4. praktikum

Kuidas õnnestusid eelmise nädala ülesanded? Küsimusi?

Märgid (char) ja stringid C-s
-----------------------------
Stringi-tüüpi muutujat tavalises C-s ei ole. On märk (ingl character), deklareerimiseks keelesõna char. Sisestamiseks ja trükkimiseks vormingustring %c.
Stringid on märkide massiivid. C-s on nn "null-terminated string", st. iga stringi lõpus on '\0'. String deklareeritakse tavaliselt pikemana ning '\0' ütleb, kus tegelik sisu lõppeb.

Sarnaselt massiividele tähistab string-muutuja nimi tema algusaadressi. Kasutades formaati "%s" saab terve stringi rahulikult välja trükkida. 

Stringi deklareerimine võib põhimõtteliselt toimuda kahel kujul:
char minutekst[50];
Mälu eraldatakse 50 märgi jaoks. NB! '\0' peab ka ära mahtuma, seega tegelikult on ruumi 49le märgile.

char *tekstiviit;
Mälu eraldatakse aadressi jagu. Stringi enda jaoks tuleb mälu malloc()-iga reserveerida.

Töötab näiteks omistamine:
tekstiviit = minutekst;
Peale mida mõlemad muutujad sisaldavad sama väärtust ehk mälupesa aadressi ehk viitavad samale piirkonnale mälus.

Pane veel tähele, et märgitüüpi konstantide eraldajateks on ülakomad '' ja stringidel jutumärgid "". Erinev on ka vormingustring - märgi jaoks %c ning stringi jaoks %s.
Veel tuleb arvesta, et stringe tavalisel viisil võrrelda ja omistada ei saa, vaid selleks on funktsioonid
(vt stringide näidet veebilehelt).

Teeme väikese näite: sisestame stringi ja seejärel trükime sümbol-haaval for-tsükli abil välja.
See katse on abiks 3. ülesande lahendamisel.

Ülesanne nr. 1
Vaatame 2. nädala harjutustunni teist poolt - tutvus pinuga ja postfikskujul avaldisega.

Ülesanne nr. 2
Vaata programmi pinu_proov.c. Mõtle läbi, kuidas pinu operatsioonid on realiseeritud.
NB! Samas näeme ka seda, kuidas C-s on tehtud funktsioonid. Funktsioon on sama ülesehitusega
kui peaprogramm main(), mida C-s ka funktsiooniks nimetatakse.
Kuidas on määratud argumendid? Kuidas tagastatakse väärtused?

Ülesanne nr. 3
Realiseeri infiksesituses aritmeetikaavaldise teisendamine postfiksesitusse.
Lihtsustame olukorda nii, et avaldises on kõik arvud ühekohalised.

Et vaheldumisi on arvud ja tehtemärgid (erinevat tüüpi väärtused), siis on otstarbekas lugeda kogu sisendit
stringina ja töödelda kui (märkide)massiivi. Et ülesandes ei ole juttu arvutamisest, ei ole ka vajadust 
andmetüüpide teisendamiseks.

Avaldise teisendamise postfiksesitusse. Eeldus - iga tehte jaoks on oma sulgede paar.
- arv kirjuta väljundisse;
- (vasakut) lahtisulgu ignoreeri;
- operaator (tehtemärk) pane pinusse;
- parema kinnisulu leidmisel võta operaator pinust ja kirjuta väljundisse.


Arutame, kuidas ühe viidaga ahelloendi abil pinu etendada (erinevus massiivist).

Ülesanne nr 4
Tee uued pinu funktsioonid, kus pinu realiseeritakse dünaamiliselt (ühe viidaga ahelloendina). 
Funktsioonide liidesed ehk päised peavad jääma samaks eelnevas ülesandes kasutatutega.
Veendu, et pinu näidisülesanne uute funktsioonidega töötab. Seejärel veendu, et avaldise 
teisendamine ka töötab.