Kroonika

Moto: Kes minevikku ei mäleta ... see pole meiega lihtsalt varem koos olnud.

Kevad 1989 Päris algus
Haabneeme elama kolinud Eevi Kiling on asja uurinud ja tahab hakata tantsurühma tegema. Huvilisi leidub. Kokku saavad 8 inimest, kellest Arvo Hirvesaar on rivis tänase päevani.

Tegeliku hoo ja korraliku tantsurühma mõõtmed saame kokku sügisel ja kohe algavad ka ettevalmistused 1990 a. tantsupeoks. Ülevaatuste kadalipu läbime edukalt, tasuks osalemisõigus peol.

Kõiki esinemisi ja pidusid ei õnnestu enam taastada. Algatuseks paar lühiülevaadet.

Kus oleme esinenud?

Prangli, Hiiumaa, Saaremaa, Vilsandi, Vormsi, Pärnu, Aegviidu, Kuusalu, Kukulinn, Haanja, Otepää, Tuhala, Tartu, Haapsalu, Lihula, Lehtse, jne.

Kellele oleme esinenud?

Meie Matsidele, Prillitoosi vaatajatele, igasugustele välismaalastele Viimsi Rahvamajas, Viimsi vabaõhu muuseumis, Rocca-al-Mares, restoranis "Tiina". Meil on isegi üks Stammgast (püsiklient) Saksamaalt, kes igal aastal mõne grupiga Saksamaalt Baltimaid külastab ja alati ka meid näha tahab.

Edasi lühidalt tähtsamatest sündmustest.

1991. a. suvel pandi paari tantsurühma esimene päris oma paar - Kai ja Robi. Kahjuks pole nad pärast enam tantsima tulnud.

1993. a. kevadel saime endale nime. Seni olime lihtsalt Viimsi rahvatantsurühm, nüüd aga "Valla-alune". Nime meile muidugi keegi pakkumas ei käinud, eks me ta ikka ise välja mõtlesime, st valisime salajasel hääletusel meie endi poolt väljapakutud arvukate nimevariantide hulgast.

1993. a. sügiseks tegime endale ka embleemi või nagu nüüd peenem öelda on - logo.

1993. a. juuni Circulus Otepääl
See oli tegelikult harrastusteatrite üritus, aga Lembit Sibul sokutas meid sinna. Mis see oli? Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste lavastasid Eesti ajaloo läbi ajastute tantsude ja muusika. Nii palju vaaterattaga polnud küll keegi meist enne sõitnud. Ja veel tasuta! Aga üritus ise oli väga huvitav ja meie jaoks täiesti uudne.

1994. a. Tantsupidu
Terve eelnev hooaeg möödus peo tantsude õppimise tähe all. Repertuaaris olid "Eideratas", "Kiigemäng", Salme ja Ott Valgemäe "Kiik kutsub", Mait Agu "Tansuloits" (see oli keeruline ja põnev, kuid väljakul ei jäänud temast kahjuks suuremat järgi), Anna Raudkats "Tuljak" Uuendusena olid tantsijad jagatud maakondade kaupa ja Harjumaa osas konkureerisid ka Tallinna kui suurima Harjumaa "alevi" kõik suured ja vägevad ansamblid. Me ei kartnud neid!!!

1995. a. juuli Suur Turg Åseles
Meie esimene välissõit kaugele Rootsimaale. Algul lubatud folkloorifestivali asemel toimus seal aastalaat ja tegelikult olime ainukesed välisesinejad. 4-5 päeva jooksul saime palju esineda. Muljeid oli hulgaliselt, eriti häid. Nii ilusat väikest kohta nii kaugel põhjas polnud meist vist küll veel keegi näinud. Ja vastuvõtt oli imekena.

1996. a. suvi ESTO päevad
Seekordsed ESTO päevad olid Eestis. Tallinas toimus laulu- ja tantsupidu. Hoolimata tihedast konkurentsist saime ka meie osalemisloa.

1996. a. suvi
Külas on Åsele tantsurühm See külaskäik jäi täpselt ESTO ajale. Nii oli meil topelt koormus. Ja neid oli hirmus palju. Aga me saime vist siiski selle vastuvõtmisega hakkama.

1997. a. veebruar Anna Raudkatsi mälestuspäev Aegviidus Toimunud "Tuljaku" võistutantsimisel tunnistati parimaks paariks Heli Rea - Toivo Must!

1997. a. november SSOR-i 80 aastapäevale pühendatud pidu
Valmistusime selleks hoolikalt. Tüdrukud õppisid koguni vene tantsu selgeks. See oli viimane kord, kui vene riideid tuulutada saime. Nädala jagu hiljem langesid nad koos Viimsi Rahvamajaga tule roaks.

1998. a. juuni Harjumaa tantsupäev Aegviidus
Külm ja tuuline oli ...

1998. a. juuli Åsele folkloorifestival
Kahjuks olime juba kohalikku elu-olu näinud ja seepärast ka muljed tuhmimad kui esimesel korral, kuid nüüd oli kohal teiste maade esindajaid (soomlased, sakslased ameeriklased ja venelased) ja üritusel folkloorifestivali suurus. Ikkagi oli ilus!

1998/99 hooaeg möödus peamiselt suviseks tantsupeaoks ettevalmistamise tähe all. Seekordne repertuaar oli pühendatud Anna Raudkatsi, Helju Mikkeli, Kristjan Toropi ja Mait Agu loomingule. B-rühmade tantsud olid: A. Raudkatsi "Tuljak", "Eideratas", "Pulgatants" ja "Kungla rahvas" ning M. Agu "Kolme kandi lood", "Tantsuloits" ja "Põhjamaa".

Kuid meie jaoks vähemalt sama oluline oli see, et "Valla-alune" sai 10 aastat vanaks. 15. mail 1999 toimus Viimsi Kultuurikeskuses "Valla-aluse" sünnipäeva kontsert. Meiega koos esines Aare Pehka juhitud pillikoor Merimemm. Tantsud olid valitud kogu senise 10 aasta jooksul õpitute-tantsitute hulgast.

Suvel 2000 võtsime ette oma seni kõige pikema ja raskema reisi, kihutasime läbi kogu Euroopa ja jäime pidama veidi enne Atlandi ookeani Ilhavos, Portugalis. Võtsime osa sealsest rahvusvahelisest folkloorifestivalist. See sündmus tahaks aga eraldi kirjatükki. Ehk keegi kunagi kirjutab?

Hooaeg 2000/2001 oli üsna tühi. Alles suvel toimus elavnemine. 7. juulil oli Keilas Folkloorifestivali Baltica kontsert. 14. juulil tantsisime Pärnus Naima Ebroki mälestuskontserdil. Ilusad üritused mõlemad.

Harjumaa laulu- ja tantsupidu 1. juunil 2003 Keilas
Pidu oli suurejooneline, osalejaid kokku 4000 ringis. Õppisime selgeks ka paar uut tantsu, sh Kalev Järvela seatud Setu Kadreli kaheksale paarile.

Reis Riiga 13.-14. detsember 2003
Meid kutsus külla kohalik tantsuansambel Ritenietis: andsime ühise kontserdi ja pidasime koos pidu. Külastasime ka vaatamisväärsuseid: Vabaõhumuuseumi ja Riia linna. Valdav enamus jäi sõiduga rahule.

15. sünnipäeva kontsert 29. mail 2004
Andsime suure kontserdi, kus peamised vaatajad olid mõned sugulased, vilistlased ja "Kajaka" veteranid (täpsemalt Rahvuskultuuri Selts Kajakas). Võid vaadata ka kontserdi kava. Aga selleks peab Sul arvutis Acrobat Reader olema. Lisaks meile esinesid ka Kajakas ja Merimemm. Kontserdile järgnes äge pidu. Eks igaüks ise mäletab (kui mäletab). :)

17. Üldtantsupidu "Las jääda ükski mets"
Eelvoorude kadalipp sai taas edukalt läbitud. Pidu toimus 2. juuli kuni 3. juuli 2004. Üldtantsud olid Kalev Järvela "Las jääda ükski mets", Anna Raudkatsi "Tuljak", Kristjan Toropi "Ruhnu süit". B-rühmade tantsud olid Ene Jakobsoni "Vanaviisi valss" ning Salme ja Ott Valgemäe "Marupolka".
Enim jäi meelde meeletu vihm. Viimane tantsupeo etrendus jäi lausa ära. Sest Kalevi staadion lainetas ja kajakad tundsid end seal täitsa vabalt.

2004/2005 hooaeg oli üsna rahulik - ilma suuremate pidustuste ja esinemisteta.
Kõige mõnusam ettevõtmine oli augusti lõpus toimunud Harjumaa tantsijate suvepäevad Paunküla veehoidla ääres

Suurim esinemine oli Soomes Teuvas kohalikul folklooripeol juuli lõpus - augusti alguses. Sellele eelnes treeninglaager Tootsis, mis oli ka üks täitsa tore ettevõtmine. Siia võiks veidi pikemalt memuaare lisada.

Veel mõned sündmused:
5. detsember 2004. Meil käis külas BAAR. Tutvustasime järelejäänud baarilistele Eesti rahvatantsu. Selgus, et Liis on vana tantsija. Pärast näidati meid paar sekundit ka telekast.

5. jaanuar 2005. Head uut aastat! Et seda üksteisele ütelda, selleks kogunesime Eevi juures.

12. veebruar 2005. Toimus tuhamägede talvine tantsupidu. Tegevuskoht oli Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi lähistel.

Ja siis oli kroonika kirjutaja laisk ... ;(

2007/2008 hooaeg
Märksõrksõna: uued! Sellel sügisel liitus meiega neli tervet paari ja uued partnerid said veel kaks meie hulgast: seega tervelt kümme uut tantsijat!! Kes julgeb väita, et rahvatants ei ole populaarne?

2008/2009 hooaeg
18. Üldtantsupidu "Meri" Ülo Luhti juhtimisel Eelvoorude kadalipp sai taas edukalt läbitud. Pidu toimus 3. juuli 5. juuli 2009. Üldtantsud olid Anna Raudkatsi "Tuljak" (siiski päris kõiki rühmi seda ruumi puudusel tantsima ei lastud), "Tuulevaiksle ööl", mis polnudki nagu päris tants, kuid üks liigutavamaid hetki kogu peol, kus merel olnud mehed taas koju jöudsid ja "Mere pidu". B-rühmade tantsud olid Salme ja Ott Valgemäe "Killadi-kõlladi", "Meremeeste valss", Maie Orava "Usalda" (Muudetud Ukuaru valss) ja meeste tants laevaehitamisest - mis oli Rene Nõmmiku "toode".
Väga ilus ja liigutav pidu oli...

2009/2010 hooaeg
Sellest on meelde jäänud arvukad esinemised suvel igasugustele välismaalastele - nii meie Stamm-sakslastele kui ka juutidele ja prantslastele.