LISA

KINNITATUD

TPÜ rektori 17.09.2003. a

käskkirjaga nr 23

 

Tallinna Pedagoogikaülikooli õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.

 

Õppetoetuse liigid on:

- põhitoetus - rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katteks, sh

- majanduslik toetus - rahaline toetus neile, keda majanduslik olukord takistab ilma õppetoetuseta õpinguid jätkata;

- täiendav toetus - rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks;

- doktoranditoetus - rahaline toetus doktoriõpingute ja teadustööle pühendumiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

1. Põhitoetus ja täiendav toetus

1.1 Põhitoetuse ja täiendava toetuse taotlemine

Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilasel (v.a doktorandil), kes:

- on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;

- omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid õppekohti, õppides RE või REV õppekohal;

- õpib täiskoormusega või statsionaarses õppes;

- ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;

- ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Täiendavat toetust on õigus taotleda üliõpilasel (v.a doktorandil), kes vastab eelnevalt nimetatud põhitoetuse saamise tingimustele ning kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.

Tallinnaga piirnevad omavalitsusüksused on Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Laagri vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald, Maardu linn ja Saue linn.

Haapsaluga piirnev omavalitsusüksus on Ridala vald.

Rakverega piirnevad omavalitsusüksused on Rakvere vald, Sõmeru vald ja Vinni vald.

Üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust igal õppesemestril kaks korda õppeaastas, sügissemestriks septembris ja kevadsemestriks veebruaris akadeemilises kalendris määratud tähtajaks. Esimese aasta üliõpilasel on õigus taotleda õppetoetust üks kord õppeaastas kevadsemestriks.

Üliõpilased, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, esitavad vormikohase taotluse (vorm 1) teaduskonna dekanaati. Taotluse vorm on kättesaadav ülikooli veebileheküljel lingi tasemekoolitus alt. Täiendavat toetust taotlevad üliõpilased lisavad taotlusele kohalikust omavalitsusest saadud rahvastikuregistri tõendi elukoha kohta.

1.2 Põhitoetuse ja täiendava toetuse määramine

Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse 10. oktoobriks sügissemestril ja 10. märtsiks kevadsemestril vastaval aastal. Toetuse määramiseks moodustab teaduskonna dekaan komisjoni, kuhu kuulub dekaan, õppeprodekaan ja üliõpilasesinduse poolt volitatud antud teaduskonna esindaja.

Toetus määratakse viieks õppekuuks sügissemestril (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestril (veebruar, märts, aprill, mai, juuni).

Toetuse määramisel võetakse aluseks taotluse esitanud ja tingimustele vastavate üliõpilaste paremusjärjestused õppekavati. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus.

Paremusjärjestused koostatakse lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist (kumulatiivselt 20 AP semestris) ja eelmise semestri kaalutud keskmisest hindest (vähemalt 3,5 põhitoetuse taotlejal). Sooritatud õpingud peavad moodustama õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust vähemalt 75 protsenti. Õppemahu 100 protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased on toetuse määramise paremusjärjestuses võrdsed.

Enne 1.06.2002 registreeritud magistriõppekavade alusel õppivatel üliõpilastel koostatakse paremusjärjestus atesteerimistulemuste alusel.

Kui õppemahu alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras taotlemisele eelneval semestril kõrgema kaalutud keskmise hindega taotlejat. Kui üliõpilane on toetuse määramisele eelnenud semestril olnud akadeemilisel puhkusel, võetakse arvesse akadeemilise puhkuse algusele eelnenud semestri kaalutud keskmine hinne.

Võrdse õppemahu täitmise protsendi ja kaalutud keskmise hindega toetuse taotlejatest eelistatakse stuudiumi jooksul õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel võistlustel või konkurssidel edukalt osalenud üliõpilast.

Eelmises lõikes toodud võrdsete tulemustega taotlejate puhul eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal olid väiksemad.

Teaduskonna dekanaat avalikustab üliõpilaste paremusjärjestuse õppemahu täitmise protsendi ja  kaalutud kesmise hinde alusel teaduskonna stendil septembris ja veebruaris akadeemilises kalendris määratud tähtajal. Üliõpilaste paremusjärjestuses on üliõpilase nime asemel õpinguraamatu number.

Õppetoetust taotleval üliõpilasel on õigus ja kohustus kontrollida andmete õigsust, mille alusel paremusjärjestus on koostatud. Valede andmete korral tuleb pöörduda õpinguraamatuga teaduskonna dekanaati enne toetuse taotluse esitamise lõpptähtaega (1. oktoober sügissemestril ja 1. märts kevadsemestril). Apellatsioone, mis on seotud andmebaasi puudulike andmetega, peale toetuse määramist ei rahuldata.

Komisjonil on õigus kontrollida õppetoetuse määramiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse dekaani korraldusega, mis edastatakse õppeosakonda ja rahandusosakonda. Toetuse saajate nimekiri avalikustatakse dekanaadi ja akadeemilise osakonna/õppetooli infostendil. Õppetoetuse taotlusi säilitatakse dekanaadis üks kalendriaasta.

2. Majanduslik toetus

2.1 Majandusliku toetuse taotlemine

Majanduslikku toetust on õigus taotleda täiskoormusega või statsionaarses õppevormis õppival RE või REV üliõpilasel (v.a doktorant), kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist.

Vormikohase taotluse (vorm 2), mis on kättesaadav ülikooli veebileheküljel lingi tasemekoolitus alt, esitab üliõpilane sügissemestriks septembris ja kevadsemestriks veebruaris üliõpilasesindusele. Taotlusele lisatakse taotleja ja tema vanemate/abikaasa või elukaaslase eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia või maksuameti tõend, mis näitab, et taotleja ei ole maksukohuslane, ning muud dokumendid, mis kinnitavad taotluses esitatud andmeid.

2.2 Majandusliku toetuse määramine

Majandusliku toetuse määramisel eelistatakse üliõpilast, kes on:

- keskmise, raske või sügava puudega;

- orb;

- alla seitsme aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;

- pärit perekonnast, kus on vähemalt neli ülalpeetavat last.

Toetuse määramise otsustab akadeemilise prorektori poolt moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad kaks üliõpilasesinduse liiget, ülikooli nõukogu majanduskomisjoni ja õppekomisjoni liige, õppeosakonna juhataja ja jurist.

Komisjon otsustab majandusliku toetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ja kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal.

Majandusliku toetuse alam- ja ülempiirid kehtestab akadeemiline prorektor üheks õppeaastaks oma korraldusega.

Toetus määratakse akadeemilise prorektori korraldusega, mis edastatakse rahandusosakonda toetuse väljamaksmiseks. Väljavõtte korraldusest edastab õppeosakond toetuse saajale.

Majandusliku toetuse taotlusi säilitatakse üliõpilasesinduses üks kalendriaasta.

3. Doktoranditoetus

3.1 Doktoranditoetuse taotlemine

Doktoranditoetust on õigus taotleda RE või REV õppekohal õppival doktorandil, kes:

- on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;

- õpib õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid õppekohti, õppides RE või REV õppekohal;

- ei tööta mujal kui ainult õppe- või teadustööl (teadurina, õppejõuna, õpetajana jms);

- ei viibi akadeemilisel puhkusel;

- ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust kümneks õppekuuks septembris. Esimese aasta doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust viieks õppekuuks (veebruariks, märtsiks,aprilliks, maiks, juuniks) veebruaris, lisades taotlusele sügissemestri atesteerimisaruande.

Doktorandid, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, esitavad vormikohase taotluse (vorm 3), mis on kättesaadav ülikooli veebileheküljel lingi tasemekoolitus alt, teaduskonna dekanaati akadeemilises kalendris määratud tähtajaks. Doktorandid, kes töötavad õppe- või teadustööl, lisavad taotlusele töökoha tõendi, kus on fikseeritud taotleja ametikoht või peamised tööülesanded.

3.2 Doktoranditoetuse määramine

Doktoranditoetus määratakse 10. oktoobriks vastaval aastal ja esimese aasta doktorandile 10. märtsiks vastaval aastal.

Toetuse määramisel võetakse aluseks taotluse esitanud ja tingimustele vastavate doktorantide paremusjärjestused õppekavati, lähtudes taotlusele eelnenud õppeaasta õppe- ja teadustulemustest. Õppe- ja teadustööd hindab atesteerimiskomisjon atesteerimisaruannete alusel. Esimese aasta doktorantidele toetuse määramisel võetakse aluseks sügissemestri õppe- ja teadustöö tulemused. Erinevate aastate doktorantide kohta koostatakse ühine paremusjärjestus atesteerimiskomisjoni otsuse alusel.

Doktoranditoetuse määramiseks moodustab teaduskonna dekaan komisjoni, kuhu kuuluvad dekaan, õppeprodekaan, doktorikooli juhataja ja üliõpilasesinduse poolt volitatud esindaja.

Doktoranditoetus määratakse dekaani korraldusega, mis edastatakse õppeosakonda ja rahandusosakonda. Toetuse saajate nimekiri avalikustatakse dekanaadi/doktorikooli infostendil. Doktoritoetuse taotlusi säilitatakse dekanaadis üks kalendriaasta.

4. Õppetoetuse maksmine

Õppetoetusi maksab rahandusosakond dekaani korralduse alusel; majanduslikku toetust õppeprorektori korralduse alusel igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest, v.a septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris, detsembrikuu toetus, mis makstakse jaanuaris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis.

Üliõpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

5. Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

Õppetoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilisele puhkusele lubatud üliõpilasele, arvates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust. Välja maksmata jääv toetus määratakse paremusjärjestuses järgmisele taotlejale.

Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal. Tegelikkusele mittevastavate teadvalt valeandmete esitamise juhtudel on ülikoolil õigus nõuda üliõpilaselt õppetoetus tagasi ning määrata see paremusjärjestuses järgmisele taotlejale.

6. Õppetoetuse fondid

Ülikoolile eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (v.a doktoriõppe õppekohtade) arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

Ülikoolile eraldatava täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel ülikoolile vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (v.a doktoriõppe õppekohtade) arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.

Ülikoolile eraldatava doktoranditoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse doktoranditoetuse suuruse korrutamisel ülikoolile vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate doktoriõppe õppekohtade arvuga ja doktoranditoetuse fondi koefitsiendiga.

Põhitoetuste fondi koefitsient, täiendava toetuse fondi ja doktoranditoetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega. Kuni määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsiente.

Ülikoolis on õppetoetuste maksmiseks moodustatud põhitoetuse fond, sh majandusliku toetuse fond, täiendava toetuse fond ja doktoranditoetuse fond.

Majandusliku toetuse fond on kaks protsenti põhitoetuse fondist.

Rahandusosakonna juhataja jaotab õppetoetuse fondid proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadele õppekavade vahel, millel on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti.

Lisaks eelpoolnimetatud fondidele võib ülikool kasutada põhitoetusfondist õppetoetuste määramisega ja maksmisega seotud kulude katmiseks igal aastal kuni kolm protsenti. Õppetoetuste määramisega ja maksmisega seotud kulude suuruse ja jaotamise põhimõtted otsustab igaks õppeaastaks akadeemiline prorektor ja kehtestab need oma korraldusega.

Kui mõnel õppekaval ei ole õppetoetuse saamiseks õigustatud taotlejaid, eraldatakse fond sama teaduskonna sama õppevaldkonna teiste sama õppeastme õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele õppetoetuste maksmiseks.

Koostasid:

Imbi Teiter

Kristel Marmor

Sigrid Salla

Õppetoetuse taotluse vormi saad siit