array(8727) {
  [0]=>
  object(stdClass)#1 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6010"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Asutusepoolne juhendaja hindab üliõpilase saavutusi jooksvalt, lõppsoorituse kirja saamiseks tuleb esitada nõuetekohane aruandlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Luua eeldused esmase töökogemuse omandamiseks Muinsuskaitseametis."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Tutvumine muinsuskaitseameti töökorraldusega, töö registriga (andmete/kirjelduste lisamine, mälestiste kohta info otsimine ja uurimine), mälestiste inspekteerimine koos vaneminspektoriga ja sellega seonduvates tegevustes abistamine."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Oskab kirjeldada ja selgitada muinsuskaitseameti töökorraldust; teab registri koostamise põhimõtteid ja oskab registrit sihipäraselt kasutada erinevate ülesannete täitmiseks (andmete/kirjelduste lisamine, mälestiste kohta info otsimine ja uurimine); Oskab kirjeldada mälestiste inspekteerimise põhimõtteid ja selgitada sellega seonduvate toimingute sisu ja põhimõtteid."
  }
  [1]=>
  object(stdClass)#2 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6020"
    ["hindamine"]=>
    string(449) "1. Grupi ettekanne (10-15 min). Suulises ettekandes peab üliõpilane etteantud aja piirides esitama eelnevalt planeeritud materjali. Ettekanne tuleb õppejõule esitada ka kirjalikult vähemalt nädal enne eksamit. Ettekande teemad annab õppejõud. 2. Seminarid – toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu antud tekstide põhjal, mille üliõpilased peavad eelnevalt läbi töötama. 3. Eksam - toimub kirjalikult. Vastata tuleb kahele küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua üliõpilasele eeldused ülevaate saamiseks Eesti ajaloost kiviajast keskajani, samuti erinevatele etappidele omasest leiumaterjalist."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Loengukursus annab ülevaate Eesti ajaloost kiviajast kuni 1250. aastani. Antakse ülevaade iga perioodi uurimissuundade arengust, muistiseliikidest ning nende interpretatsioonist, asustuspildist ning ühiskonnast. Tutvustatakse leiuliike. Vaadeldakse põhjalikumalt matusekombeid, lahatakse nende tagamaid. Vaadeldakse Eesti aladel elanud inimeste kultuurikontakte."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Aine läbinud üliõpilane Nimetab Eesti esiajaloo arheoloogia arengu põhietappe ning kirjeldab nende arenguid. Kirjeldab Eesti esiajaloo etappe ja nendele vastavat arheoloogilist materjali. Oskab grupitööna ettekannet ette valmistada ja seda suuliselt esitada eelenavalt ettevalmistatud materjali nõutud ajalistes piirides. Oskab ette antud tekstidega iseseisvalt tööd teha ja nende põhjal kirjaliku või suulise kokkuvõtte koostada."
  }
  [2]=>
  object(stdClass)#3 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6021"
    ["hindamine"]=>
    string(415) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb testiosast, kahest lühemate vastustega ja ühest üldisemat laadi küsimusest, kus üliõpilasel on võimalik rakendada kursuse raames omandatud teadmisi ja pädevusi. Eksamile pääsemise eelduseks on kodutöö esitamine. Kodutöö kohta annab õppejõud kirjalikku tagasisidet. Eksamitöid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Luua eeldused põhiteadmiste omandamiseks arheoloogiast kui teaduserialast, selle allikatest, uurimismetoodikast ning peamistest uurimissuundadest. Võimaldada ülevaate saamist inimühiskonna vanema ajaloo peamistest arenguetappidest ja tähtsamatest arheoloogilistest kultuuridest."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Antakse ülevaade arheoloogiateaduse põhilistest probleemidest, arheoloogia kui teaduse kujunemisest ja arengust ning arheoloogia metodoloogiast. Ühtlasi käsitletakse üldist esiajalugu alates inimese kujunemisloost. Tutvustatakse iga esiajaloolise perioodi olemust ja olulisemaid arheoloogilisi kultuure. Paralleelselt jälgitakse ühtlasi Eesti esiajaloolisi muistiseid ja nende seoseid teiste Läänemeremaade arheoloogiliste kultuuridega."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane on kursis arheoloogiateaduse olemuse ja põhiprobleemidega. Omab süstemaatilisi põhiteadmisi inimese kujunemisloost, erinevatest esiajaloolistest perioodidest ja olulisematest arheoloogilistest kultuuridest."
  }
  [3]=>
  object(stdClass)#4 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Kirjalik eksam Eksamiks saab iga üliõpilane 1-3 teemat, mille lahtikirjutamiseks on aega 1,5 tundi. Kasutada võib oma arvutit ja kõiki kättesaadavaid materjale (k.a loengukonspekte)."
    ["eesmrk"]=>
    string(399) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks Euroopa esiajaloost alates tsivilisatsioonide tekkimisest Euroopas kuni keskaja alguseni põhjapoolses Euroopas (ca 800 AD), konkreetsetest muististest, uurimisseisust eri maades ning arheoloogilise materjali erinevatest interpretatsioonivõimalustest. Luua kompetents Euroopa varasema arheoloogilise ainese tõlgendamiseks kaasaegsete teoreetiliste meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Antakse üldine ülevaade perioodide ja piirkondade kaupa, käsitledes sealhulgas põgusalt ka arheoloogia kui teaduse arengut. Keskendutakse ennekõike üldistavatele iseloomustustele, vähem konkreetsetele esemeuurimustele. Rõhk on ühiskonnal, majandusel, ideoloogiatel. Kultuurilised sidemed nii Euroopa eri piirkondade vahel. Kultuurisfäärid ja nende muutumine."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Üliõpilane: • orienteerub Euroopa esiajaloos, selle olulisimates kultuurides ja nendevahelistes seostes • teab Euroopa olulisimaid arheoloogilisi muistiseid • teab ja kirjeldab Euroopa esiajaloo perioode ning neile iseloomulikke jooni • valdab arusaama ühiskondliku arengu seaduspärasustest varases Euroopas • kirjeldab ühiskonna, majanduse, tehnoloogia ja ideoloogia arengut eri perioodide ja maade lõikes. • kirjeldab ühiskondliku arengu kajastumisviise arheoloogilises materjalis"
  }
  [4]=>
  object(stdClass)#5 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6023"
    ["hindamine"]=>
    string(449) "1. Grupi ettekanne (10-15 min). Suulises ettekandes peab üliõpilane etteantud aja piirides esitama eelnevalt planeeritud materjali. Ettekanne tuleb õppejõule esitada ka kirjalikult vähemalt nädal enne eksamit. Ettekande teemad annab õppejõud. 2. Seminarid – toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu antud tekstide põhjal, mille üliõpilased peavad eelnevalt läbi töötama. 3. Eksam - toimub kirjalikult. Vastata tuleb kahele küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua üliõpilasele eeldused ülevaate saamiseks Eesti ajaloost kiviajast keskajani, samuti erinevatele etappidele omasest leiumaterjalist."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Loengukursus annab ülevaate Eesti ajaloost kiviajast kuni 1250. aastani. Antakse ülevaade iga perioodi uurimissuundade arengust, muistiseliikidest ning nende interpretatsioonist, asustuspildist ning ühiskonnast. Tutvustatakse leiuliike. Vaadeldakse põhjalikumalt matusekombeid, lahatakse nende tagamaid. Vaadeldakse Eesti aladel elanud inimeste kultuurikontakte."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Aine läbinud üliõpilane Nimetab Eesti esiajaloo arheoloogia arengu põhietappe ning kirjeldab nende arenguid. Kirjeldab Eesti esiajaloo etappe ja nendele vastavat arheoloogilist materjali. Oskab grupitööna ettekannet ette valmistada ja seda suuliselt esitada eelenavalt ettevalmistatud materjali nõutud ajalistes piirides. Oskab ette antud tekstidega iseseisvalt tööd teha ja nende põhjal kirjaliku või suulise kokkuvõtte koostada."
  }
  [5]=>
  object(stdClass)#6 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6030"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Kursuse läbimist hinnatakse neljas osas: 1. muistise kirjelduse (kokku 10% hindest) 2. leidude kirjeldus (kokku 10% hindest) 3. osalus seminarides (kokku 30% hindest) 4. eksam, mis koosneb kahest küsimusest (kokku 50% hindest)"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Luuakse eeldus: Baltimaade kiviaja historiograafia, uurimise meetodite ja teooriate, põhiliste kiviaja perioodide, kultuuride, leiukohtade, leidude, Läänemere staadiumide ja kliimaperioodide, asustusmustrite, elatusviiside, ja matmiskommete tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Loengukursuse raames vaadeldakse Baltimaade kinnismälestisi ja ainelist kultuuri alates paleoliitikumist kuni neoliitikumi lõpuni. Tutvustatakse piirkonna loodusolude muutumist, antakse ülevaade kiviaja arheoloogia historiograafiast ja teooriatest, selle perioodi uurimismetoodikast."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Üliõpilane oskab: 1. leida vajalikku informatsiooni Eesti, Läti ja Leedu kiviaja kirjutusest (historiograafia); 2. nimetada ja ajaliselt määratleda Baltimaade kiviaja põhietappe, iga etapi põhilisi kultuure ja leiukohti, loodus- ja kliimaolusid; 3. kirjeldada kiviaegseid peamisi asustusmustreid, elatusviise ja matmiskombeid, esemetüüpe leiuliikide kaupa ja töötlusviise; 4. nimetada põhilisi kiviaja uurimise meetodeid ja teooriaid."
  }
  [6]=>
  object(stdClass)#7 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6031"
    ["hindamine"]=>
    string(253) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine seminaridel. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõududega kas suuliselt või kirjalikult. Töid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Anda ülevaade Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiast 1500 eKr - 1250 pKr."
    ["sisu"]=>
    string(942) "Loengusarjas vaadeldakse pronksiaega, eelrooma ja rooma rauaaega. Ülevaade antakse vastavate perioodide muististest, esemetüüpidest ning ühiskonnas aset leidnud protsessidest. Lisaks peatutakse lühidalt ka Baltimaade metalliaja esimese poole uurimisel läbi aegade. Õppejõu poolt antud allikate ja kirjanduse läbi töötamine, mis on eelduseks aktiivseks osavõtuks seminarides. Loengukursus annab põhjaliku ülevaate Baltimaade muististest alates rahvasterännuajast kuni keskaja alguseni. Põhirõhk on Eesti ja Läti arheoloogilisel materjalil, kuid käsitletakse ka Leedu ainest. Ülevaade uuritud objektidest ning nende interpretatsioonist, teoreetilistest käsitlustest ja kujutelmadest. Muistised ja esemetüübid, nende taga heiastuv ühiskondlik korraldus, majanduslikud ja ideoloogilised protsessid. Kultuurilised sidemed nii tänapäeva Baltimaade piirides kui ka muude naaberaladega. Kultuurisfäärid ja nende muutumine."
    ["vljund"]=>
    string(491) "Üliõpilane omab ülevaadet Baltimaade pronksi-, eelrooma ja rooma rauaajast, tunneb ära ajastutele iseloomulikke muistiseid ja esemetüüpe. Kursuse läbinu oskab võrrelda arenguid eri Balti riikides, analüüsida erinevusi ning sarnasusi ning arutleda nende põhjuste üle. Üliõpilane tunneb Baltimaade noorema metalliaja (450-1250 pKr) arheoloogiat, selle teoreetilisi suundi, interpretatsioone, esemelist materjali. Oskab seostada esemetüüpe majanduse, ühiskonna ja ideoloogiaga."
  }
  [7]=>
  object(stdClass)#8 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6032"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused ülevaate saamiseks Skandinaavia kivi-, pronksi-, raua- ja varakeskaegsest arheoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Loengusarjas vaadeldakse Rootsi, Taani ja Norra muinasaega ja varakeskaega. Antakse ülevaade selle perioodi muististest ja nende tõlgendamisest, ettekujutusest ühiskondlikust arengust. Tähelepanu pööratakse varaste riikide tekkimiseks soodsate eelduste kujunemisele, riikluse tekkele. Analüüsitakse nii riigieelset kui ka varariiklikku ühiskonda, selle toimemehhanisme ning ühiskondlike protsesside kajastust arheoloogilises materjalis. Loengusarja käigus antakse ühtlasi ülevaade Skandinaavia rauaaja teise poole ja varakeskaja muististest ja esemetüüpidest, aga ka kirjalikest allikatest ning uurimismeetoditest."
    ["vljund"]=>
    string(810) "Demonstreerib teadmisi Skandinaavia maade esiaja arheoloogilistest põhietappidest, ühiskondlikust arengust, riikluse kujunemisest, sealsetest muististest, tõlgendustest ja arheoloogilise mõtte arengust. Kirjeldab esiajaloolisi ja varakeskaegseid põhilisi esemetüüpe Skandinaavia erinevates piirkondades. Analüüsib kultuurilisi kontakte Skandinaavia piirkondade vahel ning Skandinaavia ja ülejäänud alade vahel, erinevaid arengusuundi eri piirkondades. Loob seoseid perioodi käsitlevate kirjalike allikatega. Arutleb sarnasuste ja erinevuste põhjuste üle. Valdab ülevaadet teoreetilistest suundadest Skandinaavia arheoloogilises uurimistöös, defineerib selle seotust ideoloogia ja kaasaegse poliitilise olukorraga. Eristab mütoloogilist ja ideoloogilist lähenemist leiuainesele teaduslikust."
  }
  [8]=>
  object(stdClass)#9 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6033"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam (eksamitööst moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 60%, kirjandus 20%), eksami eelduseks on referaat, mis moodustab eksamihindest 20%. Referaat tuleb esitada nädal enne eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Anda ülevaade, kuidas kasutada arheoloogilisi allikaid keskaja uurimisel. Täiendada oskusi analüüsida keskaegse materiaalse kultuuri allikaid, mis puudutavad asustust, esemeid, arhitektuuri, majandust, matusekombeid, religiooni jne."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Antakse ülevaade keskaja arheoloogiast Eestis ja Euroopas, rõhuga Läänemerd ümbritsevatel maadel. Ühiskonna ja kultuuri muutused ja ümberkorraldused materiaalse kultuuri valguses. Muutused ja arengud esemelises kultuuris ja ehitistes. Levinumad ehitiste ja esemete liigid. Keskaja arheoloogia roll avalikkuse silmis."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Üliõpilane omab ülevaadet distsipliini kujunemisloost, tunneb peamisi keskaja arheoloogia uurimisobjekte ja nende Spetsiifikat, oskab hinnata keskaja arheoloogilist pärandit."
  }
  [9]=>
  object(stdClass)#10 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6034"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Kirjalik eksam 3 küsimusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Ülevaate andmine Soome ja Karjala arheoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(474) "Loengute käigus tutvustatakse Soome ja Karjala arheoloogilisi muistiseid alates kiviajast kuni keskaja alguseni. Käsitletakse ka leiutüüpe, muististe interpretatsiooni, kronoloogiat, eri arusaamu sealse ühiskonna arengust. Eritähelepanu pööratakse kultuurilistele sidemetele naabermaadega, sh tänapäeva Eesti alaga. Antakse ülevaade arheoloogia teoreetiliste suundade arengust Soomes, samuti etniliste küsimuste käsitlemisest eeskätt Karjala arheoloogia puhul."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Õpilane tunneb Soome ja Karjala arheoloogiat, sealset materiaalset kultuuri kiviajast keskaja alguseni, kultuurikontakte. Teab erinevaid interpretatsioone ning Soome arheoloogia suundi."
  }
  [10]=>
  object(stdClass)#11 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6036"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam (eksamitööst moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 60%, kirjandus 20%), eksami eelduseks on referaat, mis moodustab eksamihindest 20%. Referaat tuleb esitada nädal enne eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks sellest, kuidas kasutada arheoloogilisi allikaid keskaja uurimisel. Võimaldada täiendada oskusi analüüsida keskaegse materiaalse kultuuri allikaid, mis puudutavad asustust, esemeid, arhitektuuri, majandust, matusekombeid, religiooni jne."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Antakse ülevaade keskaja arheoloogiast Eestis ja Euroopas, rõhuga Läänemerd ümbritsevatel maadel. Ühiskonna ja kultuuri muutused ja ümberkorraldused materiaalse kultuuri valguses. Muutused ja arengud esemelises kultuuris ja ehitistes. Levinumad ehitiste ja esemete liigid. Keskaja arheoloogia roll avalikkuse silmis."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Üliõpilane omab ülevaadet distsipliini kujunemisloost, tunneb peamisi keskaja arheoloogia uurimisobjekte ja nende Spetsiifikat, oskab hinnata keskaja arheoloogilist pärandit."
  }
  [11]=>
  object(stdClass)#12 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6037"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksam (eksamitööst moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 60%, kirjandus 20%), eksami eelduseks on referaat, mis moodustab eksamihindest 20%. Referaat tuleb esitada nädal enne eksamit. Eksamis on 2-3 küsimust."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused tänapäeva globaliseerinud ühiskonna kujunemise uurimise tundmiseks läbi uusajale (ca 1500 - 1950) keskendunud arheoloogilise uurimistöö."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Uusaja arheoloogia on suhteliselt noor, kuid kiirelt arenev arheoloogiaharu, mis uurib ajavahemikku 15. saj. lõpu maadeavastustest kuni 20 saj. suurte sõjaliste ja poliitiliste konfliktideni. Saanud 20. sajandi esimesel poolel Ameerika Ühendriikides alguse koloniaalarhitektuuri uurimissuunana, on uusaja arheoloogia nüüdseks tunnustatud uurimissuunas üle kogu maailma. Ühtlasi on distsipliin oma esialgsest antikvaarsest rõhuasetusest tugevalt kaugenenud, tegeledes paljude tänapäeval vägagi aktuaalsete küsimustega nagu globaliseerumine, kapitalism, tööstusühiskonna teke, etniline ja sotsiaalne diskrimineerimine jms. Loengusarjas annan põgusa ülevaate sellest, mida uusaja arheoloogia endast kujutab, milline on tema ajalugu, millised on tema meetodid, teooriad, tulemused ja perspektiivid maailmas ja Eestis. Samuti tulevad lühidalt kõne alla uusajale tüüpilised esemelise kultuuri jäänused."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Üliõpilane omab ülevaadet distsipliini kujunemisloost ning hetkeseisust vastavalt loengutes ja kohustuslikus kirjanduses esitatud andmetele, tunneb uusaja arheoloogia kui iseseisva distsipliini metoodilisi iseärasusi."
  }
  [12]=>
  object(stdClass)#13 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6042"
    ["hindamine"]=>
    string(267) "Kursus lõpeb eksamiga, mis koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine seminaridel. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse eksami suulises osas. Töid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Omandada põhiteadmised arheoloogiast kui teaduserialast, selle allikatest, uurimismetoodikast ning peamistest uurimissuundadest. Saada ülevaade inimühiskonna vanema ajaloo peamistest arenguetappidest ja tähtsamatest arheoloogilistest kultuuridest."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Antakse ülevaade arheoloogiateaduse põhilistest probleemidest, arheoloogia kui teaduse kujunemisest ja arengust ning arheoloogia metodoloogiast. Ühtlasi käsitletakse üldist esiajalugu alates inimese kujunemisloost. Tutvustatakse iga esiajaloolise perioodi olemust ja olulisemaid arheoloogilisi kultuure. Paralleelselt jälgitakse ühtlasi Eesti esiajaloolisi muistiseid ja nende seoseid teiste Läänemeremaade arheoloogiliste kultuuridega."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane on kursis arheoloogiateaduse olemuse ja põhiprobleemidega. Omab süstemaatilisi põhiteadmisi inimese kujunemisloost, erinevatest esiajaloolistest perioodidest ja olulisematest arheoloogilistest kultuuridest."
  }
  [13]=>
  object(stdClass)#14 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6048"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Eksam - toimub kirjalikult. Vastata tuleb kolmele küsimusele, mis nõuavad pikemat analüüsimist."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Luua üliõpilasele eeldused ülevaate saamiseks Eesti ajaloost kiviajast keskajani, samuti erinevatele etappidele omasest leiumaterjalist. Samuti luua eeldused kuuldud materjali põhjal ettekande koostamiseks ja ette kandmiseks etteantud ajalistes piirides."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Loengukursus annab ülevaate Eesti ajaloost kiviajast 1250 aastani. Antakse ülevaade iga perioodi uurimissuundade arengust, muistiseliikidest ning nende interpretatsioonist, asustuspildist ning ühiskonnast. Tutvustatakse leiuliike. Vaadeldakse põhjalikumalt matusekombeid, lahatakse nende tagamaid. Vaadeldakse Eesti aladel elanud inimeste kultuurikontakte."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Üliõpilane: Nimetab Eesti esiajaloo arheoloogia arengu põhietappe ning kirjeldab nende arenguid. Kirjeldab Eesti esiajaloo etappe ja nendele vastavat arheoloogilist materjali. Oskab loengute põhjal üht arheoloogiateemalist muuseuminäitust analüüsida, sellest aru saada ja seda õppejõule kirjalikult etteantud raamides peegeldada. Oskab ette antud tekstidega iseseisvalt tööd teha ja nende põhjal kirjaliku või suulise kokkuvõtte koostada."
  }
  [14]=>
  object(stdClass)#15 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6050"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Eksam tähtajaliselt esitatud essee alusel. Essee teemad antakse üliõpilastele loengute käigus. Essee peab sisaldama viiteid kohustuslikule kirjandusele, kuid seal peab olema selgelt nähtav ja kasutatud ka loengutes omandatu. Essee pikkus ilma tühikuteta 15000-20000 tähemärki."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Pakkuda võimalusi saada ülevaade erinevatest ühiskonnatüüpidest esiajaloos ning keskaja algul ning nende arengust alates kiviajast kuni keskajani. Luua eeldused mineviku ühiskondlike süsteemide äratundmiseks arheoloogilise materjali põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(708) "Esiajaloolistele ühiskondadele lähenetakse interdistsiplinaarsest vaatenurgast, toetudes eelkõige sotsiaalarheoloogilistele, sotsiaalajaloolistele ning kultuurantropoloogilistele teoreetilistele mudelitele. Tutvustatakse eri teooriaid ühiskondlikust arengust, nägemusi ühiskondade eri aspektide omavahelisest seotusest, sotsiaalsest arengust eri perioodidel. Erilist tähelepanu pööratakse ühiskondlikele muutustele, näiteks üleminekule püügimajanduselt viljelusmajandusele, pealikuühiskondade kujunemisest, üleminekust feodaalsele ühiskonnakorraldusele. Lisaks (muudele) sotsiaalsetele aspektidele on plaanis anda lühiülevaade geenusrollidest ühiskonnas, demograafilistest aspektidest jm."
    ["vljund"]=>
    string(284) "• teab erinevaid teooriaid ühiskonna arengust • nimetab erinevaid ühiskonnamudeleid alates kiviajast kuni keskajani • teab ühiskonna arengu olulisemaid põhimõisteid ja nimetab olulisemaid murranguperioode inimühiskonna arengus • esitab tähtajaliselt nõuetekohase essee"
  }
  [15]=>
  object(stdClass)#16 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6051"
    ["hindamine"]=>
    string(308) "Loetakse arvestatuks, kui on viibitud kaevamistel ja osaletud töös 2 nädala jooksul. BA-taseme välitööde praktika loetakse sooritatuks, kui üliõpilane on osalenud praktikal ettenähtud aja ulatuses ning praktika käigus osalenud kõikide tööülesannete (mõõdistamine, puhastamine jne) täitmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Anda nii arheoloogiaüliõpilastele kui ka arheoloogiast huvitatutele esmased teadmised ja töövõtted arheoloogilistel kaevamistel osalemiseks. ehk siis: Välitööde praktika eesmärgiks on bakalaureuseõppe tasandil õpetada üliõpilastele esmaseid töövõtteid: kaevandi sissemõõtmine, kõrguste ja struktuuride fikseerimine, leidude dokumenteerimine ning arheoloogiline maastikuinspektsioon."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Praktika valitud arheoloogilistel kaevamistel kahe nädala jooksul. Esmased töövõtted: kaevendi sissemõõtmine, kõrguste mõõtmine, leidude fikseerimine ja esmane korrastamine. Arheoloogiline inspektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(913) "Kirjeldab erinevaid arheoloogilisi muistiseid, nende väljanägemist maastikul. Leiab seoseid eri muistiseliikide vahel kultuurmaastikul. Suudab ära tunda eri muistiseliike. Valdab esmaseid praktilisi teadmisi arheoloogiliste kaevamiste metoodikast ja interpretatsioonist. Suudab kaevandi asukohta määrata, kaevandit sisse mõõta, kõrgusi mõõta, leide ja kihte registreerida. Opereerib kaasaegsetel kaevamistel kasutatavate põhiliste tehnoloogiliste vahenditega. Suudab koguda leide meetodil, mis tagab nende edaspidise konserveerimise ja säilimise. Analüüsib leidude esmast leiukonteksti, suudab dokumenteerida leiutingimusi. Demonstreerib teadmisi muinsuskaitseseaduse arheoloogiliste kaevamiste kohta käivast osast ning arusaama arheoloogiliste kaevamiste eetikast. Väärtustab arheoloogilist leiuainest kui mineviku allikmaterjali. Rakendab teoreetilistel kursustel omandatut välitingimustes lei"
  }
  [16]=>
  object(stdClass)#17 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6201"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam (eksamitööst moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 60%, kirjandus 20%), eksami eelduseks on referaat, mis moodustab eksamihindest 20%. Referaat tuleb esitada nädal enne eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Anda ülevaade, kuidas kasutada arheoloogilisi allikaid keskaja uurimisel. Täiendada oskusi analüüsida keskaegse materiaalse kultuuri allikaid, mis puudutavad asustust, esemeid, arhitektuuri, majandust, matusekombeid, religiooni jne."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Antakse ülevaade keskaja arheoloogiast Eestis ja Euroopas, rõhuga Läänemerd ümbritsevatel maadel. Ühiskonna ja kultuuri muutused ja ümberkorraldused materiaalse kultuuri valguses. Muutused ja arengud esemelises kultuuris ja ehitistes. Levinumad ehitiste ja esemete liigid. Keskaja arheoloogia roll avalikkuse silmis."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Üliõpilane omab ülevaadet distsipliini kujunemisloost, tunneb peamisi keskaja arheoloogia uurimisobjekte ja nende Spetsiifikat, oskab hinnata keskaja arheoloogilist pärandit."
  }
  [17]=>
  object(stdClass)#18 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6204"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Essee (50%), suuline eksam (50%) Iseseisva tööna kirjutatakse essee, mis on eksamile pääsemise tingimus ning moodustab osa eksamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Aine eesmärgiks on pakkuda ülevaadet Eesti muinasusundi uurimisloost, erinevatest lähenemistest usundile ning analüüsida religiooni kujunemist tuginedes valdavalt arheoloogilisele allikmaterjalile."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Kursuse käigus antakse ülevaade Eesti muinasusundi historiograafiast, kasutatavatest allikatest, erinevatest teoreetilistest lähenemistest ning analüüsitakse Eesti esiajaloolist religiooni perioodide kaupa. Põhirõhk pannakse metodoloogiale ja teooriale, kuidas üldse surnud usundeid uurida.Kursuse läbinu peab suutma orienteeruda Eesti muinasusundi terminoloogias, allikates ja teoreetilistes suundades ning oskama erinevaid usundifenomene ajas positsioneerida."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Kursuse läbinu peab suutma orienteeruda Eesti muinasusundi terminoloogias, allikates ja teoreetilistes suundades ning oskama erinevaid usundifenomene ajas positsioneerida."
  }
  [18]=>
  object(stdClass)#19 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA6501"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Eksam. Kirjaliku iseseisva töö puhul arvestatakse seda hindamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Sissejuhatav loengusari muinsuskaitse ja museoloogia/muuseumide ajaloosse, arengusuundadesse ning rakendusesse, põhirõhk Eesti kultuuripärandil."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Tutvustatakse muinsuskaitse ja muuseumide ajalugu - tekkimist, mõtteloolisi lähtekohti, ajaloolisi arenguid ning tänapäeva. Vaadeldakse mõlemaid valdkondi reguleerivat seadusandlust, rahvusvahelisi leppeid ja valdkondi suunavaid organisatsioone. Tutvustatakse Eesti kultuurimälestisi liikide kaupa. Erinevate mälestiste kaitse põhimõtted. Muuseumide ülesehitus, kogumispõhimõtted, kaasaegne muuseum teadus- ja haridusasutusena."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane omab ülevaadet muuseumide tööpõhimõtetest, muinsuste kaitsest ja vastavast seadusandlusest, oskab koostada muistise passi."
  }
  [19]=>
  object(stdClass)#20 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7021"
    ["hindamine"]=>
    string(202) "Kirjalik eksam (70% üldhindest), mis koosneb testist ja 2-3 etteantud teemadel kohapeal kirjutatavast lühiesseed. Arvestatakse ka seminariettekannet (20%) ning aktiivsust seminaridest osavõtul (10%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda ülevaade arheoloogia arengust, erinevatest arheoloogiliste tõendite interpretatsioonidest ning meetoditest, kuidas arheoloogilist materjali käsitleda."
    ["sisu"]=>
    string(824) "Arheoloogiateaduse teooria ja teoreetiliste tõlgendusvõimaluste süvakäsitlus. Tutvustab nii traditsioonilist, protsessuaalset kui ka postprotsessuaalseid lähenemisvõimalusi. Kursus annab ülevaate arheoloogiateadusliku mõtte arengust 20. sajandil. Erinevad uurimissuunad ja -voolud arheoloogiateaduses enne Teist maailmasõda - kultuuriajalooline koolkond, kultuurökoloogiline koolkond. "Uusarheoloogia”, protsessualism ja nende kriitika traditsioonilise arheoloogia suhtes. Erinevad postprotsessualistlikud voolud - konstruktivism, marksism contra uusmarksism, strukturalism contra poststrukturalism, kontekstuaalne arheoloogia, tunnetuslik arheoloogia, praktika teooria. Näitlikustamiseks vaadeldakse üksikteemade, nagu etnilisuse ja esemete ja seostuvate ideede levikuga seotud küsimustele pakutud lahendusi."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Üliõpilane omab ülevaadet arheoloogia arengust, erinevate arheoloogiliste tõendite interpretatsioonidest ning meetoditest, kuidas arheoloogilist materjali käsitleda"
  }
  [20]=>
  object(stdClass)#21 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7022"
    ["hindamine"]=>
    string(306) "Arvestatakse praktikumides ja seminarides osalemist (vähemalt 80%), mis on eksamile pääsemise kriteeriumiks. Eksamihinde moodustavad: - iseseisva tööna valmistatud joonis (40 %) - eksam, mille käigus kontrollitakse loengumaterjali (või asenduskirjanduse) ja kohustusliku kirjanduse omandamist (60%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Luua üliõpilastele võimalus saada teadmisi arheoloogilistest uurimismeetoditest nii teoorias kui ka välitööde läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1076) "Erinevate arheoloogiliste perioodide ja leiuliikide (kiviaja asulakohad ja matused, metalliaja esimese poole asulakohad ja kalmed, hilisemate rauaaja perioodide asulad, kivikalmed, laibamatustega kalmed, linnused, sadamakohad, keskaja maa- ja linnaasulad; ajaloolised külakalmistud, ehitusarheoloogia jne.) kaevamismetoodika, mida tutvustavad vastavate perioodide muistiseid kaevanud spetsialistid. Inspektsioonide läbiviimise metoodika. Kinnismuististe arvelevõtmine. Leidude arvelevõtt ja läbitöötamine. Välitööde käigus võetavad proovid ja nende vigadeta toimetamine laboritesse. Antakse ülevaade arheoloogiliste välitööde metoodika arengust ning käsitletakse erinevaid lähenemisi. Antakse ammendav ülevaade arheoloogia alldistsipliinist stratigraafiast ning üldkehtivatest stratigraafia seadustest. Kursus käsitleb ka arheoloogilise ainese salvestamise erinevaid viise, keskendudes mõõtmistehnikatele. Loengutele järgneb lühike praktikum, kus omandatakse arheoloogilistele välitöödele spetsiifilised mõõdistamise ja joonestamise töövõtted."
    ["vljund"]=>
    string(631) "Üliõpilane omab ülevaadet arheoloogilistest uurimustöödest nii teoorias kui ka välitööde läbiviimisel. Tunneb peamisi arheoloogilisi kaevamismeetodeid; tunneb peamisi arheoloogilistel välitöödel kasutatavaid mõõdistusvahendeid ja -tehnikaid ning oskab neid praktikas kasutada; on omandanud joonestamise põhialused. Tunneb erinevaid arheoloogilisi perioode ja leiuliike, kaevamis- ja inspektsioonimetoodikaid ning teab, kuidas töötada leidudega. Omab selget ettekujutust arheoloogilise stratigraafia olemusest, tunneb üldkehtivaid stratigraafia seadusi; oskab koostada ja analüüsida stratigraafilisi maatrikseid."
  }
  [21]=>
  object(stdClass)#22 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7040"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Hindamisel arvestatakse osalemist praktikumides ning iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ning suulisest leidude määramisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Anda ülevaade materiaalse kultuurist ja selle uurimise teoreetilistest aspektidest. Analüüsida Eesti rauaaja lõpuosa ja ajaloolise aja materiaalset kultuuri ja selle seoseid naabermaadega, samuti seost globaalse tasandil toimunud tarbimisharjumuste arenguga. Tutvustada erinevate poliitiliste, usuliste, kultuuriliste jms tõekspidamiste kajastumist argipäeva tarbeesemeis."
    ["sisu"]=>
    string(794) "Kuigi õppeaine keskendub Eestile, vaadeldakse siinset materiaalset kultuuri otseses seoses Euroopa materiaalse kultuuriga. Ülevaade algab viikingi- ja hilisrauaaja esemetüpoloogiaga, käsitletakse ka Eesti materjali seoseid Skandinaavia ning teiste Baltimaade ainesega. Loengutes tutvustatakse nii esemetüüpe, sh lähemalt keraamikat, kui ka teoreetilisi aspekte materiaalse kultuuri uurimises. Ajaloolise aja arheoloogial on tänu avaramale allikmaterjalile (kirjalikud, suulised, pildilised jm allikad) võimalik oluliselt kompleksemalt hinnata kadunud põlvkondade argipäevarütmi ning muutusi inimeste mentaliteedis. Tutvustatakse kesk- ja uusaja arheoloogia tulemusi selles vallas, andes ülevaate põhilistest arheoloogilistest allikatest ja meetoditest nii Euroopas kui kaugemalgi."
    ["vljund"]=>
    string(614) "Teab materiaalse kultuuri uurimise teoreetilisi aspekte. Orienteerub rauaaja lõpu ja ajaloolise aja materiaalse kultuuri uurimisel ajaloo, kunstiajaloo, arheoloogia ja antropoloogia poolt rakendatavais töövõtteis. Oskab näha ja tõlgendada ainelise kultuuri eri elementide arengut laiemas kultuuri-, poliitilise- ja majandusajaloo kontekstis. Võrdleb Eesti ajaloolise aja materiaalset kultuuri naabermaadega ning seostab osundatud muutusi globaalse tasandil toimunud tarbimisharjumuste arenguga. Näitab erinevate poliitiliste, usuliste, kultuuriliste jms tõekspidamiste kajastumist argipäeva tarbeesemeil."
  }
  [22]=>
  object(stdClass)#23 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Tutvustada erinevaid suundi tänapäevases maastikuarheoloogias ja asustusarheoloogias. Tuua välja erinevaid võimalusi maastiku arheoloogilisel uurimisel. Kursus on mõeldud ennekõike maastikutemaatikast huvitatud arheoloogiaüliõpilastele; magistriõppe eriala arheoloogia valikaine."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Loengutes antakse ülevaade maastiku- ja asustusarheoloogiast. Vaadeldakse uurimissuundade tekke põhjusi ja arengut, seda, mis neis on sarnast ning erinevat. Kuna tegu ei ole ühtsete distsipliinidega, siis analüüsitakse ka nende alljaotusi ning seda, mida võimaldab ühe või teise suuna rakendamine tegelikus arheoloogilises uurimistöös. Eriti maastikuarheoloogias on suur osa teoreetilistel konstruktsioonidel, mistõttu peatutakse neil ka pikemalt. Ettekujutuse andmiseks asustus- ja maastikuarheoloogia rakendamisest tegelikkuses vaadeldakse mõningaid nii Eestis kui maailmas tehtud vastava suunitlusega uurimistöid."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilane oskab defineerida mõistet maastik, tunneb erinevaid lähenemisviise sellele (arheoloogilised, geograafilised jm). Omab teadmisi maastikuarheoloogia teoreetilistest suundadest eri maades ning nende rakendamisest arheoloogilises uurimistöös. Oskab võrrelda erinevaid lähenemisviise ning hinnata neid kriitiliselt."
  }
  [23]=>
  object(stdClass)#24 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Ühiskonna ja inimesega tegelevate kaasaegse sotsiaalarheoloogia teoreetiliste suundade ja nende rakendusvõimalustega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Loengusari võtab vaatluse alla sotsiaalarheoloogia, mis keskendub inimühiskonna uuringutele arheoloogilise materjali põhjal. Tutvustatakse kalmete leiuainese erinevaid tõlgendusviise, teoreetilisi konstruktsioone kalmetesse matnud ühiskonna sotsiaalsete ja geenussuhete ning ideoloogia rekonstrueerimiseks. Vaatluse all on ka muud sotsiaalarheoloogia uurimisvõimalused, asulakohtade materjali kasutamine kunagiste ühiskondlike suhete rekonstrueerimiseks, maastikuarheoloogia ja ühiskonna seosed, kolonisatsiooni mõju ühiskonnale. Eritähelepanu pööratakse geenusarheoloogiale kui sotsiaalarheoloogia ühele uuemale suunale. Tutvustatakse erinevaid lähenemismeetodeid, Ameerika ja Euroopa geenusarheoloogia erinevusi, geenusarheoloogia ja feministliku arheoloogia seoseid ja erinevusi."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Üliõpilane oskab orienteeruda kaasaegse sotsiaal- ja geenusarheoloogia teoreetilistes suundades ja neid vastavalt vajadusele rakendada."
  }
  [24]=>
  object(stdClass)#25 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7046"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Eksam tähtajaliselt esitatud essee kujul. Essee teemad antakse üliõpilastele loengute käigus. Essee peab sisaldama viiteid kohustuslikule kirjandusele, kuid seal peab olema selgelt nähtav ja kasutatud ka loengutes omandatu. Essee pikkus ilma tühikuteta 15000-20000 tähemärki."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Pakkuda võimalusi saada ülevaade erinevatest ühiskonnatüüpidest esiajaloos ning keskaja algul ning nende arengust alates kiviajast kuni keskajani. Luua eeldused mineviku ühiskondlike süsteemide äratundmiseks arheoloogilise materjali ning kultuurantropoloogiliste paralleelide põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(708) "Esiajaloolistele ühiskondadele lähenetakse interdistsiplinaarsest vaatenurgast, toetudes eelkõige sotsiaalarheoloogilistele, sotsiaalajaloolistele ning kultuurantropoloogilistele teoreetilistele mudelitele. Tutvustatakse eri teooriaid ühiskondlikust arengust, nägemusi ühiskondade eri aspektide omavahelisest seotusest, sotsiaalsest arengust eri perioodidel. Erilist tähelepanu pööratakse ühiskondlikele muutustele, näiteks üleminekule püügimajanduselt viljelusmajandusele, pealikuühiskondade kujunemisest, üleminekust feodaalsele ühiskonnakorraldusele. Lisaks (muudele) sotsiaalsetele aspektidele on plaanis anda lühiülevaade geenusrollidest ühiskonnas, demograafilistest aspektidest jm."
    ["vljund"]=>
    string(284) "• teab erinevaid teooriaid ühiskonna arengust • nimetab erinevaid ühiskonnamudeleid alates kiviajast kuni keskajani • teab ühiskonna arengu olulisemaid põhimõisteid ja nimetab olulisemaid murranguperioode inimühiskonna arengus • esitab tähtajaliselt nõuetekohase essee"
  }
  [25]=>
  object(stdClass)#26 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7047"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Essee on mahuga 7-10 lk ja moodustab 50% lõpphindest. Suuline ettekanne valitud teemal moodustab 30% lõpphindest, aktiivne osalemine seminarides ja praktikumides 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Anda ülevaade kesk- ja (vara)uusaegse linnaruumi ainelistest ja pildilistest allikatest, kombineerides visuaal- ja materiaalse kultuuri uurimise meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Kursus käsitleb hansaruumi linnakultuuri (13.-17. saj) võttes vaatluse keskmesse Tallinna kui üle tüüpilise hansalinna säilinud allikad kunstiteostest ja kirjalikest allikatest kuni arheoloogilise aineseni. Käsitleme linnakultuuri eri elemente eesmärgiga leida tähendust asjade taga ning siduda analüüsi laiemate protsessidega ühiskonnas (majanduslikud, usulised, sotsiaalsed)."
    ["vljund"]=>
    string(268) "1. Tunneb ülevaatlikult kesk- ja varauusaegse Läänemere regiooni linnakultuuri põhielemente. 2. Oskab leida seoseid ühiskonnaprotsesside ning ainelise kultuuri vahel. 3. Kombineerib edukalt linnakultuuri eri aspekte (ainelisi ja mitteainelisi) ühtseks tervikuks."
  }
  [26]=>
  object(stdClass)#27 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7240"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "kirjalik eksam 2-3 küsimusega, arvestatakse ka esinemist seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Euroopa linnaliste keskuste uurimise potentsiaalist arheoloogiliste meetodite abil, tutvustada linnade uurimisel tekkivaid probleeme läbi mineviku ja kaasaja protsesside."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Linnade teke Euroopas: Rooma traditsioonil põhinevad, esiajalooliste juurtega keskaegsed linnad, hiliskeskaegsed „rajatud linnad”. Linnaarheoloogia arengust ja probleemidest erinevates linnades, rõhuga Läänemere-äärsetele keskustele. Mis teeb linnast linna? Linn ja tema tagamaa. Ülevaade linnatopograafia eri osadest. Sissevaade linnakaevamiste metoodikasse ning selle interpreteerimisse. Linnade esemelise kultuuri sarnasus ja erinevus regiooniti – kas kõik on keskendunud ühele-kahele sfäärile (nt kaubandus ja käsitöö)? Etnilise eripära kajastumine linnades."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Teadmised: omandada teadmisi linnaarheoloogia põhilistest uurimisvaldkondadest ja meetoditest, samuti Eesti linnaarheoloogia tulemuste omandamine. oskused: osata hakkama saada linnaarheoloogilistel kaevamistel - tekkepõhiste ladestuse kaevamise spetsiifika tundmine, linnaarheoloogia dokumenteerimise eripärad, ehitusarheoloogia põhimõtted pädevus: omada eelteadmisi, mis vajalikud linnakaevamiste juhendamiseks."
  }
  [27]=>
  object(stdClass)#28 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7244"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "arvestus (kirjalikult 2 küsimust) või essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Anda ülevaade võimalustest, mida maa-arheoloogia saab pakkuda keskaja uurimisel."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Kuigi keskaja uurimisel on peamiseks kirjalikud allikad, saab maa-arheoloogia pakkuda täiendavat informatsiooni, aga mõne teema puhul olla isegi põhiallikaks. Talurahva ajaloo uurimisel võivad anda olulist lisateavet asulakohtade kaevamised, näiteks asustuse leviku seaduspärad eri looduslikes piirkondades, erinevatele ajajärkudele omaste elu- ja majandushoonete, rauatöö ja laiemaltki materiaalse kultuuri nüansside areng. Matmiskombestiku ja rahvausundi muutusi ning aja jooksul ristiusu mõjudega läbipõimumist aitab selgitada külakalmistute, muinaskalmete juures asuvate hiliste järelmatuste ja ohvripaikade uurimine. Maa-arheoloogia võib anda ka lisateavet põllumajandusliku maakasutuse arengu jälgimisel (fossiilsed põldude jääned) ja sagedaste sõdade- rüüstamise ajal oluliste pelgupaikade ning soodes asuvate palkteede kohta."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Üliõpilane oskab lisaks kirjalikele allikatele kasutada keskaja uurimisel ka maa-arheoloogiat, omab ülevaadet eri keskaegsetest muististest väljaspool linnu, oskab analüüsida nende kaevamiste tulemusi ja hinnata arheoloogilise materjali põhjal tehtud järeldusi."
  }
  [28]=>
  object(stdClass)#29 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7251"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Luua eeldused arheoloogias põhiliselt kasutatavate füüsilise antropoloogia aluste mõistmiseks.Arendada esmaseid oskusi inimluude vaatluseks ja vaatlustulemuste interpreteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Kursus hõlmab selliseid füüsilise antropoloogia harusid nagu arheo-osteoloogia (arheoloogiliste luude uurimine), odontoloogia (hammastiku uurimine), paleopatoloogia (haiguste, mille tagajärjed kajastuvad luudes, uurimine, sh. stressimarkerid). Vaadeldakse, missugused võimalused on muistsete populatsioonide kirjeldamiseks luude põhjal kasutades erinevaid füüsilise antropoloogia uurimismeetodeid. Õpitakse nende meetodite kasutuamist praktikas, samuti nõudeid inimluude väljakaevamistele. Õpitakse määrama indiviidide vanust surmahetkel ja indiviidide sugu. Ühe osa kursusest hõlmab praktiline töö inimluudega."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane omab ülevaadet füüsilise antropoloogia peamistest uurimissuundadest, suudab algtasemel määratleda inimskeletti ning analüüsida inimluudel põhinevaid interpreteeringuid."
  }
  [29]=>
  object(stdClass)#30 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7318"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "eksam – 2-3 kirjalikku küsimust, lisaks arvestatakse aktiivsust seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Anda üliõpilastele ülevaade arheoloogilistest uurimismeetoditest nii teoorias kui ka välitööde läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(611) "Erinevate arheoloogiliste perioodide ja leiuliikide (kiviaja asulakohad ja matused, metalliaja esimese poole asulakohad ja kalmed, hilisemate rauaaja perioodide asulad, kivikalmed, laibamatustega kalmed, linnused, sadamakohad, keskaja asulad ja kivihooned, keskaegsed külakalmistud, kesk- ja uusaegsed linnakaevamised jne.) kaevamismetoodika, mida tutvustavad vastavate perioodide muistiseid kaevanud spetsialistid. Inspektsioonide läbiviimise metoodika. Kinnismuististe arvelevõtmine. Leidude arvelevõtt ja läbitöötamine. Välitööde käigus võetavad proovid ja nende vigadeta toimetamine laboritesse."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilane omab ülevaadet arheoloogilistest uurimustöödest nii teoorias kui ka välitööde läbiviimisel. Tunneb erinevaid arheoloogilisi perioode ja leiuliike, kaevamis- ja inspektsioonimetoodikaid ning teab, kuidas töötada leidudega."
  }
  [30]=>
  object(stdClass)#31 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7323"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Ühiskonna ja inimesega tegelevate kaasaegse arheoloogiateoreetiliste suundade ja nende rakendusvõimalustega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(892) "Loengusari võtab vaatluse alla sotsiaalarheoloogia, mis keskendub inimühiskonna uuringutele arheoloogilise materjali põhjal. Tutvustatakse kalmete leiuainese erinevaid tõlgendusviise, teoreetilisi konstruktsioone kalmetesse matnud ühiskonna sotsiaalsete ja geenussuhete ning ideoloogia rekonstrueerimiseks. Vaatluse all on ka muud sotsiaalarheoloogia uurimisvõimalused, asulakohtade materjali kasutamine kunagiste ühiskondlike suhete rekonstrueerimiseks, maastikuarheoloogia ja ühiskonna seosed, kolonisatsiooni mõju ühiskonnale. Eritähelepanu pööratakse geenusarheoloogiale kui sotsiaalarheoloogia ühele uuemale suunale. Tutvustatakse erinevaid lähenemismeetodeid, Ameerika ja Euroopa geenusarheoloogia erinevusi, geenusarheoloogia ja feministliku arheoloogia seoseid ja erinevusi.Õppejõu poolt antud kirjanduse läbitöötamine, mis loob eelduse aktiivseks seminaritööks."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Üliõpilane oskab orienteeruda kaasaegse arheoloogia teoreetilistes suundades ja neid vastavalt vajadusele rakendada."
  }
  [31]=>
  object(stdClass)#32 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7324"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Müntide uurimisega seotud alustõdedest arusaamine ning nende sidumine ülejäänud arheoloogilise materjaliga."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Loengutes käsitletakse numismaatika mõistet, allikaid, uurimismeetodeid, historiograafiat. Antakse lühike ülevaade maailma mündiajaloost rõhuasetusega Euroopal, müntide kasutamise ja hiljem müntimise ajaloost Eestis alates rooma rauaajast kuni keskajani. Mündinduse ajalugu käsitletakse ka Eesti naabermaade (Skandinaaviamaad, Venemaa, Saksamaa) põhjal. Viiakse läbi müntide määramise algkursus.Numismaatiliste leidude tüpologiseerimine trükitud mündikataloogide alusel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Numismaatika aluste kursuse läbinud üliõpilane tunneb müntide ja mündikäibe ajalugu alates nende tekkimisest nii maailmas üldiselt kui ka Eestis, oskab määrata oma kutsetöös ette tulevaid, st. Eestis enam leitavaid münte ning tundma selleks vajalikku kirjandust."
  }
  [32]=>
  object(stdClass)#33 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7325"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Arvestus; arvestusele pääsemise eelduseks on osalemine seminarides. Arvestusel hinnatakse üliõpilase arusaamist põhiideedest ja lähenemisviiside erinevustest ja sarnasustest"
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Tutvustada erinevaid suundi tänapäevases maastikuarheoloogias ja asustusarheoloogias. Tuua välja erinevaid võimalusi maastiku arheoloogilisel uurimisel. Kursus on mõeldud ennekõike maastikutemaatikast huvitatud arheoloogiaüliõpilastele; magistriõppe eriala arheoloogia valikaine"
    ["sisu"]=>
    string(629) "Loengutes antakse ülevaade maastiku- ja asustusarheoloogiast. Vaadeldakse uurimissuundade tekke põhjusi ja arengut, seda, mis neis on sarnast ning erinevat. Kuna tegu ei ole ühtsete distsipliinidega, siis analüüsitakse ka nende alljaotusi ning seda, mida võimaldab ühe või teise suuna rakendamine tegelikus arheoloogilises uurimistöös. Eriti maastikuarheoloogias on suur osa teoreetilistel konstruktsioonidel, mistõttu peatutakse neil ka pikemalt. Ettekujutuse andmiseks asustus- ja maastikuarheoloogia rakendamisest tegelikkuses vaadeldakse mõningaid nii Eestis kui maailmas tehtud vastava suunitlusega uurimistöid."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilane oskab defineerida mõistet maastik, tunneb erinevaid lähenemisviise sellele (arheoloogilised, geograafilised jm). Omab teadmisi maastikuarheoloogia teoreetilistest suundadest eri maades ning nende rakendamisest arheoloogilises uurimistöös. Oskab võrrelda erinevaid lähenemisviise ning hinnata neid kriitiliselt."
  }
  [33]=>
  object(stdClass)#34 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7502"
    ["hindamine"]=>
    string(298) "Arvestatakse praktikumides ja seminarides osalemist, mis on eksamile pääsemise kriteeriumiks. Eksamihinde moodustavad: - iseseisva tööna valmistatud joonis (40 %) - suuline eksam, mille käigus kontrollitakse loengumaterjali (või asenduskirjanduse) ja kohustusliku kirjanduse omandamist (60%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda ülevaade arheoloogiliste välitööde metoodilis-teoreetilistest alustest ja anda välitöödel teostatavate mõõditustööde läbiviimiseks vajalikud baasoskused."
    ["sisu"]=>
    string(744) "Kursus tegeleb arheoloogiliste välitööde läbiviimiseks kasutatavate metoodikate analüüsi ja õpetamisega. Kursuse esimeses osas käsitletakse arheoloogilise substantsi - arheoloogiliste välitööde uurimisainese - olemust ja selle erinevaid liike. Antakse ülevaade arheoloogiliste välitööde metoodika arengust ning käsitletakse erinevaid lähenemisi. Antakse ammendav ülevaade arheoloogia alldistsipliinist stratigraafiast ning üldkehtivatest stratigraafia seadustest. Kursuse teine osa käsitleb arheoloogilise ainese salvestamise erinevaid viise, keskendudes mõõtmistehnikatele. Loengutele järgneb lühike praktikum, kus omandatakse arheoloogilistele välitöödele spetsiifilised mõõdistamise ja joonestamise töövõtted."
    ["vljund"]=>
    string(507) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb ära ja oskab kirjeldada arheoloogilise substantsi erinevaid liike ja komponente, Omab selget ettekujutust arheoloogilise stratigraafia olemusest, tunneb üldkehtivaid stratigraafia seadusi; Oskab koostada ja analüüsida stratigraafilisi maatrikseid; Tunneb peamisi arheoloogilisi kaevamismeetodeid; Tunneb peamisi arheoloogilistel välitöödel kasutatavaid mõõdistusvahendeid ja -tehnikaid ning oskab neid praktikas kasutada; On omandanud joonestamise põhialused."
  }
  [34]=>
  object(stdClass)#35 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7505"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Hindamisel arvestatakse osalemist seminarides, välipraktikumides ning iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ja vestlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(43) "Tutvustada ehitusarheoloogia põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Kursuse käigus antakse ülevaade tänapäevasest ehitusarheoloogiast ning selle kujunemisest. Tutvustatakse: põhiteooriaid ja metoodikat, nagu need on välja kujunenud eelkõige stratigraafia teooria põhjal briti arheoloogias; terminoloogiat, ehitusjäänuste kirjeldamise, mõõdistamise, dokumenteerimise ja analüüsi teoreetilisi aluseid, meetodeid ja tehnilisi võimalusi; Eesti vanemate kiviehitiste tüüpe ning nende jäänuste väliuurimise spetsiifikat; ehitusarheoloogia rolli, praegust uurimisseisu ja –prioriteete Eestis ja mujal Euroopas."
    ["vljund"]=>
    string(839) "Kursuse läbinud üliõpilane mõistab ehitusarheoloogia rolli uurimisvaldkonna ja erialana; Tunneb ehitusarheoloogia rolli ehitusjäänuste kaitsel ja restaureerimisel; Tunneb ajalooliste ehitiste väliuurimisega seotud põhiterminoloogiat ning oskab määratleda ehitiste tüüpilisi osi; Oskab lugeda ja kasutada ajalooliste ehitiste ja nende jäänuste ülesmõõtmisjooniseid; Mõistab kirjalike ja visuaalsete allikate kasutusvõimalusi ja piiranguid ajalooliste ehitiste ja nende jäänuste väliuurimisel; Oskab ja eristada kirjeldada lihtsamate ehitiste eri ajal rajatud ehitusosi, nende vormi ja struktuuri ning koostada suhtelist kronoloogiat; Oskab omavahel seostada ja elementaarsel määral dokumenteerida ehitiste osade ja pinnasekihtide stratigraafiat ning tunneb nende dokumenteerimise põhimõtteid ja tehnilisi lahendus."
  }
  [35]=>
  object(stdClass)#36 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7506"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Hindamisel arvestatakse osalemist praktikumides ning iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ja vestlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Tutvustada numismaatika olemust ja selle tähtsust arheoloogias."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kursuse käigus antakse ülevaade mündist kui ühest arheoloogilise allikmaterjali liigist, tutvustades põhjalikumalt Eesti numismaatilist leiuainest. Muuhulgas käsitletakse müntide dateeringute, käibeareaalide ja ajalise ringlusega seotud problemaatikat ja seda just arheoloogiliste kultuurkihtide interpreteerimisega seoses. Põgusamalt puudutatakse Vana-Liivimaal toimunud müntimistegevust. Praktikumides tutvustatakse TLÜ AI numismaatikakogu ülesehitust, jagades ühtlasi näpunäiteid ja õpetussõnu müntide määramise ja Eesti avalike numismaatiliste kollektsioonide kasutamise alal."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Kursuse läbinud üliõpilane omab üldisi teadmisi Eesti numismaatilisest leiuainesest ja avalikest numismaatilistest kollektsioonidest, orienteerudes ühtlasi müntide määramist ja"
  }
  [36]=>
  object(stdClass)#37 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7507"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Hindamisel arvestatakse osalemist praktikumides ning iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ning suulisest leidude määramisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Anda ülevaade keraamika kui ajaloolise aja arheoloogia tähtsaima leiuliigi valmistamisest ja tarbimisest Euroopas II aastatuhandel m.a.j."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Kursus annab ülevaate Põhja-Euroopas kesk- ja uusajal levinud keraamikast: tootmisest, kaubandusest ning tarbimisest. Vaatluse alla tulevad Euroopa ja Aasia olulisemad valmistamiskeskused, savinõude valmistamise peamised tehnoloogilised võtted, kauplemismeetodid ja keraamika roll ühiskonnas laiemalt. Tarbekeraamika kõrval käsitletakse veel ahju- ja ehituskeraamikat ning muid arheoloogiliselt massilisemalt leiduvaid esemeid."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Kursuse läbinud tudeng omab ülevaadet kesk- ja uusaegse keraamika tootmise ja tarbimise olulisematest aspektidest; Oskab määrata Läänemere regiooni ajaloolise aja põhilisi keraamikatüüpe ning suudab analüüsida savinõude tarbimist kui tehnoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset fenomeni."
  }
  [37]=>
  object(stdClass)#38 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7509"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Hindamisel arvestatakse osalemist praktikumides ning iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ja vestlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade arheoloogiliste leidude konserveerimise põhimõtetest ja välikonserveerimise meetoditest.Ajaloolise aja arheoloogia magistriõppe erialamooduli valikaine."
    ["sisu"]=>
    string(618) "Kursuse käigus antakse ülevaade arheoloogiliste leidude konserveerimise peamistest meetoditest, käsitledes erinevaid leiuliike lähtudes nende valmistamisel kasutatud materjalide spetsiifikast. Käsitletakse erinevate materjalidega seotud riske ning meetodeid nende riskide ennetamiseks. Analüüsitakse erinevate konserveerimis- ja stabiliseerimismeetodite otstarbekust nii tulemuslikkuse, tehnilise keerukuse, kui ka majanduslikkuse seisukohast. Praktikumides tutvutakse TLÜ AI arheoloogiakogu konserveerimislaboratooriumi tööga ning arheoloogiliste leidude pikaajalise säilitamisega kaasnevate probleemidega."
    ["vljund"]=>
    string(495) "Kursuse läbinud üliõpilane omab üldisi teadmisi erinevatest materjalidest arheoloogiliste leidude säilitamisega seotud probleemidest ning tunneb arheoloogiliste leidude välitingimustes konserveerimiseks ja stabiliseerimiseks kasutatavaid tehnikaid; Oskab ära tunda olukordi, kus arheoloogiline leid vajab kohest töötlemist spetsialistist konsevaatori poolt ning omab ülevaadet museaalidena säilitatavatele arheoloogilistele leidudele konserveerimise seisukohast kehtivatest nõuetest."
  }
  [38]=>
  object(stdClass)#39 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7511"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Arvestatakse osavõttu seminaridest, mis on eksamile pääsemise eelduseks. Eksamihinne moodustub kohustusliku kirjanduse põhjal peetud ettekande (70 %) ja vestluse (30%) alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Anda ülevaade arheoloogia kui teaduse teoreetlistest suundadest ja koolkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(689) "Kursuse käigus antakse ülevaade 20. sajandil valitsenud kolmest peamisest teoreetilisest suunast arheoloogias - kultuurajaloolisest, protsessuaalsest ning postprotsessuaalsest lähenemisest. Loeng-seminarides toimuv arutelu käsitleb kõigi kolme suuna metodoloogilisi ja epistemoloogilisi aluseid laiemas teadusfilosoofia ajaloo kontekstis ning vaatleb, kuidas on toimunud teoreetiline debatt mõjutanud ajaloolise aja arheoloogiat kui alldistsipliini. Üliõpilaste ettekanded ja lõppdiskussioon peaksid üritama vastata kursuse algul esitatavale küsimusele: millised võivad olla arheoloogi kui teadlase motiivid mõnest teoreetilisest suunast lähtuda ja kas see on üldse vajalik?"
    ["vljund"]=>
    string(442) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab ülevaadet teoreetilise arheoloogia peamistest koolkondadest; Tunneb erinevate teoreetiliste suundade ideoloogilisi ja metodoloogilisi aluseid; Oskab arheoloogia teoreetilisi suundi seostada 20. sajandi peamiste teadusfilosoofia koolkondadega; On tutvunud oma valikul süviti ühe arheoloogia teoreetilise koolkonna põhialustega; Oskab oma teoreetiliste ja metodoloogiliste valikute tagamaid analüüsida."
  }
  [39]=>
  object(stdClass)#40 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIA7515"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Arvestatakse: Praktikumi tulemusena valminud kaevamisdokumentatsiooni nõuetele vastavust; Üliõpilase koostatud praktika tulemuste analüüsi; Praktikakoha -poolse juhendaja koostatud praktika tulemuste analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Anda üliõpilasele arheoloogiliste välitööde praktiline kogemus kaevamiste töödejuhatajana ja tehnik-joonestajana."
    ["sisu"]=>
    string(812) "Praktikumis antakse üliõpilasele arheoloogiliste välitööde planeerimise ja juhatamise kogemus. Üliõpilane peab osalema arheoloogiliste välitööde planeerimises, nende praktilises läbiviimises ja kaevamiste aruande kirjutamises. Üliõpilase staatus praktika läbiviimiseks valitud asutuses peab vastama tööde läbiviimise ajal keskastme juhi omale, koos kõigi sellest tulenevate kohustuste ja vastutusega, eriti talle praktika käigus teatavaks saava informatsiooni osas, mille puhul on tegemist isikuid puudutava konfidentsiaalse info ja/või ärisaladusega. Praktika tulemuseks on arheoloogiliste välitööde aruanne või selle mingi struktuuriosa ning nii üliõpilase kui ka praktika läbiviimise kohaks oleva asutuse -poolse juhendaja poolt koostatud kirjalikud praktika tulemuste analüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(761) "Oskab planeerida arheoloogiliste väljakaevamiste eelarvet ja ajakava; Oskab koostada ja analüüsida töövõtu- ja alltöövõtulepinguid; Tunneb võimalike tööde läbiviimiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade liike ning nende taotlemise korda; Oskab suhelda riigi- ja munitsipaalasutuste esindajatega, võimalike teiste töövõtjatega objektil ning tunneb välitööde läbiviimise häid tavasid; Tunneb arheoloogiliste välitööde koha pealt olulisi töösuhteid ja tööohutust puudutavaid seadusi ning häid tavasid; Oskab teoreetiliste kursuste ja praktikumide käigus omandatud teadmisi ja oskusi arheoloogilistel välitöödel rakendada; Tunneb arheoloogiliste kaevamiste aruannete dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid ja oskab neid koostada."
  }
  [40]=>
  object(stdClass)#41 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6006"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Hinde kujundab eksam. Eksamile pääsemiseks on üliõpilane esitanud korrektselt vormistatud iseseisva töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua üliõpilastele võimalus saada süstemaatiline ülevaade Eesti ajaloost ning selle käsitlusprobleemidest. Toetada omandatavate teadmiste kaudu giidide kõrvaleriala valinud üliõpilaste erialast ettevalmistust."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Kursuse käigus antakse süstemaatiline ülevaade Eesti ajaloo olulisematest protsessidest ja sündmustest ning nende käsitlusprobleemidest. Lühiettekannete vormis esitatud praktiliste harjutuste käigus õpivad üliõpilased üksikute (turmismi)objektide näitel selgitama Eesti ajaloo kulgu võimalikult laias kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Kursuse läbinud üliõpilane: - on omandanud ülevaate kursusel käsitletud teemadest - tunneb Eesti ajaloo põhiprobleeme - oskab mõtestada Eesti ajaloo erinevaid aspekte üksikute näidete või objektide abil - omab suulise ettekande esitamise kogemust"
  }
  [41]=>
  object(stdClass)#42 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6012"
    ["hindamine"]=>
    string(621) "Seminarides osalemine ja ettekande esitamine (50%) ja kirjalik test (50%). Seminari ettekanne (ca. 20 min): Ettekanne vabalt valitud teemal Eesti kultuuri ajaloost (teema tuleb õppejõuga eelnevalt kooskõlastada). Ettekande teema ei tohiks olla liiga lai. Ettekandega näitab üliõpilane oma oskust kindlalt piiritletud teemat ja sellealast kirjandust läbi töötada ja oma uurimistulemusi kokkuvõtvalt esitleda. Tagasisidet antakse vahetult seminari jooksul ning testi kohta kokkuleppel õppejõuga suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kultuuriajaloo arenguprotsessi põhietappidest ja kultuuri kujunemist mõjutanud välis- ja siseteguritest. Bakalaureuseõppe kesktaseme lähema ajaloo erialamooduli valikaine"
    ["sisu"]=>
    string(551) "Eesti kultuuri areng läbi erinevate ajalooperioodide. Asustuse, elukeskkonna ja elulaadi areng ja muutused. Talurahva argielu mõisa, kiriku ja linna mõjusfääris. Kutselise eesti kultuuri kujunemine rahvuslike ja rahvusvaheliste tegurite koosmõjus. Eesti rahvusliku identiteedi kujunemine ja kujundamine. Moderniseerumine ja tsiviliseerumine Eesti ühiskonnas, sellest tulenenud muutused ja mõjud. Kommunikatsioon ja moodne argielu. Tarbimisühiskonna kujunemine ja areng. Nõukogude aja mõju eesti kultuuri arengule, selle ajastu iseärasused."
    ["vljund"]=>
    string(437) "Defineerib Eesti kultuuriloo põhiprobleeme ühiskondlik-poliitilise arengu tausta. Kirjeldab erinevaid kohalikke kultuurikontekste alates 13.sajandist kuni professionaalsete kultuurielementide ilmumiseni. Hindab oma ja omandatud kultuuriilmingute vahekorda eesti kultuuris. Kasutab adekvaatselt kultuuriajaloo baashistoriograafiat ning faktoloogiat. Oskab võrrelda eesti kultuuriloolist arengut eurooplaliku kultuuriloo taussüsteemis."
  }
  [42]=>
  object(stdClass)#43 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6013"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "TEGEMIST ON LEKTÜÜRIPÕHISE KURSUSEGA."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Luua eeldused eestluse aate sünniprotsessi ja evolutsiooni mõistmiseks läbi aastasadade. Võimaldada üliõpilastel omandada kriitiline hinnang olulisematest teemaga haakuvatest perioodidest, mõtlejatest, sündmustest, mõttevooludest alatest keskajast kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(877) "Kursuse jooksul tegeletakse järgmiste teemadega: Rahvuslikud liikumised Euroopas. Riiklik-territoriaalne ja kultuurirahvuslus. Teoreetilised seisukohad rahvuse ja ajaloomälu küsimustes Eesti rahvusluse arengulooga seostatult. Eesti rahvastiku ajaloo põhiprobleemid. Varane etnoslik ärkamine Rootsi ajal. Valgustus, romantism ja rahvusprobleemid. Eestlase ajalootunnetus ja selle muutumine. Eesti ühiskondliku mõtte arengutingimused. Rahvusmütoloogia ja selle loojad. Eestlaste rahvuslik ärkamine, vaimse eliidi teke ja areng, akadeemiline haritlaskond. Saksa ja vene mõjud ning rahvuslik liikumine. Eesti rahvusluse ideed ja teoreetikud. Dominantprobleemid: rahvus- ja maaküsimus. Ümberrahvastumine. Eestlus iseseisvas riigis ja selle kaotamise järel. Eestlus okupeeritud Eestis ja paguluses. Globaalne eestlus. Eestlus taasiseseisvunud Eestis. Eestlus ja Euroopa."
    ["vljund"]=>
    string(918) "Üliõpilane on omandanud üldteoreetilisi teadmisi rahvuslusest, oskab defineerida olulisi mõisteid nagu rahvuslik liikumine, poliitiline ja kultuurirahvuslus, eestlus. Oskab seletada ja võrrelda erinevaid rahvuse ja rahvusluse tõlgendusi. Tunneb väljapaistvate mõtlejate (Rousseau, Herder, Hegel) vastavaid seisukohti, oskab neid võrrelda ja illustreerida konkreetsete näidetega Euroopa ajaloost. Kursuse sooritanu oskab kriitiliselt kirjeldada natsionalismiteoreetikute (K. Deutsch, E. Gellner, A. D. Smith, M. Hroch) vaateid ja on võimeline nende abil tõlgendama eestluse arengulugu ning formuleerima rahvusliku liikumise eesmärke. Üliõpilane oskab kokku võtta, seostatult esitada ning oma arutlustes sünteesivalt rakendada varem omandatud teadmisi eesti rahva kujunemisprotsessist (rahvastiku ajaloo andmed, sotsiaalse struktuuri küsimused, suhted naaberrahvustega) ja rahvuslikust liikumisest. Kur"
  }
  [43]=>
  object(stdClass)#44 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6020"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Teadmiste kontroll ja hindamine toimub: 1) hinnatakse valitud referatiivse kirjaliku töö kvaliteeti 2) hinnatakse kirjalikku testi tulemusi 3) lõpphinne kujuneb pärast referaadi ja testi tulemuste tutvustamist üliõpilasele akadeemilise vestluse käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(532) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks Eesti ja Läti keskaja ajaloost 12. sajandi lõpust Liivi sõjani avades teemat võrdlevalt nii Läänemereregiooni kui Euroopa kontekstis. Luua tingimused nägemaks Liivimaa arengulisi iseärasusi ülesehitusliku eripära (arengulised impulsid ja mõjutused saksa ordu ja Hansa Liidu poolt) kontekstis. Anda võimalus lähemalt tutvuda historiograafia põhijoonte ja allikatega ning interdistsiplinaarsete võimalustega senise historiograafia seisukohtade ümber mõtestamiseks ja ületamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Vana-Liivimaa kujutab endast kvaasi-koloniaalset riiklikku moodustist, mis kutsuti ellu ristsõdade käigus. Selle üheks eripäraks oli suur avatus eelkõige saksa kultuuriruumile, mistõttu moodustab siinne ajalugu ühe osa nähtusest, mida tuntakse sakslaste ida-kolonisatsioonina. Samas on historiograafias arenguline side keisririigiga ilmselt üle tähtsustatud, kuna Vana-Liivimaa arengukontseptsioon on avaldatud baltisaksa historiograafide poolt. Uuema historiograafilise traditsiooni taustal avaneb tunduvalt tasakaalustatum pilt Vana-Liivimaa ülesehitusest ja siinsetest sotsiaalsetest suhetest."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane tunneb Vana-Liivimaa historiograafia põhijooni ning peamisi kirjalikke allikaid. Oskab defineerida siinse riikluse arengu eripära, formuleerida selle põhietappe ning luua interditsiplinaarseid seoseid uue teadmise saamiseks."
  }
  [44]=>
  object(stdClass)#45 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6021"
    ["hindamine"]=>
    string(313) "Hindamine koosneb seminariettekandest ja avatud küsimustega kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Kirjaliku seminariettekande tegemine ja selle suuline esitlemine seminaris on eksamile saamise eelduseks. Hindamisel annab ettekanne ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Toetada kronoloogiliste ja kompaktsete teadmiste kujunemist Eesti uusaja poliitika- ja sotsiaalajaloo peajoontest alates Liivi sõjast (1558) kuni esimese maailmasõja alguseni (1914)."
    ["sisu"]=>
    string(1483) "Loenguosa: Sissejuhatus Eesti uusaega. Vana-Liivimaa varauusaja alguses. Reformatsioon ja selle mõjud. Saja-aastane sõjaperiood (1558–1661): Eesti territooriumi jagamised Rootsi, Poola-Leedu ja Taani vahel. Eesti- ja Liivimaa Suur-Rootsi provintsidena (1560/1629-1700). „Vana hea Rootsi aeg”? Suur reduktsioon ja talurahva olukord 17. saj. lõpus. Majandus- ja kultuuriareng Rootsi ajal. Põhjasõda. Eesti- ja Liivimaa kubermangud Vene impeeriumi osana 18. sajandil. Mõiste Balti erikord: haldusjaotus, provintsiaalvalitsus ja seisused ning õiguskorraldus ja kohtusüsteem nn Läänemereprovintsides. Rahvastik, agraarolud, kaubandus ja tööndus. Valgustajad ja estofiilid 18. sajandil ja 19. saj. I poolel. 19. saj. alguse talurahvareformid: pärisorjuse kaotamine (1816 ja 1819). „Talurahva käärimine” 1840ndatel. Uued talurahvaseadused (1849 ja 1856): teoorjuse kaotamine ja talurahva emantsipeerumise algus. Moderniseeruv eestlus ja ühiskond alates pöördelistest 1860ndatest: eestlaste „rahvuslik ärkamine” ja moderniseerumise väljendumine ühiskonnas, majanduses ja kultuurielus. Venestusreformid. 1905. aasta revolutsioon ja selle mõjud. Eesti- ja Liivimaa kubermangud I maailmasõja eelõhtul. Seminariosa: Iga tudeng peab osalema ühes temaatilises väikeseminaris (kuni 6 osalejat), kus ta esitleb kirjalikult vormistatud (2-3 lk) teesid, milles lahatakse ühte Eesti 19. sajandi ajalooküsimust. Igale ettekandele järgneb diskussioon seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Üliõpilane: Loetleb Eesti poliitilise- ja sotsiaalsajaloo põhilisi arengujooni ja probleeme uusajal. Kirjeldab Eesti ala uusaja ajaloo sündmusi ja protsesse laiemas Euroopa ajaloo kontekstis. Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldava perioodi Eesti ajaloos. Selgitab seisuseühiskonna funktsioneerimise ja lagunemise põhjusi Eesti aladel ja formuleerib eestlaste moodsaks rahvaks kujunemise protsessi. Interpreteerib loetud kirjanduses esitatud seisukohti ja esitab argumenteeritud seisukohti teemavaldkonna kohta."
  }
  [45]=>
  object(stdClass)#46 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6022"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Hindamine koosneb kirjalikust esseest ja avatud küsimustega kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab essee ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Luua eeldused mitmekülgse ülevaate kujunemiseks eestlaste omariikluse perioodi ajaloost: Eesti Vabariigi tekkest, eksistentsist ja likvideerumisest aastatel 1917–1944 ning selle historiograafilistest tõlgendustest."
    ["sisu"]=>
    string(128) "Eesti Vabariigi (1918-1940) ja selle iseseisvuse kaotuse (1939-44) problemaatika, arengujooned ja tõlgendused historiograafias."
    ["vljund"]=>
    string(551) "Aine läbinud üliõpilane Loetleb Eesti poliitilise-, kultuuri- ja majandusajaloo põhilisi arengujooni ja probleeme omariikluse saavutamis-, eksisteerimis- ja kaotusperioodil. Kirjeldab Eesti ajaloosündmusi ja –protsesse perioodil 1914-1944 laiema maailma ajaloo konteksti osana. Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldava perioodi Eesti ajaloos. Võtab kokku Eesti Vabariigi (1918-1940) olulised saavutused. Interpreteerib loetud kirjanduses esitatud seisukohti ja esitab argumenteeritud seisukohti teemavaldkonna kohta oma essees."
  }
  [46]=>
  object(stdClass)#47 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6023"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Eksamihinne kujuneb essee (20p) ja kirjaliku eksami (80p) tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Luua eeldused Eesti riikluse põhijoonte, arenguteede ja lähiajaloos toimunud ühiskondlike-poliitiliste protsesside mõistmiseks 20.saj teisest poolest tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Eesti riikluse arengu põhijooned 20.sajandi teisest poolest tänapäevani. Eesti omariikluse probleemid geopoliitilise asendi taustal ja hindab riikliku arengu stsenaariume sõltuvalt suurriiklikust maailmapoliitikast. Riiklik-poliitilised otsused. Eesti arenguteed teiste Ida-Euroopa väikeriikide arengutega võrreldes. Eesti riikliku kestmise võimalikke strateegiaid toetudes ajaloolisele kogemusele."
    ["vljund"]=>
    string(520) "- Kirjeldab Eesti riikluse arengu põhijooni 20.sajandi teisest poolest tänapäevani; - Rakendab Eesti lähiajaloo baasfaktoloogiat riiklik-poliitiliste otsuste hindamisel; - Võrdleb Eesti arenguteed teiste Ida-Euroopa riikidega; - Kirjeldab Eesti lähiajaloos toimunud poliitilisi ja ühiskondlikke protsesse ja nimetab nende põhjuseid; - Kirjeldab Eesti omariikluse probleeme geopoliitilise asendi taustal; - Formuleerib Eesti riikliku iseseisvuse kestmise võimalikke strateegiaid toetudes ajaloolisele kogemusele."
  }
  [47]=>
  object(stdClass)#48 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6024"
    ["hindamine"]=>
    string(695) "Lõpphinne koosneb kahest komponendist: eksamist ja seminariosast, mille mõlema kaal on 50 %. Eksam on kirjalik ja toimub loengute ja kohustusliku kirjanduse alusel. Loengumaterialide alusel peab vastama ühele laiemale kronoloogilis-sünteesivale küsimusele ja kohustusliku kirjanduse alusel 4-6 väiksele defineerivale küsimusele, mis puudutavad terminoloogiat ja nähtusi (nt selgita mõiste rehielamu sisu). Mõlema, nii sünteesiva kui ka väikeste defineerivate küsimuste osakaal on 25 % (eksami valdkond moodustab kokku 50 % hindest). Seminariosa puhul on kirjaliku töö osakaal 25 % ja ettekande ning seminariaktiivsuse osakaal 25 % (seminari valdkond moodustab kokku 50 % hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks Eesti kultuuriajaloo omapärast, arenguprotsessi põhietappidest ning kultuuri kujunemist mõjutanud välis- ja siseteguritest."
    ["sisu"]=>
    string(1117) "Loenguosa: Eestlaste igapäevase elukeskkonna ja eluviisi ning ainelise ja vaimse kultuuriruumi kujunemine ja areng läbi erinevate ajalooperioodide muinasajast ENSV likvideerumiseni. Eesti kultuuriajaloo defineerimine kultuuriteaduste kontekstis: kultuuriajalugu, folkloristika ja etnoloogia. Oluliste kultuuriimpulsside päritolu, sisu ja levimiskanalid ning nende seosed naaberalade ja saksa-baltisaksa kultuuriruumiga. Maarahva kujunemine eestlasteks: kuidas agraarne „vana eesti” talupojakultuur varakeskajast kuni 1860ndateni arenes mõisa, kiriku ja linnade mõjusfääris ning seejärel moderniseerumise tulemusena mitmekesistus ja teisenes moodsaks, urbaanseks eesti rahvuskultuuriks. Seminariosa: Seminarides lähenetakse igapäevaelu nähtustele ja olmekultuurile etnoloogilis-temaatiliselt, valdkondade kaupa (vt allpool eraldi valdkondade loetelu). Iga tudeng peab osalema vähemalt neljas seminaris ja pidama ühe seminariettekande, mille põhilised seisukohad vormistatakse kirjalikult (maht 1-3 lk) ja edastatakse rühma liikmetele enne seminari algust. Igale seminariettekandele järgneb arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Üliõpilane: Loetleb Eesti kultuuriajaloo põhilisi arengujooni ja -etappe uusajal. Kirjeldab Eesti kultuuriloo ühiskondlik-poliitilist konteksti. Kasutab adekvaatselt Eesti kultuuriajaloo baashistoriograafiat ning faktoloogiat. Hindab oma ja omandatud kultuuriilmingute vahekorda eesti kultuuris. Võrdleb eesti kultuuriloolist arengut euroopaliku kultuuriloo taustsüsteemis."
  }
  [48]=>
  object(stdClass)#49 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6025"
    ["hindamine"]=>
    string(358) "Eraldi eksamit ei toimu, vaid hinde aluseks on kolm kirjalikult vormistatud lühitööd (2 x teesid ja lõpuessee), teeside alusel toimuv teemade tutvustamine seminaris (2 X) ja osalemine seminaride diskussioonis. Iga töö koos diskussiooniga moodustab 1/3 hindest. Viimases seminaris annab õppejõu tagasisidet ja selgitab koondhinnete kujunemise aluseid."
    ["eesmrk"]=>
    string(431) "Võimaldada süvendatud teadmiste kujunemist mõnest kesksest ja olulisest Eesti ajaloo põhiprobleemist ning sellest, kuidas on neid vaadeldud ja tõlgendatud erinevates historiograafilistes traditsioonides (nt baltisaksa, eesti rahvuslikus, nõukogude ja tänapäeva ajalookirjutuses). Aidata arendada ajalooalase mõtteviisi kujunemist, kus on oluline mõista ajaloolise tõlgenduse ja narratiivi seotust oma ajastu kontekstiga."
    ["sisu"]=>
    string(1246) "Seekord on läbivaks vaatenurgaks valitud eestlaste vabaduse, iseolemise ja selle kaotamise-(taas)saavutamise ning võõrvõimu kehtestumise temaatika läbi ajaloo. Esimeseks oluliseks vaadeldavaks küsimuseks on sakslaste ja ristiusu ülemvõimu kehtestumine Põhja-Baltikumis, mida vaatenurgast sõltuvalt on peetud kas „muistseks vabadusvõitluseks” või progressiivseks integreerumiseks õhtumaade kristliku maailmaga. Teiseks käsitletavaks põhiprobleemiks on 20. saj toimunud eestlaste omariikluse saavutamine, mida on võimalik vaadelda kas eestlaste poliitilise iseseisvumise ja Vabadussõja või Venemaa kodusõdade ja klassisõja kontekstist lähtuvalt. Seminarides käsitletakse nende varakeskaja ja lähiajaloo pöördeliste sündmuste allikaid ja historiograafiat: vaadeldakse nii originaaluurimusi ja nende tõlgendusi mainitud sündmustest kui ka historiograafilisi ülevaateid mainitud valdkondadest. Vaadeldakse, kuidas mainitud teemad on läbi ajaloo polariseerinud ja koondanud eestlasi ja teisi piirkonna rahvusi mitmel teljel: nt meie-nemad, oma-võõras, eestlased-sakslased ja eestlased-venelased. Seminarides proovitakse mõista, kuidas ja miks erinevad narratiivid on omandanud identiteediloomes olulise positsiooni."
    ["vljund"]=>
    string(821) "Üliõpilane: 1. Teesides ja seminarivestluses kasutab kursusel käsitletud Eesti ajaloo põhiprobleemide baasterminoloogiat. 2. Seminarivestluses ja lõpuessees loetleb kursusel käsitletud olulisi Eesti ajaloo põhiprobleeme ja kirjeldab neid käsitlenud erinevate koolkondade historiograafilisi nägemusi. 3. Seminarides ja lõpuessees võrdleb erinevate koolkondade nägemusi mainitud valdkondade käsitlemisel, toob välja nende erinevusi ja sarnasusi ning selgitab narratiivide erinevuste põhjusi. 4. Lõpuessees ja seminarivestluses defineerib ja sünteesib, kuidas kursusel käsitletud Eesti ajaloo põhiprobleemide narratiivid on seotud oma ajastu ja vaatenurga kontekstiga. 5. Demonstreerib akadeemilise orienteerumisoskuse omandamist ja teadusliku argumenteerimise oskusi seminarides, teesides ja lõpuessees."
  }
  [49]=>
  object(stdClass)#50 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6026"
    ["hindamine"]=>
    string(261) "Kirjalik eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk (9000–12600 tm) ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua eeldused ülevaade kujunemiseks baltisakslaste ajaloo põhijoontest ja selle tähendusest Eesti ajaloo kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Loengus räägitakse baltisakslaste ajaloo erinevatest perspektiividest keskajast 20. sajandini, puudutades ka uuemaid ajaloo uurimissuundi nagu soouuringuid ja keskkonnaajalugu."
    ["vljund"]=>
    string(659) "Aine läbinud üliõpilane • teab baltisaksa ajaloo põhijooni ja –fakte • oskab nimetada andmeid mõningate tähtsamate baltisakslaste eluloost ja teab nende tähendust Eesti ajaloos • teab baltisaksa ajaloo murdepunkte ning nende seoseid eesti ajalooga • on võimeline kandma baltisaksa ajaloo tähenduse erinevaid interpretatsioone üle eesti kultuuri-, teadus-, poliitika, majandus-, religiooni-, keskonna- ja ühiskonnaajaloo konteksti • suudab mõtiskleda rahvusliku ja rahvusülese ajaloo tähenduse üle • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis"
  }
  [50]=>
  object(stdClass)#51 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6028"
    ["hindamine"]=>
    string(302) "1. Osalemine seminariaruteludes (~20%) 2. Suuline eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse kohta, samuti peab tudeng näitama siin oma esmaseid oskusi allikakriitikas ja allikate tõlgendamisel (~40%) 3. Kahte erinevat allikat võrdlev lühiartikkel (kuni 5 lk) (~40%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(824) "Kursus loob eelduse ülevaate omandamiseks Eesti ajaloo erinevate epohhide uurimiseks vajalikest tähtsamatest allikatüüpidest – ning seda keskajast kuni lähiajalooni. Kursuse käigus iseloomustatakse erinevaid allikatetüüpe: visuaalseid, materiaalseid ja tekstilisi allikaid, jutustavaid ja normatiivseid dokumente, käsikirjalisi ja trükitud allikaid jne. ning osalejad omandavad esmased oskused nende analüüsimiseks. Samuti antakse üliõpilastele ülevaade, milliseid teadmised on vajalikud eri perioodidega tegelemiseks ning millised on nende teadmiste omandamise võimalused Tallinna Ülikoolis. Kursuse eesmärk on tutvustada ajaloo uurimiseks kasutatavate allikate mitmekülgsust ning aidata kaasa üliõpilaste uurimussuuna valimiseks tutvustades samal ajal ka interdistsiplinaarseid lähenemisvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(634) "Kursuses annavad AI töötajad ja õppejõud ning väljaspoolt AI-d kaasatud spetsialistid üheskoos kokkuvõtlikku ülevaate Eesti ajaloo uurimuseks kasutatavatest kirjalikest, suulistest, materiaalsetest ja visuaalsetest allikatest keskajast kuni tänapäevani välja. Nad selgitavad eri tüüpi allikate iseloomu ja nende tõlgendamise võimalusi, nagu ka selleks vajalikke teadmisi ja nende omandamise võimalusi TLÜ raames. Kursus aitab üliõpilastel varakult saada ülevaate olemasolevatest allikatüüpidest. Lisaks saavad üliõpilased varakult tutvuda erinevate õppejõudude ja nende poolt viljeletavate uurimussuundadega."
    ["vljund"]=>
    string(642) "Aine läbinud üliõpilane • on teadlik erinevatel ajalooepohhidel valitsenud allikate mitmekülgsusest • on võimeline eristama erinevate epohhide põhiallikad ning paigutama neid ajaloolisse ja regionaalsesse konteksti • on teadlik erinevate allikate kasutusse võtmise jaoks vajalikest teadmistest • on võimeline teadvustama eri tüüpi allikate uurimiseks vajalikke lisateadmisi ja otsima nende omandamiseks TLÜ raames sobivat juurdeõpet • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ja keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis; oskab kasutada teaduslikule tekstile kohast vormi"
  }
  [51]=>
  object(stdClass)#52 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6031"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Hindamine toimub eksami alusel. Vastuste hindamisel väärtustatakse võimet mõista majanduses toimunud protsesse ja neid mõjutanud tegureid, sünteesimisoskust ning küpsust eraldada oluline ebaolulisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Kujundada ja arendada teadmised Eesti majanduse arengust Euroopa ja ülemaailmse majanduse taustal, eesti majanduslikust mõtlemisest ning selle kujunemist mõjutanud majandusõpetustest ja -vaadetest."
    ["sisu"]=>
    string(918) "Tööstuslik revolutsioon: üleminek põllumajanduselt tööstusele. Leiutised ja vabrikusüsteemi loomine Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, USA-s. Rahvusvahelised majanduslikud suhted. Rahvusvahelise vabakaubandussüsteemi kujunemine Euroopas. Rahasüsteem ja kullstandard. Venemaa industrialiseerimise eripära. Sergei Witte industrialiseerimise kava. Turgude kujunemine. Tootmise põhisuunad. Tööstuse struktuur. Venemaa keskvalitsuse majanduspoliitika mõju Eesti industrialiseerimisele. Eesti tööstuse ja põllumajanduse arengusuunad Esimese maailmasõjani Ühistegevuse algus. Industrialiseerimise sotsiaalsed tagajärjed. Elanike arvu kasv ja urbaniseerumine. Eesti majandus Esimese maailmasõja ja Vabadussõja aastail. Eesti raha- ja pangandussüsteem, tööstuse ja põllumajanduse arengusuunad 1918-1940. Majanduslik integratsioon Euroopas kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Majandussüsteemi vah"
    ["vljund"]=>
    string(491) "Loetleb ja iseloomustab majanduse arengu olulisemaid etappe Nimetab Euroopa ja maailma majanduse tähtsamad arengusuunad Iseloomustab juhtivate tööstusriikide majanduspoliitikat Analüüsib Eesti majanduse arengut Euroopa kontekstis Seletab millised majandusõpetused ja -vaated mõjutasid majanduspoliitika kujundamist Eestis Kirjeldab käsumajanduse süsteemi Toob välja käsu- ja turumajanduse erinevused Nimetab sündmusi, mis on jätnud oma jälje Eesti ja Euroopa majanduse arengule"
  }
  [52]=>
  object(stdClass)#53 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6032"
    ["hindamine"]=>
    string(523) "Kirjalik eksam koosneb faktiküsimustest ning kahest arutlevast ja võrdlevast küsimusest seminarimaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee baseerub eelnevalt tehtud suulisel ettekannel, on mahuga 5–7 lk (9000–12600 tm) ja moodustab 25% lõpphindest. Essee esitatakse hiljemalt nädal enne eksamit ja on eksamile pääsemise eeldusnõue. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist aine raames toimuvates seminarides ning KAJAKu seminaride ja konverentsi külastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Loengud ja seminarid tutvustavad Eesti toidukultuuri ajalugu varasematest allikatest tänapäevani rahvuseülesest keskkonnaajaloolisest perspektiivist."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Toidu ajalugu on keskkonnaajaloo üks kõige kiiremini kasvavaid alasid, mis on tihedalt seotud religiooni-, kultuuri-, majanduse-, ühiskonna- ja poliitikaajalooga. Loengutes 1) paigutame balti toidukultuuri ajaloo Läänemere regiooni ja globaalse toidukultuuri arengu raamidesse, 2) avastame balti toidukultuuri allikaid, 3) tutvume erinevate allikate uurimismeetoditega, 4) joonistame välja Eesti toidukultuuri ajaloo omapärased jooned"
    ["vljund"]=>
    string(643) "Aine läbinud üliõpilane – on omandanud teadmised globaalse toiduajaloo uurimisest – oskab seletada Eesti toidukultuuri ajaloo omapäraseid jooni ja tema seotust teiste regioonidega – on võimeline seletama toidukultuuri seotust keskkonnaajalooga – oskab ära tunda toidukultuuri ajaloo erinevaid uurimusaspekte ning näha nende kuuluvust erinevate distsipliinide alla – oskab tekstikriitiliselt suhtuda kirjalikesse allikatesse – suudab mõtiskleda toiduajalootekstide ja reaalsuse suhte üle – suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis"
  }
  [53]=>
  object(stdClass)#54 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6044"
    ["hindamine"]=>
    string(362) "Lõpphinde kujunemisel arvestatakse suulist esinemist aktiivset osavõttu seminarides Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb arutlevat vastust eeldavatest küsimustest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõududega kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Anda ülevaade Eesti ajaloost inimasustuse algusest tänapäevani, peamistest allikatest ja võimalikest käsitlusviisidest. Bakalaureuseõppe algtaseme valikaine"
    ["sisu"]=>
    string(914) "Eesti geograafiline, klimaatiline ja taimkatteajalugu. Eestlaste etnogenees ja rahvastikuajalugu. Eesti ajaloo allikad, periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. Eesti muinasaeg – allikad, uurimismeetodid, põhiprobleemid. Balti ristisõda oma eel- ja järellooga. Kirik ja usundid Eesti ajaloos. Reformatsioon. Vana-Liivimaa. Baltisakslaste kujunemine ja roll Eesti ajaloos, eliidi küsimus laiemalt, sh eestlaste osa selles, saksa kultuurimõjud, mõis ja talupoeg. “Vana hea Rootsi aeg”?! Balti maariigi kujunemine. Pärisorjuse tekke ja osalise kaotamise probleemid 17. saj. 18. saj Eesti ajaloos. Rahvakultuur. Valgustus ja romantism. Päris- ja teoorjuse kaotamine. Tööstuslik pööre ja linnastumine. Ärkamisaeg ja venestusperiood. Venemaa ja venelased Eesti ajaloos. 1905. a revolutsioon. Iseseisvumine ja Eesti Wabariik. Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. ENSV. Taasiseseisvumine."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Omandatakse sissejuhatavad teadmised Eesti ajaloost ja selle uurimise probleemidest ning valmisolek edasisteks selle-alasteks õpinguteks."
  }
  [54]=>
  object(stdClass)#55 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6046"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Eksamihinne kujuneb seminari ja kirjaliku eksami tulemuste põhjal. Eksamil tuleb vastata küsimustele, mille arutelu toimub loengutes, seega on ülimalt soovitav loengutest osavõtt"
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Kohustuslik lähiajaloo kesktaseme mooduli valijatele. Eesmärk: anda mitmekülgne ülevaade eestlaste omariikluse probleemi ajaloost, Eesti Vabariigi tekkest ja eksistentsist 1918 – 1940 ning 1988 – kuni tänapäevani välja."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Eestlaste omariiklustaotlused tsaari-Venemaal 19. - 20. sajanditel. Eesti Vabariigi sünd, tema tunnustamine de facto ja de jure. 1920. ja 1937. a. põhiseadused. Parteid ja parlamentarismiperiood 1920 – 1934. Autoritaatne Eesti (1934 – 1940). Eesti taasühendamine Venemaaga (NSVL) ja ENSV ajajärk (1940 – 1990). Eesti taasiseseisvumisprotsess 1988 – 1991. Eesti Vabariigi 1992.a põhiseadus. Parteid ja parlamentaarne riigikord. Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO liige."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Kirjeldab Eesti riikluse arengu põhijooni 19.sajandi teisest poolest tänapäevani. Defineerib Eesti omariikluse probleeme geopoliitilise asendi taustal ja hindab riikliku arengu stsenaariume sõltuvalt suurriiklikust maailmapoliitikast. Tunneb baasfaktoloogiat ning oskab seda rakendada riiklik-poliitiliste otsuste hindamisel. Võrdleb Eesti arenguteed teiste Ida-Euroopa väikeriikide arengutega. Formuleerib Esti riikliku kestmise võimalikke strateegiaid toetudes ajaloolisele kogemusele."
  }
  [55]=>
  object(stdClass)#56 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6048"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "kirjalik eksam, 3 küsimust"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Tegemist on sissejuhatava ning laiemale kuulajaskonnale mõeldud loengusarjaga, tutvustamaks meie varasemat ajalugu."
    ["sisu"]=>
    string(584) "Ülevaade Eesti esiajaloost alates esimeste inimasukate saabumisest kuni vallutuseni 13.sajandil. Esiajalugu käsitletakse perioodide kaupa, keskendudes aja jooksul toimunud muudatustele ning inimühiskonna arengule. Antakse ülevaade eri ajastutele omastest muististest ja esemeliikidest, põllumajanduse, ühiskonna ja ideoloogia muutustest. Käsitlemist leiavad ka Eesti arheoloogia ajalugu ning teoreetilise mõtte ja käsitlusviiside areng viimase kahesaja aasta jooksul. Kuigi loengusari hõlmab Eesti esiajalugu tervikuna, pannakse põhirõhk muinasaja viimastele perioodidele."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Õpilane tunneb Eesti varasema ajaloo põhietappe, oskab neid omavahel eristada, teab sel ajal toimunud suuremaid muutuseid majanduses, ühiskonnas ja ideoloogias ning tunneb Eesti arheoloogia arengut viimase 200 aasta jooksul."
  }
  [56]=>
  object(stdClass)#57 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6059"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Anda ülevaade Eesti Vabadussõja poliitilisest ja sõjalisest ajaloost, tuues sealjuures esile tähtsamad uurimisprobleemid"
    ["sisu"]=>
    string(265) "Vabadussõja põhjused; sõja käik; sõja murdepunktid; eeldused ja põhjused sõja edukaks lõpetamiseks; juhid, rahvas ja tagala; rahva meeleolud ja enamlus; sisepoliitika; välispoliitika ja rahuküsimus; sõja majandus; liitlased ja vaenlased; sõja tulemused."
    ["vljund"]=>
    string(126) "omandatakse üldteadmisi Eesti Vabadussõja ajaloost ning uurimisseisust, mis annab baasi selle teemaga edasiseks tegelemiseks"
  }
  [57]=>
  object(stdClass)#58 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6400"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, mis põhineb tundengi jooksval hindamisel praktika käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Praktika loob eeldused kogemuste omandamiseks TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Vanaraamatu keskuse tööst ning Baltika ja vanatrükiste kollektsioonidest"
    ["sisu"]=>
    string(489) "TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ajaloolise baltika ja vanaraamatute kogu säilikute kogumise, säilitamise ja konserveerimise põhimõtetest ülevaate omandamine ning osalemine kogu korrastamisel; sh vanaraamatu kirjeldamine, andmete sisestamine andmebaasi, inventuuride läbi viimine, erikogude (memoriaal- ja isikukogude) haldamine, vanatrükise konserveerimine, Eestis ilmunud ja Eestiga seotud vanaraamatu eripärad, bibliograafiline kirjeldamine, isikulooliste otsingute teostamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Üliõpilane: 1. tunneb baltika ja vanaraamatute kogu ning erikogude kogumise ja säilitamise põhimõtteid, 2. oskab iseloomustada vanaraamatu kogu kui uurimis- ja haridusüksust ning väärtustab vanaraamatutega tehtavat tööd, 3. oskab iseloomustada Eestis ilmunud ja Eestiga seotud vanaraamatu eripärasid ning bibliograafilise kirjeldamise põhimõtteid, 4. oskab planeerida oma tööd töökeskkonnas (praktikaplaani täitmine), teha koostööd asutuse teiste töötajatega, 5. oskab analüüsida enda tegevust praktika käigus ning hinnata iseenda tugevusi, nõrkusi ja arenguvajadusi töökeskkonna spetsiifikast lähtudes."
  }
  [58]=>
  object(stdClass)#59 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6401"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Jooksev hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Anda teadmisi muuseumitööst ja tööst muuseumis."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Muuseumi säilikute kogumise ja säilitamise põhimõtetest ülevaate omandamine (sh museaalide kirjelduste koostamine, inventuuride läbi viimine, andmete sisestamine andmebaasi jne), osalemine näituste koostamisel ja nende tutvustamine, õppeprogrammide läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(584) "Üliõpilane: 1. tunneb muuseumi säilikute kogumise ja säilitamise põhimõtteid, 2. oskab iseloomustada muuseumi kui uurimis- ja haridusasutust ning väärtustab muuseumides tehtavat tööd, 3. teab näituse koostamise algtõdesid, samuti näituste tutvustamise ja õppeprogrammide läbiviimise põhimõtteid, 4. oskab planeerida oma tööd töökeskkonnas (praktikaplaani täitmine), teha koostööd asutuse teiste töötajatega, 5. oskab analüüsida enda tegevust praktika käigus ning hinnata iseenda tugevusi, nõrkusi ja arenguvajadusi töökeskkonna spetsiifikast lähtudes."
  }
  [59]=>
  object(stdClass)#60 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE6402"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Arvestus, mis põhineb tudengi jooksval hindamisel praktika käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Tutvumine arhiivi tööga ja fondidega. Praktilise arhiivitöö kogemuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Ülevaate saamine vastava andmearhiivi korraldusest ning arhiivitööst. Praktika käigus õpitakse tundma vajalikke materjalikogusid ja see võimaldab siduda teoreetilistes loengutes omandatud teadmisi arhiivi kogutud ainesega."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane a) oskab kasutada arhiivinduse põhimõisteid b) oskab kasutada arhiivi kartoteeke, registreid ning andmebaase c) järgib arhiivikasutamise eeskirja d) oskab analüüsida arhiivitöös esilekerkivaid probleeme"
  }
  [60]=>
  object(stdClass)#61 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7002"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "hinne kujuneb referatiivse töö põhjal. Referaadi maht on 45 000 täheruumi (ca 25 lk). Referaatide teemad antakse eraldi loetelus. Referaat peab olema koostatud Ajaloo Instituudi kirjalike tööde juhendi järgi (koostanud H. Sepp)."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kujundada süsteemne teadmistekompleks Eestit käsitlevast ajalookirjutusest. Süvendada arusaama ajalookirjutusest kui ühiskondlikult määratletud protsessist."
    ["sisu"]=>
    string(647) "Esimesed Eesti ajalugu peegeldavad kirjalikud allikad. Baltisaksa teadusliku ajalookirjutuse algus 19. sajandi teisel poolel. Eesti rahvusliku ajalookirjutuse algus. Baltisaksa ja eesti rahvusliku ajalookirjutuse erijooned. Kroonikakirjutus kui ajalookirjutus. Kroonikate väärtus ajalooallikana. Keskaegsete kroonikate uurimine. Uusaegne ajalookirjutus. 20. sajandi ajalookirjutus. Ajaloouurimine nõukogude ajal. Eesti ajalookirjutus pärast taasiseseisvumist. Õppejõu poolt antud trükitud allikate ja historiograafia läbitöötamine. Mõne kitsama probleemiasetuse süvendatud uurimine ning kokkuleppel õppejõuga selle auditoorne esitus."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Valdab ajalookirjutuse eripära etappide kaupa. Oskab näha historiograafia erijooni sõltuvalt ajastust. Teab peamisi üldkäsitlusi ning orienteerub nende ideoloogilises taustas."
  }
  [61]=>
  object(stdClass)#62 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7003"
    ["hindamine"]=>
    string(297) "Kirjalik eksam koosneb kahest arutlevast ja võrdlevast küsimusest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist seminarides ja ettekande sooritamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Ainekursuse eesmärkideks on luua üliõpilastele võimalus: - omandada laiapõhjalised teadmised Eesti ajalookirjutusest; - mõista (balti)sakslaste kuvandi ja (balti)saksa kultuuri rolli ning tähendust eesti ajalootekstides ja eesti rahvusliku ajaloo loomisel; - arendada oma oskusi erinevate ajalookirjutuslike tekstide analüüsimiseks, mõistmiseks ja mõtestamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(603) "Seminarides analüüsitakse eesti rahvusliku ajalookirjutust selle algusest 19. sajandil kuni tänapäevani, uurides seda baltisakslase kuvandi ja sellega seostuva problemaatika kaudu. Seminarides tulevad vaagimisele järgmised küsimused: 1) (balti)sakslaste kuvandi tekkimine eesti ajalootekstides ning selle muutumine, 2) (balti)saksa kultuuri ajaloolise tähtsuse konstruktsioon, dekonstruktsioon ja rekonstruktsioon eesti ajalootekstides, 3) eesti rahvusliku enesekuvandi loomine baltisakslase kui võõra kuvandi kaudu, 4) rahvuslikke kuvandite tekkimine ajalookirjutuses, nende tähendus ja mõju"
    ["vljund"]=>
    string(733) "Aine läbinud üliõpilane • on teadlik ajalootekstides leiduvatest enda- ja võõrakuvanditest ning nende mõjust ajaloo konstrueerimisele • on võimeline tekstides tundma ära (balti)saksa kuvandit ning tõlgendama selle tähendust ja rolli nii kaasaegses ajaloolises kontekstis kui ka eesti rahvusliku ajaloo loomes ja kultuuriajaloos laiemalt • oskab suhtuda tekstikriitiliselt kirjalikke allikatesse • suudab arutleda ajalootekstide ja reaalsuse suhte üle • oskab selgitada, kuidas arusaam baltisaksa kultuuri tähtsusest on erinevatel eesti ajalookirjutuse etappidel muutunud • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [62]=>
  object(stdClass)#63 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7017"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Suuline lühiettekanne koos slaidide/teeside esitamisega 15 % kursuse hindest Seminariettekanne ja aruteludes osalemine 25 % hindest Kirjalik esse 60% hindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Toetada uurimusliku lähenemise kujunemist majandusteaduse valdkonnas ning valmisolekut pidevaks majandusalaste teadmiste arendamiseks. Kujundada oskusi majandusteoreetiliste küsimuste käsitlemiseks ning riikide majandusliku arengu seaduspärasuste mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Kursuse käigus on üliõpilastel võimalik süvendada majandusalaseid teadmisi ning kujundada oskusi majandusteoreetiliste küsimuste käsitlemiseks ning riikide majandusliku arengu seaduspärasuste mõtestamiseks nüüdisühiskonnas. Kursustel käsitletakse tänapäeva majanduses olulistena üles kerkivaid teemasid: valitsuse roll majanduses ja võime majandust mõjutada läbi fiskaal- ja monetaarpoliitika, institutsioonide roll majanduses, inimkapital, globaliseerumine ja konkurentsivõime."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Aine läbinud üliõpilane omab ühiskonnaõpetuse uurimuslikuks õpetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi: oskus leida allikaid, olla allikakriitiline, oskus oma seisukohti suuliselt esitada ning argumenteeritult põhjendada, oskus esitada küsimusi ja algatada diskusiooni, analüüsioskus ning oskus kirjalikult esitada analüüsi tulemusi."
  }
  [63]=>
  object(stdClass)#64 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7033"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Hinnatakse käsitletava probleemi elulisust, aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on MA õppekava läbimine teiste õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Koostada olemasolevatele uurimistulemustele tuginev arendusliku iseloomuga töö (pedagoogiline projekt), mille olulised elemendid on uue seisundi (mis? mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Enamasti on pedagoogikamagistri väitekirja puhul tegemist õppe- või arenduskava, õpiku või mõne muu õppevahendi või metoodilise juhendi loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projekti koostamisega või kasvatusteadusliku uurimistöö (näiteks pedagoogika ajaloo alal) läbiviimine. Sõltuvalt probleemist või lahendite valikust võib projektis olla rõhuasetus selle erinevatel komponentidel."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teemakohase kirjanduse analüüs, uurimistöö metoodika tundmaõppimine ning valitus metoodika rakendamine oma töö teostamiseks."
  }
  [64]=>
  object(stdClass)#65 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7035"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Hinnatakse käsitletava probleemi elulisust, aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on MA õppekava läbimine teiste õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Koostada olemasolevatele uurimistulemustele tuginev arendusliku iseloomuga töö (pedagoogiline projekt), mille olulised elemendid on uue seisundi (mis? mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Enamasti on pedagoogikamagistri väitekirja puhul tegemist õppe- või arenduskava, õpiku või mõne muu õppevahendi või metoodilise juhendi loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projekti koostamisega või kasvatusteadusliku uurimistöö (näiteks pedagoogika ajaloo alal) läbiviimine. Sõltuvalt probleemist või lahendite valikust võib projektis olla rõhuasetus selle erinevatel komponentidel."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teemakohase kirjanduse analüüs, uurimistöö metoodika tundmaõppimine ning valitus metoodika rakendamine oma töö teostamiseks."
  }
  [65]=>
  object(stdClass)#66 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7052"
    ["sisu"]=>
    string(688) "Ülevaade ajaloo õpetamise/õppimise põhijoontest maailmas, Eestis. Ajaloodidaktika asend ajaloo ja kasvatusteaduste vahel, ülesanded. Ajaloo õpetamise/õppimise ajalugu. Eestikeelne ajalooõpik läbi aegade. Ajalooteadvus kui- didaktika keskne kategooria. Ajalooteadvuse kujunemine. Ajalooõpetuse psühholoogilised alused. Ajaloo –ja kodanikuõpetuse ainekavade arendus kooli tasandil. Ajalooõpetuse eesmärgid ja sisu, valiku kriteeriumid. Ajaloo õpetamise ja õppimise eeltingimused. Õppeprotsessi organiseerimine, meetodid, töövormid, võtmesõnad ajalooõpetuses. Ajaloo õppevahendid. Nõuded õpitulemustele, kontroll ja hindamine. Ajalooga tutvumine väljaspool kooli."
  }
  [66]=>
  object(stdClass)#67 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7111"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Kirjalik eksam. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Kujundada arusaamist ajaloo (ja ühiskonnaõpetuse) didaktika juhtküsimustest ning kompetentsust õppeprotsessi organiseerimisel Kujundada oskust töötada õppetööd reguleerivate õigusaktidega."
    ["sisu"]=>
    string(1100) "Ülevaade ajaloo (ja ühiskonnaõpetuse) õpetamise/õppimise põhijoontest maailmas, Eestis. Kursuse jooksul saadakse ülevaade õppetegevust puudutavatest õigusaktidest (Haridusseadus, PGS, Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamine, Õpitulemuste välishindamine). Tutvutakse RÕKi üldosa ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekavaga. Eesmärgiks on analüüsida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi ning tuua välja võimalused, kuidas saab läbi nimetatud ainete täita õppekava üldisi eesmärke, kujundada kooliastmete kaupa kirjeldatud pädevusi, toetada lõimingut, sh läbivate teemade käsitlemist. Ajaloo –ja ühiskonnaõpetuse õpetamise kontseptsiooni tutvustamine, oskuste kujundamine, õpitulemuste saavutamine, õpetaja töökava ja tunnikava koostamine. Õppeprotsessi organiseerimine, meetodid, töövormid, õppevahendid. Õppekirjanduse ülevaade ja analüüs. Nõuded õpitulemustele, kontrolli ja hindamise üldised põhimõtted. Õppekeskkond väljaspool kooli."
    ["vljund"]=>
    string(925) "Teadmised ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamise peamistest probleemidest Eestis; teadmised ajaloodidaktika ülesannetest; valmidus planeerida ja analüüsida enda tegevust ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, oskus kasutada teaduslikke meetodeid õppeprotsessi ja õppekeskkonna arendamiseks. Teadmised ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja tööd reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige riiklikust õppekavast ja arusaam riikliku õppekava täitmisest ning õpitulemuste saavutamisest; Suutlikkus rääkida kaasa hariduspoliitilistes küsimustes ja osaleda haridusalastes diskussioonides ja kooli õppekava koostamisel; oskus töötada meeskonnas ja meeskonnajuhina kaasates erinevaid partnereid – õppijaid, kolleege, teisi partnereid haridussüsteemis ja väljaspool (kooliväline tegevus, õppekäigud); suutlikkus planeerida (õpetaja töökava, tunnikava) ja juhtida õppeprotsessi, kujundada õpikeskkonda"
  }
  [67]=>
  object(stdClass)#68 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7228"
    ["hindamine"]=>
    string(3521) "Kirjalik eksam. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti. Õpiväljundite saavutamist kontrollitakse iseseisvate tööde ja eksamiküsimustele vastamise kaudu. Kursuse hindamiskriteeriumid: A – kõik iseseisvad tööd on esitatud vastavalt nõuetele ja kirjaliku eksami eest on saadud 11-12 punkti B – vähemalt kolm iseseisvat tööd on esitatud vastavalt nõuetele ja eksami eest on saadud 9-10 punkti C –vähemalt kaks iseseisev töö on esitatud vastavalt nõuetele, teistes esineb puudusi, eksamitöö eest on saadud 7-8 punkti D – vähemalt üks iseseisvat tööd on esitatud vastavalt nõuetele eksami eest on saadud 5-6 punkti E – kõikides iseseisvates tööde esineb puudusi, eksami eest on saadud 3-4 punkti F – iseseisvad tööd on esitamata või ei vasta nõuetele, eksami eest on saadud alla 3 punkti1) iseseisev töö (2. ja 3. õpiväljund) A – Töökavas on esitatud suure teema jaotumine õppetundideks, iga õppetunni õpitulemus(ed), põhimõisted, õppetegevus, õppematerjalid, lõimingu võimalused ning kontroll ja hindamine, töökava osad on omavahel kooskõlas B – Kõik töökava osad on esitatud, esinevad üksikud puudused C – Kõik töökava osad on esitatud, mõni töökava osa on pealiskaudne või mõningate puudustega D – Töökava osad ei ole omavahel kooskõlas või esineb neis puudusi E – Töökava on pealiskaudne, mõni töökava osa on esitamata või ei ole nõuetekohane F – Töökava ei vasta nõuetele2) iseseisev töö (2. ja 3. õpiväljund) A – Lõimingu võimalused on kirjeldatud näidete kaudu ühe kursuse või klassi ulatuses B – Näited on esitatud, kuid esineb üksikuid puudusi C – Lõimingu näidetes on mõned vead D – Lõimingu kirjeldus on üldsõnaline E – Lõimingu kirjeldus on põgus, esitatud ainult mõne juhusliku näite kaudu F – Lõimingu kirjeldus ei vasta nõuetele3) iseseisev töö (2. ja 3. õpiväljund) A – Tunnikavas on esitatud tunni teema, taotletav õpitulemus(ed), tunni jaotumine ajaliselt tunni osade ja tegevuste kaupa, kasutatav õppematerjal, kontrolli ja hindamise võimalused ja metoodika ning kavandatud tegevuste kirjeldus B – Kõik tunnikava osad on esitatud, esinevad üksikud puudused C – Kõik tunnikava osad on esitatud, mõni tunnikava osa on pealiskaudne või mõningate puudustega D – Tunnikava osad ei ole omavahel kooskõlas või esineb neis puudusi E – Tunnikava on pealiskaudne, mõni tunnikava osa on esitamata või ei ole nõuetekohane F – Tunnikava ei vasta nõuetele 4) iseseisev töö (2. ja 3. õpiväljund) A – Esitatud on ülesanne kõikide käsitletud oskuste kujundamiseks B – Esitatud on ülesanne kõikide käsitletud oskuste kujundamiseks, kuid tööülesannete sõnastuses esineb üksikuid vigu C – Kaks kolmandikku ülesannetest on korrektsed, mõni ülesanne ei aita taotletud oskust kujundada D – Enam kui pooled ülesanded on korrektsed, mõni ülesanne ei aita taotletud oskust kujundada E – Vähemalt 40% üleannetest on korrektsed, mitmes ülesandes on vigu F – Ülesanded ei vasta nõuetele 5) Kirjalik eksam (1., 2. ja 3. õpiväljund) koosneb neljast küsimusest. Iga küsimuse vastust hinnatakse 3 punktiga: 3p analüüs ja näited, 2p kirjeldus ilma analüüsi ja näideteta, 1p teema on avatud ühekülgselt. Punktide summeerimisel saab õpilane hinde A – 11-12 punkti B – 9-10 punkti C – 7-8 punkti D – 5-6 punkti E – 3-4 punkti F – 0-2 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks ajaloo (ja ühiskonnaõpetuse) didaktika juhtküsimustest ning arendada kompetentsust õppeprotsessi organiseerimisel põhikoolis ja gümnaasiumis."
    ["sisu"]=>
    string(792) "Kursuse jooksul saadakse ülevaade õppetegevust puudutavatest õigusaktidest (Haridusseadus, PGS, Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamine, Õpitulemuste välishindamine). Tutvutakse RÕKi üldosa ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekavaga. Eesmärgiks on analüüsida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi ning tuua välja võimalused, kuidas saab läbi nimetatud ainete täita õppekava üldisi eesmärke, kujundada kooliastmete kaupa kirjeldatud pädevusi, toetada lõimingut, sh läbivate teemade käsitlemist. Ajaloo –ja ühiskonnaõpetuse õpetamise kontseptsiooni tutvustamine, oskuste kujundamine, õpitulemuste saavutamine, õpetaja töökava ja tunnikava koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Didaktika I läbimise järel üliõpilane:1. tunneb haridusvaldkonna ja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse aktuaalseid probleeme ja on valmis haridusküsimustes kaasa rääkima, osalema kodanikuühiskonnas; 2. mõistab vajadust kujundada õppijates sallivust, on ise salliv hoiakute ja väärtuste mitmekesisuse suhtes;3. on pädev planeerima ja juhtima õppeprotsessi, kujundama õpikeskkonda, juhendama õppijate õppimist ja toetama nende õpimotivatsiooni põhikoolis ja gümnaasiumis."
  }
  [68]=>
  object(stdClass)#69 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7328"
    ["hindamine"]=>
    string(234) "Kirjalik eksam. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti. Õpiväljundite saavutamist kontrollitakse iseseisvate tööde ja eksamiküsimustele vastamise kaudu."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks ajaloo (ja ühiskonnaõpetuse) didaktika juhtküsimustest ning arendada kompetentsust õppeprotsessi organiseerimisel põhikoolis ja gümnaasiumis."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Kursuse jooksul saadakse ülevaade õppetegevust puudutavatest õigusaktidest . Tutvutakse PRÕK ja GRÕKi üldosa ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekavadega. Eesmärgiks on analüüsida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi ning tuua välja võimalused, kuidas saab läbi nimetatud ainete täita õppekava üldisi eesmärke, kujundada kooliastmete kaupa kirjeldatud pädevusi, toetada lõimingut, sh läbivate teemade käsitlemist. Ajaloo –ja ühiskonnaõpetuse õpetamise kontseptsiooni tutvustamine, oskuste kujundamine, õpitulemuste saavutamine, õpetaja töökava ja tunnikava koostamine. Õppekirjanduse ülevaade ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Didaktika I läbimise järel üliõpilane: 1. tunneb haridusvaldkonna ja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse aktuaalseid probleeme ja on valmis haridusküsimustes kaasa rääkima, osalema kodanikuühiskonnas; 2. mõistab vajadust kujundada õppijates sallivust, on ise salliv hoiakute ja väärtuste mitmekesisuse suhtes; 3. on pädev planeerima ja juhtima õppeprotsessi, kujundama õpikeskkonda, juhendama õppijate õppimist ja toetama nende õpimotivatsiooni põhikoolis ja gümnaasiumis."
  }
  [69]=>
  object(stdClass)#70 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE7333"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Hindamisel võetakse arvesse tööde kvaliteet ja õppetöö läbiviimist. Koondhinne kujuneb iseseisvate tööde summana."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Arendada kompetentsust õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel põhikoolis ja gümnaasiumis ning valmidust koostada õppematerjali või -vahendit."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Üliõpilane viib õppejõu juhendamisel iseseisvalt läbi õppetööd (kas osa kursusest, mõne teema käsitluse, või tervikkursuse), komplekteerib selleks õppematerjalid või koostab vajadusel ise. Kirjeldatud tegevuste läbiviimisel saab üliõpilane praktiseerida teoreetilistes kursustes õpitut."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Valikaine läbimise järel on üliõpilane pädev - iseseisvalt kavandama ja läbi viima õppetööd arvestades riikliku õppekava nõudeid, õppeaine loogikat, kasutama sh IKT võimalusi ja toetama õppijate õppimist; - koostama iseseisvalt õppematerjali või -vahendi; - analüüsima enda ja kaasüliõpilas(t)e õppetöö kavandamist ja läbiviimist."
  }
  [70]=>
  object(stdClass)#71 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8004"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Anda doktorandile eriala tippspetsialistile vajalikud teadmised ajalooteaduse, arheoloogia ja kunstiajaloo uurimise hetkeseisust, nii üldiselt kui tema kitsamas uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(119) "Kesksel kohal on iseseisev töö kirjandusega, mida täiendavad seminarid ja konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Omandatud teadmised oma teadusvaldkonna uusimate trendide, kontseptsioonide ja seisukohtade kohta."
  }
  [71]=>
  object(stdClass)#72 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8010"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Teadmised teadusliku uurimistöö aktuaalsetest probleemidest ühes konkreetses ja kitsamas ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo valdkonnas, mis on seotud doktorandi uurimistöö ja väitekirja teemaga ning uurimisrühmaga, millesse doktorant kuulub või millega on ta seotud sihrfinantseeritava teema, grandiprojekti, juhendaja jms kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(119) "Kesksel kohal on iseseisev töö kirjandusega, mida täiendavad seminarid ja konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Omandatud teadmised oma teadusvaldkonna mingi kitsama segmendi uurimise kohta ajalooteaduse uusimate seisukohtade valgusel."
  }
  [72]=>
  object(stdClass)#73 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8011"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Anda oskused koostada ja ettekanda teaduslikke tekste oma erialal."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Teadusliku ettekande koostamine ja ettekandmine ajaloolaste seminaridel, konverentsidel, kongressidel kodu- ja välismaal."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus koostada ja ettekanda teaduslikke tekste oma erialal."
  }
  [73]=>
  object(stdClass)#74 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8012"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "anda oskused koostada ja ette kanda teaduslikke tekste oma erialal."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Teadusliku ettekande koostamine ja ettekandmine ajaloolaste seminaridel, konverentsidel, kongressidel kodu- ja välismaal."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus koostada ja ettekanda teaduslikke tekste oma erialal."
  }
  [74]=>
  object(stdClass)#75 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8013"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Anda oskused osalemaks erialases rakendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Erialase tööga seotud rakendustegevus: osalemine uurimisrühmade tegevuses, üliõpilastööde juhendamine, teaduslike ürituste korraldamine, tegevus teadusseltsides ja ühingutes, täiendõppekoolitusel jms."
    ["vljund"]=>
    string(47) "Suutlikkus osaleda erialases rakendustegevuses."
  }
  [75]=>
  object(stdClass)#76 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Arendada doktorantide oskusi osalemiseks erialaga seotud rakenduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Erialase tööga seotud rakendustegevus: osalemine uurimisrühmade tegevuses, üliõpilastööde juhendamine, teaduslike ürituste korraldamine, tegevus teadusseltsides ja ühingutes, täiendõppekoolitusel jms."
    ["vljund"]=>
    string(47) "Suutlikkus osaleda erialases rakendustegevuses."
  }
  [76]=>
  object(stdClass)#77 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8015"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(46) "Doktorandi valitud individuaalaine omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(92) "Doktoritöö teemaga seotud aine või tegevus, mille sisu sõltub uurimissuunast ja teemast."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Teadmised teadus- ja arendustegevuseks eriala kitsalt piiritletud valdkonnas."
  }
  [77]=>
  object(stdClass)#78 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIE8016"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua võimalused mõista ladusa ja täpse eestikeelse teadusteksti loomise põhimõtteid ja teadvustada teravamaid karisid eestikeelses väljenduses."
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskab teadlikumalt ja järjekindlamalt kasutada akadeemilises tekstis sobivaid termineid ja üldsõnavara; oskab valida mõtteselguse nimel otstarbekaimat lauseehitust."
  }
  [78]=>
  object(stdClass)#79 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6003"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "1. Osalemine seminaridel 2. Seminariettekanne (10 minutit) 3. Lühikesed kirjalikud kodutööd (2 x 1800 tm tühikuteta) 4. Struktureeritud kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(512) "Ainekursuse eesmärkideks on: - anda võimalus omandada ülevaade ajalooteaduse ajaloost, olemusest, põhiprobleemidest, filosoofiast ja metodoloogiast läbi loengute, seminaride ja praktikumide. - pakkuda üliõpilastele tingimused oma analüüsioskuse, kirjaliku ja suulise arutlemisvõime arendamiseks. - luua arusaamine ajaloo mõiste ja positsioneerimisega seotud probleemistikust. - võimaldada üliõpilastel omandada antud valdkonnas edaspidiseks akadeemiliseks tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Ajaloo olemus ja kujunemine. Ajalookirjutus. Ajaloo seosed aja ja mäluga. Ajalooteaduse ja ajalooteadvuse eristamine. Ajaloo õppimise ja õpetamise eripärad. Ajalugu kui humanitaar- , sotsiaal- ja rahvusteadus. Ajaloo allikad ja abiteadused. Ajalooteaduse olulised mõisted. Ajalooteaduse ja ajalookirjutuse probleemid nüüdismaailmas, sh Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üliõpilane: 1. suudab analüüsida ajalooteadusega seotud nähtuseid ning seisukohti 2. orienteerub ajalookirjutuse praktilisel maastikul 3. teab ajalooteaduse kujunemislugu, tunneb olulisemaid mõisteid ning orienteerub sellega seotud filosoofilisel maastikul"
  }
  [79]=>
  object(stdClass)#80 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6004"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Kirjalik eksam. Kirjalik eksam sisaldab kolme küsimust, millele eeldatakse arutlevat vastust. Kohustusliku kirjanduse omandamist kontrollitakse kirjaliku eksami raames."
    ["eesmrk"]=>
    string(426) "Anda ülevaade Muistse Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tähtsamatest ajalooallikatest, -sündmustest, ühiskonnast, riiklusest ja kultuurist ning ajaloolise ja kultuurilise arengu põhietappidest. Anda ülevaade vanaaja-spetsiifilistest põhimõistetest. Tutvustada tänapäeva ajalooteaduse kõige olulisemaid suundumusi vanaaja ajaloo uurimisel ning tõlgendamisel. Bakalaureuseõppe algtaseme erialamooduli valikaine."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Lühikirjeldus: Vana-Idamaade ajalugu: ülevaade allikatest, Vana-Ida maailmariigid, kõrgkultuur ja selle koht maailma ajaloos. Vana-Kreeka ajaloo allikad ja kultuurimälestised. Hellenismi historiograafia. Kreeta-Mükeene. Ahhaia-Kreeka. Homerose ajajärk. Arhailine Kreeka. Klassikaline Kreeka. Aleksander Suure vallutused. Hellenistlik kultuur. Vana-Rooma ajalugu. Allikad ja historiograafia. Rooma-eelne Varajase vabariigi periood. Kodusõjad. Varajane keisririik. Rooma keisririik. Kristlik kirik. Lääne-Rooma hukkumine. Ida-Rooma riik."
    ["vljund"]=>
    string(868) "Üliõpilane: Nimetab ja kirjeldab vanaaja peamisi riike ja kultuure ning defineerib nende arengu põhietappe. Nimetab tähtsamaid vanaaja ajaloo allikaid perioodide ja kultuuride lõikes ning toob esile nende poolt edastatava informatsiooni eripära ning nende pakutavaid võimalusi mineviku mõistmiseks.Valdab vanaaja-spetsiifilist baasterminoloogiat ning oskab seda kasutada ajastu ühiskondade ning kultuuride kirjeldamisel ja mõtestamisel. Nimetab ja võrdleb tänapäeva ajalooteaduse kõige olulisemaid suundumusi vanaaja ajaloo uurimisel ning tõlgendamisel. Toob vanaaja-spetsiifilisi näiteid informatsiooni erinevate teaduslike tõlgenduste kohta ja selgitab nende erinevusi.Toob näiteid perioodispetsiifilise historiograafia ja erinevate sõlmküsimuste uurimise ajaloo kohta.Demonstreerib iseseisvat materjali leidmise ja kriitiliselt hindamise oskust."
  }
  [80]=>
  object(stdClass)#81 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6005"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "Teadmiste kontroll ja hindamine: 1) hinnatakse valitud referatiivse kirjaliku töö kvaliteeti 2) hinnatakse kirjaliku testi tulemusi 3) lõpphinne kujuneb pärast referaadi ja testi tulemuste tutvustamist üliõpilasele akadeemilise vestluse käigus"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Õppeaine eesmärgiks on luua eeldused põhiteadmiste tekkimiseks Euroopa keskaja ajaloost ja selle uurimise põhiprobleemidest ning ühtlasi suunamaks teda tegelema iseseisva töö ja oma teadmiste süvendamisega."
    ["sisu"]=>
    string(591) "Lääne-Euroopa ajalugu Rooma impeeriumi lagunemisest 16. sajandi lõpuni. Historiograafilised põhisuunad keskaja mõistmisel. Spetsiifilised jooned keskaja mõtestamisel: Prantsusmaa, Saksamaa, Briti saared. Kristluse levik, õpetuslik areng ja katoliku kiriku institutsioon. Germaani hõimu keskaegse ühiskonna ülesehitus. Rahvaste rändamine ja selle tõlgendused. Feodaalsuhete kujunemine historiograafilise probleemina. Tsentraliseeritud monarhiate kujunemine. Euroopa ekspansioon (ristisõjad ja maadeavastused). Hiliskeskaja intellektuaalsed suundumused. Reformatsioon. Renessanss."
    ["vljund"]=>
    string(627) "Aine läbinud üliõpilane - Oskab hinnata ja analüüsida antiigist keskaega ülemineku erinevaid tõlgendusi. - Tunneb keskaja periodiseerimise võimalusi ning oskab hinnata nende ajalooteaduse arengust tingitud tausta. - Kasutab omandatud mõistelisi baaskategooriad. - Valdab peamist kronoloogiat ning oskab kriitiliselt hinnata üksiksündmuste tähendust keskaegse ühiskonna kujunemisel. - Tunneb keskaegse ühiskonna regionaalseid erinevusi ning suudab neid võrrelda. - Oskab võrrelda keskaegset mõttemaailma antiigi ning uusaegsega. - Demonstreerib populaarteadusliku ja teadusliku informatsiooni eristamise oskust."
  }
  [81]=>
  object(stdClass)#82 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6007"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Lõpphinde kujunemisel arvestatakse aktiivset osavõttu seminaridest, kirjalikke töid ja/või suulist esinemist seminarides. Kursus lõpeb testi-tüüpi kirjaliku eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Luua eeldused lähiajaloos orienteerumiseks ning sellest ülevaate saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Lähiajaloo mõiste, koht ajaloos, periodiseerimine, üldised probleemid ja põhimõisted. Peamised protsessid: majandus, teadus, tehnika, kultuur, olme. Rahvastikumuutused. Emantsipatsiooniprotsessid. Maailma poliitilise kaardi muutumine 20. sajandil. Suurriigid, koloniaalimpeeriumid, riigid ja rahvad. Sõjad ja revolutsioonid. Maailmasõjad. Kesksed ideoloogiad ning ühiskondliku-poliitilise mõtte voolud 20. sajandil. Totalitaarsed, autoritaarsed ning demokraatlikud riigid. Kahepooluseline maailm pärast Teist maailmasõda ja selle tulemused. USA ja NSVL. Külm sõda. ÜRO. Esimene, teine ja kolmas maailm pärast Teist maailmasõda. Lääs-Ida, Põhi-Lõuna. Islami tõus. Nõukogude impeeriumi lagunemine. Maailm 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul. Globaliseerumine ja globaalprobleemid. Rahvuslikud ja usulised konfliktid. Keskkonnaprobleemid ja demograafiline situatsioon maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane: - Mõistab lähiajaloo põhiprotsesse - Retsenseerib algtasemel teemakohast kirjandust - Tunneb oluliste eksimusteta lähiajaloo põhifaktoloogiat"
  }
  [82]=>
  object(stdClass)#83 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6009"
    ["hindamine"]=>
    string(771) "Hindamine koosneb seminariettekandest ja avatud küsimustega kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab ettekanne ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest. Suulise ettekande pidamine on eksamile saamise eelduseks. Loenguosa järel toimuvad seminarid. Iga üliõpilane teeb umbes 10-15 minutilise ettekande: nad valivad kellegi 19. saj. olulise tegelase ja tutvustavad tema elu ja tegevust teistele. Ettekandele järgneb akadeemiline arutelu. Kasutatud allikad vormistatakse kirjalikult. Kontrollitakse orienteerumist uusaja perioodis ja ettekande pidamise oskuseid. Kirjalikul eksamil vastamine toimub loengute ja abimaterjali (Maailma ajaloo atlas ja IVA) alusel. Üliõpilane peab vastama kahele mahukale küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua eeldused kronoloogiliseteks ja kompakseteks teadmisteks (Euroopa) poliitika-, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloo peajoontest alates Viini kongressist (1814-1815) kuni esimese maailmasõjani (1914)."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Loenguosa: Eskaleeruva moderniseerumisprotsessi (1815-1914) kujundajad, sisu ja tähendus: sh populatsiooni juurdekasv, moodsa kapitalismi ja klassiühiskonna areng, Euroopa riikide poliitiliste süsteemide moderniseerumine ehk demokratiseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna algus läänes ning massikultuuri tekkimine. Ideologiseeruv maailm: konservatism, liberalism, natsionalism ja sotsialism. Viini kongress. Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu. Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine: Itaalia ja Saksamaa ühinemine. Lääne-Euroopa suurriikide, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa areng ja probleemid. USA areng maailma juhtivaks tööstusriigiks. Kolonialism ja imperialism. Kaug-Ida suurriigid: Jaapani moderniseerumine ja Hiina probleemid. Välispoliitilise pinge tõus Euroopas enne Esimest maailmasõda. Teadus, kõrg- ja massikultuur 19. sajandil. Seminariosa: Üliõpilaste suulised ettekanded ja nende alusel toimuvad arutelud."
    ["vljund"]=>
    string(597) "Üliõpilane: Loetleb 19. sajandi põhilisi probleeme; Kasutab ajastu baasterminoloogiat;Võtab kokku perioodi üldised arengujooned; Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldaval perioodil; Sõnastab majandusliku, poliitilise ja kultuurilise moderniseerumisprotsessi sisu. Demonstreerib 19. sajandi teoreetiliste teadmiste valdamist suulise ettekande vormis; Ettekande pidamise tulemuseks on veel akadeemilise suulise väljendusoskuse arendamine ja infotehnoloogiliste võimaluste (powerpoint) praktikasse rakendamine. Nende võimaluste kasutamine on nõutav kõrgemate hinnete puhul."
  }
  [83]=>
  object(stdClass)#84 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6010"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Kirjalik eksam. Kirjalik eksam sisaldab kolme küsimust, millele eeldatakse arutlevat vastust. Kohustusliku kirjanduse omandamist kontrollitakse kirjaliku eksami raames."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Anda ülevaade Muistse Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tähtsamatest ajalooallikatest, -sündmustest, ühiskonnast, riiklusest ja kultuurist ning ajaloolise ja kultuurilise arengu põhietappidest. Anda ülevaade vanaaja-spetsiifilistest põhimõistetest. Tutvustada tänapäeva ajalooteaduse kõige olulisemaid suundumusi vanaaja ajaloo uurimisel ning tõlgendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Vana-Idamaade ajalugu: ülevaade allikatest, Vana-Ida maailmariigid, kõrgkultuur ja selle koht maailma ajaloos. Vana-Kreeka ajaloo allikad ja kultuurimälestised. Hellenismi historiograafia. Kreeta-Mükeene. Ahhaia-Kreeka. Homerose ajajärk. Arhailine Kreeka. Klassikaline Kreeka. Aleksander Suure vallutused. Hellenistlik kultuur. Vana-Rooma ajalugu. Allikad ja historiograafia. Rooma-eelne Varajase vabariigi periood. Kodusõjad. Varajane keisririik. Rooma keisririik. Kristlik kirik. Lääne-Rooma hukkumine. Ida-Rooma riik."
    ["vljund"]=>
    string(871) "Üliõpilane: Nimetab ja kirjeldab vanaaja peamisi riike ja kultuure ning defineerib nende arengu põhietappe. Nimetab tähtsamaid vanaaja ajaloo allikaid perioodide ja kultuuride lõikes ning toob esile nende poolt edastatava informatsiooni eripära ning nende pakutavaid võimalusi mineviku mõistmiseks. Valdab vanaaja-spetsiifilist baasterminoloogiat ning oskab seda kasutada ajastu ühiskondade ning kultuuride kirjeldamisel ja mõtestamisel. Nimetab ja võrdleb tänapäeva ajalooteaduse kõige olulisemaid suundumusi vanaaja ajaloo uurimisel ning tõlgendamisel. Toob vanaaja-spetsiifilisi näiteid informatsiooni erinevate teaduslike tõlgenduste kohta ja selgitab nende erinevusi. Toob näiteid perioodispetsiifilise historiograafia ja erinevate sõlmküsimuste uurimise ajaloo kohta. Demonstreerib iseseisvat materjali leidmise ja kriitiliselt hindamise oskust."
  }
  [84]=>
  object(stdClass)#85 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6011"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "Teadmiste kontroll ja hindamine: 1) hinnatakse valitud referatiivse kirjaliku töö kvaliteeti 2) hinnatakse kirjaliku testi tulemusi 3) lõpphinne kujuneb pärast referaadi ja testi tulemuste tutvustamist üliõpilasele akadeemilise vestluse käigus"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Õppeaine eesmärgiks on luua eeldused põhiteadmiste tekkimiseks Euroopa keskaja ajaloost ja selle uurimise põhiprobleemidest ning ühtlasi suunamaks teda tegelema iseseisva töö ja oma teadmiste süvendamisega."
    ["sisu"]=>
    string(591) "Lääne-Euroopa ajalugu Rooma impeeriumi lagunemisest 16. sajandi lõpuni. Historiograafilised põhisuunad keskaja mõistmisel. Spetsiifilised jooned keskaja mõtestamisel: Prantsusmaa, Saksamaa, Briti saared. Kristluse levik, õpetuslik areng ja katoliku kiriku institutsioon. Germaani hõimu keskaegse ühiskonna ülesehitus. Rahvaste rändamine ja selle tõlgendused. Feodaalsuhete kujunemine historiograafilise probleemina. Tsentraliseeritud monarhiate kujunemine. Euroopa ekspansioon (ristisõjad ja maadeavastused). Hiliskeskaja intellektuaalsed suundumused. Reformatsioon. Renessanss."
    ["vljund"]=>
    string(627) "Aine läbinud üliõpilane - Oskab hinnata ja analüüsida antiigist keskaega ülemineku erinevaid tõlgendusi. - Tunneb keskaja periodiseerimise võimalusi ning oskab hinnata nende ajalooteaduse arengust tingitud tausta. - Kasutab omandatud mõistelisi baaskategooriad. - Valdab peamist kronoloogiat ning oskab kriitiliselt hinnata üksiksündmuste tähendust keskaegse ühiskonna kujunemisel. - Tunneb keskaegse ühiskonna regionaalseid erinevusi ning suudab neid võrrelda. - Oskab võrrelda keskaegset mõttemaailma antiigi ning uusaegsega. - Demonstreerib populaarteadusliku ja teadusliku informatsiooni eristamise oskust."
  }
  [85]=>
  object(stdClass)#86 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6013"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Lõpphinde kujunemisel arvestatakse aktiivset osavõttu seminaridest, kirjalikke töid ja/või suulist esinemist seminarides. Kursus lõpeb testi-tüüpi kirjaliku eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Luua eeldused lähiajaloos orienteerumiseks ning sellest ülevaate saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Lähiajaloo mõiste, koht ajaloos, periodiseerimine, üldised probleemid ja põhimõisted. Peamised protsessid: majandus, teadus, tehnika, kultuur, olme. Rahvastikumuutused. Emantsipatsiooniprotsessid. Maailma poliitilise kaardi muutumine 20. sajandil. Suurriigid, koloniaalimpeeriumid, riigid ja rahvad. Sõjad ja revolutsioonid. Maailmasõjad. Kesksed ideoloogiad ning ühiskondliku-poliitilise mõtte voolud 20. sajandil. Totalitaarsed, autoritaarsed ning demokraatlikud riigid. Kahepooluseline maailm pärast Teist maailmasõda ja selle tulemused. USA ja NSVL. Külm sõda. ÜRO. Esimene, teine ja kolmas maailm pärast Teist maailmasõda. Lääs-Ida, Põhi-Lõuna. Islami tõus. Nõukogude impeeriumi lagunemine. Maailm 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul. Globaliseerumine ja globaalprobleemid. Rahvuslikud ja usulised konfliktid. Keskkonnaprobleemid ja demograafiline situatsioon maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane: - Mõistab lähiajaloo põhiprotsesse - Retsenseerib algtasemel teemakohast kirjandust - Tunneb oluliste eksimusteta lähiajaloo põhifaktoloogiat"
  }
  [86]=>
  object(stdClass)#87 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6014"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "1. Seminaril aktiivne osalemine 2. Ühe ette antud kirjaliku töö esitamine 3. kaasüliõpilaste kirjalike tööde hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Ainekursuse eesmärkideks on pakkuda üliõpilastele võimalus orienteeruda ajastukesksest akadeemilisest kirjutuslikus traditsioonis tutvustada tänapäeva Lääne kultuuriruumis viljeldava ajalooteaduse võimalusi teadusloomes kujundada esialgne kompetents probleemikeskseks, uue teadmise saamisele orienteeritud historiograafiliseks tööks"
    ["sisu"]=>
    string(806) "Loengutes analüüsitakse tänapäeva lääne kultuuriruumi ajalootraditsiooni arusaamu ja võimalusi eri ajalooepohhide avamisel. Iseloomustatakse eri maade probleemikeskset ajalookirjutuslikku traditsiooni ning avatakse nende kujunemise tagamaid. Arvestades ajalooteadusliku tunnetuse relatiivsust ning tänapäeva ajalookirjutuses valitsevat probleemikeskset lähenemist, juhatakse üliõpilased võimalusteni saada uut ajalooteaduslikku teadmist. Vaatluse alla tulevad anglo-ameerika, saksa ja prantsuse historiograafiad. Iga historiograafilise traditsiooni puhul iseloomustatakse võtmehistoriograafe ning nende seisukohti. Kursuse käigus analüüsitaks akadeemilisi tekste eesmärgiga eristada uue teadmise saamist, uuele kvaliteedile jõudmist vana historiograafilise pärandi ümber kirjutamisest."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Üliõpilane 1.orienteerub ajastukeskses historiograafilises traditsioonis 2.oskab eristada erinevate ajalookirjutuslike traditsioonide (anglo-ameerika, saksa, prantsuse) spetsiifilisi jooni 3.oskab hinnata ajaloolis-kultuuuriliste kontekstide mõju ajalookirjutuse arengule. 4.tunneb võtmehistoriograafe ning nende teoseid. 5.oskab eristada historiograafiale üles ehitatud teksti uue teadmise esitamisest"
  }
  [87]=>
  object(stdClass)#88 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6015"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "1. Lühike kirjalik kodutöö (1800 tm) 2. Bibliograafia vabalt valitud teemal 3. Struktureeritud kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(539) "Ainekursuse eesmärkideks on: - anda võimalus omandada ülevaade ajalooteaduse ajaloost, olemusest, põhiprobleemidest, filosoofiast ja metodoloogiast läbi loengute, seminaride ja praktikumi. - pakkuda üliõpilastele tingimused oma analüüsioskuse, kirjaliku ja suulise arutlemisvõime arendamiseks. - luua eeldused arusaamise kujunemiseks ajaloo mõistest ja selle positioneerimisega seotud probleemistikust. - võimaldada üliõpilastel omandada antud valdkonnas edaspidiseks akadeemiliseks tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Ajaloo olemus ja kujunemine. Ajalookirjutus. Ajaloo seosed aja ja mäluga. Ajalooteaduse ja ajalooteadvuse eristamine. Ajaloo õppimise ja õpetamise eripärad. Ajalugu kui humanitaar- , sotsiaal- ja rahvusteadus. Ajaloo allikad ja abiteadused. Ajalooteaduse olulised mõisted. Ajalooteaduse ja ajalookirjutuse probleemid nüüdismaailmas, sh Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üliõpilane: 1. suudab analüüsida ajalooteadusega seotud nähtuseid ning seisukohti 2. orienteerub ajalookirjutuse praktilisel maastikul 3. teab ajalooteaduse kujunemislugu, tunneb olulisemaid mõisteid ning orienteerub sellega seotud filosoofilisel maastikul"
  }
  [88]=>
  object(stdClass)#89 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6017"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus üliõpilane peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab essee ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(679) "Luua eeldused kompaktse ülevaate kujunemiseks Lääne-Euroopa suurriikide ehk Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa sisepoliitilistest arengujoontest ja omavahelistest suhetest alates moodsa rahvusaate tekkimisest 19. saj. alguses ja Saksamaa esimesest ühinemisest (1871) kuni Teise Maailmasõjani. Perioodi lähtekoha moodustab Lääne-Euroopa (SB ja Prantsusmaa) poliitiline rahvuslus, millele vastandub Kesk- ja Ida-Euroopa (Saksamaa) etnilist algupära rõhutav kultuuri- ehk keelerahvuslus. Valgustatakse ühelt poolt iga riigi eripära, teiselt poolt selgitatakse nende arengu ühiseid jooni, mille alusel on tekkinud tänapäeva Euroopa Liidu demokraatlik kultuuriruum."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine 19. saj. esimese poole Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias ning nende alade kodanike poliitiline mentaliteet 19. saj. Keiserlik Saksamaa Bismarcki ja Wilhelm II ajastul (1871-1914). Hilisviktoriaanne ja Edwardi ajastu Suurbritannias (1871-1914). Kolmas vabariik Prantsusmaal (1871-1914). Ühinenud Saksamaa välispoliitika areng (1871-1914) ja selle mõju rahvusvahelistele suhetele. Esimese maailmasõja pöördeline mõju. Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.-tel. Weimari vabariik Saksamaal (1919-1932). Juutide olukord Saksamaal (1848-1939). Hitleri Saksamaa sise- ja välispoliitika. Demokraatlikud riigid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930.-tel. Tee II Maailmasõja poole."
    ["vljund"]=>
    string(496) "Sünteesib üldpildi moderniseerumise ja moodsa rahvusliku identiteedi kujunemisest Lääne-Euroopa suurriikides perioodil 1871-1939. Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel antud valdkonnas. Võrdleb SB, Prantsusmaa ja Saksamaa ajalugu ja vaimulaadi antud perioodil, toob välja erinevused ja sarnasused ning selgitab nende põhjusi. Seletab ajalooliste protsesside erinevaid tulemusi antud piirkonnas ning tõlgendab nende mõju. Võtab kokku, kuidas need riigid on teineteist mõjutanud."
  }
  [89]=>
  object(stdClass)#90 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6018"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Kirjalik bakalaureusetöö ja selle avalik kaitsmine. Hindamine toimub hindamiskriteeriumite alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Võimaluste loomine iseseisvaks uurimistööks. Vilumuste omandamine töös allikate ja historiograafiaga ning emakeelse teadusliku probleemiseadega teksti koostamisel. Oskus põhjendada oma uurimustöös sõnastatud seisukohti avalikul kaitsmisel."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, mis tugineb kesktaseme mooduli raames omandatud teadmistele ja oskustele, käsitledes mõnda mooduli üldteemaga seotud kitsamat uurimisvaldkonda."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Demonstreerib bakalaureusetöö kirjutamisega orienteerumist allikates ja historiograafias. Rakendab omandatut ajalooteaduslikele nõuetele vastava teksti koostamisel. Suudab tuua esile uurimistöö põhiseisukohti ning neid kaitsta avalikul esinemisel. Luua eeldused õpingute jätkamiseks magistritasemel."
  }
  [90]=>
  object(stdClass)#91 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6019"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Arvestus - aine on läbitud, kui tudeng on osalenud vähemalt 75% õppetöös ning teinud kaasa kõik praktilised harjutused."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused ajaloo üliõpilastele argumenteerituse ja struktureerituse parandamiseks suulises ja kirjalikus eneseväljenduses"
    ["sisu"]=>
    string(464) "Teemad, mida läbitakse: • Argumendiõpetus • Argumentatsioon - kirjaliku ja suulise argumendi kasutamine praktikas • Olulise eristamine ebaolulisest • Küsimused, küsimuste liigid, küsimustele vastamine • Kõne koostamine • Avalik esinemine – esinemispinge, kehakeel, parakeel, auditooriumi analüüs, esinemisstiil Praktiliste harjutuste käigus on vajalik on aktiivne kaasamõtlemine, mõtete vormistamine ning nende esitamine rühmakaaslastele."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Aine läbinud üliõpilased oskavad: - Koostada argumente - Struktureerida ja esitada enda mõtteid selgemini nii suulises kui kirjalikus suhtluses - Avalikult esineda - Analüüsida küsimusi ja neile oskuslikult vastata"
  }
  [91]=>
  object(stdClass)#92 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6020"
    ["hindamine"]=>
    string(423) "Arvestuse vormistamise aluseks on nõuetekohaselt koostatud ja proseminaritöö juhendajaga kooskõlastatud proseminaritöö kava, milles defineeritakse töö teema, selgitatakse uurimustöö eesmärk, problematiseeritakse teema esialgsel kujul ja esitletakse töös kasutatavad allikad. Nõuetekohased kavad tuleb esitada paberkandjal Helena Sepale ja Priit Raudkivile hiljemalt talvise eksamisessiooni viimaseks päevaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Võimaldada omandada teoreetilised teadmised ajalooteadusliku uurimistöö kirjutamiseks, sh traditsiooniliste ja kaasaegsete info kogumise meetodite kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Teoreetilised loengud, ekskursioonid ja praktikumid Akadeemilises Raamatukogus ja Riigiarhiivis ning proseminaritöö teema valimine ja esialgse tulevase proseminaritöö kirjaliku töökava (1-3 lk) vormistamine eksamisessiooni lõpuks."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Omandab teoreetilised teadmised ajalooteaduslikele nõuetele vastava uurimistöö kirjutamise kohta ja omandab praktilised oskused allikate otsimise alal ning koostab nõuetekohase proseminaritöö töökava."
  }
  [92]=>
  object(stdClass)#93 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6021"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "1. Lühike kirjalik kodutöö (1800 tm) 2. Bibliograafia vabalt valitud teemal 3. Struktureeritud kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(539) "Ainekursuse eesmärkideks on: - anda võimalus omandada ülevaade ajalooteaduse ajaloost, olemusest, põhiprobleemidest, filosoofiast ja metodoloogiast läbi loengute, seminaride ja praktikumi. - pakkuda üliõpilastele tingimused oma analüüsioskuse, kirjaliku ja suulise arutlemisvõime arendamiseks. - luua eeldused arusaamise kujunemiseks ajaloo mõistest ja selle positioneerimisega seotud probleemistikust. - võimaldada üliõpilastel omandada antud valdkonnas edaspidiseks akadeemiliseks tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Ajaloo olemus ja kujunemine. Ajalookirjutus. Ajaloo seosed aja ja mäluga. Ajalooteaduse ja ajalooteadvuse eristamine. Ajaloo õppimise ja õpetamise eripärad. Ajalugu kui humanitaar- , sotsiaal- ja rahvusteadus. Ajaloo allikad ja abiteadused. Ajalooteaduse olulised mõisted. Ajalooteaduse ja ajalookirjutuse probleemid nüüdismaailmas, sh Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üliõpilane: 1. suudab analüüsida ajalooteadusega seotud nähtuseid ning seisukohti 2. orienteerub ajalookirjutuse praktilisel maastikul 3. teab ajalooteaduse kujunemislugu, tunneb olulisemaid mõisteid ning orienteerub sellega seotud filosoofilisel maastikul"
  }
  [93]=>
  object(stdClass)#94 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6022"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Hinnatakse 1) referatiivset kirjaliku tööd 2) kontrollitakse omandatud teoreetiliste teadmiste sisu kirjalikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Võimaldada ülevaade ajalooteadusliku tunnetuse võimalustest ja piiridest vastavalt ajalooallikate spetsiifikale. Iseloomustatakse ja kirjeldatakse a) materiaalse kultuuri elemente b) kirjalikke allikaid c) suulise traditsiooni võimalusi ajaloouurimisel d) visuaalkultuuri võimalusi e) proxy-andemete kasutamisvõimalusi erialases uurmistöös."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Teoreetilised loengud antuna erinevate erialaspetsialistide poolt. Õppejõud valivad vastavalt allikaspetsiifikale täiendava praktilise töövormi. Tutvutakse materiaalse ja visuaalse kultuuri elementidega ja kirjalike allikatega erinevates säilituskohtades."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Omandab teoreetilised teadmised ajalooteaduses kasutatavate allikate spetsiifikast. Oskab hinnata eri allikaliikide informatiivset väärtust ning otsustada nende kasutamisvõimaluste üle ajaloolises uurimistöös. Evib esmast pädevust ajalooallikate kombineerimisvõimaluste üle inter- ja transdistsiplinaarses uurimistöös."
  }
  [94]=>
  object(stdClass)#95 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6026"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Kirjalik eksam. Vastuse hindamisel väärtustatakse seda, et üliõpilane mõistab ajaloo põhiperioodide suundi ja neile iseloomulikke suundi, ajaloolisi protsesse ja nende omavahelisi seoseid (põhjused-tagajärjed), sünteesimisoskust ning küpsust eraldada oluline ebaolulisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Omandada süsteemne ülevaade Lääne tsivilisatsiooni peamistest arengujärkudest: riikluse, ühiskonna ja kultuuri seostatud arengujoontest peamiste perioodide lõikes. Tutvuda kõige olulisemate uurimisprobleemidega."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Kursus annab ülevaate Euroopa ajaloost selle peamiste järkude kaupa, pöörates põhitähelepanu nende sotsiokultuurilisele üldiseloomule ja ühiskondlik-poliitilisele korraldusele. Sooritatakse loengukursuse või lektüüri põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(552) "1) Üliõpilane tunneb esiajaloo põhiperioode, nende dateeringuid ja iseloomulikke tunnuseid; omab ülevaadet sellest, kuidas tekkis arusaam esiajaloo olemasolust. 2) Üliõpilane orienteerub Lääne tsivilisatsiooni ajaloo olulisimas faktoloogias, oskab lühidalt kirjeldada erinevate ajastute riikluse- ja ühiskonnatüüpi ning nimetada olulisemaid jooni ajastu kultuuris ja tuua esile peamisi arengutendentse. 3) Üliõpilane suudab nimetada ja loetleda kõiki oluliseid ajalooperioode. Ta tunneb iga perioodi iseloomulike arengujooni ja omapära."
  }
  [95]=>
  object(stdClass)#96 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6027"
    ["hindamine"]=>
    string(569) "Kirjalik eksam sisaldab küsimusi kolme peamise perioodi kohta (esiaeg, vana- ja keskaeg ning uusaeg). Hindamisel on vana- ja keskaeg ning uusaeg rõhutatud kaaluga (mõlemad umbes 45%) võrreldes esiajaga (umbes 10%), kuna nendes on loengute ja kirjanduse maht oluliselt suurem. Kui üliõpilane kukub läbi vana- ja keskaja või uusaja osas, on tema koondhinne mittearvestatud (F). Iga osa lektor hindab esialgu eraldi oma osa ja paneb sellele osahinde, seejärel vaatavad õppejõud kõik osahinded läbi ja panevad igale üliõpilasele osahinnete alusel koondhinde."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Luua eeldused süsteemse ülevaate saamiseks Lääne tsivilisatsiooni peamistest arengujärkudest ja olulisematest sündmustest ajastuste lõikes. Tagada tingimused, mis võimaldaksid üliõpilastel omandada oskuse defineerida inimühiskonna arengu põhietappe, ning iga perioodi iseloomulikke arengujooni ja omapära. Võimaldada omandada ülevaade erinevate ajastute ajaloo ja kultuuripärandi seost tänapäevaga."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Kursus annab ülevaate Euroopa ajaloost alates kiviajast kuni kaasajani selle peamiste järkude kaupa. Iga ajajärgu puhul antakse poliitilise ajaloo kõige olulisematest sündmustest, peamistest sotsiaalsetest tendentsidest, ajajärgule omasest poliitilisest struktuuridest, religioossetest ideedest, kultuuri üldiseloomust ja selle silmapaistvamatest saavutustest. Tegemist on sissejuhatava kursusega, loomaks eeldused järgnevateks õpinguteks üksikperioodi süvendatult käsitlevate kursuste lõikes."
    ["vljund"]=>
    string(433) "Üliõpilane: Defineerib ja kirjeldab inimühiskonna arengu põhietappe, ning iga perioodi iseloomulike arengujooni ja omapära. Toob esile iga ajastu olulisemad sündmused. Kirjeldab lühidalt erinevate ajastute riiklust ja ühiskonda. Nimetab olulisemaid jooni ajastu kultuuris ja toob esile peamisi arengutendentse. Valdab ajastutega seonduvat baasterminoloogiat ning oskab seda kasutada mineviku kirjeldamisel ning mõtestamisel."
  }
  [96]=>
  object(stdClass)#97 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6029"
    ["hindamine"]=>
    string(407) "Kursuse teoreetilise osa lõpus peab üliõpilane kirjutama essee õppejõu poolt antud arhiivinduslikul teemal. Eksam koosneb testist, praktilisest gooti kirja lugemisest ja kahest teoreetilisest küsimusest. Vastuse hindamisel väärtustatakse üliõpilase võimet mõista arhiivide ühiskondlikku funktsiooni, arhiivindusliku mõtte arengut ja tänase arhiivinduse kujunemist ja funktsioneerimist Eestis."
    ["eesmrk"]=>
    string(478) "Anda ülevaade arhiivide tekkest ja ühiskondlikust funktsioonist ning arhiivindusliku mõtte arengust. Eesti arhiivinduse ajaloo arengu jälgimine XIII sajandist kuni tänaseni, põhirõhuasetusega kaasaegse arhiivinduse kujunemisel. Algteadmiste omandamine gooti kirja lugemiseks ja tööks ajalooliste dokumentidega arhiivis. Ülevaade Eesti arhiividest ja neis leiduvatest materjalidest. Olulisemate Eesti endisaegsete kohanimede ja ajalooliste mõõtsüsteemide omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Arhiivinduse põhimõisted. Kirjaoskuse levik, arhiivide teke ja ühiskondlik funktsioon. Arhiivide ja raamatukogude sarnasused ja erisus. Arhiivindusliku mõtte areng. Provenientsiprintsiip. Eesti arhiivinduse ajalugu XIII sajandi algusest kuni XIX sajandi keskpaigani. Tallinna Linnaarhiiv. Riigiarhiiv. Riigi Keskarhiiv. Filmiarhiiv. Rahvusarhiiv. Eesti tähtsamad arhiivitegelased läbi aegade. Välis-Eesti arhiivid. Rahvusvaheline Arhiivinõukogu. Kaasaegne arhiivindus."
    ["vljund"]=>
    string(492) "Üliõpilane: Defineerib arhiivinduse baasmõisted ja kasutab terminoloogiat. Kirjeldab arhiivi kui spetsiifilise mälupaika tekkimist ning arengut läbi aegade. Nimetab arhiivinduse arengulisi erijooni tänapäeval. Rakendab kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi arhiivinduslike andmebaaside kasutamisel. Demonstreerib omandatud teadmisi ja oskusi uue ajalooalase teabe hankimisel. Esitab argumenteeritud seisukohti arhiivide avatuse ja arhivaalide kättesaadavuse põhimõtete kaitseks."
  }
  [97]=>
  object(stdClass)#98 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6030"
    ["hindamine"]=>
    string(498) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga Eksamile pääsemise eelduseks on esitatud essee, mille teemad lepitakse eelnevalt õppejõuga kokku. Essee pikkuseks 4000 tähemärki (tühikuteta). Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist võidakse kontrollida jooksvalt testidega. Kirjaliku esseega kontrollitakse loetud kirjanduses esitatud seisukohtade tundmist, interpretatsioonioskust ja üliõpilase analüüsi argumenteeritust. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine peab olema tuvastatav essee viidetes."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Pakkuda võimalusi omandada teadmisi etnoloogia kui teaduse kujunemise erinevatest etappidest tekkimisest kuni tänapäevani; luua eeldused etnoloogia põhiprobleemide, meetodite ja allikate tundmiseks; kujundada kompetentsi traditsioonilise rahvakultuuri ning kaasaegse argikultuuri kesksete teemade kirjeldamiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Etnoloogia maailmas ja Eestis. Argikultuur ja selle uurimise võimalused. Traditsiooniline eesti talurahvakultuur: elatusalad, miljöö, sotsiaalsed suhted, usund. Rahvuskultuur ja rahvuslik identiteet."
    ["vljund"]=>
    string(397) "• kirjeldab etnoloogia kui teaduse kujunemise erinevaid etappe tekkimisest kuni tänapäevani; nimetab võtmepersoone; • loetleb ja iseloomustab etnoloogia põhimõisteid, meetodeid ja allikaid; • nimetab peamisi Eesti rahvakultuuriga seotud mõisteid. • oskab nimetada traditsioonilise rahvakultuuri ja kaasaegse argikultuuri keskseid teemasid; • esitab tähtaegselt nõuetekohase essee"
  }
  [98]=>
  object(stdClass)#99 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6031"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam. Jooksvalt hinnatakse aktiivset panustamist seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Luua eeldused tähtsamate ajalooliste šriftide tundmiseks ja nende lugemise oskuse omandamiseks, pakkuda võimalust saada ülevaade olulisemast vanemast arhiiviainesest."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Käsitletakse kesk- ning varauusaegse paleograafia aluseid, tutvustatakse ajalooliste šriftide lugemiseks vajalikke teatmeteoseid ja abimaterjale, selgitatakse lugemise meetodeid ning eri liiki allikate iseärasusi, transkribeerimismeetodeid ja editeerimise aluseid, antakse sissejuhatus keskaegse Liivimaa allikaõpetusse. Loeng-seminarid, iseseisev töö allikatega, s. t. eri šriftide lugemine ja transkribeerimine karolingide minusklitest saksa kursiivini. Vajadusel individuaalsed konsultatsioonid kokkuleppel õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Üliõpilane: Tunneb ära ja iseloomustab eri šrifte ja eri allikaliike. Loeb kõrgkeskaegseid ja varauusaegseid šrifte tasemel, mis võimaldab aru saada allika sisust. Orienteerub erialases tugikirjanduses ning oskab seda kasutada töös keskaegsete käsikirjaliste tekstide lugemisel. Suudab kirjeldada Eesti olulisemat vanemat arhiiviainest. Tunneb olulisemaid allikaediteerimise põhimõtteid. Osaleb aktiivselt seminaridiskussioonides."
  }
  [99]=>
  object(stdClass)#100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6032"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab essee ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest. Eksamil vastamine toimub loengute ja H. Sepa Põhjamaade ajaloosõnastik I-II alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Luua eeldused kompaktse ülevaade kujunemiseks Põhjamaade kultuuriruumi tekkimisest ja selle iseloomulikest arengujoontest alates viikingiajast (800) kuni 18. saj. lõpuni."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Skandinaaviamaade ja Soome ajalugu viikingiajast kuni18. saj. lõpuni (u 850-1792). Põhjamaade ajalooline kultuuriruum.Viikingiaeg. Ristiusu levimine ja kinnistumine. Taani, Rootsi ja Norrakuningriikide tekkimine. Soome liitmine Rootsi koosseisu. Valdemarideaeg Taanis. Põhjala ühiskond keskajal (kuni 1520.-ni):ting-institutsioon, seadusandlus, ühiskonnastruktuur (mh valitavkuningas, frälse, talurahva vabadus) ja riigistruktuur. Kalmari unioon.Põhjamaad varauusajal: riigistruktuuri tsentraliseerimine jareformatsioon. Suur-Rootsi tõus ja mõõn. Põhjamaad 18. sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(509) "Kasutab Põhjamaade ajaloo baasterminoloogiat. Defineerib ja sünteesib, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Kirjeldab, kuidas see välja kujunes enne 19. sajandit ja sõnastab, mis on selle olulisteks koostisosadeks. Essees võrdleb piirkonna arengujooni (eelkõige Rootsi näitel) naaberregiooni – antud juhul Eestiga - ja selgitab nende erinevuste mõju ajaloole. Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade kesk- ja uusaja ajaloos enne 19. sajandit."
  }
  [100]=>
  object(stdClass)#101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6033"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale avatud küsimusele. Hindamisel annab kirjalik eksam 2/3 punktidest ja essee 1/3. Eksamil vastamine toimub loengute ja H. Sepa Põhjamaade ajaloosõnastik III alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua eeldused kompaktse ülevaate kujundamiseks Põhjamaade (Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Islandi) moderniseerumisprotsessist 19.-20. sajandil: mida tähendab ja kuidas on kujunenud põhjamaine heaoluühiskonna kultuuriruum."
    ["sisu"]=>
    string(1381) "Teema raamid: Kuidas kujunes põhjamaine demokraatlik heaoluühiskond moderniseerumisprotsessi tulemusena 19.-20. sajandil, põhjamaise arengu iseärasused poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuuriajaloo alal ning põhjamaiste riikide omavahelised erinevused, Põhjamaade omavahelised suhted ja nende suhted ülejäänud maailmaga. Põhjamaad Napoleoni sõdade perioodil. Norra personaalunioon Rootsiga (1814-1905). Soome autonoomia Vene keisririigi koosseisus (1809-1914/17). Põhjamaade majandusareng (tööstusrevolutsioon, uuenev põllumajandus, ja urbaniseerumine) ning populatsiooni- ja sotsiaalajalugu 19. sajandil. Sisepoliitiline areng ja demokratiseerumisprotsess Põhjamaades enne I MS. Kultuurielu 19. sajandi Põhjamaades: mh rahvusaade, skandinavism, „rassiteadus” ja sotsialism. I MS ja selle järelkajad. Põhjamaad kahe maailmasõja vahelisel perioodil: demokraatlik riigikord, sotsiaaldemokraatide ja argraarparteide koostöö sisepoliitikas (heaoluriigi algus), põhjamaine erapooletuspoliitika, majandus- ja kultuurielu. Iseseisev Soome (1917-1939). II MS periood: sh Soome sõjad (1939-44) ja Taani-Norra okupatsioonid. Põhjamaad heaoluühiskonna kujuemisajastul (1945-1970): sise- ja välispoliitika, majandus- ja sotsiaalpoliitika, rahvastik ning kultuurielu. Põhjamaade omavaheline koostöö. Soome pärast II maailmasõda. Põhjamaad tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(752) "Kirjeldab, kuidas viimase 200 aasta vältel on välja kujunenud viis rahvusriiki Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Island ning defineerib ja tõlgendab, mida tähendab nende tänapäevane põhjamaine demokraatlik heaoluühiskond. Kirjeldab, kuidas viimase 200 aasta vältel on välja kujunenud viis rahvusriiki Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Island ning defineerib ja tõlgendab, mida tähendab nende tänapäevane põhjamaine demokraatlik heaoluühiskond. Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade 19.-20. sajandi ajaloos. Toob välja piirkonna arengu ühised jooned ja sünteesib tervikpildi põhjamaisest ühiskonnast ja kultuuriruumist 19.-20 sajandil. Võrdleb riike nii omavahel kui ka teiste piirkondadega, sh eriti Eestiga."
  }
  [101]=>
  object(stdClass)#102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6034"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Kirjalikku ülevaadet ja seminariosalust hinnatakse allpool esitatud kriteeriumite alusel. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb muuhulgas 2-3 arutlevat vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused Venemaa ajaloost ülevaate saamiseks muinasajast 19. sajandi lõpuni põhiliselt poliitiliste ja kultuuriliste protsesside käsitlemise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(728) "I. Vene ajalugu või Venemaa ajalugu?; Eeltingimused: ruum, aeg ja inimesed; Keeled ja ideed; Varane teadmine Venemaast Läänes; Historiograafilised märkusedII. Kiievi-Venemaa: Kristianiseerimine – Tõus ja langus – Uued keskused: Galiitsia ja Volõõnia, Novgorod, Vladimir-Suzdal – Mongolite invasioon – Moskva tõus – Leedu juhtum: alternatiiv Venemaale? III. Moskva Suurvürstiriik: Ivan Julm – Segaduste aeg – Esimene Romanov – Moskva vana ja uue vahel – Venemaa jõuab vara-uusaegaIV. Peterburgi Impeerium: Peeter Suur – Peetri järeltulijad – Katariina II – Venemaa kui Euroopa suurriigi tõus – Nikolai I süsteem – ‘Suurte reformide’ aeg Aleksander II ajal – Konservatiivsed reformid"
    ["vljund"]=>
    string(267) "-orienteerub olulisemas faktoloogias ning kultuurilistes ja poliitilistes protsessides -arutleb suuremate eksimusteta mõnede antud perioodi puudutavate küsimuste üle -demonstreerib oskust nõuetekohaselt (sisu ja esitamisnõuded) käsitleda mõnda perioodi/teemat."
  }
  [102]=>
  object(stdClass)#103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6036"
    ["hindamine"]=>
    string(412) "Kursus lõpeb eksamiga, mis koosneb kirjalikust esseest, mille teemad lepitakse õppejõuga kokku. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist võidakse kontrollida jooksvalt testidega. Tagasisidet esse kohta antakse kokkuleppel õppejõududega kirjalikult. Kirjaliku essega kontrollitakse loetud kirjanduses esitatud seisukohti interpretatsiooni oskust ja kuivõrd argumenteeritud autori oma analüüs on esitatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(804) "Loengukursuse käigus antakse üldine ülevaade Lääne-Euroopa ajaloost Teise maailmasõjast kuni 21. sajandi alguseni. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures Lääne-Euroopa integratsiooniloole alates Euroopa Söe- ja Teraseliidust ning Rooma lepingutest kuni Euroopa liidu asutamiseni. Loengukursuse eesmärk on valgustada selle ühenduse ajaloolist tausta, kuhu ka Eesti alates aastast 2004 kuulub. Loengu käigus tõlgendatakse ühise Euroopa kohta eri maadel ning eri aegadel eksisteerinud erinevaid visioone. Seega peaks loengu läbi tekkima arusaam külma sõja tähendusest Euroopa integratsiooni ajaloole, ühtlasi aga selguma, millistele erinevate integratsiooni tasanditele jõuti alates 1940. aastate lõpust kuni 21. sajandini. Bakalaureuseõppe kesktaseme lähiajaloo mooduli valikaine"
    ["sisu"]=>
    string(896) "“Euroopa” idee; integratsioonialgatused enne 1945;Euroopa liikumine pärast 1945;külm sõda ja Euroopa integratsioon;varane koostöö Lääne-Euroopas; majanduslik, strateegiline ja poliitiline integratsioon; Euroopa Söe- ja Teraseühendus;Saksamaa taasrelvastumine ja Euroopa Kaitseühenduse läbikukkumine;Rooma lepingud:Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus; ühise poliitika kehtestamine: põllumajandus,toll,ühisturg;Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühendus; Ühendkuningriik ja Euroopa Majandusühendus; Haagi tippkohtumine 1969;esimene laienemine 1973;Euroopa Rahasüsteem; Euroopa Parlament ja esimesed valimised 1979;Lääne-Euroopa ja maailm: välispoliitika, naftakriis,CSCE; edasine laienemine ja ühtne Euroopa akt;külma sõja lõpp ja Saksamaa ühinemine; Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) 1992; Amsterdami leping 1997; laienemised 2004 ja hiljem."
    ["vljund"]=>
    string(672) "Üliõpilane on võimeline kirjeldama „Euroopa“ idee ajaloolist arengut ning selgitama põhjuseid, mis vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu viisid Euroopa algatusteni. Üliõpilane analüüsib Euroopa integratsiooni erinevaid etappe külma sõja laiemas kontekstis ning on võimeline selgitama eri Euroopa rahvusriikide erinevaid seisukohti seoses integratsiooniga. Üliõpilane selgitab Euroopa institutsioonide struktuuri ning analüüsib nende funktsioone. Ta on võimeline andma ülevaadet muutustest Euroopa institutsioonides pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning arutlema põhjuste üle, mis viisid Euroopa Liidu laienemiseni Ida-Euroopasse aastal 2004."
  }
  [103]=>
  object(stdClass)#104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6038"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb muuhulgas 2-3 arutlevat vastust eeldavast küsimusest. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist võidakse kontrollida jooksvalt testidega või eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(481) "Defineerida Ida-Euroopa regiooni mõiste ning anda ülevaade Ida-Euroopa regiooni tekkimisest ja arengust, eriti suurriikide ajastul kuni Esimese maailmasõjani. Selgitada Esimese maailmasõja tekkepõhjusi ning selle tähendust 20. sajandi ajaloos. Luua eeldused arusaamale Ida-Euroopa nelja paljurahvuselise impeeriumi (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa ja Türgi) tekkimise ja piirkonnas domineerimise põhjustest. Bakalaureuseõppe kesktaseme kesk- ja uusaja mooduli valikaine."
    ["sisu"]=>
    string(851) "„Ida Euroopa“ meie aja geopoliitilise konstruktsioonina; selle regionaalse käsitluse võimalused ja probleemid; Geograafilised tingimused ja etniliste gruppide tekkimine käsitletavas regioonis; keskaegsed poliitilised moodustised; Bütsantsi pärand; Saksa kolonisatsioon; Poola-Leedu suurriik ja aadlivõim; usulised vastasseisud; Habsburgide impeerium; Preisimaa suur-riigistumine; Venemaa vastuseis Ottomani impeeriumile; Euroopa sõjad ja Poola jagamised; Napoleoni sõjad; Kolme Kotka Koalitsioon, Kreeka ja Serbia iseseisvusliikumised; Poola ülestõus 1830; 1848.a revolutsioon; panslavism ja pangermanism; rahvuslikud liikumised; Austria-Ungari kompromiss; Saksamaa ühendamine; Poola alad Saksamaa ja Poola vahel; "Euroopa haige mees" - Ottomani impeerium; Balkani sõjad; Esimese maailmasõja idarinne; „Impeeriumide ajastu“ lõpp."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Defineerib Ida-Euroopa regiooni mõiste ajaloolises kontekstis. Kirjeldab Ida-Euroopa regiooni tekkimist ja arengut, eriti suurriikide ajastul. Seletab Ida-Euroopa nelja paljurahvuselise impeeriumi (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa ja Türgi) tekkimise ja piirkonnas domineerimise põhjusi. Analüüsib Esimese maailmasõja tekkepõhjusi ja selle tähendust 20. sajandi ajaloos. Interpreteerib loetud kirjanduses esitatud seisukohti. Esitab argumenteeritud seisukohti teemavaldkonna kohta."
  }
  [104]=>
  object(stdClass)#105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6041"
    ["hindamine"]=>
    string(882) "Essee (12 600-18 000 tm), vajalik kasutatud kirjandus. Moodustab 25% hindest. Teema kokkuleppel õppejõuga. Arutluse lähtekohaks on USA kultuuriline mõju maailmale 19.-20. sajandil. Hinnatavas töös peab olema vähemalt viis allikat ja sobiliku kirjanduse otsimine on üliõpilase ülesandeks. Kirjalik töö peab laekuma enne eksamit ja on eksamile saamise eelduseks. Kirjalik eksam (75 % hindest) sisaldab kolm arutlevat küsimust. Vastuste hindamisel väärtustatakse võimet mõista pikema perioodi vältel toimunud ajaloolisi protsesse ja nende omavahelisi seoseid (põhjused - tagajärjed), sünteesimisoskust ning küpsust eraldada oluline ebaolulisest. Samad kriteeriumid kehtivad essearutluse hindamisel. Tagasisidet essee ja eksami kohta saab suuliselt õppejõuga kokkulepitud ajal. Eksamitöid ja esseesid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda õppejõu juures."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda kompaktne ülevaade Põhja-Ameerika ajaloost alates koloniaalperioodist kuni I MS puhkemiseni. Tähelepanu koondub USA väljakujunemisele 19. sajandil, mil riigist kujunes maailma juhtiv tööstusriik."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Periood, mis loob tingimused USA erilisusele ja riigi majanduslikule, poliitilisele ja kultuurilisele mõjule kogu maailmas. Põhja-Ameerika koloniseerimine, sh eriti Inglise 13 koloonia areng kuni 18. saj. keskpaigani. Inglise kolooniate iseseisvumine (1776) ja Ameerika Ühendriikide tekkimine ning selle riigikorra areng kuni moodsa põhiseaduse jõustumiseni (1763-1789). USA geograafiline areng (1776-1959). USA sise-ja välispoliitika 19. saj. I poolel. Indiaanlased ja mustanahalised. Kodusõda (1861-1865) ja taas-ülesehitamise periood (1865-1880). USA elanikkonna kujunemine (immigratsiooni lained 1776-1914). Lääne hõivamine (19. saj. II poolel). USA areng maailma juhtivaks tööstusriigiks. Progressiivne periood 20. saj. alguses. Kultuurielu: mh moodsa massikultuuri algus, karskus- ja naisliikumine. USA välispoliitika aktiviseerumine 1890-1914. Ameerika mentaliteedi kujunemine koloniaalperiood."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Kirjeldab, kuidas 18.-19. sajandil Ameerika Ühendriigid (USA) välja kujunesid ja sünteesib Põhja-Ameerika ajaloo olulised pöördepunktid ning selgitab nende tähenduse. Defineerib USA mentaliteeti ja sõnastab selle olulised koostisosad ning võrdleb seda eelkõige ülejäänud lääneliku kultuuriruumi vaimulaadiga. Analüüsib seostavalt oluliste sündmuste põhjusi ja tagajärgi USA ajaloos enne esimest maailmasõda. Hindab kriitiliselt USA mõju kogu maailma ajaloole. Rakendab omandatud teadmisi multikultuurilise USA ajaloost sallivuse, arvamuste ja ühiskondlike eelistuste mitmekesisuse kaitsel."
  }
  [105]=>
  object(stdClass)#106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6051"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine vähemalt kahes seminaris. Aktiivne osalemine seminaril annab kuni 20% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Eesmärgiks on luua eeldused põhiteadmiste tekkimiseks peamistest migratsiooniprotsessidest alates eelajaloost kuni viimaste aastakümneteni, sh ajalooline sisse- ja väljaränne Eestist"
    ["sisu"]=>
    string(927) "Lühidalt vaadeldakse peamisi rändeteooriaid ja erialaseid mõisteid, hominiidide väljarännet Aafrikast, indoeurooplaste ekspansiooni, rännet antiikperioodil, kesk- ja varauusajal (suur rahvasteränne, viikingid, Osmanite impeerium, usuline sundmigratsioon, varane kolonisatsioon ülemeremaadesse, ränded väljaspool Euroopat jne). Põhjalikumat käsitlemist leiab migratsioonilugu 18. sajandist nüüdisajani, keskendudes industrialiseerimise, kolonisatsiooni ja mobiilsuse kasvuga seotud (töö)migratsioonile, 19. sajandi keskpaigast I maailmasõjani väldanud massimigratsioonile Uude Maailma ja 20. sajandi peamistele rändetendentsidele (postindustriaalne migratsioon, ränne globaliseerunud maailmas, hargmaisus, sundmigratsioon ja pagulased). Eraldi leiab käsitlemist nii ajalooline sisseränne Eestisse kui eestlaste vabatahtlik ja sunniviisiline väljaränne, eestlaste diasporaapiirkondade kujunemine ja areng."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - suudab periodiseerida migratsioonilugu, leida sarnasusi ja erisusi ajalooliste rändeetappide vahel - kasutab migratsioonialast baasterminoloogiat - mõistab inimrände toimemehhanisme, vabatahtliku- ja sundrände erinevust - oskab mõtestada ja analüüsida peamisi rändelaineid ja –etappe eesti migratsiooniloos, tunneb suuremaid eesti diasporaagruppe"
  }
  [106]=>
  object(stdClass)#107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6054"
    ["hindamine"]=>
    string(805) "Määrava tähtsusega (75 %) on kirjalik proseminaritöö (20-25 lk, 26000-45000 täheruumi), mis peab vastama teadustöö kriteeriumitele. Nõutav on uurimistöö teema problematiseerimine ja selle edasine arendamine analüüsi abil, väidete ja tõlgenduste dokumenteerimine joonealuste viidetega, tulemuste saavutamine ja üldine korrektne vormistamine (vt Helena Sepa juhend http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4375&ArtID=5858&action=article) Ülejäänud ulatuses (25 %) arvestatakse hindamisel seminariaktiivsust, mille koostisosadeks on isikliku uurimistöö kaitsmine, ühe kaasüliõpilase töö oponeerimine ja teaduslikus diskussioonis osalemine. Kursuse sooritamise tingimuseks on kevadsemestril toimuvates seminarides osalemine 75% ulatuses. Hinde paneb paika seminarirühma juhataja-juhendaja."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Võimaldada omandada teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ajalooteadusliku uurimistöö kirjutamiseks, sh traditsiooniliste ja kaasaegsete info-kogumise meetodite kasutamiseks. Praktiline seminariosa annab teaduslikus diskussioonis osalemise, proseminaritöö suulise kaitsmise ja oponeerimise kogemuse."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Kirjalik uurimistöö ajaloo kindlas valdkonnas. Sügissemestril teoreetilised loengud ja proseminaritöö teema valimine. Kevadsemestril esialgu allikmaterjali kogumine ja töökava (1-3 lk) esitamine. Seejärel ajalooteadusliku proseminaritöö kirjutamine (20-25 lk) ja selle kaitsmine ning ühe kaasüliõpilase töö oponeerimine proseminaris. Seminaris omandatakse praktilised kogemused teadusliku diskussiooni põhireeglitest."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Üliõpilane: Rakendab ja demonstreerib ajalooteadusliku uurimistöö kirjutamise kohta omandatud teoreetilisi teadmisi praktilisel tasemel: suudab kirjutada ajalooteaduslikele nõuetele vastava uurimistöö. Osaleb seminarides teaduslikus diskussioonis: sõnastab ja formuleerib teaduslikud argumendid ja diskuteerib nendest lähtuvalt. Hindab kriitiliselt enda ja kaasüliõpilaste töid."
  }
  [107]=>
  object(stdClass)#108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6071"
    ["hindamine"]=>
    string(306) "Kirjalik eksam koosneb kahest arutlevast ja võrdlevast küsimusest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning moodustab 50% lõpphindest. Essee on mahuga 5 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist seminarides, protokolli ja kokkuvõte kvaliteet (25%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua eeldused valgustusajastu baltisaksa ühiskonna sooliste struktuuride ja kehalisusega seotud narratiivide mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(873) "Kursuse jooksul antakse ülevaade Balti provintsides elanud sakslaste ühiskonnast ja ühiskonnaideedest kiiresti muutuval sajandil 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi keskpaigani. Lisaks seda ajastut iseloomustavatele suursündmustele (Põhjasõda, Prantsuse Revolutsioon, talupoegade vabastamine), toimusid Eesti ühiskonnas mitmed muutused selles, kuida räägiti ja möeldi kehast ja kehalisusest. Kursuses jälgime, 1) mida saame erinevatest allikatest (kirjeldused, mälestused, ajakirjad, ajalehed, arhivaalid, normatiivsed allikad, visuaalsed allikad, arheoloogilised allikad) teada kehadest ja kehalisusest valgustusajastul, 2) mida sooajalugu pakub Eesti ajaloo uurimiseks, 3) kuidas erines kehalisuse konstruktsioon erinevates seisustes, 4) kuidas muutusid antud ajal arusaamad perest, kehast, vägivallast, seksist, toidust, haigustest ja meditsiinist, jne."
    ["vljund"]=>
    string(595) "Aine läbinud üliõpilane – on teadlik baltisaksa ühiskonna ülesehitusest ja muudatustest valgustusajastul – on võimeline välja tooma Balti valgustusajastu põhijooned võrdlevas perspektiivis – oskab tekstikriitiliselt suhtuda kirjalikesse allikatesse – suudab mõtiskleda erinevate kirjalike ja kujundlikute allikate reaalsusega suhestumise üle – oskab sõnastada baltisaksa ühiskonna seoseid laiemas raamis ning rahvusüleses perspektiivis – suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis"
  }
  [108]=>
  object(stdClass)#109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6072"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "AI sisese juhendi järgi vormistatud essee posti teemast moodustab 35% lõpphindest. Poster moodustab 35% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes ning seminarides. Eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 30% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks baltisakslaste elust ja identiteetidest peale ümberasumist Saksamaal."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Kursus annab ülevaate baltisaksa elust Eestis ja Lätis saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal, natsi-Saksamaal ja peale teist maailmasõda ning taasiseseisvunud balti riikides peale 1991. aastat. Seminarides arutletakse (järel)ümberasumise ja põgenemise kogemuse üle ning käsitletakse erinevate põlvkondade identiteediprobleeme 20. sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(893) "Aine läbinud üliõpilane • tunneb baltisaksa elu poliitilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi põhijooni ja –fakte 1939. aastale järgnenud perioodil. • on võimeline arutlema baltisaksa identiteedi põhijoonte üle sõjajärgses Eestis ja Saksamaal. • teab nimetada tähtsamaid baltisaksa ühiskonnategelasi, teadlasi ja kultuuritegelasi ning tunneb baltisaksa organisatsioonide, arhiivifondide ning kogude struktuuri, tegevusvaldkondi ja sisu pärast 1939. aastat. • on teadlik põlvkondlike erinevuste tähendusest ühiskondlik-poliitilises raamistuses Teise maailmasõja järgsel perioodil ning sellega seonduvatest identiteedimuutustest • on tutvunud suulise ajaloo meetoditega • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises kui ka kirjalikus vormis • tunneb ja oskab rakendada teadusliku teksti vormi"
  }
  [109]=>
  object(stdClass)#110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6073"
    ["hindamine"]=>
    string(234) "Eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua eeldused ülevaade kujunemiseks baltisaksa koloniaalajaloo tekkest, spetsiifilistest arengutest, diskursustest ja tähendusest Eesti, Saksa ja laiema Euroopa ajaloo kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Kursusel antakse ülevaade baltisaksa koloniaalajaloo põhijoontest, allikatest ja kaasaegsest uurimismetoodikast analüüsides teemat nii baltisaksa, eestlaste kui ka sakslaste perspektiivist. Seminarides vaatame lähemalt mõningaid baltisaksa koloniaalajaloo põhitekste, -autoreid ja -teemasid."
    ["vljund"]=>
    string(858) "Aine läbinud üliõpilane • oskab defineerida, mis on koloniaalajaloo, kultuurikandjate ja kultuuriülekande tähendus baltisaksa ajaloos • on võimeline tegema vahet erinevate struktuuride ja diskursuste vahel • teab baltisaksa koloniaalajaloo tekkelugu, põhitekste, -teemasid ning autoreid • on võimeline eristama baltisaksa koloniaaljajaloo erinevaid teemasid, diskursusi ning stereotüüpe ja oskab neid paigutada kindlasse ajaloolisse ja poliitilisse konteksti • oskab võrrelda balti koloniaalajalugu teiste maade omadega ning eristada omapära ja sarnasusi • on võimeline arutlema võimu ja hübriidsuse tähenduse üle eesti ja baltisaksa kultuuris ja ajaloos • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises ja kirjalikus vormis • tunneb teadusliku teksti vormi"
  }
  [110]=>
  object(stdClass)#111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6074"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes ja seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua eeldused ülevaade kujunemiseks baltisaksa mõtteloo arengust, suurkujudest, teemadest ja perspektiividest Eesti ja Saksa ajaloo, teaduse ja kultuuri kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Loengus antakse ülevaadet baltisaksa mõtteloo tekkest, arengust, tema põhiteemadest ja tähtsusest Eesti ja Saksamaa kirjanduses, filosoofias, teaduses ja kunstis keskajast kuni 20 sajandini välja. Seminarides käsitletakse lähemalt põhiteoseid, nende autoreid, tekstide sisu ja tähendusest."
    ["vljund"]=>
    string(647) "Aine läbinud üliõpilane • oskab defineerida mõtteloo mõistet • teab baltisaksa mõtteloo põhijooni, autoreid, teemasid ning teoseid • on võimeline eristama ja iseloomustama erinevaid ajastuid baltisaksa mõtteloos • oskab seletada mõtteloo tähtsust baltisaksa identiteedi tekkimisel • oskab nimetada suurimaid baltisaksa loodusteadlasi, filosoofe, kirjanikke, ajaloolasi. • on võimeline siduma baltisaksa mõttelugu Eesti ja Saksamaa ajaloo ja kultuuriga • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis • tunneb teadusliku teksti vormi"
  }
  [111]=>
  object(stdClass)#112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6075"
    ["hindamine"]=>
    string(436) "Hinne moodustub järgmiselt: - loengupäevik (vt iseseisva töö nõuded) moodustab 50% lõpphindest; sh võetakse arvesse ka selle korrektset ja õigeaegset esitamist; - ettekanne ja selle kirjalik esitus (vt iseseisva töö nõuded) moodustavad ülejäänud 50% lõpphindest; sh võetakse arvesse ka argumenteerimisoskust ettekandele järgnenud arutelul; Lisaks arvestatakse hindamisel ka aktiivset osalemist loengutes ja seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Erineva distsiplinaarse taustaga õppejõudude loengute ja seminaride raames tulevad käsitlemisele mitmed teemad, mis pakuvad välja perspektiive uurimaks mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad – ning mis võib sellisena heita uut valgust kahe, eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuse mõju ja konfliktide ajaloole."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Kursuse raames soovime juhtida tähelepanu sellele, et mõis kujutab endast Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtust – ja et selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast kaugemale. Sealjuures tulevad vaagimisele mõisa toimimine tootmisüksuse ning kultuurilise ja ühiskondliku elu keskusena; uued perspektiivid, mida pakub materiaalse kultuuri ja kehalisuse uurimine mõisate ning seal pidevalt aset leidnud kultuuriliste kontaktide ja konfliktide käsitlemisel; mõisatega seostuvad diskursused ja representatsioonid – orjusekriitilisest reisikirjadest eesti rahvusluse ambivalentse mõisasuhte eri etappideni; ning ajas teisenevate restaureerimispraktikate roll mõisa tähenduse teisendajana."
    ["vljund"]=>
    string(916) "Aine läbinud üliõpilane: • on teadlik, ühelt poolt, erinevate valdkondade poolt pakutavatest võimalustest mõisate ajalugu – sh kunsti- ja kultuuriajalugu - uurida; ning teiselt poolt, oskab seda seostada Eesti ajaloo üldisemate teemadega; • tunneb mõisate ajaloo põhijooni ning oskab eristada ja iseloomustada selle erinevaid etappe ja ajastuid; • teab Eesti mõisate ajalooliste, sh kunsti- ja kultuuriajalooliste käsitluste peamisi autoreid ning olulisemaid teemasid ja teoseid • oskab seletada mõisa-talu vahel toimunud kultuuriülekande tähtsust kummalegi poolele; • on võimeline analüüsima mõisa kui mälupaiga tähenduses toimunud muutusi ning seostama neid nii laiemate arengute kui ka restaureerimiskultuuri muutumisega; • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keelelises-akadeemises plaanis korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [112]=>
  object(stdClass)#113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6079"
    ["hindamine"]=>
    string(299) "Eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 40% lõpphindest. Essee on mahuga 2–3 lk ja moodustab 30% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka suulist ettekannet, aktiivset osalemist loengutes, ekskursioonil ja (KAJAKU) seminarides (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks keskkonnajaloo tekkeloost ning kujunemisest omaette distsipliiniks, selle teooriatest, meetoditest, teemadest, uurimussuundadest, juhtivatest uurijatest ning keskustest maailma, Euroopa ja Eesti ajaloo kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Loengus antakse ülevaadet keskkonnaajaloo alasest uurimistööst 20. ja 21. sajandil lõimides Balti ja Eesti uurimused keskkonna humanitaaria suunal maailma ajalookirjutuse viimasel aja ühe kiiremini kasvava distsipliiniga."
    ["vljund"]=>
    string(588) "Aine läbinud üliõpilane • teab keskkonnaajaloo tekkeloo põhijooni ja –fakte • on võimeline eristama keskkonnaajaloo erinevaid teemasid ning paigutama neid ajaloolisse ja regionaalsesse konteksti • on teadlik inimeste ja looduskeskkonna vaheliste suhete mitmekülgsuset ja nende koosarengust pikas ajalises perspektiivis • on võimeline siduma keskkonaajaloo teemad Eesti ajaloo, looduse ja linnakultuuriga. • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis tunneb teadusliku teksti vormi"
  }
  [113]=>
  object(stdClass)#114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6092"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Eksam: essee ja vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Omandada süvendatud teadmised muistse Lähis-Ida religioonst ja mütoloogiast ning selle ajaloolisest arengust, nii dogmaatikast, rituaalidest, nende vastastikustest seostest kui ka religiooni ja mütoloogia osast ühiskonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine valdkonnalõikes."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Muistse Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani, Anatoolia ja Iraani rahvaste religioossed tõekspidamised ja mütoloogia: traditsioon ja selle areng; müüt ja rituaal; usk, ühiskond ja riigivõim. Essee ja seminariettekande koostamine kohustusliku- ja asendusettekande põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(438) "Nimetab muistse Lähis-Ida usundite tähtsamaid tähtsamaid riitusi, pidustusi, jumalaid ja mütoloogilisi tegelasi. Kasutab adekvaatselt Lähis-Ida religioonide alast baasterminoloogiat. Leiab interdistsiplinaarseid võimalusi Lähis-Ida religioonide problemaatika mõistmiseks. Toob välja Lähis-Ida religioonide uurimise arengulisi põhijooni. Demonstreerib teoreetilisi teadmisi lühemate kirjalike tööde ja suuliste ettekannetega."
  }
  [114]=>
  object(stdClass)#115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6093"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Eksam: essee pikkusega 10000 – 15000 tähemärki (40% hindest) ja vestlus (60% hindest) (eksamivestlusest moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 80%, kirjandus 20%), Vestlusele pääsemise eelduseks on essee esitamine vähemalt 2 päeva enne vestlust."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Omandada süvendatud teadmised Vana-Kreeka religioonist ja mütoloogiast ning selle ajaloolisest arengust, nii dogmaatikast, rituaalidest, nende vastastikustest seostest kui ka religiooni ja mütoloogia osast ühiskonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine valdkonna piires."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Vana-Kreeka usu areng pronksiajast hellenismiperioodi alguseni. Mütoloogia seos rituaalidega. Mütoloogiliste ja rituaalsete skeemide erinevad tõlgendamisvõimalused. Essee koostamine kohustusliku- ja asendusettekande põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Nimetab ja kirjeldab muistse Vana-Kreeka usundi tähtsamaid riitusi, pidustusi, jumalaid ja mütoloogilisi tegelasi. Kasutab adekvaatselt Vana-Kreeka usu ja mütoloogia alast baasterminoloogiat. Leiab interdistsiplinaarseid võimalusi Vana-Kreeka usu ja mütoloogia problemaatika mõistmiseks. Toob välja Vana-Kreeka religiooni uurimise arengulisi põhijooni. Demonstreerib teoreetilisi teadmisi lühemate kirjalike tööde või suuliste ettekannetega."
  }
  [115]=>
  object(stdClass)#116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6097"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Eksam: essee pikkusega 10000 – 15000 tähemärki (40% hindest) ja vestlus (60% hindest) (eksamivestlusest moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 80%, kirjandus 20%), Vestlusele pääsemise eelduseks on essee esitamine vähemalt 2 päeva enne vestlust."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Omandada süvendatud teadmised Vana-Kreeka religioonist ja mütoloogiast ning selle ajaloolisest arengust, nii dogmaatikast, rituaalidest, nende vastastikustest seostest kui ka religiooni ja mütoloogia osast ühiskonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine valdkonna piires."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Vana-Kreeka usu areng pronksiajast hellenismiperioodi alguseni. Mütoloogia seos rituaalidega. Mütoloogiliste ja rituaalsete skeemide erinevad tõlgendamisvõimalused. Essee koostamine kohustusliku- ja asendusettekande põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Nimetab ja kirjeldab muistse Vana-Kreeka usundi tähtsamaid riitusi, pidustusi, jumalaid ja mütoloogilisi tegelasi. Kasutab adekvaatselt Vana-Kreeka usu ja mütoloogia alast baasterminoloogiat. Leiab interdistsiplinaarseid võimalusi Vana-Kreeka usu ja mütoloogia problemaatika mõistmiseks. Toob välja Vana-Kreeka religiooni uurimise arengulisi põhijooni. Demonstreerib teoreetilisi teadmisi lühemate kirjalike tööde või suuliste ettekannetega."
  }
  [116]=>
  object(stdClass)#117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6130"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab essee ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest. Eksamil vastamine toimub loengute ja H. Sepa Põhjamaade ajaloosõnastik I-II alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Luua eeldused kompaktse ülevaade kujunemiseks Põhjamaade kultuuriruumi tekkimisest ja selle iseloomulikest arengujoontest alates viikingiajast (800) kuni 18. saj. lõpuni."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Skandinaaviamaade ja Soome ajalugu viikingiajast kuni18. saj. lõpuni (u 850-1792). Põhjamaade ajalooline kultuuriruum.Viikingiaeg. Ristiusu levimine ja kinnistumine. Taani, Rootsi ja Norrakuningriikide tekkimine. Soome liitmine Rootsi koosseisu. Valdemarideaeg Taanis. Põhjala ühiskond keskajal (kuni 1520.-ni):ting-institutsioon, seadusandlus, ühiskonnastruktuur (mh valitavkuningas, frälse, talurahva vabadus) ja riigistruktuur. Kalmari unioon.Põhjamaad varauusajal: riigistruktuuri tsentraliseerimine jareformatsioon. Suur-Rootsi tõus ja mõõn. Põhjamaad 18. sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(713) "Kasutab Põhjamaade ajaloo baasterminoloogiat. Defineerib ja sünteesib, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Kirjeldab, kuidas see välja kujunes enne 19. sajandit ja sõnastab, mis on selle olulisteks koostisosadeks. Essees võrdleb piirkonna arengujooni (eelkõige Rootsi näitel) naaberregiooni – antud juhul Eestiga - ja selgitab nende erinevuste mõju ajaloole. Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade kesk- ja uusaja ajaloos enne 19. sajandit. Üliõpilane suudab defineerida ja analüüsida, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Ta saab aru, kuidas see on välja kujunenud ja mis on selle olulisteks koostisosadeks."
  }
  [117]=>
  object(stdClass)#118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6131"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Kirjalikku ülevaadet ja seminariosalust hinnatakse allpool esitatud kriteeriumite alusel. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb muuhulgas 2-3 arutlevat vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused Venemaa ajaloost ülevaate saamiseks muinasajast 19. sajandi lõpuni põhiliselt poliitiliste ja kultuuriliste protsesside käsitlemise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(730) "I. Vene ajalugu või Venemaa ajalugu?; Eeltingimused: ruum, aeg ja inimesed; Keeled ja ideed; Varane teadmine Venemaast Läänes; Historiograafilised märkused II. Kiievi-Venemaa: Kristianiseerimine – Tõus ja langus – Uued keskused: Galiitsia ja Volõõnia, Novgorod, Vladimir-Suzdal – Mongolite invasioon – Moskva tõus – Leedu juhtum: alternatiiv Venemaale? III. Moskva Suurvürstiriik: Ivan Julm – Segaduste aeg – Esimene Romanov – Moskva vana ja uue vahel – Venemaa jõuab vara-uusaega IV. Peterburgi Impeerium: Peeter Suur – Peetri järeltulijad – Katariina II – Venemaa kui Euroopa suurriigi tõus – Nikolai I süsteem – ‘Suurte reformide’ aeg Aleksander II ajal – Konservatiivsed reformid"
    ["vljund"]=>
    string(281) "Üliõpilane: -orienteerub olulisemas faktoloogias ning kultuurilistes ja poliitilistes protsessides -arutleb suuremate eksimusteta mõnede antud perioodi puudutavate küsimuste üle -demonstreerib oskust nõuetekohaselt (sisu ja esitamisnõuded) käsitleda mõnda perioodi/teemat."
  }
  [118]=>
  object(stdClass)#119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6132"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Kursus annab süvendatud teadmised hiliskesk- ja varauusaegsest ühiskonnast ja kultuurist, tähtsamatest sotsiaalsetest ja kultuurilistest arengutest vaadeldaval ajajärgul."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Vaatluse all on, kuidas Euroopa kultuuri religioosne ja intellektuallne ühtsus killustus humanismi, renessansi ja reformatsiooni ideede mõjul. Maailma lõhenemine konfessiooniti ja rahvuseti, kaasaegse riikluse väljakujunemise algus."
    ["vljund"]=>
    string(522) "Üliõpilane: Valdab baasteadmisi kaasaja Euroopa kujunemise ajaloolistest eeldustest. Kirjeldab hiliskesk- ja varauusaja tähtsamate sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside dünaamikat. Defineerib lähtudes tänapäeva ajalooteaduse seisukohtadelt perioodi peamisi probleeme historiograafilisel taustal. Omab ülevaadet peamistest allikaliikidest ning oskab hinnata nende väärtust uue ajalooalase teadmise saamisel. Hindab kriitiliselt ususliste ja kultuuriliste erinevuste osa Euroopa uusaegsete riikide kujunemisel."
  }
  [119]=>
  object(stdClass)#120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6133"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Eksam ja kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua eeldused süvendatud teadmiste kujunemiseks kesk- ja varase uusaja igapäevaelust, samuti argielu ajaloo allikatest ja historiograafiast."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Vaatluse all on igapäevaelu mitmed valdkonnad (söömine-joomine, rõivastus, töö ja puhkus, pidutsemine, eluhoiakud jne), samuti tähtsamad sotsiaal- ja kultuuriloolised arengud ja muutused, mis leidsid igapäevaelus aset üleminekul keskajast varasesse uusaega. Käsitletakse, kuidas isiku sotsiaalne staatus, konfessionaalne, sooline vms kuuluvus kujundasid ja mõjutasid tema igapäevaelu."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Üliõpilane: Kirjeldab kesk- ja varauusaja argielu ajaloo problemaatikat ning tunneb argielu põhilisi arengujooni Euroopas. Vormistab nõuetekohase kirjaliku töö."
  }
  [120]=>
  object(stdClass)#121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6134"
    ["hindamine"]=>
    string(771) "Hindamine koosneb seminariettekandest ja avatud küsimustega kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab ettekanne ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest. Suulise ettekande pidamine on eksamile saamise eelduseks. Loenguosa järel toimuvad seminarid. Iga üliõpilane teeb umbes 10-15 minutilise ettekande: nad valivad kellegi 19. saj. olulise tegelase ja tutvustavad tema elu ja tegevust teistele. Ettekandele järgneb akadeemiline arutelu. Kasutatud allikad vormistatakse kirjalikult. Kontrollitakse orienteerumist uusaja perioodis ja ettekande pidamise oskuseid. Kirjalikul eksamil vastamine toimub loengute ja abimaterjali (Maailma ajaloo atlas ja IVA) alusel. Üliõpilane peab vastama kahele mahukale küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua eeldused kronoloogiliseteks ja kompakseteks teadmisteks (Euroopa) poliitika-, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloo peajoontest alates Viini kongressist (1814-1815) kuni esimese maailmasõjani (1914)."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Loenguosa: Eskaleeruva moderniseerumisprotsessi (1815-1914) kujundajad, sisu ja tähendus: sh populatsiooni juurdekasv, moodsa kapitalismi ja klassiühiskonna areng, Euroopa riikide poliitiliste süsteemide moderniseerumine ehk demokratiseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna algus läänes ning massikultuuri tekkimine. Ideologiseeruv maailm: konservatism, liberalism, natsionalism ja sotsialism. Viini kongress. Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu. Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine: Itaalia ja Saksamaa ühinemine. Lääne-Euroopa suurriikide, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa areng ja probleemid. USA areng maailma juhtivaks tööstusriigiks. Kolonialism ja imperialism. Kaug-Ida suurriigid: Jaapani moderniseerumine ja Hiina probleemid. Välispoliitilise pinge tõus Euroopas enne Esimest maailmasõda. Teadus, kõrg- ja massikultuur 19. sajandil. Seminariosa: Üliõpilaste suulised ettekanded ja nende alusel toimuvad arutelud."
    ["vljund"]=>
    string(597) "Üliõpilane: Loetleb 19. sajandi põhilisi probleeme; Kasutab ajastu baasterminoloogiat;Võtab kokku perioodi üldised arengujooned; Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldaval perioodil; Sõnastab majandusliku, poliitilise ja kultuurilise moderniseerumisprotsessi sisu. Demonstreerib 19. sajandi teoreetiliste teadmiste valdamist suulise ettekande vormis; Ettekande pidamise tulemuseks on veel akadeemilise suulise väljendusoskuse arendamine ja infotehnoloogiliste võimaluste (powerpoint) praktikasse rakendamine. Nende võimaluste kasutamine on nõutav kõrgemate hinnete puhul."
  }
  [121]=>
  object(stdClass)#122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6135"
    ["hindamine"]=>
    string(882) "Essee (12 600-18 000 tm), vajalik kasutatud kirjandus. Moodustab 25% hindest. Teema kokkuleppel õppejõuga. Arutluse lähtekohaks on USA kultuuriline mõju maailmale 19.-20. sajandil. Hinnatavas töös peab olema vähemalt viis allikat ja sobiliku kirjanduse otsimine on üliõpilase ülesandeks. Kirjalik töö peab laekuma enne eksamit ja on eksamile saamise eelduseks. Kirjalik eksam (75 % hindest) sisaldab kolm arutlevat küsimust. Vastuste hindamisel väärtustatakse võimet mõista pikema perioodi vältel toimunud ajaloolisi protsesse ja nende omavahelisi seoseid (põhjused - tagajärjed), sünteesimisoskust ning küpsust eraldada oluline ebaolulisest. Samad kriteeriumid kehtivad essearutluse hindamisel. Tagasisidet essee ja eksami kohta saab suuliselt õppejõuga kokkulepitud ajal. Eksamitöid ja esseesid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda õppejõu juures."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda kompaktne ülevaade Põhja-Ameerika ajaloost alates koloniaalperioodist kuni I MS puhkemiseni. Tähelepanu koondub USA väljakujunemisele 19. sajandil, mil riigist kujunes maailma juhtiv tööstusriik."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Periood, mis loob tingimused USA erilisusele ja riigi majanduslikule, poliitilisele ja kultuurilisele mõjule kogu maailmas. Põhja-Ameerika koloniseerimine, sh eriti Inglise 13 koloonia areng kuni 18. saj. keskpaigani. Inglise kolooniate iseseisvumine (1776) ja Ameerika Ühendriikide tekkimine ning selle riigikorra areng kuni moodsa põhiseaduse jõustumiseni (1763-1789). USA geograafiline areng (1776-1959). USA sise-ja välispoliitika 19. saj. I poolel. Indiaanlased ja mustanahalised. Kodusõda (1861-1865) ja taas-ülesehitamise periood (1865-1880). USA elanikkonna kujunemine (immigratsiooni lained 1776-1914). Lääne hõivamine (19. saj. II poolel). USA areng maailma juhtivaks tööstusriigiks. Progressiivne periood 20. saj. alguses. Kultuurielu: mh moodsa massikultuuri algus, karskus- ja naisliikumine. USA välispoliitika aktiviseerumine 1890-1914. Ameerika mentaliteedi kujunemine koloniaalperiood."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Kirjeldab, kuidas 18.-19. sajandil Ameerika Ühendriigid (USA) välja kujunesid ja sünteesib Põhja-Ameerika ajaloo olulised pöördepunktid ning selgitab nende tähenduse. Defineerib USA mentaliteeti ja sõnastab selle olulised koostisosad ning võrdleb seda eelkõige ülejäänud lääneliku kultuuriruumi vaimulaadiga. Analüüsib seostavalt oluliste sündmuste põhjusi ja tagajärgi USA ajaloos enne esimest maailmasõda. Hindab kriitiliselt USA mõju kogu maailma ajaloole. Rakendab omandatud teadmisi multikultuurilise USA ajaloost sallivuse, arvamuste ja ühiskondlike eelistuste mitmekesisuse kaitsel."
  }
  [122]=>
  object(stdClass)#123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6136"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus üliõpilane peab vastama kahele mahukale küsimusele. Hindamisel annab essee ja iga eksamiküsimus ühe kolmandiku koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(792) "Luua eeldused kompaktse ülevaate kujunemiseks Lääne-Euroopa suurriikide ehk Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa sisepoliitilistest arengujoontest ja omavahelistest suhetest alates moodsa rahvusaate tekkimisest 19. saj. alguses ja Saksamaa esimesest ühinemisest (1871) kuni Teise Maailmasõjani. Perioodi lähtekoha moodustab Lääne-Euroopa (SB ja Prantsusmaa) poliitiline rahvuslus, millele vastandub Kesk- ja Ida-Euroopa (Saksamaa) etnilist algupära rõhutav kultuuri- ehk keelerahvuslus. Erinevuste tulemusena kinnistus SB-s ja Prantsusmaal demokraatia, seevastu Saksamaal tippnes areng diktatuuriga. Valgustatakse ühelt poolt iga riigi eripära, teiselt poolt selgitatakse nende arengu ühiseid jooni, mille alusel on tekkinud tänapäeva Euroopa Liidu demokraatlik kultuuriruum."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine 19. saj. esimese poole Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias ning nende alade kodanike poliitiline mentaliteet 19. saj. Keiserlik Saksamaa Bismarcki ja Wilhelm II ajastul (1871-1914). Hilisviktoriaanne ja Edwardi ajastu Suurbritannias (1871-1914). Kolmas vabariik Prantsusmaal (1871-1914). Ühinenud Saksamaa välispoliitika areng (1871-1914) ja selle mõju rahvusvahelistele suhetele. Esimese maailmasõja pöördeline mõju. Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.-tel. Weimari vabariik Saksamaal (1919-1932). Juutide olukord Saksamaal (1848-1939). Hitleri Saksamaa sise- ja välispoliitika. Demokraatlikud riigid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930.-tel. Tee II Maailmasõja poole."
    ["vljund"]=>
    string(520) "Sünteesib üldpildi moderniseerumise ja moodsa rahvusliku identiteedi kujunemisest Lääne-Euroopa suurriikides perioodil 1871-1939. Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel antud valdkonnas. Võrdleb SB, Prantsusmaa ja Saksamaa ajalugu, poliitilist korraldust ja vaimulaadi antud perioodil, toob välja erinevused ja sarnasused ning selgitab nende põhjusi. Seletab ajalooliste protsesside erinevaid tulemusi antud piirkonnas ning tõlgendab nende mõju. Võtab kokku, kuidas need riigid on teineteist mõjutanud."
  }
  [123]=>
  object(stdClass)#124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6139"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kus peab vastama kahele mahukale avatud küsimusele. Hindamisel annab kirjalik eksam 2/3 punktidest ja essee 1/3. Eksamil vastamine toimub loengute ja H. Sepa Põhjamaade ajaloosõnastik III alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua eeldused kompaktse ülevaate kujundamiseks Põhjamaade (Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Islandi) moderniseerumisprotsessist 19.-20. sajandil: mida tähendab ja kuidas on kujunenud põhjamaine heaoluühiskonna kultuuriruum."
    ["sisu"]=>
    string(1381) "Teema raamid: Kuidas kujunes põhjamaine demokraatlik heaoluühiskond moderniseerumisprotsessi tulemusena 19.-20. sajandil, põhjamaise arengu iseärasused poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuuriajaloo alal ning põhjamaiste riikide omavahelised erinevused, Põhjamaade omavahelised suhted ja nende suhted ülejäänud maailmaga. Põhjamaad Napoleoni sõdade perioodil. Norra personaalunioon Rootsiga (1814-1905). Soome autonoomia Vene keisririigi koosseisus (1809-1914/17). Põhjamaade majandusareng (tööstusrevolutsioon, uuenev põllumajandus, ja urbaniseerumine) ning populatsiooni- ja sotsiaalajalugu 19. sajandil. Sisepoliitiline areng ja demokratiseerumisprotsess Põhjamaades enne I MS. Kultuurielu 19. sajandi Põhjamaades: mh rahvusaade, skandinavism, „rassiteadus” ja sotsialism. I MS ja selle järelkajad. Põhjamaad kahe maailmasõja vahelisel perioodil: demokraatlik riigikord, sotsiaaldemokraatide ja argraarparteide koostöö sisepoliitikas (heaoluriigi algus), põhjamaine erapooletuspoliitika, majandus- ja kultuurielu. Iseseisev Soome (1917-1939). II MS periood: sh Soome sõjad (1939-44) ja Taani-Norra okupatsioonid. Põhjamaad heaoluühiskonna kujuemisajastul (1945-1970): sise- ja välispoliitika, majandus- ja sotsiaalpoliitika, rahvastik ning kultuurielu. Põhjamaade omavaheline koostöö. Soome pärast II maailmasõda. Põhjamaad tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(529) "-Kirjeldab, kuidas viimase 200 aasta vältel on välja kujunenud viis rahvusriiki Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Island ning defineerib ja tõlgendab, mida tähendab nende tänapäevane põhjamaine demokraatlik heaoluühiskond. -Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade 19.-20. sajandi ajaloos. -Toob välja piirkonna arengu ühised jooned ja sünteesib tervikpildi põhjamaisest ühiskonnast ja kultuuriruumist 19.-20 sajandil. -Võrdleb riike nii omavahel kui ka teiste piirkondadega, sh eriti Eestiga."
  }
  [124]=>
  object(stdClass)#125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6140"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Kirjalikku ülevaadet hinnatakse allpool esitatud kriteeriumite alusel. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb muuhulgas 2-3 arutlevat vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(769) "Luuakse eeldused üldise ülevaate saamiseks Lääne-Euroopa ajaloost alates Teisest maailmasõjast kuni 21. sajandi alguseni. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures Lääne-Euroopa integratsiooniloole alates Euroopa Söe- ja Teraseliidust ning Rooma lepingutest kuni Euroopa liidu asutamiseni. Loengukursuse eesmärk on valgustada selle supranatsionaalse ühenduse ajaloolist tausta, kuhu ka Eesti alates aastast 2004 kuulub. Loengu käigus tõlgendatakse ühise Euroopa kohta eri maadel ning eri aegadel eksisteerinud erinevaid visioone. Seega peaks loengu läbi tekkima arusaam külma sõja tähendusest Euroopa integratsiooni ajaloole, ühtlasi aga selguma, millistele erinevate integratsiooni tasanditele jõuti alates 1940. aastate lõpust kuni 21. sajandini."
    ["sisu"]=>
    string(923) "“Euroopa” idee; integratsioonialgatused enne 1945; Euroopa liikumine pärast 1945; külm sõda ja Euroopa integratsioon; varane koostöö Lääne-Euroopas; majanduslik, strateegiline ja poliitiline integratsioon; Euroopa Söe- ja Teraseühendus; Saksamaa taasrelvastumine ja Euroopa Kaitseühenduse läbikukkumine; Rooma lepingud: Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus; ühise poliitika kehtestamine: põllumajandus, toll, ühisturg; Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühendus; Ühendkuningriik ja Euroopa Majandusühendus; Haagi tippkohtumine 1969; esimene laienemine 1973; Euroopa Rahasüsteem; Euroopa Parlament ja esimesed valimised 1979; Lääne-Euroopa ja maailm: välispoliitika, naftakriis, CSCE; edasine laienemine ja ühtne Euroopa akt; külma sõja lõpp ja Saksamaa ühinemine; Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) 1992; Amsterdami leping 1997; laienemised itta – Euroopa ühinemine?"
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane: - orienteerub olulisemas faktoloogias ning kultuurilistes ja poliitilistes protsessides - arutleb suuremate eksimusteta mõnede antud perioodi puudutavate küsimuste üle - demonstreerib oskust nõuetekohaselt (sisu ja esitamisnõuded) käsitleda mõnda perioodi/teemat"
  }
  [125]=>
  object(stdClass)#126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6141"
    ["hindamine"]=>
    string(318) "Hindamine koosneb esseest ja kirjalikust eksamist, kusjuures viimasel on otsustav tähtsus. Eksami hindamisel väärtustatakse võimet mõista pikema perioodi vältel toimunud ajaloolisi protsesse ja nende omavahelisi seoseid (põhjused – tagajärjed), sünteesimisoskust ning küpsust eraldada oluline ebaolulisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Anda kronoloogiline ja kompaktne ülevaade USA arengu peajoontest ning poliitilisest, majanduslikust ja kultuurilisest mõjust maailmas alates esimesest maailmasõjast kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(805) "Sissejuhatus 20. sajandi moodsa USA ajalukku. I MS ja selle mõju. “Rõõmsad 1920. aastad”: tarbimisühiskonna tõus, massikultuur, keeluseadus ja kuritegevus. Sisepoliitika. USA kui maailma majanduse krediitor. Majandukriis ja selle mõju. Rooseveldi “new deal”. II MS ja selle tagajärjed. Külm sõda, bipolaarne maailm ja MacCarthy´ ism. Maailma amerikaniseerumine. Kennedy ajastu ja 1960. aastate kultuurimurrang: kodaniku-, rahu-, nais- ja hipiliikumine. Watergate ja teised skandaalid. Uuskonservatismi tõus ja Reagani ajastu: NL-u kokkuvarisemine ja Ida-Euroopa vabanemine. Massiline illegaalne sisseränne. USA tänapäeval ja tema poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju ülejäänud maailmale. Kirjalik essee, mille teemaks on USA poliitiline või majanduslik mõju maailmale."
    ["vljund"]=>
    string(560) "Formuleerib Põhja-Ameerika ajaloo pöördepunktid 20. sajandil ja seletab nende tähenduse. Analüüsib seostavalt oluliste sündmuste põhjusi ja tagajärgi USA ajaloos alates esimest maailmasõjast kuni tänase päevani ning sünteesib üksikfaktide alusel avarama nägemuse lähiajaloo protsessidest. Tõlgendab ja hindab kriitiliselt USA kui üliriigi mõju 20. saj. maailmas ning analüüsib ja interpreteerib selle põhjuseid ja tagajärgi. Rakendab omandatud teadmisi USA ajaloost sallivuse, arvamuste ja ühiskondlike eelistuste mitmekesisuse kaitsel."
  }
  [126]=>
  object(stdClass)#127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6150"
    ["hindamine"]=>
    string(403) "Arvestuse vormistamise aluseks on nõuetekohaselt koostatud ja proseminaritöö juhendajaga kooskõlastatud proseminaritöö kava, milles defineeritakse töö teema, selgitatakse uurimustöö eesmärk, problematiseeritakse teema esialgsel kujul ja esitletakse töös kasutatavad allikad. Nõuetekohased kavad tuleb esitada paberkandjal Helena Sepale hiljemalt talvise eksamisessiooni viimaseks päevaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Võimaldab omandada teoreetilised teadmised ajalooteadusliku uurimistöö kirjutamiseks, sh traditsiooniliste ja kaasaegsete info kogumise meetodite kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Teoreetilised loengud, ekskursioonid ja praktikumid Akadeemilises Raamatukogus ja Riigiarhiivis ning proseminaritöö teema valimine ja esialgse tulevase proseminaritöö kirjaliku töökava (1-3 lk) vormistamine eksamisessiooni lõpuks."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Üliõpilane omandab teoreetilised teadmised ajalooteaduslikele nõuetele vastava uurimistöö kirjutamise kohta ja omandab praktilised oskused allikate otsimise alal ning koostab nõuetekohase proseminaritöö töökava."
  }
  [127]=>
  object(stdClass)#128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6151"
    ["hindamine"]=>
    string(313) "Määrava tähtsusega (75%) on kirjalik proseminaritöö, mis peab vastama teadustöö kriteeriumitele. Ülejäänud ulatuses (25%) arvestatakse hindamisel seminariaktiivsust, mille koostisosadeks on isikliku uurimustöö kaitsmine, ühe kaasüliõilase töö oponeerimine ja teaduslikus disskussioonis osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Võimaldada omandada praktilised oskused ajalooteadusliku uurimustöö kirjutamiseks, sh traditsiooniliste ja kaasaegsete info-kogumise meetodite kasutamiseks. Praktiline seminariosa annab teaduslikus diskussioonis osalemise, proseminaritöö suulise kaitsmise ja oponeerimise kogemuse."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Kirjalik uurimistöö ajaloo kindlas valdkonnas. Allikmaterjali kogumine ja töökava esitamine. Seejärel ajalooteadusliku proseminaritöö kirjutamine ja selle kaitsmine ning ühe kaasüliõpilase töö oponeerimine proseminaris. Seminaris omandadakse praktilised kogemused teadusliku diskussiooni põhireeglitest."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Rakendab ja demonstreerib ajalooteadusliku uurimustöö kirjutamise kohta omandatud teoreetilisi teadmisi praktilisel tasemel: suudab kirjutada ajalooteaduslikele nõuetele vastava uurimistöö. Osaleb seminarides aktiivselt teaduslikus diskussioonis: sõnastab ja formuleerib teaduslikud argumendid ja diskuteerib nendest lähtuvalt. Hindab kriitiliselt enda ja kaasüliõpilaste töid."
  }
  [128]=>
  object(stdClass)#129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6152"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kirjalik bakalaureusetöö ja selle avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Võimaluste loomine iseseisvaks uurimistööks. Vilumuste omandamine töös allikate ja historiograafiaga ning emakeelse teadusliku probleemiseadega teksti koostamisel. Oskus põhjendada oma uurimustöös sõnastatud seisukohti avalikul kaitsmisel."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, mis tugineb kesktaseme mooduli raames omandatud teadmistele ja oskustele, käsitledes mõnda mooduli üldteemaga seotud kitsamat uurimisvaldkonda."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Demonstreerib bakalaureusetöö kirjutamisega orienteerumist allikates ja historiograafias. Rakendab omandatut ajalooteaduslikele nõuetele vastava teksti koostamisel. Suudab tuua esile uurimistöö põhiseisukohti ning neid kaitsta avalikul esinemisel. Luua eeldused õpingute jätkamiseks magistritasemel."
  }
  [129]=>
  object(stdClass)#130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6200"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Jooksev hindamine praktikandi kokku lepitud praktikakava alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Luua eeldused omandada esmased töökogemused ühiskonna valupunktidega tegelemiseks alternatiivsete lahenduste võimaluste nägemiseks. Toetada meeskonnatööle ja koostöisusele suunatud lahendusmeetodite leidmiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Üliõpilane kaasatakse mõne Praxise poolt läbi viidava projekti tegevustesse. Konkreetne praktikaprogramm lepitakse kokku individuaalselt."
    ["vljund"]=>
    string(295) "-oskab kasutada infotehnoloogilisi vahendeid ülesannete täitmisel -oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata -panustab erialasesse meeskonnatöösse, oskab näha koostöö eeliseid probleemide lahendamisel -oskab näha ja hinnata ühiskonna valupunke ja pakkuda neile alternatiivseid lahendusi"
  }
  [130]=>
  object(stdClass)#131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6413"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Arvestus. Jooksvalt hinnatakse aktiivset panustamist seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Luua eeldused tähtsamate ajalooliste šriftide tundmiseks ja nende lugemise oskuse omandamiseks, pakkuda võimalust saada ülevaade olulisemast vanemast arhiiviainesest."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Käsitletakse kesk- ning varauusaegse paleograafia aluseid, tutvustatakse ajalooliste šriftide lugemiseks vajalikke teatmeteoseid ja abimaterjale, selgitatakse lugemise meetodeid ning eri liiki allikate iseärasusi, transkribeerimismeetodeid ja editeerimise aluseid, antakse sissejuhatus keskaegse Liivimaa allikaõpetusse. Loeng-seminarid, iseseisev töö allikatega, s. t. eri šriftide lugemine ja transkribeerimine karolingide minusklitest saksa kursiivini. Vajadusel individuaalsed konsultatsioonid kokkuleppel õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(428) "Tunneb ära ja iseloomustab eri šrifte ja eri allikaliike. Loeb kõrgkeskaegseid ja varauusaegseid šrifte tasemel, mis võimaldab aru saada allika sisust. Orienteerub erialases tugikirjanduses ning oskab seda kasutada töös keskaegsete käsikirjaliste tekstide lugemisel. Suudab kirjeldada Eesti olulisemat vanemat arhiiviainest. Tunneb olulisemaid allikaediteerimise põhimõtteid. Osaleb aktiivselt seminaridiskussioonides."
  }
  [131]=>
  object(stdClass)#132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6414"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Kursus annab süvendatud teadmisi kesk- ja varase uusaja igapäevaelust, samuti argielu ajaloo allikatest ja historiograafiast."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Vaatluse all on igapäevaelu mitmed valdkonnad (söömine-joomine, rõivastus, töö ja puhkus, pidutsemine, eluhoiakud jne), samuti tähtsamad sotsiaal- ja kultuuriloolised arengud ja muutused, mis leidsid igapäevaelus aset üleminekul keskajast varasesse uusaega.Eksamile pääsemise aluseks kirjalik referaat, eksam loengumaterjali ja valikkirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Üliõpilane: Kirjeldab kesk- ja varauusaja argielu ajaloo problemaatikat. Defineerib argielu ajaloo uurimisprobleeme. Loetleb argiajaloo allikaid ja uurimismeetodeid. Võrdleb eri maade argielu arengulisi jooni ning põhjendab erinevusi sotsiaal-poliitilise arengu taustal. Toob näiteid, kuidas isiku sotsiaalne staatus, konfessionaalne, sooline vms kuuluvus kujundavad ja mõjutavad tema igapäevaelu. Vormistab nõuetekohase referaadi."
  }
  [132]=>
  object(stdClass)#133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6415"
    ["hindamine"]=>
    string(474) "Eksam koosneb kirjalikust referaadist (4-5 lk, 7200-9000 täheruumi), mis kirjeldab vähemalt viit Bütsantsi ajaloo tähtsamat isikut ja nende panust bütsantsi kultuuri väljakujunemisele; ja kirjalikust eksamist. Hindamisel arvestatakse analüüsioskust ja aktiivset osavõttu loengutest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata; nendega on võimalik tutvuda Ajaloo Instituudi Õppeosakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Omandada ülevaade Bütsantsi keisririigi kultuurist ja olustikust ajajärgul 330-1453, mil keisririigi pealinnaks oli Uus-Rooma e Konstantinoopol."
    ["sisu"]=>
    string(849) "Vara-Bütsants (Vana-Rooma keisririik). Bütsantsi ajaloo perioodid: 1. 330-610 Bütsantsi keisririigi rajamine ja kujunemine: keisririigi raskuskeskme nihkumine läänest itta uue keskusega Konstantinoopolis; 2. 610-867 Bütsantsi tugevnemine ja stabiliseerumine; üha rohkem hakkab domineerima kreeka mõtteviis ja kultuur; 3. 867-1071 keisririigi kõrgaeg, hariduse ja kultuuri õitseng; 4. 1081-1204 kriisi Lääne ja Ida alade vahel, Konstantinoopoli vallutamine 1204.a lääne ristisõdijate poolt; 5. 1204-1453 keisririigi nõrgenemine ja langus. Käsitletakse Bütsantsi keisrivõimu, keisri kroonimist, haldussüsteemi, seadusi ja karistusi; Bütsantsi valitsejad ning kiriku ja riigi suhted. Oikumeenilised sinodid, Bütsantsis levinud askeesivormid. Bütsantsi kunsti ja haridus, sõjavägi ja kaubandus ning riigi diplomaatilised suhted."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Kirjeldab Bütsanti poliitilisi, majanduslikke ja usulisi erijooni pärast Rooma riigi langust. Võrdleb Lääne-Rooma ja Bütsantsi poliitilist ning kiriklikku struktuuri. Defineerib Bütsantsi ajaloo põhiprobleeme. Tunneb tänapäeva historiograafia põhisuundumusi Bütsantsi ajaloo mõttestamisel. Kasutab baasterminoloogiat ning –kronoloogiat. Annab hinnangu Bütsantsi kultuuripärandi mõju ja tähendust Euroopale."
  }
  [133]=>
  object(stdClass)#134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG6514"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Hindamisel arvestatakse loengutes omandatut ja iseseisvalt kohustusliku kirjandusega tehtud tööd. Eksam koosneb kirjalikust osast ja vestlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Anda ülevaade Hansa kui hiliskeskaegse kultuurilise ja sotsiaalse fenomeni olemusest ning selle peegeldumisest arheoloogilises materjalis."
    ["sisu"]=>
    string(649) "Kursusega antakse ülevaade kesk- ja varauusajal Põhja-Euroopa eksisteerinud Hansa kaubandusliidust ning analüüsitakse Hansa fenomeni põhjusi. Loengutes käsitletakse ühtse kultuuriruumi tekkimist Põhja-Euroopas, tutvustatakse Hansa poliitilise ja majandusliku ajaloo põhiseikasid ning kirjeldatakse hansaruumi materiaalse kultuuri erinevaid aspekte esmajoones läbi arheoloogilise ainestiku. Seminarides arutletakse hansakultuuri põhiliste fenomenide teemal - millised olid eeldused, mille tulemusena tekkis geograafiliselt, poliitiliselt ja majanduslikult heterogeenses piirkonnas suhteliselt ühtlane vaimne ja materiaalne tegutsemisruum."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Kursusel osalenud tudeng omab üldteadmisi Hansaregiooni peamistest uurimisprobleemidest ja -tulemustest. Tunneb organisatsiooni ajaloo olulisi seikasid, oskab nimetada põhilisi faktoreid, mille tulemusena kujunes ühtne kultuuriruum ning mis olid põhjuseks Liidu lagunemisele. Suudab eristada Hansaruumi materiaalsele kultuurile tüüpilisi elemente."
  }
  [134]=>
  object(stdClass)#135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7005"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "1. Seminaritekstide lühiülevaated (a 4000 tähemärki) (20%) 2. Aktiivne osalemine seminaridel (30%) 3. Struktureeritud kirjalik eksam (50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(463) "Ainekursuse eesmärkideks on - pakkuda võimalust saada laiapõhjaline ülevaade praegusaja humanitaar- ja sotsiaalteadustes mõjukaks kujunenud mälu-uuringutest, olulisematest autoritest, teooriatest ja mõistetest ning nende rakendamise võimalustest erinevates valdkondades - pakkuda üliõpilastele võimalust arendada oma oskusi analüüsida erinevaid ajaloo- ja kultuurimälu nähtusi ning rakendada selleks sobivaid teoreetilisi ja mõistelisi raamistikke"
    ["sisu"]=>
    string(426) "Seminarid annavad ülevaate mälu-uuringutes käibivatest erinevatest teooriatest ja mõistetest ning tutvustavad nende kasutusviise ja -võimalusi eri valdkondades. Seminarides loetakse ja analüüsitakse ühiselt mälu-uuringute alustekste (kollektiivse, ajaloo- ja kultuurimälu tõlgendused). Vaagimisele tulevad ka kaasaja ajaloolise mälu eripärad, iseäranis Ida-Euroopas, nagu ka mälu-uuringute perspektiivid Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Üliõpilane: 1. orienteerub ajaloo- ja kultuurimälu teooriates ja mõistetes, oskab eristada olulisemaid suundumusi ja probleeme ning autoreid 2. oskab leida erinevate teemade ja nähtuste analüüsimiseks sobivaid teoreetilisi lähenemisnurki ja mõistestikku 3. omab ülevaadet mälukultuuri ja -poliitikaga kaasnevast probleemistikust kaasajal"
  }
  [135]=>
  object(stdClass)#136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7007"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Seminaridest osavõtmine ja seminaritekstide kirjalikud kokkuvõtted (30%), kirjalik magistritöö esialgse metodoloogia väljatöötamine (40%) ja eksam (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Toetada ajalooteadusliku kirjutamise oskuste kujunemist käsitledes peamiselt epistemoloogilisi probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Seminaris tutvustatakse aktuaalseid ajaloo uurimise strateegiaid. Eraldi peatutakse ajalooteaduse seisukohast lähtudes hermeneutikal, strukturalismil, post-strukturalismil, postmodernismil, performatiivsetel uuringutel ja uus-historitsismil. Lisaks peatutakse võrdleval ja interdistsiplinaarsel meetodil. Pooltes seminarides analüüsitakse süvitsi valitud meetodite rakendamist ajalookirjutuses."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Aine läbinud üliõpilane: oskab orienteeruda tänapäeva ajaloo metodoloogias, suudab kirjeldada oma magistritöö uurimise strateegiat, seda analüüsida ja põhjendada."
  }
  [136]=>
  object(stdClass)#137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7010"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Arvestus. Arvestuse aluseks on üliõpilase kirjalikud tööd ning põhjalik vestlus antud kirjanduse teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Toetada magistranti uurimisteemasse sisseminemisel ja uurimisküsimuste esitamisel."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kirjanduse valikul pööratakse tähelepanu magistrandi uurimisteema jaoks olulistele küsimustele (maht 800-1200 lk). Juhendajaga kooskõlas pannakse paika need küsimused, mille kohta üliõpilane peaks tegema lühiesseed. Diskussioon lähtub lühiesseede mõttearendustest."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilane: - tunneb oma uurimisteemaga seotud kirjandust ning olulisemaid uurimisprobleeme - suudab nende üle arutada nii kirjalikus kui suulises vormis"
  }
  [137]=>
  object(stdClass)#138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7014"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Aktiivne osalemine seminarides ning ühe etteantud teksti ja allika suuline analüüsis moodustab 40% lõpphindest. Ühe etteantud kirjaliku töö esitamine ja allikaanalüüs mahus 5–7 lk moodustab 40% lõpphindest. Kaasüliõpilaste kirjalike tööde hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Ainekursuse eesmärkideks on • pakkuda üliõpilastele võimalus omandada teadmisi kesk- ja uusaja võtmeprobleemidest, • kujundada kompetentsi tänapäeva Lääne kultuuriruumi erinevates ajalookirjutuslikes traditsioonides orienteerumiseks, • näidata kesk- ja uusaja allikate mitmekülgsust ja tähtsust."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Loengutes analüüsitakse tänapäeva lääne kultuuriruumi ajalootraditsiooni arusaamu kesk- ja uusaja ajaloost. Vaatluse alla tulevad anglo-ameerika, saksa ja prantsuse historiograafiad. Iseloomustatakse eri maade ajalootraditsioonide spetsiifilisi jooni ning avatakse nende kujunemise tagamaid seoses ühiskondliku arenguga. Iga historiograafilise traditsiooni puhul iseloomustatakse võtmehistoriograafe ning nende seisukohti. Seminarides analüüsitakse loengutes ette antud teadmistele tuginedes historiograafilisi võtmetekste ning eesti ajaloo allikaid."
    ["vljund"]=>
    string(434) "Aine positiivsele tulemusele sooritanud üliõpilane: • orienteerub kesk- ja uusaja problemaatikas; • oskab eristada erinevate ajalookirjutuslike traditsioonide (anglo-ameerika, saksa, prantsuse) spetsiifilisi jooni; • oskab hinnata ajaloolis-kultuuriliste kontekstide mõju ajalookirjutuse arengule; • tunneb võtmehistoriograafe ning nende teoseid • suudab eristada erinevaid allikatetüüpe ja oskab neid interpreteerida."
  }
  [138]=>
  object(stdClass)#139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7015"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "1. Osalemine seminarides toimuvates aruteludes (~20%) 2. Allika tõlgendamine/artikli retsensioon (~10%) 3. Valikteema suuline esitlus (~20%) 4. Valitud teemat käsitlev arutlev essee (~50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Luua eeldused süvateadmiste kujunemiseks mõnest 20. sajandi ajaloo uurimisprobleemist või probleemidekompleksist rakendades erinevaid ajaloouurimise ja -kirjutuse meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Süvaseminaris loetakse ja analüüsitakse allikaid ja ajalookirjutisi (artiklid, raamatud). Loetakse selliseid tekste, mis näitavad erinevaid lähenemisviise teatud teemadele. Küsimuste asetused sõltuvad kursusel osalevate üliõpilaste huvidest ja magistritöö teemadest. Seekord on kursuse teemaks „Stalinism Nõukogude Liidus“ Uurime ühte peamistest 20. sajandit kujundanud ideoloogiatest."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Üliõpilane: - Osaleb teemakohastes aruteludes seminaride ajal - Oskab kirjeldada teemakohaseid allikaid/artikleid ja neid kohaselt interpreteerida - Oskab välja tuua oma valitud teema peamised suunad ja neid suuliselt esitada - Oskab valitud teemal essee vormis arutleda ja analüüsida"
  }
  [139]=>
  object(stdClass)#140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7016"
    ["hindamine"]=>
    string(763) "Aine läbinud üliõpilane • on teadlik ajalookirjutuse uuematest teemadest ning nende mõjust ajaloo konstrueerimisele • on võimeline allikatekstides ning visuaalses kultuuris tundma ära seoseid etteantud erinevate teemadega ning tõlgendama selle tähendust ja rolli nii kaasaegses ajaloolises kontekstis kui ka eesti rahvusliku ajaloo loomes ja kultuuriajaloos laiemalt • oskab suhtuda tekstikriitiliselt kirjalikesse allikatesse • suudab arutleda ajalootekstide ja reaalsuse suhte üle • oskab selgitada, kuidas on muutunud arusaam baltisaksa kultuuri tähtsusest erinevatel eesti ajalookirjutuse etappidel • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Ainekursuse eesmärkideks on luua üliõpilastele võimalus: - omandada laiapõhjalised teadmised tänapäevase ajalookirjutuse suundadest, teemadest ja võimalustest; - mõista ajalookirjutuse võimaluste mitmekülgsust; - arendada oma analüüsioskusi tekstide ja allikate suhtes; - tuua ise analüüsitavat näidematerjali ning saada abi analüüsiprobleemidel"
    ["sisu"]=>
    string(131) "Loengutes antakse ülevaadet uuema ajalookirjutuse trendidest; seminarides analüüsime koos selle teema põhitekste ning allikaid."
    ["vljund"]=>
    string(763) "Aine läbinud üliõpilane • on teadlik ajalookirjutuse uuematest teemadest ning nende mõjust ajaloo konstrueerimisele • on võimeline allikatekstides ning visuaalses kultuuris tundma ära seoseid etteantud erinevate teemadega ning tõlgendama selle tähendust ja rolli nii kaasaegses ajaloolises kontekstis kui ka eesti rahvusliku ajaloo loomes ja kultuuriajaloos laiemalt • oskab suhtuda tekstikriitiliselt kirjalikesse allikatesse • suudab arutleda ajalootekstide ja reaalsuse suhte üle • oskab selgitada, kuidas on muutunud arusaam baltisaksa kultuuri tähtsusest erinevatel eesti ajalookirjutuse etappidel • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [140]=>
  object(stdClass)#141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7017"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "1. Seminari ettekanne 2. Praktiline töö – suulise ajaloo projekt 3. Tagasiside kahele suulise ajaloo projektile 4. Kaasatöötamine praktikumil"
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Ainekursuse eesmärkideks on - pakkuda üliõpilastele võimalus omandada teadmisi suulisest ajaloost kui uurimisdistsipliinist, selle arengust ja peamistest suundadest - kujundada kompetentsi suulise ajaloo võimaluste kasutamiseks ajalooteaduses"
    ["sisu"]=>
    string(459) "Loengutes tutvustatakse suulise ajalugu kui allikat ja meetodit. Analüüsitakse suulise ajaloo vahekordi teiste kvalitatiivsete andmekogumismeetoditega ning näidatakse, kuidas suulise ajaloo abil analüüsida inimeste eluilma. Käsitletakse sündmuste meenutamist ja neist jutustamist. Eraldi alateemana vaadeldakse eluloo jutustamist – individuaalse kogemuse ja kollektiivse pärimustraditsiooni vahekorda: traditsiooni mõju lugudele ja nende esitusele."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Üliõpilane 1. orienteerub suulise ajalooga seotud teoreetilis-metoodilistes küsimustes. 2. oskab kasutada suulist ajalugu kui allikat ja meetodit: suudab intervjuusid planeerida, läbi viia, litereerida, analüüsida. 3. suudab anda mõtestatud sisulist tagasisidet. 4. tajub suulise ajaloo tööprotsessi ning loob seoseid küsitleja, vastaja ja narratiivi vahel."
  }
  [141]=>
  object(stdClass)#142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7021"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Kirjalik eksam. Hinnatakse üliõpilase võimet 20. sajandi perioode, iseloomulikke ideoloogiad ja nähtusi võrrelda, dateerida ja üldistada."
    ["eesmrk"]=>
    string(526) "Luua eeldused mõistmaks muutusi, mida 20. sajandil tõi erinevates valdkondades maailmas kaasa seniste impeeriumite ja koloniaalsüsteemi lagunemine. Kujundada suutlikus esile tuua peamisi muutusi rahvusvahelisel, rahvuste ja üksikisikute tasandil. Kujundada mõistmine erinevate ideoloogiate ja kultuurinähtuste tõusu ja languse põhjustes. Kujundada oskus mõista Eesti ajalugu loomuliku osana ülemaailmsetest arengutest. Näha kultuurilisi arenguid osana majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(674) "Kursus annab ülevaate 20. sajandil toimunud muutustest, mis kaasnesid või järgnesid senise imperiaalse ja koloniaalse valitsemissüsteemi lagunemisele. Tuuakse esile olulisemad ajaloolised sündmused ning nende põhjuslikud seosed esile kerkinud ideoloogiate ja ühiskondlike liikumistega ning vaadeldakse nende esilekerkimist põhjuseid konkreetses kultuuriruumis. Tähelepanu pööratakse erinevate poliitiliste režiimide poolt toime pandud sõja- ja inimsusevastaste kuritegudele ning nende mõjule rahvusvahelise koostöö ja rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste arengus 21. sajandini. Toimunud muudatused ja esile kerkinud probleemid seostatakse Eesti ajalooga."
    ["vljund"]=>
    string(1025) "Üliõpilane: o teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale; o analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega; o analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul; o analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide rolli riikidevahelistes suhetes; o selgitab, millised arengud ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku; o mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust; o teab inimsusevastaste kuritegude toimepanemise viise ja nende tagajärgi; o iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi; o analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu. o teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning iseloomustab nende rakendamist o analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega"
  }
  [142]=>
  object(stdClass)#143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7026"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Magistritöö ja selle avalik kaitsmine. Hindamine toimub lähtudes hindamiskriteeriumitest."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Demonstreerida iseseisva uurimistöö koostamise ja kaitsmise oskust, püstitades originaalse uurimisprobleemi, lahendades selle kaasaegsetele uurimismeetoditele ja kõigile teadusliku uurimistöö reeglitele tuginedes ning kaitstes püstitatud teesi akadeemilise väitluse käigus."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Magistritöö eesmärgiks on teostada valitud teadusliku probleemi süvauuring ning analüüs tuginedes kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele. Uurimistööga peab magistrand tõestama iseseisvat mõtlemist, analüüsivõimet, oskust vormistada oma seisukohad teadusavalikkusele arusaadaval kujul, teadlase kutseeetika järgimist. Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on ajaloo MA õppekava läbimine teiste õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Suudab iseseisvalt püstitada ja lahendada teaduslikku uurimisprobleemi, kasutades uuemaid meetodeid, adekvaatseid allikaid ja tuginedes uuemale historiograafiale. Suudab kaitsta oma seisukohti põhjendatud argumentidega."
  }
  [143]=>
  object(stdClass)#144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7030"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "1. Osalemine seminarides toimuvates aruteludes (~20%) 2. Allika tõlgendamine (~10%) 3. Valikteema suuline esitlus (~20%) 4. Valitud teemat käsitlev arutlev essee (~50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Ainekursuse eesmärgiks on luua üliõpilastele võimalus omandada laiapõhjalised teadmised mõistete rahvus ja rahvuslus tähendusest ja tõlgendustest, sh rahvuse termini varasemast kasutusest, rahvuslike stereotüüpide kujunemisest, nationalismi konstruktiivsetest tõlgendustest ja kõige uuematest transnatsionalistlikest trendidest.
"
    ["sisu"]=>
    string(342) "Seminaris arutletakse allikate, senise ajalookirjutuse ja teoreetiliste kontseptsioonide üle. Igaks kohtumiseks valmistavad tudengid ette mingi teksti, mis näitab erinevaid lähenemisi teemale "rahvus" ja "rahvuslik". Seminari materjalid valmistavad ette õppejõud. Pärast ettekannet peab tudeng ise juhtima vastavateemalist diskussiooni."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Üliõpilane: - Osaleb teemakohastes aruteludes seminaride ajal - Oskab kirjeldada teemakohaseid allikaid ja neid kohaselt interpreteerida - Oskab välja tuua oma valitud teema peamised suunad ja neid suuliselt esitada - Oskab valitud teemal essee vormis arutleda ja analüüsida"
  }
  [144]=>
  object(stdClass)#145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7031"
    ["hindamine"]=>
    string(234) "Eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(525) "Ainekursuse eesmärkideks on luua üliõpilastele võimalus: • omandada laiapõhjalised teadmised rahvusülese ajalookirjutamise meetoditest, teemadest ja võimalustest; • mõista baltisakslaste ajalugu kui väljakutset ületada Eesti ajalookirjutuses rahvaajalooliseid narratiive ning laiendada seda rahvusülese ajaloo suunas; • arendada oma oskusi lõimida baltisaksa ja eesti ajalugu ühiseks ajalookirjutuseks, mis suudab arvestada erinevate huvide ja perspektiividega ning mis seob Balti ajalugu maailma ajalooga."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Seminarides analüüsitakse eesti ja baltisaksa ajaloo- ja kultuuriajaloo rahvusajaloolist või rahvusülest potentsiaali; tutvutakse erinevate rahvusülese ajalookirjutuse võimalustega ning kaalutakse rahvusülese ajalookirjutuse võimalikke teemasid ja nende perspektiivikust Balti ajalookirjutuses."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Aine läbinud üliõpilane 1. oskab defineerida rahvusülest ajalugu, võrdlevat ajalugu ning lõimitud ajalugu 2. tunneb teisi rahvusülese ajalookirjutuse võimalusi (marksistlik ajalugu, suhete ajalugu, kultuuri ülekannete ajalugu, koloniaalajalugu, keskkonnaajalugu, sooajalugu jne) 3. oskab paigutada rahvusülese ajalookirjutuse vastavasse poliitilisse, regionaalsesse ja ajaloolisse konteksti 4. suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis 5. tunneb teadusliku teksti vormi"
  }
  [145]=>
  object(stdClass)#146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7033"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "1. osalemine seminaridel (20% lõpphindest) 2. seminariettekanne (30% lõpphindest) 3. struktureeritud kirjalik eksam (50% lõpphindest)"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Pakkuda võimalusi teadmiste omandamiseks migratsiooniuuringute distsipliinist, selle arengutest ja peamistest suundadest. Kujundada kompetentsi migratsiooniuuringute võimaluste kasutamiseks ajalooteaduses."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Loengutes tutvustatakse migratsiooniuuringute peamisi valdkondi ja teoreetilisi suundi. Käsitletakse migratsiooni motivatsioonitüüpe (vabatahtlik ja sundmigratsioon), kohanemist ja integratsiooni võõras keskkonnas, transmigratsiooni ja transnatsionaalsust, diasporaa identiteeti ja immigrantide suhteid emamaaga, immigratsioonipoliitikat."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane omandab teoreetilised teadmised peamistest migratsiooniuuringute küsimustest, orienteerub peamistes migratsiooni teooriates, tunneb migratsioonialast baasterminoloogiat."
  }
  [146]=>
  object(stdClass)#147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7034"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Loengukursus lõpeb kirjaliku esseega. Eksamihinde komponendid: 30% - osalust loengutes ja seminarides 20% - 4 referaati (maht ca 3-4 A4-lehekülge ehk ca 8000-9000tähemärki) 50% - essee (maht ca 7-10 A4-lehekülge ehk ca 20 000-30 000 tähemärki)."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Loengukursuse eesmärk on esitada lühike, ent analüütiline ülevaade ajalookirjutuse ajaloost selle sünnist tänapäevani ning käsitleda tänapäeva ajaloofilosoofia põhiprobleeme (ajalugu ja tõde, ajalugu ja jutustus, ajalugu ja aeg, ajalugu ja mälu jt)."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Kursus analüüsib ajaloofilosoofia mõningaid võtmetekste ja tutvustab ajaloo põhilisi filosoofilisi teooriaid ja konseptsioone. Käsitletakse ajalookirjutuse põhilisi probleeme läbi ajaloo ja tänapäeval. Mis on ajalugu? Antiikaja ajalookirjutus. Keskaja ajalookirjutus. Uusaja ajalookirjutus. Eesti ajalookirjutus. Ajalugu ja filosoofia. Ajalugu ja tõde. Ajalugu ja jutustus. Ajalugu ja aeg. Ajalugu ja tõendus. Ajalugu ja mälu. Tänapäeva ajalookirjutuse põhiprobleeme."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Lisaks loengutele toimuvad kaks temaatilist seminari ning tudengitel tuleb iseseisvalt läbi lugeda mõned ajaloofilosoofilised artiklid ja kirjutada nende kohta referaadid. Loengukursus lõpeb kirjaliku esseega."
  }
  [147]=>
  object(stdClass)#148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7036"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Kirjalik eksam koosneb faktiküsimustest loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse ulatuses ning see moodustab 75% lõpphindest. Essee on mahuga 5–7 lk ja moodustab 25% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osalemist loengutes ja seminaridel"
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks Eesti keskkonnajaloo uurimise erinevatest teemadest, meetoditest, uurimussuundadest ja perspektiividest laiemas Euroopa ja maailma kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursusel antakse ülevaade Eesti keskkonnaajaloo alase uurimistöö ajaloost ja hetkeseisust. Valdkond hõlmab erinevaid distsipliine, kuid on viimaste 30 aasta jooksul välja arendanud valdkondadeüleseid uurimisküsimusi ja ühendavat metoodikat. Seminarides arutleme interdistsiplinaarse koostöö võimaluste ja piiride üle."
    ["vljund"]=>
    string(626) "Aine läbinud üliõpilane 1. • teab Eesti keskkonnaajaloo tähtsamaid distsipliine, nende peamisi teemasid, allikaid ja meetodeid; 2. • oskab nimetada Eesti keskkonnaajaloo tähtsamaid uurijaid ja nende teoseid; 3. • oskab analüüsida inimeste ja looduskeskkonna vahelisi suhteid ja nende koosarengut pikas perspektiivis, kasutades erinevaid allikaid; 4. • suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keeleliselt korrektselt edasi anda suulises ja kirjalikus vormis; 5. • on suuteline oma huvidest ja distsipliinist lähtudes looma uusi seoseid Eesti ja rahvusvahelise keskkonnaajaloo vahel."
  }
  [148]=>
  object(stdClass)#149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7052"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Arvestuse aluseks on aktiivne osalus aruteludes ja kodutööd (tekstivõrdlus, teksti koostamine, infootsing ja praktilised harjutused), mis esitatakse meilitsi enne järgmist seminari või suuliselt järgmise seminari alguses."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Kursuse eesmärkideks on: - võimaldada saada ülevaade teadustööst ja sellega seotud tegevustest; - aidata mõista teadusasutuste praktilist toimimist; - toetada iseseisva teadustegevuse oskuste kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(294) "Vestluse ja arutelu vormis käsitletakse akadeemilist struktuuri ja hierarhiat; erinevaid üritusi ja enesetäiendamisvõimalusi; teadustekstide žanre ja stiili; uurimistöö korraldamist ja artiklite kirjutamist; enese ja oma uurimisteema esitlemist teadusüldsusele ja laiemale avalikkusele."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Kursusel osalenu: - on omandanud teavet teadustöö vormidest ja teadusasutustest; - tunneb teadustegevuse suunamise ja korraldamise põhimõtteid; - sokab nimetada teadustulemuste edukaks esitlemiseks ja avaldamiseks vajalikke põhimõtteid"
  }
  [149]=>
  object(stdClass)#150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7138"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(36) "Anda juhiseid artikli kirjuramiseks."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Publikatsion teaduslikus ajakirjas, kogumikus vms, või ettekanne teaduslikul konverentsil vms."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Artikli või ettekande kirjutamine juhendaja näpunäidete järgi."
  }
  [150]=>
  object(stdClass)#151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7340"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestus. Ette valmistamise ja läbi viimise käigus tehtud töö põhjal. Sõltuvalt töö mahust võimalik saada 3-11 EAP."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(185) "Magistritöö teemaga seotud lühikeste loengukursuste või seminaride ette valmistamine ja läbiviimine magistritöö juhendaja või mõne teise doktorikraadiga õppejõu juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Loengukursuse ja/või seminari ette valmistamine ja läbi viimine."
  }
  [151]=>
  object(stdClass)#152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7423"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Eksam: esse ja vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(464) "Luua eeldused põhjaliku ülevaade kujunemiseks tsivilisatsiooni ja riikluse tekkest, varast arengut seletavate seisukohtade arengust, nende teoreetilisest ja empiirilisest taustast ning selle kaudu hetkel prevaleerivatest kontseptsioonidest ja nende tagamaadest. Arendada varase inimühiskonna ja tsivilisatsiooni arengudünaamika mõistmist, võimet hinnata käibivate kontseptsioonide põhjendatust ning suutlikkust näha nende loova edasiarendamise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Kursus annab põhjaliku ülevaate tähtsamatest sotsiaalse komplekssuse kujunemist ja riikluse ning tsivilisatsiooni teket seletavatest seisukohtadest, seda nii nende ajaloolises arengus (eelkõige 19. sajandist tänapäevani) kui ka süstemaatiliselt, tuues esile kõik olulisemad arusaamad põhiliste varasema inimühiskonna arengujärkude ja arengumehhanismide kohta. Ühtlasi seostab kursus teoreetilisi seisukohti reaalsete ajalooliste ühiskondadega, mille põhjal ja mille seletamiseks need seisukohad kujundatud on."
    ["vljund"]=>
    string(498) "Aine läbinud üliõpilasel on põhjalik ülevaade tsivilisatsiooni ja riikluse teket ning varast arengut seletavate seisukohtade arengust, nende teoreetilisest ja empiirilisest taustast, hetkel prevaleerivatest kontseptsioonidest ning nende tagamaadest. Oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata võimalusi mõista varase inimühiskonna ja tsivilisatsiooni arengudünaamikat. Suudab kriitiliselt hinnata käibivate kontseptsioonide põhjendatust ning näeb võimalusi neid loovalt edasi arendada."
  }
  [152]=>
  object(stdClass)#153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7600"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Kirjalik eksam. Hinnatakse üliõpilase üldistusvõimet ning oskust orienteeruda Euroopa ja Põhja-Ameerika ajaloos nii ajas kui ruumis."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Loengukursus on mõeldud gümnaasiumi valikkursuse „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ (tulevastele) õpetajatele ning annab süsteemse ülevaate Euroopa ja Põhja-Ameerika ajaloo põhijoontest, tähtsamatest protsessidest ja seonduvatest mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(154) "Kursus annab ülevaate Euroopa ja Põhja-Ameerika ajaloo põhijoontest, tähtsamatest protsessidest ja mõistetest. Loengukursust täiendab lisalektüür."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Aine positiivsele tulemusele sooritanud üliõpilane: 1) tunneb Euroopa ja Põhja-Ameerika ajaloo ja kultuuri põhijooni, tähtsamaid protsesse ja mõisteid; 2) tunneb gümnaasiumi valikkaine „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ sisu, on suuteline valima õppeteemasid ning saab hakkama õpiprotsessi ja õpikeskkonna kujundamise ning korraldamisega."
  }
  [153]=>
  object(stdClass)#154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7601"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Kirjalik eksam. Hinnatakse üliõpilase võimet erinevaid ajalooperioode, isikuid ja nähtusi võrrelda, dateerida ja üldistada."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Luua eeldused süsteemse ülevaate omandamiseks muistsete Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika tsivilisatsioonide ajaloost: riikluse ja kultuuri põhijoontest, tähtsaimatest protsessidest, isikutest, sündmustest ja mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(558) "Kursus annab ülevaate muistsetest tsivilisatsioonidest nii Lähis-Idas (Mesopotaamia, Egiptus, pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon), Aafrikas (Etioopia ja Ida-Aafrika; Lääne-Aafrika savanniriigid, Ekvatoriaal-Aafrika riigid), Lõuna-Ameerikas (Andide tsivilisatsioon selle kujunemisest kuni Inka impeeriumini) ja Kesk-Ameerikas (olmeegid; sapoteegid; maiad; asteegid) nende peamiste järkude kaupa, pöörates põhitähelepanu nende ühiskonna ja kultuuri üldiseloomule ja poliitilisele korraldusele. Kursust on võimalik sooritada ka lektüüri põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(603) "1) Üliõpilane tunneb Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika tsivilisatsioonide ja kultuuride ajaloo ja kultuuri põhijooni, nende dateeringuid ja iseloomulikke tunnuseid. 2) Üliõpilane orienteerub Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika tsivilisatsioonide ajaloo olulisimas faktoloogias, oskab lühidalt kirjeldada erinevate kultuuride riikluse- ja ühiskonnatüüpe ning nimetada olulisemaid jooni kultuuris ja tuua esile peamisi arengutendentse. 3) Üliõpilane nimetab, loetleb ja võrdleb Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika ajaloo kõiki olulisi perioode, tunneb iga perioodi iseloomulike arengujooni ja omapära."
  }
  [154]=>
  object(stdClass)#155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7602"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Kirjalik eksam. Hinnatakse üliõpilase võimet erinevaid ajalooperioode, isikuid ja nähtusi võrrelda, dateerida ja üldistada."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua eeldused süsteemse ülevaate omandamiseks Aasia ajaloo põhiperioodidest (riikluse ja kultuuri põhijooned) ning tähtsaimatest protsessidest, isikutest, sündmustest ja mõistetest"
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kursus annab ülevaate Aasia ajaloost kolmes tsüklis (Araabiamaad, India ja Lõuna-Aasia, Hiina ja Kaug-Ida) selle peamiste järkude kaupa, pöörates põhitähelepanu nende sotsiokultuurilisele üldiseloomule ja ühiskondlik-poliitilisele korraldusele. Loengukursust täiendab lisalektüür. Võimalik sooritada lektüüri põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(512) "1) Üliõpilane tunneb Aasia ajaloo ja kultuuri põhiperioode, nende dateeringuid ja iseloomulikke tunnuseid. 2) Üliõpilane orienteerub Ida tsivilisatsioonide ajaloo olulisimas faktoloogias, oskab lühidalt kirjeldada erinevate ajastute riikluse- ja ühiskonnatüüpe ning nimetada olulisemaid jooni ajastu kultuuris ja tuua esile peamisi arengutendentse. 3) Üliõpilane suudab nimetada, loetleda ja võrrelda Aasia ajaloo kõiki oluliseid perioode. Ta tunneb iga perioodi iseloomulike arengujooni ja omapära"
  }
  [155]=>
  object(stdClass)#156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG7800"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Praktika aruanne ja analüüs kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua üliõpilastele võimalus omandada praktilise töö kogemus kirjastuses. 
"
    ["sisu"]=>
    string(78) "Praktilise töö kogemus kirjastuses vastavalt kooskõlastatud praktikakavale."
    ["vljund"]=>
    string(58) "Esmane töökogemus ja algteadmised kirjastuse toimimisest"
  }
  [156]=>
  object(stdClass)#157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8006"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Arvestus mille sooritamiseks tuleb pidada ka seminariettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Omandada teadustegevuse kogemusi (ettekande kavandamine, teaduslik diskussioon) ja luua tingimused uurimistöö edasiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Ühe õppeaasta jooksul toimuv teoreetiline seminar doktorantide uurimistöö teemadel, mille raames doktorant esitab ühe ettekande oma uurimisteemal , mida arvustavad teised seminarist osavõtjad. Teoreetiline seminar viiakse võimaluse korral läbi Ajaloo Instituudi seminaride raames."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [157]=>
  object(stdClass)#158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8007"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Arvestus, mille sooritamiseks vajalik pidada ka seminariettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Omandada teadustegevuse kogemusi (ettekande kavandamist, teaduslikku diskussiooni) ja kaasa aidata uurimistöö käivitamisele ja edasiviimisele."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Ühe õppeaasta jooksul toimuv teoreetiline seminar doktorantide uurimistöö teemadel, mille raames doktorant esitab ühe ettekande oma uurimisteemal , mida arvustavad teised seminarist osavõtjad.. Teoreetiline seminar viiakse võimaluse korral läbi Ajaloo Instituudi seminaride raames."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Omandatud suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [158]=>
  object(stdClass)#159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Omandada suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Ühe õppeaasta jooksul toimuv teoreetiline seminar doktorantide uurimistöö teemadel, mille raames doktorant esitab ühe ettekande oma uurimisteemal , mida arvustavad teised seminarist osavõtjad. Teoreetiline seminar viiakse võimaluse korral läbi Ajaloo Instituudi seminaride raames."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [159]=>
  object(stdClass)#160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Omandada suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Ühe õppeaasta jooksul toimuv teoreetiline seminar doktorantide uurimistöö teemadel, mille raames doktorant esitab ühe ettekande oma uurimisteemal , mida arvustavad teised seminarist osavõtjad. Teoreetiline seminar viiakse võimaluse korral läbi Ajaloo Instituudi seminaride raames."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Suutlikkus kavandada ja lahendada valdkonna uurimisülesandeid (projekte); tutvustada ja kaitsta oma uurimistöö tulemusi ning käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [160]=>
  object(stdClass)#161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Anda teadmised teadusliku uurimistöö aktuaalsetest probleemidest ühes konkreetses ja kitsamas ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo valdkonnas, mis on seotud doktorandi uurimistöö ja väitekirja teemaga ning uurimisrühmaga, millesse doktorant kuulub või millega on ta seotud sihtfinantseeritava teema, grandiprojekti, juhendaja jms kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(119) "Kesksel kohal on iseseisev töö kirjandusega, mida täiendavad seminarid ja konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Omandatud teadmised oma teadusvaldkonna mingi kitsama segmendi uurimise kohta ajalooteaduse uusimate seisukohtade valgusel."
  }
  [161]=>
  object(stdClass)#162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Arendada doktorantide oskusi teaduslike tekstide koostamisel ja nende ettekandmisel ning stimuleerida neid osalema teaduslikus elus ja diskussioonides mitmesugustel foorumitel."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Teadusliku ettekande koostamine ja ettekandmine ajaloolaste seminaridel, konverentsidel, kongressidel kodu- ja välismaal."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus koostada ja ettekanda teaduslikke tekste oma erialal."
  }
  [162]=>
  object(stdClass)#163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Arendada doktorantide oskusi teaduslike tekstide koostamisel ja nende ettekandmisel ning stimuleerida neid osalema teaduslikus elus ja diskussioonides mitmesugustel foorumitel."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Teadusliku ettekande koostamine ja ettekandmine ajaloolaste seminaridel, konverentsidel, kongressidel kodu- ja välismaal."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus koostada ja ettekanda teaduslikke tekste oma erialal."
  }
  [163]=>
  object(stdClass)#164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Arendada doktorantide oskusi osalemiseks erialaga seotud rakenduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Erialase tööga seotud rakendustegevus: osalemine uurimisrühmade tegevuses, üliõpilastööde juhendamine, teaduslike ürituste korraldamine, tegevus teadusseltsides ja ühingutes, täiendõppekoolitusel jms."
    ["vljund"]=>
    string(47) "Suutlikkus osaleda erialases rakendustegevuses."
  }
  [164]=>
  object(stdClass)#165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Arendada doktorantide oskusi osalemiseks erialaga seotud rakenduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Erialase tööga seotud rakendustegevus: osalemine uurimisrühmade tegevuses, üliõpilastööde juhendamine, teaduslike ürituste korraldamine, tegevus teadusseltsides ja ühingutes, täiendõppekoolitusel jms."
    ["vljund"]=>
    string(47) "Suutlikkus osaleda erialases rakendustegevuses."
  }
  [165]=>
  object(stdClass)#166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Anda teadmised teadus- ja arendustegevuseks eriala kitsalt piiritletud valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(92) "Doktoritöö teemaga seotud aine või tegevus, mille sisu sõltub uurimissuunast ja teemast."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Teadmised teadus- ja arendustegevuseks eriala kitsalt piiritletud valdkonnas."
  }
  [166]=>
  object(stdClass)#167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Anda teadmised teadus- ja arendustegevuseks eriala kitsalt piiritletud valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(92) "Doktoritöö teemaga seotud aine või tegevus, mille sisu sõltub uurimissuunast ja teemast."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Teadmised teadus- ja arendustegevuseks eriala kitsalt piiritletud valdkonnas."
  }
  [167]=>
  object(stdClass)#168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Saavutada eriala tippspetsialistile vajalikud teadmised ajalooteaduse, arheoloogia ja kunstiajaloo arenguloos ja hetkeseisus nii üldiselt kui tema uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(867) "Käsitletakse järgmisi peamisi teemasid: Ajalookirjutuse areng läbi sajandite ning teda mõjutanud tegurid (kristlus, humanism, renessanss, reformatsioon, ratsionalism, valgustus, romantism, positivism, marksism, teadusrevolutsioon, modernism, postmodernism jne). Teadusliku ajalookirjutuse väljakujunemine ning ajaloo professionaliseerumine. Ajalooteadus ja rahvuslus. Historism ja positivism. Ajalooteaduse tähtsamad uurimissuunad, koolkonnad, uurijad, teosed, väljaanded. Ajaloouurimise rahvuslikud ja rahvusvahelised dimensioonid tänapäeval. Eesti ajalooteadus maailmateaduse taustal. Täiendavad teemad tulenevad konkreetse doktorandi uurimissuunast ja spetsialiseerumisest, doktoritöö teemast ja varasematest teadmistest. Kesksel kohal on doktorandi iseseisev töö kirjandusega, mida täiendavad seminarid ja konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Omandatud sügavam üldteoreetiline baas ja suutlikkus edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Eeldatakse doktorandi kursisolekut oma teadusvaldkonna uusimate historiograafiliste suundade (autorite) ja seisukohtadega."
  }
  [168]=>
  object(stdClass)#169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Ajaloofilosoofia kursuse raames on eesmärk tutvuda mõjukamate vaidlustega viimaste aastate Lääne ajaloofilosoofias, et kujundada arusaam tänapäeva ajaloofilosoofia peamistest arutlusteemadest."
    ["sisu"]=>
    string(792) "Doktorant tutvub iseseisvalt nelja ingliskeelse ajaloofilosoofilise vaidlusega ja kirjutab igaühe kohta 5-leheküljelise (ca 10 000-15 000 tähemärki tühikutega) analüütilise kokkuvõtte (eesti keeles), kus tutvustab oma sõnadega mõlema vaidluspoole peamiseid seisukohti ja argumente. Soovitav on esitatud argumentidega ka ise suhestuda, s.t. esitada omapoolseid argumenteerituid seisukohti ühe või teise poole kasuks. Lisaks nimetatud kaheksale artiklile (ja nende põhjal kirjutatud neljale kokkuvõttele), tuleb iseseisvalt tutvuda kahe raamatuga, mis annavad ülevaate tänapäeva ajaloofilosoofia arengutest, et sel moel luua enda jaoks laiem teadmiste raam, mille sees konkreetseid vaidlusi mõista. Nende teoste kasutamine artiklikokkuvõtete kirjutamisel on väga soovitatav."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Teadmised ajaloofilosoofias ja suutlikkus vastavaid tekste analüüsida ja interpreteerida, mis tuleb kasuks edaspidistes õpingutes ja uurimistöös."
  }
  [169]=>
  object(stdClass)#170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8021"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Arvestatakse osalust seminaridel ja individuaalselt täidetud ülesandeid."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Aidata doktorandil omandada vajalikud teadmised ja oskused ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo metodoloogia vallas erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama ajaloo ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, teksti- ja kontekstianalüüs, argumentatsioonianalüüs, suuline ajalugu, elulugude uurimine, tsivilisatsiooni- ja süsteemiteooriad) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Õppevorm on semianarid, doktorandi iseseisev töö kirjandusega, konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Eeldatakse doktorandi kursisolekut oma teadusvaldkonna teooria ja metodoloogiaga, sh uusimate seisukohtade ja suundadega."
  }
  [170]=>
  object(stdClass)#171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Aidata doktorandil omandada vajalikud teadmised ja oskused ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo metodoloogia vallas erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama ajaloo ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, teksti- ja kontekstianalüüs, argumentatsioonianalüüs, suuline ajalugu, elulugude uurimine, tsivilisatsiooni- ja süsteemiteooriad) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Õppevorm on doktorandi iseseisev töö kirjandusega ning konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Eeldatakse doktorandi kursisolekut oma teadusvaldkonna teooria ja metodoloogiaga, sh uusimate seisukohtade ja suundadega."
  }
  [171]=>
  object(stdClass)#172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Aidata doktorandil omandada vajalikud teadmised ja oskused ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo metodoloogia vallas erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama ajaloo ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, teksti- ja kontekstianalüüs, argumentatsioonianalüüs, suuline ajalugu, elulugude uurimine, tsivilisatsiooni- ja süsteemiteooriad) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Õppevorm on doktorandi iseseisev töö kirjandusega ning konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Eeldatakse doktorandi kursisolekut oma teadusvaldkonna teooria ja metodoloogiaga, sh uusimate seisukohtade ja suundadega."
  }
  [172]=>
  object(stdClass)#173 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8024"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
  }
  [173]=>
  object(stdClass)#174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Luua eeldused ajaloo ülduste ja spetsiifiliste meetodite tundma ja kasutama õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama ajaloo üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, teksti- ja kontekstianalüüs, argumentatsioonianalüüs, suuline ajalugu, elulugude uurimine, tsivilisatsiooni- ja süsteemiteooriad) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Õppevorm on doktorandi iseseisev töö kirjandusega ning konsultatsioonid õppejõu ja juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Eeldatakse doktorandi kursisolekut oma teadusvaldkonna teooria ja metodoloogiaga, sh uusimate seisukohtade ja suundadega."
  }
  [174]=>
  object(stdClass)#175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8030"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [175]=>
  object(stdClass)#176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [176]=>
  object(stdClass)#177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [177]=>
  object(stdClass)#178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8033"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [178]=>
  object(stdClass)#179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8034"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [179]=>
  object(stdClass)#180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8035"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [180]=>
  object(stdClass)#181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [181]=>
  object(stdClass)#182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [182]=>
  object(stdClass)#183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(121) "Loengute ja seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, üliõpilastööde juhendamine, retsenseerimine ja oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Omandatud oskused ja kogemused õppejõuna töötamiseks."
  }
  [183]=>
  object(stdClass)#184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8040"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Punktide arvestus vastavalt artikli klassifikatsioonile ETISe järgi."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Anda oskused teadusartikli kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(150) "Teadusartikli, retsensiooni jms. kirjutamine ja avaldamine erialases ajakirjas või kogumikus, teaduslike väljaannete toimetamine ja retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(46) "Omandatud kogemusi teadusartikli kirjutamisel."
  }
  [184]=>
  object(stdClass)#185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8041"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Punktide arvestus vastavalt artikli klassifikatsioonile ETISe järgi."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Anda oskused teadusartikli kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(150) "Teadusartikli, retsensiooni jms. kirjutamine ja avaldamine erialases ajakirjas või kogumikus, teaduslike väljaannete toimetamine ja retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(46) "Omandatud kogemusi teadusartikli kirjutamisel."
  }
  [185]=>
  object(stdClass)#186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8042"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Punktide arvestus vastavalt artikli klassifikatsioonile ETISe järgi."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(46) "Omandatud kogemusi teadusartikli kirjutamisel."
  }
  [186]=>
  object(stdClass)#187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8043"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [187]=>
  object(stdClass)#188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [188]=>
  object(stdClass)#189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8045"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [189]=>
  object(stdClass)#190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8046"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [190]=>
  object(stdClass)#191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [191]=>
  object(stdClass)#192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8048"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [192]=>
  object(stdClass)#193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8050"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused suulise väljendusoskuse arendamiseks inglise keeles läbi akadeemilises keeles kasutatava sõnavara laiendamise ja aktiviseerimise ja grammatiliste vormide ja lausestruktuuride korrektse kasutamise."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Suulise väljendusoskuse arendamine inglise keeles läbi akadeemilises keeles kasutatava sõnavara laiendamise ja aktiviseerimise ja grammatiliste vormide ja lausestruktuuride korrektse kasutamise."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Osaleja oskab teadlikumalt rakendada akadeemilises inglise keeles kasutatavat sõnavara; oskab akadeemilises suhtluses ja esinedes kasutada enamlevinud grammatilisi vorme ja lausestruktuure; oskab rakendada erinevaid suulise keele formaate (akadeemiline diskussioon, ettekanne, loeng)."
  }
  [193]=>
  object(stdClass)#194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8100"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Doktoritöö on iseseisev uurimistöö, mis lahendab vastava teadusvaldkonna olulise probleemi."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Doktoritöö teostatakse üldajaloo, Eesti ajaloo, kunstiajaloo või arheoloogia põhisuundades. Toimub töö teema eelnev kinnitamine ja eelkaitsmine vastavas õppetoolis. Nõutav on töö temale vastavate publikatsioonide olemasolu. Tööd juhendavad doktorikraadiga õppejõud või teadurid. Töö kaitsmiseks moodustatakse ühine kaitsmisnõukogu, kus on esindatud teiste osakonna õppetoolide juhtivad doktorikraadiga spetsialistid."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Uurimistöös püstitatud olulise teadusliku probleemi originaalne ja kõrgel rahvusvahelisel tasemel lahendamine. Teadmised ja oskused orienteeruda vastava valdkonna uusimas historiograafias ja metodoloogias. Suutlikkus jätkata uurimistööd kõrgtasemel."
  }
  [194]=>
  object(stdClass)#195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIG8119"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Tagada üliõpilase doktoriõppeks vajalik tase. Kvalifikatsioonieksam on igal üksikjuhul personaalselt määratud ainevaldkondade ja kirjanduse ulatuses kohustuslik muude erialade magistrikraadiga isikutele, kui õppekava nõukogu peab nende vastuvõttu doktoriõppesse võimalikuks."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Peamiselt iseseisev töö kirjandusega määratakse vastavalt üliõpilaskandidaadi haridusele, erialalale ja ajalooalasele ettevalmistusele ning sõltuvalt doktoriõppe valdkonnast (ajalugu, arheoloogia, kunstiajalugu) ja uurimisteemast."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Tagatud doktorandi valmisolek õppetöö alustamiseks ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo doktoriõppes."
  }
  [195]=>
  object(stdClass)#196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6003"
    ["hindamine"]=>
    string(629) "Kirjalik eksam hõlmab kohustuslikku kirjandust ning loengumaterjali või asenduskirjandust. Eksamile pääsu eelduseks on kirjaliku töö õigeaegne esitamine ning seminaridest osavõtt. Kirjaliku töö juhised saavad üliõpilased loengukursuse alguses. Seminaridest puudumise korral peab üliõpilane enne eksamile pääsemist seminaritekstide baasil kirjutama esse mahus 3-4 lk. (6000-8000 tähemärki tühikuteta). Hinne kujuneb järgmiste tegevuste tulemusel: 1. kirjalik töö (15%) 2. seminaridest osavõtt (15%) 3. slaiditest (30%) 4. kirjalik eksam, kus vastatakse ühele pikemat arutlemist nõudvale küsimusele (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Luua võimalused Eesti kunsti ja arhitektuuri käsitlevate teadmiste ja visuaalse baasi kujunemiseks. Luua eeldused mõistmaks kunsti ja arhitektuuri selle ajaloolises, poliitilises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Loengukursus annab ülevaate Eesti kunstist ja arhitektuurist keskajast kuni 20. sajandini. Loengutes analüüsitakse erinevate ajastute peamisi kunsti- ja arhitektuurisuundumusi. Kunstipärandit vaadeldakse ajalises kontekstis Euroopa stiililiste arengute taustal. Seminarides keskendutakse ... Seminaride jaoks töötatakse iseseisvalt läbi vastav kirjandus, mille nimekiri esitatakse üliõpilastele loengute toimumise jooksul."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Kursuse läbinud üliõpilane:  on omandanud teadmised Eesti kunsti ja arhitektuuri arengutest;  suudab mõista visuaalkultuuri arengut ajalooliste ja kultuuriliste muutuste taustal ;  suudab eristada ja ära tunda erinevaid stiiliperioode ning neid kirjeldada;  oskab ära tunda olulisemate autorite töid ning neid paigutada ajalisse ja kultuurilisse ruumi."
  }
  [196]=>
  object(stdClass)#197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6008"
    ["hindamine"]=>
    string(285) "1. Essee (25% lõpphindest). Esitada 28.03.2014 2. Eksamitöö (75% lõpphindest). Ülesandeks on koostada enda kunstiajalugu. Esitamise tähtaeg: 31.05.2014 Hinnatakse lähteülesande püstitust, töö ülesehitust, tehtud valikute ja seisukohtade põhjendamist, kasutatud kirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Luua eeldused arhitektuuri- ja pildikeele mõistmiseks, lähtudes kaasaegsetest lähenemisviisidest kunstiajaloole."
    ["sisu"]=>
    string(795) "Püütakse leida vastust küsimusele, miks kirjutatakse erinevaid kunstiajalugusid ja kas üks ajalugu on õigem kui teine. Kunstiajalugu käsitletakse kui protsessi, milles pole midagi juhuslikku, kõik järgnev on seotud eelnevaga. Selline lähenemine aitab orienteeruda kunstivoolude rägastikus ning näitab, et moodsa ja mineviku kunsti vahel polegi nii suurt lõhet kui seda tihtipeale näidata tahetakse. Vaadatakse visuaalkultuuri arengut esimestest piltidest 20. sajandini, pöörates tähelepanu nii sotsiaalpoliitilisele taustale, tellija ja kunstniku suhetele kui ka omaaegse vaataja reaktsioonidele ning publiku arusaamade muutumisele läbi ajaloo. Loengud on rikkalikult illustreeritud. BBC ja Briti Muuseumi filmide vahendusel tutvustatakse viimaseid avastusi kunstiajaloo vallas."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Oskab kunstitööd kirjeldada ja analüüsida. Oskab näha seoseid visuaalkultuuri ja ühiskonna vahel. Suudab orienteeruda kunsti arenguloos, näeb seoseid moodsa ja mineviku kunsti vahel."
  }
  [197]=>
  object(stdClass)#198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6401"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Hindamine toimub jooksvalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Luua eeldused kunstimuuseumi töö erpärade mõistmiseks. Anda võimalus praktiliste kogemuste omandamiseks töökeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Eksponaatide ja muude säilikute hoolduse põhimõtted, näituste koostamine, kureerimine ja tutvustamine. Muuseum kui haridus ja uurimisasutus."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Kirjeldab eksponaatide ja muude säilikute hoolduse põhimõtteid sõltuvalt nende liigist. Nimetab näituste koostamise põhiprintsiipe ning näituste kureerimise ja tutvustamise põhimõtteid. Toob näiteid muuseumist kui haridus- ja uurimisasutusest. Väärtustab muuseumides tehtavat tööd. Leiab informatsiooni kaasaegse multimeedia keskkonna võimaluste kasutamise kohta muuseumitöös."
  }
  [198]=>
  object(stdClass)#199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6428"
    ["hindamine"]=>
    string(667) "Eksam on kaheosaline: 1. kirjalik pildianalüüs antiikkunstist: tuleb võrrelda eri perioodi kuuluvaid antiikskulptuure, maale ja arhitektuuriobjekte, tunda nende otstarvet ning maadevahelisi erinevusi. 2. kolm küsimust keskaegsest kunstist: tuleb osata võrrelda varakristlikku basiilikat, kloostrikompleksi, romaani või gooti kirikut; tunda terminoloogiat ja konteksti, mis mõjutas nende väljakujunemist. Hindamisel arvestatakse nii iseseisvat tööd (25%) kui eksamitööd (75%). Pildianalüüsi puhul hinnatakse oma mõttekäigu põhjendamise oskust ning konteksti tundmist. Küsimuste vastuses oskust ajastut ja objekti võimalikult adekvaatselt edasi anda."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Luua eeldused visuaalkultuuri rolli ja arengu mõistmiseks antiik- ja keskaegses ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Analüüsitakse kunsti rolli ja arengut Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Võrreldakse paganliku ja kristliku kultuuri pildi- ja arhitektuurikeelt. Vaadatakse kuidas funktsioneeris keskaegne kirikuruum, missugune roll oli kloostritel ehituskunsti arengus ning kuidas tegutsesid ehitusmeisterkonnad 12.-15. sajandil. Võrreldakse varakristlikku, karolingide, romaani ja gooti ehituskunsti. Auditoorses töös pööratakse tähelepanu piltide analüüsile, tudengitele antakse võimalus oma analüüsi oskust proovile panna."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Üliõpilane: Oskab maali, skulptuuri ja arhitektuuri kirjeldada ning analüüsida. Tunneb arhitektuuri terminoloogiat. Suudab aru saada kunsti rollist ühiskonna arengus antiik- ja keskajal. Mõistab kunsti funktsionaalset iseloomu varastes ühiskondades."
  }
  [199]=>
  object(stdClass)#200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6431"
    ["hindamine"]=>
    string(496) "Kirjalik eksam hõlmab kohustuslikku kirjandust ning loengumaterjali või asenduskirjandust. Eksamile pääsu eelduseks on kirjaliku essee õigeaegne esitamine ning praktikumidest osavõtt. Grupitöö juhised saavad üliõpilased loengukursuse alguses. Kursuse lõpphinde määramisel moodustab essee tulem sellest 20%, aktiivne osalemine praktikumides 10% ning eksam 70%. Eksam on kirjalik ning hõlmab kolme küsimust, millest vähemalt üks eeldab pildilise materjali tundmist ning analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Luua eeldused ülevaate saamiseks 17.-19. sajandi kunstist ja arhitektuurist Eestis. Luua eeldused visuaalkultuuri rolli mõistmiseks siinses ajaloos, rõhutades ühtlasi selle tihedat seotust vastava perioodi olulisemate poliitiliste ning sotsiokultuuriliste tendentsidega."
    ["sisu"]=>
    string(1158) "Loengukursus tutvustab siinse varauusaegse ja uusaegse kujutava kunsti ning arhitektuuri arengut alustades Rootsi võimuaja algusest ja lõpetades 19.-20. sajandi vahetusega. Analüüsi all pole mitte üksnes tähtsamad kunsti- ja arhitektuurimälestused, vaid ka stiilide muutus, väljapaistvamate kunstnike ja arhitektide osa, rahvusvahelised mõjustused, sõltuvus tellijast, ühiskonnakorrast jms. Loengutes pööratakse põhitähelepanu üliõpilaste huvi äratamine eesti vanema kunsti- ja kultuuriloo vastu, nende oskuse arendamisele näha otsesidemeid ühiskondliku arengu ja selle visuaalsete väljenduste vahel. Loengud on rikkalikult illustreeritud. Praktikumid hõlmavad tutvumist 17.-19. sajanidist pärit arhitektuuri- ja kunstimälestisega kohapeal (näit. Issandamuutmise kirik Suur-Kloostri tänaval, Nikolai kirik Vene tänaval, Kadrioru lossiansambl), samuti mõnede muuseumite (näit. KUMU, Peetri majamuuseum) ühiskülastust. Praktikumide toimumispaik ning -aeg lepitakse iga kord kokku mõne eelneva loengu käigus ning neid silmas pidades töötavad üliõpilased iseseisvatl läbi ka vastava kirjanduse (nimekirja esitab õppejõud)."
    ["vljund"]=>
    string(680) "Kursuse läbinud üliõpilane: - on omandanud teadmised 17.–19. sajandi Eesti kujutavast kunstist ja arhitektuurist; - suudab mõista Eesti varauusaegse - ja varauusaegse kunsti ja arhitektuuri arenguid ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning antud teemadel argumenteerivalt arutleda; - oskab äa tunda erinevaid stiiliperioode ja kunstnikukäekirju, oskab hinnata visuaalkultuuri rolli siinses ajaloos ning tuua näiteid, kuidas kunst sõltub tellijast ja ühiskonnakorrast; - oskab suhestada baltisaksa ja vene kunstnike loomingut Eesti kunstikultuuriga; - tunneb erialast terminoloogiat ja on omandanud oskused kunstiajaloo tekstide läbitöötamiseks ning koostamiseks."
  }
  [200]=>
  object(stdClass)#201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6436"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "1. essee (30%) 2. kirjalik eksam, mis koosneb kahest arutlevat vastust eeldavast küsimusest (60%) 3. aktiivne osavõtt seminaridest (10%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Luua eeldused Skandinaavia vanema kunstipärandi mõistmiseks selle ajaloolises kontekstis 8.–16. sajandini."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Antakse ülevaade Skandinaavia visuaalkultuurist viikingiajast uusajani religioossel ja poliitilisel taustal. Käsitletakse sealse vanema kunsti ja arhitektuuri arengut ja eripära tuues välja ühisosa ja erinevused eri piirkondade vahel (Taani, Rootsi, Norra, Soome, Island). Vaadeldakse lähemalt kunsti funktsiooni, tähendust, tellijat ja meisterkondi."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Aine läbinud üliõpilane - on võimeline ära tundma ja kirjeldama Skandinaavia 8.–16. sajandi kunsti - suudab orienteeruda Skandinaavia kunsti arenguloos - oskab eristada kunstistiile ning neid kirjeldada ja iseloomustada - suudab näha sarnasusi ja erinevusi Skandinaavia 8.–16. sajandi kunstis - oskab näha seoseid kunsti, religiooni ja poliitika vahel - leiab iseseisvalt teemakohast materjali, hindab seda kriitiliselt ja vormistab leitud materjali baasil nõuetekohase essee"
  }
  [201]=>
  object(stdClass)#202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK6439"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Eksamile pääsemiseks peab üliõpilane osalema seminaridel ning tegema ettekande, mille tekst õppejõule kirjalikult esitatakse. Ettekanne moodustab 40% eksami hindest. Eksam on kirjalik ja koosneb arutlevatest ning visuaalset materjali kaasavatest küsimustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Anda ülevaade 19. sajandi olulisematest filosoofilistest ja kunstilistest suundmustest, vaadeldes nende koosmõju sotsiaalsel väljal ning luues sellega eelduse mõistmaks 19. sajandi olulisemaid poliitilisi ja kultuurilisi mõttesuundi."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Lähtudes 19. sajandi kunstis, selle iseloomust ja erinevatest vooludest, vaadeldakse ajastut tervikuna. Käsitlemist leiavad nii filosoofilised kui ka sotsiaalsed lähtekohad, mis kunstiloomingus peegelduvad. Siinjuures ei tegeleta mitte ainuüksi loovisikute (kunstnike ja filosoofide) loomingu ja lähtekohtade lahkamisega, vaid ka loodud teoste tellijaskonna ning tööde hilisema retseptsiooni ja mõjuga. Lähtudes Euroopa kontekstist, kuid ka Vene Impeeriumi poliitikast, käsitletakse 19. sajandi kunsti ka Eestis, vaadeldes kunsti selle loomise kontekstis ja ühes tema kultuuriliste, sotsiaalsete ja filosoofiliste tagamaadega."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilane orienteerub 19. sajandi olulisemates filosoofilistes ja kunstilistes suundumustes ning suudab selgitada ajastu tähtsamate mõttesuundade iseloomu ja erisusi. Aine raames saadakse ettekujutus sotsiaalsete tegurite ja kunsti vastastikusest mõjust ning filosoofiliste ideede ilmnemisest nii kujutavas kunstis, kui ka arhitektuuris, kirjanduses ja muusikas. Arendatakse oskust kunstiteoseid tõlgendada ning ajalis-ruumilisse konteksti asetada."
  }
  [202]=>
  object(stdClass)#203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "1. Seminaritekstide lühiülevaated 2. Aktiivne osalemine seminaridel 3. Struktureeritud kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärkideks on: - esitleda uut ajalookirjutamise viisi, milles pildid moodustavad integraalse osa - aidata mõista missugused on visuaalsete allikate kasutamise võimalused ja ohud"
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursusel räägitakse piltide kohast teistsuguse ajaloolise tõendusmaterjali seas. Pilte ei tuleks pidada pelgalt ajaloo peegelduseks, vaid pigem selle sotsiaalse konteksti laienduseks, milles need valmistati. Käsitletakse piltide religioosset, poliitilist ja majanduslikku toimimist. Loengud vahelduvad seminaridega."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Üliõpilane 1. orienteerub piltide kasutamise võimalustes ajalooallikana 2. oskab pilte analüüsida laiemas sotsiaalses kontekstis"
  }
  [203]=>
  object(stdClass)#204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Eksamile pääsemiseks peab üliõpilane osalema seminaridel ning tegema ettekande, mille tekst õppejõule kirjalikult esitatakse. Ettekanne moodustab 40% eksami hindest. Eksam on kirjalik ja koosneb arutlevatest ning visuaalset materjali kaasavatest küsimustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Anda ülevaade 19. sajandi olulisematest filosoofilistest ja kunstilistest suundmustest, vaadeldes nende koosmõju sotsiaalsel väljal ning luues sellega eelduse mõistmaks 19. sajandi olulisemaid poliitilisi ja kultuurilisi mõttesuundi."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Lähtudes 19. sajandi kunstis, selle iseloomust ja erinevatest vooludest, vaadeldakse ajastut tervikuna. Käsitlemist leiavad nii filosoofilised kui ka sotsiaalsed lähtekohad, mis kunstiloomingus peegelduvad. Siinjuures ei tegeleta mitte ainuüksi loovisikute (kunstnike ja filosoofide) loomingu ja lähtekohtade lahkamisega, vaid ka loodud teoste tellijaskonna ning tööde hilisema retseptsiooni ja mõjuga. Lähtudes Euroopa kontekstist, kuid ka Vene Impeeriumi poliitikast, käsitletakse 19. sajandi kunsti ka Eestis, vaadeldes kunsti selle loomise kontekstis ja ühes tema kultuuriliste, sotsiaalsete ja filosoofiliste tagamaadega."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilane orienteerub 19. sajandi olulisemates filosoofilistes ja kunstilistes suundumustes ning suudab selgitada ajastu tähtsamate mõttesuundade iseloomu ja erisusi. Aine raames saadakse ettekujutus sotsiaalsete tegurite ja kunsti vastastikusest mõjust ning filosoofiliste ideede ilmnemisest nii kujutavas kunstis, kui ka arhitektuuris, kirjanduses ja muusikas. Arendatakse oskust kunstiteoseid tõlgendada ning ajalis-ruumilisse konteksti asetada."
  }
  [204]=>
  object(stdClass)#205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Essee moodustab 50% lõpphindest. Suuline ettekanne valitud teemal moodustab 30% lõpphindest, aktiivne osalemine seminarides 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Pakkuda laiapõhjaline ülevaade praegusaja humanitaarteadustes mõjukaks kujunenud visuaalkultuuri uuringutest, olulisematest teooriatest ja autoritest ning rakendusvõimalustest erinevates valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Seminarid annavad ülevaate visuaalkultuuri uuringutes käibivatest arusaamadest kunsti mõistmisel. Kunsti vaadeldakse pigem kultuurilise fenomeni kui kunstitööna, mis avardab tunduvalt piltide käsitlemise võimalusi, pakkudes seeläbi huvitavaid koostöövõimalusi teiste distsipliinidega (kultuuriuuringud, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteooria)."
    ["vljund"]=>
    string(258) "1. Üliõpilane oskab eristada olulisemaid suundumusi ja probleeme ning autoreid; 2. oskab leida erinevate kunstitööde analüüsimisel sobivaid teoreetilisi lähenemisnurki; 3. omab ülevaadet visuaalkultuuri uuringutega kaasnevatest probleemidest kaasajal"
  }
  [205]=>
  object(stdClass)#206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK7513"
    ["hindamine"]=>
    string(594) "Osalemine seminarides ja kirjalik eksam. Aktiivne osalemine vähemalt kolmes seminaris neljast on kirjalikule eksamile pääsemise eeldus ning moodustab ühtlasi lõpphindest 25%. Kirjalikul eksamil (moodustab lõpphindest 75%) on üliõpilasel võimalik valida kahe teema vahel, mõlemad hõlmavad vähemalt poolte loengute ja seminaride materjali. Üliõpilaselt oodatakse loogilist ja seostatud arutlust ühel neist teemadest. Tekstist peaks olema näha kirjutaja kursisolek loengutes ja seminarides kõnelduga ning probleemide ja teooriate tundmine, samuti oskus väljendada oma seisukohti."
    ["eesmrk"]=>
    string(409) "Anda ülevaade peamistest probleemidest ja nn võtmeteemadest, mis on erineval viisil esile kerkinud 20. sajandi I poole kunsti teoorias ja praktikas. Luua terviklik ettekujutus kunsti eesmärkide, olemuse ja mõistmise seostest laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga. Anda baasteadmised peamistest 20. sajandi kunstiteooriatest ning nende rakendamisvõimalustest erinevate kunstinähtuste analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(195) "Kohustusliku kirjanduse ja seminaritekstide läbitöötamine. Seminariks valmistudes peaks üliõpilane mõtlema läbi teemaga seotud põhiküsimused ning olema valmis väljendama oma seisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(682) "Õppeaine läbinud üliõpilane: Tunneb üldjoontes 20. sajandi I poole kunsti praktikas ja teoorias esile kerkinud peamisi probleeme. Oskab siduda need probleemid laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga. Suudab ühendada erinevatest perioodidest pärit kunstiteosed nende analüüsiks kõige sobivama taustsüsteemiga. On tuttav rea 20. sajandi I poole kunstis olulist rolli mänginud tekstidega (manifestid jm). Oskab eristada kunsti praktikaid ja neist kõnelemise viise ning näha iga kunstinähtuse puhul mitmeid käsitlusvõimalusi. Mõistab selle perioodi kunsti kirjeldamisel kasutatavate peamiste märksõnade – modernism, avangard jm – tähenduste mitmekesisust."
  }
  [206]=>
  object(stdClass)#207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AIK7514"
    ["hindamine"]=>
    string(594) "Osalemine seminarides ja kirjalik eksam. Aktiivne osalemine vähemalt kolmes seminaris neljast on kirjalikule eksamile pääsemise eeldus ning moodustab ühtlasi lõpphindest 25%. Kirjalikul eksamil (moodustab lõpphindest 75%) on üliõpilasel võimalik valida kahe teema vahel, mõlemad hõlmavad vähemalt poolte loengute ja seminaride materjali. Üliõpilaselt oodatakse loogilist ja seostatud arutlust ühel neist teemadest. Tekstist peaks olema näha kirjutaja kursisolek loengutes ja seminarides kõnelduga ning probleemide ja teooriate tundmine, samuti oskus väljendada oma seisukohti."
    ["eesmrk"]=>
    string(410) "Anda ülevaade peamistest probleemidest ja nn võtmeteemadest, mis on erineval viisil esile kerkinud 20. sajandi II poole kunsti teoorias ja praktikas. Luua terviklik ettekujutus kunsti eesmärkide, olemuse ja mõistmise seostest laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga. Anda baasteadmised peamistest 20. sajandi kunstiteooriatest ning nende rakendamisvõimalustest erinevate kunstinähtuste analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(195) "Kohustusliku kirjanduse ja seminaritekstide läbitöötamine. Seminariks valmistudes peaks üliõpilane mõtlema läbi teemaga seotud põhiküsimused ning olema valmis väljendama oma seisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(696) "Õppeaine läbinud üliõpilane: Tunneb üldjoontes 20. sajandi II poole kunsti praktikas ja teoorias esile kerkinud peamisi probleeme. Oskab siduda need probleemid laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga. Suudab ühendada erinevatest perioodidest pärit kunstiteosed nende analüüsiks kõige sobivama taustsüsteemiga. On tuttav mõningate olulisemate 20. sajandi II poole kunsti muutumisi kirjeldavate tekstidega. Oskab eristada kunsti praktikaid ja neist kõnelemise viise ning näha iga kunstinähtuse puhul mitmeid käsitlusvõimalusi. Mõistab selle perioodi kunsti kirjeldamisel kasutatavate peamiste märksõnade –modernism, avangard, postmodernism jm. tähenduste mitmekesisust."
  }
  [207]=>
  object(stdClass)#208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6001"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Arvestuse aluseks on üliõpilase koostatud laiendatud essee e-õppe keskkonnas Moodle ja selle arutelu."
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "Luua võimalused tutvuda antiikkultuuri ühe tähtsama töö – Aristotelese Nikomachose eetikaga, kus muuhulgas käsitletakse õigluse, loomutäiuse ja õnne mõisteid. Luua eeldused mõistmaks õigluse kui õiguse ja eetika ideaalset suhet kaasaja õigusfilosoofias. Anda võimalus tutvuda kaasaegsete mõjukate teooriatega sotsiaalsest õiglusest."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Iseseisva töö vormis tutvuvad üliõpilased: Aristotelese arusaam õiglusest, riigist, loomulikust ja seaduslikust õigusest. Ebaõigluse liigid, loomutäius, tarkus ja mõistlikkus. Seadusandluse vajalikkus ja riigimehe töö – eetika üleminek poliitikaks. Õigluse kui õiguse ja eetika suhe kaasaegsetes teooriates. I.Tammelo õigluse olemusest, 20. saj. mõjukamad teooriad sotsiaalsest õiglusest, mis püüavad sõnastada neid eetilisi printsiipe, millel peaks baseeruma terve õigussüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Kursuse läbimisel üliõpilased tunnevad Aristotelese kui antiikfilosoofia ühe tähtsama esindaja vaateid õiglusele, õigusele, riigi osale. Mõistavad eetika alusprintsiipide muutumist läbi aja ja tunnevad 20. saj. mõjukamad teooriad sotsiaalsest õiglusest, mis püüavad sõnastada neid eetilisi printsiipe, millel peaks baseeruma terve õigussüsteem."
  }
  [208]=>
  object(stdClass)#209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6002"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Lõpparvestus koosneb kahest osast: Lõpparvestus kujuneb: Seminarides esinemise või kirjaliku essee eest - 50% Valik- ja vabavastustega testi eest - 50%. Seminaris esinemise või essee hindamisel arvestatakse: Eesti ja EL suhetega seotud probleemide püstitamise, analüüsi- ja argumenteerimisoskust; esinemis-(kirjutamis-)oskust; küsimustele vastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(423) "1) aidata mõista Eesti ja Euroopa Liidu (EL) poliitiliste ja majanduslike suhete kujunemist; 2) tutvustada Eesti ja Euroopa Liidu poliitikate põhialuseid; 3) anda ülevaade EL Lissaboni strateegiast ja selle rakendamisest Eestis; 4) kujundada arusaamu Euroopa konkurentsivõime suurendamisest, säästliku ja jätkusuutliku Euroopa kujunemisest; 5) tutvustada Eesti poliitika põhijooni Euroopa Liidus aastatel 2007-2011."
    ["sisu"]=>
    string(427) "EV poliitikad Euroopa Liidus kursus annab ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu suhete kujunemise ajaloost ja tänapäevast eesmärgiga analüüsida nende suhete mõjusid ning muuta need rohkem vastastikku kasutoovateks. Õppeaine raames toimuvad seminarid aktuaalsetel Eesti ja EL suhete teemadel, kus üliõpilased esinevad vastavate probleemide analüüsimisel ja/või esitavad õppejõuga kooskõlastatud teemal kirjaliku essee."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: 1) teadma Eesti ja EL suhete ajaloo peamisi fakte; 2) oskama orienteeruda Eesti ja EL suhete tänapäevastes suundades; 3) oskama leida ja analüüsida materjale erinevate Eesti ja EL suhete aspektide kohta; 4) oskama analüüsida EL poliitikate mõju liikmesriikide poliitikale ja majandusele; 5) tundma Eesti poliitikat Euroopa Liidus"
  }
  [209]=>
  object(stdClass)#210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6003"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Kirjalik: A: 91-100p; B: 81-90p; C: 71-80p; D: 61-70p; E: 51-60p; F: 50 ja vähem p. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "1) Ühtlustada teadmiste taset; 2) suurendada sõnavara; 3) kinnistada grammatilisi struktuure; 4) arendada vestlusoskust; 5) valmistada üliõpilasi ette tööks võõrkeelsete materjalidega."
    ["sisu"]=>
    string(451) "ALGTASE Grammatika: 1) nimisõna mitmus; 2) omastav kääne; 3) oleviku ja mineviku ajavormid; 4) kaudne kõne; 5) passiiv; 6) artiklid; 7) asesõna; 8) määrsõna. Sõnavara: Headway Intermediate – teemad: 1) Presentation; 2) a Stereotype; 3) A Day in the Life of a Pop-Star; 4) Politics – Willie Hoffman; 5) Television and Radio; 6) Describing a Person; 7) Smoking; 8) Spending. Kuulamistestide analüüs. Iseseisev töö harjutusmaterjalidega."
    ["vljund"]=>
    string(228) "1) mõistma inglise keelset kõnet kesktasemel; 2) olema suuteline orienteeruma inglise keelsetes tekstides; 3) suutma vestelda inglise keeles; 4) suutma lugeda ja loetut mõistma; 5) suutma katsetada ja grammatilisi struktuure."
  }
  [210]=>
  object(stdClass)#211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6004"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Kirjalik: A: 91-100p; B: 81-90p; C: 71-80p; D: 61-70p; E: 51-60p; F: 50 ja vähem p. ARVESTUS."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "1) suurendada sõnavara; 2) parandada inglise keele grammatika aktiivset kasutamist; 3) valmistada üliõpilasi ette eriala kirjandusega töötamiseks; 4) valmistada üliõpilasi inglise keelsete loengugte kuulamiseks ja mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(553) "KESKTASE Grammatika: 1) ajavormid; 2) kaudne kõne; 3) passiiv; 4) eessõna; 5) tingimuslaused; 6) liitsihitis; 7) modaalverbid; 8) arvsõna. Sõnavara: 1) Headway Upper-Intermediate – tekstid iseseisev tööks; 2) An English Resource Book: Issues in English Relationship; Friendship Quatations; English as a World Language; Making Friends; the Seven Ages of Man; Agony Column; the Right Job for You; Just Being There; Reincarnation; Corinthians; First Love; Dating Ads; the Health Hazards of Modern Day Life. Kuulamistestide analüüs Vestlusminutid."
    ["vljund"]=>
    string(252) "1) mõistma inglise keelset kõnet kõrgtasemel; 2) olema suuteline orienteeruma inglise keelsetes tekstides; 3) suutma vestelda inglise keeles; 4) suutma lugeda ja loetut mõistma; 5) suutma kasutada grammatilisi struktuure õigesti iseseisvas töös."
  }
  [211]=>
  object(stdClass)#212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6005"
    ["hindamine"]=>
    string(231) "Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides, referaat (6-8 lk), arvestus on suuline ja sellel peab üliõpilane oskama lahti seletada kursuse põhimõisted ja –teemad ning oskama edasi anda kohustusliku kirjanduse sisu."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "1) Tutvustada hälbiva käitumise (kuritegevuse) teoreetilisi seletusi. 2) Laiendada arusaama hälbekäitumise sotsiaalsetest tagamaadest. 3) Arendada üliõpilastes oskust töötada teadusuuringute tulemustega."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Kursus baseerub üldsotsioloogia kursusele, süvendab konformsuse ja hälbivuse teemat. Kursuses antakse ülevaade hälbimise teoreetilistest seletustest (biogeensed teooriad, psühhogeensed teooriad ja sotsiogeensed teooriad), mõtestatakse lahti sotsialiseerumise ja sotsiaalse kontrolli roll konformsuse ning hälbivuse kujunemises. Kursuses on kesksel kohal kuritegevuse sotsiaalsed tagamaad. Kursuse käigus antakse ülevaade Eestis läbi viidud vastavateemalistest uurimustest, vähemalt ühega neist peavad üliõpilased tutvuma iseseisvalt."
    ["vljund"]=>
    string(189) "1) Tundma hälbiva käitumise põhiteooriaid. 2) Oskama lahti mõtestada kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. 3) Oskama töötada teadusuuringute aruannetega (kontrollitakse seminarides)."
  }
  [212]=>
  object(stdClass)#213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1471) "Kursuse läbimist hinnatakse kirjalikul eksamil. Eksami lõpphinne kujuneb: kontrolltöö max 20 punkti, seminarid max 30 punkti, kirjalik eksam max 50 punkti (kaugõppe vormis max 80 punkti). Minimaalne positiivne tulemus kontrolltöö eest on 10 punkti ja seminaride osas 10 punkti. Eksamit hinnatakse diferentseeritult 6-pallisel skaalal. Minimaalne positiivne tulemus E on 51-60 punkti, max tulemus A on 91-100 punkti (skaala intervallid on võrdsed). Üliõpilased, kes ei ole sooritanud kontrolltööd positiivselt või ei ole avaliku kõne teksti üles laadinud tähtajaliselt, pääsevad korduseksamile pärast iseseisva töö nõuetekohast esitamist. Kontrolltöös hinnatakse üliõpilase oskust lahendada loogika ülesandeid ja põhjendada oma valikuid, mis põhinevad formaalloogika põhimõistete ja seaduste tundmisel. Avaliku kõne teksti koostamisel ja selle kollektiivsel analüüsil hinnatakse üliõpilase oskust oma põhiseisukohta kaitsta erinevate argumentidega ja oskuslikult kritiseerida vastasesineja seisukohti, oskust avastada loogikavigu ja kasutatud demagoogiavõtteid. Hinnatakse avaliku esinemise põhireeglite tundmist ja üliõpilase panust avaliku kõne teksti koostamisse meeskonnatöö raames (kaugõppe üliõpilastel koostöö oskust Moodle keskkonnas - vestlusruumid, foorumid jm). Eksami vastustes hinnatakse formaalloogika ajaloo, põhimõistete ja seaduste tundmist, kohustuslikus kirjanduses esitatud põhiseisukohtade tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Luua eeldused loogilise, argumenteeritud ja kriitilise mõtlemise kujunemiseks. Luua võimalused avaliku esinemise erinevate vormide ja viiside mõistmiseks. Luua eeldused sotsiaalteadusliku argumentatsiooni spetsiifika mõistmiseks. Mõista avaliku esinemise erivormide spetsiifikat."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Kursuses käsitletakse loogika teket antiikkultuuris, loogika liigitust. Selgitatakse mõiste, otsustuse ja järeldusega seotud liigitusi ning mõtlemistehnikaid. Käsitletakse süllogistikat ja lahendatakse vastavaid harjutusi (lisaks iseseisva tööna), antakse ülevaade loogika vigadest. Selgitatakse avaliku esinemise põhialuseid, avaliku kõne liike."
    ["vljund"]=>
    string(677) "1. Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab loogika osa klassikalises mõtlemiskultuuris, tunneb formaalloogika põhimõisteid ja seadusi ning oskab neid rakendada loogika harjutusülesannete lahendamisel 2. Üliõpilane suudab analüüsida erinevaid sotsiaalvaldkonda puudutavaid tekste loogika reeglite, loogika vigade ja demagoogia võtete aspektist ning vajadusel anda neile kriitiline ja loogiliselt argumenteeritud hinnang 3. Üliõpilane väärtustab meeskonnatöö võimalusi ja oskab panustada erinevate kõneliikide tekstide kollektiivsel ettevalmistamisel ja analüüsil 4. Üliõpilane tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja arendab individuaalset esinemisoskust"
  }
  [213]=>
  object(stdClass)#214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6007"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Arvestus (referaat + teadmiste suuline kontroll)."
    ["eesmrk"]=>
    string(366) "kaasa aidata üliõpilastel interdistsiplinaarse mõtlemise kujunemisele; kujundada üliõpilastes arusaama majandusest kui ühiskonna ühest institutsioonist, tema seostest teiste institutsioonidega (kultuur, poliitika, õigus jt), rõhuasetusega kultuurile; selgitada majandusliku käitumise determineeritust maailmavaadete, väärtuste, tavade, kommete jms poolt;"
    ["sisu"]=>
    string(541) "Kursus annab lühiülevaate majandussotsioloogia klassikalistest lähtekohtadest (E. Durkheim, K. Marx, M. Weber, G. Simmel), homo oeconomicuse teooriast, sotsiaaldarvinismist, funktsionalismist (T. Parsons) ja uuest majandussotsioloogiast (M. Granovetter, H. White, R. Swedberg). Kursuse käigus arutletakse majanduse kui ühiskonna ühe institutsiooni seoste üle teiste institutsioonidega (kultuur, poliitika, õigus, kusjuures rõhk on seostel kultuuriga). Siit ka referaat teemal „Miks peab majandus arvestama kultuuriga?“ (6-8 lk)."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: tundma majandussotsioloogia teoreetilisi kontseptsioone; mõistma ja oskama lahti seletada – majandust kui sotsiaalset institutsiooni, majanduse seost kultuuriga, poliitikaga ja õigusega; oskama praktiliselt - tuua näiteid igapäeva majanduselust, kus need seosed ilmnevad."
  }
  [214]=>
  object(stdClass)#215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6008"
    ["hindamine"]=>
    string(501) "Eksamihinne koosneb kahest osast: Koondhinne kujuneb: Seminarides esinemise või kirjaliku essee hinne - 40% Eksami (valik- ja vabavastustega testi ) hinne - 60% Seminaris esinamise või essee hindamisel arvestatakse: 1) majandusteaduslike probleemide püstitamise, analüüsi- ja argumenteerimisoskust; 2) majandusteaduse põhimõistete kasutamisoskust konkreetsete probleemide püstitamisel ja lahendamisel; 3) teema sidumisoskust Eestiga; 4) esinemis(kirjutamis-) oskust; 5) küsimustele vastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(414) "1) aidata paremini mõista kaasaja ühiskonna toimimist. 2) näidata majandusliku mõtte ajaloo ja majandusteaduse seoseid teiste sotsiaalteadustega. 3) anda ülevaade majandusteaduse ajaloost. 4) kujundada arusaama majandusteaduse mõjust majanduspoliitika väljatöötamisele ja ühiskondlike protsesside juhtimisele. 5) tutvustada majandusteaduse viimase aja saavutusi ja nende mõju maailma majanduse arengule."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Majandusteaduse kursus annab ülevaate majandusteaduse kujunemisest ja majandusteaduse saavutustest läbi aegade. Õppeaine raames toimuvad seminarid aktuaalsetel majandusteaduse teemadel, kus üliõpilased esinevad õppejõu poolt tõstatatud probleemide analüüsimisel ja vastavad küsimustele või esitavad õppejõuga kooskõlastatud teemal kirjaliku essee."
    ["vljund"]=>
    string(511) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: 1) teadma majandusmõtte ajaloo põhimõisteid ja –suundi. 2) oskama orienteeruda majandusteaduse problemaatikas ning eristada seda teiste sotsiaalteaduste probleemidest. 3) oskama lugeda ja analüüsida majandusmõtte ajaloo ja majandusteaduse tekste. 4) oskama mõtestada sotsiaal-majanduslikke protsesse laiemas (majandus)filosoofilises ja (majandus)poliitilises kontekstis. 5) teadma maailma mõjukamate majandusteadlaste uurimistööde tulemusi ja kirjutisi."
  }
  [215]=>
  object(stdClass)#216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased teaksid ja mõistaksid, mis on politoloogia, millised on olnud politoloogia arengu põhilised koolkonnad, kuidas kujuneb poliitika, millised on riigi ja majanduse seosed."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Kursus tutvustab pliitika ja valitsemise põhimõisteid ja valdkondi, selgitab poliitilist kultuuri, ideoloogiaid, kodanikuühiskonda ja avalikku arvamust. Tähelepanu pööratakse poliitilisele konkurentsile ja poliitika kujundamisele, poliitilistele režiimidele, avaliku võimu korralduse alustele, riiklusele, võimu legitiimsusele, riigi ja majanduse seostele. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, eksamiks ettevalmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Üliõpilane on omandanud poliitika ja valitsemise põhimõisted ning omab selget ülevaadet politoloogia valdkonnast, oskab välja tuua ja kirjeldada poliitika definitsioone, kontseptsioone, teoreetilisi perspektiive, suudab teha üldistusi ja seostada poliitikat ja valitsemist ühiskondliku dünaamika perspektiividega."
  }
  [216]=>
  object(stdClass)#217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6010"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Aine lõpeb arvestusega. Arvestuse aluseks on grupitöös koostatud ja MOODLE keskkonnas esitatud näidisprojekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Luua võimalused õppida projektitöö juhtimise kaasaegset skeemi. Anda ülevaade projektide erinevatest liikidest (teadus-, arendus- ja äriprojektid), rõhuga teadusprojektidele. Anda võimalused tundma ja kasutama õppida projektitöö juhtimisel kasutatavat tarkvara."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Projekti olemus, projektitsükli mõiste, projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina. Projektide liigid ja projektide maht, erinevad fondid teadus-, arendus- ja äritegevuse alustamiseks või toetamiseks. Strateegiline planeerimine: olukorra määratlemine, sidusgruppide kaasamine, probleemide analüüs. Näidisteemad üliõpilastele teadus-, arendus- või äriprojekti koostamiseks. Projekti kavandamine, tegevuste ja ressursside planeerimine, projekti meeskond, projekti maine kujundamine, projekti hindamine. Projektijuhtimise vabavara OpenProj tutvustus."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb projektide erinevaid liike ja nende spetsiifikat; ¤ tunneb projektitöö juhtimise erinevaid etappe; ¤ oskab koostada lihtsamat teadus-, arendus- või äriprojekti"
  }
  [217]=>
  object(stdClass)#218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6011"
    ["hindamine"]=>
    string(379) "Eksami lõpphinne päevaõppel koosneb kahest osast: 1) osavõtt ja esinemised seminaridel: 30 % lõpphindest; 2) kirjalik eksam, mis toimub 2 akadeemilist tundi: 70 % lõpphindest. Eksami lõpphinne kaugõppel koosneb kahest osast: 1) referaat kohustusliku kirjanduse alusel ( 20- 25 lk): 30 % lõpphindest; 2) kirjalik eksam, mis toimub 2 akadeemilist tundi: 70 % lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "1) kaasa aidata interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele, et paremini mõista tänapäeva üleilmastuvat ja paradigmaatiliselt muutuvat ühiskonda. 2) mõista sotsiaalfilosoofia seost teiste sotsiaalteadustega. 3) aru saada sotsiaalfilosoofia osast ühiskonna protsesside mõtestamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Kursuse käigus saavad üliõplilased teada, mis on sotsiaalfilosoofia, mille poolest erineb see teistest sotsiaalteadustest, millised on sotsiaalfilosoofia põhimõisted ( ühiskond, tsiviilühiskond ja riik) ja põhiprobleemid. Kuidas on globaliseerumine mõjutanud ühiskonna majandus- ja poliitilist elu ning värrtussüsteemi? Kursus on eeldusaineks kohustuslikele ainetele Sotsioloogia ja Majandusteadus ning valikmoodulile Politoloogia alused."
    ["vljund"]=>
    string(434) "1) teadma sotsiaalfilosoofia põhimõisteid- ja probleeme. 2) oskama orienteeruda filosoofilises problemaatikas ning eristada seda teiste sotsiaalteaduste probleemidest. 3) oskama lugeda ja analüüsida sotsiaalfilosoofia tekste. 4) oskama mõtestada ühiskonna protsesse laiemas filosoofilises kontekstis lähtudes ühiskonna ja inimese põhiväärtustest. 5) oskama teha moraalselt õigeid valikuid ning kandma nende eest vastutust."
  }
  [218]=>
  object(stdClass)#219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(636) "1) kaasa aidata üliõpilastel tervikliku maailmapildi ning interdistsiplinaarse mõtlemise kujunemisele. 2) viia üliõpilased kurssi sotsioloogia põhiliste paradigmadega ja teooriatega. 3) kaasa aidata sotsioloogia põhimõistetest ja sotsioloogilistest tekstidest arusaamise kujunemisele. 4) kujundada üliõpilastes arusaama ühiskonnas toimuvatest sotsiaalsetest protsessidest. nende determineeritusest kultuuri, poliitika, õiguse ja majanduse poolt. 5) arendada oskust märgata, kriitiliselt analüüsida ja välja pakkuda lahendusi aktuaalsetele sotsiaalsetele probleemidele. 6) saada ülevaade sotsioloogia uurimismeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(808) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: 1) Teadma ja oskama lahti seletada – sotsioloogia põhilisi teooriaid, sotsioloogias kasutatavaid põhimõisteid. (ühiskond ja kogukond, isiksus, sotsiaalsed rühmad, sotsialiseerumine, sotsialiseerumise agendid ja mehhanismid, roll ja staatus, staatuse sümbolid). Oskama lugeda ja analüüsida sotsioloogilist informatsiooni (meedias avaldatavaid sotsioloogiliste uuringute tulemusi ja sotsiaalseid probleeme käsitlevaid artikleid). 2) Suutma – argumenteeritult arutleda ja diskuteerida sotsioloogilistel teemadel. 3) Oskama määratleda – sotsioloogia kohta sotsiaalteaduste süsteemis, tema rolli ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete probleemide nägemisel, uurimisel ja mõistmisel. 4) Oskama praktiliselt - lugeda ja lahti seletada sotsioloogilisi tekste."
  }
  [219]=>
  object(stdClass)#220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [220]=>
  object(stdClass)#221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6014"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Kursus lõpeb arvestusega, mille aluseks on üliõpilase koostatud referaat tunnetusteoreetilisel teemal (30 %) ja osalemise aktiivsus seminarides ning e-õppe foorumites (kaugõpe)."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Mõista inimese tunnetustegevuse üldisi seaduspärasusi filosoofilisest aspektist. Seostada filosoofiline tunnetusteooria sotsiaalteaduste praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Tunnetusteooria koht filosoofilise teadmise süsteemis, tunnetusteooria üldised küsimused ja põhimõisted. Tunnetuslik kontiinum (naiivne realism, representatiivne teooria, teaduslik realism, I.Kanti seisukohad, subjektiivne idealism). Empirism versus ratsionalism. Intuitivism. Teadmine ja tõde. Mõtlemisvormide liigituse alused ja eripära kultuurides. Iseseisva tööna koostavad üliõpilased referaadi etteantud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Oskus orienteeruda tunnetusteooria põhilistes probleemides ja näha nende seost teiste sotsiaalteaduste praktikaga. Tunda teadmise ja tõe vahekorra erinevaid lahendusvariante ja mõista kaasaegsete postmodernistlike ning konstruktivistlike teooriate aluspõhimõtteid. Mõista erinevate mõtlemisvormide kultuurisõltuvust."
  }
  [221]=>
  object(stdClass)#222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6015"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Eksam. Hinne kujuneb: 1) Aktiivsus seminarides ja E- foorumis moodustab 40% eksami lõpphindest; 2) Uurimistöö kirjutamine 60%."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Luua võimalused mõistmaks teadusliku mõtlemise ja uurimistöö rolli tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas. Kujundada arusaamu sotsiaalteadusliku uurimistöö spetsiifikast. Luua tingimused teadusuuringute erinevate vormide mõistmiseks ja universaalsuse piires tutvustada nende struktuuri. Tutvustada peamiseid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise meetodeid sotsiaalteadustes."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Teadusliku uuringu spetsiifika. Teadusliku uuringu kavandamine; uurimisprobleemi ja uurimisülesannete sõnastamine, hüpoteeside püstitamine ja uuringu disaini kavandamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid sotsiaalteadustes; ülevaade kaasaegsetest kvalitatiivuuringu meetoditest. Uuringu valimiga seotud probleemid, valiidsus, reliaablus ja triangulatsioon. Uuringu tulemuste vormistamine, teadusartikli struktuur ja publitseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(469) "Kursuse läbimisel üliõpilased tunnevad teadusliku uurimise spetsiifikat ning teadusliku uurimuse filosoofilis-teoreetilisi ja metodoloogilisi lähtekohti; oskavad rakendada teadusliku uurimistöö universaalset skeemi ning kriitilise ja analüütilise mõtlemise reegleid uurimistöö kirjutamisel; tunnevad kvantitatiivse ja kvalitatiivse metodoloogia spetsiifikat ning vastavate meetodite rakendamise tingimusi; orienteeruvad teaduspublikatsioonide süstemaatikas."
  }
  [222]=>
  object(stdClass)#223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6016"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Üliõpilaste teadmisi kontrollitakse suuliselt seminarides, kus hinnatakse ka esinemise ja argumenteerimise oskust; esseega hinnatakse kirjaliku eneseväljenduse oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(509) "¤ toetada interdistsiplinaarse mõtlemise kujunemist; ¤ luua eeldused arusaamiseks töösotsioloogiast kui interdistsiplinaarsest sotsioloogia eriharust, mis on tihedalt seotud majandusteadusega ja tööpsühholoogiaga ning ärijuhtimise praktikaga; ¤ luua eeldused töö iseloomu muutumise ja tööga rahulolu mõjutavate tegurite muutumise mõistmiseks ning nende tegurite empiirilise uurimise meetoditest; ¤ kujundada oskust aru saada empiiriliste tulemuste kasutamise võimalustest turundusjuhtimises."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Kursuse käigus saadakse ülevaade töösotsioloogiast kui interdistsiplinaarsest teadusest, tema seostest teiste sotsioloogia eriharudega, majandusteadusega ja tööpsühholoogiaga. Tutvutakse töö sisu erisustega erinevates kultuurides ja tema sisu muutustega ajaloos. Õpitakse tundma empiiriliste uuringute läbiviimise põhimõtteid ja meetodeid. Analüüsitakse Eestis läbi viidud tööga rahulolu mõjutavate tegurite empiiriliste uuringute tulemusi ja nende tulemuste kasutamise võimalusi ärijuhtimise praktikas."
    ["vljund"]=>
    string(514) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ suudab avada töösotsioloogia interdistsiplinaarset iseloomu; ¤ oskab lahti seletada töö mõiste ja sisu ajaloolisi muutusi; ¤ oskab välja tuua töörahulolu mõjutavaid tööga seotud ja tööväliseid tegureid; ¤ mõistab kultuurierisuste arvestamise vajalikkust ärijuhtimises; ¤ leiab ja toob näiteid empiiriliste uuringute kasutamise võimaluste kohta ärijuhtimise alases tegevuses; ¤ suudab oma seisukohti esitada ja kaitsta nii suuliselt kui kirjalikus vormis."
  }
  [223]=>
  object(stdClass)#224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6017"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Eksamihinne kujuneb: seminarid 40%, ankeet 60%"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Kujundada arusaamu teadusliku uurimistöö spetsiifikast ärialastes uuringutes. Tutvustada peamiseid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise meetodeid äriuuringutes."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Teadusliku uuringu põhimõtted, empiiriliste äriuuringute spetsiifika. Teadusliku uuringu kavandamine; uurimisprobleemi ja uurimisülesannete sõnastamine, hüpoteeside püstitamine ja uuringu disaini kavandamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmekogumise meetodid. Uuringu valimiga seotud probleemid, valiidsus, reliaablus. Andmeanalüüs, tulemuste interpreteerimine. Uuringu tulemuste vormistamine"
    ["vljund"]=>
    string(264) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ oskab kavandada empiirilist äriuuringut; ¤ tunneb äriuuringutes enimkasutatavaid andmekogumise meetodeid; ¤ oskab moodustada uuringu jaoks valimit; ¤ oskab sõnastada uuringu eesmärki, hüpoteese ja koostada küsimustikku."
  }
  [224]=>
  object(stdClass)#225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6018"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Eksam kirjalikus vormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "* kaasa aidata üliõpilastel interdistsiplinaarse mõtlemise kujunemisele; * kujundada üliõpilastes arusaama majandusest kui ühiskonna ühest institutsioonist, tema seostest teiste institutsioonidega (kultuur, poliitika, õigus jt), rõhuasetusega kultuurile; * selgitada majandusliku käitumise determineeritust maailmavaadete, väärtuste, tavade, kommete jms poolt."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Kursus annab lühiülevaate majandussotsioloogia klassikalistest lähtekohtadest, homo oeconomicuse teooriast, sotsiaaldarvinismist, funktsionalismist (T. Parsons) ja uuest majandussotsioloogiast . Kursuse käigus arutletakse majanduse kui ühiskonna ühe institutsiooni seoste üle teiste institutsioonidega (kultuur, poliitika, õigus, kusjuures rõhk on seostel kultuuriga). Siit ka essee teemal „Miks peab majandus arvestama kultuuriga?“ (6-8 lk)."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Aine läbimise järel üliõpilane: * tunneb majandussotsioloogia teoreetilisi kontseptsioone; * mõistab ja oskab lahti seletada majandust kui sotsiaalset institutsiooni, majanduse seost kultuuriga, poliitikaga ja õigusega; * oskab praktiliselt tuua näiteid igapäeva majanduselust, kus need seosed ilmnevad."
  }
  [225]=>
  object(stdClass)#226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6019"
    ["hindamine"]=>
    string(333) "Kursus lõpeb arvestusega. Kursuse vältel kirjutatakse näidisuurimistöö kokkulepitud teemal, mis on üheks arvestuse aluseks. Uurimistöö laetakse üles Moodle keskkonda https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2723. Üliõpilased osalevad e-kursuse foorumites. Osalemine vähemalt ühes foorumis on teiseks arvestuse aluseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Kujundada arusaam kaasaegsete kvalitatiivsete uurimismeetodite spetsiifikast ja rakendusvõimalustest sotsiaalteadustes. Luua võimalused nende kasutamiseks lõputöö kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite võrdlus. Peamised kaasaegsed kvalitatiivuuringu meetodid (fenomenograafia, juhtumiuuring, sekkuv uuring, põhistatud teooria jt) Intervjuu liigid, läbiviimine ja analüüs. Näidisuurimistöö kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Kursuse läbimisel üliõpilased tunnevad peamisi kaasaegseid kvalitatiivse uurimise meetodeid, oskavad läbi viia fenomenograafilist uurimust, oskavad läbi viia ja analüüsida intervjuusid ja kirjutada lõppprotokolli."
  }
  [226]=>
  object(stdClass)#227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6020"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kursus lõpeb arvestusega, mille aluseks on kursuse vältel kirjutatud ülevaatlik referaat kohustuslikust kirjandusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Luua võimalused loogika ja teaduse arengu seose mõistmiseks. Luua eeldused loogika ajaloo põhietappide tundmiseks ja loogika mõjust õigusmõtte arengule mõistmiseks. Kujundada arusaam loogika olulisest osast teaduse ja teadusfilosoofia arengus."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Kursuses käsitletakse loogika esiletõusu Lääne mõtteloos Kreekas 4. ja 3. sajandil eKr ning kristlikul keskajal. Nominalismi ja realismi vaidlus (universaalide tüli). Käsitletakse varase ja hilise Wittgensteini vaateid, Russelli seisukohti ja loogilise positivismi esiletõusu ning languse põhjusi. Semantilised paradoksid loogikas. Mitteklassikaline loogika."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab loogika arengu seost teaduse arenguga ja tunneb loogika arengu põhietappe. Mõistab ja oskab selgitada põhilisi probleeme loogikas (nominalismi-realismi vaidlus, semantilised paradoksid, keele osa mõtlemises), mõistab mitteklassikalise loogika väljakutsed. Tunneb loogilise positivismi esiletõusu ja languse põhjuseid."
  }
  [227]=>
  object(stdClass)#228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [228]=>
  object(stdClass)#229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH6022"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Arvestus. Kujuneb seminaridest aktiivse osavõtu ja ankeedi nõuetekohase koostamise alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(388) "Tutvustada üliõpilastele sotsiaalteaduslikes uurimistöödes, sh. ülikooli lõputöödes enamkasutatavaid andmekogumise meetodeid. Tutvustada üliõpilastele uuritavast kogumist valimi moodustamise meetodeid. Õpetada üliõpilasi praktiliselt koostama kirjaliku ja standarditud suulise küsitluse küsimustikku. Aidata kaasa üliõpilaste lõputööde empiirilise osa andmekogumisele."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Kursus on teoreetilis-praktiline. Kursuse käigus tutvustatakse üliõpilastele sotsiaalteadustes enimkasutatavaid andmekogumise kvantitatiivseid meetodeid (dokumentaalmaterjali analüüs, ankeetimine, standarditud intervjueerimine). Antakse ülevaade üldkogumist valimi moodustamise meetoditest. Kursuse käigus analüüsitakse õppejõu poolt antavaid uuringute tulemusi kajastavaid aruandeid/teadusartikleid. Kursuse praktilise osana koostavad üliõpilased oma lõputöö teemast lähtuvalt uurimistöö plaani, sõnastavad eesmärgi, hüpoteesid ja koostavad nende tõestamiseks küsimustiku, mida kaitsevad seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Aine läbimise järel üliõpilane: ¤ tunneb sotsiaalteadustes enimkasutatavaid andmekogumise kvantitatiivseid meetodeid; ¤ oskab moodustada uuringu jaoks valimit; ¤ oskab sõnastada uuringu eesmärki, hüpoteese ja nende põhjal koostada küsimustikku."
  }
  [229]=>
  object(stdClass)#230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "1. Omandada teadmisi, kogemusi ja oskusi teadusteksti kirjutamise loogikast ja metodoloogiast 2. Osata piiritleda erialast uurimisülesannet 3. Osata kasutada oma erialase uurimisülesannete lahendamisel erinevaid meetodeid 4. Osata analüüsida oma erialast teadusteksti laiemas sotsiaalses kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(496) "Magistritöö kui teadustekst: teadusessee, artikkel, uurimus. Õigusteaduslik tekst kui sotsiaalteaduslik uurimus. Õigusteadusliku teksti kirjutamine ja vormistamine: uurimisprobleemi ja -ülesannete fikseerimine, hüpoteesi püstitamine, teoreetilis- metodoloogilise hoiaku valimine. Õigusteadusliku magistritöö struktuur, keel ja stiil. Konkreetsete tekstide kriitiline analüüs. Üliõpilased esitavad oma magistritöö projekti e-õppe keskkonnas, neid analüüsitakse ja täiendatakse."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Aine läbimise järel üliõpilane: 1. tunneb teadusteksti, sh. õigusteadusliku teksti spetsiifikat 2. oskab püstitada ja korrektselt sõnastada uurimisprobleemi ja uurimisülesanded lähtudes kindlast filosoofilis-metodoloogilisest hoiakust; 3. mõistab uurimisprobleemi lahendamise sotsiaalteaduslikku konteksti ja oskab valida uurimismeetodeid; 4. suudab teaduskriitiliselt analüüsida kaasüliõpilaste õigusteaduslikke tekste ja täiustada enda magistritöö projekti."
  }
  [230]=>
  object(stdClass)#231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7002"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Eksamihinne kujuneb järgnevalt: 1) Seminarid 45 % lõpphindest/kaugõppel teaduslik essee kohustusliku kirjanduse põhjal 45 % 2) Kirjalik eksam 55 % lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(538) "1) Luua tingimused põhiliste ühiskonnateooriate tundmiseks kaasaja globaliseeruva maailma kontekstist lähtuvalt. 2) Kaasa aidata erinevate ühiskonnateoreetiliste mudelite mõistmiseks ühiskondlike protsesside selgitamisel ja analüüsimisel. 3) Luua tingimused üliõpilaste sotsiaal- kultuurilise mõtlemise arendamiseks ning arendada vastavate teaduslike tekstide kirjutamise oskusi. 4) Kaasa aidata kaasaja ühiskonna põhiväätuste mõistmiseks erinevast ühiskondlik- poliitilisest ja – kultuurilisest kontekstist lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(598) "Kursus on magistriõppe alusmooduli Globaliseeruv maailm, kaasaegne ühiskond ja teadus(12 EAP) esimene kursus. Kursuse raames käsitletakse erinevaid infoühiskonna teooriaid, aktseptides seejuures J. Habermasi kriitilist ühiskonnateoorit, U. Becki riskiühiskonna teooriat ja J. Fr. Lyotardi postmodernse ühiskonna käsitlust. Püütakse jõutakse selgusele teadusliku ratsionaalsuse muutumisest kaasajal. Seminarides arutletakse, kuidas mõista Eesti ühiskonnas toimuvaid muutusi erinevatest ühiskonnateo-reetilistest kontseptsioonidest lähtuvalt, kuidas vältida võimalikke ohte ja riske?"
    ["vljund"]=>
    string(758) "1) Saab aru ja oskab lahti seletada erinevate ühiskondlik- teoreetiliste ja – poliitiliste seisukohtade osa kaasaja globaliseeruvas maailma arengutest lähtuvalt. 2) Mõistab sotsiaal- kultuurilise ja – poliitilise põhjendamise ja õigustamise eesmärke erinevatest ühiskondlik- teoreetilistest otsustest lähtuvalt. 3) Tunneb ja oskab kasutada erinevaid ühiskondlik- teoreetilisi kontseptsioone ja vaatenurki konkreetsete sotsiaal- poliitiliste ja -teaduslike otsuste vastu võtmisel. 4) Suudab argumenteeritult arutleda ühiskondlik- teoreetilise otsuse põhjendamise teemadel lähtuvalt konkreetsest ühiskondlik- kultuurilisest kontekstist. 5) Väärtustab teaduslikult argumenteeritud ja konstrueeritud lähenemist ühiskondlikele protsessidele."
  }
  [231]=>
  object(stdClass)#232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7003"
    ["hindamine"]=>
    string(209) "Statsionaarõpe: 1) esinemised ja osalemine kolmel seminaril: 30%; 2) kirjalik teadusartikkel (3- 5 lk): 20%, 3) kirjalik eksam: 50%. Kaugõpe: 1) kirjalik teadusartikkel (5-7 lk): 50%, 2) kirjalik eksam: 50%."
    ["eesmrk"]=>
    string(472) "Kaasa aidata interdistsiplinaarse ja teaduslikult põhjendatud kompleksse mõtlemise kujunemisele, et paremini mõista tänapäeva üleilmastuvat ja kiiresti muutuvat ühiskonda. Teada ja aru saada pöördest kaasaja teadusfilosoofias ja metodoloogias. Toetada teadusfilosoofia ja metodoloogia- alaste teadmiste kasutusoskust ühiskondlike protsesside lahtimõtestamisel ja vastavates uuringutes. Mõista teadusfilosoofia ja metodoloogia seost õigusteooria ja praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Kursuses käsitletakse teadusfilosoofia uurimisainet ja meetodit, teadust kui maailmavaadet, teadusliku teadmise ja tõe vahekorda, teaduse uurimise erinevaid mudeleid. Teadust vaadeldakse modernistliku ja postmodernistliku paradigma kontekstis, käsitletakse sotsiaalteaduste kohta kaasaegses teaduste süsteemis. Selgitatakse positivistliku ja hermeneutilise teadusmetodoloogia vastandlikkust; käsitletakse Lakatos'i, Kuhni, Feyerabendi, Popperi, Gadameri, Foucault' vaateid."
    ["vljund"]=>
    string(609) "Kursuse läbimise järel üliõpilased: Teavad teadusfilosoofia ja metodoloogia põhiprobleeme, lähtudes üldisemast kultuurfilosoofilisest ja – ajaloolisest kontekstist. Oskavad orienteeruda sotsiaalteaduste- filosoofilises ja metodoloogilises problemaatikas ning oskavad neid teadmisi rakendada sotsiaalteaduslike probleemide mõtestamisel ja analüüsimisel. Oskavad lugeda ja analüüsida teadusfilosoofilisi tekste teaduse modernistlikust ja postmodernistlikust kontekstist lähtuvalt. Oskavad mõtestada ja analüüsida sotsiaalteaduslikke tekste laiemas sotsiaal - eetilises ja erialases kontekstis."
  }
  [232]=>
  object(stdClass)#233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda süvendatud arusaam õiguse ja teaduse olemusest, rollist, aktuaalsetest probleemidest ja suundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(183) "UURIMISSEMINAR. Aine käsitleb süvendatult õigusteadlaste, filosoofide ja poliitikute seisukohti õiguse ja teaduse olemusest, rollist, aktuaalsetest probleemidest ja suundumustest."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Süvendatud teadmised õiguse ja teaduse olemusest, rollist, aktuaalsetest probleemidest ja suundumustest."
  }
  [233]=>
  object(stdClass)#234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7005"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Uurimisseminari eesmärk on aidata kaasa teadmiste kinnistamisele õigusakti tõlgendamise viisidest, reeglitest ja erimeetoditest ning harjutada vastavate õigusallikate ja nende rakendamispraktika analüüsimise tulemusena arutluse käigus kasutama õiguse spetsiifilisi meetodeid ja tõlgendamistehnikaid, mudeleid."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Uurimisseminari käigus arendavad üliõpilased vastavate õigusallikate ja nende rakendamispraktika analüüsimise tulemusena arutluse käigus kasutama õiguse spetsiifilisi meetodeid ja tõlgendamistehnikaid, mudeleid."
    ["vljund"]=>
    string(482) "Omab teadmisi õigusakti sisu selgitamisel kasutatavatest õiguse tõlgendamise spetsiifilistest meetoditest ning nende rakendamisest laiemas kontekstis. Oskab lisaks tavapärastele õigusakti interpreteerimismeetoditele ja -tehnikatele kasutada ka spetsiifilisi õiguse tõlgendamise meetodeid. Väärtustab põhiseaduse ja Euroopa õigusruumis kehtivaid õiguse põhimõtteid õigusakti tõlgendamisel ja oskab normi eesmärgist lähtudes teha teatud üldväärtuselisi otsustusi."
  }
  [234]=>
  object(stdClass)#235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7006"
    ["hindamine"]=>
    string(275) "Kursus lõpeb arvestusega. Kursuse vältel kirjutatakse uurimisprojekt/artikkel, milles hinnatakse teadusartiklile esitatavate nõuete täitmist. Kolme foorumi/arutelu puhul hinnatakse üliõpilaste aktiivsust ja kohustusliku kirjanduse seisukohtade tundmist ning kasutamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(492) "1) kaasa aidata interdistsiplinaarse ja teaduslikult põhjendatud kompleksse mõtlemise kujunemisele, et paremini mõista tänapäeva üleilmastuvat ja kiiresti muutuvat ühiskonda; 2) toetada arusaamise kujunemist pöördest kaasaja teadusfilosoofias ja metodoloogias; 3) luua oskus kasutada teadusfilosoofia ja metodoloogia- alaseid teadmisi ühiskondlike protsesside lahtimõtestamisel ja vastavates uuringutes; 4)mõista teadusfilosoofia ja metodoloogia seost õigusteooria ja praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Kursuses käsitletakse teadusfilosoofia uurimisainet ja meetodit, teadust kui maailmavaadet, teadusliku teadmise ja tõe vahekorda, teaduse uurimise erinevaid mudeleid. Teadust vaadeldakse modernistliku ja postmodernistliku paradigma kontekstis, käsitletakse sotsiaalteaduste kohta kaasaegses teaduste süsteemis. Selgitatakse positivistliku ja hermeneutilise teadusmetodoloogia vastandlikkust; käsitletakse Lakatos'i, Kuhni, Feyerabendi, Popperi, Gadameri, Foucault' vaateid."
    ["vljund"]=>
    string(701) "Kursuse läbimisel üliõpilased: 1) teavad teadusfilosoofia ja metodoloogia põhiprobleeme, lähtudes üldisemast kultuurfilosoofilisest ja – ajaloolisest kontekstist; 2) oskavad orienteeruda sotsiaalteaduste filosoofilises ja metodoloogilises problemaatikas ning oskavad neid teadmisi rakendada sotsiaalteaduslike, sh. õigusteoreetiliste probleemide mõtestamisel ja analüüsimisel; 3) suudavad lugeda ja analüüsida õigusteoreetilisi tekste modernistlikust ja postmodernistlikust teaduskontekstist lähtuvalt; 4) oskavad mõtestada ja analüüsida sotsiaalteaduslikke, sh. õigusteoreetilisi tekste laiemas sotsiaal-eetilises ning konkreetsemast juriidilise praktika seisukohtadest lähtuval."
  }
  [235]=>
  object(stdClass)#236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7007"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Hindamisvormiks on arvestus, mis toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(352) "• aidata kaasa teadmiste süvendamisele ja kinnistamisele õiguse tõlgendamise viisidest, reeglitest ja erimeetoditest ning nende kasutamise võimalustest; • harjutada õigusallikate ja nende rakendamispraktika analüüsimise tulemusena arutluse käigus kasutama õiguse tõlgendamise spetsiifilisi meetodeid ja tõlgendamistehnikaid ning mudeleid"
    ["sisu"]=>
    string(223) "Erikursuse käigus arendavad üliõpilased õigusallikate ja nende rakendamispraktika analüüsimise tulemusena arutluse käigus kasutama õiguse tõlgendamise spetsiifilisi meetodeid ja tõlgendamistehnikaid ning mudeleid."
    ["vljund"]=>
    string(784) "• süvendatud teadmised õiguse sisu selgitamisel kasutatavatest õiguse tõlgendamise spetsiifilistest meetoditest ning nende rakendamisest laiemas sotsiaalses kontekstis; • suutlikkus orienteeruda õiguse interpreteerimise erimeetodites ja tõlgendamistehnikates, põhimõtetes, mõtlemise mudelites ning rakendada õigusliku tõlgendusküsimuse sõnastamisel, analüüsimisel ning õigusliku arvamuse andmisel; • arenenud oskus mõista ja analüüsida õiguslikke arvamusi ning kohtulahendeid interpreteerimise erimeetodite rakendamise seisukohalt; • põhiseaduse, rahvusvahelise avaliku õiguse ja Euroopa õigusruumis kehtivate õiguse põhimõtete väärtustamine õigusakti tõlgendamisel ning oskus normi eesmärgist lähtudes teha teatud üldväärtuselisi otsustusi."
  }
  [236]=>
  object(stdClass)#237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH7008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "1. Omandada teadmisi, kogemusi ja oskusi õigusteadusliku teksti kirjutamise loogikast ja metodoloogiast. 2. Osata piiritleda õigusteaduse erialast uurimisülesannet. 3. Osata kasutada oma erialaste uurimisülesannete lahendamisel erinevaid uurimismeetodeid. 4. Osata analüüsida oma erialast teadusteksti laiemas sotsiaalses kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Teadustekst: teadusessee, artikkel, uurimus. Õigusteaduslik tekst kui sotsiaalteaduslik uurimus. Õigusteadusliku teksti kirjutamine ja vormistamine: uurimisprobleemi ja -ülesannete fikseerimine, hüpoteesi püstitamine, teoreetilis-metodoloogilise hoiaku valimine. Õigusteadusliku magistritöö struktuur, keel ja stiil. Konkreetsete tekstide kriitiline analüüs. Üliõpilased esitavad oma magistritöö projekti e-õppe keskkonnas, neid analüüsitakse ja täiendatakse."
    ["vljund"]=>
    string(478) "Aine läbimise järel üliõpilane: 1. tunneb teadusteksti, sh. õigusteadusliku teksti spetsiifikat; 2. oskab püstitada ja korrektselt sõnastada uurimisprobleemi ja uurimisülesanded lähtudes kindlast filosoofilis-metodoloogilisest hoiakust; 3. mõistab uurimisprobleemi lahendamise sotsiaalteaduslikku konteksti ja oskab valida uurimismeetodeid; 4. suudab teaduskriitiliselt analüüsida kaasüliõpilaste õigusteaduslikke tekste ja täiustada enda magistritöö projekti."
  }
  [237]=>
  object(stdClass)#238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKH8001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(932) "Luua võimalused doktorandi üldteoreetilise ettevalmistuse täiendamiseks. Luua eeldused kontseptuaalse mõtlemise alusstruktuuride arenemiseks õigusloomingulise võimekuse suunas. Täiendada ja süvendada teadmisi teadus- ja õigusfilosoofiast ning metodoloogiast ja metoodikast. Anda doktorantidele süvendatud teadmisi teadusfilosoofia ja -metodoloogia aktuaalsetest probleemidest ja peamistest arengusuundadest ning teadusfilosoofiliste uuringute ning teaduspraktika tähendusest nüüdisühiskonnas eelkõige iseseisva töö ja seminaride kaudu. Arendada oskust rakendada õigusteaduse teoreetilisi ja metodoloogilisi teadmisi eriala probleemide lahendamisel. Luua alus, et doktorandid suudaksid sügavamalt mõista ja süvendatult analüüsida teadusfilosoofia ja -metodoloogia aktuaalseid probleeme. Filosoofiale omaste analüüsi ja argumenteerimisviiside arendamine. Arutlus ja analüüsivõtete arendamine uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Teadusfilosoofia, -teooria ja -metodoloogia aktuaalsed probleemid. Teadusfilosoofiliste uuringute ning teaduspraktika tähendusest nüüdisühiskonnas. Teadusfilosoofia ja metodoloogia nüüdisaegsed arengusuunad."
    ["vljund"]=>
    string(1225) "Süvendatud teadmised sotsiaalteaduste tänapäevatest teooriatest. Teab ja mõistab teadusfilosoofiliste uuringute ning teaduspraktika tähendusest nüüdisühiskonnas. Orienteerub peamistes kaasaegsetes sotsiaalsetes, teadusja filosoofilistes teooriates. Süvendatud teadmised teadusfilosoofia, -teooria ja -metodoloogia aktuaalsetest probleemidest ja arengusuundadest. Sotsiaalteadusliku mõtte kesksete paradigmade rakendamise oskus sotsiaalse problemaatika analüüsis. Oskus mõista ja süvendatult analüüsida teadusfilosoofia, -teooria ja -metodoloogia aktuaalseid probleeme. Omab spetsiifiliste uurimistööst lähtuvate pädevusvajaduste tarvis teadmisi ja oskusi, mis toetavad väitekirja valmimist. Suudab esitada oma uurimistööga seonduvaid järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid ning osaleda sellekohastes aruteludes. Omab süvateadmisi, mis võimaldavad tõsta uurimistöö taset spetsiifilistes väitekirjaga seotud valdkondades. Oskab iseseisvalt tegutseda keerulises uurimistöös. Hindamismeetodid: Eksam Vastutav õppejõud: Prof Ene Grauberg Ingliskeelne nimetus: Philosophy, Theory and Methodology of Sciences Kohustuslik kirjandus: Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Avatud Eesti Fond."
  }
  [238]=>
  object(stdClass)#239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6001"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Kirjalik eksam. Eksam koosneb 5 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest"
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "¤ Anda alusteadmised, et üliõpilased mõistaksid asjaõiguse kohta tsiviilõiguse süsteemis ja oskaksid analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi. ¤ Õpetada tundma asjaõigusseaduse instituute ja sätteid ning anda oskus kasutada neid konkreetsete kaasuste lahendamisel koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Kursusel käsitletakse asjaõiguse üldiseid põhimõtteid ja põhimõisteid ning asjaõigusseaduse instituute ja sätteid. Omandatakse oskus kasutada neid konkreetseid kaasusi lahendades koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ mõistab asjaõiguse kohta tsiviilõiguse pandektilises süsteemis; ¤ tunneb asjaõigusseaduse instituute ja sätteid; ¤ oskab asjaõigusseaduse sätteid kasutada konkreetsete kaasuste lahendamisel koostoimes eraõiguse teiste harudega; ¤ oskab analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi ja kohtulahendeid"
  }
  [239]=>
  object(stdClass)#240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6002"
    ["hindamine"]=>
    string(195) "Bakalaureusetööd kaitstakse avalikult komisjoni ees, kes hindab töid sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(442) "¤ kujundada ja kinnistada oskust käsitleda õigusalaseid aktuaalseid probleeme ning orienteeruda erialases õiguskirjanduses; ¤ suunata üliõpilast iseseisvale uurimistööle; ¤ kujundada ja arendada suutlikkust osaleda uurimisrühma tegevuses; ¤ omandada sügavamaid teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas koos oskusega koostada bakalaureuse tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; ¤ arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1180) "Bakalaureusetöö on juhendaja suunamisel iseseisvalt kirjutatud teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb uurimisobjekti ja probleemi ning annab ülevaate õigusalases kirjanduses esitatud asjassepuutuvatest seisukohtadest. Bakalaureusetöö struktuur on järgmine: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord; 4) sissejuhatus; 5) tekst; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud kirjandus; 8) lisad (vajaduse korral); 9) võõrkeelne resümee. Bakalaureusetöö kirjutatakse õppekava keeles. Eestikeelse töö resümee peab olema võõrkeeles. Bakalaureusetöö maht on keskmiselt 35-40 lehekülge (ilma lisadeta), kasutatud allikaid on ca 15-30, võõrkeelne resümee on üldjuhul 10% töö põhiosa mahust. ktuur on järgmine: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord: a) sissejuhatus; b) tekst; c) kokkuvõte; d) kasutatud kirjandus; e) lisad (vajaduse korral); f) võõrkeelne resümee. Bakalaureusetöö kirjutatakse õppekava keeles. Eestikeelse töö resümee peab olema võõrkeeles. Bakalaureusetöö maht on keskmiselt 35-40 lehekülge (ilma lisadeta), kasutatud allikaid on ca 15-30, võõrkeelne resümee on üldjuhul 10% töö põhiosa mahust."
    ["vljund"]=>
    string(786) "Üliõpilane: ¤ omab teadmisi uurimistööks ning õigusalaseks analüüsiks; ¤ omab teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas, koos oskusega koostada bakalaureuse tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; ¤ tunneb ära, sõnastab ja lahendab iseseisvalt etteantud ajaraamides ja piiratud info tingimustes bakalaureusetööga seotud probleeme; ¤ osaleb uurimisrühma tegevuses, teeb uuritud materjali ja kirjanduse pinnalt õiguslikke järeldusi ning õigusaktide muutmise ettepanekuid; ¤ oskab formuleerida teema raames kaitsmisele esitatavaid teese; ¤ oskab hinnata kriitiliselt ja kaitsta argumenteeritult õiguslikke hinnanguid, seisukohti ja teese; ¤ oskab nii sõnas kui kirjalikult väljenduda akadeemiliselt; ¤ väärtustab loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [240]=>
  object(stdClass)#241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6003"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Aine lõpeb arvestusega. Hindamine toimub diferentseeritult 6- pallise skaala alusel kirjaliku valikvastusega testiga. Hindamisele tuleb üliõpilase võime analüüsida ja lahendada probleeme. Lisaks testile võib õppejõud anda lahendada 2-3 ülesannet või 2-3 probleemküsimust."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Õpetada ehitus-planeerimisõiguse üldisi põhimõisted. Tundma õppida aine olulisi instituute, nende olemust ja vastastikuseid seoseid ning seoseid tsiviilõiguse teiste valdkondadega; samuti õpetada ainest tulenevate kaasuste lahendamist."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Aines käsitletakse olulisemaid teemasid ja instituute; õpitakse tundma mõisteid ja nõudeid ehituses, ehituseeldusi, planeeringuid, ehituse dokumenteerimist, ehituse omaniku ja ehitusettevõtja õigusi ja kohustusi,omaniku-, ehitus- ja tehnilist järelevalvet."
    ["vljund"]=>
    string(495) "Kursuse lõppedes peab üliõpilane olema iseseisvalt võimeline: 1) selgitama aine instituutide ning põhimõtete olemust ning nende seoseid eraõiguse teiste valdkondadega 2) mõistma instituutide seoseid ja kohaldamise spetsiifikat 3) kohaldama aine norme vastavate instituutidega seotud vaidluste lahendamisel 4) kasutama olemasolevat õiguskirjandust ja kohtupraktikat kaasuste lahendamisel 5) suutma rakendada erinevaid tõlgendamismeetodid ehitus-ja planeerimisõiguse sisu selgitamiseks."
  }
  [241]=>
  object(stdClass)#242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda ülevaade õiguskaitseasutuste ülesannetest, nende konkreetsest ülesehitusest ja praktilisest tegevusest."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Õppeaine annab üldise ülevaateõiguskaitseorganite ülesannetest ja tegevuse sisust ja vormidest Euroopa Liidu riikides, keskendudes Eesti õiguskaitseorganite tundmaõppimisele. Aine omandamine toimub loengu, seminari ja iseseisva töö vormis. Aine läbimise käigus tutvutakse konkreetse õiguskaitseasutuse tegevusega."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Omama ülevaadet Euroopa ja Eesti õiguskaitseasutustest ja teadma, millised on nende peamised ülesanded. Teadma, millise õiguskaitseasutuse poole tuleb pöörduda konkreetse õigusliku probleemi lahendamiseks."
  }
  [242]=>
  object(stdClass)#243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(920) "Kursus on mooduli Sissejuhatus õigusteadusesse esimese alamooduli Õigusajalugu ja -süsteem esimene kursus. Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid õigusteaduse ajaloolis-kultuurlisi tüvitekste ja oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes võrdlusest üldisemate ajalooliste arengutega. Euroopa- ja Eesti õiguse ajalugu kuulub õigusteadlaste ettevalmistamise klassikaliste ainete hulka, mis peab avama tulevastele juristidele ajaloolise panoraami ühendusest, mida nimetatakse ka Ius Communitatis. Andes ülevaate Euroopas toimunud ajaloolistest arengutest õiguse valdkonnas, viiakse need arengud õppurite jaoks ka kohalikule (Eesti)tasandile, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi, mis loob eeldused, et ka tulevikus osatakse näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses. Kursus on eeldusaineks kohustuslikele era- ja avaliku"
    ["sisu"]=>
    string(227) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa õiguse üldküsimusi, samuti üksikute instituutide teket ning arengut kontinendil. Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse ajaloolistest arengutest ka Eesti alal."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Teadma ja oskama lahti seletada – Euroopa õiguse ajaloo põhimõisteid ning arusaamist tänase Euroopa õigusruumi ühtsusest aga ka spetsiifilistest eripäradest erinevates riikides. Oskama määratleda õigussüsteemi arengut Eestis Euroopa üldiste arengute kontekstis, eristada üksikuid õigusharusid, leidma seoseid tänapäeva õigusharude-ja instituutide ajalooliste arengutega, et osata kasutada ajaloolist meetodit võrdlevas õiguses."
  }
  [243]=>
  object(stdClass)#244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6006"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Eksam: Kombineeritud test, mis koosneb valikvastustega osast ja vabade vastustega osast ning kaasustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua eeldused Euroopa Liidu õiguse mõistete, põhimõtete, protseduuride ja institutsioonide alaste teadmiste kujunemiseks;luua võimalused oskamaks analüüsida Euroopa Liidu õiguse kohaldatavust ja selle suhet riigisisese õigusega."
    ["sisu"]=>
    string(552) "1. Euroopa Liit ja Euroopa õigus: põhimõisted, areng, põhimõtted. 2. Euroopa õiguse allikad, nende hierarhia ja suhe muude õigusallikatega. 3. Euroopa institutsioonid ja institutsiooniline tasakaal 4. Euroopa õiguse kujunemise protseduurid (seadusandlus, õigusemõistmine – detailid iseseisvaks tööks). 5. Euroopa õiguse regulatsiooniala: siseturu põhivabadused, ühisturg jm poliitikad (detailid iseseisvaks tööks). 6. Euroopa õiguse regulatsiooniala: põhiõigused, kriminaalõigus ja välispoliitika (detailid iseseisvaks tööks)."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Oskus eristada Euroopa Liidu õigust muudest õiguskordadest ning kasutada korrektseid mõisteid; teadmised Euroopa Liidu arengust ja poliitilisest raamistikust; teadmised Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja allikatest, nende suheteset omavahel ja muude õiguse allikatega;teadmised Euroopa institutsioonidest ja nende rakendatavatest protseduuridest; teadmised, millistes valdkondades kuulub Euroopa Liidule reguleerimispädevus;oskus leida ja kasutada Euroopa Liidu õiguse eri liiki allikaid konkreetse probleemi lahendamisel."
  }
  [244]=>
  object(stdClass)#245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Õpetada haldusõiguse üldosa alusteadmisi, põhimõisteid ja põhiseaduslikke printsiipe, samuti selgitada haldusmenetluse põhimõtteid ja sisu."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Õppeaines käsitletakse haldusõiguse üldosa probleeme, sealhulgas selgitatakse haldusõiguse mõistet ja põhiseaduslikke printsiipe, allikaid, haldusorganisatsiooni, haldusmenetlust,halduse kontrolli ja riigivastutust.Õpitakse analüüsima valdkonna kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(476) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane: Teab ja tunneb haldusõiguse põhimõisteid, haldusorganisatsiooni ja selle toimimise põhimõtteid, samuti tunneb valdkonna kohtupraktikat ja oskab seda kasutada. Väärtustab haldusõiguse põhiseaduslikke printsiipe ja nende rakendusi.Oskab selgitada halduskontrolli olemust, riigivastutuse aluseid ja järgida hea halduse põhimõtteid. Tunneb haldusmenetlust, osates konkreetsel juhtumil rakendada asjassepuutuvaid kohtulahendeid."
  }
  [245]=>
  object(stdClass)#246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6008"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Hindamine toimub kirjaliku arvestuse alusel, arvestades kirjalikke tõid koondhindena (max. 100 punkti), millest analüüs annab max.20 punkti, menetlusdokumentide koostamine max.20 punkti ning kirjalik arvestus 60 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "● tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete süvendatud tundma õppimine; ● avardada oskust koostada menetlusdokumente ja lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme; ● Eesti kohtupraktikaga tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(327) "● teadma tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust, ● oskama näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendama, ● teadma Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ● oskama koostada menetlusdokumente ja analüüsima kohtuvaidlustes tekkinud õiguslikke probleeme."
  }
  [246]=>
  object(stdClass)#247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6009"
    ["hindamine"]=>
    string(423) "Arvestus. Lõpptulemuse aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse. Variantidega testi positiivseks sooritamiseks on vaja vastata vähemalt 50% küsimusi õigesti. See, et aine saaks „arvestatud“ tähendab ka seda, et arvestustöö tulemus peab olema igal juhul positiivne."
    ["eesmrk"]=>
    string(698) "¤ luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise inimõiguste olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega; ¤ anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise inimõigusega seotud protsessidest; ¤ viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise inimõiguste põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas toimuvate rahvusvahelise inimõiguse ja poliitikaga seotud muutuste vastu; ¤ vaadelda rahvusvahelise inimõiguste kohta saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasuste."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Inimõiguste mõiste ja selle valdkonna ajalooline ülevaade; riikide vastutus välismaalastele tekitatud kahjude eest; liikumine keelustada orjapidamist; inimõiguste normide arendamine mittesiduvate aktide alusel; inimõiguste tagamine lepete alusel; inimõiguste kaitse eriolukordades ja relvastatud konfliktide ajal; inimõiguste rakendamine riikide kohtute poolt; ÜRO mehhanismid inimõiguste rikkumiste käsitlemiseks; Euroopa inimõiguste kaitsmise süsteem; Ameerika inimõiguste kaitsmise süsteem; Aafrika inimõiguste kaitsmise süsteem; inimõiguste normide järgimise tagamine sundvahenditega."
    ["vljund"]=>
    string(660) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ teab inimõiguste arengust, eriti peale ÜRO loomist; ¤ teab, kuidas varem arendati inimõigusi seoses riikide kohustusega välismaalaste suhtes; ¤ oskab rakendada inimõiguste õiguskaitse rahvusvahelist miinimum standardit tänapäevades situatsioonides; ¤ teab Euroopa Inimõiguste konventsioonist ning Euroopa Inimõiguste kohtust; ¤ teab ÜRO inimõiguste põhidokumentidest ning Ameerika ja Aafrika inimõiguste kaitsmiste süsteemidest; ¤ oskab analüüsida ja võrrelda erinevate inimõiguste kaitset nii erinevates maailma regioonides (arvestades erinevaid inimõiguste konventsioone) kui ka erinevates riikides."
  }
  [247]=>
  object(stdClass)#248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6010"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Kursus on mooduli Sissejuhatus õigusteadusesse teise alamooduli Õigusteooria esimene kursuse Õiguse entsüklopeedia jätkukursus. Kursuse eesmärk on luua võimalused ladinakeelseid juriidilisi termineid sisaldavate õigusallikate ja teadustekstide sisu ning juriidilise argumentatsiooni spetsiifika mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Kursuse raames tutvuvad üliõpilased ladinakeelse juriidilise terminoloogiaga ja omandavad oskuse mõista erinevaid ladinakeelseid juriidilisi termineid sisaldavaid õigusallikaid ja teadustekste. Harjutatakse õigusallikate ja -tekstide mõistmist ning töötamist juriidilise erialaterminoloogiaga."
    ["vljund"]=>
    string(434) "Saab aru ja oskab lahti seletada Rooma õiguse, kontinentaal-Euroopa ja anglo-Ameerika õigussüsteemiga seotud juriidilisi termineid ladina keeles. Teab ja tunneb ladinakeelsete juriidiliste terminite kasutamise valdkondi tänapäeval. Mõistab õigusallikaid ja teadustekste, milles sisalduvad juriidilised terminid ladina keeles. Tunneb ja oskab kasutada juriidilist terminoloogiat ladina keeles oma seisukohtade argumenteerimisel."
  }
  [248]=>
  object(stdClass)#249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6011"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Kursus on mooduli Sissejuhatus õigusteadusesse teise alamooduli Õigusteooria teine kursus. Kursuse eesmärk on tutvustada tudengitele õigusteadust, selle sisu ja struktuuri; erinevaid õiguse tunnetamise viise ja teooriaid ning metodoloogiaid."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Kursuse raames käsitletakse õiguse rolli erinevates ajaloolistes ja sotsiaal-kultuurilistes kontekstides. Tutvustatakse jurisprudentsi liigitamise aluseid ning tõlgendamist kui jurisprudentsi meetodit, mille objektiks on õigusnormid. Ühtlasi antakse tudengitele võimalus iseseisvalt uurida ja arutleda jurisprudentsi põhiprobleemide üle ning arendada ja harjutada mitmeid võtmeoskusi."
    ["vljund"]=>
    string(868) "Saab aru õigusteaduse ja õigusmõtlemise kujunemise tekkeloost, sotsiaalkultuurilisest ning poliitilis-majanduslikust kontekstist, samuti õigusteaduse seostest teiste sotsiaalteadustega (filosoofia ja poliitikateadus, majandus ja psühholoogia). Teab ja oskab lahti seletada – õigusteaduse põhilisi õigusteooriaid ja nende sisu, õigusteaduses kasutatavaid põhimõisteid ja -meetodeid. Suudab argumenteeritult arutleda ja diskuteerida õigusteaduse põhiprobleemide, õiguse üldiste põhimõtete ja normide ning nende õigussüsteemis rakendamise teemadel. Saab aru õigusalastest tekstidest ning oskab praktiliselt kasutada õigusteaduse meetodeid olukorra õiguslikul tõlgendamisel ja õigusnormi rakendamisel. Väärtustab iseseisvat õigusmõtlemist, õiguse üldpõhimõtteid ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada erialase õppega seotud valikuid."
  }
  [249]=>
  object(stdClass)#250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6012"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb kuuest küsimusest, mis eeldavad argumenteeritud vastuseid. Küsimused sisaldavad väljundiks olevaid oskusi ja teadmisi. Iga väljundi kohta kaks küsimust"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Karistusõiguse eriosa eesmärgiks on luua eeldused programmi lõpetajate poolt karistusõiguslike praktiliste kaasuste edukaks õiguslikuks analüüsiks ja lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse eriosa süsteem liikudes üldiselt üksikule. Karistusseadustiku eriosa struktuur. Sätete tõlgendamine ja rakendamine. Kaasusülesannete lahendamise metoodika. Seminaride raames praktiliste kaasuste lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb karistusseadustiku eriosa struktuuri; ¤ oskab tõlgendada ja rakendada eriosa sätteid; ¤ oskab praktiliselt lahendada karistusõiguslikke kaasuseid lähtuvalt kaasusülesannete lahendamise metoodikast."
  }
  [250]=>
  object(stdClass)#251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6013"
    ["hindamine"]=>
    string(595) "Kirjaliku ja suulise osaga arvestus. Kirjalikus osas: 1) küsimused kindlustusõiguse reguleerimisesemest, eesmärkidest, üldpõhimõtetest, põhimõistetest; 2) küsimus erakindlustusõigusest, 3) küsimus avalikust kindlustusõigusest; 4) kaasus. Suulises osas kirjaliku arvestustöö analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(575) "• Anda ülevaade kindlustusõigusest ja kindlustustegevuse üldpõhimõtetest; milliseid ühiskondlikke suhteid kindlustusõigus reguleerib, selgitada kindlustusõiguse olulisi teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning nende lahendamise võimalusi, kindlustusõiguse nüüdisaegsetest arengusuundadest. • Anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline kindlustusõiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks. • Anda kindlustusõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused"
    ["sisu"]=>
    string(570) "Kursus annab ülevaate kindlustusõiguse reguleerimisvaldkonnast, ajaloolisest kujunemisest, arengust tänapäeval; kindlustustegevuse ja kindlustusõiguse eesmärkidest ja üldpõhimõtetest, Eestis kindlustustegevust reguleerivatest õigusaktidest, kindlustuslepingute eri liikidest (kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus) ning kahjukäsitluse põhimõtetest. Kursuse raames käsitletakse kindlustusõiguse osa ja rolli, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute. Kursuse raames lahendatakse kaasusi ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(528) "Õppeaine läbinud üliõpilane: • Teab ja mõistab, kindlustustegevuse ja kindlustusõiguse eesmärke; milliste õigusnormide kogum moodustab kindlustusõiguse, mida kindlustusõigus reguleerib, millised on kindlustusõiguse arengud tänapäeval. • Teab, mõistab ja oskab kasutada kindlustusõiguse olulisemaid mõisteid. • Teab Eestis kindlustustegevust reguleerivaid õigusakte; • Teab kindlustuslepingu subjektide õigusi ja kohustusi • Suudab iseseisvalt lahendada kindlustusõiguse valdkonna lihtsamaid kaasusi."
  }
  [251]=>
  object(stdClass)#252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6014"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "1) Sisu- ja vorminõuetele vastava referaadi esitamine, 2) seminarides aktiivne osalemine (registreeritakse)."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Anda ülevaade konkurentsiõiguse olulisematest põhimõtetest nii Eesti kui Euroopa Liidu õiguses."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Käsitletakse konkurentsiõiguse põhilisi valdkondi nagu turu määratlemist konkurentsiõiguses, keelatud kokkuleppeid, turgu valitseva seisundi regulatsiooni ja koondumiste kontrolli, samuti menetluslikke aspekte. Kajastamist leiavad ka riigiabi ja eri- ja ainuõiguslike ettevõtjate regulatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Kursuse läbinu: • tunneb konkurentsiõiguse põhimõisteid ja -instituute • omab ülevaadet konkurentsialastest peamistest õigusaktidest, • omab ülevaadet Konkurentsiameti praktikast ja kohtupraktikast ning Euroopa komisjoni ja Euroopa kohtu rollist konkurentsireeglite tagamisel • teab vastutuse üldaluseid konkurentsinõuete rikkumise eest."
  }
  [252]=>
  object(stdClass)#253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(758) "Õpetada üliõpilasele lepinguõiguse põhimõisteid ja aluspõhimõtteid; tutvustada lepinguõiguses üldiselt tunnustatud teooriaid ja luua eeldused teadmiste omandamiseks eraõiguse, sh rahvusvahelise era- ja äriõiguse üldpõhimõtetest, põhimõistetest ja printsiipidest; luua eeldused lepinguõiguses arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks kehtivas õiguses; kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust kehtiva lepinguõiguse normide analüüsi alusel; tutvustada lepinguõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetada seda analüüsima; kujundada oskust mõista eraõiguse erinevate harude seoseid ja kasutada neid õigusaktide tõlgendamisel ning kaasuste argumenteeritud lahendamisel; arendada meeskonnatöö ja selle juhtimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Lepinguõiguse raames käsitletakse lepinguõiguse süsteemi, erinevate võlaõiguslike lepingutega seotud õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust.Iseseisva töö käigus omandab üliõpilane oskused lepingute koostamiseks ning lepingu sisu kriitiliseks hindamiseks. Samuti omandab üliõpilane oskuse lahendada iseseisvalt praktilisi probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(744) "Õppemooduli läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; eraõiguse üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid. Oskama: lepinguõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes eristada eraõiguse ning avaliku õiguse probleeme; kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; lahendada lepinguõigusega seotud kaasuseid; orienteeruda lepinguõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest. Väärtustama: juristi professionaalset eetikat; meeskonnatööd ja selle juhtimist."
  }
  [253]=>
  object(stdClass)#254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6016"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Eksam kirjalik: esitatakse kolme liiki küsimusi (täpsustavad, täiendavad ja provokatsioonilised küsimused)."
    ["eesmrk"]=>
    string(527) "¤ luua eeltingimused loogiliseks, hästi argumenteeritud ja kriitiliseks mõtlemiseks, erinevate õigusliku analüüsi ja argumentatsiooni mudelite mõistmiseks, võrdlemiseks ning praktiliseks kasutamiseks. ¤ arendada üliõpilase loogilise mõtlemise ja õigusliku argumenteerimise ning juriidilise teksti kirjutamise oskusi, ¤ õpetada õiguse eriala üliõpilasi uurima ja analüüsima õiguslikke probleeme, eristama asjas olulisi asjaolusid ja menetluse käiku ning vormistama õigusliku arvamuse tulemusi kirjalikult."
    ["sisu"]=>
    string(1133) "Kursuse sissejuhatavas osas täpsustatakse loogika ainet ja meetodit ning selle osa Lääne kultuuris, sh. õigushariduses ja – teaduses, loogika seotust väitluse ja argumentatsiooniga, sh. juriidilise argumentatsiooniga. Käsitletakse ka mõtlemise ja keele, sh. õiguskeele vahelisi seoseid. Kursus on jaotatud kolmeks: 1) analüüsitakse loogilise mõtlemise põhivorme: mõiste- otsustus- ja järeldamisõpetust. Otsustusõpetuse raames käsitletakse otsustuse liike ja loogilist ruutu. Võrreldakse otsustust lause ja küsimusega. Järeldamisõpetuse raames käsitletakse deduktiivset induktiivset ja järeldamist analoogia põhjal. 2) käsitatakse teadusliku, sh. õigusteadusliku mõtlemise loogikalisi meetodeid, tehes seejuures aktsendi klassifitseerimisele, defineerimisele ja tõestamisele. Lühidalt peatutakse ka aksiomaatilisel meetodil ja hüpoteesil. 3) argumentatsiooniõpetuse raames uuritakse argumenteerimist süsteemsest vaatevinklist, käsitatakse argumenteerimise, sh. juriidilise argumenteerimise põhimudeleid ja –võtted. Analüüsitakse avaliku kõne põhiliike, tehes seejuures aktsendi kohtukõnele."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab formaalloogika põhimõisteid ja reegleid ning mõistab nende osa Lääne kultuuris, sh. teaduses ja õiguses; ¤ oskab neid rakendada loogika harjutusülesannete lahendamisel ja juriidilisel argumenteerimisel; ¤ suudab kriitiliselt ja loogiliselt argumenteeritult arutleda juriidilise otsuse (õigusakti) põhjendamise teemadel laiemas sotsiaalses kontekstis; ¤ oskab analüüsida ja väärtustada meeskonnatöö; ¤ võimalusi ning suudab pidada loogiliselt põhjendatud avalikku diskussiooni."
  }
  [254]=>
  object(stdClass)#255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6017"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Arvestus, avatud küsimustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Kursuse raames tutvustatakse õigusloome üldpõhimõtteid, antakse teoreetilisi ja praktilisi teadmisi õigusaktidele esitatavatest normitehnilistest nõuetest."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Õigusloome üldpõhimõtted. Õigusaktide ettevalmistamise organisatsioonilised küsimused. Õigusakti mõjude analüüs. Õigustloova akti koostisosad. Õigustloova akti algatamine, muutmine, täiendamine, kehtetuks tunnistamine. Õigusnormide esitamise viisid. Õigustloovate aktide keel ja stiil. Määrused. Haldusdokumendid."
    ["vljund"]=>
    string(331) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb õigusloome üldpõhimõtteid; ¤ tunneb õigusnormide olemust ja struktuuri; ¤ tunneb õigusaktidele esitatavaid normitehnilisi nõudeid. ¤ oskab analüüsida õigusakti ja haldusakti vastavust õigusloome ja normitehnika nõuetele; ¤ oskab korrektselt vormistada õigusaktide tekste."
  }
  [255]=>
  object(stdClass)#256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6018"
    ["hindamine"]=>
    string(208) "Aine lõpeb eksamiga. Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest 50% ja kirjalikust eksamist 50%. Eksami eeldusteks on kodutööd- referaat, kontrolltööd, kaasuste lahendamine ja osavõtt ja esinemine seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(904) "Luua alus, et üliõpilased mõistaksid perekonna- ja pärimisõiguslikke õigussuhteid, nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi tsiviilõiguse pandektilises süsteemis ja analüüsida perekonna- ja pärimisõigussuhetega seonduvaid aktuaalseid küsimusi. Kursusel antakse teadmisi perekonna ja pärimisõiguse põhilisi aluspõhimõtteid ning instituute ( abielu ja perekond, abielupoolte varalised suhted, ülalpidamine, lapsendamine ja muud perekonnaõiguslikud instituudid; antakse ülevaade pärimisõigusest ja selle arengust, käsitletakse pärimisõiguse mõisteid ja printsiipe, seadus-,testamendi- ja lepingujärgset pärimist ning võrreldakse teiste maade pärimisõigusega, samuti käsitletakse pärimise käiku ja kohtupraktikat). Analüüsitakse perekonnaseadust, abieluregistri seadust,pärimisseadust, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse õiguslikke ja rakenduslikke aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(890) "Üliõpilane võtab osa loengutest ja seminaridest, osaleb nendes aktiivselt, seminaril teeb ettekandeid, otsib lahendusi etteantud küsimustele, õpib tundma kohtupraktikat ja oskab lahendada õppejõu poolt antud kaasuseid ja samuti neid ise konstrueerida, tõstada ja pakkuda lahendusi lahendust vajavatele probleemidele perekonna- ja pärimisõiguses ning vajadusel teha ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks perekonna- ja pärimisõiguse ja selle valdkonnaga seotud õigusharudes. Samuti saab hakkama E- õppe keskkonnas, oskab töötada allikmaterjalidega, oskab konsulteerida kolleege ja vajadusel on võimeline andma õigusnõu perekonna- ja pärimisõiguse küsimustes.Aine lõpeb eksamiga. Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest 50% ja kirjalikust eksamist 50%. Eksami eeldusteks on kodutööd- referaat, kontrolltööd, kaasuste lahendamine ja osavõtt ja esinemine seminaridel."
  }
  [256]=>
  object(stdClass)#257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6019"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Praktikaaruande kaitsmine praktika seminaril. Arvestuse saamiseks esitatakse kirjalik praktika aruanne ja juhendaja hinnang. Arvestuse sooritamiseks kaitseb üliõpilane praktikaaruande suuliselt komisjoni ees. Kaitsmisel kannab üliõpilane ette omal valikul mõne aruandes käsitletud õigusliku põhiküsimuse koos omapoolse analüüsi ja seisukohtadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(818) "Praktika eesmärgiks on: ¤ õppida tundma valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ toetada ülikooli teoreetilistel kursustel omandatud baasteadmiste kinnistamist, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste tööolukorras seostamise oskust ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumist; ¤ aidata kaasa õiguse rakendamise pinnalt tõusetunud õiguslike probleemidega tutvumisele, esmaste juristi töös vajalike praktiliste oskuste kujunemisele ja oskuse kujunemisele omandatud baasteadmisi töös rakendada; ¤ kujundada oskust õiguslike küsimuste lahendamisel osaleda meeskonnatöös, arendada vastutustunnet; ¤ kujundada oskust õiguse põhivaldkondi õigusteaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata juristi tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi tööga eri tegevusvaldkondades, olulisemate õiguspraktiliste põhiküsimustega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama õigusdokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke põhiküsimusi, millega praktika käigus kokku puutus. Analüüs sisaldab asjaolude ja menetluse käigu, õigusaktide asjakohaste sätete kokkuvõtlikku kirjeldust, õigusliku otsustamise aluspõhimõtteid ja arutluse käiku ning praktikas tõusetunud õigusliku põhiküsimuse võimalike lahendusvariantide pakkumist. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele suunavalt."
    ["vljund"]=>
    string(702) "Praktika läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ oskab bakalaureuseastmele vastavaid teoreetilisi baasteadmisi tööolukorras praktiliselt rakendada ning uurimistöös kasutada; ¤ tunneb õiguse rakendamise pinnalt tõusetunud probleeme; ¤ oskab praktika valdkonda kuuluvaid dokumente koostada ja õigusküsimusi lahendada; ¤ omab lihtsamate õiguslike küsimuste lahendamisel meeskonnatöös osalemise oskust, algatusvõimet ja vastutustunnet; ¤ teab ja tunneb eriala põhivaldkondi ja oskab arvesse võttes õigusteaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
  }
  [257]=>
  object(stdClass)#258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6020"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Praktikaaruande kaitsmine arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(577) "Praktika põhieesmärgiks on ülikooli teoreetilistel kursustel õpitu kinnistamine, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste seostamine ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumine; süvendada üliõpilaste teoreetilist ettevalmistust; anda esmaseid praktilisi oskusi juristi tööst ja kujundada oskusi omandatud erialateadmisi töös rakendada; kujundada meeskonnatöö oskusi, s.h. meeskonnatöö juhtimisoskust, ja vastutustunnet; kujundada oskusi teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(777) "Tutvub juristi eri tegevusvaldkondade igapäevatööga, olulisemate õiguspraktiliste probleemidega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama dokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke probleeme (probleemi olulisus ühiskonnas, puudutatud isikute arv, võimalus luua uut õiguslikku väärtust jm), millega praktika käigus kokku puutus. Analüüs sisaldab asjaolude ja menetluse käigu, õigusaktide asjakohaste sätete kokkuvõtlikku kirjeldust, õiguslikke hinnanguid ja praktikas tõusetunud õigusliku probleemi võimalike lahendusvariantide pakkumist. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele suunavalt."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Bakalaureusetaseme teoreetiliste teadmiste rakendamise oskus; meeskonnatööoskused, s.h. meeskonnatöö juhtimisoskus; areneb vastutustunne; oskus arvesse võtta eriala teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte, hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas; on kogunud bakalaureusetööks vajalikke materjale, kui selles on kokku lepitud  juhendajaga."
  }
  [258]=>
  object(stdClass)#259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6021"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Praktikaaruande kaitsmine arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(577) "Praktika põhieesmärgiks on ülikooli teoreetilistel kursustel õpitu kinnistamine, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste seostamine ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumine; süvendada üliõpilaste teoreetilist ettevalmistust; anda esmaseid praktilisi oskusi juristi tööst ja kujundada oskusi omandatud erialateadmisi töös rakendada; kujundada meeskonnatöö oskusi, s.h. meeskonnatöö juhtimisoskust, ja vastutustunnet; kujundada oskusi teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(807) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi eri tegevusvaldkondade igapäevatööga, olulisemate õiguspraktiliste probleemidega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama dokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke probleeme (probleemi olulisus ühiskonnas, puudutatud isikute arv, võimalus luua uut õiguslikku väärtust jm), millega praktika käigus kokku puutus. Analüüs sisaldab asjaolude ja menetluse käigu, õigusaktide asjakohaste sätete kokkuvõtlikku kirjeldust, õiguslikke hinnanguid ja praktikas tõusetunud õigusliku probleemi võimalike lahendusvariantide pakkumist. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele suunavalt."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Bakalaureusetaseme teoreetiliste teadmiste rakendamise oskus; meeskonnatööoskused, s.h. meeskonnatöö juhtimisoskus; areneb vastutustunne; oskus arvesse võtta eriala teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte, hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas; on kogunud bakalaureusetööks vajalikke materjale, kui selles on kokku lepitud  juhendajaga."
  }
  [259]=>
  object(stdClass)#260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6022"
    ["hindamine"]=>
    string(810) "Eksam Lõpphinded: A, B, C, D, E, F Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik lonegud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui kirjaliku testi hinne on „F“). Variantidega test on täiesti objektiivne ja hinnatakse punktide alusel järgmiselt: 90 – 100% = A 80 – 89% = B 70 – 79% = C 60 – 69% = D 50 – 59% = E Alla 50% = F See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(1056) "- luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise (avaliku) õiguse olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega, rahvusvahelise õiguse subjektidest (eriti riikidest), kodakondsuse ja riikluse küsimuste kohta, rahvusvahelisest lepinguõigusest, riikide vastutus, konfliktide lahendamisest rahulikul teel, mereõigusest, rahvusvahelise keskkonnaõigusest, rahvusvahelist majandusõigusest ja organisatsioonidest jms. - anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest ja immuniteedist. - vaadelda rahvusvahelise õiguse lepingute olemust, nende järelevalve ja kontrollorganite töökorralduse põhimõtetest ning seostest liikmesriikide ja nende subjektidega. - luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste. - avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise õigusega seotud protsessidest. - viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise õiguse põhiterminoloogiaga. - äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas"
    ["sisu"]=>
    string(703) "Rahvusvahelise õiguse allikad; kuidas tekivad rahvusvahelise õiguse tavad; lepingulised normid; rahvusvahelise suhe riikide õigusega; riigid ja nende tunnustamine; enesemääramise õigus; riikide järjepidevus; teised rahvusvahelise õiguse subjektid; kodakondsuse ja riikluse küsimused; rahvusvaheline lepingute õigus; riikide vastutus rahvusvahelised tasandil; rahumeelne tülide lahendamine; jurisdiktsiooni alused; immuniteedid (puutumatus); mereõigus; ühisalad rahvusvahelises õiguses; rahvusvaheline keskkonna õigus; riikide vastutus kahjude tekitamise eest välismaalastele; rahvusvahelised inimõigused; rahvusvaheline kriminaalõigus; rahvusvaheline majandusõigus ja organisatsioonid"
    ["vljund"]=>
    string(426) "- teadmised rahvusvahelise õiguse kohast ja tähtsusest nii maailma kui ka siseriiklikus poliitikas - ülevaatlikud teadmised igast tähtsamast rahvusvahelise õiguse valdkonnast - teadmised rahvusvahelise õiguse võimalikust edaspidistest arengust inimõiguste, mereõiguse, keskkonnaõiguse ning kriminaalõiguse valdkonnas - oskus jälgida ja aru saada igapäevastest maailma uudistest läbi rahvusvahelise õiguse prisma"
  }
  [260]=>
  object(stdClass)#261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6023"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Eksam. Hindamine: lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (40 %) ja kirjalikust eksamist (60 %). Eksamitulemust hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaubandusõiguse kohta rahvusvahelise ja EL-i õiguse süsteemis ning oskaksid analüüsida rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaubandusõigusega seonduvaid aktuaalseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Kursuse raames käsitletakse kaubandusõiguse mõistet ja allikaid; kaubandusõiguse ajalugu ja aluseid; kaubandusõiguse üldpõhimõtteid ja teoreetilised lähtekohti. Antakse ülevaade rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaubandusõiguse aluspõhimõtetest, aktuaalsetest probleemidest ja arengusuundadest. Õpimeetodid: kontakttunnid (loengud ja seminarid, konsultatsioonid), iseseisev töö allikmaterjalidega, rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Mõistab rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaubandusõiguse kohta rahvusvahelise ja EL-i õiguse süsteemis. Oskus analüüsida ja lahendada rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaubandusõigusega seonduvaid küsimusi."
  }
  [261]=>
  object(stdClass)#262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6024"
    ["hindamine"]=>
    string(331) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis. Arvestus koosneb 4 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(487) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade/teadmised rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest, sh rahvusvaheliste eraõiguslike müügilepingute ning teenuse osutamise lepingute sõlmimisest, lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest ja kohustuse rikkumise tagajärgedest, seda nii Unidroiti kui ka Uncitrali regulatsioonidest lähtuvalt . Lisaks anda teadmisi/oskusi õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasi: rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted ja põhiregulatsioonid, müügilepingute sõlmimine (sh juristi kohustused lepingu ettevalmistamisel), lepingust tulenevate kohustuste täitmine ning vastutus kohustuse rikkumise korral nii Unidroiti kaubanduslepingute regulatsiooni kui ka CISG kohaselt."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Aine läbinud üliõpilane 1) tunneb rahvusvahelise lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi; 2) oskab püstitada ja analüüsida rahvusvahelisest lepinguõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; 3) oskab kasutada rahvusvahelise lepinguõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; 4) oskab orienteeruda rahvusvahelises lepinguõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks"
  }
  [262]=>
  object(stdClass)#263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6025"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Eksam. Hindamine: lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (40 %) ja kirjalikust eksamist (60 %). Eksamitulemust hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid rahvusvahelise äriühinguõiguse põhimõtteid ja aktuaalseid küsimusi. Eesmärk anda ülevaade ettevōtlusalase tegevuse, ühingute asutamise, tegevuse ja nende lōpetamisega seotud õiguslikust regulatsioonist ja rahvusvahelise äriühinguõiguse arengutest, piiriülese tegevuse regulatsioonist ja praktikast."
    ["sisu"]=>
    string(804) "Kursuse raames käsitletakse rahvusvahelise äriõiguse mõistet ja allikaid; ajalugu ja aluseid; rahvusvahelise äriühinguõiguse üldpõhimõtteid ja teoreetilised lähtekohti majandustegevuse regulatsiooni olulisemates küsimustes: füüsilised ja juriidilised isikud, ettevõtjad; ühingute liigid; ühingute asutamine, juhtimine; kohustused;vastutus; lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujunemine; kapitali sisse- ja väljamaksed; väärtpaberid; ühingute õigusvõime kindlakstegemine; tehingutega seonduva omandiõiguse tekkimise, lõppemise, ülemineku regulatsioon ja praktika; investeeringute, s.h. välisinvesteeringute, kaitse küsimused; kohaldatava õiguse määramine; kohtupraktika ühinguõiguslikes küsimustes. S.h. multinatsionaalsed korporatsioonid ja piireületav tegevus."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Tunneb rahvusvahelise äriühinguõiguse põhimõtteid ja aktuaalseid küsimusi. Mõistab ühingute asutamise, tegevuse ja nende lōpetamise ning piire ületava tegevusega seotud õigusliku regulatsiooni üldpõhimõtteid. Oskus analüüsida ja lahendada rahvusvahelise äriühinguõigusega seonduvaid küsimusi."
  }
  [263]=>
  object(stdClass)#264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda ülevaade riigiõiguse põhiküsimustest, omandada põhiseaduse lugemise ja tõlgendamise oskuse alused."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Õppeaines käsitletakse riigivõimu ja –valitsemise õigusliku regulatsiooni üldisi seaduspärasusi, avatakse põhiseaduse olemus, analüüsitakse põhiseaduse funktsioone ja nende rakendusvorme."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Omama ülevaadet riigiõiguse olulistest küsimustest. Oskama lugeda ja tõlgendada põhiseadust ning olema võimeline ära tundma põhiseaduslikku probleemi ning selgitama, milles seisneb võimaliku vastuolu sisu. Oskama kasutada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsustes esitatud seisukohti. Tundma põhiseaduslike institutsioonide tegevust ja nende omavahelisi suhteid."
  }
  [264]=>
  object(stdClass)#265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6027"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kirjalik analüütiline töö (referaat). Avatud küsimustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(490) "Kursuse eesmärk on • luua eeldused Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri mõistmiseks Vana-Roomas 8. s eKr kuni 6. s pKr kehtinud õigussüsteemi (ius Romanum) ning selle ühe osa – eraõiguse (ius privatum) varal; • luua võimalused rooma eraõigust puudutavate teadmiste kujunemiseks ning seoste nägemiseks kaasajaga; • luua eeldused kaasaja õigussüsteemi sügavaks mõistmiseks läbi ajaloolise konteksti; • kujundada oskusi töötada õiguskirjandusega ning seadusandlusega."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Kursuse raames käsitletakse Rooma õiguse üldküsimusi, samuti üksikuid eraõiguse instituute – isikuid, asjaõigust, obligatsiooniõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust ja tsiviilprotsessi. Ühtlasi tutvustatakse ladinakeelset erialaterminoloogiat u 200 termini ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilane: * omab sisulist ülevaadet rooma eraõiguse harudest ning õigusinstituutide kujunemisest; * suudab sisustada ja selgitada kursuses käsitletud õigusinstituute; * teab ja oskab lahti seletada rooma õiguse põhimõisteid ja ladinakeelseid termineid, mida lektor on loengus välja toonud."
  }
  [265]=>
  object(stdClass)#266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6028"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus seisneb kaasuse lahendamises."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse süsteemist ja põhialustest. Kujundada oskused menetlusseadustike praktiliseks rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(149) "Õppeaine raames toimub kriminaalmenetluse allikate ja põhiprintsipide tundmaõppimine. Kohtueelse menetluse toimingute tegemise oskuste omandamine."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane: ¤ tunneb kriminaalmenetluse süsteemi, põhimõtteid ja norme; ¤ oskab seda võrrelda teiste kohtumenetluse liikidega; ¤ oskab lahendada kriminaalmenetluse kaasusi."
  }
  [266]=>
  object(stdClass)#267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6029"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine. Avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme. Kohtupraktikaga tutvumine. Oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Kursuse raames käsitletakse tsiviilkohtumenetluse printsiipe ja mõisteid, luuakse eeldused lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme. Tutvutakse kohtupraktikaga. Omandatakse oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Teab ja tunneb tsiviilkohtumenetluse mõisteid ning tunneb tsiviilkohtumenetlust. Oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses. Oskab koostada praktiliselt tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [267]=>
  object(stdClass)#268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6030"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Eksam Kirjalik eksam toimub testivormis, millega kontrollitakse teadmisi. Samuti kuulub eksamisse kaasuste lahendamine, millega kontrollitakse üliõpilase analüüsioskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(429) "¤ tsiviilõiguse põhimõistete omandamine; ¤ teadmised tsiviilõiguse ajaloolisest kujunemisest; ¤ tsiviilõiguse areng kehtivas õiguses, arenguperspektiivid; ¤ õigusakti kasutamise oskuse omandamine; ¤ teadmised õigusnormide tõlgendamisest; ¤ vastava kohtupraktikaga tutvumine; ¤ kaasuste argumenteeritud lahendamise oskuse omandamine; ¤ õigusteoreetilise mõtlemise kujundamine kehtiva õiguse analüüsi pinnalt."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "Kursuses käsitletakse tsiviilõiguse mõistet ja kohta õigussüsteemis, tema ajaloolist arengut alates Rooma õigusest, tsiviilõiguse allikaid ning arengut tänapäeval romaani ja germaani õigusperekonnas. Käsitletakse ka tsiviilõiguse põhimõtteid, sh hea usu põhimõtet ning abstraktsiooniprintsiipi. Kursus loob eeldused kaasuste lahendamiseks. Selgitatakse mis on tsiviilõigussuhe, kes on tsiviilõigussuhte subjektid, milline on sisu ja objekt. Peatutakse isikute teemal. Käsitletakse õigus- ja teovõimega seotud probleeme ning arendatakse üliõpilaste võimet õiguslikke ja praktilisi probleeme näha. Samuti käsitletakse esemeid, esindust, aegumist jt tsiviilõiguse instituute. Pikemalt peatutakse tehingutel, kus käsitletakse tahteavalduse küsimusi, tehingute tühisust ja tühistatavust ning tingimuslikkust. Üliõpilasel jääb iseseisva tööna ülesandeks valmistuda seminarideks. Õppejõud võib seminariks ettevalmistamiseks jätta üliõpilastele lahendada iseseisvalt kaasusi."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada põhimõisteid, mida lektor on loengus välja toonud, tuua näiteid; ¤ oskab määratleda eraõiguse süsteemi, eristada üksikuid õigusharusid; ¤ tunneb Riigikohtu lahendeid; ¤ oskab lahendama kaasusi."
  }
  [268]=>
  object(stdClass)#269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6031"
    ["hindamine"]=>
    string(275) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 20 küsimusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas"
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "¤ anda ülevaade tööõigusest ja selle rakendamise praktikast Eesti Vabariigis; ¤ luua eeldused tööõiguse eesmärkide, arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust tööõigust reguleerivate normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Õppeaines käsitletakse töösuhete olemust ja õigusliku reguleerimise aluseid. Õpitakse tundma töölepingu sõlmimise, muutmise, peatumise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte õigusi ja kohustusi, töö- ja puhkeaja, puhkuste, palga reguleerimist. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada."
    ["vljund"]=>
    string(962) "Work with compulsory reading and the texts required by the teacher during the course (of legislation and additional literature). Preparation for seminars (lectures and seminars), according to the program and the teacher's assignments. During independent work, the student obtains skills to solve practical problems. Writing a brief on case from the Supreme Court. Independent work develops the skills to solve the real life cases, teaches the skills to draft and analyze regular contracts. Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb töösuhete õiguslikku regulatsiooni Eestis, selle põhimõisteid, alusprintsiipe; samuti töölepingu seaduse kohaldamisel tekkivaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi; ¤ orienteerub tööõiguse alases infos; ¤ oskab leida vajalikku teavet erinevate tööõiguse valdkonna õigusliku sisuga küsimuste lahendamiseks; ¤ oskab püstitada, analüüsida ja lahendada tööõiguse regulatsiooni piires õiguslikke probleeme."
  }
  [269]=>
  object(stdClass)#270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6032"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Uurimistööd kaitstakse komisjoni ees. Uurimistöö kaitsmine ei ole hindeline"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "• kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda õigusalaseid probleeme ning orienteeruda erialases kirjanduses; • omandada ja rakendada teadustöö meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Uurimistöö on kitsama teemaprobleemi lahendamine konkreetse uurimismetoodika rakendamisega. Uurimistöö võib põhineda erialaainetel. Teema võib olla seotud tulevase bakalaureusetööga ja seisneda konkreetse probleemi lahendamises. Uurimistööga omandatakse probleemi formuleerimise, eesmärgi püstitamise, erialase kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, metoodika valimise, info kogumise ja kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, kirjaliku väljendamise oskusi (teaduskeel, erialaterminoloogia, teksti struktureerimine, vormistus) ning järelduste tegemise ja töö esitlemise oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Üliõpilane: • oskab probleemi formuleerida ja eesmärki püstitada ning selleks infot koguda ja töödelda; • kogutud infost järeldusi teha uurimistööd esitleda. Loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [270]=>
  object(stdClass)#271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6033"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised võlaõiguse üldosa põhimõtetest, põhiregulatsioonidest ja kohtu seisukohtadest ning oskused õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Võlaõiguse üldosa raames käsitletakse võlaõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, võlasuhete tekkimise aluseid, võlasuhte sisu ja kohustuste täitmisega seonduvaid küsimusi, omandatakse teadmisi õiguskaitsevahendite süsteemist ning oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust, seost lepinguväliste kohustustega ja lepinguliste suhetega."
    ["vljund"]=>
    string(776) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: - võlaõiguse üldosa süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; - eraõiguse üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid; oskama: - võlaõiguse üldosa piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; - õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes eristada eraõiguse ning avaliku õiguse probleeme; - kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; - lahendada võlaõiguse üldosaga seotud kaasuseid; - orienteeruda võlaõiguse üldosa alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest; väärtustama: - juristi professionaalset eetikat; meeskonnatööd ja selle juhtimist."
  }
  [271]=>
  object(stdClass)#272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6034"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Kursus on mooduli Sissejuhatus õigusteadusesse teise alamooduli Õigusteooria esimene kursus. Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid ja oskaksid analüüsida õiguse põhiküsimusi, sh omandada õiguse ja riigi põhiline mõisteaparaat, mis on vajalik juristi kutsetegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Kursuse raames õpitakse tundma õiguses toimivaid seaduspärasusi ja omandatakse oskus kasutada õiguse põhimõisteid nende koostoimes ja vastastikuses seoses õigusharu teadmiste omandamisel ning tulevases praktilises töös. Ühtlasi omandatakse oskus iseseisvalt hinnata õiguses ja õigusloomes toimuvaid protsesse ning näitlikustada selgitatavaid põhimõisteid Eesti õiguse abil ja laiemalt Euroopa õigusruumis."
    ["vljund"]=>
    string(624) "Saab aru ja oskab lahti seletada õiguse ja riigiga seonduvaid põhimõisteid ning tundma õiguses toimivaid seaduspärasusi. Oskab määratleda õiguse rolli ühiskonnas ja riigijuhtimises (sh seosed riigi, poliitika ja majandusega). Saab aru õigusalastest tekstidest ja normidest ning nende rakendamisest õigussüsteemis. Oskab analüüsida ja kasutada õiguse põhimõisteid tavaolukorra õiguslikul hindamisel ja õigusnormi rakendamisel. Tunneb ja oskab kasutada juriidilist terminoloogiat ladina keeles. Väärtustab õigusalast mõtlemist ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada erialase õppega seotud valikuid."
  }
  [272]=>
  object(stdClass)#273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Anda ülevaade õigusfilosoofia põhimõistetest, kohast filosoofia ja õigusteaduse süsteemis, arengusuundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Käsitletakse õigusfilosoofia põhimõisteid, avatakse õigusfilosoofia olemus ja tema koht filosoofia ja õigusteaduse süsteemis. Antakse õigusfilosoofia ajaloo ja arengutendentside ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Teadmised õigusfilosoofia teooriatest ja põhimõistetest, kohast filosoofia ja õigusteadusegaavatakse süsteemis, arengusuundumustest."
  }
  [273]=>
  object(stdClass)#274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Õpitakse tundma õigusnähtuste peegeldumist inimpsüühikas ja selle avaldumist õigusliku tähtsusega käitumises, et üliõpilane mõistaks paremini õigusrikkumise olemust ja oskaks asjatundlikult reguleerida õigussuhteid ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Antakse ülevaade õiguspsühholoogia arengust, selle ainest, uurimisprobleemidest ja inimese õigusteadvusest, õigusliku sotsialiseerumise protsessist. Õpitakse tundma häireid ja hälbeid õiguslikus sotsialiseerumisprotsessis ja kurjategijate psühholoogiat. Tähelepanu pööratakse ka viktimoloogiale. Käsitletakse õigusmõistmise psühholoogiat ja ka kriminaalpreventsiooni põhimõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(562) "Õppekursuse läbinud üliõpilane:Teab psühholoogia seaduspärasusi, mis mõjutavad inimese käitumist õiguslikus keskkonnas, psühholoogilisi faktoreid, millele pöörata tähelepanu õigusmõistmisel ja tunneb tänapäeva õiguspsühholoogia aktuaalseid probleeme; oskab kasutada õpitud õiguspsühholoogiaalaseid teadmisi õigussfääri paremaks lahtimõtestamiseks ja on võimeline tähelepanu pöörama psühholoogilistele ilmingutele ning nende tähendusele erialases praktikas ja uurimistöös; väärtustab psühholoogia tundmist õigusalases töös."
  }
  [274]=>
  object(stdClass)#275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6037"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Üliõpilase teadmisi hinnatakse referaadi ja essee põhjal, mis peavad olema esitatud tähtaegselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "¤ Luua võimalused algteadmiste kujunemiseks õigussotsioloogia ajaloost, tema erinevatest teooriatest ja ülesannetest. ¤ Kaasa aidata arusaama tekkimisele õigusest kui sotsiaalsest instituudist; tema seostest teiste sotsiaalsete institutsioonidega ning nende seoste empiirilise uurimise võimalustest. ¤ Kujundada oskust aru saada empiiriliste tulemuste kasutamise võimalustest õigusteaduses ja –praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Kursus annab ülevaate õigussotsioloogia olemusest, kujunemisloost, erinevatest teooriatest ja ülesannetest õigusteaduses ja sotsioloogias. Õigust käsitletakse kui üht sotsiaalset institutsiooni, millel on oma roll ühiskonnas, kuid, mis ei ole suletud institutsioon, vaid seotud teiste sotsiaalsete institutsioonidega ja neid seoseid on võimalik uurida empiiriliselt. Analüüsitakse Eestis teostatud õigusalaste empiiriliste uuringute tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ mõistab õigussotsioloogia olemust; ¤ tunneb tema kujunemislugu, erinevaid teooriaid ja ülesandeid; ¤ suudab lahti seletada õigust kui sotsiaalset institutsiooni ja tema seoseid teiste sotsiaalsete institutsioonidega ühiskonnas; ¤ mõistab empiiriliste sotsioloogiliste uuringute tähtsust juristi töös."
  }
  [275]=>
  object(stdClass)#276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6038"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(569) "Teadmised õigusest kui sotsiaalse kontrolli instrumendist ning õiguse ja õigusteaduse kujunemisloost ja seostest ühiskonna ja inimese väärtusmaailmaga. Teadmised põhimõtete ja põhimõistete tasandil riigi ja õiguse üldküsimustest ning õigusteaduse põhimõistete omavahelistest seostest. Ülevaate saamine Eesti õigussüsteemist ja positiivsest õigusest.Arusaamise kujundamine, et maailmas eksisteerib erinevaid lähenemisi õigusele ja ka õigusssüsteemile, kus õigusallikatena kehtivad erinevad õigusteooriad, printsiibid, mõisted, õigusaktid jms."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(737) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Omama ülevaadet Eesti õigussüsteemist. Aru saama õiguse ja õigusteaduse kujunemise sotsiaalkultuurilisest ja poliitilis-majanduslikust kontekstist, samuti õigusteaduse seostest teiste sotsiaalteadustega. Mõistma õigusteadust kui interdistsiplinaarset teadust. Teadma ja oskama lahti seletada kursuses esitatud õigusteaduse põhimõisteid. Oskama kasutada kursuses esitatud õigusteaduse põhimõisteid ning kursuse käigus käsitletud õiguse põhiprintsiipe ja õigusnorme tavaolukordade õiguslikul tõlgendamiseloskama eristada üksikuid õigusharusid ning määratleda kaasuse lahendamisvaldkondi erinevate õigusharude vahel ja leida kaasuse lahendamiseks vajalikke õigusakte."
  }
  [276]=>
  object(stdClass)#277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6039"
    ["hindamine"]=>
    string(418) "Teadmisi kontrollitakse referaadi kaudu. Iga õppeaines osaleja valmistab ette referaadi ja kannab selle ette seminaril. Kursus lõpeb kirjaliku arvestusega, mis koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas. Kirjalik töö tuleb vormistada TLÜ Õigusakadeemia kirjalike tööde vormistamise reeglite järgi."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid Eesti juriidilise hariduse arengu sarnaseid jooni tänase Lääne-Euroopa õigushariduse arenguga, aga samas meie arengu eripärasid."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa õiguse üldküsimusi, samuti üksikute instituutide teket ning arengut kontinendil. Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse ajaloolistest arengutest ka Eesti alal."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Aine läbinud üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada Euroopa õigushariduse süsteemi põhimõisteid (juristi kutse määratlust hariduse järgi); ¤ tunneb Eesti õigushariduse põhiliste ajalooliste perioodide arengu eripärasid; ¤ tunneb Eesti õigusteaduses olulist rolli omanud õigusteadlaste biograafiaid (olulisemaid töid); ¤ oskab analüüsida õigushariduse taset lähtudes konkreetsest õigusharidusruumi mudeli (Läänemere piirkond) näitel."
  }
  [277]=>
  object(stdClass)#278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6040"
    ["hindamine"]=>
    string(287) "Õppeaine hinne kujuneb 30% kirjalike tööde hinnetest ning 70% eksami hindest. 2-osaline kirjalik ja suuline eksam. Kirjalikke töid ja eksamitulemust hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Anda ülevaade sellest, milliste õigusnormide kogumist äriõigus (kaubandusõigus) moodustub, mida äriõigus reguleerib, millised on äriõiguse seostest teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval. Anda põhjalikum ülevaade äriõiguse osaks olevast ühinguõigusest, selle osast ja rollist majanduseraõiguses. Anda ühinguõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Kursus annab ülevaate äriõiguse (kaubandusõiguse) reguleerimisvaldkonnast, ajaloolist kujunemisest, arengust tänapäeval ning seostest teiste õigusharudega. Põhjalikumalt käsitletakse ühinguõigust, selle osa ja rolli majanduseraõiguses, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute, erinevate ühinguvormide õiguslikku reguleerimist Eesti ja Euroopa Liidu õiguses, ühingute ümberkorraldamist ning muid ühinguõigusega seotud valdkondi. Antakse ülevaade toimingutest, mille teostamist reguleerib ühinguõigus. Lahendatakse kaasuseid ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(535) "Õppeaine läbinud üliõpilane: Teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab äriõiguse (kaubandusõiguse), mida äriõigus reguleerib, millised on äriõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval. Tunneb ühinguõiguse põhiinstituute ning suudab neid seostada eraõiguse teiste valdkondadega. Suudab iseseisvalt lahendada ühinguõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid ning valmistada ette ühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid toiminguid."
  }
  [278]=>
  object(stdClass)#279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1746) "Eesti keeles õpetatava kursuse eksam (67-100% hindest) on kirjalik. Eksamil hinnatakse õiguse põhimõtete ja põhimõistete ning õiguse rakendamise protsessi (aktid, etapid, sisu), tõlgendamise ja kaasuste lahendamise meetodite tundmist ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (kuni 33% hindest). Eksam koosneb kolmest argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või küsimuste plokist või kaasusest ning mõistete ja õigussüsteemi tundmist kontrollivast osast (test, mis sisaldab lünktesti, valikvastustega ja avatud vastustega osa). Kirjalik eksam sooritatakse individuaalse tööna. Eksami sooritamisel võib üliõpilane kasutada isiklikke õppematerjale. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist, kirjalike ülesannete täitmist jms kontrollitakse jooksvalt (sh kontroll- ja/ või kordamisküsimustele vastamine, referaat, essee, küsimuste ja kaasuste lahendamine, suulised vastused ja arutelud). Seminaril tehtud ettekandeid analüüsitakse seminari käigus. Tagasisidet kirjalike tööde osas, mida seminaril ette ei kanta, antakse reeglina seminaride käigus üldistatult. Jooksva töö hinded eksamihinnet ei alanda. Jooksva töö hinded võivad tõsta eksamihinnet maksimaalselt kuni 2 palli. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse üliõpilase taotlusel kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Tagasiside andmise vormi ja viisi valib õppejõud. Eksamitöid üliõpilasele ei tagastata. Oma eksamitööga on üliõpilasel võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemias õppejõu poolt nimetatud õppejõu vastuvõtuajal 10 päeva jooksul eksami hinde ÕISi kandmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "¤ Tutvustada õiguse ja õigusteaduse põhiteemasid ja –mõisteid ning Euroopa Liidu ja Eesti õigussüsteemi; ¤ kujundada arusaam, kuidas määrata kindlaks ja omandada igale inimesele ning äri- ja kutsetegevuses vajalikud õigusalased teadmised ja oskused; ¤ kujundada esmane võimekus õigusküsimustes orienteerumiseks ja nendele lahenduste leidmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1272) "Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi ja -korraldust õigusharude kaupa. Aine raames käsitletakse alljärgmisi teemasid: Õiguse olemus ja tekkelugu ning roll tänapäeval, õiguse süsteem ja allikad. Maailma õigussüsteemid. Eesti õigussüsteem, selle kujunemise ajalugu, koht maailma õigussüsteemis. Eesti õigussüsteemi seos Euroopa Liidu õigussüsteemiga ja arengusuunad. Õiguse mõistmiseks ja rakendamiseks vajalikud põhimõtted, mõisted, teooriad ja meetodid. Õigusteaduse riigikäsitlus, õigusriik ja võimude lahusus. Avaliku ja eraõiguse üldised põhimõtted. Era- ja avaliku õiguse harude ja oluliste instituutide iseloomustus, sh rahvusvaheline ning riigi- ja haldusõigus, karistus- ja menetlusõigus; tsiviilõigus ning kaubandus- ja majandusõigus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõiguse, perekonna- ja pärimisõiguse, võlaõiguse, tööõigus, äriühinguõiguse ning intellektuaalset omandit ja ettevõtlust reguleerivad õigusaktid). Vaidluste kohtulik ja kohtuväline lahendamine. Õiguskaitse korraldus. Õigusalaste teadmiste vajalikkus ja sisu tavainimesele ja kutsealases tegevuses. Õigusalaste teadmiste omandamise allikad ja võimalused. Õigusharidus Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(478) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ tunneb õiguse ja selle rakendamise põhimõtteid ja põhimõisteid; ¤ tunneb õiguse rolli ühiskonnas; ¤ tunneb Eesti õigussüsteemi, selle põhilisi õigusharusid, nende õigusliku reguleerimise objekti ja meetodeid, olulisemaid õigusallikaid ning Eesti õigussüsteemi seost Euroopa Liidu õigusega; ¤ oskab leida vajalikku teavet ja lahendada lihtsamaid õigusalaseid küsimusi; ¤ oskab kujundada õigusalase õppega seotud valikuid."
  }
  [279]=>
  object(stdClass)#280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6043"
    ["hindamine"]=>
    string(261) "Lõpphinne: ¤ 20% aktiivne osalemine seminaride aruteludes. ¤ 20% grupitööl põhinev ettekanne. Igaks seminariks valmistab üks grupp tudengeid ette käsitletavat materjali teksti analüüsiva ettekande. ¤ 60% eksam: 5 küsimust, valikuliselt 3-le vastata."
    ["eesmrk"]=>
    string(482) "¤ kaasa aidata interdistsiplinaarse, kriitilise ja kompleksse mõtlemise kujunemisele; ¤ mõista paremini globaliseeruvat ja paradigmaatiliselt muutuvat ühiskonda; ¤ luua võimalused peamiste sotsiaal- ja õigusfilosoofia kontseptsioonide (positivism ja loomuõigus) mõistmiseks nende seotuse kaudu vabaduse, võrdsuse ja õigluse ideedega; ¤ kujundada suutlikkus analüüsida lihtsamaid sotsiaal- ja õigusfilosoofilisi tekste paradigmaatiliselt muutuva ühiskonna aspektist."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Kursuse käigus käsitletakse sotsiaal- ja õigusfilosoofia ainet ja meetodit, sotsiaal- ja õigusfilosoofia seost teiste sotsiaalteadustega; tsiviilühiskonna ja riigi vahelisi seoseid ja suhteid; paradigmaatiliselt muutuvat ühiskonda ning nende muutuste kajastust majanduses, poliitilises ideoloogias ja ühiskonna väärtussüsteemis, sh. modernismi ja postmodernismi dialoogi, õigusfilosoofia põhisuundade õiguspositivismi ja loomuõiguse vastandlikke seisukohti ning seoseid vabaduse võrdsuse ja õigluse ideedega."
    ["vljund"]=>
    string(583) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb ja oskab analüüsida sotsiaal- ja õigusfilosoofia põhiprobleeme ühiskonna paradigmaatiliste murrangute taustal; ¤ tunneb kolme sotsiaal- ja õigusfilosoofilist kontseptsiooni, oskab neid rakendada sotsiaalsete protsesside lahtimõtestamisel; ¤ on suuteline seostama sotsiaal- ja õigusfilosoofilisi teadmisi ühiskonna põhiväärtustega vabadusest, õiglusest ja võrdsusest ning tegema põhjendatud eetilisi valikuid; ¤ oskab oma õigus- ja sotsiaalfilosoofilisi seisukohti korrektses akadeemilises keeles ja argumenteeritult esitada."
  }
  [280]=>
  object(stdClass)#281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6044"
    ["hindamine"]=>
    string(540) "Kirjalik arvestus, sooritatakse abimaterjale kasutamata. Kirjalikud kodutööd: Kaasuste lahendamine euroopa ja ameerika kohtute juhtumite näitel. Üliõpilane peab täitma 75% kirjalike tööde mahust ning osalema minimaalselt 50% ulatuses loengutes (vabandatavad on haiguse-, perekonna- või tööga seotud probleemid ja eriolukorrad). Kursuse läbimisel on võimalik saada 100 punkti, millest: Kirjalik eksam annab 50%; kodutööd 20%; loengutest osavõtt 20%; aktiivsus loengutes 10%. Hindamiskriteeriumid: arvestatud / mittearvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(408) "Anda ülevaade majandusõiguse põhimõtetest ja-regulatsioonidest, juriidiliste majandusüksuste ja nende organisatsioonide toimimisest USA-s. Pakkuda võimalust kasutada teadmisi ja oskusi läbi praktiliste juhtumite analüüsimise. Anda põhiteadmised mõistmaks majandusõiguse terminoloogiat. Tekitada huvi äriõiguse valdkonna vastu, mis aitab mõista kaasaja sündmuste seotust USA majandusõigusega."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Kursuse käigus vaadeldakse ühtse äriseadustiku raames äriühingute ja organisatsioonide õigust, tööõigust, võlausaldajate õigusi, suurte ja väikeste börsiettevõtete olemust ja tihedalt seotust ühtses majandusruumis, äriühingute vahelisi huvikonflikte, nende olemust ja teket. Samuti analüüsitakse lähemalt doktriini „piercing the corporate veil” rakendamist USA majandusõiguses."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ärisedustiku süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme. Üliõpilane peab oskama: võrrelda äriorganisatsioone tuues välja nende puudusi ja eeliseid; kirjeldada asjaõiguse elemente; rakendada tööõigust erinevates majandussituatsioonides; kirjeldada võlausaldajate mõju; mõista äriühinguid mõjutavaid õiguslikke aspekte; aru saada USA majandusõiguse ja ärisedustiku printsiipidest majanduskeskkonnas."
  }
  [281]=>
  object(stdClass)#282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6045"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Arvestatud/mittearvestatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi Ameerika Ühendriikide õigussüsteemidest, sh nende ajaloolisest taustast, õiguse allikatest, ameerika riigi demokraatliku süsteemi arengust ning peamistest õigusinstitutsioonidest. Õppeaine annab teadmisi valitud sotsiaalsetest teemadest või probleemidest era- ja avalikus õiguses, peaaegu täielikust sõnavabaduse jõust demokraatia tingimustes, õiguslikust haridusest ."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Õppeaines käsitletakse teemat konsolideerumisest iseseisvuseni: Ameerika Ühendriikide kui föderaalse riigi sünd; föderaalse valitsuse süsteem; jõudude jaotamine ja tasakaal täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel; kuidas eelnõust saab seadus; seaduslik õigus olla ära kuulatud ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele; orjus; kodusõda; diskrimineerimine, võimu jagamine ja suutlikkus; kõrgete valitusametnkike ametist tagandamine; kohtusüsteem; riigi ja föderaalkohtud; pretsedendid; rooma õiguse mõjutused inglise tavaõiguses; juriidiline süsteem; valimiste süsteem; meedia ja sõnavabadus; õigusliku hariduse süsteem."
    ["vljund"]=>
    string(684) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb USA riigisüsteemi ajalugu ning teab selle arenguga seonduvat; ¤ tunneb föderaalvalitsuse ja -ametite strktuure ning nende omavahelist seotust; ¤ tunneb föderaalriigi õigusloomet, teab eelnõust seaduseks saamise protsessi; ¤ tunneb föderaalriigi ja presidendi valismissüsteemi; ¤ teab riigi- ja föderaalkohtu süsteemi, pretsedendi menetlemisprotessi ning kohtuliku kontrolli osa selles, õigusloomet; ¤ teab USA poliitliste parteide rolli föderaalriigi ja teiste riikide kontekstis; ¤ tunneb USA haridussüsteemi, oskab analüüsida ja võrrelda oma sünniriigi haridussüsteemi USA haridussüsteemiga, võrrelda õiguserialasid."
  }
  [282]=>
  object(stdClass)#283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6046"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Arvestatud / mittearvestatud Arvestus koosneb lühikesest ja essee küsimusest, nõudes üliõpilaselt struktureeritud ja põhjendatud juriidili kirjalikke vastuseid."
    ["eesmrk"]=>
    string(582) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid vahekohtu otsuste menetlust USA arbitraažis, oskaksid analüüsida rahvusvahelisi lepinguid arbitraažiga seonduvalt ning otsuste kehtestamise mehhanisme, laiendada teadmisi vahekohtu lepingute ja otsuste jõustamise õiguslikest protsessidest. Kursuse eesmärk on anda teadmised arbitraažis kasutatavast terminoloogiast, äratada huvi vaidluste lahendamise ja kohtuotsuste langetamise protsessi vastu. Anda teavet, kuidas sünnivad vahekohtukokkulepped. Üliõpilased praktiseerivad arbitraaži juhtumeid analüüsides."
    ["sisu"]=>
    string(678) "Kursus algab arbitraaži ajaloo ja jõustamise uurimisega. Samuti uuritakse arbitraaži ja tavakohtu ajaloolist suhet. Tähelepanu pööratakse ka USA seadusandluse vahekorrale arbitraažiga. Üliõpilased saavad võimaluse analüüsida tänapäevaseid juhtumeid, mis toovad esile kaasaegsed põhiküsimused arbitraaži praktikas. Kursuse jooksul antakse põhjalik ülevaade 1958 aasta New Yorgi konventsiooni jõustamisest rahvusvahelise arbitraaži kaudu ja üliõpilased õpivad lepingu kasutamise olulise kohta arbitraažis. Kursus uurib põhjalikult ka õiguslikke küsimusi nimetamisel ja arbitraaži kohtu tööd, samuti ka arbitraaži koha rolli arbitraaži teostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(764) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ on omandanud tugeva fundamentaalse arusaama arbitraažist, nii USA eraõiguse kontekstis kui ka rahvusvahelise kaubanduse praktikas; ¤ mõistab N.Y. konventsiooni võtmerolli ja miks arbitraaži kasutatakse laialdaselt paljudes erinevates kontekstides efektiivselt vaidluste lahendamiseks; ¤ mõistab arbitraaži institutsioonide rolli ning erinevaid meetodeid kohtusse kutsumisel; ¤ teab vahekohtuniku õiguseid ja kohustusi ja on võimeline täpsustama edasikaebamise kitsaid tagamaid ja võimeline vaidlustama arbitraaži täideviimist; ¤ mõistab arbitraaži kohta ning probleeme, mis võivad tõusta, kui osapooltel pole selgelt sõnastatud kokkulepet; ¤ teab, mida oodata arbitraaži menetluselt ja kirjalikult otsuselt."
  }
  [283]=>
  object(stdClass)#284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6047"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Kirjalik eksam. Eksam koosneb 5 argumenteeritud vastust eeldavast küsimuses"
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Anda alusteadmised, et üliõpilased mõistaksid asjaõiguse kohta tsiviilõiguse süsteemis ja oskaksid analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi. Õpetada tundma asjaõigusseaduse instituute ja sätteid ning anda oskus kasutada neid konkreetsete kaasuste lahendamisel koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Kursusel käsitletakse asjaõiguse üldiseid põhimõtteid ja põhimõisteid ning asjaõigusseaduse instituute ja sätteid. Omandatakse oskus kasutada neid konkreetseid kaasusi lahendades koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Kursuse läbinud üliõpilane: • mõistab asjaõiguse kohta tsiviilõiguse pandektilises süsteemis; • tunneb asjaõigusseaduse instituute ja sätteid; • oskab asjaõigusseaduse sätteid kasutada konkreetsete kaasuste lahendamisel koostoimes eraõiguse teiste harudega; • oskab analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi ja kohtulahendeid."
  }
  [284]=>
  object(stdClass)#285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6048"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Anda ülevaade õiguskaitseasutuste ülesannetest, nende konkreetsest ülesehitusest ja tegevuse põhisisust ja vormidest Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides. Peaeesmärk on süvendatult tundma õppide Eesti õiguskaitseorganite ülesehitust ja tegevuse sisu."
    ["sisu"]=>
    string(771) "Õppeaine annab üldise ülevaate õiguskaitseorganite ülesannetest ja tegevuse sisust ja vormidest Euroopa Liidu riikides, keskendudes Eesti õiguskaitseorganite tundmaõppimisele. Antakse ülevaade õiguskaitseorganite ülesehitusest ja tegevuse põhiprintsiipidest. Õpitakse tundma kohtusüsteemi, prokuratuuri, advokatuuri, politseisüsteemi, notariaati, õiguskantsleri tegevusvaldkonda, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust. Aine omandamine toimub loengu, seminari ja iseseisva töö vormis. 24 kontakttundi loengute ja seminaridena. Seminarid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama. Aine läbimise käigus tutvutakse konkreetse õiguskaitseasutuse tegevusega."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane: Omab ülevaadet Euroopa ja Eesti õiguskaitseasutustest ja tunneb nende tegevuse peamisi ülesandeid; Oskab määratleda, millise õiguskaitseorgani poole tuleb pöörduda konkreetse õigusliku probleemi lahendamiseks; Teab ja tunneb õiguskaitseasutuste toimimise üldisi printsiipe ja eripära erinevates õiguskaitseasutustes."
  }
  [285]=>
  object(stdClass)#286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6049"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursus annab ülevaate Soome õigussüsteemist ja alustest, riigiõigusest, inimõigustest, võlaõigusest ja äriõigusest"
    ["sisu"]=>
    string(93) "1. Sissejuhatus 2. Õiguse alused 3. Riigiõigus ja inimõigused 4. Võlaõigus 5. Äriõigus"
    ["vljund"]=>
    string(184) "Kursuse läbimisel üliõpilane: 1. tunneb Soome õigussüsteemi ja omab ülevaadet Soome Vabariigis kehtivatest seadustest 2. oskab kasutada Soome juriidiliste dokumentide andmebaasi."
  }
  [286]=>
  object(stdClass)#287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6050"
    ["hindamine"]=>
    string(884) "2012/13: Eksam ja aktiivne osalemine kursusel. Eksami hinne võib tõusta või langeda vastavalt tudengi aktiivsusele loengutes ning antud ülesannete täitmisel 2013/14: Kursuse hinne baseerub 100% ulatusel eksamil, kuid aktiivne osalus loengutel, arutlemine jne, võivad üliõpilase hinnet tõsta. Eksam on testi kujul, kus üliõpilastel tuleb täitsa lünki (kontrollitakse arusaamist põhikontepstioonidest, institutsioonidest jne, vastata tuleb avatud küsimustele, mis kontrollivad üliõpilase analüüsi ja seostamisvõimet ja vastata tuleb valikvastustega küsimustele, mis hindavad üliõpilase kirjalikke ja suulisi oskusi. Üliõpilastelt võidakse paluda ka lugeda konkreetset materjali enne eksamit ja ette valmistada juhtumi analüüsi. Üliõpilasi teavitatakse sellest võimalusest eraldi. Kursuse läbimiks on vaja eksamil saada 45%, kõrgeima hinde saamiseks 85%."
    ["eesmrk"]=>
    string(763) "2012/13: Aitab mõista Euroopa Liidu konkurentsiõiguse eesmärke, toimimist ja menetlust. Kursus aitab mõista EL konkurentsiõiguse rolli. Aitab mõista EL konkurentsiõiguse ja siseriikliku konkurentsiõiguse suhet. Oskus mõista kohtulahendeid. 2013/14: Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele põhiteadmised Euroopa Liidu konkurentsiõigusest. Kursus keskendub peamiselt õiguslikele struktuuridele, institutsioonidele ja spetsiifilistele eeskirjadele (Artikkel 101 ja 102, Mergeri regulatsioonid). Eelteadmised konkurentsiõigusest pole tarvilikud. Lektori eesmärk on stimuleerida õpilasi praktiliselt rakendama Euroopa Liida konkurentsiõigusi juhtumi analüüsides. Rühmatööd, probleemide lahendamine ja ka iseseisev kriitiline analüüs on oodatud."
    ["sisu"]=>
    string(738) "2012/13: Konkurentsiõiguse eesmärkide ja konkurentsi teooria tutvustamine.Konkurentsiõiguse roll EL-s. Kasutusel olev konkurentsiõigus, piiravad lepingud, turuliidri rolli ära kasutamine, järelkontroll. Menetlussüsteemid, EL ja siseriikliku konkurentsiõiguse suhe. 2013/14: Konkurentsiõiguse ülevaade ja eesmärgid.Konkurentsiõiguse ökonoomika, turg ja turujõud. ELi institutsioonid ja tutvustus Art 102 Artikkel 102: tarnest keeldumine, olulised vahendid ja röövellik hinnakujundus, sidusus. Artikkel 101: konkurentsivastaste kokkulepete horisontaalsed ja vertikaalsed piirangud. Artikkel 101 jätk: vertikaalsed piirangud. Jõustamine ja uuringud. Juhtumis analüüsid (sõltuvalt põhiprobleemidest üle jäänud ajast)."
    ["vljund"]=>
    string(682) "2012/13: Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab sügavaid teadmisi EL konkurentsiõiguse toimimisest, eesmärkidest ja mõjust; ¤ mõistab konkurentsiõiguse rakendamise vajalikkust; ¤ oskab analüüsida konkurentsiõigusega seotud lahendeid ja seadusandlust ja mõista konkurentsiõiguse seotust teiste õiguse harudega, eriti eraõigusega; ¤ mõistab paremini EL õigust. 2013/14: Aine läbimisel üliõpilased: ¤ ära tundma asjakohased õigusaktid kursuse käigus õpitud valdkondades; ¤ arutlema ja analüüsima konkreetseid juhtimitest tulenevaid probleeme; ¤ kommenteerima juhtumi uuringutes esinevaid probleeme; ¤ iseseisvalt analüüsima konkurentsiõiguse probleeme."
  }
  [287]=>
  object(stdClass)#288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua üldine arusaam siseturust ja selle õiguslikust põhiolemusest . Keskendutakse peamiselt tolliliidu ja nelja vabaduse analüüsile: kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Pannakse rõhku nelja vabaduse liikumise piirangute analüüsimisele, keskendutakse Euroopa Kohtule põhjalikumalt."
    ["sisu"]=>
    string(352) "1. Kaubandus- ja maksupoliitika ning tolliliit 2. Kaupade vaba liikumine 3. Teenuste vaba liikumine 4. Isikute vaba liikumine, Euroopa Liidu kodakondsus, kodanike õigused ja vabadused 5. Kapitali vaba liikumine ja rahapoliitika 6. Riigihanked 7. Riigiettevõtted ja riigi toetused 8. Liikmesriikide vaheline kaubavahetus ja diskrimineeriv maksustamine"
    ["vljund"]=>
    string(175) "¤ üliõpilane mõistab EL siseturu toimimispõhimõtteid, struktuuri ning õiguslikke aluseid; ¤ suudab lahendada õiguslikel faktidel põhinevaid hüpoteetilisi juhtumeid."
  }
  [288]=>
  object(stdClass)#289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6052"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Kirjalik test avatud küsimustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(487) "Õppeaine üldiseks eesmärgiks on anda teoreetilisi alusteadmisi tarbijaõigusest Euroopa Liidus, selle seostest õiguse teiste valdkondadega, tarbijaõiguse kontseptsiooni alustest, õpetada tarbijaõiguse valdkonda kuuluvate praktiliste kaasuste lahendamise metoodikat. Lisaks on õppeaine eesmärgiks arendada õpilaste teadmisi, õpioskusi, valmisolekut ja tahet lahendada konkreetseid tarbija õigusega seotud kaasusi ning arendada analüüsivõimet tuvastamaks kohalduvat õigust."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Üliõpilane omandab baasteadmised peamistes tarbijaõiguse valdkondadest ning kehtivatest õigusaktidest. Tunneb kohtuväliseid mehhanisme tarbijakaebuste lahendamisel EL-s ning suudab määratleda kohalduva õiguse ja lahendada konkreetseid kaasusi, tuginedes vastava valdkonna õigusaktidele, vastavatele Euroopa kohtu lahenditele jms."
    ["vljund"]=>
    string(482) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb tarbijakaitse ja –poliitikaga seonduvaid mõisteid, regulatsiooni nii Eesti kui EL tasandil; ¤ tunneb tarbijaõigusi kaupade ja teenuste pakkumisel. ¤ oskab eristada tarbijaõiguse objekte, subjekte, allikad; ¤ oskab kasutada erinevaid tarbijakaitsega seonduvaid õigusakte; ¤ suudab määratleda kohalduva õiguse ja lahendada konkreetseid kaasusi, tuginedes vastava valdkonna õigusaktidele, vastavatele Euroopa kohtu lahenditele jms."
  }
  [289]=>
  object(stdClass)#290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6053"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(515) "Anda üliõpilastele ülevaade EL konstitutsioonilisest õigusest kõige laiemas tähenduses; Selgitada ühenduse pädevust, menetluskorda ja õigusinstrumente rõhuasetusega küsimustele, mis tõusetuvad ennekõike ühenduse õiguse rakendamise käigus; Anda üliõpilastele selge arusaam EL õigusnormide hierarhiast ning ühenduse õiguse ülimuslikkusest seoses liikmesriikide põhiseaduslike süsteemidega; Anda üliõpilastele ülevaade põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlusest ühenduse õiguse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(769) "Küsimused seoses ühenduse integratsiooni- ja mitteintegratsiooniga; küsimused seoses nn üle-Euroopaliku põhiseadusega; ühenduse aluslepingute sisu; aluslepingu 5 ja 6 peatükk; aluslepingute ajaline ja territoriaalne dimensioon; lepingute kohaldamise reservatsioonid ja erandid; ühenduse institutsioonid ja organid; ühenduse liikmesriigid; ühenduse kodanikud; vastastikused suhted ühenduse ja liikmesriikide institutsioonide vahel; ühenduse otsuste vastuvõtmise ja otsuste siduvuse küsimused; ühenduse asend rahvusvahelises õiguses; ühenduse pädevus välissuhtlemises; lepingute sõlmimise pädevus ja sellega seotud küsimused; ühenduse välis- ja julgeolekupoliitika; suhted ühenduse liikmesriikide ja teiste Euroopa riikide vahel. Ühenduse Kohus."
    ["vljund"]=>
    string(593) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Mõistab kõiki loengutel ja seminaridel esitatud või arutatud teemasid; On omandanud arusaamise ühenduse konstitutsioonilisest õigusest ning on suuteline tõlgendama ja kohaldama ühenduse konstitutsioonilisi norme; On omandanud võime ja oskuse mõista, tõlgendada ja kohaldada ühenduse õigusnorme liikmesriikide õiguspraktika kontekstis; Mõistab ühenduse konstitutsiooniõigusest tulenevaid probleeme, eriti seoses liikmesriikide suveräänsuse järk-järgulise vähenemisega ning liikmesriikide põhiseaduste allutamisega ühenduse järelevalvele."
  }
  [290]=>
  object(stdClass)#291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6054"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Kursuse hindamisvormiks on eksam. Eksamil on kahte tüüpi küsimusi: 1) esseeküsimused 2) probleemide lahendamise küsimused."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "¤ Anda osalejatele põhjalikud teadmisi Euroopa Liidu äriühinguõiguse ühtlustamise programmist (direktiivid ja regulatsioonid), sealhyulgas maksejõuetuse, väärtpaberite määruste ja Euroopa Liidu äriühinguõiguste kohta. ¤ Anda osalejatele arusaamist teiste EL liikmesriikide ja USA USA ja äriühinguõigusest."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Euroopa Liidu äristruktuurid Miinimumkapitali nõuded Ettevõtte juhtimine Direktorite kohustused ja üldjuhtimine Ühinemised, jagunemised ja ülevõtmised Maksejõetus Asjaomaste väärtpaberite määrused Euroopa Liidu äriühinguõiguste ühtlustamise programm tervikuna"
    ["vljund"]=>
    string(511) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ on omandanud detailsed teadmised Euroopa Liidu äriühinguõiguse ühtlustamise programmist (direktiivid ja regulatsioonid), kaasa arvatud maksejõuetuse, väärtpaberite määruste ja Euroopa Liidu äriühinguõiguste kohta; ¤ on tekkinud arusaam äriühinguõiguse erinevatest süsteemidest Euroopa Liidu liikmesriikides ja sellest, kuidas need seadused seostuvad Euroopa Liidu seadustega; ¤ on saanud ülevaatlikud teadmised USA ja teiste süsteemide äriühinguõigusest."
  }
  [291]=>
  object(stdClass)#292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6055"
    ["hindamine"]=>
    string(185) "Eksam ja aktiivne osalemine kursusel. Hinde saab tudeng eksami eest, kuid hinne võib tõusta või langeda sõltuvalt tudengi aktiivsusest ning seminaridel antud ülesannete täitmisest"
    ["eesmrk"]=>
    string(528) "Kursuse raames antakse ülevaade Euroopa Liidu vabadusest, turvalisusest ja õigusest ning praktilised oskused tegelemaks nendes valdkondades tõstatuvate küsimustega. Üliõpilastele antakse teadmised spetsiifilistest juriidilistest ja institutsionaalsetest tööpõhimõtetest (nt Euroopa Liidu kaitseõigus). Üliõpilased õpivad kasutama ja lugema Euroopa Liidu andmebaase (Euroopa Liidu karistusregister, kaasused). Tudengid arendavad oskusi kasutamaks saadud teadmisi praktiliste küsimuste ning juhtumite lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Kursus käsitleb Euroopa Liidu õigusloomet vabaduse, turvalisuse ja õigulse teemadel. Rõhk on Euroopa Liidu kriminaalõigusel, käsitlemist leiavad veel migratsiooni- ja tsiviilkoostööd."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab teadmisi peamistest institutsionaalsetest ja õigusalastest teemadest, ning kuidas toimib vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; ¤ oskab tõlgendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala õigusinstrumente kaasustes/ stsenaariumites; ¤ mõistab Euroopa kohtu seisukohti ja interpreteeringuid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale"
  }
  [292]=>
  object(stdClass)#293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6056"
    ["hindamine"]=>
    string(278) "Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 5 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "¤ Luua võimalused põhiteadmiste omandamiseks haldusõiguse üldosast. ¤ Selgitada haldusõiguse eset, põhiseaduslikke printsiipe ja põhimõisteid. ¤ Anda ülevaade haldusorganisatsioonist, haldustoimingutest ja nende vormidest. ¤ Selgitada haldusmenetluse põhimõtteid, halduskontrolli olemust ning riigivastutuse aluseid."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Kursuse käigus käsitletakse järgnevaid haldusõiguse üldosa teemasid: haldusõiguse objekt ja põhiseaduslikud printsiibid, haldusõiguse põhimõisted ja allikad, haldusorganisatsioon, haldustoimingud ja nende liigid, haldusmenetlus, haldustäide, halduse kontroll ja riigivastutus."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Üliõpilane aine läbimisel: ¤ tunneb haldusakti õiguslikku olemust ning õiguspärasuse eeldusi; ¤ tunneb valdkonna kohtupraktikat ning oskab seda kasutada; ¤ oskab avada halduskontrolli olemust, valdab riigivastutuse aluseid ja oskab järgida hea halduse põhimõtteid; ¤ tunneb haldusmenetlust ja oskab rakendada asjasse puutuvaid kohtulahendeid konkreetsele probleemile õigusliku hinnangu andmisel ning kaasuste lahendamisel."
  }
  [293]=>
  object(stdClass)#294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6057"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Hindamine toimub kirjaliku arvestuse aluse, arvestades kirjalikke töid, koondhindena (max 100 punkti), millest 20 punkti - kodutöö menetlusdokumentide koostamine; 40 punkti - analüüsi esitamine valitud teemal koos vastava menetlusdokumendi koostamisega; 40 punkti – näidiskohtuprotsessi esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Hüpoteetilise kaasuse lahendamise käigus kaasuse lahendamise oskuste arendamine; Oskus koostada menetlusdokumente, s.h. hagiavaldust, vastust, taotlusi jne; Avardada oskust argumenteerida oma seisukohti ja analüüsida vastaspoolte vastuväiteid; Oskus näha erinevate rollide tähendust tsiviilkohtumenetluses; Oskus läbi viia kohtuistungit."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Lahendatakse kohtumenetluse rollimänguna erinevates rollides (menetlusosaline, esindaja, tunnistaja, kohtunik) hüpoteetilisi kaasuseid ning koostatakse argumenteeritud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavaid menetlusdokumente."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ oskab näha, sõnastada ja lahendada kaasusega seonduvaid õiguslikke probleeme; ¤ oskab leida õiguslike küsimuste lahendamiseks vajalikud õigusallikad, kohtulahendid ja teoreetilisi seisukohti; ¤ on omandanud praktilisi kogemusi kohtumenetluses osalemiseks ning menetlusdokumentide koostamisel; ¤ oskab koostada vajalikke menetlusdokumente."
  }
  [294]=>
  object(stdClass)#295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6058"
    ["hindamine"]=>
    string(487) "Arvestus Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik loengud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning seminaridest puudumine ja kodutööde esitamata jätmine võib olla aluseks mitte üliõpilast pääseda arvestusele (testile). Variantidega test on täiesti objektiivne ja hinnatakse punktide alusel järgmiselt: 50 – 100 P = arvestatud Alla 50P = mittearvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(732) "- Luua võimalused teadmiste omamiseks rahvusvahelise humanitaar- ja sõjaõiguse olemusest ja selle allikatest; - Anda põhjalik ülevaade 1949. a. Genfi konventsioonide ning nende 1977. a. lisaprotokollide sisust; - Luua võimalused saadud teadmiste praktilise kasutamise oskuse omandamiseks läbi kaasuste uurimise; - Avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama riikide poolt sõjalise jõu kasutamisest ja selle vajadusest teatud tingimustes; - Viia üliõpilased kurssi humanitaar- ja sõjaõiguse terminoloogiaga; - Äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas riikide ja muude organiseeritud gruppide sõjalise jõu ja vägivalla kasutamise ning selle õigusliku reguleerimise ja piiramise võimaluste vastu."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Riikide õigus kasutada vägivalda (ajalooline ülevaade); riikide õigus enesekaitsele; katsed keelustada sõjapidamist; kollektiivne vägivalla kasutamine; relvade piiramine ja desarmeerimine; Rahvusvaheline Humanitaarõigus (RHÕ): kontseptsioon ja eesmärgid; sõdurite ja tsiviilisikute oluline vahe; Punase Risti embleemi kasutamine; sõdurite ja tsiviilisikute kohustused ja õigused; Genfi konventsioonide ühised artiklid; 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal; 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel; Sõjavangide kohtlemise 1949 Genfi (III) konventsioon; Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949 Genfi (IV) konventsioon; mitte-rahvusvahelised relvastatud konfliktid; RHÕ ja inimõigused; kaasuste ja juhtumite analüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(579) "- omab süvendatud teadmisi, millised õigusnormid kehtivad ka eri- ja sõjaolukorras; - omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõduritele lahinguväljal; - omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõjavangidele; - omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid tsiviilisikutele võõrväe poolt okupeeritud territooriumil; - omab süvendatud teadmisi ja oskusi hinnata, millal riik tohib, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, kasutada sõjalist jõudu."
  }
  [295]=>
  object(stdClass)#296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6059"
    ["hindamine"]=>
    string(344) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis (kombineeritud test). Aine läbimiseks on vaja saavutada vähemalt 50%+1 võimalikest punktidest. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Luua eeldused intellektuaalomandi, selle arengu ja liikide, põhimõtete, poliitikate ja põhiliste instituutide tundmiseks, seostatuna intellektuaalomandi esemetele õiguste omandamise, nende õiguste kasutamise ja jõustamise teemadega ja põhiliste praktiliste oskustega nendes valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(519) "Aine raamides tutvub üliõpilane intellektuaalomandi mõiste ja põhitunnuste, liigituse, arengu ja filosoofia, põhimõtete ja poliitikatega ning intellektuaalomandi põhiliste instituutidega (autoriõiguse, leiutiste ja kaubanduslike tähiste valdkonnas), mis puudutavad intellektuaalomandi esemetele õiguskaitse omandamise tingimusi ja korda, nende õiguste kasutamise võimalusi ja õiguste jõustamist. Eraldi pööratakse tähelepanu intellektuaalomandi teemat puudutavatele kaasaja probleemsetele küsimustele."
    ["vljund"]=>
    string(653) "Üliõpilane aine läbimisel: 1) tunneb intellektuaalomandi arengut ja tähtsust ja omab infot osalemaks intellektuaalomandit puudutavas ühiskondlikus diskussioonis; 2)eristab intellektuaalomandi liike ja oskab hinnata põhiliste intellektuaalomandi liikide kaitstavuse tingimusi. 3) eristab intellektuaalomandi põhimõtteid ja põhilisi rahvusvahelisi, Euroopa ja Eesti intellektuaalomandi õiguse allikaid, mõistab nende koostoimet ja oskab neid kasutada; 4) tunneb intellektuaalomandi kaitserežiime ja oskab valida sobivaid lahendusi; 5) tunneb intellektuaalomandi õiguste kasutamise ja jõustamise võimalusi ja oskab valida sobivaid lahendusi."
  }
  [296]=>
  object(stdClass)#297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6060"
    ["hindamine"]=>
    string(1468) "Kursuse läbimist hinnatakse kirjalikul eksamil. Eksami lõpphinne kujuneb: kontrolltöö max 20 punkti, seminarid max 30 punkti, kirjalik eksam max 50 punkti (kaugõppe vormis max 80 punkti). Minimaalne positiivne tulemus kontrolltöö eest on 10 punkti ja seminaride osas 10 punkti. Eksamit hinnatakse diferentseeritult 6-pallisel skaalal. Minimaalne positiivne tulemus E on 51-60 punkti, max tulemus A on 91-100 punkti (skaala intervallid on võrdsed). Üliõpilased, kes ei ole sooritanud kontrolltööd positiivselt või ei ole avaliku kõne teksti üles laadinud tähtajaliselt, pääsevad korduseksamile pärast iseseisva töö nõuetekohast esitamist. Kontrolltöös hinnatakse üliõpilase oskust lahendada loogika ülesandeid ja põhjendada oma valikuid, mis põhinevad formaalloogika põhimõistete ja seaduste tundmisel. Kohtukõne teksti koostamisel ja selle kollektiivsel analüüsil hinnatakse üliõpilase oskust oma põhiseisukohta kaitsta erinevate argumentidega ja oskuslikult kritiseerida vastasesineja seisukohti, oskust avastada loogikavigu ja kasutatud demagoogiavõtteid. Hinnatakse avaliku esinemise põhireeglite tundmist ja üliõpilase panust avaliku kõne teksti koostamisse meeskonnatöö raames (kaugõppe üliõpilastel koostöö oskust Moodle keskkonnas - vestlusruumid, foorumid jm). Eksami vastustes hinnatakse formaalloogika ajaloo, põhimõistete ja seaduste tundmist, kohustuslikus kirjanduses esitatud põhiseisukohtade tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "* luua eeldused loogiliselt argumenteeritud ja kriitilise mõtlemise kujunemiseks ning selle rakendamiseks juristi kutse omandamisel; *. luua eeldused loogika osatähtsuse mõistmiseks Lääne kultuuris ja õigushariduses; * aidata kaasa loogikaalaste teadmiste rakendamiseks avalikus esinemises ja juriidilises argumentatsioonis ."
    ["sisu"]=>
    string(1339) "Kursuse sissejuhatuses täpsustatakse loogika ainet ja meetodit, selle osa ja tähendust Lääne kultuuris, sh. õigushariduses ja -teaduses, loogika seotust juriidilise mõtlemise ja argumentatsiooniga. Kursus on laias laastus jaotatud kaheks osaks. Esiteks käsitletakse loogilise mõtlemise põhivorme: mõiste- otsustus- ja järeldamisõpetust. Mõisteõpetuse raames keskendutakse defineerimise ja deskripteerimise küsimustele. Püütakse jõuda selgusele, kas legaalsed definitsioonid erinevad defineerimisest loogikas. Otsustusõpetuse raames käsitletakse otsustuse liike ja loogilist ruutu. Võrreldakse otsustust lause ja küsimusega. Järeldamisõpetuse raames käsitletakse süllogismi erinevust järeldamisest, võrreldakse deduktiivset järeldamist induktiivse järeldamisega. Käsitletakse analoogia rakendamist järeldamisel. Teiseks, tõestus- ja argumentatsiooniõpetuse raames käsitletakse tõestuse erinevaid viise ning tõestuse erinevust ümberlükkamisest ja argumenteerimisest. Vastatakse küsimusele, millised on argumenteerimise põhivõtted ja mille poolest erinevad loogikavead tunnetusvigadest. Käsitletakse juriidilise argumenteerimise põhimudeleid ning nende seotust vastavate argumentatsiooniteooriatega Analüüsitakse avaliku kõne liike, sh kohtukõne spetsiifikat ning demagoogia erinevaid võtteid."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Üliõpilane: • teab formaalloogika põhimõisteid ja reegleid ning mõistab nende osa Lääne kultuuris ja teaduses; • oskab neid rakendada loogika harjutusülesannete lahendamisel ja juriidiliste tekstide analüüsimisel. • suudab kriitiliselt ja loogiliselt argumenteeritult arutleda juriidilise otsuse (õigusakti) põhjendamise teemadel laiemas sotsiaalses kontekstis; • oskab analüüsida ja väärtustada meeskonnatöö võimalusi ning suudab pidada loogiliselt põhjendatud avalikku diskussiooni."
  }
  [297]=>
  object(stdClass)#298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6061"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Kursuse hindamisvormiks on eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(495) "Kursuse eesmärk on luua eeldused loogiliselt argumenteeritud ja kriitilise mõtlemise kujunemiseks ning veenmisoskuse rakendamiseks. Õppeaine raames selgitatakse loogika põhimõisteid, meetodeid ja reegleid, lahendatakse harjutusülesandeid, mille hulka kuulub juriidiliste tekstide (juriidiline memorandum, kohtuasjad, kirjad, koosolekute protokollid) analüüs. Õppeaine eesmärk on aidata kaasa loogikaalaste teadmiste rakendamiseks avalikus esinemises ja juriidilises argumentatsioonis ."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Kursuse käigus õpitakse, kuidas kirjutada juriidilisi tekste, õpetatakse mõistma tekstide keerukust võrreldes neid erinevate kohtualluvuseeskirjadega. Üliõpilane saab võimaluse praktiseerida ja analüüsida ,koostades iseseisvalt juriidilise argumenteeriva teksti."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Üliõpilane teab loogika põhilisi kontseptsioone, loogika põhimõisteid, meetodeid ja reegleid ja oskab neid rakendada harjutusülesannete lahendamisel ja juriidiliste tekstide analüüsimisel. Üliõpilane suudab kriitiliselt ja loogiliselt argumenteeritult arutleda juriidilise otsuse (õigusakti) põhjendamise teemadel, oskab analüüsida erinevat dokumentsiooni ning pidada loogiliselt põhjendatud avalikku diskussiooni."
  }
  [298]=>
  object(stdClass)#299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6062"
    ["hindamine"]=>
    string(156) "Eksam: kirjalik. Seisneb karistusõiguse kaasuse lahendamises. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Anda ülevaade karistusõiguse üldosa süsteemist. Luua eeldused karistusõiguse üldosa praktiliseks rakendamiseks. Kujunda oskus kaasusülesannete lahendamiseks ja oma seisukohtade põhjendatud argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse üldosa süsteem liikudes üldiselt üksikule. Põhjalikult keskendutakse süüteokoosseisu elementidele, õigusvastasuse ja süülisuse tuvastamisele. Antakse teoreetiline ettevalmistus kaasusülesannete lahendamiseks. Seminaride raames toimub praktiliste kaasuste lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Kursuse läbinud üliõpilane ¤ tunneb karistusõiguse üldosa süsteemi; ¤ teab karistusõiguse põhiinstituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi; ¤ tunneb karistusõiguse üldosa kohaldamise aluseid ja põhimõtteid; ¤ oskab tõlgendada ja kohaldada üldosa norme; ¤ oskab kasutada õppe- ja teaduskirjandust ning kohtulahendeid kaasuse lahendamisel."
  }
  [299]=>
  object(stdClass)#300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6063"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Eksami sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(596) "Anda ülevaade kohtumenetluse printsiipidest ja mõistetest ning kohtupraktikast: õigusemõistmine, riigi suveräänsus ja immuniteet; arendada üliõpilase oskust lahendada kohtumenetluslikke probleeme ja kaasusi, koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente. Kursuse käigus uuritakse rahvusvaheliste lepingute jõustamise mehhanisme ja praktikat ning riikide järelevalveorganite omavahelisi suhteid. Eesmärk on avardada üliõpilase maailmavaadet ja arusaamisi tänapäeva maailmas toimuvast rahvusvahelise õiguse kontekstis ning selgitada kohtupraktikas kasutatavat terminoloogiat."
    ["sisu"]=>
    string(418) "Kursuse raames käsitletakse süvendatult kohtumenetluse printsiipe ja mõisteid, arendatakse oskusi lahendada kohtumenetluslikke probleeme. Vaadeldakse kohtuadvokaadi oskusi suulise või kirjaliku kohtumenetluse käigus. Seminaride käigus uuritakse ja diskuteeritakse tõendusmaterjalide avastamise, arestimise ja konfiskeerimise üle. Praktiseeritakse simuleeritud kohtumenetluse käigus oskusi lahendada juhtumeid."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane omab teadmisi kohtumenetluse mõistetest ja kohtumenetlusest. Oskab näha õiguslikke probleeme kohtu-eelses ja kohtu-järgses menetluses, vaidluste rahumeelses lahendamises. Omab süvendatud teadmisi kohtulahenditest ja orienteerub õigusaktides. Oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme kohtumenetluses, koostada kohtumenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [300]=>
  object(stdClass)#301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6064"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Eksam koosneb 2-3 teoreetilisest ja praktilisest küsimusest (sh kaasusülesande lahendamine), millised nõuavad argumenteeritud vastuseid."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "¤ luua eeldused teadmiste omandamiseks kriminaalmenetluse süsteemist ja põhialustest; ¤ kujundada oskused menetlusseadustike praktiliseks rakendamiseks; ¤ kujundada oskused menetluspraktika kohtulikku analüüsi osas ja analüüsi tulemuste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Õppeaine raames toimub kriminaalmenetluse allikate ja põhiprintsipide ning normide tundmaõppimine. Kohtueelse menetluse toimingute tegemise oskuste omandamine."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb kriminaalmenetluse süsteemi, põhimõtteid ja norme; ¤ oskab seda võrrelda teiste kohtumenetluse liikidega; ¤ oskab lahendada kriminaalmenetluse kaasusi; ¤ teab Riigikohtu seisukohti kriminaalmenetlusõiguse küsimustes; ¤ oskab tõlgendada kriminaalmenetlusõiguse norme."
  }
  [301]=>
  object(stdClass)#302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6065"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Hindamisvormiks on arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(631) "Kursuse eesmärk on anda õppijale teadmised taktikatest ja strateegiatest vaidluste lahendamisel, eetilistest ja kultuurilistest aspektidest lähtuvalt, tähelepanu pööratakse vaidluste lahendamisega seotud põhiregulatsioonidele ning äri valdkonna vaidluste lahendamisele, mis on välja kujunenud kohtupraktikast, käsitletakse vahendusmenetlust. Kursuse käigus, omandamaks efektiivse kommunikatsiooni võtteid, üliõpilased: analüüsivad konfliktijuhtimist, õpivad erinevaid võtteid ja tehnikaid konfliktide lahendamisel ning läbirääkimistel, kaasuste lahendamise läbi arendatakse efektiivse läbirääkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Kuruse käigus püütakse arendada läbirääkimisoskusi praktilise tegevuse kaudu, toetudes teoreetilistele teadmistele, õpitakse eristama efektiivset läbirääkimist ebaefektiivsest. Viiakse läbi erinevaid praktilisi harjutusi. Üliõpilane avastab ja õpib kohandama vastavalt enda psüholoogilistele omadustele sobivat läbirääkimiste stiili, kasutama edukaks läbirääkimiste pidamiseks sobivat taktikat ning strateegiaid, õpib oponentidest jagusaamise võtteid. Kursust ilmestatakse videofilmidega edukatest ja ebaedukatest läbirääkimistest."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Aine läbimisel üliõpilane: * on omandanud oskused edukate läbirääkimiste pidamiseks; * teab vaidluste lahendamise põhimõisteid ning alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; * oskab püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme ning lahendada rahvusvahelisi õiguslikke vaidlusi edukate läbirääkimiste pidamise teel; * mõistab tänapäeva maailma sündmusi läbi rahvusvahelise õiguse prisma."
  }
  [302]=>
  object(stdClass)#303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6066"
    ["hindamine"]=>
    string(361) "hindamismeetodid eesti k Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast, s.o kaasuse lahendamisest ja 5-le teoreetilisele küsimusele vastamisest. Kaasuse lahendamisel hinnatakse õiguslike probleemide lahendamise eesmärgipärasust, õigusnormide kohaldamise ja oma seisukohtade argumenteerimise oskust. Teoreetiline osa koosneb 5-le avatud küsimusele vastamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(507) "Õppeaine eesmärgiks on: ¤ luua võimalused üliõpilaste teadmiste kujundamiseks pankrotiõigusest ja pankrotimenetlusest selle ajaloolises arengus; ¤ suunata üliõpilasi saneerimismenetluse osas teadmiste omandamisele; ¤ avardada üliõpilaste oskust näha pankrotimenetluses ja saneerimismenetluses tõusetuvaid õiguslikke probleeme; ¤ arendada üliõpilaste oskust koostada pankrotimenetluses vajalikke dokumente; ¤ arendada õliõpilaste oskust lahendada praktilisi kaasusi seminariõppe kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Õppeaine raames käsitletakse pankroti mõistet, pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamise õiguslikke tagajärgi, nõuete esitamist ja nende vaidlustamise korda, pankrotiorganite pädevust, pankrotimenetluse lõpetamise aluseid ning füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalusi, saneerimismenetluse eesmärki ja selle läbiviimise korda."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab pankrotiõiguse ja saneerimismenetluse mõisteid ning tunneb pankrotimenetlust ja saneerimismenetlust; ¤ oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme pankrotimenetluses; ¤ oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme saneerimismenetluses; ¤ suudab koostada praktiliselt pankrotimenetluses vajalikke dokumente. ¤ oskab meeskonna kooseisus analüüsida kohtupraktikat valitud teemal ja selle tulemusi ette kanda teistele üliõpilastele seminari raames."
  }
  [303]=>
  object(stdClass)#304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6067"
    ["hindamine"]=>
    string(1189) "Kirjalik eksam. Eesti keeles õpetatava kursuse eksam (70-100% hindest) on kirjalik ning hindab perekonna- ja pärimissuhete õigusliku regulatsiooni tundmist ja õiguse kohaldamisel asjakohaste lahenduste pakkumise ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (kuni 30% hindest). Eksam koosneb 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või kaasusest ning mõistete tundmist kontrollivast osast. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppe110jõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt (sh kontroll- ja/ või kordamisküsimustele vastamine, referaat, suulised vastused). Jooksva töö hinne eksamihinnet ei alanda. Jooksva töö hinded võivad tõsta eksamihinnet maksimaalselt 2 palli. Kirjalikke töid ning kirjalikke ja suulisi vastuseid hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua alus, et üliõpilased mõistaksid perekonna- ja pärimisõiguslikke õigussuhteid, nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning suudaksid analüüsida ja lahendada perekonna- ja pärimisõigussuhetega seonduvaid aktuaalseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Kursus käsitleb perekonna ja pärimisõiguse põhilisi aluspõhimõtteid ning instituute (abielu ja perekond, abielupoolte varalised suhted, ülalpidamine, lapsendamine, vanemate hooldusõigus ja muud perekonnaõiguslikud instituudid; antakse ülevaade pärimisõigusest ja selle arengust, käsitletakse pärimisõiguse süsteemi, mõisteid ja printsiipe, seadus-, testamendi- ja lepingujärgset pärimist ning võrreldakse teiste maade pärimisõigusega, samuti käsitletakse pärimise käiku ja kohtupraktikat). Analüüsitakse perekonnaseaduse ja pärimisseaduse rolli ühiskonnas ja õigusliku regulatsiooni arengusuundumusi."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ mõistab ja suudab selgitada perekonna- ja pärimisõiguse eesmärke, olemust ja regulatsioone; ¤ teab osapoolte õigusi ja kohustusi; ¤ teab kohtu, notari ja muude asutuste rolli perekonna- ja pärimisõiguse rakendamisel; ¤ oskab lahendada lihtsamaid õigusliku sisuga küsimusi ja kaasuseid perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas."
  }
  [304]=>
  object(stdClass)#305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6068"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Kaasa aidata põhiseaduslikkuse järelevalve institutsioonide, funktsioonide, pädevuse tundmisele. Saada ülevaade õiguskantsleri rollist põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis. Mõista põhiseaduslikkuse järelevalve kohtueelse menetluse eripära."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Põhiseaduslikkuse järelevalve institutsioonid, funktsioonid ja pädevus. Õiguskantsleri roll põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis, tegevuse põhimõtted, õiguslikud põhiküsimused, menetlused. AKOB/11õppekava üliõpilased kirjutavad UURIMISTÖÖ."
    ["vljund"]=>
    string(542) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ saab aru ja oskab lahti seletada põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõisteid ning tunneb õiguskantsleri pädevust ja tegevuse väljundeid; ¤ oskab määratleda õiguskantsleri rolli põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis; ¤ saab aru õiguskantsleri seisukohta puudutavatest tekstidest, ülevaadetest, analüüsidest ning rakendamise võimalustest; ¤ oskab analüüsida ja kasutada õiguskantsleri tegevuse erinevaid väljundeid õiguslike põhiküsimuste hindamisel ning õigusnormide rakendamisel."
  }
  [305]=>
  object(stdClass)#306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6069"
    ["hindamine"]=>
    string(494) "Hindamisvormiks on eksam. Kodutööna tuleb lahendada kaasusi, mis on improviseeritud euroopa ja ameerika kohtupraktikast. Üliõpilane peab täitma 75% kodutööde mahust ning osalema vähemalt 50% ulatuses loengutes (loengutest puudumise vabastab mõjuv põhjus). Kursuse eest on võimalik saada 100 punkti, millest ¤ 50% moodustab kirjalik eksam, ¤ õigeaegselt esitatud kodutööd 20%, ¤ seminaridest osavõtt 20%, ¤ aktiivsus 10%. Kursuse läbimiseks on vajalik minimaalselt 51 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(801) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest , rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimisest, kohustuste täitmise tagamisest, nõuete loovutamisest, kaubandustehingute finantseerimisest, kauba transpordist maismaal ja merel ning kauba kindlustamisest. Anda teadmised rahvusvaheliste konventsioonide olemusest, nagu Viini konventsioon, Haagi-Visby reeglid, tarneklauslid INCOTERMS. Luua eeldused kaubandussuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust rahvusvahelise kaubandusõiguse normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades rahvusvahelise kaubandusõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Aine raames käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasi: rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtteid, müügilepingu sõlmimist, müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, kaubandustehingute finantseerimist, faktooringulepingu sõlmimist ja sellest tulenevaid kohustusi, kohustuste täitmise tagamist (akreditiivid, panga inkasso, pangagarantii), nõuete loovutamist, kauba transporti maismaal ja merel ning kauba kindlustamise nõudeid. ÜRO konventsiooni, UNIDROIT' konventsioonide,EL ja Lando printsiipide, incoterms jt kaubatransporti käsitlevate konventsioonide, ÜRO rahvusvahelise kaubandusarbitraaži tüüpseaduse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(483) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb rahvusvahelise kaubandusõiguse süsteemi, selle põhimõisteid ning alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ oskab püstitada rahvusvahelise kaubandusõiguse piires õiguslikke probleeme ja analüüsida kasutades rahvusvahelise kaubandusõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel, praktilisel rakendamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel; ¤ tunneb rahvusvahelisi kaubandusõiguse regulatsioone."
  }
  [306]=>
  object(stdClass)#307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6071"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Kirjalik eksam. Eksam koosneb kahest küsimusest, millised nõuavad argumenteeritud vastuseid."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda ülevaade riigiõiguse põhiküsimustest, omandada põhiseaduse lugemise ja tõlgendamise oskuse alused."
    ["sisu"]=>
    string(254) "Õppeaines käsitletakse riigivõimu ja –valitsemise õigusliku regulatsiooni üldisi seaduspärasusi, avatakse põhiseaduse olemus, analüüsitakse põhiseaduse funktsioone ja nende rakendusvorme.Kesksel kohal on riigi ja üksikisiku suhete käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab ülevaadet riigiõiguse olulistest küsimustest ja mõistab nende olemust; ¤ oskab tõlgendada põhiseadust; ¤ on võimeline ära tundma põhiseaduslikku probleemi ning selgitama, milles seisneb võimaliku vastuolu sisu; ¤ oskab kasutada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsustes esitatud seisukohti; ¤ tunneb põhiseaduslike institutsioonide tegevust ja nende omavahelisi suhteid."
  }
  [307]=>
  object(stdClass)#308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6072"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kirjalik analüütiline töö (referaat). Avatud küsimustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(486) "Kursuse eesmärk on ¤ luua eeldused Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri mõistmiseks Vana-Roomas 8. s eKr kuni 6. s pKr kehtinud õigussüsteemi (ius Romanum) ning selle ühe osa – eraõiguse (ius privatum) varal; ¤ luua võimalused rooma eraõigust puudutavate teadmiste kujunemiseks ning seoste nägemiseks kaasajaga; ¤ luua eeldused kaasaja õigussüsteemi sügavaks mõistmiseks läbi ajaloolise konteksti; ¤ kujundada oskusi töötada õiguskirjandusega ning seadusandlusega."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Kursuse raames käsitletakse Rooma õiguse üldküsimusi, samuti üksikuid eraõiguse instituute – isikuid, asjaõigust, obligatsiooniõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust ja tsiviilprotsessi. Ühtlasi tutvustatakse ladinakeelset erialaterminoloogiat u 200 termini ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilane: * omab sisulist ülevaadet rooma eraõiguse harudest ning õigusinstituutide kujunemisest; * suudab sisustada ja selgitada kursuses käsitletud õigusinstituute; * teab ja oskab lahti seletada rooma õiguse põhimõisteid ja ladinakeelseid termineid, mida lektor on loengus välja toonud."
  }
  [308]=>
  object(stdClass)#309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6073"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Kursus annab ülevaate Euroopa Liidu struktuurist, arengu ajaloost, põhiprintsiipidest ning institutsioonidest. Analüüs Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguste vahelistest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(266) "1. Sissejuhatus 2. Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu leping 3. Euroopa Liidu Institutsioonid 4. Euroopa Liidu seadusloome 5. Euroopa Liidu õiguskord 6. Euroopa Liidu õiguse mõjuvõim 7. Ühenduse õigus ja rahvuslik õigus 8. Rahvuskohtu õigused ja abinõud"
    ["vljund"]=>
    string(166) "Kursuse läbimisel üliõpilased: 1. tunnevad Euroopa Liidu struktuuri, ajalugu, institutsioone 2. oskavad kasutada Euroopa Liidu juriidiliste dokumentide andmebaase."
  }
  [309]=>
  object(stdClass)#310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6074"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [310]=>
  object(stdClass)#311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6075"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kursuse hindamisvormiks on eksam. Esitada tuleb kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(448) "Kursus annab ülevaate Soome õigussüsteemi raames kriminaalõigusest, riigiõigusest, avalikust õigusest, mentelusõigusest, haldusõigusest. Üliõpilane õpib mõistma Soome Vabariigis kehtivateid seadusi jt õigusnorme suutmaks lahendada kohalikul tasandil tekkivaid õiguslikke probleeme. Tuuakse rohkesti näiteid vara haldamise ja kasutamisega seonduvast, asjaomase või normaaljaotusel põhinevast pärimisest, selle stratifitseerimisest."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kursuse käigus õpitakse analüüsima Soome õigussüsteemi raames kriminaalõigust, riigiõigust, avalikku õigust, mentelusõigust, haldusõigust. Antakse kõikehõlmav ülevaade Soome õigussüsteemi põhialustest, alusteooritaest, pritntsiipidest ja kontseptsioonidest, üldistest doktriinidest ning teistest õiguse põhiharudest."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Kursuse läbimisel üliõpilane tunneb Soome õigussüsteemi ning omab ülevaadet Soome Vabariigis kehtivatest seadustest."
  }
  [311]=>
  object(stdClass)#312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6076"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Hindamine toimub kirjaliku eksami alusel, arvestades kirjalikke töid koondhindena (max. 100 punkti), millest * analüüs 20 punkti, * menetlusdokumentide koostamine 10 punkti, * näitliku kohtuprotsessi läbiviimine 20 punkti * eksam (5 küsimust) 50 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmiseks; ¤ avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme; ¤ kohtupraktikaga tutvumine; ¤ avardada oskust analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme; ¤ osata koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(647) "Kursuse raames käsitletakse tsiviilkohtumenetluse printsiipe ja mõisteid, luuakse eeldused lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme. Tutvutakse kohtupraktikaga. Omandatakse oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi. Seminarid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide ja kohtupraktika põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama, ning õppejõu antud kirjalike ülesannete lahenduste analüüsina ja kirjalike kaasuste lahendamisega. Praktikumide käigus mängitakse rollimängudena läbi kohtuprotsessi erinevaid menetlusi."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust; ¤ oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendama; ¤ teab Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ¤ oskab koostada menetlusdokumente."
  }
  [312]=>
  object(stdClass)#313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6077"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Praktikaaruande kaitsmine praktika seminaril. Arvestuse saamiseks esitatakse kirjalik praktika aruanne ja juhendaja hinnang. Arvestuse sooritamiseks kaitseb üliõpilane praktikaaruande suuliselt komisjoni ees. Kaitsmisel kannab üliõpilane ette omal valikul mõne aruandes käsitletud õigusliku põhiküsimuse koos omapoolse analüüsi ja seisukohtadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(818) "Praktika eesmärgiks on: ¤ õppida tundma valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ toetada ülikooli teoreetilistel kursustel omandatud baasteadmiste kinnistamist, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste tööolukorras seostamise oskust ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumist; ¤ aidata kaasa õiguse rakendamise pinnalt tõusetunud õiguslike probleemidega tutvumisele, esmaste juristi töös vajalike praktiliste oskuste kujunemisele ja oskuse kujunemisele omandatud baasteadmisi töös rakendada; ¤ kujundada oskust õiguslike küsimuste lahendamisel osaleda meeskonnatöös, arendada vastutustunnet; ¤ kujundada oskust õiguse põhivaldkondi õigusteaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata juristi tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi tööga eri tegevusvaldkondades, olulisemate õiguspraktiliste põhiküsimustega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama õigusdokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke põhiküsimusi, millega praktika käigus kokku puutus. Analüüs sisaldab asjaolude ja menetluse käigu, õigusaktide asjakohaste sätete kokkuvõtlikku kirjeldust, õigusliku otsustamise aluspõhimõtteid ja arutluse käiku ning praktikas tõusetunud õigusliku põhiküsimuse võimalike lahendusvariantide pakkumist. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele suunavalt."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Praktika läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ oskab lahendada nii suuliselt kui ka kirjalikult õiguslikke vaidlusi; ¤ oskab koostada praktika valdkonda kuuluvaid dokumente; ¤ omab lihtsamate õiguslike küsimuste lahendamisel meeskonnatöös osalemise oskust, algatusvõimet ja vastutustunnet."
  }
  [313]=>
  object(stdClass)#314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6078"
    ["hindamine"]=>
    string(531) "Hindamisvormiks on arvetus, mis toimub kirjalikus vormis. Arvestus koosneb 5-st argumenteeritud vastust eeldatavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagaside arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvetuse sooritamiseks peab vastama vähemalt kolmele küsimusele ammendavalt ja õiguslikult argumenteeritult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas. Kirjalik arvestustöö sisaldab avatud küsimusi aines omandatud teadmiste kontrollimiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Individuaalse ja kollektiivse töövaidluse lahendamise oskuste arendamine läbi praktilise rollimängu ning töövaidlusorgani praktika analüüsi."
    ["sisu"]=>
    string(153) "Individuaalse ja kollektiivse töövaidluse hüpoteetiliste kaasuste lahendamine läbi praktilise rollimängu ning töövaidlusorgani praktika analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab töövaidluste lahendamise põhimõtteid ja nõudeid töövaidlusorgani poole pöördumiseks; ¤ oskab näha õiguslikke probleem töövaidlustes ning neid lahendada; ¤ suudab analüüsida töövaidlusorgani praktikat."
  }
  [314]=>
  object(stdClass)#315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6079"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Hindamisvormiks on arvestus ja hindamine toimub 100% süsteemis, kus kodutöö annab 20% ja arvestustöö 80%."
    ["eesmrk"]=>
    string(424) "Anda ülevaade majandusõiguse põhimõtetest ja-regulatsioonidest, juriidiliste majandusüksuste ja nende organisatsioonide toimimisest Venemaal. Pakkuda võimalust kasutada teadmisi ja oskusi läbi praktiliste juhtumite analüüsimise. Anda põhiteadmised mõistmaks majandusõiguse terminoloogiat. Tekitada huvi äriõiguse valdkonna vastu, mis aitab mõista kaasaja sündmuste seotust Venemaa majandusõiguse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(418) "Kursuse käigus vaadeldakse ühtse äriseadustiku raames Venemaa ärikoodeksit kui kosstöö instrumenti majandusruumis ja turvalisuse toiminguid. Käsitlemist leiavad äriorganisatsioonid ja tööõigus, kreeditori õigus, äriühinguõigus,äriühingute vahelised huvikonfliktid, nende olemus ja teke. Samuti analüüsitakse lähemalt doktriini „piercing the corporate veil” rakendamist Venemaa majandusõiguses."
    ["vljund"]=>
    string(489) "Aine läbimisel üliõpilane : ¤ teab äriseadustiku süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ oskab võrrelda äriregulatsioone Venemaal, tuues välja nende puudusi ja eeliseid; ¤ suudab kirjeldada asjaõiguse elemente, rakendada õigust erinevates majandussituatsioonides; ¤ suudab mõista äriühinguid mõjutavaid õiguslikke aspekte; ¤ saab aru majandusõiguse ja ärisedustiku printsiipidest Venemaa majanduskeskkonnas."
  }
  [315]=>
  object(stdClass)#316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6080"
    ["hindamine"]=>
    string(301) "Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(530) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade lepinguõiguse teooriatest ning praktikas levinumate lepingute regulatsioonidest (mh võõrandamislepingutest, kasutuslepingutest, teenuse osutamise lepingutest). Luua eeldused lepinguliste suhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust lepinguliste võlasuhete normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades lepinguõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Lepinguõiguse raames käsitletakse lepinguõiguse süsteemi, erinevate võlaõiguslike lepingutega seotud õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskused praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada. Käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(497) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - teab ja tunneb lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; - oskab püstitada ja analüüsida võlaõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - oskab kasutada võlaõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - oskab orienteeruda võlaõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [316]=>
  object(stdClass)#317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6081"
    ["hindamine"]=>
    string(296) "Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(534) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade lepinguväliste võlasuhete tunnustatud teooriatest ning lepinguvälise võlasuhte tekkimise alusest (mh käsundita asjaajamist, alusetud rikastumist, deliktiõigusest ja selle erikoosseisudest). Luua eeldused lepinguväliste võlasuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust lepinguväliste võlasuhete normide analüüsimise alusel lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: lepinguväliste võlasuhete süsteemi, lepinguväliste võlasuhete tekkimise aluseid nagu käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, deliktiõigus, tootja vastutus ja riskivastutus ning antud võlasuhete tekkimise alustega seotud isikute subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Lisaks käsitletakse lepinguväliste võlasuhete ja lepinguliste suhete seoseid ning rakenduspraktikat"
    ["vljund"]=>
    string(549) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab lepinguväliste võlasuhete süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi; ¤ oskab analüüsida lepinguväliste võlasuhete õigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; ¤ oskab kasutada lepinguväliste võlasuhete õiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; ¤ suudab orienteeruda lepinguväliste võlasuhete õiguse alases informatsioonis, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [317]=>
  object(stdClass)#318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6082"
    ["hindamine"]=>
    string(329) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "• anda ülevaade võlaõiguse üldosa teooriatest, põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest (mh lepingute sõlmimisest, kohustuste täitmisest, kohustuste rikkumisest ja selle tagajärgedest ning lepingute lõpetamisest), luua eeldused oskuste omandamiseks oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades võlaõiguse üldosa regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Aine raames käsitletakse muuhulgas alljärgnevaid teemasid: võlaõiguse süsteemi ja võlaõiguslikke üldpõhimõtteid, lepingute sõlmimist, sh lepingueelseid läbirääkimisi, isikute paljusust võlasuhtes, kohustuste täitmist, kohustuste rikkumist, õiguskaitsevahendite kohaldamist, kahju hüvitamist, kõrvalkohustusi, nõuete loovutamist ja kohustuste üleandmist, ning lepingute lõpetamist. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust."
    ["vljund"]=>
    string(481) "Aine läbimisel üliõpilane: - tunneb võlaõiguse üldosa süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe ning teooriaid; - oskab püstitada ja analüüsida võlaõiguse üldosast tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - oskab kasutada võlaõiguse üldosa valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - oskab orienteeruda võlaõiguse üldosa alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [318]=>
  object(stdClass)#319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6083"
    ["hindamine"]=>
    string(329) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "Õppeaine eesmärgiks on luua võimalused omandamaks teadmised asjaõiguse põhimõtetest, põhiprintsiipidest (mh omandi, ja piiratud asjaõiguste), sh erinevate riikidega võrreldes. Luua eeldused asjaõiguslike kaasuste lahendamiseks ning toetada üliõpilase valmisolekut meeskonnatööks asjaõiguslike teadmisi kasutades."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Võrdleva asjaõiguse raames käsitletakse asjaõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, omandiõiguse tekkimise aluseid, omandiõiguse sisu ja piiratud asjaõigusega seonduvaid küsimusi võrreldes teiste riikide ja Euroopa Liidu õigusega, omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Aine läbinud üliõpilane: ¤ saab aru võrdleva asjaõiguse olemusest olemust ja selle olulisusest; ¤ selgitab asjaõiguse instituutide erisusi lähtuvalt erinevatest õiguskordadest; ¤ oskab võrrelda asjaõiguse instituute erinevates õigussüsteemides; ¤ kasutab olemasolevat informatsioon erinevate asjaõigusinstituutide võrdleval käsitlemisel; ¤ analüüsib Eesti asjaõiguse instituute võrdlevalt erinevate riikide asjaõigussüsteemidega."
  }
  [319]=>
  object(stdClass)#320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6084"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kirjalik eksam. Kodutööd: kaasuse lahendamine Euroopa ja Ameerika kohtute näitel."
    ["eesmrk"]=>
    string(384) "Kursuse käigus uuritakse kohustisõiguse ajaloolisi aspekte Euroopas üldisemalt: Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Skandinaavias ja Ameerika Ühendriikides kohustisõiguse kujunemisel tekkinud samasusi ja erinevusi. Võrreldakse, kuidas need on mõjutanud teisi riike. Kursuse eesmärk on arendada analüütilisi oskusi kaasuste lahendamise ning õigustekstide kirjutamise varal."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Kursuse käigus uuritakse kohustisõiguse omadusi, allikaid, õigusnorme ja nende loomist, osapoolte omavahelisis suhteid , kaebuste menetlemist õigusorganites ning kohustisõiguse menetlemisest tulenevaid Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi erinevusi ."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Üliõpilane teab ja tunneb kohustisõiguse rolli ja tähtsust õigussüsteemis, mõistab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi kohustisõiguse erinevusi. Saab aru süüdimõistmise, selle põhjuste, kahju ja meetmete, hoolsuskohustuse, kohustuse rikkumise, tõenäosuse ja prognoosimise, riski võimalikkuse, hoolimatuse ja hooletuse tõttu tekkinud kahju jt mõistete tähendustest. Üliõpilane mõistab kohustisõiguse põhimõtteid eraisiku ja ettevõtte kahjukäsitluse raames."
  }
  [320]=>
  object(stdClass)#321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6085"
    ["hindamine"]=>
    string(248) "1) üliõpilase osavõtt seminaride arutelus (5%), 2) õpipäeviku tase (10%), 3) Seminarides kohalolu (15%), 4) kirjalikud tööd (20%) ja 5) lõpueksami edukas sooritus (50%). Kokku on vaja saada vähemalt 51 punkti kursuse edukaks lõpetamiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(650) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele võrdelav riigiõiguse õiguslikke ja struktuurilisi elemente erinevates maades, selleks et võrrelda relatiivseid eeliseid ja puuduseid, mis on seotud eri konstitutsioonide asutamise ja tegevusega erinevates konstitutsionaalsetes süsteemides. Kursuse eesmärk on ka äratada üliõpilastes huvi juriidilise teaduse vastu, nt õigusriigi ja erinevate konstitutsionaalsete süsteemide eesmärgi saavutamiseks tarvilike meetmete uuring. Üliõpilased omandavad algteadmisi, konspetsioone ja terminoloogiat, mis on tarvilik arusaamiseks kaasaegsest konstitutsionaalsetest normidest ja nende funktsioonist."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õiguse normatiivne järjekord; õigusriik; põhiseaduslike valitsuste institutsioonid ja tavad (seadusandlus, kohtud ja kohtuotsused, põhiseaduslike institutsioonide ja materiaalõiguse kehtestamine ja muutmine, juriidiline teadus); õigus kui ühiskondlik nähtus; konstitutsionaalsed õiguslikud süsteemid; põhiseaduse allikad; juriidiline teadus, konstitutsionaalsete struktuuride ajalugu ja struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(606) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ valdab peamist konstitsionaalset terminoloogiat täielikult; ¤ mõistab kaasaaegsete konstitutsionaalsete süsteemide põhifunktsioone; ¤ teeb vahet erinevate õigussüsteemide ja õigusharude vahel; ¤ suudab haarata konstitutsionaalse valitsuse põhiülesannete loomust ning õiguskaktide ja põhiseaduse suhet; ¤ mõistab seaduse võrdlevat loomust ning selle olulisust konstitutsionaalsetes struktuurides ja funktsioonides; ¤ suudab seletada erinevusi erinevate õiguslikke süsteemide põhiseaduses; ¤ suudab võrrelda erinevaid konstitutsionaalseid süsteeme."
  }
  [321]=>
  object(stdClass)#322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6086"
    ["hindamine"]=>
    string(260) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis (kombineeritud test). Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Luua eeldused karistusõiguse (kriminaalõiguse) kui ühe keskse õigusharu, selle arengu, põhimõtete, poliitikate ja põhiliste instituutide tundmiseks, seostatuna põhiõiguste, kaitstavate õigushüvede ja protseduuriga erinevate õigussüsteemide näidete alusel ja neid võrreldes."
    ["sisu"]=>
    string(612) "Aine raamides tutvub üliõpilane karistusõiguse mõiste ja põhitunnuste, arengu ja filosoofia, põhimõtete ja poliitikatega ning intellektuaalomandi põhiliste instituutide (süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasus, süü, osavõtt, karistus ja selle tingimisi kohaldamine jne) ja põhimõtetega nende vastastikuses koostoimes ja seoses menetlusõigusega, nagu see avaldub peamistes õigussüsteemides erinevates riikides (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, USA jne) nende võrdluses. Eraldi pööratakse tähelepanu teemat puudutavatele kaasaja küsimustele, sh EL arengutele."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Üliõpilane aine läbimisel: ¤ tunneb karistusõigus arengut ja tähtsust erinevates õigussüsteemides; ¤ omab infot osalemaks kriminaalpoliitikat puudutavas ühiskondlikus diskussioonis; ¤ eristab karistusõiguse põhimõtteid ja põhimõisteid erinevates õigussüsteemides; ¤ mõistab nende koostoimet ¤ oskab neid kasutada ning oskab valida sobivaid lahendusi praktilistele probleemidele."
  }
  [322]=>
  object(stdClass)#323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6087"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Kirjalik eksam moodustab lõpphindest 60%, iseseisev kodutöö 20% , osalemine loengutes ja seminaridel moodustab 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(768) "Õpetada üliõpilasele võrdleva lepinguõiguse põhimõisteid ja aluspõhimõtteid; tutvustada lepinguõiguses üldiselt tunnustatud teooriaid ja luua eeldused teadmiste omandamiseks eraõiguse, sh rahvusvahelise era- ja äriõiguse üldpõhimõtetest, põhimõistetest ja printsiipidest; luua eeldused lepinguõiguses arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks kehtivas õiguses; kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust kehtiva lepinguõiguse normide analüüsi alusel; tutvustada lepinguõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetada seda analüüsima; kujundada oskust mõista eraõiguse erinevate harude seoseid ja kasutada neid õigusaktide tõlgendamisel ning kaasuste argumenteeritud lahendamisel; arendada meeskonnatöö ja selle juhtimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Võrdleva lepinguõiguse raames käsitletakse lepinguõiguse süsteemi, erinevate võlaõiguslike lepingutega seotud õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust.Iseseisva töö käigus omandab üliõpilane oskused lepingute koostamiseks ning lepingu sisu kriitiliseks hindamiseks. Samuti omandab üliõpilane oskuse lahendada iseseisvalt praktilisi probleeme. Kontakttunde 42, iseseisva töö tunde 80."
    ["vljund"]=>
    string(961) "Aine läbinud üliõpilane tunneb rahvusvahelise lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi; oskab võrrelda ja analüüsida rahvusvahelisest lepinguõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme, oskab kasutada lepinguõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel. Pärast kursuse läbimist üliõpilane: 1.on võimeline orienteeruma mõistetes (pakkumine, nõustumine, kinnitamine, nõudmine, kaalumine) vahel; 2.mõistab lepingutele omaseid termineid; 3.mõistab tavaõiguse ja tsiviilõiguse kontseptsioone; 4. on võimeline analüüsima lepingust tulenevaid tingimusi: kahju, kergendavad asjaolud, abinõud, lepingulistest kohustustest taganemine. 5.on võimeline argumenteerima lepinguõigust puudutavatel teemadel 6.suudab koostada lepinguõiguse kohaseid dokumente 7.suudab kaasuste põhjal koostada analüütilise iseloomuga aruandeid"
  }
  [323]=>
  object(stdClass)#324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6088"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Kursuse hinne baseerub lõpueksamil. Eksam koosneb lühikestest küsimustest ja essee küsimusest, oodates üliõpilaselt struktureeritud ja juriidiliselt mõistlikke kirjalikke vastuseid."
    ["eesmrk"]=>
    string(698) "Üliõpilased omandavad ülevaatliku arusaama kõige tüüpilisemast probleemidest perekonna ja pärimisõiguses ning arendavad vajalikke oskusi ara tundmaks ja analüüsimaks neid tüüpilistes õiguslikes asjaoludes. Üliõpilane õpib tundma peamiste õiguslike traditsioonide vahelist seost seoses perekonna ja pärimisõigusega, samuti ka suuri rahvusvahelisi kokkuleppeid ja tavapärast rahvusvahelist õiguslikku raamistikku perekonna ja pärimisõiguse probleemide käsitlemiseks rahvusvaheliselt. Üliõpilasel on praktikas võimalik läbi viia juhtumi analüüs kõnealuses valdkonnas esitades lühikese ettekande, mis demonstreerib üliõpilase teadmisi ja juriidilist analüüsivõimet."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Kursus käsitleb peamiselt perekonnaõigus ja pärimisõigust. Kursus alustab ajaloolise ülevaate ja läbilõikega peamistest probleemidest, millega tuleb õiguslikkus süsteemis tegeleda. Erilist tähelepanu pööratakse probleemidele, mis on piiriülesed, nt kus kaks või rohkem süsteemi on segatud juriidilise resolutsiooni leidmisel käesoleval teemal."
    ["vljund"]=>
    string(13) "täiendamisel"
  }
  [324]=>
  object(stdClass)#325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6089"
    ["hindamine"]=>
    string(732) "Arvestus. Arvestuse tingimuseks on koduste tööde esitamine (erinevate riikide tööõiguse võrdlev analüüs; ettepanekud individuaalse töölepingu koostamiseks; ettepanekud kollektiivlepingu koostamiseks) ning nende kaitsmine. Kursusel on võimalik koguda 100 punkti: ¤ 20 punkti seminaridel aruteludes aktiivse osalemise eest; ¤ 20 punkti ettekannete tegemise eest; 60 punkti kirjalike tööde esitamise eest (iga töö eest 20 punkti). Arvestuse saamiseks on vaja koguda vähemalt 51 punkti. Iga küsimus, küsimuste plokk, ülesanne ja kaasus annab teatud arvu punkte. Nt küsimus 0-1 punkti. Kaasus, ülesanne või plokk 0-5 või 0-10 punkti. Konkreetne hindamissüsteem avaldatakse eksamitöö, arvestustöö vms juures."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Õppeaine eesmärgiks on õpetada tööõiguse põhilisi instituute võrdlevalt ning tutvustada ja võrrelda erinevate õiguskordade tööõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Kursuse raames käsitletakse olulisi tööõiguse instituute võrdlevalt läbi erinevate õigussüsteemide (Eesti, Soome, Belgia, Saksamaa Liitvabariik jt). Peamine tähelepanu pööratakse individuaalse tööõiguse põhielementidele nagu töölepingu sõlmimine, töölepingu olulised tingimused, kaitse töölepingu ülesütlemise korral ning kollektiivsete töösuhete võrdlevale käsitlusele (töötajate ja tööandjate esindajad, kollektiivleping, kollektiivsed töötülid)."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ mõistab võrdleva tööõiguse olemust ja selle olulisust; ¤ oskab võrrelda tööõiguse instituute erinevates õigussüsteemides; ¤ suudab selgitada tööõiguse instituutide erisusi lähtuvalt erinevatest õiguskordadest; ¤ suudab lahendada lihtsamaid kaasuseid; ¤ suudab diskuteerida tööõiguse ühtlustamisprotsessi teemadel Euroopas."
  }
  [325]=>
  object(stdClass)#326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6090"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [326]=>
  object(stdClass)#327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6092"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Arvestus koosneb kahest osast: Kirjaliku kodutöö hinne -50%(50p) Kirjaliku testi hinne – 50% (50p)"
    ["eesmrk"]=>
    string(352) "• Esitada üldülevaade EL majanduse ja õiguse seoste kohta; • Kirjeldada EL majanduspoliitika eesmärke ja peamisi saavutusi; • Tutvustada EL majanduspoliitika elluviimise õigusinstitutsioone ja protseduure; • Tutvustada EL peamisi majanduspoliitikaid ja arutada nende elluviimise probleeme; • Teha ettepanekuid EL õigusaktide muutrmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(273) "Kursus annab ülevaate EL peamiste majanduspoliitikate (kaubandus-, konkurentsi-, raha-, maksu-, struktuuri-, regionaal-, ja põllumajanduspoliitika) õiguslikest alustest. Üliõpilased kirjutavad kodutööna essee või uurimusliku töö õppejõuga kooskülastatud teemal"
    ["vljund"]=>
    string(243) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilased: • teavad EL majanduspoliitika eesmärke; • tunnevad EL õigusloome peamisi protsesse; • orienteeruvad EL majanduspoliitika küsimustes; • saavad aru õiguse ja majanduse suhete kompleksusest."
  }
  [327]=>
  object(stdClass)#328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6093"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(483) "Kursuse eesmärk on anda teadmised Euroopa Ühenduse Kohtu struktuurist ja selle rollist Euroopa Liidus, Euroopa Liidu õiguskorrast. Anda ülevaade erinevatest kohtu interpretatsioonide meetoditest, kohtu pädevusest, eeluurimismenetlusest ning kohtu dokumentatsioonist. Pakkuda võimalust kasutada õpitud teoreetilisi teadmisi praktikas läbi kaasuste lahendamise. Anda üliõpilasele põhiteadmised Euroopa Liidu õigusega seonduvatest terminitest ja Euroopa Liidu õiguskorrast."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Kursuse raames tuuakse üliõpilasteni põhiteadmised Euroopa Liidu õiguskorrast ja selle olemusest läbi vastava kirjanduse lugemise ning praktiliste ülesannete lahendamise. Vaadeldakse erinevaid kohtuinterpretatsiooni meetodeid, sh Sokratese meetodit, millekäsitlemise juures üliõpilased loevad kaasuseid, valmistavad ette lühianalüüse ja presenteerivad need. Rõhuasetus on kirjalikel analüüsidel. Kontakttunde 28, iseseisva töö maht 48 tundi."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Üliõpilane teab õigusabinõusid Euroopa Liidus ning mõistab nende olemust esitatud faktide, õiguslike faktide või hüpoteetiliste juhtude korral."
  }
  [328]=>
  object(stdClass)#329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6094"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Kursuse eesmärk on tutvustada tudengitele õigusteadust, selle sisu ja struktuuri; erinevaid õiguse tunnetamise viise ja teooriaid ning metodoloogiaid"
    ["sisu"]=>
    string(253) "Kursuse raames käsitletakse õiguse rolli erinevates ajaloolistes ja sotsiaal-kultuurilistes kontekstides. Tutvustatakse õigusteaduse ja õigusteooriate liigitamise aluseid ning tõlgendamist kui õigusteaduse meetodit, mille objektiks on õigusnormid"
    ["vljund"]=>
    string(901) "Üliõpilane: • Saab aru õigusteaduse ja õigusmõtlemise kujunemise tekkeloost, sotsiaalkultuurilisest ning poliitilis-majanduslikust kontekstist, samuti õigusteaduse seostest teiste sotsiaalteadustega (filosoofia ja poliitikateadus, majandus ja psühholoogia); • Teab ja oskab lahti seletada – õigusteaduse põhilisi õigusteooriaid ja nende sisu, õigusteaduses kasutatavaid põhimõisteid ja -meetodeid; • Suudab argumenteeritult arutleda ja diskuteerida õigusteaduse põhiprobleemide, õiguse üldiste põhimõtete ja normide ning nende õigussüsteemis rakendamise teemadel; • Saab aru õigusalastest tekstidest ning oskab praktiliselt kasutada õigusteaduse meetodeid olukorra õiguslikul tõlgendamisel ja õigusnormi rakendamisel; • Väärtustab iseseisvat õigusmõtlemist, õiguse üldpõhimõtteid ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada erialase õppega seotud valikuid"
  }
  [329]=>
  object(stdClass)#330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6095"
    ["hindamine"]=>
    string(506) "Eksam on kirjalik. Eksamil hinnatakse äriõiguse normide tundmist ja küsimuste lahendamise oskust. Eksam koosneb kolmes praktilise ülesande lahendamisest (õigusaktide kasutamine on lubatud). Kirjalik eksam sooritatakse individuaalse tööna. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õppetalituses. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse seminarides ja eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(364) "¤ anda ülevaade sellest, milliste õigusnormide kogumist äriõigus moodustub, mida äriõigus reguleerib, millised on äriõiguse seostest teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval; ¤ anda ülevaade äriõiguse rollist majanduseraõiguses; ¤ anda äriõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kursus annab ülevaate äriõiguse reguleerimisvaldkonnast, kujunemisest, arengust tänapäeval ning seostest teiste õigusharudega. Kursuse raames käsitletakse äriõiguse osa ja rolli eraõiguses, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute ning nende õiguslikku regulatsiooni. Antakse ülevaade toimingutest, mille teostamist reguleerib äriõigus."
    ["vljund"]=>
    string(505) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab äriõiguse, mida äriõigus reguleerib, millised on äriõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval; ¤ suudab valmistada ette ühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid toiminguid ja dokumente; ¤ suudab iseseisvalt lahendada äriõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid; ¤ teab ja mõistab, millised on äriõiguse arengud tänapäeval."
  }
  [330]=>
  object(stdClass)#331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6096"
    ["hindamine"]=>
    string(473) "Eksamile pääsemise eelduseks on iseseisva töö õigeaegne esitamine. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist võidakse kontrollida jooksvalt loengu või seminari käigus või eksamil. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(1111) "Kursus on mooduli Sissejuhatus õigusteadusesse esimese alamooduli Õigusajalugu ja -süsteem esimene kursus. Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid õigusteaduse ajaloolis-kultuurilisi tüvitekste ja oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes võrdlusest üldisemate ajalooliste arengutega. Euroopa- ja Eesti õiguse ajalugu kuulub õigusteadlaste ettevalmistamise klassikaliste ainete hulka, mis peab avama tulevastele juristidele ajaloolise panoraami ühendusest, mida nimetatakse ka Ius Communitatis. Andes ülevaate Euroopas toimunud ajaloolistest arengutest õiguse valdkonnas, viiakse need arengud õppurite jaoks ka kohalikule (Eesti)tasandile, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi, mis loob eeldused, et ka tulevikus osatakse näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses. Kursus on eeldusaineks kohustuslikele era- ja avaliku õiguse kursustele: Riigiõigus, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus, aga ka Tsiviilõiguse üldosa ja Võlaõiguse üldosa ning kohustusliku alamooduli juurde kuuluvale valikmoodulitele."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa õiguse üldküsimusi, samuti üksikute instituutide teket ning arengut kontinendil. Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse ajaloolistest arengutest ka Eesti alal."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Teadma ja oskama lahti seletada – Euroopa õiguse ajaloo põhimõisteid ning arusaamist tänase Euroopa õigusruumi ühtsusest aga ka spetsiifilistest eripäradest erinevates riikides. Oskama määratleda õigussüsteemi arengut Eestis Euroopa üldiste arengute kontekstis, eristada üksikuid õigusharusid, leidma seoseid tänapäeva õigusharude-ja instituutide ajalooliste arengutega, et osata kasutada ajaloolist meetodit võrdlevas õiguses."
  }
  [331]=>
  object(stdClass)#332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6099"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Luua võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks haldusõiguse põhiküsimustest ja kesksetest mõistetest, printsiipidest ja allikatest, avalikust teenistusest, haldusmenetlusest, haldustoimingutest ja haldusaktidest, halduse kontrollist, haldussunnist, riigivastutusest, samuti haldusorganile kirjaliku kaebuse või avalduse koostamisest."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Õppeaine tutvustab ülevaate haldusõiguse teoreetilis aluseid ja mõisteid, avalik-õiguslike institutsioonide liigitust, tunnuseid, funktsioneerimist ja nende tegevust reguleerivaid normistikke, avaliku teenistuse põhimõisteid, haldustoiminguid, haldusaktide materiaalset ja formaalset õiguspärasust, kaalutlusõigust, haldusmenetlust, halduse kontrolli, haldussundi, riigivastutuse põhialuseid."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane • Teab ja tunneb haldusõiguse põhimõisteid ja peamisi küsimusi; • Tunneb haldusmenetlust ja oskab leida ning kasutada asjassepuutuvaid kohtulahendeid konkreetsele probleemile õigusliku hinnangu andmiseks; • Tunneb haldusakti õiguslikku olemust ja õiguspärasuse eeldusi;"
  }
  [332]=>
  object(stdClass)#333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6101"
    ["hindamine"]=>
    string(327) "Eksam koosneb neljast argumenteeritud vastust eeldavast kirjalikust küsimusest (kaks küsimust riigiõiguse valdkonnast ja kaks küsimust haldusõiguse valdkonnast). Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia avaliku õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Anda ülevaade riigiõiguse põhiküsimustest,omandada põhiseaduse lugemise oskus; Kujundada arusaam põhiseadusliku korra toimimisest, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse jt põhiseaduslike institutsioonide tegevusest; omandada riigivõimu ülesehituse ja toimimise põhimõtted; Õppida tundma haldusõiguse ja –menetluse põhimõisteid."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Tutvustatakse riigi- ja haldusõiguse põhiküsimusi ning teoreetilisi aluseid, põhiseaduslikke väärtusi ning isikute põhiõigusi, -vabadusi ja –kohustusi; valitsemiskorraldust ja –institutsioone. Omandatakse teadmised haldusõigusest, haldusmenetlusest, haldusaktidest."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb riigiõiguse põhimõisteid; • teab ja tunneb riigi valitsemiskorraldust ja põhiseaduslike institutsioonide pädevust; tunneb isiku põhiseaduslikke põhiõigusi ja –vabadusi; • tunneb haldusmenetluse aluspõhimõtteid ja oskab neid rakendada; • tunneb haldusorgani tegevusele ja haldusaktile esitatavaid nõudeid."
  }
  [333]=>
  object(stdClass)#334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6102"
    ["hindamine"]=>
    string(609) "Kirjaliku ja suulise osaga arvestus. Kirjalikus osas üks küsimus tsiviilseadustiku üldosast ja üks küsimus mõnest põhilisemast konkreetsest õigusharust (õigusest), nt võlaõigusest, asjaõigusest, äriõigusest. Suulises osas kirjaliku arvestustöö ning eelnevalt esitatud kirjalike tööde analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(688) "• Anda üliõpilastele ülevaade eraõiguse ning selle üldosaks oleva tsiviilõiguse ning kaubandus- ja majandusõiguse kujunemisloost ja asendist Eesti õigusruumis; tsiviilõiguse põhialustest ja mõistetest ning eraõiguse põhilistest valdkondadest: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tööõigus, äriühinguõigus, intellektuaalse omandi õigus, tarbijakaitseõigus, samuti rahvusvahelise eraõiguse osast eraõiguses. • Kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust eraõiguse küsimustes; • Anda teadmisi ja oskusi oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks eraõiguse valdkonnas ning lihtsamate õigusküsimuste ja kaasuste lahendamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Aine raames käsitletakse: eraõiguse kujunemist ja kohta Eesti õigussüsteemis, eraõiguse allikaid ja põhimõtteid, tsiviilõiguse alusteadmisi kujutavaid printsiipe ja põhimõisteid, õiguste kaitse üldpõhimõtted, lepingu sõlmimise üldpõhimõtteid, kohustuste täitmise nõudeid ning kohustuse rikkumisega seotud vastutust. Antakse ülevaade tööõiguse, perekonna- ja pärimisõiguse, asjaõiguse, tarbijakaitseõiguse, intellektuaalomandi õiguse ja äriühinguõiguse allikatest ning olulisematest mõistetest ja sätetest. Teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks lahendatakse praktilise sisuga ülesandeid ja kaasuseid."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Kursuse läbinud üliõpilane: • Tunneb eraõiguse süsteemi ning tsiviilõiguse põhimõtteid ja -mõisteid ning eraõiguse (tsiviil- ning kaubandus- ja majandusõiguse) olulisemaid allikaid ja sätteid • tunneb eraõiguse põhilisi harusid • teab rahvusvahelise eraõiguse aluseid • tunneb tsiviilkohtumenetluse aluseid • oskab kasutada eraõiguse alaseid teadmisi õigusliku sisuga küsimuste ja kaasuste lahendamisel"
  }
  [334]=>
  object(stdClass)#335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6103"
    ["hindamine"]=>
    string(276) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 20 küsimusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(530) "- anda ülevaade tööõiguse ja avaliku teenistuse korraldusest Eesti Vabariigis; - luua eeldused tööõiguse ja avaliku teenistuse regulatsiooni eesmärkide, arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust tööõigust ja avalikku teenistust reguleerivate normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme; - anda luua võimalused oskuste kujunemiseks oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades tööõiguse ja avaliku teenistuse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Õppeaines käsitletakse töösuhete olemust ja õigusliku reguleerimise aluseid, samuti avaliku teenistusega seonduvat. Õpitakse tundma töölepingu sõlmimise, muutmise, peatumise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte õigusi ja kohustusi, töö- ja puhkeaja, puhkuste, palga reguleerimist. Avatakse avaliku teenistuse mõiste ja analüüsitakse avaliku teenistuse reformi. Käsitletakse avalikku teenistusse astumise korda, avalike teenistujate õigusi, kohustusi, soodustus, teenistusest vabastamist. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb töösuhete õiguslikku regulatsiooni Eestis, selle põhimõisteid, alusprintsiipe ning teooriaid; samuti tööseaduste kohaldamisel tekkivaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi; ¤ avaliku teenistuse põhimõtteid, regulatsioone ja kontseptsioone;  orienteerub tööõiguse ja avaliku teenistuse alases infos; ¤ oskab leida vajalikku teavet erinevate tööõiguse ja avaliku teenistuse valdkonna õigusliku sisuga küsimuste lahendamiseks; ¤ püstitada, analüüsida ja lahendada tööõiguse ja avaliku teenistuse valdkonna õigusliku regulatsiooni piires õiguslikke probleeme."
  }
  [335]=>
  object(stdClass)#336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6104"
    ["hindamine"]=>
    string(304) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 5 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade õiguspoliitika kujunemisest, põhimõtetest ja pikaajalistest eesmärkidest ning anda teoreetilisi ja praktilisi teadmisi õigusaktidele esitatavatest normitehnilistest nõuetest."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: õiguspoliitika ühtsed põhimõtted ja eesmärgid. Õigusloomeprotsessi kujundamine. Õigusliku kvaliteedi standard. Huvigruppide kaasamine. Õigusteadlikkus. Normitehnika nõuded õigusaktidele. Õigustloova akti algatamine, muutmine, täiendamine, kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti koostisosad. Õigusnormide esitamise viisid. Õigustloovate aktide keel ja stiil. Haldusdokumendid."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Aine läbimisel üliõpilane tunneb: • õiguspoliitika põhimõtteid ja arengusuundasid. • Õigusnormide olemust ja struktuuri; • Õigusaktidele esitatavaid normitehnilisi nõudeid. oskab: • analüüsida õiguspoliitkat ja selle suundumusi; • analüüsida õigusakti ja haldusakti vastavust õigusloome ja normitehnika nõuetele; • korrektselt vormistada õigusaktide tekste."
  }
  [336]=>
  object(stdClass)#337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6105"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [337]=>
  object(stdClass)#338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6106"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [338]=>
  object(stdClass)#339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6107"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [339]=>
  object(stdClass)#340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6108"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [340]=>
  object(stdClass)#341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6109"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [341]=>
  object(stdClass)#342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6110"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [342]=>
  object(stdClass)#343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6111"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [343]=>
  object(stdClass)#344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6112"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [344]=>
  object(stdClass)#345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6113"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [345]=>
  object(stdClass)#346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6114"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [346]=>
  object(stdClass)#347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6115"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [347]=>
  object(stdClass)#348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6116"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [348]=>
  object(stdClass)#349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6117"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [349]=>
  object(stdClass)#350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6118"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [350]=>
  object(stdClass)#351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6119"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [351]=>
  object(stdClass)#352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6120"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [352]=>
  object(stdClass)#353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6121"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [353]=>
  object(stdClass)#354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6122"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [354]=>
  object(stdClass)#355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6123"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [355]=>
  object(stdClass)#356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6124"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [356]=>
  object(stdClass)#357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6125"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [357]=>
  object(stdClass)#358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6126"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [358]=>
  object(stdClass)#359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6127"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [359]=>
  object(stdClass)#360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6128"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [360]=>
  object(stdClass)#361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6129"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [361]=>
  object(stdClass)#362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6130"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [362]=>
  object(stdClass)#363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6131"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [363]=>
  object(stdClass)#364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6132"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [364]=>
  object(stdClass)#365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6133"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [365]=>
  object(stdClass)#366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6134"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [366]=>
  object(stdClass)#367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6135"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [367]=>
  object(stdClass)#368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6136"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [368]=>
  object(stdClass)#369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6137"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [369]=>
  object(stdClass)#370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6138"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [370]=>
  object(stdClass)#371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6139"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [371]=>
  object(stdClass)#372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6140"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [372]=>
  object(stdClass)#373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6141"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [373]=>
  object(stdClass)#374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6142"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [374]=>
  object(stdClass)#375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6143"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [375]=>
  object(stdClass)#376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6144"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [376]=>
  object(stdClass)#377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [377]=>
  object(stdClass)#378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6146"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [378]=>
  object(stdClass)#379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6147"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [379]=>
  object(stdClass)#380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6148"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [380]=>
  object(stdClass)#381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6149"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [381]=>
  object(stdClass)#382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6150"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [382]=>
  object(stdClass)#383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6151"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [383]=>
  object(stdClass)#384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6152"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [384]=>
  object(stdClass)#385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6153"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [385]=>
  object(stdClass)#386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6154"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [386]=>
  object(stdClass)#387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6155"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [387]=>
  object(stdClass)#388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6156"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [388]=>
  object(stdClass)#389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6157"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [389]=>
  object(stdClass)#390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6158"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [390]=>
  object(stdClass)#391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6159"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Aine lõpeb arvestusega. Arvestuse sooritamise eelduseks on osalemine seminaril ja uue avaliku teenistuse seaduse regulatsioonide tundmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Anda ülevaade alates 01.04.2013.a.jõustuvast uuest avaliku teenistuse seadusest ja avaliku teenistuse uuest korraldusest. Kujundada ja arendada õigusteoreetilise mõtlemise oskust avaliku teenistuse seaduse sätete analüüsi alusel."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Aines käsitletakse avaliku teenistuse muutunud õigusliku regulatsiooni aluseid. Avatakse avaliku teenistuse mõiste ja õpitakse tundma ametniku ja töötaja tööalaseid õigusi ja kohustusi, palgakorraldust, ametnike distsiplinaarvastutuse sisu ja aluseid ning distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Õpitakse tundma ametniku teenistussuhte lõppemise aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Üliõpilane: ¤ tunneb moderniseeritud avalikku teenistust ja selle üksikuid regulatsioone; ¤ oskab leida vajalikku teavet avaliku teenistusevaldkonna õigusliku sisuga küsimuste lahendamiseks; ¤ tunneb avaliku teenistuse valdkonna õiguslikke probleeme ja oskab neid analüüsida ja lahendada."
  }
  [391]=>
  object(stdClass)#392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6160"
    ["hindamine"]=>
    string(324) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Liidu kaubandusõigusest ja seeläbi luua alus, et üliõpilased mõistaksid Euroopa Liidu kaubandusõiguse kohta rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse süsteemis ning oskaksid analüüsida Euroopa Liidu kaubandusõigusega seonduvaid aktuaalseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: korratakse üle peamiste Euroopa Liidu institutsioonide funktsioonid ja Euroopa Liidu (EL) integratsiooni aluseks olnud õigusaktide kõige olulisemad põhimõtted, antakse ülevaade EL-i õigusloome protsessist. Seejärel käsitletakse EL-i nelja põhivabadust: kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine (sh tarbijaõigusi), inimeste vaba liikumine (sh asutamisvabadus) ja kapitali vaba liikumine ning seejärel antakse ülevaade ka teistest EL-i kaubandusõigusega seotud valdkondadest ja EL-i väliskaubandusega seotud teemadest."
    ["vljund"]=>
    string(541) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab Euroopa Liidu kaubandusõiguse aluseks olevaid põhivabadusi, teisi Euroopa Liidu kaubandusõiguse valdkondi ja oskab näha Euroopa Liidu kaubandusõiguse aktuaalseid probleeme ja arengusuundi; ¤ saab aru Euroopa Liidu õigusloome kujundamise protsessist; ¤ saab aru Maailma Kaubandusorganisatsiooni toimimisest ja sellest, kuidas see Euroopa Liiduga seondub; ¤ suudab orienteeruda Euroopa Liidu kaubandusõiguse alases informatsioonis ja leida vajalikku teavet erinevate küsimuste lahendamiseks."
  }
  [392]=>
  object(stdClass)#393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6161"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Kirjalikku kombineeritud eksamitesti (valikvastused, definitsioonid, probleemi või kaasuse lahendused) hinnatakse vastavalt eri küsimuste raskusele ja olulisusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua eeldused Euroopa Liidu õiguse mõistete, põhimõtete, protseduuride ja institutsioonide alaste teadmiste kujunemiseks; luua võimalused oskamaks analüüsida Euroopa Liidu õiguse kohaldatavust ja selle suhet riigisisese õigusega"
    ["sisu"]=>
    string(541) "1.Euroopa Liit ja Euroopa õigus: põhimõisted, areng, põhimõtted 2.Euroopa õiguse allikad, nende hierarhia ja suhe muude õigusallikatega 3.Euroopa institutsioonid ja institutsiooniline tasakaal 4.Euroopa õiguse kujunemise protseduurid (seadusandlus, õigusemõistmine – detailid iseseisvaks tööks) 5.Euroopa õiguse regulatsiooniala: siseturu põhivabadused, ühisturg jm poliitikad (detailid iseseisvaks tööks) 6.Euroopa õiguse regulatsiooniala: põhiõigused, kriminaalõigus ja välispoliitika (detailid iseseisvaks tööks)"
    ["vljund"]=>
    string(451) "Oskus eristada Euroopa Liidu õigust muudest õiguskordadest ning kasutada korrektseid mõisteid; teadmised Euroopa Liidu arengust ja poliitilisest raamistikust, Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja allikatest, nende suheteset omavahel ja muude õiguse allikatega, Euroopa institutsioonidest ja nende rakendatavatest protseduuridest ja pädevusest; oskus leida ja kasutada Euroopa Liidu õiguse eri liiki allikaid konkreetse probleemi lahendamisel."
  }
  [393]=>
  object(stdClass)#394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6162"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst. Eksami eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud iseseisev kodutöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(398) "Kursuse eesmärk on luua eeldused finantsõiguses, riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes, eelarve- ja maksukorralduses ning -õiguses ning rakendamise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa rahandusasutuste süsteemi, staatuse ja finantssuhteid reguleerivate õigusaktide ning kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(934) "Finantsõiguse mõiste, aine ja koht õigusteaduste süsteemis. Finantsõiguse objekt, subjektid, õigusallikad. Eesti rahandusasutuste süsteem. Eelarvekorraldus. Riigieelarve mõiste, põhiseaduslikud nõuded, üldpõhimõtted. Eelarve koostamise ja menetlemise kord. Lisaeelarve. Riigile ja KOV-le rahaliste kohustuste võtmise põhiseaduslikud nõuded ja regulatsioon. Raharinglus ja rahapoliitika. Raharingluse korraldamine. Eesti Panga õiguslik seisund. Finantsjärelevalve. Rahapesu tõkestamine. Riigikontroll. Audiitorkontroll. Maksuõigus (üld- ja eriosa). Maksukorraldus ja maksusüsteem. Riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise põhiseaduslikud nõuded. Maksude eristamine muudest avalik-õiguslikest rahalistest kohustustest. Riiklikud ja kohalikud maksud ning maksuhalduri tegevuse õiguslik reguleerimine. Rahvusvahelise maksuõiguse üldpõhimõtted. Riigikohtu praktika finantsõiguse küsimustes."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Üliõpilane: Teab ja tunneb finantsõiguse üldisi põhimõtteid, põhimõisteid, õigusakte ja nende rakendamise probleeme; Orienteerub riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes ning eelarve- ja maksukorralduses ning -õiguses, reguleerimise meetodites ja rakendamise pinnalt tõusetunud teoreetilistes ja praktilistes probleemides; Tunneb Eesti rahandusasutuste süsteemi, staatust ja finantsjärelevalve pädevust ning korraldust; Teab ja tunneb finantssuhete õigusliku regulatsiooni sisu ning valdkonna Riigikohtu praktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [394]=>
  object(stdClass)#395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6163"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Anda põhiteadmised haldusõiguse üldosast. Selgitada haldusõiguse eset, põhiseaduslikke printsiipe ja põhimõisteid. Anda ülevaade haldusorganisatsioonist, haldustoimingutest ja nende vormidest. Selgitada haldusmenetluse põhimõtteid, halduskontrolli olemust ning riigivastutuse aluseid."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Kursuse käigus käsitletakse järgnevaid haldusõiguse üldosa teemasid: Haldusõiguse objekt ja põhiseaduslikud printsiibid, haldusõiguse põhimõisted ja allikad, haldusorganisatsioon, haldustoimingud ja nende liigid, haldusmenetlus, haldustäide, halduse kontroll ja riigivastutus."
    ["vljund"]=>
    string(585) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane : • Teab ja tunneb haldusõiguse ja –menetluse põhimõisteid, haldusorganisatsiooni ja selle toimimise põhimõtteid, • tunneb valdkonna kohtupraktikat ning oskab seda kasutada ; • Oskab väärtustada haldusõiguse põhiseaduslikke printsiipe ja nende rakendusi. • Oskab avada halduskontrolli olemust,valdab riigivastutuse aluseid ja oskab järgida hea halduse põhimõtteid. • Tunneb haldusmenetlust ja oskab rakendada asjassepuutuvaid kohtulahendeid konkreetsele probleemile õigusliku hinnangu andmisel ning kaasuste lahendamisel"
  }
  [395]=>
  object(stdClass)#396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6164"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Eksam: karistuse kaasuse ja kriminaalmenetluse kaasuse lahendamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Karistusõiguse eriosa süsteemi tundmine ja praktilise rakendamise oskuse tagamine Süüteomenetluse õiguse tundmine ja menetlusnormide praktiline, õige rakendamine"
    ["sisu"]=>
    string(305) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse eriosa süsteem liikudes üldisult üksikule. Seminaride raames praktiliste kaasuste lahendamine Süüteomenetluse süsteemi ja menetlusnormide rakendamise teoreetilised alused loengu vormis ja praktiline menetluskaasuste lahendamine seminarides"
    ["vljund"]=>
    string(437) "Kursuse läbinud üliõpilane • tunneb karistusõiguse eriosa ja menetlusõiguse süsteemi teab karistusõiguse ja menetlusõiguse põhiinstituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi • tunneb karistusõiguse eriosa ja menetlusõiguse kohaldamise aluseid ja põhimõtteid • oskab tõlgendada ja kohaldada eriosa ja menetlusseadustiku norme • oskab kasutada õppe- ja teaduskirjandust ning kohtulahendeid kaasuse lahendamisel"
  }
  [396]=>
  object(stdClass)#397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6165"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Eksam: kirjalik. Seisneb karistuse kaasuse lahendamises. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Anda ülevaade karistusõiguse üldosa süsteemist. Luua eeldused karistusõiguse üldosa praktiliseks rakendamiseks. Kujunda oskus kaasusülesannete lahendamiseks ja oma seisukohtade põhjendatud argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse üldosa süsteem liikudes üldisult üksikule. Põhjalikult keskendutakse süüteokoosseisu elementidele, õigusvastasuse ja süülisuse tuvastamisele. Antakse teoreetilin ettevalmistus kaasusülesannete lahendamiseks. Seminaride raames toimub praktiliste kaasuste lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Kursuse läbinud üliõpilane • tunneb karistusõiguse üldosa süsteemi ,teab karistusõiguse põhiinstituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi • tunneb karistusõiguse üldosa kohaldamise aluseid ja põhimõtteid • oskab tõlgendada ja kohaldada üldosa norme • oskab kasutada õppe- ja teaduskirjandust ning kohtulahendeid kaasuse lahendamisel."
  }
  [397]=>
  object(stdClass)#398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6166"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Testküsimustele vastamine - kuni 50 küsimust, lisaks kaasuse lahenduse suuline esitamine (pärast eelnevat kohapealset ettevalmistust koos seadusetekstide ja kohtupraktika kasutamise võimalustega). See annab 70 % hindest, arvestatakse ka üliõpilase osavõttu loeng-seminaridest, ettekandeid ja kirjalikke töid, mis annavad 30% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(652) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade kinnisvaraõiguse teoreetilisi aluseid, selgitada üliõpilastele kinnisvaraõiguse instituutide kujunemist, nende sisu ja vastastikuseid seoseid. Muuhulgas käsitletakse kinnisasja mõistet ja olemust, servituutide seadmist, hoonestusõigust, ostueesõigust ja pandiõigust. Samuti käsitletakse seoseid tsiviilõiguse teiste valdkondadega; õpetada kinnisvaraõiguse kaasuste lahendamist ja selle metoodikat; luua võimalused kinnisvaraalaste teadmiste ja kinnisvara juhtimisoskuste kujunemiseks; luua eeldused nende teadmiste ja oskuste arendamiseks; toetada kinnisvaraalaste praktiliste teadmiste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Kinnisvaraõiguse kursuse raames käsitletakse kinnisvaraõiguse üldpõhimõtteid, kinnisasja mõistet ja olemust; õpitakse tundma üksikuid asjaõigusi nagu omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigused. Õpitakse tundma kinnisvaratehingute sisu ja vorminõudeid ning nõudeid tehingus osalejatele. Õppetöö käigus õpitakse tundma valdkonna kohtupraktika põhimõttelise tähtsusega lahendeid. Ainekursuse raames omandatakse kaasuste lahendamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(530) "Aine läbinud üliõpilane: 1) mõistab kinnisvaraõiguse põhimõtteid ja oskab selgitada selle õiguse instituutide olemust; 2) tundma ja selgitama kinnisvaraõiguse teoreetilisi käsitlusi, mõistma ja selgitama kinnisvaraõiguse seoseid teiste õigusharudega, eriti asjaõigusega; 3) tundma ja selgitama kinnisvaratehingute sisu ja vorminõudeid; 4) teadma ja oskama tõlgendada planeeringuid ja ehitamisele kehtestatud nõudeid; 5) suudab omandatud teadmisi ja oskusi kasutada oma edaspidistes õpingutes ja erialases töös."
  }
  [398]=>
  object(stdClass)#399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6167"
    ["hindamine"]=>
    string(322) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(534) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade lepinguväliste võlasuhete tunnustatud teooriatest ning lepinguvälise võlasuhte tekkimise alusest (mh käsundita asjaajamist, alusetud rikastumist, deliktiõigusest ja selle erikoosseisudest). Luua eeldused lepinguväliste võlasuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust lepinguväliste võlasuhete normide analüüsimise alusel lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasi: lepinguväliste võlasuhete süsteemi, lepinguväliste võlasuhete tekkimise aluseid nagu käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, deliktiõigus, tootja vastutus ja riskivastutus ning antud võlasuhete tekkimise alustega seotud isikute subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Lisaks käsitletakse lepinguväliste võlasuhete ja lepinguliste suhete seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Aine läbimisel üliõpilane: tunneb: - lepinguväliste võlasuhete süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi. Oskab: - analüüsida lepinguväliste võlasuhete õigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - kasutada lepinguväliste võlasuhete õiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - orienteeruda lepinguväliste võlasuhete õiguse alases informatsioonis, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [399]=>
  object(stdClass)#400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6168"
    ["hindamine"]=>
    string(322) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(521) "• anda ülevaade lepinguväliste võlasuhete tunnustatud teooriatest ning lepinguvälise võlasuhte tekkimise alusest (mh käsundita asjaajamist, alusetud rikastumist, deliktiõigusest ja selle erikoosseisudest); • luua eeldused lepinguväliste võlasuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks; • kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust lepinguväliste võlasuhete normide analüüsimise alusel lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme; • anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: lepinguväliste võlasuhete süsteemi, lepinguväliste võlasuhete tekkimise aluseid nagu käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, deliktiõigus, tootja vastutus ja riskivastutus ning antud võlasuhete tekkimise alustega seotud isikute subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Lisaks käsitletakse lepinguväliste võlasuhete ja lepinguliste suhete seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(543) "Aine läbimisel üliõpilane: * tunneb lepinguväliste võlasuhete süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi; * oskab analüüsida lepinguväliste võlasuhete õigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; * oskab kasutada lepinguväliste võlasuhete õiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; * oskab orienteeruda lepinguväliste võlasuhete õiguse alases informatsioonis, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [400]=>
  object(stdClass)#401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6170"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Kirjalik analüütiline töö (referaat). Osavõtt seminaridest."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade menetlusteooria põhiseisukohtadest, kohtumenetluste süsteemist ning tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteokohtumenetluse kulgemisest."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Kursuse raames käsitletakse menetlusteooria põhiseisukohti, kothumenetluse eripärasid, kohtumenetluse kulgemist ning alternatiivseid menetlusviise. Antakse ülevaade tõendite ja kaebemenetluse regulatsioonist. Üliõpilane koostab referaadi, milles refereerib ühe tema poolt valitud menetlusteoreetiku põhiseisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Õppeaine läbinud üliõpilane peab teadma menetlusteooria põhiseisukohti ning omama ülevaadet menetluste süsteemist. Üliõpilane peab tundma tsiviil-, kriminaal- haldus- ja väärteomenetluse peamisi instituute ning nende erisusi."
  }
  [401]=>
  object(stdClass)#402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6171"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade menetlusteooria põhiseisukohtadest, kohtumenetluste süsteemist ning tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteokohtumenetluse kulgemisest."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Kursuse raames käsitletakse menetlusteooria põhiseisukohti, kohtumenetluse eripärasid, kohtumenetluse kulgemist ning alternatiivseid menetlusviise. Antakse ülevaade tõendite ja kaebemenetluse regulatsioonist."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ teab menetlusteooria põhiseisukohti; ¤ omab ülevaadet menetluste süsteemist; ¤ tunneb tsiviil-, kriminaal- haldus- ja väärteomenetluse peamisi instituute ning nende erisusi."
  }
  [402]=>
  object(stdClass)#403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6172"
    ["hindamine"]=>
    string(307) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "¤ anda teadmised pankrotiõigusest ja pankrotiõiguse teoreetilistest põhimõtetest ning selle valdkonna arengusuundadest; ¤ kujundada praktiline ettekujutus pankrotimenetlusest ning selle läbiviimisest; ¤ õpetada koostama pankrotimenetluses vajalikke dokumente ja lahendama pankrotimenetlusega seonduvaid õigusliku sisuga küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Aine raames käsitletakse pankrotiõiguse eesmärke ja allikaid; pankroti mõistet, pankrotimenetluse algatamist ja läbiviimist, pankroti väljakuulutamise õiguslikke tagajärgi, nõuete esitamist ja nende vaidlustamise korda, pankrotiorganite pädevust, pankrotimenetluse lõpetamise aluseid. Antakse ülevaade saneerimismenetluse eesmärkidest; füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalustest; pankrotiõiguse arengusuundumustest."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab pankrotiõiguse mõisteid ja teooriat; ¤ oskab lahendada pankrotiõiguse ja pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi; ¤ suudab koostada praktiliselt pankrotimenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [403]=>
  object(stdClass)#404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6173"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(683) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab teadmised rahvusvahelisest era- ja majandusõiguse põhimõtetest, põhiregulatsioonidest ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohtute seisukohtadest ning oskused õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel. Aine: • tutvustab rahvusvahelise era- ja majandusõiguse arengut ja loob eeldused rahvusvahelise era- ja majandusõiguse arenguperspektiivide mõistmiseks; • kujundab õigusteoreetilise mõtlemise oskust rahvusvahelise era- ja majandusõiguse normide analüüsi alusel; • tutvustab rahvusvahelise era- ja majandusõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetab seda analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Aine raames käsitletakse rahvusvahelise era- ja majandusõiguse üldpõhimõtteid, siseriikliku ja välisriigi õiguse kohaldamise aluseid riigipiiri ülestes tsiviilõiguslikes küsimustes, rahvusvahelise majanduse ning kaubanduse õiguslikke aluseid; samuti käsitletakse rahvusvahelisi majandusorganisatsioone, mh Maailma Kaubandusorganisatsiooniga seotud rahvusvahelist kaubandust reguleerivate lepinguid"
    ["vljund"]=>
    string(580) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: - rahvusvahelise era- ja majandusõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; - rahvusvahelise era- ja majandusõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; - kasutada rahvusvahelise eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; - lahendada rahvusvahelise eraõigusega seotud kaasuseid; - orienteeruda rahvusvahelise era- ja majandusõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [404]=>
  object(stdClass)#405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6174"
    ["hindamine"]=>
    string(322) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(675) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest , mh rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimisest, kohustuste täitmise tagamisest, nõuete loovutamisest, kaubandustehingute finantseerimisest, kauba transpordist maismaal ja merel ning kauba kindlustamisest. Luua eeldused kaubandussuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust rahvusvahelise kaubandusõiguse normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades rahvusvahelise kaubandusõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Aine raames käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasi: rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtteid, müügilepingu sõlmimist, müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, kaubandustehingute finantseerimist, mh faktooringulepingu sõlmimist ja sellest tulenevaid kohustusi, kohustuste täitmise tagamist (akreditiivid, panga inkasso, pangagarantii), nõuete loovutamist, kauba transporti maismaal ja merel ning kauba kindlustamise nõudeid."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Aine läbimisel üliõpilane: tunneb: - rahvusvahelise kaubandusõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; oskab: - rahvusvahelise kaubandusõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; - kasutada rahvusvahelise kaubandusõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel, praktilisel rakendamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel; - orienteeruda rahvusvahelise kaubandusõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [405]=>
  object(stdClass)#406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6175"
    ["hindamine"]=>
    string(333) "Hindamine toimub kirjaliku arvestuse alusel, arvestades kirjalikke töid koondhindena (max. 100 punkti), millest ● analüüs annab 20 punkti, ● menetlusdokumentide koostamine 20 punkti, ● näitliku kohtuprotsessi läbiviimine 20 punkti, ● vähemalt ühe tsiviilasja kuulamine kohtus 10 punkti, ● kirjalik arvetus 30 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "● tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine; ● avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme; ● Eesti kohtupraktikaga tutvumine; ● oskus analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme; ● Oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke menetlusdokumente, s.o hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi, määruskaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(264) "● teadma tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust, ● oskama näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendama, ● teadma Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ● oskama koostada menetlusdokumente,"
  }
  [406]=>
  object(stdClass)#407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6176"
    ["hindamine"]=>
    string(266) "Hindamine toimub kirjaliku eksami alusel, arvestades kirjalikke töid koondhindena (max. 100 punkti), millest * analüüs annab 20 punkti, * menetlusdokumentide koostamine 10 punkti, * näitliku kohtuprotsessi läbiviimine 20 punkti, * eksam (6 küsimust) 50 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "● tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine; ● avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme; ● Eesti kohtupraktikaga tutvumine; ● oskus analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme; ● Oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke menetlus-dokumente, s.o hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsiooni- kaebusi, määruskaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Üliõpilane ● teab tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust, ● oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendama, ● teab Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ●oskab koostada menetlusdokumente."
  }
  [407]=>
  object(stdClass)#408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6177"
    ["hindamine"]=>
    string(322) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(516) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade lepinguõiguse teooriatest ning praktikas levinumatest lepingutest (mh võõrandamislepingutest, kasutuslepingutest, teenuse osutamise lepingutest). Luua eeldused lepinguliste suhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, kujunda õigusteoreetilise mõtlemise oskust lepinguliste võlasuhete normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades lepinguõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: lepinguõiguse süsteemi, võõrandamislepingute (sh müügilepingu ja kinkelepingu), kasutuslepingute (mh üüri- ja rendilepingute, liisingulepingute ja laenulepingute) ning teenuse osutamise lepingute (mh käsundus- ja töövõtulepingute) sõlmimist, lepingutest tulenevaid osapoolte õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Aine läbimisel üliõpilane tunneb: - lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe ning teooriaid; oskab: - püstitada ja analüüsida võlaõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - kasutada võlaõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - orienteeruda võlaõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [408]=>
  object(stdClass)#409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6178"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Arvestus Hindamismeetodid on seminaril esitatavad analüütiline töö teatud teemal (seminaritöö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(695) "Kursuse eesmärk on luua alus üliõpilastele arusaamisele kaasaegse õigussüsteemi kujunemisest. Eriline rõhk siin tänapäeva Euroopa Liitu kuuluvate riikide õigussüsteemide ajalooliste õigusperekonna tasandil määratlemine ja nende arengu spetsiifiliste joonte väljatoomine. Kursus annab eeldused nii võrdleva õiguse ainete omandamiseks, kui ka on eelduseks Euroopa Liitu puudutavate erikursuste paremaks mõistmiseks. Kursuse eesmärgiks on loomulikult anda teadmisi, et mõista globaliseerumise protsessis toimuvate arengute mõistmiseks, mille globaalsuse ja universaalsuse taga on alati ka suuremate riikide spetsiifilised huvid, mis sageli tulenevad nende ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Võrdlev õigussüsteemide ajalugu on tänapäeval üha moodsamaks muutuva võrdleva õigusajaloo üks väljundeid. Kursus käsitleb kaasaegsete olulisemate õigussüsteemide perekondade kujunemist (õigusperekonnad) ja annab eelduse nende arengute võimalikuks prognoosimiseks, et neid rahvusvahelisi (globaalseid) arenguid saaksid Eestis õppinud juristid kasutada oma riigi õigussüsteemi arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(495) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada võrdleva õigussüsteemide ajaloo põhimõisteid (näiteks õigusperekond jne) ning arusaamist tänapäeva õigusteaduses kasutatava võrdleva õiguse meetodi rakendamisest ka õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel. ¤ oskab määratleda üksikuid suuremaid kaasaegseid õigusperekondi ka läbi nende ajaloolise arengu eripära, osata neid teadmisi rakendada kaasaegse õigussüsteemi mõistmiseks (eriti Eesti õigussüsteemi toel)."
  }
  [409]=>
  object(stdClass)#410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6179"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Hinde aluseks on kirjalik eksam, kaasuse esitlus klassis ning iseseisev kirjalik uurimistöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi maailmas eksisteerivatest väga erinevatest õigussüsteemides, sh nende ajaloolisest taustast, õiguse allikatest ning peamistest õigusinstitutsioonidest. Õppeaine selgitab kaasaegses maailmas toimuvat õigussüsteemide vastastikust lähenemist. Õppeaine annab teadmisi valitud teemadest era- ja avalikus õiguses – eesmärgiks on selgitada, kuidas erinevad õigussüsteemid lahendavad analoogilisi küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Õppeaines käsitletakse kahte peamist õigussüsteemi – tavaõigust ja tsiviilõigust. Ülevaade antakse ka islami ja aasia õigustraditsioonidest ning Euroopa Ühenduse õigusest. Üliõpilased õpivad õigustraditsioonide arenguid võrdlevast aspektist. Õppeaine võrdlev erinevate õigussüsteemide aluseks olevaid õigusfilosoofilisi põhimõtteid – võrdluse aluseks on õiguse allikate, menetluslike ja õigusemõistmisega seotud küsimuste analüüs. Õppeaine käsitleb võrdlevalt küsimusi seoses konstitutsioonilise-, lepingu-, kriminaal- ja tsiviilõiguse ja menetlusega."
    ["vljund"]=>
    string(328) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb erinevate õigussüsteemide menetluspõhimõtteid; ¤ teab, milliste põhimõtete alusel toimub kohtupidamine erinevates õigussüsteemides; ¤ teab, kuidas erinevad õigussüsteemid käsitlevad analoogilisi küsimusi; ¤ oskab leida õiguse allikaid praktiliste küsimuste lahendamiseks."
  }
  [410]=>
  object(stdClass)#411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6180"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(532) "• Kaasa aidata teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamisele õigusakti normitehnikast, õigusnormi sisu mõistmisele; • Tutvustada õigusnormi õigusakti tekstis esitamise ja sõnastamise üldisi reegleid ning erinõudeid; • Kinnistada teadmisi õigusakti tõlgendamise viisidest, üldistest reeglitest ja meetoditest; • Luua eeldused teadmiste omandamisele õigusakti tõlgendamise spetsiifilistest meetoditest, põhimõtetest ja mudelitest; • Mõista õigusakti tõlgendamise seost õiguse rakendamise praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Õppeaine raames käsitletakse õigusaktidele esitatavaid normitehnilisi nõudeid, tõlgendamise viise, üldisi reegleid ja meetodeid seostatuna õigusakti rakendamise praktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(616) "Üliõpilane: • Teab ja oskab kasutada õigusnormi sõnastamise põhilisi reegleid ja erinõudeid õigusakti eelnõu teksti koostamisel ja hindamisel; • Oskab liigitada õigusakte, norme, avada normide loogilist struktuuri, nende koostiselemente; • Omab teadmisi tavapärastest õiguse tõlgendamise meetoditest ning nende rakendamisest õigussüsteemis; • Oskab lisaks tavapärastele interpreteerimismeetoditele ära tunda spetsiifilisi tõlgendamise meetodeid; • Väärtustab õiguse põhimõtteid õigusakti tõlgendamisel ning oskab normi eesmärgist lähtudes teha teatud üldväärtuselisi otsustusi."
  }
  [411]=>
  object(stdClass)#412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6181"
    ["hindamine"]=>
    string(230) "Õppeaine hinne kujuneb 30% kirjaliku kodutöö ning 70% suulise eksami hindest. Eksamitulemust hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(788) "Anda põhjalik ülevaade ülevaade äriühinguõigusest: äriühinguõiguse kujunemisest, milliseid ühiskondlikke suhteid äriühinguõigus reguleerib, erinevatest ühinguvormidest ja nendevahelistest sarnasustest/erinevustest ning äriühinguvormide juhtimise/äriühingute ja tema liikmete vahelistest õigussuhetest, äriühingute liikmelisusega seonduvast, äriregistrist, äriühinguõigusesse kuuluvatest õigusaktidest, sh Euroopa Liidu tasandil, selle seostest teiste õigusharudega ja nüüdisaegsetest arengusuundadest; Anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline ühinguõiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks; Anda ühinguõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(576) "Kursus annab ülevaate äriühinguõiguse reguleerimisvaldkonnast, ajaloolisest kujunemisest, arengust tänapäeval ning seostest teiste õigusharudega. Kursuse raames käsitletakse ühinguõiguse osa ja rolli eraõiguses, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute, erinevaid ühinguvorme ning nende õiguslikku regulatsiooni Eesti ja Euroopa Liidu õiguses, ühingute ümberkorraldamist ning muid ühinguõigusega seotud valdkondi. Antakse ülevaade toimingutest, mille teostamist reguleerib ühinguõigus. Kursuse raames lahendatakse kaasuseid ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Õppeaine läbinud üliõpilane: Teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab äriühinguõiguse, mida äriühinguõigus reguleerib, millised on äriühinguõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval; Suudab iseseisvalt lahendada ühinguõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid ning valmistada ette ühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid toiminguid."
  }
  [412]=>
  object(stdClass)#413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6182"
    ["hindamine"]=>
    string(359) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis. Arvestus koosneb 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või küsimuste plokist ja/või kaasusest. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas"
    ["eesmrk"]=>
    string(780) "• Anda ülevaade äriühinguõigusest: äriühinguõiguse kujunemisest, milliseid ühiskondlikke suhteid äriühinguõigus reguleerib, erinevatest ühinguvormidest ja nendevahelistest sarnasustest /erinevustest ning äriühinguvormide juhtimise/äriühingute ja tema liikmete vahelistest õigussuhetest, äriühingute liikmelisusega seonduvast, äriregistrist, äriühinguõigusesse kuuluvatest õigusaktidest, sh Euroopa Liidu tasandil, selle seostest teiste õigusharudega ja nüüdisaegsetest arengusuundadest. • Anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline ühinguõiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks. • Anda ühinguõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused"
    ["sisu"]=>
    string(576) "Kursus annab ülevaate äriühinguõiguse reguleerimisvaldkonnast, ajaloolisest kujunemisest, arengust tänapäeval ning seostest teiste õigusharudega. Kursuse raames käsitletakse ühinguõiguse osa ja rolli eraõiguses, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute, erinevaid ühinguvorme ning nende õiguslikku regulatsiooni Eesti ja Euroopa Liidu õiguses, ühingute ümberkorraldamist ning muid ühinguõigusega seotud valdkondi. Antakse ülevaade toimingutest, mille teostamist reguleerib ühinguõigus. Kursuse raames lahendatakse kaasuseid ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Õppeaine läbinud üliõpilane: • Teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab äriühinguõiguse, mida äriühinguõigus reguleerib, millised on äriühinguõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval • Suudab iseseisvalt lahendada ühinguõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid ning valmistada ette ühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid toiminguid"
  }
  [413]=>
  object(stdClass)#414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6183"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Anda ülevaade inglise keelsest juriidilisest terminoloogiast ja kasutusel olevatest väljenditest."
    ["sisu"]=>
    string(190) "Kursus tutvustab inglise keelset juriidilist terminoloogiat ning selle kujunemise ajalugu, juridiilist administreerimist, juristide poolt kasutatavaid väljendeid erinevates õiguse harudes."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Tudeng omandab inglise keelses õigussüsteemis kasutusel olevad terminid ja väljendid."
  }
  [414]=>
  object(stdClass)#415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6184"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Hindamisvormiks on arvestus. Koondarvestus kujuneb: Essee punktid (ettekandmine seminaridel ) - 50 % 50%; Arvestuse punktid (valik- ja vabavastustega test) - 50%. Arvestuse saamiseks on vaja koguda vähemalt 50 punki, sealhulgas üle 25 punkti testi eest"
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "• anda üliõpilastele üldine ülevaade Euroopa integratsiooni ajaloost, Euroopa Liidu (EL) kujunemisest ja laienemisest ning tema rollist maailma poliitikas ja majanduses; • tutvustada Euroopa Liidu eesmärke ja peamisi saavutusi; • tutvustada EL laienemise ajalugu • tutvustada EL majandus-, välis- ja julgeolekupoliitikat ning rolli rahvusvahelisel areenil; • tutvustada EL ja Eesti suhteid"
    ["sisu"]=>
    string(262) "Kursuse loengulises osas antakse ülevaate Euroopa integratsiooni ajaloost, käsitletakse EL Liidu integratsiooni süvenemist ja laienemist, majandus-, välis- ja julgeolekupoliitikat ning suhteid Eestiga.Üliõpilased peavad koostama kodutööna kirjaliku essee"
    ["vljund"]=>
    string(198) "Üliõpilane: • teab EL ajaloo peamisi fakte; • teab EL peamisi eesmärke; • oskab orienteeruda EL majandus,välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes; • oskab kirjeldada EL suhteid Eestiga."
  }
  [415]=>
  object(stdClass)#416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6185"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Bakalaureusetöö kaitsmine. Töö hindamisel toetutakse juhendaja aruandele, retsensendi hinnangutele ning kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Õppekava läbimisel õpitu kinnistamine lõputööga. Interpreteeritakse õpitud analüüsi, uurimis- ja formaliseerimisoskusi, lõputöö vormistatakse vastavalt nõuetele."
    ["sisu"]=>
    string(682) "Bakalaureusetöö põhineb rahvusvahelisel õigusel ja vastab rahvusvahelistele nõuetele. Töö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi. Bakalaureusetöö on iseseisvalt kirjutatud teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb selgelt uurimisobjekti ja probleemi ning leiab viimasele konkreetse lahenduse. Lisaks erialakirjanduse analüüsile uurib üliõpilane probleemi ka empiiriliselt ning esitab oma põhjendatud seisukohad. Bakalaureusetöö maht on keskmiselt 45-50 lehekülge (ilma lisadeta)."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Individuaalne töö juhendaja suunamisel."
  }
  [416]=>
  object(stdClass)#417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6186"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Hinne koosneb kahest osast: 50% - essee 50% - eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(365) "Kursuse eesmärk on luua üldine arusaam Euroopa Liidu ajaloost ja integratsioonist, Euroopa Liidu loomisest ning selle rollist maailma majanduses ja poliitikas. Kirjeldada Europa Liidu eesmärkide, arengut ning saavutusi ühtse liikmesriikide liiduna. Käsitleda Euroopa Liidu ajalugu, majandust, välis- ja julgeoleku poliitikaid. Tutvustada tulevikustsenaariume."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Üldiste teemade läbimine euroopa integratsioonist lähtuvalt, süvendatult käsitletakse Euroopa Liidu laienemist ning tulevikuperspektiive."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Aine läbimisel üliõpilane: -teab põhilisi fakte Euroopa ajaloo perioodidest ja oskab siduda Euroopa õigusajaloo sündmused laiemalt rahvusvaheliste arengutega maailmas; -mõistab Euroopa Liidu peamisi eesmärke; -orienteerub Euroopa Liidu majandusküsimustes, rahvusvahelises ja julgeolekupoliitikas."
  }
  [417]=>
  object(stdClass)#418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6187"
    ["hindamine"]=>
    string(185) "Kursust hinnatakse 100 punkti süsteemis, 40 punkti moodustab eksam, 20 punkti osavõtt loengutest, 20 punkti aktiivsus loengutes ja seminarides, 20 punkti iseseisvad kirjalikud tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(520) "Kursuse raames käsitletakse intellektuaalomandi õigusi Euroopa Liidus. Intellektuaalomand omab määravat tähtsust majanduskasvu ning Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamises. Kursuse eesmärk on anda teadmised Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raames selle strateegiatest, autoriõigustest ja intellektuaalomandi kaitsest, patentidest, kaubamärkidest ning õiguste kaitsest. Käsitletakse teemasid, nagu kaupade ja teenuste vaba liikumine, konkurentsiõigus, tollimeetmete rakendamine ja võltsimisvastane võitlus."
    ["sisu"]=>
    string(254) "1.Sissejuahtus 2.Autoriõigus ja sellega seotud õigused 3.Patendid ja patendiga kaasnevad õigused 4.Kavandamine 5.Kaubamärgid ja sellega seonduvad õigused 6.Intellektuaalomandiõigus ja kaupade vaba liikumine 7. Intellektuaalomandiõiguse jõustamine"
    ["vljund"]=>
    string(405) "Üliõpilane teab intellektuaalomandiõiguse ja selle liikide eesmärke ja tunnuseid, oskab lahti seletada intellektuaalomandiõiguse liikide kaitsetingimusi, suudab nimetada intellektuaalomandiõiguse allikaid, protseduure ja põhimõtteid, tunneb autoriõigusese ja kaubamärgiõigusesse puutuvaid kriteeriume, õiguste kaitset ja õiguse ulatust, oskab määratleda omaniku ja vastanduva isiku õigusi."
  }
  [418]=>
  object(stdClass)#419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6188"
    ["hindamine"]=>
    string(185) "Kursust hinnatakse 100 punkti süsteemis, 40 punkti moodustab eksam, 20 punkti osavõtt loengutest, 20 punkti aktiivsus loengutes ja seminarides, 20 punkti iseseisvad kirjalikud tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Kursuse raames uuritakse seadusi ja keskkonnakaitset rahvusvahelise õiguse raames, rahvusvahelisel tasandil esinevaid keskkonnakaitse probleeme, piiriülesse õhusaastesse puutuvat, rahvusvahelisi huve keskkonnaressursside avastamisel."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Kursuse materjal hõlmab Euroopa Liidu keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, seotust Euroopa Liidu õigusega ning liikmesriikide seadusandlusega. Fokusseeritakse spetsiifilistele keskkonnaõiguse teemadele ning õiguslikele aspektidele, mis on integreeritud teistes seadustes esinevate keskkonnanõuetega."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Üliõpilane teab keskkonnaõiguse põhiprintsiipe ja -aluseid, mõistab õiguslikke aspekte, mis on seotud keskkonnakaitse ning õiguslikest meetmetest tulenevate piirangutega."
  }
  [419]=>
  object(stdClass)#420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6189"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Üliõpilased sooritavad kursuse lõpus eksamitöö (0-100) avatud küsimusega. Lisaks on üliõpilastel võimalus teha oma uurimustööst seminaris esitlus. Esitlus võib anda edukale eksami tulemusele juurde 0-10 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(487) "Üliõpilased omandavad arusaama tuumik põhiseaduslikest struktuuridest ja mehhanismidest Euroopa Liidus. Need töötatakse üksikasjalikult välja individuaalsete presentatsioonide raames, mis tegelevad aktuaalsete probleemidega, nagu näiteks juhtumitega enne ELi või riigi (põhiseaduslike) kohtutega, seadusandlike ettepanekute või rakendamisega seotud küsimustega. Uurimustöö arendab üliõpilaste teadustöö oskusi ja esitlus annab täiendavaid kogemusi avalikus esinemises."
    ["sisu"]=>
    string(324) "EL põhiseadus ajaloolises kontekstis. Delegeerimine, pädevused ja õiguslike aluste valikud. ELi õigusloomeprotsessi õiguslikud aspektid. Allikad, hierarhia ja võtme doktriinid. Põhiõigused ELi ja liikmesriikide põhiseaduses. ELi seaduste jõustamine. Aktuaalsed probleemid EL põhiseaduses. ELi põhiseaduse tulevik"
    ["vljund"]=>
    string(449) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ oskab selgitada ELi pädevuste süsteemi õiguslikust seisukohast; ¤ oskab ära tunda peamised õiguslikud probleemid ELi õigusloomeprotsessis; ¤ suudab rakendada teadmisi ELi allikate hierarhia ja võtme doktriinide kohta praktilistes põhiseaduslikes probleemides; ¤ oskab ära tunda fundamentaalsete õiguste roll ELi konstitutsioonis; ¤ oskab seletada aktuaalseid õiguslikke probleeme ELi põhiseaduses."
  }
  [420]=>
  object(stdClass)#421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6190"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade Euroopa Liidu menetlusõiguse põhiseisukohtadest ja põhiprintsiipidest. Keskendutakse eelotsuste tegemise protseduuridele ning sellega seotud teemadele Euroopa õiguse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa Kohtu menetlusteooria põhiseisukohti, kohtumenetluse eripärasid, protseduurireegleid, kohtumenetluse kulgemist ning alternatiivseid menetlusviise. Antakse ülevaade tõendite ja kaebemenetluse regulatsioonist. Vaadeldakse Euroopa õigussüsteemi hierarhiat ja Euroopa Liidu esimese ja kolmanda samba vaheliste protseduuride erinevusi ning Lissaboni lepingu arengut."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Üliõpilane teab Euroopa Liidu menetlusteooria põhiseisukohti ning omab ülevaadet menetluste süsteemist. Üliõpilane tunneb Euroopa Liidu menetlusõiguse süsteemi."
  }
  [421]=>
  object(stdClass)#422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6191"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Kirjalik eksam. Avatud küsimused."
    ["eesmrk"]=>
    string(609) "Kursuse eesmärk on analüüsida Euroopa Liidu kompetentsi kaubanduspoliitika küsimustes ja selle mõju liimesriikidele ja ettevõtetele rahvusvahelises kaubanduses. Üksikasjalikult uuritakse levinud kaubanduspoliitikaid ja sellega kaasnevaid teatud poliise. Samuti analüüsitakse rahvusvahelise õiguse õiguslikku mõju Euroopa Liidule. Kursuse eesmärk on tutvustada Euroopa Liitu kui tegutsejat majandus ja kaubandussuhete õiguses. Lisaks institutsionaalsetele küsimustele, räägitakse ka õiguslike küsimuste horisontaalsest perspektiivist, mis mõjutavad ettevõtteid rahvusvahelises kaubanduses."
    ["sisu"]=>
    string(888) "1. Euroopa Liidu välise kompetentsi arendamine, 2. Kaubanduspoliitika pädevuse menetlus, 3. Ekspress ja kaudne pädevus, 4. Näiteid kaubanduse seotud rahvusvahelistest lepingutest, kus Euroopa Liit ja/või liikmesriigid on osalised ning sellega seotud probleemid, 5. Mitmekülgne välistegevus ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, 6. Euroopa Liidu ja liikmesriikide välislepingute õigussüsteemi õiguslikud tagajärjed, 7. Rahvusvahelised lepingud ja kohtute pädevus, 8. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kesksed osad (ühine kaubanduspoliitika, sanktsioonide poliitika jne.), 9. Euroopa Liidu õigusega seotud seaduste konfliktid, kaubandusküsimuste jurisdiktsioon ja rahvusvahelised lepingud. Loengud sisaldavad ka täiendavaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse jurisdiktsioone ning kohaldatavaid seadusi ettevõtetele, mis tegelevad rahvusvahelise äriga."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ mõistab Euroopa Liidu pädevusi, selle institutsioone ja liikmesriike rahvusvaheliste suhete küsimustes; ¤ mõistab rahvusvaheliste lepingute õiguslikke tagajärgi Euroopa Liidu õigussüsteemis ja liikmesriikides ning mõistab kuidas rahvusvahelisi seadusi kohtutes tõlgendatakse; ¤ mõistab Euroopa Liidu kaubanduspoliitika keskseid osi juriidilisest seisukohast, seal hulgas ka peamisi kaubanduspoliitikaid ja sanktsioone."
  }
  [422]=>
  object(stdClass)#423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6192"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua üldine arusaam siseturust ja selle õiguslikust põhiolemusest . Keskendutakse peamiselt tolliliidu ja nelja vabaduse analüüsile: kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Pannakse rõhku nelja vabaduse liikumise piirangute analüüsimisele, keskendutakse Euroopa Kohtule põhjalikumalt."
    ["sisu"]=>
    string(352) "1. Kaubandus- ja maksupoliitika ning tolliliit 2. Kaupade vaba liikumine 3. Teenuste vaba liikumine 4. Isikute vaba liikumine, Euroopa Liidu kodakondsus, kodanike õigused ja vabadused 5. Kapitali vaba liikumine ja rahapoliitika 6. Riigihanked 7. Riigiettevõtted ja riigi toetused 8. Liikmesriikide vaheline kaubavahetus ja diskrimineeriv maksustamine"
    ["vljund"]=>
    string(175) "¤ üliõpilane mõistab EL siseturu toimimispõhimõtteid, struktuuri ning õiguslikke aluseid; ¤ suudab lahendada õiguslikel faktidel põhinevaid hüpoteetilisi juhtumeid."
  }
  [423]=>
  object(stdClass)#424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6193"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksam. Seminaridel osalemina ja kodutööde esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Kursuse eesmärk on anda teadmised Euroopa Liidu tarbijakaitseõiguse põhimõtetest ja põhiregulatsioonidest, kujunenud kohtupraktikast. Anda ülevaade Euroopa Liidu tarbijakaitseõiguse rollist direktiivide harmoneerumisel ja integreerumisel Euroopa siseturuga."
    ["sisu"]=>
    string(85) "Kursuse raames käsitletakse erinevaid Euroopa Liidu tarbijakaitseõiguse direktiive."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Aine läbimisel üliõpilane mõistab Euroopa Liidu tarbijakaitsesüsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme. Oskab Euroopa Liidu tarbijakaitse piires püstitada ja analüüsida faktidel või hüpoteetilistel kaasustel põhinevaid õiguslikke probleeme."
  }
  [424]=>
  object(stdClass)#425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6194"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Kirjalik eksam. Kodutööde esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade äriühinguõigusest Euroopa Liidu kontekstis, selle kujunemisest ning ettevõtete loomisest. Käsitlemist leiavad erinevad Euroopa Liidu äriühinguvormid : Euroopa majandushuvigrupid (EEIG), Euroopa Liidu väikeettevõtted (SPE), Euroopa Liidu ühistud (SEC), Euroopa äriühingud (SE). Vaadeldakse lähemalt nendevahelisi sarnasusi /erinevusi ning äriühinguvormide juhtimise/äriühingute ja tema liikmete vahelisi õigussuheteid."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Kursuse käigus leiavad käsitlemist järgmised Euroopa Liidu äriühingute vormid: 1.Euroopa majandushuviühingud 2. Euroopa Liidu väikeettevõtted 3.Euroopa Liidu ühistud 4.Euroopa äriühingud"
    ["vljund"]=>
    string(370) "Kursuse läbinud üliõpilane teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab Euroopa Liidu äriühinguõiguse, mida äriühinguõigus reguleerib, millised on äriühinguõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval. Üliõpilane suudab suudab iseseisvalt lahendada äriühinguõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid või hüpoteetilisi juhtumeid."
  }
  [425]=>
  object(stdClass)#426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6195"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Kirjalik eksam. Kodutööde esitamine: juhtumianalüüs Euroopa Liidu kohtute ning siseriikilke kohtute näitel."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Anda ülevaade ning analüüsida euroopa Liidu karistusõigust, mis on pidevalt arenev õiguse valdkond Euroopa Liidus, luua eeldused karistusõiguse praktiliseks rakendamiseks. Vaadeldakse põhiõiguste kaitset indiviidi ja riigi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(564) "Käsitletakse peamisi Euroopa Liidu kriminaalõiguse valdkondi, nagu kriminaalõiguse ajalugu institutsionaalses kontekstis (sisaldades kolmanda samba tekkelugu ning seotust Euroopa õigusega), kriminaalõiguse harmoneerimise protseduurid, vastastikuse tunnustamise küsimused kriminaalvaldkonnas (euroopa Vahistamismäärus), kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalane koostöö (Europol, Eurojust, Euroopa Pettustevastane Amet -OLAF), isikuandmete vahetus, Euroopa Liidu tegevused kriminaalasjade valdkonnas, sh Euroopa-Ameerika terrorismialane koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb Euroopa Liidu karistusõiguse süsteemi, teab karistusõiguse põhiinstitutsioone ning nende omavahelist seost ja süsteemi. Üliõpilane tunneb karistusõiguse kohaldamise aluseid ja põhimõtteid ning oskab tõlgendada ja kohaldada norme. Suudab lahendada ja analüüsida kaasuseid isikute kaitse küsimustes indiviidi või riigi tasandil."
  }
  [426]=>
  object(stdClass)#427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6196"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina õigussüsteemist, selle ajaloost , arengust ning iseloomulikest joontest, käsitletakse õigussüsteemi tänapäeva ning tuleviku kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Sissejuhatav kursus Hiina õigussüsteemidesse, mille raames käsitletakse õiguskultuuri ning ajaloolise pärandi mõjutusi tänapäeva Hiinas, moderniseerimise ja reformimise protsesse Hiina õigussüsteemis, seadusloome ning juriidiliste institutsioonide osatähtsust, intellektuaalomandiõigust, Hiina õigusriigi väärtuste loomist ja rakendamist."
    ["vljund"]=>
    string(46) "Üliõpilane saab aru Hiina õigussüsteemist."
  }
  [427]=>
  object(stdClass)#428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6197"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda teadmised ja selgitada Euroopa õiguse ja sisepoliitika olemust."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Kursuse raames keskendutakse Euroopa Liidu õiguse ja sisepoliitika küsimustele, nagu otsuste tegemise protsess ja õiguskord, viisad ja piirikontroll, migratsiooni puudutavad regulatsioonid, illegaalne migratsioon, kriminaalõigus ja selle protseduurid, toll."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Üliõpilane mõistab Euroopa Liidu sisepoliitika olemust ning suudab lahendada faktidel või hüpoteetilistel alustel põhinevaid kaasusi."
  }
  [428]=>
  object(stdClass)#429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6198"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Ülesannete lahendamise hindamine seminarides ja grupitöödes. Avaliku kõne hindamine eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused loogiliselt argumenteeritud ja kriitilise mõtlemise kujunemiseks ning selle rakendamiseks juristi kutse omandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Kursuse eesmärgiks on erinevate loogika meetodite omandamine ja kasutusoskus juriidilises argumentatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(530) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab loogika põhilisi kontseptsioone ning mõistab nende osa Lääne kultuuris ja teaduses; ¤ teab loogika põhimõisteid, meetodeid ja reegleid ja oskab neid rakendada harjutusülesannete lahendamisel ja juriidiliste tekstide analüüsimisel; ¤ suudab kriitiliselt ja loogiliselt argumenteeritult arutleda juriidilise otsuse (õigusakti) põhjendamise teemadel; ¤ oskab analüüsida ja väärtustada meeskonnatöö võimalusi ning suudab pidada loogiliselt põhjendatud avalikku diskussiooni."
  }
  [429]=>
  object(stdClass)#430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6199"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Iseseisev kirjalik töö. Iseseisva kirjaliku töö presentatsioon. Kirjalik arvestus: valikvastustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade menetlusteooria põhiseisukohtadest, kohtumenetluste süsteemist ning tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteokohtumenetluse kulgemisest."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Kursus annab ülevaate menetlusõiguse teooriast, kohtumenetluse kulgemisest ning alternatiivsetest menetlustest, samuti ülevaate tõendamise põhimõtetest ja kaebemenetlustest."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab kohtumenetluse kulgemise põhimõtteteid, sh tõendamise põhimõtteid; ¤ tunneb menetlusteooriat; ¤ on võimeline esile tooma tema poolt valitud riigi menetluslikke probleeme ning lahendama neid probleeme kooskõlas teoreetiliste seisukohtadega."
  }
  [430]=>
  object(stdClass)#431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6200"
    ["hindamine"]=>
    string(401) "Kirjalik eksam (ilma materjalide kasutamiseta ja 90 min; vastata 3-le küsimusele, mis soovitavalt analüütilist laadi; üliõpilane, kes on edukalt esinenud ettekandega õppejõu poolt antud eriküsimuse teemal, võib kolmanda küsimuse ära jätta omal äranägemisel – see arvestatakse hästi tehtuks). 2 küsimust esindavad õppeprogrammist Üldist osa ning 1 küsimus eriosa (kolmas küsimus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Kursuse eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi rahvusvahelise eraõiguse printsiipidest, põhiregulatsioonide arengust, anda ülevaade terminoloogiast. Õppeaine tutvustab rahvusvahelise eraõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetab seda analüüsima, juhitakse tähelepanu kollisiooninormidele. Käsitlemisele kuuluvad ka rahvusvahelised meetmed, mille eesmärgiks on vastavate siseriiklike materiaalõiguse normide ühtlustamine, erilise tähelepanu all on Euroopa Liidu liikmesriikide õiguse areng."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Aine raames käsitletakse rahvusvahelise eraõiguse terminoloogiat, süsteemi, üldpõhimõtteid ja rahvusvahelise eraõiguse norme Eestis. Pööratakse tähelepanu Haagi konventsioonile ning rahvusvahelistele ja muudele sarnastele EL lepingutele või õigusaktidele."
    ["vljund"]=>
    string(653) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, kollisiooninorme, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ mõistab rahvusvahelise eraõigusega seotud üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid, eriti teab ja oskab tõlgendada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte; ¤ oskab püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme rahvusvahelise eraõiguse piires; ¤ oskab kasutada rahvusvahelise eraõiguse valdkonna allikaid ja teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; ¤ suudab orienteeruda rahvusvahelise eraõiguse alases informatsioonis."
  }
  [431]=>
  object(stdClass)#432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6201"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Kirjalik eksam, kaasuste lahendamine ja ettekandmine, grupitööna läbiviidav uurimistöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(450) "Kursuse raames antakse ülevaade rahvusvaheliste ja regionaalsete kaubanduslepete olemusest, vaiete lahendamise mehhanismidest ning rahvusvahelist vahekohtumenetluse protseduuridest. Eesmärk on anda teadmised mõistmaks rahvusvahelise kaubandusega seonduvaid probleeme ning leidmaks lahendusi probleemidele. Rahvusvahelise kaubanduse teemade raames käsitletakse rahvusvaheliste investeeringute- ja intellektuaalomandi kaitsega seonduvaid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Aine raames käsitletakse eraõiguse kujunemist rahvusvahelises õigussüsteemis, eraõiguse allikaid ja põhimõtteid, tsiviilõiguse alusteadmisi kujutavaid printsiipe ja põhimõisteid, õiguste kaitse üldpõhimõtted, lepingu sõlmimise üldpõhimõtteid, kohustuste täitmise nõudeid ning kohustuse rikkumisega seotud vastutust. Antakse ülevaade rahvusvahelsie tööõiguse, perekonna- ja pärimisõiguse, asjaõiguse, tarbijakaitseõiguse, intellektuaalomandi õiguse ja äriühinguõiguse allikatest ning olulisematest mõistetest ja sätetest."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: -tunneb eraõiguse süsteemi ning tsiviilõiguse põhimõtteid ja -mõisteid ning eraõiguse (tsiviil- ning kaubandus- ja majandusõiguse) olulisemaid allikaid ja sätteid; -tunneb rahvusvahelise eraõiguse põhilisi harusid ja eraõiguse aluseid; -tunneb rahvusvahelise tsiviilkohtumenetluse aluseid; -oskab kasutada eraõiguse alaseid teadmisi õigusliku sisuga küsimuste ja kaasuste lahendamisel."
  }
  [432]=>
  object(stdClass)#433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6202"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Essee ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Tutvustada üliõpilastele ühte kõige olulisemat juriidilist organit ning selle tegevust, anda ülevaade kõige tähtsamatest juhtumitest, mida menetletakse just Rahvusvahelise kohtu kaudu. Anda teadmised rahvusvahelist õiguse praktikas rakendamise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Õppeaine raames käsitletavad teemad: Rahvusvahelise Kohtu struktuur; õiguse ja kohtumõistmine ning kohaldamise põhjused; kohuväline ja nõuandemenetlus; tähtsate juhtumite analüüsimine (Nicaragua juhtum, tuumarelva nõuandementlus jt)"
    ["vljund"]=>
    string(271) "Üliõpilased teavad ja tunnevad ühe kõige mõjuvõimsama kohtuorgani struktuuri ja funktsioneerimist, üldised teadmised maailma tähtsaimatest juhtumitest, mida on menetletud Rahvusvahelises Kohtus,üliõpilane mõistab rahvusvahelise õiguse seotust kohtupraktikaga."
  }
  [433]=>
  object(stdClass)#434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6203"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "Eksam. Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(476) "¤ Anda ülevaade rahvusvahelisest karistusõigusest, rahvusvahelistest kuritegudest , kriminaalkohtutest ning -tribunalidest. ¤ Anda teadmised kriminaaltegude olemusest rahvusvahelises õigusruumis. ¤ Anda ülevaade rahvusvahelistes kriminaalkohtutes ja -tribunalides menetletavatest juhtumitest. ¤ Tekitada huvi rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonna vastu, analüüsida inimõigusi rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(262) "Õppeaine raames käsitletavad teemad: Sissejuhatus; rahvusvahelised kuriteod; kriminaalvastutus; Nürnbergi ja Tokia tribunalid, endise Jugoslaavia Rahvusvaheline tribunal; Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal jt; Rahvusvaheline Kohus ning õigusemõistmine."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb rahvusvahelis karistusõiguse süsteemi; ¤ teab karistusõiguse kohaldamise aluseid ja indiviidi vastutust; ¤ tunneb rahvusvahelise kriminaalkohtu ja tribunali toimimismehhanisme; ¤ mõistab rahvusvahelise karistusõiguse ja rahvusvahelise inimõiguse seoseid."
  }
  [434]=>
  object(stdClass)#435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6204"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade lepitusmenetluse üldpõhimõtetest, õiguslikest alustest ja praktikast ning rollist ühiskonnas ning olulisusest rahvusvahelises kontekstis, tutvustada rahvusvahelise vahekohtu süsteemi."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Õppeaine raames käsitletavad teemad: vahekohtu kokkulepe, õigusnormide kohaldamine, arbitraažikohtu organ ja loomine, vahekohtu võim, kohustused ja pädevus, kahjukäsitlus, Rahvusvahelise Kohtu roll vahekohtu menetlustes, kohtuotsus, kohtuotsuse tunnustamine."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Aine läbimisel üliõpilane: * mõistab rahvusvahelise lepitusmenetluse olemust, eesmärke, vahekohtu praktikat ning menetluse õiguslikku alust; * oskab kasutada lepitusmenetluse olulisemaid termineid ning tunneb erinevaid konventsioone; * teab rahvusvahelist lepitusmenetlust reguleerivaid õigusakte; * suudab mõista vahekohtu lepitusmenetluse praktikat."
  }
  [435]=>
  object(stdClass)#436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6205"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Lõpphinde suhe kujuneb: 45% iseseisvalt tehtud tööd ning 55% kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Kursuse eesmärk on luua eeldused rahvusvahelise maksuõiguse, rahvusvaheliste maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes ja korras. Eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu otseseid makse reguleerivates õigusaktides ning kohtupraktikas tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Kursuse raames käsitletakse rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid, põhimõisteid, maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise aluseid ja korda, tõlgendamise ja täitmise õiguslikke probleeme. Ühtlasi antakse ülevaade Euroopa Liidu otseseid makse puudutavatest õigusaktidest ning kohtupraktikas tõusetunud probleemidest."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Üliõpilane teab ja tunneb rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid ja põhimõisteid. Orienteerub rahvusvaheliste maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes (sh OECD mudelleping) ja korras ning aktuaalsetes probleemides. Teab ja tunneb Euroopa Liidu otseste maksude alast regulatsiooni ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [436]=>
  object(stdClass)#437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6206"
    ["hindamine"]=>
    string(2249) "Hindamine kirjaliku eksami puhul kolmes küsimuses toimub järgmiselt: 1) Orienteerumine kaubandusliku meresõidu õiguse üldistes küsimus-tes, mis sisalduvad loenguteemades # 1-5 0 punkti – üliõpilane ei ole teadlik ei laevade omandamise viisidest ega nende registreerimisest; 2 punkti – üliõpilane teab eelnevast punktist miinimumi; 4 punkti – üliõpilane teab kuidas, mis dokumentide alusel toimub nende vahetus raha vastu ning samuti vedaja rolli selles, kui toimub rahvusvaheli-ne kaupade ost-müük akreditiivi alusel ja CIF tarnetingimustel; 6 punkti - üliõpilane on võimeline arusaadavalt seletama, kuidas toimub kasutatud laeva ostmine Müügikirja (Bill of Sale) ja MOA alusel; 2) Rahvusvahelised meritsi kaubaveo ja reisijateveo reeglid ning vedaja piiratud vastutus, laevade prahtimine, merinõue & merivõlg: laevade arestimine (loenguteemad # 6-10) 0 punkti – üliõpilane pole võimeline esitama ühtki aktsepteeritavat definit- siooni või seletust nimetatud teemades; 2 punkti – üliõpilane teab nimetatud küsimustest miinimumi; 4 punkti – üliõpilane teab antud küsimustega seotud kontrahtide või dokumentide olemust ja rolli; 6 punkti – üliõpilane teab eelmises punktis toodule lisaks ja oskab seletada asjakohaseid sätteid nendes dokumentides või konventsioonides; 3) Vara päästmine merel, üldavarii ja mereliste riskide kindlustamine 0 punkti – üliõpilane ei ole võimeline andma aktsepteeritavaid vastuseid neile küsimustele; 2 punkti – üliõpilane teab miinimumi ulatuses vastuseid, definitsioone ja selgitusi nagu ka kasutatud õigusprintsiipe; 4 punkti – üliõpilane annab ülaltoodud punktides rahuldavaid vastuseid probleemide olemuse ning õigusliku regulatsiooni sisu kohta; 6 punkti – üliõpilane omab täiendavalt eelmisele punktile teadmisi nii õiguse kui ka praktika ajaloolise arengu kohta. Hinne formeerub järgmiselt: „A“ 18 punkti; „B“ 14-16 punkti; „C“ 10-12 punkti; „D“ 8-10 punkti; „E“ 6 punkti Ja „F“ 0-4 punkti. NB! Üliõpilane, kes on ettevalmistanud ja esitanud loengus õppejõu poolt pakutud artikli, reeglite või konventsiooni ülevaate aktsepteeritud moel, saab eksamil õiguse jätta üks küsimus vastamata (omal valikul)!"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Õppeaine eesmärgiks on arendada üliõpilastel, kaubandusliku meresõidu õiguse teooria ja praktika mõistmist, eriti mis puudutab laevade omamist ja kasutamist rahvusvahelises kaubanduses ja reisijateveos ning sellega seotud probleeme nagu näiteks tsiviilvastustust , vara päästmist merel ja riskide kindlustamist meretranspordis."
    ["sisu"]=>
    string(41) "Kursus koosneb allpool toodud 13 loengust"
    ["vljund"]=>
    string(757) "Pärast kursuse läbimist üliõpilane: a) orienteerub rahuldavalt nii laevandusõiguses kui ka kaubandusliku meresõidu õiguses vastavalt allpool toodud loenguteemadele. Ta on võimeline eristama laevandusäri erinevates sektorites eelistatud tüüplepin-guid; b) on võimeline selgitama põhjuseid, miks on just selliselt formuleeritud konossementides ja tsarterlepingutes erinevad klauslid nagu ka artiklid asjakohastes rahvusvahelistes veolepinguid käsitlevates konventsioonides. Samuti edukalt eristab merinõudeid ja merivõlgu ning tunneb laevade aresti-mise teooriat ja praktikat; c) orienteerub vastutuse limiteerimisest merenduses, laevaomaniku või vedaja vastutuse piirmääradest ning omab algteadmisi riskide kindlustamisest meretranspordis;"
  }
  [437]=>
  object(stdClass)#438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6207"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik loengud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvesse."
    ["eesmrk"]=>
    string(731) "¤ luua võimalused teadmiste omamiseks: rahvusvahelise humanitaar- ja sõjaõiguse olemusest ja selle allikatest ; ¤ anda põhjalik ülevaade 1949. a. Genfi konventsioonide ning nende 1977. a. lisaprotokollide sisust; ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama riikide poolt sõjalise jõu kasutamist ja selle vajadusest teatud tingimustes; ¤ viia üliõpilased kurssi humanitaar- ja sõjaõiguse põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas riikide ja muude organiseeritud gruppide sõjalise jõu ja vägivalla kasutamise vastu ning selle õigusliku piiramise ja reguleerimise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(804) "Ajalooline ülevaade rahvusvahelisest humanitaarõigusest; piirangud sõjapidamisele; Rahvusvaheline Humanitaarõigus (RHÕ): kontseptsioon ja eesmärgid; sõdurite ja tsiviilisikute oluline vahe; Punase Risti embleemi kasutamine; sõdurite ja tsiviilisikute kohustused ja õigused; Genfi konventsioonide ühised artiklid; 1949 Genfi (I) konventsiooni haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal; 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel; Sõjavangide kohtlemise 1949 Genfi (III) konventsioon; Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949 Genfi (IV) konventsioon; I, II ja III lisaprotokollid 1949 Genfi konventsioonidele; mitte-rahvusvahelised relvastatud konfliktid; RHÕ ja inimõigused; kaasuste ja juhtumite analüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(886) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab teadmisi, millised õigusnormid kehtivad ka eri- ja sõjaolukorras; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõduritele lahinguväljal; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõjavangidele; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid tsiviilisikutele võõrväe poolt okupeeritud territooriumil; ¤ omab teadmisi ja oskusi hinnata, millal riik tohib, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, kasutada sõjalist jõudu; ¤ suudab aru saada ning anda hinnangut riikide ja nende sõdijate käitumisele kui nad kasutavad vägivalda teiste riikide vastu; ¤ suudab analüüsida sõdijate ning tsiviilisikute tevuse õiguspärasust sõjaolukordades; ¤ suudab tõlgendada Genfi konventsioonide nõudeid ja üksikuid sätteid ja neid praktiliselt rakendama."
  }
  [438]=>
  object(stdClass)#439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6208"
    ["hindamine"]=>
    string(774) "Kokku on kursusel võimalik saada 100 punkti. Määratud juhtumi analüüsid peavad olema käsitsi kirjutatud, arutatud ning esitatuna moodustavad 10 % kursuse hindest (10 punti). Määratud presentatsioon klassis moodustab 10 % lõpuhindest (10 punkti). Kaks kirjalikku testi, suletud materjalidega, ühe nädalase etteteavitusajaga, moodustavad 10 % lõpuhindest (10 punkti). Hüpoteetilised juhtumi istungid moodustavad 10 % lõpuhindest (10 punkti). Eksam moodustab 60 % lõpuhindest ning on kirjalik, suletud materjalidega eksam (60 punkti). Lõplik hinne on kombineeritud tulemus kirjalikust eksamist, testidest, käsitsi kirjutatud juhtumi analüüsidest, mis on arutlevad ja esitatud, osalemisest hüpoteetilistel istungitel ja ettekandest klassis määratud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(13) "täiendamisel"
    ["sisu"]=>
    string(744) "Kursuse käigus uuritakse rahvusvahelise äriõiguse loomust, rahvusvahelise müügiõiguse allikaid ja traditsioonilisi norme rahvusvahelises äri- ja müügiõiguses. Kursuse käigus määratletakse ka eraettevõtete ja eraisikute roll rahvusvahelises müügiõiguses. Kursus hõlmab kõiki rahvusvaheliste kaubanduslepete tekke aspekte, nende täitmist või mittetäitmist, tühistamiste vigu ja kahju. Kursus pöörab erilist detailset tähelepanu ÜRO konventsioonidele ostu-müügi lepingute kohta (CISG), UNIDROITi printsiipidele, INCOTERMSile ja paljudele teistele konventsioonidele rahvusvahelises kaubaveos. Üksikasjalikult arutatakse läbi ICC akreditiivi reeglid UNITRALi seadused seoses rahvusvahelise kaubandusliku arbitraažiga."
    ["vljund"]=>
    string(13) "täiendamisel"
  }
  [439]=>
  object(stdClass)#440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6209"
    ["hindamine"]=>
    string(653) "Kokku on kursusel võimalik saada 100 punkti. Määratud juhtumi analüüsid peavad olema käsitsi kirjutatud, arutatud ning esitatuna moodustavad 10 % kursuse hindest (10 punti). Määratud presentatsioon klassis moodustab 10 % lõpuhindest (10 punkti). Üks kirjalik test, suletud materjalidega, ühe nädalase etteteavitusajaga, moodustavad 10 % lõpuhindest (10 points). Eksam moodustav 70 % lõpuhindest ning on kirjalik, suletud materjalidega eksam (70 punkti). Lõplik hinne on kombineeritud tulemus kirjalikust eksamist, testist, käsitsi kirjutatud juhtumi analüüsidest, mis on arutlevad ja esitatud, ja ettekandest klassis määratud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(399) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele rahvusvaheliselt ja piirkondlikult juhitud kauplemise korda, vaidluse lahendamise mehhanisme ja rahvusvahelist arbitraaži viisil, mis arendab üliõpilaste kriitilise mõtlemise oskusi ning õpetab ära tundma, ette nägema ja lahendama praktilisi probleeme rahvusvahelises kaubanduses, rahvusvahelises investeerimises ja intellektuaalse vara kaitses."
    ["sisu"]=>
    string(956) "Rahvusvaheline äriõigus II on jätk Rahvusvaheline äriõigus I’le. Käesolev osa hõlmab peamisi õiguslikke küsimusi rahvusvahelist äri ja kaubandustegevust avalikus sektoris. Kaupade liikumise peamisi piirkondi, imporditolle ja tolliküsimusi ning samuti ka varade ja ekspordi kontrolli. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ajalooline kujunemine, sisaldades institutsionaalseid ja sisulisi aspekte, kaasa arvatud tema struktuuri, otsuste vastuvõtmise protsesse ja vaidluste lahendamise korda. Lisaks uuritakse ka regionaalseid kaubandusleppeid, globaliseerumist ja vaba kaubanduse edendamise printsiipe. Rahvusvahelise investeerimise, ülekandmise ja intellektuaalse vara kaitse punkte arutatakse läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni jurisprudentsi käigus. Viimaks uurib kursus ka laenamise poliise ja praktikaid rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides, erilist tähelepanu pööratakse Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Maailma Pangale."
    ["vljund"]=>
    string(573) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ teab piirkondliku ja rahvusvahelise kauplemise korra funktsioone; ¤ oskab ära tunda kohaldatavaid õigusnormide kontrolle ja rahvusvaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide menetlemise korda, selleks et anda nõu konkreetsetes juhtumites; ¤ teab ja mõistab täielikult ja põhjalikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni õigusraamistikku, kaasa arvatud GATT, GATS, TRIPS, TRIMS ja DSU protseduure; ¤ teab regionaalse kaubanduse kokkuleppeid ja oskab ära tunda ja mõista investeeringuid puudutavate vaidluse lahendamise meetodeid."
  }
  [440]=>
  object(stdClass)#441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6210"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Essee kolmel etteantud teemal. Eksamile pääsemise tingimus on klassis edukalt sooritatud ettekanne Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasuse analüüsiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(956) "Õppeaine üldeesmärk on anda ülevaade inimõiguste ja põhivabaduste kaitsesüsteemidest maailmas, sh peamistest inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alastest rahvusvahelistest kokkulepetest ja instrumentidest. Õppeaine põhirõhk on inimõiguste kaitsesüsteemil Euroopas. Konkreetsed eesmärgid on: ¤ üliõpilane omandab teadmisi inimõiguste kaitse valdkonna rahvusvaheliste õigusnormide olemusest ning nende seosest siseriiklike õigusnormidega; ¤ üliõpilane omandab arusaamise praktilistest küsimustest seoses inimõiguste kaitsenormide maksmapanemisega, sh seoses riikide suveräänsuse riivega; ¤ üliõpilaste maailmanägemine avardub seeläbi, et nad omandavad teadmisi seoses inimõiguste kaitsenormide rakendamisega; ¤ üliõpilased õpivad tundma ja oskavad kasutada valdkonna mõisteid ja termineid; ¤ üliõpilased omandavad praktilise kogemuse inimõiguste kaitsenormide kohaldamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Põhirõhk on inimõiguste ja põhivabaduste mõistete ja kaitseala määratlemisel Euroopa õigusruumis, kusjuures oluline on võrdlusmomendi loomine Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika õiguskäsitlustega. Õppeaine käsitleb detailselt erinevaid inimõigusi ja põhivabadusi vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni struktuurile ja analüüsib vastavaid kohtulahendeid."
    ["vljund"]=>
    string(617) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb Peamisi inimõiguste kaitse alaseid rahvusvahelisi dokumente – sh ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa põhiõiguste hartat; ¤ tunneb Inimõiguste ja põhivabaduste kategooriaid; ¤ tunneb Inimõiguste kaitset tagavate rahvusvaheliste kohtute tööpõhimõtteid; ¤ tunneb valdkonna mõisteid ja terminoloogiat; ¤ oskab kohaldada kursusel õpitud teadmisi konkreetsete kaasuste lahendamisele; ¤ oskab leida avalikest andmebaasidest asjakohaseid rahvusvaheliste kohtute lahendeid ning neid analüüsida."
  }
  [441]=>
  object(stdClass)#442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6211"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Tutvustada üliõpilastele rahvusvaheliste organisatsioonide loomise teoreetilisi aluseid ning tutvustada olulisemaid rahvusvahelisi organisatsioone ning analüüsida organisatsioonidevahelist seotust."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Rahvusvaheliste organisatsioonide kursuse raames käsitletakse majanduse ja poliitika jaoks tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide olemust, struktuure ning suhteid rahvusvahelises keskkonnas. Üliõpilased osalevad loengutes ja seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Üliõpilane teab ja tunneb rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse teoreetilisi aluseid ning peamisi rahvusvahelisi organisatsioone, nende loomise õigusliike aluseid, eesmärke, vahendeid ja poliitikaid. Üliõpilane oskab analüüsida rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi seoseid."
  }
  [442]=>
  object(stdClass)#443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6212"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Kirjalik eksam, 20 küsimusega valikvastustega test. Hindamisel arvestatakse: 1. üliõpilase pühendumine ja aktiivsus 10% 2. õppimispäeviku kirjutamine 40% 3. eksam 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Kursuse eesmärk on luua eeldused Vana-Roomas õigussüsteemi mõistmiseks. Luua võimalused rooma õigust puudutavate teadmiste kujunemiseks ning seoste mõistmiseks Euroopa õiguskultuuriga ning just eraõiguse valdkonnast lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Kursuse raames käsitletakse Rooma õiguse ajaloo ning Rooma eraõiguse üldküsimusi. Keskendutakse Rooma õigusteaduse ja Rooma kultuuri keskaja areguetappidele. Rooma õiguse kontekstis on vaatluse all eraõiguse valdkond, institutsioonid ning lepinguõigus."
    ["vljund"]=>
    string(458) "¤ omab sisulist ülevaadet Rooma õiguse harudest, Rooma õiguse ajaloost, õigusinstituutide kujunemisest; ¤ suudab selgitada peamiste trendide kujunemist õiguse valdkonnas Rooma õiguse ja ajaloo raames; ¤ teab ja oskab lahti seletada Rooma õiguse põhimõisteid; ¤ on tuttav eraõiguse süsteemi kujunemise protsessist klassikalise Rooma õiguse ajastul; ¤ oskab selgitada rooma õiguse mõjutusi erinevate euroopa riikide õiguskultuuride arengus."
  }
  [443]=>
  object(stdClass)#444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6213"
    ["hindamine"]=>
    string(269) "Hinde kujunemine: 10% - kirjalik seminaritöö; 10% - aktiivsus ja kaasatöötamine seminarides; 80% - kirjalik eksam Koondhindes arvestatakse kirjaliku lõpueksami tulemust, seminaritöö tulemuslikkust ja osavõttu ning individuaalse ja grupitöö probleemilahendust."
    ["eesmrk"]=>
    string(486) "¤ Anda üliõpilastele ülevaade eraõiguse ning selle üldosaks oleva tsiviilõiguse ning kaubandus- ja majandusõiguse kujunemisloost ja asendist euroopa õigusruumis. ¤ Anda teadmised eraõiguse erinevate valdkondade seotusest, eriti nendest harudest, mis on olulised juristi praktikas, tutvustada üliõpilastele Euroopa Liidu õiguse ja euroopa seadusandlusest tulenevaid mõjutusi eraõiguse valdkonnale. ¤ Kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust eraõiguse küsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Aine raames käsitletakse järgmisi eraõiguse teemasid: ¤ eraõiguse kujunemise põhialuseid ja kohta Euroopa Liidu õigusruumis; ¤ õigussuhted eraõiguse ja Euroopa Liidu õigussüsteemis; ¤ eraõiguse allikad ja põhimõtted, tsiviilõiguse alusteadmisi kujutavad printsiibid ja põhimõisted; ¤ lepingu sõlmimise üldpõhimõtted, kohustuste täitmise nõudeid ning kohustuse rikkumisega seotud vastutus; ¤ ülevaade eraõiguse valdkonda reguleerivatest seaduste allikatest ning olulisematest mõistetest ja sätetest, sh tööõigus, perekonna- ja pärimisõigus, asjaõigus, tarbijakaitseõigus, äriühinguõigus; intellektuaalomandi õigus."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ tunneb eraõiguse süsteemi ning tsiviilõiguse põhimõtteid ja eraõiguse olulisemaid allikaid ning sätteid; ¤ tunneb eraõiguse põhilisi harusid ja institutsioone, teab rahvusvahelise eraõiguse aluseid; ¤ mõistab eraõiguse valdkonna harmoniseerimise vajadusi Euroopa Liidu õigusaktidega teatud kindlates Euroopa piirkondades; ¤ oskab kasutada eraõiguse alaseid teadmisi õigusliku sisuga küsimuste ja kaasuste lahendamisel."
  }
  [444]=>
  object(stdClass)#445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6214"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Hinne kujuneb seminaritööst ja eksamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Kursuse eesmärk on toetada tudengite arengut. Õppejõu eesmärk on avada tudengitele arenguvõimalused ning tudengid peavad otsima aktiivselt teadmisi. Õpiväljundite kõrval on kursuse eesmärgist arendada tudengite teadmisi, õpioskusi, valmidust ja ettevõtlikust."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Kursus keskendub Euroopa Liidu strukturaalsele ja ajaloolisele arengule, selle põhialustele ning institutsioonidele. Tudengitele tutvustatakse Euroopa õiguse seoseid siseriikliku õigusega ning analüüsitakse seda. Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu alusleping Euroopa Liidu institutsioonid Liidu õigusloome Euroopa Liidu juriidiline kord Euroopa Liidu mõjuvõim Põhiõigused Rahvuskohtu õigused ja abinõud."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab Euroopa Liidu struktuuri ja ajalugu ja institutsioone, ¤ teab Euroopa Liidu õigusloomet õiguse printsiipe ja Euroopa õiguse suhet siseriiklikusse õigusesse; ¤ oskab kasutada õigusalaseid andmebaase."
  }
  [445]=>
  object(stdClass)#446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6215"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Kursus annab ülevaate Soome õigussüsteemi raames erinevatest eraõiguse valdkondadest - riigiõigusest, avalikust õigusest, haldusõigusest ja inimõigusest. Üliõpilane õpib mõistma Soome Vabariigis kehtivateid seadusi jt õigusnorme suutmaks lahendada kohalikul tasandil tekkivaid õiguslikke probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Antakse kõikehõlmav ülevaade Soome õigussüsteemi põhialustest, alusteooriatest, printsiipidest ja kontseptsioonidest ning teistest õiguse põhiharudest."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Kursuse läbimisel üliõpilane tunneb Soome õigussüsteemi ning omab ülevaadet Soome Vabariigis kehtivatest seadustest. Üliõpilane on suuteline kasutama Soome õiguse andmebaase."
  }
  [446]=>
  object(stdClass)#447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6216"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Eksam Kodutööde esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Anda alusteadmised, et üliõpilased mõistaksid asjaõiguse kohta tsiviilõiguse süsteemis ja oskaksid analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi. Õpetada tundma asjaõigusseaduse terminoloogiat, asjaõiguslikke kontseptsioone, asjaõiguse sätteid ning piiranguid koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["sisu"]=>
    string(205) "Kursusel käsitletakse asjaõiguse üldiseid põhimõtteid ja sätteid Euroopa Liidu õigussüsteemis. Omandatakse oskus kasutada neid konkreetseid kaasusi lahendades koostoimes eraõiguse teiste harudega."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Kursuse läbinud üliõpilane mõistab Soome asjaõigusseaduse instituute ja sätteid; oskab asjaõigusseaduse sätteid kasutada konkreetsete kaasuste lahendamisel koostoimes eraõiguse teiste harudega; valdab asjaõigusseaduse terminoloogiat ning oskab analüüsida asjaõiguse aktuaalseid küsimusi."
  }
  [447]=>
  object(stdClass)#448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6217"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks Soome haldusõiguse põhiküsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Õppeaine raames käsitletakse: -haldusõiguse teoreetilis aluseid ja mõisteid; -haldustoiminguid; -haldusaktide materiaalset ja formaalset õiguspärasust; - avaliku teenistuse seadust; -sotsiaalõigust"
    ["vljund"]=>
    string(156) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane teab ja tunneb Soome haldusõiguse põhimõisteid, tunneb haldusakti õiguslikku olemust ja õiguspärasuse eeldusi."
  }
  [448]=>
  object(stdClass)#449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6218"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Anda põhiteadmised Soome kaubandusõigusest, selle regulatsioonidest ja kaubandusvaldkonnas tegutsevatest ettevõtjatest."
    ["sisu"]=>
    string(78) "Käsitletavad teemad: -äriühinguõigus -tarbijakaitseõigus -kaubandusõigus"
    ["vljund"]=>
    string(108) "Aine läbimisel üliõpilane tunneb Soome kaubandusõiguse süsteemi ja selle põhimõisteid ja õigusnorme."
  }
  [449]=>
  object(stdClass)#450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6219"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamismeetodid: 20% - kodutööd 10% - aktiivsus 15% - loengutes ja seminarides osalemine 50% - eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Anda ülevaade Soome karistusõigusest: kriminaalteo mõiste, teo toimepaneku kavatsus, toimepaneku katse, komplitseeritus, põhjendused, tähtsamate ja tavapäraste kriminaaltegude tüübid, sanktsioonid. Analüüsida tõendamiskohustust ning tõendusmaterjalide paikapidavust kriminaalkuridegude puhul. Arendatakse üliõpilase analüütilisi oskusi hüpoteetiliste juhtumite käsitlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Kursuse raames käsitletavad põhiteemad on: kriminaalõiguse põhialuste käsitlemine, kriminaalteo mõiste, teo toimepaneku kavatsus, toimepaneku katse, komplitseeritus, põhjendused, tähtsamate ja tavapäraste kriminaaltegude tüübid, sanktsioonid. Keskendutakse inimõiguste kaitsele ning kriminaalmenetlusele."
    ["vljund"]=>
    string(481) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb rahvusvahelise kriminaalõiguse süsteemi, teab kriminaalõiguse kohaldamise aluseid ja indiviidi vastutust, mõistab kriminaalõiguse ja tsiviilõiguse vahelisi seoseid ja tdiviilvastutuse rolli, mõistab kriminaalõiguse kontseptsiooni ja termineid "habeas corpus" ning "ex-post facto" , suudab objektiivelt ja kriitiliselt analüüsida hüpoteetilisi kaasuseid, mõistab institutsioonide, kriminaalkohus ja tribunal, rolli kriminaalõiguses."
  }
  [450]=>
  object(stdClass)#451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6220"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Kokku on kursusel võimalik saada 30 punkti. Eksam 0-20 punkti Ettekanne 1:0-5 punkti Ettekanne 1:0-5 punkti Täiendamisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "¤ anda üliõpilastele teadmisi ja arusaama ja materjale Soome lepinguõigusest; ¤ anda üliõpilastele süstemaatiline pilt Soome lepinguõiguse regulatsioonidest, peamistest doktriinidest Soome lepinguõiguses, tutvustada lepingute olulisust; ¤ õpetada tudengitele olulisemaid kontseptsioone ja teooriaid ja süsteeme Soome lepinguõiguses."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Kursus keskendub Soome lepinguõiguse põhimõtetele, seal hulgas õpetab koostama lepinguid, selgitab siduvate lepingute nõudeid, lepingu rikkumise tagajärgi ja valiidust, mitte-valiidust ja lepingute tõlgendamist."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb Soome lepinguõigust; ¤ teab lepinguõiguse regulatsioone,lepinguõiguse peamisi doktriine, lepingute olulisust, peamisi konkteptsioone ja teooriaid Soome lepinguõiguses; ¤ oskab visandada lepinguõiguse süsteemi."
  }
  [451]=>
  object(stdClass)#452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6221"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Hindamine 100 punkti süsteemis: 40 - eksam 20 - loengutest osavõtt 20 - aktiivus 20 - kodutööd ja esitlused"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda üldised teadmised Soome maksusüsteemi struktuurist , funktsioonidest, printsiipidest ja mõttest. Anda teadmised maksumaksja kohustustest ja õiguslikust kaitsest."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Õppeaine raames käsitletavad teemad: -üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, rahvusvaheline tulumaks -käibemaks -maksustamise protseduurid -maksude õiguslikud alused"
    ["vljund"]=>
    string(153) "Teab ja tunneb Soome maksuõiguse üldisi põhimõtteid ja põhimõisteid, tunneb maksustamise protseduure ning teab olulisemaid makse ja maksusüsteemi."
  }
  [452]=>
  object(stdClass)#453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6222"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Hinde kujunemine 100 punkti süsteemis: 20 - kirjalikud kodutööd 20 - aktiivsus loengutes 20 - osalemine loengutes 40 - eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade menetlusteooria põhiseisukohtadest ja funktsioonist, tõlgendamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Kursuse raames käsitletakse menetlusteooria põhiseisukohti, kohtumenetluse eripärasid, kohtumenetluse kulgemist ning alternatiivseid menetlusviise. Antakse ülevaade tõendite ja kaebemenetluse regulatsioonist."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Õppeaine läbinud üliõpilane teab menetlusteooria põhiseisukohti, omab ülevaadet menetluste süsteemist, tunneb tsiviil-, kriminaal- haldus- ja väärteomenetluse peamisi instituute ning nende erisusi, mõistab menetlusõigust rahvusvahelise ja euroopa liidu õiguste kontekstis."
  }
  [453]=>
  object(stdClass)#454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6223"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Hinne (100%) kujuneb järgnevast neljast komponendist: 20% - kirjalikud kodutööd 10% - aktiivsus loengutes ja seminarides 20% - loengutest osavõtt 50% - eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(467) "Valgustada üliõpilasi Soome perekonna- ja pärimisõiguslikest õigussuhetest ning printsiipidest, anda põhiteadmised seminarides lahendatavate kaasuste ja kohustusliku kirjanduse läbitöötamise toel. Sokratese meetodile toetudes antakse üliõpilastele võimalus analüüsida perekonna- ja pärimisõigussuhetega seonduvaid aktuaalseid küsimusi, diskuteerida perekonna- ja pärimisõiguse teemadel ning kirjutada kokkuvõtteid ja teha ettekandeid õpitu kohta."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Üliõpilastele antakse põhjalikud teadmised Soome perekonna- ja pärimisõiguslikest õigussuhetest ning printsiipidest. Üliõpilane osaleb aktiivselt loengutes ja seminarides, lahendab perekonna- ja pärimisõiguse teemadel kaasusi, kirjutab kokkuvõtted ja teeb ettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(558) "Kursuse läbimisel üliõpilane: -teab Soome perekonna- ja pärimisõiguslikke definitsioone ja alusprintsiipe; -mõistab perekonna- ja pärimisõiguslikke õigusnorme ja elemente; -mõistab testamendi- ja lepingujärgset pärimist ja maksustamise süsteemi vara pärimisega seonduvalt; -mõistab õigsnorme, mis on seotud laste õiguste kaitse ja nende hooldamisega; -suudab lahendada perekonna- ja pärimisõiguse teemalisi kaasuseid, analüüsida, argumenteerida, esitada aruandeid ja kirjutada kokkuvõtteid; -suudab rakendada õpitud teadmisi praktikas."
  }
  [454]=>
  object(stdClass)#455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6224"
    ["hindamine"]=>
    string(545) "Kokku on kursusel võimalik saada 100 punkti. 5 leheküljeline eesse moodustab 10% lõpuhindest (10 punkti). Ettekanne klassis õppejõu poolt määratud teemal moodustab 30% lõpuhindest (30 punkti). Kirjalik test, suletud materjalidega, nädalase etteteatamisajaga moodustab 10% lõpuhindest (10 punkti). Eksam moodustab 50% lõpuhindest ja on kirjalik, suletud materjalidega eksam (50 punkti). Kursuse hinne moodustub kirjaliku eksami, testi, esitatud essee, hüpoteetilistel juhtumisanalüüsidel osalemise ja ettekande esitamise tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(426) "Kursuse eesmärk on luua üliõpilastele võimalus omandada teadmisi peamistest õigusaktidest Soome perekonnaõiguses, eraõiguses, asjaõiguses, võlaõiguses, immateriaalses seaduses ja õiguslikke menetlusi. Üliõpilane õpib teadma olulisi tsiviilõiguse seadusandlusi Soomes ja seda, kuidas see ühiskonnas rakendub. Samuti antakse ülevaade Soome perekohtu süsteemist ja pakutakse võimalust osaleda kohtu protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Kursus uurib Soome tsiviilõiguse loomust käsitledes peamisi õigusakte ja jurisdiktsioone ning andes tudengitele võimaluse esitada lühike presentatsioone Soome kohtumenetlusest. Kursus esitab laia haardelise ülevaate Soome tsiviiljurisdiktsioonist, kuid pöörab erilist tähelepanu ka perekonnaõigusele, asjaõigusele ja võlaõigusele."
    ["vljund"]=>
    string(401) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ Omandab üldteadmisi tsiviilõiguse menetlusest Soomes; ¤ arendab suulist ja kirjalikku kommunikatsioonioskust; ¤ arendab meeskonnatöö oskusi; ¤ suurendab iseseisva töö ja analüüsi oskusi; ¤ õpib õiguslikke probleemide teket ning nende lahendamist; ¤ õpib, kuidas Soome jurisprudents on koostatud ja seega omandab sügavamaid teadmisi Soome ühiskonnast."
  }
  [455]=>
  object(stdClass)#456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6225"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Hinne (100%) kujuneb järgnevast neljast komponendist: 20% - kirjalikud kodutööd 10% - aktiivsus loengutes ja seminarides 20% - loengutest osavõtt 50% - eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(440) "Anda ülevaade Soome tööõigusest, selle põhimõistetest, printsiipidest, õigusnormidest ja eesmärkidest. Anda võimalus kirjanduse ja kaasuste lahendamise toel mõista õigusnormide rakendumist praktikas. Sokratese meetodile toetudes antakse üliõpilastele võimalus analüüsida tööõigussuhetega seonduvaid aktuaalseid küsimusi, diskuteerida Soome tööõiguse teemadel, kirjutada kokkuvõtteid ja teha ettekandeid õpitu kohta."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Üliõpilastele antakse põhjalikud teadmised Soome tööõigusest ning printsiipidest. Üliõpilane osaleb aktiivselt loengutes ja seminarides, lahendab tööõiguse teemalisi kaasusi, kirjutab kokkuvõtted ja teeb ettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(518) "Kursuse läbimisel üliõpilane: -teab Soome tööõigust puudutavaid definitsioone ja alusprintsiipe; -mõistab tööõiguse õigusnorme ja elemente; -mõistab testamendi- ja lepingujärgset pärimist ja maksustamise süsteemi vara pärimisega seonduvalt; -mõistab õigsnorme, mis on seotud laste õiguste kaitse ja nende hooldamisega; -suudab lahendada tööõiguse teemalisi kaasuseid, suudab analüüsida, argumenteerida, esitada aruandeid ja kirjutada kokkuvõtteid; -suudab rakendada õpitud teadmisi praktikas."
  }
  [456]=>
  object(stdClass)#457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6226"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Kokku on kursusel võimalik saada 30 punkti. Eksam 0-20 punkti Ettekanne 0-7 punkti Juhtumi analüüs 0-3 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "¤ Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele teadmisi ja arusaamu ja materjale Soome võlaõigusest. ¤ Anda üliõpilastele süstemaatiline ülevaade regulatsioonidest vastavalt üldisele võlaõigusele, kõige olulisematest doktriinidest kahju, kindlustus ja krediidiõiguses. ¤ Anda oskus defineerida kõige olulisemad võlaõiguse kontseptsioone ja ette näha nende praktilisi väljundeid."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Kursus keskendub teemadele, mis on seotud võlgade ja intressiga, nii võla aegumisele ka kui alusetu rikastumise vastutusele, räägitakse ka kahju vastutusest, seaduse vastutusest ja teistest lepinguvälistest kohustustest."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ omab teadmisi Soome võlaõigusest; ¤ teab süstemaatilist ülevaadet regulatsioonidest Soome võlaõiguses, kõige olulisemaid doktriine kahju, kindlustus ja krediidiõiguses. ¤ omab võimet defineerida peamisi kontseptsioone Soome võlaõiguses ning oskab neid praktiliselt rakendada."
  }
  [457]=>
  object(stdClass)#458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6227"
    ["hindamine"]=>
    string(422) "Eksam, mis koosneb teoreetilisest osast ja kaasustest. Teoreetiline osa baseerub siseriikliku täitemenetluse põhimõtete tundmisel ja toimub suletud materjalidega. Teoreetiline osa koosneb kahest küsimusest ning õigete vastuste eest võimalik kokku saada kuni 40%. Kaasuste osa toimub avatud materjalidega piiriülese täitemenetluse põhjal. Kahe korrektselt lahendatud kaasuse eest on võimalik kokku saada kuni 60%."
    ["eesmrk"]=>
    string(585) "Üliõpilastele antakse: ¤ ülevaade ja arusaam täitemenetluse eesmärkidest, põhimõtetest ja õiguslikust regulatsioonist, kohtutäiturite töökorraldusest; ¤ teadmised täitemenetluse protseduuridest ja printsiipidest; ¤ võimalus võrrelda erinevate riikide täitemenetluste protsesse ning dokumentatsiooni; ¤ oskused analüüsida ja vahet teha vallas- ja kinnisvarasse puutuvates küsimustes erinevate riikide näitel (nõudeõiguse kohaldamine, kahju hüvitamine, kohustuste täitmine, pankrotimenetlus); ¤ oskused lahendada täitemenetlusalaseid õigusalaseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Kursuse raames käsitlemist leidvad teemad: 1. Täitemenetluse eesmärgid, põhimõtted ja õiguslik regulatsioon. 2. Erinevate riikide täitemenetluse võrdlemine: üldised jõustamise protseduurid, süüdimõistmise instrumendid; osapooled täitemenetluses; üldised täitemenetluse tingimused; kohtutäiturite õigused ja roll; finantstegevuse alased kaebused ning üldised tingimused vallas- ja kinnisvara tehingute menetlemiseks ning maksed; võlglaste kohtlemine ja varade sissenõudmine; süüdi mõistmine, otsuste jõustamine ja süü- või kriminaalteo tuvastamine. 3. Piiriülese täitemenetluse eesmärgid, põhimõtted ja õiguslik regulatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(617) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ mõistab ja suudab selgitada täitemenetluse eesmärke, olemust ja regulatsioone ning menetlusosaliste rolli, õigusi ja kohustusi; ¤ teab ja tunneb täitedokumente ja kohtutäituri rolli, tema õigusi ja kohustusi; ¤ teab täitemenetluse ja rahvusvahelise täitemenetluse põhimõtteid ning osapoolte õigusi ja kohustusi; ¤ teab üldisi tingimusi vallas- ja kinnisvara tehingute menetlemisel ning võlglaste kohtlemise ja varade sissenõudmisega seonduvat; ¤ oskab lahendada täitemenetlusega seonduvaid õigusliku sisuga küsimusi kasutades õiguskirjandust ja kohtupraktikat."
  }
  [458]=>
  object(stdClass)#459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6228"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Kursus koosneb kahest osast. Esimeses jaos antakse ülevaade Venemaa õigussüsteemist, selle ajaloost arengust ning iseloomulikest joontest. Käsitletakse õigussüsteemi peamisi instituute tänapäeva ning tuleviku kontekstis. Antakse ülevaade Venemaa riigiõigusest ja kriminaalõigusest. Teises jaos antakse ülevaade Venemaa tsiviilõigusest."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Venemaa õigussüsteemi raamistik tuleneb järgmistest allikatest: põhiseadus, föderatsiooni seadused ja normid, ülemkohtu, ülemarbitraažikohtu ja riigikohtu otsused ning direktiivid, rahvusvahelised lepingud; föderaalne riigiõigus ja föderaalõigus, regionaalõigused ja korraldused, omavalitsuste õigusnormid ja määrused, Keskpanga, ministeeriumite ja riigiasutuste direktiivid ja määrused. Õigusnormide konflikt on lahendatud õigusaktide jõuvahekordade järgi. Põhiseaduse õigusjõud on ülimuslik kogu Venemaa terriotooriumil. Vaadeldakse rahvusvahleliste õigusnormide ratifitseerimisest tulenevaid probleeme kohalike seaduste suhtes ning vaiete lahendamise protseduure riigi arbitraažikohtutes."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Pärast kursuse läbimist üliõpilane: -mõistab Venemaa õigussüsteeme; -teab õigussüsteemida ajalugu ning arengut; -teab peamisi Venemaa õiguse allikaid, põhi- ja föderaalseadust ja kriminaalseadust; -teab Venemaa tsiviilseadust."
  }
  [459]=>
  object(stdClass)#460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6229"
    ["hindamine"]=>
    string(248) "1) üliõpilase osavõtt seminaride arutelus (5%), 2) õpipäeviku tase (10%), 3) Seminarides kohalolu (15%), 4) kirjalikud tööd (20%) ja 5) lõpueksami edukas sooritus (50%). Kokku on vaja saada vähemalt 51 punkti kursuse edukaks lõpetamiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(650) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele võrdelav riigiõiguse õiguslikke ja struktuurilisi elemente erinevates maades, selleks et võrrelda relatiivseid eeliseid ja puuduseid, mis on seotud eri konstitutsioonide asutamise ja tegevusega erinevates konstitutsionaalsetes süsteemides. Kursuse eesmärk on ka äratada üliõpilastes huvi juriidilise teaduse vastu, nt õigusriigi ja erinevate konstitutsionaalsete süsteemide eesmärgi saavutamiseks tarvilike meetmete uuring. Üliõpilased omandavad algteadmisi, konspetsioone ja terminoloogiat, mis on tarvilik arusaamiseks kaasaegsest konstitutsionaalsetest normidest ja nende funktsioonist."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õiguse normatiivne järjekord; õigusriik; põhiseaduslike valitsuste institutsioonid ja tavad (seadusandlus, kohtud ja kohtuotsused, põhiseaduslike institutsioonide ja materiaalõiguse kehtestamine ja muutmine, juriidiline teadus); õigus kui ühiskondlik nähtus; konstitutsionaalsed õiguslikud süsteemid; põhiseaduse allikad; juriidiline teadus, konstitutsionaalsete struktuuride ajalugu ja struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(607) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ valdab peamist konstitutsionaalset terminoloogiat täielikult; ¤ mõistab kaasaaegsete konstitutsionaalsete süsteemide põhifunktsioone; ¤ teeb vahet erinevate õigussüsteemide ja õigusharude vahel; ¤ suudab haarata konstitutsionaalse valitsuse põhiülesannete loomust ning õigusaktide ja põhiseaduse suhet; ¤ mõistab seaduse võrdlevat loomust ning selle olulisust konstitutsionaalsetes struktuurides ja funktsioonides; ¤ suudab seletada erinevusi erinevate õiguslikke süsteemide põhiseaduses; ¤ suudab võrrelda erinevaid konstitutsionaalseid süsteeme."
  }
  [460]=>
  object(stdClass)#461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6230"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Kirjalik arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Esitada üldülevaade majanduse ja õiguse seoste kohta, kirjeldada majanduspoliitika eesmärke ja peamisi saavutusi, tutvustada majanduspoliitika elluviimise õigusinstitutsioone ja protseduure, tutvustada peamisi majanduspoliitikaid ja arutada nende elluviimise probleeme, õppida rekendama teadmisi praktiliste ülesannete lahendamise käigus."
    ["sisu"]=>
    string(150) "Kursuse raames käsitletakse õigusnormide ja ühiskonnas välja kujunenud sotsiaalsete normide vahelisi seoseid ning selle mõju majandustehingutele."
    ["vljund"]=>
    string(560) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilased on omandanud majandusteadlastele omase kriitilise mõtteviisi ja oskavad: ¤ mõista majanduspoliitika eesmärke; ¤ tunnevad õigusloome peamisi protsesse, institutsioone ja turgude toimimispõhimõtteid; ¤ orienteeruvad majanduspoliitika küsimustes ning seadusloome protsessis; ¤ mõistavad mitteformaalse õiguse ja sotsiaalnormide tähendust inimeste käitumisele; ¤ mõistavad majanduse tähtsust riigi sisepoliitika tasandil; ¤ saavad aru tänapäeva maailma majanduse valdkonda puudutavatest sündmustest."
  }
  [461]=>
  object(stdClass)#462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6231"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Arutelud klassis, harjutused ja kirjalikud arvestused. Õppepäeviku hindamine. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Kursuse eesmärk on anda tudengile ülevaatlikud teadmised õigusfilosoofiast, õiguseetikast, õiguskoodeksitest, võrdlevates eetilistest dilemmadest, õiguse olemusest ja praktikast ning õigusalade spetsialiste distsiplineerivatest mehhanismidest. Ülevaade antakse võrdlevalt. Kursuse käigus arutletakse ajatut küsimust: mis on õigus ja mis peaks olema õigus."
    ["sisu"]=>
    string(564) "Antakse ülevaade advokaatide assotsiatsioonide poolt kehtestatud eetikakoodeksitest. Kursuse käigus uuritakse võrdlevaid eetilisi dilemmasid ning ühtset õigusfilosoofia mõistmist, keskendudes ka utilitarismile ja deontoloogiale. Kursus annab seega juhised praktiseerivale advokaadile mõistmaks õigluse mõistet. CCBE ja ABA koodidega tutvutakse ning kasutatakse selleks kaasuseid. Arutletakse teemadel konfidentsiaalsus, hoolsus, lojaalsus jne. Uuritakse distsiplinaarprotseduuride, kohtute ning advokaatide assotsiatsioonide mõju juristide juhendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ mõistab juristidele mõeldud eetilisi parameetreid ning nende põhialuseid, sanktsioone, mida rakendatakse juristide eetikale; ¤ teab õiguse eetika rolli ning olulisust õiguspraktikas; ¤ tunneb üldiselt CCBE eetikakoodeksi tähtsamaid valdkondi; ¤ teab CCBE koodeksi suundi ja arenguid nagu näiteks reklaam, vabadus, riigipiire ületavad õigusteenused ¤ mõistab mis karistused määratakse ametialaselt ning milliseid käsumudeleid kasutatakse."
  }
  [462]=>
  object(stdClass)#463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6232"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Essee, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Kursuse läbimine annab üliõpilastele teadmised Euroopa õiguse traditsioonidest ning võimaldab neil mõista nende arengut ajaloolises plaanis. Üliõpilased omandavad teadmisi õigusmõistetest ajaloolises kontekstis, ajalises muutumises ning erinevates õigussüsteemides."
    ["sisu"]=>
    string(603) "Õppeaine eesmärk on võimaldada osalevatel üliõpilastel õppejõu juhendamisel kaardistada ja mõista õiguse ning rahvusvahelise õiguse ajalugu. Kursusel on vaatluse all peamised õigussüsteemid ja nende areng, samuti õigusteoorias käsitletavad põhimõisted nende ajaloolises arengus. Õppeaine annab teadmisi Euroopa õiguse peamistest traditsioonidest nende arengu aspektist. Üliõpilased õpivad mõistma seoseid ühiskonna ning õiguse vahel ning omandavad metoodilisi instrumente selliste seoste analüüsiks. Erilise tähelepanu all on rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse arengud."
    ["vljund"]=>
    string(412) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb õiguse ajaloo peamisi etappe; ¤ tunneb peamisi õigussüsteeme ning nende arengupõhimõtteid; ¤ tunneb valdkonna mõisteid ja terminoloogiat; ¤ oskab kohaldada kursusel õpitud teadmisi erinevate õigussüsteemide ja teooriate võrdlemisel; ¤ oskab hinnata erinevaid usaldusväärseid ajaloolisi allikaid; ¤ oskab anda arusaadavat teaduslikku teksti inglise keeles."
  }
  [463]=>
  object(stdClass)#464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6233"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Hinde kujunemine: 50% - esseed 50% - eksamitulemus"
    ["eesmrk"]=>
    string(430) "Kursuse eesmärgid: ¤ anda ülevaade tänapäeva õigusteadusest, õiguskorrast, õigussüsteemidest, normidest ja printsiipidest ning nende seostest poliitika ning moraaliküsimustega; ¤ tutvustada institutsioonide teooriat nüüdisaja sotsiaalteooriate võtmes ning kirjeldada õigusruumi ajaloo ja nüüdisaja institutsioonide ontoloogiat. ¤ keskenduda õigusteoreetilistele küsimustele Euroopa õiguse arengust lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(703) "2012/13: Käsitletakse süvendatult tänapäeva õigusteaduse ja õigusteoreetilise mõtlemise rolli euroopa õiguskultuuri kontekstis. Arutletakse tänapäeva õigusteaduse erinevate käsitluste, õigusteooriate ning õigusteaduse metodoloogiate üle. Tutvustatakse õigusteooria seoseid poliitika ning moraaliküsimustega, institutsioonide teooriat nüüdisaja sotsiaalteooriate võtmes ning kirjeldatakse õigusruumi ajaloo ja nüüdisaja institutsioonide ontoloogiat. 2013/14: Kursus koosneb kolmest osast: ontoloogia, entsüklopeedia ja keel. Käsitletakse: immanentsus eetilise normatiivselt, on ja peaks dilemma, tekstiline fikseerimise kõik normid, Tartu koolkonna semiootika normatiivselt jne."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ on omandanud teadmised õigusteooriast kui sotsiaalsest ja ajaloolisest fenomenist; ¤ suudab mõista õiguskorra ning normide süsteemsust. ¤ on aru saanud õigusteooria põhilistest probleemidest; ¤ oskab kasutada abstraktseid teoreetilisi mõisteid"
  }
  [464]=>
  object(stdClass)#465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6234"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (iseseisev kodutöö) ja kirjalikust arvestustööst. Arvestuse eelduseks on positiivselt esitatud iseseisev kodutöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(415) "Kursuse eesmärk on luua eeldused pangandusõiguses, riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes ning õigusaktide rakendamise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu Keskpankade Süsteemi, liikmesriigi keskpanga staatuse ja pangandussuhteid reguleerivate õigusaktide ning nende rakendamise praktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Pangandusõiguse mõiste, aine ja koht õigusteaduste süsteemis. Pangandusõiguse objekt, subjektid, õigusallikad. Raharinglus ja rahapoliitika. Raharingluse korraldamine. Euroopa Liidu Keskpankade Süsteem. Eesti Panga õiguslik seisund. Krediidiasutused. Finantsjärelevalve korraldus Euroopa Liidus, liikmesriigi Finantsinspektsiooni tegevus pangajärelevalve korraldamisel. Rahapesu tõkestamine. Riigikohtu praktika pangandusõiguse küsimustes."
    ["vljund"]=>
    string(570) "Üliõpilane: • teab ja tunneb pangandusõiguse üldisi põhimõtteid, mõisteid, norme, õigusakte ja nende rakendamise probleeme; • orienteerub riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes ning reguleerimise meetodites ja õigusaktide rakendamise pinnalt tõusetunud teoreetilistes ja praktilistes probleemides; • tunneb Eesti pangandusasutuste süsteemi, staatust ja finantsjärelevalve pädevust ning korraldust; • teab ja tunneb pangandussuhete õigusliku regulatsiooni sisu ning valdkonna Riigikohtu praktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [465]=>
  object(stdClass)#466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6235"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "2-osaline kirjalik ja suuline eksam sooritatakse komisjoni ees, kes hindab eksamitulemust sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Toetada õppekava läbimisel omandatud erialaste alusteadmiste kinnistamist, hinnata nende saavutamise taset ning oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt lihtsamaid õiguslikke küsimusi analüüsida ja lahendada."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Bakalaureuseeksami käigus kontrollitakse eksamikomisjoni juhtimisel bakalaureuse õppekava kohustusliku õigusteaduse sissejuhatava, avaliku õiguse ja eraõiguse ning rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse mooduli õpieesmärkide ja -väljundite saavutamist bakalaureuseastme teadmiste ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Üliõpilane: ¤ omab alusteadmisi õigusteaduse põhivaldkondadest ja teoreetilistest arengusuundumustest; ¤ teab ja tunneb õigusalaseid probleeme ning õigusteaduse uurimismeetodeid ja õiguslike küsimuste lahendamise metoodikat; ¤ oskab sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid õiguslikke lahendusi; ¤ suudab integreerida õppetöös omandatud alusteadmisi ja oskusi ühtseks arusaamaks erialast."
  }
  [466]=>
  object(stdClass)#467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6236"
    ["hindamine"]=>
    string(418) "Kursus lõpeb arvestusega. Arvestuse saamise eelduseks on osavõtt seminarist. Arvestuse saamiseks vastatakse arvestusel kirjalikult kahele küsimusele. Kirjaliku kodutöö (essee) esitamatajätmise või ilmselge sisutuse korral jääb arvestus sooritamata. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia avaliku õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Luua võimalused baasteadmiste omandamiseks Eesti ja Euroopa õiguskorrast tervikuna ja seda tagavate õigusasutuste süsteemist, ülesehitusest ja tegevusest. Toetada üliõpilase valmisolekut ja oskuste kujunemist õige õiguskaitseasutuse poole pöördumiseks konkreetses küsimuses."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Õppeaine annab ülevaate õiguskaitseorganite ülesannetest ja tegevuse sisust Eesti õiguskorra tagamisel, seostest Euroopa Liidu õiguskaitseorganitega. Õpitakse tundma kohtusüsteemi, prokuratuuri, advokatuuri, politseisüsteemi, notariaati, õiguskantsleri tegevusvaldkonda, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust. Aine läbimise käigus tutvutakse konkreetse õiguskaitseasutuse tegevusega."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab terviklikku ülevaadet Eesti õigusasutustest; ¤ omab ülevaadet Euroopa õigusasutuste põhieesmärkidest; ¤ teab piisava põhjalikkusega õiguskorda tagavate õiguskaitseasutuste tegevuse peamisi ülesandeid; ¤ oskab määratleda, millise õiguskaitseorgani poole tuleb konkreetse probleemi lahendamiseks pöörduda."
  }
  [467]=>
  object(stdClass)#468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6237"
    ["hindamine"]=>
    string(407) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse seminar-loengu käigus ja eksamil. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemias 10 päeva jooksul eksami hinde ÕISi kandmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(736) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid õigusteaduse ajaloolis-kultuurilisi tüvitekste ja oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes võrdlusest üldisemate ajalooliste arengutega. Eesti õiguse ajalugu kuulub õigusteadlaste ettevalmistamise klassikaliste ainete hulka, mis peab avama tulevastele juristidele ajaloolise panoraami ühendusest, mida nimetatakse ka Ius Communitatis. Andes ülevaate toimunud ajaloolistest arengutest õiguse valdkonnas, viiakse need arengud õppurite jaoks ka kohalikule (Eesti)tasandile, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi, mis loob eeldused, et ka tulevikus osatakse näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Kursuse raames käsitletakse õiguse üldküsimusi, samuti üksikute instituutide teket ning arengut kontinendil. Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse ajaloolistest arengutest ka Eesti alal."
    ["vljund"]=>
    string(563) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada õiguse ajaloo põhimõisteid ning arusaamist tänase õigusruumi ühtsusest aga ka spetsiifilistest eripäradest erinevates riikides. ¤ oskab määratleda õigussüsteemi arengut Eestis Euroopa üldiste arengute kontekstis, eristada üksikuid õigusharusid, leidma seoseid tänapäeva õigusharude-ja instituutide ajalooliste arengutega, et osata kasutada ajaloolist meetodit võrdlevas õiguses. ¤ tunneb Eesti õigusajaloo olulismaid allikaid; ¤ tunneb omariikluse ajaloo põhilisi arenguetappe."
  }
  [468]=>
  object(stdClass)#469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6238"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Kirjalik arvestustöö koos analüütilise töö esitamisega valitud teemal. Kirjalik arvestustöö sisaldab avatud küsimusi aines omandatud teadmiste kontrollimiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi töösuhete õigusliku regulatsiooni tähendusest arusaamiseks; ¤ tööõiguse põhimõtete tundmine muutuvas maailmas, sealjuures Euroopa Liidus; ¤ tööõiguslike probleemide teadvustamine kaasusõppe ja Euroopa õigusaktide ning Euroopa Kohtu lahendite analüüsimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(765) "Aine raames käsitletavad teemad: tööõiguse kui õigusharu areng, selle allikad ja printsiibid, Euroopa Liidu õiguse mõju liikmesriikide tööõigusele, allikad ja põhimõtteid; ILO konventsioonide tähendus töösuhetes; töötajate võrdne kohtlemine kui tööõiguse oluline põhimõte Euroopa Liidus ja Eestis. Võrdse kohtlemise osas lubatud erandid; tööaeg ja töötasu kui oluline töölepingu tingimus ning miinimumnõuded Euroopa Liidus; teavitamiskohustuse tähendus töösuhetes Euroopa Liidus. töötajate õiguste kaitse mehhanism Euroopa Liidus. Kollektiivlepingute tähendus kaasajal; alaealiste, puuetega töötajate ning rasedate ja väikelapsi omavate töötajate õigused Euroopa Liidus; kollektiivne koondamine, sellele esitavad nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab tööõiguse põhimõtteid rahvusvahelises tööõiguses, sealhulgas Euroopa Liidus; ¤ oskab lahendada tööõiguslikke kaasusi, arvesse võttes ka Euroopa Kohtu praktikat ning Euroopa Liidu õigust; ¤ oskab analüüsida Euroopa Kohtu lahendites olevaid tööõiguslikke probleeme; ¤ oskab näha õiguslikke probleeme töövaidlustes, seda rahvusvahelisest tööõigusest lähtudes."
  }
  [469]=>
  object(stdClass)#470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6239"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Hinne kujuneb seminaritööst ja eksamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Kursuse eesmärk on toetada tudengite arengut. Õppejõu eesmärk on avada tudengitele arenguvõimalused ning tudengid peavad otsima aktiivselt teadmisi. Õpiväljundite kõrval on kursuse eesmärgist arendada tudengite teadmisi, õpioskusi, valmidust ja ettevõtlikust."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Kursus keskendub Euroopa Liidu strukturaalsele ja ajaloolisele arengule, selle põhialustele ning institutsioonidele. Tudengitele tutvustatakse Euroopa õiguse seoseid siseriikliku õigusega ning analüüsitakse seda. Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu alusleping Euroopa Liidu institutsioonid Liidu õigusloome Euroopa Liidu juriidiline kord Euroopa Liidu mõjuvõim Põhiõigused Rahvuskohtu õigused ja abinõud."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab Euroopa Liidu struktuuri ja ajalugu ja institutsioone, ¤ teab Euroopa Liidu õigusloomet õiguse printsiipe ja Euroopa õiguse suhet siseriiklikusse õigusesse; ¤ oskab kasutada õigusalaseid andmebaase."
  }
  [470]=>
  object(stdClass)#471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6240"
    ["hindamine"]=>
    string(377) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt loengu või seminari käigus või eksamil. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(469) "Kursuse eesmärk on luua tulevastele juristidele vajalik kultuuriline alus, et üliõpilased mõistaksid õigusteaduse ajaloolis-kultuurilisi tüvitekste ja oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes võrdlusest üldisemate ajalooliste arengutega. Euroopa õiguse ajalugu kuulub õigusteadlaste ettevalmistamise klassikaliste ainete hulka, mis peab avama tulevastele juristidele ajaloolise panoraami ühendusest, mida nimetatakse ka Ius Communitatis."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa õiguse üldküsimusi, samuti üksikute instituutide teket ning arengut kontinendil."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb põhiliste Euroopa õigusajaloo perioodide sisemist arengulugu; ¤ oskab seostada Euroopa õigusajaloo murrangulised sündmused laiemalt õigusajaloo tähtsündmustega maailmas; ¤ oskab oma seisukohti näitlikustada; ¤ oskab siduda Euroopa õigusajaloo sündmused laiemalt rahvusvaheliste arengutega maailmas."
  }
  [471]=>
  object(stdClass)#472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6241"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Hindamine toimub kirjaliku arvestuse alusel, arvestades kirjalikke tõid koondhindena (max. 100 punkti), millest analüüs annab max.20 punkti, menetlusdokumentide koostamine max.20 punkti ning kirjalik arvestus 60 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "● tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete süvendatud tundma õppimine; ● avardada oskust koostada menetlusdokumente ja lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme; ● Eesti kohtupraktikaga tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Aine läbimisel üliõpilane: ● teab tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust; ● oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendada; ● teab Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ● oskab koostada menetlusdokumente ja analüüsida kohtuvaidlustes tekkinud õiguslikke probleeme."
  }
  [472]=>
  object(stdClass)#473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6242"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "ARVESTUS kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik loengud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvesse."
    ["eesmrk"]=>
    string(730) "¤ luua võimalused teadmiste omamiseks: rahvusvahelise humanitaar- ja sõjaõiguse olemusest ja selle allikatest; ¤ anda põhjalik ülevaade 1949. a. Genfi konventsioonide ning nende 1977. a. lisaprotokollide sisust; ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama riikide poolt sõjalise jõu kasutamist ja selle vajadusest teatud tingimustes; ¤ viia üliõpilased kurssi humanitaar- ja sõjaõiguse põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas riikide ja muude organiseeritud gruppide sõjalise jõu ja vägivalla kasutamise vastu ning selle õigusliku piiramise ja reguleerimise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(855) "Riikide õigus kasutada vägivalla (ajalooline ülevaade); riikide õigus enesekaitsele; katsed keelustada sõjapidamist; kollektiivne vägivalla kasutamine; relvade piiramine ja desarmeerimine; Rahvusvaheline Humanitaarõigus (RHÕ): kontseptsioon ja eesmärgid; sõdurite ja tsiviilisikute oluline vahe; Punase Risti embleemi kasutamine; sõdurite ja tsiviilisikute kohustused ja õigused; Genfi konventsioonide ühised artiklid; 1949 Genfi (I) konventsiooni haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal; 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel; Sõjavangide kohtlemise 1949 Genfi (III) konventsioon; Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949 Genfi (IV) konventsioon; mitte-rahvusvahelised relvastatud konfliktid; RHÕ ja inimõigused; kaasuste ja juhtumite analüüsid ."
    ["vljund"]=>
    string(886) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab teadmisi, millised õigusnormid kehtivad ka eri- ja sõjaolukorras; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõduritele lahinguväljal; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõjavangidele; ¤ omab teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid tsiviilisikutele võõrväe poolt okupeeritud territooriumil; ¤ omab teadmisi ja oskusi hinnata, millal riik tohib, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, kasutada sõjalist jõudu; ¤ suudab aru saada ning anda hinnangut riikide ja nende sõdijate käitumisele kui nad kasutavad vägivalda teiste riikide vastu; ¤ suudab analüüsida sõdijate ning tsiviilisikute tevuse õiguspärasust sõjaolukordades; ¤ suudab tõlgendada Genfi konventsioonide nõudeid ja üksikuid sätteid ja neid praktiliselt rakendama."
  }
  [473]=>
  object(stdClass)#474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6243"
    ["hindamine"]=>
    string(578) "Kirjaliku ja suulise osaga arvestus. Kirjalikus osas: 1) küsimused kindlustusõiguse reguleerimisesemest, eesmärkidest, üldpõhimõtetest, põhimõistetest; 2) küsimus erakindlustusõigusest; 3) küsimus avalikust kindlustusõigusest; 4) kaasus. Suulises osas kirjaliku arvestustöö analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(573) "¤ Anda ülevaade kindlustusõigusest ja kindlustustegevuse üldpõhimõtetest; milliseid ühiskondlikke suhteid kindlustusõigus reguleerib, selgitada kindlustusõiguse olulisi teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning nende lahendamise võimalusi, kindlustusõiguse nüüdisaegsetest arengusuundadest. ¤ Anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline kindlustusõiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks. ¤ Anda kindlustusõiguse kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(573) "Kursus annab ülevaate kindlustusõiguse reguleerimisvaldkonnast, ajaloolisest kujunemisest, arengust tänapäeval; kindlustustegevuse ja kindlustusõiguse eesmärkidest ja üldpõhimõtetest, Eestis kindlustustegevust reguleerivatest õigusaktidest, kindlustuslepingute eri liikidest (kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus jt) ning kahjukäsitluse põhimõtetest. Kursuse raames käsitletakse kindlustusõiguse osa ja rolli, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute. Kursuse raames lahendatakse kaasusi ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(522) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ teab ja mõistab kindlustustegevuse ja kindlustusõiguse eesmärke; milliste õigusnormide kogum moodustab kindlustusõiguse, mida kindlustusõigus reguleerib, millised on kindlustusõiguse arengud tänapäeval. ¤ teab, mõistab ja oskab kasutada kindlustusõiguse olulisemaid mõisteid. ¤ teab Eestis kindlustustegevust reguleerivaid õigusakte; ¤ teab kindlustuslepingu subjektide õigusi ja kohustusi ¤ suudab iseseisvalt lahendada kindlustusõiguse valdkonna lihtsamaid kaasusi."
  }
  [474]=>
  object(stdClass)#475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6244"
    ["hindamine"]=>
    string(335) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis. Arvestus koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja kahest kaasuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestusetöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade nii eraõigusega, karistusõigusega kui ka haldusõigusega seotud praktiliste ülesannete (kaasuste) lahendamisest. Luua eeldused kohtulahendite sisu kriitiliseks hindamiseks õigusnormide tõlgendamise kaudu. Samuti anda praktilisi oskusi kaasuste lahendamiseks kasutades õigusteoreetilisi ja praktilisi õigusalaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Aine raames käsitletakse kaasuste lahendamise teoreetilisi aluseid, argumenteerimise põhimõtteid, õigusnormide tõlgendamise reegleid. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu õigusalaste teadmiste rakendamiseks kaasuste lahendamisele ja kohtulahendite sisu kriitilisel hindamisel."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Aine läbimisel üliõpilane tunneb: • kaasuste lahendamise ja argumenteerilise põhimõtteid, alusprintsiipe ning teooriaid; oskab: • analüüsida kohtulahendite vastavust kehtivale õigusele; • kasutada õpitud teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; • orienteeruda õigusalases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [475]=>
  object(stdClass)#476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6245"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Avatud küsimustega kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "¤ Luua võimalused korrakaitseõiguse põhialuste tundmaõppimiseks. ¤ Luua eeldused riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete rakendamiseks vajalike teadmiste ning praktiliste oskuste arendamiseks. ¤ Kujundada oskused korrakaitseliseks sekkumiseks"
    ["sisu"]=>
    string(204) "Korrakaitse mõiste avamine. Korrakaitseõiguse üldpõhimõtete õpetamine, et üliõpilael oleksid vajalikud teadmised. Üld- ja erimeetmete rakendamine ning sunni kohaldamine korrakaitseõiguse alusel."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ tunneb korrakaitseõiguse süsteemi; ¤ teab korrakaitseõiguse põhiinstituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi; ¤ tunneb korrakaitseõiguse kohaldamise aluseid ja põhimõtteid; ¤ oskab tõlgendada ja kohaldada korrakaitseõiguse norme."
  }
  [476]=>
  object(stdClass)#477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6246"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb valikvastustega küsimustest. Küsimused sisaldavad väljundiks olevaid oskusi ja teadmisi. Iga väljundi kohta on kaks küsimust ja kaasusülesande lahendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Kriminaalõiguse õppeaine eesmärgiks on luua eeldused programmi lõpetajate poolt karistusõiguslike praktiliste kaasuste edukaks õiguslikuks analüüsiks ja lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse üldosa ja eriosa süsteem liikudes üldiselt üksikule. Karistusseadustiku eriosa struktuur. Sätete tõlgendamine ja lahendatakse praktilisi kaasuseid."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb karistusseadustiku üldosa ja oskab seda rakendada kaasute analüüsis; ¤ oskab tõlgendada ja rakendada eriosa sätteid; ¤ oskab praktiliselt lahendada karistusõiguslikke kaasuseid lähtudes kaasus-ülesannete lahendamise metoodikast; ¤ oskab leida ja kasutada asjakohast Riigikohtu praktikat."
  }
  [477]=>
  object(stdClass)#478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6247"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (45%) ja kirjalikust eksamitööst (55%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Kursuse eesmärk on luua eeldused maksuõiguse üldistes põhimõtetes, põhimõistetes, õigusaktides ja nende täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu makse reguleerivate õigusaktide ning kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Ülevaade EL makse reguleerivatest õigusaktidest, Eesti maksukorraldusest ja maksusüsteemist. Maksude sätestamise ja kehtestamise põhiseaduslikud alused. Maksuõiguse üldised põhimõtted, põhimõisted ning nende sisustamine põhiseaduses, maksuseadustes ja Riigikohtu praktikas. Maksud ja muud avalik-õiguslikud rahalised kohustused. Maksuhalduri tegevus maksude sissenõudmisel."
    ["vljund"]=>
    string(611) "Kursuse läbinu: ¤ saab aru ja oskab lahti seletada EL rolli maksude reguleerimisel, Eesti maksukorralduse ja maksusüsteemi ülesehitust ja põhikomponente; ¤ teab ja tunneb maksuõiguse teooriaid, üldisi põhimõtteid ja põhimõisteid; ¤ oskab kasutada maksuõiguse üldisi põhimõtteid ja norme põhiseaduse, maksuseaduste ja Riigikohtu lahendite lahtimõtestamisel; ¤ oskab eristada makse muudest avalik-õiguslikest rahalistest kohustustest; ¤ teab ja tunneb maksukohustuslase õigusi, kohustusi ja vastutust ning oskab kirjeldada maksumenetlust ning maksuhalduri haldusotsuste vaidlustamise korda."
  }
  [478]=>
  object(stdClass)#479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6248"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Arvestus on kirjalik ja koosneb 5-le teoreetilisele avatud küsimusele vastamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(389) "¤ luua võimalused üliõpilaste teadmiste kujundamiseks pankrotiõigusest ja pankrotimenetlusest selle ajaloolises arengus; ¤ avardada üliõpilaste oskust näha pankrotimenetluses ja saneerimis-menetluses tõusetuvaid õiguslikke probleeme; ¤ arendada üliõpilaste oskust koostada pankrotimenetluses vajalikke dokumente; ¤ arendada üliõpilaste oskust lahendada praktilisi kaasusi."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Õppeaine raames käsitletakse pankroti mõistet, pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamise õiguslikke tagajärgi, nõuete esitamist ja nende vaidlustamise korda, pankrotiorganite pädevust, pankrotimenetluse lõpetamise aluseid ning füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab pankrotiõiguse mõisteid ning tunneb pankrotimenetlust ¤ oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme pankrotimenetluses; ¤ suudab koostada praktiliselt pankrotimenetluses vajalikke dokumente. ¤ oskab meeskonna kooseisus analüüsida kohtupraktikat valitud teemal ja selle tulemusi ette kanda teistele üliõpilastele seminari raames."
  }
  [479]=>
  object(stdClass)#480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6249"
    ["hindamine"]=>
    string(350) "Praktikaaruande kaitsmine arvestusega. Arvestuse saamiseks esitatakse kirjalik praktika aruanne ja juhendaja hinnang. Arvestuse sooritamiseks kaitseb üliõpilane praktikaaruande suuliselt komisjoni ees. Kaitsmisel kannab üliõpilane ette omal valikul mõne aruandes käsitletud õigusliku põhiküsimuse koos omapoolse analüüsi ja seisukohtadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(818) "Praktika eesmärgiks on: ¤ õppida tundma valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ toetada ülikooli teoreetilistel kursustel omandatud baasteadmiste kinnistamist, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste tööolukorras seostamise oskust ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumist; ¤ aidata kaasa õiguse rakendamise pinnalt tõusetunud õiguslike probleemidega tutvumisele, esmaste juristi töös vajalike praktiliste oskuste kujunemisele ja oskuse kujunemisele omandatud baasteadmisi töös rakendada; ¤ kujundada oskust õiguslike küsimuste lahendamisel osaleda meeskonnatöös, arendada vastutustunnet; ¤ kujundada oskust õiguse põhivaldkondi õigusteaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata juristi tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi tööga eri tegevusvaldkondades, olulisemate õiguspraktiliste põhiküsimustega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama õigusdokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke põhiküsimusi, millega praktika käigus kokku puutus. Analüüs sisaldab asjaolude ja menetluse käigu, õigusaktide asjakohaste sätete kokkuvõtlikku kirjeldust, õigusliku otsustamise aluspõhimõtteid ja arutluse käiku ning praktikas tõusetunud õigusliku põhiküsimuse võimalike lahendusvariantide pakkumist. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele suunavalt."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Praktika läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb valitud õigusala asutuse töökorraldust ja tegevuse õiguslikke aluseid; ¤ oskab lahendada nii suuliselt kui ka kirjalikult õiguslikke vaidlusi; ¤ oskab koostada praktika valdkonda kuuluvaid dokumente; ¤ omab lihtsamate õiguslike küsimuste lahendamisel meeskonnatöös osalemise oskust, algatusvõimet ja vastutustunnet."
  }
  [480]=>
  object(stdClass)#481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6250"
    ["hindamine"]=>
    string(637) "Eksam. Lõpphinded: A, B, C, D, E, F Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik lonegud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui kirjaliku testi hinne on „F“). See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(1136) "¤ luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise (avaliku) õiguse olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega, rahvusvahelise õiguse subjektidest (eriti riikidest), kodakondsuse ja riikluse küsimuste kohta, rahvusvahelisest lepinguõigusest, riikide vastutus, konfliktide lahendamisest rahulikul teel, mereõigusest, rahvusvahelise keskkonnaõigusest, rahvusvahelist majandusõigusest ja organisatsioonidest jms; ¤ anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest ja immuniteedist; ¤ vaadelda rahvusvahelise õiguse lepingute olemust, nende järelevalve ja kontrollorganite töökorralduse põhimõtetest ning seostest liikmesriikide ja nende subjektidega; ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise õigusega seotud protsessidest; ¤ viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise õiguse põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas toimuvate rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga seotud muudatuste vastu."
    ["sisu"]=>
    string(736) "Rahvusvahelise õiguse iseloom; rahvusvahelise õiguse allikad; kuidas tekivad rahvusvahelise õiguse tavad; lepingulised normid; rahvusvahelise suhe riikide õigusega; riigid ja nende tunnustamine; enesemääramise õigus; riikide järjepidevus; teised rahvusvahelise õiguse subjektid; kodakondsuse ja riikluse küsimused; rahvusvaheline lepingute õigus; riikide vastutus rahvusvahelised tasandil; rahumeelne tülide lahendamine; jurisdiktsiooni alused; immuniteedid (puutumatus); mereõigus; ühisalad rahvusvahelises õiguses; rahvusvaheline keskkonna õigus; riikide vastutus kahjude tekitamise eest välismaalastele; rahvusvahelised inimõigused; rahvusvaheline kriminaalõigus; rahvusvaheline majandusõigus ja organisatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab rahvusvahelise õiguse kohta ja tähtsust nii maailma kui ka siseriiklikus poliitikas; ¤ omab ülevaatlikud teadmised igast tähtsamast rahvusvahelise õiguse valdkonnast; ¤ teab rahvusvahelise õiguse võimalikust edaspidistest arengust inimõiguste, mereõiguse, keskkonnaõiguse ning kriminaalõiguse valdkonnas; ¤ oskab jälgida ja aru saada igapäevastest maailma uudistest läbi rahvusvahelise õiguse prisma."
  }
  [481]=>
  object(stdClass)#482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6251"
    ["hindamine"]=>
    string(401) "Kirjalik eksam (ilma materjalide kasutamiseta ja 90 min; vastata 3-le küsimusele, mis soovitavalt analüütilist laadi; üliõpilane, kes on edukalt esinenud ettekandega õppejõu poolt antud eriküsimuse teemal, võib kolmanda küsimuse ära jätta omal äranägemisel – see arvestatakse hästi tehtuks). 2 küsimust esindavad õppeprogrammist Üldist osa ning 1 küsimus eriosa (kolmas küsimus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Kursuse eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi rahvusvahelise eraõiguse printsiipidest, põhiregulatsioonide arengust, anda ülevaade terminoloogiast. Õppeaine tutvustab rahvusvahelise eraõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetab seda analüüsima, juhitakse tähelepanu kollisiooninormidele. Käsitlemisele kuuluvad ka rahvusvahelised meetmed, mille eesmärgiks on vastavate siseriiklike materiaalõiguse normide ühtlustamine, erilise tähelepanu all on Euroopa Liidu liikmesriikide õiguse areng."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Aine raames käsitletakse rahvusvahelise eraõiguse terminoloogiat, süsteemi, üldpõhimõtteid ja rahvusvahelise eraõiguse norme Eestis. Pööratakse tähelepanu Haagi konventsioonile ning rahvusvahelistele ja muudele sarnastele EL lepingutele või õigusaktidele."
    ["vljund"]=>
    string(653) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, kollisiooninorme, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ mõistab rahvusvahelise eraõigusega seotud üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid, eriti teab ja oskab tõlgendada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte; ¤ oskab püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme rahvusvahelise eraõiguse piires; ¤ oskab kasutada rahvusvahelise eraõiguse valdkonna allikaid ja teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; ¤ suudab orienteeruda rahvusvahelise eraõiguse alases informatsioonis."
  }
  [482]=>
  object(stdClass)#483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6252"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(638) "Õppeaine eesmärgid on: ¤ anda ülevaade rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest, mh rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimisest, kohustuste täitmise tagamisest, nõuete loovutamisest, kaubandustehingute finantseerimisest, kauba transpordist maismaal ja merel ning kauba kindlustamisest. ¤ luua eeldused kaubandussuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks rahvusvahelise kaubandusõiguse normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme ning, ¤ anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades rahvusvahelise kaubandusõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Aine raames käsitletakse järgmisi teemasid: rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtteid, müügilepingu sõlmimist, müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, kaubandustehingute finantseerimist, mh faktooringulepingu sõlmimist ja sellest tulenevaid kohustusi, kohustuste täitmise tagamist (akreditiivid, panga inkasso, pangagarantii), nõuete loovutamist, kauba transporti maismaal ja merel ning kauba kindlustamise nõudeid."
    ["vljund"]=>
    string(550) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb rahvusvahelise kaubandusõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ oskab rahvusvahelise kaubandusõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; ¤ oskab kasutada rahvusvahelise kaubandusõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel, praktilisel rakendamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel; ¤ oskab orienteeruda rahvusvahelise kaubandusõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [483]=>
  object(stdClass)#484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6253"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Hindamine toimub kirjaliku eksami alusel, arvestades kirjalikke töid koondhindena (max. 100 punkti), millest * analüüs annab 20 punkti, * menetlusdokumentide koostamine 10 punkti, * näitliku kohtuprotsessi läbiviimine 20 punkti * eksam (5 küsimust) 50 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmiseks; ¤ avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslike probleeme; ¤ kohtupraktikaga tutvumine; ¤ avardada oskust analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme; ¤ osata koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Kursuse raames käsitletakse tsiviilkohtumenetluse printsiipe ja mõisteid, luuakse eeldused lahendada tsiviilkohtumenetluslike probleeme. Tutvutakse kohtupraktikaga. Omandatakse oskus koostada tsiviilkohtumenetluses vajalikke dokumente s.o. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi. Seminarid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide ja kohtupraktika põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama, ning õppejõu antud kirjalike ülesannete lahenduste analüüsina ja kirjalike kaasuste lahendamisega. Praktikumide käigus mängitakse rollimängudena läbi kohtuprotsessi erinevaid menetlusi."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab tsiviilkohtumenetluse arengut Eestis ning Euroopa Liidu õiguse tähendust; ¤ oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ning neid lahendada; ¤ teab Eesti kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses; ¤ oskab koostada menetlusdokumente."
  }
  [484]=>
  object(stdClass)#485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6254"
    ["hindamine"]=>
    string(489) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis. Kirjalik arvestus koosneb kahest osast - 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või küsimuste plokist ning kaasusest: ¤ esimese osa moodustavad teoreetilised küsimused, millele tuleb vastata suletud materjalidega; ¤ teise osa moodustab kaasuse lahendamine (võimalusega kasutada õigusakte, kohtupraktikat ja muid materjale (s.h elektroonilised vahendid). Arvestuse kujunemisel on mõlemal osal võrdne osakaal."
    ["eesmrk"]=>
    string(376) "¤ Kujundada ülevaade ja arusaam tsiviiltäitemenetluse eesmärkidest, põhimõtetest ja õiguslikust regulatsioonist, täiteorganite töökorraldusest, piiriülesest täitemenetlusest ja täitemenetluse arengutrendidest, samuti täitemenetluse seostest tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetlusega; ¤ Kujundada oskus lahendada täitemenetlusalaseid õigusalaseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Kursuse annab ülevaate siseriikliku ja piiriülese tsiviiltäitemenetluse eesmärkidest, üldpõhimõtetest ja õiguslikust regulatsioonist; täitemenetluse aluseks olevatest täitedokumentidest ning nende täitmise viisist ja korrast; menetlusosaliste ja kolmandate isikute õigustest ja kohustustest ning nende kasutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. Ainekursus hõlmab ka asjakohase kohtupraktika tundmaõppimist ja kaasuste lahendamist."
    ["vljund"]=>
    string(518) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤mõistab ja suudab selgitada täitemenetluse eesmärke, olemust ja regulatsioone ning menetlusosaliste rolli, õigusi ja kohustusi; ¤ teab siseriiklikke ja rahvusvahelisi täitedokumente ning siseriikliku täitemenetluse ja rahvusvahelise täitemenetluse põhimõtteid ja võimalusi; ¤ tunneb täitemenetluse seoseid tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetlusega;¤ oskab lahendada täitemenetlusega seonduvaid õigusliku sisuga küsimusi kasutades õiguskirjandust ja kohtupraktikat."
  }
  [485]=>
  object(stdClass)#486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6255"
    ["hindamine"]=>
    string(715) "Kirjalik eksam, koosneb 20 valikvastusega küsimusest. Eesti keeles õpetatava kursuse eksam (70-100% hindest) on kirjalik ning hindab töösuhete õigusliku regulatsiooni tundmist ja tööõiguse kohaldamisel asjakohaste lahenduste pakkumise ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõttu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (kuni 30% hindest). Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt kaasuste lahendamise käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "¤anda ülevaade tööõigusest Eesti Vabariigis; ¤ luua eeldused tööõiguse eesmärkide, arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks, ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust tööõigust reguleerivate normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Kursus käsitleb tööõiguse olemust ja rakendusala, individuaalseid töösuhteid; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte õigusi ja kohustusi ning vastutuse aluseid, töö- ja puhkeaja, puhkuste, palga, samuti järelevalvet ja töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamist."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Reading of the compulsory study material, the texts of the selected cases and writing case studies (briefs) on cases and making oral presentations and arguments in class. Work is done individually and in groups. Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ teab töösuhete õiguslikku regulatsiooni ja selle põhiprintsiipe Eestis; ¤ teab tööõiguse kohaldamisel tekkivaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi; ¤ oskab lahendada tööõigusalaseid kaasusi."
  }
  [486]=>
  object(stdClass)#487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6256"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(723) "¤ anda ülevaade lepinguõiguse teooriatest ning praktikas levinumatest lepingutest (mh võõrandamislepingutest, kasutuslepingutest, teenuse osutamise lepingutest); ¤ anda ülevaade lepinguväliste võlasuhete tunnustatud teooriatest ning lepinguvälise võlasuhte tekkimise alusest (mh käsundita asjaajamist, alusetud rikastumist, deliktiõigusest ja selle erikoosseisudest); ¤ luua eeldused lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust õiguslike normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme; ¤ anda oskusi oma seisukohtade argumenteerimiseks kasutades võlaõiguse regulatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(812) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: lepinguõiguse süsteemi, võõrandamislepingute (sh müügilepingu ja kinkelepingu), kasutuslepingute (mh üüri- ja rendilepingute, liisingulepingute ja laenulepingute) ning teenuse osutamise lepingute (mh käsundus- ja töövõtulepingute) sõlmimist, lepingutest tulenevaid osapoolte õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Lisaks käsitletakse lepinguväliste võlasuhete süsteemi, lepinguväliste võlasuhete tekkimise aluseid nagu käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, deliktiõigus, tootja vastutus ja riskivastutus ning antud võlasuhete tekkimise alustega seotud isikute subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Samuti käsitletakse lepinguväliste võlasuhete ja lepinguliste suhete seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb võlaõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe ning teooriaid; ¤ oskab püstitada ja analüüsida võlaõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; ¤ oskab kasutada võlaõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; ¤ oskab orienteeruda võlaõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [487]=>
  object(stdClass)#488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6257"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(503) "Õppeaine eesmärgid on: ¤ anda ülevaade võlaõiguse teooriatest ning võlaõiguse üldosa põhimõtetest ja põhiprintsiipidest (mh lepingute sõlmimisest, kohustuste täitmisest, kohustuste rikkumisest ja õiguskaitsevahendite kohaldamisest, lepingute lõpetamisest); ¤ luua eeldused võlaõiguse üldosa arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust õiguslike normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Võlaõiguse üldosa raames käsitletakse võlaõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, võlasuhete tekkimise aluseid, võlasuhte sisu ja kohustuste täitmisega seonduvaid küsimusi, omandatakse teadmisi õiguskaitsevahendite süsteemist ning oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seotust ning selle praktilist tähendust, seost lepinguväliste kohustustega ja lepinguliste suhetega."
    ["vljund"]=>
    string(510) "Aine läbimisel peab üliõpilane: ¤ teab ja tunneb võlaõiguse üldosa süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ kirjeldab korrektses Eesti keeles võlaõiguse põhimõtteid ja põhiregulatsioone; ¤ oskab võlaõiguse üldosa piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; ¤ oskab kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; ¤ oskab lahendada võlaõiguse üldosaga seotud kaasusi."
  }
  [488]=>
  object(stdClass)#489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6258"
    ["hindamine"]=>
    string(248) "1) üliõpilase osavõtt seminaride arutelus (5%), 2) õpipäeviku tase (10%), 3) Seminarides kohalolu (15%), 4) kirjalikud tööd (20%) ja 5) lõpueksami edukas sooritus (50%). Kokku on vaja saada vähemalt 51 punkti kursuse edukaks lõpetamiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(650) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele võrdelav riigiõiguse õiguslikke ja struktuurilisi elemente erinevates maades, selleks et võrrelda relatiivseid eeliseid ja puuduseid, mis on seotud eri konstitutsioonide asutamise ja tegevusega erinevates konstitutsionaalsetes süsteemides. Kursuse eesmärk on ka äratada üliõpilastes huvi juriidilise teaduse vastu, nt õigusriigi ja erinevate konstitutsionaalsete süsteemide eesmärgi saavutamiseks tarvilike meetmete uuring. Üliõpilased omandavad algteadmisi, konspetsioone ja terminoloogiat, mis on tarvilik arusaamiseks kaasaegsest konstitutsionaalsetest normidest ja nende funktsioonist."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õiguse normatiivne järjekord; õigusriik; põhiseaduslike valitsuste institutsioonid ja tavad (seadusandlus, kohtud ja kohtuotsused, põhiseaduslike institutsioonide ja materiaalõiguse kehtestamine ja muutmine, juriidiline teadus); õigus kui ühiskondlik nähtus; konstitutsionaalsed õiguslikud süsteemid; põhiseaduse allikad; juriidiline teadus, konstitutsionaalsete struktuuride ajalugu ja struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(606) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ valdab peamist konstitsionaalset terminoloogiat täielikult; ¤ mõistab kaasaaegsete konstitutsionaalsete süsteemide põhifunktsioone; ¤ teeb vahet erinevate õigussüsteemide ja õigusharude vahel; ¤ suudab haarata konstitutsionaalse valitsuse põhiülesannete loomust ning õiguskaktide ja põhiseaduse suhet; ¤ mõistab seaduse võrdlevat loomust ning selle olulisust konstitutsionaalsetes struktuurides ja funktsioonides; ¤ suudab seletada erinevusi erinevate õiguslikke süsteemide põhiseaduses; ¤ suudab võrrelda erinevaid konstitutsionaalseid süsteeme."
  }
  [489]=>
  object(stdClass)#490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6259"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Hindamisvormiks on arvestus. Kursuse vältel kirjutatakse teadusessee, mis edastatakse õppejõule e-posti aadressile ervin.makko@gmail.com Arvestuse aluseks on teadusessee esitamine ja selle lühikaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "• Luua võimalused tutvuda antiikkultuuri ühe tähtsama töö – Aristotelese Nikomachose eetikaga, kus muuhulgas käsitletakse õigluse, loomutäiuse ja õnne mõisteid; • luua eeldused mõistmaks õigluse kui õiguse ja eetika ideaalset suhet kaasaja õigusfilosoofias; • anda võimalus tutvuda I. Tammelo õigluse kontseptsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Antiikaegsed arusaamad õiglusest, loomulikust ja seaduslikust õigusest. Ebaõigluse liigid, loomutäius, tarkus ja mõistlikkus. Seadusandluse vajalikkus ja riigimehe töö – eetika üleminek poliitikaks. Õigluse kui õiguse ja eetika suhe kaasaegsetes teooriates. I. Tammelo õigluse olemusest, tema lähenemine õiglusele kaasaja filosoofia põhimõistete kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Kursuse läbimisel üliõpilane: • tunneb Aristotelese kui antiikfilosoofia ühe tähtsama esindaja vaateid õiglusele ja õigusele; • mõistab eetika alusprintsiipide muutumist läbi aja; • tunneb I. Tammelo õigluskontseptsiooni ja teoreetilist panust."
  }
  [490]=>
  object(stdClass)#491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6260"
    ["hindamine"]=>
    string(634) "Kirjalik eksamitöö, milles üliõpilane peab vastama 3-le küsimusele õpitud kursusest, näidates üles mitte üksnes õpitud õiguslike põhimõtete ja põhimõistete tundmist, vaid ka oskust nende sisu lahti mõtestada ja seostada õigusloome ja õiguse rakendamise protsessiga, sealjuures oma seisukohti loogiliselt ja õiguslikult argumenteerides ning tuginedes kasutatud kirjanduse seisukohtadele. Kirjaliku eksamiteksti hinne moodustab 70-100% eksami hindest. Referatiivsete tööde ja kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt loeng-seminaride käigus ja nende hinne moodustab kuni 30% eksamihindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid ja oskaksid analüüsida õiguse põhiküsimusi, sh omandada õiguse ja riigi põhiline mõisteaparaat, mis on vajalik juristi kutsetegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Kursuse raames õpitakse tundma õiguses toimivaid seaduspärasusi ja omandatakse oskus kasutada õiguse põhimõisteid nende koostoimes ja vastastikuses seoses õigusharu teadmiste omandamisel ning tulevases praktilises töös. Ühtlasi omandatakse oskus iseseisvalt hinnata õiguses ja õigusloomes toimuvaid protsesse ning näitlikustada selgitatavaid põhimõisteid Eesti õiguse abil ja laiemalt Euroopa õigusruumis."
    ["vljund"]=>
    string(621) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ saab aru ja oskab lahti seletada õiguse ja riigiga seonduvaid põhimõisteid ning tunneb õiguses toimivaid seaduspärasusi; ¤ oskab määratleda õiguse rolli ühiskonnas ja riigijuhtimises (sh seosed riigi, poliitika ja majandusega); ¤ saab aru õigusalastest tekstidest ja normidest ning nende rakendamisest õigussüsteemis; ¤ oskab analüüsida ja kasutada õiguse põhimõisteid tavaolukorra õiguslikul hindamisel ja õigusnormi rakendamisel; ¤ valdab õigusliku informatsiooni otsimise tehnikat, seda nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusaktide elektroonilistest andmebaasidest."
  }
  [491]=>
  object(stdClass)#492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6261"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Hinde aluseks on kirjalik eksam, kaasuse esitlus klassis ning iseseisev kirjalik uurimistöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi maailmas eksisteerivatest väga erinevatest õigussüsteemides, sh nende ajaloolisest taustast, õiguse allikatest ning peamistest õigusinstitutsioonidest. Õppeaine selgitab kaasaegses maailmas toimuvat õigussüsteemide vastastikust lähenemist. Õppeaine annab teadmisi valitud teemadest era- ja avalikus õiguses – eesmärgiks on selgitada, kuidas erinevad õigussüsteemid lahendavad analoogilisi küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Õppeaines käsitletakse kahte peamist õigussüsteemi – tavaõigust ja tsiviilõigust. Ülevaade antakse ka islami ja aasia õigustraditsioonidest ning Euroopa Ühenduse õigusest. Üliõpilased õpivad õigustraditsioonide arenguid võrdlevast aspektist. Õppeaine võrdlev erinevate õigussüsteemide aluseks olevaid õigusfilosoofilisi põhimõtteid – võrdluse aluseks on õiguse allikate, menetluslike ja õigusemõistmisega seotud küsimuste analüüs. Õppeaine käsitleb võrdlevalt küsimusi seoses konstitutsioonilise-, lepingu-, kriminaal- ja tsiviilõiguse ja menetlusega."
    ["vljund"]=>
    string(328) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb erinevate õigussüsteemide menetluspõhimõtteid; ¤ teab, milliste põhimõtete alusel toimub kohtupidamine erinevates õigussüsteemides; ¤ teab, kuidas erinevad õigussüsteemid käsitlevad analoogilisi küsimusi; ¤ oskab leida õiguse allikaid praktiliste küsimuste lahendamiseks."
  }
  [492]=>
  object(stdClass)#493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6262"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Uurimistööd kaitstakse komisjoni ees. Uurimistöö kaitsmine ei ole hindeline."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "¤ toetada oskuse kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda õigusalaseid probleeme ning orienteeruda erialases kirjanduses kujunemist ja kinnistamist; ¤ toetada teadustöö meetodite omandamist ja rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(620) "1 EAP loengud, seminarid, kaitsmine = päevaõppele 10 kontakttundi; 2 EAP iseseisev kirjutamine = päevaõppele 68 tundi. Uurimistöö on kitsama teemaprobleemi lahendamine konkreetse uurimismetoodika rakendamisega. Uurimistöö võib põhineda erialaainetel. Uurimistööga omandatakse probleemi formuleerimise, eesmärgi püstitamise, erialase kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, metoodika valimise, info kogumise ja kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, kirjaliku väljendamise oskusi (teaduskeel, erialaterminoloogia, teksti struktureerimine, vormistus) ning järelduste tegemise ja töö esitlemise oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Üliõpilane: ¤ teab ja tunneb õigusteadusliku uurimistöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; ¤ teab ja tunneb uurimistöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; ¤ oskab õiguslikku probleemi formuleerida ja eesmärki püstitada ning selleks infot koguda ja töödelda; ¤ kogutud infost õiguslikke järeldusi teha ning uurimistööd esitleda."
  }
  [493]=>
  object(stdClass)#494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6263"
    ["hindamine"]=>
    string(311) "Arvestus toimub kirjalikus vormis. Arvestus koosneb 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või küsimuste plokist ning kaasusest. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(811) "¤ anda ülevaade äriühinguõigusest: äriühinguõiguse kujunemisest, milliseid ühiskondlikke suhteid äriühinguõigus reguleerib, erinevatest ühinguvormidest ja nendevahelistest sarnasustest /erinevustest ning äriühinguvormide juhtimise/äriühingute ja tema liikmete vahelistest õigussuhetest, äriühingute liikmelisusega seonduvast, äriregistrist, äriühinguõigusesse kuuluvatest õigusaktidest, sh Euroopa Liidu tasandil, selle seostest teiste õigusharudega ja nüüdisaegsetest arengusuundadest; ¤ anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline ühinguõiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks; ¤ anda äriühinguõigusega seonduvate küsimuste ja kaasuste mõistmiseks ning lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kursus annab ülevaate äriühinguõiguse reguleerimisvaldkonnast, kujunemisest, arengust tänapäeval ning seostest teiste õigusharudega. Kursuse raames käsitletakse äriühinguõiguse osa ja rolli eraõiguses, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute, erinevaid äriühinguvorme ning nende õiguslikku regulatsiooni Eesti ja Euroopa Liidu õiguses, äriühingute ümberkorraldamist ning muid äriühinguõigusega seotud valdkondi. Antakse ülevaade toimingutest, mille teostamist reguleerib äriühinguõigus."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja mõistab, milliste õigusnormide kogum moodustab äriühinguõiguse, mida äriühinguõigus reguleerib, millised on äriühinguõiguse seosed teiste õigusharudega ja arengud tänapäeval; ¤ suudab iseseisvalt lahendada äriühinguõiguse valdkonna lihtsamaid kaasuseid; ¤ suudab valmistada ette ühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid toiminguid ja dokumente."
  }
  [494]=>
  object(stdClass)#495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6264"
    ["hindamine"]=>
    string(714) "Kirjalik eksam, koosneb 20 valikvastusega küsimusest. Eesti keeles õpetatava kursuse eksam (70-100% hindest) on kirjalik ning hindab töösuhete õigusliku regulatsiooni tundmist ja tööõiguse kohaldamisel asjakohaste lahenduste pakkumise ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (kuni 30% hindest). Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt kaasuste lahendamise käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "¤ anda üliõpilasele teadmised tööõigusalasest regulatsioonist ja selle rakendamise praktikast Eestis; ¤ õpetada lahendama tööõiguslikke küsimusi kaasuste lahendamise kaudu; ¤ kujundada arusaam töösuhete õigusliku regulatsiooni ning riikliku järelevalve rollist ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Kursus käsitleb tööõiguse olemust ja rakendusala, individuaalseid töösuhteid; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte õigusi ja kohustusi ning vastutuse aluseid, töö- ja puhkeaja, puhkuste, palga, samuti järelevalvet ja töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamist."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ teab töösuhete õiguslikku regulatsiooni ja selle põhiprintsiipe Eestis; ¤ teab tööõiguse kohaldamisel tekkivaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi; ¤ oskab lahendada tööõigusalaseid kaasusi."
  }
  [495]=>
  object(stdClass)#496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6265"
    ["hindamine"]=>
    string(637) "Eksam. Lõpphinded: A, B, C, D, E, F Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik lonegud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui kirjaliku testi hinne on „F“). See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(1136) "¤ luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise (avaliku) õiguse olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega, rahvusvahelise õiguse subjektidest (eriti riikidest), kodakondsuse ja riikluse küsimuste kohta, rahvusvahelisest lepinguõigusest, riikide vastutus, konfliktide lahendamisest rahulikul teel, mereõigusest, rahvusvahelise keskkonnaõigusest, rahvusvahelist majandusõigusest ja organisatsioonidest jms; ¤ anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest ja immuniteedist; ¤ vaadelda rahvusvahelise õiguse lepingute olemust, nende järelevalve ja kontrollorganite töökorralduse põhimõtetest ning seostest liikmesriikide ja nende subjektidega; ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise õigusega seotud protsessidest; ¤ viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise õiguse põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas toimuvate rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga seotud muudatuste vastu."
    ["sisu"]=>
    string(736) "Rahvusvahelise õiguse iseloom; rahvusvahelise õiguse allikad; kuidas tekivad rahvusvahelise õiguse tavad; lepingulised normid; rahvusvahelise suhe riikide õigusega; riigid ja nende tunnustamine; enesemääramise õigus; riikide järjepidevus; teised rahvusvahelise õiguse subjektid; kodakondsuse ja riikluse küsimused; rahvusvaheline lepingute õigus; riikide vastutus rahvusvahelised tasandil; rahumeelne tülide lahendamine; jurisdiktsiooni alused; immuniteedid (puutumatus); mereõigus; ühisalad rahvusvahelises õiguses; rahvusvaheline keskkonna õigus; riikide vastutus kahjude tekitamise eest välismaalastele; rahvusvahelised inimõigused; rahvusvaheline kriminaalõigus; rahvusvaheline majandusõigus ja organisatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab rahvusvahelise õiguse kohta ja tähtsust nii maailma kui ka siseriiklikus poliitikas; ¤ omab ülevaatlikud teadmised igast tähtsamast rahvusvahelise õiguse valdkonnast; ¤ teab rahvusvahelise õiguse võimalikust edaspidistest arengust inimõiguste, mereõiguse, keskkonnaõiguse ning kriminaalõiguse valdkonnas; ¤ oskab jälgida ja aru saada igapäevastest maailma uudistest läbi rahvusvahelise õiguse prisma."
  }
  [496]=>
  object(stdClass)#497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6266"
    ["hindamine"]=>
    string(373) "Arvestuse saamiseks vastatakse arvestusel kirjalikult kahele küsimusele. (üks küsimus riigiõigusest ja üks küsimus mõnest avaliku õiguse harust, nt haldusõigus, EL õigus, karistusõigus, menetlusõigus).. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias õppeassistendi juures."
    ["eesmrk"]=>
    string(438) "¤ luua sidus ülevaade ja kujundada orienteerumissuutlikkus avaliku õiguse valdkonnas rõhuasetusega riigi-ja haldusõigusele, Euroopa Liidu õigusele, karistusõigusele ja menetlusõigusele; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust avaliku õiguse küsimustes; ¤ anda teadmisi ja oskusi oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks avaliku õiguse valdkonnas ning lihtsamate õigusküsimuste ja kaasuste lahendamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(927) "Aines õpitakse tundma avaliku õiguse eraõigusest eristamise teooriaid, põhiseaduse aluspõhimõtteid, riigi- ja haldusõiguse keskseid küsimusi. Omandatakse ülevaade põhiseadusega sätestatud isikute põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest. Aines omandatakse Euroopa Liidu õiguse, karistusõiguse ja menetlusõiguse olulisemad mõisted ja põhisisu (sh süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, karistuse eesmärgid, aegumine, süütuse presumptsioon). Antakse ülevaade Eesti kohtusüsteemist, kohtumenetluse olemusest ja selle liikidest ning menetluse olulisematest mõistetest ja põhimõtetest (sh tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip, uurimisprintsiip, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja)."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ omab ülevaadet avaliku õiguse süstemaatikast, tunneb avaliku ja eraõiguse eristamise peamisi teooriaid; ¤ tunneb avaliku õiguse kohta õigussüsteemis ja selle põhilisi harusid; ¤ tunneb riigi- ja haldusõiguse, EL õiguse, karistusõiguse ja menetlusõiguse aluseid ja põhimõtteid; ¤ oskab kasutada avaliku õiguse alaseid teadmisi õigusliku sisuga küsimuste ja kaasuste lahendamisel."
  }
  [497]=>
  object(stdClass)#498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6267"
    ["hindamine"]=>
    string(615) "Kirjaliku ja suulise osaga arvestus: ¤ kirjalikus osas üks küsimus tsiviilseadustiku üldosast ja üks küsimus mõnest põhilisemast konkreetsest õigusharust (õigusest), nt võlaõigusest, asjaõigusest, äriõigusest. ¤ suulises osas kirjaliku arvestustöö ning eelnevalt esitatud kirjalike tööde analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(685) "¤ anda üliõpilastele ülevaade eraõiguse ning selle üldosaks oleva tsiviilõiguse ning kaubandus- ja majandusõiguse kujunemisloost ja asendist Eesti õigusruumis; tsiviilõiguse põhialustest ja mõistetest ning eraõiguse põhilistest valdkondadest: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tööõigus, äriühinguõigus, intellektuaalse omandi õigus, tarbijakaitseõigus, samuti rahvusvahelise eraõiguse osast eraõiguses; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust eraõiguse küsimustes; ¤ anda teadmisi ja oskusi oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks eraõiguse valdkonnas ning lihtsamate õigusküsimuste ja kaasuste lahendamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Aine raames käsitletakse: eraõiguse kujunemist ja kohta Eesti õigussüsteemis, eraõiguse allikaid ja põhimõtteid, tsiviilõiguse alusteadmisi kujutavaid printsiipe ja põhimõisteid, õiguste kaitse üldpõhimõtted, lepingu sõlmimise üldpõhimõtteid, kohustuste täitmise nõudeid ning kohustuse rikkumisega seotud vastutust. Antakse ülevaade tööõiguse, perekonna- ja pärimisõiguse, asjaõiguse, tarbijakaitseõiguse, intellektuaalomandi õiguse ja äriühinguõiguse allikatest ning olulisematest mõistetest ja sätetest. Teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks lahendatakse praktilise sisuga ülesandeid ja kaasusi."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb eraõiguse süsteemi ning tsiviilõiguse põhimõtteid ja -mõisteid ning eraõiguse (tsiviil- ning kaubandus- ja majandusõiguse) olulisemaid allikaid ja sätteid; ¤ teab rahvusvahelise eraõiguse aluseid; ¤ tunneb tsiviilkohtumenetluse aluseid; ¤ oskab kasutada eraõiguse alaseid teadmisi õigusliku sisuga küsimuste ja kaasuste lahendamisel."
  }
  [498]=>
  object(stdClass)#499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6268"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Hindamisvormiks on kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Luua eeldused eelarvekorralduse, eelarvete koostamise ja vastuvõtmise põhiseaduses ja seadustes sätestatud nõuete, eelarveõiguse üldiste põhimõtete põhimõistete ning eelarve menetlemise korra tundmisele. Aidata kaasa riigile ja KOV-le rahaliste kohustuste (laenud, garantiid ja muud varalised kohustused) võtmise õiguslike aluste ja menetlemise korra tundmaõppimisele."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Eelarvekorraldus. Riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamise ja vastuvõtmise põhiseaduslikud nõuded. Eelarveõiguse üldised põhimõtted ja põhimõisted ning nende sisustamine põhiseaduses, riigieelarve seaduses ja konkreetse aasta eelarve seaduses, KOV üksuse finantsjuhtimise seaduses ning Riigikohtu praktikas. Riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamise ja vastuvõtmise üldpõhimõtted ning menetlemise kord. Riigile ja KOV-le rahaliste kohustuste (laenud, garantiid ja muud varalised kohustused) võtmise õiguslikud alused ja menetlemise kord."
    ["vljund"]=>
    string(561) "Aine läbimisel üliõpilane: • teab ja tunneb rahandusasutuste pädevust ja eelarvekorralduse õiguslikke aluseid; • tunneb rahanduse ja eelarveõiguse teoreetilisi käsitlusi, üldiseid põhimõtteid ja seaduste põhimõisteid; • oskab kasutada eelarveõiguse põhimõtteid ja norme põhiseaduse, eelarveseaduste sisu selgitamisel ning Riigikohtu lahendite lahtimõtestamisel; • oskab kirjeldada riigieelarve ja kohalike eelarvete menetluse tingimusi ja korda; • tunneb riigile ja KOV-le rahaliste kohustuste võtmise tingimusi ja menetlemise korda."
  }
  [499]=>
  object(stdClass)#500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6269"
    ["hindamine"]=>
    string(459) "Arvestuse saamiseks vastatakse arvestusel kirjalikult ühele küsimusele. Suulises osas toimub kirjaliku arvestustöö vastuste ja eelnevalt esitatud individuaalse kirjaliku kodutöö analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Võimaldada saada ülevaade ja alusteadmised kohaliku omavalitsuse kohast avaliku õiguse süsteemis, õppida tundma munitsipaalõiguse materiaal- ja menetlusõiguslikke aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Aines käsitletakse kohaliku omavalitsuse teoreetilisi aluseid ja õiguslikku staatust, kohaliku omavalitsuse korraldust, volikogu valimistega seonduvaid õiguslikke probleeme, kohaliku omavalitsuse teenistust, omavalitsuse õigusakte, majandustegevuses osalemise õiguslikke probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Üliõpilane: ¤ mõistab munitsipaalõiguse kohta avalikus õiguse süsteemis, samuti kohaliku omavalitsuse korraldust; ¤ oskab selgitada kohaliku omavalitsuse poolt erinevates valdkondades täidetavaid avalikke ülesandeid; ¤ tunneb omavalitsuse finantseerimise aluseid; ¤ tunneb kohaliku omavalitsuse tegutsemise vorme."
  }
  [500]=>
  object(stdClass)#501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6270"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [501]=>
  object(stdClass)#502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6271"
    ["hindamine"]=>
    string(327) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtluse õiguslikust ja eetilisest regulatsioonist; ettevõtluse ja ärieetika, juhtimise eetika ning vastutustundliku ettevõtluse põhiolemusest, õiguse ja eetikaga seonduvatest probleemidest ettevõtluses ning nende võimalikest lahendustest; kujundada oskus lahendada ettevõtluse õiguslikke ja eetilisi küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Kursus annab ülevaate ettevõtluse õiguslikust regulatsioonist, selle eesmärkidest ja rakendamise praktikast. Eetika, heade tavade ja sotsiaalse vastutuse rolli ettevõtluses. Vaatleme ja analüüsime, kas ja kuidas tagab õigus ettevõtluses õiglust, eetilisust ja heade tavade järgimist."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Kursuse läbinu: ¤ omab ülevaadet ettevõtluse õigusliku reguleerimise süsteemist ja olulistest õigusallikatest; ¤ tunneb ettevõtlus- ehk ärieetika olulisemaid põhimõtteid ning ettevõtluse õigusliku regulatsiooni ja ettevõtluseetika seost; ¤ oskab lahendada ettevõtlusega seonduvaid küsimusi õigus- ja eetikanorme järgides ja rakendades."
  }
  [502]=>
  object(stdClass)#503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6272"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Harjutused ja kirjalikud tööd Presentatsioon Seminaritöö Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(497) "Tutvustada tudengitele rahvusvahelist majandusõigust ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Õpetab oskusi analüüsida kaubandusega seotud kohutlahendeid WTO õiguse seisukohast ja mõista kohaliku kaubanduse lepinguid. Annab tudengile põhiteadmised mõista rahvusvahelise majanduse õiguslike teemasid ja kohaliku kaubanduse lepinguid, WTO kaubanduse mõju siseriiklikule õigusele, WTO-sse kuuluvate liikmesriikide majandus- ja tööstuspoliitikaid ning WTO õiguse rolli globaalses juhtimises."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Kursus keskendub rahvusvahelisele majandusõigusele, kohalikele kaubanduskokkulepetele ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni õigusele. Uurib WTO ajaloolist kujunemist, institutsionaalseid ja tegevusaspekte, annab ülevaate WTO struktuurist, otsustusprotsessidest ja vaidluste lahendamisprotsessidest. Annab oskuse mõista rahvusvahelist investeerimisõigusest, kahepoolsetest investeerimislepingutest ja investoritele olulist – siseriiklike vaidluste kokkuleppeid. Uuritakse kohalike kaubanduslepinguid, globaliseerumist ja vabakaubanduse põhimõtteid. Uuritakse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide(IMF, Maailmapank) laenupoliitikaid ja –praktikat."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Peale kursuse lõpetamist tudeng: ¤ omab arusaamist kahepoolsete investeerimislepingute põhiprintsiipidest, WTO õiguslikust raamistikust (GATT, GATS, TRIPS, TRIMS ja DSU protseduur); ¤ mõistab kohalikke kaubanduslepinguid; ¤ oskab ära tunda ning mõista investeeringulepingute vaidlusi (arbitraaž ICSID-s)."
  }
  [503]=>
  object(stdClass)#504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6273"
    ["hindamine"]=>
    string(301) "Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(487) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade/teadmised rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtetest ning põhiregulatsioonidest, sh rahvusvaheliste eraõiguslike müügilepingute ning teenuse osutamise lepingute sõlmimisest, lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest ja kohustuse rikkumise tagajärgedest, seda nii Unidroiti kui ka Uncitrali regulatsioonidest lähtuvalt . Lisaks anda teadmisi/oskusi õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: rahvusvaheliste kaubandus-lepingute põhimõtted ja põhiregulatsioonid, müügilepingute sõlmimine (sh juristi kohustused lepingu ettevalmistamisel), lepingust tulenevate kohustuste täitmine ning vastutus kohustuse rikkumise korral nii Unidroiti kaubanduslepingute regulatsiooni kui ka CISG kohaselt."
    ["vljund"]=>
    string(532) "Aine läbinud üliõpilane: - tunneb rahvusvahelise lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid ning arengusuundi; - oskab püstitada ja analüüsida rahvusvahelisest lepinguõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - oskab kasutada rahvusvahelise lepinguõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - oskab orienteeruda rahvusvahelises lepinguõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [504]=>
  object(stdClass)#505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6274"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Hindamine toimub kirjaliku eksamitöö alusel, mille moodustavad analüüsi nõudvad küsimused ja praktilised ülesanded. Tagasisidet eksami kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "¤ luua võimalused turundusalase tegevuse õiguslikes raamides orienteerumiseks ja turunduse õiguslikku regulatsiooni puudutavate regulatsioonide tundmiseks; ¤ luua eeldused praktiliste turundust puudutavate probleemide lahendamise oskusteks."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Kursuse raames antakse üldine ülevaade turunduse õigusliku keskkonna reguleerimise põhialustest. Kursus keskendub intellektuaalse omandi-, reklaami-, andmekaitse-, konkurentsi ning tarbijakaitseõigusele. Detailselt ei käsitleta kauba- (nt toit, alkohol, ravimid) või teenusepõhiseid eriregulatsioone."
    ["vljund"]=>
    string(476) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ suudab iseseisvalt leida turundustegevust reguleerivaid õigusakte; ¤ tunneb intellektuaalse omandi-, reklaami-, andmekaitse-, konkurentsi ning tarbijakaitseõiguse põhimõtteid, kuivõrd need puudutavad turundustegevust; ¤ formuleerib nimetatud õigusvaldkondades väiteid mingi turundustegevuse lubatavuse või kohustuslikkuse kohta; ¤ pakub nende valdkondade õigusargumentide alusel lahendusi turundusega seotud igapäevaprobleemidele."
  }
  [505]=>
  object(stdClass)#506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6275"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Essee ja uurimistöö (sh kirjalik tekst ja esitlus)"
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "• anda teadmisi Rooma õiguse olemusest, kaasaegsest tsiviilõigusest ning tavaõigusest – nende ajaloost, arengusuundadest ning allikatest; • luua eeldused tsiviilõiguse ja tavaõiguse erinevuste mõistmiseks rõhuasetusega Prantsuse ja Saksamaa tsiviilkoodeksitel; • toetada võimet mõista sotsiaalseid arenguid erinevate õigussüsteemide ja –traditsioonide võtmes."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Üliõpilased uurivad tsiviil- ja tavaõiguse ajalugu, arenguid ning funktsionaalset aspekti. Samuti nende kahe õigussüsteemi sarnasusi ja erinevusi. Rõhuasetus on Prantsuse tsiviilkoodeksil ning Saksamaa tsiviilkoodeksil, samuti tavaõiguse pretsedendiõiguse süsteemil."
    ["vljund"]=>
    string(454) "Aine läbimisel üliõpilane tunneb: - Rooma õiguse põhijooni; - kaasaegse tsiviilõiguse ning tavaõiguse ajalugu, arengusuundi ning allikaid; - erinevate õigussüsteemide tekkelugu, traditsioone ning arenguid. Aine läbimisel üliõpilane oskab: - orienteeruda kaasaegses õigusmaailmas lähtuvalt õigussüsteemide erinevustest; - kasutada valdkonna teadmisi praktiliste kaasuste lahendamisel lähtuvalt õigustraditsioonile omastest põhijoontest."
  }
  [506]=>
  object(stdClass)#507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6276"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Eksam kirjalik. Eksam koosneb 2-3 teoreetilisest ja praktilisest küsimusest (sh kaasusülesande lahendamine), millised nõuavad argumenteeritud vastuseid. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Anda ülevaade karistusõiguse üldosa süsteemist. Luua eeldused karistusõiguse üldosa praktiliseks rakendamiseks. Kujundada oskus kaasusülesannete lahendamiseks ja oma seisukohtade põhjendatud argumenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi karistusõiguse üldosa süsteem liikudes üldisult üksikule. Põhjalikult keskendutakse süüteokoosseisu elementidele, õigusvastasuse ja süülisuse tuvastamisele. Antakse teoreetilin ettevalmistus kaasusülesannete lahendamiseks. Seminaride raames toimub praktiliste kaasuste lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ tunneb karistusõiguse üldosa süsteemi; ¤ teab karistusõiguse põhiinstituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi; ¤ tunneb karistusõiguse üldosa kohaldamise aluseid ja põhimõtteid; ¤ oskab tõlgendada ja kohaldada üldosa norme; ¤ oskab kasutada õppe- ja teaduskirjandust ning kohtulahendeid kaasuse lahendamisel."
  }
  [507]=>
  object(stdClass)#508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6277"
    ["hindamine"]=>
    string(728) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis. Kirjalik arvestus, mis koosneb kahest osast: 1) kolmest argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või küsimuste plokist (teoreetilised küsimused, millele tuleb vastata suletud materjalidega); 2) kaasus (võimalusega kasutada õigusakte, kohtupraktikat ja muid materjale, s.h elektroonilised vahendid). Töid hinnatakse hindeliselt hindega A-F. Hinde kujunemisel on mõlemal osal võrdne osakaal. Arvestus on saadud, kui mõlemad osad on sooritatud vähemalt hindele E. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Kujundada: - ülevaade ja arusaam tsiviiltäitemenetluse eesmärkidest, põhimõtetest ja õiguslikust regulatsioonist, täiteorganite töökorraldust, piiriülesest täitemenetlusest ja täitemenetluse arengutrendidest, samuti täitemenetluse seostest tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetlusega; - oskus lahendada täitemenetlusalaseid õigusalaseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Kursuse annab ülevaate siseriikliku ja piiriülese tsiviiltäitemenetluse eesmärkidest, üldpõhimõtetest ja õiguslikust regulatsioonist; täitemenetluse aluseks olevatest täitedokumentidest ning nende täitmise viisist ja korrast; menetlusosaliste ja kolmandate isikute õigustest ja kohustustest ning nende kasutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. Ainekursus hõlmab ka asjakohase kohtupraktika tundmaõppimist ja kaasuste lahendamist."
    ["vljund"]=>
    string(524) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: - mõistab ja suudab selgitada täitemenetluse eesmärke, olemust ja regulatsioone ning menetlusosaliste rolli, õigusi ja kohustusi; - teab siseriiklikke ja rahvusvahelisi täitedokumente ning siseriikliku täitemenetluse ja rahvusvahelise täitemenetluse põhimõtteid ja võimalusi; - tunneb täitemenetluse seoseid tsiviilkohtumenetluse ja pankrotimenetlusega; - oskab lahendada täitemenetlusega seonduvaid õigusliku sisuga küsimusi kasutades õiguskirjandust ja kohtupraktikat."
  }
  [508]=>
  object(stdClass)#509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6278"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [509]=>
  object(stdClass)#510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6279"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [510]=>
  object(stdClass)#511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6280"
    ["hindamine"]=>
    string(636) "Eksam Lõpphinded: A, B, C, D, E, F Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik lonegud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui kirjaliku testi hinne on „F“). See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(1127) "luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise (avaliku) õiguse olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega, rahvusvahelise õiguse subjektidest (eriti riikidest), kodakondsuse ja riikluse küsimuste kohta, rahvusvahelisest lepinguõigusest, riikide vastutus, konfliktide lahendamisest rahulikul teel, mereõigusest, rahvusvahelise keskkonnaõigusest, rahvusvahelist majandusõigusest ja organisatsioonidest jms. - anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest ja immuniteedist. - vaadelda rahvusvahelise õiguse lepingute olemust, nende järelevalve ja kontrollorganite töökorralduse põhimõtetest ning seostest liikmesriikide ja nende subjektidega. - luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste. - avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise õigusega seotud protsessidest. - viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise õiguse põhiterminoloogiaga. - äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas toimuvate rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga seotud muudatuste vastu."
    ["sisu"]=>
    string(736) "Rahvusvahelise õiguse iseloom; rahvusvahelise õiguse allikad; kuidas tekivad rahvusvahelise õiguse tavad; lepingulised normid; rahvusvahelise suhe riikide õigusega; riigid ja nende tunnustamine; enesemääramise õigus; riikide järjepidevus; teised rahvusvahelise õiguse subjektid; kodakondsuse ja riikluse küsimused; rahvusvaheline lepingute õigus; riikide vastutus rahvusvahelised tasandil; rahumeelne tülide lahendamine; jurisdiktsiooni alused; immuniteedid (puutumatus); mereõigus; ühisalad rahvusvahelises õiguses; rahvusvaheline keskkonna õigus; riikide vastutus kahjude tekitamise eest välismaalastele; rahvusvahelised inimõigused; rahvusvaheline kriminaalõigus; rahvusvaheline majandusõigus ja organisatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Üliõpilane: - teab rahvusvahelise õiguse kohta ja tähtsust nii maailma kui ka siseriiklikus poliitikas; - omab ülevaatlikud teadmised igast tähtsamast rahvusvahelise õiguse valdkonnast; - teab rahvusvahelise õiguse võimalikust edaspidistest arengust inimõiguste, mereõiguse, keskkonnaõiguse ning kriminaalõiguse valdkonnas; - oskab jälgida ja aru saada igapäevastest maailma uudistest läbi rahvusvahelise õiguse prisma."
  }
  [511]=>
  object(stdClass)#512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6281"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [512]=>
  object(stdClass)#513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6282"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [513]=>
  object(stdClass)#514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6283"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [514]=>
  object(stdClass)#515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6284"
    ["hindamine"]=>
    string(384) "Lõpphinne kujuneb järgmisest eeldustegevusest: - positiivselt hinnatud seminarid (päevaõppes max 50 p., min. 26 punkti, tsükliõppes max. 30 punkti, min 16 punkti); - koostööoskust grupitöös seminarideks teeside ettevalmistamisel, mida hindab grupitöö eesistuja - oskust pidada avalikku, argumenteeritud väitlust etteantud teemade osas, arvestades grupitöö spetsiifikat."
    ["eesmrk"]=>
    string(486) "• kaasa aidata interdistsiplinaarse, kriitilise ja kompleksse mõtlemise kujunemisele; • mõista paremini globaliseeruvat ja paradigmaatiliselt muutuvat ühiskonda; • luua võimalused peamiste sotsiaal- ja õigusfilosoofia kontseptsioonide (positivism ja loomuõigus) mõistmiseks nende seotuse kaudu vabaduse, võrdsuse ja õigluse ideedega; • kujundada suutlikkus analüüsida lihtsamaid sotsiaal- ja õigusfilosoofilisi tekste paradigmaatiliselt muutuva ühiskonna aspektist."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Kursuse käigus käsitletakse sotsiaal- ja õigusfilosoofia ainet ja meetodit, sotsiaal- ja õigusfilosoofia seost teiste sotsiaalteadustega; tsiviilühiskonna ja riigi vahelisi seoseid ja suhteid; paradigmaatiliselt muutuvat ühiskonda ning nende muutuste kajastust majanduses, poliitilises ideoloogias ja ühiskonna väärtussüsteemis, sh. modernismi ja postmodernismi dialoogi, õigusfilosoofia põhisuundade õiguspositivismi ja loomuõiguse vastandlikke seisukohti ning seoseid vabaduse võrdsuse ja õigluse ideedega."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Üliõpilane: ¤ mõistab ühiskonna paradigmaatilisi murranguid selle kolme põhivaldkonna- majandus, poliitika ning väärtused kaudu; ¤ tunneb kolme sotsiaal- ja õigusfilosoofilist kontseptsiooni, oskab neid rakendada sotsiaalsete protsesside lahtimõtestamisel; ¤ on suuteline seostama sotsiaal- ja õigusfilosoofilisi teadmisi ühiskonna põhiväärtustega vabadusest, õiglusest ja võrdsusest ning teha eetilisi valikuid."
  }
  [515]=>
  object(stdClass)#516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6285"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Hindamisvormiks on kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(527) "¤ Kaasa aidata teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamisele õigusakti normitehnikast, õigusnormi sisu mõistmisele; ¤ Tutvustada õigusnormi õigusakti tekstis esitamise ja sõnastamise üldisi reegleid ning erinõudeid; ¤ Kinnistada teadmisi õigusakti tõlgendamise viisidest, üldistest reeglitest ja meetoditest; ¤ Luua eeldused teadmiste omandamisele õigusakti tõlgendamise spetsiifilistest meetoditest, põhimõtetest ja mudelitest; ¤ Mõista õigusakti tõlgendamise seost õiguse rakendamise praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Kursuse raames käsitletakse õigusaktidele esitatavaid normitehnilisi nõudeid. Tõlgendamise viisid, üldised reeglid ja meetodid seostatuna õigusakti rakendamise praktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(561) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab kasutada õigusnormi sõnastamise põhilisi reegleid ja erinõudeid õigusakti eelnõu teksti koostamisel ja hindamisel; ¤ oskab liigitada õigusakte, norme, avada normide loogilist struktuuri, nende koostiselemente; ¤ omab teadmisi tavapärastest õiguse tõlgendamise meetoditest ning nende rakendamisest õigussüsteemis; ¤ oskab lisaks tavapärastele interpreteerimismeetoditele ära tunda spetsiifilisi tõlgendamise meetodeid; ¤ oskab normi eesmärgist lähtudes teha teatud üldväärtuselisi otsustusi."
  }
  [516]=>
  object(stdClass)#517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6286"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [517]=>
  object(stdClass)#518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6287"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [518]=>
  object(stdClass)#519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6288"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [519]=>
  object(stdClass)#520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6289"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [520]=>
  object(stdClass)#521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6290"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [521]=>
  object(stdClass)#522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ6291"
    ["hindamine"]=>
    string(248) "1) üliõpilase osavõtt seminaride arutelus (5%), 2) õpipäeviku tase (10%), 3) Seminarides kohalolu (15%), 4) kirjalikud tööd (20%) ja 5) lõpueksami edukas sooritus (50%). Kokku on vaja saada vähemalt 51 punkti kursuse edukaks lõpetamiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(651) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele võrdelav riigiõiguse õiguslikke ja struktuurilisi elemente erinevates maades, selleks et võrrelda relatiivseid eeliseid ja puuduseid, mis on seotud eri konstitutsioonide asutamise ja tegevusega erinevates konstitutsionaalsetes süsteemides. Kursuse eesmärk on ka äratada üliõpilastes huvi juriidilise teaduse vastu, nt õigusriigi ja erinevate konstitutsionaalsete süsteemide eesmärgi saavutamiseks tarvilike meetmete uuring. Üliõpilased omandavad algteadmisi, kontspetsioone ja terminoloogiat, mis on tarvilik arusaamiseks kaasaegsest konstitutsionaalsetest normidest ja nende funktsioonist."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õiguse normatiivne järjekord; õigusriik; põhiseaduslike valitsuste institutsioonid ja tavad (seadusandlus, kohtud ja kohtuotsused, põhiseaduslike institutsioonide ja materiaalõiguse kehtestamine ja muutmine, juriidiline teadus); õigus kui ühiskondlik nähtus; konstitutsionaalsed õiguslikud süsteemid; põhiseaduse allikad; juriidiline teadus, konstitutsionaalsete struktuuride ajalugu ja struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(607) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ valdab peamist konstitutsionaalset terminoloogiat täielikult; ¤ mõistab kaasaaegsete konstitutsionaalsete süsteemide põhifunktsioone; ¤ teeb vahet erinevate õigussüsteemide ja õigusharude vahel; ¤ suudab haarata konstitutsionaalse valitsuse põhiülesannete loomust ning õigusaktide ja põhiseaduse suhet; ¤ mõistab seaduse võrdlevat loomust ning selle olulisust konstitutsionaalsetes struktuurides ja funktsioonides; ¤ suudab seletada erinevusi erinevate õiguslikke süsteemide põhiseaduses; ¤ suudab võrrelda erinevaid konstitutsionaalseid süsteeme."
  }
  [522]=>
  object(stdClass)#523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7001"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (45%) ja kirjalikust eksamitööst (55%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(406) "Erikursus on spetsialiseerumismooduli Lepingu- ja kaubandusõigus (kommertsõigus) esimene kursus. Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele kitsamatest majandushaldus- ja majandustegevuse õiguse ning lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) uurimisvaldkondadest (eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhe, piiritlemise alused ning kohtupraktika)."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Kursuse raames käsitletakse avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õigusliku regulatsiooni, selle uuendamise aktuaalseid probleeme ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Omab süvendatud võrdlevaid teadmisi kitsamatest majandushaldus- ja majandustegevuse õiguse, lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) uurimisvaldkondadest; orienteerub avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õigusliku regulatsiooni aktuaalsetes probleemides; tunneb eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhet, piiritlemise aluseid ning kohtupraktikat."
  }
  [523]=>
  object(stdClass)#524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7002"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Eksam: Kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Luua eeldused Euroopa Liidu konstitutsioonilise reformi õiguslike asjaolude tundmiseks ja analüüsimiseks;luua võimalused tundmaks Euroopa karistusõigust ja oskamaks selle alaseid norme kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Euroopa Liidu konstitutsiooniline reform Nizza lepingust Lissaboni lepinguni. Põhisuundumused ja põhilised muudatused. Euroopa Liidu institutsioonilised ja protseduurilised muudatused. Euroopa Liidu välispoliitika valdkonnas toimunud muudatused. Põhiõiguste valdkonnas toimunud muudatused. Euroopa karistusõigus ja menetlus üldiselt ning selle suhe riigisisese ja rahvusvahelise õigusega. Euroopa Nõukogu materiaalne ja protseduuriline kriminaalõigus. Euroopa Liidu materiaalne ja protseduuriline kriminaalõigus."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Oskus eristada Euroopa Liidu õigust muudest õiguskordadest ning kasutada korrektseid mõisteid;teadmised Euroopa Liidu konstitutsioonilisest arengust ja poliitilisest raamistikust; teadmised Euroopa Liidu õiguse alustes toimunud muutustest seoses Lissaboni lepinguga; teadmised Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu loodud kriminaalõiguslikest ja -menetluslikest normidest ja protseduuridest;oskus leida ja kasutada Euroopa kriminaalõiguse eri liiki allikaid konkreetse probleemi lahendamisel."
  }
  [524]=>
  object(stdClass)#525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7003"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Anda süvendatud võrdlevaid teadmisi kitsamatest lepingu ja kaubandusõiguse uurimisvaldkondadest, käsitleda kõiki lepinguõiguse olulisemaid aspekte globaliseeruva maailma tingimustes. Tutvustada erinevaid lepinguõiguse käsitlusi, globaliseeruvas maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Kursuse raames käsitletakse globaliseerumise olemust ja mõju lepinguõigusele, Euroopa tsiviilkoodeksi ja UNIDROIT´i mõju lepinguõiguse arengule, Euroopa tsiviilkoodeksi ajaloolist kujunemist, transnatsionaalse õiguse olemust, kujunemist ning selle mõju lepingulistele suhetele. Lisaks käsitletakse UNIDROIT´i ja Euroopa tsiviilkoodeksi regulatsioone ning üksikute riikide lepinguõiguse regulatsioone."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: - lepinguõiguse teooriaid ning arengusuundi globaliseeruvas maailmas;  globaliseerumise mõju lepinguõiguse arengule; peab oskama: - kasutada lepinguõigusega seotud teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; - orienteeruda lepinguõiguse regulatsioonides globaliseeruvas maailmas."
  }
  [525]=>
  object(stdClass)#526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7004"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (45%) ja kirjalikust eksamitööst (55%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Eriseminari eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele haldusõiguse ja -menetluse erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest (sh kohtupraktikas üleskerkinud problemaatilisemad teemad)."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Eriseminar annab üliõpilastele süvendatud teadmised haldusõiguse ja -menetluse üld- ning eriosa aktuaalsetest probleemidest, põhimõtete ja normide sisustamisest Riigikohtu praktikas. Eriseminar käsitleb süvendatult haldusõiguse ja -menetluse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga ning kujundab tulevasele juristile vajalikud haldusmenetlusõiguslikud teadmised."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Saab aru ja oskab lahti mõtestada haldus- ja menetlusõiguse aktuaalseid probleeme. Suudab argumenteeritult arutleda haldus- ja menetlusõiguse teoreetilistel ja praktilistel teemadel. Tunneb ja oskab analüüsida valdkonna olulisemaid Riigikohtu lahendeid ning kasutada menetlusõigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel. Väärtustab iseseisvat õigusalast mõtlemist ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada spetsialiseerumisega seotud valikuid."
  }
  [526]=>
  object(stdClass)#527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7005"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Eksam. Hindamine: lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (40 %) ja kirjalikust eksamist (60 %). Eksamitulemust hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Kursuse eesmärk on anda süvendatud teadmised rahvusvahelisest kaubandusõigusest, rahvusvahelise kaubandusõiguse aktuaalsetest küsimustest ja arengusuundadest ning oskus analüüsida ja lahendada rahvusvahelise kaubandusõigusega seonduvaid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kursuse raames käsitletakse rahvusvahelist kaubandusõigust süvendatult läbi kaubandusõiguse aktuaalsete probleemide ja praktika. Antakse ülevaade rahvusvahelise kaubandusõiguse arengusuundadest. Õpimeetodid: kontakttunnid (loengud ja seminarid, konsultatsioonid), iseseisev töö allikmaterjalidega, rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Süvendatud teadmised rahvusvahelisest kaubandusõigusest. Mõistab rahvusvahelise kaubandusõiguse aktuaalseid probleeme ja arengusuundi. Oskus analüüsida ja lahendada rahvusvahelise kaubandusõigusega seonduvaid küsimusi."
  }
  [527]=>
  object(stdClass)#528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(449) "Süvendatud teadmised kohtumenetluse printsiipidest ja mõistetest, kohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine rahvusvahelisest aspektist lähtudes. Süvendatud oskus analüüsida ja lahendada kohtumenetluslikke probleeme, s.h. lähtudes Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu ja Eesti kohtupraktikaga süvendatud tutvumine. Süvendatud oskus koostada kohtumenetluses vajalikke dokumente, s.h. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Kursuse raames käsitletakse süvendatult kohtumenetluse printsiipe ja mõisteid, arendatakse oskusi lahendada kohtumenetluslikke probleeme. Tutvutakse kohtupraktikaga. Arendatakse oskust koostada kohtumenetluses vajalikke dokumente, s.h. hagiavaldusi, taotlusi ning apellatsioonkaebusi."
    ["vljund"]=>
    string(441) "Süvendatud teadmised kohtumenetluse mõistetest ja kohtumenetlusest ning kohtumenetluse arengust Euroopa Liidus. Osks näha õiguslikke probleeme kohtumenetluses ja nende puutumust Euroopa Liidu õigusega. Süvendatud teadmised Euroopa Kohtu lahenditest ja oskus kasutada Euroopa Liidu õigusakte. Süvendatud oskus näha ning lahendada õiguslikke probleeme kohtumenetluses. Oskus koostada praktiliselt kohtumenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [528]=>
  object(stdClass)#529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7007"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Luua eeldused kriminaalmenetluse taktikas psühholoogiliste aspektide tundmiseks vajalike teadmiste kujundamiseks ja õpitu rakendamiseks praktilises töös."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Antud õppeaines antakse ülevaade kriminaalmenetluse olulisematest psühholoogilistest probleemidest, tutvustatakse psühholoogilisi võimalusi menetlusprotsessi efektiivseks läbiviimiseks. Täpsemalt tutvustatakse kohtupsühholoogilise ekspertiisi spetsiifikat, selles esilekerkivaid küsimusi ja selle läbiviimist. Teoreetiliste sisukohti selgitatakse praktiliste näidetega ja tegeletakse ka kohtupsühholoogilise ekspertiisi juhtumite analüüsiga."
    ["vljund"]=>
    string(675) "Õppija oskab praktikas rakendada erinevaid kriminaalmenetluse taktikaid. Õppija oskab analüüsida ja hinnata tunnistaja kahtlustatava, süüdistatava kehakeelt. Õppekursuse läbinud üliõpilane:teab kriminaalmenetluse olulisemaid psühholoogilisi probleeme, psühholoogilise ekspertiisi teostamise põhimõtteid ja psühholoogilisi võimalusi kriminaalmenetlus efektiivsemaks muutmiseks;oskab psühholoogiliselt hinnata kriminaalmenetlus protsessis kahtlustatava või süüdistatava käitumist, analüüsida tema ütlusi läbi viia kognitiivset intervjuud;väärtustab teaduslikke psühholoogilisi aluseid kriminaalmenetlusprotsessi teostamisel ja järelduste tegemisel."
  }
  [529]=>
  object(stdClass)#530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7008"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(403) "Seminari eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid, arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust"
    ["sisu"]=>
    string(611) "Seminari käigus omandatakse süvendatud teadmisi valiksuunaga seotud erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse rühmatöö käigus magistritöö seisukohalt olulisi uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle. Aidatakse kaasa magistrandis valiksuunaga seotud õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele, samuti akadeemilise ja juriidilise eneseväljendamisoskuse, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskuse arendamisele"
    ["vljund"]=>
    string(969) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; ¤ teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; ¤ teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; ¤ suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; ¤ oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [530]=>
  object(stdClass)#531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7009"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "Seminari eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid, arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust. Toetada üliõpilast magistritöö kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(611) "Seminari käigus omandatakse süvendatud teadmisi valiksuunaga seotud erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse rühmatöö käigus magistritöö seisukohalt olulisi uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle. Aidatakse kaasa magistrandi valiksuunaga seotud õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele, samuti akadeemilise ja juriidilise eneseväljendamisoskuse, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskuse arendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(952) "Tudeng: • Teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; • Teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; • Teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; • Suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; • oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [531]=>
  object(stdClass)#532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7010"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(404) "Seminari eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid, arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(611) "Seminari käigus omandatakse süvendatud teadmisi valiksuunaga seotud erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse rühmatöö käigus magistritöö seisukohalt olulisi uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle. Aidatakse kaasa magistrandis valiksuunaga seotud õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele, samuti akadeemilise ja juriidilise eneseväljendamisoskuse, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskuse arendamisele"
    ["vljund"]=>
    string(952) "Tudeng: • Teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; • Teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; • Teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; • Suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; • oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [532]=>
  object(stdClass)#533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7011"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Magistritööd kaitstakse avalikult komisjoni ees, kes hindab töid sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis"
    ["eesmrk"]=>
    string(955) "• Kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda õigusalaseid aktuaalseid probleeme, sh teatud kitsamas uurimisvaldkonnas ning orienteeruda erialases õiguskirjanduses; • Kujundada oskust õiguslikku põhiküsimust, uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutlikkust neid etteantud ajaraamides kohaste meetoditega lahendada; • Suunata üliõpilast iseseisvale uurimistööle; • Kujundada ja arendada suutlikkust osaleda uurimisrühma tegevuses ja läbi viia õigusalaseid uurimistöid; • Arendada oskust kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja õiguslikke mudeleid praktikas; • Kujundada oskust eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid; • Omandada sügavamaid teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas koos oskusega koostada magistriastme tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; • Arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1403) "Magistritöö on juhendaja suunamisel iseseisvalt kirjutatud kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb selgelt uurimisobjekti ja probleemi ning leiab viimasele konkreetse lahenduse. Lisaks erialakirjanduse analüüsile uurib üliõpilane probleemi ka empiiriliselt, kui töö spetsiifika seda ette näeb, ning esitab seejärel oma põhjendatud seisukohad. Magistritöö on juhendaja suunamisel iseseisvalt kirjutatud kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb selgelt uurimisobjekti ja probleemi ning leiab viimasele konkreetse lahenduse. Lisaks erialakirjanduse analüüsile uurib üliõpilane probleemi ka empiiriliselt, kui töö spetsiifika seda ette näeb, ning esitab seejärel oma põhjendatud seisukohad. Magistritöö struktuur on järgmine: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord: a) sissejuhatus; b) tekst; c) kokkuvõte; d) kasutatud kirjandus; e) lisad (vajaduse korral); f) võõrkeelne resümee. Magistritöö kirjutatakse õppekava keeles. Põhjendatud erandjuhtudel võib Õigusakadeemia Nõukogu otsusel olla inglise keeles. Eestikeelse töö resümee peab olema võõrkeeles ja võõrkeelse töö resümee eesti keeles. Magistritöö maht on keskmiselt 3,5 autoripoognat, s.o 60-70 lehekülge (ilma lisadeta), kasutatud allikaid on 3000-3500 lehekülge, võõrkeelne resümee on üldjuhul 10% töö põhiosa mahust."
    ["vljund"]=>
    string(1395) "Üliõpilane • omab süvateadmisi uurimistööks ning õigusalaseks analüüsiks ja argumentatsiooniks; • omab sügavamaid teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas, koos oskusega koostada magistriastme tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; • teab ja tunneb süvendatult eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme, mõnd kitsamat uurimisvaldkonda ning õigusteaduse uurimismeetodeid ja metoodikat; • tunneb ära, sõnastab ja lahendab iseseisvalt loovalt etteantud ajaraamides ja piiratud info tingimustes erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi kasutades selleks kohaseid meetodeid ning vajadusel eri valdkondade teadmisi ja arvestades laiemat ühiskondlikku konteksti; • osaleb uurimisrühma tegevuses, teeb uuritud materjali ja kirjanduse pinnalt õiguslikke järeldusi ning õigusaktide muutmise ettepanekuid ; • oskab formuleerida teema raames kaitsmisele esitatavaid teese, analüüsida kriitiliselt asjassepuutuvas ema- ja võõrkeelses õiguskirjanduses avaldatud seisukohti; • oskab uurida ja analüüsida vajadusel empiirilist materjali, esitada probleemide võimalikke õiguslikke lahendusi; • oskab hinnata kriitiliselt ja kaitsta argumenteeritult õiguslikke hinnanguid, seisukohti ja teese; • oskab väljenduda akadeemiliselt kõrghariduse teisele astmele kohaselt; • väärtustab loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet. vat õpet."
  }
  [533]=>
  object(stdClass)#534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7012"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda teadmisi pankrotiõigusest ja pankrotimenetlusest selle ajaloolises arengus. Avardada üliõpilaste teadmisi pankrotimenetluses tõusetuvatest õiguslikest probleemidest. Õpetada koostama pankrotimenetluses vajalikke dokumente. Arendada oskust lahendada praktilisi kaasusi seminariõppe kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(347) "UURIMISSEMINAR Kursuse raames käsitletakse pankrotiõiguse ja pankrotimenetluse kujunemist selle ajaloolises arengus ja pankrotimenetluses tõusetunud õiguslikke probleeme. Ühtlasi õpetatakse üliõpilasi koostama pankrotimenetluses vajalikke dokumente. Lisaks arendatakse üliõpilaste oskust lahendada praktilisi kaasusi seminariõppe kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: Teab ja tunneb pankrotiõiguse mõisteid ning pankrotimenetlust. Oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme pankrotimenetluses. Oskab koostada praktiliselt pankrotimenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [534]=>
  object(stdClass)#535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7013"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda teadmisi pankrotiõigusest ja pankrotimenetlusest selle ajaloolises arengus, avardada üliõpilaste teadmisi pankrotimenetluses tõusetuvatest õiguslikest probleemidest, õpetada koostama pankrotimenetluses vajalikke dokumente, arendada oskust lahendada praktilisi kaasusi seminariõppe kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Erikursuse raames käsitletakse pankrotiõiguse ja pankrotimenetluse kujunemist selle ajaloolises arengus ja pankrotimenetluses tõusetunud õiguslikke probleeme. Ühtlasi õpetatakse üliõpilasi koostama pankrotimenetluses vajalikke dokumente. Lisaks arendatakse üliõpilaste oskust lahendada praktilisi kaasusi seminariõppe kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Aine läbimise järel peab üliõpilane:Teab ja tunneb pankrotiõiguse mõisteid ning pankrotimenetlust. Oskab näha ning lahendada õiguslikke probleeme pankrotimenetluses. Oskab koostada praktiliselt pankrotimenetluses vajalikke dokumente."
  }
  [535]=>
  object(stdClass)#536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7014"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Praktikaaruande kaitsmine arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(620) "Praktika põhieesmärgiks on ülikooli teoreetilistel kursustel õpitu kinnistamine, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste seostamine ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumine. Süvendada teoreetilist ettevalmistust ja omandada praktilisi oskusi juristi töös. Kujundada ja kinnistada oskusi teoreetiliste teadmiste rakendamiseks tööolukorras. Kujundada ja kinnistada oskusi oma tegevust eriala probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata. Kujundada vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi. Kujundada oskusi tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, teadvustada oma tegevuse ühiskondlikku rolli."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi eri tegevusvaldkondade igapäevatööga, olulisemate õiguspraktiliste probleemidega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama dokumente ning  abistama juhendajat. Analüüsib õiguslikke probleeme (probleemi olulisus ühiskonnas, puudutatud isikute arv, võimalus luua uut õiguslikku väärtust jm), millega praktika käigus kokku puutus."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Eriala teoreetiliste teadmiste rakendamise oskus. Oskus oma tegevust eriala probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata. Juhtimis- ja meeskonnatööoskus. Arenenud vastutustunnet. Oskus tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades ning teadvustada oma tegevuse ühiskondlikku rolli. Oskab kasutada oma teadmisi praktilises juristitöös. On tuttav kohtumenetlustega On kogunud magistritööks vajalikke materjale, kui selles on kokku lepitud  juhendajaga."
  }
  [536]=>
  object(stdClass)#537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7015"
    ["hindamine"]=>
    string(1155) "Eksam Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik loengud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine (aktiivne osavõtt aine teemade sisulisest arutelust, argumentatsioonist, analüüsimisest jne. -- mitte ainult kohalolek) võetakse arvestusse. Kui kirjaliku testi hinne on „F“, siis aine lõpphinne on ka „F“ isegi kui muu osavõtt ning kodutööd on hinnatud positiivselt. Variantidega test on täiesti objektiivne ja hinnatakse punktide alusel järgmiselt: 90 – 100P = A 80 – 89P = B 70 – 79P = C 60 – 69P = D 50 – 59P = E Alla 50P = F Iga küsimuse väärtus punktides sõltub sellest, kui mitu küsimust ning õiget vastust on testis võimalik saada (kui õigeid vastuseid on 100, siis iga õige vastus on väärt 1 punkt, kui õigeid vastusi on 50, siis iga õige vastus on väärt 2 punkti). See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(1166) "¤ luua võimalused teadmiste omamiseks rahvusvahelise humanitaar- ja sõjaõiguse olemusest ja selle allikatest; ¤ anda põhjalik ülevaade 1949. a. Genfi konventsioonide ning nende 1977. a. lisaprotokollide sisust; ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktilise kasutamise oskuse omandamiseks läbi kaasuste uurimise; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama riikide poolt sõjalise jõu kasutamisest ja selle vajadusest teatud tingimustes; ¤ viia üliõpilased kurssi humanitaar- ja sõjaõiguse terminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas riikide ja muude organiseeritud gruppide sõjalise jõu ja vägivalla kasutamise ning selle õigusliku reguleerimise ja piiramise võimaluste vastu; ¤ anda teadmisi ning arendada oskusi, et üliõpilane oleks võimeline andma pädevat nõu ametnikele, kaitsejõududele ning tsiviilisikute ja tavakodanikele seoses nende õiguste ja kohustustega riigi sojategevuses ja olukordades millal riigivõimud kasutavad vägivalda teiste riikide vastu; ¤ arendada analüüsivõimet, et saaks anda pädevat nõu kuidas tuleb käituda,, nii et ollakse kooskõlas sõjaõiguse nõuetega."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Riikide õigus kasutada vägivalda (ajalooline ülevaade); riikide õigus enesekaitsele; katsed keelustada sõjapidamist; kollektiivne vägivalla kasutamine; relvade piiramine ja desarmeerimine; Rahvusvaheline Humanitaarõigus (RHÕ): kontseptsioon ja eesmärgid; sõdurite ja tsiviilisikute oluline vahe; Punase Risti embleemi kasutamine; sõdurite ja tsiviilisikute kohustused ja õigused; Genfi konventsioonide ühised artiklid; 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal; 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel; Sõjavangide kohtlemise 1949 Genfi (III) konventsioon; Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949 Genfi (IV) konventsioon; mitte-rahvusvahelised relvastatud konfliktid; RHÕ ja inimõigused; kaasuste ja juhtumite analüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(948) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab süvendatud teadmisi, millised õigusnormid kehtivad ka eri- ja sõjaolukorras; ¤ omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõduritele lahinguväljal; ¤ omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid sõjavangidele; ¤ omab süvendatud teadmisi, millist sisulist kaitset annavad Genfi konventsioonid tsiviilisikutele võõrväe poolt okupeeritud territooriumil; ¤ omab süvendatud teadmisi ja oskusi hinnata, millal riik tohib, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, kasutada sõjalist jõudu. ¤ suudab aru saada ning anda hinnangut riikide ja nende sõdijate käitumisele kui nad kasutavad vägivalda teiste riikide vastu; ¤ suudab analüüsida sõdijate ning tsiviilisikute tegevuse õiguspärasust sõjaolukordades; ¤ suudab tõlgendada Genfi konventsioonide nõudeid ja üksikuid sätteid ja neid praktiliselt rakendama."
  }
  [537]=>
  object(stdClass)#538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7016"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (45%) ja kirjalikust eksamitööst (55%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(375) "Erikursuse eesmärk on luua eeldused rahvusvahelise maksuõiguse, rahvusvaheliste maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes ja korras, tõlgendamise ning lepingute täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalsete õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu otseseid makse reguleerivates õigusaktides ning kohtupraktikas tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Erikursuse raames käsitletakse rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid, põhimõisteid, maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise aluseid ja korda, tõlgendamise ja täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalseid õiguslikke probleeme. Ühtlasi antakse ülevaade Euroopa Liidu otseseid makse puudutavatest õigusaktidest ning kohtupraktikas tõusetunud probleemidest."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Teab ja tunneb rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid ja põhimõisteid. Orienteerub rahvusvaheliste maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes (sh OECD mudelleping) ja korras ning aktuaalsetes probleemides. Teab ja tunneb Euroopa Liidu otseste maksude alast regulatsiooni ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [538]=>
  object(stdClass)#539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7017"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua võimalused oskamaks analüüsida eri iseloomuga konflikte riikides ja riikide vahel, rahvusvahelise õiguse kohaldatavust ja konfliktiga toimetuleku võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(517) "1. Konflikti mõiste ja teoreetiline käsitlus. Konflikti tunnused ja liigitus. 2. Rahvusvahelised ja mitte-rahvusvahelised konfliktid muutunud rahvusvahelises kontekstis. 3. Relvastatud ja mitterelvastatud konfliktid. Uut tüüpi sõjad. 4. Konfliktile kohalduv õigus (humanitaarõigus, inimõigused, rv kriminaalõigus – detailid iseseisvaks uurimiseks). 5. Konfliktiga toimetulek rahvusvahelises suhtluses ja õiguses (mediatsioon, rahuvalve, rahu jõustamine, kohtupidamine – detailid iseseisvaks uurimiseks)"
    ["vljund"]=>
    string(216) "Oskus eristada erinevaid konflikti liike ja analüüsida neid; oskus määratleda, millised rahvusvahelise õiguse normid on konfliktile kohaldatavad; oskused analüüsida erinevaid konfliktiga toimetuleku võimalusi"
  }
  [539]=>
  object(stdClass)#540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua võimalused oskamaks analüüsida tänapäeva keerulisi ja komplektseid rahvusvaelise õigusega seotud probleeme, kaasaarvatud relvastatud jõu kasutamine riikide ning teiste osapoolte poolt, riigi suveräänsuse ja enesemääramise küsimused, terrorismi vastu võitlemine, ning piraatluse vastu võitlemine."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Aine käsitleb rahvusvahelise õiguse iseloomu ja omapärasid riigi suveräänsuse ja enesemääramise kontekstis, riikluse määramise küsimused; riikide poolt jõu kasutamine ja enesekaitse, kollektiivne julgeolek, humanitaarinterventsioon. Terrorismi ja piraatluse küsimused on ka põhjalikult käsitletud."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Oskus mõista ja analüüsida riigi suveräänsusega seotud küsimusi. Oskus mõista ja analüüsida riikide poolt jõu kasutamist erinevates tingimustes. Oskus mõista ja analüüsida rahvusvahelise terrorismiga seotud küsimusi ja nende õiguslike aspekte. Oskus mõista ja analüüsida piraatlusega seotud küsimusi ja nende õiguslike aspekte."
  }
  [540]=>
  object(stdClass)#541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(414) "Avardada üliõpilaste üldist silmaringi töösuhete õigusliku regulatsiooni tähendusest arusaamiseks ning riikliku kontrolli tähtsuse mõistmiseks tööseadusandluse nõuete järgimises osas. Tutvustada rahvusvahelise tööõiguse põhimõtteid muutuvas maailmas. Õpetada lahendama tööõiguslikke probleeme kaasuste lahendamise kaudu. Õpetada eristama töölepingut teistest võlaõiguslikest lepingutest."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Rahvusvahelise tööõiguse, sealjuures Euroopa liidu tööõiguse põhimõtete ja Euroopa Kohtu lahendite tundma õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Peab aru saama rahvusvahelisest töösuhete õigusliku regulatsiooni tähendusest ning mõistma riigi rolli järelevalve teostamisel tööseadusandluse nõuetest kinnipidamise üle. Tundma tööõiguse põhimõtteid muutuvas maailmas ning Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid tööõiguses. Teadma Eesti tööõiguse arengut ja tööõiguse printsiipe. Oskama lahendada tööõiguslikke vaidlusi kaasuste lahendamise kaudu."
  }
  [541]=>
  object(stdClass)#542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7020"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele ja rakendamisele rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö põhimõtetest, asutustest, kesksetest normidest, RV kriminaalkohtu rollist ja pädevusest ning funktsioonidest. Mõista rahvusvahelise kriminaalmenetluse eripära ning seost koostöö praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Õppeaine aitab kaasa süvendatud teadmiste omandamisele RV kriminaalkohtu loomisest, selle arengust ja tegevust käsitlevatest õigusaktidest. Samuti kujundab juristile vajalikud teadmised siseriiklikus õiguses sätestatud RV kriminaalmenetlusalase koostöö põhimõtetest ja normidest."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Üliõpilane: • omab süvendatud teadmisi RV kriminaalõiguse ja -menetluse alase koostöö põhimõtetest, normidest; • oskab praktikas rakendada rahvusvahelise kriminaalmenetluse õiguslikku regulatsiooni; • teab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli, pädevust, menetlusnorme, struktuuri; • oskab sisustada Rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla kuluvate kuritegude elemente, nende subjektiivset külge."
  }
  [542]=>
  object(stdClass)#543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Anda süvendatud teadmised inimõiguste filosoofilistest, poliitilistest ja juriidilistest aspektidest. Lisaks sellele tutvustatakse ÜRO ja Euroopa inimõiguste kaitsemehanisme."
    ["sisu"]=>
    string(239) "UURIMISSEMINAR Rahvusvaheliste inimõiguste erikursus kästleb järgimisi probleeme, mis analüüsitakse pidevalt kasutades konreetseid kaasuseid ja erinevate ühiskondade praktikaid põimides neid pidevalt teoreetiliste kõrvalpõigetega."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Süvateadmised: Inimõiguste filosoofilised, poliitilised ja juriidilised aspektid. Universaalsed inimõigused multikultuurses maailmas. Inimõiguste põlvkonnad. Absoluutsed ja relatiivsed õigused. ÜRO ja Euroopa inimõiguste kaitse mehanismid."
  }
  [543]=>
  object(stdClass)#544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7022"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "3-osaline kirjalik ja suuline eksam sooritatakse komisjoni ees, kes hindab eksamitulemust sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(595) "• Toetada õppekava läbimisel omandatud erialaste teadmiste kinnistamist, hinnata nende saavutamise taset ning oskust erialaprobleeme analüüsida. • Anda süvendatud teadmisi kitsamatest lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõiguse), rahvusvahelise avaliku ja Euroopa õiguse ning menetlusõiguse uurimisvaldkondadest. • Anda süvateadmised lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõiguse), rahvusvahelise avaliku ja Euroopa õiguse ning menetlusõiguse erinevate valdkondade teoreetilistest käsitlustest ning nende rakendamisest õiguspraktikas, sh rahvusvahelises kohtus ja vahekohtus."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Spetsialiseerumiseksami üldine eesmärk on kontrollida magistriõppekava kohustusliku õigusainete mooduli ja spetsialiseerumismooduli üld- ja õpieesmärkide saavutamist magistriastme teadmiste ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(457) "Üliõpilane: ¤ omab süvendatud erialaseid teadmisi ja oskust arutleda erialaga seotud probleemide üle, rakendades kogu erialaste teadmiste haaret; ¤ omab arenenud arusaamu spetsialiseerumisega seotud lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõiguse), rahvusvahelise avaliku ja Euroopa õiguse ning menetlusõiguse kitsamatest uurimisvaldkondadest; ¤ omab suutlikkust integreerida õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi terviklikuks arusaamaks erialast."
  }
  [544]=>
  object(stdClass)#545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(714) "Kursus on äri ja eraõiguse mooduli esimene kursus. Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes kaasaegse õigusteaduse võrdlevatest meetoditest. Võrdleva eraõiguse kursus kuulub alates 20. sajandist paljude Euroopa ülikoolide õigusteadlaste ettevalmistamise kohustuslike ainete hulka. Andes ülevaate Euroopa õigussüsteemide võrdlevast arengust, viiakse need teadmised õppurite jaoks ka kohalikule (Eesti)tasandile, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi ja looma eeldused, et osatakse näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses. Kursus on eeldusaineks kohustuslikele eraõiguse kursustele."
    ["sisu"]=>
    string(14) "UURIMISSEMINAR"
    ["vljund"]=>
    string(194) "Teadma ja oskama lahti seletada – tänase Euroopa õigusruumi (eraõiguse süsteemi)eripära erinevates riikides, aga samuti näha tänase Euroopa eraõigust suurte õigusperekondade raamides."
  }
  [545]=>
  object(stdClass)#546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(569) "Võrdleva eraõigus eriseminar magistrandidele on era- ja äriõiguse (kaubandusõigus) mooduli osa. Kursus on era- ja äriõiguse mooduli esimese kursuse teine osa. Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid läbi praktiliste harjutuste erinevate riikide eraõiguse võrdlemisel ja iseseisva uurimusliku referaadi koostamise saaksid praktilise kogemuse, kuidas tänapäeva jurist töötab kasutades võrdleva õiguse meetodeid. Kursus on eeldusaineks kohustuslikele eraõiguse kursustele ning kohustusliku alamooduli juurde kuuluvale valikmoodulitele."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Kursuse raames käsitletakse Eesti eraõiguse süsteemi üksikute instituutide näitel võrdluses meie naabermaadega: Läti, Leedu, Soome, Venemaa eraõigusega (tsiviilõigusega)."
    ["vljund"]=>
    string(457) "Teadma ja oskama lahti seletada – Euroopa eraõiguse süsteemi põhimõisteid, kuid tehes seda juba ka konkreetse õigusruumi (Läänemere piirkond) näitel. See peaks tugevdama arusaamist tänase Euroopa õigusruumi spetsiifilistest eripäradest. Oskama määratleda õigussüsteemi arengut Eestis Euroopa üldiste arengute kontekstis, leidma seoseid tänapäeva õigusharude-ja instituutide arengutes, et osata kasutada võrdlevat meetodit ka praktikas."
  }
  [546]=>
  object(stdClass)#547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7025"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Erikursus on spetsialiseerumismooduli Lepingu- ja kaubandusõigus (kommertsõigus) esimene kursus. Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele majandushalduse ja majandustegevuse õigusliku reguleerimise ning lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) kitsamatest uurimisvaldkondadest (eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhe, piiritlemise alused/kriteeriumid ning kohtupraktika analüüs)."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Erikursuse raames käsitletakse avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õiguslikku regulatsiooni, selle uuendamise aktuaalseid probleeme ja arengusuundumusi ning kohtupraktikat. Erikursuse käigus tutvuvad üliõpilased õppejõu juhendamisel ja iseseisvalt Riigikohtu lahendite andmebaasist leitavate teemakohaste Riigikohtu lahenditega. Iseseisva töö käigus valmistatakse ette seminaris esitatav ettekanne ning kaasettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(642) "Üliõpilane: Omab süvendatud võrdlevaid teadmisi majandushalduse ja majandustegevuse õigusliku regulatsioonist EL riikides, lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) kitsamatest uurimisvaldkondadest; Tunneb eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhet, piiritlemise aluseid (kriteeriume) ning arengusuundumusi; Orienteerub avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õigusliku regulatsiooni meetodites, rakendamise pinnalt tõusetunud teoreetilistes ja praktilistes probleemides; Teab ja tunneb süvendatult majandushalduse ja majandustegevust reguleerivate õigusaktide sisu ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [547]=>
  object(stdClass)#548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7026"
    ["hindamine"]=>
    string(346) "Arvestus koosneb kahest osast: Seminarides esinemise või kirjaliku essee hinne - 50% Arvestuse (valik- ja vabavastustega testi ) hinne - 50% Seminaris esinemise või essee hindamisel arvestatakse: EL institutsioonide ja õigusloomeprotsesside tundmist erinevate poliitikavaldkondade lõikes; Esinemis-(kirjutamis-)oskust; Küsimustele vastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Aidata paremini mõista Euroopa Liidu (EL) eesmärke ja toimimist; Tutvustada EL peamisi institutsioone ja nende omavahelisi seoseid; Anda ülevaade otsuste tegemise peamistest protsessidest EL institutsioonides; Kujundada arusaamu EL otsustusprotsesside mõjudest ühenduse kui terviku ja tema liikmesriikide arengule; Analüüsida EL ja Eesti õigusloome protseduuride erisusi."
    ["sisu"]=>
    string(131) "Euroopa Liidu institutsioonide ja õigusloome kursus annab ülevaate peamistest EL institutsioonidest ja õigusloome protsessidest."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Teadma EL peamisi institutsioone ja õigusloome protsesse; Oskama orienteeruda EL institutsioonide arengu suundades; Oskama leida materjale erinevate EL institutsioonide kohta ja eristada nende toimimise protseduure; Oskama analüüsida EL institutsioonide ja õigusloome mõju liikmesriikide toimimisele."
  }
  [548]=>
  object(stdClass)#549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7027"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Kirjalik eksam. Kirjalik eksamitöö koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Kursuse eesmärk on aidata kaasa teadmiste omandamisele Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kujunemisest, eesmärkidest ja meetoditest ning arendada oskust analüüsida Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika mõju Eesti sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalkindlustusõigusele."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Kursuse raames käsitletakse: Euroopa Liidu pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. Sotsiaalse dimensiooni kujunemine Euroopa Ühenduse ajaloos. Euroopa Liidu poliitika sotsiaalpoliitika erinevates osavaldkondades: sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööturul ja sotsiaalkindlustuses jm. Struktuurfondidest (sh. Euroopa Sotsiaalfondist) ühisprogrammide ja projektide rahastamise põhimõtted. Liikmesriikide vaheline koostöö avatud koordinatsiooni meetodi raames: sotsiaalne kaasatus, pensionide adekvaatsus ja jätkusuutlikkus, tervishoid ja pika-ajaline hooldus. Euroopa Liidu mõju Eesti sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalkindlustusõigusele. 32 kontakttundi loengute, seminaride ja konsultatsioonidena. Seminarid ja konsultatsioonid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama."
    ["vljund"]=>
    string(777) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Teab ja mõistab Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kujunemislugu ja põhiprobleeme lähtudes EL poliitikast sotsiaalpoliitika erinevates valdkondades; Oskab orienteeruda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika eesmärkide ja meetodite problemaatikas ning oskab neid teadmisi rakendada sotsiaalkindlustusõiguslike uurimisküsimuste sõnastamisel, analüüsimisel ja õigusliku hinnangu andmisel; Oskab hinnata ja analüüsida Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika mõju Eesti sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalkindlustusõigusele Eesti kontekstist lähtuvalt; Väärtustab ja oskab kasutada EL sotsiaalpoliitikal tuginevat õigusteaduslikku ja õigusteoreetilist arutluskäiku ja argumente sotsiaalkindlustust puudutavate õigustekstide lahti mõtestamisel."
  }
  [549]=>
  object(stdClass)#550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7028"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Kirjalikku kombineeritud eksamitesti (valikvastused, definitsioonid, probleemi või kaasuse lahendused) hinnatakse vastavalt eri küsimuste raskusele ja olulisusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua eeldused Euroopa Liidu konstitutsioonilise reformi õiguslike asjaolude tundmiseks ja analüüsimiseks; Luua võimalused tundmaks Euroopa karistusõigust ja oskamaks selle alaseid norme kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Euroopa Liidu konstitutsiooniline reform Nizza lepingust Lissaboni lepinguni. Põhisuundumused ja põhilised muudatused. Euroopa Liidu institutsioonilised ja protseduurilised muudatused. Euroopa Liidu välispoliitika valdkonnas toimunud muudatused. Põhiõiguste valdkonnas toimunud muudatused. Euroopa karistusõigus ja menetlus üldiselt ning selle suhe riigisisese ja rahvusvahelise õigusega. Euroopa Nõukogu materiaalne ja protseduuriline kriminaalõigus. Euroopa Liidu materiaalne ja protseduuriline kriminaalõigus."
    ["vljund"]=>
    string(496) "Oskus eristada Euroopa Liidu õigust muudest õiguskordadest ning kasutada korrektseid mõisteid; Teadmised Euroopa Liidu konstitutsioonilisest arengust ja poliitilisest raamistikust; Teadmised Euroopa Liidu õiguse alustes toimunud muutustest seoses Lissaboni lepinguga; Teadmised Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu loodud kriminaalõiguslikest ja -menetluslikest normidest ja protseduuridest; Oskus leida ja kasutada Euroopa kriminaalõiguse eri liiki allikaid konkreetse probleemi lahendamisel."
  }
  [550]=>
  object(stdClass)#551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7029"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst. Eksami eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud iseseisev kodutöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "Kursuse eesmärk on luua eeldused finantsõiguses, riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes, eelarve- ja maksukorralduses ning rakendamise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa rahandusasutuste süsteemi, staatuse ja finantssuhteid reguleerivate õigusaktide ning kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(882) "Finantsõiguse mõiste, aine ja koht õigusteaduste süsteemis. Finantsõiguse objekt, subjektid, õigusallikad. Rahandusasutuste süsteem. Raharinglus ja rahapoliitika. Raharingluse korraldamine. Eesti Panga õiguslik seisund. Finantsjärelevalve. Rahapesu tõkestamine. Riigikontroll. Audiitorkontroll. Eelarvekorraldus. Riigieelarve mõiste, põhiseaduslikud nõuded, üldpõhimõtted. Eelarve koostamise ja menetlemise kord. Lisaeelarve. Riigile ja KOV-le rahaliste kohustuste võtmise põhiseaduslikud nõuded ja regulatsioon. Maksuõigus (üld- ja eriosa). Maksukorraldus ja maksusüsteem. Riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise põhiseaduslikud nõuded. Maksude eristamine muudest avalik-õiguslikest rahalistest kohustustest. Riiklikud ja kohalikud maksud ning maksuhalduri tegevuse õiguslik reguleerimine. Riigikohtu praktika finantsõiguse küsimustes."
    ["vljund"]=>
    string(597) "Üliõpilane: • teab ja tunneb finantsõiguse üldisi põhimõtteid, mõisteid, norme, õigusakte ja nende rakendamise probleeme; • orienteerub riigi rahapoliitika ja raharingluse korraldamise õiguslikes alustes ning eelarve- ja maksukorralduses ning -õiguses, reguleerimise meetodites ja rakendamise pinnalt tõusetunud teoreetilistes ja praktilistes probleemides; • tunneb Eesti rahandusasutuste süsteemi, staatust ja finantsjärelevalve pädevust ning korraldust; • teab ja tunneb finantssuhete õigusliku regulatsiooni sisu ning valdkonna Riigikohtu praktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [551]=>
  object(stdClass)#552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7030"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Lõpphinne kujuneb positiivselt hinnatud eeldustegevusest ja kirjalikust eksamitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Erikursuse eesmärk: ¤ kinnistada ja täiendada omandatud teadmisi ja oskusi haldusõiguse ja –menetluse valdkonnas; ¤ kaasa aidata süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele haldusõiguse ja -menetluse erinevatest kitsamatest valdkondadest ; ¤ luua võimalused haldusõiguse kaasuse tervikliku ja argumenteeritud lahenduskäigu esitamisoskuse omandamiseks; ¤ arendada üliõpilastes argumenteerimisoskust ja esinemiskindlust."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Erikursus annab üliõpilastele süvendatud teadmised haldusõiguse ja -menetluse üld- ning eriosa aktuaalsetest probleemidest, põhimõtete ja normide sisustamisest Riigikohtu praktikas. Erikursus käsitleb süvendatult haldusõiguse ja -menetluse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga ning kujundab tulevasele juristile vajalikud haldusmenetlusõiguslikud teadmised."
    ["vljund"]=>
    string(509) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ saab aru ja oskab lahti mõtestada haldus- ja menetlusõiguse aktuaalseid probleeme; ¤ suudab argumenteeritult arutleda haldus- ja menetlusõiguse teoreetilistel ja praktilistel teemadel; ¤ tunneb ja oskab analüüsida valdkonna olulisemaid Riigikohtu lahendeid ning kasutada menetlusõigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel; ¤ konstrueerib iseseisvat õigusalast mõtlemist ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada spetsialiseerumisega seotud valikuid."
  }
  [552]=>
  object(stdClass)#553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7031"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Kirjalikku kombineeritud eksamitesti (valikvastused, definitsioonid, probleemi või kaasuse lahendused) hinnatakse vastavalt eri küsimuste raskusele ja olulisusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused intellektuaalomandi õiguse üldiste põhimõtete, normide ja protseduuride omandamiseks; luua võimalused autoriõiguse, kaasnevate õiguste ja tööstusomandi regulatsiooni tundmiseks ja kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(492) "1. Intellektuaalomandi õiguse aine ja selle liigid. 2. Intellektuaalomandi õiguse allikad. Intellektuaalomandi kaitse institutsioonid ja protseduurid. 3. Intellektuaalomandi kaitse üldised põhimõtted. 4. Autoriõiguse, kaasnevate õiguste ja tööstusomandi õiguste mõiste. Õiguste subjekt ja objekt. 5. Autoriõiguse, kaasnevate õiguste ja tööstusomandi õiguste omandamine, kasutamine ja käsutamine. 6. Autoriõiguse, kaasnevate õiguste ja tööstusomandi õiguste jõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Üliõpilane: 1) teab ja oskab lahti seletada IO ja selle liikide eesmärke ja tunnuseid; 2) teab ja oskab lahti seletada IO liikide kaitsetingimusi; 3) teab ja oskab kasutada IO õiguse allikaid, protseduure ja põhimõtteid; 4) tunneb autoriõiguse ja kaubamärgiõiguse kaitse kriteeriume ja õiguse ulatust, oskab määratleda ainuõiguse omaniku ja vastanduva isiku õigusi."
  }
  [553]=>
  object(stdClass)#554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7032"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Eksam, hindeline: A-F (aktiivne osalemine seminarides ja suurepärane kodutöö ülesannete täitmine võib anda aluse õppejõul tõsta lõpphinnet ühe hinde võrra"
    ["eesmrk"]=>
    string(537) "luua eeldused ja võimalused teadmiste omandamiseks alljärgnevast: • anda ülevaade juristi eetika praktilistest alustest; • uurida juristide eetiliste kohustuste sisu ja iseloomu; • luua võimalusi õppimiseks, kuidas praktikas kasutada teadmisi, mis on aines saadud läbi kaasuste ja näidete uurimise ja analüüsi; • laiendada üliõpilaste arusaamist sanktsioonide kohta, mida võidakse kohaldada ebaeetilise käitumise eest; • anda üliõpilastele süvendatud arusaamad juristide eetika koodeksite tähtsamatest osadest."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Kursuse raames uuritakse juristide eetilise käitumise aluseid, mis on peegeldatud ühiskonna moraalisüsteemides ja arutelu käigus käsitletakse asjakohaseid sätteid erinevates juristide eetika koodeksites. Eesti, CCBE ja ABA eetikakoodekseid uuritakse ja võrreldakse. Arutatakse kaasuseid ja näiteid. Erilised probleemvaldkonnad, kaasaarvatud konfidentsiaalsus, lojaalsus, tasud ja muud rahalised küsimused, advokaadi-kliendi suhete loomine, jne., käsitletakse ja arutatakse."
    ["vljund"]=>
    string(555) "Üliõpilane: • teab ja tunneb ära, mis on juristi käitumise eetilised piirid, reeglite alused ja mis võib juhtuda, kui reegleid ei täideta; • omab teadmisi juristi eetika sisust, kohast ja tähtsusest juristi ametit pidades; • omab üldisi teadmisi erinevate juristide eetika koodeksitest (Eesti, CCBE, ABA), kaasaarvatud valdkondades nagu juristi iseseisvus (sõltumatus), reklaam, probleemid, mis võivad esineda kliendi esindamisel võõrriigis; • omab ülevaadet juristide rollist erinevates riikides (Euroopa riigid, USA, Jaapan, Hiina)."
  }
  [554]=>
  object(stdClass)#555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7033"
    ["hindamine"]=>
    string(329) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "• anda süvendatud teadmisi nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest kaubandus- ja äritehingutest, muuhulgas eksporttehingutest ja kaubandusdokumentidest. • lisaks on eesmärgiks anda ülevaade käsitletavate teemadega seotud kohtupraktikast ja • oskused õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide ja kaasuste lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Aine raames käsitletakse muuhulgas alljärgnevaid teemasid: internetikaubandusega seotud tehingud, vekslit ja tšekki; rahvusvahelises kaubanduses tehtavaid kaubandustehingud (akreditiivi, pangagarantiid, inkassot), rahvusvahelise transpordiga seotud dokumendid. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Aine läbimisel üliõpilane: - tunneb rahvusvahelise kaubandustehingute süsteemi, sellega seotud regulatsioone, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; - oskab püstitada ja analüüsida rahvusvahelise kaubandustehingute regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; - oskab kasutada rahvusvahelise kaubandustehingute valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktiliste probleemide lahendamisel; - oskab orienteeruda rahvusvahelise kaubandustehingute alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [555]=>
  object(stdClass)#556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7034"
    ["hindamine"]=>
    string(664) "Kirjaliku ja suulise osaga arvestus. Kirjalikus osas 1) küsimused kindlustustegevuse õigusliku reguleerimise esemest, eesmärkidest, üldpõhimõtetest, põhimõistetest; 2) küsimus erakindlustusõigusest, 3) küsimus avalikust kindlustusõigusest; 4) kaasuse lahendamine või õigusliku sisuga arvamuse koostamine. Suulises osas kirjaliku arvestustöö analüüs ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks mittepiisava kirjaliku osa korral täiendavad küsimused kogu kursuse ulatuses. Tagasisidet arvestuse kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(662) "• Anda ülevaade kindlustustegevuse õiguslikust regulatsioonist ja kindlustustegevuse üldpõhimõtetest; milliseid ühiskondlikke suhteid kindlustustegevuse õigus reguleerib, selgitada kindlustustegevuse õiguse olulisi teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning nende lahendamise võimalusi, kindlustustegevuse õiguse nüüdisaegsetest arengusuundadest. • Anda ülevaade asjakohasest kohtupraktikast, mis on oluline kindlustustegevuse õiguslike kaasuste mõistmiseks, lahendamiseks ja seaduse rakendamiseks. • Anda kindlustustegevuse õigusliku iseloomuga kaasuste mõistmiseks ja lahendamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused"
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kursus annab ülevaate kindlustustegevuse õigusliku reguleerimise valdkonnast, ajaloolisest kujunemisest, arengust tänapäeval; kindlustustegevuse õigusliku reguleerimise eesmärkidest ja üldpõhimõtetest, Eestis kindlustustegevust reguleerivatest õigusaktidest, kindlustustegevuse eri liikidest ning kahjukäsitluse põhimõtetest. Kursuse raames käsitletakse kindlustustegevuse õiguse osa ja rolli, süsteemi, üldpõhimõtteid, põhiinstituute. Kursuse raames lahendatakse kaasusi ja kirjalikke ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(663) "Õppeaine läbinud üliõpilane: • teab ja mõistab, kindlustustegevuse õigusliku reguleerimise eesmärke, milliste õigusnormide kogum moodustab kindlustustegevuse õiguse, mida kindlustustegevuse õiguslik regulatsioon käsitleb, millised on kindlustustegevuse õigusliku reguleerimise arengud tänapäeval. • teab, mõistab ja oskab kasutada kindlustustegevuse õigusliku regulatsiooni olulisemaid mõisteid; • teab Eestis kindlustustegevust reguleerivaid õigusakte; • teab kindlustustegevuses osalevate isikute õigusi ja kohustusi; • suudab iseseisvalt lahendada kindlustustegevuse õigusliku regulatsiooni valdkonda kuuluvaid lihtsamaid kaasusi."
  }
  [556]=>
  object(stdClass)#557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Õpetada paremini mõistma kohtumenetlusse sattuvate isikute (kurjategijate, ohvrite, tunnistajate) vaimse tervise ja tegude vahelisi seoseid, hõlbustada nende käitumise prognoosimist, kohtlemist ja vajalike meetmete kasutuselevõttu."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Käsitletakse õiguslikult hälbinud inimeste käitumist ja kohtumenetlusega ja karistusekandmisega seotud psühholoogilisi aspekte. Õpitakse tundma kurjategijate vaimseid, intellektuaalseid ja isiksuse häireid, retsidivismiga tekkivaid probleeme ning kannatanutega seonduvaid küsimusi. 24 kontakttundi loengute, seminaride ja konsultatsioonidena. Seminarid ja konsultatsioonid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama."
    ["vljund"]=>
    string(406) "Teab: õigusvastase käitumise põhjusi, sealhulgas psüühilisi häireid; samuti kannatanu psühholoogiat; tegureid, mis mõjutavad kohtumenetlust; karistuse kandmist Oskab: kasutada psühholoogilisi teadmisi kohtu- ja vanglapraktika ning preventiivse tegevuse kontekstis; psühholoogiliselt analüüsida kurjategijaid, ohvreid ja tunnistajaid. Väärtustab: psühholoogilisi teadmisi õigusalases töös."
  }
  [557]=>
  object(stdClass)#558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7036"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab teadmised konkurentsiõiguse põhimõtetest ja põhiregulatsioonidest ning kujunenud kohtupraktikast ja oskused õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Konkurentsiõiguse raames käsitletakse muuhulgas konkurentsiõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, ettevõtjate ühendusega seotud reegleid, keelatud koostöö tagajärgi, turgu valitseva seisundit; omandatakse oskused praktilises tegevuses."
    ["vljund"]=>
    string(656) "Aine läbimisel üliõpilane teab ja tunneb: Konkurentsiõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; Konkurentsiõiguse seotust teiste õigusharudega. Oskab: Konkurentsiõiguse piires püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme; Õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes eristada eraõiguse ning avaliku õiguse probleeme; Kasutada konkurentsiõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; Lahendada konkurentsiõigusega seotud kaasuseid; Orienteeruda konkurentsiõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [558]=>
  object(stdClass)#559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7037"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest"
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Eesmärgiks on aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele kriminaalasjade kohtumenetluse protseduuri, menetluse oluliste aspektide ja menetluste liikide kohta."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Üliõpilastele antakse loengu vormis edasi kriminaalkohtumenetluse süsteem liikudes üldisult üksikule. Seminaride raames toimub praktiliste kaasuste lahendamine. Kriminaalkohtumenetluse süsteemi ja menetlusnormide rakendamise teoreetilised alused antakse loengu vormis ja toimub praktiline menetluskaasuste lahendamine seminarides Kursus käsitleb süvendatult kohtumenetluse liike ja menetlusosaliste rolli kohtumenetluses. Süüdistuskõne ja kaitsekõne praktiline ülesehitus ja kohtukorralduse praktiline käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb kriminaalkohtumenetluse süsteemi; • teab menetlusõiguse instituute ning nende omavahelist seost ja süsteemi; • tunneb kriminaalkohtumenetluse rakendamise aluseid ja põhimõtteid; • oskab tõlgendada ja kohaldada menetlusseadustiku norme."
  }
  [559]=>
  object(stdClass)#560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Luua eeldused kriminaalmenetluse taktikas psühholoogiliste aspektide tundmiseks ja õpitu rakendamiseks praktilises töös."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Antud õppeaines antakse ülevaade kriminaalmenetluse olulisematest psühholoogilistest probleemidest, tutvustatakse psühholoogilisi võimalusi menetlusprotsessi efektiivseks läbiviimiseks. Täpsemalt tutvustatakse kohtupsühholoogilise ekspertiisi spetsiifikat, selles esilekerkivaid küsimusi ja selle läbiviimist. Teoreetiliste sisukohti selgitatakse praktiliste näidetega ja tegeletakse ka kohtupsühholoogilise ekspertiisi juhtumite analüüsiga."
    ["vljund"]=>
    string(514) "Õppekursuse läbinud üliõpilane: Teab kriminaalmenetluse olulisemaid psühholoogilisi probleeme, psühholoogilise ekspertiisi teostamise põhimõtteid ja psühholoogilisi võimalusi kriminaalmenetlus efektiivsemaks muutmiseks; Oskab psühholoogiliselt hinnata kriminaalmenetlus protsessis kahtlustatava või süüdistatava käitumist, analüüsida tema ütlusi läbi viia kognitiivset intervjuud; väärtustab teaduslikke psühholoogilisi aluseid kriminaalmenetlusprotsessi teostamisel ja järelduste tegemisel."
  }
  [560]=>
  object(stdClass)#561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7039"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Kirjalik arvestus. Kirjaliku arvestustöö koosneb 5-10 teadmisi näitavast ja argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Kursuse eesmärk on õpetada kriminalistika teoreetilisi alusteadmisi, anda praktikas vajalikud teadmised kriminalistika üldpõhimõtetest ja põhimeetoditest ning nende kasutamisest kriminaalmenetluses ja õpetada uurimistoimingute läbiviimise taktikat."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Kursuse raames raames käsitletakse kriminalistika uurimiseset, süsteemi ja rolli, nn “praktilise jäljelugemise” olemust ja tänapäevaseid meetodeid ning uurimistoimingute läbiviimise taktikat. Süvendatult käsitletakse tõendite kogumist ja säilitamist, sündmuskoha vaatluse andmetel kuriteosündmuse retrospektiivse mudeli koostamist ja ütluste andmisega seonduvate uurimistoimingute taktikat. 30 kontakttundi loengute, seminaride ja praktikumidena. Seminarid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide ja kaasusülesande põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama. Praktikumis kriminalistika õppekaasuse analüüsi ja lahenduskäigu demonstratsioon kooskõlas menetlustaktika nõuete ja soovitustega."
    ["vljund"]=>
    string(721) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: ¤ teab ja oskab selgitada kriminalistika üldpõhimõtete ja põhimeetodite olemust ning nende kasutamist kriminaalmenetluses; ¤ mõistab erinevate uurimistoimingute läbiviimise eesmärke, sisu ja läbiviimise korda ning praktilise jäljelugemise meetodite eesmärke ja kohaldamise spetsiifikat; ¤ oskab kasutada kriminalistika meetodeid tõendite kogumisel, uurimisel ja hindamisel ning menetlustaktika soovitusi ja nõudeid uurimistoimingute läbiviimisel ja selle tulemusena saadud tõendusteabe talletamisel; ¤ suudab argumenteeritult diskuteerida tõendite kogumisel, uurimisel ja hindamisel erinevate kriminalistikaliste meetodite ja taktikaliste võtete kasutamise üle."
  }
  [561]=>
  object(stdClass)#562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7040"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Eesmärk on õppeaine raames luua eeldused põhjaliku ülevaate omandamiseks organiseeritud kuritegevuse käsitluse teoreetilistest alustest sh kriminoloogiline käsitlus, nähtuse ohjeldamisega seostuv seadusandlus, mudelitest, modus operandist Läänemere maades, samuti Vene organiseeritud kuritegevuse arengust, mis selgitab Vene kuritegevuse mõju Läänemere maadele."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilasele ülevaade Läänemere maade organiseeritud kuritegevusest. Selleks käsitletakse järgmisi valdkondi: Organiseeritud kuritegevuse mõiste; Organiseeritud kuritegevuse kriminoloogiline käsitlus; Organiseeritud kuritegevuse ohjeldamisega seostuv seadusandlus; Organiseeritud kuritegevuse mudelid; Tagasivaade Vene organiseeritud kuritegevuse kui Läänemere maade organiseeritud kuritegevuse mõjutaja kujunemisele."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - tunneb organiseeritud kuritegevuse käsitlemise teoreetilisi lähtekohti; - tunneb organiseeritud kuritegevuse struktuuri Läänemere piirkonnas; - tunneb Vene organiseeritud kuritegevuse kujunemise ajalugu."
  }
  [562]=>
  object(stdClass)#563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7041"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Kirjalik arvestus. Kirjaliku arvestustöö koosneb 5-10 teadmisi näitavast ja argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ning esseest õppejõu poolt nimetataval lepitusmenetlusega seonduval teemadel."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade lepitusmenetluse üldpõhimõtetest, õiguslikest alustest ja praktikast ning rollist ühiskonnas, s.h. ajaloost ja arengusuundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kursuse raames antakse ülevaade lepitusmenetluse üldpõhimõtetest, õiguslikest alustest ja praktikast ning rollist ühiskonnas, s.h. ajaloost ja arengusuundumustest. 24 kontakttundi loengute ja seminaridena. Seminarid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Teab ja mõistab lepitusmenetluse olemust, eesmärke ja praktikat ning õiguslikku alust; Teab, mõistab ja oskab kasutada lepitusmenetluse olulisemaid mõisteid; Teab Eestis lepitusmenetlust reguleerivaid õigusakte; Teab lepitusmenetluse subjektide õigusi ja kohustusi; Suudab analüüsida ja argumenteeritule lahendada lihtsamaid kaasuseid lepitusmenetluse valdkonnas ning analüüsida lepitusmenetluse praktikat."
  }
  [563]=>
  object(stdClass)#564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7042"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Hindamisvormiks on kursuslaste suulised ettekanded ainetööst ja ainetöö kirjalik esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Anda teadmisi ja tagada praktilisi psühholoogilisi oskusi lepitamisprotseduuri konstruktiivseks läbiviimiseks. Anda ülevaade psühholoogilise abi ja nõustamise põhiprintsiipidest. Anda teadmisi ja praktilisi oskusi aktiivse kuulamise ja usutlemise rakendamiseks lepitamisel. Jagada kursuslastele teadmisi konfliktide olemusest ja isikutevaheliste konfliktide kulgemise ja lahendamise teedest."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Üliõpilane saab lisaks üldistele teoreetilistele teadmistele konfliktoloogiast, suhtlemis-, mõjustamispsühholoogiast, intervjueerimisest, motiveerimisest ka oskuse kasutada elementaarseid psühholoogilise nõustamise võtteid, et vähendada stressi ja edukalt juhtida lepitusprotsessis osalevaid isikuid. Seminarid ja konsultatsioonid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Üliõpilane: Teab suhtlemispsühholoogia, psühholoogilise nõustamise olulisemaid tõdesid, mis on seotud eduka konfliktijuhtimisega, konstruktiivse olukorra lahendamisega; Oskab olla erinevate osapoolte hea kuulaja, intervjueerija ja motiveerija lepituse protsessis; Väärtustab psühholoogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste osatähtsust lepitusmenetluse läbiviimisel kannatanu, kahtlustatava või süüdistatavaga."
  }
  [564]=>
  object(stdClass)#565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7043"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(404) "Seminari eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid, arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Süvendatud ülevaade magistritöö teemaga seonduvast era- ja äriõiguse (kaubandusõiguse) ja muust valdkonnast ja aktuaalsetest probleemidest. Magistritöö teemaga seonduvate materjalide ja järelduste analüüs ning arutelu magistritööde juhendajate juhtimisel eesmärgiga aidata kaasa magistritöö valmimisele. Muu hulgas käsitletakse akadeemilise teksti kirjutamise metodoloogiat ja metoodikat."
    ["vljund"]=>
    string(958) "Üliõpilane: • teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; • teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; • teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; • suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; • oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [565]=>
  object(stdClass)#566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7044"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Magistritööd kaitstakse avalikult komisjoni ees, kes hindab töid sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(955) "• kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda õigusalaseid aktuaalseid probleeme, sh teatud kitsamas uurimisvaldkonnas ning orienteeruda erialases õiguskirjanduses; • Kujundada oskust õiguslikku põhiküsimust, uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutlikkust neid etteantud ajaraamides kohaste meetoditega lahendada; • suunata üliõpilast iseseisvale uurimistööle; • kujundada ja arendada suutlikkust osaleda uurimisrühma tegevuses ja läbi viia õigusalaseid uurimistöid; • arendada oskust kasutada teoreetilisi kontseptsioone ja õiguslikke mudeleid praktikas; • kujundada oskust eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid; • omandada sügavamaid teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas koos oskusega koostada magistriastme tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; • arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1445) "Magistritöö on juhendaja suunamisel iseseisvalt kirjutatud kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb selgelt uurimisobjekti ja probleemi ning leiab viimasele konkreetse lahenduse. Lisaks erialakirjanduse analüüsile uurib üliõpilane probleemi ka empiiriliselt, kui töö spetsiifika seda ette näeb, ning esitab seejärel oma põhjendatud seisukohad. Magistritöö struktuur on järgmine: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord: a) sissejuhatus; b) tekst; c) kokkuvõte; d) kasutatud kirjandus; e) lisad (vajaduse korral); f) võõrkeelne resümee. Magistritöö kirjutatakse õppekava keeles. Õiguse osakonna otsusel võib lõputöö olla võõrkeeles (inglise või vene keeles). Eestikeelse töö resümee peab olema võõrkeeles ja võõrkeelse töö resümee eesti keeles. Venekeelse ja ingliskeelse magistritöö puhul tuleb lisaks eestikeelsele resümeele kirjutada ka Autori referaat, ca 20 lehekülge: sisaldab ülevaade uurimisprobleemi olemusest, uurimisülesande püstitust, metoodika kirjeldust, uurimisülesande lahendamise käiku ja/või tõestust, järeldusi, kokkuvõtet. Sisuliselt on vajalik, et oleks olemas kõik uurimistööle olulised komponendid, kuid väiksemas mahus esitatult. Magistritöö maht on keskmiselt 3,5 autoripoognat, s.o 70-80 lehekülge (ilma lisadeta), kasutatud allikaid on 3000-3500 lehekülge, võõrkeelne resümee on üldjuhul 10% töö põhiosa mahust."
    ["vljund"]=>
    string(1385) "Üliõpilane: • omab süvateadmisi uurimistööks ning õigusalaseks analüüsiks ja argumentatsiooniks; • omab sügavamaid teadmisi kitsamas õigusvaldkonnas, koos oskusega koostada magistriastme tasemele vastavat uurimislikku kirjalikku tööd; • teab ja tunneb süvendatult eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme, mõnd kitsamat uurimisvaldkonda ning õigusteaduse uurimismeetodeid ja metoodikat; • tunneb ära, sõnastab ja lahendab iseseisvalt loovalt etteantud ajaraamides ja piiratud info tingimustes erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi kasutades selleks kohaseid meetodeid ning vajadusel eri valdkondade teadmisi ja arvestades laiemat ühiskondlikku konteksti; • osaleb uurimisrühma tegevuses, teeb uuritud materjali ja kirjanduse pinnalt õiguslikke järeldusi ning õigusaktide muutmise ettepanekuid ; • oskab formuleerida teema raames kaitsmisele esitatavaid teese, analüüsida kriitiliselt asjassepuutuvas ema- ja võõrkeelses õiguskirjanduses avaldatud seisukohti; • oskab uurida ja analüüsida vajadusel empiirilist materjali, esitada probleemide võimalikke õiguslikke lahendusi; • oskab hinnata kriitiliselt ja kaitsta argumenteeritult õiguslikke hinnanguid, seisukohti ja teese; • oskab väljenduda akadeemiliselt kõrghariduse teisele astmele kohaselt; • väärtustab loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [566]=>
  object(stdClass)#567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7045"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Kirjaliku praktikaaruande kaitsmine suulisel arvestusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Anda ülevaade majanduskuritegude kriminaalasjade kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korrast ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korrast Vene Föderatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Kursus annab ülevaate majanduskuritegude uurimisest Vene Föderatsioonis. Kursus käsitleb menetlusteooriat, majanduskuritegude eeluurimismudeleid, kehtivat karistusseadustikku ja kriminaalmenetlusõiguse probleeme seotuna majanduslike kriminaalasjade iseärasustega. Jälitustegevuse osa majanduskuritegude paljastamisel. Kursus sisaldab võrdlusi Eesti menetlusõiguse ja menetluspraktika tasandil eksisteerivate analoogiliste probleemidega. 36 kontakttundi loengute ja seminaridena. 42 tundi iseseisvat tööd lektori nimetatud materjalidega."
    ["vljund"]=>
    string(531) "Õppeaine läbinud üliõpilane teab kriminaalasjade kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda Vene Föderatsioonis; Teab majanduskuritegudega seotud kriminaalasjade eeluurimis eriprobleeme ja menetluse üldprintsiipe; olulisemaid uurimistoimingute taktikasoovitusi ja -nõudeid; Oskab eristada kuidas toimuvad erinevad menetlusastmed; Oskab kasutada kriminaalmenetluse valdkonna termineid, mõisteid ja praktikat; on võimeline tõlgendama vastavaid õigusnorme."
  }
  [567]=>
  object(stdClass)#568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7049"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Hindamine toimub kirjaliku eksami ja kirjaliku analüüsi koondhindena (max. 100 punkti), millest analüüs annab 25 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele menetlusõiguse erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest (sh kohtupraktikas üleskerkinud problemaatilisemad teemad)."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Kursus annab üliõpilastele süvendatud teadmised menetlusõiguse ja -praktika aktuaalsetest probleemidest ja käsitleb süvendatult menetlusõiguse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme. 24 kontakttundi loengute ja seminaridena. 54 tundi iseseisvat tööd."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Üliõpilane: Teab ja tunneb tsiviilkohtumenetluse printsiipe ja mõisteid ning arengusuundumusi Euroopa Liidus; Oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ja puutumust Euroopa Liidu õigusega; Orienteerub ja oskab kasutada Euroopa Liidu õigusakte; Teab ja tunneb Euroopa Kohtu lahendeid ning oskab analüüsida kohtupraktika pinnalt tõusetunud probleeme."
  }
  [568]=>
  object(stdClass)#569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7050"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Kirjalik eksam. Kirjalik eksam toimub avatud materjalidega – kasutada võib loengukonspekti, õigusakte, kogutud materjale."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "- Pankrotiõiguse ja saneerimismenetluse praktiliste probleemide tundmine - Probleemide analüüsioskuse omandamine ja praktika lahenduste tundmine - Kohtupraktika, sh esimese ja teise astme kohtute praktika, tundmine. - Praktikas aset leidvate menetluslike vigade tundmine"
    ["sisu"]=>
    string(534) "Kursus on praktilise suunitlusega. Kursuses süvendatakse varem omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas esile kerkinud probleemide ja nende lahendustega. Kursuses antakse ülevaade maksejõuetusmenetlustest Eestis ning erinevate menetluste rakendamisprobleemidest. Rõhuasetus on pankroti- ja saneerimismenetlusel. Käsitletakse kohtupraktikat mitte ainult Riigikohtu, vaid ka esimese ja teise astme kohtu praktika tasandil. Analüüsitakse ka kaasuspõhiselt esitatud menetlusdokumente, nende argumentatsiooni ning kohtu lahendeid."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Aine läbimise järel peab üliõpilane:  omama ülevaadet maksejõuetusmenetlustest;  teadma praktilisi probleeme ning nende lahendusi praktikas;  tundma kohtulahendeid, sh esimese ja teise astme kohtu lahendeid;  tundma praktikas aset leidvaid vigu menetlusdokumentide koostamisel."
  }
  [569]=>
  object(stdClass)#570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7051"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö ja kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "• Aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele PSJ süsteemidest, institutsioonidest ja nende funktsioonidest • Saada ülevaade PSJK rollist, põhimõtetest, pädevusest ja kohtumenetlusest; • Mõista PSJK eripära ning seost järelevalve praktikaga"
    ["sisu"]=>
    string(168) "Erikursus käsitleb süvendatult PSJK teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate järelevalve põhimõtete ja kohtupraktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(382) "• On omandanud süvendatud võrdlevad teadmised PSJ süsteemidest, institutsioonidest, funktsioonidest; • saab aru, oskab lahti mõtestada PSJ aktuaalseid probleeme; • suudab argumenteeritult arutleda PSJK teoreetilistel ja praktilistel teemadel; • tunneb, oskab analüüsida olulisemaid RK lahendeid ning kasutada õigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel."
  }
  [570]=>
  object(stdClass)#571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7052"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(398) "Anda ülevaade rahvusvahelisest kriminaalõigusest ja rahvusvahelistest majanduskuritegudest; õigusallikatest, kohtupraktikast ja erialakirjandusest; Õpetada analüüsima rahvusvahelise kriminaalõiguse teoreetilisi ja praktilisi probleeme majanduskuritegude menetlemise baasil; Luua eeldused siseriikliku õiguse ja rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osas teadmiste kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Kursus käsitleb rahvusvaheliste majanduskuritegude olemust ja koosseise; rahvusvaheliste majanduskuritegude menetlemise võimalusi rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil. Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvaheliste majanduskuritegude koosseisudele ja menetluslikele aspektidele Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(530) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb ja oskab selgitada rahvusvahelise kriminaalõiguse põhimõtteid ja põhimõisteid ning siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste normide vahelisi seoseid majanduskuritegude menetlemisel; Tunneb rahvusvahelise kriminaalõiguse aktuaalseid probleeme majanduskuritegude menetlemisel, suudab nende üle arutleda; Orienteerub rahvusvahelise kriminaalõiguse olulistes institutsioonides ja normatiivdokumentides; Oskab praktikas rakendada rahvusvahelise kriminaalmenetluse õiguslikku regulatsiooni."
  }
  [571]=>
  object(stdClass)#572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7053"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Erikursuse eesmärk on luua eeldused rahvusvahelise maksuõiguse, rahvusvaheliste maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes ja korras, tõlgendamise ning lepingute täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu otseseid makse reguleerivate õigusaktide ning kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Erikursuse raames käsitletakse rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid, põhimõisteid, maksulepingute koostamise ja vastuvõtmise aluseid ja korda, tõlgendamise ja täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalseid õiguslikke probleeme. Ühtlasi antakse ülevaade Euroopa Liidu otseseid makse puudutavatest õigusaktidest ning kohtupraktikas tõusetunud probleemidest."
    ["vljund"]=>
    string(524) "Teab ja tunneb rahvusvahelise maksuõiguse üldisi põhimõtteid ja põhimõisteid; Orienteerub rahvusvaheliste maksulepingute koostamise, vastuvõtmise alustes ja korras (sh OECD mudelleping ja Eesti maksulepingud), tõlgendamise ja rakendamise meetodites ning aktuaalsetes probleemides; Tunneb ja oskab kasutada rahvusvahelise maksuõiguse põhimõtteid ja norme koostoimes siseriikliku maksuseadusega; Teab ja tunneb Euroopa Liidu otseste maksude alast õiguslikku regulatsiooni ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [572]=>
  object(stdClass)#573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7055"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(575) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab täiendavaid teadmisi rahvusvahelise eraõiguse põhimõtetest, põhiregulatsioonidest ja kohtu seisukohtadest ning oskused õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel. Aine: Tutvustab rahvusvahelise eraõiguse arengut ja loob eeldused rahvusvahelise eraõiguse arenguperspektiivide mõistmiseks; Kujundab õigusteoreetilise mõtlemise oskust rahvusvahelise eraõiguse normide analüüsi alusel; Tutvustab rahvusvahelise eraõiguse normide rakendamise praktikat ja õpetab seda analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Aine raames käsitletakse rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, siseriikliku ja välisriigi õiguse kohaldamist piiriüleste vaidluste lahendamisel. Samuti käsitletakse võlaõigusega, asjaõigusega, rahvusvahelise tsiviilmenetlusega ning piiriüleste vaidluste lahendamisega seotud küsimusi. Lisaks omandatakse oskusi teoreetiliste teadmiste rakendamiseks praktiliste probleemide lahendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(568) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: Rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; Rahvusvahelise eraõigusega seotud üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid; Oskama: Rahvusvahelise eraõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; Kasutada rahvusvahelise eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; Orienteeruda rahvusvahelise eraõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [573]=>
  object(stdClass)#574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7056"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Kirjalik eksam koos analüütilise töö esitamisega valitud teemal, Kirjalik eksam sisaldab küsimusi aines omandatud teadmiste kontrollimiseks"
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "● avardada üliõpilaste üldist silmaringi töösuhete õigusliku regulatsiooni tähendusest arusaamiseks; ● tööõiguse põhimõtete tundmine muutuvas maailmas, sealjuures Euroopa Liidus; ● tööõiguslike probleemide teadvustamine kaasusõppe ja Euroopa õigusaktide ning Euroopa Kohtu lahendite analüüsimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(819) "Aine raames käsitletakse alljärgnevaid teemasid: ● tööõiguse kui õigusharu areng, selle allikad ja printsiibid, ● Euroopa Liidu õiguse mõju liikmesriikide tööõigusele, allikad ja põhimõtteid; ● ILO konventsioonide tähendus töösuhetes;: ● Töötajate võrdne kohtlemine kui tööõiguse oluline põhimõte Euroopa Liidus ja Eestis. Võrdse kohtlemise osas lubatud erandid; ● Tööaeg ja töötasu kui oluline töölepingu tingimus ning miinimumnõuded Euroopa Liidus. ● Teavitamiskohustuse tähendus töösuhetes Euroopa Liidus. ● Töötajate õiguste kaitse mehhanism Euroopa Liidus. Kollektiivlepingute tähendus kaasajal. ● Alaealiste, puuetega töötajate ning rasedate ja väikelapsi omavate töötajate õigused Euroopa Liidus. ● Kollektiivne koondamine, sellele esitavad nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(438) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: ● teab tööõiguse põhimõtteid rahvusvahelises tööõiguses, sealhulgas Euroopa Liidus, ● oskab lahendada tööõiguslikke kaasusi, arvesse võttes ka Euroopa Kohtu praktikat ning Euroopa Liidu õigust; ● oskab analüüsida Euroopa Kohtu lahendites olevaid tööõiguslikke probleeme; ● oskab näha õiguslikke probleeme töövaidlustes, seda rahvusvahelisest tööõigusest lähtudes."
  }
  [574]=>
  object(stdClass)#575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7058"
    ["hindamine"]=>
    string(397) "Arvestus koosneb kahest osast: Seminarides esinemise või kirjaliku essee hinne - 50% Arvestuse (valik- ja vabavastustega testi) hinne - 50% Seminaris esinemise või essee hindamisel arvestatakse: Rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud õiguslike probleemide püstitamise, analüüsi- ja argumenteerimisoskust; Teema sidumisoskust Eestiga; Esinemis-(kirjutamis-)oskust; Küsimustele vastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(647) "Tutvustada üliõpilastele rahvusvaheliste organisatsioonide loomise teoreetilisi aluseid; Tutvustada Eesti jaoks olulisemaid rahvusvahelisi organisatsioone, andes ülevaate nende loomise õiguslikest alustest; Anda ülevaade Eesti liitumisest tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Liidu, NATO, WTO ja OECD-ga; Tutvustada rahvusvaheliste organisatsioonide toimimismehhanisme ÜRO, NATO ja EL näidetel; Kujundada üliõpilastes arusaama rahvusvaheliste organisatsioonide muutumise peamistest suundadest; Õppida koguma informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide õiguslike aluste kohta ja esitama seda avalikult."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Rahvusvaheliste organisatsioonide ja õiguse kursus annab ülevaate Eesti julgeoleku, majanduse ja poliitika jaoks tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide õiguslikest alustest ja Eesti liitumisest nende organisatsioonidega."
    ["vljund"]=>
    string(556) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Teadma rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse teoreetilisi aluseid; Tundma peamisi rahvusvahelisi organisatsioone, nende loomise õigusliike aluseid, eesmärke, vahendeid ja poliitikaid; Eristama rahvusvaheliste organisatsioonide (sh. Euroopa Liidu) toimemehhanisme; Oskama leida materjale rahvusvaheliste organisatsioonide õiguslike aluste kohta; Oskama esitada ülevaadet mõne rahvusvahelise organisatsiooni tegevusest ja seostest Eestiga; Oskama osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide mõjutamisel."
  }
  [575]=>
  object(stdClass)#576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7059"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Valikaine eesmärk on luua eeldused rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni põhimõtete ja normide mõistmisele, aga samuti rahvusvaheliste lepingute koostamise ja vastuvõtmise alustes ja korras, tõlgendamise ning lepingute täitmise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele. Eesmärgiks on aidata kaasa muude tähtsamate rahvusvahelise õiguse lepingute ning kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(217) "Antakse ülevaade rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist, aga samuti muudest tähtsamatest rahvusvahelise õiguse lepingutest. Aidatakse kaasa rahvusvaheliste lepingute õiguse süvendatud tundmisele."
    ["vljund"]=>
    string(588) "Teab ja tunneb rahvusvaheliste lepingute õiguse üldisi põhimõtteid ja norme ning rakendamist nende koostoimes; Orienteerub rahvusvaheliste lepingute koostamise, vastuvõtmise alustes ja korras (sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon), tõlgendamise ja rakendamise meetodites ning aktuaalsetes probleemides; Tunneb ja oskab kasutada rahvusvaheliste lepingute õiguse põhimõtteid ja norme koostoimes siseriikliku õigusega; Teab ja tunneb muid tähtsamaid rahvusvahelise õiguse lepinguid, õigusliku regulatsiooni probleeme ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
  }
  [576]=>
  object(stdClass)#577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7060"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Kirjalik arvestus. Kirjalik arvestustöö koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(382) "Kursuse eesmärk on aidata kaasa teadmiste omandamisele Eesti sotsiaalkindlustuslepingute väljatöötamisest, eesmärkidest, struktuurist. Anda ülevaade sotsiaalkindlustuslepingute tõlgendamisest ja kohaldamisest, sh Eesti sotsiaalkindlustuslepingute rakendamise meetoditest ning siseriiklikest sotsiaalkindlustusalastest õigusaktidest koostoimes lepingutega ja kohtupraktikast."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Kursuse raames käsitletakse: Õppeaines käsitletakse sotsiaalkindlustuslepingute vajalikkust, üldisi põhimõtteid ja mõisteid, erisusi, sotsiaalkindlustuslepingute tõlgendamist ja kohaldamist praktikas, rakendamise meetodeid ning siseriiklikke sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte koostoimes lepingutega ja kohtute rolli lepingute tõlgendamisel ja kohtupraktika olulisemaid seisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(863) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Teab ja mõistab Eesti kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute väljatöötamise ja kohaldamise õiguslikke probleeme; Oskab orienteeruda Eesti kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute eesmärkide, struktuuri ja meetodite problemaatikas ning oskab neid teadmisi rakendada sotsiaalkindlustusõiguslike uurimisküsimuste sõnastamisel, analüüsimisel ja õigusliku hinnangu andmisel; Oskab hinnata ja analüüsida Eesti kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute mõjusid Eesti sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalkindlustusõigusele kontekstist lähtuvalt; Väärtustab ja oskab kasutada siseriiklikke sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte koostoimes lepingutega ja tunneb kohtupraktikat ning õigusteaduslikku ja õigusteoreetilist arutluskäiku ja argumente sotsiaalkindlustust puudutavate lepingute tekstide lahti mõtestamisel."
  }
  [577]=>
  object(stdClass)#578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7061"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tarbijakaitseõiguse põhimõtetest ja põhiregulatsioonidest ning kujunenud kohtupraktikast ja oskused õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide ja kaasuste lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Aine tarbijakaitseõiguse raames käsitletakse tarbijakaitse arengut, euroopa liidu tarbijaõigusi ning kauba ja teenuste turustamise nõudeid. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse tarbijakaite ning teiste õigusharude seotust ning selle praktilist tähendust."
    ["vljund"]=>
    string(639) "Aine läbimisel üliõpilane teab ja tunneb: Tarbijakaitse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; Eraõiguse üksikuid õigusharusid ja nendevahelisi seoseid; Oskab: Tarbijakaitse piires püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme; Õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes eristada eraõiguse ning avaliku õiguse probleeme; Kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; Lahendada tarbijakaitsega seotud kaasuseid; Orienteeruda tarbijakaitse alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [578]=>
  object(stdClass)#579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7062"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Hindamine toimub kirjaliku eksami ja kirjaliku analüüsi koondhindena ( max. 100 punkti), millest analüüs annab 25 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "● tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine rahvusvahelisest aspektist lähtudes; ● avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme, lähtudes Euroopa Liidu õigusest; ● Euroopa Liidu ja Eesti kohtupraktikaga tutvumine; ● oskus analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning Euroopa Liidu õigust, mis puudutab tsiviilkohtumenetlust ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Üliõpilane ● teab tsiviilkohtumenetluse arengut Euroopa Liidus; ● oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ja puutumust Euroopa Liidu õigusega; ● teab Euroopa Kohtu lahendeid ja oskama kasutada Euroopa Liidu õigusakte."
  }
  [579]=>
  object(stdClass)#580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7064"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua eeldused tööstusomandi aine üldiste põhimõtete, normide ja protseduuride omandamiseks; Luua võimalused tööstusomandi regulatsiooni tundmiseks ja kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Tööstusomandi õiguse aine ja selle liigid. Tööstusomandi õiguse allikad. Tööstusomandi kaitse institutsioonid ja protseduurid. Tööstusomandi kaitse üldised põhimõtted. Tööstusomandi õiguste omandamine, kasutamine ja jõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(458) "Üliõpilane aine läbimisel: 1) tunneb tööstusomandi mõistet ja tal on oskus eristada selle liike, teab tööstusomandi õiguse allikaid, selle kaitsega tegelevaid institutsioone, kasutatavaid protseduure ja tööstusomandi kaitse üldistest põhimõtteid; 2) teab kaubanduslike tähiste, leiutise- ja disainiõiguse rahvusvahelisest ja riigisisesest regulatsiooni ning oskab kasutada tööstusomandi alaseid teadmisi praktiliste küsimuste lahendamisel."
  }
  [580]=>
  object(stdClass)#581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7065"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kaubandusvaidluste kohtuvälisest lahendamisest ja sellega seotud põhiregulatsioonidest ning kujunenud kohtupraktikast ja oskused õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide ja kaasuste lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Aine raames käsitletakse kaubandusvaidluste kohtuvälist lahendamise meetodeid, vaidluste lahendamist arbitraazis, nn arbitraaziklausli sisu ning arbitraazi pöördumist ja vaidluste lahendamist. Omandatakse oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse kaubandusvaidluste ning teiste õigusharude seotust ning selle praktilist tähendust."
    ["vljund"]=>
    string(636) "Aine läbimisel üliõpilane teab ja tunneb: Kaubandusvaidluste süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme. Oskab: Kaubandusvaidluste piires püstitada ja analüüsida õiguslikke probleeme; Õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes eristada eraõiguse ning avaliku õiguse probleeme; Kasutada rahvusvaheliste kaubandusvaidluste valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; Lahendada rahvusvahelisi õiguslikke vaidlusi; Orienteeruda rahvusvaheliste kaubandusvaidluste alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [581]=>
  object(stdClass)#582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7066"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Kursuse eesmärgiks on aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele võlaõiguse arengutest, võlaõiguse eriregulatsioonidest ning kujunenud kohtupraktikast. Süvendada oskusi õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide ja kaasuste lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(305) "Aine raames käsitletakse võlaõiguse süsteemi, konkreetsete võlaõiguslike lepingutega seotud õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskused praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada. Käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(584) "Kursuse läbimisel üliõpilane: teab ja tunneb muuhulgas: - võlaõiguse süsteemi, selle teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; - eraõiguse õigusharude vahelisi seoseid; oskab: - sõnastada ja analüüsida võlaõiguse õiguslikke küsimusi; - eristada eraõiguse ning avaliku õiguse küsimusi, s.h. õiguse erinevate valdkondade läbipõimumise tingimustes; - kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; - lahendada võlaõigusega seotud kaasuseid; - leida võlaõiguse alast informatsiooni erinevatest allikatest."
  }
  [582]=>
  object(stdClass)#583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7067"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Eksam. Eksamil üliõpilane esimeses osas vastab testi viiele küsimusele ja teises osas vastab õppejõu küsimustele suuliselt, mis seotud tudengi poolt esiatatud kirjaliku töö teemaga"
    ["eesmrk"]=>
    string(757) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid õigusteaduse ajaloolis-kultuurilisi tüvitekste ja oskaksid analüüsida õiguse aktuaalseid küsimusi lähtudes võrdlusest üldisemate ajalooliste arengutega. Euroopa- ja Eesti õiguse ajalugu kuulub õigusteadlaste ettevalmistamise klassikaliste ainete hulka, mis peab avama tulevastele juristidele ajaloolise panoraami ühendusest, mida nimetatakse ka Ius Communitatis. Andes ülevaate Euroopas toimunud ajaloolistest arengutest õiguse valdkonnas, viiakse need arengud õppurite jaoks ka kohalikule (Eesti)tasandile, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi, mis loob eeldused, et ka tulevikus osatakse näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa eraõigust võrdlevalt, samuti pööratakse tähelepanu üksikute instituutide võrdlusele (tööõigus, perekonnaõigus). Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse perekondade arengu spetsiifikast eraõiguse."
    ["vljund"]=>
    string(457) "Üliõpilane: * teab ja oskab lahti seletada Euroopa õiguse ajaloo põhimõisteid ning arusaamist tänase Euroopa õigusruumi ühtsusest aga ka spetsiifilistest eripäradest erinevates riikides; * oskab määratleda õigussüsteemi arengut Eestis Euroopa üldiste arengute kontekstis, eristada üksikuid õigusharusid, leidma seoseid tänapäeva õigusharude-ja instituutide ajalooliste arengutega, et osata kasutada ajaloolist meetodit võrdlevas õiguses"
  }
  [583]=>
  object(stdClass)#584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7068"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [584]=>
  object(stdClass)#585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7069"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kursuse eesmärk on anda süvendatud arusaam õiguse ja teaduse olemusest, rollist, aktuaalsetest probleemidest ja suundumustest. Esitada järjekindel, õiguse lingvistilisusel baseeruv juriidiline teooria."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Õigus kui tekst. Õigusteksti semiootiline analüüs: Õigus ja ühiskond. Sotsioloogiline koolkond(Holmes, Pound); Õigus ja õiglus. Õigus ja majandus. 24 kontakttundi loengute, seminaride ja konsultatsioonidena. Seminarid ja konsultatsioonid toimuvad suuliselt aruteluna õppejõu poolt antud tekstide põhjal, mida üliõpilased peavad eelnevalt iseseisvalt läbi töötama."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Tunneb kahe õigussotsioloogilise koolkonna põhilisi seisukohti; Oskab analüüsida konkreetset juhtumit õiguse semiootilisest ja eetilisest aspektist; Mõistab õiguse tähendust poliitikas ja kultuuris, selle seost õiglusega: Oskab analüüsida majandust õigusfilosoofilisest aspektist."
  }
  [585]=>
  object(stdClass)#586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7070"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(451) "Aidata õliõpilastel mõista õigussotsioloogia kui interdistsiplinaarse teaduse kohta õigusteaduses; Tutvustada õigussotsioloogia põhiparadigmasid ja kujunemise etappe, anda ülevaade tähtsamate õigussotsioloogide käsitlustest õiguse ja ühiskonna vahekorrast, õiguse rollist ühiskonnas; Arendada üliõpilastes oskust analüütilis-kriitiliselt töötada kirjandusega, selle põhjal argumenteeritult diskuteerida ja kirjutada teadusesseed."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Kursus annab ülevaate õigussotsioloogia kujunemisest iseseisvaks teaduseks, tema põhiparadigmadest ja kujunemise etappidest, tutvustab tähtsamate õigussotsioloogide (E. Durkheim, M. Weber, T. Parsons, N. Luhmann, J. Habermas) käsitlusi õiguse ja ühiskonna vahekorrast. Kursuse käigus tutvuvad üliõpilased iseseisvalt kirjanduse põhjal N. Luhmanni ja J. Habermasi õigussotsioloogiliste seisukohtadega ja diskuteerivad seminarides teemal, kas õigus on autopoieetiline (suletud) või avatud süsteem. Kursuse lahutamatuks osaks on teadusessee (5-7 lk) „Õiguse roll ühiskonnas“."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: Tundma õigussotsioloogia teoreetilisi kontseptsioone; Mõistma ja oskama lahti seletada õiguse ja ühiskonna vahekorda; Suutma iseseisvalt töötada allikmaterjalidega/teaduskirjandusega ja kirjutada teadusessee."
  }
  [586]=>
  object(stdClass)#587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7071"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Hindamisvormiks on arvestus, mis toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Erikursuse eesmärgiks on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks tänapäeva õigusteadusest ja õiguslikust mõtlemisest, õiguse tunnetamise viisidest ja teooriatest ning metodoloogiatest."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Erikursuse raames käsitletakse süvendatult tänapäeva õigusteaduse ja õigusteoreetilise mõtlemise rolli mandri-euroopa ja anglo-ameerika õiguskultuuri kontekstis. Arutletakse tänapäeva õigusteaduse erinevate käsitluste, õigusteooriate ning õigusteaduse metodoloogiate üle."
    ["vljund"]=>
    string(827) "Üliõpilane: • süvendatud teadmised tänapäeva õigusteaduse ja õigusteoreetilise mõtlemise rollist mandri-euroopa ja anglo-ameerika õiguskultuuri kontekstis; • süvendatud teadmised ja oskus orienteeruda tänapäeva õigusteaduses, õigusteooriates, kasutatavates mõistetes ja -meetodites; • suutlikkus argumenteeritult arutleda ja diskuteerida tänapäeva õigusteaduse ja õigusteooria probleemide, õiguse üldiste põhimõtete ja normide ning nende õigussüsteemis rakendamise teemadel; • arenenud arusaam õigusteoreetilistest tekstidest ning oskus praktiliselt kasutada õigusteaduse meetodeid olukorra õiguslikul hindamisel ja õigusnormi rakendamisel; • iseseisva õigusmõtlemise, õiguse üldpõhimõtete väärtustamine ja oskus oma huvidest lähtuvalt kujundada erialase õppega seotud valikuid."
  }
  [587]=>
  object(stdClass)#588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7072"
    ["hindamine"]=>
    string(614) "eksam (70% hindest) on kirjalik ning hindab riigiõiguse, haldusõiguse, Euroopa Liidu õiguse ja menetlusõiguse põhimõistete omandamist ja nende rakendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat seminaridest (loeng-seminaridest) osavõttu ja sõnavõtmise aktiivsust. Eksam koosneb 4 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt (sh kontrolltöö, suulised vastused)."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "¤ luua sidus ülevaade ja kujundada orienteerumissuutlikkus avaliku õiguse valdkonnas rõhuasetusega riigi- ja haldusõigusele, EL õigusele ja menetlusõigusele; ¤ kujundada õigusteoreetilis mõtlemise oskust avaliku õiguse valdkonnas; ¤ anda teadmisi ja oskusi oma seisukohtade põhjendamiseks avalikus õiguses."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Aines õpitakse tundma eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise teooriaid, põhiseaduse aluspõhimõtteid, riigi- ja haldusõiguse keskseid küsimusi. Omandatakse ülevaade põhiseadusega sätestatud isikute põhiõigustest ja kohustustest. Aines omandatakse Euroopa Liidu ja menetlusõiguse mõisteid ja sisu."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ omab ülevaadet avaliku õiguse süstemaatikast, tunneb avaliku ja eraõiguse eristamise peamisi teooriaid; ¤ teab ja tunneb riigiõiguse ja haldusõiguse põhimõtteid, riigi valitsemiskorraldust ja põhiseaduslike institutsioonide pädevust; tunneb isiku põhiseaduslikke põhiõigusi ja –vabadusi; ¤ tunneb Euroopa Liidu õiguse ja menetlusõiguse aluspõhimõtteid; ¤ tunneb põhiseaduslikkuse järelevalve korraldamise põhimõtteid."
  }
  [588]=>
  object(stdClass)#589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7073"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Anda eriteadmised Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmise menetlustest, aga ka EL aluslepingute muutmise ning rahvusvaheliste lepingute sõlmimise menetlustest, EL koostööst liikmesriikidega nendes menetlustes, ning nende menetluste aluseks olevatest üldpõhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(870) "1. Sissejuhatus õppeainesse. Riigi pädevuse omistamine rahvusvaheliste organisatsioonide kohustuste alusena. (2 L) 2. EL esmane õigus. Selle kujunemine. (2 L) 3. Välissuhtlemisseadus. (2 S) 4. EL õigusaktid. (2 L) 5. EL õigusaktide vastuvõtmise menetlused (Institutsioonide aktid. Seadusandlik tavamenetlus. Nõusolekumenetlus. Konsultatsioonimenetlus). (2 L) 6. Õppekaasus EL õigusakti vastuvõtmise õigusliku aluse kohta. (2 S) 7. Konsulteerimine majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega. (2 S) 8. Õigusloome jälgimine. (2 S) 9. Liikmesriikide parlamentide roll EL õigusaktide vastuvõtmise menetlustes. (2 S) 10. Liikmesriigi muu osalemine EL õigusaktide vastuvõtmise menetlustes. Komiteemenetlused. Tõhustatud koostöö. (2 S) 11. Demokraatia ja EL õigusaktide vastuvõtmise menetlused. (2 S) 12. EL välislepingute sõlmimine. (2 L)"
    ["vljund"]=>
    string(597) "Õppeaine lõpus üliõpilane: Eristab EL esmast ja teisest õigust; Tunneb EL õigusakte ja nende vastuvõtmise menetlusi; Eristab EL õigusaktide vastuvõtmise menetluste aluseid; Suudab vajadusel jälgida EL õigusloomet; Orienteerub liikmesriikide parlamentide rollis EL õigusaktide vastuvõtmise menetlustes; Eristab komiteemenetlusi ja EL institutsioonide ning riigiametnike osalemist nendes; Suudab arutleda erinevate demokraatia vormide üle EL otsustusmenetlustes; Eristab EL välislepinguid; Eristab EL-le pädevuse omistamist EL pädevuse teostamisest; Saab aru EL pädevuse piiridest."
  }
  [589]=>
  object(stdClass)#590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7074"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Anda ülevaade Euroopa Liidu toimimisest peamiselt põhilepingute ja nende rakendamise kaudu. Et kursus toimub Euroopa Liidu õiguse muudatuste ajal, püütakse lisaks kehtivale Euroopa Liidu õigusele selgitada ka peamisi muudatusi ja nende põhjusi seoses Euroopa Liidu seisundiga nii rahvusvahelisel taustal kui liikmesriikide õiguses – uurime Euroopa Liidu õigust arengus."
    ["sisu"]=>
    string(586) "Kursuse alguses antakse üliõpilastele juhised ning viited iseseisvaks tööks. Kursuse osaks on üheksa praktilist seminari, kus arutatakse iseseisvalt läbitöötatud materjale ja lahendatakse õppekaasusi. Seminaride teemad: 1. Sissejuhatus põhilepingute ja institutsioonide süsteemi. Õigusloome. 2. Kaupade vaba liikumine. 3. Euroopa Liidu kodakondsus ja isikute vaba liikumine. 4. Asutamisõigus ja teenuste vaba liikumine. 5. Kapitali vaba liikumine. 6. Konkurentsiõigus. 7. Võrdne kohtlemine. 8. Välissuhted. 9. Õiguskaitsevahendid ja Euroopa Ühenduse õiguse täitmine."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane: Tunneb EL õiguse valdkondi ja peamisi õiguslikke aluseid; Omab ülevaadet EL eesmärkidest, õiguse allikatest (s.h aluspõhimõtted, õigusaktid), õigusloomest, institutsioonidest; põhivabadustest, õiguse rakendamisest; Omab ettekujutust Lissaboni arengutest ja nende arengute põhjustest."
  }
  [590]=>
  object(stdClass)#591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7075"
    ["hindamine"]=>
    string(473) "Eksam. Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik lonegud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvestusse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui kirjaliku testi hinne on F). See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A-E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne."
    ["eesmrk"]=>
    string(1136) "¤ luua võimalused teadmiste omandamiseks: rahvusvahelise (avaliku) õiguse olemusest ja selle allikatest, selle suhe riikide õigusega, rahvusvahelise õiguse subjektidest (eriti riikidest), kodakondsuse ja riikluse küsimuste kohta, rahvusvahelisest lepinguõigusest, riikide vastutus, konfliktide lahendamisest rahulikul teel, mereõigusest, rahvusvahelise keskkonnaõigusest, rahvusvahelist majandusõigusest ja organisatsioonidest jms. ¤ anda ülevaade praktilistest alustest: jurisdiktsioonist, suveräänsusest ja immuniteedist. ¤ vaadelda rahvusvahelise õiguse lepingute olemust, nende järelevalve ja kontrollorganite töökorralduse põhimõtetest ning seostest liikmesriikide ja nende subjektidega. ¤ luua võimalused saadud teadmiste praktiline kasutamise oskuse omandamine läbi kaasuste; ¤ avardada üliõpilaste üldist silmaringi, arusaama ühiskonnas toimuvatest rahvusvahelise õigusega seotud protsessidest; ¤ viia üliõpilased kurssi rahvusvahelise õiguse põhiterminoloogiaga; ¤ äratada üliõpilastes huvi globaliseeruvas maailmas toimuvate rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga seotud muudatuste vastu."
    ["sisu"]=>
    string(736) "Rahvusvahelise õiguse iseloom; rahvusvahelise õiguse allikad; kuidas tekivad rahvusvahelise õiguse tavad; lepingulised normid; rahvusvahelise suhe riikide õigusega; riigid ja nende tunnustamine; enesemääramise õigus; riikide järjepidevus; teised rahvusvahelise õiguse subjektid; kodakondsuse ja riikluse küsimused; rahvusvaheline lepingute õigus; riikide vastutus rahvusvahelised tasandil; rahumeelne tülide lahendamine; jurisdiktsiooni alused; immuniteedid (puutumatus); mereõigus; ühisalad rahvusvahelises õiguses; rahvusvaheline keskkonna õigus; riikide vastutus kahjude tekitamise eest välismaalastele; rahvusvahelised inimõigused; rahvusvaheline kriminaalõigus; rahvusvaheline majandusõigus ja organisatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab rahvusvahelise õiguse kohta ja tähtsust nii maailma kui ka siseriiklikus poliitikas; ¤ omab ülevaatlikud teadmised igast tähtsamast rahvusvahelise õiguse valdkonnast; ¤ teab rahvusvahelise õiguse võimalikust edaspidistest arengust inimõiguste, mereõiguse, keskkonnaõiguse ning kriminaalõiguse valdkonnas; ¤ oskab jälgida ja aru saada igapäevastest maailma uudistest läbi rahvusvahelise õiguse prisma."
  }
  [591]=>
  object(stdClass)#592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7076"
    ["hindamine"]=>
    string(1191) "Arvestuse aluseks olev lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö ja seminaridel antud vastused) ja kirjalikust arvestustööst. Üliõpilane saab kursus arvestatud, kui arvestuse aluseks olev koondhinne on vähemalt “e”. Arvestus (kujundab 70% arvestuse läbimiseks vajalikust positiivsest hindest) on kirjalik ning hindab põhimõistete ning õiguse rakendamise protsessi (aktid, etapid, sisu), tõlgendamise ja kaasuste lahendamise meetodite tundmist ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (30% arvestuse läbimiseks vajalikust positiivsest hindest)). Arvestus koosneb 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või kaasusest ning mõistete ja õigussüsteemi tundmist kontrollivast osast. Tagasisidet arvestustöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemia õiguse osakonnas. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt (sh kontrolltöö, referaat, suulised vastused)."
    ["eesmrk"]=>
    string(447) "Tutvustada õiguse ja õigusteaduse põhiteemasid ja –mõisteid ning Euroopa Liidu ja Eesti õigussüsteemi; Anda ülevaade kesksetest õiguslikest otsustamistehnikatest; Kujundada üliõpilastel esmane võimekus õigusküsimustes orienteerumiseks, õiguse tundmist eeldavate küsimuste lahendamiseks ja magistriõppe jätkukursuste kuulamiseks ning arusaam, kuidas määrata kindlaks ja omandada kutsetegevuses vajalikud õigusalased teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(1344) "Aine raames käsitletakse järgnevaid teemasid: Õigus nähtusena: erinevad vaatenurgad. Õiguse normatiivne käsitlus. Õiguse areng. Maailma õigussüsteemid. Õiguse süsteem. Eesti õiguskord: struktuur ja valdkondade ülevaade. Õigusfaktid ja õigussuhe. Õiguse allikad: formaalsed ja materiaalsed. Õigusaktid ja nende praktiline leidmine. Õigusnormi loogiline struktuur. Õiguse rakendamine. Õiguslike valikute tagapõhi ja tehnika. Õigusotsustus ja kaalutlusõigus. Subsumeerimine. Tõlgendamine. Lünkade ületamine. Õigus ühiskonnas. Õiguse legitiimsus ja tõhusus. Mida uurib õigusteadus. Õigusteaduse seos teiste teadusharudega. Õigusteaduse riigikäsitlus. Avaliku õiguse põhimõisted. Riigi- ja haldusõigus, karistus- ja menetlusõigus. Eraõiguse põhimõisted. Isikud, esemed, tehingud. Era- ja avaliku õiguse harude lühiiseloomustus. Eesti kohtusüsteem. Kuidas omandada kutsetegevuseks vajalikud õigusalased teadmised. Päevaõppes: Auditoorne töö: 4 tundi sissejuhatavaid loenguid ja 22 tundi loenguid-seminare, sh 2 viimast tundi arvestuseks ettevalmistava (konsulteeriva) seminari vormis vastavalt kursuse programmile. Iseseisev töö: 78 tundi iseseisvat tööd: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine, seminari teemade ettevalmistamine iseseisva ja/või grupitööna, referaat õppejõu antud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(641) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab ülevaadet õigusest ja õigusteadusest; Tunneb õiguse põhimõisteid, oskab nendes orienteeruda; Teab põhilisi õigusharusid ja nende õigusliku reguleerimise objekti ning olulisemaid õigusakte; Saab aru õigusalastest tekstidest ja normidest ning nende rakendamisest õigussüsteemis; Teab õiguse rakendamise protsessi ja oskab kasutada õiguse rakendamise tehnikaid, Oskab analüüsida ja kasutada õiguse põhimõisteid tavaolukorra õiguslikul hindamisel ja õigusnormi rakendamisel; Väärtustab õigusalaseid teadmisi ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada erialase õppega seotud valikuid."
  }
  [592]=>
  object(stdClass)#593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7077"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Hindamisvormiks on eksam. Koondhinne kujuneb: Teadusessee hinne (ettekandmine seminaridel ja /või avaldamine) 50%; Eksami (valik- ja vabavastustega testi ) hinne 50%."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Anda üliõpilastele üldine ülevaade Euroopa Liidu (EL) olulistematest probleemidest ja uutest poliitikatest; Kirjeldada EL mõnede majanduspoliitikate muutumist; Analüüsida EL rolli rahvusvahelise julgeoleku- ja majanduspoliitika kujundamisel; Analüüsida EL ja Eesti suhteid."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Antakse ülevaade Euroopa Liidu majanduse, julgeoleku ja tulevikusuundumuste aktuaalsetest probleemidest, kirjeldatakse EL majanduspoliitika uusi suundi ja analüüsitakse suhteid Eestiga."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane: Teab EL peamisi probleeme; Tunneb peamisi EL poliitikaid; Oskab orienteeruda EL aktuaalsetes majandusküsimustes; Oskab analüüsida EL mõju Eesti arengule."
  }
  [593]=>
  object(stdClass)#594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7078"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(562) "Kursusega taotletakse, et õppija omandab teadmised Euroopa Liidu võlaõiguse põhimõtetest, põhiregulatsioonidest ja Euroopa Liidu kohtu seisukohtadest ning oskused õpitud teadmiste rakendamiseks praktiliste ja teoreetiliste probleemide lahendamisel. Aine: Tutvustab Euroopa Tsiviilkoodeksi arengut ja loob eeldused tsiviilkoodeksi arenguperspektiivide mõistmiseks; Kujundab õigusteoreetilise mõtlemise oskust Euroopa Tsiviilkoodeksi normide analüüsi alusel; Tutvustab Euroopa Tsiviilkoodeksi normide rakendamise praktikat ja õpetab seda analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Kursuse raames käsitletakse Euroopa Tsiviilkoodeksi ajaloolist kujunemist, selle kohta õigussüsteemis, üldpõhimõtteid, tsiviilõiguslike võlasuhete tekkimise aluseid, võlasuhte sisu ja kohustuste täitmisega seonduvaid küsimusi, omandatakse teadmisi ning oskusi praktilise tegevuse kaudu Euroopa Tsiviilkoodeksist tulenevate regulatsioonide rakendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: Euroopa võlaõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; Euroopa võlaõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; Kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; Orienteeruda Euroopa Tsiviilkoodeksi alases infos, leida vajalikku teavet erinevatest infokanalitest."
  }
  [594]=>
  object(stdClass)#595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7079"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele haldusõiguse ja -menetluse erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest (sh kohtupraktikas üleskerkinud problemaatilisemad teemad."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Erikursus annab üliõpilastele süvendatud teadmised haldusõiguse ja -menetluse üld- ning eriosa aktuaalsetest probleemidest, põhimõtete ja normide sisustamisest Riigikohtu praktikas. Erikursus käsitleb süvendatult haldusõiguse ja -menetluse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga ning kujundab tulevasele juristile vajalikud haldusmenetlusõiguslikud teadmised."
    ["vljund"]=>
    string(481) "Üliõpilane: Saab aru ja oskab lahti mõtestada haldus- ja menetlusõiguse aktuaalseid probleeme; Suudab argumenteeritult arutleda haldus- ja menetlusõiguse teoreetilistel ja praktilistel teemadel; Tunneb ja oskab analüüsida valdkonna olulisemaid Riigikohtu lahendeid ning kasutada menetlusõigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel; Väärtustab iseseisvat õigusalast mõtlemist ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada spetsialiseerumisega seotud valikuid."
  }
  [595]=>
  object(stdClass)#596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7080"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Kirjalik analüütiline töö (väärteotoimik). Valikvariantidega test"
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Kursuse eesmärk on kinnistada põhjalikke teadmisi väärteomenetlusest. Eesmärgiks on omandada oskus väärteomenetlust menetlejana läbi viia ning kaitsjana menetlusdokumente analüüsida. Üliõpilased omandavad oskuse koostada menetlusdokumente, teavad peamisi praktikas aset leidnud vigu ning Riigikohtu lahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Kursuses käsitletakse väärteomenetluse regulatsiooni, erinevaid menetlusvariante, Riigikohtu lahendeid ning peamisi praktikas tehtud vigu. Üliõpilased koostavad väärteotoimiku kasutades selleks kinnitatud menetlusvorme."
    ["vljund"]=>
    string(293) "• Omama põhjalikku ülevaadet väärteomenetluse kulgemisest, menetlusosaliste õigustest ja kohustustest ning erinevatest menetlusviisidest. • Teadma Riigikohtu lahendeid ning praktikas tehtavaid peamisi vigu. • Oskama koostada menetlusdokumente ning suutma neid kaitsjana kritiseerida"
  }
  [596]=>
  object(stdClass)#597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7081"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(563) "Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele maksuhalduse ja maksumenetluse õiguslikust reguleerimisest, sisust, teoreetilistest ja praktilistest probleemidest erinevates kitsamates uurimisvaldkondades ning menetlusetappides (tuvastus-, otsustus-, ja sooritusmenetlus ning menetluse uuendamine maksuhalduri tegevuses). Ühtlasi tutvustada maksuvaidluste lahendamise menetluskorda ja vaidemenetluse ning halduskohtumenetluse pinnalt tõstatuvaid õiguslikke probleeme (kohtupraktikas üleskerkinud problemaatilisemad teemad)."
    ["sisu"]=>
    string(929) "Erikursuse raames käsitletakse süvendatult maksuhalduse ja maksumenetluse õiguslikku regulatsiooni. Avatakse maksumenetluse kui spetsiifilise haldusmenetluse liigi põhiseaduslikud ja EL õiguse nõuded. Ülevaade Euroopa õigusruumis kehtivatest maksumenetluse põhimõtetest, menetluse üld- ja eriosa sätete ja maksuhalduri haldusaktide rakendamise õiguslikest probleemidest ning nende sisustamisest põhiseaduse, maksukorralduse seaduse ja eri liiki makse reguleerivate seaduste ning Riigikohtu praktika alusel. Üliõpilased tutvuvad õppejõu juhendamisel ja iseseisvalt Riigikohtu lahendite andmebaasist leitavate teemakohaste Riigikohtu lahenditega. Käsitletakse süvendatult maksumenetluse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostatakse need Euroopa õigusruumis kehtivate menetlusõiguslike põhimõtete ja kohtupraktikaga ning kujundatakse tulevasele juristile vajalikud maksumenetlusõiguslikud teadmised."
    ["vljund"]=>
    string(854) "Tudeng: Teab ja tunneb EL maksustamist ja maksumenetlust reguleerivaid õigusakte ja nende rakendamise probleeme Eesti õiguslikus olustikus; Tunneb maksumenetluse kui spetsiifilise haldusmenetluse liigi põhiseaduslikke ja EL õigusest tulenevaid nõudeid ja tingimusi; Teab ja tunneb Euroopa õigusruumis kehtivaid maksumenetluse põhimõtteid, menetluse üld- ja eriosa norme ning maksuhalduri haldusaktide rakendamise õiguslikke probleeme; Oskab kasutada maksumenetluse üldisi põhimõtteid ja norme põhiseaduse, maksuseaduste ja Riigikohtu lahendite iseseisval lahtimõtestamisel; Teab ja tunneb ning oskab eristada maksumenetluse erinevaid etappe, avada nende sisu ja õiguslikke probleeme; Teab ja tunneb nii maksuhalduri kui maksukohustuslase õigusi, kohustusi ja vastutust maksumenetluses ning maksuhalduri haldusotsuste vaidlustamise korda."
  }
  [597]=>
  object(stdClass)#598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7082"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Kursuse eesmärk on luua alus, et üliõpilased mõistaksid rahvusvahelise kaubandusõiguse kohta rahvusvahelise õiguse süsteemis, menetlust arbitraažis ning oskaksid analüüsida rahvusvahelise kaubandusõigusega ja arbitraažiga seonduvaid aktuaalseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Kursuse raames käsitletakse kaubandusõiguse mõistet ja allikaid; kaubandusõiguse ja arbitraaži ajalugu ja aluseid; kaubandusõiguse ja arbitraaži üldpõhimõtteid ja teoreetilisi lähtekohti. Antakse ülevaade rahvusvahelise kaubandusõiguse ja arbitreerimise aluspõhimõtetest, aktuaalsetest probleemidest ja arengusuundadest"
    ["vljund"]=>
    string(367) "Aine läbimisel peab üliõpilane teadma ja tundma: * rahvusvahelise kaubandusõigusekohta rahvusvahelise õiguse süsteemis. * arbitreerimise põhimõtteid ning rahvusvahelise kaubandusvaidluse lahendamise reegleid. Oskama: - lahendaba kaubandusõigusega seotud vaidlusi; - lahendada kaubandusvaidlusi ning rakendada arbitraažis kasutatavaid menetlusreegleid."
  }
  [598]=>
  object(stdClass)#599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7083"
    ["hindamine"]=>
    string(797) "Eksam Lõpphinded: A, B, C, D, E, F Lõpphinde aluseks on kirjalik variantidega test peale seda, kui on läbitud kõik loengud/seminarid. Kodutöö ülesannete sooritamine ja õigeaegne esitamine ning seminarides osalemine võetakse arvesse ning see võib olla aluseks lõpphinnet tõsta testi hindest kuni üks aste kõrgemale (väljaarvatud siis, kui testi hinne on „F“). Variantidega test on täiesti objektiivne ja hinnatakse punktide alusel järgmiselt: 90 – 100% = A 80 – 89% = B 70 – 79% = C 60 – 69% = D 50 – 59% = E Alla 50% = F See, et aine saaks positiivse lõpphinde (A—E) tähendab ka seda, et eksami tulemus peab olema igal juhul positiivne. Kui eksam on saanud „F“ hinde, kõik muud kriteeriumid jäävad arvestamata ning aine lõpphinne on sellel juhul „F“."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Luua võimalused oskamaks analüüsida erinevaid rahvusvahelisi leppeid, kuidas neid tõlgendada, rakendada, hinnata reservatsioonide mõju, erinevate lepete mõju üksteisele, kui on vastuolud."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Rahvusvahelise lepingu mõiste; lepete sõlmimine ja jõustamine; reservatsioonid; lepete rakendamine ja tõlgendamine; lepete mittekehtivus või õigustühisus; lepete lõpetamine ja peatamine; lepped ja riikide järjepidevus."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Üliõpilane: • oskab analüüsida rahvusvahelisi lepinguid; • oskab hinnata rahvusvaheliste lepingute kehtivust (terviklikult ning üksikuid sätteid); • oskab tõlgendada rahvusvahelisi lepinguid; • oskab hinnata reservatsioonide mõju; • oskab analüüsida tavade ja teiste lepingute mõju üksteisele."
  }
  [599]=>
  object(stdClass)#600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7084"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Hinnatakse presentatsioone ning eksamit (essee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Tudeng saab ülevaateEuroopa Inimõiguste Kohtust ning selle tegevuse alustest ning Euroopa Konventsiooni toimimisest inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisel."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Kursus tutvustab tudengitele Euroopa Inimõiguste Kohtu (ECtHR) toimimise aluseid, selle struktuuri ja Euroopa Inimõiguste ja põhiõiguste kaitsekonventsiooni, samuti ECtHR kaasuseid ja nende protokolle inimõiguste tagamisel. Käsitletakse puudusi Euroopa inimõiguste tagamise mehhanismis. Kursus keskendub esmalt ECtHR poolt loodud põhikontseptsioonidele ja protokollidele ning teiseks uuematele arengutele kaasustes. Tudengid analüüsivad kohtuotsuseid tutvumaks ECtHR kaasuste struktuuri ja loogikaga. Peakogu otsusestele pööratakse eritähelepanu seminarides toimuvatel aruteludel."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Tudeng: *teab Euroopa Inimõiguste kohtu toimemehhanismi ning mõistab selle põhialuseid; * teab õigusi, mis on tagatud Euroopa Inim- ja Põhiõiguste Kaitsekonventsiooniga ning nende õiguste interpreteerimist kohtus."
  }
  [600]=>
  object(stdClass)#601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7085"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Kirjalik eksam. A,B,C,D,E ja F Seminar arvestusega. Kirjalikud kodutööd arvestusega"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Anda paremad teadmised EU konkurentsiõiguses ja materiaalõiguses"
    ["sisu"]=>
    string(797) "Kursus tutvustab EL konkurentsiõiguse nelja põhiharu: kartellid, liidripositsiooni ärakasutamine, ettevõtete liitumine ja riigi kontroll ja kaitse ettevõtetele konkurentsis ning era- ja avaliku sektori mõju seadusele. Esimene osa kursusest keskendub kartellide tööd reguleerivale artiklile 101 TFEU, liidripositsiooni ärakasutamine vastavalt artiklile 102 TFEU ja neid kaht artiklit ühendavale regulatsioonile 1. Käsitletakse juriidilisi muutusi, mis jõustusid 01.05.2004 ja nende mõju ettevõtetele ning Euroopa Komisjoni, riikide konkurentsiametite ja riigikohtute rolli. Teine osa annab ülevaate õigusalluvusest, kaubandusregulatsioonide aspektidest ja liitumisel tehtud märkustest. Tutvustatakse avalike ettevõtete ja riigipoolse abi mõju vastavalt artiklile 106 ja 107 TFEU."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse läbimisel tudeng: Oskab ära tunda EL konkurentsiõiguse rikkumisi ning oskab teadmisi rakendada kaasuste lahendamisel. Omab oskusi mõista ja kasutada kohtulahendeid Euroopa Kohtust ning Komisjoni otsuseid seoses konkurentsiõigusega. Mõistab ja tunneb ära Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rakendusala kaasuste lahendamisel."
  }
  [601]=>
  object(stdClass)#602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7086"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Arvestus. Tulemust mõjutavad ka tudengi kommentaarid antud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Kursus tutvustab Euroopa Liidu õigusasutuste rolli välissuhetes. Keskendutakse EL välissuhetele ja välispoliitikale, eriti kaubandus ja välispoliitika teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(100) "- põhiseaduslikud alused - vastutus kaubanduspoliitikas - kaudsete jõudude doktriin -CSFP vastutus"
    ["vljund"]=>
    string(183) "Tudeng: oskab ära tunda Euroopa Liidu õigusasutuste rolli välissuhetes mõistab ja tunneb ära Euroopa Liidu välissuhteid puudutava informatsiooni õigusdokumentides ja kaasustes."
  }
  [602]=>
  object(stdClass)#603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7087"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Kirjalik eksam, lisamaterjalide kasutamiseta"
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua üldine arusaam siseturust ja selle õiguslikust põhiolemusest . Keskendutakse peamiselt tolliliidu ja nelja vabaduse analüüsile: kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Pannakse rõhku nelja vabaduse liikumise piirangute analüüsimisele, keskendutakse Euroopa Kohtule põhjalikumalt."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Integratsiooni mudelid Kaupade vaba liikumine Teenuste vaba liikumine Inimeste vaba liikumine Kapitali vaba liikumine ja monetaarpoliitika"
    ["vljund"]=>
    string(95) "Tudeng: saab aru ja tunneb ära Euroopa Liidu siseturu struktuuri ja seda reguleerivad õigused"
  }
  [603]=>
  object(stdClass)#604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7088"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Kirjalik eksam, abimaterjalide kasutamiseta. Hinded A, B, C, D, E ja F Seminar: arvestatud / mittearvestatud Kirjalikud kodutööd: arvestatud / mittearvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Kursus annab põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu poolt loodud juriidilistest järelvalveüksustest äriühinguõiguse osas. Järelvalveüksused on Euroopa Majandushuviühing EEIG, Euroopa äriühing (SPE), Euroopa Ühistu SEC, Euroopa Ühing (SE)."
    ["sisu"]=>
    string(194) "Kursus keskendub erinevatele Euroopa Liidu äriühinguõiguse vormidele. 1. Euroopa Majandushuviühing 2. Euroopa äriühing 3. Euroopa Ühistu 4. Euroopa Ühing + Äriühinguõiguse direktiivid"
    ["vljund"]=>
    string(229) "Tudeng: * saab aru ja tunneb ära Euroopa Liidu poolt loodud juriidilistest järelvalveüksustest äriühinguõiguse osas * teab, kuidas erinevad äriühingud Euroopa Liidus töötavad ning tunneb ära nendega seotud õigusnormid"
  }
  [604]=>
  object(stdClass)#605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7089"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "25% kodutööd 25% osalemine seminaridel 50% eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(568) "Kursus: • annab teadmised riikide õigusest kasutada jõudu individuaalselt või kollektiivselt. • annab Teadmised jõu kasutamise seaduslikkusest enesekaitseks, sõjaliseks sekkumiseks või võitluseks terrorismi ja piraatlusega. • Avardab tudengite silmaringi ja aitab neil paremini mõista riigi vajadust kasutada või mitte kasutada jõudu teatud olukordades. • Äratab tudengites huvi teemal: jõu kasutamisest riiklike ja mitteriiklike mõjutajate poolt ning võimalustest juriidiliselt reguleerida ja piirata jõu kasutamist globaliseerumise ajajärgul."
    ["sisu"]=>
    string(427) "Riigi õigus kasutada jõudu, katsed seadusega lubamata sõjaks, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon jõu kasutamisest, riigi õigus enesekaitsele, sõjaline interventsioon, jõu kasutamine võitluses terrorismiga, jõu kasutamine võitluses piraatlusega, massihävitusrelvade kasutamist reguleeriv seadus, riikide kollektiivne jõu kasutamine, relvastuse piiramine ja mitterelvastumine, rahvusvaheline sõjaõigus."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Kursuse lõppedes tudeng: omab teadmisi rahvusvahelistest juriidilistest normidest millal riik on õigustatud kasutama jõudu, oskab analüüsida millal riigi õigus enesekaitsele on rikutud oskab analüüsida millal riigi või riikide jõu kasutamist nimetatakse sõjaliseks interventsiooniks."
  }
  [605]=>
  object(stdClass)#606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7090"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Praktikaaruanne ning selle kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(511) "Praktika põhieesmärgiks on loengutes ja seminarides omandatud akadeemiliste teadmiste kinnistamine, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste seostamine ning uurimistöö kirjutamiseks valmistumine. Süvendada teoreetilisi teadmisi ja valmisolekut kasutada oskusi töös. Kujundada ja kinnistada oskusi oma tegevust eriala probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata. Kujundada meeskonnatöö oskusi. Kujundada oskusi tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, teadvustada oma tegevuse ühiskondlikku rolli."
    ["sisu"]=>
    string(631) "Praktika käigus näeb ja osaleb üliõpilane juristi igapäevatöö eri tegevusvaldkondadega,. Ta omandab valmisoleku täita tööalaseid ülesandeid, valmistab ette erinevaid dokumente ja abistab juhendajat. Analüüsib õiguslikke probleeme (probleemi olulisus ühiskonnas, puudutatud isikute arv, võimalus luua uut õiguslikku väärtust jm), millega praktika käigus kokku puutus. Kirjeldab ja analüüsib praktikakoha juhtimisstruktuuri ning võimalikke juriidilisi probleeme. Praktikat juhendatakse eesmärgiga aidata tudengil rakendada akadeemilisi teadmisi praktilistes teemades. Praktika kestab keskmiselt kolm nädalat."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Akadeemilised teadmised on kinnistatud ning kasutatakse praktikas. On meeskonnatööks valmis. Oskab tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades ning tajub oma ühiskondlikku rolli."
  }
  [606]=>
  object(stdClass)#607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7091"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 kuni 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(537) "Õppeaine eesmärgid on: ¤ anda ülevaade lepinguõiguse teooriatest, põhimõtetest ja põhiprintsiipidest (mh lepingute sõlmimisest, kohustuste täitmisest, kohustuste rikkumisest ja õiguskaitsevahendite kohaldamisest, lepingute lõpetamisest). Samuti anda ülevaade praktikas levinumatest lepingu liikidest ¤ luua eeldused lepinguõiguse arengu ja arenguperspektiivide mõistmiseks; ¤ kujundada õigusteoreetilise mõtlemise oskust õiguslike normide analüüsimise alusel, lahendamaks õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Aine raames käsitletakse võlaõiguse süsteemi, üldpõhimõtteid, võlasuhete tekkimise aluseid, võlasuhte sisu ja kohustuste täitmisega seonduvaid küsimusi, omandatakse teadmisi õiguskaitsevahendite süsteemist ning oskusi praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada; samuti käsitletakse müügi-, kinke-, rendi- ja töövõtulepingute regulatsioone. Lisaks omandatakse oskus teoreetiliste teadmiste rakendamiseks praktiliste probleemide lahendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb lepinguõiguse süsteemi, selle põhimõisteid, alusprintsiipe, teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ kirjeldab inglise keeles lepinguõiguse põhimõtteid ja põhiregulatsioone; ¤ oskab lepinguõiguse piires õiguslikke probleeme püstitada ja analüüsida; ¤ oskab kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; ¤ oskab lahendada lepinguõigusega seotud kaasusi."
  }
  [607]=>
  object(stdClass)#608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7092"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Hindamisvorm: kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Kursuse eesmärk on õpetada Lex Mercatoria teoreetilisi põhialuseid, seletada võtmeküsimusi ja põhiuurimissuundade arenguid, anda ülevaade Lex Mercatoria terminoloogiast. Arendada praktilisi oskusi, seaduse rakendamisest ning anda ülevaade lex mercatoria rakendamisest lepingulistes suhetes."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Kursuse käigus tegeletakse Lex Mercatoria kesksete teemade ning terminoloogiaga. Tähelepanu pööratakse Haagi koventsioonile ja teistele Lex Mercatoria arengus olulistele rahvusvahelistele kokkulepetele ja arbitraaži otsustele."
    ["vljund"]=>
    string(712) "The teaching purpose of the course is to obtain the theoretical knowledge and practical skills needed in order to be able to solve practical cases in the main areas of Lex Mercatoria. Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused lahendada kaasusi Lex Mercatoria põhiteemadel Kursuse edukal läbimisel tudeng: • Oskab seletada Lex Mercatoria põhisuundi ja –teemasid ning nende seoseid teiste õigustega. • Mõistab seoseid Lex Mercatoria ja rahvusvahelise kaubandusõiguse vahel. • Suudab seaduse norme ja aluseid kasutada argumenteerimisel ning rakendada kaasuste lahendamisel. • Suudab leida ja kasutada Lex Mercatoria teemalisi publikatsiooni ja kohtulahendeid kaasuste lahendamisel."
  }
  [608]=>
  object(stdClass)#609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7093"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "EKSAM, kirjalik (reeglina 3 analüütilist laadi küsimust, juhul kui üliõpi-lane on edukalt esinenud loengus/seminaris, võib ta ühele küsimusele omal valikul mitte vastata)"
    ["eesmrk"]=>
    string(940) "Kursuse üldeesmärkideks on esiteks, anda sissejuhatav loeng rahvus-vahelisest majandusõigusest ning Üldisest Tolli- ja Kaubanduskokku-leppest (GATT 1947) ja teiseks, üldiselt Marrakeshi 1994 Maailma Kau-bandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingust ning Eesti Vabariigi probleemidest sellega ühinemisel. Detailselt uuritakse WTO asutamislepingut ning kogu Uruguai raundi järgset lepingutepaketti: kohustuslikke mitmepoolseid lepinguid, fakul-tatiivseid mõnepoolseid lepinguid, aga ka GATT 1994. Siia kuuluvad ka riikidevaheliste kaubandusalaste “Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitluslepe” ning kokkulepe Kaubandus-poliitika läbivaatamise mehhanismi kohta. Riikidevaheliste kaubandus-tülide lahendamise praktikat käsitletakse võrreldavalt nii GATT süstee-mis (1948-1994) kui ka WTO-s. Samuti käsitletakse lühidalt mõlemas süsteemis majanduslike sanktsioonide mõju ja õiguspärasust."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Üliõpilased saavad vajalikud teadmised rahvusvahelise majandus-õiguse põhilistest normidest ja printsiipidest, eelkõige rahvusvahelise kaubanduse regulatsioonist nii GATT 1947-1994 süsteemis kui ka WTO kui asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni lepingute paketis. Kä-sitletakse WTO moodustamist Uruguai raundi tulemusena ning selliseid olulisi kohustuslikke lepinguid nagu GATT/1994, GATS, TRIPS, Vaid-luste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitlusle-pe, kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi kohta jt ning mõne-poolseid kui fakultatiivseid lepinguid nagu tsiviillennukikaubanduse leping, riigihankeleping, rahvusvaheline piimaleping & rahvusvaheline veiselihaleping. Käsitletakse riikidevaheliste vaidluste lahendamise praktikat WTO süsteemis ning kaubandusalaste sanktsioonide kehtes-tamise praktikat maailmas nii ÜRO raames kui ka individuaalselt ilma lepingulise aluseta."
    ["vljund"]=>
    string(870) "Üliõpilased saavad vajalikud teadmised rahvusvahelise majandus-õiguse põhilistest normidest ja printsiipidest, majandussuhete korraldamise viisidest riikide vahel ning riikide kaubandussuhete õiguse ajaloolisest arengust GATT 1947 kuni Uruguai raundini ja WTO moodustamiseni alates 1995.a (rahvusvahelist valuutasüstemi ja välisinvesteeringuid puudutavat õigust ei käsitleta). Korralik ülevaade antakse üliõpilasele kogu WTO asutamislepinguga seotud mitmepoolsete ja mõne-poolsete lepingute süsteemist (kokku ca 600 lk), erilist tähelepanu pööratakse riikidevaheliste kaubandus-alaste vaidluste lahendamise menetlusele DSB-s (Dispute Settlement Body) ja selle omapärale võrreldes tavaliste kohtutega. Üliõpilane omandab arusaamise selle kohta, kuidas riigid püüavad kas üksikult või kollektiivselt kontrollida majandussuhteid sanktsioonide abil."
  }
  [609]=>
  object(stdClass)#610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7094"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(404) "Seminari eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid. Arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Seminari käigus omandatakse süvendatud teadmisi valiksuunaga seotud erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse rühmatöö käigus magistritöö seisukohalt olulisi uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle ja aidatakse kaasa magistrandis valiksuunaga seotud õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele."
    ["vljund"]=>
    string(922) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; ¤ teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; ¤ teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, ¤ suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; ¤ oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [610]=>
  object(stdClass)#611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7097"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(706) "Rahvusvahelised tehingud kaubanduses, investeeringutes ja intellektuaalse omandiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, mis tingib vajaduse rahvusvahelise arbitraaži järele, lahendamaks vaidlusi neis sektoreis. Traditsioonilised arbitraaži sektorid on merendus, kaubatarne ja kindlustus. Arbitraaž on tänapäeval eelistatud meetod lahendamaks rahvusvahelisi vaidlusi, kuna pakub osapooltele otsuse langetamisel neutraalsust ja paindlikust, mida pooled otsivad. Viimase kümne aasta jooksul on registreeritud ainuüksi Londonis 5000 arbitraaži lahendit aastas. Kursus tutvustab rahvusvahelise kaubandusarbitraaži juriidilisi aluseid ja praktikat, selle ajalugu ning tänapäevaseid arengusuundi."
    ["sisu"]=>
    string(1193) "• Arbitraaži põhimõisted ja juriidilised alused; • Arbitraaži vormid, ad hoc ja institutsionaalne arbitraaž, spetsiaalsed arbitraažid. • Arbitraaži leping - vorm, sisucontent and tõhusus, erapooletus. • Kokkuleppe sõlmimine, väljakutsumine, loobumine arbitraažist. • Arbitraaži sõltumatus ja erapooletus. • Arbitraaži puutumatus ja institutsioonid. • Arbitraatorite jurisdiktsioon, doktriinid ja Kompetenz-Kompetenz. • Arbitraaž ja rahvuskohtute roll: järelevalve ja assisteerimine. • Konserveerimine ja teised vahepealsed meetmed. • Arbitraatori roll ja delokaliseeritud arbitraaž. • Arbitraažilepingu õigus ja protseduur. • Arbitraaži protsess, tõendid ja eksperdid. • Mitmepoolne ja mitmelepinguline arbitraaž. • Vaidluste lahendamisel kasutatavad seadused; lex mercatoria and põhiprintsiibid; Amiables compositeurs, ex aequo et bono ja võrdsed võimalused. • Arbitraaži otsus: vorm, sisu, tüübid ja kättetoimetamine. • Otsuse vaidlustamine, vastulaused ja kõrvale jätmine. • Otsuse tunnustamine ja jõustamine: New Yorki Konventsioon. • ICSID arbitraažid Washingtoni Konventsiooni alusel; Investeerimisvaidluste arbitraaž"
    ["vljund"]=>
    string(258) "Kursuse läbimisel tudeng: • mõistab kaubandusarbitraaži tähendust, • teab kaubandusarbitraaži ajalugu ja praeguseid arengusuundi, • teab rahvusvahelise kaubandusarbitraaži juriidilist alust, • teab rahvusvahelise kaubandusarbitraaži lahendeid."
  }
  [611]=>
  object(stdClass)#612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7098"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Kursus lõppeb kirjaliku või suulise eksamiga. Eksami vorm sõltub tudengite arvust."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Anda teadmised Euroopa Liidu ja rahvusvahelise tööõiguse regulatsioonide põhiteemadest. Samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise tööõiguse standarite mõjust riiklikule tööõigusele."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Kursus tutvustab rahvusvahelise tööõiguse regulatsioonide arengust, organisatsioonidest, mis mõjutavad rahvusvahelise tööõiguse regulatsioone ning nende regulatsioonide mõju riiklikule tööõigusele. Kursuse käigus tutvustatakse peamisi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu tööõiguse õigusakte ning analüüsitakse probleeme, mis tekkivad nende aktide tõlgendamisel. Tutvutakse riikliku ja rahvusvahelise tööõiguse omavaheliste seostega."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Tudeng: * teab organisatsioone, mis mõjutavad EL ja rahvusvahelise tööõiguse akte; * mõistab rahvusvahelise ja EL tööõiguse põhiteemasid; * tunneb ära rahvusvahelise ja EL tööõiguse standardite mõju riiklikule õigusele."
  }
  [612]=>
  object(stdClass)#613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7099"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Arvestatud / mitte-arvestatud Hinnatakse kirjaliku testi vastuseid ning tudengi kommentaare."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Saada ülevaade Euroopa Liidu välissuhete peamistest probleemidest, tutvuda otsese mõju, terviklikuse interpreteerimise ja täideviimisega. Analüüsida rahvusvahelise õiguse mõju Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide sees."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Tutvustatakse rahvusvahelise õiguse otsest ja kaudset mõju Euroopa Kohtu kohtulahendite kaudu ning põhjuseid otsese mõju eitamiseks või tunnustamiseks. Interpreteerimise ja täideviimisega seotud põhimõtted. Hinnang, kuivõrd seotud on liikmesriigid rahvusvahelise õigusega."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Tudeng: oskab seletada rahvusvahelise õiguse mõju Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides."
  }
  [613]=>
  object(stdClass)#614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7100"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam. Grupitööna uurimisprojekt ning selle presenteerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Kursus tutvustab finantsturgude regulatsioone ja finantsinstrumente riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Arendab arusaamist teoreetilistest ja praktilistest regulatsioonidest, kattest ja finantsturgude ja instrumentide funktsioonidest. Pikemajalisem eesmärk on anda tudengile arusaamine ettevõtte viimisest ja osalemisest finantsturul ning sellega seotud probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(643) "Kursus tutvustab finantsturgude regulatsioonide struktuuri, investeeringuid ning erinevaid finantsinstrumente. Tutvustab Euroopa Liidu ja USA finantsregulatsioonide põhiprintsiipe, eesmärgiga anda põhjalik arusaamine finantsregulatsioonide alustest. Käsitleb võrdlevalt rahvusvahelisi finantsturgude regulatsioone ning tudeng saab võimaluse kasutada teadmisi võrdlemaks oma riigi ja rahvusvahelist finantsturgu. Tutvustatakse finantsinstrumente – aktsiad, derivaadid, osakud, garantiilepingud ja teised finantsinstrumendid. Keskendutakse riiklikule ja rahvusvahelistele finantsteenuste, -instrumentide ja –turgude regulatsioonidele."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Peale kursuse edukat läbimist tudeng: Omab arusaamist finantsturgudest, -institutsioonidest ja –instrumentidest; Oskab ära tunda juriidilisi ja protseduurilisi reegleid, mis reguleerivad finantsturge ja instrumente. Mõistab mõisteid, mis puudutavad turu siseinfot, siseinfoga kauplemist , rahapesu ja turu väärkasutust."
  }
  [614]=>
  object(stdClass)#615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7101"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam, kaasuse presentatsioon ning grupi uurimistöö ja selle presenteerimine"
    ["eesmrk"]=>
    string(617) "Kursuse eesmärk on anda tudengitele teadmised ja rakendusoskused rahvusvahelisest investeerimisõigusest. Kursus võimaldab tudengeid esitleda ja seletada teoreetilisi ja praktilisi probleeme, mis on seotud välisinvesteeringute kaitsega, selle võtmeteemadega ning analüüsida juriidilisi probleeme, mis on seotud investeeringute kaitsega rahvusvahelises õiguses. Tudengid saavad teada uutest suundadest rahvusvahelise investeerimisõiguse arengus ja on võimelised hindama konkreetseid probleeme. Tudengeid julgustatakse ette nägema muudatusi, mõjusid ja kaitsemehhanisme rahvusvahelises investeerimisõiguses."
    ["sisu"]=>
    string(756) "Rahvusvaheline investeerimisõigus on kasvav ja oluline haru rahvusvahelises õiguses. Rahvusvahelise investeeringute kaitse ja kahe- või mitmepoolsete lepingutega tegeleb Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ICSID), mis on Maailmapanga Grupi liikmestaatuses. Nende arbitraažide tulemusel on tõstatunud küsimuseks rahvusvaheliste investorite õigused ja kohustused (nt. kas neil peaks olema materiaalsed ja menetluslikud õigused kodumaiste investorite ees), mehhanismid, millega lahendatakse investeerimisalaseid vaidlusi ning nende toimingute konfidentsiaalsus ja salastatus. Käsitletakse rahvusvaheliste investeeringute kaitsel kasutatavat materiaalõigust mõistmaks õiguste ja kohustuste rakendamist investeerimisvaidlustes."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Peale kursuse edukat lõpetamist tudeng: Teab kuidas rahvusvahelised investeeringud on kaitstud kahe- ja mitmepoolsete investeerimislepingutega ning mõjutusmehhanisme, mida rakendatakse vaidluste lahendamisel; On võimeline ära tundma rahvusvaheliste investeeringute kaitsel kasutatavaid õigusregulatsioone ja protseduurireegleid; Oskab analüüsida ja anda nõu praktilistes küsimustes."
  }
  [615]=>
  object(stdClass)#616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7102"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Kursus tutvustab tudengitele rahvusvaheliste organisatsioonide aluseid, nende tegevust ning õiguseid."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Kursus annab ülevaate rahvusvahelise mitmepoolse süsteemi alusmehhanismidest, majandus-, turvalisus, poliitiliste ja õigusorganisatsioonidest ning nendevahelistest seostest rahvusvahelises ühiskonnas. Süvenetakse rahvusvaheliste organisatsioonide õigusesse."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Tudeng: Mõistab mitmepoolse rahvusvahelise süsteemi ülesehitust ning õiguse mõju organisatsioonidele. Omab ülevaadet rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärkidest. Mõistab rahvusriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitusväliste organisatsioonide rolli. Suudab mõista ja analüüsida rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat ja õigusloomet."
  }
  [616]=>
  object(stdClass)#617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7103"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Eksam, osalemine aruteludel ja presentatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Kursuse eesmärk on tutvustada tudengitele finantsturgudel tegutsevate ettevõtete finantsteateid ning ärimeedia monitooringut."
    ["sisu"]=>
    string(584) "Kursus uurib finantsturgudel tegutsevate ettevõtete finantsteateid, ärimeedia monitooringut ning avalikku infot, mis mõjutada finantsturgusid ja selle juriidilist mõju. Fookuses on rahvusvahelised sündmused, mis mõjutavad finantsturgusid, kuidas neid sündmusi kajastatakse ülemaailmses meedias ühe või teise rahvusvahelise mõjutaja kasuks. Seminaridel viiakse läbi ärimeedia monitooring, arutletakse kaasaegseid sündmusi, tehakse presentatsioon. Arutletakse finantsturgude kaasaegsete sündmuste üle ning analüüsitakse neid juriidilisest, turu ja finantsvaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Kursuse edukal läbimisel tudeng: Saab aru, kuidas meediateated mõjutavad finantsturgusid; Tunneb ära kuidas ärimeedia võib moonutada infot finantsturgude ja seal tegutsevate korporatsioonide kohta. On võimeline arusaama finantsturgude kohta käiva info moonutamise juriidilistest tagajärgedest kõikidele mõjuritele, kaasaarvatud fondid ja ärimeedia."
  }
  [617]=>
  object(stdClass)#618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7104"
    ["hindamine"]=>
    string(788) "Hindamismeetoditeks on osalemine seminarides, kirjalik kodutöö ning kirjalik eksam. Seminaris võetakse hindamisel arvesse seminariks ettevalmistatust, aktiivset osalemist kaasarääkimise ja sõnavõttudega. Kirjalikus kodutöös hinnatakse EL kohtupraktika mõistmise ja tõlgendamise ning kohtupraktikas olulisema eristamise oskust. Kirjalik eksam koosneb kolmest osast: 1) valikvastustega küsimused; 2) avatud küsimused; 3) probleemi või kaasuse lahendamine või küsimuse tõlgendamine. Eksamitöös võetakse hindamisel arvesse erinevate küsimuste raskust ja olulisust. Valikvastustega küsimustest suurema kaaluga on avatud küsimused. Eksami kolmandas osas hinnatakse üliõpilase arusaamist probleemküsimusest, mõttekäigu põhjendatust ja esitatud teoreetilisi teadmisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(604) "Õppeaine peaeesmärk on anda üliõpilastele põhjalikke teadmisi EL õiguse põhimõtetest. See hõlmab üliõpilaste teadmiste süvendamist Euroopa Liidu institutsioonilisest ülesehitusest ja konstitutsioonilisest õigusest; Euroopa Liidu õiguse kehtestamise ja rakendamise põhimõtetest; Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse seostest ning Euroopa Liidus otsuste tegemise protsessidest. Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele ka praktilisi teadmisi Euroopa Liidu õiguse kohaldamisest nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil ning õppida tundma EL õigust oluliselt kujundanud kohtupraktikat."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Õppeaine koosneb järgmistest teemadest: 1. Euroopa integratsioon. 2. Euroopa Liidu institutsioonid ja struktuur. 3. Euroopa Liidu õigus ja otsustusprotsess. 4. Euroopa Liidu õiguse kehtestamine ja rakendamine. 5. Euroopa Liidu õiguse ja riigisisese õiguse seosed. 6. Õiguskaitse Euroopa Liidus."
    ["vljund"]=>
    string(628) "Õppeaine läbimisel üliõpilane: ¤ teab Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri ning Euroopa Liidu toimimise põhimõtteid; ¤ tunneb Euroopa Liidu konstitutsioonilist õigus- ja kohtusüsteemi ning Euroopa Liidu õiguse kehtestamise ja rakendamise põhimõtteid; ¤ mõistab Euroopa Liidu õiguse, riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse suhet ning liikmesriikide rolli Euroopa Liidu õiguse rakendamisel; ¤ tunneb EL õigust oluliselt kujundanud Euroopa Kohtu kohtupraktikat ning oskab kohtupraktikas eristada olulist; ¤ oskab Euroopa Liidu õigust rakendada ja tõlgendada ning on võimeline lahendama kaasusi."
  }
  [618]=>
  object(stdClass)#619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7105"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Kirjalik eksam (avatud küsimusetga test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Luua eeldused finantsõiguse aktuaalsetes probleemides orienteerumisele. Aidata kaasa rahandusasutuste süsteemi, staatuse, finantssuhete õigusaktide, kohtupraktika tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Finantsõiguse mõiste. Raharinglus. Eesti Panga staatus. Finantsjärelevalve. Eelarvekorraldus. Maksuõigus. Riigikohtu praktika."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb finantsõiguse üldpõhimõtteid, õigusakte ja rakendamise probleeme; ¤ orienteerub raharingluse korraldamise õigusaktides, eelarve- ja maksuõiguses, meetodites, teoreetilistes ja praktilistes probleemides; ¤ tunneb rahandusasutuste süsteemi, staatust, finantsjärelevalve pädevust; ¤ teab ja tunneb finantssuhete regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat."
  }
  [619]=>
  object(stdClass)#620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7108"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Kirjalik eksam: 70% lõpphindest Essee: 30% lõpphindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "¤ tutvustada migratsioonitemaatikat rahvusvahelises õiguses; ¤ avada n-ö rahvusvahelise migratsiooniõiguse regulatsiooni, arengut ning selle seost teiste rahvusvahelise õiguse valdkondade ja EL õigusega."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Ülevaade rahvusvahelisest migratsiooniõigusest: normatiivsed regulatsioonid ja tavaõigus. Terminoloogia migratsiooniõiguses: rahvusvaheline ja EL õigus. Migratsiooniliigid: vabatahtlik ja sunniviisiline migratsioon. Suveräänsus ja migratsioon: riigi vastutus, kohustused ja õigused. Migratsioon ja kodakondsus. Õigus omada õigusi: migrantide kohustused ja õigused. Migratsioon ja relvastatud konflikt. Migratsioon ja julgeolek: väljasaatmine, rahvusvahelise ja rahvusliku julgeoleku tagamine."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ omab ülevaadet migratsiooni regulatsioonist rahvusvahelises õiguses ja põhiregulatsioonidest EL õiguses; ¤ tunneb migratsioonialast terminoloogiat nii rahvusvahelises kui EL õiguses ja oskab seda kasutada; ¤ teab erinevusi migratsiooniliikide vahel; ¤ mõistab migratsiooni seost riigi suveräänsuse ja rahvusvahelise ja rahvusliku julgeolekuga."
  }
  [620]=>
  object(stdClass)#621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7109"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Seminari eesmärk on ¤ luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas; ¤ arendada oskust analüüsida kriitiliselt õigusteaduslikke uurimistöid, akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Seminari käigus omandatakse süvendatud teadmisi õigusteadusliku uurimistööga seotud kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse valdkonna olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle. Aidatakse kaasa magistrandis õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele, samuti akadeemilise ja juriidilise eneseväljendamisoskuse omandamisele."
    ["vljund"]=>
    string(847) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb õigusteadusliku uurimistöö koostamise ja teostamise põhimõtteid ja spetsiifikat, valdkonna aktuaalseid põhiprobleeme rahvusvahelises, Euroopa ja Eesti õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; ¤ teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; ¤ teab ja tunneb uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; ¤ suudab argumenteeritult arutleda uurimistööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel; ¤ oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [621]=>
  object(stdClass)#622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7110"
    ["hindamine"]=>
    string(352) "Praktikaaruande kaitsmine PRAKTIKA SEMINARIL. Arvestuse saamiseks esitatakse kirjalik praktika aruanne ja juhendaja hinnang. Arvestuse sooritamiseks kaitseb üliõpilane praktikaaruande suuliselt komisjoni ees. Kaitsmisel kannab üliõpilane ette omal valikul mõne aruandes käsitletud õigusliku probleemi koos omapoolse analüüsi ja seisukohtadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(1073) "Praktika eesmärgiks on: ¤ toetada ülikooli teoreetilistel kursustel omandatud süvendatud teadmiste kinnistamist juristi tööga seotud menetlustes, teoreetiliste ja praktiliste teadmiste tööolukorras seostamise oskust ning magistritöö kirjutamiseks valmistumist; ¤ kujundada ja kinnistada oskusi oma tegevust õiguse rakendamisel ja kesksete õiguspraktiliste ja -teoreetiliste probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata; ¤ aidata kaasa arenenud vastutustunde, juhtimis- ja meeskonnatöö oskuste kujunemisele õiguslike küsimuste ja vaidluste lahendamisel; ¤ kujundada oskusi tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, teadvustada juristi tegevuse ühiskondlikku rolli; ¤ omandada oskused, et koostada õigusdokumente ja lahendada õiguslikke küsimusi; ¤ tutvuda juristi tööga seotud menetlustega, sh kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus; ¤ kokkuleppel magistritöö juhendajaga võib eesmärgiks olla ka magistritööks vajalike materjalide kogumine, tutvumine vastava õiguspraktikaga ja magistritöö juhendaja poolt antud ülesannete täitmine."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Praktika käigus tutvub üliõpilane juristi tööga menetlusõiguse erinevates valdkondades, olulisemate õiguspraktiliste probleemidega ning õpib ise täitma kergemaid ja vähem vastutust nõudvaid ülesandeid, koostama õigusdokumente ning abistama juhendajat. Analüüsib keskseid õiguslikke probleeme (probleemi olulisus ühiskonnas, puudutatud isikute arv, võimalus luua uut õiguslikku väärtust, regulatsiooni muutmise vajadus, ettepanekud de lege ferenda jm), millega praktika käigus kokku puutus."
    ["vljund"]=>
    string(762) "Praktika läbimisel üliõpilane: ¤ omab eriala süvendatud teoreetilisi teadmisi ja oskab juristi tööga seotud menetlusvaldkonnas praktikas rakendada; ¤ oskab oma tegevust eriala kesksete õiguspraktiliste ja -teoreetiliste probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata; ¤ omab õiguslike küsimuste ja vaidluste lahendamisel juhtimis- ja meeskonnatööoskust, algatusvõimet ja arenenud vastutustunnet; ¤ oskab tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades ning teadvustab juristi tegevuse ühiskondlikku rolli; ¤ oskab juriidilisi dokumente koostada ja vaidlusi lahendada; ¤ tunneb süvendatult juristi tööga seotud menetlusi, sh kohtueelne ja kohtumenetlus; ¤ on kogunud magistritööks vajalikke materjale, kui selles on kokku lepitud juhendajaga."
  }
  [622]=>
  object(stdClass)#623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7111"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade inimõiguste ja põhivabaduste kaitsesüsteemidest maailmas, sh peamistest inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alastest rahvusvahelistest kokkulepetest ja instrumentidest."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Õppeaine käsitleb inimõiguste ja põhivabaduste mõisteid lähtuvalt nende kaitsealasse kuuluvatest õigustest ja vabadustest. Põhirõhk on inimõiguste ja põhivabaduste mõistete ja kaitseala määratlemisel Euroopa õigusruumis, kusjuures oluline on võrdlusmomendi loomine Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika õiguskäsitlustega. Õppeaine tutvustab rahvusvahelisi (sh regionaalseid) õigusinstrumente, mis tagavad inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, samuti kaitset tagavaid institutsioone (sh rahvusvahelisi kohtuid)."
    ["vljund"]=>
    string(611) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb peamisi inimõiguste kaitse alaseid rahvusvahelisi dokumente – sh ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa põhiõiguste hartat; ¤ tunneb inimõiguste ja põhivabaduste kategooriaid; ¤ tunneb inimõiguste kaitset tagavate rahvusvaheliste kohtute tööpõhimõtteid; ¤ tunneb valdkonna mõisteid ja terminoloogiat; ¤ oskab kohaldada kursusel õpitud teadmisi konkreetsete kaasuste lahendamisele; ¤ leida avalikest andmebaasidest asjakohaseid rahvusvaheliste kohtute lahendeid ning neid analüüsida."
  }
  [623]=>
  object(stdClass)#624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7112"
    ["hindamine"]=>
    string(316) "Kirjalik eksam koosneb argumenteeritud vastusteid eeldavatest küsimustest. Essee. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(552) "¤ luua võimalused oskamaks süvendatult analüüsida tänapäeva keerulisi ja kompleksseid rahvusvahelise õigusega seotud probleeme, kaasaarvatud relvastatud jõu kasutamine riikide ning teiste osapoolte poolt; ¤ aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele riigi suveräänsuse ja enesemääramise teostamisega seonduvates õiguslikes küsimustes; ¤ saada ülevaade merealade ja merepõhja jaotusest, nende alade staatusest ja õiguslikust režiimist, Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu pädevusest, tegevusest ning menetlustest ja toimingutest."
    ["sisu"]=>
    string(663) "Erikursus käsitleb rahvusvahelise õiguse iseloomu ja eripära riigi suveräänsuse ja enesemääramise kontekstis, riikluse määramise küsimused, riikide poolt jõu kasutamine ja enesekaitse, kollektiivne julgeolek, humanitaarinterventsioon. Merealade ja merepõhja jaotus, alade staatus ja õigusliku režiim. Arktika: Põhja-Jäämere jaotumine rannikuriikide vahel ja kliima võimalikust soojenemisest tekkivad hüved. Rahvusvahelise Mereõiguse Kohus Hamburgis ja riikidevaheliste vaidluste lahendamine rahvusvahelises mereõiguses. Kinnipeetud välismaa laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamise menetlus. Laevade arestimine: merinõue ja merivõlg."
    ["vljund"]=>
    string(1076) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ oskab mõista ja süvendatult analüüsida riigi suveräänsuse ja enesemääramisega seotud õiguslikke küsimusi; ¤ oskab mõista ja süvendatult analüüsida riikide poolt jõu kasutamist erinevates tingimustes; ¤ tunneb kaasaegset merealade ja merepõhja jaotust, nende maailmamere osade õiguslikku staatust ning režiimi, oskab kirjeldada nii rannikuriikide, lipuriikide kui ka sadamariikide ja merede kasutajate õigusi ning kohustusi; tunnetab Põhja-Jäämere äärsete riikide probleeme, aspiratsioone ja võimalusi; ¤ omab üldist ülevaadet riikidevaheliste vaidluste lahendamise võimalustest ja menetlustest ning eriti mis puudutab Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu pädevust ning tegevust; ¤ tunneb vastavat menetlust RMK-s kui selle kohtu põhitegevust, oskab selgitada esimese 12 kohtuotsuse hulgas olevate viivitamatu vabastamise menetluste sisu; ¤ omab teadmisi laevade arestimisest, valdab keskseid mõisteid merinõue ja merivõlg, laevade arestimine ja sundmüük ning omab ülevaadet vastavatest õigusallikatest."
  }
  [624]=>
  object(stdClass)#625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7114"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "2-osaline kirjalik ja suuline eksam sooritatakse komisjoni ees, kes hindab eksamitulemust sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(537) "¤ Kontrollida õppekava läbimisel omandatud erialaste teadmiste kinnistamist, hinnata nende saavutamise taset ning oskust erialaprobleeme analüüsida. ¤ Hinnata omandatud süvendatud teadmisi kitsamatest siseriikliku õiguse ning rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse uurimisvaldkondadest; ¤ Hinnata süvateadmiste omandamist siseriikliku õiguse ning rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse erinevate valdkondade teoreetilistest käsitlustest ning nende rakendamisest õiguspraktikas, sh rahvusvahelises kohtus ja vahekohtus."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Suunaeksami üldine eesmärk on kontrollida magistriõppekava spetsialiseerumismooduli üld- ja õpieesmärkide saavutamist valiksuunaga seonduva magistritöö kirjutamiseks vajalike teadmiste ja allikate ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(414) "Üliõpilane: ¤ omab süvendatud erialaseid teadmisi ja oskust arutleda erialaga seotud probleemide üle, rakendades kogu erialaste teadmiste haaret; ¤ omab arenenud arusaamu spetsialiseerumisega seotud siseriikliku õiguse ning rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse kitsamatest uurimisvaldkondadest; ¤ omab suutlikkust integreerida õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi terviklikuks arusaamaks erialast."
  }
  [625]=>
  object(stdClass)#626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7115"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Hindamine toimub kirjaliku eksami ja kirjaliku analüüsi koondhindena (max. 100 punkti), millest analüüs annab 25 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "¤ tsiviilkohtumenetluse printsiipide ja mõistete tundmine rahvusvahelisest aspektist lähtudes; ¤ avardada oskust lahendada tsiviilkohtumenetluslikke probleeme, lähtudes Euroopa Liidu õigusest; ¤ Euroopa Liidu ja Eesti kohtupraktikaga tutvumine; ¤ oskus analüüsida kohtupraktikas tõusetunud õiguslikke probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Õppeaine omandamiseks õpitakse süvendatult Eesti kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning Euroopa Liidu õigust, mis puudutab tsiviilkohtumenetlust ning kohtupraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb tsiviilkohtumenetluse arengut Euroopa Liidus; ¤ oskab näha õiguslikke probleeme tsiviilkohtumenetluses ja puutumust Euroopa Liidu õigusega; ¤ oskab kasutada Euroopa Liidu õigusakte."
  }
  [626]=>
  object(stdClass)#627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7116"
    ["hindamine"]=>
    string(286) "Iga õppeaines osaleja valmistab ette referaadi ja kannab selle selle ette loeng-arutelul. Kursus lõpeb kirjaliku arvestusega, mis koosneb 2-3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest. Arvestustöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemia õiguse osakonnas"
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Kursuse eesmärgiks anda ülevaate Eesti riikluse ajaloolistest arengutest õiguse valdkonnas, mis peab avardama juristide professionaalset silmaringi ja looma eeldused, et osataks näha seoseid üldisemate arengute ning kohalike arengute vahel õiguses."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Kursuse raames käsitletakse Eesti riikluse sõlmprobleeme, avades nende probleemide tekke ajaloolist tausta. Kasutades meetodit üldiselt üksikule, antakse ülevaade õiguse ajaloolistest arengutest Eesti alal."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada Eesti riikluse tekkimise ajaloo faktid; ¤ oskab avada keskseid mõisteid ning näidata arusaamist Eesti arengute spetsiifikast, samuti näha arengute sarnasust kogu Euroopa õigusruumi toimunuga; ¤ oskab määratleda Eesti õigussüsteemi arengut pidevalt laiemas rahvusvahelises kontekstis; ¤ saab süvendatud ettevalmistuse Eesti Põhiseaduse kaasaegse teksti õigusajalooliseks- ja õiguskultuuriliseks analüüsiks."
  }
  [627]=>
  object(stdClass)#628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7117"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö ja kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "¤ aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele PSJ süsteemidest, institutsioonidest ja nende funktsioonidest; ¤ saada ülevaade PSJK rollist, põhimõtetest, pädevusest ja kohtumenetlusest; ¤ mõista PSJK eripära ning seost järelevalve praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Uurimisseminar käsitleb süvendatult PSJK teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate järelevalve põhimõtete ja kohtupraktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab süvendatud võrdlevad teadmisi PSJ süsteemidest, institutsioonidest, funktsioonidest; ¤ saab aru, oskab lahti mõtestada PSJ aktuaalseid probleeme; ¤ suudab argumenteeritult arutleda PSJK teoreetilistel ja praktilistel teemadel; ¤ tunneb, oskab analüüsida olulisemaid RK lahendeid ning kasutada õigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel."
  }
  [628]=>
  object(stdClass)#629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7118"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Esseed ja nende arutamine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(477) "¤ Anda ülevaade rahvusvahelisest kriminaalõigusest, rahvusvahelistest kuritegudest , kriminaalkohtutest ning -tribunalidest. ¤ Anda teadmised kriminaaltegude olemusest rahvusvahelises õigusruumis. ¤ Anda ülevaade rahvusvahelistes kriminaalkohtutes ja -tribunalides menetletavatest juhtumitest. ¤ Tekitada huvi rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonna vastu, analüüsida inimõigusi rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1426) "Rahvusvaheline kriminaalõigus on rahvusvahelise avaliku õiguse osa, mis kriminaliseerib rahvusvahelisel tasemel kõige raskemad kuriteod ja kohustab riike jälitama ja karistama neid isikuid, kes panevad toime neid kuritegusid. Üks rahvusvahelise kriminaalõiguse osa reguleerib rahvusvahelist koostööd kriminaalõiguse ja menetluse valdkondades. Riigid teevad koostööd narkokuritegude, inimkauplemise, terrorismi, piraatluse ja teiste kuritegude vastu võitlemisel. Ekstradiktsioon (kurjategijate väljaandmine), tõendite kasutamine jne on sellise koostöö objektideks. Kursus kontsentreerub nn rahvusvahelistele kuritegudele: genotsiid, kuriteod inimsuse vastu ja sõjakuriteod. Riikidel on kohustus kriminaliseerida need teod ja karistada neid isikuid, kes neid tegusid korda saadavad. Enamik riike on vastu võtnud vastavad seadused ja mitmete riikide kohtud on mõistnud kohut isikute üle, kes neid tegusid on toime pannud. Pärast teist maailmasõda loodi kaks rahvusvahelist kriminaaltribunali (Nürnbergi ja Tokio). 1990 aastatel loodi Rahvusvaheline kriminaaltribunal endise Jugoslaavia jaoks (ICTY) and Rahvusvaheline kriminaaltribunal Ruanda jaoks (ICTR). Kursus analüüsib nende tribunalide statuute ja materjale. Lõpuks, 1998. aastal võeti vastu Rooma statuut, mille alusel loodi alatine Rahvusvahelise kriminaalkohus. Kursus analüüsib selle kohtu statuuti, kuritegusid Statuudis ja Kohtu otsuseid."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab analüüsida rahvusvahelise kriminaalõiguse põhi kontseptsioone; ¤ teab ja oskab analüüsida järgmisi rahvusvahelisi kuritegusid: genotsiid, kuriteod inimsuse vastu, sõjakuriteod; ¤ tunneb rahvusvaheliste kriminaaltribunalide ja kohtute mehhanisme ja protseduure; ¤ oskab kasutada rahvusvahelise kriminaalõiguse mõisteid, norme ja kontseptsioone riigi siseõiguse raamides."
  }
  [629]=>
  object(stdClass)#630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7119"
    ["hindamine"]=>
    string(279) "Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 6 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Kursuse eesmärgiks on: ¤ aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele võlaõiguse arengutest ja võlaõiguse regulatsiooni aluspõhimõtetest, võlaõiguse eriregulatsioonidest ning kujunenud kohtupraktikast; ¤ süvendada oskusi õpitud teadmiste rakendamiseks teoreetiliste probleemide ja kaasuste lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Aine raames käsitletakse võlaõiguse süsteemi arengut ja aluspõhimõtteid (sh ka filosoofilisi aluspõhimõtteid), konkreetsete võlaõiguslike lepingutega seotud õigusi ja kohustusi ning lepingute lõpetamise võimalusi. Omandatakse oskused praktilise tegevuse kaudu neid teadmisi rakendada. Käsitletakse võlaõiguse üldosa ja eriosa seoseid ning rakenduspraktikat."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb võlaõiguse süsteemi, selle teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; ¤ oskab kasutada eraõiguse valdkonna teadmisi õigusnormide tõlgendamisel ja praktilisel rakendamisel; ¤ oskab püstitada ja analüüsida võlaõigusest tulenevate regulatsioonide piires õiguslikke probleeme; ¤ oskab orienteeruda võlaõiguse alases infos, leida vajalikku teavet erinevate probleemide lahendamiseks."
  }
  [630]=>
  object(stdClass)#631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7120"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Arvestus, essee esitamine ja kaasuste lahendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "¤ luua võimalused õiguse, õigluse ja eetika küsimuste omavaheliste seoste mõtestamiseks Vana ja Uue Testamendi ning Kafka ja Krossi tekstide kaudu, et paremini mõista õiguse ja õigluse probleemide seotust ja tähendust Euroopa kultuuris, sh. õiguskultuuris; ¤ aru saada õiguse, õigluse ja eetika küsimuste osast ja tähtsusest juristi töö igapäevases praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(598) "Sotsiaalse reguleerimise kaks mehhanismi: normatiivne ja aksioloogiline. Õigus kui esimene ja eetika kui teine. Piirang („mõõt“) ja eeskuju. Südametunnistus kui ratsionaalne kategooria. Õiguse enese moraalne dimensioon. Otstarbekus, stabiilsus, korratavus. Eetika irratsionaalsus. Lojaalsus sotsiaalse väärtusena ja ebaõigluse alusena. Veel paradokse. Ratsionaalsus ja õigus. Substantiivne ja protsessuaalne õiglus. Protsessi- ja materiaalse õiguse erinev eetiline substants. Õiguse ja eetika majanduslik irratsionaalsus. Pareto-tasakaalustamatus kui olemapidava väljendus käibes."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb ja saab aru õiguse, õigluse ja eetika põhiküsimustest Euroopa kultuuris, sh. õiguskultuuris; ¤ mõistab õiguse, õigluse ja eetika alusprintsiipide muutumist läbi aja; ¤ saab aru ja suudab õigluse põhiprintsiipe rakendada konkreetsete juhtumite õiguslikul lahendamisel."
  }
  [631]=>
  object(stdClass)#632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7121"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Eksam koosneb kahest osast ning hindamine toimub 100 punkti süsteemis: kirjaliku kodutöö hinne - 50% (max 50p) ja kirjaliku testi hinne – 50% (max 50p)."
    ["eesmrk"]=>
    string(485) "¤ esitada üldülevaade õiguse seostest majandusteaduse, majanduspoliitika ja praktikaga; ¤ tutvustada tähtsamaid majandusteooriaid ja nende mõju õigussüsteemide kujunemisele; ¤ anda üldülevaade rahvusvahelistest majandusorganisatsioonidest ja nende õigusloomest; ¤ tutvustada EL õiguse struktuuri, mõnesid majandusõiguse valdkondasid ja nendega seotud õiguslikke vaidlusi; ¤tutvustada majanduspoliitika ja majandusalase seadusloome probleeme Eestis ja Euroopa Liidus."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Kursus annab üldülevaate õiguse ja majanduse seostest globaliseeruvas maailmas ning tutvustab rahvusvahelise majandusõiguse peamisi valdkondi (kaubandus-, konkurentsi- ja rahandusõigus)."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ oskab leida õiguse ja majanduse seoseid ; ¤ analüüsib tähtsamaid majandusteooriaid ja rahvusvahelisi majandus-organisatsioone; ¤ oskab rakendada rahvusvahelist majandusõigust mõnes valdkonnas; ¤ analüüsib rahvusvahelise majandusõiguse aktuaalseid probleemidest."
  }
  [632]=>
  object(stdClass)#633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7122"
    ["hindamine"]=>
    string(329) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestustulemus on iseseisva tööna koostatud ja esitatud essee ja selle ettekandmise tulemus. Tagasisidet essee kohta antakse seminaril ning lisaks kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Esseesid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias või elektroonses vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(604) "¤ luua võimalused religiooni, ühiskonna, riigi ja õiguse vastastikuste suhete tundmiseks ja mõistmiseks ning eeldused religiooniõiguse küsimuste klassifitseerimiseks, analüüsiks ja lahendamiseks; ¤ luua võimalused religioossuse reguleerimise ajalooliste ja teoreetiliste aluste ning religioonivabaduse kui põhivabaduse, religioossete ühenduste õigusliku staatuse ning indiviidi õiguste tundmiseks ja vastavate õiguste koha mõistmiseks õigussüsteemis; ¤ luua võimalused religioossete õiguskordade ja religioosse õiguse instituutide ühiste ja eritunnuste tundmiseks ja mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Aines tutvub üliõpilane religiooni ja õiguse vastastikuse mõju erinevate mudelite, liikide ja nende arenguga, religioonivabaduse aluste ja avaldumisvormidega kehtiva õiguse erinevates harudes ning religioosse õiguse tähenduse ja alustega peamistes religioonides."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Üliõpilane aine läbimisel: ¤ eristab religiooniõigust ja religioosset õigust kui religiooni ja õiguse vastastikuse mõju erinevaid põhivorme ja tunneb nende arengut; ¤ tunneb religioonivabaduse aluseid, arengut, sisu ja ulatust ja selle avaldumisvorme erinevates õigusharudes ning oskab oma teadmisi praktikas kasutada; ¤ tunneb religioosse õiguse tähendust ja aluseid kristluses, islamis, judaismis ja hinduismis."
  }
  [633]=>
  object(stdClass)#634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7123"
    ["hindamine"]=>
    string(574) "Lõplik hinne kujuneb järgnevalt: 40% Kirjalik eksam, 2-3 essee küsimust või kaasust, eksamil võib kasutada kõiki materjale, küsimused on püstitatud nõnda, et nendele vastamine nõuab ainekursuse jooksul läbitöötatud materjalide põhjalikku tundmist; 30% Ettekanne à 15 min etteantud teemade seast valitud teemal, sõltuvalt osalejate arvust kas üksi või paaris; 30% Osalemine, sh. 2x10% kaks eestikeelset lühikokkuvõtet (kuni 1 A4) lugemiseks antud artiklitest, raamatu osadest, kohtuotsustest ja 10% üldine osalemine seminarides, diskussioonides, loengus."
    ["eesmrk"]=>
    string(450) "¤ aidata üliõpilastel mõtestada õiguse olemust läbi sotsiaalteaduslike uurimuste õigusest; ¤ tutvustada mõndasid põhilisi sotsioloogilisi ja antropoloogilisi uurimusi õigusteadusest ja anda üliõpilastele laiem ülevaade erinevatest teadusparadigmatest, millega on õigusteadusele lähenetud; ¤ arendada üliõpilastes oskust töötada kriitiliselt teaduskirjandusega, koostada efektiivseid märkmeid, hallata suurt hulka informatsiooni."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Kas õigus veab ühiskondlikku arengut või on ta selle sümptom? See ainekursus annab ülevaate mõnedest tähtsamatest sotsioloogilistest ja antropoloogilistest uurimustest õigusest ja tema ühiskondlikust positsioonist. Üliõpilased loevad mitmete erinevate klassikaliste (Montesquieu, Marx, Weber) ja kaasaegsete (Bourdieu, Latour, Riles) juhtivate uurijate tekste ning loovad nõnda enda seisukoha õiguse rollist ühiskonnas. Vaadeldakse, kuidas antropoloogia suudab aidata mõista teiste ühiskondade õigusruumi ning kuidas empiirilised, olgu siis sotsioloogilised, antropoloogilised või veel midagi muud, uurimused aitavad mõista õiguse toimimist. Oluline on, et omavahel põkkuvad sotsiaalteaduste, humanitaaria ja õigusteaduse üliõpilased, kes saavad teineteiselt õppida."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb sotsiaalteaduslikke uurimismeetodeid ja nende teoreetilisi lähenemisi õigusteadusele ja õigusele; ¤ oskab mõtestada õiguse rolli ühiskonnas; ¤ suudab iseseisvalt töötada allikmaterjalidega ja sotsiaalteadusliku kirjandusega ning suhestuda teistest teadusharudest pärit uurimissuundadega."
  }
  [634]=>
  object(stdClass)#635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7124"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (essee 50%) ja kirjalikust eksamitööst (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Erikursuse eesmärgiks on luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks tänapäeva õigusteadusest, õiguslikust mõtlemisest, õiguse tunnetamise viisidest, teooriatest ja metodoloogiatest."
    ["sisu"]=>
    string(205) "Erikursuses käsitletakse süvendatult tänapäeva õigusteaduse ja õigusteoreetilise mõtlemise rolli mandri-euroopa õiguskultuuri kontekstis, erinevaid õigusteooriaid ning õigusteaduse metodoloogiad."
    ["vljund"]=>
    string(575) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb süvendatult tänapäeva õigusteaduse, õigusteoreetilise mõtlemise rolli mandri-euroopa õiguskultuuri kontekstis; ¤ omab süvendatud teadmisi ja oskab orienteeruda tänapäeva õigusteaduses, õigusteooriates, mõistetes ja -meetodites; ¤ suudab argumenteeritult arutleda ja diskuteerida tänapäeva õigusteaduse ja õigusteooria probleemide, põhimõtete ja normide ning nende õigussüsteemis rakendamise teemadel; ¤ oskab aru saada õigusteoreetilistest tekstidest ning praktiliselt kasutada õigusteaduse meetodeid."
  }
  [635]=>
  object(stdClass)#636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7125"
    ["hindamine"]=>
    string(1443) "Eksam on kirjalik. Eksamil hinnatakse äri- ja konkurentsiõiguse normide ja aktuaalsete küsimuste tundmist ning lahendamise oskust. Eksam koosneb üliõpilase valikul kas 3 teoreetilisest küsimusest (sellisel juhul ei ole materjalide kasutamine eksamil lubatud) või praktilise ülesande lahendamisest (lubatud on kasutada õigusakte, riigikohtu jt institutsioonide lahendeid). Kirjalik eksam sooritatakse individuaalse tööna. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist, kirjalike ülesannete täitmist jms kontrollitakse jooksvalt (sh kontroll- ja/ või kordamisküsimustele vastamine, referaat, essee, küsimuste ja kaasuste lahendamine, suulised vastused ja arutelud). Seminaril tehtud ettekandeid analüüsitakse seminari käigus. Tagasisidet kirjalike tööde osas, mida seminaril ette ei kanta, antakse reeglina seminaride käigus üldistatult. Jooksva töö hinded eksamihinnet ei alanda. Õppejõul on õigus (kuid mitte kohustus) jooksva töö tulemusi ja taset arvesse võttes tõsta eksamihinnet 1 palli võrra. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse üliõpilase taotlusel ja kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Tagasiside andmise vormi ja viisi valib õppejõud. Eksamitöid ega ka teisi kirjalikke töid üliõpilasele ei tagastata. Oma eksamitööga on üliõpilasel võimalik tutvuda TLÜ Õigusakadeemias õppejõu poolt nimetatud õppejõu vastuvõtuajal 10 päeva jooksul eksami hinde ÕISi kandmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(449) "Erikursuse eesmärgiks on: ¤ luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks tänapäeva äri- ja konkurentsiõigusest, selle kitsamatest uurimisvaldkondadest ning arengusuundumustest; ¤ aidata kaasa äri- ja konkurentsiõiguse rakendamise pinnalt tõusetunud aktuaalsetes õiguslikes probleemides orienteerumisele ja lahendamisele; ¤ aidata kaasa äri- ja konkurentsisuhteid reguleerivate õigusaktide ning kohtupraktika süvendatud tundmisele."
    ["sisu"]=>
    string(1039) "Erikursuses käsitletakse süvendatult tänapäeva äri- ja konkurentsiõiguse aktuaalseid küsimusi ning nendega seonduvaid kitsamaid uurimisvaldkondi. Kursusel keskendutakse erinevate äriühinguõiguslike ja konkurentsiõiguslike teemade käsitlemisele eelkõige läbi kitsamate uurimisvaldkondade praktiliste ülesannete lahendamise. Praktilised ülesanded seisnevad nii kaasuste lahendamises, kui ka teoreetiliste teemade läbitöötamises grupitööna. Äriühingute erinevate vormide kasutamine. Äriühingute juhtorganite ja selle liikmete vastutus. Äriühingu juhtorganite koosolekute kokkukutsumise kord ja otsuste vaidlustamine. Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, k.a konkurentsiõiguse aspektid. Osanike, aktsionäride, sh väikeaktsionäride, õiguste tagamisega seonduvad õigusliku sisuga küsimused. Konkurentsiõiguse normistik, EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord ja suhestumine. Turgu valitsev seisund, keelatud koostöö, riigi abi, kõlvatu konkurents, konkurentsi kahjustav kokkulepe."
    ["vljund"]=>
    string(713) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ teab ja mõistab süvendatult, millised on kitsamate uurimisvaldkondade peamised aktuaalsed õiguslikud küsimused ja probleemid seaduse rakendamisel; ¤ teab ja tunneb süvendatult äri- ja konkurentsisuhete regulatsiooni sisu, oskab orienteeruda õigusaktides ning rakendada äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse norme; ¤ tunneb süvendatult valdkonna asjakohast kohtupraktikat ja oskab sellest kaasuste lahendamisel juhinduda; ¤ suudab iseseisvalt lahendada äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse valdkonna kaasuseid; ¤ suudab koostada äriühingute ümberkujundamise, ühendamise, jagunemise ja lõpetamisega seonduvaid dokumente ja läbi viia vajalikke toiminguid."
  }
  [636]=>
  object(stdClass)#637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7126"
    ["hindamine"]=>
    string(1169) "Kirjalik eksam. Eesti keeles õpetatava kursuse eksam (70-100% hindest) on kirjalik ning hindab perekonna- ja pärimissuhete õigusliku regulatsiooni tundmist ja õiguse kohaldamisel asjakohaste lahenduste pakkumise ja lihtsamate kaasuste lahendamise oskust. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest (loeng-seminaridest) osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (kuni 30% hindest). Eksam koosneb 3 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest või kaasusest ning mõistete tundmist kontrollivast osast. Tagasisidet eksamitöö kohta antakse kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist kontrollitakse jooksvalt (sh kontroll- ja/ või kordamisküsimustele vastamine, referaat, suulised vastused). Jooksva töö hinne eksamihinnet ei alanda. Jooksva töö hinded võivad tõsta eksamihinnet maksimaalselt 2 palli. Kirjalikke töid ning kirjalikke ja suulisi vastuseid hinnatakse sõnaliselt (suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, puudulik) ja täheliselt (A, B, C, D, E, F) 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua alus, et üliõpilased mõistaksid perekonna- ja pärimisõiguslikke õigussuhteid, nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning suudaksid analüüsida ja lahendada perekonna- ja pärimisõigussuhetega seonduvaid aktuaalseid küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Kursus käsitleb perekonna ja pärimisõiguse põhilisi aluspõhimõtteid ning instituute (abielu ja perekond, abielupoolte varalised suhted, ülalpidamine, lapsendamine ja muud perekonnaõiguslikud instituudid; antakse ülevaade pärimisõigusest ja selle arengust, käsitletakse pärimisõiguse mõisteid ja printsiipe, seadus-, testamendi- ja lepingujärgset pärimist ning võrreldakse teiste maade pärimisõigusega, samuti käsitletakse pärimise käiku ja kohtupraktikat). Analüüsitakse perekonnaseaduse ja pärimisseaduse rolli ühiskonnas ja õigusliku regulatsiooni arengusuundumusi."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ mõistab ja suudab selgitada perekonna- ja pärimisõiguse eesmärke, olemust ja regulatsioone; ¤ teab osapoolte õigusi ja kohustusi; ¤ teab kohtu, notari ja muude asutuste rolli perekonna- ja pärimisõiguse rakendamisel; ¤ oskab lahendada lihtsamaid õigusliku sisuga küsimusi ja kaasuseid perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas."
  }
  [637]=>
  object(stdClass)#638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7127"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Kirjalik eksam (test), mis koosneb lühivastustega faktiküsimustest, valikvastustega küsimustest ja pikemat vastust eeldatavatest analüüsiküsimustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(643) "¤ anda ülevaade kommunikatsioonivaldkonda kuuluvate tegevusalade õiguslikust regulatsioonist ja seda valdkonda puudutavate juriidiliste distsipliinide aktuaalsetest küsimustest; ¤ kujundada valmisolek ja eeldused töötamaks edukalt kommunikatsiooni alal seda puudutavate õigusaktide ja heade tavade raamistikus ning suutlikkus mõista kommunikatsiooni rakendusi reguleerivaid norme ja lahendada kommunikatsiooni valdkonna õigusliku sisuga küsimusi; ¤ anda üldine praktiline oskus ajakohaste õigusaktide ja kohtulahendite leidmiseks ning nende funktsionaalseks lugemiseks; ¤ luua eeldused kommunikatsiooni õigusruumi arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1164) "Eestikeelse õppe lühikirjeldus, Teele Lember: Tutvustatakse õiguskorra üldist süsteemi. Tutvustatakse andmekogusid, mis koondavad õigusakte, eelnõusid ja kohtulahendeid ning õpetatakse neid andmekogusid kasutama. Käsitletakse kommunikatsioonivaldkonda kuuluvate tegevuste puutumust õigusega, s.o. kommunikatsioonivaldkonna õiguslikult relevantse osa määratlemine ja õiguslikult relevantsete tegevuste jagunemine erinevate õigusvaldkondade kohaldumisaladesse. Käsitletakse õiguse ja eetika vahekorda ning kommunikatsioonivaldkonda kuuluvate tegevusalade (sh reklaam, PR, ajakirjandus) eneseregulatsiooni ja selle avaldumisvorme. Käsitletakse kommunikatsioonivaldkonda kuuluvaid tegevusalasid reguleerivate õigusaktide sisu ja omavahelisi seoseid (sh Eesti Vabariigi põhiseadus, reklaamiseadus, isikuandmete kaitse seadus, avaliku teabe seadus, keeleseadus, autoriõiguse seadus, tarbijakaitseseadus, lastekaitse seadus, võlaõigusseadus, konkurentsiseadus, elektroonilise side seadus, karistusseadustik). Seejuures selgitatakse ka Euroopa Liidu õiguse olemust ja selle seoseid siseriiklike kommunikatsioonivaldkonda puudutavate õigusaktidega."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ tunneb kommunikatsiooni praktikat reguleerivaid õigusakte ja kirjapandud tavasid ning oskab vastavaid ajakohaseid infoallikaid leida ja kasutada; ¤ oskab analüüsida ja hinnata kommunikatsiooni valdkonnaga seonduvaid õigusalaseid küsimusi ja kaasusi; ¤ oskab identifitseerida ja vältida õigusaktidest ja kirjapandud tavadest tulenevaid võimalikke probleeme ning pakkuda lahendusi; ¤ omab valmisolekut käsitletud teemadel väidelda, rakendades asjakohaseid argumente ning kohast terminoloogiat."
  }
  [638]=>
  object(stdClass)#639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7128"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö) ja kirjalikust eksamitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(429) "Erikursus on spetsialiseerumismooduli Lepingu- ja kaubandusõigus esimene kursus. Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele majandushalduse ja majandustegevuse õigusliku reguleerimise ning lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) kitsamatest uurimisvaldkondadest (eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhe, piiritlemise alused/kriteeriumid ning kohtupraktika analüüs)."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Erikursuse raames käsitletakse avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õiguslikku regulatsiooni, selle uuendamise aktuaalseid probleeme ja arengusuundumusi ning kohtupraktikat. Erikursuse käigus tutvuvad üliõpilased õppejõu juhendamisel ja iseseisvalt Riigikohtu lahendite andmebaasist leitavate teemakohaste Riigikohtu lahenditega. Iseseisva töö käigus valmistatakse ette seminaris esitatav ettekanne ning kaasettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(657) "Üliõpilane: • omab süvendatud võrdlevaid teadmisi majandushalduse ja majandustegevuse õigusliku regulatsioonist EL riikides, lepingu- ja kaubandusõiguse (kommertsõigus) kitsamatest uurimisvaldkondadest; • tunneb eraõigusliku ja avalik-õigusliku regulatsiooni suhet, piiritlemise aluseid (kriteeriume) ning arengusuundumusi; • orienteerub avalikult ja eraõiguslikult hallatava majanduse õigusliku regulatsiooni meetodites, rakendamise pinnalt tõusetunud teoreetilistes ja praktilistes probleemides; • teab ja tunneb süvendatult majandushalduse ja majandustegevust reguleerivate õigusaktide sisu ning kohtupraktika olulisemaid seisukohti"
  }
  [639]=>
  object(stdClass)#640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7135"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [640]=>
  object(stdClass)#641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7136"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Eksami lõpphinne kujuneb eeldustegevusest (positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö, osakaal 25 protsenti lõpphindest) ja kirjalikust eksamitööst (osakaal 75 protsenti lõpphindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Erikursuse eesmärk on aidata kaasa süvendatud võrdlevate teadmiste omandamisele haldusõiguse ja -menetluse erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest (sh kohtupraktikas üleskerkinud problemaatilisemad teemad)."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Erikursus annab üliõpilastele süvendatud teadmised haldusõiguse ja -menetluse üld- ning eriosa aktuaalsetest probleemidest, põhimõtete ja normide sisustamisest Riigikohtu praktikas. Erikursus käsitleb süvendatult haldusõiguse ja -menetluse teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga ning kujundab tulevasele juristile vajalikud haldusmenetlusõiguslikud teadmised."
    ["vljund"]=>
    string(497) "Üliõpilane: • saab aru ja oskab lahti mõtestada haldus- ja menetlusõiguse aktuaalseid probleeme; • suudab argumenteeritult arutleda haldus- ja menetlusõiguse teoreetilistel ja praktilistel teemadel; • tunneb ja oskab analüüsida valdkonna olulisemaid Riigikohtu lahendeid ning kasutada menetlusõigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel; • väärtustab iseseisvat õigusalast mõtlemist ja oskab oma huvidest lähtuvalt kujundada spetsialiseerumisega seotud valikuid."
  }
  [641]=>
  object(stdClass)#642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7137"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [642]=>
  object(stdClass)#643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7138"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Valikvastustega test ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Õppeaine üldeesmärk on anda õppeaine raames üliõpilasele põhjalik ülevaade organiseeritud kuritegevusest ja sellega tihedalt põimunud uimastiärist Läänemere maades, kuna see on vaadeldava piirkonna laialt levinud kuritegevusliik, samuti Vene organiseeritud kuritegevuse arengust, mis selgitab Vene kuritegevuse mõju Läänemere maadele."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Ülevaade Läänemere maade organiseeritud kuritegevusest sh narkokaubandusest. Tagasivaade Vene organiseeritud kuritegevuse kui Läänemere maade organiseeritud kuritegevuse mõjutaja kujunemisele."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: ¤ teab organiseeritud kuritegevuse käsitlemise teoreetilisi lähtekohti; ¤ teab Vene organiseeritud kuritegevuse kujunemise ajalugu; ¤ teab organiseeritud kuritegevuse struktuuri Läänemere piirkonnas; ¤ teab Läänemere maades tarvitatavaid uimasteid, uimastiturgu, uimastikurjategijate modus operandi’t."
  }
  [643]=>
  object(stdClass)#644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7139"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Lõpparvestus kujuneb eeldustegevusest (80%) ja kirjalikust arvestustööst (20 %). Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ning positiivselt esitatud magistritöö kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(395) "eesmärk on luua eeldused ja võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks teadusliku uurimistöö (magistritöö) teema valiku, kavandamise ja teostamise osas. Arendada oskust analüüsida kriitiliselt nii enda kui kaasüliõpilaste magistritöid, arendada akadeemilist ja juriidilist eneseväljendamisoskust, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Aine käigus omandatakse süvendatud teadmisi valiksuunaga seotud erinevatest kitsamatest uurimisvaldkondadest. Analüüsitakse rühmatöö käigus magistritöö seisukohalt olulisi uurimusi, õiguslikke analüüse, õigusallikaid ning kohtupraktikat. Suunatakse magistranti iseseisvale uurimistööle. Aidatakse kaasa magistrandis valiksuunaga seotud õiguslike põhiprobleemide teoreetilise hindamise ning praktilise lahendamise oskuse kujunemisele, samuti akadeemilise ja juriidilise eneseväljendamisoskuse, sh seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanekute formuleerimise oskuse arendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(969) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja tunneb teadusliku uurimistöö – magistritöö koostamise ja teostamise põhimõtteid; valiksuunaga seotud aktuaalseid põhiprobleeme Eesti, Euroopa ja rahvusvahelises õigusruumis ning magistritööga seonduvat kitsamat uurimisvaldkonda; ¤ teab ja tunneb magistritöö kirjutamisel rakendatavaid uurimismeetodeid ning õiguslike probleemide hindamise ja lahendamise metoodikat; ¤ teab ja tunneb valiksuuna ning uurimistöö teemaga seotud olulisemaid uurimusi, õiguslikke analüüse, Rahvusvahelise Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja erineva astme kohtute lahendeid; ¤ suudab argumenteeritult arutleda nii enda kui teiste kaasüliõpilaste magistritööga seotud teoreetilistel ja praktilistel teemadel, osaledes meeskonnatöös ja rühma uurimistegevuses; ¤ oskab akadeemiliselt ja juriidiliselt väljenduda ning esitada ettepanekuid kehtiva seadusandluse muutmise korras (de lege ferenda)."
  }
  [644]=>
  object(stdClass)#645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7140"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Kirjalik eksam: 70% lõpphindest Essee: 30% lõpphindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "¤ tutvustada migratsioonitemaatikat rahvusvahelises õiguses; ¤ avada n-ö rahvusvahelise migratsiooniõiguse regulatsiooni, arengut ning selle seost teiste rahvusvahelise õiguse valdkondade ja EL õigusega."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Ülevaade rahvusvahelisest migratsiooniõigusest: normatiivsed regulatsioonid ja tavaõigus. Terminoloogia migratsiooniõiguses: rahvusvaheline ja EL õigus. Migratsiooniliigid: vabatahtlik ja sunniviisiline migratsioon. Suveräänsus ja migratsioon: riigi vastutus, kohustused ja õigused. Migratsioon ja kodakondsus. Õigus omada õigusi: migrantide kohustused ja õigused. Migratsioon ja relvastatud konflikt. Migratsioon ja julgeolek: väljasaatmine, rahvusvahelise ja rahvusliku julgeoleku tagamine."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Kursuse läbinud üliõpilane: ¤ omab ülevaadet migratsiooni regulatsioonist rahvusvahelises õiguses ja põhiregulatsioonidest EL õiguses; ¤ tunneb migratsioonialast terminoloogiat nii rahvusvahelises kui EL õiguses ja oskab seda kasutada; ¤ teab erinevusi migratsiooniliikide vahel; ¤ mõistab migratsiooni seost riigi suveräänsuse ja rahvusvahelise ja rahvusliku julgeolekuga."
  }
  [645]=>
  object(stdClass)#646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7141"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [646]=>
  object(stdClass)#647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7142"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [647]=>
  object(stdClass)#648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7143"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "¤ Aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele demokraatia olemusest, arengust ja vastuoludest. ¤ Saada ülevaade inimõiguste mõistest kaasaegses maailmas ja rahvusvahelistest õiguskaitsevahenditest inimõiguste tagamisel. ¤ Mõista demokraatia ja inimõiguste olulisust kaasaegses õiguse arengus."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Demokraatia: mõisted ja ajalugu; Demokraatia ja riik; Demokraatia dialektilised vastuolud; Demokraatia kontseptsioon absoluutsest ja suhtelisest universaalsusest; Demokraatia riigisisene potentsiaalist ja välistoe piiridest; Režiimide muutustest: mittedemokraatiast demokraatiasse; Venemaa areng: Gorbatšov, Jeltsin, Putin jne; Hiina Maost Den Xiaopingini jne; Nn “värvilised revolutsioonid”: sisemised ja välised faktorid (Kõrgõzstan, Gruusia, Ukraina); “Araabia kevad”."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ on omandanud süvendatud võrdlevad teadmised demokraatia mõistest ja selle vastuoludest; ¤ saab aru inimõiguste tähendusest ning nende siseriiklikest ja rahvusvahelistest õiguskaitsevahenditest inimõiguste tagamisel; ¤ suudab argumenteeritult arutleda demokraatia ja inimõiguste teemadel; ¤ tunneb ja oskab analüüsida olulisemaid rahvusvahelisi õigusakte ja rahvusvaheliste kohtute lahendeid õppeaine teemaga seoses."
  }
  [648]=>
  object(stdClass)#649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7144"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Positiivselt hinnatud iseseisev kodutöö ja kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "• Aidata kaasa süvendatud teadmiste omandamisele põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemidest, institutsioonidest ja nende funktsioonidest • Saada ülevaade põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu (PSJK) rollist, põhimõtetest, pädevusest ja kohtumenetlusest; • Mõista PSJK eripära ning seost järelevalve praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Uurimisseminar käsitleb süvendatult PSJK teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme, seostab need Euroopa õigusruumis kehtivate järelevalve põhimõtete ja kohtupraktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(396) "Aine läbimisel üliõpilane: • süvendatud võrdlevad teadmised PSJ süsteemidest, institutsioonidest, funktsioonidest • saab aru, oskab lahti mõtestada PSJ aktuaalseid probleeme • suudab argumenteeritult arutleda PSJK teoreetilistel ja praktilistel teemadel • tunneb, oskab analüüsida olulisemaid RK lahendeid ning kasutada õigusnormide rakendamisel ja õigusliku hinnangu andmisel."
  }
  [649]=>
  object(stdClass)#650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [650]=>
  object(stdClass)#651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKJ7146"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Esseed ja nende arutamine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tudeng peab olema võimeline analüüsima rahvusvahelise kriminaalõiguse konseptsioone ja oskama neid kasutada praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(1426) "Rahvusvaheline kriminaalõigus on rahvusvahelise avaliku õiguse osa, mis kriminaliseerib rahvusvahelisel tasemel kõige raskemad kuriteod ja kohustab riike jälitama ja karistama neid isikuid, kes panevad toime neid kuritegusid. Üks rahvusvahelise kriminaalõiguse osa reguleerib rahvusvahelist koostööd kriminaalõiguse ja menetluse valdkondades. Riigid teevad koostööd narkokuritegude, inimkauplemise, terrorismi, piraatluse ja teiste kuritegude vastu võitlemisel. Ekstradiktsioon (kurjategijate väljaandmine), tõendite kasutamine jne on sellise koostöö objektideks. Kursus kontsentreerub nn rahvusvahelistele kuritegudele: genotsiid, kuriteod inimsuse vastu ja sõjakuriteod. Riikidel on kohustus kriminaliseerida need teod ja karistada neid isikuid, kes neid tegusid korda saadavad. Enamik riike on vastu võtnud vastavad seadused ja mitmete riikide kohtud on mõistnud kohut isikute üle, kes neid tegusid on toime pannud. Pärast teist maailmasõda loodi kaks rahvusvahelist kriminaaltribunali (Nürnbergi ja Tokio). 1990 aastatel loodi Rahvusvaheline kriminaaltribunal endise Jugoslaavia jaoks (ICTY) and Rahvusvaheline kriminaaltribunal Ruanda jaoks (ICTR). Kursus analüüsib nende tribunalide statuute ja materjale. Lõpuks, 1998. aastal võeti vastu Rooma statuut, mille alusel loodi alatine Rahvusvahelise kriminaalkohus. Kursus analüüsib selle kohtu statuuti, kuritegusid Statuudis ja Kohtu otsuseid."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab analüüsida rahvusvahelise kriminaalõiguse põhi kontseptsioone; ¤ teab ja oskab analüüsida järgmisi rahvusvahelisi kuritegusid: genotsiid, kuriteod inimsuse vastu, sõjakuriteod; ¤ tunneb rahvusvaheliste kriminaaltribunalide ja kohtute mehhanisme ja protseduure; ¤ oskab kasutada rahvusvahelise kriminaalõiguse mõisteid, norme ja kontseptsioone riigi siseõiguse raamides."
  }
  [651]=>
  object(stdClass)#652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6001"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Bakalaureuseeksamit hindab komisjon 6 palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Toetada õppekava läbimisel omandatud erialaste teadmiste kinnistamist, hinnata nende saavutamise taset ning oskust erialaprobleeme analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Ainekirjeldus on üliõpilaste iseseisev töö eksamiküsimustele vastamisele ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Oskab arutleda erialaga seotud probleemide üle, rakendades kogu erialaste teadmiste haaret. Suudab integreerida õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi terviklikuks arusaamaks erialast."
  }
  [652]=>
  object(stdClass)#653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6002"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Bakalaureusetöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ning interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda marketingi ja/või reklaamialaseid probleeme ning orienteeruda erialases kirjanduses. Kujundada sobivate meetodite kasutamisoskust. Suunata üliõpilast iseseisvale uurimistööle. Arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Bakalaureusetöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(461) "Üliõpilane: ¤ teab ja tunneb marketingi, reklaami- ja kommunikatsioonialaseid probleeme ning vastavaid uurimismeetodeid ja metoodikat; ¤ oskab sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; ¤ oskab kõrghariduse esimesele astmele vastavalt akadeemiliselt väljenduda; ¤ oskab koguda infot ja valida sobivaid uurimismeetodeid saavutamaks töö eesmärke; ¤ väärtustab loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [653]=>
  object(stdClass)#654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6003"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Kontrolltöö, arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Kaasa aidata üliõpilastel juhtimisvaldkonnas eriti oluliste võimu, eestvedamise ja mõjutamise probleemide omandamisele, arendada nende oskust näha nüüdisoludes aktuaalset juhtimise ja eestvedamise seotust, samuti kujundada eeldused mõistmaks juhtimise inimkesksust ning väärtuste, emotsionaalse plaani ning mõjutamisega seotud aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Tänapäeva juhid peaksid suutma ühendada endas tugevad juhtimisoskused pehmete eestvedamisoskustega. Kursus annab ülevaate eestvedamise, võimu ja mõjutamise olulisematest aspektidest, sh, organisatsiooni tulevikuvisioonist, töötajate kaasahaaramisest organisatsiooni tegevusse, meeskonnatööst, töötajate motiveerimisest ja arendamisest, neis omanikutunde tekitamisest. Käsitlemisele kuulub ka võimu rolli selgitamine organisatsiooni toimimises."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb eestvedamise teoreetilisi aluseid, suudab eristada eestvedamise stiile, oskab tähtsustada motivatsiooni eestvedamisel ja valdab meeskonna juhtimist; üliõpilane tunneb erinevaid võimuallikaid, oskab seletada, mida kujutab endast võim, poliitika ja konflikt organisatsioonis ning milline on nendevaheline seos."
  }
  [654]=>
  object(stdClass)#655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6004"
    ["hindamine"]=>
    string(421) "Arvestus koosneb kahest osast: Koondtulemus kujuneb: Seminarides esinemise ja kirjaliku essee tulemus - 50% Arvestuse (valik- ja vabavastustega testi ) tulemus - 50% Seminarides esinemise ja essee hindamisel arvestatakse: - EL kaubandus- ja majanduspoliitikatega seotud probleemide püstitamise, analüüsi- ja argumenteerimisoskust; - teema sidumisoskust Eestiga; - esinemis- ja kirjutamisoskust - küsimustele vastamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "• anda ülevaade Euroopa Liidu (EL) majanduspoliitika eesmärkidest ja peamistest saavutustest; • näidata EL kaubandus- ja majanduspoliitika seoseid teiste EL poliitikatega; • anda ülevaade EL kaubandus- ja teistest peamistest majanduspoliitikatest; • kujundada arusaamu EL kaubandus- ja majanduspoliitika mõjudest tema liikmesriikide arengule;"
    ["sisu"]=>
    string(309) "Euroopa Liidu kaubandus- ja majanduspoliitika kursus annab ülevaate Euroopa peamistest majanduspoliitikatest (kaubandus-, konkurentsi-, raha-, maksu-, eelarve- struktuuri-, regionaal- ja teisted poliitikad) ning uutest väljakutsetest nende muutmiseks, et tagada Euroopa majanduse globaalne konkurentsivõime"
    ["vljund"]=>
    string(236) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: • teadma EL majanduspoliitikate peamisi eesmärke; • tundma EL majanduspoliitika õigusloome peamisi protseduure; • oskama orienteeruda EL majanduspoliitikate aktuaalsetes küsimustes;"
  }
  [655]=>
  object(stdClass)#656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6005"
    ["hindamine"]=>
    string(459) "Arvestus koosneb kahest osast: Koondhinne kujuneb: Seminarides esinemise või kirjaliku essee hinne - 50% Arvestuse (valik- ja vabavastustega testi ) hinne - 50% Seminaris esinemise või essee hindamisel arvestatakse: - EL tõukefondidega seotud probleemide püstitamise, analüüsi- ja argumenteerimisoskust. - EL tõukefondidega seotud põhimõistete kasutamisoskust. - Teema sidumisoskust Eestiga. - Esinemis (kirjutamis-) oskust. - Küsimustele vastamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(821) "Aidata paremini mõista EL eesmärke ja toimimist. Näidata EL tõukefondide seoseid majandus- ja regionaalpoliitikatega. Anda ülevaade EL tõukefondide kujunemise ajaloost ja toimimise mehhanismidest. Kujundada arusaamu EL tõukefondide mõjust sotsiaal-majanduslike problemide lahendamisele. Tutvustada EL tõukefondide kasutamise võimalusi Eestis. Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Teadma EL struktuuri- ja regionaalpoliitika õiguslikke aluseid ja suundi. Oskama orienteeruda EL tõukefondide kasutamise problemaatikas ning teadna erinevate tõukefondide eesmärke. Oskama leida materjale erinevate EL tõukefondide kohta ja eristada nende toimimise mehhanisme. Oskama analüüsida EL tõukefondide mõju sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel. Tundma EL tõukefodide kasutamise kogemusi Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Euroopa tõukefondide kursus annab ülevaate Euroopa struktuuri- ja regionaalpoliitika kujunemisest ja võimalustest sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel. Õppeaine raames toimuvad seminarid aktuaalsetel EL tõukefondide kasutamise teemadel, kus üliõpilased esinevad tõukefondide kasutamise probleemide analüüsimisel ja/või esitavad õppejõuga kooskõlastatud teemal kirjaliku essee."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Õppeaine läbimise järel peab üliõpilane: Teadma EL struktuuri- ja regionaalpoliitika õiguslikke aluseid ja suundi. Oskama orienteeruda EL tõukefondide kasutamise problemaatikas ning teadna erinevate tõukefondide eesmärke. Oskama leida materjale erinevate EL tõukefondide kohta ja eristada nende toimimise mehhanisme. Oskama analüüsida EL tõukefondide mõju sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel. Tundma EL tõukefodide kasutamise kogemusi Eestis."
  }
  [656]=>
  object(stdClass)#657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6006"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Eksam: Kirjalik arvestustöö, eelduseks positiivselt sooritatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua praktilised interneti marketingi teadmised ja ülevaade ühe kiiremini kasvava turundusvaldkonna võimalustest ning strateegiatest."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Aine teemadena käsitletakse kogu interneti marketingi ABC-d: - sissejuhatus interneti marketingi - kodulehe olulisus, ülesehitus ja strateegia - kodulehe külastuste suurendamise strateegiad (kodulehe optimeerimine, klikipõhine reklaam, e-maili turundus, sotsiaalmeedia) - turundustegevuste analüüs (mõõtmine, testimine, muudatuste tegemine) Iseseisev töö: interneti marketingi strateegia hindamine Eesti ja välisettevõtetes. Klikipõhise reklaamikampaania koostamine. E-maili kampaania koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Üliõpilane omab ülevaadet interneti marketingi võimalustest. Teab kodulehe olulisust internetis ning oskab muuta kodulehte efektiivsemaks – täitmaks eesmärke. Oskab kasutada interneti marketingi tänaseid võimalusi. Oskab analüüsida turgu internetis. Teab kuidas suurendada kodulehe sihtgrupi külastajate arvu, päringuid ja müüke. Oskab analüüsida turunduskampaaniaid ning siduda interneti marketingi strateegiaid traditsioonilisele marketingi eesmärkidega. Oskab teostada efektiivset ja kasumlikku e-maili kampaaniat."
  }
  [657]=>
  object(stdClass)#658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Saada ülevaade peamistest juhtimisteooriatest läbi ajaloo. Mõista juhi rolli, käitumise motiive ja peamisi vastutusvaldkondi nii protsesside kui ressursside juhtimisel. Teada uusimaid suundi organisatsiooni juhtimises. Õppida lahendama juhtimisega seotud praktilisi situatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased omandaksid juhile vajalikke baasteadmisi, mille hilisemat kasutamist poleks vaja eriti teadvustada. Kursuses aktsepteeritakse organisatsiooni- ja juhtimisteooriat kui organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu pööratakse ühele või teisele põhiküsimusele, tuuakse välja organisatsiooni- ja juhtimisteoorias valitsevad põhilised lähenemisviisid ning käsitlussuunad. Erinevate koolkondade ajalisele järgnevusele vastavalt esitatakse nii klassikalised kui ka nüüdisaegsed teooriad ja kontseptsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Aine läbimise järel peab üliõpilane orienteeruma juhtimise aines ja omama ettekujutust juhtimisest nii ärilisesest kui ka psühholoogilisest aspektist."
  }
  [658]=>
  object(stdClass)#659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6008"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kontrolltöö, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Aidata kaasa üliõpilastel põhiteadmiste omandamist majandusest ja juhtimisest; arendada oskust näha majandusprotsesside determineeritust turujõududest, riigi poliitikast, õigusest, kultuurist ja sotsiaalsest keskkonnast; kaasa aidata põhiliste juhtimisdoktriinide ja koolkondade intellektuaalsete aluste lahtimõtestamisele."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Õppeaine käsitleb majanduse ja juhtimise aluseid. Olulisemad teemad: majanduskeskkonna analüüs, PESTG-analüüs, tegevusharu ja viis konkurentsijõudu, avatud majanduse modelleerimine, juhtimise olemus ja strateegilise juhtimise protsess, sotsiaalne vastutus, juhtimise mõtte areng, HRD, turundus, ärirahandus."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse läbimisel peab üliõpilane teadma majanduse ja juhtimise põhikontseptsioone ning suutma neid kasutada juhtimisotsuste langetamisel; oskama läheneda majanduskeskkonnale süsteemselt ja terviklikult; oskama vältida edu needust ja kehtestama end juhina pidevalt; olema võimeline muutma reegleid ja seadma kahtluse alla väljakujunenud tõekspidamisi."
  }
  [659]=>
  object(stdClass)#660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6009"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Iseseisvad kirjalikud kodused tööd, kirjalikud kontrolltööd, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Analüütilise mõtlemise arendamine. Lihtsamate majandusanalüüsi kasutavate matemaatiliste meetodite tundmaõppimine. Õppida tundma majandus- ja sotsiaalelu probleemide uurimisel kasutatavaid statistika mõisteid ja meetodeid. Tutvuda tarkvaraliste vahenditega statistiliste andmete töötlemiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Kursus arendab loogilist mõtlemist, annab võimaluse iseseisvalt lahendada matemaatika rakendamisega seotud majandusteooria probleeme, samuti antakse teadmised ja oskused sotsiaalteadusliku uuringu andmete korrektseks kogumiseks ja analüüsiks järeldava statistika meetodite abil, kasutades selleks erinevaid tarkvaralisi vahendeid. Iseseisva tööna tuleb kursusel osalejatel lahendada iganädalased ülesanded ning esitada need tähtajaliselt kursuse veebikeskkonna vahendusel."
    ["vljund"]=>
    string(903) "Kursuse edukal läbimisel oskab üliõpilane: Formuleerida erinevaid majandusprobleeme matemaatilisel kuju ning kasutada matemaatilisi mudeleid majandusnähtuste kirjeldamiseks. Planeerida statistilist uuringut (sh tunneb valemi moodustamise põhimõtteid, tunneb andmete kogumise ja organiseerimise põhimõtteid ning oskab püstitada andmetest lähtuvaid ning statistilist analüüsi eeldavaid küsimusi). Kasutada statistilisi olulisustest-käsitletud teemade piires (sh oskab kasutada t-testi, dispersioonanalüüsi ning _2-testi meetode ning tõlgendada saadud tulemusi). Kasutada korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi meetodeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks (sh oskab hinnata seoste ja mudelite statistilist olulisust, tõlgendada saadud tulemusi ning kasutada koostatud mudeleid prognooside tegemiseks). Analüüsida nähtuste muutumist ajas, kasutades selleks aegridu."
  }
  [660]=>
  object(stdClass)#661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6010"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kontrolltöö, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased mõistaksid makroökonoomikat teoreetilise süsteemina, mis aitab aru saada tänase ühiskonna majandamisest; kujundada arusaama põhilistest makroökonoomilistest probleemidest, saada ülevaade probleemilahendustest, mida erinevad koolkonnad pakuvad; luua eeldused analüütiliste oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Kursus käsitleb makroteooriat, mis baseerub olulisemate koolkondade seisukohtade sünteesil. Traditsiooniline makroteooria (IS-LM mudel, neoklassikaline süntees) on ühendatud tänapäevaste lähenemistega (mikropõhjendus, tarbimis- ja investeeringute teooriad, monetaristlik käsitlus jms). Iseseisva tööga süvendab üliõpilane auditooriumis käsitletud, toetudes õpikutele ja ajakirjanduses avaldatud materjalidele."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Kursuse läbimisel peab üliõpilane teadma makroökonoomika põhimõisteid ja –kontseptsioone; Oskama orienteeruda makroprobleemides ja suutma neid seostada oma osalusega turusuhetes; Oskama identifitseerida ja inerpreteerida ajakirjanduses avaldatud makromajanduslikku infot; Kriitiliselt suhtuma riigi institutsioonide vajakajäämistesse majanduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel."
  }
  [661]=>
  object(stdClass)#662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6011"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hinnatakse koduste kirjalike ülesannete sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust; aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Õppeaine käsitleb marketingi aluseid. Õppesihiks on marketingi terminoloogia ja alusteooria omandamine ning saadud baas-teadmiste rakendusvõimaluste tundmaõppimine. Kursuse soorita-mine on eelduseks marketingi üksikute osade (strateegiline marketing, tarbijakäitumine, marketingi uuringud, rahvusvaheline ja globaalmarketing, e-marketing jt ) süvendatumaks õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Õppeaine käsitleb marketingi aluseid. Olulisemad teemad: Marketingi olemus; Marketingi keskkond; Marketingi juhtimine; Turu segmentimine; Toote positsioneerimine; Marketingi poliitika (toode, hind, turustus, toetus). Marketingi strateegilist juhtimist, marketingi uuringuid ja tarbijakäitumist kursus ei haara, need teemad kuuluvad omaette kursuse alla. Iseseisva tööga süvendab üliõpilane auditooriumis saadud teadmisi õppejõu poolt etteantud allikaid kasutades."
    ["vljund"]=>
    string(498) "Aine läbimisel peab üliõpilane suutma: Defineerida marketingis kasutatavaid põhimõisteid (marketing; marketingi kontseptsioon; marketingi meetmed; 4P mudel, 7P mudel, 4C mudel; turu segmentimine; toote positsioneerimine; toode, teenus; hinnakujundus; turustus; toetus jt). Määratleda marketingi kohta terviklikus majandus-süsteemis, selle rolli ettevõtte majanduslikus tegevuses. Analüüsida ettevõtte marketingi keskkonda, ettevõtte marketingi tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte."
  }
  [662]=>
  object(stdClass)#663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Anda ülevaade turunduskommunikatsioon põhilistest kontseptsioonidest ning “tööriistadest” ja selgitada turunduse rolli ettevõtetes. Samuti arendab kursus tudengi kontseptuaalset pagasit ning turunduse planeerimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(839) "Turunduse kontseptsioon ja turunduse planeerimine, tarbija ning organisatsiooni käitumine, segmenteerimine ja positsioneerimine, brand´id ja erinevad hinnastrateegiad, integreeritud turunduskommunikatsioon ja reklaam, turundusmeetmestiku elemendid ja nende kajastumine ettevõtte turundusstrateegias, müügiedendus ja avalikkussuhted. Kursuse jooksul sooritavad tudengid kolm testi ning eksami (kursuse lõppedes). Teste saab sooritada vaid 1 kord. Testilt puudumisest tuleb õppejõudu teavitada enne testi toimumist. Juhul kui tudengil on testilt puudumiseks mõjuv põhjus (haigus, ärireis jne), on tudengil võimalik sooritada test 1 nädala jooksul. 1 kord nädalas toimuvad seminarid (kordamine + kaasus). Seminar algab eelneval loengul õpitu kordamisega ning lõpeb kaasuse arutamisega, mille tudeng on eelnevalt läbi lugenud."
    ["vljund"]=>
    string(437) "Aine läbinu: Mõistab kliendi olulisust kaasaegses turunduskontekstis. Tajub turunduse planeerimise olulisust ning oskab ettevõtte turundustegevust planeerida. Mõistab segmenteerimise olulisust ning oskab turgu erinevatel alustel segmenteerida. Teab, kuidas tuumiktooteid brand´ideks arendada. Tunneb erinevaid hinnastrateegiaid ning oskab valida otstarbekaima. Mõistab reklaami ja turunduskommunikatsiooni integreerituse olulisust."
  }
  [663]=>
  object(stdClass)#664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada marketingi uuringu põhimõisteid ja teoreetilisi käsitlusi."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kirjeldada marketingi info tähendust ja vajadust ettevõtte ja ühiskonna tegevuses, marketingi uuringu rolli firma infosüsteemis, marketingi uurimise protsessi ning marketingi meetmestiku osade uurimise võimalusi, tutvustada olulisemaid marketingi uurimise meetodeid, tutvustada Eesti ja maailma turu-uurimisfirmade uuringuid ja meetodeid, anda teadmisi marketingi uuringute praktiliseks teostamiseks organisatsiooni tasandil, seostada marketingi uuringuid ja meetodeid interdistsiplinaarselt teiste õppeainetega."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Teadma ja tundma: Marketingi rolli ühiskonnas ja ärisüsteemis ning organisatsiooni majanduslikus tegevuses; Marketingi analüüsimise ja uurimise aluseid ning meetodeid; Oskama: Teostada organisatsiooni marketingiuuringuid. Koostada organisatsiooni marketingi strateegilisi ja taktikalisi programme. Väärtustama: Meeskonnatööd ja valmisolekut selle juhtimiseks."
  }
  [664]=>
  object(stdClass)#665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(408) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada meedia põhimõisteid ja toimimist, meedia regulatsiooni, ajakirjaniku praktilisi oskusi. Käsitletakse kommunikaatori erinevaid rolle (meelelahutaja, ajakirjanik, kommentaator, suhtekorraldaja, reklaamija, propagandist) ja sõnumi olulisemaid vorme (uudis, arvamus, fantaasiat rõhutavad vormid), tutvustatakse uudiseteooriat ning õpitakse kirjutama arvamuslugu ja uudist."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Kursus annab ülevaate meediaorganisatsioonide eesmärkidest, tegevuspõhimõtetest, ülesehitusest ja ärimudelitest läänemaailmas ja Eestis. Erinevatest meediumidest (raamat, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, uus meedia), aga ka olulisematest meediakommunikatsiooni teooriatest."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Kursuse läbinud tudeng teab millega erinevad meediavaldkonna ettevõtted tegelevad."
  }
  [665]=>
  object(stdClass)#666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6015"
    ["hindamine"]=>
    string(453) "Kirjalik eksam, on avatud küsimustega test. Iseseisva tööna peavad tudengid koostama meediaplaani, vastama meediaplaani koostamisele eelnevatele küsimustele, analüüsima iseseisvalt üht meediakampaaniat ja kirjeldama etteantud sihtrühma. Iseseisev töö koosneb neljast individuaalsest ülesandest. Hinnatakse diferentseeritult 5-pallise skaala alusel vastavalt vastuste põhjalikkusele. Hindest 50% moodustab testi tulemus ja 50% iseseisev töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Kujundada baasteadmised meediaplaneerimise terminoloogiast, kvaliteedi parameetritest, koostamise põhimõtetest ja meediaplaani olemusest. Anda ülevaade meedialiikide funktsioonidest, eripäradest ja trendidest."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Meedia planeerimine on algtaseme kursus, milles antakse ülevaade meedia planeerimise rollist turundusstrateegias, koostamise põhimõtetest, eelduseks olevatest uuringutest ja nende läbiviimise metoodikast, meedia terminoloogiast ja meediaplaani tööprotsessist."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb Eesti meediaturgu; • orienteerub meediaplaneerimise terminoloogias ja meediaplaneerimist mõjutavat seadusandlust; • omab selget arusaama meediaplaneerimise rollist ja meediaplaani olemusest; • oskab hinnata meediaplaani kvaliteeti; • oskab algtasemel koostada meediaplaani; • omab ülevaadet trendidest meediaplaneerimisel."
  }
  [666]=>
  object(stdClass)#667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6016"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kontrolltöö, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased mõistaksid mikroökonoomikat ja sellega tihedalt seotud ettevõtlust majandusteaduse arengu erinevates teadusparadigmades; kaasa aidata mikroökonoomika põhimõistete ja kontseptsioonide omandamisele; soodustada arusaamade kujundamist majandusteaduse metodoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Kursus kirjeldab turgude toimimist ja konkurentsi erinevate turustruktuuride puhul, esitab mikroökonoomilise valiku teooria, annab esimese lähenemise firma teooriale, uurib erinevaid turu struktuurivorme, nagu monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol; tähelepanu all on ka erinevad hinnakujunduse strateegiad ja praktikad ning sotsiaalne sekkumine turgude ebatäiuslikkusesse, samuti tootmisressursside turgude ja finantsturgude toimimine."
    ["vljund"]=>
    string(401) "Aine läbimise järel peab üliõpilane teadama ja oskama lahti seletada mikroökonoomika põhilisi teooriaid ja põhimõisteid, oskama lugeda ja analüüsida mikromajanduslikke tekste, suutma argumenteeritult arutleda ja diskuteerida mikroökonoomilistel teemadel, nägema mikroökonoomika kohta majandusteaduste süsteemis, tundma rahvusvahelise kaubanduse ja –finantside teooriaid ja poliitikaid."
  }
  [667]=>
  object(stdClass)#668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6017"
    ["hindamine"]=>
    string(467) "Praktikaaruanne. Tööd hinnatakse kas arvestatuks või mittearvestatuks. „arvestatud“ – aruanne kirjeldab olulises osas praktika käigus teostatud ülesannete ning praktikakoha ja -juhendamise positiivseid ja negatiivseid külgi ning sisaldab analüüsi ja ettepanekuid praktikal teostatud tegevuste kohta. „mittearvastatud“ – praktika käigus teostatud ülesannete, praktikakoha ja –juhendamise kirjeldustes ja analüüsis esineb olulisi puudujääke."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õpiväljunditega. Osaleda struktuuriüksuse igapäevatöös, koguda meeskonnatöö kogemust ning lahendada erialaseid tööülesandeid. Töökogemuste ja tööoskuste omandamine iseseisvaks ametialaseks tööks."
    ["sisu"]=>
    string(783) "1. Ettevõtte tegevuse eesmärk. Tooted/teenused ja üldised mahtude näitajad. 2. Ettevõtte juhtimine. Ettevõtte juhtimise skeem. Struktuuriüksuste funktsioonid. Juhtimisalane dokumentatsioon (ametijuhendid, sisekorra eeskirjad jms.). 3. Personal. Koosseis. Palgakorraldus. Valiku põhimõtted. 4. Tootmiskorraldus ettevõttes. 5. Majandusarvestus ja finantsjuhtimine. Aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne, lisad) ja selle koostamine. Investeerimispoliitika ettevõttes. 6. Turundus. Turunduse korraldus ettevõttes. Turundusstrateegia. Sihtturud. Tarbijad. 7. Praktika juhendaja poolt määratav täiendav teema, mis on seotud lõputööga. 8. Praktikandi tähelepanekud, märkused, ettepanekud ja nende põhjendused selle kohta, mis võiks ettevõttes teisiti korraldatud olla."
    ["vljund"]=>
    string(638) "Üliõpilane aine läbimisel: ¤ tunneb ettevõtte tegevuse, juhtimise, tootmise, töö- ja palgakorralduse, majandusarvestuse, finantsjuhtimise ja turunduse eesmärke ja olemust; ¤ oskab rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel juhtimise, turunduse ja finantsjuhtimise valdkonnas, mis on vastavuses õppeainete õpiväljunditega; ¤ on omandanud kogemusi osalemiseks struktuuriüksuse igapäevatöös, kogenud meeskonnatöö kogemusi; ¤ oskab rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses vastava valdkonna õppeaine õpiväljunditega."
  }
  [668]=>
  object(stdClass)#669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6018"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Praktikaaruande kaitsmise läbimisel arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Kujundada oskusi omandatud erialateadmisi töös rakendada. Kujundada meeskonnatöö oskusi, ka meeskonnatöö juhtimiseoskust, vastutustunnet. Kujundada oskusi teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes. Hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Praktikat läbides praktikant iseloomustus firmat/asutust ja selle toodangu või teenuste pakkumust, juhtimisstruktuuri, finants-majandusliku tegevuse näitajaid, isikukoosseisu. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane peab omandama: Bakalaureusetaseme teoreetiliste teadmiste rakendamise oskuse. Meeskonnatööoskusi, ka meeskonnatöö juhtimisoskust, arendama vastutustunnet. Oskuse arvesse võttes oma eriala teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte. Hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
  }
  [669]=>
  object(stdClass)#670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6019"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Praktiliste ülesannete lahendamine grupi- ja individuaaltöödena, grupitööde elektroonilise õpimapi koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(866) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks järgmiste tõhusa kommunikatsiooni põhimõtete kohta eeskätt turunduse valdkonnas:nsuhtluse, esitluse ja läbirääkimiste kavandamise alused; nende ettevalmistamise ning läbiviimise põhimõtted, lähtudes välistest ja sisemistest mõjufaktoritest (sõnumi edastaja ja sihtrühma omadused, olukorra tingimused, tehnilised võimalused jne). Lisaks on eesmärgiks luua eeldused esitluste ja läbirääkimiste ettevalmistamise ja läbiviimise praktiliste kogemuste omandamiseks läbi praktiliste ülesannete täitmise. Ainetundides räägime lahti esitluste olemuse: eesmärgid, nõuded, ettevalmistus jms. Arendame üliõpilaste praktilisi esinemis- ja läbirääkimisoskusi. Analüüsime kultuuride erinevustest lähtuvaid läbirääkimisi ja esitlusi ning nendega seonduvate võimaluste lahendamisel kasutatavaid meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Eneseväljendusoskuste arendamisele suunatud ainekavas õpetatakse kommunikatsiooni e suhtluse peamisi reegleid, presentatsiooni koostamise ja läbiviimise põhimõtteid, kultuuridevahelist kommunikatsiooni turundusvaldkonnas ning kliendi, allhankijate jt koostööpartneritega läbirääkimiste planeerimist ja läbiviimist. Lisaks õpetatakse müügipakkumise koostamist, müügiesitluste läbiviimist ja kriisiolukordade lahendamist. Selle tarvis viiakse tunnis läbi mitmeid grupi- ja individuaalseid töid."
    ["vljund"]=>
    string(684) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ oskab ennast paremini väljendada, edastada vajalikke sõnumeid kuulajatele ning võidelda tõhusalt esinemishirmuga esinemisel auditooriumi ees; ¤ oskab analüüsida oma esitlus- ja läbirääkimisoskusi ning korrigeerida neid suhtluse tõhustamise eesmärgil. On „kohtunud“ oma hääle, kehakõne ja lavalise liikumisega; ¤ oskab töötada turundusettevõtte meeskonnas ning anda oma panust, sh esineja ja läbirääkimiste pidaja rollis; ¤ oskab süsteemselt planeerida ja läbi viia läbirääkimisi eeskätt turunduse valdkonnas (müük-ost jm kommunikatsioon); ¤ suudab lahendada erinevaid kaasuseid, sh kriisikommunikatsiooni juhtumeid."
  }
  [670]=>
  object(stdClass)#671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6020"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hinnatakse koduste kirjalike ülesannete sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust; aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Õppeaine käsitleb rahvusvahelise ja globaalse marketingi aluseid. Õppesihiks on rahvusvahelise ja globaalse marketingi terminoloogia ja alusteooria omandamine ning saadud baas-teadmiste rakendusvõimaluste tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Õppeaine käsitleb rahvusvahelise ja globaalse marketingi aluseid. Olulisemad teemad: Rahvusvahelise ja globaalse marketingi olemus; Rahvusvahelise ja globaalse marketingi keskkond; Rahvusvahelisele ja globaalsele turule sisenemine; Rahvusvahelise ja globaalse turu segmentimine; Rahvusvahelise ja globaalse toote positsioneerimine; Rahvusvahelise ja globaalse marketingi strateegiad ja taktikad. Iseseisva tööga süvendab üliõpilane auditooriumis saadud teadmisi õppejõu poolt etteantud allikaid kasutades."
    ["vljund"]=>
    string(908) "Aine läbimisel peab üliõpilane suutma: Defineerida rahvusvahelises ja globaalses marketingis kasutatavaid põhimõisteid (rahvusvaheline ja globaalne marketing; absoluutne ja suhteline väliskaubanduseelis, tollitariif, dumping, embargo, kaubandusbarjäär, kaubanduskokkulepe, kvoot, tolliväline kaubandusbarjäär, majandusühendus, rahvusvaheline ettevõte, globaalne ettevõte, frantsiis, eksport, ekspordiagent, tarneklauslid, otsene eksport, kaudne eksport, litsentseerimine, otsene investeerimine, lepinguline tootmine, veodokumendid, ühisettevõtlus, adapteeritud ja standardiseeritud marketingi meetmed jt). Määratleda rahvusvahelise ja globaalse marketingi kohta terviklikus majandus- ja marketingisüsteemis, selle rolli ettevõtte majanduslikus tegevuses. Analüüsida ettevõtte rahvusvahelise ja globaalse marketingi keskkonda, ettevõtte rahvusvahelise ja globaalse marketingi tugevusi."
  }
  [671]=>
  object(stdClass)#672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6021"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Arvestus. Teadmisi kontrollitakse kirjaliku testiga, analüüsioskust suulise vastamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased mõistaksid rahvusvahelist majandust teoreetilise süsteemina, omandaksid peamised mõisted ja kontseptsioonid, selgitaksid antud teadmiste valdkonna spetsiifika ja arendaksid oma isiklikke teadmisi ja oskusi selliselt, et olla võimeline edukalt analüüsima rahvusvahelisi kaubandus- ja finantstehinguid ja nende mõju ärilisele aktiivsusele."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Kursus annab rahvusvahelise majanduse tervikliku käsitluse, selgitab rahvusvahelise majanduse põhimõisted, teooriad ja kontseptsioonid; kirjeldab globaalset kaubanduse ja investeeringute keskkonda; analüüsib valuuta- ja kapitaliturgude toimimist ning kirjeldab eurointegratsiooni probleeme globaalse tasakaalustamatuse ja finantskriisi taustal."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Aine läbimise järel üliõpilane * teab ja oskab lahti seletada rahvusvahelise majanduse põhimõisted, teooriad ja kontseptsioonid ning kasutama neid analüüsi meetodina globaalsete majanduspoliitiliste suundumuste käsitlemiseks; * suudab analüüsida rahvusvahelist võlakriisi ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide toimimise motiive; * oskab kirjeldada ja analüüsib eurointegratsiooni ja valuutaliidu probleeme; * tunneb avatud majanduse makroökonoomikat."
  }
  [672]=>
  object(stdClass)#673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6022"
    ["hindamine"]=>
    string(413) "Aine arvestuse läbimiseks on vaja: Teha üks uurimus (3 valikut), tuginedes reklaamipsühholoogia teooriale. Eesmärgiks on kinnistada reklaamide sisulise analüüsi praktilist oskust: 3 halvimat ja 3 parimat reklaami jooksva aasta Eesti meedias 3 halvimat ja 3 parimat vaateakent konkreetses Eesti linnas 3 halvimat ja 3 parimat kaubapakendi reklaami Töö esitada A12 kirjas a. 1 lk ühe käsitletava reklaami."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada reklaami efektiivsust mõjutavaid psühholoogilisi protsesse ja seaduspärasusi."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Kursuses käsitletakse psüühika ja reklaami seoseid: hoiakuid ja reklaami, emotsioone ja reklaami, reklaami ja tähelepanuprotsesse, reklaami ja mõtlemisprotsesse, reklaami psühhonoomiat, eelistuskäitumist ja reklaami."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Arvestuslik test reklaamipsühholoogia põhimõistete osas kinnistamaks ainealast orientatsiooni. Anda teadmised põhilistest mõjutamisvahenditest reklaamis."
  }
  [673]=>
  object(stdClass)#674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6023"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "Eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada tänapäevast reklaamiteooriat ning selgitada reklaami rolli marketingis."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Kursuses käsitletakse reklaami ajalugu, funktsioone ja mõju, erinevaid reklaamikanaleid ja nende spetsiifikat, antakse ülevaade reklaamimaailma parematest töödest."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Teadma ja tundma: Reklaami põhimõisteid, teooriaid ja mudeleid. Oskama: Orienteeruda reklaami- ja kommunikatsioonijuhtimise alases terminoloogias. Väärtustama: Reklaamieetika reegleid. Eksamitöö."
  }
  [674]=>
  object(stdClass)#675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6024"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Arvestuslik test põhimõistete osas, kinnistamaks loetut. Vormistada teadusessee teemal: Sotsiaalsed valed Eesti ühiskonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Õppida tundma sotsiaalpsühholoogilisi fenomene, mõisteid ja protsesse. Luua interneti vahendusel aktiivne kontakt kaugeõppe üliõpilasega vajalikeks ainealasteks konsultatsioonideks kõrvaldamaks õppetöös tekkivaid ebakõlasid."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Tutvustada sotsiaalpsühholoogia staatust, ainevalda ja uurimissuundi. Käsitelda süvenenult järgmisi sotsiaalpsühholoogia teemasid: mina-käsitlus ja samastumus (identifitseerimine), seletused, hoiakud ja omistused; mugandumine ja kuulekus; grupiprotsessid; eelarvamused ja stereotüüpimine; sotsiaalne soodustamine ja looderdamine, vastastikune meeldivus."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Omandada kohustuslikus kirjanduses olev sotsiaalpsühholoogia terminoloogia."
  }
  [675]=>
  object(stdClass)#676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6025"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hinnatakse koduste kirjalike ülesannete sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust; aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppeaine käsitleb strateegilise marketingi aluseid. Õppesihiks on strateegilise marketingi terminoloogia ja alusteooria omandamine ning saadud baasteadmiste rakendusvõimaluste tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Õppeaine käsitleb strateegilise marketingi aluseid. Olulisemad teemad: Strateegilise marketingi olemus; Marketingi strateegiline juhtimine ja planeerimine; Strateegilise marketingi turupõhine käsitlus; Strateegilise marketingi juhtimismudelid; Ettevõtte marketingi strateegilise juhtimise protsess; Visiooni, missiooni ja põhiväärtuste marketingipõhine sisu; Marketingi strateegilise juhtimise kontrolliprotsess. Iseseisva tööga süvendab üliõpilane auditooriumis saadud teadmisi õppejõu poolt etteantud allikaid kasutades."
    ["vljund"]=>
    string(817) "Aine läbimisel peab üliõpilane suutma: Defineerida strateegilises marketingis kasutatavaid põhimõisteid (strateegiline marketing; strateegiline juhti-mine ja planeerimine; visioon; missioon; põhiväärtused; eesmärk; strateegia; toote/turu mudel; BCG mudel; GE mudel; Porteri mudel; PIMS mudel; marketingi strateegilise juhtimise ja planeerimise protsess; kesk-konnaanalüüs; kasvustrateegiad; konkurentsistrateegiad; tootestrateegiad; hinnastrateegiad; turustusstrateegiad; toetusstrateegiad; otsemarketingi strateegiad. Määratleda strateegilise marketingi kohta terviklikus majandussüsteemis, selle rolli ettevõtte äritegevuses. Analüüsida ettevõtte strateegilise marketingi keskkonda, ettevõtte strateegilise marketingi protsessi, strateegilise marketingi tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte."
  }
  [676]=>
  object(stdClass)#677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda üliõpilasele: Ülevaade suhtekorralduse ajaloost ja kujunemisest. Tutvustada olulisemaid valdkondi ja võimalusi. Näidata seoseid suhtekorralduse kasutamiseks koos teiste turundustegevustega. Tutvustada peamisi võimalusi ja võtteid meediasuhete kujundamiseks ning edukaks meediasuhtluseks."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kursuses käsitletakse suhtekorralduse põhimõisteid ja ajalugu, suhtekorraldust kui juhtimisvahendit ning suhtekorraldusliku keskkonna analüüsi ja keskkonna mõju sõnumile, suhtekorralduse alaliike, suhtekorralduse mudeleid, avaliku arvamuse kujundamise võimalusi, kampaaniaid, meediasuhteid, kriisikommunikatsiooni, üritusi suhtekorralduse vahendina."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Aine läbinud üliõpilane: Mõistab suhtekorraldustegevuse põhjuseid ja eesmärke. Omab ülevaadet suhtekorralduse võimalustest. Oskab hinnata suhtekorraldustegevuse tulemuslikkust ja sobivust erinevatesse kontekstidesse. Saab hakkama peamiste meediasuhetes esinevate olukordade lahendamise ja kasutamisega."
  }
  [677]=>
  object(stdClass)#678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6027"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Hinnatakse koduste kirjalike tööde sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust, aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Tarbijakäitumise terminoloogia ja alusteooria omandamine. Tarbijakäitumise mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine tarbija ja ettevõtte turunduse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Õppeaine käsitleb tarbijakäitumise aluseid. Teemad: Tarbimisühiskond; Tarbimine; Tarbijakäitumise mudelid; Impulsiivne tarbimine; Luksustoodete tarbimine; Tarbija ostuotsustusprotsess; Motivatsioon; Tajumine; Õppimine; Hoiak; Mina-kontseptsioon; Arvamusliider; Võrdlusrühm; Elustiil; Tarbija vastutus ja eetiline käitumine."
    ["vljund"]=>
    string(728) "Aine läbimisel peab üliõpilane suutma: 1. Defineerida tarbijakäitumise põhimõisteid (tarbimisühiskond, tarbija, tarbimine, tarbija-käitumine, tarbijakesksus; tarbija motivatsioon, tajumine, õppimine, hoiak, mina-kontseptsioon, ostuotsustusprotsess ja selle etapid; arvamusliider, võrdlusrühm, sotsiaalne kiht, kultuur, subkultuur; impulsiivne tarbimine, roheline tarbimine, säästev tarbimine jt). 2. Määratleda tarbijakäitumise kohta turunduse makro- ja mikrosüsteemis, selle rolli ühiskonna probleemide tajumisel, uurimisel ja mõistmisel ning tarbijakäitumise, majanduse, turunduse, kultuuri, poliitika ja õiguse vahelisi seoseid. 3. Koostada ja rakendada sihtrühma tarbijakäitumise analüüsi programmi."
  }
  [678]=>
  object(stdClass)#679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6028"
    ["hindamine"]=>
    string(941) "Teenusettevõtte kvaliteedilünkade analüüs. Kodutöö tehakse individuaaltööna. Iga üliõpilane valib ühe teenindusettevõtte, kus ta on kogenud teenust, mis ei ole vastanud tema ootustele ja kirjeldab saadud kogemust. Seejärel analüüsib ta ettevõtte teenust lähtuvalt õppejõu poolt etteantud skeemile, mis on Moodle’i õpikeskkonnas. Kodutööd tuleb esitada kirjalikult e-postiga õppejõule hiljemalt 06.12.2010 kell 24.00. Hindamiskriteeriumid: Õigeaegselt esitatud kodutöö. 4 - Kodutöö on esitatud õigeaegselt. Korrektne õigekeele kasutamine. 2 – Üliõpilaste kodutöö sisaldab vaid üksikuid hooletusvigu. Ränkasid õigekirjavigu ei esine. 3 – Üliõpilaste kodutöö sisaldab vaid üksikuid hooletusvigu. 4 – Üliõpilaste kodutöö ei sisalda õigekirja ega hooletusvigu. Korrektne turunduse oskusterminoloogia kasutamine. 2 – Üliõpilased on eksinud kuni 2 termini kasutamisel. 3 – Üliõpilased"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Anda kuulajatele teadmised ja oskused teenuseid pakkuva ettevõtte turundustegevuse juhtimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(716) "Võrreldes toodete turustamisega on teenuste turundus oluliselt komplitseeritum, sest teenused on mittemateriaalsed ja seetõttu ei ole võimalik neid enne osutamist kliendile demonstreerida. Samuti on teenuste turunduses turundusmeetmestik oluliselt laiem, kui toodete turunduses ning seegi muudab teenuste turundamise keerulisemaks kui toodete turundamise. Kursuse jooksul käsitletakse: teenuste mõistet ja liigitust, teenuste turunduse eripärasid ja arengutendentse, turundustegevuse juhtimist teenindusettevõttes, teenuste kvaliteeti ja selle mõjutajaid, teenuste kujundamist ja innovatsioone ning turustamise, hinnakujunduse ja turunduskommunikatsiooni alaste otsuste põhimõtteid teenindavas ettevõttes."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Õppeaine läbinud üliõpilane: Teab, mille poolest erineb toodete ja teenuste turundus. Teab, kuidas teenuste eripärad mõjutavad turundustegevust. Teab, miks pööratakse teenuste turunduses väga suurt tähelepanu teenuste kvaliteedile. Oskab püstitada teenuseid pakkuva ettevõtte turunduseesmärke ja valida eesmärkidele vastavat strateegiat. Oskab kujundada teenuseid pakkuva ettevõtte turundusmeetmestikku."
  }
  [679]=>
  object(stdClass)#680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6029"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Uurimistööd hinnatakse arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Teadustöö meetodite omandamine ja rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Uurimistöö on juhendaja antud või temaga kooskõlastatud kitsama teemaprobleemi lahendamine konkreetse uurimismetoodika rakendamisega. Teema valikul võib toetuda turundusjuhtimise õppetooli näidisteemade nimistule. Uurimistöö võib põhineda erialaainetel. Teema võib olla seotud tulevase spetsialiseerumisega ja seisneda konkreetse probleemi lahendamises. Uurimistööga omandatakseprobleemi formuleerimise, eesmärgi püstitamise, erialase kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, metoodika valimise, info kogumise ja kirjanduse otsimise ja läbitöötamise, kirjaliku väljendamise oskusi (teaduskeel, erialaterminoloogia, teksti struktureerimine, vormistus) ning järelduste tegemise ja töö esitlemise oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Omandatakse probleemi formuleerimise, eesmärgi püstitamise , ülesannete eristamise, metoodika valimise, info kogumise ja töötlemise ning järelduste tegemise ja töö esitlemise oskusi."
  }
  [680]=>
  object(stdClass)#681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6030"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Uurimustööd hinnatakse arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda marketingi, ärijuhtimise teemasid. Suunata üliõpilast iseseisvale uurimustööle. Arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Uurimustöö on õppeainega seotud probleemi kvalitatiivne ja kvantitatiivne käsitlus. Uurimustöö on valdavalt analüüsiva iseloomuga. Selle koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt tõlgendada ning üldistada. Uurimustöö koostamine aitab üliõpilasel valmistuda bakalaureusetöö kirjutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Üliõpilane peab teadma ja tundma: Marketingi, kommunikatsioonijuhtimise ja reklaamialaseid uurimismeetodeid ja metoodikat. Oskama: Sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi kasutades sobivaid meetodeid. Kõrghariduse esimesele astmele vastavalt akadeemiliselt väljenduda. Tegeleda juhendaja käe all uurimistööga. Väärtustama: Loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [681]=>
  object(stdClass)#682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6031"
    ["hindamine"]=>
    string(447) "Arvestus. Üliõpilane peab koostama ja auditooriumile ette kandma kirjaliku äriplaani projekti (või projektikäsiraamatu), mis annab 80% arvestuse saamiseks vajalikust lõpphindest. Projekti edukas ettekandmise eest auditooriumile saab 10% lõpphindest ning 10% lõpphindest annab aktiivne osalemine seminaritundides. Aktiivne osalemine tähendab seminaridest ja rühmatöödest osavõtmist, tulemuste presenteerimist ja diskusioonis osalemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda teoreetiline ülevaade projektijuhtimise põhimõtetest ja meetoditest ning praktiline kogemus projektitöö meetodite rakendamisest ja projektiplaani koostamisest äritegevuse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Kursus annab ülevaade projektijuhtimise teooriast, meetoditest ja võimalustest ning nõuetest, millele edukas projekt vastama peab. Käsitletakse projektiga seonduvat aruandlust, hindamist jm. Koostatakse äriplaani projekt või sellega seonduv projektijuhtimise käsiraamat."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ omab praktikas rakendatavaid teadmisi projektipõhisest tööprotsessi juhtimisest; ¤ orienteerub terminoloogias, teab projektijuhtimises kasutatavaid põhimõisteid ja projektijuhtimise rolli äritegevuses; ¤ suudab iseseisvalt koostada äritegevuse valdkonnas lihtsamaid väikeseid arendusprojekte."
  }
  [682]=>
  object(stdClass)#683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6032"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kontrolltöö, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "Kujundada eeldused mõistmaks strteegilise juhtimise sisu, selgitada strateegia väljatöötamist, elluviimist, kontrollimist ja hindamist; kujundada oskust hinnata konkurentsi- ja turutingimiste muutusi; kaasa aidata peamiste strateegilise juhtimise koolkondade seisukohtadega tutvumisele ja omaksvõtmisele; kujundada eeldused praktilise juhtimistegevuse erinevate strateegiliste aspektide mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Kursus annab ülevaate strateegilise juhtimise protsessi kõikidest omavahel seotud osadest ja näitab kuidas nad on läbi põimunud juhtimise põhifunktsioonidega. Käsitlemisele kuuluvad strateegia väljtöötamine, tegevuskeskkonna , haru- ja konkurentsianalüüs, äritasandi strateegia ja konkurentsieelis, korporatsiooni äriportfelli juhtimine, strateegia elluviimine ja kontrollimine, uued suunad strateegilises juhtimises."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Kursuse läbinud üliõpilane: oskab kasutada erialast terminoloogiat ja mõistab strateegilise juhtimise sisu; suudab lahendada strateegia väljatöötamise ja elluviimise ülesannet; teab millistest etappidest koosneb strateegilise juhtimise protsess; on võimeline analüüsima tegevusharu arengut ja konkurentsikeskkona, et kindlustada paremate strateegiate genereerimist."
  }
  [683]=>
  object(stdClass)#684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6033"
    ["hindamine"]=>
    string(376) "Iseseisvate tööde hindamisel võtab lektor arvesse aine tundmist, eneseväljenduse oskusi, meeskonnatööd ja tähtaegadest kinni pidamist. Arvestuse hindamise aluseks on õpitud teadmiste ja faktide ning ÜT esitlus kui projekti teadlik rakendamine; etteantud individuaalse töö formaadis püsimine, ideede müügioskuste kasutamine; viitamine ja lisamaterjali kasutamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "ÜT kui aine õpetamise eesmärk ¤ on mõtestada lahti konkreetse suunitlusega tegevuse roll ja vastutus marketingis; ¤ tuua välja võimalikud erinevad ÜT vormid ¤ eristada väärtused antud tegevusega seotud praktikumides. ¤ anda osalejale ülevaatlik nägemus üritusturunduse hetkeolukorrast Eesti turul ¤ võimaldada osalejal lisaks teooriale saada osa ka praktilisest poolest läbi iseseisvate ülesannete ja rollimängude; ¤ luua alus ja võimalused alustamaks tööd üritusturundusvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Üritusturundus on integreeritud turunduskommunikatsiooni valdkond, mille eesmärgiks on suhtumise või käitumise suunamine soovitud sihtgrupis läbi brändi väärtustel tuginevate püsivate emotsioonide tekitamise erinevate aktsioonide käigus. Kursuse käigus tutvustatakse erinevaid ÜT vorme ja agentuurimudeleid, analüüsitakse nii eestimaiseid kui rahvusvahelisi näiteid, käiakse praktikumide käigus läbi kogu ürituse planeerimise ja teostamise protsess. Kohtutakse ka Eesti tunnustatuimate praktikutega ning külastatakse ÜT igapäevatöös vajalike partnerite ettevõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ oskab kirjeldada, mis on üritusturundus, selle liigid ning milliseid ÜT-lahendusi rakendada turundusplaanide koostamisel ja ellu viimisel; ¤ on võimeline iseseisvalt või meeskonna liikmena ideestama ning ette valmistama üritusturunduslahendusi; ¤ omab ülevaadet Eesti üritusturundusmaastikust ning pakutavatest teenustest; ¤ omab vajalikke esmaseid kontakte üritusturundusvaldkonnas töö alustamiseks või praktika sooritamiseks."
  }
  [684]=>
  object(stdClass)#685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6035"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kirjalik brändi uurimistöö – 50% tulemusest; Test tsükli lõpus 50% tulemusest"
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "Anda ülevaade brändi juhtimise põhilistest kontseptsioonidest ning selgitada brändi analüüsi, brändi loomist ja brändi arendamist. Selgitada kuidas on bränd seotud toote ja ettevõtte väärtuse loomisega, millised on siinkohal peamised teoreetilised printsiibid, arengusuunad. Arendab kursuse raames teadmisi kuidas luua väljapaistvaid brände."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Mis on branding. Brändide evolutsioon. Kuidas tarbijad valivad brände. Erinevad bränditüübid. Ärilt-ärile brändimine ja brändid. Teenindusettevõtte bränd. Jaekaubanduse brändid. Brändid ja internet. Brändide võitlus. Bränd kui lisaväärtus tootele."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Aine läbimisel üliõpilane ¤ on omandanud süsteemsed teadmised brändi loomisest, juhtimisest, toote väärtuse tõstmisest. ¤ saab aru erinevatest brändi mudelitest ja oskab neid tulevikus rakendada, ¤ suudab analüüsida brändi omadusi."
  }
  [685]=>
  object(stdClass)#686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6036"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Arvestus. Hindamine toimub kaasuste kirjaliku analüüsi ja valitud teema suulise tutvustuse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Kaasa aidata üliõpilastel juhtimisvaldkonnas eriti oluliste võimu, eestvedamise ja mõjutamise probleemide omandamisele, arendada nende oskust näha nüüdisoludes aktuaalset juhtimise ja eestvedamise seotust, samuti kujundada eeldused mõistmaks juhtimise inimkesksust ning väärtuste, emotsionaalse plaani ning mõjutamisega seotud aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Kursus annab ülevaate eestvedamise, võimu ja mõjutamise olulisematest aspektidest, sh, organisatsiooni tulevikuvisioonist, töötajate kaasahaaramisest organisatsiooni tegevusse, meeskonnatööst, töötajate motiveerimisest ja arendamisest, neis omanikutunde tekitamisest. Käsitlemisele kuulub ka võimu rolli selgitamine organisatsiooni toimimises."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb erinevaid isiksuseteooriaid; ¤ tunneb eestvedamise teoreetilisi aluseid; ¤ oskab tähtsustada motivatsiooni eestvedamisel; ¤ oskab kirjeldada gruppide rolli organisatsioonis; ¤ tunneb erinevaid võimuallikaid; ¤ oskab seletada, mida kujutab endast võim, poliitika ja konflikt organisatsioonis ning milline on nendevaheline seos; ¤ oskab kirjeldada organisatsiooni kui kultuurilist fenomeni, mis loob konkurentsieelise."
  }
  [686]=>
  object(stdClass)#687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6037"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Arvestus: Kirjalik arvestustöö, eelduseks positiivselt sooritatud iseseisvad tööd. 35% I kodutöö 35% II kodutöö 30% II kodutöö ettekanne (viimane loeng)"
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Luua võimalused teoreetiliste kui ka praktiliste internetiturunduse teadmiste omandamiseks. Anda ülevaade ühe kiiremini kasvava turundusvaldkonna võimalustest ning strateegiatest ning kuidas neid integreerida ettevõtte turundustervikusse. Anda ülevaade ja õpetada kasutama põhilisi internetiturunduse uudistekanaleid kui ka programme."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Aine teemadena käsitletakse kogu Internetiturunduse ABC-d: 1) Sissejuhatuse Internetiturundusse kui ühte turunduskanalisse 2) Internetiturunduse erinevad võimalused ja väljundid. "Internet Marketing Lifecycle" 3) Internetiturunduse eelised ja puudused teiste reklaamikanalitega võrreldes 4) Koduleht kui töötav veebilahendus 5) Kodulehe külastuste suurendamise põhilised strateegiad (SEO, PPC, e-mail) 6) Sotsiaalmeedia 7) Mobiiliturundus (mobiiliveeb, otsing, rakendused, kampaaniad) 8) Turundustegevuse analüüs (vajalikud programmid ja oskused, põhilised näitajad)"
    ["vljund"]=>
    string(336) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ omab ülevaadet internetiturunduse erinevatest võimalustest.; ¤ oskab kasutada internetiturunduse tänaseid võimalusi baastasemel; ¤ teab kuidas suurendada kodulehe sihtgrupi külastajate arvu, päringuid ja müüke; ¤ oskab analüüsida ettevõtte turunduskampaaniaid ning analüüsida konkurente."
  }
  [687]=>
  object(stdClass)#688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6039"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Iseseisvad kirjalikud kodused tööd, kirjalikud kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "¤ Analüütilise mõtlemise arendamine. ¤ Lihtsamate majandusanalüüsis kasutatavate matemaatiliste meetodite tundmaõppimine. ¤ Õppida tundma majandus- ja sotsiaalelu probleemide uurimisel kasutatavaid statistika mõisteid ja meetodeid. ¤ Tutvuda tarkvaraliste vahenditega statistiliste andmete töötlemiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Kursus arendab loogilist mõtlemist, annab võimaluse iseseisvalt lahendada matemaatika rakendamisega seotud majandusteooria probleeme, samuti antakse teadmised ja oskused sotsiaalteadusliku uuringu andmete korrektseks kogumiseks ja analüüsiks järeldava statistika meetodite abil, kasutades selleks erinevaid tarkvaralisi vahendeid."
    ["vljund"]=>
    string(1043) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ formuleerib erinevaid majandusprobleeme matemaatilisel kujul ning kasutada matemaatilisi mudeleid majandusnähtuste kirjeldamiseks; ¤ planeerib statistilist uuringut (sh tunneb valimi moodustamise põhimõtteid, tunneb andmete kogumise ja organiseerimise põhimõtteid ning oskab püstitada andmetest lähtuvaid ning statistilist analüüsi eeldavaid küsimusi); ¤ kasutab statistilisi olulisusteste – käsitletud teemade piires (sh oskab kasutada t-testi, dispersioonanalüüsi ning χ2-testi meetode (?) ning tõlgendada saadud tulemusi); ¤ kasutab korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi meetodeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks (sh oskab hinnata seoste ja mudelite statistilist olulisust, tõlgendada saadud tulemusi ning kasutada koostatud mudeleid prognooside tegemiseks); ¤ analüüsib nähtuste muutumist ajas, kasutades selleks aegridade kompleksanalüüsi meetodi (sh oskab jagada aegrea muutumist komponentideks ning arvestada komponentide mõju prognoosi koostamisel)."
  }
  [688]=>
  object(stdClass)#689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6040"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hinnatakse koduste kirjalike ülesannete sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust, aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Rahvusvahelise ja globaalturunduse terminoloogia ja alusteooria omandamine. Rahvusvahelise ja globaalturunduse mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine ettevõtte tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Õppeaine käsitleb rahvusvahelise ja globaalturunduse aluseid. Olulisemad teemad: rahvusvahelise ja globaalturunduse olemus, rahvusvahelise ja globaalturunduse keskkond, rahvusvahelisele ja globaalsele turule sisenemine, rahvusvahelise ja globaalse turu segmentimine, rahvusvahelise ja globaalse toote positsioneerimine, rahvusvahelise ja globaalturunduse strateegiad ja taktikad."
    ["vljund"]=>
    string(616) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ defineerib rahvusvahelise ja globaalturunduse põhimõisteid (rahvus-vaheline ja globaalturundus, eksportimine, investeerimine, litsentseerimine, adapteerimine, standardiseerimine jt); ¤ määratleb rahvusvahelise ja globaalturunduse koha terviklikus majandus- ja turundussüsteemis, selle rolli ettevõtte äritegevuses; ¤ analüüsib ettevõtte rahvusvahelise ja globaalturunduse keskkonda, ette-võtte rahvusvahelise ja globaalturunduse tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte; ¤ koostab ja rakendab rahvusvahelisele turule sisenemise ja seal püsimise lihtsustatud programmi."
  }
  [689]=>
  object(stdClass)#690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6041"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalik eksamitöö, valitud juhtumite analüüsi esitlus klassis.."
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Kursuse eesmärk on luua eeldused, et üliõpilased mõistaksid rahvusvahelist ärikorraldust teoreetilise süsteemina, omandaksid peamised mõisted ja kontseptsioonid, selgitaksid antud teadmiste valdkonna spetsiifika ja arendaksid oma isiklikke teadmisi ja oskusi selliselt, et olla võimeline edukalt töötama multinatsionaalses ettevõttes."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Kursus annab rahvusvahelise ärikorralduse tervikliku käsitluse, selgitab rahvusvahelise ärikorralduse põhimõisted, teooriad ja kontseptsioonid; kirjeldab globaalset kaubanduse ja investeeringute keskkonda; analüüsib valuuta- ja kapitaliturgude toimimist; tutvustab rahvusvahelise äritegevuse strateegilist filosoofiat ning kirjeldab rahvusvahelisi ärioperatsioone, eeskätt globaalset tootmist ja materjalide juhtimist, turundust ja arendustööd, globaalset inimressursside juhtimist ja rahvusvahelist finantsjuhtimist. Iseseisva tööga süvendab üliõpilane auditooriumis käsitletud, toetudes õpikutele ja ajakirjanduses avaldatud materjalidele."
    ["vljund"]=>
    string(513) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ teab ja oskab lahti seletada rahvusvahelise ärikorralduse põhimõisted, teooriad ja kontseptsioonid ning kasutama neid analüüsi meetodina globaalselt tegutsevate firmade strateegiliste ärifilosoofiate lahtimõtestamiseks; ¤ suudab analüüsida ärikultuuri erisusi; ¤ oskab kirjeldada rahvusvahelisi ärioperatsioone, eeskätt globaalset tootmist ja materjalide juhtimist, turundust ja arendustööd, globaalset inimressursside juhtimist ja rahvusvahelist finantsjuhtimist."
  }
  [690]=>
  object(stdClass)#691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6042"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hinnatakse koduste kirjalike ülesannete sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust; aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Strateegilise turunduse terminoloogia ja alusteooria omandamine. Strateegilise turunduse mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine ettevõtte turunduse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Õppeaine käsitleb strateegilise turunduse aluseid. Teemad: Strateegilise turunduse olemus; Turunduse strateegiline juhtimine ja planeerimine; Strateegilise turunduse turupõhine käsitlus; Strateegilise turunduse juhtumis-mudelid; Ettevõtte turunduse strateegilise juhtimise protsess; Visiooni, missiooni ja põhiväärtuste turunduspõhine sisu; Turunduse strateegilise juhtimise kontrolliprotsess."
    ["vljund"]=>
    string(829) "Aine läbimisel peab üliõpilane: * suudab defineerida strateegilises turunduses kasutatavaid põhimõisteid (strateegiline turundus; strateegiline juhtimine ja planeerimine; visioon; missioon; põhiväärtused; eesmärk; strateegia; toote/turu mudel; BCG mudel; GE mudel; Porteri mudel; PIMS mudel; turunduse strateegilise juhtimise ja planeerimise protsess; kesk-konnaanalüüs; kasvustrateegiad; konkurentsistrateegiad; tootestrateegiad; hinnastrateegiad; turustusstrateegiad; toetusstrateegiad; otsemarketingi strateegiad. * oskab määratleda strateegilise turunduse kohta terviklikus majandussüsteemis, selle rolli ettevõtte äritegevuses. * oskab analüüsida ettevõtte strateegilise marketingi keskkonda, ettevõtte strateegilise marketingi protsessi, strateegilise turunduse tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte."
  }
  [691]=>
  object(stdClass)#692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6043"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Hinnatakse koduste kirjalike tööde sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust, aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Tarbijakäitumise terminoloogia ja alusteooria omandamine. Tarbijakäitumise mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine tarbija ja ettevõtte turunduse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Õppeaine käsitleb tarbijakäitumise aluseid. Teemad: Tarbimisühiskond; Tarbimine; Tarbijakäitumise mudelid; Impulsiivne tarbimine; Luksustoodete tarbimine; Tarbija ostuotsustusprotsess; Motivatsioon; Tajumine; Õppimine; Hoiak; Mina-kontseptsioon; Arvamusliider; Võrdlusrühm; Elustiil; Tarbija vastutus ja eetiline käitumine."
    ["vljund"]=>
    string(712) "Aine läbimisel üliõpilane: 1. defineerib tarbijakäitumise põhimõisteid (tarbimisühiskond, tarbija, tarbimine, tarbija-käitumine, tarbijakesksus; tarbija motivatsioon, tajumine, õppimine, hoiak, mina-kontseptsioon, ostuotsustusprotsess ja selle etapid; arvamusliider, võrdlusrühm, sotsiaalne kiht, kultuur, subkultuur; impulsiivne tarbimine, roheline tarbimine, säästev tarbimine jt); 2. määratleb tarbijakäitumise kohta turunduse makro- ja mikrosüsteemis, selle rolli ühiskonna probleemide tajumisel, uurimisel ja mõistmisel ning tarbijakäitumise, majanduse, turunduse, kultuuri, poliitika ja õiguse vahelisi seoseid; 3. koostab ja rakendab sihtrühma tarbijakäitumise analüüsi programmi."
  }
  [692]=>
  object(stdClass)#693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6044"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "¤ Valikvastustega test ¤ Kaasus ¤ Kirjalik analüütiline töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Õppeaine eesmärgiks on ¤ anda kuulajatele teadmised ja oskused teenuseid pakkuva ettevõtte turundustegevuse kavandamiseks ja juhtimiseks; ¤ anda teadmised, mille poolest erineb teenuste turundus toodete turundusest ning oskavad neid eripärasid arvestada teenuseid pakkuva ettevõtte turundusmeetmestiku kujundamisel."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Õppeaine käsitleb teenuste turunduse aluseid. Võrreldes toodete turustamisega on teenuste turundus oluliselt komplitseeritum, sest teenused on mittemateriaalsed ja seetõttu ei ole võimalik neid enne osutamist kliendile demonstreerida. Kursuse jooksul käsitletakse: teenuste mõistet ja liigitust, teenuste turunduse eripärasid ja arengutendentse, turundustegevuse juhtimist teenindusettevõttes, teenuste kvaliteeti ja selle mõjutajaid, teenuste kujundamist ja innovatsioone ning turustamise, hinnakujunduse ja turunduskommunikatsiooni alaste otsuste põhimõtteid teenindavas ettevõttes."
    ["vljund"]=>
    string(433) "Õppeaine läbinud üliõpilane: ¤ teab, mille poolest erineb toodete ja teenuste turundus; ¤ teab, kuidas teenuste eripärad mõjutavad turundustegevust; ¤ teab, miks pööratakse teenuste turunduses väga suurt tähelepanu teenuste kvaliteedile; ¤ oskab püstitada teenuseid pakkuva ettevõtte turunduseesmärke ja valida eesmärkidele vastavat strateegiat; ¤ oskab kujundada teenuseid pakkuva ettevõtte turundusmeetmestikku."
  }
  [693]=>
  object(stdClass)#694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6046"
    ["hindamine"]=>
    string(756) "Ühe osana kursusest peab tudeng koostama ja auditooriumile ette kandma referaadi transpordi, laonduse, klienditeeninduse või logistika tarneahela juhtimisest. Antud referaat moodustab 20% lõpphindest. Referaadi edukas ettekandmise eest auditooriumile saab 10% lõpphindest ning 10% lõpphindest annab aktiivne osalemine seminaritundides. Aktiivne osalemine tähendab rühmatöödest osavõtmist, tulemuste presenteerimist ja diskusioonis osalemist. Aine lõppeb kirjaliku eksamiga. Eksam toimub aine lõpus ning hõlmab kogu ainekursuse vältel läbitud temaatikat. Eksam annab 60% lõpphindest ning koosneb 20 küsimusest, millest osa eeldavad lühikest argumenteeritud vastust (mahult ~65%), osa valiku tegemist (mahult ~35%). Eksam kestab 90 minutit."
    ["eesmrk"]=>
    string(538) "• anda ülevaade logistika põhiteadmistest, kuludest ja väärtustest eesmärkidest ja meetoditest, probleemidest ning lahendusviisidest; • luua võimalused logistika põhimõistete ja kontseptsioonide omandamiseks • arendada tudengite analüüsioskust ning üldpildi nägemise võimet, asetades logistika otsused üldjuhtimise, strateegia ja tarneahela konteksti; • arendada kompetentsust töötamaks koos oma valdkonna logistikutega ning mõistmaks nende töökorraldust; • arendada tudengite meeskonnatöö alast võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Sissejuhatus. Logistika aine ja mõiste. Logistika eesmärgid ning huvialad. Logistika ajalugu ja selle arengu etapid. Logistiline efektiivsus ja tõhusus: Logistilised kulud ja teeninduse tase. Kvaliteet ja logistika. Sisseostmine/ hankimise juhtimine. Tootmise planeerimine. Laovarude juhtimine turustus ja transport. Infotehnoloogia ja logistika. Keskkonna mõju ja selle juhtimine. Logistika lisandväärtus. Klienditeenindus ja logistika kogukulud. Ühe osana kursusest peab tudeng koostama ja auditooriumile ette kandma referaadi transpordi, laonduse, klienditeeninduse või logistika tarneahela juhtimisest. Lisaks peab tudeng aktiivselt osalema seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(447) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb logistika põhitermineid ja definitsioone ning nende ingliskeelseid vasteid; ¤ mõistab ja oskab lahti seletada logistika olemuse ja seose turundusega; ¤ oskab anda ülevaate logistika protsesside olemusest majanduses ning tuua praktilisi illustreerivaid näiteid; ¤ suudab iseseisvalt töötada algmaterjalidega ning erialase kirjandusega ja koostada ning ette kanda referaadi logistikaga seotud teemal."
  }
  [694]=>
  object(stdClass)#695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6047"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam. Hindeline. Hinne kujuneb kirjaliku eksamist (50%) kursuse lõpus ja iseseisva kodutöö hindest (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Anda teadmised turundusuuringutega seotud tööprotsessi etappidest, põhilistest küsitlusmeetoditest, nõuetest küsitlustele ning uuringute kasutamisest Eesti turunduspraktikas. Luua eeldused oskuseks valida uuringuülesandele sobiv andmekogumismeetod ning määrata adekvaatne valimi suurus. Luua ettekujutus suhtlusest uuringuteenuse pakkuja leidmisel."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Uuringuturg Eestis ja maailmas. Head tavad osapoolte suhtluses. Turundusinfo tüübid. Uuringuprobleemi määratlemine ja uuringu kavandamine. Uurimismeetodid ja uuringuprotsess. Turumahu ja brändi positsioneerimise uuringud. Meediaplaneerimise alusinfo uuringud. Toote ja reklaami testid. Kliendi ja personali uuringud."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Õppeaine läbinud üliõpilane: • Teab, milliseid uuringuid kasutatakse turunduse strateegilise ja taktikalise juhtimise tugiinfo saamiseks (sh milline on uuringu väljud/aruanne tellijale). • Teab turundusuuringute praktikas käibelolevaid mõisteid ning häid tavasid. • Teab, millised tegurid mõjutavad uuringutulemuste usaldusväärsust. • Oskab valida uuringuülesandele sobiva andmekogumismeetodi. • Oskab näha vajadust küsimustiku kriitiliseks analüüsiks, testiks"
  }
  [695]=>
  object(stdClass)#696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6049"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Hindamine toimub testi sooritamise ja kaasuste lahendamise alusel, mis annavad 40% lõpphindest. Kirjalik eksam annab 60% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "* kujundada eeldused mõistmaks strateegilise juhtimise sisu; * selgitada strateegia väljatöötamist, elluviimist, kontrollimist ja hindamist; * kujundada eeldused praktilise juhtimistegevuse erinevate strateegiliste aspektide mõistmiseks, * arendada teadmisi ärijuhtimisest, mis aitavad äriideid ellu viia ja ärisse püsima jääda."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Kursus annab ülevaate strateegilise juhtimise protsessi kõikidest omavahel seotud osadest ja näitab kuidas nad on läbi põimunud juhtimise põhifunktsioonidega. Käsitlemisele kuuluvad strateegia väljatöötamine, elluviimine ja kontrollimine, korporatsiooni äriportfelli juhtimine, äritasandi strateegiad ja konkurentsieelis, strateegiline eestvedamine."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Aine läbinud üliõpilane: * oskab kasutada erialast terminoloogiat ja mõistab strateegilise juhtimise sisu; * suudab lahendada strateegia väljatöötamise ja elluviimise ülesannet; * teab millistest etappidest koosneb strateegilise juhtimise protsess; * on võimeline analüüsima konkurentsikeskkonda, et kindlustada paremate strateegiate genereerimist; * oskab kehtestada end juhina ja on võimeline muutma reegleid."
  }
  [696]=>
  object(stdClass)#697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6050"
    ["hindamine"]=>
    string(376) "Arvestuse hindamise aluseks on õpitud teadmiste ja faktide ning ÜT esitlus kui projekti teadlik rakendamine; etteantud individuaalse töö formaadis püsimine, ideede müügioskuste kasutamine; viitamine ja lisamaterjali kasutamine. Iseseisvate tööde hindamisel võtab lektor arvesse aine tundmist, eneseväljenduse oskusi, meeskonnatööd ja tähtaegadest kinni pidamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "ÜT kui aine õpetamise eesmärk ¤ on mõtestada lahti konkreetse suunitlusega tegevuse roll ja vastutus marketingis; ¤ tuua välja võimalikud erinevad ÜT vormid ¤ eristada väärtused antud tegevusega seotud praktikumides. ¤ anda osalejale ülevaatlik nägemus üritusturunduse hetkeolukorrast Eesti turul ¤ võimaldada osalejal lisaks teooriale saada osa ka praktilisest poolest läbi iseseisvate ülesannete ja rollimängude; ¤ luua alus ja võimalused alustamaks tööd üritusturundusvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Üritusturundus on integreeritud turunduskommunikatsiooni valdkond, mille eesmärgiks on suhtumise või käitumise suunamine soovitud sihtgrupis läbi brändi väärtustel tuginevate püsivate emotsioonide tekitamise erinevate aktsioonide käigus. Kursuse käigus tutvustatakse erinevaid ÜT vorme ja agentuurimudeleid, analüüsitakse nii eestimaiseid kui rahvusvahelisi näiteid, käiakse praktikumide käigus läbi kogu ürituse planeerimise ja teostamise protsess. Kohtutakse ka Eesti tunnustatuimate praktikutega ning külastatakse ÜT igapäevatöös vajalike partnerite ettevõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ oskab kirjeldada, mis on üritusturundus, selle liigid ning milliseid ÜT-lahendusi rakendada turundusplaanide koostamisel ja ellu viimisel; ¤ on võimeline iseseisvalt või meeskonna liikmena ideestama ning ette valmistama üritusturunduslahendusi; ¤ omab ülevaadet Eesti üritusturundusmaastikust ning pakutavatest teenustest; ¤ omab vajalikke esmaseid kontakte üritusturundusvaldkonnas töö alustamiseks või praktika sooritamiseks."
  }
  [697]=>
  object(stdClass)#698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6051"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Praktika aruande kaitsmine. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Kujundada oskusi omandatud erialateadmisi töös rakendada; Kujundada meeskonnatöö oskusi, ka meeskonnatöö juhtimiseoskust, vastutustunnet; Kujundada oskusi teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Praktikat läbides praktikant iseloomustus firmat/asutust ja selle toodangu või teenuste pakkumust, juhtimisstruktuuri, finants-majandusliku tegevuse näitajaid, isikukoosseisu. Praktika juhendamine toimub praktikandi teoreetiliste teadmiste rakendamisele, töössesuhtumisele, suhtlemisoskusele ja kolleegidega läbisaamisele."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane peab omandama: Bakalaureusetaseme teoreetiliste teadmiste rakendamise oskuse; Meeskonnatööoskusi, ka meeskonnatöö juhtimisoskust, arendama vastutustunnet; Oskuse arvesse võttes oma eriala teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte, hinnata oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas."
  }
  [698]=>
  object(stdClass)#699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6052"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kirjalik brändi uurimistöö – 50% tulemusest; Test tsükli lõpus 50% tulemusest"
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "Anda ülevaade brändi juhtimise põhilistest kontseptsioonidest ning selgitada brändi analüüsi, brändi loomist ja brändi arendamist. Selgitada kuidas on bränd seotud toote ja ettevõtte väärtuse loomisega, millised on siinkohal peamised teoreetilised printsiibid, arengusuunad. Arendab kursuse raames teadmisi kuidas luua väljapaistvaid brände."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Mis on branding. Brandide evolutsioon. Kuidas tarbijad valivad brände. Erinevad bränditüübid. Ärilt-ärile brändimine ja brändid. Teenindusettevõtte bränd. Jaekaubanduse brändid. Brändid ja internet. Brändide võitlus. Bränd kui lisaväärtus tootele"
    ["vljund"]=>
    string(201) "Omandab süsteemsed teadmised brändi loomisest, juhtimisest, toote väärtuse tõstmisest. Saab aru erinevatest brändi mudelitest ja osakb neid tulevikus rakendada, suudab analüsida brändi omadusi."
  }
  [699]=>
  object(stdClass)#700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6053"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Bakalaureuseeksamit hindab komisjon 6 palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Bakalaureuseeksami peamiseks ülesandeks on kontrollida üliõpilaste teadmisi ja analüüsioskust turunduse valdkonnas ning diskuteerida läbi viidud lühikese uurimistöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Turunduse bakalaureuseeksam koosneb kahest osast: esiteks lühike iseseisvalt ettevalmistatav uurimistöö ning teiseks suuline eksam. Uurimistöö valmistatakse ette iseseisvalt, turundusjuhtimise osakonnas pakutakse teemavaldkonnapõhiseid konsultatsioone. Suulise eksami sisuks on diskussioon uurimistöö teemal ning turunduse ja ärijuhtimise üldiste teadmiste kontroll."
    ["vljund"]=>
    string(553) "Eksami läbinud üiõpilane: -tunneb turunduse ja ärijuhtimise põhiprobleeme ning vastavat uurimismetoodikat; - oskab kasutada korrektselt nii eesti kui ka ingliskeelseid turunduse põhitermineid; - oskab argumenteerida oma väiteid ja toetada neid sobivate allikatega; - oskab kasutada arvandmeid ja neid tõlgendada; - suudab teha uurimistöö põhjal järeldusi, mis on kooskõlas uurimusega ja töö loogikaga; - vormistab töö korrektselt , kasutades nii stiililt kui grammatiliselt korrektset keelt, viitab allikatele, järgides ühtset stiili."
  }
  [700]=>
  object(stdClass)#701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6054"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Bakalaureusetööd kaitstakse avalikult komisjoni ees, kes hindab tööd 6-palli süsteemis."
    ["eesmrk"]=>
    string(534) "• Kujundada ja kinnistada oskust kriitiliselt ja interdistsiplinaarselt analüüsida ja käsitleda turunduse, ärijuhtimise või reklaamialaseid probleeme teatud kitsamas uurimisvaldkonnas ning orienteeruda erialases kirjanduses; • Suunata üliõpilast iseseisvale uurimistööle; • Arendada oskust kasutada teoreetilisi kontseptsioone, mõttekonstruktsioone ja mudeleid teaduspraktikas; • Kujundada oskust eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid; • Arendada akadeemilist eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1007) "Bakalaureusetöö on juhendaja suunamisel iseseisvalt kirjutatud teoreetilis-rakenduslik uurimus, kus üliõpilane piiritleb selgelt uurimisobjekti ja probleemi ning leiab viimasele konkreetse lahenduse. Lisaks erialakirjanduse analüüsile uurib üliõpilane probleemi ka empiiriliselt, kui töö spetsiifika seda ette näeb, ning esitab seejärel oma põhjendatud seisukohad. Bakalaureusetöö struktuur on järgmine: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord: a) sissejuhatus; b) tekst; c) kokkuvõte; d) kasutatud kirjandus; e) lisad (vajaduse korral); f) võõrkeelne resümee. Bakalaureusetöö kirjutatakse eesti keeles. Turundusjuhtimise osakonna otsusel võib erandkorras lõputöö olla kirjutatud võõrkeeles. Eestikeelse töö resümee peab olema võõrkeeles ja võõrkeelse töö resümee eesti keeles. Bakalaureusetöö maht on keskmiselt 40 – 50 lehekülge (ilma lisadeta), kasutatud allikaid on umbes 1500 lehekülge, võõrkeelne resümee on üldjuhul 5% töö põhiosa mahust."
    ["vljund"]=>
    string(566) "• Üliõpilane teab ja tunneb eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme, mõnd kitsamat uurimisvaldkonda ning vastavaid uurimismeetodeid ja metoodikat; • Oskab sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; • Uurib ja analüüsib vajadusel empiirilist materjali, esitab probleemidele lahendusi; • Hindab kriitiliselt ja kaitseb argumenteeritult teoreetilisi seisukohti; • Väljendub akadeemiliselt kõrghariduse esimesele astmele kohaselt; • Väärtustab loovat uurimistegevust ning elukestvat õpet."
  }
  [701]=>
  object(stdClass)#702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6055"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "vestus:Kirjalik eksamitöö, eelduseks positiivselt sooritatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(512) ".Luua võimalused teoreetiliste kui ka praktiliste internetiturunduse teadmiste omandamiseks. Tutvustada õpilastele erinevaid maailmas tehtud kampaaniaid. Õpetada selgeks internetiturundusega seotud sõnavara, et õpilane teaks ja oskaks nende järgi käituda. Anda ülevaade ühe kiiremini kasvava turundusvaldkonna võimalustest ning strateegiatest ning kuidas neid integreerida ettevõtte turundustervikusse. Anda ülevaade ja õpetada kasutama põhilisi internetiturunduse uudistekanaleid kui ka programme."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Aine teemadena käsitletakse kogu Internetiturunduse ABC-d: 1) Sissejuhatus Internetiturundusse 2) Digitaalse turunduse eelised ja võimalused 3) Kuidas teha edukalt internetiturundust 4) Internetiturunduse tegevuste analüüs 5) Mobiiliturundus 6) Videoturundus 7) Sotsiaalmeedia 8) Kodulehe liikluse suurendamine (SEO,PPC,e-mail jne)"
    ["vljund"]=>
    string(524) "Üliõpilane omab ülevaadet internetiturunduse võimalustest. Teab kodulehe olulisust internetis ning oskab muuta kodulehte efektiivsemaks – täitmaks eesmärke. Oskab kasutada internetiturunduse tänaseid võimalusi. Oskab analüüsida turgu internetis. Teab kuidas suurendada kodulehe sihtgrupi külastajate arvu, päringuid ja müüke. Oskab analüüsida turunduskampaaniaid ning siduda internetiturunduse strateegiaid traditsiooniste turunduseesmärkidega. Oskab teostada efektiivset ja kasumlikku e-maili kampaaniat."
  }
  [702]=>
  object(stdClass)#703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6056"
    ["hindamine"]=>
    string(427) "1. Kõik kodused tööd esitatakse õppejõule varem määratud kuupäevaks. 2. Kirjalik kodune töö – konkreetse jaekaubandusettevõtte turunduselementide esitlus Powerpointi esitlusena 12-15 slaidi. 3. Uurimustöö läbiviimine – vaata hindamisjuhendit 4. Tunnitöö - aktiivne osalemine tundides. 5. Poster alumise turunduse elementide kohta mille esitab klassile enne eksamit ja kaitseb oma posterit. 6. Kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(359) "• Luua arusaam turundusest jaekaubanduses. • Selgitada üldisi positisoneerimise, segmenteerimise, brändimise, turunduskommunikatsiooni ja turundusuuringute aluseid jaekaubanduses • Arendada üliõpilaste arusaamist turundusmeetmestikust jaekaubanduses • Saada aru tarbijakäitumise põhialustest ja kultuuri mõjud tarbijate ootustele jaekaubanduses"
    ["sisu"]=>
    string(545) "- Mis on teenus, erinevus tootest, turundusmix, väliskeskkond. Jaekaubanduse vormid, jaotus strateegiate järgi, erinevat tüüpi kauplused, mittetraditsiooniline jaekaubandus. Hinnakujundus jaekaubanduses, hinnakuvand kui väärtuse näitaja, hindade elastsus, hinnatundlikkus. Hinnakujunduse strateegiad ja nende realiseerimine. Müügiedendus jaekaubanduses – reklaam, PR, isiklik müük, promotsioon. Müügiedenduse planeerimine, meetodid, realisatsioon, kontroll. Kuidas mõista ja määrata oma ostjaid, demograafia, eluviis, vajadused"
    ["vljund"]=>
    string(708) "- Saada aru turunduse spetsiifikast jaekaubanduses - Osata leida jaekaubandusettevõtte tarbijate sihtrühma, mõista segmenteerimist, oma toodete positsioneeridmist ja brändimist ning turunduskommunikastiooni põhireegleid. - Osata kasutada jaekaubanduses turundusmeetmestikku tervikuna, arvestades tarbijate kultuurilisi eripärasid ja ootusi - Osata kasutada jaekaubanduses turundusmeetmestiku kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks. - Saada aru jaekaubanduse turundusmeetmestiku elementide koosmõjust tarbijate ostukäitumisele - Mõista turunduskommunikatsiooni eripärasusi jaekaubanduses ja osata neid erinevusi rakendada turundus-kommunikatsiooni strateegia kujundamisel."
  }
  [703]=>
  object(stdClass)#704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6058"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Hindamine toimub testi sooritamise ja valitud teema suulise tutvustuse alusel klassis."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Omanadada kultuuriturunduse põhitõed, arendada turunduslikku mõtlemist ja otsustusvõimet, osata leida lahendusi küsimustele, mis puudutavad turunduskontseptsioonide rakendamist kultuuriorganisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Õppeaine käsitleb turundust kultuuriorganisatsioonides. Teemad: turunduse uued võimalused ja uus kultuuritarbija, kunstikorraldus kui elukutse, tarbija motivatsioon ja valik, turu segmenteerimine, uuringute kasutamine, toode, hinnakujundus, promotsioonimeetmestik, loovtööstuse arengutest."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Aine läbinud üliõpilane: saab aru kultuuriturunduse spetsiifikast, oskab kasutada vajalikku turundusmeetmestikku; suudab sõnastada oma teenuste müügitegevuse missiooni ja eesmärgid, analüüsida kultuuriorganisatsiooni turunduse keskkonda ning arutleda parimatest müügistrateegiatest."
  }
  [704]=>
  object(stdClass)#705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6059"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Iseseisvad kirjalikud kodused tööd, kirjalikud kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "¤ Analüütilise mõtlemise arendamine. ¤ Lihtsamate majandusanalüüsis kasutatavate matemaatiliste meetodite tundmaõppimine. ¤ Õppida tundma majandus- ja sotsiaalelu probleemide uurimisel kasutatavaid statistika mõisteid ja meetodeid. ¤ Tutvuda tarkvaraliste vahenditega statistiliste andmete töötlemiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Kursus arendab loogilist mõtlemist, annab võimaluse iseseisvalt lahendada matemaatika rakendamisega seotud majandusteooria probleeme, samuti antakse teadmised ja oskused sotsiaalteadusliku uuringu andmete korrektseks kogumiseks ja analüüsiks järeldava statistika meetodite abil, kasutades selleks erinevaid tarkvaralisi vahendeid."
    ["vljund"]=>
    string(1041) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ formuleerib erinevaid majandusprobleeme matemaatilisel kujul ning kasutada matemaatilisi mudeleid majandusnähtuste kirjeldamiseks; ¤ planeerib statistilist uuringut (sh tunneb valimi moodustamise põhimõtteid, tunneb andmete kogumise ja organiseerimise põhimõtteid ning oskab püstitada andmetest lähtuvaid ning statistilist analüüsi eeldavaid küsimusi); ¤ kasutab statistilisi olulisusteste – käsitletud teemade piires (sh oskab kasutada t-testi, dispersioonanalüüsi ning χ2-testi meetodeid ning tõlgendada saadud tulemusi); ¤ kasutab korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi meetodeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks (sh oskab hinnata seoste ja mudelite statistilist olulisust, tõlgendada saadud tulemusi ning kasutada koostatud mudeleid prognooside tegemiseks); ¤ analüüsib nähtuste muutumist ajas, kasutades selleks aegridade kompleksanalüüsi meetodi (sh oskab jagada aegrea muutumist komponentideks ning arvestada komponentide mõju prognoosi koostamisel)."
  }
  [705]=>
  object(stdClass)#706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6060"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "¤ Õpitava probleemi esitlus seminaris. ¤ Müügijuhtimist käsitleva artikli refereering seminaris – esitlus Powerpointis. ¤ Kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(398) "¤ omandada müügi kui turunduse ühe osa põhitõed, arendada arusaamist iseseisvast müügitööst, müügiorganisatsiooni ülesehitusest, ülesannetest, müügimeeskonna tegevusest ja selle meeskonna motiveerimisest, juhtimisest ja kontrollimisest; ¤ formeerida arusaam isiklikust müügist ja selle algtõdedest, vaadelda enimlevinud tegevusi ja võimalike vigade allikaid isiklikus müügis."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Müügitegevuse juhtimine, Isikliku müügi protsess, müügiosakonna töö organiseerimine, müügiesindajate otsimine, valik ja värbamine, koolitus, motiveerimine, kulude arvestamine ja järelvalve ning hindamine. Müügipersonali tasustamine. Müügiprotsess: klientideni jõudmine, müügiesitluse planeerimine, sõnumi edastamine, müügiintervjuu, küsitlemine, vajaduste ja hüvede müümine, vastuväidete tüübid ja nende ületamine, müügi lõpetamine, müügijärgne tegevus. Müügitulemuste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(782) "Aine läbimisel üliõpilane: ¤ saab aru müügiorganisatsiooni kohast ettevõtte struktuuris, tunneb enimlevinud müügiorganisatsiooni struktuure, teab nende plusse ja miinuseid; ¤ mõistab isikliku motiveerimise olemust ja oskab motiveerida oma müügimeeskonda, saab aru materiaalse ja mittemateriaalse motivatsioonierisustest; ¤ oskab valida oma müügimeeskonda uusi liikmeid valdab valikuprotsessi ja teab millele valikuprotsessis tähelepanu pöörata, milliseid dokumente vaadata ja mida need võivad talle öelda; ¤ oskab rakendada juhtimise üldiseid põhimõtteid müügiorganisatsioonis, teab müügi planeerimise, eestvedamise ja kontrolli põhitegevusi ja samme; ¤ mõistab isikliku müügi põhisamme ja teab kuidas need mõjutavad klienti ja kliendikäitumist."
  }
  [706]=>
  object(stdClass)#707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6062"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Hinnatakse kirjalike tööde sisulist käsitlust, vormistust, suulist esitlust ning aktiivsust rühmatöös"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Sotsiaalse turunduse terminoloogia ja alusteooria omandamine. Sotsiaalse turunduse mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine ühiskonna ja ettevõtte turunduse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Õppeaine käsitleb sotsiaalset turundust, selle probleeme ja lahendusi. Teemad: Sotsiaalne vastutus ja eetika; Sotsiaalne kommunikatsioon; Sotsiaalse turunduse olemus; Sotsiaalse turunduse juhtimine ja planeerimine; Sotsiaalse turunduse segmentimine ja positsioneerimine; Sotsiaalse turunduse meetmed; Sotsiaalne turunduskampaania; Roheline turundus; Säästev turundus."
    ["vljund"]=>
    string(923) "Aine läbimisel peab üliõpilane suutma: 1. Defineerida sotsiaalse turunduse olulisemaid termineid (sotsiaalne vastutus, vastutuse komponendid, eetika, selle käsitlused, eetilised konfliktid, sotsiaalne kommunikatsioon, sotsiaalne turundus, sotsiaalne turunduskampaania, sotsiaalse turunduse meetmed, roheline turundus, säästev turundus jt), orienteeruda sotsiaalse turunduse juhtimise ja planeerimise terminoloogias ja protsessis (eesmärk, strateegia, taktika, nende elluviimine ja kontroll; turu segmentimine ja toote positsioneerimine, turundusmeetmed jt) ning sotsiaalse turunduse toote-, hinna-, turustus- ja toetuspoliitikas. 2. Määratleda sotsiaalse turunduse kohta turunduse makro- ja mikrosüsteemis ning ettevõtte tasandil, selle rolli ühiskonna, ettevõtte ja tarbija probleemide tajumisel, uurimisel ja mõistmisel. 3. Koostada ettevõtte sotsiaalse turunduse kampaania analüüsi ja planeerimise kava."
  }
  [707]=>
  object(stdClass)#708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6063"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Hinnatakse koduste kirjalike tööde sisulist käsitlust, vormistust ning suulist esitlust, aktiivsust rühmatöös ning testi sooritust."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Turunduse terminoloogia ja alusteooria omandamine. Turunduse kontseptsioonide, mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine ettevõtte turunduse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Turunduse terminoloogia ja alusteooria omandamine. Turunduse kontseptsioonide, mudelite ja analüüsimeetodite rakendusvõimaluste tundmaõppimine ettevõtte turunduse tasandil."
    ["vljund"]=>
    string(740) "Aine läbimisel üliõpilane: 1. defineerib turunduse põhimõisteid ja kontseptsioone (turundus; tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turundus-kontseptsioon, suhtlusturunduse kontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon; turunduse keskkond; turunduse juhtimine, turunduse meetmed – 4P mudel, 7P mudel, 4C mudel; turunduse organisatsioon; turu segmentimine, toote positsioneerimine; toode, teenus, hind, turustus, toetus jt); 2. määratleb turunduse kohta majanduse makro- ja mikrosüsteemis, selle rolli ühiskonna probleemide tajumisel, uurimisel ja mõistmisel ning majanduse, turunduse, kultuuri, poliitika ja õiguse vahelisi seoseid; 3. koostab ja rakendab ettevõtte turunduse analüüsi programmi."
  }
  [708]=>
  object(stdClass)#709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6065"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam toimub kirjalikus vormis. Eksam koosneb 4 argumenteeritud vastust eeldavast küsimusest ja/või kaasusest. Eksamitöid ei tagastata, nendega on võimalik tutvuda Õigusakadeemias"
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade ärieetika, juhtimise eetika ning vastutustundliku ettevõtluse põhiolemusest, peamistest eetilistest probleemidest ärimaailmas ning nende võimalikest lahendustest."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Eetika mõiste, olemus ja areng. Ärieetika ajalugu. Ärieetika makrotasand. Ärieetika mikrotasand. Religiooni ja kultuuri erisused ärieetikas. Ärieetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises. Ärieetilised dilemmad, konfliktid ja nende praktiline lahendamine (juhtumite analüüsid). Eetikakoodeksid."
    ["vljund"]=>
    string(339) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: - Teab ärieetika ajalugu, eetiliste konfliktide tekkimise ja juhtimise põhiolemust; - oskab arutleda ärimaailmas ettetulevate eetiliste probleemide üle erinevate religioonide ja kultuuride kontekstis; - oskab lahendada ärieetilisi konfliktijuhtumeid; - oskab koostada ettevõtte eetikakoodeksit."
  }
  [709]=>
  object(stdClass)#710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6066"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "1. Tutvustada finantsanalüüsi meetodeid ning rakendusala 2. Tutvustada finantsarvestuse põhimõtteid ning rakendusala 3. Anda teadmisi erinevate finantssuhtarvude kasutamise ning rakendamise kohta ettevõtete analüüsimisel 4. Anda teadmisi finantsaruannete koostamise põhimõtete kohta 5. Arendada üliõpilastes oskust iseseisvalt ettevõtete finantsaruannete hindamiseks ning analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(767) "Kursus kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. Antud kursusel tutvustatakse erinevaid ettevõtte finantspositsiooni hindavaid suhtarve: likviidsus- , toimimis-, kapitali struktuuri-, rentaabluse- ja turupõhised suhtarvud. Lisaks antakse kursusel ülevaade finantsaruannete koostamise põhimõtetest. Kesksel kohal on tudengite iseseisev finantsaruannete analüüs ning koostamise põhitõdede mõistmine. Kursuse raames peavad üliõpilased koostama ettevõtete finantsanalüüsi ning aru saama finantsaruannete koostamise põhimõtetest. Kursuse jooksul tuleb üliõpilastel läbi töötada kohustuslik kirjandus ning selle põhjal koostada ettevõtte finantsanalüüs"
    ["vljund"]=>
    string(326) "Aine läbimise järel peab üliõpilane: ¤ tunneb finantsanalüüsi ja –arvestuse põhitõdesid ja rakendusala; ¤ mõistab ja oskab lahti seletada – finantsanalüüsi ja – arvestuse koostamise alused; ¤ oskab praktiliselt koostada ettevõtte finantsanalüüsi ning saab aru finantsaruannete koostamise põhimõtetest."
  }
  [710]=>
  object(stdClass)#711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AKM6067"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Kursuse käigus omandatud teadmisi kontrollitakse seminarides suuliselt, omandatud oskusi kirjalike kodutöödega."
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "¤ luua eeldused teadusliku mõtlemise kujunemiseks; ¤ toetada arusaamise kujunemist teadusliku uurimistöö spetsiifikast ärialastes uuringutes; ¤ arendada oskusi peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamiseks sotsiaalteadustes ja äriuuringutes."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Teadusliku uuringu spetsiifika ärialastes uuringutes. Ärialase uuringu kavandamine. Uurimisprobleemi ja uurimisülesannete sõnastamine, hüpoteeside püstitamine ja uuringu disaini kavandamine äriuuringutes. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. Nende kasutamise võimalused äriuuringutes. Uuringu valimiga seotud probleemid, valiidsus, reliaablus ja triangulatsioon. Uuringu tulemuste esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Kursuse läbimisel üliõpilane: ¤ tunneb teadusliku uurimise spetsiifikat äriuuringutes; ¤ oskab rakendada teadusliku uurimistöö universaalset skeemi ning kriitilise ja analüütilise mõtlemise reegleid uurimistöö kirjutamisel; ¤ tunneb kvantitatiivse ja kvalitatiivse metodoloogia spetsiifikat ning vastavate meetodite rakendamise tingimusi äriuuringutes; ¤ oskab koostada tööhüpoteesidele ja –ülesannetele vastavat küsimustikku."
  }
  [711]=>
  object(stdClass)#712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AVY0090"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [712]=>
  object(stdClass)#713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AVY0091"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [713]=>
  object(stdClass)#714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "AVY0099"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [714]=>
  object(stdClass)#715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [715]=>
  object(stdClass)#716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [716]=>
  object(stdClass)#717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [717]=>
  object(stdClass)#718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC6039"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [718]=>
  object(stdClass)#719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC6043"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [719]=>
  object(stdClass)#720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7001"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [720]=>
  object(stdClass)#721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [721]=>
  object(stdClass)#722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [722]=>
  object(stdClass)#723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [723]=>
  object(stdClass)#724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [724]=>
  object(stdClass)#725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [725]=>
  object(stdClass)#726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [726]=>
  object(stdClass)#727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [727]=>
  object(stdClass)#728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [728]=>
  object(stdClass)#729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [729]=>
  object(stdClass)#730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7022"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [730]=>
  object(stdClass)#731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7045"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [731]=>
  object(stdClass)#732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7049"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [732]=>
  object(stdClass)#733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFC7050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [733]=>
  object(stdClass)#734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6001"
    ["hindamine"]=>
    string(337) "Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada referaat, mille teostamisel on kasutatud kohustuslikku või/ja lisakirjandust. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks referaadile sooritada teadmiste kontroll õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Anda üliõpilastele teadmisi spetsiifilisest kultuuritaustast, mida nimetatakse filmikultuuriks. Antud kursuse osa peaks andma ettekujutuse filmi sünnist ja tema esmasete väljendusvahendite formeerumiseni. Tummfilm."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Kinematograafilise kujutise esmase salvestamise meetodid. Filmi sünd 1895. Louis ja Auguste Lumiére ning George Méliès – kahe põhisuundumuse ilmingud filmis. Saksa ekspressionism ja kammerspiel. Vene filmirevolutsioon: Kulešov, Eisenstein, Pudovkin, Dovženko. Arengud Ameerika Ühendriikides; D. W. Griffith – filmikeele “avastaja”, komöödiakuningas Charles Chaplin jt. Loenguid täiendavad teemakohased näidisfilmid ning filmikatked.Charles Chaplin jt."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Maailma filmiajaloo arengute ja esteetilis-stilistiliste suundumuste tundmine alates filmikunsti sünnist kuni 1920ndate aastateni. Ajastukontekstis olulisemate režissööride tähtteoste tundmine."
  }
  [734]=>
  object(stdClass)#735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6005"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Arvestus koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Üliõpilane esitab oma temaatilise essee/uuringu antud filmiajaloo perioodist, mida suuliselt kaitseb."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda üliõpilastele teadmisi spetsiifilisest kultuuritaustast, mida nimetatakse eesti filmikultuuriks. Antud kursuse osa annab ettekujutuse filmi tekkest ja esteetilistest arengutest kuni 1950ndate keskpaigani."
    ["sisu"]=>
    string(855) "Filmi rändnäitajad Eestis XIX saj. lõpust kuni XX saj. alguskümnendini. Esimesed filmidemonstratsioonid Tallinnas ja Tartus 1896. aastal. Eesti paikkinovõrgu väljakujunemine 1915. aastaks. Joh. Pääsuke (1892 –1918), eesti filmikunsti rajaja. Estonia Filmi (1919-1932) määrav osa Eesti filmiloos. Th. Luts (1896–1980) ja K. Märska (1896–1951) filmidokumentalistidena ja mängufilmi lavastajatena. 1924–1932. aastail valminud 14. täispikka mängufilmi ja filmikriitika iseloomustus. Kino ja koolid XX saj. algusest kuni 1944. aastani. Eesti Kultuurfilm 1931-1936 ning stuudio toodang 1936-1940. Eesti film nõukogude okupatsiooni tingimustes aastatel 1940-1941. Filmisituatsioon Eestis 1941-1944: Ostlandwoche, kinorepertuaar. Esimesed kümme sõjajärgset aastat. Isikukultuseaegsed dramaturgilised mudelid mängu- ja dokumentaalfilmis."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Eesti filmiajaloo arengute ja esteetilis-stilistiliste suundumuste tundmine alates filmikunsti sünnist kuni 1950ndate aastateni. Ajastukontekstis olulisemate režissööride tähtteoste tundmine."
  }
  [735]=>
  object(stdClass)#736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6008"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Eksam. Üliõpilane esitab oma valitud filmi (eelnevalt kooskõlastatud õppejõuga) analüüsi stsenaariumi struktuuri seisukohalt, mida eksamil kaitseb."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Anda üliõpilasele stsenaariumi analüüsi ja kirjutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Ülevaade stsenaariumi struktuuri võimalikest mudelitest ja nende kasutamisest. Erinevad koolkonnad. Frank Danieli ja David Howardi meetod. Linda Seger ja tema ”Kuidas muuta hea stsenaarium suurepäraseks” (”Making A Good Script Great”). Mütoloogiline lähenemine – ”Kirjaniku teekond...” Christopher Vogler. Arvutiprogrammid – John Truby. Eri žanrite metoodika. Stsenaariumite ja filmide analüüs kasutades erinevaid metoodikaid."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Üliõpilane omandab baasteadmised filmiloo jutustamisest, struktueerimisest, erinevatest töövõtetest ja analüüsimisest."
  }
  [736]=>
  object(stdClass)#737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6010"
    ["hindamine"]=>
    string(140) "Arvestus.Valminud kadreeringu etteantud maalile arutelu/analüüs. Sellele lisandub kursuse käigus tehtud mängufilmi analüüsi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua eeldused filmi kui tervikstruktuuri mõistmiseks ja toetada oskusi filmikeele adumisel."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Sissejuhatus filmi režiisse kui struktuuri. Filmi polüfooniline kompositsioon ja selle analüüs - tummfilmist kaasajani. Filmi vaatamine kui töö. Üldised kompositsiooni seaduspärasused. Montaaž kui mõtlemisviis. Kulešovi efekt. Stsenaarium ja režiistsenaarium.. Stsenaariumi rahvusvaheliselt tunnustatud vormid. Kadreering kui mängufilmi “off-line”. (Viimased eeldavad individuaalõpet 2 tunni ulatuses). Kadreeringu vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Suutlikkus teostada lühimängufilmi „off-line“ - kadreering."
  }
  [737]=>
  object(stdClass)#738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6012"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Anda üliõpilastele elementaarsed teadmised filmi-ja videomontaazhi tehnoloogiatest, omandad põhioskused mittelineaarsel montaazhisüsteemi kasutamisel. Omandada erialane tehniline terminoloogia."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Ülevaade videomontaazhisüsteemide ajaloost (erinevad videosalvestus formaadid, terminid ja erinevused). Filmi tootmis tehnoloogiad (film 24 fps, 25fps, HD24fps, HDV, 25fps, SDTV25, DVCAM, XDCam,progressive, interlease 4:3,16x9). Montaazhi aspektist lähtudes: töö võtteplatsil, järelhelinduses ja kinosaalis. Formaadi ja tehnoloogiate erinevusest tingitud tegurite hindamise oskuse omandamine. Avid Media Composer filmi-ja videomontaazhisüsteemi kasutamine. Materjali ettevalmistus ja süstematiseerimine Medialog, Projekti loomine. Montaazh timeline-il. Tiitrid, effektid. Offline- ja onlinemontaazh. Montaazhi informatsiooni edastamine helimontaazhi, laborisse ja online montaazhi."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Omama ülevaadet mittelineaarsete montaažide tööpõhimõttest. Tunda montaaži põhimõisteid ja reegleid. Oskus kasutada Avid MC, Avid Xpress PRO tarkvara algtasemel filmimontaažiks. Oskus erinevate filmiprojektide alustamisel arvestada montaaži iseärasusi."
  }
  [738]=>
  object(stdClass)#739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6013"
    ["hindamine"]=>
    string(206) "Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast: iseseisvalt loodud etüüdide esitamisest, nende kaitsmisest ja esitatud eksamiküsimustele vastamisest. Kolmest hindest moodustub üldine keskmine hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Eriala peaaine. Anda ülevaade võimalikest salvestusmeetoditest ja nende rakendusaladest."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Ülevaade erinevatest filmi ja video formaatidest, süsteemidest ja neile vastavatest ülesvõtte- ja abiaparatuurist. Filmi- ja videokaamerad. Analoog- ja digitaalsed videokaamerad. Objektiivid. Optilised vead ja nende kõrvaldamine. Objektiivide liigitus. Filmi- ja videomaterjalid. Salvestamise moodused. Värvuskujutisega seotud probleemid. Salvestamise filmile. Negatiivist massikoopiani. Salvestamine videolindile. Algsalvestusest demonstratsioonikoopiani. Muud salvestuse kandjad. Perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Üliõpilased on omandanud algteadmised erinevatest kineetilise kujutise salvestamise meetoditest ja nende rakendamise võimalustest."
  }
  [739]=>
  object(stdClass)#740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6014"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Eksam seisneb kursuse käigus valminud “fotofilmi” kaitsmises. Ülesannete lahendamine kompositsiooniliste lahenduste leidmiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Anda lühiülevaade fotograafia ajaloost ja mõningane ettekujutus fotokompositsiooni alustest."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Maailma visuaalse esitlemise ajaloos on fotograafia pöördelise ja määrava tähendusega. Käesolev loengutsükkel on mõeldud avardama eesti kunstihariduses tavapärast kuid piiratud arusaama kunsti ajaloost kui vaid "kaunite kunstide" lihtsakujulisest lineaarsest evolutsioonist. Kursus käsitleb pildilise kujutamise arengut ja muutumisi nii esteetilisest kui sotsiaalsest vaatenurgast, keskendudes neile visuaalse retoorika vormidele, mis on seotud fotograafilise väljendusega. Oluliseks aspektiks on siin ka aparatiivsete kunstide ja manugraafiliste kunstide vaheliste seoste analüüs. Märksõnad: - Kaamerapildi ontoloogia ja fenomenoloogia, - Kontseptualiseerimise ja kujutamise vahekord vanemas ja uuemas fotoajaloos. - Kunsti industrialiseerumine ja kohanemine infoühiskonnaga - Suhted imiteerimise ja väljenduse vahel fotograafilises kunstis. - Spetsiifilise väljenduskeele formee"
    ["vljund"]=>
    string(274) "- Teadmised interdistsiplinaarses kunstiajaloos. - Teadmised visuaalsuse ja visuaalkultuuri ajaloost. - Teadmised on vastavusse viidud kaasaegse kunstiolukorraga ning seda raamivate teoreetiliste mõtestustega. - Pädevuse kujunemine meediadeterministlikes meediumiülestes."
  }
  [740]=>
  object(stdClass)#741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Esmaste teadmiste andmine heli osast AV teoses."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Heli osa audiovisuaalteose struktuuris kui tervikus. Keskkonna heli kui tegevuspaiga tõesuse taju tekitaja ja kui emotsionaalse tausta looja. Muusika osa ekraaniteose dramaturgilises arengus. Helirežissuur. Helitöötlus ja helimontaaž kui looming."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng oskama iseseisvalt analüüsida audiovisuaalteose helirida kui filmi audiopartituuri ning omama ülevaadet kaasaegse filmiheli loomise võimalustest."
  }
  [741]=>
  object(stdClass)#742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Sissejuhatus näitlejatehnika aluste tundmaõppimisse. Anda üliõpilasele ettekujutus näitlejameisterlikkusest, kõnetehnikast, liikumisest. Koolkonnad. Töö esinejaga osas anda üliõpilasele ettekujutus intervjuu printsiipidest ja alustest. Koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(697) "Filmirežissöör ja näitleja. Harjutused ja etüüdid. Teemad: Ansamblitunnetus. Näitleja aistingud ja tähelepanu, kujutlus.Lihaseliste pingete valitsemine. Tempo ja rütm laval. Ruumitunnetus ja lavalised kompositsioonid (elementaarsed) . Kõne väljendusvahendid. Artikulatsioon. Diktsioon. Hääleseaded. . (Viimased eeldavad individuaalõpet 1 tunni ulatuses semestris) Häälestumine lavalisele tegevusele. Tegevused kindla intensiooni ja värvinguga.Tegevuste loogika, füüsiliste tegevuste partituuri loomine.Tegevus ja kontrategevus. Sündmuste mängimine. Antud olukorrad. Näitleja ülesanne. Pealisülesanne ja läbiv tegevus. Näidendi sündmuste analüüs: arutlev ja tegevuslik."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Suutlikus juhendada näitlejaid lihtsamate pealisülesandeid rakendades. Suutlikus läbi viia intervjuud."
  }
  [742]=>
  object(stdClass)#743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Filmiprojekti arendamise, tootmise ja müümise aluste tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(639) "1. AV tööstuse ja turu ülevaade AV tööstuse unikaalsed ja majanduslikud tunnusjooned AV tööstuse ajalooline areng, ühinemised ja konsolideerumised AV turg: eripära ja statistika. Tulevikutrendid. 2. Arendus Filmiprojekti arendus Finantsstrateegiad 3)äriplaan Juriidika Turundusküsimused arenduse perioodil 3. Tootmine Tootmise planeerimine Tootmise eelarve Olulised lepingud Turundustöö tootmise perioodil 4.Turundusstrateegiad Reklaam ja avalikud suhted Filmi turundamine müügiagentidele, distribuutoritele ja vaatajatele Festivalid Koduvideo ja VOD 5.Levitamine Ülevaade levitamise protsessist Kinolevi ja kinod Juriidika"
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilane saab ülevaate maailma AV tööstuse ajaloost ja arenguprotsessidest, oskab analüüsida stsenaariumi tootmise ja müümise seisukohast, oskab planeerida filmitegemise protsessi, omandab filmi turunduse ja müümise baasteadmised."
  }
  [743]=>
  object(stdClass)#744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6018"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Esmaste teadmiste andmine tänapäeva meediast ja ajakirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Ajakirjanduse žanrid. Fakt, kommentaar, reportaaž, intervjuu, olukirjeldus kirjas ja elava sõnana pildis ja helis. Erinevad informatsiooni hankimise, materjali käsitlemise, ühiskonna meelsuse kujundamisel kasutatavad meetodid. Ajakirjanduse olemusest meil ja mujal maailmas. Euroopaliku ja ameerikaliku ajakirjanduse suunitlused. Filmi-, teledokumentalisti ja kirjutava ajakirjaniku sarnasused ja erinevused materjalile lähenemisel, käsitlemisel ja teostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Suutlikkus ja oskus adekvaatselt hinnata tänapäeva meediat ja ajakirjandust."
  }
  [744]=>
  object(stdClass)#745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6020"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Eksam. Akadeemilisele teadustööle seatud sisulistele ja vormilistele nõudmistele vastava uurimistöö esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua teadmised ja oskused filmikunsti uurimiseks ning filmialase akadeemilise uurimistöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Kursuse jooksul õpib tudeng tundma filmialasele teadustööle seatavaid sisulisi ning vormilisi nõudmisi. Õppesemestri alguses kooskõlastab tudeng juhendajaga uurimistöö teema ja koostab seminaritöö kavandi. Semestri keskel esitab tudeng ligikaudu 15 minutit kestva ettekande valmivast seminaritööst. Kursuse lõpus esitab tudeng seminaritöö, mis on vähemalt 15 lehekülge pikk filmialane uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Kursuse läbinud tudeng oskab oma filmialast uurimistööd kavandada, oskab valida sobiva analüüsimeetodi, oskab koguda erialaseid allikmaterjale, tunneb allikmaterjalidele viitamise põhimõtteid ja teab uurimistöö vormistamise reegleid."
  }
  [745]=>
  object(stdClass)#746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6021"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Praktika hinne kujuneb kahest osast - praktika juhendaja hinnang praktikandi tööle - erialaõppejõu hinnang praktika aruandele"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Erialapraktika eesmärk on anda tudengitele võimalus osaleda assisteerivas rollis päris filmi tootmises, kogeda reaalse filmitööstuse töötingimusi ning seda kogeumust analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(867) "Kui tudeng (või kool) on leidnud võimaluse saada erialalist praktikat, siis suhtleb kooli esindaja võimaliku praktika andjaga ja lepib temaga kokku järgmistes tingimustes: - kes sooritab praktikat - mis perioodil - kes on juhendaja - mis on praktikandi ülesanded - praktikajuhendaja: hinnang praktikandi tööle vastavalt esitatud ülesannetele Tudengi ülesandeks on praktikal olles pidada praktikapäevikut. Peale praktika lõppu esitab tudeng kirjaliku kokkuvõtte praktikast, mis peab sisaldama - projekti lühitutvustust, milles ta praktikandina osales -erialalist analüüsi praktika jooksul tehtud tähelepanekute põhjal - tähelepanekuid kogu antud filmiprojekti tootmise kohta, sel perioodil, kui tudeng seal praktikal viibis. *Milline projekt ja tudengi osalus selles kvalifitseerub praktikana, otsustab õppejõud peale suhtlemist praktika pakkujaga."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Oskus iseseisvalt töötada reaalses filmitootmise keskkonnas võttes arvesse oma eriala vajadusi ning filmimeeskonna liikmete erinevaid ülesandeid."
  }
  [746]=>
  object(stdClass)#747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6030"
    ["hindamine"]=>
    string(148) "Eksam seisneb kursuse käigus valminud režiistsenaariumi kaitsmisel. Sellele lisandub veel kursuse käigus tehtud mängufilmi analüüsi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Esmase filmikeelse jutustusoskusliku pädevuse kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Filmi komponendid. (Režiistsenaarium ja kadreering) Sissejuhatus filmi režiisse kui struktuuri. Filmi polüfooniline kompositsioon ja selle analüüs (tummfilmist kaasajani). Filmi vaatamine kui töö. Üldised kompositsiooni seaduspärasused. Montaaž kui filmi struktuur ja kompositsioon. Montaaž kui mõtteviis. Stsenaariumi ja režiistsenaarium. Kadreering kui mängufilmi “off-line”. Žanr ja laad kui režii alused. Montaaži põhitõed. Kaader ja tema ülesehitus (valgus, koloriit, tonaalsus). Foon ja esiplaan. Natuur ja dekoratsioon. Helirida. Misanstseen ja tema eripärad. Stseeni ja episoodi ülesehitamine. Kadreering kui esmane filmi mudel. 1. Režiistsenaarium/kadreering etteantud maali järgi. 2. Stsenaariumi kirjutamine vabalt valitud kirjandusliku teksti järgi ja selle arendamine mängufilmi režiistsenaariumiks/kadreeringuks."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Suutlikkus esmaselt organiseerida kinematograafiline lugu, narratiiv ning oskus ja suutlikkus see fikseerida režiistsenaariumis."
  }
  [747]=>
  object(stdClass)#748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua eeldused näitlejameisterlikkuse aluste, kõnetehnika ja lavalise liikumise kujunemisest. Koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Filmirežissöör ja näitleja. Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, võimaluse korral tegevuslik.(võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud. Miks mitte ka filmistsenaariume proovida lahti mängida)"
    ["vljund"]=>
    string(58) "Oskus etüüde lavastada ja näitlejakogemuste omandamine."
  }
  [748]=>
  object(stdClass)#749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda üliõpilasele ettekujutus näitlejameisterlikkuse alustest, kõnetehnikast, liikumisest. Koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(77) "Näitlejameisterlikkuse alused, kõnetehnika, lavaline liikumine. Koolkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(67) "Suutlikkus juhendada näitlejat nii filmis kui ka teatrilavastuses."
  }
  [749]=>
  object(stdClass)#750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Pädevuse kujunemine mõistmaks anima- ja nukufilmi spetsiifikat."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Animafilm kui mängufilmi alaliik. Definitsioonid. Animafilmi teostamise tehnikad “Joonisfilm” ja arvutil animeeritud filmid (3D). Kunstniku eriosast animafilmi teostamisel. “Joonisfilmi” tehnoloogiline teostus – erinevad teostuse etapid. Nukufilm – erinevad teostuse etapid. Kuidas filmigruppi/teostajaid organiseerida loominguliselt ainamafilmi teostamisel. Analüüs. Struktuur ja elemendid. Kuidas leida lahendusi."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Suutlikkus mõista spetsiifikat ja osata analüüsida animafilmi."
  }
  [750]=>
  object(stdClass)#751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [751]=>
  object(stdClass)#752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6037"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [752]=>
  object(stdClass)#753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6039"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda praktilisi teadmisi ja üldist metoodikat filmi visuaalse stilistika kujundamisel."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Anda praktilisi teadmisi ja üldist metoodikat filmi visuaalse stilistika kujundamisel. Filmi visuaalse lahenduse/stilistika leidmine/määratlemine. Visuaalne stilistika kui filmi ülddramaturgia eriväljund – filmiüldpartituuri üks tähtsamaid osi.Kunstniku osa selle loomisel. Iseseisvuse aste. Kuidas valida kunstnikku. Filmitootmise/loomise eripära ja organiseerimine. Kunstnik – režissööri silmad ja käed. Tandem operaator/kunstnik. Nende ülesannete ja kohustuste diapasoon. Selle varieerumine.Visuaalse terviklahenduse leidmise eri võimalused ja metoodikad. Ikonograafialised abimaterjalid. Võttekohtade ja objektide valik. Metoodika ja näited filmidest. Operaatori ja kunstniku osa selles."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Suutlikkus luua mängufilmi visuaalne stilistika ja oskus koostööks filmi kunstnikuga."
  }
  [753]=>
  object(stdClass)#754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [754]=>
  object(stdClass)#755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6042"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Eksam koosneb iseseisvalt loodud etüüdidest, nende suulisest kaitsmisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna analüüsitakse etteantud filmi operaatorlikku lahendust."
    ["eesmrk"]=>
    string(417) "Luua eeldused sellele erialale spetsialiseeruvatele üliõpilastele ettekujutuse kujunemisest operaatori visuaalse loome käsutuses olevatest tehnilistest vahenditest ja nende kasutamise oskustest.. Süvendada üliõpilastes arusaamist operaatori väljendusvahendite arsenali mitmekesisusest ja pildikeele mõjuvahenditest filmi režii visualiseerimisel ning dramaturgilise koe avamisel. Filmioperaatorite erialaaine."
    ["sisu"]=>
    string(1395) "Objektiiv kui olulisim vahend kujutise loomisel.. Objektiivi iseloomus-tavad parameetrid. Objektiivide hälbed – astigmatism, kromaatiline ja akromaatiline aberatsioon, distorsioon, komma jt. Objektiivi suhteline ava ja säriaeg. Objektiivide konstruktsioonilised erinevused lähtuvalt kasutamise eesmärgist. Objektiiv kui loomeva-hend. Salvestusmaterjalid – film, video, kõvaketas jt. Salvestusmaterjalide hindamine tehnilisest ja operaatori loome seisukohast. Sensitomeetria. Säri ja särimõõdikud. Säri määramine langeva või/ja peegelduva valguse järgi. Kujutise kontrastsus, värvuste kül-lastatus, üldise koloriidi ja värvusruumi mõiste. Filmikaader ja kaadrik. Pildikompositsiooni elemendid. Pildikomp0sitsioon ja kaadrikompositsioon. Kaader kui filmiepisoodi kompositsiooni algelement. Filmiepisood kui filmikompositsiooni element. Filmikujutise stiilist ja stiilivalikust. . Operaatori töö eelproduktsioonis. Operaatori töö erinevused filmi liigist ja kujutise kandjast lähtudes. Operaatori kui loova isiku stiil. Temaatilised etüüdid. Etüüdide idee, kava ja selle operaatorlik lahendus. Loengud ja seminarid koos konkreetsete filmide läbivaatusega ja nende visuaalse keele analüüsiga. Tasapinnaliste staatiliste piltkompositsioonide loomine. Nende analüüsimine. Filmietüüdide loomine üliõpilaste poolt ja nende ühisanalüüs operaatori lähtekohast."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Suutlikkus hoomata operaatori rolli filmiloomes ekraaniteose visualiseerijana ja tõlgendajana ning suutlikkus mõista operaatori loomevahendeid."
  }
  [755]=>
  object(stdClass)#756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6045"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [756]=>
  object(stdClass)#757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [757]=>
  object(stdClass)#758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6051"
    ["hindamine"]=>
    string(330) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast ning praktilisest tööst lühimetraažilise filmi või etüüdi näol, mida kaitstakse ja hinnatakse ühisel seminaril. Kirjaliku tööna esitatakse ühe kohustusliku ja soovitatud tippteose nimistus esitatud filmi operaatori ja kunstniku töö visuaallahenduste kompleksne analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist filmioperaatori koostööst kunstnikuga filmiloome protsessis dramaturgilise koe, režiilike taotluste ja näitlejatöö visualiseerimisel ekraanil. Kujundada üliõpilastes arusaamist selle koostöö piiridest ja võimalustest mängufilmis koos praktiliste oskuste omandamisega."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Režissööri, operaatori ja kunstniku koostöö stsenaariumi mõtestamisel ja tõlgendamisel mängufilmis. Kunstniku ja operaatori koostöö tihenemine eeltootmisperioodil vastavalt režissööri nägemusele filmi omamaailma loomisel. Seda nii võttepaikade valikul, paviljoni lahenduste kavandamisel, pisidetailidest kuni filmi üldise koloriidi planeerimiseni. Koostöös kunstnikuga detailide kui semiootiliste märkide planeerimine nii kaadris, episoodis kui filmitervikus. Misanstseenide aegruumi ühtsuse ja arengu planeerimine. Koloriidi dramaturgilised värvusarendused filmis ja filmi kui terviku koloriit. Maailma parimate filmioperaatorite filmide läbivaatamine. Kunstniku ja operaatori koostöö analüüs seminarides. Praktiline töö: lühimetraažiline film või etüüd, mille tegemisel läbitakse kõik operaatori ja kunstniku töö etapid kavanditest lõppresultaadini. Praktika toimub tihedas koostöös stsenograafia tudengitega."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Üliõpilased on omandanud suutlikkuse ja algteadmised edukaks koostööks kunstnikuga filmiloome protsessis dramaturgilise koe, režiilike lahenduste ja näitlejatöö visualiseerimiseks ekraanil ja kinnistavad neid praktilise koostöö käigus lühimängufilmide loomisel."
  }
  [758]=>
  object(stdClass)#759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6054"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [759]=>
  object(stdClass)#760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6057"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Muusika audiovisuaalses teoses on peaaine. Aine eesmärgiks on anda tudengitele ülevaade filmimuusika rollist ja võimalustest audiovisuaalkunsti teose väljendusvahendite kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Audiovisuaalkunsti teose muusika kursus peaks andma ülevaate erinevatest stiilidest ja esteetilistest suundumustest filmimuusika loomisel ja kasutamisel läbi aegade. Õppeaine sisu jaguneks temaatiliselt järgnevalt: Muusika tummfilmiajastul. Esimesed sünkroonse heliga muusikafilmid. Muusikal ja film. Kujundusmuusika ja audiovisuaalteose jaoks loodud muusika ehk niinimetatud filmimuusika. Muusika kui emotsiooni ja/või informatsiooni kandja filmis. Filmimuusika - kas iseseisev teos või alateadvust mõjutav helikujunduse komponent. Eesti heliloojate filmimuusika. Filmimuusika erinevates kultuuriregioonides. Filmid muusikast ja muusikutest. Filmimuusikate süvaanalüüs. 1) S. Kubrick “The Shining” (“Surmahotell”); A. Tarkovski “Stalker”; G. Gorbiau “Farinelli”jt. 2) A. Hitchcocki filmide muusikatest. 3) Moodsa helipildi teooria: Altman, Murch, Mancini jt. 4) O.Ehala, A. Pärdi, L. Su"
    ["vljund"]=>
    string(139) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng omama ülevaadet filmimuusika ajaloost ning kaasaegsete filmimuusika loojate parimatest töödest."
  }
  [760]=>
  object(stdClass)#761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6058"
    ["hindamine"]=>
    string(271) "Eksamil hinnatakse eraldi teoreetilisi teadmisi ja terminoloogia omandamist seminaride käigus ja suulisel arvestusel, praktiliste oskuste kontroll praktikumides ja praktilise iseseisva töö kaudu (eeltingimus arvestusele pääsemiseks). Tulemuseks moodustub koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Helisalvestuse tehnoloogiad on peaaine. Aine eesmärgiks on anda tudengitele ülevaade helisalvestuse tehnilistest vahenditest võtteplatsil ja kontsertlavadel ning võimaldada praktilise töö käigus tutvuda helitehnika komplekteerimise ning helisalvestuse tavade ning reeglitega."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Mikrofonide tüübid ja vastavad kasutusalad. Salvestid: analoogsalvestid, analoogsalvestuse füüsikalised alused; digitaalsed salvestid, digitaalheli olemus, digitaalse helitöötluse põhimõisted ja põhimõtted. Ülevaade helikandjatest tüübi ja otstarbe järgi ning kasutamine. Optiline analoogsalvestus ja digitaalsalvestus. Magnet-optilised helikandjad. Kõrgtihedusega digitaalsed helikandjad. Helipuldid."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng orienteeruma kaasaegsetes helisalvestustehnoloogiates ja olema võimeline töötama helirezissööri assistendina lava- ja kontsertsalvestustel."
  }
  [761]=>
  object(stdClass)#762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6059"
    ["hindamine"]=>
    string(198) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse lühikokkuvõte ühe käesoleva semestri jooksul analüüsitud filmi helikujundusest, millele järgneb vestlus õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Heli postproduktsiooni alused on peaaine. Aine eesmärgiks on anda tudengitele lühiülevaade audiovisuaalse teose heli järeltöötluse etappidest ja seostest filmi üldise postproduktsiooniga ning mõtestada lahti kõigi heli järeltöötlusele eelnevate helindusetappide seoseid filmi helikeele loomisega."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Heli postproduktsiooni kursus peaks andma ülevaate heli järeltöötluse tehnilistest ja loomingulistest võimalusest. Käesolev tsükkel keskendub temaatiliselt järgnevalt: Postproduktsiooni üldmõisted: helimontaaž, dialoogi järelhelindus (ADR), sünkroontaustad (Foley`d), foonid ja taustad, muusika montaaž, kokkusalvestus. Helide tämbraalne ja dünaamiline töötlus. Helitaustade ülesanne tervikliku ja filmi sisu ning meeleolu toetava helikujunduse loomisel. Keskkonna heli kui tegevuspaiga tõesuse taju tekitaja ja emotsionaalse tausta looja. Dialoogi ja muusika osa ning vahekord ekraaniteose dramaturgilises arengus."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng omama elementaarseid oskusi audiovisuaalteose helirea loomiseks ja teostamiseks."
  }
  [762]=>
  object(stdClass)#763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6065"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [763]=>
  object(stdClass)#764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6066"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Süvendatud teadmiste andmine mängufilmi ja animafilmi režiist ning montaažist. Operaatori ja kunstniku tööst mängufilmis."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Filmi režissööri, operaatori ja kunstniku koostöö režiistsenaariumi ja storyboard´i kirjutamisel, ettevalmistuses, võtteperioodi ajal ning järeltootmises. Montaažirežissööri osa mängufilmi ettevalmistus- ja võtteperioodil.Animafilmi erinevus muudest filmiliikidest. Filmi režissööri, operaatori ja kunstniku koostöö animafilmi režiistsenaariumi ja storyboard´i kirjutamisel, ettevalmistuses, võtteperioodi ajal ning järeltootmises. Montaažirežissööri osa animafilmi ettevalmistuses, võtteperioodil ja järeltootmise."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [764]=>
  object(stdClass)#765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6072"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(693) "Montaaži mõjuväljad. Erinevate kompositsioonielementide ühendamine. Valgus kui montaaži mõjuväli, erinevates valgustingimustes salvestatud kujutiste ühendamine. Erinevate liikumiste ühendamine. Staatilise ja liikuva kaadri monteerimise põhimõisted. Liikumise tekitamine staatilisel kaadril. Kirjagraafika alused ja kirja kasutamine montaažis. Heli ja pildi koosmõju, heli semantiline tähendus. Montaaži rütmika. Ajatelje arvestamine materjali monteerimisel. Montaaži mahtude arvestamine materjali süstematiseerimisel ja monteerimisel. Montaaži võimaluste piirid. Montaažiplaanide arhiveerimine. Monteeritud materjali töötlus erinevate presentatsiooniprogrammide tarbeks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [765]=>
  object(stdClass)#766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [766]=>
  object(stdClass)#767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6074"
    ["hindamine"]=>
    string(180) "Eksam, milles olulisel kohal nii osalemine loengutes kui kirjalike tööde sooritamine. Loengutsükli lõpus esitatakse hindamiseks kirjalikult lühifilmi arendust puudutav pakett."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Pädevuste kujundamine filmitootmise aspektidest - ideest esilinastuseni."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Detailne ülevaade filmitootmise erinevatest aspektidest nende ajalises järjekorras: - Arendus - Ettevalmistus - Tootmine - Levi ja turundus Käsitletakse teemasid: idee sünd, idee arendus, stsenaariumiarendus, sünopsis, treatment, stsenaarium, eelarvestamise põhimõtted , finantsplaani koostamise põhimõtted ja rahastusviisid, koostöö filmi loomingulise grupi vahel, casting, võttegrupi moodustamine, filmitehnika, postproduktsiooni tehnilised aspektid, filmivõtete ettevalmistus, filmivõtete läbiviimine, levi ja marketing."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Oskus ja suutlikkus teha valikuid filmi loomiseks vajalikest aspektidest ning teadvustada erinevate etappide ajalisest seotusest ning sõltuvustest üksteisest."
  }
  [767]=>
  object(stdClass)#768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6077"
    ["hindamine"]=>
    string(335) "Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada kirjalik analüüs, mille teostamisel on kasutatud kohustuslikku või/ja lisakirjandust. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks analüüsile sooritada eksam õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Anda õpilastele teadmisi filmi tehnilisest töötsüklist alates stsenaariumist kuni filmi levitamiseni, kasutades praktilise näitena koolis kasutusel olevaid tehnoloogiaid ning tutvustades teoreetiliselt ka erinevaid tehnilisi etappe, millega tudengid koolis praktikas kokku ei puutu, kuid mis filmitootmises eksisteerivad."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Stsenaarium ja Movie Magic. Filmitestid. Klapp ja heli sünkroniseerimine. Data management ja testid. Mahtude planeerimine. Eelvisualiseerimine. Materjali liikumine kaamerast kuni esilinastuseni ja selle erinevate tehniliste etappide vajadused. Dailies läbivaatused. Dailies colorist ning lõplik värvikorrektsioon. Monitooring võtteplatsil, LUT, DIT-i töö, klapilööja töö, loggeri jne. ametite töökirjeldused. Helisalvestuse ja helimiksi erinevad etapid. Eriefektide tootmise erinevate etappide sissejuhatus. Masterdamine. Lõppkoopiad erinevatele ekraanidele. Kontroll-läbivaatused. Projektsiooni kvaliteedi kontroll. Tehnilised standardid, mis on erinevatel filmitootmise etappidel olulised. Loenguid täiendavad teemakohased filmikatked, praktilised ülesanded ning lisamaterjalid."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Võime teostada lühifilmi tootmiseks vajalikke tehnilisi protseduure võttes arvesse oma eriala vajadusi ja nõudmisi kogu filmi terviku kontekstis."
  }
  [768]=>
  object(stdClass)#769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6081"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [769]=>
  object(stdClass)#770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6085"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [770]=>
  object(stdClass)#771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6086"
    ["hindamine"]=>
    string(418) "Hindeline arvestus koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna võib hindamiseks esitada (1) pildi, heli ja muusika seoseid käsitleva konkreetse filmi analüüsi; (2) kommentaaridega varustatud kokkuvõtte mõne filmiteoreetilise teksti kohta. Arvestuse suulises osas antakse tagasisidet kirjalikult esitatud töö kohta ning hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning kursuse aluskirjanduse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Eriala peaaine. Kujundada arusaama filmikunsti teosest kui komplekssest audiovisuaalsest tervikust, mille väljendusvahendid mõjutavad üksteist vastastikku ning on tähendusloome potentsiaalilt võrdsed. Käsitleda pildi, sõna, heli, muusika suhet filmis, helilist ja muusikalist tähendusloomet, muusika ja emotsiooni vahekorda filmis."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Film: pilt ja täielik heliriba (mittediegeetiline ja diegeetiline muusika, hääl, looduslikheli, müra, heliefektid, vaikus). Ülevaade filmiheli ajaloost ja esteetikast: paralleelne vs kontrapunktiline heli; klassikaline ja kaasaegne filmiheli teooria. Tehnoloogia ja praktika: naturaalsed helid ja järelsünkroniseerimine. Helide dramaturgiline roll. Kujundusmuusika ja audiovisuaalteose jaoks loodud muusika (filmimuusika). Filmimuusika roll audiovisuaalkunsti teose väljendusvahendite arengus."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Loengute teoreetilist osa ilmestatakse näidetega erinevatest filmi˛anridest ja -kultuuridest. Seminarides arutatakse loetud tekste, analüüsitakse rühmatööna lõike filmidest ja tervikteoseid."
  }
  [771]=>
  object(stdClass)#772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6088"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Anda ülevaade kunstiajaloost rõhuga üldistel ideede ja kunstiteose vormiarengu probleemidel. Avada ja õpetada nägema seoseid kujutava kunsti ja filmikunsti vahel ja kunsti visuaalsete traditsioonide kasutamist ning arendamist kinol."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Programm on koostatud selliselt, et iga teemat vaadeldakse selle ajaloolises arengus vana aja kunstist kuni kaasajani, kaasates vastavalt teemale ja võimalusele näiteid ka kino ajaloost. Teemades käsitletakse üldiseid probleeme nagu kunsti ja kunstniku positsioon ühiskonnas, kunsti, arhitektuuri ja ideoloogia seosed, samuti analüüsitakse kunstiteose kompositsiooni vahendeid, religioosset sümboolikat, inimese ja looduse kujutamist erinevates kultuurimudelites. Teemade valikul on lähtutud põhimõttest, et kujutavas kunstis ja filmis on palju sarnaseid lavastuslikke ülesehitusi, mis annab võimaluse kunstiteostest õppida. Põhjalikumalt antakse ülevaade moodsa kunsti ajaloost, sidudes seda fotograafia ja kinoga."
    ["vljund"]=>
    string(549) "Kunstiajaloo kursuse lõpuks peab üliõpilane eelkõige oskama analüüsivalt vaadelda kujutava kunsti teoseid. Üliõpilane peaks loengute sisust lähtudes leidma kasulikke teadmisi oma erialaoskuste arendamiseks ja täiendamiseks ning kunstilise maailmapildi laiendamiseks.Ta peaks suutma arutleda suulises kui ka kirjalikus vormis kunstiteose stiilist, kompositsioonist, tegevusest, tähendustest, arutlema valgusest ja värvist, milleks on tal vaja lisaks loengutele lugeda ka kunstiga seotud kirjandust, kust õppida analüüsimise struktuuri."
  }
  [772]=>
  object(stdClass)#773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6095"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua eeldused arusaamaks maailma suuremate usuliste traditsioonide ajaloost, kesksetest isikutest, õpetustest, tavadest ning muust usutraditsioonidega seonduvast."
    ["sisu"]=>
    string(803) "Ainekursusel saadakse ülevaade erinevatest religiooni mõistmisviisidest ja avaldumisvormidest ning religiooni rollist tänapäeva ühiskonnas. Aines käsitletakse suuremate usutraditsioonide (judaism, kristlus, islam, hinduism, budism, Hiina ja Jaapani usutraditsioonid, nn loodususundid jt) keskseid õpetusi ja tavasid ning olulisemaid sündmusi usutraditsioonide ajaloost. Samuti pööratakse tähelepanu tänapäeva maailma usulistele eripäradele (ilmalikustumine, fundamentalism jm) ning nende võimalikele põhjustele. Käsitlemist leiab ka Eesti usuline ajalugu ning tänapäeva Eesti usuline olukord. Kontakttundide hulka kuuluvad mh religiooniga seonduvate filmide vaatamine auditooriumis. Filmidega kaasneb hilisem teemakohane arutelu auditooriumis või kirjalikus vormis lühireflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Suutlikkus orienteeruda maailma suuremate usuliste traditsioonide ajaloos, kesksetest isikutes, õpetustes, tavades ning muust usutraditsioonidega seonduvast."
  }
  [773]=>
  object(stdClass)#774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6096"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Praktiliste tööde avalik arutelu ja individuaalne eksam vastustena programmijärgsetele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Anda erialaselt profileeritud üliôpilasele vajalikud teadmised eesti kirjandusest ning oskused tema môistmiseks sellise sügavusega, et need teadmised ja oskused oleksid kasulikud ka siis, kui üliôpilane vahetab eriala."
    ["sisu"]=>
    string(623) "Sôna ja kujund. Kirjanduse asend sônakunstis. Kirjanduse ehitus ja môju. Kirjanduse funktsioonid. Kirjanduse môistmise alused ja sellekohased môisted. Kirjanduslik protsess ja vôrdlev vaatekoht. Rahvuskirjandus. Pôhiliikide konkurents ajaloos ning kestvas olevikus. Perioodid kirjandusloos ja nende kôrvutamine. Pôlvkondade vaheldumine ja kirjaniku individuaalsus. Tundlikkuse tendentsid. Tekstiloome avatus ehk kôik vôib saada tekstiks. Kontekstiline determinatsioon ehk aja surve autorile ja lugejale. Mis on tegelikkus kaasaegses eesti kirjanduses. Teadvuse kujutamine. Normatiivsus ning loominguline vabadus."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Tekstide lugemine ning võime neid iseseisvalt või kollektiivselt tôlgendada kirjalikult või kollokviumitel."
  }
  [774]=>
  object(stdClass)#775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6098"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Aine on helioperaatori eriala valdkonna valikaine. Aine eesmärgiks on anda lühiülevaade muusikaõpetusest ja muusikateoste peamistest vormidest ning muusika tüüpilistematest arendusvõtetest, samuti anda üliõpilasele praktilised kogemused muusikateose analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(769) "Õppeaine sisu jaguneks temaatiliselt järgnevalt: Muusika väljendusvahendid. Helikeel. Väljendusvahendite diferentseerimine kuula-mise käigus. Meloodia , selle tüübid ja tähtsus. Laadid: mazoor, minoor, pentatoonika, tehislaadid. Harmoonia, konsonants, dissonants. Rütm ,regulaarne ja ebaregulaarne rütm. Rütmi ja harmoonia ülesmärkimise printsiibid. Meetrumi äratundmine, eri kooskõlade tajumine. Dünaamika ja tempo roll muusika karakteri kujundamisel. Muusikaline faktuur. Monoodia, homofoonia, polüfoonia . Intervall, akord. Muusikazanri mõiste, zanritunnused. Laul:soolo-, ansambli, koorilaulu ajaloolosed zanrid.Ooper. Tantsumuusika.Barokiaja tantsud. Uuemad tantsud. Lavatants. Sümfoonilised zanrid: sümfoonia, kontsert, nende ajalooline areng."
    ["vljund"]=>
    string(287) "1. Tunneb muusikavormidega seonduvat terminoloogiat. 2. Tunneb olulisemaid klassikalisi muusikavorme. 3. Oskab vormianalüüsialaseid teoreetilisi teadmisi rakendada muusikateose vormi analüüsimisel. 4. Omab üldisemat ülevaadet 20. sajandi muusika vormiga seonduvatest probleemidest."
  }
  [775]=>
  object(stdClass)#776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6099"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Autoriõiguse õppeaine on helioperaatori eriala valdkonna valikaine. Aine eesmärgiks on õppida tundma olulisemaid autoriõiguse ja tsiviilõiguse põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(848) "Kursuse jooksul käsitletakse sissejuhatavalt järgmisi teemasid: õiguse mõiste, õiguse allikad (seadus, määrus, tavad). Füüsilised ja juriidilised isikud, nende õigusvõime ja teovõime. Kohustised (kahju hüvitamine, tehingud). Reklaamiseadus ja sellega seonduvad õigusaktid. Autoriõiguse loengutes antakse ülevaade kehtivast Eesti Vabariigi autoriõigusest, sealhulgas käsitletakse autori isiklikke ja varalisi õigusi, samuti autoriõigusega kaasnevaid õigusi, juhtumeid, mil autoriõigusega kaistavat teost on lubatud kasutada ilma autori nõusolekuta (teose vabakasutus), autorilepingu sõlmimisega seonduvaid küsimusi ning autoriõiguste karistusõigusliku ja tsiviilõigusliku kaitse viise. Samuti käsitletakse autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamist reklaamisning filmis ja õiguslikke piiranguid reklaami koostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng omama ülevaadet olulisematest autoriõiguse ja tsiviilõiguse põhimõtetest."
  }
  [776]=>
  object(stdClass)#777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6100"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Eksam. Kursuse käigus valminud helimontaaži analüüs ja kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Aine on helioperaatori eriala valdkonna valikaine. Aine eesmärgiks on anda tudengitele ülevaade helimontaaži võtetest ja erinevates loomingulistest lähenemistest samuti praktilisi kogemusi audiovisuaalse teose helimontaaži teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(623) "Käesolev kursus keskendub temaatiliselt järgnevalt: Filmi helikontseptsiooni määratlemine (väljundkanalite arv; kõne osakaal: puhas heli, järelsünkroniseeritud heli; foonid: lihtsad, konstrueeritavad: sünkroon- ja punkttaustade hulk; muusikalise kujunduse keerukus). Heliskeemi koostamine ja teostamine. Helide tehniline puhastamine ja töötlus. Sünkroniseerimine teksti, pildi või sisulise loogika järgi. Järjestikuline ja segamontaaž. Heli kestvuse ja pikkuse muutmine. Üleminekute montaaž. Erinevad lähenemised helimontaažile sõltuvalt filmi žanrist ja vaatajate sihtgrupist. Helieffektide montaaž."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Kursuse läbimise tulemusena peab tudeng oskama isesesvalt teostada lihtsamatale tehnilistele tingimustele vastava helirea montaazi."
  }
  [777]=>
  object(stdClass)#778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6101"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [778]=>
  object(stdClass)#779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6103"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [779]=>
  object(stdClass)#780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6105"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [780]=>
  object(stdClass)#781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6106"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Hindeline arvestus. Hindamisele lubamise eelduseks on kõigi arvestuste ja vahehindamiste sooritamine. Kõigi tööde puhul hinnatakse kunstilist tervikut, originaalsust(isikupära)ja tehnilist teostust."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Praktiliste harjutuste kaudu omandada teadmist, et tegelikkuses, kus töötatakse oma silmade ja kätega, ei oma ükski värvus kindlat visuaalset karakterit. Selles tegelikkuses muutuvad värvused vastavalt ajale, kohale, valgusele, materjalile, proportsioonidele, vaataja psühholoogilisele meelestatusele jne."
    ["sisu"]=>
    string(86) "Värviruum- arvestus, kompositsioon, materjalide leidmine ja nende kasutama õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Oskus töötada värviruumiga ja komponeerida terviklik ja isikupärane teos."
  }
  [781]=>
  object(stdClass)#782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6108"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Tutvustada erinevaid animatsioonitehnikaid ja õpetada ka praktiliselt end väljendama erinevates tehnikates."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Tudengid teevad ise oma kätega erinevaid animatsioonitehnikaid (ümarnukk, lamenukk, joonisfilm, piksallatsioon, plasteliinianimatsioon, liivaanimatsioon). Igas tunnis antakse juhendeid kuidas iseseisvalt antud tehnikaga toime tulla. Igas loengus arutame koos kõikide tööd läbi ja anname soovitused kuidas edasi minna. Loengusari lõpeb tunnitööde/kodutööde esitamisega ja hindamisega."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Peale kursuse läbimist peab tudeng oskama detailselt kirjeldada, mis vahe on erinevatel animatehnikatel ja lihtsal tasemel olema võimeline ise neid tegema. Samuti on igal tudengil omatehtud filmid erinevate animatehnikatega."
  }
  [782]=>
  object(stdClass)#783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6109"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade kunstiajaloo arengust, õpetada nägema seoseid arhitektuuri, kujutava kunsti ja filmikunsti vahel ning arendada arusaamu, kuidas kunsti visuaalseid traditsioone kasutada või ka edasi arendada kinolinal. Ülesandeks on õpetada selgeks kunstiajaloo alusteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(908) "Kursus on 2-s osas: 1)Sissejuhatavas on 7 kunsti üldprobleeme käsitlevat teemat.Teemade valikul lähtub põhimõttest, et kujutavas kunstis ja filmis on palju sarnaseid lavastuslikke võtteid, mis peaks andma eeskätt võimaluse kunstiteostest õppida oma ametiks vajalikke oskusi. Igat teemat vaadeldakse selle ajaloolises arengus vana aja kunstist kuni kaasajani, kaasates näiteid ka fotograafiast ja kinost. Iga teema juures on vastavalt ka kunstiteoreetiline osa alates antiikautoritest kuni tänapäevani. Teemade sisu: kunsti ja kunstniku positsioon ühiskonnas, kunsti funktsioonid, üldised kunstiliigid, kompositsiooni areng ning valgus ja värv maalikunstis, inimese keha kujutamine, proportsioonid ja rütm arhitektuuris, linnaruumi kui elukeskkonna kujundamine. 2)Teine osa on seotud kunstiajaloo arenguga. 11 teemat on pühendatud vanale kunstile- esiajast kuni varakristluse ja Bütsantsini."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Kursuse läbimisel peab üliõpilane suutma analüüsivalt vaadelda kujutava kunsti teoseid. Tal peavad olema kindlad teadmised Vanade-Idamaade, Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varajasest kristlikult kunstist."
  }
  [783]=>
  object(stdClass)#784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6111"
    ["hindamine"]=>
    string(252) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks filmikriitiline essee-analüüs. Arvestuse suulises osas hinnatakse teadmisi seminarides käsitletu ning filmi kujutist analüüsiva kirjanduse ja artiklite põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Toetada arusaamade kujunemist viimaste aastakümnete filmikujutist puudutavatest tendentsidest filmimaailmas ja võime neid analüüsida"
    ["sisu"]=>
    string(66) "Filmide analüüsimine operaatoritööst lähtudes seminarivormis."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Üliõpilase suutlikkus teada ja tunnetada filmikujutisega toimunud-toimuvaid protsesse, suundumusi ja oskab analüüsida nähtut."
  }
  [784]=>
  object(stdClass)#785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6112"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [785]=>
  object(stdClass)#786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6113"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [786]=>
  object(stdClass)#787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6116"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksam. Kursuse lõpuks kirjutab iga üliõpilane valitud filmi teoreetilise analüüsi, kasutades analüüsiks seminari käigus kasutatud meetodeid ja lähenemisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Süvendada montaaži eriala üliõpilaste filmianalüüsi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Rühmatöö ja iseseisva töö vormis toimuv filmi analüüsi seminar, mille raames analüüsitakse montaaži seisukohast märkimisväärseid filme ajaloost ja kaasajast. Aine süvendab montaaži eriala üliõpilaste filmianalüüsi oskusi. Kursuse lõpuks kirjutab iga üliõpilane valitud filmi teoreetilise analüüsi, kasutades analüüsiks seminari käigus kasutatud meetodeid ja lähenemisi."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Oskus kriitiliselt analüüsida filmi dramaturgilist ülesehitust ja montaaži. Erinevate teoreetiliste analüüsimeetodite omandamine. Oskus kirjutada iseseisev teoreetiline kriitiline filmi analüüs, lähtudes filmi dramaturgilisest ülesehitusest ja montaažist. Oskus osaleda rühmatöös."
  }
  [787]=>
  object(stdClass)#788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6117"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [788]=>
  object(stdClass)#789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6118"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [789]=>
  object(stdClass)#790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6119"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [790]=>
  object(stdClass)#791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6121"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam. Aineprogrammi lõpus korraldame viiest küsimusest koosneva suulise eksami."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse jooksul omandatakse montaažiprogrammi Avid Media Composer töövõtted kõrgtasemel."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Kursuse jooksul viiakse läbi järgnevad ülesanded: 1.Lühike sissejuhatus AVID-i ajaloost 2.Õpimeetod on praktiline ja seminarivormis."
    ["vljund"]=>
    string(67) "Oskus kasutada Avid Media Composer montaažisüsteemi kõrgtasemel."
  }
  [791]=>
  object(stdClass)#792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6122"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [792]=>
  object(stdClass)#793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6125"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [793]=>
  object(stdClass)#794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6128"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [794]=>
  object(stdClass)#795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6132"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Filmiprojekti arendamise, tootmise ja müümise aluste tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(643) "* AV tööstuse ja turu ülevaade: AV tööstuse majanduslikud tunnusjooned. AV tööstuse ajalooline areng, ühinemised ja konsolideerumised. AV turg: eripära ja statistika. Tulevikutrendid. * Arendus: Filmiprojekti arendus. Finantsstrateegiad. Äriplaan. Juriidika. Turundusküsimused arenduse perioodil. * Tootmine: Tootmise planeerimine. Tootmise eelarve. Olulised lepingud. Turundustöö tootmise perioodil. * Turundusstrateegiad: Reklaam ja avalikud suhted. Filmi turundamine müügiagentidele, distribuutoritele ja vaatajatele. Festivalid. Koduvideo ja VOD. * Levitamine: Ülevaade levitamise protsessist. Kinolevi ja kinod. Juriidika."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilane saab ülevaate maailma AV tööstuse ajaloost ja arenguprotsessidest, oskab analüüsida stsenaariumi tootmise ja müümise seisukohast, oskab planeerida filmitegemise protsessi, omandab filmi turunduse ja müümise baasteadmised."
  }
  [795]=>
  object(stdClass)#796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6133"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Filmianalüüsi aine eesmärk on filminarratiivi erinevate vormide ja nende süvitsi analüüsimise meetodite tutvustamine, mille läbi tudengitest saavad kriitilised ja teadlikud vaatajad."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Aine koosneb filmianalüüsi seminaridest, mille käigus vaadatakse filmilõike ning töötatakse läbi õppematerjale ning tudengite iseseisvast filmianalüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Võime vaadata filmi teadlikult võttes arvesse filmi kultuurilist konteksti ning filmi väljendusvahendite mõju vaatajale."
  }
  [796]=>
  object(stdClass)#797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6135"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam.Hindeline arvestus. Kursuse käigus valminud lavastusprojektide kaitsmine – - analüüs ja hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kursuse ülesandeks on luua eeldused ja pädevus filmirežiialase bakalaureusetöö teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1068) "Finantsid ja produtsent. Töö stsenaristiga. Stsenaariumi valmimise etapid. “Script editing” ja selle põhiprintsiibid. Üks võimalikke ja levinenumaid kompositsiooni vorme. Lavastusprojekt Mängufilmi režii kui partituur. Lavastusprojekt kui filmi mudel. Lavastusprojekt ja tema teostumise etapid ning komponendid (sünopsis, stsenaarium, režiistsenaarium, kadreering, helirida/muusika, näitlejate valik, võttekohtade valik, kostüüm, grimm, dekoratsioon, eskiisid/abimaterjalid). Žanr kui ühine nimetaja, laad. Sünopsis ja arendus. Ikonograafialised materjalid. Tegevuskeskkonna loomine. Natuuri valik ja tema transformeerimise võimalused. Dekoratsioon, tema olemus ja tehnoloogia printsiibid. Näitleja filmis. Näitlejate valik ja näitlejaproovid. Kostüüm ja grimm. Kontseptuaaleskiis. Helid ja muusika, uninson ja kontrapunkt.Töö iseärasustest operaatori, kunstniku ja heliloojaga. Dokumentaalfilmi spetsiifika. Stsenaarium ja ettevalmistus. AV žanrite eripärast, - mängufilm, dokumentaalfilm, TV programm, reklaam, interaktiivne programm."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Suutlikkus analüüsida lavastusprojekti eri etappe. Teadmised ja oskus teostada bakalaureusetööna valmiv film."
  }
  [797]=>
  object(stdClass)#798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6141"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Aine eesmärk on toetada oskuste väljakujunemist mõistmaks heli füüsikalist olemust, kuulmispsühholoogia aluseid, samuti anda ülevaade kuulmistaju ärakasutamise võimalustest audiovisuaalse teose vaataja mõjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(874) "Psühhoakustika ja heli olemuse kursus peaks andma ülevaate kuulmistaju alustest. Õppeaine sisu jaguneks temaatiliselt järgnevalt: Heli iseloomustavad suurused. Heliväli. Kõrva ehitus ja talitlus, kuulmise iseärasused, kuuldelävi. Subjektiivne helikõrgus, helivaljuse sõltuvus heli sagedusspektri laiusest ja heli kestusest. Heliülekande loomutruudus ja selle moonutused. Detonatsioon, artikulatsiooniline ekspertiis. Heliallikad ja nende omadused. Inimene kui kõne allikas. Hääleallika omadused. Kõne segmenteerimine. Kõnetrakt. Täis- ja kaashäälikute moodustumise mehhanism ja füüsikalised omadused. Kõne keskmine spekter. Mittelineaarmoonutused, heli maskeerimine, helipeegelduste tajumine. Ruumi mõju kõne arusaadavusele. Heliallika lokaliseerimine, faasierinevuste tajumine, ruumiheli tajumine. Kõne ja muusika valjuse sõltuvus infosisaldusest."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Suutlikkus mõistmaks heli füüsikalist olemust, kuulmispsühholoogia aluseid, samuti oskused kuulmistaju ärakasutamise võimalustest audiovisuaalse teose vaataja mõjutamisel."
  }
  [798]=>
  object(stdClass)#799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [799]=>
  object(stdClass)#800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6150"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Näidislepingute koostamine erinevatele projektidele ja nende aspektidele"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Toetada pädevuste kujunemist Eesti Autoriõiguse Seadusest ning oskuste kujunemist selle rakendamises lepingute koostamisel"
    ["sisu"]=>
    string(715) "Loenguvormis ülevaade Eesti Autoriõiguse seadusest filmikunsti seisukohalt. Millised seadused on filmiloomise seisukohalt oluluised? Produtsendi kohustus ja vastutus.Erinevate autorilepingute liikide sisulised erinevused ja vormistuse viisid. Samuti kasutatakse läbirääkimiste läbiviimise metoodikat ning eesmärgipärasust. Töövõtulepingud ning võttegrupi kaasamisega seotud aspektid. Koostöölepingud kolmandate osapoolte ning kaastootjatega. Lepingulised suhted rahastajate ning toetajatega. Muusikaõigused ning autoreid esindavate organisatsioonide ülesehitus ning tegutsemise põhimõtted. Filmi levi ja erinevate levilepingute liigid: ettemüük, miinimumgarantii, sales agent leping, levileping."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Suutlikkus rakendada Eesti Autoriõiguse Seadusest lepingute koostamisel"
  }
  [800]=>
  object(stdClass)#801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6158"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Anda üliõpilastele teadmisi filmiteooria peamistest kontseptsioonidest ning tutvustada baastekste. Antud kursuse osa annab ettekujutuse filmiteooria kujunemise algusest kuni 1960ndatel valitsevate mõttesuundadeni."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Sissejuhatus filmiteooriasse. Varased tummfilmiteooriad. Filmi olemus. Prantsuse impressionism. Nõukogude-aegsed filmiteoreetikud. Vene formalism ja Bakhtini koolkond. Praha strukturalism. Ajaloolised avangardid. Väitlus heli ümber. Frankfurdi koolkond. Realismi fenomenoloogia. Autoriteooria amerikaniseerumine. Kolmanda maailma film ja filmiteooria. Strukturalismi teke. Filmikeele küsimus. Taaskülastus filmispetsiifikasse. Autorluse ja žanri küsimused. 1968 ja pööre vasakule. Klassikaline realistlik tekst. Bertolt Brechti mõju. Feministlik lähenemine. Loenguid täiendavad teemakohased näidisfilmid ja filmikatked."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Filmiteooria põhiliste kontseptsioonide ning nende esindajate tundmine kuni aastateni ~1960. Teada ja osata analüüsida ajastukontekstis olulisemaid baastekste."
  }
  [801]=>
  object(stdClass)#802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6161"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua võimalused suuremate teadmiste omandamiseks müüdi ja loo jutustamise suhtest ja traditsioonidest. Müüdid olid jutud tegelike juhtumiste kohta või nähtus, mis seletas globaalset perspektiivi, inimeste grupi päevi ja viise, uskumusi ja kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(517) "See aine keskendub müütide ja mütoloogia rikaste tradistioonide uurimisele ja nende suhtele loo jutustamisel. Traditsioone uuritakse läbi kaasaegse vaatepunkti, kus rõhk on asetatud müütilistele traditsioonidele ja nende väljendumisele filmis ja visuaalses kultuuris. Aine väljendub loengutes ja praktilises töös, analüüsides ajaloolisi traditsioone ja erinevaid teoreetilisi lähenemisviise müütidele. Aine võimaldab läbi müütide individuaalset tööd ja tõlgendamist kaasaegses loo jutustamises."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Tudengid on võimelised ja saavad analüüsida erinevaid suhteid mütoloogiliste ideede ja loo jutustamise vahendite abil."
  }
  [802]=>
  object(stdClass)#803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6164"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [803]=>
  object(stdClass)#804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6169"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Anda oskused analüüsida kirjandusteose struktuuri ja verbaalse teksti ülekantavust filmiks erinevate visuaalsete ja audiovisuaalsete võtetega. Anda oskus analüüsida osa-terviku suhteid kirjanduslikus ja filmitekstis. Pakkuda vajalikke teadmisi orienteeumiseks narratoloogias ja ekraniseerimisteoorias."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Kirjandusteose analüüs ekraniseeritavuse vaatepunktist. Võrdlevaks analüüsiks vajaliku mõistestiku selgitamine ja kasutamine. Filmimeedia spetsiifika mõtestamine kirjanduse taustal."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Oskus orienteeruda kirjanduse ja filmi kõrvutava analüüsi jaoks vajalikus terminoloogias ja analüüsimeetodites. Lavastaja või kirjaniku individuaalstiili eritlemise oskus. Ekraniseerimisviiside tüpoloogiline mõistmine."
  }
  [804]=>
  object(stdClass)#805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6170"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Eksam. 20% Kohal käimine / Attendance in class. 20% Aktiivne osalus seminaridel.60% Kolme kriitilise töö portfoolio."
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "Kursuse läbinu oskab orienteeruda erinevate filmikriitika vormide hulgas ning neid ka süvitsi analüüsida; oskab eristada arvustust, analüütilist esseed, arvamuslugu, intervjuud ning teisi filmikriitika vorme ning tunneb nende vormide peamiseid tunnusjooni. Lisaks oskab kursuse läbinu kirjutada filmiarvustust ja läbi viia filmialast intervjuud."
    ["sisu"]=>
    string(190) "*Filmikriitika ja -ajakirjanduse ajalugu (loengud, seminarid) * Filmikriitika teooria (loengud ja kodune lugemine) * Filmikriitika praktilised väljandid: enne ja nüüd (loengud, seminarid)"
    ["vljund"]=>
    string(338) "Kursuse läbinu omab ülevaadet filmikriitika ja -ajakirjanduse ajaloost, üldisest praktikast ja arengusuundadest. Tudengil on kursuse läbides põhjalikud teadmised ja praktiline kogemus kriitilistest vormidest, mida filmist kirjutamisel kasutatakse. Kursuse läbinul on vajalikud oskused ja teadmised, et iseseisvalt filmist kirjutada."
  }
  [805]=>
  object(stdClass)#806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6171"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [806]=>
  object(stdClass)#807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6173"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [807]=>
  object(stdClass)#808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6177"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [808]=>
  object(stdClass)#809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6178"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua eeldused filmi kui tervikstruktuuri mõistmiseks ja toetada oskusi filmikeele adumisel."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Sissejuhatus filmi režiisse kui struktuuri. Filmi polüfooniline kompositsioon ja selle analüüs - tummfilmist kaasajani. Filmi vaatamine kui töö. Üldised kompositsiooni seaduspärasused. Montaaž kui mõtlemisviis. Kulešovi efekt. Stsenaarium ja režiistsenaarium.. Stsenaariumi rahvusvaheliselt tunnustatud vormid. Kadreering kui mängufilmi “off-line”. (Viimased eeldavad individuaalõpet 2 tunni ulatuses). Kadreeringu vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus teostada lühimängufilmi „off-line“ - kadreering"
  }
  [809]=>
  object(stdClass)#810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6179"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Esmaste teadmiste andmine heli osast AV teoses."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Heli osa audiovisuaalteose struktuuris kui tervikus. Keskkonna heli kui tegevuspaiga tõesuse taju tekitaja ja kui emotsionaalse tausta looja. Muusika osa ekraaniteose dramaturgilises arengus. Helirežissuur. Helitöötlus ja helimontaaž kui looming."
    ["vljund"]=>
    string(37) "Suutlikkus mõista heli osa AV teoses"
  }
  [810]=>
  object(stdClass)#811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6180"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Anda üliõpilastele ülevaade dokumentaalfilmi olemusest, selle režii spetsiifikast ja idee arendamisprotsessist."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Annab ettekujutuse režissööri rollist dokumentaalfilmi tegemisel, sõltuvalt valitud laadist. Võrdleb mängufilmi ja dokumentaalfilmi režissööri loomingulisi võimalusi. Selgitab režissööri ülesandeid võttegrupi loomingulise juhina. Keskendub dokumentaalfilmi esteetikale, täpsemalt vaatenurgale, dramaatilisele pingestatusele, ajaraamile ja loo struktuurile, õpetades üliõpilasi valima oma tulevase teose jaoks filmikeelt ja stiili. Treenitakse “visuaalset kirjutamist”, eesmärgiga arendada filmiideest konkurentsivõimeline tootmispakett."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilased on võimelised visuaalselt kirjutama dokumentaalfilmi esildist; kasutades filmikeelt jutustama mittefiktsionaalset lugu."
  }
  [811]=>
  object(stdClass)#812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6182"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Etteantud narratiivi kadudeta tõlkimine filmikeelde ja võimalikult originaalne tulem."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Eelkõige töö tekstiga – üldtunnustatud kirjandusliku ainese põhjalik tekstianalüüs katkematus koostöös tsenaristiga, et sünniks võimalikult omanäoline, ent samas autoritruu kinostsenaarium, mis võimaldaks luua kunstiväärtusliku lühifilmi pikkusega 15. Min."
    ["sisu"]=>
    string(893) "Ekraniseering ehk adaptsioon tuleb luua lähtudes õppejõu etteantud kirjanduslikust allikast. Olgu selleks siis vaatus mõnest näidendist,novell, jutt vms. dramaturgiline alusmaterjal, mille on kirjutanud mõni tunnustatud kirjanik. Kuna tegu on ühe ja sama aluslooga, on oluline, et igal lavastajal oleks „oma“ stsenarist loo filmiks kirjutamisel. Ainsaks tingimuseks on autori poolt loodud faabula jälgitavus ja lugu kandvate põhikarakterite hulk. Kõik muu – aegruum, dialoog, stilistika ja zhanr on vaba. Autori dialoogi säilitamine on soovituslik. Tuleb osata analüüsida kogu võttestikku, mis on omane ühele heale, st. ajatule dramaturgilisele ülesehitusele - miks antud loo puhul on tegemist üldtunnustatud meistriteosega. Kuidas läheneda materjalile nii, et säiluks kõik originaali väärtused, luues kohandatud filmiversiooni läbi veel mõningaid lisaväärtusi."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Oskus äratunda kõrgväärtuslikku dramaturgilist materjali, et seda analüüsides luua omapoolsete lisaväärtustega rikastatud linateos. Olla sellelt pinnalt omakorda võimekam, loomaks huvitavat originaaldramaturgiat omaenda linateostele."
  }
  [812]=>
  object(stdClass)#813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6184"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Lähtuvalt zhanrispetsiifikast, hinnatakse paraku iga osa kui üht suveräänset, kunstilist terviktööd aga seda sarja kui terviku kontekstis. suveräänset tervikut."
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Eelkõige anda üliõpilasele kollektiivse loometegevuse aktiivne kogemus, kus lõpptulem ei ole mitte iseseisev kunstiteos vaid üks osa suuremast tervikust. Rühmatöö etteantud kirjandusliku materjaliga. Tagada oskus tööks üksiku osisega, säilitades seejuures tervikutaju. See tähendab oskust kohandada oma kunstnikunägemus kolleegide omaga, ühtse stiililise terviku loomise nimel."
    ["sisu"]=>
    string(1392) "Koos stsenaristidega otsitakse või mõeldakse välja baaslugu krimipõnevikuks, mida annaks orgaaniliselt jagada seeriateks, millede arv lähtuks konkreetse loomegrupi/kursuse võimalustest. Pidada silmas, et loo ülesehituslikuks aluseks on kuritegu ja selle lahendamine . Optimaalne seeriate hulk võiks lähtuda lavastavate üliõpilaste arvust. See oleks ühtlasi ainus õpitöö, mille puhul oleks hädavajalik kogu seriaali kui kunstilise terviku eest vastutava juhtiva stsenaristi /head writer/ kui ka sarja peaprodutsendi /executive producer/ kaasamine. Ülesande keerukus seisneb just erinevate loojate peenes nö. ansamblimängus, et tagada ühtne pildiesteetiline stiilitervik. Soovitavalt on tegemist nn. klassikalise mudeliga, mis tähendab konkreetset arvu erinevate faabulate ja lõpplahendustega lugusid, millede siduvaineks oleks ühtne aegruum ja sama/d peategelane/sed.. Ülesande puhul on kõige olulisemaks juhendajaks professionaalse taustaga välisõppejõud aga ka kohalikku teletootmist süvitsi tundev produtsent. Iseseisva tööna on siin oluline analüüsida süvitsi väljapaistvamaid eeskujusid mujalt maailmast, et õppida eeskujude najal, mis vahendite ja võttearsenaliga luua üllatuslikke süzheekäike ja hoida või kasvatada põnevust ja ehitada ootamatuid lõpplahendusi. Muusika kasutamist pildi pingestamisel. Ka zhanripõhist näitlejapsühholoogiat."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Oskus professionaalselt opereerida etteantud materjaliga.Vajadusel suruda tahaplaanile oma loojamina üldise tiimitöö nimel. Harjutada end alluma sarja peaprodutsendi või kunstilise juhi põhjendatud nõudmistele. Tunda põhjalikult vastava teleproduktsiooni spetsiifikat ja tajuda etteantud mängumaa piire, et saavutada ka kasinate vahenditega optimaalne kunstiline tulemus."
  }
  [813]=>
  object(stdClass)#814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6185"
    ["hindamine"]=>
    string(435) "Eksamiks tuleb eelnevalt esitada kirjalikult ühe kunstiteose põhjalik analüüs, lähtudes loengutes käsitletud kunsti ideede ja vormi arengute ajaloolistest, kultuurilistest, traditsioonilistest,jm.aspektidest. Eksamitöö peab näitama oskust otsida informatsiooni, töötada kirjandusega ning ka iseseisvate seisukohtade esitamist. Eksamil toimub töö suuline kaitsmine. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine loengutel 75%"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Anda ülevaade kunstiajaloost rõhuga üldistel ideede ja kunstiteose vormiarengu probleemidel. Avada ja õpetada nägema seoseid kujutava kunsti ja filmikunsti vahel ja kunsti visuaalsete traditsioonide kasutamist ning arendamist kinolinal."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Programm on koostatud selliselt, et iga teemat vaadeldakse selle ajaloolises arengus vana aja kunstist kuni kaasajani, kaasates vastavalt teemale ja võimalusele näiteid ka kino ajaloost. Teemades käsitletakse üldiseid probleeme nagu kunsti ja kunstniku positsioon ühiskonnas, kunsti, arhitektuuri ja ideoloogia seosed, samuti analüüsitakse kunstiteose kompositsiooni vahendeid, religioosset sümboolikat, inimese ja looduse kujutamist erinevates kultuurimudelites. Teemade valikul on lähtutud põhimõttest, et kujutavas kunstis ja filmis on palju sarnaseid lavastuslikke ülesehitusi, mis annab võimaluse kunstiteostest õppida. Põhjalikumalt antakse ülevaade moodsa kunsti ajaloost, sidudes seda fotograafia ja kinoga."
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [814]=>
  object(stdClass)#815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6187"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Eksam. Õppejõu poolt antud filmi semiootilise analüüsi teostamine ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Täiendada üliõpilaste filmiteoreetilisi teadmisi filmisemiootiliste teadmistega ja tutvustada neid filmianalüüsi interdistsiplinaarsete meetoditega. Arendada üliõpilaste filmianalüütilist võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Filmisemiootika on osa kaasaegse filmiteaduse metodoloogiast. Antakse ülevaade kunstiteksti ja kultuuriteksti käsitlemisest semiootikas, filmikunsti semiootilise analüüsi alustest. Tutvustatakse semiootilise filmianalüüsi meetodeid ja viiakse läbi näidisanalüüsid. Antakse filmianalüütilisi kodutöid, mille tulemused auditoorselt ette kantakse."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Kursuse läbinu omandab oskused arvestada filmide eripära nende analüüsitavuse määratlemisel ja suudab varieerida analüüsimeetodeid, sünteesides traditsioonilise filmiteaduse ning filmisemiootika meetodeid."
  }
  [815]=>
  object(stdClass)#816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6188"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua eeldused arusaamaks maailma suuremate usuliste traditsioonide ajaloost, kesksetest isikutest, õpetustest, tavadest ning muust usutraditsioonidega seonduvast."
    ["sisu"]=>
    string(803) "Ainekursusel saadakse ülevaade erinevatest religiooni mõistmisviisidest ja avaldumisvormidest ning religiooni rollist tänapäeva ühiskonnas. Aines käsitletakse suuremate usutraditsioonide (judaism, kristlus, islam, hinduism, budism, Hiina ja Jaapani usutraditsioonid, nn loodususundid jt) keskseid õpetusi ja tavasid ning olulisemaid sündmusi usutraditsioonide ajaloost. Samuti pööratakse tähelepanu tänapäeva maailma usulistele eripäradele (ilmalikustumine, fundamentalism jm) ning nende võimalikele põhjustele. Käsitlemist leiab ka Eesti usuline ajalugu ning tänapäeva Eesti usuline olukord. Kontakttundide hulka kuuluvad mh religiooniga seonduvate filmide vaatamine auditooriumis. Filmidega kaasneb hilisem teemakohane arutelu auditooriumis või kirjalikus vormis lühireflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Suutlikkus orienteeruda maailma suuremate usuliste traditsioonide ajaloos, kesksetest isikutes, õpetustes, tavades ning muust usutraditsioonidega seonduvast. Tunneb käsitletud usutraditsioonide õpetuste peajooni ning teab kesksete mõistete, sümbolite ja tavade tähendusi."
  }
  [816]=>
  object(stdClass)#817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6189"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Pädevuste kujunemine stsenaariumi analüüsiks ja kirjutamise oskuseks."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Ülevaade stsenaariumi struktuuri võimalikest mudelitest ja nende kasutamisest. Erinevad koolkonnad. Frank Danieli ja David Howardi meetod. Linda Seger ja tema ”Kuidas muuta hea stsenaarium suurepäraseks” (”Making A Good Script Great”). Mütoloogiline lähenemine – ”Kirjaniku teekond...” Christopher Vogler. Arvutiprogrammid – John Truby. Eri žanrite metoodika. Stsenaariumite ja filmide analüüs kasutades erinevaid metoodikaid."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Suutlikkus stsenaariumi analüüsiks ja kirjutamise oskuseks"
  }
  [817]=>
  object(stdClass)#818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6191"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua eeldused ja pädevus filmi visuaalse stilistika kujundamiseks ja režissööri ja operaatori oskus koostööd teha."
    ["sisu"]=>
    string(865) "Filmi visuaalse lahenduse/stilistika leidmine/määratlemine. Visuaalne stilistika kui filmi ülddramaturgia eriväljund – filmi üldpartituuri üks tähtsamaid osi. Operaatori osa selle loomisel. Iseseisvuse aste. Kuidas valida operaatorit. Filmitootmise/loomise eripära ja organiseerimine. Operaator– režissööri silmad. Operaatori ülesannete ja kohustuste diapasoon. Selle varieerumine. Visuaalse terviklahenduse leidmise eri võimalused ja metoodikad. Ikonograafialised abimaterjalid. Võttekohtade ja objektide valik. Metoodika ja näited filmidest. Operaatori osa selles. Loengud ja praktilised tööd: 1. Lavastusprojektile võtteobjektide leidmine – kui operaatoritöö praktiline näide. 2. Lavastusprojektile dekoratsiooni planeerimine – valgus- ja võtteskeemi kohandamine – praktilise operaatoritöö näide. Töö korraldus võtteplatsil."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Suutlikkus luua filmi visuaalne stilistika läbi filmioperaatori juhendamise"
  }
  [818]=>
  object(stdClass)#819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6192"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksam. Õppejõu poolt antud filmi psühholoogilise analüüsi teostamine ja kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Täiendada üliõpilaste psühholoogiaalaseid teadmisi isiksuseteooria teadmistega ja tutvustada neid psühhoanalüütilise arusaamaga inimesest. Arendada üliõpilaste võimekust analüüsida filmi karakterieid psühholoogia seisukohalt."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Karakteri psühholoogiline analüüs aitab mõista inimese kui terviku toimimise eripärasid. Tutvutakse põhiliste psühholoogiliste häirete ja nende "normaalsete" ilmingutega.Tutvustatakse karakterite analüüsi meetodeid ja viiakse läbi näidisanalüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Kursuse läbinu omandab oskused arvestada erinevate karakterite juurde kuuluvate käitumiste eripärasid ja psühholoogilist usutavust. ."
  }
  [819]=>
  object(stdClass)#820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6193"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Aine eesmärgiks on omandada süsteemsed baasteadmised video- ja helitehnikast ning kaasaegsetest montaažisüsteemidest."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Aine annab üliõpilastele ajaloolise ülevaade ülevaade heli- ja videotehnikast ning pildi ja heli montaažisüsteemidest. Kursuse käigus tutvutakse heli- ja videotehnika alaste põhimõistete ja terminitega. Kursuse jooksul toimuvad külastused televisioonis, filmiarhiivis ja helistuudiotes. Omandatud teooriat rakendatakse praktikumides ning iseseisva uurimustöö raames."
    ["vljund"]=>
    string(982) "Süsteemsed baasteadmised video- ja helitehnikast ning kaasaegsetest montaažisüsteemidest. Ülevaate omamine montaažisüsteemide ja formaatide ajaloolisest arengust. Heli ja pilditöötluses kasutusel olevate erialaste terminite ja standardite tundmine. Erialaste tehniliste terminite tundmine nii eesti kui inglise keeles. Süsteemne arusaamine erinevatest postproduktsiooni tööahelatest. Arusaamine montaaži ja helimontaaži vahelistest seostest ja kokkupuutepunktidest. Süsteemsed baasteadmised video- ja helitehnikast ning kaasaegsetest montaažisüsteemidest. Ülevaate omamine montaažisüsteemide ja formaatide ajaloolisest arengust. Heli ja pilditöötluses kasutusel olevate erialaste terminite ja standardite tundmine. Erialaste tehniliste terminite tundmine nii eesti kui inglise keeles. Süsteemsed baasteadmised video- ja helitehnikast ning kaasaegsetest montaažisüsteemidest. Arusaamine montaaži ja helimontaaži vahelistest seostest ja kokkupuutepunktidest."
  }
  [820]=>
  object(stdClass)#821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6195"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Teadmiste ja oskuste kujundamine tulevasele filmioperaatorile kaasaegsest filmi- ja videotehnikast ja selle rakendamise võimalustest erinevates filmiloome suundades. Filmioperaatorite erialaaine."
    ["sisu"]=>
    string(1212) "Salvestus filmile. Filmiformaadid. Kaamerad. Objektiivid. Abirakised. Võimalikud teed kaamerast vaatajani. Elektrooniline salvestus. Sissejuhatus. Analoog- ja digitaalvideosalvestus. Piksel.. CCD ja 3CCD. Standart 3x4 ja lai 9x16 ekraan televisioonis. Tavaline signaalistandart DV ja kõrgeraldusvõimega videosalvestus — HDV. Progressiiv- (Progressive) 720p50 ja ülerea (Interlace) salvestuse mõisted. Heli DV ja HDV süsteemis. Salvestus videolindile, kõvakettale, mälukaardile. HDV-kaamerad. Nõuded objektiividele DV- ja HDV-standardis. Filmikaamerate objektiivide kohaldamine HD-videokaameratele. Abirakised. Ajakoodid ja teised aadresssüsteemid. Konverteerimine. Signaali sisestamine arvutisse ja töötlemine. Arenguperspektiivid ja -võimalused. Võimalikud teed kaamerast vaatajani. Filmi ja videotehnoloogiate põimumine tänapäeva filmis. Loengute teoreetilist osa ilmestatakse näidetega erinevatest videosalvestustest. Tutvutakse praktikas uute koolis olevate tehniliste vahenditega (Canoni, JVC, Panasonicu ja Sony vastavad kaamerad) ja omandatakse nende käsitlemise algteadmised praktikas. Üliõpilased filmivad ühe valitud kaameraga etüüdi demonstreerimaks selle kaamera võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(49) "Suutlikkus ja oskused filmi- ja videosalvestuses."
  }
  [821]=>
  object(stdClass)#822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6196"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Eksam. Kirjalik - valitud filmi helidramaturgia analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Ülevaade muusika ja helikujunduse rollist filmidramaturgia kujundajana."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Muusika ja heli olemuslikud funktsioonid multimediaalsetes kunsti vormides. Helilised võimalused dramaturgilise joonise loomisel ja selle täideviimisel sõltuvalt kirjanduslikust algmaterjalist, reźissööri nägemusest, visuaalsest materjalist ja muust. Tervikliku helipildi loomise kompositsioonilised alused. Muusika ja heli juht-ja tausta rollis. Helidramaturgia skeemi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane omab teadmisi helipildi loomise kompositsioonilistest alustest ning koostada helidramaturgia skeemi."
  }
  [822]=>
  object(stdClass)#823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6197"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Aine eesmärgiks on pädevuste kujunemist helimontaaži võtetest ja erinevates loomingulistest lähenemistest samuti praktilisi kogemusi audiovisuaalse teose helimontaaži teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(623) "Käesolev kursus keskendub temaatiliselt järgnevalt: Filmi helikontseptsiooni määratlemine (väljundkanalite arv; kõne osakaal: puhas heli, järelsünkroniseeritud heli; foonid: lihtsad, konstrueeritavad: sünkroon- ja punkttaustade hulk; muusikalise kujunduse keerukus). Heliskeemi koostamine ja teostamine. Helide tehniline puhastamine ja töötlus. Sünkroniseerimine teksti, pildi või sisulise loogika järgi. Järjestikuline ja segamontaaž. Heli kestvuse ja pikkuse muutmine. Üleminekute montaaž. Erinevad lähenemised helimontaažile sõltuvalt filmi žanrist ja vaatajate sihtgrupist. Helieffektide montaaž."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Suutlikkus orienteeruda helimontaaži võtetes ja erinevates loomingulistes lähenemistes, samuti praktilised oskused audiovisuaalse teose helimontaaži teostamiseks."
  }
  [823]=>
  object(stdClass)#824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6199"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Eksam. Apple Certified Pro, Color Correction in Final Cut Studio Level One eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Luua oskused kasutada Apple Color tarkvara kõrgtasemel."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kujundada oskus kasutda värvikorrektsiooni programmi Apple Color töövõtted ning omada ülevaadet värvikorrektsiooni protsessist, tehnoloogiast ja standarditest. Teostatakse iseseisvalt tervikliku projekti värvikorrektisoon. Külastatakse professionaalset värvimääramise stuudiot. Kursuse õppemetoodika põhineb Apple poolt välja töötatud materjalidel ning kursuse lõpus tehakse Apple Certified Pro, Color Correction in Final Cut Studio Level One eksam."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Suutlikkus kasutada Apple Color tarkvara kõrgtasemel. Baasteadmised värvikorrektsiooni teooriast, tehnoloogiast ja standarditest."
  }
  [824]=>
  object(stdClass)#825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6200"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Eksam. Etteandud virtuaalse filmi eelarve koostamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Toetada oskuste kujunemist filmi eelarve koostamisel ja erinevate finantseerimisstrateegiate valimisel"
    ["sisu"]=>
    string(149) "Seminarivormis praktiline loeng erineva suuruse ja eesmärgiga filmiprojektide eelarvete koostamisel ning finantseerimise strateegiate tutvustamisel."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Suutlikkus koostada filmi eelarve ja teha valikuid erinevate finantseerimisstrateegiate vahel"
  }
  [825]=>
  object(stdClass)#826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6201"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Toetada oskuste ja pädevuste kujunemist rahvusvaheliste koostööprojektide eripärast"
    ["sisu"]=>
    string(438) "Loenguvormis ülevaade rahvusvaheliste koostööfilmide spetsiifikast: loominguline koostöö, kultuuritraditsioonide erinevus, sihtgrupp, eelarvete eripärad, rahastamismeetodid, rahvusvahelised arendusprogrammid, MEDIA programm, Eurimages, toomisprotsessi eripära, postproduktsioon, läbirääkimiste kunst, rahvusvaheline filmiõigus ja –lepingud, rahvusvaheline filmilevi, rahvusvaheliste festivalide eripärad, erialane sõnavara."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Suutlikkus mõtestada rahvusvaheliste koostööprojektide eripära"
  }
  [826]=>
  object(stdClass)#827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6202"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Teha selgeks mis on filmidramaturgia ja viimasele omane spetsiifika"
    ["sisu"]=>
    string(480) "Filmidramaturgia eripära. Erinevad filmiliigid ja nende dramaturgiline ülesehitus: dokumentaalfilm, animafilm, mängufilm: lühifilm ja täispikk mängufilm. Dramaturgiline struktuur lühifilmis. Põhielemendid: proloog ja epiloog, kanelane ja tema teekond, dramaturgiline konflikt, kulminatsioon jne. Teoreetiline aine omastatakse läbi erinevate harjutuste, mis kulmineerub lühifilmistsenaariumi kirjutamisega. Analüüsime erinevate lühifilmide dramaturgilist ülesehitust."
    ["vljund"]=>
    string(59) "Lühifilmi stsenaariumid: zanrifilm, ajastu, ekraniseering."
  }
  [827]=>
  object(stdClass)#828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6204"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Filmiteooria põhiliste kontseptsioonide ning nende esindajate tundmine alates 1990ndatest kuni tänapäevani. Ajastukontekstis olulisemate baastekstide tundmine ja nende analüüsioskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda üliõpilastele teadmisi filmiteooria peamistest kontseptsioonidest ning tutvustada baastekste. Antud kursuse osa annab ettekujutuse alates 1990ndatel valitsevatest mõttesuundadest kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(305) "Sooteooria ja queerteooria. Multikulturalism, rass ja esindatus. Kultuuriuuringud. Kolmanda maailma kinost. Attraktsioonide kinost. Ajalooline retseptsioon. Publiku-uuringud ja retseptsiooniteooria. Järelkino: digitaalteooria ja uus meedia. Loenguid täiendavad teemakohased näidisfilmid ja filmikatked."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Filmiteooria põhiliste kontseptsioonide ning nende esindajate tundmine alates 1990ndatest kuni tänapäevani."
  }
  [828]=>
  object(stdClass)#829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6205"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Kirjalik eksam. Iga üliõpilane kirjutab ühe tervikuanalüüsi ja ühe dominandi- või parameetrilise analüüsi kohustusega kasutada tööprotsessis ka teoreetilist kirjandust. Hinnet mõjutab ka loengutest osavõtt ning auditoorse analüüsi tase."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Viia üliõpilased kurssi semiootiliste ja semioloogiliste filmiteooriatega ja anda ülevaade nende seosest filmiteaduse arenguga. Tutvustada uusi analüüsimeetodeid nii tervikfilmide kui filmide eri aspektide (narratiiv, montaaž, heli, kaader, aeg, ruum, kronotoop) tasandil. Õpetada rakendama parameetrilist analüüsi kõrvuti holistliku analüüsiga."
    ["sisu"]=>
    string(580) "Filmisemiootika erinevate suundumuste tutvustamine ja filmiteadusega interdistsiplinaarne seostamine. Tervikukäsitluse ning osakäsitluse kui erinevate analüüsistrateegiate kõrvutamine ning parameetrilise analüüsi rakendamine. Filmianalüüsi olulisemate parameetrite teoreetiline tutvustamine ning praktiline kasutamine. Filmisemiootika kasutamine filmide analüüsitavuse määramiseks. Üliõpilased teevad nii auditoorseid kui kodutöid kahel tasandil – tervikuanalüüsid ja ja osaanalüüsid (tunnuse- või dominandianalüüsid). Analüüsitakse ka üliõpilasfilme."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Kursuse läbinu saab interdistsiplinaarseks filmianalüüsiks vajalikud teadmised ning praktilised oskuused nii filmi kui terviku kui filmi kui väljendusvahendite süsteemi analüüsimiseks. Kõrvuti semiootikaga õpib ta väärtustama ka teisi distsipliine ja teadmusliike, millede sünteesimine filmiteaduse põhimõtetega aitab parandada filmianalüüsi kvaliteeti."
  }
  [829]=>
  object(stdClass)#830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6206"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Pädevuste kujundamine eesti kirjandusest ning tema môstmiseks sellise sügavusega, et need teadmised ja oskused oleksid kasulikud ka siis, kui üliôpilane vahetab eriala."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Sôna ja kujund. Kirjanduse asend sônakunstis. Kirjanduse ehitus ja môju. Kirjanduse funktsioonid. Kirjanduse môistmise alused ja sellekohased môisted. Kirjanduslik protsess ja vôrdlev vaatekoht. Rahvuskirjandus. Pôhiliikide konkurents ajaloos ning kestvas olevikus. Perioodid kirjandusloos ja nende kôrvutamine. Pôlvkondade vaheldumine ja kirjaniku individuaalsus. Tundlikkuse tendentsid. Tekstiloome avatus ehk kôik vôib saada tekstiks. Kontekstiline determinatsioon ehk aja surve autorile ja lugejale. Mis on tegelikkus kaasaegses eesti kirjanduses. Teadvuse kujutamine. Normatiivsus ning loominguline vabadus. Tekstide lugemine ning nende iseseisev ja kollektiivne tôlgendamine kas kirjalikult vôi lahtiste kollokviumitena."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Suutlikkus orienteeruda eesti kirjanduses ning tema môstmises sellise sügavusega, et need teadmised ja oskused oleksid kasulikud ka siis, kui üliôpilane vahetab eriala."
  }
  [830]=>
  object(stdClass)#831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6208"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(444) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste kujunemiseks filmioperaatori tööst spetsiaalvõtete valdkonnas ning nende rakendamise võimalustest erinevates filmiloome suundades. Kujundada arusaam spetsiaalvõtete tehnoloogiatest kui filmioperaatori võimsast vahendite arsenalist kõige erinevamate ülesannete lahendamiseks filmi visuaalse maailma loomisel. Anda teadmised spetsiaalvõtete arenguloost kuni kujutise tänapäevase digitaaltöötluseni."
    ["sisu"]=>
    string(1319) "Operaatori eksplikatsioon spetsiaalvõtete valdkonnas ja selle teostumine filmivõtete käigus. Filmivõtted varjatud ehk salajase filmikaameraga. Kaugvõtted. Makrovõtted ja mikrovõtted. Lennuvõtted. Veealused võtted. Meetodid, vahendid. Kuidas valmistuda spetsiaalvõteteks. Filmivõtted eriti karmides looduslikes tingimustes. Spetsiaalvõtted erinevate filmiliikide rakenduses. Loodusfilm ja spetsiaalvõtted. Kombineeritud võtted klassikalises filmiloome praktikas reaalsuse taju säilitamisega. Maketid, nende ühildamine natuuriga. Kahe liikuva kujutise ühildamine ühtseks ekraanipildiks. Maskid. Rir- ja frontprojektsioon. Näitlejate tegevuse siirdamine teisal filmitud taustale. Liikumiste aeglustamine ja kiirendamine mõõtmetaju suurendamiseks või vähendamiseks. Fantaasiamaailmade loomine kombineeritud võtete abil. Digitaaltehnoloogia võidukäik kombineeritud võtete valdkonnas, seda eriti seoses fantaasiafilmide arenguga. Operaator ja kujutise digitaalne töötlus filmimise praktikas. Kujutise digitaalne töötlus järeltöötlemise ajal. Spetsiaal- ning kombineeritud võtete kaadrite ja tavakaadrite seostamine tervikuks. Episoodide montaažlikkus. Filmirežii ja operaatorlike lahenduste süvaanalüüs spetsiaal- ja kombineeritud võtete valdkonnas konkreetsete filminäidete põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(146) "Üliõpilased on omandanud suutlikkuse ja algoskused spetsiaal- ja kombineeritud võtete rakendamisest erinevate filmiliikide ja -žanrite loomes."
  }
  [831]=>
  object(stdClass)#832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6209"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Tudengid, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilised tööd pääsevad eksamile."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õpetada tudengitele filmikeele baasreegleid läbi praktiliste harjutuste ning filmiajaloo näidete."
    ["sisu"]=>
    string(205) "Aine koosneb filmikeele baasreeglite omandamisest läbi filmiajaloo kronoloogia näitel grupitööna tehtud harjutuste ning harjutuste läbivaatustest, analüüsist ja tagasisidest ning vigade parandusest."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Võime teostada filmilõike võttes arvesse filmikeele baasreegleid."
  }
  [832]=>
  object(stdClass)#833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6210"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Vahehindamised, kus tudengid demonstreerivad nii omandatud teadmisi kui ka praktilisi oskusi ning ainekursust lõpetav eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Anda tudengitele filmitehnika-alased baasteadmised, mis võimaldavad neil alustada praktiliste ülesannetega ning tutvustada tudengeid filmitehnika ja toomise-alase terminoloogiaga."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Aine koosneb filmitehnika demonstratsioonidest, praktilisest kasutamisest, loengutest, õppematerjalide läbitöötamisest ning omandatud teadmiste kontrollist igal vahe-etapil."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Võime teostada filmilõike selleks ette nähtud tehnikaga. Oskus praktilise töö käigus ette tulevate ootamatuste puhul otsida juurde infot spetsiifilise tehnikaga töötamiseks."
  }
  [833]=>
  object(stdClass)#834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6212"
    ["hindamine"]=>
    string(337) "Eksamiks tuleb eelnevalt esitada elektrooniliselt ühe, vabalt valitud kunstiteose põhjalik analüüs, et näidata loengutes omandatud teadmisi ja oskusi otsida informatsiooni, töötada allikatega ning kindlasti ka iseseisvat mõtlemist. Eksamil toimub töö suuline kaitsmine. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine loengutel 75%"
    ["eesmrk"]=>
    string(408) "Anda ülevaade kunstiajaloost rõhuga üldistel ideede ja kunstiteose vormiarengu probleemidel. Avada ja õpetada nägema seoseid kujutava kunsti ja filmikunsti vahel ja kunsti visuaalsete traditsioonide kasutamist ning arendamist kinolinal. Teemade valikul on lähtutud põhimõttest, et kujutavas kunstis ja filmis on palju sarnaseid lavastuslikke ülesehitusi, mis annab võimaluse kunstiteostest õppida."
    ["sisu"]=>
    string(645) "Programm on koostatud kahes suures plokis. 1)kunstivormi üldküsimused :kunstniku positsioon ühiskonnas, kunstiteose loomise vahendid – kompositsioon, valgus, värv, proportsioon, rütm. Vaatluse all on inimese keha, loodusliku ning arhitektuurse keskkonna kui esmaste tajuobjektide kujutamine erinevates kultuurimudelites. Kõiki teemasid esitatakse muutuvas arengus läbi kunstiajaloo, kaasates ka retseptsiooni filmis. 2)üle aegade kestvate kunstikaanonite, traditsioonide, vormivõtete, sümboolika loomine Vanade Idamaade, antiik Kreeka ja Rooma, varakristlikus ja Bütsantsi kunstis. Lähemalt vt. ainekaardi lisast –loengute teemad"
    ["vljund"]=>
    string(252) "Üliõpilane mõistab kunstiloome põhimõtteid ja eripära, oskab vaadata kunstiteost ja lähtuvalt omandatud põhiteadmistest seda ka korralikult analüüsida, teab terminoloogiat ja spetsiifilist sõnavara, tunneb ära olulised kuulsad kunstiteosed."
  }
  [834]=>
  object(stdClass)#835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6214"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Tudengid, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilise töö saavad arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Teha tudengitega praktikas läbi stsenaariumi analüüsi protsess, mille käigus omandatakse stsenaariumi analüüs kui praktiline töömeetod kõigile filmi ametitele (võttes arvesse tegevuslikku analüüsi Stanislavski meetodi järgi)."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Aine koosneb seminari vormis stsenaariumi analüüsist reaalsete täispikkade filmide stsenaariumit põhjal ning ühe stseeni üles filmimisest ning sellele järgnevast analüüsist. Seminari täiendavad teemakohased filmikatked, praktilised grupi ülesanded ning lisamaterjalid."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Võime teostada stsenaariumi analüüsi võttes arvesse professionaalses filmitootmises selleks välja kujunenud meetodeid."
  }
  [835]=>
  object(stdClass)#836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6232"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Tudengid, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilise töö saavad arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Heli eriala meistriklass II on filmi helioperaatori peaeriala tudengite eriala peaaine, mille käigus tudengid omandavad helirezhissööri ja helioperaatori töö sisulised ja tehnilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Aine koosneb helioperaatori ja helirezhissööri töö erinevaid elemente käsitlevatest erialaseminaridest, praktiliste harjutuste sooritamisest, filmilõikude vaatamisest ning nii harjutuste kui filmilõikude ühisest analüüsimisest klassiruumis."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Suutlikkus iseseisvalt salvestada heli ning helindada lühifilmi ette antud raamides, võttes arvesse filmiheli loomisega kaasnevaid tööetappe."
  }
  [836]=>
  object(stdClass)#837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6240"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Üliõpilased, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilise töö, saavad arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Montaaži eriala peaaine, mis annab üliõpilastele sissejuhatava ülevaate montaaži teooriast, baasteadmised filmi-ja videomontaaži tehnoloogiatest ning oskused omandatud teadmiste praktikas rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Aine koosneb monteerija töö erinevaid elemente käsitlevatest erialaseminaridest, praktiliste harjutuste sooritamisest, filmilõikude vaatamisest ning nii harjutuste kui filmilõikude ühisest analüüsimisest klassiruumis. Kursuse jooksul omandatakse dialoogi ja tegevuse montaaži teoreetilised reeglid ning rakendatakse neid praktilistes montaažiharjutuses. Analüüsitakse filmi ja stseeni dramaturgilist struktuuri, kasutades Syd Fieldi ja Frank Danieli meetodit."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Oskus jutustada läbi montaaži terviklik lugu. Baasteadmised filmimontaaži põhiteooriatest ja ajaloolistest lähenemistest. Baasteadmised montaaži osast filmitoomisprotsessis ning erialasest terminoloogiast ja mõistetest. Arusaamine filmi kui terviku dramaturgilisest ülesehitusest."
  }
  [837]=>
  object(stdClass)#838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6243"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete koondhindena. Kursuse lõpus tehakse Apple Certified Pro, Level One in Final Cut Pro eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Montaaži eriala peaaine, mille raames omandatakse montaaži tehnilised ja tarkvaralised oskused. Aine fookus on montažiprogrammil Final Cut Pro X. Baastasemel tutvutakse ka Avid Media Composeri ja Adobe Premiere Pro tarkvaraga."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursuse jooksul omandatakse montaažiprogrammi Final Cut Pro X töövõtted kõrgtasemel ja saadakse esmane ülevaade Avid Media Composer ja Adobe Premiere Pro tarkvarast. Kursuse õppemetoodika põhineb Apple poolt välja töötatud materjalidel ning kursuse lõpus tehakse Apple Certified Pro, Level One in Final Cut Pro eksam."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Montaažitehniliste baasoskuste omandamine. Oskus kasutada Final Cut Pro montaažisüsteemi kõrgtasemel. Baasteadmised Avid Media Composer ja Adobe Premiere Pro tarkvara kasutamisel."
  }
  [838]=>
  object(stdClass)#839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6245"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete koondhindena. Eksamiks hinnatakse iseseisvalt teostatud lühifilmi värvikorrektsiooni."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Praktilise kursuse jooksul omandatakse värvikorrektsiooni teoreetilised alused ja värvikorrektsiooni töövõtted."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse teoreetiline osa annab ülevaate värvikorrektsiooni teooriast (värviruumid, standardid, kalibreerimine jne.). Praktilises osas omandatakse professionaalse värvikorrektsiooni baasoskused (Davinci Resolve, Nucoda Filmamaster, montaažiprogrammide sisemised tööriistad)."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Baasteadmised värvikorrektsiooni teooriast, tehnoloogiast ja standarditest. Oskus teostada baastasemel professionaalset värvikorrekstiooni."
  }
  [839]=>
  object(stdClass)#840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6246"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Semestrifilmi hindamine semestri lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Montaaži eriala peaaine, mille raames monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Aine koosneb semestrifilmi montaaži praktilisest juhendamisest, ühistest läbivaatamistest ja analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Kursuse lõpuks monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
  }
  [840]=>
  object(stdClass)#841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6247"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Semestrifilmi hindamine semestri lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Montaaži eriala peaaine, mille raames monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Aine koosneb semestrifilmi montaaži praktilisest juhendamisest, ühistest läbivaatamistest ja analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Kursuse lõpuks monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
  }
  [841]=>
  object(stdClass)#842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6248"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Semestrifilmi hindamine semestri lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Montaaži eriala peaaine, mille raames monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Aine koosneb semestrifilmi montaaži praktilisest juhendamisest, ühistest läbivaatamistest ja analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Kursuse lõpuks monteerib iga üliõpilane lühifilmi, osaledes montaažirežissöörina semestrifilmi projektis."
  }
  [842]=>
  object(stdClass)#843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6258"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Tudengid, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilise töö saavad arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Stsenaristika meistriklass I on stsenaristika ja filmiajaloo peaeriala tudengite eriala peaaine, mille käigus tudengid omandavad stsenaristi töö sisulised ja tehnilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Aine koosneb stsenaristi töö erinevaid elemente käsitlevatest erialaseminaridest, praktiliste harjutuste sooritamisest, filmilõikude vaatamisest, case study'dest ning nii harjutuste kui filmilõikude ühisest analüüsimisest klassiruumis."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Suutlikkus iseseisvalt kirjutada stsenaarium lühifilmile ette antud raamides, võttes arvesse stsenaristi töö erinevaid etappe."
  }
  [843]=>
  object(stdClass)#844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF6262"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Tudengid, kes osalevad kõigis seminarides aktiivselt ning sooritavad praktilise töö saavad arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Stsenaristika meistriklass III on stsenaristika ja filmiajaloo peaeriala tudengite hulgast stsenaristika suuna valinute eriala peaaine, mille käigus tudengid omandavad stsenaristi töö sisulised ja tehnilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Aine koosneb stsenaristi töö erinevaid elemente käsitlevatest erialaseminaridest, praktiliste harjutuste sooritamisest, filmilõikude vaatamisest, case study'dest ning nii harjutuste kui filmilõikude ühisest analüüsimisest klassiruumis."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Suutlikkus iseseisvalt kirjutada stsenaarium lühifilmile ette antud raamides, võttes arvesse stsenaristi töö erinevaid etappe."
  }
  [844]=>
  object(stdClass)#845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7001"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindeline arvestus. Õppejõu poolt antud filmi semiootilise analüüsi teostamine ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Õpetada filmi tähendusmehhanismide analüüsiks vajalike teoreetiliste ja praktiliste meetodite kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Filmisemiootika on osa filmiteaduse metodoloogiast, millele saab toetuda filmide mõistmine ning analüüsiviiside väljatöötamine. Vaatluse all on filmi erinevad parameetrid: film kui tekst, märgisüsteem, kultuurinähtus, tähenduste genereerija, terviklik kunstiteos, autori looming, multimeedialine ja multimodaalne nähtus. Kursuse läbinult eeldatakse filmianalüütilise võimekuse kasvu."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Kursuse läbinu omandab oskused filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning selleks vajalike parameetrite eritlemiseks."
  }
  [845]=>
  object(stdClass)#846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7003"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Eesmärgiks on loo ülesehituse ja loo jutustamise tunnetuse tekkimine, filmi struktuurse karkassi määramine ning peamiste kompositsioonielementide, lubaduste, vihjete, signaalide tajumine, karakterite tegevusloogika ning dialoogi karakteripärase individualiseerituse mõistmine."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Terminoloogia. Mis on narratiiv? Mis on lugu? Mis on jutustamine? Teadvustamata ja teadvustatud dramaturgia. 36 draamasituatsiooni. Väljapääsmatu olukord. Raskuste ületamine. Lugu. Algus, keskpaig ja lõpp. Pöörakud. Punkt, kust ei ole tagasiteed. Enneolematu lugu. Tegevustik ja sündmustik. Tegelaste kohtumised ja kokkusattumised. Vastandamised, konfliktid ja peakonflikt (kollisioon). Lõpulahendus. Dialoog. Aeg. Reaalaeg, kujutatav aeg (ajastu), psühholoogiline ehk emotsionaalne aeg, dramaturgiline ehk narratiivaeg. Põhjuse ja tagajärje ahel. Jutustamistehnikad. Tagasivaated, ettehüpped ja kõrvalepõiked. Jutustaja kui autor-jumal. Personifitseeritud ja personifitseerimata Jutustaja. Kommunikatsioon ja selle puudumine. Tegelased ja karakterid. Arhetüübid ja püsitegelased. Tegelaste hierarhiseering. Depressivikud, hüsteerikud, skisoidid ja sundusega tegelased. Vaataja klassifitseering."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Tudengid peavad kursuse lõpuks oskama analüüsida ükskõik missugust täispikka mängufilmi draamatehnika aspektist – määrama žanri, alguse, keskpaiga ja lõpu, punkti, kust ei ole tagasiteed, tegelaste karakterid, leidma käivitava põhjuse ning lugema üles põhjuse ja tagajärje ahela, määrama dramaturgilise aja ja kujutatava ajastu. Määrama tegevuse ja vastutegevuse, tegevusliinid ja nende kandja."
  }
  [846]=>
  object(stdClass)#847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7005"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Eksam. Filmipaketi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Süvendatud teadmiste andmine filmist kui tervikust."
    ["sisu"]=>
    string(928) "Süvendatud teadmiste andmine filmist kui tervikust. Sissejuhatus audiovisuaaltööstuse alustesse. AV tööstuse ajalugu. AV tööstus ja turg tänapäeval. AV teose tegemise ja müümise protsess: produtsendi roll, AV teose arendus, AV teose tootmine, AV teose müük. Ettevõtluse alused: AV ettevõtte haldamine ja juhtimine, AV teose arendamine. Mängufilmi arendamine: stsenaariumi arendamine, tootmise arendamine. Dokumentaalfilmi arendamine.Filmitootmise finantsstrateegiad: finantseerimise allikad, õiguste fraktsioneerimine. Filmitootmise planeerimine: ettevalmistusperiood, võtteperiood, järeltootmise periood. Stsenaariumi lahtikirjutamine tootmise seisukohast. Võttekalendri ja võttepäeva plaani koostamine.Täispika mängufilmi eelarve koostisosad. Dokumentaalfilmi eelarve koostisosad. Võttegrupi liikmed ja nende tööülesanded. Lepingud. Filmi levitamine. Rahvusvahelised filmiinitsiatiivid ja rahvusvah"
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane peab oskama orienteeruda filmi turumajanduse keerulisel maastikul, tundma filmitootmise finantsstrateegiaid ja oskama planeerida filmi tootmist, koostada eelarvet erižanrite puhul (dok.film, mängufilm jne), omama ettekujutust filmilevist ja rahvusvahelise koostöö eripärast. Ta peab oskama projekti esitleda-kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [847]=>
  object(stdClass)#848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7006"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Magistritöö (filmi) kui projekti vormistamise põhimõtted ja tehnikad ning selle teoreetiline aspekt."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Kas filmialase uurimusliku töö kirjutamine või lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) kirjutamine - viimane eeldab individuaalõpet 4 tunni ulatuses semestris - ja põhjendamine ning suuline kaitsmine seminari korras erialase komisjoni ees."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Sissejuhatavad loengud seminaridega. Iseseisev töö."
  }
  [848]=>
  object(stdClass)#849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7035"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "MA teeside kaitsmine MA teeside komisjoni ees"
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua professionaalne pädevus valitud erialal läbi Magistri teeside praktilist laadi teostamise (stsenaristidel stsenaarium; režii, operaatorid, heli, montaaž ja produtsendid - lühifilm)"
    ["sisu"]=>
    string(346) "Kas filmialase uurimusliku töö kirjutamise MA juhendaja juhendamisel või lühifilmi teostamine (erinevad erialad vastavalt oma professioonile – stsenaristid, režissöörid, operaatorid, helirežissöörid, monteerijad, produtsendid) vastavate erialade juhendajate käe all koos seda saatva teoreetilist laadi reflektsiooniga tehtud tööst."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Omama suutlikkust tegutseda efektiivselt ja professionaalselt oma valitud erialal. suutlikkus osaleda mängu- või dokumentaalfilmi tootmises vastavalt valitud erialale; suutlikus teostada oma loomingulisi ideid. suutlikkus ka teoreetiliselt mõtestada filmiprotsessi.-"
  }
  [849]=>
  object(stdClass)#850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7037"
    ["hindamine"]=>
    string(209) "Hindeline arvestus. Filmianalüüside kirjutamine koos avalike ettekannetega ning seminariks teeside ettevalmistus. Semestri lõpus individuaalne kirjalik hindamine vastusena programmijärgsetele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Anda põhialused maailma filmikunsti ajaloost erialaliselt profileeritud üliõpilastele, kellel puuduvad käesoleva distsipliini eelnevad sügavamad teadmised. Filmide läbivaatused ja analüüs nii avalike kollokviumitena kui ka iseseisvate kirjalike tööde näol."
    ["sisu"]=>
    string(706) "Kinematograafia tekkelugu. Vennad Lumière’id ja G. Méliès – filmikunsti kahe põhisuuna kujunemine. D.W. Griffithi looming: filmispetsiifiliste väljendusvahendite tekkimine. Komöödiafilmi hiilgeaeg: mask, tüüp, karakter. Ch Chaplini, B. Keatoni ja H. Lloydi erinevad filmimudelid. Tummfilmi õitseng Euroopa kinematograafias kuni 1930. aastateni: ekspressionism Saksamaal, impressionism Prantsusmaal ja atraktsioonide montaaž Nõukogude Liidus. Tummfilmi kuldne aeg Skandinaaviamaades. Dokumentaalfilmi areng 1920.-1930. aastatel Euroopas ja USA-s. Helifilmi tekkega seotud filmiesteetilised muutused. Hollywoodi areng kuni 1940. aastateni, “tähtede” süsteem ja žanrifilmide kujunemine."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Esmaste teadmiste omandamine maailma filmikunsti tekkest ja filmispetsiifiliste vahendite arengutest."
  }
  [850]=>
  object(stdClass)#851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7044"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Mõista, et tasapinnal võib väljendada kõike."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Tasapinnal võib väljendada kõike. 1.TÜHJUS-RUUM-KUJUND. 2.KUJUND-RUUM-KOMPOSITSIOON-PROPORTSIOONID-TÄHENDUS-MÕJU. 3.KUJUNDID-RUUM-SUHTED-KOMPOSITSIOON-PROPORTSIOONID-TÄHENDUS-MÕJU. Ülesanded teostatakse must-valgelt ja värviliselt Iseseisev töö: töövahendite ja materjalide leidmine ja nendega töötama õppimine. Kompositsioonide ettevalmistamine. Üliõpilaste töö tulemust analüüsitakse ja kõik praktilised tööd valmistatakse ette iseseisvalt ning parandatakse ja töötatakse edasi koos õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Terviku tunnetamine ja oskus seda professionaalina luua."
  }
  [851]=>
  object(stdClass)#852 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7048"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
  }
  [852]=>
  object(stdClass)#853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [853]=>
  object(stdClass)#854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7056"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [854]=>
  object(stdClass)#855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7058"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Eksam. Põhinev iseseisvale tööle ja kirjalikule analüüsile."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada sügavamaid teadmisi avantgardi postmodernismi suhtest. Oskuste arendamine läbi analüütilise töö."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Keskendumine muutuva tehnoloogia rollile avantgardis ja postmodernismis, sarnasused ja erinevused kaasaegse kultuuri inkorporeerimisel avantgardi ja postmodernismi, avantgardi ja postmodernismi saatus kaasajas. Loengud ja praktiline töö mõlema fenomeni vormi ja struktuuri analüüsimiseks. Iseseisev töö teemade kohta laiemate teadmiste saamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Tudengid suudavad eristada ja analüüsida postmodernismi ja avantgardi erinevate vormide praktiseerimist."
  }
  [855]=>
  object(stdClass)#856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7059"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam. Lühifilmi idee kaitsmine, mis lähtub uutest meediatehnoloogiatest."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada tudengitele muutuvat kinomaailma, üha kiirenevas tempos esile kerkivaid uue meedia tehnoloogiaid ja selle protsessi tagajärgi."
    ["sisu"]=>
    string(1035) "Teemaks on narratiivsete struktuuride transformatsioon, mis aitab kohaneda muutustega visuaalses keeles, mida kutsuvad esile uued tehnoloogiad – näiteks kuidas programmid nagu AVID on muutnud loo jutustamist ekraanil ning kuidas lavastamise stiil võib nende muutustega kohaneda (näiteks kuidas salvestamine digitaalselt ja kõvakettale, mitte kallile filmilindile, võib mõjutada tööd näitlejatega ning muuta nende sooritust, kui pole survet, et paari korraga peab võte „õnnestuma“) või mitte. Keskendume peamiselt järgmisele: -- Uute tehnoloogiate mõju visuaalsele keelele. -- Julgustada stsenariste nii visuaalsetes kui tekstilistes tingimustes mõtlema. -- Erinevused kunstilise ja kommertskino sooritustes. -- Pikk kaader: selle nõuded, rangus ja kasutus. -- Julgustada stsenariste mõtlema stsenaariumi kirjutamisest kui omaette distsipliinist, mitte vaid lavastamise abimaterjalist. -- Stsenaristide ja režissööride liitmine elujõuliseks tiimiks. Lähifilmi ideekavandi loomine uute tehnoloogiate valguses."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised mõistma uute meediatehnoloogiate mõju stsenaariumi kirjutamise põhimõtelele ning nad oskavad neid praktilises töös kasutada."
  }
  [856]=>
  object(stdClass)#857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7060"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [857]=>
  object(stdClass)#858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7063"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [858]=>
  object(stdClass)#859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7067"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Eksam baseerub valitud materjalile tugineval individuaalsetele ülesannetele ja kirjalikele tõlgendustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua võimalused suuremate teadmiste omandamiseks müüdi ja loo jutustamise suhtest ja traditsioonidest. Müüdid olid jutud tegelike juhtumiste kohta või nähtus, mis seletas globaalset perspektiivi, inimeste grupi päevi ja viise, uskumusi ja kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(517) "See aine keskendub müütide ja mütoloogia rikaste tradistioonide uurimisele ja nende suhtele loo jutustamisel. Traditsioone uuritakse läbi kaasaegse vaatepunkti, kus rõhk on asetatud müütilistele traditsioonidele ja nende väljendumisele filmis ja visuaalses kultuuris. Aine väljendub loengutes ja praktilises töös, analüüsides ajaloolisi traditsioone ja erinevaid teoreetilisi lähenemisviise müütidele. Aine võimaldab läbi müütide individuaalset tööd ja tõlgendamist kaasaegses loo jutustamises."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Tudengid on võimelised ja saavad analüüsida erinevaid suhteid mütoloogiliste ideede ja loo jutustamise vahendite abil."
  }
  [859]=>
  object(stdClass)#860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7068"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Hindamine, mis baseerub individuaalsetel töödel ja kujutiste kirjalik analüüs ning tõlgendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Anda sügavat arusaamist kujutisest üldisemalt."
    ["sisu"]=>
    string(546) "See aine keskendub kujutise tähtsusele tänapäeva maailmas. Kujutised on täidetud tähendusega. Aine eesmärk on panna ideed ja mõtted peegeldama kujutiste mitmekülgseid tähendusi. Samuti keskendutakse ka kujutise mõistmisele: kuidas kujutist mõistetakse varasemates teadmistes ja läbi mõistmismeele vastu võetud info. Fookuses on ka kujutise roll tänapäeva meedias ja analüüsitakse kujutise kontektsti kaasajas. Aine vormiks on loengud ja praktiline töö. Individuaalse töö läbi omandatakse laiemaid teadmisi antud aine kohta."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Võime analüüsida kujutuiste rolli tänapäeva keskkonnas."
  }
  [860]=>
  object(stdClass)#861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7069"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Aine annab teadmised selle kohta, kuidas me tajume, õpime ja mõistame nende põhimõtete lihtsust ja selgust, mis seletavad inimese psühholoogia funktsioneerimist erinevates situatsioonides. See lähenemine sisaldab endas teaduslikke ja muid uuringuid ja toob esile Isiksuse Psühholoogia kui paradigma inimese arusaamises."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Keskendumine kolmele põhimõttele: mõistus, mõtlemine ja teadvus, kaasates endaga peamisi teeoriaid. Loengud ja praktilised tööd hõlmavad endas vormide ja struktuuride analüüsi. Individuaalse töö läbi omandatakse laiemaid teadmisi antud aine kohta."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Tudengid on teadlikud inimese psühholoogilistest funktsioonidest ja nende suhtest kaasaaegse maailmaga."
  }
  [861]=>
  object(stdClass)#862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7070"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks filmikriitiline essee-analüüs. Arvestuse suulises osas hinnatakse teadmisi loengutes, seminarides käsitletu ning filme analüüsiva kirjanduse ja artiklite põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kujundada üliõpilastele arusaamad viimaste aastakümnete tendentsidest filmimaailmas ja võime seda analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Igivana vastasseis Ameerika meelelahutustööstuse ja Euroopa autorifilmi vahel. Lühiülevaade filmikunsti ja nn. autorfilmi erinevatest suundumustest ja tendentsidest viimasel kümnendil. Muudatused Euroopa filmilevis. Euroopa tänapäeva filmipoliitika. Uued lained Prantsusmaal, Saksamaal, Skandinaavias, jne. Idamaade filminovaatorid (Iraanis, Hiinas, Indias ja mujal)."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Üliõpilase suutlikkus teada ja tunnetada filmimaailmas toimunud-toimuvaid protsesse, suundumusi ja oskab analüüsida nähtut."
  }
  [862]=>
  object(stdClass)#863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7071"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [863]=>
  object(stdClass)#864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7072"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Film koosneb erinevatest komponentidest, millest üks ja kõige olulisemaid on filmi stsenaarium. Õpetada dramaturgilist tunnetust. Orienteerumine põhimõistetes."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Ülevaade filmidramaturgia alustest. Stsenaariumikirjutamise erinevad etapid. Stsenaariumi klassikaline 3 acti struktuur. Mis on karakter. Millest saab alguse dramaturgia. Põhimõisted. Erinevad filmiliigid: lõhifilm, dok.film, TV seriaal. Filmi jagamine osadeks, võttes aluseks tema dramaturgilise ülesehituse. Kirjalik filmianalüüs (id)."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Üliõpilane oskab vaadata ja analüüsida filmi sõltuvalt filmi dramaturgilisest ülesehitusest."
  }
  [864]=>
  object(stdClass)#865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [865]=>
  object(stdClass)#866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7074"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [866]=>
  object(stdClass)#867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7076"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [867]=>
  object(stdClass)#868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7078"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [868]=>
  object(stdClass)#869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7080"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [869]=>
  object(stdClass)#870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7081"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [870]=>
  object(stdClass)#871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7082"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [871]=>
  object(stdClass)#872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7083"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [872]=>
  object(stdClass)#873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7084"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [873]=>
  object(stdClass)#874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7085"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [874]=>
  object(stdClass)#875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7086"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [875]=>
  object(stdClass)#876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7088"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [876]=>
  object(stdClass)#877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7089"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [877]=>
  object(stdClass)#878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7093"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam – lühifilmi stsenaariumi arenduse kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua eeldused filmidraamatehnikaga süvitsi tutvumiseks, kirjutamisoskuse omandamine, samuti stsenaariumi erinevate küpsusastmete loomine."
    ["sisu"]=>
    string(1199) "Terminoloogia. Log line. Sünopsis. Laiendatud sünopsis ehk treatment, kirjanduslik stsenaarium ja original adaption. Ekraniseerimine. Režiistsenaarium ehk continuity , lavastusprojekt ehk shooting script, objektiivistsenaarium ehk breakdown. Esimene ja viimane versioon ehk the first and final draft ja lepingud. Mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid. Käsikiri kui teos ja stsenaarium kui raamat. Oskus visuaalset teksti kirjutada. Karakteri viimistlemine. Tegelase eemärk ja motivatsioon, tahtmine ja vajadus. Karakteripärased dialoogirepliigid. Lühifilmi stsenaariumi loomine esimeste etappide läbimine. Loengud, filmide analüüs, kodune ja individuaaltunnid lektoriga. Casablanca (1942) stsenaristid Julius J. Epstein, Philip G. Epstein, Howard Koch, Casey Robinson, režissöör Michael Curtiz „Frankenstein“, 1910 stsenarist ja režissöör J. Searle Dawley „Aleksandr Nevski“ (1938) stsenaristid Pjotr Pavlenko ja Sergei Eisenstein, režissöör Sergei Eisenstein „Esimesed Kuul“ (Pervõje na Lune), 2005 stsenaristid Aleksandr Gonorovski ja Ramil Jamalejev, režissöör Aleksei Fedortšenko Amadeus, 1984 stsenarist Peter Shaffer, režissöör Milos Forman"
    ["vljund"]=>
    string(365) "- Suutlikkus luua draamatehnika vaatepunktist kõigi kohustuslike stsenaristikavalustega lühifilmi stsenaariumi algusest lõpuni. - Esmateadmiste kujundamine stsenaristikas -Suutlikkus oma tegevust seoses eriala probleemidega kriitiliselt hinnata -Suutlikkus stsenaristikaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada"
  }
  [878]=>
  object(stdClass)#879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7095"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Üliõpilasetel kujunevad pädevused lühi- ja täispika mängufilmi kirjutamise alustest ja on võimelised analüüsima ja kirjutama stsenaariumit."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Stsenaristika algteadmiste omandamine. Stsenaariumi arendus ideest kuni valmis stsenaariumini. Kursuse käigus analüüsitakse filme lähtuvalt dramaturgilisest ülesehitusest, samuti toimub töö käigus kirjutatud stsenaariumtite analüüs. Toimetaja roll filmis. Miinimum 1 lühifilmi stsenaariumi kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Suutlikkus kirjutada lühi- või täispika mängufilmi stsenaariumit ja analüüsida. Suutlikkus tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal."
  }
  [879]=>
  object(stdClass)#880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7096"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [880]=>
  object(stdClass)#881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7099"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksam põhineb individuaalsel teoreetilisel tööl ja valitud tekstide kirjalikul tõlgendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Tutvustada ja aidata üliõpilastel mõista üht kõige paeluvamat mõttetöö valdkonda – filmiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(727) "Aine esimene osa käsitleb üldisemat ja ajaloolist filmiteooria arengut. Kino kui mõjukas meedium on ärgitanud paljuid režisööre, kirjanikke ja mõtlejaid diskuteerima elavalt filmi ja kunsti, moraali, psühholoogia, poliitika ning filosoofia suhte üle. Antud moodul äratab selle vaidluse ja sekkub. Selles on kombineeritud filmiteooria suurimate tööde võtmeideed süvatasandile ulatuva analüüsi ja jõulise kriitikaga, mis elustavad mõistmist filmi ja reaalsuse suhtest. Selles osas tutvustatakse möödunud aja filmiteooriat. Loengutes ja praktilistes töödes analüüsitakse ajaloolisi traditsioone ja erinevaid teoreetilisi lähenemisi. Individuaalne väitekiri erinevate teoreeriliste traditsioonide teemal."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Tudengid omandavad teadmised teooriate arengust lähtudes ajaloolisest lähenemisest ning suudavad eristada erinevaid teoreetilisi mudeleid."
  }
  [881]=>
  object(stdClass)#882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7102"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [882]=>
  object(stdClass)#883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7103"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [883]=>
  object(stdClass)#884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7105"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksamihinne kujuneb filmi semiootilise analüüsi ja praktilise essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(527) "Sissejuhatus kino ja filmi analüüsi semiootilise lähenemise põhiolemusse. Aidata arendada analüütilist mõtlemist läbi semiootika. Tutvustada filmi semiootilise mehhanismi põhiolemust. Tutvustada kino kui kultuurilist nähtust teiste seas ning tema erinevaid semiootilisi funktsioone kultuuris. Tutvustada semiootilise lähenemise rolli praktilises filmitegemises. Aidata ära tunda semiootilist vaatenurka ja kasutada efektiivsemalt seda oma töös. Luua tingimused põhiprintsiipide ja mustrite arusaamiseks filmides."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Kursus annab lühikese ülevaate põhiteemadest filmisemiootikas. Kursus keskendub semiootilisele vaatenurgale kui töövahendile filmitegija jaoks ning erinevatele aspektidele filmis ja kinos, kus konkreetne semiootiline analüütiline kompetents on vajalik. Kursus koosneb 13 loengust,iseseisvast tööst ning 2 ülesandest. Iseseisev töö koosneb kirjanduse lugemisest ning filmide vaatamisest. Esimene filmianalüüsi käsitlev ülesanne põhineb teemadel, mida on käsitletud loengutes ning kirjanduses. Teine ülesanne on praktiline essee filmist."
    ["vljund"]=>
    string(507) "Teadmised põhiteemadest, teooriatest ning lähenemistest filmisemiootikas. Teadmised kinost kui kultuurilisest süsteemist. Võime aru saada ja analüüsida semiootilisi protsesse filmitegemises. Omandatakse selgem semiootiline analüütiline kompetents. Võime kasutada semiootilist vaatenurka oma töödes. Võime kriitiliselt analüüsida ja tõlgendadafilme teaduslikul tasemel. Süvendatud oskus analüüsida filmi erinevatest nurkadest. Võime mõista filmi ja kino olemust kui semiootilist fenomeni."
  }
  [884]=>
  object(stdClass)#885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7111"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [885]=>
  object(stdClass)#886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7115"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [886]=>
  object(stdClass)#887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7117"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [887]=>
  object(stdClass)#888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7118"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [888]=>
  object(stdClass)#889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7124"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [889]=>
  object(stdClass)#890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7125"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Õpetada näitlejatehnika aluseid. Õpetada näitleja juhendamise aluseid."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Näitlemise alused: läbielamine, lõdvestumine, keskendumine, kujutlusvõime, asjaolude hindamine, tegevus, tegude põhjendamine, karakter ja kehastumine. Näitlemisharjutused ilma tekstita. Näitlemisharjutused tekstiga.(Suurem osa praktilisest tööst tehakse Strindbergi „Preili Julie“ tekstiga). Kirjutatud teatriteksti stseenide analüüs. Kuidas näitleja valmistub stseeniks. Tudengi iseseisev töö: eluliste stseenide tähelepanelik jälgimine, loomade jälgimine. Improvisatasiooni ettevalmistamine üksi ja koos partneriga. Stseeni teksti päheõppimine, rolli ettevalmistamine stseeniks. Näitekunsti alase kirjanduse lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Tudeng omandab põhilise näitelemisalase sõnavara. Õpib tundma näitlejale omast mõtlemist. Õpib tundma näitlejatöö peamisi probleeme. Saab kogemuse improvistsioonilise ja tekstiga stseenide esitamisest. Õpib andma kasulikku tagasisidet näitlejale. Õpib analüüsima näitekirjaniku teksti."
  }
  [890]=>
  object(stdClass)#891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7126"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [891]=>
  object(stdClass)#892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7127"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [892]=>
  object(stdClass)#893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7128"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kursuse eesmärk on, et tudengid saavutaksid lugupidamise heli suhtes ning praktilise kogemuse, millist kreatiivset rolli mängib helikujundus filmi loo jutustamisel."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Õppetöö koosneb loengutest helikujunduse kreatiivsest rollist ning olemusest. Analüüsitakse filmide helikujundust, õpitakse tundma tehnilisi vahendeid, mis on vajalikud helikujunduse erinevate elementide loomiseks, õpitakse tehnilisi termineid ning iseseisvalt luuakse helikujundust lühiklippidele ja stseenidele."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Tudengid peaksid olema võimelised identifitseerima filmi helikujunduse elemente, analüüsima nende eesmärki ning funktsiooni filmi loo osas ning omama selget arusaama filmi helikujunduse lindistamise, monteerimise ning miksimise tehnilisest protsessist."
  }
  [893]=>
  object(stdClass)#894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7130"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [894]=>
  object(stdClass)#895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7131"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [895]=>
  object(stdClass)#896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7138"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "literatuurse teksti analüüs, stsenaariumi arendus, storyboardi joonistamine."
    ["sisu"]=>
    string(764) "Tudengite eelmiste valminud tööde vaatamine. Iga tudeng valib lühikese literatuurse teksti, mille alusel töötab ta välja stsenaariumi ja joonistab lahti storyboardi. Lugu peaks olema lühike ja minimaalse dialoogiga. Põhiülesanne on keskenduda visuaalsetele elementidele: rütm, laad, kompositsioon, atmosfäär. Valikuna võib valida ka lõigu juba eksisteerivast filmiest. Sellest tuleb kirjutada kirjalik analüüs, mis kätkeks antud filmilõigu visuaalseid aspekte: rütmi, laadi kompositsiooni, atmosfääri Iga tudeng arendab välja esialgse visuaalse struktuuri, mille raames valitud lugu toimub. Misantseenid ja võimalikud võttekohad tuleb valida lihtsad, et oleks maksimaalselt aega tegeleda operaatoritööst lähtuva valguslahenduse loomisega"
    ["vljund"]=>
    string(260) "Kirjandusliku teksti analüüs ja edasiarendamine stsenaariumiks, kasutades võimalikke lisaallikaid ja abimaterjale. Visuaalse struktuuri ja käsitluse loomine vastavalt valitud tekstile ja selle iseloomule. Stsenaariumi teoreetiline ettevalmistus filmimiseks"
  }
  [896]=>
  object(stdClass)#897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7139"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [897]=>
  object(stdClass)#898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7141"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [898]=>
  object(stdClass)#899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7146"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "See on sissejuhatus tootmistudenglitele erinevate tehnoloogiate kasutamisse erinevatel filmi tootmise etappidel, arendada oskust valida konkreetse filmi tootmiseks kõige sobivamad vahendid lähtuvalt käsikirja spetsiifikast ja lavastaja käekirjast"
    ["sisu"]=>
    string(905) "See on praktiline kursus tootmistudengitele erinevate tehnoloogiate tundmaõppimises. 1. Ülesõvõttetehnika. Erinevad võimalused: 16mm ja 35mm kaamerad, kombineeritud võtete kaamerad (erineva kiiruse jaoks), videokaamerad, HD kaamerad. Miks valida pigem film kui video? Kaameratarvikud. Relsid, statiivid, kärud, kraanad jne.Firma Filmservice külastamine 2. Valgusaparatuur ja generaatorid. Erinevad prožektorid. Soe ja külm valgus. Valgus filmile ja valgus vodeole. Eri valgus HD kaameratele. 3. Heliaparatuur. Heli võtteplatsil. Mikrofonid ja poom. Raadiomikrofonid. Platsi heli. Atmosfäär. Miksimine. Dubleerimine. Pealelugemine. Helistuudio. Stuudiote Film-Audio ja Atomi külastamine 4. Montaaž. Montaasitehnika. On-line ja off-line montaaž. Montaažiprogrammid. Filmimaterjali monteerimine. Negatiivimontaaž. 5. Labor. Materjali ilmutamine. Koopiate valmistamine. Värvikorrektsioon la"
    ["vljund"]=>
    string(471) "Üliõpilased saavad ülevaate filmi tootmisel kasutatavast erinevast aparatuurist, mida kasutavad erinevad filmigrupi üksused. Nad on võimelised: Hindama erinevate kandjate subjektiivseid eeliseid. Arvestama erineva tehnoloogiaga lähtuvalt käsikirja eripärast. Mõistma 35mm filmi eripära, kuna selle kasutus pole kadunud, eriti algmaterjalide arhiveerimise tähenduses. Kriitiliselt hindama loomingulise grupi valikuid tehnika osas loomepotentsiaali elluviimisel."
  }
  [899]=>
  object(stdClass)#900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7147"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Tutvustada üliõpilastele filmide levitamise vahendeid. Õpetada tegema vahet finantseerijate ja levitajate vahel erinevate projektide jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Leida kursuse jooksul vastused järgmisele küsimustele: Kas sa tahad üldse oma filmi müüa? Kui palju oled nõus endast andma, et filmi müüa Mida oma filmi kohta öelda erinevatele levitajatele, kellel on erinevad eesmärgid? Kuidas oma filmi pakkuda?"
    ["vljund"]=>
    string(314) "Pärast kursuse läbimist peab üliõpilane suutma: Vahet teha erinevate levitajate vahel. Aru saama sellest, kellele millist filmi pakkuda. Üliõpilased peavad peavad oskama kasutada erinevaid vahendeid: Et leida oma filmile turgu. Leidmaks võimalusi kasutada nii kommertslike kui ka avalik-õiguslike kanaleid."
  }
  [900]=>
  object(stdClass)#901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7150"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilasele ülevaade erinevatest finantseerijatest, nende võimalustest ja produtsnedi kohustustest erinevate finantseerijate kasutamisel, anda ülevaade filmi võimalike finantseerimise strateegia koostamise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Projekti eelarve kui elus organism. Millised on võtmetööriistad, et saavutada projektile täis-finantseerimine? Kuidas neid tööriistu kasutada? Kuidas hoida filmi eelarve stabiilne? Eelarves sisaldub strateegia iga finantseerija jaoks. Kuidas taibata, millist eelarvet millisele finantseerijale esitada?"
    ["vljund"]=>
    string(305) "Pärast kursuse läbimist on üliõpilane: Suuteline leidma erinevate projektide jaoks erinevaid finantseerimislahendusi. Kindlaks määrama eesmärke, mida antud eelarve puhul rõhutada. Määratlema finantseerimisvõimalusi erinevate projektide jaoks. Suutma kokku panna adekvaatse finantseerimisplaani."
  }
  [901]=>
  object(stdClass)#902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7151"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [902]=>
  object(stdClass)#903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7153"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Üliõpilane näeb praktiliselt filmi tootmist, osaleb sellest vastavalt oma kvalifikatsioonile ja kokkuleppele praktika juhendajatega. Eesmärgiks on omandatud teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskuse lihvimine."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Praktiline ainekrusus. Üliõpilane osaleb 2 nädala jooksul mängufilmi tootmistsüklis võtteperioodil. Toimub juhendamine kahelt poolt – juhendaja koolist annab raamistiku tööks ja tähelepanekute tegemiseks, kohapealne juhendaja annab iseseisvaid ülesandeid ning jälgib nende täitmist, vajadusel suunates. Kirjalik töö: Praktika jooksul on kohustuslik praktika päeviku pidamine. Praktika lõppedes koostab üliõpilane aruande oma tegevusest praktika käigus näidates iseseisvalt täitmiseks antud ülesanded ja nende täitmist."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Üliõpilane on võimeline teoreetiliselt omandatud teadmisi kasutada praktikas: On võimeline endale teadvustama oma kohta võttegrupis. Täitma oma ülesandeid adekvaatselt. Oskab hinnata tiimis iga liikme töö tähtsust nii eraldi kui ta meeskonnana. On võimeline osalema tiimitöös dünaamilise tiimi liikmena. Tegema tähelepanekuid teiste tiimiliikmete töö kohta vastavalt omandatud teoreetiliste teadmiste baasile."
  }
  [903]=>
  object(stdClass)#904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7156"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(913) "Aidata stsenaristikaüliõpilastel laiendada oma ülevaadet ja tugevada teadmisi tänapäeva filmikunstist, eriti dramturgiast ja stsenaariumikirjutamisest. Süvendada teadmisi kaasaegse dramaturgia spetsiifilistest teooriatest, sellest mil moel ja määral erineb tänapäeva stsenaristika varasemate aegade omast ja kuidas kaasagne teooria seda analüüsib. Toetada ja juhendada üliõpilasi selleks, et nad suudaksid isesisvalt ja loovalt lahendada pikaajalist kontsentratsiooni nõudvaid loominuglisi üleandeid (täispika mängufilmi stsenaariumi kirjutamine) ning saavutada etteantud ajaraamides konkreetseid vahetulemusi. Arendada harjumust jälgida valdkonna reegleid ja ületunnustatud teooriad, ent ka otsida. Pöörata jätkuvalt tähelepanu filmilooja, eriti stsenaristi erilisele ühiskondlikule rollile, teadvustada selle tegevuse eetilisi aspekte, võimalusi, vältimatuid vabatahtlikke piiranguid."
    ["sisu"]=>
    string(872) "Pärast seda kui seminaril on analüüsitud kõigi üliõpilaste suvise iseseisva töö käigus valminud stsenaariumi ideid ja eksposeesid, arendavad üliõpilased nende põhjal semestri jooskul täispika mängufilmi treatmendi. Projekti arendamise käigus on seminaridel aset leidval grupianalüüsil eriline tähtsus. Sel moel arendatakse ka oma võimet kriitikaga konstruktiivselt ümber käia. Edasi tutuvuvad üliõpilased individuaalse töö käigus antud hetke juhtivate ja/või vastuoluliste dramatrugiateoreetikute töödega, koostavad raamatutest ülevaatedi ja esitavad neid seminaridel kaasüliõpilasrele. Grupis üksteisele oma tööd esitades hrajutavad üliõpilased ka tänapäeva filmimaailmas äärmiselt levinud pitchimise-praktikat. Iga üliõpilane peab kirjutamise- või kirnaikupäevikut, millega saavad tutuvuda ka kaasõliõpilased ja õppejõud."
    ["vljund"]=>
    string(516) "Toetudes jätkuvalt omandatavale teoreetilisele baasile, arendavad üliõpilased oma individuaalset stsenaristi-käekirja. Iseseisva igapävase loomingulise töö kaudu õpitakse ja harjutakse oma rolliga filmitegijana ning sellest tuleneva vastutusega. Tundes klassikalist filmiajalugu ja dramturgia teooriat, on üliõpilastel nüüd võimalik hakata otsima seda uut, originaalset, omanäolist, seda, mis eristab tänast päeva kõigest eelnenust, mida uue põlvkonna filmitegijad maailma filmikunsti tuua võivad."
  }
  [904]=>
  object(stdClass)#905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7160"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(563) "Aidata stsenaristikaeriala üliõpilastel leida rakendusvõimalusi oma õppeajaga omandatud teadmiste ja oskuste kasutamiseks lühifilmi loomisel koostöös rezhiiseriala üliõpilastega. Näidates üles algatusvõimet ja vastutustunnet leida kas koos režisööriga või ise kirjanduslik algallikas, suuta kriitiliselt hinnata selle filmi jaoks töötlemise potentsiaali ja olla võimeline kirjutama selle põhjal lühiadaptatsiooni/eksraniseeringu stsneaarium. Arendada meeskonnatöö tegemise oskust kui filmiloomingu ja –tootmise üht olulisemat komponenti."
    ["sisu"]=>
    string(849) "Semestri algul esitavad üliõpilased grupile ja õppejõule nende poolt välja valitud kirjanduslikud algallikad. Grupis või ka individuaalsete vestluste käigus selgitatakse välja selle potentsiaal saada aluseks 10-12. min pikkusele lühifilmile. Vajadusel otsitakse ja leitakse uus algallikas. Üliõpilased moodutavad loomigulised töögrupid ja asuvad stsenaariumit arendama. Grupi keskmes seisavad stsenarist ja rezhissöör. Kui stsenaarium on valmis, lavastab rezhissöör selle. Olenevalt grupis välja kujunenud koostöö tasemest stsnaristid kas on vütete juures, või ka miite. Sama puudutab pstproduktsiooni perioodi, kus aga stsenarist tingimata on jälle rohkem kaasatud. Järeltoomise perioodil analüüsitakse ka edasi stsenaariumi tugevusi ja nõrkusi ning seda, kuidas need mõjutavad valmis filmil ja kajastuvad selle tasemel."
    ["vljund"]=>
    string(678) "Stsenaristikaüliõpilase õpivad tundma kirjandusliku adaptatsiooni/ekranisseringu arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi filmi stsenaariumi alusena. Luues interdistsiplinaarseid seoseid näitejuhtimise ja rezhii vallas õpituga, suudavad nad kirjutada psühholoogiliselt sügavaid ja eredaid rolle, mida on rezhissööril huvitav lavastada ja näitlejal huvitav (ent võimalik) mängida. Ühelt poolt on õpitulemuseks stsenaristioskuste edasine arendamine kirjanduslikule algmaterjalile toetudes, teisalt täieneb selle aine läbimisega meeskonnatööoskus ja oma/stsenaristi rolli adekvaatne ning kriitiline mõtestamine loominuglise kollektiivi liikmena."
  }
  [905]=>
  object(stdClass)#906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7161"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [906]=>
  object(stdClass)#907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7162"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Stsenaristikaüliõpilased tutvuvad praktikas kas filmitootmisettevõtte tööga või osalevad filmi võtetel. Rõhk on teoreetilise õppe käigus omandatu teadmiste ja oskuste rakendamisel praktilises filmitöös. Täiendatakse oma meeskonnatöö oskust, õpitakse sügavamalt aru saama filmi sündimise protsessist ja stsenaristi spetsiifilisest rollist selle juures."
    ["sisu"]=>
    string(891) "Kahenädalane praktika koosneb praktilisest tööst. Olenevalt sellest, kas osaletakse filmitootmisettevõtte töös või võtetel, tuleb üliõpilasel täita igapäevase filmitöö käigus kerkivaid ülesandeid, sest eriti võtete ajal ei saa oodata, et üliõpilastele jagataks erilisi, ainult nende vajadustele kohandatud ülesandeid. Kuna üliõpilaste seisukohast on aga tegemist praktikaga, siis tuleb neid jälgida ka kogu ettevõtte või võttegrupi tegevust ning teha sellest laiaulatuslikumad järeldused praktilise filimitootmise ja selle korralduse kohta. Praktikale järgneb kirjaliku ülevaate koostamine, kus üliõpilane võtab kokku oma praktika käigus omandatud uued teadmised, analüüsib seni omandatud teadmiste rakendamise võimalusi, mis tal praktika raames tekkisid ja annab hinnangu ka filmitootmisettevõtte või võttegrupi tööle, mille juures ta praktikal oli."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Stsenaristikaüliõpilased valmistuvad praktika käigus oma tulevaseks tööks filmitegijana. Kuna stsenarist kohtub tihti eelkõige produtsendi ja rezhissööriga, siis on eriti tähtis, et üliõpilased tutvuksid filmitegemise protsessiga ka laiemalt. Mõistes filmitootmist kui kollektiivset loomingulist protsessi on üliõpilasel kergem tunnetada omaenda loominugilist panust sellesse, hinnata seda kriitiliselt. Samuti aitab praktikaga saadud kogemus tulevasi stsenariste paremini ette näha oma käiskirja filmimise võimalusi."
  }
  [907]=>
  object(stdClass)#908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7165"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [908]=>
  object(stdClass)#909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7174"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [909]=>
  object(stdClass)#910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7175"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [910]=>
  object(stdClass)#911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7176"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [911]=>
  object(stdClass)#912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7177"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [912]=>
  object(stdClass)#913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7178"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [913]=>
  object(stdClass)#914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7179"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [914]=>
  object(stdClass)#915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7180"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [915]=>
  object(stdClass)#916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7181"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [916]=>
  object(stdClass)#917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7182"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [917]=>
  object(stdClass)#918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7183"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [918]=>
  object(stdClass)#919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7185"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [919]=>
  object(stdClass)#920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7186"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [920]=>
  object(stdClass)#921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7187"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [921]=>
  object(stdClass)#922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7188"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [922]=>
  object(stdClass)#923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7189"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [923]=>
  object(stdClass)#924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7190"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [924]=>
  object(stdClass)#925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7191"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [925]=>
  object(stdClass)#926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7192"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [926]=>
  object(stdClass)#927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7193"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [927]=>
  object(stdClass)#928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7194"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [928]=>
  object(stdClass)#929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7195"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [929]=>
  object(stdClass)#930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7196"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Osalemine loengutes ja seminarides 10% max. 10 punkti Esimene kirjalik töö 40% max. 20 punkti Teine kirjalik töö 50% max. 30 punkti Eksam 40% max. 40 punkti ------------------------------------------------------------------------- 100% max. 100 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele olulisemaid meetodeid, mida kasutatakse ringhäälinguorganisatsioonides sisu ja auditooriumi analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Loengutes käsitletakse erinevaid traditsioone auditooriumi tõlgendamisel, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid, teadmistepõhist strateegilist planeerimist jms."
    ["vljund"]=>
    string(176) "Kursuse lõpuks peaks üliõpilane omandama teleuuringute tõlgendamisel kasutatava mõistete kogumi ning oskama kasutada uuringutes sisalduvat teavet arendusotsuste tegemisel."
  }
  [930]=>
  object(stdClass)#931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7199"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [931]=>
  object(stdClass)#932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7200"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Eksam. Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada iseseisev uurimus, milles on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks uurimustööle sooritada eksam õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused filmi väljendusvahendite analüüsiks ja rakendamiseks vajalike teoreetiliste ning praktiliste teadmiste tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kujundada oskused filmiesteetilistest, ajaloolistest ja -teoreetilistest baasteadmistest eesmärgiga arendada tudengite filmianalüütilist võimekust. Filmi väljendusvahendid I keskendub filmispetsiifiliste nähtuste ning filmiajalooliste stiilide ja avangardide süvaanalüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Kursuse läbinu omandab oskused ja suutlikkuse filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning nende rakendamiseks praktilises filmitöös."
  }
  [932]=>
  object(stdClass)#933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7202"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam. Filmi (kuni 15’) – ekraniseeringu kunstilise kvaliteedi/resultaadi hindamine Kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Kujundada pädevus kirjandusteoste ekraniseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Kujundada oskused sobiva literatuurse materjali leidmiseks, selle stsenaariumiks arendamiseks, lavastusprojekti koostamiseks, filmimiseks ja järeltootmiseks. Osalevad kõigi erialade üliõpilased. Pidevad nõustamised ja juhendamised vastava eriala õppejõudude poolt. Kunstinõukogud, mis koosnevad vastate erialade aktiivsetest loovisikutest suunavad filmiprojekti liikumist ühest tootmisetapist järgmisse."
    ["vljund"]=>
    string(39) "Suutlikkus ekraniseerida kirjandusteos."
  }
  [933]=>
  object(stdClass)#934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7205"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Eksam. Valminud lavastusprojekti kaitsmine “kunstinõukogu” ees (komisjon koosneb oma ala parimatest spetsialistidest). Filmipaketi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua pädevus teostamaks Magistri teese, so kas siis teoreetilist (filmi ajaloo ja teooria moodulis) või loomingulist laadi (stsenaarium, lühifilm, TV programm)."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Kujundada oskus ja aparatuur magistri teeside teostamiseks. Kas filmialase uurimusliku töö kirjutamise põhimõtete tutvustamine ja siis kirjalikud projektikavandid või lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) ettevalmistamine - ja põhjendamine ning suuline kaitsmine seminari korras erialase komisjoni ees. Projekti avalik esitlemine ehk pitching. Filmi vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Omama suutlikkust teostada Magistri teese, st olema valmis oma loomingulise projekti teostamiseks või teoreetilise uurimuse läbiviimiseks; Peab oskama projekti esitleda-kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [934]=>
  object(stdClass)#935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7206"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus. Valminud Magistri teeside filmi „eel/proovikaitsmine“ Kunstinõukogu ees (komisjon koosneb oma ala parimatest spetsialistidest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua pädevus teostamaks stsenaariumi, lavastusprojekti ja nende realiseerumist oma Magistri teeside lühifilmiks"
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskus magistri teeside filmi teostamiseks. Konkreetsete filmiprojektide arendus läbi kõigi filmitootmise faaside. St lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) ettevalmistamine. Projekti avalik esitlemine ehk pitching. Tootmisperioodi, st filmimine ja järeltootmine läbiviimine ning selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Omama suutlikkust arendada ja teostada Magistri teese. Oskus projekti esitleda-kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [935]=>
  object(stdClass)#936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7207"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Arvestus. Filmilõikude – etteantud tegevuse toimimiskohtade presentatsioon (kuni 3’-5’) ja Genius Loci leidmist kajastava materjali (kuni 3’-5’) hindamine Kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Üliõpilases luua eeldused filmikeskkonna leidmiseks/loomiseks natuuris."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskused võttekohtade valikuks ja asusaamad printsiipidest ning metoodikast. Genius Loci – koha vaimu tajumine ja selle jäädvustamine. Eri filmiprofessioonide koostöö võttekohtade valikul ja filmi stilistika määramisel. Iseseisev Genius Loci otsimine ja analüüs 3-5 minutilise filmilõiguna; võttekohtade leidmine etteantud süžeele."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Suutlikkus leida ja valida mängufilmi võttekohti natuuris."
  }
  [936]=>
  object(stdClass)#937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7208"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Arvestus. Paviljonis filmitud etteantud stseeni (kuni 3’-5’) presentatsioon ja hindamine Kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Üliõpilases luua eeldused stseeni lavastamiseks koos filmikeskkonna loomisega võttepaviljonis."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Kujundada oskused filmidekoratsioonide kujundamiseks ja mõistmaks printsiipe ning metoodikat. Keskkonna loomine etteantud stseenile – planeerimine ja ehitamine. Eri filmiprofessioonide koostöö dekoratsiooni kujundamisel ja filmi stilistika määramisel. Etteantud stseeni lavastamine meeskonnatööna võttepaviljonis."
    ["vljund"]=>
    string(91) "Suutlikkus kujundada keskkonda koos järjepideva stseeni lavastusoskusega võttepaviljonis."
  }
  [937]=>
  object(stdClass)#938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7213"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Arvestus. Läbitud individuaalsetes töötubades valminud eriväljundite kaitsmine komisjoni ees (komisjon koosneb oma ala parimatest spetsialistidest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua täiendav pädevus teostamaks stsenaariumi, lavastusprojekti ja nende realiseerumist oma Magistri teeside lühifilmiks"
    ["sisu"]=>
    string(394) "Kujundada täiendavaid oskusi vastavalt üliõpilase individuaalsele eripärale. Lähtudes konkreetsete filmiprojektide ja seda teostavate erialade vajadusest viiakse läbi töötube nii stsenaristika, režii, operaatori, montaaži, helirežii ja produtsendi ainevaldkondades arvestades žanrilisi, stilistilisi ja sisulisi vajadusi ning seostades neid meeskonnatöö kõigi tahkude omapäraga."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Omama suutlikkust arendada ja teostada Magistri teese, kõik veel esinevad kitsaskohad nendes valdkondades on likvideeritud."
  }
  [938]=>
  object(stdClass)#939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7214"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Arvestus. Lavastatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Luua eeldused holistlike lavastusoskuste tekkele."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Holistlike lavastusoskuste kujundamine filmis. Pidevad kontakttunnid režii eriala õppejõuga, konsultatsioonid ja jooksvate projektide (Semestrifilm I) nõustamine. Erinevad meistriklassid rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate poolt. Minietüüdid kinnistamaks teoreetilisi teadmisi. Iseseisvad teoreetilised reflektsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Suutlikkus holistlikult lähenda filmi lavastamisele."
  }
  [939]=>
  object(stdClass)#940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7217"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam. Oma lühinäidendi avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused näitlejameisterlikkuse, kõnetehnika ja lavalise liikumise professionaalseks kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, tegevuslik. (võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud.) Lühinäidendis (näidendi katkes) esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus professionaalselt juhendada näitlejat võtteplatsil."
  }
  [940]=>
  object(stdClass)#941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7223"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua eeldused dramaturgiast lähtuvate ülesannete lahendamine operaatoritöös ."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Dramaturgiast lähtuvate ülesannete lahendusoskuse kujundamine operaatoritöös. Näitleja ja keskkond. Pidevad kontakttunnid operaatori eriala õppejõuga, konsultatsioonid ja jooksvate projektide (Semestrifilm I) nõustamine. Erinevad meistriklassid rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate poolt. Minietüüdid kinnistamaks teoreetilisi teadmisi. Iseseisvad teoreetilised reflektsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Suutlikkus interpreteerida dramaturgiast lähtuvaid ülesandeid"
  }
  [941]=>
  object(stdClass)#942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7224"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [942]=>
  object(stdClass)#943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7225"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Luua eeldused Magistri teeside filmi teostamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(146) "Oskuste kujundamine valmiduseks teostada Magistri teeside filmiks. Pidevad kontakttunnid operaatori eriala õppejõuga, magistrifilmi nõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(50) "Suutlikkust teostada edukalt Magistri teeside film"
  }
  [943]=>
  object(stdClass)#944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7226"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [944]=>
  object(stdClass)#945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7227"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [945]=>
  object(stdClass)#946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7228"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [946]=>
  object(stdClass)#947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7229"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Luua eeldused filmi tegelaskuju portreteerimiseks muutumises."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Visuaalsete oskuste kujundamine tegelaskuju psühholoogilise dünaamika edastamiseks Teoreetiline sissejuhatus. . Dramaturgia ja operaatoritöö. Filmietüüdid näitlejaga. Valguse ja keskkonna kasutamine. Etteantud katkendi filmimine koostöös režissööriga."
    ["vljund"]=>
    string(45) "Suutlikkus edastada seisundeid läbi portree."
  }
  [947]=>
  object(stdClass)#948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7230"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "Eksm"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [948]=>
  object(stdClass)#949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7231"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [949]=>
  object(stdClass)#950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7232"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Eksam. Hindamisele tulevad jooksvalt kursuse ajal sooritatud ülesanded: analüüsid, eneseanalüüsid, üliõpilaste ettekanded ning praktilised montaazhi harjutused."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Luua eeldused mõistmaks filmimontaaži erinevaid teoreetilisi käsitlusi ja tööpraktikaid, luua oskus kriitiliselt analüüsida montaaži."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Filmimontaaži erinevate teoreetiliste käsitluste ja tööpraktikate kujundamine. Teoreetilised loengud, mis illustreeritud rohke audiovisuaalse materjaliga. Näidete aktiivne ja kriitiline analüüs. Enese tööde analüüs. Erinevate montaaži tööpraktikate harjutamine. Üliõpilaste ettekanded. Teemad: Filmimontaaži erinevad teoreetilised käsitlused. Erinevad tööpraktikad filmi monteerimisel. Klassikaline montaaž versus modernne montaaž ja selle alaliigid. Rütm, tempo, ajastus. Aeg filmis, mittelineaarne aeg. Mängufilmi struktuur, lühifilmi struktuur, dramaturgiline kõver stseenis."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Suutlikkus kriitiliselt analüüsida filmi montaaži, valdab erinevaid filmimontaaži teoreetilisi käsitlusi ja tööpraktikaid ning oskab neid loominguliselt oma töös kasutada."
  }
  [950]=>
  object(stdClass)#951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7235"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [951]=>
  object(stdClass)#952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7236"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam. Praktiliste tööde hindamine koos teoreetilist laadi esseega."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua süsteemne oskus orienteeruda video- ja helitehnikas ning kaasaegsetes montaažisüsteemides."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Kujundada põhjalik ülevaate kaasaja montažisüsteemidest ning heli- ja videotehnikast. Kursuse käigus omandatakse süvendatud teadmised heli- ja videotehnika põhimõistetest, terminitest ja töövõtetest. Omandatud teooriat rakendatakse praktikumides ning iseseisva uurimustöö raames."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Suutlikkus süsteemselt orienteeruda video- ja helitehnikas ning kaasaegsetes montaažisüsteemides. Heli ja pilditöötluses kasutusel olevate erialaste terminite ja standardite tundmine. Süsteemne arusaamine erinevatest postproduktsiooni tööahelatest. Erialaste tehniliste terminite tundmine nii eesti kui inglise keeles."
  }
  [952]=>
  object(stdClass)#953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7237"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Eksam. Hindamisele lähevad jooksvalt kursuse ajal sooritatud kodused ülesanded, üliõpilase iseseisvalt teostatud lõplik helidisain lühifilmis ning muusika- ja/või tantsufilmi montaaž."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Luua oskused ja teadmised filmi helidisainiks ja muusikaliseks kujunduseks."
    ["sisu"]=>
    string(729) "Kujundada põhjalikud teadmised ja oskused heli postproduktsioonis ja -disainis. Antakse tugev tehniline baas. Süvendatakse loomingulisi ja kunstilisi väljendusvahendeid. Kuulatakse erinevaid helinäiteid ja külastatakse professionaalseid helistuudioid. Teemade loetelu: Psühhoakustika. Kuulamine ja kuulmine. Filmimuusika ajalugu ja helitehnoloogia areng. Heli- ja muusikateooria printsiibid. Heli tähendus vs emotsionaalne mõju. Muusika kontseptsioon filmis. Vaikuse kasutamine helis pildi mõju suurendamiseks, vaikuse tüübid. Heli ja muusika loo jutustajana. Helidisain edasijõudnutele, helirezhii protsessid (dialoog, atmosfäär, ADR, FX, foley, muusika). Sound track`i ja filmimuusika analüüs, erinevad näited."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Suutlikkus vabalt vallata helimontaaži programmi ProTools, teab põhjalikult helidisaini ja muusikalise kujunduse aluseid filmis ning on võimeline disainima heli ja muusikat filmis nii tehniliselt kui loominguliselt kõrgel tasemel."
  }
  [953]=>
  object(stdClass)#954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7241"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Arvestus.Analüüs täispika mängufilmi stsenaariumile."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua eeldused oskuseks hinnata stsenaariumi põhjal mängufilmi loomiseks vajalikke vahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Kujundada oskused hindamaks stsenaariumi põhjal mängufilmi loomiseks vajalikke vahendeid. Meistriklass tegeleb mängufilmi stsenaariumi detailse analüüsiga eelarve koostamise eesmärgil. Praktiline eelarvestamine lähtuvalt filmiprojekti finantsilisest potentsiaalist (production value) ning rahatusvõimalustest."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Suutlikkus koostad eelarve mängufilmile stsenaariumi baasil."
  }
  [954]=>
  object(stdClass)#955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7250"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Eksam.Üliõpilane esitab oma valitud filmi (eelnevalt kooskõlastatud õppejõuga) analüüsi stsenaariumi struktuuri seisukohalt, mida eksamil kaitseb."
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Pädevuste kujunemine stsenaariumi analüüsiks ja kirjutamise oskuseks."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Ülevaade stsenaariumi struktuuri võimalikest mudelitest ja nende kasutamisest. Erinevad koolkonnad. Frank Danieli ja David Howardi meetod. Linda Seger ja tema ”Kuidas muuta hea stsenaarium suurepäraseks” (”Making A Good Script Great”). Mütoloogiline lähenemine – ”Kirjaniku teekond...” Christopher Vogler. Arvutiprogrammid – John Truby. Eri žanrite metoodika. Stsenaariumite ja filmide analüüs kasutades erinevaid metoodikaid."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Suutlikkus stsenaariumi analüüsiks ja kirjutamise oskuseks."
  }
  [955]=>
  object(stdClass)#956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7251"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Arvestus. Läbitud individuaalsetes töötubades valminud eriväljundite kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Luua täiendav pädevus oma valitud erialal – kas siis režii, operaatori, heli, montaaži või produtseerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Lähtudes konkreetsetest vajadustest individuaalsed konsultatsioonid vastavalt valitud eriala eripärale - režii, operaator, heli, montaaž või produtseerimine – ja filmiprojektide ja seda teostavate erialade vajadusest viiakse läbi individuaaltöötube nii, režii, operaatori, montaaži, helirežii ja produtsendi ainevaldkondades arvestades žanrilisi, stilistilisi ja sisulisi vajadusi ning seostades neid meeskonnatöö kõigi tahkude omapäraga."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Omama suutlikkust arendada ja teostada semestrifilme, kõik veel esinevad kitsaskohad nendes valdkondades on likvideeritud."
  }
  [956]=>
  object(stdClass)#957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7252"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Arvestus. Valminud kadreeringu etteantud maalile arutelu/analüüs. Sellele lisandub kursuse käigus tehtud mängufilmi analüüsi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua eeldused filmi kui tervikstruktuuri mõistmiseks ja toetada oskusi filmikeele adumisel."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Sissejuhatus filmi režiisse kui struktuuri. Filmi polüfooniline kompositsioon ja selle analüüs - tummfilmist kaasajani. Filmi vaatamine kui töö. Üldised kompositsiooni seaduspärasused. Montaaž kui mõtlemisviis. Kulešovi efekt. Stsenaarium ja režiistsenaarium.. Stsenaariumi rahvusvaheliselt tunnustatud vormid. Kadreering kui mängufilmi “off-line”. (Viimased eeldavad individuaalõpet 2 tunni ulatuses). Kadreeringu vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Suutlikkus teostada lühimängufilmi „off-line“ - kadreering."
  }
  [957]=>
  object(stdClass)#958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7253"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Arvestus koosneb iseseisvalt loodud etüüdidest, nende suulisest kaitsmisest ja kirjalikust tööst. Kirjaliku tööna analüüsitakse etteantud filmi operaatorlikku lahendust."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Toetada arusaamade kujunemist operaatori väljendusvahendite arsenalist, visuaalse keele mõjuvahenditest filmi üldises dramaturgilises koes."
    ["sisu"]=>
    string(799) "Filmistsenaarium. Režissöör, operaator, kunstnik. Operaatori töö eelproduktsioonis. Operaatori töö erinevused, lähtudes filmi liigist ja kujutise kandjast. Kaamera ja objektiivid. Film ja/või video. Filmikaader ja kaadrik. Pildikompositsiooni elemendid. Pildikompsitsioon ja kaadrikompositsioon. Kaader kui filmiepisoodi kompositsiooni algelement. Filmiepisood kui filmikompositsiooni element. Filmikujutise stiil ja stiilivalik. Operaatori kui loova isiku stiil. Temaatilised filmietüüdid. Etüüdide idee, kava ja selle operaatorlik lahendus.. Loengud ja seminarid koos konkreetsete filmide läbivaatusega ja nende visuaalse keele analüüsiga. Tasapinnaliste staatiliste piltkompositsioonide loomine ja nende analüüsimine. Filmietüüdide loomine ja analüüs operaatori seisukohalt."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Suutlikkus orienteeruda operaatori väljendusvahendite arsenalis, visuaalse keele mõjuvahendites filmi üldises dramaturgilises koes."
  }
  [958]=>
  object(stdClass)#959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7254"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam. Kirjalik - valitud filmi analüüs heli seisukohast."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Pädevuste kujundamine heli osast AV teoses."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Heli osa audiovisuaalteose struktuuris kui tervikus. Keskkonna heli kui tegevuspaiga tõesuse taju tekitaja ja kui emotsionaalse tausta looja. Muusika osa ekraaniteose dramaturgilises arengus. Helirežissuur. Helitöötlus ja helimontaaž kui looming."
    ["vljund"]=>
    string(37) "Suutlikkus mõista heli osa AV teoses"
  }
  [959]=>
  object(stdClass)#960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7255"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Arvestus. Montaaziharjutuste esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks filmi-ja videomontaaži tehnoloogiatest, omandad põhioskused mittelineaarsel montaažisüsteemi kasutamisel. Erialane tehniline terminoloogia."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Ülevaade videomontaažisüsteemide ajaloost (erinevad videosalvestus formaadid, terminid ja erinevused). Filmi tootmistehnoloogiad (film 24 fps, 25fps, HD24fps, HDV, 25fps, SDTV25, DVCAM, XDCam,progressive, interlease 4:3,16x9). Montaaži aspektist lähtudes: töö võtteplatsil, järelhelinduses ja kinosaalis. Formaadi ja tehnoloogiate erinevusest tingitud tegurite hindamise oskuse omandamine. Avid Media Composer filmi-ja videomontaažisüsteemi kasutamine. Materjali ettevalmistus ja süstematiseerimine Medialog, Projekti loomine. montaaž timeline-il. Tiitrid, effektid. Offline- ja online montaaž. Montaaži informatsiooni edastamine helimontaaži, laborisse ja online montaaži."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Suutlikkus filmi-ja videomontaaži tehnoloogiates, omandatud põhioskustes mittelineaarse montaažisüsteemi kasutamisel."
  }
  [960]=>
  object(stdClass)#961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7256"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Exam. Oma filmiprojekti arendusplaani kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Pädevuste kujundamine filmitootmise erinevatest etappidest – projektiarendus, tootmine ja levitamine."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Ülevaade AV tööstusest koos turuga: a) AV tööstuse eripärasused ja tema ökonoomika b) Ajalooline lühiülevaade AV tööstuse arengust c) AV turg: iseloomustus ja statistika. Tuleviku trendid Filmitootmise etapid: a) Arendus 1) mängufilmi arendamine 2) finantsstrateegiad 3) äriplaan 4) autoriõigused 5) turundusküsimused projekti arengufaasis b) Tootmine 1) tootmise planeerimine 2) tootmise eelarve 3) põhilepingud 4) turundus tootmisperioodis ja „toote asetus“ – reklaam filmis c) Turundusstrateegiad 1) reklaam ja muud avalikustamise moodused 2) turustamine ostuagentidele, levitajatele ja publikule 3) festivalid 4) koduvideode turg d) Levitamine 1) ülevaade levitamise moodustest 2) kinoteatrites levitamine ja õiguslikud sätted"
    ["vljund"]=>
    string(82) "Suutlikkus orienteeruda AV tööstuses ja koostada filmiprojekti arendamise plaan."
  }
  [961]=>
  object(stdClass)#962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7257"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua eeldused filmi muusikalise kujundamise oskuste tekkimisele."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kujundada üliõpilastele oskused tundmaks kõiki audio postproduktsiooni tahke, arendada helimonteerijale, helikujundajale ja miksijale vajalikke tehnilisi oskusi ja loomingulist teadlikkust. Rõhuasetusega jutustusel arendatakse üliõpilaste esteetilist teadlikkust koos tehniliste oskustega, julgustatakse neid osalema kõigis produktsiooni protsessides."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Suutlikkus loominguliselt ja detailselt luua audovisuaalteose muusikalist kujundust."
  }
  [962]=>
  object(stdClass)#963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7258"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Arvestus. Valminud magistrifilmi „eel/proovikaitsmine“ kunstinõukogu ees"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua pädevus teostamaks stsenaariumi, lavastusprojekti ja nende realiseerumist oma magistritööna tehtavaks lühifilmiks."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskus magistri teeside filmi teostamiseks. Konkreetsete filmiprojektide arendus läbi kõigi filmitootmise faaside. St lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) ettevalmistamine. Projekti avalik esitlemine ehk pitching. Tootmisperioodi, st filmimine ja järeltootmine läbiviimine ning selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Suutlikkus arendada ja teostada magistritööna tehtavat filmi oma eriala vaatenurgast. Oskus projekti esitleda, kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [963]=>
  object(stdClass)#964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7259"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Helikujunduse loomise oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Kujundada süvendatud oskus filmiheli salvestamiseks ja kujundamiseks. Pidevad kontakttunnid helirežii eriala õppejõuga, konsultatsioonid ja jooksvate projektide (Semestrifilm I) nõustamine. Erinevad meistriklassid rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate poolt."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Suutlikkus loominguliselt ja detailselt luua audovisuaalteose helikujundust."
  }
  [964]=>
  object(stdClass)#965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7262"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua eeldused filmi muusikaliseks kujundamiseks. Kujundada oskused filmimuusika loomiseks ja salvestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(107) "Käsitletakse sünkronisatsiooni, MIDI apliktasioonide, kujundusmuusika ja filmimuusika esteetika teemasid."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Suutlikkus loominguliselt ja detailselt luua audovisuaalteose muusikalist kujundust."
  }
  [965]=>
  object(stdClass)#966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7263"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Luua eeldused filmi dialoogi järelhelindamise oskuste tekkimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(407) "Kujundada oskused dialoogi salvestamiseks ja monteerimiseks kasutades erinevaid tehnikaid ja helitehnilisi abivahendeid. Kursus sisaldab näitleja valiku, dialoogi režii ja dialoogi salvestamise harjutusi. Keskendutakse dialoogi monteerimise, dünaamilise ning tämbraalse töötluse, kompressseerimise, müraeemalduse, de-esseri jt tehniliste võtete kasutamisele. Süvenetakse masteriseerimise oskustele."
    ["vljund"]=>
    string(52) "Suutlikkus salvestada ja töödelda filmi dialoogi ."
  }
  [966]=>
  object(stdClass)#967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7264"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Luua eeldused mõistmaks filmimuusika mõju visuaalteosele."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Kujundada ülevaate filmimuusika erinevatest stiilidest ja esteetilisest suundadest. Filmimuusikast tummfilmi ajastust tänapäevani. Eesti heliloojate poolt kirjutatud filmimuusika. Filmimuusika erinevates kultuurilistes regioonides. Muusika kasutamisest filmi emotsionaalse ja/või informatiivse rikastamise vahendina. Muusika filmis – on see iseseisev looming või helidisaini osa mis mõjutab meie alateadvust?"
    ["vljund"]=>
    string(46) "Suutlikkus analüüsida filmimuusika olemust ."
  }
  [967]=>
  object(stdClass)#968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7265"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luua eeldused süvateadmisteks filmiheli platsisalvestusest."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Kujundada oskused filmiheli reaalajas võtteplatsil salvestamise spetsiifikast ja selleks kasutatavast tehnikast."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Suutlikkus salvestada tehniliselt korrektset filmiheli ."
  }
  [968]=>
  object(stdClass)#969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7266"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Õpetada mõistma ja analüüsima erinevate meediavormide seoseid helikunstiga."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Kursuse eesmärk on õpetada üliõpilastele erinevate meediavormide helikujunduse aluseid. Arendatakse üliõpilaste esteetilist teadlikkust koos tehniliste oskustega, julgustatakse neid osalema kõigis tänapäeva meediaga seotud helikujunduste loomise protsessides."
    ["vljund"]=>
    string(67) "Suutlikkus luua kaasaegse meedia erinevate vormidele helikujundust."
  }
  [969]=>
  object(stdClass)#970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7267"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam. Helindatud minietüüdide ja kirjalike teoreetilist laadi reflektsioonide kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Arendada Foleyde looomise, salvestamise, monteerimise ja töötlemise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kursuse eesmärk on õpetada üliõpilastele kõiki Foley-de loomise ja töötlemise tahke, arendada foley –kunstnikele , helimonteerijale, ja helikujundajale vajalikke tehnilisi oskusi ja loomingulist teadlikkust. Rõhuasetusega jutustusel arendatakse üliõpilaste esteetilist teadlikkust koos praktiliste oskustega."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Suutlikkus loominguliselt ja detailselt luua audovisuaalteose foley-kujundust."
  }
  [970]=>
  object(stdClass)#971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7270"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Mittediferentseeritud hindamise (arvestus) aluseks on kontaktõppes osalemine ning filmianalüüsi kirjutamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(495) "Pakkuda võimalus omandada vajalikud teadmised ja pädevused õpetamaks gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse valikkursust „Kirjandus ja film“ ning seostada muude ainete õpetamist filmikunstiga. Kursuse keskmes on filmikunsti teadvustamine, mõistmine ning väärtustamine ning vaataja arendamine. Eesmärgiks on võimaldada omandada teadmisi filmi olemusest, vastuvõtust ning mõjust vaatajale ning seeläbi kujundada vajalikud oskused filmi teadlikuks vaatamiseks ning analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1858) "Kontaktõppe käigus käsitletakse järgmiseid teemasid: 1. Filmi stsenaarium: kuidas filmi lugu on seotud selle peale üles ehitatud filmiga, millistest olulistest komponentidest koosneb lugu ja millistest stsenaarium, mis teeb stsenaariumi tugevaks, ja mis seda nõrgestab, milliseid juhtnööre annab stsenaarium filmi loominuglise meeskonna erinevatele liikmetele. 2. Režii: režissööriameti tekkelugu, ülevaade režissööri töö alustest, selle ülesanne, loo jutustamise kunsti (storytelling), ideede otsimine, arendamine, teostamine, illusioonide loomine, mäng tunnete ning assotsiatsioonidega, Kulešovi efekt, kaadri funktsionaalsus, režissööri stsenaarium, kadreering, kadreeringu ning storyboard’i erinevused, režissööri (koos)töö operaatori ja näitlejatega, massistseenid, filmi analüüs režissööri vaatenurgast. 3. Operaatoritöö ja valgus filmis: operaatori töö tutvustus ja selle eripära, valgustaja töö tutvustus ja eripära, filmi analüüs operaatoritöö seisukohast. 4. Montaaž filmis: montaaži ajalugu ning montaaži rolli filmiloo jutustamisel, nähtamatu montaaži mõiste (konkreetsete filminäidete põhjal), loo pingestamise võimalused läbi rütmi, montaaži suhe helirežiiga. 5. Heli ja muusika filmis: heli füüsikaliste parameetrite ülevaade, muusikaline kujundus teatris ja filmis, helikujundus filmis, filmimuusika loomisprotsess. 6. Produtseerimine: filmi elutsükkel läbi produtsendi vaatenurga, idee sünnist aktiivse leviperioodi lõpuni, produtsendi roll ning selle rolli muutumine erinevates filmitootmise etappides, eduka produtsenditöö eelduseks olevad isikuomadused ja oskused, olulisemaid filmitootmisega seotud organisatsioonid, institutsioonid ja fondid Eestis ja Euroopas (EFSA, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, MEDIA, Eurimages) ning produtsendi enesearendusvõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Kursuse läbinu - on teadlik filmikunsti erinevate elukutsete rollist ja tähtsusest ning oskab iseloomustada filmi valmimise erinevaid etappe; - suudab analüüsida filmi ülesehitust lihtsamaid dramaturgia põhitõdesid kasutades; - on suuteline analüüsima filmi eri aspekte (loo jutustamine, operaatoritöö, heli ja muusika kasutus jne)."
  }
  [971]=>
  object(stdClass)#972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7301"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Anda üliõpilastele teadmisi filmiteooria peamistest kontseptsioonidest ning tutvustada baastekste. Antud kursuse osa annab ettekujutuse filmiteooria kujunemise algusest kuni 1960ndatel valitsevate mõttesuundadeni."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Sissejuhatus filmiteooriasse. Varased tummfilmiteooriad. Filmi olemus. Prantsuse impressionism. Nõukogude-aegsed filmiteoreetikud. Vene formalism ja Bakhtini koolkond. Praha strukturalism. Ajaloolised avangardid. Väitlus heli ümber. Frankfurdi koolkond. Realismi fenomenoloogia. Autoriteooria amerikaniseerumine. Kolmanda maailma film ja filmiteooria. Strukturalismi teke. Filmikeele küsimus. Taaskülastus filmispetsiifikasse. Autorluse ja žanri küsimused. 1968 ja pööre vasakule. Klassikaline realistlik tekst. Bertolt Brechti mõju. Feministlik lähenemine. Loenguid täiendavad teemakohased näidisfilmid ja filmikatked."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Filmiteooria põhiliste kontseptsioonide ning nende esindajate tundmine kuni aastateni ~1960. Üliõpilane teab ja oskab analüüsida ajastukontekstis olulisemaid baastekste."
  }
  [972]=>
  object(stdClass)#973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7303"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Eksam. Hinne kujuneb seminarides osalemise ning kirjaliku karakteri analüüsi põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Anda võimalus omandada süvendatud arusaam sellest, kuidas me tajume ning õppida mõistma inimpsühholoogia toimimise lihtsaid põhimõtteid karakterite loomiseks/interpreteerimiseks filmis ja teatris."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Fookus on kolmel põhitõel – meel, mõte ja teadvus – mis seletavad inimese emotsioonide ja tunnete lõputut hulka, alustades hirmudest ja stressist kuni vabastava hea tahte ja rahuni. Käsitletakse kõiki olulisemaid teooriaid. Loengud ja praktiline töö hõlmavad karakterite analüüsi lähtudes käsitletavatest inimpsühholoogia põhitõdedest."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Teadlikkus inipsühholoogia funktsioonidest ning nende seostest tänapäeva maailmas. Oskus analüüsida karakterit kasutated psühholoogia põhitõdesid."
  }
  [973]=>
  object(stdClass)#974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7304"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Eksam. Kursuse läbimiseks on vajalik kõigi 5 lühifilmi valmimine, mida hindab kursuse läbiviija. Iga film annab 20% lõpphindest. Hindamise peamiseks kriteeriumiks on erinevate režiimeetodite teadliku kasutamise hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua praktiliste oskuste pagas, mida filmilavastaja suudaks teadlikult kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(696) "Antud kursus on ühteaegu eksperimenteeriv laboratoorium ja õpikeskkond filmilavastamise erinevate praktiliste vôtete omandamiseks. Kursus tugineb eeldusel, et kool on karistustevaba keskkond katsetamiseks ja eksimiseks. Nii peab üliõpilane proovima erinevaid filmistiile ja žanre, et välja minna ka juba omandatud lavastuslikust mugavusampluaast. Peamiseks töö vormiks on üksikute stseenide ülesannetepõhine lavastamine ja nende analüüs. Nii valmib igal üliôpilasel 5 etteantud teemal lühifilmi videoformaadis, millest 2 on eksisteeriva teatud tüüpi filmi kopeerimine (nn. Classics revisited), eksisteeriva filmi ümbermonteerimine ja 2 on etteantud žanris vôi stiilis filmi."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Kursuse läbinu omandab kindluse kasutada peamisi oskusi filmi lavastamiseks ja oskab planeerida lavastustööd koostöös teiste lavastusvaldkondadega."
  }
  [974]=>
  object(stdClass)#975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7305"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Eksam. Hinne põhineb jooksvate praktiliste ülesannete ja lavastusliku stuudiotöö tulemil."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Kursuse eesmärgiks on tundma õppida telerežii spetsiifikat, aidata mõista telelavastamise eripära võrreldes teatri ja filmiga, osata kasutada tele väljendusvahendeid oma eesmärgi saavutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(402) "TV sõnastik ja mõisted. Lavastuslike saadete žanrid. Režiistsenaarium ja selle loominguline teostus.Visuaalsed vahendid ja nende kasutamine. Pildiloogika. Heli ja valgus TV-s. Töö näitlejaga televisioonis, misanstseen. Rütm ja tempo. Sümbol televisioonis. Režiireeglid contra kunstiline vabadus. Meeskonna loomine ja töölerakendamine. Praktiline töö stuudios. Montaaž ja järeltöötlus."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Oskus ühendada tehnilised aspektid praktiliste lavastajatöö meetoditega – saavutada tippnäitlejatööde ja tehnilise kõrgtaseme edukas kooslus. Suutlikkus analüüsida stsenaariumi, töötada storyboard`iga. Luua ühtne meeskond ja sellega tulemuslikult tegutseda. Valmisolek viia läbi proovivõtted, rollijaotus ja prooviperiood. Oskus töötada näitlejatega ja võttegrupiga paralleelselt. Oskus kasutada televisiooni visuaalseid vahendeid. Esmane töökogemus mitmekaameratehnikas. Järeltöötluse põhimõtete tundmine."
  }
  [975]=>
  object(stdClass)#976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7306"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Anda üliõpilastele teadmisi spetsiifilisest kultuuritaustast, mida nimetatakse filmikultuuriks. Antud kursuse osa annab ettekujutuse filmikunsti arengust ja esteetilistest suundumustest aastatel alates filmikunsti sünnist kuni 1950.-ndateni."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Ülevaatlikufilmiajaloo kursuse esimene osa jälgib filmikunsti põhiarenguid ja tendentse tehnoloogilisest, esteetilisest, kultuurilisest ja poliitilisest aspektist alates esimestest filmiprojektsioonidest aastal 1895 kuni 1950.-ndate aastateni. Baasteadmised kinokunsti ajaloost võimaldavad üliõpilastel analüüsida tänapäeva filmikunsti seisu ning identifitseerida tulevikutrende. Kursus võrdleb ja analüüsib Euroopa ja Ameerika kinokunsti ja -traditsiooni sarnasusi ja erinevusi. Loenguid täiendavad teemakohased näidisfilmid ja filmikatked."
    ["vljund"]=>
    string(251) "• Filmikunsti kontekstuaalne mõistmine • Olulisemate filmide, režissööride ning filmiliikumiste ja esteetilis-stilistiliste suundumuste tundmine aastateni ~1950 • Filmi tehniliste aspektide mõitmine • Arenenud filmide analüüsimise oskus"
  }
  [976]=>
  object(stdClass)#977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7308"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Eksam. Filmianalüüside kirjutamine koos avalike ettekannetega ning seminariks teeside ettevalmistus. Semestri lõpus individuaalne kirjalik eksam vastusena programmijärgsetele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda üliõpilastele võimalus laiendada kontekstuaalset arusaama ning spetsiifilisi teadmisi filmikunstis."
    ["sisu"]=>
    string(1840) "Filmiajaloo seminar annab ülevaate eesti filmikunsti ajaloost ja arengutest. Teemad: Esimesed filmidemonstratsioonid Tallinnas ja Tartus 1896. aastal ning paikkinovõrgu väljakujunemine. J. Pääsuke kui eesti filmikunsti rajaja. “Estonia Filmi” määrav osa Eesti filmiloos. Th. Luts ja K. Märska kui filmidokumentalistid ja mängufilmi lavastajad. Esimese Eesti Vabariigi aegsete täispikkade mängufilmide iseloomustus ja valik filmikriitilisi arvamusi filmist 20. saj. algusest selle keskpaigani. “Eesti Kultuurfilmi” toodang aastatel 1931-1936 ja 1936-1940. Dokumentaalfilmi muutumine poliitiliseks propagandaks aastatel 1940-1941. Filmisituatsioon Eestis 1941-1944: Ostlandwoche ja kinorepertuaar. Esimesed kümme sõjajärgset aastat stuudios “Tallinnfilm”. Muutused nõukogude filmikunstis 1950. aastate teisel poolel ja eesti mängufilmi enesetunnetuse algus. Filmikunsti väljendusvõimaluste otsingud aastatel 1960-1970: “dedramatiseeritud” süžee, dokumentaalstiili mõjutused, mudelfilm jne. Ekraniseering kui kirjandusteose teisendus ekraanil “Tallinnfilmi” toodangu näidetel. Aastail 1970-1980 viljeldav dokumentaalne autorifilm ja filmipublitsistika. 1980. aastate eesti mängufilmides avalduv dokumentaalne stiil ja rahvusvahelise avant-garde mõjutused. 1990. aastatel toimunud murrangud ühiskondlik-poliitilises elus ja selle peegeldused filmis. Taasiseseisvunud Eesti filmikunsti üldised arengud ja säravamad filmiteosed. Sajandivahetuse paiku esile kerkinud uue filmipõlvkonna kunstilised manifestatsioonid. Huvipakkuvamad aspektid eesti animatsioonist. Iseseisev töö: filmianalüüside kirjutamine, ettekannate ettevalmistamine. Filmide vaatamine ja töö kirjandusega. Vajadusel on filmiajaloo seminari raames võimalik käsitleda ka teisi filmikunsti traditsiooni puudutavaid teemasid."
    ["vljund"]=>
    string(193) "• Omab terviklikku ettekujutust eesti filmikunsti arengutest • Oskab kaardistada Eesti filmi suundumusi maailma filmikunsti kontekstis. • Olulisemate režissööride tähtteoste tundmine."
  }
  [977]=>
  object(stdClass)#978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7309"
    ["hindamine"]=>
    string(454) "Eksam. Kursuse läbimiseks on vajalik kõigi 5 filmharjutuse valmimine, mida hindab kursuse läbiviija. Hindamise peamiseks kriteeriumiks on erinevate režiimeetodite teadliku kasutamise hindamine. Filmide kunstiline tase jääb igaühe südametunnistuse lisaboonuseks. Lisaks mõjutavad hinnet kontrolltöö filmi tootmisahela ja väljendusvahendite tundmisest ning üliõpilase kirjutatud uurimuslik essee mingi väljendusvahendi ajaloolisest arengust."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Teha sissejuhatus filmi väljendusvahendite analüüsile ja tutvustada selle raames filmitegemise protsessi tehnoloogilist ahelat. Luua võimalus omandada praktiliste oskuste baas filmi lavastamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Kursus kompileerib filmiesteetilisi, ajaloolisi ja -teoreetilisi baasteadmisi eesmärgiga anda üliôpilasele üldpilt filmitegemise tehnoloogilise protsessist ja selle arengust. Näiteks üleminek tummfilmist helifilmile vôi kergete käsikaamerate mõju 1960.-aastate “uutele lainetele”. Eraldi tähelepanu all on kaasaegne tootmisahel digitaalmaailmas. Kursuse praktiline osa võtab lühidalt kokku filmi peamiste väljendusvahendite praktilise kasutamise viisid filmide lavastamises. Dramaturgilise ülesande määratlemine. Montaažile mõtlemine võtete ajal. Stseenplaan ja monteerimine kaadris. Storyboard või klassikaline meetod? Töös näitlejatega pikad plaanid vs. lühikesed detailid? Kaadri kompositsioon ja montaaž. Otseheli võtmine kohvikus või järelhelindus?"
    ["vljund"]=>
    string(323) "Kursuse läbinu üliõpilane: • omab üldpilti filmitootmise tootmisahela osadest, koos teoreetilise perspektiiviga siduda erinevaid tehnilisi võimalusi kunstilise väljenduse potentsiaaliga; • on omandanud esmased oskused filmi lavastamiseks ja oskab planeerida lavastustööd koostöös teiste lavastusvaldkondadega."
  }
  [978]=>
  object(stdClass)#979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7310"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindeline eksam: praktiline töö + suuline teadmiste kontroll."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Üliõpilased peavad oskama toimetada nii stsenaariumi, kui filmitud musta materjali, montaaži ja lõpuks filmi tervikuna, mis tähendab analüüsida filmi kõigis tema elementides terviku seisukohalt."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Kõigepealt õpitakse lugema ja analüüsima stsenaariumi lähtuvalt tema dramaturgilisest ülesehitusest, järgnevalt võetakse ette lavastusprojekt, ning see järel filmitud must materjal. Õpetatakse ka montaaaži aluseid. Õpetatakse nägema ja tunnetama filmitud materjali ja selle kokkupanemist, et seda siis terviku seisukohalt oleks võimalik analüüsida ja tarvidusel korrigeerida. Sama järgneb helireaga ja lõpuks kogu film tervikuna."
    ["vljund"]=>
    string(39) "Lühi- või täispikafilmi toimetamine."
  }
  [979]=>
  object(stdClass)#980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7311"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "xxx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [980]=>
  object(stdClass)#981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [981]=>
  object(stdClass)#982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "XX"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [982]=>
  object(stdClass)#983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7315"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Eksam. Aine läbib tudeng, kes võtab aktiivselt osa loengutest ja -seminaridest (seminaridest põhjuseta puudumine lubatud kolmel korral) ja sooritab kursuse lõpul edukalt eksami."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Eesmärgiks on tutvuda kirjanduse ja teatri tüvitekstidega, millel on olnud tugevad mõjutused filmikunstile ja -ajaloole."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Kursuse jooksul vaadeldakse kirjanduse ja teatri tüvitekste filmiajaloo vaatenurgast, keskendudes tekstidele, millel on olnud tugevad mõjutused filmikunstile ja -ajaloole. Kursus püüab süvendada tudengi teoreetilisi teadmisi tüvitekstide kultuurilisest kontekstist, intertekstuaalsetest sidemetest ja ekraniseerimise valupunktidest. Erilise tähelepanu all on korduvalt ekraniseeritud teosed ("Hamlet") ja ekraniseeritavale tekstile uue tõlgenduse andvad linateosed ("Libahunt"). Kursus eeldab tudengilt palju iseseisvat tööd (tudengid saavad ainekursuse alguses nimekirja kirjanduse ja teatri tüvitekstidest ning filmidest, millega ainekursuse jooksul põhjalikumalt tutvutakse)."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Teadmised eesti filmikunsti ja -ajalugu mõjutanud eesti kirjanduse ja teatri tüvitekstidest; teadmised maailmakirjanduse ja teatri tüvitekstidest ning nende mõjust filmikunstile ja –ajaloole."
  }
  [983]=>
  object(stdClass)#984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7316"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Hindeline eksam: praktilise töö, kostüümiprojekti suuline esitlus ja realiseerumine filmis."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Teha selgaks, millest koosneb karakteri olemus ja kuidas seda kunstniku vahenditega üles ehitada."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Tutvumine erinevate karaktertüüpidega. Karakter ja tema komponendid. Kuidas karaktereid luuakse, mida silmas peetakse ja kuidas komponeeritakse. Semestrifilmi stsenaariumi analüüsimine läbi karakterite. Karakterite analüüsimine läbi erinevate filminäidiste. Karakterite iseloomustamine ning suhestamine läbi kostüümi ja grimmi. Kavandite väljatöötamine. Väljendusoskuse arendamine läbi korduvkavandamise."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Kostüümiprojekt semestrifilmile: kavandite kaudu avanev karakterite areng ning suhtestumine läbi filmi. Kavandite teostumine filmis."
  }
  [984]=>
  object(stdClass)#985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7317"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Hindeline eksam: praktiline töö, kujundusprojekti suuline esitlus ja realiseerumine filmis."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Teha selgeks, millest räägib ja kuidas on ülesehitatav kujundatav filmikeskkond."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Filmikujunduse printsiibid, eripärad ja struktuur. Kujunduse erinevad väljendusvahendid ning võimalused teemade arendamiseks. Filmikujundus kui üks komponent loo jutustamisel. Filmikujunduse praktiline külg. Millised oskused on vajalikud ideede kavandamiseks ning hilisemaks teostamiseks. Millest koosneb loodavaid keskkondi kajastav kujunduspakett. Aine läbitakse läbi praktiliselt kavandatavate kujundusprojektide. Analüüsitakse erinevate filmide kujundusprintsiipe. Oluline osa on stsenaariumi analüüsil läbi kujundusliku prisma."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Kujundusprojekt filmile: filmisisesed keskkonnad, nende areng ja tähendused. Kavandatu teostumine filmis."
  }
  [985]=>
  object(stdClass)#986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7318"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Hindeline eksam: praktiline töö, kujundusprojekti suuline esitlus ning vormistatud paketi esitamine. Töö realiseerumine filmis."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Lõpufilmi kujundusprojekti igakülgne ja detailne väljaarendamine."
    ["sisu"]=>
    string(522) "Süvendatud töö filmi kujundusprojektiga. Seni omandatud teadmiste koondrakendamine projekti ja paketi väljaarendamiseks ning vormistamiseks. Stsenaariumi süvendatud analüüsile tuginev karakterite ja keskkondade arendus- ning viimistlustöö. Praktilise töö osaks on eskiiside, kavandite, skeemide, jooniste ning makettide kompaktse, loetava ja seostatud esitluse kokkupanek. Töö toimub konkreetse stsenaariumi alusel, analüüsimisele kuuluvad lisa- ja abimaterjalid tulenevad projektis sisalduvatest nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Lõpufilmi kujundusprojekt ja kujunduspakett. Kavandatu teostumine filmis."
  }
  [986]=>
  object(stdClass)#987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7319"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hindeline eksam: praktiline töö, telekujunduse projekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Teha selgeks milline on teletöö ja stuudiokujunduse eripära ja spetsiifika ning arengusuunad."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Tutvumine telestuudiote tööga ETV ja YLE baasil. Stuudiokujunduse eripärade mõistmine. Erinevate tehniliste lahendustega tutvumine. Füüsiline ruum, digitaalne ruum. Oskuste omandamine erinevate nõudlusastmetega stuudiote projekteerimiseks nii eskiiskavandi, 3D kui tööjoonise tasandil. Erinevate telestuudiote töömeetodite analüüsimine. Tutvumine tulevikuperspektiividega telestuudiote töös. Projekti baasil erinevate etappide läbimine, mis viivad saateformaadile vastava lõpliku stuudiokujunduse projektini."
    ["vljund"]=>
    string(25) "Stuudiokujunduse projekt."
  }
  [987]=>
  object(stdClass)#988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7320"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Eksam. Aine läbib tudeng, kes võtab aktiivselt osa loengutest ja -seminaridest (seminaridest põhjuseta puudumine lubatud kolmel korral), esitab juhendaja aruande ja sooritab kursuse lõpul edukalt eksami."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Anda tudengitele ülevaade filmikunsti õpetamise ja õppimise põhijoontest."
    ["sisu"]=>
    string(429) "Loengute ning seminaride jooksul õpivad tudengid tundma filmiõpetamise ajalugu, õppevahendeid ning meetodeid Eestis ja maailmas; samuti omandavad tudengid praktilised oskused filmiworkshoppide korraldamisest, õppetöö organiseerimisest, tulemuste kontrollimisest ning enesetäiendamise võimalustest. Iga tudeng juhendab oma erialal vähemalt ühte bakalaureuseõppe esimese kursuse tudengit semestrifilmi ettevalmistamisel."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Oskused ja teadmised filmiõppe ettevalmistusest, läbiviimisest ja hindamisest."
  }
  [988]=>
  object(stdClass)#989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7321"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Seminariettekanne, iseseisev filmikogumi kirjeldamise, kodeerimis- ja infootsinguülesanne Eesti filmi andmebaasi (BFM) tarvis."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Kujundada teadmised filmiarhiivinduse põhimõtetest ja teoreetilistest alustest, erinevatest arhiivisüsteemidest, filmide kirjeldussüsteemidest ja pakkuda võimalust filmiarhiivinduse alase praktilise kogemuse kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(588) "Käsitletakse filmiarhiivinduse põhimõtteid ja erinevaid filmide kirjeldamise süsteeme (FIAF, DUBLIN CORE, MARC, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti filmi andmebaasi kodeerimissüsteemid jt.), muid filmiinfo allikaid, nendele ligipääsu ja kirjeldamise viise. Tutvutakse olulisemate filmiandmebaasidega, bibliograafiliste allikatega, filmide säilitamise ja digiteerimise küsimustega, autoriõigusi puudutavate küsimustega. Õpitakse sisestama filmiinfot Eesti filmiandmebaasi. Tehakse ulatuslik iseseisev filmide sisestamis-kodeerimis-infootsingutöö Eesti filmi andmebaasi ja BFM tarvis."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Kursuse läbinud üliõpilane: - Tunneb filmiarhiivinduse põhimõtteid - Oskab kasutada oma teadmisi praktilises filmialases arhiivitöös"
  }
  [989]=>
  object(stdClass)#990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7322"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Eksam. Kirjaliku dissertatsiooni, milles on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua eeldused süvendatud filmi väljendusvahendite analüüsiks ja nende väljendamiseks vastavate oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kujundada üliõpilase oskust teoreetiliseks reflektsiooniks. Dissertatsioon (20 000 kirjamärki) on üliõpilase oma filmitööde reflektsioon üldisema filmiprotsessi foonil, oma arengu lahtimõtestamine ja sellele adekvaatse vormi andmine, st on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid. Õpe toimub põhiliselt seminaride ja konsultatsioonide vormis."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Kursuse läbinu omandab oskused ja suutlikkuse enesereflektsiooniks ja filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning nende rakendamiseks praktilises filmitöös."
  }
  [990]=>
  object(stdClass)#991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7323"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Arvestus. Filmitud sketši/stseeni (kuni 3’-5’) presentatsioon ja hindamine Kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua eeldused lugude leidmiseks elust enesest, nende arendamiseks ja lavastamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Harjumuse kujundamine märkamaks tegelikkust enda ümber ja leidma sealt lugusid – nn taksojuhtide lood. Kuuldud/leitud/läbielatud lugudest kompendiumi/andmebaasi loomine ja nende põhjal ühe sketši/stseeni stsenaariumiks arendamine ning selle realiseerimine filmina."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Suutlikkus märgata ja teadvustada keskkonda ja sootsiumit ning seal elutsevaid lugusid, võimekus neid realiseerida."
  }
  [991]=>
  object(stdClass)#992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7324"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Eksam. Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada iseseisev uurimus, milles on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks uurimustööle sooritada eksam õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused filmi väljendusvahendite analüüsiks ja rakendamiseks vajalike teoreetiliste ning praktiliste teadmiste tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kujundada oskused filmiesteetilistest, ajaloolistest ja -teoreetilistest baasteadmistest eesmärgiga arendada tudengite filmianalüütilist võimekust. Filmi väljendusvahendid I keskendub filmispetsiifiliste nähtuste ning filmiajalooliste stiilide ja avangardide süvaanalüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Kursuse läbinu omandab oskused ja suutlikkuse filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning nende rakendamiseks praktilises filmitöös."
  }
  [992]=>
  object(stdClass)#993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7325"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Eksam. Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada iseseisev uurimus, milles on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks uurimustööle sooritada eksam õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused filmi väljendusvahendite analüüsiks ja rakendamiseks vajalike teoreetiliste ning praktiliste teadmiste tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Kujundada oskused filmiesteetilistest, ajaloolistest ja -teoreetilistest baasteadmistest eesmärgiga arendada tudengite filmianalüütilist võimekust. Filmi väljendusvahendid II keskendub filmiteoreetiliste kontseptsioonide ning erinevate rahvuslike filmikunstide analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Kursuse läbinu omandab oskused ja suutlikkuse filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning nende rakendamiseks praktilises filmitöös."
  }
  [993]=>
  object(stdClass)#994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7326"
    ["hindamine"]=>
    string(209) "Hindeline arvestus. Filmianalüüside kirjutamine koos avalike ettekannetega ning seminariks teeside ettevalmistus. Semestri lõpus individuaalne kirjalik hindamine vastusena programmijärgsetele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Anda põhialused maailma filmikunsti ajaloost erialaliselt profileeritud üliõpilastele, kellel puuduvad käesoleva distsipliini eelnevad sügavamad teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(813) "Kinematograafia tekkelugu. Vennad Lumière’id ja G. Méliès – filmikunsti kahe põhisuuna kujunemine. D.W. Griffithi looming: filmispetsiifiliste väljendusvahendite tekkimine. Komöödiafilmi hiilgeaeg: mask, tüüp, karakter. Ch Chaplini, B. Keatoni ja H. Lloydi erinevad filmimudelid. Tummfilmi õitseng Euroopa kinematograafias kuni 1930. aastateni: ekspressionism Saksamaal, impressionism Prantsusmaal ja atraktsioonide montaaž Nõukogude Liidus. Tummfilmi kuldne aeg Skandinaaviamaades. Dokumentaalfilmi areng 1920.-1930. aastatel Euroopas ja USA-s. Helifilmi tekkega seotud filmiesteetilised muutused. Hollywoodi areng kuni 1940. aastateni, “tähtede” süsteem ja žanrifilmide kujunemine. Filmide läbivaatused ja analüüs nii avalike kollokviumitena kui ka iseseisvate kirjalike tööde näol."
    ["vljund"]=>
    string(100) "Esmaste teadmiste omandamine maailma filmikunsti tekkest ja filmispetsiifiliste vahendite arengutest"
  }
  [994]=>
  object(stdClass)#995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7327"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Eksam. Filmianalüüside kirjutamine koos avalike ettekannetega ning seminariks teeside ettevalmistus. Semestri lõpus individuaalne kirjalik eksam vastusena programmijärgsetele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Anda põhialused maailma filmikunsti ajaloost erialaliselt profileeritud üliõpilastele, kellel puuduvad käesoleva distsipliini eelnevad sügavamad teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(905) "Prantsuse “poeetiline realism” ja sürrealism. Kunstilis-ideoloogilised suundumused filmis Nõukogude sotsialistliku realismi ja natsliku Saksamaa propaganda näidetel. II Maailmasõja järelmõjud – neorealismi teke Itaalias. Inimpsüühika süvauurimus itaalia režissööride L. Visconti ja M. Antonioni loomingus. Itaalia rahvapärimus ja karnevalimaailm F. Fellini filmides. Inglise ja USA filmikunst 1950. aastate lõpus ja 1960. alguses. 1960. aastate muutused filmitehnoloogias ja -esteetikas, autorifilmi teke. “Uued lained” Prantsuse ja Saksamaa filmis. “Sula” Nõukogude filmipoliitikas ning “uued lained” Ungari, Tšehhoslovakkia ja Poola filmis. Autorifilmi süvaanalüüs erinevate režissööride loomingu põhjal: A. Tarkovski, I. Bergman, S. Kubrick, A. Kurosawa. Filmide läbivaatused ja analüüs nii avalike kollokviumitena kui ka iseseisvate kirjalike tööde näol."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Tervikliku ettekujutuse omamine maailma filmikunsti ajaloost, orienteerumine filmižanrites ja erinevates stiilides."
  }
  [995]=>
  object(stdClass)#996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7328"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam. Oma lühinäidendi avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused näitlejameisterlikkuse, kõnetehnika ja lavalise liikumise professionaalseks kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, tegevuslik. (võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud.) Lühinäidendis (näidendi katkes) esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus professionaalselt juhendada näitlejat võtteplatsil."
  }
  [996]=>
  object(stdClass)#997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7330"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus. Valminud Magistri teeside filmi „eel/proovikaitsmine“ Kunstinõukogu ees (komisjon koosneb oma ala parimatest spetsialistidest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua pädevus teostamaks stsenaariumi, lavastusprojekti ja nende realiseerumist oma Magistri teeside lühifilmiks"
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskus magistri teeside filmi teostamiseks. Konkreetsete filmiprojektide arendus läbi kõigi filmitootmise faaside. St lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) ettevalmistamine. Projekti avalik esitlemine ehk pitching. Tootmisperioodi, st filmimine ja järeltootmine läbiviimine ning selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Omama suutlikkust arendada ja teostada Magistri teese. Oskus projekti esitleda-kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [997]=>
  object(stdClass)#998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7331"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Eksam: Lavastatud lühinäidendi avalik kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(36) "Luua eeldused lavastamiseks teatris."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Lavastusoskuste kujundamine teatris. Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, tegevuslik. Lühinäidendi lavastamine. (võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud.)"
    ["vljund"]=>
    string(29) "Suutlikkus lavastada teatris."
  }
  [998]=>
  object(stdClass)#999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7332"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Eksam. Hindamisele lähevad jooksvalt kursuse ajal sooritatud praktilised ülesanded koos neid saatva enesereflektsiooniga."
    ["eesmrk"]=>
    string(37) "Luua oskused iseseisvaks montaažiks."
    ["sisu"]=>
    string(872) "Kujundada valmidus iseseisvalt monteerida etteantud materjalist terviklik stseen piiratud ajaressursiga tingimustes koos töö kriitilise ja süstemaatilise analüüsiga. Praktilistest harjutustest koosnev intensiivkursus, kus etteantud materjalist monteeritakse kokku terviklikud stseenid ja filmi osad. Rõhk on pandud teoreetiliste montaažiprintsiipide rakendamisele praktikas. Harjutustele eelneb teoreetiline sissejuhatus ning pärast praktilist montaaži toimub valminud tööde ühine läbivaatus, hindamine ja tagasiside. Kursus lõpeb kuruse jooksul tehtud tööde portfoolio esitamise ning eneseanalüüsiga. Kursuse jooksul läbiviidavad harjutused: • Dialoogi montaaž (2, 3, 5 ja enam inimest stseenis) • Tegevuse montaaž • Seisundi loomine stseenis • Võitlusstseenide montaaž • Tagaajamisstseenide montaaž • Plahvatused / eriefektid stseenis"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus iseseisvalt monteerida etteantud materjalist terviklik stseen. Suutlikkus töötada piiratud ajaressursiga tingimustes. Suutlikkus enda töö kriitiliseks ja süstemaatiliseks analüüsiks."
  }
  [999]=>
  object(stdClass)#1000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7334"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Arvestus Hindamisele lähevad jooksvalt kursuse ajal sooritatud praktilised tööde portfoolio koos neid saatva enesereflektsiooniga"
    ["eesmrk"]=>
    string(37) "Luua oskused iseseisvaks montaažiks."
    ["sisu"]=>
    string(903) "Kujundada valmidus iseseisvalt monteerida etteantud materjalist terviklik stseen piiratud ajaressursiga tingimustes koos töö kriitilise ja süstemaatilise analüüsiga. Praktilistest harjutustest koosnev intensiivkursus, kus etteantud materjalist monteeritakse kokku terviklikud stseenid ja filmi osad. Rõhk on pandud teoreetiliste montaažiprintsiipide rakendamisele praktikas. Harjutustele eelneb teoreetiline sissejuhatus ning pärast praktilist montaaži toimub valminud tööde ühine läbivaatus, hindamine ja tagasiside. Kursus lõpeb kuruse jooksul tehtud tööde portfoolio esitamise ning eneseanalüüsiga. Kursuse jooksul läbiviidavad harjutused: • Näitlejatöö võimendamine stseenis • Muusikaline montaaž • Muusikavideo montaaž • Tantsusteenide montaaž • Dokumentaal stseenide montaaž • Jutustaja teksti ning pildi vastasmõju • Propagandistlik/manipuleeriv montaaž"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus iseseisvalt monteerida etteantud materjalist terviklik stseen. Suutlikkus töötada piiratud ajaressursiga tingimustes. Suutlikkus enda töö kriitiliseks ja süstemaatiliseks analüüsiks."
  }
  [1000]=>
  object(stdClass)#1001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7335"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam. Täispika mängufilmiprojekti tootmispaketi koostamine ning kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Luua eeldused mängufilmiprojekti tootmise läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Kujundada oskused mängufilmiprojekti loomiseks ja selel tootmise läbiviimiseks Meistriklass tegeleb intensiivselt täispika mängufilmi ettevalmistamise, meeskonna moodustamise, võtete läbiviimise ning järeltootmise korraldamise põhimõtetega ning annab praktilised oskused iseseisvalt vastavat protsessi ette valmistada. Oluline roll on erinevate rahvusvaheliste näideta najal analüüsida tootmisprotsessi ülesehituse põhimõtteid ning erisusi."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Suutlikkus orienteeruda mängufilmi tootmise erinevates etappides ning oskus filmi teostumsieks vajalike protsesse käivitada ning suunata."
  }
  [1001]=>
  object(stdClass)#1002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7336"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam. Täispika mängufilmiprojekti arenduspaketi koostamine ning kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Luua eeldused mängufilmistsenaariumi arendamiseks filmiprojektiks"
    ["sisu"]=>
    string(520) "Kujundada oskused filmistsenaariumi edasiarendamine mängufilmiprojekiks Meistriklass tegeleb intensiivselt täispika mängufilmi stsenaariumi analüüsiga, et liikuda edasi filmi ettevalmistamisega projekti arendamise etappi. Kesksel kohal on loomingulise meeskonna kaasamine ja filmi üldkontseptsiooni arendamine, et saavutada parim pakett filmi rahastamiseks. Oluline roll on süvendada arusaama filmide erinevatest võimalikust suurusest (production value) ning oskus tunnetada projekti rahvusvahelist potentsiaali."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Suutlikkus orienteeruda mängufilmi arendamise erinevates aspektides ning oskus filmi rahastamiseks vajalikke materjale ette valmistada."
  }
  [1002]=>
  object(stdClass)#1003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7337"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksam. Täispika mängufilmiprojekti levipaketi koostamine ning kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua eeldused filmilevi läbiviimiseks ning turundusmaterjalide ettevalmistamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(345) "Kujundada oskused filmilevi läbiviimiseks ning turundusmaterjalide ettevalmistamiseks Meistriklass tegeleb filmide levitamise ja turundamise põhimõtetega ning analüüsib näidisfilmide toel erinevaid turundusprintsiipe ning levivõimalusi. Oluline roll on turundusmaterjalide ettevalmistamise praktilisel oskusel ning filmilevi kavandamisel."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Suutlikkus orienteerudafilmilevi põhimõtetes ning oskus filmi turundamiseks vajalikke materjale ette valmistada."
  }
  [1003]=>
  object(stdClass)#1004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7338"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Arvestus. Mängufilmiidee avalik tutvustamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Luua eeldused filmiidee suuliseks tutvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Kujundada oskused filmiideede atrakstiivseks tutvustamiseks Meistriklass tegeleb filmiidee suulise ja kirjaliku tutvustamisega, et valmistada ette arenduses olevate filmiprojektide atraktiivset tutvustamist nii kaastöötajatele kui rahastajatele. Oluline roll on praktilise turunduspitchi loomisel ja harjutamisel, et tuua loodava filmiprojekti mõte kõige selgemalt välja."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Suutlikkus edastada loodava filmi kontseptsiooni lühivormis."
  }
  [1004]=>
  object(stdClass)#1005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7339"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Eksam - kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Luua eeldused mängufilmi digitaalseks järeltoomise läbiviimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(403) "Kujundada oskusi mängufilmi digitaalse järeltoomise erinevate etappide planeerimiseks ning läbiviimiseks. Ülevaade helijäreltootmisest alates materjali analüüsist kuni tööst helilooja ning helidisaineriga. Sissevaade pildijäreltootmise erinevatest etappidest kuni filmikoopia valmimiseni. Töötuba tegeleb praktilise töö näitel mängufilmi optimaalse järeltoomise protsessiga (work flow)."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus organiseerida mängufilmi digitaalset järeltootmist."
  }
  [1005]=>
  object(stdClass)#1006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7340"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Eksam. Dokumentaalfilmiprojekti arenduspaketi koostamine ning kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Luua eeldused dokumentaalfilmi paketi koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(573) "Kujundada oskused dokumentaalfilmiidee vormistamiseks kaastootjatele ja rahastajatele esitatava paketi loomisel Töötuba tegeleb dokumentaalfilmi idee vormistamise ja arendamise küsimustega, et liikuda edasi filmi loominguliste ja finantspartneritele leidmisel. Kesksel kohal on loodava filmi kontseptsiooni sõnastamine, formaadi ja levivõimaluste reaalne analüüs ning paketi koostamine, et saavutada filmile sobivaim tootmisstrateegia. Oluline roll on praktiliste näidete varal dokumentaalfilmi loomise ja tootmise võimalustega tutvumine nii Euroopas kui maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Suutlikkus orienteeruda dokumentaalfilmi arendamise erinevates aspektides ning oskus filmi rahastamiseks vajalikke materjale ette valmistada."
  }
  [1006]=>
  object(stdClass)#1007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7341"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Eksam - lühifilmi stsenaariumi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Luua eeldused loo filmidraamatehnikaga süvitsi tutvumiseks, kirjutamisoskuse omandamine, samuti stsenaariumi erinevate küpsusastmete loomine. Lõpuks lepingute näidised stuudiotega."
    ["sisu"]=>
    string(1171) "Kursuse – STSENARISTIKA TEOORIA I jätkumine. Stsenaristikavalused. Infosituatsioonid – vaataja teab, tegelased (või mõni neist) ei tea; vaataja ei tea, tegelased teavad; kõik teavad. Ettekuulutuslubadused ja ettekuulutusvihjed. Alternatiivne lahendus vaataja peas, kuidas peategelane väljapääsmatust olukorrast välja pääseb. Gradatsioon, raskused süvenevad. Tegevuse aeglustumine. Suspens ehk ootuspinevus. Kohustuslik episood. Žanrid. Idee ja vastuidee, teema ja vastuteema. Kust saada ideid? Fantaasia ja reaalsused. Lühifilmi stsenaariumi loomine lõpetamine. Loengud, filmide analüüs, kodune ja individuaaltunnid lektoriga. „Videvik“ (Twilight), 1998 stsaenaristid Robert Benton ja Richard Russo, režissöör Robert Benton “Marionettide elust”, 1980 stsenarist ja režissöör Ingmar Bergman “Andaluusia koer” (Un Chien Andalou), 1928 Stsenarist Salvador Dali, režissöör Luis Bunuel (n peal kapsaraud) “Kuldajastu” (L’Age d’Or), 1930 Stsenaristid Salvador Dali ja Luis Bunuel, režissöör Luis Bunuel “Ristiisa” (The Godfather) I, 1972, stsenaristid Mario Puzo ja Francis Ford Coppola, režissöör Francis Ford Coppola"
    ["vljund"]=>
    string(582) "- Suutlikkus ja teadmised luua draamatehnika vaatepunktist kõigi kohustuslike stsenaristikavalustega lühifilmi stsenaarium algusest lõpuni. - Süvendatud teadmiste kujundamine stsenaristikas - Suutlikkus oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata -Suutlikkus stsenaristikaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi."
  }
  [1007]=>
  object(stdClass)#1008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7343"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Eksam. Kirjalik - Referaat konkreetse žanri ajaloolisest kujunemisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Pädevuse kujundamine filmide klassifitseerimiseks lähtuvalt žanritest ja liikidest nii kinos kui televisioonis."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Lühikirjeldus klassifitseerimisalustest filmikunstis. Filmi liigid ja žanrid. Mängufilm on rikas erinevate žanrite poolest: western, action, komöödia, horror, film noir, jne. Mis on aga näiteks telenovella? Telefilm? Žanripuhtus ja žanrite segunemine, millest omakorda on tekkinud uued žanrid. Erinevate žanrite stsenaarsed mudelid ja käsitöönduslikud reeglid. Millal on kasulik rikkuda reeglit ja mis siis juhtub. Kangelase ja žanri omavahelised seosed. Kas žanr kui filmiteoreetiline küsimus või on selle taga tööstuslik/turunduslik nõudlus? Filmide vaatamine ja analüüs/suuline ja kirjalik. Referaat konkreetse žanri ajaloolisest kujunemisest."
    ["vljund"]=>
    string(83) "Suutlikkus eristada ja analüüsida erinevaid žanre filmikunstis ja televisioonis."
  }
  [1008]=>
  object(stdClass)#1009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7347"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksam. Filmi (kuni 15’) – ekraniseeringu kunstilise kvaliteedi ja tulemuse hindamine kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Kujundada pädevus kirjandusteoste ekraniseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Kujundada oskused sobiva literatuurse materjali leidmiseks, selle stsenaariumiks arendamiseks, lavastusprojekti koostamiseks, filmimiseks ja järeltootmiseks. Osalevad kõigi erialade üliõpilased. Pidevad nõustamised ja juhendamised vastava eriala õppejõudude poolt. Kunstinõukogud, mis koosnevad vastavate erialade aktiivsetest loovisikutest suunavad filmiprojekti liikumist ühest tootmisetapist järgmisse."
    ["vljund"]=>
    string(39) "Suutlikkus ekraniseerida kirjandusteos."
  }
  [1009]=>
  object(stdClass)#1010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7348"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Eksam. Filmi (kuni 15’) – muusikafilmi kunstilise kvaliteedi ja tulemuse hindamine kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(40) "Luua eeldused muusikafilmi teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Kujundada oskused muusikafilmi teostamiseks. Tootmisprotsess haarab endasse sobiva muusikalise materjali leidmise, sellele stsenaariumi arendamise, lavastusprojekti koostamise, filmimise ja järeltootmise. Osalevad kõigi erialade üliõpilased. Pidevad nõustamised ja juhendamised vastava eriala õppejõudude poolt. Kunstinõukogud, mis koosnevad vastavate erialadel aktiivselt tegutsevatest loovisikutest suunavad filmiprojekti liikumist ühest tootmisetapist järgmisesse."
    ["vljund"]=>
    string(39) "Suutlikkus lavastada ooper/muusikafilm."
  }
  [1010]=>
  object(stdClass)#1011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7349"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Lavastatud sügava misanstseeni avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Luua eeldused misankaadri lavastamiseks filmis."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Lavastusoskuste kujundamine filmis. Teoreetiline sissejuhatus. Keskkonna ja misanstseeni seotus. Kuidas filmis muutub klassikaline misanstseen misankaadriks. Etteantud katkendile dekoratsiooni kujundamine selle lavastamiseks sügava misanstseenina, st ühe kaadriga. Katkendi iseseisev filmimine paviljonis."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Suutlikkus kujundada misanstseeni filmis."
  }
  [1011]=>
  object(stdClass)#1012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7350"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksam. Filmitud etüüdide avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua eeldused heli ja muusika sihipäraseks kasutamiseks filmis."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Heli ja muusika kasutusoskuste kujundamine filmis. Teoreetiline sissejuhatus. Helirea ülesehitus ja dramaturgia ning nende erinevad kasutusprintsiibid. Rida etüüde erisugustest kasutusjuhtumitest (unisoon ja kontrapunkt nii helis kui ka muusikas). Kaadritagune tekst – etüüd etteantud tekstile. Koostöö helirežissööridega ja monteerijatega."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Suutlikkus sihipäraselt kasutada nii heli kui ka muusikat filmi."
  }
  [1012]=>
  object(stdClass)#1013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7351"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luua eeldused filmi tegelaskuju portreteerimiseks muutumises"
    ["sisu"]=>
    string(263) "Visuaalsete oskuste kujundamine tegelaskuju psühholoogilise dünaamika edastamiseks Teoreetiline sissejuhatus. . Dramaturgia ja operaatoritöö. Filmietüüdid näitlejaga. Valguse ja keskkonna kasutamine. Etteantud katkendi filmimine koostöös režissööriga."
    ["vljund"]=>
    string(45) "Suutlikkus edastada seisundeid läbi portree."
  }
  [1013]=>
  object(stdClass)#1014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7352"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Luua eeldused piltlike kujundite ja sümbolite mõistmiseks ja kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Arendada arusaamist, kuidas tekkivad ja kujunevad piltlikud kujundid ja sümbolid. Teoreetiline sissejuhatus. Sümboli tähendus antud kontekstis ja ikoonilise komponendi mõju. Kujundi tajutav, harukordne ja piltlik pool. Kujund ja selle tähendus. Filmi etüüd."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Võime aru saada ja luua filmis piltlikku kujundit ja sümbolit."
  }
  [1014]=>
  object(stdClass)#1015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7354"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Anda oskused analüüsida kirjandusteose struktuuri ja verbaalse teksti ülekantavust filmiks erinevate visuaalsete ja audiovisuaalsete võtetega. Anda oskus analüüsida osa-terviku suhteid kirjanduslikus ja filmitekstis. Pakkuda vajalikke teadmisi orienteeumiseks narratoloogias ja ekraniseerimisteoorias."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Kirjandusteose analüüs ekraniseeritavuse vaatepunktist. Iseseisev töö kirjandusteksti ja ekraniseeringu võrdlemisega. Võrdlevaks analüüsiks vajaliku mõistestiku selgitamine ja kasutamine. Filmimeedia spetsiifika mõtestamine kirjanduse taustal."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Oskus orienteeruda kirjanduse ja filmi kõrvutava analüüsi jaoks vajalikus terminoloogias ja analüüsimeetodites. Lavastaja või kirjaniku individuaalstiili eritlemise oskus. Ekraniseerimisviiside tüpoloogiline mõistmine."
  }
  [1015]=>
  object(stdClass)#1016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7355"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1016]=>
  object(stdClass)#1017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7356"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Arvestus. Kirjalik seminaritöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Luua eeldused mängufilmi kulude jälgimiseks ja kontrolliks."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kujundada oskused mängufilmi raamatupidamise korraldamiseks, kulude analüüsiks ja kontrolliks. Mängufilmi kulude arvestamine ja analüüs, aruandluse korraldamine rahastajatele ja kontroll. Oluline aspekt on raamatupidamise alused ning hea majandamise tava ülevaade. Töötuba tegeleb praktilise töö näitel mängufilmi kulude analüüsiga ning kajastamisega EV maksuseaduse valguses."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Suutlikkus jälgida mängufilmi kulusid ning analüüsida andmeid."
  }
  [1017]=>
  object(stdClass)#1018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7357"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Arvestus, kirjalik essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Luua eeldused mõistmaks euroopa ja ameerika filmilevi erinevusi."
    ["sisu"]=>
    string(58) "Kujundada oskusi filmide levi ja turunduse korraldamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Suutlikkus orienteeruda erinevates levi ja turundamise põhimõtetes."
  }
  [1018]=>
  object(stdClass)#1019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7358"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam. Praktiliste tööde hindamine koos teoreetilist laadi esseega."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua süsteemne oskus orienteeruda video- ja helitehnikas ning kaasaegsetes montaažisüsteemides."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Kujundada põhjalik ülevaate kaasaja montažisüsteemidest ning heli- ja videotehnikast. Kursuse käigus omandatakse süvendatud teadmised heli- ja videotehnika põhimõistetest, terminitest ja töövõtetest. Omandatud teooriat rakendatakse praktikumides ning iseseisva uurimustöö raames."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Suutlikkus süsteemselt orienteeruda video- ja helitehnikas ning kaasaegsetes montaažisüsteemides. Heli ja pilditöötluses kasutusel olevate erialaste terminite ja standardite tundmine. Süsteemne arusaamine erinevatest postproduktsiooni tööahelatest. Erialaste tehniliste terminite tundmine nii eesti kui inglise keeles."
  }
  [1019]=>
  object(stdClass)#1020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7359"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Eksam. Hindamisele lähevad jooksvalt kursuse ajal sooritatud kodused ülesanded, üliõpilase iseseisvalt teostatud lõplik helidisain lühifilmis ning muusika- ja/või tantsufilmi montaaž."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Luua oskused ja teadmised filmi helidisainiks ja muusikaliseks kujunduseks."
    ["sisu"]=>
    string(729) "Kujundada põhjalikud teadmised ja oskused heli postproduktsioonis ja -disainis. Antakse tugev tehniline baas. Süvendatakse loomingulisi ja kunstilisi väljendusvahendeid. Kuulatakse erinevaid helinäiteid ja külastatakse professionaalseid helistuudioid. Teemade loetelu: Psühhoakustika. Kuulamine ja kuulmine. Filmimuusika ajalugu ja helitehnoloogia areng. Heli- ja muusikateooria printsiibid. Heli tähendus vs emotsionaalne mõju. Muusika kontseptsioon filmis. Vaikuse kasutamine helis pildi mõju suurendamiseks, vaikuse tüübid. Heli ja muusika loo jutustajana. Helidisain edasijõudnutele, helirezhii protsessid (dialoog, atmosfäär, ADR, FX, foley, muusika). Sound track`i ja filmimuusika analüüs, erinevad näited."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Suutlikkus vabalt vallata helimontaaži programmi ProTools, teab põhjalikult helidisaini ja muusikalise kujunduse aluseid filmis ning on võimeline disainima heli ja muusikat filmis nii tehniliselt kui loominguliselt kõrgel tasemel."
  }
  [1020]=>
  object(stdClass)#1021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7360"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Eksam. Apple Certified Pro, Color Correction in Final Cut Studio Level One eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Luua oskused kasutada Apple Color tarkvara kõrgtasemel."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kujundada oskus kasutda värvikorrektsiooni programmi Apple Color töövõtted ning omada ülevaadet värvikorrektsiooni protsessist, tehnoloogiast ja standarditest. Teostatakse iseseisvalt tervikliku projekti värvikorrektisoon. Külastatakse professionaalset värvimääramise stuudiot. Kursuse õppemetoodika põhineb Apple poolt välja töötatud materjalidel ning kursuse lõpus tehakse Apple Certified Pro, Color Correction in Final Cut Studio Level One eksam."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Suutlikkus kasutada Apple Color tarkvara kõrgtasemel. Baasteadmised värvikorrektsiooni teooriast, tehnoloogiast ja standarditest."
  }
  [1021]=>
  object(stdClass)#1022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7361"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua eeldused dramaturgiast lähtuvate ülesannete lahendamine operaatoritöös."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Dramaturgiast lähtuvate ülesannete lahendusoskuse kujundamine operaatoritöös. Näitleja ja keskkond. Pidevad kontakttunnid operaatori eriala õppejõuga, konsultatsioonid ja jooksvate projektide (Semestrifilm I) nõustamine. Erinevad meistriklassid rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate poolt. Minietüüdid kinnistamaks teoreetilisi teadmisi. Iseseisvad teoreetilised reflektsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Suutlikkus interpreteerida dramaturgiast lähtuvaid ülesandeid"
  }
  [1022]=>
  object(stdClass)#1023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7362"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksam. Filmitud etüüdide ja semestritöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Luua eeldused žanri ja stiili terviklikkuse tekkimiseks operaatoritöös ."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Žanris või stiili kui terviku loomise/tunnetamise kujundamine operaatoritöös. Pidevad kontakttunnid operaatori eriala õppejõuga, konsultatsioonid ja jooksvate projektide (Semestrifilm II) nõustamine. Erinevad meistriklassid rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate poolt. Etüüdid kinnistamaks teoreetilisi teadmisi. Iseseisvad teoreetilised reflektsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Suutlikkus luua visuaalne terviklikkus eri stiilides ja žanrites."
  }
  [1023]=>
  object(stdClass)#1024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7363"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Luua eeldused Magistri teeside filmi teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Oskuste kujundamine valmiduseks teostada Magistri teeside filmiks. Pidevad kontakttunnid operaatori eriala õppejõuga, magistrifilmi nõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(51) "Suutlikkust teostada edukalt Magistri teeside film."
  }
  [1024]=>
  object(stdClass)#1025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7364"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Arvestus. Filmilõikude – etteantud tegevuse toimimiskohtade presentatsioon (kuni 3’-5’) ja Genius Loci leidmist kajastava materjali (kuni 3’-5’) hindamine Kunstinõukogu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Üliõpilases luua eeldused filmikeskkonna leidmiseks/loomiseks natuuris."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskused võttekohtade valikuks ja asusaamad printsiipidest ning metoodikast. Genius Loci – koha vaimu tajumine ja selle jäädvustamine. Eri filmiprofessioonide koostöö võttekohtade valikul ja filmi stilistika määramisel. Iseseisev Genius Loci otsimine ja analüüs 3-5 minutilise filmilõiguna; võttekohtade leidmine etteantud süžeele."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Suutlikkus leida ja valida mängufilmi võttekohti natuuris."
  }
  [1025]=>
  object(stdClass)#1026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7367"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Lavastatud sügava misanstseeni avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Luua eeldused misankaadri lavastamiseks filmis."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Lavastusoskuste kujundamine filmis. Teoreetiline sissejuhatus. Keskkonna ja misanstseeni seotus. Kuidas filmis muutub klassikaline misanstseen misankaadriks. Etteantud katkendile dekoratsiooni kujundamine selle lavastamiseks sügava misanstseenina, st ühe kaadriga. Katkendi iseseisev filmimine paviljonis."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Suutlikkus kujundada misanstseeni filmis."
  }
  [1026]=>
  object(stdClass)#1027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7368"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luua eeldused filmi tegelaskuju portreteerimiseks muutumises"
    ["sisu"]=>
    string(263) "Visuaalsete oskuste kujundamine tegelaskuju psühholoogilise dünaamika edastamiseks Teoreetiline sissejuhatus. . Dramaturgia ja operaatoritöö. Filmietüüdid näitlejaga. Valguse ja keskkonna kasutamine. Etteantud katkendi filmimine koostöös režissööriga."
    ["vljund"]=>
    string(45) "Suutlikkus edastada seisundeid läbi portree."
  }
  [1027]=>
  object(stdClass)#1028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7370"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam. Oma lühinäidendi avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused näitlejameisterlikkuse, kõnetehnika ja lavalise liikumise professionaalseks kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, tegevuslik. (võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud.) Lühinäidendis (näidendi katkes) esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus professionaalselt juhendada näitlejat võtteplatsil."
  }
  [1028]=>
  object(stdClass)#1029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7372"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam. Oma lühinäidendi avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused näitlejameisterlikkuse, kõnetehnika ja lavalise liikumise professionaalseks kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Harjutused ja etüüdid. Töö katkenditega. Näidendi sündmuste analüüs, tegevuslik. (võivad olla näidendikatkendid või novellide instseneeringud.) Lühinäidendis (näidendi katkes) esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Suutlikkus professionaalselt juhendada näitlejat võtteplatsil."
  }
  [1029]=>
  object(stdClass)#1030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7373"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luua eeldused filmi tegelaskuju portreteerimiseks muutumises"
    ["sisu"]=>
    string(178) "Teoreetiline sissejuhatus. . Dramaturgia ja operaatoritöö. Filmietüüdid näitlejaga. Valguse ja keskkonna kasutamine. Etteantud katkendi filmimine koostöös režissööriga."
    ["vljund"]=>
    string(45) "Suutlikkus edastada seisundeid läbi portree."
  }
  [1030]=>
  object(stdClass)#1031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7374"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindeline eksam: praktiline töö + suuline teadmiste kontroll."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Üliõpilased peavad oskama toimetada nii stsenaariumi, kui filmitud musta materjali, montaaži ja lõpuks filmi tervikuna, mis tähendab analüüsida filmi kõigis tema elementides terviku seisukohalt."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Kõigepealt õpitakse lugema ja analüüsima stsenaariumi lähtuvalt tema dramaturgilisest ülesehitusest, järgnevalt võetakse ette lavastusprojekt, ning see järel filmitud must materjal. Õpetatakse ka montaaaži aluseid. Õpetatakse nägema ja tunnetama filmitud materjali ja selle kokkupanemist, et seda siis terviku seisukohalt oleks võimalik analüüsida ja tarvidusel korrigeerida. Sama järgneb helireaga ja lõpuks kogu film tervikuna."
    ["vljund"]=>
    string(39) "Lühi- või täispikafilmi toimetamine."
  }
  [1031]=>
  object(stdClass)#1032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7375"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Anda oskused analüüsida kirjandusteose struktuuri ja verbaalse teksti ülekantavust filmiks erinevate visuaalsete ja audiovisuaalsete võtetega. Anda oskus analüüsida osa-terviku suhteid kirjanduslikus ja filmitekstis. Pakkuda vajalikke teadmisi orienteeumiseks narratoloogias ja ekraniseerimisteoorias."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Kirjandusteose analüüs ekraniseeritavuse vaatepunktist. Iseseisev töö kirjandusteksti ja ekraniseeringu võrdlemisega. Võrdlevaks analüüsiks vajaliku mõistestiku selgitamine ja kasutamine. Filmimeedia spetsiifika mõtestamine kirjanduse taustal."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Oskus orienteeruda kirjanduse ja filmi kõrvutava analüüsi jaoks vajalikus terminoloogias ja analüüsimeetodites. Lavastaja või kirjaniku individuaalstiili eritlemise oskus. Ekraniseerimisviiside tüpoloogiline mõistmine."
  }
  [1032]=>
  object(stdClass)#1033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7376"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hindeline eksam: praktiline töö + suuline teadmiste kontroll."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Üliõpilased peavad oskama toimetada nii stsenaariumi, kui filmitud musta materjali, montaaži ja lõpuks filmi tervikuna, mis tähendab analüüsida filmi kõigis tema elementides terviku seisukohalt."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Kõigepealt õpitakse lugema ja analüüsima stsenaariumi lähtuvalt tema dramaturgilisest ülesehitusest, järgnevalt võetakse ette lavastusprojekt, ning see järel filmitud must materjal. Õpetatakse ka montaaaži aluseid. Õpetatakse nägema ja tunnetama filmitud materjali ja selle kokkupanemist, et seda siis terviku seisukohalt oleks võimalik analüüsida ja tarvidusel korrigeerida. Sama järgneb helireaga ja lõpuks kogu film tervikuna."
    ["vljund"]=>
    string(40) "Lühi- või täispika filmi toimetamine."
  }
  [1033]=>
  object(stdClass)#1034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7377"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Eksam. Kirjalik - Referaat konkreetse žanri ajaloolisest kujunemisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Pädevuse kujundamine filmide klassifitseerimiseks lähtuvalt žanritest ja liikidest nii kinos kui televisioonis."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Lühikirjeldus klassifitseerimisalustest filmikunstis. Filmi liigid ja žanrid. Mängufilm on rikas erinevate žanrite poolest: western, action, komöödia, horror, film noir, jne. Mis on aga näiteks telenovella? Telefilm? Žanripuhtus ja žanrite segunemine, millest omakorda on tekkinud uued žanrid. Erinevate žanrite stsenaarsed mudelid ja käsitöönduslikud reeglid. Millal on kasulik rikkuda reeglit ja mis siis juhtub. Kangelase ja žanri omavahelised seosed. Kas žanr kui filmiteoreetiline küsimus või on selle taga tööstuslik/turunduslik nõudlus? Filmide vaatamine ja analüüs/suuline ja kirjalik. Referaat konkreetse žanri ajaloolisest kujunemisest."
    ["vljund"]=>
    string(83) "Suutlikkus eristada ja analüüsida erinevaid žanre filmikunstis ja televisioonis."
  }
  [1034]=>
  object(stdClass)#1035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7378"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Eksam. Testülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Bakalaureusetasemel montaažikursust mitte õppinud üliõpilaste õppetegevuses osalemiseks oluliste ja piisavate montaažioskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(26) "Final Cut Pro põhikursus."
    ["vljund"]=>
    string(107) "- filmimontaaži põhimõtete tundmine; - praktiliste montaažioskuste omamine lihtsamaks videomontaažiks."
  }
  [1035]=>
  object(stdClass)#1036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7379"
    ["hindamine"]=>
    string(189) "Arvestus. Mittediferentseeritud hindamise aluseks on ühelt poolt üliõpilase vaatlusraport ja teiselt poolt vastutava professionaali lühihinnang üliõpilase tegevusele praktika käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Tutvustada üliõpilasele professionaalse filmitegemise igapäeva protsesse reaalse tootmise keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Üliõpilane osaleb professionaalsetel filmivõtetel ükskôik millises ametis. Kõige tüüpilisemalt on ta lihtsalt “assistendi assistent”. Sel ajal teostab ta vaatlust. Praktika lõpus peab ta intervjueerima kas produtsenti, režissööri, operaatorit vôi režissööri I assistenti ning seejärel kirjutama antud filmivõtete eripäradest ja väljakutsetest analüütilise raporti."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Kursuse läbinu omandab üldpildi professionaalse filmivôte igapäeva rutiinidest ja väljakutsetest."
  }
  [1036]=>
  object(stdClass)#1037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7380"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam. Lühifilmi idee kaitsmine, mis lähtub uutest meediatehnoloogiatest."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada tudengitele muutuvat kinomaailma, üha kiirenevas tempos esile kerkivaid uue meedia tehnoloogiaid ja selle protsessi tagajärgi."
    ["sisu"]=>
    string(1035) "Teemaks on narratiivsete struktuuride transformatsioon, mis aitab kohaneda muutustega visuaalses keeles, mida kutsuvad esile uued tehnoloogiad – näiteks kuidas programmid nagu AVID on muutnud loo jutustamist ekraanil ning kuidas lavastamise stiil võib nende muutustega kohaneda (näiteks kuidas salvestamine digitaalselt ja kõvakettale, mitte kallile filmilindile, võib mõjutada tööd näitlejatega ning muuta nende sooritust, kui pole survet, et paari korraga peab võte „õnnestuma“) või mitte. Keskendume peamiselt järgmisele: -- Uute tehnoloogiate mõju visuaalsele keelele. -- Julgustada stsenariste nii visuaalsetes kui tekstilistes tingimustes mõtlema. -- Erinevused kunstilise ja kommertskino sooritustes. -- Pikk kaader: selle nõuded, rangus ja kasutus. -- Julgustada stsenariste mõtlema stsenaariumi kirjutamisest kui omaette distsipliinist, mitte vaid lavastamise abimaterjalist. -- Stsenaristide ja režissööride liitmine elujõuliseks tiimiks. Lähifilmi ideekavandi loomine uute tehnoloogiate valguses."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised mõistma uute meediatehnoloogiate mõju stsenaariumi kirjutamise põhimõtelele ning nad oskavad neid praktilises töös kasutada."
  }
  [1037]=>
  object(stdClass)#1038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7381"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Eksam. Praktiliste harjutuste analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Bakalaureusetasemel operaatoritöö kursust mitte õppinud üliõpilaste õppetegevuses osalemiseks oluliste ja piisavate operaatoritöö oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(28) "Operaatoritöö põhikursus."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Piisavad oskused lihtsamate filmivõtete teostamiseks"
  }
  [1038]=>
  object(stdClass)#1039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7382"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Magistritöö kaitsmine eksamikomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Luua professionaalne pädevus valitud erialal läbi Magistri teeside praktilist laadi teostamise (režii, operaatorid, montaaž,produtsendid, filmi- ja tv kunstnikel - lühifilm; stsenaristidel täispika mängufilmi stsenaarium ja teoreetikutel filmialane uurimustöö)"
    ["sisu"]=>
    string(469) "Sisuks on filmialase uurimusliku töö kirjutamise MA juhendaja juhendamisel või täispika mängufilmi stsenaariumi või lühifilmi teostamine. Erinevad erialad vastavalt oma professioonile – stsenaristid,filmiteoreetikud, režissöörid, operaatorid, monteerijad, produtsendid, filmi-tv kunstnikud, vastavate erialade juhendajate käe all koos kunstinõukoguga arendavad MA töö ideest lõppresultaadini koos seda saatva teoreetilist laadi reflektsiooniga tehtust."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Omama suutlikkust tegutseda efektiivselt ja professionaalselt oma valitud erialal. - suutlikkus osaleda mängufilmi tootmises vastavalt valitud erialale; - suutlikus teostada oma loomingulisi ideid. - suutlikkus ka teoreetiliselt mõtestada filmiprotsessi."
  }
  [1039]=>
  object(stdClass)#1040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7383"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Individuaalsed tööd ja kujutiste kirjalik analüüs ja tõlgendamine filmis."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Aine annab teadmised tajumise-, õppimise- ja mõistmise põhimõtetest karakteri kujundamisel filmi dramaturgias. Lähenemine sisaldab teaduslikke uuringuid ning toob esile isiksuse olemuse paradigma karakteri kujunemises. Aine aitab mõista protsessi, kuidas karakter kujuneb ekraanil ja elus."
    ["sisu"]=>
    string(110) "Loengud ja praktilised tööd hõlmavad filmikarakterite ja erinevate dramaturgiliste struktuuride analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Toetudes inimolemuse põhitõdedele kujuneb oskus luua filmikaraktereid."
  }
  [1040]=>
  object(stdClass)#1041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7384"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1041]=>
  object(stdClass)#1042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7385"
    ["hindamine"]=>
    string(357) "Eksam. Tudengitel, kelle loengus osalemise määr on 80% või enam, tuleb teostada iseseisev uurimus, milles on kasutatud teadustööle tunnuslikke sisulisi kui vormilisi parameetreid. Tudengitel, kelle loengus osalemine jääb alla eelnevalt nimetatud määra, tuleb lisaks uurimustööle sooritada eksam õppejõu(dude) poolt loengus antud ainese põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused filmi väljendusvahendite analüüsiks ja rakendamiseks vajalike teoreetiliste ning praktiliste teadmiste tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kujundada oskused filmiesteetilistest, ajaloolistest ja -teoreetilistest baasteadmistest eesmärgiga arendada tudengite filmianalüütilist võimekust. Filmi väljendusvahendid I keskendub filmispetsiifiliste nähtuste ning filmiajalooliste stiilide ja avangardide süvaanalüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Kursuse läbinu omandab oskused ja suutlikkuse filmi tähendusmehhanismide analüüsiks ning nende rakendamiseks praktilises filmitöös."
  }
  [1042]=>
  object(stdClass)#1043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7386"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestus. Valminud magistrifilmi „eel/proovikaitsmine“ kunstinõukogu ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua pädevus teostamaks stsenaariumi, lavastusprojekti ja nende realiseerumist oma magistritööna tehtavaks lühifilmiks."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kujundada oskus magistri teeside filmi teostamiseks. Konkreetsete filmiprojektide arendus läbi kõigi filmitootmise faaside. St lühifilmi projekti (ideekavandi, stsenaariumi, loomingulise ja majandusliku kavandi) ettevalmistamine. Projekti avalik esitlemine ehk pitching. Tootmisperioodi, st filmimine ja järeltootmine läbiviimine ning selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Suutlikkus arendada ja teostada magistritööna tehtavat filmi oma eriala vaatenurgast. Oskus projekti esitleda, kaitsta avalikel esitlustel."
  }
  [1043]=>
  object(stdClass)#1044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7387"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(420) "Magistritöö praktiline osa hõlmab endas magistrifilmi helindamist, praktilisi ettevalmistustöid ja filmiheli kujundamist, salvestamist, monteerimist, töötlemist ja kokkumängu, kasutades kõiki õpitud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Magistritöö kaitsmine hõlmab tehtud töö süvaanalüüsi ja kasutatud meetodite põhjendamist. Heli režissööri nägemus tehtud töö konkurentsivõimest filmimaastikul."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1044]=>
  object(stdClass)#1045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFF7388"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1045]=>
  object(stdClass)#1046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7001"
    ["hindamine"]=>
    string(272) "Kursust hinnatakse 50% ulatuses seminari ettekande ja 50% ulatuses kodueksami põhjal. Seminari ettekanne põhineb kohustuslikul kirjandusel ning on õppejõu poolt väljapakutud teemal. Kodueksami raames peavad üliõpilased analüüsima etteantud transmeedia narratiivi."
    ["eesmrk"]=>
    string(407) "Kursuse eesmärk: - toetada transmeedia narratiivide uuringuid. - luua võimalused transmeedia narratiivide analüüsiks - uurida kriitiliselt meediafrantsiise - välja töötada teoreetiline raamistik, mille abil lahti mõtestada transmeedia narratiivi toimemehhanisme - tundma õppida ajaloolist konteksti, milles transmeedia praktikad on tekkinud. - Arutleda transmeedia loojutustuse arengusuundade üle."
    ["sisu"]=>
    string(833) "Kursus koosneb sissejuhatusest transmeedia teooriatesse ja transmeedia narratiivi näidete analüüsist. Eesmärgi saavutamiseks on kursus jaotatud viieks alajaotuseks. „Panoraam“ annab ülevaate terminoloogiast ja peamistest transmeediaga seotud ideestikest; „Transmeedia narratiiv“ tutvustab tänapäevaste loojutustajate peamisi vahendeid ja võimalusi, sealhulgas seriaalsuse, interaktiivsuse ja maailmade ehitamisega seotud temaatikat; “Publik” seob omavahel transmeedia loojutustamise ja publiku protsessidesse kaasamise probleemistiku; “Transmeedia analüüs” uurib kriitiliselt transmeedia lahendusi; “Tagasi/Edasi” pöördub ajas tagasi, et meenutada võtmepunkte transmeedia meelelahutuse arengus, liikudes 19. sajandi lõpust tänapäeva, ning arutleb transmeedia loojutustuse tulevikusuundumuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Kursuse edukal läbimisel omandavad tudengid: - teadmise teoreetilistest lähenemistest transmeediale; - võime analüüsida transmeedia narratiivide ülesehitust; - võime hinnata transmeedia narratiivide retoorikat; - ülevaate viimastest transmeedia loojutustuse valdkonna arengutest;"
  }
  [1046]=>
  object(stdClass)#1047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7003"
    ["hindamine"]=>
    string(291) "Eksam. Kursust hinnatakse materjalide alusel, mida tudengid kursuse käigus esitavad (ettepanek, ressursside kava, eelarve, ajakava, esialgne kava ja prototüübi loomise materjalid, testimise tulemused), ning selle alusel, kui kasulikuks antud materjalid osutusid projekti juhtimise juures."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Pakkuda teadmisi ja oskusi ristmeedia projektide juhtimiseks ning aidata tudengitel juhtida magistriprogrammi raames väljatöötatavaid ristmeedia projekte."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Esimeses etapis pakutakse teadmisi ja oskuseid, mis on vajalikud projekti kontseptsiooni ja prototüübi loomiseks ning projekti juhtimiseks. Õppeprotsessi ilmestavad praktilised näited. Käsitletavad teemad: ristmeedia projekti ettepaneku koostamine, ressursside hankimine, eelarve koostamine, ajakava koostamine, planeerimine, prototüübi loomine ja testimine. Eelmainitud teadmiste rakendamine konkreetse, magistriõppe raames arendatava projekti juures. Kursus koosneb 9,5-st tunnist loengutest ja 10,5-st tunnist, mis on mõeldud õpilaste toetamiseks iseseisvas töös (seitse 1,5-tunnist sessiooni)."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Peale kursuse läbimist oskavad tudengid juhtida ristmeedia projekte, mille tõenduseks on konkreetne, edukalt juhitud ja välja töötatud projekt."
  }
  [1047]=>
  object(stdClass)#1048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(647) "Tutvustada tudengitele ristmeedia tootmise eripärasid kaasaegsetes meediaettevõtetes. Ristmeedia väljundile orienteeritud meediaorganisatsioonid koondavad suurt hulka erinevaid ajakirjanduslikke kultuure ja erialaseid töömeetodeid. Seetõttu esitab vajadus toota sisu erinevatele meediaplatvormidele antud institutsioonidele mitmesuguseid väljakutseid. Antud kursusel vaadeldakse taolisi väljakutseid nii teoreetilisest vaatenurgast kui analüüsitakse meediaprofessionaalide juhendamisel üksikasjalikult mitmeid juhtumeid. Kursusel pakutakse ka välja meetodeid ristmeedia produtseerimisprotsessi tõhusaks juhtimiseks meediaettevõtetes."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Kursust loetakse neljanädalse kursusena. Kursuse esimesel kolmandikul keskendutakse meediaettevõtete peamiste motiivide identifitseerimisele, miks otsustakse sisupakkumist laiendada ja diferentseerida erinevatele kanalitele ja platvormidele, ning käsitletakseseonduvaid probleeme ning strateegiaid eelmainitu elluviimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Pärast kursuse edukat läbimist on tudengid - teadlikud peamistest meediasisu pakkumise differentseerimise strateegiatest kaasaegsetes meediaettevõttetes, - teadlikud ristmeedia tootmisega kaasnevaist organisatoorsetest väljakutseteist meediaettevõtetes, - teadlikud peamistest ristmeedia tootmise protsessijuhtimise meetoditest."
  }
  [1048]=>
  object(stdClass)#1049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Üliõpilased omandavad praktilisi kogemusi ristmeedia projektide arendamisest reaalses töökeskkonnas. Omandatud kogemus aitab valmistuda magistriprojekti teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Praktika toimub pärast esimese õppeaastat ning peaks üldjuhul olema lõppenud enne teise õppeaasta algust. Igale üliõpilasele määratakse institutsioonis, kus praktika toimub, isiklik juhendaja. Praktika kestus peaks olema vähemalt 4 nädalat. Praktika ajal peaksid üliõpilased praktikakohas töötama konkreetse, eeldatavasti eksperimentaalse ja innovatiivse projekti kallal. Soovitav on, et tudengid teostavad praktikat grupitööna. Eelduse kohaselt peaks praktika olema aluseks magistriprojektile."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Pärast praktika lõppu on tudengid: - omandanud praktilised kogemused ristmeedia projektide teostamisest; - arendanud produktsooni-kogemuste eneserefleksiivse analüüsimise oskusi; - valmistunud magistriprojekti produtseerimiseks."
  }
  [1049]=>
  object(stdClass)#1050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7006"
    ["hindamine"]=>
    string(159) "Ülesanne 1: 5 minutilise lühifilmi sünopsis, töötlus ja käsikiri Ülesanne 2: Lühifilmi treileri monteerimine Hindamine: Ülesanne 1 50% Ülesanne 2 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Kursuse eesmärk on tutvustada audiovisuaalse loojutustuse põhialuseid teoreetiliste loengute, tehnoloogia tutvustuste ja praktiliste harjutuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1466) "Samm- sammulise lähenemise kaudu õpivad tudengid tundma audiovisuaalse loojutustuse põhimõtteid, kusjuures pearõhku pannakse lavastuslikule sisule. Kursus on jagatud kuueks mooduliks, mille lõpptulemuseks on lühimängufilm. Kursus koosneb kuuest erinevast moodulist: 1. MOODUL: Sissejuhatus filmikeelde Kursus 01: Audiovisuaalse produtseerimise protsess Kursus 02: Filmiliigid Kursus 03: Stiili kontseptsioon 2. MOODUL: Käsikirja koostamise põhimõtted Kursus 04: Narratiivide konstrueerimine Kursus 05: Klassikaline narratiiv Kursus 06: Tegelaskuju loomine Kursus 07: Dramaatiline konflikt Kursus 08: Pitchingu formaadid Kursus 09: Sissejuhatus CELTX-i Kursus 10: 1. ülesande esitlus 3. MOODUL: Kinematograafia põhialused Kursus 11: Võtete algelemendid Kursus 12: Võtte mõõtmed ja võtte pikkus Kursus 13: Kaameraharjutus 4. MOODUL: Toimetamise põhialused Kursus14: Filmi toimetamise keel 1 Kursus 15: Filmi toimetamise keel 2 Kursus 16: Sissejuhatus LÕPPVERSIOONI Kursus 17: Toimetamisharjutus Kursus 18: 2. ülesande esitlus 5. MOODUL: Misanstseen Kursus 19: Sissejuhatus misanstseeni elementidesse Kursus 20: Käsikirja transformatsioon Kursus 21: Lavastamine ja kaamerate ülesseadmine Kursus 22: Tegelaskuju loomine Kursus 23: Draama-blokid ja narratiivsed “löögid” Kursus 24: Näitlejate juhendamine Kursus 25: Režissööri mõju 6. MOODUL: Tootmisüksus Kaks kontakttundi produtseerimisprotsessi ajal Kursus 28: Lõpliku filmi esitlus"
    ["vljund"]=>
    string(304) "Peale kursuse läbimist on üliõpilane: Omandanud audiovisuaalseks loojutustuseks vajalikud baasteadmised ja oskused. Omandanud teoreetilise arusaama filmikeelest. Saanud praktilise kogemuse toimetamisest, käsikirja kirjutamisest ja filmi lavastamisest. Omandanud Final Cut Pro ja Celtx-i põhioskused."
  }
  [1050]=>
  object(stdClass)#1051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7007"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "TV formaadi dokumentatsiooni, esitluse ja ülesannete hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Pakkuda tudengitele sissejuhatust produtseerimisse teleringhäälingule."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Kursuse käigus selgitatakse tudengile samm-haaval teleringhäälingu produtseerimisprotsessi alates projekti esialgsest ideest ja lõpetades levitamisprotsessiga ning teiste sammudega, mis järgnevad projekti valmimisele. Üliõpilased peaksid televisiooni jaoks iseseisvalt looma ja välja arendama uue “paberformaadi”."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Üliõpilased omandavad esmased teadmised ja oskused, mis on vajalikud audiovisuaalse meediasisu produtseerimiseks teleringhäälingule"
  }
  [1051]=>
  object(stdClass)#1052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7008"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Arvestus praktilise töö baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Aine eesmärk on tutvustada üliõpilastele filmitootmise meetodeid, probleeme ja väljakutseid väiketootmise kontekstis koos ülevaatega mängufilmi tootmise praktikast."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Kursuse jooksul antakse ülevaade lühivormide tootmisest väikefirma kontekstis – kuidas arendada ideed nii, et sellest oleks võimalik toota film. Idee filmilikkus ja selle määratlemine. Visuaalsus. Erinevad filmižanrid ja nende eripära. Filmižanride erinevad määratlused. Filmitootmise erinevate etappide tutvustamine ja tegevuse analüüs igas etapis. Filmitootmise rahastamine. Film kui loominguline protsess versus film kui toode ja kaup. Valmis filmi väljundi määratlemine, selle sihtgrupp ja auditoorium. Tegevuskava koostamine erinevate filmide tootmiseks, sealhulgas eelarve ning finantseerimisplaani koostamine. Filmiprojekti mõiste, projekt ja selle tutvustamine erinevate eesmärkidega. Pitching. Filmi turundus ristmeedia kontekstis, võimaluste avardumine erinevate platvormide ja uue meedia väljundite kasutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Pärast kursuse omandamist on üliõpilasel: - ülevaade peamistest väljakutsetest seoses filmitootmise korraldamisega; - teadmised filmitootmise peamistest meetoditest; - ülevaade erinevustest filmitootmise ja teiste žanride ning platvormide tootmisspetsiifikast; - arusaamine tiimitöö vajalikkuses filmi kui kollektiivse kunstiteose loomisel."
  }
  [1052]=>
  object(stdClass)#1053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Tutvustada tudengitele teoreetilisi käsitlusi interaktiivsest audiovisuaalsest loojutustusest koos interaktiivsete filmikatsetuste ajalooga. Samuti tutvustada interaktiivse loojutustuse tehnikaid ja strateegiaid ning praktilise teostamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Kursust loetakse kahenädalase intensiivkursusena. Kursuse esimeses kolmandikus käsitletakse interaktiivse filmi ajalugu ning valdkonna teoreetilisi käsitlusi. Teises osas tutvustatakse interaktiivse audiovisuaalse loo jutustuse peamisi tehnikaid ja võtteid. Kursus lõpeb praktilise ülesandega, milles interaktiivsete audiovisuaalsete loojutustuste strateegiatega tuttavad tudengid peavad ise looma lühikese interaktiivse filmi."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Pärast kursuse lõppu on tudengid: Teadlikud interaktiivse filminduse ajaloost. Teadlikud teoreetilistest lähenemistest interaktiivsetele audiovisuaalsetele narratiividele. Teadlikud interaktiivse audiovisuaalse loojutustuse peamistest tehnikatest. Omandanud praktilise kogemuse interaktiivse audiovisuaalse materjali loomisel."
  }
  [1053]=>
  object(stdClass)#1054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7010"
    ["hindamine"]=>
    string(353) "Kursuse hinne kujuneb järgnevalt: 25% kursuse essee 25% seminari ettekanne 50% kodueksam Seminari ettekanne põhineb kohustuslikul kirjandusel. Kursuse essee põhineb samuti kohustuslikul kirjandusel ning on õppejõu poolt välja pakutud teemal. Kodueksam on protsess, kus tudengid kirjutavad nädala aja jooksul essee vastates ette antud küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Kursus annab ülevaate loov- ja kultuuritööstuse (LKT) kui sotsiaalsete instutsioonide ajaloolisest kujunemisest, tänapäevastest toimemehhanismidest, seotud poliitikatest ja regulatsioonidest, valdkonna kaasaegsetest arengutrendidest ning tutvustatakse peamisi antud ainevallaga suhestuvaid teoreetilisi käsitlusi ja empiirilisi uuringuid."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Kursus katab sissejuhatavalt järgmisi teemavaldkondi: LKT ajalooline kujunemine, valdkonna defineerimise ja piiritlemise problemaatika, töökorralduse küsimused LKT kontekstis, LKT üleilmastumine ja urbaniseerimine, innovatsiooniprotsessid LKT-s, muutused tootmis- ja tarbimis-rollide vahekorras – lõppkasutaja kui looja ja innovaator, LKT võrguühiskonnas. Iseseisva tööna loevad üliõpilased õppejõu poolt ette antud kirjandust, koostavad kirjanduse põhjal ühe seminari-ettekande ja kannavad selle ette ning kirjutavad kodueksamina etteantud küsimusele vastates kirjandus-põhise essee."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Peale kursuse läbimist üliõpilane: - on teadlik LKT ajaloolise kujunemise dünaamikast; - oskab LKT-d määratleda, LKT allvaldkondi klassifitseerida; - tunneb LKT peamisi kaasaegseid arengusuundi – innovatsiooniprotsessid, üleilmastumine, urbaniseerumine, tööjõu problemaatika, võrguühiskonnaga kaasnev; - tunneb LKT peamisi regulatsiooniviise, seotud poliitikaid ning valitsemis-strateegiaid."
  }
  [1054]=>
  object(stdClass)#1055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7011"
    ["hindamine"]=>
    string(293) "Kursuse hinne kujuneb järgnevalt: 40% kursusetöö 60% kodueksam Kursusetöö koosneb seminari ettekandest (võib teha ka grupitööna) mis põhineb kohustuslikule kirjandusele. Kodueksam on protsess, mille käigus tudengid kirjutavad nädala aja jooksul essee vastates etteantud küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(543) "Kursus annab ülevaate innovatsiooni-protsessidest meedia ja kommunikatsiooni sektorites. Kursuse peamine fookus on ühiskondlikel, kultuurilistel, majanduslikel ja tehnoloogilistel arengu-dünaamikatel ja nende vahekordadel, mis soodustavad meedia-innovatsioonide esiletõusu ja meedia-sektori arengut laiemalt. Kursus arendab süsteemset arusaamist innovatsiooni-protsessidest, mis leiavad aset nii üksikute meedia-ettevõtete, rahvuslike meedia- ja innovatsiooni-süsteemide kui ka üleilmse meedia- ja kommunikatsiooni-sektori tasanditel."
    ["sisu"]=>
    string(1030) "Kursuse esimene ots vaatleb nii ajaloolisi kui kaasaegseid laiemaid ühiskondlike muutusi, mis on loonud tausta erinevate, nii ajalooliste kui kaasaegsete meedia-innovatsioonide esiletõusuks. Seejärel vaadeldakse erinevate distipliinide võimalusi innovatsiooni-protsesse kontseptualiseerida ja defineerida, seejuures käsitletakse meedia-sektori innovatsiooni-protsesside spetsiifilisi karakteristikuid. Kursuse keskmises osas käsitletakse mõisteid ja nähtusi nagu „raja-sõltuvus“, „tehnoloogilised trajektoorid“, „remediatsioon“, ebakindlus, risk, konvergents, divergents, diversifitseerimine, diffusioon ja rist-meedia ning arutletakse nende tähenduse üle meedia-evolutsiooni protsessides. Kursuse teine pool keskendub käsitlustele (meedia-)tehnoloogia sotsiaalsest konstrueerimisest, võrgumeediale iseloomulikest koos-tootmis- ja levi-protsessidest, intellektuaalomandi ning meedia-sektori regulatsioonidele. Kursuse viimases osas keskendutakse innovatsioonijuhtimise praktilisele poolele meediasektoris."
    ["vljund"]=>
    string(356) "On teadlikud peamistest kaasaegsetest innovatsiooni-protsessidega seonduvatest välja-kutsetest nii meedia-sektori ettevõtetele, rahvuslikele meedia- ja innovatsiooni-süsteemidele kui ka üleilmsele meedia- ja kommunikatsiooni-tööstusele. On võimelised kriitiliselt hindama meedia-sektori innovatsiooni-protsesse käsitlevaid teoreetilisi lähenemisi."
  }
  [1055]=>
  object(stdClass)#1056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7012"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Eksam. 50% hindest kujuneb konkreetseid juhtumeid käsitlevates seminarides osalemisest ja 50 % kirjalikust eksamist kursuse lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(786) "Enamikus riikides soodustatakse loomemajandust, kuna usutakse, et see loob uusi teadmisi ja majanduslikku lisaväärtust, tõstes seeläbi üldist heaolu taset. Tihti ent ei mõisteta, kui pikk maa tuleb läbida loovatest ideedest lõpptooteni, olgu selleks siis film, raamat, laul, maal, infotehnoloogialahendus. Paljud mainitud ideedest ei pruugi saada kunagi reaalsuseks. Läbikukkumise põhjustena tuuakse sageli välja suutmatust oma võimalust märgata ja sellest kinni haarata, rahalisi vahendeid koguda, konkurentidest üle olla ning finants- ja inimressursse hallata. Kokkuvõtlikult: loovast mõtlemisest piisab heale ideele tulemiseks, ent ideest eduka toote tuletamiseks on vaja ärilist mõtlemist. Antud kursuse eesmärk on soodustada ärilist mõtlemist loovisikute seas."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Kursusekorralduses on tasakaalus loengud, juhtumi analüüsid ja seminarid, kus tudengitelt oodatakse erinevates rühmatöödes osalemist. Kursus algab meeskonna loomise ja tõhustamise töötubadega, millele lisandub loovettevõtluse peamiste komponentide tutvustamine. Sellele pühendatakse nii loenguid kui juhtumi analüüse. Edaspidi tegeletakse selliste oluliste küsimustega nagu müümise kunst, turule ja ettevõtlusele orienteerumine, turuandmete kogumine, ärimudel ja mida on vaja konkurentsivõimelise ettevõtte loomiseks. Kokku koosneb kursus 7 loengust (6 X 90 min ja 1 x 120 min) ning 3 töötoast-seminarist (kõik 90 min)."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Kursuse läbimisel on tudengitel piisavalt teadmisi, mida on vaja uue ettevõtte käivitamiseks igas loovsektoris, ning nad on suutelised äriprotsesse mõistma ja analüüsima."
  }
  [1056]=>
  object(stdClass)#1057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7013"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Lõpphinne koosneb kolmest osast: Ettekanne oma ettevõtte kohta (meeskonnatöö, 45%) Äriidee esitlemine (meeskonnatöö, 5%) Eksam (individuaalne töö, 50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Tõsta tudengite teadmisi ettevõtlusest, laiendada sissejuhatava kursuse „Sissejuhatus loovasse ettevõtlusesse“ käigus omandatud teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(1205) "Kursus toimub Lätis Riias. Tudengid peavad veetma 5 nädalat Riias, kus nad koos majandustudengitega õppides omandavad edasijõudnute teadmised ettevõtlusvaldkonnast. „Ettevõtlus edasijõudnutele“ on praktiline kursus vaid väga vähesel hulgal „klassikaliste“ loengutega. Selle asemel sisaldab kursus suures mahus meeskonna- ja praktilist tööd ning suhtlust edukate ettevõtjatega. Kursus on koondatud 5 ettevõtluse põhikomponendi ümber, mis on järgmised: 1. äriidee genereerimise protsess, 2. turundus ja reklaam, 3. finantside hankimine ja finantsplaneerimine, 4. äri- ja tootearendustrateegia, 5. riskijuhtimine. Üliõpilased veedavad ühe täispäeva kursuse alguses ja ühe päeva kursuse lõpus intensiivses meeskonnatöös loovas keskkonnas väljaspool ülikooli. Tudengite ülesanne on reageerida antud keskkonnast tulenevatele võimalustele ja luua parim võimalik äriettevõte. Eesmärgi saavutamiseks pakutakse tudengitele nii teoreetilist kui praktilist abi. Mainitud meeskonnatöö päevade vahele jäävad loengud, juhtumi analüüsid, kirjandusega tutvumine, praktilised seminarid ning individuaalne meeskonnatöö, mis keskenduvad viiele eeltoodud põhikomponendile."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Kursuse lõpuks on üliõpilasel välja kujunenud: Oskus töötada välja sobivaid äristrateegiaid. Oskus juhtida finants- ja inimressursse. Oskus genereerida läbimüüki. Oskus rakendada turundus- ja reklaamistrateegiaid ning grupisiseselt suhelda."
  }
  [1057]=>
  object(stdClass)#1058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7014"
    ["hindamine"]=>
    string(239) "Kursuse hindest moodustab 30% kursusetöö ja 70% essee. Kursusetöö on kohustuslikul kirjandusel põhinev seminari ettekanne. Essee teemad jagatakse tudengitele teises loengu pooles ja essee kirjutamiseks antakse aega vähemalt üks kuu."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "Kursus tutvustab tudengitele erinevaid ühiskondlikke, kultuurilisi ning majanduslikke põhimõtteid, mis on aluseks kultuuri- ja loovtööstuse regulatsioonidele kaasaegses Euroopas – olgu tegu siis avalike toetusprogrammidega, koolitusprogrammidega või näiteks intellektuaalomandit puudutava õigustikuga. Kursus identifitseerib ja analüüsib sedasorti regulatiivpoliitikaid nii lokaalsel, rahvuslikul kui ka Euroopa Liidu tasandil keskendudes seejuures konkreetsetele näidetele ja juhtumi-analüüsidele."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Kursus keskendub teiste seas järgmistele Euroopa kultuuri- ja loovtööstuse väljakutsetele: vajadus põhjalikuma empiirilise tõendusmaterjali järele, et mõista sektori spetsiifikat, väljakutsed seoses linnade/regioonide/riikide valmisolekuga toetada sektori sotsiaalset ja majanduslikku arengut, intellektuaalse omandi regulatsioonidega seonduv problemaatika või kultuuri- ja loovtööstuse regulatiiv-poliitika ühtlustamisega üle mitmete traditsiooniliste regulatiiv-poliitika valdkondade – sotsiaal-poliitika, innovatsiooni-poliitika, linna-arendus poliitikad, tehnoloogia-poliitika jne."
    ["vljund"]=>
    string(585) "Peale kursuse läbimist on üliõpilane: Teadlik peamistest printsiipidest, mis on aluseks riiklikule sekkumisele kultuuri- ja loovtööstuses. Võimeline eristama ja analüütiliselt mõtestama avalikke regulatiiv-poliitikaid, mille eesmärgiks on loovtööstuste kasv kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasanditel (otsetoetused, koolitusprogrammid, „võrgustamise või klasterdamise strateegiad“ jne). Teadmised nii võimalustest kui väljakutsetest, mis kaasnevad loovtööstuse strateegiate välja-arendamisega linnade, regioonide või riikide poolt üle kogu Euroopa Liidu."
  }
  [1058]=>
  object(stdClass)#1059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Tutvustada „ruumi“ ja „kohta“ kui teooreetilisi kontseptsioone, mis aitavad paremini mõista linnu ja nende kultuurilisi funktsioone. Kursus käsitleb „sotsioruumis“ toimivate sidestuste ja hoovuste aspekte, mis juhivad tähelepanu linnade kui „loovate ökoloogiate“ potentsiaalile ning toetavad linnakeskkonna kasutajasõbralikumate kasutusviiside otsimist."
    ["sisu"]=>
    string(705) "Kursus käsitleb ruumilisuse kontseptsiooni, linnakeskkondade ja kultuuriliste ökoloogiate toimemehhanisme ja praktikaid kaasaegsete „glokaalsete“ linnade kontekstis. Konkreetsemalt on käsitlemisele tulevad teemad järgmised: ruumilisuse kontseptualiseerimine, kogukonnad ja loovad ökoloogiad üleilmastuvate linnade ja kultuuride kontekstis; linnade ja kohtade mõtestamine läbi linnas aset leidva mobiilsuse ja sotsiaalsete võrgustike; post-industriaalsed piirkonnad kultuurilisi ja majanduslikke muutusi esilekutsuvate teguritena; nõukogude majandus-süsteemi transformatsioon kapitalismi kaasaegseteks vormideks; arhitektuur ja disain kui kultuuriliste ökoloogiate kujundamise instrumendid."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Peale kursuse läbimist on üliõpilane: Teadlik problemaatikast, mis puudutab linnade kultuurilist muutumist ja selleks uute viiside leidmist. Teadlik peamistest teoreetilistest lähenemistest, mis käsitlevad ruumilisuse erinevaid dimensioone ning aitavad seeläbi uurida linnu ja kultuure. Teadlik peamistest kaasaegsetest küsimustest, millega linnad, mobiilsus ja multikultuurilised kogukonnad kokku puutuvad. Teadlik kaasaegsetest kultuurilisi ökoloogiaid puudutavatest arengutest."
  }
  [1059]=>
  object(stdClass)#1060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7016"
    ["hindamine"]=>
    string(427) "Läbimise eeldused: Osavõtt 80% auditoorsetest kohtumistest; Kõik mittehinnatavad kodutööd (sh disainidokument) esitatud; Kodutööd saavad hinnete asemel kommentaare; Hindefaktorid: N parimat kodutööd: lõpuhinne +1 N parima lõpuesitlusega disainidokumenti: lõpuhinne +1 Märkimisväärne osalemine seminari & grupikommunikatsioonis: lõpuhinne +1 (limiteeritud N parimale) Mängudisaini dokument: hinne vahemikus A-E."
    ["eesmrk"]=>
    string(981) "(Digitaalsed) Mängud on üks kiiremini kasvavaid (meelelahutuse ja) meediavorme ning saavad tõenäoliselt domineerivaks vormiks oma omaduse tõttu hõlmata kõiki teisi meediatüüpe (kirjandus, muusika, film jne) ning nendega kokku sulanduda. Mängudisain ehk mängude kavandamine on mängude loomisprotsessi üks olulisemaid elemente. See on mängu sisu ja reeglite kavandamine ettevalmistavas faasis ning nende täiendamine ja muutmine arendusfaasis. Kursus õpetab mängudisaini protsessi struktureeritult läbi viima, analüüsides selle elemente (mängumehhaanika, -esteetika, -narratiiv jne) ning harjutades nende loomist mängukavandi vormis. Teemade kattuvuse tõttu käsitleb kursus ka mängude loomeprotsessi tervikuna (ehk mänguarendust), mängude pshühholoogiat, meeskonnatööd, turundamist jms. Kokkuvõtvalt on aine eesmärgiks toetada teadmiste ja oskuse kujunemist, mis aitavad üliõpilasel luua põhjalikke, originaalseid ja struktureeritud mängukavandeid."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Kursus alustab mängudisaini positsioneerimisest mängude loomeprotsessis ning mängude valdkonnas laiemalt. Täiendavat konteksti annavad teoreetilised käsitlused mängudele ja mängimisele ning arvutimängude ajalugu. Kursuse peamine osa keskendub mängukavandi põhikomponentide mõistmisele ning nende kavandamise harjutamisele. Mängukavandi põhikomponendid on mängumehhaanika (keskkond, objektid, reeglid), esteetika (visuaalne, heliline, taktiilne) ja narratiiv. Kõik komponendid jagunevad omakorda alaosadeks."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Kursuse läbinud õppijad omavad struktureeritud arusaamist ning praktilisi oskusi mängude kavandamiseks. Igal õppijal on ka täielik mängudisaini ja mängututvustuse dokument, mida saab kasutada kommertsväärtusega mängu loomiseks ning selle arendusprojektile investeeringute leidmiseks."
  }
  [1060]=>
  object(stdClass)#1061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(611) "Tutvustada tudengitele ristmeedia tootmise eripärasid kaasaegsetes meediaettevõtetes. Ristmeedia väljundile orienteeritud meediaorganisatsioonid koondavad suurt hulka erinevaid ajakirjanduslikke kultuure ja erialaseid töömeetodeid. Seetõttu esitab vajadus toota sisu erinevatele meediaplatvormidele antud institutsioonidele mitmesuguseid väljakutseid. Antud kursusel vaadeldakse taolisi väljakutseid nii teoreetilisest vaatenurgast kui analüüsitakse üksikasjalikult mitmeid juhtumeid. Kursusel pakutakse ka välja meetodeid ristmeedia produtseerimisprotsessi tõhusaks juhtimiseks meediaettevõtetes."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Kursust loetakse intensiivse kahenädalase kursusena. Kursuse esimesel kolmandikul keskendutakse meediaettevõtete peamiste motiivide identifitseerimisele, miks otsustakse sisupakkumist laiendada ja diferentseerida erinevatele kanalitele ja platvormidele, ning käsitletakse strateegiaid eelmainitu elluviimiseks. Kursuse teise kolmandiku fookus on eelmainituga seonduvatel väljakutsetel meediaettevõtete jaoks. Viimase kolmandiku põhirõhk on viisidel juhtida edukalt keerulist ristmeedia produtseerimise protsessi meediatootmisettevõttes."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Pärast kursuse edukat läbimist on tudengid: Teadlikud peamistest meediasisu pakkumise differentseerimise strateegiatest kaasaegsetes meediaettevõttetes. Teadlikud ristmeedia tootmisega kaasnevaist organisatoorsetest väljakutseteist meediaettevõttetes. Teadlikud peamistest ristmeedia tootmise protsessi-juhtimise meetoditest."
  }
  [1061]=>
  object(stdClass)#1062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7019"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Eksamihinne koosneb kahest kirjalikust esseest, ühest eksamist ning praktilisest kunstiprojektist."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Saada teadlikuks rahvusvahelisest kunstipraktikast 1960. aastatest tänapäevani ja uue meedia kunsti ajaloolisest ja teoreetilisest kontekstist."
    ["sisu"]=>
    string(1020) "Sissejuhatus uue meedia kunsti. - Dada, Duchamp ja objekti surm; - Man Ray, segunemine, eksperimentaalne fotograafia; - Fluxus, happening, "relational aesthetics"; - Uue meedia kunsti mõju popkultuurile. Popkunst, eksperimentaalne film, videokunst, identiteet, postmodernism, performance'i kunst; - Installatsiooni kunst, meediumitevaheline kunst; - Kohaspetsiifiline kunst, bio kunst, helikunst, tekstil põhinev kunst; - Interaktiivsus, veebikunst, mängud; - Uue meedia kunst ideest teostuseni. Kursus hõlmab olulisi kunstnikke Dadast tänapäevani, sealhulgas Marina Abromovic, Vito Acconci, Laurie Anderson Eleanor Antlin, Janine Antoni, Mathew Barney, Chris Burden, Joseph Beuys, Claude Calhoun, Marcel Duchamp, Valle Export, Coco Fusco, Karen Finley, Bob Flanagan, Gilbert and George, Joan Jonas, Miranda July, Allan Kaprow, Yves Klein, Barbara Kruger, Herbert Marcuse, Bruce Nauman, Orlan Nam June Paik, Adrian Piper, Jackson Pollock, Man Ray, Cindy Sherman, Stelark, Ryan Trecartin Hannah Wilke ja Bill Viola."
    ["vljund"]=>
    string(571) "- tudengid tunnevad olulisi kunstnikke Dadast tänapäevani. Nad tunnevad uue meedia kunsti erinevaid vorme, sealhulgas performance kunsti, installatsiooni kunsti, videokunsti, eksperimentaalset filmi, maakunsti, biokunsti, veebikunsti, tekstipõhist kunsti ja helikunsti; - tudengitel on teadmised uue meedia kunsti kontekstist ja oluliste kunstiliikumiste tähendusest 1960. aastatest tänapäevani, muuhulgas dada, popkunst, Fluxus ja uue meedia kunst; - tudengid teavad põhimõisteid nagu postmodernism, "relational aesthetics", kohaspetsiifilisus ja interaktiivsus."
  }
  [1062]=>
  object(stdClass)#1063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7020"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Ainekursuse hinne kujuneb seminari ettekande ning kodueksamina kirjutatud kohustuslikule kirjandusele tugineva essee põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Kursus annab ülevaate loov- ja kultuuritööstuse (LKT) kui sotsiaalsete instutsioonide ajaloolisest kujunemist, tänapäevastest toimemehhanismidest, seotud poliitikatest ja regulatsioonidest, valdkonna kaasaegsetest arengutrendidest ning tutvustatakse peamisi antud ainevallaga suhestuvaid teoreetilisi käistlusi ja empiirilisi uuringuid."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Kursus katab sissejuhatavalt järgmisi teemavaldkondi: LKT ajalooline kujunemine, valdkonna defineerimise ja piiritlemise problemaatika, LKT organiseerumis-protsessid, töökorraldus küsmised LKT kontekstis, LKT üleilmastumine ja urbaniseerimine, innovatsiooniprotsessid LKT-s, muutused tootmis- ja tarbimis-rollide vahekorras – lõppkasutaja kui looja ja innovaator, LKT võrguühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(363) "- On teadlik LKT ajaloolise kujunemise dünaamikast - Oskab LKT-d määratleda, LKT allvaldkondi klassifitseerida - Tunneb LKT peamisi kaasaegseid arengusuundi – innovatsiooniprotsessid, üleilmastumine, urbaniseerumine, tööjõu problemaatika, võrguühiskonnaga kaasnev - Tunneb LKT peamisi regulatsiooniviise, seotud poliitikaid ning valitsemis-strateegiaid"
  }
  [1063]=>
  object(stdClass)#1064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7021"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Lõputööd hindab komisjon avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Luua võimalus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuse rakendamiseks praktilises loome- ja arendusprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Magistritööks on üldjuhul üliõpilaste meeskonnatööna sündiv ristmeedia produktsioon. (Tingimusteks on kolme või enama meediaplatvormi integreeritud kasutus, sealhulgas interaktiivsete meediavormide ja võrgumeedia kasutus)."
    ["vljund"]=>
    string(636) "Mooduli läbinud üliõpilane oskab: - kavandada vähemalt kolme väljundplatvormi kaasavat innovatiivset ristmeediatoodet, defineerida toodete innovatiivsust ning väljavaated nii kultuurilistes kui ka majanduslikes taustsüsteemides, - teostada oma loomingulistele ideedele põhinevaid ristmeedia produktsioone reaalsetes oludes, - juhtida ristmeedia produktsioonide tootmisprotsessi reaalsetes oludes ning mitmekesises loovmeeskonnas, - kriitiliselt ja argumenteeritult hinnata enda ja teiste loometulemust, selleni jõudmise protsessi ning enesearendamise vajadusi, - planeerida, läbi viia ja esitleda oma uurimis- ja teadustööd."
  }
  [1064]=>
  object(stdClass)#1065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1065]=>
  object(stdClass)#1066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7023"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "---"
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "---"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1066]=>
  object(stdClass)#1067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7024"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Lõputööd hindab komisjon avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Luua võimalus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuse rakendamiseks praktilises loome- ja arendusprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Magistritööks on üldjuhul üliõpilaste meeskonnatööna sündiv ristmeedia produktsioon. (Tingimusteks on kolme või enama meediaplatvormi integreeritud kasutus, sealhulgas interaktiivsete meediavormide ja võrgumeedia kasutus)."
    ["vljund"]=>
    string(636) "Mooduli läbinud üliõpilane oskab: - kavandada vähemalt kolme väljundplatvormi kaasavat innovatiivset ristmeediatoodet, defineerida toodete innovatiivsust ning väljavaated nii kultuurilistes kui ka majanduslikes taustsüsteemides, - teostada oma loomingulistele ideedele põhinevaid ristmeedia produktsioone reaalsetes oludes, - juhtida ristmeedia produktsioonide tootmisprotsessi reaalsetes oludes ning mitmekesises loovmeeskonnas, - kriitiliselt ja argumenteeritult hinnata enda ja teiste loometulemust, selleni jõudmise protsessi ning enesearendamise vajadusi, - planeerida, läbi viia ja esitleda oma uurimis- ja teadustööd."
  }
  [1067]=>
  object(stdClass)#1068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7025"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Koondhinne kujuneb kirjaliku vaheeksami ja lõpueksami, seminaridel osalemise ning tunnis antavate ülesannete sooritamise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Aine eesmärk on võimaldada üliõpilastel saada ülevaade mängutööstusest, selle peamistest majandustegevuse suundaest ja ka mängundusega tegelevatest ettevõtetest. Samuti tutvustada erinevaid ärimudeleid, strateegiaid ja nende rakendamisi."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Kursus annab ülevaate mängude loomisest ja müügist kui majandusharust. Kursus tutvustab: - mängude ajalugu - erinevaid mängude tüüpe - mängude vahendid ja platvormid - mängude ärimudelid (Premium, Fremium) - mängu kui toode või teenus - turundusplaan - turunduskanalid - kasutajate statistika - kasutajate võitmine ja hoidmine - seadusandlus ja regulatsioon"
    ["vljund"]=>
    string(110) "Mõista mängude kui majandusharu toimimise põhimõtteid, teada peamisi strateegiaid ja tunda põhimõisteid."
  }
  [1068]=>
  object(stdClass)#1069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7026"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Üliõpilased omandavad praktilisi kogemusi õpimängude projektide arendamisest reaalses töökeskkonnas. Omandatud kogemus aitab valmistuda magistriprojekti teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Praktika toimub pärast esimese õppeaastat ning peaks üldjuhul olema lõppenud enne teise õppeaasta algust. Igale üliõpilasele määratakse institutsioonis, kus praktika toimub, isiklik juhendaja. Praktika kestus peaks olema vähemalt 4 nädalat. Praktika ajal peaksid üliõpilased praktikakohas töötama konkreetse, eeldatavasti eksperimentaalse ja innovatiivse projekti kallal. Soovitav on, et tudengid teostavad praktikat grupitööna. Eelduse kohaselt peaks praktika olema aluseks magistriprojektile."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Pärast praktika lõppu on tudengid: - omandanud praktilised kogemused õpimängude projektide teostamisest; - arendanud produktsooni-kogemuste eneserefleksiivse analüüsimise oskusi; - valmistunud magistriprojekti produtseerimiseks."
  }
  [1069]=>
  object(stdClass)#1070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7027"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Kursuse hinne koosneb 40% ulatuses seminari ettekandest ning 60% ulatuses esitatud esseest. Nii ettekande kui ka essee teema ning kirjandus esitatakse õppejõu poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Kursuse eesmärk:  - toetada transmeedia narratiivide uuringuid.  - luua võimalused transmeedia narratiivide analüüsiks  - uurida kriitiliselt meediafrantsiise  - uurida kuidas "õpimänge" on võimalik kasutada erinevatel aladel."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Kursus koosneb sissejuhatusest transmeedia teooriatesse ja transmeedia narratiivi näidete analüüsist. Eesmärgi saavutamiseks on kursus jaotatud viieks alajaotuseks.  „Panoraam“ annab ülevaate terminoloogiast ja peamistest transmeediaga seotud ideestikest;  „Transmeedia narratiiv“ tutvustab tänapäevaste loojutustajate peamisi vahendeid ja võimalusi, sealhulgas seriaalsuse, interaktiivsuse ja maailmade ehitamisega seotud temaatikat;  “Publik” seob omavahel transmeedia loojutustamise ja publiku protsessidesse kaasamise probleemistiku;  “Transmeedia analüüs” uurib kriitiliselt transmeedia lahendusi, süvendatult uurides haridus, ajakirjanduse ning kodanikuühiskonna teemasid."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Kursuse edukal läbimisel omandavad tudengid:  - teadmise teoreetilistest lähenemistest transmeediale;  - võime analüüsida transmeedia narratiivide ülesehitust;  - võime hinnata transmeedia narratiivide retoorikat."
  }
  [1070]=>
  object(stdClass)#1071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7028"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1071]=>
  object(stdClass)#1072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7029"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Eksami hinne põhineb kursuse käigus loodud õpimängu kujundusprojektil (60% hindest) ning selle avalikul esitlemisel (40% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Mõista liikuva graafika eripära ning arendada teadmisi ja oskusi liikuva graafika kasutamiseks infotehnoloogia keskkonnas. Kujundada teadmised liikuva graafika kujunduses kasutatavatest vahenditest ja praktilised oskused õpimängude graafilise kujunduse loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Graafilise kujunduse mõiste ja olemus. Liikuv graafika. Uued tehnoloogiad graafilise kujunduse kandjatena. Kujundus ja autoriõigus. Kursuse jooksul süvenetakse erinevatesse liikuva graafika probleemidesse (tekst, pilt, tegelaskuju, taust, graafika, liikumine, efektid). Üksikud ülesanded on ühendatud ühte projektülesandesse ning kursuse lõppväljundina valmib igal tudengil ühe õpimängu kujundusprojekt. Kursuse juhendamine toimub loengute, seminaride ja individuaalsete konsultatsioonide vormis"
    ["vljund"]=>
    string(425) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane oskab: - kirjeldada graafilise kujunduse mõistet ja olemust; - oskab näha erinevate liikuva graafika kujunduslahenduste eeliseid ja puuduseid; - luua lihtsamaid liikuva graafika kujunduslahendusi ning kontseptsioone; - järgida graafilise kujunduse loomisel autoriõiguse põhimõtteid; - analüüsida õpimängudega seotud graafilise kujunduse aktuaalseid probleeme ja tulevikusuundi."
  }
  [1072]=>
  object(stdClass)#1073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFI7030"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "loodud mänguelementide hndamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Omandada mängude loomiseks kasutatava 3D tarkvara põhilised kasutamisoskused."
    ["sisu"]=>
    string(97) "Tutvustada mängude loomiseks kasutatavaid 3D tarkvaralahendusi. Õpetada 3D tarkvara kasutamist."
    ["vljund"]=>
    string(111) "- tunneb peamisi kasutatavaid 3D tarkvaralahendusi - oskab 3D mängu(elementide) loomiseks kasutada 3D tarkvara"
  }
  [1073]=>
  object(stdClass)#1074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7000"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Kasutatakse äriprojekti väljatöötamisele orienteeritud õppemetoodikat ja praktilisi õpitegevusi nagu loengud ja situatsioonide analüüsimine. Hindamine toimub projekti ettevalmistuse jooksul ja kursuse läbimise jooksul."
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "- loometööstusturu tundmaõppimine; - turul ärivõimaluste tuvastamine; - loome- ja innovaatiliste ideede tuvastamine loometööstusturul pakutavatest võimalustest kinnihaaramiseks; - projektide arendamine loometööstusturul ideede elluviimiseks. Pädevused Olla võimeline ideid välja pakkuma, neid arendama ning loometööstusturul ellu viima."
    ["sisu"]=>
    string(494) "- Sissejuhatus ettevõtlusse. Ettevõtluse erinevad tahud. Innovatsiooni roll ettevõtluses. - Ettevõtlus loometööstuses. Turg ettevõtluses. Äritegevuse liigid loometööstuses. Arengutrendid nendel turgudel. - Loometööstuse ärivõimalused. Nende identifitseerimine. - Ideede väljatöötamine võimaluste ärakasutamiseks. Loomingulisuse ja loomemeetodite roll ideede arenguks loometööstuses. - Ideede arendamine äriprojekti teostumise kaudu. - Äriprojekti iseloomustavad tunnused."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Programm on koostatud nii, et üliõpilased õpivad loometööstuse turul avanevaid ärivõimalusi ära tundma. Nad õpivad tuvastama kõige loomingulisemaid ja innovaatilisemaid ideesid, et ära kasutada projekti tegemisel avanevaid võimalusi. Neil saab olema oskusteave, et äriettevõtet rajada ning teadmistepagas, et vajadusel seda ettevõtet, kus projekt teostub, ka juhtida."
  }
  [1074]=>
  object(stdClass)#1075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(502) "Kursus koosneb: - töövahendite ja kontseptsioonide teoreetilisi esitlusi - praktilisi ülesandeid ideede (edasi)arendamiseks - praktilisi projektiarenduse töid ja käsikirja kirjutamist - projekti lõplik suuline ja kirjalik esitlus produktsiooni simulatsiooniks Hindamine jaguneb: - pidev hindamine (töö klassis ja iseseisev töö): 25% - praktilised ülesanded: 25% - filmistsenaariumi projekti arendamine: 25% - projekti lõplik suuline ja kirjalik esitlus selle produtseerimise eesmärgil: 25%"
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Antud aine eesmärk on jälgida üliõpilast tema arengus idee sünnihetkest kuni selle realiseerumiseni filminarratiivis. Semestri lõpus peab üliõpilane olema valmis tundma ära, milline on tema ideede potentsiaal saada filmiks ning neid ideid narratiivina struktureerida."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Kust saavad filmiideed alguse - Kujutlusvõime ja lugude pangad - Uuring ja narratiivi transformeerumine/muutumine/teisenemine - "Kirjuta, millest tead või tea, millest kirjutad“ - Konkreetsed juhtumid ja uudised - Kirjanduslik mugandamine selle laiemas tähenduses - Harjutusülesanded, mis aitavad valla päästa filmilugude loomingulisuse Idee filmiks kujunemine - Sünopsis, eelstsenaarium ja stsenaarne kava. - Struktuur kolmes vaatuses - Narratiivi töövahendid - Stsenaariumi kirjutamine Arendamine/arendus/areng - Loominguline areng ja produktsiooni areng - Visualiseerimine ja produktsiooniõpe - Esitlusmallid - Rahastamine, calls ja esitlus"
    ["vljund"]=>
    string(196) "Kursuse jaoks kavandatud teoreetiline sisu ja praktilised ülesanded järgivad samm-sammult filmiidee arengut alates idee tekkest kuni tootmiseni läbi stsenaariumi kirjutamise erinevate etappide."
  }
  [1075]=>
  object(stdClass)#1076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Hindamine: hindamisel on kaks momenti: kvalitatiivne ja kvantitatiivne. Kvalitatiivne hinne põhineb üliõpilase kohalkäimisel ja osalemisel õppetöös, samuti esitlustel. Kvantitatiivne hinnang põhineb kirjalikul uurimustööl. Osakaal hindamisel: kohalkäimine: 20%, suuline esitlus: 30%, teadustöö: 50%."
    ["eesmrk"]=>
    string(450) "- õppida tundma kommunikatsiooni- ja väljendusvahendite tarkvararakendust, samuti digitaalkunsti uusi visuaalseid, muusika- ja interaktiivseid vorme; - tutvuda kunstivaldkonna digitaliseerimisest tuleneva spetsiifilise keelekasutusega; teoreetilisel tasandil õppida tundma tehnoloogilisi kasutajaliideseid kui kunstilisi (töö)vahendeid; - hinnata teoreetiliselt kultuuriobjekti kui kunstiobjekti; - lahti mõtestada ajaloolisi kunstikategooriaid"
    ["sisu"]=>
    string(613) "- virtuaalreaalsus: kunstiobjekti ümbersõnastamine - kasutajaliideste teooria: interaktiivsuse mõiste ja esteetiline käsitlusviis - ruumilisuse efektid: kujundite määratlemine, kujutamine, loomingulisus - perspektiiv ja ruumilised efektid: vahendamine ekraanilt digitaalsetesse meediumitesse - esteetika ja tehnoteadus: taju (piiride) laienemine - uus aine: subjektiivsuse painutamine ja venitamine (virtuaalses meediumis/arvutigraafikas). - tundmiselt aistinguni: kogemuse tehniseerumine - digitaalmeedia ja simulatsioon: illusioonist immersioonini - film kui kunst ja tehnoloogia: esteetilisus ja ajalisus"
    ["vljund"]=>
    string(405) "Õppekava üldainete õppimisest omandatakse teadmisi terminoloogiast ja selle kasutamisest, analüüsiprotsessidest ja neid protsesse juhtivatest viisidest ning protsessidega seotud teoreetilistest ja kontseptuaalsetest küsimustest. Lisaks üldisele käsitlusele kavatsetakse pakkuda üliõpilastele konkreetseid kontseptuaalseid tööriistu filmiesteetika kontekstis kriitilise seisukoha kujundamiseks."
  }
  [1076]=>
  object(stdClass)#1077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(508) "Moodulis rakendatakse nii teoreetilisi kui analüütilisi meetodeid koos selgitavate ja küsimuste baasil koostöövormidega, mida toetavad teoreetilised analüüsid, juhtumite käsitlused (case studies), multimeedia ja arutelud. Moodulisse on kavandatud praktiline osa, kus üliõpilased tegelevad temaatilise uurimistööga ning täidavad teemakohaseid lisaülesandeid. Hindamise aluseks on kujundav hindamine, üks grupitöö ja üks lõputest. Komponendi osakaal hindamisel on: grupitöö 40%; test: 60%."
    ["eesmrk"]=>
    string(769) "Moodul soodustab multidistsiplinaarset koostööd audiovisuaalse filmitööstusega ning annab üliõpilasetele oskused ja pädevuse, mis aitavad neil sõltumatute filmitootjatena või toimivas filmistuudios tegutsedes oma projektidele lisandväärtust juurde anda. Üliõpilased loovad suhtevõrgustikud rahvusvahelisest keskkonnast pärit meistritega, mis annab neile võimaluse prognoosida, milline saab olema rahvusvaheline koostöö tegelikkuses. Üliõpilased omandavad juhtimise põhikontseptiooni ja töövahendid, meeskonna efektiivsuse, teadlikkuse erinevate loome-, kultuuriliste ja ärikeskkondade suhtes. Omandatakse teabe otsingu ja hindamise oskusi uuringute, analüüsi ja andmete tõlgendamise abil ja seda, kuidas rakendada teoreetilisi käsitlusviise."
    ["sisu"]=>
    string(947) "Ülevaade: filmitööstuse struktuur Meelelahutusmajandus, vaatajaskonna käitumine Filmi- ja teleproduktsioon, turustamine ja eksponeerimine Klastrid, üleilmsed brändiimpeeriumid, kohalik turg Euroopa: mõõtmed ja mastaabid, ärioskused, rahastamine Muutused: filmi- ja videotööstuste digitaalrevolutsioon Digitaalkonvergentsi mõju turule ja tehnoloogiale Filmi ja TV konvergents /samastumine Filmi- ja teleproduktsiooni väärtusahelad Interneti pealetung Turustusplatvormid, toote karakteristikud, tarbijaseadmed Võimalused: digivõimaluste omandamine Ideest tooteni: väärtuspakkumine, tootearendus rahvusvaheliste turgude tarbeks Turu-uuringud, positsioneerimine, tootestandardid, jaotusvõrk, turustamine Digitaalturustamise oskused: sisu olulisus online-maailmas Koostootmine, riikidevaheline koostöö, rahastamistrendid ja -võimalused Juhtimis-, äri- ja rahastamisprotsessid ja oskused Autoriõigused – juriidilised küsimused"
    ["vljund"]=>
    string(1927) "Aine käsitleb audiovisuaalse sisu tootmises, levis ja tarbimises toimunud digirevolutsioonist tekkinud võimalusi ja paindlikkust ning selle mõju filmi- ja televaatajate käitumisele. Üliõpilased jõuavad arusaamisele, kuivõrd vajalik on digiajastuga kohaneda ja kasutada potentsiaali, mida see võimaldab säilitamaks juba olemasolevat vaatajaskonda ning leidmaks uusi vaatajaid ehitades ühendussilla kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsivõime vahele. Moodulis pööratakse tähelepanu filmitööstuse ees seisvatele ülesannetele uute ärimudelite ja vaatajate arendamisstrateegiate katsetamisel. Käsitletakse ka Euroopa filmitootmises riikidevahelise koostöö eeliseid rahvusvahelistel turgudel läbilöögi saavutamiseks. Moodul on seadnud endale ka eesmärgiks anda oma panus sellesse, et Euroopa audivisuaalse meedia tulevased professionaalid mõistaksid, et tegelike toodete loomisel peavad nad olema midagi rohkemat kui lihtsalt digitehnoloogiate kasutamise eksperdid. Audiovisuaalse meedia professionaalidel peab olema vajadus olla tehnoloogilise innovatsiooni tähelepanelik vaatleja ning pidevalt hinnata selle mõju filmitööstuse kiiresti muutuvale olemusele. Üliõpilasi innustatakse omandama turu-uuringute alustõdesid uute loominguliste ideede katsetamisel ja uute kontseptsioonide arendamisel; pidama silmas, et turustamine ja sellega seonduvad abitegevused on ülimalt olulised audiovisuaalse toodangu edukaks turule toomiseks olukorras, kus on tegemist äärmiselt komplitseeritud mitmeplatvormilise ja ristmeedia keskkonnaga. Üliõpilased tutvuvad meedia rahastamise valdkonnaga ning uute oskuste omandamise vajadusega, et tulla toime investorite ja finantsinstitutsioonidega suhtlemisega. Samuti leiavad moodulis käsitlemist: vajadus mõista laiemalt, kuidas toimib turg ja millised on tehnoloogilised muutused; oskused ja pädevused, mis on tarvilikud digitehnoloogiate mõju hindamisel."
  }
  [1077]=>
  object(stdClass)#1078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(336) "Kursuse teoreetilised osad vahelduvad praktilistega, seda eriti digitaalse taastamise praktilistes tundides. Kõikides loengutes kasutatakse audiovisuaalset õppematerjali. Mõned loengud toimuvad ULHT (Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologias) digilaboris kus hinnatakse tudengite filmikaadrite digitaalse taastamise oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(495) "Üliõpilased omandavad oskused, kuidas filmifailide säilitamiseks kasutada ennetavaid meetmeid. Nad omandavad teadmisi, kuidas filmides ära tunda erinevaid tehnikaid ja meediume ning panna tähele ajaloolisi muutusi. Tudengid saavad praktikas katsetada filmikaadrite digitaliseerimist. Samuti õpivad nad kuidas teha filmi taastamise plaani olemasolevate elementide baasil (need võivad olla üsna erinevad). Seega, üliõpilased omandavad kursusega filmipärandi säilitamise põhiteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(991) "- filmide konserveerimise/ taastamise (kaitsmise) professionaalne eetika. FIAF (Rahvusvaheline Filmiarhiivide Liit) - filmifailid ja filmide kogumikud: (Portugali ANIMi case) - kinofilm ja meedia - kuidas tuvastada nende seisukorra halvenemist - negatiivid, positiivid või slaidide duplikaadid (-chrome) - analoogtehnikad (monokroom- ja värvitehnoloogia) ning seisukorra halvenemise tuvastamine - digitaalkino formaadid/failid - heli, helitehnikad ja muutused - kataloogimine - ennetav konserveerimine (hoiustamine ning sobivad soojus- ja niiskustingimused) - analoogtaastamine (füüsilis-keemiline taastamine) - digitaalne taastamine (Digital Vision, Brava, jne) - jätkuv uurimistöö digitaalse taastamise uuemate tehniliste lahenduste vallas, stabiilsus/ vastupidavus ajas - taastamise/montaaži võimalused olemasolevate elementide põhjal (negatiivid, positiivid või slaidide duplikaadid (-chrome) - Portugali kinopärandi kättesaadavus ja levitamine (autoriõigus/autoriõigused)"
    ["vljund"]=>
    string(623) "Kinopärandi säilitamine/kaitsmine nõuab teadmisi filmitehnika ja filmi tugiteenuste ajaloost, et olla suuteline hindama tuvastatud muutusi/seisukorra halvenemist ning võtta kasutusele ennetavaid konserveerimismeetmeid, enne kui asuda taastama. Digitaalne taastamine muutub üha enam kasutatavaks võtteks filmipärandi säilitamisel, kuid on ikkagi teadusuuringute teemaks, kuna tegu on digitaalse protsessi ebastabiilsusega. Üliõpilastel on võimalus töötada digitaalse taastamise programmidega, samuti omandada teadmisi traditsioonilisest analoogtaastamisest, millega tegeletakse ANIMis (Centro de Conservação)."
  }
  [1078]=>
  object(stdClass)#1079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(658) "Üliõpilane töötab oma lõputöö arendamisel meeskonnas, kuhu kuuluvad stsenaariumi kirjutaja, produtsent ja režissöör. Tööd tutvustatakse trimestri jooksul mitmete esitlustega. Esitlused annavad võimaluse pakkuda suunavat tagasisidet, tööd hinnatakse summaarselt portfoolio esitamisel, kuhu on trimestri lõpuks koondatud kogu materjal ning esimene versioon lühifilmi stsenaariumist või mängufilmi eelstsenaarium. Õppelogi võimaldab tudengil anda igal etapil kriitiline hinnang, kuivõrd hästi on ta teemaga edasi liikunud. Sissekanne peaks sisaldama umbes 1500 sõna, samuti filmikaadreid, fotosid ja muid kujundeid ning uurimismaterjali."
    ["eesmrk"]=>
    string(602) "Põhirõhk on oskustel, mis toetaksid üliõpilase individuaalset arengut oma erialal. Koos kõigi teiste sama õppekava raames õppivate üliõpilastega koostavad tudengid isikliku arengukava. Kavas sisalduvad õppekavakohased ja -välised professionaalsed, loomingulised ja muud olulise tähtsusega eesmärgid, mis on lõpuprojekti arenduse aluseks. AIne eesmärgiks on ka tulevaste ametialaste oskuste arendamine: meeskonnatöö, tähtaegadest kinnipidamine, eesmärkide püstitamine, loomingulisus, suhtlemisoskused, organiseerimis- ja planeerimisoskused, kriitiline hindamine, refleksioonioskused."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Aine koosneb loengutest ja seminaridest, mis suurendavad üliõpilase võimekust luua narratiivsest filmimaterjali nii idee, idee arenduse kui ka stsenaariumi faasis. Üliõpilase tööd toetavad rühmatunnid ning tulemusi käsitletakse esitlustel."
    ["vljund"]=>
    string(547) "Aine lõpetanuna on üliõpilane võimeline: - koostama originaalidee baasil mõtestatud lühi- või kunstilise filmi projekti - arutlema, kaitsma ja kriitiliselt hindama taolise idee väärtusi esitlusel. - suhtuma kriitiliselt idee arendamisse, et sellest saaks stsenaariumi või eelstsenaarium. - pakkuma välja lisaideid, et vormida idee stsenaariumiks või eelstsenaariumiks. - protsessi käigus lahendama eriarvamusi, et saavutada loogiliselt järjepidev loominguline tulemus - arendusperioodi lõpuks esitada stsenaarium või eelstsenaarium"
  }
  [1079]=>
  object(stdClass)#1080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7006"
    ["hindamine"]=>
    string(613) "Tegeletakse nelja õpiülesandega, mis olenevalt valitud õppeainest hõlmavad videoülesandeid kestusega 2-3 minutit, tööd ja /või tööd erialaspetsiifilise arenduse ja testipaketiga. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul osadena. See annab võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub erialapäevikus, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest referentsmaterjalidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Aine aitab üliõpilasel omandada valitud erialal (stsenaristika, režii või produktsioon) visuaalse loojutustamise hädavajalikud vahendid. Üliõpilane tutvub eriala põhiliste meetoditega ning õpib neid loominguliselt kasutama narratiivi, misanstseeni ja produktsiooni mehhanismide raames."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Loengute, seminaride ja õpitubade abil ning üliõpilase valitud erialast olenevalt õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis seonduvad lühifilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režiiga. Kasutades tegevusi ja karaktereid omandab üliõpilane loo jutustamise, kompositsiooni ja montaaži põhimõtted ning erialased protseduurid ja reeglistiku, mida on vaja teada, et lugu jõuaks ekraanile."
    ["vljund"]=>
    string(646) "- fotograafilise ja filmiteksti kriitiline analüüs üliõpilase enda loomingulise tegevuse kontekstis - ideede genereerimine ja omaenda narratiivi loomine kas kaadri-, stsenaariumi või filmivormis - loominguliste, tehniliste ja isiku enda oskuste ning ressursside kasutamise planeerimine oma eesmärkide realiseerimiseks - esteetika- ja logistiliste probleemide lahendamine stsenaariumi kirjutamise, ettevalmistuse, tootmise ja järeltootmise etapis - oskus põhjendada produtsentidele ja teistele koostöösse kaasatud inimestele arendus-, tootmise ja järeltootmise lahendusi. Kriitiliselt mõtestada oma tööd tootmisprotsessi igas etapis."
  }
  [1080]=>
  object(stdClass)#1081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(682) "Tegeletakse nelja õpiülesandega, mis olenevalt valitud õppeainest hõlmavad tööd liikuvate piltidega kestusega 2-3 minutit, katsestsenaariumitega teostusega, stsenaarsete kavadega, eelstsenaariumitega ja/või finants- ning jaotusplaanidega. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul seeriatena. Need annavad võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub erialapäevikus, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest kujunditest ja materjalidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Aine aitab üliõpilasel omandada valitud erialal (stsenaristika, produktsioon, režii) loo jutustamise oskused kõrgemal tasemel. Aine raames tutvub üliõpilane eriala põhiliste meetoditega täispika mängufilmi formaadis."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Loengud, seminarid ja rühmatunnid, mille kaudu olenevalt üliõpilase valitud erialast õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis on seotud mängufilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režissööritööga. Üliõpilased omandavad loo jutustamise põhimõtted edasijõudnu tasemel narratiivi ja teostuse ja arendamise meetodite abil, mis aitavad oma loo muuta nähtavaks suurel ekraanil. Olenevalt spetsialiseerumisest hõlmavad harjutused stsenaariume, stsenaarseid plaane, treatment'e, finants- ja leviplaane, piltstsenaariume ja lühikesi filmikatkendeid."
    ["vljund"]=>
    string(540) "Võime filmi- ja kirjalikku teksti analüüsida, lähtudes filmi meeleolust, tonaalsusest, žanrist ja stiilist. Oskus ideid genereerida ja omaenda narratiivi luua stsenaarse kava, piltstsenaariumi või treatment'i vormis. Oskus määratleda ja omavahel kooskõlla viia eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid loomingulisi, tehnilisi ja iseenda isiklikke oskusi. Võime meeskonnaliikmetele tõhusalt edastada tootmise ja järeltootmise plaane ning nendega neid arutleda ja arendada. Kriitiliselt mõtestada oma tööd kõigi kolme kuu jooksul."
  }
  [1081]=>
  object(stdClass)#1082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Iseseisvate ülesannete kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Aine keskendub audiovisuaalse dramaturgia loomise ja analüüsimise teadmiste ja oskuste andmisele filmi tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse ja analüüsitakse audiovisuaalse dramaturgia loomist valmis filmides ning erialaste harjutuste teostamine iseseisva tööna."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Oskus audiovisuaalse dramaturgia kasutamist filmides ära tunda ning analüüsida. Võime oma loomingulistes töödes pakkuda välja ja teostada ideid, milles on võetud arvesse audiovisuaalse dramaturgia loomise meetodeid."
  }
  [1082]=>
  object(stdClass)#1083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Teadmiste test."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Aine eesmärk on anda operaatoritele, monteerijatele ning helirežissööridele tajupsühholoogia-alaseid teadmisi, mida on erialases töös võimalik praktikas rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse tajupsühholoogia aluseid ja teoreetilisi käsitlusi ning praktilisi harjutusi, mille käigus testitakse tajupsühholoogia rakendamist."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Võime rakendada tajupsühholoogia-alaseid teadmisi erialases töös."
  }
  [1083]=>
  object(stdClass)#1084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalike harjutustööde kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda tudengitele analüütiline raamistik oma eriala mõtestamiseks kogu filmikunsti vastuvõtu kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(511) "1. Põhilised esteetikakontseptsioonid 1.1 Raamistik, plaan, montaaž 1.2 Plaan, stseen, järjestus/järjekord 1.3 Segment ja analüüs: ristanalüüs 2. Film ja tekst 2.1 Kirjanduslik ekraniseering 2.2 Süntaks ja narratiivi moment 2.3 Dramatiseeringu ülesehitus 2.4 Kriitika roll ja jõud 3. Film ja vorm I 3.1 Lavastus ja ilukirjandus 3.2 Dokumentaalfilmi tugevus 3.3 Auto-poetic strength 4. Film ja vorm II 4.1 Formaadid: lühi- ja mängufilm 4.2 Žanrivormid 4.3 Klassikalised vormid 4.4 Uued žanrivormid"
    ["vljund"]=>
    string(251) "Eriala läbinud tudeng omab teadmisi terminoloogiast ja selle rakendamisest, analüüsiprotsesside erinevatest vormidest ning nendega seotud teoreetilistest ja kontseptuaalsetest küsimustest ning oskab saadud kontseptuaalseid vahendeid ise rakendada."
  }
  [1084]=>
  object(stdClass)#1085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kirjalik test ja praktiline projekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "- Õppida tundma tehnoloogilise arengu ajaloolist perspektiivi ning järeltootmise töövooprotsesside tehnoloogilist arengut. - Järeltootmise töövoo erinevatest etappidest arusaamise kujundamine digitaalse kino kontekstis - Tudengitele teadmiste andmine kuidas luua filmiprojekti tarvis piisavalt hea järeltootmise töövoog."
    ["sisu"]=>
    string(473) "- ajalooline ülevaade: analoogtöövoog filmi järeltootmise jaoks. - ajalooline ülevaade: analoogtöövoog video järeltootmise jaoks. - sissejuhatus filmi ja video digijäreltoomisse. - "Digital intermediate“ töövoog - digikino töövoog - digikaamerad. - telekino süsteemid ja skannerid. - materjali salvestamise süsteemid. - montaažisüsteemid. - visuaalsete erieefektide töövood - värviparandussüsteemid (Colourgranding). - masterkoopiate ja DCP tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbinud tudeng: Omab ülevaadet töövoo mõiste tähendusest ja ajaloolisest kujunemisest Kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid võttes arvesse töövoo tervikut Sooritab töövoo teste võttes arvesse lõpptulemust Teeb valikuid võimalike töövoogude vahel lähtudes finantsilistest, loomingulistest ja tehnoloogilistest teguritest."
  }
  [1085]=>
  object(stdClass)#1086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Iseseisvate ülesannete kujundav hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Anda operaatori eriala tudengitele teadmisi ja oskusi täispika mängufilmi töömeetoditest ja -praktikatest."
    ["sisu"]=>
    string(155) "Loengud, seminarid ja iseseisvad ülesanded, mille abil õpitakse ja praktiseeritakse erinevaid täispika mängufilmi tootmise etappe näidisfilmi põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Kursuse läbimise järel tudeng: oskab planeerida täispika mängufilmi operaatoritööd võttes arvesse ajakulu ja erinevaid töö etappe"
  }
  [1086]=>
  object(stdClass)#1087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(359) "Kursus põhineb praktilisel tegevusel, üliõpilased jagatakse rühmadesse, moodustades ärimeeskonna, kes pakub välja loomingulise idee (film ja/või TV) ja arendab selle äriplaaniks eesmärgiga esitada see investoritele ja finantsinstitutsioonidele ning lõpuks viia tulemus turule. Toimuv äriplaani pidev suunav hindamine. Hinde osakaal: äriplaan 100%."
    ["eesmrk"]=>
    string(568) "See teoreetiline ja praktiline moodul annab üliõpilastele teadmised ettevõtluse erinevatest elementides ja peamistest juhtimisvahenditest. Kursuse eesmärk on tõsta üliõpilaste arusaama ettevõtlusest filmi ja TV-maastikul, arvestades meediamaastikku, turujõude ja tarbimistrende. Üliõpilased õpivad, kuidas ära tunda professionaalset tulemust, hinnata karjäärijuhtimist ja äri loomist. Õpetamise käigus kasutatakse case study’sid ning loomingulise idee arendamist äriplaaniks, mis on piisavalt hea esitamaks seda investoritele ja finantsasutustele."
    ["sisu"]=>
    string(663) "Wttevõtlus ja ettevõtjad Ettevõtja mõtteviis Ettevõtlusalased võimalused Loomeäri peamised ühised jooned Rahastamisvajadused, trendid ja võimalused Ärimudelid ja äriplaanid Tehnoloogia, tarbijad, võimalused Offline- ja online-meedia ning meelelahutusäri mudelid Äriplaani arendamine: ideest turule jõudmiseni Äriplaani kokkuvõte Biograafiad Toode/teenus Turunõudlus Tarbimisturu uuringud ja analüüs Äristrateegia SWOT-analüüs, nõrkused ja tugevused Ettevõte Äriprotsessid Turundamine, 9 P-d, digiturundamine Kontekst Majanduse makrotasand Tehnoloogia Reguleerimine Risk ja tasu Rahastamine Kasumiaruanne Rahavood Bilanss Tasuvusanalüüs"
    ["vljund"]=>
    string(1300) "eesmärgiks on anda üliõpilastele arusaam ettevõtluse iseloomulikest omadustest ning arendada ettevõtlusprojekte loometööstuse valdkonnas. Üliõpilased omandavad teadmised loomeprojektide koostamise ja nende arendamisest vajadusest algusest peale, hõlmates ettevõtluse, juhtimise, turundamise ja tehnoloogia tegureid, kuni selleni, et projekt saaks eduka rahastuse ning tuleks edukana turule. Üliõpilased suudavad julgemini arutleda oma projektide üle, esitleda neid ja veenda rahvusvahelisi investoreid ning finantsinstitutsioone investeerima loomeprojektidesse, mida on alustatud päris nullist ja mis on suunatud globaalsele ja konkreetsele vaatajaskonnale, platvormidele ja turgudele. Üliõpilased omandavad teadmised, oskused ja pädevuse, et saada juurdepääs rahvusvahelistele professionaalsetele võrgustikele, teha koostööd mitteeurooplastest professionaalidega ning suhelda investeerimisotsuste langetajatega. Kursusel omandavad üliõpilased, milliste vahenditega tegutseda globaalselt digitehnoloogiaid ära kasutades ning edendada ideede ja kogemuste vahetamist ja rikastamist. Tutvutakse peamiste juhtimiskontseptsioonidega ja kaasaegsete juhtimismeetoditega äriplaane koostades ning teoreetiliselt uusi ärimudeleid ja vaatajaskonna arendamise strateegiaid katsetades."
  }
  [1087]=>
  object(stdClass)#1088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(469) "Grupi projekt: portfoolio loomine transmeedia projekti jaoks, kus keskendutakse loova idee arendamisele, mille käigus õppejõud pidevat tagasisidet annab – 50% Individuaalne harjutus: kirjeldav ja kriitiline artikkel tansmeedia kohta, vastavalt üliõpilase poolt valitud teemale, mille käigus kirjeldatakse kommunikatsiooni probleeme, põhilisi eesmärke, sihtgruppe, projekti strateegiat, sisu ja valitud meediumit. 40% Tundides käimine ja nendes osalemine: 10%"
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Aine on teoreetiline ja praktiline, mille käigus on toimub õpe vahelduvalt presentatsioonide, esinemiste ja kohalkäimise meetoditel. a) Teadmisi omandatakse järgnevalt: - defineerides ja iseloomustades transmeediat - õppides transmeediaga seotud võtmemõisteid - vaadeldes kõige tähtsamaid transmeedia näiteid erinevates žanrites"
    ["sisu"]=>
    string(925) "Transmeedia ja loo jutustamise töötoa esimene osa on keskendunud peamiselt tudengitele projekti stsenaariumi kirjutamise teadmiste ja oskuste andmisele. Keskendutakse projekti arendamisele transmeedia tooteks, mille käigus tudengid peavad loo üles ehitama kasutades erinevaid meediume, et saavutada lõppkasutajaga kontakt. Aine on ehitatud kolmele moodulile: 1. Transmeedia: definitsioon, iseloomustus ja liigitamine 2. Transmeedia projekti arendamine: soo ja juhtumi analüüs 3. Transmeedia projekti arendamine: loova idee arendamine ja loo kujundamine Esimesed moodulid kirjeldavad transmeediat, transmeedia mõistet ja iseloomustustavad seda. Erinevad transmeedia žanrite liigid: haridus, meelelahutus ja reklaam. Teemad, mis on seotud tansmeedia projekti loova mõistega: kommunikatsiooni probleemi defineerimine, eesmärgid, sihtgrupid, strateegiad, sisu ja meedia valik, samamoodi ka projekti protfoolio loomine."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Planeeritud pädevused: - originaalse transmeedia projekti loova idee arendamine - transmeedia projekti planeerimine ja elluviimine - anda edasi selgel viisil neid teemasid, mis antud aine programmi käigus omandatud on"
  }
  [1088]=>
  object(stdClass)#1089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7015"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Õpetamise viisiks on seminarid, loengud, töötoad ja harjutused. Hindamine baseerub loova idee seminari presentatsioonil 30% ja semestri projektil 70%."
    ["eesmrk"]=>
    string(622) "Antud aine on kujundatud selliselt, mis annab tudengitele hea ülevaate filmi või video tootmisest. Üliõpilased jaotatakse väikestesse gruppidesse, ideede genereerimiseks ja nende arendamiseks stsenaariumiteks filmimise jaoks. Peale seda õpitakse veel produtseerimist ja produtseerimist, kasutades filmi või videot kui väljendusvahendit. Aine kujuneb ümarlaua foorumiks, mille käigus arendatakse strateegiaid ja mis hõlmab mängulist töömeetodit, mille käigus kohtuvad juhendaja, tudengid ja erinevad filmivaldkonnas tegutsevad spetsialistid. Aine sisaldab endas ühe loo arendamist lõputöö projekti jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(470) "1. Idee arendamine lähtudes erinevatest allikatest 1.1. Päevauudised 1.2. Lühikesed lood 1.3. Visuaalsed materjalid 1.4. Audio materjalid 1.5. Isiklikud märkmed 2. Idee arendamine stsenaariumiks 2.1. Süžee ja tegelaskujude arendamine 2.2. Idee arendamine režii ehks võttestsenaariumiks 2.3. Idee arendamine piltstenaariumiks 3. Eel-produtseerimine 3.1. Formaadi valimine: film või video 3.2. Filmi- ja TV kunstnikutöö 3.3. Võttepaiga valimine 4. Produktsioon"
    ["vljund"]=>
    string(379) "Aine käsitleb kõiki uurimismeetodeid, mis on vajalikud süsteemseks lähenemiseks ideede ja lugude analüüsimiseks ja kommunikeerimiseks filmikeeles. Fookus on ideede genereerimisel ja uurimisprotsessidel ja nende defineerimisel eel-produktsiooni ja produktsiooni faasides, mis on parim meetod garanteerima, et tudengid on aine lõppedes valmis arendama oma ideid ja projekte."
  }
  [1089]=>
  object(stdClass)#1090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7016"
    ["hindamine"]=>
    string(287) "Õpetamise viisiks on seminarid, loengud, töötoad ja ülesanded. Hinne koosneb lühifilmi analüüsi (3-5 lk) 20%, treatmenti ja lühifilmi idee esitluse 20%, lühifilmi stsenaariumi (7-15 lk) 20%, lõpueksami (põhineb aine käigus õpitul) 10% tulemustel ja loengutes osalemisel 10%."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Antud aine annab ülevaate lühifilmide jaoks ideede genereerimise protsessidest, mis põhinevad tõestisündinud lugudel, romaanidel, originaalideedel. Õpitakse ka lühifilmi vormi ja funktsiooni analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Loovate, teostatavate ideede arendamine lühifilmi meedia jaoks. Filmilikud loojutustamise tehnikad: kujutiste ja heli loov kasutamine Filmi dialoog versus teatri või novelli dialoog Stsenaariumi struktuur ja formaat Tegelased, konflikt ja lahendus: usutavate tegelaskujude kujutamine usutavatesse situatsioonidesse Loojutustamise žanrid lühifilmis Uurimistöö lühifilmi produtseerimise jaoks Ideede, kontseptsioonide, treatmentide ja lühistsenaariumite esitlus (pitching) ja müümine. Lühifilmi stsenaariumi kirjutamine Lühistsenaariumite analüüs Lühifilmide analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(472) "Antud aine on loodud selliselt, mis aitab lühifilmi loomise jaoks vajalikke professionaalseid oskusi arendada. Rõhuasetus on looval protsessil ideest teostuseni ja kõik tudengid peavad valmis kirjutama kahe lühifilmi stsenaariumi. Tudengid tutvuvad lühimängufilmi stsenaariumi kirjutamise stiilidega, žanrite ja formaatidega. Arendatakse mitte ainult kirjutamisoskust vaid ka produtseerimisoskust ja kasutatakse lühiformaati tulevikus arendatava mängufilmi jaoks."
  }
  [1090]=>
  object(stdClass)#1091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7017"
    ["hindamine"]=>
    string(700) "Sessioonide käigus esitlevad üliõpilased avalikult oma individuaalseid lõputööprojekte, saades selle käigus tagasisidet kaasüliõpilastelt ja õppejõult ja ka külalisekspertidelt. Arutletakse teoreetilise uurimuse või filmi valmimise/tootmise seisu. Üliõpilased peavad esitlema oma tööd viiel korral avalikult kolleegidele, õppejõududele ja külalisekspertidele. Igat esitlust hinnatakse võimekuse põhjal lahendada need probleemid, mis tekkisid eelnevate esitluste diskussiooide käigus. Aine metoodiline mudel lähtub juba erinevate uurimiskeskuste ja labarotooriumite poolt arendatud loova kunsti meetodist, mille näiteks võib tuua Torino Film Lab (http://www.torinofilmlab.it)"
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "Aine eesmärgiks on dissertatsiooni töö, millest suur osa puudutab täispika mängufilmi tootmist. Samuti on kirjaliku töö eesmärk rakendada ja laiendada üliõpilase poolt omandatud võimekust, kasutades selleks tehnilis vahendeid, kujuteldavat kunsti ja kunstitehnikaid, arendada projekte, mis näitavad teema kriitilist ja loovat käsitlemist."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Individuaalne dissertatsiooni töö arendamine. Kokkusaamiste käigus võetakse arutlusele vähemalt kaks tööd. Kui projekti sisu on teaduslik, siis peaks töö progress olema järgmine: teema esitlus, kunsti hetkeseisu käsitlus, kuidas antud projekt seondub selle kunstiga, millele järgneb avalik diskussioon dissertatsiooni üle. Kui projektiks on film: idee esmane esitlus ja idee võrdlemine teiste sarnaste filmidega, filmi tootmise erinevad faasid ja filmi montaaž."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Aine käigus käsitletavad meetodid vastavad filmi tegemise dissertatsiooni eesmäkide teostamisele, millele võib lisanduda teaduslik uurimus, et mängufilmi teostada. Põhirõhk on regulaarne projekti arutamine, tudengid õpivad oma ideid edasi andma ja ka kriitikat kuulama ja saadud kriitikat ka projektis kasutama. Antud dünaamiline meetod aitab projekti õigeagsele valmimisele."
  }
  [1091]=>
  object(stdClass)#1092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7019"
    ["hindamine"]=>
    string(658) "Üliõpilane töötab oma lõputöö arendamisel meeskonnas, kuhu kuuluvad stsenaariumi kirjutaja, produtsent ja režissöör. Tööd tutvustatakse trimestri jooksul mitmete esitlustega. Esitlused annavad võimaluse pakkuda suunavat tagasisidet, tööd hinnatakse summaarselt portfoolio esitamisel, kuhu on trimestri lõpuks koondatud kogu materjal ning esimene versioon lühifilmi stsenaariumist või mängufilmi eelstsenaarium. Õppelogi võimaldab tudengil anda igal etapil kriitiline hinnang, kuivõrd hästi on ta teemaga edasi liikunud. Sissekanne peaks sisaldama umbes 1500 sõna, samuti filmikaadreid, fotosid ja muid kujundeid ning uurimismaterjali."
    ["eesmrk"]=>
    string(730) "Põhirõhk on oskustel, mis toetaksid üliõpilase individuaalset arengut stsenaristi, produtsendi või režissöörina. Kõik selle õppekava raames õppivad üliõpilased koostavad isikliku arengukava. Kavas sisalduvad õppekavakohased ja -välised professionaalsed, loomingulised ja muud olulise tähtsusega eesmärgid. Oma kaheaastase õppeaasta jooksul käib üliõpilane arengukava läbi mitmeid kordi, käsitledes seda õppelogis ja olulistes õppeainetes, mis on tema õpingute jaoks vajalikud. Tulevaste ametialaste oskuste arendamine: meeskonnatöö, tähtaegadest kinnipidamine, eesmärkide püstitamine, loomingulisus, suhtlemisoskused, organiseerimis- ja planeerimisoskused, kriitiline hindamine, refleksioonioskused."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Aine koosneb loengutest, seminaridest ja õpitubadest, mis parandavad üliõpilase võimekust luua narratiivse filmimaterjali erinevaid vorme esitlemise, arendamise ja stsenaariumi faasis. Üliõpilase tööd toetavad rühmatunnid ning tulemusi käsitletakse esitlustel."
    ["vljund"]=>
    string(547) "Aine lõpetanuna on üliõpilane võimeline: - koostama originaalidee baasil mõtestatud lühi- või kunstilise filmi projekti - arutlema, kaitsma ja kriitiliselt hindama taolise idee väärtusi esitlusel. - suhtuma kriitiliselt idee arendamisse, et sellest saaks stsenaariumi või eelstsenaarium. - pakkuma välja lisaideid, et vormida idee stsenaariumiks või eelstsenaariumiks. - protsessi käigus lahendama eriarvamusi, et saavutada loogiliselt järjepidev loominguline tulemus - arendusperioodi lõpuks esitada stsenaarium või eelstsenaarium"
  }
  [1092]=>
  object(stdClass)#1093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(658) "Üliõpilane töötab oma lõputöö arendamisel meeskonnas, kuhu kuuluvad stsenaariumi kirjutaja, produtsent ja režissöör. Tööd tutvustatakse trimestri jooksul mitmete esitlustega. Esitlused annavad võimaluse pakkuda suunavat tagasisidet, tööd hinnatakse summaarselt portfoolio esitamisel, kuhu on trimestri lõpuks koondatud kogu materjal ning esimene versioon lühifilmi stsenaariumist või mängufilmi eelstsenaarium. Õppelogi võimaldab tudengil anda igal etapil kriitiline hinnang, kuivõrd hästi on ta teemaga edasi liikunud. Sissekanne peaks sisaldama umbes 1500 sõna, samuti filmikaadreid, fotosid ja muid kujundeid ning uurimismaterjali."
    ["eesmrk"]=>
    string(772) "Põhirõhk on oskustel, mis toetaksid üliõpilase individuaalset arengut stsenaristi, produtsendi või režissöörina. Koos kõigi teiste õppekava raames õppivate üliõpilastega koostavad tudengid isikliku arengukava. Kavas sisalduvad õppekavakohased ja -välised professionaalsed, loomingulised ja muud olulise tähtsusega eesmärgid. Oma kaheaastase õppeaasta jooksul käib üliõpilane arengukava läbi mitmeid kordi, käsitledes seda õppelogis ja olulistes õppeainetes, mis on tema õpingute jaoks vajalikud. AIne eesmärgiks on ka tulevaste ametialaste oskuste arendamine: meeskonnatöö, tähtaegadest kinnipidamine, eesmärkide püstitamine, loomingulisus, suhtlemisoskused, organiseerimis- ja planeerimisoskused, kriitiline hindamine, refleksioonioskused."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Aine koosneb loengust ja seminaridest, mis suurendavad üliõpilase võimekust luua narratiivse filmi esiltust filmi idee tutvustamisel, arendusfaasis ja lõpuks ka stsenaariumis. Üliõpilase tööd toetavad rühmatunnid ning tulemusi käsitletakse esitlustel."
    ["vljund"]=>
    string(547) "Aine lõpetanuna on üliõpilane võimeline: - koostama originaalidee baasil mõtestatud lühi- või kunstilise filmi projekti - arutlema, kaitsma ja kriitiliselt hindama taolise idee väärtusi esitlusel. - suhtuma kriitiliselt idee arendamisse, et sellest saaks stsenaariumi või eelstsenaarium. - pakkuma välja lisaideid, et vormida idee stsenaariumiks või eelstsenaariumiks. - protsessi käigus lahendama eriarvamusi, et saavutada loogiliselt järjepidev loominguline tulemus - arendusperioodi lõpuks esitada stsenaarium või eelstsenaarium"
  }
  [1093]=>
  object(stdClass)#1094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(613) "Tegeletakse nelja õpiülesandega, mis olenevalt valitud õppeainest hõlmavad videoülesandeid kestusega 2-3 minutit, tööd ja /või tööd erialaspetsiifilise arenduse ja testipaketiga. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul osadena. See annab võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub erialapäevikus, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest referentsmaterjalidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Aine aitab üliõpilasel omandada valitud erialal (stsenaristika, režii või produktsioon) visuaalse loojutustamise hädavajalikud vahendid. Üliõpilane tutvub eriala põhiliste meetoditega ning õpib neid loominguliselt kasutama narratiivi, misanstseeni ja produktsiooni mehhanismide raames."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Loengute, seminaride ja õpitubade abil ning üliõpilase valitud erialast olenevalt õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis seonduvad lühifilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režiiga. Kasutades tegevusi ja karaktereid omandab üliõpilane loo jutustamise, kompositsiooni ja montaaži põhimõtted ning erialased protseduurid ja reeglistiku, mida on vaja teada, et lugu jõuaks ekraanile."
    ["vljund"]=>
    string(646) "- fotograafilise ja filmiteksti kriitiline analüüs üliõpilase enda loomingulise tegevuse kontekstis - ideede genereerimine ja omaenda narratiivi loomine kas kaadri-, stsenaariumi või filmivormis - loominguliste, tehniliste ja isiku enda oskuste ning ressursside kasutamise planeerimine oma eesmärkide realiseerimiseks - esteetika- ja logistiliste probleemide lahendamine stsenaariumi kirjutamise, ettevalmistuse, tootmise ja järeltootmise etapis - oskus põhjendada produtsentidele ja teistele koostöösse kaasatud inimestele arendus-, tootmise ja järeltootmise lahendusi. Kriitiliselt mõtestada oma tööd tootmisprotsessi igas etapis."
  }
  [1094]=>
  object(stdClass)#1095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(609) "Tegeletakse nelja õpiülesandega, mis olenevalt valitud erialast hõlmavad videoülesandeid kestusega 2-3 minutit, tööd ja /või tööd erialaspetsiifilise arenduse ja testipaketiga. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul osadena. See annab võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub erialapäevikus, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest referentsmaterjalidest"
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Aine aitab üliõpilasel omandada valitud erialal (stsenaristika, režii või produktsioon) visuaalse loojutustamise hädavajalikud vahendid. Üliõpilane tutvub eriala põhiliste meetoditega ning õpib neid loominguliselt kasutama narratiivi, misanstseeni ja produktsiooni mehhanismide raames."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Loengute, seminaride ja õpitubade abil ning üliõpilase valitud erialast olenevalt õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis seonduvad lühifilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režiiga. Kasutades tegevusi ja karaktereid omandab üliõpilane loo jutustamise, kompositsiooni ja montaaži põhimõtted ning erialased protseduurid ja reeglistiku, mida on vaja teada, et lugu jõuaks ekraanile."
    ["vljund"]=>
    string(646) "- fotograafilise ja filmiteksti kriitiline analüüs üliõpilase enda loomingulise tegevuse kontekstis - ideede genereerimine ja omaenda narratiivi loomine kas kaadri-, stsenaariumi või filmivormis - loominguliste, tehniliste ja isiku enda oskuste ning ressursside kasutamise planeerimine oma eesmärkide realiseerimiseks - esteetika- ja logistiliste probleemide lahendamine stsenaariumi kirjutamise, ettevalmistuse, tootmise ja järeltootmise etapis - oskus põhjendada produtsentidele ja teistele koostöösse kaasatud inimestele arendus-, tootmise ja järeltootmise lahendusi. Kriitiliselt mõtestada oma tööd tootmisprotsessi igas etapis."
  }
  [1095]=>
  object(stdClass)#1096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7023"
    ["hindamine"]=>
    string(676) "Tegeletakse nelja õpiülesandega, mis olenevalt valitud õppeainest hõlmavad tööd liikuvate piltidega kestusega 2-3 minutit, katsestsenaariumitega teostusega, stsenaarsete kavadega, eelstsenaariumitega ja/või finants- ning jaotusplaanidega. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul seeriatena. Need annavad võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub õpilogis, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest kujunditest ja materjalidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Aine aitab üliõpilasel omandada valitud erialal (stsenaristika, režii, produktsioon) loo jutustamise oskused kõrgemal tasemel. Üliõpilane tutvub eriala põhiliste meetoditega, et omandada täispika mängufilmi formaat."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Loengute, seminaride ja õpitubadega ning olenevalt üliõpilase valitud erialast õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis on seotud mängufilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režiiga. Üliõpilased omandavad läbi edasijõudnu tasemel narratiivi ja teostuse tehnikate loo jutustamise ja arendamise põhimõtted, mida on vaja kirjutamaks täispika mängufilmi stsenaariumit."
    ["vljund"]=>
    string(667) "Võime filmi- ja kirjalikku teksti kriitiliselt analüüsida lähtudes filmi õhkkonnast, meeleolust, tonaalsusest, žanrist ja stiilist. Ideede genereerimine ja omaenda narratiivi loomine stsenaarse kava, piltstsenaariumi või eelstsenaariumi vormis. Määratleda ja omavahel kooskõlla viia eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid loomingulisi, tehnilisi ja iseenda isiklikke oskusi. Tõhusalt edastada ja arutleda tootmise ja järeltootmise plaanide ja lahenduste üle kaaslaste ja võimalike kaastöötajatega. Lahendada rahastamisega, narratiivi ja esteetikaga seotud küsimusi filmitootmise igas etapis. Kriitiliselt mõtestada oma tööd kõigi kolme kuu jooksul."
  }
  [1096]=>
  object(stdClass)#1097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7024"
    ["hindamine"]=>
    string(662) "Aine jooksul sooritatakse neli õpiülesannet, mis olenevalt valitud õppeainest hõlmavad tööd 2-3 minuti pikkuste videolõikudega, stsenaariumitega, stsenaarsete kavadega, treatment'idega ja/või finants- ning jaotusplaanidega. Ülesanded antakse kolme kuu jooksul seeriatena. Need annavad võimaluse kujundavaks tagasisideks, tööd hinnatakse summaarsena portfoolio esitamisel, mis sisaldab kolme kuu jooksul koostatud materjale. Oma tegevuse/töö kriitiline mõtestamine toimub erialapäevikus, mis samuti esitatakse pärast kolme kuu möödumist. Refleksioon peab koosnema umbes 1500 sõnast, filmikaadritest, fotodest ja muudest referentsmaterjalidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärk on anda tudengitele oma valitud erialal loojutustamise ja dramaturgia teadmisi ning oma eriala loovtehnikate kasutamise kogemust täispika mängufilmi formaadis."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Õppeaine koosneb loengutest, seminaridest ja rühmatundidest, milles õpitakse tundma meetodeid ja protsesse, mis on seotud täispika mängufilmi stsenaariumi kirjutamise, filmi tootmise ja režiiga. Üliõpilased omandavad loo jutustamise põhimõtted edasijõudnu tasemel läbi erinevate harjutuste. Harjutuste väljundid on näiteks: stsenaarium, treatment, finantseerimis- ja leviplaan, kadreering, filmitud stseenid."
    ["vljund"]=>
    string(654) "Võime analüüsida kirjalikke ja filmitekste võttes arvesse filmi atmosfääri, meeleolu, tooni, žanrit ja stiili. Võime genereerida ideid ja luua ise narratiive stsenaarse plaani, piltstsenaariumi või treatment'i vormis. Oskus määratleda ja omavahel kooskõlla viia eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid loomingulisi, tehnilisi ja iseenda isiklikke oskusi. Võime tõhusalt meeskonnakaaslastele edastada ja nendega arutleda tootmise ja järeltootmise plaanide ja lahenduste üle. Oskus lahendada rahastamisega, narratiivi ja esteetikaga seotud küsimusi filmitootmise igas etapis. Oskus kriitiliselt mõtestada oma tööd kõigi kolme kuu jooksul."
  }
  [1097]=>
  object(stdClass)#1098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7025"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Iseseisvate ülesannete kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Aine keskendub audiovisuaalse dramaturgia loomise ja analüüsimise teadmiste ja oskuste andmisele filmi tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse ja analüüsitakse audiovisuaalse dramaturgia loomist valmis filmides ning erialaste harjutuste teostamine iseseisva tööna."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Oskus audiovisuaalse dramaturgia kasutamist filmides ära tunda ning analüüsida. Võime oma loomingulistes töödes pakkuda välja ja teostada ideid, milles on võetud arvesse audiovisuaalse dramaturgia loomise meetodeid."
  }
  [1098]=>
  object(stdClass)#1099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7026"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Iseseisvate ülesannete kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Aine keskendub audiovisuaalse dramaturgia loomise ja analüüsimise teadmiste ja oskuste andmisele filmi tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse ja analüüsitakse audiovisuaalse dramaturgia loomist valmis filmides ning erialaste harjutuste teostamine iseseisva tööna."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Oskus audiovisuaalse dramaturgia kasutamist filmides ära tunda ning analüüsida. Võime oma loomingulistes töödes pakkuda välja ja teostada ideid, milles on võetud arvesse audiovisuaalse dramaturgia loomise meetodeid."
  }
  [1099]=>
  object(stdClass)#1100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7027"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Teadmiste test."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Aine eesmärk on anda operaatoritele, monteerijatele ning helirežissööridele tajupsühholoogia-alaseid teadmisi, mida on erialases töös võimalik praktikas rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse tajupsühholoogia aluseid ja teoreetilisi käsitlusi ning praktilisi harjutusi, mille käigus testitakse tajupsühholoogia rakendamist."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Võime rakendada tajupsühholoogia-alaseid teadmisi erialases töös."
  }
  [1100]=>
  object(stdClass)#1101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7028"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Teadmiste test"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Aine eesmärk on anda operaatoritele, monteerijatele ning helirežissööridele tajupsühholoogia-alaseid teadmisi, mida on erialases töös võimalik praktikas rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Loengud ja seminarid, milles käsitletakse tajupsühholoogia aluseid ja teoreetilisi käsitlusi ning praktilisi harjutusi, mille käigus testitakse tajupsühholoogia rakendamist."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Võime rakendada tajupsühholoogia-alaseid teadmisi erialases töös."
  }
  [1101]=>
  object(stdClass)#1102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7029"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalike harjutustööde kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda tudengitele analüütiline raamistik oma eriala mõtestamiseks kogu filmikunsti vastuvõtu kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(511) "1. Põhilised esteetikakontseptsioonid 1.1 Raamistik, plaan, montaaž 1.2 Plaan, stseen, järjestus/järjekord 1.3 Segment ja analüüs: ristanalüüs 2. Film ja tekst 2.1 Kirjanduslik ekraniseering 2.2 Süntaks ja narratiivi moment 2.3 Dramatiseeringu ülesehitus 2.4 Kriitika roll ja jõud 3. Film ja vorm I 3.1 Lavastus ja ilukirjandus 3.2 Dokumentaalfilmi tugevus 3.3 Auto-poetic strength 4. Film ja vorm II 4.1 Formaadid: lühi- ja mängufilm 4.2 Žanrivormid 4.3 Klassikalised vormid 4.4 Uued žanrivormid"
    ["vljund"]=>
    string(251) "Eriala läbinud tudeng omab teadmisi terminoloogiast ja selle rakendamisest, analüüsiprotsesside erinevatest vormidest ning nendega seotud teoreetilistest ja kontseptuaalsetest küsimustest ning oskab saadud kontseptuaalseid vahendeid ise rakendada."
  }
  [1102]=>
  object(stdClass)#1103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalike harjutustööde kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda tudengitele analüütiline raamistik oma eriala mõtestamiseks kogu filmikunsti vastuvõtu kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(511) "1. Põhilised esteetikakontseptsioonid 1.1 Raamistik, plaan, montaaž 1.2 Plaan, stseen, järjestus/järjekord 1.3 Segment ja analüüs: ristanalüüs 2. Film ja tekst 2.1 Kirjanduslik ekraniseering 2.2 Süntaks ja narratiivi moment 2.3 Dramatiseeringu ülesehitus 2.4 Kriitika roll ja jõud 3. Film ja vorm I 3.1 Lavastus ja ilukirjandus 3.2 Dokumentaalfilmi tugevus 3.3 Auto-poetic strength 4. Film ja vorm II 4.1 Formaadid: lühi- ja mängufilm 4.2 Žanrivormid 4.3 Klassikalised vormid 4.4 Uued žanrivormid"
    ["vljund"]=>
    string(251) "Eriala läbinud tudeng omab teadmisi terminoloogiast ja selle rakendamisest, analüüsiprotsesside erinevatest vormidest ning nendega seotud teoreetilistest ja kontseptuaalsetest küsimustest ning oskab saadud kontseptuaalseid vahendeid ise rakendada."
  }
  [1103]=>
  object(stdClass)#1104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kirjalik test ja praktiline projekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "- Õppida tundma tehnoloogilise arengu ajaloolist perspektiivi ning järeltootmise töövooprotsesside tehnoloogilist arengut. - Järeltootmise töövoo erinevatest etappidest arusaamise kujundamine digitaalse kino kontekstis - Tudengitele teadmiste andmine kuidas luua filmiprojekti tarvis piisavalt hea järeltootmise töövoog."
    ["sisu"]=>
    string(473) "- ajalooline ülevaade: analoogtöövoog filmi järeltootmise jaoks. - ajalooline ülevaade: analoogtöövoog video järeltootmise jaoks. - sissejuhatus filmi ja video digijäreltoomisse. - "Digital intermediate“ töövoog - digikino töövoog - digikaamerad. - telekino süsteemid ja skannerid. - materjali salvestamise süsteemid. - montaažisüsteemid. - visuaalsete erieefektide töövood - värviparandussüsteemid (Colourgranding). - masterkoopiate ja DCP tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbinud tudeng: Omab ülevaadet töövoo mõiste tähendusest ja ajaloolisest kujunemisest Kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid võttes arvesse töövoo tervikut Sooritab töövoo teste võttes arvesse lõpptulemust Teeb valikuid võimalike töövoogude vahel lähtudes finantsilistest, loomingulistest ja tehnoloogilistest teguritest."
  }
  [1104]=>
  object(stdClass)#1105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7032"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kirjalik test ja praktiline project"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "- Õppida tundma tehnoloogilise arengu ajaloolist perspektiivi ning järeltootmise töövooprotsesside tehnoloogilist arengut. - Järeltootmise töövoo erinevatest etappidest arusaamise kujundamine digitaalse kino kontekstis - Tudengitele teadmiste andmine kuidas luua filmiprojekti tarvis piisavalt hea järeltootmise töövoog."
    ["sisu"]=>
    string(473) "- ajalooline ülevaade: analoogtöövoog filmi järeltootmise jaoks. - ajalooline ülevaade: analoogtöövoog video järeltootmise jaoks. - sissejuhatus filmi ja video digijäreltoomisse. - "Digital intermediate“ töövoog - digikino töövoog - digikaamerad. - telekino süsteemid ja skannerid. - materjali salvestamise süsteemid. - montaažisüsteemid. - visuaalsete erieefektide töövood - värviparandussüsteemid (Colourgranding). - masterkoopiate ja DCP tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbinud tudeng: Omab ülevaadet töövoo mõiste tähendusest ja ajaloolisest kujunemisest Kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid võttes arvesse töövoo tervikut Sooritab töövoo teste võttes arvesse lõpptulemust Teeb valikuid võimalike töövoogude vahel lähtudes finantsilistest, loomingulistest ja tehnoloogilistest teguritest."
  }
  [1105]=>
  object(stdClass)#1106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Erialaste harjutuste kujundav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Aine eesmärk on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja kogemusi täispika mängufilmi montaaži teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Monteerija töö erinevad etapid ning tehnilised ja loomingulised aspektid täispika filmi montaažis. Aine keskendub kaadrite ja loo struktuurile: kuidas lugu ekraanil väljendub. Kuidas publik end loo ja tegelastega seostab. Kuidas on omavahel seotud üllatuse ja avaldumise momendid. Keskendutakse visuaalsele tegevusele, visuaalsele voolavusele, liikumisele, vaheldumisele, montaažile, ajaga manipuleerimisele ja aja ovaaljoonele. Suur rõhk on pandud ka filmimeeskonna omavahelisele tööle."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Aine eeldab, et üliõpilased on omandanud põhilised tehnilised oskused igal kolmel ala ja tegeleb nende oskuste edasi arendamisel ja teadmiste süvendamisel."
  }
  [1106]=>
  object(stdClass)#1107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFK7034"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Hinnatakse kujundavalt harjutuste sooritamis."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Aine eesmärk on anda tudengitele täispika mängufilmi heliloomingu-alaseid teadmisi ja oskusi nii helisalvestuse, helimontaaži kui ka helikujunduse vallas."
    ["sisu"]=>
    string(798) "Helirežii töövahendid ja tehnikad. Helirežii: PRO-TOOLS. Erinevad formaadid. Sampling. Biti sügavus. Kasutajaliidesed. Töövahendid. Protsessorid. Spetsiaalsed efektid. Eksport. Configuring Session 5.1. Eelmiksimise kino standardid ja nõuded. Foley salvestamine. Dubleerimine. Miksimine: Heli miksimise tehniline kontseptualiseerimine. Dolby Surroundi ja teiste digitaalsele süsteemide võrdlus. Dialoogid, helid, vaikus. Heli negatiiv. DCP. Heli: Heli loominguline kasutamine helirežii juures. Helisalvestamine, boomimine, miksimine ja miksimise tehnikad. Helirežii põhimõtted ja dialoogi, FX, foley ja ADRi praktika. Samuti, kui vajalik, siis ka heliloojaga koostöö, et arendada hästi kõlav filmimuusika. Miksimise protsessi juhtimine ja kogu filmimeeskonna omavaheline koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Aine eeldab, et üliõpilased on omandanud om eriala tehnilised baasoskused ning käesoleva aine õpiväljundiks on nende oskuste edasi arendane ja teadmiste süvendamine."
  }
  [1107]=>
  object(stdClass)#1108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6003"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Koondhinne kujuneb seminari presentatsiooni ning vahe- ja lõppeksami tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Anda üliõpilastele võimalus saada ülevaade kommunikatsiooni ja kultuuri omavahelistest seostest ning luua eeldused kommunikatsiooni valdkonna interdistsiplinaarsuse mõismiseks."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Ülevaade kultuuri ja kommunikatsiooni kompleksetest seostest. Massikommunikatsiooni ja selle arengu mõju kultuurile. Kultuuri mõju massimeediale. Massimeedia ja selle mõju sotsioloogilises, psühholoogilises, majanduslikus, poliitilises ja filosoofilises kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Kultuuri ja kommunikatsiooni seoste mõistmine, oskus neid lahti mõtestada läbi erinevate käsitluste alates marksismist kuni postmodernismini. Võime analüüsida valdkonna erinevaid nähtusi kasutades erinevaid teadluslikke lähtepunkte."
  }
  [1108]=>
  object(stdClass)#1109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1109]=>
  object(stdClass)#1110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6008"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "2 eksamit, 2 esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Tutvustada üliõpilastele sotsioloogia põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Aine õpetab sotsioloogia põhitemaatikaid. Iga loeng käsitleb teatud sotsioloogilist teemat ja kõiki loenguid läbiv teema on: maailm on muutuses. Alustame kapitalismi ja modernse ühiskonna sünniga ja liigume edasi kaasaegse infoajastu revolutsioonini ja postindustriaalsesse ühiskonda. Aine uurib kuidas ühiskonnad tulevad toime ja kohanevad sotsiaalsete muutustega. Aine räägib sotsioloogia distsipliini peegeldusest kaasaegse maailma transformatsioonis nii sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, psühholoogiliste ja ökoloogiliste külgede kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Üliõpilased on tuttavad sotsioloogia põhimõtetega."
  }
  [1110]=>
  object(stdClass)#1111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6009"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "2 eksamit, 2 esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Tutvustada tudengitele politoloogia põhitõdesid."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Aine annab üliõpilastele ajaloolise ülevaate poliitika põhiliste arengute tekkimisest. Valitsuse peamiste liigituste tutvustamise järel keskendub kursuse esimene osa peamistele poliitilistele teooriatele, poliitilisele ideoloogiatele ja demokraatilistele institutsionaalsetele struktuuridele. Teine osa uurib riigi rolli rahvusvahelises poliitikas. Globaliseerumise ja valitsustevaheliste organisatsioonide, nagu EL, NATO ja ÜRO põhiliste ideede tutvustamise järel lõppeb kursus ülevaatega kuidas 11. septembri järgne Ameerika reageering terrorismile mõjutab poliitikat tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Üliõpilane on omastanud põhiteadmised poliitikast."
  }
  [1111]=>
  object(stdClass)#1112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6010"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Hinne kujuneb kursuse jooksul tehtavate ülesannete ja eksami põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Aine eesmärk on anda ülevaade sotsiaalpsühholoogia kujunemisest, selle põhimõistetest. Anda võimalus mõista kuidas meie mõtted, tunded ja käitumine on seotud meid ümbritsevate inimeste ja keskkonnaga."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Sotsiaalpsühholoogia kui teaduslik distsipliin, selle kujunemine ja praktilised rakendused kaasaegses ühiskonnas. Kuidas inimeste mõtted, tunded ja käitumine on mõjutatud teiste inimeste tegelikust või tunnetatud juuresolekust."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Süsteemne ülevaade sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkondadest ja põhimõistetest. Oskus ära tunda sotsiaalpsühholoogia rakendusi igapäevaelus. Oskus analüüsida oma käitumist ja selle seost ümbritseva maailmaga."
  }
  [1112]=>
  object(stdClass)#1113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6012"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "3 lühitesti, vaheeksam, ja lõpupresentatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Sissejuhatus filosoofia ajaloo alustesse."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Antud kursus annab ülevaate filosoofia ajaloost. Loengukursuse õpetamisel lähtutakse järgmisest: kursust alustatakse filosoofiaga, mis toimis enne Sokratest ja lõpuks jõutakse välja kaasaegse filosoofiani."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Pärast kursuse läbimist teab tudeng põhilisi filosoofia ajaloo probleeme ning tunneb filosoofia sõnavara, et kaasa mõelda moodsa filosoofia teemadel. Lisaks on tudengid tutvunud mõnede klassikaliste teostega filosoofia ajaloost."
  }
  [1113]=>
  object(stdClass)#1114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6013"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinne kujuneb seminarides osalemise, ettekande, essee ja eksami põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Kontakttundide esimeses pooles tutvustada üliõpilastele tänapäevase eetika peamiseid teemasid ja teooriaid ning eetiliste probleemide käsitlemise mudeleid. Kontakttundide teine poolt toimub seminaridena, milles keskendutakse meedia eetika olulisematele teemadele ja eetiliste konfliktide lahendamisele meedias selleks, et üliõpilased suudaks iseseisvalt toime tulla eetiliste konfliktidega meedias ja avalikus elus."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Aine annab ülevaate tänapäevasest eetikast, alustades küsimusega: Milleks meile moraal? Käsitletakse järgnevaid teemasid: eetiline relativism, absolutism ja objektivism, egosim ja altruism, väärtused ja elu mõte, religioon ja eetika. Lisaks uuritakse normatiivseid eetika-teooriaid: teleoloogiline, deontoloogiline ja areetiline. Meedia eetikast vaadeldakse olulisemaid teemasid: informeerimine, veenmine, lojaalsus, privaatsus, meedia ja demokraaria, meedia kui majandusharu, foto ja video eetika, küberruumi eetika, kunsti ja meelelahutuse eetika. Nende teemade selgitamiseks käsitletakse vastavaid eetilisi konflikte meedias."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Õppematerjali omandamise, seminarides osalemise ja essee kirjutamise järel üliõpilane on võimeline: Teadma olulisemaid tänapäevaseid eetika teooriaid ja oskama neid kasutada instrumentidena eetiliste probleemide käsitlemiseks. Olema tuttav tänapäevases meedias esinevate peamiste eetiliste teemadega ja suutma neis orienteeruda iseseisvalt. Oskama analüüsida eetilist konflikti meedias ja pakkuma võimalikud lahendused, suutes õigustada enda valitud lahendust teistele. Mõistma ja oskama kirjutada filosoofilist esseed."
  }
  [1114]=>
  object(stdClass)#1115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6014"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne põhineb esseel ja eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Aine eesmärk on ülevaatlikult tutvustada kujutava kunsti ajalugu, selle peamiseid voole ja nende seost ühiskonnaga. Aine keskendub peamiselt Euroopa kunstitraditsioonile."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Aine küsitleb ülevaatlikult Lääne-Euroopa kunsti ajalugu 15.-ndast sajandist tänaseni. Lisaks arutletakse järgmistel teemade: kunsti ja kunstniku roll ühiskonnas, kunsti ja ideoloogia seosed, kujutav kunst ja filmikunst."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Oskus iseloomustada peamisi kunstivoole ja nimetada nende silmapaistvamaid esindajaid. Võime analüüsida kujutava kunsti seoseid teiste kultuurivaldkondadega, oskus näha kunstiajalugu ühiskonna arengu perspektiivis."
  }
  [1115]=>
  object(stdClass)#1116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6015"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "1 eksam, 2 lühiesseed"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Modernismi peamiste kultuuriliste ja filosoofiliste ideede tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Kursus on sissejuhatuseks modernismi ja postmodernismi põhiteemadesse. Modernismi põhiideid (progress, mõistus, tõde, teadus) ülistavate peamiste kirjanike väljatoomise järeluurime kirjanikke, kes kritiseerivad modernismi varjupoolt. Edasi tutvustab aine postmodernismi kui reaktsiooni modernismi universaalsetele väidetele rõhudes erinevustele ja erilisusele."
    ["vljund"]=>
    string(62) "Üliõpilased on omandanud põhiteadmised modernismi teaduses."
  }
  [1116]=>
  object(stdClass)#1117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6016"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Eksam. Kolm vaheeksamit ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Anda ülevaade 20. sajandi ajaloo põhipunktidest keskendudes ühiskonda vorminund poliitilistele sündmustele ja rahvusvahelistele suhetele."
    ["sisu"]=>
    string(174) "20. sajandi maailmaajaloo põhisündmused. I maailmasõda. Rahvaste Liit. Natsionaalsotsialism ja totalitaarsed süsteemid. II maailmasõda. Külm sõda ja bipolaarne maailm."
    ["vljund"]=>
    string(176) "20. sajandi maailma ajaloo põhipunktide tundmine. Oskus näha seoseid ajaloosündmuste ja ühiskonna arengu vahel. Süvenenud analüüsioskus ja kirjalik eneseväljendusoskus."
  }
  [1117]=>
  object(stdClass)#1118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6017"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Hinne põhineb üliõpilase presentatsioonil, esseel ning kirjalikul eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Aine eesmärgiks on arendada kirjandusliku analüüsi oskusi, laiendada arusaamu ning erapooletust erinevate kultuuride ja ajaperioodide suhtes. Arendada tõhusat lugemisharjumust ning kirjalikku eneseväljendusoskust erinevate kirjanduslike teoste lugemise ja analüüsimise läbi."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Aine tutvustab erinevaid kirjanduse ilminguid maailma eri kultuurides. Loojutustamise traditsioonid Aafrikas. Araabia romaan. India draama. Jaapani haikud. Lühivormid Ameerika kirjanduses. Peategelane ja tema teekond. Kirjandus ja film. Kaasagne romaan. Aine eeldab üliõpilastelt palju iseseisvat lugemist. Üliõpilased valmistavad ette ühe presentatsiooni."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Ainekursuse läbimise järel on üliõpilased: Tuttavad erinevate kirjandustraditsioonidega alustades suulistest jutustustest kuni viimaste aastate menukirjanduseni. Võimelised süsteemselt analüüsima kirjanduteost. Omavad arenenud kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskuseid."
  }
  [1118]=>
  object(stdClass)#1119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6018"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Koondhinne kujuneb kirjaliku vaheeksami ja lõpueksami, seminaridel osalemise ning tunnis antavate ülesannete sooritamise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Aine eesmärk on võimaldada üliõpilastel saada ülevaade massimeediast ja selle rollist tänapäevases ühiskonnas. Samuti tutvustada erinevate meediumite kujunemistja toimimismehhanisme, mille tundmine aitab paremini orienteeruda meediavaldkonnas nii praktiku kui informeeritud ja kriitilise meedia tarbijana."
    ["sisu"]=>
    string(895) "Kursus annab ülevaate massimeedia toimimisest, ajakirjanduse põhiväärtustest ühiskonnas ning ajakirjanike ja meediapraktikute tööga seostuvatest probleemidest. Kursus tutvustab massimeedia ajalugu ning erinevate meediumite kujunemist - ajalehed, raadio, televisioon, reklaam, ajakirjad, kino, Internet, samuti nende tänapäevast tomimimist ja selle mõjutajaid. Aine katab järgmised teemad: • Sissejuhatus meediasse Meedia igapäevaelu mõjutajana. Meediatööstus: meedia konsolideerumine, globaliseerumine, konvergeerumine. Massikommunikatsiooni mõju: kuidas suhestuvad meedia ja ühiskond. • Trükimeedia Raamatud: massimeedia sünd. Ajakirjad: sõna ja pildi võim. Ajalehed: demokraatliku ühiskonna häälekandja. • Elektrooniline meedia Heli: muusika ja heli meedias. Film: massimeelelahutus. Televisioon: ringhääling. Internet: massikommunikatsiooni personaliseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Oskus iseloomustada erinevaid massimeediumeid, nende toimimist. Massikommunikatsiooni ajaloo tundmine. Võime analüüsida massimeedia toodangut ning olla seeläbi informeeritud massimeedia tarbija."
  }
  [1119]=>
  object(stdClass)#1120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6019"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Hinne põhineb kirjalikul uurimistööl."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda üliõpilastele baasteadmised 20. sajandi kultuuriteooriast."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilastele tutvustatakse esteetika, epistemoloogia ja 20. sajandi kirjandusteooria põhivoole. Kursus annab aluse tänapäeva meedia ja meediateooria hermeneutilise olukorra edasiseks uurimiseks."
  }
  [1120]=>
  object(stdClass)#1121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6022"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam, testid, kirjalikud kodutööd, loengus osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Aine eesmärk on anda ülevaade äri maailma temaatikast ja äri seotud distsipliinide suhestumisest ja tähtsusest."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Aine on üliõpilastele sissejuhatuseks äri temaatikasse. Aines käsitletavad teemad on ärilise mõtlemise alused, sissejuhatus majandusse, turunduse ja rahanduse põhitõed, raamatupidamise alused, alusteadmised õigussüsteemist ja juhtimisest, nagu planeerimine, motiveerimine, organiseerimine ja juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(559) "Põhiliste äri funktsioonide ja mehhanismide mõistmine sealhulgas raamatupidamine, rahandus, juhtimine, turundus, kommunikatsioon. Peamise ja tähtsaima äri terminoloogia, teooriate ja põhimõtete tundmine vastavates ärialades ja funktsioonides. Oskus eristada erinevaid äri funktsioone ja alasid. Põhiliste äriliste teemade ja probleemide tundmine erinevates organisatsiooni tüüpides. Arusaam äri ja sellega seotud alade viimastest trendidest ja arengutest. Oskus näha, mõista ja lahendada lihtsaid äriprobleeme algelisel või üldisel tasemel."
  }
  [1121]=>
  object(stdClass)#1122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6023"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Vaheeksam ja lõpueksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õppeaine eesmärgiks on tutvustada tudengitele filmisemiootikat ja sellega kaasnevat filmiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Filmisemiootika on õppeaine, kus tutvutakse põhiliselt montaaži ja anti-montaaži teoreetikute väidetega ning filmiteoreetiku Siegfred Kracaueri teooriatega. Samuti tutvutakse järgmiste teoorikutega: Ferdinand de Saussure, Claude Levi-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman, Umberto Eco jt. Kursuse ajal uuritakse ka seda, milline on olnud vastastikune mõju semiootika ja marksismi vahel ning semiootika ja psühhoanalüüsi vahel."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Strukturalismi ja semiootika põhiideede tundmine. Oskus seostada semiootikat filmiteooria põhiliste ideedega (näiteks Lacani filmiteooria, žanriteooria). Süvenenud analüüsioskus."
  }
  [1122]=>
  object(stdClass)#1123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1123]=>
  object(stdClass)#1124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6027"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Esse 35%% Presentatsioon 15% Artikkel 20% Olemuslugu 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Arendab üliõpilaste oskust ja suutlikkust oma ideede ja mõtete loovaks, köitvaks ja stiililiselt heal tasemel ajakirjanduslikuks esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Praktiline loovkirjutamise kursus, milles praktiseeeritakse nii akadeemilisemat laadi tekstide (essee), avaliku esinemise tekstide (presentatsioon), probleem- ja olemuslugude, kui ka arvustuste ja kriitika kirjutamist. Eesmärgipüstitus, struktuur, ülesehituse põhimõtted, kompositisoon, stiil. Iseseisva töö ülesanded kõigis eelpoolnimetatud tekstiliikides."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Võime oma mõtteid ja ideid loovalt väljendada erinevates tekstiliikides. Oskus oma kirjatööd struktureeerida vastavalt eesmärgile, valida kirjatööks sobiv žanr ja stiil. Argumenteerimisoskus. Oma võimete adekvaatse hindamise võime, teadlikkus enesearendamise vajadusest."
  }
  [1124]=>
  object(stdClass)#1125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6028"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Hinne põhineb kursuse jooksul tehtaval presentatsioonil ning lõpp-presentatsioonil."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Aine eesmärgiks on arendada üliõpilaste esinemisoskusi erinevate presentatsioonide tegemisel läbi praktiliste harjutuste ja teoreetilise juhendamise."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Aine pakub süsteemset lähenemist presentatsiooni- ja kõneoskustele. Käsitletakse järgmiseid teemasid: sobivate brainstorming võtete kasutamine, presentatsiooni ülesehitus ja struktureerimine, visuaalsete lahenduste kasutamine lähtuvalt sihtgrupist, kehekeele kasutamine sõnumite kommunikeerimisel - kehahoiak, hääl, silmside jm. Üliõpilased kasutavad omandatud teadmisi praktilistes harjutustes presentatsioonide tegemisel."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Oskus teadlikult presentatsiooni struktureerida ning veenvalt esineda. Võime analüüsida oma kuulajaskonda ning sellest lähtuvalt sõnumit edastada. Suurenenud teadlikkus kehakeele ja muu mitte-verbaalse kommunikatsiooni tähtsusest."
  }
  [1125]=>
  object(stdClass)#1126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6029"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(168) "Arutletakse protokolli ja etiketi teemade rolli ja funktsiooni organisatsiooni ja ühiskonna kontekstis ning tutvustatakse suurel hulgal erinevaid praktilisi juhtumeid."
  }
  [1126]=>
  object(stdClass)#1127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6030"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1127]=>
  object(stdClass)#1128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1128]=>
  object(stdClass)#1129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6033"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Teoreetilised teadmised kontrollitakse seminaridel ja kogu semestri hinne kujuneb praktiliselt teostatud tööde hindamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Anda võimalused põhiteadmiste ja -oskuste omandamiseks fotograafias."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Inimsilma taju ja visuaalse kompositsiooni reeglid. Opitka põhimõisted ja kaasaegse fototehnika alused. Valguse kasutamine fotograafias ruumilise pildi loomisel. Fotožanrid. Piltide analüüs ja praktilised harjutused klassis, stuudios ja looduses. Iseseisev praktiline töö fotoaparaadi, optikate ja valgusega kodus ja maastikul."
    ["vljund"]=>
    string(245) "• Fotograafia põhiprintsiipide tundmine ning suutlikkus kasutada neid praktikas • Oskus valida ja kasutada sobivaid thenoloogiaid ja meetodeid erialaste ülesannete lahendamisel • Võime osaleda meeskonnatöös ja valmisoleks seda juhtida"
  }
  [1129]=>
  object(stdClass)#1130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1130]=>
  object(stdClass)#1131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6035"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Hinne kujuneb seminaridest osavõtu, vaatajapäeviku ja eksami põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Anda võimalus omandada teadmised dokumentaalfilmi ajaloolistest arengutest, teooriast ja spetsiifikast. Erinevate filmide vaatamine ja analüüsimine selle kursuse raames arendab üliõpilaste analüüsioskust ja loob eeldused tõsielufilmide spetsiifika olemuslikuks mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(85) "Aine käsitleb dokumentaalfilmi ajalugu läbi olulisemate filmide ja režissööride."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilased on omandanud baasteadmised dokumentaalfilmi ajaloost, ajaloolistest arengutest, teooriast ja põhimõistetest. Oskus kriitiliselt mõtestada ja analüüsida dokumentaalfilmi arengut ja filmikeelt ning hinnata filmi väljendusvahendite kasutamist mittelavastuslike filmižanrite loomisel. Suutlikkus rakendada oma teadmisi dokumentaalfilmide analüüsimiseks."
  }
  [1131]=>
  object(stdClass)#1132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1132]=>
  object(stdClass)#1133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6038"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1133]=>
  object(stdClass)#1134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6039"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1134]=>
  object(stdClass)#1135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1135]=>
  object(stdClass)#1136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1136]=>
  object(stdClass)#1137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6043"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1137]=>
  object(stdClass)#1138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1138]=>
  object(stdClass)#1139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6045"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1139]=>
  object(stdClass)#1140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6046"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1140]=>
  object(stdClass)#1141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6048"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Hinne kujuneb presentatsioonide, essee ja eksami põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Aine eesmärgiks on anda kronoloogiline ülevaade filmi- ja kinokunsti arengutest Euroopas ja USAs."
    ["sisu"]=>
    string(474) "Esimene osa filmiajaloo kursusest jälgib filmikunsti põhiarenguid ja tendentse tehnoloogilisest, esteetilisest, kultuurilisest ja poliitilisest aspektist alates esimestest filmiprojektsioonidest aastal 1895 kuni 1960.-ndateni. Baasteadmised kinokunsti ajaloost võimaldavad üliõpilastel analüüsida tänapäeva filmikunsti seisu ning identifitseerida tulevikutrende. Kursus võrdleb ja analüüsib Euroopa ja Ameerika kinokunsti ja -traditsiooni sarnasusi ja erinevusi."
    ["vljund"]=>
    string(210) "• Filmikunsti esimese 70 aasta kontekstuaalne mõistmine • Olulisemate filmide, režissööride ja filmiliikumiste tundmine • Filmi tehniliste aspektide mõitmine • Arenenud filmide analüüsimise oskus"
  }
  [1141]=>
  object(stdClass)#1142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6052"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Anda teadmised ja arendada meediaüliõpilaste oskusi erinevate valgustusvahendite kasutamiseks, valguse seadmiseks tele- ja filmivõtetel stuudios ja stuudiovälistel võtteplatsidel nii väljas kui siseruumides, esmaoskuste arendamine valgusdisainis."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Peamised valgusseadmed. Stuudiovalgus (üksikesineja, vestlus, stseen). Valgustuse kava. Võtteplatsi ja esinejate valgustamine välisvõtetel. Korrektsiooni ja värvifiltrid, modifitseerimisfiltrid."
    ["vljund"]=>
    string(261) "• oskus kasutada valgustustehnikat; • oskus seda erinevaid valgusrežiime nii stuudios kui stuudiovälistel võtetel; • esmateadmised valgusdisainist; • esmane oskus kasutada valgust ühe komponendina loomulingulise kavatsuse paremaks realiseerimiseks.."
  }
  [1142]=>
  object(stdClass)#1143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6053"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Aktiivne osalemine tundides ja praktiliste tööde tegemisel. Grupitööna valminud lühifilmi tehnilise ja kunstilise tulemi hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Videokaamera tundmaõppimine ja operaatoritöö põhioskuste omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(247) "Inimese meeled ja videotehnika piiratud võimalused. Kaasaegse videokaamera ehitus ja juhtimisorganid. Helisalvestuse alused ühe videokaameraga töötades. Klassikaliste valgusskeemide tundmaõppimine. Pildimontaazi põhireeglite tundmaõppimine."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• Oskus kasutada kaasaegset videokaamerat ning võime seada valgust ruumilise videopildi saamiseks. • Oskus eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid seadmeid ja meetodeid. • Võime osaleda meeskonnatöös ja valmisolek gruppi juhtida."
  }
  [1143]=>
  object(stdClass)#1144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6055"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1144]=>
  object(stdClass)#1145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6058"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1145]=>
  object(stdClass)#1146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6061"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1146]=>
  object(stdClass)#1147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6062"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1147]=>
  object(stdClass)#1148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6064"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1148]=>
  object(stdClass)#1149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6066"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1149]=>
  object(stdClass)#1150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6067"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1150]=>
  object(stdClass)#1151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6076"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Loengutsükli hinne tuleneb järgmistest osistest: praktilised tööd (50 % hindest); kirjalik eksam (50 % hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(894) "Kursus loob võimalused keelelise väljendusoskuse arendamiseks ja analüüsiks. Antakse ülevaade nüüdisaegse ajakirjanduskeele arengujoontest ning levinud ajakirjanduslikest žanritest (näiteks uudis, laiendatud uudis, juhtkiri, kommentaar) Eesti ajakirjanduses (nii ringhäälingus, trüki- kui ka veebiajakirjanduses). Samuti puudutatakse keele väljendusvahendeid, mis on olulised reklaamteksti loomisel. Selgitatakse eesti keele normeerimisega, ajakirjanduslike konventsioonide ja žanrireeglitega, samuti tavadega seotud seaduspärasid, sealhulgas ka uudisajakirjanduse ja arvamusajakirjanduse olulisi erinevusi. Vaatluse all on ka avaliku suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni erinevused (keelekasutus raadios ja televisioonis). Kursuse üldisem eesmärk on ärgitada mõtlema keelehooldega soetud asjaoludele Eesti ühiskonnas ja ajakirjandusliku keelekasutusega seotud vastutusele."
    ["sisu"]=>
    string(679) "Kursuse teoorialoengud puudutavad järgmisi mõisteid: stiil, ajakirjanduslik stiil, žanr, funktsionaalgrammatika, lause, sõnajärg, sõnavara, sõnade tähendusväli, retoorilised vahendid keeles, ajakirjanduslik argumentatsioon, eesti keele hääldusnorm, keele väljendusvahendid. Kursuse raames tuleb kirjutada neli teksti: 1. Struktuuripõhine tekst, mille puhul tuleb järgida teatud kompositsioonireegleid (raadiouudise žanritavad); 2. Argumendipõhine tekst, milles tuleb veenvalt tõestada mingit väidet (juhtkiri); 3. Kujundipõhine tekst (reklaamtekst, reklaamlaused); 4. Erinevaid ajakirjanduslikke žanrikonventsioone rakendav ajakirjanduslik tekst (olemuslugu)."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Kursuse läbides omandavad õpilased oskuse: • kriitiliselt hinnata keelekasutust ajakirjandustekstides, • kirjeldada eri ajakirjandusžanrite tunnusjooni, • kirjutada artikleid uudisajakirjanduse ning arvamusajakirjanduse Õpilased peavad tundma: • ajakirjandusliku stilistika põhielemente, • allikatele viitamise reegleid, • eri ajakirjandusžanrite põhilisi struktuurielemente."
  }
  [1151]=>
  object(stdClass)#1152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6079"
    ["hindamine"]=>
    string(526) "Kursuse hinne kujuneb koondhindena järgmistest komponentidest: - loodud teose esitamine DVDl või muul kandjal; - tehtud töö, töömahu ja üliõpilase osalemise kirjeldus koos eneseanalüüsiraportiga; - teose eetrisse andnud, linastanud vüi muul moel avalikuks teinud firma/organi vastutava töötaja vormikohane kirjalik hinnang Kui ühe teose loomisel ei ole üliõpilane teinud kokku 78 tundi tõestatud loometööd, tuleb tal osaleda muudes õppekavavälistes projektides kuni vastava töötundide arvu täitumiseni."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Stimuleerida üliõpilaste loomingulist aktiivsust, õppekavavälist professionaalset tegevust, omaalgatuslikku osalemistahet valdkonnas, erialase kogemuse laiendamist ja mitmekesistamist."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Kursus põhineb üliõpilaste omaalgatuslikul loomingulisel aktiivsusel. Selle sisuks on osalemine õppekavaväliste filmide, saadete, muude AV teoste loomises autorite ja teostusgruppide liikmetena."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Üliõpilased: - omandavad praktilise töö kogemust reaalses tootmissituatsioonis ja tingimustes; - kinnistavad ja arendavad oma professionaalseid oskusi AV tootmise valdkonnas; - omandavad teadmisi, oskusi ja kogemusi tööst ja vastutusest loomemeeskondades konkreetsete avalikustamiseks mõeldud filmide või saadete ning veebiprojektide teostamisel; - süvendavad oma võimet end ja kolleege kriitiliselt hinnata praktilises tootmistöös."
  }
  [1152]=>
  object(stdClass)#1153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6082"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1153]=>
  object(stdClass)#1154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6083"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1154]=>
  object(stdClass)#1155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6084"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1155]=>
  object(stdClass)#1156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6085"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1156]=>
  object(stdClass)#1157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6086"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1157]=>
  object(stdClass)#1158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6087"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1158]=>
  object(stdClass)#1159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6088"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1159]=>
  object(stdClass)#1160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6089"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1160]=>
  object(stdClass)#1161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6099"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1161]=>
  object(stdClass)#1162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6100"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1162]=>
  object(stdClass)#1163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6104"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1163]=>
  object(stdClass)#1164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6106"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1164]=>
  object(stdClass)#1165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6109"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1165]=>
  object(stdClass)#1166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6115"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1166]=>
  object(stdClass)#1167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6117"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1167]=>
  object(stdClass)#1168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6118"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1168]=>
  object(stdClass)#1169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6119"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1169]=>
  object(stdClass)#1170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6121"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam. Hinne kujuneb presentatsiooni, essee ja eksami põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Aine eesmärgiks on anda kronoloogiline ülevaade filmi- ja kinokunsti arengutest Euroopas ja USAs."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Ülevaatlik filmiajaloo kursus jälgib filmikunsti põhiarenguid ja tendentse tehnoloogilisest, esteetilisest, kultuurilisest ja poliitilisest aspektist alates esimestest filmiprojektsioonidest aastal 1895 kuni tänapäevani. Baasteadmised kinokunsti ajaloost võimaldavad üliõpilastel analüüsida tänapäeva filmikunsti seisu ning identifitseerida tulevikutrende. Kursus võrdleb ja analüüsib Euroopa ja Ameerika kinokunsti ja -traditsiooni sarnasusi ja erinevusi."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Filmikunsti kontekstuaalne mõistmine. Olulisemate filmide, režissööride ja filmiliikumiste tundmine. Filmi tehniliste aspektide mõitmine. Arenenud filmide analüüsimise oskus."
  }
  [1170]=>
  object(stdClass)#1171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6123"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Koondhinne kujuneb koduste ülesannete, loo analüüsi ning seminarides osalemise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Ainekursuse eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele võimalus omandada baasteadmised ja arusaam loo jutustamise põhimõtetest, selle elementidest ja struktuuridest."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Loo põhiolemus - mis on lugu? Mis ei ole. Narratiivi moodustamine - lood looduses, bioloogias jne. Loo rütm ja konflikt, tegelaskuju loo alustalana. Iidne draama struktuurse loona. Kolme vaatuse struktuur. Hollywood'i loojutustuse struktuurid filmis. 9-14-astmeline loo struktuur stsenaristikas. Tegelaskuju(karakter) loo selgroona. Tegelaskuju teekond. Tegelaskujuga samastumine ja kaastunne. Protagonist ja antagonist (kangelane ja anti-kangelane). Konflikt. Emotsioonid loo käivitajana. Emotsioonide tekitamine sõnade ning piltidega. Kuidas lood toimivad? Miks lood ei toimi? Mis puudutab hinge?"
    ["vljund"]=>
    string(199) "- baasteadmised loojutustuse elementidest ja struktuuridest; - võime mõista stsenaristikat ning saada aru loo rollist audiovisuaalteose juures; - oskus kirjutada lühikest lugu ning stsenaariumist."
  }
  [1171]=>
  object(stdClass)#1172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6125"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "60% seminaridest osavõtt 40 % uurimisprojekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Aine eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel omandada baasteadmised teadustöö põhimõtetest ning ülevaade meediauuringutes enimkasutatud meetoditest. Ainekursus võimaldab mõista teadusuuringute ülesehitust ning olla teadlik andmete kogumise, analüüsimise ning tõlgendamise eripäradest, seda peamiselt massimeedia uuringute põhjal, ning aidata hinnata teadusuuringute tähtsust."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Kursus annab ülevaate järgmistel teemadel: sotsiaalsete uurimismeetodite teaduslikud põhimõtted; uurimiseetika, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid ning nende sobivus ning valikupõhimõtted; uurimisküsimuse formuleerimine, hüpoteesi püstitamine;"
    ["vljund"]=>
    string(174) "Võime kavandada ja teha iseseisvat meediaalast uurimistööd, koostada teadusteksti, läbi viia lihtsamat uuringut kvalitatiivseid või kvantitatiivseid meetodeid kasutades."
  }
  [1172]=>
  object(stdClass)#1173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6127"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Komplekseksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Anda üliõpilastele võimalus omandada baasteadmised ja arusaamine AV toomise korraldusest, põhilisest tehnikast ja tehnoloogiast, valdkonna regulatsioonidest ja nõudmistest. Samuti kujundada teadlikkus tööohutuse printsiipidest ning ohutut töökeskkonda väärtustavad hoiakud. Põhirõhk on BFMi tootmiskeskkonna tundma õppimisel"
    ["sisu"]=>
    string(280) "BFM Tootmisjuhend. Tehnika broneerimine. Kaameratehnika. Helisalvestuse tehnika. Valgus. Töö filmipaviljonis ja võtteplatsil. Tööohutus stuudios, paviljonis ja võtteplatsil. AV meedia organisatsioonid. Meediatootmise raamistik. Autoriõigus ja tootmise õiguslikud aspektid."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab baasteamisi AV toomise korraldusest; - tunneb baastasemel AV tootmise tehnikat ning on teadlik selle iseärasustest (sh kaamerad, helitehnoloogia, valgus jne). - omab ülevaadet tootmisvaldkonnast ja selle erisustest . on tuttav autoriõiguse printsiipidega ning omab baasteadmisi tootmisvaldkonna õiguslikest aspektidest."
  }
  [1173]=>
  object(stdClass)#1174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6130"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [1174]=>
  object(stdClass)#1175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6131"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [1175]=>
  object(stdClass)#1176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6132"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "XX"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [1176]=>
  object(stdClass)#1177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6133"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksamihinne koosneb esseest, seminaripresentatsioonist ning lõpueksamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Teadmised ristmeedia teooriast ja praktikast, platvormidest, sisutootmise protsessidest ja keskkonnast, arengutrendidest. Teadmised erinenevate meediaplatvormide iseärasustest ja ristmeedia võrgustikest."
    ["sisu"]=>
    string(19) "Loengud. Analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Võime mõista ristmedia teooriat, ristmeedia rolli kaasagses ühiskonnas, selle platvorme, arengutrende ja perspektiive, majanduslikku, sotsiaal-kultuurilist ja auditoorset tausta ja mõju."
  }
  [1177]=>
  object(stdClass)#1178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6134"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Teadmised teleorganisatsioonist, selle juhtimisest, finantseerimisest, saatekava koostamisest, sihtauditoorsest planeerimisest, konkurentsikeskkonnast, arengutrendidest, teleerialadest, teletöö professionaalsetest aspektidest jm."
    ["sisu"]=>
    string(19) "Loengud. Analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Võime orienteeruda telemaaatikul toimuvas ja professionaalne taustateadmine televaldkonna toimimisest."
  }
  [1178]=>
  object(stdClass)#1179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6135"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Praktilise loomeülesande hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(43) "Teadmised reklaami teooriast ja praktikast."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Loengud. Analüüs. Praktilised õppeülesanded ja etüüdid. Reklaami töötuba."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Võime mõista reklaamivaldkonda, analüüsida reklaamiloomingut, teostada reklaamialaseid ülesandeid."
  }
  [1179]=>
  object(stdClass)#1180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6137"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Praktilise loomeülesannete hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Teadmised interaktsiooni olemusest, selle funktsioonidest, viisidest ja vormidest meedias, interktsiooni teooriast ja praktikast. Interaktiivsete lahenduste komponeerimine."
    ["sisu"]=>
    string(61) "Loengud. Analüüs. Praktilised õppeülesanded ja etüüdid."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Võime mõista interaktsiooni olemust meedias, võime komponeerida ja modifitseerida meediasisu erinevatel platvormidel."
  }
  [1180]=>
  object(stdClass)#1181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6138"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Praktiliste loomeülesannete hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Näitlejatöö aluste, praktiliste näitlemisoskuste ja kogemuste omandamine. Anda üliõpilasele ettekujutus näitlejameisterlikkusest, kõnetehnikast, liikumisest. Koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(61) "Loengud. Analüüs. Praktilised õppeülesanded ja etüüdid."
    ["vljund"]=>
    string(48) "Omandatud praktilised näitlejatöö algoskused."
  }
  [1181]=>
  object(stdClass)#1182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6139"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Luua eeldused ja arendada oskusi erinevate žanrites muusikateoste visualiseerimiseks ja otseülekannete ning videosalvestuste teostamiseks muusikalistelt etendustelt ja kontsertidelt."
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(304) "- põhiteadmised, mis on eelduseks muusikafilmide lavastamisel ja teleülekannete või videosalvestuste teostamisel erinevatelt kontsertidelt. elementaarne suutlikkus analüüsida ja leida muusikateose põhielemendid, millele üles ehitada lavastuslik kontseptsioon ja teostada otseülekande kadreerimine"
  }
  [1182]=>
  object(stdClass)#1183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6140"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Kursuse abil luuakse eeldused üliõpilase üldsemiootilise kompetentsi kujunemiseks, oskuseks mõtestada multimeediaprotsesse laiema kultuurisüsteemi taustal ning analüüsida üksikuid multimeedianähtuseid lähtudes semiootilistest analüüsimudelitest."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Kursuse esimeses osas antakse lühikene ülevaade semiootika kui distsipliini lähtekohtadest, põhiküsimustest ja -mõistetest ning vaadeldakse kultuuri dünaamika põhilisi mehhanisme. Kursuse teises osas vaadeldakse meedia, meedium ja modaalsus mõistete tähendusvälja semiootikas ning kirjeldatakse kultuurisemiootilist lähenemist kultuuri põhimõttelisele mitmekeelsusele ning näitlikustatakse erinevaid multimodaalsuse ilminguid läbi kultuuri ja meedia ajaloo. Kursuse kolmandas vaadeldakse erinevaid tekstuaalsuse strateegiaid kaasaja kultuuris, keskendudes ennekõike multimeedialisusele. Loengutes tuuakse praktilisi näiteid ning osa igast loengust on pühendatud rühmatööle või ühisele analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Aine läbimisel oskavad üliõpilased mõtestada multimeedianähtuseid laiema kultuuriprotsessi taustal, tunnevad erinevaid kaasaja kultuuris rakendatavaid multimeedialisuse strateegiaid, tunnevad kultuuridünaamika üldiseid mehhanisme ning vahetu ja vahendatud kommunikatsiooni seaduspärasid; orienteeruvad semiootika põhimõistetes, semiootilise analüüsi lähtekohtades ning põhiküsimustes."
  }
  [1183]=>
  object(stdClass)#1184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6141"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "40% seminari ettekanne, 60% kodune lõpu essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Õpetada tudengitele peamisi teooriaid ja uuringuid (1) kuidas meediatööstus rakendab sotsiaalmeedia platvorme sisu edastamiseks ja (2) kuidas kodanikud ja tarbijad kasutavad sotsiaalmeedia rakendusi sisu tarbimiseks ja/või (kaas)tootmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(794) "Kursus käsitleb järgmisi teemasid: - sotsiaalmeedia ja meeda: definitsioonid; - sotsiaalmeedia ajalugu; - sotsiaalmeedia erinevad tüübid; - sotsaalmeedia kasutuse mustrid (patterns); - sotsiaalmeedia ja ühiskonna muutused, sotsaalmeedia ja avalik sfäär; - meedia konvergents kui tööstuse strateegia, ristmeedia; - sotsaalmeedia majandused: „socialnomics“, „wikinomics“; - võrgustike majandus: „sotsaalvõrgustike turud“, „pikk kaja“ (long tail); - sotsialmeedia kasutamine meedia- ja loovtööstustes ning erinevat tüüpi tootmistes: ajakirjandus,audiovisuaal tööstus, televisioon, muusika. - sotsaalmeedia arengud ja kasutamine tänapäeval Põhjamaades ja Balti regioonis. Kursus koosneb loengutest ja seminaridesr. Tudengid peavad tegema ühe seminari ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Kursuse läbinud tudeng - tunneb sotsaalmeedia ajalugu, - teab ja tunneb erinevaid sotsaalmeedia rakendusi ning platvorme, nende funktsioone ning kasutamise põhimõtteid, - on tuttavad tänaste peamiste sotsaalmeedia teooriate ning uuringutega, - mõistavad sotsiaalmeedia suhteid tööstuste ja kaasaegse ühiskonnaga."
  }
  [1184]=>
  object(stdClass)#1185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6142"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Läbimise eeldused: Osavõtt 80% loengutest ja seminaridest; kursust lõpetav mängudisaini dokument esitatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(931) "Digitaalsetel meediaplatvormidel mängimiseks toodetud mängud on üks kiiremini arenevaid kultuurivorme ja ka loomemajanduse allharusid. Kursuse eesmärk on anda sissevaade arvutimängude ajaloost ja kohast kaasegses kultuuris ja loomemajanduses, annab ülevaate mänguplatvormide tüüpidest ja peamistest mängude žanritest, tutvustab kaasaegseid lähenemisi mänguteooriale. Praktilise rõhu paneb kursus mängudisaini ehk mängude kavandamise protsessile. Kursuse eesmärk on õpetada mängudisaini protsessi struktureeritult läbi viima ning harjutades nende loomist mängukavandi vormis. Kursus käsitleb mängude loomeprotsessi tervikuna (ehk mänguarendust), sh mängude pshühholoogiat, meeskonnatööd, turundamist jms. Kursuse eesmärgiks on toetada teadmiste ja oskuse kujunemist, mis aitavad üliõpilasel osaleda mängukavandite loomise protsessides ning kavandada mängude rolli laiemates ristmeedia strateegiates."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Kursus alustab mängudisaini positsioneerimisest mängude loomeprotsessis ning mängude valdkonnas laiemalt. Täiendavat konteksti annavad teoreetilised käsitlused mängudele ja mängimisele ning arvutimängude ajalugu. Kursuse teine pool keskendub mängukavandi põhikomponentide mõistmisele ning nende kavandamise harjutamisele. Mängukavandi põhikomponendid on mängumehhaanika (keskkond, objektid, reeglid), esteetika (visuaalne, heliline, taktiilne) ja narratiiv."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Kursuse läbinud õppijad omavad arusaamist mängude rollist kaasaegsetes ristmeedia strateegiates, mängude kui kultuurivormi spetsiifikast ning mängude tootmisprotsessides kaasaegses loomemajanduses, lisaks ka struktureeritud arusaamist ning praktilisi oskusi mängude kavandamiseks."
  }
  [1185]=>
  object(stdClass)#1186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6143"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Arvestus koosneb uut meediat kasutavast kunstiprojektist ja esseest. Arvestatakse ka grupitöös osalemist ja esitlusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Eesmärgiks on anda tudengitele ülevaade uue meedia kunsti arengust ning seostest tehnoloogia, teaduse ja ühiskonnaga laiemalt. Samuti anda oskused uue meedia kunsti teoste analüüsimiseks ning rakendusteks eri valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Põhieesmärgid: - anda ülevaade uue meedia kunsti lähiajaloost; - tutvustada uue meedia kunsti eri vorme ja liike; - anda ülevaade uue meedia kunsti viimastest suundumustest ja tehnoloogilistest võimalustest; - analüüsida kunstiprojektide sisu ja ideede allikaid; - tutvustada erinevaid uue meedia kunsti sh digitaalkunsti projekte ning võimalusi nende esitlemiseks publikule; - analüüsida uue meedia kunsti teoste ning publiku suhet; - analüüsida uue meedia kunsti seost erinevate valdkondadega."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Loengu läbimisel tudeng - on teadlik uue meedia kunstis valitsevatest suundumustest, selle kunstivormi tekkepõhjustest ja kujunemisest ajas; - orienteerub uue meedia kunsti erinevates valdkondades; - oskab saadud teadmisi oma tegevuses praktiliselt rakendada; - on motiveeritud loovalt lähenema uute meediate poolt pakutavatele tehnoloogilistele võimalustele; - oskab õpitut rakendada ka väljaspool uue meedia kunsti projekte. - suudab siduda eri valdkondi uue meediaga. - on teadlik uue meedia kunsti hetkearengutest ja tähtsamatest sündmustest mujal maailmas."
  }
  [1186]=>
  object(stdClass)#1187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6144"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Süvendada üliõpilaste kogemust ja professionaalse töö nõuete ja korraldusega kohanemist reaalses tootmiskeskkonnas meedia- ja telekommunikatsioonifirmades. Pakkuda võimalust omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Üliõpilased sooritavad praktika konkreetses meedia- või telekommunikatsioonifirmas. Praktika summaarne töötundide maht on mitte vähem kui 90 tundi. Ülõpilane tegutseb koos praktika juhendajaga koostatud individuaalse tööplaani alusel konkreetsete praktiliste tööülesannete lahendamisel filmigrupis vüi teletoimetuses."
    ["vljund"]=>
    string(128) "- praktilise töö kogemus reaalses tootmiskeskkonnas; - õppeöös omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kinnistamine."
  }
  [1187]=>
  object(stdClass)#1188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6145"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Kursuse eesmärgiks on õpetada meedia majandamise põhimõtteid, peamisi printsiipe ning põhialuseid. Kursuse rõhuasetus on erinevate tehnoloogiliste platvormide konvergentsist ja sellest tulenevast uute meediatoodete mõjust meediaettevõtete ärimudelitele."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Kursuse jooksul õpitakse meedia kui majandusharu toimimist, regulatsiooni, finantseerimise ja majandamise põhimõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Kursuse edukal läbimisel üliõpilane - tunneb ja teab: - erinevaid meediaettevõte (sh trükimeedia, ringhääling, online jt) tüüpe ning nende ärimudeleid, - meedia regulatsiooni põhialuseid, - meedia juhtimise põhimõtteid; - oskab majanduslikust aspektist lähtudes analüüsida meedia ettevõtteid ja nende meediatoodete loomise põhimõtteid. - mõistab tehnoloogilise konveregentsi olemust ning selle meedia sisule ning ärimudelitele."
  }
  [1188]=>
  object(stdClass)#1189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6146"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade mobiilse meedia põhitrendidest, vahenditest ning tutvustada peamisi kasutatavaid tehnoloogiaid."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Kursuse jooksul õpitakse tundma mobiilse ja sotsiaalmeedia toimimist nii sisu, tehnoloogia kui ka äri aspektist lähtudes."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane - tunneb ja teab: - mobiilse meedia sisu põhilisi kategooriaid ning sisu loomise ning levitamise printsiipe, - erinevaid mobiilse meedia tehnoloogilisi standardeid, platvorme, seadmeid, vastavat terminoloogiat; - orienteerub sotsiaalmeedia teoreetilistes käsitlustes; - teab sotsiaalmeedia toimimise põhimõtteid; - mõistab mobiilse ja sotsiaalmeedia sisuloome erinevaid tahke."
  }
  [1189]=>
  object(stdClass)#1190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6148"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Hinne kujuneb läbi järgmiste tegevuste 1) Kohalkäimine, loengus antavate ülesannete täitmine – 50% 2) Lõpuessee – 50% Aktiivne arutelus osalemine annab lisapunkte"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Anda ülevaade õppeaine sisu lühikirjelduses esitatud suundumustest ning arendada tudengite oskusi kasutada neid õpiväljundites kirjeldatud viisidel"
    ["sisu"]=>
    string(335) "Kursus keskendub uue meedia mõtestamise viisidele. Selleks luuakse kursuse esimese poole käigus ülevaade nii ühiskondlikest ning meediatehnoloogilistest ajaloolistest arengutest kui ka eri võimalustest neid teoretiseerida. Viimase taustale asetatakse seejärel kaasaegsed arengud, keskendudes eelkõige võrguühiskonna teooriale."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Kursuse läbinud õpilane: 1) omab ülevaadet sotsioloogia põhisõnavarast ning peamistest teooriasuundadest 2) omab ülevaadet erinevatest tehnoloogia teooriatest 3) omab ülevaadet infoühiskonna teooriaväljast ning peamistest sellega seotud arengutest 4) oskab kriitiliselt analüüsida punktis 1, 2 ja 3 nimetatud teooriaid 5) oskab punktis 3 nimetatud arenguid asetada ajaloolisse konteksti; 6) oskab rakendada punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teooriaid hetkel toimuvatele protsessidele"
  }
  [1190]=>
  object(stdClass)#1191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6149"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinne kujuneb seminarides osalemise, ettekande, essee ja eksami põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(370) "Anda ülevaade tänapäevase eetika peamistest teemadest ja teooriatest ning eetiliste probleemide käsitlemise mudelitest. Samuti aidata käsitleda meedia eetika olulisemaid teemasid ja anda võimalus arendada oskuseid eetiliste konfliktide lahendamisel meedias selleks, et üliõpilased suudaks iseseisvalt toime tulla eetiliste konfliktidega meedias ja avalikus elus."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Aine annab ülevaate tänapäevasest eetikast, alustades küsimusega: Milleks meile moraal? Käsitletakse järgnevaid teemasid: eetiline relativism, absolutism ja objektivism, egosim ja altruism, väärtused ja elu mõte, religioon ja eetika. Lisaks uuritakse normatiivseid eetika-teooriaid: teleoloogiline, deontoloogiline ja areetiline. Meedia eetikast vaadeldakse olulisemaid teemasid: informeerimine, veenmine, lojaalsus, privaatsus, meedia ja demokraaria, meedia kui majandusharu, foto ja video eetika, küberruumi eetika, kunsti ja meelelahutuse eetika. Nende teemade selgitamiseks käsitletakse vastavaid eetilisi konflikte meedias."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Õppematerjali omandamise, seminarides osalemise ja essee kirjutamise järel üliõpilane on võimeline: Teadma olulisemaid tänapäevaseid eetika teooriaid ja oskama neid kasutada instrumentidena eetiliste probleemide käsitlemiseks. Olema tuttav tänapäevases meedias esinevate peamiste eetiliste teemadega ja suutma neis orienteeruda iseseisvalt. Oskama analüüsida eetilist konflikti meedias ja pakkuma võimalikud lahendused, suutes õigustada enda valitud lahendust teistele. Mõistma ja oskama kirjutada filosoofilist esseed."
  }
  [1191]=>
  object(stdClass)#1192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6150"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Koondhinne koosneb järgmistest osadest: Esse 35%% Presentatsioon 15% Artikkel 20% Olemuslugu 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Arendada üliõpilaste oskust ja suutlikkust oma ideede ja mõtete loovaks, köitvaks ja stiililiselt heal tasemel ajakirjanduslikuks esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Praktiline loovkirjutamise kursus, milles praktiseeeritakse nii akadeemilisemat laadi tekstide (essee), avaliku esinemise tekstide (presentatsioon), probleem- ja olemuslugude, kui ka arvustuste ja kriitika kirjutamist. Eesmärgipüstitus, struktuur, ülesehituse põhimõtted, kompositisoon, stiil. Iseseisva töö ülesanded kõigis eelpoolnimetatud tekstiliikides."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Võime oma mõtteid ja ideid loovalt väljendada erinevates tekstiliikides. Oskus oma kirjatööd struktureeerida vastavalt eesmärgile, valida kirjatööks sobiv žanr ja stiil. Argumenteerimisoskus. Oma võimete adekvaatse hindamise võime, teadlikkus enesearendamise vajadusest."
  }
  [1192]=>
  object(stdClass)#1193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6151"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Uurimistöö hindamine avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Omandada iseseisva uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Iseseisva uurimuse kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane on omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [1193]=>
  object(stdClass)#1194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6152"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Kursuse eesmärgiks on üliõpilase loomingulisuse arendamine, loominguliste ideede rakendamine globaalses ärikeskkonnas ning toetada üksikisikute või meeskondade loovust; pakkuda võttteid ära tundmiseks, analüüsimiseks ja loomingulise käitumise kultiveerimiseks nii traditsioonilistes kui loomingulistes valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Kursus näitab, et loovus ja innovatsioon on ainsad tõelised jätkusuutlikud konkurentsieelised 21. sajandi äritegevuses. Loovuse olemust selgitatakse arendamaks arusaama, et loovusest on saamas uus valuuta äri- ja professionaalse elu uuel ajastul. Kursus pakub mitmeid võtteid selleks, kuidas üles ehitada, toita ja juhtida loovust, mis baseerub hiljutistel juhtumitel ja kogemustel."
    ["vljund"]=>
    string(517) "Kursuse edukal läbimisel üliõpilane: Mõista iseenda loomingulist stiili ja ära tunda ideaalset töökeskkonda loovuseks; Stimuleerida ja edendada loovust iseendas ja teistes ja organisatsioonis; Rakendada muutusi globaalses organisatsioonis; Luua dünaamilist atmosfääri mitmerahvuselises ettevõttes; Mõista, kuidas innovatsioon edendab öko-sõbralikku äri; Mõelda loominguliselt, et vähendada ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale; Õppida, kuidas loovust üle kogu maailma erinevalt arendatakse."
  }
  [1194]=>
  object(stdClass)#1195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6153"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "- Süvendada üliõpilaste kogemust ja professionaalse töö nõuete ja korraldusega kohanemist reaalses tootmiskeskkonnas meedia- ja telekommunikatsioonifirmades. - Pakkuda võimalust omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Üliõpilased sooritavad praktika konkreetses meedia- või telekommunikatsioonifirmas. Praktika summaarne töötundide maht on mitte vähem kui 104 tundi. Ülõpilane tegutseb koos praktika juhendajaga koostatud individuaalse tööplaani alusel ja täidab praktilisi tööülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(128) "- praktilise töö kogemus reaalses tootmiskeskkonnas; - õppeöös omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kinnistamine."
  }
  [1195]=>
  object(stdClass)#1196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6154"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Avardada oma fantaasia piire, leides selleks personaalsed meetodid. Suurendada oma loovusvõimekust. Tunda ära ja hoiduda klišeedest ja stereotüüpidest. Analüüsida oma ideid, neid edasi arendada ja neisse uskuda."
    ["sisu"]=>
    string(1166) "Kursus on üles ehitatud teooria ja praktiliste ülesannete kiirele vaheldumisele, eesmärgiga panna üliõpilane loengutöös kaasa mõtlema. Teooria osa hõlmab meetodeid ja oskusi enda fantaasia abil uute lahenduste ja ideede leidmiseks. Mis on loov mõtlemine, kuidas idee sünnib. Millised vahendid on loova mõtlemise arendamiseks. Tutvumine sündmuse (juhtumi) loogilise ülesehitusega. Antud sündmuse (juhtumi) lahtivõtmine detailideks ehk algosadeks. Ühe ja sama sündmuse (juhtumi) nägemine erinevate vaatenurkade alt. Olemasolevatest algosadest fantaasiale põhineva uue sündmuse (juhtumi) konstrueerimine. Tutvumine enda võimete piiridega ja nende avardamine. Praktiline osa koosneb paljudest erinevatest harjutustest mille käigus õpilane saab ülalnimetatud skeemi järgi arendada oma loovust seoste leidmisel, nende lahtivõtmisel ja uues vormis kokkupanekul. Harjutused on : Visuaalsed, (fotod, pildid, karikatuurid jne. ) Interaktiivsed, (weebipõhised ) Verbaalsed, ( tekstipõhised) Audio, (nii muusika kui helindite põhised) Audiovisuaalsed, (film ja muud meedia tooted ) Muu ( kehakeele või mõne uue väljendusvahendiga edastatud info)"
    ["vljund"]=>
    string(505) "Suudab analüüsida erinevaid sündmusi (juhtumeid) Suudab mõtestatult läheneda erinevatele objektidele, sündmustele, võtta neid algosadeks ja taasluua fantaasiale tuginedes uute seoste abil uusi tulemusi. Suudab leida fantaasiaküllaseid seoseid ümbritseva reaalsusega. Suudab fantaseerida etteantud teemadel. Kursuse lõpus on õpilane võimeline genereerima uusi ideid, milleni ta on jõudnud analüüsi tulemusel, mistõttu erinevad need ideed oluliselt tavapärasest nn üldlevinud lahendustest."
  }
  [1196]=>
  object(stdClass)#1197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6156"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kursuse eesmärk on juhendada III kursuse tudengeid nende loominguliste portfooliote koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Kursus on praktilise suunitlusega ning selles on kombineeritud tudengite esitlused erinevate diskussioonidega, mille eesmärk on toetada ristmeedia tudengite loominguliste portfooliote koostamist. Kursuse käigus juhendatakse tudengeid erinevate interaktiivsete meediavahendite kaasamisel."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Kursuse lõpuks on tudengid: - koostanud oma loomingulise portfoolio."
  }
  [1197]=>
  object(stdClass)#1198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6157"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Hindamisvormiks on eksam. Eksamiks on valikvastuste ja avatud küsimustega test. 30% eksamihindest moodustab seminaride raames tehtud töö. Õppetöös osalemine on kohustuslik vähemalt 75 % osas"
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Peaeesmärk on anda üliõpilastele ülevaade innovatsiooni ja loomemajanduse tänapäevastest käsitlustest. Samuti nende seostest ning mõjudest teadmiste- ja teenustepõhise majanduse, -keskkonna ja -ühiskonna arengutele."
    ["sisu"]=>
    string(1040) "Kursus tutvustab loovuse ja innovatsiooni rolli tänapäeva majanduses. Kursuse raames antakse ülevaade globaalsetest sotsiaal-majanduslikest trendidest ja kontseptuaalsetest käsitlustest loomemajandusele ja innovatsioonile ning muutuvatele majanduspraktikatele. Kursuse peamised teemad: a) Teoreetiline baas: innovatsiooni ja loomemajanduse konteptsioonid; loometööstuse, loomemajanduse, elamusmajanduse, jt definitsioonid. b) Loovuse roll innovatsioonis ja majanduses. Liikumine infoühiskonna, teadmistepõhiseühiskonna, teenustepõhise majanduse jne suunas ning mida see tähendab loomeinimeste ja –ettevõtete seisukohast vaadates. c) Muutuvad turud: kliendi segmendid, tarbimise individualiseerumine, user-driven innovatsioon, jne. Sümboolsete kaupade turg. Intellektuaalomand ja selle kaitse. d) Loomemajandust toetavad ökosüsteemid: klastrid, inkubaatorid, loomelinnakud, jt. Loomemajandust, -ettevõtlust toetavad poliitikad. Kursus koosneb loengutest, teemaseminaridest ja õppekülastusest Tallinna Loomeinkubaatorisse."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Kursuse läbinud õpilane: Teab kaasaegseid lähenemise ja definitsioone innovatsiooni ja loomemajanduse käsitlustest. Samuti mõistavad loovuse ja innovastiooni protsesside vastastikuseid seoseid ning nende rolli kaasaegses teadmiste- ja teenustepõhises majanduses ning ettevõtluses."
  }
  [1198]=>
  object(stdClass)#1199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6158"
    ["hindamine"]=>
    string(336) "Kursuse hinne kujuneb koondhindena järgmistest komponentidest: - loodud teose esitamine DVDl või muul kandjal; - tehtud töö, töömahu ja üliõpilase osalemise kirjeldus koos eneseanalüüsiraportiga; - teose eetrisse andnud. linastanud või muul moel avalikuks teinud firma/organi vastutava töötaja vormikohane kirjalik hinnang."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Stimuleerida üliõpilaste loomingulist aktiivsust, õppekavavälist professionaalset tegevust, omaalgatuslikku osalemistahet valdkonnas, erialase kogemuse laiendamist ja mitmekesistamist."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Kursus põhineb üliõpilaste omaalgatuslikul loomingulisel aktiivsusel. Selle sisuks on osalemine õppekavaväliste filmide, saadete, muude AV teoste loomises autorite ja teostusgruppide liimetena."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Üliõpilased: - omandavad praktilise töö kogemust reaalses tootmissituatsioonis ja tingimustes; - kinnistavad ja arendavad oma professionaalseid oskusi AV tootmise valdkonnas; - omandavad teadmisi, oskusi ja kogemusi tööst ja vastutusest loomemeeskondades konkreetsete avalikustamiseks mõeldud filmide või saadete ning veebiprojektide teostamisel; - süvendavad oma võimet end ja kolleege kriitiliselt hinnata praktilises tootmistöös."
  }
  [1199]=>
  object(stdClass)#1200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6159"
    ["hindamine"]=>
    string(336) "Kursuse hinne kujuneb koondhindena järgmistest komponentidest: - loodud teose esitamine DVDl või muul kandjal; - tehtud töö, töömahu ja üliõpilase osalemise kirjeldus koos eneseanalüüsiraportiga; - teose eetrisse andnud. linastanud või muul moel avalikuks teinud firma/organi vastutava töötaja vormikohane kirjalik hinnang."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Stimuleerida üliõpilaste loomingulist aktiivsust, õppekavavälist professionaalset tegevust, omaalgatuslikku osalemistahet valdkonnas, erialase kogemuse laiendamist ja mitmekesistamist."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Kursus põhineb üliõpilaste omaalgatuslikul loomingulisel aktiivsusel. Selle sisuks on osalemine õppekavaväliste filmide, saadete, muude AV teoste loomises autorite ja teostusgruppide liikmetena."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Üliõpilased: - omandavad praktilise töö kogemust reaalses tootmissituatsioonis ja tingimustes; - kinnistavad ja arendavad oma professionaalseid oskusi AV tootmise valdkonnas; - omandavad teadmisi, oskusi ja kogemusi tööst ja vastutusest loomemeeskondades konkreetsete avalikustamiseks mõeldud filmide või saadete ning veebiprojektide teostamisel; - süvendavad oma võimet end ja kolleege kriitiliselt hinnata praktilises tootmistöös."
  }
  [1200]=>
  object(stdClass)#1201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6160"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Loengutsükli hinne tuleneb järgmistest osistest: praktilised tööd (50 % hindest); kirjalik eksam (50 % hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(861) "Kursus loob võimalused eri teleajakirjandusžanrite analüüsiks, arendab teleajakirjanduslikku (audiovisuaalset) väljendusoskust, lähtuvalt peamiselt teleajakirjanduse eri žanritest (nagu uudis, reportaaž, raport, intervjuu, telemagasini elemendid, teledokumentalistika elemendid). Põhjalikumalt käsitletakse teleajakirjandusega seotud eeltoimetamisprotsessi (research), mis on eelduseks vajalike võtteepisoodide kavandamisel. Antakse ülevaade nüüdisaegse teleajakirjanduse arengujoontest ning seda kujundavatest teguritest (tehnoloogilised, majanduslikud ja kultuurilised tegurid) nii maailmas kui Eestis. Selgitatakse ringhäälingusüsteemide olemust (eraõiguslik meedia, avaõiguslik meedia). Muuhulgas selgitatakse teleauditooriumi kujunemise seaduspärasusi, teleorganisatsioonide loomingulise protsessi kujunemise ja juhtimise põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Kursuse teoorialoengud hõlmavad esmalt teleajakirjanduse klassikalisi põhielemente (uudis, uudislugu, uudistesaade). Seejärel selgitatakse eri ajakirjandusžanre, samuti formaadiarendust kui levinud loomeprotsessi sarisaadete kavandamiseks ja tootmiseks (näiteks telemagasin). Kursus sisaldab mitut loomingulist ülesannet: 1. Struktuuripõhine tekst, mille puhul tuleb järgida teatud kompositsioonireegleid (näiteks uudisloo žanritavad); 2. Argumendipõhine tekst, milles tuleb veenvalt tõestada mingit väidet (pildi kasutamine sõnumi kujundamisel); 3. Kujundipõhine tekst (visuaalsete metafooride kasutamine); 4. Erinevaid ajakirjanduslikke žanrikonventsioone rakendav ajakirjanduslik tekst, lähtuvalt pakutud formaadist"
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kursuse läbides omandavad õpilased oskuse: • kirjeldada žanritunnuseid, • kirjeldada saateformaatide tunnusjooni, • luua audiovisuaalseid tekste, lähtudes žanritunnustest ja saateformaadist Õpilased peavad tundma: • Nüüdisaegse teleajakirjanduse protsessi elemente, • Ajakirjanduse eeltoimetamise võtteid, • eri ajakirjandusžanrite põhilisi struktuurielemente."
  }
  [1201]=>
  object(stdClass)#1202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6161"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Loengutsükli hinne tuleneb järgmistest osistest: praktilised tööd (50 % hindest); kirjalik eksam (50 % hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(1521) "Kursus loob võimalused audiovisuaalse väljendusoskuse arendamiseks ja analüüsiks. Antakse ülevaade narratiivi põhitunnustest ja -elementidest nii kirjas kui ka sõnas ja pildis. Visuaalse narratiivi alusena vaadeldakse lähemalt episoodi ja selle kujundamise tingimusi. Muu hulgas on vaatluse all narratiivi vaatepunkti (retoorilise keskme) mõiste, samuti visuaalse tõe mõiste. Lähemalt selgitatakse pildi- ja helikeele tähendusüksused, tähenduse kujundamise vahendeid nagu pildiplaani suurus, võtterakursid, kompositsioon ja sügavus, samuti liikumised pildis ja kaameraga. Antakse ülevaade pildimontaaži konventsioonidest, nende arengujoontest. Muuhulgas selgitatakse info visualiseerimise põhimõtteid, sünteetiliste pildielementide kasutamist kommunikatsioonis (nagu näiteks tiitrid ja nende kirjatüübid, graafilised objektid, animatsioon). Kursustel osalejad teevad mitmeid praktilisi harjutusi, et tajuda paremini audiovisuaalse keele olemust kui teleajakirjanduslikku töövahendit. Mõned ülesanded aitavad arendada oskust analüüsida pildikeelt ja selgitada visuaalse ja verbaalse kommunikatsiooni eri tunnusjooni. Kursuse keskmes on visuaalne kommunikatsioon ehk sõnumi tõhusa edastamisega seotud väljakutsed ja võimalused, lähtudes nägemispsühholoogiast ning audiovisuaalvaldkonnas kujunenud universaalsetest loomingulistest võtetest ja tavadest. Kursus hõlmab eri teadmisi, mis on seotud kujutise talletamise, toimetamise ja kujutamisega ehk filmimise, režii ning montaažiga."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Kursuse teoorialoengud puudutavad visuaalse kommunikatsiooni võtmemõisteid, eeskätt visuaalse narratiivi kujundamise seisukohalt. Kursuse raames tuleb teha rida loomingulisi ülesandeid. Iga ülesande puhul on oluline eelmise ülesande edukas sooritamine. 1. Uudisloo dekonstruktsioonanalüüs: plaanide ja episoodide analüüsimine 2. Graafiline esse (infograafika harjutus); 3. Teksti visualiseerimine 4. Pildi verbaliseerimine 5. Kompositsiooniharjutus telestuudios (eraldi tehnilise graafika alusel); 6. Keerukama audiovisuaalteksti sünopsise koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(393) "Kursuse läbides omandavad õpilased oskuse: • kriitiliselt hinnata pildikasutust ajakirjanduses (peamiselt televisioonis), • kirjeldada visuaalse kommunikatsiooni eri elemente, • koostada pildipõhiseid (episoodidel rajanevaid) audiovisuaalseid tekste Õpilased peavad tundma: • visuaalkommunikatsiooni konventsioone, • visuaalse tähendusloome olemust, • pildianalüüsi võtteid"
  }
  [1202]=>
  object(stdClass)#1203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6162"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Anda üliõpilastele võimalus omandada baasteadmised ja arusaamine AV toomise korraldusest, põhilisest tehnikast ja tehnoloogiast, valdkonna regulatsioonidest ja nõudmistest. Samuti kujundada teadlikkus tööohutuse printsiipidest ning ohutut töökeskkonda väärtustavad hoiakud. Põhirõhk on BFMi tootmiskeskkonna tundma õppimisel"
    ["sisu"]=>
    string(280) "BFM Tootmisjuhend. Tehnika broneerimine. Kaameratehnika. Helisalvestuse tehnika. Valgus. Töö filmipaviljonis ja võtteplatsil. Tööohutus stuudios, paviljonis ja võtteplatsil. AV meedia organisatsioonid. Meediatootmise raamistik. Autoriõigus ja tootmise õiguslikud aspektid."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab baasteamisi AV toomise korraldusest; - tunneb baastasemel AV tootmise tehnikat ning on teadlik selle iseärasustest (sh kaamerad, helitehnoloogia, valgus jne). - omab ülevaadet tootmisvaldkonnast ja selle erisustest . on tuttav autoriõiguse printsiipidega ning omab baasteadmisi tootmisvaldkonna õiguslikest aspektidest."
  }
  [1203]=>
  object(stdClass)#1204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6163"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "---"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "--"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1204]=>
  object(stdClass)#1205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM6165"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Lõputööd hindab komisjon avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(526) "Anda õppekava audiovisuaalse meedia eriala lõpetavatele üliõpilastele võimalus rakendada omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi tervikliku nõudliku loometöö teostamiseks erinevates tele-, dokumentaalfilmi ja lihtsamates lavastuslike filmide žanrites. Arendada kirjaliku lõputööga üliõpilaste analüütilise mõtlemise võimet, akadeemilise teksti kirjutamise oskust, luua eeldused ning toetada uurimistöö läbiviimist televisiooni ja meedia, avalike suhete või organisatsioonilise kommunikatsiooni valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(598) "Oskus toota kõrgetasemelist telesaadet või dokumentaal- või lavastuslikku (lühi)filmi valitud žanris ning anda tootmis- ja loomeprotsessile kriitiline enesehinnang; Süvendatud teadmised ja isiklik praktiline kogemus valitud ainevaldkonnas; Arendatud kriitilise analüüsi võime ning oskus viia läbi ja kirjutada rakendusliku suunitlusega ja/või akadeemilisi uuringuid; Võime arendada omanäolisust, saada teadlikuks oma tugevatest ja nõrkadest külgedest ning teadvustada vajadusi isiklikuks arenguks loomeinimesena, tootmisjuhtimiseks või edaspidises jätku- või enesetäiendusõppes."
  }
  [1205]=>
  object(stdClass)#1206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7094"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Hinnatakse esitatud analüütilisi töid."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Aidata üliõpilastel mõista dramaturgia rolli televisiooni ja dokumentalistika vormide alusena, tutvustada neid dramaturgia ja stsenaristika põhitõdedega, rõhutades samal ajal nende seotust ühiskonna vahetu kogemusega. Süvendada üliõpilastes dramaturgilise töö sotsiaalse tähenduse tunnetamist."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Sissejuhatus dramaturgiasse. Stsenaariumite, filmide ja saadete struktuuri analüüs. Loo olemus – mis on lugu, mis ei ole. Narratiivi loomine. Rütm ja konflikt, karakterid kui alusmüür. Muinasdraama kui struktureeritud lugu. Hollywoodi struktuurid. 9-14 sammuline loo struktuur. Karakter kui loo selgroog. Karakteri areng. Karakteriga rõhutamine. Protagonist ja antagonist. Võitlus. Emotsioonid kui loo liikumapanevad jõud. Emotsioonide mehaanika. Emotsioonide loomine sõnades ja pildis. Kuidas lood töötavad? Miks lood töötavad? Mis puudutab hinge? - grupitööd - filmianalüüs - karakteri loomine - loo komponeerimine"
    ["vljund"]=>
    string(121) "- oskus analüüsida stsenaariume - oskus kohandada stsenaariumi vormi tõsielusündmusi ja klassikalisi kirjandusteoseid"
  }
  [1206]=>
  object(stdClass)#1207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7096"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Seminarist osavõtu ja koduste tööde põhjal pandud koondhinne"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Üliõpilaste teadmiste ja oskuste arendamine kaasaegsete meedianähtuste kriitiliseks analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(377) "Kaasaegne meedianähtuste teoreetilised käsitlused ja meedianähtuste analüüs. Metoodikad koos suure hulga testide ja videoanalüüsidega. Meedia nägemine mitte subjektina vaid objektina. Meedia ja meediakultuur kui sotsiaalsete tähenduste looja. Uudised. Meelelahutus. Sport. Kuvandid. Representatsioon. Diskursused. Kaks kodust analüütilist tööd, seminariettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(98) "- teadmised kaaseagse meediakultuuri peamistest suundumustest - oskus analüüsida meediaprotsesse"
  }
  [1207]=>
  object(stdClass)#1208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7097"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Seminaridest osavõtu, ettekannete ja lõputöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Tutvustada üliõpilasi AV meedia (film, tele) üldisemate regulatsiooni printsiipide ja põhimõtetega, riigi ja meedia vahekorra küsimustega, Euroopa meediapoliitikaga, Eesti meediavaldkonna arengukavade ja probleemidega, autoriõiguse ja meediaeetika küsimustega."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Meediavaldkonna regulatsiooni printsiibid. Euroopa ja Eesti põhidokumendid meediaregulatsiooni valdkonnas. Arengukavad ja poliitikad. Autoriõiguse küsimused. Meediaeetika. Case studies"
    ["vljund"]=>
    string(147) "- teadmised AV keskkonna regulatsiooni printsiipidest ja olulisematest dokumentidest - baasteadmised autoriõigusest - baasteadmised meediaeetikast"
  }
  [1208]=>
  object(stdClass)#1209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7098"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Kirjalik eksam – 50% Iseseisev töö 25%, ettekanded 25% Eksamile pääsemise eeltingimused: osalemine vähemalt kuues loengus ja kahes seminaris, iseseisvate tööde ja seminaride ettekannete 100% esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade meedia ettevõtlusest ning eri meediaharude toimimise põhimõtetest, mõjuritest, ärimudelitest ning meedia ettevõtte juhtimisest."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Kursus annab ülevaate meedia ettevõtlusest, erinevate meediaharude toimimise põhimõtetest, meediaettevõtte mõjuritest, ärimudelitest ja juhtimisest. Sügavamalt käsitletakse kursuse jooksul era-õiguslike ja avalik-õiguslike ringhäälingu-organisatsioonide majandamise ja juhtimisega seotud küsimusi."
    ["vljund"]=>
    string(609) "Kursuse läbinud tudeng - tunneb meedia toimimise teoreetilisi aluseid - tunneb meediaga seotud mõisteid ning teoreetilisi kontseptsioone - oskab analüüsida meedia ja ühiskonna suhteid - mõistab meedia erinevaid ärimudeleid ja omandivormidest tulenevaid eesmärke - teab ja tunneb (Euroopa Liidu) meediaregulatsiooni peamisi dokumente - teab meedia ettevõtte juhtimisega seotud probleemistikku, - tunneb meedia finantseerimise ja majandamise printsiipe, - on kursis meedia arengu põhisuundadega, - oskab majanduslikust aspektist lähtudes analüüsida meediaorganisatsioone ja erinevaid meediatooteid."
  }
  [1209]=>
  object(stdClass)#1210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7099"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Each film exercise will be marked and analysed in front of a panel."
    ["eesmrk"]=>
    string(376) "Arendada üliõpilaste professionaalset filmilugemisoskust, õpetada ära tundma filmi ülesehituslikke aluseid, nende moodustamise põhimõtteid ja rakendamise sihipärasust. Tekitada arusaamine kogu filmiloomeprotsessi komplekssusest (stsenaarium, režii, kaamera, heli, montaaž). Anda teadmised dokumentalisti ees seisvatest ülesannetest, tema vastutusest ühiskonna ees."
    ["sisu"]=>
    string(694) "Vaatlus ja montaaž - dokumentaalfilmi põhiprintsiibid. Sissejuhatus dokumentaalfilmi žanritesse (portree, cinema verite, filmiessee, poeetiline dokumentaalfilm, film-päevik, loodusfilm jm. Filmi põhiliste ülesehituslike reeglite tutvustus ja näited kasutamisest eri aegade eesti dokumentaalfilmides. Põhirõhk on filmi narratiivsel olemusel ja sideme loomisel ja hoidmisel vaataja ja filmi vahel. Arutlused kunstitõe ja elutõe samasusest-erinevusest, aususest karakteri vastu ja filmitegija eetikast. Dokumentalisti identiteet. Milleks teha dokumentaalfilme? Mida tähendab, kui loominguline inimene on valinud dokumentalisti tee? Millised eetilised raamid kammitsevad dokumentalisti."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Oskus end esmaselt positsioneerida nii erinevate dokfilmi žanrite kui ka eri perioodidel valminud filmide suhtes ja neid mõtestada."
  }
  [1210]=>
  object(stdClass)#1211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7100"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Kursuse eesmärk on avada dokumentaalfilmi erinevaid vorme ja stiile. Kursus on üles ehitatud ajaloolise arengu loogika kohaselt. Peaeesmärk on tuvastada ja analüüsida dokumentaalfilmi arenguteel olnud tähtsamaid suundi ja pöördepunkte."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(318) "Üliõpilased oskavad dokumentaalfilme žanrite järgi tuvastada, orienteeruvad vabalt dokumentaalfilmi ajaloos, teavad, millised trendid on valdkonnas valitsenud ja momendil valitsevad ning mis selle tinginud on. Üliõpilased oskavad näha dokumentaalfilmide arengut seoses maailmas aset leidnud üldiste muutustega."
  }
  [1211]=>
  object(stdClass)#1212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7101"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Vastavalt õppeülesannetele"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Anda võimalus saada ülevaade loovprodutseerimise alustest, mis sisaldab teadmisi stsenaariumi arendamisest, turu nõudmistest, ideepaketi kokkupanemisest, pitchimise kunstist."
    ["sisu"]=>
    string(626) "Loengutes uurime edukate dokumentaalfilmide kaasusi, õpime erinevate Euroopa telejaamade dokumentaalfilmi slotte ja erinevaid finantsallikaid: dokumentaalse loo jutustamise tutvustus, loovprodutsendi roll, idee sünd ja selle kriitiline analüüs, turu-uuringud ja strateegia, dokumentaalfilmide andmebaasid, log-line, sünopsis, Euroopa telejaamade slotid, treatment, levitajad, turud. eelarve ja rahastamine, loov eelarvestamine, finantsallikad (fondid, MEDIA, sponsorid), pitšhimise kunst, lepingud (eke co-production), väikese ja keskmise suurusega stuudio struktuur ja juhtimine, kas väike tegija võib olla mõjukas?"
    ["vljund"]=>
    string(393) "Iga üliõpilane, kes läbib kursuse mõistab loovprodutsendi ülesandeid, missugust toetust on vaja teistelt meeskonnakaaslastelt selleks, et arendada dokumentaalfilmi projekt ideest produktsioonipaketini. Veelgi enam, kuidas arendada projekti nii, et see äratab enne tootmisfaasi rahastajate huvi. Praktilise töö käigus töötatakse välja pakett, mis võimaldab alustada filmi tootmist."
  }
  [1212]=>
  object(stdClass)#1213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7102"
    ["hindamine"]=>
    string(275) "Eksam koosneb kirjalikust osast ja praktilisest tööst. Kirjaliku tööna esitab üliõpilane ideekavandist režiiprojektiks arendatud töö ja selle põhjal režiilike lahenduste kava-eksplikatsiooni. Praktilise tööna valmib semestri lõpuks 5-minutiline dokumentaalfilm."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Aine eesmärgiks on anda teadmised ja oskused tööks dokumentaalfilmi režissöörina."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Annab ettekujutuse režissööri rollist dokumentaalfilmi tegemisel sõltuvalt valitud alaliigist. Võrdleb mängufilmi ja dokumentaalfilmi režissööri loomingulisi võimalusi. Selgitab režissööri ülesandeid võttegrupi loomingulise juhina. Keskendub dokumentaalfilmi esteetikale, täpsemalt vaatenurgale, dramaatilisele pingestatusele, ajaraamile ja loo struktuurile, õpetades üliõpilasi valima oma tulevase teose jaoks filmikeelt ja stiili."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Kursuse lõppedes on üliõpilane võimeline režissöörina tegema lühidokumentaalfilmi, kirjutama stsenaarse plaani, valima omale sobiva loomingulise töörühma ja selgitama neile arusaadavalt oma eesmärke."
  }
  [1213]=>
  object(stdClass)#1214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7103"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1214]=>
  object(stdClass)#1215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7104"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksaml"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda võimalus omandada teadmisi portreefilmist, selle psühholoogilisest peenekoelisusest ja esteetikast."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1215]=>
  object(stdClass)#1216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7105"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinded ülesannete täitmise eest"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Toetada teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskust ning luua baas iseseisvaks kriitiliseks lähenemiseks filmiloomingule. Filmikunsti sotsiaalsete, kultuuriliste, kunstiliste ja professionaalsete aspektide mõistmine. Filmikriitiline võimekus."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Kriitilise filmiteooria kursus. Film ja ühiskond, filmikriitika alused, kriitilise lähenemise valdkonnad ja suunad, sõnumi ja tähenduse loomise vahend, žanrite erisus, representatsioon, diskursus. Kriitilise lähenemise meetodid ja viisid, nende põhimõisted. Interdistsiplinaarne lähenemine. Põhilised tekstipõhise analüüsi meetodid: semiootiline, strukturalistlik, autorikeskne, žanripõhine, sisuanalüütiline, diskursiivne, sotsioloogiline. Juhised kriitilise esse kirjutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(357) "- teadmised kaasaegsest kriitilisest filmiteooriast - oskused kriitiliselt analüüsida filmikunsti sotsiaalset ja kultuurilist rolli, tähenduste loomise mehhanisme, kasutada erinevaid lähenemisi filmikriitiliste esseede koostamiseks. - suutlikus kasutada teaduslikku terminoloogiat ja teadmisi praktilise loometegevuse mõtestamiseks ja analüüsimiseks."
  }
  [1216]=>
  object(stdClass)#1217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7106"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1217]=>
  object(stdClass)#1218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7107"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1218]=>
  object(stdClass)#1219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7108"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Kursuse raames tehtud praktilise töö hindamine. Kursus lõpeb kirjaliku teooriaeksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Avardada teadmisi ja praktilist kogemust telespetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Teooriaosas antakse ülevaade kaasaegse meediaruumi eri tekstiliikidest: sümboltekst, heli, pilt ja graafiline sünteestekst, vaadeldakse eri tekstiliikide suhetest. Samuti antakse ülevaade teksti kui kommunikatsioonivahendi universaalsetest elementidest. Muuhulgas selgitatakse narratiivi põhielemente. Oluline osa on võimu ja avaliku teksti vastasmõjude, samuti ideoloogia rollil teksti- ja tähendusloomes."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi teletekstide loomise üldpõhimõtetest ja spetsiifikast ning on avardanud oma kogemust ja oskusi praktilises loomeprotsessis."
  }
  [1219]=>
  object(stdClass)#1220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7109"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Hinded loomeülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Avardada teadmisi ja praktilist kogemust loometöös komplitseeritumates ajakirjanduslikes žanrites"
    ["sisu"]=>
    string(150) "Kriitiline ülevaade teleuudiste arengust, funktsionaalne analüüs, tootmiskeskkond, tingimused, produtseerimine. Loomeaspektid ja žanrikäsitlused."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on arendanud oma võimekust ja avardanud kogemust teleajakirjanduslikus töös, sisuloome ja tehniliste vahendidte kasutamise oskustes, saanud lugude produtserimiskogemuse, kogenud grupitööd, arendanud oma kriitilise analüüsi oskusi."
  }
  [1220]=>
  object(stdClass)#1221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7110"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Hinded loomeülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Avardada teadmisi ja praktilist kogemust teledokumentalistika valdkonnas. Ajakirjanduslik dokumentalistika."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Kriitiline ülevaade teledokumentaalfilmide žanritest ja spetsiifikast. Valitud filmide vaatamine ja analüüs. Dokumentaalfilmi loomise protsess. Uuringud. Stsenaarium. Produtseerimine. Konkreetse projekti arendus."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi teledokumentalistika loomeprotsessis."
  }
  [1221]=>
  object(stdClass)#1222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7111"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Hinne loomeprojektide tulemuse eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi lavastuslike teleformaatide valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Lavastuslike telesaadete ja audiovisuaalmeedia formaatide loomise üldprintsiibid ja spetsiifika. Konkreetsete ülesannete täitmine: a) originaalformaadi idee leidmine, formaadi väljatöötamine ning vormistamine, vastavate kirjalike ning audiovisuaalmaterjalide koostamine b) lavastusliku formaadi analüüs ja vastavate stsenaariumide loomine, originaalse või formaadil põhineva loomingulise ülesande teostamine autorina või ühena autoritest."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi lavastulike teleprojektide tegemisel."
  }
  [1222]=>
  object(stdClass)#1223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7112"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinded ülesannete täitmise eest"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Toetada teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskust ning luua baas iseseisvaks kriitiliseks lähenemiseks televaldkonna ja teleloome sotsiaalsetele, kultuurilistele ja professionaalsetele aspektidele ning arendada üliõpilaste telekriitilist võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Kriitilise teleteooria kursus. Televisioon ja ühiskond, telekriitika alused, kriitilise lähenemise valdkonnad ja suunad, sõnumi ja tähenduse loomise vahend, teležanrite erisus, representatsioon, diskursus. Kriitilise lähenemise meetodid ja viisid, nende põhimõisted. Interdistsiplinaarne lähenemine. Põhilised tekstipõhise analüüsi meetodid: semiootiline, strukturalistlik, autorikeskne, žanripõhine, sisuanalüütiline, diskursiivne, sotsioloogiline. Juhised telekriitilise esse kirjutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(356) "- teadmised kaasaegsest kriitilisest teleteooriast - oskused kriitiliselt analüüsida televisiooni sotsiaalset ja kultuurilist rolli, tähenduste loomise mehhanisme, kasutada erinevaid lähenemisi telekriitiliste essede koostamiseks. - suutlikkus kasutada teaduslikku terminoloogiat ja teadmisi praktilise loometegevuse mõtestamiseks ja analüüsimiseks."
  }
  [1223]=>
  object(stdClass)#1224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7113"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Hinded ülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Toetada teoreetilisi teadmiste rakendamise oskust ja avardada kriitilise analüüsi meetodite rakendamise kogemust praktilistes telekriitilistes uuringutes."
    ["sisu"]=>
    string(302) "ATLAS meetodi rakendamine pildi tähendusvälja uuringutes. Sisuanalüüsi meetodite praktiline rakendamine. Ajakirjanduslik telekriitika. Analüütiline töö andmete kvantifitseerimise tarkvaraga ATLAS. Kriitilise teleartikli kirjutamine ajakirjandusväljaandele ja arvustuse kirjutamine toimetusele."
    ["vljund"]=>
    string(263) "- kogemused ja oskused konkreetsete uurimismeetodite rakendamiseks - kogemused ja oskused telekriitiliste kirjutiste ja professionaalsete arvustuste koostamiseks - suutlikus ühendada teoreetilisi teadmisi praktilise loometegevuse mõtestamise ja analüüsimisega"
  }
  [1224]=>
  object(stdClass)#1225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7114"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi teleajakirjanduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine teledokumentalistika valdkonnas. Loomeprojekt kogenud meistri juhendamisel. Kursus on ettevalmistuseks magistritööks."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases meediatöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi uudistesaadete praktilises loomeprotsessis."
  }
  [1225]=>
  object(stdClass)#1226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7115"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi lavastuslike teleformaatide valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine konkreetses lavastuslikus teleprojektis kogenud meistri juhendamisel. Keskendutakse käsikirja analüüsile, tööle näitleja/esitajaga ning dramaturgilise lahenduse visualiseerimisele audiovisuaalmeedia vahenditega. Kursus on ettevalmistus magistritööks."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi lavastulike teleprojektide tegemisel."
  }
  [1226]=>
  object(stdClass)#1227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7116"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Isesesisvad tööd klassis ja kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Kursus pakub võimaluse tutvuda (tele)toimetaja rolli ja ülesannetega teletöös ja võimaluse arendada toimetajatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Ülevaade toimetamise teooriast ja praktikast, meeskonnatööst, toimetuse struktuurist ja selle juhtimisest. Ajakirjandusliku toimetamise tasandid. Toimetaja roll erinevate teležanrite puhul: pressiteatest uudiseni, vox populi, lühiloost portreesaate või sündmuste ülekandeni. Loo ülesehitus. Teemade otsimine, taustauuringud, ettevalmistus, intervjuu ja intervjueerimistehnikad. Individuaalne töö eeldab praktiliste ülesannete täitmist (peamiselt loengutundides) ja saate/loo toimetamist."
    ["vljund"]=>
    string(341) "- omandatud teadmised toimetajatöö põhiülesannetest - teadmised toimetajatöö erinevatest aspektidest: (toimetja kui nõuandja/consultant, toimetaja kui autor ja kaadritagune reporter - paranenud emakeele kasutus - oskus teha vahet oluliselt ja ebaolulisel saates - teletehnika eripärade tundmine ja oskus neid kasutada igapäevatöös"
  }
  [1227]=>
  object(stdClass)#1228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7117"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Osavõtt seminaridest ja saateprojektide koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Loob võimaluse avardada üliõpilaste teadmisi ja kogemust professionaalsetest teleprodutsenditööst ja praktikast, samuti telesaadete turunduse põhimõtetest erinevatel platvormidel."
    ["sisu"]=>
    string(978) "Teleorganisatsioon, teleprogramm, stuudio struktuur ja juhtimine, planeerimine, programmist tulenevad nõuded produtsendile. Teleprodutsendi roll teleorganisatsioonis. Töö sisu ja vastutusala. Produtsenditöö telesaadete loomise ja tootmise erinevatel etappidel. Töö saateideedega ja nende arendamise protsess. Uuringud ja strateegia. Pitching. Kriitiline analüüs. Töö autoritega. Saate dokumentatsioon, eelarve, tootmise planeerimine, teostamine, järeltöötlus – produtsendi roll nendes protsessides. Produtsendi juhtimis- ja vastutusala saatemeeskonnas ja suhetes välisautorite ja – esinejatega. Saadete eelarved ja rahastamine, finantsallikad, lepingud. Formaadid, sõltumatud tootjad, turg. Produtsenditöö hea tava ja eetikaküsimused. Meeskonna motiveerimine, saategrupi koostöö, töö tulemuste analüüs, hindamine. Saadete turundamine. Saated ja vaataja. Auditooriumi loomine. Promotsioon erinevatel platvormidel ja ekraanidel. Uued turundusmeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(237) "- süvendatud teadmised teleorganisatsiooni toimimisest - süvendatud teadmised produtsenditöö erinevatest aspektidest - kogemus tööst konkreetse produtseerimisprojektiga - põhiteadmised saadete turundamisest erinevatel platvormidel"
  }
  [1228]=>
  object(stdClass)#1229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7118"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Hinded õppeülesannete eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Esmase kogemuse omandamine meediafirma juhtimisega seotud küsimustest (loominguline juhtimine, majanduslik- ja finantsjuhtimine, meeskonnatöö korraldamine, tegutsemine meediaturul."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Meediamaastik. Turud. Meediafirma ülesehitus. Finantsraamistik. Planeerimine. Produtseerimine. Sihtgrupid. Tootmine. Autoriõigused. Lepingute sõlmimine. Turundamine. Analüüs. Meeskonnatöö loomefirmas. Seminariettekanded ja produtseerimisprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(219) "- ülevaade meediamaastikust, turgudest, - teadmised sõltumatu meediafirma toimimise erinevatest aspektidest (juhtimine, finantseerimine, lepingud, produtseerimine, turundamine) - teadmised meeskonnatööst loomefirmas"
  }
  [1229]=>
  object(stdClass)#1230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7119"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Kursus lõppeb kirjaliku eksamiga. Lõpphinde kujunemisel annab 25% essee, 25% seminari ettekanne ja 50% kodune kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Kursuse eesmärgiks on: - toetada ristmeedia teooria ja praktika teadmiste omandamist; - tutvustada tudengitele ristmeedia tootmise protsesse ja meetodeid; - tutvustada töövahendeid ristmeedia tootmiseks erinevatel platvormidel; - tutvustada ristmeedia juhtimise meetodeid erinevates meediainstitutsioonides;"
    ["sisu"]=>
    string(664) "Kursus tutvustab ristmeedia sisu tootmise teooriaid ja praktikaid erinevate meediainstitutsioonide kontekstis. Semestri jooksul loovad tudengid grupitööna juhendaja käe all ristmeedia loovat sisu erinevatele platvormidele. Eesmärgi saavutamiseks toimuvad kursuse jooksul loengud, seminarid ja praktilised töötoad, mis on seotud järgmiste põhiteemadega: loominguline protsess, narratiivne struktuur, transmeedia loojutustus, erinevate meediaplatvormide karakteristikud, ristmeedia tootmise juhtimine.Kursus koosneb üheksast 1,5 tunnisest loengust, viiest 1,5 tunnisest seminarist ning töötoast ning seitsmest klassi tunnist iseseisva töö nõustamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Võime mõista sisutootmise iseärasusi erinevatel meediaplatvormidel. Teadmised ristmeedia sisu loomise erinevatest tehnikatest ja meetoditest. Teadmised ristmeedia juhtimise põhiprintsiipidest erinevates meediainstitutsioonides."
  }
  [1230]=>
  object(stdClass)#1231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7120"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "During the seminars students will be assessed on the degree to which they have absorbed the material presented in lectures. It is mandatory to present all given video assignments, and the short film."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Bakalaureusetasemel kaameratöö kursust mitte õppinud üliõpilaste õppetegevuses osalemiseks oluliste ja piisavate kaameratöö oskuste omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(24) "Kaameratöö põhikursus"
    ["vljund"]=>
    string(716) "At the end of the course student will be able to do cinematography for a short documentary, choose the members of a creative crew and comprehensibly explain their goals to them. Student will be able to formulate and start developing his/her unique visual style and will have necessary tools to continue developing it throughout the rest of study time as well as whole filmmaker's life. The student shoots a 15 minute observational documentary with limited dialogue for directing class. Cinematography is evaluated separately. During the class, different video assignments for learning and practicing basic camera skills will be given as well as short assignments, that are done for directing class will be evaluated."
  }
  [1231]=>
  object(stdClass)#1232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7121"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Iseseisvad tööd ning eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Bakalaureusetasemel montaažikursust mitte õppinud üliõpilaste õppetegevuses osalemiseks oluliste ja piisavate montaažioskuste omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(25) "Final Cut Pro põhikursus"
    ["vljund"]=>
    string(46) "Oluliste ja piisavate montaažioskuste omamine"
  }
  [1232]=>
  object(stdClass)#1233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7122"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Testülesannete põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Bakalaureusetasemel helisalvestuse ja helikujunduse kursust mitte õppinud üliõpilaste õppetegevuses osalemiseks oluliste ja piisavate helisalvestuse ja helikujunduse oskuste omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(45) "Heli salvestamise ja helikujunduse baaskursus"
    ["vljund"]=>
    string(53) "- piisavad oskused filmi- ja saateheli salvestamiseks"
  }
  [1233]=>
  object(stdClass)#1234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7123"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Üliõpilased esitavad praktika päeviku ja enesehinnagu raporti. Praktika tulemusi hindab praktika juhandaja vastavalt etteantud vormile."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Süvendada üliõpilaste kogemust ja professionaalse töö nõuete ja korraldusega kohanemist reaalses tootmiskeskkonnas filmi- ja telefirmades. Pakkuda võimalust omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Üliõpilased sooritavad praktika konkreetses filmi- või telefirmas. Praktika summaarne töötundide maht on mitte vähem kui 90 tundi. Ülõpilane tegutseb koos praktika juhendajaga koostatud individuaalse tööplaani alusel konkreetsete praktiliste tööülesannete lahendamisel filmigrupis või teletoimetuses."
    ["vljund"]=>
    string(126) "- praktilise töö kogemus reaalses tootmiskeskkonnas - õppeöös omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kinnistamine"
  }
  [1234]=>
  object(stdClass)#1235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7125"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Lõputööd hindab kaitsmiskomisjon peale töö avalikku läbivaatust ja kaitsmisprotseduuri"
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Magistrikursuses omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuse kinnistamine ja realiseerimine suures loomeprojektis (dokumentaalfilm või teletoode)."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Sõltuivalt valitud erialasuunast katsevad üliõpilased magistrikraadi kas dokumentaalfilmi või ajakirjandusliku/dokumentaalse või lavastusliku teleprojektiga. Lõputöö kõrval esitatakse kaitsmiskomisjonile kõigi õpiajal tehtud loometööde portfolio."
    ["vljund"]=>
    string(55) "- kinnistatud loomealased teadmised, oskused ja kogemus"
  }
  [1235]=>
  object(stdClass)#1236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7126"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksam. Hindamisel võetakse arvesse ka aktiivset osalemist vähemalt 70% seminaridest."
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "---"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1236]=>
  object(stdClass)#1237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7127"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "---"
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "---"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1237]=>
  object(stdClass)#1238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7128"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "---"
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "---"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1238]=>
  object(stdClass)#1239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7323"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [1239]=>
  object(stdClass)#1240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7324"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "---"
    ["eesmrk"]=>
    string(3) "---"
    ["sisu"]=>
    string(3) "---"
    ["vljund"]=>
    string(3) "---"
  }
  [1240]=>
  object(stdClass)#1241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7325"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Hinnatakse esitatud analüütilisi töid."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Aidata üliõpilastel mõista dramaturgia rolli dokumentalistika ja TV vormide alusena, tutvustada neid dramaturgia ja stsenaristika põhitõdedega, rõhutades samal ajal nende seotust ühiskonna vahetu kogemusega. Süvendada üliõpilastes dramaturgilise töö sotsiaalse tähenduse tunnetamist."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Sissejuhatus filmidramaturgiasse. Filmistsenaariumite analüüs. Filmide struktuuri analüüs. Loo olemus – mis on lugu, mis ei ole. Narratiivi loomine. Rütm ja konflikt, karakterid kui alusmüür. Muinasdraama kui struktureeritud lugu. Hollywoodi struktuurid. 9-14 sammuline loo struktuur. Karakter kui loo selgroog. Karakteri areng. Karakteriga rõhutamine. Protagonist ja antagonist. Võitlus. Emotsioonid kui loo liikumapanevad jõud. Emotsioonide mehaanika. Emotsioonide loomine sõnades ja pildis. Kuidas lood töötavad? Miks lood töötavad? Mis puudutab hinge?"
    ["vljund"]=>
    string(121) "- oskus analüüsida stsenaariume - oskus kohandada stsenaariumi vormi tõsielusündmusi ja klassikalisi kirjandusteoseid"
  }
  [1241]=>
  object(stdClass)#1242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7326"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Hinne loomeprojektide tulemuse eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi lavastuslike teleformaatide valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Lavastuslike telesaadete ja audiovisuaalmeedia formaatide loomise üldprintsiibid ja spetsiifika. Konkreetsete ülesannete täitmine: a) originaalformaadi idee leidmine, formaadi väljatöötamine ning vormistamine, vastavate kirjalike ning audiovisuaalmaterjalide koostamine b) lavastusliku formaadi analüüs ja vastavate stsenaariumide loomine, originaalse või formaadil põhineva loomingulise ülesande teostamine autorina või ühena autoritest."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi lavastulike teleprojektide tegemisel."
  }
  [1242]=>
  object(stdClass)#1243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7327"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinded ülesannete täitmise eest"
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Toetada telealaseid teadmisi ja analüüsioskust ning luua baas iseseisvaks kriitiliseks lähenemiseks televaldkonna ja teleloome sotsiaalsetele, kultuurilistele ja professionaalsetele aspektidele ning arendada üliõpilaste telekriitilist võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Kriitilise teleteaduse kursus. Televisioon ja ühiskond, telekriilise lähenemise alused, põhimõisted, valdkonnad, suunad ja meetodid. Sõnumi ja tähenduse loomise vahendid, teležanrite erisus, representatsioon, diskursus. Interdistsiplinaarne lähenemine. Põhilised tekstipõhise analüüsi meetodid: semiootiline, strukturalistlik, autorikeskne, žanripõhine, sisuanalüütiline, diskursiivne, sotsioloogiline. Televisiooni institutsioonide, sisu (programmid), auditooriumi ja sotsiaal-kultuurilise konteksti kriitilised käsitlused. Juhised telekriitiliseks kirjutamiseks. Kursus eeldab iseseisvat tööd kirjandusega. Kursuse jooksul tehakse üks seminariettekanne, kirjutatakse kriitiline-analüütiline essee ja tehakse videouurimus."
    ["vljund"]=>
    string(355) "- teadmised kaasaegsest kriitilisest teleteadusest - oskus kriitiliselt analüüsida televisiooni sotsiaalset ja kultuurilist rolli, tähenduste loomise mehhanisme, kasutada erinevaid lähenemisi telekriitiliste esseede koostamiseks. - suutlikkus kasutada teaduslikku terminoloogiat ja teadmisi praktilise loometegevuse mõtestamiseks ja analüüsimiseks."
  }
  [1243]=>
  object(stdClass)#1244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7328"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Koondhinne seminaridest osavõtu ja kirjalike tööde põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Üliõpilaste teadmiste ja oskuste arendamine kaasaegsete meedianähtuste kriitiliseks analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(418) "Kaasaegsete meedianähtuste, sealhulgas meediapoliitiliste nähtuste ja praktikate teoreetilised käsitlused ja analüüs. Metoodikad, meediapraktikate testimine ja videoanalüüsid. Meedia nägemine mitte subjektina vaid objektina. Meedia ja meediakultuur kui sotsiaalsete tähenduste looja. Uudised. Meelelahutus. Sport. Kuvandid. Representatsioon. Diskursused. Kaks kodust analüütilist tööd, seminariettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(222) "- teadmised kaaseagse meediakultuuri peamistest suundumustest, poliitikatest ja praktikatest; - oskus analüüsida meediaprotsesse; - oskus käsitleda meedipoliitilist konteksti, meediailminguid ja nende võimalikku mõju."
  }
  [1244]=>
  object(stdClass)#1245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7329"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Hinded loomeülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Avardada teadmisi ja praktilist kogemust loometöös komplitseeritumates teleajakirjanduslikes žanrites"
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kriitiline ülevaade teleuudiste arengust, funktsionaalne analüüs, tootmiskeskkond, tingimused, produtseerimine. Loomeaspektid ja žanrikäsitlused. Teleajakirjanduslikud töövahendid. Praktilised ülesanded: a) terava vastuolulise uudisteloo tegemine b) uuriva ajakirjandusliku loo (feature) tegemine"
    ["vljund"]=>
    string(322) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on arendanud oma võimekust ja avardanud kogemust teleajakirjanduslikus töös, sisuloome ja tehniliste vahendite kasutamise oskustes, saanud lugude produtserimiskogemuse, kogenud grupitööd, arendanud oma kriitilise analüüsi oskusi."
  }
  [1245]=>
  object(stdClass)#1246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7330"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Hinded loomeülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Avardada teadmisi ja praktilist kogemust dokumentaaalsest loojutustamisest."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Kriitiline ülevaade dokumentaalfilmide žanritest, stilistikast ja loomemeetoditest loovdokumentalistikast ajakirjanduslike stilistikateni. Valitud filmide vaatamine ja analüüs. Dokumentaalfilmi loomise protsess. Uuringud. Stsenaarium. Produtseerimine. Konkreetse projekti arendus. Praktiline töö kursusetööna tehakse väikestes loomegruppides aines BFM7334 Dokumentalistikaprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases loometöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi dokumentaalsete vormide ja stiilide kasutamiseks loomeprotsessis."
  }
  [1246]=>
  object(stdClass)#1247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7332"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Hinne loomingulise projekti tulemuse eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi meelelahutussaadete (ka informatiivse meelelahutuse) tootmises."
    ["sisu"]=>
    string(145) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine telemeelelahutuses. Loovprojekt kogenud meistri juhendamisel loomemeeskondades kogu kursuse osavõtul."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi meelelahutuslike saadete praktilises loomeprotsessis."
  }
  [1247]=>
  object(stdClass)#1248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7333"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Hinne loomingulise projekti tulemuse eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi lavastuslike telesaadete tootmises."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine telelevastuse žanris. Loovprojekt kogenud meistri juhendamisel loomemeeskondades kogu kursuse osavõtul."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi lavastuslike saadete praktilises loomeprotsessis."
  }
  [1248]=>
  object(stdClass)#1249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7335"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Hinne jooksvate praktiliste ülesannete ja stuudiotöö eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Kursuse eesmärgiks on tundma õppida telerežii spetsiifikat, aidata mõista telerežii eripära võrreldes teatri ja filmiga, osata kasutada televisiooni väljendusvahendeid oma loomingulise eesmrgi saavutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(368) "TV sõnastik ja mõisted. Režiistsenaarium ja selle loominguline teostus. Visuaalsed vahendid ja nende kasutamine. Pildiloogika. Heli ja valgus televisioonis. Töö näitlejaga, misanstseen. Rütm ja tempo. Sümbol televisioonis. Režiireeglid contra kunstiline vabadus. Meeskonna loomine ja töölerakendamine. Praktiline töö stuudios. Montaaž ja järeltöötlus."
    ["vljund"]=>
    string(536) "- oskus ühendada tehnilised aspektid praktiliste režiitöö meetoditega saavutada sisulise taotluse ja tehnilise lahenduse edukas kooslus - suutlikkus analüüsida stsenaariumi, töötada storyboard`iga. - luua ühtne meeskond ja sellega tulemuslikult tegutseda. - valmisolek viia läbi proovivõtted, rollijaotus ja prooviperiood. - oskus töötada näitlejatega ja võttegrupiga paralleelselt. - oskus kasutada televisiooni visuaalseid vahendeid. - esmane töökogemus mitmekaameratehnikas. - järeltöötluse põhimõtete tundmine."
  }
  [1249]=>
  object(stdClass)#1250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7336"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Praktiliste loomeülesannete hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Sissejuhatus näitlejatehnika alustesse ja telerežissööri ülesannetesse töös näitlejate ja teleesinejatega. Praktilise kõnetehnika, näitlemisoskuste, liikumise juhendamine ja juhtimine."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Näitleja aistingud ja tähelepanu, kujutlus. Lihaseliste pingete valitsemine. Tempo ja rütm laval. Ruumitunnetus ja lavalised elementaarsed kompositsioonid. Kõne väljendusvahendid. Artikulatsioon. Diktsioon. Hääleseaded. Häälestamine lavalisele tegevusele. Tegevused kindla intensiooni ja värvinguga. Tegevuste loogika, füüsiliste tegevuste partituuri loomine. Tegevus ja kontrategevus. Sündmuste mängimine. Antud olukorrad. Ansamblitunnetus. Näitleja ülesanne. Pealisülesande ja läbiva tegevuse analüüs. Teose sündmuste analüüs: arutlev ja tegevuslik. Töö teleesinejatega. Praktilised õppeülesanded ja etüüdid."
    ["vljund"]=>
    string(58) "Näitlejate ja teleesinejate praktilise juhendamise oskus."
  }
  [1250]=>
  object(stdClass)#1251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7337"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "teooriatest 15%, kaamera ja valguse kasutamise test 25%, montaažitest 25%, lõputöö 25%, osavõtt 10%"
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua oskustepõhine valmisolek televisiooni pildiliste väljendusvahendite kasutamiseks televisiooni loometöös."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Audiovisuaalmeedia pildilised väljendusvahendid. Sisu ja tähenduse loomine pildi abil. Visuaalne stilistika. Kompositsioon. Valguse kasutamine. Kaameratöö tehnikad ja võtted. Montaaživõtted ja stilistikad. Montaaž ja loojutustuse struktuur. Sisu ja tähenduse edasiandmine motaaživõtete abil. Aeg, rütm ja tempo montaažis."
    ["vljund"]=>
    string(233) "• teadmised pildiliste väljendusvahendite spetsiifikast ja stilistikast. • oskused kasutada kompositsioonireegleid, ruumi ja valgust sisu ja tähenduse edasiandmiseks. • kaameratöö võimaluste tundmine. • montaažikogemus."
  }
  [1251]=>
  object(stdClass)#1252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7338"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "teooriatest 15%, mikrofonide ja salvestiustehnika kasutamise test 25%, Nuendo/mikseerimise test 25%, lõputöö 25%, osavõtt 10%"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Luua esmane oskustepõhine valmisolek filmi ja videotööde heli- ja muusika kujundamiseks ning loominduliste taotluste teostamiseks. Heliteooria, salvestustehnikate, salvestustarkvara ja mikseerimistehnikate tutvustamine ja oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Algteadmised heli teooriast. Kriitiline kuulamine. Sissejuhatus heli ja muusika kasutamiseks filmi-, tele- ja videotöös. Helikujunduse tehniline ja praktiline pool. Salvestustehnikad. Heli ja muusika kasutamise loomingulised võimalused ja viisid, loov lähenemine heli- ja muusikakujunduses erinevate toomisülesannnete ja kujunduslike eesmärkide täitmiseks. Kursuse käigus tehakse mitmeid praktilisi töid."
    ["vljund"]=>
    string(229) "- teadmised heliteooriast, salvestustehnikatest, salvestustarkvarast ja ja mikseerimistehnikatest; - esmaoskused helikujunduses ja muusika kasutamises filmis ja videos; - helitööks vajaliku tarkvara tundmine ja kasutamise oskus"
  }
  [1252]=>
  object(stdClass)#1253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7339"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Hinded õppeülesannete eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Esmase kogemuse omandamine meediafirma juhtimisega seotud küsimustest (loominguline juhtimine, majanduslik- ja finantsjuhtimine, meeskonnatöö korraldamine, tegutsemine meediaturul."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Meediamaastik. Turud. Meediafirma ülesehitus. Finantsraamistik. Planeerimine. Produtseerimine. Sihtgrupid. Tootmine. Autoriõigused. Lepingute sõlmimine. Turundamine. Analüüs. Meeskonnatöö loomefirmas. Seminariettekanded ja produtseerimisprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(219) "- ülevaade meediamaastikust, turgudest, - teadmised sõltumatu meediafirma toimimise erinevatest aspektidest (juhtimine, finantseerimine, lepingud, produtseerimine, turundamine) - teadmised meeskonnatööst loomefirmas"
  }
  [1253]=>
  object(stdClass)#1254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7340"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Osavõtt seminaridest ja projekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Üliõpilaste teadmisete avardamine teleprodutsendi töö professionaalsetes võtmeküsimustes ja praktikas saadete loomise ja tootmise juhtimisel ja korraldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(573) "Produtsendi roll, idee ja selle kriitiline analüüs, turu- ja auditooriumi uuringud, log-line, sünopsis, treatment, teleprogramm js teleprogrammeerimisest tulenevad produtseerimisnõuded, saadete eelarved ja rahastamine, loov eelarvestamine, finantsallikad, pitchig, lepingud, stuudio struktuur ja juhtimine. Turundamine ja turustrateegiad. Televisioon ja vaataja. Auditooriumi loomine. Promotsioon erinevatel meediaplatvormidel. Uued turundusmeetodid. Niššiturundus. Konkreetse produtseerimisprojekti ja teavitus/turunduskampaania koostamine erinevatele platvormidele."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Süvendatud teadmised teleprodutsendi töö erinevatest sisulistest, loomingulistest, korralduslikest ja majanduslikest aspektidest"
  }
  [1254]=>
  object(stdClass)#1255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7341"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Osavõtt seminaridest ja uurimisprojekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Üliõpilaste teadmisete avardamine teleauditooriumist, selle uurimisest, kujunemisest, käitumisest, arvestamisest ja mõjutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Teleauditooriumi teoreetilised käsitlused. Arengutendentsid mitmeplatvormilises meediakeskkonnas. Auditooriumi tüpoloogiad, reaalse käitumise mõõtmise meetodid. Audiotooriumi arvestamne praktilises teleprogrammi koostamises ja saadete sihtauditooriumite kavandamises."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Süvendatud teadmised teleauditooriumist."
  }
  [1255]=>
  object(stdClass)#1256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7342"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Kursuse raames tehakse mitu praktilist tööd. Kursus lõpeb kirjaliku teooriaeksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Avardada toimetajateadmisi ja praktilisi oskusi erineva otstarbega tekstiloomeks televisioonis."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Teooriaosas antakse ülevaade kaasaegse meediaruumi eri tekstiliikidest: sümboltekst, heli, pilt ja graafiline ja sünteestekst, vaadeldakse eri tekstiliikide suhet. Samuti antakse ülevaade teksti kui kommunikatsioonivahendi universaalsetest elementidest. Muuhulgas selgitatakse narratiivi põhielemente. Oluline osa on võimu ja avaliku teksti vastasmõjude, samuti ideoloogia rollil teksti- ja tähendusloomes. Praktiline teletekstide kirjutamine ja toimetamine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi teletekstide loomise üldpõhimõtetest ja spetsiifikast ning on avardanud oma kogemust ja oskusi praktilises loome- ja toimetamisprotsessis."
  }
  [1256]=>
  object(stdClass)#1257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7343"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Praktiliste harjutuste ananlüüs ja hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Vastavalt üliõpilaste eelnevale kogemusele kas baasteadmiste ja oskuste või kõrgema oskustaseme tehniliste (kaamera, valgus, montaaž) võimekuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Kaameratöö, valguse ja montaaži põhialuste või kõrgema tasemega oskuste omandamine kaameratöös, valguse seadmises või monteerimises praktilise iseloomuga meistriklassis."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Piisavad oskused ja kogemused telesaadete tootmise tehniliste töövahenditega ja valmisolek produktiivseks koostööks loomemeeskonnaga, telesaadete tehniliste teostajatega – operaatorite, valgustajate ja monteeerijatega."
  }
  [1257]=>
  object(stdClass)#1258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7344"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi lavastuslike teleformaatide tootmises."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine konkreetses sõnalavastuslikus teleprojektis kogenud meistri juhendamisel. Keskendutakse käsikirja analüüsile, tööle näitlejate/esitajatega ning dramaturgilise lahenduse visualiseerimisele. Kursus võib olla ka ettevalmistus magistritööks."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi ja praktilist kogemust igapäevases teletöös ning on arendanud oma oskusi lavastuslike teleprojektide tegemisel."
  }
  [1258]=>
  object(stdClass)#1259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7345"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi telereportaaži ja televisiooni otsesaadete valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine konkreetses reportaažlikus teleprojektis kogenud meistri juhendamisel. Keskendutakse tööle saategrupis dramaturgiliste, režiiliste, toimetuslike ja tehniliste tehniliste lahenduste väljatöötamisele ja teostamisele."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi otsesaadete ja ülekannete tegemisel."
  }
  [1259]=>
  object(stdClass)#1260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7346"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi muusikasaate ja muuvikavideote valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine konkreetses teleprojektis kogenud meistri juhendamisel. Keskendutakse tööle saategrupis muusikasaadete dramaturgiliste, režiiliste, toimetuslike ja tehniliste lahenduste väljatöötamisele ja teostamisele."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi lavastulike teleprojektide tegemisel."
  }
  [1260]=>
  object(stdClass)#1261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7347"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinne loomingulise projekti eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Süvendada praktilist kogemust ja oskusi telesaadete loomise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Keerulise loomingulise ülesande täitmine konkreetses teleprojektis kogenud välismaa meistri juhendamisel. Keskendutakse tööle saategrupis saate dramaturgiliste, režiiliste, toimetuslike ja tehniliste lahenduste väljatöötamisele ja teostamisele."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Üliõpilased on võimelised kasutama omandatud teadmisi igapäevases teletöös ning on avardanud oma kogemust ja oskusi teleprojektide tegemisel."
  }
  [1261]=>
  object(stdClass)#1262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7348"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Vaheeksam – loovtöö ekspositisioon. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(304) "Mõista, et kõike on võimalik väljendada. Mõista, et igaüks on võimeline end visuaalkunsti vahendite abil väljendama. Mõista, et kunstnikuks olemine tähendab julgust avada oma vaim ja hing ühiskonna ees. Mõista, et sõnadeta (visuaalne) eneseväljendus on dialoog iseendaga oma loomingu kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Kujundid meis enestes. Neli torni. Iseseisev töö: leida materjalid ja vahendid ning õppida neid kasutama. Kompositsioonide ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(204) "- terviku mõistmise ja kompositsiooni loomise võime. - oskus leida alternatiivseid lahendusi ja võimalusi professionaalses töös; - oskus pidada iseendaga dialoogi. - süvendatud eneseväljendusoskus."
  }
  [1262]=>
  object(stdClass)#1263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7349"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Hinded ülesannete täitmise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(389) "Toetada teleteoreetiliste teadmiste rakendamise ja analüüsioskust pakkuda kogemusi iseseisvaks kriitiliseks lähenemiseks teleloomingule. Televisiooni sotsiaalsete, kultuuriliste, kunstiliste ja professionaalsete aspektide mõistmine. Telekriitiline võimekus. Praktilise kriitilise analüüsi meetoditerakendamise ja ajakirjandusliku ning professionaalse kirjutamise oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Televisioon ja ühiskond. Kriitilise lähenemise valdkonnad ja põhimõisted. Põhilised tekstipõhise analüüsi meetodid: semiootiline, strukturalistlik, autorikeskne, žanripõhine, sisuanalüütiline, diskursiivne, sotsioloogiline. Saadete struktuuri, väljendusvahendite, sõnumi ja tähenduse loomise vahendite, žanrite, representatsiooni ja diskursuste kriitika. Ajakirjandusliku ja professionaalse telekriitika alused. Arvustuste kirjutamise tehnika. Interdistsiplinaarne lähenemine. Juhised kriitiliste artiklite kirjutamiseks. Kriitilise teleartikli kirjutamine ajakirjandusväljaandele ja arvustuse kirjutamine toimetusele."
    ["vljund"]=>
    string(283) "- kogemus ja oskused konkreetsete meetodite ja lähenemiste kasutamiseks telekriitikas. - kogemus ja oskused telekriitiliste kirjutiste ja professionaalsete arvustuste koostamiseks. - suutlikus ühendada teoreetilisi teadmisi praktilise loometegevuse mõtestamise ja analüüsimisega"
  }
  [1263]=>
  object(stdClass)#1264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7350"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Seminaridest osavõtu, ettekannete ja lõputöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(525) "Sissejuhatus meediamajandusse ja meediaettevõtete juhtimisse eesmärgiga näidata, kuidas uuringud aitavad mõista meediettevõtete strateegilisi võimalusi ja valikuid. Tutvutakse põhimõistete, infoallikate ja analüütiliste vahenditega meediaturgude, meediamajanduse ja ettevõtete tegevuse käsitlemiseks. Luuakse eeldused üliõpilaste analüütilise võimekuse tekkeks meediaettevõtete tegevuse ja seda mõjutavate majandustingimuste mõistmiseks. Eesti meediamajanduse seisundi ja selle perspektiivide selgitamine."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Meediamajanduse ja –juhtimise põhimõisted, terminoloogiaja kontseptsioonid. Meediamajandus, finantseerimine, meediaettevõtete strateegia. Meediaturgude iseloomustus. Digitaliseerimise mõju meediamajandusele ja turgudele. Majanduspiirangud ja Eesti meediaturu toimimine."
    ["vljund"]=>
    string(276) "- teadmised meediamajanduse mõistmiseks ja analüüsimiseks. - oskus käsitleda ja analüüsida meediamajandust kui rahvusliku majanduse komponenti. - oskus käsitleda meediaettevõtete erinevaid strateegilisi võimalusi ent ka piiranguid strateegiliste lahenduste valimisel."
  }
  [1264]=>
  object(stdClass)#1265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFM7351"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Lõputööd hindab kaitsmiskomisjon peale töö avalikku läbivaatust ja kaitsmisprotseduuri."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Magistrikursuses omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuse kinnistamine ja realiseerimine suures televisiooni loomeprojektis või uurimuslikus magistritöös."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Sõltuivalt valitud erialasuunast katsevad üliõpilased magistrikraadi kas dokumentaalfilmi või ajakirjandusliku/dokumentaalse/publitsistliku või lavastusliku teleprojektiga.Lõputöö kõrval esitatakse kaitsmiskomisjonile kõigi õpiajal tehtud loometööde portfolio Uurimusliku lõputöö kirjutamiseks on vajalik vabaainete arvel õppida uurimismeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Kinnistatud loomealased teadmised, oskused ja kogemus."
  }
  [1265]=>
  object(stdClass)#1266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6000"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksamihinne koosneb esseest, seminaripresentatsioonist ning lõpueksamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Teadmised ristmeedia teooriast ja praktikast, platvormidest, sisutootmise protsessidest ja keskkonnast, arengutrendidest. Teadmised erinenevate meediaplatvormide iseärasustest ja ristmeedia võrgustikest."
    ["sisu"]=>
    string(19) "Loengud. Analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Võime mõista ristmedia teooriat, ristmeedia rolli kaasagses ühiskonnas, selle platvorme, arengutrende ja perspektiive, majanduslikku, sotsiaal-kultuurilist ja auditoorset tausta ja mõju."
  }
  [1266]=>
  object(stdClass)#1267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6003"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Hinne kujuneb läbi järgmiste tegevuste 1) Kohalkäimine, loengus antavate ülesannete täitmine – 50% 2) Lõpuessee – 50% Aktiivne arutelus osalemine annab lisapunkte"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Anda ülevaade õppeaine sisu lühikirjelduses esitatud suundumustest ning arendada tudengite oskusi kasutada neid õpiväljundites kirjeldatud viisidel."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Kursus keskendub uue meedia mõtestamise viisidele. Selleks luuakse kursuse esimese poole käigus ülevaade nii ühiskondlikest ning meediatehnoloogilistest ajaloolistest arengutest kui ka eri võimalustest neid teoretiseerida. Viimase taustale asetatakse seejärel kaasaegsed arengud, keskendudes eelkõige võrguühiskonna teooriale."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Kursuse läbinud õpilane: 1) omab ülevaadet sotsioloogia põhisõnavarast ning peamistest teooriasuundadest 2) omab ülevaadet erinevatest tehnoloogia teooriatest 3) omab ülevaadet infoühiskonna teooriaväljast ning peamistest sellega seotud arengutest 4) oskab kriitiliselt analüüsida punktis 1, 2 ja 3 nimetatud teooriaid 5) oskab punktis 3 nimetatud arenguid asetada ajaloolisse konteksti; 6) oskab rakendada punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teooriaid hetkel toimuvatele protsessidele"
  }
  [1267]=>
  object(stdClass)#1268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Kursuse abil luuakse eeldused üliõpilase üldsemiootilise kompetentsi kujunemiseks, oskuseks mõtestada multimeediaprotsesse laiema kultuurisüsteemi taustal ning analüüsida üksikuid multimeedianähtuseid lähtudes semiootilistest analüüsimudelitest."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Kursuse esimeses osas antakse lühikene ülevaade semiootika kui distsipliini lähtekohtadest, põhiküsimustest ja -mõistetest ning vaadeldakse kultuuri dünaamika põhilisi mehhanisme. Kursuse teises osas vaadeldakse meedia, meedium ja modaalsus mõistete tähendusvälja semiootikas ning kirjeldatakse kultuurisemiootilist lähenemist kultuuri põhimõttelisele mitmekeelsusele ning näitlikustatakse erinevaid multimodaalsuse ilminguid läbi kultuuri ja meedia ajaloo. Kursuse kolmandas vaadeldakse erinevaid tekstuaalsuse strateegiaid kaasaja kultuuris, keskendudes ennekõike multimeedialisusele. Loengutes tuuakse praktilisi näiteid ning osa igast loengust on pühendatud rühmatööle või ühisele analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Aine läbimisel oskavad üliõpilased mõtestada multimeedianähtuseid laiema kultuuriprotsessi taustal, tunnevad erinevaid kaasaja kultuuris rakendatavaid multimeedialisuse strateegiaid, tunnevad kultuuridünaamika üldiseid mehhanisme ning vahetu ja vahendatud kommunikatsiooni seaduspärasid; orienteeruvad semiootika põhimõistetes, semiootilise analüüsi lähtekohtades ning põhiküsimustes."
  }
  [1268]=>
  object(stdClass)#1269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6005"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "40% seminari ettekanne, 60% essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Õpetada tudengitele peamisi teooriaid ja uuringuid, kuidas meediatööstus rakendab sotsiaalmeedia platvorme sisu edastamiseks ja kuidas kodanikud ja tarbijad kasutavad sotsiaalmeedia rakendusi sisu tarbimiseks ja/või (kaas)tootmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(794) "Kursus käsitleb järgmisi teemasid: - sotsiaalmeedia ja meeda: definitsioonid; - sotsiaalmeedia ajalugu; - sotsiaalmeedia erinevad tüübid; - sotsaalmeedia kasutuse mustrid (patterns); - sotsiaalmeedia ja ühiskonna muutused, sotsaalmeedia ja avalik sfäär; - meedia konvergents kui tööstuse strateegia, ristmeedia; - sotsaalmeedia majandused: „socialnomics“, „wikinomics“; - võrgustike majandus: „sotsaalvõrgustike turud“, „pikk kaja“ (long tail); - sotsialmeedia kasutamine meedia- ja loovtööstustes ning erinevat tüüpi tootmistes: ajakirjandus,audiovisuaal tööstus, televisioon, muusika. - sotsaalmeedia arengud ja kasutamine tänapäeval Põhjamaades ja Balti regioonis. Kursus koosneb loengutest ja seminaridesr. Tudengid peavad tegema ühe seminari ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Kursuse läbinud tudeng - tunneb sotsaalmeedia ajalugu, - teab ja tunneb erinevaid sotsaalmeedia rakendusi ning platvorme, nende funktsioone ning kasutamise põhimõtteid, - on tuttavad tänaste peamiste sotsaalmeedia teooriate ning uuringutega, - mõistavad sotsiaalmeedia suhteid tööstuste ja kaasaegse ühiskonnaga."
  }
  [1269]=>
  object(stdClass)#1270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6006"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb esitada kõik tunnitööd. Arvestuse saamiseks tuleb esitada kõik kodutööd. Õppetöös osalemine on kohustuslik vähemalt 75 % osas"
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Avardada oma fantaasia piire, leides selleks personaalsed meetodid. Suurendada oma loovus võimekust. Tunda ära ja hoiduda klišeedest ja stereotüüpidest. Analüüsida oma ideid, neid edasi arendada ja neisse uskuda."
    ["sisu"]=>
    string(1320) "Kursus on üles ehitatud teooria ja praktiliste ülesannete kiirele vaheldumisele, eesmärgiga panna üliõpilane tunni jooksul kaasa mõtlema. Teooria osa hõlmab meetodeid ja oskusi enda fantaasia abil uute lahenduste ja ideede leidmiseks. 1. Mis on loov mõtlemine, kuidas idee sünnib. 2. Millised vahendid on loova mõtlemise arendamiseks. 3. Tutvumine sündmuse (juhtumi) loogilise ülesehitusega. 4. Antud sündmuse (juhtumi) lahtivõtmine detailideks, ehk algosadeks. 5. Ühe ja sama sündmuse (juhtumi) nägemine erinevate vaatenurkade alt. 6. Olemasolevatest algosadest fantaasiale põhineva uue sündmuse (juhtumi) konstrueerimine. 7. Tutvumine ise enda võimete piiridega ja nende avardamine. Praktiline osa koosneb paljudest erinevatest harjutustest mille käigus õpilane saab ülalnimetatud skeemi järgi arendada oma loovust seoste leidmisel, nende lahtivõtmisel ja uues vormis kokkupanekul. Harjutused on : 1. Visuaalsed, (fotod, pildid, karikatuurid jne. ) 2. Interaktiivsed, (weebipõhised ) 3. Verbaalsed, ( tekstipõhised) 4. Audio, ( nii muusika kui helindite põhised) 5. Audiovisuaalsed, (film ja muud meedia tooted ) 6. Muu ( kehakeele või mõne uue väljendusvahendiga edastatud info) Iga tunni lõpus antakse loovusepõhine kodutöö, millised lähevad kursuse lõpupoole aina keerulisemaks."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Kursuse läbinud õpilane: Suudab analüüsida erinevaid sündmusi (juhtumeid) Suudab mõtestatult läheneda erinevatele objektidele, sündmustele, võtta neid algosadeks ja taasluua fantaasiale tuginedes uute seoste abil uusi tulemusi. Suudab leida fantaasiaküllaseid seoseid ümbritseva reaalsusega. Suudab fantaseerida etteantud teemadel. Kursuse lõpus on õpilane võimeline genereerima uusi ideid, milleni ta on jõudnud analüüsi tulemusel, mistõttu erinevad need ideed oluliselt tavapärasest nn. üldlevinud lahendustest."
  }
  [1270]=>
  object(stdClass)#1271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6007"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Hinnatakse iseseisva tööna valminud projektikavandit, protüüpi või esseed. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Eesmärgiks on anda tudengitele ülevaade uue meedia kunsti arengust ning seostest tehnoloogia, teaduse ja ühiskonnaga laiemalt. Samuti anda oskused uue meedia kunsti teoste analüüsimiseks ning rakendusteks eri valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Põhieesmärgid: - anda ülevaade uue meedia kunsti lähiajaloost; - tutvustada uue meedia kunsti eri vorme ja liike; - anda ülevaade uue meedia kunsti viimastest suundumustest ja tehnoloogilistest võimalustest; - analüüsida kunstiprojektide sisu ja ideede allikaid; - tutvustada erinevaid uue meedia kunsti sh digitaalkunsti projekte ning võimalusi nende esitlemiseks publikule; - analüüsida uue meedia kunsti teoste ning publiku suhet; - analüüsida uue meedia kunsti seost erinevate valdkondadega."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Loengu läbimisel tudeng - on teadlik uue meedia kunstis valitsevatest suundumustest, selle kunstivormi tekkepõhjustest ja kujunemisest ajas; - orienteerub uue meedia kunsti erinevates valdkondades; - oskab saadud teadmisi oma tegevuses praktiliselt rakendada; - on motiveeritud loovalt lähenema uute meediate poolt pakutavatele tehnoloogilistele võimalustele; - oskab õpitut rakendada ka väljaspool uue meedia kunsti projekte. - suudab siduda eri valdkondi uue meediaga. - on teadlik uue meedia kunsti hetkearengutest ja tähtsamatest sündmustest mujal maailmas."
  }
  [1271]=>
  object(stdClass)#1272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6008"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Kursuse eesmärgiks on üliõpilase loomingulisuse arendamine, loominguliste ideede rakendamine globaalses ärikeskkonnas ning toetada üksikisikute või meeskondade loovust; pakkuda võttteid ära tundmiseks, analüüsimiseks ja loomingulise käitumise kultiveerimiseks nii traditsioonilistes kui loomingulistes valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Kursus näitab, et loovus ja innovatsioon on ainsad tõelised jätkusuutlikud konkurentsieelised 21. sajandi äritegevuses. Loovuse olemust selgitatakse arendamaks arusaama, et loovusest on saamas uus valuuta äri- ja professionaalse elu uuel ajastul. Kursus pakub mitmeid võtteid selleks, kuidas üles ehitada, toita ja juhtida loovust, mis baseerub hiljutistel juhtumitel ja kogemustel."
    ["vljund"]=>
    string(517) "Kursuse edukal läbimisel üliõpilane: Mõista iseenda loomingulist stiili ja ära tunda ideaalset töökeskkonda loovuseks; Stimuleerida ja edendada loovust iseendas ja teistes ja organisatsioonis; Rakendada muutusi globaalses organisatsioonis; Luua dünaamilist atmosfääri mitmerahvuselises ettevõttes; Mõista, kuidas innovatsioon edendab öko-sõbralikku äri; Mõelda loominguliselt, et vähendada ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale; Õppida, kuidas loovust üle kogu maailma erinevalt arendatakse."
  }
  [1272]=>
  object(stdClass)#1273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6009"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Süvendada üliõpilaste kogemust ja professionaalse töö nõuete ja korraldusega kohanemist reaalses tootmiskeskkonnas meedia- ja telekommunikatsioonifirmades. Pakkuda võimalust omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Üliõpilased sooritavad praktika konkreetses meedia- või telekommunikatsioonifirmas. Praktika summaarne töötundide maht on mitte vähem kui 90 tundi. Ülõpilane tegutseb koos praktika juhendajaga koostatud individuaalse tööplaani alusel konkreetsete praktiliste tööülesannete lahendamisel filmigrupis vüi teletoimetuses."
    ["vljund"]=>
    string(125) "praktilise töö kogemus reaalses tootmiskeskkonnas; õppetöös omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kinnistamine."
  }
  [1273]=>
  object(stdClass)#1274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6010"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade mobiilse meedia põhitrendidest, vahenditest ning tutvustada peamisi kasutatavaid tehnoloogiaid."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Kursuse jooksul õpitakse tundma mobiilse ja sotsiaalmeedia toimimist nii sisu, tehnoloogia kui ka äri aspektist lähtudes."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane - tunneb ja teab: - mobiilse meedia sisu põhilisi kategooriaid ning sisu loomise ning levitamise printsiipe, - erinevaid mobiilse meedia tehnoloogilisi standardeid, platvorme, seadmeid, vastavat terminoloogiat; - orienteerub sotsiaalmeedia teoreetilistes käsitlustes; - teab sotsiaalmeedia toimimise põhimõtteid; - mõistab mobiilse ja sotsiaalmeedia sisuloome erinevaid tahke."
  }
  [1274]=>
  object(stdClass)#1275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "BFR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Üliõpilased läbivad kursuse tehes kaks projekti, päeviku ja lõpueksami."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Tudengid saavad teadlikuks kaasaegse kunsti loomise protsessist. Tudengid mõistavad uue meedia kunsti ajaloolist ja teoreetilist konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Uue meedia kunsti stuudio on stuudiolaadne kursus, kus tudengid loovad fotol ja ajalisel meedial põhinevaid projekte. Kursus koosneb kunstiajaloo ja teooria loengutest, kaasaegsete kunstipraktikate tutvustamisest ja juhendatud praktikast ja grupiaruteludest. Töö stuudios on struktureeritud identiteedi ja asukohaga seotud sisu ümber."
    ["vljund"]=>
    string(1275) "Tudengid on teadlikud oluliste kunstiliikumiste nagu Dada, popkunst, Fluxus ja uusmeedia kunst kontekstist ja tähendusest. Tudengid mõistavad põhilisi mõisteid, sealhulgas postmodernism, suhestuv esteetika, kohapõhisus ja interaktiivsus. Tudengid teavad olulisi kunstnikke Dadast tänapäevani, nende hulgas Marina Abromovic, Vito Acconci, Laurie Anderson, Janine Antoni, Mathew Barney, Chris Burden, Joseph Beuys, Claude Calhoun, Marcel Duchamp, Valle Export, Coco Fusco, Karen Finley, Gilbert and George, Joan Jonas, Miranda July, Allan Kaprow, Yves Klein, Barbara Kruger, Herbert Marcuse, Bruce Nauman, Orlan Nam June Paik, Adrian Piper, Jackson Pollock, Man Ray, Cindy Sherman, Stelark, Ryan Trecartin Hannah Wilke ja Bill Viola. tudengid tutvuvad kursuse jooksul performance kunsti ajalooga, performance kunsti dokumenteerimise semiootikaga ja kuidas kaasaegse kunsti vormid nagus installatsioonikunst, maakunst, biokunst, sonic art ja tekstipõhine kunst väljenduvad läbi digitaalsete formaatide kui kultuuri tootmine, eneseväljendus, sotsiaalne kommentaar ja kriitiline diskursus. Tudengid omandavad tootmise, esitluse ja disaini oskusi. Tudengid omandavad eksperimentaalse fotograafia ja video tehnikaid, füüsilisi efekte ja low tec produktsiooni tehnikaid."
  }
  [1275]=>
  object(stdClass)#1276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6010"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua eeldused elementaarsete teadmiste ja oskuste saamiseks hiina keelest."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Kursusel keskendutakse üldistele algteadmistele hiina keelest, mis hõlmavad nii kuulamist, rääkimist (silpide korrektset hääldust) kui ka lugemist ja märkide kirjutamise põhitõdesid. Õpitakse tulema toime hiinakeelse suhtluse elementaarsemates situatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Oskus õigesti hääldada hiina silpide häälikuid ja toone; - oskus hääldada ja mõista 200 hiina märgi struktuuri, tähendust ja kirjaviisi; - saada aru ja osata kirjutada ca 500 hiinakeelset sõna; - mõista lühikesi tekste, milles pole rohkem kui 3% uusi sõnu; - mõista hiina keele grammatika põhitõdesid;"
  }
  [1276]=>
  object(stdClass)#1277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6011"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt nullist alustavatele tudengitele. Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele tugev aluspõhi mandariini hiina keele põhioskustes: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine; samuti ülevaade antud keele kultuurilisest taustast."
    ["sisu"]=>
    string(877) "Following topics are covered in this class: greetings; daily life; identifying people; asking for direction; giving advice; university study; family; likes and dislikes; making an appointment; making apology. Grammar: word order in sentence; main strokes of characters; Yes-no questions; sentence with “是”; questions with an iterrogative pronoun; combine character strokes; questions; abbreviated question with “呢; numeral-measure words as attributives; sentence with “有” ; sentence with a nominal predicate; quesion with “..., 好吗？”; sentence with an adjectival predicate and “很”; optative verbs: 会，能，可以，应该；sentence with serial verb phrases; entence with a subject-predicate structure as predicate; alternative questions; optative verbs: “要，想，愿意”; pivotal sentences; optative verbs: “可能，会”; , etc."
    ["vljund"]=>
    string(697) "- Mõistab ja kasutab tuttavaid igapäevaseid väljendeid ning algelisi fraase kindlat tüüpi vajaduste väljendamiseks - Oskab tutvustada ennast ja teisi, küsida ja vastata küsimustele selliste isiklike üksikasjade kohta nagu elukoht, tuttavad inimesed ja tema omandis olevad asjad - Suudab osaleda lihtsamas suhtluses, kui partner räägib aeglaselt ja selgelt ning vajadusel abistab - Oskab õigesti hääldada hiina silpide häälikuid ja toone - Oskab hääldada ja mõista 350 hiina märgi struktuuri, tähendust ja kirjaviisi - Saab aru ja oskab kirjutada ca 1000 hiinakeelset sõna - Mõistab tekste, milles pole rohkem kui 3% uusi sõnu - Mõistab hiina keele grammatika põhitõdesid"
  }
  [1277]=>
  object(stdClass)#1278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles B1.1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt A2 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(906) "Following topics are covered in this class: expressing one’s opinion; presenting a gift; giving advice; indicating change and making a summary; rivers and lakes in China; guessing and giving a vague response; environment protection; making additional remarks; reproaching and questioning; climate; at a restaurant; wedding. The main grammar content includes: “把” sentence; rhetorical question; verb use; sentence with serial verb phrases; resultative complements; sentences indicating existence or emergence; structural particle “地”; modal complement; pivotal sentences; approximate numbers; structural particles “的、地、得”; complement of possibilities; the subjectless sentence; fractions, percentages and multiples; constructions; etc. The course is composed of 84 hours of learning vocabulary and grammar, reading and writing, and of 56 hours of listening and speaking practice."
    ["vljund"]=>
    string(458) "-Can understand the main points of clear standard input on familiar matters regularly encountered in work, school, leisure, etc. -Can deal with several situations likely to arise whilst travelling in an area where the language is spoken. -Can produce simple connected text on topics which are familiar or of personal interest. -Can describe experiences and events, dreams, hopes and ambitions and briefly give reasons and explanations for opinions and plans."
  }
  [1278]=>
  object(stdClass)#1279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles B1.2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt B1.1 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(123) "Hiina keel kesktasemele keskendub seni õpitu korrektsemale kasutamisele ja kasutamisvõimalustele erinevates kontekstides."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Mõista vestlusi ja tekste kursusel käsitletud teemadel. Teada hiina märkide erinevate osade rolli ning teha järeldusi tähenduse ja häälduse kohta. Osata 300 uut märki. Osata u 1000 uut sõna. Osata kasutada adverbe, partiklit "过(guo)" ja erinevaid täiendeid. Kirjutada tekste ja esseid tuttavatel teemadel."
  }
  [1279]=>
  object(stdClass)#1280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6018"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Loengutest ja töötubades osavõtt, essee kirjutamine kursuse lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(33) "Õppida tundma hiina teekultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Kursuse jooksil antakse ülevaade tee ajaloost, sortidest, produktsioonist, joomiskultuurist ja etiketist ning arutletakse teega seotud mõtterännakute üle. "Elu on nagu tee. Mida kauem lasta tõmmata, seda rikkalikum on maitse"."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Õpilane tunneb: Tee ajalugu; Hiina tee põhilisi sorte; Tee tooteprotsessi; Teetseremoonia reegleid ja teejoomise etiketti."
  }
  [1280]=>
  object(stdClass)#1281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6019"
    ["hindamine"]=>
    string(408) "Teoreetilise osa hindamiseks tuleb teha kirjalik test. Praktilise osa hindamiseks tuleb kursuse lõpus esitada praktiline töö (kalligraafiliselt kirjutatud tähemärk või sõnapaar, neid võib olla rohkem kui üks). Praktilise töö asemel võib üliõpilane keskenduda loengus käsitletud või vabalt valitud hiina kalligraafiaga seotud teemale ning esitada hindamiseks pikem essee, uurimus (u 10-12 lk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Õppida põhijoontes tundma hiina kirja kujunemise ajalugu ja hiina kalligraafia erinevaid stiile. Praktika käigus õppida kalligraafiliselt kirjutama ühte või paari tähenduslikku hiina tähemärki standardkirjas (kaishu)."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Aines antakse ülevaade hiina kirja kujunemise ajaloost ja praktilistest kasutusaladest. Tutvustatakse erinevaid kalligraafia stiile ja tähtsamaid kalligraafe.- Selgitatakse tähemärgi struktuuri ja kompositsiooni osasid. Tutvustatakse kalligraafias kasutatavaid materjale ("nelja aaret") ja töövõtteid. Õpitakse pintslilöökide kaheksat põhikomponenti ja nende variatsioone. Praktilise kalligraafia kogemuse kaudu õpitakse tundma kalligraafia olemust."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Õpilane tunneb hiina kirja kujunemise ajaloo põhijooni ja kalligraafia kasutusvõimalusi; Oskab eristada erinevaid kalligraafia stiille ja teab nende tunnusjooni; Tunneb tähemärgi ülesehituse põhimõtteid ja kalligraafia kompositsiooni olemust; Teab töövõtteid ja oskab valida kalligraafia viljelemiseks õigeid töövahendeid; Tunneb pintslilöökide põhikomponente ja nende variatsioone; Teab ühe või mõne tähemärgi tähendust, ülesehitust ning oskab seda korrektselt esitada."
  }
  [1281]=>
  object(stdClass)#1282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6023"
    ["hindamine"]=>
    string(290) "Üliõpilased peavad osalema vähemalt 2/3 õppetundides (kokku 45 tundi), et lõpueksamile pääseda. Hindamiskriteeriumid Osalemine 5% Kodutöö 5% Viis tunnikontrolli 10% Lõpuarvestused 80% Kursus loetakse sooritatuks, kui üliõpilase punktide kogusumma on rohkem kui 61% võimalikust."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Ainekursus on mõeldud algajatele, kellel ei ole hiina keelest mingeid eelteadmisi. Üliõpilased omandavad kiiresti põhilised kuulamis- ja kõnelemisoskused mandariini hiina keeles latiniseeritud kirjaviisi kasutades (Pinyin). Lihtsas vestluses osaledes tutvuvad üliõpilased põhiliste ja kohaldatud lausemudelitega koos grammatiliste ja kultuuriliste selgitustega."
    ["sisu"]=>
    string(628) "Tegemist on algtaseme hiina vestluskeele kursusega üliõpilastele, kes pole üldse või on väga vähesel määral kokku puutunud mandariini hiina keelega. Üliõpilastele tutvustatakse hiina foneetilist tähestikku, põhisõnavara, grammatikat, kõnelemisoskusi ning kultuuri eripärasid, mis võimaldavad neil suhelda kõige tavalisemates igapäevasituatsioonides. Ainekursus koosneb 45 tunnist iseseisvast harjutamisest peale tööd klassis. Üliõpilased peavad harjutama klassis õpitud uusi sõnu ning väljendeid, ette lugema lausemudeleid ning täitma õpetaja poolt klassis käsitletud teemade kohta antud ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(677) "Peale kursuse läbimist suudab üliõpilane: -Näidata paremat hääldust mandariini hiina keele Pinyin´is, seda ka tundmatute sõnade puhul. - Väljendada tervitusi, kuupäeva ja aja mõisteid. - Teha isiklikke järelpärimisi, ennast ja teisi tutvustada, küsida ja vastata rahvust, elukohta, tuttavaid inimesi ja talle kuuluvaid asju puudutavatel teemadel. -Mõista ja kasutada tuttavaid igapäevaseid väljendeid ning kõige põhilisemaid fraase, mis suunatud teatud tüüpi vajaduste rahuldamisele. - Osaleda lihtsas suhtluses, kui vestluskaaslane kõneleb aeglaselt ja selgelt ning on valmis abistama. - Väljendada mõningatest kultuurilistest omapäradest aru saamist."
  }
  [1282]=>
  object(stdClass)#1283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6024"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Hindamiskriteeriumid Osalemine 20% Essee 80% Kursus loetakse sooritatuks, kui üliõpilase punktide kogusumma on rohkem kui 61% võimalikust."
    ["eesmrk"]=>
    string(437) "Kursus tutvustab Hiina kultuuri ja ühiskonda ajaloolisest perspektiivist. Käsitletakse Hiina kultuuri ja ühiskonna, sh. antiikfilosoofia, ajaloo, hiina meditsiini, etniliste ja kultuuriliste väärtuste/kommete, traditsioonilise kunsti, samuti sotsiaalse ja majandusliku arengu erinevaid aspekte, et anda üliõpilastele põhjalik ülevaate Hiina traditsioonilisest kultuurist ning aidata paremini mõista kaasaegset Hiina ühiskonda."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Ainekursus on mõeldud kõigile, keda huvitab Hiina kultuur ja ühiskond. See aitab üliõpilastel mõista Hiina 5000-aastast ajalugu, filosoofilist pärandit ning traditsioonilist kunsti. Samuti tutvustatakse Hiina poliitikat ja ühiskonda, majandust ja reforme, haridust, ka ärikultuuri, etiketti ja rahvakultuuri. Et võimaldada üliõpilastel omandada põhjalikud teadmised ja arusaamine Hiina kultuurist, toimuvad kursuse raames ka Hiina traditsioonilise maali, kalligraafia ja teekultuuri töötoad."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Kursuse positiivsel sooritamisel üliõpilane: - On omandanud põhiteadmised Hiina kultuurist ning parema arusaamise kaasaegses Hiina ühiskonnas valitsevatest trendidest ja tingimustest; - On omandanud oskuse ära tunda ja analüüsida põhilisi kultuurilisi tunnuseid ajaloolisest perspektiivist; - Mõistab, kuidas religioon, ettekujutus soost, majandusest ja poliitilisest kultuurist ning muudest aspektidest kujundavad Hiina ühiskonda ja üksteist mõjutavad."
  }
  [1283]=>
  object(stdClass)#1284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6026"
    ["hindamine"]=>
    string(1749) "hindamismeetodid eesti k Seminaridest osavõtt kõikides seminarides kokku 20 punkti: - 5 punkti on võimalik teenida selge ja ilmeka esituse eest; - 7 punkti on võimalik teenida demonstreerides head lugemust ja õppematerjalidega kursisolemist; - 8 punkti on võimalik teenida hea fookuse, argumentatsiooni ja uudsete aga hästi põhjendatud ideede eest. --------------------------- Kodulugemisaruande eest on võimalik kokku teenida 12 punkti. Iga korrektselt esitatud kodulugemist kajastava aruande eesti saab 2 punkti. Aruandes peab tudeng esitama ühe teemakohase küsimuse (vt ülal). --------------------------- Uurimistöö eest võib saada kokku 40 punkti: - 10 punkti on võimalik teenida selgelt sõnastatud ja struktureeritud ning grammatiliselt korrektse kirjatöö eest; - 30 punkti on võimalik teenida originaalse ja hästi põhjendatud arutluse eest. --------------------------- Debati eest antakse punkte individuaalselt. Kokku on võimalik teenida 16 punkti: - 6 punkti on võimalik teenida selge ja ilmeka esituse eest; - 10 punkti on võimalik teenida originaalsete ja hästi põhjendatud argumentide eest. --------------------------- Aktiivsuse eest seminarides ja loengutes on võimalik teenida 12 punkti. hindamismeetodid ingl k Seminar participation 20 points: - 5 points for clear presentation - 7 points for overall knowledge on the subject - 8 points for clear focus, argumentation and novel ideas --------------------------- Every memo (questions, see above) for lectures gives you 2 points, in toto 12 points --------------------------- Research paper 40 points: - 10 points for clear structure, wording and grammar - 30 points for originality --------------------------- Activity in class earns you 12 points in total"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Tutvustada tudengitele tänapäeva Hiina peamisi ühiskondlikke, poliitilisi ja majanduslikke jõujooni ning nende teemadega seotud arenguid."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Kursus annab sissejuhatava ülevaate Hiina Rahvavabariigi poliitikast, majandusest ja ühiskonnast. Täpsemate teemadena vaatleme Hiina identiteeti ja mälupoliitikat, propagandat, poliitilist struktuuri ja õigusriiki, majanduse arenguid, ühiskondlikke probleeme ja välja pakutud lahendusi."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Kursuse läbinud tudeng oskab (1) analüüsida tänapäeva Hiina majanduslikke, poliitilisi ja ühiskondlikke jõujooni; (2) viia kokku teoreetilisi teadmisi empiirikaga; ja (3) tõlgendada neid teemasid puudutavaid uudiseid. Samuti oskab tudeng (4) paremini väljendada oma mõtteid avalikult ja (5) kirjutada akadeemilisi uurimistöid."
  }
  [1284]=>
  object(stdClass)#1285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Õppida maalima hiina traditsioonilist tušimaali."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Praktilised töötoad, mille raames õpitakse traditsioonilise hiina tušimaali tehnikaid kasutades traditsioonilisi materjale: riisipaberit, terava-tipulist pintslit, tuši ja tušikivi. Spetsiifilisi tušimaali tehnikaid õpitakse hiina vanameistrite tööde kopeerimise kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Mõistab hiina tušimaali kompositsiooni ja värvide spetsiifikat Oskab kasutada teravatipulist pintslit Teab ja rakendab peamiseid maali võtteid Oskab rakendada lihtsaid maalitehnikaid"
  }
  [1285]=>
  object(stdClass)#1286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6031"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Arvestus A1.1"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles. Kursus on mõeldud kõikidele hiina keelt nullist alustavatele huvilistele."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Kursusel keskendutakse üldistele algteadmistele hiina keelest. Õpitakse pinyin (hiina transkriptsion) süsteemi hääldust, nelja tooni, elementaarseid sõnu ja saadakse baasteadmisi kirjamärkide ning grammaatika kohta. Õpitakse tulema toime hiinakeelse suhtluse elementaarsemates situatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(516) "Oskus õigesti hääldada hiina silpide häälikuid ja toone. Oskus hääldada ja mõista 150 hiina kirjamärki, tähendust ja kirjaviisi. Saada aru ja osata kirjutada ca 300 hiinakeelset sõna. Lugemine: oskab lugeda pinyin süsteemis ning tunneb ära lihtsad hiina kirjamärgid, sõnad, ja oskab öelda numbreid Rääkimine: vastab tervitustele, oskab ennast ja teisi tutvustada, väljendab enda põhilisi vajadusi ja soove. Kirjutamine: kopeerib tunnis õpitud kirjamärke ilma vigadeta, kirjutab lihtsaid fraase."
  }
  [1286]=>
  object(stdClass)#1287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Eksam A1"
    ["eesmrk"]=>
    string(399) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Anda üliõpilastele tugev aluspõhi mandariini hiina keele põhioskustes: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine; samuti ülevaade antud keele kultuurilisest taustast. Kursus sobib õpilastele, kellel on olemas hiina keele baasteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(834) "Kursus on mõeldud algajatele hiina keele kuulamise, rääkimise (hiina keele silpide korrektne hääldus), lugemise ning kirjamärkide kirjutamise põhioskuste omandamiseks. Üliõpilased õpivad keelt kasutama igapäevaolukordades. Kursus koosneb 78 tunnist sõnavara ja grammatika õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest ning 12 tunnist kuulamise ja rääkimise praktiseerimisest. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane tundma ja oskama kirjutada 150 kirjamärki, saama aru ja osata kirjutada ca 300 hiinakeelset sõna, mõistma 350 kirjamärgi piires lühiesseed ning suutma moodustada lauseid ning lühiesseesid loengutes käsitletud teemadel, saama aru hiina kirjamärkide ja sõnade vahekorrast, olema suuteline rääkida teemadel rahaühikutest, ajast, kohtadest, ümber olevatest objektidest, soovidest, osata küsimusi esitada."
    ["vljund"]=>
    string(733) "Kursuse lõpuks peaks üliõpilane tundma ja oskama kirjutada 150 kirjamärki; saama aru ja osata kirjutada ca 300 hiinakeelset sõna; mõistma 350 kirjamärgi piires lühiesseed ning suutma moodustada lauseid ning lühiesseesid loengutes käsitletud teemadel; saama aru hiina kirjamärkide ja sõnade vahekorrast; olema suuteline rääkida teemadel rahaühikutest, ajast, asukohtadest, ümber asuvatestt objektidest, soovidest; mõistma igapäeva ja isiklikke asju puudutavaid materjale; mõistma klassis toimuvat suhtlust ja vastavalt reageerima; kasutama lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks perekonda, teisi inimesi, elutingimusi, haridustausta ja oma tööd; kirjutama lühidaid lihtsaid kirju ja täitma registreerimisvorme."
  }
  [1287]=>
  object(stdClass)#1288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6033"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Arvestus A2.1"
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A2.1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus annab üliõpilastele oskuse suhelda hiina keeles, laiendab teadmisi keelest ning teeb sissevaate Hiina ühiskonda. Kursus sobib õpilastele, kellel on olemas hiina keele baasteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(475) "Teemad: ülikooli sisseastumine, välismaal õppimine, erialavalik, tuleviku töö, osalise koormusega töö, nädalavahetuse tegevused. Kursus koosneb 78 tunnist sõnavara ja grammatika õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest ning 12 tunnist kuulamise ja rääkimise praktiseerimisest. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane tundma ja oskama kirjutada 150 uut kirjamärki, saama aru ja osata kirjutada ca 300 uut hiinakeelset sõna, mõistma 350 kirjamärgi piires lühiesseed."
    ["vljund"]=>
    string(418) "-mõistab sõnu ja väljendeid seotud hiinlaste kooli- ja sotsiaalse eluga -loeb lihtsaid, lühikesi 200-sõnalisi tekste või personaalseid kirju tuttavatel teemadel -suhtleb lihtsatel ja rutiinsetel teemadel, mis nõuavad lihtsat ja otsest infovahetust tuttavatel teemadel -kasutab lihtsaid fraaside ja lausete seeriaid kirjeldamaks oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi, oma haridustaset ja käesolevat tööd."
  }
  [1288]=>
  object(stdClass)#1289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6034"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Eksam A2"
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus annab üliõpilastele oskuse suhelda hiina keeles, laiendab teadmisi keelest ning tsüvendab teadmisi Hiina ühiskonnast. Kursus sobib õpilastele, kes on õppinud hiina keelt 1-2 aastat."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Teemad: ilm, raha vahetus, elutingimused, tervis, mängu vaatamine, uue koha külastus, ostud. Kursus koosneb 78 tunnist sõnavara ja grammatika õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest ning 12 tunnist kuulamise ja rääkimise praktiseerimisest. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane oskama kasutada 700 kirjamärki nii sõnas kui kirjas. saama aru ja osata kirjutada ca 300 hiinakeelset sõna;"
    ["vljund"]=>
    string(1250) "Kuulamine: -mõistab selgelt ja aeglaselt öeldud lauseid ja fraase, mis on temaga vahetult seotud -mõistab lihtsalt esitatud lühikeste tekstide üldist sisu -mõistab lihtsaid instruktsioone, kui kõne on aeglane ja selge -mõistab selgelt esitatud numbreid ja muud faktilist infot seotud igapäeva situatsioonigeda -oskab tabada tuttava ala mõttevahetuse teemat Lugemine: -mõistab lühidaid, lihtsaid tekste, mis sisaldavad tihti kasutatud sõnu -võimeline leidma faktilist infot lihtsatest igapäevaelu puudutavatest tekstidest -võimeline listist eraldama vajalikku infot ebavajalikust -mõistab lihtsaid isiklikke kirju, märkmeid, olulist infot piletil, arvel ja transpordi tunniplaanil -mõistab silte ühiskondlikes kohtades Rääkimine: -võimeline ennast ja teisi tervitama ja tutvustama ametlikul ja mitteametlikul viisil -väljendab ennast lhtsal viisil igapäevaelu teemal -osaleb igapäevaelu puudutavas vestluses tuttaval teemal -väljendab ennast lihtsate lausete abil, kuid pole võimeline vestlust pidama Kirjutamine: -oskab kirjutada 700 hiina kirjamärki -on võimeline kirjutama lihtsat isiklikku kirja, lühikest lugu inimestest, perekonnast, õpingutest, hobidest, reisi muljetest -võimeline täitma vorme ikikliku infoga"
  }
  [1289]=>
  object(stdClass)#1290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(462) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle hiina keele oskus on Euroopa Keeleoskustasemete skaala tasemel A2 (esmane keeleoskus). Eesmärgiks on arendada oskusi hiinakeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot. Kursus sobib õpilastele, kellel juba on teadmised hiina keele foneetilise transkriptsiooni kohta ja sõnavara miinumum on 700 kirjamärki."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: sportimine, TV programmid, perekonna kokkutulekud, iseloomujooned ja füüsilised omapärad, sõprus Kursus koosneb 78 tunnist sõnavara ja grammatika õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest ning 12 tunnist kuulamise ja rääkimise praktiseerimisest. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane tundma ja oskama kasutada kokku 950 kirjamärki sõnas ja kirjas"
    ["vljund"]=>
    string(141) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
  }
  [1290]=>
  object(stdClass)#1291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6036"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Eksam B1"
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "B1.1 taseme jätkukursus. Eesmärgiks on arendada oskusi hiinakeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Teemad: aastaaegade kirjeldused, hiina traditsioonilised festivalid, reisimine, lemmik soeng, internetis info ontsimine, suveplaan, kodumasinate parandus. Kursus koosneb 78 tunnist sõnavara ja grammatika õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest ning 12 tunnist kuulamise ja rääkimise praktiseerimisest. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane tundma ja oskama kasutada kokku 1200 kirjamärki sõnas ja kirjas."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele."
  }
  [1291]=>
  object(stdClass)#1292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6037"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1292]=>
  object(stdClass)#1293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6041"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Semestri lõpus toimub kirjalik ja suuline test"
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Luua eeldused hiina keele algteadmiste omandamiseks. Anda algteadmised hiina keele grammatikast, hääldus- ja kirjasüsteemist. Kujundada valmidus hiina keeles lihtsamatel teemadel vestlemiseks, mis aitab õppijatel hakkama saada reaalsetes igapäeva olukordades. Tutvustada tänapäeva Hiina kultuuri ja hiinlaste kombeid ning moodustada alus hiina keele edasisteks õpinguteks."
    ["sisu"]=>
    string(1573) "Ainekursus on mõeldud algajatele. Kursus sisaldab järgmiseid teemasid: Hääldamine ja rääkimine: 1. Normatiivse hiina keele hääldussüsteem: hiina silbi struktuur, neli tooni, aspireeritud kaashäälikud, sandhi ehk häälikute ja toonide muutumine kõnes teiste häälikute ja toonide mõjul. 2. Viisakusväljendid: tervitus, hüvastijätt, vabandamine, tänamine, jne. 3. Enesetutvustus: nimi, vanus, rahvus, haridus, elukutse, kontaktandmed, kodu ja perekond, meelistegevused, sõbrad, jne. 4. Objektide asukoha määramine: siin, seal, üleval, all, sees, väljas, ees, taga, jne. 5. Orienteerumine ajas: enne, pärast, praegu, aastaajad, kuud, kuupäevad, päevaosad, kellaajad. 6. Ostmine: raha, erinevad valuutad, arvsõnade kasutamine rahasumma määramisel, poes arveldamine, tingimine. 7. Rääkimine lihtsamatel teemadel: söök, tähtpäevad, reisimine, jne. 8. Objektide kirjeldamine: suurus, värv, kuju, jne. Grammatika: 1. Sõnaliigid ja lauseliikmed. 2. Lihtlausete moodustamine: jaatus ja eitus, omadussõnalise öeldisega laused. 3. Küsilausete moodustamine (küsipartiklite, küsiasesõnade, jaatus-eituse abil). 4. Strukturaalpartikkel de ja selle kasutamine lauses. 5. Arvsõnade kasutamine (rahasummad, suured arvud). 6. Loendsõnade kasutamine nimisõnafraaside osana. 7. Osutavad asesõnad, isikulised asesõnad. Sõnavara, lugemine ja kirjutamine: Kursuse käigus õpitakse ligi 300 hiina kirjamärki ja umbes 600 uut sõna. Õpilane tunneb tekstis ära õpitud märgid ja oskab kirjutada õpitud sõnu ning moodustada nendest lihtlauseid."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Kursust läbinud õpilane saab aru ja oskab moodustada lihtsaid lauseid õpitud sõnavara ja grammatika ulatuses nii kõnes kui kirjas, on võimeline lugema lühikesi tekste, kasutada kõnes tervitusi ja muid viisakusväljendeid, oskab ennast tutvustada, saab aru lihtsamatest juhistest, oskab paluda abi, tellida toitu, suhelda lihtsamatel teemadel teenindajate ja ametnikega. Õpilasel on algteadmised hiina keelest ja kultuurist."
  }
  [1293]=>
  object(stdClass)#1294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6042"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Suuline ja kirjalik test semestri lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(365) "Luua eeldused hiina keele algteadmiste omandamiseks algtaseme edasijõudnutele. Kursuse raames omandatakse teadmisi hiina keele grammatikast, lausestruktuurist ning oskusi kasutada omandatud teadmisi igapäeva elus. Kursuse eesmärk on kujundada valmidus hiina keeles lihtsamatel teemadel vestlemiseks ning tutvustada tänapäeva Hiina kuluuri ja hiinlaste kombeid."
    ["sisu"]=>
    string(1271) "Kursus sisaldab järgmiseid teemasid: Rääkimine 1. Inimeste vahelised suhted, perekond ja pereliikmed. 2. Inimese füsioloogia, tervis ja hügieen. 3. Vaba aja veetmise vormid: kino, televisioon, lugemine, reisimine, sport. 4. Toit ja söömiskombed. Euroopa ja Aasia rahvusköökide võrdlus. 5. Haridus ja töö. 6. Orienteerumine linnas: tee küsimine, tee näitamine. 7. Poes: hinna küsimine, tingimine, ostmine. 8. Ilmast rääkimine. 9. Haiglas: abi küsimine, oma terviseolukorra kirjeldamine. 10. Hotellis: ruumide broneerimine, kaebuste esitamine jne. Grammatika 1. Lihtmineviku ja täismineviku struktuuride moodustamine (kindla kõneviisi, küsimuse, eituse vormid). 2. Tuleviku struktuuride moodustamine. 3. Omadussõnad (algvõrre, keskvõrre, ülivõrre) ja võrdluse moodustamine. 4. Modaalverbide kasutamine. 5. Tegusõnaliste eessõnade kasutamine. 6. Arvsõnad (suured arvud). 7. Määrsõnade moodustamine omadussõnade baasil. 8. Liitlause moodustamine. Sõnavara, lugemine ja kirjutamine Kursuse käigus omandatakse ligi 300 hiina kirjamärki ja umbes 600 uut sõna. Õpilane tunneb tekstis ära õpitud märgid ja oskab kirjutada õpitud sõnu ning moodustada nendest lauseid. Õpilane on võimeline kirjutama hiina keeles lihtsat elektroonkirja."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Õpilane saab aru ja oskab moodustada liht- ja liitlauseid õpitud sõnavara ja grammatika ulatuses nii kõnes kui kirjas, on võimeline lugema ja kirjutama lihtsamaid tekste ja kirjutama kirja nii käsitsi kui elektrooniliselt. Õpilane omab teadmisi hiina keelest ja kultuurist."
  }
  [1294]=>
  object(stdClass)#1295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6043"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Suuline ja kirjalik test semestri lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(399) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Anda üliõpilastele tugev aluspõhi mandariini hiina keele põhioskustes: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine; samuti ülevaade antud keele kultuurilisest taustast. Kursus sobib õpilastele, kellel on olemas hiina keele baasteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Kursus on mõeldud algajatele hiina keele kuulamise, rääkimise (hiina keele silpide korrektne hääldus), lugemise ning kirjamärkide kirjutamise põhioskuste omandamiseks. Üliõpilased õpivad keelt kasutama igapäevaolukordades."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Õpilane saab aru ja oskab moodustada liht- ja liitlauseid õpitud sõnavara ja grammatika ulatuses nii kõnes kui kirjas, on võimeline lugema ja kirjutama lihtsamaid tekste ja kirjutama kirja nii käsitsi kui elektrooniliselt. Õpilane omab teadmisi hiina keelest ja kultuurist."
  }
  [1295]=>
  object(stdClass)#1296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1296]=>
  object(stdClass)#1297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6050"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "test"
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Tutvustada iidset hiina tarkust hiina traditsioonilise meditsiini vaatenurgast ja tõsta teadlikkust tervislikust elustiilist."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Kursusel antakse lühiülevaade traditsioonilise hiina meditsiini (THM) õpetusest: ajalugu, yin-yang, viis algelementi, nõelravikanalid ja -punkid, haiguste tekkepõhjused, haiguste diagnostika, ravimeetodid ning tutvustatakse tänapäeva teadusuuringute tulemusi. Nädal 1: THM ajalugu Nädal 2: Yin-yang, viis algeementi Nädal 3: 3 kalliskivi Nädal 4: Siseorganid, meridiaanid Nädal 5: Haiguste põhjused, diagnostika Nädal 6: Ravi Nädal 7: Seminar. Penelope Ody, "Praktiline hiina meditsiin" Nädal 8: Test"
    ["vljund"]=>
    string(150) "Peale kursuse läbimist üliõpilane omab ülevaadet THM õpetusest ja tänapäevastest seisukohtadest ning omab teadmisi tervislike eluviiside kohta."
  }
  [1297]=>
  object(stdClass)#1298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6051"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Õppeaine eesmargiks on anda ülevaade hiina meditsiini teooriatest, diagnostikast ja ravi meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Ainekursus on mõeldud algajatele. Kursusel tutvustatakse hiina meditsiini põhiteooriaid, õpitakse lihtsamaid diagnostika meetodeid ja antakse ülevaade erinevatest hiina meditsiini ravimeetoditest."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Peale kursuse läbimist suudab üliõpilane 
-Aru saada hiina meditsiini põhiteooriatest -Teha vaatluse ja küsitluse teel kindlaks lihtsamate terviseprobleemide algpõhjuse -Hoida ära lihtsamate terviseprobleemide süvenemise ning profülaktiliselt tervist tugevdada
 -Aru saada erinevate hiina meditsiini teraapiate toimetest ja kasutusvõimalustest. -Teha lihtsamaid hiina tervisevõimlemise Qi gong’i harjutusi"
  }
  [1298]=>
  object(stdClass)#1299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6101"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt nullist alustavatele tudengitele. Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele tugev aluspõhi mandariini hiina keele põhioskustes: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine; samuti ülevaade antud keele kultuurilisest taustast."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Semestri jooksul puudutakse järgmisi teemasid: tervitused; igapäevaelu; nõu andmine; tutvustamine; perekond; kool ja eriala; vabandust palumine; ettepanekute tegemine; arsti visiit; teejuhiste küsimine; nädala-ja kuupäevad ; ostlemine jne. Grammatika: sõnade järjekord lauses; küsimuse moodustamisviisid; omastav partikkel 的; minevikku väljendav partikkel „了“; oskust , võimalust või valmidust väljendavad tegusõnad „会“,“能“,“可以; laused määrsõnaga „很“ ; eessõnalised väljendid „在...“ ja „跟...“; jne."
    ["vljund"]=>
    string(697) "- Mõistab ja kasutab tuttavaid igapäevaseid väljendeid ning algelisi fraase kindlat tüüpi vajaduste väljendamiseks - Oskab tutvustada ennast ja teisi, küsida ja vastata küsimustele selliste isiklike üksikasjade kohta nagu elukoht, tuttavad inimesed ja tema omandis olevad asjad - Suudab osaleda lihtsamas suhtluses, kui partner räägib aeglaselt ja selgelt ning vajadusel abistab - Oskab õigesti hääldada hiina silpide häälikuid ja toone - Oskab hääldada ja mõista 350 hiina märgi struktuuri, tähendust ja kirjaviisi - Saab aru ja oskab kirjutada ca 1000 hiinakeelset sõna - Mõistab tekste, milles pole rohkem kui 3% uusi sõnu - Mõistab hiina keele grammatika põhitõdesid"
  }
  [1299]=>
  object(stdClass)#1300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6102"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt A1 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(838) "Following topics are covered in this class: at the bank; in a library; buying clothes; in the post office; hobbies; holidays and festivals; athletic contests; life experience; future plans; living conditions; in a hospital; language learning. Grammar: modal complement; confirming the completion or realization of something; verb use; numeration for numbers from 100 to 1000; the simple direction complement; “把”sentence; the complement of duration, quantity and frequency; the “的”phrase; the resultative complement; comparison structures; functional components of a Chinese sentence; sentence with a verbal predicate; location word; sentences indicating existence; the complex directional complement; the progression of an action; the continuation of an action or a state; the “被”sentence; the aspect of an action, etc."
    ["vljund"]=>
    string(277) "-Mõistab toonimuutuste põhimõtteid ja nende kasutamist -Oskab hääldada, kirjutada ja kasutada 300 kirjamärki -Kasutab umbes 1000 üliõpilaste igapäevaelu puudutavat sõna -Oskab kasutada määrsõnu ja täiendeid -Oskab moodustada küsilauseid, tutvustusi ja kirjeldusi"
  }
  [1300]=>
  object(stdClass)#1301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6103"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles B1.1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt A2 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(906) "Following topics are covered in this class: expressing one’s opinion; presenting a gift; giving advice; indicating change and making a summary; rivers and lakes in China; guessing and giving a vague response; environment protection; making additional remarks; reproaching and questioning; climate; at a restaurant; wedding. The main grammar content includes: “把” sentence; rhetorical question; verb use; sentence with serial verb phrases; resultative complements; sentences indicating existence or emergence; structural particle “地”; modal complement; pivotal sentences; approximate numbers; structural particles “的、地、得”; complement of possibilities; sentence without subject; fractions, percentages and multiples; constructions; etc. The course is composed of 84 hours of learning vocabulary and grammar, reading and writing, and of 56 hours of listening and speaking practice."
    ["vljund"]=>
    string(458) "-Can understand the main points of clear standard input on familiar matters regularly encountered in work, school, leisure, etc. -Can deal with several situations likely to arise whilst travelling in an area where the language is spoken. -Can produce simple connected text on topics which are familiar or of personal interest. -Can describe experiences and events, dreams, hopes and ambitions and briefly give reasons and explanations for opinions and plans."
  }
  [1301]=>
  object(stdClass)#1302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6104"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles B1.2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt B1.1 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Hiina keel B1 keskendub lisaks kuulamis-, rääkimis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele, hiina keele õppe erinevatele meetoditele ning hiinakeelse suhtlemise sujuvamaks muutmisele. Sügavamalt käsitletakse rõhkude, pauside ja kehakeele kasutamist."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Oskus kasutada vesteldes õiget hääldust ja intonatsiooni. Oskus saada semantiliste vihjete põhjal aru sõnade tähendusest. Oskus kasutada 300 uut märki. Osata umbes 1000 uut sõna. Tunda ära ja osata kasutada levinumaid modaalverbe ja eessõnu. Kirjutada lühemaid tekste varemõpitud teemadel."
  }
  [1302]=>
  object(stdClass)#1303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6105"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles B1.2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt B1.1 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(123) "Hiina keel kesktasemele keskendub seni õpitu korrektsemale kasutamisele ja kasutamisvõimalustele erinevates kontekstides."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Mõista vestlusi ja tekste kursusel käsitletud teemadel. Teada hiina märkide erinevate osade rolli ning teha järeldusi tähenduse ja häälduse kohta. Osata 300 uut märki. Osata u 1000 uut sõna. Osata kasutada adverbe, partiklit "过(guo)" ja erinevaid täiendeid. Kirjutada tekste ja esseid tuttavatel teemadel."
  }
  [1303]=>
  object(stdClass)#1304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6106"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles B2.2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt B1 tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(207) "Kursus jätkab hiina keele õppel ja ka suhtlemisel kasutatavate strateegiate tutvustamist, keskendub keerulisematele keelelistele sõlmpunktidele hiina ja teiste kultuuride vahelisel teineteise mõistmisel."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Olema võimeline kasutama õigeid toone ja intonatsiooni igapäevases kõnes. Teada hiina sõnades esinevaid seaduspärasusi. Oskata 300 uut märki. Oskata 1000 uut sõna. Osata kasutada ""是……的(shi ……de)" struktuuri, moodustada keerukamaid liitlauseid."
  }
  [1304]=>
  object(stdClass)#1305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CIC6111"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "A1 eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hiina keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade hiina keelt nullist alustavatele tudengitele. Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele tugev aluspõhi mandariini hiina keele põhioskustes: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine; samuti ülevaade antud keele kultuurilisest taustast."
    ["sisu"]=>
    string(877) "Following topics are covered in this class: greetings; daily life; identifying people; asking for direction; giving advice; university study; family; likes and dislikes; making an appointment; making apology. Grammar: word order in sentence; main strokes of characters; Yes-no questions; sentence with “是”; questions with an iterrogative pronoun; combine character strokes; questions; abbreviated question with “呢; numeral-measure words as attributives; sentence with “有” ; sentence with a nominal predicate; quesion with “..., 好吗？”; sentence with an adjectival predicate and “很”; optative verbs: 会，能，可以，应该；sentence with serial verb phrases; entence with a subject-predicate structure as predicate; alternative questions; optative verbs: “要，想，愿意”; pivotal sentences; optative verbs: “可能，会”; , etc."
    ["vljund"]=>
    string(697) "- Mõistab ja kasutab tuttavaid igapäevaseid väljendeid ning algelisi fraase kindlat tüüpi vajaduste väljendamiseks - Oskab tutvustada ennast ja teisi, küsida ja vastata küsimustele selliste isiklike üksikasjade kohta nagu elukoht, tuttavad inimesed ja tema omandis olevad asjad - Suudab osaleda lihtsamas suhtluses, kui partner räägib aeglaselt ja selgelt ning vajadusel abistab - Oskab õigesti hääldada hiina silpide häälikuid ja toone - Oskab hääldada ja mõista 350 hiina märgi struktuuri, tähendust ja kirjaviisi - Saab aru ja oskab kirjutada ca 1000 hiinakeelset sõna - Mõistab tekste, milles pole rohkem kui 3% uusi sõnu - Mõistab hiina keele grammatika põhitõdesid"
  }
  [1305]=>
  object(stdClass)#1306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CKC7012"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Hindeline arvestus ( Kaks hindamist: 1. Video teostus 2. Interaktiivse projekti teostus) ."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Kursuses osalejad saavad ülevaate tänapäevastest tehnoloogiatest ja nende kasutusvõimalusest tantsukunstis. Oskavad formuleerida loomingulisi ideid ning ühtset terminiloogiat kasutades neid edasi anda tehnoloogilisi lahendusi teostavatele koostööpartneritele. Oskavad lihtsamaid interaktiivseid projekte ise teostada."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Sissejuhatavas osas antakse ülevaade tehnoloogiatest ning nende kasutusvõimalustest. Süvenetakse videotöötlusse. Teostatakse lühivideo. Edasi liigutakse tantsuetendustes kasutatavate interaktiivsete lahendusteni. Teostatakse projekt."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Loengud, seminarid, praktilised tunnid, iseseisev töö ."
  }
  [1306]=>
  object(stdClass)#1307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(4) "COD1"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "- Luua võimalused teadmiste ja arusaamise kujunemiseks erinevatest metaandmete formaatidest digitaalsete dokumentide kirjeldamiseks. -Luua eeldused analüütilise raamistiku arendamiseks, mis on vajalik koostoimevõimeks erinevate metaandmete formaatide vahel."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Kursus koosneb järgmistest osadest: • Sissejuhatus: teadmuse haldamine, metaandmed, digitaalne revolutsioon, infosüsteemide kujunemislugu, digitaalne meedia, digitaalne dokument, digitaalraamatukogu. • Indekseerimine: indekseerimise põhiprintsiibid; omanikule, kollektsioonile ja kasutajale põhinev indekseerimine. • Ontoloogiad: dokumendikeeled, ontoloogiate modeleerimine. • Metaandmed ja koostoimevõime: metaandmete tüübid (kirjeldav, struktuurne, administratiivne), Dublin Core ja MARC, koostoimevõime tasandid. • Semantiline veeb: semantilise veebi arendamise tehnoloogiad, XML, RDF, RDF Schema (RDFS), OWL. • Raamatukogud ja seotud andmed."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi erinevatest metaandmete formaatidest digitaalsete dokumentide kirjaledamiseks; • mõistab indekseerimise, tesauruste ja ontoloogiate iseärasusi; • omab teadmisi koostoimevõimest metaandmete formaatide vahel; • tunneb ja oskab kasutada semantilise veebi standardeid."
  }
  [1307]=>
  object(stdClass)#1308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(4) "COD2"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Aines kasutatakse kujundavat hindamist, aine lõpptulemus kujuneb järgmistest komponentidest: • Individuaalne töö – põhiülesanne 1 (20%). • Rühmatöö – põhiülesanne 2 (30%). • Individuaalne tehniline lahendus – põhiülesanne 3 (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(395) "Kursuse eesmärgiks on • luua võimalused teadmiste ja arusaamise arendamiseks tänapäevastest digitaaltehnoloogiatest ning praktikatest; • luua võimalused teadmiste kujundamiseks digitaalraamatukogu mudelitest ja nende rakendustest; • luua eeldused analüütilise raamistiku arendamiseks, mis on vajalik digitaalraamatukogu arendamisel inimressursside, sisu ja tehnoloogiate koosmõjus."
    ["sisu"]=>
    string(752) "Kursus koosneb järgmistest osadest: Teema 1. Digitaalraamatukogu peamised mudelid ning neid toetavad kontseptsioonid. Infoarhitektuur. Koostoimevõime. Teema 2. Juurdepääs informatsioonile. Digitaalraamatukogu andmemudelid. Metaandmed ja nende standardid (MARC, Dublin Core) . Kommunikatsiooni standardid (Z39.50, OAI-PMH). Info hankimine. Teema 3. Infootsing ja info presenteerimine. Standardid teksti, visuaali, video ja audio vahedamiseks. Teema 4. Kasutajaliides juurdepääsul informatsioonile. Isikustamine. Mitmekeelsus. Visualiseerimine. Juurdepääs virtuaalsetele kollektsioonidele. Teema 5. Juudrepääsu toetavad lisateenused. Autentimine. Turvalisus. Intellektuaalse omandi kaitse. Juurdepääs institutsionaalsetele repositooriumitele."
    ["vljund"]=>
    string(739) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi juurdepääsu kavandamiseks digitaalraamatukogule nii tehnoloogilisel kui strateegilisel tasandil; • mõistab digitaalraamatukogu haldamise olemust, eesmärke ja vajalikkust; • tunneb ja oskab analüüsida tehnoloogiaid, vahendeid ja protseduure juurdepääsu tagamiseks digitaalraamatukogule; • omab teadmisi informatsiooni arhitektuurist; • oskab tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, arvestab intellektuaalse omandi ja tundlike isikuandmete kaitsest tulenevaid piiranguid; • suudab kriitiliselt, süsteemselt mõelda, iseseisvalt töötada ning probleeme püstitada ja lahendada digitaalraamatukogule juurdepääsu valdkondades."
  }
  [1308]=>
  object(stdClass)#1309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(4) "COD3"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Aine koondhinne kujuneb järgmistest komponentidest: Rühmatöö – ülesanne 1 (20%). Iseseisev töö – ülesanne 2 (40%). Iseseisev töö – ülesanne 3 (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Kursuse eesmärgiks on • luua võimalused teadmiste ja arusaamise arendamiseks digitaalraamatukogude kasutamist toetavatest teooriatest, praktikatest, vahenditest ja mudelitest; • luua eeldused analüütilise raamistiku arendamiseks, mis on vajalik digitaalraamatukogu kasutajate infovajaduse väljaselgitamiseks ja ootuste hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(522) "Kursus koosneb järgmistest teemadest: Teema 1. Kasutajakeskne digitaalraamatukogu. Teema 2. Kasutajate sihtrühmad ja praktikakogukonnad. Teema 3. Digitaalraamatukogu tulemuslikkuse, väärtuse ja mõju hindamine. Teema 4. Digitaalraamatukogu kogude kujundamine ja vahendamine. Digitaalraamatukogu teenuste turundus, teenuste arendamise majanduslikud ja õigulikud aspektid. Teema 5. Digitaalraamatukogude kasutajate koolitus. Infopädevuse kujundamine digitaalraamatukogus. Teema 6. Digiraalraamatukogu praktika (5 EAP)."
    ["vljund"]=>
    string(746) "Kursuse läbinud üliõpilane: • mõistab digitaalraamatukogu olemust, eesmärke ja vajalikkust erinevate kasutajarühmade infovajaduse rahuldamiseks; • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi digitaalraamatukogu teenuste arendamisest, kujundamisest ja hindamisest; • tunneb ja oskab analüüsida digitaalraamatukogu kogusid ja teenuseid nende vahendamiseks; • oskab seostada digitaalraamatukogu teenuste tulemuslikkust, väärtust ja mõju nende kasutajatele; • suudab rakendada digitaalraamatukogu lahendusi, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; • suudab suhelda erinevate sihtgruppidega ning on pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel."
  }
  [1309]=>
  object(stdClass)#1310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CPX0190"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(873) "- kujundada õpetaja isikupärast tehniliste ainete õpetamissüsteemi, arvestades inseneripedagoogika rakenduslikke võimalusi õpetamisel, vastavalt õpetatavale tehnilisele erialale nii teoreetiliste kui ka laboratoorsete ainetundide läbiviimisel; - õpetada rakendama inseneripedagoogika põhikomponente ja nendevahelisi seoseid õpetamisel, tutvustada erinevaid õppimisteooriaid ja kaasaegse õppemetoodika väljatöötamist tehnikaõpetuses; - õpetada õpilaste motiveerimist ja aktiviseerimist ning erinevate õpistiilidega arvestamist tehniliste teadmiste omandamisel, kasutades mõjusaid õppemeetodeid, õpetamisstrateegiaid ja –mudeleid; - õpetada rakendama didaktika põhiaspekte tehniliste õppeainete õpetamisel ja didaktika seost teiste õppeainetega; - õpetada analüüsima ja lahendama erinevaid pedagoogilisi situatsioone (nn „kriisikliinik“)."
    ["sisu"]=>
    string(1951) "Inseneripedagoogika (kaasaegne pedagoogika haru tehnikavaldkonna õpetamiseks) käsitlusaine, ajalugu ja teaduslikud alused. Inseneripedagoogika uued arengusuunad ja aktuaalsed probleemid. Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing (IGIP) ja selle tegevus tehnikavaldkonna maine parendamisel. Inseneripedagoogiline mõjusa õpetamise mudel. Õppe-eesmärk, eesmärgi taksonoomiad. Informatsioonitulv ja õppematerjal. Õppekirjanduse ja õppematerjalide koostamise üldpõhimõtted, struktureerimine ja analüüs. Struktuuriteooria ja selle alused. Didaktilised mudelid tehnikavaldkonna õpetamisel. Mõisted, nende moodustamine ja seletamine. Psühholoogilised ja sotsioloogilised aspektid tehnikaõpetuses. Õpilasrühma analüüs, muutunud õpilased. Emotsionaalne intelligentsus. Õppimisteooriad ja tehnikavaldkond. Tehnilised õppevahendid, nende liigitus ja kasutamine. Näitlikustamise olemus ja didaktilised alused tehnikavaldkonnas. Visuaalsete õppevahendite koostamine. Lihtsaltmõistetav suhtlemine õpetamisel. Motivatsioon. Tähelepanu, unustamine ja väsimine. Distsipliin. Õpetamine ja juhendamine. Õppetulemuste hinnang, tagasiside ja hindamine. Kontrolltööd ja eksamid. Kaasajastatud interaktiivsed õppemeetodid tehnikavaldkonna õppeainete õpetamisel. Kriitiline ja kõrgema taseme mõtlemine. Õppimine ja õpetamine 21. sajandil. Loovus tehnikaõpetuses. Otsese ja kaudse õpetamise meetodid tehnikavaldkonnas. Laboratoorne õppetöö. Multifunktsionaalsed, interaktiivsed ja loogilised õppemeetodid. Aktiivõppe meetodid ja rühmatöö tehnikavaldkonna õpetamisel. Ülesannete lahendamise õpetamine ja meetodid. Sügavuti arusaamisega õpetamine ja meeskonnapõhine õpe. Erinevate õpistiilidega arvestamine õpetamisel. Küsimuste ja vastuste tehnika. Tasakaalustatud ja integreeritud õpetamine, reaalsed ülesanded. Mentorlus. ”Kriisikliinik” ehk erinevate pedagoogiliste situatsioonide analüüs ja lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(1142) "Aine läbinud üliõpilane: - oskab rakendada isikupärast insenerpedagoogilist süsteemset lähenemist õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel, analüüsida ja illustreerida rakendusi näidetega oma erialast, omab teadmisi inseneripedagoogika uutest arengusuundadest; - tunneb ja analüüsib inseneripedagoogilise õpetamismudeli põhikomponente ja selgitab nendevahelisi seoseid, analüüsib õppimise olemust ja selle mõju, valdab erinevaid kaasaegseid tehniliste erialaainete õppemetoodikaid; - tunneb hindamise metoodikat, annab tagasisidet, oskab motiveerida ja aktiviseerida õpilasi, arvestada õpetamisel õpilaste erinevate õpistiilide ja individuaalse eripäraga, valdab mõjusaid õpetamise meetodeid, strateegiaid ja –mudeleid; - kujundab õppijas positiivseid hoiakuid ja iseseisvaid õpioskusi sh elukestvaks õppeks, arendab mentorlust; - omab süvendatud teadmisi didaktikas, oskab selgitada näidete abil didaktika ja muude õppeainete omavahelisi seoseid ning kasutada didaktika põhiprintsiipe erialaaine õpetamisel; - oskab analüüsida ja lahendada erinevaid pedagoogilisi situatsioone tehnikaainete õpetamisel."
  }
  [1310]=>
  object(stdClass)#1311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CPX0220"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Näidata õpiobjektidekasutamise võimalusi õppetöö huvitavaks muutmisel ja õppijate iseseisva töö korraldamisel. Tutvustada erinevaid vahendeid õpiobjektide loomiseks ja tekitada huvi interaktiivsete õppevahendite kasutamiseks õppetöös."
    ["sisu"]=>
    string(416) "1.moodul Õppimisteooriad – õpetav ja loov lähenemine õppimisele. Kaasaegsed õppevahendid, nende kasutamine õppetöös nii õpetaja kui ka õppija seisukohalt. Õpiobjektide leidmine repositooriumidest. Kvaliteetse õpiobjekti struktuur ja omadused. Interaktiivse õpiobjekti loomise vahendid 2.moodul Erinevad õppematerjali esitamise, kinnistamise ja kontrolli viisid ning vahendid (oma õpiobjekti loomine)"
    ["vljund"]=>
    string(257) "Võrdleb, valib, analüüsib ja kasutab erinevaid kaasaegseid õppevahendeid. Oskab eristada õpetamiseks ja õppimiseks sobivaid õpiobjekte. Eristab õpiobjekti struktuuri ja rakendab kvaliteedinõudeid. Oskab koostada erinevate eesmärkidega õpiobjekte."
  }
  [1311]=>
  object(stdClass)#1312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "CPX0410"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Hindeline arvestus. Lõpphinne kujuneb laboratoorse töö juhendi tähtajalise esitamise, selle vormilise ja sisulise külje ning juhendi esitlemise tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "- õpetada didaktiliselt mõjusate laboratoorsete tööde läbiviimist ja laborijuhendite koostamist; - õpetada laboratoorse uurimistöö planeerimist ja läbiviimist; - õpetada läbi viima eksperimentaalseid tehnilisi projekte; - õpetada korraldama meeskonnatööd."
    ["sisu"]=>
    string(701) "Laboratoorsete tööde tähtsus tehnikaõpetuses. Plaanitava eksperimendi struktuur. Laboratoorse töö ja teaduseksperimendi eesmärkide ja ülesannete püstitus. Laboratoorsete tööde läbiviimise korraldamine. Laboratoorsete tööde struktureerimine. Eksperimendi tulemuste analüüs. Kokkuvõtete ja järelduste tegemine, protokolli koostamine. Graafikute ja skeemide koostamine ja lugemine. Tulemuste esitlemine, esitlustehnika kasutamine. Eksperimendi vead, nende määramine ja analüüs. Arvuti kasutamine eksperimendi juhtimiseks. Meeskonnatöö ja suhtlemine laboratooriumis. Ohutusnõuded ja keskkonnaalased probleemid laboratoorsetel töödel. Inimfaktori arvestamine tehnika kasutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(580) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - on võimeline läbi viima didaktiliselt mõjusaid laboritöid, kinnistamaks teooriaõpinguid praktikas; - mõistab eriala ohutusnõudeid ja keskkonnaalaseid probleeme laboratoorsete tööde läbi viimisel. - on võimeline analüüsima eksperimendi tulemusi, koostama didaktiliselt põhjendatud tööjuhendeid; - oskab kavandada eksperimendi struktuuri, läbi viia laboratoorse töö erinevaid vorme erinevate õppemeetoditega; - oskab korraldada meeskonnatööd, motiveerida ja aktiveerida üliõpilasi, arvestada nende erinevate õpistiilidega."
  }
  [1312]=>
  object(stdClass)#1313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID6002"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Hindamisvormiks on kirjalik arvestus, mis toimub kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjali alusel. Kirjaliku arvestuse läbinuks loetakse need, kes koguvad 100-st punktist vähemalt 60."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Kursus kuulub sissejuhatavate ainete blokki bakalaureuseastmes, soovitavalt vanematel kursustel, eeskätt sotsiaalteaduste valdkonnale. Kursuse eesmärgiks on anda algteadmised rahvastikuarengust."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Kursuse raames antakse ülevaade rahvastikuteaduse põhimõistetest. Kesksena leiab käsitlemist demograafiline üleminek, sealhulgas epidemioloogiline revolutsioon, sündimusüleminek ja mobiilsusrevolutsioon ning taastetüüpide vahetuse tagajärjed. Põhilisteks õppemeetoditeks on loengumaterjalile täiendusena töö kohustusliku kirjandusega, põhinäitajate arvutusülesanded ja andmebaasidega tutvumine (eSTAT, ÜRO, Eurostat jt)."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Algteadmised rahvastikuteaduse põhiseisukohtadest ja näitajatest, peamiste rahvusvaheliste andmebaaside kasutusoskus."
  }
  [1313]=>
  object(stdClass)#1314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID7027"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärk on anda rahvastikuarenguline taust mõistmaks neid piiranguid ja võimalusi, mida ühe geodemograafilise ruumi rahvastik seab teistele ühiskonnas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Kursus lähtub oma ülesehituselt Euroopa ülikoolide vastavasisulisest kursusest rahvastikuteaduse süvendatud omandajate ning sotsiaalteaduste magistrantide/doktorantide tarvis. Kursuse käigus analüüsitakse rahvastikutaaste peamisi seaduspärasusi ning süvenetakse kontseptsioonide sisusse teaduskoolkonniti. Samuti käsitleb kursus rahvastikuprotsesside andmeallikaid ning mõõtmise ja näitajasüsteemi kujunemist. Kursuse auditoorne osa on koos bakalaureuse taseme loengutega."
    ["vljund"]=>
    string(43) "Rahvastikuarengu seaduspärasuste tundmine."
  }
  [1314]=>
  object(stdClass)#1315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID7028"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Kirjalik eksam, mille tulemus kujuneb iseseisvate tööde alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärk on anda rahvastikuarenguline taust mõistmaks neid piiranguid ja võimalusi, mida ühe geodemograafilise ruumi rahvastik seab teistele ühiskonnas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Kursus lähtub oma ülesehituselt Euroopa ülikoolide vastavasisulisest kursusest rahvastikuteaduse süvendatud omandajate ning sotsiaalteaduste magistrantide/doktorantide tarvis. Kursuse käigus analüüsitakse rahvastikutaaste peamisi seaduspärasusi ning süvenetakse kontseptsioonide sisusse teaduskoolkonniti. Soovitav on eelnevalt läbida BA astme kursus, seda eriti selles osas, mis puudutab põhinäitajate ja andmeallikate alaseid teadmisi. Päevaõppe tudengid saavad BA astme loenguid kuulata paralleelselt käesoleva kursusega, kaugõppijatele on materjalid kättesaadavad videoloengutena."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Rahvastikuarengu seaduspärasuste tundmine ja terminite korrektne kasutus."
  }
  [1315]=>
  object(stdClass)#1316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID7029"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Tulemus kujuneb artiklikokkuvõtete alusel, iga kokkuvõte annab maksimaalselt 20 punkti. Positiivne sooritus eeldab vähemalt 60 punkti 100-st."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärk on anda rahvastikuarenguline taust mõistmaks neid piiranguid ja võimalusi, mida ühe geodemograafilise ruumi rahvastik seab teistele ühiskonnas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Kursuse käigus tutvustatakse rahvastikutaaste peamisi seaduspärasusi ning markeeritakse rahvastikuarengu tähendust ja ilminguid kaasaegses ühiskonnas. Kursus seisneb demograafia valdkonna klassikaliste artiklite kirjalikus analüüsis. Osalejate erialast tulenevalt valitakse kohustuslike artiklite nimekirja ka üks rakendusliku suunitlusega tekst. Kursus lõppeb seminariga, kus osalejad tutvustavad oma erialaseid projekte keskenduses projektides kavandatava seostele rahvastikuarengu seaduspärasustega."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Esmane ettekujutus rahvastikuarengu seaduspärasustest ning valmisolek dialoogiks rahvastikuteaduse ja oma eriala vahel."
  }
  [1316]=>
  object(stdClass)#1317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID7030"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Kirjaliku ülesande alusel hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(451) "Kursuse üldine eesmärk on arendada inimkeskset vaatenurka ühiskonnaprotsessidele. Konkreetsemalt õpitakse tundma rahvastikuarengu alusprotsesside peamisi seaduspärasusi ning luuakse seoseid rahvastikuarengu ja teiste eluvaldkondade vahel. Kursus on mõeldud erinevate ülikoolide üliõpilastele ning toimub ülikoolide erivaldkondadega koostöös. Kursus eesmärgistab valdkonnaspetsiifilises kontekstis rahvastikutaaste rõhuasetuste esitamise."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Kursus lähtub oma ülesehituselt Euroopa ülikoolide vastavasisulisest kursusest, keskenduses rahvastikuarengu seaduspärasuste käsitlemisele ühiskonnaarengu kui terviku kontekstis. Ülevaade demograafia põhimõistetest. Rahvastikutaaste peamised seaduspärasused, olulisemad koolkonnad rahvastikuteaduses. Rahvastikuprotsesside mõõtmise lähtealused. Rõhuasetus materjali kinnistamisele loengumapis sisalduvate tuntud rahvastikuteadlaste tööde kaudu. Näidete ja selgitusteks tarvilike andmete valikult on kursus arenenud rahvastikutaaste keskne."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Rahvastikuarengu alusprotsesside olulisemate seaduspärasuste tundmine."
  }
  [1317]=>
  object(stdClass)#1318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID7031"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Tulemus kujuneb seitsme kirjaliku kokkuvõtte alusel. Kõik tööd on kohustulikud. Maksimaalne punktisumma on 70. Täpsem informatsioon hindamisskaala ja tähtaegade osas edastatakse kursuse e-keskkonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärk on anda rahvastikuarenguline taust mõistmaks neid piiranguid ja võimalusi, mida ühe geodemograafilise ruumi rahvastik seab teistele ühiskonnas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Kursuse käigus analüüsitakse rahvastikutaaste peamisi seaduspärasusi, süvenetakse kontseptsioonide sisusse ning jälgitakse rahvastiku alusprotsesside (sündimus, suremus, ränne ja peremoodustus) pikaajalist arengut ja tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Oma ülesehituselt on kursus kirjanduse põhine ning läbitav täies ulatuses e-õppe vormis. Osalejatel tuleb koostada 7 kirjalikku kokkuvõtet teadusartiklitest ning seostada loetut Eesti rahvastikulooga. Soovitav on eelnevalt läbida bakalaureuseastme sissejuhatav kursus, vajadusel pakutakse toetavaid materjale videoloengute või tekstide kujul."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Rahvastikuarengu seaduspärasuste tundmine; oskus luua seoseid rahvastikutrendide ja nüüdisaegse ühiskonna sõlmküsimuste vahel; terminite korrektne kasutus."
  }
  [1318]=>
  object(stdClass)#1319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8005"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Arvestus, vähemalt kahe õppejõu koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt teoreetilisi teadmisi rahvastikuarengu põhikontseptsioonide vallas."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Õppetöö toimub seminari vormis. Rõhuasetus individuaalsele tööle erialakirjandusega, teadusliku arutlus- ja väitlusoskuse arendamisele. Seminar on jagatud teemablokkideks, mis lõpevad referaadiga. Asjakohaseid teemablokke on kokku viis. Seminarid toimuvad 18 korda õppeaasta jooksul."
    ["vljund"]=>
    string(483) "Doktoriseminar kinnistab ja süvendab rahvastikuarengu teooria alaseid teadmisi. Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, kuulab kaasdoktorantide jaatvaid ja eitavaid argument, kaitseb oma vaatenurka, mitme õppejõu osalusel. Samuti valmivad seminari käigus referaadid põhiküsimuste kohta. Seminari raames on võimalus teha põhjalikum teemakohane ettekanne, samuti retsensioon kaasdoktorandi ettekande kohta."
  }
  [1319]=>
  object(stdClass)#1320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8006"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, vähemalt kolme õppejõu ja kaasdoktorantide koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt teoreetilisi teadmisi rahvastikuarengu põhikontseptsioonide vallas ettekande koostamise kaudu, arendada iseseisva teadustöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(129) "Õppetöö toimub seminari vormis, arutlusele tuuakse doktorandi teemaspetsiifilised teoreetilised lähtekohad ning põhiväited."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Rahvastikuarengu süvaseminari raames süveneb doktorant ühte valitud põhiteemasse, loeb kohustusliku kõrval ka mitmekordselt mahukamat soovituslikku kirjandust, kirjutab põhiseisukohti esitava analüütilise töö, esitab selle kaasdoktorantidele, mitme õppejõu osalusel."
  }
  [1320]=>
  object(stdClass)#1321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8007"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, vähemalt kolme õppejõu ja kaasdoktorantide koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt teoreetilisi teadmisi rahvastikuarengu põhikontseptsioonide vallas ettekande retsenseerimise kaudu, arendada iseseisva teadustöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(99) "Õppetöö toimub seminari vormis, arendatakse doktorandi teemaspetsiifilisi teaduskriitika oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Rahvastikuarengu süvaseminari raames süveneb doktorant kaasõppuri valitud teemasse, loeb sellega seonduvat kohustuslikku ja soovitavat kirjandust, koostab kaasdoktorandi seisukohtadega diskuteeriva retsensiooni ning esitab selle seminaril, mitme õppejõu osalusel."
  }
  [1321]=>
  object(stdClass)#1322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8008"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel arvestades kogu õppeperioodi vältel tehtut."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Eesmärgistatud on doktoriõpingutega seonduvalt süvendada rahvastikuandmestiku kogumise alaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Doktorant süveneb rahvastikuandmestiku peamiste allikate - loendus-, sündmus- ja küsitlusstatistika- kogumise metodoloogiasse. Omaette käsitletakse loenduse kõiksust, üheaegsust, isikulisust ja perioodilisust, samuti sündmusregistreerimise kõiksust, sündmusdefinitsiooni täpsust ja standardtunnuste ülestähendamist. Doktorant tutvub andmestiku kogumise arenguga rahvusvahelises ulatuses, asjaomase koostööga ja Eesti korraldusega vastavas valdkonnas."
  }
  [1322]=>
  object(stdClass)#1323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8009"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel arvestades kogu õppeperioodi vältel tehtut."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt küsitlusstatistiliste andmestike kogumise alaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Doktorant süveneb küsitlusstatistiliste andmestike kogumise metodoloogiasse. Omaette käsitletakse valimit, selle moodustamise võtteid, valimialuse evalveerimist, andmekadu, samuti töötab doktorant läbi küsitlusvõrgule esitatavad nõuded ja peamiste tööoperatsioonide järjestuse. Doktorant tutvub küsitlusstatistilise andmestiku kogumise arenguga rahvusvahelises ulatuses, asjaomase koostööga ja Eesti korraldusega antud valdkonnas."
  }
  [1323]=>
  object(stdClass)#1324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8010"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel arvestades kogu õppeperioodi vältel tehtut."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt küsitlusstatistliste andmestike kvaliteedi hindamise alaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Doktorant süveneb küsitlusstatistiliste andmestike kvaliteedi alasesse metodoloogiasse ja rahvusvahelistesse nõuetesse. Käsitlemist leiab andmekvaliteedi kujunemine puhastusetapist alates. Doktorant tutvub küsitlusstatistilise andmestiku kvaliteedi tagamisega rahvusvahelises ulatuses ja Eesti korraldusega antud valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Tunneb küsitlusstatistiliste andmestike kvaliteedi alast metodoloogiat ja rahvusvahelisi nõudeid. Suudab iseseisvalt läbida andmekvaliteeti tagvad tööetapid. Orienteerub küsitlusandmestike kvaliteedi alase koostöö korralduses nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil."
  }
  [1324]=>
  object(stdClass)#1325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8011"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(297) "Omandatakse põhiteadmised rahvusvahelistest peamistest klassifikatsioonidest (ISCO, ICD; ISCED, ISIC). Õpitakse oma valdkonnapõhiselt klassifikatsioone rakendama, kodeerides individuaalandmete tasemel. Klassifikatsioonide ajalis-ruumiline ühilduvus ja ühtlusarvutuse põhimõtete rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1325]=>
  object(stdClass)#1326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8012"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel arvestades kogu õppeperioodi vältel tehtut."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt rahvastikuandmestike töötlusalaseid põhiteadmisi ja rakendusoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel. Omandatakse teadmised peamistest meetoditest rahvastikuandmete töötlemisel. Rõhk on üldistatud oskustel andmeid ühendada, ühildada, uuskodeerida, ümberkodeerida, moodustada osatunnuseid ning neid kontrollida. Omandatakse oskused lähtuvalt erinevatest andmeallikatest rakendada peamisi ananlüüsimeetodeid, arvutada üld- ja erinäitajaid ning õppida nende interpeteerimist."
    ["vljund"]=>
    string(461) "Doktorant süveneb rahvastikuandmestike töötluse kaasaegsesse standardmetodoloogiasse. Kursuse peamine rõhk on asetatud sündmusloolise andmetöötluse meetoditele, eeskätt küsitlusstatistika põhjal. Käsitlemist leiab sündmusloolise meetodi seos traditsioonilise elutabelimeetodiga. Doktorant töötab läbi nõuded, mis sündmuslooline meetod esitab andmestikule ja tutvub oluliste rahvusvaheliste võrdlevanalüüsidega sündmusloolise meetodi alusel."
  }
  [1326]=>
  object(stdClass)#1327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8013"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnagu alusel 1.1. mahuka artikli eest , arvestades valminud publikatsiooni taset ja avaldamiskohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvaheliselt aktsepteeritud teaduspublikatsiooni kirjutamiseks, evalvatsiooniks ja avaldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Doktorant läbib erialase teaduspublikatsiooni koostamise kõik etapid: koostab tarviliku kirjanduse loetelu, töötab kirjanduse läbi, formuleerib publikatsiooni põhihüpoteesid ja koostab kava, viib läbi andmeanalüüsi ja valib tulemuste parima esitusviisi. Samuti omandab läbirääkimiskogemuse kirjastajaga."
  }
  [1327]=>
  object(stdClass)#1328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8014"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel skaalal 2-6 AP, arvestades konverentsi kaalukust ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvahelise erialakonverentsi ettekande kirjutamiseks, vormistamiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Doktorant läbib erialase konverentsiettekande koostamise kõik etapid: koostab tarviliku kirjanduse loetelu, töötab kirjanduse läbi, formuleerib põhihüpoteesid, viib läbi andmeanalüüsi ja valib tulemuste parima esitusviisi. Valmistab suulise esinemise(teksti) ja illustreeriva slaidisarja. Samuti omandab kogemuse esinemiseks rahvusvahelise auditooriumi ees."
  }
  [1328]=>
  object(stdClass)#1329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8015"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Kujundada oskus ja kogemus erialaandmestiku kogumise, kodeerimise, sisestuse, töötluse, analüüsi resp andmeahela põhilülide teostamiseks, samuti anda kogemus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja projektides osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Doktorant läbib andmetöö kõik põhilised etapid, koostöös asjaomaste institutsioonidega ning omandab vastava koordineerimiskogemuse. Doktorant osaleb rahvusvahelises teaduskoostöös, sh EL raamprogrammi projektid ning täidab vastavas koostöös ettenähtud ülesandeid."
  }
  [1329]=>
  object(stdClass)#1330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8016"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel, arvestades samuti valminud töö taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Omandada kogemus bakalaureuseõppe ja magistriõppe üliõpilase uurimistöö juhendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Doktorant juhendab bakalaureuse- või magistritaseme uurimistegevust ja töö kirjutamist, hõlmates eesmärgi püstitamist, teaduskirjanduse leidmist, metodoloogia ja analüüsimeetodite valikut, tulemuste esitust ja töö vormistamist."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Oskus formuleerida demograafia alast uurimisprobleemi. Oskus planeerida ja juhtida uurimisprotsessi BA või MA tasemel."
  }
  [1330]=>
  object(stdClass)#1331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8017"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Tulemus kujuneb õppejõu/juhendaja hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kujundada doktorandi oskust ja kogemust demograafia või piirteaduste ettekande analüüsiks ja asjaomase retsensiooni koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Doktorant retsenseerib (sh teeb kõik vajalikud eeltööd) eriala teadusartiklit, mis on esitatud avaldamiseks ISI Web of Science ja sellega võrdsustatud monograafia peatükis."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Oskus erialast teadsteksti kriitiliselt analüüsida ja oam seisukohti formuleerida."
  }
  [1331]=>
  object(stdClass)#1332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8018"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Tulemus kujuneb õppejõu/juhendaja hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Omandada kogemus erialase õppetöö läbiviimiseks bakalaureuse- või magistriõppe tasemel"
    ["sisu"]=>
    string(206) "Erialase õppetöö läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe tasemel. Ühe loengukursuse (vähemalt 15 tundi) ettevalmistamine, õppeprogrammi koostamine, loengute ja seminaride läbiviimine, hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Oskus erialaseid teadmisi edasi anda bakalaureuse või magistriõppe tasemel."
  }
  [1332]=>
  object(stdClass)#1333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8024"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Õppejõu/juhendaja hinnangu alusel teemakohase kirjanduse läbitöötatuse ,põhimõistete omandamise taseme ning teemakohase väitlustaseme alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Süvendatult läbitöötada rahvastiku protsessi kohane kirjandus, omandades teadmised selle seaduspärasuste, erinevate koolkondade käsitluste ning oma väidete argumenteerimisoskusega."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Õppetöö toimub seminari vormis. Rõhuasetus individuaalsele tööle erialakirjandusega, teadusliku arutlus- ja väitlusoskuse arendamisele. Seminar on kontsentreritud rändeülemineku teooria seiuskohtade, rändeprotsessi seaduspärasuste ja erinevate koolkondade käsitlemisele."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Seminari läbinud doktorant orienteerub valitud demograafilist protsessi (protsesse) käsitlevates teooriates, mis annab aluse edaspidi spetsiifilise teemaga iseseisvalt töötamiseks."
  }
  [1333]=>
  object(stdClass)#1334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8025"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Seminarivormis, õppejõudude koondhinne on materjalide läbitöötatuse alusel arvestuse andmise aluseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt teoreetilisi teadmisi rahvastikuarengu põhikontseptsioonides, eeskätt pühendudes tervisele ja suremusele."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Õppetöö toimub seminari vormis. Rõhuasetus individuaalsele tööle erialakirjandusega, teadusliku arutlus- ja väitlusoskuse arendamisele. Seminar on kontentreeritud terviseülemineku teoreetilise kontseptsiooni ning selle arengu läbitöötamisele."
    ["vljund"]=>
    string(483) "Doktoriseminar kinnistab ja süvendab rahvastikuarengu teooria alaseid teadmisi. Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, kuulab kaasdoktorantide jaatvaid ja eitavaid argument, kaitseb oma vaatenurka, mitme õppejõu osalusel. Samuti valmivad seminari käigus referaadid põhiküsimuste kohta. Seminari raames on võimalus teha põhjalikum teemakohane ettekanne, samuti retsensioon kaasdoktorandi ettekande kohta."
  }
  [1334]=>
  object(stdClass)#1335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8026"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Seminarivormis, õppejõudude koondhinne on materjalide läbitöötatuse alusel arvestuse andmise aluseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt teoreetilisi teadmisi rahvastikuarengu põhikontseptsioonides, eeskätt pühendudes tervisele ja suremusele."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Õppetöö toimub seminari vormis. Rõhuasetus individuaalsele tööle erialakirjandusega, teadusliku arutlus- ja väitlusoskuse arendamisele. Seminar on kontsentreeritud perekonna loomise teede muutusele, teise demograafilise revolutsiooni teoreetilise kontseptsiooni ning selle arengu läbitöötamisele."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Doktoriseminar kinnistab ja süvendab rahvastikuarengu teooria alaseid teadmisi. Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised seosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, kuulab kaasdoktorantide jaatvaid ja eitavaid argumente, kaitseb oma vaatenurka, mitme õppejõu osalusel. Samuti valmivad seminari käigus referaadid põhiküsimuste kohta. Seminari raames on võimalus teha põhjalikum teemakohane ettekanne, samuti retsensioon kaasdoktorandi ettekande kohta."
  }
  [1335]=>
  object(stdClass)#1336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Omandada süvateadmised rahvastikuarengu alastest teoreetilistest seisukohtadest ning vilumus töötada erialakirjandusega. Arendada teadusliku arutlus- ja väitlusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(484) "Doktoriseminar kinnistab ja süvendab rahvastikuarengu teooria alaseid teadmisi. Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, kuulab kaasdoktorantide jaatvaid ja eitavaid argumente, kaitseb oma vaatenurka, mitme õppejõu osalusel. Samuti valmivad seminari käigus referaadid põhiküsimuste kohta. Seminari raames on võimalus teha põhjalikum teemakohane ettekanne, samuti retsensioon kaasdoktorandi ettekande kohta."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Süvateadmised rahvastikuarengut puudutavatest teoretilistest seisukohtadest. Oskus töötada erialakirjandusega. Oskus teduslikke seisukohti kujundada ja argumenteerida."
  }
  [1336]=>
  object(stdClass)#1337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8035"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnagu alusel artikli eest , arvestades valminud publikatsiooni taset ja avaldamiskohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Arendada oskust uurimistöö esitada avaldamiskõlbulikuna eriala ajakirjade nõuetest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Kujundatakse oskus publikatsiooni kirjutamiseks ja avaldamiseks sültuvalt rahvusvaheliste eriala-ajakirjade nõuetest"
    ["vljund"]=>
    string(41) "Publikatsioon vastu võetud avaldamiseks."
  }
  [1337]=>
  object(stdClass)#1338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8036"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnangu alusel artikli eest , arvestades valminud publikatsiooni taset ja avaldamiskohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Oskus kujundada artikkel avaldamiskõlbulikuna eriala ajakirjade nõuetest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(167) "Töötatakse läbi teemakohane kirjandus, vormistatakse ajakirja nõuetest tulenev artikkel uurimiseesmärgi, metoodika, hüpoteeisde, tulemuste ja diskussiooni osaga."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Publikatsioon rahvusvahelises eriala ajakirjas vastu võetud avaldamiseks."
  }
  [1338]=>
  object(stdClass)#1339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8037"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Hinne, õppejõu/juhendaja hinnagu alusel vähemalt 1.2 mahuka artikli eest , arvestades valminud publikatsiooni taset ja avaldamiskohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Oskus koostada rahvusvahelistele eriala ajakirjadele avaldamiskõlbulikku artiklit."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Töötatakse läbi teemakohane kirjandus, vormistatud artikkel ajakirjanõetele vastavalt, sisaldades eesmärki, andmekirjeldust ja metoodikat, tulemusi ja diskussiooni."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Artikkel vastuvõetud rahvusvahelises kõrgetasemelises ajakirjas avaldamiseks (1.1,1.2, 3.1)."
  }
  [1339]=>
  object(stdClass)#1340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8038"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Konverentsile esitatud ettekanne Eestis."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvahelise erialakonverentsi ettekande kirjutamiseks, vormistamiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(49) "Konverentiettekanne on vastu võetud ja esitatud."
  }
  [1340]=>
  object(stdClass)#1341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8039"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus ettekantud konverentsiettekande alusel, konverents peab olema ettekantud rahvusvahelisel seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvahelise erialakonverentsi ettekande kirjutamiseks, vormistamiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Doktorant läbib erialase konverentsiettekande koostamise kõik etapid: koostab tarviliku kirjanduse loetelu, töötab kirjanduse läbi, formuleerib põhihüpoteesid, viib läbi andmeanalüüsi ja valib tulemuste parima esitusviisi. Valmistab suulise esinemise(teksti) ja illustreeriva slaidisarja. Samuti omandab kogemuse esinemiseks rahvusvahelise auditooriumi ees."
  }
  [1341]=>
  object(stdClass)#1342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8040"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Konverentsiettekanne peab olema ettekantud EAPS või võrdväärsel konverentsil"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvahelise erialakonverentsi ettekande kirjutamiseks, vormistamiseks ja esitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Õppetöö toimub peamiselt individuaaltööna pideval juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Doktorant läbib erialase konverentsiettekande koostamise kõik etapid: koostab tarviliku kirjanduse loetelu, töötab kirjanduse läbi, formuleerib põhihüpoteesid, viib läbi andmeanalüüsi ja valib tulemuste parima esitusviisi. Valmistab suulise esinemise(teksti) ja illustreeriva slaidisarja. Samuti omandab kogemuse esinemiseks rahvusvahelise auditooriumi ees."
  }
  [1342]=>
  object(stdClass)#1343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8041"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Ettekanne on vastuvõetud ja ette kantud IUSSP konverentsil või sellega võrdsustatud seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kujundada oskus ja kogemus rahvusvahelise erialakonverentsi ettekande kirjutamiseks, vormistamiseks ja esitamiseks kõrgtasemelisel konverentsil"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Doktorant läbib erialase konverentsiettekande koostamise kõik etapid: koostab tarviliku kirjanduse loetelu, töötab kirjanduse läbi, formuleerib põhihüpoteesid, viib läbi andmeanalüüsi ja valib tulemuste parima esitusviisi. Valmistab suulise esinemise(teksti) ja illustreeriva slaidisarja. Samuti omandab kogemuse esinemiseks rahvusvahelise auditooriumi ees."
  }
  [1343]=>
  object(stdClass)#1344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8049"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Läbiviidud vähemal 2 iseseisvat loengut"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Omandada oskus esitada tudengitele omandatud teadmised loenguvormis. Omandada oskus hinnata ja anda tudengitele tagasisidet valitud teema piires."
    ["sisu"]=>
    string(48) "Valmistatakse ette digitaalne versioon loengust."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Omandatud oskus iseseisvalt loengumaterjal kuulajateni viia."
  }
  [1344]=>
  object(stdClass)#1345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Ettevalmistada loengukonspektid digitaalsel kujul seotud erialastel teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(93) "Valmistatakse ette loengumaterjalid digitaalselt ja viikase läbi vähemalt 6 tundi loenguid."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1345]=>
  object(stdClass)#1346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8051"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Kursuse eesmärk on anda rahvastikuarenguline taust mõistmaks neid piiranguid ja võimalusi, mida ühe geodemograafilise ruumi rahvastik seab teistele ühiskonnas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(677) "Kursus lähtub oma ülesehituselt Euroopa ülikoolide vastavasisulisest kursusest rahvastikuteaduse süvendatud omandajate ning sotsiaalteaduste magistrantide/doktorantide tarvis. Kursuse käigus analüüsitakse rahvastikutaaste peamisi seaduspärasusi ning süvenetakse kontseptsioonide sisusse teaduskoolkonniti. Samuti käsitleb kursus rahvastikuprotsesside andmeallikaid ning mõõtmise ja näitajasüsteemi kujunemist. Kursus on mõeldud nendele, kes ei ole läbinud bakalaureuse ega magistri tasemel demograafia üldkursust ning loengud toimuvad koos bakalaureuse tasemega. Kursuse rõhuasetus on lisaks loengukursuse läbimisele individuaalsel tööl erialakirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1346]=>
  object(stdClass)#1347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8054"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Arvestatud/mittearvestatud. Õppejõu/juhendaja hinnangu alusel teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonide alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Omandada põhjalikumad teadmised rahvastikuprotsesside seaduspärasustest ja nende käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Õppetöö toimub seminaridena. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Üliõpilasel on võimalus valida üks rahvastikuprotsess (sündimus, suremus, ränne, peremoodustus), millele ta keskendub ning vastavalt sellele antakse lugemiseks kirjandus. Seminaril osalemine eeldab kirjalikku ettevalmistamist (iga loetud artikli kohta koostatakse enne seminari 1-2 lk ülevaade). Üksikute rahvastikuprotsesside alased seminarid toimuvad läbi õppeaasta erinevatel perioodidel."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1347]=>
  object(stdClass)#1348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8055"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestus saadakse praktiliste ülesannete lahendamise tulemuste alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Kursuse eesmärk on teha sissejuhatus andmetöötlusesse Stata paketiga, keskendudes programmi tutvustusele ja selle kasutusvõimalustele. Kursuse edukalt läbinu on suuteline programmeerima põhilisi andmetöötlusoperatsioone ja rakendama statistilisi meetodeid Stata keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Õppetöö toimub loengute ja praktikumide vormis. Loengutes selgitatakse ja praktikumides lahendatakse enamlevinud praktilisi andmetöötlusprobleeme (muutujate loomine ja teisendamine, andmestiku korrastamine, deskriptiivne ja modelleeriv analüüs), kuid põgusalt käsitletakse ka spetsiifilisemate andmestike (küsitlusuuringud, sündmusloolised andmed) töötlemist. Kursus ei õpeta statistilise analüüsi teooriat."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Kursuse läbinu on võimeline tegema peamisi andmetöötluse ja analüüsi operatsioone Statas."
  }
  [1348]=>
  object(stdClass)#1349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8056"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnangu alusel teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonide alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Omandada põhjalikumad teadmised rahvastikuprotsesside seaduspärasustest ja nende käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Õppetöö toimub seminaridena. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Üliõpilasel on võimalus valida üks rahvastikuprotsess (sündimus, suremus, ränne, peremoodustus), millele ta keskendub ning vastavalt sellele antakse lugemiseks kirjandus. Üksikute rahvastikuprotsesside alased seminarid toimuvad läbi õppeaasta erinevatel perioodidel (vt. kirjanduse osa). Seminarid toimuvad inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1349]=>
  object(stdClass)#1350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8057"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestus saadakse praktiliste ülesannete lahendamise tulemuste alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Kursuse eesmärk on teha sissejuhatus andmetöötlusesse Stata paketiga, keskendudes programmi tutvustusele ja selle kasutusvõimalustele. Kursuse edukalt läbinu on suuteline programmeerima põhilisi andmetöötlusoperatsioone ja rakendama statistilisi meetodeid Stata keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Õppetöö toimub loengute ja praktikumide vormis. Loengutes selgitatakse ja praktikumides lahendatakse enamlevinud praktilisi andmetöötlusprobleeme (muutujate loomine ja teisendamine, andmestiku korrastamine, deskriptiivne ja modelleeriv analüüs), kuid põgusalt käsitletakse ka spetsiifilisemate andmestike (küsitlusuuringud, sündmusloolised andmed) töötlemist. Kursus ei õpeta statistilise analüüsi teooriat."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Kursuse läbinu on võimeline tegema peamisi andmetöötluse ja analüüsi operatsioone Statas."
  }
  [1350]=>
  object(stdClass)#1351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8058"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Arvestus vastavalt õppejõu/juhendaja hinnangule täidetud ülesannete alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Kujundada oskus ja kogemus erialaandmestiku kogumise, kodeerimise, sisestuse, töötluse, analüüsi resp andmeahela põhilülide teostamiseks, samuti anda kogemus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja projektides osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Doktorant läbib andmetöö kõik põhilised etapid, koostöös asjaomaste institutsioonidega ning omandab vastava koordineerimiskogemuse. Doktorant osaleb rahvusvahelises teaduskoostöös, sh EL raamprogrammi projektid ning täidab vastavas koostöös ettenähtud ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Tunneb andmetöö põhilisi etappe. On pädev osalema andmeloome alases teaduskoostöös nii rahvasuvahelisel kui kohalikul tasandil ning valmis erinevaid töölõike ise koordineerima."
  }
  [1351]=>
  object(stdClass)#1352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8059"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Tulemus kujuneb õppejõu/juhendaja hinnangu alusel arvestades kogu õppeperioodi vältel tehtut."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Süvendada doktoriõpingutega seonduvalt küsitlusstatistiliste andmete või rahvastikuandmestike kogumise alaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Doktorant süveneb küsitlusstatistiliste või rahvastiku andmestike kogumise metodoloogiasse. Omaette käsitletakse valimit, selle moodustamise võtteid, valimialuse evalveerimist, andmekadu, samuti töötab doktorant läbi küsitlusvõrgule esitatavad nõuded ja peamiste tööoperatsioonide järjestuse. Doktorant tutvub küsitlusstatistilise andmestiku kogumise arenguga rahvusvahelises ulatuses, asjaomase koostööga ja Eesti korraldusega antud valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Orienteerub küsitlusstatistiliste või rahvastiku andmestike kogumise metodoloogias. Tunneb valimi moodustamise ja valimialuse evalveerimise võtteid. Tunneb küsitlusvõrgule esitatavad nõuded. Oskab peamisi andmekogumisega seotud tööoperatsioone optimaalselt järjestada. Orienteerub küsitlusstatistilise andmestiku kogumise olulisemates suundumustes nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasemel."
  }
  [1352]=>
  object(stdClass)#1353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8060"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1353]=>
  object(stdClass)#1354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8061"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Juhendaja hinnang individuaalsete ülesannete alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Andmestike kodeerimise ja töötlemise üldised alused. Tutvumine rahvusvaheliste klassifikaatoritega (näiteks ISCO, ISCED) ja nende rakendamine uurimistööga seotud andmestikul. Klassifikaatorite kasutamise võrdlusuuringutes (piirangud ja võimalused)."
    ["sisu"]=>
    string(50) "Uurimistööst lähtuvate ülesannete lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Rahvastiku ja/või küsitlusandmestike kodeerimiseks ja töötlemiseks vajaliku võttestiku omandamine."
  }
  [1354]=>
  object(stdClass)#1355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8062"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Arvestuse saavad üliõpilased, kes kirjutavad positiivsenks hinnatud teemakohase referaadi, teevad selle põhjal ettekande ning osalevad vähemalt 2/3 seminaridest."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Kursuse käigus toimuvate seminaride ja iseseisva töö eesmärgiks on anda alusteadmised maailma, Euroopa ja Eesti rahvastikuarengust, Eesti rahvastiku ajaloo allikatest ning rahvastikuarengu põhiteooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(1244) "Sissejuhatuseks käsitletakse lühidalt Eesti rahvastiku ajaloo allikaid (paleodemograafilised, adramaade andmed, revisjonikirjad, meetrikaraamatud, hingerevisjonid, personaalraamatud, rahvaloendused, sündmusstatistika, valikuurimused). Seminari põhiosas vaadeldakse maailma, Euroopa ja Eesti rahvastiku muutusi periooditi asustuse algusest kuni tänapäevani (rahvastiku arvukus, struktuur, loomulik liikumine ja migratsioon), paralleelselt majanduslike ja poliitiliste arenguteguritega. Analüüsitakse rahvastikuarengu põhiprintsiipe (iseseisvus, üldisus, inertsus) ning demograafilise ülemineku teooriat ja rändeteooriat. 14 kontakttunni vältel kuulatakse 2 tundi õppejõu loengut (Eesti rahvastiku ajaloo allikad) ning 12 tunni vältel arutletakse üliõpilaste ettekannete alusel järgmiseid teemasid: 1. Maailma ja Euroopa rahvastiku ajalugu traditsioonilise taaste ajajärgul; 2. Eesti rahvastiku ajalugu traditsioonilise taaste ajajärgul; 3. Demograafilise ülemineku teooria ja kulg Euroopas ja Eestis; 4. Rändeülemineku teooria ning kulg Euroopas ja Eestis; 5. Teise demograafilise ülemineku teooria ja rahvastiku nüüdisareng Euroopas ja Eestis; 6. Rahvastikuprotsesside seos sotsiaalsete ja poliitiliste protsessidega."
    ["vljund"]=>
    string(600) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane:  - tunneb maailma ja Euroopa rahvastikuarengu pikaajalisi ajaloolisi suundumusi; oskab kirjeldada olulisemaid protsesse ja sündmusi  - tunneb Eesti rahvastiku ajaloo põhiallikaid, Eesti rahvastikuarengu pikaajalisi ajaloolisi suundumusi ja nende omapära ja oskab neid analüüsida ning üldistada.  - tunneb rahvastikuarengu põhiprintsiipe ning omab ettekujutust demograafilise ülemineku teooria ning rändeteooria üldjoontest.  - oskab teadvustada ja põhjendada ajaloolise demograafia tähendust ja kasutusvõimalusi tänapäeva mõistmisel."
  }
  [1355]=>
  object(stdClass)#1356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8063"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnang teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonides osaluse kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Omandada teadmised vaadeldava rahvastikuprotsessi seaduspärasustest ja saada ülevaade protsessi käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Õppetöö seisneb etteantud teadusartiklite süstemaatilises läbitöötamises ning loetu arutamises seminaril. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Seminar toimub inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1356]=>
  object(stdClass)#1357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8064"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnang teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonides osaluse kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Omandada teadmised vaadeldava rahvastikuprotsessi seaduspärasustest ja saada ülevaade protsessi käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Õppetöö seisneb etteantud teadusartiklite süstemaatilises läbitöötamises ning loetu arutamises seminaril. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Seminar toimub inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1357]=>
  object(stdClass)#1358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8065"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnang teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonides osaluse kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Omandada teadmised vaadeldava rahvastikuprotsessi seaduspärasustest ja saada ülevaade protsessi käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Õppetöö seisneb etteantud teadusartiklite süstemaatilises läbitöötamises ning loetu arutamises seminaril. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Seminar toimub inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1358]=>
  object(stdClass)#1359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8066"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnang teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonides osaluse kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Omandada teadmised vaadeldava rahvastikuprotsessi seaduspärasustest ja saada ülevaade protsessi käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Õppetöö seisneb etteantud teadusartiklite süstemaatilises läbitöötamises ning loetu arutamises seminaril. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Seminar toimub inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1359]=>
  object(stdClass)#1360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8067"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õppejõu/juhendaja hinnang teemakohase kirjanduse läbitöötatuse, põhimõistete omandamise taseme ning diskussioonides osaluse kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Omandada teadmised vaadeldava rahvastikuprotsessi seaduspärasustest ja saada ülevaade protsessi käsitlemisest erinevate teaduskoolkondade poolt. Arendada oskust seostada rahvastikuprobleeme teiste sotsiaalvaldkondade teemadega."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Õppetöö seisneb etteantud teadusartiklite süstemaatilises läbitöötamises ning loetu arutamises seminaril. Eeldatakse võimet iseseisvalt eesti- ja ingliskeelse kirjandusega töötada, seda analüüsida ning üldistada. Seminar toimub inglise keeles juhul kui osalejate hulgas on eesti keelt mitte oskavaid tudengeid."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Doktorant töötab läbi teooria seisukohalt olulised teosed, kujundab oma vaatenurga, esitab selle seminaril, diskuteerib kaasdoktorantidega ja õppejõududega."
  }
  [1360]=>
  object(stdClass)#1361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8068"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "."
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(1) "."
  }
  [1361]=>
  object(stdClass)#1362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "DID8100"
    ["hindamine"]=>
    string(2) ".."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Kujundada doktorandi arusaam teemaspetsiifilistest teoreetilistest lähtekohtadest; Arendada oskust esitada ja kaitsta oma väiteid; Arendada oskusi rakendada tänapäevaseid ning andmestikekohaseid analüüsimeetodeid rahvusvahelistele tavadele kohaselt."
    ["sisu"]=>
    string(2) ".."
    ["vljund"]=>
    string(732) "Suudab püstitada aktuaalset uurimisprobleemi; Suudab iseseisvalt kavandada ja teostada uurimistööd; Suudab korrektselt vormistada ja kirjutada teaduslikku publikatsiooni; On omandanud süvendatud teoreetlised teadmised valitud valdkonnas; Oskab teadustööd kiitiliselt analüüsida; Oskab koostada heatasemelisi teaduslikke ja populaarteaduslikke ingliskeelseid publikatsioone ja esitlusi; On valmis järgima professionaalseid ja eetilisi nõudeid ning aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas, samuti suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; On valmis analüüsima ja kavandama oma edasist arengut; Osaleb oma eriala akadeemilistes diskussioonides; Valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid."
  }
  [1362]=>
  object(stdClass)#1363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EAN6100"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Tutvustada meetodeid ja vahendeid klientide vajaduste õigeks loomiseks ja rahuldamiseks Eesti turul."
    ["sisu"]=>
    string(117) "Kursus õpetab Eesti turgu analüüsima, turu vajadusi uurima ja looma edukat turundusmeetmestikku Eesti tarbijatele."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: Mõista Eesti turu võtmekarakteristikuid; Tuvastada Eesti tarbijate ostumudelit ja käitumist; Teha sügavuti turu-uuringut ja tuvastada turu vajadusi; Luua Eestis edukas turundusmeetmestik; Arendada kasulikke ja innovaatilisi tooteid; Kehtestada strateegiline hinnatase; Luua Eestis efektiivne jaotussüsteem; Tõeselt ja loovalt propageerida toodet ja teenust Eesti turul."
  }
  [1363]=>
  object(stdClass)#1364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EAN6110"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eskam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Pakkuda teadmisi ja oskusi väikeettevõtete juhtimise erinevate aspektide kohta praeguses Eesti õiguslikus ja regulatiivses keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(662) "Kursus aitab üliõpilasel luua ettevõtte struktuur, panna paika raamatupidamissüsteem ja finantsskeemid tagamaks piisavalt käibekapitali, ning kehtestada jätkusuutlik konkurentsieelis. Üliõpilane õpib koostama ettevõtte jaoks lühi- ja pikaajalisi plaane, läbi vaatama tööseadusandluse asjakohaseid sätteid töötajate palkamiseks ja arendamiseks, ressursside tõhusaks ja tulemuslikuks organiseerimiseks, järgima reegleid ja regulatsioone, et valmistada ette ja esitada vajalikud dokumendid ja kontrollida ettevõtte tegevust. Üliõpilane õpib ära tundma võimalikke riskivaldkondi ja ettevõtte arendamise ja tegevuse lõpetamise strateegiaid."
    ["vljund"]=>
    string(941) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: Arutleda ettevõtlusvõimaluste olemasolu üle; Leida faktoreid, mis teevad väikeettevõtte unikaalseks; Mõista frantsiisikontseptsiooni ja praktikat; Mõista uue ettevõtte avamise otstarbekust pigem kui ostab juba toimiva ettevõtte või frantsiisi; Määratleda konkurentsieelist; Tuvastada faktorid, mis mõjutavad äri asukohta; Teada, kuidas palgata ja koolitada töötajaid vastavuses Eesti tööseadusandlusega; Mõista erinevaid ressursivajadusi ja nõudeid; Tuvastada sisekontrolli küsimusi ja õigeid dokumenteerimise reegleid; Mõista sotsiaalse vastutuse mõju väikeettevõttele; Arutleda väikeettevõtte juhtimise erijoonte üle; Mõista infotehnoloogia tähtsust väikeettevõtte jaoks; Ära tunda väikeettevõtte käibekapitali tsükli; Määratleda riski olemust ja selle mahendamist; Määratleda arengu ja tegevuse lõpetamise strateegiaid ja selgitada nende tähtsust."
  }
  [1364]=>
  object(stdClass)#1365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EAN6120"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Pakkuda põhilist arusaama raamatupidamise põhilistest teooriatest, põhimõtetest ja rakendustest. Antakse ülevaade ka Eesti maksuseadustest."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Kursus tutvustab raamatupidamisteooriate ja tavade põhiprintsiipe, pannes rõhku SMEdele. Õpetatakse ka eesti maksuseaduse põhimõtteid. Peamisteks käsitletavateks valdkondadeks on deebeti ja kreediti teooria, kontod, pearaamat jms., raamatupidamistsüklid, intressid, juurdekasv ja viivitus, aktiva, passiva, inventar, ettevõtte varad, finantsaruannete koostamine. Õpetatakse, kuidas analüüsida maksualuseid küsimusi ning kuidas rakendada maksuseaduseid ning eelkõige poliitilist ja sotsiaalset mõju maksuseadusele."
    ["vljund"]=>
    string(1070) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: Loendada ja kasutada põhilisi raamatupidamisvõrrandeid ning deebeti ja kreediti reegleid; Kasutada raamatupidamistsüklite põhisamme, kasutades pearaamatut ja teisi raamatupidamisraamatuid; Kirjeldada ja summeerida sularaha puudutavaid sisekontrolli protseduure; Teha kandeid saamata jäänud debitoorsete võlgnevuste kohta, kaasa arvatud otsene mahakandmine ja krediidi andmine; Kirjeldada ja välja arvestada varade maksumust kasutades kolme erinevat meetodit; Välja arvestada amortisatsioon ja teha kirjed põhikapitali mahakandmise, ammendumise ja mittemateriaalsete varade kohta, ja teisi raamatupidamisalaseid sissekandeid; Mõista tööandjate ja töötajate kohta käivaid tulumaksustamise põhireegleid; Teha vahet tingimuste marginaali, keskmise ja efektiivse maksumäära vahel; Välja arvestada ja esitada tulumaksu tagastuse aruannet; Tuvastada põhilisi maksuplaneerimisega seonduvaid kaalutlusi; Kirjeldada probleeme ja vastuolusid praeguses maksuseaduses ning teha ettepanekuid vajalikeks muudatusteks."
  }
  [1365]=>
  object(stdClass)#1366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EAN6220"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Anda ülevaade loovuse ja innovatsiooni teoreetilistest ja rakendusmudelitest, mis puudutavad: a) üksikisikuid, b) gruppe, c) organisatsioone, ja d) ajaloolisi perioode ja kultuure Eesti kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Kursus tutvustab üliõpilastele loovuse teooriat, muutuste elluviimise väljakutseid ja innovatsiooni Eesti väikeettevõtetes ning uurib Eesti loovaid ja innovaatilisi ettevõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: Arendada ja propageerida loovust Eesti väikeettevõttes; Ellu viia uusi äritegevuse loovusteooriaid; Tunda ära ja kirjeldada demograafilisi ja kultuurilisi hetketrende Eestis, mis pakuvad võimalusi innovatsiooniks; Tutvustada ja juhtida muudatuski Eesti ettevõtjalikus ettevõttes."
  }
  [1366]=>
  object(stdClass)#1367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE0140"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "Keskkonnakaitse põhiprintsiipide sh. säästva arengu mõiste ja sisu selgitamine Peamiste keskkonnaprobleemide tutvustamine looduskeskkonna, majanduse ja ühiskonna vaheliste seoste avamise kaudu. Eesti säästva arengu strateegia ja tegevuste analüüs indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasandil. Ülevaade säästva arengu põhimõtete integreerimisest teiste õppeainete ja õppevaldkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(950) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade keskkonnakaitse ja säästvast arengust (keskkonnakaitse ja säästva arengu ajalugu, põhimõtted ning keskkonnaeetika Eestis ja mujal maailmas) ja ökoloogilistest alustest. Käsitletakse süsteemse mõtlemise teooriaid, looduskeskkonna ja säästva arengu indikaatoreid ja loodusressursside säästvat kasutamist ja kaitset (õhureostus ja -kaitse, säästev energeetika ja selle tarbimine, säästev veevarude kasutamine, taastuvad ja taastumatud ressursid, jäätmehooldus, ajalooline reostus) ning bioloogilise mitmekesisuse ning maastikuhoolduse küsimusi. Samuti käsitletakse seoseid ühiskonna ning säästva arengu vahel, selgitatakse säästvama tootmise ja tarbimise (PVT ja PVP) ja millised on säästva arengu majandushoovad; ehitusega ja teiste tegevustega kaasnevat mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Ühtlasi antakse ülevaade rohelisest keemiast, toidu ning tervise seostest looduskeskkonnaga."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Arusaamine peamiste keskkonnaprobleemide olemusest ja jätkusuutlikest lahendustest a. Arusaamine looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelistest seostest ning oskus rakendada teadmisi keskkonnakaitseliste-, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide integreerimiseks. b. Peamiste keskkonnakaitse ja säästva arengu mõistete omandamine."
  }
  [1367]=>
  object(stdClass)#1368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6001"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Eksam. Hindamisel võetakse arvesse aine esitust kursusepäevikus ja referaadis ning aktiivsust loengutel ja tutvumiskäikudel."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Aine kuulub eesti filoloogia bakalaureuseõppekavva, on kavas esimesel semestril ning selle eesmärk on juhatada eriala õppima asunu sisse eesti filoloogia tegevus- ja õpetusvaldkondadesse ning eriala põhiproblemaatikasse, tutvustada Eesti filoloogiakeskusi, teadlasi ja õppejõude."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Filoloogiliste ainevaldkondade tutvustused erialaõppejõududelt. Ülevaade keele, kirjanduse ja rahvaluule uurimisest, uurimiskeskustest, olulisematest publikatsioonidest, andmekogudest. Tutvumine Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja raamatukogudega. Nõudlikumate kursuste kuulamiseks vajalike teadmiste ülevaatlikustamine. Iseseisva tööna kirjutavad üliõpilased erialareferaadi ning koostavad kuulatud loengute ja külastatud keskuste kohta kursusepäeviku. Referaadi ja kursusepäeviku osalusel kujuneb eksamihinne."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane orienteerub peamistes filoloogilistes ainevaldkondades, valdab edasisteks filoloogiaõpinguteks vajalikku tausta ning oskab leida erialateavet. Üliõpilane oskab kirjutada lihtsamat teadusteksti."
  }
  [1368]=>
  object(stdClass)#1369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6003"
    ["hindamine"]=>
    string(174) "Eksam, mis koosneb teoreetilistele küsimustele vastamisest ja praktilisest transkriptsiooniülesande, silpide liigituse ülesande ja vältemääramisülesande lahendamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Aine ühendab foneetika ja fonoloogia kursust ning on eeldusaineks eesti morfoloogia süstemaatilisele kursusele. Kursus peab andma foneetiliste faktide süstematiseerimise ja tõlgendamise alusteadmised ning vilumuse rakendada neid teadmisi praktilises foneetilises ja fonoloogilises analüüsis."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Ortograafiad ja transkriptsioonid. Foneetiline ja fonoloogiline transkriptsioon, täpsustatud ortograafia. Tähed ja diakriitikud. Häälikusüsteemi segmentaalse ja prosoodilise komponendi fonoloogiline tõlgendamine. Silbitüübid. Kõnetakt. Häälikuvälte teooria. Silbist ja kahe silbi järjendist lähtuvad eesti prosoodia fonoloogilised tõlgendused. Eesti vokalismi, konsonantismi ja poolvokaalide fonoloogia. Piirisignaalid ja morfeemipiirilised konsonantühendid. Tsentreeriva keele mõiste. Fonoloogilise korrelatsiooni mõiste: palatalisatsioonikorrelatsioon eesti kirjakeeles ja murretes. Neutralisatsioon. Välte olemus: häälikuvälte teooria kriitika; silbivälde ja kõnetaktivälde; sõnavälde kui kokkuleppeline termin. Teadusliku ja traditsioonilise maailmapildi kompromissi piirid. Välte praktiline määramine kõnetaktides. Viiteid eesti häälikusüsteemi olemuse tõlgendamise ajaloole."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Tunneb foneetika ja fonoloogia põhimõisteid. On omandanud ülevaate eesti keele foneetilisest ja fonoloogilisest süsteemist, eesti keele foneetilise transkriptsiooni, silpide liigitamise ja vältemääramise oskuse."
  }
  [1369]=>
  object(stdClass)#1370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6006"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Eksam. Kirjalik arvestustöö koosneb kahest osast, esimeses kontrollitakse üliõpilase teoreetilisi teadmisi, teises oskust neid teadmisi praktikas rakendada."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Anda teadmised sõna ja sõnavara kohast eesti keelesüsteemis."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Sõna ja sõnastiku defineerimine. Sõnavara dünaamika aegruumis. Sõnavara rikastumine (laenamine, sõnamoodustus, teadlik morfeemimoodustus ja leksikaalmorfeemide teke, tähendusnihked). Sõnavara omasus ja võõrus. Leksikaalsed ja märgilised suhted (sünonüümia, antonüümia, polüseemia, homonüümia, paronüümia). Keele funktsioonid ja leksika, sõna stiiliväärtus, tekstid ja sõnavalik. Leksikograafia. Sõnamoodustus (liitsõna problemaatika, tuletamine). Loenguvormi täiendab jooksev praktiline töö, õpitud oskuste rakendamine tööprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Üliõpilane on omandanud ülevaate eesti keele sõnavara päritolust, jaotusest, sõna kohast keelesüsteemis."
  }
  [1370]=>
  object(stdClass)#1371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6007"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsevad referaadi esitanud. Hinnatakse referaati, murdeala tuvastamist murdeteksti järgi ja lühivastuseid, millest lõpuks kujuneb koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Ülevaade eesti keele päritolust ja maa-alalisest murdeliigendusest."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Soomeugrilaste (eriti läänemeresoomlaste) päritolu aktuaalseid probleeme. Eesti keele kujunemine, praeguste peamurrete olulisemad tunnused ja ajalooline taust, kontaktid teiste keelte ja murretega. Eesti keele maa-alaline ja sotsiaalne variatiivsus. Murdekeele osa kirjakeele kujunemisel, eesti kirja- ja murdekeele suhted. Eesti dialektoloogia tähtsamad saavutused, suhted teiste teadustega, tänapäeva uurimissuunad. Iseseisev töö: erialakirjanduse lugemine (nimestiku annab õppejõud kohe kursuse algul); etnogeneesi alase referaadi koostamine (hrl mõne teadlase seisukohtadest); murdekõne näidete kuulamine helikandjailt."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Üliõpilane on omandanud arusaama keele ja murde vahekorrast keelesuguluse kontekstis, murdejoonte levikualadest ja eesti kirjakeele murdelisest kokkupanust."
  }
  [1371]=>
  object(stdClass)#1372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6008"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Eksam. Eksamile pääsevad referaadi ja kodutöö esitanud. Hinnatakse referaati, kodutööd ning lühivastuseid, millest lõpuks kujuneb koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Ülevaade eesti kirjakeele arenguloost ja talitlemisest normeeritud kirjakeelena."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kirjakeele tekkest 16. sajandil. Grammatikad ja sõnaraamatud 17. sajandil, kahe kirjakeele kujunemine. Kirjaviisi ühtlustamine, vana kirjaviis. Piiblitõlked 1640-1739. Eesti keele uurimine 19. sajandil, olulisemad kirjamehed ja väljaanded. Rahvuskeele kujunemine. Eesti Kirjameeste Selts ja keelekonverentsid. Normitud kirjakeele arendamine 20. sajandil. Iseseisev töö: erialakirjanduse lugemine (nimestiku annab õppejõud kohe kursuse algul); referaadi koostamine ühest keelemehest; sõnavara alane kodutöö."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane on omandanud teadmised eesti kirjakeele arengu põhietappidest, keelemeestest ja institutsioonidest."
  }
  [1372]=>
  object(stdClass)#1373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6011"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Eksam. Hinnatakse teooria tundmist ja praktilist oskust teksti parandada."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Kujundada oskus märgata ja vältida eesti keele struktuurist hälbivat keelekasutust."
    ["sisu"]=>
    string(475) "Ühiskeele, murde, kirjakeele ja erialakeele mõiste, seosed ja vastastikune toime tänapäeva eesti keele arengus. Ühiskeele ja terminoloogia standardiseeritud kood (kirjakeel) ning leksikaalsed ja grammatilised jooned, mida õigekeelsus soovitab/tõrjub. Fonoloogilised, morfoloogilised, süntaktilised ja leksikaalsed normid. Ortograafia ja heakeelsuse seigad emakeeles. Nimisõnatõbi ja kantseliit. Võõrmõjud. Iseseisev (kodu)töö õppejõu pakutud valikute alusel."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Üliõpilane tunneb keelekorralduse põhimõtteid, põhilisi keelekorralduse allikaid ning oskab neid praktikas kasutada."
  }
  [1373]=>
  object(stdClass)#1374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6012"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam. Kirjalik eksamitöö, arvesse lähevad iseseisva töö hinded."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Kursus annab ülevaate nimekorralduse põhimõtetest Eestis ja mujal."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Nimekorralduse põhimõisted. Nimede olulisemad liigitused. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. ÜRO nimekorralduskonverentsid. Eesti kirjakeele nimetarvituse kujunemine. Nimekorraldus Eestis. Nimed ja seadus. Praktilise nimekasutuse seiku. Loengud, rühmatöö, iseseisev (kodu)töö õppejõu pakutud valikute alusel."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilane tunneb nimekorralduse põhimõtteid, põhilisi nimekorralduse allikaid ja oskab neid praktikas kasutada."
  }
  [1374]=>
  object(stdClass)#1375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6013"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldus on uurimuse esitamine. Eksamil kontrollitakse teoreetilisi teadmisi fraseoloogia sõlmküsimustest ja uurimisest Eestis."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Anda ülevaade fraseoloogia sõlmprobleemidest, fraseoloogiauurimisest Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(507) "Fraseoloogia ja selle piiritlemisprobleemid. Fraseologismide liigita-mine. Fraseologismide suhted üksiksõnade ja vabade sõnaühenditega: kaasaaegseid lähenemisi. Fraseologismide grammatiline vorm: sõna-liigilisus, struktuur, vaegmuutelisus; fraseologismide stiiliväärtus, pragmaatilised tunnusjooned. Fraseologismidevahelised leksikaal-semantilised suhted. Fraseologismide mõistmise aluseks olevad tähendusülekanded; kognitivistlik metafoorikontseptsioon. Iseseisev fraseoloogiaalane lühiuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Üliõpilane on omandanud teadmised fraseoloogia põhimõistetest ja problemaatikast, fraseologismide kaasaegsetest uurimisvõimalustest; oskab rakendada omandatud teadmisi iseseisva uurimistöö käigus."
  }
  [1375]=>
  object(stdClass)#1376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursus annab ülevaate eesti ortograafia põhimõtetest ning kujundab üliõpilastes oskuse kasutada korrektset kirjakeelt."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Kiri, tähestik, kirjaviis. Eesti ortograafia põhimõtted ja süsteem. Täheortograafia. Võõrsõnade ja -nimede kirjutamise erijooni. Tuletiste kirjutamine. Sõnade poolitamine ja lühendamine. Algustäheortograafia. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvude ja kuupäevade märkimine kirjas. Kirjavahemärkide kasutamine. Loenguvormi täiendab jooksev praktiline töö, õpitud oskuste vahetu rakendamine tööprotsessis. Loengukursuse käigus sooritatakse kaks auditoorset kontrolltööd ja viis etteütlust."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilane kirjeldab eesti ortograafia põhimõtteid, reeglistikku ja rakendab kirjakeele normi tänapäeva eesti tekstidele, leiab õigekirjaeksimusi ning oskab neid vältida ja parandada."
  }
  [1376]=>
  object(stdClass)#1377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6015"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Eksam (kas essee või test üliõpilase valikul)."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Teadmiste süvendamine ühes keele olulises uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Süvakursus mingi teooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keelekorraldus, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Üliõpilane on omandanud baasteadmised keele eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1377]=>
  object(stdClass)#1378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6016"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Teadmiste süvendamine ühes eesti keele olulises uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Eesti keele süvakursus mingi teooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keelekorraldus, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised eesti keele eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1378]=>
  object(stdClass)#1379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Laiendada üliõpilaste teadmisi ja äratada huvi aktuaalsete keele või kultuuriloo teemade vastu."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Varieeruva sisuga kursus, mille raames käsitletakse aktuaalseid ja huvipakkuvaid keele või kultuuriloo teemasid, mis ei mahu õppekava kohustuslike ainete programmi. Kursuse konkreetne teema ja programm tehakse teatavaks koos kursuse väljakuulutamisega."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Üliõpilane on omandanud põhiteadmised ühest eesti keele või kultuuri valdkonnast."
  }
  [1379]=>
  object(stdClass)#1380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6020"
    ["hindamine"]=>
    string(288) "Eksam. Eksami sooritamiseks tuleb: • esitada õigeks ajaks kaks iseseisvat kodutööd (kodutööde hinded moodustavad osa eksamihindest); • sooritada loengus käsitletud materjali tundmist kontrolliv kirjalik, nii aine teoreetilist osa kui ka praktilist rakendust hõlmav eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(447) "Ainekursuse eesmärk on: • tutvustada leksikoloogia, leksikograafia ja terminoloogia põhimõisteid; • anda ülevaade eesti keele sõnavara arengust ja struktuurist; • käsitleda eesti keele sõnamoodustusviise; • tutvustada eesti keele olulisemaid sõnavaraallikaid ja nende kasutamist; • selgitada sõnavara valikuprintsiipe teksti funktsioonist, adressaadist ja stiilist lähtuvalt; • arendada oskusi õpitu rakendamiseks praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(876) "Leksikoloogia uurimisobjekt ja põhimõisted. Sõnavarakihid, eesti keele sõnavara struktuur ja päritolu. Sõnavara jagunemine tarvitusulatuse ja kasutajaskonna järgi. Sõna tähendus ja selle muutumine, polüseemia, metafoorsus. Leksikaalsed suhted. Stiilist lähtuv sõnavalik. Ülevaade eesti sõnamoodustussüsteemist. Sõna struktuuri ja tähenduse seosed. Grammatikaline ja leksikaalne sõnatuletus. Tuletus sõnaliigiti, produktiivsed tuletusliited, tuletuslikud tüvemuutused. Liitsõna ja sõnaühend, nende õigekeelsusprobleemid. Fraseoloogia põhimõisted. Leksikograafia põhimõisted. Sõnaraamatute põhitüübid. Eesti keele tähtsamad sõnaraamatud. Terminoloogia põhimõisted, termini erijooni. Terminiloome ja terminite vastavus keelenormile. Ülevaade olulisematest oskussõnastikest. Loengud, praktilised tööd, kaks iseseisvat, hindelist kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(470) "Ainekursuse läbinud üliõpilane • teab leksikoloogia, leksikograafia ja terminoloogia põhimõisteid; • omab ülevaadet eesti keele sõnavara arengust ja struktuurist; • tunneb eesti keele peamisi sõnamoodustusviise ja oskab neid rakendada; • orienteerub eesti keele olulisemates sõnavaraallikates; • mõistab sõnavara stiililist jagunemist ja oskab kasutada tekstiloomes eri stiilivärvinguga sõnu; • on suuteline eesti keeles korrektselt väljenduma."
  }
  [1380]=>
  object(stdClass)#1381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6021"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Seminaritöö avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Erialakirjanduse iseseisva refereerimise, teiste autorite tööde analüüsimise ning tulemuste vormistamise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Aluskirjanduse põhjal refereeringu (maht vähemalt 15 lk) kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine, tööde avalik kaitsmine. Aktiivne osavõtt seminaridest ja iseseisev töö."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Oskab töötada nii eesti- kui ka võõrkeelse aluskirjandusega, seda refereerida, kriitiliselt hinnata ja tulemusi vormistada. Viitab korrektselt ja väldib plagiaati. Oskab tulemusi suuliselt esitada ja erialases diskussioonis osaleda."
  }
  [1381]=>
  object(stdClass)#1382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6023"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Eksam. Hinne kujuneb iseseisva kodutöö, auditoorse kontrolltöö ja eksamitöö hindest. Eksamile pääsemise eeldus on arvestatud kodutöö ning auditoorne kontrolltöö. Eksamil hinnatakse teoreetilisi teadmisi, lisaks tehakse toimetamisülesanne, mille puhul hinnatakse oskust rakendada loengutes antud praktilisi keelekasutussoovitusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärk on õppida tundma ametisuhtluse keele eripära, saada ülevaade ametialase kirjavahetuse regulatsioonist, saada teadmised ametikirjavahetuse eripärast."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Kirjaliku ametisuhtluse keel, korrektne ja adressaati arvestav keelekasutus. Ametikiri, selle vorm ja keel, rekvisiidid. Normdokumendid. Stampkonstruktsioonid, ebasoovitav keelekasutus, bürokraatiakeel ilmingud, selge ja ühemõtteline keelekasutus. Keeleline viisakus. Elektrooniline suhtlus. Üliõpilased saavad praktilisi keelekasutussoovitusi."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Üliõpilane iseloomustab ametikirjavahetuse eripära, valib ametisuhtluses selge ja ühemõttelise keelekasutuse. Oskab vormistada korrektseid dokumente, arvestab ametikirja adressaati. Kirjeldab ametikirja elemente, analüüsib ametiteksti ja hindab selle vastavust keelenormingutele ja asjaajamise heale tavale."
  }
  [1382]=>
  object(stdClass)#1383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6024"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Hinne kujuneb iseseisva töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Aine eesmärk on õppida koostama ning analüüsima tekste, lähtudes eesmärgipärase kommunikatsiooni põhimõtetest. Rakendusliku tekstiuurimise üks eesmärke on kriitilise keeleteadlikkuse suurendamine. Tekstianalüüsi eesmärk on näidata keele paljufunktsioonilisust: seda, kuidas keelt kasutatakse samaaegselt asjadest rääkimiseks, situatsioonide, seoste ja suhete loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(806) "Tekstiloome raames on loengutes vaatluse all eesmärgipärane sõnumiesitus. Vaatluse all on teksti ülesehitus, struktuur, stiil, sissejuhatuse, lõikude ja lõppsõna tähendus tekstis. Tekstianalüüsi raames käsitletakse, millised on keelekasutuse kesksed ülesanded sotsiaalses suhtluses: kuidas luuakse informatsiooni, väärtusi ja hinnanguid ning kujundatakse inimeste ja institutsioonide vahelisi suhteid. Keel ja tekst suhtlusvahenditena. Teksti tunnused. Ideoloogiline tekst, diskursuseanalüüs. Meediateksti analüüsi võimalused. Argumenteerimine, argumendi esitlus tekstis, teadusteksti eripära. Argumenteeriva teksti ülesehitus. Suhtlemisprotsess ja erinevad mõjutamisvahendid tekstis. Kriitiline tekstianalüüs. Narratiiv, müüdiloome teooria, ühiskonna sümboolne konstrueerimine."
    ["vljund"]=>
    string(571) "Tudengid oskavad koostada tekste, pidades silmas suhtluse eesmärki ning olukorda. Tudengid oskavad koostada tekste erinevaid kommunikatsiooniolukordi silmas pidades, suudavad korrektselt vormistada oma sõnumi, kaitsta argumenteeritult oma ideid. Tudengid oskavad kasutada kohaseid strateegiaid ning valida sobivaid väljendusvahendid teksti loomiseks.Tudengid suudavad hinnata, kuidas ning milliseid sotsiaalseid suhteid luuakse ning taastoodetakse tekstide kaudu. Tudengid oskavad analüüsida kriitiliselt tekste mõjutamisvõtete, meediaeetika jt teooriate valguses."
  }
  [1383]=>
  object(stdClass)#1384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6025"
    ["hindamine"]=>
    string(275) "Avalik kaitsmine erialakomisjoni ees. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Eesti filoloogia bakalaureusetöö. Filoloogilisi baasteadmisi kajastav iseseisev uurimus eesti keelest või keeleteadusest."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; oskab koguda andmeid ja töötada algallikatega; suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva uurimistöö; suudab esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi, esineda teadusliku ettekandega ning pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [1384]=>
  object(stdClass)#1385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6026"
    ["hindamine"]=>
    string(281) "Töö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Referent-toimetaja bakalaureusetöö. Tutvumine uurimisvaldkonna teooria ja metoodikaga, teadusliku kirjanduse analüüsimine ja refereerimine. Bibliograafia koostamine. Osalejate ettekannete kuulamine ja arutelu. Uurimismaterjali kogumine ja analüüsimine, töö koostamine ja kaitsmine. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Üliõpilane demonstreerib süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; oskab koguda andmeid ja töötada algallikatega; oskab püstitada uurimiseesmärki ja -probleemi, valib uurimiseesmärgile vastava meetodi ja rakendab seda iseseisvas uurimuses, hindab erinevaid erialaseid seisukohti. Tunneb viitamistavasid ja -nõudeid. Esitab uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi ning kaitseb oma seisukohti."
  }
  [1385]=>
  object(stdClass)#1386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6027"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda vajalik teoreetiline alus eesti keele ortograafia ja morfoloogia õpetamiseks ning kujundada oskus kasutada korrektset kirjakeelt."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Õppeaine on klassiõpetaja eriala aine, mis annab ülevaate eesti keele morfoloogiast ning ortograafiast. Morfoloogiaosas pööratakse enim tähelepanu põhimõistetele, sõnaliikidele, morfoloogilistele kategooriatele, käänd- ja pöördsõnavormistiku kirjeldusele ning tüveteisendustele. Taustaks räägitakse eesti morfoloogia kitsaskohtadest, rakendusmorfoloogiast, maailma keeltes kasutusel olevatest morfoloogilistest vahenditest, eri morfoloogiatüüpide kujunemismehhanismidest ja morfoloogilistest klassifikatsioonidest. Ortograafiaosas antakse ülevaade ortograafia põhimõtetest, täheortograafiast, algustäheortograafiast, numbrite märkimisest, lühendamisest ning kokku- ja lahkukirjutusest."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Üliõpilane suudab niihästi morfoloogilisi vorme sünteesida (s.t moodustada nõutud vormi) kui ka teksti morfoloogiliselt analüüsida (s.t määrata sõnaliigid; kirjeldada, millise vormiga on tegu; eraldada tunnused; märkida tüvevaheldused). Ta tunneb ortograafia põhimõtteid ning oskab korrektselt kirjutada."
  }
  [1386]=>
  object(stdClass)#1387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6030"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Uurimisseminaris tutvustatakse eri teoreetiliste seisukohtade sidumist praktilisemat laadi uurimistööga."
    ["sisu"]=>
    string(134) "Iga üliõpilane valib erineva teema ning kirjutab sel teemal iseseisva uurimistöö, kus on kasutatud varem läbitud ainete teadmisi."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Üliõpilane oskab kasutada eesti keele ainete teadmisi ning teadmisi eesti keele süstemaatilisest kirjeldusest praktilist laadi uurimistöös, valib ja töötleb informatsiooni, rakendab materjaliga sobivat meetodit, viitab nõuetekohaselt ning vormistab oma seisukohti korrektses keeles."
  }
  [1387]=>
  object(stdClass)#1388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kujundada süsteemne ülevaade eesti keele morfoloogilistest vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Loengutes antakse ülevaade keeltes kasutusel olevatest morfoloogilistest vahenditest, eri morfoloogiatüüpide kujunemismehhanismidest, morfoloogiateooriatest, morfoloogia uurimisest, vorminihetest, morfoloogia omandamisest, eesti keele sõnaliikidest, morfoloogilistest kategooriatest, tüveteisendustest ning morfoloogilistest klassifikatsioonidest."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Üliõpilane orienteerub morfoloogia põhimõistetes ning oskab morfoloogiateemadel arutleda."
  }
  [1388]=>
  object(stdClass)#1389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6050"
    ["hindamine"]=>
    string(508) "Kirjalik eksam. Eksamihinne kujuneb kahe iseseisva töö ja auditoore eksami põhjal. 1. Kursuse jooksul tuleb esitada kaks iseseisvat kindla tähtajaga kirjalikku tööd. Semestri tööde tulemused moodustavad poole semestri koondhindest. 2. Kirjalik eksam koosneb õigekirja tundmist kontrollivast osast ning funktsionaalseid oskusi nõudvast osast (nt tuleb üliõpilasel koostada teatud kindla eesmärgiga ja etteantud lähteandmetel põhinev tekst ja/või etteantud tekst nõuetele vastavaks parandada)."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Eesmärk on arendada üliõpilastes oskust väljendada end kirjalikes tekstides loogiliselt, keeleliselt veatult ja korrektselt."
    ["sisu"]=>
    string(824) "Tekst ja selle vormilised tunnused. Tekstisidusus ja lausetevahelised viitesuhted. Teksti struktuur ja materjali järjestamine. Tekstide tüübid suhtluseesmärgi järgi: kirjeldav, jutustav, eritlev, põhjendav ja juhendav tekstitüüp. Tekstide liigid keelekasutustavade järgi: ilukirjanduskeel ja tarbekeel; ajakirjanduskeel, erialakeel ja argikeel. Kõige sagedasemad kirjaliku väljendusoskuse probleemid: sagedased õigekirjavead (nt numbrite ja lühendite õigekiri, suur ja väike algustäht) ja stiilieksimused. Keelealased abimaterjalid ja nende kasutamine: reeglikogumikud, sõnastikud, elektroonilised andmebaasid, keelenõuanne. Lause ehitus ja pikkus, lauseosade sidumine, tõlgitud teksti mõju eestikeelsele tekstile. Loetavus ja mõistetavus, terviklikkus ja sidusus. Lauseehitus ja sõnavalik, sõnajärg."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Üliõpilane oskab end korrektselt kirjalikult väljendada, valdab vormi- ja keelenõudeid, oskab kasutada keelealaseid abimaterjale."
  }
  [1389]=>
  object(stdClass)#1390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6066"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Eksam. Teoreetilise materjali tundmist ja selle praktilise rakendamise oskust kontrolliv kirjalik auditoorne töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Tutvustada leksikograafia põhimõisteid, harusid, sõnastike koostamise meetodeid ning keeleandmete töötlemiseks vajalikku tarkvara. Käsitleda Eesti leksikograafia ajalugu, anda ülevaate eesti üld- ja oskuskeele elektroonilistest ressurssidest, arendada oskust kasutada erinevaid sõnavaraallikaid erialatöös."
    ["sisu"]=>
    string(700) "Leksikograafia põhimõisted, meetodid, harud. Sõnaraamatute tüpoloogia, koostamise põhimõtted ja -etapid. Teoreetiline ja praktiline leksikograafia. Elektrooniline leksikograafia. Eesti leksikograafia ja kirjakeele ajalugu. Eesti leksikograafia tänapäev. Eesti üldkeele elektroonilised sõnastikud ja andmebaasid. Eesti oskuskeele elektroonilised sõnastikud ja andmebaasid. Sõnastiku koostamine ja avaldamine. Sõnastikusüsteemid. Leksikograafiline korpuspäringu tarkvara. Eesti keele korpused ja nende töötlus. Veeb kui korpus. Korpusleksikograafia võimalused. Elektrooniline leksikograafia ja keeletehnoloogia. Sõnaraamatud ja keeleõpe. Sõnastike kriitiline analüüs. Rahvahange."
    ["vljund"]=>
    string(518) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • orienteerub leksikograafia, keeletehnoloogia ja korpuslingvistika mõistestikus ja terminoloogias; • omab ülevaadet sõnastike koostamise põhimõtetest ning olulistest etappidest, tänapäeva leksikograafia keeletehnoloogilistest rakendustest ning keeleandmete töötlemise meetoditest; • omab ülevaadet Eesti leksikograafia ajaloost; • on teadlik eesti üld- ja oskuskeele elektroonilistest keelevaradest, oskab neid kriitiliselt hinnata ja eesmärgipäraselt kasutada."
  }
  [1390]=>
  object(stdClass)#1391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6070"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Kujundada morfoloogilise analüüsi ja sünteesi oskus."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Praktikumides õpitakse sõnaliike määrama, tüvemuutusi iseloomustama, vorme moodustama ja kirjeldama. Õpitakse määrama sõna muuttüüpi."
    ["vljund"]=>
    string(50) "Üliõpilane oskab vorme moodustada ja kirjeldada."
  }
  [1391]=>
  object(stdClass)#1392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6071"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada keelelist pädevust eesti ortograafia põhimõtete alal. Anda ülevaade eesti ortograafia reeglistikust. Süvendada üliõpilaste ortograafiareeglite kasutamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Süstemaatiline ülevaade eesti ortograafia ja interpunktsiooni põhiküsimustest. Tänapäeva eesti keele ortograafia põhimõtted ja reeglistik."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Tunneb eesti ortograafia põhimõtteid, tunneb eesti ortograafia ja kirjavahemärgistuse reeglistikku, oskab neid praktikas rakendada."
  }
  [1392]=>
  object(stdClass)#1393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6072"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Kirjalik eksam. Eksamiküsimustes sisaldub murdenäite analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Ülevaade eesti keele päritolust ja maa-alalisest murdeliigendusest."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Soomeugrilaste (eriti läänemeresoomlaste) päritolu aktuaalseid probleeme. Eesti keele kujunemine, praeguste peamurrete olulisemad tunnused ja ajalooline taust, kontaktid teiste keelte ja murretega. Eesti keele maa-alaline ja sotsiaalne variatiivsus. Murdekeele osa kirjakeele kujunemisel, eesti kirja- ja murdekeele suhted. Eesti dialektoloogia tähtsamad saavutused, suhted teiste teadustega, tänapäeva uurimissuunad."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Arusaam keele ja murde vahekorrast keelesuguluse kontekstis, murdejoonte levikualadest ja eesti kirjakeele murdelisest kokkupanust. Etnogeneesi ja dialektoloogia lähtekohtade tundmine, oskus selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid koos nende esindajate seisukohtadega."
  }
  [1393]=>
  object(stdClass)#1394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1394]=>
  object(stdClass)#1395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6074"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1395]=>
  object(stdClass)#1396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6075"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Eksam. Eksamile pääsevad referaadi ja kodutöö esitanud. Hinnatakse referaati, kodutööd ning lühivastuseid, millest lõpuks kujuneb koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Ülevaade eesti kirjakeele arenguloost ja talitlemisest normeeritud kirjakeelena."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kirjakeele tekkest 16. sajandil. Grammatikad ja sõnaraamatud 17. sajandil, kahe kirjakeele kujunemine. Kirjaviisi ühtlustamine, vana kirjaviis. Piiblitõlked 1640-1739. Eesti keele uurimine 19. sajandil, olulisemad kirjamehed ja väljaanded. Rahvuskeele kujunemine. Eesti Kirjameeste Selts ja keelekonverentsid. Normitud kirjakeele arendamine 20. sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane on omandanud teadmised eesti kirjakeele arengu põhietappidest, keelemeestest ja institutsioonidest."
  }
  [1396]=>
  object(stdClass)#1397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6076"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Eksam: üks teooria küsimus ja mikroteksti morfosüntaktiline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Anda ülevaade kasutusgrammatika morfosüntaktilisest olemusest. Näidata, kuidas keelekasutuses on omavahel seotud vorm, süntaktiline struktuur ja keelendite tekstikasutuse funktsioonid."
    ["sisu"]=>
    string(972) "Ülevaade kasutusgrammatikast (usage-based grammar). Kasutusgrammatika seos funktsionaalse ja konstruktsioonigrammatikaga. Keelekasutuse paradigmaatiline aspekt: vormide kasutussagedus, selle seos sõna semantikaga (nt Greenberg, Barlow, Ferguson, Battistella, Tomasello, Croft, Baayen, Gries, Mustajoki, Grünthal jt). Keelekasutuse süntagmaatiline aspekt: sageli kasutatud morfosüntaktilised konstruktsioonid ja nende sünonüümne varieerumine. Morfosüntaktiliste konstruktsioonide vormikasutuspiirangud. Kollokaadid ja keelekasutusmustrid (Kopotev, Jantunen, Granger jt). Kinnistunud vs. vabad morfosüntaktilised konstruktsioonid, nende sagedus, regulaarsus, lihtsus / keerukus, universaalsus / keelespetsiifilisus (nt Haspelmath, Croft, LaPolla, Eckman jt). Keele sisene ja keeltevaheline morfosüntaktiline markeeritus: markeerituse hierarhia seos keeleomandamisraskustega (eesti, soome, vene, saksa ja inglise keele alusel – nt Eckman, Remes, Gabrielatos jt)."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Kursuse läbinu saab ülevaate kasutusgrammatikast, selle seostest funktsionaalse ja konstruktsioonigrammatikaga; õpib tundma sõnade ja vormide tekstikasutuse morfosüntaksi, selle olemust ja grammatiseerumisega seotud nähtusi; oskab näha keeltevahelise markeerituse / markeerimatuse hierarhiat ning hinnata selle olulisust teise ja esimese keele omandamisel."
  }
  [1397]=>
  object(stdClass)#1398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6077"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1398]=>
  object(stdClass)#1399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE6078"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Anda ülevaade erialaõpingute suundadest, uurimistöö alustest ja meetoditest, bibliograafilistest väljaannetest ja infootsingu võimalustest. Tagada keeleteaduslike teooriate ja teoreetiliste mõistete, erialase terminoloogia sügavam tundmine. Kujundada refereerimis- ja kirjalike tööde vormistamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Erialaõpingute suunad ja sisu. Õppetöö vormid, eeldatavad õpitulemused. Rakenduslingvistika ja korpusuuringud. Keelekasutuse kvantitatiivse analüüsi võimalusi ja perspektiive. Keelekasutuse kvalitatiivne analüüs. Erialaperioodika, bibliograafiad, arhiivikogud, keelekorpused, eesti keele uurimiskeskused ja uurimissuunad, olulised veebiaadressid. Teadustekstide tüübid, informatsiooni esituslaad. Iseseisvate kirjalike tööde vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Üliõpilane loeb lingvistikaalaseid artikleid, suudab leida uurimisprobleemi, kirjeldada selle lahendamise etappe ja meetodeid, kommenteerida saadud tulemust ja artiklite ülesehitust. Kasutab raamatukogu infosüsteemi, teeb erinevat laadi infootsingut internetis. Oskab refereerida ja tsiteerida, tunneb teadustööde vormistusnõudeid ja oskab neid rakendada."
  }
  [1399]=>
  object(stdClass)#1400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "Eestikeelse kooli eesti keele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja erialade kohustuslik aine, kus õpitakse eestlase kõnekäitumise, eesti keele oskuse liikide ja pädevuse komponentide avaldusi ning ülddidaktikast tuttavate mõistete rakendamist eesti keele aines, samuti analüüsitakse iseseisvalt käibivat õpivara ja karisid, mis nende kasutamisel võivad tekkida."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Keeleoskuse komponendid ja eesti keeleruumi valdamise eeldused. Emakeele staatus õppeprotsessis. Emakeeledidaktika suunamuutused XX sajandil. Ülddidaktiline raam: püsitunnused ja muutujad. Emakeele õppekava: emakeel kui õpieeldus ja eesmärk põhikooli eri astmetel, kutseõppes ja gümnaasiumis. Emakeele komponentide eakohane integratiivsus ja hindamise aspektid. Ilukirjanduse eristaatus keeles ja emakeeleõpetuses. Kooli emakeele ainekava ja emakeele tund: õpivara ja lisamaterjal; õppe- ja õpimeetodid, nende üldine ja individualiseeritud kombinatoorika."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Üliõpilasel on ülevaade käesoleval ajal koolis kasutusel olevatest õppekomplektidest, ta oskab koostada õpetaja töökava riikliku õppekava ja kooli ainekava alusel, tunneb õppetunni etappe ja komponente ning on võimeline iseseisvalt tundi läbi viima ning kaaslase tundi analüüsima. Samuti on pädev koostama eri kooliastmete jaoks harjutustikke. Lisaks on kursis emakeeleõpetust puudutavate ajakirjanduses ilmunud uudismaterjalidega"
  }
  [1400]=>
  object(stdClass)#1401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Aine eesmärk on anda ülevaade peamistest kirjanduse uurimise paradigmadest, kirjandusteaduslikest meetoditest ja koolkondadest, tutvustada ja praktiseerida kaasaegseid aktiivõppemeetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Kirjanduse koht riiklikus õppekavas. Kohustuslik kirjandus. Loeng kirjandustunnis. Aktiivõppe meetodid ja väitlus. Intertekstuaalne lähenemine ja arhetüüpsus. Vaatepunktiteooriad. Tekst ja huviväli. Funktsionaalne lugemine eri vanuses: õpi- ja tarbetekstid. Lugemismudelid. Kirjanduse uurimise paradigmad kirjanduse õpetamises. Ülevaade kirjanduse õpikutest."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Tudengil on ülevaade kirjanduse ainekavast ning ta oskab koostada aineõpetaja kirjanduse töökava. Tudeng tunneb gümnaasiumi kirjandusõpetuses kasutusel olevaid meetodeid ning on lugenud gümnaasiumis olevat kohustuslikku kirjandust. Tudeng on võimeline koostama erinevate metoodiliste lahenditega tunde ning kaaslaste tunde analüüsima."
  }
  [1401]=>
  object(stdClass)#1402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7004"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Anda teadmisi immigrantõpilaste eesti keele ja kirjanduse õppest ning kohanemist uues õpikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(640) "Muutused avatud maailmas. Uusimmigrantide laste õpetamine Eesti haridussüsteemis. Keelelis-sotsiaalse valmisoleku kujunemine Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Teise keele oskuse arengu üldpõhimõtted. Keeleoskustasemed. Eri keeleoskustasemega õpilaste õpetamine ja toetamine eesti keele tunnis. Aktiivõppemeetodid keeleliste osaoskuste, sõnavara ja grammatika õpetamiseks. Aktiivõppemeetodid kirjanduse tunnis. Eesti kirjanduse kujunemine ja areng mitmerahvuselisel väljal (18.-19. sajandil baltisaksa kultuurikontekstis, 1940-1991 nõukogude kultuurikontekstis), kirjanduslike ülekannete, põimumiste ja vastandmõjude uurimine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Tudeng saab ülevaate eesti keele ja kirjanduse õpetamise problemaatikast mitmerahvuselises klassis ja rakendab sobivat metoodikat immigrantõpilaste õpetamisel eesti keele ja kirjanduse tundides."
  }
  [1402]=>
  object(stdClass)#1403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7008"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada oskust näha eesti kirjakeele ajalugu laiemal taustal ja erinevatest vaatenurkadest."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Õppeaine on lingvistika magistriõppe aine, mille igas loengupaaris heidetakse eesti kirjakeele ajaloole pilk uuest vaatenurgast. Kursus keskendub eesti kirjakeele kujunemisele kuni esimese täispiibli ilmumiseni 1739. aastal."
    ["vljund"]=>
    string(270) "- Üliõpilane tunneb vana kirjakeele materjali mõtestada aitavaid teooriatest ning uurimustest - Üliõpilane oskab vaadelda kirjakeele kujunemist osana kultuuriloost. - Üliõpilane oskab analüüsida eesti kirjakeele kujunemist mitmesuguste taustategurite kontekstis"
  }
  [1403]=>
  object(stdClass)#1404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7011"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Kirjalik eksamitöö, arvesse lähevad iseseisva töö hinded."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Kursus annab ülevaate nimekorralduse põhimõtetest Eestis ja mujal."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Nimekorralduse põhimõisted. Nimede olulisemad liigitused. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. ÜRO nimekorralduskonverentsid. Eesti kirjakeele nimetarvituse kujunemine. Nimekorraldus Eestis. Nimed ja seadus. Praktilise nimekasutuse seiku. Loengud, rühmatöö, iseseisev töö."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Üliõpilane kirjeldab nimekorralduse põhimõtteid, teab põhilisi nimekorralduse allikaid ja oskab neid praktikas kasutada. Seletab nimetarvituse kujunemist, leiab lahenduse nimekorraldusprobleemidele ja kaitseb oma seisukohti."
  }
  [1404]=>
  object(stdClass)#1405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7012"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Teadmiste süvendamine ühes eesti keele olulises uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Eesti keele süvakursus mõne teooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keelekorraldus, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane suhestab eesti keele eri valdkondi, nende käsitlemise lähtekohti ning uurimismeetodeid, oskab selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid ja tunneb nende esindajaid."
  }
  [1405]=>
  object(stdClass)#1406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7013"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Teadmiste süvendamine eesti keele, eriti kirjakeele dünaamikast; korpuste kasutamise vilumuste kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Tutvutakse mõnede eesti kirjakeele dünaamikapiirkondadega (võrdluses Euroopa keelteliidu ja kontaktkeeltega) ja tehakse Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse ning Google’i materjali põhjal iseseisev miniuurimus ühe keelenähtuse dünaamikast umbes saja aasta jooksul. Uurimistulemused kantakse ette seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane suhestab eesti keele eri valdkondi, nende käsitlemise lähtekohti ning uurimismeetodeid, oskab selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid ja tunneb nende esindajaid."
  }
  [1406]=>
  object(stdClass)#1407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7014"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas. Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab asjatundlikult arvutiprogramme, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1407]=>
  object(stdClass)#1408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7015"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Kujundada iseseisva uurimistöö teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(860) "Magistritöö on üld- või rakenduskeeleteadusliku suunitlusega eesti keele probleeme käsitlev iseseisev uurimus. Magistritöö eeldab tutvumist keeleteadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel. Töö maht on reeglina 60-80 lk. Töö peab vastama teadustöö vormistamise nõuetele. Magistritöö juhendajateks on filoloogiateaduskonna keeleõppetoolide õppejõud, vajadusel rakendatakse uuritava valdkonna spetsialiste ka väljaspoolt."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärgi ja sõnastada teadusliku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1408]=>
  object(stdClass)#1409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7016"
    ["hindamine"]=>
    string(404) "Magistritöö kaitsmine on avalik ja toimub erialakomisjoni ees. Üliõpilane demonstreerib iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud ja integreeritud teadmisi valitud aines, kasvatusteaduste ja/või ainedidaktika valdkonnas, vahendades nii eesti kui erialal olulises võõrkeeles kriitiliselt valitud ja läbi töötatud teavet ning esitades tulemusi üldistavalt, ülevaatlikult, seostatult ja ladusalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Anda oskus leida operatiivselt uusimat infot, rakendada omandatud teadmisi ja oskusi kindla erialaprobleemi teoreetilisel ja praktilisel lahendamisel. Luua eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks ning oma tegevuse tlemuste üldistamiseks, argumenteeritud esitamiseks ja kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Eesti keele alane magistritöö on ainedidaktiline, pedagoogiline või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(982) "Suutlikkus kavandada töö käiku, püstida teaduslik/rakenduslik probleem ja/või hüpotees(id), mis seob keele, tekstiõpetuse ja/või kirjanduse aine ja õpetamise konteksti; koguda andmeid, esitada ja liigendada uurimisküsimusi ja vastata neile tulemustega. Oskus leida operatiivselt uusimat eriala- ja metoodilist infot ning vahendada seda mitmest keelest; rakendada omandatud teadmisi, süvendada ja üldistada neid magistritöö aines ning teha algallikate ja materjali põhjal iseseisvaid ja originaalseid järeldusi. Oskus organiseerida teksti, esitada ülevaatlikult oma uurimistulemusi või luua erialal aktuaalne ja moodne rakenduslik teos ning põhjendada selle kõiki tahke teoreetiliselt. Oskus vormistada magistritööd kõiki publitseerimise sisu- ja vorminõudeid järgides. Oskus üldistavalt esitada ja avalikult kaitsta oma seisukohti. Eeldused teadmiste avardamiseks ja kaasajastamiseks pideva enesetäienduse vormis või õpingute jätkamiseks doktoriõppes."
  }
  [1409]=>
  object(stdClass)#1410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7018"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Aine eesmärk on õppida koostama tekste, lähtudes eesmärgipärase ning sümmeetrilise kommunikatsiooni põhimõtetest. Rakendusliku tekstiuurimise üks eesmärke on kriitilise keeleteadlikkuse suurendamine. Tekstianalüüsi eesmärk on näidata keele paljufntsioonilisust: seda, kuidas keelt kasutatakse samaaegselt asjadest rääkimiseks, situatsioonide, seoste ja suhete loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Tekstiloome raames on loengutes vaatluse all sõnumi eesmärk, kanal selle vahendamiseks. Teksti ülesehitus, struktuur, stiil. Tudengid peavad iseseisva tööna kirjutama kas arvamusloo või peatüki oma uurimustööst. Tekstianalüüsi raames käsitletakse, millised on keelekasutuse kesksed ülesanded sotsiaalses suhtluses: kuidas luuakse informatsiooni, väärtusi ja hinnanguid ning kujundatakse inimeste ja institutsioonide vahelisi suhteid. Isseisva tööna esitavad tudengid ühe kriitilise tekstianalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Tudengid oskavad kasutada kohaseid strateegiaid ning valida sobivaid väljendusvahendid teksti loomiseks. Tudengid suudavad hinnata, kuidas ning milliseid sotsiaalseid suhteid luuakse ning taastoodetakse tekstide kaudu."
  }
  [1410]=>
  object(stdClass)#1411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7019"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Üliõpilane õpib tundma eestlase kõnekäitumise, eesti keele oskuse liikide ja pädevuse komponentide avaldusi ning ülddidaktikast tuttavate mõistete rakendamist eesti keele aines, samuti analüüsitakse iseseisvalt käibivat õpivara ja karisid, mis nende kasutamisel võivad tekkida."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Keeleoskuse komponendid ja eesti keeleruumi valdamise eeldused. Emakeele staatus õppeprotsessis. Emakeeledidaktika suunamuutused. Ülddidaktiline raam: püsitunnused ja muutujad. Emakeele õppekava: emakeel kui õpieeldus ja eesmärk põhikooli eri astmetel, kutseõppes ja gümnaasiumis. Emakeele komponentide eakohane integratiivsus ja hindamise aspektid. Ilukirjanduse eristaatus keeles ja emakeeleõpetuses. Kooli emakeele ainekava ja emakeele tund: õpivara ja lisamaterjal; õppe- ja õpimeetodid, nende üldine ja individualiseeritud kombinatoorika."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Üliõpilasel on ülevaade käesoleval ajal koolis kasutusel olevatest õppekomplektidest, ta oskab koostada õpetaja töökava riikliku õppekava ja kooli ainekava alusel, tunneb õppetunni etappe ja komponente ning on võimeline iseseisvalt tundi läbi viima ning kaaslase tundi analüüsima. Samuti on pädev koostama eri kooliastmete jaoks harjutustikke. Lisaks on kursis emakeeleõpetust puudutavate ajakirjanduses ilmunud uudismaterjalidega"
  }
  [1411]=>
  object(stdClass)#1412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7020"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Arvestus. Praktika aruandedokumentide täitmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Siduda didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega, toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis, võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(642) "Ülesannete täitmine koolis algab sissejuhatava eelseminariga ülikoolis. Üliõpilane peab: Kuulama/ vaatlema eesti keele õpetajate poolt antud ainetundi. Ette valmistama ja läbi viima vähemalt ainetunde. Analüüsima läbiviidud tunde koos juhendava õpetaja ning ülikoolipoolse metoodikuga. Andma õpilastele konsultatsioone. Korraldama vähemalt ühe õppekäigu või ainealase ürituse. Osalema kooli ainenõukogu koosolekutel. Õppima tundma ning täitma kooli dokumentatsiooni. Ülesannete täitmine koolis lõppeb lõppseminariga ülikoolis, kus üliõpilane jagab kaasüliõpilastega oma kogemusi ning tegeleb eneseanalüüsiga."
    ["vljund"]=>
    string(862) "Kõrvalaine praktika järel üliõpilane oskab koostöös juhendajaga arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavaga, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel. Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; omandab esmased kutsealase eneseanalüüsi oskused. Järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [1412]=>
  object(stdClass)#1413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Anda oskus esitada teadustekstis oma mõtteid selgelt ja täpselt ning analüüsida ja kasutada erialasõnastikke ja terminiloendeid."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Eesti teaduskeel kui tunnetus- ja mõtlemisvahend, teadustekst kui tekstiliik. Teaduskeele tunnused. Teadusteksti struktuur. Mõistemääratlused ja terminikasutus. Uurimismetoodika, materjali ja tulemuste esitlus ja analüüs. Loengutega kaasnevad seminarid ning individuaalne töö: teadusteksti eritelu ja loome."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Üliõpilane suudab analüüsida teaduskeelt ja koostada ladusaid teadustekste, kasutab kriitiliselt sõnavaraallikaid. Üliõpilane tunneb oskuskeeleeripära, oskab süsteemselt kasutada selgeid termineid oma eriala teadustekstis, tal on läbimõeldud seisukoht oskuskeele toimimispõhimõtteist."
  }
  [1413]=>
  object(stdClass)#1414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7029"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksam. Eksamil hinnatakse eesti keele struktuuri ja morfoloogia põhimõistete tundmist ning praktilist vormimoodustusoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Eesti keele morfofonoloogiliste ja morfoloogiliste vahendite süsteemipärase ülevaate ja praktilise analüüsioskuse kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Õppeaine annab ülevaate keeltes kasutusel olevatest morfoloogilistest vahenditest, eri morfoloogiatüüpide kujunemismehhanismidest, eesti keele sõnaliikidest, morfoloogilistest kategooriatest, tüveteisendustest ning morfoloogilistest klassifikatsioonidest. Loengutes ja iseseisva tööga omandatud teadmisi kontrollitakse kontrolltöödega."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Üliõpilane tunneb eesti keele struktuuri, suudab teksti morfoloogiliselt analüüsida: määrata sõnaliigid; kirjeldada, millise vormiga on tegu; eraldada tunnused; märkida tüvevaheldused. Selgitab morfoloogia-termineid ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Oskab märgata vormimoodustusvigu."
  }
  [1414]=>
  object(stdClass)#1415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7030"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursuse eesmärk on kujundada tervikpilt eesti lause ehitusest, tutvuda süntaksitemaatiliste aruteludega erialaväljaannetes ning omandada süntaksil põhinevad normingud."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1415]=>
  object(stdClass)#1416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1416]=>
  object(stdClass)#1417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7043"
    ["hindamine"]=>
    string(512) "Eksam. Eksamile pääsemiseks tuleb ainekursuse jooksul esitada kolm iseseisvat kirjalikku tööd ning kolmest auditoorsest tööst kaks sooritada positiivsele tulemusele. Eksamile pääsu eeldustööde tulemused moodustavad poole semestri koondhindest. Kirjalik eksam koosneb õigekirja tundmist kontrollivast osast ning funktsionaalseid oskusi nõudvast osast (üliõpilasel tuleb endal koostada teatud kindla eesmärgiga ja etteantud lähteandmetel põhinev tekst (nt avalik kiri, avaldus, motivatsioonikiri)."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Eesmärk on arendada üliõpilastes oskust väljendada end kirjalikest tekstides veatult ja korrektselt."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Tekst ja selle vormilised tunnused. Tekstisidusus ja lausetevahelised viitesuhted. Tekstistrateegia ja temaatika. Teksti struktuur ja materjali järjestamine. Tekstide tüübid suhtluseesmärgi järgi: kirjeldav, jutustav, eritlev, põhjendav ja juhendav tekstitüüp. Tekstide liigid kultuuris väljakujunenud keelekasutustavade järgi: ilukirjanduskeel ja tarbekeel; ajakirjanduskeel, erialakeel ja argikeel. Kõige sagedasemad kirjaliku väljendusoskuse probleemid: sagedased õigekirjavead (nt numbrite ja lühendite õigekiri, suur ja väike algustäht) ja stiilieksimused. Lause ehitus ja pikkus, lauseosade sidumine, tõlgitud teksti mõju eestikeelsele tekstile. Keelealased abimaterjalid ja nende kasutamine: reeglikogumikud, sõnastikud, elektroonilised andmebaasid, keelenõuanne. Tarbetekst ja selle keelelised tunnused. Loetavus ja mõistetavus, terviklikkus ja sidusus. Lauseehitus ja sõnavalik, sõnajärg."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane oskab end korrektselt kirjalikult väljendada, valdab ametikirja vormi- ja keelenõudeid, oskab kasutada keelealaseid abimaterjale."
  }
  [1417]=>
  object(stdClass)#1418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7047"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Õpetada tundma ja kasutama erinevaid tüüpi tekstipõhise õpetuse meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Teksti mõiste, selle tüübid, eesmärgid .Lugemine ja selle eritüübid, funktsionaalse lugemise võimalused Praktilised harjutused ja tööülesannete koostamine. Tekstiloome-erinevat tüüpi tekstid, nende koostamine, tarbetekstid, alustekstil kirjutamine. Alustekstil probleemi püstitamine, praktiliste ülesannete koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Üliõpilane teab erinevaid tekstipõhise õpetuse meetodeid ja oskab neid kasutada ja koostada nende alusel tööülesandeid."
  }
  [1418]=>
  object(stdClass)#1419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7048"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1419]=>
  object(stdClass)#1420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7049"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1420]=>
  object(stdClass)#1421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1421]=>
  object(stdClass)#1422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7051"
    ["hindamine"]=>
    string(889) "Diferentseerimata arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb kursuse osade raames sooritada positiivsele tulemusele kolm kirjalikku tööd, millest selgub, et üliõpilane orienteerub vähemalt rahuldaval tasemel valdkonna mõistestikus, põhiterminites ja sõnavaraallikates ning suudab neid eesmärgipäraselt kasutada. 1. Ühe leksikoloogia või leksikaalsemantika mõiste igakülgne Eesti raamatukogudes ja veebis leiduvatele keeleteaduse entsüklopeediatele ja sõnastikele tuginev referatiivne käsitlus (jaotmaterjal kaasüliõpilastele). 2. Ühe eesti keele sõnaraamatu koostamispõhimõtete analüüs, tüpoloogiline iseloomustus ja kriitiline käsitlus lähtuvalt sõnastiku sihtrühma ja/või potentsiaalsete kasutajate (õppija, tõlkija, toimetaja, keeletoimetaja) vajadustest. 3. Juhendipõhine lingvistiline tekstitöötlus ja analüüs vabalt valitud vabavaralise programmi abil."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua eeldused leksikoloogia, leksikograafia ja korpuslingvistika ühisosa mõistmiseks ning erinevate sõnavaraallikate kasutamise oskuseks erialatöös."
    ["sisu"]=>
    string(1034) "Kursus koosneb kolmest osast: 1. Ülevaade leksikoloogia mõistestikust ning leksikaalsest semantikast. Sõna tähendus ning selle muutumine ajas, sõnade tähendusevahelised suhted. Sõna esinemine sõnaühendites, fraasides, kollokatsioonides, idioomides. Leksikoni seotus diskursusega. Sõnavara sõltuvus teksti funktsioonist, adressaadist, stiilist. 2. Leksikograafia põhimõisted, meetodid, harud. Sõnaraamatute tüpoloogia, koostamise põhimõtted ja etapid. Leksikograafia veebipõhised ressursid, leksikaalsed andmebaasid, sõnastikusüsteemid, korpuse päringu tarkvara. Korpusleksikograafia võimalused. Eesti üld- ja oskuskeele elektroonilised sõnastikud ja andmebaasid. Andmete linkimine. 3. Keeleveebis loetletud korpuste kasutamise võimalused uurimistöös. Internetiallikate korpuseks kohendamise võimalused. Keelematerjali uurimiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid. Exceli võimalused andmete esitamisel ning töötlemisel. Vabavaraliste arvutiprogrammide kasutamispõhimõtted keeleandmete töötlemisel."
    ["vljund"]=>
    string(738) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • orienteerub leksikoloogia, leksikograafia ja korpuslingvistika mõistestikus ja terminoloogias; • tunneb sõnade leksikaalsemantilisi suhteid, mõistab sõnade tähenduse varieerumist ajas ning diskursuses ja oskab seda praktilises töös arvestada; • omab ülevaadet sõnastike koostamise põhimõtetest ning olulistest etappidest, tänapäeva leksikograafia keeletehnoloogilistest rakendustest; • on teadlik eesti üld- ja oskuskeele elektroonilistest ressurssidest ning oskab neid kriitiliselt hinnata ja eesmärgipäraselt kasutada;. • tunneb keelekorpuste koostamise üldisi põhimõtteid; • oskab kasutada vabavaralisi vahendeid eestikeelse teksti töötlemiseks ja analüüsimiseks."
  }
  [1422]=>
  object(stdClass)#1423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7060"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Suuline ja kirjalik arvestus, sh jooksva töö käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Kõne- ja väitlusoskuste arendamine ning sellekohaste teadmiste väitluse õpetamiseks ja kasutamiseks ainetunnis."
    ["sisu"]=>
    string(826) "Aine on eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrieriala gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse valikkursuste õpetaja valikmooduli osa ning sobib iga õpetajaeriala vabaaineks. Riiklike õppekavade järgi õpetatakse väitlust üldhariduskoolis 3. kooliastmes kohustuslike teemade osana (8. klassi eesti keele ainekavas argumendiõpetus, 9. klassi ainekavas väitlus) gümnaasiumi kohustuslikus kursuses „Meedia ja mõjutamine“ gümnaasiumi eesti keele valikkursusena „Kõne ja väitlus“. Aine arendab eesti keele ja kirjanduse õpetaja eeldusi õpetada gümnaasiumi valikkursust „Kõne ja väitlus“, kõigi õpetajate oskusi õpetada väitlema oma aine raames ning kasutada väitlust aktiivõppe meetodina. Kursuse aluseks on Eesti Väitlusseltsis väljatöötatud valikkursuse „Kõne ja väitlus“ ainekava."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Aine tulemusena oskavad osalejad: ise argumenteerida ja väidelda; väitlust õpetada ja hinnata; kasutada väitlust ainetunnis kui aktiivõppe meetodit, mis võimaldab aineüleselt õpetada noortele: argumenteeritud mõtlemist; mõtete sõnastamist; avalikku esinemist ja aktiivset kuulamist; kõrvalmõjuna tõstes noorte ühiskondlikku aktiivsust."
  }
  [1423]=>
  object(stdClass)#1424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7061"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Arendada üliõpilaste oskusi õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Didaktika aluste kursusel õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(537) "1.Oskab aega planeerida töökava ja tunnikava ning lõimingukava abil. 2.Oskab koostada nii emakeele kui ka kirjanduse tunnikavad õppeühiku mudeli põhjal. 3. Teab aktiivõppe põhimõtteid ja oskab rakendada ning oskab teadmisetele tuginedes iseseisvalt läbi viia ühte tunni osa või meetodit. 4.Tunneb keeleteadlikkuse olemust ning oskab selle rakendumist koolitegelikkuses analüüsida 5. Tunneb lõimingukava põhimõtteid ja ülesehitust ning oskab selle ise emakeelt ja kirjandust ühitades koostada ja läbiviimisel abistada."
  }
  [1424]=>
  object(stdClass)#1425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7062"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Arendada üliõpilaste oskusi õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(382) "Didaktika kursusel õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(638) "Eesti keele ja kirjanduse didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama järgmist. 1. Oskab tervikteost käsitleda ja selleks vajalikke ülesandeid välja mõelda ning koostöös juhendava õpetajaga need läbi viia. 2.Oskab ise koostada hindamisvahendi ning hindamismudeli ja selle põhjal õpilastööd hinnata. 3. Oskab koostada tunnikava, mis lähtub tekstikeskse õpetuse printsiipidest. 4. Oskab õpetaja tegevust analüüsida ainekavaja ainekava toetavatate teoreetiliste materjalidepõhjal. 5. Oskab koostada ühe tunnikavaga (punkt 3) haakuva materjali ühe tunni tegevuse või etapi läbiviimiseks."
  }
  [1425]=>
  object(stdClass)#1426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7063"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1426]=>
  object(stdClass)#1427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7064"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1427]=>
  object(stdClass)#1428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7065"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab valida sobivaid meetodeid - oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1428]=>
  object(stdClass)#1429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7070"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Kaasüliõpilase töö retsensioon, kooliuurimuse mahus teadustöö, kooli uurimustöö kirjalik või interaktiivne juhend."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Valmistada üliõpilane ette eesti keele või kirjanduse alast kooliuurimustööd juhendama ja retsenseerima. Anda põhjalik ülevaade kooliuurimustöö vormistusest ja sisust."
    ["sisu"]=>
    string(1494) "Annab algteadmised kooliuurimustöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Kooliuurimistöö olemus. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus. Uurimistöö eesmärgid ja tunnused. Mõistete defineerimine. Kirjanduse ja eesti keele alase uurimistöö spetsiifika. Keele ja kirjanduse alases uurimistöös kasutatavad meetodid. Meetodite liigid ja valik. Valmisandmestikud (ametlik statistika, statistilised andmebaasid, arhiivimaterjalid, uurijate varasemad materjalid, muud dokumendikogud). Andmekogumismeetodid (vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu, ankeetküsitlus, päevikumeetod, hinnanguskaala jne). Kirjandusteose analüüs. Diskursusanalüüs. Andmetöötlusmeetodid (keskmiste arvutamine, korrelatsioon jne). Analüüsimeetodid (võrdlemine, reastamine, analüüs, sün-tees, üldistamine). Uurimistöö etapid. Koostöö juhendajaga. Teema valik ja piiritlemine. Töö allikatega (elek-trooniline teabeotsing, allikakriitika ja plagieerimise vältimine). Töö esialgse kava koos-tamine. Hüpoteesi, uurimisküsimuse formuleerimine. Materjali (faktide) kogumine ja ana-lüüs. Uurimistöö teaduslik tõlgendamine ja tulemuste üldistamine. Uurimistöö kirjalik vormistamine. Uurimistöö struktuur. Tiitelleht. Sisukord. Sissejuhatus. Põhiosa (peatükid, alapeatükid). Kokkuvõte. Kasutatud materjalid. Lisad. Retsensioon. Tabelid ja joonised. Kasutamisala. Vormistamisnõuded. Stiil ja keel. Õigekeel. Viitamine ja vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(469) "Kursuse läbinu tunneb kooliuurimustöö olemust; oskab juhendada õpilastööd; oskab planeerida ja korraldada uuringuid; saab ülevaate andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise meetoditest, mis sobivad eesti keele ja kirjanduse alase kooliuurimustöö läbiviimiseks; oskab õpilases arendada loovust ja süsteemset mõtlemist; teab erinevaid teabeallikaid ning oskab neid kasutada; oskab edastada asjakohast retsensiooni; teab, kuidas kaitsmist läbi viia."
  }
  [1429]=>
  object(stdClass)#1430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE7071"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1430]=>
  object(stdClass)#1431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Luua õppuritele võimalus harjutada teaduslike ettekannete ettevalmistamist ja esitamist, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmist ja kaasõppurite ettekannete oponeerimist. Anda võimalus teaduslikuks diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Esinemised teadusüritustel. Üks esinemine kohaliku tähtsusega üritusel annab üldjuhul 1 AP, rahvusvahelisel teadusüritusel esinemine 2 AP."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Õppurid on süvendanud oma teaduslike ettekannete ettevalmistamise ja esitamise ning teadusliku diskuteerimise oskust."
  }
  [1431]=>
  object(stdClass)#1432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(78) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1432]=>
  object(stdClass)#1433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Luua võimalus praktiliste oskuste omandamiseks kõrgetasemelise ja suuremahulise iseseisva teadusliku uurimistöö planeerimiseks, läbiviimiseks, vormistamiseks, avaldamiseks ja kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(62) "Iseseisev süvauurimus monograafia, artiklikogumiku vm vormis."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Õppija on võimeline iseseisvalt planeerima, läbi viima, vormistama, avaldama ja kaitsma kõrge tasemega teaduslikku uurimistööd lingvistika valdkonnas."
  }
  [1433]=>
  object(stdClass)#1434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua eeldused esitada teadustekstis oma mõttekäike selgelt ja täpselt ning analüüsida ja kasutada erialasõnastikke ja terminiloendeid. Anda ülevaade terminoloogia põhimõistetest ja suundumustest mõne teadusvaldkonna terminivara näitel."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Eesti teaduskeel kui tunnetus- ja mõtlemisvahend, teadustekst kui tekstiliik. Teaduskeele tunnused. Teadusteksti struktuur. Tabelid ja joonised tekstis, lühendid. Mõistemääratlused ja terminikasutus. Uurimismetoodika, materjali ja tulemuste esitus ja analüüs. Võõrkeelsete terminite tõlkimine ja kohandamine. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne töö. Iseseisva tööna eritletakse oma valdkonna teadustöö keelekasutust, kirjutatakse erialane teadustekst ja koostatakse oma eriala terminiuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Doktorant suudab koostada ladusaid erialaseid teadustekste, kasutada kriitiliselt terminiallikaid. Doktorant tunneb oskuskeele toimimispõhimõtteid, oskab süsteemselt kasutada otstarbekaid termineid oma eriala teadustekstis, tal on läbimõeldud seisukoht oskuskeele toimimispõhimõtteist. Doktorant mõistab terminoloogia probleemistikku, on võimeline analüüsima terminikasutuse otstarbekust, leiab vastuseid asjakohastest terminiallikatest, kaitseb oma seisukohti."
  }
  [1434]=>
  object(stdClass)#1435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua eeldused esitada teadustekstis oma mõttekäike selgelt ja täpselt ning analüüsida ja kasutada erialasõnastikke ja terminiloendeid. Anda ülevaade terminoloogia põhimõistetest ja suundumustest mõne teadusvaldkonna terminivara näitel."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Eesti teaduskeel kui tunnetus- ja mõtlemisvahend, teadustekst kui tekstiliik. Teaduskeele tunnused. Teadusteksti struktuur. Tabelid ja joonised tekstis, lühendid. Mõistemääratlused ja terminikasutus. Uurimismetoodika, materjali ja tulemuste esitus ja analüüs. Võõrkeelsete terminite tõlkimine ja kohandamine. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne töö. Iseseisva tööna eritletakse oma valdkonna teadustöö keelekasutust, kirjutatakse erialane teadustekst ja koostatakse oma eriala terminiuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Doktorant suudab koostada ladusaid erialaseid teadustekste, kasutada kriitiliselt terminiallikaid. Doktorant tunneb oskuskeele toimimispõhimõtteid, oskab süsteemselt kasutada otstarbekaid termineid oma eriala teadustekstis, tal on läbimõeldud seisukoht oskuskeele toimimispõhimõtteist. Doktorant mõistab terminoloogia probleemistikku, on võimeline analüüsima terminikasutuse otstarbekust, leiab vastuseid asjakohastest terminiallikatest, kaitseb oma seisukohti."
  }
  [1435]=>
  object(stdClass)#1436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKE8009"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Arvestuse saamiseks on vaja teha üks suuline esitlus ja kirjutada arvamuslugu."
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Kursuse eesmärk on pakkuda doktorantidele võimalust esinemisoskuse lihvimiseks, harjutada enda teadustöö esitlemist erinevates formaatides ning erinevatele sihtrühmadele. Kursuse eesmärk otsida koos doktorantidega lahendusi, kuidas teadustulemusi usaldusväärsel ja samal ajal ka arusaadaval viisil esitada ning ka populariseerida, et teadmusühiskonna ideed parimal viisil realiseerida."
    ["sisu"]=>
    string(1067) "Kommunikatiivne keeleoskuskäsitlus asetab keskmesse vastuvõtu- ja loomeoskused. Toimingu- ja tekstikeskse keeleõppe võtmesõnad on keelendite valik ja keelekasutuse konteksti arvestamise oskus. Millest sõltub mõjutamisvõime. Argumentide esitamine, näidetega illustreerimine viisil, et see mõjule pääseks. Narratiivide, metafooridega mõjutamine. Kuidas keelekasutus mõjutab kuulajat, jaatav, eitav keelekasutus. Kaitsmisolukorraks valmistumine, pingeolukorraga toimetulek, diskussiooniks valmistumine, negatiivse tagasisidega toimetulek. Praktiseeritakse esinemisolukordi erinevates olukordades ja formaatides: nt 30 sekundiga enesetutvustust, ühe minutiga töö tulemusi tutvustada, 10-minutilist esitlust. Harjutatakse erinevatele sihtrühmadele argumentatsiooni esitamist. Harjutatakse küsimustele vastamist ning diskussioonis osalemist, negatiivse tagasisidega toimetulekut. Kursuse raames praktiseeritakse ka arvamusloo kirjutamist, mille puhul on oluline sihtrühmaga arvestada, selge eesmärk sõnastada ning seda toetavate argumentidega esitada."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Osalejad oskavad oma teadussõnumit esitada veenvalt erinevatele sihtrühmadele erinevates formaatides ning oskavad oponeeringuga parimal viisil toime tulla. Osalejad on teadlikud enda ressurssidest erinevates esinemisolukordades. Osalejad omavad arvamusloo kirjutamise kogemust."
  }
  [1436]=>
  object(stdClass)#1437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6001"
    ["hindamine"]=>
    string(330) "Eksam, mille lõpuhinne vormub kolmest komponendist: 1) seminaris esitatav suuline referaat mõnest esteetika-alasest tekstist (+ käsileht) (35% hindest) 2) analüütiline lühiessee õppejõuga kokkulepitud teemal (35% hindest) 3) kirjalik test esteetika põhikategooriate ja loengus käsitletud materjalide kohta (30% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(522) "Üliõpilane omandab esmased teadmised esteetika-alases diskursuses kasutatavast mõistevarast ja käsitletavatest probleemidest ning saab ülevaate olulisemate esteetika-teooriate ajaloost. Üliõpilasel kujuneb oskus iseseisvalt töötada esteetika-alase lektüüriga, loengutes tutvustatava näitematerjali abil õpib ta esteetiliste nähtusi iseseisvalt analüüsima. Kursus valmistab üliõpilasi ette spetsiifilisemate esteetikaloengute kuulamiseks, samuti osalemiseks esteetika eriaspekte käsitlevates seminarides."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Esteetika kui teaduslik distsipliin meelelise taju olemusest, kitsamas mõttes kunsti filosoofia. Esteetika põhikategooriad ja mõisted (ilus vs. inetu, hea vs. halb/kuri, ülevus, nauding, kujutlusvõime, esteetiline maitse, esteetiline mõju, ideaal, sisu ja vorm jt). Looduse ilu ja kunsti ilu. Esteetika ja eetika. Esteetika interdistsiplinaarus ja interdiskursiivsus. Kunsti olemus ja funktsioon ühiskonnas. Maailmareligioonide esteetilised aspektid (ilu ja kunsti probleem Piiblis: looja-loomine-loodu/looming). Esteetiline mõte antiikajal, keskajal, renessansis, klassitsismis ja valgustusajal. Romantismi esteetiline mõte. Kanti ja Hegeli esteetika-kontseptsioonid, Marksistlik esteetika. Nietzsche esteetika-alased tööd ja modernistlikud esteetika-käsitlused. Kirjandusliku esteetika esiletõus alates 1920-ndatest aastatest (vene formalism, Praha strukturalism, uuskriitika, retseptsiooniesteetika)."
    ["vljund"]=>
    string(517) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb esteetilise mõtte ajalugu ja olulisemaid teooriaid. Teab esteetika põhikategooriaid. Suudab näha ja mõista esteetika interdistsiplinaarseid ja interdiskursiivseid seoseid. Oskab iseseisvalt ja kriitiliselt analüüsida esteetika-alaseid küsimusi. Omandab paaris-/grupitöö oskusi. Esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis. Mõistab vajadust jätkuõppeks ja iseenda professionaalseks arenguks."
  }
  [1437]=>
  object(stdClass)#1438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Kursuse esimese poole lõpetamise järel (vanem eesti kirjandus) tuleb tudengitel läbi teha test. Eksam on kirjalik, kus vastatakse kolmele ainest lähtuvale küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Kursuse eesmärk on anda teadmisi eesti kirjanduse kõige varajasemast ajast, selle kujunemisest esimestest mälestusmärkidest, läbi baltisakslaste eestlastele mõeldud kirjavara kuni esimeste algupäraste loominguaktideni välja. Rõhutamist vajab meie rahvusliku liikumise periood ja XX sajandi nooreestlus, mis kinnistavad eesti kirjanduse arenguprotsesse. Kursus lõpeb juba meie klassikasse kuuluva rühmituse "Siuru" tegevusega."
    ["sisu"]=>
    string(882) "Kursus algab esimeste kirjalike mälestusmärkidega Eestis. Kroonikate aeg. Kirikukirjanduse algus, reformatsioon ja Rootsi aeg eesti kirjandusloos. Barokk: 17. sajandi juhuluule, Reiner Brockmann. Piibli tõlkimine loob eeldused eesti kirjakeele arenguks. 18. sajand: valgustusaeg, kaasaegse lugejapubliku teke, didaktiline jutukirjandus Eestis (Arvelius, Willmann, Luce ja Holtz). Suurkujudest peatutakse lähemalt K. J. Petersonil, O. W. Masingul, F. R. Faehlmannil ja F. R. Kreutzwaldil. Rahvusliku liikumise ühiskondlik-poliitiline taust. Ärkamisaeg: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Villem Reiman ja EÜS. 19. sajandi lõpu kirjanduselu: Eduard Vilde mõju eesti kirjandusele; sajandilõpu luule madalseis. „Noor-Eesti“ eellugu ja „Noor-Eesti“ tegevus aastatel 1905-1915. „Noor-Eesti“ III album, J. Randvere „Ruth“. Jaan Oks. Impressionism ja „Siuru“."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Üliõpilane orienteerub varasemas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloos. Tunneb ja on lugenud tähtsamaid tekste vanemast eesti kirjandusest."
  }
  [1438]=>
  object(stdClass)#1439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6005"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Kirjalik eksam (test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Eesti filoloogia eriala peaaine. Kursuse eesmärk on anda ülevaade eesti rahvaluule kujunemis- ja toimimisprotsessist; folkloristika ehk rahvaluuleteaduse tekkest ja tema kohast filoloogiliste distsipliinide süsteemis; rahvaluule liikidest, nende koostisest ja komponentidest, samuti rahvaluule seostest kaasaegsete kunstiliikidega."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Nn rahvaluuleregioonid, nende üldiseloomustus ja erisused. Rahva suulise pärimuse kujunemine. Rahvaluule allikad. Rahvaluule kogumine. Folklooriprotsess. Rahvaluule kui sünkreetiline kunst. Rahvaluuleliigid, nende koostis ja komponendid. Eesti rahvausundi mõiste ja sisu, selle kujunemine sajandite jooksul. Rahvausundi kajastused erinevates folklooriliikides. Muusikaline folkloor. Folkloor kaasajal. Folkloor ja pedagoogika. Folkloor ja ideoloogia. Folkloor ja folkloristika. Rahvaluuleteaduse abi- ja naaberteadused."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane tunneb rahvaluule liike, nende komponente, mõistab rahvaluule seost kaasaegsete kunstiliikidega."
  }
  [1439]=>
  object(stdClass)#1440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6006"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Eksam (kirjalik test loengutes käsitletud teemade ja kohustusliku kirjanduse põhjal 80%; ja kollokvium rühmatööde põhjal 20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Suunata üliõpilasi antiikkirjanduse juurde, nägema kirjanduse teket kõnele põhinevas kultuuris ning hilisemate Euroopa kirjanduse žanrite algust ja kujunemist. Õppida märkama tänapäeva Euroopa mõttemallide eelkäijaid antiikkirjanduses ning seda, kuidas antiikaja ja sealhulgas antiikkirjanduse interpretatsioonid vastavalt ajastu vajadustele muutuvad."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kreeka ja rooma kirjanduse areng ajaloolises ja poliitilises kontekstis. Mõisted: autor-esitaja (kirjanik, poeet), tekst, publik (kuulaja, lugeja). Ühiskondlike väärtuste kajastamine. Retoorika ja subjektiivsus. Autori (poeedi, ajalookirjaniku, filosoofi, kõnemehe etc) roll ühiskonnas. Olulised žanrid: eepika, tarkusekirjandus, historiograafia (ajalookirjandus), filosoofiline dialoog või kiri; väikevormid luules, kreeka ja rooma teater ning draama, romaan, kristlikud autorid."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Üliõpilane on saanud ülevaate antiikkirjanduse erinevatest perioodidest, tunneb tähtsamaid autoreid ja teoseid."
  }
  [1440]=>
  object(stdClass)#1441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6007"
    ["hindamine"]=>
    string(413) "esitamine ja auditoorsete tööde sooritamine, lisaks aktiivne osalemine seminarides. Loengust puudumisel eeldatakse, et üliõpilane töötab loengu teema läbi iseseisvalt toetudes asenduskirjandusele ja seob saadud teadmised auditoorsete töödes ja kodutöödes ette nähtud ülesannetega. Auditoorsed tööd ja kodutööd esitatakse õppejõule kas seminaride käigus või e-posti teel kokkulepitud päevaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Kursuse eesmärk on tutvustada mõisteid ja teemasid, mida kaasajal kirjanduse analüüsimiseks kasutatakse, lugeda käsitletavate mõistete ja teemadega seotud teoreetilisi tekste ning analüüsida kursusel saadud teadmiste valgusel kirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Kursusel käsitletavad mõisted on järgmised: luule, poeetiline stiil, meetrika, stroofika, foonika, lüroeepika, kunstiline võte, autor, lugejad ja lugemine, narratiiv, draama, dramaturgia, dialoog, monoloog. Loengud toimuvad vaheldumisi seminaride ning praktiliste harjutustega, milles osalemine nõuab vastava kohustusliku kirjanduse eelnevat iseseisvat läbitöötamist."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Üliõpilane tunneb luule-, proosa- ja draamatekstide erijooni ning oskab neid analüüsida kursusel käsitletud mõistete valgusel."
  }
  [1441]=>
  object(stdClass)#1442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6008"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Seminaritöö vastavust nõutele hindab vastav komisjon ja kaasüliõpilasest retsensent."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Anda ülevaade üliõpilastöö vormistamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Iseseisva uurimuse (maht vähemalt 15 lk) kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine, tööde avalik kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(132) "On omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [1442]=>
  object(stdClass)#1443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6009"
    ["hindamine"]=>
    string(376) "Eksam. Eksamile pääsemiseks tuleb tudengil tutvuda vähemalt 10 teosega soovitava kirjanduse nimekirjast, millest õppejõud valib eksamiks välja ühe. Selle põhjal sõnastab ta tudengile individuaalküsimuse. Teine küsimus, millele on vaja eksamil vastata, on kogu grupil ühine. Eksami tulemus sõltub 80% ulatuses kirjalikust vastusest ja 20% ulatuses kohalkäimisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Anda süstemaatiline ülevaade 20. sajandi kirjanduse peamistest arengusuundadest. Ainekursus on üles ehitatud teemapõhiselt: järgitakse 20. sajandi maailmakirjandusele iseloomulikke jooni žanrite lõikes (modernistlikud ja postmodernistlikud keele- ja vormieksperimendid ning uuendused luules, proosas ja draamas; suurlinna-temaatika, angažeeritud kirjandus, identiteediproblemaatika jms)"
    ["sisu"]=>
    string(299) "Ülevaade 20.sajandi euroopa ja ameerika kirjanduse peamistest arengusuundadest. Modernismi erinevad ilmingud (ekspressionism, futurism, dadaism, sürrealism, ima?ism) rahvuskirjandustes. Teise maailmasõja järgsed suundumused: eksistentsialism, maagiline realism. Postmodernism oma mitmekesisuses."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane on saanud süsteemse ülevaate 20. sajandi maailmakirjanduse kanoonilistest teostest, autoritest, kirjanduslikest rühmitustest ja vooludest, rõhuasetusega Euroopa rahvaste kirjandusel."
  }
  [1443]=>
  object(stdClass)#1444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Aine eesmärk on süvendada teadmisi maailmakirjanduse teoste, rühmituste, autorite, epohhide, žanrite, teemade, motiivide või vormivõtete vallas. Arendada kriitilise ja võrdleva kirjandusanalüüsi oskust, mis võimaldaks uurida eesti kirjandust maailmakirjanduse diskursuses."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Ainekursus, mille teemad ja rõhuasetused muutuvad igal õppeaastal (nt armastuse teema läbi aegade ja rahvuskirjanduste, teisiku või kuradi motiiv kirjanduses, luulemodernism 20. sajandi maailmakirjanduses, short story kui üks kirjanduse lühivorm, maagiline realism kui stiilivõte jne), on mõeldud seminarina. Pärast teemasse sissejuhatavaid loenguid, mis avavad vastava ainekursuse teoreetilise konteksti, valmistavad üliõpilased kas üksi, paaris- või rühmatööna ette referaate loetud tekstide põhjal. Ettekandele järgneb kõigi kursusel osalejate aktiivne vestlus antud teemal. Keskendutakse tekstide erinevatele tõlgendusvõimalustele, kirjanduslike protsesside analüüsile interdistsiplinaarsest vaatepunktist ja uuema kirjandusanalüüsi uurimisvõtete rakendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilane on omandanud teadmised maailmakirjanduse eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetoditest; oskab iseseisvalt teostada võrdlevat kirjandusanalüüsi."
  }
  [1444]=>
  object(stdClass)#1445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(368) "Kujundatakse oskus iseseisvalt töötada kultuuriteoreetilise ja -loolise lektüüriga. Valmistada üliõpilasi ette spetsiifilisemate kultuuriteoreetiliste ja -looliste loengute kuulamiseks, samuti osalemiseks kultuuri-uuringute spetsiifilisemaid aspekte käsitlevates seminarides. Luuakse esmased eeldused tööturu jaoks optimaalse läbilöögivõime kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(418) "Kultuuri olemus. Kultuur kui sotsiaalne mälu. Kultuur ja salvestamine. Materiaalne ja vaimne osis kultuuris. Kultuuri levimine ajas ja ruumis. Keele osa kultuuris. Kultuur ja tsivilisatsioon. Etnos kui kultuuri keskne ülesehituslik struktuur. Võim-ideoloogia-kultuur. Kultuur ja globaliseerumine. Ülevaade kultuuriteoreetilise mõtlemise ajaloost. Iseseisev töö toimub õppejõu poolt viidatud kirjanduse alusel."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Üliõpilased on omandanud esmased teadmised tänapäeva kultuuriuurimuses kasutatavast mõistevarast ja käsitletavatest probleemidest."
  }
  [1445]=>
  object(stdClass)#1446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Teadmiste süvendamine ühes eesti kirjanduse uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Eesti kirjanduse süvakursus vahelduvalt eri õppejõududelt ühe teooria või kirjandusvaldkonna vaatenurgast. Iseseisev (kodu)töö tehakse õppejõu pakutud valiku alusel."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Üliõpilane on omandanud teadmised eesti kirjanduse eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1446]=>
  object(stdClass)#1447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6014"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Kirjalik arvestus (test). Arvestusele pääsemise eeltingimuseks on referaadi esitamine (suuliselt). Puudumise korral tuleb esitada kirjalik töö (1 lk ehk 2000 tm)."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Anda mitmekülgne ülevaade Eesti kultuuriloost muinasajast kuni 20. sajandi alguskümnenditeni."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursus käsitleb eesti talurahva- ja linnakultuuri muinasajast kuni 20.sajandi alguskümnenditeni. Iseseisva tööna loetakse erialast kirjandust ning esitatakse lühireferaat ühest eesti kultuuritegelasest."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Üliõpilane orienteerub käsitletud perioodi eesti kultuuriloos, tunneb ühiskonna- ja kultuurielu põhisündmusi ja väljapaistvaid kultuuritegelasi."
  }
  [1447]=>
  object(stdClass)#1448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Aine eesmärk on käsitleda eesti kirjandust selle algusajast kuni tänaseni. Ülevaateloengute kõrval on kavas ka iseseisev töö tekstidega ning nende analüüsimine-tõlgendamine seminarides."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Regivärsi kunstiline eripära. Vanem ja uuem rahvalaul. Ülevaade kroonika- ja kirikukirjandusest, reformatsioonist ja piibli tõlkimisest. Valgustus ja estofiilide tegevus. K. J. Petersoni elu ja looming. Faehlmanni ja Kreutzwaldi tegevus eesti rahvuskirjanduse loomisel: Müütilised muistendid, „Kalevipoeg”. Ärkamisaja rahvusromantism. Jannseni, Koidula ja Jakobsoni aja- ja ilukirjanduslik tegevus. J. Liivi, A. Haava luule. G. Suits ja Noor-Eesti. F. Tuglase novellistika. Moodsad voolud XX saj algul. Siuru. Tarapita. 1920ndate novellikirjanikke. Realism ja ühiskonnakriitika. Agulirealism. Arbujad. 1930ndate romaan. 1940.–1941. aasta sündmused. Jagunemine välis- ja kodueesti kirjanduseks. Sotsrealism. J. Smuul luuletaja ja prosaistina. K. Ristikivi ja J. Krossi ajalooline proosa. Ülevaade 1970., 1980. ja 1990. aastate luulest, proosast ja draamast. J. Kaplinski, H. Runneli, V. Luige luule."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Kursuse lõppedes on üliõpilastel ülevaade eesti kirjanduse põhisuundumustest ja mõistetest selle algusajast tänaseni. Üliõpilased on täiendanud oskust analüüsida erinevatest ajajärkudest pärinevaid ilukirjanduslikke tekste."
  }
  [1448]=>
  object(stdClass)#1449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6017"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Eksamile pääsemiseks tuleb loengukursuse kuulajatel võtta osa seminaridest või esitada nendest puudumise korral vastaval teemal kirjutatud referaadid."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Loengukursusest osavõtjad tutvuvad eesti ja vene kultuuri kokkupuutepunktidega ajaloo lõikes ning nendest kokkupuudetest tulenenud mõjudega eesti kultuurile, mis on oluliseks eelduseks mõistmaks tänapäeva Eesti riigi kultuurilist situatsiooni laiemast aspektist."
    ["sisu"]=>
    string(838) "Eestlaste ja venelaste kokkupuuted muinasajal. Vana-Liivimaa suhted Vene riigiga. Liivi ja Põhjasõda. Balti erikord, Peeter I ja Katariina II nägemused balti kubermangudest. Rahvusliku eneseteadvustamise laine balti kubermangudes 19. saj esimesel poolel. Panslavism. Suve Jaan. Rahvuslik ärkamisaeg: C. R. Jakobsoni vaated ja peterburi patrioodid. Venestamispoliitika. Nooreestlased ja nende suhtumine vene kultuuri ja kirjandusse. Eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted iseseisvas Eestis. Kultuurautonoomia. Eesti NSVLi okupatsiooni all. Uue kultuurikonteksti olemus, migratsiooniprobleemid. Uusvenestamine ja "40 kiri". Vene kirjanduse tõlkimine eesti keelde. Eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted taasiseseisvas Eestis. Iseseisva tööna loetakse erialast kirjandust, analüüsitakse lähemalt mõnda kontseptuaalset küsimust."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilane tunneb eesti kultuurisituatsiooni laiemas kontekstis, tunneb ära seoseid vene kultuuri ja kirjandusega."
  }
  [1449]=>
  object(stdClass)#1450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6018"
    ["hindamine"]=>
    string(390) "Aine läbib tudeng, kes - võtab aktiivselt osa loengutest ja loeng-seminaridest (seminaridest põhjuseta puudumine lubatud vaid kahel korra) - vastab kursuse lõpul kirjaliku testi küsimustele, mis puudutavad tõlketeooria põhimõisteid ja tõlketeaduse osi - koostab õpimapi (täpsem kirjeldus aineprogrammis) Lõpphinde määramisel omab 40% kaalu kirjalik test ja 60% kaalu õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(565) "Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade tõlketeooria põhimõistetest (tõlkimine, selle olemus ja funktsioon ühiskonnas, tõlk/tõlkija ja tema roll tõlkeprotsessis, suuline ja kirjalik tõlge, masintõlge, subtiitertõlge jt tõlgete eritüübid, ilukirjanduse tõlkimine, tõlkimise erinevad meetodid, ekvivalentsus ehk samasus, adekvaatsus jne) ja tõlketeaduse distsipliinidest (tõlkelugu, normatiivne ja kirjeldav tõlketeooria, tõlkekriitika, tõlkedidaktika) ning arendada üliõpilastes oskusi iseseisva ning kriitilise tõlkeanalüüsi läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Ülevaade tõlketeaduse distsipliinidest (tõlkelugu, präskreptiivne ja deskriptiivne tõlketeooria, tõlkekriitika, tõlkedidaktika) ja põhimõistetest (tõlkimise olemus ja funktsioon ühiskonnas, tõlk/tõlkija ning nende roll tõlkeprotsessis, suuline, kirjalik ja masintõlge jt tõlgete eritüübid, ilukirjanduse tõlkimine, tõlkimise erinevad meetodid, keelefilosoofia tõlketeoorias, ekvivalents e tõlke adekvaatsus, tõlkenormid, tõlke eesmärk ehk skopos jne). Ülevaade Euroopa ja Eesti tõlkeloost (kreeka-rooma antiik, araabia-ladina keskaeg, piibli tõlkimine läbi aegade, belles infidéles 18. sajandi Prantsusmaal, 19. sajandi saksa klassikaline (tõlke)ajastu, 20. sajandi tõlkelugu, tuntud tõlkijad ja nende tõlkeeetodid läbi aegade.)"
    ["vljund"]=>
    string(750) "Kursuse läbinud üliõpilane - tunneb tõlketeooria põhimõisteid - omab ülevaadet tõlketeadusest kui distsipliinist ja oskab selgitada selle eri osade funktsioone - oskab nimetada olulisemaid tõlketeoreetikuid läbi aegade ja tutvustada vähemalt ühe välismaise ja ühe kodumaise tõlketeoreetiku seisukohti - loeb järjepidevalt ja hindab kriitiliselt päevakajalist tõlkekriitikat - on omandanud esmased teadmised tõlkeanalüüsi läbiviimiseks ja rakendab neid iseseisvalt uudsel materjalil - väärtustab tõlgete osatähtsust kultuuriruumis, mõtestab algupärandite ja tõlgete suhet Eesti kirjanduse üldpildis - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [1450]=>
  object(stdClass)#1451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6019"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Töö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Filoloogilisi baasteadmisi kajastav uurimus eesti kirjandusest, rahvaluulest, maailmakirjandusest, võrdlevast kirjandusteadusest või kirjanduse interdistsiplinaarsetest aspektidest."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; oskab koguda andmeid ja töötada algallikatega; suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva uurimistöö; suudab esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi, esineda teadusliku ettekandega ning pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [1451]=>
  object(stdClass)#1452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Filoloogiliste baasteadmiste rakendamine iseseisvas töös."
    ["sisu"]=>
    string(84) "Filoloogiliste baasteadmiste rakendamine iseseisva tööna kestusega 15 tööpäeva."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Kogemus iseseisvalt töötada ja rakendada oma baasteadmisi tegelikus filoloogitöös."
  }
  [1452]=>
  object(stdClass)#1453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6022"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hindamisvorm arvestus (referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused omandamaks põhiteadmisi eesti kultuurist ning Eesti kultuuriruumis orienteerumise pädevuse kujunemiseks ."
    ["sisu"]=>
    string(258) "Ülevaade eesti kultuuri kujunemisest ja nüüdisajast. Eesti kultuuri tähtsamad etapid ja olulised isikud. Eesti kultuuri tänapäev, meedia ja kultuur, tähtsamad kultuuriasutused. Iseseisva töö käigus külastatakse kultuuriasutusi ja tehakse referaate"
    ["vljund"]=>
    string(56) "Saavutatakse pädevus orienteeruda eesti kultuuriruumis."
  }
  [1453]=>
  object(stdClass)#1454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6023"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Folkloorinähtuse kirjeldus, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Anda realistlik pilt folkloorist ja selle osast kultuuris. Selleks õpitakse tundma folkloori mõistet ja käsitlust tänapäeval, eesti folkloori põhiliike läbi ajaloo ning folkloori osa eesti rahvuskultuuris."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Tutvustatakse folklooriga seotud põhimõisteid (aineline ja vaimne pärimus, folkloor, etnos, rahvus), folkloorižanre (rahvausk, sõnalised ja muusikalised žanrid, kombestik) ja eesti folkloristikat. Iseseisva tööna kirjeldatakse oma vahetu mulje või küsitluse põhjal mõnd folkloorinähtust."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Saavutatakse oskus eesti ühiskonnas paremini toime tulla, omandatakse põhiteadmised eesti folkloorist ja rahvakultuuri ajaloost"
  }
  [1454]=>
  object(stdClass)#1455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6024"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Kirjalik eksam (referaat, essee)."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Anda põhiteadmised eesti teatrist ja filmist, luua eeldused tänapäeva teatri ja filmi mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Ülevaade eesti teatri ja filmi ajaloost, tänapäeva teatri ja filmi põhijooned, tähtsamad lavastajad ja režissöörid, tähtteoste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Omandatakse põhiteadmised eesti teatri ja filmi ajaloost ja tänapäevast."
  }
  [1455]=>
  object(stdClass)#1456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6025"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Hindamisvorm arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(46) "Anda põhiteadmisi eesti nüüdiskirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Käsitletakse tähtsamaid kaasaegseid autoreid ja nende töid. Iseseisva töö käigus loetakse näiteid inglise keeles avaldatud teostest, koostatakse referaate."
    ["vljund"]=>
    string(59) "Saavutatakse võime orienteeruda eesti nüüdiskirjanduses."
  }
  [1456]=>
  object(stdClass)#1457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6027"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(367) "Tutvustada lähemalt Eesti kirjandusmaastiku perifeersemaid žanre ja suundumusi (nt reisikirjandus, etnofuturism, ulmekirjandus), analüüsida vastava valdkonna konkreetseid kirjandusteoreetilisi ja ilukirjanduslikke tekste. Kujundada üliõpilastel oskust iseseisvalt töötada erinevatest valdkondadest pärit ilukirjanduslike ja kirjandusteoreetiliste tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Eesti kirjanduse süvakursus vahelduvalt eri õppejõududelt. Konkreetne lühikirjeldus sõltub käsitletavast teemast, üldjoontes koosneb aine kahest osast: loengutest, kus antakse ülevaade käsitletavas valdkonnast ning rakendatavatest teooriatest, ning seminaridest, kus käsitletakse konkreetseid kirjandusteoreetilisi ja ilukirjanduslikke tekste. Üliõpilased loevad iseseisvalt läbi seminarides käsitletavad teosed, mille põhjal teevad ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Kursuse lõppedes on üliõpilastel ülevaade käsitletava valdkonna põhisuundumustest ja mõistetest; nad on täiendanud oskust analüüsida erinevaid kirjandusteoreetilisi ja ilukirjanduslikke tekste; täiendanud oskust formuleerida teoste lugemisel tekkivaid ideid/mõtteid."
  }
  [1457]=>
  object(stdClass)#1458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Arendada üliõpilastes kirjalikku ja ilukirjanduslikku väljendusoskust, arendada kirjanduslikku loovust."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Tutvumine erinevate ilukirjanduslike luule- ja proosažanridega (nt haiku, sonett, laast, novell jne). Praktilised harjutused ilukirjanduslike vormide kasutamisel. Iga üliõpilane peab kursuse jooksul iseseisvalt kirjutama teatud hulga ilukirjanduslikke harjutusi erinevates žanrides. Ühine diskussioon kursuse jooksul kirjutatud tööde üle."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane oskab eristada erinevaid ilukirjanduslikke žanre, oskab kirjutada vastavas žanris ilukirjanduslikke töid; oskab end iseseisvalt ja loovalt kirjanduslikult väljendada."
  }
  [1458]=>
  object(stdClass)#1459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6029"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Anda põhjalikke süvateadmisi ühe kirjaniku (või ka temaatilise või põlvkondliku kirjanike grupi) elust ja loomingust, arendada oskust analüüsida ja interpreteerida ilukirjanduslikku teksti ühe kirjaniku (või ka kirjanike grupi) loomingu põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Ühe kirjaniku (või ka temaatilise või põlvkondliku kirjanike grupi) elu ja loomingu käsitlemine lähivaates, töö kirjanike varasemate kirjanduslooliste ja kirjanduskriitiliste käsitlustega, valitud kirjanike olulisemate tekstide detailsem käsitlemine. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane kirjeldab põhjalikult käsitletavate kirjanike elu ja loomingut, analüüsib kriitiliselt käsitletavate kirjanike loomingut võimalikes võrdlussituatsioonides ja erinevates kontekstides. Esitab ja kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt."
  }
  [1459]=>
  object(stdClass)#1460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6033"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Teadmiste süvendamine ühes eesti kirjanduse uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(111) "Eesti kirjanduse süvakursus vahelduvalt eri õppejõududelt ühe teooria või kirjandusvaldkonna vaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Teadmised eesti kirjanduse eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1460]=>
  object(stdClass)#1461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Tutvustada Balti riikide ajaloo põhifakte ning kultuurilugu."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Lühiülevaade Balti riikide ajaloost (võrdlevas perspektiivis). Rahvuslik ärkamine ja moodsa rahvuskultuuri teke."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Üliõpilane tunneb Balti riikide ajaloo peamisi perioode, oskab neid iseloomustada. Oskab nimetada tähtsamaid kultuuritegelasi ja nimetada nende olulisemaid töid."
  }
  [1461]=>
  object(stdClass)#1462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6035"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "Eksam.."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda võrdlevalt süstemaatilised teadmised Balti kirjanduste arengust alates esimestest kirjalikest tekstidest kaasaegse kirjanduseni."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Käsikirjad ja esimesed trükised Lätis ja Leedus 13.-18. sajandini, omakeelse kirjanduse tekkimine, kirjandus 18. ja 19. sajandil, 19. sajandi peamised suundumused, 20. sajandi alguse modernism, nõukogude kirjandus Lätis ja Leedus, 21. sajandi suundumused Balti kirjanduselus. Kursus toimub osaliselt Moodle's https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6315."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Students will have overwiew of Latvian and Lithuanian literature, and they can compare and analyze Latvian and Lithuanian literature with other European or World literature."
  }
  [1462]=>
  object(stdClass)#1463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Luua tingimused läti/leedu nüüdiskirjanduse/kultuuri valitud aspektidega (nt teatud autori loominguga, kultuuriarengu tendentsidega jms) tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(79) "Läti/leedu kirjanduse süvakursus, mis käsitleb süviti üht kitsamat teemat."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Üliõpilane on omandanud sügavamad teadmised läti/leedu kirjanduse ühest valdkonnast, selle käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetoditest; oskab iseseisvalt teostada võrdlevat kirjandusanalüüsi."
  }
  [1463]=>
  object(stdClass)#1464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6038"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(441) "Kursuse eesmärk on anda teadmisi eesti kirjanduse kõige varajasemast ajast, selle kujunemisest, esimestest mälestusmärkidest, läbi baltisakslaste eestlastele mõeldud kirjavara kuni esimeste algupäraste loominguaktideni välja. Rõhutamist vajab meie rahvusliku liikumise periood ja XX sajandi nooreestlus, mis kinnistavad eesti kirjanduse arenguprotsesse. Kursus lõpeb juba meie klassikasse kuuluva rühmituse „Siuru“ tegevusega."
    ["sisu"]=>
    string(882) "Kursus algab esimeste kirjalike mälestusmärkidega Eestis. Kroonikate aeg. Kirikukirjanduse algus, reformatsioon ja Rootsi aeg eesti kirjandusloos. Barokk: 17. sajandi juhuluule, Reiner Brockmann. Piibli tõlkimine loob eeldused eesti kirjakeele arenguks. 18. sajand: valgustusaeg, kaasaegse lugejapubliku teke, didaktiline jutukirjandus Eestis (Arvelius, Willmann, Luce ja Holtz). Suurkujudest peatutakse lähemalt K. J. Petersonil, O. W. Masingul, F. R. Faehlmannil ja F. R. Kreutzwaldil. Rahvusliku liikumise ühiskondlik-poliitiline taust. Ärkamisaeg: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Villem Reiman ja EÜS. 19. sajandi lõpu kirjanduselu: Eduard Vilde mõju eesti kirjandusele; sajandilõpu luule madalseis. „Noor-Eesti“ eellugu ja „Noor-Eesti“ tegevus aastatel 1905-1915. „Noor-Eesti“ III album, J. Randvere „Ruth“. Jaan Oks. Impressionism ja „Siuru“."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Üliõpilane orienteerub varasemas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloos. Tunneb ja on lugenud tähtsamaid tekste vanemast eesti kirjandusest."
  }
  [1464]=>
  object(stdClass)#1465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1056) "Hinne moodustub koondhindena luule, proosa ja näitekirjanduse analüüside põhjal. Esimene kirjalik töö on ühe luuleteksti analüüs (valida soovitusnimestikust). Teise kirjaliku töö eesmärgiks on analüüsida käsitletud teemade ja mõistete toel ühte viiest seminarideks loetud ja seal koos analüüsitud eesti ilukirjandusteosest. Kolmanda kirjaliku töö teemaks on ühe draamateksti analüüs. Hinde saamise eelduseks on loengute materjali omandamine, kolme kirjaliku kodutöö esitamine määratud tähtajaks, kohustusliku kirjanduse lugemine ja igaks seminariks üles antud materjali põhjal oma analüüsioskuste lihvimine s.t aktiivne osalemine seminarides. Loengust puudumisel eeldatakse, et üliõpilane töötab loengu teema läbi iseseisvalt toetudes asenduskirjandusele ja seob saadud teadmised auditoorsetes töödes ja kodutöödes ette nähtud ülesannetega. Auditoorsed tööd ja kodutööd esitatakse õppejõule kas seminaride käigus või e-posti teel kokkulepitud päevaks. Kirjalikke töid palun mitte esitada PDF formaadis."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Kursuse eesmärk on tutvustada mõisteid ja teemasid, mida kaasajal kirjanduse analüüsimiseks kasutatakse ning analüüsida saadud teadmiste valgusel eesti kirjandust. Eelöeldu jätkab kursusel „Kirjandusteose analüüs“ alustatud sissejuhatust kirjanduse analüüsi põhiteemadesse ja –mõistetesse."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Kursusel käsitletavad mõisted ja teemad on järgmised: lüroeepika, sümbolism, uusromantism, sünteetiline luule, avangard, vabavärss, intertekstuaalsus, tekst ja maailm, ajalugu, ideoloogia, diskursus, hääl, troobid ja figuurid, sugu, öko(kriitika), kompositsioon, konflikt, ruum. Loengud toimuvad vaheldumisi seminaridega, milles osalemine nõuab vastava kohustusliku kirjanduse eelnevat iseseisvat läbitöötamist."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane tunneb luule-, proosa- ja draamatekstide sarnasusi ja erijooni ning oskab neid analüüsida kursusel käsitletud mõistete valgusel."
  }
  [1465]=>
  object(stdClass)#1466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6042"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Eksam (60 %) ja esinemine eksperdina loeng-seminaris ja ühe uudisteose tutvustus (40%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(615) "Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade 20. ja 21. sajandi maailmakirjandusest, selle kanoonilistest teostest ja autoritest, kirjanduslikest rühmitustest ja vooludest. Kursusel keskendutakse 20. ja 21. saj luule, proosa ja draama iseloomulikele sisulistele ja vormilistele tunnustele (nt modernistlikud (keele)eksperimendid luules, ühiskondlik-poliitiliselt angažeeritud luule, identiteediküsimustega tegelev luule, suurlinnaromaan, eksistentsialistlik kirjandus, maagiline realism, short story, nouveau roman, eepiline teater, absurditeater, postmodernistlikud eksperimendid kirjanduses, fantaasiakirjandus jms)"
    ["sisu"]=>
    string(645) "Kursus toimub loeng-seminari vormis, millest osavõtt on rangelt soovitatav. Tunni esimene osa on õppejõu loeng, teine osa ühisarutelu maailmakirjanduse teoste (või katkendite) üle. Ainekursuse läbimiseks tuleb tutvuda maailmakirjanduse teostega ja lisaks 1) olla ekspert vähemalt ühe tänapäeva maailmakirjanduse teose/voolu/teema/stiilinähtuse/žanri vms alal, st vedada tunnis vastavat arutelu 2) tutvustada tunnis üksi või paaris mõnd uudiskirjanduse tõlketeosest ja valmistada selle kohta PP-esitlus 3) vastata kirjalikult eksamiküsimustele, mis põhinevad nii loengumaterjalidel kui ka individuaalsel lektüüril (10 teost)."
    ["vljund"]=>
    string(1288) "Kursuse läbinud üliõpilane - teab tänapäeva maailmakirjanduse olulisemaid teoseid ja autoreid, teemasid, vorme, stiilisuundi, motiive, kirjanduslikke rühmitusi jms - määratleb modernistliku ja postmodernistliku kirjanduse tunnuseid, oskab teostes neid nimetada - on läbi lugenud vähemalt 10 tänapäeva maailmakirjanduse kaanonisse kuuluvat teost - on tutvunud vähemalt ühe uudisteose tõlkega ja tutvustanud seda ka teistele - oskab luua seoseid, näha sarnasusi ja erinevusi eri rahvuskirjanduse teoste vahel (nt motiiviränded, ühe ja sama teema variatsioonid, sarnased stiilivõtted jms) - mõistab eri autorite teoste stilistilisi ja kunstilisi iseärasusi, tajub teoste algupärast rahvuslikku koloriiti ja üldinimlikku sõnumit - on võimeline avama loetu sisu, iseloomustama selle vormi iseärasusi ja hindama selle kunstilist kvaliteeti - väärtustab kirjanduse kui ühiskonna reflekteerija ja kujundaja rolli, mõistab maailmakirjanduse tähtsust Eesti kultuuris - omandab paaris-/rühmatöö oskusi - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui ka kirjalikus vormis - mõistab lugemise tähtsust silmaringi laiendamisel, enese määratlemisel, emotsionaalsel rikastamisel ning kõlbelisel täiustamisel."
  }
  [1466]=>
  object(stdClass)#1467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6043"
    ["hindamine"]=>
    string(1061) "Kursus toimub loengute ja seminaride vormis, millest osavõtt on rangelt soovitatav. Ainekursuse läbimiseks tuleb osaleda vähemalt ühe rühma töös ja vastutada individuaalselt ühe vastavasse kultuuriloolisse perioodi kuuluva teose tutvustamise eest. Lisaks suulisele ettekandele (teose tutvustus, žanrieripärade selgitus tõlgendusvõimalused jms) tuleb räägitava kohta valmistada käsileht ja/või PP-presentatsioon. Kirjalikule eksamile pääsemiseks tuleb tudengil tutvuda vähemalt kümne 14.-19. sajandi maailmakirjanduse kaanonisse kuuluva teosega, mille põhjal sõnastab õppejõud igale tudengile individuaalküsimuse. Ülejäänud kirjaliku eksami küsimused puudutavad loengumaterjali. Ainekursuse tulemus sõltub 60% ulatuses iseseisvast kirjalikust eksamitööst ja 40% ulatuses rühma- ja individuaaltööst valitud kultuuriloolisse perioodi kuuluva(te) teos(t)e tutvustamisel. Ilma individuaalse lektüürinimekirjata eksamile ei pääse. Hinne: A – materjali omandamine 91-100%; B – 81-90%; C – 71-80%; D – 61-70%; E – 55-60%"
    ["eesmrk"]=>
    string(633) "Ainekursuse eesmärk on tutvuda maailmakirjanduse olulisemate teostega renessansi, baroki, klassitsismi, valgustuse, romantismi ja realismi ajajärgul, st ajavahemikus 14.-19. sajandini. Kursus on lektüüripõhine – ühiselt loeme maailmakirjanduse kaanonisse kuuluvaid teoseid, mis on eesti keelde tõlgitud, ja arutleme nende üle. Pikemate proosateoste ja näidendite puhul piirdume katkenditega, värssteostest valime üksikuid näiteid. Arutelude käigus pöörame tähelepanu teose žanrile jt vormilistele iseärasustele, analüüsime selle sisulist ja vormilist ankurdatust vastavas kultuuri- ja kirjandusloolises epohhis."
    ["sisu"]=>
    string(45) "Vt lisalehte “Ainekursuse lühikirjeldus”"
    ["vljund"]=>
    string(1298) "Kursuse läbinud üliõpilane - teab 14.-19. sajandi maailmakirjanduse olulisemaid teoseid ja nende autoreid; - määratleb erinevatest kultuuriloolistest perioodidest pärit kirjanduse tunnuseid - tunneb perioodile iseloomulikke žanreid, teemasid, motiive, stiilivõtteid, suundumusi jms; - on läbi lugenud vähemalt kümme 14.-19. sajandi maailmakirjanduse kaanonisse kuuluvat teost (eestikeelses tõlkes); - oskab luua seoseid, näha sarnasusi ja erinevusi samasse kultuuriloolisse perioodi kuuluvate teoste vahel; - mõistab teose kunstilisi iseärasusi, tajub selle algupärast (autori stiilist, rahvusest, soost, usulisest vms kuuluvusest ja kultuuriloolisest perioodist tulenevat) koloriiti ja üldinimlikku sõnumit; - on võimeline avama loetu sisu, iseloomustama selle vormi iseärasusi, teost tõlgendama ja hindama; - väärtustab kirjanduse kui ühiskonna reflekteerija ja kujundaja rolli, oskab hinnata maailmakirjanduse tähtsust eesti kirjanduse ja kultuuri arengus; - omandab paaris-/rühmatöö oskusi; - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis; - mõistab ilukirjanduse lugemise tähtsust silmaringi laiendamisel, enese määratlemisel, emotsionaalsel rikastamisel ning kõlbelisel täiustamisel."
  }
  [1467]=>
  object(stdClass)#1468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1468]=>
  object(stdClass)#1469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6045"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Eksam, mille lõpuhinne vormub kahest komponendist: 1) kirjalik test esteetika põhikategooriate ja loengus käsitletud materjalide kohta (60% hindest) 2) analüütiline lühiessee õppejõuga kokkulepitud teemal (min 200 sõna; 40% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(522) "Üliõpilane omandab esmased teadmised esteetika-alases diskursuses kasutatavast mõistevarast ja käsitletavatest probleemidest ning saab ülevaate olulisemate esteetika-teooriate ajaloost. Üliõpilasel kujuneb oskus iseseisvalt töötada esteetika-alase lektüüriga, loengutes tutvustatava näitematerjali abil õpib ta esteetiliste nähtusi iseseisvalt analüüsima. Kursus valmistab üliõpilasi ette spetsiifilisemate esteetikaloengute kuulamiseks, samuti osalemiseks esteetika eriaspekte käsitlevates seminarides."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Esteetika kui teaduslik distsipliin meelelise taju olemusest, kitsamas mõttes ilu ja kunsti filosoofia. Esteetika põhikategooriad ja mõisted (ilus vs. inetu, hea vs. halb/kuri, ülevus, nauding, kujutlusvõime, esteetiline maitse, esteetiline mõju, ideaal, sisu ja vorm jt). Looduse ilu ja kunsti ilu. Esteetika ja eetika. Esteetika interdistsiplinaarus ja interdiskursiivsus. Kunsti olemus ja funktsioon ühiskonnas. Maailmareligioonide esteetilised aspektid (ilu ja kunsti probleem Piiblis: looja-loomine-loodu/looming). Esteetiline mõte antiikajal, keskajal, renessansis, klassitsismis ja valgustusajal. Romantismi esteetiline mõte. Kanti ja Hegeli esteetika-kontseptsioonid, Marksistlik esteetika. Nietzsche esteetika-alased tööd ja modernistlikud esteetika-käsitlused. Kirjandusliku esteetika esiletõus alates 1920-ndatest aastatest (vene formalism, Praha strukturalism, uuskriitika, retseptsiooniesteetika)."
    ["vljund"]=>
    string(475) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb esteetilise mõtte ajalugu ja olulisemaid teooriaid. Teab esteetika põhikategooriaid. Suudab näha ja mõista esteetika interdistsiplinaarseid ja interdiskursiivseid seoseid. Oskab iseseisvalt ja kriitiliselt analüüsida esteetilisi nähtusi. Esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis. Mõistab vajadust jätkuõppeks ja iseenda professionaalseks arenguks."
  }
  [1469]=>
  object(stdClass)#1470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6046"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Anda ülevaade eesti kirjandusest selle algusajast 20. sajandi keskpaigani. Kujundada üliõpilastel oskust töötada erinevatest ajajärkudest pärit ilukirjanduslike ja kirjanduslooliste tekstidega. Anda praktiline ilukirjanduslike tekstide analüüsi kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Loenguvormis käsitletakse eesti kirjanduse põhilisi suundumusi selle algusaegadest 20. sajandi keskpaigani. Kümnendite kaupa on vaatluse all kirjanduselu, luule, proosa ja näitekirjandus. Seminarides käsitletakse ilukirjanduslikke tekste. Iseseisva tööna loetakse läbi kohustuslik ilukirjanduslik lektüür."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Õppija orienteerub eesti kirjanduse põhisuundumustes ja mõistetes. Õppija tunneb vaadeldava perioodi olulisemaid autoreid ja teoseid. Õppija oskab iseseisvalt analüüsida ilukirjanduslikke teoseid."
  }
  [1470]=>
  object(stdClass)#1471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(259) "Anda ülevaade eesti kirjandusest 20. sajandi keskpaigast tänapäevani. Kujundada üliõpilastel oskust töötada erinevatest ajajärkudest pärit ilukirjanduslike ja kirjanduslooliste tekstidega. Anda praktiline ilukirjanduslike tekstide analüüsi kogemus."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Õppija orienteerub eesti kirjanduse põhisuundumustes ja mõistetes. Õppija tunneb vaadeldava perioodi olulisemaid autoreid ja teoseid. Õppija oskab iseseisvalt analüüsida ilukirjanduslikke teoseid."
  }
  [1471]=>
  object(stdClass)#1472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6049"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1472]=>
  object(stdClass)#1473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6051"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1473]=>
  object(stdClass)#1474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK6052"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Toetada üliõpilase arengut oma uurimisteema leidmisel. Kujundada eeldused iseseisva uurimistöö läbiviimise põhioskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Kirjandusteadusliku uurimuse koostamine. Iseseisva uurimisküsimuse püstitamine."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Üliõpilane on omandanud iseseisvaks uurimistööks vajalikud alusoskused, st üliõpilane: 1) püstitab õppejõu juhendamisel ning erialakirjandusest, oma erialateadmistest ja teaduslikust huvist lähtudes uurimisküsimusi, mis on lahendatavad seminaritöös; näeb oma uurimuse seost varasemate oluliste samasuunaliste uurimustega; 2) valdab põhilisi töövõtteid, mis on vajalikud erialakirjanduse kriitiliseks lugemiseks ja läbitöötamiseks; 3) esitleb oma uurimistulemusi teaduslikus vormis."
  }
  [1474]=>
  object(stdClass)#1475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Eksam koosneb individuaalsest vestlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Kujundada eri õppevaldkonna üliõpilastel oskus iseseisvalt orienteeruda kaasaegsetes kirjandus- ja kultuuriteoreetilistes seisukohtades, anda ülevaade kirjandusteadusliku uurimistöö spetsiifikast ja kaasaegsete kirjandusteoreetiliste huvipunktide võimalikust rakendamisest teadustöös."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Paradigmaatiline nihe kirjanduse kontseptsiooni mõistmisel alates 1960-ndate lõpust. Akronüümi DWEM dekonstrueerimine feministlikus kriitikas. Eurotsentristliku kultuuripärandi kriitika. Kirjanduskaanoni küsimus. Postkoloniaalsed kirjanduskriitilised seisukohad. Kirjanduse hübriidsuse mõiste. Gayatri Spivak, Homi Bhabba, Salman Rushdie. Kirjandusžanrite hierarhia, subžanrite esilekerkimine. "Kaasaegse" kirjanduse mõiste ja ülikoolide kirjandusprogrammid. "Oma hääle" kuuldavaks tegemine. Loovkirjutamine. Faktikirjanduse tähtsustamine. Kultuuriuuringud versus kirjandusuuringud.Antony Easthope ja uus paradigma. Massikommunikatsiooni-ajastu kirjandus. Gerald Graffi konfliktiteooria kirjanduse õpetamisel. "Teooria hetkeseis" 1970.−1980. aastatel. M. Bahtin. R. Barthes. M. Foucault. J.Derrida. J.-F. Lyotard. J. Lacan. J. Kristeva. Kirjanduse postmodernismi-järgne seisund."
    ["vljund"]=>
    string(339) "Üliõpilane orienteerub iseseisvalt moodsates kirjandus- ja kultuuriteoreetilistes seisukohtades; tunneb kirjandusteadusliku uurimistöö spetsiifikat, võrdleb erinevaid kirjandusteoreetilisi lähenemisi, analüüsib erinevate teoreetiliste lähenemiste põhiseisukohti ja rakendab moodsaid kirjandusteoreetilisi huvipunkte teadustöös."
  }
  [1475]=>
  object(stdClass)#1476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(232) "Kirjalik eksamitöö (seminaritöö või essee). Hinnet kujundavad aktiivne osalemine seminarides, kirjaliku analüüsi sisu vastavus valitud teemale, selle keelekasutus ja ülesehituse loogika ning suulise ettekande ülevaatlikkus."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Kursuse eesmärk on uurida kirjanduse seoseid teiste kunstidega (nt muusika, kujutava kunsti, teatri, filmi, veebikeskkonna jms), analüüsida teksti ja tema (ajastuomase, geograafilise, poliitilise, sotsio-kultuurilise jms) konteksti suhteid ning jälgida verbaalse sõnumi liikumist ühest meedialiigist teise."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Kursuse raames tutvutakse kirjanduse uurimise interdistsiplinaarsete võimalustega. Nii võõr- ja eestikeelsete näidisanalüüside kui ka teoreetiliste käsitluste abil omandatakse teadmisi ilukirjandusliku teksti uurimisest multimediaalses ja multitekstuaalses võrgustikus. Põhiliseks õppevormiks on seminar, kus esitatakse referaate, arutletakse loetud materjali üle ja rakendatakse omandatud teadmisi kirjanduslike tekstide analüüsis."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Võrdleb kirjandust ja teisi kunstiliike ning iseloomustab nende suhet, viib läbi kirjanduse interdistsiplinaarseid analüüse, oskus seostada teksti kontekstiga. Oskab esitada analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt."
  }
  [1476]=>
  object(stdClass)#1477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Aine eesmärgiks on süvendada teadmisi maailmakirjanduse teoste, rühmituste, autorite, epohhide, žanrite, teemade, motiivide või vormivõtete vallas. Arendada kriitilise ja võrdleva kirjandusanalüüsi oskust, mis võimaldaks uurida eesti kirjandust maailmakirjanduse diskursuses."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Ainekursus, mille teemad ja rõhuasetused muutuvad igal õppeaastal (nt armastuse teema läbi aegade ja rahvuskirjanduste, teisiku või kuradi motiiv kirjanduses, luulemodernism 20. sajandi maailmakirjanduses, short story kui üks kirjanduse lühivorm, maagiline realism kui stiilivõte jne), on mõeldud seminarina. Pärast teemasse sissejuhatavaid loenguid, mis avavad vastava ainekursuse teoreetilise konteksti, valmistavad üliõpilased kas üksi, paaris- või rühmatööna ette referaate loetud tekstide põhjal. Ettekandele järgneb kõigi kursusel osalejate aktiivne vestlus antud teemal. Keskendutakse tekstide erinevatele tõlgendusvõimalustele, kirjanduslike protsesside analüüsile interdistsiplinaarsest vaatepunktist ja uuema kirjandusanalüüsi uurimisvõtete rakendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Üliõpilane demonstreerib teadmisi maailmakirjanduse eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetoditest. Üliõpilane viib iseseisvalt läbi võrdleva kirjandusanalüüsi ning interpreteerib erinevaid kirjandustekste, asetades neid kirjandusajaloolisesse ja -teoreetilisse konteksti, esitab oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt esitada."
  }
  [1477]=>
  object(stdClass)#1478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Teadmiste süvendamine ühes eesti kirjanduse olulises uurimisvaldkonnas. Interpretatsioonioskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Eesti kirjanduse süvakursus mingi teooria või kirjandusvaldkonna vaatenurgast vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Teadmised eesti kirjanduse eri valdkondadest (žanrid, voolud, koolkonnad, rühmitused), nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1478]=>
  object(stdClass)#1479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(270) "Suuline referaat koos käsilehega (paaris- ja grupitöö võimalus), test eesti laste- ja noortekirjanduse ajaloo ja individuaalselt loetud ilukirjanduslike tekstide kohta. Lõpphinne vormub võrdsel määral suulise referaadi (+ käsileht) ja testi tulemustest (50/50)."
    ["eesmrk"]=>
    string(1167) "Üliõpilane saab süstemaatilise ülevaate eesti laste- ja noortekirjanduse arengust alates selle tekkimisest 18./19. sajandi vahetusel kuni tänapäevani. Kronoloogilise ülevaate kõrval pööratakse tähelepanu ka žanri-, teema- või motiivispetsiifilistele küsimustele, tutvustatakse olulisemaid autoreid ja arutletakse lastekirjanduse funktsioonide üle ühiskonnas ja avatakse lastekirjanduse interdistsiplinaarne olemus (pildi ja teksti sümbioos pildiraamatus, laste- ja noortekirjanduse multimeedialised töötlused). Eraldi on vaatluse all viimasel kümnendil plahvatuslikult arenenud noortekirjandus, kooli kirjandustundides käsitletav laste- ja noortekirjandus, saksakeelse lastekirjanduse mõju eesti laste- ja noortekirjandusele 18. ja 19. sajandil ning laste- ja noortekirjanduse tõlkimine eesti keelest võõrkeeltesse ja võõrkeeltest eesti keelde. Üliõpilane omandab esmased teadmised eesti laste- ja noortekirjanduse analüüsimiseks erinevate teooriate valguses. Ainekursuse jooksul kujuneb tal oskus iseseisvalt töötada (võõrkeelsete) lastekirjandusteoreetiliste tekstidega ja analüüsida nende abil eesti laste- ja noortekirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(700) "Laste- ja noortekirjanduse mõisted, ülesanded ja spetsiifika. Eesti laste- ja noortekirjanduse kujunemise tingimused ja arenguperioodid. Lastekirjanduse folkloorne aluspõhi. Eesti lasteluule läbi aegade – vormid, motiivid, teemad. Realistlik laste- ja noortekirjandus (k. a soospetsiifiline laste- ja noortekirjandus, memuaarkirjandus). Fantaasiakirjandus ja selle alaliigid (muinasjutt, kunstmuinasjutt, nõialood, ulmekirjandus, loomtegelasega lood jm), olulisemad tekstid, trendid ja autorid läbi aegade. Väikelastekirjandus. Noortekirjandus. Lastemeedia. Lastekirjanduse tõlkimine. Lastekirjanduse multimediaalsus. Vt lähemalt „Kursuse lühikirjeldust“, mis jagatakse 1. kohtumisel."
    ["vljund"]=>
    string(815) "Kursuse läbinud üliõpilane - tunneb eesti laste- ja noortekirjanduse ajalugu, olulisemaid autoreid, tekste, teemasid, vorme, publikatsiooniorganeid, auhindu jms. - teab lastekirjandusteaduse põhimõisteid ja oskab neid analüüsides rakendada - on läbi lugenud vähemalt 10 eesti laste- ja/või noortekirjanduse kaanonisse kuuluvat teost - suudab iseseisvalt (vajadusel võõrkeelset teoreetilist materjali kasutades) uurida mõnd eesti laste- ja noortekirjanduse eriküsimust (referaat) - oskab analüüsida laste- ja noortekirjanduse interdistsiplinaarseid seoseid - väärtustab laste- ja noortekirjandust eesti kirjanduse ja kultuuri olulise osana - omandab paaris-/grupitöö oskusi - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [1479]=>
  object(stdClass)#1480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Eksam. Hinnet kujundavad aktiivne osalemine seminarides, kirjaliku analüüsi sisu vastavus valitud teemale, selle keelekasutus ja ülesehituse loogika ning suulise ettekande ülevaatlikkus."
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "Kirjandusteaduse magistriõppe aine. Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade kirjandusteaduse ühest olulisemast uurimismeetodist läbi aegade - interpreteerimise kunstist ja teooriast ehk hermeneutikast ja selle edasiarendusest - retseptsiooniteooriast. Kujundada arusaamist tekstide tõlgendusvõimalustest ja retseptsiooniprotsessi analüüsi võtetest."
    ["sisu"]=>
    string(910) "Hermeneutiline meetod kirjanduse uurimises läbi aegade: Hermes kui vahendaja ja tõlgitseja jumalate ja inimeste maailma vahel, interpretatsioon, tõlgendus, reproduktsioon, eksegees (piibel), arusaamine, mõistmine, tunnetus; teksti erinevad tähenduskihid (sõna-sõnaline, allegooriline, varjatud jne); hermeneutika ja (klassikaline) filoloogia (Schleiermacher, Dilthey); hermeneutika ja filosoofia (Heidegger, Gadamer); hermeneutika ja (post)strukturalism (Ricoeur, Derrida); reader-response-criticism; hermeneutiline ring; tõlgendushorisont, ootushorisont, horisontide sulandumine (Jauss); avatud tekst ja teksti apellstruktuur (Iser); reaalne, fiktiivne ja implitsiitne lugeja; lugeja roll ja tema ootused, eelteadmised, maitse, ühiskondlik tingitus jms lektüüriprotsessis; lugejauurimus ja kirjandussotsioloogia. Erialakirjanduse (nii eesti- kui ka võõrkeelsed teosed) iseseisev läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(450) "Üliõpilane kirjeldab kirjanduslikku kommunikatsiooni ja eriti kirjanduse vastuvõtu toimumist. Üliõpilane demonstreerib süvendatud oskusi teadusliku ja iseseisva uurimistöö läbiviimiseks hermeneutika ja retseptsiooniteooria klassikute tekstide lugemise ja ühiste arutelude kaudu. Üliõpilane võrdleb erinevaid kirjandusteoreetilisi tekste, analüüsib ja tõlgendab neid ning esitab ja kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1480]=>
  object(stdClass)#1481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Hindelise arvestuse saamiseks tuleb tudengitel aktiivselt osaleda loengutes ja loeng-seminarides ning valmistada ette iseseisev töö mõnel eesti tõlkelugu puudutaval teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Kirjandusteaduse magistriõppe aine. Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade ilukirjanduse tõlkimise ajaloolistest perioodidest Eestis alates esimestest tõlgetest 16. saj kuni tänapäevani. Tutvustada mainekate eesti tõlkijate töid ja nende tõlkepõhimõtteid, arutleda Eesti tõlketeoreetilise mõtte kujunemise ja hetkeseisu üle."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Vastavalt perioodile, mida eesti tõlkeloo arengus lähemalt uuritakse, jälgitakse ajastu tõlkeilukirjanduse kultuuripoliitilisi aluseid, antakse ülevaade tõlgitud teostest, tõlkesarjadest, tõlkekirjandust välja ndvatest kirjastustest, tõlkevõistlustest ja tõlkekoolitusest, tõlkijatest ja nende tõlkepõhimõttetest, tõlkekriitilise ja -teoreetilise mõtte arengust jms. Ainekursus toimub seminarina: üliõpilased valmistavad kas üksi, paari- või rühmakaupa ette referaate valitud teemadel, seejärel vesteldakse neil teemal ühiselt."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Tunneb ja kirjeldab eesti tõlkeloo eri perioode. Mõtestab tõlgete rolli ja vastuvõtumehhanisme eesti kultuuris laiemalt ja kirjanduses kitsamalt; määratleb tõlkija tähtsust kirjandusprotsessis; viib läbi iseseisev läbi kriitilise tõlkeanalüüsi. Esitab analüüsitulemused selgelt ja loogiliselt ning hindab kriitiliselt kaasõppurite töid."
  }
  [1481]=>
  object(stdClass)#1482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Eksami sooritamise eeltingimuseks on referaadi esitamine. Lisaks sellele leiab aset dispuut (8 t.) teemal: kirjanduse uurimissuunad meil ja mujal."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda ülevaade eesti kirjanduse uurimisest läbi aegade, keskendudes peamistele uurimismeetoditele ja nende vaheldumisele (algusaegadest tänapäevani). Süveneda tähtsamate kirjandusteadlaste uurimismetoodikasse, selgitades ka eri meetodite koostoimet või põimumist."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Historiograafia mõiste. Historiograafiate vajalikkus uurimistöös. Eesti kirjandusteaduse eelaeg. 19. ja 20. sajandi koolikirjandus (õpikud) ja kirjanduslood. Kirjandusteaduse professionaliseerumine 1920-ndaist alates (G. Suits, F. Tuglas etc.). Kriitika ja kirjandusteadus Eestis 1940 - 90. Semiootika Eestis (J. Lotmani koolkond). Kirjandusuurimus 1990. aastail."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Üliõpilane iseloomustab kirjandusteaduse arengu perioodiseerimist ja eesti kirjandusteadusliku mõtte ajalugu, oskab loogiliselt seostada kirjandusuurimise ajaloo erinevaid etappe, analüüsib ja võrdleb eri kirjandusteadlaste uurimismetoodikat, tõlgendab kirjandusteaduslikke tekste."
  }
  [1482]=>
  object(stdClass)#1483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(186) "Eksam. Eksam koosneb iseseisva tööna kirjutatud ja seminaril ette kantud analüütilisest esseest õppejõu antud teemal ning vestlusest käsitletud kirjandusteadlase elust ja tööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(367) "Anda süvendatud teadmisi mõne olulise kirjandusteadlase elust ja tööst. Tutvuda kirjandusteadlase metodoloogiliste arusaamade ja uurimustega. Kujundada üliõpilastel oskus iseseisvalt töötada kirjandusteadusliku lektüüriga. Anda praktiline kogemus konkreetsete kirjandusteaduslike tekstide iseseisvaks analüüsimiseks ja nende käsitlemiseks seminarivormis."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Uuritakse õppejõu poolt valitud kirjandusteadlase metodoloogilisi lähtepunkte ning tema ideoloogiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kajastumist ta uurimustes. Tutvutakse põhjalikumalt käsitletava kirjandusteadlase loominguga, mida analüüsitakse seminarides ja mis paigutatakse ka historiograafilisse raamistusse. Iseseisev tutvumine vaadeldava kirjandusteadlase olulisemate töödega, nendest seminariettekannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilane tunneb valitud kirjandusteadlase akadeemilist arengut, annab ülevaate tema olulisematest käsitlustest, analüüsib valitud kirjandusteadlase metodoloogilisi arusaamu ja uurimusi, lahendab iseseisvalt erialaseid uurimisprobleeme, koostab nõuetele vastavat erialast teadusteksti."
  }
  [1483]=>
  object(stdClass)#1484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Käsitleda süvendatult ühe eesti luuleklassiku koguloomingut. Anda luuleteoreetilisi teadmisi ja arendada luuleteksti analüüsi oskusi: kujundada võime rakendada iseseisvalt asjakohaseid teoreetilisi seisukohti luuleteksti toimimise lahtimõtestamisel."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Loengutes arutletakse luule olemuse ja piiritlemise küsimuste üle, tutvustades eri lähenemisi ja tutvutakse põhjalikumalt käsitletava luuletaja elu ja loominguga. Seminarides analüüsitakse ja tõlgendatakse luuletekste, rakendades eri vaatepunkte ja lähenemisviise. Üliõpilane koostab ühe ettekande, kirjutab kontrolltöö ja essee, rakendades seejuures kursuse käigus omandatud teadmisi ja oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskus tõlgendada luuletusi ja analüüsida nende kujundisüsteemi, võrrelda eri tekste ja eritleda tekstidevahelisi suhteid; väljenduda veenvalt, argumenteeritult ja loogiliselt."
  }
  [1484]=>
  object(stdClass)#1485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "Eksam: essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Käsitleda süvendatult ühe eesti luuleklassiku koguloomingut. Anda luuleteoreetilisi teadmisi ja arendada luuleteksti analüüsi oskusi: kujundada võime rakendada iseseisvalt asjakohaseid teoreetilisi seisukohti luuleteksti toimimise lahtimõtestamisel."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Loengutes arutletakse luule olemuse ja piiritlemise küsimuste üle, tutvustades eri lähenemisi ja tutvutakse põhjalikumalt käsitletava luuletaja elu ja loominguga. Seminarides analüüsitakse ja tõlgendatakse luuletekste, rakendades eri vaatepunkte ja lähenemisviise. Üliõpilane koostab ühe ettekande, kirjutab kontrolltöö ja essee, rakendades seejuures kursuse käigus omandatud teadmisi ja oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskus tõlgendada luuletusi ja analüüsida nende kujundisüsteemi, võrrelda eri tekste ja eritleda tekstidevahelisi suhteid; väljenduda veenvalt, argumenteeritult ja loogiliselt."
  }
  [1485]=>
  object(stdClass)#1486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Kujundada ja kinnistada arusaama kirjanduskriitika spetsiifikast ja võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Kirjanduskriitika mõiste ja erinevate kirjanduskriitiliste liikide ja meetodite tutvustamine. Kirjanduskriitika eesmärkide ja tähenduse määratlemine kultuuriruumis. Õppejõu valitud erinevate kriitikatekstide analüüs. Iseseisev arvustuste kirjutamine õppejõu juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Üliõpilane iseloomustab kirjanduskriitika olemust, kirjeldab kirjanduskriitika erinevaid liike, võrdleb erinevaid kriitikažanre ja analüüsib konreetseid kriitikatekste, oskab kavandada ja kirjutada raamatuarvustust erinevates kriitikažanrides."
  }
  [1486]=>
  object(stdClass)#1487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(900) "Kursus toimub seminari vormis, põhjuseta puudumine lubatud kahel korral. Kui puudumisi koguneb rohkem, on järelevastamise kohustus. Eksami sooritamiseks peab tudeng - koostama tundi tulles kokkuvõtte loetud teoreetilise teksti põhiseisukohtadest (kokkuleppel õppejõuga); - sooritama kirjaliku testi (kirjandusteooria põhimõisted ja suundumused) või kirjutama iseseisva uurimustöö, milles ta rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi mõne ilukirjandusliku teksti analüüsimisel. Teema eelneval kokkuleppel õppejõuga. Kumb teadmiste kontrolli variant valituks osutub, selgub kursuse jooksul. Ainekursuse tulemus sõltub 60% ulatuses iseseisvast kirjalikust uurimistööst või testist ja 40% ulatuses tundideks ettevalmistatud artiklite kokkuvõtetest ja seminarides osalemise aktiivsusest. Hinne: A – materjali omandamine 91-100%; B – 81-90%; C – 71-80%; D – 61-70%; E – 55-60%"
    ["eesmrk"]=>
    string(375) "Magistriõppe aine. Ainekursuse eesmärk on õppida tundma mõningaid kirjandusteooria uuemaid suundumusi, tutvuda nende rakendusvõimalustega tekstide analüüsimisel ja harjutada iseseisva analüüsi läbiviimise oskust. Kursusel pööratakse erilist tähelepanu nendele teoreetilistele positsioonidele, millega magistrandid oma magistritööde kirjutamisel kokku puutuvad."
    ["sisu"]=>
    string(45) "Vt lisalehte “Ainekursuse lühikirjeldus”"
    ["vljund"]=>
    string(576) "Kursuse läbinud üliõpilane - tunneb ja oskab selgitada kursuse jooksul käsitletud kirjandusteoreetiliste positsioonide põhimõisteid ja suundumusi; - oskab nimetada kaasaegse kirjandusteooria tähtsamaid esindajaid ja nende kontseptsioone; - suudab kursuse jooksul omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada praktilises tekstianalüüsis; - on võimeline refereerima (võõrkeelset) teoreetilist teksti ja esitama selle põhiseisukohad kirjalikult; - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis."
  }
  [1487]=>
  object(stdClass)#1488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7015"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Hinde saamiseks on vaja aktiivselt osaleda seminarides ja kirjutada analüütiline töö personaalsel uurimisteemal kasutades mingit osa kursusel tutvustatud metodoloogiast."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Tutvustada 20. saj teisel poolel humanitaarteadustes toimunud „keelelise ja kultuurilise pöörde“ pinnalt esile kerkinud uurimispraktikaid."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Peamised kursusel käsitletavad mõisted ja teemad on järgmised: keeleline ja kultuuriline pööre, sugu (feminiinsus, maskuliinsus), intermediaalsus, diskursiivne analüüs, diskursiivne kogemus, diskursiivne ajalookäsitus, paigutatud teadmine, modernsus, moderniseerumine. Käsitletavad tekstid pärinevad keelelise ja kultuurilise pöördega seotud teoreetikutelt ja kaasajal tegutsevatelt kultuuri uurijatelt."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Üliõpilane demonstreerib teadmisi õppejõu poolt valitud teoreetikute tekstide põhjal. Üliõpilane seostab oma vastustes eri teoreetikute töid, analüüsib teoreetilisi tekste, kasutab erinevate teoreetiliste suundumuste põhimõisteid õiges kontekstis ning rakendab neid asjakohaselt ja põhjendatult oma uurimismaterjali analüüsis."
  }
  [1488]=>
  object(stdClass)#1489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Üliõpilaste ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks ja magistritöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Eri uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimistöö planeerimine, erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Teadustöö vormistamise alused, akadeemilise kirjutamise põhiseisukohad. Ettekanded uurimistöö teemadel, vastastikune retsenseerimine ja arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Üliõpilane teeb iseseisvalt uurimistööd, töötab algallikate ja sekundaarallikatega, hindab kriitiliselt enda ja kaasüliõpilaste uurimistöid, analüüsib teaduslikke probleeme, sünteesib erinevatest uurimisprobleemidest tervikut, osaleb teaduslikus diskussioonis ning esitab ja kaitseb loogiliselt oma seisukohti."
  }
  [1489]=>
  object(stdClass)#1490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Kujundada arusaamist kirjandusteoreetilise mõtte muutumisest, anda teadmisi modernsusest ja postmodernsusest kui kultuurisituatsioonidest ning modernismist ja postmodernismist kui kirjandusvooludest."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Eesmärk on anda üliõpilastele teadmised modernsuse/modernismi ja postmodernsuse/postmodernismi esinemisest kultuuris. Loengukursusel keskendutakse modernsuse ja postmodernsuse mõistetele ja ajaloolisele arengule, silmas pidades nii kultuurisituatsiooni kui ka kirjandustekstide siseseid tunnuseid. Lisaks teoreetilisele käsitlusele vaadeldakse modernismi/postmodernismi ja eesti kirjanduse suhteid. Seminarides analüüsivad üliõpilased eesti kirjanduse modernistlikke ja postmodernistlikke tekste."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Üliõpilane demonstreerib teadmisi kirjandusteoreetilise mõtte muutumisest, analüüsib modernsuse ja postmodernsuse ajaloolist arengut ning tunnuseid ja kategooriaid, tunneb ära modernsuse ja postmodernsuse tunnuseid, määratelb ja analüüsib modernistlikke ja postmodernistlikke kirjandustekste ning esitab ja kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt, hindab kriitiliselt kaasüliõpilaste anaalüüsitulemusi."
  }
  [1490]=>
  object(stdClass)#1491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7018"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Eksam. Hinnet kujundavad aktiivne osalemine seminarides, kirjaliku analüüsi sisu vastavus valitud teemale, selle keelekasutus ja ülesehituse loogika ning suulise ettekande ülevaatlikkus."
    ["eesmrk"]=>
    string(387) "Ainekursuse eesmärk on tutvustada põhjalikult mõningaid kaasaegse kirjandusteooria uuemaid suundumusi ja rakendada neid näidete abil tekstianalüüsides. Pöörata eelkõige tähelepanu nendele teoreetilistele positsioonidele, millega magistrandid oma tööde kirjutamisel kokku puutuvad, süvendada üliõpilastes teadmisi postmodernistliku kirjandusteooria erinevatest meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Vastavalt valitud teemale (nt tekstiteooriad, mis on seotud intertekstuaalsuse ja allusiooniga, dekonstruktiivne lektüür, psühhoanalüütiline kirjandusuurimus jne) loetakse iseseisvalt teoreetilisi tekste nii eesti kui võõrkeeles. Põhiliseks õppevormiks on seminar, kus esitatakse referaate, arutletakse loetud materjali üle ja rakendatakse omandatud teadmisi kirjanduslike tekstide analüüsis."
    ["vljund"]=>
    string(339) "Üliõpilane demonstreerib kirjandusteaduslikke teadmisi ning teadusliku ning iseseisva uurimistöö tegemise oskust kirjandusteoreetiliste tekstide lugemise ja ühisarutelu käigus. Üliõpilane võrdleb erinevaid kirjandusteoreetilisi tekste, analüüsib ja tõlgendab ning esitab ja kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1491]=>
  object(stdClass)#1492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7019"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Arvestuse sooritamise eelduseks on tegevuse aruande esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Eriala rakenduslikuks tegevuseks võivad olla konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms, mis soovitavalt on seotud magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab neid asjatundlikult, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1492]=>
  object(stdClass)#1493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Anda ülevaade kirjanduse seostest tehnoloogiaga, tutvustada tehnoloogilise arengu tulemusel tekkinud uusi kirjandusvorme."
    ["sisu"]=>
    string(550) "Eesmärk on tutvustada kirjanduses toimunud muutusi, mis on toimunud tänu tehnoloogilisele arengule, ennekõike tänu arvutite arengule. Kursuse jooksul analüüsitakse kirjanduse ja visuaalse meedia ning kirjanduse ja küberruumi vahelisi seoseid. Keskse tähelepanu all on nn küberkirjandus, arvuti abil loodud ja arvuti abil (enamasti Internetis) esitatav kirjandus. Vaadeldakse küberkirjanduse eriliike (nt hüpetekstiluule, fan fiction, on-line romaanid jms). Arutletakse kirjanduse piiride hägustumise ja kirjanduse mõiste laienemise üle."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Üliõpilane kirjeldab valdkonna põhisuundumusi ja mõisteid ning kasutab neid õiges kontekstis. Oskab näha seoseid tehnoloogia ja kirjanduse erinevate avaldusvormide vahel. Üliõpilane analüüsib erinevaid küberkirjanduse tekste ja identifitseerib erinevaid küberkirjanduse vorme."
  }
  [1493]=>
  object(stdClass)#1494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Anda ülevaade 20. sajandi lõpus – 21. sajandi algul eesti kirjanduses toimunud muutustest, kujundada arusaam nende muutuste olemusest ja põhjustest."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Eesmärgiks on analüüsida eesti kirjanduses toimunud muutusi alates 1980-ndate lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Vaatluse all on nende muutuste seos ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengutega. Analüüsitakse muutusi kirjanduses nii temaatika kui poeetika tasandil, vaadeldakse uusi kirjandusnähtusi.analüüsivad üliõpilased tänapäeva eesti kirjandustekste ja peavad ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane tunneb tänapäeva eesti kirjanduses toimunud muutusi ja nende põhjusi, oskab neid seostada laiema ühiskondliku ja kultuurikontekstiga."
  }
  [1494]=>
  object(stdClass)#1495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(385) "Teadmiste süvendamine ühes eesti kirjanduse kitsamas aspektis. Näiteks antud kursusel on selleks naisekuju modelleerimine eesti kirjanduses XX sajandi kahel esimesel kümnendil. Uurimismetoodikana leiavad rakendust naisuurimuslikud ja intertekstuaalse analüüsi kontseptsioonid koos vastava mõisteaparatuuriga, eesmärk on harjutada magistrante tekste analüüsima ja tõlgendama."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Eesti kirjanduse süvakursus mingi teooria või kirjandusvaldkonna vaatenurgast vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi. Kursust viivad läbi erinevad õppejõud ja kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust. Näiteks „naisekuju modelleerimise“ kursuse puhul antakse loengutes ülevaade teema senisest uurimisest, teoreetilistest tugipunktidest ja põhimõistetest. Seminarides tehakse ettekandeid (iseseisva koduse töö esitusena) ja rühmatööd konkreetsete tekstidega."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Üliõpilased tunnevad põhjalikult eesti kirjanduse mõnd kitsamat perioodi (XX sajandi alguskümnendite realism ja uusromantism) ja aspekti (nt naiskarakterite kujutamine, erinevad naisemüüdid) ning oskavad ise vastavaid tekste analüüsida, analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt esitada, tunnevad valdkonna mõistestikku ja oskavad seda õiges kontekstis rakendada."
  }
  [1495]=>
  object(stdClass)#1496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7023"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Eksam. Hindamisel arvestatakse aktiivset osalemist seminarides, iseseisva töö ülesannete sooritamist. Seminari lõpuks kirjalik tekstianalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(452) "Käesolev kursus keskendub eesti ühe enim kanoniseeritud kirjaniku A. H. Tammsaare vähem tuntud tekstidele. Kursusel on kaks eesmärki. Esiteks jälgime Tammsaare tekstide sisu ja vormi moderniseerumist 20. saj euroopa (k. a eesti) kultuuri moderniseerumise taustal. Eesmärk on arendada oskusi analüüsida ja võrrelda A. H. Tammsaare eri tüüpi tekste modernsuse kontekstis. Teiseks uurime Tammsaare tekstide teatritõlgendusi ning adaptatsioone."
    ["sisu"]=>
    string(879) "Kursusel käsitletavad teemad ja mõisted on järgmised: olulisemad modernsuse teoreetikud (Darwin, Marx, Freud, Nietzsche, Bebel, Wilde, Woolf jne) ja nendega seotud diskursused, modernne esteetika, modernne romaan ja lühiproosa, I Maailmasõda, ajataju muutumine, sugu, intermeedialisus, transmeedialisus, adaptatsioon. Alustame Tammsaare nn üliõpilasnovellidega ning loeme lisaks valitud artikleid erinevatest kogumikest k.a „Sõjamõtted“, peatume kahel kirjandusliku dekadentsi näitel: „Kärbes“ ja „Varjundid“, jälgime näidendi „Juudit“ taustu (teatri moderniseerumine 1920. aastail) ja tõlgendusi läbi ajaloo, käsitleme 2-3 jutustust kogumikust „Pöialpoiss“ ning uurime jutustuse „Kärbes“ dramatiseeringuid postmodernsel ajajärgul. Loeme taustateadmisena juurde historiograafiat ja kaasaja teoreetikute artikleid relevantsetel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(753) "Üliõpilane saab aru seminarides käsitletavate teemade ja mõistete sisust ja oskab neid oma analüüsides rakendada. Üliõpilane leiab ilukirjanduslikes tekstides üles erinevad diskursiivse modernsuskogemuse representatsioonid, modernsuse figuurid, metafoorid, lausungid, oskab analüüsitavaid ilukirjanduslikke tekste kontekstualiseerida, seostada olulisemate modernsuse teoreetikute ideedega, moderniseerumisprotsessi aspektidega ja sooga ning ideaalis näeb seoseid ka vastava ajastu kunstis levinud diskursiivse modernsuskogemuse representatsioonidega. Üliõpilane oskab tekstide analüüsimiseks kasutada erinevaid kaasaja uurimispraktikaid, kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt ja hindab kriitiliselt kaasüliõpilaste analüüsitulemusi."
  }
  [1496]=>
  object(stdClass)#1497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda võrdlevalt süstemaatilised teadmised Balti kirjanduste arengust alates esimestest kirjalikest tekstidest kaasaegse kirjanduseni."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Käsikirjad ja esimesed trükised Lätis ja Leedus 13.-18. sajandini, omakeelse kirjanduse tekkimine, kirjandus 18. ja 19. sajandil, 19. sajandi peamised suundumused, 20. sajandi alguse modernism, nõukogude kirjandus Lätis ja Leedus, 21. sajandi suundumused Balti kirjanduselus. Kursus toimub osaliselt Moodle's https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6315."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Üliõpilane kirjeldab läti ja leedu kirjanduse üldpilti ja iseloomustab nende arengut. Loob seoseid balti kirjanduste ja Euroopa ja maailmakirjandusearengute vahel."
  }
  [1497]=>
  object(stdClass)#1498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7025"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Anda teadmisi draamakirjanduse spetsiifikast, eesti näitekirjanduse ajaloost ja tänapäevast, arendada draamateksti analüüsi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Draama spetsiifika. Draama ja teater. Eesti näitekirjandus ja teater (lühiülevaade ajaloost). Eesti näitekirjanikke: Mati Unt, Vaino Vahing, Madis Kõiv, Merle Karusoo, Jaan Tätte, Andrus Kivirähk. Ülevaade noorema põlvkonna näitekirjanikest. Teater ja draama tänapäeval: postdramaatiline teater, nn autoriteater. Iseseisva tööna loetakse"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane tunneb draama spetsiifikat, orienteerub eesti näitekirjanduse ajaloos, tunneb eesti nüüdisdramaturgiat. Ta oskab analüüsida draamateksti ja hinnata teksti ning teatrilavastuse suhet."
  }
  [1498]=>
  object(stdClass)#1499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Luua võimalused süvendatud teadmiste kujunemiseks kirjandusteooriast, kirjanduskriitikast ja eesti kirjandusloost. Aine loob võimaluse tutvuda lähemalt Eesti kirjandusmaastiku perifeeriaga reisikirjanduse näitel. Lisaks on kursuse raames võimalik arendada analüüsi- ja kirjalikku väljendusoskust ning võimalus täiustada oskust töötada erinevatest valdkondadest pärit ilukirjanduslike ja kirjandusteoreetiliste tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(622) "Loenguvormis käsitletakse reisi, reisimist, reisijat, turismi, reisikirjandust ja reisikirja erinevatest teoreetilistest vaatepunktidest. Antakse ülevaate eesti reisikirjanduslikust mõttest ja reisikirja ajaloost. Seminarides käsitletakse nii teoreetilisi kui ka ilukirjanduslikke tekste. Iseseisvalt loetakse läbi seminarides käsitletavad teosed ja valmistatakse ette lühisõnavõtud. Linna/maa kujutamist käsitlevateks seminarideks tuleb ette valmistada ühe linna/maa kujutamist erinevates žanrides käsitlev ettekanne (15 min). Selleks töötatakse iseseisvalt läbi vastavat valdkonda käsitlevad materjalid."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Õppija orienteerub reisikirjandust puudutavas valdkonnas. Õppijal on ülevaade reisikirjanduse põhisuundumustest ja mõistetest. Õppija oskab analüüsida erinevaid kirjandusteoreetilisi ja ilukirjanduslikke tekste. Õppija oskab formuleerida teoste lugemisel tekkivaid ideid/mõtteid."
  }
  [1499]=>
  object(stdClass)#1500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kujundada arusaamist kirjandusvooludest eesti kirjanduses, osata näha seoseid eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse arengute vahel."
    ["sisu"]=>
    string(603) "Loengu- ja seminarivormis kursus käsitleb mõne konkreetse kirjandusvoolu (nt romantism, realism, avangardism, sotsialistlik realism) esinemist eesti kirjanduses. Kursust viivad läbi erinevad õppejõud ja kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust (nt rahvuslik ärkamisaeg romantismi kontekstis, Vilde looming kriitilise realismi kontekstis jms). Loengutes antakse ülevaade käsitletava kirjandusvoolu iseloomulikest joontest ja selle esinemisvormidest eesti kirjanduses. Seminarides analüüsitakse eesti kirjanduse teoseid, mida saab vaadelda konkreetse kirjandusvoolu kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilane kirjeldab eesti kirjanduse eri perioode ja seostab neid maailmakirjanduses toimunud arengutega. Võrdleb eesti kirjanduse teoseid maailmakirjanduse vastava kirjandusvoolu teostega; seostab üksikuid kirjandusteoseid kirjanduse voolulooliste arengutega; interpreteerib ja analüüsib erinevaid kirjandustekste ning esitab oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt."
  }
  [1500]=>
  object(stdClass)#1501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Käsitleda üht kümnendit eesti kirjanduses vastavalt õppejõu valikule, pakkuda süvendatud teadmisi sellest perioodist ning arendada üliõpilaste interpretatsioonioskust."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Eesti kirjanduse süvakursus mingist aastakümnest (nt 1950 ndad, 1960-ndad, 1970-ndad) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Üliõpilane demonstreerib süvenatud teadmisi eesti kirjanduse vastavast perioodist (žanrid, voolud, koolkonnad, rühmitused) ning olulisematest autoritest ja teostest. Analüüsib ja interpreteerib iseseisvalt kirjandusteoseid, võrdleb neid teiste sama perioodi teostega ja sünteesib ajastu kultuurilist eripärad."
  }
  [1501]=>
  object(stdClass)#1502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7029"
    ["hindamine"]=>
    string(504) "Kirjalik töö. Hinne moodustub: seminarides käsitletavate modernsuse teoreetikute tekstidest 2-3 leheküljeline kirjalik kokkuvõte etteantud küsimuste ja enda tähelepanekute põhjal. Aktiivne diskussioon seminarides etteantud küsimuste põhjal ilukirjandustekstide üle arutledes. Eesti kirjandustekstide analüüsiga kaasneva diskussiooni õnnestumise eelduseks on ka taustateadmised Eesti ja Euroopa ajaloost. Loeme valitud peatükke Blomi, Janseni ja/või Zetterbergi ja/või I. Talve raamatust."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Kursuse eesmärk on õpetada üliõpilasi uurima kirjandust modernsuse kontekstis (kitsamalt fin de siècle’i kultuuriruumis). Seminarides avame mõistete modernsus, modernism, modernsuse diskursused, moderniseerumisprotsess, fin de siècle ja modernsuskogemus sisu lugedes erinevaid modernsuse teoreetikuid ja analüüsides 20. saj alguse eesti kirjandust modernsuse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1000) "Kursusel käsitletavad mõisted ja teemad on järgmised: modernsus, modernism, modernsuse diskursused (dekadents, positivism, rahvuslus, feminism, antifeminism jne), moderniseerumisprotsess, modernsusega seotud teemad (sh maskuliinsuse ja feminiinsuse kriis, naisemantsipatsiooni k.a misogüünia kriitika) modernsuse figuurid ja representatsioonid kirjanduses ja kunstis (uus naine, uus mees, dekadent, dekadent-diletant, tõusik). Esmalt loeme ja arutleme nn fin de siècle’i perioodi kuuluvate modernsuse teoreetikute tekstide üle (Baudelaire, Bourget, Nietzsche, Weininger, Kallas, Marholm). Seejärel analüüsime kultuuriuuringute praktikast lähtudes ja eelnevalt tutvustatud teoreetikute ideid meenutades viit 20. saj esimesse poolde kuuluvat moodsa eesti kirjanduse võtmeteksti (J. Randvere „Ruth“, F. Tuglas „Felix Ormusson“, A. H. Tammsaare „Juudit“, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“; A. Kallas „Hundimõrsja“). Loeme taustateadmisena juurde ka historiograafiat."
    ["vljund"]=>
    string(599) ". Üliõpilane saab aru seminarides käsitletavate mõistete modernsus, modernism, dekadents jne sisust. Üliõpilane leiab ilukirjanduslikes tekstides üles erinevad modernsuskogemuse representatsioonid ja modernsuse figuurid, oskab neid kontekstualiseerida, seostada modernsuse teoreetikute ideedega ja moderniseerumisprotsessi aspektidega ning ideaalis näeb seoseid ka vastava ajastu kunsti diskursustega. Üliõpilane oskab tekstide analüüsimiseks kasutada erinevaid kaasaja uurimismeetodeid, kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt ja hindab kriitiliselt kaasüliõpilaste analüüsitulemusi."
  }
  [1502]=>
  object(stdClass)#1503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Arvestus. Arvestuse saamise eelduseks on aktiivne osalemine seminarides ja ettekanded uudisteostest (kokku 2 ettekannet), mis on seminaris ette kantud. Ühe suulise ettekande põhjal kirjutab üliõpilane kursuse lõpuks kirjaliku retsensiooni/arvustuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Viia üliõpilasi kurssi äsjailmunud eesti kirjandusega, sh nii eraldi ilmunud proosaraamatute ja luulekogudega, kui ka perioodikas (Looming, Vikerkaar) ilmuva uudiskirjandusega. Teose üle mõtlemise ja selle käsitlemise, suulise eneseväljenduse, väitluse ja interpretatsiooni arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(491) "Igaks seminariks loetakse kodus läbi õppejõuga kokkulepitud kirjandusteos (teosed lepitakse kokku jooksvalt igas seminaris). Seminarides esitab 1-2 üliõpilast ettekande antud teosest, misjärel toimub diskussioon. Kursusel on põhirõhk lühiproosal ja luulel, kuid kindlasti tuleb arutluse alla ka mõni romaan või esseistikakogumik, mille maht ei ületa 300 lk. Draamakirjandust kursusel enamasti ei käsitleta. Iseseisva tööna kirjutab iga üliõpilane ka ühe kirjandusarvustuse."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilane suudab nii suuliselt kui kirjalikult arutleda teose üle ning analüüsida teose mõnda probleemi, ideestikku, tegelast ja stiili; suudab kursuse lõpuks kirjutada kirjandusarvustuse. Üliõpilane oskab esitada küsimusi nii teose kui ka selle erinevate tõlgenduste kohta ja diskuteerida teiste interpreteerijatega."
  }
  [1503]=>
  object(stdClass)#1504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursuse eesmärk on võrdleva kirjandusteaduse uurimismeetodite ja suundade tutvustamine. Eesmärk realiseeritakse läbi mõnele kirjandusvoolule keskenduva kursuse vormis."
    ["sisu"]=>
    string(765) "Loengu- ja seminarivormis kursus käsitleb mõne konkreetse kirjandusvoolu (modernism, postmodernism, realism, romantism jne) arengut või esinemistendentse kirjanduses erinevate kulttuuriruumide ja/või perioodide lõikes laiemas võrdlevas kontekstis. Kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust. Loengutes antakse ülevaade käsitletava kirjandusvoolu arengust, iseloomulikest joontest ja nende käsitlemisse kaasatud teoreetilisest raamistikest. Seminarides analüüsitakse käsitletavat voolu esindavaid (nii ilukirjanduslikke kui kriitilisi ja teoreetilisi) tekste. Iseseisev töö seisneb teoreetiliste ja ilukirjanduslikke tekstide läbitöötamises ja seminarideks ettevalmistamises vastavalt kursust läbiviiva õppejõu instruktsioonidele."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Üliõpilased on omandanud: 1) ülevaatlikud teadmised käsitletava voolu arengust, iseloomulikest joontest ja avaldumisvormidest erinevate kultuuriruumide lõikes. 2) esmase oskuse teoreetiliste käsitluste toel töötada erinevatesse kultuuriruumidesse (sh. eesti kultuuriruumi) mingit kirjandusvoolu esindavate tekstidega. 3) Kursus eeldab omandatud oskuse demonstreerimist nii seminarides kui lõpuessees."
  }
  [1504]=>
  object(stdClass)#1505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada võrdleva kirjandusteaduse uurimismeetodeid ja suundi; eesmärk realiseeritakse mõnele kirjandusžanrile või motiivile keskenduva kursuse vormis."
    ["sisu"]=>
    string(937) "Loengu- ja seminarivormis kursus käsitleb mõne konkreetse kirjandusžanri (romaan, autobiograafia, ulme jne) või motiivi (näit keha representatsioon kirjanduses, küberkirjandus) arengut või esinemistendentse kirjanduses. Žanrit või motiivi vaadeldakse erinevate kulttuuriruumide ja)või perioodide lõikes laiemas võrdlevas kontekstis. Kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust. Loengutes antakse ülevaade käsitletava kirjandusžanri või motiivi arengust, iseloomulikest joontest ja nende käsitlemisse kaasatud teoreetilisest raamistikest. Seminarides analüüsitakse mingisse konkreetsesse žanri kuuluvaid kirjandusteoseid või mõne motiivi kujutamise seisukohalt olulisi kirjandusteoseid, samuti mõningaid teemaga keskselt haakuvaid teoreetilisi ja kriitilisi tekste. Iseseisev töö seisneb teoreetiliste ja ilukirjanduslikke tekstide läbitöötamises ja seminarideks ettevalmistamises valmistamises."
    ["vljund"]=>
    string(461) "Üliõpilased on omandanud: 1) oskuse näha ülevaatlikku pilti käsitletava žanri või motiivi arengust arenguetappidest, harudest ja iseloomulikest joontest ja/või avaldumisvormidest. 2) esmase oskuse teoreetiliste käsitluste toel töötada erinevatesse kultuuriruumidesse (sh. eesti kultuuriruumi) mingisse žanri kuuluvate või mingile motiivile keskenduvate tekstidega. 3) Kursus eeldab omandatud oskuse demonstreerimist nii seminarides kui lõpuessees."
  }
  [1505]=>
  object(stdClass)#1506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Kursuse eesmärk on anda teadmisi tõlkimise/tõlgete muutusi genereerivast väärtusest kultuuris."
    ["sisu"]=>
    string(749) "Kursuse raames käsitletakse eesti kultuuriteadvust ja –teadlikkust kujundanud eesti kirjanike ja tõlkijate tõlkeid kui tekste originaali ja omakultuuri teiste tekstide kõrval. Kultuurilises identsuses nähakse kombinatoorset konstruktsiooni, mis on sündinud tõlkimisest ja kokkupuutest keelelise ja kultuurilise teisesusega. Identiteedi mõiste relatiivsusele tähelepanu juhtiva kursuse eesmärk on sealjuures säilitada kontsepti tõsikindel sisu, milleta paljudele kultuuri võtmeküsimustele mõelda üldse ei saa, kuigi kursuse läbinu suudab stabiilse, mingis olemuslikus minevikus/originaaliga fikseeritud (essentsialistliku) identiteedi asemel opereerida ka positsioneeritud, diskursustes ja praktikates üha ehitatava identiteediga."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Üliõpilane arvustab maailmakirjanduse tõlkelist olemust. Üliõpilane omandab oskuse näha kultuurilises identsuses kombinatoorset konstruktsiooni, mis on sündinud tõlkimisest ja kokkupuutest keelelise ja kultuurilise teisesusega. Üliõpilane oskab analüüsida erinevaid tõlketekste ja suhestada neid laiema kultuurilise kontekstiga."
  }
  [1506]=>
  object(stdClass)#1507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7034"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Kirjalik eksam, esitada essee vabalt valitud ilukirjandusliku teksti komparativistlikust analüüsist (loetud kirjanduse põhjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Keskenduda võrdleva kirjandusteaduse arengusuundadele ja 20 / 21. sajandi vahetusel esile kerkinud probleemsetele küsimustele: kirjanduse vajalikkus, rahvuslikkus ja rahvusülesus, globaalsus, elitaarsus ja piirid."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Võrdleva kirjandusteaduse mõiste ja kujunemine, uurimisobjektid, suundumustest 1960.– 1980. ja 20/21. saj. vahetusel. Kirjanduse korduvad teemad, motiivid, sümbolid ja arhetüübid. Tõlketeooria ja -praktika vahekord. Intertekstuaalsus ja kirjandusmõjud, kirjanduse interdistsiplinaarsus (kirjandus ja teised kunstid ning distsipliinid), rahvuslikkus, rahvusülesus. Kirjanduse globaliseerumine ja fragmenteerumine, kirjanduskaanonid ja nende muutumine, kirjandus ja ideoloogiad. Elitaarne ja massikirjandus. Kultuuridevahelised vastastikmõjud kirjanduses. Digitaalne revolutsioon võrdlevas kirjandusteaduses. Hüpertekst, hüpermeedia ja kirjandusuuringud."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Koostab tekstianalüüsi rakendades võrdlev-diskursiivset meetodit; hindab kultuuridevahelisi mõjufaktoreid kirjanduses, oskab esitada analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt ja seostab rahvuskirjandusi."
  }
  [1507]=>
  object(stdClass)#1508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7035"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Rakendada omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvas kirjandusteaduslikus uurimistöös, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks. Kujundada oskused teadusliku ettekande esitamiseks ja diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(69) "Õppejõu poolt juhendatav iseseisev uurimus kirjandusteaduse vallas."
    ["vljund"]=>
    string(695) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teemat, püstitada eesmärke ja sõnastada teaduslikku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; annab hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; teeb iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendab keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; esineb teadusliku ettekandega ja peab teaduslikku diskussiooni; vormistab teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1508]=>
  object(stdClass)#1509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7036"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "Eksam: essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Kujundada eri õppevaldkonna üliõpilastel nii diakrooniliste kui ka sünkrooniliste seoste nägemise oskust kultuuritekstide loomemehhanis¬mides ning müüdi ja kirjanduse seoste loomepotentsiaali äratundmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Aine sobib kommunikatsioonivaldkonna, keelte, kultuuride vm sotsiaal- ja humanitaareriala üliõpilastele ning on eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrieriala gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse valikkursuste õpetaja valikmooduli osa. Annab ülevaate müüdi ja kirjanduse suhetest nii diakroonilises kui ka sünkroonilises plaanis. Müüdi olemus, mütoloogiline ja mittemütoloogiline mõtlemine ning maaimakujutus, müüdi keel (Lotman, Barthes, Undusk); müüt tänapäeval (Barthes); müüt ja arhetüüp (Jung); kunstniku- ja autorimüüt (Lotman); eesti ja teiste rahvaste mütoloogiate ilmingud kirjanduses (Eisen)."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Üliõpilane teeb vahet müütilisel ja mittemüütilisel mõtlemisel ning müütilisel ja mittemüütilisel tekstil ning keelel. Tunneb ära müütilised ja mütoloogilised motiivid kirjanduses ning oskab neid analüüsida. Oskab näha ja analüüsida autorimüüte ning nende seoseid ja mõjusid kirjandusteose retseptsioonile. Võrdleb eri rahvaste mütoloogiaid ning tunneb ära nende ilmnemise kirjandus-tekstis."
  }
  [1509]=>
  object(stdClass)#1510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7037"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam koosneb kahest komponendist – ettekanne seminaris ja uurimuslik kodune kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Pakkuda eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppijatele ja tegevõpetajatele võimalust omandada vajalikud teadmised ja pädevused õpetamaks gümnaasiumi õppekava valikkursust „Kirjandus ja ühiskond“. Kursuse eesmärk on arendada üliõpilase oskust paigutada kirjandusteosed ühiskondlikku, poliitilisse ja ajastu konteksti, näha kirjandusteose laiemaid seoseid ümbritsevaga ja kirjandustraditsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Aine sobib keelte, kultuuride jt õpetaja- vm sotsiaal- ja humanitaareriala üliõpilastele ning on eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrieriala gümnaasiumi valikkursuste õpetaja valikmooduli osa. Õpitakse kirjandusteoseid analüüsima lähtudes nende ühiskondlikust kontekstist. Loengutes tutvustatakse kirjanduse, ühiskonna, poliitika, ideoloogia, erinevate ajastute ja mõttevoolude seoseid ja võtteid selliste seoste nägemiseks ja analüüsimiseks. Seminarides analüüsitakse ühisaruteludes erinevaid kirjandusteoseid tuues välja nende ühiskondlikke ja poliitilisi aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Kursuse läbinud üliõpilane mõistab kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, oskab seostada kirjandust autori elulooga, asetada kirjandusteose ühiskondlikesse ja poliitilistesse raamidesse. Oskab näha kirjandusteose kohta ajastus, traditsioonis ja kirjanduskaanonis. Esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis."
  }
  [1510]=>
  object(stdClass)#1511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7038"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Arvestuse saamiseks on vaja aktiivselt osaleda seminarides ning esitada tähtajaks kirjalikud kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Omandada teadmised draama ja teatrikunsti eripärast ja poeetikast ning oskus analüüsida võrdlevalt draamateksti ja selle lavastust teatris."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Õpitakse analüüsima draamateksti ja teatrietendust, kasutades erinevaid analüüsimeetodeid. Loengutes tutvustatakse draama- ja etendusteksti struktuuri ja poeetikat, seminarides analüüsitakse võrdlevalt 1-2 näidendit ja nende alusel valminud lavastust."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane tunneb draama ja teatri spetsiifikat ja poeetikat, oskab analüüsida draamateksti ja teatrietendust, kasutades erinevaid meetodeid."
  }
  [1511]=>
  object(stdClass)#1512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7039"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Arvestus: referaat koos käsilehega ja iseseisev kirjalik uurimistöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(631) "Pakkuda emakeele ja kirjanduse õpetajaks õppijatele ja tegevõpetajatele võimalust omandada vajalikud teadmised ja pädevused õpetamaks gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse valikkursust „Kirjandus ja film“. Aine arendab õpetaja teadlikkust nii kirjandusteoste kui filmide spetsiifikast, täiendab tema teadmisi kahe meediavormi sarnasustest ja erinevustest, pakub didaktilisi abivahendeid meediaõpetuse läbiviimiseks koolis. Kursus on üles ehitatud kirjandusliku ja filmilise jutustamise võrdlusele; kirjandusteoste ja nende põhjal vändatud ekraniseeringute abil omandatakse narratiivianalüüsi praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Aine sobib keelte, kultuuride jt õpetaja- vm sotsiaal- ja humanitaareriala üliõpilastele ning on eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrieriala gümnaasiumi valikkursuste õpetaja valikmooduli osa. Kursuse alguses saavad üliõpilased õppejõult ülevaate olulisematest kirjandusteoste ekraniseeringutest nii Eestis kui mujal maailmas ja narratiiviteooria põhiseisukohtadest. Sellele järgnevad üliõpilaste referaadid ja ühisarutelud konkreetse näitematerjali põhjal (kirjandusteose osade ja sellele vastavate filmikatkendite narratiivianalüüs)."
    ["vljund"]=>
    string(668) "Kursuse auditoorse ning individuaalse töö täies mahus läbinu: - mõistab ja väärtustab kirjanduse ja filmi staatust ja funktsiooni tänapäeva meediakonkurentsile suunatud ühiskonnas - tunneb kirjandusliku ja filmilise narratiivi analüüsikategooriaid ja -tehnikaid - on võimeline iseseisvalt ja kriitiliselt läbi viima nii kirjandusteose kui ka selle põhjal vändatud filmi võrdluse - omab ülevaadet nii Eesti kui maailma filmikunsti tuntumatest kirjandusteoste ekraniseeringutest - orienteerub kirjanduse ja filmikunsti žanrites - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis."
  }
  [1512]=>
  object(stdClass)#1513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1513]=>
  object(stdClass)#1514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7049"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1514]=>
  object(stdClass)#1515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7051"
    ["hindamine"]=>
    string(626) "Eksam. 4,0 ainepunkti kogub tudeng, kes võtab ainekursusest aktiivselt osa (põhjuseta puudumine lubatud vaid kahel korral semestri jooksul), on valmis esitama referaadi mõnel ainekursusel käsitletaval teemal (mõne teoreetiku tööde tutvustus) ja koostama kirjaliku lühiuurimuse, kus rakendab kursusel õpitud teadmisi (teema kokkuleppel õppejõuga). Loengutest või seminaridest puudumisel järelevastamise kohustus! Järelevastamise aeg ja kord kokkuleppel õppejõuga. Ainekursuse tulemus sõltub 50% ulatuses suulisest referaadist ja seminaridest osavõtu aktiivsusest ning 50 % ulatuses kirjalikust uurimistööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade kirjandusteaduse kesksetest uurimismeetoditest hermeneutikast ehk tõlgendusõpetusest ja retseptsiooniteooriast ehk kirjanduse vastuvõtu uurimisest."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Kursuse raames käsitletakse kirjandusliku hermeneutika baastekste 19. ja 20. sajandist (Fr. Schleiermacher, W. Dilthey, H.-G. Gadamer, M. Heidegger, P. Ricœur jt) ja arutletakse selle üle, kuidas on tekstide interpreteerimine muutunud pärast nn lingvistilist pööret. Retseptsiooniteooria tutvustamisel lähtutakse mõjuvõimsa Konstanzi (Saksamaa) koolkonna esindajate (H.-R. Jauss, W. Iser) töödest ja vaadeldakse nende edasiarendusi (U.Eco) nii empiirilise retseptsiooniuurimuse (kirjandussotsioloogia) kui mõjuesteetika suunal. Tutvutakse ka teiste kultuuriruumide retseptsiooniteooriatega (reader-response criticism), samuti kirjanduse vastuvõtuga seotud uurimustega Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(613) "Kursuse läbinud üliõpilane - on omandanud süvendatud teadmised kirjanduslikust kommunikatsioonist ja kirjanduse vastuvõtust - tunneb hermeneutika ja retseptsiooniteooria põhimõisteid - on tuttav hermeneutika ja retseptsiooniteooria klassikute põhiseisukohtadega - oskab rakendada hermeneutilise ringi põhimõtet tekstide tõlgendamisel - teab, kuidas erinevatel viisidel uurida kirjanduse retseptsiooni ja oskab seda praktiliselt läbi viia (nt iseseisvas kirjalikus uurimistöös) - esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis"
  }
  [1515]=>
  object(stdClass)#1516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7052"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Postiivne arvestuse saamiseks on vaja sooritada järgmised ülesanded: Osavõtt seminaridest ja diskussioonis osalemine. Ettekanne oma magistritöö uurimisteemal. Kaasmagistrandi ettekande oponeerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Üliõpilaste ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks ja magistritöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Eri uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimistöö planeerimine, erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Teadustöö vormistamise alused, akadeemilise kirjutamise põhiseisukohad. Ettekanded uurimistöö teemadel, vastastikune retsenseerimine ja arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Üliõpilane teeb iseseisvalt uurimistööd, töötab algallikate ja sekundaarallikatega, hindab kriitiliselt enda ja kaasüliõpilaste uurimistöid, analüüsib teaduslikke probleeme, sünteesib erinevatest uurimisprobleemidest tervikut, osaleb teaduslikus diskussioonis ning esitab ja kaitseb loogiliselt oma seisukohti."
  }
  [1516]=>
  object(stdClass)#1517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7053"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Anda ülevaade kirjandusteaduse ajaloost ning kujundada eeldused kirjandusteaduslike meetodite mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Kirjandusteaduse mõiste. Ülevaade Euroopa kirjandusteadusliku mõtte ajaloo põhietappidest (antiigist kuni 20. sajandi keskpaigani). Ülevaade eesti kirjandusteaduse ajaloost. Seminarides loetakse ja arutatakse valitud kirjandusuurimuslikke tekste."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliõpilane on omandanud põhiteadmised kirjandusteadusliku mõtte arengust Euroopas ja Eestis, oskab analüüsida peamisi kirjandusteaduslikke meetodeid."
  }
  [1517]=>
  object(stdClass)#1518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7054"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Korralik ettevalmistumine seminarideks, aktiivne osalemine seminarides ja kirjalik tekstianalüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Kursuse eesmärk on õpetada üliõpilasi uurima eesti kirjandust modernsuse kontekstis. Arutleme mõistete modernsus, modernism, moderniseerumisprotsess ja diskursiivne modernsuskogemus sisu üle lugedes erinevaid modernsuse teoreetikuid ja analüüsides 20. saj esimese poole eesti kirjandust modernsuse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1178) "Kursusel käsitletavad mõisted ja teemad on järgmised: moderniseerumisprotsess, modernsus, modernism, modernsuse diskursused (dekadents, rahvuslus, feminism, antifeminism, põgusalt peatume ka darvinismil, psühhoanalüüsil), diskursustega seotud modernsuse figuurid ja representatsioonid (sh maskuliinsuse ja feminiinsuse kriis, uus naine, uus mees, naisemantsipatsiooni k.a misogüünia kriitika, dekadent, dekadent-diletant, tõusik). Esmalt loeme nn fin de siècle’i perioodi kuuluvate modernsuse teoreetikute tekste ja arutleme nende üle (Baudelaire, Bourget, Nietzsche, Weininger, Kallas, Key, Marholm). Seejärel üritame kultuuriuuringute analüüsi praktikaid järgides ja eelnevalt tutvustatud teoreetikute ideid meenutades analüüsida kuut-seitset 20. saj esimesse poolde kuuluvat moodsa eesti ilukirjanduse teksti: J. Randvere „Ruth“, (üks novell S. Vardi novellikogust „Esimesed tuuled“ ja/või M. Sillaots „Anna Holm“), F. Tuglas „Felix Ormusson“, A. H. Tammsaare „Juudit“, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ IV osa ja J. Semper Armukadedus. Loeme taustateadmisena juurde ka historiograafiat."
    ["vljund"]=>
    string(783) "Üliõpilane saab aru seminarides käsitletavate mõistete modernsuskogemus, moderniseerimisprotsess, modernism, modernsuse diskursused sisust. Üliõpilane leiab ilukirjanduslikes tekstides üles erinevad diskursiivse modernsuskogemuse representatsioonid, modernsuse figuurid, metafoorid ja lausungid ning oskab analüüsitavaid ilukirjanduslikke tekste kontekstualiseerida, seostada olulisemate modernsuse teoreetikute ideedega, moderniseerumisprotsessi aspektidega ja sooga ning ideaalis näeb seoseid ka vastava ajastu kunstis levinud diskursiivse modernsuskogemuse representatsioonidega. Üliõpilane oskab tekstide analüüsimiseks kasutada erinevaid kaasaja uurimispraktikaid, kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt ja hindab kriitiliselt kaasüliõpilaste analüüsitulemusi."
  }
  [1518]=>
  object(stdClass)#1519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK7055"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksam, mis koosneb kirjalikust testist ja suulisest ettekandest seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Kujundada arusaamist kirjandusteoreetilise mõtte muutumisest, anda teadmisi postmodernsusest kui kultuurisituatsioonist ning postmodernismist kui kirjandusvoolust, anda teadmisi postmodernismi esinemisest kultuuris."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Loengukursusel keskendutakse postmodernsuse/postmodernismi mõistele ja ajaloolisele arengule, silmas pidades nii kultuurisituatsiooni kui ka kirjandus- ja kultuuritekstide siseseid tunnuseid. Käsitletakse postmodernset ühiskonda, postmodernismi ja tehnoloogia suhteid, postmodernistlikku kultuuri. Lisaks teoreetilisele käsitlusele vaadeldakse postmodernismi ja eesti kirjanduse suhteid, analüüsitakse erinevaid postmodernistlikke kirjandustekste. Vaadeldakse ka postmodernismile järgnevat kultuurisituatsiooni ja tutvustatakse erinevaid post-postmodernistlikke teoreetilisi lähenemisi."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane demonstreerib teadmisi kirjandusteoreetilise mõtte muutumisest, analüüsib postmodernsuse ajaloolist arengut ning tunnuseid ja kategooriaid, tunneb ära postmodernsuse tunnuseid, määratleb ja oskab analüüsida postmodernistlikke kirjandustekste; esitab ja kaitseb oma analüüsitulemusi selgelt, hindab kriitiliselt kaasüliõpilaste anaalüüsitulemusi."
  }
  [1519]=>
  object(stdClass)#1520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8001"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus (ilmunud artiklite bibliograafia, konverentsiesinemiste ja läbiviidud loengute/seminaride aruande esitamisel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Iseseisva akadeemilise uurimise oskuse arendamine, oma ideede vormistamise ja esitamise oskus. Praktilise akadeemilise töö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Erialane teaduslik ja rakendustegevus hõlmab osalemist teaduskonverentsidel, teadusürituste korraldamist, loengukursuste või seminaride ettevalmistamist ja läbiviimist ning kohustuslikult publikatsioone doktoritöö kesksetest seisukohtadest. Doktoriõpingute lõpuks peab doktorant olema publitseerinud vähemalt ühe ETIS-e kategooria järgi 1.2 teadusartikli."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Oskus töötada iseseisvalt kirjandusega, oskus oma ideid vormistada akadeemilisteks artikliteks ja ettekanneteks."
  }
  [1520]=>
  object(stdClass)#1521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8003"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus (ilmunud artiklite bibliograafia, konverentsiesinemiste ja läbiviidud loengute/seminaride aruande esitamisel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Iseseisva akadeemilise uurimise oskuse arendamine, oma ideede vormistamise ja esitamise oskus. Praktilise akadeemilise töö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Erialane teaduslik ja rakendustegevus hõlmab osalemist teaduskonverentsidel, teadusürituste korraldamist, loengukursuste või seminaride ettevalmistamist ja läbiviimist ning kohustuslikult publikatsioone doktoritöö kesksetest seisukohtadest. Doktoriõpingute lõpuks peab doktorant olema publitseerinud vähemalt ühe ETIS-e kategooria järgi 1.2 teadusartikli."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Oskus töötada iseseisvalt kirjandusega, oskus oma ideid vormistada akadeemilisteks artikliteks ja ettekanneteks."
  }
  [1521]=>
  object(stdClass)#1522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8004"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Arvestus (loetud erialakirjanduse bibliograafia esitamisel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud teaduskirjandusega. Raamatuarvustuste või ülevaateartiklite kirjutamine problemaatikaga seotud teaduskirjandusest, lugemismärkmete koostamine, erialakirjandusele viitamine oma doktoritöös, vajadusel olulisemate seisukohtade refereerimine oma töös."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskus töötada teaduskirjandusega, filtreerida välja oma töö teemaks vajalik, oskus eristada olulist ebaolulisest, oskus asjakohastele teostele oma uurimistöös viidata."
  }
  [1522]=>
  object(stdClass)#1523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8007"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Eesmärk on mõne eesti kirjandusloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kirjanduslooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Süvateadmised eesti kirjandusloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1523]=>
  object(stdClass)#1524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Eesmärk on mõne eesti kultuuriloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Süvateadmised eesti kultuuriloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1524]=>
  object(stdClass)#1525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8020"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1525]=>
  object(stdClass)#1526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud teaduskirjandusega ja seminarides või individuaalselt oma töö tulemuste tutvustamine. Arutelu erinevate teoreetiliste tekstide üle ja nende seostamine oma uurimisteemaga. Lugemismärkmete koostamine, erialakirjandusele viitamine oma doktoritöös, vajadusel olulisemate seisukohtade refereerimine oma töös."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Oskus töötada teaduskirjandusega, filtreerida välja oma töö teemaks vajalik, oskus eristada olulist ebaolulisest, oskus asjakohastele teostele oma uurimistöös viidata, oskus arutelus tuua välja erinevate teoreetiliste lähenemiste seosed oma uurimisteemaga."
  }
  [1526]=>
  object(stdClass)#1527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8023"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Eesmärk on mõne kaasaja eesti kirjanduse või kirjandusuurimise probleemi süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Kursusel käsitlevad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud eesti kirjanduse või kirjandusuurimise mõnd kitsamat probleemi. Kursus viiakse läbi seminarivormis, doktorandid töötavad iseseisvalt kursuse jooksul tekstidega, esitavad ettekandeid ja peavad uurimisteemal diskussioone."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Süvateadmised eesti kirjanduse ja kirjandusuurimise mõne aspekti kohta"
  }
  [1527]=>
  object(stdClass)#1528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8024"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Eesmärk on mõne eesti kirjandusloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Süvataseme erikursusi peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kirjanduslooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis. Iseseisvaks tööks on seminarimaterjalide läbitöötamine, ettekannete ja oponeeringute ettevalmistamine ja diskussiooniks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Süvateadmised eesti kirjandusloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus"
  }
  [1528]=>
  object(stdClass)#1529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Eesmärk on mõne eesti kirjandusloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Süvataseme eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kirjanduslooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis. Iseseisvaks tööks on seminarimaterjalide läbitöötamine, ettekannete ja oponeeringute ettevalmistamine ja diskussiooniks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Süvateadmised eesti kirjandusloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1529]=>
  object(stdClass)#1530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8026"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks eesti kirjanduse valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Individuaalaine eesti kirjandusest määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Süvateadmised eesti kirjanduse ja kirjandusuurimise mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1530]=>
  object(stdClass)#1531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKK8027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks eesti kultuuri valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Individuaalaine eesti kultuurist määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Süvateadmised eesti kultuuri mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1531]=>
  object(stdClass)#1532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6001"
    ["hindamine"]=>
    string(342) "Valikvastustega kontrolltöö semestri keskel kontrollib põhimõistete kasutamise oskust ning toimib eksamile saamise eeldusena (vähemalt 50% sooritus). Eksam: valikvastusega test, kus lisaks põhimõistete kasutamise oskusele kontrollitakse üliõpilase teadmisi peamistest keelteaduse uurimismeetoditest ja teoreetilistest printsiipidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Sissejuhatav ülevaade lingvistika traditsioonilistest ja kaasaegsetest uurimisvaldkondadest, puutepunktidest teiste distsipliinidega ning keeleuurimise tulemuste rakendusvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Keel ja keeleteadus, keeleteaduse rakendused. Foneetika: häälikusüsteem, prosoodia. Fonoloogia: foneem, allofoon, fonoloogiline tüpoloogia. Morfoloogia: morfeem, morfoloogiline tüpoloogia. Süntaks, süntaktiline tüpoloogia. Keel kui märgisüsteem, sümbol, indeks, ikoon, diagramm. Ikooniline kommunikatsioon. Viipekeel. Lausesemantika. Pragmaatika. Sotsiolingvistika. Keelemuutus ja grammatikaliseerumine. Keele muutus ja tüpoloogia. Keelepuu mudel ja maailma keelkonnad. Keelepuu mudel ja kontaktiteooria. Keelemeel. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Psühholingvistika: düsleksia, afaasia."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Kursuse läbinud üliõpilane kasutab keeleteaduse põhimõisteid õiges kontekstis, oskab neid selgitada, kirjeldab keele ehitust, iseloomustab keeleteaduse olulisemaid alldistsipliine ja toob välja nende olulisemad esindajad. Iseloomustab peamiseid uurimismeetodeid."
  }
  [1532]=>
  object(stdClass)#1533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(513) "Eksam (kahe jooksva kontrolltöö vormis). Teadmisi ja nende rakendusoskust hinnatakse kahe kontrolltöö põhjal. Kontrolliks kasutatakse nii valikvastustega küsimusi, mille juurde võidakse paluda omapoolseid keelenäiteid, kui ka avatud küsimusi, mis nõuavad arutlemist, mõistete rakendamist ja/või omapoolseid näiteid eri keeltest. Vt ka eksami sooritusnõuded allpool. Eksamikontrolltööd tsükli (semestri kummagi perioodi) lõpus ajakava alusel. Korduseksam kahes osas jaanuari eksamisessiooni ajal."
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Üliõpilasel on keele ajalist, ruumilist, sotsiaalset ja tekstilist varieeruvust puudutavad baasteadmised kultuuri, keele ja kirjanduse süvendatud õpinguteks. Ta orienteerub keelevariantide paljususes, on võimeline nägema kultuuri-, keele- ja kirjanduspaljususe põhjusi ning suhestama keelt mõiste- ja stiiliruumiga; kasutab asjakohast lingvistilist mõisteaparaati kultuuri-, kirjandus- ja keeleuurimuses."
    ["sisu"]=>
    string(812) "Aineid loetakse koos kahes tsüklis sügissemestri I perioodil ja II perioodil; mõlemad tsüklid lõppevad kontrolltööga, mis on osaeksam (S1 I, S2 II). Loenguteemad: Keele variatiivsus, selle põhjused. Idiolekt. Regionaalne ja sotsiaalne murre. Register. Släng. Sotsiolingvistilised parameetrid (sotsiaalne klass, vanus, sugu, haridustase jt). Stilistilise varieerumise leksikogrammatilised vahendid (leksika rikkus ja ulatus, metafoorsus ja metonüümia; sõnaliigisuhted tekstis; teema-reema, modaalsus, transitiivsus). Värsked kõne- ja kõlakujundid. Sotsioperioodid. Keelte kontaktsus ja muutumine. Sotsiolingvistika olulisemaid uurimissuundi (Labov, Trudgill, Milroy jt). Bilingvism ja diglossia. Koodivahetus. Mitmekeelne kõne. Keele säilitamine, keelevahetus. Keele planeerimine. Keelemaastik. ."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Üliõpilasel on ülevaade keele regionaalse, sotsiaalse, stilistilise ja individu-aalse varieerumise olemusest ja põhimõistetest; allkeelte, registrite ja stiilide funktsioonist; eri keelte normiliikidest ja normipaljususest ning koodivaliku otstarbest tekstis. Ta suudab oma teadmisi rakendada nii keele, kirjanduse ja kultuuri õppijana kui uurijana."
  }
  [1533]=>
  object(stdClass)#1534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6003"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Eksam (kodune essee või auditoorne eksam, kus kontrollitakse mõistete tundmist ja praktilist rakendamist)."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Annab võimaluse kujundada tekstianalüüsi arusaamad edasiõppimiseks lingvisti, tõlkija, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning toimetaja erialal. Kujundab soodsat fooni teadlikuks tööks tekstidega nii keelte ja kultuuride kui ka nt reklaami ja imagoloogia eriala üliõpilaste jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(909) "Keelesüsteem ja funktsionaalsed valikud. Tekst ja diskursus. Tekst ja keel. Situatsioonianalüüs. Tekstilisuse tunnused (koherents, kohesioon, situatsioonilisus, eesmärgistatus, aktsepteeritavus, informatiivsus, intertekstuaalsus) ja nende interaktiivne toime teksti efektiivsuse teenistuses. Kõnekäitumise ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kultuurispetsiifika. Kunsti- ja tarbetekst. Suuline ja kirjalik tekst. Luule-, proosa- ja draamavorm. Dialoog ja monoloog. Žanrid ja kompositsioon. Jutustav, kirjeldav, argumenteeriv, seletav laad. Teksti sidumine. Demagoogia ja deklaratiivsuse lingvistilised avaldused. Implikatsioonid ja tõlgendusruum: öeldu, ütlemata jäetu ja mõeldu. Teksti ideoloogia. Praktikumides jälgitakse adressaadi ootushorisondi kujundamist; registri ja stiili vahendeid, sidumist ja sidusust, teksti(osade) aktuaalset ja tausttähendust, intertekstuaalseid jooni, nt vihjeid."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane - eristab žanreid, nende kompositsioonilisi ja lingvistilisi erijooni, laadi ja vormi, norme ja isikupära tekstis; - tabab kujutuse ja suhtetähendusi, viiteid ja vihjeid ning visuaali tuge tõlgenduses."
  }
  [1534]=>
  object(stdClass)#1535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Omandada iseseisva filoloogislise uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Iseseisva uurimuse (maht vähemalt 15 lk) kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine, tööde avalik kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(132) "On omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [1535]=>
  object(stdClass)#1536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6005"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Bakalaureusetöö kaitsmine on avalik ja see toimub erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse lingvistika aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Eesmärk on luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist lingvistika aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused; suutlikkus kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinev uurimistöö. Suutlikkus esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi. Oskus esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; oskab koguda andmeid ja töötada algallikatega; suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva uurimistöö; suudab esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi, esineda teadusliku ettekandega ning pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [1536]=>
  object(stdClass)#1537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6006"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Omandada iseseisva filoloogislise uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Filoloogiliste baasteadmiste rakendamine iseseisvas töös."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Filoloogiliste baasteadmiste rakendamine iseseisva tööna kestusega 15 tööpäeva: keelematerjali kogumine ekspeditsioonil või töö keelekogudega (Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi käsikirjalised ja elektroonilised andmekogud, Tallinna Ülikooli keelekorpused); tutvumine keeleteaduse rakendustega (keele õpetamine, arvutuslingvistika, keeletehnoloogia) ja praktiline harjutamine jm."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Oskus iseseisvalt töötada primaarsete allikatega (käsikirjad, murde- ja keelekogud, tekstikorpused) ja/või välitöö (keeleainese kogumise) põhivõtete tundmine."
  }
  [1537]=>
  object(stdClass)#1538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1538]=>
  object(stdClass)#1539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1539]=>
  object(stdClass)#1540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1540]=>
  object(stdClass)#1541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1541]=>
  object(stdClass)#1542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Anda ülevaade baltistika valdkonna alustest ning tutvustada balti keelte uurimise ajalugu."
    ["sisu"]=>
    string(77) "Balti rahvaste ja keelte väljakujunemine, balti keelte põlvnemise teooriad."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Üliõpilane tunneb „balti“ nime päritolu ning balti keelte põlvnemise teooriaid, oskab nimetada balti hõimusid ja rahvaid, tunneb läti ja leedu murrete klassifikatsiooni, tunneb üldjoontes läti ja leedu keelesuhteid soomeugri, slaavi, germaani keeltega."
  }
  [1542]=>
  object(stdClass)#1543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua võimalused läti keele valitud aspektide (ajalugu, morfoloogia, suhted teiste keeltega, keelekorraldus jms) tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Läti keele kitsamale valdkonnale keskenduv kursus (ajalugu, morfoloogia, suhted teiste keeltega, keelekorraldus jms) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised läti keele eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1543]=>
  object(stdClass)#1544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused leedu keele valitud aspektide (ajalugu, morfoloogia, suhted teiste keeltega, keelekorraldus jms) tundmaõppimiseiks."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Leedu keele kitsamale valdkonnale keskenduv kursus (ajalugu, morfoloogia, suhted teiste keeltega, keelekorraldus jms) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised leedu keele eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1544]=>
  object(stdClass)#1545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6025"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua võimalused balti riikide sotsolingvistilise olukorraga tutvumiseks võrdlevas perspektiivis."
    ["sisu"]=>
    string(134) "Lühiülevaade Baltimaade sotsiolingvistilisest situatsioonist minevikus ja kaasajal. Õppetöö toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Üliõpilane tunneb Baltimaade sotsiolingvistilist situatsiooni, oskab näha erinevusi ja sarnasusi kultuuriarengu, kirjakeele traditsiooni väljakujunemise keeleideoloogiate vahel Balti riikides, teab tähtsamatest rahvusvähemustest Balti riikidest läbi aegade, tunneb praeguse keelepoliitika ja keeleõppekorralduse erinevusi ja sarnasusi."
  }
  [1545]=>
  object(stdClass)#1546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6030"
    ["hindamine"]=>
    string(342) "Valikvastustega kontrolltöö semestri keskel kontrollib põhimõistete kasutamise oskust ning toimib eksamile saamise eeldusena (vähemalt 50% sooritus). Eksam: valikvastusega test, kus lisaks põhimõistete kasutamise oskusele kontrollitakse üliõpilase teadmisi peamistest keelteaduse uurimismeetoditest ja teoreetilistest printsiipidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(720) "Keel ja keeleteadus, keeleteaduse rakendused. Foneetika: häälikusüsteem, prosoodia. Fonoloogia: foneem, allofoon, fonoloogiline tüpoloogia. Morfoloogia: morfeem, morfoloogiline tüpoloogia. Süntaks, süntaktiline tüpoloogia. Keel kui märgisüsteem, sümbol, indeks, ikoon, diagramm. Ikooniline kommunikatsioon. Viipekeel. Lausesemantika. Pragmaatika. Sotsiolingvistika. Keelemuutus ja grammatikaliseerumine. Keele muutus ja tüpoloogia. Keelepuu mudel ja maailma keelkonnad. Keelepuu mudel ja kontaktiteooria. Keelemeel. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Psühholingvistika: düsleksia, afaasia. Iseseisev töö: Loengul käsitletud teemade omandamine kirjanduse põhjal, kontrolltööks ja eksamiks valmistumine."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Kursuse läbinud üliõpilane kasutab keeleteaduse põhimõisteid õiges kontekstis, oskab neid selgitada, kirjeldab keele ehitust, iseloomustab keeleteaduse olulisemaid alldistsipliine ja toob välja nende olulisemad esindajad. Iseloomustab peamiseid uurimismeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Kursuse läbinud üliõpilane kasutab keeleteaduse põhimõisteid õiges kontekstis, oskab neid selgitada, kirjeldab keele ehitust, iseloomustab keeleteaduse olulisemaid alldistsipliine ja toob välja nende olulisemad esindajad. Iseloomustab peamiseid uurimismeetodeid."
  }
  [1546]=>
  object(stdClass)#1547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL6035"
    ["hindamine"]=>
    string(353) "Aine sooritamine eeldab kahe kontrolltöö positiivset sooritamist. Kumbki kontrolltöö sisaldab 50 valikvastusega küsimust. Igas küsimuses on 4 valikvastust. Kontrolltöö on sooritatud, kui saadakse vähemalt 26 punkti. Lõplik hinne kujuneb välja kontrolltööde eest saadud punktide summast: 0-51 F, 52-60 E, 61-70 D, 71-80 C, 81-90 B, 91-100 A."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Ülevaade keele eri tasandite traditsioonilistest ja moodsatest uurimisvaldkondadest, puutepunktidest teiste distsipliinidega ning keeleuurimise tulemuste rakendusvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Keel, selle tasandid ja rakendused. Keel kui märgisüsteem, sümbol, indeks, ikoon, diagramm. Ikooniline kommunikatsioon. Viipekeel. Foneetika: häälikusüsteem, prosoodia. Fonoloogia: foneem, allofoon, fonoloogiline tüpoloogia. Morfoloogia: morfeem, morfoloogiline tüpoloogia. Süntaks, süntaktiline tüpoloogia. Lausesemantika. Pragmaatika. Sotsiolingvistika. Keelemuutus ja grammatikaliseerumine. Keele muutus ja tüpoloogia. Keelepuu mudel ja maailma keelkonnad. Keelepuu mudel ja kontaktiteooria. Keelemeel. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Psühholingvistika: uurimisaines ja rakendused, keelelise arengu hälbed."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb keele eri tasandeid, oskab neid analüüsida, kirjeldab keele ehitust, iseloomustab keeleteaduse olulisemaid alldistsipliine ja toob välja nende olulisemad esindajad, suudab mõtestada keelt kui suhtlemisvahendit."
  }
  [1547]=>
  object(stdClass)#1548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Võimaldada ülevaadet identiteedi ja keele seostest, identiteedi liikidest, sotsiaalpsühholoogilistest ning poststrukturalistlikest identiteedikäsitlustest."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Identiteedi mõiste. Rahvuslik, territoriaalne, keeleline jm identiteet. Vähemuse ja enamuse problemaatika meil ja mujal. Keelevahetus, keelesäilitamine ja identiteet. Sotsiaalpsühholoogiline lähenemine ja etnolingvistilise vitaalsuse teooria. Akulturatsioon ja keeleomandamine. Sotsiaalpsühholoogiliste lähenemiste kriitika. Keeleomandamine ja identiteet. Hübriidsus, uute keelte ja identiteetide teke. Konfliktne identiteet. Mitmikidentiteet."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane mõistab identiteedi ja keele suhete keerukust, tunneb põhilisi sotsiaalpsühholoogilisi lähenemisi (akulturatsioon, etnolingvistilinevitaalsus) ning nende poststrukturalistlikku kriitikat; omab ettekujutust uute identiteetide ja mitmikidentiteetide tekkimise põhjustest (etnolektid, segakeeled jms)."
  }
  [1548]=>
  object(stdClass)#1549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7002"
    ["hindamine"]=>
    string(370) "Eksam. Miinimumtasemele vastab üliõpilase eksamitöö, kui üliõpilane suudab üldiselt määratleda keelelise arengu seost teiste arenguprotsessidega ning teab peamisi keelelist arengut mõjutavaid tegureid; on võimeline võrdlema esimese keele omandamise põhilisi teoreetilisi käsitlusi ja uurimismeetodeid; tunneb keelelise arengu mahajäämuse peamisi tüüpe."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Anda ülevaade esimese keele omandamist puudutavatest teoreetilistest käsitlustest ning lingvistika üldteoreetilise ja keeleomandamise problemaatika seotusest. Üliõpilastel on ülevaade eesti keele omandamise peamistest seaduspärasustest ja erisustest."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Ülevaade esimese keele omandamise uurimisproblemaatikast, olulised mõisted. Ülevaade esimese keele omandamise valdkondadest ja teooriatest: varased uurimused, biheiviorism, geštaltpsühholoogia, tuumsõnagrammatika. Generatiivsed lähenemised, funktsionalism, kasutuspõhised lähenemised, nt konstruktsioonigrammatika, konstruktivistlik keeleomandamisteooria. Uurimismeetodite ja -probleemide muutumine ajas: päevikumärkmetest neuroloogiliste uuringuteni. Eesti lastekeele uurimine. Eesti keele omandamine: omandamisetapid, keeleomased erijooned omandamisprotsessis. Keelelise arengu mahajäämus. Hoidjakeel, selle eripära ja mõju lapse keeleomandamisele."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Üliõpilane võrdleb esimese keele omandamise teoreetilisi käsitlusi, seostab teemat teiste üldlingvistiliste distsipliinide ja uurimisaladega. Iseloomustab eesti lastekeele uurimist, illustreerib uurimismeetodite ja probleemide muutumist, refereerib erialakirjandust, analüüsib lapse keelelise arengu üht probleemi."
  }
  [1549]=>
  object(stdClass)#1550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7003"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Avatud küsimustega kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eeldus on pragmaatika põhimõisteid hõlmava kontrolltöö sooritamine positiivsele hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused tervikpildi kujunemiseks keelelise suhtluse aluseks olevatest seaduspärasustest ja konteksti rollist lausungi tähendusele."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Aine hõlmab järgmisi teemasid. Pragmaatika aine ja ajalugu. Mis on kontekst. Kontekstile viitamine. Kõneaktid. Konversatsioon. Mõttevahetuse struktuur. Konversatsioonianalüüs. Grice' konversatsioonimaksiimid. Viisakus ja selle seos näoga. Diskursuse ja teksti analüüs. Suuline kõne. Deiksis. Lausungi pragmaatilised eeldused. Konversatsiooniimplikatuurid. Kõneteod ja performatiivid. Üldine konversatsioniimplikatuur. Kultuuridevaheline pragmaatika."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane defineerib pragmaatika põhimõisteid, seletab inimsuhtlust juhtivaid üldisi seaduspärasusi, suudab analüüsida erinevaid tekstiliike."
  }
  [1550]=>
  object(stdClass)#1551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7004"
    ["hindamine"]=>
    string(456) "Eksam koosneb: Test (täidetakse üldosa ja eriosa; viimasest võib üliõpilane omal valikul vastamata jätta kas statistilisi või kirjandusmeetodeid puudutavad küsimused): a) valikvastustega küsimused (25% eksamihindest) b) avatud küsimused, mis nõuavad u. lõigupikkusi vastuseid (25% eksamihindest) Magistritöö plaan: sõnastada teema, leida sobiv meetod ja potentsiaalne juhendaja, koostada uurimuse kava ja lisada põhikirjandus (50% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Õppeaine eesmärk on tutvustada üliõpilastele teadusliku meetodi põhiolemust ning õpetada kasutama erinevaid andmekogumis-, analüüsi- ja tõlgendusmeetodeid, mida rakendada konkreetses humanitaarteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(757) "Teaduslik meetod. Teooria arendamine. Uurimistöö kavandamine. Meetodi valik. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: vaatlus, intervjuu, tekstianalüüs. Induktiivne ja holistiline lähenemine. Positivistlik, interpreteeriv ja kriitiline käsitlus. Kirjeldus ja interpretatsioon. Tekstianalüüs. Töö tekstikorpustega. Konkordantsid. Kirjanduskriitiline ja stilistiline analüüs. Kvantitatiivse uurimistöö põhimõisted: populatsioon, valim, normaaljaotus, variaabel, korrelatsioon, valiidsus. Eksperimentaalsed uurimismeetodid, eksperimendi disain. Teadlase eetika ja autoriõigus. Põhirõhk on loengutel, lisaks viiakse läbi seminar, kus üliõpilased räägivad oma uurimistööst. Kursuse raames valmistatakse ette iseseisva tööna magistritöö kava."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane oskab kasutada teadusliku uurimistöö põhilisi meetodeid, kirjeldab ja demonstreerib uurimistöö planeerimist, läbiviimist ja tulemuste esitamist, rakendab põhilisi infootsimeetodeid. Üliõpilane kavandab oma magistritööd, toob esile võimalikud uurimisküsimused ja uurimismetoodika."
  }
  [1551]=>
  object(stdClass)#1552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7005"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksamihinne kujuneb iseseisva töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade tekstiuurimise kriitilisematest meetoditest, pakkuda kriitilise tekstianalüüsi kogemusi, arendada kriitilise tekstilugemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Keele kaudu sotsiaalsete suhete konstrueerimine. Rakenduslik diskursuseanalüüs. Erinevad võimalused diskursuseanalüüsiks. Foucault. Van Dijk. N. Fairclough. R. Wodak. Meediatekstide analüüs. Iseseisva tööna tuleb esitada tekstianalüüs, kus on kasutatud diskursuseanalüüsi mõnd meetodit. Töö peab sisaldama teoreetilist raamistikku, metoodilist põhjendust, analüüsi osa, järeldusi ning kasutatud kirjanduse loetelu. Töö maht 15 lk."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Tudengid tunnevad kkriitilise diskursuseanalüüsiga seotud peamisi autoreid, termineid ning uurimismeetodeid, oskavad kasutada diskursuseanalüüsi tekstiuurimise vahendina."
  }
  [1552]=>
  object(stdClass)#1553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7006"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Eksam. Eksamil hinnatakse orienteerumist leksikaalses ja lausesemantikas."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Anda ülevaade tähendusõpetuse arenguloost, leksikaalse ja lausesemantika põhimõistetest ja arengutrendidest, kognitiivse metafooriteooria olemusest."
    ["sisu"]=>
    string(930) "Semantika uurimisobjekt, kujunemislugu, naaberdistsipliinid. Keelemärk de Saussure’i järgi. Ogdeni ja Richardsi semantiline kolmnurk. Referents; denotatsioon; ekstensioon; referendi ja signifikaadi eristamine G. Frege järgi. Mõiste ja selle määratlemise probleemaatika: vajalikud ja piisavad tunnused; E. Roschi prototüübiteooria; freim ja idealiseeritud kognitiivne mudel. Sõna tähendus ja selle esitamise probleeme. Semantiline väli. Polüseemia ja homonüümia. Tähenduskomponendid. Sünonüümia ja sünonüümide semantilised erinevused. Antonüümia ja leksikaalsete vastanduste tüübid. Meronüümia. Lause ja lausung. Propositsioonid, lausete kui propositsioonide omadused; lausete semantilised omadused. G. Lakoffi ja M. Johnsoni metafooriteooria. Õppetöö sisaldab semantika-konspekti ja erialakirjanduse iseseisvat läbitöötamist; seminarides arutletakse leksikaalse semantikaga seonduvaid probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(331) "Üliõpilane selgitab tähendusõpetuse olemust ja kirjeldab problemaatikat, sõnastab semantika olulisemaid sõlmküsimusi, loetleb tuntumaid esindajaid ja retsenseerib nende põhiseisukohti. Analüüsib põhjalikumalt leksikaalse semantika üht probleemi, võrdleb eri teooriate lähtekohti, analüüsib praktilist keelekasutust."
  }
  [1553]=>
  object(stdClass)#1554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7008"
    ["hindamine"]=>
    string(547) "Seminaril esinemine on eelduseks eksamile pääsemiseks. Seminaril hinnatakse oskust valida mitmekeelse suhtlemise sobivad näited ja neid analüüsida vastavalt loengutes käsitletud meetoditele. Eksamil hinnatakse loengutes ja kohustuslikus kirjanduses käsitletud teemades orienteerumist, põhimõistete tundmist, oskust analüüsida kogutud näiteid. Eksam koosneb kahest osast: kirjalik iseseisev uurimus keelepoliitika teemadel ja teooriaküsimustele kirjalik vastamine keelesotsioloogia osas. Eksamihinne kujuneb välja mõlema osa hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Luua teoreetilisi teadmisi keele ja ühiskonna suhetest, mitmekeelsuse- ja mitmekultuursuse põhimõistetest, keelepoliitika eesmärkidest ja ülesannetest ühiskonnas, põhirahvuse hulka mittekuuluvate vähemuste keele- ja haridusvajadustest, mitmekultuursusest, mitmekeelsusest ja nende mõjuritest; ülevaade vastavas valdkonnas tehtud uuringutest, uurimismeetoditest ja tulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(775) "Sissejuhatus: Keelesotsioloogiline uurimus. Meetodid. Andmete kogumine. Kõneetnograafia. Varieerumine. Keelekollektiivid ja nende repertuaar. Keelevariandid. Diglossia. Stiil, sugu, sotsiaalne klass. Individuaalne mitmekeelsus. Ühiskondlik mitmekeelsus. Keel ja identiteet. Identiteedi konstrueerimine. Iseseisva tööna kogutakse ja analüüsitakse mitmekeelse vestluse materjali, peetakse selle põhjal lühiettekanne seminaris. Seminaris osalemine on kohustuslik eksamile pääsemiseks. Iseseisvalt loetakse erialakirjandust ja omandatakse järgmised teemad: Keelekontaktid, nende olemus. Keele säilitamine ja keelevahetus). Individuaalne ja ühiskondlik mitmekeelsus. Keelekontaktide äärmuslikud tulemused (pidžinid, kreoolid, segakeeled). Diglossia ja kakskeelsus."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Oskus orienteeruda sotsiolingvistilises problemaatikas ning rakendada teadmisi oma töös; oskusi ise uurimusi ja vaatlusi läbi viia ning oma tegevust kriitiliselt hinnata."
  }
  [1554]=>
  object(stdClass)#1555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7009"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Eksam: kas kodune essee-eksam õppejõuga kokku lepitud teemal (vormistatakse asjakohaste viidetega aluskirjandusele) või auditoorne eksam, mis kontrollib mõistete tundmist ja oskust neid praktikas rakendada."
    ["eesmrk"]=>
    string(699) "Eesmärk on toime tulla sihipärase lugejana ja tekstidele toetuva kirjuta-esinejana, mõistes teksti kui kultuuriliselt ja sotsiaalselt determineeritud akti keelelise ja sellele toetuva kriitilise analüüsi vajadusi, vallata niisuguse analüüsi eesmärke, rakendusala, viise ja meetodeid nii uurijana (lingvistina, kirjandusteadlasena, kultuuri- või ideoloogiauurijana), kriitilise lugeja kasvatajana (õpetaja roll), tõlkijana (kahe keele suhestamisel) ning toimetajana (teksti olukohastamisel). Õpitakse teadlikult analüüsima mitut liiki tekste kui ühtaegu mitme diskursuse ja eri tüüpi toiminguahelate osa ning tõlgendama neid kindlas ajas ja kultuuriruumis või aegruumilises nihkes."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Polüfunktsionaalsete kirjakeelte kognitiivsed võimalused. Keelte variatiivsus ja normid. Kultuur ja kõnekäitumine. Norm ja isikupära. Tekstimoodustuse semiootilised parameetrid ning teksti korrektsus, tõhusus ja mõjusus. Neutraalne ja ametlik (asjalik) suhtlus, nende tekstiliigid. Mõjutamine ja leksikogrammatika. Mitmemõttelisus, loovus ja väljendusvead. Võõrkeele mõjud ja eesti keele muutused. Keelelise enesekontrolli ja keeleabi allikad (ühe- ja mitmekeelsete sõnastike kasutamine, grammatikateabe allikad). Eesti originaal- ja tõlketeksti praktiline analüüs: ajakirjandus, ilukirjandus, reklaam, seadused, haldus- ja asjaajamine jm. Iseseisvalt tuleb töötada läbi kirjandus ja analüüsida igaks praktikumiks tekste etteantud ülesannete järgi."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane kirjeldab teksti kui diskursuse kaudu kultuuriliselt ja sotsiaalselt determineeritud akti, põhjendab selle keelelise ja sellele toetuva kriitilise analüüsi vajadusi, valdab niisuguse analüüsi eesmärke, rakendusala, viise ja meetodeid."
  }
  [1555]=>
  object(stdClass)#1556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7010"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Eksam: kas kodune essee-eksam õppejõuga kokku lepitud teemal (vormistatakse asjakohaste viidetega aluskirjandusele) või auditoorne eksam, mis kontrollib mõistete tundmist ja oskust neid praktikas rakendada."
    ["eesmrk"]=>
    string(676) "Eesmärk on mõista teksti kui kultuuriliselt ja sotsiaalselt determineeritud akti keelelise ja sellele toetuva kriitilise analüüsi vajadusi, vallata niisuguse analüüsi eesmärke, rakendusala, viise ja meetodeid kas uurijana (lingvistina, kirjandusteadlasena, kultuuri- või ideoloogiauurijana), kriitilise lugeja kasvatajana (õpetaja roll), tõlkijana (kahe keele suhestamisel) ning toimetajana (teksti olukohastamisel). Õpitakse teadlikult kasutama tekstianalüüsi kirjandust ja selle najal analüüsima mitut liiki tekste kui ühtaegu mitme diskursuse ja eri tüüpi toiminguahelate osa ning tõlgendama neid kindlas ajas ja kultuuriruumis või aegruumilises nihkes."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Polüfunktsionaalsete kirjakeelte kognitiivsed võimalused. Keelte variatiivsus ja normid. Kultuur ja kõnekäitumine. Norm ja isikupära. Tekstimoodustuse semiootilised parameetrid ning teksti korrektsus, tõhusus ja mõjusus. Neutraalne ja ametlik (asjalik) suhtlus, nende tekstiliigid. Mõjutamine ja leksikogrammatika. Mitmemõttelisus, loovus ja väljendusvead. Võõrkeele mõjud ja eesti keele muutused. Keelelise enesekontrolli ja keeleabi allikad (ühe- ja mitmekeelsete sõnastike kasutamine, grammatikateabe allikad). Eesti originaal- ja tõlketeksti praktiline analüüs: ajakirjandus, ilukirjandus, reklaam, seadused, haldus- ja asjaajamine jm."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane kirjeldab teksti kui diskursuse kaudu kultuuriliselt ja sotsiaalselt determineeritud akti, põhjendab selle keelelise ja sellele toetuva kriitilise analüüsi vajadusi, valdab niisuguse analüüsi eesmärke, rakendusala, viise ja meetodeid."
  }
  [1556]=>
  object(stdClass)#1557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7011"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Arvestus kollokviumi vormis kursusel läbitud teemade mahus."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Õppida mõistma keelemuutuste olemust ja omandada ülevaade tähtsamatest keelemuutusi seletavatest teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Häälikumuutused, analoogia, süntaksimuutused, tähendusnihked, grammatikaliseerumine, laenamine. Keele arengumallid: ahelmuutused, interferents, hääbumine, pidzhiniseerumine. Nüüdisaegsed keelemuutuse mudelid: parameetrilise muutuse teooria, grammatikalisatsiooniteooria, leksikalise difusiooni teooria, sotsiolingvistilised mudelid. Olemasolevate teooriate kriitika, keelemuutuse bifurkatsiooniteooria põhialused. Loengud, iseseisvad tööd, ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Üliõpilane mõistab keelemuutuste olemust, suudab arutleda tähtsamate keelemuutusi seletavate teooriate teemal. Üliõpilane hindab kriitiliselt teooriaid ning lahendab neist lähtudes keelemuutusega seotud lihtsamaid uurimisküsimusi. Valmistab ette iseseisvalt ülevaate ühest keelemuutusega seotud käsitlusest või probleemist ning esitab selle ka suulise ettekandena."
  }
  [1557]=>
  object(stdClass)#1558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7012"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Kursus lõpeb iseseisva referatiivse eksamitööga. Koondhinde juures arvestatakse ka esinemisi ning aktiivsust seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Eesmärk on anda ülevaade tüpoloogiakäsitluste põhiproblemaatikast ja olulisemate keelenähtuse tüpoloogiast ning eesti keele, Läänemere areaali ning Euroopa keelte tüpoloogilistest joontest."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Tüpoloogilise keeleuurimise ajaloost. Tüpoloogia ja keeleuniversaalid. Keele eri piirkondade tüpoloogia (morfoloogia, leksika, grammatilised kategooriad, lause süntaktilised ja semantilised karakteristikud). Areaaltüpoloogia, Läänemere areaali keelte uuringud. Eesti keel soome-ugri keelena, Läänemere areaali ja Euroopa keelena."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Üliõpilane representeerib keelte ja keelenähtuste mitmekesisuse süsteemset tundmist, analüüsib keeletüpoloogiaprobleeme."
  }
  [1558]=>
  object(stdClass)#1559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7013"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldus on referaadi esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade süntaksi kirjeldamisel ja analüüsimisel kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest formalismidest ja mudelitest."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Kursuse käigus käsitletakse mõisteid ja formalisme, mida kasutatakse lausete moodustajastruktuuri ja lausesiseste sõltuvussuhete kirjeldamiseks ja analüüsimiseks; nimetatud teoreetiliselt aluspõhjalt lähtudes antakse eri keelte toel ja näitel ülevaade põhilistest süntaktilistest nähtustest ning arutletakse mõningate süntaksiteooriate üle. Iseseisva tööna koostatakse õppejõuga kokkulepitud teemal referaat."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Üliõpilane orienteerub eri keelte lauseehituse kirjeldamisel ja analüüsimisel kasutatavates mõistetes, formalismides ja mudelites; suudab arutleda olulisemate süntaksiteooriate teemal."
  }
  [1559]=>
  object(stdClass)#1560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7014"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Eksam (põhimõistete ja teooriate tundmise kirjalik kontroll)."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Eesmärk on anda teadmisi korpustest, nende kasutamisvõimalustest ning osast teoreetilise keeleteaduse arengus ja konkreetsetes keelekirjeldustes."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Mis on korpuslingvistika ja korpus. Korpuslingvistika ajaloost (Z. Harris, N.Chomsky, R.Quirk, Francis ja Kučera, J.Svartvik jt). Korpuste liigitamise võimalusi (tekstiarhiiv, tekstoteek, korpus, allkorpus; suletud/avatud korpus; ükskeelne, kakskeelne, mitmekeelne korpus; kirjalik tekstikorpus ja suulise kõne korpus). Korpuse tekstide valiku kriteeriumidest. Korpuste märgendamine (põhimõtted, analüüsi tasemed, erinevad märgendsüsteemid, märgendustehnikad). Korpuste põlvkonnad – I, II, ICAME. Erikorpused (suulise keele korpused, paralleelkorpused, diakroonilised korpused). Eesti keele korpused. Kus korpuseid kasutatakse. Konkordantsiprogramm. Korpuste kasutamine keele uurimisel: leksikoloogias ja leksikograafias, morfoloogias ja süntaksis, suulise kõne uurimisel, keele semantika ja pragmaatika küsimuste uurimisel, diskursuse analüüsis, diakroonilises keeleteaduses, sotsiolingvistikas."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane analüüsib erinevaid teoreetilisi seisukohti, arutleb ja diskuteerib korpuslingvistilistel teemadel; kasutab erinevate andmekogude võimalusi oma uurimistöös."
  }
  [1560]=>
  object(stdClass)#1561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7015"
    ["hindamine"]=>
    string(159) "Eksam kollokviumi vormis (põhimõistete tundmise ja kontaktsituatsioonide analüüsimise oskuse kontroll). Eeldus: iseseisva töö esitamine elektrooniliselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Luua ettekujutus kontaktlingvistika põhimõistetest, arendada oskus iseseisvalt analüüsida kontaktsituatsioone, kontaktide tulemusi, hinnata keelelist julgeolekut ja ohte, lahendada ja kontrollida keelelisi konflikte."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Keelekontaktide mõiste. Kontaktsituatsioon. Mitmekeelsus. Kontaktide tulemusi mõjutavad tegurid: lingvistilised, mikro- ja makrosotsiolingvistilised. Interferentsi mehhanismid. Kontaktidest tulenevad muutused (interferents). Keele säilitamine ja keelevahetus. Keelekontaktide äärmuslikud tulemused: segakeeled, pidžinid ja kreoolid. Keeleline julgeolek: regionaalne, sotsiaalne, virtuaalne. Keelekonflikt. Etniliste konfliktide lahendamine. Keelekeskkond ja selle kujundamine."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Üliõpilane tunneb kontaktlingvistika põhimõisteid ja moodsaid teooriaid, oskab neid õiges kontekstis kasutada. Oskab koguda ja analüüsida keelekontaktide näiteid ning tõlgendada neid teoreetilistest seisukohtadest lähtudes."
  }
  [1561]=>
  object(stdClass)#1562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7016"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Rakendada omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvas lingvistilises uurimistöös, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks. Kujundada oskused teadusliku ettekande esitamiseks ja diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Magistritöö on iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärgi ja sõnastada teadusliku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1562]=>
  object(stdClass)#1563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7017"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Rakendada omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvas lingvistilises uurimistöös, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks. Kujundada oskused teadusliku ettekande esitamiseks ja diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Magistritöö on iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(706) "Oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärk ja sõnastada teaduslik probleem; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnang olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1563]=>
  object(stdClass)#1564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7018"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Arvestus vastavalt iseseisvale tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(262) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms, mis soovitavalt on seotud magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Üliõpilane tunneb sügavamalt oma eriala rakendusi. Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1564]=>
  object(stdClass)#1565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda filoloogile vajalik oskus tekste kõrvutavlingvistiliselt analüüsida ning näha võrreldavates keeltes erinevatel keeletasanditel ja nende vahel võimalikku sümmeetriat, asümmeetriat ja analoogiat."
    ["sisu"]=>
    string(826) "Kõvutavlingvistilise tekstianalüüsi aluseks on lähte- ja sihtkeelne tekst, mida analüüsitakse lähtudes autori eesmärkidest, teksti kompositsioonist, informatsiooni laadist, tekstiliigilistest lingvistilistest tunnustest kõikidel keeletasanditel. Seejärel üldistatakse omavahel lähte- ja sihtkeelses tekstis kasutatud keelevahendeid ekvivalentide, kontrastide, erisuste ja funktsionaalsete samasuste alusel ning tuuakse välja nihked, mis sihtkeelses tekstis esinevad. Auditoorse töö käigus õpetatakse selgeks teksti kõrvutavlingvistilise analüüsi läbiviimine ja tulemuste üldistamine. Järgneb iseseisev analüüs, mille alusel tehakse järeldused lingvistika, keeleõppe ja tõlkekriitika tarvis. Iseseisva töö tulemused esitatakse referaadina (pikkus 30 lk: A4, kiri TimesNewRoman 12 pp, rtf-vorming)."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Üliõpilane oskab analüüsida lähte- ja sihtkeele tekste kõrvutavlingvistiliselt ning välja tuua keeltevahelisi kontraste, ekvivalente, erinevusi ja funktsionaalseid samasusi. Ta suudab seostada analüüsi tulemusel saadud lingvistilist teavet kõrvutava keeleteaduse, keeleõppe vajaduste ja tõlke adekvaatsusega."
  }
  [1565]=>
  object(stdClass)#1566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7020"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Eksam: korpuslingvistilise tekstianalüüsi alusel koostatud lühiuurimuse hinne (pikkus 30 lk: A4, kiri TimesNewRoman 12 pp, rtf-vorming)."
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "Anda filoloogile vajalikud teoreetilised algteadmised ja kujundada praktilised oskused korpusest tulenevaks kõrvutavaks statistikal põhinevaks tekstianalüüsiks Õpetada kasutama eesti keele alusel välja töötatud tarkvaraprogramme eesti keele erinevate kasutusvariantide võrdlemiseks ja tekstiloome erinevuste esiletoomiseks eesti kirjakeeles, eestikeelses tõlkekirjanduses ja eesti õppijakeeles."
    ["sisu"]=>
    string(849) "Magistrantidele tutvustatakse korpuslingvistiliste uurimuste teoreetilisi aluseid, keskendudes korpuspõhise ja korpusest tuleneva analüüsi erinevusele ning rakendusvõimalustele. Õpitakse kasutama tekstitöötluse standardprogrammi WorSmith Tools kolme alamprogrammi, mille abil uuritakse ja võrreldakse sama keele erinevate tekstide ning erinevates keeltes kirjutatud tekstide sagedast ja seega tekstidele iseloomulikku sõnavara (sõnaühendeid), sageli kasutatavaid grammatilisi konstruktsioone, stereotüüpseid väljendeid ning nendes aktiivselt kasutatavaid grammatilisi vorme. Õpitakse kasutama eesti keele süntaksianalüsaatorit ja originaalset tekstitöötlusvahendit, mille VAKO-projekti raames on loonud Erika Matsak. Iseseisev korpusanalüüs, kirjandusega tutvumine ja tekstianalüüsi alusel koostatud lühiuurimuse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilasel on oskus läbi viia võrdlevat korpusest tulenevat lingvistilist analüüs võrreldes: a) sama keele erinevate kasutusvariantide, b) erinevas keeles kirjutatud tekstide või c) tõlketekstide e lähte- ja sihtkeele tekstide alusel."
  }
  [1566]=>
  object(stdClass)#1567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7021"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Eksam. Vestlus lugemispäeviku alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Anda ülevaade kontrastiivlingvistika metodoloogilistest sõlmküsimustest ning pakkuda võimalikke lahendusi. Tutvustada erinevate keelte kõrvutamise tulemusena ilmnenud olulisi keelemuutuslikke protsesse seoses grammatisatsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(801) "Esitatakse kõrvutavlingvistilise uurimuse metodoloogilised alused ja põhipostulaadid. Kirjeldatakse keelemuutusi, mis johtuvad ühelt poolt kontaktsituatsioonist ja teisalt kulgevad keelesüsteemis sõltumatult. Keskendutakse tüpoloogiliselt sarnaste keelte arengutendentside samalaadsusele, keelesüsteemi sisemise analoogiapõhise arengu ilmingutele (nt muutused eesti keele grammatiliste käänete kasutamises, keeleökonoomia, käändeparadigma lühenemise tendents), keelemuutustele tundlikele kategooriatele ning analoogsetele, kuid sõltumatult kulgevatele arengutele tüpoloogiliselt erinevates keeltes (nt definiitsus / indefiniitsus, artiklid jm). Tuuakse esile kontaktsituatsioonis tekkinud keelemuutused (nt nihked verbi semantikas, valentsimustrites ning fraasi ja lause sõnajärjes)."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Üliõpilane orienteerub süvatasemel eri keelte uurimise metodoloogilistes lähtekohtades, iseloomustab keelmuutusi, seletab keelte arengutendentse."
  }
  [1567]=>
  object(stdClass)#1568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7022"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Eksam. Hindamine toimub kahe kontrolltöö (sh lugemiskontrolli) hinnete põhjal. Eksami sooritamiseks peavad mõlemad tööd olema sooritatud positiivsele hindele. Hinne kujuneb kahe tsükli hinnete keskmisena."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Anda ülevaade keele regionaalse, sotsiaalse, stilistilise ja individuaalse varieerumise olemusest ja põhimõistetest; allkeelte, registrite ja stiilide funktsioonist; kirjakeele normiliikidest ja normipaljususest ning koodivaliku otstarbest tekstis."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Keeleline variatiivsus, selle põhjused. Regionaalne ja sotsiaalne murre. Släng. Idiolekt. Sotsiolingvistiline marker ja indikaator. Sotsiolingvistilised parameetrid (sotsiaalne klass, vanus, sugu, haridustase jt). Sotsiolingvistika olulisemaid uurimissuundi (Labov, Trudgill, Milroy jt). Bilingualism ja diglossia. Koodivahetus. Keele planeerimine. Stilistiline varieerumine. Funktsionaalstiilid: ametlik ja mitteametlik stiil, ajakirjanduslik, teaduslik ja ilukirjanduslik stiil. Grammatiliste vahendid stilistilise variatiivsuse teenistuses: teema-reema, modaalsus, transitiivsus. Kõne- ja kõlakujundid."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane tõlgendab keelevariantide paljusust ja esitab oma seisukohti, on võimeline nägema kultuuri-, keele- ja kirjanduspaljususe põhjusi ning suhestama keelte mõiste- ja stiiliruumi, kasutab asjakohast lingvistilist mõisteaparaati kultuuri-, kirjandus- ja keeleuurimuses."
  }
  [1568]=>
  object(stdClass)#1569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Anda ülevaade kitsama terminoloogiavaldkonna põhimõistetest ja suundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Terminoloogia süvakursus vahelduvalt eri õppejõududelt. Kursuse täpsem sisu sõltub konkreetse kursuse teemast. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Üliõpilane kirjendab kursusel käsitletud terminoloogiavalkonna põhisuundumusi, analüüsib nende käsitlemise põhilähtekohti, leiab vastuseid asjakohastest terminiallikatest, kaitseb oma seisukohti."
  }
  [1569]=>
  object(stdClass)#1570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7032"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1570]=>
  object(stdClass)#1571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7034"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksamihinne kujuneb iseseisva töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade tekstiuurimise kriitilisematest meetoditest, pakkuda kriitilise tekstianalüüsi kogemusi, arendada kriitilise tekstilugemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Keel ja tekst suhtlusvahendina. Kolmedimensiooniline diskursuseanalüüs: tekst, diskursus, kontekst. Lingvistiline pööre. Keele kaudu sotsiaalsete suhete konstrueerimine. Tekstide ideoloogilisus. Foucault. Van Dijk. N. Fairclough. Erinevad võimalused diskursuseanalüüsiks. Rakenduslik diskursuseanalüüs. Kuidas meedia loomulikustab. Meediatekstide analüüs. Diskursuse rollid. Sõna-, lausetasandi diskursuseanalüüs. Narratiivid."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Tudengid tunnevad kkiitilise diskursuseanalüüsiga seotud peamisi autoreid, termineid ning uurimismeetodeid, oskavad kasutada diskursuseanalüüsi tekstiuurimise vahendina."
  }
  [1571]=>
  object(stdClass)#1572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Eesmärk on arendada üliõpilastes oskust mõista inimajus keele mõistmise ja kasutamisega seotud protsesse."
    ["sisu"]=>
    string(1263) "Psühholingvistika arengulugu ja uurimisaines. Psühholingvistika peamised uurimisküsimused, meetodid. Keelevõime, kõnelemine ja kommunikatsioonioskus: kõne, psüühilised protsessid, mida kasutatakse kõnet luues ja mõistes, kommunikatsioonioskus ja kõneprotsess. Verbaalne, paralingvistiline ja mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel, mõtlemine ja kultuur. Keelevõime olemus: kas vaimsed võimed, sünnipärane keelemeel või käitumine. Keeleomandamine: kõne mõistmise ja loomise areng, hoidjakeel, imiteerimine, mälu ja loogika keeleomandamises. Kriitilise keeleomandamisvanuse ideed, keeleomandamine isolatsiooni tingimustes. Viipekeel. Loomade kommunikatsioonisüsteemid, katsed loomadele inimkeelt õpetada. Lugemisprintsiibid ja õpetamine: kirjasüsteemid ja kõne, terviksõna- või dekodeerimisstrateegia. Keel ja aju: aju üldine struktuur ja funktsioneerimine, hemisfääriline ehitus ja funktsioneerimine, keelega seotud piirkondade funktsioneerimine, kakskeelne aju, keele- ja kõnehäired. Psühholingvistika ja turunduskommunikatsioon: kaubamärginimede mentaalne esitus ja mõistmine, häälikusümboolika ja kaubamärkide nimed, polüseemia kasutamine ja ülekasutamine turunduskommunikatsioonis, narratiivid turunduskommunikatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane mõistab keele mõistmise ja loomisega seotud protsesse ajus. Tunneb psühholingvistika peamisi meetodeid, teooriad ja uurimisainest. Teab, kuidas kasutatakse keelelisi vahendeid turunduskommunikatsioonis."
  }
  [1572]=>
  object(stdClass)#1573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7038"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Auditoorne eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Õppeaine eesmärk on tutvustada üliõpilastele teadusmetoodika põhiolemust ning õpetada kasutama peamiselt kvalitatiivseid andmekogumise, -analüüsi ja -tõlgenduse meetodeid, mida rakendada kindlat tüüpi humanitaar- või sotsiaalteaduslikus uurimistöös (statistilise uurimuse osas piirdutakse baasteadmistega)"
    ["sisu"]=>
    string(790) "Teaduslik meetod. Teooria leidmine ja arendamine. Uurimistöö kavandamine. Induktiivne ja deduktiivne ainekäsitlus. Metoodika leidmine ja meetodite valik. Teadlase eetika ja autoriõigus. Tulemuste ülevaade, kokkuvõte, esitlus (magistritöö). Kvalitatiivne uurimus: vaatlus, intervjuu jm; põhistatud meetodid. Kirjeldus ja interpretatsioon. Diskursuse¬analüüs ja sisuesituse kriitika, teksti või korpuse lingvistiline ja sisuanalüüs. Eesti keele korpused. Kirjanduskriitiline ja stilistiline analüüs. Kvantitatiivuurimuse põhimõisted: populatsioon, valim, normaaljaotus, variaablus, korrelatsioon, valiidsus. Põhirõhk on loengutel ja iseseisval tööl kirjandusega (vt all). Kursuse raames valmistatakse iseseisva tööna ette tegeliku või kujuteldava magistritöö kava."
    ["vljund"]=>
    string(591) "Kursuse läbinu valdab uurimismetoodika baasmõisteid; oskab püstitada ja põhjendada uurimisprobleemi, valida ja kasutada teadusliku uurimistöö põhimeetodeid ja rakendada mõnd meetodit oma huviväljas; leiab ja valib sobivat taustakirjandust; kirjeldab ja demonstreerib uurimistöö kavandamise oskust, arusaamisi selle läbiviimisest ja tulemuste esitamisest. Üliõpilane kavandab tinglikult või tegelikult oma magistritöö, loob sellele minimaalse konteksti Eestis ja maailmas, toob esile uurimise eesmärgi ja võimalikud uurimisküsimused ning nendega seostuva uurimismetoodika."
  }
  [1573]=>
  object(stdClass)#1574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7040"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab valida sobivaid meetodeid - oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1574]=>
  object(stdClass)#1575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1575]=>
  object(stdClass)#1576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7042"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab valida sobivaid meetodeid - oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1576]=>
  object(stdClass)#1577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7043"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Arvestus. Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Üliõpilane suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat, oskab valida sobivaid meetodeid, oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1577]=>
  object(stdClass)#1578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7044"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Ülevaade keelekorralduse teooriast ja praktikast, põhimõisteist ja seoseist keelepoliitikaga ning eesti kirjakeele kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ülevaade keelekorralduse suundumustest ja seostest keelepoliitikaga. Üld- ja oskuskeelekorralduse põhimõtted ja praktika. Ülevaade eesti keelekorralduse ja selle põhialuste kujunemisest. Tähtsamad suundumused eesti keelekorralduses ja nende esindajad (J. V. Veski, J. Aavik, V. Tauli, H. Saari, R. Kull jt)."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Üliõpilane suudab mõtestada keele toimimist ühiskonnas; tunneb tänapäeva keelekorraldust, eesti keelekorralduse põhitöövõtteid. Üliõpilane suhestab keelt ja võimu ning analüüsib nende seoseid, lahendab iseseisvalt igapäevaseid keelehooldeküsimusi, oskab põhjendada oma seisukohti."
  }
  [1578]=>
  object(stdClass)#1579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7045"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Teadmiste süvendamine ühes lingvistika uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Süvakursus mingi keeleteooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keele omandamine, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane formuleerib ja sünteesib teadmisi lingvistika eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist, oskab selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid ja tunneb nende esindajaid."
  }
  [1579]=>
  object(stdClass)#1580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7046"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Üliõpilane saab süvendatud teadmised morfoloogia mõistetest, morfoloogilisest süsteemist üldiselt ning keelte morfoloogilistest põhitüüpidest, teoreetilise morfoloogia põhisuundadest ja uurimisküsimustest."
    ["sisu"]=>
    string(689) "Morfoloogia põhimõisted (sõna, sõnavorm, leksikaalsed, fonoloogilised, ortograafilised ja grammatilised sõnad, morf, morfeem, allomorf). Morfeemide liigitamine, muutmine, morfoloogilised paradigmad. Morfoloogiline markeeritus ja loomulikkus. Kategooriad: käände-, arvu-, aja- ja aspektikategooria, kõneviisi- ja tegumoekategooria. Keelte morfoloogilised põhitüübid. Morfoloogiliste protsesside tüpoloogia (liitmine, tuletamine, kordus, modifikatsioon, konversioon) ja hierarhia. Supletiivsus. Morfoloogiateooriaid (IP-morfoloogia, IA-morfoloogia, lexeme-based morphology, word-based morphology, optimality theory, natural morphology e loomulik morfoloogia, network morphology)."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilasel on ülevaade morfoloogia peamistest mõistetest, eri keelte morfoloogilistest süsteemidest, morfoloogiateooriatest ja uurimisprobleemidest."
  }
  [1580]=>
  object(stdClass)#1581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7047"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Eksam. Kursus lõpeb iseseisva kirjaliku tööga, mis on kas soovitatava kirjanduse referaat, mitmekeelse suhtlemise materjali analüüs, arutlus kursuse raames käsitletud teemade üle jms."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Võimaldada individuaalse mitmekeelsuse ülevaade põhirõhuga mittestrukturalistlikele aspektidele."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Erikursuses käsitletakse mitmekeelsuse uurimise erinevaid aspekte (mitmekeelne isik, mitmekeelse vestluse strateegiad, keeleline loovus, kakskeelsus ja emotsioonid)."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Üliõpilane orienteerub kakskeelsuse/mitmekeelsuse teoreetilistes ja praktilistes aspektides vastavalt käsitletavale teemaderingile. Üliõpilane refereerib olulisemaid teoreetilisi seisukohti, kogub ja analüüsib kakskeelset materjali."
  }
  [1581]=>
  object(stdClass)#1582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7048"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(608) "Kujundada süvendatud arusaam teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe ning keeleoskuse mõõtmise kesksetest mõistetest, teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulistest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; arendada oskust mõtestada ja analüüsida teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe protsessi nii teoreetilistest seisukohtadest kui oma keeleõppekäsitusest lähtudes; anda ülevaade testikoostamise põhimõtetest, terminoloogiast ja testi tüüpidest, tutvuda testi põhiomadustega, erinevate testi tüüpidega ja nõuetega, mis esitatakse erinevate keeletestide koostamisele."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Kursusel käsitletakse süvendatult lingvistilisi, kognitiivseid ja psühholingvistilisi, funktsionaal-pragmaatilisi, interaktsionaalseid ja sotsiokultuurilisi lähenemisi teise keele omandamisele; antakse ülevaade keeleõppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; tutvutakse keeleoskuse hindamise põhiprobleemidega, testi tüüpide ja põhiomadustega (valiidsus, reliaablus, praktilisus, testi mõju); vaadeldakse lugemise, kuulamise, kirjutamise ja kõnelemise teste, samuti keelestruktuuride kontrolliks sobivaid ülesannete tüüpe."
    ["vljund"]=>
    string(775) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, teoreetilistest lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; arusaam teooriatevahelistest erinevustest ning keeleoskuskäsituse ja keeleoskuse mõõtmise seostest; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega. Üliõpilane tunneb teise keele omandamise uurimises vajalikke testimisealaseid põhimõisteid, terminoloogiat ja keeleoskuse mõõtmise viise, oskab hinnata erinevate ülesannete sobivust konkreetsete osaoskuste kontrollimiseks ja neid koostada."
  }
  [1582]=>
  object(stdClass)#1583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7049"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Kursus lõpeb iseseisva referatiivse eksamitööga. Koondhinde juures arvestatakse ka esinemisi ning aktiivsust seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Eesmärk on anda ülevaade tüpoloogiakäsitluste põhiproblemaatikast ja olulisemate keelenähtuse tüpoloogiast ning eesti keele, Läänemere areaali ning Euroopa keelte tüpoloogilistest joontest."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Tüpoloogilise keeleuurimise ajaloost. Tüpoloogia ja keeleuniversaalid. Keele eri piirkondade tüpoloogia (morfoloogia, leksika, grammatilised kategooriad, lause süntaktilised ja semantilised karakteristikud). Areaaltüpoloogia, Läänemere areaali keelte uuringud. Eesti keel soome-ugri keelena, Läänemere areaali ja Euroopa keelena."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Üliõpilane representeerib keelte ja keelenähtuste mitmekesisuse süsteemset tundmist, analüüsib keeletüpoloogiaprobleeme."
  }
  [1583]=>
  object(stdClass)#1584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7050"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Eksam, iseseisvad tööd ja rühmatööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade kultuuridevahelistest erinevustest; arendada magistrantide praktilisi oskusi teise kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks ning toetada kultuurierinevustesse salliva hoiaku kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Aine annab teoreetilisi alusteadmisi kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Käsitletakse vestluskäitumise ja kultuuri seoseid. Õpetatakse seda, kuidas paremini tunda saada oma kultuuri ja kultuurikäitumist, kohaneda võõra kultuuriga ning suhelda teisest kultuurist pärit inimesega. Eesmärk on õpetada üliõpilasi kultuuridevahelist teksti õigesti lugema ning mõtlema, üldistama ja arutlema selle üle ning vabalt oma mõtteid väljendama."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Omandatakse baasteadmised kultuuridevahelistest erinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Tuntakse kultuuridevahelise suhtluse tähtsamaid teooriaid. Osatakse saadud teadmist rakendada üldkultuurilises kontekstis."
  }
  [1584]=>
  object(stdClass)#1585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7051"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Kujundada ülevaatlik arusaam kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja suundumustest lähisugulaskeele võrdlemise põhjal; arendada oskust vaadelda keelelisi nähtusi lähisugulaskeeltes."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Antakse ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost, suundumustest, väljakutsetest ja võimalustest, käsitletakse teoreetilise ja rakendusliku kontrastiivlingvistika seoseid."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilasel on põhiteadmised kontrastiivlingvistikast ja selle rakendusvõimalustest ning kontrastiivse keeleuurimise ajaloost; suutlikkus analüüsida ning hinnata perspektiivis seniseid uurimistulemusi."
  }
  [1585]=>
  object(stdClass)#1586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7052"
    ["hindamine"]=>
    string(348) "Eksam, mille eeldus on veebikasutust nõudva kontrolltöö sooritamine. Hinded summeeritakse sõltuvalt veebikontrolltöö reaalsest osatähtsusest. Hinnatakse oskust leida aktuaalsete keelendite kasutusväärtust kirjakeele normi allikate järgi või sellekohaseid norminguid, samuti oskust leida terminite legaaldefinitsioone ja kasutuskontekste."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Aine eesmärk on õpetada toimetajaid tundma eesti kirjakeele normi olemust ja märkama selle arvestamatust õigusterminoloogias, kirjalikes õigus- ja haldustekstides, samuti leidma, kas kasutatud sõnal ja väljendil on legaalne määratlus või õiguses tugevasti juurdunud kasutusviise."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Ainel on viis olulist kontsentrit. 1) Õigusvaldkonna põimumine keelekasutuse teiste valdkondadega, sh haldusega, ning asjaomaseid keelevariante puudutavad arusaamad, sh õigus-, seadus- ja halduskeele tunnused ning koht eesti kirjakeele variantide hierarhias. 2) Termini olemus, õigusterminite kvaliteet ja legaaldefinitsiooni mõiste. Tõlkepõhise terminitöö karid. Kirjakeele grammatika, ametlikkuse lubamatud tehted ja kitsendused selles vallas. 3) Tõlgendust puudutav problemaatika (keele leksikaalse, sh terminoloogilise normi põimumine grammatilise, registrilise ja emotiivse normiga). 4) Avaliku ja ametliku keelekasutuse regulatsioon (sh normatiivmaterjalid) 5) Ametialane kirjavahetus, sh meilivahetus."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Üliõpilane järgib toimetajana õigus- ja haldusteksti adressaati ja teksti relevantsuse põhimõtet; õiguse trafaretsuse, selguse ja ühemõttelisuse põhimõtteid. Üliõpilane analüüsib iseseisvalt õigus- ja haldustekste, teeb parandusettepanekuid ja põhjendab neid."
  }
  [1586]=>
  object(stdClass)#1587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL7053"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(398) "Tutvustada leksikoloogia, leksikograafia ja terminoloogia põhimõisteid; anda ülevaade eesti keele sõnavara arengust ja struktuurist; tutvustada eesti keele olulisemaid sõnavaraallikaid ja nende kasutamist; selgitada sõnavara valikuprintsiipe teksti funktsioonist, adressaadist ja stiilist lähtuvalt; käsitleda eesti keele sõnamoodustusviise; arendada oskusi õpitu rakendamiseks praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Leksikoloogia põhimõisted. Sõnavara dünaamika, rikastumine (laenamine, sõnamoodustus, leksikaalmorfeemide teke, tähendusnihked). Sõnavara omasus ja võõrus. Leksikaalsed ja märgilised suhted (sünonüümia, antonüümia, polüseemia, homonüümia, paronüümia). Keele funktsioonid ja leksika, sõna stiiliväärtus. Fraseoloogia põhimõisted. Leksikograafia. Sõnamoodustus (liitsõna problemaatika, tuletamine)."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Üliõpilane teab leksikoloogia, leksikograafia ja terminoloogia põhimõisteid; omab ülevaadet eesti keele sõnavara arengust ja struktuurist; tunneb eesti keele peamisi sõnamoodustusviise ja oskab neid rakendada; orienteerub eesti keele olulisemates sõnavaraallikates; mõistab sõnavara stiililist jagunemist ja oskab kasutada tekstiloomes eri stiilivärvinguga sõnu."
  }
  [1587]=>
  object(stdClass)#1588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Kujundada iseseisva uurimuse läbiviimise oskusi (ettevalmistav lugemine, teoreetilise tausta, hüpoteeside jms kriitiline analüüs, uurimuse kavandamine); luua oskusi sõnastada ja argumenteeritult esitada oma seisukohti ning osaleda diskussioonis (sh ka rahvusvahelise kuulajaskonna ees) oma eriala õppekeeles/eriala olulises võõrkeeles."
    ["sisu"]=>
    string(52) "Vastavalt uurimise teemale, kokkuleppel juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Oskab kavandada uurimust, kriitiliselt ja kokkuvõtlikult esitada uurimistööga seonduvaid probleeme; oskab argumenteeritult esitada oma seisukohti, tutvustada uurimismeetodeid, s.h. ka rahvusvahelistel teadusfoorumitel."
  }
  [1588]=>
  object(stdClass)#1589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Arendada kirjaliku ja suulise esinemise oskusi; luua võimalused oma teadmiste edasiandmiseks; arendada meeskonnatöö oskusi, arendada oskusi osaleda ühiskondlikus diskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Esinemised konverentsidel, teaduspublikatsioonid, teadusürituste korraldamine, konverentsisektsioonide modereerimine; publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal; osalemine uurimisprojekti meeskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Oskab edastada oma uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult; oskab kriitiliselt hinnata kolleegide erialast tegevust; omab konverentside, seminaride jm teadusürituste korraldamise/modereerimise kogemusi; suudab toetada teiste õppimist; oskab töötada meeskonnas teadusprojekti täitjana; oskab argumenteeritult kõnelda oma uurimisvaldkonna teemadel ühiskondlikel foorumitel."
  }
  [1589]=>
  object(stdClass)#1590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Arendada kirjaliku/suulise esinemise oskusi; luua võimalused oma teadmiste edasiandmiseks; arendada meeskonnatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Esinemised konverentsidel, teaduspublikatsioonid, teadusürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal; osalemine uurimisprojekti meeskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Oskab edastada oma uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult; oskab kriitiliselt hinnata kolleegide erialast tegevust; omab konverentside, seminaride jm teadusürituste korraldamise kogemusi; suudab toetada teiste õppimist; oskab töötada meeskonnas teadusprojekti täitjana."
  }
  [1590]=>
  object(stdClass)#1591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1591]=>
  object(stdClass)#1592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8006"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Doktoritöö kaitsmine on avalik ja toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Arendada järgmiseid oskusi: Kavandada ja läbi viia kõrgetasemeline originaalne iseseisev teaduslik uurimistöö lingvistikast. Esitada kirjalikus vormis oma uurimistulemused. Argumenteeritult esitada ja kaitsta oma teaduslikke seisukohti ja uurimistulemusi."
    ["sisu"]=>
    string(62) "Iseseisev süvauurimus monograafia, artiklikogumiku vm vormis."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Oskab iseseisvalt planeerida, läbi viia, esitada, avaldada ja kaitsta kõrge tasemega teaduslikku uurimistööd lingvistika valdkonnas."
  }
  [1592]=>
  object(stdClass)#1593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8010"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Eksam. Hinnatakse doktorandi ettekannet ja oponeeringut, oma uurimistöö valdkonna terminoloogia tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Luua võimalused iseseisva uurimistöö kavandamiseks; kujundada oskust analüüsida ettekandega teemaga seonduvaid teoreetilisi ja rakenduslike aspekte; kujundada uurimistulemuste argumenteeritud esitamise ja oponeerimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Ühe õppeaasta jooksul toimuv teoreetiline seminar doktorantide uurimistöö teemadest, mille raames esitatakse üks ettekanne oma uurimisteemal ning üks oponeering seminaril osaleva doktorandi uurimisteema ja ettekande kohta. Doktorandilt oodatakse uurimisteemaga seotud terminoloogia tundmist."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Oskab kavandada ja läbi viia uurimistöö, sõnastada hüpoteese ja tulemusi, tunneb ettekande teemaga seotud teoreetilist tausta; oskab oma uurimist esitada ettekande vormis ning kaasdoktorantide töid asjatundlikult oponeerida; tunneb oma valdkonna terminoloogiat"
  }
  [1593]=>
  object(stdClass)#1594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Vastavalt doktorandi uurimisteemale kujundada oskus orienteeruda valitud keeleteadusliku distsipliini probleemistikus ning suhtestada seda oma uurimisega."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Doktorandi uurimisvaldkonnaga seostuvate üldteoreetiliste ainete kuulamine ja iseseisev omandamine: konverentsipäevik, erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine, teema analüütilise ülevaate koostamine vms."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Orienteerub valitud keeleteadusliku distsipliini olulistes probleemides, oskab näha seoseid eri probleemide vahel, oskab kokkuvõtlikult sõnastada oma uurimisprobleeme ja –hüpoteese ning seostada neid valitud distsipliini üldteoreetilise taustaga."
  }
  [1594]=>
  object(stdClass)#1595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Vastavalt doktorandi uurimissuunale kujundada teadmisi konkreetsest keeleteaduslikust distsipliinist, selle problemaatikast, põhilistest teoreetilistest mudelitest ja olulistest uurimistulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(176) "Doktorandi uurimisvaldkonnaga seostuvate üldteoreetiliste ainete kuulamine ja iseseisev omandamine: konverentsipäevik, erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine vms."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Oskab kriitiliselt ja kokkuvõtlikult sõnastada teemaga seotud teoreetilisi seisukohti ja uurimismeetodeid, oskab hinnata teiste uurijate tehtut ning näha seoseid oma uurimisteemaga, tunneb olulisi uurimisparadigmasid."
  }
  [1595]=>
  object(stdClass)#1596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1596]=>
  object(stdClass)#1597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1597]=>
  object(stdClass)#1598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Vastavalt doktorandi uurimisteemale kujundada oskus orienteeruda valitud keeleteadusliku distsipliini probleemistikus ning suhestada seda oma uurimisega."
    ["sisu"]=>
    string(795) "VKeele ja kommunikatsiooni uurimine tekstide kaudu. Lingvistilise ja diskursuseanalüüsi võimalused ja piirid. Loovus ja norm. Tekst ja kontekst. Tähenduste konstrueerimine ja tõlgendamine tekstis. Kontekstualiseerimise ja rekontekstualiseerimise tekstuaalne ja sotsiaalne tasand. Arvandmed kvaliteedi kirjeldajana. Meetodi, teoreetilise tausta ja saadavate uurimistulemuste seoseist. Ülevaade esimese keele omandamise uurimise meetoditest: Dan Slobini esitatud operatsiooniprintsiibid; kahetasandiline omandamismudel; seosemudel; võrgustikumudel; konstruktsioonipõhine lähenemine; konstruktivistlik keeleomandamiskäsitlus. Välitöö meetodid, töö keelejuhtidega, keelejuhtide valik. Välitöö andmete kasutamise eetika. Vaatleja paradoks. Kust otsida sotsiolingvistilist materjali?"
    ["vljund"]=>
    string(328) "Doktorant tunneb keeleteaduslikke metodoloogiaid ning nende rakendamisvõimalusi ja -piiranguid, oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata meetodeid ja nende rakendatavust oma kitsamas uurimisvaldkonnas. Oskab formuleerida ning identifitseerida olulisi uurimisküsimusi. Omab ettekujutust uuritava problemaatika teaduseetikast."
  }
  [1598]=>
  object(stdClass)#1599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(42) "Doktorandi valmisoleks erialaõppetööks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Peamiselt iseseisev töö kirjandusega; määratakse vastavalt üliõpilaskandidaadi haridusele, erialale ja sõltuvalt doktoriõppe valdkonnast ja uurimisteemast."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Tagatud doktorandi valmisolek erialaõppetöö alustamiseks vastava eriala doktoriõppes."
  }
  [1599]=>
  object(stdClass)#1600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Eesmärgiks on soodustada üliõpilaste osalemist talve- ja suvekoolide töös, seminaridel nii kuulajate kui ka ettekandega esinejatena. Toetada teaduslik- praktiliste ning esinemiskogemuste omandamist doktoritöö koostamise eesmärgil."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Stuudiumi jooksul peab üliõpilane osalema mõne rahvusvahelise konverentsi, seminari ja doktorikooli töös kuulaja, rühmatöö liikme, ettekande koostaja ja esitajana."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab efektiivselt teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [1600]=>
  object(stdClass)#1601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Eesmärk on soodustada üliõpilaste osalemist talve- ja suvekoolide töös, seminaridel nii kuulajate kui ka ettekandega esinejatena. Toetada teaduslik- praktiliste ning esinemiskogemuste omandamist doktoritöö koostamise eesmärgil."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Stuudiumi jooksul peab üliõpilane osalema mõne rahvusvahelise konverentsi, seminari ja doktorikooli töös kuulaja, rühmatöö liikme, ettekande koostaja ja esitajana. Kogu doktoriõppe jooksul osalemine vähemalt 3 TLÜ uurimisvaldkonnaga seotud teaduslikul seminaril; stuudiumi jooksul osalemine vähemalt 2 talve- või suvedoktorikoolis või rahvusvahelisel konverentsil ettekandega."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab efektiivselt teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [1601]=>
  object(stdClass)#1602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8025"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Kujundada iseseisva uurimuse läbiviimise oskusi (ettevalmistav lugemine, teoreetilise tausta, hüpoteeside jms kriitiline analüüs, uurimuse kavandamine); luua oskusi sõnastada ja argumenteeritult esitada oma seisukohti ning osaleda diskussioonis (sh ka rahvusvahelise kuulajaskonna ees) oma eriala õppekeeles/eriala olulises võõrkeeles."
    ["sisu"]=>
    string(52) "Vastavalt uurimise teemale, kokkuleppel juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Oskab kavandada uurimust, kriitiliselt ja kokkuvõtlikult esitada uurimistööga seonduvaid probleeme; oskab argumenteeritult esitada oma seisukohti, tutvustada uurimismeetodeid, s.h. ka rahvusvahelistel teadusfoorumitel."
  }
  [1602]=>
  object(stdClass)#1603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Luua võimalused vastavalt eriala spetsiifikale tutvustada süsteemselt mitmesuguseid humanitaarteaduslikke metodoloogiad (kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite valik ja kombineerimisvõimalused, töö tekstiallikatega, välitöö, intervjuu, andmebaaside, korpuste jms koostamise põhimõtted jms). Luua võimalused uuritava valdkonna võimalikest teaduseetilistest probleemide mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Meetodite kombineerimisvõimalused. Meetodi rakendatavus, selle hindamine. Võimalikud eetilised probleemid andmete kogumisel ja allikatega töötamisel."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Tunneb humanitaarteaduslikke metodoloogiaid ning nende rakendamisvõimalusi ja -piiranguid, oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata meetodeid ja nende rakendatavust oma kitsamas uurimisvaldkonnas. Oskab formuleerida ning identifitseerida olulisi uurimisküsimusi. Omab ettekujutust uuritava problemaatika teaduseetikast."
  }
  [1603]=>
  object(stdClass)#1604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Luua motiveeriv õhkkond, mis soodustaks doktorandide osalemist talve- ja suvekoolide töös, interdistsiplinaarsetel seminaridel nii kuulajate kui ka ettekandega esinejatena."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Stuudiumi jooksul peab doktorant osalema mõne rahvusvahelise doktorikooli töös kuulaja, rühmatöö liikme, ettekande koostaja ja esitajana. Ürituse/ettekande temaatika peaks olema laiem kui uuritav lingvistikavaldkond. Sellele võib lisanduda oma instituudi või partnerülikoolide korraldatud interdistsiplinaarne või laiema temaatikaga lingvistika-alane konverents või seminar, millel osaletakse ettekandega."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Oskab suhelda kolleegidega teistelt erialadelt; oskab efektiivselt teha meeskonnatööd; oskab koostada ja esitada teaduslikku ettekannet erialaülestel üritustel."
  }
  [1604]=>
  object(stdClass)#1605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8029"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal (nt kirjanduse läbitöötamine ja kriitiline analüüs jms)."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1605]=>
  object(stdClass)#1606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8030"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal (nt kirjanduse läbitöötamine ja kriitiline analüüs jms)."
    ["vljund"]=>
    string(50) "Töö teaduskirjandusega, teadusteksti koostamine."
  }
  [1606]=>
  object(stdClass)#1607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8031"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal (nt kirjanduse läbitöötamine ja kriitiline analüüs jms)."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1607]=>
  object(stdClass)#1608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8032"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Vastavalt doktorandi uurimissuunale kujundada teadmisi konkreetsest keeleteaduslikust distsipliinist, selle problemaatikast, põhilistest teoreetilistest mudelitest ja olulistest uurimistulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Doktorandi uurimisvaldkonnaga seostuvate üldteoreetiliste ainete kuulamine ja iseseisev omandamine: külalisõppejõudude kursusest osavõtt, konverentsipäevik, erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine vms."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Oskab kriitiliselt ja kokkuvõtlikult sõnastada teemaga seotud teoreetilisi seisukohti ja uurimismeetodeid, oskab hinnata teiste uurijate tehtut ning näha seoseid oma uurimisteemaga."
  }
  [1608]=>
  object(stdClass)#1609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8033"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Vastavalt doktorandi uurimissuunale kujundada teadmisi konkreetsest keeleteaduslikust distsipliinist, selle problemaatikast, põhilistest teoreetilistest mudelitest ja olulistest uurimistulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal (nt kirjanduse läbitöötamine ja kriitiline analüüs jms)."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Oskab kriitiliselt ja kokkuvõtlikult sõnastada teemaga seotud teoreetilisi seisukohti ja uurimismeetodeid, oskab hinnata teiste uurijate tehtut ning näha seoseid oma uurimisteemaga."
  }
  [1609]=>
  object(stdClass)#1610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8034"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Hinatakse ettekannet ja oponeeringut"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda oskus kavandada oma uurimust; ära tunda ja sõnastada hüpoteese ja uurimisküsimusi; esitada argumenteeritud oma uurimistulemusi ja teoreetilisi seisukohti."
    ["sisu"]=>
    string(82) "Ettekande pidamine oma doktoritöö teemal, kaasdoktorandi ettekande oponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Oskus argumenteeritult ja kokkuvõtlikult esitada oma uurimisteemat ja uurimustulemusi; asjatundlikult analüüsida teiste uurijate ja kaasdoktorantide tööd."
  }
  [1610]=>
  object(stdClass)#1611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8035"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Hinnatakse ettekannet ja oponeeringut."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Anda oskus kriitiliselt analüüsida keeleteaduslikke uurimusi; kavandada oma uurimust; ära tunda ja sõnastada hüpoteese ja uurimisküsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(82) "Doktoritööga seotud ettekande pidamine, kaasdoktorandi ettekande analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Oskus argumenteeritult ja kokkuvõtlikult esitada oma uurimisteemat ja uurimustulemusi; identifitseerida oma vajadusi uute teadmiste ja oskuste järele; asjatundlikult analüüsida teiste uurijate ja kaasdoktorantide tööd."
  }
  [1611]=>
  object(stdClass)#1612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKL8036"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda õppurile võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Doktoriöö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal (nt kirjanduse läbitöötamine ja kriitiline analüüs jms)."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Õppur on saanud praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [1612]=>
  object(stdClass)#1613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO6002"
    ["hindamine"]=>
    string(306) "Kirjalik omavastusküsimustega eksam. Kokkuvõtvat hinnet kujundab ka aktiivne praktikumides osalemine ja iseseisva tööna esitatud essee. Eksamile pääsu eelduseks on kursusel osalemine (vähemalt 2/3 mahus) ja tunni käigus aktiivne osavõtt praktilistes ülesannetes. Enne eksamit tuleb esitada essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(370) "Aine annab teoreetilisi alusteadmisi kultuuri olemusest, kultuuride erinevustest ja kultuuridevahelisest suhtlusest. Kursuse jooksul õpetatakse ülesannete, dialoogide, lugude ja simulatsioonide abil tundma erinevaid kultuuriteooriaid ning neid ka tegelikes suhtlusolukordades kasutama. Arutletakse selle üle, kuidas mõjutab kultuur inimeste omavahelist läbisaamist."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Kultuur ja kultuurierinevused. Keele ja kultuuri seosed. Stereotüübid. Kohanemine võõras kultuuris. Individualism ja kollektivism. Võimudistants, maskuliinsus ja feminiinsus kommunikatsioonis. Lääne ja ida mõtteviisid ja nende mõju kommunikatsioonile. Vestluskäitumine ja kultuur."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Õpilasel on teoreetilised alusteadmised kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Õpilane oskab analüüsida oma kultuuri ja kultuurikäitumist teiste kultuuride kontekstis."
  }
  [1613]=>
  object(stdClass)#1614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO6004"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Tudeng esitab ühe kõne või osaleb väitluses."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda ülevaade sotsiaalsest mõjutamisest ühiskonnas, praktiseerida toimetulekut erinevates esinemisolukordades"
    ["sisu"]=>
    string(295) "Millest sõltub mõjutamisvõime. Enesetutvustus. Jaatuse jõud kommunikatsioonis. Koosoleku läbiviimine. Ratsionaalse argumenteerimise teooria. Tunde- ja faktipõhised argumendid. Väitlemise põhialused. Müüdiloometeooria. Metafoorid. Veenmis-, olme- ja informeeriv kõne. Ühe minuti kõne"
    ["vljund"]=>
    string(228) "Tudengid teavad mõjutamise ja veenmise põhialuseid. Oskavad teadlikult planeerida enese tutvustamist, esitada veenmis-, olme ja informeerivat kõnet. Tudengid oskavad väidelda ning esitada enda seisukohti koosoleku olukorras."
  }
  [1614]=>
  object(stdClass)#1615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO6005"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Arvestus. Hinnatakse jooksvaid töid, vaheretsensendina ja hindajana osalevad kaasüliõpilased. Soorituse eelduseks on kõik nõutavad tööd, tööde hilinemine saab olla ainult põhjendatud ja soovitavalt ette teada erand."
    ["eesmrk"]=>
    string(499) "Õppeainega luuakse niisuguste tekstiteadmiste ja eesti keele abimaterjali kasutusoskuse kombinatsioon, mille alusel saab ka kursuse lõppedes teadlikult lihvida oma eesti keele kui emakeele oskust selle kõigis komponentides (oskus funktsionaalselt lugeda ja kuulata, end suuliselt ja kirjalikult väljendada). Muu emakeele puhul harjutab inimene kõiki eelnimetatud osaoskusi ja õpib teadlikult vältima seda, mida eesti töine ja muu avalik keel tegelikult kohati halbade tekstide kaudu õpetab."
    ["sisu"]=>
    string(737) "Neljal avanädalal saab 4x4 t loengulise ülevaate keelevormide valikust, mis lubab oma sõnumit tõhusalt, asja- ja olukohaselt kodeerida, arvestades tänapäevase esoteerilise kommunikatsiooni ohte ja demokraatlikku vajadust ühiskirjakeele selge keskme järele. Tutvutakse akadeemilise ja tööteksti sagedaste liikidega. Tuuakse esile sagedad väljendusapsud praktilises töises keelekasutuses; puudused, mis tekivad võõrkeelse eeskujuteksti kasutamise puhul, nt õpingutes. Lihvitakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust, harjutatakse kasutama keelelise enesekontrolli allikaid (sõnastikud, grammatikaraamatud, Interneti-teave, keelenõuanne). Juhitakse tähelepanu levinud kompositsiooni-, stiili- ja õigekirjaprobleemidele."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Oskab valida suhtluskanalit ja arvestada adressaati, luua usaldusväärset alust kriitilistes suhtlusolukordades tulemuseni jõudmiseks; asja- ja olukohaselt ette valmistada suulisi esinemisi, kuulata jooksvat infot ja sihipäraselt jälgida pikemaid esinemisi; valida akadeemilisi ja töötekste kirjutades stiili, mõelda parimale kompositsioonimudelile ja vältida tüüpilisi vigu."
  }
  [1615]=>
  object(stdClass)#1616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO6006"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Tudeng esitab ühe kõne, arvamusloo või osaleb väitluses. Tudeng teeb kõne või väitluse tekstianalüüsi ühes enda poolt valitud teoreetilises raamistikus"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Anda ülevaade sotsiaalsest mõjutamisest ühiskonnas, praktiseerida argumenteerimist erinevates mõjutamisolukordades."
    ["sisu"]=>
    string(229) "Millest sõltub mõjutamisvõime? Jaatuse jõud kommunikatsioonis Ratsionaalse argumenteerimise teooria, müüdiloometeooria. Stiil. Kõnekujundid. Metafoor. Veenmis-, olme- ja informeeriv kõne. Koosoleku läbiviimine. Väitlus."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Tudengid teavad mõjutamise ja veenmise põhialuseid. Oskavad teadlikult planeerida enese tutvustamist, esitada veenmis-, olme ja informeerivat kõnet. Tudengid oskavad väidelda ning esitada enda seisukohti koosoleku olukorras."
  }
  [1616]=>
  object(stdClass)#1617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO6007"
    ["hindamine"]=>
    string(344) "Eksam. Eksamihinne kujuneb eksamitööna kirjutatud kommunikatsioonianalüüsi põhjal. Kommunikatsioonianalüüs on 10-leheküljeline analüüsiv essee, milles analüüsitakse üht kindlat kommunikatsioonijuhtumit või ühe kindla organisatsiooni või ettevõtte kommunikatsiooni, toetudes erinevate kommunikatsiooniteoreetikute käsitlustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(408) "Kursuse eesmärk on tutvuda põgusalt kommunikatsiooni valdkonna teoreetiliste lähtekohtadega ja praktikute kogemuste ning teadmistega nii eraõiguslikust, avalik-õiguslikust kui riigisektorist. Luua eeldused erinevate kommunikatsiooni ja meediavälja valdkondade tegevusega tutvumiseks ning analüüsimiseks. Luua eeldused kommunikatsioonijuhtimise ja meediaprotsesside analüüsimise oskuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(652) "Kursust toetab Moodle’i keskkonnas kursus EKO6007 Erikursus kommunikatsioonist 2015. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: - lühiülevaade kommunikatsiooniteooritest - kultuuridevaheline kommunikatsioon, selle eripärad - meediakommuniktsioon (kuidas toimib uudismeedia ja uudisportaalid) - ettevõtluskommunikatsioon (organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsioon, nende eripärad, avalike suhete ja turunduse roll organisatsiooni eesmärkide elluviimisel) - riigiettevõtte kommuniaktsioon, selle eripärad - loovettevõtte kommunikatsioon, selle eripärad - kodanikuühiskond ja kaasamine, sotsiaalkampaaniad ühiskondlike muutuste toetuses."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Kursuse läbinu omab baasteadmisi kommunikatsiooniteooriatest, orienteerub kommunikatsiooniteaduses kasutatavates mõistetes ja oskab analüüsida eri olukordades toimuvaid suhtlussituatsioone."
  }
  [1617]=>
  object(stdClass)#1618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7001"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Iseseisvad ja rühmatööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursuse eesmärkideks on anda ülevaade kultuuridevahelistest erinevustest; arendada magistrantide praktilisi oskusi teise kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks ning toetada kultuurierinevustesse salliva hoiaku kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Aine kultuuridevahelisest kommunikatsioonist annab teoreetilisi alusteadmisi kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Käsitletakse vestluskäitumise ja kultuuri seoseid. Õpetatakse seda, kuidas paremini tunda saada oma kultuuri ja kultuurikäitumist, kohaneda võõra kultuuriga ning suhelda teisest kultuurist pärit inimesega. Eesmärgiks on ka õpetada üliõpilasi kultuuridevahelist teksti õigesti lugema ning mõtlema, üldistama ja arutlema selle üle ning vabalt oma mõtteid väljendama."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Pärast aine läbimist peaksid magistrandid ühest küljest omama ülevaadet kultuuridevahelise suhtluse teoreetilistest iseärasustest ja peamistest selle valdkonnaga seotud teooriatest/kontseptsioonidest ning teisest küljest olema kultuuriliselt teadlikumad ja pädevamad kultuuridevahelises suhtluses."
  }
  [1618]=>
  object(stdClass)#1619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7002"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "Hinde eelduseks on aktiivne tunnis osalemine (maksimaalselt 3 puudumist), readeri artiklite lugemine ja lugemispäeviku täitmine. Hinne kujuneb readeri artiklite lugemise (lugemispäevik), rühmatööna tehtud referaadi ning eksami pôhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Süstemaatiline teoreetiline ülevaade kommunikatsiooniuuringute erinevatest paradigmadest."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Kommunikatsioon, kommunikatsiooniteooriad ja –mudelid (sh Shannon ja Weaveri informatsiooniteooria, Habermasi kommunikatiivse tegutsemise teooria, Luhmani süsteemiteooria, Laswelli sônamudel, Lazarsfeldi mudel, Watzlawicku mudel, multiplikaatormudel, Kuncziku kommunikatsioonitüpiseerimine jne), erinevad diskursusekäsitlused; müütide ja sümbolite teema. Magistrandid käsitlevad ja esitlevad teistele rühmatööna erinevaid mudeleid (referaat pôhineb nii etteantud kirjandusel kui ise otsitud lisakirjandusel), toimub arutelu. Referaat esitatakse kirjalikult. Lugemispäevik täidetakse jooksvalt."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilased võrdlevad olulisi kommunikatsiooniteooriaid, retsenseerivad peamiste teoreetikute seisukohti, analüüsivad erinevaid kommunikatsioonimudeleid ja seletavad nende toimimisviisi."
  }
  [1619]=>
  object(stdClass)#1620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Anda ülevaade retoorika ajaloost, peamistest esindajatest ning olulistest vaidlusküsimustest. Anda ülevaade olulistest kommunikatsiooniteooriatest, demagoogiavõtetest. Õppida analüüsima meediatekste mõjustamisvõtete seiskohalt. Anda ülevaade avaliku esinemise peamistest aspektidest, arendada argumnteerimis- ning väitlusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Retoorika ajalugu. Mis on argument ja mis on demagoogia. Argumendiõpetus: argumendi struktuur, tõestamine ja ümberlükkamine. Demagoogiavõtted: argumentum ad hominem, argumentum ad populum, subjekti vahetamine etc. Keeleline mõjutamine. Meediatekstide analüüs. Reklaamtekstid. Väitlus. Tõestamis- ja ümberlükkamiskohustus."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Tudengid tunnevad peamisi võtmeküsimusi ning olulisi autoreid retoorika ajaloost, olulisi mõisteid termineid, eristavad sümmeetrilist, asümmetrilist kommunikatsiooni. Suudavad korrektselt vormistada oma sõnumi, kaitsta argumenteeritult oma ideid auditooriumi ees."
  }
  [1620]=>
  object(stdClass)#1621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7005"
    ["hindamine"]=>
    string(390) "Hindamine: Hinde eelduseks on aktiivne tunnis osalemine (maksimaalselt 2 puudumist), readeri artiklite lugemine, artikli esitlus tunnis ja seminaritöö. Hinne kujuneb aktiivse tunnis osalemise, readeri artiklite lugemise (lugemispäevik) ja seminaritöö (kaasuse) pôhjal. Aktiivne tunnis osalemine kujutab endast aruteludes osalemist, grupitöid ja presentatsioone, juhtumite analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Avalike suhete teoreetilise raami teadvustamine. Läbirääkimisi môjutavate mikro- ja makrotasandi tegurite tutvustamine ning ôppimine kommunikatsioonimängudes."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Avalikud suhted ja praktiline kommunikatsioon äriühingutes, definitsioonid, propaganda ja suhtekorraldus, eetikaküsimused, ülevaade avalikest suhetest maailmas tänapäeval, avalikud suhted postmodernistlikul ajastul. Turunduskommunikatsioon, kultuuridevaheline kommunikatsioon. Ühiskondlikud vôimusuhted. Dialoog."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Pärast aine läbimist peaksid magistrandid olema kursis suhtekorralduse ja turunduskommunikatsiooni praktilise poolega ning makroelementidega, mis avalikke suhteid mõjutavad; ühtlasi tutvutakse suhtekorralduse kui strateegilise juhtimise abivahendiga."
  }
  [1621]=>
  object(stdClass)#1622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7006"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Koondhinde moodustab: osalemine diskussioonides (1/3), ettekanne (1/3) ja arvestustöö (1/3)."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Mõelda ja kujundada seisukohti kaasaegses meedias (ajakirjandus, uusmeedia) väljenduvate hoiakute ja väärtuste suhtes. Kursuse edukalt sooritanu on kursis kaasaegsete teoreetiliste käsitlustega meediaeetikast, oskab näha problemaatilisi olukordi ning neid analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Kursus keskendub meedia erinevate rollidega (informatiivsest meelelahutuslikuni) seotud eetilistele küsimustele, lähenedes neile nii tarbija kui vahendaja (ajakirjaniku, suhte¬korraldaja) vaatenurgast. Välismaiste autorite poolt käsitletud juhtumeid vaadeldakse kõrvuti Eestis toimuvaga."
    ["vljund"]=>
    string(412) "Kord nädalas toimuv loeng-seminar, milles on integreeritud ettekanded õppejõult ja osalejatelt, diskussioonid ning grupitööd.Kursuse edukalt sooritanu on kursis kaasaegsete teoreetiliste käsitlustega meediaeetikast, oskab näha problemaatilisi olukordi ning neid analüüsida. Suudab ametialases tegevuses (pressiesindaja, ajakirjaniku, suhtekorraldajana) mõista ja rakendada eetikakoodeksi põhimõtteid."
  }
  [1622]=>
  object(stdClass)#1623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7007"
    ["hindamine"]=>
    string(329) "eksamihinne kujuneb kolme kodutöö ja ühe auditoorse töö koondhindest. Auditoorses töös hinnatakse üliõpilase oskust kirjutada olu- ja asjakohast ning keeleliselt korrektset ametiteksti. Auditoorse töö miinimumtasemele vastab töö, mis on küll asjakohane, kuid keeleliselt esineb selles väiksemaid vajakajääämisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Kujundada üliõpilaste kirjaliku eneseväljenduse oskus."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Praktilise kirjutamise kursus on mõeldud neile, kelle igapäevatöö eeldab lühemate , näiteks tarbe-, ajakirjandus- ja reklaamtekstide kirjutamist. Üliõpilased analüüsivad eri tüüpi tekste nii keeleliselt kui ka sisuliselt ning kirjutavad igas loengus vähemalt ühe mingit kindlat tüüpi teksti. Pärast tekstide analüüsi koostatakse ühiselt juhend vastava teksti kirjutajale, juhendi vormistatakse korrektselt ning kursuse lõpus koondab üks üliõpilane teiste koostatud juhendid ühiseks praktilise kirjutamise juhendiks."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Üliõpilased suudavad kirjutada lühemaid tarbe- ja ajakirjandustekste, mis on sisuliselt asja- ja olukohased ning keeleliselt korrektsed, suudavad analüüsida tarbe- ja ajakirjandustekste, teha parandusettepanekuid ja neid põhjendada. Kursuse käigus arendavad üliõpilased iseseisva uurimistöö kirjutamise oskust."
  }
  [1623]=>
  object(stdClass)#1624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7008"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Eksamihinne kujuneb kontrolltöö, kõneanalüüsi ning 3 ettekantud kõne põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Kinnistada avaliku esinemise põhireegleid, tutvuda lähemalt erinevate kõnekujundidega, praktiseerida erinevate kõnede ettevalmistamist ning ka ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Avalik kõne. Kommunikatsioonimudel. Eetos, logos, paatos. Ratsionaalse argumenteerimise teooria, müüdiloometeooria. Kõne koostamine ja ettekandmine. Audiovisuaalsed vahendid. Stiil. Kõnekujundid. Kuulamisoskused. Kõne analüüs kõnekujundite seisukohalt. Olmekõne, veenmiskõne ning informeeriva kõne ettekandmine. Iseseisva tööna tuleb esitada uurimus mõne käsitletud teema raames. Töö peab sisaldama teoreetilist raamistikku, metoodilist põhjendust, analüüsi osa, järeldusi ning kasutatud kirjanduse loetelu. Töö maht 15 lk."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Tudengid omavad ülevaadet olulistest kommunikatsiooniteooriatest, esinemise erinevatest aspektidest. Tudengid omandavad esinemiskogemusi."
  }
  [1624]=>
  object(stdClass)#1625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7009"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Arvestus. Arvestuse saab tudeng, kes on osalenud vähemalt 75% ulatuses suhtlemistreeningutel"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tutvuda sotsiaalsete oskuste teooriatega ning kujundada suhtlemistreeningu kaudu efektiivseid suhtlusoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(133) "Kuulamisoskused. Enesekehtestamine, selge eneseväljendamine. Koostööoskused. Vastupanu, toimetulek vastupanuga. Suhtlemistreening."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Tudengid tunnevad ära efektiivse käitumise põhialuseid, oskavad selgitada konfliktide tekkepõhjuseid ning teavad, milliseid suhtlemisstrateegiaid kasutades luuakse pikas perspektiivis usaldusväärsed suhted."
  }
  [1625]=>
  object(stdClass)#1626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7010"
    ["hindamine"]=>
    string(428) "Hinnatakse jooksvaid töid, hindamisel osalevad kaasüliõpilased. Aine soorituse eelduseks on kõik nõutavad tööd, nende hilinemine saab olla ainult põhjendatud ja soovitavalt ette teada erand. Arvestusliku hinde aluseks on jooksvate tööde hinne koos auditoorse praktilise arvetustöö hindega. Auditoorsest arvestustööst on õppejõul õigus vabastada suurepäraste või väga heade jooksvate tulemustega üliõpilasi."
    ["eesmrk"]=>
    string(602) "Kommunikatsiooni magistrieriala kohustusliku ainega luuakse niisuguste tekstiteadmiste ja eesti keele abimaterjali kasutusoskuse kombinatsioon, mille alusel saab ka kursuse lõppedes teadlikult lihvida oma eesti keele kui emakeele oskust selle kõigis komponentides (oskus funktsionaalselt lugeda ja kuulata, end suuliselt ja kirjalikult väljendada) ja suhtlusasjatundjana nõuda asjakohast keelt ka kolleegidelt. Muu emakeele puhul harjutab inimene kõiki eelnimetatud osaoskusi ja õpib teadlikult vältima seda, mida eesti töine ja muu avalik keel tegelikult kohati halbade tekstide kaudu õpetab."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Antakse ülevaade, milliseid vorme on eesti keelel ja kuidas neid eri situatsioonides valida, et oma sõnumit tõhusalt, asja- ja olukohaselt kodeerida. Lühidalt tutvutakse ka tööteksti sagedaste liikidega. Suuremahuline praktiline õpe, sh iseseisev töö keskendub asjalikule (neutraalsele ja ametlikule) suhtlusele ning sealsetele tekstiliikidele. Tuuakse esile sagedad väljendusapsud praktilises töises keelekasutuses ja puudused, mis tekivad võõrkeelse ja kantseleiliku eeskujuteksti kasutamise puhul, samuti earühma slängi mõjul. Lihvitakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust, harjutatakse kasutama keelelise enesekontrolli allikaid (sõnastikud, grammatikaraamatud, Interneti-teave, keelenõuanne), juhitakse tähelepanu levinud stiili- ja õigekirjaprobleemidele."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Nn aktiivõpe: lühiloengud (u. 20-30 minutit) on kombineeritud praktikaga, loeng võib sisse juhatada ka koduse töö, mida kursus nõuab pidevalt ja rohkesti. Praktikumides tehakse eri meetoditel individuaalset, rühma- ja paaristööd, peetakse kindlas kujuteldavas rollis ettekandeid, vähem kasutatakse rolli- jm mänge, sest rollitaju nõuab erialatöö tundmist. Arvustatakse kaaslaste töid."
  }
  [1626]=>
  object(stdClass)#1627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(256) "Üliõpilaste ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks. Erinevad uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimistöö planeerimine, erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Ettekanded uurimistöö teemadel, retsenseerimine ja arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1627]=>
  object(stdClass)#1628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7013"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Essee, kus üliõpilane analüüsib, kuidas kasutab saadud kogemusi oma kommunikatsioonialases praktilises töös. Kasutab 10-leheküljelises essees vähemalt viit akadeemilist allikmaterjali."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Kursuse eesmärk on tutvuda kommunikatsiooni valdkonna praktikute kogemuste ja teadmistega nii eraõiguslikust, avalik-õiguslikust kui riigisektorist. Luua eeldused erinevate kommunikatsiooni ja meediavälja valdkondade tegevusega tutvumiseks ning analüüsimiseks. Luua eeldused kommunikatsioonijuhtimise ja meediaprotsesside analüüsimise oskuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(753) "Käsitlusele tulevad järgmised teemad: ida ja lääne diskursused Kursusel käsitletakse kommunikatsiooni valdkondade toimimise erinevaid aspekte juhtumianalüüsi abil. Kursuse teemaringis vaadeldakse laias spektris: • kuidas kasutatakse sotsiaalkampaaniaid ühiskondlike muudatuste saavutamiseks; • kuidas toimib uudismeedia ja uudisportaalid (Eesti, Soome ja Venemaa kogemus); • milliseid kommunikatsioonijuhtimise erivõtteid kasutatakse üle-euroopalise ürituse läbiviimiseks (Tallinn 2011); • kodanikuühiskond ja kaasamine; • mida on oluline arvestada organisatsiooni sisekommunikatsioonis; • avalike suhete juhi roll organisatsiooni eesmärkide elluviimisel; • millist rolli mängib turundus kommunikatsioonitegevuste juhtimisel"
    ["vljund"]=>
    string(346) "Õppija omab ülevaadet kommunikatsiooni valdkondade tegutsemispõhimõtetest erinevates ühiskonna sektorites. Õppija suudab kommunikatsioonijuhtumeid kriitiliselt analüüsida ja võrrelda ning integreerib neid oma praktilisse töösse. Oskab kogemusi väärtustada, hinnata nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi ning avastada arenguvõimalusi."
  }
  [1628]=>
  object(stdClass)#1629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7016"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Magistritöö kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Kujundada iseseisva uurimistöö teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kommunikatsiooni magistritöö on mõnd kommunikatsiooni teoreetilist või empiirilist probleemi käsitlev iseseisev uurimus. Magistritöö eeldab tutvumist kaasaegsete kommunikatsiooniteooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevate teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1629]=>
  object(stdClass)#1630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Kultuuridevahelise suhtluse teemaga süvitsi minek, teoreetiliste kommunikatsioonikontseptsioonide testimine praktikas, kvalitatiivsete uuringumeetodite harjutamine."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Normatiivse rahvuslikkuse raames oleme harjunud nägema enda kodumaad küllalt homogeensena. Näiteks olukorras, kus tutvustaksime mõnele lääne-eurooplasele või ameeriklasele Eestit, räägiksime tõenäoliselt eesti keelest ja eesti kultuurist, laulupidudest ja Tammsaarest, iseseisvuse taastamisest, rahvuslipu ajaloost, Tartu Ülikooli asutamisaastast, Vanilla Ninjast ja vanalinnast – pikemalt mõtlemata, kui paljud Eesti elanikud, sealhulgas Eesti kodanikud peegeldavad väljapoole hoopis teistsugust pilti. Homogeensete rahvuskultuuri kandvate riikide ajastu on möödas – kui neid kunagi üldse oligi; igatahes oli olemas selline ideaal. 21. sajandi võtmesõnad on kultuuriline paljusus, multikultuurilisus, mitmekesisus, eluruumi jagamine. Kursuse raames on magistrantidel võimalus valida endale projekt, mis on seotud „võõra Eestiga“, st mingi etnilise või religioosse vähemusega Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1630]=>
  object(stdClass)#1631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7019"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1631]=>
  object(stdClass)#1632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7021"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eksam. Hinne koosneb kahest osast: aktiivne osalus uurimisseminarides, lühiuurimus."
    ["eesmrk"]=>
    string(864) "Süvendav valmistumine magistritöö kirjutamiseks: Õpitakse nägema uurimust kui tervikut, aidates üliõpilasel viia algusest lõpuni läbi ühe kommunikatsiooni teoreetilist või empiirilist probleemi käsitleva uurimisprojekti. Õpitakse nägema, kuidas muuta üldine uurimisteema või algidee uurimuse juhtmõtteks või uurimisprobleemiks ja detailseteks osaprobleemideks. Harjutatakse uurimis-küsimuste püstitamist: tegema valikuid selle alusel, mida võib ühest või teisest ainestikust leida. Kogetakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise kui protsessi erisusi. Proovitakse hoiduda käsiraamatutes esitatud juhiste mehhaanilisest järgimisest, mis võib viia triviaalsete või lausa väärtõlgendusteni, ja teistest algaja uurija tüüpvigadest, nagu paindumatus ainestiku käsitlemisel, mis ei luba uurimismaterjalil uurijale n-ö vastu vaielda."
    ["sisu"]=>
    string(151) "Üliõpilane plaanib õppejõu juhendamisel kommunikat-siooni (lühi)uuringu ja viib selle iseseisvalt läbi, arutades jooksvaid probleeme seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Juhendatud ja hästi tagasidestatud uurimiskogemus, mis lisab oskust leida kommunikatsiooniuurimiseks vajalikke teadmisi ja kinnistab praktilisi oskusi."
  }
  [1632]=>
  object(stdClass)#1633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7022"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Eksam. Eksami sooritamiseks tuleb esitada ühe kõne analüüs ning esitada kaks kõnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Anda ülevaade avaliku esinemise peamistest aspektidest, arendada esinemisoskust. Kinnistada avaliku esinemise põhireegleid, tutvuda lähemalt erinevate kõnekujundidega, praktiseerida erinevate kõnede ettevalmistamist ning ka ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Avalik kõne. Kommunikatsioonimudel. Ratsionaalse argumenteerimise teooria, müüdiloometeooria. Kõne koostamine ja ettekandmine. Audiovisuaalsed vahendid. Stiil. Kõnekujundid. Kuulamisoskused. Kõne analüüs kõnekujundite seisukohalt. Olmekõne, veenmiskõne ning informeeriv kõne. Loengud, grupitööd, ettekanded, tekstianalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Tudengid oskavad koostada ning esitada sõnumeid, pidades silmas eesmärki ning kõneolukorda. Tudengid oskavad koostada ning esitada kõnesid erinevaid kommunikatsiooniolukordi silmas pidades Suudavad korrektselt vormistada oma sõnumi, kaitsta argumenteeritult oma ideid auditooriumi ees."
  }
  [1633]=>
  object(stdClass)#1634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7023"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Arvestus. Praktika lõpliku hinde (arvestatud/mittearvestatud) paneb praktikakorraldaja pärast praktikapäeviku, juhendaja(te) hinnangu ning praktika käigus loodud materjalide läbivaatamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(364) "Võimaldada erialateadmiste rakendamist, erialaste kogemuste ja oskuste omandamist kindla suunataga erialase tegevuse kaudu, ülevaade saamist kommunikatsiooni valdkonna uurimistööst, projektidest, konverentsidest. Praktika käigus õpib üliõpilane iseseisvalt ja loovalt ära tundma, sõnastama ja lahendama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Praktika sooritamise kohad on avalikud asutused ja eraettevõtted, projekti- ja uurimisrühmad, konverentsi korraldamistoimkonnad. Praktikat on võimalik sooritada ka Erasmuse programmi toel välisriigis."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös-tegevuses. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab neid asjatundlikult, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Praktika laadi ja tulemused fikseerib vabas vormis praktika¬päevikus, mille kinnitab tegevusega seotud juhendaja."
  }
  [1634]=>
  object(stdClass)#1635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7024"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Eksam: essee kirjanduse pöhjal ja praktiline töö - strateegia."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Luua eeldused meedia ja kommunikatsioonivaldkonna teoreetiliste pöhimöttete tundmaöppimiseks. Tutvustada kommunikatsiooni planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Kursusel omandatakse kohustusliku kirjanduse pöhjal ülevaade kommunikatsiooni ja meedia teoreetilistest alustest, erienvatest koolkondadest ja arengutest. Kursusel omandatakse oskused, kuidas praktiliselt kommunikatsioonijuhtimise abil osaleda organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, kuidas luua kommunikatsioonistrateegia ja kuidas integreerida kommunikatsioonistrateegia kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessiga. Kursuse kontaktöpetuse jooksul tudengid läbivad öppejöu juhendamisel praktiliselt köik kommunikatsioonistrateegia tegemise faasid: alates taustauuringutest kuni konkreetsete strateegiliste ja takitikaliste probleemi lahendusteni välja."
    ["vljund"]=>
    string(606) "Kohustusliku kirjanduse läbitöötamise järel üliöpilane teab peamisi kommunikatsiooni ja meedia teoreetilisi koolkondi, oskab eristada kommunikatsiooni ja meedia valdkonna erinevaid printsiipe ja analüüsida neid teoreetiliste käsitluste kontekstis. Kursuse läbimisel üliöpilane möistab, milline on kommunikatsiooni strateegia ja kommunikatsiooniala ekspertide roll kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, oskab ettevalmistada ja koostada reaalset kommunikatsioonistrateegiat ning oskab pöhjendada oma strateegilisi valikuid kommunikatsioonijuhtimise teooriatest lähtuvalt."
  }
  [1635]=>
  object(stdClass)#1636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Ülevaade kommunikatsioonistrateegiatest ja kommunikatsioonikontekstist-"
    ["sisu"]=>
    string(764) "Ülevaade ühiskondlikust kommunikatsioonikontekstist ja kommunikatsioonistrateegiatest ühiskonnas. Aluseks on Serge Moscovici teooriad: vähemuse enesekehtestamine versus enamus võimu/dominantsi olukorras. Märksõnad: võim, mõju, dominants, vähemus, enamus, kollektiivne identiteet, stereotüpiseerimine, eelarvamused, stigma, ühiskondlikud rollid, etniline, sooline, seksuaalne vähemus ja ajutised viibijad välismaal. Teoreetilisele teemakäsitlusele järgneb rühmatöö: magistrandid käsitlevad ja esitlevad rühmatööna ühe ühiskondliku vähemuse kommunikatsioonistrateegiaid. Referaat ja rühmatöö tunnis pôhineb nii etteantud kirjandusel kui ise otsitud lisakirjandusel. Referaat esitatakse kirjalikult. Lugemispäevik täidetakse jooksvalt."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1636]=>
  object(stdClass)#1637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7027"
    ["hindamine"]=>
    string(412) "Hinnatakse jooksvaid töid, hindamisel osalevad kaasüliõpilased. Aine soorituse eelduseks on kõik nõutavad tööd, nende hilinemine saab olla ainult põhjendatud ja soovitavalt ette teada erand. Hinde aluseks on jooksvate tööde hinne koos auditoorse praktilise eksamitöö hindega. Auditoorsest eksamitööst on õppejõul õigus vabastada suurepäraste või väga heade jooksvate tulemustega üliõpilasi."
    ["eesmrk"]=>
    string(542) "Ainega luuakse niisuguste tekstiteadmiste ja eesti keele abimaterjali kasutusoskuse kombinatsioon, mille alusel saab ka kursuse lõppedes teadlikult lihvida oma eesti keele kui emakeele oskust selle kõigis komponentides (oskus funktsionaalselt lugeda ja kuulata, end suuliselt väljendada) ja suhtlusasjatundjana nõuda asjakohast keelt ka kolleegidelt. Muu emakeele puhul harjutab inimene kõiki eelnimetatud osaoskusi ja õpib teadlikult vältima seda, mida eesti töine ja muu avalik keel tegelikult kohati halbade tekstide kaudu õpetab."
    ["sisu"]=>
    string(946) "Antakse ülevaade, milliseid vorme on eesti keelel ja kuidas neid eri situatsioonides valida, et oma sõnumit tõhusalt, asja- ja olukohaselt kodeerida. Lühidalt tutvutakse ka tööteksti sagedaste liikidega. Suuremahuline praktiline õpe, sh iseseisev töö keskendub asjalikule (neutraalsele ja ametlikule) suhtlusele ning sealsetele tekstiliikidele. Tuuakse esile sagedad väljendusapsud praktilises töises keelekasutuses ja puudused, mis tekivad võõrkeelse ja kantseleiliku eeskujuteksti kasutamise puhul, samuti earühma slängi mõjul. Lihvitakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust, harjutatakse kasutama keelelise enesekontrolli allikaid (sõnastikud, grammatikaraamatud, Interneti-teave, keelenõuanne), juhitakse tähelepanu levinud stiili- ja õigekirjaprobleemidele. Nn aktiivõpe: lühiloengud (u. 20-30 minutit) on kombineeritud praktikaga, loeng võib sisse juhatada ka koduse töö, mida kursus nõuab pidevalt ja rohkesti."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Oskab valida suhtluskanalit ja arvestada adressaati, luua usaldusväärset alust kriitilistes suhtlusolukordades tulemuseni jõudmiseks; asja- ja olukohaselt ette valmistada suulisi esinemisi, kuulata jooksvat infot ja sihipäraselt jälgida pikemaid esinemisi; valida akadeemilisi ja töötekste kirjutades stiili, mõelda parimale kompositsioonimudelile ja vältida tüüpilisi vigu."
  }
  [1637]=>
  object(stdClass)#1638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7028"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1638]=>
  object(stdClass)#1639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7029"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Tudeng esitab ühe kõne ning osaleb väitluses. Ettekandeid asendab kõne ning väitluse tekstianalüüsi ühes enda poolt valitud teoreetilises raamistikus"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Anda ülevaade sotsiaalsest mõjutamisest ühiskonnas, praktiseerida erinevate kõnede esitamist, väitlemist, koosoleku olukorras sõnumi esitamist, meedia analüüsi ning kriitilist tekstilugemist"
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kommunikatsiooni ratsionaalsed, sotsiaalsed ja sümboolsed aspektid. Ratsionaalse argumenteerimise teooria, müüdiloometeooria. Stiil. Kõnekujundid. Veenmis-, olme- ja informeeriv kõne. Koosoleku läbiviimine. Väitlus."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Tudengid teavad mõjutamise ja veenmise põhialuseid. Oskavad teadlikult planeerida enese tutvustamist, esitada veenmis-, olme ja informeerivat kõnet. Tudengid oskavad väidelda ning esitada enda seisukohti koosoleku olukorras."
  }
  [1639]=>
  object(stdClass)#1640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7030"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1640]=>
  object(stdClass)#1641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Aine eesmärk on tutvustada grupi kujunemise ning koostöö põhimõtteid, eesmärke ning praktiseerida probleemilahendusi ja konfliktide juhtimine grupis."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Grupi kujunemise mudel. Meeskonna arengustaadiumid. Tulemusliku meeskonna mudel. Meeskonna rollimudel Margerison/McCanni ja Belbini järgi. Kultuur ja väärtused meeskonnas. Koostööoskused. Koostöö arendamine rühmas/meeskonnas. Rühmatöö meetodid meeskonnas. Tagasiside meetodid. Probleemilahendus ja konfliktide juhtimine grupis. Muudatuste sisseviimine meeskonnas. Rühma ja meeskonna diagnostika."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Tudengid on teadlikud grupiprotsessidest, koostööoskustest. Tudengid oskavad kasutada erinevaid suhtlustehnikaid tööalaste probleemide lahendamiseks meeskonnas."
  }
  [1641]=>
  object(stdClass)#1642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7032"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1642]=>
  object(stdClass)#1643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7033"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Arvestus, õpimapi koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Teadvustada keelekasutuse tähtsust tööalases kommunikatsioonis; praktiseerida keelekasutust ning suhtlustehnikaid, mis hõlbustaks ja efektiivistaks tööalast interpersonaalset kommunikatsiooni, aktiivse kuulamise ja peegeldamise tehnikaid, tutvustada töönõustamise põhimõtteid, eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Töösuhtluse keelelised aspektid. Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon töökeskkonnas. Konfliktid, mittemõistmine töökeskkonnas ja sellega toimetulek. Kommunikatsioonibarjäärid töökeskkonnas. Metafoorid. Peegeldamine. Mina-sõnumite esitamine. Küsimuste esitamine. Millises sõnastuses anda tagasisidet."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Tudengid omavad keelelist kompetentsust töökommunikatsioonis ettetulevate olukordade lahendamiseks, oskavad mõtestada oma tööalase suhtluse ning valida selleks sobivad kommunikatsioonistrateegiad. Tudengid on teadlikud töönõustamise eesmärkidest, töövõtetest, kasust. Tudengid oskavad kasutada erinevaid suhtlustehnikaid tööalaste probleemide lahendamiseks."
  }
  [1643]=>
  object(stdClass)#1644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7041"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksam koosneb kirjalikest praktilistest ülesannetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Anda süstemaatilised teadmised töösuhtluse osast, mis hõlmab kirjavahetust, läbirääkimisi, koosolekuid, ning oskused neid teadmisi olukohaselt rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Kursus on mõeldud neile, kelle igapäevatöö eeldab lühemate , näiteks tarbe-, ajakirjandus- ja reklaamtekstide kirjutamist. Interpersonaalne kommunikatsioon efektiivse tööalase suhtluse teenistuses. Ametikiri toiminguahela osana. Tõhus, asjakohane ja viisakas kirjasuhtlus. Korrektne ja adressaati arvestav väljendusviis, kantseliidi vältimine."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Üliõpilased suudavad kirjutada lühemaid tarbe- ja ajakirjandustekste, mis on sisuliselt asja- ja olukohased ning keeleliselt korrektsed, suudavad analüüsida tarbe- ja ajakirjandustekste, teha parandusettepanekuid ja neid põhjendada. Kursuse käigus arendavad üliõpilased iseseisva uurimistöö kirjutamise oskust. Üliõpilane - tunneb kirjavahetuse rolli töösuhtluses; korrektse, olu- ja asjakohase kirjavahetuse põhimõtteid - oskab omandatut töö- jm organisatsioonisuhtluses rakendada."
  }
  [1644]=>
  object(stdClass)#1645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7042"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Hinne kujuneb koondhindena kirjalike tööde ja seminarides kaasatöötamise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Anda teoreetilised alusteadmised keele, kultuuri ja interaktsiooni suhetest, kultuurierinevustest, mitmekeelsuse ja mitmekultuursuse põhimõistetest ning nende mõjuritest. Kursuse raames tutvutakse kultuurierinevustest tingitud käitumismallidega, mitmekultuurilise ühiskonna keele-, kultuuri- ja identiteediprobleemidega, väljendusraskuste ületamise ja keelelise rikastamise võimalustega. Õpitakse teooriat rakendama praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Keel ühiskonnas: keele ja kultuuri suhted, kultuuri mõiste, keelemaastik. M.J. Bennetti kultuuridevahelise tundlikkuse arengumudel. Keel ja kultuuriline reaalsus. E.T. ja M.R. Halli käitumispõhised kultuurikomponendid. Koodivahetuse pragmaatilised funktsioonid. Koodivahetus kokkuleppimise strateegiana. Segakoodi tekkimine. Rahvuslikud piirid versus kultuurilised piirid. Etniline identiteet, keeleline identiteet, kultuuriline identiteet ja etnolingvistiline vitaalsus. Identiteet ja interaktsioon: sotsiokultuuriline lingvistiline lähenemine. Foucault, Bahtin, etnometodoloogia: hübriidsuse uurimine vestluses. Keelelise käitumise dünaamika: hübridiseerumisprotsessid identiteedi konstrueerimisel. Eesti muutuv kultuuriruum. Kultuuritüübid ja mitmekultuurilise ühiskonna mudelid (G. Hofstede kultuuridimensioonide mudel)."
    ["vljund"]=>
    string(525) "Üliõpilane omab baasteadmisi kultuuridevahelistest erinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad kommunikatsiooni; oskab orienteeruda keele ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni uuringute põhisuundades, tunneb tähtsamaid teooriaid; oskab näha keelelise käitumise ja kultuuri seoseid; teab, kuidas paremini tunda saada oma keelelise ja kultuurikäitumist, kohaneda võõra kultuuriga ning suhelda teisest kultuurist pärit inimesega; tunneb identiteedi ja väärtushinnangute uuringute põhisuundi ja probleemistikku."
  }
  [1645]=>
  object(stdClass)#1646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7043"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus, õpimapi koostamine, lugemispäeviku täitmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Aine eesmärk on tutvustada grupi kujunemise ning koostöö põhimõtteid, eesmärke ning praktiseerida probleemilahendusi ja konfliktide juhtimine grupis."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Grupi kujunemise mudel. Meeskonna arengustaadiumid. Tulemusliku meeskonna mudel. Meeskonna rollimudel Margerison/McCanni ja Belbini järgi. Kultuur ja väärtused meeskonnas. Koostööoskused. Koostöö arendamine rühmas/meeskonnas. Rühmatöö meetodid meeskonnas. Tagasiside meetodid. Probleemilahendus ja konfliktide juhtimine grupis. Muudatuste sisseviimine meeskonnas. Rühma ja meeskonna diagnostika."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Tudengid on teadlikud grupiprotsessidest, koostööoskustest. Tudengid oskavad kasutada erinevaid suhtlustehnikaid tööalaste probleemide lahendamiseks meeskonnas."
  }
  [1646]=>
  object(stdClass)#1647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7044"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Arvestus, õpimapi koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Teadvustada keelekasutuse tähtsust tööalases kommunikatsioonis; praktiseerida keelekasutust ning suhtlustehnikaid, mis hõlbustaks ja efektiivistaks tööalast interpersonaalset kommunikatsiooni, aktiivse kuulamise ja peegeldamise tehnikaid, tutvustada töönõustamise põhimõtteid, eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Töösuhtluse keelelised aspektid. Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon töökeskkonnas. Konfliktid, mittemõistmine töökeskkonnas ja sellega toimetulek. Kommunikatsioonibarjäärid töökeskkonnas. Süvademokraatia mõiste ja tähendus töö kontekstis. Töökiusamine. Metafoorid ja paradoksid. Peegeldamine. Mina-sõnumite esitamine. Küsimuste esitamine. Millises sõnastuses anda tagasisidet. Konfliktilahendusstrateegiad. Tööalaste juhtumite analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Tudengid omavad keelelist kompetentsust töökommunikatsioonis ettetulevate olukordade lahendamiseks, oskavad mõtestada oma tööalase suhtluse ning valida selleks sobivad kommunikatsioonistrateegiad. Tudengid on teadlikud töönõustamise eesmärkidest, töövõtetest, kasust. Tudengid oskavad kasutada erinevaid suhtlustehnikaid tööalaste probleemide lahendamiseks."
  }
  [1647]=>
  object(stdClass)#1648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7045"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused siht ja sidusrühmapõhise mõtlemise kujunemiseks kommunikatsioonis, luua eeldused siht ja sidusrühma (stakeholder) teooria omandamiseks ja selle seostamiseks suhtekorralduse praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Kursusel käsitletakse siht ja sidusrühma (stakeholder) teooriate erinevaid arendusi: alates Freemanni 1984 aastal loodud kontseptsioonist kuni kaasaegsete kriitiliste käsitlusteni välja. Kursusel tutvutakse ka võrguühiskonna kontseptsiooniga Castellsi teoreetiliste arutluste valguses ning sotsiaalse kapitali (Bourdieu, Putnam), legitiimsuse ja mittemateriaalsete väärtuste teooriatega suhtekorralduspraktikate kontekstis"
    ["vljund"]=>
    string(195) "Kursuse läbinud üliõpilane: tunneb erinevaid stakeholder-teooriaid oskab seostada siht- ja sidusrühma keskest kommunikatdioonipraktikat ka tänapäeva ühiskonna ja organisatsiooniteooriatega"
  }
  [1648]=>
  object(stdClass)#1649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7046"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Kursuse eesmärk on tutvuda kommunikatsiooni valdkonna praktikute kogemuste ja teadmistega nii eraõiguslikust, avalik-õiguslikust kui riigisektorist. Luua eeldused erinevate kommunikatsiooni ja meediavälja valdkondade tegevusega tutvumiseks ning analüüsimiseks. Luua eeldused kommunikatsioonijuhtimise ja meediaprotsesside analüüsimise oskuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kursusel käsitletakse kommunikatsiooni valdkondade toimimise erinevaid aspekte juhtumianalüüsi abil. Esile tuuakse nii edulugusid kui olulisi õpimomente. Kursuse teemaringis vaadeldakse laias spektris: kuidas kasutatakse sotsiaalkampaaniaid ühiskondlike muudatuste saavutamiseks; kuidas toimib uudismeedia, uudisportaalid ja arvamusmeedia; ürituste korraldamine kommunikatsioonikanalina; kodanikuühiskond ja kaasamine; mida on oluline arvestada organisatsiooni sisekommunikatsioonis; avalike suhete juhi roll organisatsiooni eesmärkide elluviimisel; millist rolli mängib turundus kommunikatsioonitegevuste juhtimisel"
    ["vljund"]=>
    string(406) "Õppija omab ülevaadet kommunikatsiooni valdkondade tegutsemispõhimõtetest erinevates ühiskonna sektorites. Õppija suudab kommunikatsioonijuhtumeid kriitiliselt analüüsida ja võrrelda ning integreerib neid oma praktilisse töösse. Oskab kogemusi väärtustada, hinnata nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi ning avastada arenguvõimalusi. Õppija suudab erinevaid teemasid kombineerida ja seostada."
  }
  [1649]=>
  object(stdClass)#1650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7047"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Kirjalik uurimisplaan, seminarides osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(365) "Kursuse eesmärgiks on: - luua eeldused magistritöö kirjutamiseks - toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist - tutvustada üliõpilastele uurimistööde struktuuri ja ülesehitust - õpetada sõnastama uurimisprobleemi ning leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Kursuse alguses jagatakse üliõpilased rühmadesse vastavalt valitud uurimisvaldkonnale. Igal rühmal on oma juhendaja. Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab kirjutada uurimisplaani; Oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused; Oskab valida uurimisprobleemi lahenduseks sobiva meetodi; Teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri; On võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis."
  }
  [1650]=>
  object(stdClass)#1651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7049"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Hinnangu magistritööle annab kaitsmiskomisjon."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist kommunikatsiooni ning kitsamalt oma spetsialiseerumisvaldkonnas, luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisolek jätkata õpinguid doktoriõppes."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kommunikatsiooni magistritöö on mõnd kommunikatsiooni teoreetilist või empiirilist probleemi käsitlev iseseisev uurimus. Magistritöö eeldab tutvumist kaasaegsete kommunikatsiooniteooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevate teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida ja iseseisvalt õppida. Teab, oskab edasi anda ja rakendada erialaseid põhiteadmisi spetsialisti tasemel. Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia. Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava magistritöö. Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada erialases töös. On valmis jätkuvalt identifitseerima erialaseid uurimisprobleeme ning neid lahendama."
  }
  [1651]=>
  object(stdClass)#1652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7050"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus. Praktikapäeviku koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Võimaldada erialateadmiste rakendamist, erialaste kogemuste ja oskuste omandamist kindla suunaga erialase tegevuse kaudu, ülevaade saamist kommunikatsiooni valdkonna uurimistööst, projektidest, konverentsidest. Praktika käigus õpib üliõpilane iseseisvalt ja loovalt ära tundma, sõnastama ja lahendama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Praktika sooritamise kohad on avalikud asutused ja eraettevõtted, projekti- ja uurimisrühmad, konverentsi korraldamistoimkonnad. Praktikat on võimalik sooritada ka Erasmuse programmi toel välisriigis."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös-tegevuses. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab neid asjatundlikult, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Praktika laadi ja tulemused fikseerib vabas vormis praktika¬päevikus, mille kinnitab tegevusega seotud juhendaja."
  }
  [1652]=>
  object(stdClass)#1653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKO7051"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab valida sobivaid meetodeid - oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1653]=>
  object(stdClass)#1654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Kujundada ülevaatlik arusaam eelseisvatest erialaõpingutest rõhuasetusega fennougristika kui teaduse ajalool ja tänapäeva olulisematel suundumustel, tutvustada soome-ugri keeli ja rahvaid, kujundada üldpilt soome-ugri rahvaste ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(648) "Käsitletakse erialaõpingute põhieesmärke, õppetöö korraldust ja tööviise; antakse ülevaade soome-ugri keelte ajaloost ja tänapäevast ning nende uurimisest. Tutvustatakse fennougristika uurimiskeskusi ja uurijaid, erialaperioodikat, bibliograafiaid, arhiivkogusid, olulisi veebiaadresse; tutvutakse ainekogude ja raamatukogude infosüsteemiga. Iseseisva tööna tutvuvad üliõpilased erialakirjandusega, näitustega soome-ugri rahvastest, osalevad hõimupäevade üritustel ja koostavad nende kohta kirjaliku ülevaate (päeviku, kirjelduse, konspekti vms.) ja sooritavad kontrolltöö, mis on eksamile pääsemise ja hindamise aluseks."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üliõpilane omab süstemaatilisi teadmisi soome-ugri rahvastest ja keeltest, fennougristika kui teaduse arengust ja tänapäevast; oskab kasutada andmebaase ja töötada iseseisvalt erialakirjandusega; suudab eesmärgistada ja kavandada erialaõpinguid."
  }
  [1654]=>
  object(stdClass)#1655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada ülevaatlik arusaam fennistika uurimismeetoditest, luua eeldused teadusliku uurimistöö esmaste oskuste omandamiseks ning seminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Tutvustatakse seminaritööd uurimistööna ning teadusliku uurimistöö etappe: uurimistöö kavandamine, ainestiku kogumine ja analüüs, tulemuste esitamine. Antakse ülevaade keeleuurimise meetoditest (korpused, vestlusanalüüs, sotsiolingvistika, teksti- ja diskursuseanalüüs, teise keele omandamise uurimismeetodid jne)."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Üliõpilasel on ülevaade olulisematest fennistika uurimismeetoditest; esmased teadusliku uurimistöö oskused; suutlikkus kavandada ja kirjutada seminari- ja bakalaureusetööd."
  }
  [1655]=>
  object(stdClass)#1656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Seminaritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused teadusliku uurimistöö koostamise, vormistamise ja suulise esitamise kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Tutvustatakse üldiselt seminaritöö võimalikke teemasid, töö valmimiskäiku, seminaritöööö sisule ja vormile esitatavaid nõudeid, soome lingvistikaterminoloogiat ja teaduskeele stiili eripära võrreldes eesti teaduskeelega. Arutatakse seminaritöö projekte (töö eesmärk, materjal, üldstruktuur, oodatavad küsimused) ning tutvutakse retsensiooni koostamise põhimõtetega, saadakse näpunäited tööde kaitsmiskoosolekuks ning sisulisi ja vormilisi soovitusi tööde kirjutamiseks. Üliõpilased koostavad seminaritöö kava ja esitavad selle kaasüliõpilastele ning retsenseerivad kaasüliõpilaste töid. Seminaritöö kirjutatakse soome keeles."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilasel on iseseisva teadusliku uurimistöö koostamise, vormistamise esitamise ja retsenseerimise esmased oskused ning ta on võimeline kirjutama ja kaitsma seminaritöö soome keelest, kirjandusest või kultuurist."
  }
  [1656]=>
  object(stdClass)#1657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused soome ühiskonna-, kultuuri- ja kõnekeelealaste teadmiste süvendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Variant 1: 2-3-nädalased soome keele ja kultuuri kursused Soomes, mida korraldavad Soome ülikoolid ja UKAN/CIMO. Variant 2: 2-3-nädalane keelepraktika mõnes soome firmas Eestis, kus töökeeleks soome keel või abiõpetaja praktika Tallinna või Tartu Soome koolis."
    ["vljund"]=>
    string(683) "Üliõpilane tunneb Soome ühiskonna iseloomulikke jooni ja olulisemaid kultuuriloolisi sündmusi; oskab orienteeruda Soome ühiskonna põhiprobleemides. Üliõpilane saab hakkama soomekeelses keskkonnas, valdab kultuuriomaseid kirjaliku ja suulise suhtluse tavasid; oskab kavandada edasist individuaalse keeleoskuse arengut ning valida selleks vajalikud strateegiad. Üliõpilane suhtub sallivalt arvamuste paljususse, muu hulgas keelte ja kultuuride regionaalsesse, sotsiaalsesse ja individuaalssesse varieerumisse; suudab oma seisukohti kaitsta ja selgitada ning osaleda ühiskondlikes diskussioonides; oskab määratleda oma edasisi õppimise ja tööalase täiendamise vajadusi."
  }
  [1657]=>
  object(stdClass)#1658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist üldkeeleteaduslikul taustal kontrastiivsete viidetega üliõpilase emakeelele. Toetada esmase soome keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Üliõpilane saab ülevaate soome keele häälikulisest ja morfoloogilisest ehitusest (rõhuga noomenite ainsusel ja verbide olevikul) ning olulisematest keeleajaloolistest arengutest; oskab seda võrrelda oma emakeele struktuuriga; tunneb foneetika, fonoloogia, morfofonoloogia ja morfoloogia põhimõisteid."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Üliõpilane omab algteadmisi soome keele foneetilisest, fonoloogilisest ja muutemorfoloogilisest struktuurist ning tunneb soomekeelset lingvistikaterminoloogiat. Üliõpilane omandab esmase hääldamise, käänamise ja pööramise oskuse ning suutlikkuse kasutada antud teadmisi ja oskusi nii suulises kui ka kirjalikus väljenduses, oskab koostada lihtsamaid suulisi ja kirjalikke tekste."
  }
  [1658]=>
  object(stdClass)#1659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksamihinne koosneb kolme vahetesti (ajalooline grammatika, murded, kirjakeele ajalugu) tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Anda teoreetiline ülevaade soome keele ja selle allkeelte keeleajaloolisest arengust. Võrdlev-ajalooliselt tõmmata paralleele soome keele ja ta lähisugulaskeelte variatiivsuse arengu seaduspärasustega. Jälgida keele arengu seaduspärasusi tänapäeval. Tutvustada soome keele rolli tänapäeva ühinevas Euroopas."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Antakse ülevaade soome keele ajaloo periodiseerimisest, esimestest kirjalikest mälestistest ning kirjakeele ajaloo põhiküsimustest. Tutvustatakse Soome murderühmi ning nende foneetilisi, morfoloogilised ja sõnavaralisi erijooni. Analüüsitakse keeleuuenduse tulemusi ning tutvustatakse tänapäeva kõnekeele erijooni, antakse ülevaade olulisematest piirkondlikest ja sotsiaalsetest dialektidest; lähemalt käsitletakse Helsingi slängi."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Üliõpilane omab teadmisi soome keele ajaloo perioodidest ning kirjakeele ajaloost, tunneb soome keele allkeeli ja nende arengusuundi, tänapäeva soome kirjakeele ja keele normimise olulisemaid probleeme ning suudab kõrvutavalt analüüsida allkeelte struktuure ja keelekasutust, oskab märgata muutusi tänapäeva soome keele kasutuses. Üliõpilane suhtub sallivalt arvamuste paljususse, muu hulgas keelte ja kultuuride regionaalsesse, sotsiaalsesse ja individuaalssesse varieerumisse."
  }
  [1659]=>
  object(stdClass)#1660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Esmase suulise ja kirjaliku väljendusoskuse omandamine A2-tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Omandatakse perekonna ja argieluga, harrastuste, hariduse, eriala ja tulevase tööga seotud temaatika ning sõnavara, erinevad keelelised konstruktsioonid arvamuse/seisukoha väljendamiseks ning oskus kasutada omandatud teadmisi suulises ja kirjalikus keelekasutuses. Osaletakse vestlustes ja aruteludes lihtsamatel teemadel, tehakse kontrolltöid. Iseseisva tööna valmistavad üliõpilased ette lühiettekandeid ja teevad lühitõlkeid, loevad 10 lehekülge soomekeelset kirjandust omal valikul."
    ["vljund"]=>
    string(433) "Üliõpilane omandab esmased teadmised soome keele sõnavarast, olulisematest väljenditest ja rektsioonidest; oskab vestelda igapäevaelu teemadel, pidada lühiettekannet, oskab teha märkmeid ja koostada lihtsamaid kirjalikke tekste. Hindamisel arvestatakse semestri jooksul tehtud tööd ning oskust väljendada end suuliselt ja kirjalikult läbitud teemadel ning loetud lektüüri, mille kohta koostavad üliõpilased sõnastiku."
  }
  [1660]=>
  object(stdClass)#1661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(43) "Esmase suulise väljendusoskuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Eriala, tulevase töö, harrastuste ning argieluga seotud temaatika; haridus (põhikool, keskkool, ametikool, kõrgkool; kõrgkoolide õppeained, erialad, kvalifikatsioonid jne); tööeluga seotud sõnavara. Erinevad keelelised struktuurid (arvamuse/seisukoha väljendamine) ning nende rakendamine suulises keelekasutuses. Vestlused lihtsamatel teemadel ning lühiettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Esmased teadmised soome keele sõnavarast, olulisematest väljenditest ja rektsioonidest; oskus vestelda igapäevaelu teemadel"
  }
  [1661]=>
  object(stdClass)#1662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Laiendada üliõpilaste soome keele alast sõnavara ja arendada suulist väljendusoskust igapäevaelu- ja haridusteemadel."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Suulise väljendusoskuse arendamise kursus, mis põhineb soome igapäevaelu tutvustavatel tekstidel ning ajakirjanduses avaldatud artiklite temaatikal ja internetimaterjalidel. Ettekanded ja vestlused ja rühmatööd igapäevaelu teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane oskab vestelda tuttaval, olulisel või huvitaval teemal: pere, hobid, töö, reisimine, päevasündmused, oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma kavatsusi ja plaane, anda edasi jutu, raamatu või filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid; oskab töötada meeskonnas, seda konkreetse ülesande sooritamiseks juhtida."
  }
  [1662]=>
  object(stdClass)#1663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Tutvustada suulise ja kirjaliku tõlke teoreetilisi aluseid. Kujundada eeldused põhiteadmiste omandamiseks tõlkimisest soome keelest eesti keelde."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Tutvustatakse tõlketeooria aluseid ning tõlkimise põhimõtteid ja eetikat, tõlgitakse lihtsamaid tekste soome keelest eesti või vene keelde; süvendatakse ja aktiviseeritakse soome keele alaseid teadmisi ja oskusi. Iseseisva tööna teevad üliõpilased tõlkeharjutusi soome keelest eesti või vene keelde ning tõlgivad kirjalikult 5 lk ilukirjanduslikku teksti"
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilasel on teadmised tõlketeooria olulisematest seisukohtadest, tõlkimise põhimõtetest ja eetikast ning oskus kasutada neid teadmisi praktilises tõlketöös. Üliõpilane on suuteline tõlkima lihtsamaid tekste soome keelest eesti või vene keelde."
  }
  [1663]=>
  object(stdClass)#1664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6016"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldus on nelja iseseisva töö sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Arendada soomekeelset kirjalikku väljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Süvendatakse teadmisi soome keele ortograafiast, morfoloogiast, lauseehitusest ja lausetüüpidest, analüüsitakse erinevate tekstitüüpe, nende koostamispõhimõtteid ning olukohast kasutust. Iseseisva tööna teevad üliõpilased praktilisi kirjutamisharjutusi ning neli ulatuslikumat kirjalikku tööd."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Üliõpilane tunneb lihtsamaid tekstitüüpe, nende koostamise põhimõtteid ja olukohast kasutust ning oskab rakendada omandatud teadmisi lihtsamate kirjalike tekstide koostamiseks."
  }
  [1664]=>
  object(stdClass)#1665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Süvendada soomekeelsete teaduslike tekstide analüüs- ja kirjutamisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Õpitakse analüüsima ja kirjutama soomekeelseid teaduslike tekste, tutvutakse soome teadusstiili erijoontega ning võrreldakse seda eesti teaduskeelega. Kursuse jooksul kirjutavad üliõpilased neli iseseisvat tööd: elulookirjelduse, referaadi, aruannet, (keele)teadusliku artikli analüüsi. Soome keele oskust süvendatakse praktikumides kirjalike harjutuste abil."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Üliõpilane oskab kirjutada selgeid ja detailseid tekste temale olulises teemaderingis; oskab koostada elulookirjeldust, referaati, aruannet ning teadusliku artikli analüüsi; on valmis kirjutama soomekeelset seminaritööd."
  }
  [1665]=>
  object(stdClass)#1666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Kujundada ülevaatlik arusaam kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja suundumustest soome keele ja lähisugulaskeele võrdlemise põhjal; arendada oskust vaadelda keelelisi nähtusi lähisugulaskeelte."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Antakse ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost, suundumustest, väljakutsetest ja võimalustest, käsitletakse teoreetilise ja rakendusliku kontrastiivlingvistika seoseid. Lähemalt tutvutakse uurimisprojektiga Viron ja suomen kieliopillinen vertailu ja Lähivertailuja-sarjaga. Isesesiva tööna koostavad üliõpilased õpimapi ning valmistuvad seminarideks."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Üliõpilasel on põhiteadmised kontrastiivlingvistikast ja selle rakendusvõimalustest ning eesti-soome kontrastiivse keeleuurimise ajaloost; suutlikkus analüüsida ning hinnata perspektiivis seniseid uurimistulemusi; oskus võrrelda soome keele struktuuri ja kasutust lähedase sugulaskeele ning naaberkeelte struktuuri ja kasutusega."
  }
  [1666]=>
  object(stdClass)#1667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Luua eeldused üldkeeleteaduse olulisemate teoreetiliste seisukohtadega ja põhimõistetega tutvumiseks ning soomekeelse lingvistikaterminoloogia omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Aine toimib tugiseminarina kohustuslikule ainele EKL 6035 Keel kui süsteem. Käsitletakse süvendatult fennistika seisukohalt olulisemaid üldkeeleteaduselikke teooriaid ning nende mõju fennistika arengule, tutvutakse üldkeeleteaduse põhimõistetega ja omandatakse soomekeelne lingvistikaterminoloogia. Iseseisva tööna koostavad üliõpilased soomekeelsete lingvistikaterminite sõnastiku."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Üliõpilasel on ülevaade olulisematest üldkeeleteaduse teoreetilistest seisukohtadest ja oskus näha nende mõju fennistika arengule, suutlikkus kasutada adekvaatselt üldkeeleteaduse põhimõisteid ja soomekeelset lingvistikaterminoloogiat."
  }
  [1667]=>
  object(stdClass)#1668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua eeldused seminaritöö kirjutamiseks, süvendades soome keele alaseid teadmisi, tutvudes fennistika klassikaliste artiklite põhjal soomekeelse teadusliku stiiliga, arendades soomekeelse teaduskirjanduse analüüsi- ja teadusteksti kirjutamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Loetakse ja analüüsitakse üht eesti- ja kaht soomekeelset artiklit, võrreldakse eesti ja soome teadusstiili, tutvutakse soome teadusstiili erijoontega, käsitletakse süvendatult soomekeelset teadusterminoloogiat. Iseseisva tööna kirjutavad üliõpilased kolme artikli analüüsid ja retsenseerivad kolme kaasüliõpilase analüüsi. Ainet on võimalik sooritada ka osaledes Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuvatel keelealastel loengukursustel. Iseseisva tööna peavad üliõpilased loengupäevikut."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised soome keelest, fennistika arengusuundadest, soome teadusstiili erijoontest, esmased oskused soomekeelse teadusartikli analüüsi ja analüüsi retsensiooni kirjutamiseks ."
  }
  [1668]=>
  object(stdClass)#1669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6021"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Kujundada ülevaatlik arusaam ühest läänemeresoome või soomeugri keelest või keelerühmast."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Antakse ülevaade ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast võrdluses soome ja eesti keelega."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilasel on esmased teadmised ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast; oskus võrrelda õpitud keelt soome ja eesti keelega ning suutlikkus kasutada omandatud teadmisi soome keele õppimisel ja uurimisel ning individuaalse keeleoskuse arendamisel."
  }
  [1669]=>
  object(stdClass)#1670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Kujundada ülevaatlik arusaam ühest läänemeresoome või soomeugri keelest või keelerühmast."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Antakse ülevaade ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast võrdluses soome ja eesti keelega."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilasel on esmased teadmised ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast; oskus võrrelda õpitud keelt soome ja eesti keelega ning suutlikkus kasutada omandatud teadmisi soome keele õppimisel ja uurimisel ning individuaalse keeleoskuse arendamisel."
  }
  [1670]=>
  object(stdClass)#1671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Kujundada ülevaatlik arusaam ühest läänemeresoome või soomeugri keelest või keelerühmast."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Antakse ülevaade ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast võrdluses soome ja eesti keelega."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilasel on esmased teadmised ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast; oskus võrrelda õpitud keelt soome ja eesti keelega ning suutlikkus kasutada omandatud teadmisi soome keele õppimisel ja uurimisel ning individuaalse keeleoskuse arendamisel."
  }
  [1671]=>
  object(stdClass)#1672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Kujundada ülevaatlik arusaam ühest läänemeresoome või soomeugri keelest või keelerühmast."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Antakse ülevaade ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast võrdluses soome ja eesti keelega."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilasel on esmased teadmised ühe läänemeresoome või soomeugri keele või keelerühma sõnavarast, struktuurist, ajaloost ja kõnelejaskonnast; oskus võrrelda õpitud keelt soome ja eesti keelega ning suutlikkus kasutada omandatud teadmisi soome keele õppimisel ja uurimisel ning individuaalse keeleoskuse arendamisel."
  }
  [1672]=>
  object(stdClass)#1673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6025"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja suundumustest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida soome keele õppe protsessi varasematele kogemustele toetudes; luua eeldused võõrkeeledidaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja suundumustest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida soome keele õppe protsessi varasematele kogemustele toetudes. Antakse ülevaade soome keele õppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeleoskuse hindamise põhiprobleemidest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; tutvustatakse Euroopa keeleõppe raamdokumenti ja Euroopa keelemapi kasutsuvõimalusi; külastatakse üldhariduskoolide soome keele tunde. Iseseisva tööna osalevad üliõpilased seminarides ja rühmatöödes ning kirjutavad essee, milles seostatakse teise keele omandamise olulisemaid teoreetilisi seisukohti oma õppimis- ja/või õpetamiskogemustega."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilasel on teadmised olulisematest teoreetilistest lähenemisviisidest soome keele omandamisel teise ja võõrkeelena ning seostest rahvusvahelise teise keele omandamise uurimisalaga; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada antud oskusi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda õppijakeele uurimisega; valmidus jätkata õpinguid õpetajakoolituse magistriõppes."
  }
  [1673]=>
  object(stdClass)#1674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(618) "Valikkursuse Integreeritud kõneoskused õppekava peaeesmärk on ühiskondlikuks suhtlemiseks vajaliku soome keele suulise väljendusoskuse edasine süvendamine ühiskonnaelu erinevate valdkondade, sh. keskaegse Tallinna ehituskunsti ja linnakultuuri valdkonna terminoloogia ja põhimõistete omandamise kaudu. Kursus annab lisaks keskaegse linna kultuuri ja ajaloo alasele sõnavarale ka erinevates suhtlussituatsioonides (presentatsioon, linnaekskursioon jne) toimetulekuks vajalikud oskused. Suulise väljendusoskuse omandamine toimub lühiettekannete, vestluste, arutelude ja linnaekskursiooni vormis soome keeles."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Ülevaade Tallinna geograafilisest asendist ja ajaloost. Tallinn kui vabariigi administratiiv-, majandus- ja kultuurielu keskus. Hansalinn Tallinn ja Lüübeki linnaõigus. Keskaegne kaubavahetus, kaupmehed, gildid ja turud. Keskaegne käsitöö, käsitöölised ja tsunftid. Raekoja plats, raekoda, raehärrad, raeapteek ja apteekrid.Tallinna all-linna keskaegsed kirikud ja seegid. Tallinna keskaegsed linnakodanikud, nende olme ja elamud. Tallinna linnamüür, väravad ja tornid. Toompea, Toompea kirikud, linnus ja rüütelkond."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Süvendatud teadmised soomekeelsest linnakultuuri- ja ehituskunsti alasest sõnavarast, väljenditest; oskus vestelda Tallinna ajaloo ja vaatamisväärsuste teemadel."
  }
  [1674]=>
  object(stdClass)#1675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6028"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kujundada ülevaatlik arusaam Soome ajaloost, kultuurist ja kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Antakse ülevaade Soome ajaloo tähsaimatest sündmustest ja arenguetappidest, pöörates erilist tähelepanu autonoomse ja iseseisva Soome kujunemisele; tutvutakse 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tähtsaimate kirjanikkude ja nende toodanguga. Iseseisva tööna valmistavad üliõpilased ette ühe teema tutvustuse ja esinevad sellega."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Üliõpilane omab algteadmisi Soome ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest ning oskab vaadelda soome kultuuri- ja kirjanduslugu maailmakultuuri ja kirjanduse kontekstis, tunneb kirjanduse seotust ajaloo ja erinevate kultuurivaldkondadega, suudab seostada erialateadmised laiema üldkultuurilise ja ühiskondliku kontekstiga, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1675]=>
  object(stdClass)#1676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6029"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Eksam (essee)."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Süvendada teadmisi soome ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Ajaloo osas pööratakse tähelepanu Soome ühiskonnale enne ja pärast II maailmasõda. Süvendatakse teadmisi Soome kultuurist (teater, film, maalikunst) ja kirjandusest (kirjandus aastast 1905 kuni tänapäevani)."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Üliõpilane omab põhjalikke tedmisi 19. ja 20.sajandi soome ajaloost, kultuurist, kirjandusest ja ühiskonnast, oskab vaadelda soome kultuuri- ja kirjanduslugu maailmakultuuri ja kirjanduse kontekstis, tunneb kirjanduse seotust ajaloo ja teiste üldkultuuriliste valdkondadega, suudab seostada erialateadmised laiema üldkultuurilise ja ühiskondliku kontekstiga, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1676]=>
  object(stdClass)#1677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6031"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Süvendada teadmisi soome kirjandusloo arengust, autoritest ja kesksetest teostest; arendada oskust seostada soome kirjandusloo olulisi sündmusi kirjakeele arengu ja kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(195) "Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuva õppetöö vältel käsitletavad kirjandusloolised teemad. Iseseisva tööna peavad üliõpilased kursuse päevikut."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane omab süvendatud teadmisi Soome kirjandusloost, olulisematest autoritest ja teostest, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös ja erialases tegevuses."
  }
  [1677]=>
  object(stdClass)#1678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Süvendada teadmisi soome kirjandusloo arengust, autoritest ja kesksetest teostest; arendada oskust seostada soome kirjandusloo olulisi sündmusi kirjakeele arengu ja kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(195) "Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuva õppetöö vältel käsitletavad kirjandusloolised teemad. Iseseisva tööna peavad üliõpilased kursuse päevikut."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane omab süvendatud teadmisi Soome kirjandusloost, olulisematest autoritest ja teostest, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös ja erialases tegevuses."
  }
  [1678]=>
  object(stdClass)#1679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Süvendada teadmisi soome kultuuriloost; arendada oskust seostada soome kultuuriloo olulisi sündmusi kirjakeele arengu ning kirjanduslooga."
    ["sisu"]=>
    string(194) "Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuva õppetöö vältel käsitletavad kultuuriloolised teemad. Iseseisva tööna peavad üliõpilased kursuse päevikut."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Üliõpilane omab süvendatud teadmisi soome kultuuriloost, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös ja erialases tegevuses."
  }
  [1679]=>
  object(stdClass)#1680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Süvendada teadmisi soome ajaloost; arendada oskust käsitleda soome ajaloo olulisi sündmusi laiemas ajaloolis-kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(190) "Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuva õppetöö vältel käsitletavad ajalooalased teemad. Iseseisva tööna peavad üliõpilased kursuse päevikut."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilane omab süvendatud teadmisi soome ajaloost, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös ja erialases tegevuses."
  }
  [1680]=>
  object(stdClass)#1681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Kujundada ülevaatlik arusaam soomerootsi keelest ja kultuurist."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Anda ülevaade soomerootsi vähemusest, selle tekkimisest, kultuurist, kirjandusest ja osast tänapäeva Soome ühiskonnas. Iseseisva tööna kirjutatakse loengupäevik."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Üliõpilane omab teadmisi soomerootslastest tänapäeva Soome ühiskonnas, oskab võrrelda soomerootsi ja soome kultuuri sarnasusi ja erinevusi, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös ja erialases tegevuses, suhtub sallivalt kultuurilisse mitmekesisusse."
  }
  [1681]=>
  object(stdClass)#1682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Süvendada teadmisi soome-ugri kirjandusloo arengust, autoritest ja kesksetest teostest; arendada oskust seostada soome-ugri kirjandusloo olulisi sündmusi kirjakeele arengu ja kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Antakse ülevaade soome-ugri rahvastest, teooriatest nende keelesuguluse kohta, nende ajaloost, kirjanduste ühisjoontest; eraldi käsitletakse karjala, komi, udmurdi, mari, mordva, handi, mansi, neenetsi kirjandusi, nende ajalugu ja omapära, lühiülevaated liivi, vepsa, sölkupi kirjandusest, teateid kirjanduseta hõimurahvastest. Tutvustatakse kirjandusuuringuid ja omavahelisi kirjanduskontakte ning tõlkeid."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised soome-ugri kirjandusloost, olulisematest autoritest ja teostest, ta oskab vaadelda soomeugri rahvaste kultuuri- ja kirjanduslugu maailmakultuuri ja kirjanduse kontekstis ning kasutada omandatud teadmisi iseseisvas uurimis- ja erialases töös."
  }
  [1682]=>
  object(stdClass)#1683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6037"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Kujundada iseseisva uurimistöö kirjutamiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(567) "Filoloogilisi baasteadmisi kajastav iseseisev soomekeelne uurimus keeleteadusest. Tutvumine uurimisvaldkonna teooria ja metoodikaga, teadusliku kirjanduse analüüsimine uurimistöö kavandamine, bibliograafia koostamine. Osalejate ettekannete kuulamine ja arutelu. Uurimismaterjali analüüsimine, töö koostamine ja kaitsmine. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Üliõpilasel on süstemaatilised ja põhjalikud teadmised soome keelest, kirjandusest, kultuuriloost või teistest soomeugri keeltest valitud ainevaldkonnas; oskus refereerida erialaseid tekste ning refereeringuid kirjalikult või suuliselt esitada; andmete kogumise ja algallikatega töötamise kogemused; suutlikkus kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [1683]=>
  object(stdClass)#1684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6038"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Eksam. Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab A1-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel A1."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme A1 nõuetele. Iseenda, oma tegevusalade ja elukoha tutvustamine."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Üliõpilane mõistab ja kasutab tavalisemaid väljendeid ja lihtsamaid fraase saamaks hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides, saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata samateemalistele küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama."
  }
  [1684]=>
  object(stdClass)#1685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6039"
    ["hindamine"]=>
    string(395) "Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab A2-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist. Hindamisel arvestatakse semestri jooksul tehtud tööd ning oskust väljendada end suuliselt ja kirjalikult läbitud teemadel ning loetud lektüüri, mille kohta koostavad üliõpilased sõnastiku."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel A2."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme A2 nõuetele. Keelekasutajale olulised valdkonnad (info enda ja oma pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö, ilm, meelelahutus, tervis, kunst ja muusika, sport."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Üliõpilane omandab esmased teadmised soome keele sõnavarast, olulisematest väljenditest ja rektsioonidest; oskab vestelda igapäevaelu teemadel, pidada lühiettekannet, oskab teha märkmeid ja koostada lihtsamaid kirjalikke tekste."
  }
  [1685]=>
  object(stdClass)#1686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6041"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Süvendada teadmisi soome-ugri kultuuriloost ja selle arengust, olulisematest kultuuritegelastest ja kesksetest teostest; arendada oskust mõista ja seostada soome-ugri kultuuriloo olulisi sündmusi."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Antakse ülevaade soome-ugri rahvastest, teooriatest nende keelesuguluse kohta, nende ajaloost, kirjanduste ühisjoontest; eraldi käsitletakse karjala, komi, udmurdi, mari, mordva, handi, mansi, neenetsi kultuuri, nende ajalugu ja omapära, lühiülevaated liivi, vepsa, sölkupi kultuurist, teateid teistest hõimurahvastest. Tutvustatakse kirjandusuuringuid ja omavahelisi kirjanduskontakte."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised soome-ugri kultuuriloost, olulisematest kultuuritegelastest ja teostest."
  }
  [1686]=>
  object(stdClass)#1687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Kujundada arusaam soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, anda põhjalikum ülevaade mingist konkreetsest teooriast ja suundumustest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida soome keele õppe protsessi varasematele kogemustele toetudes; luua eeldused võõrkeeledidaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Süvendatakse teadmisi soome keele omandamisest võõrkeelena, käsitletakse soome keele staatuse mõju õpetamisele ja õpimotivatsioonile eri aegadel, tutvustatakse soome keele õpetamise olukorda maailmas ja Eestis ning antakse ülevaade soome keele ainekavast ja õppevarast; külastatakse soome keele ainetunde ja osaletakse soome keele õpetajate kevadseminaril. Iseseisva tööna teevad ettekande ühest soome keele õpikust vm õppevarast."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Üliõpilasel on teadmised olulisematest seisukohtadest soome keele omandamisel teise ja võõrkeelena ning ülevaade Eesti soome keele õpetuse ajaloost ja hetkeolukorrast oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis-, õppimis- ja õpetamiskogemustega, valmisolek võõrkeeledidaktika omandamiseks."
  }
  [1687]=>
  object(stdClass)#1688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6044"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab 50% ulatuses B1-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(360) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel B1.1.; arendada soomekeelse suhtlemise oskusi mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades seejuures vastavat kultuuritausta; valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme B1.1 nõuetele. Tekstiloome (kirjad, ülevaated, kokkuvõtted, lühiettekanded jne)."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1. Üliõpilane mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või endale huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi, eesmärke ning lühidalt selgitada ja põhjendada oma seisukohti ja plaane."
  }
  [1688]=>
  object(stdClass)#1689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6045"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab B1-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel B1.2.; süvendada soomekeelse suhtlemise oskusi mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides; valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega."
    ["sisu"]=>
    string(271) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme B1.2 nõuetele. Lihtsama erialase kirjanduse lugemine ja refereerimine, erinevad lugemisstrateegiad."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1. Üliõpilane mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, saab aru raadio- ja telesaadete põhisisust. Oskab koostada vajalikku teksti tuttaval või endale huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi, eesmärke ning avaldada oma arvamust, selgitada ja põhjendada oma seisukohti ja plaane."
  }
  [1689]=>
  object(stdClass)#1690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6046"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab 50% ulatuses B2-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel B2.1.; arendada soomekeelse suhtlemise oskusi mitmesugustes ühiskondliku elu situatsioonides; täiendada erialast keeleoskust ning arendada argumenteerimis- ja väitlusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme B2.1. nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B2. Üliõpilane mõistab abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning lihtsama erialase mõttevahetuse põhisisu ning suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab mitmetel teemadel luua selget ja üksikasjalikku teksti, selgitada oma vaatenurka ning analüüsida kõnealuse seisukoha poolt- ja vastuargumente."
  }
  [1690]=>
  object(stdClass)#1691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6047"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Eksam. Aine lõpeb viieosalise eksamiga, mis vastab B2-taseme nõutele. Eksamil mõõdetakse kõiki osaoskusi (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) ning sõnavara ja grammatika valdamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Luua eeldused keelelise pädevuse omandamiseks suulises ja kirjalikus soome keeles „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemel B2.2.; süvendada soomekeelse suhtlemise oskusi mitmesugustes ühiskondliku elu situatsioonides; süvendada erialast keeleoskust ning argumenteerimis- ja väitlusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Soome keele kõikide osaoskuste (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustaseme B.2.2 nõuetele. Erialase kirjanduse lugemine ja refereerimine nii suuliselt kui kirjalikult, esseede ja aruannete kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(651) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B2. Üliõpilane mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse sisu, saab tuttava teema puhul aru isegi keerukamatest nüanssidest. Saab aru teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust ning tänapäevasest proosast Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga ning osaleda aktiivselt aruteludes tuttaval teemal. Oskab paljudel teemadel luua selget ja üksikasjalikku teksti, selgitada oma vaatenurka ning analüüsida kõnealuse seisukoha poolt- ja vastuargumente."
  }
  [1691]=>
  object(stdClass)#1692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6049"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1692]=>
  object(stdClass)#1693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Anda ülevaade Udmurdi kultuuri erinevatest valdkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Udmurtide kultuurielu aastail 1552–2010. Kursusel antakse ülevaade udmurtide ajaloost, haridussüsteemist, majandusest, kirjandusest, maalikunstist, teatrist, muusikast jt."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Teadmised udmurdi kultuuri erinevatest valdkondadest. Oskus orienteeruda udmurdi kultuuri erinevates valdkondades; suutlikkus kirjutada udmurdi kultuuri teemal uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid. Suutlikkus õppida udmurdi keele ja kultuuri suvekursusel Udmurdimaal Ižkaris aastal 2011."
  }
  [1693]=>
  object(stdClass)#1694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6051"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Seminarid, rühmatöö, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(364) "Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida soome keele õppe protsessi varasematele kogemustele toetudes; luua eeldused võõrkeeledidaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Antakse ülevaade soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; soome keele õppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeleoskuse hindamise põhiprobleemidest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; külastatakse üldhariduskoolide soome keele tunde."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Üliõpilasel on teadmised olulisematest teoreetilistest lähenemisviisidest soome keele omandamisel teise ja võõrkeelena ning seostest rahvusvahelise teise keele omandamise uurimisalaga; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega; valmidus jätkata õpinguid õpetajakoolituse magistriõppes."
  }
  [1694]=>
  object(stdClass)#1695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6053"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Kujundada ülevaatlik arusaam fennougristika kui teaduse ajaloost ja tänapäeva olulisematest suundumustest, tutvustada soome-ugri keeli ja rahvaid, kujundada üldpilt soome-ugri rahvaste ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(271) "Antakse ülevaade soome-ugri keelte ajaloost ja tänapäevast ning nende uurimisest. Tutvustatakse fennougristika uurimiskeskusi ja uurijaid, erialaperioodikat, bibliograafiaid, arhiivkogusid, olulisi veebiaadresse; tutvutakse ainekogude ja raamatukogude infosüsteemiga."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Üliõpilane omab süstemaatilisi teadmisi soome-ugri rahvastest ja keeltest, fennougristika kui teaduse arengust ja tänapäevast."
  }
  [1695]=>
  object(stdClass)#1696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6054"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1696]=>
  object(stdClass)#1697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6055"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Arvestus, praktikaaruanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused soome ühiskonna-, kultuuri- ja kõnekeelealaste teadmiste süvendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Variant 1: 2-3-nädalased soome keele ja kultuuri kursused Soomes, mida korraldavad Soome ülikoolid ja UKAN/CIMO. Variant 2: 2-3-nädalane keelepraktika mõnes soome firmas Eestis, kus töökeeleks soome keel või abiõpetaja praktika Tallinna või Tartu Soome koolis, soome keele uurimisassistendi praktika ülikoolis."
    ["vljund"]=>
    string(683) "Üliõpilane tunneb Soome ühiskonna iseloomulikke jooni ja olulisemaid kultuuriloolisi sündmusi; oskab orienteeruda Soome ühiskonna põhiprobleemides. Üliõpilane saab hakkama soomekeelses keskkonnas, valdab kultuuriomaseid kirjaliku ja suulise suhtluse tavasid; oskab kavandada edasist individuaalse keeleoskuse arengut ning valida selleks vajalikud strateegiad. Üliõpilane suhtub sallivalt arvamuste paljususse, muu hulgas keelte ja kultuuride regionaalsesse, sotsiaalsesse ja individuaalssesse varieerumisse; suudab oma seisukohti kaitsta ja selgitada ning osaleda ühiskondlikes diskussioonides; oskab määratleda oma edasisi õppimise ja tööalase täiendamise vajadusi."
  }
  [1697]=>
  object(stdClass)#1698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6056"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Anda süvendatud teadmised soome keele tuletussüsteemist süntaksist ja ortograafiast, täiendada soome keele suulist ja kirjalikku väljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Kursusel käsitletakse soome keele tekstigrammatikat rõhuasetusega noomeni- ja verbituletusel ning grammatiliste vormide süntaktilistel funktsioonidel. Põhjalikult keskendutakse rektsioonile, lauseliikmetele ja sõnajärjele, tutvustatakse liht- ja liitlauset ning lausetüüpe."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Süvendatud teadmised soome keele tekstigrammatikast; suutlikkus kasutada antud teadmisi suulises ja kirjalikus väljenduses."
  }
  [1698]=>
  object(stdClass)#1699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6057"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Kujundada ülevaatlik arusaam kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja suundumustest soome keele ja lähisugulaskeele võrdlemise põhjal; arendada oskust vaadelda keelelisi nähtusi lähisugulaskeelte kontekstis ning valmidust kasutada keeletavhelst võrdlust õppimisel, õpetamisel ja teise keele omandamise alases uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Tutvutakse kontrastiivse keeleuurimise ajaloo, suundumuste, väljakutsete ja võimalustega, käsitletakse teoreetilise ja rakendusliku kontrastiivlingvistika seoseid, antakse ülevaade uurimisprojektist "Viron ja suomen kieliopillinen vertailu" ja Lähivertailuja-sarjast."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Üliõpilane omab põhiteadmisi kontrastiivlingvistikast ja selle rakendusvõimalustest, oskab kasutada keeltevahelist võrdlust võrdlust õppimisel, õpetamisel ja teise keele omandamise alases uurimistöös, tunneb eesti-soome kontrastiivuurimise ajalugu."
  }
  [1699]=>
  object(stdClass)#1700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6058"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Esmase suulise ja kirjaliku väljendusoskuse omandamine A2-tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Omandatakse perekonna ja argieluga, harrastuste, hariduse, eriala ja tulevase tööga seotud temaatika ning sõnavara, erinevad keelelised konstruktsioonid arvamuse/seisukoha väljendamiseks ning oskus kasutada omandatud teadmisi suulises ja kirjalikus keelekasutuses. Osaletakse vestlustes ja aruteludes lihtsamatel teemadel, tehakse kontrolltöid."
    ["vljund"]=>
    string(433) "Üliõpilane omandab esmased teadmised soome keele sõnavarast, olulisematest väljenditest ja rektsioonidest; oskab vestelda igapäevaelu teemadel, pidada lühiettekannet, oskab teha märkmeid ja koostada lihtsamaid kirjalikke tekste. Hindamisel arvestatakse semestri jooksul tehtud tööd ning oskust väljendada end suuliselt ja kirjalikult läbitud teemadel ning loetud lektüüri, mille kohta koostavad üliõpilased sõnastiku."
  }
  [1700]=>
  object(stdClass)#1701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6059"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Seminarid, rühmatöö, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(364) "Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida soome keele õppe protsessi varasematele kogemustele toetudes; luua eeldused võõrkeeledidaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Antakse ülevaade soome keele omandamisest teise keele ja võõrkeelena, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; soome keele õppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeleoskuse hindamise põhiprobleemidest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; külastatakse üldhariduskoolide soome keele tunde."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Üliõpilasel on teadmised olulisematest teoreetilistest lähenemisviisidest soome keele omandamisel teise ja võõrkeelena ning seostest rahvusvahelise teise keele omandamise uurimisalaga; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega; valmidus jätkata õpinguid õpetajakoolituse magistriõppes."
  }
  [1701]=>
  object(stdClass)#1702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6060"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(43) "Esmase suulise väljendusoskuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Eriala, tulevase töö, harrastuste ning argieluga seotud temaatika; haridus (põhikool, keskkool, ametikool, kõrgkool; kõrgkoolide õppeained, erialad, kvalifikatsioonid jne); tööeluga seotud sõnavara. Erinevad keelelised struktuurid (arvamuse/seisukoha väljendamine) ning nende rakendamine suulises keelekasutuses. Vestlused lihtsamatel teemadel ning lühiettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Esmased teadmised soome keele sõnavarast, olulisematest väljenditest; oskus vestelda igapäevaelu teemadel."
  }
  [1702]=>
  object(stdClass)#1703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6061"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Laiendada üliõpilaste soome keele alast sõnavara ja arendada suulist väljendusoskust teaduse, kultuuri, poliitika ja majanduse vallas."
    ["sisu"]=>
    string(140) "Suulise väljendusoskuse arendamise süvakursus, mis põhineb soome ajakirjanduses avaldatud artiklite temaatikal ja interneti materjalidel."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Sõnavara laienemine ning vestlus- ja väitlusoskuse arenemine."
  }
  [1703]=>
  object(stdClass)#1704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6062"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kujundada ülevaatlik arusaam Soome ajaloost, kultuurist ja kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Antakse ülevaade Soome ajaloo tähsaimatest sündmustest ja arenguetappidest, pöörates erilist tähelepanu autonoomse ja iseseisva Soome kujunemisele; tutvutakse 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tähtsaimate kirjanikkude ja nende toodanguga. Iseseisva tööna valmistavad üliõpilased ette ühe teema tutvustuse ja esinevad sellega."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Üliõpilane omab algteadmisi Soome ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest ning oskab vaadelda soome kultuuri- ja kirjanduslugu maailmakultuuri ja kirjanduse kontekstis, tunneb kirjanduse seotust ajaloo ja erinevate kultuurivaldkondadega, suudab seostada erialateadmised laiema üldkultuurilise ja ühiskondliku kontekstiga,"
  }
  [1704]=>
  object(stdClass)#1705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6063"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Süvendada teadmisi Soome ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Ajaloo osas pööratakse tähelepanu Soome ühiskonnale enne ja pärast II maailmasõda. Süvendatakse teadmisi Soome kultuurist (teater, film, maalikunst) ja kirjandusest (kirjandus aastast 1905 kuni tänapäevani). Iseseisva tööna kirjutatakse referaat õppejõu antud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Üliõpilane omab põhjalikke teadmisi 19. ja 20.sajandi Soome ajaloost, kultuurist, kirjandusest ja ühiskonnast, oskab vaadelda Soome kultuuri- ja kirjanduslugu maailmakultuuri ja kirjanduse kontekstis, tunneb kirjanduse seotust ajaloo ja teiste üldkultuuriliste valdkondadega, suudab seostada erialateadmised laiema üldkultuurilise ja ühiskondliku kontekstiga, oskab kasutada omandatud teadmisi eesmärgipäraselt iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1705]=>
  object(stdClass)#1706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6064"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Süvendada teadmisi tänapäeva soome ühiskonnast ja kultuurist."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Tänapäeva soome ühiskond. Soome vanad ja uued vähemused (soomerootslased, saamid, juudid, tatarid ja immigrandid). Soome kombestik ja tähtpäevade pühitsemine (jõulud, lihavõtted, perekondlikud sündmused, rahvuslikud tähtpäevad). Rahvaluule ja Kalevala. Kalevala tähendus tänapäeva Soomes."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Süvendatud teadmised tänapäeva Soomest ja soome kultuurist"
  }
  [1706]=>
  object(stdClass)#1707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6065"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Süvendada teadmisi soome kirjandusloo arengust, autoritest ja kesksetest teostest; arendada oskust seostada soome kirjandusloo olulisi sündmusi kirjakeele arengu ja kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Soome Instituudi loengutel ja seminaridel ning Erasmus-vahetuse raames toimuva õppetöö vältel käsitletavad kirjandusloolised teemad."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Süvendatud teadmised soome kirjandusloost, olulisematest autoritest ja teostest"
  }
  [1707]=>
  object(stdClass)#1708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6066"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Hindamisel arvestatakse seminaritöö analüüsi, seminaritöö kava ja selle tutvustamist,, osalemist aruteludel, kaasüliõpilaste töökavade retsenseerimist."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused teadusliku uurimistöö koostamise, vormistamise ja suulise esitamise kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(834) "Tutvustatakse seminaritöö teemasid ja valmimiskäiku, töö sisule ja vormile esitatavaid nõudeid, sisulisi ja vormilisi soovitusi tööde kirjutamiseks, nõuandeid tööde kaitsmiseks. Antakse ülevaade soome lingvistikaterminoloogiast ja teaduskeele stiilist ning selle eripärast võrreldes eesti ja inglise teadusstiiliga. Üliõpilased tutvuvad retsensiooni koostamise põhimõtetega, analüüsivad üht seminaritööd, kirjutavad seminaritöö kava ja osalevad seminaritöö kavade arutelul (töö eesmärk, materjal, üldstruktuur, oodatavad küsimused), retsenseerivad kaasüliõpilaste töid. Iseseisva tööna tutvuvad üliõpilased teemakohase teaduskirjandusega, analüüsivad üht seminaritööd, kirjutavad seminaritöö kava, retsenseerivad kaasüliõpilaste töökavu ja valmistuvad tööd tutvustavaks ettekandeks."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane on omandanud iseseisva teadusliku uurimistöö koostamise, vormistamise ja esitamise esmased oskused ning valmisoleku kirjutada seminaritöö soome keelest, kirjandusest või kultuurist."
  }
  [1708]=>
  object(stdClass)#1709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6067"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Tutvustada suulise ja kirjaliku tõlke teoreetilisi aluseid. Kujundada eeldused põhiteadmiste omandamiseks tõlkimisest soome keelest eesti keelde.Tõlgitakse erinevate valdkondade lühikesi tekste."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Tutvustatakse tõlketeooria aluseid ning tõlkimise põhimõtteid ja eetikat, tõlgitakse lihtsamaid tekste soome keelest eesti või vene keelde; süvendatakse ja aktiviseeritakse soome keele alaseid teadmisi ja oskusi. Iseseisva tööna teevad üliõpilased tõlkeharjutusi soome keelest eesti või vene keelde."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilasel on teadmised tõlketeooria olulisematest seisukohtadest, tõlkimise põhimõtetest ja eetikast ning oskus kasutada neid teadmisi praktilises tõlketöös. Üliõpilane on suuteline tõlkima lihtsamaid tekste soome keelest eesti või vene keelde."
  }
  [1709]=>
  object(stdClass)#1710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS6099"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1710]=>
  object(stdClass)#1711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7001"
    ["hindamine"]=>
    string(302) "Hindamisvorm: eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on loengute kuulamine või asenduskirjanduse läbitöötamine ja arvestuse sooritamine ning iseseisva töö sooritamine. Eksamil hinnatakse üliõpilase teadmisi soome keele struktuurist ning suutlikkust kasutada omandatud teadmisi oma uurimistöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua tingimused süstemaatiliste teadmiste omandamiseks soome keele struktuurist."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Ülevaade soome foneetikast ja fonoloogiast. Põhimõisted. Häälikute liigitamine. Häälikuklassid. Silp ja silbi liigid. Prosoodia. Hääldus ja ortograafia. Foneetilise transkriptsiooni alused. Morfofonoloogia ja morfoloogia. Põhimõisted. Erinevaid keeletüpoloogilisi jooni soome morfoloogias. Klassifikatoorne morfoloogia. Sõnaliigid. Süntaktilised kirjeldusviisid. Praktilised harjutused. Iseseisva töö maht ja vorm otsustatakse kokkuleppel õppejõuga sõltuvalt magistritöö teemast."
    ["vljund"]=>
    string(195) "Üliõpilane demonstreerib süvendatud süstemaatilisi teadmisi soome keele struktuurist; suudab valida avalikes tekstides eri keelendite vahel, väldib levinumaid stiili- ja õigekirjaprobleeme."
  }
  [1711]=>
  object(stdClass)#1712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7002"
    ["hindamine"]=>
    string(393) "Hindamisvorm: eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on loengute kuulamine või asenduskirjanduse läbitöötamine ja arvestuse sooritamine ning iseseisva töö sooritamine. Eksamil hinnatakse üliõpilase teadmisi läänemeresoome keelte ajaloolisest arengust, oskust mõtestada soome keele nähtusi ajaloolise arengu kontekstist ning suutlikkust kasutada omandatud teadmisi oma uurimistöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Kujundada ülevaatlik arusaam läänemeresoome keelte grammatika ajaloolisest arengust; luua eeldused soome keele nähtuste mõtestamiseks keelesuguluse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(895) "Uurali keelkond. Läänemeresoome keeled. Algkeele mõiste. Keelepuu- ja kontaktiteooriad. Läänemeresoome keelte kujunemine. Soome sõnavara päritolu. Genuiinne sõnavara. Indo-Euroopa, indoiraani, balti, germaani ja slaavi laenud. Häälikulugu. Konsonantide ajalugu: klusiilid, spirandid, sibilandid, afrikaadid, nasaalid, liikvidad, poolvokaalid. Vokaalide ajalugu. Häälikuühendite ajalugu. Sõna ja silbi struktuur. Olulisemad häälikumuutused läänemeresoome algkeeles ja soome keele eriarengu perioodil. Soome keele grammatilise süsteemi kujunemine. Algkeele deklinatsioonisüsteem. Hilistekkelised käänded. Algkeele konjugatsioonisüsteem. Soome keele konjugatsioonisüsteemi väljakujunemine. Sufiksite ajalugu. Algkeele süntaksi küsimusi. Algkeele vormide rekontrueerimine. Iseseisva töö maht ja vorm otsustatakse kokkuleppel õppejõuga sõltuvalt magistritöö teemast."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Üliõpilane integreerib omavahel teadmisi läänemeresoome keelte ajaloolisest arengust, ta rakendab omandatud teadmisi uurimistöös."
  }
  [1712]=>
  object(stdClass)#1713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7003"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Hindamisvorm: arvestus. Arvestuse sooritamise eelduseks on kursuse läbimine. Arvestusel hinnatakse üliõpilase suutlikkust kasutada omandatud teadmisi oma uurimistöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Süvendada teadmisi magistritöö teemaga seotud valdkondades; kujundada oskusi omandatud teadmiste kasutamiseks isesesivas uurimistöös"
    ["sisu"]=>
    string(162) "Aine sisu ning iseseisva töö maht ja vorm kujunevad vastavalt üliõpilase individuaalsetele huvidele ja magistritöö teemale koostöös juhendava õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane suhestab soome keele eri valdkondi, nende käsitlemise lähtekohti ning uurimismeetodeid, oskab selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid ja tunneb nende esindajaid."
  }
  [1713]=>
  object(stdClass)#1714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7004"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Hindamisvorm: arvestus. Arvestuse sooritamise eelduseks on tegevuse aruande esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Luua võimalused erialase tegevusega seotud kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal iseseisva tööna õppejõu juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab asjatundlikult arvutiprogramme, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1714]=>
  object(stdClass)#1715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7005"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Magistritöö kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Magistritöö on ainedidaktiline, pedagoogiline või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärgi ja sõnastada teadusliku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1715]=>
  object(stdClass)#1716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Aine eesmärk on tutvustada soome uusimat kirjandust alates 1980. aastatest ning luua eeldused süvendatud teadmiste kujunemiseks soome kirjanduse ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Soome kirjanduse kursus käsitleb mitmekülgselt uusimat kirjandust, keskendudes proosa- ja luulekirjanduse olulisematele suundmustele. Iga üliõpilane loeb vabal valikul u 1000 lehekülge soomekeelset kirjandust soome keeles ning kirjutab loetu põhjal kaks esseed ning teeb seminaril kahe kirjaniku kohta ettekande. Võimaluse korral osaletakse külalislektorite ja Soome Instituudi korraldatud loengutel."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Üliõpilane iseloomustab soome kirjanduse uusimaid suundmusi, võrdleb olulisemaid autoreid ja tüvitekste. Üliõpilane oskab iseseisvalt ja kriitiliselt käsitleda valitud teemat, rakendades omandatud teadmisi ja teadusliku uurimistöö oskusi. Üliõpilane oskab luua seoseid käsitletavate kirjandusteoste ja ajaloolise konteksti vahel, analüüsib erinevaid kirjandustekste ja esitab oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt."
  }
  [1716]=>
  object(stdClass)#1717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Põhjalik tutvumine ühe kirjaniku elu ja loominguga, ilukirjandusliku teksti analüüsimise ja interpreteerimise harjutamine ühe kirjaniku loomingu põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Ühe Soome kirjaniku elu ja loomingu käsitlemine lähivaates, töö kirjaniku varasemate kirjanduslooliste ja kirjanduskriitiliste käsitlustega, valitud kirjaniku olulisemate tekstide detailsem käsitlemine. Iseseisev tutvumine vaadeldava kirjaniku olulisemate töödega ja nendest seminariettekannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane iseloomustab põhjalikult käsitletava soome kirjaniku elu ja loomingut. Võrdleb kriitiliselt käsitletava kirjaniku loomingut võimalikes võrdlussituatsioonides ja erinevates kontekstides. Oskab analüüsida käsitletava autori loomingut ning oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt esitada."
  }
  [1717]=>
  object(stdClass)#1718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7008"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Eksam. Hinnet kujundab ka aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Anda süvendatud teadmisi Soome kirjandusteadusest. Tutvuda kirjandusteaduse uuemate suundumustega. Süvendada teadmisi kirjandusteaduse erinevatest meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Uuritakse Soome kirjandusteaduse teoreetilisi lähtepunkte, pöörates eelkõige tähelepanu nendele teoreetilistele küsimustele, millega magistrant oma töö kirjutamisel kokku puutub. Põhiliseks õppevormiks on seminar, kus esitatakse referaate ja arutletakse loetud kirjanduse üle. Tutvuda põhjalikult ühe Soome kirjandusteadlase loominguga, mida analüüsitakse seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Üliõpilane demonstreerib süvendatud teadmisi Soome kirjandusteadusest ja seostab neid oma uurimistööga. Analüüsib valitud soome kirjandusteadlase loomingut ja seletab metodoloogiat. Hindab soome kirjandusteadust soome kirjandusloo üldises kontekstis ja suhestab seda võrdlevalt eesti kirjandusteaduse arengutega. Oskab oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt esitada."
  }
  [1718]=>
  object(stdClass)#1719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Aine eesmärk on tutvustada soomerootsi kirjandust, selle tekkimist, ajalugu ja tänapäeva. Antakse ülevaade soomerootslastest ja soomerootsi kultuurist ja Soome rootsikeelsest rahvaluulest."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Soomerootsi kirjanduse kursus käsitleb mitmekülgselt soomerootsi kirjandust, keskendudes proosa- ja luulekirjanduse olulisematele suundmustele (näit. Dagdrivare-põlvkond, soomerootsi modernism) ning autoritele 19. sajandist kuni tänapäevani. Iga magistrant loeb vabal valikul u 500 lehekülge soomerootsi kirjandust rootsi, soome või eesti keeles ning kirjutab loetu põhjal essee ning teeb seminaril ühe kirjaniku kohta ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Üliõpilane demonstreerib teadmisi soomerootsi kirjanduse ajaloost, kujunemisest ja tänapäevast. Analüüsib erinevaid soomerootsi kirjandustekste, suhestab soomerootsi kirjandust ajaloolise konteksti ja soome kirjandusega; oskab oma analüüsitulemusi selgelt ja loogiliselt esitada."
  }
  [1719]=>
  object(stdClass)#1720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Erikursuse eesmärk on luua võimalused Soome tänapäeva ühiskonna ja kultuurialaste teadmiste laiendamiseks ja süvendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Kursusel käsitletakse mitmekülgselt Soome iseseisvusaja kultuurilugu ning tutvutakse etnograafia, muusika ja kunstiga. Pööratakse tähelepanu Soome vähemusrahvastele, eriti soomerootslastele ja teistele nn vanadele vähemustele (saamid, juudid, tataarid, mustlased) ning käsitletakse immigratsiooni Soome alates 1980. aastatest ja selle mõju Soome ühiskonnale. Iseseisva tööna loevad üliõpilased erialakirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üliõpilane demonstreerib süvendatud teadmisi Soome ühiskonnast ja kultuurist ning seostab neid oma uurimistööga. Võrdleb Soome kultuuriloo eri perioode ja eri valdkondi, samuti erinevaid kultuurialasid ja erinevate Soome vähemusrahvuste kultuure."
  }
  [1720]=>
  object(stdClass)#1721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7011"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Eksam. Hinnet kujundab essee ja aktiivne osalemine seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kursuse raames saadakse ülevaade Soome-Eesti kultuuri- ja kirjandussuhetest alates 19. sajandist kuni tänapäevani. Tutvustatakse Soome kirjandust Eestis ja Eesti kirjandust Soomes."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Kursus käsitleb mitmekülgselt Soome-Eesti kultuuri- ja kirjandussuhete ajalugu, kujunemist ja tänapäeva. Käsitlemist leiavad kultuuri- ja kirjandustegelaste suhted alates Lönnrotist ja Kreutzwaldist kuni tänapäevani. Antakse ülevaade soome kirjanduse tõlkimisest eesti keelde ning eesti kirjanduse soome keelde. Tutvustatakse Tuglase-seltsi tekkimist ja tegevust. Võimaluse korral osaletakse külalislektorite ja Soome Instituudi korraldatud loengutel. Iga magistrant kirjutab essee teemat puudutava kirjanduse põhjal ja esineb seminaril ettekandega."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Arvustab Soome-Eesti kultuuri- ja kirjandussuheteid ning võrdel Soome ja Eesti kirjanduse ja kultuuri ühis- ja erijooni. Seostab Soome-eesti kultuurisuhteid erinevate ajalooperioodidega ja ühiskondliku kontekstiga."
  }
  [1721]=>
  object(stdClass)#1722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda ülevaade soome keele ainekavast ja õppevarast; kujundada võõrkeeletunni ettevalmistamise ja läbiviimise esialgsed oskused."
    ["sisu"]=>
    string(772) "Ainedidaktika ja metoodika, nende seos. Soome keele ainekava. Keelepädevuste kujundamine eri vanuseastmetes. Soome keele õppevara Eestis. Õppetsükli ettevalmistamine. Võõrkeeletunni ettevalmistus: eesmärgistamine, ülesehitus ja etapid. Tunni erinevate osade õpetamise metoodika. Suhtluspädevuse ja osaoskuste (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis-, kirjutamis- ja sotsiokultuurilise pädevuse) arendamise viisid ja võtted erinevates vanuseastmetes. Osaoskuste integreerimine. Aktiivõpe. Erinevate õppetöövormide (individuaal-, paaris-, rühma- ja frontaaltöö) rakendamine. Didaktilised keelemängud ja mänguline õpiaktiivsus. Kontrolli, veaanalüüsi ja hindamise meetodid. Iseseisva tööna valmistavad üliõpilased ette näidistunni ja viivad selle läbi."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Teadmised soome keele ainekava ja õppevara kohta Eestis; ainedidaktika ja metoodika seostamise ning võõrkeeletunni ettevalmistamise ja läbiviimise esialgsed oskusused."
  }
  [1722]=>
  object(stdClass)#1723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7014"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam. Pärast praktika läbimist peab magistrant esitama praktika aruande."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised koolitegelikkusega, võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana ja klassijuhatajana, toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega õpetajana ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist, toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Üliõpilane osaleb praktika ava- ja lõpukonverentsil, koostab eneseanalüüsi ja praktika tegvuskava, tutvub kooliga ja kooli dokumentatsiooniga, raamatukogu, näitlike ja tehniliste vahenditega ning nende kasutamise võimalustega soome keele õpetamisel, vestleb kooli õppealajuhataja ning aineõpetajaga."
    ["vljund"]=>
    string(736) "Üliõpilane oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [1723]=>
  object(stdClass)#1724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Luua eeldused võõrkeeleõppe didaktika ja metoodika aluste omandamiseks. Kujundada ülevaatlik arusaam soome keele kui teise keele ja võõrkeele õpetamisest ning keeleomandamise teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(796) "Soome keele kui võõrkeele õpetamise põhimõisted. Emakeel, teine keel ja võõrkeel. Soome keel tänapäeva maailmas. Euroopa keeleoskuse raamdokument ja keelemapp. Keeleline areng ja keele omandamise teooriad. Didaktilise protsessi tegurid võõrkeeleõpetuses. Võõrkeeleõpetuse meetodid ja nende rakendamise võimalused soome keele õpetamisel (otsene, vahendav, audiovisuaalne, audiolinguaalne, kommunikatiivne jt). Suhtluspädevus ja selle kujundamine. Osaoskused ja nende arendamise viisid. Ülevaade õpieesmärkidest. Keeleõppeprotsessi eesmärgistamine ja planeerimine. Ainekava ja ainejaotuskava koostamise põhimõtted. Ülevaade soome keele õppevarast. Keeleõppeprotsessi analüüs ja hindamine. Iseseisva tööna koostavad üliõpilased ainejaotuskava ning teevad ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Teadmised olulisematest seisukohtadest soome keele omandamisel teise ja võõrkeelena ning didaktilisest protsessist; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega ning analüüsida neid õppija vaatenurgast."
  }
  [1724]=>
  object(stdClass)#1725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1725]=>
  object(stdClass)#1726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7018"
    ["hindamine"]=>
    string(379) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on loengute kuulamine või asenduskirjanduse läbitöötamine ja arvestuse sooritamine ning iseseisva töö sooritamine. Eksamil hinnatakse üliõpilase teadmisi läänemeresoome keelte ajaloolisest arengust, oskust mõtestada soome keele nähtusi ajaloolise arengu kontekstist ning suutlikkust kasutada omandatud teadmisi oma uurimistöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Kujundada ülevaatlik arusaam läänemeresoome keelte ajaloolisest arengust, tutvustada läänemeresoome keelte ühisjooni ja üksikute keelte erijooni; luua eeldused soome keele nähtuste mõtestamiseks keelesuguluse kontekstis; kujundada valmidus omandatud teadmiste rakendamiseks soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(377) "Antakse ülevaade uurali keelkonna ja läänemeresoome keelte kujunemisest erinevate teooriate (keelepuu- ja kontaktiteooria) valguses, sõnavara päritolust, häälikuloolisest arengust ja olulisematest häälikumuutustest läänemeresoome algkeeles ja soome keele eriarengu perioodil, soome keele grammatilise süsteemi kujunemisest; õpitakse rekonstrueerima algkeele vorme."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Üliõpilane: Tunneb läänemeresoome keelte ajaloolist arengut ning seda käsitlevaid olulisemaid teooriaid; Tunneb läänemeresoome keelte ühisjooni ja üksikute keelte erijooni; Oskab omavahel integreerida omandatud teadmisi ning mõtestada soome keele nähtusi keelesuguluse kontekstis; Oskab rakendada omandatud teadmisi soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1726]=>
  object(stdClass)#1727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks soome keele hääliku- ja vormistruktuurist ning sõnamoodustusest; tutvustada olulisemaid soome hääliku- ja vormistruktuuri ning sõnamoodustuse kirjeldusviise ning neid käsitlevaid teoreetilisi seisukohti; kujundada valmidus omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises keelekasutuses, soome keele õpetamisel ja isesesivas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Antakse ülevaade soome keele hääliku- ja vormistruktuurist ning sõnamoodustusest; tutvustatakse olulisemaid soome hääliku- ja vormistruktuuri ning sõnamoodustuse kirjeldusviise ning neid käsitlevaid teoreetilisi seisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane: Tunneb soome keele hääliku- ja vormistruktuuri kirjeldamise teooriat (k. a. sõnamoodustus); Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises soome keele kasutuses, soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1727]=>
  object(stdClass)#1728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks soome keele lauseõpetusest; tutvustada olulisemaid soome lauseõpetuse kirjeldusviise ning neid käsitlevaid teoreetilisi seisukohti; kujundada valmidus omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises keelekasutuses, soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Antakse ülevaade soome keele lauseõpetusest; tutvustatakse soome keele keskseid süntaktilisi konstruktsioone ja lauseõpetuse terminoloogiat, olulisemaid soome lauseõpetuse kirjeldusviise ning neid käsitlevaid teoreetilisi seisukohti; õpitakse analüüsima soomekeelseid lauseid."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Üliõpilane: Tunneb soome keele keskseid süntaktilisi konstruktsioone ja lauseõpetuse terminoloogiat; Oskab analüüsida soomekeelseid lauseid (määrata lauseliikmeid jne.); Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises soome keele kasutuses, soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1728]=>
  object(stdClass)#1729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7021"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksam, test."
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks soome keele sõnavarast ja fraseoloogiast, nende uurimise problemaatikast ja meetodikast ning soome ja eesti keele sõnavara ja fraseoloogia sarnasustest ja erinevustest; kujundada valmidus omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises keelekasutuses, soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Antakse üksikasjalik ülevaade soome keele sõnavarast ja fraseoloogiast, nende uurimise problemaatikast ja meetodikast ning soome ja eesti keele sõnavara ja fraseoloogia sarnasustest ja erinevustest; tutvustatakse soome keele keskseid sõnaraamatuid."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Üliõpilane: Tunneb soome keele sõnavara ja fraseoloogiat ja oskab neid korrektselt kasutada; On teadlik soome ja eesti keele sõnavara ja fraseoloogia sarnasustest ja erinevustest; Tunneb soome keele keskseid sõnaraamatuid; Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises keelekasutuses, soome keele õpetamisel ja iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1729]=>
  object(stdClass)#1730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7022"
    ["hindamine"]=>
    string(335) "Eksamile pääsemiseks on vaja täita õppetöös osalemise nõuet, mis moodustab eksamihindest 50%. Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast: kirjalikul eksamil tõlgitakse soome keelest eesti/vene keelde lühikesemahuline terviktekst, suulisel eksamil tõlgitakse emakeelde järeltõlkes mõneminutiline mittespetsiifiline tekst."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused suulise ja kirjaliku tõlke põhiteadmiste ja oskuste omandamisekse ning soome keele sõnavara tundmise süvendamiseks; kujundada valmidus omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises keelekasutuses, soome keele õpetamisel ja isesesivas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(112) "Kursuse käigus omandatakse soome-eesti-soome ja/või soome-vene-soome suulise ja kirjaliku tõlke põhioskused."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Üliõpilane: Tunneb põhjalikult soome keele allkeelte sõnavara ja fraseoloogiat; Omandab vajaliku erialase metoodika algtasemel: oskab teha ettevalmistusi tõlkimiseks, suudab järeltõlkes märkmete abil tõlkida lühikesi mittespetsiifilist kõnet, suudab teha korrektset kirjalikku tõlget; On suuteline rakendama omandatud oskusi õppetöös, kooliväliste ürituste korraldamisel ja iseseisvas uurimistöös."
  }
  [1730]=>
  object(stdClass)#1731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Süvendada teadmisi magistritöö teemaga seotud valdkondades; kujundada oskusi omandatud teadmiste kasutamiseks iseseisvas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(126) "Aine sisu kujuneb vastavalt üliõpilase individuaalsetele huvidele ja magistritöö teemale koostöös juhendava õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane: Omab süvendatud teadmisi magistritöö teemaga seotud valdkondades; Oskab kasutada omandatud teadmisi magistritöö kavandamisel ja kirjutamisel."
  }
  [1731]=>
  object(stdClass)#1732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKS7028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(700) "Kujundada süvendatud arusaam teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe ning keeleoskuse mõõtmise kesksetest mõistetest, teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulistest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; arendada oskust mõtestada ja analüüsida teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe protsessi nii teoreetilistest seisukohtadest kui oma keeleõppekäsitusest lähtudes; anda ülevaade testikoostamise põhimõtetest, terminoloogiast ja testi tüüpidest, tutvuda testi põhiomadustega, erinevate testi tüüpidega ja nõuetega, mis esitatakse erinevate keeletestide koostamisele; luua eeldused eesti ja soome keele kui teise ja võõrkeele didaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(665) "Kursusel käsitletakse süvendatult lingvistilisi, kognitiivseid ja psühholingvistilisi, funktsionaal-pragmaatilisi, interaktsionaalseid ja sotsiokultuurilisi lähenemisi teise keele omandamisele; antakse ülevaade keeleõppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; tutvutakse keeleoskuse hindamise põhiprobleemidega, testi tüüpide ja põhiomadustega (valiidsus, reliaablus, praktilisus, testi mõju); vaadeldakse lugemise, kuulamise, kirjutamise ja kõnelemise teste, samuti keelestruktuuride kontrolliks sobivaid ülesannete tüüpe."
    ["vljund"]=>
    string(795) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, teoreetilistest lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja –tulemustest; arusaam teooriatevahelistest erinevustest ning keeleoskuskäsituse ja keeleoskuse mõõtmise seostest; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega. Üliõpilane tunneb õpetajatöös ja teise keele omandamise uurimises vajalikke testimisealaseid põhimõisteid, terminoloogiat ja keeleoskuse mõõtmise viise, oskab hinnata erinevate ülesannete sobivust konkreetsete osaoskuste kontrollimiseks ja neid koostada."
  }
  [1732]=>
  object(stdClass)#1733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT6001"
    ["hindamine"]=>
    string(286) "Eksam koosneb auditoorsest ja individuaalsest osast, individuaalse osa hinne moodustub loengukursuse käigus sooritatud kolme iseseisva toimetamistöö koondhindest. Auditoorse töö puhul hinnatakse eelkõige oskust rakendada eesti ortograafiareegleid praktilises keeletoimetajatöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Eesmärk on kujundada oskus keeleliselt ja ka sisuliselt toimetada eri liiki tekste."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Teksti keeleliseks toimetamiseks vajalike oskuste omandamine. Toimetamise põhimõtted. Erinevate tekstide (nt tarbetekstid, ajalehe-, ajakirja-, ilukirjandus-, teadustekstide) sisulise ja keelelise toimetamise spetsiifika. Koostöö teksti autori ja küljendajaga. Tekstide praktiline toimetamine."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Üliõpilane oskab keeleliselt toimetada eri liiki tekste; kasutab eesti keele struktuuri ja keelehoolde alaseid teadmisi praktilise toimetamistöö käigus, leiab faktide kontrollimiseks vajalikku informatsiooni ja kasutab toimetamistööks vajalikku tarkvara. Üliõpilane põhjendab teksti toimetamisel tehtud parandusi ning analüüsib neid, arvestab toimetajatöö eetilisi aspekte."
  }
  [1733]=>
  object(stdClass)#1734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT6002"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Aine koondhinne arvutatakse nelja iseseisva töö, auditoorse eksamitöö ja veebitoimetamise osa hinde põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Ülevaade erinevatest kujunduspõhimõtetest ja -võtetest. Anda oskus iseseisvalt üldlevinud tekstitöötlustarkvara abil kujundada ja küljendada erinevaid tekste."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Eri tüüpi trükiste kujundusest (raamat, ajakiri, ajaleht, voldik, posterettekanne, subtiitrid). Kujundusvahendid ja -elemendid: tüpograafia, trükikirjad, liigendused ja esiletõsted, pealkirjad ja nimed, illustratsioonid, värvi kasutamine. Lehekülje kujundamine. Raamatuteksti küljendamise põhitõed. Ajalehe teke ja arenemislugu. Ajalehtede liigitus ning sellest tulenevad lehe sisu, kujunduse ja toimetamise nõuded. Praktilised tööd. Subtiitrikeele eripära, subtiitritele esitatavad tehnilised ja keelelised nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Üliõpilane suudab kujundada eri liiki lihtsamaid trükiseid, märkab teksti toimetamist mõjutavaid vormilisi ja tehnilisi üksikasju. Üliõpilane oskab selgitada peamisi tüpograafiapõhimõtteid ja termineid, toob välja peamised võimalikud probleemkohad seoses tehnilise toimetamisega. Üliõpilane tunneb peamisi veebitoimetamise tööriistu ja oskab neid algtasemel kasutada."
  }
  [1734]=>
  object(stdClass)#1735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT6003"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Eksam. Hinnatakse teooria tundmist ja praktilist oskust teksti parandada. Iseseisvad tööd peavad eksamile pääsemiseks olema tööd sooritatud. Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Ülevaade eesti keelekorralduse ajaloost ja praegusest keelekorraldusest. Kujundada oskus märgata ja vältida eesti keele struktuurist hälbivat keelekasutust; anda ülevaate nimekorralduse põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(957) "Ülevaade eesti keelekorralduse põhialuste kujunemisest. Valitud suundumusi eesti keelekorralduses ja nende esindajad (J. Aavik, J. V. Veski, V. Tauli, H. Saari, R. Kull jt), olulisemad institutsioonid (VÕK, ES keeletoimkond) ning väljaanded. Ühiskeele, murde, kirjakeele ja erialakeele mõiste, seosed ja vastastikune toime tänapäeva eesti keele arengus. Ühiskeele ja terminoloogia standardiseeritud kood (kirjakeel) ning leksikaalsed ja grammatilised jooned, mida õigekeelsus soovitab/tõrjub. Fonoloogilised, morfoloogilised, süntaktilised ja leksikaalsed normid. Ortograafia ja heakeelsuse seigad emakeeles. Nimisõnatõbi ja kantseliit. Võõrmõjud. Nimekorralduse põhimõisted. Nimede olulisemad liigitused. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. Eesti kirjakeele nimetarvituse kujunemine. Nimekorraldus Eestis. Nimed ja seadus. Praktilise nimekasutuse seiku. Loengud ja praktikumid. Iseseisev töö kirjandusega. Iseseisev tekstianalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane kirjeldab keele- ja nimekorralduse põhimõtteid ja oskab neid praktikas kasutada. Tunneb eesti keelekorralduse ajalugu ja tänapäevast keelekorraldust. Tunneb põhilisi keelekorralduse allikaid."
  }
  [1735]=>
  object(stdClass)#1736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT6005"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksam. Eksamil hinnatakse teadmisi keele ja ühiskonna suhetest ning oskust tunda ära keelekorralduse aktuaalseid probleeme."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Õppeaine on mõeldud sissejuhatava ainena keelepoliitika, keelekorralduse ja integratsiooni vallas, aidates paremini mõista keelelisi protsesse ühiskonnas ning nende juhtimist."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Keele ja võimu suhe. Keelepoliitika paradigmad. Keel ja julgeolek. Keelekorraldus, mõõtmed, valdkonnad, mallid. Staatuskorraldus, valdkonnad. Korpuskorraldus, valdkonnad. Keeleõppekorraldus, valdkonnad, Keeletehnoloogiline korraldus. Eesti keelepoliitika. Iseseisev töö: referaat kahe (või enama) maa keelepoliitika/keelekorralduse võrdlusest."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Üliõpilane mõtestab keele funktsioneerimist ühiskonnas; tunneb tänapäeva keelekorraldust, Eesti keelepoliitikat ja keelekorralduse põhitöövõtteid ning kirjeldab seda võrdlevalt mõne teise riigiga. Üliõpilane suhestab keelt ja võimu ning analüüsib nende seoseid, lahendab iseseisvalt keelekorraldusküsimusi, esitades oma seisukohti seminarirühmas ning põhjendab neid."
  }
  [1736]=>
  object(stdClass)#1737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7001"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksam (põhimõistete tundmise kontroll). Eksamile pääsemise eeldus on õigel ajal esitatud iseseisev töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Ülevaade keelekorralduse teooriast, selle põhimõistetest ning erinevatest keelekorralduslikest situatsioonidest."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Erialaaine keeletoimetaja magistrantidele. Keelekorralduse seos teiste keeleteaduslike distsipliinidega. Staatuskorraldus, korpuskorraldus ja selle osad, keeleõppekorraldus; nende omavaheline seos. Keel ja murre. Standard ja selle loomine. Purism ja innovatsioon korpuskorralduses. Ülevaade Eesti keelekorraldusest. Iseseiev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja vastamine seminaril (Abstand ja Ausbau keeled). Iseseisva tööna töötatakse läbi kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Üliõpilane mõtestab keele funktsioneerimist ühiskonnas; tunneb tänapäeva keelekorraldust, Eesti keelepoliitikat ja keelekorralduse põhitöövõtteid ning kirjeldab seda võrdlevalt mõne teise riigiga. Üliõpilane suhestab keelt ja võimu ning analüüsib nende seoseid, lahendab iseseisvalt keelekorraldusküsimusi, esitades oma seisukohti seminarirühmas ning põhjendab neid."
  }
  [1737]=>
  object(stdClass)#1738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Anda põgusülevaade eesti kirjakeele kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Ülevaade eesti keelekorralduse ja selle põhialuste kujunemisest. Tähtsamad suundumused eesti keelekorralduses ja nende esindajad (J. V. Veski, J. Aavik, V. Tauli, H. Saari, R. Kull jt). Iseseisev töö seisneb erialakirjanduse läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilane tunneb eesti keelekorralduse, oskuskeelekorralduse ja nimekorralduse kujunemislugu ning suudab võrrelda selle tähtsamaid esindajaid ja põhimõtteid. Üliõpilane oskab leida lahendusi keelekorralduse probleemküsimustele, kasutab selleks vajalikke erialateabe allikaid ning esitab ja kaitseb oma seisukohti väitluses."
  }
  [1738]=>
  object(stdClass)#1739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7003"
    ["hindamine"]=>
    string(286) "Eksam koosneb auditoorsest ja individuaalsest osast, individuaalse osa hinne moodustub loengukursuse käigus sooritatud kolme iseseisva toimetamistöö koondhindest. Auditoorse töö puhul hinnatakse eelkõige oskust rakendada eesti ortograafiareegleid praktilises keeletoimetajatöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Eesmärk on kujundada oskus keeleliselt ja ka sisuliselt toimetada eri liiki tekste."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Teksti keeleliseks toimetamiseks vajalike oskuste omandamine. Toimetamise põhimõtted. Erinevate tekstide (nt tarbetekstid, ajalehe-, ajakirja-, ilukirjandus-, teadustekstide) sisulise ja keelelise toimetamise spetsiifika. Koostöö teksti autori ja küljendajaga. Tekstide praktiline toimetamine. Loenguvormi täiendab jooksev praktiline töö, õpitud oskuste rakendamine tööprotsessis. Loengukursuse käigus sooritatakse kaks auditoorset ja kolm mahukamat individuaalset toimetamistööd. Individuaalsete tööde kontrollile järgneb arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Üliõpilane oskab keeleliselt toimetada eri liiki tekste; kasutab eesti keele struktuuri ja keelehoolde alaseid teadmisi praktilise toimetamistöö käigus, leiab faktide kontrollimiseks vajalikku informatsiooni ja kasutab toimetamistööks vajalikku tarkvara. Üliõpilane põhjendab teksti toimetamisel tehtud parandusi ning analüüsib neid, arvestab toimetajatöö eetilisi aspekte."
  }
  [1739]=>
  object(stdClass)#1740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7004"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Aine koondhinne arvutatakse viie hinde (teooriatöö + iseseisvad tööd) keskmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Ülevaade erinevatest kujunduspõhimõtetest ja -võtetest. Anda oskus iseseisvalt üldlevinud tekstitöötlustarkvara abil toimetada, kujundada ja küljendada erinevaid tekste. Eesmärk on kujundada oskus keeleliselt ja sisuliselt toimetada eri liiki tekste."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Eri tüüpi trükiste kujundusest (raamat, ajakiri, ajaleht, voldik, stendiettekanne, subtiitrid). Kujundusvahendid ja -elemendid: tüpograafia, trükikirjad, liigendused ja esiletõsted, pealkirjad ja nimed, illustratsioonid, värvi kasutamine. Lehekülje kujundamine. Raamatuteksti küljendamise põhitõed. Ajalehe teke ja arenemislugu. Ajalehtede liigitus ning sellest tulenevad lehe sisu, kujunduse ja toimetamise nõuded. Praktilised tööd: voldiku kujundamine, ajalehe kujunduse ja tüpograafia analüüs, stendiettekande kujundamine, subtiitrite analüüs. Loengukursuse käigus on ette nähtud kaks trükiste kujunduse analüüsile keskenduvat rühmatööd, neli iseseisvat tööd: voldiku kujundamine, ühe trükise nii üldkujunduse kui ka üksikute kujundusvõtete analüüs, stendiettekande kujundamine, ettekande vormis esitatud ülevaade erinevate telekanalite subtiitrite ülesehitusest ning vormistusest."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Üliõpilane suudab kujundada eri liiki lihtsamaid trükiseid, märkab teksti toimetamist mõjutavaid vormilisi ja tehnilisi üksikasju; käsitab kujunduse analüüsi tulemusi nii iseseisvalt kui ka rühmas ning esitab neid suulises ettekandes. Üliõpilane oskab selgitada peamisi tüpograafiapõhimõtteid ja termineid, toob välja peamised võimalikud probleemkohad seoses tehnilise toimetamisega. Üliõpilane võrdleb eri trükiseid ning analüüsib nende ülesehitust ja kujundamispõhimõtteid."
  }
  [1740]=>
  object(stdClass)#1741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7005"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Arvestus. Praktika juhendaja hindab seda, kuidas üliõpilane rakendatud teadmisi reaalses töökeskkonnas ja toimetamisprotsessis kasutas, ja üliõpilase eneseanalüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Rakendada ning süvendada praktikas erialaseid teadmisi. Anda üliõpilasele tagasisidet tema oskuste ja teadmiste kohta, et planeerida edasisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Varasema keeletoimetaja praktikata magistrandid sooritavad praktika mõnes kirjastuses, ajalehe või ajakirja juures vmt kohas. Keeletoimetaja praktika varem kirjastuses vmt sooritanud magistrantide praktika koosneb muust rakenduslikust tegevusest (terminiprojekt, keelekasutusanalüüs, erialaürituste korraldamine ja neil osalemine vms)."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab asjatundlikult toimetamisega seotud arvutiprogramme, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1741]=>
  object(stdClass)#1742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Orienteerumine majandustekstide liikides ja neile esitatavates nõuetes ning majanduse oskussõnastikes. Majandusteksti toimetamise algoskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(570) "o tunneb ära ja suudab põhjendada, milline on hea majandustermin; teab, kust otsida terminiküsimuste korral abi o kasutab toimetamisel asjakohaseid oskussõnastikke ja andmebaase o suudab leida ka muud toimetamistööks vajalikku teavet ja on harjunud seda tegema o tunneb ära majandustekstides sagedamini esinevad keelevead ja stiilikonarused ning oskab neid parandada o rakendab kirjandusest omandatud teadmisi ja oskusi praktilises keeletoimetamistöös o suudab oma toimetamisparandusi põhjendada ja pöörab muul viisil tähelepanu teksti autoriga suhtlemisele"
    ["vljund"]=>
    string(229) "Üliõpilane orienteerub majandustekstide toimetamise problemaatikas ning rakendab omandatud teadmisi oma töös. Üliõpilane kasutab asjakohaseid oskussõnastikke, analüüsib toimetatud majandustekste ja kaitseb oma parandusi."
  }
  [1742]=>
  object(stdClass)#1743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7008"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Eksam. Hinnatakse oskust teksti analüüsida ja keeleliselt toimetada ning oma toimetamisotsustele professionaalseid argumente leida."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Anda ülevaade kirjakeele normist ja normimisest ning viimaste aastakümnete normingumuutustest ning viimistleda oskust kasutada asjakohaseid normingu- jm keeleinfo allikaid."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Keele normimine ja viimaste aastakümnete normingumuutused (Vabariikliku Õigekeelsuskomisjoni ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja soovitused 19802014); normingute omaksvõtt ja aktuaalsed õigekeelsusprobleemid (sh Eesti Keele Instituudi keelenõuande materjali põhjal). Normingute praktiline rakendamine. Asjalike tekstide toimetamisanalüüs, toimetamine õigekeelsusallikate toel. Teksti õige¬keelsuslik analüüs (vigade rühmitamine, analüüs ja parandusettepanekud)."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Üliõpilane opereerib normiteabe ja õigekeelsusallikatega, tundes üldolulisi normingu¬muudatusi viimase 35 aasta lõikes ning kasutades asjakohaseid professionaalseid soovitusi ja erialateavet. Analüüsib teksti lähtudes keelenormingutest. Kirjeldab keele normimise põhimõtteid ja selgitab viimaste kümnendite normingumuutusi. Kasutab ajakohaseid õigekeelsus¬allikaid ning hindab toimetatud teksti lähtudes keelenormist."
  }
  [1743]=>
  object(stdClass)#1744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7009"
    ["hindamine"]=>
    string(352) "Eksam, mille eeldus on veebikasutust nõudva kontrolltöö sooritamine. Hinded summeeritakse sõltuvalt veebi-kontroll-töö reaalsest osatäht-susest. Hinnatakse oskust leida aktuaal-sete keelendite kasutusväärtust kirjakeele normi allikate järgi või sellekohaseid norminguid, samuti oskust leida terminite legaaldefinitsioone ja kasutuskontekste."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Aine eesmärk on õpetada toimetajaid tundma eesti kirjakeele normi olemust ja märkama selle arvestamatust õigusterminoloogias, kirjalikes õigus- ja haldustekstides, samuti leidma, kas kasutatud sõnal ja väljendil on legaalne määratlus või õiguses tugevasti juurdunud kasutusviise."
    ["sisu"]=>
    string(849) "Ainel on viis olulist kontsentrit. 1) Õigusvaldkonna põimu-mine keelekasutuse teiste vald-kon-da-dega, sh haldusega, ning asja-omaseid keelevariante puudutavad arusaamad, sh õigus-, seadus- ja haldus-keele tun-nused ning koht eesti kirjakeele variantide hie-rarhias. 2) Termini ole-mus, õigusterminite kvali-teet ja legaal-definit-siooni mõis-te. Tõlkepõhise terminitöö karid. Kirjakeele gram-ma-tika, ametlikkuse lubamatud tehted ja kitsendused selles vallas. 3) Tõl-gendust puu-du-tav problemaatika (kee-le leksikaalse, sh terminoloo-gilise normi põimumine grammatilise, registrilise ja emotiivse normiga). 4) Avaliku ja ametliku keele-kasutuse regulat-sioon (sh normatiiv-materjalid) 5) Ametialane kirjavahetus, sh meilivahetus. Kõik need nõuavad kirjanduse (sh normatiivaktide) läbitöötamist loengus soovitatud ideoloogia vaimus."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Üliõpilane järgib toimetajana õigus- ja haldusteksti adressaati ja teksti relevantsuse põhimõtet; õiguse trafaretsuse, selguse ja ühemõttelisuse põhimõtteid. Üliõpilane analüüsib iseseisvalt õigus- ja haldustekste, teeb parandusettepanekuid ja põhjendab neid."
  }
  [1744]=>
  object(stdClass)#1745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7010"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Mitmeosaline eksam, hinne kujuneb komponentide hinnetest. Toimetamistöö kaitsmine on avalik ja toimub erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Süvendada üliõpilaste teadmisi eesti keelekorralduse ajaloost, keelesotsioloogiast ja keelepoliitikast, keelemuutuste teooriatest; kontrollida valmisolekut tööks professionaalse keeletoimetajana."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Kompleksne magistrieksam koosneb kirjalikust auditoorsest eksamitööst ning praktilisest toimetamistööst. Eksamitöö hõlmab kolm kohustuslikku ainet ja lühiteksti (teksti maht 1 lk = 1800 täheruumi) keelelist toimetamist. Praktiline toimetamistöö koosneb praktilise väärtusega keeleliselt toimetatud tekstist (u 1 autoripoogen, s.o 28 800 täheruumi) ja kaaskirjast: üliõpilane esitab u 30 leheküljel töö teoreetilised lähtekohad ja põhjendab neist lähtudes teksti toimetamisvajadusi ja -põhimõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Üliõpilane demonstreerib põhjalikke teadmisi kolmest kohustuslikust ainest, orienteerub toimetamistööks vajalikes teoreetilistes ja rakenduslikes seisukohtades, suudab neile praktilise toimetamistöö käigus toetuda. Üliõpilane sõnastab toimetamistöö põhimõtted, põhjendab kasutatud õigekeelsusallikate valikut ja toimetamisvajadust, kaitseb toimetamisel tehtud parandusi."
  }
  [1745]=>
  object(stdClass)#1746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7011"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Kujundada iseseisva uurimistöö teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Magistritöö on üld- või rakenduskeeleteadusliku suunitlusega eesti keele probleeme käsitlev iseseisev uurimus, mis eeldab tutvumist keeleteadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel. Magistritöö maht on u 60–80 lk ja see peab vastama teadustöö vormistamise nõuetele. Magistritöö juhendajateks on filoloogiateaduskonna keeleõppetoolide õppejõud, vajadusel rakendatakse uuritava valdkonna spetsialiste ka väljaspoolt."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärgi ja sõnastada teadusliku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1746]=>
  object(stdClass)#1747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Aine eesmärk on tutvustada kirjandusliku toimetamise eripära ning anda toimetajale teksti spetsiifikast lähtuvaid juhtnööre, kuidas teksti toimetada, samuti arendada emakeeles väljendumise paindlikkust ja täpsust."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Teksti toimetamine lähtuvalt teksti tüübist. Autori-toimetaja-korrektori rollide selgitamine, toimetamistasandite eritlemine. Toimetatud teksti analüüs. Kirjanduslike tekstide praktiline toimetamine. Õpitakse hindama, mis on teksti süsteemide kogumi dominant (dominandid), mis peab toimetamisel kindlasti alles jääma; kuidas keelt siluda või võimendada nii, et öeldav ütlemisviisist selgelt välja kostaks."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Üliõpilane hindab ja põhjendab konkreetse teksti vajadust toimetamise järele ning toimetab seda vastavalt. Üliõpilane kasutab tekstikohaseid toimetamisvõtteid, arutleb ilukirjandustekstide toimetamisprobleemide üle ning teeb asjakohaseid järeldusi."
  }
  [1747]=>
  object(stdClass)#1748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7015"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Iseseisva töö (essee või lühiuurimuse) kaitsmine seminaris ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Ülevaade eesti keelekorralduse teooriast ja praktikast, põhimõisteist ning seoseist keelepoliitikaga."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Keeletoimetaja eriala magistrantidele ja kõigi teiste erialade üliõpilastele, kes huvituvad eesti keele toimimisest ühiskonnas. Ülevaade Eesti keelekorralduse suundumustest ja seostest keelepoliitikaga. Üld- ja oskuskeelekorralduse põhimõtted ja praktika."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Üliõpilane suudab mõtestada keele toimimist ühiskonnas; tunneb tänapäeva keelekorraldust, eesti keelekorralduse põhitöövõtteid. Üliõpilane suhestab keelt ja võimu ning analüüsib nende seoseid, lahendab iseseisvalt igapäevaseid keelehooldeküsimusi, oskab põhjendada oma seisukohti."
  }
  [1748]=>
  object(stdClass)#1749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7016"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Õppejõud hindab nii kontrolltööd ja eksamitöid kui ka seminaridel osalemise aktiivsust."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Aine eesmärk on tutvustada kirjandusliku toimetamise eripära ning anda toimetajale teksti spetsiifikast lähtuvaid juhtnööre, kuidas teksti toimetada, samuti arendada emakeeles väljendumise paindlikkust ja täpsust."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Teksti toimetamine lähtuvalt teksti tüübist. Autori-toimetaja-korrektori rollide selgitamine, toimetamistasandite eritlemine. Toimetatud teksti analüüs. Kirjanduslike tekstide praktiline toimetamine. Õpitakse hindama, mis on teksti need komponendid, mis peavad toimetamisel kindlasti alles jääma; kuidas keelt siluda või võimendada nii, et öeldav ütlemisviisist selgelt välja kostaks. Iseseisvalt toimetab magistrant kontrolltööna ühe essee või arvustuse ning eksamitööna ühe ilukirjandusliku tõlketeksti ja ühe eesti algupärase kirjandusteksti."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Üliõpilane hindab ja põhjendab konkreetse teksti toimetamise vajadust ning toimetab seda vastavalt. Üliõpilane kasutab tekstikohaseid toimetamisvõtteid, arutleb ilukirjandustekstide toimetamisprobleemide üle ning teeb asjakohaseid järeldusi."
  }
  [1749]=>
  object(stdClass)#1750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7041"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Eesmärk on omandada erisuguste teadustekstide toimetamisel vajaminevaid põhiteadmisei ja praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Uurimus ja teadustekst. Teadusteksti liigid (teaduslik ja publitsistlik artikkel, essee, monograafia, teesid, resümee, referaat, projektiaruanne). Teadusteksti ülesehitus, liigendus, osade pealkirjastamine. Keelekasutuse erijooni. Mõistemääratlused ja terminikasutus. Uurimismetoodika, -materjali ja -tulemuste esitlus ja anlüüs. Tabelid ja joonised tekstis, lühendid. Allikate kasutus, erisugused viitamisviisid ja allikloetelu. Kommentaarid ja indeksid, lisad."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Üliõpilane orienteerub teadustekstide toimetamise problemaatikas ning oskab rakendada omandatud teadmisi töös."
  }
  [1750]=>
  object(stdClass)#1751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7042"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam, mis koosneb hindelisest iseseisvast tööst ja auditoorsest testist."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Anda ülevaade kirjastustegevusest Eestis, oskust orienteeruda kirjastamisprotsessi erinevates etappides ning anda kirjanduslikke, õiguslikke ja majanduslikke teadmisi, mis on vajalikud praktilise kirjastamise juures."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Ajalooline ülevaade kirjastustegevusest Eestis. Murrang kirjastamises 1990ndate algul. Kirjastamine Eestis tänapäeval. Ilukirjanduse, mitteilukirjanduse, teaduskirjanduse, tarbekirjanduse kirjastamine. Originaal- ja tõlkekirjandus. Autoriõigus, lepingud. Käsikirjade valik. Tootmine ja finantseerimine. Raamatute trükkimine. Toetusfondid Eestis. Agendid, raamatumessid. Kirjanduse teabekeskused. Raamatute turundus ja reklaam. Auhindamine. Digitaalne kirjastamine."
    ["vljund"]=>
    string(526) "Kursuse läbinud üliõpilane - on omandanud ülevaate kirjastamise ajaloost Eestis ja saanud põhiteadmised, kuidas toimub praktiline kirjastustegevus. - Orienteerub autoriõiguses, kirjastamislepingutes, omab ülevaadet kirjastamise finantseerimise ja tootmise poolest. - Omab teadmisi, kuidas kirjastatakse originaalset ja tõlkeilukirjandust, tarbekirjandust, teaduskirjandust, mitteilukirjandust. - Omab ülevaadete raamatuturundusest, auhindamistest, reklaamist. - Tunneb digitaalse kirjastamisega seotud põhiprobleeme."
  }
  [1751]=>
  object(stdClass)#1752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKT7043"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "üliõpilaste tööd hindavad juhendaja ja retsensent, hinnang antakse nii toimetaud tekstile kui ka analüüsiosale."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "anda oskus iseseisvalt toimetada pikem terviktekst, kasutada seejuures eri tüüpi keelehooldeallikaid, andmebaase ja muid abimaterjale; oskus analüüsida teksti toimetamisvajadust, tehtud parandusi ja nende põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(133) "Üliõilasel tuleb valida üks autoripoogna suurune originaaltekst, see toimetada ning kirjutada tehtud paranduste põhjal ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(363) "üliõpilane oskab analüüsida teksti toimetamisvajadust, teksti keeleliselt ja sisuliselt (ülesehitus, teksti tihedus jms) toimetada, teha koostööd teksti autoriga, kasutada toimetamisel andmebaase ja abiallikaid, analüüsida tehtud parandusi ning seostada neid nii praktilisemat laadi keelekorralduslike kui ka teoreetiliste keeleteaduslike seisukohtadega."
  }
  [1752]=>
  object(stdClass)#1753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6001"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldus on positiivsele hindele sooritatud referaadid ja kontrolltööd ning osavõtt ekskursioonidest. Hinnatakse teadmisi loengutes käsitletud teoreetilisest materjalist ning selle praktilise rakendamise oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade eelseisvatest erialaõpingutest ning määratleda üliõpilaste eesti keele tase ja seda vajadusel korrigeerida."
    ["sisu"]=>
    string(780) "Erialaõpingute põhieesmärgid, õppetöö korraldus ja tööviisid (loengupäevik, referaat, essee, rühmatöö, teadusliku lugemise strateegiad jm); ülevaade eesti keele kui teise (võõr-)keele uurimisest ja riigikeelena funktsioneerimisest. ja eesti keelest uurimis- ning õpetamisobjektina, eesti keele kontaktidest teiste keeltega. Eesti keele uurimiskeskused ja uurijad, erialaperioodika ja bibliograafiad arhiivkogud, olulised veebiaadressid. Eesti Keele Instituudi ainekogude ja raamatukogude infosüsteemiga tutvumine. Kontrolltööde ja testidega määratletakse üliõpilaste eesti keele alaste teadmiste tase. Koduseid ülesandeid kontrollitakse ja kommenteeritakse loengutel, loengutes omandatut kontrollitakse kontrolltöödega, üliõpilased koostavad referaate."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Üliõpilane omandab kursuse lõpuks teadmised erinevate teaduslike tekstide iseloomust ja tüüpidest, suudab lugeda teaduslikku teksti, tunneb erinevaid viitesüsteeme. Teab ja tunneb eesti keele olulisimaid uurimiskeskusi, uurijaid ja keele ja kirjandusega seotud (perioodilisi) väljaandeid ning eesti keele kui teise/võõrkeele uurimissuundi. Suudab koostada iseseisvalt referaati, esseed."
  }
  [1753]=>
  object(stdClass)#1754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Üliõpilased saavad ülevaate teise keele omandamise uurimise põhimõistetest ja problemaatikast."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Kursus annab ülevaate teise keele omandamise uurimise problemaatikast (mentalistlik, bihevioristlik, konstruktivistlik jm lähenemine), põhimõistetest (vahekeel, kriitilise perioodi hüpotees, sisend, omandamise strateegiad, keeltevaheline mõju jms) ja mitmesugustest teise keele omandamise teooriatest. Kursuse vältel on ette nähtud keelekümbluskooli ühe tunni külastamine. Iseseisva tööna loetakse/analüüsitakse õppejõu valikul antud materjali (teise keele omandamisega seotud küsmimustikke jne)."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane tunneb teise keele omandamise põhiteooriaid, orienteerub põhimõtetes, millele on üles ehitatud teise/võõrkeele õpetamise meetodid, omab ettekujutust mitmekeelse hariduse mudelitest ja võimalustest."
  }
  [1754]=>
  object(stdClass)#1755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6010"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Seminaritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Omandada iseseisva keele- või kirjandusteadusliku või kultuuriloolise uurimistöö teostamise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Iseseisva uurimuse (maht vähemalt 15 lk) kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine, tööde avalik kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(132) "On omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [1755]=>
  object(stdClass)#1756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6011"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Arenguvõrdlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Eesti keele õigehäälduse ning selle õpetamisoskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Eesti keele õige häälduse treening foneetikalaboris spetsiaalsete programmide toel aktsendi kõrvaldamiseks. Hääldusvõimlemine, spetsiaalharjutused. Iseseisev hääldustreening."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Üliõpilane suudab hääldada aktsendivabalt, oskab märgata hääldusvigu ja nad kõrvaldada."
  }
  [1756]=>
  object(stdClass)#1757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6013"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Hindeline arvestus koosneb ülesannete ja harjutuste mapist, õpikute analüüsist. Suulises osas hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Kujundada üliõpilastes arusaamine eesti keele kui teise keele grammatika õpetamisest, oskus iseseisvalt koostada eakohaseid grammatika esitamisvõtteid ja ülesandeid."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Grammatika mõiste erinevaid käsitlusi. Kriitilise perioodi hüpotees. Grammatika roll keeleõppes. Grammatikaharjutuste liigid. Võimalusi grammatika esitamiseks ja kasutamiseks. Enamesinevad vead eesti keeles, nende parandamise-vältimise võimalusi. Vahekeel. Iseseisev töö antakse loengutes. Kohustuslik kirjandus tuleb loengus aruteluks läbi lugeda."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Üliõpilane oskab orienteeruda erinevates grammatikakäsitlustes, grammatikaharjutuste tüüpides ja eesmärkides, eesti keele enamesinevate vigade põhjustes, vahekeele etappides, oskab analüüsida ja koostada harjutusi ning kasutada teisi võtteid."
  }
  [1757]=>
  object(stdClass)#1758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6015"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Bakalaureusetöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Eesti keele võõrkeelena ja eesti kultuuri bakalaureusetöö. Tutvumine uurimisvaldkonna teooria ja metoodikaga, teadusliku kirjanduse analüüsimine uurimistöö kavandamine, bibliograafia koostamine. Osalejate ettekannete kuulamine ja arutelu. Uurimismaterjali analüüsimine, töö koostamine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused; suutlikkus kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinev uurimistöö. Suutlikkus esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja tulemusi. Oskus esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [1758]=>
  object(stdClass)#1759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6020"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hindamisvorm arvestus (referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Toetada algteadmiste omandamist Eesti loodusest, geograafiast ja ajaloost ning ühiskonna toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Ülevaade Eesti ajaloost, loodusest ja geograafiast, Eesti riik ja meedia, multikultuurne Eesti. Iseseisva töö käigus külastatakse muuseume, tehakse referaate."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Saavutatakse algteadmised Eesti maa ja ühiskonna kohta."
  }
  [1759]=>
  object(stdClass)#1760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6030"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Õppida rakendama akadeemilise kirjutamise tavasid ja väljendama end täpselt ja selgelt teaduskeeles. Kursusel omandatakse akadeemilise kirjutamise põhioskused, teadusteksti sisulised ja kompositsioonilised normid."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Teadustekstide analüüs, uurimisprobleemi sõnastamine, töö eesmärgi ja hüpoteeside püstitamine, teeside koostamine. Teadusteksti struktuur, selgus, täpsus ja ladusus. Teadustöö keel ja stiil. Korrektne refereerimine, viitamine, allikaloendi koostamine. Teaduseetika. Erialase teadusteksti analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Teadmised akadeemilisest keelekasutusest, suutlikkus teadustekste analüüsida ning iseseisvalt koostada, Suutlikkus rakendada mõtete väljendamisel selgust ja täpsust ning keelekasutuses korrektsust."
  }
  [1760]=>
  object(stdClass)#1761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1761]=>
  object(stdClass)#1762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6042"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Luua eeldused eesti keele omandamiseks A2-tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Õpe toimub vene keele baasil. Grammatika: passiivi olevik, konditsionaal, mitmuse käänded, adverbid, imperatiiv, mitmuse partitiiv, partitsiibid, modaalverbid, asesõnad, arvude käänamine. Teemad: sisseostud, isikuomadused, tervis, kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, harrastused, õnnetused, tee küsimine, multikultuurne ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Saavutatakse eesti keele oskus A2-tasemel."
  }
  [1762]=>
  object(stdClass)#1763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6044"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Erialakeele omandamine erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Eesti keele grammatika kinnistamine. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Eriala valdkonna sõnavara süstemaatiline rikastamine. Töö tekstiga: erialase sõnavara omandamine sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane mõistab erinevaid erialaseid tekste, suudab tekste kokku võtta, oma arvamust avaldada ning vajalikke sõnaraamatuid kasutada."
  }
  [1763]=>
  object(stdClass)#1764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6045"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Erialakeel omandatakse erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Üliõpilane mõistab ka pikemaid erialaseid tekste, oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1764]=>
  object(stdClass)#1765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6046"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Erialakeele omandamine erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Eesti keele grammatika kinnistamine. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Eriala valdkonna sõnavara süstemaatiline rikastamine. Töö tekstiga: erialase sõnavara omandamine sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane mõistab erinevaid erialaseid tekste, suudab tekste kokku võtta, oma arvamust avaldada ning vajalikke sünaraamatuid kasutada."
  }
  [1765]=>
  object(stdClass)#1766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6047"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Erialakeel omandatakse erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Üliõpilane mõistab ka pikemaid erialaseid tekste, oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1766]=>
  object(stdClass)#1767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6048"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Erialakeele omandamine erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Eesti keele grammatika kinnistamine. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Eriala valdkonna sõnavara süstemaatiline rikastamine. Töö tekstiga: erialase sõnavara omandamine sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane mõistab erinevaid erialaseid tekste, suudab tekste kokku võtta, oma arvamust avaldada ning vajalikke sõnaraamatuid kasutada."
  }
  [1767]=>
  object(stdClass)#1768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6049"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Erialakeel omandatakse erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Üliõpilane mõistab ka pikemaid erialaseid tekste, oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui ka kirjalikult."
  }
  [1768]=>
  object(stdClass)#1769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6050"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Erialakeele omandamine erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Eesti keele grammatika kinnistamine. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Eriala valdkonna sõnavara süstemaatiline rikastamine. Töö tekstiga: erialase sõnavara omandamine sõnaraamatu abil, erialaste publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Üliõpilane oskab kasutada eesti keele teadmisi erialases õppes, mõistab erinevaid erialaseid tekste, suudab tekste kokku võtta, refereerida, koostada ülevaadet, oma arvamust avaldada ning vajalikke sõnaraamatuid kasutada."
  }
  [1769]=>
  object(stdClass)#1770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6051"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Erialakeel omandatakse erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Üliõpilane mõistab ka pikemaid erialaseid tekste, oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1770]=>
  object(stdClass)#1771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6052"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Luuakse eeldused B1-taseme eesti keele oskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(201) "Grammatika: mineviku passiiv, partitsiibid, i-mitmus, objekti käänded, infinitiivi vormid, kaudne kõneviis. Teemad: äri, haridus, tervis, tuleviku kodu, liiklus, meedia, kaubandus, Eesti sümbolid."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Saavutatakse B1-taseme eesti keele oskus."
  }
  [1771]=>
  object(stdClass)#1772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6053"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam (suuline ja kirjalik test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua eeldused eesti keele omandamisele tasemel, mis võimaldab toime tulla lihtsates keelesituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(480) "Grammatika: olevik, nominatiiv, genitiiv, partitiiv, kohakäänded, postpositsioonid, imperatiiv Sg2, minevikuajad, komparatsioon, translatiiv, terminatiiv, essiiv, komitatiiv, abessiiv. Teemad: perekond, arvud, nädalapäevad ja kuud, sisseostud, toit, pühad, ilm, reisimine Eestis, riietus, väljas söömas. Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Omandatakse suutlikkus tulla toime igapäevaselt korduvates elementaarsetes keelesituatsioonides."
  }
  [1772]=>
  object(stdClass)#1773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6054"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam (suuline ja kirjalik test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Luua eeldused eesti keele omandamiseks A2-tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Grammatika: passiivi olevik, konditsionaal, mitmuse käänded, adverbid, imperatiiv, mitmuse partitiiv, partitsiibid, modaalverbid, asesõnad, arvude käänamine. Teemad: sisseostud, isikuomadused, tervis, kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, harrastused, õnnetused, tee küsimine, multikultuurne ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Saavutatakse A2-taseme eesti keele oskus."
  }
  [1773]=>
  object(stdClass)#1774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6055"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam (vestlus ja essee)."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks B1.1-tasemele."
    ["sisu"]=>
    string(182) "Grammatika: liitsõnad, fraasid, sidesõnad, sufiksid, mineviku konditsionaal. Teemad: keelte õppimine, elulugu, muutused elus, Tallinn, ametid ja elukutsed, abistamine, kohtumised."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Saavutatakse eesti keele oskuse areng B1.1-tasemele, pädevus tulla toime sagedamates igapäevastes keelesituatsioonides."
  }
  [1774]=>
  object(stdClass)#1775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6056"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses. Eksam (suuline ja kirjalik)."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Luuakse eeldused B1-taseme eesti keele oskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(201) "Grammatika: mineviku passiiv, partitsiibid, i-mitmus, objekti käänded, infinitiivi vormid, kaudne kõneviis. Teemad: äri, haridus, tervis, tuleviku kodu, liiklus, meedia, kaubandus, Eesti sümbolid."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Saavutatakse B1-taseme eesti keele oskus."
  }
  [1775]=>
  object(stdClass)#1776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6057"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses, kontrolltööde postiivset sooritamist. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Erialakeel omandatakse erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste didaktiseeritud publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Erialane tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel. Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega (200 lk)."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Üliõpilane mõistab ka pikemaid erialaseid tekste, oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [1776]=>
  object(stdClass)#1777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6060"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Teadmiste süvendamine ühes eesti keele olulises uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Eesti keele süvakursus mingi teooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keelekorraldus, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised eesti keele eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist."
  }
  [1777]=>
  object(stdClass)#1778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6061"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Õppeaine kordab ja kinnistab õigekeelsust."
    ["sisu"]=>
    string(70) "Õigekeelsusnormide kordamine ja kinnistamine. Õigekeelsusharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Üliõpilane valdab perfektselt eesti kirjakeelt ning lähtub uusimatest õigekirjareeglitest. Oskab kuulmise järgi teksti kirja panna."
  }
  [1778]=>
  object(stdClass)#1779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6062"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam. Eksamil hinnatakse oskust rakendada omandatud teadmisi praktikas. Eksam koosneb tõlkest eesti keelde."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Eesmärk on korrata ja integreerida eesti keele ortograafia, morfoloogia ja süntaksi kursuste raames omandatut."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Õigekeelsusnormide kordamine ja kinnistamine. Erialatekstide, meediatekstide, dokumentide jt erineva funktsiooniga tekstide tõlkimine eesti keelde, tõlgete võrdlev analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilane valdab eesti kirjakeelt. Oskab ise korrektset eestikeelset teksti luua: valida õiget keelevarianti ja tunnetada lähte- ja sihtkeele struktuurierinevusi ning vältida tõlkimise käigus lähtekeele mõjude kandumist eesti keelde."
  }
  [1779]=>
  object(stdClass)#1780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6063"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Avatud küsimustega kirjalik eksam: üliõpilane omab arusaama ja teadmisi eesti keele lauseehitusest (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Luua võimalused tervikpildi kujunemiseks eesti keele lauseehitusest."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Aine hõlmab järgmisi teemasid. Süntaktilise struktuuri kirjeldusviise. Eesti süntaksi kirjeldamise ajaloost ja tänapäevast. Lause ja tema moodustajad, grammatilised seosed, eesti lause põhitüübid. Kontekstivaba elementaarlause põhistruktuur: lauseliikmed, mittelauseliikmelised lauseelemendid, eri tüüpi fraasid ja nende ehitus. Kommunikatiivne ja nominatiivne modaalsus ja nende vormistumine lauses, kommunikatiivsed lausetüübid. Lause teatestruktuur ja sõnajärg. Süntaktilisi protsesse: väljajätt, rinnastus, asendus. Komplekslause."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Üliõpilane mõtestab ja kasutab süntaksitermineid korrektselt; omab teadmisi eesti keele lauseehitusest, lause moodustajate ehitusest ja funktsioonidest; defineerib olulisemaid erialamõisteid."
  }
  [1780]=>
  object(stdClass)#1781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6065"
    ["hindamine"]=>
    string(2357) "Eksam kollokviumi vormis kursusel läbitud teemade mahus. Koondhindamine ehk kursuse lõpus toimub hindamine nelja kriteeriumi alusel: 1) kirjandusalane iseseisev töö ja lühiettekanne (25%) 2) keelealane iseseisev töö (25%) 3) tervet kursust hõlmav loengupäevik (25%) 4) osavõtt kontakttundidest ning kollokviumist (tähtis ei ole mitte ainult kohalkäimine, vaid ka aktiivne osalus aruteludes) (25%). Hinne A: 91-100% võimalikest punktidest, B: 81–90%, C: 71–80%, D: 61–70%, E: 51–60%. Sooritus ≤50% annab hinde F. A – tunneb keele- ja kirjandusteaduse põhilisi uurimissuundi ja meetodeid, oskab neist rääkida. Suudab määrata teadusteksti uurimisprobleemi, kirjeldada kasutatud meetodeid ja materjali, esile tuua selle uudsust ja rakenduslikkust, kommenteerida selle ülesehitust. Oskab teostada infootsingut. Eristab refereerimist ja tsiteerimist. Oskab kasutada teadustööde vormistusnõudeid. B – tunneb keele- ja kirjandusteaduse põhilisi uurimissuundi ja meetodeid, oskab neist rääkida. Suudab määrata teadusteksti uurimisprobleemi, kirjeldada kasutatud meetodeid ja materjali, kommenteerida selle ülesehitust, kuid ei suuda esile tuua selle uudsust ja rakenduslikkust. Oskab teostada infootsingut. Eristab refereerimist ja tsiteerimist. Oskab kasutada teadustööde vormistusnõudeid. C – tunneb keele- ja kirjandusteaduse põhilisi uurimissuundi ja meetodeid, kuid sellest rääkides vajab suunavaid küsimusi. Suudab määrata teadusteksti uurimisprobleemi, kuid raskusi valmistab meetodi(te) määramine ja teadusteksti kommenteerimine. Ei mõista selle uudsust ja rakenduslikkust. Oskab teha infootsingut. Eristab refereerimist ja tsiteerimist, kuid ei oska kasutada kõiki vajalikke vormistusnõudeid. D – arusaam keele- ja kirjandusteaduse põhilistest uurimissuundadest ja meetoditest on lünklik. Teadusteksti uurimisprobleemi ja meetodi(te) määramise ning selle sõnastamisega esineb raskusi. Infootsingu tulemus on poolik. Ei erista refereerimist ja tsiteerimist, kirjaliku teksti vormistamisnõuete järgimisel pole järjepidev. E – ei mõista teadusteksti probleemiasetust ega erista olulist infot ebaolulisest; on raskusi oma mõtete sõnastamisega. Infootsingut valdab osaliselt. Kirjaliku teksti vormistamisel ei rakenda üldkehtivaid vormistusnõudeid või kasutab erinevat laadi vormistust."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Eesmärgid: 1. anda ülevaade erialaõpingute suundadest (sh tutvustada instituudi teadustöö põhisuundi); 2. tutvustada keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise nüüdisaegseid meetodeid; 3. valmistada üliõpilasi ette ainekursuse Seminar ja seminaritöö läbimiseks (sh seminaritöö teema valimiseks)."
    ["sisu"]=>
    string(965) "Kõik kontakttunnid toimuvad seminaride vormis. Erialaõpingute põhieesmärgid, õppetöö korraldus ja tööviisid (loengupäevik, referaat, essee, rühmatöö, teadusliku lugemise strateegiad jm); ülevaade eesti keelest uurimis- ning õpetamisobjektina, eesti keele kui teise keele uurimisest ja funktsioneerimisest riigikeelena, samuti kirjanduse ja kultuuri uurimise uuematest suundadest. Eesti keele ja kirjanduse uurimiskeskused ja uurijad, erialaperioodika ja bibliograafiad, arhiivkogud, olulised veebiaadressid. Tutvumine raamatukogude infosüsteemiga (e-kataloogid ESTER ning EBSCO). Üliõpilased koostavad keele ja kirjanduse teemalisi iseseisvaid töid ning esitavad need õppejõududele elektrooniliselt. Kirjandusalaste tööde põhjal tuleb pidada lühiettekannet eelviimases loengus. Kursusel omandatut kontrollitakse viimases loengus kollokviumi vormis. Enne kollokviumit esitavad üliõpilased oma loengupäevikuid õppejõule elektrooniliselt."
    ["vljund"]=>
    string(656) "1. Loeb keelealast ja kirjandusteaduslikku kirjandust, suudab sellest leida uurimisprobleemi, kirjeldada selle lahendamise etappe ja meetodeid, kommenteerida saadud tulemust ja loetud materjali ülesehitust. 2. Kasutab raamatukogu infosüsteemi, teeb erinevat laadi infootsinguid internetis. 3. Teab ja tunneb eesti keele ja kirjanduse olulisemaid uurimiskeskusi, uurijaid ning keele ja kirjandusega seotud (perioodilisi) väljaandeid ning eesti keele (kui teise) keele uurimissuundi. 4. Oskab lugeda, refereerida ja tsiteerida teaduslikku teksti, tunneb teadustööde vormistusnõudeid ja oskab neid rakendada. Suudab koostada iseseisvalt lühiettekannet."
  }
  [1781]=>
  object(stdClass)#1782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6068"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Kinnistada praktiliste tööde käigus morfoloogiakursusel omandatud teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Praktikum toetab vormiõpetuse kursust: keeletüübid, sõnaliigid, astmevaheldus; sõnade muuttüüpide määramine, põhi- ja peavormide moodustamine; morfoloogiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Kinnistuvad teoreetilisel morfoloogikursusel omandatud teadmised, omandatakse oskus neid praktikas rakendada."
  }
  [1782]=>
  object(stdClass)#1783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6070"
    ["hindamine"]=>
    string(316) "Kirjaliku bakalaureusetöö projekti hindamise kriteeriumid on: sisu (välja valitud keeleteaduse aktuaalne teema / küsimuse referatiivne ülevaade / uurimismeetod) + maht (vähemalt 15 lehte) + korrektne vormistamine (vastavalt TLÜ EKKI lõputööde vormistamise juhendile) + õigeaegne esitamine elektrooniliselt"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Tutvustatakse keelealase uurimistöö metoodikat, harjutatakse esitama ettekannet, kirjutama bakalaureusetööd."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Käsitletakse ja arutatakse ühiselt eesti keele kui teise keele aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga, esinetakse ettekandega oma seminaritöö teemal, koostatakse bakalaureusetöö projekt (võimalikult põhjalikumal kujul) ning esitatakse ettekanded selle teoreetilise ja metodoloogilise tausta teemal."
    ["vljund"]=>
    string(697) "1. Üliõpilane on valinud endale huvipakkuva uurimisvaldkonna ja oskab vastavast uurimisvaldkonnast bakalaureusetöö (projekti) koostada. 2. Üliõpilane tunneb teadustöö läbiviimise põhiprintsiipe ja loomise etappe ja oskab neid teadmisi rakendada oma uurimuse läbiviimisel. 3. Üliõpilane oskab otsida oma uurimuse läbiviimiseks vajalikku kirjandust. 4. Üliõpilane oskab nõuetele vastavalt tsiteerida ja refereerida, viidata. 5. Üliõpilane on teadvustanud uurimistöö läbiviimise eetilisi printsiipe ning järgib neid oma uurimust läbi viies. 6. Üliõpilane oskab oma uurimust suuliselt esitada ja kaitsta, tunneb suulise esinemise ja diskussiooni läbiviimise põhiprintsiipe."
  }
  [1783]=>
  object(stdClass)#1784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6072"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1784]=>
  object(stdClass)#1785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6074"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Eksam: 1) kontrollitakse semantika ja eesti keele leksikoloogia alaseid teoreetilisi teadmisi 2) hinnatakse oskust neid teadmisi eesti keelekasutuse analüüsis rakendada"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Anda ülevaade semantikast (semasioloogia, onomasioloogia) ja eesti keele leksikoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Semantika. Sõna tähendus: primaarne ja sekundaarsed tähendused, konnotatiivne tähendusvarjund, metafoorne ülekanne, metonüümia. Fraseoloogia päritolu, erinevad liigitused. Ülevaade eesti keele leksikoloogiast. Polüseemia ja leksikaalne homonüümia. Leksikaalsed ja kontekstuaalsed sünonüümid. Paronüümia. Antonüümid. Sõnavara muutumine ja rikastamine: sõnalaenud ja sõnatuletus (afiksaalne ja mitteafiksaalne). Sõnade tekstikasutus, stiilivärving."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Üliõpilane orienteerub semantika ja leksikoloogia alusmõistetes, oskab teoreetilist materjali iseseisvalt näidetega ilmestada ja omandatud teoreetilisi teadmisi keelekasutuse analüüsimisel rakendada."
  }
  [1785]=>
  object(stdClass)#1786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6075"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam. Etteütlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursus annab ülevaate eesti ortograafia põhimõtetest ning kujundab üliõpilastes oskuse kasutada korrektset kirjakeelt."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Kiri, tähestik, kirjaviis. Eesti ortograafia põhimõtted ja süsteem. Täheortograafia. Võõrsõnade ja -nimede kirjutamise erijooni. Tuletiste kirjutamine. Sõnade poolitamine ja lühendamine. Algustäheortograafia. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvude ja kuupäevade märkimine kirjas. Kirjavahemärkide kasutamine. Loenguvormi täiendab jooksev praktiline töö, õpitud oskuste vahetu rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Üliõpilasel on ülevaade eesti keele ortograafia põhimõtetest ja -reeglitest; kasutab korrektset eesti kirjakeelt."
  }
  [1786]=>
  object(stdClass)#1787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6079"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1787]=>
  object(stdClass)#1788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6080"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam. Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks B2-tasemele. Eesti keele omandamine erinevat liiki tekstide lugemise ja analüüsimise teel. Eesti keele grammatika kinnistamine. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Sõnavara süstemaatiline rikastamine. Töö tekstiga: sõnavara omandamine sõnaraamatu abil, grammatika kinnistamine, konstruktsioonide mõistmine, publitsistlike tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon. Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus B1-keeletasemel."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Üliõpilane oskab kasutada eesti keele teadmisi ülikooli kontekstis, mõistab lihtsamaid erialaseid publitsistlikke tekste, suudab tekste kokku võtta, refereerida, koostada ülevaadet, oma arvamust avaldada ning vajalikke sõnaraamatuid kasutada."
  }
  [1788]=>
  object(stdClass)#1789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6081"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam. Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Luuakse eeldused B2-taseme eesti keele oskuse omandamiseks. Kursus arendab ladusat ja spontaanset kirjalikku ja suulist suhtlust. Töö tekstiga, lugemine ja analüüs. Sõnavara rikastamine."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Töö erialase sõnavaraga sõnaraamatu abil, erialaste tekstide lugemine, refereerimine, kokkuvõtte koostamine. Tekstiloome, ettekannete, ülevaadete koostamine, diskussioon tekstide spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Tähelepanu teksti sidumisvõtetel. Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus B2.1-keeletasemel."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Üliõpilane mõistab ka keerukate tekstide ja mõttevahetuse tuuma; oskab koostada kokkuvõtet, refereeringut, ülevaadet. Üliõpilane suudab sobivas registris ladusalt väljendada oma arvamust erialastel teemadel nii suuliselt kui ka kirjalikult; suudab selgitada oma vaatenurka ning tuua välja nähtuste tugevaid ja nõrku külgi."
  }
  [1789]=>
  object(stdClass)#1790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6082"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam. Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks C1-tasemele. Tegeletakse nii kirjaliku kui ka suulise keeleoskuse arendamisega. Kirjaliku väljendusoskuse osas tegeldakse järgnevaga: konspekteerimine ja kokkuvõtte tegemine, teksti ülesehitus ja sidusus. Suulise väljendusoskuse osas arendatakse esitlusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Eriala valdkonna sõnavara. Ettevalmistus arvamusavalduste koostamiseks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste harjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest. Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus B2-keeletasemel."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Üliõpilane mõistab keerukaid ettekandeid; saab aru keerukatest tekstidest ja erialastest artiklitest; oskab oma seisukohti selgelt, täpselt ja ladusalt väljendada ja põhjendada ning teemat arendada nii kõnes kui ka kirjas; oskab allikmaterjalidele põhinedes koostada kokkuvõtteid ning neid suuliselt presenteerida; oskab luua selget, hea ülesehitusega teksti keerukal teemal; oskab struktureeritult analüüsida erialaga seotud teemavaldkondi."
  }
  [1790]=>
  object(stdClass)#1791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6083"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam. Praktiline kursus eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Luuakse eeldused C1-taseme eesti keele oskuse omandamiseks. Õppida rakendama akadeemilise kirjutamise tavasid ja väljendama end täpselt ja selgelt eesti keeles. Kursusel omandatakse akadeemilise kirjutamise põhioskused, teadusteksti sisulised ja kompositsioonilised normid."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Teadustekstide analüüs, uurimisprobleemi sõnastamine, töö eesmärgi ja hüpoteeside püstitamine, teeside koostamine. Teadusteksti struktuur, selgus, täpsus ja ladusus. Teadustöö keel ja stiil. Korrektne refereerimine, viitamine, allikaloendi koostamine. Teaduseetika. Erialase teadusteksti analüüs. Teadusstööga seotud allikmaterjalide läbitöötamine, kokkuvõtete koostamine ja nende suuline presenteerimine. Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus C1.1-keeletasemel."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Üliõpilasel on teadmised akadeemilisest keelekasutusest; ta suudab teadustekste analüüsida ning iseseisvalt koostada; oskab analüüsida ja hinnata enda ja teiste keelelist väljendusoskust; oskab end ladusalt väljendada nii kirjalikult kui ka suuliselt; suudab kirjutada pikemaid tekste ja osa võtta seminaridest; oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel."
  }
  [1791]=>
  object(stdClass)#1792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6084"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Seminarid, rühmatöö, essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(412) "Kujundada ülevaatlik arusaam teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest. Kujundada oskust mõtestada ja analüüsida teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe protsessi varasematele kogemustele toetudes; luua eeldused eesti keele kui teise keele didaktika edukaks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(771) "Antakse ülevaade teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, peamistest teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; tutvustatakse Euroopa keeleõppe raamdokumenti ja Euroopa keelemapi kasutusvõimalusi; käsitletakse teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe tulemuslikkust mõjutavaid tegureid, keeleõppija strateegiaid, keeleoskuse hindamise põhimõtteid, keeltevahelise mõjuga seotud küsimusi; omandamisteooriate ja õpetamismeetodite vahelist seoseid; käsitletakse uurimistulemuste rakendusvõimalusi õppetöös; külastatakse kakskeelse õppega gümnaasiumi keeletunde ja eestikeelseid ainetunde, SA Innovet (keelekeskust, keelekümbluskeskust ning õppekava- ja eksamitekeskust)."
    ["vljund"]=>
    string(500) "Üliõpilasel on teadmised olulisematest teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, peamistest teoreetilistest lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega; valmidus jätkata õpinguid õpetajakoolituse magistriõppes."
  }
  [1792]=>
  object(stdClass)#1793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6086"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "kirjalik test ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Kursus käsitleb kitsamalt mitmekeelse keelekasutuse erinevaid teemasid, selle uurimismeetodeid ja põhimõisteid. Analüüsitakse sotsiolingvistilisi uurimusi erinevate mitmekeelse keelekasutuse üksikjuhtumite kohta."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Käsitletakse keele ja ühiskonna kokkupuutepunkte, mitmekeelse keelelise identiteedi väljendumist, mitmekeelse keelekasutuse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uuringuid."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Üliõpilased tunnevad mitmekeelse keelekasutuse uurimismeetodeid, valdavad mõistestikku ja oskavad analüüsida mitmekeelset keelekasutust sotsiaalses kontekstis. Üliõpilased oskavad arutleda mitmekeelse keelekasutuse erinevate uurimuste üle, tuues välja nende eesmärgi(d), meetodi(d), analüüsiobjekt(id), ülesehituse ja tulemused."
  }
  [1793]=>
  object(stdClass)#1794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6087"
    ["hindamine"]=>
    string(311) "Kirjaliku seminaritöö projekti hindamise kriteeriumid on sisu (välja valitud keeleteaduse aktuaalne teema / küsimuse referatiivne ülevaade / uurimismeetod) + maht (vähemalt 10 lehte) + korrektne vormistamine (vastavalt TLÜ EKKI lõputööde vormistamise juhendile) + õigeaegne esitamine elektrooniliselt"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tutvustatakse keelealase uurimistöö metoodikat, harjutatakse esitama ettekannet, kirjutama seminaritööd."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Käsitletakse ja arutatakse ühiselt eesti keele kui teise keele aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga, esinetakse ettekandega oma seminaritöö teemal, koostatakse seminaritöö projekt (võimalikult põhjalikumal kujul) ning esitatakse ettekanded selle teoreetilise ja metodoloogilise tausta teemal."
    ["vljund"]=>
    string(693) "1. Üliõpilane on valinud endale huvipakkuva uurimisvaldkonna ja oskab vastavast uurimisvaldkonnast seminaritöö (projekti) koostada. 2. Üliõpilane tunneb teadustöö läbiviimise põhiprintsiipe ja loomise etappe ja oskab neid teadmisi rakendada oma uurimuse läbiviimisel. 3. Üliõpilane oskab otsida oma uurimuse läbiviimiseks vajalikku kirjandust. 4. Üliõpilane oskab nõuetele vastavalt tsiteerida ja refereerida, viidata. 5. Üliõpilane on teadvustanud uurimistöö läbiviimise eetilisi printsiipe ning järgib neid oma uurimust läbi viies. 6. Üliõpilane oskab oma uurimust suuliselt esitada ja kaitsta, tunneb suulise esinemise ja diskussiooni läbiviimise põhiprintsiipe."
  }
  [1794]=>
  object(stdClass)#1795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6088"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Kirjaliku bakalaureusetöö projekti hindamise kriteeriumid on sisu (välja valitud keeleteaduse aktuaalne teema / küsimuse referatiivne ülevaade / uurimismeetod) + maht (vähemalt 15 lehte) + korrektne vormistamine (vastavalt TLÜ EKKI lõputööde vormistamise juhendile) + õigeaegne esitamine elektrooniliselt"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Tutvustatakse keelealase uurimistöö metoodikat, harjutatakse esitama ettekannet, kirjutama bakalaureusetööd."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Käsitletakse ja arutatakse ühiselt eesti keele kui teise keele aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga, esinetakse ettekandega oma seminaritöö teemal, koostatakse bakalaureusetöö projekt (võimalikult põhjalikumal kujul) ning esitatakse ettekanded selle teoreetilise ja metodoloogilise tausta teemal."
    ["vljund"]=>
    string(697) "1. Üliõpilane on valinud endale huvipakkuva uurimisvaldkonna ja oskab vastavast uurimisvaldkonnast bakalaureusetöö (projekti) koostada. 2. Üliõpilane tunneb teadustöö läbiviimise põhiprintsiipe ja loomise etappe ja oskab neid teadmisi rakendada oma uurimuse läbiviimisel. 3. Üliõpilane oskab otsida oma uurimuse läbiviimiseks vajalikku kirjandust. 4. Üliõpilane oskab nõuetele vastavalt tsiteerida ja refereerida, viidata. 5. Üliõpilane on teadvustanud uurimistöö läbiviimise eetilisi printsiipe ning järgib neid oma uurimust läbi viies. 6. Üliõpilane oskab oma uurimust suuliselt esitada ja kaitsta, tunneb suulise esinemise ja diskussiooni läbiviimise põhiprintsiipe."
  }
  [1795]=>
  object(stdClass)#1796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6089"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam. Kursuse lõpus tuleb sooritada materjali tundmist kontrolliv kirjalik auditoorne töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda ülevaade eesti keele päritolust, kujunemisest ja eesti murretest ning teiste keelte mõjust eesti keelele."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Eesti keele asend sugulaskeelte hulgas ja päritoluhüpoteesid. Eesti keele ajaloo allikad: vanimad keelemälestised ja nende usaldatavus. Rahvaluule keel. Murded. Eesti keele sõnavara ja struktuuri areng, teiste keelte mõju eesti keele arengule. Esimesed kirjalikud andmed eesti keelest."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Üliõpilasel on ülevaade eesti keele päritoluteooriatest ja keele varasemast arengust, varaseimatest keelemälestistest, esimestest kirjalikest andmetest eesti keele kohta, samuti eesti murretest, nende osast tänapäeva eesti keele kujunemisel ning murrete kohast tänapäeval."
  }
  [1796]=>
  object(stdClass)#1797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6090"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Morfoloogilise analüüsi ja sünteesi oskus."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Õpitakse määrama sõnaliike, iseloomustama tüvemuutusi, moodustama ja kirjeldama käänd- ja pöördsõnavorme, määrama sõna muuttüüpi."
    ["vljund"]=>
    string(48) "Sõnavormide moodustamise ja kirjeldamise oskus."
  }
  [1797]=>
  object(stdClass)#1798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6091"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1798]=>
  object(stdClass)#1799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV6093"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Anda ülevaade eesti keele leksikoloogiast ning sõnamoodustussüsteemist, sõnavara rikastamine praktiliste tööde kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Leksikoloogia harud ja põhimõisted. Sõnavara sotsiaalsed kihistused ja funktsioonid. Sõnavara muutumine ja rikastamine. Sõnatähendus ja selle muutumine: polüseemia, sõnaühendid. Ülevaade eesti sõnamoodustussüsteemist. Sõna struktuuri ja tähenduse seosed. Tuletuse põhimõisted, tuletuslikud tüvemuutused, liidete tähendusrühmad. Tuletus ja sõnaliik. Liitmine, tüve- ja tähendusmuutused sõnade liitmisel. Liitsõna ja sõnaühend, nende õigekeelsusprobleemid."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane orienteerub erialamõistetes, oskab teoreetilist materjali iseseisvalt näidetega ilmestada ja omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada."
  }
  [1799]=>
  object(stdClass)#1800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7001"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Praktilised tööd, kontrolltööd, kursus lõpeb hindelise kirjaliku arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Võõrkeele omandamise didaktika ja metoodika aluste omandamine. Ülevaate saamine eesti keele kui teise/võõrkeele õpetamisest ja keeleomandamise teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(695) "Eesti keele võõr- ja teise keelena keele õpetamise põhimõisted ja õpetamise ajalugu. Eesti keele staatuse mõju õpetamisele ja õpimotivatsioonile eri aegadel. Ajalooline ülevaade eesti keele kui võõrkeele õppematrjalidest. Võõrkeelte õpetamise meetodid (otsene, vahendav, audiovisuaalne, audiolinguaalne, kommunikatiivne jt) ning nende rakendamine eesti keele õpetamisel. Keelelise arengu ja keele omandamise teooriad. Suhtlupädevus ja selle kujundamine. Keelelised osaoskused ja nende arendamise viisid. Ülevaade õpieesmärkidest. Keelõppe protsessi planeerimine. Ainekava ja ainejaotuskava koostamise põhimõtted. Ülevaade keeleõppeprotsessi analüüsist ja hindamisest."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Aine läbimine tõstab üliõpilase kompetentsi aineõpetajana, annab uusi teadmisi keele õppimise ja omandamise aluste kohta."
  }
  [1800]=>
  object(stdClass)#1801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Aidata magistrantidel omandada ja mõista eesti keele kui teise keele õpetamise printsiipe põhikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Eesti keele kui teise keele õpetamise metoodika ja didaktika olemus ja vahekord. Eesti keele kui teise keele ainekava nõuded kooliastmeti. Keeleliste pädevuste kujundamise nõuded põhikoolis. Põhikooli õpivara ülevaade. Õppetsükli ettevalmistamine. Näidisjaotuskava koostamine. Võõrkeeletunni ettevalmistus: eesmärgistamine, ülesehitus ja etapid. Tunni erinevate osade kooskõla ja maht. Tunnikonspekti koostamine ja kasutamine. Foneetika, sõnavara ja grammatika õpetamise metoodika. Suhtluspädevuse ja osaoskuste arendamise viisid ja võtted põhikoolis. Tüüpvigade ennetamine. Osaoskuste integreerimine. Aktiivõpe. Erinevate õpitöövormide rakendamine eesti keele tunnis. Didaktilised keelemängud ja mänguline õpiaktiivsus. Kontrolli, veaanalüüsi ja hindamise meetodid eesti keele tunnis. Iseseisva tööna tutvutakse ainealase metoodilise kirjandusega ja eesti keele õppekirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Aine läbimine tõstab üliõpilase kompetentsi aineõpetajana, annab uusi teadmisi keele õppimise ja omandamise aluste kohta. Pärast aine läbimist peab üliõpilane suutma valmistada ette ainetundi."
  }
  [1801]=>
  object(stdClass)#1802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Aidata magistrantidel omandada ja mõista eesti keele kui teise keele õpetamise printsiipe gümnaasiumiastmes ja täiskasvanute keeleõppes."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Keeleliste pädevuste kujundamise nõuded gümnaasiumiastmes. Gümnaasiumi õpivara ülevaade. Õppetsükli ettevalmistamine. Näidisjaotuskava koostamine. Võõrkeeletunni ettevalmistus: eesmärgistamine, ülesehitus ja etapid. Tunni erinevate osade kooskõla ja maht. Tunnikonspekti koostamine ja kasutamine. Täiskasvanute keelekursuse planeerimine, ülesehitus, läbiviimise põhimõtted. Täiskasvanute keeleõppes sobivad meetodid. Mäng keeletunnis. Iseseisva tööna tutvutakse erialakirjandusega, õppevaraga ja koostatakse ühe eesti keele kursuse projekt."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Magistrant teab ja mõistab eesti keele kui teise keele õpetamise põhimõtteid gümnaasiumis ja täiskasvanute keeleõppes ning suudab planeerida ja läbi viia tunde gümnaasiumiastmes ning täiskasvanute koolituses."
  }
  [1802]=>
  object(stdClass)#1803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Anda ülevaade erinevate õppeainete vahel olevatest seostes eesti keele kui teise keele prismas."
    ["sisu"]=>
    string(739) "I. Seosed erinevate õppeainete vahel eesti keele kui teise keele prismas. Keelekümblus ja integreeritud keeleõpe erinevatel kooliastmetel. Ainetevahelised seosed: matemaatilised, loodusteaduslikud ained, kehaline kasvatus, muusika. Eesti keel käelist tegevuspädevust arendavate ainete õpetamisel. Estica: eesti keele õpetamine maiskonnaloo, loodusõpetuse, koduloo kaudu. Koduloo õpivara. Eesti kirjanduse ja kultuuriloo roll riigikeele ainekavas. II. Infotehnoloogia ainetunnis. Arvuti kasutamine keeleõppes. Õppematerjalide koostamine. Info ja materjalide otsimine Internetist. Internetipõhised ülesanded (suhtlus- ja otsinguülesanded, koostööprojektid. Keeleõppeprogrammid. Veebipõhised õpikeskkonnad. Testiprogrammid."
    ["vljund"]=>
    string(100) "Magistrant oskab kasutada keeleõpet toetavaid arvutiprogramme, suudab ühitada aine- ja keeleõpet."
  }
  [1803]=>
  object(stdClass)#1804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Aine eesmärk on avardada filoloogilist silmaringi, tutvustada magistriõppe üliõpilastele eri keelte funktsioneerimis- ja arengutendentsidega, kujundada tekstide kõrvutavlingvistilise analüüsi oskus."
    ["sisu"]=>
    string(234) "Keeletüpoloogia, kontrastiivlingvistika ja kõrvutava keeleteaduse peamised teooriad. Kontrastiivgrammatika vs korrelatsioonigrammatika. Grammatikalisatsioonist eri keeltes. Teksti kõrvutavlingvistiline analüüs ja tõlkeanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Üliõpilane võrdleb keeletüpoloogia, kontrastiivlingvistika ja kõrvutava keeleteaduse teooriaid, esitab ülevaate grammatikalisatsiooni arengust eri keeltes. Üliõpilasel on kujunenud teksti kõrvutavlingvistilise analüüsi oskus."
  }
  [1804]=>
  object(stdClass)#1805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua võimalusi magistritööteemaga seotud uurimisteema iseseisvaks käsitlemiseks ning esitamiseks teadusettekandena."
    ["sisu"]=>
    string(117) "Üliõpilase valikul ettevalmistatud ettekande esitamine ja järgnev arutamine kaasõpilaste ja õppejõudude ringis."
    ["vljund"]=>
    string(55) "Iseseisva uurimistöö ja teadusliku esinemise kogemus."
  }
  [1805]=>
  object(stdClass)#1806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1806]=>
  object(stdClass)#1807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7011"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Eksam. Kursuse käigus tuleb teha miniküsitlusi/koguda materjali ja nende põhjal esitada 4 kirjalikku tööd etteantud teemal. Hinne kujuneb välja kirjalike tööde hinnetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Kakskeelsuse ja teise keele omandamise kaasaegsete problemaatika ja uurimismeetodite tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Erikursuses käsitletakse teise keele omandamise või mitmekeelsuse uurimise erinevaid aspekte (mitmekeelne isik, mitmekeelse vestluse strateegiad, keeleline loovus, kakskeelsus ja emotsioonid). Iseseisva tööna eeldatakse asjakohase kirjanduse läbitöötamist ja/või kakskeelse suhtlemise suulist/kirjalikku materjali iseseisvat kogumist ja analüüsimist."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Üliõpilane kirjeldab teise keele omandamise ja kakskeelsuse/mitmekeelsuse teoreetilisi ja praktilisi aspekte vastavalt käsitletavale teemaderingile. Üliõpilane refereerib olulisemaid teoreetilisi seisukohti, kogub ja analüüsib kakskeelset materjali."
  }
  [1807]=>
  object(stdClass)#1808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7012"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus vastavalt iseeisvale tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms, mis soovitavalt on seotud magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas. Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab asjatundlikult arvutiprogramme, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1808]=>
  object(stdClass)#1809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7013"
    ["hindamine"]=>
    string(362) "Üliõpilane demonstreerib iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud ja integreeritud teadmisi valitud aines, kasvatusteaduste ja/või ainedidaktika/teise keele omandamise valdkonnas, vahendades nii eesti kui erialal olulises võõrkeeles kriitiliselt valitud ja läbi töötatud teavet ning esitades tulemusi üldistavalt, ülevaatlikult, seostatult ja ladusalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Anda oskus leida operatiivselt uusimat infot, rakendada omandatud teadmisi ja oskusi kindla erialaprobleemi teoreetilisel ja praktilisel lahendamise. Luua eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks ning oma tegevuse tulemuste üldistamiseks, argumenteeritud esitamiseks ja kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Eesti keele alane magistritöö on ainedidaktiline, pedagoogiline või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(1076) "Suutlikkus kavandada töö käiku, püstida teaduslik/rakenduslik probleem ja/või hüpotees(id), mis puudutab teise/võõrkeele omandamise spetsiifikat, ainedidaktikat, õppijakeelt jms; koguda andmeid, esitada ja liigendada uurimisküsimusi ja vastata neile tulemustega; koguda andmeid, esitada ja liigendada uurimisküsimusi ja vastata neile tulemustega. Oskus leida operatiivselt uusimat eriala ja metoodilist infot ning vahendada seda mitmest keelest; rakendada omandatud teadmisi, süvendada ja üldistada neid magistritöö aines ning teha algallikate ja materjali põhjal iseseisvaid ja originaalseid järeldusi. Oskus organiseerida teksti, esitada ülevaatlikult oma uurimistulemusi või luua erialal aktuaalne ja moodne rakenduslik teos ning põhjendada selle kõiki tahke teoreetiliselt. Oskus vormistada magistritööd kõiki publitseerimise sisu- ja vorminõudeid järgides. Oskus üldistavalt esitada ja avalikult kaitsta oma seisukohti. Eeldused teadmiste avardamiseks ja kaasajastamiseks pideva enesetäienduse vormis või õpingute jätkamiseks doktoriõppes."
  }
  [1809]=>
  object(stdClass)#1810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Luua teoreetilisi teadmisi keele ja ühiskonna suhetest, mitmekeelsuse- ja mitmekultuursuse põhimõistetest, keelepoliitika eesmärkidest ja ülesannetest ühiskonnas, põhirahvuse hulka mittekuuluvate vähemuste keele- ja haridusvajadustest, mitmekultuursusest, mitmekeelsusest ja nende mõjuritest; ülevaade vastavas valdkonnas tehtud uuringutest, uurimismeetoditest ja tulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Sotsiolingvistika teke ja seos teiste keeleteaduslike distsipliinidega. Andmete kogumine. Kõneetnograafia. Varieerumine. Keelekogukonnad ja nende repertuaar. Keelevariandid (kasutajakesksed ja kasutuskesksed). Diglossia. Sugu, sotsiaalne klass ja nende seos keelega. Individuaalne mitmekeelsus. Ühiskondlik mitmekeelsus. Keel ja identiteet. Identiteedi konstrueerimine. Mitmekeelne kõne. Koodivahetus. Loengud ja seminarid, kus arutatakse iseseisvalt kogutud materjali."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane interpreteerib sotsiolingvistilist problemaatikat ning suudab rakendada teadmisi oma töös; üliõpilane oskab ise uurimusi ja vaatlusi läbi viia ning hindab oma tegevust kriitiliselt. Üliõpilane valmistab ette ja esitab kogutud keelematerjali põhjal ülevaate, teeb selle põhjal järeldusi ja seletab neid peamiste teooriate taustal."
  }
  [1810]=>
  object(stdClass)#1811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7015"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Hindamise aluseks on a) iseseisev kirjalik lühiuurimus, mis põhineb tunnivaatluste (2 tundi) analüüsil ning omandatud teoreetilistel teadmistel või b) iseseisvalt kavandatud keelekümblustund, mis kajastab ainekursusse raames omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(429) "Aine eesmärgiks on anda tulevastele keelekümblusõpetajatele, uurijatele ja haridustöötajatele vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi keelekümblus-programmide ajaloost, alusuuringutest ja teooriatest, seostest keele staatuse ja keeleõppe korraldusega, eesmärkidest ühiskonnas ja hariduses, keelekümblusprogrammide ja õppekavade ülesehitusest, õpikeskkonna kujundamise põhimõtetest ja metoodilistest lähtealustest."
    ["sisu"]=>
    string(942) "Aine raames saadakse ülevaade keelekümblusprogrammide seostest keele staatuse ja keeleõppe korraldusega ühiskonnas, kohast kakskeelses hariduses, keelekümbluse ajaloost, ülesehitusest, eesmärkidest ning Kanadas, USA-s ja Euroopas (s.h. Eestis) erineval eesmärgil rakendatavatest programmidest ja tulemustest. Tutvutakse keelekümblusprogrammide kujunemisel aluseks olnud kakskeelse hariduse teooriatega ning keelekümblusuuringute ajalooga kuni tänapäevani. Omandatakse oskus ise keelekümblusuuringuid ja -evalvatsioone läbi viia. Õpitakse tundma psühholoogiliste faktorite osatähtsust teise keele omandamisel, kahes keeles õppiva lape arengu iseärasusi ja selle mõju õpitulemustele. Tutvutakse keelekümblusõppekavade ülesehituse ja põhimõtetega. Tutvutakse õpikeskkonna kujundamise ja kakskeelse õpetuse edukust tagavate metoodiliste lähtealustega ja õpitakse neid oma õppetegevuste planeerimisel arvesse võtma."
    ["vljund"]=>
    string(437) "Põhjalikud teadmised keelekümblusprogrammide rakendamise eesmärkidest, ülesehitusest ja rollist ühiskonnas. Ülevaade olulisematest keelekümblust ja kakskeelset haridust puudutavatest uuringutest ning oskus iseseisvalt keelekümblusuuringut ja evalvatsiooni läbi viia. Ülevaade keelekümblusklassis kasutatavatest õpetamise meetoditest ja õpikeskkonna kujundamise põhimõtetest ning oskus neid iseseisvalt praktikas rakendada."
  }
  [1811]=>
  object(stdClass)#1812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7017"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Rakendada omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvas lingvistilises uurimistöös, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks. Kujundada oskused teadusliku ettekande esitamiseks ja diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Magistritöö on ainedidaktiline, pedagoogiline või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppevahend või uurimusliku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Üliõpilane oskab valida uurimistöö teema, püstitada eesmärgi ja sõnastada teadusliku probleemi; suudab rakendada sobivaid meetodeid andmete kogumisel ja analüüsimisel; oskab kasutada ja refereerida erialast kirjandust; teha valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodika põhjal kriitiliselt üldistusi; suudab anda hinnangu olemasolevatele teooriatele ja uurimustele; suudab teha iseseisvaid ja originaalseid järeldusi teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel, lahendada keerulisi ja ettearvamatuid teaduslikke probleeme; oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni; oskab vormistada teadustöö vastavalt teadustöö vormistamise nõuetele."
  }
  [1812]=>
  object(stdClass)#1813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7018"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam. Pärast praktika läbimist peab magistrant esitama praktika aruande."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Saada eesti keele praktilise õpetamise kogemus muukeelses koolis."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Magistrant tutvub kooli õppetöö korraldusega, aineõpetuse põhimõtetega koolis. Magistrant vaatleb eesti keele kui teise ja/või võõrkeele tunde ning analüüsib ja õpetab koostöös koolipoolse juhendajaga eesti keele tunde. Pedagoogiline praktika I sooritatakse soovitavalt 1.–3. kooliastmes. Praktika käigus koostab magistrant praktika aruandlusmaterjale."
    ["vljund"]=>
    string(402) "Oskus eesti kui teise keele tundi kavandada ja analüüsida, tunni läbiviimise kogemus 1.–3. kooliastmes. Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab neid asjatundlikult, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [1813]=>
  object(stdClass)#1814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7019"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Teise keele omandamise didaktika ja metoodika aluste omandamine. Ülevaate saamine eesti keele kui teise/võõrkeele õpetamisest ja keeleomandamise teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(695) "Eesti keele võõr- ja teise keelena keele õpetamise põhimõisted ja õpetamise ajalugu. Eesti keele staatuse mõju õpetamisele ja õpimotivatsioonile eri aegadel. Ajalooline ülevaade eesti keele kui võõrkeele õppematrjalidest. Võõrkeelte õpetamise meetodid (otsene, vahendav, audiovisuaalne, audiolinguaalne, kommunikatiivne jt) ning nende rakendamine eesti keele õpetamisel. Keelelise arengu ja keele omandamise teooriad. Suhtlupädevus ja selle kujundamine. Keelelised osaoskused ja nende arendamise viisid. Ülevaade õpieesmärkidest. Keelõppe protsessi planeerimine. Ainekava ja ainejaotuskava koostamise põhimõtted. Ülevaade keeleõppeprotsessi analüüsist ja hindamisest."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Aine läbimine tõstab üliõpilase kompetentsi aineõpetajana, annab uusi teadmisi keele õppimise ja omandamise aluste kohta."
  }
  [1814]=>
  object(stdClass)#1815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7020"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Iseseisvad tööd ja rühmatööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursuse eesmärkideks on anda ülevaade kultuuridevahelistest erinevustest; arendada magistrantide praktilisi oskusi teise kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks ning toetada kultuurierinevustesse salliva hoiaku kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Aine kultuuridevahelisest kommunikatsioonist annab teoreetilisi alusteadmisi kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Käsitletakse vestluskäitumise ja kultuuri seoseid. Õpetatakse seda, kuidas paremini tunda saada oma kultuuri ja kultuurikäitumist, kohaneda võõra kultuuriga ning suhelda teisest kultuurist pärit inimesega. Eesmärgiks on ka õpetada üliõpilasi kultuuridevahelist teksti õigesti lugema ning mõtlema, üldistama ja arutlema selle üle ning vabalt oma mõtteid väljendama."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Omandatakse baasteadmised kultuuridevahelistest erinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad suhtlust. Tuntakse kultuuridevahelise suhtluse tähtsamaid teooriaid. Osatakse saadud teadmist rakendada üldkultuurilises kontekstis."
  }
  [1815]=>
  object(stdClass)#1816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7025"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Eksam. Eksamile pääsu eelduseks on iseseisvate tööde õigel ajal esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Teadmiste süvendamine ühes lingvistika uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Süvakursus mingi keeleteooria või lingvistikavaldkonna vaatenurgast (keeleajalugu, semantika, grammatika, keelekorraldus, sotsiolingvistika vm) vahelduvalt eri õppejõududelt. Loengutega kaasnevad seminarid ja individuaalne (kodu)töö. Iseseisev töö täpsustatakse iga loengukursuse puhul eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane formuleerib ja sünteesib teadmisi lingvistika eri valdkondadest, nende käsitlemise lähtekohtadest ning uurimismeetodeist, oskab selgitada käsitletava teema peamisi teooriaid ja tunneb nende esindajaid."
  }
  [1816]=>
  object(stdClass)#1817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7026"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "50 % hindest moodustab esinemine seminaril ja 50 % kirjalik eksam, kus tuleb lahti kirjutada mõisteid ja analüüsida pakutud juhtumeid."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Võimaldada ülevaade kontrastiivlingvistika kohast teiste keeleteaduslike distsipliinide seas, kontrastiivlingvistika problemaatikast, piirangutest ja võimalikest rakendustest."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Kontrastiivlingvistika teke. Biheviorism, kontrastiivse analüüsi hüpotees. U. Weinreich ja interferents. R. Lado tegevus. Biheviorismi kriitika ja generatiivne keeleteadus. P. Corder ja vigade analüüs. L. Selinker ja vahekeele mõiste. Kontrastiivse analüüsi koht keeleõppes. Võimalikud rakendused ja piirangud. Seos kontaktlingvistika, keelepedagoogika, tõlketeaduse ja tüpoloogiaga. Korpuste kasutamine. Kursuse jooksul tuleb esineda seminaril artikli refereeringu ja analüüsiga (vt seminarikirjanduse loetelu)."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane: - Tunneb kontrastiivlingvistika tekkelugu ja arengut; samuti on teadlik kontrastiivse analüüsi piirangutest; - teab erinevaid lähenemisi keelte kõrvutamisele (tõlketeaduses, kontaktlingvistikas, tüpoloogiast); - tunneb kontrastiivanalüüsi rakendusvõimalusi."
  }
  [1817]=>
  object(stdClass)#1818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1818]=>
  object(stdClass)#1819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7029"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1819]=>
  object(stdClass)#1820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7030"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1820]=>
  object(stdClass)#1821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7031"
    ["hindamine"]=>
    string(362) "Üliõpilane demonstreerib iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud ja integreeritud teadmisi valitud aines, kasvatusteaduste ja/või ainedidaktika/teise keele omandamise valdkonnas, vahendades nii eesti kui erialal olulises võõrkeeles kriitiliselt valitud ja läbi töötatud teavet ning esitades tulemusi üldistavalt, ülevaatlikult, seostatult ja ladusalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Anda oskus leida operatiivselt uusimat infot, rakendada omandatud teadmisi ja oskusi kindla erialaprobleemi teoreetilisel ja praktilisel lahendamise. Luua eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks ning oma tegevuse tulemuste üldistamiseks, argumenteeritud esitamiseks ja kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1077) "Suutlikkus kavandada töö käiku, püstida teaduslik/rakenduslik probleem ja/või hüpotees(id), mis puudutab teise/võõrkeele omandamise spetsiifikat, ainedidaktikat, õppijakeelt jms; koguda andmeid, esitada ja liigendada uurimisküsimusi ja vastata neile tulemustega; koguda andmeid, esitada ja liigendada uurimisküsimusi ja vastata neile tulemustega. Oskus leida operatiivselt uusimat eriala- ja metoodilist infot ning vahendada seda mitmest keelest; rakendada omandatud teadmisi, süvendada ja üldistada neid magistritöö aines ning teha algallikate ja materjali põhjal iseseisvaid ja originaalseid järeldusi. Oskus organiseerida teksti, esitada ülevaatlikult oma uurimistulemusi või luua erialal aktuaalne ja moodne rakenduslik teos ning põhjendada selle kõiki tahke teoreetiliselt. Oskus vormistada magistritööd kõiki publitseerimise sisu- ja vorminõudeid järgides. Oskus üldistavalt esitada ja avalikult kaitsta oma seisukohti. Eeldused teadmiste avardamiseks ja kaasajastamiseks pideva enesetäienduse vormis või õpingute jätkamiseks doktoriõppes."
  }
  [1821]=>
  object(stdClass)#1822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7032"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Hinnatakse tööplaani, panust arutelusse ja esinemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Avalik esinemine. Kaitsmisprotseduur."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab valida sobivaid meetodeid - oskab esitada ettekande vormis oma uurimist."
  }
  [1822]=>
  object(stdClass)#1823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7033"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1823]=>
  object(stdClass)#1824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7034"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Iseseisvad ja rühmatööd loengutel käsitletu kohta, eksam (kirjalik test, mis kontrollib loengutel käsitletud põhimõisteid)."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tutvustada lapse keelelise arengu ja täiskasvanu teise keele omandamise seaduspärasusi ja keeleoskuse mõõtmise meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kursus annab ülevaate (teise) keele omandamise uurimise problemaatikast, põhimõistetest ja mitmesugustest (teise) keele omandamise ja keeleoskuse mõõtmise teooriatest."
    ["vljund"]=>
    string(688) "1. Üliõpilased saavad ülevaate (teise) keele omandamise ja keeleoskuse mõõtmise põhimõistetest ja problemaatikast, teoreetilistest koolkondadest, arengusuundadest ja aktuaalsetest probleemidest; 2. Üliõpilased omandavad baasteadmised (teise) keele omandamisest ning kakskeelsusest, ollakse suutelised omandatud teadmisi ja oskusi erialases töös rakendama; 3. Õppijatel tekib kriitiline arusaam (teise) keele omandamise ja keeleoskuse mõõtmisega seotud probleemidest, osatakse neid analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; 4. Teades tähtsamaid teooriaid, suudavad õppijad paremini orienteeruda (teise) keele omandamise uurimise ja keeleoskuse mõõtmise põhisuundades."
  }
  [1824]=>
  object(stdClass)#1825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7035"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "õpimapp, test, rühmatöö, juhtumi analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Anda teadmisi eesti keele, kultuuri ja kirjanduse õpetamisest mitmerahvuselises, -keelses keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(781) "Euroopa Liidu liikmena peavad Eesti koolid vastu võtma kõik Eestis elavad koolikohuslasest lapsed ning neile haridust andma. Muust kultuurist ja rahvusest pärit lapsed eesti koolis on küllalt uus nähtus ning koolidel ei ole selliste õpilastega tegelemisel suurt kogemust. Kursus annab teadmisi eesti keelest erineva õppekeelega õpilaste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi, eestikeelsesse õpikeskkonda. Kursuse lõpuks oskab üliõpilane mõista mitmerahvuselises klassis töötamisega seotud problemaatikat. Kursus annab ka praktilisi õpetamismeetodeid eesti keele, kultuuri ja kirjanduse õpetamiseks mitmerahvuselises keskkonnas või ka toetavast keelekeskkonnast eemal, st väljaspool Eestit. Kursusel julgustatakse üliõpilasi dialoogile ja ideede vahetamisele."
    ["vljund"]=>
    string(469) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane - on võimeline toetama eesti keelest erineva õppekeelega õpilast Eesti haridussüsteemis; - oskab valida, rakendada ja hinnata mitmerahvuselises õpikeskkonnas kasutatavaid õpetamismeetodeid; - teab, kuidas õpetada eesti keelt, kultuuri ja kirjandust erinevates keelekeskkondades ning eri taustaga/vanusega õppijatele; - oskab parandada oma (tulevaste) õpilaste individuaalset keeleoskust ja toetada nende keelelist arengut."
  }
  [1825]=>
  object(stdClass)#1826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7036"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Anda ülevaade keelekümbluse ja LAK-õppe ajaloost ja arengust maailmas. Tutvustada keelekümblusmetoodikat ja LAK-õppe põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Kursus sisaldab ülevaadet keelekümblusest ja LAK-õppest kui kakskeelse hariduse edukatest meetoditest."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Kursuse lõppedes üliõpilane: 1. omab ülevaadet keelekümbluse ja LAK-õppe olemusest, levikust ja arengust; 2. oskab nimetada ning võrrelda keelekümbluse erinevaid vorme; 3. teab keelekümbluse ja LAK-õppe eesmärke; 4. teab keelekümbluse ja LAK-õppe põhimõtteid."
  }
  [1826]=>
  object(stdClass)#1827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7037"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [1827]=>
  object(stdClass)#1828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7038"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Essee ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Üliõpilane saab esmased teadmised eesti keele kui teise keele õppimisest ja õpetamisest ning asetab enda senise õppimis- ja/või õpetamiskogemuse teoreetilisse raamistikku."
    ["sisu"]=>
    string(684) "Kursuse käigus käsitletakse järgmisi teemasid. - Teise keele õpetamise põhimõisted ja kommunikatiivse keeleõppe kesksed põhimõtted. - Eesti keele võõr- ja teise keelena õpetamise ajalugu. Eesti keele staatuse mõju õpetamisele ja õpimotivatsioonile eri aegadel. Ajalooline ülevaade eesti keele kui võõrkeele õppematerjalidest. - Õppija iseärasused ja selle mõju keeleõppimisele. - Ülevaade võõrkeelte õpetamise meetoditest. - Ülevaade eesti keele kui teise keele ainekavast. - Riikliku õppekava üldpädevuste arendamise võimalused eesti keele kui teise keele tunnis. - Keeleõppe eesmärgistamine ja planeerimine. Keeletunni ülesehitus ja plaaneerimine."
    ["vljund"]=>
    string(577) "Üliõpilane - tunneb teise keele õpetuse põhimõtteid ja nende ajaloolist arengut - tunneb eesti keele kui teise keele õpetamise ajalugu - tunneb kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid - tunneb isiksuslike iseärasuste mõju keeleõppele - omab ülevaadet teise keele õpetamise metooditest - omab ülevaadet eesti keele kui teise keele õppekavast - tunneb riikliku õppekava üldpädevusi ja oskab neid keeletunnis arendada - oskab keeleõppeprotsessi eesmärgistada ja planeerida - seob kursuse käigus saadud teadmised enda kogemusega keeleõppijana ja –õpetajana."
  }
  [1828]=>
  object(stdClass)#1829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7039"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Didaktika kursuse käigus õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 4 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal 1) koostama ja läbi viima osaoskusi arendavaid ülesandeid; 2) ette valmistama ja viima läbi paaristööd 3) arendama õppijate suhtlusoskust ja grammatikapädevust; 4) enda tegevust analüüsima."
  }
  [1829]=>
  object(stdClass)#1830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV7040"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek teiseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Didaktika kursuse käigus õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 4 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal 1) analüüsima õpilaste keeleoskust vastavalt Euroope keeleõppe raamdokumendile; 2) kujundama läbi tunnitegevuste omaalgatuslikku keeleõppijat; 3) arendama õpilaste kirjutamisoskust; 4) kasutama tundides koosõppimist; 5) valmistama ette ja kasutama hindamisvahendeid."
  }
  [1830]=>
  object(stdClass)#1831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8001"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1831]=>
  object(stdClass)#1832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Luua õppuritele võimalus praktiseerida teaduslike ettekannete ettevalmistamist ja esitamist, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmist ja seisukohtadele oponeerimist. Anda võimalus teaduslikuks diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Esinemised teadusüritustel. Üks esinemine annab üldjuhul 1 AP, rahvusvahelisel teadusüritusel esinemine 2 AP."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Õppurid on süvendanud oma teaduslike ettekannete ettevalmistamise ja esitamise oskust, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmist ja seisukohtadele oponeerimist."
  }
  [1832]=>
  object(stdClass)#1833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1833]=>
  object(stdClass)#1834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua õppuritele võimalus osaleda teaduslikes võrgustikes, praktiseerida teaduselu organiseerimist ja toimetamist, anda võimalus isiklike kontaktide tekkeks ja sisseelamiseks akadeemilisse sfääri."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Esinemised, publikatsioonid, keeleteaduslike ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine ja retsenseerimine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Õppurid on integreerunud teaduslikesse võrgustikesse, praktiseerinud teaduselu organiseerimist, teaduspublikatsioonide toimetamist ja retsenseerimsit, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1834]=>
  object(stdClass)#1835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1835]=>
  object(stdClass)#1836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKV8006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1836]=>
  object(stdClass)#1837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6001"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Eksam (vestlus ja kirjalik test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua eeldused eesti keele omandamisele tasemel, mis võimaldab toime tulla lihtsates keelesituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Õpe toimub inglise keele baasil. Grammatika: olevik, nominatiiv, genitiiv, partitiiv, kohakäänded, postpositsioonid, imperatiiv 2P Sg, minevikuajad, komparatsioon, translatiiv, terminatiiv, essiiv, komitatiiv, abessiiv. Teemad: perekond, arvud, nädalapäevad ja kuud, sisseostud, toit, pühad, ilm, reisimine Eestis, riietus, väljas söömas."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Omandatakse suutlikkus tulla toime igapäevaselt korduvates elementaarsetes keelesituatsioonides."
  }
  [1837]=>
  object(stdClass)#1838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6002"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Eksam (vestlus ja kirjalik test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Luua eeldused eesti keele omandamiseks A2-tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Õpe toimub inglise keele baasil. Grammatika: passiivi olevik, konditsionaal, mitmuse käänded, adverbid, imperatiiv, mitmuse partitiiv, partitsiibid, modaalverbid, asesõnad, arvude käänamine. Teemad: sisseostud, isikuomadused, tervis, kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, harrastused, õnnetused, tee küsimine, multikultuurne ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Saavutatakse A2-taseme eesti keele oskus."
  }
  [1838]=>
  object(stdClass)#1839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6003"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Eksam (vestlus ja kirjalik test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks B1-tasemele."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Grammatika selgitamisel kasutatakse inglise keelt. Grammatika: liitsõnad, fraasid, sidesõnad, sufiksid, mineviku konditsionaal. Teemad: keelte õppimine, elulugu, muutused elus, Tallinn, ametid ja elukutsed, abistamine, kohtumised."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Saavutatakse eesti keele oskuse areng B1.1-tasemele, pädevus tulla toime sagedamates igapäevastes keelesituatsioonides."
  }
  [1839]=>
  object(stdClass)#1840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6004"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Eksam (suuline ja kirjalik)"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Luuakse eeldused B1-taseme eesti keele oskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Grammatika selgitamisel kasutatakse inglise keelt. Grammatika: mineviku passiiv, partitsiibid, i-mitmus, objekti käänded, infinitiivi vormid, kaudne kõneviis. Teemad: äri, haridus, tervis, tuleviku kodu, liiklus, meedia, kaubandus, Eesti sümbolid."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Saavutatakse B1-taseme eesti keele oskus."
  }
  [1840]=>
  object(stdClass)#1841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Toetada algteadmiste omandamist Eesti loodusest, geograafiast ja ajaloost ning ühiskonna toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(96) "Ülevaade Eesti ajaloost, loodusest ja geograafiast, Eesti riik ja meedia, multikultuurne Eesti."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Saavutatakse algteadmised Eesti maa ja ühiskonna kohta."
  }
  [1841]=>
  object(stdClass)#1842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6006"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam (referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua eeldused omandamaks põhiteadmisi eesti kultuurist ning Eesti kultuuriruumis orienteerumise pädevuse kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Ülevaade eesti kultuuri kujunemisest ja nüüdisajast. Eesti kultuuri tähtsamad etapid ja olulised isikud. Eesti kultuuri tänapäev, meedia ja kultuur, tähtsamad kultuuriasutused."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Saavutatakse pädevus orienteeruda eesti kultuuriruumis."
  }
  [1842]=>
  object(stdClass)#1843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6007"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam (referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Luua eeldused omandamaks põhiteadmisi eesti folkloorist ja kommetest."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Ülevaade eesti folkloorist ja kommetest, eesti rahvakultuuri ajaloost. Tänapäev ja rahvakultuur. Levinumad kombed ja uskumused. Olulised kalendritähtpäevad. Modernne folkloor."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Saavutatakse oskus eesti ühiskonnas paremini toime tulla, omandatakse põhiteadmised eesti folkloorist ja rahvakultuuri ajaloost."
  }
  [1843]=>
  object(stdClass)#1844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6008"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam (referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Luuakse eeldused omandamaks põhiteadmisi eesti teatrist ja filmist."
    ["sisu"]=>
    string(99) "Ülevaade eesti teatri ja filmi arengust, tähtteosed, nende analüüs, tänapäeva teater ja film."
    ["vljund"]=>
    string(82) "Omandatakse põhiteadmised eesti teatri ja filmi ajaloost ning tänapäevaseisust."
  }
  [1844]=>
  object(stdClass)#1845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "EKY6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luuakse eeldused eesti nüüdiskirjanduses orienteerumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(62) "Käsitletakse tähtsamaid tänapäeva autoreid ja nende töid."
    ["vljund"]=>
    string(59) "Saavutatakse võime orienteeruda eesti nüüdiskirjanduses."
  }
  [1845]=>
  object(stdClass)#1846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "EÜTA70000"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Arvestuslik. Hindamisel arvestatakse 75% osavõttu auditoorsest tööst. Seminaride puhul arvestatakse iseseisva töö mahtu ja kvaliteeti (süvenemine teemasse, teema mõistmine, teema käsitlemise selgus ja põhjalikkus, jne)"
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Kursuse eesmärgiks on: -Anda laiapõhjalised ja mitmekesised teadmised stsenograafi töövahenditest teatri- ja filmikunstis. -Luua terviklik ettekujutus stsenograafi rollist teatri- ja filmilavastuse loomisel -Anda vajalikud teoreetilised teadmised tööprotsessist teatri- ja filmistsenograafia loomisel -Anda esmased praktilised oskused teatri- ja filmistsenograafia välja töötamiseks -Tagada küllaldane ettevalmistus koostööks teatri- ja/või filmikunstnikuga"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(532) "Kursuse läbinud üliõpilane: -Tunneb stenograafia põhimõisteid; tunneb ära tuntumate teatri- ja filmistsenograafide töid -Eristab ja oskab praktilises lavastusprotsessis planeerida ning rakendada teatri- ja filmistsenograafi töövahendeid -Oskab koostöös stsenograafiga koostada lavastusplaani nii teatri- kui filmilavastusprotsessis -Teadvustab ja väärtustab stsenograafi ja stsenograafia rolli lavastusprotsessis -Suudab loovas koostöös stsenograafiga leiutada uusi kunstilisi lähenemisnurki teatri- ja filmikunstile"
  }
  [1846]=>
  object(stdClass)#1847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "EÜTA71005"
    ["hindamine"]=>
    string(716) "Osalemine seminarides ja kirjalik eksam (essee). Seminarist puudumise korral tuleb teha kokkuleppel õppejõuga tekstidest kirjalikud kokkuvõtted. Eksam: akadeemiline essee (8–10 lk) Tähtaeg: 6.12.2010 Teemad: 1. Saksa ekspressionismi näituselt „Pinge“ (Mikkeli muuseum, kuni 31.10) või dadaist Hannah Höchi näituselt (Kunstihoone 11.09–17.10) valitud teoste kriitiline (sotsiaalne psühhoanalüütiline ja/või feministlik) analüüs (õppejõud Katrin Kivimaa) 2. Abstraktne ekspressionism ja kunstniku „vabadus“ (õppejõud Kädi Talvoja) 3. Popkunsti ajaloolistest ja ideoloogilistest taustsüsteemidest (õppejõud Andreas Trossek) 4. Autor, koht ja publik (õppejõud Maria-Kristiina Soomre)."
    ["eesmrk"]=>
    string(415) "- anda ülevaade peamistest probleemidest ja nn võtmeteemadest, mis on erineval viisil esile kerkinud 20. sajandi I poole kunsti teoorias ja praktikas; - luua terviklik ettekujutus kunsti eesmärkide, olemuse ja mõistmise seostest laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga; - anda baasteadmised peamistest 20. sajandi kunstiteooriatest ning nende rakendamisvõimalustest erinevate kunstinähtuste analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(68) "Loengud, seminarid, iseseisev töö kirjandusega, essee kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(698) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - tunneb üldjoontes 20. sajandi I poole kunsti praktikas ja teoorias esile kerkinud peamisi probleeme; - oskab siduda need probleemid laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga; - suudab ühendada erinevatest perioodidest pärit kunstiteosed nende analüüsiks kõige sobivama taustsüsteemiga; - on lugenud mõningaid 20. sajandi I poole kunstis olulist rolli mänginud tekste (manifestid jm); - oskab eristada kunsti praktikaid ja neist kõnelemise viise ning näha iga kunstinähtuse puhul mitmeid käsitlusvõimalusi; - mõistab selle perioodi kunsti kirjeldamisel kasutatavate peamiste märksõnade – modernism, avangard jm – tähenduste mitmekesisust."
  }
  [1847]=>
  object(stdClass)#1848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "EÜTA71011"
    ["hindamine"]=>
    string(891) "Eksam Eksami sooritamise aluseks on: - seminarides osalemine – osalema peab kõigis seminarides; puudutud seminaride asemel tuleb esitada seminaritekstidest 1-2 lehekülje pikkune kokkuvõte; - kirjalik töö – arvestatakse nii mustandi mitmekülgsust (st mitte ühes mõttes kinnipüsimist), teistele antud tagasisideme kvaliteeti kui ka seda, kuidas mustandi ümberkirjutamisel puhtandiks on arvestatud saadud tagasisidemega. Puhtandi puhul peetakse korrektsete mõttekäikude kõrval sama tähtsaks kirjutaja julgust ning kujutlusvõimet, vastavalt filosoofilise tegevuse spetsiifikale, mille eesmärk pole sageli pelk korrektsus, vaid süvitsiminev uudsus ehk korrektne ebakorrektsus. Puhtand peab vastama elementaarsetele vormistusnõuetele (esileht, kasutatud kirjanduse nimistu) ning omama vähemalt minimaalsetki viiteaparatuuri. Dokumendiformaatidest on lubatud rtf, doc ja pdf."
    ["eesmrk"]=>
    string(370) "- tutvustada filosoofilisi mõttevoole 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpukümnendini läbi valitud filosoofiliste probleemide süvendatud lahkamise; - kujundada arusaamine filosoofiliste diskursuste rollist üleüldistes kultuuriprotsessides; - anda vajalikud teadmised, mõistmaks filosoofilise tegevuse spetsiifikat võrreldes kunstniku ja teadlase tegevusega;"
    ["sisu"]=>
    string(57) "Auditoorsed loengud, seminarid, iseseisev kirjalik töö."
    ["vljund"]=>
    string(725) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - omab ülevaadet üldistest tendentsidest nüüdisaegses filosoofias; - mõistab filosoofilise tegevuse spetsiifikat; - oskab välja tuua filosoofilise teksti põhiivad; - omab analüüsi-, sünteesi- ja kriitikavõimet, et ammutada filosoofilise teksti lugemisest kasulikku ning värskendavat oma loomingulistesse projektidesse; - mõistab kirjaliku töö kirjutamise erinevate faaside iseloomu ning oskab seda teadmist ka etteantud ülesande puhul rakendada; - oskab kirjaliku töö ettevalmistamisel teha koostööd teistega ning nii anda konstruktiivset tagasisidet kui ka seda oma töö erinevates kirjutusfaasides arvesse võtta; - suudab kirjalikult esitada iseseisva töö ülesande."
  }
  [1848]=>
  object(stdClass)#1849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "EÜTA71013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(490) "- tutvustada filosoofilisi mõttevoole 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpukümnendini läbi valitud filosoofiliste probleemide süvendatud lahkamise; - kujundada arusaamine filosoofiliste diskursuste rollist üleüldistes kultuuriprotsessides; - anda vajalikud teadmised, mõistmaks filosoofilise tegevuse spetsiifikat võrreldes kunstniku ja teadlase tegevusega; - tagada küllaldane ettevalmistus hilisemaks iseseisvaks süvendatud kokkupuuteks kaasaegse filosoofia tuumtekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(725) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - omab ülevaadet üldistest tendentsidest nüüdisaegses filosoofias; - mõistab filosoofilise tegevuse spetsiifikat; - oskab välja tuua filosoofilise teksti põhiivad; - omab analüüsi-, sünteesi- ja kriitikavõimet, et ammutada filosoofilise teksti lugemisest kasulikku ning värskendavat oma loomingulistesse projektidesse; - mõistab kirjaliku töö kirjutamise erinevate faaside iseloomu ning oskab seda teadmist ka etteantud ülesande puhul rakendada; - oskab kirjaliku töö ettevalmistamisel teha koostööd teistega ning nii anda konstruktiivset tagasisidet kui ka seda oma töö erinevates kirjutusfaasides arvesse võtta; - suudab kirjalikult esitada iseseisva töö ülesande."
  }
  [1849]=>
  object(stdClass)#1850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "EÜTA71014"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Seminarid toimuvad tunniplaanis määratud ajal. Eksam toimub kursuse lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "- anda ülevaade peamistest probleemidest ja nn võtmeteemadest, mis on erineval viisil esile kerkinud 20. sajandi II poole kunsti teoorias ja praktikas; - luua terviklik ettekujutus kunsti eesmärkide, olemuse ja mõistmise seostest laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga; - anda baasteadmised peamistest 20. sajandi kunstiteooriatest ning nende."
    ["sisu"]=>
    string(49) "Loengud, seminarid, iseseisev töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(601) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - tunneb üldjoontes 20. sajandi II poole kunsti praktikas ja teoorias esile kerkinud peamisi probleeme; - oskab siduda need probleemid laiema kultuuri- ja ühiskondliku kontekstiga; - suudab ühendada erinevatest perioodidest pärit kunstiteosed nende analüüsiks kõige sobivama taustsüsteemiga; - on lugenud mõningaid olulisemaid 20. sajandi II poole kunsti muutumisi kirjeldavaid tekste; - oskab eristada kunsti praktikaid ja neist kõnelemise viise ning näha iga kunstinähtuse puhul mitmeid käsitlusvõimalusi; - mõistab selle perioodi kunsti kirjeldamisel"
  }
  [1850]=>
  object(stdClass)#1851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "FLSE.00.257"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502657"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502657"
    ["sisu"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502657"
    ["vljund"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502657"
  }
  [1851]=>
  object(stdClass)#1852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6003"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Kursus lõpeb projekttöö kirjutamisega ja kaitsmisega kultuuridevahelise suhtluspädevuse rakendamise võimalustest keeleõppes."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Kursus annab ülevaate kultuuri eri mõistetest, sealhulgas kultuuridevahelise suhtluse ja suhtluspädevuse mõistetest ning ettevalmistuse keeleõppe mitmekesistamiseks kultuurikomponendiga."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Erinevad kultuuridefinitsioonid ja kultuuridimensioonide klassifikatsioonid (Hofstede, Kluckhohn, Trompenaars, Hall). Gudykunsti ja Ting-Toomey kommunikatsioonistiilid.Kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamise eri viisid. Cushneri ja Brislini kriitiliste intsidentide meetod. Kultuuridevahelise suhtluspädevuse hindamise probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(396) "Tunneb kultuuriteooria põhimõisteid ja omab teadmisi kultuurierinevuste kohta mõtteviisides, hoiakutes ja väärtusorientatsioonides; Oskab määratleda erinevaid kultuuridimensioone, analüüsida kultuurierinevusi eri kontekstides ja lahendada kultuuridevahelise suhtluse probleemsituatsioone; Oskab õpitut praktikas rakendada, sooritades nõutavad kirjalikud tööd positiivsele tulemusele."
  }
  [1852]=>
  object(stdClass)#1853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Võimaldada üliõpilastel arendada kommunikatiivset pädevust (lingvistilist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist) lugemis- ja kirjutamisoskuses EN keeleoskuse tasemeni C1."
    ["sisu"]=>
    string(878) "Tutvustatakse erinevaid tekstitüüpe ja -liike (ajalehed, ajakirjad, ilu- ja aimekirjandus, akadeemilised tekstid jne). Tegevused on koostatud eesmärgiga arendada lugemisstrateegiaid vajaliku info leidmiseks tekstist ja sisu mõistmiseks, uute sõnade tähenduste otsimiseks konteksti põhjal ja hoiakute tabamiseks tekstis. Keskendutakse sõnavarale, tekstistruktuurile, registrile ja stiilile. Analüüsitakse teksti paigutust, ülesehitust ja stilistilisi eripärasid kirjaliku teksti liikides (kirjad, lühiartiklid üldhuvitavatel teemadel, filmi-, raamatu- ja näidendiarvustused, arutlev essee, jutustavad ja kirjeldavad tekstilõigud ilu- ja aimekirjandusest). Erinevate tekstide kirjutamine. Rõhku pannakse tekstide loomisele, mis vastavad oma otstarbele ja sihtrühmale. Iseseisev töö hõlmab tekstianalüüsi, kirjutatud teksti mõistmist ja kirjutamisharjutusi."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Üliõpilased on võimelised: 1. Lugema ja mõistma erinevaid tekstiliike tuntumatest abstraktsete ja keerukamateni; aru saama teksti mõttest ja leidma üldisemat ja detailsemat infot. 2. Kirjutama tekste, mis täidavad selgelt määratletud otstarvet, mis on hästi ja sidusalt struktureeritud ning kasutavad õiget ja sobivat keelt."
  }
  [1853]=>
  object(stdClass)#1854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6012"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "kirjalikud ülesanded (25%), vahetest (25%), kirjalik eksam (50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Erialaaine. Kursus annab süstemaatilise ülevaate kaasaegse inglise keele grammatilisest struktuurist eesmärgiga kinnistada süvendatud teadmised inglise keele morfoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Põhitähelepanu on sõnal ja selle struktuuril inglise keeles. Läbitavad teemad käsitlevad sõna ja selle osi, vabu ja seotud morfeeme, sõnaosade klassifitseerimise temaatikat, muutemorfoloogiat ja tuletusmorfoloogiat, liitsõnade ja fraasi eristamise küsimusi, sõnastruktuuri küsimusi, semantilist ja grammatilist produktiivsust, tuletusmorfoloogia tunnusjooni germaani keeltes, trende inglise keele tuletusmorfoloogias. Iseseisev töö hõlmab koduste ülesannete lahendamist kursuse kodulehel Moodle’is, teoreetilise taustamaterjali läbilugemist ning kursuse jooksul kasutatud grammatiliste terminite ja läbivõetud teoreetilise materjali omandamist."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Kursuse edukal läbimisel oskavad üliõpilased määrata sõnaliike seotud tekstis, teavad erinevate sõnaliikide moodustamise ja kasutamise reegleid edasijõudnute tasemel ning tunnevad vastavaid grammatilisi termineid. Üliõpilased oskavad võrrelda inglise keele morfoloogiat oma emakeele ja teiste keeltega."
  }
  [1854]=>
  object(stdClass)#1855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Arendada määratletud temaatika piires kõneoskusi. Integreerida analüütilise lugemise, foneetika ja grammatika osaoskused."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Ülikooli, kooli, ühiskonna ja isiksuse vahelisi suhteid kajastava sõnavara omandamine,. Vastava problemaatika uurimine, korrastamine ja vahendamine. Iseseisva töö sisuks on töö sõnaraamatutega, lühiuurimuste koostamine, individuaalsete ja rühmaettekannete ettevalmistamine ja koordineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilased tunnevad vastavat sõnavara , oskavad käsitletud teemadel arutleda, demonstreerida vestluses keeleoskuse täpsuse ja soravuse paranemist."
  }
  [1855]=>
  object(stdClass)#1856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6015"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Osavõtt tunnis tehtavatest praktilistest harjutustest (25%), vahetest (25%), kirjalik eksam (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Eesmärgiks on selgitada foneetika ja fonoloogia põhimõisteid, fonoloogia ja ortograafia vahelisi seoseid ning praktiseerida transkribeerimist."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Läbitavate teemade hulka kuuluvad häälikute moodustamise, foneemide, silbi, rõhu ja intonatsiooniga seotud põhimõtted ja küsimused. Põhitähelepanu on kuulamisharjutustel ja transkribeerimise harjutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Peale kursuse edukat läbimist oskab üliõpilane kasutada teemade raames läbitud erialatermineid, oskab viia läbi praktilist keeleanalüüsi ning transkribeerida ingliskeelset teksti."
  }
  [1856]=>
  object(stdClass)#1857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6016"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Anda ülevaade olulisematest sündmustest, mõistetest ja suundumistest nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Kursusel vaadeldakse tähtsamaid sündmusi Suurbritannia ajaloos. Ajaloolisi sündmusi käsitletakse seoses ühiskondlike ja kultuuriliste arengutega. Erilist tähelepanu pööratakse Briti saarte eri kultuuride vastastikusele mõjule. Iseseisev töö hõlmab loengumaterjalide ja kohustusliku kirjanduse läbi töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Teadmised tähtsamatest ajaloosündmustest ja liikumistest, olulisematest ajaloolistest isikutest, kohtadest, kuupäevadest ja mõistetest. Oskus seostada ajaloolisi sündmusi ühiskondlike ja kultuuriliste arengutega. Suutlikkus analüüsida ajaloolisi sündmusi ja vaadelda neid laiemas kontekstis."
  }
  [1857]=>
  object(stdClass)#1858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele teisi inglise keelt kõnelevaid maid. Inglise keelt kõnelevate maade osatähtsus tänapäeva maailmas. USA, Kanada, Iirimaa ning Austraalia ühiskond ja kultuur."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Ülevaade Iirimaa, USA, Kanada ja Austraalia ühiskonnast, seadusandlusest, traditsioonidest ja ajaloo tähtsündmustest. Iseseisev töö hõlmab loengumaterjalide ja kohustusliku kirjanduse läbi töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Põhiteadmised inglise keelt kõnelevate maade ühiskonnast ja kultuurist."
  }
  [1858]=>
  object(stdClass)#1859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6020"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Kirjalik eksamitöö koosneb kahest teoreetilisest küsimusest ning harjutusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Süsteemne filoloogiline ülevaade inglise keele sõnavarast ja selle spetsiifilistest omadustest. Arendatakse oskust analüüsida sõnavara morfoloogilisi ja etümoloogilisi omadusi, sõnade tuletamise viise, semantilisi seoseid, fraseoloogilisi omadusi."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Käsitletakse järgmisi teemasid: leksikoloogia keeleteaduse osana, sõnad ning nende kujunemine ja struktuur, sõnade grupeerimine,sõnatuletusviisid, sõnade päritolu, tähendus ja selle muutumine, homonüümid, sünonüümid, antonüümid, fraseoloogia ning idiomaatilised väljendid, vanasõnad, inglise keele regionaalsed erinevused, leksikograafia ja sõnastikud."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Oskus analüüsida inglise keele sõnavara morfoloogiliselt, sõnatuletuslikult, etümoloogiliselt ja fraseoloogiliselt ning näha seda süsteemse ning pidevalt areneva tervikuna."
  }
  [1859]=>
  object(stdClass)#1860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6021"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "kirjalikud hindelised ülesanded (15%), essee (25%), kirjalik eksam (60%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Eesmärgiks on anda ülevaade inglise keele regionaalsest variatiivsusest, iseloomustada peamiseid inglise keele variante (fonoloogilised tunnused, erinevused grammatika ja leksika tasandil) ning arutleda inglise keele tuleviku üle."
    ["sisu"]=>
    string(519) "Kursus annab ülevaate inglise keele regionaalsest varieerumisest, samuti regionaalse varieerumise uurimisega seotud probleemidest. Läbitavad teemad: standardkeelte kujunemine, dialektidega seotud hinnangud, Briti ja Ameerika inglise keele seosed, Briti saarte ja Põhja-Ameerika regionaalsed variandid, inglise keel maailmas, inglise keel Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, Lääne-India saarestiku inglise keel ning inglise keelel põhinevad pidžinid ja kreoolid, inglise keele kui teise keele variandid."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Aine edukal läbimisel teab ja tunneb üliõpilane inglise keele regionaalseid variante, oskab tuvastada ning iseloomustada inglise keele peamiseid variante ning oskab oma vastavaid teadmisi kirjalikult väljendada."
  }
  [1860]=>
  object(stdClass)#1861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Tutvustada avaliku esinemise põhitõdesid, avaliku kõne ülesehitamise põhivõtteid, selle keelelist ja pragmaatilist eripära. Kursus toimub inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Kursuse jooksul tutvutakse avaliku esinemise põhimõtetega: vaadeldakse teema valiku, sõnumi kujundamise, auditooriumiga suhtlemise ja kõne ülesehitamise, näitlikkustamise ja esitamise problemaatikat. Koostatakse ja esitatakse auditooriumi ees erineva suunitlusega ettekandeid. Iseseisva tööna tutvutakse näidiskõnedega, valmistatakse ette rühma- ja individuaalseid ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse tulemusena suureneb üliõpilaste teoreetiline teave ettekande koostamise põhimõtetest, selles protsessis tekkivatest raskustest ja nendega toime tulemisest. Osatakse koostada erineva eesmärgiga ettekandeid ning neid adekvaatselt esitada. Hinnatakse rühmatööst osavõttu ja iga erinevat ettekannet eraldi. Kursuse lõpphinne kujuneb semestri jooksul tehtu (50%) ja lõputööde koondhindest(50%)."
  }
  [1861]=>
  object(stdClass)#1862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused inglisekeelse ajalehe eripära mõistmiseks, selle iseseisvaks analüüsiks ning toetada uute oskuste rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(203) "Ajaleheartiklite ülesehitusprintsiibid; keelespetsiifika, grammatilised, sõnastuslikud ja stiililised iseärasused. Reklaamikeele eripärad. Iseseisva töö kirjeldus: ajalehe koostamine rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Aine edukal läbimisel oskab üliõpilane: Kirjeldada ajaleheartiklite pealkirjade eripära ning tuvastada nende koostamisel kasutatud võtteid ja neid rakendada. Identifitseerida ja liigitada erinevaid artiklites kasutatud stiilivõtteid. Liigitada artiklites kasutatud spetsiifilist sõnavara ning seda parafraseerida ja praktiseerida. Tõlgendada ja üldistada päevakajalistes artiklites käsitletud teemasid."
  }
  [1862]=>
  object(stdClass)#1863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6024"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Osavõtt tundidest, kodused tööd, suulised ettekanded, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Kursuse eesmärgiks on üliõpilaste suhtluspädevuse tõstmine, nii et nad oleksid suutelised analüüsima ja hindama oma keelelist väljendusoskust, mis on vajalik pikemate kirjalike tööde kirjutamiseks ja seminaridest osavõtuks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "See on praktiline inglise keele kursus, milles käsitletakse nii kirjalikku kui suulist keelt akadeemilises keskkonnas. Kirjaliku väljendusoskuse osas tegeldakse järgmiste teemadega: konspekteerimine ja kokkuvõtte tegemine, teksti ülesehitus ja sidusus, mitmesugused muud alaoskused, akadeemiline stiil, teksti toimetamine ja vigade parandamine. Suulise väljendusoskuse osas omandatakse seminaril esinemise oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Teadmised akadeemilisest stiilist. Oskus kirjutada akadeemilises stiilis, end ladusalt väljendada nii kirjas kui kõnes. Suutlikkus analüüsida ja hinnata enda ja teiste keelelist väljendusoskust. Suutlikkus kirjutada pikemaid tekste ja osa võtta seminaridest."
  }
  [1863]=>
  object(stdClass)#1864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6026"
    ["hindamine"]=>
    string(338) "Kirjalik eksam (Valikvastuste test) kontrollib üliõpilase oskust orienteeruda antud perioodi olulisemates suundumustes ja teadmisi olulisemate esindajate kohta. Eksamile pääsemise kriteeriumiks on läbiloetud lektüür ning aktiivne osavõtt seminaridest. Seminarist puudumise korral vastatakse seminariküsimustele kirjalikult (IVA)."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Tutvuda inglise kirjanduse ajalooga keskajast 19.saj.lõpuni. Vaadelda ajastu/voolu olulisemate esindajate loomingut."
    ["sisu"]=>
    string(750) "Olulisemad kirjanduslikud meetodid: keskaja kirjandus, renessanss, klassitsism, gooti romaan, romantism, realism; 19. saj. Lõpu – fin-de-ciecle- kirjandus, neoromantism. Shakespeare'i näidendite analüüs, 17.saj. luule, Byroni, Dickensi teoste põhjalik käsitlus. Victoria ajastu ja 19.saj. lõpu esindajad (Th.Hardy, J.Galsworthy, O.Wilde). Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, iseseisev töö seisneb kirjanduse läbitöötamises ja semidarideks ettevalmistamises. Teoreetiliste ja ilukirjanduslikke tekstide iseseisev lugemine vastavalt kohustusliku kirjanduse loetelule; vastamine individuaalsel korral lühiessee vormis (ca 1 A4 l.) õppejõu poolt antud teemal. Õppemeetodid: loeng, seminar, vaba diskussioon, paari- ja grupitöö."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Teadmised inglise kirjanduse ajaloost, orienteerumine kirjanduslikes vooludes ja meetodites rõhuga inglise kirjanduse iseärasusele. Analüütiliste oskuste arendamine. Motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1864]=>
  object(stdClass)#1865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6027"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kohustusliku lektüüri ja luuletuste vastamine. Lõputest."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Peaaine. Anda süsteemne ülevaade ameerika kirjanduse ajaloost alates koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani."
    ["sisu"]=>
    string(220) "USA kirjanduse ajalugu koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani. „Ameerika unistuse“ fenomeni tekkimine. Piirialade roll mentaliteedi kujunemisel. Valgustus. Romantism. Transtsendentalism. Realism. Naturalism."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Orienteerumine USA kirjanduse ajaloos (kuni I maailmasõjani). Oskused võrrelda arendusprotsesse ameerika kirjanduses analoogsete sündmustega teistes kirjandustes (nt briti kirjanduses). Analüütiliste oskuste arendamine."
  }
  [1865]=>
  object(stdClass)#1866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6028"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kohustusliku lektüüri ja luuletuste vastamine. Lõputest."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Peaaine. Anda süsteemne ülevaade ameerika kirjanduse ajaloost alates koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani."
    ["sisu"]=>
    string(220) "USA kirjanduse ajalugu koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani. „Ameerika unistuse“ fenomeni tekkimine. Piirialade roll mentaliteedi kujunemisel. Valgustus. Romantism. Transtsendentalism. Realism. Naturalism."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Orienteerumine USA kirjanduse ajaloos (kuni I maailmasõjani). Oskused võrrelda arendusprotsesse ameerika kirjanduses analoogsete sündmustega teistes kirjandustes (nt briti kirjanduses). Analüütiliste oskuste arendamine."
  }
  [1866]=>
  object(stdClass)#1867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6029"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Süsteemsed teadmised bakalaureusetöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Uurimistöö teema, objekt, eesmärk, probleem. Isiklik panus. Töö allikatega. Uurimistöö ülesehitus. Plagiaat. Viited (MLA stiil). Teaduskeel. Loogilisus. Töö vormistamine. Iseseisvaks tööks on kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja harjutuste tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised MLA viitamissüsteemist. Suutlikkus loogiliselt läheneda tudengit huvitavale teemale. Oskus analüüsida primaarsete ja sekundaarsete allikate kvaliteeti ning sobivust."
  }
  [1867]=>
  object(stdClass)#1868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Õpitud teadmiste ja harjutatud oskuste rakendamine töös. Eriala erinevad rakendused. Enesereflektsioon ja oma erialase arengu suunamine."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Üliõpilased praktiseerivad oma erialaseid teadmisi inglise keele kasutamisega seotud institutsioonides. Sooritavad juhendamise all erialaseid töid, koostavad praktikapäeviku ja esitavad pärast praktikat eneseanalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Üliõpilane tunneb oma eriala laiemas ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [1868]=>
  object(stdClass)#1869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Süsteemne ülevaade inglise keele stilistilistest omadustest foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel, süntaktilisel tasanditel."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Stilistika ja stiili mõiste. Stilistika ajalugu. Kaastähendus. Stilistiline morfoloogia. Foneetilised stilistilised vahendid. Leksikaalsed vahendid. Süntaktilised vahendid. Graafilised vahendid. Sõnavara stilistilised tasandid. Teksti rütm. Funktsionaalsed stiilid."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Üliõpilased oskavad hinnata ekspressiivse keelepruugi efektiivsust ja originaalsust. Oskavad eristada stilistilisi võtteid ja seletada nende rolli tekstis."
  }
  [1869]=>
  object(stdClass)#1870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Anda süsteemne ülevaade inglise ärikeele semantilistest, grammatilistest ja pragmaatilistest isepärasustest ja tutvustada ametliku dokumentatsiooni erinevaid liike ja nende vormistamist."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Ärikirjade erinevad tüübid ja nende koostamine. Juhtimissüsteemidega, turustamisega, jae- ja hulgikaubandusega, väikeettevõtlusega, kindlustusega, pangandusega seotud sõnavara."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Oskus ametlike dokumente (eriti ärikirju) inglise keeles koostada. Ärialase keele (spetsiifiliste terminite ja väljendite) valdamine."
  }
  [1870]=>
  object(stdClass)#1871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Avaliku kõne oskuste süvendamine, kõne ülesehituse tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Kõnekunsti ajalugu. Rambipalavik. Kuulamise osatähtsus. Teema ja materjali valik. Kuulajaskonnaga arvestamine. Kõne ülesehituse iseärasused. Toetus- ja näidismaterjalid. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte tegemise viisid. Spetsiifiline sõnavara."
    ["vljund"]=>
    string(377) "Aine edukal läbimisel oskab üliõpilane: Nimetada erinevaid kõne tüüpe ja kirjeldada nende iseloomulikke jooni. Selekteerida kõne jaoks materjali. Integreerida kõnesse sobivaid toetus- ja näidismaterjale. Valida kõnele sobiv sissejuhatus, ülesehitus ja kokkuvõte ning seda viimistleda. Rakendada spetsiifilisi kõneformulaare. Demonstreerida kõne ettekandmisoskust."
  }
  [1871]=>
  object(stdClass)#1872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Inglise ärikeele sõnavara omandamine ja kinnistamine, erinevate ärivaldkondadega tutvumine, samuti äriteemaliste lühiettekannete koostamise ja nende esitamise harjutamine. Õppetöös on olulisel kohal sõnavara omandamine tekstide lugemise kaudu, arutelud, paaris- ja rühmatöö, rollimängud."
    ["sisu"]=>
    string(192) "Karjääri juhtimine. Ettevõtlus ja e-kaubandus. Avalikud suhted. Kultuurilised erinevused. Erinevad juhtimisstiilid. Globaalne reklaam. Ettevalmistumine ainetundideks ning kontrolltöödeks."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Aine edukal läbimisel oskab üliõpilane: Kasutada peamiste ärivaldkondade sõnavara ja peamisi keelestruktuure. Koostada lühiettekandeid. Osa võtta äriteemalistest aruteludest ja rühmaülesannetest. Mõista probleemideta äriteemaliste artiklite ja tekstide sisu. Kirjutada temaatilisi kokkuvõtteid või analüüse."
  }
  [1872]=>
  object(stdClass)#1873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6038"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Tundma õppida erinevaid aspekte rahvusvahelises ärialases suhtluses. Tutvuda erinevate kultuuride eripäradega ning nendega arvestamine."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kultuuridevahelise suhtluse tähtsus. Erinevad kultuurid. Takistavad tegurid ja nendest ülesaamine. Ärialane suhtlemine: läbirääkimised, sotsiaalne läbisaamine."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Aine edukal läbimisel oskab üliõpilane: Nimetada erinevate kultuuride tüüpe ja nende iseärasusi. Liigitada suhtlusel tekkivaid probleeme. Valida õige käitumismalli vastavas kultuuriruumis."
  }
  [1873]=>
  object(stdClass)#1874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6055"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Kursuse eesmärk on vaadelda traditsioonilise keeleteadmise (hääldus, grammatika, sõnavara) ja keele osaoskuste (kuulamine, kirjutamine, lugemine, kõnelemine) õppimist diskursuse ja pragmaatika perspektiivist."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Kursuse jooksul tutvutakse pragmaatika põhimõistetega ja hinnatakse pragmaatikateadmiste rolli inglise keele õppimise protsessis. Olulisele kohal on inglisekeelsete tekstide pragmaatiline analüüs. Üliõpilaste iseseisva töö moodustab teemakohaste artiklite läbitöötamine, teksti analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Kursuse lõpul teab üliõpilane pragmaatika põhiterminoloogiat, oskab tekste keelepragmaatika seisukohalt hinnata ja suudab oma pragmaatikaalaseid teadmisi teksti analüüsis rakendada."
  }
  [1874]=>
  object(stdClass)#1875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6057"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Tutvuda klassikaliste 20. sajandi tõlketeooria peamiste suundade ja kaasaegsete tõlketeooria mudelitega."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Kursuse temaatika moodustab tutvumine tõlketeoreetilise teksti analüüsi põhimõtetega, samuti võimalike tõlkemeetodite ja protseduuridega kirjanduslike, institusionaalsete ja tehniliste tekstide tõlkimisel. Kursus viiakse läbi inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Teadmised tõlketeooria põhimõistetest. Teadmised erinevatest teoreetilistest lähenemisviisidest tõlgete analüüsimisele. Oskus lugeda teoreetilist kirjandust. Suutlikkus väljendada oma arvamust nii seminaris kui esseevormis."
  }
  [1875]=>
  object(stdClass)#1876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6059"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Hindamisvorm: eksam. Valikvastuste test (teooria); iseseisev töö valitud kirjaniku loomingust või valitud aktuaalsest probleemist (võib esitada ka grupitööna). Eksamile pääsemise kriteeriumiks on läbiloetud lektüür ning aktiivne osavõtt seminaridest. Seminarist puudumise korral vastatakse seminariküsimustele kirjalikult (IVA)."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Tutvuda 20. sajandi briti kirjandusega. Vaadelda ajastu/voolu olulisemate esindajate loomingut. Tutvuda briti kirjanduse hetkeseisuga (21. saj. algus). Määrata välja põhitendentse ja arengusuundi."
    ["sisu"]=>
    string(782) "Olulisemad kirjanduslikud meetodid: modernism; sõjajärgne inglise kirjandus, eksistentialism; kuuekümnendate ja seitsmekümnendate voolud ja vastuolud: postmodernism, feminism, eksperimentaalne romaan. 80ndate kirjandus: ajalooprobleem, metafiktsioon, historiograafiline metafiktsioon; postkoloniaalne diskursus, identiteediuuringud, loodusdiskursus. Vastava meetodi põhitunnused ja olulisemad esindajad. Uusimad tendentsid ja nimed. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, iseseisev töö seisneb kirjanduse läbitöötamises ja semidarideks ettevalmistamises. Teoreetiliste ja ilukirjanduslike tekstide iseseisev lugemine vastavalt kohustusliku kirjanduse loetelule (lühiessee vormis etteantud teemal). Õpimeetodid: loeng, seminar, vaba diskussioon, paari- ja grupitöö."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Orienteerumine 20.-21. saj. kirjanduslikes vooludes ja meetodites rõhuga briti kirjanduse iseärasusele. Briti kirjanduse asetamine laiemasse konteksti. Analüütiliste oskuste arendamine. Motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1876]=>
  object(stdClass)#1877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6061"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda süsteemne ülevaade ameerika kirjanduse ajaloost alates Esimesest maailmasõjast."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Kahe maailmasõja mõju kirjandusele. Kultuuri globaliseerumine. Freudismi ja eksistentsialismi mõju ühiskondlikule teadvusele. Modernismi ja postmodernismi erinevad ilmingud: „kadunud põlvkonna“ probleem, Ameerika lõunaosariikide kirjanduslik renessanss, biitnikute looming, massikultuuri mõju, teaduslik fantastika, ajalooline ja feministlik romaan, must huumor, etnilise kirjanduse õitseng."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Orienteerumine USA kirjanduse ajaloos. Oskus võrrelda arendusprotsesse ameerika kirjanduses analoogsete sündmustega teistes kirjandustes (nt briti kirjanduses)."
  }
  [1877]=>
  object(stdClass)#1878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6062"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade luule analüüsi põhiprintsiipidest ja metakeelest ning õpetada kasutama neid luule tõlgendamises."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Luule mõiste. Rütm. Meetrum. Riim. Stilistilised vahendid. Salmid. Luule keelelised ning grammatilised iseärasused. Poeetilised paroodiad. Vabavärss. Pealkiri, teema, jutustaja, tegelaskujud, vaatenurgad, toon, tähendus. Iseseisvaks tööks on kirjanduse läbitöötamine ja luuletuste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised luule analüüsi põhiprintsiipidest. Analüüsi metakeele valdamine. Suutlikkus läheneda luuletusele erinevate vaatenurkade alt."
  }
  [1878]=>
  object(stdClass)#1879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6063"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Süvendatud teadmised inglise keskaegse kirjanduse ajaloost ning arengust. Analüütiliste oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Anglosaksi kirjanduse mälestised. Vanainglise eepos „Beowulf“. Vaimulik luule ja proosa. Kuningas Alfred Suure tõlked ja teosed. Anglonormanni kirjandus. Chauceri „Canterbury lood“ kui ajastu kultuuriline tippsaavutus. Rahvaballaadid ja keskaegse teatri õitseaeg (miraaklid, moraliteed, müsteeriumid). Proosaeepos „Arturi surm“."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Oskus orienteeruda keskaja inglise kirjanduse ajaloos ja arengus. Motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1879]=>
  object(stdClass)#1880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6102"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Kujundada teadmisi ladina keele grammatikast ja sõnavarast ning luua eeldusi Euroopa kultuurilugu mõjutanud antiik- ja keskaegsete ladinakeelsete autoritekstide tõlkimiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(939) "Ladina keele ajalugu, kirjakeele areng. Ladina kiri ja tähestik. Klassikalise ja traditsioonilise häälduse põhimõtted. Pöördsõnade süsteem, verbi finiitsed ja infiniitsed vormid. Pöördevormide moodustamine ja tõlkimine aktiivi ja passiivi indikatiivi aegades. Ladina käändsõnade süsteem. Käändsõnade liigid, käänded, grammatilised arvud, käändsõnade soovormid. Antiik-Itaalia maakonnad ja linnad. Impeeriumi keskus Rooma. Substantiivide, adjektiivide ja pronoomenite käänamine ja tõlkimine. Rooma jumalad ja mütoloogilised kangelased. Rooma nimed. Pöördevormide moodustamine ja tõlkimine passiivi indikatiivi aegades. Rooma majad ja arhitektuur. Pöördevormide moodustamine ja tõlkimine konjunktiivi aktiivi ja passiivi aegades. Numeraalide käänamine ja tõlkimine. Rooma kalender. Tähtsamad lausekonstruktsioonid. Rooma imperaatorid. Ladina meetrika. Ladina tekstide (Caesar, Cicero, Tacitus, Plinius)."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Süvendatud teadmised ladina keele grammatikast ja sõnavarast. Oskus võrrelda ladina ja üliõpilase emakeele süsteemide erinevusi. Teadmised ladina keele mõjust võõrsõnade ja terminoloogia kujunemisele ning tähtsusele romaani ja germaani keelte arengus. Teadmised antiik-Rooma ühiskonnast ja kultuurist. Suutlikkus lugeda ja analüüsida ladina proosatekste ja luulet."
  }
  [1880]=>
  object(stdClass)#1881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6108"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "50% coursework 50% exam"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Tutvustada üliõpilastele grammatikauurimise põhisõnavara ning peamisi aspekte, sh inglise keele fraasi- ja lauseanalüüsi viise erinevatest enimlevinud süntaksiteooriatest lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Kursuse raames läbitakse järgnevad teemad: leksikaalne ja grammatiline informatsioon lauses; sõnaklasside identifitseerimine; grammatilised kategooriad; lause süntaktiline struktuur; nominaalfraas; verbifraas; adjektiivifraas; kaassõnafraas; komplekslaused ja nende ehitus; lauseliikmete sõltuvussuhete markeerimine; süntaktilised funktsioonid; semantilised funktsioonid; passiivi konstruktsioonid; kausatiivikonstruktsioonid. Igal nädalal tuleb lugeda vastava teema raames umbes 15-20lk ja lahendada ülesanne loetud materjali baasil."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Kursuse lõpus peab üliõpilane aru saama vastavast terminoloogiast ja oskama seda kasutada; oskama analüüsida sõna-, fraasi- ja lauseehitust peamistest süntaksiteooriatest lähtuvalt."
  }
  [1881]=>
  object(stdClass)#1882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6157"
    ["hindamine"]=>
    string(348) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis kontrollib tõlketeooria terminoloogia ja teoreetiliste põhiseisukohtade tundmist. Kursusel osaleja koostab ka annoteeritud bibliograafia, milles kajastub 3 vabalt valitud tõlketeoreetilise artikli kokkuvõte. Kursuse praktilise osa läbimiseks tuleb tõlkida ja analüüsida õppejõu poolt valitud tekstid."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Eesmärgiks on tutvuda klassikaliste 20. sajandi tõlketeooria peamiste suundade ja kaasaegsete tõlketeooria mudelitega. Osata rakendada tõlketeooria põhiprintsiipe erinevažanriliste tekstide praktilisel tõlkimisel, suuta hinnata valmistõlke kvaliteeti ja seda vajaduse korral toimetada."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Kursuse temaatika moodustab tutvumine tõlketeoreetilise teksti analüüsi põhimõtetega, samuti võimalike tõlkemeetodite ja protseduuridega kirjanduslike, institusionaalsete ja tehniliste tekstide tõlkimisel. Kursus viiakse läbi inglise keeles.Kursuse praktilise osa temaatika moodustavad tõlketeoreetiline teksti analüüs, tõlkemeetodite ja protseduuride rakendamine kirjanduslike, institusionaalsete ja tehniliste tekstide tõlkimisel. Samuti valmistõlgete hindamine ja redigeerimine. Auditoorse tööna teostatakse valmisvariantide võrdlust ja analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Aine läbinu tunneb tõlkimise erinevaid liike, suudab hinnata teksti tõlkimiseks valitud stiiliregistrit, oskab tõlkeid kriitiliselt analüüsida. Kursuse lõppedes suudab üliõpilane leida antud tekstile tõlketeoreetiliselt adekvaatse tõlkemeetodi ja valida tõlkeprotseduurid, oskab leida sobivad keelendid teksti adekvaatseks tõlkimiseks, tunneb tõlke adekvaatsuse hindamise kriteeriume ja suudab neid tõlke kvaliteedi hindamisel rakendada"
  }
  [1882]=>
  object(stdClass)#1883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6209"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Aktiivne osavõtt seminaridest, kaks lühiesseed, üks pikem essee (5-6 lk.)"
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Eesmärgiks on anda ülevaade iiri kirjandusest, ajaloost ja kultuurist Iiri ajaloo varasest perioodist kuni 21. sajandini; võimaldada seoste loomist iiri kirjanduse ning poliitika, kultuuri ja ühiskonna arengu vahel ning kujundada oskust kirjandust sügavamalt analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(752) "See on laiapõhjaline kursus, milles tutvustatakse valikuliselt iiri kirjanikke ja pööratakse tähelepanu põhilistele suundumustele iiri kirjanduses Iiri ajaloolises kontekstis. Vaadeldakse, millisel määral on iiri kirjandus seotud selle ajaloolise tõlgendusega ja autorite poliitilise positsiooniga ning tekste käsitletakse laiemas ühiskondlikus kontekstis, keskendudes Iiri ajaloolisele ja kultuurilisele järjepidevusele. Vaadeldakse järgmiste autorite loomingut: Maria Edgeworth, Brian Friel, Douglas Hyde, Jennifer Johnston, Neil Jordan, James Joyce, John B. Keane, Sean O'Casey, Jonathan Swift, ja valik iiri kaasaegset luulet. Iseseisev töö hõlmab seminarideks ettevalmistamist, kohustuslike tekstide lugemist ja esseede kirjutamist."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Teadmised iiri kirjandusest ja selle taustast. Suutlikkus mõista, analüüsida ja kommenteerida iiri kirjandust mõjutavaid tegureid. Oskus esitada kahe või enama teksti analüüsi seostades neid läbitud materjali ja teoreetilise kirjandusega. Oskus oma arvamusi ja mõtteid selgelt ja veenvalt esitada."
  }
  [1883]=>
  object(stdClass)#1884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6214"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Arendada määratletud temaatika piires kõneoskusi. Integreerida analüütilise lugemise, foneetika ja grammatika osaoskused."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Ülikooli, kooli, ühiskonna ja isiksuse vahelisi suhteid kajastava sõnavara omandamine,. Vastava problemaatika uurimine, korrastamine ja vahendamine. Iseseisva töö sisuks on töö sõnaraamatutega, lühiuurimuste koostamine, individuaalsete ja rühmaettekannete ettevalmistamine ja koordineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilased tunnevad vastavat sõnavara , oskavad käsitletud teemadel arutleda, demonstreerida vestluses keeleoskuse täpsuse ja soravuse paranemist."
  }
  [1884]=>
  object(stdClass)#1885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6216"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Anda ülevaade USA ja Kanada indiaanlaste kirjanduse ajaloost ning arengust."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Põhja-Ameerika põlisrahvaste ingliskeelse kirjanduse ajalugu. Pearõhk proosal (romaan, jutustus, autobiograafia), osaliselt käsitletakse luulet ja draamat. Teoste ajalooline, sotsiaalne, poliitiline ja filosoofiline tagapõhi. Tekstide tõlgendamine lähtudes asjakohasest teooriast, näiteks postmodernismist, feministlikust või postkoloniaalsest vaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Orienteerumine Põhja-Ameerika indiaanlaste kirjanduse ajaloos ja selle arengus."
  }
  [1885]=>
  object(stdClass)#1886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6217"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Anda ülevaade ingliskeelsete maade olulisematest sündmustest, mõistetest ja suundumistest nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(245) "Kursusel vaadeldakse tähtsamaid sündmusi ingliskeelsete maade ajaloos. Ajaloolisi sündmusi käsitletakse seoses ühiskondlike ja kultuuriliste arengutega. Iseseisev töö hõlmab loengumaterjalide ja kohustusliku kirjanduse läbi töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Teadmised tähtsamatest ajaloosündmustest ja liikumistest, olulisematest ajaloolistest isikutest, kohtadest, kuupäevadest ja mõistetest. Oskus seostada ajaloolisi sündmusi ühiskondlike ja kultuuriliste arengutega. Suutlikkus analüüsida ajaloolisi sündmusi ja vaadelda neid laiemas kontekstis."
  }
  [1886]=>
  object(stdClass)#1887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6220"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Eksam: Valikvastuste test; iseseisev uurimistöö (võib esitada ka grupiprojektina Moodle keskkonnas)."
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Tutvuda Inglismaa kunsti eripäraga 19. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Kunsti põhivoolud 19. sajandil kuni 20. sajandi kahekümnendani. Romantism, realism, naturalism, sümbolism; impressionism, postimpressionism. Olulisemad esindajad. Sotsiaalsed faktorid: tsivilisatsiooni areng, industrialisatsioon, impeeriumi kasv, teaduse areng. Mütoloogia uus tasand 19.saj. kunstis. Eskapism. J. Ruskini kunstiteooriad; Millais, FM Brown, W. Morris. Pre-Raphaelites. Dekadents, art nouveau. Aubrey Beardsley. Maastik kui üks 19. saj. inglise kunsti põhiteemasid. Maastik kui rahvusliku identiteedi sümbol; looduse ja tsivilisatsiooni konflikt. Turner. Constable. GF Watts’i naturalism. Paul Nash’i sürrealism. Ökokriitiline lähenemisviis. Maastik ja linnamaastik. Fotograafia areng. Francis Bedford."
    ["vljund"]=>
    string(389) "Aine läbinu orienteerub 19. sajandi Inglismaa kunsti ja kultuuri põhiprobleemides, oskab seostada neid ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, ka tänapäevase probleemidega; on tutvunud olulisemate kunstnike, kunstikriitikute ja fotograafide loominguga, mõistab nende rolli briti kultuuris; tunneb ingliskeelset kunstialast terminoloogiat; on motiveeritud edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1887]=>
  object(stdClass)#1888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6221"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Valikvastuste test (teooria); iseseisev töö valitud kunstniku loomingust või valitud koolkonnast või aktuaalsest probleemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Tutvuda 20. sajandi briti- ja Ameerika kunsti ja kultuuriga. Vaadelda ajastu/voolu olulisemate esindajate loomingut. Tutvuda briti- ja ameerika kunsti hetkeseisuga (21. saj. algus). Määrata välja põhitendentse ja arengusuundi."
    ["sisu"]=>
    string(871) "Briti ja Ameerika kultuur 20. saj. kahekümnendatest tänapäevani. Sotsiaalsed ja ajaloolised mõjud. Kultuur sõdade vahel. ‘Ameerika ajastu’ olulisemad esindajad. Jackson Pollock. Mark Rothko. Ameerika massikultuuri mõju ja briti kunsti eripära peale 2. Maailmasõda. Fotograafia, filmikunst, erinevad eksperimentaalsed ja sünteetilised vormid; pop-ja massikultuur. Kaasaegse kunsti teke 1960.-tes. New York Group’i mõju. Patrick Heron. St. Ives’i koolkond. Ben Nicholson, Peter Lanyon. Figuratiivse ja abstraktse kunsti konflikt. Euston Road’i koolkonna naturalism. Pop art. A. Warhol. D. Hockney. Op art. B. Riley. Representatiivse kunsti uus tasand. H. Hodgkin, L. Freud. ‘Noored Briti Kunstnikud’ (YBA). Jennie Saville. Tracy Emin. Briti ja Ameerika moekunst. Postkoloniaalne, etniline, feministlik, urbanistlik, psühhoanalüütiline, ökokunst."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Orienteerumine 20.-21. saj. kunstivooludes ja meetodites rõhuga briti- ja ameerika kunsti (sh. fotograafia, filmikunst, arhitektuur, eksperimentaalsed ja sünteetilised kunstid, moekunst) iseärasusele. Briti-ja ameerika kultuuri asetamine laiemasse konteksti. Analüütiliste oskuste arendamine. Ingliskeelse kunstialase terminoloogia tundmine. Motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1888]=>
  object(stdClass)#1889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6222"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Tutvustada avaliku esinemise põhitõdesid, avaliku kõne ülesehitamise põhivõtteid, selle keelelist ja pragmaatilist eripära. Kursus toimub inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Kursuse jooksul tutvutakse avaliku esinemise põhimõtetega: vaadeldakse teema valiku, sõnumi kujundamise, auditooriumiga suhtlemise ja kõne ülesehitamise, näitlikkustamise ja esitamise problemaatikat. Koostatakse ja esitatakse auditooriumi ees erineva suunitlusega ettekandeid. Iseseisva tööna tutvutakse näidiskõnedega, valmistatakse ette rühma- ja individuaalseid ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse tulemusena suureneb üliõpilaste teoreetiline teave ettekande koostamise põhimõtetest, selles protsessis tekkivatest raskustest ja nendega toime tulemisest. Osatakse koostada erineva eesmärgiga ettekandeid ning neid adekvaatselt esitada. Hinnatakse rühmatööst osavõttu ja iga erinevat ettekannet eraldi. Kursuse lõpphinne kujuneb semestri jooksul tehtu (50%) ja lõputööde koondhindest(50%)."
  }
  [1889]=>
  object(stdClass)#1890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6223"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Ülevaade semantika põhimõistetest ja uurimistemaatikast."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Kursus selgitab tähenduse rolli keelesüsteemis sõnast tekstini. Teemad: tähenduse mõiste ja tüübid; sõnatähendus ja semantilised seosed; süntagmaatilised suhted; lausetähendus. Tähenduse praktilise analüüsi ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Kursuse lõpul mõistab üliõpilane keele tähendussüsteemi toimimist."
  }
  [1890]=>
  object(stdClass)#1891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6224"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Osavõtt tundidest, kodused tööd, suulised ettekanded, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Kursuse eesmärgiks on üliõpilaste suhtluspädevuse tõstmine, nii et nad oleksid suutelised analüüsima ja hindama oma keelelist väljendusoskust, mis on vajalik pikemate kirjalike tööde kirjutamiseks ja seminaridest osavõtuks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "See on praktiline inglise keele kursus, milles käsitletakse nii kirjalikku kui suulist keelt akadeemilises keskkonnas. Kirjaliku väljendusoskuse osas tegeldakse järgmiste teemadega: konspekteerimine ja kokkuvõtte tegemine, teksti ülesehitus ja sidusus, mitmesugused muud alaoskused, akadeemiline stiil, teksti toimetamine ja vigade parandamine. Suulise väljendusoskuse osas omandatakse seminaril esinemise oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Teadmised akadeemilisest stiilist. Oskus kirjutada akadeemilises stiilis, end ladusalt väljendada nii kirjas kui kõnes. Suutlikkus analüüsida ja hinnata enda ja teiste keelelist väljendusoskust. Suutlikkus kirjutada pikemaid tekste ja osa võtta seminaridest."
  }
  [1891]=>
  object(stdClass)#1892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6228"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kohustusliku lektüüri ja luuletuste vastamine. Lõputest."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Peaaine. Anda süsteemne ülevaade ameerika kirjanduse ajaloost alates koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani."
    ["sisu"]=>
    string(220) "USA kirjanduse ajalugu koloniaalperioodist kuni Esimese maailmasõjani. „Ameerika unistuse“ fenomeni tekkimine. Piirialade roll mentaliteedi kujunemisel. Valgustus. Romantism. Transtsendentalism. Realism. Naturalism."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Orienteerumine USA kirjanduse ajaloos (kuni I maailmasõjani). Oskused võrrelda arendusprotsesse ameerika kirjanduses analoogsete sündmustega teistes kirjandustes (nt briti kirjanduses). Analüütiliste oskuste arendamine."
  }
  [1892]=>
  object(stdClass)#1893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6229"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Süsteemsed teadmised bakalaureusetöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(266) "Uurimistöö teema, objekt, eesmärk, probleem. Isiklik panus. Töö allikatega. Uurimistöö ülesehitus. Plagiaat. Viited (MLA stiil). Teaduskeel. Loogilisus. Töö vormistamine. Iseseisvaks tööks on kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja harjutuste tegemin"
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised MLA viitamissüsteemist. Suutlikkus loogiliselt läheneda tudengit huvitavale teemale. Oskus analüüsida primaarsete ja sekundaarsete allikate kvaliteeti ning sobivust."
  }
  [1893]=>
  object(stdClass)#1894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6259"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Hindamisvorm: eksam. Valikvastuste test (teooria); iseseisev töö valitud kirjaniku loomingust või valitud aktuaalsest probleemist (võib esitada ka grupitööna). Eksamile pääsemise kriteeriumiks on läbiloetud lektüür ning aktiivne osavõtt seminaridest. Seminarist puudumise korral vastatakse seminariküsimustele kirjalikult (IVA)."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Tutvuda 20. sajandi briti kirjandusega. Vaadelda ajastu/voolu olulisemate esindajate loomingut. Tutvuda briti kirjanduse hetkeseisuga (21. saj. algus). Määrata välja põhitendentse ja arengusuundi."
    ["sisu"]=>
    string(782) "Olulisemad kirjanduslikud meetodid: modernism; sõjajärgne inglise kirjandus, eksistentialism; kuuekümnendate ja seitsmekümnendate voolud ja vastuolud: postmodernism, feminism, eksperimentaalne romaan. 80ndate kirjandus: ajalooprobleem, metafiktsioon, historiograafiline metafiktsioon; postkoloniaalne diskursus, identiteediuuringud, loodusdiskursus. Vastava meetodi põhitunnused ja olulisemad esindajad. Uusimad tendentsid ja nimed. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, iseseisev töö seisneb kirjanduse läbitöötamises ja semidarideks ettevalmistamises. Teoreetiliste ja ilukirjanduslike tekstide iseseisev lugemine vastavalt kohustusliku kirjanduse loetelule (lühiessee vormis etteantud teemal). Õpimeetodid: loeng, seminar, vaba diskussioon, paari- ja grupitöö."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Orienteerumine 20.-21. saj. kirjanduslikes vooludes ja meetodites rõhuga briti kirjanduse iseärasusele. Briti kirjanduse asetamine laiemasse konteksti. Analüütiliste oskuste arendamine. Motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1894]=>
  object(stdClass)#1895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6261"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda süsteemne ülevaade ameerika kirjanduse ajaloost alates Esimesest maailmasõjast."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Kahe maailmasõja mõju kirjandusele. Kultuuri globaliseerumine. Freudismi ja eksistentsialismi mõju ühiskondlikule teadvusele. Modernismi ja postmodernismi erinevad ilmingud: „kadunud põlvkonna“ probleem, Ameerika lõunaosariikide kirjanduslik renessanss, biitnikute looming, massikultuuri mõju, teaduslik fantastika, ajalooline ja feministlik romaan, must huumor, etnilise kirjanduse õitseng."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Orienteerumine USA kirjanduse ajaloos. Oskus võrrelda arendusprotsesse ameerika kirjanduses analoogsete sündmustega teistes kirjandustes (nt briti kirjanduses)."
  }
  [1895]=>
  object(stdClass)#1896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6319"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda ülevaade kirjandusliku analüüsi põhiprintsiipidest ja metakeelest ning õpetada kasutama neid ilukirjanduse tõlgendamises."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Ühe kaasaegse inglisekeelse romaani kirjanduskriitiline analüüs. Teose ajalooline, sotsiaalne ja filosoofiline tagapõhi. Teema, žanr, süžee, kompositsioon, tegelaskujud, sõnum. Asjakohane kirjandusteooria. Tähtsamad ekspressiivsed väljendusvahendid. Teksti tõlgendamine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Teadmised kirjandusliku analüüsi põhiprintsiipidest. Analüüsi metakeele valdamine. Suutlikkus läheneda tekstile erinevate vaatenurgade alt."
  }
  [1896]=>
  object(stdClass)#1897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA6330"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Bakalaureusetöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist inglise keele, kirjanduse ja kultuuri aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(626) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, mis käsitleb kas inglise keele, kirjanduse või kultuuri aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Maht 25-30 lk. Töö sisu peab vastama pealkirjale ning sisaldama alljärgnevaid osi: põhjalik ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest; teema iseseisev arendamine oma panus näol. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama vähemalt 15 allikat. Töö on varustatud vastavalt MLA või APA stiili nõuetele, ei sisalda keelevigu ning on lubatud kaitsmisele juhendaja poolt. Seminarid juhendajaga, uurimistöö kavandamine, arutelu, läbiviimine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised bakalaureusetöö kirjutamiseks, suutlikkus teha algallikate ja kogutud materjali põhjal iseseisvaid ja originaalseid järeldusi."
  }
  [1897]=>
  object(stdClass)#1898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Arendada sõnavara, vestluse ja kuulamisoskusi määratletud teematika piires, kinnistada ettekannete koostamise vilumusi ning rühmatöö ja avaliku esinemise harjumusi."
    ["sisu"]=>
    string(210) "Ülevaade kaasaegsest inglise sõnavarast konkreetsetel teemadel.Rühmatööna valmistatakse ette ja esitatakse ettekandeid. Iseseisva töö moodustab sõnavara õppimine ja vastava kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Kursuse läbinud üliõpilased tunnevad kaasaegse Briti ühiskonna sõnavara , oskavad seda kirjeldada, suudavad vastavasisulistest diskussioonidest osa võtta ja antud teemal ettekannet koostada ja läbi viia."
  }
  [1898]=>
  object(stdClass)#1899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7013"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Luua eeldused üliõpilaste lingvistiliste teadmiste süvendamisel erinevate morfoloogia- ja süntaksiteooriate ja –käsitluste alusel, mis vajalik uurimistöö teoreetilise osa koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Inglise keele teooriate käsitlemine uudiskirjanduse alusel. Keel ajaloolises ja sotsiaalses kontekstis. Keele kasutamise psühholooglised alused . Uuemaid suundumusi inglise keele uurimisel rõhuga inglise keele õpetajale vajalikest suundumustest. Iseseisva töö moodustab vastava kirjanduse läbitöötamine ning ettekannete esitamine seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilased tunnevad sügavamalt inglise keele struktuuri ja oskavad seda reflekteerida ja oma uurimistöös kirjeldada. Üliõpilased oskavad seostada oma lingvistilisi teadmisi laiema kultuurilise ja teadusliku kontekstiga ja teksti ning keelt laiemalt erinevatel kirjeldamistasemetel analüüsida."
  }
  [1899]=>
  object(stdClass)#1900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7018"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Eksam vastavalt iseeisvale tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms., mis soovitavalt on seotud magistritööga. Kursus toimub üliõpilaste iseseisva ja rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane tunneb sügavamalt inglise keele õpetaja rakendusi. Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1900]=>
  object(stdClass)#1901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7041"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Eksamihinne põhineb semestri jooksul sooritatud praktiliste tööde ja kirjaliku arvestustöö tulemustel."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Õpetajakoolitusaine. Anda ülevaade keeleõpetamise põhimõistetest, õpieesmärkidest ja ajaloost. Osata analüüsida eri meetodite olemust, valida sobivad õppemeetodid õpilastest lähtuvalt ning varieerida neid."
    ["sisu"]=>
    string(429) "Inglise keele õpetamise põhimõisted.Ülevaade keeleõpetamise ajaloost 18.sajandi lõpust kuni käesoleva ajani (grammatiline tõlkemeetod, otsene, audiolingvaalne, suuline, situatiivne, kommunikatiivne, jne) ning meetodite rakendamisest keele õpetamisel. Õppeprotsessi kognitiivsed ja afektiivsed printsiibid. Keelelise arengu ja keele omandamise teooriad. Keeleomandamise kvalitatiivsete uuringute andmetöötlused viisid."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Teadmised ainedidaktika ajaloost. Oskus analüüsida erinevate meetodite teoreetilist tausta ja hinnata nende positiivseid ning negatiivseid külgi. Suutlikkus valida sobivad õppemeetodid õpilaste individuaalsetest iseärasustest lähtuvalt."
  }
  [1901]=>
  object(stdClass)#1902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7042"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Eksam põhineb semestri jooksul sooritatud praktiliste tööde ja kirjaliku arvestustöö tulemustel Kirjalik töö koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest harjutusest, milleks on tervikliku tunnikonspekti koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Õpetajakoolitusaine. Anda ülevaade ainedidaktika põhiprintsiipidest ja õpivarast erinevate osaoskuste ja keele aspektide arendamisel. Osata õpet kavandada, rakendada ja varieerida ainemetoodilisi võtteid."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Ülevaade keeleliste pädevuste kujundamisest ja inglise keele ainekava nõuetest põhikoolis ning põhikooli lõpueksami sisust. Foneetika, sõnavara ja grammatika õpetamise metoodika ja osaoskuste (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutuspädevuse) arendamise viisid põhikoolis. Võõrkeeletunni struktuuri analüüs ja tunnikonspekti koostamine. Näidistunni ettevalmistamine ja läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Teadmised, oskused ja suutlikkus planeerida ning läbi viia aineõpinguid, seada aine õppimise eesmärke, rakendada erinevaid õpimeetodeid, juhtida tähelepanu inglise keele õpetamise probleemsetele piirkondadele sõnavaras, grammatikas, foneetikas."
  }
  [1902]=>
  object(stdClass)#1903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7060"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Ülevaade testikoostamise põhimõtetest ja terminoloogiast ja testi tüüpidest. Tutvuda testi põhiomadustega, erinevate testi tüüpidega ja nõuetega, mis esitatakse erinevate keeletestide koostamisele."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Kursuse jooksul tutvutakse testi tüüpidega, valiidsuse, reliaabluse, praktilisuse ja testi mõju, kui testi põhiomadustega. Eraldi vaadeldakse lugemise, kuulamise, kirjutamise ja kõnelemise teste, samuti keelestruktuuride kontrolliks sobivaid ülesannete tüüpe ning testi administreerimist. Iseseisva töö moodustab õppekirjandusega tutvumine, samuti ülesannete koostamine erinevate osaoskuste kontrollimiseks. Testi tulemuste kirjeldamine. Erinevate testitulemuste omavaheliste sidemete uurimine. Normtestide ja kriteeriumtestide reliaabluse uurimismeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Kursuse läbinud üliõpilased tunnevad testimisealaseid põhimõisteid ja terminoloogiat, mis vajalikud õpetajatöös, oskavad hinnata erinevate ülesannete sobivust konkreetsete osaoskuste kontrollimiseks ja suudavad vastavaid ülesandeid ka koostada."
  }
  [1903]=>
  object(stdClass)#1904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7071"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Saada ülevaade diskursuse analüüsi põhimõtete rakendamise võimalustest inglise keele õpetamisel/õppimisel. Kursus toimub inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest ja arvestuslikest töödest, mis eeldavad loengumaterjalide ning iseseiva lugemismaterjali läbitöötamist ning saadud teadmiste rakendamist tekstide analüüsimisel. Igaks nädalaks on planeeritud üks analüütiline kodutöö ning üks lugemismaterjalil põhinev kriitiline kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Osata sõnastada teksti põhiomadusi, eristada suulist ja kirjalikku teksti, õpiku teksti ja õpilase teksti, kirjanduslikku teksti ja peidetud sõnumit. Suuta analüüsida erinevaid tekstitüüpe võõrkeele õpetamise seisukohalt."
  }
  [1904]=>
  object(stdClass)#1905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7072"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Ettekanded/projektid, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele sotsiolingvistika olemust ja meetodeid ja suunata neid iseseisvalt töötama."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Kursuse raames läbitakse järgmised teemad: sotsiolingvistika olemus, keel ja ühiskond, mitmekeelsus, sotsiolingvistika meetodid, keelesotsioloogia, sugu ja keel, vanus ja keel, sotsiaalne kontekst ja keel, keelekontakt, keelemuutus ja variatiivsus. Kursuse hulka kuulub iseseisev töö tekstidega, ning ettekanded/lühiprojektid."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Teadmised keelest ja ühiskonnast. Oskus teha iseseisvalt uurimistööd. Suutlikkus teha koostööd teiste üliõpilastega, oma uurimstöö tulemusi esitada selgelt ja kokkuvõtlikult."
  }
  [1905]=>
  object(stdClass)#1906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7075"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Eksam: lõpuessee valitud teemal. Eksamile pääsemise eelduseks on aktiivne osavõtt seminaridest; puudumise korral seminariküsimuste kirjalik vastamine (IVA)."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Analüütiliste oskuste süvendamine, süvendatud teadmised kaasaegsest inglise kirjandusest ning kirjanduskriitikast."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Seminaris käsitletakse ühte kaasaegse inglise kirjanduse silmapaistvamaid teoseid – Graham Swift’i ‘Vete Maad’ (Waterland). Teoreetiliseks taustaks on Historiographic metafiction’i teooria ja narratiiviteooriad. Juhatakse sisse ka loodukriitikasse. Iseseisev töö seisneb seminarideks ettevalmistamises, teoreetilise kirjanduse läbitöötamises ja esseede kirjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Süvendatud teadmised kaasaegsest briti kirjandusest; analüütiliste oskuste arendamine, motivatsioon edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1906]=>
  object(stdClass)#1907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7111"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Magistritöö hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Toetada üliõpilase teaduslikku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; üliõpilaste oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Inglise keele õpetamise alase uurimistöö kavandamine, arutelu, läbiviimine ja kaitsmine. Maht 30-50 lk. Töö sisu peab vastama pealkirjale ning sisaldama alljärgnevaid osi: põhjalik ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest; teema iseseisev arendamine oma panus näol. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama vähemalt 20 allikat. Töö on varustatud vastavalt MLA või APA stiili nõuetele, ei sisalda keelevigu ning on lubatud kaitsmisele juhendaja poolt. Iseseisev töö kirjandusega magistritöö kirjutamisel. Seminarid juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilased oskavad teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi pedagoogiliste situatsioonide rakendamiseks."
  }
  [1907]=>
  object(stdClass)#1908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7112"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Erinevused pedagoogilise, lingvistilise ja kirjandusteadusliku töö vahel. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Ontoloogia, epistemoloogia ja metodoloogia suhe. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [1908]=>
  object(stdClass)#1909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7113"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda süsteemsed teadmised magistritöö spetsiifikast nii sisuliselt kui ka vormiliselt."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Magistritöö iseärasused. Võrdlus bakalaureuse- ja doktoritööga. Erinevused pedagoogilise, lingvistilise ja kirjandusteadusliku töö vahel. Probleemi püstitamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Uurimismeetodid. Andmete tüübid. Andmeanalüüsi põhioskuste kordamine. Ontoloogia, epistemoloogia ja metodoloogia suhe. Töö kirjutamise etapid. Juhendaja roll. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane - on valmis iseseisvaks erialaseks teadustööks - suudab põhjalikult analüüsida konkreetset teadusteemat - oskab analüüsida andmeid"
  }
  [1909]=>
  object(stdClass)#1910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7114"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kursuse hinde moodustavad koostatud testi hinne ning protsessi ja rühma liikmete tegevuse analüüsi eest saadud hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Tutvuda praktilise tegevuse käigus inglisekeelse pädevustesti koostamise protsessiga js sellega kaasnevate probleemidega, alates eristuskirja kirjutamisest kuni koostatud ja katsetatud testi efektiivsuse hindamiseni. Kursus toimub inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Kursuse jooksul koostatakse nelja osaoskuse mõõtmiseks pädevustest gümnaasiumi lõpetajatele (riigieksam). Kirjutatakse eristuskiri, koostatakse ja eeltestitakse ülesanded ja test tervikuna. Võimaluse korral viiakse test läbi, koostatakse tulemuste statistiline analüüs ja hinnatakse testi efektiivsus. Kursus toimub suures osas üliõpilaste iseseisva ja rühmatööna. Testi ülesannete analüüs. Hüpoteeside testimine ja statistiline analüüs. Statistilise olulisuse kontseptsioon."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Kursuse lõppedes tunnevad üliõpilased testi koostamise konkreetset probleemistikku ja oskavad leida strateegiaid probleemsituatsioonide lahendamiseks, suudavad kvaliteetse testi koostada ning selle efektiivsust hinnata"
  }
  [1910]=>
  object(stdClass)#1911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7115"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Magistritöö hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Toetada üliõpilase teaduslikku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; üliõpilaste oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Inglise keele õpetamise alase uurimistöö kavandamine, arutelu, läbiviimine ja kaitsmine. Maht 30-50 lk. Töö sisu peab vastama pealkirjale ning sisaldama alljärgnevaid osi: põhjalik ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest; teema iseseisev arendamine oma panus näol. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama vähemalt 20 allikat. Töö on varustatud vastavalt MLA või APA stiili nõuetele, ei sisalda keelevigu ning on lubatud kaitsmisele juhendaja poolt. Iseseisev töö kirjandusega magistritöö kirjutamisel. Seminarid juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilased oskavad teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi pedagoogiliste situatsioonide rakendamiseks."
  }
  [1911]=>
  object(stdClass)#1912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7118"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus vastavalt iseeisvale tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms., mis soovitavalt on seotud magistritööga. Kursus toimub üliõpilaste iseseisva ja rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane tunneb sügavamalt inglise keele õpetaja rakendusi. Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1912]=>
  object(stdClass)#1913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7200"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "väikesemahuline projekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Eesmärgiks on tutvustada sotsiolingvistka olemust ning peamiseid teemasid ning anda ülevaade ja praktiline kogemus sotsiolingvistilistest uurimismeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Kursuse raames läbitakse järgmised teemad: sotsiolingvistika olemus, keel ja ühiskond, mitmekeelsus, sotsiolingvistika meetodid, keelesotsioloogia, sugu ja keel, vanus ja keel, sotsiaalne kontekst ja keel, keelekontakt, keelemuutus ja variatiivsus."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Kursuse eduka läbimise korral on omandatud oskused sotsiolingvistilisi tekste arvustada/kriitiliselt hinnata ning iseseisevalt viia läbi sotsioloogiline uurimus keele kasutamise kohta ning oskus ka oma uurimistulemusi kirjalikult/suuliselt esitada."
  }
  [1913]=>
  object(stdClass)#1914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7202"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Õppeaine on valikaine. Saada ülevaade diskursuse analüüsi põhimõtetest. Kursus toimub inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest ja arvestuslikest töödest, mis eeldavad loengumaterjalide ning iseseiva lugemismaterjali läbitöötamist ning saadud teadmiste rakendamist tekstide analüüsimisel. Igaks nädalaks on planeeritud üks analüütiline kodutöö ning üks lugemismaterjalil põhinev kriitiline kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Osata sõnastada teksti põhiomadusi, eristada suulist ja kirjalikku tekst, kirjanduslikku teksti ja peidetud sõnumit. Suuta analüüsida erinevaid tekstitüüpe."
  }
  [1914]=>
  object(stdClass)#1915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7203"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Eksam: lõpuessee valitud teemal. Eksamile pääsemise eelduseks on aktiivne osavõtt seminaridest; puudumise korral kirjalik vastamine seminariküsimustele (e-õppe keskkond)."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Analüütiliste oskuste arendamine; süvendatud teadmised tänapäeva briti kirjandusest ning kirjanduskriitikast."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Seminaris käsitletakse ühte kaasaegse inglise kirjanduse silmapaistvaimaid teoseid – Graham Swift’i ‘Vete Maad’ (Waterland). Raamat analüüsitakse põhjalikult osade kaupa, etteantud seminari küsimuste põhjal. Teoreetiliseks taustaks on Historiographic metafiction’i teooria ja narratiiviteooriad. Juhatakse sisse ka ökokriitikasse."
    ["vljund"]=>
    string(222) "aine läbinu oskab kirjanduslike tekste iseseisvalt analüüsida, rakendades tänapäeva kirjanduskriitilisi meetodeid; omab süvendatud teadmisi tänapäeva briti kirjandusest; on motiveeritud edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1915]=>
  object(stdClass)#1916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7204"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Eksam: lõpuessee valitud teemal. Eksamile pääsemise eelduseks on aktiivne osavõtt seminaridest; puudumise korral kirjalik vastamine seminariküsimustele (e-õppe keskkond)."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Analüütiliste oskuste süvendamine, süvendatud teadmised tänapäeva ja klassikalisest inglise kirjandusest ning kirjanduskriitikast."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Käsitletakse tänapäeva ja klassikalisi kirjanduslike tekste rakendades ökoriitlist meetodit. Põhjalikult analüüsitakse Anita Desai romaani Fire on the Mountain. Ökokriitilisest perspektiivist vaadeldakse Th. Hardy The Return of the Native (valik katkendeid), U. LuGuinn’i Direction of the Road ning D. Lessingu No Witchcraft for Sale. Võrreldakse keskkonna ja koha tähendust nendes teostes, toetudes L. Buelli koha/ruumi teooriale."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Aine läbinu orienteerub tänapäeva kirjanduskriitika ja ingliskeelse kirjanduse aktuaalsetes probleemides; oskab kirjanduslike tekste iseseisvalt analüüsida, rakendades tänapäeva kirjanduskriitilisi meetodeid; on motiveeritud edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1916]=>
  object(stdClass)#1917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7205"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Essee ja kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade luule analüüsi põhiprintsiipidest ja metakeelest ning õpetada kasutama neid luule tõlgendamises."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Luule mõiste. Rütm. Meetrum. Riim. Stilistilised vahendid. Salmid. Luule keelelised ning grammatilised iseärasused. Poeetilised paroodiad. Vabavärss. Pealkiri, teema, jutustaja, tegelaskujud, vaatenurgad, toon, tähendus."
    ["vljund"]=>
    string(143) "- teadmised luule analüüsi põhiprintsiipidest - analüüsi metakeele valdamine - suutlikkus läheneda luuletusele erinevate vaatenurkade alt"
  }
  [1917]=>
  object(stdClass)#1918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7207"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb a) kirjalikust kontrolltööst, kontrollimaks üliõpilaste terminoloogiatundmist ja b) kirjalikest iseseisvatest ülesannetest kontrollimaks üliõpilaste oskust rakendada teooriat praktikas."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Anda teadmised keele ja kultuuri eri mõistete kohta. Kujundada oskust seostada keele ja kirjanduse õpet laiema kultuurikontekstiga."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Keel ja kultuuriidentiteet kajastatuna vanasõnades ja idiomaatilistes väljendites. Kohanemisraskused võõras kultuuris: kriitiliste juhtumite analüüs. Eri kultuuride stereotüüpide analüüs slängis, anekdootides, folklooris ja kirjandusteostes. Keeleõpikute analüüs kultuuriõpetamise ja soorollide aspektidest lähtudes. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Aine läbinu Tunneb kultuuriteooria põhimõisteid ja omab teadmisi kultuurierinevuste kohta mõtteviisides, hoiakutes ja väärtusorientatsioonides; Oskab analüüsida kultuurierinevusi eri kontekstides (meedias, kirjanduses, hariduses) ja lahendada kultuuridevahelise suhtluse probleemsituatsioone; Oskab õpitut praktikas rakendada, sooritades nõutavad kirjalikud tööd positiivsele tulemusele."
  }
  [1918]=>
  object(stdClass)#1919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7210"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Kirjalik eksam; koosneb teooria osast ja praktilisest tekstianalüüsist."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Ingliskeelsete kirjanduste aktuaalsete proleemide süvendatud käsitlemine; orienteerumine tänapäeva kirjandusteaduse põhimeetodites, oskus need rakendada ilukirjanduslike tekstide analüüsimisel ja edaspidises uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Põhjalik ülevaade 20. saj. kirjandusteadusteooriatest. Mõjukaimad teooriad ja meetodid: strukturalism, psühhoanalüüs, marksistlik teooria; poststrukturalism/postmodernism; nende tähtsus ingliskeelsete kirjanduste käsitlemisel. Uuemad 20.-21. saj. meetodid ja teooriad: feminism, poskoloniaalne teooria, kultuuride uuringud, identiteedi uuringud, ökokriitika/ökofeminism. Erinevate meetodite rakendamine ilukirjanduslike tekstide analüüsimisel."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Aine läbinu orienteerub kirjandusteaduse põhiprobleemides; tunneb kirjandusteaduslikke meetodeid ja oskab need rakendada ilukirjanduslike tekstide analüüsimisel."
  }
  [1919]=>
  object(stdClass)#1920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7211"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Anda ülevaade USA etniliste kirjanduste ajaloost ning arengust."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Põhilised USA etnilised kirjandused: afro-ameerika, chicano/chicana ning Aasia päritoluga immigrantide kirjandus. Kultuuriline ja ajalooline taust. Silmapaistvamad esindajad ja teosed."
    ["vljund"]=>
    string(263) "- orienteerumine USA etnilistes kirjandustes, nende ajaloolises arengus, erinevustes ja sarnasustes; - oskus vaadelda etnilisi kirjandusi laiemas kontekstis, s.o. USA ja teiste inglise keelt kõnelevate maade kultuurilisel, ajaloolisel ning kirjanduslikul taustal"
  }
  [1920]=>
  object(stdClass)#1921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7212"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Magistritöö hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases teaduskirjanduses; Kujundada üliõpilastes valmidust püstitada erialaseid probleeme, oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ja vormistada uurimus nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Juhendatud iseseisev uurimistöö ingliskeelsest kirjandusest, inglise keelest või kultuuriloost. Töö vormistamine vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Töö ja oma seisukohtade avalik kaitsmine. Inglise keeles kirjutatud töö maht on reeglina 30- 50 lk."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Üliõpilane: Suudab rakendada teaduslikke uurimismeetodeid erialaste probleemide, situatsioonide analüüsimiseks ja lahendamiseks; Oskab teaduslikku ingliskeelset teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi ning kujundada nende baasil metodoloogiliselt põhjendatud järeldusi; Suhtub erialasse uurivalt."
  }
  [1921]=>
  object(stdClass)#1922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7221"
    ["hindamine"]=>
    string(402) "Kursus lõpeb eksamiga, mis koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik eksamiosa seisneb semestri jooksvas töös, s.t. üliõpilane sooritab kaks kontrolltööd positiivsele hindele ning esitab kõik nõutavad kirjalikud ülesanded nii praktikumides kui e-õppe keskkonnas. Eksami suulise osa käigus kontrollitakse määratletud temaatikal põhinevat vestlusoskust dialoogi ja monoloogi vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tutvustada ja kinnistada akadeemilist sõnavara lugemis-, kuulamis, kirjutamis- ja kõnelemisoskuse arendamise käigus."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: Opinions and ideas; functions; reading and vocabulary; reference.Temaatikat muudetakse vastavalt vajadusele."
    ["vljund"]=>
    string(434) "Aine läbinu on tutvunud valdkonna põhimõistetega ja erialase terminoloogiaga; tunneb määratletud temaatilisi artikleid, oskab neis esile tuua põhi- ja kõrvalprobleeme ning neid oma kogemuse varal kommenteerida; suudab antud temaatika piires koostada grupi- ja individuaalseid ettekandeid ja neid keeleliselt õigesti ette kanda; oskab õpitut praktikas rakendada, sooritades nõutavad kirjalikud tööd positiivsele tulemusele."
  }
  [1922]=>
  object(stdClass)#1923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7226"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb a) kirjalikust kontrolltööst, kontrollimaks üliõpilaste terminoloogiatundmist ja b) kirjalikest iseseisvatest ülesannetest kontrollimaks üliõpilaste oskust rakendada teooriat praktikas."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda alusteadmised kultuuriteooria kohta. Kujundada oskust seostada võõrkeele ja kirjanduse õpet laiema kultuurikontekstiga."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Hanvey, Hoopes’i, Browni, Bennetti, Kimi, Paige’i, Gochenouri, Janeway ja Byrami kultuuri õppimismudelid. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni põhimõisted: kultuuriidentiteet; diskursus, identiteet ja kultuuridevaheline kommunikatsioon; minapilt versus Teised. Kultuurikonstraktid hariduses, meedias ja kirjanduses. Kultuuridevahelise suhtluspädevuse hindamise probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Aine läbinu Tunneb kultuuriteooria põhimõisteid ja omab teadmisi kultuurierinevuste kohta mõtteviisides, hoiakutes ja väärtusorientatsioonides; Oskab analüüsida kultuurierinevusi eri kontekstides (meedias, kirjanduses, hariduses) ja lahendada kultuuridevahelise suhtluse probleemsituatsioone: Oskab õpitut praktikas rakendada, sooritades nõutavad kirjalikud tööd positiivsele tulemusele."
  }
  [1923]=>
  object(stdClass)#1924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7227"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, mis koosneb a) kirjalikust kontrolltööst, kontrollimaks üliõpilaste terminoloogiatundmist ja b) kirjalikest iseseisvatest ülesannetest kontrollimaks üliõpilaste oskust rakendada teooriat praktikas."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Anda teadmised keele ja kultuuri eri mõistete kohta. Kujundada oskust seostada keele ja kirjanduse õpet laiema kultuurikontekstiga."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Keel ja kultuuriidentiteet kajastatuna vanasõnades ja idiomaatilistes väljendites. Kohanemisraskused võõras kultuuris: kriitiliste juhtumite analüüs. Eri kultuuride stereotüüpide analüüs slängis, anekdootides, folklooris ja kirjandusteostes. Keeleõpikute analüüs kultuuriõpetamise ja soorollide aspektidest lähtudes. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Aine läbinu Tunneb kultuuriteooria põhimõisteid ja omab teadmisi kultuurierinevuste kohta mõtteviisides, hoiakutes ja väärtusorientatsioonides; Oskab analüüsida kultuurierinevusi eri kontekstides (meedias, kirjanduses, hariduses) ja lahendada kultuuridevahelise suhtluse probleemsituatsioone; Oskab õpitut praktikas rakendada, sooritades nõutavad kirjalikud tööd positiivsele tulemusele"
  }
  [1924]=>
  object(stdClass)#1925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7410"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Essee ja kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade luule analüüsi põhiprintsiipidest ja metakeelest ning õpetada kasutama neid luule tõlgendamises."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Luule mõiste. Rütm. Meetrum. Riim. Stilistilised vahendid. Salmid. Luule keelelised ning grammatilised iseärasused. Poeetilised paroodiad. Vabavärss. Pealkiri, teema, jutustaja, tegelaskujud, vaatenurgad, toon, tähendus."
    ["vljund"]=>
    string(143) "- teadmised luule analüüsi põhiprintsiipidest - analüüsi metakeele valdamine - suutlikkus läheneda luuletusele erinevate vaatenurkade alt"
  }
  [1925]=>
  object(stdClass)#1926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7411"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Eksam: lõpuessee valitud teemal. Eksamile pääsemise eelduseks on aktiivne osavõtt seminaridest; puudumise korral kirjalik vastamine seminariküsimustele (e-õppe keskkond)."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Analüütiliste oskuste süvendamine, süvendatud teadmised tänapäeva ja klassikalisest inglise kirjandusest ning kirjanduskriitikast."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Käsitletakse tänapäeva ja klassikalisi kirjanduslike tekste rakendades ökoriitlist meetodit. Põhjalikult analüüsitakse Anita Desai romaani Fire on the Mountain. Ökokriitilisest perspektiivist vaadeldakse Th. Hardy The Return of the Native (valik katkendeid), U. LuGuinn’i Direction of the Road ning D. Lessingu No Witchcraft for Sale. Võrreldakse keskkonna ja koha tähendust nendes teostes, toetudes L. Buelli koha/ruumi teooriale. Ilukirjanduslike tekstide valik võib varieeruda."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Aine läbinu orienteerub tänapäeva kirjanduskriitika ja ingliskeelse kirjanduse aktuaalsetes probleemides; oskab kirjanduslike tekste iseseisvalt analüüsida, rakendades tänapäeva kirjanduskriitilisi meetodeid; on motiveeritud edaspidiseks uurimistööks."
  }
  [1926]=>
  object(stdClass)#1927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7412"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus vastavalt iseeisvale tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms., mis soovitavalt on seotud magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1927]=>
  object(stdClass)#1928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7501"
    ["hindamine"]=>
    string(301) "Eksamihinde kujunemine: Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus. Osalemine loengutes ja seminarides. Ühe või enama järgneva tööüleande nõuetekohane täitmine vastavalt kursust läbiviiva õppejõu tööülesannetele: eksam, essee, grupitöö, diskussiooni juhatamine, referaat."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Kursuse eesmärgiks on võrdleva kirjandusteaduse uurimismeetodite ja suundade tutvustamine. Eesmärk realiseeritakse mõnele kirjandusžanrile või motiivile keskenduva kursuse vormis."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Loengu- ja seminarivormis kursus käsitleb mõne konkreetse kirjandusžanri (romaan, autobiograafia, ulme jne) või motiivi (näit keha representatsioon kirjanduses, küberkirjandus) arengut või esinemistendentse kirjanduses. Žanrit või motiivi vaadeldakse erinevate kulttuuriruumide ja)või perioodide lõikes laiemas võrdlevas kontekstis. Kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust. Loengutes antakse ülevaade käsitletava kirjandusžanri või motiivi arengust, iseloomulikest joontest ja nende käsitlemisse kaasatud teoreetilisest raamistikest. Seminarides analüüsitakse mingisse konkreetsesse žanri kuuluvaid kirjandusteoseid või mõne motiivi kujutamise seisukohalt olulisi kirjandusteoseid, samuti mõningaid teemaga keskselt haakuvaid teoreetilisi ja kriitilisi tekste. Iseseisev töö seisneb teoreetiliste ja ilukirjanduslikke tekstide läbitöötamises ja seminarideks ettevalmistamises."
    ["vljund"]=>
    string(435) "Üliõpilased omandavad: Ülevaatliku pildi käsitletava žanri või motiivi arengust arenguetappidest, harudest ja iseloomulikest joontest ja/või avaldumisvormidest. Esmase oskuse teoreetiliste käsitluste toel töötada erinevatesse kultuuriruumidesse (sh. eesti kultuuriruumi) mingisse žanri kuuluvate või mingile motiivile keskenduvate tekstidega. Kursus eeldab omandatud oskuse demonstreerimist nii seminarides kui lõpuessees."
  }
  [1928]=>
  object(stdClass)#1929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7502"
    ["hindamine"]=>
    string(308) "Eksamihinde kujunemine: 1) Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus 2) Osalemine loengutes ja seminarides 3) Ühe või enama järgneva tööüleande nõuetekohane täitmine vastavalt kursust läbiviiva õppejõu tööülesannetele: eksam, essee, grupitöö, diskussiooni juhatamine, referaat."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kursuse eesmärgiks võrdleva kirjandusteaduse uurimismeetodite ja suundade tutvustamine. Eesmärk realiseeritakse mõnele kirjandusvoolule keskenduva kursuse vormis."
    ["sisu"]=>
    string(765) "Loengu- ja seminarivormis kursus käsitleb mõne konkreetse kirjandusvoolu (modernism, postmodernism, realism, romantism jne) arengut või esinemistendentse kirjanduses erinevate kulttuuriruumide ja/või perioodide lõikes laiemas võrdlevas kontekstis. Kursuse sisu varieerub sõltuvalt fookusest ja õppejõust. Loengutes antakse ülevaade käsitletava kirjandusvoolu arengust, iseloomulikest joontest ja nende käsitlemisse kaasatud teoreetilisest raamistikest. Seminarides analüüsitakse käsitletavat voolu esindavaid (nii ilukirjanduslikke kui kriitilisi ja teoreetilisi) tekste. Iseseisev töö seisneb teoreetiliste ja ilukirjanduslikke tekstide läbitöötamises ja seminarideks ettevalmistamises vastavalt kursust läbiviiva õppejõu instruktsioonidele."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Üliõpilased omandavad: Ülevaatliku pildi käsitletava voolu arengust, iseloomulikest joontest ja avaldumisvormidest erinevate kultuuriruumide lõikes. Esmase oskuse teoreetiliste käsitluste toel töötada erinevatesse kultuuriruumidesse (sh. eesti kultuuriruumi) mingit voolu esindavate tekstidega. Kursus eeldab omandatud oskuse demonstreerimist nii seminarides kui lõpuessees."
  }
  [1929]=>
  object(stdClass)#1930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA7667"
    ["hindamine"]=>
    string(1601) "Eksamihinne kujuneb kõigi kodutööde põhjal. Aine läbimise eelduseks on eneseanalüüside (kodutööd I-IV) esitamine ning vähemalt pooltes seminarides osalemine. Kodutöid eraldi ei hinnata, kuid oluline on, et kodutööd vastaksid juhendile: kodutööd on arvestusliku iseloomuga. A Kõik kodused tööd* on esitatud õigeaegselt, üliõpilane on osalenud kõikides seminarides. B Esitatud on kodutööd I-IV, lisaks kaks kodutööd kodutööde V-VII hulgast õigeaegselt. Või esitatud on kõik kodutööd, kuid osadest tähtaegadest ei ole kinni peetud. Üliõpilane on osalenud kõikides seminarides. C Esitatud on kodutööd I-IV, lisaks üks kodutöö kodutööde V-VII hulgast õigeaegselt. Või esitatud on kodutööd I-IV, lisaks kaks kodutööd kodutööde V-VII hulgast, kuid osadest tähtaegadest ei ole kinni peetud. Üliõpilane on osalenud kõikides seminarides. D Esitatud on õigeaegselt kodutööd I-IV. Või esitatud on kodutööd I-IV, lisaks üks kodutöö kodutööde V-VII hulgast, kuid osadest tähtaegadest ei ole kinni peetud. Üliõpilane on osalenud kõikides seminarides. E Esitatud on õigeaegselt kodutööd I-IV. Või esitatud on kodutööd I-IV, lisaks üks kodutööd kodutööde V-VII hulgast, kuid osadest tähtaegadest ei ole kinni peetud. Üliõpilane on puudunud osadest seminaridest. F Koduseid töid ei ole esitatud. Puudub eneseanalüüs (kodutööd I-IV). Või üliõpilane ei ole osalenud üheski seminaris. *Kõik iseseisvad tööd kogutakse portfooliosse, mille eest saadakse koondhinne. Portfoolio võib olla nii paberkandjal kui ka elektrooniline."
    ["eesmrk"]=>
    string(359) "Aine eesmärk on valmistada tudeng ette inglise keele õpetajaks I, II ja III kooliastmes ning gümnaasiumis. Tutvustada tunni ülesehitust, kasutusel olevaid õppematerjale ja meetodeid. Praktiseerida kaasaegseid aktiivõppemeetodeid. Tutvustada erinevaid õpistiile ning kodu-, tunni- ja rühmatöö spetsiifikat. Hoida end kursis pedagoogika probleemidega."
    ["sisu"]=>
    string(1803) "Õppijad on tutvunud: – riikliku õppekavaga ja omab ülevaaded inglise keele ainekavast – aines kasutatava õppevaraga ning on seda kriitiliselt analüüsinud Õppijad on teadlikud: – inglise keele erinevate osaoskuste õpetamise metoodikast – erinevatest õpistiilidest ja oskavad ainet lähtuvalt nendest üles ehitada – erinevatest kuulamis- ja lugemisstrateegiatest ja oskavad valida lugemis- ja kuulamistekste, materjale analüüsida ning koostada lugemis/kuulamiseelseid, -aegseid ja -järgseid ülesandeid – erinevatest sõnavara esitamise strateegiatest ning oskavad kasutada mitmekesiseeid võtteid sõnavara harjutamiseks, kinnistamiseks ja kordamiseks – erinevatest grammatika esitamise ja harjutamise viisidest ning oskab kasutada mitmekesiseid vahendeid ja võtteid grammatika seletamisel. – grupitöö organiseerimise metoodikatest ja läbiviimisest – pildi, ajalehe, muusika jm abil ainetunni atraktiivsemaks muutmisest – loovtööde kirjutamise iseärasustest – erinevatest vigade parandamise strateegiatest (enese parandamine, paariparandamine, töö vigadega, jne) – erinevatest e-õppe keskkondadest – Guardian Teacher Network’is ja/või Õpetajate Lehes ilmuvatest ainealastest artiklitest, loevad ja kommenteerivad neid korrapäraselt – Õppeaine integratsiooni võimalustest teiste ainetega ja läbivate teemade õpetamisest inglise keele aines Õppijad on: – läbi viinud eesmärgistatud ja kavastatud tunde – koostanud ja läbi viinud erinevat tüüpi hindamist (kontrolltööd, tunnikontrollid, tekstiloome, frontaalne kontroll jm) ja valdvad erinevaid hindamisvõtteid (enesehindamine, paari- ja rühmahindamine jm) – koostanud ise erinevat tüüpi ülesandeid ning neid läbi viinud ja analüüsinud õnnestumise/ebaõnnestumise põhjuseid"
    ["vljund"]=>
    string(415) "Õppijad oskavad: – lahendada erinevaid ainealaseid probleeme – otsida, analüüsida ja kasutada erinevaid näidisvahendeid – planeerida ja läbi viia erinevaid tunni etappe – koostada kontrolltöid, lugemiskontrolle jm lisaülesandeid – tunni ülesehitust vastavalt vajadusele kiiresti muuta – juhtida klassiruumi – kirjeldada õpetaja rolle keeletunnis – kontrollida oma kõnet ja esinemist tunnis"
  }
  [1930]=>
  object(stdClass)#1931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Luua õppuritele võimalus praktiseerida teaduslike ettekannete ettevalmistamist ja esitamist, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmist ja seisukohtadele oponeerimist. Anda võimalus teaduslikuks diskussiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Esinemised teadusüritustel. Üks esinemine annab üldjuhul 1 AP, rahvusvahelisel teadusüritusel esinemine 2 AP."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Õppurid on süvendanud oma teaduslike ettekannete ettevalmistamise ja esitamise oskust, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmist ja seisukohtade oponeerimist."
  }
  [1931]=>
  object(stdClass)#1932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua õppuritele võimalus osaleda teaduslikes võrgustikes, praktiseerida teaduselu organiseerimist ja toimetamist, anda võimalus isiklike kontaktide tekkeks ja sisseelamiseks akadeemilisse sfääri."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Esinemised, publikatsioonid, teaduslike ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine ja retsenseerimine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Õppurid on integreerunud teaduslikesse võrgustikesse, praktiseerinud teaduselu organiseerimist, teaduspublikatsioonide toimetamist ja retsenseerimist, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1932]=>
  object(stdClass)#1933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1933]=>
  object(stdClass)#1934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8101"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1934]=>
  object(stdClass)#1935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8102"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1935]=>
  object(stdClass)#1936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8103"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1936]=>
  object(stdClass)#1937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8104"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri"
  }
  [1937]=>
  object(stdClass)#1938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8105"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms., mis soovitavalt on seotud doktoritööga. Kursus toimub üliõpilaste iseseisva ja rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1938]=>
  object(stdClass)#1939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8106"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Kursus koosneb väiksematest moodulitest, milleks võivad olla külalisõppejõudude kursused, keeleteaduslikel konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erialakirjandusega vms., mis soovitavalt on seotud doktoritööga. Kursus toimub üliõpilaste iseseisva ja rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Üliõpilane orienteerub ja oskab aktiivselt osaleda erialases teadusmaailmas."
  }
  [1939]=>
  object(stdClass)#1940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8120"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [1940]=>
  object(stdClass)#1941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8121"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Luua eeldused uuringu kavandamiseks ja teemakohase teaduskirjanduse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Töö erialakirjandusega: oskus leida, analüüsida, refereerida erialast kirjandust, luua seoseid omandatud teadmiste ja erialakirjanduse vahel ning kujundada valmisolekut kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks. Uurimuse kavandi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(389) "Üliõpilane suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; on suuteline määratlema ja põhjendama oma uurimisprobleemi; on suuteline esitama uurimuse teoreetilise aluse kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; on suuteline looma teadustöö loogikal põhineva uurimuskava."
  }
  [1941]=>
  object(stdClass)#1942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8122"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Toetada üliõpilasi doktoritööga seotud uuringu planeerimisel ja allikate valikul."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Uurimistöö allikad. Uurimistöö vormistamine. Iseseisev töö: uurimisprobleemi püstitamine ning selle teoreetiliste allikate leidmine. Uurimisteemale vastava teaduskirjanduse otsimine andmebaasides, leitud kirjanduse viidete nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Tunneb teadusteemale vastavaid uurimistöö allikaid. Oskab koostada uurimisprojekti."
  }
  [1942]=>
  object(stdClass)#1943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8123"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Eesmärk on mõne kaasaja kirjanduse ja kultuuri probleemide süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Süvateadmised kaasaegse kirjanduse ja kultuuri mõne aspekti kohta."
  }
  [1943]=>
  object(stdClass)#1944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8222"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Eesmärk on mõne inglise kirjanduse või kultuuriloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Süvateadmised inglise kirjanduse või kultuuriloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1944]=>
  object(stdClass)#1945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8223"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Eesmärk on kultuuriloo aspektide süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Süvateadmised mõne inglise kultuuriruumi kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [1945]=>
  object(stdClass)#1946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8224"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Eesmärk on mõne kaasaja kirjanduse ja kultuuri probleemide süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Süvateadmised kaasaegse kirjanduse ja kultuuri mõne aspekti kohta."
  }
  [1946]=>
  object(stdClass)#1947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8225"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Toetada üliõpilasi doktoritööga seotud uuringu planeerimisel ja allikate valikul."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Uurimistöö allikad. Uurimistöö vormistamine. Iseseisev töö: uurimisprobleemi püstitamine ning selle teoreetiliste allikate leidmine. Uurimisteemale vastava teaduskirjanduse otsimine andmebaasides, leitud kirjanduse viidete nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Tunneb teadusteemale vastavaid uurimistöö allikaid. Oskab koostada uurimisprojekti."
  }
  [1947]=>
  object(stdClass)#1948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8226"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Luua eeldused uuringu kavandamiseks ja teemakohase teaduskirjanduse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Töö erialakirjandusega: oskus leida, analüüsida, refereerida erialast kirjandust, luua seoseid omandatud teadmiste ja erialakirjanduse vahel ning kujundada valmisolekut kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks. Uurimuse kavandi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(389) "Üliõpilane suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; on suuteline määratlema ja põhjendama oma uurimisprobleemi; on suuteline esitama uurimuse teoreetilise aluse kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; on suuteline looma teadustöö loogikal põhineva uurimuskava."
  }
  [1948]=>
  object(stdClass)#1949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRA8227"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [1949]=>
  object(stdClass)#1950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(8) "GRR 6511"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua ülevaade Prantsusmaa ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist alates Prantsuse revolutsioonist kuni käesoleva ajani."
    ["sisu"]=>
    string(1419) "Prantsuse ühiskond ja kultuur: Euroopa Napoleoni ajastust kuni Viini kongressini. Restauratsioon ja revolutsioonid. Preisi- Prantsuse sõda ja Pariisi Kommuun. Dreyfus’ protsess.Vana ja uue ühiskonna vastandus. Sõdadejärgne kriis, suured ühsikondlikud muutused 60-tel aastatel, Prantsusmaa 1970 aastatest tänapäevani (tööhõive, perekond, haridus, religioon, immigratsioon, rahvusvähemused jne). Kirjandus: Romantism: Mme de Stael, Chauteaubriand, Hugo, Sand, Musset; Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Prantsuse naturalism ja Zola Parnasse’i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti- pärast. Luule: Baudelaire’i ”Kurja lilled” ja sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Belle Epoque, Barrès ja natsionalism; Colette, Proust, Valéry, Gide, katoliiklikud kirjanikud: Claudel, Mauriac, Bernanos; luule: Apollinaire, dadaism, sürrealism: Breton, Eluard, Aragon, Artaud; eksistentsialism: Sartre, Beauvoir, Camus ; teater (absurditeater: Ionesco, Beckett, Adamov), Cocteau, Giraudoux, Anouilh; Uus romaan: Robbe-Grillet, Butor, Sarraute; teised: Genet, Giono, Céline, Char, Graq, Vian, Queneau, Modiano, Le Clézio, Yourcenar, Duras; uusim kirjandus, kirjandusauhinnad, kirjanikud Prantsuse Akadeemias; kirjandusajakirjad. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(196) "-suutlikkus omandada baasteadmisi Prantsusmaa ühiskonnast, kultuurist ja kirjandusest ja analüüsida probleeme tänapäeva prantsuse ühiskonnas; -oskus näha Prantsusmaa osa Euroopa kontekstis."
  }
  [1950]=>
  object(stdClass)#1951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6001"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Seminari ettekanded + essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua eeldused iseseisvaks teadustööks ja kujundada teadikkus akadeemilise kirjutamisega seotud probleemidest. Üliõpilased saavad lähtealused (teoreetiliste ja metodoloogiliste vahendite näol) iseseisva uurimistöö alustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(936) "Proseminaris osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on kohustuslik teise ja enama aasta üliõpilastele. Proseminar keskendub eri tüüpi uurimuste (sealhulgas teadusliku uurimistöö) metodoloogiale ja nende tulemuste esitamise vormidele (kokkuvõte, referaat, essee, kirjalik töö, BA töö jm). Käsitletakse uurimisprotsessiga seonduvaid probleeme ja aspekte (uurimisteema valik, eesmärgi püstitus, hüpotees, teooria, meetod ja instrument, töö allikmaterjalidega ja sekundaarse kirjandusega, nende valik ja selekteerimine jne., BA töö struktuur, vormistamine, viitamine, andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine jne.) Analüüsitakse ja võrreldakse juba kaitstud BA töid nimetatud tunnustest lähtuvalt. Ühtlasi valmistavad üliõpilased proseminari käigus ette ja esitavad oma kirjaliku või BA töö uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtteid. Analüüsitakse käsitusi teadustöö kirjutamisest."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Suutlikus lugeda, analüüsida ja refereerida teoreetilist teksti ja seostada selle sisu oma uurimistöö teemaga. Teadustöö kirjutamise oskuste omandamine. BA töö teema valimine, BA esialgse plaani ja bibliograafia koostamine."
  }
  [1951]=>
  object(stdClass)#1952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6002"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine perioodi lõikes."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Itaalia ja Rooma riigi ajalugu, riigikord, ühiskond, olme, religioon ja kirjandus alates varasest rauaajast (I aastatuhande algus eKr) ja lõpetades suure rahvasterändamise ning keisrivõimu langusega impeeriumi lääneosa üle IV - V sajandil. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(161) "Suutlikkus omandada süvendatud teadmisi Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas."
  }
  [1952]=>
  object(stdClass)#1953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Luua võimalused omandamaks algteadmisi ladina vormi- ja lauseõpetusest."
    ["sisu"]=>
    string(770) "Sissejuhatuses antakse ülevaade ladina keele arengujärkudest, häälikuõpetusest (hääldus, sõnarõhk). Esse. Pöördkonnad. Olevikusüsteemi ajad (praesens, imperfectum, futurum I). I ja II käändkond. I-II käändkonna omadussõna. Tekste igapäevaelust, aktiivse keele harjutusi. Järgneb kontrolltöö. Numeraal. Põhi- ja järgarvsõna. Ajaarvamisest (arvsõna kasutamine kellaaja, kuupäeva, aasta jm. väljendamine). V käändkond IV ja III käändkond. Kõneviisid. Konjunktiivi kasutamine pealauses. Tekste Rooma ühiskonnast. Aktiivi perfektisüsteem (perfekt, pluskvamperfekt, fut. II). Tekste mütoloogiast. Iseseisev töö eri osaoskuste arendamisel: audeerimine, töö sõnaraamatuga, lektüürid, kirjalik väljendusoskus ja selle tagasisidestamine."
    ["vljund"]=>
    string(340) "teadmised ladina keele arengujärkudest, nimi- ja omadussõna käänamis­süsteemist, aktiivi oleviku- ja perfektisüsteemist (aegadest ja kõneviisidest), konjunktiivi kasutamisest pealauses oskus nimi- ja omadussõna käänata, verbi aktiivivormes pöörata, lauseid moodustada suutlikkus teksti õpitu raames sõnastiku abiga eestistada"
  }
  [1953]=>
  object(stdClass)#1954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "ülevaade rooma kirjanduse ajaloost, peamistest autoritest ning teostest."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Kursuse aluseks on Rooma kirjanduse antoloogia 2009. a. väljaanne, mille alusel läbitakse Rooma kirjandus selle kronoloogilises järgnevuses. Kursuse teoreetiliseks aluseks on antoloogia eessõnad ja kommentaarid, mida õppejõud omapoolselt täiendab, lisaks kommenteeritakse antoloogia ja eraldi väljaannetena ilmunud teoste näiteid, loetakse ka algkeelseid tekstikatkete lugemist kirjanduse paremaks illustreerimiseks. Kursuse alguses tehakse ülevaade ka ladina prosoodiast ja värsimõõtudest, koos näidetega konkreetsetelt autoritelt."
    ["vljund"]=>
    string(286) "suutlikkus kirjeldada Ladina kirjanduse põhiperioodide, autorite ja töid, lugeda antiikautoreid ja orienteeruda antiigi problemaatikas, eriti seoses antiikautorite mõjuga romaani maade kirjanduse ja kultuuri arengule, ära tunda ja määrata ladina kirjanduse vorme ja värsimõõte."
  }
  [1954]=>
  object(stdClass)#1955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua ülevaade romaani keelte tekkimise protsessist, nende struktuuraalsetest ja ajaloolistest sarnasustest ja erinevustest romaani kultuuriruumi väljakujunemise taustal."
    ["sisu"]=>
    string(844) "1. Ladina keele ajaloo ülevaade: keele periodiseering: a) primitiivne ladina keel b) arhailine ajajärk c) klassikaline periood d) klassikalise ladina keele järgne periood e) hilisladina keel f) romaani keelte tekke periood g) Karolingi renessanss h) Keskaja ladina keel ja sellele järgnev ajastu 2. Vulgaarladina keele iseloomustus: a) foneetika b) morfoloogia c) süntaks d) leksika 3. Vulgaarladina keele otsesed ja kaudsed allikad 4. Ladina keele levik: romaniseerumine; Romania 5. Ladina keele eristumine Romania piires 6. Suur Rahvasteränne: a) germaani rahvad b) muud rahvad 7. Eri romaani keelte väljakujunemine ja üldiseloomustus: a) prantsuse keel b) provanssaali/oksitaani keel c) itaalia keel d) sardi keel e) reeto-romaani/friuuli keel f) hispaania keel g) katalaani keel h) portugali keel i) rumeenia keel j) dalmaatsia keel"
    ["vljund"]=>
    string(156) "Teadmised romaani rahvaste keelte ja kultuuride ühistest aspektidest ja erinevustest. Suutlikkus analüüsida romaani keelte vanemaid kirjalikke dokumente."
  }
  [1955]=>
  object(stdClass)#1956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6007"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud), eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua ülevaade romaani rahvaste (põhiliselt itaalia, prantsuse, hispaania ja portugali) keskaja ja renessansi kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Kangelaseeposed. Rüütlikirjandus. Ülikoolid ja vagantide luule. Hagiograafiline kirjandus ja religioosne luule. Linna- ja rahvakirjandus. Rebaseromaan, fablioo, farss. Trubaduurid ja truväärid. Linnaluule. Uus mahe stiil. F. Villon. Liturgiline teater. Ajalookroonikad. Allegooriline kirjandus. Didaktiline kirjandus. Roosiromaan Dante Alighieri. Francois Villon. Humanism ja renessanss. Rabelais, Montaigne. Luule, teater."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Üldised teadmised romaani rahvaste keskaja ja renessansi kirjandusest ja selle kujunemisloost. Oskus orienteeruda keskaja ja renessansi problemaatikas. Suutlikkus mõista keskaja ja renessansi kirjanduste kui sotsiaalsete ja ajalooliste diskuruste iseärasusi."
  }
  [1956]=>
  object(stdClass)#1957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6008"
    ["hindamine"]=>
    string(172) "Eksam, essee teemal „Meelelahutus ja õpetlikkus 17. ja 18. sajandi teatris kolme romaani maa näitel“, lugemiskontroll „Oxfordi illustreeritud teatriajaloo“ kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Luua ülevaade baroki- ja klassitsismiajastust, eriti kirjanduse arenguliinidest Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Absolutismiaeg. Ususõjad ja kodanlikud revolutsioonid. Teaduslik maailmapilt ja ühiskondlikud utoopiad. Loodusteaduste buum. Galilei. Modernistid versus traditsionalistid. Progressi ideed. Aeg ja inimtegevus. Bacon, Descartes ja ratsionalism. Baroki esteetika. Góngora kultism ja Quevedo kontseptism. Gracián, Cervantes. Hispaania kuldaja draama: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderón de la Barca. Marino ja marinism. Manerism ja barokk. Pretsioosne ja libertiinlik kirjandus. Barokk-kunst. Klassitsistlik tragöödia. Corneille, Racine. Louis XIV ja klassitsism kui stiil. Comedie italienne ja Molière. Boileau ”Art poétique”. La Rochefoucauld maksiimid ,Pascali ”Mõtted”, La Fontaine’i valmid.Valgustusaeg. Voltaire. Rousseau, Montesquieu. Entsüklopedistid. Diderot. Beaumarchais Figaro-triloogia. Romaan - abee Prévost. 18. sajandi teater: Commedia dell’arte.. Alfieri. Parini. Beccaria."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Teadmised 17. ja 18. sajandi Euroopa kultuuriloost, eriti Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania näitel. Oskus näha romaani rahvaste ja kultuuride osa ja arengut Euroopa kontekstis. Suutlikkus analüüsida ja mõista baroki- ja klassitsismiaja kirjandust ühiskonna ja kirjanduse ajaloo kontekstis."
  }
  [1957]=>
  object(stdClass)#1958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6009"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Essee (30%) Eksam (70%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua ülevaade romantismi, realismi ja sümbolismi üld- ja erijooned romaani rahvaste (eriti prantsuse, samuti itaalia ja hispaania) kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Romantism Euroopas ja romaani maades: Mmde de Stael, Chauteaubriand, Hugo, Sand, Musset; Foscolo; Manzoni ja itaalia ajalooline romaan; romantiline luule: Lamartine, Vigny, Hugo; Foscolo, Leopardi; hertsog de Rivas (Saavedra), Garcia Guiterrez jt; Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Hispaania kostumbrism ja ajalooline romaan. Prantsuse naturalism ja Zola; itaalia verism ja Verga. Parnasse’i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti- pärast. Luule: Baudelaire’i ”Kurja lilled” ja sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Sümbolistide mõju itaalia luulele. Dekadentismi kultuur. Huysmans; D’ Annunzio. Hispaania ’ 98 põlvkond. Romantism, realism ja sümbolism kujutavas kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teadmised 19. sajandi Euroopa kultuuriloost, eriti Prantsusmaa (samuti Itaalia ja Hispaania näitel). Oskus mõista romaani rahvaste kirjandus- ja kultuurilugu Euroopa ühiskondliku arengu kontekstis. Suutlikkus mõista ja analüüsida romantismi, realismi ja sümbolismi võtmes loodud kirjandust ja kunsti."
  }
  [1958]=>
  object(stdClass)#1959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6010"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Eksam ja iseseisvaks tööks on lühiuurimuse koostamine Katalooniaga seostuval vabalt valitud teemal. Ühes seminaris tutvustatakse oma tööd kaasüliõpilastele. Hinne kujuneb kirjaliku töö, esitluse ja loengutes osalemise eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua ülevaade katalaani kultuurist, kirjandusest, poliitilisest ajaloost ja keele kujunemisloost diakroonilises perspektiivis ja toetada teadmiste omandamist 20. sajandi proosakirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(312) "I osa: Kataloonia ajalugu. Katalaani keel ja kultuur diakroonilises perspektiivis. II osa: Katalaanikeelne kirjandus 20. sajandil. Modernism. Víctor Català. Noucentisme. Sõjajärgne periood ja eksiil. 1970ndate põlvkond ja hilisemad autorid. Tekstualism, kirjanduslik eksperimenteerimine ja uus ajalooromaan."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised Kataloonia kultuuriajaloo ja 20. sajandi kirjanduse valdkonnas ning suutlikkus käsitleda katalaani keele sotsiopoliitilist olukorda lähtuvalt ajaloolisest perspektiivist."
  }
  [1959]=>
  object(stdClass)#1960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Õppeaine eesmärk on esitada ülevaade katalaani kultuurist, ajaloost ja keele kujunemisloost diakroonilises perspektiivis."
    ["sisu"]=>
    string(1543) "I osa: Katalaanikeelne territoorium ja selle ühtsuse küsimus. Sissejuhatus. Territooriumi piiritlus kronoloogiliselt. Üldülevaade ajaloost. Keele ühtsus ning sotsiopoliitiline olukord läbi aegade: žanriline kasutus keskajal; hispaania ja katalaani keele diglossilise suhte kujunemine. Rahvuse ja autonoomia küsimus. Rahvuslikud sümbolid. Pidustused, tavad ja traditsioonid (sardana, inimlossid jne). II osa: Kataloonia ajalugu ja kunst diakroonilises perspektiivis. Ibeerid, roomlased, läänegoodid, moslemid ja frangid. Kataloonia kujunemine, ekspansioon ja kõrgaeg (11.-15. sajand). Ramon Llull. Romaani ja gooti stiil. Kataloonia Hispaania impeeriumi perifeeriana, ärkamisaeg (16.-19. sajand). Barokk, neoklassitsism. 20. sajand: Kataloonia Vabariik. Kodusõda, Franco diktatuur (1939-1975) ja taasdemokratiseerumine. III osa: Kultuur 20. ja 21. sajandil. Kunst: Antoni Gaudí, Santiago Calatrava. Joaquín Sorolla, Salvador Dalí, Joan Miró, Antoni Tàpies, Joan Brossa, Equipo Crónica. Tänapäeva kunst. Muusika: Uus laul, 1970ndate katalaani laul, 1980ndate kriis, 1990ndate rock. Tänapäeva muusika. Filmikunst ja meedia. Ventura Pons. Teater: Els Joglars. Josep Maria Benet i Jornet. Sergi Belbel. Jordi Galceran. Kirjandus. Proosa: sõjajärgne periood ja eksiil. 1970ndate põlvkond ja hilisemad autorid. Tekstualism, kirjanduslik eksperimenteerimine ja uus ajalooromaan. Pere Caldres, Mercè Rodoreda, Quim Monzó. Luule ja aasta 1972. Salvador Espriu, Gabriel Ferrater, Miquel Martí i Pol. Esseistika: Joan Fuster."
    ["vljund"]=>
    string(188) "-Süsteemsed teadmised katalaanikeelse territooriumi kultuurist ja poliitilisest ajaloost; -Oskus hinnata katalaani keele sotsiopoliitilist olukorda lähtuvalt ajaloolisest perspektiivist."
  }
  [1960]=>
  object(stdClass)#1961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua ülevaade Provence’i ajaloost ja kultuurist, Provence’i sotsiopoliitilisest olukorrast ning provansi keele kujunemisloost."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Kursusel läbitavad teemad: Provence’i ajalugu. Provansi keele areng trubaduuridest tänapäevani. F. Mistrali ja Félibrige’i mõju Provence’i kultuurile ja rahvuse edasikestmisele. Keeruline 20. sajand: kriisid ja kirjandus. Provansi kultuur ja keel tänapäeva kontekstis Kursus eeldab loengutes osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Teadmised tähtsamatest sündmustest, arengutest, isikutest Provence’i ajaloos, algteadmised provansi keelest ja kirjandusest, ülevaade Provence’i kultuuripärandist."
  }
  [1961]=>
  object(stdClass)#1962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6013"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Suuline test ning lühitõlge sardi keelest itaalia keelde."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Luua eeldused sardi keele tundmaõppimiseks ning itaalia keele tundmiseks läbi võrdleva analüüsi, vaadeldes ka keelestruktuurist ja sõnavaras ilmnevaid kultuurilisi elemente."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Keele ja dialekti erinevused. Grammatikakategooriate analüüs- artiklid, ees-ja omadussõnad, tegusõna."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Põhiteadmised sardi keelest, suutlikkus aru saada lihtsamatest lausetest ning kirjeldada lihtsamaid teemasid."
  }
  [1962]=>
  object(stdClass)#1963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda ülevaade brasiilia kirjanduse tippudest ja selgitada teoste ajaloolist, sotsiaalset ja kultuurilist tausta."
    ["sisu"]=>
    string(1362) "(1) a) Portugalikeelne maailm. Portugali, Brasiilia, Mosambiigi, Angoola kirjandused. Portugali keele levik maailma, lusomaailma identiteet. b) Portugalikeelse kirjanduse retseptsioon Eestis läbi aegade. Tõlkijad. (2) Brasiilia ajaloolis-ühiskondlik-kultuuriline taust. Esimene kontakt ja kirjad Euroopasse. Varane kirjandus. Castro Alves ja abolitsionismiliikumine. Brasiilia romantism, José de Alencar. (3) Realism. Machado de Assis jt. Seminar. (4) Sajandivahetuse ühiskondlikud olud, Sao Paulo industrialiseerumine. Modernismi sünd ja teooria. Moodsa kunsti nädal 1922. Modernistlik luule: Carlos Drummond, Mario ja Oswald de Andrade, Manuel Bandeira. Modernistlik proosa: Macunaima, Oswald de Andrade manifestid ja lühiproosa. Võrdlus Euroopa avangardiga. (5) a) Modernismi teine faas, kontrast esimesega. 30ndate esseistika. Brasiilia rahvuslik projekt: Gilberto Freyre, Sergio Buarque, Paulo Prado. b) Regionalism. Graciliano Ramos, Jorge Amado. Seminar. (6) Tudengiettekanded. Kuidas väljenduvad Brasiilia ühiskonna eripärad ilukirjanduses? Erinevate ilukirjandustekstide põhjal. Ettevalmistus lõpuesseeks. (7) Tänapäev. a) Clarice Lispector, Joao Ubaldo Ribeiro, Luis Fernando Verissimo. Paulo Coelho fenomen. b) Favela, sotsiaalne kirjandus. „Nälgiva naise päevik“, „Jumala linn“. Eeldatakse loengutes ja seminarides käimist."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Tudeng omandab ülevaate lusomaailmast, brasiilia kirjanduse kõige olulisematest autoritest, oskuse ära tunda ja analüüsida brasiilialikku ja mõtestada seda ajaloolises kontekstis."
  }
  [1963]=>
  object(stdClass)#1964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6016"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1964]=>
  object(stdClass)#1965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Sügavam sissevaade keskaja ja renessansi problemaatikasse ning varajasse uusaega. Originaaltekstide lugemine ja analüüsimine."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Kursus keskendub kolme tänapäeva keskaja ja renessansi uurija, Mihhail Bahtini, Jacques le Goffi ja Johan Huizinga käsitustele: Bahtin – keskaja karnevalikultuur ja Rabelais' kronotoop; Jacques le Goff - keskaja inimese maailmapilt, Johan Huizinga - keskaegne esteetika. Neist lähtuvalt loetakse järgmisi teoseid: Rutebeuf “Miracle de Théophile”, Adam de la Halle “Jeu de la feuillée”, Rabelais “Gargantua”, G. De Lorris “Roosiromaan”, liturgiline draama “Aadama mäng”."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Suutlikkus läheneda nimetatud perioodi kirjandusele tänapäeva kirjandusteoreetilistelt alustelt."
  }
  [1965]=>
  object(stdClass)#1966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Õppeaine eesmärk on esitada võrdlev ülevaade katalaani ja baski kirjandusest 20. sajandil ja tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(1318) "I osa: Sissejuhatus. Kirjanduse definitsioon tänapäeval. Kirjanduskaanon. Võrdlev kirjandus. Rahvusvaheline Võrdleva Kirjanduse Assotsiatsioon (AILC/ICLA). Katalaani- ja baskikeelse territooriumi piiritlus. Rahvuse küsimus. Sotsiopoliitilise konteksti mõju kirjandusele. Üldülevaade varasemast baski ja katalaani kirjandusest. Uuritavate kirjanduste olukord tänapäeval, sarnasused ja erinevused. II osa: Ajalooline perspektiiv: Kodusõda ja sõjajärgne kirjandus (1936-1975). Üldine ülevaade. Nn „0 aasta“. Eksistentsialism ja sotsiaalne realism. Luule: Gabriel Aresti, Vicent Andrés Estellés, Salvador Espriu. Esseistika: Rikardo Arregi, Joan Fuster. Proosa: Txillardegi, Ramón Saizarbitoria, Joan Sales, Mercè Rodoreda. Teater: Kriselu, Jarrai, Els Joglars. Bertsolarism ja Uus laul. III osa: Kirjandus alates taasdemokratiseerumisest (1975-2010). Üldine ülevaade. Koolisüsteemi mõju. Preemiad. Kirjastused. Raamatupoed ja -laadad. Avangard ja fantastikakirjandus: Joseba Sarrionandia, Bernardo Atxaga. Tekstualism ja paroodia: Quim Monzó. Mälu, identiteet, ajalugu ja müüt: Joan Mari Irigoien, Bernardo Atxaga, Pako Aristi, Jesús Moncada, Carme Riera, Josep Lozano, Montserrat Roig. Lühijutt. Luule. Teater. Kirjandus ja Internet. Kirjanduse populariseerimine (kirjanduslikud paigad)."
    ["vljund"]=>
    string(173) "-Süsteemsed teadmised 20. sajandi baski ja katalaani kirjandusest; -Oskus hinnata katalaani ja baski keele sotsiopoliitilist olukorda ja tänapäeva kultuurilist konteksti."
  }
  [1966]=>
  object(stdClass)#1967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6019"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine perioodi lõikes."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Itaalia ja Rooma riigi ajalugu, riigikord, ühiskond, olme, religioon ja kirjandus alates varasest rauaajast (I aastatuhande algus eKr) ja lõpetades suure rahvasterändamise ning keisrivõimu langusega impeeriumi lääneosa üle IV - V sajandil. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(161) "Suutlikkus omandada süvendatud teadmisi Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas."
  }
  [1967]=>
  object(stdClass)#1968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6020"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas. Saavutada allikate ja uurimisprobleemide süvendatud tundmine perioodi lõikes."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Itaalia ja Rooma riigi ajalugu, riigikord, ühiskond, olme, religioon ja kirjandus alates varasest rauaajast (I aastatuhande algus eKr) ja lõpetades suure rahvasterändamise ning keisrivõimu langusega impeeriumi lääneosa üle IV - V sajandil. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(161) "Suutlikkus omandada süvendatud teadmisi Vana-Rooma ajaloo tähtsamatest probleemidest poliitilises, sotsiaal-majanduslikus, kultuuri ning religiooni valdkonnas."
  }
  [1968]=>
  object(stdClass)#1969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6021"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Protsessihindamine (essee) 30% Tulemushindamine (eksam) 70%"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua ülevaade romaani rahvaste (põhiliselt itaalia, prantsuse, hispaania ja portugali) keskaja ja renessansi kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Kangelaseeposed. Rüütlikirjandus. Ülikoolid ja vagantide luule. Hagiograafiline kirjandus ja religioosne luule. Linna- ja rahvakirjandus. Rebaseromaan, fablioo, farss. Trubaduurid ja truväärid. Linnaluule. Uus mahe stiil. F. Villon. Liturgiline teater. Ajalookroonikad. Allegooriline kirjandus. Didaktiline kirjandus. Roosiromaan Dante Alighieri. Francois Villon. Humanism ja renessanss. Rabelais, Montaigne. Luule, teater."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üldised teadmised romaani rahvaste keskaja ja renessansi kirjandusest ja selle kujunemisloost. Oskus orienteeruda keskaja ja renessansi problemaatikas. Suutlikkus mõista keskaja ja renessansi kirjanduste kui sotsiaalsete ja ajalooliste diskursuste iseärasusi."
  }
  [1969]=>
  object(stdClass)#1970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6022"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Protsessihindamine (essee) 30%, tulemushindamine (eksam) 70%"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua ülevaade romantismi, realismi ja sümbolismi üld- ja erijooned romaani rahvaste (eriti prantsuse, samuti itaalia ja hispaania) kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Romantism Euroopas ja romaani maades: Mmde de Stael, Chauteaubriand, Hugo, Sand, Musset; Foscolo; Manzoni ja itaalia ajalooline romaan; romantiline luule: Lamartine, Vigny, Hugo; Foscolo, Leopardi; hertsog de Rivas (Saavedra), Garcia Guiterrez jt; Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Hispaania kostumbrism ja ajalooline romaan. Prantsuse naturalism ja Zola; itaalia verism ja Verga. Parnasse’i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti- pärast. Luule: Baudelaire’i ”Kurja lilled” ja sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Sümbolistide mõju itaalia luulele. Dekadentismi kultuur. Huysmans; D’ Annunzio. Hispaania ’ 98 põlvkond. Romantism, realism ja sümbolism kujutavas kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teadmised 19. sajandi Euroopa kultuuriloost, eriti Prantsusmaa (samuti Itaalia ja Hispaania näitel). Oskus mõista romaani rahvaste kirjandus- ja kultuurilugu Euroopa ühiskondliku arengu kontekstis. Suutlikkus mõista ja analüüsida romantismi, realismi ja sümbolismi võtmes loodud kirjandust ja kunsti."
  }
  [1970]=>
  object(stdClass)#1971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Luua ülevaade Rooma kirjanduse ajaloost, peamistest autoritest ning teostest."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Kursuse aluseks on Rooma kirjanduse antoloogia 2009. a. väljaanne, mille alusel tutvutakse Rooma kirjandusega kronoloogilises järgnevuses. Kursuse teoreetiliseks aluseks on antoloogia eessõnad ja kommentaarid, mida õppejõud omapoolselt täiendab, lisaks kommenteeritakse antoloogia ja eraldi väljaannetena ilmunud teoste näiteid, loetakse ka algkeelseid luulekatkeid kirjanduse paremaks illustreerimiseks. Kursuse alguses tehakse ülevaade ka ladina prosoodiast ja värsimõõtudest, koos näidetega konkreetsetelt autoritelt."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Suutlikkus kirjeldada ladina kirjanduse põhiperioodide, tunda autoreid ja nende töid. Orienteeruda antiigi problemaatikas, eriti seoses antiikautorite mõjuga romaani maade kirjanduse ja kultuuri arengule. Ära tunda ja määrata ladina kirjanduse vorme ja värsimõõte."
  }
  [1971]=>
  object(stdClass)#1972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6050"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Seminari ettekanded + BA töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Tõsta üliõpilaste teadlikkust teadustöö kirjutamisega seotud probleemidest. Anda neile teoreetilisi ja metodoloogilisi vahendeid iseseisva uurimistöö alustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(940) "Proseminari II-s osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on soovitav teise ja enama aasta üliõpilastele, kellel on proseminar I juba sooritatud. Proseminar keskendub eri tüüpi uurimuste (sealhulgas teadusliku uurimistöö) metodoloogiale ja nende tulemuste esitamise eri vormidele (kokkuvõte, referaat, essee, kirjalik töö, BA töö jm). Käsitletakse uurimisprotsessiga seonduvaid probleeme ja karakteristikuid (uurimisteema valik, eesmärgi püstitus, hüpotees, teooria, meetod ja instrument, töö allikmaterjalidega ja sekundaarse kirjandusega, nende valik ja selekteerimine jne., BA töö struktuur, vormistamine, viitamine, andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine jne.) Analüüsitakse ja võrreldakse seni EHIs kaitstud BA töid nimetatud tunnustest lähtuvalt. Ühtlasi valmistavad üliõpilased proseminari käigus ette ja esitavad oma kirjaliku või BA töö uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtte."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Suutlikus lugeda, analüüsida ja refereerida teoreetilist teksti ja selle sisu seostada oma uurimistöö teemaga. Teadustöö kirjutamise oskuse omandamine. BA töö teema valimine, BA esialgse plaani ja bibliograafia koostamine."
  }
  [1972]=>
  object(stdClass)#1973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks prantsuse kultuurist ja ajaloost (kuni Suure Prantsuse Revolutsiooni, 5.saj-1789)."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Prantsuse ajaloo tähtsündmused (5.saj. e.Kr. - 1789.a.), prantsuse ühiskonna, riigi ja kultuuri kujunemine ja areng. Ajaloost läbi kirjanduse. Eksami eelduseks on referaadi koostamine ja ettekandmine ning kahe testi sooritamine positiivsele hindele. Eksam on kirjalik ja kontrollib valdkonnaalaste teadmiste omandamise taset. Arvesse võetakse ka referaadi ja testide hinded."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Kultuuri- ja ajalooalased teadmised Prantsumaast. Suutlikkus seostada loogiliselt prantsuse kultuuri erinevaid valdkondi. Teadvustada nii ajaloos toimunud muudatusi kui ka traditsioone ja tavasid jm, mis on püsivad."
  }
  [1973]=>
  object(stdClass)#1974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6102"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua ülevaade Prantsusmaa ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist Prantsuse revolutsioonist kuni käesoleva ajani."
    ["sisu"]=>
    string(749) "1. Suure Prantsuse Revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed 2. Direktoorium 3. Konsulaat 4. I keisririigi aeg 5. Napoleoni ajastu üldine ülevaade 6. Restauratsioon: Louis XVIII, Charles X, Louis-Philippe 7. II vabariik 8. II keisririik 9. Prantsuse-Preisi sõda 10. Pariisi Kommuun 11. III vabariik 12. Prantsuse koloniaalpoliitika 13. I maailmasõda 14. Kahe maailmasõja vaheline periood 15. Prantsusmaa II maailmasõjas: okupeeritud Prantsusmaa, Vichy vabariik, Vastupanullikumine siseriigis ja välismaal 16. Prantsusmaa vabastamine 17. IV vabariik 18. Koloniaalajastu lõpp 19. V vabariik 20. 1968. aasta, selle põhjused ja tagajärjed 21. Liikumine ühtse Euroopa poolt 22. Mitterrand’i aastad 23. Chiraci aastad 24. Prantsusmaa XXI sajandil"
    ["vljund"]=>
    string(181) "Põhiteadmised Prantsusmaa ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist. Oskus näha Prantsusmaa osa Euroopa kontekstis. Suutlikkus analüüsida probleeme tänapäeva prantsuse ühiskonnas."
  }
  [1974]=>
  object(stdClass)#1975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6103"
    ["hindamine"]=>
    string(276) "Eksam koosneb nimetatud perioodi mõne ilukirjandusliku, poliitilise või ajalooalase teksti analüüsist. Samuti arvestatakse jooksvat tööd ja ettekandeid seminarides. Kirjalik osa eeldab semestri jooksul tehtud ettekannete korralikus vormistuses esitamist semestri lõpul."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused, omandamaks süvendatud teadmisi 20. sajandi mõne perioodi spetsiifikast. Teemad võivad eri aastatel varieeruda."
    ["sisu"]=>
    string(322) "2014. aasta sügissemestril keskendutakse Prantsusmaale 20. sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani (kaasaarvatud) läbi kirjanduse ja kunsti. Põgusalt vaadeldakse ka selle perioodi viljakat panust eesti kirjanduse ja kunsti arengusse. Iseseisev, ühine ning rühmatööna tekstide lugemine ja analüüs. Ettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Aine läbinu - Tunneb nimetatud perioodi tähtsamaid ajaloosündmusi ja kirjandus- ja kunstivoole. - Oskab rakendada neid teadmisi kirjandustekstide või kunstiloomingu analüüsimisel. - Tunneb põhjalikumalt mõningate üksikautorite loomingut ja suudab seda paigutada ajaloolisse konteksti."
  }
  [1975]=>
  object(stdClass)#1976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6104"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Tunnist osavõtt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua ülevaade prantsuse kirjandusklassikast selle ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Kursus tutvustab tähtsamaid prantsuse kirjanikke XVI sajandist kuni tänapäevani. Lisaks ülidsele ajaloolisele taustale ja prantsuse autorite eluloole keskendub kursus prantsuse kirjanduse tähtsamate teoste lugemisele ja analüüsile. Täpsemalt analüüsitakse eri vaatepunktidest nende tähtsamaid teemasid: (i) inimese ja aja suhestumine; (ii) Mina uurimine, otsing ja konstrueerimine; (iii) väärtused, konfiguratsioon ja karakteri areng; (vi) tunnete pretseptsioon ja väljendamine; (v) ruum ja subjektiivsed formatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Teadmised: tunda nimetatud teoseid ja autoreid. Oskus analüüsida teoseid nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis. Suutlikkus näha kirjandusteoste mõju laiemas kultuuri- ja mõtteloosfääris."
  }
  [1976]=>
  object(stdClass)#1977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6105"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Lugeda originaalis katkendeid 20. sajandi prantsuse olulisematest kirjanduteostest. Kursus on mõeldud täiendama eestikeelset teoreetilist kursust 20. sajandi prantsuse kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(662) "Loetakse katkendeid järgmiste kirjanike teostest: Barrès (luulet), Proust ”A la Recherche du temps perdu”, Valéry ”Monsieur Teste”, Gide ”Les Nourritures terrestres, Apollinaire ”La chanson du Mal-aimé”, Breton, Eluard, Aragon (luule), Sartre „la Nausée“, Camus ”L'Etranger”, Ionesco ”La Cantratrice chauve“ ” Beckett ”En attendant Godot”, Cocteau ”Orphée”, Giraudoux „La guerre tre Troie n’aura pas lieu“, Robbe-Grillet, ”Djinn” Céline ”Voyage au bout de la nuit”. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud)"
    ["vljund"]=>
    string(297) "Teadmised: nimetatud teoste ja autorite tundmine, oskus lugeda ja analüüsida originaalteksti prantsuse keeles suutlikkus põhjendada keele ja stiili põhjal teose võimalikku kuulumist mõnda kirjanduslikku koolkonda; suutlikkus analüüsida luulet värsiõpetuse põhikategooriatest lähtuvalt."
  }
  [1977]=>
  object(stdClass)#1978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6107"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Anda ülevaade frankofoonsest kirjandusest maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Frankofoonne kirjandus maailmas. Frankofoonia kontseptsioonist 19. ning 20.sajandil. Loetakse prantsusekeelseid kirjanikke, arutelu keelevaliku problemaatika üle."
    ["vljund"]=>
    string(50) "Põhjalikud teadmised frankofoonsest kirjandusest."
  }
  [1978]=>
  object(stdClass)#1979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6109"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Anda üliõpilastele ülevaade prantsuse filmikunsti ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Kursus algab sissejuhatusega, mis käsitleb prantsuse filmikunsti algusaegadest kuni 30-ndate aastateni. Seejärel süvenetakse 60-ndate aastate Uue voolu perioodi ning vaadeldakse, kuidas see mõjutas filmikunsti hilisemat arengut. Iga loeng sisaldab teoreetilist osa, millele järgneb käsitletava perioodi ühe filmi vaatamine ja selle analüüs. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised prantsuse filmikunsti ajaloost. Suutlikkus periodiseerida, mõista ja analüüsida filmi."
  }
  [1979]=>
  object(stdClass)#1980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6110"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "luua perioodiline ja valikuline ülevaade kunsti arengust Prantsusmaa territooriumil, ürgühiskonnast tänapäevani välja. Vaadeldakse maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Kursuse esimene osa käsitleb kunsti arengut Prantsusmaal alates ürgühiskonnast kuni keskaja lõpuni, teine osa käsitleb perioodi renessanssist kuni impressionismini; kolmas osa käsitleb 20.sajandi kunsti. Peatutakse põhjalikumalt kunstiarengu sõlmpunktidel, iga perioodi puhul peatutakse pikemalt kõige väljapaistvamatel loovisikutel ja õpitakse vahet tegema erinevatel stiilidel ja perioodidel analüüsides üksikuid kunstiteoseid."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Teadmised kunsti arengust Prantsusmaa territooriumil ürgühiskonnast tänapäevani välja. Suutlikkus analüüsida ja periodiseerida kunstiteoseid."
  }
  [1980]=>
  object(stdClass)#1981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6111"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1981]=>
  object(stdClass)#1982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6112"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua eeldused Prantsusmaa ajaloo, kirjanduse ja kultuuri tundmiseks 19. sajandi kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(825) "Prantsusmaa pärast Suurt Revolutsiooni. Inimõiguste deklaratsioon, Napoleoni sõjad, Restauratsioon, Teine vabariik, Teine keisririik, Kolmas vabariik, Pariisi Kommuun. Dreyfusi protsess. Kirjandus: Romantism: Mme de Stael (”De l'Allemagne”) Chateaubriand (”René”) Hugo (”Cromwelli” eessõna), Sand, Musset (”Sajandi lapse pihtimus”), romantiline luule: Lamartine, Vigny., Hugo. Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Naturalism. Zola (intellektuaalid Dreyfusi protsessi ajal), vennad Goncourt'id.. Parnasse'i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti-pärast (Flaubert, „Püha Antomiuse kiusamine“). Kriitika: St-Beuve. Luule: Baudelaire (”Kurja lilled”, ”Väikesed poeemid proosas”., Sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Romantism, realism ja sümbolism kujutavas kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Teadmised 19 sajandi Prantsusmaast: ajaloost, kultuurist, kirjandusest. Oskus analüüsida originaaltekste nende ajaloolises, kultuurilises ja kirjanduslikus kontekstis. Suutlikkus läheneda nimetatud perioodi kirjandusele tänapäeva kirjandusteoreetilistelt alustelt Suutlikkus seostada antud perioodi ajaloo ja kultuuri spetsiifikat laiema euroopaliku taustaga samal perioodil ja hinnata selle mõju hilisematele arengutele."
  }
  [1982]=>
  object(stdClass)#1983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6114"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Koondtulemus: suuline eksam, ettekanne, essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Erikursuste eesmärgiks on luua võimalus süvendatud teadmiste omandamiseks Prantsuse renessansist, selle eripäradest klassikalise pärandiga tegelemisel ja sellest inspiratsiooni ammutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kursusel (eelduseks Prantsuse keele tase B2) käsitletakse Prantsuse ühiskonda renessansiajal, erilise rõhuga teemadel, mis puudutavad humanismiliikumise omapära Prantsusmaal ja prantsuse humanistide erilist roll antiigipärandi edasikandmisel. Samuti käsitletakse, kuidas antiigi eeskujul kujunes välja uus prantsuse keel ja kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(67) "Suutlikkus analüüsida Prantsuse Renessansi tähtsamaid probleeme."
  }
  [1983]=>
  object(stdClass)#1984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6115"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Ülevaade prantsuse kirjandusteooria ja -kriitika põhisuundadest."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Kursus annab ülevaate prantsuse kirjandusteooria ja -kriitika arengust 19. ja 20. sajandil ja käsitleb põhjalikumalt järgmisi autoreid: Lacan, Barthes, Todorov, Genette, Cixous, Derrida, Kristeva."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Teadmised kirjandusteooria ja -kriitika põhisuundadest ja tuntumatest autoritest. Oskus rakendada nimetatud teooriaid kirjanduse uurimisel. Suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd."
  }
  [1984]=>
  object(stdClass)#1985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6116"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Lugeda originaalis katkendeid olulisematest uuematest prantsuse kirjanduteostest."
    ["sisu"]=>
    string(55) "Loetakse katkendeid õppejõuga kokku lepitud teostest."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Teadmised: loetud teoste ja autorite tundmine; Oskus lugeda ja analüüsida originaalteksti prantsuse keeles; Suutlikkus põhjendada keele ja stiili põhjal teose võimalikku kuulumist mõnda lirjanduslikku koolkonda; Suutlikkus analüüsida luulet värsiõpetuse põhikategooriatest lähtuvalt."
  }
  [1985]=>
  object(stdClass)#1986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6121"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises prantsuse keeles C1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Grammatika: artikli, eessõnade ja asesõnade kasutuse harjutamine ja sellega seotud probleemide analüüs. Suuline väljendusoskus: arutelud aktuaalsetest probleemidest Prantsusmaal. Üliõpilased valivad iseseisvalt teemasid ja esitavad neid ettekande vormis, millele järgneb üldarutelu. Kirjalik eneseväljendus: üliõpilased kirjutavad iseseisvalt lühiesseid teemade kohta, mida vestlustundides käsitletakse; klassis keskendutakse vigade analüüsile ja parandamisele. Lugemine, kuulmine ning arusaamine: keerulisemate (ilukirjanduslike ning esseistlikke) originaaltekstide lugemine ja tõlgendamine. Heli- ja videoselvestuste kuulamise kaudu harjutatakse arusaamist prantsuskeelsest kõnest. Iseseisev töö eri osaoskuste arendamisel: kuulamine, töö sõnaraamatuga, lektüürid, kirjalik väljendusoskus ja selle tagasisidestamine."
    ["vljund"]=>
    string(617) "Suutlikkus korrektselt kasutada nii suuliselt kui kirjalikult prantsuskeelseid artikleid, eessõnu ja asesõnu. Oskus prantsuse keeles ladusalt ja spontaanselt, liigselt sõnu otsimata kõneleda ja suhelda. Suutlikkus luua grammatiliselt korrektset ja sidusat prantsuskeelset teksti, kasutades laialdast sõnavara ja kirjakeelele omaseid konstruktsioone. Suutlikkus aru saada mahukatest ning keerulistest tekstidest ja neid analüüsida nii süntaktilisest kui semantilisest aspektist. Suutlikkus lugeda, aru saada ja ümber jutustada prantsusekeelseid suuliseid tekste (nt dialoogid, raadiosaated, teleuudised, jne)."
  }
  [1986]=>
  object(stdClass)#1987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6123"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Anda ülevaade prantsuse keele arengu põhiperioodidest, analüüsida ajaloolisi tekste ja tutvustada ajaloolise morfoloogia ja foneetika seaduspärasid."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Kursus annab ülevaate prantsuse keele foneetilisest ja morfoloogilisest arengust gallo-romaani, vanaprantsuse ja keskprantsuse perioodil kuni tänapäevani. Tunnis analüüsitakse keskaegseid tekste (Serment de Strasbourg, Vie de St Alexis, Jeu d’Adam jt) ning tehakse foneetilisi sõnatuletusharjutusi. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Teadmised prantsuse keele arengu põhiperioodidest, oskus analüüsida ajaloolisi tekste keele arengu kontekstis, oskus seletada sõnade foneetilisi muutusi nende arengus ladina keelest prantsuse keeleks, oskus selgitada morfoloogilisi arenguid keele arengus ladina keelest prantsuse keeleks, suutlikkus näha keelt kui oma seaduspärasuste järgi arenevat organismi, teadvustada tänapäeva prantsuse keele arengutendentse."
  }
  [1987]=>
  object(stdClass)#1988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6124"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua eeldused tutvumaks prantsuse keele morfoloogia ja süntaksi põhiküsimustega."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskusi erinevatel grammatika tasanditel:1) leksikaalne: sõnade grammatiline liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käändsõnade grammatilised soo ja arvu tunnused, tegusõnade kõneviisi ja aja tunnused. 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval ka prantsuskeelse lause praktiline süntaksi analüüs. Iseseisev töö grammatika teoreetiliste aspektidega (iseseisev analüüsimine ja seminariarutelud, tagasiside seminaridel)."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Teadmised prantsuse keele lingvistikast ja selle terminoloogiast. Suutlikkus analüüsida prantsuskeelseid lauseid, fraase ja sõnu."
  }
  [1988]=>
  object(stdClass)#1989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6125"
    ["hindamine"]=>
    string(821) "Eksam. Hindamiskriteeriumid: A Tunneb suurepäraselt erinevaid tõlkemeetodeid ja teadvustab nende kasutamist oma tõlgete puhul. Tõlgib tekste grammatiliselt korrektsesse eesti keelde, arvestades tundides arutatud küsimusi. B Tunneb hästi erinevaid tõlkemeetodeid ja teadvustab nende kasutamist oma tõlgete puhul. Tõlgib tekste grammatiliselt korrektsesse eesti keelde, arvestades tundides arutatud küsimusi. C Tunneb ja rakendab tõlkemeetodeid keskpäraselt. Tõlgib tekste üldjoontes korrektsesse eesti keelde. Pöörab tähelepanu tundides arutatud probleemidele. D Tunneb ja rakendab tõlkemeetodeid ja tunnis arutatud problemaatikat mõningate puudujääkidega. E Tunneb ja rakendab tõlkemeetodeid ja tunnis arutatud problemaatikat kesiselt. Ei oska oma emakeelt piisaval tasemel, et korrektselt tõlkida."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Analüüsida kirjandustekste erinevatest vaatepunktidest (stilistiline, semantiline, semiootiline, kontrastiivgrammatiline, süntaktiline), arendada eestikeelset väljendusoskust praktilise tõlkimise baasil, tutvuda erinevate tõlkimisvõimalustega, tunda erinevaid tõlketeooriaid."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Kursuse jooksul analüüsitakse ja võrreldakse prantsuse keelest eesti keelde tõlgitud tekste, arutletakse erinevate tõlkimisvõimaluste üle ja tõlgitakse ise tekste erinevatest žanridest ja stiiliregistritest."
    ["vljund"]=>
    string(252) "- baasteadmised erinevatest tõlketeooriatest - oskus tõlkida prantsuse tekste adekvaatselt eesti keelde, analüüsida tõlgitavat teksti morfoloogilisest, süntaktilisest, stilistilisest jms. vaatepunktist - suutlikkus põhjendada oma tõlkemeetodit."
  }
  [1989]=>
  object(stdClass)#1990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6126"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua eeldused prantsuse keele tundide vaatlemiseks, õppematerjalide koostamiseks ja loovuse arendamiseks keele õpetamisel. Luua eeldused Keelemapi kasutamiseks prantsuse keele tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Käsitletatakse didaktilise ühtsuse mõistet (unité didactique). Koostatakse õppematerjale harjutusi ning teste (näiteks grammatika, ortograafia), lähtudes erinevate keeletasemete nõuetest ning erinevate kontekstide vajadustest. Materjalide koostamisel lähtutakse nelja osaoskuse – kuulamise, kirjutamise, rääkimise ning lugemise arendamisest. Koostatakse tunnikonspekte. Tundide vaatlemine. Hindamisviiside analüüsimine ning keeleeksami koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Oskus: Koostada ning kasutada tunnikonspekti. Valida ja koostada õppematerjale vastavalt tunni eesmärkidele ja üliõpilaste vajadustele. Kasutada võõrkeeletunnis Euroopa Keeleõppe raamdokumenti."
  }
  [1990]=>
  object(stdClass)#1991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6127"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade foneetika ja fonoloogia uurimisobjektist ja põhikategooriatest. Prantsuse keele häälduse praktiline treening."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Prantsuse keele häälikud ja artikulatsioon: vokaalid: nasaalsed vokaalid, poolvokaalid. Tumm ”e”. Konsonandid: oklusiivid, friaktiivid, nasaalid. Labiaalid, dentaalid, palataalid jne. Foneetiline transkriptsioon. Foneetilised variatsioonid. Foneemid, allofoonid, fonoloogiline opositsioon, neutralisatsioon. Aktsent, intonatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised foneetika ja fonoloogia uurimisobjektist ja põhikategooriatest. Oskus : prantsuspärane artikulatsioon. Suutlikkus teadvustada häälduse problemaatikat ja seaduspärasid."
  }
  [1991]=>
  object(stdClass)#1992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6128"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Arutada tähendusteooria põhiprobleeme ja seda, kuidas neid lahendavad erinevad semantika koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Kursuse jooksul uuritakse ja võrreldakse erinevaid lähenemisi semantikale, otsides sealjuures seletusi mõnedele tähendusega seotud empiirilistele nähtustele loomulikkes keeltes. Vaatluse alla tulevad kolm teoreetilist suunda: formaalne, strukturaalne ja kognitiivne semantika Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised semantika põhilistest mõistetest. Suutlikkus eristada tähendusteoooria suundi ja nende arusaamu. Oskus seostada omandatud teadmised keele- ja kirjandusteadusliku analüüsiga."
  }
  [1992]=>
  object(stdClass)#1993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6131"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam on kirjalik ja kontrollib valdkonnaalaste teadmiste omandamise taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Süvendada teadmisi prantsuse keelest, luua eeldused XX sajandi lingvistiliste teooriate tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Üldkeeleteaduse rakendustest prantsusekeelses kontekstis. Tutvutakse erinevate lingvistikakoolkondadega. Erilist tähelepanu pööratakse lauseõpetusele. Praktilised morfoloogia-, leksikoloogia-, pragmaatika-ja üldlingvistika-alased harjutused, mis aitavad paremini mõista prantsuse keele eripärasid. Eksami eelduseks jooksvate ülesannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Suutlikkus rakendada lingvistilisi teadmisi nii suulise kõne kui ka kirjaliku teksti loomisel ja analüüsimisel."
  }
  [1993]=>
  object(stdClass)#1994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6132"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Luua eeldused, tundmaks - keeleõppe metodoloogia põhikontseptsioone - põhilised meetodeid - metodoloogia põhisuundi ajaloolises perspektiivist vaadelduna - metodoloogia ning didaktika teiste valdkondade vaheliste suhete omapära."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Keeleõppe metodoloogia põhikontseptsioonid : metodoloogia, meetod, tehnika, metoodilised võtted, lähenemine, - põhilised meetodid : otse- ja kaud-, passiiv- ja aktiivõppe, deduktiivne ja induktiivne õppemeetod, meetodite kombineerimine ja väljendusvõimalused, - ülesande põhiliigid : kordamine, korrigeerimine, mõistete defineerimine, aktiivne kasutamine, vaatlus, taaskasutamine) ja nende rakendamine konkreetsetes valdkondades nii õppimises kui ka õpetamises (grammatika, sõnavara omandamine, foneetika), - metodoloogia põhisuunad : metodoloogia ajaloolises perspektiivist vaadelduna. - « metodoloogia põhiproblemaatika » : metodoloogia ning didaktika teised valdkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Suutlikkus ära tunda leongutes omandatud teadmisi ja rakendada kasutatud didaktilisi materjale, kontseptsioone iseseisvas analüüsis. Hindamisvorm Hindeline arvestus koosneb kirjalikust teoreetilisest osast ja semestri jooksul esitatavatest praktilistest töödest."
  }
  [1994]=>
  object(stdClass)#1995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6134"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Hindeline arvestus koosneb kirjalikust teoreetilisest osast ja semestri jooksul esitatavatest praktilistest töödest."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Luua eeldused, tundmaks - keeleõppe metodoloogia põhikontseptsioone - põhilised meetodeid - metodoloogia põhisuundi ajaloolises perspektiivist vaadelduna - metodoloogia ning didaktika teiste valdkondade vaheliste suhete omapära."
    ["sisu"]=>
    string(1416) "Loenguplaan (I teema ~ 2-3 nädalat). 1. Tutvutakse loengus osalevate tudengite hoiakutega võõrkeelte õpetamisesse. Vaadeldakse kaasaegseid nõudmisi ning arutletakse, millised võivad olla erinevad probleemid võõrkeelte, aga eriti just prantsuse keele õppimises Eesti ja Euroopa kontekstis. Keeleõpet reguleerivad dokumendid (riiklik õppekava, Euroopa keeleõppe raamdokument). 2. Keeleõppe metodoloogia põhikontseptsioonid : metodoloogia, meetod, ajalooline perspektiiv. Algaja õpetaja väljakutsed võõrkeeleõppes. Põhilised meetodid : otse- ja kaud-, passiiv- ja aktiivõppe, deduktiivne ja induktiivne õppemeetod. 3. Meetodite kombineerimine ja väljendusvõimalused, - ülesande põhiliigid (kordamine, korrigeerimine, mõistete defineerimine, aktiivne kasutamine, vaatlus, taaskasutamine). 4. Ülesannete põhiliikide rakendamine konkreetsetes valdkondades nii õppimises kui ka õpetamises (grammatika, sõnavara omandamine, foneetika). Praktiliste harjutuste läbiviimine, keeleõpet hõlbustavate tehnikate võrdlemine ning rakendamine. 5. Autentsed ning didaktilised materjalid. Ühe õpiku peatüki analüüs. 6. Seminaris valitud õpiku analüüsi tutvustamine ning diskussioon. 7. Diskussioon: üliõpilased väitlevad eri vaatenurgast lähtuvalt selle üle, milline peaks olema võõrkeeleõpetaja roll. NB! Kohustusliku kirjanduse lugemine ning analüüsimine, osalemine diskussioonis."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Suutlikkus rakendada loengutes ja seminarides omandatud teadmisi ja analüüsida didaktilisi materjale, kontseptsioone."
  }
  [1995]=>
  object(stdClass)#1996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6135"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [1996]=>
  object(stdClass)#1997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6136"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Eksam, mis koosneb kirjalikust osast, kus tuleb vastata teoreetilistele küsimustele ja sooritada harjutusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Võimaldada ülevaadet prantsuse keele leksikoloogiast. Toetada sõnade semantilise ja morfoloogilise analüüsimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Kursus toimub prantsuse keeles. Kursusel arendatakse üliõpilaste prantsuse keele leksika analüüsioskusi kahel tasandil:1) semantika: sõnade tähendus ja sellega seotud probleemid; 2)morfoloogia: sõnade vorm ja nende moodustamise probleemid leksikoloogiast lähtudes. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval iseseisev, ühine ning rühmatöö sõnade analüüsimist sisaldavate harjutuste näol."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Teadmised prantsuse keele leksikoloogiast ja selle terminoloogiast; suutlikkus analüüsida prantsuskeelseid sõnu."
  }
  [1997]=>
  object(stdClass)#1998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua eeldused keeleliste, sotsiolingvistiliste ja pragmaatiliste pädevuste arendamiseks prantsuse keeles kolmes valdkonnas: turism, ettevõtlus ja administratsioon. Suunata õpinguid, tutvustades kutsealase spetsialiseerumise võimalikke valdkondi."
    ["sisu"]=>
    string(495) "Turism: sissejuhatus giidiametisse. Ettevalmistumine avalikeks esinemisteks. Algteadmised turismi alal. Ekskursioon Tallinnas prantsuse keeles. Administratsioon: Täita ametlikud vormid ja koostada dokumendid. Prantsuse administratiivkeele eripärasused. Ettevõtlus: Ettevõttete funktsioneerimise süsteem ja põhimõtted (võrdlus eesti ja prantsuse ettevõttete vahel). Töö rahvusvahelises meeskonnas. Kuidas esitada oma kandidatuur. Läbida tööintervjuu. Tunda oma õigusi ja kohustusi."
    ["vljund"]=>
    string(582) "Üliõpilane saab aru mahukamatest ja keerulisematest tekstidest ja suulist kõnest kolmes valdkonnas : turism, ettevõtlus ja administratsioon. Tunneb ära ebaselge tähenduse. Suutlikkus tulemulslikult ja sujuvalt kasutada prantsuse keelt erinevate erialade valdkondades (turism, ettevõtte, administratsioon) ja akadeemilises valdkonnas. Suutlikkus läbi viia üldekskursioon Tallinnas. Üliõpilane omandab oskused vormistada administratiivseid dokumente. Üliõpilane suudab töötada rahvusvahelises meeskonnas ja tunneb suhtlemise eripärasusi prantsusekeelses ettevõtluses."
  }
  [1998]=>
  object(stdClass)#1999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6201"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua ülevaade Itaalia ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist alates barbarite invasioonidest 5. saj. A.D. kuni Viini Kongressini 1815."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Barbarite invasioonid ja Bütsantsi- aegne Itaalia; langobardide Itaalia ja paavstiriigi loomine (ca 600-800); impeerium ja paavstiriik 800-ca1200;Venezia ja tema merehegemoonia (600-); Sitsiilia ja L- Itaalia (ca 1130-1300); P- ja Kesk-Itaalia linnad ca 1150-1300; paavstivõimu langus ja Avignoni vangipõli (1200-1378); must surm ja 14. saj. lõpu kriis ning majanduslik ja kultuuriline buum 15. saj; sõjad Itaalias 16. sajandil; vastureformatsioon ja Hispaania ülemvõimu periood; Itaalia Hispaania pärilussõjast kuni Prantsuse Rev-ni, Napoleoni sõdadeni ja Viini Kongressini 1815. Erilist tähelepanu pööratakse impeeriumi ja paavstivõimu konfliktile, linnade ja ülikoolide arengule, linnakultuurile ja nn 13. saj pöördele, renessansi-, barokk- ja uuasja kultuurile. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud)."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Baasteadmised Itaalia ajaloo põhiperioodidest alatest Rooma riigi langemisest kuni 1815; keskaja, renessansi, baroki ja uusaja kultuurist Itaalias. oskus näha ja seostada Itaalia osa Euroopa ajaloo ja kultuuriloo eri etappidel suutlikkus näha ja analüüsida ajaloopärandi osa tänases Itaalia ühiskonnas."
  }
  [1999]=>
  object(stdClass)#2000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6202"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Eksam + essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Käsitleda põhilisi ajaloolisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid sündmusi ja aspekte, mis iseloomustavad Itaaliat alatest Viini kongressist kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(907) "Kursusel käsitletakse vaheldumisi teatud perioodi ajaloolisi sündmusi ja sotsiaalseid nähtusi ning Itaalia ajalugu läbivaid sotsiaal-kultuurilisi omapärasid. Esimeses osas vőetakse läbi järgmised perioodid (erilist tähelapanu pööratakse 20. sajandi teisele poolele): - Itaalia 19. sajandi alguses; - Risorgimento; - Ühinenud Itaalia põhiküsimused; - Giolitti aeg; - Fašism; - 40-ndate aastate kolm Itaaliat; - Vastupanuliikumine: II rahvuslikku ärkamist vői pooleli jäänud revolutsioon? - Kristlike demokraatide ja kommunistide Itaaliad; - 60-dad aastad: majanduslik ime ja noorte mäss; - Terrorism ja maffia; - "Esimese vabariigi" lõpp. Keskendutakse järgmistele Itaaliale omapärastele ja problemaatilistele nähtustele: - Brigante ja mafioso; - Emigrant ja immigrant; - Kirik ja katoliiklased; - Ühine riik (il Paese) ja piirkondlikud erinevused (i paesi); - Perekond ja ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised Itaalia ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist 1815. aastast kuni tänapäevani. Suutlikkus paigutada teatud sotsiaal-kultuurilist nähtust laiemasse ajaloolisse konteksti."
  }
  [2000]=>
  object(stdClass)#2001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6203"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua ülevaade 20. saj itaalia kirjanduse suundadest, autoritest ja teostest kuni ca 1980."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Luule, proosa ja teatri arengute perioodiline käsitlus: 19. saj. lõpu dekadentismist I MSni ; I MSst kuni II MSni, pärast II MS kuni ca 1980 sh läbilõige Calvino loomingust; Sciascia; naiskirjandusest; teatri arengust; Eco; arutletakse kirjanduskriitika üle. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Suutlikkus näidata teadmisi Itaalia 20. sajandi kirj põhitendentsidest ja suundadest, oskus seostada Itaalia 20. sajandi kirjandust Itaalia ja Euroopa ajaloo ning kultuurikontekstiga, suutlikkus mõista ja analüüsida 20. sajandi kirjanduse diskursus(t)i."
  }
  [2001]=>
  object(stdClass)#2002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6205"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Tutvuda vahetult Itaalia 20. sajandi kirjandusvoolude ja vormide peamiste esindajate teostega."
    ["sisu"]=>
    string(987) "Analüüsitakse katkendeid näiteks järgmistelt (proosa)autoritelt: D’ Annunzio (”Il trionfo della morte”), Pirandello (”Il fu Mattia Pascal” ja ”Sei personaggi in cerca dell’autore”), Svevo (”La coscienza di Zeno”), F. Tozzi (”Con gli occhi chiusi”), A. Moravia (”Gli Indifferenti”), D. Buzzati (”Il deserto dei tartari”), T. Landolfi (”Il mar delle blatte”), E. Vittorini (”Conversazione in Sicilia”), F. Jovine (”Le terre del Sacramento”), C. Levi (Cristo si è fermato a Eboli), C. Pavese (”La luna e i falò), C.E. Gadda (”Cognizione del dolore” ja ”Quer pasticciaccio brutto in via Merulana”), Tomasi di Lampedusa (”Il gattopardo”), L. Sciascia (”Todo modo”, ”A ciascuno il suo”), E. Morante (”L`isolda di Arturo”), I. Calvino (”I nostri antenati”, ”Se una notte d’ inverno un viaggiatore”, ”Palomar”; U. Eco (”Il nome della rosa”); A. Tabucchi (”Sostiene Pereira”). Valitakse 15 autorit."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised Itaalia 20. sajandi kirjanduse põhitendentsidest. Oskus määratleda itaalia 20. sajandi kirjanike stiile. Suutlikkus teostada kirjandusteksti analüüsi eri meetoditega."
  }
  [2002]=>
  object(stdClass)#2003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6206"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Luua eeldused, et tutvuda itaalia 20. sajandi juhtivate luuletajate luulega kolmel perioodil: a) kuni I MS; b) I MS kuni II MS; c) 1943 kuni ca 1980ndad"
    ["sisu"]=>
    string(604) "Loetakse ja analüüsitakse järgmiste 20. sajandi itaalia luuletajate luulet: a) D’ Annunzio, Pascoli, krepuskolaarid, futuristid b) ”Voce” luuletajad; uued lüürikud Ungaretti ja Montale ja ”traditsionalist” Saba; hermeetiline luule: Quasimodo, Gatto, Sinisgalli, Luzi, Penna jt.; Pavese realistlik luule; c) Sereni ja Fortini; Pasolini; Gruppo ’63: Giuliani, Sanguineti, Balestrini, Pagliarani, Porta jt; Caproni; Raboni; Zanzotto jt. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(292) "Suutlikkus omandada teadmised Itaalia 20. sajandi luule arengusuundadest alates D’ Annunzio ja Pascoli uuendustest kuni uusavangardi ja Zanzotto psühho- ja keeleanalüütilise luuleni, oskus eristada ning analüüsida nn sõna- ja objektipoeetikat, evokatiivset ja referentsiaalset luulet."
  }
  [2003]=>
  object(stdClass)#2004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6207"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Anda ülevaade Itaalia teatri arengust keskaegsest lauda drammatica’ st ja renessansi commedia dell’ artest kuni Dario Fo sotsiaalse teatrini."
    ["sisu"]=>
    string(873) "Kursus hõlmab järgmisi perioode: a) teater Itaalias keskajal: sacra rappresentazione ja lauda drammatica b) Itaalia renessansiteater: humanistid ja ladina teater; õukondlik draama; commedia erudita ja commedia dell’arte; näitekunsti accademia' te hiilgeaeg; klassikalise tragöödia taasssünd; pastoraaldraama ja Tasso.; c) Itaalia 18. saj. teater: Metastasio melodraamad; Goldoni ja Gozzi teatrireform Venezias; Alfieri klassikalised tragöödiad; d) 19. saj. melodraama ja ooper; 19. saj. lõpu veristlik teater; D’Annunzio dekadentlikud tragöödiad e) 20. saj. teater Itaalias: Pirandello teatripoeetika; E. de Filippo; U. Betti; D. Fabbri; G. Strehler ja Milano Piccolo Teatro; Dario Fo sotsiaalne teater. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)"
    ["vljund"]=>
    string(172) "Teadmised itaalia teatri ajaloost. Oskus seostada Itaalia teatri arengut ja rolli Euroopa teatriaajaloos. Suutlikkus analüüsida eri zhanre ja teatritekstide diskursuseid."
  }
  [2004]=>
  object(stdClass)#2005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6208"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua ülevaade itaalia filmikunsti ajaloost, asetades peatähelepanu neorealismile."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursusel vaadeldakse Itaalia filmipärandit. Vaadeldakse, kuidas Itaalia neorealism mõjutas filmikunsti hilisemat arengut Itaalias ja ka mujal Euroopas. Iga loeng sisaldab teoreetilist osa, millele järgneb käsitletava perioodi ühe filmi (osaline) vaatamine ja selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Suutlikkus omandada baasteadmised itaalia filmikunsti ajaloost; periodiseerida, mõista ja analüüsida filmi."
  }
  [2005]=>
  object(stdClass)#2006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6209"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua perioodiline ja valikuline ülevaade kunsti arengust Itaalia territooriumil 7.saj. e.m.a. tänapäevani välja."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Kursus on jaotatud kolme ossa. Esimene osa käsitleb kunsti arengut Itaalias alates 7.saj. e.m.a. kuni keskaja lõpuni, teine osa käsitleb perioodi renessanssist kuni 19.saj. lõpuni; kolmas osa käsitleb 20.sajandi kunsti. Peatutakse põhjalikumalt kunstiarengu sõlmpunktidel, iga perioodi puhul peatutakse pikemalt kõige väljapaistvamatel loovisikutel ja õpitakse vahet tegema erinevatel stiilidel ja perioodidel analüüsides üksikuid kunstiteoseid. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Teadmised kunsti arengust Itaalia territooriumil 7.saj. e.m.a. tänapäevani välja. Suutlikkus analüüsida ja periodiseerida kunstiteoseid."
  }
  [2006]=>
  object(stdClass)#2007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6211"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "1) Mõista paremini Itaalia 20. sajandi ühiskonna probleeme, eriti Teise maailmasõja eelsetes rassivaenulikes oludes 2) Võrrelda kirjanduslikku diskursust ideoloogilise diskursusega ja näha nende erisusi ja kokkupuutepunkte 3) Arendada itaaliakeelse kirjanduse lugemise ja analüüsimise oskusi kõnes ja kirjas."
    ["sisu"]=>
    string(565) "Seminari käigus loetakse läbi kogu romaan itaalia keeles ja analüüsitakse seda valikuliselt nii sisulises kui vormilises plaanis. Sealjuures vaadeldakse teose tausta ja selle kirjutamise aega (teos ilmus 1962), mil neorealistliku narratiivi kõrvale (või isegi asemele) ilmub ajaloolis- meditatiivne narratiiv. Käsitlemist leiavad niisugused teemad nagu ajalugu ja kirjandus, müüt ja kirjandus, kirjandus kirjanduses jne. Samuti vaadeldakse mõnesid narratoloogilisi aspekte nagu incipit, paigalseisu ja/või olevikulisuse poeetika narratiivsed võtted jne."
    ["vljund"]=>
    string(331) "Teadmised itaalia romaani arengusuundadest pärast II Maailmasõda. Oskus kontekstualiseerida G. Bassani romaani temaatiliselt (vrd näit P. Levi roomaniga, ”Se questo è un uomo” või R. Benigni filmiga ”La vita è bella”) ja narratoloogiliselt. Suutlikkus analüüsida itaaliakeelset kirajndusteost nii kõnes kui kirjas."
  }
  [2007]=>
  object(stdClass)#2008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6212"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Tutvuda vahetult 17.-18. saj. itaalia ühiskonna ja kultuuri tähtsamate autorite ja tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Ülevaade 17. sajandist kui nn stagnatsioonisajandist Itaalia jaoks, keskendutakse Galilei ja Vico tekstidele. Galileid seostatakse Bruno, Campanella, Koperniku traditsiooniga ja Descartes’iga ja nn teadusliku kultuuri tekkega. Vicot vaadeldakse seoses traditsionaalse humanistliku kultuuritraditsiooniga ja Descartes'i mõistmisega metafüüsilises võtmes, samuti käsitletakse tema moraali, retoorika ja antropoloogia jt inimteaduste eelistamist matemaatikale. Baroki kui stiili mõiste. Kirjandus: Marino ja marinism Euroopas; Metastasio ja melodraama. 18. saj. vaadeldakse Habsburgide reformi Toskaanas ja Bourbonide reforme Napoli kuningriigis, samuti jakobiinliku Itaaliat.Klassitsimi kaanon. Kirjandus: commedia dell’arte kriis ja teatrireform Venezias; klassitsistlik tragöödia,luule,ajalugu,jurisprudents,Lombardia valgustuskultuuur (vennad Verrid jt)."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Teadmised itaalia ühiskonnast ja kultuurist Hispaania ja Austria ülemvõimu perioodil, baroki- ja klassitsismiajastu iseärasustest. Oskus mõista kahe kultuuritüübi vastastikust toimet 17.-18. saj. Itaalias ja seostada seda Euroopa kultuuri ajalooga. Suutlikkus analüüsida 17.-18. sajandi itaalia mõtlejate ja kirjanike teoseid."
  }
  [2008]=>
  object(stdClass)#2009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6215"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Tutvutakse juhtivate itaalia kirjandusteooria ja – kriitika esindajate oluliste tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(713) "Erikursusel võidakse käsitleda ühe või mitme juhtiva kirjandus- ja kultuuriteoreetiku või kriitiku töid või keskenduda mingile teemale. Näit: erikursus narratoloogiast: U. Eco, ”Lector in fabula. La cooperazione interpretativa nei testi narrativi” ja ”Sei passeggiate nei boschi narrativi”; A. Marchese, ”L’ officina del racconto” jt. või näit erikursus U. Ecost (”La struttura assente”, ”I limiti dell’ interpretazione”, ”Kant e l’ orintorinco”, ”Dire quasi la stessa cosa” jt.) või näit itaalia 20. sajandi kriitika ja teooria tendentse (Croce, Gramsci, Solmi, Borgese, Flora, Debenedetti, Contini, Fortini, Pasolini, Calvino, Raimondi, Corti, Segre, Asor Rosa jt)."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teadmised Itaalia 20. saj. kirjanduskriitika suundadest ja peamistest esindajatest või mõne juhtiva kirjandusteoreetiku teostest. Oskus rakendada teooriaid kirjandusteose analüüsimisel. Suutlikkus analüüsida ja mõista kirjanduskriitka ja –teooria osatähtsust kirjanduse saamisloo protsessis."
  }
  [2009]=>
  object(stdClass)#2010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6216"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Mõista paremini Itaalia ühiskonna probleeme, eriti alates 1980-ndatest aastatest; Arendada itaaliakeelse kirjanduse lugemise ja analüüsimise oskusi kõnes ja kirjas."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Seminari käigus loetakse läbi romaan(id) itaalia keeles ja analüüsitakse valikuliselt nii sisulises kui vormilises plaanis. Sealjuures vaadeldakse teose tausta ja selle kirjutamise aega. Käsitlemist leiavad niisugused teemad nagu ajalugu ja kirjandus, müüt ja kirjandus, kirjandus kirjanduses jne. Samuti vaadeldakse mõnesid narratoloogilisi aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teadmised itaalia romaani arengusuundadest; Oskus kontekstualiseerida romaane temaatiliselt ja narratoloogiliselt; Suutlikkus analüüsida itaaliakeelset kirajndusteost nii kõnes kui kirjas."
  }
  [2010]=>
  object(stdClass)#2011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6217"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Suuline eksam ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Tutvuda vahetult 17.-18. saj. itaalia ühiskonna ja kultuuri tähtsamate autorite ja tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Ülevaade 17. sajandist kui nn stagnatsioonisajandist Itaalia jaoks, keskendutakse Galilei ja Vico tekstidele. Galileid seostatakse Bruno, Campanella, Koperniku traditsiooniga ja Descartes’iga ja nn teadusliku kultuuri tekkega. Vicot vaadeldakse seoses traditsionaalse humanistliku kultuuritraditsiooniga ja Descartes'i mõistmisega metafüüsilises võtmes, samuti käsitletakse tema moraali, retoorika ja antropoloogia jt inimteaduste eelistamist matemaatikale. Baroki kui stiili mõiste. Kirjandus: Marino ja marinism Euroopas; Metastasio ja melodraama. 18. saj. vaadeldakse Habsburgide reformi Toskaanas ja Bourbonide reforme Napoli kuningriigis, samuti jakobiinliku Itaaliat.Klassitsimi kaanon. Kirjandus: commedia dell’arte kriis ja teatrireform Venezias; klassitsistlik tragöödia,luule,ajalugu,jurisprudents,Lombardia valgustuskultuuur (vennad Verrid jt)."
    ["vljund"]=>
    string(341) "-teadmised itaalia ühiskonnast ja kultuurist Hispaania ja Austria ülemvõimu perioodil, baroki- ja klassitsismiajastu iseärasustest. - oskus mõista kahe kultuuritüübi vastastikust toimet 17.-18. saj. Itaalias ja seostada seda Euroopa kultuuri ajalooga. - suutlikkus analüüsida 17.-18. sajandi itaalia mõtlejate ja kirjanike teoseid."
  }
  [2011]=>
  object(stdClass)#2012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6219"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Mõista paremini Itaalia ühiskonna probleeme, eriti alates 1980-ndatest aastatest; Arendada itaaliakeelse kirjanduse lugemise ja analüüsimise oskusi kõnes ja kirjas."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Seminari käigus loetakse läbi romaan(id) itaalia keeles ja analüüsitakse valikuliselt nii sisulises kui vormilises plaanis. Sealjuures vaadeldakse teose tausta ja selle kirjutamise aega. Käsitlemist leiavad niisugused teemad nagu ajalugu ja kirjandus, müüt ja kirjandus, kirjandus kirjanduses jne. Samuti vaadeldakse mõnesid narratoloogilisi aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teadmised itaalia romaani arengusuundadest; Oskus kontekstualiseerida romaane temaatiliselt ja narratoloogiliselt; Suutlikkus analüüsida itaaliakeelset kirajndusteost nii kõnes kui kirjas."
  }
  [2012]=>
  object(stdClass)#2013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6220"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(127) "Sekundaarkirjanduse alusel tutvutakse Itaalia hiliskeskaja ja renessansi problemaatikaga üldiselt alates ca 1000 kuni ca 1600."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Teadmised itaalia eri regioonide eri arengutest hiliskeskajal ja renessansi perioodil; oskus hinnata Itaalia ajaloo ja kultuuri spetsiifiikat ja erinevusi Euroopa ajaloo, ühiskonna ja kultuuri arenguloos. Suutlikkus analüüsida ja mõista itaalia keskaja ja renessansi mõtlejate ja kirjanike kirjutisi nii oma aja kui praegusaja vaatepunktist."
  }
  [2013]=>
  object(stdClass)#2014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6221"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles C1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(877) "Grammatika: artikli, eessõnade ja asesõnade kasutuse harjutamine ja sellega seotud probleemide analüüs; Suuline väljendusoskus: arutelud aktuaalsetest probleemidest Itaalias. Üliõpilased valivad iseseisvalt teemasid ja esitavad neid ettekanne vormis. Järgneb üldarutelu; Kirjalik eneseväljendus: üliõpilased kirjutavad iseseisvalt lõhiesseid teemade kohta, mida konversatsiooni tundides käsitletakse; klassis keskendutakse vigade analüüsile ja parandamisele. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: keeruliste (ilukirjanduslike ning esseistlike) itaaliakeelsete originaaltekstide lugemine ja tõlgendamine. Originaalsete itaaliakeelsete heli- ja videoselvestuste kuulamine, mille kaudu harjutatakse arusaamist itaalia suulisest keelest. Iseseisev töö eri osaoskuste arendamisel: kuulamine, töö sõnaraamatuga, lugemine, kirjalik väljendusoskus ja tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(618) "Suutlikkus korrektselt kasutada nii suuliselt kui kirjalikult itaaliakeelseid artikleid, eessõnu ja asesõnu. Oskus itaalia keeles ladusalt ja spontaanselt, liigselt sõnu otsimata kõneleda ja suhelda. Suutlikkus kirjutada grammatiliselt korrektse itaaliakeelse teksti, kasutades laialdast sõnavara ja kirjakeelele omaseid konstruktsioone. Suutlikkus aru saada mahukatest ning keerulistest tekstidest ja neid analüüsida nii süntaktilisest kui semantilisest aspektist. Suutlikkus jälgida, aru saada ja ümberjutustada originaalseid itaaliakeelseid suuliseid tekste (nt dialoogid, raadiosaated, teleuudised, jne)."
  }
  [2014]=>
  object(stdClass)#2015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6223"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Kursuse eesmärgiks on jälgida itaalia keele arengut alates erinevate ladina rahvakeelte (volgari) kujunemisest ja kasutamisest esimestes kirjalikkes dokumentides kuni Itaalia ühinemiseni, otsides sealjuures 14. sajandi Firenze rahvakeele edu põhjuseid ja selle muutmist Itaalia kirjakeeleks."
    ["sisu"]=>
    string(917) "Kursus baseerub erinevate aegade kirjalike dokumentide analüüsile. Paralleelselt jälgitakse Itaalia kirjakeele väljakujunemist kirjanduses ja Itaalia rahvakeelte esinemist kirjalikus traditsioonis, alati silmas pidades et Itaalia keel on olnud 700 aastat väikese kirjameeste eliidi keel, samas kui rahvas kasutas ainult oma sünnikoha murret. Erilist tähelepanu pööratakse ka sõnade etümoloogiale selleks, et siduda keele ajalugu Itaalia üldajalooga ja näidata kuidas, ladina aluse kõrval, on Itaalia keele arengus mänginud tähtsa rolli ka teised keeled, mille rääkijad elasid Itaalias enne ladina keele leviku ja pärast selle taandumist. Koos keele ajalooga käsitletakse kursusel ka nn questione della lingua ehk teoreetilist vaidlust keelenormi üle, mida alustas Dante Alighieri ja millel osalesid Itaalia kirjanikud, kultuuriinimsed, keeleteadlased alates renassansist kuni 19. sajandi lõpuni."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Suutlikkus omandada teadmised itaalia keele ajaloost ja sellega seotud vaidlustest keelenormi üle ning eristada erinevate perioodide omaseid eristada leksikaalseid, ortograafilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi tunnusjooni; oskus lugeda ja analüüsida itaaliakeelseid kirjalikke tekste eri aegadest."
  }
  [2015]=>
  object(stdClass)#2016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6224"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste omandamiseks itaalia keele morfoloogia ja süntaksi põhiküsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(804) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskused erinevatel grammatika tasanditel: 1) leksikaalne: sõnade grammatilised liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käänavate sõnade grammatilised soo ja arve tunnused, tegusõnade viisi ja aja tunnused; 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Grammatilised nähtused üritatakse mitte ainult kirjeldada vaid seletada, viidates mõnedele lingvistilistele teooriatele nagu näiteks generatiivne grammatika jt. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval, ka omandatud teadmiste harjutamine itaaliakeelsete tekstide süntaktilise analüüsi näol. Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud)."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teadmised itaalia keele lingvistikast ja selle terminoloogiast. Suutlikkus analüüsida itaaliakeelseid lauseid, fraase ja sõnu."
  }
  [2016]=>
  object(stdClass)#2017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6225"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua eeldused tekstide tõlkimiseks itaalia keelest eesti keelde ja tõsta üliõpilaste teadlikkust sellega seotud keelelistest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kursusel praktiseerivad üliõpilased esseistlikke ja ilukirjanduslikke tekstide tõlkimist itaalia keelest eesti keelde. Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul itaaliakeelsest eestikeelsele tekstile. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike. Iseseisev töö: tutvumine eri tõlkemeetodite ja -tüpoloogiatega, erinevate tekstide tõlkimine, enda ja teiste tõlgete analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti itaalia keelest eesti keelde."
  }
  [2017]=>
  object(stdClass)#2018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6226"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Õpitud teadmiste ja harjutatud oskuste rakendamine praktilises töös. Eriala erinevad rakendused. Enesereflektsioon ja oma erialase arengu suunamine."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Üliõpilased praktiseerivad oma erialaseid teadmisi mõnes Itaalia keele kasutamisega seotud valdkonnas: tõlkimine, raamatukogundustöö, erialapraktika era-või riiklikus sektoris."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Üliõpilane tunneb oma eriala laiemas ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [2018]=>
  object(stdClass)#2019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6227"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste omandamiseks itaalia keele morfoloogia ja süntaksi põhiküsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(649) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskused erinevatel grammatika tasanditel: 1) leksikaalne: sõnade grammatilised liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käänavate sõnade grammatilised soo ja arve tunnused, tegusõnade viisi ja aja tunnused; 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Grammatilised nähtused üritatakse mitte ainult kirjeldada vaid seletada, viidates mõnedele lingvistilistele teooriatele nagu näiteks generatiivne grammatika jt. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval, ka omandatud teadmiste harjutamine itaaliakeelsete tekstide süntaktilise analüüsi näol."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teadmised itaalia keele lingvistikast ja selle terminoloogiast. Suutlikkus analüüsida itaaliakeelseid lauseid, fraase ja sõnu."
  }
  [2019]=>
  object(stdClass)#2020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6228"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused emakeelest itaalia keelde tõlkimiseks, tõlkeprobleemide teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul eestikeelsest tekstilt itaaliakeelsele. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike. Iseseisev töö: tutvumine eri tõlkemeetodite ja -tüpoloogiatega, erinevate tekstide tõlkimine, enda ja teiste tõlgete analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti itaalia keelest eesti keelde."
  }
  [2020]=>
  object(stdClass)#2021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6229"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Arendada üliõpilaste teoreetilist tundmist ja analüüsi oskusi itaalia keele morfoloogia, süntaksi, leksikoloogia vallas."
    ["sisu"]=>
    string(66) "Erikursus hõlmab loengusarju itaalia lingvistika eri aspektidest."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Süvendatud teadmised itaalia lingvistika teatud aspektidest Suutlikkus analüüsida kursusel käsitletud keelelisi struktuure ja nähtusi."
  }
  [2021]=>
  object(stdClass)#2022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6231"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Arendada üliõpilaste oskust ära tunda ja kasutada erinevaid stiiliregistre ning teadlikkust olulisemaid erikeeli iseloomustavatest tunnustest."
    ["sisu"]=>
    string(862) "Stiiliregistrite ja erikeelte osakaalu suurenemine on kaasaegses Itaalias keele oluline arengumootor. Kursusel analüüsitakse lähemalt kirjanduslikke, formaal-bürokraatlikke ja teaduslik-tehnilisi stiiliregistreid. Kõnekeele tasandil pööratakse aga erilist tähelepanu just madalamatele, mitte-formaalsetele stiiliregistritele, mis mängivad tänapäeva itaalia keele arengus tähtsat rolli. Erikeelte iseloomustamiseks loetakse ja analüüsitakse teaduslik-tehnilisi (nt meditsiini, majanduse, infotehnoloogia alaseid jt), ajakirjanduslikke, poliitilisi ja muid tekste. Erilist tähelepanu pööratakse "noorte keelele". Kursuse jooksul otsitakse ka vastuseid küsimusele kas ja kus jookseb selge piir lihtsa stiiliregistri ja erikeele vahel. Analüüsitakse 20. sajandi Itaalia intelletuaalide (nt Calvino, Pasolini) vaidlusi itaalia keele muutuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Teadmised itaalia keele erinevatest stiiliregistrititest. Suutlikkus lugeda erialaseid tekste ja ära tunda vastava erikeele elemente."
  }
  [2022]=>
  object(stdClass)#2023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6233"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused emakeelest itaalia keelde tõlkimiseks, tõlkeprobleemide teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul eestikeelsest tekstilt itaaliakeelsele. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike. Iseseisev töö: tutvumine eri tõlkemeetodite ja -tüpoloogiatega, erinevate tekstide tõlkimine, enda ja teiste tõlgete analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti itaalia keelde."
  }
  [2023]=>
  object(stdClass)#2024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6301"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua ülevaade hispaania keele struktuurist. Toetada algteadmiste omandamist hispaania keele lingvistikas."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Ülevaade hispaania keele lingvistikast: Hispaania keele foneetika: häälikud, rõhulised silbid, rõhk ja intonatsioon. Morfoloogia: morfeem, morfeemide tüübid, sõna, sõnamoodustusviisid (tuletamine, liitsõnad jne). Lauseõpetus: lause, lihtlause (struktuur), liitlause (struktuur; rindlause ja põimlause). Sissejuhatus tekstigrammatikasse. Loengud, isesisvad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Suutlikkus ära tunda ja rakendada hispaania keele grammatika reegleid. Suutlikkus täita praktilisi ülesandeid. Teooria tundmine, praktilise lauseanalüüsi ning lause- ja tekstimoodustamisoskus."
  }
  [2024]=>
  object(stdClass)#2025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6302"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "E-eksam Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Luua eeldused põhiteadmiste omandamiseks Hispaania ühiskonnast ja kultuurist."
    ["sisu"]=>
    string(920) "Ülevaade kaasaja Hispaania ühiskonna ja kultuuri tähtsamatest aspektidest : ühiskondlikud institutsioonid, nende toimimine, haldusjaotus, haridussüsteem; traditsioonid, kombed, tähtpaevad. XIX saj. kriiside aeg, kodanlik revolutsioon ja romantism: guerrillas, vana režiimi (kui sotsiaalse ning poliitilise süsteemi) lagunemise aeg, uue süsteemi kujunemine Hispaania riigiks, Ladina- Ameerika maade vabadusliikumised, liberalism, karlism, tööstus ja massiliikumised. 1874-1931: Restauratsioon ja nn hõbedane aeg hispaania kultuuris: oligarhia võit ja canovism, koloniaalkriis, Esimene maailmasõda ja neutralism, Ibeeria natsionalism, realism ja naturalism, modernism ja 98-ndate põlvkond, 1914-ndate põlvkond, avangard ja 1927ndte põlvkond. 1931-1975 II Hispaania Vabariik, Kodusõda ja Franco: Riigi ja Kiriku lahknemine, kodusõja tagajärjed, Franco režiim (1939-1975), sõjajärgne avangard, teater."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Suutlikkus omandada kursuse teoreetilist osa ning esitada kohustusliku kirjanduse kohta kodune töö."
  }
  [2025]=>
  object(stdClass)#2026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6303"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Eksam- kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "luua eeldused hispaania kirjanduse olulisematest perioodidest ja tähtteostest."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Rooma ja visigootide periood. Araabia periood. Varane keskaeg. Laul minu Cidist.Hiline keskaeg. Katoliiklike valitsejate periood. Kuldne sajand. Cervantes. Lope de Vega ja uus draama. Góngora ja uus luule. Quevedo ja Gracián. Calderón ja barokkdraama. 18. sajandi kirjandus. 19. sajandi luule, lüüriline draama ja proosa. Hispaania 20. sajandi kataklüsmid kirjanduses: poliitika ja kirjandus. Hispaania teater enne 1936. a., 1914ndte põlvkond, 1927ndate põlvkond ja kodusõda. Sõjajärgne kirjandus: 40ndate ja 50ndate aastate romaan, teater ja luule. Ladina-Ameerika kirjandus: luule ja narratiiv."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Suutlikus käsitleda hispaania kirjanduse olulisemaid autoreid ning kirjandusvoole ajaloolises perspektiivis."
  }
  [2026]=>
  object(stdClass)#2027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6304"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Essee 25% Eksam semestri keskel 25% Lõplik eksam 35% Osalemine 15% Eeldus eksamile pääsemiseks: Essee. Kirjutada kaheleheküljeline kahepoolne töö ajaloo valdkonnas ning tegema koopiad ka teistele kursuse kuulajatele. Ettekande maksimaalne aeg: 10-15min."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Luua ülevaade Hispaania ajaloo murrangulisematest hetkedest poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses plaanis. Mauride vallutustest VIII sajandil XXI sajandini. Analüüsida hispaania kultuuripärandi kujunemist mõjutanud sündmusi ja muutusi läbi ajaloo."
    ["sisu"]=>
    string(421) "SEPTEMBER-OKTOOBER (sügissemestri esimene periood). 1. Moslemite Hispaania (711-1492) 2. Keskaeg Hispaania (to 1474). Visigootide valitsusaeg ning langus. Rekonkista. 3. Monarhia ja impeerium (1474-1700) Hispaania mõjuvõimu kasvamisest maailma mastaabis. 4. Hispaania ajalugu alates 1700. Võitlus mõjuvõimu eest, Napoleoni vallutused. 5. XX sajand. Poliitiline ebastabiilsus, 1936.aasta kodusõda. Franco diktatuur."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Teadmised Hispaania kultuuriruumi väljakujunemisest läbi erinevate ajalooperioodide."
  }
  [2027]=>
  object(stdClass)#2028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6305"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks hispaania kirjanduse olulisematest perioodidest ja tähtteostest."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Kolumbuse-eelsed pärimused. Conquista ja ajalookroonikad. Kohaliku kirjanduse sünd. Barokkperiood: Sor Juana Inés de la Cruz. Kreoolikirjandus. Neoklassitsismilt romantismile, gautšo-kirjandus. Romantismi eripära. 19. sajandi kirjandus. Realism ja regionalism. Kostumbrism: R. Palma “Peruu pärimused”. Modernismi erinevad aspektid: R. Darío, hilised modernistid, modernistlik proosa. 20. sajandi luule, avangardism: G. Mistral, V. Huidobro, J. L. Borges, P. Neruda, N. Guillén, Octavio Paz. 20. sajandi alguse proosa: R. Güiraldes; postmodernistlik proosa: J. L. Borges; maagiline realism: A. Carpentier, M. A. Asturias. Proosa ameerika kirjanduse boom'ist tänapäevani: "uus romaan" (A. B. Casares, E. Sábato, J. Cortázar); kaasaegne põrgu (J. Rulfo, J. C. Onetti, G. G. Márquez); mineviku analüüs (C. Fuentes, M. V. Llosa); süüdistuskirjandus (J. Cortázar). 20. sajandi teater ja esseistika."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Suutlikkus omandada kursuse teoreetiline osa ning esitada kohustusliku kirjanduse kohta kodune töö."
  }
  [2028]=>
  object(stdClass)#2029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6306"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksamihinne kujuneb : essee 15%, vahetest 20%, lõputest 40%, aktiivne osalemine tunni töös 25%."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Anda ülevaade hispaania kultuuriruumi kujunemisel olulistest sündmustest ning muutustest ajaloos."
    ["sisu"]=>
    string(266) "Kursus toimub novembrist detsembrini 2 korda nädalas. Hispaania kultuuri, ühiskonna ja poliitika olulisemad hetked ajaloos, mis on hispaania kultuuriruumi kujundanud kuni XXI sajandini, analüüsides põhilisi tegureid, mis kirjeldavad hispaania kultuuripärandit."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Suutlikkus omandada teadmisi hispaania ajaloost, ühiskonnast ja kultuurist eel-romaani perioodist kuni XXI sajandini, orienteeruda ning mõista hispaania rahvusliku identiteedi tekkemehhanisme."
  }
  [2029]=>
  object(stdClass)#2030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6307"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Luua eeldused hispaania keele ajaloo tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(833) "Hispaania keel on arenenud ladina keelest, sulandades endasse ühtlasi ibeeria substraatide ja kaudselt ka kreeka keele mõjusid. Peale seitset sajandit araabia okupatsiooni Ibeeria poolsaarel assimileeris castellano ehk hispaania keel ka araabia keele laene. Pärast Ladina- Ameerika vallutamist levis castellano uuel kontinendil kiiresti ja rikastus ühtlasi kontaktidest ladina-ameerika keeltega. Sõnavara, grammatika ja foneetika muutuste käsitlus alates vanimatest keelemälestistest, mis pärinevad 12. sajandi keskpaigast, kuni tänapäevani. Samuti analüüsitakse kursuse käigus neid sotsiaalse, poliitilise ja kultuuri ajaloo sündmusi, mis mõjutasid ja mõjutavad keele struktuuri ja sõnavara. Tänapäeval kõneleb hispaania keelt 400 miljonit inimest Hispaaanias, Põhja-Aafrikas, Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas."
    ["vljund"]=>
    string(756) "Üliõpilased on võimelised: Lugema ja mõistma erinevaid tekstiliike tuttavlikematest abstraktsete ja keerukamateni. Saama aru teksti mõttest ja otsima üldisemat ja detailsemat infot. Saama aru inglise kõnekeelest mitmesugustes kõnesituatsioonides. Kkoguma teatud spetsiifilisemat laadi infot ja tabama kõneleja hoiakut. Kirjutama lühikesi tekste, mis on suunatud teatud sihtauditooriumile, mis on hästi ja sidusalt struktureeritud ja korralikult vormistatud. Väljendama end selgelt, ilma ebavajalike peatusteta, kordusteta ja parandusteta, kasutama mitmesuguseid suhtlusstrateegiaid: sotsiaalseid, interaktiivseid, läbirääkimis- ja koostööstrateegiaid. Kasutama keelekonstruktsioone ja sõnavara piisavalt õigesti, sobivalt ja paindlikult."
  }
  [2030]=>
  object(stdClass)#2031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6308"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Essee 20% (essee esitamine on eelduseks, et pääseda eksamile) Vaheeksam 25% Lõpueksam 35% Osalemine 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua täiendav ülevaade hispaania keele variatiivsuse suundadest kaasajal ning toetada keeletaju kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Sissejuhatus: Lingvistilised variatsioonid. Dialekt, sotsiolekt ning keeleregistrid. Ametlikud hispaania keeled: katalaani, euskara, gallego. Dialektid, Ibeeria poolsaar: Aragonés, Astur-Leonés, Murciano Dialektid: andaluusia ja kanaari saared. Ladina-ameerika dialektid. Kaasaegse hispaania keele sotsiolekt. Kaasaegse hispaania keele registrid."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus eristada lingvistilisi variatsioone kaasaegses hispaania keeles, ära tunda erinevused dialekti, keele, standardi ja registri vahel, suutlikkus kirjutada tekstile lingvistilist kommentaari."
  }
  [2031]=>
  object(stdClass)#2032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6309"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Essee 20% Eksam semestri keskel 25% Lõpueksam 35% Osalemine 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Luua ülevaade kaasaegsest hispaania keelest."
    ["sisu"]=>
    string(185) "1. Noorte släng 2. Väline surve: laenud jm 3. Naiste "keel" 4. Ametlik keel 5. Colloquial language 6. Internetikeel 7. “Locuciones”(väljendid) 8. Ajakirjanduskeel 9. Reklaamikeel"
    ["vljund"]=>
    string(144) "Suutlikkus mõista keele lingvistilisi eripärasid, keele variatiivsust, kirjutada arusaadavas keeles, lähtudes hispaaniakeelsetest tekstidest."
  }
  [2032]=>
  object(stdClass)#2033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6310"
    ["hindamine"]=>
    string(185) "Protsessihindamine 40%, millest: õppematerjali koostamine – 10% ettekanne autonoomse piirkonna kohta – 15% sõnavõtt ühes seminaris – 15% Tulemushindamine (kirjalik eksam) 60%."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Luua ülevaade Hispaania ajaloo murrangulisematest hetkedest poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses plaanis. Analüüsida hispaania kultuuripärandi kujunemist mõjutanud sündmusi ja muutusi läbi ajaloo."
    ["sisu"]=>
    string(566) "(1) Sissejuhatus: Hispaania piirkondlikud eripärad. (2) Esiaeg. Pürenee poolsaar miljon aastat tagasi. Hominiidid. Kiviaja kunst. Rauaaegsed rahvad Pürenee poolsaarel: kreeklased, kartaagolased, ibeerid, keltibeerid, keldid, roomlased. (3) Keskaeg: visigootide kuningriik, moslemite vallutus, kristlike kuningriikide teke ja rekonkista. Romaani ja gooti stiil. (4) Uusaeg: Hispaania ühendamine ja Habsburgide impeerium. Uue Maailma avastamine. Kultuuri „kuldne sajand“ ja barokk. (5) Pärilussõda ja Bourbonide võimuletulek. Valgustusaeg ja neoklassitsism."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Suutlikkus omandada põhiteadmisi Hispaania ajaloo põhiperioodidest alates esiajast kuni 1808. aastani. Oskus näha, analüüsida ja seostada Hispaania osa Euroopa ajaloo ja kultuuriloo eri etappidel ning ajaloopärandi osa tänases Hispaania ühiskonnas."
  }
  [2033]=>
  object(stdClass)#2034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6311"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Protsessihindamine 40%, millest: foorumisse postitatud uudise analüüs – 10% ettekanne Ladina-Ameerika riigi kohta – 15% sõnavõtt seminaris – 15% Tulemushindamine (kirjalik eksam) 60%."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Luua ülevaade Hispaania ajaloo murrangulisematest hetkedest poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses plaanis. Analüüsida hispaania kultuuripärandi kujunemist mõjutanud sündmusi ja muutusi läbi ajaloo."
    ["sisu"]=>
    string(1571) "(1) XIX saj kriiside aeg. Vana režiimi lagunemine. Hispaania Iseseisvussõda. Ladina- Ameerika vabadusliikumised. Kodanlik revolutsioon. Karlistide sõjad ja liberaalide revolutsioon. Uue süsteemi kujunemine Esimeseks Hispaania Vabariigiks. Romantism ja realism. (2) 1874-1931: Bourbonide restauratsioon. Oligarhia võim ja canovismo. Koloniaalkriis (1898). Neutralism Esimeses maailmasõjas. Primo de Rivera diktatuur. Tööstus ja massiliikumised. Natsionalismid. „Hõbedane aeg“ hispaania kultuuris. (3) 1931-1975. Teine Hispaania Vabariik. Kodusõda ja selle tagajärjed. Franco diktatuur. Natsionaalkatolitsism. Tsensuur ja sõjajärgne kultuur. (4) 1975-1982: ühiskond demokraatiale ülemineku perioodil: Suáreze valitsus. 1978. a põhiseadus. 23-F. ETA kaasus. (5) Tänapäev. Gonzáleze (PSOE) valitsus ja riigi moderniseerumine. Aznari (PP) valitsus, „Prestige“’i katastroof, Iraagi sõda ja 11-M. Zapatero (PSOE) valitsus, piirkondlike autonoomiate küsimus, ajaloomälu seadus ja majanduskriis. Rajoy (PP) valitsus. Hispaania välispoliitika ja suhted Ladina-Ameerikaga. Esimene maailmasõda ja neutralism, Ibeeria natsionalism. 1931-1975 II Hispaania Vabariik, Kodusõda ja Franco. Riigi ja Kiriku lahknemine, kodusõja tagajärjed.Sõjajärgne avangard, teater, filosoofia ja luule Franco ajal. Ühiskond demokraatiale ülemineku perioodil. ETA kaasus; 1975- kaasaeg. Suareze, Gonzaleze ja Aznari valitsused. Hispaania ja Euroopa. Hispaania ja Ladina-Ameerika suhted, „Prestige“’i nurjumine ja Iraagi sõda. 11/03. Zapatero valitsuse aeg."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Suutlikkus omandada põhiteadmisi Hispaania ajaloo perioodidest 1808. aastast kuni tänapäevani; oskus paigutada sotsiaal-kultuurilisi nähtusi laiemasse ajaloolisse konteksti ja näha ajaloopärandi osa tänases Hispaania ühiskonnas."
  }
  [2034]=>
  object(stdClass)#2035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua eeldused hispaania 20. sajandi kirjanduse olulisemate perioodide ja tähtteoste süvendatud tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(779) "Hispaania 20. sajandi kataklüsmid kirjanduses: poliitika ja kirjandus. Realism (B. Peréz Galdós, Clarín) ja naturalism (E. Pardo Bazán, A. Palacio Valdès, V. Basco Ibáñez), 98´ põlvkond ja modernism (A. Ganivet, M. de Unamuno, R. del Valle-Inclán, Azorín, P. Baroja, J. Benavente, R. de Maeztu, R. Pérez de Ayala, Ortega y Gasset, vennad Machadod ning J.R. Jiménez, R. Gómez de la Serna jt) 1927ndate põlvkond (P. Salinas, J.Guillén, F. García Lorca, D. Alonso, V. Aleixandre, L. Cernuda, J. Bergamín, C. M. Arconada, M. Benavides jt) ja kodusõda. Sõjajärgne kirjandus: 40ndate ja 50ndate aastate romaan ja luule (C. J. Cela, C.Laforet, E. Quiroga, J. García, J. Goytisolo jt). Hilisemad arengutendentsid (M. Delibes, C. Rojas, J. A. Valente, J. Siles jt)."
    ["vljund"]=>
    string(237) "suutlikkus aru saada Hispaania 20. sajandi kirjanduse põhitendentsidest ja suundadest ja analüüsida 20. sajandi kirjanduse diskursusi; oskus seostada Hispaania 20. sajandi kirjandust Itaalia ja Euroopa ajaloo ning kultuurikontekstiga."
  }
  [2035]=>
  object(stdClass)#2036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6313"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua eeldused hispaania kirjandusklassika tundmaõppimiseks ajaloolis- kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Küsimus kirjanduslikust kaanonist – mis on suured raamatud? „Laul minu Cidist“, „Tormese Lazarillo elukäik“. M. Alemán, M. De Cervantes, Lope de Vega, Tirso de Molina, P. Calderón de la Barca, F. de Quevedo, L de Góngora, M. B. Gracián, M. de Unamuno, Ortega y Gasset, F. García Lorca jt kui kanoonilised autorid. Kursus arutleb eelnimetatud küsimuse üle ja vaatleb lähemalt nii mõnesid eelnimetatud kui ka kaanoniväliseid autoreid, kes esindavad oma ajastu kõige iseloomulikumaid tendentse."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Suutlikkus omandada teadmisi loengutes käsitletud teostest ja nende autoritest ja näha kirjandusteoste mõju laiemas kultuuri- ja mõtteloosfääris. Oskus analüüsida teoseid nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
  }
  [2036]=>
  object(stdClass)#2037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6314"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused Hispaania 20. sajandi kirjandusvoolude ja vormide peamiste esindajate teostega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Loetakse ja analüüsitakse katkendeid näiteks järgmistelt autoritelt: M. de Unamuno, Azorín, P. Baroja, Ortega y Gasset, J.R. Jiménez, P. Salinas, J.Guillén, F. García Lorca, V. Aleixandre, L. Cernuda, C. J. Cela, J. Goytisolo, M. Delibes, C. Rojas, J. A. Valente jt)"
    ["vljund"]=>
    string(296) "Suutlikkus näidata teadmisi väljapaistvate Hispaania 20. sajandi prosaistide ja luuletajate loomingust ja s teostada kirjandusteksti analüüsi lingvistiliste, kirjandusteoreetiliste ja semiootiliste meetoditega. Oskus eristada ja iseloomustada Hispaania 20. sajandi juhtivate kirjanike stiile;"
  }
  [2037]=>
  object(stdClass)#2038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6315"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks hispaania kirjanduse olulisematest perioodidest ja tähtteostest."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Kolumbuse-eelsed pärimused. Conquista ja ajalookroonikad. Kohaliku kirjanduse sünd. Barokkperiood: Sor Juana Inés de la Cruz. Kreoolikirjandus. Neoklassitsismilt romantismile, gautšo-kirjandus. Romantismi eripära. 19. sajandi kirjandus. Realism ja regionalism. Kostumbrism: R. Palma “Peruu pärimused”. Modernismi erinevad aspektid: R. Darío, hilised modernistid, modernistlik proosa. 20. sajandi luule, avangardism: G. Mistral, V. Huidobro, J. L. Borges, P. Neruda, N. Guillén, Octavio Paz. 20. sajandi alguse proosa: R. Güiraldes; postmodernistlik proosa: J. L. Borges; maagiline realism: A. Carpentier, M. A. Asturias. Proosa ameerika kirjanduse boom'ist tänapäevani: "uus romaan" (A. B. Casares, E. Sábato, J. Cortázar); kaasaegne põrgu (J. Rulfo, J. C. Onetti, G. G. Márquez); mineviku analüüs (C. Fuentes, M. V. Llosa); süüdistuskirjandus (J. Cortázar). 20. sajandi teater ja esseistika."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Suutlikkus omandada kursuse teoreetiline osa ning esitada kohustusliku kirjanduse kohta kodune töö."
  }
  [2038]=>
  object(stdClass)#2039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6317"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Protsessihindamine 60%, eksam (teatrianalüüs) 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Omandada kriteeriumid ja tehnikad teatri kui kunstiliigi analüüsiks. Teadmised hispaania teatri olulisematest arengujoontest rõhuga 20. ja 21. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(1020) "(1) Sissejuhatus. Teatriteooria ja teatriteose analüüsi elemendid. Seosed teiste kunstiliikidega (kino, muusika ja tants). (2) Ülevaade Hispaania teatri ajaloost: suundumused, kontekst ja näited. Keskaegse teatri vormid (Elxi müsteerium, Sibülli laul, Kristuse kannatuslugu). Barokkteater: vahemäng, autosakramentaal, hispaania komöödia (Cervantes, Lope de Vega, Calderón de la Barca). Neoklassitsistlik teater (Moratín). 19. saj teater: romantism (Zorrilla) ja realism (Pérez Galdós). (3) Teater enne kodusõda: modernism (Benavente), värsiteater ja rändteater (García Lorca), esperpento (Valle-Inclán), koomiline teater (Arniches, Muños Seca). (4) Teater pärast kodusõda: teater paguluses (Casona), koomiline teater (Poncela, Mihura), eksistentsialistlik teater ja sotsiaalne realism (Buero-Vallejo, Sastre), eksperimentaalne teater (Martínez Mediero, Nieva, Gala, Arrabal), sõltumatu teater. (5) Teatri uuemad suundumused (Sinisterra, Fernán-Gómez, Alonso de Santos, García, Mayorga, Galán)."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Süsteemsed teadmised Hispaania teatri suundumustest. Oskus hinnata Hispaania teatri olukorda lähtuvalt ajaloolisest perspektiivist. Oskus analüüsida teatriteost lähtuvalt sellele omastest joontest."
  }
  [2039]=>
  object(stdClass)#2040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6318"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Protsessihindamine 45%, tulemushindamine (eksam) 55%."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua eeldused põhiteadmiste omandamiseks Hispaania kunsti ajaloost ja suundadest."
    ["sisu"]=>
    string(511) "(1) Kunstiteose analüüs. Kontseptuaalne ja narratiivne kujutis. Panofsky pildivaatluse etapid: pre-ikonograafiline kirjeldus, ikonograafiline analüüs ja ikonoloogiline tõlgendus. Eri voolude ja stiilide tunnused. Kunsti funktsioon ja selle hindamine. Kunst kui kultuuripärand. Kunsti areng selle sotsiaalses, religioosses ja poliitilises kontekstis ning seos teiste kultuurivaldkondadega. Kunstiline visuaalsus tänapäeva maailmas. (2) Hispaania kunsti suundumused, tähtteosed ja nende loomise kontekst."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Suutlikkus omandada teadmisi Hispaania kunsti ajaloost; paigutada teoseid laiemasse ajaloolisse konteksti. Teadmised kunstiajaloost ja suundumustest. Suutlikkus analüüsida kunstiteost ja mõista seda kui ajaloo allikat."
  }
  [2040]=>
  object(stdClass)#2041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6319"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua ülevaade hispaania renessansi kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(217) "Üldised teadmised hispaania renessansi kirjandusest ja selle kujunemisloost; Oskus orienteeruda renessansi problemaatikas; Suutlikkus mõista renessansi kirjanduse kui sotsiaalsee ja ajaloolise diskuruse iseärasusi."
  }
  [2041]=>
  object(stdClass)#2042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6321"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Osalemine õppetöös 20%, õpimapp: 30%, kodused ülesanded: 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Luua eeldused Euroopa keeleõppe raamdokumendis sätestatud C1.1 keeletaseme nõudmiste täitmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Iga õppetund lähtub teksti lugemisest, millega võetakse vaatluse alla mõni sotsiopoliitiline aspekt Hispaania või hispaaniakeelsete maades toimuval päevakajalisel teemal.Tähelepanu tuuakse uuele sõnavarale, eriti ametlikule keelekasutusele, mida üliõpilased saavad rakendada oma kirjutistes. Lisanduvad audiovisuaalsed materjalid, mille abil üliõpilased täiendavad nii suulisest kõnest arusaamis- kui ka väljendusoskust. Eraldi tegeletakse ka tekstist lähtuvalt mõne grammatilise aspekti analüüsimisega. Kõik ülesanded on seotud ka iseseisva tööga."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Suutlikkus osaleda vestluses, oma seisukoha argumenteeritud kaitsmine, väljendite varieerimine; hispaaniakeelsete (hispaania-ameerika päritolu) kaasaegsete kirjadustekstide mõistmine."
  }
  [2042]=>
  object(stdClass)#2043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6322"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Eksamihinne kujuneb: kodutöö 20%; vaheeksam 25%; lõpueksam 35%; osalemine tunnis 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Eesmärk Luua eeldused Euroopa keeleõppe raamdokumendis sätestatud C1.2 keeletaseme nõudmiste täitmiseks ning C.1.1 taseme kursusel omandatud teadmiste edasi arendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Grammatiliselt keeruliste lausete moodustamine. Umbmäärased tegusõnad. Subjunktiivi ja indikatiivi erinevused. Mineviku ajad. Tingimuslaused. Kaudkõne. Passiiv. Artiklite kasutamine ja ära jätmine. Kirjutamisoskused: Lühikese essee kirjutamine tunnis käsitletud teemadel. Ideede täpne ning korrektne väljendamine. Kuulamis-, lugemis-, arusaamisoskused: soravalt ning vestluskaaslast kuulates täpsustada kuuldut, kasutades sobivat intonatsiooni, hääldust ja laia sõnavara, suutlikkus eristada erinevaid dialekte. Aine läbimiseks on vajalik aktiivne osalus tunni töös."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Õpitulemused suutlikkus osaleda vestluses, oma seisukoha argumenteeritud kaitsmine, väljendite varieerimine; hispaaniakeelsete (hispaania-ameerika päritolu) kaasaegsete kirjadustekstide mõistmine."
  }
  [2043]=>
  object(stdClass)#2044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6323"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Osalemine 20%, ettekanded (vähemalt 2 ühe üliõpilase kohta): 30%, transkriptsiooniülesanded ja õpimapp: 30%, eksam: 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Luua eeldused hispaania keele ajaloo tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(774) "Hispaania keelt vaadeldakse igas loengus-seminaris kahest vaatenurgast: ajaloolisest kontekstist, millega kaasnesid muudatused keeles ning uuritakse, millised on toimunud muutused sõnavaras, fonoloogias ning semantilises tähenduses. Loeng algab üliõpilase esitlusega ajaloolisest kontekstist ning selle mõjudest keelele, analüüsideks transkribeeritud tekste. Keelt uuritakse kronoloogiliselt järgmistel teemadel: 1. Latiniseerimine 2. Al-Andalus 3. Keele koidik: Gloss 4. Keele edasilevik: Camino de Santiago 5. Kastillaani eeposed ja kangelased 6. Diskussioonid 7. Toledo School tõlkijate kool: kirjaliku proosa teke 8. Jutustused (Castille and India) 9. El Arcipreste de Hista 10. La Celestina 11. Don Quijote 12. Hispaania keele levik Ameerika(te)s. RAE loomine."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilased on võimelised: analüüsima hispaania keelt ajaloolises, sotsiopoliitilises ja kultuurilises kontekstis. mõistma tekste ning tuletama sõnu ning vorme keeltest, mis on mõjutanud hispaania keele kujunemist."
  }
  [2044]=>
  object(stdClass)#2045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6325"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Protsessihindamine (tõlkepraktika ja -analüüs) 70%, eksam 30%."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua eeldused tõlkimise praktiseerimiseks hispaania keelest eesti keelde ja tõsta üliõpilaste teadlikkust sellega seonduvatest keelelistest ja tekstipoeetilistest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(529) "(1) Tõlkepädevus ja selle saavutamine. Tõlke mõiste dünaamika. Tõlge ja kultuur: kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimine, kutse-eetika. Tõlketeooriad ja -strateegiad. Tõlkeprotsess ja -tüpoloogiad. Ilukirjanduslik tõlge. Võrdlev stilistika. (2) Tõlkepraktika hispaania keelest eesti keelde rõhuasetusega ilukirjandusel (proosa, luule ja draama). Peamised süntaktilised, semantilised ja tekstilised raskused üleminekul hispaaniakeelselt tekstilt eestikeelsele tekstile. Tõlketekstide toimetamine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkus tõlkida ilukirjandusliku teksti hispaania keelest eesti keelde."
  }
  [2045]=>
  object(stdClass)#2046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6326"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "arvestus, õpimapi esitamine ning osalemine seminarides"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Õpitud teadmiste ja harjutatud oskuste rakendamine töös. Eriala erinevad rakendused. Enesereflektsioon ja oma erialase arengu suunamine."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Üliõpilased praktiseerivad oma erialaseid teadmisi mõnes Hispaania keele kasutamisega seotud valdkonnas: tõlkimine, keeleõppe tunnikavade koostamine, raamatukogundustöö, erialapraktika era-või riiklikus sektoris."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Üliõpilane tunneb oma eriala laiemas ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [2046]=>
  object(stdClass)#2047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6327"
    ["hindamine"]=>
    string(425) "Õpimapp ja eksam. Õpimapp: 35% > kõigi tehtud harjutustega õpimapp ning 2 kohustuslikku ülesannet, 1 morfoloogia, teine lauseehituse kohta. Lisada tuleb nii esimene töö versioon kui ka vigade parandus. Eksam: 40% (10% teooria + 30% analüüs) > Küsimused morfosüntaktikast ning hispaaniakeelse teksti analüüs. Osalemine: 15% > praktika, vigade parandus, vastastikune tagasiside on eksamile pääsemise tingimuseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Luua ülevaade hispaania keele struktuurist. Toetada süvendatud teadmiste omandamist hispaania keele lingvistikas."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskused erinevatel grammatika tasanditel: 1) leksikaalne: sõnade grammatilised liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käänavate sõnade grammatilised soo ja arve tunnused, tegusõnade viisi ja aja tunnused; 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Grammatilised nähtused üritatakse mitte ainult kirjeldada vaid seletada, Ülevaade hispaania keele lingvistikast: - morfoloogia: morfeem, morfeemide tüübid, sõna, sõnamoodustusviisid (tuletamine, liitsõnad jne); - lauseõpetus: lause, lihtlause (struktuur), liitlause (struktuur; rindlause ja põimlause); - sissejuhatus tekstigrammatikasse."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Suutlikkus analüüsida hispaania keele morfoloogia (sõnad, eessõna, ees- ja järelliited, derivatsioon) ja süntaksi erinevaid aspekte."
  }
  [2047]=>
  object(stdClass)#2048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6330"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Essee 20% Eksam semestri keskel 25% Lõpueksam 35% Osalemine 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Luua ülevaade kaasaegsest hispaania keelest."
    ["sisu"]=>
    string(185) "1. Noorte släng 2. Väline surve: laenud jm 3. Naiste "keel" 4. Ametlik keel 5. Colloquial language 6. Internetikeel 7. “Locuciones”(väljendid) 8. Ajakirjanduskeel 9. Reklaamikeel"
    ["vljund"]=>
    string(144) "Suutlikkus mõista keele lingvistilisi eripärasid, keele variatiivsust, kirjutada arusaadavas keeles, lähtudes hispaaniakeelsetest tekstidest."
  }
  [2048]=>
  object(stdClass)#2049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6336"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Kirjalik hindeline test ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua eeldused hispaania keele leksikoloogia tundmaõppimiseks, morfoloogiliste, etümoloogiliste, fraseoloogiliste ja semantiliste aspektide analüüsimiseks leksikoloogilisest aspektist lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Sissejuhatus - leksikoloogia, mõiste defineerimine, tüübid ja suhestumine. Hispaania sõnavara lätted. Võõrkeelsed laen- ja uudissõnad. Semantika: homonüümia, sünonüümia, antonüümia. Fraseoloogia ja ideomaatilised väljendid. Vanasõnad ja ütlused. Hispaania keele variatiivsus, leksikograafia, sõnad ja sõnastikud."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Suutlikkus analüüsida hispaania keele morfoloogilist, etümoloogilist, fraseoloogilist aspekti ning luua nendevahelisi seoseid."
  }
  [2049]=>
  object(stdClass)#2050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6337"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "õpimapp, ettekanne, osalemine seminarides"
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Omandada põhjalikemaid teadmisi hispaania keelt kõneleva maailma sotsiaalsetest probleemidest tänapäeval, mida analüüsitakse ajaloolises kontekstis. Analüüsida nende sotsiaalsete liikumiste võimalikke mõjusid hispaaniakeelsete maade tulevikule ning kohale ülemaailmastumise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Kursusel analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid liikumisi (hispaania natsionalism, FARC, Ciudad Juarez, 15M) eri hispaaniakeelsetes maades, nende tekkepõhjuseid ning arenguid, eelkõige audiovisuaalse ning sotsiaalmeedia leviku kontekstis. Õppetöö vormiks on ettekanded, arutelud ning audiovisuaalsete materjalide kriitiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(377) "Üliõpilased on suutelised: kasutama hispaaniakeelset ajakirjanduslikku materjali ning analüüsima subjektiivset informatsiooni, mida edastavad sotsiaalsed liikumised, et seda võrrelda ajakirjandusliku ja objektiivsemaga. analüüsima naljapilte, dokumentaal- ja lühifilme ning muud audiovisuaalset materjali, et põhjendada oma arvamust nende sotsiaalsete liikumiste osas."
  }
  [2050]=>
  object(stdClass)#2051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6401"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Proseminariöö ja resümeede mapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua eeldused iseseisvaks teadustööks ja kujundada teadikkus akadeemilise kirjutamisega seotud probleemidest. Üliõpilased saavad lähtealused (teoreetiliste ja metodoloogiliste vahendite näol) iseseisva uurimistöö alustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Kursusel analüüsitakse ja resümeeritakse humanitaarteadlaste tekste, tutvumaks kaasaegsete humanitaarteaduslike metodoloogiate ja teooriatega. Lisaks õpitakse otsima oma uurimuse tarbeks materjale ja koostama bibliograafiat, samuti teadvustama oma uuritava valdkonna problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Oskus analüüsida, refereerida ja resümeerida humanitaarteaduslikke tekste ja tuua välja nende problemaatika. Oskus problematiseerida oma uuritavat valdkonda. Tunda humanitaarteaduslikke uurimismeetodeid."
  }
  [2051]=>
  object(stdClass)#2052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6403"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Luua võimalused omandamaks algteadmisi ladina vormi- ja lauseõpetusest."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Sissejuhatuses antakse ülevaade ladina keele arengujärkudest, häälikuõpetusest (hääldus, sõnarõhk). Esse. Pöördkonnad. Olevikusüsteemi ajad (praesens, imperfectum, futurum I). I ja II käändkond. I-II käändkonna omadussõna. Tekste igapäevaelust, aktiivse keele harjutusi. Järgneb kontrolltöö. Numeraal. Põhi- ja järgarvsõna. Ajaarvamisest (arvsõna kasutamine kellaaja, kuupäeva, aasta jm. väljendamine). V käändkond IV ja III käändkond. Kõneviisid. Konjunktiivi kasutamine pealauses. Tekste Rooma ühiskonnast. Aktiivi perfektisüsteem (perfekt, pluskvamperfekt, fut. II). Tekste mütoloogiast."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Teadmised ladina keele arengujärkudest, nimi- ja omadussõna käänamis­süsteemist, aktiivi oleviku- ja perfektisüsteemist (aegadest ja kõneviisidest), konjunktiivi kasutamisest pealauses oskus nimi- ja omadussõna käänata, verbi aktiivivormes pöörata, lauseid moodustada suutlikkus teksti õpitu raames sõnastiku abiga eestistada"
  }
  [2052]=>
  object(stdClass)#2053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6408"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Iseseisev töö osundatud kirjandusega õppejõuga kokku lepitud teemadel ja vormides (nt. kokkuvõtted, analüüsid, ettekanded, arutelud, oponeeringud), eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua ülevaade romaani rahvaste (põhiliselt itaalia, prantsuse, hispaania ja portugali) keskaja ja renessansi kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kangelaseeposed. Rüütlikirjandus. Ülikoolid ja vagantide luule. Hagiograafiline kirjandus ja religioosne luule. Linna- ja rahvakirjandus. Linnaluule. Uus mahe stiil. F. Villon. Liturgiline teater. Ajalookroonikad. Allegooriline kirjandus. Didaktiline kirjandus. Dante Alighieri. Humanism ja renessanss. Luule, teater."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Üldised teadmised romaani rahvaste keskaja ja renessansi kirjandusest ja selle kujunemisloost. Oskus orienteeruda keskaja ja renessansi problemaatikas. Suutlikkus mõista keskaja ja renessansi kirjanduste kui sotsiaalsete ja ajalooliste diskuruste iseärasusi."
  }
  [2053]=>
  object(stdClass)#2054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6409"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua ülevaade romantismi, realismi ja sümbolismi üld- ja erijooned romaani rahvaste (eriti prantsuse, samuti itaalia ja hispaania) kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Romantism Euroopas ja romaani maades: Mmde de Stael, Chauteaubriand, Hugo, Sand, Musset; Foscolo; Manzoni ja itaalia ajalooline romaan; romantiline luule: Lamartine, Vigny, Hugo; Foscolo, Leopardi; hertsog de Rivas (Saavedra), Garcia Guiterrez jt; Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Hispaania kostumbrism ja ajalooline romaan. Prantsuse naturalism ja Zola; itaalia verism ja Verga. Parnasse’i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti- pärast. Luule: Baudelaire’i ”Kurja lilled” ja sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Sümbolistide mõju itaalia luulele. Dekadentismi kultuur. Huysmans; D’ Annunzio. Hispaania ’ 98 põlvkond. Romantism, realism ja sümbolism kujutavas kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teadmised 19. sajandi Euroopa kultuuriloost, eriti Prantsusmaa (samuti Itaalia ja Hispaania näitel). Oskus mõista romaani rahvaste kirjandus- ja kultuurilugu Euroopa ühiskondliku arengu kontekstis. Suutlikkus mõista ja analüüsida romantismi, realismi ja sümbolismi võtmes loodud kirjandust ja kunsti."
  }
  [2054]=>
  object(stdClass)#2055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6411"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Kujundada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid poeetikareegleid järgivatest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane on omandanud ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused ja tunneb väljundkultuuri tõlkenorme."
  }
  [2055]=>
  object(stdClass)#2056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6413"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade tõlkimise lingvistilistest aspektidest ja võtetest, mida kasutada kahe keele vahelisel tõlkimisel."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Kursuse raames käsitletakse lingvistilisi tõlketeooriaid, mis lähtuvad äratundmisest, et tõlkimine on keeltel sooritatav operatsioon ja järelikult peab tõlketeooria lähtuma üldisest keeleteooriast. Analüüsitakse J.S. Catfordi klassikalist tööd Linguistic Theory of Translation kui olulist nihet teoreetiliselt sidusa tõlkemudeli suunas. Tõlgitavuse probleeme vaadeldakse abstraheeritud keeletasandite kaupa, pöörates tähelepanu tõlkimisel kõige enam käsitöövõtete kogumiga seotud grammatika kui suletud süsteemi tasandi tõlkimisele. Lingvistilise tõlgitavuse seost kultuurilis-psühholoogilise tõlgitavusega käsitletakse kognitiivse lingvistika kontekstis. Tõlkimise käsitlemisel keeleteaduse/filosoofia tänases kontekstis toetutakse D. Robinsoni tööle „Performative Linguistics“."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane oskab eristada tõlkimisel lingvistilise tõlgitavusega (keele erinevustega) seotud probleeme ja tunneb eesti keelde tõlkimisel traditsiooniliselt kasutatud lahendusi."
  }
  [2056]=>
  object(stdClass)#2057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6414"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (seminariettekandest arendatud kirjalik töö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Eesmärk on kujundada oskust tajuda tõlketeksti poeetikat, s.o teksti kui terviku ehitust ja kujundusvõtteid; juhtida tähelepanu tõlkepoeetika traditsioonide lingvistilisele ja ajaloolisele tingitusele."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Poeetika mõiste. Kunsti keel. Poeetika versus teooria. Tõlkepoeetika seotud kõnes. Rütm seotud ja sidumata kõnes. Poeetika ajaloolisus ja individuaalsus."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Kursuse läbinu oskab hinnata tõlke potentsiaali (kas tõlkida? kuidas tõlkida) lähte- ja väljundkultuuride poeetiliste normide ja võimaluste pingeväljas."
  }
  [2057]=>
  object(stdClass)#2058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6415"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Eksam (Seminariettekanded)."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Seminari eesmärk on anda ülevaade tõlketeaduse kui distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised tõlkeloo suundumustest (postkoloniaalne tõlge, gender ja tõlge, jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Konkreetsetest tekstidest lähtuvalt analüüsitakse tõlketeaduses hetkel aktuaalseid teemasid maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Üliõpilane oskab luua oma uurimis- ja kirjeldusinstrumendid, mis on kooskõlas tõlketeaduse uuemate arengutega ja teadvustab tõlkeloolase kui professiooni võimalused akadeemilises maailmas, kultuurikriitikas, kirjastusmaailmas."
  }
  [2058]=>
  object(stdClass)#2059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6450"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Seminari ettekanded + BA töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Tõsta üliõpilaste teadlikkust teadustöö kirjutamisega seotud probleemidest. Anda neile teoreetilisi ja metodoloogilisi vahendeid iseseisva uurimistöö alustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(940) "Proseminari II-s osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on soovitav teise ja enama aasta üliõpilastele, kellel on proseminar I juba sooritatud. Proseminar keskendub eri tüüpi uurimuste (sealhulgas teadusliku uurimistöö) metodoloogiale ja nende tulemuste esitamise eri vormidele (kokkuvõte, referaat, essee, kirjalik töö, BA töö jm). Käsitletakse uurimisprotsessiga seonduvaid probleeme ja karakteristikuid (uurimisteema valik, eesmärgi püstitus, hüpotees, teooria, meetod ja instrument, töö allikmaterjalidega ja sekundaarse kirjandusega, nende valik ja selekteerimine jne., BA töö struktuur, vormistamine, viitamine, andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine jne.) Analüüsitakse ja võrreldakse seni EHIs kaitstud BA töid nimetatud tunnustest lähtuvalt. Ühtlasi valmistavad üliõpilased proseminari käigus ette ja esitavad oma kirjaliku või BA töö uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtte."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Suutlikus lugeda, analüüsida ja refereerida teoreetilist teksti ja selle sisu seostada oma uurimistöö teemaga. Teadustöö kirjutamise oskuse omandamine. BA töö teema valimine, BA esialgse plaani ja bibliograafia koostamine."
  }
  [2059]=>
  object(stdClass)#2060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6500"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2060]=>
  object(stdClass)#2061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6503"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused, tundmaks olulisemaid prantsuse autoreid ja kirjandusteoseid nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Belle Epoque, Barrès ja natsionalism;Colette, Proust, Valéry, Gide, katoliiklikud kirjanikud: Claudel, Mauriac, Bernanos; luule: Apollinaire, dadaism, sürrealism: Breton, Eluard, Aragon, Artaud; eksistentsialism: Sartre, Beauvoir, Camus ; teater (absurditeater: Ionesco Beckett, Adamov), Cocteau, Giraudoux, Anouilh; Uus Romaan: Robbe-Grillet, Butor, Sarraute; teised: Genet, Giono, Céline, Char, Graq, Vian, Queneau, Modiano, Le Clézio, Yourcenar, Duras; uusim kirjandus, kirjandusauhinnad, kirjanikud Prantsuse Akadeemias; kirjandusajakirjad."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Suutlikkus näidata teadmisi 20. sajandi olulisimatest autoritest ja kirjandusteostest. Oskus analüüsida kirjandustekste nende ajaloolises ja kultuurilises (koolkondlikus) kontekstis. Suutlikkus näha kirjandusteoste mõju laiemas kultuuri- ja mõtteloosfääris."
  }
  [2061]=>
  object(stdClass)#2062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6504"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Tunnist osavõtt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua ülevaade prantsuse kirjandusklassikast selle ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Kursus tutvustab tähtsamaid prantsuse kirjanikke XVI sajandist kuni tänapäevani. Lisaks ülidsele ajaloolisele taustale ja prantsuse autorite eluloole keskendub kursus prantsuse kirjanduse tähtsamate teoste lugemisele ja analüüsile. Täpsemalt analüüsitakse eri vaatepunktidest nende tähtsamaid teemasid: (i) inimese ja aja suhestumine; (ii) Mina uurimine, otsing ja konstrueerimine; (iii) väärtused, konfiguratsioon ja karakteri areng; (vi) tunnete pretseptsioon ja väljendamine; (v) ruum ja subjektiivsed formatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Teadmised: tunda nimetatud teoseid ja autoreid. Oskus analüüsida teoseid nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis. Suutlikkus näha kirjandusteoste mõju laiemas kultuuri- ja mõtteloosfääris."
  }
  [2062]=>
  object(stdClass)#2063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6505"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Lugeda originaalis katkendeid 20. sajandi prantsuse olulisematest kirjanduteostest. Kursus on mõeldud täiendama eestikeelset teoreetilist kursust 20. sajandi prantsuse kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(705) "Loetakse katkendeid järgmiste kirjanike teostest: Proust ”A la Recherche du temps perdu”, Valéry ”Monsieur Teste”, Gide ”Les Nourritures terrestres”, Claudel ”Partage du midi”, Mauriac ”L'Agneau”, Apollinaire ”La chanson du Mal-aimé”, Breton, Eluard, Aragon (luule), Sartre (Huis clos, la Nausée), Beauvoir ”Le deuxième sexe”, Camus ”Le mythe de Sisyphe” ”L'Etranger”, Ionesco ”Rhinocéros” Beckett ”En attendant Godot”, Cocteau ”Orphée”, Robbe-Grillet, ”Djinn” Céline ”Mort à crédit”, Vian ”L'Ecume des jours”, Queneau ”Exercices de style”, Le Clézio ”Le procès-verbal”, Yourcenar ”l'Oeuvre au noir”, Duras ”L'Amant”."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Teadmised: nimetatud teoste ja autorite tundmine. Oskus: lugeda ja analüüsida originaalteksti prantsuse keeles. Suutlikkus põhjendada keele ja stiili põhjal teose võimalikku kuulumist mõnda. Kirjanduslikku koolkonda; suutlikkus analüüsida luulet värsiõpetuse põhikategooriatest lähtuvalt."
  }
  [2063]=>
  object(stdClass)#2064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6508"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Anda ülevaade prantsuse teatri põhisuundadest selle tekkeajast kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(79) "Ülevaade prantsuse teatri põhisuundadest selle tekkeajast kuni tänapäevani."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilane tunneb prantsuse teatrit ja selle põhisuundi ja suudab iseseisvalt teostada lihtsamat sorti analüüsi."
  }
  [2064]=>
  object(stdClass)#2065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6509"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Anda üliõpilastele ülevaade prantsuse filmikunsti ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Kursusel vaadeldakse prantsuse kinoajaloo erinevaid etappe. süvenetakse 60-ndate aastate Uue voolu perioodi, kinokriitikute töösse ning vaadeldakse, kuidas see mõjutas filmikunsti hilisemat arengut. Iga loeng sisaldab teoreetilist osa, millele järgneb käsitletava perioodi ühe filmi osaline vaatamine ja selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Teadmised prantsuse filmikunsti ajaloost. Suutlikkus periodiseerida, mõista ja analüüsida filmi."
  }
  [2065]=>
  object(stdClass)#2066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6511"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Sügavam sissevaade keskaja ja renessansi problemaatikasse ning varajasse uusaega. Originaaltekstide lugemine ja analüüsimine"
    ["sisu"]=>
    string(499) "Kursus keskendub kolme tänapäeva keskaja ja renessansi uurija, Mihhail Bahtini, Jacques le Goffi ja Johan Huizinga käsitustele: Bahtin – keskaja karnevalikultuur ja Rabelais' kronotoop; Jacques le Goff - keskaja inimese maailmapilt, Johan Huizinga - keskaegne esteetika. Neist lähtuvalt loetakse järgmisi teoseid: Rutebeuf “Miracle de Théophile”, Adam de la Halle “Jeu de la feuillée”, Rabelais “Gargantua”, G. De Lorris “Roosiromaan”, liturgiline draama “Aadama mäng”."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Suutlikkus läheneda nimetatud perioodi kirjandusele tänapäeva kirjandusteoreetilistelt alustelt."
  }
  [2066]=>
  object(stdClass)#2067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6512"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda ülevaade provaansi kultuurist, keelest ja tähtsamatest kirjanduslikest teostest."
    ["sisu"]=>
    string(107) "Kursuse käigus käsitletakse Provence'i puudutavat materjali, piirkonna ajalugu ja lingvistilist eripära."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Põhjalikud teadmised Provence'i ajaloo, kultuuri ja kirjanduse kohta, algteadmised provaansi keele kohta."
  }
  [2067]=>
  object(stdClass)#2068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6514"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2068]=>
  object(stdClass)#2069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6524"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua eeldused tutvumaks prantsuse keele morfoloogia ja süntaksi põhiküsimustega."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskusi erinevatel grammatika tasanditel:1) leksikaalne: sõnade grammatiline liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käändsõnade grammatilised soo ja arvu tunnused, tegusõnade kõneviisi ja aja tunnused. 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval ka prantsuskeelse lause praktiline süntaksi analüüs. Iseseisev töö grammatika teoreetiliste aspektidega (iseseisev analüüsimine ja seminariarutelud, tagasiside seminaridel)."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Teadmised prantsuse keele lingvistikast ja selle terminoloogiast. Suutlikkus analüüsida prantsuskeelseid lauseid, fraase ja sõnu."
  }
  [2069]=>
  object(stdClass)#2070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6527"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade foneetika ja fonoloogia uurimisobjektist ja põhikategooriatest. Prantsuse keele häälduse praktiline treening."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Prantsuse keele häälikud ja artikulatsioon: vokaalid: nasaalsed vokaalid, poolvokaalid. Tumm ”e”. Konsonandid: oklusiivid, friaktiivid, nasaalid. Labiaalid, dentaalid, palataalid jne. Foneetiline transkriptsioon. Foneetilised variatsioonid. Foneemid, allofoonid, fonoloogiline opositsioon, neutralisatsioon. Aktsent, intonatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised foneetika ja fonoloogia uurimisobjektist ja põhikategooriatest. Oskus : prantsuspärane artikulatsioon. Suutlikkus teadvustada häälduse problemaatikat ja seaduspärasid."
  }
  [2070]=>
  object(stdClass)#2071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6528"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Arutada tähendusteooria põhiprobleeme ja seda, kuidas neid lahendavad erinevad semantika koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Kursuse jooksul uuritakse ja võrreldakse erinevaid lähenemisi semantikale, otsides sealjuures seletusi mõnedele tähendusega seotud empiirilistele nähtustele loomulikkes keeltes. Vaatluse alla tulevad kolm teoreetilist suunda: formaalne, strukturaalne ja kognitiivne semantika."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised semantika põhilistest mõistetest. Suutlikkus eristada tähendusteoooria suundi ja nende arusaamu. Oskus seostada omandatud teadmised keele- ja kirjandusteadusliku analüüsiga."
  }
  [2071]=>
  object(stdClass)#2072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6530"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks Prantsuse ajaloost sotsiokultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2072]=>
  object(stdClass)#2073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6535"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam: prantsuse ükskeelse sõnaraamatu artikli analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Anda ülevaade prantsuse keele leksikograafilise suunitlusega leksikoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Kursus on prantsuse keeles (eelnevalt vajalik B2 taseme prantuse keel). Kursuse sisuks on leksikograafias ette tulevatest probleemidest lähtuvalt prantsuse leksikoloogia ülevaate andmine. Käsitletavateks sõnavaraprobleemideks on näiteks: tähendus, vorm, polüseemia, sünonüümia, antonüümia, homonüümia, samuti sõnade defineerimine ja sõnaraamatu artikli struktuur. Kursuse käigus käsitletakse ka tähtsamate prantsuse ükskeelsete sõnaraamatute põhimõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Suutlikkus analüüsida, tunda sõnaraamatu koostamise põhimõtteid."
  }
  [2073]=>
  object(stdClass)#2074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6536"
    ["hindamine"]=>
    string(495) "Eksam on testivormis, sisaldades (a) teoreetilisi küsimusi, (b) näidete analüüsi ja (c) lühemaid punkte teadmiste kontrollimiseks. Lisaks (d) küsimusi kohustusliku kirjanduse kohta. Küsimuste eest saadav maksimaalne punktide summa on märgitud sulgudesse selle järele. Eksami tulemuse määrab ära maksimaalsest tulemusest arvutatud protsent: A: 91 – 100 % B: 81 – 90 % C: 71 – 80 % D: 61 – 70 % E: 51 – 60 % F: 0 – 50 % Eksam loetakse sooritatuks alates tulemusest „E“."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Võimaldada ülevaadet prantsuse keele leksikoloogiast. Toetada sõnade semantilise ja morfoloogilise analüüsimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(1559) "Kursus toimub prantsuse keeles. Kursusel arendatakse üliõpilaste prantsuse keele leksika analüüsioskusi kahel tasandil:1) semantika: sõnade tähendus ja sellega seotud probleemid; 2)morfoloogia: sõnade vorm ja nende moodustamise probleemid leksikoloogiast lähtudes. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval iseseisev, ühine ning rühmatöö sõnade analüüsimist sisaldavate harjutuste näol. Läbivõetavad teemad: Sémantique lexicale lexique flexion lexique général, commun, des spécialités terminologie unité lexicale classes grammaticales ou parties du discours mots variables/invariables variation diachronique, diatopique, diastratique du lexique antonomase emprunt calque xénisme signe linguistique signifiant signifié référent définition en extension et en intension dénotation connotation définition par inclusion incluant ou hyperonyme traits différenciateurs définition hypospécifique, suffisante, hyperspécifique, par synonymes, par antonymes sème sémème archisémème archilexème onomasiologie sémasiologie prototype stéréotype synonymie paraphrase contexte terme marqué antonymie opposition binaire polysémie monosémie homonymie, homonyme homophone homographe paronymie trope sens figuré et propre acception concrète et abstraite métaphore métonymie synecdoque Morphologie lexicale formation des mots en diachronie et synchronie système dérivationnel dérivation et composition préfixation et suffixation dérivation parasynthétique dérivation affixale radical et base dérivation non affixale"
    ["vljund"]=>
    string(115) "Teadmised prantsuse keele leksikoloogiast ja selle terminoloogiast; suutlikkus analüüsida prantsuskeelseid sõnu."
  }
  [2074]=>
  object(stdClass)#2075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6537"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Lugeda originaalis katkendeid 20. sajandi prantsuse olulisematest kirjanduteostest. Kursus on mõeldud täiendama eestikeelset teoreetilist kursust 20. sajandi prantsuse kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(705) "Loetakse katkendeid järgmiste kirjanike teostest: Proust ”A la Recherche du temps perdu”, Valéry ”Monsieur Teste”, Gide ”Les Nourritures terrestres”, Claudel ”Partage du midi”, Mauriac ”L'Agneau”, Apollinaire ”La chanson du Mal-aimé”, Breton, Eluard, Aragon (luule), Sartre (Huis clos, la Nausée), Beauvoir ”Le deuxième sexe”, Camus ”Le mythe de Sisyphe” ”L'Etranger”, Ionesco ”Rhinocéros” Beckett ”En attendant Godot”, Cocteau ”Orphée”, Robbe-Grillet, ”Djinn” Céline ”Mort à crédit”, Vian ”L'Ecume des jours”, Queneau ”Exercices de style”, Le Clézio ”Le procès-verbal”, Yourcenar ”l'Oeuvre au noir”, Duras ”L'Amant”."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Teadmised: nimetatud teoste ja autorite tundmine. Oskus: lugeda ja analüüsida originaalteksti prantsuse keeles. Suutlikkus põhjendada keele ja stiili põhjal teose võimalikku kuulumist mõnda. Kirjanduslikku koolkonda; suutlikkus analüüsida luulet värsiõpetuse põhikategooriatest lähtuvalt."
  }
  [2075]=>
  object(stdClass)#2076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6545"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Luua eeldused erinevate erialade (ajakirjanduslike, ametlike) keelte tundmaõppimiseks ning kõnekeele ja erialase keele nüansside tundma õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(465) "Kursusel analüüsitakse lähemalt kirjanduslikke, bürokraatlikke ja teaduslik-tehnilisi stiiliregistreid. Kõnekeele tasandil pööratakse aga erilist tähelepanu just madalamatele, mitteametlikele stiiliregistritele, mis mängivad tänapäeva prantsuse keele arengus tähtsat rolli. Erikeelte iseloomustamiseks loetakse ja analüüsitakse teaduslik-tehnilisi (nt. meditsiini, majanduse, infotehnoloogia alaseid jt), ajakirjanduslikke, poliitilisi ja muid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(421) "Üliõpilane saab aru mahukamatest ja keerulisematest tekstidest ja suulist kõnest. Tunneb ära ebaselge tähenduse. Suutlikkus tulemulslikult ja sujuvalt kasutada prantsuse keelt erinevate erialade ja akadeemilises valdkonnas. Üliõpilane omandab oskused vormistada administratiivseid dokumente. Üliõpilane suudab töötada rahvusvahelises meeskonnas ja tunneb suhtlemise eripärasusi prantsusekeelses ettevõtluses."
  }
  [2076]=>
  object(stdClass)#2077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6546"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua eeldused ilukirjanduslike, tarbe- ja ajakirjanduslike tekstide tõlkimiseks Prantsuse keelde."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2077]=>
  object(stdClass)#2078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6603"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua ülevaade 20. saj itaalia kirjanduse suundadest, autoritest ja teostest kuni ca 1980."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Luule, proosa ja teatri arengute perioodiline käsitlus: 19. saj. lõpu dekadentismist I MSni ; I MSst kuni II MSni, pärast II MS kuni ca 1980 sh läbilõige Calvino loomingust; Sciascia; naiskirjandusest; teatri arengust; Eco; arutletakse kirjanduskriitika üle."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Suutlikkus näidata teadmisi Itaalia 20. sajandi kirj põhitendentsidest ja suundadest, oskus seostada Itaalia 20. sajandi kirjandust Itaalia ja Euroopa ajaloo ning kultuurikontekstiga. Suutlikkus mõista ja analüüsida 20. sajandi kirjanduse diskursus(t)i."
  }
  [2078]=>
  object(stdClass)#2079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6604"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Mõista paremini Itaalia ühiskonna probleeme, eriti alates 1980-ndatest aastatest; Arendada itaaliakeelse kirjanduse lugemise ja analüüsimise oskusi kõnes ja kirjas."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Seminari käigus loetakse läbi romaan(id) itaalia keeles ja analüüsitakse valikuliselt nii sisulises kui vormilises plaanis. Sealjuures vaadeldakse teose tausta ja selle kirjutamise aega. Käsitlemist leiavad niisugused teemad nagu ajalugu ja kirjandus, müüt ja kirjandus, kirjandus kirjanduses jne. Samuti vaadeldakse mõnesid narratoloogilisi aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teadmised itaalia romaani arengusuundadest; Oskus kontekstualiseerida romaane temaatiliselt ja narratoloogiliselt; Suutlikkus analüüsida itaaliakeelset kirajndusteost nii kõnes kui kirjas."
  }
  [2079]=>
  object(stdClass)#2080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6605"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Tutvuda vahetult Itaalia 20. sajandi kirjandusvoolude ja vormide peamiste esindajate teostega."
    ["sisu"]=>
    string(987) "Analüüsitakse katkendeid näiteks järgmistelt (proosa)autoritelt: D’ Annunzio (”Il trionfo della morte”), Pirandello (”Il fu Mattia Pascal” ja ”Sei personaggi in cerca dell’autore”), Svevo (”La coscienza di Zeno”), F. Tozzi (”Con gli occhi chiusi”), A. Moravia (”Gli Indifferenti”), D. Buzzati (”Il deserto dei tartari”), T. Landolfi (”Il mar delle blatte”), E. Vittorini (”Conversazione in Sicilia”), F. Jovine (”Le terre del Sacramento”), C. Levi (Cristo si è fermato a Eboli), C. Pavese (”La luna e i falò), C.E. Gadda (”Cognizione del dolore” ja ”Quer pasticciaccio brutto in via Merulana”), Tomasi di Lampedusa (”Il gattopardo”), L. Sciascia (”Todo modo”, ”A ciascuno il suo”), E. Morante (”L`isolda di Arturo”), I. Calvino (”I nostri antenati”, ”Se una notte d’ inverno un viaggiatore”, ”Palomar”; U. Eco (”Il nome della rosa”); A. Tabucchi (”Sostiene Pereira”). Valitakse 15 autorit."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised Itaalia 20. sajandi kirjanduse põhitendentsidest. Oskus määratleda itaalia 20. sajandi kirjanike stiile. Suutlikkus teostada kirjandusteksti analüüsi eri meetoditega."
  }
  [2080]=>
  object(stdClass)#2081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6608"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Luua ülevaade itaalia filmipärandist erilise tähelepanuga neorealismile."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursusel vaadeldakse Itaalia filmipärandit. Vaadeldakse, kuidas Itaalia neorealism mõjutas filmikunsti hilisemat arengut Itaalias ja ka mujal Euroopas. Iga loeng sisaldab teoreetilist osa, millele järgneb käsitletava perioodi ühe filmi (osaline) vaatamine ja selle analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Suutlikkus omandada baasteadmised itaalia filmikunsti ajaloost; periodiseerida, mõista ja analüüsida filmi."
  }
  [2081]=>
  object(stdClass)#2082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6609"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2082]=>
  object(stdClass)#2083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6623"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Kursuse eesmärgiks on jälgida itaalia keele arengut alates erinevate ladina rahvakeelte (volgari) kujunemisest ja kasutamisest esimestes kirjalikkes dokumentides kuni Itaalia ühinemiseni, otsides sealjuures 14. sajandi Firenze rahvakeele edu põhjuseid ja selle muutmist Itaalia kirjakeeleks."
    ["sisu"]=>
    string(917) "Kursus baseerub erinevate aegade kirjalike dokumentide analüüsile. Paralleelselt jälgitakse Itaalia kirjakeele väljakujunemist kirjanduses ja Itaalia rahvakeelte esinemist kirjalikus traditsioonis, alati silmas pidades et Itaalia keel on olnud 700 aastat väikese kirjameeste eliidi keel, samas kui rahvas kasutas ainult oma sünnikoha murret. Erilist tähelepanu pööratakse ka sõnade etümoloogiale selleks, et siduda keele ajalugu Itaalia üldajalooga ja näidata kuidas, ladina aluse kõrval, on Itaalia keele arengus mänginud tähtsa rolli ka teised keeled, mille rääkijad elasid Itaalias enne ladina keele leviku ja pärast selle taandumist. Koos keele ajalooga käsitletakse kursusel ka nn questione della lingua ehk teoreetilist vaidlust keelenormi üle, mida alustas Dante Alighieri ja millel osalesid Itaalia kirjanikud, kultuuriinimsed, keeleteadlased alates renassansist kuni 19. sajandi lõpuni."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Suutlikkus omandada teadmised itaalia keele ajaloost ja sellega seotud vaidlustest keelenormi üle ning eristada erinevate perioodide omaseid eristada leksikaalseid, ortograafilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi tunnusjooni; oskus lugeda ja analüüsida itaaliakeelseid kirjalikke tekste eri aegadest."
  }
  [2083]=>
  object(stdClass)#2084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6624"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste omandamiseks itaalia keele morfoloogia ja süntaksi põhiküsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(649) "Kursusel arendatakse üliõpilaste analüüsioskused erinevatel grammatika tasanditel: 1) leksikaalne: sõnade grammatilised liigitamine ja omadused; 2) morfoloogiline: sõnade moodustamine, käänavate sõnade grammatilised soo ja arve tunnused, tegusõnade viisi ja aja tunnused; 3) süntaktiline: fraaside, lihtlause ja liitlause analüüs. Grammatilised nähtused üritatakse mitte ainult kirjeldada vaid seletada, viidates mõnedele lingvistilistele teooriatele nagu näiteks generatiivne grammatika jt. Kursuse jooksul toimub teoreetilise osa kõrval, ka omandatud teadmiste harjutamine itaaliakeelsete tekstide süntaktilise analüüsi näol."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teadmised itaalia keele lingvistikast ja selle terminoloogiast. Suutlikkus analüüsida itaaliakeelseid lauseid, fraase ja sõnu."
  }
  [2084]=>
  object(stdClass)#2085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6626"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2085]=>
  object(stdClass)#2086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6628"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused emakeelest itaalia keelde tõlkimiseks, tõlkeprobleemide teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul eestikeelsest tekstilt itaaliakeelsele. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike. Iseseisev töö: tutvumine eri tõlkemeetodite ja -tüpoloogiatega, erinevate tekstide tõlkimine, enda ja teiste tõlgete analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti itaalia keelest eesti keelde."
  }
  [2086]=>
  object(stdClass)#2087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6629"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2087]=>
  object(stdClass)#2088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6630"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Tutvuda vahetult Itaalia 20. sajandi kirjandusvoolude ja vormide peamiste esindajate teostega."
    ["sisu"]=>
    string(987) "Analüüsitakse katkendeid näiteks järgmistelt (proosa)autoritelt: D’ Annunzio (”Il trionfo della morte”), Pirandello (”Il fu Mattia Pascal” ja ”Sei personaggi in cerca dell’autore”), Svevo (”La coscienza di Zeno”), F. Tozzi (”Con gli occhi chiusi”), A. Moravia (”Gli Indifferenti”), D. Buzzati (”Il deserto dei tartari”), T. Landolfi (”Il mar delle blatte”), E. Vittorini (”Conversazione in Sicilia”), F. Jovine (”Le terre del Sacramento”), C. Levi (Cristo si è fermato a Eboli), C. Pavese (”La luna e i falò), C.E. Gadda (”Cognizione del dolore” ja ”Quer pasticciaccio brutto in via Merulana”), Tomasi di Lampedusa (”Il gattopardo”), L. Sciascia (”Todo modo”, ”A ciascuno il suo”), E. Morante (”L`isolda di Arturo”), I. Calvino (”I nostri antenati”, ”Se una notte d’ inverno un viaggiatore”, ”Palomar”; U. Eco (”Il nome della rosa”); A. Tabucchi (”Sostiene Pereira”). Valitakse 15 autorit."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised Itaalia 20. sajandi kirjanduse põhitendentsidest. Oskus määratleda itaalia 20. sajandi kirjanike stiile. Suutlikkus teostada kirjandusteksti analüüsi eri meetoditega."
  }
  [2088]=>
  object(stdClass)#2089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6631"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Luua teadmised Itaalia ajaloost sotsiokultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2089]=>
  object(stdClass)#2090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6712"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Protsessihindamine 45% (seminarid ja lektüür). Tulemushindamine 55% (kirjalik eksam)."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua eeldused hispaania 20. sajandi kirjanduse olulisemate perioodide ja tähtteoste süvendatud tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(519) "(1) Kodusõjaeelne kirjandus I: sajandilõpu põlvkond. 98. a põlvkond ja modernism (Unamuno, Valle-Inclán, Azorín, Baroja, Machado. Jiménez jt). (2) Kodusõjaeelne kirjandus II: avangardism ja 1927. a põlvkond (Gómez de la Serna Salinas, Guillén, García Lorca, Alonso, Aleixandre, Cernuda jt). (3) Kodusõda ja sõjajärgne kirjandus (Cela, Laforet, Quiroga, Goytisolo, Delibes jt). (4) Demokraatia taastamine ja kirjanduse hilisemad arengutendentsid (García Morales, Llamazares, Montero, Millás, Zafón jt)."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Suutlikkus aru saada Hispaania 20. sajandi kirjanduse põhitendentsidest ja suundadest; oskus analüüsida 20. sajandi kirjanduse diskursusi; oskus seostada Hispaania 20. sajandi kirjandust Euroopa ajaloo ning kultuurikontekstiga."
  }
  [2090]=>
  object(stdClass)#2091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6713"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua eeldused Hispaania 20. sajandi kirjandusvoolude ja vormide peamiste esindajate teostega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Loetakse ja analüüsitakse katkendeid näiteks järgmistelt autoritelt: M. de Unamuno, Azorín, P. Baroja, Ortega y Gasset, J.R. Jiménez, P. Salinas, J.Guillén, F. García Lorca, V. Aleixandre, L. Cernuda, C. J. Cela, J. Goytisolo, M. Delibes, C. Rojas, J. A. Valente jt)"
    ["vljund"]=>
    string(296) "Suutlikkus näidata teadmisi väljapaistvate Hispaania 20. sajandi prosaistide ja luuletajate loomingust ja s teostada kirjandusteksti analüüsi lingvistiliste, kirjandusteoreetiliste ja semiootiliste meetoditega. Oskus eristada ja iseloomustada Hispaania 20. sajandi juhtivate kirjanike stiile;"
  }
  [2091]=>
  object(stdClass)#2092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6714"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua eeldused hispaania kirjandusklassika tundmaõppimiseks ajaloolis- kultuurilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Küsimus kirjanduslikust kaanonist – mis on suured raamatud? „Laul minu Cidist“, „Tormese Lazarillo elukäik“. M. Alemán, M. De Cervantes, Lope de Vega, Tirso de Molina, P. Calderón de la Barca, F. de Quevedo, L de Góngora, M. B. Gracián, M. de Unamuno, Ortega y Gasset, F. García Lorca jt kui kanoonilised autorid. Kursus arutleb eelnimetatud küsimuse üle ja vaatleb lähemalt nii mõnesid eelnimetatud kui ka kaanoniväliseid autoreid, kes esindavad oma ajastu kõige iseloomulikumaid tendentse."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Suutlikkus omandada teadmisi loengutes käsitletud teostest ja nende autoritest ja näha kirjandusteoste mõju laiemas kultuuri- ja mõtteloosfääris. Oskus analüüsida teoseid nende ajaloolises ja kultuurilises kontekstis."
  }
  [2092]=>
  object(stdClass)#2093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6722"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Eksamihinne kujuneb: kodutöö 20%; vaheeksam 25%; lõpueksam 35%; osalemine tunnis 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Eesmärk Luua eeldused Euroopa keeleõppe raamdokumendis sätestatud C1.2 keeletaseme nõudmiste täitmiseks ning C.1.1 taseme kursusel omandatud teadmiste edasi arendamiseks ja kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Grammatiliselt keeruliste lausete moodustamine. Umbmäärased tegusõnad. Subjunktiivi ja indikatiivi erinevused. Mineviku ajad. Tingimuslaused. Kaudkõne. Passiiv. Artiklite kasutamine ja ära jätmine. Kirjutamisoskused: Lühikese essee kirjutamine tunnis käsitletud teemadel. Ideede täpne ning korrektne väljendamine. Kuulamis-, lugemis-, arusaamisoskused: soravalt ning vestluskaaslast kuulates täpsustada kuuldut, kasutades sobivat intonatsiooni, hääldust ja laia sõnavara, suutlikkus eristada erinevaid dialekte. Aine läbimiseks on vajalik aktiivne osalus tunni töös."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Õpitulemused suutlikkus osaleda vestluses, oma seisukoha argumenteeritud kaitsmine, väljendite varieerimine; hispaaniakeelsete (hispaania-ameerika päritolu) kaasaegsete kirjadustekstide mõistmine."
  }
  [2093]=>
  object(stdClass)#2094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6723"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Osalemine 20%, ettekanded (vähemalt 2 ühe üliõpilase kohta): 30%, transkriptsiooniülesanded ja õpimapp: 30%, eksam: 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Hispaania keele ajaloo tundma õppimine ning selle muutuste analüüsimine."
    ["sisu"]=>
    string(774) "Hispaania keelt vaadeldakse igas loengus-seminaris kahest vaatenurgast: ajaloolisest kontekstist, millega kaasnesid muudatused keeles ning uuritakse, millised on toimunud muutused sõnavaras, fonoloogias ning semantilises tähenduses. Loeng algab üliõpilase esitlusega ajaloolisest kontekstist ning selle mõjudest keelele, analüüsideks transkribeeritud tekste. Keelt uuritakse kronoloogiliselt järgmistel teemadel: 1. Latiniseerimine 2. Al-Andalus 3. Keele koidik: Gloss 4. Keele edasilevik: Camino de Santiago 5. Kastillaani eeposed ja kangelased 6. Diskussioonid 7. Toledo School tõlkijate kool: kirjaliku proosa teke 8. Jutustused (Castille and India) 9. El Arcipreste de Hista 10. La Celestina 11. Don Quijote 12. Hispaania keele levik Ameerika(te)s. RAE loomine."
    ["vljund"]=>
    string(383) "The students will be able to understand what historical changes have shaped almost each word of the Spanish language: the influences of latin, the arab heritage... Transcriptions and comparison with other romance languages will be made in order to understand how the linguistic substratum was crucial in its contact with different languages to shape the language as we know it today."
  }
  [2094]=>
  object(stdClass)#2095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6726"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2095]=>
  object(stdClass)#2096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6727"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Essee 20% (essee esitamine on eelduseks, et pääseda eksamile) Vaheeksam 25% Lõpueksam 35% Osalemine 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua täiendav ülevaade hispaania keele variatiivsuse suundadest kaasajal ning toetada keeletaju kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Sissejuhatus: Lingvistilised variatsioonid. Dialekt, sotsiolekt ning keeleregistrid. Ametlikud hispaania keeled: katalaani, euskara, gallego. Dialektid, Ibeeria poolsaar: Aragonés, Astur-Leonés, Murciano Dialektid: andaluusia ja kanaari saared. Ladina-ameerika dialektid. Kaasaegse hispaania keele sotsiolekt. Kaasaegse hispaania keele registrid."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus eristada lingvistilisi variatsioone kaasaegses hispaania keeles, ära tunda erinevused dialekti, keele, standardi ja registri vahel, suutlikkus kirjutada tekstile lingvistilist kommentaari."
  }
  [2096]=>
  object(stdClass)#2097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6728"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused emakeelest hispaania keelde tõlkimiseks, tõlkeprobleemide teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul eestikeelselt tekstilt hispaaniakeelsele. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti eesti keelest itaalia keelde."
  }
  [2097]=>
  object(stdClass)#2098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6729"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Luua eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks Hispaania keele lingvistikast."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2098]=>
  object(stdClass)#2099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6731"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Protsessihindamine (seminarid) 50%, tulemushindamine (eksam) 50%."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Luua eeldused hispaania uusima kirjanduse süvendatud mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Hispaania 21. sajandi kirjanduse panoraam. Ajaloomälu temaatika. Loetakse ja analüüsitakse järgmiste autorite teoseid: Albert Sánchez Piñol, Juan José Millás, Jesús Carrasco, Julio Llamazares, Kirmen Uribe, Manuel Rivas, Lluís Llach."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Suutlikkus orienteeruda hispaania uuemas kirjanduses ja teostada hispaaniakeelse kirjandusteksti analüüsi. Oskus eristada ja iseloomustada Hispaania juhtivate kirjanike stiile."
  }
  [2099]=>
  object(stdClass)#2100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR6732"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused emakeelest hispaania keelde tõlkimiseks, tõlkeprobleemide teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi üleminekul eestikeelselt tekstilt hispaaniakeelsele. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti eesti keelest itaalia keelde."
  }
  [2100]=>
  object(stdClass)#2101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7004"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Prantsuse kirjandusest prantsusekeelse kirjanduseni. Kaasaegse kirjanduse suundumusi, tähtsamad autorid ja teosed. Québeci, Euroopa, Aafrika, Aasia prantsusekeelne kirjandus."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Luua eeldused prantsusekeelse kirjanduse sügavamaks analüüsimiseks, et ühtlasi süvendada oskust kirjutada ja argumenteerida prantsuse keeles, saavutamaks Euroopa Keeleõppe raamdokumendis määratletud C-edasijõudnute taset. Luua eeldused prantsusekeelse kirjanduse analüüsimiseks ja prantsusekeelsete tekstide kasutamiseks võõrkeeletunnis."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2101]=>
  object(stdClass)#2102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7006"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Eksam. Osalus tundides minimaalselt 75%."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Luua eeldused CECR sätestatud C1keeletaseme saavutamiseks, kujundades selleks võimalusi suulise ja kirjalikust kõnest aru saamiseks ja eneseväljendusoskuste arendamiseks. kinnistada grammatikaalaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Tunnis: Kirjalikud ja kuulamisülesanded, ka audiovisuaalsed ülesanded, vormianalüüs. Hüpoteeside seadmine vormide moodustamispõhimõtetest. Teoreetiliste teadmiste kujundamine läbi tekstis olevate näidete. Teoreetiliste teadmiste rakendamine ülesannetes. Iseseisev töö: Analüüsida teksti, põhinedes tunnis toimunud aruteludel. Tekstide loomine, tunnis vaadeldud keeleaspektide rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Toetada C1 taseme nelja osaoskuse intensiivset täiendamist: kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus, tekstidest arusaamine. Grammatiliste struktuuride äratundmine, kõne raamistikust aru saamine."
  }
  [2102]=>
  object(stdClass)#2103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(454) "Luua eeldused: erialaste seadusandlike tekstide (haridust ja keeleõpet reguleerivad tekstid Eestis ja Euroopas), õppevahendite ja õppeprotsessis osalejate diskursuse analüüsiks ja põhiseisukohtade süstemaatiliseks käsitluseks; tõlgendamisoskuse arendamiseks lähtudes sotsiaalsest ja situatsioonilisest kontekstist (roll, staatus, implitsiitne ja eksplitsiitne kavatsus, jne); kõnes ja tekstides esinevate tähenduste teaduslikuks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(21) "Diskursuse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Süvendatud teadmised erialste tekstide diskursuse analüüsist. Suutlikkus süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida erialaste seadusandlike tekstide. Õppevahendite ja õppeprotsessis osalejate diskursust. Oskus edasi anda tähendusvarjundeid, tõlgendada ja seostada analüüsi tulemusi laiema ühiskondliku ja erialase kontekstiga."
  }
  [2103]=>
  object(stdClass)#2104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua eeldused prantsusekeelsetest tekstidest aru saamiseks ja analüüsimiseks kultuurilisest ja lingvistilisest aspektist lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Prantsusekeelse tekstide stilistiline analüüs, tekstide lingvistilised aspektid, analüüsimisoskuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Oskus esitada loogilist, seostatud ning selget teksti analüüsi. Oskus aru saada tähendusvarjunditest, suutlikkus soravalt ning seostatult prantsuse keeles analüüsi esitada; suutlikkus tajuda prantsusekeelsete tekstide kultuurilisi ja lingvistilisi aspekte."
  }
  [2104]=>
  object(stdClass)#2105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Luua eeldused prantsuse keele kui võõrkeele õpetamise: - metodoloogia põhikontseptsioonide tundmaõppimiseks; - põhiliste meetoditega tutvumiseks; - metodoloogia põhisuundade tundmiseks ajaloolisest perspektiivist vaadelduna; - metodoloogia ja teiste didaktika valdkondade omavahelise dünaamika tajumiseks; - teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud prantsuse keele õpetamiseks alg- ja põhikooliastmes."
    ["sisu"]=>
    string(1416) "Loenguplaan (I teema ~ 2-3 nädalat). 1. Tutvutakse loengus osalevate tudengite hoiakutega võõrkeelte õpetamisesse. Vaadeldakse kaasaegseid nõudmisi ning arutletakse, millised võivad olla erinevad probleemid võõrkeelte, aga eriti just prantsuse keele õppimises Eesti ja Euroopa kontekstis. Keeleõpet reguleerivad dokumendid (riiklik õppekava, Euroopa keeleõppe raamdokument). 2. Keeleõppe metodoloogia põhikontseptsioonid : metodoloogia, meetod, ajalooline perspektiiv. Algaja õpetaja väljakutsed võõrkeeleõppes. Põhilised meetodid : otse- ja kaud-, passiiv- ja aktiivõppe, deduktiivne ja induktiivne õppemeetod. 3. Meetodite kombineerimine ja väljendusvõimalused, - ülesande põhiliigid (kordamine, korrigeerimine, mõistete defineerimine, aktiivne kasutamine, vaatlus, taaskasutamine). 4. Ülesannete põhiliikide rakendamine konkreetsetes valdkondades nii õppimises kui ka õpetamises (grammatika, sõnavara omandamine, foneetika). Praktiliste harjutuste läbiviimine, keeleõpet hõlbustavate tehnikate võrdlemine ning rakendamine. 5. Autentsed ning didaktilised materjalid. Ühe õpiku peatüki analüüs. 6. Seminaris valitud õpiku analüüsi tutvustamine ning diskussioon. 7. Diskussioon: üliõpilased väitlevad eri vaatenurgast lähtuvalt selle üle, milline peaks olema võõrkeeleõpetaja roll. NB! Kohustusliku kirjanduse lugemine ning analüüsimine, osalemine diskussioonis."
    ["vljund"]=>
    string(67) "Suutlikus rakendada omandatud teadmisi kõrvalaine praktika raames."
  }
  [2105]=>
  object(stdClass)#2106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7016"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Eksam : Osalus tunnitöös või asendusülesannete esitamine tähtajaks (20%). Kirjalik töö, küsimused tunnis käsitletud teemadel (tunnikonspekt, mille üliõpilane on ise kirjutanud) (30%) iseseisev töö (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Luua eeldused, et omandada teadmised terminoloogiast ning mudelitest, et paremini mõista grammatika ja sõnavara õpetamise didaktika erinevaid kontseptsioone ning võimalikke lähenemisviise, mida peegeldavad kooliõpikud ning praktilised ülesanded võõrkeeletunnis."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Grammatika ja sõnavara õpetamise didaktika problemaatika prantsuse keele kui võõrkeele tundides. Didaktilised grammatika ja sõnavara kirjeldamis- ning õpetamise-õppimise mudelid : ajalooline areng ning praegune olukord. Didaktilistes materjalides käsitletud grammatika ja sõnavara rakendamise võimaluste analüüs. Iseseisev töö seisneb teemakohase kirjanduse ja artiklite läbitöötamises ning praktiliste koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Suutlikkus ära tunda, eristada didaktilise materjali hulgas erinevaid kontseptsioone ning lähenemisvõimalusi grammatikale ja leksikoloogiale."
  }
  [2106]=>
  object(stdClass)#2107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7017"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Hindeline eksam kujuneb: Osalus tunnitöös või asendusülesannete esitamine tähtajaks (20%); Kirjalik vahepealne kodune töö (20%) Iseseisev töö (60%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua eeldused, et Õppida tundma kultuurikontseptsioone ning võtteid, mida rakendatakse nende omadamisel õpetamise ja õppimise protsessis. Osata ära tunda didaktilisi võimalusi kirjanduslike tekstide kasutamiseks võõrkeeletunnis."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Sissejuhatus kultuurialaste teadmiste õpetamise ning kirjanduslike tekstide kasutamisvõimaluste problemaatikasse võõrkeeletunnis. Kirjanduslike tekstide kasutamine ning eesmärgid, erinevad didaktilised lahendused kirjandusalaste tekstide rakendamisel võõrkeeletunnis."
    ["vljund"]=>
    string(390) "1. Suutlikkus didaktilisi materjale kasutades ära tunda: Kultuurikontseptsioone ning ning võtteid, mida nende omadamisel õpetamise ja õppimise protsessis. Ära tunda didaktilisi võimalusi kirjanduslike tekstide kasutamiseks võõrkeeletunnis. 1. Rakendada iseseisva töö vormis erinevaid didaktilisi lähenemisviise kirjanduse ja kirjanduslike tekstide kasutamiseks võõrkeeletunnis."
  }
  [2107]=>
  object(stdClass)#2108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Luua eeldused hindamisprotsessi problemaatika tajumiseks, johtuvalt temaatika mitmetahulisusest ning keerulisematest nüanssidest, et aru saada ning analüüsida rõhuasetusi hindamist puudutavates küsimustes kaasaegsetes õpikutes ning eeskirjades."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Sissejuhatus hindamise didaktikasse. Erinevad prantsuse keele kui võõrkeele (FLE) hindamisprotsessi rakendamise võimalused ning problemaatika. Iseseisev töö seisneb teemakohase kirjanduse ja artiklite läbitöötamises ning praktiliste koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Suutlikkus rakendada hindamisvõimalusi, arvestades erinevate rõhuasetustega ning lähenedes neile analüütilisel moel."
  }
  [2108]=>
  object(stdClass)#2109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Luua eeldused aktiivõppe keeleõppes kasutatavate aktiivõppe meetodite ja eekõige projektõppe paremaks tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Projektõppe käsitlused, aktiivõppe meetodi rakendusvõimalused võõrkeeletunnis ning didaktikaalastes materjalides. Iseseisev töö seisneb teemakohase kirjanduse ja artiklite läbitöötamises ning praktiliste koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Suutlikkus aru saada aktiiv- ja projektõppe rakendamise meetoditest võõrkeeletunnis."
  }
  [2109]=>
  object(stdClass)#2110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua eeldused: Prantsuse keele lauseõpetusest aru saamiseks, reeglite rakendamiseks praktikas. Süveteadmiste omandamiseks aja ja aspekti teemal prantsuse keeles."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Sissejuhatus lauseõpetusse, tutvustada süntaksi põhiteooriaid. Aeg ja aspekt prantsuse keeles, leksikaalne aspekt, grammatiline aeg ja aspekt. Iseseisev ja rühmatöö. Seminarides käsitletakse süntaksiteooriaid ja harjutatatakse aja- ja verbiaspekti määratlemist. Iseseisev töö seisneb teemakohase kirjanduse ja artiklite läbitöötamises ning praktiliste koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Kujunenud teadmised prantsuse keele lauseõpetusest. Suutlikkus aru saada erialasest terminoloogiast. Oskus esitada leksikaalset ja tegusõna aja ja aspekti analüüsi olenevalt kontekstis."
  }
  [2110]=>
  object(stdClass)#2111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7023"
    ["hindamine"]=>
    string(319) "Hinne kujuneb järgnevalt: 30% aktiivne osalus tunnis, diskuteerimine tunniteemadel 30% õpimapp (tunnitööd, prinditavad autentsed materjalid, iseseisvad ülesanded): portfoolio sisu täpne nimekiri antakse enne viimast tundi!) 40% eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on õpimapi esitamine ja tunnitöös osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "luua eeldused: - tundmaks prantsuse keele kui võõrkeele õpetamise didaktika põhikontseptsioone, põhilisi meetodeid, põhisuundi, lähtudes nii ajaloolisest kui kaasaesest kontekstist. - õppimaks tundma 1) kultuurikontseptsioone ning võtteid, mida rakendatakse nende omandamisel õpetamise ja õppimise protsessis 2) kirjanduslike ja autentsete tekstide kasutusvõimalusi võõrkeeletunnis."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Prantsuse keele kui võõrkeele õpetamise didaktika põhikontseptsioonid, põhilisi meetodid, põhisuunad, lähtudes nii ajaloolisest kui kaasaegsest kontekstist. Sissejuhatus kultuurialaste teadmiste õpetamise ning tekstide kasutamisvõimaluste problemaatikasse võõrkeeletunnis. Loenguplaan aineprogrammis ja materjalid kättesaadavad e-didaktikumis (www.edidaktikum.ee)"
    ["vljund"]=>
    string(665) "Aine läbinu - tunneb prantsuse keele kui võõrkeele õpetamise didaktika põhikontseptsioone; - omab ülevaadet võõrkeeleõppe ajaloost ja teooriatest, - tunneb ära, eristab ja oskab võrrelda võõrkeeleõppe ajaloolisi ning alternatiivseid meetodeid. - suudab didaktilisi materjale kasutades ära tunda kultuurikontseptsioone ning neid tutvustada ja analüüsida prantsuse keele õpetamise ja õppimise protsessis; - suudab ära tunda kirjanduslike tekstide kasutamise didaktilisi võimalusi võõrkeeletunnis. - oskab rakendada iseseisva töö vormis erinevaid didaktilisi lähenemisviise kirjanduse ja kirjanduslike tekstide kasutamiseks võõrkeeletunnis."
  }
  [2111]=>
  object(stdClass)#2112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "luua eeldused keeleõppes kasutatavate aktiivõppe meetodite ja eelkõige projektõppe paremaks tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(119) "projektõppe käsitlused, aktiivõppe meetodi rakendusvõimalused võõrkeeletunnis ning didaktikaalastes materjalides."
    ["vljund"]=>
    string(86) "suutlikkus aru saada aktiiv- ja projektõppe rakendamise meetoditest võõrkeeletunnis"
  }
  [2112]=>
  object(stdClass)#2113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7026"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "- luua eeldused spetsiifiliste teemade paremaks tundmiseks ja mõistmiseks prantsuse keele õppes. - pakkuda ülevaadet kaasaegsetest tendentsidest võõrkeele õppes maailmas ja seostada neid teiste arenguprotsessidega ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(582) "Erikursusi loevad eelkõige külalisõppejõud (näiteks Erasmus programmi raames), kes külastavad TLÜd ja peavad loengutsükli mingil teemal, millel pole korralises programmis kindlat koodi. Selle bloki erikursuseid loetakse võõrkeele (eelkõige prantsuse keele) didaktika teooriast, korraldatakse seminare ja töötubasid (näiteks, kultuuri kontseptsioonid postmodernistlikus ühiskonnas ja nende mõjud võõrkeele didaktikale; interaktiivse tahvli kasutamine võõrkeele tunnis; loovuse arendamine ja teater võõrkeeletunnis; LAKK’i põhimõtted võõrkeeletunnis, vms)."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane orienteerub võõrkeele (eelkõige prantsuse keele) didaktika kaasaegsetes kontseptsioonides ja oskab neid eristada ja seostada teiste arenguprotsessidega ühiskonnas (nt. üleilmastumine, akadeemiline mobiilsus, vms)."
  }
  [2113]=>
  object(stdClass)#2114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2114]=>
  object(stdClass)#2115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7033"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Arvestus, milles osalevad nii ülikooli õppejõud kui ka kooliõpetajad. Esitatud on aruanded, tunniplaanid, täidetud praktilised ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Siduda didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega. Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis. Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Praktika esimese vaatlusnädala jooksul konsultatsioonid ja vestlused kooli direktsiooni ja aineõpetajatega. Tutvumine kooli õppekorralduseeskirja, praktikajuhendi ja reeglitega. Põhikooli aineõpetajate tundide kuulamine ja analüüsimine. Praktika teise, kolmanda ja neljanda nädala jooksul valmistab praktikant ette põhikooli tasemel prantsuse keele tunde, mida ta seejärel ka läbi viib (21-36 tundi)."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Oskus näha seoseid koolitegelikkuse ja ainedidaktika kursuse raames omandatavate teadmiste vahel. Suutlikkus koolis käituda ja seal nähtut mõtestada õpetaja rollist lähtuvalt. Oskus ainetundi läbi viia, a) mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; b) teades aine õpisisu; c) kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat."
  }
  [2115]=>
  object(stdClass)#2116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7034"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Luua eeldused hispaania keele kui võõrkeele õpetamise - metodoloogia põhikontseptsioonide tundmaõppimiseks, - põhiliste keeleõppe meetoditega tutvumiseks, - metodoloogia põhisuundade tundmiseks ajaloolisest perspektiivist vaadelduna. - metodoloogia ja teiste didaktika valdkondade omavahelise dünaamika tajumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Kursuse käigus antakse ülevaade hispaania keele kui võõrkeele õpetamise metodoloogiast, meetoditest. Arutletakse metodoloogia põhiproblemaatika üle : metodoloogia ning didaktika teiste valdkondade vahelised suhted. Teoreetilised eeskujud, kaugemad ja lähemad eesmärgid, sisu; õpilased ja õpikeskkond, materjalid, praktika ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Üliõpilane tunneb hispaania keele kui võõrkeele õpetamise didaktika põhikontseptsioone ja on suuteline mõistma võõrkeele õppimise ja õpetamise problemaatikat."
  }
  [2116]=>
  object(stdClass)#2117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused hispaania keele õpetamise kogemuse omandamiseks alg- või põhikooliastmes."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Praktikal osaleb üliõpilane kooli töös, vaadeldes aineõpetajate tunde ning täites vastavalt erialajuhendile aineõpetaja tööülesandeid, arvestades kooli üldist töökorraldust."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Suutlikkus õpetada hispaania keelt alg- ja põhikooli tasemel."
  }
  [2117]=>
  object(stdClass)#2118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7112"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Lõputöö projekti suuline esitlus, (esialgse) sissejuhatuse kirjutamine, kirjanduse loetelu kirjalik esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua eeldused uurimustöö läbiviimiseks vajalike oskuste täiendamiseks, analüüsimaks tulemusi ning vormistamaks nõuetekohast teadustööd. Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(806) "Ülikoolitasemel uurimustöö kirjutamise « filosoofia »: uurimustöö kirjutamise oskuste omandamine parktilisel moel, so magistritööd kirjutades. Üliõpilase ning õppejõu vahelised suhted: osapoolte õigused ning kohustused, uurimustöö teema valiku kriteeriumid: isiklik huvi, originaalsus, eduka realiseerimise eeldused jne. Tuletada meelde uurimustöö põhimõisted: postulaat, eeldused, hüpotees, keskne küsimus, problemaatika. Uurimustöö problemaatika ülesehitus: - allikate kogumise ja analüüsimise meetodid; - sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamise eripärad; - kuidas esitada kirjanduse loetelu; - uurimustöö kirjutamise ja vormistamise nõuded; - iseseisev töö seisneb teemakohase kirjanduse ja artiklite läbitöötamises ning praktiliste koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Suutlikkus : Täpsustavalt algideest lähtudes defineerida valitud temaatikat. Formuleerida uurimustöö problemaatika. Toime tulla uurimustöö erinevate etappidega. Kirjutada ning esitada oma lõputöö projekt, võttes arvesse kehtivaid akadeemilisi nõudeid."
  }
  [2118]=>
  object(stdClass)#2119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7206"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(31) "Kujundada subtitreerimisoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(56) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse filmikatkendeid."
    ["vljund"]=>
    string(36) "Omandatakse subtitreerimisvilumused."
  }
  [2119]=>
  object(stdClass)#2120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7301"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Seminari ettekanded + lõpukaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua magistrandidele võimalus käsitleda oma uurimisvaldkonna ja teemaga seonduvaid keskseid küsimusi seminariettekannete ja diskussioonide vormis."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Seminaris osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele magistrandidele. Seminariettekannnetes käistletakse oma uurimisvaldkonna ja teema valiku, keskse(te) probleemi(de), hüpoteesi(de), ainekorpuse ja analüüsiga seonduvaid probleeme ning kaitstakse oma seisukohti nii töö ülesehituse ja struktuuri osas kui ka rakendatavate teooriate, mudelite ja meetodite sobivust valitud ainesele. Käsitletakse probleeme, mis tekivad seoses allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega, nende valiku ja töötlemisega, samuti MA töö vormistamise problemaatikat. Magistrandid esitavad oma MA töö keskseid probleeme ja seiskukohti, samuti uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Suutlikus teostada iseseisvat uurimistööd valitud valdkonnas ja teemal; oskus kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel; oskus luua oma uurimisinstrument; oskus töötada allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega; oskus struktureerida ja korrastada oma uurimistöö tulemused MA tööle sobivasse vormi oma töö kesksete seisukohtada esitamise ja kaitsmise oskus."
  }
  [2120]=>
  object(stdClass)#2121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7303"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam on kirjalik ja kontrollib valdkonnaalaste teadmiste omandamise taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Paremini mõista prantsuse keelt, luua eeldused XX sajandi lingvistiliste teooriate tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Üldkeeleteaduse rakendustest prantsusekeelses kontekstis. Tutvutakse erinevate lingvistikakoolkondadega. Erilist tähelepanu pööratakse lauseõpetusele. Praktilised morfoloogia-, leksikoloogia-, pragmaatika-ja üldlingvistika-alased harjutused, mis aitavad paremini mõista prantsuse keele eripärasid. Eksami eelduseks jooksvate ülesannete täitmine."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Suutlikkus rakendada lingvistilisi teadmisi nii suulise kõne kui ka kirjaliku teksti loomisel ja analüüsimisel."
  }
  [2121]=>
  object(stdClass)#2122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7304"
    ["hindamine"]=>
    string(209) "Eksam koosneb loetu rakendamisest mõne ilukirjandusteose uurimisele. Samuti arvestatakse jooksvat tööd ja ettekandeid seminarides. Kirjaliku osa teostab üliõpilane individuaalselt eksamisessiooni jooksul."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Toetada keele- ja kirjandusteaduslike tekstide analüüsimise oskust ja nende rakendamist iseseisvas uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Seminaris loetakse Umberto Eco, Roland Barthes’i, Paul Ricoeuri jt tekste narratoloogia alalt. Iseseisev, ühine ning rühmatööna tekstide lugemine ja analüüs. Üliõpilased kirjutavad ja esitavad loetust kokkuvõtteid. Eeldusained: Prantsuse ja/või itaalia keel B2"
    ["vljund"]=>
    string(115) "Aine läbinu tunneb nimetatud autorite teooriaid ja meetodeid ning oskab neid rakendada iseseisvale uurimistööle."
  }
  [2122]=>
  object(stdClass)#2123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7308"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Arendada üliõpilaste oskust ära tunda ja kasutada erinevaid stiiliregistre ning teadlikkust olulisemaid erikeeli iseloomustavatest tunnustest."
    ["sisu"]=>
    string(862) "Stiiliregistrite ja erikeelte osakaalu suurenemine on kaasaegses Itaalias keele oluline arengumootor. Kursusel analüüsitakse lähemalt kirjanduslikke, formaal-bürokraatlikke ja teaduslik-tehnilisi stiiliregistreid. Kõnekeele tasandil pööratakse aga erilist tähelepanu just madalamatele, mitte-formaalsetele stiiliregistritele, mis mängivad tänapäeva itaalia keele arengus tähtsat rolli. Erikeelte iseloomustamiseks loetakse ja analüüsitakse teaduslik-tehnilisi (nt meditsiini, majanduse, infotehnoloogia alaseid jt), ajakirjanduslikke, poliitilisi ja muid tekste. Erilist tähelepanu pööratakse "noorte keelele". Kursuse jooksul otsitakse ka vastuseid küsimusele kas ja kus jookseb selge piir lihtsa stiiliregistri ja erikeele vahel. Analüüsitakse 20. sajandi Itaalia intelletuaalide (nt Calvino, Pasolini) vaidlusi itaalia keele muutuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Teadmised itaalia keele erinevatest stiiliregistrititest. Suutlikkus lugeda erialaseid tekste ja ära tunda vastava erikeele elemente."
  }
  [2123]=>
  object(stdClass)#2124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7309"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Arendada üliõpilaste oskust ära tunda ja kasutada erinevaid stiiliregistreid ning teadlikkust olulisemaid erikeeli iseloomustavatest tunnustest."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Kursusel analüüsitakse lähemalt kirjanduslikke, formaal-bürokraatlikke ja teaduslik-tehnilisi stiiliregistreid. Kõnekeele tasandil pööratakse aga erilist tähelepanu just madalamatele, mitte-formaalsetele stiiliregistritele, mis mängivad tänapäeva prantsuse keele arengus tähtsat rolli. Erikeelte iseloomustamiseks loetakse ja analüüsitakse teaduslik-tehnilisi (nt. meditsiini, majanduse, infotehnoloogia alaseid jt), ajakirjanduslikke, poliitilisi ja muid tekste. Tähelepanu pööratakse ka argoole. Kursuse jooksul otsitakse ka vastuseid küsimusele kas ja kus jookseb selge piir lihtsa stiiliregistri ja erikeele vahel. Analüüsitakse 20. sajandi prantsuse keelepoliitikat."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Teadmised prantsuse keele erinevatest stiiliregistrititest. Suutlikkus lugeda erialaseid tekste ja ära tunda vastava erikeele elemente."
  }
  [2124]=>
  object(stdClass)#2125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7310"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Kujundada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid poeetikareegleid järgivatest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane on omandanud ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused ja tunneb väljundkultuuri tõlkenorme."
  }
  [2125]=>
  object(stdClass)#2126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7311"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Kujundada teadusteksti tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid diskursiivseid traditsioone järgivatest humanitaarteaduslikest tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Omandatakse teadusteksti tõlkimise vilumused ja süvendatakse eesti tõlkenormide tundmist."
  }
  [2126]=>
  object(stdClass)#2127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7312"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Kujundada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid poeetikareegleid järgivatest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Omandatakse ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused ja süvendatakse eesti tõlkenormide tundmist."
  }
  [2127]=>
  object(stdClass)#2128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7313"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Kujundada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(80) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevatest draamatekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Omandatakse draamateksti tõlkimise vilumused ja süvendatakse eesti tõlkenormide tundmist."
  }
  [2128]=>
  object(stdClass)#2129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7314"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Seminari eesmärk on anda ülevaade tõlketeaduse kui distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised tõlkeloo suundumustest (postkoloniaalne tõlge, gender ja tõlge, jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Konkreetsetest tekstidest lähtuvalt analüüsitakse tõlketeaduses hetkel aktuaalseid teemasid maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Üliõpilane teadvustab tõlkeloolase kui professiooni võimalused, oskab kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel, oskab luua oma uurimisinstrumendid, lähtudes tõlketeaduse uuematest arengutest."
  }
  [2129]=>
  object(stdClass)#2130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7316"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade tõlkimise lingvistilistest aspektidest ja võtetest, mida kasutada kahe keele vahelisel tõlkimisel."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Kursuse raames käsitletakse lingvistilisi tõlketeooriaid, mis lähtuvad äratundmisest, et tõlkimine on keeltel sooritatav operatsioon ja järelikult peab tõlketeooria lähtuma üldisest keeleteooriast. Analüüsitakse J.S. Catfordi klassikalist tööd Linguistic Theory of Translation kui olulist nihet teoreetiliselt sidusa tõlkemudeli suunas. Tõlgitavuse probleeme vaadeldakse abstraheeritud keeletasandite kaupa, pöörates tähelepanu tõlkimisel kõige enam käsitöövõtete kogumiga seotud grammatika kui suletud süsteemi tasandi tõlkimisele. Lingvistilise tõlgitavuse seost kultuurilis-psühholoogilise tõlgitavusega käsitletakse kognitiivse lingvistika kontekstis. Tõlkimise käsitlemisel keeleteaduse/filosoofia tänases kontekstis toetutakse D. Robinsoni tööle „Performative Linguistics“."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane oskab eristada tõlkimisel lingvistilise tõlgitavusega (keele erinevustega) seotud probleeme ja tunneb eesti keelde tõlkimisel traditsiooniliselt kasutatud lahendusi."
  }
  [2130]=>
  object(stdClass)#2131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7317"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (seminariettekandest arendatud kirjalik töö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Eesmärk on kujundada oskust tajuda tõlketeksti poeetikat, s.o teksti kui terviku ehitust ja kujundusvõtteid; juhtida tähelepanu tõlkepoeetika traditsioonide lingvistilisele ja ajaloolisele tingitusele."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Poeetika mõiste. Kunsti keel. Poeetika versus teooria. Tõlkepoeetika seotud kõnes. Rütm seotud ja sidumata kõnes. Poeetika ajaloolisus ja individuaalsus."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Kursuse läbinu oskab hinnata tõlke potentsiaali (kas tõlkida? kuidas tõlkida) lähte- ja väljundkultuuride poeetiliste normide ja võimaluste pingeväljas."
  }
  [2131]=>
  object(stdClass)#2132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7318"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Arendada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid poeetikareegleid järgivatest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Üliõpilane on praktikaga kinnistanud ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused."
  }
  [2132]=>
  object(stdClass)#2133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7325"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2133]=>
  object(stdClass)#2134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7326"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2134]=>
  object(stdClass)#2135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7327"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2135]=>
  object(stdClass)#2136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7328"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2136]=>
  object(stdClass)#2137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7329"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2137]=>
  object(stdClass)#2138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7401"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Sügavam sissevaade keskaja ja renessansi perioodi kirjandusse. Originaaltekstide lugemine ja analüüsimine."
    ["sisu"]=>
    string(740) "Läbitavad teemad: Rüütlikultuur kesajal ja rüütlikirjandus. Chanson de geste, (La Chanson de Roland.) Bretooni romaan. Chrétien de Troyes. Tristan ja Yseut. Aucassin ja Nicolette. Kurtuaasne lüürika: Marie de France trubaduurid. Luule üldiselt: truväärid, Villon. Roosiromaan. Rahvakirjandus: fablioo, farss, Rebaseromaan. Liturgiline teater (müsteerium, miraakel, moralitee). Pühakute elulood: Vie de St Alexis. Kroonikad: Villehardouin, Clari. Gesta romanorum. Ülikoolid keskajal – goliardide (vagantide) luule. Renessanss: Plejaad (Ronsard, Du Bellay), Rabelais, Montaigne, ususõdade aegne propagandakirjandus. Lisaks ülevaatlikule käsitlusele loetakse ja analüüsitakse põhjalikumalt vähemalt kolme kirjandusteost."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Süvendatud teadmised prantsuse keskaja ja renessansi kirjandusest. Oskus lugeda tekste originaalkeeles(vanaprantsuse, keskprantsuse), analüüsida tekste nende kirjanduslikul ja ajaloolisel taustal. Suutlikkus läheneda nimetatud perioodi kirjandusele tänapäeva kirjandusteoreetilistelt alustelt."
  }
  [2138]=>
  object(stdClass)#2139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7404"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua eeldused Prantsusmaa ajaloo, kirjanduse ja kultuuri tundmiseks 19. sajandi kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Läbitavad teemad: Prantsusmaa pärast Suurt Revolutsiooni. Inimõiguste deklaratsioon, Napoleoni sõjad, Restauratsioon, Teine vabariik, Teine keisririik, Kolmas vabariik, Pariisi Kommuun. Dreyfusi protsess. Kirjandus: Romantism: Mme de Stael (”De l'Allemagne”) Chateaubriand (”René”) Hugo (”Cromwelli” eessõna), Sand, Musset (”Sajandi lapse pihtimus”), romantiline luule: Lamartine, Vigny., Hugo. Realism: Balzac, Stendhal, Mérimée, Flaubert, Maupassant. Naturalism. Zola (intellektuaalid Dreyfusi protsessi ajal), vennad Goncourt'id.. Parnasse'i koolkond (Gautier) ja kunst-kunsti-pärast (Flaubert, „Püha Antomiuse kiusamine“). Kriitika: St-Beuve. Luule: Baudelaire (”Kurja lilled”, ”Väikesed poeemid proosas”., Sümbolism (Verlaine, Rimbaud, Mallarmé). Romantism, realism ja sümbolism kujutavas kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Teadmised 19 sajandi Prantsusmaast: ajaloost, kultuurist, kirjandusest. Oskus analüüsida originaaltekste nende ajaloolises, kultuurilises ja kirjanduslikus kontekstis. Suutlikkus läheneda nimetatud perioodi kirjandusele tänapäeva kirjandusteoreetilistelt alustelt Suutlikkus seostada antud perioodi ajaloo ja kultuuri spetsiifikat laiema euroopaliku taustaga samal perioodil ja hinnata selle mõju hilisematele arengutele."
  }
  [2139]=>
  object(stdClass)#2140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7405"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Sügavam sissevaade Prantsusmaa ajaloo, kultuuri, kirjanduse mõnda aspekti 20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Kursuse teema võib varieeruda. Käsitletakse (õppejõu valikul või kokkuleppel üliõpilastega) süvendatult mõnda valdkonda kirjandus- või ühiskondlikus elus, loetakse originaaltekste. Lisaks kontakttundides loetud ja analüüsitud tekstidele nõutakse üliõpilaselt iseseisvaid lektüüre ja nende analüüse teemast lähtuvalt."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Teadmised antud valdkonnast. Oskus analüüsida antud valdkonna problemaatikat. Suutlikkus paigutada nimetatud problemaatika laiemasse konteksti."
  }
  [2140]=>
  object(stdClass)#2141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7406"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Essee ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Sügavam sissevaade tänapäeva prantsuse ühiskonda ja kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Kursuse teema võib varieeruda. Käsitletakse (õppejõu valikul või kokkuleppel üliõpilastega) süvendatult mõnda valdkonda kirjandus- või ühiskondlikus elus, loetakse originaaltekste. Lisaks kontakttundides loetud ja analüüsitud tekstidele nõutakse üliõpilaselt iseseisvaid lektüüre ja nende analüüse teemast lähtuvalt."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Teadmised antud valdkonnast. Oskus analüüsida antud valdkonna problemaatikat. Suutlikkus paigutada nimetatud problemaatika laiemasse konteksti."
  }
  [2141]=>
  object(stdClass)#2142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7407"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Anda ülevaade läinud sajandi Prantsusmaa intellektuaalsest ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Loengukursuse käigus antakse ülevaade Prantsusmaa intellektuaalsest ajaloost 20. sajandil, selle perioodi tuntumatest intellektuaalidest, vaimuloolistest suundadest ja ideoloogilistest kokkupõrgetest. Teema mahukust arvestades on loengute keskmes olulisemad või ilmekamad episoodid, mis aitaksid valgustada vaadeldava perioodi vaimuloo üldisemaid protsesse."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Teadmised mõtlemisviisidest ja neid viljelevatest intellektuaalidest 20. sajandi Prantsusmaal. Oskus orineteeruda ühiskondliku ja intellektuaalse mõtte arengutes 20. sajandi eri perioodidel: enne I MS, kahe maailmasõja vahel, pärastsõja esimeses faasis kuni ca 1968; 1968 kuni ca 1990; 1990-.."
  }
  [2142]=>
  object(stdClass)#2143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7408"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua eeldused filosoofilise keelekäsitluse põhiküsimuste ja spetsiifika mõistmiseks;ülevaade keele olemuse lahtimõtestamise peamistest suundadest Lääne mõtteloos."
    ["sisu"]=>
    string(720) "Kursus keskendub filosoofilise keelekäsitluse põhiteemadele ja nende kaudu ka olulisematele autoritele ja koolkondadele: Keel ja maailm: tähendus, osutus, tõde ja vale (stoikud, skolastika, Mill, Frege, Russel, Wittgenstein, analüütiline filosoofia). Keel ja meel: sõnad ja ideed, universalism vs relativism, innatismi küsimus (Aristoteles, Locke, Humboldt, Sapir-Whorf, Chomsky, Dummet). Keele teke ja olemus: loomulik vs kunstlik, Aadama keel ja täiuslik keel, etümoloogia küsimus (Platon, Renassansi- ja Baroki- aegsed otsingud, Leibnitz, Rousseau, loogiline positivism). Keel ja inimene: sõnad ja tegevused, keel ja kultuur, tekstuaalsus, tõlgendamine (Heidegger, Austin, hermeneutika, Derrida, Lotman)."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Teadmised filosoofilise keelekäsitluse põhiteemadest ja suundadest. Oskus orienteeruda humanitaarteadustes olulisel kohal olevates vaidlustes keele olemuse ja kasutuse üle, eristades seal erinevaid mõttetraditsioone."
  }
  [2143]=>
  object(stdClass)#2144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7409"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Luua ülevaade prantsuse kirjandusteooria ja -kriitika põhisuundadest."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Kursus annab ülevaate prantsuse kirjandusteooria ja -kriitika arengust 19. ja 20. sajandil ja käsitleb põhjalikumalt järgmisi autoreid: Lacan, Barthes, Todorov, Genette, Cixous, Derrida, Kristeva. Iseseisev töö hõlmab nimetatud autorite teooriate rakendamist vabalt valitud tekstidel."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Teadmised kirjandusteooria ja -kriitika põhisuundadest ja tuntumatest autoritest. Oskus rakendada nimetatud teooriaid kirjanduse uurimisel. Suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd."
  }
  [2144]=>
  object(stdClass)#2145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7410"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2145]=>
  object(stdClass)#2146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7411"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2146]=>
  object(stdClass)#2147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7412"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Erikursusi loevad eelkõige külalisõppejõud (näiteks Erasmus programmi raames), kes külastavad TLÜd ja peavad loengutsükli mingil teemal, millel pole korralises programmis kindalt koodi."
    ["sisu"]=>
    string(266) "Selle bloki erikursuseid loetakse prantsuse ühiskonna ja kultuuri teoreetilistest aspektidest (näiteks prantsuse strukturalism, prantsuse postmodernistlikud teooriad, prantsuse uus romaan vms). Iseseisva tööna nõutakse ülevaateesseid ja võrdlevaid analüüse."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane orienteerub prantsuse ühiskonna- ja kultuuriteoreetilistes diskursustes, oskab neid eristada ja suudab neid rakendada oma analüüsides."
  }
  [2147]=>
  object(stdClass)#2148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7413"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Seminari ettekanded + lõpukaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua magistrandidele võimalus käsitleda oma uurimisvaldkonna ja teemaga seonduvaid keskseid küsimusi seminariettekannete ja diskussioonide vormis."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Seminaris osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele magistrandidele. Seminariettekannnetes käistletakse oma uurimisvaldkonna ja teema valiku, keskse(te) probleemi(de), hüpoteesi(de), ainekorpuse ja analüüsiga seonduvaid probleeme ning kaitstakse oma seisukohti nii töö ülesehituse ja struktuuri osas kui ka rakendatavate teooriate, mudelite ja meetodite sobivust valitud ainesele. Käsitletakse probleeme, mis tekivad seoses allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega, nende valiku ja töötlemisega, samuti MA töö vormistamise problemaatikat. Magistrandid esitavad oma MA töö keskseid probleeme ja seiskukohti, samuti uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Suutlikus teostada iseseisvat uurimistööd valitud valdkonnas ja teemal; oskus kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel; oskus luua oma uurimisinstrument; oskus töötada allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega; oskus struktureerida ja korrastada oma uurimistöö tulemused MA tööle sobivasse vormi oma töö kesksete seisukohtada esitamise ja kaitsmise oskus."
  }
  [2148]=>
  object(stdClass)#2149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7414"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Seminari ettekanded + lõpukaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua magistrandidele võimalus käsitleda oma uurimisvaldkonna ja teemaga seonduvaid keskseid küsimusi seminariettekannete ja diskussioonide vormis."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Seminaris osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele magistrandidele. Seminariettekannnetes käistletakse oma uurimisvaldkonna ja teema valiku, keskse(te) probleemi(de), hüpoteesi(de), ainekorpuse ja analüüsiga seonduvaid probleeme ning kaitstakse oma seisukohti nii töö ülesehituse ja struktuuri osas kui ka rakendatavate teooriate, mudelite ja meetodite sobivust valitud ainesele. Käsitletakse probleeme, mis tekivad seoses allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega, nende valiku ja töötlemisega, samuti MA töö vormistamise problemaatikat. Magistrandid esitavad oma MA töö keskseid probleeme ja seiskukohti, samuti uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Suutlikus teostada iseseisvat uurimistööd valitud valdkonnas ja teemal; Oskus kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel; Oskus luua oma uurimisinstrument; oskus töötada allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega; Oskus struktureerida ja korrastada oma uurimistöö tulemused MA tööle sobivasse vormi oma töö kesksete seisukohtada esitamise ja kaitsmise oskus."
  }
  [2149]=>
  object(stdClass)#2150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7415"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2150]=>
  object(stdClass)#2151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7416"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua magistrandidele võimalus käsitleda oma uurimisvaldkonna ja teemaga seonduvaid keskseid küsimusi seminariettekannete ja diskussioonide vormis."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Seminaris osalemine ja proseminaritööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele magistrandidele. Seminariettekannnetes käistletakse oma uurimisvaldkonna ja teema valiku, keskse(te) probleemi(de), hüpoteesi(de), ainekorpuse ja analüüsiga seonduvaid probleeme ning kaitstakse oma seisukohti nii töö ülesehituse ja struktuuri osas kui ka rakendatavate teooriate, mudelite ja meetodite sobivust valitud ainesele. Käsitletakse probleeme, mis tekivad seoses allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega, nende valiku ja töötlemisega, samuti MA töö vormistamise problemaatikat. Magistrandid esitavad oma MA töö keskseid probleeme ja seiskukohti, samuti uurimisprotsessi eri etappide kirjeldusi ja kokkuvõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Suutlikus teostada iseseisvat uurimistööd valitud valdkonnas ja teemal; oskus kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel; oskus luua oma uurimisinstrument; oskus töötada allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega; oskus struktureerida ja korrastada oma uurimistöö tulemused MA tööle sobivasse vormi oma töö kesksete seisukohtada esitamise ja kaitsmise oskus."
  }
  [2151]=>
  object(stdClass)#2152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7417"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "seminaritöö, ettekanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua magistrandidele võimalus käsitleda oma uurimisvaldkonna ja teemaga seonduvaid keskseid küsimusi seminariettekannete ja diskussioonide vormis."
    ["sisu"]=>
    string(578) "Seminaris osalemine ja seminaritööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele magistrandidele. Seminariettekannetes käistletakse oma uurimisvaldkonna ja teema valiku, keskse(te) probleemi(de), hüpoteesi(de), ainekorpuse ja analüüsiga seonduvaid probleeme ning kaitstakse oma seisukohti nii töö ülesehituse ja struktuuri osas kui ka rakendatavate teooriate, mudelite ja meetodite sobivust valitud ainesele. Käsitletakse probleeme, mis tekivad seoses allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega, nende valiku ja töötlemisega, samuti MA töö vormistamise problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Suutlikus teostada iseseisvat uurimistööd valitud valdkonnas ja teemal; Oskus kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel; Oskus luua oma uurimisinstrument; oskus töötada allikmaterjalide ja sekundaarse kirjandusega; Oskus struktureerida ja korrastada oma uurimistöö tulemused MA tööle sobivasse vormi; Oma töö kesksete seisukohtade esitamise ja kaitsmise oskus."
  }
  [2152]=>
  object(stdClass)#2153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7423"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Suulised ja kirjalikud seminariettekanded. Kirjutatud lühistsenaarium. Kirjalik essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Luua eeldused filmikunsti mõistmiseks ja prantsuse filmikunsti arengute uurimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Kursusel tutvutakse filmikunstiga nii teoreetilisest aspektist (kinematograafiline kood, kinokunsti koodid) kui kriitilis-praktilisest aspektist (stsenaariumite analüüs ja stsenaariumi kirjutamise katse). Samuti analüüsitakse prantsuse kinokunsti ajaloo mõnesid põhietappe."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Suutlikkus mõista kinokunsti filmiteoreetilistest aspektidest; suutlikkus analüüsida filme ja stsenaariume; suutlikkus kirjutada lihtsat stsenaariumi; süvendatud teadmised olulistest etappidest prantsuse filmikunstis."
  }
  [2153]=>
  object(stdClass)#2154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7425"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2154]=>
  object(stdClass)#2155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7426"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2155]=>
  object(stdClass)#2156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7427"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2156]=>
  object(stdClass)#2157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7428"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2157]=>
  object(stdClass)#2158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7429"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2158]=>
  object(stdClass)#2159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7430"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2159]=>
  object(stdClass)#2160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7501"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvuda vahetult itaalia hiliskeskaja ja renessansi oluliste autorite kirjutistega"
    ["sisu"]=>
    string(1159) "Sekundaarkirjanduse alusel tutvutakse Itaalia hiliskeskaja ja renessansi problemaatikaga üldiselt alates ca 1000 kuni ca 1600: näit. kloostrid, keisririigi ja paavstivõimu konflikt, linnade areng, ülikoolid, humanism, õukonnad, renssansi kontseptsioonid, manerism jne. 13. saj. lektüüre: katkendid Aquino Thomase ja Bonaventura töödest, Assisi Franciscus ja jüngrid, B. Latini, Dante (valikuliselt De vulgari eloquentia, Monarchia, Divina Commedia); Guinizelli ja Cavalcanti; Firenze kroonikad; 14.saj.: Petrarca itaalia- ja ladinakeelne loome; Boccaccio; Caterina da Siena müstika; 15. saj.:humanistide teosed (Bracciolini, Bruni, Manetti, Valla jt); Alberti; Leonardo; õukondlik loome (de Medici, Poliziano, Pulci, Boiardo); Bembo keele ja kirjanduse teooriad; Castiglione raamat õukondlikust ideaalist. 16. saj: Aretino; Cellini; Berni; Machiavelli ja Guicciardini ajaloo-ja poliitfilosoofia; Ariosto; Vasari ja kunstiajalugu; arkaadiline kirjandus; uusaristootellik pooetika; Tasso;Bruno; (Campanella). Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(345) "- teadmised itaalia eri regioonide eri arengutest hiliskeskajal ja renessansi perioodil oskus hinnata Itaalia ajaloo ja kultuuri spetsiifiikat ja erinevusi Euroopa ajaloo, ühiskonna ja kultuuri arenguloos suutlikkus analüüsida ja mõista itaalia keskaja ja renessansi mõtlejate ja kirjanike kirjutisi nii oma aja kui praegusaja vaatepunktist"
  }
  [2160]=>
  object(stdClass)#2161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7503"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tutvuda vahetult Itaalia 19. sajandi esimese poole (kuni 1860) tähtsamate poliitikute, publtisistide ja kirjanike töödega."
    ["sisu"]=>
    string(663) "Ülevaade jakobiinlikust Itaaliast, nn. sõsarvabariikidest, Itaaliast Napoleoni ajal ja restauratsiooni perioodil. 1820-21 a. liikumised. Restauratsiooni perioodi kultuur. Itaalia ja juulirevolutsioon. Risorgimento I. Mazzini ja ”Noor-Itaalia”.Gioberti ja moderaadid. Esimene iseseisvussõda 1848. Risorgimento II: Itaalia demokraatia 1949-57; Cavour ja Piemonte; Teine iseseisvussõda. Risorgimento kultuur. Klassitsism ja romantism. Itaalia romantismi iseärasused. Itaalia 19. sajandi ajalooline romaan. Manzoni jt. Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Suutlikkus omandada teadmisi Itaalia iseiseisvuse tekkeloost, selle perioodi ühiskonnast ja kultuurist, analüüsida ja mõista tähtsamate romantismiaja ja Risorgimento perioodi ühiskonnategelaste ja kirjanike teoseid,oskus seostada Itaalia 19. sajandi ühiskonna ja kultuuri problemaatikat Euroopa kontekstiga."
  }
  [2161]=>
  object(stdClass)#2162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7505"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Lugeda ja analüüsida valitud katkendeid Itaalia 20. sajandi kirjanduse juhtivatelt publitsistidelt, ühiskonna- ja kirjanduskriitikutelt ja kirjanikelt kolmel perioodil: a) kuni I MS b) fashismi võimuletulek – II MS c) 1943-ca 1980ndad)."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Saadakse ülevaade 20. sajandi Itaalia ühiskonna poleemikatest eri perioodidel a) kuni I MS Papini, Corradini, Marinetti, Croce, Buonaiuti, Prezzolini, Salvemini, D’Annunzio, De Robertis b) fashismi periood: Gramsci, Gobetti, Gentile, Croce, Mussolini, Bottai, Bontempelli ja M. Maccari jt c) 1945- I. Pintor, Vittorini ja Togliatti, Gramsci, Pavese, Calvino; II. Anceschi, Giuliani, Barilli, Guglielmi, Pasolini, Sanguineti, Calvino, Asor Rosa, Montanelli, Eco jt. Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Vahetud teadmised itaalia 20. sajandi ühiskonnast, publitsistikast ja kirjandusest. Oskus seostada Itaalia juhtivate ajaloolaste, kirjanike ja publitsistide teoseid Itaalia ja Euroopa ajaloolise, kirjandusliku ja sotsiaal-poliitilise kontekstiga. Suutlikkus eristada ja analüüsida sotsiaal- poliitilisi ja kirjanduslikke diskursusi."
  }
  [2162]=>
  object(stdClass)#2163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7506"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Tutvuda vahetult tänapäeva Itaalia aktuaalsete probleemidega."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Loetakse ja analüüsitakse põhiliselt Itaalia ajakirjanduses ilmunud poleemilisi artikleid ja käsitlusi itaalia ühiskonna ja kultuuri erinevatest probleemidest: poliitika, haridus, teadus, kultuur, kirjandus. Samas loetakse ja analüüsitakse mitmeid tuntud ühsikonna ja kultuuri käsitlusi. Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Teadmised Itaalia ühiskonna probleemidest alates 1990.ndate aastate ühiskondlik- poliitilistest muutustest. Oskus käsitleda Itaalia ühiskonna probleem globaalsete probleemide taustal. Suutlikkus mõista Itaalia tänapäevast sotsiaalpoltiilist ja kultuurist diskursust."
  }
  [2163]=>
  object(stdClass)#2164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7507"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2164]=>
  object(stdClass)#2165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7508"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Saada ülevaade olulistest mõtteviisidest ja juhtifiguuridest, kes on enim mõjutanud itaalia ühiskondlikku, poliitlist ja kultuuriteoreetilist mõtlemist 20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(850) "Modernism ühiskonnas ja kirikus 20. saj. hakul; D’Annunzio ja antidannunziaanlus; ”Voce” ja ”Ronda” intellektuaalid; Croce ja croceaanlus; fashistlikud intellektuaalid; A. Gramsci; marksistlik perspektiiv ja marksistlikud intellektuaalid 1945-1968 (Togliatti, Bobbio, della Volpe, Rossi-Landi, Vittorini, Pasolini, Salinari, Asor Rosa jt); majanduslik analüüs ja kultuurikriitika: della Volpe strukturalistlik marksism; poleemika kommunistliku kultuuriprogrammi taustal: Colletti, Cacciari, Vattimo. Althusseri strukturalismi mõjud; semiootilised teooriad: Rossi-Landi, Eco. Feminism Itaalias; Prantsuse poststrukturalistlike teooriate mõju ja postmodern: Gargano, Ginzburg, Vattimo, Agamben jt. Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Teadmised mõtlemisviisidest ja neid viljelevatest intellektuaalidest 20. sajandi Itaalias. Oskus orineteeruda ühiskondliku ja intellektuaalse mõtte arengutes 20. sajandi eri perioodidel: enne I MS; fashismi perioodil; pärastsõja esimeses faasis kuni 1968; 1968 kuni ca 1990."
  }
  [2165]=>
  object(stdClass)#2166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7509"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Tutvutakse juhtivate itaalia kirjandusteooria ja – kriitika esindajate oluliste tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(728) "Erikursusel või seminaril võidakse käsitleda ühe või mitme juhtiva kirjandus- ja kultuuriteoreetiku või kriitiku töid või keskenduda mingile teemale. Näit: erikursus narratoloogiast: U. Eco, ”Lector in fabula. La cooperazione interpretativa nei testi narrativi” ja ”Sei passeggiate nei boschi narrativi”; A. Marchese, ”L’ officina del racconto” jt. Või näit erikursus U. Ecost (”La struttura assente”, ”I limiti dell’ interpretazione”, ”Kant e l’ orintorinco”, ”Dire quasi la stessa cosa” jt). või näit itaalia 20. sajandi kriitika ja teooria tendentse (Croce, Gramsci, Solmi, Borgese, Flora, Debenedetti, Contini, Fortini, Pasolini, Calvino, Raimondi, Corti, Segre, Asor Rosa jt)."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teadmised Itaalia 20. saj. kirjanduskriitika suundadest ja peamistest esindajatest või mõne juhtiva kirjandusteoreetiku teostest. Oskus rakendada teooriaid kirjandusteose analüüsimisel. Suutlikkus analüüsida ja mõista kirjanduskriitka ja –teooria osatähtsust kirjanduse saamisloo protsessis."
  }
  [2166]=>
  object(stdClass)#2167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7510"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Saada ülevaade olulistest mõtteviisidest ja juhtifiguuridest, kes on enim mõjutanud itaalia ühiskondlikku, poliitlist ja kultuuriteoreetilist mõtlemist 20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Modernism ühiskonnas ja kirikus 20. saj. hakul; D’Annunzio ja antidannunziaanlus; ”Voce” ja ”Ronda” intellektuaalid; Croce ja croceaanlus; fashistlikud intellektuaalid; A. Gramsci; marksistlik perspektiiv ja marksistlikud intellektuaalid 1945-1968 (Togliatti, Bobbio, della Volpe, Rossi-Landi, Vittorini, Pasolini, Salinari, Asor Rosa jt); majanduslik analüüs ja kultuurikriitika: della Volpe strukturalistlik marksism; poleemika kommunistliku kultuuriprogrammi taustal: Colletti, Cacciari, Vattimo. Althusseri strukturalismi mõjud; semiootilised teooriad: Rossi-Landi, Eco. Feminism Itaalias; Prantsuse poststrukturalistlike teooriate mõju ja postmodern: Gargano, Ginzburg, Vattimo, Agamben jt."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Teadmised mõtlemisviisidest ja neid viljelevatest intellektuaalidest 20. sajandi Itaalias. Oskus orineteeruda ühiskondliku ja intellektuaalse mõtte arengutes 20. sajandi eri perioodidel: enne I MS; fashismi perioodil; pärastsõja esimeses faasis kuni 1968; 1968 kuni ca 1990."
  }
  [2167]=>
  object(stdClass)#2168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7511"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Saada ülevaade itaalia kultuuri mõjudest ja retseptsioonist Eestis alates 20. sjandi algusest kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(899) "Itaalia kultuuri ja kirjanduse mõju Noor- Eesti liikumise ja Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil, alates taasiseseisvumisest kuni tänapäevani. Käsitletakse järgmisi olulisi kirjandusretseptsioone: D’ Annunzio ”Innocente” V.Grünthal-Ridala tõlkes (”Süütu”); Croce ”Esteetika” Ridala tõlkes; Dante tõlkimine Eestis alates Ridalast ja Semperist kuni H. Rajametsani. R. Gutmani ja W. Andersoni tegevus italianistika alal. Sjöderhelmi Petrarca ja Boccaccio käsitlused Tuglase tõlkes; Boccaccio tõlked ja retseptsioon eri perioodidel; Pirandello tõlked eri perioodidel; Manzoni ”Kihlatud” J. Sarve tõlkes; Montanelli ja Eesti. A. Kurtna tegevus tõlkijana ja õpetajana. Eesti Dante- Selts. Tõlkijad ja tõlked 1970ndatest tänapäevani. Calvino ja Eco eesti kastmes. Italianistika EHIs ja TÜs. Itaalia ooperi ja teatrilavastused Eestis. Itaalia filmist Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(223) "- teadmised itaalia kultuuri ja kirjanduse mõjudest Eestis. - oskus kasutada kirjandus,- kultuuri- ja tõlketeoreetilisi meetodeid kultuurimõjude uurimisel. - suutlikkus teostad aiseseisvat uurimistööd selles valdkonnas"
  }
  [2168]=>
  object(stdClass)#2169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7512"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2169]=>
  object(stdClass)#2170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7521"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Suuline test ning lühitõlge sardi keelest itaalia keelde."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Luua eeldused sardi keele tundmaõppimiseks ning itaalia keele tundmiseks läbi võrdleva analüüsi, vaadeldes ka keelestruktuurist ja sõnavaras ilmnevaid kultuurilisi elemente."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Keele ja dialekti erinevused. Grammatikakategooriate analüüs- artiklid, ees-ja omadussõnad, tegusõna."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Põhiteadmised sardi keelest, suutlikkus aru saada lihtsamatest lausetest ning kirjeldada lihtsamaid teemasid."
  }
  [2170]=>
  object(stdClass)#2171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7523"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Suulised ja kirjalikud seminariettekanded. Kirjutatud lühistsenaarium. Kirjalik essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua eeldused filmikunsti mõistmiseks ja itaalia filmikunsti arengute uurimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Kursusel tutvutakse filmikunstiga lähtudes nii teoreetilistest aspektidest (kinematograafiline kood, kinokunsti koodid) kui kriitilis-praktilisest aspektist (filmide ja stsenaariumite analüüs ja stsenaariumi kirjutamise katse). Samuti analüüsitakse itaalia kinokunsti ajaloo mõnesid põhietappe."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Suutlikkus mõista kinokunsti filmiteoreetilistest aspektidest; suutlikkus analüüsida filme ja stsenaariume; suutlikkus kirjutada lihtsat stsenaariumi; süvendatud teadmised olulistest etappidest itaalia filmikunstis."
  }
  [2171]=>
  object(stdClass)#2172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR7600"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Hindeline lõputöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua võimalused ja toetada teadusliku uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist itaalia või prantsuse ühiskonna, kultuuri, kirjanduse, lingvistika, retseptsiooni- ja tõlkeloo või praktilise tõlkimise alal."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Magistritöö on iseseiseisva probleemipüstitusega uurimitöö või tõlkeprojekt, mille käigus tuvastatakse vastava uurimisvaldkonna aktuaalne probleem, püstitatakse hüpotees, mida kontrollitakse empiirilise materjali peal sobivate teooriate raames nendele kohaste meetodite ja instrumentide abil akadeemilisele uurimistööle kohases vormis. Töö pikkus peab olema 70-120 lehekülge."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Oskus läbi viia allikakriitilist uurimust, püstitada hüpoteesi ja seda teaduslike meetoditega kontrollida, akadeemilise eneseväljenduse oskus,teksti teaduslikkust väljendavate kirjatehnikate tundmine ja kasutamine, suutlikkus oma seisukohti esitada arutelu käigus kaitsta."
  }
  [2172]=>
  object(stdClass)#2173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Arendada kirjaliku ja suulise esinemise oskusi; luua võimalused oma teadmiste edasiandmiseks; arendada meeskonnatöö oskusi, arendada oskusi osaleda ühiskondlikus diskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Esinemised konverentsidel, teaduspublikatsioonid, teadusürituste korraldamine, konverentsisektsioonide modereerimine; publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal; osalemine uurimisprojekti meeskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Oskus edastada oma uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult ja kriitiliselt hinnata kolleegide erialast tegevust; konverentside, seminaride jm teadusürituste korraldamise/modereerimise kogemus; suutlikkus toetada teiste õppimist; oskus töödada meeskonnas teadusprojekti täitjana; oskus argumenteeritult kõnelda oma uurimisvaldkonna teemadel ühiskondlikel foorumitel."
  }
  [2173]=>
  object(stdClass)#2174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2174]=>
  object(stdClass)#2175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua võimalus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Suutlikkus praktiseerida teaduslikku tegevust oma kitsamalt valitud teemast ja huvidest lähtuvalt."
  }
  [2175]=>
  object(stdClass)#2176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8501"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Hindeline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Erinevates erialastes ülesannetes osalemise kogemusete ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Süvendatud teadmised valdkonnas toimuvast teadustegevusest."
  }
  [2176]=>
  object(stdClass)#2177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8507"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua doktorandidele võimalus mõista tõlkimist ja tõlgendamist nii kitsamalt kui laiemalt, nii (üksikute) tekstide ülekandmist ühest keel-kultuurist teise kui tõlkimise tähendust ja mehhanisme kultuuride funktsioneerimises üldisemalt."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Keel, tekst, mälu, kultuur. Tõlkimine ja tõlgendamine. Koodide ja sõnumi dialektika. Tõlketekst kui uute tähenduste genereerija.. Tekstipoeetika ja tõlkepoeetika. Tõlkelingvistika ja tõlkesemiootika. Tõlkimise sotsioloogilised probleemid. Tõlketekstid kultuuris. Nn raami semantika. Kultuur ja tõlge. Tõlkekultuur(id). Tekstide ja kultuuride analüüs. Oma uurimisvaldkonnaga seotud teksti tõlgendus ja tõlge."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Suutlikus mõista tõlgendamise ja tõlkimise eri valdkondi ja probleeme. Oskus eristada ja kasutada teksti- ja kultuurianalüüsis eri teooriaid. Oskus seostada tõlkimise ja tõlgendamise problemaatika oma uurimisvaldkonnaga."
  }
  [2177]=>
  object(stdClass)#2178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8511"
    ["hindamine"]=>
    string(1116) "Kirjalik käsitlus ja analüüs 1. kriteerium: allikmaterjalide probleemikeskne tundmine Doktorand tunneb allikmaterjali(e) probleemikeskselt ja A ammendava põhjalikkusega B väga hästi C hästi D rahuldavalt, st mõistab allikmaterjalide probleemistikku vaid osaliselt E kasinalt, st mõistab allikmaterjalide probleemistikku vaid teataval määral F ebarahuldavalt 2. kriteerium: oskus analüüsida allikmaterjale mitmesuguste meetoditega (strukturalistlikud, poststrukturalistlikud, psühhoanalüütilised, semiootilised, antropoloogilised jt meetodid) Doktorand oskab allikmaterjale vastavalt nende spetsiifikale A eri meetoditega ammendavalt ja otstarbekalt analüüsida B eri meetoditega küllatki põhjalikult ja otstarbekalt analüüsida C mõne meetodiga suhteliselt põhjalikult ja küllakti otstarbekalt analüüsida D mõne meetodiga rahuldava põhjalikkusega analüüsida, ehkki meetodit (või meetodeid) pole alati otstarbekalt rakendatud E mõne meetodiga teataval määral, ehkki mitte eriti otstarbekalt ega põhjendatult analüüsida F doktorand ei oska allikmaterjale mingi meetodiga anlüüsida"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua eeldused probleemikeskseks lugemisoskuse arendamiseks, võimalused leida uurimistööga seotud allikmaterjale ja neid mitmesuguste meetoditega analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Kursus hõlmab doktorandi uurimisvaldkonnaga otseselt seonduvate allikmaterjalide lugemist ja analüüsimist."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Doktorand suudab probleemikeskselt lugeda ja analüüsida oma uuringuga seotud allikmaterjale. Esitatakse uurimisobjektiga otseselt seonduv käsitlus ja analüüs, mida saab vormistada oma töö uurimusliku osana."
  }
  [2178]=>
  object(stdClass)#2179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8512"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2179]=>
  object(stdClass)#2180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8515"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua eeldused filosoofilise keelekäsitluse põhiküsimuste ja spetsiifika mõistmiseks;ülevaade keele olemuse lahtimõtestamise peamistest suundadest Lääne mõtteloos."
    ["sisu"]=>
    string(717) "Keskendutakse filosoofilise keelekäsitluse põhiteemadele ja nende kaudu ka olulisematele autoritele ja koolkondadele: Keel ja maailm: tähendus, osutus, tõde ja vale (stoikud, skolastika, Mill, Frege, Russel, Wittgenstein, analüütiline filosoofia). Keel ja meel: sõnad ja ideed, universalism vs relativism, innatismi küsimus (Aristoteles, Locke, Humboldt, Sapir-Whorf, Chomsky, Dummet). Keele teke ja olemus: loomulik vs kunstlik, Aadama keel ja täiuslik keel, etümoloogia küsimus (Platon, Renassansi- ja Baroki- aegsed otsingud, Leibnitz, Rousseau, loogiline positivism). Keel ja inimene: sõnad ja tegevused, keel ja kultuur, tekstuaalsus, tõlgendamine (Heidegger, Austin, hermeneutika, Derrida, Lotman)."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Teadmised filosoofilise keelekäsitluse põhiteemadest ja suundadest. Oskus orienteeruda humanitaarteadustes olulisel kohal olevates vaidlustes keele olemuse ja kasutuse üle, eristades seal erinevaid mõttetraditsioone."
  }
  [2180]=>
  object(stdClass)#2181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8521"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Eesmärk on kultuuriloo aspektide süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Süvateadmised mõne romaani kultuuriruumi kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2181]=>
  object(stdClass)#2182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8522"
    ["hindamine"]=>
    string(737) "Kirjalik käsitlus ja analüüs 1. kriteerium: teooriate tundmine Doktorand tunneb vastava spetsiifilise teemaga seonduvaid teooriad: A suurepäraselt B väga hästi C hästi D rahuldavalt E kasinalt F ebarahuldavalt 2. kriteerium: oskus rakendada käsitletavaid teooriad praktilises analüüsis ja/või omaenda uuringuga seonduvalt Doktorand oskab rakendada käsitletavaid teooriad praktlises analüüsis ja/või oma uuringuga seonduvalt: A põhjalikult argumenteeritult ja innovaatiliselt B argumenteeritult, kuid mitte eriti innovaatiliselt C küllaltki innovaatiliselt, aga mitte eriti argumenteeritult D osaliselt ja osaliselt argumenteeritult E vaid osaliselt ja eriliselt argumenteerimata F täiesti argumeteerimata ja juhuslikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Lugeda ja analüüsida oma doktoritööga võimalikult hästi haakuvaid spetsiifilisi küsimusi käsitlevate väljapaistvate teoreetikute teoseid."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Erikursused, -seminarid ja –lektüürid hõlmavad spetsiifilisi küsimusi, näiteks järgmistes valdkondades: narratoloogia (Barthes, Genette, Eco, Toolan, Bal jne); performatiivne lingvistika (Bahtin, Austin, Derrida, Robinson jne); kognitiiv-semiootilised metafooriteooriad (Lakoff, Johnson, Taylor, Hiraga jne) jt. Nimetatud valkondades toimub olenevalt doktorantide arvust kas erikursus/seminar või seminarid/lektüürid. Iseseisva tööna kirjutab doktorand oma uurimistööga seotud töö, mida saab vormistada uurimistöö mõne alaosana või publitseeritava artiklina."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Doktorandid tunnevad vastava teoreetilise küsimuse spetsiifikat ja suudavad teooriaid omaenda uuringus orgaaniliselt rakendada. Kirjalik käsitlus ja analüüs tehakse eelkõige oma urimistööga haakuval teemal, mida saab vormistada oma töö alaosana või publitseeritava artiklina."
  }
  [2182]=>
  object(stdClass)#2183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8523"
    ["hindamine"]=>
    string(726) "Kirjalik käsitlus ja analüüs 1. kriteerium: teooriate tundmine Doktorand tunneb vastava spetsiifilise teemaga seonduvaid teooriad A suurepäraselt B väga hästi D rahuldavalt E kasinalt F ebarahuldavalt 2. kriteerium: oskus rakendada käsitletavaid teooriad praktilises analüüsis ja/ või omaenda uuringuga seonduvalt Doktorand oskab rakendada käsitletavaid teooriad praktlises analüüsis ja/või oma uuringuga seonduvalt A põhjlikult argumenteeritult ja innovaatiliselt B argumenteeritult, kuid mitte eriti innovaatiliselt C küllaltki innovaatiliselt, aga mitte eriti argumenteeritult D osaliselt ja osaliselt argumenteeritult E vaid osaliselt ja eriliselt argumenteerimata F täiesti argumeteerimata ja juhuslikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Lugeda ja analüüsida oma doktoritööga maksimaalselt haakuvaid spetsiifilisi küsimusi käsitlevate väljapaistvate teoreetikute teoseid."
    ["sisu"]=>
    string(565) "Erikursused, -seminarid ja -lektüürid hõlmavad spetsiifilisi küsimusi, näiteks järgmistes valdkondades: hermeneutika (Gadamer, Ricoeur, Vattimo jt); võimu ja ideoloogia diskursused (Gramsci, Foucault, Lojkine, Laclau, Nancy, Agamben jt); kultuurisemiootika (Lotman, Uspenski, Eco jt) jne. Nimetatud valkondades toimub/toimuvad olenevalt doktorantide arvust kas erikursus/ seminar või seminarid/lektüürid. Iseseisva tööna kirjutab doktorand oma uurimistööga seotud töö, mida saab vormistada uurimistöö mõne alaosana või publitseeritava artiklina."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Doktorand tunneb vastava teoreetilise küsimuse spetsiifikat ja suudab teooriaid omaenda uuringus orgaaniliselt rakendada. Kirjalik käsitlus ja analüüs haakub eelkõige uurimistöö teemaga ning seda võib vormistada töö alaosana või publitseeritava artiklina."
  }
  [2183]=>
  object(stdClass)#2184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8524"
    ["hindamine"]=>
    string(869) "Kirjalik käsitlus ja analüüs. 1. kriteerium: uuringuga seotud areaali üldine tundmine Doktorand tunneb oma uurimisobjektiga seotud areaali A suurepäraselt B väga hästi C hästi D rahuldavalt E kasinalt F ebarahuldavalt 2. kriteerium: oskus ehitada loetu ja uuritu põhjal oma töö sissejuhatav või lisateavet pakkuv taust Doktorand oskab rakendada käsitletavat üldteoreetilist erialakirjandust A oma uurimisobjketiga täielikult seonduvalt ja põhjalikult argumenteeritult B oma uurimisobjektiga seonduvalt, kuid mitte alati argumenteeritult C oma uuringuobjektiga osaliselt seonduvalt ja argumenteeritult, esineb üleliigset D oma uurimisobjektiga osaliselt seonduvalt ja osaliselt argumenteeritult, esineb üleliigset ja on vajakajäämisi E oma uurimisobjektiga osaliselt seonduvalt ja eriliselt argumenteerimata F täiesti argumenteerimata ja juhuslikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Kursus hõlmab doktorandi uurimisobjekti spetsiifikast sõltuvalt põhjalikku tutvumist üldteoreetiliste käsitlustega romaani maade kirjandusest ja kultuurist."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Kursus hõlmab doktorandi uurimisobjekti spetsiifikast sõltuvalt põhjalikku tutvumist üldteoreetiliste käsitlustega romaani maade kirjandusest ja kultuurist."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Doktorandid tunnevad oma uuringuobjektiga seotud areaali üldiselt ja suudavad oma uurimisobjekti selle areaaliga orgaaniliselt ja argumenteeritult suhestada. Kirjalik käsitlus oma urimistööga seonduvalt, mida saab vormistada oma töö sissejuhatava osana või lisana."
  }
  [2184]=>
  object(stdClass)#2185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRR8525"
    ["hindamine"]=>
    string(956) "Kirjalik käsitlus ja analüüs 1. kriteerium: oma uurimisobjekti süvendatud tundmine Doktorand tunneb oma uurimisobjekti spetsiifikat A suurepäraselt B väga hästi C hästi D rahuldavalt E kasinalt F ebarahuldavalt 2. kriteerium: oskus leida vastava erialakirjanduse raames ja suhtes oma uurimisobjekti uurimisprobleem(id) Doktorand oskab rakendada käsitletavat spetsiifilist erialakirjandust A oma uurimisobjektiga seonduvalt, probleemi(de)keskselt ja põhjalikult argumenteeritult B oma uurimisobjektiga seonduvalt, probleemi(de)keskselt, kuid mitte väga argumenteeritult C oma uuringuobjektiga seonduvalt ja osaliselt problematiseeritult, ehkki piisavalt argumenteeritult D oma uurimisobjektiga osaliselt seonduvalt, osaliselt problematiseeritult ja osaliselt argumenteeritult E oma uurimisobjektiga osaliselt seonduvalt, osaliselt problematsieeritult, ent eriliselt argumenteerimata F täiesti argumenteerimata, problematsieerimata ja juhuslikult"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Tutvuda süvendatud korras oma uurimisobjektist lähtuvalt spetsiifiliste käsitlustega vastavast uurimisareaalist."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Kursus hõlmab doktorandi uurimisobjekti spetsiifikast sõltuvalt põhjalikku tutvumist teoreetiliste käsitlustega romaani maade kirjanduse ja kultuuri eri aspektidest."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Doktorand omab süvendatud teadmisi oma uurimisobjekti kohta spetsiifiliselt ja oskab neid oma uuringu kontekstis probleemikeskselt rakendada. Kirjalik käsitlus oma urimistööga seonduvalt, mida saab vormistada oma töö teoreetilise ja praktilis(t)e osa(de)na."
  }
  [2185]=>
  object(stdClass)#2186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Saksa keele sõnaliikide eristamine, vormimuutuste tundmaõppimine, analüüs, omandamine, harjutamine. Lause ja tema moodustajate analüüs. Sõnade järjekord saksa lauses."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Aine koosneb kahest paralleelselt või teineteisele järgnevalt õpetatavast osast: saksa keele morfoloogiast ja süntaksist. Kirjalikud ja suulised harjutused, seminarides käsitletu (reeglid, vormimuutused jm omandamine), ettevalmistumine kontrolltöödeks. Kontrolltööd käsitletud teemade ulatuses. Kirjalik eksam."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Üliõpilane tunneb läbitud teemade raames saksa keele grammatikat ning oskab moodustada grammatiliselt korrektseid saksakeelseid lauseid."
  }
  [2186]=>
  object(stdClass)#2187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Kirjalik töö iga teema lõpus. Lühiettekanne vabalt valitud teemal kursuse lõpus. Eksamihindeks on kirjalike tööde ja lühiettekande koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(329) "Õppeaine on peaaine. Tutvustada teksti analüüsi põhimõisteid ja meetodeid. Kujundada üliõpilastel oskus iseseisvalt analüüsida tekstide sisu, ülesehitust ning tekstides kasutatud keelelisi vahendeid. Laiendada sõnavara, parandada keerulisemate keelendite kasutamist. Rakendada teadmisi ja oskusi tekstide kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(889) "Teksti keelendite ja sisu analüüs. Keelelisi raskuspunkte analüüsivad harjutused. Grammatika elemendid tekstis ja nende analüüs. Teksti retseptsioon ja produktsioon. Kirjalikud teksti esitamise vormid: jutustus, kirjeldus, arutlus. Fiktsionaalsete tekstide ja argumenteeriva kirjandi kirjutamine. Teksti analüüs ja interpretatsioon. Sõnavara laiendamine. Teksti funktsiooni määratlemine keeleliste ja mittekeeleliste elementide kaudu. Tekstide lihtsustamine ja rekonstrueerimine. Parafraseerimine. Teksti koherentsus ning selle loomisel kasutatavad vahendid. Temaatiline progressioon, teema liigendamine. Kirjandusliku teksti analüüs, arusaamise erinevad tasandid. Integreeritud kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine. Iseseisvaks tööks on tekstide iseseisev lugemine, praktiliste koduste ülesannete lahendamine, kirjandite jm tekstide kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Üliõpilane Oskab analüüsida tekstide ülesehitust, sisu ja kasutatud keelelisi vahendeid B2/C1 tasemel. Oskab kirjutada arutlevat kirjandit, väljendada ja põhjendada oma seisukohti. Oskab koostada ja esitada suulist teksti lühiettekande vormis."
  }
  [2187]=>
  object(stdClass)#2188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Eksam on kirjalik ja sisaldab teksti analüüsi. Lisaks tuleb esitada essee ühe vabalt valitud saksa kirjandusklassikasse kuuluva teose tähendusest oma ajas ja tänapäeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Kirjanduslike tekstide varal saksakeelsete tekstide lugemisoskuse lihvimine ja tekstide analüüsimine. Sõnavara avardamine."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Tundides analüüsitakse peamiselt tekstilisi lühivorme nagu novellid, jutustused, samuti lõike v. peatükke pikematest tekstidest. (Th. Mann, Handke, Lenz, Hesse, Fallada, Böll, Ringelnatz, Wolf, Schlink) Lisaks loetakse kodulugemise vormis ka vabal valikul saksa romaaniklassikat. Analüüsitakse sõnavara, teksti stiili ja ülesehitust. Parafraseerimine, teksti vormiline ümberkirjutamine. Tekst ja autor oma ajas vs. hermeneutika – piirid ja võimalused tekstide interpreteerimiseks. Seminariks valmistudes tuleb lugeda ja läbi töötada üks tekst, mida tunnis ühiselt analüüsitakse. Lisaks tuleb tutvuda eelnevalt teksti kirjutamise aja ideede ja arengutega ning kaasata see teadmine analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Üliõpilased suudavad lugeda ja mõista kirjandustekste. Laienenud on aktiivne ja passiivne sõnavara, teadmised stilistikast."
  }
  [2188]=>
  object(stdClass)#2189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Arvestus, essee kirjutamine kirjandusteose põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Toetada kirjandusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust. Sõnavara laiendamine, stiilitunnetuse arendamine. Süvendada sõnaraamatust erineva keelelise informatsiooni leidmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Erinevate kirjanduslike tekstide lugemine, valikuline tõlkimine ja analüüs nii globaalsel kui ka detailitasandil. Tekstides leiduvate keelendite analüüs, harjutused sõnavara laiendamiseks ja kinnistamiseks. Iseseisva tööna loetakse detailselt sõnaraamatut kasutades läbi üks (õppejõuga kokkulepitud) saksakeelne originaalteos."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Üliõpilane mõistab kirjanduslikku teksti, oskab kasutada sõnaraamatut, tunneb kirjandusteooria põhimõisteid ning oskab kirjutada kirjandusteosel põhinevat esseed."
  }
  [2189]=>
  object(stdClass)#2190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Peaaine. Süsteemsed teadmised saksa keele morfoloogiast ja süntaksist. Parem keeletunnetus, oma keelekasutuse teadvustamine ja kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Saksa keele grammatilise struktuuri, sõnaliikide (verb, nimi-, omadus-, määr-, arvsõna, sidesõna, eessõna), lauseehituse süvitsiminev käsitlemine. Spetsiifiliste grammatiliste probleemide teadvustamine ja nende lahenduskäikude genereerimine. Saksa keele grammatika eripärade analüüsimine. Üliõpilased esitavad suuliselt 1 temaatilise referaadi. Suulised ja kirjalikud harjutused koduse tööna."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane suudab käsitleda kompleksselt saksa keele grammatikaalaseid küsimusi, oskab erinevaid grammatilisi valdkondi omavahel seostada; valdab saksa keele normatiivseid standardeid, kasutab grammatiliselt korrektset saksa keelt kõrgtasemel."
  }
  [2190]=>
  object(stdClass)#2191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjalik osa viiakse läbi semestri jooksul kahe testi vormis (vokaalid ja konsonandid). Suulisel eksamil esitab üliõpilane peast ühe vabalt valitud teksti."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Tutvustada saksa keele häälikusüsteemi ja häälduseripärasid ja luua alus korrektse normatiivse häälduse omandamisele praktiliste harjutuste abil; käsitleda häälikute ja tähtede vahelisi seoseid, sh olulisemaid õigekirjareegleid."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Saksa keele häälikute süsteem. Pikad ja lühikesed vokaalid, nende seos kirjapildiga. Helilised ja helitud konsonandid, nende artikulatoorne kirjeldus. Redutseeritud häälikud. Foneetiline transkriptsioon. Seosed häälikute ja tähtede vahel. Kursuse põhiosaks on praktilised foneetilised harjutused, mis eeldavad auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Aine läbinu: - tunneb saksa keele foneetilist süsteemi ja hääldusreegleid, - valdab transkriptsioonitehnikat, - lähtub saksa keelt kõneldes hääldusnormatiividest."
  }
  [2191]=>
  object(stdClass)#2192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Ülevaade saksakeelsete riikide kultuuriloost, olulisematest ajaloolistest sündmustest ning nende mõjust. Diskussioonides püütakse seostada Saksamaa tänast mentaliteeti, poliitilisi suundumusi ja ajalookäsitlust Saksamaa ajalooga. Üliõpilased vaatlevad ka oma kultuuri ja võrdlevad seda saksakeelsete riikide kultuurilise taustaga ning teevad selle põhjal järeldusi."
    ["sisu"]=>
    string(756) "Saksamaa, Austria ja Šveitsi asend, administratiivne jaotus, geograafia. Saksamaa liidumaad ja nende omapära. Rahvastik, sotsiaalsed probleemid. Demokraatia, riiklus, partei- ja valitsussüsteem. Koolid ja ülikoolid. Germaani hõimud. Frangi riigi tekkimine ja õitseng. Rüütlikultuur ja selle ilmingud. Hansalinnad. Reformatsioon ja selle mõju saksa keelele ning Saksamaa ühtsusele. Valgustusaeg ja selle mõju tänapäeva Lääne demokraatiatele. Otto von Bismarck ja tema sõdade-poliitika. 20. sajandi sõjad ja nende mõju tänapäeva sakslase mentaliteedile. Seminarides tutvutakse õppejõu poolt esitatavate ülevaadete, filmide ning artiklite abil erinevate teemadega saksakeelsete riikide kultuuriloost ning arutletakse antud teemade üle."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilased omavad ülevaadet saksakeelsete riikide kultuuriloo tähtsündmustest, oskavad võrrelda ja seostada neid Eesti kultuurilooga."
  }
  [2192]=>
  object(stdClass)#2193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Õppeaine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet majandusalase saksa keele mõningatest teemadest, laiendada sõnavara ja tutvuda äriga seotud tekstiliikidega, sh ärikirjavahetusesega."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Saksakeelsete majandustekstide analüüsimine sisulisel tasandil. Majandusalaste keelendite tutvustamine. Einevate tekstiliikidega tutvumine ja tekstide kirjutamine eeskujude varal. Suulised harjutused (telefoniga rääkimine; info kogumine suuliste harjutuste põhjal)."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane tunneb kesksemat majandusalast sõnavara ja oskab seda kasutada majandusalaste tekstide lugemisel ja kirjutamisel. Üliõpilane tunneb majandusega seotud suulise ja kirjaliku keele tunnuseid, oskab kirjutada ärikirja."
  }
  [2193]=>
  object(stdClass)#2194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Eksam (suuline ja kirjalik osa)."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Ainekursus ajakirjanduskeelest loob võimaluse ülevaate saamiseks saksa meedias kasutatavast keelest (struktuurielemendid, keelendid, lausestus jms.) ja olulisematest tekstiliikidest (uudised, reportaaz, intervjuu jne.). Annab vajalikud oskused teksti kommenteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Ajakirjanduskeele seminarides tutvuvad üliõpilased saksa trükiväljaannete spetsiifika ja keelelise omapäraga. Oluline on tähtsama info selekteerimise ja selle edasiandmise oskuse arendamine. Töö sõnavaraga. Refereeringu ülesehitamine. Valdkonnad: kultuur, haridus, poliitika, majandus, reisimine/geograafia, varia. Iseseisev töö seisneb a) õppejõu poolt valitud tekstide läbitöötamises (teksti struktureerimine, teemakohase sõnavara õppimine) ja b) üliõpilase poolt valitud tekstide (5) refereerimiseks ettevalmistamises. Töö sõnavaraga ja erialakirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Üliõpilane on tuttav saksakeelsete trükiväljaannetega ja nende keelelise omapäraga. Ta oskab otsida ja selekteerida infot originaaltekstist, oskab struktureerida refereeritavat materjali, oskab leida ja kasutada teemakohast sõnavara."
  }
  [2194]=>
  object(stdClass)#2195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6012"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Loetud tekstide suuline vastamine (kontrollitakse nii lugemise täpsust kui ka analüüsimise oskust), samuti arvestatakse iseseisvat kirjalikku tööd. Kirjalik osa viiakse läbi testi vormis, kus hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ja loetud tekstide põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Võimaldada ülevaadet saksakeelse kirjanduse perioodidest 19. sajandi lõpuni. Toetada tekstide analüüsimise ja ajaloolise kontekstiga seostamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Saksa kirjanduse perioodid ja nende seos poliitilise ja sotsiaalajalooga. Keskaja kirjanduse põhijooned ja olulisimad tekstid. Varase uusaja kirjandus, humanism ja renessanss saksakeelses kirjanduses. Barokkaja kirjandus ja kirjandusteooria. Valgustusaegne kirjandus (Lessing). Tormi ja tungi ajajärk (Lenz, Goethe, Schiller). Romantism saksa kirjanduses (Jena ja Heidelbergi koolkonnad). Jean Paul, Kleist ja Hölderlin. Biidermeierstiil (Stifter). Realism (Fontane, Storm). 19. sajandi poliitiline kirjandus (Heine). Naturalism."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Aine läbinu: Tunneb saksa kirjandusloo käsitletud perioode ning vastavat faktoloogiat. Oskab seostada tekste vastava ajaloolise konteksti ning laiema kontekstiga. Oskab kriitiliselt analüüsida kirjandusajalugusid."
  }
  [2195]=>
  object(stdClass)#2196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6028"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Õpitud teadmiste ja harjutatud oskuste rakendamine töös. Eriala erinevad rakendused. Enesereflektsioon ja oma erialase arengu suunamine."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Üliõpilased praktiseerivad oma erialaseid teadmisi saksa keele kasutamisega seotud institutsioonides ja sooritavad juhendamise all erialaseid töid, koostavad praktikapäeviku ja esitavad pärast praktikat eneseanalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi. Üliõpilane tunneb oma eriala laiemas ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [2196]=>
  object(stdClass)#2197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6029"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Võimaldada üliõpilastele diskuteerida oma lõputööd ja kaitsta oma seisukohti. Teadusliku kompetentsi tõstmine."
    ["sisu"]=>
    string(653) "Lõputöö formaalne ja argumentatiivne struktuur. Lõputööde näidiste analüüsimine. Oponeeringud varasematele lõputöödele. Küsimus kui teadustöö lähtepunkt. Küsimuse /küsimuste sõnastamine konkreetse lõputöö teemal. Tsitaadi mõiste, viitamine. Teadlase eetika. Proovikaitsmised: üliõpilased esitavad ülevaate oma tööst, eelnevalt kaasüliõpilasele esitatud lõputöö esialgse variandi põhjal kirjutatab kaasüliõpilane oponeeringu. Nende alusel harjutatakse teaduslikku disputeerimist ja oma teaduslike seisukohtade kaitsmist.Varasema lõputöö analüüs, oma lõputöö presentatsioon, oponeering kaasüliõpilase tööle."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Üliõpilane suhtub kriitiliselt hangitud informatsiooni ja oskab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti."
  }
  [2197]=>
  object(stdClass)#2198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Võimaldada üliõpilastel süvendada iseseisva teadustöö, analüüsimise ja teadusliku teksti kirjutamise ja vormistamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Lõputöö käsitleb kas saksa keele, kirjanduse või saksa kultuuri probleeme. Töö mahuks on reeglina 30 standardlehekülge. Üliõpilaselt eeldatakse ülevaadet antud teemaga seotud senistest uurimistöödest ja omapoolselt analüüsi (lingvistikas reeglina keelendite korpuse alusel, kirjandusteaduses ja kultuuriloos erinevate tekstide baasil). Töö peab olema vormistatud vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Üliõpilane oskab iseseisvalt analüüsida konkreetset teemat. Üliõpilane oskab kirjutada saksa keeles teadusteksti, vormistab teksti vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Üliõpilane oskab väidelda ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [2198]=>
  object(stdClass)#2199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6032"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös ja aktiivset osalemist aruteludes; iganädalaste koduste tööde sooritamine. Test (kirjalik) ja selleks valmistumine. Suuline eksam ja selleks valmistumine."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Edendada saksa keele oskust nii suulises kui ka kirjalikus keelekasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(155) "Kursus keskendub suulisele saksa keelele. Saksakeelne konversatsioon. Saksakeelse suulise kõne sõnavara ja olulisemate konstruktsioonide tundmaõppimine."
    ["vljund"]=>
    string(35) "Sügavam suulise saksa keele oskus."
  }
  [2199]=>
  object(stdClass)#2200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6033"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Kursus lõpeb Test-DaF eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(36) "Test-DaF tasemeeksami ettevalmistus."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Kursusel toimub ettevalmistus Tallinna Ülikoolis läbiviidavaks saksa keele tasemeeksamiks Test-DaF. Test-DaF koosneb kuulamisosast, lugemisosast, kirjutamisosast ja suulise väljendusoskuse osast. Keskendutakse erinevate testitüüpide tundmaõppimisele, lihvitakse kirjutamisoskust, tehakse praktilisi keeleharjutusi ja pakutakse võimalust harjutada suulist väljendusoskust sünkroontõlke kabiinides, kus toimub ka Test-DaF eksami suuline osa. Kursus viiakse läbi 2 korda nädalas 5 nädala jooksul enne Test-DaFile registreerumistähtaja lõppu."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane tunneb Test-DaF keeleeksami ülesehitust, omab praktilisi teadmisi testi sooritamisest, oskab kirjutada eksamitekste ja on harjutanud suulist väljendusoskust."
  }
  [2200]=>
  object(stdClass)#2201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Vahendada ülevaadet teksti liikide mõistest, analüüsides erinevaid tekstinäiteid (kognitiivseid, normatiivseid, informatiivseid, apellatiivseid ja triviaal-jutustavaid, samuti poeetilisi tekste).Luua võimalus saksa keele erinevate kihistuste sügavamaks tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Kõneleja/kirjutaja vaheline suhe kui vastastikune kommunikatsiooniakt. Kirjaliku teksti eripära. Teksti mõiste argiteadvuses ja keeleteaduses. Tekstuaalsuse mõiste. Teksti ülesehitus ja sidusus. Grammatiline ja temaatiline sidusus. Teksti teema arendamine. Teksti funktsioon. Tekstide liigitamise alused. Tarbetekstide (retsept, kasutamisjuhend, leksikoniartikkel, ilmateade, töökohakuulutus, reklaamkuulutus) analüüs. Tarbetekstide (erakiri, õnnesoov, kaastundeavaldus, tänukiri, avaldus, protokoll, ärikiri, CV, erakuulutus) analüüs ja koostamine. Projektitööna valitud ühe tarbetekstiliigi näidisanalüüs ja koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Üliõpilane tunneb käsitletud teemade raames saksa keele funktsionaalseid tekstiliike (ja vastavaid keelendeid), oskab neid analüüsida ja koostada."
  }
  [2201]=>
  object(stdClass)#2202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Seminaris arendatakse kuulamis - ning rääkimisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Autentsete saksa keele tekstide põhjal analüüsitakse suulise keele iseärasusi, tutvutakse mõnede saksa keele hääldusvariantidega. Suulised ettekanded ning nende analüüs. Kuulamisharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Paraneb üliõpilase suulise keele mõistmise ning kõnelemise oskus, õppur tunneb käsitletud teemade raames suulise saksa keele tunnuseid."
  }
  [2202]=>
  object(stdClass)#2203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Praktiseerida tõlget saksa keelest eesti keelde ning vastupidi ja tõsta üliõpilaste teadlikkust sellega seotud keelelistest probleemidest. Tutvustada tõlketeooria põhimõisteid ning tõlkimise peatunnuseid. Teadvustada tõlkimisprobleeme ja nende lahendamisvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(542) "Tõlkimise mõiste, tõlkimine vahendava tegevusena. Konkreetsete tõlkeküsimuste kaudu käsitletakse peamisi süntaktilisi, semantilisi, tekstuaalseid raskusi saksakeelselt eestikeelsele tekstile. Erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste poolt loodud tõlketekstide grammatiliste ja stiililiste vigade toimetamisele. Igas loengus analüüsitakse üliõpilaste iseseisvalt tekitatud tõlkelõike. Iseseisev töö: tutvumine eri tõlkemeetodite ja -tüpoloogiatega, erinevate tekstide tõlkimine, enda ja teiste tõlgete analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Oskus lingvistiliselt analüüsida lähteteksti ja sihtteksti. Suutlikkust tõlkida esseistliku ja ilukirjandusliku teksti saksa keelest eesti keelde."
  }
  [2203]=>
  object(stdClass)#2204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6038"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Teadvustada saksa keele olulisust Eesti kultuuriruumi ajaloolise mõtte uurimisel ja analüüsimisel. Anda ülevaade vanemate tekstide spetsiifikast erinevail ajajärkudel. Arendada ajalooliste tekstide lugemise ja mõistmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Tutvustatakse saksa keele arenguid läbi tekstide, millel on Eesti kultuuriruumi kontekstis märgiline tähendus. Tutvustatakse keeleliste arengute põhijooni alates 17. sajandi protestantlike pastorite tekstidest kuni 19. sajandi lõpuni. Tutvutakse erinevate ajalooliste tekstide liikidega, näit kõne, artikkel, leping, üleskutse. Otsime vastust küsimusele, kas on/oli olemas baltisaksa keel."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Üliõpilane oskab lugeda tekste gooti (käsi)kirjas, arenenud on keeletaju saksa keele vanemate keelendite mõistmiseks. Üliõpilane tunneb teatavat kogumit Eesti kultuuriloo jaoks olulisi saksakeelseid tekste."
  }
  [2204]=>
  object(stdClass)#2205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6039"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda ülevaade saksa teaduskeele iseärasustest. Arendada üliõpilaste teaduskeele kasutamise kompetentsi."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Sissejuhatus saksa teaduskeelde. Teaduskeeles kasutatavate tekstiliikide ülesehitus ja keeleline spetsiifika. Tekstide lugemine, tõlkimine, analüüsimine ja kommenteerimine. Tekstide koostamine. Projektitöö: ühe teadusteksti kompleksanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Üliõpilane tunneb teaduskeele spetsiifikat, oskab analüüsida ja mõista teaduslikke tekste, nende struktuuri ja keelelisi iseärasusi."
  }
  [2205]=>
  object(stdClass)#2206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Sissejuhatav aine. Ülevaade kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimismeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Aristotelese poeetika. Luuleanalüüsi põhimõisted, mh meetrika, stroofivormid, luulekeele iseärasused. Draamaanalüüs: põhimõisted. Klassikalise ja modernse teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, tragöödia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, romaan, novell, jutustus. Kirjandusajalugu kui konstrukt. Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. Positivistlik kirjandusteadus. Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus jt meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Üliõpilane orienteerub kirjandusteaduse põhimõistetes, tunneb põhilisi kirjanduse interpreteerimise meetodeid."
  }
  [2206]=>
  object(stdClass)#2207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6045"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Eksam on kirjalik ning koosneb kahest osast (žanrite põhimõisted ja analüüsivõimalused ning tõlgendamise meetodite mõisted ja võimalused). Mõlemad osaeksamid peavad olema sooritatud positiivsele tulemusele. Negatiivse tulemuse korral tuleb sooritada eksam uuesti tervikuna."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Ülevaateloeng. Eesmärgiks on võimaldada üldist ülevaadet kirjanduse analüüsimise terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse tõlgendamise põhilistest kategooriatest ja tõlgendamise meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(752) "Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. Kirjandusajalugu kui konstrukt. Aristotelese poeetika. Luuleanalüüsi põhimõisted, sh meetrika, stroofivormid, luulekeele iseärasused. Draamaanalüüs: põhimõisted. Klassikalise ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. Võrdlev-ajalooline meetod. Kirjandussotsioloogia. Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise võimalused. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus jt meetodid. Loeng, E-kursus IVA keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Üliõpilane tunneb kirjandusteaduse põhimõisteid ja põhilisi analüüsivõtteid ning oskab neid kasutada."
  }
  [2207]=>
  object(stdClass)#2208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6047"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös, suuline referaat, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Võimaldada ülevaadet keeleteadusest saksa keele ja germanistika perspektiivist. Võimaldada ülevaadet saksakeelse kirjandusteaduse põhimõistetest ja kirjandusteaduslike meetodite arengust alates 19. sajandi lõpust. Toetada tekstide interpreteerimise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Ülevaade keeleteaduse osadistsipliinidest, põhimõistetest ja teooriatest saksa keele analüüsimisel, semiootikast, foneetikast, morfoloogiast, süntaksist, pragmaatikast, keeletüpoloogiast, sotsiolingvistikast, mitmekeelsuse teooriast ja ajaloolisest keeleteadusest. Keeleteadusliku töö põhimeetodid. Luule, eepika ja draama analüüsi terminoloogia. Tekst-autor-lugeja. Retoorilised kujundid tekstides. Luuleteksti interpreteerimine. Kirjandusteaduslike meetodite välja kujunemine ja kultuurilooline taust. Kirjandusteaduslikud meetodid – positivism, sotsiaalajalooline, psühhoanalüütiline tekstianalüüs, strukturalism, jne."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Kursuse läbinul on põhiteadmised keele- ja kirjandusteaduse põhivaldkondadest saksa keele ja kirjanduse analüüsimisel. Ta tunneb saksakeelseid keele- ja kirjandusteaduse põhimõisteid, on põhijoontes tuttav meetoditega ja nende ajaloolise kujunemisega."
  }
  [2208]=>
  object(stdClass)#2209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6048"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Saksa keele sõnaliikide eristamine, vormimuutuste tundmaõppimine. Kõneviisid. Verbi tegumoed. Nimisõna. Omadussõna. Määr- ja arvsõna. Eessõnad. Lause ja tema moodustajate analüüs. Sõnade järjekord saksa lauses. Lauseliigid. Pea- ja kõrvallause."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Aine koosneb kahest paralleelselt või teineteisele järgnevalt õpetatavast osast: saksa keele morfoloogiast ja süntaksist. Kirjalikud ja suulised harjutused, seminarides käsitletu (reeglid, vormimuutused jm omandamine), ettevalmistumine kontrolltöödeks. Kontrolltööd käsitletud teemade ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Üliõpilane tunneb läbitud teemade raames saksa keele grammatikat ning oskab moodustada grammatiliselt korrektseid saksakeelseid lauseid."
  }
  [2209]=>
  object(stdClass)#2210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6049"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Kirjalik töö iga teema lõpus. Lühiettekanne vabalt valitud teemal kursuse lõpus. Eksamihindeks on kirjalike tööde ja lühiettekande koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(329) "Õppeaine on peaaine. Tutvustada teksti analüüsi põhimõisteid ja meetodeid. Kujundada üliõpilastel oskus iseseisvalt analüüsida tekstide sisu, ülesehitust ning tekstides kasutatud keelelisi vahendeid. Laiendada sõnavara, parandada keerulisemate keelendite kasutamist. Rakendada teadmisi ja oskusi tekstide kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(633) "Teksti keelendite ja sisu analüüs. Keelelisi raskuspunkte analüüsivad harjutused. Grammatika elemendid tekstis ja nende analüüs. Teksti retseptsioon ja produktsioon. Kirjalikud teksti esitamise vormid: jutustus, kirjeldus, arutlus. Fiktsionaalsete tekstide ja argumenteeriva kirjandi kirjutamine. Teksti analüüs ja interpretatsioon. Sõnavara laiendamine. Teksti funktsiooni määratlemine keeleliste ja mittekeeleliste elementide kaudu. Tekstide lihtsustamine ja rekonstrueerimine. Parafraseerimine. Temaatiline progressioon, teema liigendamine. Integreeritud kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Üliõpilane Oskab analüüsida tekstide ülesehitust, sisu ja kasutatud keelelisi vahendeid B2/C1 tasemel. Oskab kirjutada arutlevat kirjandit, väljendada ja põhjendada oma seisukohti. Oskab koostada ja esitada suulist teksti lühiettekande vormis."
  }
  [2210]=>
  object(stdClass)#2211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6050"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Eksam on kirjalik ja sisaldab teksti analüüsi. Lisaks tuleb esitada essee ühe vabalt valitud saksa kirjandusklassikasse kuuluva teose tähendusest oma ajas ja tänapäeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Kirjanduslike tekstide varal saksakeelsete tekstide lugemisoskuse lihvimine ja tekstide analüüsimine. Sõnavara avardamine."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Tundides analüüsitakse peamiselt tekstilisi lühivorme nagu novellid, jutustused, samuti lõike või peatükke pikematest tekstidest (Th. Mann, Handke, Lenz, Hesse, Fallada, Böll, Ringelnatz, Wolf, Schlink). Lisaks loetakse kodulugemise vormis ka vabal valikul saksa romaaniklassikat. Analüüsitakse sõnavara, teksti stiili ja ülesehitust. Parafraseerimine, teksti vormiline ümberkirjutamine. Tekst ja autor oma ajas vs. hermeneutika – piirid ja võimalused tekstide interpreteerimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Üliõpilased suudavad lugeda ja mõista kirjandustekste. Laienenud on aktiivne ja passiivne sõnavara, teadmised stilistikast."
  }
  [2211]=>
  object(stdClass)#2212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda ülevaade saksa teaduskeele iseärasustest. Arendada üliõpilaste teaduskeele kasutamise kompetentsi."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Sissejuhatus saksa teaduskeelde. Teaduskeeles kasutatavate tekstiliikide ülesehitus ja keeleline spetsiifika. Tekstide lugemine, tõlkimine, analüüsimine ja kommenteerimine. Tekstide koostamine. Projektitöö: ühe teadusteksti kompleksanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Üliõpilane tunneb teaduskeele spetsiifikat, oskab analüüsida ja mõista teaduslikke tekste, nende struktuuri ja keelelisi iseärasusi."
  }
  [2212]=>
  object(stdClass)#2213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6052"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam (kirjalik)."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Valmistada üliõpilasi ette vajalike saksakeelsete dokumentide vormistamiseks ja suuliseks ametialaseks suhtlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(386) "CV ja muu töökohale või välisülikooli kandideerimiseks/ välisstipendiumi saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine. Õnnitlustekstid (sünnipäevaks, lapse sünni, abiellumise, juubeli jms. puhul). Bürookommunikatsioon: telefonikõned, meilid ja neile vastamine, ametikirjad, järelpärimised (broneeringud, tellimine ja tellimuse tühistamine, reklamatsioonid). Ärikirjad."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane omandab oskuse saksa keeles (ja saksa nõudmistele vastavalt) dokumente vormistada ja saksa ametiasutustega kirjalikult ja suuliselt suhelda."
  }
  [2213]=>
  object(stdClass)#2214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6053"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Õppeaine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet majandusalase saksa keele mõningatest teemadest, laiendada sõnavara ja tutvuda äriga seotud tekstiliikidega, sh ärikirjavahetusesega."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Saksakeelsete majandustekstide analüüsimine sisulisel tasandil. Majandusalaste keelendite tutvustamine. Erinevate tekstiliikidega tutvumine ja tekstide kirjutamine eeskujude varal. Suulised harjutused (telefoniga rääkimine; info kogumine)."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane tunneb kesksemat majandusalast sõnavara ja oskab seda kasutada majandusalaste tekstide lugemisel ja kirjutamisel. Üliõpilane tunneb majandusega seotud suulise ja kirjaliku keele tunnuseid, oskab kirjutada ärikirja."
  }
  [2214]=>
  object(stdClass)#2215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6054"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Arvestatakse aktiivset osalemist seminaridest, ettekannet ja tekstide analüüsi. Kirjalik eksam kursuse lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Saksakeelsete meediate keelekasutuse iseärasuste tundmaõppimine, leksikaalsed eripärad, tüüpilised keelelised struktuurid. Üliõpilane mõistab protsesse, mille abil meediad mõjutavad avalikkust."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Kursus annab ülevaate saksakeelse meedia keelekasutusest. Käsitletakse nii teoreetilisi kui ka praktilisi küsimusi."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Ülevaade saksakeelsest meediaruumist ja selle keelelistest eritunnustest. Võimelisus analüüsida teksti keeleliselt ja sisuliselt."
  }
  [2215]=>
  object(stdClass)#2216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6055"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Võimaldada omandada ülevaade saksakeelsest turismialasest terminoloogiast ja vastavate keelendite praktilistest kasutamisvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Temaatiline sõnavara: sise- ja välisturism, reisi broneerimine, turismialane nõustamine. Tallinn kui turismikeskus. Vaatamisväärsused Tallinnas/Eestis. Kultuuridevaheline suhtlus."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Üliõpilane tunneb erinevate turismivaldkondade sõnavara ning on võimeline seda praktikas rakendama. Üliõpilane tunneb Tallinna kui turismikeskuse spetsiifilisi jooni; tunneb olulisemaid vaatamisväärsusi Tallinnas ja Eestis ning on võimeline neid saksa keeles tutvustama. Üliõpilane omab erinevatest rahvustest turistidega suhtlemiseks vajalikke taustateadmisi."
  }
  [2216]=>
  object(stdClass)#2217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6056"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Ülevaade saksa kirjanduse perioodidest 20 sajandil. Areneb tekstide analüüsimise ja ajaloolise kontekstiga seostamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Saksakeelse kirjanduse areng 20. sajandil. 19.-20. sajandivahetuse kirjanduse stiililine mitmekesisus (naturalism, uusromantism, juugend, ekspressionism, sümbolism); 1. maailmasõja mõju saksakeelsele kirjandusele; kahe maailmasõja vaheline kirjandus (uusasjalikkus, natsionaal-sotsialismiaegne kirjandus, eksiil). Romaanižanri areng. Saksa kirjandus peale 2. maailmasõda. Nn Stunde Null. Traditsiooniline kirjandus ja avangardistlik kirjandus 50-60ndatel aastatel. Postmodernistlik kirjandus. SDV kirjandus. Šveitsi ja Austria kirjandusliku arengu iseärasused. Kirjandusteoste ekraniseeringud. Temaatilised referaadid, millest lähtuvalt analüüsitakse konkreetseid tekste. Rühmatööna ja iseseisvalt analüüsitakse tekste."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Üliõpilane omab ülevaadet saksa kirjanduse arengust 19. sajandi lõpust kaasajani, oskab analüüsida tekste nende ajaloolises kontekstis."
  }
  [2217]=>
  object(stdClass)#2218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6057"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Suuline eksam. Arvestatakse seminaritööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Võimaldada ülevaadet Austria kirjanduse arengu mõnedest tendentsidest. Arendada tekstide analüüsimiseja ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga seostamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "19. ja 20. sajandi vahetuse Austria kirjanduse iseärasused. Viin kirjandusliku keskusena. Hofmannsthal sajandivahetuse autorina. „Das Märchen der 672. Nacht” Hofmannsthali luuletuste analüüs. Rainer Maria Rilke „Die Weise von Liebe und Tod Des Cornets Christoph Rilke“ ja luuletused. Kodumaa kui teema Austria kirjanduses: positiivne ja negatiivne Heimatliteratur a) Peter Rosegger „Erzählungen. Aus der Jugendzeit“ 1. Bd. Das Waldbauernbübel b) Josef Weinheber Gedichte c) Thomas Bernhard „Frost“ (1963) (Auszug); „Heldenplatz“ (1988) (Auszug) d) Franz Innerhofer „Schöne Tage“ (1974) (Auszug) Teatritraditsiooni põhijooned. Rahvaliku teatri tunnusjooned. Ödön von Horváthi näidendi “Geschichten aus dem Wiener Wald” analüüs. Kirjandus kahe maailmasõja vahelise perioodil. Romaanižanri areng. Nostalgiline tagasivaat minevikku. Joseph Rothi looming. Tema romaani “Radetzkymarsch” analüüs. Musil; Broch; Canetti (Auszüge) Seminaritööde esitlused ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Tunneb Austria kirjandusloo käsitletud perioode ning vastavat faktoloogiat; Oskab seostada tekste vastava ajaloolise konteksti ning laiema kontekstiga."
  }
  [2218]=>
  object(stdClass)#2219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6058"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Suuline eksam. Arvestatakse seminaritööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Võimaldada süvendatud ülevaadet valitud saksa kirjanduse perioodist (20. ja 21. sajand), selle iseärasustest. Arendada tekstide analüüsimiseja ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga seostamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Konkreetse teema alusel (sajandivahetuse kirjandus, ekspressionism, „Neue Sachlichkeit”, eksiilkirjandus, sõjajärgne kirjandus, SDV kirjandus, 1970-80ndate aastate kirjandus, postmodernistlik kirjandus, aktuaalne kirjandus, Austria ja Šveitsi kirjandus) antakse sügavam sissevaade saksa kirjandusse 20 sajandil ja 21. sajandi algul. Uuritakse kirjanduse seost üldise vaimueluga, filosoofia ja ühiskonna arenguga. Nii rühmatööna kui ka individuaalselt analüüsitakse konkreetseid tekstinäiteid. Seminar lõppeb testiga."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliõpilane omab sügavamat arusaamist konkreetsest saksa kirjandusvoolust 20. (21.) sajandil ning oskab seda seostada ajaloolis-kultuurilise kontekstiga."
  }
  [2219]=>
  object(stdClass)#2220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6059"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kultuuriteaduse uusimatest arengutest ja saksa kultuuri suundumustest. Toetada kriitilise ja interdistsiplinaarse analüüsi oskust. saksa kultuuriloo suundumusi. Toetada nähtuste ajaloolis-kultuurilises seoses vaatlemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise ja saksa lähiajalooga. Kursusel käsitatakse ühiskonda integreeritult kui sootsiumi. Kultuuriteaduse uusimad lähenemised Saksamaal, s.h. poststrukturalism . Käsitletakse laiemat ühiskondlikku kõlapinda pakkunud näitusi, kirjandusteoseid, filme. Seminaris kirjutatakse seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõelda, omab käsitletud valdkonnas ajaloo, kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja on arendanud suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2220]=>
  object(stdClass)#2221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6060"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet ühest hetkel saksa ühiskonnas laiemat kõlapinda leidnud kultuurilis-identiteedilisest teemast (näit. vähemuste integreerimine saksa ühiskonda; Teise Maailmasõja, SDV ajaloo uued tõlgendused ja nende tähtsus tänapäeva ühiskonna sidususe säilitamisel). Toetada kriitilise ja interdistsiplinaarse analüüsi oskust. Toetada nähtuste ajaloolis-kultuurilises seoses vaatlemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise ja saksa lähiajalooga. Ühiskondliku identiteedi olemus ja muutumine ajas. Ühe spetsiifilise teema käsitlemine erinevates meediakanalites – kunst, popmuusika, ajakirjandus, kirjandus, film, poliitilised sõnavõtud. Kitsama teema valik sõltub hetkel Saksamaal aktuaalsetest teemadest. Seminaris kirjutatakse seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõelda, omab käsitletud valdkonnas ajaloo, kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja on arendanud suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2221]=>
  object(stdClass)#2222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6061"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Süstemaatilised üldteadmised saksa keele leksikast ja semantikast kui süsteemist."
    ["sisu"]=>
    string(1044) "Saksa keele leksikaal-semantiline süsteem. Sõna ja tähendus, tähenduse liigitamine (denotatiivne, konnotatiivne ja kollokatiivne tähendus; otsene ja ülekantud tähendus). Tähendustevahelised suhted: homonüümia, polüseemia, sünonüümia, antonüümia, hüponüümia.Ajalised nihked sõnavaras: neologismid, arhaismid, anakronismid. Sõna kui märk.Seemid ja semeemid. Seemide tüpoloogia. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia. Keeleliste väljade teooria. Tähendusmaatriksid ja nende koostamine. Sõnavara muutumise põhjused. Tähendusnihked: tähenduse laienemine, kitsenemine, metafoorsusus ja metonüümia. Eufemismid. Laen- ja võõrsõnad, internatsionalismid. Terminoloogia küsimused. Saksa keele sõnatuletusliigid: kompositsioon, derivatsioon, sõnade lühendamine ja nende alaliigid. Fraseologismide peamised liigid. Saksa keele leksikograafia. Sõnaraamatute liigid, ükskeelsed ja kakskeelsed sõnaraamatud. Loengutes antakse ülevaade baasteadmistest, seminarides käsitletakse detailsemaid teemasid. Referaadid."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane omandab põhjalikud teadmised saksa keele leksikaal-semantilisest süsteemist, tähenduse kujunemisest ja tähendusnihetest/ -suhetest ning tähenduse analüüsimise meetoditest. Omandatud teadmisi saab rakendada ja süvendada lingvistilistes erikursustes, nad on lähtekohaks seminari- ja BA lõputöö kirjutamisel."
  }
  [2222]=>
  object(stdClass)#2223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6062"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Erinevate morfoloogiateooriate ja -käsitluste alusel luua üliõpilastele võimalus lingvistiliste baasteadmiste omandamiseks ja nende teadmiste praktiliseks rakendamiseks keeleloomes."
    ["sisu"]=>
    string(484) "Morfeemi mõiste ja alaliigid, morfeemide eristamise viisid saksa keeles. Sõnaliigid ja nende klassifikatsioonivõimalused saksa keeles erinevate grammatika teooriate järgi. Täistähenduslike sõnaliikide iseloomustamine semantilisest, morfoloogilisest ja süntaktilisest aspektist. Verbi valents. Funktionsverbgefüge. Aktionsarten. Sõnamoodustus. Nimi-, omadus- ja tegusõnade grammatilised kategooriad. Teiste sõnaliikide (arv-, ase-, side- ja määrsõnade) üldiseloomustus."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Ainekursuse läbinu on omandanud baasteadmised keeleloomeks ja keele funktsioneerimise mõistmiseks. Üliõpilane oskab kirjeldada saksa keele sõnaliike, tunneb nende grammatilisi kategooriaid ja mõistab sõnaliikide osa lause moodustajatena. Omandatud baasteadmisi suudab üliõpilane rakendada teksilingvistikas, leksikoloogias jt. lingvistikakursustel."
  }
  [2223]=>
  object(stdClass)#2224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6063"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Erinevate süntaksiteooriate ja - käsitluste alusel lingvistiliste baasteadmiste kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(653) "Lause olemus. Lauseliigid ja -tüübid. Lause semantilised ja pragmaatilised funktsioonid. Lause analüüs valentsiteooria, väljateooria ja lauseliikmete alusel. Lauseliikmed: alus, öeldis, öeldistäide, erinevad sihitised - nende struktuur ja funktsioon lauses. Täiend ja lisand. Gleichsetzungsglieder. Ühildumise üld- ja erijuhud saksa keeles. Satzbaupläne. Liitlause ja selle tüübid. Kõrvallausete liigid ja tunnused. Ülevaateloengutel käsitletu läbiarutamine seminarides. Põgus võrdlus eesti keelega. Rühmatöö üldistavate kokkuvõtete tegemiseks. Test. Eksam on kirjalik (50%) ja suuline (50%) ja kontrollib aine omandamise astet."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Üliõpilane omandab baasteadmised keeleloomeks ja keele funktsioneerimise mõistmiseks. Saadud teadmised on aluseks tekstilingvistika, leksikoloogia jt lingvistikakursuste omandamisele."
  }
  [2224]=>
  object(stdClass)#2225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6064"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Eksam. (Tekstianalüüs 50%, test 30%, seminaris osalemine 20%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Ainekursuse läbimine arendab üliõpilaste lingvistilist pädevust ning loob eeldused ja aluse saksakeelse teksti adekvaatseks mõistmiseks ja tekstiloomeks."
    ["sisu"]=>
    string(377) "Stiili mõiste. Stiili tüübid: funktsionaal- ja individuaalstiil. Stiilivärving. Keelelised ja stilistilised normid. Stiili elemendid (leksikaalsed, grammatilised, foneetilised), nende esinemine ja tähendus eri funktsionaalstiilides. Retoorilised stiilielemendid. Stiilianalüüsi teoreetilised alused. Ilukirjanduslike tekstide stilistiline analüüs ja interpreteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Üliõpilane eristab funktsionaalstiile, analüüsib erinevaid tekstiliike ja koostab ise tekste. Üliõpilane hakkab nägema ja hindama teksti ilu ja funktsionaalsust. Ta õpib rakendama neid teadmisi, mis ta on omandanud saksa keele leksikoloogia, morfoloogia, süntaksi ja fraseoloogia kursusel."
  }
  [2225]=>
  object(stdClass)#2226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6065"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Aktiivne osavõtt seminaridest, kirjanduse ja seminaritekstide läbitöötamine. Seminaritöö kirjutamine. Kursus lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Ülevaade keelepoliitikast ja ökolingvistikast saksakeelsetes riikides. Harjutatakse teadusliku kirjanduse kasutamist oma uurimistöö tarbeks."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Omandatakse saksa keele kriitilise analüüsimise alused nii sõnavara kui ka teksti tasandil. Antakse ülevaade antud keelelise distsipliini kujunemise ajaloos ning positsioonist tänapäevastes keeleuuringutes. Erinevate saksakeelsete tekstide keelekriitiline analüüsimine arvestades ajaloolis-sotsiaalset konteksti. Temaatiline suuline referaat."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Ülevaatlikud teadmised kursuse teemal. Kursuse läbinu tunneb olulisimaid tekste antud valdkonnast ja oskab neid kontekstualiseerida. Üliõpilane oskab kasutada omandatud teadmisis kirjaliku seminaritöö ettevalmistamisel."
  }
  [2226]=>
  object(stdClass)#2227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6066"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kursus lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Ülevaade diskursuseteooriast ja Saksamaa keelediskursuse peamistest küsimustest. Harjutatakse teaduskirjanduse kasutamist teadustöö kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Ülevaade ühest teemast saksa lingvistikas, diskursuseteooriast. Diskursuse kontseptsioonid ja nende kasutamisvõimalused. Metakeelsed diskursused Saksamaal. Algupäraste tekstide (kõnede, poliitiliste programmide, kommentaaride jms) analüüsimisel rakendatakse teooria mõisteid."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Ülevaade kursusel käsitletud teemadest. Kursuse läbinu tunneb antud teemal olulisi tekste ja lühenemisviise ning oskab teadmisi rakendada praktilises analüüsis."
  }
  [2227]=>
  object(stdClass)#2228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6067"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam: suuline (40%) ja kirjalik osa (60 %): test või seminaritöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Luua üliõpilasele võimalused fraseologismide põhitunnuste tundmaõppimiseks ja nende alusel saksa keele fraseologismide tüüpide eristamiseks keelesüsteemis ja tekstis. Fraseologismide ja nende modifikatsioonide funktsioonide määramine tekstis. Aine avardab keele funktsioneerimise mõistmist."
    ["sisu"]=>
    string(906) "Fraseoloogia kitsamas ja laiemas tähenduses. Fraseologismid keelesüsteemi osana. Fraseologismide eristamise kriteeriumid:stabiilsus, mitmekomponendilisus, idiomaatilisus, reprodutseeritavus. Baasklassifikatsioon ja –terminoloogia. Fraseologismide motiveerituse küsimused. Antonüümia, sünonüümia, polüseemia ja homonüümia küsimused fraseoloogias. Fraseologismid teatud püsikomponendiga (eitusega, pärisnimega, unikaalse komponendiga jne). Regionaalsed erinevused fraseoloogias. Fraseologismide klassid: Zwillingsformeln, Kinegramme, Routineformeln, Sprichwörter, Geflügelte Worte, Sagwörter, Komparative Phraseologismen, FVG. Idiome, Teilidiome, Kollokationen. Fraseologismid tekstis: lastekirjanduses, reklaamis, erialatekstides. Fraseologismis sõnastikes. Tähtsaimad fraseologismide sõnastikud ja nende kasutamine. Iseseisev töö seisneb loengus/ seminaris käsitletu täiendamises."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Üliõpilane tunneb eri tüüpi fraseologisme nende põhitunnuste alusel, oskab määrata nende motiveerituse astet ning funktsiooni tekstis. Üliõpilane orienteerub uuemas erialakirjanduses ja uusimates teoreetilistes fraseoloogia- käsitlustes ja oskab neid omavahel võrrelda. Oskab kasutada fraseoloogiasõnastikke, tunneb vähemalt 50 saksa keele väljendit ja oskab neid kasutada."
  }
  [2228]=>
  object(stdClass)#2229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6068"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam: suuline (30 %) ja kirjalik osa (uurimistöö, 70 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Anda ülevaade saksa keele sõnamoodustusviisidest."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Morfeemid. Nimi-, omadus- ja tegusõnade moodustamise peamised viisid saksa keeles: kompositsioon (ja selle alaliigid), derivatsioon (ja selle alaliigid) ja lühendamine ning kontaminatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Kursuse läbinu on omandanud põhjaliku sissevaate saksa keele sõnamoodustusviisidesse. Ta oskab saadud teadmisi rakendada oma uurimistöös."
  }
  [2229]=>
  object(stdClass)#2230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6069"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjalik osa viiakse läbi semestri jooksul kahe testi vormis (vokaalid ja konsonandid). Suulisel eksamil esitab üliõpilane peast ühe vabalt valitud teksti."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Tutvustada saksa keele häälikusüsteemi ja häälduseripärasid ja luua alus korrektse normatiivse häälduse omandamisele praktiliste harjutuste abil; käsitleda häälikute ja tähtede vahelisi seoseid, sh olulisemaid õigekirjareegleid."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Saksa keele häälikute süsteem. Pikad ja lühikesed vokaalid, nende seos kirjapildiga. Helilised ja helitud konsonandid, nende artikulatoorne kirjeldus. Redutseeritud häälikud. Foneetiline transkriptsioon. Seosed häälikute ja tähtede vahel. Kursuse põhiosaks on praktilised foneetilised harjutused, mis eeldavad auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Aine läbinu: - tunneb saksa keele foneetilist süsteemi ja hääldusreegleid, - valdab transkriptsioonitehnikat, - lähtub saksa keelt kõneldes hääldusnormatiividest."
  }
  [2230]=>
  object(stdClass)#2231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6070"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Suuline esitlus, essee, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Üliõpilane tunneb keelepoliitika ja keeleplaneerimise põhimõisteid ja teoreetilisi lähenemisi. Ta omab ülevaadet olulistest kontseptsioonidest, lähenemisviisidest ja poliitiliste otsuste mõjust keelele. Ta tunneb klassikalisi keelepoliitika juhtumeid."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Kursus koosneb kahest osast, teooriast, millele järgneb praktilise suunitlusega osa- Käsitletakse järgmisi teemasid: 1) keelepoliitika põhimõisted; 2) ökolingvistika; 3) keelepoliitika aktandid ja keeleplaneerimine; 4) keelepoliitika eesmärgid ja põhimõtted; 5) ideoloogia, natsionalism ja etnilisus; 6) keelepoliitika ja ühiskond; 7) keelepoliitika ja vähemusrahvused. Praktilises osas käsitletakse konkreetsete näidete varal keelepoliitilist olukorda 1) mitme riigikeelega riikides Euroopas; 2) ühe riigikeelega riikides Euroopas; 3) riikides, kus domineerib inglise keel; 4) muudes maailma riikides (nt Iisraelis, Paraguais, Indias)."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Üliõpilane omab ülevaadet faktoritest, mis mõjutavad keelepoliitilisi otsuseid. Ta oskab vaadelda keelt konkreetses ökolingvistilises olukorras ja analüüsida keelepoliitika ideoloogilist ja ühiskondlikku dimensiooni, keelepoliitiliste otsuste tegemise viise ja tulemeid."
  }
  [2231]=>
  object(stdClass)#2232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6071"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset õppetöös osalemist; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist, sõnavarast, jätkata saksakeelse kultuuriruumiga tutvumist. Luua eeldused saksa keele oskuseks B1.1. tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks. Harjutatakse keelelist toimetulekut igapäevaelu tasandil, enda arvamuse esitamist, vestluse jälgimist; lihtsate faktiteavet edastavate ettekannete kirjutamist. Harjutatakse erinevates meediakanalites esitatava info mõistmist, selle kommenteerimist ja sisuliste kokkuvõtete koostamist. Erinevad teemad saksakeelsete riikide ühiskondade tänapäevast."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara ning oskab keelt suhtlusläve tasemel. Saab aru suulise mõttevahetuse põhipunktidest, esitada oma vaatenurka ja kokku võtta jutu peamist mõtet. Kasutab paindlikult lihtsamaid keeleväljendeid. Tuleb toime tüüpolukordades saksakeelsetes riikides. Oskab kirjalikult kokku võtta kogetut või loetut. Oskab koostada lihtsat seotud teksti."
  }
  [2232]=>
  object(stdClass)#2233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6072"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist, sõnavarast, jätkata saksakeelse kultuuriruumiga tutvumist. Luua eeldused saksa keele oskuseks B1.2. tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks. Suulises kõnes enda vabalt väljendamine, mõtte või probleemi selgitamine. Teadlikkuse arendamine kultuurierinevustest, saksakeelsete kommete ja väärtushinnangutega arvestamine igapäevases suhtluses. Erinevad teemad saksakeelsete riikide ühiskondade tänapäevast ja ajaloost."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara. Oskab keelt kasutada grammatiliselt üsna korrektselt, suulises ja kirjalikus kõnes tehtud vead ei ei takista teksti mõistmist. On võimeline katsetama uusi sõnastusviise, parafraseerima lauseid, kompenseerima sõnu asendusväljendiga. Suudab jälgida loengut või esinemist endale tuttaval teemal, mõistab ringhäälingus esitatava info sisu. Oskab arvestada kultuuriliste erinevustega suhtlemises."
  }
  [2233]=>
  object(stdClass)#2234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6073"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Kontrolltööd käsitletud teemade ulatuses. Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Saksa keele grammatilise struktuuri ja vormimuutuste tundmaõppimine B1 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Tegusõna ajavormid (lihtminevik, enneminevik, tulevik). Tingiv kõneviis. Umbisikuline tegumood. Kaudne kõne. V-kesksõna. Ma- ja da-tegevusnimi. Enesekohased tegusõnad. Nimisõna ja omadussõna käänamine genitiivis. Genitiivi eessõnad. Omadussõna käänamine ilma artiklita. Omadussõna võrdlusastmed. Kindlaid eessõnu nõudvad omadussõnad. Liitsidesõnad. Pea- ja kõrvallause."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane tunneb läbitud teemade raames saksa keele grammatikat ning oskab moodustada grammatiliselt korrektseid saksakeelseid lauseid B1 tasemel."
  }
  [2234]=>
  object(stdClass)#2235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6074"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Kontrolltööd käsitletud teemade ulatuses. Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Saksa keele sõnaliikide ja lauseliikmete eristamine, saksa keele vormimuutuste tundmaõppimine ja analüüs B2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Tingiv kõneviis võrdlus- ja tingimuslausetes. Umbisikuline tegumood ja selle asendamise võimalused. Modaaltegusõnade kasutamine subjektiivses tähenduses. Nimisõna-tegusõna ühendid. Ajalooline olevik. Määrsõnad. Umbmäärased asesõnad. Asesõnade kasutamine. Eessõnad genitiivi ja daativiga. Sidesõnade kasutamine. Modaalpartiklid. Lauseliikmed. Kõrvallause enne pealauset."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Üliõpilane tunneb läbitud teemade raames saksa keele grammatikat ning oskab moodustada grammatiliselt korrektseid saksakeelseid lauseid B2 tasemel."
  }
  [2235]=>
  object(stdClass)#2236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6075"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Süsteemsed teadmised saksa keele morfoloogiast ja süntaksist. Parem keeletunnetus, oma keelekasutuse teadvustamine ja kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Saksa keele grammatilise struktuuri, sõnaliikide (tegu-, nimi-, omadus-, määr-, ase-, side-, eessõna), lauseehituse süvitsiminev käsitlemine. Spetsiifiliste grammatiliste probleemide teadvustamine ja nende lahenduskäikude genereerimine. Saksa keele grammatika eripärade analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane suudab käsitleda kompleksselt saksa keele grammatikaalaseid küsimusi, oskab erinevaid grammatilisi valdkondi omavahel seostada; valdab saksa keele normatiivseid standardeid, kasutab grammatiliselt korrektset saksa keelt kõrgtasemel."
  }
  [2236]=>
  object(stdClass)#2237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6076"
    ["hindamine"]=>
    string(2217) "Regulaarne ja aktiivne osavõtt seminaridest. Kodutööde koostamine, suuliste ettekannete (ettekanded, kokkuvõtted) koostamine ja esitamine. Lõpueksam. Eksami hindamiskriteeriumid või arvestuse sooritamiseks vajalik miinimumtase A: Üliõpilane kasutab aktiivselt saksa keelt ja saab populaarteaduslike ja argitekstide tasandil hästi aru kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Väljendab end vabalt erinevates situatsioonides. Tunneb akadeemilise kirjutamise reegleid ja vajaminevaid keelendeid. Esitlused on väga heal tasemel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. B: Üliõpilane kasutab saksa keelt aktiivselt ja saab populaarteaduslike ja argitekstide tasandil aru kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Väljendab end enamasti erinevates situatsioonides vabalt ja teeb vähesel määral vigu. Tunneb akadeemilise kirjutamise reegleid ja vajaminevaid keelendeid. Esitlused on heal tasemel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. C: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab üldiselt aru populaarteaduslike ja argitekstide tasandil kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Suudab end erinevates situatsioonides väljendada, kuid esineb grammatilisi ja stilistilisi vigu. Tunneb akadeemilise kirjutamise reegleid ja vajaminevaid keelendeid, kuid teeb mõningaid vigu nende kasutamisel. Esitlused on rahuldaval tasemel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. D: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab enamasti aru populaarteaduslike ja argitekstide tasandil kirjalikust ja suulisest saksa keelest, kuid mõnede teemadega on raskusi. Suudab end erinevates situatsioonides väljendada, kuid esineb grammatilisi ja stilistilisi vigu. Tunneb akadeemilise kirjutamise reegleid ja vajaminevaid keelendeid, kuid teeb mõningaid vigu nende kasutamisel. Esitlused on rahuldaval tasemel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. E: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab aru kirjalikust ja suulisest saksa keelest, tihti on raskusi keerukamate tekstide mõistmisel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. F: Üliõpilasel on suuri raskusi saksakeelste tekstide mõistmisel antud keeletaseme raames ja suuline ja kirjalik eneseväljendus ei ole arenenud soovitud tasemele."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Luua tingimused ja toetada saksa keele oskuste parandamiseks nelja osaoskuse lõikes. Saksakeelseid riike puudutava aktuaalse ja maiskondliku teadmise vahendamine. Luua võimalused analüüsi- ja argumenteerimisoskuse arendamiseks saksa keeles. Sissejuhatus akadeemilisse kirjutamisse ja argumenteerimisse."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Valitud teemad saksakeelsete riikide ühiskonna kohta. Saksakeelsete riikide ühiskond ja aktuaalsed teemad. Kursus keskendub süvendatud keeleõppele aktuaalsete ja autentsete materjalide põhjal saksakeelsest meediaruumist. Kuulamis- ja lugemisharjutused vahendavad infot saksakeelsete riikide erinevatest eluvaldkondadest, süvendatult käsitletakse ülikoolielu ja teadustööga seonduvat sõnavara. Sissejuhatus akadeemilisse kirjutamisse – teksti koostamine ja vajalike keelendite õppimine. Suulise esitluse tehnika ja keelendid. Kõne- ja argumenteerimisoskuse arendamiseks esitatakse lühemaid ja pikemaid ettekandeid ja peetakse diskussioone."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Üliõpilaste teadmised ja oskused saksa keelest on arenenud kõigi nelja osaoskuse lõikes. Eesmärgiks on saavutada B2.1. tase. Üliõpilase individuaalne õpitulemus sõltub aga ka eelnevast keeletasemest."
  }
  [2237]=>
  object(stdClass)#2238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6077"
    ["hindamine"]=>
    string(2227) "Regulaarne ja aktiivne osavõtt seminaridest. Kodutööde koostamine, suuliste ettekannete (ettekanded, kokkuvõtted) koostamine ja esitamine. Lõpueksam. Eksami hindamiskriteeriumid või arvestuse sooritamiseks vajalik miinimumtase A: Üliõpilane kasutab saksa keelt aktiivselt ja saab aru erinevates eluvaldkondades kasutatavast kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Väljendab end vabalt erinevates situatsioonides ja räägib peaaegu veatult. Suudab end erinevatel teemadel kirjalikult väljendada ja väga edukalt suulisi ettekandeid teha. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. B: Üliõpilane kasutab saksa keelt aktiivselt ja saab aru erinevates eluvaldkondades kasutatavast kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Väljendab end enamasti erinevates situatsioonides vabalt ja teeb vähesel määral vigu. Suudab end erinevatel teemadel kirjalikult väljendada ja edukalt suulisi ettekandeid teha. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. C: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab aru erinevates eluvaldkondades kasutatavast kirjalikust ja suulisest saksa keelest. Tuleb toime eneseväljendusega erinevates situatsioonides, kuid teeb vigu. Suudab end erinevatel teemadel kirjalikult väljendada ja suulisi ettekandeid teha. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. D: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab aru erinevates eluvaldkondades kasutatavast kirjalikust ja suulisest saksa keelest, raskusi on keerukamate tekstide mõistmisel. Tuleb toime eneseväljendusega erinevates situatsioonides, kuid teeb vigu. Valdab kirjaliku eneseväljenduse võtteid, kuid teeb vigu ja suulised ettekanded on rahuldaval tasemel. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. E: Üliõpilane kasutab saksa keelt ja saab aru kirjalikust ja suulisest saksa keelest, tihti on raskusi keerukamate tekstide mõistmisel. Tuleb toime eneseväljendusega erinevates situatsioonides, kuid teeb vigu. Valdab kirjaliku eneseväljenduse võtteid, kuid teeb vigu ja suulised ettekanded on arusaadavad. Hindamisel arvestatakse individuaalset arengut. F: Üliõpilasel on suuri raskusi saksakeelste tekstide mõistmisel antud keeletaseme raames ja suuline ja kirjalik eneseväljendus ei ole arenenud soovitud tasemele."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Luua tingimused ja toetada saksa keele omandamiseks süvendatud tasemel. Saksakeelseid riike puudutava aktuaalse ja maiskondliku teadmise vahendamine. Luua võimalused analüüsi- ja argumenteerimisoskuse arendamiseks saksa keeles. Süvendatakse akadeemilise teksti koostamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Saksakeelsete riikide ühiskond ja aktuaalsed teemad. Kursus keskendub süvendatud keeleõppele aktuaalsete ja autentsete materjalide põhjal saksakeelsest meediaruumist. Kuulamis- ja lugemisharjutused vahendavad infot saksakeelsete riikide erinevatest eluvaldkondadest, muuhulgas ka aktuaalsetest ühiskondlikest arengutest ja olulistest ajaloolistest sündmustest. Seminaris tehtavad kirjutamisülesanded ja üliõpilase poolt tehtud vigade süstemaatiline analüüsi tõstab keelelist kompetentsi ja parandab analüüsioskust. Harjutused akadeemilise teksti koostamiseks. Kõne- ja argumenteerimisoskuse arendamiseks esitatakse lühemaid ja pikemaid ettekandeid ja peetakse diskussioone."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Üliõpilaste teadmised ja oskused saksa keelest on ühtlaselt head kõigi nelja osaoskuse lõikes. Eesmärgiks on saavutada B2.2. tase. Üliõpilase individuaalne õpitulemus sõltub aga ka eelnevast keeletasemest."
  }
  [2238]=>
  object(stdClass)#2239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6078"
    ["hindamine"]=>
    string(310) "Aktiivne kaastöö seminarides, suuline arvestus. Arvestuse sooritamiseks vajalik miinimumtase Üliõpilane omab ülevaadet saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest, kuid esineb tolereeritaval määral eksimusi. Valdab üldjoontes terminoloogiat, kuid esineb eksimusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Loengute ja iseseisva töö abil võimaldada luua terviklik ülevaade saksakeelse keeleteaduse põhimõistetest ja meetoditest ning kirjandusteaduse peamistest epohhidest ja saksakeelsete kirjanduste peamistest esindajatest."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Saksakeelse keele- ja kirjandusteaduse põhimõisted. Olulisemad keele- ja kirjandusteaduslikud meetodid germanistlikust vaatenurgast. Semiootika, foneetika, morfoloogia, süntaks, semantika, pragmaatika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, ajalooline keeleteadus. Rea tuntumate kirjandusteoste näitel ajaloolise konteksti ja kirjanduslooliste epohhide tunnuste kordamine ja teadmiste süstematiseerimine. Valitud teoste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Üliõpilane omab ülevaatlikke teadmisi saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest. Tunnevad tekstianalüüsi võtteid ja oskavad neid rakendada."
  }
  [2239]=>
  object(stdClass)#2240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6099"
    ["hindamine"]=>
    string(1069) "Kirjalik eksam vastavalt kordamisküsimustele. A: Üliõpilasel on kõikehõlmav ja põhjalik ülevaade saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest. Valdab vabalt terminoloogiat. B: Üliõpilane omab head ülevaadet saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest. Valdab hästi terminoloogiat. C: Üliõpilane omab ülevaadet saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest. Valdab terminoloogiat. D: Üliõpilane omab ülevaadet saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest, kuid esineb mõningaid eksimusi. Valdab üldjoontes terminoloogiat. E: Üliõpilane omab ülevaadet saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest, kuid esineb tolereeritaval määral eksimusi. Valdab üldjoontes terminoloogiat, kuid esineb eksimusi. F: Üliõpilase teadmistes saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse alustest, arengutest ja meetoditest on suuri lünki. Esineb olulisi eksimusi terminoloogias."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Kontrollida üliõpilase teadmisi saksakeelse keeleteaduse põhimõistetest ja meetoditest ning kirjandusteaduse peamistest epohhidest ja saksakeelsete kirjanduste peamistest esindajatest. Kontrollida üliõpilase analüüsioskust."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Eksamiteemade lühikirjeldus: Saksakeelse keele- ja kirjandusteaduse põhimõisted. Olulisemad keele- ja kirjandusteaduslikud meetodid germanistlikust vaatenurgast. Semiootika, foneetika, morfoloogia, süntaks, semantika, pragmaatika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, ajalooline keeleteadus. Rea tuntumate kirjandusteoste näitel ajaloolise konteksti ja kirjanduslooliste epohhide tunnuste kordamine ja teadmiste süstematiseerimine. Valitud teoste praktiline analüüs. Konkreetse semestri kordamisteemad antakse teada semestri alguses."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Üliõpilane omab ülevaatlikke teadmisi saksakeelse kirjandus- ja keeleteaduse põhimõistetest, arengutest ja meetoditest. Tunneb tekstianalüüsi võtteid ja oskab neid rakendada."
  }
  [2240]=>
  object(stdClass)#2241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6100"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Võimaldada üliõpilastel süvendada iseseisva teadustöö, analüüsimise ja teadusliku teksti kirjutamise ja vormistamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Lõputöö käsitleb kas saksa keele, kirjanduse või saksa kultuuri probleeme. Töö mahuks on reeglina 35-45 standardlehekülge. Üliõpilaselt eeldatakse ülevaadet antud teemaga seotud senistest uurimistöödest (miinumum 20 allikat) ja omapoolselt analüüsi (lingvistikas reeglina keelendite korpuse alusel, kirjandusteaduses ja kultuuriloos erinevate tekstide baasil). Töö peab olema vormistatud vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Üliõpilane oskab iseseisvalt analüüsida konkreetset teemat. Üliõpilane oskab kirjutada saksa keeles teadusteksti, vormistab teksti vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Üliõpilane oskab väidelda ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [2241]=>
  object(stdClass)#2242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6101"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös, iganädalaste koduste tööde sooritamist; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Võimaldada ülevaadet saksa keele struktuurist ja sõnavarast. Luua eeldused saksa keele oskuseks A1 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Saksa keele häälduse ja grafemaatika alused. Grammatika põhimõisted. Nimisõnade sugu ja käänamine. Tegusõnade vormistik (olevik, täisminevik), reeglipärane ja ebareeglipärane verbiparadigma. Saksa keele põhisõnavara ja enamkasutatavad väljendid. Igapäevast elu puudutavad teemad. Lihtsate tekstide lugemine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks, sõnavara laiendamiseks, tekstiga töötamiseks, grammatika harjutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(567) "Üliõpilane tunneb saksa keele elementaarstruktuure ja oskab neid kasutada. Aeglase ja selge kõne puhul mõistab tuttavaid fraase ja sõnu (teemadel mina, minu perekond ja vahetu ümbrus). Saab aru lihtsatest sõnadest, nimedest, lihtsatest lausetest. Kui vestluspartner räägib aeglaselt ja vestlemisel aitab, siis oskab lihtsal viisil suhelda. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus ma elan, ja inimesi, keda ta tunneb ning kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare."
  }
  [2242]=>
  object(stdClass)#2243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6102"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist ja sõnavarast. Luua eeldused saksa keele oskuseks A2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Nimisõna, omadussõna ja määrsõna vormistik, enamlevinud erandid. Tegusõnade vormistik kõikides aegades, aktivi ja passivi vormid, reeglipärane ja ebareeglipärane verbiparadigma. Arendatakse saksa keele sõnavara ja enamkasutatavate väljendite tundmist. Erinevate tekstiliikide lugemine ja kirjutamine olulisematel igapäevateemadel. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks, sõnavara laiendamiseks, tekstiga töötamiseks, grammatika harjutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(704) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara ning omab esmast keeleoskust. Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on seotud talle oluliste valdkondadega (perekond, ülikool, töö, kodukoht). Mõistab lühikeste ja lihtsate ütluste põhisisu. Lugedes saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest, saab aru lihtsatest isiklikest kirjadest. Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, tööd ning teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja."
  }
  [2243]=>
  object(stdClass)#2244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6103"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Üliõpilane õpib tundma saksa keele lauseliike ja –tüüpe ning omandab oskuse neid tekstis eristada ja oma keeles sihipäraselt kasutada. Üliõpilane omandab tekstiloome ja –interpreteerimise põhitõed."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Seminarid. Lekt. 1 – 11. Teemad: Haridus Eestis ja Saksamaal; Õpistiilid ja -strateegiad; Saksakeelne ajakirjandus ja meie lugemisharjumused; Euroopa – meie ühine kodu; Puhkus Euroopas; Euroopa looduskaunid ja kultuuriloolised paigad; Erinevused elustiilis. Lauseliigid ja lauseliikmed. Lausetüübid. Sidesõnad kõrvallause alguses. Sõnade järjekord kõrvallauses. Töö sõnavaraga."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Üliõpilane saab aru (lugedes või kuulates) keskmise raskusega tekstidest ja oskab nende sisu adekvaatselt edasi anda. Üliõpilane suudab koostada lühemaid tekste etteantud teemal."
  }
  [2244]=>
  object(stdClass)#2245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6108"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Toetada kultuurilooliste mõistete omandamist saksa keeles, toetada keelelise ühisosa leidmist saksa ja eesti keeles kasutusel olevas terminoloogias kultuuri, kunsti, teoloogia ja ajaloo vallas. Võimaldada ülevaadet saksakeelsete riikide kultuuriloo peamistest etappidest."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Seminar. Kultuuri mõiste. Germaani hõimud, reformatsioon, barokk, valgustusaeg, romantism, Goethe ja Schilleri aeg, 19. sajandi kultuurilised ja ühiskondlikud arengud, 20. sajandi sõjad ja nende mõju kultuurielule ja saksa mentaliteedile. Mitmekultuuriline Austria-Ungari monarhia. Šveitsi tee. Õppekeelteks on eesti ja saksa keel. Puududa tohib kuni 3 korda, rohkemate puudumiste korral tuleb õppejõuga kokku leppida iseseisvas töös."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Üliõpilane tunneb saksakeelsete riikide kultuurilooliste arengute keskseid teemasid, on omandanud sõnavara rääkimaks kultuuriloost."
  }
  [2245]=>
  object(stdClass)#2246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6109"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Võimaldada ülevaadet tänapäeva saksa ühiskonnas toimuvatest arengutest ja trendidest Berliini linna näitel. Ajalooliste ja tänapäevaste teemade kaudu võimaldatakse omandada ülevaadet saksa ühiskonna olemusest."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Berliini ajaloo kesksed sündmused. Preisimaa valitsejad ja nendega seonduv tänases Berliinis. Berliini vaatamisväärsused. Ida ja lääs Berliinis. Berliin kui kultuuri ja poliitikaelu keskus tänapäeva Saksamaal. Berliin laulutekstides ja filmides. Õppekeelteks on eesti ja saksa keel. Puududa tohib kuni 3 korda, rohkemate puudumiste korral tuleb õppejõuga kokku leppida iseseisvas töös."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Üliõpilane tunneb ühe linna näitel saksa ühiskonna põhijooni, omab ülevaadet Berliini linnaga seonduvaist kesksetest ajaloolistest sündmustest ja tänapäevase Berliini trendidest."
  }
  [2246]=>
  object(stdClass)#2247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6110"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös, iganädalaste koduste tööde sooritamist; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Võimaldada ülevaadet saksa keele struktuurist ja sõnavarast. Luua eeldused saksa keele oskuseks A1 tasemel. Anda esmased saksakeelset kultuuriruumi puudutavad teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Saksa keele häälduse ja grafemaatika alused. Grammatika põhimõisted. Nimisõnade sugu ja käänamine. Tegusõnade vormistik (olevik, täisminevik), reeglipärane ja ebareeglipärane verbiparadigma. Saksa keele põhisõnavara ja enamkasutatavad väljendid. Igapäevast elu puudutavad teemad. Lihtsate tekstide lugemine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks, sõnavara laiendamiseks, tekstiga töötamiseks, grammatika harjutamiseks. Saksakeelse kultuuriruumi eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(557) "Üliõpilane tunneb saksa keele elementaarstruktuure ja oskab neid kasutada. Aeglase ja selge kõne puhul mõistab tuttavaid fraase ja sõnu (teemadel mina, minu perekond ja vahetu ümbrus). Kui vestluspartner räägib aeglaselt ja vestlemisel aitab, siis oskab lihtsal viisil suhelda. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus ma elan, ja inimesi, keda ta tunneb ning kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare. Oskab võrrelda ja väärtustada erinevaid kultuure."
  }
  [2247]=>
  object(stdClass)#2248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6111"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset õppetöös osalemist ; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist, sõnavarast ja saksakeelsest kultuuriruumist. Luua eeldused saksa keele oskuseks A2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Nimisõna, omadussõna ja määrsõna vormistik, enamlevinud erandid. Tegusõnade vormistik kõikides aegades, aktivi ja passivi vormid, reeglipärane ja ebareeglipärane verbiparadigma. Arendatakse saksa keele sõnavara ja enamkasutatavate väljendite tundmist. Erinevate tekstiliikide lugemine ja kirjutamine olulisematel igapäevateemadel. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks, sõnavara laiendamiseks, tekstiga töötamiseks, grammatika harjutamiseks. Saksakeelse kultuuriruumi eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(832) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara ning omab esmast keeleoskust. Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on seotud talle oluliste valdkondadega (perekond, ülikool, töö, kodukoht). Mõistab lühikeste ja lihtsate ütluste põhisisu. Lugedes saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest, saab aru lihtsatest isiklikest kirjadest. Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, tööd ning teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja. Üliõpilane on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid."
  }
  [2248]=>
  object(stdClass)#2249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6112"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist, sõnavarast, jätkata saksakeelse kultuuriruumiga tutvumist. Luua eeldused saksa keele oskuseks B1.1. tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks. Harjutatakse keelelist toimetulekut igapäevaelu tasandil, enda arvamuse esitamist, vestluse jälgimist; lihtsate faktiteavet edastavate ettekannete kirjutamist. Harjutatakse erinevates meediakanalites esitatava info mõistmist, selle kommenteerimist ja sisuliste kokkuvõtete koostamist. Erinevad teemad saksakeelsete riikide ühiskondade tänapäevast."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara ning oskab keelt suhtlusläve tasemel. Saab aru suulise mõttevahetuse põhipunktidest, esitada oma vaatenurka ja kokku võtta jutu peamist mõtet. Kasutab paindlikult lihtsamaid keeleväljendeid. Tuleb toime tüüpolukordades saksakeelsetes riikides. Oskab kirjalikult kokku võtta kogetut või loetut. Oskab koostada lihtsat seotud teksti."
  }
  [2249]=>
  object(stdClass)#2250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS6113"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist; iganädalaste koduste tööde sooritamine; kirjalikud ja suulised testid nii semestri sees kui ka lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada süvendavat ülevaadet saksa keele struktuurist, sõnavarast, jätkata saksakeelse kultuuriruumiga tutvumist. Luua eeldused saksa keele oskuseks B1.2. tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Grammatika ja sõnavara laiendamine. Praktilised keeleharjutused nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) arendamiseks. Suulises kõnes enda vabalt väljendamine, mõtte või probleemi selgitamine. Teadlikkuse arendamine kultuurierinevustest, saksakeelsete kommete ja väärtushinnangutega arvestamine igapäevases suhtluses. Erinevad teemad saksakeelsete riikide ühiskondade tänapäevast ja ajaloost."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Üliõpilane tunneb sügavamalt saksa keele struktuuri ja sõnavara. Oskab keelt kasutada grammatiliselt üsna korrektselt, suulises ja kirjalikus kõnes tehtud vead ei ei takista teksti mõistmist. On võimeline katsetama uusi sõnastusviise, parafraseerima lauseid, kompenseerima sõnu asendusväljendiga. Suudab jälgida loengut või esinemist endale tuttaval teemal, mõistab ringhäälingus esitatava info sisu. Oskab arvestada kultuuriliste erinevustega suhtlemises."
  }
  [2250]=>
  object(stdClass)#2251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7001"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam. Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös, suuline referaat, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Süvendav sissejuhatus saksa keeleteaduse valitud kontseptsioonidesse ja probleemidesse."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Saksa keeleteaduse valitud aspektide esitlus, arutamine ja diskuteerimine. Vastavalt üliõpilaste eelteadmistele ja soovidele antakse kordav ülevaade keeleteaduse aluste konkreetsetest valdkondadest ja ajaloolisest arengust. Saksa keele arengut mõjutanud (ja mõjutavad) süntaksiteooriad: valents, IC-grammatika, fraasiteooria, väljateooria. Põgus võrdlus eesti keelega. Saksa keele sõnatuletus ja selle uusimad tendentsid ja teooriad. Sõnatuletuse ja terminoloogia vaheline side. Sissevaade semantikateooriatesse: sõnavälja teooria, komponentide analüüs, seemianalüüs, (kognitiivne) metafooriteooria. Loeng-seminarid. Suuline esitlus, kirjalik eksam, eeldatakse aktiivset osalemist õppetöös."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilased saavad eelteadmisi laiendava süvendatud ülevaate saksa keeleteaduse põhiteadmistest. Üliõpilased valivad ühe endale eriti olulise teema ja esitavad seda süvitsi. Selle kaudu tutvuvad üliõpilased teadusdiskussiooni hetkeseisuga ning oskavad sellesse kriitiliselt suhtuda."
  }
  [2251]=>
  object(stdClass)#2252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua üliõpilastele võimalus diskuteerida oma magistritööd ja kaitsta oma seisukohti. Süvendatud teaduslik pädevus ja argumenteerimisoskus."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Magistritöö formaalne ja argumentatiivne struktuur. Magistritööde analüüsimine ja kriitiseerimine. Küsimus kui teadustöö lähtepunkt. Teaduslik-metoodiline lähenemine valitud ainesele. Väitlus teadusliku diskursuse osana."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Üliõpilane suhtub kriitiliselt hangitud informatsiooni ja oskab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti."
  }
  [2252]=>
  object(stdClass)#2253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7003"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Arvestatakse regulaarset aktiivset osalemist õppetöös, suuline ja kirjalik referaat, suuline eksam vastavalt kordamisküsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Süvendav sissejuhatus saksa kirjandusteaduse valitud kontseptsioonidesse ja probleemidesse."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Seminar uusimatest töödest germanistikas. Uuritakse probleemiasetusi ja meetodeid olulisimates kaasaja saksa kirjanduse alastes teooriates. Erialalise kirjandusteadusliku kirjanduse iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele. Analüüsitakse lähtuvalt erinevatest teooriatest konkreetseid kirjandusteoseid."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Üliõpilane tunneb sügavamalt uuritava kirjanduse struktuuri ja oskab seda reflekteerida. Üliõpilane oskab seostada oma kirjandusteaduslikke teadmisi laiema kultuurilise ja teadusliku kontekstiga kirjandust erinevatel kirjeldamisetasemetel analüüsida. Üliõpilane oskab teadusliku analüüsi nõuetekohaselt vormistada."
  }
  [2253]=>
  object(stdClass)#2254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Analüüsitakse interdistsiplinaarselt keeleteaduse suundumusi."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Seminar uusimatest töödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse arenguid olulisimates kaasaja saksa keele alastes teooriates. Erialalise lingvistilise kirjanduse (viimase viie aasta publikatsioonid) iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab lingvistilist pädevust ja nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2254]=>
  object(stdClass)#2255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Aine eesmärgiks on konkreetse ainese varal tutvuda germanistika kui teadusliku distsipliini uusimate arengutega ja võimaldada magistrandidel arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt keeleteaduse suundumusi."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Saksa keele teooriate käsitlemine uudiskirjanduse alusel. Saksa keele morfoloogia ja süntaksi teemade süvendatud käsitlemine. Tekst lingvistilise fenomenina. Saksa keele pragmaatika aspekte. Keel ajaloolises ja sotsiaalses kontekstis. Keele kasutamise psühholoogilised alused. Uuemad suundumused saksa keele uurimisel. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab lingvistilist pädevust ja nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2255]=>
  object(stdClass)#2256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Aine eesmärgiks on konkreetse ainese varal tutvustada germanistika kui teadusliku distsipliini uusimaid arenguid ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt keeleteaduse suundumusi."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Saksa keele teooriate käsitlemine uudiskirjanduse alusel. Saksa keele morfoloogia ja süntaksi teemade süvendatud käsitlemine. Tekst lingvistilise fenomenina. Saksa keele pragmaatika aspekte. Keel ajaloolises ja sotsiaalses kontekstis. Keele kasutamise psühholoogilised alused. Uuemad suundumused saksa keele uurimisel. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab lingvistilist pädevust ja nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2256]=>
  object(stdClass)#2257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kultuuriteaduse uusimatest arengutest ja kriitilise analüüsi oskus. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt saksa kultuuriloo suundumusi. Süvendatud teadmised saksa kultuurist ning nähtuste ajaloolis-kultuurilises seoses vaatlemise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise lähiajalooga. Kursusel käsitatakse ühiskonda integreeritult kui sootsiumi. Kursuse eesmärgiks võimaldada üliõpilastel suurendada sotsiokultuurilisi pädevusi, tutvuda neid kultuurispetsiifiliste erinevustega, samuti uusimate kultuuriteooriatega. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2257]=>
  object(stdClass)#2258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kultuuriteaduse uusimatest arengutest ja kriitilise analüüsi oskus. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt saksa kultuuriloo suundumusi. Süvendatud teadmised saksa kultuurist ning nähtuste ajaloolis-kultuurilises seoses vaatlemise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise lähiajalooga. Kursusel käsitatakse ühiskonda integreeritult kui sootsiumi. Kursuse eesmärgiks võimaldada üliõpilastel suurendada sotsiokultuurilisi pädevusi, tutvuda neid kultuurispetsiifiliste erinevustega, samuti uusimate kultuuriteooriatega. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2258]=>
  object(stdClass)#2259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7009"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Ettekanne, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Õpetajakoolituse aine. Eesmärgiks on võimaldada ülevaadet saksa keele õpetamise põhimõistetest, meetodite ajaloolisest arengust ja võõrkeele omandamise teooriatest. Luuakse eeldused keeleõppe eesmärgistamiseks, planeerimiseks ja tulemuste analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Saksa keele õpetamise põhimõisted. Saksa keele õpetamise ajalugu. Võõrkeeleõppe pedagoogilis- psühholoogilised alused. Võõrkeelte õpetamise meetodid ajaloolises perspektiivis (grammatika-tõlke, otsene, audiolinguaalne, audiovisuaalne, vahendav meetod, kommunikatiivne didaktika, pragmaatilis-funktsionaalne kontseptsioon) ning nende rakendamine saksa keele õpetamisel. Kaasaegsed suunad võõrkeeleõppes. Suhtluspädevus ja selle kujundamine. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem. Võõrkeelte ainekava kui põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava osa."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Üliõpilane: - orienteerub võõrkeeleõppe didaktika alases terminoloogias, - omab ülevaadet võõrkeeleõppe ajaloolistest ja alternatiivsetest meetoditest ning teooriatest, - tunneb kaasaegse võõrkeeleõppe põhimõtteid ja arengutendentse."
  }
  [2259]=>
  object(stdClass)#2260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7012"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Võimaldada ülevaadet aktiivõppe ja loovmeetoditest ning nende rakendusvõimalustest võõrkeeleõpetuses."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Loovus ja loovuse arendamise olulisus koolis. Autonoomne õppimine loovuse arendamise eeldusena. Lugemise ja kirjutamise interaktiivne käsitlus. Loovkirjutamise tehnikad ja rakendusvõimalused. Kirjanduslike tekstide loov käsitlemine. Loovtööde hindamise problemaatika."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Üliõpilane: - teadvustab loovuse arendamise tähtsust õppija isiksuse kujunemisel, - oskab kasutada erinevaid aktiivõppe ja loovmeetodeid saksa keele õpetamisel lähtudes tunni eesmärkidest, - oskab anda tagasisidet või hinnangut õpilaste loovtöödele."
  }
  [2260]=>
  object(stdClass)#2261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse konkreetsetest tekstidest lähtuvalt interdistsiplinaarselt kirjandusteaduse suundumusi. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised saksa kirjanduse ajaloost ning oskus tekste ajaloolises kontekstis interpreteerida."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Konkreetse saksakeelse kirjanduse probleemi käsitamine uudiskirjanduse põhjal. Seminar uusimatest töödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse arenguid olulisimates kaasaja saksa kirjanduse alastes teooriates. Erialase kirjandusteadusliku kirjanduse iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Konkreetse autori, kirjandusliku suundumise, žanri või epohhi käsitamise kaudu süvendatakse teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2261]=>
  object(stdClass)#2262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7017"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Kaasatöötamine seminarides, mille sisuks on kirjandusteadusliku teksti lugemine, teksti kriitika ja analüüs. Suuline ettekanne Kirjalik essee Osalemine arutelus"
    ["eesmrk"]=>
    string(504) "Magistrand õpib sügavamalt tundma ja kasutama kirjanduse ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, uuskriitika; formalism; fenomenoloogia; strukturalism; feminism; marksism; poststrukturalism; postmodernism; kirjandussotsioloogia; postkolonialism) ja seosele oma magistritöö teemaga. Eesmärk süvendada ülevaadet kirjandusteaduse koolkondadest ning vastavate metoodiliste võtete kasutamisvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Seminar. Lisaks ühiselt käsitletavatele teemadele valivad magistrandid ühe uurimismeetodi ja esitlevad seda kaasüliõpilastele. Ettekannete teemadest lähtuvalt toimub teemakohaste artiklite ühine analüüs. Üliõpilased analüüsivad meetodeid, nende terminoloogiaid ning vastavate lähenemisvõimaluste võimalusi ja piire."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Üliõpilane orienteerub kirjandusteooriates, oskab neid kriitiliselt analüüsida ning otsustada vastava metoodilise struktuuri kohaldatavuse üle oma uurimisvaldkonnale."
  }
  [2262]=>
  object(stdClass)#2263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7018"
    ["hindamine"]=>
    string(236) "Eksamitööks on essee kas ühest loetud teosest või mõnest küsimusest, mis seminari käigus huvi pakkus ja edasi arendamist vajab. Eksamilepääsu tagab aktiivne osavõtt seminarides toimunud diskussioonidest ja referaadi esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Võimaldada ülevaadet Heinrich ja Thomas Manni loomingust, perekond Mannide tähtsusest saksa kultuuriloos. Võimaldada ülevaadet Saksamaa 20. sajandi esimese poole poliitiliste sündmuste mõjust saksa kultuurieliidile. Toetada tekstide interpreteerimise oskust, tekstide sotsiaalajaloolise dimensiooni väljatoomist. Toetada interdistsiplinaarse analüüsioskuse arenemist kirjandusteose ja selle ekraniseeringu kõrvutava analüüsi abil."
    ["sisu"]=>
    string(808) "Seminaris käsitletakse sissejuhatavalt saksa kultuuritegelaste olukorda 20. sajandi esimesel poolel. Kirjanike Thomas ja Heinrich Manni loometee näitel joonistatakse välja kirjaniku roll ühiskondlikus diskussioonis. Käsitletakse lisaks vendadele Mannidele ka nende perekonna lugu (Katja, Erika, Klaus ja Golo Mann). Loetakse tekstinäiteid erinevate perekonnalikkmete loomingust erinevail perioodidel. Tekstidega töötamist toetab film „Die Manns“. Seminaris loetakse ühiselt Heinrich Manni romaani „Der Untertan“ (1918) ja Thomas Manni „Bekenntnisse des Hochstaplers Felix Krull“ (1954). Vaadatakse ka nende romaanide ekraniseeringuid ja võrreldakse tekstiga. Üliõpilane loeb läbi etteantud kirjanduse ja otsib vastused seminare ette valmistavates töölehtedes esitatud küsimustele."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Aine läbinu Oskab interpreteerida kirjanduslikke tekste nende ajas. Oskab analüüsida kirjandusteose ja selle ekraniseeringu eripärasid. Omab ülevaadet 20. sajandi esimese poole Saksamaal valitsenud peamistest kultuuriteemalistest diskussioonidest. On omandanud lisaks teadmisi suulise ettekande esitamisest ja selle analüüsimisest."
  }
  [2263]=>
  object(stdClass)#2264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Lingvistilistes õppeainetes varem omandatu alusel kujundatakse seostatud ja süstemaatiline arusaamine keelte tüpoloogilistest sarnasustest ja erinevustest. Selle alusel süüvitakse saksa ja eesti keele eripärasse."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Keeletüpoloogia kui keeleteaduse haru. Ülevaade maailma keelte tüpoloogilisest klassifikatsioonist ja keeletüpoloogilistest uurimustest. Keelte kõrvutava uurimise probleemid. Areaallingvistika. Keelelised universaalid. Fonoloogiliste süsteemide tüpoloogia (eesti ja saksa keele artikulatsioonibaasi, vokaalide ja konsonantide võrdlus). Morfoloogiliste süsteemide tüpoloogia (sõnaliigid ja nende eristamise kriteeriumid, sõnaliikide võrdlus eesti ja saksa keeles). Ortograafia põhiprintsiibid eesti ja saksa keeles. Süntaktiliste süsteemide tüpoloogia (lauseliikmete tüpoloogia, lauseliikmete järjekord, pea- ja kõrvallausete liigid eesti ja saksa keeles). Võrdlev tüpoloogia ja saksa keele õpetamise metoodika (õppematerjali valik, esitamise järjekord ja omandamise kontroll tüpoloogiliste uurimuste valgusel)."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Üliõpilane omab ülevaadet kõrvutavast keeleteadusest ja eesti-saksa tüpoloogilistest eripäradest."
  }
  [2264]=>
  object(stdClass)#2265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua võimalus uurida kirjandust kui rahvusülest nähtust eesti ja saksa kirjanduse võrdlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Maailmakirjandus vs rahvuskirjandus.Võrdleva kirjandusteaduse uurimisobjektid. Intertekstuaalsus, kirjandusmõjud, kirjandusväli. Kirjanduse interdistsiplinaarsus, rahvuslikkus, rahvusülesus. Mitmekeelne kirjandusruum. Saksakeelse kirjanduse mõju eesti kirjandusele. Eestikeelse juhuluule ja saksa barokkluule seosed (Opitz, Fleming, Brockmann), Herderi ideed ja eesti rahvaluule uurimine, 19. sajandi mitmekeelne kirjandusväli Eestis, saksakeelse kirjanduse mõju taandumine; baltisaksa kirjanduse arengujooned."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane orienteerub saksa-eesti võrdlevas kirjandusteaduses ja oskab vaadelda kirjandusteoseid võrdlevalt."
  }
  [2265]=>
  object(stdClass)#2266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7021"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2266]=>
  object(stdClass)#2267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda ülevaade põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade võõrkeelte ainevaldkonnast. Luua alus ainekavade koostamiseks lähtudes uutest õppekavadest."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Võõrkeelte ainevaldkonna õppekava ülesehitus ja põhimõtted. Õppekava rakendamine koolis. Üldpädevuste kujundamine võõrkeelte ainevaldkonnas, läbivate teemade arvestamine. Lõiming teiste ainevaldkondadega. Ainekavade väljatöötamine koolis ning õpetaja töökavade koostamine ja rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(285) "- Üliõpilane tunneb põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade võõrkeelte ainevaldkonna õppekava ülesehitust, sisu ja põhimõtteid. - Üliõpilane oskab välja töötada kooli võõrkeelte ainekava. - Üliõpilane oskab koostada õpetaja töökava etteantud õpiku põhjal."
  }
  [2267]=>
  object(stdClass)#2268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7023"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2268]=>
  object(stdClass)#2269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Anda esmased metoodilis-didaktilised teadmised saksa keele õpetamiseks lasteaias ja esimeses kooliastmes; arendada oskusi varajase saksa keele õppe planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Saksa keele õpetamine lasteaias ja koolis. Lapse arengu iseärasused. Varajase võõrkeeleõppe põhimõtted ja meetodid. Laulud, riimid ja mängud varajases saksa keele õppes. Lugude jutustamine ja TPR-meetod. Õppematerjalid, nende leidmine, kohandamine, loomine ja kasutamine varajases võõrkeeleõppes. Lõimitud aine- ja keeleõppe võimalused lasteaias ja esimeses kooliastmes."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Üliõpilane: - oskab lähtuvalt varajase võõrkeeleõppe eesmärkidest ja põhimõtetest planeerida ja läbi viia saksa keele tunde lasteaias ja esimeses kooliastmes, - oskab omandatud metoodilisi ja didaktilisi teadmisi praktikas rakendada, - oskab oma tegevust analüüsida ja reflekteerida, - tunneb erialakirjandust varajase võõrkeeleõppe kohta ja on suuteline iseseisvalt otsima, valima ja valmistama õppematerjale varajase saksa keele õppe läbiviimiseks."
  }
  [2269]=>
  object(stdClass)#2270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7025"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Regulaarne aktiivne osalemine õppetöös ja diskussioonides, referaat, klausuur."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Kursus võimaldab ülevaadet tänapäeva saksa keele aktuaalsetest tendentsidest ning keele ja ühiskonna suhtest."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Kursusel käsitletakse saksa keeleteaduse aktualseid arenguid. See hõlmab nii sotsiolingvistikat (keel ja sotsiaalne seisund, vanus, sugu); dialektoloogia (linna ja maa vastandumine, traditsioonilised ja kaasaegsed meetodid regionaalse keelekasutuse uurimiseks); ökolingvistikat (sh minoriteetide, migrantide keelekasutust, saksa keele rolli võõrkeelena); saksa keele rolli maailmas (saksa keel pluritsentrilise keelena, diasporaa, keelesaared); keele ja ideoloogia vahekord globaliseeruvas ühiskonnas; diskursuselingvistikat (keelelise reaalsuse konstrueerimise küsimusi)."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilane tunneb saksa keele ja saksa ühiskonna põhilisi faktoreid nagu ka keele arengut kaasaja ühiskonnas nii Saksamaal kui ka teistes saksa keelt kõnelevates riikides. Üliõpilane tunneb vastavat terminoloogiat ja omab käsitletud kirjanduse ja teemade ulatuses ülevaadet kaasaja saksa keele arengust ja toimimisviisidest."
  }
  [2270]=>
  object(stdClass)#2271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Kursus võimaldab ülevaadet saksa keele ja naabervarieteetide ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Saksa keele arenguetapid alates indogermaani ühiskeelest kaasajani, sh paralleelsed arengud erinevates piirkondades. Arvestatakse kõiki keelelise kirjelduse tasandeid (sh sõnavara, foneetikat, grammatikat). Analüüsitakse keele muutumise seaduspärasusi ja selle põhjuseid kultuuri ja ühiskonna arengu taustal. Valitud ajalooliste tekstide lugemine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Üliõpilane tunneb saksa keele ajaloolise arengu põhilisi etappe, oskab määratleda olulisimaid keele muutumise elemente, keele ja ühiskonna vastastikkust mõju ning tunneb tänapäeva germaani keelte peamisi erinevusi. Ta oskab mõista ja analüüsida vanemas saksa keeles tekste."
  }
  [2271]=>
  object(stdClass)#2272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7027"
    ["hindamine"]=>
    string(346) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Suulise osa moodustab ettekanne, milles käsitletakse valitud kirjanduslikku teksti varase uusaja kirjandusest. Kirjaliku osa moodustab test. Testitakse üliõpilaste oskust lugeda varauusaegses saksa keeles kirjutatud teksti ning oskust seostada loetut toonases ühiskonnas valitsenud diskursustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Võimaldada omandada ülevaade varase uusaja saksakeelse kirjanduse olulisematest tüvitekstidest (M. Lutheri „Sendbrief von Dolmetschen“, M. Opitzi „Buch von der Deutschen Poeterey“ jt). Võimaldada omandada ülevaade Tallinna kirjandusväljast varasel uusajal."
    ["sisu"]=>
    string(326) "1) Varase uusaja saksakeelse kirjanduse tüvitekstid, nende levik siinses regioonis. 2) Tallinna kirjandusväli varasel uusajal: institutsioonid, tuntuimad autorid, kultuuriloolised allikad. 3) Saksakeelse varauusaegse kirjanduse mõju eesti keelele ja eestikeelsele kirjandusele: esimesed eestikeelsed kirjanduslikud tekstid."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Õppeaine läbinu omab ülevaadet tähtsamatest saksakeelse varauusaegse kirjanduse tüvitekstidest ja nende levikust siinses regioonis, on suuteline lugema varauusaegses saksa keeles kirjutatud tekste, tunneb Tallinna varauusaegse kirjandusvälja põhijooni ning sellel ajal valitsenud ühiskondlikke diskursuseid, on suuteline seostama varauusaegseid kirjanduslikke tekste kaasaegsete kirjanduslike reeglistike ning diskursustega."
  }
  [2272]=>
  object(stdClass)#2273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7028"
    ["hindamine"]=>
    string(219) "Toimub vestlus, kus hinnatakse teadmisi loengutes käsitletud teemadest ja loetud tekstidest. Eksamile pääsemise tingimused: 1. osalemine vähemalt 75 % loeng-seminaridest. 2. kohustusliku kirjanduse läbitöötamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Võimaldada ülevaadet saksakeelsete kirjanduste arengust alates 20. sajandi algusest. Eesmärgiks on tutvuda kirjanduse arenguga ajas, näidates oluliste ühiskonnas tundlike teemade kajastumist kirjandusteostes."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Loengu vormis läbilõige saksakeelse kirjanduse ajaloost alates 20. sajandi algusest. Kirjanduslikud suurkujud ja nende roll. Saksa kirjanduse nobelistid: Th. Mann, H. Böll, G. Grass, H. Müller, jt. Ühiskondlike arengute kajastumine kirjanduses. Traditsioonide ja uuenduste tasakaal kirjanduses. Saksa kirjanduse mõiste avardumine seoses immigrantide loodud kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane omab ülevaadet saksakeelse kirjanduse arengutest ja põhiesindajatest alates 20. sajandi algusest. Oskab suhestada analüüsitud teoseid nende ajaga. On tutvunud lähemalt valiku teostega saksa kirjanduse paremikust 20. ja 21. saj."
  }
  [2273]=>
  object(stdClass)#2274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7029"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Tehtud töö arvestuslik hindamine vastavalt õpimapile."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal; külalisõppejõudude loengutel osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2274]=>
  object(stdClass)#2275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Aine eesmärgiks on süvendada ülevaadet saksakeelsetes riikides toimuvast. Analüüsitakse saksakeelsete riikide kultuuri, poliitikat ja majandust ning seostatakse seda üleilmsete tendentsidega."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise lähiajalooga. Kursusel käsitatakse ühiskonda integreeritult kui sootsiumi. Kursuse eesmärgiks võimaldada üliõpilastel suurendada sotsiokultuurilisi pädevusi, tutvuda neid kultuurispetsiifiliste erinevustega, samuti uusimate kultuuriteooriatega. Seminaris on võimalik kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2275]=>
  object(stdClass)#2276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uuematest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Analüüsitakse interdistsiplinaarselt keeleteaduse suundumusi."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Seminar uuematest teadustöödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse keeleteaduse arenguid olulisimates kaasaja saksa keele alastes teooriates. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele. Erialalise lingvistilise kirjanduse iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab lingvistilist pädevust ja nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2276]=>
  object(stdClass)#2277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Aine eesmärgiks on konkreetse ainese varal tutvuda germanistika kui teadusliku distsipliini uusimate arengutega ja võimaldada magistrandidel arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt keeleteaduse suundumusi."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Saksa keele teooriate käsitlemine uudiskirjanduse alusel. Saksa keele morfoloogia ja süntaksi teemade süvendatud käsitlemine. Tekst lingvistilise fenomenina. Saksa keele pragmaatika aspekte. Keel ajaloolises ja sotsiaalses kontekstis. Keele kasutamise psühholoogilised alused. Uuemad suundumused saksa keele uurimisel."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab lingvistilist pädevust ja nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2277]=>
  object(stdClass)#2278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse konkreetsetest tekstidest lähtuvalt interdistsiplinaarselt kirjandusteaduse suundumusi. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised saksa kirjanduse ajaloost ning oskus tekste ajaloolises kontekstis interpreteerida."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Konkreetse saksakeelse kirjanduse probleemi käsitamine uudiskirjanduse põhjal. Seminar uusimatest töödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse arenguid olulisimates kaasaja saksa kirjanduse alastes teooriates. Erialase kirjandusteadusliku kirjanduse iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Konkreetse autori, kirjandusliku suundumise, žanri või epohhi käsitamise kaudu süvendatakse teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2278]=>
  object(stdClass)#2279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7034"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam, arvestatakse nii kaasatöötamist seminarides, iseseisvat mille sisuks on kirjandusteadusliku teksti lugemine, teksti kriitika ja analüüs. Suuline ettekanne Kirjalik essee Osalemine arutelus"
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Magistrand õpib sügavamalt tundma kahte kirjandusžanrit, selle kujunemislugu ja kaasaegset kasutusvaldkonda (nt sonett ja romaan vastandlike võimalustega žanritena). Eesmärk on süvendada ülevaadet kirjanduslikest žanritest, kirjanduse ajaloost ning toetada kirjandusliku analüüsi oskust vastavalt erinevatele metoodilistele võtetele."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Seminar. Üliõpilased analüüsivad valitud tekstide näitel žanrite ajaloolist arengut ja selle seaduspärasusi, žanrilise kirjelduse terminoloogiaid ning vastavate tõlgendusvõimalusi ja -piire."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Üliõpilane orienteerub vastavalt valtitud teemadele žanriteoorias, oskab antud žanreid kriitiliselt analüüsida ning otsustada erinevate tõlgendusvõimaluste kohaldatavuse üle oma uurimisvaldkonnale."
  }
  [2279]=>
  object(stdClass)#2280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kultuuriteaduse uusimatest arengutest ja kriitilise analüüsi oskus. Aines analüüsitakse interdistsiplinaarselt saksa kultuuriloo suundumusi. Süvendatud teadmised saksa kultuurist ning nähtuste ajaloolis-kultuurilises seoses vaatlemise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Aktuaalne maatundmine. Käsitatakse uusimaid arenguid saksakeelsetes riikides, nende seost rahvusvahelise lähiajalooga. Kursusel käsitatakse ühiskonda integreeritult kui sootsiumi. Kursuse eesmärgiks võimaldada üliõpilastel suurendada sotsiokultuurilisi pädevusi, tutvuda neid kultuurispetsiifiliste erinevustega, samuti uusimate kultuuriteooriatega."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Konkreetse kultuuriloolise ainese käsitamise kaudu süveneb teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2280]=>
  object(stdClass)#2281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Lingvistilistes õppeainetes varem omandatu alusel kujundatakse seostatud ja süstemaatiline arusaamine keelte tüpoloogilistest sarnasustest ja erinevustest. Selle alusel süüvitakse saksa ja eesti keele eripärasse."
    ["sisu"]=>
    string(964) "Keeletüpoloogia kui keeleteaduse haru. Ülevaade maailma keelte tüpoloogilisest klassifikatsioonist ja keeletüpoloogilistest uurimustest. Keelte kõrvutava uurimise eesmärgid, meetodid, kasutusalad ja selle valdkonna probleemid. Areaallingvistika. Keelelised universaalid. Fonoloogiliste süsteemide tüpoloogia (eesti ja saksa keele artikulatsioonibaasi, vokaalide ja konsonantide võrdlus). Morfoloogiliste süsteemide tüpoloogia (sõnaliigid ja nende eristamise kriteeriumid, sõnaliikide võrdlus eesti ja saksa keeles). Ortograafia põhiprintsiibid eesti ja saksa keeles. Erinevate süntaksiteooriate rakendamine saksa ja eesti keele grammatikas. Süntaktiliste süsteemide tüpoloogia (lauseliikmete tüpoloogia, lauseliikmete järjekord, pea- ja kõrvallausete liigid eesti ja saksa keeles). Võrdlev tüpoloogia ja saksa keele õpetamise metoodika (õppematerjali valik, esitamise järjekord ja omandamise kontroll tüpoloogiliste uurimuste valgusel)."
    ["vljund"]=>
    string(556) "Üliõpilane omab ülevaadet kõrvutavast keeleteadusest ja eesti-saksa tüpoloogilisest eripärast. Ta oskab kirjeldada eri keeletüüpe, rõhuga saksa ja eesti keelel. Ta suudab näha ühist ja erinevat nende kahe keele morfoloogiliste kategooriate kirjeldamisel/ õppimisel ja õpetamisel. Ta on omandanud vajalikud teadmised saksa ja eesti keele lausetüüpide ja lauseehituse analüüsimiseks ja selle alusel enda väljendusoskuse parandamiseks mõlemas keeles. Üliõpilane oskab omandatud teadmisi kasutada töös teadlase, tõlkija või õpetajana."
  }
  [2281]=>
  object(stdClass)#2282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua võimalus uurida kirjandust kui rahvusülest nähtust eesti ja saksa kirjanduse võrdlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Maailmakirjandus vs rahvuskirjandus.Võrdleva kirjandusteaduse uurimisobjektid. Intertekstuaalsus, kirjandusmõjud, kirjandusväli. Kirjanduse interdistsiplinaarsus, rahvuslikkus, rahvusülesus. Mitmekeelne kirjandusruum. Saksakeelse kirjanduse mõju eesti kirjandusele. Eestikeelse juhuluule ja saksa barokkluule seosed (Opitz, Fleming, Brockmann), Herderi ideed ja eesti rahvaluule uurimine, 19. sajandi mitmekeelne kirjandusväli Eestis, saksakeelse kirjanduse mõju taandumine; baltisaksa kirjanduse arengujooned."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane orienteerub saksa-eesti võrdlevas kirjandusteaduses ja oskab vaadelda kirjandusteoseid võrdlevalt."
  }
  [2282]=>
  object(stdClass)#2283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7038"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2283]=>
  object(stdClass)#2284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7039"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest ja rakendusvõimalustest Eesti üldhariduskoolides. Anda esmased teadmised Moodle-keskkonna kasutamiseks ja internetipõhise kursuse koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Lõimitud aine- ja keeleõpe. Näiteid erinevate riikide koolidest. Võimalused saksa keele lõimimiseks teiste ainetega Eesti üldhariduskoolides. Moodle-keskkonna kasutamine õppijana ja õpetajana."
    ["vljund"]=>
    string(282) "- Üliõpilane tunneb lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid. - Üliõpilane oskab koostada tunnikava lõimitud aine- ja keeleõppe läbiviimiseks. - Üliõpilane oskab kasutada Moodle-keskkonda. - Üliõpilane oskab koostada lihtsat internetipõhist kursust Moodle-keskkonnas."
  }
  [2284]=>
  object(stdClass)#2285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7040"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Arvestuse sooritamiseks on kohustuslik osaleda sissejuhatavas ja kokkuvõtvas seminaris, praktiseerida koolis juhendava õpetaja suunamisel ning esitada kõik nõuetekohaselt vormistatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Arendada üliõpilaste oskusi saksa keele õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel, võimaldada neil saksa keele õpetamise didaktika ja metoodika kursuse raames õpitut reaalses koolisituatsioonis rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kursus koosneb sissejuhatavast ja kokkuvõtvast seminarist ülikoolis ning tööst koolis individuaalse tegevuskava alusel, mille jooksul üliõpilane täidab saksa keele õpetamise didaktika ja metoodika kursusele toetudes viis ainealast praktikumiülesannet, millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Üliõpilane: - oskab kavandada õppeprotsessi pikemaks perioodiks lähtudes riiklikust ja kooli õppekavast; - oskab analüüsida õppekomplekti, tuues välja selle tugevused ja puudused; - oskab koostada tunnikava lähtudes konkreetsest õpperühmast ja selle alusel tundi läbi viia; - oskab ette valmistada ja läbi viia mahukamaid ainealaseid loov- või projektülesandeid; - oskab analüüsida enda ja kaasüliõpilaste õppimist."
  }
  [2285]=>
  object(stdClass)#2286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7041"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Arvestuse sooritamiseks on kohustuslik osaleda sissejuhatavas ja kokkuvõtvas seminaris, praktiseerida koolis juhendava õpetaja suunamisel ning esitada kõik nõuetekohaselt vormistatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Arendada üliõpilaste oskusi saksa keele õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel, võimaldada neil saksa keele õpetamise didaktika ja metoodika kursuse raames õpitut reaalses koolisituatsioonis rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kursus koosneb sissejuhatavast ja kokkuvõtvast seminarist ülikoolis ning tööst koolis individuaalse tegevuskava alusel, mille jooksul üliõpilane täidab saksa keele õpetamise didaktika ja metoodika kursusele toetudes viis ainealast praktikumiülesannet, millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult."
    ["vljund"]=>
    string(396) "Üliõpilane: - oskab koostada tunnikava etteantud teemal lähtudes konkreetsest õpperühmast ja selle alusel tundi läbi viia; - oskab kasutada autentseid materjale õppevahendite koostamiseks; - oskab ette valmistada ja kasutada õpilaste oskusi kontrollivaid ülesandeid; - oskab kavandada ja läbi viia tundi väljaspool klassiruumi; - oskab analüüsida enda ja kaasüliõpilaste õppimist."
  }
  [2286]=>
  object(stdClass)#2287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7042"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Arvestuse sooritamise eelduseks on tegevuse aruande esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Eriala rakenduslikuks tegevuseks võivad olla konverentsidel osalemine, artiklite kirjutamine, praktiline erialane tegevus, töö erinevates kirjandusega seotud asutustes (muuseum, kirjastus, kirjandusorganisatsioon), töö erialakirjandusega vms, mis soovitavalt on seotud magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja oskusi erialases töös. Oskab suhelda töökollektiivis ning tuleb toime reaalses töökeskkonnas. Valib ülesannete lahendamiseks sobivad meetodid, kasutab neid asjatundlikult, hindab kriitiliselt oma tegevust ja analüüsib edasise arengu vajadusi."
  }
  [2287]=>
  object(stdClass)#2288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse konkreetsetest tekstidest lähtuvalt interdistsiplinaarselt kirjandusteaduse suundumusi. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised saksa kirjanduse ajaloost ning oskus tekste ajaloolises kontekstis interpreteerida."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Konkreetse saksakeelse kirjanduse probleemi käsitamine uudiskirjanduse põhjal. Seminar uusimatest töödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse arenguid olulisimates kaasaja saksa kirjanduse alastes teooriates."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Konkreetse autori, kirjandusliku suundumise, žanri või epohhi käsitamise kaudu süvendatakse teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2288]=>
  object(stdClass)#2289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7044"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Aine eesmärgiks on võimaldada ülevaadet germanistika kui teadusliku distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Aines analüüsitakse konkreetsetest tekstidest lähtuvalt interdistsiplinaarselt kirjandusteaduse suundumusi. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised saksa kirjanduse ajaloost ning oskus tekste ajaloolises kontekstis interpreteerida."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Konkreetse saksakeelse kirjanduse probleemi käsitamine uudiskirjanduse põhjal. Seminar uusimatest töödest germanistikas. Lähtudes konkreetsest teemaasetusest uuritakse arenguid olulisimates kaasaja saksa kirjanduse alastes teooriates. Erialase kirjandusteadusliku kirjanduse iseseisev läbitöötamine ja selle analüüs seminaris. Keskendutakse erinevatele probleemiasetustele, nende lahendamise võimalustele ja kaasaegse filoloogilise analüüsi võtmemõistetele."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Konkreetse autori, kirjandusliku suundumise, žanri või epohhi käsitamise kaudu süvendatakse teadusliku töö ja iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Üliõpilane oskab kriitiliselt mõtelda, omab kirjanduse ja kultuuri alast pädevust ja suulist ning kirjalikku väljendusoskust saksa keeles."
  }
  [2289]=>
  object(stdClass)#2290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Toetada üliõpilaste oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks; Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Juhendatud iseseisev uurimistöö kas ainedidaktilisel või üldpedagoogilisel teemal. Töö vormistamine vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Töö ja oma seisukohtade avalik kaitsmine. Saksa keeles kirjutatud töö maht on reeglina 40-50 lk."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Oskus teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi; Suutlikkus rakendada teaduslikke uurimismeetodeid pedagoogiliste probleemide, situatsioonide rakendamiseks; Üliõpilane oskab iseseisvalt analüüsida konkreetset teemat. Üliõpilane oskab kirjutada saksa keeles teadusteksti, vormistab teksti vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Üliõpilane oskab väidelda ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [2290]=>
  object(stdClass)#2291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7111"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Toetada üliõpilaste oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks; Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Juhendatud iseseisev uurimistöö kas ainedidaktilisel või üldpedagoogilisel teemal. Töö vormistamine vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Töö ja oma seisukohtade avalik kaitsmine. Saksa keeles kirjutatud töö maht on reeglina 40-50 lk."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Oskus teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi; Suutlikkus rakendada teaduslikke uurimismeetodeid pedagoogiliste probleemide, situatsioonide rakendamiseks; Üliõpilane oskab iseseisvalt analüüsida konkreetset teemat. Üliõpilane oskab kirjutada saksa keeles teadusteksti, vormistab teksti vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Üliõpilane oskab väidelda ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [2291]=>
  object(stdClass)#2292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS7112"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases teaduskirjanduses; Kujundada üliõpilastes valmidust püstitada erialaseid probleeme, oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ja vormistada uurimus nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Juhendatud iseseisev uurimistöö saksakeelsest kirjandusest, saksa keelest või kultuuriloost. Töö vormistamine vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele. Töö ja oma seisukohtade avalik kaitsmine. Saksa keeles kirjutatud töö maht on reeglina 50 lk."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Üliõpilane: Suudab rakendada teaduslikke uurimismeetodeid erialaste probleemide, situatsioonide analüüsimiseks ja lahendamiseks; Oskab teaduslikku saksakeelset teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi ning kujundada nende baasil metodoloogiliselt põhjendatud järeldusi; Suhtub erialasse uurivalt."
  }
  [2292]=>
  object(stdClass)#2293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8001"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2293]=>
  object(stdClass)#2294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2294]=>
  object(stdClass)#2295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2295]=>
  object(stdClass)#2296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Eesmärk on mõne kaasaja saksakeelse kirjanduse aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kirjanduslooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Süvateadmised saksa kaasaegse kirjanduse mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2296]=>
  object(stdClass)#2297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8007"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(42) "Ettekanded ja loengud doktoritöö teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2297]=>
  object(stdClass)#2298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8008"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2298]=>
  object(stdClass)#2299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Eesmärk on mõne saksa kirjanduse või kultuuriloo aspekti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Süvateadmised saksa kirjanduse või kultuuriloo mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2299]=>
  object(stdClass)#2300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Eesmärk on kultuuriloo aspektide süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Sh on üheks aine läbiviimise võimaluseks klassikaline doktoriseminar. Seminaril arutletakse kultuurilooliste ja -teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Süvateadmised mõne germaani kultuuriruumi kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2300]=>
  object(stdClass)#2301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Toetada üliõpilasi doktoritööga seotud uuringu planeerimisel ja allikate valikul."
    ["sisu"]=>
    string(48) "Uurimistöö allikad. Uurimistöö vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Tunneb teadusteemale vastavaid uurimistöö allikaid. Oskab koostada uurimisprojekti."
  }
  [2301]=>
  object(stdClass)#2302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud teaduskirjandusega. Raamatuarvustuste või ülevaateartiklite kirjutamine problemaatikaga seotud teaduskirjandusest, lugemismärkmete koostamine, erialakirjandusele viitamine oma doktoritöös, vajadusel olulisemate seisukohtade refereerimine oma töös."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskus töötada teaduskirjandusega, filtreerida välja oma töö teemaks vajalik, oskus eristada olulist ebaolulisest, oskus asjakohastele teostele oma uurimistöös viidata."
  }
  [2302]=>
  object(stdClass)#2303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2303]=>
  object(stdClass)#2304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2304]=>
  object(stdClass)#2305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2305]=>
  object(stdClass)#2306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua õppuritele võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(72) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus vabalt valitud alal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppurid on osalenud töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses, loonud isiklikke kontakte ja sisse elanud akadeemilisse sfääri."
  }
  [2306]=>
  object(stdClass)#2307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8017"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2307]=>
  object(stdClass)#2308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8018"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Tehtud töö arvestuslik hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval rakenduslikul teemal."
    ["vljund"]=>
    string(20) "Individuaalne töö."
  }
  [2308]=>
  object(stdClass)#2309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8602"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(502) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama kirjanduse ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, uuskriitika; formalism; fenomenoloogia; strukturalism; feminism; marksism; poststrukturalism; postmodernism; kirjandussotsioloogia; postkolonialism) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Eesmärk süvendada ülevaadet kirjandusteaduse koolkondadest ning vastavate metoodiliste võtete kasutamisvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Seminar. Lisaks ühiselt käsitletavatele teemadele valivad doktorandid ühe uurimismeetodi ja esitlevad seda kaasüliõpilastele. Ettekannete teemadest lähtuvalt toimub teemakohaste artiklite ühine analüüs. Üliõpilased analüüsivad meetodeid, nende terminoloogiaid ning vastavate lähenemisvõimaluste võimalusi ja piire. 2010./2011. a kevadsemestril on ühisaruelu all psühhoanalüüs, kirjandussotsioloogia ja historitsism."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Üliõpilane orienteerub kirjandusteooriates, oskab neid kriitiliselt analüüsida ning otsustada vastava metoodilise struktuuri kohaldatavuse üle oma uurimisvaldkonnale."
  }
  [2309]=>
  object(stdClass)#2310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8610"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(502) "Doktorant õpib sügavamalt tundma ja kasutama kirjanduse ja selle abiteaduste üldisi ja spetsiifilisi meetodeid, rõhuasetusega moodsatele uurimismeetoditele (narratoloogia, diskursianalüüs, uuskriitika; formalism; fenomenoloogia; strukturalism; feminism; marksism; poststrukturalism; postmodernism; kirjandussotsioloogia; postkolonialism) ja seosele oma doktoritöö teemaga. Eesmärk süvendada ülevaadet kirjandusteaduse koolkondadest ning vastavate metoodiliste võtete kasutamisvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Seminar. Lisaks ühiselt käsitletavatele teemadele valivad doktorandid ühe uurimismeetodi ja esitlevad seda kaasüliõpilastele. Ettekannete teemadest lähtuvalt toimub teemakohaste artiklite ühine analüüs. Üliõpilased analüüsivad meetodeid, nende terminoloogiaid ning vastavate lähenemisvõimaluste võimalusi ja piire."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Omandatud metodoloogiline baas edasiste erialaste õpingute ja uurimistöö jätkamiseks. Üliõpilane orienteerub kirjandusteooriates, oskab neid kriitiliselt analüüsida ning otsustada vastava metoodilise struktuuri kohaldatavuse üle oma uurimisvaldkonnale."
  }
  [2310]=>
  object(stdClass)#2311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRS8800"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "."
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(1) "."
  }
  [2311]=>
  object(stdClass)#2312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6011"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Kujundada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid erinevaid poeetikareegleid järgivatest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane on omandanud ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused ja tunneb väljundkultuuri tõlkenorme."
  }
  [2312]=>
  object(stdClass)#2313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Arendada ilukirjandusliku proosa tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Kursuse raames tõlgitakse/toimetatakse katkendeid magistrandi magistritööle olulistest ilukirjandustekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Üliõpilane on praktikaga kinnistanud ilukirjandusliku teksti tõlkimise vilumused."
  }
  [2313]=>
  object(stdClass)#2314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade tõlkimise lingvistilistest aspektidest ja võtetest, mida kasutada kahe keele vahelisel tõlkimisel."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Kursuse raames käsitletakse lingvistilisi tõlketeooriaid, mis lähtuvad äratundmisest, et tõlkimine on keeltel sooritatav operatsioon ja järelikult peab tõlketeooria lähtuma üldisest keeleteooriast. Analüüsitakse J.S. Catfordi klassikalist tööd Linguistic Theory of Translation kui olulist nihet teoreetiliselt sidusa tõlkemudeli suunas. Tõlgitavuse probleeme vaadeldakse abstraheeritud keeletasandite kaupa, pöörates tähelepanu tõlkimisel kõige enam käsitöövõtete kogumiga seotud grammatika kui suletud süsteemi tasandi tõlkimisele. Lingvistilise tõlgitavuse seost kultuurilis-psühholoogilise tõlgitavusega käsitletakse kognitiivse lingvistika kontekstis. Tõlkimise käsitlemisel keeleteaduse/filosoofia tänases kontekstis toetutakse D. Robinsoni tööle „Performative Linguistics“."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane oskab eristada tõlkimisel lingvistilise tõlgitavusega (keele erinevustega) seotud probleeme ja tunneb eesti keelde tõlkimisel traditsiooniliselt kasutatud lahendusi."
  }
  [2314]=>
  object(stdClass)#2315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6014"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (seminariettekandest arendatud kirjalik töö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Eesmärk on kujundada oskust tajuda tõlketeksti poeetikat, s.o teksti kui terviku ehitust ja kujundusvõtteid; juhtida tähelepanu tõlkepoeetika traditsioonide lingvistilisele ja ajaloolisele tingitusele."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Poeetika mõiste. Kunsti keel. Poeetika versus teooria. Tõlkepoeetika seotud kõnes. Rütm seotud ja sidumata kõnes. Poeetika ajaloolisus ja individuaalsus. Loengud vahelduvad seminaridega; kohustuslik on üks seminariettekanne, kus analüüsida ilmunud tõlget."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Kursuse läbinu oskab hinnata tõlget lähte- ja väljundkultuuride poeetiliste normide ja võimaluste pingeväljas."
  }
  [2315]=>
  object(stdClass)#2316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6015"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Seminariettekanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Seminari eesmärk on anda ülevaade tõlketeaduse kui distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised tõlkeloo suundumustest (postkoloniaalne tõlge, gender ja tõlge, jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Konkreetsetest tekstidest lähtuvalt analüüsitakse tõlketeaduses hetkel aktuaalseid teemasid maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Üliõpilane oskab luua oma uurimis- ja kirjeldusinstrumendid, mis on kooskõlas tõlketeaduse uuemate arengutega ja teadvustab tõlkeloolase kui professiooni võimalused akadeemilises maailmas, kultuurikriitikas, kirjastusmaailmas."
  }
  [2316]=>
  object(stdClass)#2317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT6404"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda ülevaade tõlketeooria põhimõistetest ja tõlkevõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Kursuse raames käsitletakse viimastel kümnenditel tooni andnud tõlketeooriaid. Loengus saadud teoreetilisi teadmisi tuleb tudengil rakendada ühe tõlketeksti analüüsimisel. Kirjalikult vormistatud analüüs on eksamitöö."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2317]=>
  object(stdClass)#2318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7003"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Automaatne valikvastustega eksamitöö A 91..100 punkti. B 81..90 punkti. C 71..80 punkti D 61..70 punkti E 51..60 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Omandada ülevaade terminoloogia ainest, kujundada terminiallikate kriitilise kasutuse oskus ja saada nende koostamise praktiline kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Üldkeel ja oskuskeel. Oskuskeele iseärasused. Süstemaatiline ja tõlkeotstarbeline terminoloogiatöö. Normatiivne ja deskriptiivne terminoloogiatöö. Eesti terminimoodustuse ja -valiku põhimõtted, nende võrdlus mõjukamate võõrkeelte omadega. Terminiallikate kriitiline analüüs. Koostöö erialaspetsialistidega. Terminibaasi koostamiseks sobiva tarkvara tüübid, valik ja kasutamine. Kursuse jooksul kirjutatakse ühe oskussõnastiku kriitiline analüüs ning koostatakse oma terminibaas, alustades süstemaatilise terminitööga."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Ettekujutus terminoloogia mõistekesksest maailmapildist; läbimõeldud seisukoht oskuskeele toimimispõhimõtete teemal; terminiallikate kriitilise kasutuse oskus; oma terminibaasi koostamise oskus."
  }
  [2318]=>
  object(stdClass)#2319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7101"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Kirjaliku eksami sooritamisnõuded(sh eksamile/arvestusele pääsemise nõuded): esitatud kodutöö ja seminarides osalemine. Hindamisel arvestatakse teksti sisu mõistmist ja selle korrektset edasiandmist, järgides eesti kirjakeele reegleid. Oluline on õigete terminite kasutamine ja teksti analüüsimise oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(725) "Õppeaine eesmärgiks on: Luua ülevaade eri valdkondade tarbetekstide tõlkimisest. Käsitletakse tõlkimise protsessi mitmesuguseid aspekte, tutvustakse tõlkimise meetodeid ning analüüsitakse erinevate tõlkeliikide ja tekstitüüpide iseärasusi; Luua ülevaade erinevatest tõlketeooriatest, tõlkestrateegiatest, tõlke-eetikast ja tõlkija tööst tänapäeval; Harjutatada lihtsamate tarbetekstide tõlkimist ja analüüsida tõlkeid, kujundades valmidust spetsialiseeruda edaspidi mõne kindla eriala tekstide tõlkimisele. Kursuse lõppedes peaksid tudengid olema võimelised tõlkima lihtsamaid (mitte väga erialaspetsiifilisi) tekste võõrkeelest eesti keelde ning vajadusel oma tõlkevalikuid ka põhjendama."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Töö käigus tõlgivad üliõpilased võõrkeelest (enamasti inglise keelest) eesti keelde mitmesuguseid tekste, mida hiljem seminarides analüüsitakse. Iga tudeng saab semestri jooksul individuaalset tagasisidet kahele kodutööle. Samuti antakse ülevaade erinevatest tõlketeoreerilistest lähenemistest, keskendudes uuematele teooriatele – funktsionalism ja performatiivne lingvistika, mille kohaselt osaleb tõlkija tõlkeprotsessis aktiivselt ega ole vaid tekstide teisendaja rollis, ning mille kohaselt on tõlkimine elukestev õpe."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Teadmised ja oskused lihtsamate tarbetekstide tõlkimiseks; Oskus määratleda teksti kitsamat valdkonda ja sellest lähtuvalt valida tõlkestrateegia; Teadmised ja oskused teabeallikate leidmiseks ja kasutamiseks."
  }
  [2319]=>
  object(stdClass)#2320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7111"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Avalik hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Omandada esialgne iseseisva teadustöö kogemus ning mõtestada tõlkekoolituse käigus õpitut."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Juhendatud uurimistöö. Teemakohase kirjanduse otsimine ja läbitöötamine. Uurimistöö planeerimine, uurimisprojekti koostamine, uurimistöö teostamine. Magistritöö nõuetele vastava uurimistöö kirjutamine. Magistritöö sisuks võib olla tõlketeooria või tõlkimise praktiliste aspektide käsitlus, praktilise tõlketöö tegemisel või oskussõnastiku koostamisel esinenud probleemide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Süvendatud teadmised teatud kitsamas tõlkevaldkonnas; Teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja tulemuste esitamise oskused; Suutlikkus analüüsida ja kriitiliselt hinnata uurimistulemusi tõlkealal ning integreerida erialateadmisi laiemasse ühiskondlik-kultuurilisse konteksti."
  }
  [2320]=>
  object(stdClass)#2321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7112"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Arvestus. Aruteludes osalemine , essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(423) "– Soodustada praktiliste tõlkeprobleemide analüüsi ja arutelu – Anda ülevaade tõlkija elukutse erinevatest tahkudest. – Tutvustada tudengitele tõlkijatele esitatavaid nõudmisi nii teoreetilisemat laadi kirjanduses kui praktikas – Soodustada laiemate teadmiste abil kindlustunde tekkimist tudengis tema töös tõlkijana ning võimalike probleemidega toimetulekul nii tegelikus tõlketöös kui tööotsinguil"
    ["sisu"]=>
    string(342) "Praktilise suunitlusega kursusel on kaks põhiteemat – tõlkeprobleemid ja tõlketurg. Tudengitel ette tulnud tõlkeprobleemide käsitlemine, võimalike lahenduste otsimine ning nende baasilt ka üldisemad arutelud. Külalisesinejad erinevatest tõlkeala valdkondadest ja asutustest, nt lokaliseerimine, audiovisuaalne tõlge, tarbetekstid."
    ["vljund"]=>
    string(707) "– Üliõpilane on tuttav tõlketuru erinevate võimalustega, nt millised on erinevad töötamisvõimalused pärast magistriõppe lõppu ning millised on eri valdkondade, büroode või institutsioonide iseärasused tööpakkujana. – Üliõpilane on tuttav tõlkijatele esitatavate nõudmistega (tõlkija kompetentsus) , on tutvunud ka erinevate lähenemistega antud temaatikale ning suudab kriitliselt mõelda nii üldistest kompetentsust käsitlevatest dokumentidest jms kui konkreetselt mõne töö raames esitatavatest nõudmistest. – Üliõpilased suudavad analüüsida tõlkimisel ette tulnud probleeme, näevad mitmeid võimalikke lahendusi ning suudavad langetada probleeme lahendavaid otsuseid."
  }
  [2321]=>
  object(stdClass)#2322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7113"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Arvestus. Praktika ettekanne suuliselt ja kirjalikult."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Omandada teadmisi ja vahetut kogemust tõlketuru toimimise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Praktilise töö kogemus tõlkebüroo, rahvusvahelise organisatsiooni, riigiasutuse, suurettevõtte või muu tõlget kasutava või pakkuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni juures. Magistrant läheb praktikale oma tegevuskavaga, mis lähtub praktikabaasi tegevusvaldkonnast ja –spetsiifikast ning võib sisaldada näiteks tõlkimise töökorralduse, tõlkija tööga ja valdkonna terminoloogiaga tutvumist, keelematerjali kogumist, vms. Praktikabaasi ja tegevuskava kinnitab juhendav õppejõud."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Algteadmised tõlketurust ja töökogemus."
  }
  [2322]=>
  object(stdClass)#2323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7115"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Arvestus: teematutvustus, seminariettekanne magistritöö kohta ja artikkel."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Tegelda magistritöö kirjutamisega, tutvustada esimesi tulemusi, saada nende kohta tagasisidet ja omandada akadeemilise diskussiooni ja esinemise kogemust."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Tõlketeooria ja -praktika aktuaalsete küsimuste käsitlemine seminari vormis. Ettekanne koostatava magistritööga seotud teemal ja diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Aine läbinu on valmis edukalt kaitsma magistritööd."
  }
  [2323]=>
  object(stdClass)#2324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7121"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Eksamitööna esitatakse antropoloogilise teksti toimetatud tõlge. Hinnatakse esitatud tõlke adekvaatsust, loogilist jälgitavust, keelelist kompetentsust ja korrektset vormistamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Kursuse eesmärgiks on kujundada antropoloogiliste tekstide tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Kursuse esimeses pooles tõlgitakse/toimetatakse ühiselt klassikalisi antropoloogiatekste, õpitakse selleks vajalike abimaterjalide leidmist ja kasutamist. Teises pooles tõlgivad tudengit iseseisvalt, õppejõud on individuaalsetes konsultatsioonides toimetaja funktsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Kursuse läbinu tunneb tõlkimise erinevaid meetodeid; oskab tõlkida erialast teksti; oskab väljendada end emakeeles."
  }
  [2324]=>
  object(stdClass)#2325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7122"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Kirjalik eksam. Hinnatakse mitte valmis teksti, vaid Vikipeedia ajaloost nähtavat tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Luua eeldused Vikipeedia tekstide eripära mõistmiseks ja toimetamise põhimõtete omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Tõlgitud erialateksti sisuliseks toimetamiseks vajalike oskuste omandamine. Taustmaterjali hankimine, sihtteksti analüüs, taustmaterjali läbitöötamine, terminiotsing, konsulteerimine spetsialistidega, Esimestes loengutes antakse ülevaade Vikipeedia tõlketekstide toimetamise eripäradest ja toimetatakse koos mõnda artiklit, et saada täpsem arusaam, mida ja kuidas tuleb teha. Lepitakse kokku, milliste artiklitega kursuse jooksul töötatakse. Edasi järgneb individuaalne töö, mis on võimalust mööda ka kollektiivne. Kontaktid tegijate vahel võiksid aset leida Vikipeedia keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(233) "- Teadmised ja oskused spetsiifiliste tõlketekstide sisuliseks toimetamiseks. - Oskus põhjendada ja analüüsida teksti toimetamisel tehtud parandusi. - Suutlikkus teha koostööd ja lahendada esilekerkivaid probleeme toimetamisel."
  }
  [2325]=>
  object(stdClass)#2326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7123"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Anda ülevaade aktuaalsetest teemadest tõlkeuurimuses ning empiiriliste meetodite kasutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(296) "Empiirilised meetodid tõlkeuurimuses: küsimustik, intervjuu, vaatlus, korpuspõhised meetodid, klahvivajutuse registreerimine, silmaliikumise jälgimine, TAP-protokollid. Ajakohane uurimismaterjal (nt audiovisuaalne tõlge, reklaamitõlge jne) ja teemad (tõlkeprotsess, tõlke vastuvõtt jne)."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane tunneb empiirilise tõlkeuurimuse suundumusi ja meetodeid ning oskab neid seostada oma uurimistööga ning leida endale sobivad uurimismeetodid."
  }
  [2326]=>
  object(stdClass)#2327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7124"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Kirjaliku eksami sooritamisnõuded(sh eksamile/arvestusele pääsemise nõuded): esitatud kodutöö ja seminarides osalemine. Hindamisel arvestatakse teksti sisu mõistmist ja selle korrektset edasiandmist, järgides eesti kirjakeele reegleid. Oluline on õigete terminite kasutamine ja teksti analüüsimise oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(725) "Õppeaine eesmärgiks on: Luua ülevaade eri valdkondade tarbetekstide tõlkimisest. Käsitletakse tõlkimise protsessi mitmesuguseid aspekte, tutvustakse tõlkimise meetodeid ning analüüsitakse erinevate tõlkeliikide ja tekstitüüpide iseärasusi; Luua ülevaade erinevatest tõlketeooriatest, tõlkestrateegiatest, tõlke-eetikast ja tõlkija tööst tänapäeval; Harjutatada lihtsamate tarbetekstide tõlkimist ja analüüsida tõlkeid, kujundades valmidust spetsialiseeruda edaspidi mõne kindla eriala tekstide tõlkimisele. Kursuse lõppedes peaksid tudengid olema võimelised tõlkima lihtsamaid (mitte väga erialaspetsiifilisi) tekste võõrkeelest eesti keelde ning vajadusel oma tõlkevalikuid ka põhjendama."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Töö käigus tõlgivad üliõpilased võõrkeelest (enamasti inglise keelest) eesti keelde mitmesuguseid tekste, mida hiljem seminarides analüüsitakse. Iga tudeng saab semestri jooksul individuaalset tagasisidet kahele kodutööle. Samuti antakse ülevaade erinevatest tõlketeoreerilistest lähenemistest, keskendudes uuematele teooriatele – funktsionalism ja performatiivne lingvistika, mille kohaselt osaleb tõlkija tõlkeprotsessis aktiivselt ega ole vaid tekstide teisendaja rollis, ning mille kohaselt on tõlkimine elukestev õpe."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Teadmised ja oskused lihtsamate tarbetekstide tõlkimiseks; Oskus määratleda teksti kitsamat valdkonda ja sellest lähtuvalt valida tõlkestrateegia; Teadmised ja oskused teabeallikate leidmiseks ja kasutamiseks."
  }
  [2327]=>
  object(stdClass)#2328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7125"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Avalik hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Omandada esialgne iseseisva teadustöö kogemus ning mõtestada tõlkekoolituse käigus õpitut."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Juhendatud uurimistöö. Teemakohase kirjanduse otsimine ja läbitöötamine. Uurimistöö planeerimine, uurimisprojekti koostamine, uurimistöö teostamine. Magistritöö nõuetele vastava uurimistöö kirjutamine. Magistritöö sisuks võib olla tõlketeooria või tõlkimise praktiliste aspektide käsitlus, praktilise tõlketöö tegemisel või oskussõnastiku koostamisel esinenud probleemide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Süvendatud teadmised teatud kitsamas tõlkevaldkonnas. Teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja tulemuste esitamise oskused. Suutlikkus analüüsida ja kriitiliselt hinnata uurimistulemusi tõlkealal ning integreerida erialateadmisi laiemasse ühiskondlik-kultuurilisse konteksti."
  }
  [2328]=>
  object(stdClass)#2329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7126"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade tõlkimise lingvistilistest aspektidest ja võtetest, mida kasutada kahe keele vahelisel tõlkimisel."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Kursuse raames käsitletakse lingvistilisi tõlketeooriaid, mis lähtuvad äratundmisest, et tõlkimine on keeltel sooritatav operatsioon ja järelikult peab tõlketeooria lähtuma üldisest keeleteooriast. Analüüsitakse J.S. Catfordi klassikalist tööd Linguistic Theory of Translation kui olulist nihet teoreetiliselt sidusa tõlkemudeli suunas. Tõlgitavuse probleeme vaadeldakse abstraheeritud keeletasandite kaupa, pöörates tähelepanu tõlkimisel kõige enam käsitöövõtete kogumiga seotud grammatika kui suletud süsteemi tasandi tõlkimisele. Lingvistilise tõlgitavuse seost kultuurilis-psühholoogilise tõlgitavusega käsitletakse kognitiivse lingvistika kontekstis. Tõlkimise käsitlemisel keeleteaduse/filosoofia tänases kontekstis toetutakse D. Robinsoni tööle „Performative Linguistics“."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane oskab eristada tõlkimisel lingvistilise tõlgitavusega (keele erinevustega) seotud probleeme ja tunneb eesti keelde tõlkimisel traditsiooniliselt kasutatud lahendusi."
  }
  [2329]=>
  object(stdClass)#2330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7127"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (seminariettekandest arendatud kirjalik töö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Eesmärk on kujundada oskust tajuda tõlketeksti poeetikat, s.o teksti kui terviku ehitust ja kujundusvõtteid; juhtida tähelepanu tõlkepoeetika traditsioonide lingvistilisele ja ajaloolisele tingitusele."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Poeetika mõiste. Kunsti keel. Poeetika versus teooria. Tõlkepoeetika seotud kõnes. Rütm seotud ja sidumata kõnes. Poeetika ajaloolisus ja individuaalsus."
    ["vljund"]=>
    string(146) "Kursuse läbinu oskab hinnata tõlke potentsiaali (kas tõlkida? kuidas tõlkida) lähte- ja väljundkultuuride poeetiliste normide ja võimalust."
  }
  [2330]=>
  object(stdClass)#2331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7128"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Seminari eesmärk on anda ülevaade tõlketeaduse kui distsipliini uusimatest arengutest ja arendada kriitilise analüüsi oskust. Eesmärgiks on üliõpilaste süvendatud teadmised tõlkeloo suundumustest (postkoloniaalne tõlge, gender ja tõlge, jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(115) "Konkreetsetest tekstidest lähtuvalt analüüsitakse tõlketeaduses hetkel aktuaalseid teemasid maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Üliõpilane teadvustab tõlkeloolase kui professiooni võimalused, oskab kasutada eri teooriaid ja meetodeid valitud ainesel, oskab luua oma uurimisinstrumendid, lähtudes tõlketeaduse uuematest arengutest."
  }
  [2331]=>
  object(stdClass)#2332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7201"
    ["hindamine"]=>
    string(443) "Eksam. Eksami edukaks sooritamiseks on üliõpilane suuteline tõlkima märkmete abil 4-minutilise kõne 1 võõrkeelest emakeelde ja vastupidi, või kahest võõrkeelest emakeelde. Eksamile pääsemiseks on vaja täita õppetöös osalemise nõuded. Tõlge eksamil on sisuliselt täpne, keeleliselt korrektne, ei ületa ajaliselt originaali ning üliõpilane oskab esineda. Õppetöös osalemise nõuete täitmine moodustab eksamihindest 10%."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Luua võimalused põhiteadmiste ja oskuste omandamiseks suulises tõlkes."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Kursuse käigus läbitakse erialane ettevalmistus algtasemel. Üliõpilane valmistab jooksvalt ette ning tõlgib nii ema- kui võõrkeelseid ettekandeid; teeb erinevate teemavaldkondade tõlkimiseks eeltööd, otsib taustmaterjali ning koostab sõnavara loendeid; loeb päevasündmustega kursis olemiseks regulaarselt nii eesti- kui võõrkeelseid ajakirjandusväljaandeid; analüüsib omandatud oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane valdab vajalikku erialast metoodikat algtasemel: oskab valmistuda teemavaldkondade tõlkimiseks, suudab järeltõlkes märkmete abil suuliselt tõlkida kuni 4 minuti pikkust üldise sisuga kõnet."
  }
  [2332]=>
  object(stdClass)#2333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7210"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursuse eesmärk on tõlketudengite keeletaseme tõstmine. Kursuse raames puutuvad tõlketudengid kokku kõrgetasemelise inglise keelega, nii kirjalikult kui suuliselt, et neil oleks võimalik omandada vastav keeletase erinevates valdkondades. Samuti viiakse läbi analüütilisi harjutusi, et analüüsioskust lihvida. Kursus vaatab inglise keele grammatikat, sõnavara ja hääldust, et leida kitsaskohad ja viia keeletase vajalikult kõrgele suulise tõlke jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Tõlketudengid vaatlevad suulise tõlke struktuuri, intonatsiooni, suulisi tähistajaid, hääldust, teevad mäluharjutusi, tuvastavad sünteesivõimalusi ja otsivad liiasusi, harjutavad raskepäraste lähtetekstidega töötamist, ja probleemide jooksvat lahendust teksti kulgedes. Tudengid analüüsivad tekste kodus, valmistavad ette tõlkeid aruteluks ja samuti kõnesid ettekandmiseks. Samuti hõlmab iseseisev töö tekstianalüüsi"
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tudengitel on parem arusaam tekstianalüüsi olulisusest ja ettevalmistusest tõlketöö jaoks. Kursuse jooksul on nad õppinud ja harjutanud tehnikaid, et analüüsida suulist ja kirjalikku teksti, ning on saavutanud parema inglise keele taseme, mis on suuliseks tõlkeks sobilik."
  }
  [2333]=>
  object(stdClass)#2334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7213"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2334]=>
  object(stdClass)#2335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7214"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2335]=>
  object(stdClass)#2336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7215"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Arvestus. Arvestuse sooritamiseks on õppetöös osalemise nõuded täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalused omandatud tehnikate, oskuste ja teadmiste kinnistamiseks võimalikult autentsetes tõlkeolukordades."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Õppetöö toimub praktikumide vormis. Üliõpilane teeb praktikumide tõlkimiseks eeltööd ning analüüsib oma sooritust kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane tunneb erinevaid tõlkeolukordi ja oskab neile vastavalt käituda; suudab töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas; Oskab läbi viia eneseanalüüsi ning hinnata enda ja teiste tõlkepädevust."
  }
  [2336]=>
  object(stdClass)#2337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7217"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Ettekanded / arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Üliõpilase kriitilise mõtlemise arendamine päevakajaliste teemadega tegeledes."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Üliõpilased vaatlevad uudiste käsitlemist mitme riigi erinevates informatsiooni allikates (ajalehed, ajakirjad, internetileheküljed ja televisioon) . Tunnis analüüsitakse leitud materjali; millist informatsiooni kajastati, faktide ja arvamuste osakaalu jne. Kursuse lõpus analüüsib üliõpilane omal valikul ettekandes ühe informatsiooniallika tugevusi, nõrkusi ja eelarvamusi."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Üliõpilane on suutlik kriitiliselt analüüsima päevakajaliste teemade kajastamist."
  }
  [2337]=>
  object(stdClass)#2338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7218"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Ettekanded / arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Üliõpilase kriitilise mõtlemise arendamine päevakajaliste teemadega tegeledes."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Üliõpilased vaatlevad uudiste käsitlemist mitme riigi erinevates informatsiooni allikates (ajalehed, ajakirjad, internetileheküljed ja televisioon) . Tunnis analüüsitakse leitud materjali; millist informatsiooni kajastati, faktide ja arvamuste osakaalu jne. Kursuse lõpus analüüsib üliõpilane omal valikul ettekandes ühe informatsiooniallika tugevusi, nõrkusi ja eelarvamusi."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Üliõpilane on suutlik kriitiliselt analüüsima päevakajaliste teemade kajastamist."
  }
  [2338]=>
  object(stdClass)#2339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7219"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Õpetada tundma hääleorganeid, erinevaid hääle tekitamise mooduseid ning tervislikku häälekasutust. Arendada treeningharjutuste kaudu hääle ja kõne kvaliteeti ning avardada häälekasutuse võimalusi vastavalt esinemise vormile, auditooriumi suurusele ning kõne intensiivsusele."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Kursuse raames tutvustatakse ühe maailma juhtivama hääleuurija Cathrine Sadolin’i väljatöötatud vokaaltehnikat “Complete Vocal Technique”, mille peamine eesmärk on õpetada häält kasutama tervislikult. Treeningharjutuste käigus õpitakse vastavalt kõne intensiivsusele ja volüümile valima hääle tekitamise moodust ning juhitakse tähelepanu artikulatsioonile, intonatsioonile ja nende parandamise võimalustele. Antakse ülevaate eneseabi võimalustest hääleprobleemide korral. Kursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast ning näidete analüüsist. Õpitakse tundma ja kasutama hääleanatoomiat, häälekasutuse üldaluseid, erinevaid hääle kasutamise meetodeid ja hääle värvi muutmise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Üliõpilane omab ülevaadet hääleorganite tööst ja tervislikust häälekasutusest; Oskab iseseisvalt treeninguga oma hääle- ja kõnekvaliteeti parandada ning omab vahendeid hääleprobleemide lahendamiseks."
  }
  [2339]=>
  object(stdClass)#2340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7220"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2340]=>
  object(stdClass)#2341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7221"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2341]=>
  object(stdClass)#2342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7222"
    ["hindamine"]=>
    string(189) "Koostatud lühiettekannete ja kolm kontrolltöö põhjal. Kõigi kolme kontrolltöö sooritamine positiivsele hindele. Positiivsele hindele sooritatud kolm kontrolltööd asendavad eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Suulise eneseväljendusoskuse parandamine poliitika ja sotsiaalse elu valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Suulised ja kirjalikud harjutused. Leksikaainelised lünktestid. Audio-visuaalsed ülesanded. Tõlge lehelt. Temavaldkonnad: Saksamaa poliitiline süsteem, energia- ja keskkonnapoliitika. Kuulsaid sakslasi ajaloos ja tänapäeval. Üliõpilased valmistavad konkreetse teema iseseisvalt ette, tuginedes neile eelnevalt jagatud materjalidele (ajaleheartiklid, poliitilise koolituse alased raamatud jne). Üliõpilased koostavad iseseisvalt nende alusel lühiettekandeid, mida tunnis arutatakse ja analüüsitakse m-h kasutatud ja uue sõnavara seisukohalt. Iga teema lõpeb kirjaliku tööga."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Paraneb üliõpilaste suulise eneseväljendusoskuse kvaliteet. Süvenevad nende teadmised saksakeelsete riikide kohta."
  }
  [2342]=>
  object(stdClass)#2343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7227"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Kõikide ülesannete täitmine ja aktiivne osalus õppetöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursuse eesmärk on tõlketudengite keeletaseme tõstmine. Kursuse raames puutuvad tõlketudengid kokku kõrgetasemelise inglise keelega, nii kirjalikult kui suuliselt, et neil oleks võimalik omandada vastav keeletase erinevates valdkondades. Samuti viiakse läbi analüütilisi harjutusi, et analüüsioskust lihvida. Kursus vaatab inglise keele grammatikat, sõnavara ja hääldust, et leida kitsaskohad ja viia keeletase vajalikult kõrgele suulise tõlke jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Tõlketudengid vaatlevad suulise tõlke struktuuri, intonatsiooni, suulisi tähistajaid, hääldust, teevad mäluharjutusi, tuvastavad sünteesivõimalusi ja otsivad liiasusi, harjutavad raskepäraste lähtetekstidega töötamist, ja probleemide jooksvat lahendust teksti kulgedes."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tudengitel on parem arusaam tekstianalüüsi olulisusest ja ettevalmistusest tõlketöö jaoks. Kursuse jooksul on nad õppinud ja harjutanud tehnikaid, et analüüsida suulist ja kirjalikku teksti, ning on saavutanud parema inglise keele taseme, mis on suuliseks tõlkeks sobilik."
  }
  [2343]=>
  object(stdClass)#2344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7229"
    ["hindamine"]=>
    string(256) "Presentation based on course material. Pass: student must participate in the course and make a final speech in front of an audience. Fail: student does not participate in classes or does not make the final speech. Students should participate in the course."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "To equip students to stand up in front of an audience and speak on a general topic with some or no preparation."
    ["sisu"]=>
    string(689) "Students practise speaking in front of an audience on various topics. They will practise prepared speeches and ways of preparing and improvised or spontaneous speeches. They will look at presentation techniques from basic body language to simple rhetorical devices and will consider the effects of stress and pressure and how to counteract those effects. The classes will be largely practical with students expected to participate actively and speak in front of the group in most classes. Homework will cover preparation of speeches for class. Final assessment is a pair of speeches, one prepared and one improvised, demonstrating understanding of the techniques covered during the course."
    ["vljund"]=>
    string(68) "The student is able to stand up and speak in public with confidence."
  }
  [2344]=>
  object(stdClass)#2345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7230"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Koostatud lühiettekannete ja nelja kontrolltöö põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Suulise eneseväljendusoskuse parandamine poliitika ja sotsiaalse elu valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(666) "Suulised ja kirjalikud harjutused. Leksikaainelised lünktestid. Audio-visuaalsed ülesanded. Tõlge lehelt. 4 teemavaldkonda: Saksamaa poliitiline süsteem, kuulsaid sakslasi ajaloos ja tänapäeval; energiapoliitika; transport; geograafia/tähtpäevad. Üliõpilased valmistavad konkreetse teema iseseisvalt ette, tuginedes neile eelnevalt jagatud materjalidele (ajaleheartiklid, poliitilise koolituse alane kirjandus, videolingid jne). Üliõpilased koostavad iseseisvalt nende alusel lühiettekandeid, mida tunnis arutatakse ja analüüsitakse m-h kasutatud ja uue sõnavara seisukohalt. Iga teema lõpeb kirjaliku tööga. Õpitulemusi analüüsib Saksa lektor."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Paraneb üliõpilaste suulise eneseväljendusoskuse kvaliteet. Süvenevad nende teadmised Saksamaa ja saksakeelsete riikide kohta."
  }
  [2345]=>
  object(stdClass)#2346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7231"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursuse eesmärk on tõlketudengite keeletaseme tõstmine. Kursuse raames puutuvad tõlketudengid kokku kõrgetasemelise inglise keelega, nii kirjalikult kui suuliselt, et neil oleks võimalik omandada vastav keeletase erinevates valdkondades. Samuti viiakse läbi analüütilisi harjutusi, et analüüsioskust lihvida. Kursus vaatab inglise keele grammatikat, sõnavara ja hääldust, et leida kitsaskohad ja viia keeletase vajalikult kõrgele suulise tõlke jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Tõlketudengid vaatlevad suulise tõlke struktuuri, intonatsiooni, suulisi tähistajaid, hääldust, teevad mäluharjutusi, tuvastavad sünteesivõimalusi ja otsivad liiasusi, harjutavad raskepäraste lähtetekstidega töötamist, ja probleemide jooksvat lahendust teksti kulgedes. Tudengid analüüsivad tekste kodus, valmistavad ette tõlkeid aruteluks ja samuti kõnesid ettekandmiseks. Samuti hõlmab iseseisev töö tekstianalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tudengitel on parem arusaam tekstianalüüsi olulisusest ja ettevalmistusest tõlketöö jaoks. Kursuse jooksul on nad õppinud ja harjutanud tehnikaid, et analüüsida suulist ja kirjalikku teksti, ning on saavutanud parema inglise keele taseme, mis on suuliseks tõlkeks sobilik."
  }
  [2346]=>
  object(stdClass)#2347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7232"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2347]=>
  object(stdClass)#2348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7233"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Koostatud lühiettekannete ja kolme kontrolltöö põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Suulise eneseväljendusoskuse parandamine erinevates ainevaldkondades"
    ["sisu"]=>
    string(787) "Suulised ja kirjalikud harjutused. Leksikaainelised lünktestid. Audio-visuaalsed ülesanded. Tõlge lehelt. Kolm teemavaldkonda: Saksamaa ühiskondlik-poliitiline toimimine, m-h kahetasandiline riigihaldus, kaitsepoliitika Euroopa parlamendi valimised; keskkonnapoliitika: roheline energeetika ja taristu; Saksamaa liidumaade ja teiste saksakeelsete riikide kombed ja tavad. Üliõpilased valmistavad konkreetse teema iseseisvalt ette, tuginedes neile eelnevalt jagatud materjalidele (ajaleheartiklid, poliitilise koolituse alane kirjandus, videolingid jne). Üliõpilased koostavad iseseisvalt nende alusel lühiettekandeid, mida tunnis arutatakse ja analüüsitakse m-h kasutatud ja uue sõnavara seisukohalt. Iga teema lõpeb kirjaliku tööga. Õpitulemusi analüüsib Saksa lektor."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Paraneb üliõpilaste suulise eneseväljendusoskuse kvaliteet. Süvenevad nende teadmised Saksamaa ja saksakeelsete riikide kohta."
  }
  [2348]=>
  object(stdClass)#2349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7236"
    ["hindamine"]=>
    string(2875) "Hindamisel arvestatakse seda, kui hästi üliõpilane tunneb psühholingvistika valdkondi ja psühholingvistika erialaseid mõisteid ja oskab nendega opereerida. Samuti arvestatakse eksperimentide ja katsete loomise valmidust ja ainest. A Tunneb suurepäraselt kõiki psühholingivistika valdkondi ja erialaseid mõisteid. Oskab psühholingvistika mõisteid suurepäraselt lahti mõtestada ja tunneb erinevaid keeleloome ja keele mõistmise mudeleid. Leiab psühholingvistika alastest teadusartiklitest uurimuse tähtsamad hüpoteesid ja tulemused ning viisi, kuidas saadud tulemusteni jõuti ning oskab anda oma põhjendatud subjektiivset hinnangut meetodile ja tulemustele. Oskab ka ise eksperimente ja katseid luua, läbi viia ja analüüsida. Katsete analüüs on veatu. B Tunneb väga hästi kõiki psühholingvistika valdkondi ja erialaseid mõisteid. Oskab psühholingvistika mõisteid lahti mõtestada ja tunneb erinevaid keeleloome ja keele mõistmise mudeleid. Leiab psühholingvistika alastest teadusartiklitest uurimuse tähtsamad hüpoteesid ja tulemused ning viisi, kuidas saadud tulemusteni jõuti ning oskab anda oma subjektiivset hinnangut meetodile ja tulemustele. Spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste juures ilmnevad mitteolulised eksimused. Oskab ka ise eksperimente ja katseid luua, läbi viia ja analüüsida. Katsete analüüsis võivad olla mõned üksikud näpuvead. C Tunneb hästi psühholingivistika valdkondi ja erialaseid mõisteid. Oskab psühholingvistika mõisteid lahti mõtestada, kuid spetsiifilisemate keeleloome ja keelemõistmise mudelite lahtiseletamisel ilmnevad mõned eksimused. Oskab analüüsida psühholingvistika alast teadusartiklit, leides hüpoteesi ja tulemused, kuid ei oska anda adekvaatset seletust viisile, mida tulemuste saamiseks kasutati. Oskab kellegi teise kaasabil eksperimente ja katseid luua, läbi viia ja analüüsida. Katsete analüüsis esineb üksikuid vigu. D Omab üldisemat teadmist sellest, mida psühholingvistika käsitleb, kuid ei tunne hästi psühholingivistika valdkondi ja erialaseid mõisteid. Oskab psühholingvistika mõisteid lahti mõtestada piiratud ulatuses, esineb olulisi ebatäpsusi keeleloome ja keelemõistmise mudelite lahtiseletamisel. Teeb vigu psühholingvistika alaste teadusartiklite lahtiseletamisel. Oskab kellegi teise kaasabil piiratud ulatuses eksperimente ja katseid luua, läbi viia ja analüüsida. Katsete analüüsis esineb olulisi vigu. E Tunneb piiratul tasemel psühholingivistika valdkondi ja erialaseid põhimõisteid. Omab teadmisi keeleloome ja keelemõistmise mudelitest, kuid teeb nende lahtiseletamisel sisulisi vigu. Oskab teatud tasemel analüüsida psühholingvistilisi teadusartikleid ja anda neile põhjendatud subjektiivset hinnangut. Oskab kellegi teise kaasabiga eksperimente ja katseid luua, läbi viia ja analüüsida. On lubatud vigade tegemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(578) "Õppeaine eesmärgiks on: 1) tutvustada psühholingvistika eri valdkondi ja põhimõisteid. Käsitletakse psühholingvistilisi keelemudeleid ja mentaalse leksikoni ülesehitust ning võimalusi nende uurimiseks. 2) luua ülevaade esimese ja teise keele omandamise strateegiatest ja tutvustada kakskeelsuse mõistet psühholingvistika vaatepunktist. 3) harjutatada lihtsamate katsete ja eksperimentide loomist, läbi viimist ja analüüsimist, kujundades valmidust uurida tõlkimisega seotud küsimusi magistritöös psühholingvistika seisukohast psühholingvistiliste katsetega."
    ["sisu"]=>
    string(1143) "Kursusel õpivad üliõpilased tundma psühholingvistika põhimõisteid ja valdkondi ning saavad kodutöödena disainida eksperimente ja neid läbi viia. Kursus annab lühiülevaate sellistest teemadest nagu esimese ja teise keele omandamine, loomade kommunikatsioonisüsteemid ja inimkeel, kakskeelsus, mentaalse leksikoni ülesehitus ja funktsioonid, keeleline maailmapilt, mentaalne grammatika, keeleloome ja -mõistmine (leksika, morfoloogia, süntaks), keelevääratused, diagnoositud või kliinilised keele mõistmise ja loomega seotud iseärasused (nt düsleksia), moodsad psühholingvistika uurimismeetodid. Kuna neurolingvistika on psühholingvistikaga tihedalt seotud, tutvustatakse kursuse raames lühidalt ka aju ehituse ja funktsioonidega seotud mõisteid.Ainekursusel pööratakse tähelepanu ka sellistele tõlkijale olulistele küsimustele, kas mõtlemine on keeleline või kas ühe keele kõnelejad omavad mingit konkreetset maailmavaadet. Iga tudeng saab semestri jooksul individuaalset tagasisidet oma kodutöödele. „Sissejuhatus psühholingvistikasse“ on aine „Psühholingvistika ja neurolingvistika“ eeldusaineks."
    ["vljund"]=>
    string(444) "- tudeng tunneb psühholingvistika põhimõisteid ja valdkondi ning suudab lugeda psühholingvistika alaseid teadusartikleid; - oskab disainida psühholingvistilisi ekperimente ja katseid ning neid läbi viia ja võimalusel analüüsida; - on omandanud esmased teadmised ja oskused sellest, kuidas toimub sõnade loomine ja mõistmine psühholingvistika seisukohast, - on omandanud teadmised moodsatest psühho- ja neurolingvistika meetoditest."
  }
  [2349]=>
  object(stdClass)#2350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7238"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Hindamiskriteeriumid: Hinne moodustub 75% jooksvatest kodutöödest, 25% kahest arvestuslikust tööst – teadusteksti kirjutamine lähteteksti abil ning lühike artikkel oma magistritöö kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "– Võimaldada tutvuda teadusteksti iseärasustega mitmel tasandil eesti ja teistes keeltes – Üldise ülevaate ja infoallikate tutvustamise abil luua tudengi jaoks parimad võimalused vastava kultuuri teadusteksti traditsioonidele vastavaid tekstide kirjutamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(573) "Praktilisemat laadi kursus, mille teemaks on teadusteksti olemus, väljanägemine ning nõudmised peamiselt inglise ja eesti keeles. Eelkõige keskendutakse teadusartiklite ja abstraktide tõlkimisele ja kirjutamisele. Kursuse jooksul loetakse ja analüüsitakse tekste nii vormi kui sisu vaatenurgast ning keelekasutuse osas. Käsitletakse võimalikke valikuid tõlkimisel ning keelekorpuste ja muude ressursside kasutamist teksti produtseerimiseks. Kursuse jooksul harjutatakse väiksemate tekstiloome ülesannete abil teadusteksti loomist nii lähteteksti abil kui ilma."
    ["vljund"]=>
    string(445) "– Üliõpilane tunneb teadustekstilt erinevates keeltes/kultuurides oodatavaid nõudmisi nii makro- kui mikrotasandil, st teab, milline on lühemate ja pikemate tekstide sisuline ülesehitus ja vormilised nõuded, samuti milline võiks olla kohane keelekasutus. – Üliõpilane teab, kust leida abi teadusteksti kirjutamisel tekkivate probleemide puhul – Suudab eelkõige eesti keeles kirjutada teadusteksti traditsioonidele vastava teksti."
  }
  [2350]=>
  object(stdClass)#2351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7239"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Hindamiskriteeriumid: 2 kodutööd (teadusartikli suuline ja kirjalik kokkuvõte, magistritöö retsensioon), kokkuvõttev seminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "– Anda ülevaade aktuaalsetest teemadest tõlketeaduses – Anda ülevaade empiirilistest uurimismeetoditest ning tutvustada nende kasutusvõimalusi – Võimaldada tudengitele juurdepääs tõlketeaduse uurimusi kajastavatele artiklitele, veebilehtedele ning muudele võimalikele allikatele, et tudengil saaks tekkida huvi ja eelistusi mingi temaatika või uurimismeetodi osas"
    ["sisu"]=>
    string(558) "Kursusel käsitletakse uurimisteemasid ja meetodeid nii tõlkija, tõlkimisprotsessi kui tõlketeksti uurimiseks. Meetoditest on esindatud küsimustik, intervjuu, vaatlus, korpuspõhised meetodid, klahvivajutuse registreerimine, silmaliikumise jälgimine, TAP-protokollid. Ajakohane uurimismaterjal (nt audiovisuaalne tõlge, reklaamitõlge jne) ja teemad (tõlkeprotsess, tõlke vastuvõtt jne). Iseseisvalt lugeda üks tõlkealane teadus artikkel ja esitada sellest kirjalik ja suuline kokkuvõte. Kirjutada retsensioon ühele tõlkealasele magistritööle"
    ["vljund"]=>
    string(522) "– Üliõpilane tunneb suundumusi ja meetodeid tõlketeaduses ning oskab neid seostada oma uurimistööga. Nt teab, mis on keelekorpus ja kuidas selle abil tõlkimist uuritakse, kuidas on võimalik teada saada, mis toimub tõlkija peas tõlkimise ajal, milline on audiovisuaalse tõlke problemaatika või mis on aktuaalne tõlkekoolituse teemades. – Oskab arutleda tõlkealaste uurimuste üle ja analüüsida tõlkealast magistritööd. – Suudab leida endale huvitava magistritöö teema ning sobivad uurimismeetodid."
  }
  [2351]=>
  object(stdClass)#2352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7240"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Arvestus.Positiivse hinde saab üliõpilane, kes a) tunneb antropoloogilise lingvistika valdkondi ja erialaseid põhimõisteid; b) loob, haldab ja viib läbi individuaalse projekti, c) osaleb loengutes d) esitab oma iseseisva projekti tähtajaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(455) "Õppeaine eesmärgiks on: 1) anda ülevaade antropoloogilise lingvistika uurimisalast, uurimisküsimustest ja -meetoditest. 2) käsitleda antropoloogilise lingvistika küsimusi tõlkija vaatevinklist. 3) õpetada tõlkijaid kasutama lihtsamaid antropoloogilise lingvistika vaatlusmeetodeid, mis võivad kaudselt olla abiks erinevate keelte tekstide tõlkimisel ja erinevate maailmapiltide mõistmisel. 4) tutvustada välimeetodi kasutamist keeleuurimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1223) "Kursus annab ülevaate tähtsamatest antropoloogilise lingvistika küsimustest läbi tõlkija vaateprisma. Õpitakse tundma tähtsamaid antropoloogilise lingvistika kasutusvaldkondi ja põhimõisteid, nt kuidas tehakse antropoloogilis-lingvistilisi vaatlusi ja katseid; mis on keeleline relatiivsus; kuidas ja kas keel mõjutab meie maailmapilti; kuidas efektiivselt kaardistada ja õppida tundma uusi keeli, nende häälikuid, sõnavara, morfoloogiat ja lauseehitust; mis on keel ja millal on keel võimalik; kuidas ja miks keeled muutuvad; keeled kontaktis, kreool- ja pidžinkeeled; kakskeelsus, diglossia ja koodivahetus; murde ja keele erinevus; kuidas teha välitöid. Ühtlasi pööratakse tähelepanu sellele, millised keelelised või kultuurilised erinevused võivad tekkida eri keelt kõnelevate ja eri kultuuridest pärit inimeste vahel. Räägitakse sõnade ja mõistete vahekorrast ja sellest, kuidas sõnad tekivad ja kaovad. Antakse lühike ülevaade erinevatest kirjasüsteemidest (ladina, araabia jne) ja kirjaoskusega seotud küsimustest. Tutvustatakse mõne meil vähem tuntud keele mõisteid ja sõnu ning võrreldakse neid paljude Euroopas kõneldavate keelte mõistete ja sõnadega (sh eesti keelega)."
    ["vljund"]=>
    string(511) "- üliõpilane tunneb antropoloogilise lingvistika valdkondi ja põhimõisteid ning oskab välja tuua keelte erinevusi lingvistilisel ja grammatilisel tasandil; - on omandanud esmased teadmised ja oskused välitöödest ja nende tegemisest, - teeb vahet mõistel ja sõnal ning omab teadmisi mõne teise keele sõnade ja mõiste süsteemist, - tunneb lingvistilise relatiivsuse teooriat, - oskab oma teadmisi kasutades ise luua uusi keeli või jälgida olemasolevaid antropoloogilise lingvistika perspektiivist."
  }
  [2352]=>
  object(stdClass)#2353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7241"
    ["hindamine"]=>
    string(1682) "Hindamisel arvestatakse seda, kui hästi üliõpilane tunneb semantika teooriat ja erialaseid põhimõisteid ning oskab nendega opereerida, nt määrata sõnatähendust teatud semantiliste meetoditega. Arvestatakse ka seda, kui hästi üliõpilane rakendab oma teadmisi semantikast tekstide tõlkimisel. A Tunneb suurepäraselt semantika teooriat ja erialaseid mõisteid. Oskab semantika mõisteid suurepäraselt lahti mõtestada ja tunneb erinevaid mudeleid sõnatähenduse tuvastamiseks. Oskab kasutada oma teadmisi semantikast tekstide tõlkimisel. B Tunneb väga hästi semantika teooriat ja erialaseid mõisteid. Oskab semantika mõisteid väga hästi lahti mõtestada ja tunneb erinevaid mudeleid sõnatähenduse tuvastamiseks. Oskab kasutada oma teadmisi semantikast tekstide tõlkimisel. Esineb mõningaid üksikuid probleeme mõistete lahtiseletamisel. C Tunneb väga hästi semantika teooriat ja erialaseid mõisteid. Oskab semantika mõisteid lahti mõtestada ja tunneb erinevaid mudeleid sõnatähenduse tuvastamiseks. Oskab kasutada oma teadmisi semantikast tekstide tõlkimisel piiratud ulatuses. Esineb üksikuid vigu mõistete lahtiseletamisel. D Omab üldisemat teadmist sellest, mida semantika käsitleb, kuid ei tunne hästi semantika teooriat ega erialaseid mõisteid. Oskab semantika mõisteid lahti mõtestada piiratud ulatuses, mille juures võib esineda olulisi ebatäpsusi. Esineb puudusi oma teadmiste kasutamisel tekste tõlkides. E Tunneb väga piiratul tasemel semantika teooriat ja erialaseid põhimõisteid. Omab väga piiratud teadmisi sellest, kuidas sõna tähendust määratakse. Oskab vähesel määral oma teadmisi kasutada tekstide tõlkimisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(582) "Õppeaine eesmärgiks on: 1) tutvustada tõlkijatele semantika põhimõisteid ja teooriat. Aine põhirõhk on sõnasemantikal, kuid tutvustatakse ka lausesemantikat; 2) luua seoseid semantika ja tõlkimise vahel nii teoreetilisest kui praktilisest perspektiivist, mis võivad aidata tõlkijatel lahendada tõlkimisel ette tulevaid probleeme; 3) määrata sõnatähendust semantiliste meetoditega, tehes praktilisi harjutusi (nt komponentanalüüs, NSM, prototüüpanalüüs, küsitlused jt.); 4) käsitleda tähenduse seisukohalt probleemseid tekste ja nende võimalikku tõlkimist."
    ["sisu"]=>
    string(799) "Kursusel käsitletakse semantikat ehk tähendusõpetust tõlkijale olulisest vaatenurgast. Kursuse keskmes on sõnasemantika, kuid mõningal määral käsitletakse ka lausesemantikat. Kursus annab ülevaate järgnevatest teemadest: mis on tähendus?, sõnad kui tähenduslikud ühikud, tähendus kui mentaalse leksikoni osa, semantika meetodid, homonüümia ja polüseemia, sünonüümia, leksikaalne ja grammatiline tähendus, semantilised prototüübid, komponentanalüüs, sõna tähendus kontekstis ja selle varieerumine vastavalt kontekstile, süntagmaatilised ja paradigmaatilised tähendusseosed, konnotatsioon ja denotatsioon, leksikaal-semantilised väljad, semantilised võrgustikud, põhitasandi mõisted jne. Iga tudeng saab semestri jooksul individuaalset tagasisidet oma kodutöödele."
    ["vljund"]=>
    string(279) "- üliõpilane tunneb semantika põhimõisteid ja teooriat; - tunneb semantilise analüüsi printsiipe ja tehnikaid (nt komponentanalüüs, NSM, prototüüpanalüüs, jt); - oskab rakendada teoreetilisi teadmisi semantikast praktilise väljundina keeruliste tekstide tõlkimisel."
  }
  [2353]=>
  object(stdClass)#2354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7243"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Positiivsele hindele sooritatud kolm kontrolltööd asendavad arvestust"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Suulise eneseväljendusoskuse parandamine erinevates ainevaldkondades"
    ["sisu"]=>
    string(787) "Suulised ja kirjalikud harjutused. Leksikaainelised lünktestid. Audio-visuaalsed ülesanded. Tõlge lehelt. Kolm teemavaldkonda: Saksamaa ühiskondlik-poliitiline toimimine, m-h kahetasandiline riigihaldus, kaitsepoliitika Euroopa parlamendi valimised; keskkonnapoliitika: roheline energeetika ja taristu; Saksamaa liidumaade ja teiste saksakeelsete riikide kombed ja tavad. Üliõpilased valmistavad konkreetse teema iseseisvalt ette, tuginedes neile eelnevalt jagatud materjalidele (ajaleheartiklid, poliitilise koolituse alane kirjandus, videolingid jne). Üliõpilased koostavad iseseisvalt nende alusel lühiettekandeid, mida tunnis arutatakse ja analüüsitakse m-h kasutatud ja uue sõnavara seisukohalt. Iga teema lõpeb kirjaliku tööga. Õpitulemusi analüüsib Saksa lektor."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Paraneb üliõpilaste suulise eneseväljendusoskuse kvaliteet. Süvenevad nende teadmised Saksamaa ja saksakeelsete riikide kohta."
  }
  [2354]=>
  object(stdClass)#2355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7244"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Positiivsele hindele sooritatud kolm kontrolltööd asendavad arvestust."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Suulise eneseväljendusoskuse parandamine erinevates ainevaldkondades"
    ["sisu"]=>
    string(787) "Suulised ja kirjalikud harjutused. Leksikaainelised lünktestid. Audio-visuaalsed ülesanded. Tõlge lehelt. Kolm teemavaldkonda: Saksamaa ühiskondlik-poliitiline toimimine, m-h kahetasandiline riigihaldus, kaitsepoliitika Euroopa parlamendi valimised; keskkonnapoliitika: roheline energeetika ja taristu; Saksamaa liidumaade ja teiste saksakeelsete riikide kombed ja tavad. Üliõpilased valmistavad konkreetse teema iseseisvalt ette, tuginedes neile eelnevalt jagatud materjalidele (ajaleheartiklid, poliitilise koolituse alane kirjandus, videolingid jne). Üliõpilased koostavad iseseisvalt nende alusel lühiettekandeid, mida tunnis arutatakse ja analüüsitakse m-h kasutatud ja uue sõnavara seisukohalt. Iga teema lõpeb kirjaliku tööga. Õpitulemusi analüüsib Saksa lektor."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Paraneb üliõpilaste suulise eneseväljendusoskuse kvaliteet. Süvenevad nende teadmised Saksamaa ja saksakeelsete riikide kohta."
  }
  [2355]=>
  object(stdClass)#2356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7245"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Kõikide ülesannete täitmine ja aktiivne osalus õppetöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursuse eesmärk on tõlketudengite keeletaseme tõstmine. Kursuse raames puutuvad tõlketudengid kokku kõrgetasemelise inglise keelega, nii kirjalikult kui suuliselt, et neil oleks võimalik omandada vastav keeletase erinevates valdkondades. Samuti viiakse läbi analüütilisi harjutusi, et analüüsioskust lihvida. Kursus vaatab inglise keele grammatikat, sõnavara ja hääldust, et leida kitsaskohad ja viia keeletase vajalikult kõrgele suulise tõlke jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Tõlketudengid vaatlevad suulise tõlke struktuuri, intonatsiooni, suulisi tähistajaid, hääldust, teevad mäluharjutusi, tuvastavad sünteesivõimalusi ja otsivad liiasusi, harjutavad raskepäraste lähtetekstidega töötamist, ja probleemide jooksvat lahendust teksti kulgedes."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tudengitel on parem arusaam tekstianalüüsi olulisusest ja ettevalmistusest tõlketöö jaoks. Kursuse jooksul on nad õppinud ja harjutanud tehnikaid, et analüüsida suulist ja kirjalikku teksti, ning on saavutanud parema inglise keele taseme, mis on suuliseks tõlkeks sobilik."
  }
  [2356]=>
  object(stdClass)#2357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7246"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Kõikide ülesannete täitmine ja aktiivne osalus õppetöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursuse eesmärk on tõlketudengite keeletaseme tõstmine. Kursuse raames puutuvad tõlketudengid kokku kõrgetasemelise inglise keelega, nii kirjalikult kui suuliselt, et neil oleks võimalik omandada vastav keeletase erinevates valdkondades. Samuti viiakse läbi analüütilisi harjutusi, et analüüsioskust lihvida. Kursus vaatab inglise keele grammatikat, sõnavara ja hääldust, et leida kitsaskohad ja viia keeletase vajalikult kõrgele suulise tõlke jaoks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Tõlketudengid vaatlevad suulise tõlke struktuuri, intonatsiooni, suulisi tähistajaid, hääldust, teevad mäluharjutusi, tuvastavad sünteesivõimalusi ja otsivad liiasusi, harjutavad raskepäraste lähtetekstidega töötamist, ja probleemide jooksvat lahendust teksti kulgedes."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tudengitel on parem arusaam tekstianalüüsi olulisusest ja ettevalmistusest tõlketöö jaoks. Kursuse jooksul on nad õppinud ja harjutanud tehnikaid, et analüüsida suulist ja kirjalikku teksti, ning on saavutanud parema inglise keele taseme, mis on suuliseks tõlkeks sobilik."
  }
  [2357]=>
  object(stdClass)#2358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7247"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Valikvastustega testid kursuse jooksul."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Traditsiooniline viis seletada verbaalset suhtlust põhineb keeleliste kategooriate hierarhial ning seisukohal, et ütlustel on tähendused (fikseeritud koodi mudel). See kursus tutvustab alternatiivset lähenemist, mis üritab kogu suhtluse ära seletada infoteoorial ja õppimisteoorial põhinevate kvantitatiivsete meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Kursusel loetakse sissejuhatavaid tekste info- ja õppimisteooria kohta, metoodikakirjeldusi ja hiljutisi kvantitatiivsel lähenemisel põhinevaid teadusartikleid mitmesugustel teemadel fonoloogiast semantikani. Kuigi nende meetodite praktiline rakendamine põhineb andmetöötlusel, ei sisalda see kursus programmeerimisülesandeid ega eelda programmeerimiskogemust."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Kursuse edukas lõpetanu on teadlik kvantitatiivsest lähenemisest suhtluse seletamisele, selleks vajalikest teoreetilistest ja andmetöötlusvahenditest ning viimase aja teadustulemustest sel alal."
  }
  [2358]=>
  object(stdClass)#2359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT7407"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Kirjalik eksam viiakse läbi testi vormis, kus hinnatakse teadmisi loengutes käsitletud ja loetud tekstide põhjal. Eksamile pääsemise tingimused: 1. osalemine vähemalt 75 % loeng-seminaridest. 2. kohustusliku kirjanduse läbitöötamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Võimaldada ülevaadet tõlketeooria põhimõistetest ja tõlkimisel kasutatavatest tõlkestrateegiatest ja -meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursuse raames käsitletakse viimastel kümnenditel tooni andnud tõlketeooriaid. Loeng-seminarid. Tekstide lugemine ja analüüsimine iseseisvalt ja rühmatööna. Kursuse raames käsitletakse viimastel kümnenditel tooni andnud tõlketeooriaid. Loeng-seminarid. Tekstide lugemine ja analüüsimine iseseisvalt ja rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Kursuse läbinu orienteerub tõlkeloo hetkel relevantsetes diskursiivsetes traditsioonides ja oskab analüüsida tõlkeid kui tõlkeid."
  }
  [2359]=>
  object(stdClass)#2360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT8507"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "Eksam. Hinnatakse kirjalikku, akadeemilise viiteaparatuuriga eksamitööd (vormistamine vastavalt üliõpilastööde vormistamise juhendile). Hinne kujuneb analüüsioskuse, teooriatundmise ning vormistamisoskuste hindamise kombinatsioonina."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade tõlketeooria põhimõistetest ja kasutatavatest tõlkemeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Kursuse raames käsitletakse viimastel kümnenditel tooni andnud tõlketeooriaid. Loengus saadud teoreetilisi teadmisi tuleb tudengil rakendada ühe tõlketeksti analüüsimisel. Kirjalikult vormistatud analüüs on eksamitöö. Loengukursus. Igal tudengil üks kohustulik lühiettekanne (analüüsitava tõlketeksti valiku põhjendus ja teoreetilise probleemi sõnastamine)."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Kujuneb oskus orienteeruda tõlkeloo hetkel relevantsetes diskursiivsetes traditsioonides ja suutlikkus analüüsida tõlkeid kui tõlkeid."
  }
  [2360]=>
  object(stdClass)#2361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT8508"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (seminariettekandest arendatud kirjalik töö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade tõlkimise lingvistilistest aspektidest ja võtetest, mida kasutada kahe keele vahelisel tõlkimisel."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Kursuse raames käsitletakse lingvistilisi tõlketeooriaid, mis lähtuvad äratundmisest, et tõlkimine on keeltel sooritatav operatsioon ja järelikult peab tõlketeooria lähtuma üldisest keeleteooriast. Analüüsitakse J.S. Catfordi klassikalist tööd Linguistic Theory of Translation kui olulist nihet teoreetiliselt sidusa tõlkemudeli suunas. Tõlgitavuse probleeme vaadeldakse abstraheeritud keeletasandite kaupa, pöörates tähelepanu tõlkimisel kõige enam käsitöövõtete kogumiga seotud grammatika kui suletud süsteemi tasandi tõlkimisele. Lingvistilise tõlgitavuse seost kultuurilis-psühholoogilise tõlgitavusega käsitletakse kognitiivse lingvistika kontekstis. Tõlkimise käsitlemisel keeleteaduse/filosoofia tänases kontekstis toetutakse D. Robinsoni tööle „Performative Linguistics“."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane oskab eristada tõlkimisel lingvistilise tõlgitavusega (keele erinevustega) seotud probleeme ja tunneb eesti keelde tõlkimisel traditsiooniliselt kasutatud lahendusi."
  }
  [2361]=>
  object(stdClass)#2362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT8509"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Süvendada teadmisi terminoloogiast ja toetada erialase oskuskeele professionaalset kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(163) "IKT valdkonna mõistete süsteemid. Teiste keelte mõistete süsteemide mõju Eestis kasutatavatele mõistele. Erialane oskuskeel kui eriala juhtideede väljendus."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Erialal enamlevinud mõistete ja keelekasutuse tundmine, oskus analüüsida erialase oskuskeele kasutamist teadusartiklites, teadlikkus enda erialasest mõistekasutusest."
  }
  [2362]=>
  object(stdClass)#2363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "GRT8510"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Tõlke ilmumine/kirjastamine. Arvestatakse esitatud tõlke adekvaatsust, keelelist, terminoloogilist ja kunstilist kompetentsust ja korrektset vormistamist. Arvestusele pääsemise nõudeks on kirjastamiskokkuleppe olemasolu."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Kursuse eesmärgiks on kujundada humanitaarteaduslike ja/või ilukirjanduslike tekstide tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(155) "Kursuse raames valmistatakse avaldamiseks ette humanitaarteaduslike artiklite sari ja/või ilukirjanduslik terviktekst kas eesti keelest või eesti keelde."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Kursuse läbinu tunneb tõlkimise erinevaid meetodeid ja kirjastamispraktikaid; Oskab tõlkida erialast ja/või kunstilist teksti. Oskab väljendada end emakeeles."
  }
  [2363]=>
  object(stdClass)#2364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HHP3170"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(719) "Organisatsioonipsühholoogia aine eesmärgiks on anda tudengile põhiteadmised organisatsioonis toimuvatest protsessidest ja inimese käitumise seaduspärasustest töises keskkonnas. Inimese käitumist analüüsitakse kolmest tasandist lähtuvalt: individuaalne, grupi ja organisatsiooni tasand. Käsitletavad teemad laiendavad õppija teadmisi isiksusejoontest ja eripäradest, mis aitavad mõtestada ja mõjutada inimese käitumist organisatsioonis. Kursuse raames käsitletakse erinevaid grupidünaamika aspekte nagu hoiakud, motivatsioon, juhtimine, võim, otsustamine ja konfliktide lahendamine. Omandatavad teadmised võimaldavad mõista grupiprotsesse ning grupisisese ja gruppidevahelise suhtlemise eripärasid."
    ["sisu"]=>
    string(1368) "Organisatsioonipsühholoogia kui iseseisev teadusharu, põhimõisted ja valdkonnad. Psühholoogia koht organisatsioonis. Kollektiivse käitumise alused, inimese sotsiaalne olemus. Inimene-organisatsioon sobivust määravad tegurid ning nende mõjutamise võimalused. Indiviid organisatsioonis - isiksus ja individuaalsete erinevuste mõju organisatsiooni käitumisele ja tegevuse tulemustele. Individuaalsed hoiakud ja väärtused. Tööväärtused ja tööga seotud hoiakud. Motivatsioon ja tööga rahulolu. Käitumise muutmine organisatsioonis. Suhtlemine ja teabevahetus organisatsioonis. Konfliktsituatsioonid ja organisatsiooni kahjustav käitumine. Konfliktide arengustaadiumid ja toimetulekustrateegiad. Nõustamine ja läbirääkimine. Grupid organisatsioonis - tunnused ja kujunemise mehhanismid. Grupi omadused, struktuur, -protsessid ja areng. Rollid grupis, nende kujunemine ja muutmine. Grupi normide funktsioonid ja nende kujunemine. Kokkulepped grupis ja grupimõtlemine. Liidri kujunemine ja suhted järgijatega. Töögrupi efektiivsus. Kohesiivsus ja konformsus grupis. Meeskonna moodustamine ja juhtimine. Juhtimine kui protsess. Võim ja poliitika. Volitamine ja delegeerimine. Tööstress ja läbipõlemine. Töö ja eraelu konflikt. Organisatsiooni struktuur, arendamine ja muutuste juhtimine. Organisatsiooni kultuur ja psühhosotsiaalne kliima."
    ["vljund"]=>
    string(613) "Kursuse läbinud üliõpilane: - on omandanud põhjalikuma arusaamise organisatsioonist kui kompleksest ja dünaamilisest süsteemist; - mõistab organisatsioonis tegutsevate inimeste peamisi käitumismotiive ja oskab hinnata suhtlemises kujunevat vastastikust mõju; - oskab rakendada erinevaid motiveerimise ja tagasiside viise lähtuvalt inimesest, eesmärkidest ja tegevusest; - omab teadmisi grupi toimimise kohta ning oskab luua positiivseid ja konstruktiivseid inimsuhteid, mis on eelduseks tulemuslikule meeskonnatööle; - oskab ära tunda pinge ja konfliktsituatsioone ning lahendada neid tulemuslikult."
  }
  [2364]=>
  object(stdClass)#2365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2365]=>
  object(stdClass)#2366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2366]=>
  object(stdClass)#2367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6016"
    ["hindamine"]=>
    string(245) "Eksam. Avatud küsimuste ja valikvastustega test Grupina ettevalmistatud kirjalik analüütiline töö ning selle ettekandmine ja arutelus osalemine eksam – 50% hindest osalus seminarides – 25% hindest osalus rühmaettekandes – 25% hindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(613) "Anda ülevaade sotsiaal- ja kultuurantropoloogia põhilistest uurimisaladest, baasmõistetest ja meetodist olulisematest teoreetilistest koolkondadest ning tänapäeva sotsiokultuurilises antropoloogias olulistest küsimustest Luua valmisolek mõista globaalset kultuurilist mitmekesisust antropoloogiliselt ja eeldused nii tuttavate kui tundmatute ühiskondade jälgimise ja kriitilise analüüsi oskuseks Luua eeldused järgmiste läbivate oskuste arenemiseks: kultuuritaiplikkus, muutuvates sotsiaalsetes oludes kohanemise võime, kriitilise mõtlemise ja iseseisva probleemilahendamise võime, koostöövõime"
    ["sisu"]=>
    string(857) "Tutvutakse antropoloogia kui distsipliini põhisuundade, baasterminite ja meetoditega, antropoloogia nelja traditsioonilise teemadevälja – suguluse, majanduse, religiooni ja poliitika – ning neid ühendavate struktuuride ja institutsioonide uurimisega; antropoloogia kujunemisega koloniaalses, postkoloniaalses ja globaalses maailmas ning eetiliste probleemidega; inimese koha üle keskkonnas ja antropoloogiliste teadmiste koha üle igapäevaelus. Arutletakse ka kultuurilise mitmekesisuse üle globaalses maailmas ja antropoloogia ülesannete ja väljakutsete üle multikultuursetes kontekstides. Iseseisva töö käigus kinnistatakse ja täiendatakse omandatavaid teadmisi ja lahendatakse erinevaid ülesandeid nii individuaalselt kui koos grupiga, viies läbi analüüsi nii kogemuslikult, kasutades antropoloogia meetodeid, kui kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(675) "- teadmised sotsiaal- ja kultuurantropoloogia põhilistest uurimisaladest, baasmõistetest, olulisematest teoreetilistest suundadest ning tänapäeva sotsiokultuurilises antropoloogias olulistest küsimustest; - suutlikkus omandatud teadmisi kasutada kultuuri ja ühiskonda puudutavate küsimuste mõistmisel ja uurimisel. - suutlikkus kasutada antropoloogia meetodeid ja teoreetilisi lähenemisnurki ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna kriitilisel vaatlemisel ja analüüsil - oskus näha ühiskonda kui terviklikku keskkonda ning selle kontekstuaalse toimimise loogikat - oskus töötada nii iseseisvalt kui meeskonna osana ning end kirjalikult ja suuliselt väljendada"
  }
  [2367]=>
  object(stdClass)#2368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2368]=>
  object(stdClass)#2369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6018"
    ["hindamine"]=>
    string(245) "Eksam. Avatud küsimuste ja valikvastustega test Grupina ettevalmistatud kirjalik analüütiline töö ning selle ettekandmine ja arutelus osalemine eksam – 50% hindest osalus seminarides – 25% hindest osalus rühmaettekandes – 25% hindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(613) "Anda ülevaade sotsiaal- ja kultuurantropoloogia põhilistest uurimisaladest, baasmõistetest ja meetodist olulisematest teoreetilistest koolkondadest ning tänapäeva sotsiokultuurilises antropoloogias olulistest küsimustest Luua valmisolek mõista globaalset kultuurilist mitmekesisust antropoloogiliselt ja eeldused nii tuttavate kui tundmatute ühiskondade jälgimise ja kriitilise analüüsi oskuseks Luua eeldused järgmiste läbivate oskuste arenemiseks: kultuuritaiplikkus, muutuvates sotsiaalsetes oludes kohanemise võime, kriitilise mõtlemise ja iseseisva probleemilahendamise võime, koostöövõime"
    ["sisu"]=>
    string(857) "Tutvutakse antropoloogia kui distsipliini põhisuundade, baasterminite ja meetoditega, antropoloogia nelja traditsioonilise teemadevälja – suguluse, majanduse, religiooni ja poliitika – ning neid ühendavate struktuuride ja institutsioonide uurimisega; antropoloogia kujunemisega koloniaalses, postkoloniaalses ja globaalses maailmas ning eetiliste probleemidega; inimese koha üle keskkonnas ja antropoloogiliste teadmiste koha üle igapäevaelus. Arutletakse ka kultuurilise mitmekesisuse üle globaalses maailmas ja antropoloogia ülesannete ja väljakutsete üle multikultuursetes kontekstides. Iseseisva töö käigus kinnistatakse ja täiendatakse omandatavaid teadmisi ja lahendatakse erinevaid ülesandeid nii individuaalselt kui koos grupiga, viies läbi analüüsi nii kogemuslikult, kasutades antropoloogia meetodeid, kui kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(675) "- teadmised sotsiaal- ja kultuurantropoloogia põhilistest uurimisaladest, baasmõistetest, olulisematest teoreetilistest suundadest ning tänapäeva sotsiokultuurilises antropoloogias olulistest küsimustest; - suutlikkus omandatud teadmisi kasutada kultuuri ja ühiskonda puudutavate küsimuste mõistmisel ja uurimisel. - suutlikkus kasutada antropoloogia meetodeid ja teoreetilisi lähenemisnurki ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna kriitilisel vaatlemisel ja analüüsil - oskus näha ühiskonda kui terviklikku keskkonda ning selle kontekstuaalse toimimise loogikat - oskus töötada nii iseseisvalt kui meeskonna osana ning end kirjalikult ja suuliselt väljendada"
  }
  [2369]=>
  object(stdClass)#2370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6103"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia nelja suuna uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intra ¼ ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2370]=>
  object(stdClass)#2371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6104"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(663) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intraļ¼¨ ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2371]=>
  object(stdClass)#2372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6105"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia nelja suuna uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(663) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intraļ¼¨ ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2372]=>
  object(stdClass)#2373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6106"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Osalus seminaris ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Anda ettevalmistus nõuetekohase akadeemiliseks kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Käesoleval kursusel räägitakse eetikast teaduses ja teadusartiklites, õpitakse kriitiliselt lugema teadusartikleid ning kasutama erinevaid lugemistehnikaid. Samuti tutvutakse akadeemiliste kirjutamise tavadega ning erinevate akadeemilise kirjanduse allikatega. Õpitakse viitamistehnikaid ning teiste autorite tööde kaasamist oma kirjutisse, planeerima töö struktuuri, püstitama uurimisküsimusi, loogiliselt argumenteerima. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane olema võimeline kirjutama asjakohastele allikatele põhineva hästi struktureeritud ja argumenteeritud korrektse keele ja viitamisaparatuuriga töö."
    ["vljund"]=>
    string(62) "Töö tekstidega, grupitööd seminaris, kirjutamisharjutused."
  }
  [2373]=>
  object(stdClass)#2374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6107"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intra -ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2374]=>
  object(stdClass)#2375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6108"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intra -ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2375]=>
  object(stdClass)#2376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6109"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intra -ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2376]=>
  object(stdClass)#2377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6110"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hindamisvormiks arvestus. Arvetuse läbimiseks on olulised seminarides osalemine (50 %) ja semistri lõpul kirjutatav lühiessee, mis põhineb seminari jooksul tõstatatud teema(de)l (50 %)."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarset mõtlemist antropoloogia uuemate uurimisteemade, debattide ja välitöökogemuste raames."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Antropoloogias on palju uurimisteemasid, mis võidavad antropoloogia jaotusest neljaks suunaks - sotsiokultuuriliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks, lingvistikaks ja bioloogiliseks antropoloogiaks. Seminari eesmärgiks on vaadelda antropoloogia võimalusi kultuuri uurimisel antropoloogiateadustes ja toetavate humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate teooriate ja meetodite toel, põhirõhuga välitöö kogemusele. Seminaris kuulatakse peamiselt külalisõppejõudude ettekandeid, analüüsitakse uuemat teaduskirjandust ning püütakse elavdada intra -ja interdistsiplinaarset diskussiooni kõige olulisematel teemadel tänapäeva antropoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Suutlikkus orienteeruda tänapäeva antropoloogia erinevate harude poolt pakutavates uurimisteemades, teadusajakirjades toimuvates debattides, välitöö meetodeis ning uurimisega seotud probleemides."
  }
  [2377]=>
  object(stdClass)#2378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6111"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Osalemine seminaris, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tutvustada 19. sajandi ja 20. sajandi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ja sotsioloogia klassikuid ja teooriatraditsioone."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Kursus annab ülevaate sotsiaal-ja kultuurantropoloogia teooriatest 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Käsitletakse ühiskonna progressi ja evolutsiooni teooriaid (Comte, Spencer) ja evolutsionistlikku antropoloogiat (Tylor, Morgan). Põhjalikumalt vaadeldakse olulisimaid sotsioloogia ja antropoloogia klassikuid: läbi autorite tekstide analüüsi tutvutakse Marxi ja marksismiga, Max Weberi, Emile Durkheimiga, uuritakse nende põhiteosed ja mõju antropoloogia ja sotsioloogia arengule. Samuti vaadeldakse USA nelja välja lähenemist (Boas, Mead, Benedict), briti funktsionalismi (Malinowski, Radcliffe-Brown, Evans-Pritchard) ja prantsuse strukturalism (Mauss, Levi-Strauss)."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Kursuse lõpuks valdavad kursusel osalenud sotsiaalantropoloogia klassikute keskseid teooriaid ning mõisteid ning suudavad kriitiliselt analüüsida etnograafilisi tekste silmas pidades autori konteksti."
  }
  [2378]=>
  object(stdClass)#2379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6112"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2379]=>
  object(stdClass)#2380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6113"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2380]=>
  object(stdClass)#2381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6114"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Osalemine seminaris, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Tutvustada 20. sajandi teise poole sotsiaalantropoloogilist ja sotsioloogilist mõtet läbi erinevate mõttevoolude ja teemade."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Kursus annab ülevaate sotsiaal-ja kultuurantropoloogia teooriatest 20. sajandi keskpaigast tänase päevani. Käsitletakse sümbolistlikku ja interpretatiivset antropoloogiat, neomarksismi, feministliku antropoloogia erinevaid vorme, representatsioonikriisi, teoteooriat ning postmodernismi, postkolonialismi ja globaliseerumise väljendusi antropoloogias ning rakendusantropoloogiat."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Kursuse lõpuks valdavad kursusel osalenud keskseid kaasaegseid antropoloogia mõttevoolusid ning probleeme ning mõisteid ning suudavad kriitiliselt analüüsida etnograafilisi tekste silmas pidades autori konteksti."
  }
  [2381]=>
  object(stdClass)#2382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6115"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Osalemine seminaris, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tutvustada 19. sajandi ja 20. sajandi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ja sotsioloogia klassikuid ja teooriatraditsioone."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Kursus annab ülevaate sotsiaal-ja kultuurantropoloogia teooriatest 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Käsitletakse ühiskonna progressi ja evolutsiooni teooriaid (Comte, Spencer) ja evolutsionistlikku antropoloogiat (Tylor, Morgan). Põhjalikumalt vaadeldakse olulisimaid sotsioloogia ja antropoloogia klassikuid: läbi autorite tekstide analüüsi tutvutakse Marxi ja marksismiga, Max Weberi, Emile Durkheimiga, uuritakse nende põhiteosed ja mõju antropoloogia ja sotsioloogia arengule. Samuti vaadeldakse USA nelja välja lähenemist (Boas, Mead, Benedict), briti funktsionalismi (Malinowski, Radcliffe-Brown, Evans-Pritchard) ja prantsuse strukturalism (Mauss, Levi-Strauss)."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Kursuse lõpuks valdavad kursusel osalenud sotsiaalantropoloogia klassikute keskseid teooriaid ning mõisteid ning suudavad kriitiliselt analüüsida etnograafilisi tekste silmas pidades autori konteksti."
  }
  [2382]=>
  object(stdClass)#2383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6120"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Osalemine seminarides ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Anda ettevalmistus nõuetekohase akadeemiliseks kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Käesoleval kursusel räägitakse eetikast teaduses ja teadusartiklites, õpitakse kriitiliselt lugema teadusartikleid ning kasutama erinevaid lugemistehnikaid. Samuti tutvutakse akadeemiliste kirjutamise tavadega ning erinevate akadeemilise kirjanduse allikatega. Õpitakse viitamistehnikaid ning teiste autorite tööde kaasamist oma kirjutisse, planeerima töö struktuuri, püstitama uurimisküsimusi, loogiliselt argumenteerima. Kursuse lõpuks peaks üliõpilane olema võimeline kirjutama asjakohastele allikatele põhineva hästi struktureeritud ja argumenteeritud korrektse keele ja viitamisaparatuuriga töö."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2383]=>
  object(stdClass)#2384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6200"
    ["hindamine"]=>
    string(200) "Aktiivne osalemine seminarides (20 % hindest); Oma uurimistöö ettekanne (15 % hindest); Teise üliõpilase töö kriitiline hindamine (15 % hindest); Umbes 3000-sõnaline uurimistöö (50% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Tutvustada ning edasi arendada antropoloogilise uurimistöö oskusi; Anda võimalus arendada vajalikke teadmisi ning oskusi valimaks uurimisfookust ja valmistamaks ette uurimistöö kava iseseisva välitöö praktika läbi viimiseks; Arendada üliõpilaste võimeid läbi viia kirjandusel põhinevat uurimistööd ning kirjutada analüüs valitud probleemi/rahva/piirkonna kohta, mis põhineb vastavat teemat käsitleval kirjandusel."
    ["sisu"]=>
    string(765) "Seminar on üles ehitatud aitamaks üliõpilasel formuleerida oma uurimisküsimusi ning selleks, et ette valmistada ja kirjutada ülevaade teemast põhinedes olemasoleval akadeemilisel kirjandusel analüütiline kese, rahvas, subkultuur, piirkond, teema uurimise ajalugu jne. Ülesanneteks on muuhulgas oluliste ning usaldusväärsete allikate leidmine, kriitilise ülevaate kirjutamine varem avaldatud väidete ja hüpoteeside põhjal lisades sellele oma ettepanekud edasiseks uurimistööks ning tõlgenduseks. Üliõpilased peavad oma analüüsi peamised väited esitama oma kolleegidele konstruktiivseks kriitikaks ning arutelu tekitamiseks. Kursuse lõpuks peab esitama valmis uurimistöö, mis vastab akadeemilise kirjutamise nõuetele nii vormilt kui sisult."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Arenenud uurimistöö oskused, eriti kirjandusel põhineva uurimuse ning uurimistöö kavandamise oskused; Viimistletud akadeemilise kirjutamise ning suulise arutelu oskused; Süvendatud teadmised oma uurimisteemast."
  }
  [2384]=>
  object(stdClass)#2385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6201"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2385]=>
  object(stdClass)#2386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6208"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2386]=>
  object(stdClass)#2387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6210"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2387]=>
  object(stdClass)#2388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6211"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2388]=>
  object(stdClass)#2389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6212"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Anda ülevaade majandusantropoloogia põhimõistetest, meetoditest, teooriatest ja kujunemisloost."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursus käsitleb majandusprotsesse nende sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis ja katab nii klassikalised majandusantropoloogia teemad, nagu nt vahetussüsteemid ning tootmis- ja elatusviisid kui ka kaasaegsed teemad, nagu globaalne masstootmine ja tarbimisühiskondade toimimine. ühtlasi antakse ülevaade majandusantropoloogia kujunemisest ja paiknemisest teiste teadusalade ja antropoloogia harude seas."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Majandusantropoloogia kesksete teooriate ja kontseptsioonide valdamine; Ülevaade majandusantropoloogia kujunemisest; Oskus analüüsida antropoloogilisest perspektiivist majandusprotsesse nende kultuurilises ja sotsiaalses kontekstis."
  }
  [2389]=>
  object(stdClass)#2390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6217"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2390]=>
  object(stdClass)#2391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6226"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2391]=>
  object(stdClass)#2392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6227"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2392]=>
  object(stdClass)#2393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6228"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2393]=>
  object(stdClass)#2394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6229"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2394]=>
  object(stdClass)#2395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6230"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2395]=>
  object(stdClass)#2396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6231"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2396]=>
  object(stdClass)#2397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6232"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2397]=>
  object(stdClass)#2398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6233"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2398]=>
  object(stdClass)#2399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6234"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2399]=>
  object(stdClass)#2400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6235"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2400]=>
  object(stdClass)#2401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6236"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Kursuse eesmärgiks on luua tudengitele võimalused arendada teadmisi peamistes teadvust käsitlevates antropoloogilistes lähenemistes, teooriates ning dilemmades ning arendada tudengite oskusi luua seoseid teadvuse ning erinevate antropoloogiliste käsitluste ning valdkondade vahel."
    ["sisu"]=>
    string(799) "Kursus annab ülevaate teadvuseantropoloogia kujunemisest ning selle kaasaegsetest teooriatest ning uurimissuundadest. Arutletakse teadvuse mõiste ning teadvuseantropoloogia tähenduse üle. Samuti uuritakse nii loengutes kui seminarides läbi etnograafiliste näidete võimalusi, kuidas teadvuseantropoloogia on rakendatav väga erinevates välitöösituatsioonides ning seotav teiste uurimissuundadega nagu näiteks taju-ja kehaantropoloogia, heliantropoloogia, narkoantropoloogia, inimeste ning teiste elusolendite vahelised suhted, religioon, poliitantropoloogia jne. Lisaks loengutes käsitletule teevad tudengid iseseisva tööna neile sobival loengus käsitletud teemal ka seminariettekande. Viimaks vaatleb kursus ka antropoloogi ennast kui teadvuseantropoloogia vältimatut uurimisobjekti."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Kursuse lõpuks valdavad kursusel osalenud teadvuseantropoloogia keskseid teooriaid ning on võimelised nägema seoseid teadvuseantropoloogia ning potentsiaalsete uurimisvaldkondade vahel."
  }
  [2401]=>
  object(stdClass)#2402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6307"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2402]=>
  object(stdClass)#2403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2403]=>
  object(stdClass)#2404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2404]=>
  object(stdClass)#2405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6314"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2405]=>
  object(stdClass)#2406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6316"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2406]=>
  object(stdClass)#2407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6317"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2407]=>
  object(stdClass)#2408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6318"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2408]=>
  object(stdClass)#2409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6319"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2409]=>
  object(stdClass)#2410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6407"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kursus annab deskriptiivse ülevaate eesti ja soome-ugri usundilisest folkloorist ning tutvustab rahvausundi uurimise erinevaid käsitlusi ja teoreetilisi seisukohti."
    ["sisu"]=>
    string(578) "Homo sapiens; Homo religiosus. Rahvausundi mõiste ja sisu, selle kujunemine sajandite jooksul. Eesti muinasusundi üldiseloomustus. Animatismi, animismi, polüteismi ja panteismi sugemed selles. Katoliiklik-kristlikud elemendid rahvausundis. Muinasusundi vastu suunatud kirjutised 13.-17. sajandil. Nõiaprotsessid. Pseudomütoloogia ja selle tekkepõhjused Eestis. Taara- ja maausulised. Rahvausundi kajastused erinevates folklooriliikides. Eesti rahvausundi uurijaid, nende töid ja vaatekohti. Ülevaade soome-ugri, balti, germaani jt. rahvaste usundist ja nende uurijatest."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Kuruse läbides omandab üliõpilane elmentaarsed teadmised võrdlevast usundiloost."
  }
  [2410]=>
  object(stdClass)#2411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6427"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2411]=>
  object(stdClass)#2412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6428"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2412]=>
  object(stdClass)#2413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6429"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2413]=>
  object(stdClass)#2414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6430"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2414]=>
  object(stdClass)#2415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6431"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2415]=>
  object(stdClass)#2416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6432"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2416]=>
  object(stdClass)#2417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6433"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2417]=>
  object(stdClass)#2418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6434"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2418]=>
  object(stdClass)#2419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6435"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Hindamisvormiks eksam, hindamismeetodiks test. Hinnatakse ka iseseisva töö tulemuse sisukust (tekstide mõistmist) ja arvestatakse loengutes osalemist (vajalik on osalemine rohkem kui pooltes loengutes)."
    ["eesmrk"]=>
    string(630) "Kursuse eesmärk on tutvustada peamiselt 15. ja 16. saj. religioosses kunstis ja eriti altarimaalidel esinevaid motiive taimedest ning loomadest, jälgida nende kuvandeid kultuurilistes ja looduslikes kontekstides, sh kirjalikes tekstides ning hilis-keskaegsetes praktikates, lahti mõtestada nende motiivide valikuprintsiipe ja võimalikke sümboolseid tähendusi. Kursuse läbinul on eeldatavasti kujunenud teadmised hilis-keskaegsete pildiliste allikate kasutamisest materiaalse kultuuri uurimisel, tekkinud arusaam selle perioodi kunsti taime-ja loomasümboolikast ja loodusliku keskkonnaga seotud kultuurilistest ilmingutest."
    ["sisu"]=>
    string(1285) "Sissejuhatavate teemadena käsitletakse hilis-keskaegse religioosse kunsti kasutamise võimalusi ja puudusi pildiliste allikatena materiaalse kultuuri uurimisel, sotsioloogilised aspekte ja altarimaali kui meediumi iseärasusi ning funktsioone. Tutvustatakse vastava ainevaldkonna historiograafiat. Vaadeldakse taime- ja loomametafoore põhilistes religioosse sisuga kirjalikes tekstides, sh Piibel, Kuldne Legend ja mariaanlik kirjandus; aga ka taimi ja loomi loodusloolistes käsitlustes, bestiaariumites, rohuraamatutes jmt; taimedega seotud hilis-keskaegseid praktikaid religioossetes ja ilmalikes kontekstis, sh pidustustel, raviotstarbel ja tõrjemaagias, ning taimede kasvatamist; pööratakse tähelepanu taimenimedele kui looduse ja kultuuri seoste avaldumise olulisele allikale. Analüüsitakse taimede kujutamise viise ja kontekste, sh stiliseeritud, naturalistlik ja teaduslik kujutamisviis; maastikulised, kasutuslikud ja atributiivsed kontekstid; nende seoseid narratiivset või pühendumuslikku laadi stseenidega; ning pilditraditsiooni. Loomakujutiste puhul analüüsitakse traditsiooni ja innovatsiooni osa nende mitmesuguste, peamiselt moraliseerivate tähenduste kujunemisel. Jälgitakse loomade kujutamist ja sellega seonduvaid teemasid erinevate kunstnike teostes."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Õppija saab aru taimede ja loomade kujutamise põhimõtetest hilis-keskaja religioosses kunstis, teab olulisemaid metafooride allikaid; oskab märgata kujutusviiside ja kontekstide mitmekesisust, mis on olulised sümbolite tõlgendamisel ning mõistab looduslike ja kultuuriliste keskkondade rolle nende tähenduste kujunemisel, mis tähendab mõningast ka suutlikust neid kujutisi lähtuvalt perioodi kontekstist iseseisvalt analüüsida."
  }
  [2419]=>
  object(stdClass)#2420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6436"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2420]=>
  object(stdClass)#2421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6437"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2421]=>
  object(stdClass)#2422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6438"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2422]=>
  object(stdClass)#2423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6439"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2423]=>
  object(stdClass)#2424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6440"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2424]=>
  object(stdClass)#2425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6441"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2425]=>
  object(stdClass)#2426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6442"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2426]=>
  object(stdClass)#2427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6443"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2427]=>
  object(stdClass)#2428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6444"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2428]=>
  object(stdClass)#2429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6445"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2429]=>
  object(stdClass)#2430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6446"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2430]=>
  object(stdClass)#2431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA6447"
    ["hindamine"]=>
    string(231) "Loengutes ja seminarides osalemine, küsimustele vastamine lugemismaterjalide põhjal, üks katastroofi monograafia arvustus, teise tudengi arvustuse arvustamine ja essee (magistrantidel 3500 sõna, bakalaureusetasemel 2000 sõna)."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua eeldused tutvumiseks antropoloogiliste lähenemistega kriiside ja katastroofide uurimisele ja nendesse sekkumisele."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Kesksed kontseptsioonid ja kirjandus katastroofide antropoloogias ja sellega seotud ühiskonnateoorias; etnograafiline kirjandus Euroopast, Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Tudengid omavad ülevaadet katastroofide antropoloogia kesksest kirjandusest, kontseptsioonidest ja lähenemistest. Samuti omandatakse oskused esitleda suuliselt ja kirjalikult sõlmpunkte ja teemasid seoses kriiside, katastroofide ja nende järelmite sotsiaalsete ja kultuursete aspektidega."
  }
  [2431]=>
  object(stdClass)#2432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7300"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2432]=>
  object(stdClass)#2433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7301"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2433]=>
  object(stdClass)#2434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7302"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Anda ülevaade kaasaaegsetest antropoloogilistest meetoditest ja võimaldada antropoloogilist uurimistööd planeerimisest läbiviimiseni järele proovida."
    ["sisu"]=>
    string(648) "Kursus algab uurimistöö planeerimisest ning traditsioonilistest antropoloogilistest meetoditest, tutvudes eriti põhjalikult välitöö, selle ajaloo ning eetiliste ja praktiliste küsimustega, aga ka intervjueerimistehnikatega; seejärel antakse ülevaade kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite valiku olulisemate epistemoloogilise tausta ning põhimõtetega ning antropoloogias sagedamini kasutatavate kvantitatiivsete meetodite ning erinevate uurimisobjektidega seonduvate uurimismeetoditega. Kursus lõpeb ülevaatega antropoloogiliste meetodite rakenduslikest väljunditest. Kursusel õpitut kinnistatakse pidevalt praktilise tööga."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Ülevaade etnograafilise uurimistöö võimalustest; Oskus uurimisteemat valida ja sõnastada ning uurimisprojekti kujundada ja selle läbiviimiseks vajalikke meetodeid valida ning oma vajadustele kohandada; Uurimistöö läbiviimise ning tulemuste analüüsimise ja üeskirjutamise kogemus."
  }
  [2434]=>
  object(stdClass)#2435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7303"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2435]=>
  object(stdClass)#2436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7305"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2436]=>
  object(stdClass)#2437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7306"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2437]=>
  object(stdClass)#2438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7307"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2438]=>
  object(stdClass)#2439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7308"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2439]=>
  object(stdClass)#2440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7309"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2440]=>
  object(stdClass)#2441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7310"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2441]=>
  object(stdClass)#2442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7311"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Hinne antakse uurimisprojektile, mis enamasti on individuaalne aruanne (8000 kuni 10000 sõna), kuid võimalik on ka kokku leppida mitut üliõpilast hõlmavaid projekte, video-, foto- või veebiformaate."
    ["eesmrk"]=>
    string(573) "Omandada peamised uurimistööks vajalikud oskused: uuringu kavandamine ja läbiviimine etnograafiliste uurimismeetodite abil. Kursus süvendab ka võimet oma eriala, selle ajalugu ja tänaseid probleeme kriitiliselt hinnata. Esitatakse küsimusi, nagu näiteks: milliseid probleeme etnograafia lahendab? Missugused on etnograafilise uurimuse piirangud ja võimalused? Millised on erinevate metodoloogiliste strateegiate eetilised ja epistemoloogilised tagajärjed? Küsimustele lähenetakse läbi arutelude antropoloogiliste tekstide üle ja läbi praktiliste ülesannete."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Üliõpilased juhatatakse läbi uurimisprotsessi erinevate etappide tekstide lugemise, praktiliste ülesannete ja seminaride kaudu, et neile tutvustada antropoloogilise uurimistöö peamisi meetodeid. Kursuse lõppedes on üliõpilased läbi viinud oma antropoloogilise uurimuse, mis põhineb nende enda projektil. Iga seminar keskendub ühele etapile: eetevalmistustöö, väli, intervjueerimine, osalusvaatlus, uurija-uuritava suhted, esitusviisid, eetilised probleemid ja vastutus. Igal etapil põhinevad arutelud üliõpilaste ettekannetele enda poolelioleva töö teemal, mida toetavad teoreetilised tekstid ja juhendajate soovitused."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Peamiste antropoloogilise uurimistöö meetodite ja põhimõtete mõistmine; ülevaade kaasaegsetest diskussioonidest ja teoreetilistest alustest; oskus oma uurimistööd selles kontekstis positsioneerida; süvendatud esinemis- ja väitlusoskused."
  }
  [2442]=>
  object(stdClass)#2443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2443]=>
  object(stdClass)#2444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2444]=>
  object(stdClass)#2445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7321"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2445]=>
  object(stdClass)#2446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7322"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2446]=>
  object(stdClass)#2447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7323"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2447]=>
  object(stdClass)#2448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7324"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2448]=>
  object(stdClass)#2449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7325"
    ["hindamine"]=>
    string(236) "Continuous assessment through weekly assignments plus final report (BA 2000 words, MA 4000 words). BA`s report based on reflection of what they have learned, whereas MA`s reports add a 2000 word ethnographic essay based on the research."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "To give an overview of the methods of contemporary anthropological research and to provide students with practical experiences of all the stages of an anthropological research project."
    ["sisu"]=>
    string(659) "The course will start from the planning of a research project and anthropological methods, paying particular attention to fieldwork, its history and practical and ethical considerations, and interviewing techniques. It will progress to the epistemological background and principles of the choice between qualitative and quantitative methods. Next, an overview of the quantitative methods in use in anthropology and of the methods related to different research subjects will be offered. The course will conclude with some applied uses that anthropological methods have. The various research techniques and tools will be put into practice throughout the course."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Overview of the range and possibilities of ethnographic inquiry; Skills in formulating and defining research areas, preparing the research project, choosing and adjusting fitting methods, problems; Initial experience in designing and carrying out a research project and analysing and writing up results."
  }
  [2449]=>
  object(stdClass)#2450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7326"
    ["hindamine"]=>
    string(236) "Continuous assessment through weekly assignments plus final report (BA 2000 words, MA 4000 words). BA`s report based on reflection of what they have learned, whereas MA`s reports add a 2000 word ethnographic essay based on the research."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "To give an overview of the methods of contemporary anthropological research and to provide students with practical experiences of all the stages of an anthropological research project"
    ["sisu"]=>
    string(659) "The course will start from the planning of a research project and anthropological methods, paying particular attention to fieldwork, its history and practical and ethical considerations, and interviewing techniques. It will progress to the epistemological background and principles of the choice between qualitative and quantitative methods. Next, an overview of the quantitative methods in use in anthropology and of the methods related to different research subjects will be offered. The course will conclude with some applied uses that anthropological methods have. The various research techniques and tools will be put into practice throughout the course."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Overview of the range and possibilities of ethnographic inquiry; Skills in formulating and defining research areas, preparing the research project, choosing and adjusting fitting methods, problems; Initial experience in designing and carrying out a research project and analysing and writing up results."
  }
  [2450]=>
  object(stdClass)#2451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7409"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2451]=>
  object(stdClass)#2452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7413"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2452]=>
  object(stdClass)#2453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7414"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2453]=>
  object(stdClass)#2454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7415"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2454]=>
  object(stdClass)#2455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7416"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2455]=>
  object(stdClass)#2456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7417"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2456]=>
  object(stdClass)#2457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7418"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2457]=>
  object(stdClass)#2458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7419"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2458]=>
  object(stdClass)#2459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7508"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2459]=>
  object(stdClass)#2460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7517"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2460]=>
  object(stdClass)#2461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7518"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2461]=>
  object(stdClass)#2462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7528"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2462]=>
  object(stdClass)#2463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7529"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2463]=>
  object(stdClass)#2464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7530"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2464]=>
  object(stdClass)#2465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7531"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2465]=>
  object(stdClass)#2466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7532"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2466]=>
  object(stdClass)#2467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7533"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2467]=>
  object(stdClass)#2468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7534"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2468]=>
  object(stdClass)#2469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7535"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2469]=>
  object(stdClass)#2470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7536"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2470]=>
  object(stdClass)#2471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7537"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2471]=>
  object(stdClass)#2472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7538"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2472]=>
  object(stdClass)#2473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7539"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2473]=>
  object(stdClass)#2474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7540"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2474]=>
  object(stdClass)#2475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7541"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Hindamisvormiks eksam, hindamismeetodiks test. Hinnatakse ka iseseisva töö tulemuse sisukust (tekstide mõistmist) ja arvestatakse loengutes osalemist (vajalik on osalemine rohkem kui pooltes loengutes)."
    ["eesmrk"]=>
    string(630) "Kursuse eesmärk on tutvustada peamiselt 15. ja 16. saj. religioosses kunstis ja eriti altarimaalidel esinevaid motiive taimedest ning loomadest, jälgida nende kuvandeid kultuurilistes ja looduslikes kontekstides, sh kirjalikes tekstides ning hilis-keskaegsetes praktikates, lahti mõtestada nende motiivide valikuprintsiipe ja võimalikke sümboolseid tähendusi. Kursuse läbinul on eeldatavasti kujunenud teadmised hilis-keskaegsete pildiliste allikate kasutamisest materiaalse kultuuri uurimisel, tekkinud arusaam selle perioodi kunsti taime-ja loomasümboolikast ja loodusliku keskkonnaga seotud kultuurilistest ilmingutest."
    ["sisu"]=>
    string(1285) "Sissejuhatavate teemadena käsitletakse hilis-keskaegse religioosse kunsti kasutamise võimalusi ja puudusi pildiliste allikatena materiaalse kultuuri uurimisel, sotsioloogilised aspekte ja altarimaali kui meediumi iseärasusi ning funktsioone. Tutvustatakse vastava ainevaldkonna historiograafiat. Vaadeldakse taime- ja loomametafoore põhilistes religioosse sisuga kirjalikes tekstides, sh Piibel, Kuldne Legend ja mariaanlik kirjandus; aga ka taimi ja loomi loodusloolistes käsitlustes, bestiaariumites, rohuraamatutes jmt; taimedega seotud hilis-keskaegseid praktikaid religioossetes ja ilmalikes kontekstis, sh pidustustel, raviotstarbel ja tõrjemaagias, ning taimede kasvatamist; pööratakse tähelepanu taimenimedele kui looduse ja kultuuri seoste avaldumise olulisele allikale. Analüüsitakse taimede kujutamise viise ja kontekste, sh stiliseeritud, naturalistlik ja teaduslik kujutamisviis; maastikulised, kasutuslikud ja atributiivsed kontekstid; nende seoseid narratiivset või pühendumuslikku laadi stseenidega; ning pilditraditsiooni. Loomakujutiste puhul analüüsitakse traditsiooni ja innovatsiooni osa nende mitmesuguste, peamiselt moraliseerivate tähenduste kujunemisel. Jälgitakse loomade kujutamist ja sellega seonduvaid teemasid erinevate kunstnike teostes."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Õppija saab aru taimede ja loomade kujutamise põhimõtetest hilis-keskaja religioosses kunstis, teab olulisemaid metafooride allikaid; oskab märgata kujutusviiside ja kontekstide mitmekesisust, mis on olulised sümbolite tõlgendamisel ning mõistab looduslike ja kultuuriliste keskkondade rolle nende tähenduste kujunemisel, mis tähendab mõningast ka suutlikust neid kujutisi lähtuvalt perioodi kontekstist iseseisvalt analüüsida."
  }
  [2475]=>
  object(stdClass)#2476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7542"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2476]=>
  object(stdClass)#2477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7543"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2477]=>
  object(stdClass)#2478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7544"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2478]=>
  object(stdClass)#2479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7545"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2479]=>
  object(stdClass)#2480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7546"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2480]=>
  object(stdClass)#2481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7547"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2481]=>
  object(stdClass)#2482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7548"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(2) "--"
  }
  [2482]=>
  object(stdClass)#2483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7549"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2483]=>
  object(stdClass)#2484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7550"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2484]=>
  object(stdClass)#2485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7551"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2485]=>
  object(stdClass)#2486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7552"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2486]=>
  object(stdClass)#2487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7553"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2487]=>
  object(stdClass)#2488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7554"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2488]=>
  object(stdClass)#2489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7555"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2489]=>
  object(stdClass)#2490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7556"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2490]=>
  object(stdClass)#2491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7557"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2491]=>
  object(stdClass)#2492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7558"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2492]=>
  object(stdClass)#2493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7559"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2493]=>
  object(stdClass)#2494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7560"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2494]=>
  object(stdClass)#2495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7561"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2495]=>
  object(stdClass)#2496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7562"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2496]=>
  object(stdClass)#2497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7564"
    ["hindamine"]=>
    string(474) "Students will be assessed on the basis of a final submission project. Normally this will take the form of a single-authored written paper, essay or report. Essays must be between 1700 - 2500 words for BA students and between 3500 - 5000 words for MA students. BA students are required a minimum of 3 cited references and MA students are required a minimum of 5 cited references. It is advisable that students find and use academic resources not listed in the course outline."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Students will study key anthropological films as well as documentary films and examine their intentions, methodologies, effects, and reception in their historical context. The course will examine how visual has been used in anthropology as data, for social research purposes, as art, and as a commercial commodity in television. The course will also examine different trends that have characterized the history of anthropological cinema such as observational films, to cinema verité, and experimental films."
    ["sisu"]=>
    string(821) "Moving visual images (ie. film) have been used as part of anthropological research since the first institutionalized anthropological expeditions. This course will examine the different functions and ideologies that have characterized the use of the visual medium in anthropology _ with an emphasis on narrative cinema. In doing so, the course will examine some of the contradictions and contributions that have emerged with the implementation of the visual medium in anthropological research. This course will also look at narrative anthropological films within the context of the development of anthropological discourse and the development of documentary film. The course will examine the relationship that anthropologists have historically had with visual media and relate these relationships to the history of cinema."
    ["vljund"]=>
    string(412) "To create opportunities for the development of knowledge of anthropological knowledge from a historical perspective; To establish parallelisms between the development of anthropological cinema, shifts in the dominant paradigms of anthropological discourse, and the development of the documentary; To develop basic skills in the appreciation and critical analysis of the visual medium in anthropological research."
  }
  [2497]=>
  object(stdClass)#2498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7565"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2498]=>
  object(stdClass)#2499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7566"
    ["hindamine"]=>
    string(300) "Seminar attendees will be assessed primarily according to their participation in the class. Each student will also submit a 1700 - 2500 word essay at the end of the course, reflecting on the issues discussed in the seminar. Attendance 20% Class Participation 25% Oral Presentation 35% Final Paper 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1011) "This advanced seminar will address issues concerning the use of non-textual media as a means to produce and reproduce anthropological knowledge. The seminar will approach these issues by examining how previous researchers _x0013_ not necessarily anthropologists _x0013_ have used non-text based materials and methods as a means to produce their research. The seminar will concern itself, in the first instance, with the ethics and the politics that are suggested in the works of these practitioners. In the second instance, the seminar will consider the applicability of these methods in an anthropological context. This is an advanced seminar and course participation is essential. The course is only open for advanced researchers that are genuinely committed to using non-text media as part of their research projects. As such, only graduate researchers are encouraged to enrol. For exceptions, students are to meet with the course convener in person and explain what will be their contribution to the course."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2499]=>
  object(stdClass)#2500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7567"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Kursuse eesmärgiks on luua tudengitele võimalused arendada teadmisi peamistes teadvust käsitlevates antropoloogilistes lähenemistes, teooriates ning dilemmades ning arendada tudengite oskusi luua seoseid teadvuse ning erinevate antropoloogiliste käsitluste ning valdkondade vahel."
    ["sisu"]=>
    string(799) "Kursus annab ülevaate teadvuseantropoloogia kujunemisest ning selle kaasaegsetest teooriatest ning uurimissuundadest. Arutletakse teadvuse mõiste ning teadvuseantropoloogia tähenduse üle. Samuti uuritakse nii loengutes kui seminarides läbi etnograafiliste näidete võimalusi, kuidas teadvuseantropoloogia on rakendatav väga erinevates välitöösituatsioonides ning seotav teiste uurimissuundadega nagu näiteks taju-ja kehaantropoloogia, heliantropoloogia, narkoantropoloogia, inimeste ning teiste elusolendite vahelised suhted, religioon, poliitantropoloogia jne. Lisaks loengutes käsitletule teevad tudengid iseseisva tööna neile sobival loengus käsitletud teemal ka seminariettekande. Viimaks vaatleb kursus ka antropoloogi ennast kui teadvuseantropoloogia vältimatut uurimisobjekti."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Kursuse lõpuks valdavad kursusel osalenud teadvuseantropoloogia keskseid teooriaid ning on võimelised nägema seoseid teadvuseantropoloogia ning potentsiaalsete uurimisvaldkondade vahel."
  }
  [2500]=>
  object(stdClass)#2501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA7568"
    ["hindamine"]=>
    string(231) "Loengutes ja seminarides osalemine, küsimustele vastamine lugemismaterjalide põhjal, üks katastroofi monograafia arvustus, teise tudengi arvustuse arvustamine ja essee (magistrantidel 3500 sõna, bakalaureusetasemel 2000 sõna)."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua eeldused tutvumiseks antropoloogiliste lähenemistega kriiside ja katastroofide uurimisele ja nendesse sekkumisele."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Kesksed kontseptsioonid ja kirjandus katastroofide antropoloogias ja sellega seotud ühiskonnateoorias; etnograafiline kirjandus Euroopast, Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast. Magistritaseme tudengid osalevad lisaks ühepäevasel ekskursioonil 12. mail 2015."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Tudengid omavad ülevaadet katastroofide antropoloogia kesksest kirjandusest, kontseptsioonidest ja lähenemistest. Samuti omandatakse oskused esitleda suuliselt ja kirjalikult sõlmpunkte ja teemasid seoses kriiside, katastroofide ja nende järelmite sotsiaalsete ja kultuursete aspektidega."
  }
  [2501]=>
  object(stdClass)#2502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8001"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Kokkuleppel juhendajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(2) ".."
    ["sisu"]=>
    string(192) "Esinemised konverentsidel ja seminaridel, publikatsioonid, akadeemiliste ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval teemal, töö õppejõuna."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Pädevus erialaste teadmiste ja oskuste rakendamises."
  }
  [2502]=>
  object(stdClass)#2503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalus omandada pädevus kaasaegsetes eetilistes standardites sotsiaal- ja kultuurantropoloogia uurimisprotsessis, rõhuga välitööl."
    ["sisu"]=>
    string(790) "Doktorandid annavad ülevaatliku raporti oma tulevase välitöö võimalikest eetilistest dilemmadest. See aitab neil ennetada uurimistööga kaasnevaid eetilisi probleeme ning siduda neid rahvusvaheliselt aktsepteeritud eetiliste käitumisnormidega antropoloogilisel välitööl. Lisaks olemasoleva kirjanduse tundma õppimisele peavad üliõpilased osalema ka vastavatel eetika-teemalistel seminaridel. Sealjuures oodatakse üliõpilastelt lahendusettepanekuid eetilistele konfliktidele, mis nende uurimistöödes ette võivad tulla ning tudengid peavad oskama näidata, kuidas need lahendused on seotud laiema akadeemilise diskursusega. Kursuse käigus valmib detailne kava, mis dokumenteerib võimalikud välitööl ettetulevad probleemid ning arutleb, kuidas antud probleeme lahendada."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilased oskavad oma uurimistöös teadlikult järgida antropoloogias üldaktsepteeritud eetilisi standardeid. Üliõpilased oskavad oma uurimistööd tehes luua turvalise keskkonna nii uuritavaile kui ka iseendale ning mõistavad kuidas eetilise uurimistöö käitumisnorme kasutada individuaalsel antropoloogilisel välitööl."
  }
  [2503]=>
  object(stdClass)#2504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8003"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Kirjalik eksam (60%) Suuline eksam (40%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Arendada teoreetilisi teadmisi valdkonnas, mis vastavad kandidaadi uurimisteemale ja antropoloogia suunale. Toetada oskust uurimisteemaga seotud kirjandust selekteerida, läbi töötada ning kriitiliselt analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(1301) "Doktorant näitab oma pädevust uurimisteemale relevantses teoreetilises raamistikus koostades bibliograafia, mis hõlmab nii primaarseid kui sekundaarseid sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ja naaberdistsipliinide tekste, mis suhestuvad tema poolt välja valitud teoreetilise valdkonnaga. Kirjanduse leidmine, temaatilise vajaduse täpsustamine ja kirjanduse läbi töötamine toimub koostöös juhendajatega. Seejärel kontrollib juhendaja esmalt kirjalikul ning seejärel suulisel eksamil üliõpilase teadmisi erialases bibliograafias esitatud materjali kohta. Igal eksamil on kaks hindajat (lisaks uurimistöö juhendajale veel üks sostiaal- ja kultuurantropoloogia õppejõud) ning ideaaljuhul on hindajad antud ala spetsialistid. Kirjalikel eksamitel esitatakse tavaliselt üheksa spetsiifilise kirjandusega seotud küsimust, millest üliõpilane peab valima kolm. Eksami vältel on kirjanduse kasutamine lubatud. Küsimustele vastamiseks on nädal aega. Üliõpilased ei tohi eksamiküsimusi teada enne ametlikku eksamiperioodi ning vastused küsimustele peaksid olema kokku umbes 6000 sõna. Pärast kirjalikku eksamit peab üliõpilane läbima ühetunnise suulise eksami, mis on samuti keskendunud tema uurimistööga seotud kirjandusele. Suulist eksamit hindavad vähemalt kaks õppejõudu."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Doktorandi uurimisprojekti puudutava sotsiaal- ja kultuurantropoloogia teoreetilise kirjanduse üksikasjalik tundmine. Oskus kriitiliselt hinnata, selekteerida ja hallata relevantseid akadeemilisi tekste. Oskus kriitiliselt analüüsida oma uurimisteemaga külgnevaid sotsiaal- ja kultuurantropoloogia teooriaid Oskus rääkida sellest antropoloogia teooria valdkonnast."
  }
  [2504]=>
  object(stdClass)#2505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8004"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Kirjalik eksam (60 %) Suuline eksam (40%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Üliõpilane on kursis oma uurimispaiga geograafilist piirkonda puudutava etnograafilise kirjanduse ning antropoloogiliste diskussioonidega. Üliõpilane oskab oma välitööga seotud kirjandust selekteerida, läbi töötada ning kriitiliselt analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(1629) "Enne doktoriväitekirja kava esitamist peavad üliõpilased läbima kaks ettevalmistavat kursust. Erialane kirjandus II: piirkondlikud uuringud aitab üliõpilasel paremini aru saada etnograafilisest kirjandusest ja antropoloogilistest diskussioonidest, mis puudutavad tema poolt valitud geograafilist piirkonda (Lõuna-Aasia, Ida-Aasia, Lõuna-Ameerika jne.) Üliõpilane näitab oma teadmisi erialase kirjanduse teemal, luues juhendaja abiga laialdase bibliograafia, mis hõlmab kõiki tema uurimispiirkonnaga seotud esmaseid ning teiseseid antropoloogilisi võtmetekste. Seejärel kontrollib juhendaja esmalt kirjalikul ning seejärel suulisel eksamil üliõpilase teadmisi erialases bibliograafias esitatud materjali kohta. Igal eksamil on kaks hindajat (lisaks uurimistöö juhendajale veel üks sostiaal- ja kultuurantropoloogia õppejõud) ning ideaaljuhul on hindajad antud ala spetsialistid. Geograafiline piirkond ning kirjanduse täpne ulatus määratakse kindlaks üliõpilaste ning nende nõuandjate vaheliste arutelude käigus. Kirjalikel eksamitel esitatakse tavaliselt üheksa spetsiifilise kirjandusega seotud küsimust, millest üliõpilane peab valima kolm. Eksami vältel on kirjanduse kasutamine lubatud. Küsimustele vastamiseks on nädal aega. Üliõpilased ei tohi eksamiküsimusi teada enne ametlikku eksamiperioodi ning vastused küsimustele peaksid olema kokku umbes 6000 sõna. Pärast piirkondlike uuringute kirjalikku eksamit peab üliõpilane läbima ühetunnise suulise eksami, mis on samuti keskendunud tema uurimistööga seotud kirjandusele. Suulist eksamit hindavad vähemalt kaks õppejõudu."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Üliõpilasel on põhjalik ülevaade ning arusaam oma uurimistöö geograafilist piirkonda puudutavast etnograafilisest kirjandusest ning antropoloogilistest diskussioonidest. Üliõpilane oskab organiseerida ning kriitiliselt analüüsida oma uurimistööga seotud akadeemilist materjali. Üliõpilane on võimeline vabalt arutlema, nii kõnes kui kirjas, tema uurimistöö piirkonda puudutavatel antropoloogilistel teemadel."
  }
  [2505]=>
  object(stdClass)#2506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2506]=>
  object(stdClass)#2507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8302"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Kirjalik eksam (60%) Suuline eksam (40 %)"
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Aidata üliõpilasel luua põhjalik ning sisukas uurimistöö kava sotsiaal- ja kultuurantropoloogiaga seotud valdkonnas. Toetada doktoranti peamiste uurimisprobleemide kontseptualiseerimises ning sõnastamises ning kavandatava teoreetilise ja etnograafilise kontributsiooni kontekstualiseerimises erialastes aruteludes ning kirjanduses laiemalt."
    ["sisu"]=>
    string(1435) "Pärast edukat Erialase kirjanduse I ja II eksamite läbimist peab üliõpilane kirjutama doktoritööväitekirja kava, mida hinnatakse enne välitööle asumist. See ei ole üksnes uurimistöö ideekavand, millega doktoriõpingutesse sisse astuti, vaid see peab olema oluliselt põhjalikum ning sisukam, ühendades teadmised, mis on omandatud Erialase kirjanduse I ja II kursuste käigus ning oskuse neid teadmisi siduda üliõpilase konkreetse uurimisteemaga. Konsultatsioonid üliõpilase, juhendaja ning teiste teemaga seotud õppejõudude vahel aitavad üliõpilasel kursuse jooksul edasi arendada oma konkreetset doktoritöö teemat. Doktoriväitekirja kava peaks sisaldama probleemi(de) ning teema(de) püstitamist ning näitama, kuidas üliõpilane neile probleemidele ja teemadele läheneb. Väitekirja kava peaks olema ligikaudu 5000-8000 sõna ning sisaldama asjakohaseid visuaalseid ning kirjalikke allikaid. Samuti peaks see sisaldama ettepanekuid võimalike rahastusallikate kohta ning võtma arvesse eetilisi ja praktilisi uurimisprobleeme. Kui doktoriväitekirja kava on ametlikult vastu võetud, peab üliõpilane seda suuliselt kaitsma kahe osakonna õppejõu ees (kellest üks on tavaliselt üliõpilase juhendaja). Kõik muudatused, mida suulise kaitsmise käigus soovitatakse, peab üliõpilane sisse viima ümberkirjutatud kavasse, mille ta seejärel taas oma juhendajale annab, et saada järelkaitsmise kinnitus."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Üliõpilane on koostanud põhjaliku ja sisuka kava sotsiaal- ja kultuurantropoloogiaga seotud valdkonnas. Üliõpilane oskab teaduslikult kontseptualiseerida nind sõnastada peamisi kavandatava doktoritöö uurimisküsimusi ja akadeemilist konteksti."
  }
  [2507]=>
  object(stdClass)#2508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8407"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2508]=>
  object(stdClass)#2509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8408"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2509]=>
  object(stdClass)#2510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8501"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Seminaridel osalemine ja eksamiessee."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Kursuse eesmärgiks on põhjalik sissevaade mõne antropoloogia valdkonna probleemidesse ning ning nende uurimise meetoditesse. Kursus süvendab kriitilist suhtumist erialasse, selle ajaloolistesse ning kaasaegsetesse suundumustesse."
    ["sisu"]=>
    string(120) "Valitud antropoloogilist küsimust uuritakse läbi tekstide, praktiliste ülesannete lahendamise ning seminariarutelude."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Kursuse läbinud üliõpilane on kursis kaasaegsete probleemidega antroploogiateaduses ning tutvunud vastava kirjandusega. Kasvanud on suutlikkus hinnata oma uurimisprojekti ning ennast positsioneerida teiste uurijate kontekstis. Tänu oma seisukohtade esitamise harjutamisele on tõusnud enesekindlus oma ideid väljendada."
  }
  [2510]=>
  object(stdClass)#2511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8508"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2511]=>
  object(stdClass)#2512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8510"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Essee, granditaotlused"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Omandada teadmisi ühiskonna ja kultuuri uuringute finantseerimise allikatest. Omandada kogemus teadusliku uurimistöö rahastamistaotluste kirjutamises. Kindlustada rahastus doktoritöö raames sooritatava välitöö kulude katteks."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Doktorant otsib välist finantseerimisallikat enda uurimisteema ja projekti jaoks ning esimese aasta lõpus valmivad erinevad taotlused, mis on suunatud nii riiklikele kui ka rahvusvahelistele uurimistöö, eriti just välitööde finantseerimise allikatele. Tudengid läbivad uurimirahastuse otsimise, planeerimise ja granditaotluste koostamise kursuse, mille käigus valmivad taotlused ja dokument (essee), mis kirjeldab tema uurimisteema finantseerimise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Teadmised uuringu finantseerimise allikate kohta. Oskus kirjutada professionaalset granditaotlust. Oskus kindlustada rahastus doktoritöö uuringu jaoks."
  }
  [2512]=>
  object(stdClass)#2513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8601"
    ["hindamine"]=>
    string(311) "Hindamine projekti põhjal. Tavaliselt on tegemist individuaalselt kirjutatud essee või raportiga (8000-10000 sõna). Võimalik on ka sooritamine muul viisil, nt rühmatöö, videopresentatsioon, virtuaalsed arhiivid või veebilehed. Sellised projektid on võimalikud eelneval kokkuleppel kursuse läbiviijaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Käesoleva kursuse eesmärgiks on tutvustada tudengitele põhilisi kontseptsioone, meetodeid ja diskussioone rahvusvahelise migratsiooni analüüsiks antropoloogilisest perspektiivist."
    ["sisu"]=>
    string(518) "1. Rahvusvaheline migratsioon sotsiaalteadustes: interdistsiplinaarne sissejuhatus; 2. migratsiooni majanduslik analüüs: võtmekontseptsioonid ja piirangud; 3. migratsioonipoliitika: riigid, riiklus ja immigratsioon; 4. immigratsioonikontrolli denaturaliseerimine: sisenemine, residentsus ja seadusandlus; 5. Liberalism, kodakondsus ja inimõigused: kaastunne? 6. Migratsiooni võrgustikud, sotsiaalne kapital ja otsustusprotsess migratsioonis; 7. Migratsiooni tüpologiseerimine: ebaregulaarne migratsioon Euroopas."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Oskus analüüsida kaasaegse migratsiooni antropoloogilise uurimise ristumist arutlustega kodakondsusest, inimõigustest, riigipiiridest, lapsepõlvest, kodust, armastusest ja seksuaalsusest, linna transformeerumisest ja sotsiaalsest muutumisest."
  }
  [2513]=>
  object(stdClass)#2514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8602"
    ["hindamine"]=>
    string(2) ".."
    ["eesmrk"]=>
    string(2) ".."
    ["sisu"]=>
    string(2) ".."
    ["vljund"]=>
    string(2) ".."
  }
  [2514]=>
  object(stdClass)#2515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8603"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2515]=>
  object(stdClass)#2516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8604"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2516]=>
  object(stdClass)#2517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIA8615"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud teaduskirjandusega ja seminarides või individuaalselt oma töö tulemuste tutvustamine. Arutelu erinevate teoreetiliste tekstide üle ja nende seostamine oma uurimisteemaga. Lugemismärkmete koostamine, erialakirjandusele viitamine oma doktoritöös, vajadusel olulisemate seisukohtade refereerimine oma töös."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Oskus töötada teaduskirjandusega, filtreerida välja oma töö teemaks vajalik, oskus eristada olulist ebaolulisest, oskus asjakohastele teostele oma uurimistöös viidata, oskus arutelus tuua välja erinevate teoreetiliste lähenemiste seosed oma uurimisteemaga."
  }
  [2517]=>
  object(stdClass)#2518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2518]=>
  object(stdClass)#2519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2519]=>
  object(stdClass)#2520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6011"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Kodutööd + kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Saada ülevaade filosoofia ajaloost ja peamistest suundadest."
    ["sisu"]=>
    string(495) "Loengukursus on sissejuhatuseks filosoofilise mõtlemise juurde, tutvustab filosoofilist kirjandust, Euroopa filosoofilises kirjanduses väljakujunenud põhimõisteid ja valdkondi. Räägime filosoofia ja sõnade vahekorrast, keele võimust, maailmast, inimesest, Teisest, elust ja meie teadmiste ulatusest. Kohustuslik kirjandus sisaldab lühikesi eestikeelseid tekste järgmistelt autoritelt: Herakleitos, Platon, Seneca, Pascal, James, Nietzsche, Heidegger, Camus, Sartre, Bibihhin ja Cioran."
    ["vljund"]=>
    string(1098) "Filosoofia tundmaõppimine tähendab vägagi erinevate teadmiste ja oskuste omandamist: 1.Loengute kuulamine peaks teil aitama sisse elada filosoofia kõige olulisematesse teemadesse, ning loodetavasti aitavad need loengud teistekitada teinekord üsna abstraktsete filoofiliste teemade jälgimise ja arusaamise võimeid. Selle kontrollimiseks ja harjutamiseks on iga loengu kohta koostatud kordamisküsimused, millele teil tuleb vastata. 2.Filosoofiliste tekstide lugemise kohustus tekitab teis loodetavasti selliste tekstide lugemise harjumuse ja neist arusaamise võime. Viimase kontrollimiseks ja harjutamiseks on ka tekstide kohta koostatud kordamisküsimused. 3. Lisaks passiivsetele filosoofia vormidele nagu kuulamine ja lugemine on väga oluline omandada aktiivseid filosoofilisi harjumusi, milleks on filosoofiliste seisukohtade kujundamine ja nende väljendamine erinevates kirja- ja kõne žanrites, argumenteerimise- ja analüüsioskus. Sellel eesmärgil kuuluvad iga loengu juurde ka ülesanded, kus te peate millegi kohta oma enda seisukohta filosoofiliste vahendite abil väljendama."
  }
  [2520]=>
  object(stdClass)#2521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6012"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Seminaride põhjal, arvestades kodust ettevalmistust ning osalusaktiivsust."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Toetada filosoofiliste ja kultuuriteoreetiliste tekstide lugemise ja analüüsimise oskust, pakkuda võimalust tekkivaid küsimusi ja probleeme kaaslastega arutada."
    ["sisu"]=>
    string(153) "Seminar filosoofia ja kultuuriteaduse eriala üliõpilastele, mis annab oskusi kirjutada akadeemilisi tekste ning ettevalmistuse bakalaureuse seminariks."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Põhimõistete kinnistamine, filosoofilise- ja kultuuriteoreetilise teksti mõistmise oskus, suuline ja kirjalik argumenteerimis- ja väljendusoskus baastasemel."
  }
  [2521]=>
  object(stdClass)#2522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2522]=>
  object(stdClass)#2523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6105"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Kontrolltöö lektüüri põhjal ning vestlus üliõpilase essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda võimalus süveneda teaduse kui kultuuri osa spetsiifikasse nähtuna läbi filosoofia prisma. Aidata kaasa silmaringi avardumisele loodusteaduste suunas."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Teadusfilosoofia all mõeldakse selles kursuses filosoofia haru, mis tegeleb kogemusel põhineva teaduse (eeskätt loodusteaduse) filosoofiliste küsimustega. Kursus annab ülevaate teadusfilosoofia ajaloost ning käsitleb mõningaid teadusfilosoofia põhiprobleeme. Viimaste seas on järgmised. Mille poolest teadus erineb mitteteadusest ja pseudoteadusest, sealhulgas filosoofiast? Kas ja mis mõttes suudab teadus jõuda tõeni? Mis annab aluse teaduse tulemusi uskuda?"
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teaduse filosoofilistest probleemidest ja ta suudab nende üle nüansseeritult arutleda. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi rakendada oma uurimistöö mõtestamisel ja läbiviimisel."
  }
  [2523]=>
  object(stdClass)#2524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6108"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Eksam + essee ja 3 referaati."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Õpilane orienteerub Euroopa filosoofia ajaloos, põhimõistetes ja probleemides. Samuti on tuttav filosoofia suurkujude ning koolkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Ülevaade Euroopa filosoofia ajaloost tutvustab õpilastele keskseid ideid ja mõtlejaid eel-Skokraatilisest ajastust kuni Nietzscheni. Tegu ei ole üldise aruteluga "kõikidest" filosoofidest, vaid kursus keskendub teatud mõtlejatele kes esindavad oma aja mõtlemist. Kursus on mõeldud täiendama ainet Political Philosophy (6222). Sellest lähtudes, keskendutakse järgmistele teemadele: metafüüsika, epistemoloogia ja eetika, jättes poliitilised küsimused poliitikafilosoofia kursuse jaoks."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Õpilased on võimalised eristama erinevaid filosoofilisi probleeme ning seostama neid vastavate mõtlejate, koolkondade ning ajalooliste perioodidega."
  }
  [2524]=>
  object(stdClass)#2525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6109"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Anda süstemaatiline ülevaade ajaloofilosoofa põhiprobleemidest, rõhuasetusega tänapäeva kriitilisel ajaloofilosoofial."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Kursus pakub analüütilise ülevaate tänapäeva ajaloofilosoofia tuumküsimustest, rõhuasetusega kriitilisel ajaloofilosoofial ja selle seosel praktilise ajalookirjutusega. Pärast põgusat ülevaadet ajaloofilosoofia ajaloost keskendutakse loengutes probleemidele, mis on olulised viimaste aastakümnete ajaloofilosoofias: ajalugu ja minevik, ajalugu ja tõde, ajalugu ja jutustus, ajalugu ja aeg, ajalugu ja tõendus, ajalugu ja mälu, ajalugu ja ühiskond. Lähemalt tutvustatakse mõningaid tänapäeva ajaloofilosoofia olulisemaid autoreid (Hayden White, Carlo Ginzburg, Peter Burke jt) ning analüüsitakse nende tekste seminarides. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Teadmised tänapäeva kriitilise ajaloofilosoofia põhiprobleemidest ja -mõistetest; Ajalooliste teadmiste ja ajalooteksti analüüsimisoskus; Teadmised ajalookirjutuse reeglitest ja eripäradest; Teadmised ajalookirjutuse ajaloo peamistest etappidest ja tänastest suundadest."
  }
  [2525]=>
  object(stdClass)#2526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6111"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Eksamit saab sooritada kahel moel: (1) ülesannete sooritamine igaks seminariks või (2) kirjaliku eksami sooritamine pärast kursuse lõppu. Magistrandid ja doktorandid peavad sellele lisaks kirjutama ühe kultuurifilosoofilise essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kursuse eesmärgiks õpiväljundite mõttes on kultuuri fenomeniga seotud filosoofiliste probleemide mõistmine."
    ["sisu"]=>
    string(1004) "Kursus koosneb loenguseeriast ja seminaridest, mis on pühendatud kultuuri mõtestamisega seotud filosoofilistele probleemidele, avades eelkõige kultuurilise tähenduseloome erinevaid aspekte, nagu näiteks kultuurilise mina-pildi- ja erinevate kollektiivsete identiteetide loomine. Samuti uurime kultuurilisi mnemotehnikaid, kirja ja mälu suhet, kunstlike keskkondade ja fiktiivsete objektide omadusi, hüperrealistlikke objekte ja simulaakrumeid. Vaatleme ka levinumaid kultuurianalüüsi tehnikaid ja fenomenoloogilist lähenemist kultuurinähtustele. Läbi kõigi nende teemade liikudes proovime mõista ja selgitada taju ja tähenduseloome kultuurisõltelisust. Kursus on osaliselt veebipõhine: Moodle’i õpikeskkonnas on kursusele loodud veebileht, kust leiate loengute salvestused, ülesanded ja kirjanduse iseseisvaks tööks. Kõik kursuse sooritajad peavad sinna sisse logima. Seminarid toimuvad auditoorselt ning neis osalemine eeldab vastavate materjalide läbitöötamist enne seminari."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Süvendatud kultuurifilosoofia-alased teadmised; Kultuurifenomenide filosoofiliste analüüsitehnikate süvendatud oskused."
  }
  [2526]=>
  object(stdClass)#2527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6200"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Kursuse sooritamise eelduseks on bakalaureusetasemel kirjaliku töö esitamine, lisaks sellele lõpeb kursus vestlusega, mille käigus analüüsitakse tööd koos õppejõuga. Kirjaliku töö eest on võimalik saada lisapunkte vastavalt tehtud töö mahule."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Proseminari eesmärgiks on tutvumine nõuetega, mida eeldab teadustöö kirjutamine ja vormistamine."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Iga osaleja on kohustatud kirjutama ühe kirjaliku töö (soovitavalt oma tulevase bakalaureusetöö probleemiarenduse), selle seminaril ette kandma ning seda kaitsma sarnaselt diplomitöö kaitsmisele. Iga tööd kritiseerib ning analüüsib eelnevalt kinnitatud retsensent, kes, olles põhjalikult tutvunud antud tööga, esitab küsimusi ning toob välja selle töö eelised ja puudused."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Seminar annab hilisemale bakalaureusetöö kaitsjale esinemiskogemuse ja esmased oskused töö vormistamiseks (liigendus, bibliograafia, viitamine jne.)."
  }
  [2527]=>
  object(stdClass)#2528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6201"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Seminaride põhjal, arvestades kodust ettevalmistust ning osalusaktiivsust."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Toetada filosoofiliste tekstide lugemise ja analüüsimise oskust, pakkuda võimalust tekkivaid küsimusi ja probleeme kaaslastega arutada."
    ["sisu"]=>
    string(217) "Seminar filosoofia eriala üliõpilastele, mis pakub tuge kursuse Sissejuhatus filosoofiasse juurde. Analüüsitakse e-loengutest õpitut ja lektüüridest loetut, tehakse nii kirjalikke kui suuliseid lisaülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Filosoofia põhimõistete kinnistamine, filosoofilise teksti mõistmise oskus, suuline ja kirjalik argumenteerimis- ja väljendusoskus baastasemel."
  }
  [2528]=>
  object(stdClass)#2529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6202"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(541) "Kursuse põhirõhk on seekord filosoofilisel esteetikal. Miks oleme jõudnud situatsiooni, kus kunst näib olevat minetanud oma rolli ja tähenduse? Miks räägime kunsti surmast? Millised on kunsti poliitilised tingimused? Kursuse eesmärgiks on nende küsimuste seostamine konkreetsete esteetika-alaste tekstidega. Käsitleme autoreid (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Jean-Francois Lyotard, Jacques Rancière, Alain Badiou, Marc Jimenez jt.), kes ühel või teisel moel on endiselt olulised 20. sajandi filosoofilise esteetika kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2529]=>
  object(stdClass)#2530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6205"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2530]=>
  object(stdClass)#2531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6207"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2531]=>
  object(stdClass)#2532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6209"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2532]=>
  object(stdClass)#2533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6210"
    ["hindamine"]=>
    string(947) "Hindamine on nii suuline kui ka kirjalik. Hinnatakse: kodutööde kvaliteeti osalemist loengutes ja seminarides kursuse lõpuks omandatud teadmisi Eksamile pääsemise eelduseks on kohustusliku kirjanduse lugemine, kodutööde tegemine ja esitamine ning aktiivne osalus diskussioonides Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast: kirjaliku osa puhul tuleb eksamineeritaval vastata küsimustele loengutes ja seminarides käsitletud materjali kohta (põhimõisted ja -probleemid), suulise osa puhul tuleb vastata lisaküsimustele, samuti saab eksamineeritav oma kirjalikke vastuseid täiendada ja täpsustada. Eksamil positiivse hinde saamise üldisteks eeldusteks on tehtud kodutööd, osalemine auditoorses töös (loengud, seminarid, diskussioonid). Kursus kombineerib loengu ja seminarivormi, see tähendab, kui on üles antud kodune töö (iseseisev lugemine), toimub selle seminarivormis arutelu loengu teises osas. Eraldi seminare ei toimu."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "anda ülevaade läänemaise metafüüsika ajaloost, põhilistest suundumustest ja mõtlejatest anda ülevaade põhilistest metafüüsika kriitikutest tutvustada läänemaise metafüüsika baastekste seostada metafüüsika ja selle kriitika teiste filosoofia valdkondadega, samuti luua seoseid teiste inimtegevuse aldkondadega"
    ["sisu"]=>
    string(634) "Kursus annab ülevaate põhilistest suundumustest läänemaise metafüüsika ajaloos alates Vana-Kreekast kuni kaasaegsete anti-metafüüsiliste suundumusteni, mida võib kokku võtta kui metafüüsika kriitikat. Kursus kombineerib auditoorset ja iseseisvat tööd. Auditoorne töö koosneb loengutest ja seminaridest, kus analüüsitakse koos kodus iseseisvalt loetud metafüüsika tekste. Iseseisev töö koosneb teatud hulga metafüüsika baastekstide lugemises ja nende kohta märkmete esitamises või küsimustele vastamises. Kodutööd tuleb üles laadida moodle'i e-õppe keskkonnas. Kodutööd on kursusel osalemise eelduseks."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursusel osalenu on võimeline orienteeruma metafüüsika ajaloos, olulisemates mõistetes, probleemides, tekstides ja mõtlejates on võimeline kriitiliselt analüüsima põhilisi metafüüsika mõisteid ning nägema seoseid erinevate lähenemisviiside vahel on võimeline seostama metafüüsika mõisteid ja probleeme laiemas kontekstis, eelkõige filosoofia teistes valdkondades, aga ka teistes distsipliinides laiemalt"
  }
  [2533]=>
  object(stdClass)#2534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6211"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Eksam/arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(489) "Kursuse eesmärgiks on epistemoloogia kui filosoofia aladistsipliini tähtsamate mõistete, teooriate ja mõtlejate tutvustamine. Orienteerumaks kaasaegse epistemoloogia mõistete ja teooriate paljususes, vaatleme lähemalt põhilisi küsimusi ja probleeme, mis epistemoloogia valdkonnas on esile kerkinud ja käsitlemist leidnud. Lisaks epistemoloogia valdkonna mõistete ja probleemide käsitlusele teenib kursus ka üldisemaid suulise ja kirjaliku eneseväljenduse arendamise eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Kursus toob esile põhilised probleemid ja küsimused epistemoloogia valdkonnast, näiteks nagu Mis on teadmine? Kuidas eristada teadmist uskumusest ja tõesest uskumusest? Milline on kahtluse roll teadmiste saavutamisel? Kas teadmisi saab tõestada? jne."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Kursuse läbinu orienteerub olulisemates epistemoloogia mõistetes, probleemides ja mõtlejates"
  }
  [2534]=>
  object(stdClass)#2535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6212"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Kirjalik eksam või uurimus eetilisest probleemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Saada ülevaade moraalifilosoofia põhimõistetest ja peamistest teooriatest ning õppida neid kasutama kaasaegsete probleemide ja olukordade analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(605) "Kursusel tõstatatakse eetika ja moraaliga seonduvaid küsimusi kaugetest aegadest tänase päevani ning vaetakse inimloomuse universaalseid ja ajaloolisi külgi. Vaatluse alla tulevad kesksed moraalifilosoofilised mõisted, nagu hea/halb, hea/kuri, õnn, nauding, väärtus, norm, kohustus, süü, patt jms ning nende poolt määratud arutlusviiside ning teooriate tagamaad. Tutvustatakse eetika erinevaid rakendusi. Auditoorne tegevus on üles ehitatud probleemikeskselt, seda täiendav iseseisvaks läbitöötamiseks mõeldud kirjandus on filosoofia-ajalooline ja esitatud kronoloogilises järjestuses."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Õpilased orienteeruvad eetika- ja moraaliküsimustes, erinevates teooriates ning analüüsimeetodites."
  }
  [2535]=>
  object(stdClass)#2536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6213"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "4 ühelehelist referaati essee kursusel osalemist arvestatakse lõpliku hinde"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Kursus annab ülevaate klassikalistest ühiskonnateooriatest, nende filosoofilisest kontekstist."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Õpilastel on ülevaade olulistest ühiskonnateooriatest ja nende filosoofilisest kontekstist."
  }
  [2536]=>
  object(stdClass)#2537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6214"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Kirjalik eksam (essee/test) + vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Loengusarja eesmärgiks on tutvustada olulisemaid mõisteid ja teooriaid esteetika ajaloost, vaadelda nende jätkuvust, üleminekuid ja katkestusi ning saada sealjuures ülevaade esteetikast kui omaette filosoofilisest distsipliinist."
    ["sisu"]=>
    string(938) "Kursus lähtub ühelt poolt filosoofilisest huvist kunsti ja selle tähenduste vastu, teiselt poolt seab aga eesmärgiks filosoofia ja kunsti suhte selgitamise nende võimaluste kaudu, mida esteetika on pakkunud ja pakub kunstist mõtlemiseks ja rääkimiseks eripärase mõistestiku kaudu. Püüame esteetika probleeme vaadelda läbi kolme omavahel suuresti põimuva prisma: ilu mõiste ja selle muutumised, meelelise taju ja mõtlemise kokkupuutepunktid, kunst ja selle tähendused. Loeme mitmeid esteetilise mõtlemise võtmetekste ning mõtleme muuhulgas sellest, millised esteetilised küsimused võiksid olla tähenduslikud meie ajastul ja ühiskonnas. Loengukursus kombineerib probleemikeskset ja ajaloolist lähenemist, samuti loengu- ja seminarivormi. Kursuse käigus tuleb lugeda lühemaid tekste kohustusliku kirjanduse hulgast ning osaleda nende arutelus. Osalemine eeldab lugemisvõimet inglise või mõnes muus võõrkeeles."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Orienteerumine esteetika mõistetes, probleemides ja tekstides."
  }
  [2537]=>
  object(stdClass)#2538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6215"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Anda võimalus tutvuda kontinentaalse filosoofia põhivooludega, et oleks võimalik erikursuste käigus neisse süveneda."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Tutvustatakse 20. sajandi kontinentaalse filosoofia peamisi voole ja suundumusi selle tema tuntumate esindajate kaudu (Bergson, Husserl, Heidegger, Jaspers, Levinas, Sartre, Merleau-Ponty, Bataille, Buber, Habermas, Gadamer, Derrida, Foucault, Kristeva, Deleuze). Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane on tuttav kontinentaalse filosoofia põhiliste voolude kujunemisloo ning nende lähenemiste eripäraga ja oskab neid lähenemisi rakendada."
  }
  [2538]=>
  object(stdClass)#2539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6216"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam ja vestlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda võimalus analüütilises filosoofias orienteeruma õppimiseks ja luua tingimused analüütilisse filosoofia süvenemiseks erikursuste käigus."
    ["sisu"]=>
    string(149) "Kursuses antakse ülevaade analüütilise filosoofia ajaloost. Põhirõhk pannakse sajandi esimesele poolele, keelefilosoofiale ning Wittgensteinile."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Üliõpilane tunneb analüütilise filosoofia põhimeetodeid ja ajalugu ning oskab analüütilise filosoofia stiilis arutleda."
  }
  [2539]=>
  object(stdClass)#2540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6217"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2540]=>
  object(stdClass)#2541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6220"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1911) "Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia õppekavad näevad ette kohustusliku erialapraktika kolme ainepunkti ulatuses. Erialapraktika raamides tuleb teha tavalise õppetöö raamidest väljuvat reaalset produktiivset tööd, mis eeldab filosoofiahariduse kasutamist. See võib olla näiteks erialase teadusartikli kirjutamine, esinemine erialasel konverentsil, vajaliku filosoofilise teksti tõlkimine, avaliku ettekande pidamine filosoofilisel teemal, filosoofilise sisuga artikli kirjutamine üldise sisuga perioodilisele väljaandele, esinemine raadios või televisioonis filosoofilisel teemal, filosoofilise sisuga artikli toimetamine, töö saatejuhi või toimetajana filosoofilise sisuga saate juures, avaliku filosoofilise diskussiooni korraldamine ja modereerimine, osalemine filosoofilise erialakonverentsi korraldamises, magistritasemel lisaks filosoofiat või filosoofia õppimist tutvustava ettekande pidamine kooliõpilastele (nt Õpilaskadeemias), filosoofiat puudutava loengu, seminari või õppetunni pidamine. Erialapraktika vormi valib üliõpilane omal algatusel vastavalt oma võimetele ja võimalustele; erialapraktika eest vastutav õppejõud (vajaduse korral koos teiste õppejõududega) osutab talle vajaduse korral abi praktikavõimaluse leidmisel ning töö ettevalmistamisel. Erialapraktika ei eelda regulaarse õppetöö katkestamist. Töö hindamine toimub põhimõtteliselt mis tahes semestril õppeaja jooksul, kuid reeglina teisel või kolmandal õppeaastal, et üliõpilasel oleks võimalik oma erialast ettevalmistust ära kasutada. Ei ole oluline, kas üliõpilane tegutseb väljaspool ülikooli või ülikooli juures ning kas ta tegutseb vabatahtlikult või tasu eest. Töö dokumenteeritakse viisil, mis tuleneb töö iseloomust; dokumenteerimist võib asendada erialapraktika eest vastutava õppejõu või mõne teise filosoofiaõppejõu vahetu juuresolek."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2541]=>
  object(stdClass)#2542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6221"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kontrolltöö + vestlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Anda võimalus harjutada ranget mõtlemist. Luua eeldused loogikale tuginevatest ja sümbolloogikat kasutavatest arutlustest arusaamiseks ning loogika süvendatud õppimiseks. Tutvustada loogika mõisteid, terminoloogiat ja formaalseid tehnikaid."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Loogika loomuse probleem. Formaalse loogika mõiste. Klass ja hulk. Elementaarne hulgateooria. Järjestatud paar ja ennik. Seos, funktsioon. Tüüp ja eksemplar. Tähestik. Lause ja propositsioon. Tõeväärtus. Lauseloogika süntaks ja semantika. Predikaatloogika süntaks ja semantika. Põhiosa kursusest moodustavad praktilised harjutused, millest omakorda suure osa moodustab tõlkimine loomulikust keelest predikaatloogika keelde. Iseseisev töö seisneb tundides räägitu läbitöötamises ning koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada matemaatika põhimõisteid, valdab formaalloogilist mõtteviisi ning oskab rakendada formaalset loogikat arutluste kehtivuse või kehtetuse kindlakstegemiseks."
  }
  [2542]=>
  object(stdClass)#2543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6222"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Hindamisviis • essee (50%) • Kaks kirjalikku ülesannet(40%) • Aktoovne osalemine diskussioonides(10%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Kursus uurib põhilisi ideid, mida on kujundanud lääne poliitiline traditsioon. See koosneb kolmest osast: Kreeka, keskaja ja tänapäeva poliitika ajalugu"
    ["sisu"]=>
    string(199) "Arutleme mõhimõistete üle nagu nagu õiglus, õigusriik, kodakondsus, võim, vabadus, võrdsus. Aruteludes rõhutame ajaloolist konteksti ja põhipunkte erinevate poliitiliste mõtlejate ideedest."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2543]=>
  object(stdClass)#2544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6223"
    ["hindamine"]=>
    string(303) "Eksamiks tuleb kirjutada lühike essee (3-5 lk.) ühe veendumuse muutumisest antiikajast keskajani kohustusliku kirjanduse näidetel ja sooritada kirjalik test kohustusliku kirjanduse kohta. Koos seminaridega on kursuse maht 4 AP (sel juhul on seminaridel osalemine kohustuslik), ilma seminarideta 2 AP."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Loengusarja esimeses tsüklis uurime, mida arvasid vanad kreeklased ja roomlased inimelust, saatusest, armastusest, heast elust ja surmast, milline oli nende ettekujutus maailmast ja seda valitsenud jõududest ning inimeste ja maailma valitsevate jõudude vahekorrast. Loengu järgmises tsüklis vaatleme, millisteks muutusid need arusaamad keskajal."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Ülevaatekursus Euroopa kultuurist alates Euroopa eelajaloost kuni keskajani, mis keskendub mitte ajaloolistele faktidele, vaid inimeste tõekspidamistele ja veendumustele eri ajastutel."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2544]=>
  object(stdClass)#2545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6224"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Anda võimalus saada ülevaade olulisematest ideedest Euroopa ajaloos; luua eeldused mõistmiseks, kuidas ideed ajaloos muutuvad."
    ["sisu"]=>
    string(927) "Kursus üritab kaardistada modernsusele ja postmodernsusele iseloomulikke arusaamu ja mõttekujundeid. Vaatleme modernsele mõtlemisele omaseid ettekujutusi inimesest, loodusest, ühiskonnast, teaduslikust mõtlemisest, usust, võimust ja vabaduses nende ajaloolises kujunemises alates Itaalia renessansist kuni tänapäevani välja. Käsitleme uusaegset teaduse- ja tehnika kultust, progressimüüti, entsüklopedismi ja valgustuse ideaale ning intellektuaali rollisümboolikat. Lugeda tuleb modernse ja postmodernse ajastu kanoonilisi autoreid ja mõningaid modernsust reflekteerivaid mõtlejaid (kõik tekstid on valitud eestikeelsed). Eksamiks tuleb kirjutada lühike essee (3-5 lk.) ühe veendumuse muutumisest modernsusest postmodernsuseni kohustusliku kirjanduse näidetel ja sooritada kirjalik test kohustusliku kirjanduse kohta. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Üliõpilane orienteerub ideede ajaloo metodoloogias ja temaatikas Euroopa kultuuriloo näitel. Üliõpilasel on elementaarne oskus ideede ajalugu iseseisvalt konstrueerida. Üliõpilasel on elementaarne oskus vaadelda ja kirjeldada ideede muutumist ajaloos."
  }
  [2545]=>
  object(stdClass)#2546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6226"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2546]=>
  object(stdClass)#2547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6228"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Hinne koosneb kolmest komponendist: a) osalemine seminarides; b) ühe Platoni mõiste lahtikirjutus Moodle keskkonnas asuvas sõnastikus; c) essee omavalitud teemal, milles on kasutatud mõnd Platoni kirjutist."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Ülevaade Platoni teostest ja ideedest probleemipõhisel moel."
    ["sisu"]=>
    string(868) "1. Platoni dialoogide liigitamise meetodid (kronoloogiline, lingvistiline, teiste antiikautorite kaudu, ajalooliste isikute kaudu) 2. Teadmise probleem ja kriitika dialoogis Theaitetos a) teadmine kui meeletaju b) teadmine kui otsustus c) teadmine kui seletus (logos) 3. Teadmine kui meenutamine. 4. Teadmise liigitus dialoogis Riik (jagatud joone võrdlus). 5. Tõelise teadmise objekt, mõisted selle tähistamiseks – idee, hüve, üks. 6. Ideedeteooria kritiseerijad ja nende argumendid 7. Platoni dialektiline meetod. 8. Hinge mõiste – kolm komponenti, nende määratlused ja funktsioonid. 9. Hinge ja keha vahekord Platonil. 10. Hinge surematuse tõestused dialoogides Phaidon ja Phaidros. 11. Eetiline probleem dialoogis Kriton. 12. Millises mõttes võib samastada voorust teadmisega? 13. Õigluse käsitlus Riigis. Neli põhivoorust. 14. Maailma loomise k"
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised Platoni peamistest ideedest ja nende kriitikast, originaaltekstide lugemise kogemus. Oskus kõrvutada põhimõisteid teiste filosoofia ajaloo oluliste autorite omadega."
  }
  [2547]=>
  object(stdClass)#2548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6229"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2548]=>
  object(stdClass)#2549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6230"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Oskus orienteeruda filosoofia probleemides. Oskus mõtestada probleeme filosoofiliste vahenditega. Filosoofilise väljendusviisi valdamine. Suutlikkus iseseisvalt filosoofiaga tegelda ning jätkata õpinguid magistriõppes."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2549]=>
  object(stdClass)#2550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6231"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "kirjalik (kaks lühiesseed 3-4 lehekülge + üks pikem essee 5-6 lehekülge)+ test"
    ["eesmrk"]=>
    string(876) "Immanuel Kanti väitel oli just David Hume see, kes äratas ta dogmaatilisest unest. Millised on David Hume'i mõtlemise põhijooned ja milles seisneb tema anti-dogmaatilisus? Tüvitekstiseminaris loeme valikut Hume'i põhiteostest, keskendudes põhiliselt hilisemale raamatule „An Enquiry Concerning Human Understanding“ (1748/77), kuid loeme sinna juurde ka tekste tema varasemast põhiteoseks peetavast „A Treatise of Human Nature“ (1739-40) ning hilisemast lühemast tekstist „An Enquiry Concerning the Principles of Morals“ (1751/77) Igaks seminariks tuleb lugeda u. 10-20 lehekülge teksti, seminari eesmärgiks on saada põhjalikum ülevaade Hume'i mõtlemise põhiseisukohtadest ja seeläbi tutvuda ühe uusaegse empiristliku filosoofia olulisema mõltejaga, samuti üldisemalt harjutada filosoofilise teksti lugemist võõrkeeles ja teksti analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(140) "Auditoorne töö seminarivormis. Iseseisev töö: seminaritekstide iseseisev läbitöötamine, esseede kirjutamine, lühiettekande tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Seminar loob eeldused lähemaks tutvumiseks Hume'i filosoofiaga läbi tema põhiteoste. Seminari töökava täpsustatakse kursuse esimeses seminaris"
  }
  [2550]=>
  object(stdClass)#2551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6235"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2551]=>
  object(stdClass)#2552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6237"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2552]=>
  object(stdClass)#2553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6240"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(922) "Seminar keskendub tähenduseloome fenomenoloogilise analüüsi võimaluste väljaselgitamisele. Tähenduseloome all mõistetakse kõiki neid olukordi, mil meie teadvuses tekib mingi mõte, arusaamine, otsustus või hoiak millegi kohta – olukordades, kus miski omab meie jaoks tähendust selle sõna kõige laiemas mõttes: on mõistetav või vastupidi – hoomamatu; on oluline või ebaoluline, emotsionaalselt positiivne või negatiivne, jne. Selliste indiviidi teadvuses aset leidvate protsesside mõistmiseks proovime kasutada Husserli fenomenoloogilist meetodit, eelkõige nii nagu ta selle esitab oma läbimurdelises varase perioodi põhiteoses Loogilised uurimused. Semestri esimesel poolel selgitame Husserli enda tekstide ja mõnede tema kaasaegsete kommentaatorite abil fenomenoloogilise meetodi olemust ja proovime siis uurida, kuidas saab fenomenoloogilise meetodi abil tähenduse tekkimise protsesse mõista."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2553]=>
  object(stdClass)#2554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6241"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2554]=>
  object(stdClass)#2555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6244"
    ["hindamine"]=>
    string(318) "Bakalaureuse aste: hinne kujuneb kumulatiivselt kohalkäimise, aktiivse osaluse (igaks seminariks ettevalmistatud küsimused ja probleem lähtuvalt loetud tekstist) ja seminari lõpus kirjutatava essee põhjal. Essee on kursusel käsitletud teksti või tekstide põhjal pikkusega 5-7 lk (kirja suurus 12, reavahe 1,5)."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Õppida tundma intersubjektiivsuse filosoofilist problemaatikat kontinentaalses filosoofias ja saada sellest esmane ülevaade. Omandada elementaarsed oskused võõrkeelse filosoofilise teksti lähilugemiseks, teksti analüüsimiseks ja seoste loomiseks valdkonnas ja valdkonna üleselt."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "Üks uusaegne filosoofia keskseid debatte on subjekti ja objekti tunnetuslik vahekord. Kuidas me asjadest teame? Kas on olemas tõsikindlat teadmist? Intersubjektiivsuse probleem tekib, kui küsime, mismoodi on omavahel seotud kaks või enam subjekti. Kuidas mina ja teine üksteisest teavad? Kas subjektide vahel on olemas side? Kas on midagi, mis ühendab ühte teadvust teisega? Mis on suhe? Mis on kohtumine? Kas saab olla “mina” ilma “sina-ta”? Kas inimene on ühiskondlik või eraklik olend? Mismoodi teise elava subjekti tunnetus erineb asjade ja objektide tunnetamisest? Seminar pühendub intersubjektiivsuse probleemi mõistmisele uusaegses kontinentaalses filosoofias alates J.G. Fichte idealismist ja Hegeli spekulatiivsest fenomenoloogiast kuni M.Heideggeri fundamentaalontoloogiani. Lisaks ajaloolise konteksti tutvustamisele loeme seminaris vastavaid peatükke kolmelt autorilt: G.W.F. Hegelilt, M. Heideggerilt ja M. Buberilt. NB! Osa tekste on lugemiseks ainult saksa või inglise keeles!"
    ["vljund"]=>
    string(598) "Teadmised Hegeli mõiste anerkennung (tunnustamine, äratundmine) võimalikest tähendustest teoses “Vaimu fenomenoloogia”. Heideggeri fundamentaalontoloogia põhimõistete Mitsein (koosolu), Mitdasein (kooseksistents), das Man (keegi, igamees) tundmine ja nende tähendus teoses “Olemine ja aeg”. Martin Buberi dialoogifilosoofia ontoloogiliste põhiterminite “Mina-Sina” ja “Mina-See” tundmine. Oskus uusi teadmisi omavahel seostada ja võrrelda, vajadusel rakendada üliõpilase uurimistöös ja siduda intersubjektiivsuse probleemi teiste valdkondadega teadustes või kunstides."
  }
  [2555]=>
  object(stdClass)#2556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6246"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Jooksev hindamine iganädalaselt esitatavate kirjalike ülesannete põhjal. Puudutud seminaride tööd tuleb esitada kursuse lõpuks."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Kursus on mõeldud üliõpilastele esmaseks sissejuhatuseks filosoofiliste tekstide kirjutamisse. Eesmärk on saada ülevaade kirjalikule tööle esitatavatest akadeemilistest nõuetest; mõista filosoofilise kirjutamise spetsiifikat võrreldes muude valdkondadega; tunnetada kirjutamise protsessi konkreetsete ülesannete kaudu.
"
    ["sisu"]=>
    string(731) "Selge ja loogilise, filosoofilistel argumentidel põhineva teksti kirjutamine eeldab järgmiste etappide läbimist: *lähilugemine, teise autori argumendi mõistmine; *teise autori väidete ümbersõnastamine; *üldistamine, seostamine, laiendamine, hinnangute andmine; *oma argumendi sõnastamine; *oma argumendi põhjendamine; *üleminekute, seoste loomine; *sobiva stiili ja vormistuse valimine. Käesoleval seminaril tutvutakse nende etappidega, arutatakse kirjutamisel sagedamini tekkivaid küsimusi ning harjutatakse kirjutamist lühemate praktiliste tööde abil. Siin ei eeldata veel oma teema või uurimisküsimuse olemasolu - lahendatavad ülesanded katavad võimalikult laia filosoofiliste probleemide ja stiilide ringi."
    ["vljund"]=>
    string(601) "Kursuse läbinu:
Oskab kirjalikke töid vormistada (sh viidata ja koostada kasutatud kirjanduse nimestikku) ja teeb vahet erinevatel kirjutamistoonidel ametlikust personaalseni;
On teadlik kirjutamisprotsessi erinevatest etappidest ning teab erinevaid strateegiaid, kuidas seda protsessi oma eesmärkide tarvis tööle panna;
On saanud aimu, mida tähendab filosoofilise probleemi lahendamine kirjutamise abil, ja on omandanud isikliku kogemuse takistustest, mis oma kontseptsioonide edastamisel paratamatult tekivad, ning oskab seetõttu tähelepanelikumalt lugeda ka teiste filosoofide tekste."
  }
  [2556]=>
  object(stdClass)#2557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6247"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2557]=>
  object(stdClass)#2558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6249"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Kursuse läbimiseks on vajalik teha ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(191) "Loeme uusi ingliskeelseid artikleid ning nende mõistmiseks vajalikke vanemaid artikleid analüütilise filosoofia ajakirjadest. Püüame sisse vaadata võimalikult paljudesse valdkondadesse."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2558]=>
  object(stdClass)#2559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6253"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Meetodit rakendav essee koos vestlusega"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(338) "Formaalseks filosoofiaks nimetame filosoofilist meetodit, mis lähtub eeldusest, et filosoofia tuumaks on paljude probleemide lahendamisel korduvad mõtlemisvormid, mille sisu puudutab eneseteostust inimesena. Õpime sekstettide ja nelikjaotuse meetodit mitmesugustel näidetel ning püüame neid rakendada semiootika aluste mõistmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2559]=>
  object(stdClass)#2560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6255"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Meetodit rakendav essee koos vestlusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Formaalseks filosoofiaks nimetame filosoofilist meetodit, mis lähtub eeldusest, et filosoofia tuumaks on paljude probleemide lahendamisel korduvad mõtlemisvormid, mille sisu puudutab eneseteostust inimesena. Õpime sekstettide ja nelikjaotuse meetodit mitmesugustel näidetel ning püüame neid rakendada semiootika aluste mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2560]=>
  object(stdClass)#2561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6256"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2561]=>
  object(stdClass)#2562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6258"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2562]=>
  object(stdClass)#2563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6259"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2563]=>
  object(stdClass)#2564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6260"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2564]=>
  object(stdClass)#2565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6261"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2565]=>
  object(stdClass)#2566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6262"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2566]=>
  object(stdClass)#2567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6264"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2567]=>
  object(stdClass)#2568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6267"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2568]=>
  object(stdClass)#2569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6268"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2569]=>
  object(stdClass)#2570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6269"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2570]=>
  object(stdClass)#2571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6271"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(87) "Tegemist on erikursusega, mis toimub kolm korda semestris. Üks kord kestab kuus tundi."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2571]=>
  object(stdClass)#2572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6273"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Seminari eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt mõnede olulisemate esteetika tekstidega ning vaadelda kuidas nende tekstide taustal joonistub välja esteetika kui eripärane filosoofiline distsipliin."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursus käigus süveneme mõnedesse olulisematesse esteetika tekstidesse, mis on märkimisväärselt mõjutanud meie arusaamu ilust, kunsti tajumisest ja kunstist. Klassikaliste esteetika tekstide kõrval vaatleme ka meie kaasaegseid tekste, mis annavad tunnistust olulistest muutustest meie arusaamas kunstist ja kunstifilosoofiast. Kursuse käigus tuleb lugeda lühemaid esteetika tekste ning osaleda nende arutelus. Osalemine eeldab lugemisvõimet inglise või mõnes muus võõrkeeles."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2572]=>
  object(stdClass)#2573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6276"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kodutööd ja test/vestlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Anda võimalus tutvuda kontinentaalse filosoofia põhivooludega, et oleks võimalik erikursuste käigus neisse süveneda."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Kursus annab ülevaate 20. sajandi kontinentaalse filosoofia põhilistest suundumustest ja mõtlejatest ning vaatleb 20. sajandi kontinentaalset filosoofiat läänemaise filosoofia üldises kontekstis"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane on tuttav kontinentaalse filosoofia põhiliste voolude kujunemisloo ning nende lähenemiste eripäraga ja oskab neid lähenemisi rakendada."
  }
  [2573]=>
  object(stdClass)#2574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6279"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2574]=>
  object(stdClass)#2575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6280"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2575]=>
  object(stdClass)#2576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6281"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "kirjalik (kaks lühiesseed à 3-4 lehekülge + üks pikem essee 5-6 lehekülge)+ test hindamisel arvestatakse auditoorses töös osalemist ja iseseisvalt tehtud tööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(876) "Immanuel Kanti väitel oli just David Hume see, kes äratas ta dogmaatilisest unest. Millised on David Hume'i mõtlemise põhijooned ja milles seisneb tema anti-dogmaatilisus? Tüvitekstiseminaris loeme valikut Hume'i põhiteostest, keskendudes põhiliselt hilisemale raamatule „An Enquiry Concerning Human Understanding“ (1748/77), kuid loeme sinna juurde ka tekste tema varasemast põhiteoseks peetavast „A Treatise of Human Nature“ (1739-40) ning hilisemast lühemast tekstist „An Enquiry Concerning the Principles of Morals“ (1751/77) Igaks seminariks tuleb lugeda u. 10-20 lehekülge teksti, seminari eesmärgiks on saada põhjalikum ülevaade Hume'i mõtlemise põhiseisukohtadest ja seeläbi tutvuda ühe uusaegse empiristliku filosoofia olulisema mõltejaga, samuti üldisemalt harjutada filosoofilise teksti lugemist võõrkeeles ja teksti analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Auditoorne töö seminarivormis Iseseisev töö: seminaritekstide iseseisev läbitöötamine, esseede kirjutamine, lühiettekande tegemine. - seminarivorm, avatud ka mitte-filosoofia üliõpilastele seminari töökava täpsustatakse kursuse esimeses seminaris"
    ["vljund"]=>
    string(86) "Seminar loob eeldused lähemaks tutvumiseks Hume'i filosoofiaga läbi tema põhiteoste"
  }
  [2576]=>
  object(stdClass)#2577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6283"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2577]=>
  object(stdClass)#2578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6284"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2578]=>
  object(stdClass)#2579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6285"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2579]=>
  object(stdClass)#2580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6286"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2580]=>
  object(stdClass)#2581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6287"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2581]=>
  object(stdClass)#2582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6288"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2582]=>
  object(stdClass)#2583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6289"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2583]=>
  object(stdClass)#2584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6290"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2584]=>
  object(stdClass)#2585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6291"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2585]=>
  object(stdClass)#2586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6292"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksamiks tuleb kirjutada väike essee (3-6 lehekülge) ühel enda poolt valitud ihuliku fenomenoloogia põhiteemal. Essee teema tuleb enne õppejõuga kokku leppida. Seminarides osalemine on eksami sooritamise eeltingimuseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1411) "NB: kursus toimub üle nädala, reedeti kl 14:15-17:45 Seminar keskendub ihu (keha, oma-keha) positsioonile fenomenoloogias. Kuidas mõjutab ihulisus ehk kehalisus inimese maailma-kogemust? Kuidas inimene oma keha ja ihulisust kogeb? Milles näitab ennast ihulisuse horisont asjade kogemisel? Loeme klassikalist Ihu peatükki Merleau-Ponty 1945 aastal ilmunud teoses Taju fenomenoloogia (Colin Smith’i inglisekeelses tõlkes). Soovitan kõigil seminaris osalejatele endale see teos muretseda (Routlege on seda välja andnud alates 1962 aastast alates). Seminar toimub üle nädala 4 tundi järjest. Kõigil osalejatel on vaja igaks seminariks ette valmistada lühike loetud teksti kokkuvõte ja küsimus selle kohta. Tekstid on valitud nii, et seminar sobib ka esimeseks sissejuhatuseks fenomenoloogiasse. Seminaride kava: 1. Õppejõu-poolne sissejuhatus fenomenoloogiasse ja Merleau-Ponty Eessõna teosele Taju fenomenoloogia lugemine. 2. Sissejuhatus: Traditsioonilised eelarvamused ja tagasipöördumine fenomenide juurde, pt. 1, 2. 3. Sissejuhatus: Traditsioonilised eelarvamused ja tagasipöördumine fenomenide juurde, pt. 3, 4. 4. I osa: Ihu: 3 pt: Oma ihu ruumilisus ja liikumine, esimene pool lk. 112 – 143. 5. Oma ihu ruumilisus ja liikumine, teine pool lk. 143 – 170. 6. Ihu: pt. 4: Oma ihu süntees ja pt 5: Ihu oma seksuaalsuses 7. Ihu: pt. 6: Ihu kui väljendus ja kui kõne 8. Kokkuvõtted"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2586]=>
  object(stdClass)#2587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6293"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2587]=>
  object(stdClass)#2588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6294"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2588]=>
  object(stdClass)#2589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6295"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2589]=>
  object(stdClass)#2590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6296"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2590]=>
  object(stdClass)#2591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6297"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2591]=>
  object(stdClass)#2592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6298"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2592]=>
  object(stdClass)#2593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6301"
    ["hindamine"]=>
    string(318) "Bakalaureuse aste: hinne kujuneb kumulatiivselt kohalkäimise, aktiivse osaluse (igaks seminariks ettevalmistatud küsimused ja probleem lähtuvalt loetud tekstist) ja seminari lõpus kirjutatava essee põhjal. Essee on kursusel käsitletud teksti või tekstide põhjal pikkusega 5-7 lk (kirja suurus 12, reavahe 1,5)."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Õppida tundma intersubjektiivsuse filosoofilist problemaatikat kontinentaalses filosoofias ja saada sellest esmane ülevaade. Omandada elementaarsed oskused võõrkeelse filosoofilise teksti lähilugemiseks, teksti analüüsimiseks ja seoste loomiseks valdkonnas ja valdkonna üleselt."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "Üks uusaegne filosoofia keskseid debatte on subjekti ja objekti tunnetuslik vahekord. Kuidas me asjadest teame? Kas on olemas tõsikindlat teadmist? Intersubjektiivsuse probleem tekib, kui küsime, mismoodi on omavahel seotud kaks või enam subjekti. Kuidas mina ja teine üksteisest teavad? Kas subjektide vahel on olemas side? Kas on midagi, mis ühendab ühte teadvust teisega? Mis on suhe? Mis on kohtumine? Kas saab olla “mina” ilma “sina-ta”? Kas inimene on ühiskondlik või eraklik olend? Mismoodi teise elava subjekti tunnetus erineb asjade ja objektide tunnetamisest? Seminar pühendub intersubjektiivsuse probleemi mõistmisele uusaegses kontinentaalses filosoofias alates J.G. Fichte idealismist ja Hegeli spekulatiivsest fenomenoloogiast kuni M.Heideggeri fundamentaalontoloogiani. Lisaks ajaloolise konteksti tutvustamisele loeme seminaris vastavaid peatükke kolmelt autorilt: G.W.F. Hegelilt, M. Heideggerilt ja M. Buberilt. NB! Osa tekste on lugemiseks ainult saksa või inglise keeles!"
    ["vljund"]=>
    string(598) "Teadmised Hegeli mõiste anerkennung (tunnustamine, äratundmine) võimalikest tähendustest teoses “Vaimu fenomenoloogia”. Heideggeri fundamentaalontoloogia põhimõistete Mitsein (koosolu), Mitdasein (kooseksistents), das Man (keegi, igamees) tundmine ja nende tähendus teoses “Olemine ja aeg”. Martin Buberi dialoogifilosoofia ontoloogiliste põhiterminite “Mina-Sina” ja “Mina-See” tundmine. Oskus uusi teadmisi omavahel seostada ja võrrelda, vajadusel rakendada üliõpilase uurimistöös ja siduda intersubjektiivsuse probleemi teiste valdkondadega teadustes või kunstides."
  }
  [2593]=>
  object(stdClass)#2594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6302"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "kirjalik (kaks lühiesseed à 3-4 lehekülge + üks pikem essee 5-6 lehekülge)+ test"
    ["eesmrk"]=>
    string(876) "Immanuel Kanti väitel oli just David Hume see, kes äratas ta dogmaatilisest unest. Millised on David Hume'i mõtlemise põhijooned ja milles seisneb tema anti-dogmaatilisus? Tüvitekstiseminaris loeme valikut Hume'i põhiteostest, keskendudes põhiliselt hilisemale raamatule „An Enquiry Concerning Human Understanding“ (1748/77), kuid loeme sinna juurde ka tekste tema varasemast põhiteoseks peetavast „A Treatise of Human Nature“ (1739-40) ning hilisemast lühemast tekstist „An Enquiry Concerning the Principles of Morals“ (1751/77) Igaks seminariks tuleb lugeda u. 10-20 lehekülge teksti, seminari eesmärgiks on saada põhjalikum ülevaade Hume'i mõtlemise põhiseisukohtadest ja seeläbi tutvuda ühe uusaegse empiristliku filosoofia olulisema mõltejaga, samuti üldisemalt harjutada filosoofilise teksti lugemist võõrkeeles ja teksti analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Auditoorne töö seminarivormis Iseseisev töö: seminaritekstide iseseisev läbitöötamine, esseede kirjutamine, lühiettekande tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Seminar loob eeldused lähemaks tutvumiseks Hume'i filosoofiaga läbi tema põhiteoste"
  }
  [2594]=>
  object(stdClass)#2595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6310"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2595]=>
  object(stdClass)#2596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6311"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2596]=>
  object(stdClass)#2597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2597]=>
  object(stdClass)#2598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF6313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2598]=>
  object(stdClass)#2599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7300"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1043) "Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia õppekavad näevad ette kohustusliku erialapraktika kolme ainepunkti ulatuses. Erialapraktika raamides tuleb teha tavalise õppetöö raamidest väljuvat reaalset produktiivset tööd, mis eeldab filosoofiahariduse kasutamist. See võib olla näiteks erialase teadusartikli kirjutamine, esinemine erialasel konverentsil, vajaliku filosoofilise teksti tõlkimine, avaliku ettekande pidamine filosoofilisel teemal, filosoofilise sisuga artikli kirjutamine üldise sisuga perioodilisele väljaandele, esinemine raadios või televisioonis filosoofilisel teemal, filosoofilise sisuga artikli toimetamine, töö saatejuhi või toimetajana filosoofilise sisuga saate juures, avaliku filosoofilise diskussiooni korraldamine ja modereerimine, osalemine filosoofilise erialakonverentsi korraldamises, magistritasemel lisaks filosoofiat või filosoofia õppimist tutvustava ettekande pidamine kooliõpilastele (nt Õpilaskadeemias), filosoofiat puudutava loengu, seminari või õppetunni pidamine."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Erialapraktika vormi valib üliõpilane omal algatusel vastavalt oma võimetele ja võimalustele; erialapraktika eest vastutav õppejõud (vajaduse korral koos teiste õppejõududega) osutab talle vajaduse korral abi praktikavõimaluse leidmisel ning töö ettevalmistamisel. Erialapraktika ei eelda regulaarse õppetöö katkestamist."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2599]=>
  object(stdClass)#2600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7301"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist magistriseminar ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2600]=>
  object(stdClass)#2601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7302"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist magistritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2601]=>
  object(stdClass)#2602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7303"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist magistritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2602]=>
  object(stdClass)#2603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7304"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist magistritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2603]=>
  object(stdClass)#2604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7305"
    ["hindamine"]=>
    string(799) "Kursusele registreerumisest: filosoofia teadusseminar on kõikidele magistrantidele ja doktorantidel kohustuslik külastada kogu nende õpinguaja jooksul. Õppekavades nii palju aineid ei ole. Nii magistri- kui doktorikaval on neli seminari. Teeme seetõttu nii, magistrandid registreeruvad seminarile igal semestril, ning kui nende õpingud pärast nelja semestrit jätkuvad, siis rohkem seminari registreeruda pole vaja, kuid seminari eest saab magistritööga seotud punkte. Doktorandid võiksid registreerida seminarile kevadsemestril (kuigi käivad kohal ja sügissemestril), ning tulemus saadakse kirja kevadsemestri lõpus kahe seminari peale kokku. Kui õpingud pärast nelja aastat jätkuvad, siis pole jällegi enam registreeruda vaja, kuid seminari eest saab doktoritööga seotud punkte."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Filosoofia teadusseminar on pühendatud magistrantide ja doktorantide käesolevale uurimistööle ning mõeldud külastamiseks kogu selle aja jooksul kui uurimistöö käib."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Seminaris saame ülevaate üksteise teaduslikest tegemistest ja tagasisidet oma käimasolevale tööle. Seminari käigus esitletakse ja kaitstakse uurimistöö plaani, kirjutamisel olevaid peatükke ja artikleid, ettekannete esialgseid variante, jne. Samuti on filosoofia teadusseminar mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2604]=>
  object(stdClass)#2605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7306"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2605]=>
  object(stdClass)#2606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7400"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2606]=>
  object(stdClass)#2607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7401"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada saada ülevaade teadusfilosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Teadusfilosoofia aine vaatleb teadusliku mõtlemise ja tunnetuse metodoloogilisi ja metametodoloogilisi probleeme alates arvamuse ja teadmise vastandamisest vanakreeka filosoofias kuni teadusliku tõsikindluse ja essentsialismi kriitikani modernses ja postmodernses teoorias."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teaduse filosoofilistest probleemidest ja ta suudab nende üle nüansseeritult arutleda. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi rakendada oma uurimistöö mõtestamisel ja läbiviimisel."
  }
  [2607]=>
  object(stdClass)#2608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7402"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada saada ülevaade humanitaarteaduslike meetodite eripärast, paljususest ja spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(929) "Seminari eesmärgiks on tutvuda ja mõista tänapäeva humanitaarteadustes enamlevinud epistemoloogiliseid strateegiaid ning neist lähtuvad analüüsimeetodeid: hermeneutika, strukturalism, diskursuseanalüüs, psühho- ja võimu-analüüs, sotsiaalne konstruktivism, fenomenoloogia ning Foucault' "arheoloogiline" ja „genealoogline“ meetod.  Räägime ka XX sajandi teisel poolel toimunud "pööretest" humanitaarteadustes, mille hulgas olulisemad keeleline-, kultuuriline-, pildiline- ja ruumiline pööre.  Eesmärgiks on mõista ja osata kasutada tänapäeval enamlevinud kultuuri ja kultuurinähtuste uurimisel kasutatavaid epistemoloogilisi strateegiad ja neist välja kasvanud metodoloogilisi põhiseisukohti; õppida tundma erinevate kultuurinähtuseid uurivate meetodite heuristilisi võimalusi ja piiranguid. Seminari kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvad enamlevinute metodoloogiliste seisukohtade baastekstid."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Teadmised erinevatest humanitaarteadustes kasutatavatest metodoloogiatest ja mõistetest; Oskus sõnastada ja selgitada oma magistritöö meetodit; Oskus näha oma eriala meetodit teiste meetodite ja metodoloogiliste arutluste kontekstis."
  }
  [2608]=>
  object(stdClass)#2609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7403"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2609]=>
  object(stdClass)#2610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7404"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2610]=>
  object(stdClass)#2611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7405"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2611]=>
  object(stdClass)#2612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7406"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Eksamit saab sooritada kahel moel: (1) ülesannete sooritamine igaks seminariks või (2) kirjaliku eksami sooritamine pärast kursuse lõppu. Magistrandid ja doktorandid peavad sellele lisaks kirjutama ühe kultuurifilosoofilise essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kursuse eesmärgiks õpiväljundite mõttes on kultuuri fenomeniga seotud filosoofiliste probleemide mõistmine."
    ["sisu"]=>
    string(1004) "Kursus koosneb loenguseeriast ja seminaridest, mis on pühendatud kultuuri mõtestamisega seotud filosoofilistele probleemidele, avades eelkõige kultuurilise tähenduseloome erinevaid aspekte, nagu näiteks kultuurilise mina-pildi- ja erinevate kollektiivsete identiteetide loomine. Samuti uurime kultuurilisi mnemotehnikaid, kirja ja mälu suhet, kunstlike keskkondade ja fiktiivsete objektide omadusi, hüperrealistlikke objekte ja simulaakrumeid. Vaatleme ka levinumaid kultuurianalüüsi tehnikaid ja fenomenoloogilist lähenemist kultuurinähtustele. Läbi kõigi nende teemade liikudes proovime mõista ja selgitada taju ja tähenduseloome kultuurisõltelisust. Kursus on osaliselt veebipõhine: Moodle’i õpikeskkonnas on kursusele loodud veebileht, kust leiate loengute salvestused, ülesanded ja kirjanduse iseseisvaks tööks. Kõik kursuse sooritajad peavad sinna sisse logima. Seminarid toimuvad auditoorselt ning neis osalemine eeldab vastavate materjalide läbitöötamist enne seminari."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Üliõpilasel on kultuurifilosoofia-alased baasteadmised ja elementaarsed oskused kultuurifenomene filosoofiliselt analüüsida ning ta tunneb kultuurifenomenide filosoofilisi analüüsitehnikaid."
  }
  [2612]=>
  object(stdClass)#2613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7407"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2613]=>
  object(stdClass)#2614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7409"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2614]=>
  object(stdClass)#2615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7410"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2615]=>
  object(stdClass)#2616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7411"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2616]=>
  object(stdClass)#2617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7412"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2617]=>
  object(stdClass)#2618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7413"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2618]=>
  object(stdClass)#2619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7414"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Kirjalik (kaks lühiesseed à 3-4 lehekülge + üks pikem essee 5-6 lehekülge)+ test hindamisel arvestatakse auditoorses töös osalemist ja iseseisvalt tehtud tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(876) "Immanuel Kanti väitel oli just David Hume see, kes äratas ta dogmaatilisest unest. Millised on David Hume'i mõtlemise põhijooned ja milles seisneb tema anti-dogmaatilisus? Tüvitekstiseminaris loeme valikut Hume'i põhiteostest, keskendudes põhiliselt hilisemale raamatule „An Enquiry Concerning Human Understanding“ (1748/77), kuid loeme sinna juurde ka tekste tema varasemast põhiteoseks peetavast „A Treatise of Human Nature“ (1739-40) ning hilisemast lühemast tekstist „An Enquiry Concerning the Principles of Morals“ (1751/77) Igaks seminariks tuleb lugeda u. 10-20 lehekülge teksti, seminari eesmärgiks on saada põhjalikum ülevaade Hume'i mõtlemise põhiseisukohtadest ja seeläbi tutvuda ühe uusaegse empiristliku filosoofia olulisema mõltejaga, samuti üldisemalt harjutada filosoofilise teksti lugemist võõrkeeles ja teksti analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Auditoorne töö seminarivormis Iseseisev töö: seminaritekstide iseseisev läbitöötamine, esseede kirjutamine, lühiettekande tegemine. - seminarivorm, avatud ka mitte-filosoofia üliõpilastele seminari töökava täpsustatakse kursuse esimeses seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Seminar loob eeldused lähemaks tutvumiseks Hume'i filosoofiaga läbi tema põhiteoste."
  }
  [2619]=>
  object(stdClass)#2620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7415"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2620]=>
  object(stdClass)#2621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7416"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Anda võimalus harjutada ranget mõtlemist. Luua eeldused loogikale tuginevatest ja sümbolloogikat kasutavatest arutlustest arusaamiseks ning loogika süvendatud õppimiseks. Tutvustada loogika mõisteid, terminoloogiat ja formaalseid tehnikaid."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Loogika loomuse probleem. Formaalse loogika mõiste. Klass ja hulk. Elementaarne hulgateooria. Järjestatud paar ja ennik. Seos, funktsioon. Tüüp ja eksemplar. Tähestik. Lause ja propositsioon. Tõeväärtus. Lauseloogika süntaks ja semantika. Predikaatloogika süntaks ja semantika. Põhiosa kursusest moodustavad praktilised harjutused, millest omakorda suure osa moodustab tõlkimine loomulikust keelest predikaatloogika keelde."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada matemaatika põhimõisteid, valdab formaalloogilist mõtteviisi ning oskab rakendada formaalset loogikat arutluste kehtivuse või kehtetuse kindlakstegemiseks."
  }
  [2621]=>
  object(stdClass)#2622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7417"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2622]=>
  object(stdClass)#2623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7418"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2623]=>
  object(stdClass)#2624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7419"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(133) "Seminaris loetakse ja arutatakse jooksvat keelefilosoofia alast kirjandust, kaasates varasemaid uurimusi temaatiliste plokkide kaupa."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2624]=>
  object(stdClass)#2625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7420"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Kursuse läbimiseks on vajalik teha ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Ettekande- ja lugemisseminar hakkab toimuma püsivalt igal semestril."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Loeme uusi ingliskeelseid artikleid ning nende mõistmiseks vajalikke vanemaid artikleid analüütilise filosoofia ajakirjadest. Püüame sisse vaadata võimalikult paljudesse valdkondadesse."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2625]=>
  object(stdClass)#2626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7421"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda võimalus analüütilises filosoofias orienteeruma õppimiseks ja luua tingimused analüütilisse filosoofia süvenemiseks erikursuste käigus."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Kursuses antakse ülevaade analüütilise filosoofia ajaloost. Põhirõhk pannakse sajandi esimesele poolele, keelefilosoofiale ning Wittgensteinile. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Üliõpilane tunneb analüütilise filosoofia põhimeeteid ja ajalugu ning oskab analüütilise filosoofia stiilis arutleda."
  }
  [2626]=>
  object(stdClass)#2627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7422"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(541) "Kursuse põhirõhk on seekord filosoofilisel esteetikal. Miks oleme jõudnud situatsiooni, kus kunst näib olevat minetanud oma rolli ja tähenduse? Miks räägime kunsti surmast? Millised on kunsti poliitilised tingimused? Kursuse eesmärgiks on nende küsimuste seostamine konkreetsete esteetika-alaste tekstidega. Käsitleme autoreid (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Jean-Francois Lyotard, Jacques Rancière, Alain Badiou, Marc Jimenez jt.), kes ühel või teisel moel on endiselt olulised 20. sajandi filosoofilise esteetika kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2627]=>
  object(stdClass)#2628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7425"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2628]=>
  object(stdClass)#2629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7426"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Hinne koosneb kolmest komponendist: a) osalemine seminarides; b) ühe Platoni mõiste lahtikirjutus Moodle keskkonnas asuvas sõnastikus; c) essee omavalitud teemal, milles on kasutatud mõnd Platoni kirjutist."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Ülevaade Platoni teostest ja ideedest probleemipõhisel moel."
    ["sisu"]=>
    string(869) "1. Platoni dialoogide liigitamise meetodid (kronoloogiline, lingvistiline, teiste antiikautorite kaudu, ajalooliste isikute kaudu) 2. Teadmise probleem ja kriitika dialoogis Theaitetos a) teadmine kui meeletaju b) teadmine kui otsustus c) teadmine kui seletus (logos) 3. Teadmine kui meenutamine. 4. Teadmine liigitus dialoogis Riik (jagatud joone võrdlus). 5. Tõelise teadmise objekt, mõisted selle tähistamiseks – idee, hüve, üks. 6. Ideedeteooria kritiseerijad ja nende argumendid. 7. Platoni dialektiline meetod. 8. Hinge mõiste – kolm komponenti, nende määratlused ja funktsioonid. 9. Hinge ja keha vahekord Platonil. 10. Hinge surematuse tõestused dialoogides Phaidon ja Phaidros. 11. Eetiline probleem dialoogis Kriton. 12. Millises mõttes võib samastada voorust teadmisega? 13. Õigluse käsitlus Riigis. Neli põhivoorust. 14. Maailma loomise k"
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised Platoni peamistest ideedest ja nende kriitikast, originaaltekstide lugemise kogemus. Oskus kõrvutada põhimõisteid teiste filosoofia ajaloo oluliste autorite omadega."
  }
  [2629]=>
  object(stdClass)#2630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7429"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2630]=>
  object(stdClass)#2631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7430"
    ["hindamine"]=>
    string(1132) "Hindamine on nii suuline kui ka kirjalik. Hinnatakse: kodutööde kvaliteeti osalemist loengutes ja seminarides kursuse lõpuks omandatud teadmisi Eksamile pääsemise eelduseks on kohustusliku kirjanduse lugemine, kodutööde tegemine ja esitamine ning aktiivne osalus diskussioonides Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast: kirjaliku osa puhul tuleb eksamineeritaval vastata küsimustele loengutes ja seminarides käsitletud materjali kohta (põhimõisted ja -probleemid), suulise osa puhul tuleb vastata lisaküsimustele, samuti saab eksamineeritav oma kirjalikke vastuseid täiendada ja täpsustada. Kursusel osalemise eelduseks on kodutööde tegemine ja nende üleslaadimine moodle'i keskkonda. Eksamile pääsemise eelduseks on kodutööde tegemine ja osalemine auditoorses töös. Eksamil positiivse hinde saamise üldisteks eeldusteks on tehtud kodutööd, osalemine auditoorses töös (loengud, seminarid, diskussioonid). Kursus kombineerib loengu ja seminarivormi, see tähendab, kui on üles antud kodune töö (iseseisev lugemine), toimub selle seminarivormis arutelu loengu teises osas. Eraldi seminare ei toimu."
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "anda ülevaade läänemaise metafüüsika ajaloost, põhilistest suundumustest ja mõtlejatest anda ülevaade põhilistest metafüüsika kriitikutest tutvustada läänemaise metafüüsika baastekste seostada metafüüsika ja selle kriitika teiste filosoofia valdkondadega, samuti luua seoseid teiste inimtegevuse valdkondadega"
    ["sisu"]=>
    string(634) "Kursus annab ülevaate põhilistest suundumustest läänemaise metafüüsika ajaloos alates Vana-Kreekast kuni kaasaegsete anti-metafüüsiliste suundumusteni, mida võib kokku võtta kui metafüüsika kriitikat. Kursus kombineerib auditoorset ja iseseisvat tööd. Auditoorne töö koosneb loengutest ja seminaridest, kus analüüsitakse koos kodus iseseisvalt loetud metafüüsika tekste. Iseseisev töö koosneb teatud hulga metafüüsika baastekstide lugemises ja nende kohta märkmete esitamises või küsimustele vastamises. Kodutööd tuleb üles laadida moodle'i e-õppe keskkonnas. Kodutööd on kursusel osalemise eelduseks."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursusel osalenu on võimeline orienteeruma metafüüsika ajaloos, olulisemates mõistetes, probleemides, tekstides ja mõtlejates on võimeline kriitiliselt analüüsima põhilisi metafüüsika mõisteid ning nägema seoseid erinevate lähenemisviiside vahel on võimeline seostama metafüüsika mõisteid ja probleeme laiemas kontekstis, eelkõige filosoofia teistes valdkondades, aga ka teistes distsipliinides laiemalt"
  }
  [2631]=>
  object(stdClass)#2632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7432"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2632]=>
  object(stdClass)#2633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7435"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2633]=>
  object(stdClass)#2634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7438"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2634]=>
  object(stdClass)#2635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7444"
    ["hindamine"]=>
    string(318) "Bakalaureuse aste: hinne kujuneb kumulatiivselt kohalkäimise, aktiivse osaluse (igaks seminariks ettevalmistatud küsimused ja probleem lähtuvalt loetud tekstist) ja seminari lõpus kirjutatava essee põhjal. Essee on kursusel käsitletud teksti või tekstide põhjal pikkusega 5-7 lk (kirja suurus 12, reavahe 1,5)."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Õppida tundma intersubjektiivsuse filosoofilist problemaatikat kontinentaalses filosoofias ja saada sellest esmane ülevaade. Omandada elementaarsed oskused võõrkeelse filosoofilise teksti lähilugemiseks, teksti analüüsimiseks ja seoste loomiseks valdkonnas ja valdkonna üleselt."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "Üks uusaegne filosoofia keskseid debatte on subjekti ja objekti tunnetuslik vahekord. Kuidas me asjadest teame? Kas on olemas tõsikindlat teadmist? Intersubjektiivsuse probleem tekib, kui küsime, mismoodi on omavahel seotud kaks või enam subjekti. Kuidas mina ja teine üksteisest teavad? Kas subjektide vahel on olemas side? Kas on midagi, mis ühendab ühte teadvust teisega? Mis on suhe? Mis on kohtumine? Kas saab olla “mina” ilma “sina-ta”? Kas inimene on ühiskondlik või eraklik olend? Mismoodi teise elava subjekti tunnetus erineb asjade ja objektide tunnetamisest? Seminar pühendub intersubjektiivsuse probleemi mõistmisele uusaegses kontinentaalses filosoofias alates J.G. Fichte idealismist ja Hegeli spekulatiivsest fenomenoloogiast kuni M.Heideggeri fundamentaalontoloogiani. Lisaks ajaloolise konteksti tutvustamisele loeme seminaris vastavaid peatükke kolmelt autorilt: G.W.F. Hegelilt, M. Heideggerilt ja M. Buberilt. NB! Osa tekste on lugemiseks ainult saksa või inglise keeles!"
    ["vljund"]=>
    string(598) "Teadmised Hegeli mõiste anerkennung (tunnustamine, äratundmine) võimalikest tähendustest teoses “Vaimu fenomenoloogia”. Heideggeri fundamentaalontoloogia põhimõistete Mitsein (koosolu), Mitdasein (kooseksistents), das Man (keegi, igamees) tundmine ja nende tähendus teoses “Olemine ja aeg”. Martin Buberi dialoogifilosoofia ontoloogiliste põhiterminite “Mina-Sina” ja “Mina-See” tundmine. Oskus uusi teadmisi omavahel seostada ja võrrelda, vajadusel rakendada üliõpilase uurimistöös ja siduda intersubjektiivsuse probleemi teiste valdkondadega teadustes või kunstides."
  }
  [2635]=>
  object(stdClass)#2636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7446"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(338) "Formaalseks filosoofiaks nimetame filosoofilist meetodit, mis lähtub eeldusest, et filosoofia tuumaks on paljude probleemide lahendamisel korduvad mõtlemisvormid, mille sisu puudutab eneseteostust inimesena. Õpime sekstettide ja nelikjaotuse meetodit mitmesugustel näidetel ning püüame neid rakendada semiootika aluste mõistmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2636]=>
  object(stdClass)#2637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7447"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2637]=>
  object(stdClass)#2638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7449"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2638]=>
  object(stdClass)#2639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7450"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2639]=>
  object(stdClass)#2640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7452"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2640]=>
  object(stdClass)#2641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7453"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2641]=>
  object(stdClass)#2642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7454"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2642]=>
  object(stdClass)#2643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7455"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2643]=>
  object(stdClass)#2644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7458"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2644]=>
  object(stdClass)#2645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7460"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2645]=>
  object(stdClass)#2646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7461"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Võimaldada saada ülevaade olulisematest ideedest Euroopa ajaloos; luua võimalus mõistmiseks, kuidas ideed ajaloos muutuvad; anda võimalus harjutada ideedeajaloolist uurimist."
    ["sisu"]=>
    string(817) "Ülevaatekursus Euroopa kultuurist alates Euroopa eelajaloost kuni keskajani, mis keskendub mitte ajaloolistele faktidele, vaid inimeste tõekspidamistele ja veendumustele eri ajastutel. Loengusarja esimeses tsüklis uurime, mida arvasid vanad kreeklased ja roomlased inimelust, saatusest, armastusest, heast elust ja surmast, milline oli nende ettekujutus maailmast ja seda valitsenud jõududest ning inimeste ja maailma valitsevate jõudude vahekorrast. Loengu järgmises tsüklis vaatleme, millisteks muutusid need arusaamad keskajal. Eksamiks tuleb kirjutada lühike essee (3-5 lk.) ühe veendumuse muutumisest antiikajast keskajani kohustusliku kirjanduse näidetel ja sooritada kirjalik test kohustusliku kirjanduse kohta Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Üliõpilane orienteerub ideede ajaloo metodoloogias ja temaatikas Euroopa kultuuriloo näitel. Üliõpilasel on elementaarne oskus ideede ajalugu iseseisvalt konstrueerida. Üliõpilasel on elementaarne oskus vaadelda ja kirjeldada ideede muutumist ajaloos."
  }
  [2646]=>
  object(stdClass)#2647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7464"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2647]=>
  object(stdClass)#2648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7465"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2648]=>
  object(stdClass)#2649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7466"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2649]=>
  object(stdClass)#2650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7467"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2650]=>
  object(stdClass)#2651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7468"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2651]=>
  object(stdClass)#2652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7469"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2652]=>
  object(stdClass)#2653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7470"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2653]=>
  object(stdClass)#2654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7472"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2654]=>
  object(stdClass)#2655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7474"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2655]=>
  object(stdClass)#2656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7475"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2656]=>
  object(stdClass)#2657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7476"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2657]=>
  object(stdClass)#2658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7477"
    ["hindamine"]=>
    string(465) "Hinne kujuneb kumulatiivselt kohalkäimise, aktiivse osaluse (igaks seminariks ettevalmistatud küsimused ja probleem lähtuvalt loetud tekstist) ja seminari lõpus kirjutatava essee põhjal. Essee on kursusel käsitletud teksti või tekstide põhjal pikkusega 5-7 lk (kirja suurus 12, reavahe 1,5). Lisaks eelnevale on magistrantidel seminari vältel vaja teha üks ettekanne ja/või olla ühe ettekande oponeerija. Muud nõuded on bakalaureuse astmega analoogsed."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Õppida tundma intersubjektiivsuse filosoofilist problemaatikat kontinentaalses filosoofias ja saada sellest esmane ülevaade. Omandada elementaarsed oskused võõrkeelse filosoofilise teksti lähilugemiseks, teksti analüüsimiseks ja seoste loomiseks valdkonnas ja valdkonna üleselt."
    ["sisu"]=>
    string(1012) "Üks uusaegne filosoofia keskseid debatte on subjekti ja objekti tunnetuslik vahekord. Kuidas me asjadest teame? Kas on olemas tõsikindlat teadmist? Intersubjektiivsuse probleem tekib, kui küsime, mismoodi on omavahel seotud kaks või enam subjekti. Kuidas mina ja teine üksteisest teavad? Kas subjektide vahel on olemas side? Kas on midagi, mis ühendab ühte teadvust teisega? Mis on suhe? Mis on kohtumine? Kas saab olla “mina” ilma “sina-ta”? Kas inimene on ühiskondlik või eraklik olend? Mismoodi teise elava subjekti tunnetus erineb asjade ja objektide tunnetamisest? Seminar pühendub intersubjektiivsuse probleemi mõistmisele uusaegses kontinentaalses filosoofias alates J.G. Fichte idealismist ja Hegeli spekulatiivsest fenomenoloogiast kuni M.Heideggeri fundamentaalontoloogiani. Lisaks ajaloolise konteksti tutvustamisele loeme seminaris vastavaid peatükke kolmelt autorilt: G.W.F. Hegelilt, M. Heideggerilt ja M. Buberilt. NB! Osa tekste on lugemiseks ainult saksa või inglise keeles!"
    ["vljund"]=>
    string(598) "Teadmised Hegeli mõiste anerkennung (tunnustamine, äratundmine) võimalikest tähendustest teoses “Vaimu fenomenoloogia”. Heideggeri fundamentaalontoloogia põhimõistete Mitsein (koosolu), Mitdasein (kooseksistents), das Man (keegi, igamees) tundmine ja nende tähendus teoses “Olemine ja aeg”. Martin Buberi dialoogifilosoofia ontoloogiliste põhiterminite “Mina-Sina” ja “Mina-See” tundmine. Oskus uusi teadmisi omavahel seostada ja võrrelda, vajadusel rakendada üliõpilase uurimistöös ja siduda intersubjektiivsuse probleemi teiste valdkondadega teadustes või kunstides."
  }
  [2658]=>
  object(stdClass)#2659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7480"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2659]=>
  object(stdClass)#2660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7481"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Essee ja vestlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Seminari eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt mõnede olulisemate esteetika tekstidega ning vaadelda kuidas nende tekstide taustal joonistub välja esteetika kui eripärane filosoofiline distsipliin."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursus käigus süveneme mõnedesse olulisematesse esteetika tekstidesse, mis on märkimisväärselt mõjutanud meie arusaamu ilust, kunsti tajumisest ja kunstist. Klassikaliste esteetika tekstide kõrval vaatleme ka meie kaasaegseid tekste, mis annavad tunnistust olulistest muutustest meie arusaamas kunstist ja kunstifilosoofiast. Kursuse käigus tuleb lugeda lühemaid esteetika tekste ning osaleda nende arutelus. Osalemine eeldab lugemisvõimet inglise või mõnes muus võõrkeeles."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2660]=>
  object(stdClass)#2661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7482"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2661]=>
  object(stdClass)#2662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7484"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2662]=>
  object(stdClass)#2663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7485"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2663]=>
  object(stdClass)#2664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7486"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2664]=>
  object(stdClass)#2665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7487"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2665]=>
  object(stdClass)#2666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7488"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2666]=>
  object(stdClass)#2667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7489"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2667]=>
  object(stdClass)#2668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7491"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Meetodit rakendav essee koos vestlusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(338) "Formaalseks filosoofiaks nimetame filosoofilist meetodit, mis lähtub eeldusest, et filosoofia tuumaks on paljude probleemide lahendamisel korduvad mõtlemisvormid, mille sisu puudutab eneseteostust inimesena. Õpime sekstettide ja nelikjaotuse meetodit mitmesugustel näidetel ning püüame neid rakendada semiootika aluste mõistmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2668]=>
  object(stdClass)#2669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7492"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2669]=>
  object(stdClass)#2670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7493"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2670]=>
  object(stdClass)#2671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7494"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2671]=>
  object(stdClass)#2672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7495"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2672]=>
  object(stdClass)#2673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7496"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2673]=>
  object(stdClass)#2674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7497"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2674]=>
  object(stdClass)#2675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7498"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2675]=>
  object(stdClass)#2676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7499"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksamiks tuleb kirjutada väike essee (3-6 lehekülge) ühel enda poolt valitud ihuliku fenomenoloogia põhiteemal. Essee teema tuleb enne õppejõuga kokku leppida. Seminarides osalemine on eksami sooritamise eeltingimuseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1411) "NB: kursus toimub üle nädala, reedeti kl 14:15-17:45 Seminar keskendub ihu (keha, oma-keha) positsioonile fenomenoloogias. Kuidas mõjutab ihulisus ehk kehalisus inimese maailma-kogemust? Kuidas inimene oma keha ja ihulisust kogeb? Milles näitab ennast ihulisuse horisont asjade kogemisel? Loeme klassikalist Ihu peatükki Merleau-Ponty 1945 aastal ilmunud teoses Taju fenomenoloogia (Colin Smith’i inglisekeelses tõlkes). Soovitan kõigil seminaris osalejatele endale see teos muretseda (Routlege on seda välja andnud alates 1962 aastast alates). Seminar toimub üle nädala 4 tundi järjest. Kõigil osalejatel on vaja igaks seminariks ette valmistada lühike loetud teksti kokkuvõte ja küsimus selle kohta. Tekstid on valitud nii, et seminar sobib ka esimeseks sissejuhatuseks fenomenoloogiasse. Seminaride kava: 1. Õppejõu-poolne sissejuhatus fenomenoloogiasse ja Merleau-Ponty Eessõna teosele Taju fenomenoloogia lugemine. 2. Sissejuhatus: Traditsioonilised eelarvamused ja tagasipöördumine fenomenide juurde, pt. 1, 2. 3. Sissejuhatus: Traditsioonilised eelarvamused ja tagasipöördumine fenomenide juurde, pt. 3, 4. 4. I osa: Ihu: 3 pt: Oma ihu ruumilisus ja liikumine, esimene pool lk. 112 – 143. 5. Oma ihu ruumilisus ja liikumine, teine pool lk. 143 – 170. 6. Ihu: pt. 4: Oma ihu süntees ja pt 5: Ihu oma seksuaalsuses 7. Ihu: pt. 6: Ihu kui väljendus ja kui kõne 8. Kokkuvõtted"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2676]=>
  object(stdClass)#2677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7500"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2677]=>
  object(stdClass)#2678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7501"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2678]=>
  object(stdClass)#2679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7502"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2679]=>
  object(stdClass)#2680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7503"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2680]=>
  object(stdClass)#2681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7504"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2681]=>
  object(stdClass)#2682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7505"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2682]=>
  object(stdClass)#2683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7506"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2683]=>
  object(stdClass)#2684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7507"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2684]=>
  object(stdClass)#2685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7511"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2685]=>
  object(stdClass)#2686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7512"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "kirjalik (kaks lühiesseed à 3-4 lehekülge + üks pikem essee 5-6 lehekülge)+ test"
    ["eesmrk"]=>
    string(876) "Immanuel Kanti väitel oli just David Hume see, kes äratas ta dogmaatilisest unest. Millised on David Hume'i mõtlemise põhijooned ja milles seisneb tema anti-dogmaatilisus? Tüvitekstiseminaris loeme valikut Hume'i põhiteostest, keskendudes põhiliselt hilisemale raamatule „An Enquiry Concerning Human Understanding“ (1748/77), kuid loeme sinna juurde ka tekste tema varasemast põhiteoseks peetavast „A Treatise of Human Nature“ (1739-40) ning hilisemast lühemast tekstist „An Enquiry Concerning the Principles of Morals“ (1751/77) Igaks seminariks tuleb lugeda u. 10-20 lehekülge teksti, seminari eesmärgiks on saada põhjalikum ülevaade Hume'i mõtlemise põhiseisukohtadest ja seeläbi tutvuda ühe uusaegse empiristliku filosoofia olulisema mõltejaga, samuti üldisemalt harjutada filosoofilise teksti lugemist võõrkeeles ja teksti analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Auditoorne töö seminarivormis Iseseisev töö: seminaritekstide iseseisev läbitöötamine, esseede kirjutamine, lühiettekande tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Seminar loob eeldused lähemaks tutvumiseks Hume'i filosoofiaga läbi tema põhiteoste"
  }
  [2686]=>
  object(stdClass)#2687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7520"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2687]=>
  object(stdClass)#2688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7521"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2688]=>
  object(stdClass)#2689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7522"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Selgub kursuse käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Soodustada filosoofiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(89) "On omandanud süvateadmised mõne filosoofilise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta;"
  }
  [2689]=>
  object(stdClass)#2690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF7524"
    ["hindamine"]=>
    string(442) "Kursus kestab viis päeva: igal hommikul kaks loengut ja pealelõunal seminar, mille käigus tudengid teevad ettekandeid. Kursuse lõpphinne moodustub kursusel osalemisest (20%), ettekande pidamisest (40%) ja essee kirjutamisest (40%). Ettekanne tuleb teha ühe etteantud teksti põhjal, mis antakse üliõpilasele kohustusliku kirjanduse nimekirjast. Essee teema lepitakse kokku ühe õppejõuga. Essee pikkus ei tohi ületada 10 lehekülge."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Kursuse eesmärk on anda teadmised pildikogemuse teooriatest kaasaja filosoofias. Peamiselt keskendutakse pildi mõiste analüüsile."
    ["sisu"]=>
    string(847) "Intensiivkursus kestab viis päeva. Esimesel päeval on vaatluse all Gilles Deleuze’i filmiteooria. Selle käigus analüüsitakse mõisteid „movement-image“, „action-image“ ja „fact-image“. Teise päeva põhiteema on pildi tekkimise protsess ehk kuidas kunstnik muudab nähtamatu nähtavaks pildis. Kolmandal päeval keskendutakse portreefotole. Vaadeldakse täpsemalt kahte juhtumit: biomeetriline passifoto ja aju pildiline kujutamine. Neljanda päeva on vaatluse all Richard Wollheimi ja Edmund Husserli teooriad pildi sisse nägemisest (seeing-in). Viiendal päeval jätkatakse sama teemaga, kuid vaadeldakse täpsemalt erinevust kahe kogemuse vahel: nägema midagi reaalsuses ja nägema midagi pildi sees. Eesmärk on analüüsid pilditaju teooriaid, mille järgi me näeme asju endid pildi sees ja mitte pilte nendest asjadest."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Kursuse läbinutel on põhjalikud teadmised pildikogemuse teooriatest kaasaja filosoofias. Nad tunnevad hästi käsitlusi pildi mõistest."
  }
  [2690]=>
  object(stdClass)#2691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8010"
    ["hindamine"]=>
    string(2) ".."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Eesmärk on mõne filosoofia teoreetilise probleemi süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Süvateadmised mõne filosoofia teoreetilise probleemi kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi sellel teemal, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2691]=>
  object(stdClass)#2692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8011"
    ["hindamine"]=>
    string(2) ".."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Eesmärk on mõne filosoofia klassikalise teksti süvenenud käsitlemine, selle teoreetiline mõtestamine ja konteksti paigutamine. Ka on eesmärgiks doktorandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Süvateadmised mõne filosoofia klassikalise teksti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi sellel teemal, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2692]=>
  object(stdClass)#2693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8499"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused saada vajalikud teadmised ja oskused läbimaks filosoofia doktoriõppekava. Kvalifikatsioonieksam on kohustuslik doktorantidele, kellel pole magistrikraadi filosoofias."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Aine läbitakse iseseisva töö vormis. Doktorant töötab läbi eelnevalt kokkulepitud kirjanduse, mille põhjal koostab essee või sooritab kirjaliku eksami."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Vajalikud teadmised ja oskused filosoofia doktoriõppekava läbimiseks."
  }
  [2693]=>
  object(stdClass)#2694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8500"
    ["hindamine"]=>
    string(2) ".."
    ["eesmrk"]=>
    string(2) ".."
    ["sisu"]=>
    string(2) ".."
    ["vljund"]=>
    string(2) ".."
  }
  [2694]=>
  object(stdClass)#2695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8501"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada saada ülevaade teadusfilosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Teadusfilosoofia aine vaatleb teadusliku mõtlemise ja tunnetuse metodoloogilisi ja metametodoloogilisi probleeme alates arvamuse ja teadmise vastandamisest Vana-kreeka filosoofias kuni teadusliku tõsikindluse ja essentsialismi kriitikani modernses ja postmodernses teoorias."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teaduse filosoofilistest probleemidest ja ta suudab nende üle nüansseeritult arutleda. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi rakendada oma uurimistöö mõtestamisel ja läbiviimisel."
  }
  [2695]=>
  object(stdClass)#2696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8502"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada saada ülevaade humanitaarteaduslike meetodite eripärast, paljususest ja spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(821) "Seminari teemaks on tänapäeva humanitaarteadustes enamlevinud epistemoloogilised probleemiasetused ja strateegiaid ning vastavad analüüsimeetodid: hermeneutika, strukturalism, poststrukturalism, dekonstruktsioon, sotsiaalne konstruktivism, fenomenoloogia ja "arheoloogia". Kuna seminar lähtub humanitaarteadusliku meetodi eripärale teiste teadustega võrreldes, siis on aine sooritajatele soovitav tutvuda enne teaduse metodoloogia- ja filosoofiaga laiemalt, näiteks WHU 7401 / WHU 8501 Teadusfilosoofia kursuse raames. Eksami sooritamiseks on kohustuslik seminarides osalemine (igaks korraks kirjalikult loetud teksti põhiseisukohtade sisukokkuvõte ja nende suhestamine oma uurimistöö metodoloogiaga) ja kursuse lõppedes lühike metametodoloogiline arutlus oma uurimistöös kasutatava meetodi kohta 5-10 lk."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Teadmised erinevatest humanitaarteadustes kasutatavatest metodoloogiatest ja mõistetest; Oskus sõnastada ja selgitada oma magistritöö meetodit; Oskus näha oma eriala meetodit teiste meetodite ja metodoloogiliste arutluste kontekstis."
  }
  [2696]=>
  object(stdClass)#2697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8503"
    ["hindamine"]=>
    string(926) "Hindamine: Eksami sooritamiseks on kohustuslik seminarides osalemine (igaks korraks tuleb kaasa võtta  loetud teksti põhiseisukohtade sisukokkuvõte ja nende metodoloogiliste seisukohtade suhestamine Teie enda uurimistöö meetodiga - kokku ühel leheküljel) ja kursuse lõppedes tuleb kirjutada lühike metametodoloogiline arutlus oma uurimistöös kasutatava meetodi kohta 5-10 lk.  Puudutud seminarid on võimalik asendada 3-5 leheküljelise kokkuvõttega loetud tekstidest ja paari- kuni kümnelauselisest lõigust selle kohta, kuidas suhestuvad need metodoloogilised seisukohad Teie uurimistöö meetodiga) Eksami iseseisvaks sooritamiseks (näiteks lektüürieksami vormis) tuleb: A. kirjutada referaat asenduskirjandusest (2 x 7-10 lk). B. kirjutada kolme-lehekülje-pikkune kokkuvõte kõikidest kohustusliku kirjanduse tekstidest (ühe numbri alla koondatud tekstid võib kokku ühele leheküljele kokku võtta)."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Seminari eesmärk on reflekteerida erinevate metodoloogiate heuristiliste võimalusi ja piiranguid ning õppida oma diplomitöös kasutatud metodoloogiat teiste metodoloogiliste positsioonidega suhestama ja oma metodoloogilist valikut põhjendama."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Seminari teemaks on tänapäeva humanitaarteadustes enamlevinud epistemoloogilised probleemiasetused ja strateegiaid ning vastavad analüüsimeetodid: hermeneutika, strukturalism , poststrukturalistlism, psühho- ja võimu-analüüs, sotsiaalne konstruktivism, fenomenoloogia ja Foucault' "arheoloogia".  Räägime ka XX sajandi teisel poolel toimunud "pööretest" humanitaarteadustes, mille hulgas olulisemad on keeleline-, kultuuriline-, kognitiivne-, ruumiline- ja kehaline pööre.   "
    ["vljund"]=>
    string(368) "Õpiväljundid eraldi väljakirjutatult: oskus valida, sõnastada ja metodoloogiliselt reflekteerida oma töös kasutatatud meetodit ja seda teiste võimalike meetoditega võrrelda. Teadlikkus oma metodoloogilise positsiooni tugevustest, nõrkustest, erinevustest ja kattumistest teiste metodoloogiliste positsioonidega. Oma metodoloogilise valiku põhjendamise oskus."
  }
  [2697]=>
  object(stdClass)#2698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8504"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Saada ülevaade loodusteaduse filosoofia põhiprobleemidest"
    ["sisu"]=>
    string(275) "Teadusfilosoofia aine vaatleb teadusliku mõtlemise ja tunnetuse metodoloogilisi ja metametodoloogilisi probleeme alates arvamuse ja teadmise vastandamisest vanakreeka filosoofias kuni teadusliku tõsikindluse ja essentsialismi kriitikani modernses ja postmodernses teoorias."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teaduse filosoofilistest probleemidest ja ta suudab nende üle nüansseeritult arutleda. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi rakendada oma uurimistöö mõtestamisel ja läbiviimisel."
  }
  [2698]=>
  object(stdClass)#2699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8505"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Nende nõuete täitmisel eraldi eksamit ei toimu. Hinne arvestab teie kõkkuvõtteid tekstidest, seminarides osalemist (mitte kohalkäimist) ja puudutud seminaride arvu. Seminar toimub igal aastal ning seda ei ole võimalik iseseisvalt sooritada."
    ["eesmrk"]=>
    string(482) "Doktorantidele mõeldud seminari eesmärgiks orienteeruda kultuuri ja kultuurinähtuseid uurivate teaduste enamlevinud epistemoloogilistes strateegiates ning neist lähtuvad analüüsimeetodites ja XX sajandi teisel poolel humanitaarteadustes toimunud „pööretes“. See seminar jätkab magistritaseme kursust Humanitaarteaduste metodoloogia , kuid pöörab peatähelepanu doktorandi enda uurimistöös kasutatud metodoloogilise positsiooni põhjendamise ja selgitamise oskusele."
    ["sisu"]=>
    string(929) "Seminari eesmärgiks on tutvuda ja mõista tänapäeva humanitaarteadustes enamlevinud epistemoloogiliseid strateegiaid ning neist lähtuvad analüüsimeetodeid: hermeneutika, strukturalism, diskursuseanalüüs, psühho- ja võimu-analüüs, sotsiaalne konstruktivism, fenomenoloogia ning Foucault' "arheoloogiline" ja „genealoogline“ meetod.  Räägime ka XX sajandi teisel poolel toimunud "pööretest" humanitaarteadustes, mille hulgas olulisemad keeleline-, kultuuriline-, pildiline- ja ruumiline pööre.  Eesmärgiks on mõista ja osata kasutada tänapäeval enamlevinud kultuuri ja kultuurinähtuste uurimisel kasutatavaid epistemoloogilisi strateegiad ja neist välja kasvanud metodoloogilisi põhiseisukohti; õppida tundma erinevate kultuurinähtuseid uurivate meetodite heuristilisi võimalusi ja piiranguid. Seminari kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvad enamlevinute metodoloogiliste seisukohtade baastekstid."
    ["vljund"]=>
    string(238) "teadmised erinevatest humanitaarteadustes kasutatavatest metodoloogiatest ja mõistetest; oskus sõnastada ja selgitada oma magistritöö meetodit; oskus näha oma eriala meetodit teiste meetodite ja metodoloogiliste arutluste kontekstis."
  }
  [2699]=>
  object(stdClass)#2700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8506"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Hinde saamiseks on kohustuslik osaleda seminarides, teha lühikokkuvõtteid loetud kirjandusest ja kõrgema hinde saamiseks kirjutada väike essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Saada ülevaade kultuuriga ja kultuurinähtuste analüüsiga seotud filosoofilistest probleemidest ning oskus orienteeruda sellealases kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(842) "Loenguseeria annab ülevaate kultuuri mõtestamisega seotud teoreetilistest probleemidest kultuurifilosoofias ja sellega külgnevates kultuuri uurivates distsipliinides nagu antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia ja kultuurisotsioloogia. Loengud ja kohustuslik kirjandus keskendub järgmistele teemadele: Kultuurirelativism vs kultuuri universaalsed funktsioonid; Inimeste ja loomade kultuur; Taju ja tähenduseloome kultuursõltelisus; Mina-loome ja kollektiivsed identiteedid; Kultuuri mnemotehnikad, kiri ja mälu. Igale loengule järgnevad seminarid, mis on pühendatud loetud tekstide analüüsile. Seminarides osalemine on hinde saamiseks kohustuslik. Seminarides osalemiseks on tarvilik sisse logida kursuse veebileheküljele Moodle keskkonnas. Seal saavad olema üleval seminari materjalid ja sinna tuleb laadida regulaarsed kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Ülevaade kultuuriga ja kultuurinähtuste analüüsiga seotud filosoofilistest probleemidest ning oskus orienteeruda sellealases kirjanduses."
  }
  [2700]=>
  object(stdClass)#2701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8507"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2701]=>
  object(stdClass)#2702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8508"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(541) "Kursuse põhirõhk on seekord filosoofilisel esteetikal. Miks oleme jõudnud situatsiooni, kus kunst näib olevat minetanud oma rolli ja tähenduse? Miks räägime kunsti surmast? Millised on kunsti poliitilised tingimused? Kursuse eesmärgiks on nende küsimuste seostamine konkreetsete esteetika-alaste tekstidega. Käsitleme autoreid (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Jean-Francois Lyotard, Jacques Rancière, Alain Badiou, Marc Jimenez jt.), kes ühel või teisel moel on endiselt olulised 20. sajandi filosoofilise esteetika kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2702]=>
  object(stdClass)#2703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8509"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2703]=>
  object(stdClass)#2704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8510"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2704]=>
  object(stdClass)#2705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8512"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(308) "Ettekande- ja lugemisseminar hakkab toimuma püsivalt igal semestril. Loeme uusi ingliskeelseid artikleid ning nende mõistmiseks vajalikke vanemaid artikleid analüütilise filosoofia ajakirjadest. Püüame sisse vaadata võimalikult paljudesse valdkondadesse. Kursuse läbimiseks on vajalik teha ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2705]=>
  object(stdClass)#2706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8513"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2706]=>
  object(stdClass)#2707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8514"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2707]=>
  object(stdClass)#2708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8515"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2708]=>
  object(stdClass)#2709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8516"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2709]=>
  object(stdClass)#2710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8517"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2710]=>
  object(stdClass)#2711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8519"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2711]=>
  object(stdClass)#2712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8520"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2712]=>
  object(stdClass)#2713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8521"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2713]=>
  object(stdClass)#2714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8522"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(922) "Seminar keskendub tähenduseloome fenomenoloogilise analüüsi võimaluste väljaselgitamisele. Tähenduseloome all mõistetakse kõiki neid olukordi, mil meie teadvuses tekib mingi mõte, arusaamine, otsustus või hoiak millegi kohta – olukordades, kus miski omab meie jaoks tähendust selle sõna kõige laiemas mõttes: on mõistetav või vastupidi – hoomamatu; on oluline või ebaoluline, emotsionaalselt positiivne või negatiivne, jne. Selliste indiviidi teadvuses aset leidvate protsesside mõistmiseks proovime kasutada Husserli fenomenoloogilist meetodit, eelkõige nii nagu ta selle esitab oma läbimurdelises varase perioodi põhiteoses Loogilised uurimused. Semestri esimesel poolel selgitame Husserli enda tekstide ja mõnede tema kaasaegsete kommentaatorite abil fenomenoloogilise meetodi olemust ja proovime siis uurida, kuidas saab fenomenoloogilise meetodi abil tähenduse tekkimise protsesse mõista."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2714]=>
  object(stdClass)#2715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8523"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2715]=>
  object(stdClass)#2716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8524"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2716]=>
  object(stdClass)#2717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8525"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2717]=>
  object(stdClass)#2718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8526"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2718]=>
  object(stdClass)#2719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8527"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2719]=>
  object(stdClass)#2720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8528"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2720]=>
  object(stdClass)#2721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8529"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2721]=>
  object(stdClass)#2722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8530"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Eksamit saab sooritada kahel moel: (1) ülesannete sooritamine igaks seminariks või (2) kirjaliku eksami sooritamine pärast kursuse lõppu. Magistrandid ja doktorandid peavad sellele lisaks kirjutama ühe kultuurifilosoofilise essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kursuse eesmärgiks õpiväljundite mõttes on kultuuri fenomeniga seotud filosoofiliste probleemide mõistmine."
    ["sisu"]=>
    string(1004) "Kursus koosneb loenguseeriast ja seminaridest, mis on pühendatud kultuuri mõtestamisega seotud filosoofilistele probleemidele, avades eelkõige kultuurilise tähenduseloome erinevaid aspekte, nagu näiteks kultuurilise mina-pildi- ja erinevate kollektiivsete identiteetide loomine. Samuti uurime kultuurilisi mnemotehnikaid, kirja ja mälu suhet, kunstlike keskkondade ja fiktiivsete objektide omadusi, hüperrealistlikke objekte ja simulaakrumeid. Vaatleme ka levinumaid kultuurianalüüsi tehnikaid ja fenomenoloogilist lähenemist kultuurinähtustele. Läbi kõigi nende teemade liikudes proovime mõista ja selgitada taju ja tähenduseloome kultuurisõltelisust. Kursus on osaliselt veebipõhine: Moodle’i õpikeskkonnas on kursusele loodud veebileht, kust leiate loengute salvestused, ülesanded ja kirjanduse iseseisvaks tööks. Kõik kursuse sooritajad peavad sinna sisse logima. Seminarid toimuvad auditoorselt ning neis osalemine eeldab vastavate materjalide läbitöötamist enne seminari."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Üliõpilasel on kultuurifilosoofia-alased baasteadmised ja elementaarsed oskused kultuurifenomene filosoofiliselt analüüsida ning ta tunneb kultuurifenomenide filosoofilisi analüüsitehnikaid."
  }
  [2722]=>
  object(stdClass)#2723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8531"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2723]=>
  object(stdClass)#2724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8532"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd;
oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2724]=>
  object(stdClass)#2725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8533"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd;
oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2725]=>
  object(stdClass)#2726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8534"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Filosoofia teadusseminar on mõeldud avaldamisele ja kaitsmisele minevate tööde ja kaitsjate endi ettevalmistamiseks. Siin saab harjutada oma töö põhiseisukohtade esitamist, esinemist kaitsmisel, samuti kuulata oponentide kriitikat oma tööle ja harjutada sellele vastamist."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab teha meeskonnatööd;
oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [2726]=>
  object(stdClass)#2727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8535"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2727]=>
  object(stdClass)#2728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8537"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2728]=>
  object(stdClass)#2729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8538"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2729]=>
  object(stdClass)#2730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8539"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Meetodit rakendav essee koos vestlusega"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(338) "Formaalseks filosoofiaks nimetame filosoofilist meetodit, mis lähtub eeldusest, et filosoofia tuumaks on paljude probleemide lahendamisel korduvad mõtlemisvormid, mille sisu puudutab eneseteostust inimesena. Õpime sekstettide ja nelikjaotuse meetodit mitmesugustel näidetel ning püüame neid rakendada semiootika aluste mõistmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2730]=>
  object(stdClass)#2731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8540"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2731]=>
  object(stdClass)#2732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8541"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2732]=>
  object(stdClass)#2733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8542"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Saada ülevaade loodusteaduse filosoofia põhiprobleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Teadusfilosoofia aine vaatleb teadusliku mõtlemise ja tunnetuse metodoloogilisi ja metametodoloogilisi probleeme alates arvamuse ja teadmise vastandamisest vanakreeka filosoofias kuni teadusliku tõsikindluse ja essentsialismi kriitikani modernses ja postmodernses teoorias."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilasel on süvendatud teadmised teaduse filosoofilistest probleemidest ja ta suudab nende üle nüansseeritult arutleda. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi rakendada oma uurimistöö mõtestamisel ja läbiviimisel."
  }
  [2733]=>
  object(stdClass)#2734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8543"
    ["hindamine"]=>
    string(252) "Nende nõuete täitmisel eraldi eksamit ei toimu. Hinne arvestab teie kokkuvõtteid tekstidest, seminarides osalemist (mitte kohalkäimist) ja puudutud seminaride arvu. Seminar toimub igal aastal ning seda ei ole võimalik iseseisvalt tööga asendada."
    ["eesmrk"]=>
    string(482) "Doktorantidele mõeldud seminari eesmärgiks orienteeruda kultuuri ja kultuurinähtuseid uurivate teaduste enamlevinud epistemoloogilistes strateegiates ning neist lähtuvad analüüsimeetodites ja XX sajandi teisel poolel humanitaarteadustes toimunud „pööretes“. See seminar jätkab magistritaseme kursust Humanitaarteaduste metodoloogia , kuid pöörab peatähelepanu doktorandi enda uurimistöös kasutatud metodoloogilise positsiooni põhjendamise ja selgitamise oskusele."
    ["sisu"]=>
    string(925) "Seminari eesmärgiks on tutvuda ja mõista tänapäeva humanitaarteadustes enamlevinud epistemoloogiliseid strateegiaid ning neist lähtuvad analüüsimeetodeid: hermeneutika, strukturalism, diskursuseanalüüs, psühho- ja võimu-analüüs, sotsiaalne konstruktivism, fenomenoloogia ning Foucault' "arheoloogiline" ja „genealoogline“ meetod. Räägime ka XX sajandi teisel poolel toimunud "pööretest" humanitaarteadustes, mille hulgas olulisemad keeleline-, kultuuriline-, pildiline- ja ruumiline pööre. Eesmärgiks on mõista ja osata kasutada tänapäeval enamlevinud kultuuri ja kultuurinähtuste uurimisel kasutatavaid epistemoloogilisi strateegiad ja neist välja kasvanud metodoloogilisi põhiseisukohti; õppida tundma erinevate kultuurinähtuseid uurivate meetodite heuristilisi võimalusi ja piiranguid. Seminari kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvad enamlevinute metodoloogiliste seisukohtade baastekstid."
    ["vljund"]=>
    string(238) "teadmised erinevatest humanitaarteadustes kasutatavatest metodoloogiatest ja mõistetest; oskus sõnastada ja selgitada oma magistritöö meetodit; oskus näha oma eriala meetodit teiste meetodite ja metodoloogiliste arutluste kontekstis."
  }
  [2734]=>
  object(stdClass)#2735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8549"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks filosoofia valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Individuaalaine filosoofiast määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Süvateadmised filosoofia mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2735]=>
  object(stdClass)#2736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8550"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks filosoofia valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Individuaalaine filosoofiast määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Süvateadmised filosoofia mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2736]=>
  object(stdClass)#2737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8551"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks filosoofia valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Individuaalaine filosoofiast määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Süvateadmised filosoofia mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2737]=>
  object(stdClass)#2738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8552"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused teadmiste täiendamiseks filosoofia valdkonnas. Süvendada teadustöö oskusi toetamaks doktoritöö kirjutamist."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Individuaalaine filosoofiast määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest ja lähtub doktorandi uurimisteemast. Individuaalaine toetab doktorandi uurimistööd ja hõlmab tööd erialakirjandusega jm individuaalse töö aspekte."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Süvateadmised filosoofia mõne kitsama aspekti kohta. Oskus vormistada uurimistulemusi, akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [2738]=>
  object(stdClass)#2739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8554"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2739]=>
  object(stdClass)#2740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8555"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2740]=>
  object(stdClass)#2741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8556"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2741]=>
  object(stdClass)#2742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8557"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2742]=>
  object(stdClass)#2743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8558"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2743]=>
  object(stdClass)#2744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8559"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2744]=>
  object(stdClass)#2745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8560"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2745]=>
  object(stdClass)#2746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8561"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2746]=>
  object(stdClass)#2747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8562"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2747]=>
  object(stdClass)#2748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8563"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2748]=>
  object(stdClass)#2749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8564"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2749]=>
  object(stdClass)#2750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8565"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2750]=>
  object(stdClass)#2751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8566"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2751]=>
  object(stdClass)#2752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8567"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2752]=>
  object(stdClass)#2753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8568"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2753]=>
  object(stdClass)#2754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8569"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2754]=>
  object(stdClass)#2755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8570"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Essee ja vestlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Seminari eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt mõnede olulisemate esteetika tekstidega ning vaadelda kuidas nende tekstide taustal joonistub välja esteetika kui eripärane filosoofiline distsipliin."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursus käigus süveneme mõnedesse olulisematesse esteetika tekstidesse, mis on märkimisväärselt mõjutanud meie arusaamu ilust, kunsti tajumisest ja kunstist. Klassikaliste esteetika tekstide kõrval vaatleme ka meie kaasaegseid tekste, mis annavad tunnistust olulistest muutustest meie arusaamas kunstist ja kunstifilosoofiast. Kursuse käigus tuleb lugeda lühemaid esteetika tekste ning osaleda nende arutelus. Osalemine eeldab lugemisvõimet inglise või mõnes muus võõrkeeles."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2755]=>
  object(stdClass)#2756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8571"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2756]=>
  object(stdClass)#2757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8572"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2757]=>
  object(stdClass)#2758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8573"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2758]=>
  object(stdClass)#2759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8574"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2759]=>
  object(stdClass)#2760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8575"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2760]=>
  object(stdClass)#2761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8576"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2761]=>
  object(stdClass)#2762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8577"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2762]=>
  object(stdClass)#2763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8578"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2763]=>
  object(stdClass)#2764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8579"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2764]=>
  object(stdClass)#2765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8580"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2765]=>
  object(stdClass)#2766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8581"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2766]=>
  object(stdClass)#2767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8582"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2767]=>
  object(stdClass)#2768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8583"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2768]=>
  object(stdClass)#2769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIF8600"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2769]=>
  object(stdClass)#2770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2770]=>
  object(stdClass)#2771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2771]=>
  object(stdClass)#2772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2772]=>
  object(stdClass)#2773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2773]=>
  object(stdClass)#2774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Valikvastustega test"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda ülevaade olulisematest maailma usunditest nii ajaloos kui ka tänapäeval. Kujundada eeldused usundiloo sügavamaks mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Loodususundid. Usundid muistses Lähis-Idas. Muinas-Kreeka ja -Rooma usundid. India, Hiina ja Jaapani usundid. Judaism, kristlus, islam. Konkreetne usundite valik varieerub semestriti. Iga usundi juurde tuleb iseseisvalt lugeda ja läbi töötada valik kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(343) "1) Üliõpilane omab ülevaadet religiooniteaduse erinevatest harudest ja allditsipliinidest; 2) valdab religiooniteaduse põhimõisteid; 3) omab ülavaadet kursuse raames käsitletavate religioonide ajaloost ja nende põhijoontest; 4) on võimeline võrdlema erinevaid usundeid; 5) oskab iseseisvalt töötada usundeid käsitleva kirjandusega"
  }
  [2774]=>
  object(stdClass)#2775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6017"
    ["hindamine"]=>
    string(377) "Kirjaliku eksam, mis koosneb kahest osast: (1) põhimõistete, teoreetikute jm tundmist kontrollivast, lühivastuseid eeldavast faktitestist ja (2) seisukohavõttu eeldavatest teoreetilistest küsimustest. http://www.tlu.ee/et/eesti-humanitaarinstituut/erialad/Kultuuriteooria/kursused/Kevadsemester-2014/Sissejuhatus-kultuuriteooriasse/Eksamikysimused-ja-eksami-toimumise-kord"
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Kursuse ülesanne on anda üliõpilasele ettekujutus erinevatest kultuuri uurimise viisidest, erinevate kultuuriga tegelevate distsipliinide (kultuurifilosoofia, kultuurantropoloogia, võrdlev kultuurilugu jm.) mõtteviisidest ning kokkupuutepunktidest."
    ["sisu"]=>
    string(936) "Kursus käsitleb järgmiseid teemasid: Üldise kultuuriteooria ala ja ülesanne Kultuuriteoreetilise mõtlemise genees Maailmakultuuri mõiste Kultuurisõltelisus ja universalism Kultuuriteooria ja kultuurikriitika Kultuuri defineerimise viisid Kultuuri uurimise võimalused Kultuuriteooria väljundid Kultuurilised kooslused: põhimõisted Kultuurkonnad Kultuur ja praktikad Kultuuriteoreetilised distsipliinid Modernsus, modernism, postmodernsus Kursus koosneb videoloengutest ja 5 seminarist, millest igal osalejal on kohustus käia vähemalt kahes. Igaks seminariks loetakse läbi osa kohustuslikku kirjandust, mille teemal toimub diskussioon. Loenguvideod on kättesaadavad siit: 1. http://toru.ee/view/069e23741ba1 2. http://toru.ee/view/17e64ec66797 3. http://toru.ee/view/01f07146d052 4. http://toru.ee/view/4b7bd30a5f99 5. http://toru.ee/view/9067cc8025e7 6. http://toru.ee/view/629daee0db8a 7. http://toru.ee/view/cdb8df8a4eee"
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane orienteerub filosoofia põhiprobleemides, oskab erinevas võtmes kirjutatud filosoofilisi tekste lugeda ja analüüsida ning filosoofilistel teemadel arutleda."
  }
  [2775]=>
  object(stdClass)#2776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Semiootilise mõttelaadi ja põhimõtete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Semiootika põhiprobleemide süstemaatiline ülevaade. Teemad: semiootika ja strukturalism; semiootika filosoofilised probleemid; semioosi mõiste ja selle dimensioonid; semiootika ja kommunikatsioon; semiootiline hermeneutika."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Teadmised semiootika põhiprobleemidest ja -suundadest; Oskused orienteeruda semiootika põhiprobleemides ja neid analüüsida; Teadmised semiootika peamistest koolkondadest."
  }
  [2776]=>
  object(stdClass)#2777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6026"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Anda üliõpilastele lühiülevaade semiootika alustest."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Ülevaatlik kursus sisaldab süstemaatilist ülevaadet nii kultuurisemiootilisest metodoloogiast kui tähtsamatest kultuurisemiootilistest mehhanismidest eri rahvastel ja aegadel."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Teadmised kultuurisemiootika põhimõtetest; Oskus analüüsida kultuuri märgilisi protsesse; Teadmised Tartu-Moskva semiootikakoolkonna põhiseisukohtadest."
  }
  [2777]=>
  object(stdClass)#2778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6027"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Anda kuulajale ettekujutus maailmakirjandusest kui protsessist, kirjanduslike väljendusvormide kujunemisest ja funktsioonidest erinevates kultuurides, erinevatest kirjandustraditsioonidest, nende kujunemisest, arengust ja vastastikusest mõjust."
    ["sisu"]=>
    string(723) "Kursus koosneb kahest poolest, mis on omavahel seostatud, kuid mida on võimalik kuulata ja sooritada ka eraldi. Üks neist käsitleb Lääne kirjanduskultuuri antiigist läbi varakristluse ja keskaja renessansi ning Euroopa rahvuskirjanduste tekkimise ja arenguni kuni XX sajandini, teine väljaspool Lääne kultuuriruumi arenenud kirjandusi, pearõhuga Lähis-Ida ja Aasia suurtel kirjanduskultuuridel. Kursust alustavad 2 ühist sissejuhatavat loengut ja tema kummagi poole juurde kuulub kirjanduse valiknimekiri, mis Lääne kirjanduste puhul eeldab tutvumist vähemalt ühe teosega igast ajalisest perioodist, ülejäänud maailma kirjanduste puhul vähemalt ühe teosega olulisemate regioonide kirjanduskultuuridest."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2778]=>
  object(stdClass)#2779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6030"
    ["hindamine"]=>
    string(1027) "Maailmakirjanduse eksam koosneb viiest küsimusest ja selle ülesehitus on järgmine: 1. Antakse nimekiri, kus on 10 kursuse kontekstis olulist autorit, teost ja mõistet (nt Homeros, ”Hamlet”, haiku jne). Palutakse nimetada autorite puhul tegutsemiskoht, -ajajärk ning oluline teos või žanr, mille poolest ta on tuntud; teoste puhul autor (kui see on teada) ning millise maa ja ajajärgu kirjandusse kuulub; selgitada lühidalt mõisteid 2. ja 3. Üldistamist ja täpset väljendust nõudvad küsimused loengutes käsitletu kohta (näit: „Iseloomustage lühidalt realistlikku romaani, tooge näiteid.“). Vastuse maht u 80-100 sõna. 4. ja 5. Küsimused kohustusliku kirjanduse kohta vastavalt igaühe lugemisvalikutele, vastuse maht u. 70-80 sõna. Küsimused on sellised, mis eeldavad raamatute süvenenud lugemist ja nende üle mõtlemist, kuid mitte pisidetailide meelde jätmist (nt kuidas on „Doktor Jekyll ja härra Hyde“ jutustatud? kuidas mõjutab selline jutustamismuster teose kui terviku mõistmist?)"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Saada ettekujutus maailmakirjandusest kui protsessist, kirjanduslike väljendusvormide kujunemisest ja funktsioonidest erinevates kultuurides, erinevatest kirjandustraditsioonidest, nende kujunemisest, arengust ja vastastikusest mõjust."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kursus käsitleb erinevate kirjandustraditsioonide arengut ja vastastikuseid suhteid ning tema telg kulgeb vanadest idamaadest ja Euroopa antiikkirjandusest läbi varakristluse ja keskaja renessansi ning Euroopa rahvuskirjanduste tekkimise ja arengu kuni XX sajandini, vahepealsete ekskurssidega maailma teiste kultuuriareaalide kirjanduste juurde, andes ülevaate eeskätt Lähis-Ida ja Aasia suurtest kirjanduskultuuridest. Kursuse põhirõhk on kirjandusprotsessil, üksikautoreid ja teoseid käsitletakse vaid näidetena."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Ettekujutus maailmakirjandusest kui protsessist, kirjanduslike väljendusvormide kujunemisest ja funktsioonidest erinevates kultuurides, erinevatest kirjandustraditsioonidest, nende kujunemisest, arengust ja vastastikusest mõjust."
  }
  [2779]=>
  object(stdClass)#2780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6071"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2780]=>
  object(stdClass)#2781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6072"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Test + essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Anda põhiteadmised eesti kultuurist ja tõlgendusraamistik eesti kultuuri tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(891) "Eesti kultuuri käsitletakse kui ühtset tähenduslikku aegruumi, milles kultuuri erinevad valdkonnad suhestuvad üksteisega nagu tekstid omavahel (kultuurisemiootiline meetod). Kultuur kui teine olemine. Kultuur semiootilisest vaatepunktist. Eesti kultuuri lätetel. Eesti kirjakultuuri algus. Keel kui kultuuri mälu, edasikandja ning taaslooja. Eesti keel eesti vaimsuse kandjana. Haridus kultuuritekstina. Koolihariduse arengust ja osast eesti kultuuriloos. Kultuur ja kommunikatsioon. Ajakirjanduse osast ja toimest eesti kultuuriloos. Kultuur ja mõte. Eesti kultuuri vaimsest pealisehitisest (sh. teaduse osast). Kultuur ja poliitika. Seltsiliikumisest Kultuurkapitalini. Kultuur kui loovus. Helikunsti osast eesti kultuuriloos. Teatrikunsti osast eesti kultuuriloos. Kujutava kunsti osast eesti kultuuriloos. Filmikunsti osast eesti kultuuriloos. Kirjanduse osast eesti kultuuriloos."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Põhiteadmised eesti kultuurist ja tõlgendusraamistik eesti kultuuri tähenduse mõistmiseks."
  }
  [2781]=>
  object(stdClass)#2782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6100"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kujundada uurimustöö koostamise ja kirjutamise oskused; luua võimalused teadusliku töö kirjutamise harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Proseminari käigus õpitakse uurimistöö teostamise ja kirjutamise aluseid; harjutataks teadustöö kirjutamist ja selle kaitsmist; omandatakse teadmisi, kust ja kuidas leida uurimistööks vajalikke materjale."
    ["vljund"]=>
    string(221) "- oskused iseseisvalt koostada ja kirjutada uurimistööd; - oskused leida raamatukogudest, internetist ja andmebaasidest uurimistööks vajalikke materjali; - teadmised uurimistöö kirjutamise ja vormistamise nõuetest."
  }
  [2782]=>
  object(stdClass)#2783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6106"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1042) "Kursuse “Sissejuhatus popkultuuri teooriatesse” raames on kavas jälgida populaarkultuuri mõiste arengulugu käsitledes selleks olulisemaid asjakohaseid teoreetilisi skeeme läbi aegade. Lisaks üldistele käsitlustele saab rohkem tähelepanu ehk just popmuusika valdkond – eriti võrreldes näiteks meedia- ja filmitööstusega. Aine eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele teoreetilist aparatuuri popkultuurinähtuste iseseisvaks mõistmiseks ja analüüsimiseks. Kursus lõpeb kirjaliku arvestustööga. Ainekursus käsitleb olulisematena järgmisi alateemasid: Kõrge ja madala suhted kultuuris Kultuuritööstuse väljakujunemine Massikultuuriteooriad (nn Frankfurdi koolkond, eeskätt Theodor Adorno) Tehnoloogiste muutuste osa popkultuuri kujunemises (Walter Benjamin) Popkultuur kui noortekultuur Popkultuuri strukturalistlikud ja poststrukturalistlikud käsitlused (Roland Barthes) Subkultuuriteooriad (Dick Hebdige jt) Cultural Studies (John Fiske, Lawrence Grossberg) Postmodernistlikud popkultuuriteooriad (Frederic Jameson)"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2783]=>
  object(stdClass)#2784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6107"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Õppida kultuuritekstide läbi tundma „inimese teekonda“ nii indiviidi, kultuuri kui ka isiklikul tasandil ning otsida, leida ning mängida nii küsimuste kui vastustega sel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Kursuse käigus loeme kahteteist raamatut teemal „inimese teekond“. Seminarides teeme ettekandeid ning arendame dialooge, mille kaudu lahti mõtestada „inimese teekonna“ kõikvõimalike aspekte selles maailmas – meie igapäeva, eksistentsiaalseid küsimusi, elueesmärke ja mõtet. Igast raamatust tuleb igal osalejal teha üheleheküljeline kriitiline analüüs. Lisaks tuleb igal osalejal ühest raamatust teha laiem ettekanne ning olla ühe raamatu puhul kaasettekandja ning oponent. Hindamisel arvestatakse teie ettekannet, oponeeringut ning osalusaktiivsust seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Oluliste kultuuritekstide tundmine ja analüüsioskus."
  }
  [2784]=>
  object(stdClass)#2785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6108"
    ["hindamine"]=>
    string(1180) "Eksaminõuded Eksami sooritamiseks on vaja: 1) Kirjutada eraldi lühiarvustus kahe raamatu kohta: a) Jacob Burkhardt, Itaalia renessansikultuur (Tartu, Ilmamaa, 2003) või Johan Huizinga, Keskaja sügis, (Tallinn, Varrak, 2007); b) Carlo Ginzburg, Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm (Tallinn, Varrak, 2000) või Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294–1324 (Tallinn, Kunst, 1996). Arvustuse maht on 5000–6000 tähemärki (tühikutega), selles peab olema oma sõnadega lühidalt kokku võetud raamatu peamised väited ja tulemused ning antud neile isiklik hinnang. Autori elulool ja tema teistel tööde pole vaja peatuda, küll on hea võrra arvesse teose kirjutamisaega ja konteksti. Tähelepanu tasub pöörata mitte üksnes sellele, millest raamatus kirjutatakse, vaid kuidas seda tehakse. Arvustused tuleb Moodle’isse üles laadida hiljemalt nädal enne eksamit (testi). 2) Sooritada kirjalik test, mis koosneb: a) olulisemate kultuuriajaloo mõistete määratlemisest; b) arutlevatele küsimustele vastamisest. Test on kirjalik ja toimub eksamisessiooni ajal (valida on vähemalt kahe aja vahel, kuupäevad selguvad enne loengute lõpu)."
    ["eesmrk"]=>
    string(430) "Kursuse sisuks on sissejuhatus kultuuriajaloo uurimise ajalukku ja metodoloogiatesse. Kursuse käigus õpitakse erinevaid viise, kuidas on võimalik uurida kultuuri ajalooliselt, tutvutakse tähtsamate kultuuriajaloo suundadega ja mõjukamate kultuuriajaloolaste tööde ja vaadetega. Iseseisvalt tuleb läbi lugeda kaht silmapaistvat kultuuriajaloolist uurimust ja kirjutada mõlemast arvustus (vt. täpsemalt Eksaminõuete alt)."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Loengute kava 1. 30.01: Sissejuhatus: mis on kultuuriajalugu? 2. 01.02: Kultuuriajaloo sünd ja varane areng 3. 13.02: Kultuuriajaloo kui distsipliini kujunemine 4. 15.02: Kultuurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad 5. 20.02: Mentaliteediajalugu 6. 22.02: Ajalooline antropoloogia ja rahvakultuuriajalugu 7. 27.02: Tunnete ajalugu 8. 01.03: Visuaalkultuuri ajalugu"
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised kultuuriajaloo peamistest meetoditest ja suundadest; Teadmised kultuuriajaloo uurimisajaloost; Teadmised olulisematest kultuuriajaloolastest ja nende töödest; Kultuuriajalooliste nähtuste analüüsioskus."
  }
  [2785]=>
  object(stdClass)#2786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6109"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda süstemaatiline ülevaade kriitilise ajaloofilosoofa põhiprobleemidest ja ajalookirjutuse ajaloo peamistest etappidest."
    ["sisu"]=>
    string(659) "Kursus pakub analüütilise ülevaate tänapäeva ajaloofilosoofia tuumküsimustest, rõhuasetusega kriitilisel ajaloofilosoofial ja selle seosel praktilise ajalookirjutusega. Pärast põgusat ülevaadet ajaloofilosoofia ajaloost keskendutakse loengutes ja seminarides probleemidele, mis on olulised viimaste aastakümnete ajaloofilosoofias: ajalugu ja minevik, ajalugu ja tõde, ajalugu ja jutustus, ajalugu ja aeg, ajalugu ja tõendus, ajalugu ja mälu, ajalugu ja ühiskond jt. Lähemalt tutvustatakse mõningaid tänapäeva ajaloofilosoofia olulisemaid autoreid (Hayden White,Chris Lorenz, Roger Chartier jt) ning analüüsitakse nende tekste seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(266) "-teadmised tänapäeva kriitilise ajaloofilosoofia põhiprobleemidest ja -mõistetest -ajalooliste teadmiste ja ajalooteksti analüüsimisoskus -teadmised ajalookirjutuse reeglitest ja eripäradest -teadmised tänapäeva olulisemate ajaloofilosoofide seisukohtadest."
  }
  [2786]=>
  object(stdClass)#2787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6124"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Kodune kirjalik eksam ja kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Anda ettekujutus kirjanduse lugemisel, uurimisel, hindamisel ja tõlgendamisel kasutatavatest mõistetest ning õpetada neid kasutama."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Poeetika on teadus, mis uurib süstemaatiliselt kirjandust kui kirjandust. Sellisena eristub ta kirjandusriitikast laias mõttes, mille eesmärk on tõlgendamine, hindamine ja kirjandusteoste lülitamine suuremasse kultuurisüsteemi. Žanriteooria ehk õpetus kirjanduse liikidest ja liigitamisviisidest on poeetika keskne osa. Käesolev kursus püüab vähendada ajaloolist ja süstemaatilist lõhenemist. Keskmes on Aristotelese "Poeetika" ("Luulekunst") ja selle tänased tõlgendused. Uuritakse kirjanduse määratlemisviise (fiktsioonina, erilise keelekasutusena jne), liigitusi, morfoloogiat jne."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2787]=>
  object(stdClass)#2788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6125"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Üliõpilastelt oodatakse vastamist koduse kontrolltöö küsimustele ja lõpueksamitööd, mis koosneb lühikirjandite näol vastustest etteantud küsimustele või ülesannetele."
    ["eesmrk"]=>
    string(477) "Kursuse eesmärgiks on õpetada üliõpilasi märkama, kuidas lood on koostatud, ning rakendama narratoloogilisi mõisteid. Analüüsi alla võetakse mõned lühijutud või -romaanid (nimestik selgub hiljem). Käsiteldavate mõistete hulka kuuluvad tekst, sündmused, sündmustik, tegelased, aeg ja ruum, ajanihked, vaatepunkt, jutustaja ja lugeja, süžee ja faabula, lood lugudes, jutustamissituatsioonid, narratiivid muudes meediumides, narratiivne pööre humanitaarias jm."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Narratoloogia (ehk narratiivipoeetika ehk jutu-uurimine) on üks kirjandusteooria harusid, mis käsitleb jutte ja lugusid ja jutustamist. See võib vaadelda kirjanduslike lugude kõrval mittekirjanduslikke ja isegi mittekeelelisi lugusid."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Kursus annab ülevaate sellest, mis on narratiiv, milliseid lugusid on olemas, ning seejärel keskendutakse kitsamalt konkreetsetele loo-elementidele ja jutustamisvõtetele."
  }
  [2788]=>
  object(stdClass)#2789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6126"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Kodune kirjalik eksam ja kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Anda ülevaade mõningatest kirjanduse püsiteemadest."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Kursuse raames käsitletakse kirjanduse temaatikat ehk seda, millest kirjandus kõneleb. Kui palju on kirjandusteemades konkreetsest ajaloohetkest tingitut ning mil määral leidub seal korduvaid ja universaalseid kinnisteemasid, -motiive, arhetüüpe? Kuidas on kirjandusteemad liigitatavad? Kuidas teemasid eristada? Kuidas teemad rändavad? Millised teemad on võimalikud millisel ajal? Vaadeldakse mõningaid konkreetseid jutusüžeesid ja nende variante; samuti lüürilise luule püsiteemasid."
    ["vljund"]=>
    string(191) "- teadmised kirjanduse püsiteemadest ja nende rändamisest; - oskused kirjandusteoseid ja -teemasid omavahel võrrelda; - oskused võrrelda kirjanduslikke teemasid teiste kunstide teemadega."
  }
  [2789]=>
  object(stdClass)#2790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6127"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2790]=>
  object(stdClass)#2791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6143"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Annab võimaluse tutvuda semantika põhiseisukohtade ja -mõistetega."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Ülevaade põhimõistetest ja põhilistest suundadest tänapäeva semantikas; semantika loogilised, filosoofilised, lingvistilised ja semiootilised probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Teadmised tänapäeva semantika põhiprobleemidest ja alustaladest; Teadmised semantika erinevatest suundadest ja nende eripäradest."
  }
  [2791]=>
  object(stdClass)#2792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6144"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Annab võimaluse tutvuda pragmaatika põhiseisukohtade ja -mõistetega."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Ülevaade põhimõistetest ja põhilistest suundadest tänapäeva pragmaatikas; pragmaatika loogilised, filosoofilised, lingvistilised ja semiootilised probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Teadmised pragmaatika ajaloost ja selle põhimõtetest; Oskused eristada pragmaatika erinevaid suundasid ja koolkondi."
  }
  [2792]=>
  object(stdClass)#2793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6145"
    ["hindamine"]=>
    string(297) "Positiivse hinde saamise kriteerium: Osalemine seminarides (vähemalt 70%), vastata kirjalikult seminarides käsitletud tekstide põhjal esitatud küsimustele (ca. 2000 tm), Eksamihinne: eksam (kirjalik) 80% + seminarides osalemise aktiivsus 20% Võlgnevuste likvideerimine kokkuleppel õppejõuga"
    ["eesmrk"]=>
    string(469) "Aine eesmärgiks on anda algteadmised erinevatest semiootika ja diskursuse-teoreetilistest lähenemistest (keskendused peamiselt Prantsuse diskursuseteooriate traditsioonile), diskursuseteooriate ja semiootika terminoloogia defineerimise ja teoreetilise kirjeldamise võimalustest. Arendada oskust orienteerumiseks nimetatud distsipliinide erinevates teoreetilistes põhisuundades ning selleks kasutatavas oskuskeeles ning nende omavaheliseks viljakaks sünteesimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1085) "Kursus käsitleb olulisemaid diskursuse teooriate ja semiootika lähenemisi, nende keskseid autoreid, põhiseisukohti ja põhimõisteid. Keskendutakse peamiselt diskursuse teooriate kriitilisele traditsioonile, eriti selle prantsuse suunale. Võrreldakse diskursuse-teoreetilisi põhimõisteid: diskursuse piir, diskursuse väline, diskursuse materiaalsus, diskursus ja tähendus, diskursuse konstrueerimine jne. Sellega haakuvalt püütakse näha kongeniaalsuseid semiootika tradistioonis. Kursus püüab erinevatest autoritsest lähtuvalt lahti mõtestada idenditeedi loomega kaasnevaid probleeme, võimusuhete ilmnemise kirjeldamist, ideoloogiliste nähtuste analüüsi jne. Seminarides analüüsitakse iga teoreetilise suuna mõne olulise esindaja tekste. Käsitletud teoreetikute (Foucault, van Dijk, Laclau, Barthes, Lotman, Tel Quel jne) valik lähtub eesmärgist anda eripalgeline spekter kasutavatest meetoditest ja nende omavahelise suhestumise võimalustest. Kirjalikes töödes rakendatakse omandatud teoreetilisi teadmisi konkreetsete ühiskonnanähtuste analüüsimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(441) "Oskus orienteeruda olulisemates Prantsuse diskursuseteooria ning sellega haakuva semiootika põhisuundades ja nende olulisemates seisukohtades; Oskus rakendada teoreetilisi seisukohti (mõisteid, mudeleid jne) konkreetsete nähtuste ja protsesside analüüsimisel kaasaja ühiskonnas; Oskus viljakalt sünteesida erinevaid teoreetilisi lähenemisi;Teoreetiliste tekstide kriitilise lugemise oskus; Diskussioonis osalemise oskuste arendamine."
  }
  [2793]=>
  object(stdClass)#2794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6146"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lisaks seminarides osalemisele, tuleb semestri lõpus kirjutada analüüsiv essee valitud teksti/teema kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursusel õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. Analüüsitakse seminarides luule-, proosa-, draama või filmitekste. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Oskused analüüsida luule-, proosa-, draama ja/või filmitekste; Teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; Oskused eristada ja tunda erinevaid tekstiliike ja -vorme."
  }
  [2794]=>
  object(stdClass)#2795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6147"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2795]=>
  object(stdClass)#2796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6154"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua võimalus omandada teadmised olulisematest tekstiteooriatest, erinevate suundade ja olulisemate autorite kaupa."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Kursus kaardistab erinevaid käsitlusi tekstide tähtsusest kultuuris ja ühiskonnas, teksti analüüsimeetoditest ning tõlgendusviisidest. Vaatlusele tulevad teksti sisemine ülesehitus, tekstide omavahelised suhted, teksti suhted ühiskonnaga ja teksti-mõiste erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Analüüsitakse ühiselt mõningate olulisemate tekstiteoreetikute töid (Mihhail Bahtin, Roland Barthes, Gérard Genette, Juri Lotman, Stanley Fish jt)."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised olulisematest tekstiteooriatest, rõhuga 20. sajandil; Kirjanduslike ja teaduslike tekstide analüüsioskus; Teadmised olulisematest tekstiteoreetikustest 20. sajandil."
  }
  [2796]=>
  object(stdClass)#2797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6155"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua võimalus erinevate kultuurikeskkondade kriitiliseks analüüsioskuseks ja selleks vajalike analüüsikeelte omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Kursuse käigus õpitakse erinevaid viise ja võimalusi enda ja kaugemate kultuurikeskkondade analüüsiks. Tutvutakse mõningate olulisemate kultuurianalüütikute tekstidega ja omandatakse kultuurianalüüsi olulisemad mõisteid. Oluline osakaal on seminariõppel ja praktilistel kultuurianalüüsi harjutustel, mille valib õppejõud vastavalt võimalustele ja üliõpilaste huvidele."
    ["vljund"]=>
    string(203) "- oskused kriitiliselt analüüsida enda kultuurikeskkonda; - teadmised kultuurikeskkonna analüüsi põhimõistetest ja –meetoditest; - suutlikkus väärtustada ja hinnata erinevaid kultuurikeskkondi."
  }
  [2797]=>
  object(stdClass)#2798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6161"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Tutvuda piibli sisuga, mis on eelduseks Euroopa klassikalise kultuuri tundmisele; Anda ülevaade piibli kui teksti kujunemisest ajaloos ning seda protsessi mõjutanud sotsiaalsetest, religioossetest, ideoloogilistest, poliitilistest jt tegurites."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Ülevaade Iisraeli ajaloost. Vana Testamendi erinevate osade (toora, prohvetid, kirjutised) kujunemine ajaloos. Uue Testamendi kujunemine algkristlikus koguduses. Iseseisev töö: valitud piiblikohtadega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Teadmised piibli struktuuri ja kujunemisloo kohta; Oskus analüüsida piibli olulisemate osade kujunemist; Suutlikkus orienteeruda piiblilugude ja -teemade seas."
  }
  [2798]=>
  object(stdClass)#2799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6163"
    ["hindamine"]=>
    string(401) "Seminar; kursuse sooritamiseks on vaja osaleda seminarides ning pidada kaks ettekannet – üks kursuse sees, teine kursuse lõpus. Ettekannete teemad lepitakse kokku õppejõuga. Kursus on läbitav üksnes seminari vormis. Eksamile pääsemiseks on vaja koostada kaks referaati - üks kursuse sees, teine kursuse lõpus, saata need õppejõule kokkulepitud kuupäevaks ning kanda need seminaris ette."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kursuse eesmärk on üliõpilase sissejuhatamine religiooniteaduse tähtsamatesse teooriatesse ja meetoditesse."
    ["sisu"]=>
    string(814) "Kursuses vaadeldakse religiooniteaduse põhitermineid (religioon, pühadus, jumal, mana, tabu, müüt, rituaal, hing jne), religiooniteaduse tekkelugu, religioonide klassifitseerimist religiooniteaduses, erinevaid religiooniteaduse teoreetikuid (M. Müller, W. R. Smith, E. Durkheim, E. B. Tylor, H. Spencer, J. G. Frazer, W. Schmidt, M. Weber, S. Freud, C. G. Jung, W. James, N. Söderblom, R. Otto, G. van der Leeuw, F. Heiler, G. Dumezil, M. Eliade, B. Malinowski, J. Waardenburg, G. Widengren, C. Geertz, P. L. Berger, N. Luhrmann, R. Stark, B. Gladigow, R. N. Bellah, G. Lanczkowski, C. Levi-Strauss jt) ja nende teooriaid ning tutvustatakse põgusalt ka erinevaid religiooniteaduses kasutatavaid meetoded. Kursuse eesmärk on tutvustada religiooniteadust kui tänapäevast ja interditsiplinaarset teadusharu."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Kursuse läbinud üliõpilane orienteerub religiooniteaduse põhimõistetes, -teooriates ja –meetodites."
  }
  [2799]=>
  object(stdClass)#2800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6164"
    ["hindamine"]=>
    string(875) "Hindamisvormiks on eksam. Hindamismeetodiks on kirjalikud tööd. Iga õppija peab esitama kursuse jooksul kolm lühikest kirjalikku tööd, mille teemad ja kirjandus lepitakse kokku õppejõuga. Kirjalikud tööd kantakse auditooriumis ette suuliselt. Õppija peab olema võimeline oma ettekandes olevaid väiteid põhjendama ja nende üle arutlema. Hinnatakse ka aktiivsust kaasõppijate ettekannete arutamisel. Eksamile pääsemine nõudeks on kirjalike tööde eelnev esitamine õppejõule. Kirjalik töö esitatakse õppejõule kaks ööpäeva ennem ettekandmist seminaril. Hinntakse: 1) kirjaliku töö sisu ja korrektset vormistust (sealhulgas refereerimise ja tsiteerimise täpsust ning korrektset viitamist); 2) töö suulist esitamist, sealhulhgas oskust põhjendada ja kaitsta oma töös esitatud väiteid; 3) aktiivset osalemist kaasõppijate tööde arutlemisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Kursuse eesmärk on õpetada orienteeruma tänapäeva maailma religioossetes probleemides. Kursuses on põhirõhk kolmel monoteistlikul usundil (judaism, islam kristlus). Eraldi teemana vaadatakse ka Eesti religioosset olukorda."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Tänapäeva religioosne pilt; kaasaegse islami probleemid (reformliikumised; islam diasporaas; fundamentalistlikud liikumised); kaasaegse kristluse probleemid (sekulariseerumine, moderniseerumine ja religioosne pluralism; kristlik fundamentalism; uued kirikud Aasias ja Aafrikas; konfesioonidevahelised suhted; oikumeeniline liikumine); kaasaegse judaismi probleemid (reformliikumised; diasporaaolukorrast tulenevad probleemid). Uususundid. Religioonidevaheline dialoog. Religioon ja poliitika. Iseseisev töö hõlmab kohustliku kirjanduse lugemist ja ettekannete koostamist seminarideks."
    ["vljund"]=>
    string(236) "õppija orienteerub tänapäeva religioosses pildis; - tunneb religioonide tänapäevaseid probleeme; -oskab analüüsida religiooni seoseid poliitika, kultuuri ja teiste inimelu valdkondadega; -orienteerub Eesti religioosses olukorras."
  }
  [2800]=>
  object(stdClass)#2801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6171"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Kultuurigeograafia kursus tutvustab distsipliini arengut ja tänapäeva peamisi uurimisvaldkondi ja põhimõisteid angloameerika kultuurigeograafias ning seoseid antropoloogia, kunstiajaloo, arhitektuuriajaloo, loodusgeograafia jt teadusdistsipliinidega."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Kursusel käsitletakse kultuuride, kultuuriliste artefaktide paiknemist ja dünaamikat ruumis Eesti ja maailma näiteil. Vaatluse all on järgmised teemad: maastik, linn, popkultuur/ rahvakultuur, identiteet, religioon, globaliseerumine, keha ja ruum. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Suutlikkus analüüsida kultuurigeograafia teoreetilisi lähtekohti; Oskus määratleda kultuurigeograafia uurimisvaldkondi; Teadmised kultuurigeograafia erinevatest uurimisvaldkondadest."
  }
  [2801]=>
  object(stdClass)#2802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6172"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Antakse ülevaade inimgeograafia ning maastiku-uuringute arengust, peamistest uurimisvaldkondadest ja põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kursus koosneb kahest osast: 1. Inimgeograafia teoreetilised alused annab ülevaate inimgeograafia kujunemisest ja olulisematest suundadest Eestis ja maailmas 20. ja 21. sajandil; 2. Maastiku-uuringud arendab edasi eelmise osa maastiku-uuringute suunda. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel; Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; Maastikugeograafia uurimisvaldkondade määratlemise ning tundmise oskus."
  }
  [2802]=>
  object(stdClass)#2803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6173"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Eksam (eelduseks edukalt kaitstud seminaritöö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursus annab oskused kirjeldada ja analüüsida maastiku, kultuuri ja rahvapärimuse seoseid."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Kursus annab diskursiivse ülevaate looduse ja rahvapärimuse suhetest, eesti looduskultuurist ja -kirjandusest. Käsitletakse ka turismi suhteid kaasaegses Ühiskonnas nn omausu (maausu, taarausu), popkultuuri, muinsus- ja looduskaitse jne. lähtekohtadelt. Seminaride käigus tuleb üliõpilasel iseseisvalt koguda autentset maastikupraktika ja kombestikualast rahvapärimust (narratiivid, kirjeldused jms), seda analüüsida teoreetilises võtmes."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Loengukursuse läbides suudab üliõpilane iseseisvalt koguda ja analüüsida pärimusmaterjali, töötada kriitiliselt autentse pärimusmaterjaliga (arhiivid, üleskirjutused, poploor jms); omandab elementaarsed uurimistöö alused maastiku-uuringute vallas."
  }
  [2803]=>
  object(stdClass)#2804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6181"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Õppida lähemalt tundma eesti kultuuri tüvitekste."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Kursus annab kõigepealt teoreetilise sissevaate tüviteksti olemusse, tüviteksti ja kaanoni ning tüviteksti ja klassika suhetesse, võttes seejärel lähema vaatluse alla eesti kultuuri mõistet, ajalooteadvust ja kultuuri toimemehhanisme mõjutanud tekstid, Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Wanradt-Koelli katekismuse, Georg Mülleri jutlused, Piibli, Käsu Hansu kaebelaulu "Oh, ma vaene Tardo Liin", Rainer Brockmanni pulmalaulu, Jenoveeva-lood, K.J. Petersoni oodid "Kuu" ja "Laulja", Fr.R. Faehlmanni "Eesti muistendid" ja Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg"."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Teadmised eesti kultuuri klassikalistest tüvitekstidest; Eesti kultuuri tüvitekstide lähilugemise oskus; Eesti kultuuri tüvitekstides sisalduvate tähendusüksuste sidumisoskus Eesti ajaloolis-kultuuurilise taustaga."
  }
  [2804]=>
  object(stdClass)#2805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6182"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kujundab üliõpilastes oskust käsitleda eesti kultuuri kui oikumeenilist tervikut (Teksti)."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Kursus annab ajaloosemiootilise sissevaate eesti kultuuri kujunemisse, selle arengusse ja toimimisse alates pärimuskultuurist, Eesti ala lülitamisest Euroopa kultuuriruumi ja lõpetades eesti kultuuri asendi ning toimimisega 21. sajandi algul. Kõiki (eesti) kultuuri osatekste, nagu haridus, religioon, mütoloogia, keel, kirjandus, teater, muusika, rahvusideoloogia (kultuurikood) jts käsitletakse ühe „eesti”- märgisüsteemi tähistajatena, milles omakorda uuritakse tähistaja (vormi) ja tähistatava (mõiste) ning referendi (vastuvõtja, eestlaste jt eestimaalaste) omavahelisi mõjuseoseid ja tähenduslikke suhteid."
    ["vljund"]=>
    string(116) "- teadmised Eesti kultuuri ajaloost; - oskused käsitleda eesti kultuuri ühe tähendusliku ja märgilise tervikuna."
  }
  [2805]=>
  object(stdClass)#2806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6183"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Soodustada probleemmõtlemist Eesti kultuuri üle, ahvatleda nägema kultuuris kui protsessis erinevaid ja sageli vastuolulisi allhoovusi."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Analüüsitakse Eesti kultuuri konkreetseid probleemikomplekse ja nähtusi, mille täpsem valik sõltub õppejõust ja erineb õppeaastati. Pööratakse tähelepanu kultuuriarengu järjepidevusele ja paradoksaalsusele."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised kultuuri erinevate avaldiste üle; Oskused näha kultuurinähtuse pealisstruktuuri kõrval ka selle süvastruktuure; Süvendatud teadmised mõnest Eesti kultuurinähtusest."
  }
  [2806]=>
  object(stdClass)#2807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6184"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Iseseisvalt koostatav uurimuslik essee, maht kuni 7 arvuti standardlehekülge (1,5 reavahe, 12 punkti). Referaadi ettekandmine ning arutelus osalemine moodustab kolmandiku hindest, kaks kolmandikku määrab essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Keskendudes eesti kultuuri mingile teemale, püütakse luua eeldused üliõpilasele võimaluseks tajuda eesti kultuuri dünaamikat"
    ["sisu"]=>
    string(642) "Iga kultuur toimib ja areneb staatika (mingite püsijoonte) ja dünaamika (muutumiste) vastastikkuses põimingus. See puudutab ka eesti kultuuri. Kultuuri ajalugu toob esile olukordi, milles domineerib kord üks, kord teine aspekt. Sissejuhatavate loengute järel keskenduvad üliõpilased iseseisvale tööle allikatega, vormistades selle uurimuslikuks esseeks. Käsitletavad teemad: Eesti kultuuri hübriidsus. Eesti kultuur kui vastukultuur. Klassitsismi, valgustuse, romantismi avaldisi eesti kultuuris. Eesti kultuuri keelekesksus. Pärimusliku, sakraalse, elitaarse, populaarse avaldumine eesti kultuuriloos. Kultuurikaanoni kujunemine."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Üliõpilane omab teadmisi eesti kultuuriloost, suudab selles orienteeruda, fokusseerib oma huvi ühele teemale või teemakompleksile, oskab rakendada selles nii kirjeldusi kui ka analüüsi, seostada näiteid üldise protsessiga ning jõuda üldistava kokkuvõtte ja hinnanguni."
  }
  [2807]=>
  object(stdClass)#2808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6185"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Õppida lähemalt tundma eesti kultuuri tüvitekste."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Kursus annab kõigepealt teoreetilise sissevaate tüviteksti olemusse, tüviteksti ja kaanoni ning tüviteksti ja klassika suhetesse, võttes seejärel lähema vaatluse alla eesti kultuuri mõistet, ajalooteadvust ja kultuuri toimemehhanisme mõjutanud tekstid, Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Wanradt-Koelli katekismuse, Georg Mülleri jutlused, Piibli, Käsu Hansu kaebelaulu "Oh, ma vaene Tardo Liin", Rainer Brockmanni pulmalaulu, Jenoveeva-lood, K.J. Petersoni oodid "Kuu" ja "Laulja", Fr.R. Faehlmanni "Eesti muistendid" ja Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg"."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Teadmised eesti kultuuri klassikalistest tüvitekstidest; Eesti kultuuri tüvitekstide lähilugemise oskus; Eesti kultuuri tüvitekstides sisalduvate tähendusüksuste sidumisoskus Eesti ajaloolis-kultuuurilise taustaga."
  }
  [2808]=>
  object(stdClass)#2809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6186"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kujundab üliõpilastes oskust käsitleda eesti kultuuri kui oikumeenilist tervikut (Teksti)."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Kursus annab ajaloosemiootilise sissevaate eesti kultuuri kujunemisse, selle arengusse ja toimimisse alates pärimuskultuurist, Eesti ala lülitamisest Euroopa kultuuriruumi ja lõpetades eesti kultuuri asendi ning toimimisega 21. sajandi algul. Kõiki (eesti) kultuuri osatekste, nagu haridus, religioon, mütoloogia, keel, kirjandus, teater, muusika, rahvusideoloogia (kultuurikood) jts käsitletakse ühe „eesti”- märgisüsteemi tähistajatena, milles omakorda uuritakse tähistaja (vormi) ja tähistatava (mõiste) ning referendi (vastuvõtja, eestlaste jt eestimaalaste) omavahelisi mõjuseoseid ja tähenduslikke suhteid."
    ["vljund"]=>
    string(116) "- teadmised Eesti kultuuri ajaloost; - oskused käsitleda eesti kultuuri ühe tähendusliku ja märgilise tervikuna."
  }
  [2809]=>
  object(stdClass)#2810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6191"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Seminaris osalejad teevad semestri jooksul ühe ettekande, kirjutavad ühe lühema essee (5 lk, tähtaeg 27. oktoober), ja lõputöö (10 lk). Hindamisel arvestatakse ka seminaris osalemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(678) "Seminaris vaadeldakse sõja kujutamist mitmete maade kirjanduses ja filmis läbi kahe sajandi. Meie uurimus lähtub küsimustest, milliseid tähendusi sõjale antakse ja kuidas on meie arusaamine sõjast aja jooksul muutunud. Käsitlemisele tulevad Tolstoi “Sõda ja rahu”, Flaubert’i “Salambo”, Remarque’i “Läänerindel muutusteta”, Peegli “Ma langesin esimesel sõjasuvel”, Tuuliku “Sõja jalus”, Vidori “Sõda ja rahu”, Resnais’ “Hiroshima, mu arm” jt. Võrdluseks heidetakse pilk ka fotograafia ja monumentaalkunsti suhetele sõjaga. Seminari eesmärgiks on arendada kunstiteoste analüüsimise oskust, seostades neid laiema kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2810]=>
  object(stdClass)#2811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6192"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2811]=>
  object(stdClass)#2812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6193"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Süvendada teadmisi klassikalise jaapani kirjanduse žanrilistest iseärasustest ja tutvustada jaapani päeviku- ja reisikirjanduse tüvitekste."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Jaapani proosast suure osa moodustavad autobiograafilised päevikud ja reisikirjad, mille erinevaid vorme loengukursuse vältel tutvustatakse. Käsitlemist leiavad Tosa nikki, Kagerō nikki, Sarashina nikki, Towazugatari, Kaidōki, Oku no hosomichi ja paljud teised klassikalised proosateosed. Samas puudutatakse ka minakirjutuse ja luule tihedaid seoseid. Kursuse vältel tutvutakse erinevate omaeluloolisust puudutavate teooriate ja uurimismeetoditega. Iseseisev töö: Igaks loenguks tuleb iseseisvalt lugeda ja analüüsida kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvaid tekste, mida loetakse inglisekeelses tõlkes. Loengus jäetakse ruumi aruteluks, milles oodatakse üliõpilase aktiivset osalemist. Loengukrsuse lõpuks peab üliõpilane esitama essee mõnel loengus arutatud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Ainekursuse läbinud üliõpilane tunneb põhjalikult jaapani omaeluloolist kirjandust ja sellega seotud problemaatikat. Ta oskab analüüsida päevikuid ja reisikirju lähtudes minakirjutust ja omaeluloolisust puudutavatest teooriatest ja uurimismeetoditest."
  }
  [2812]=>
  object(stdClass)#2813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6194"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2813]=>
  object(stdClass)#2814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6196"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2814]=>
  object(stdClass)#2815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6200"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Iseseisev uurimustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kujundada uurimustöö koostamise ja kirjutamise oskused; luua võimalused teadusliku töö kirjutamise harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Proseminari käigus õpitakse uurimistöö teostamise ja kirjutamise aluseid; harjutataks teadustöö kirjutamist ja selle kaitsmist; omandatakse teadmisi, kust ja kuidas leida uurimistööks vajalikke materjale."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Oskused iseseisvalt koostada ja kirjutada uurimistööd; Oskused leida raamatukogudest, internetist ja andmebaasidest uurimistööks vajalikke materjali; Teadmised uurimistöö kirjutamise ja vormistamise nõuetest."
  }
  [2815]=>
  object(stdClass)#2816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6201"
    ["hindamine"]=>
    string(349) "Erialapraktika hindamine lähtub üldistest ülikooli hindamiskriteeriumitest: hinnatakse konkreetse ülesande sooritust, selle sisulist kvaliteeti ja ettevalmistuse põhjalikkust. Üks osa hindamisest seisneb üliõpilase suulises analüüsis sooritatud ülesande kohta, mis võimaldab ühtlasi õppejõul pakkuda tudengile konkreetset tagasisidet."
    ["eesmrk"]=>
    string(782) "Kultuuriteaduse õppekava ei ole praktilise suunitlusega, vaid näeb oma eesmärgina tudengite varustamist kriitilise analüüsioskuse, kultuuridistsiplinaarsete algteadmiste ja erialase väljenduspädevusega, mida on hiljem võimalik rakendada väga erinevates valdkondades. Erialapraktika läbiviimist kontrollib ja vajadusel nõustab ning abistab konkreetne õppejõud osakonnast. Praktika toimub rööpselt korralisele õppetööle, soovitavalt tudengi teisel või kolmandal õppeaastal. Võimaldamaks erialapraktika hindamist on vajalik töö dokumenteerida, lähtudes konkreetse töö iseloomust (ilmunud artikkel või kommenteeritud tõlge, konverentsi ettekanne, saate lindistus jms); vajadusel võib dokumenteerimist asendada vastutava õppejõu osalemine töö protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Tegemist ei ole ainega, mille eesmärk on mingi aja vältel praktiseerida mõnes ettevõttes või asutuses, vaid pigem pakub see võimalust rakendada kogutud teadmisi ja oskusi mõne konkreetse, õppekava tegevusraamidest väljapoole jääva ülesande või tegevuse sooritamisel. Erialapraktikat on võimalik teostada näiteks järgmisel moel: *Erialase artikli kirjutamine ja avaldamine; *Erialase seminari või diskussiooni korraldamine ja juhtimine; *Erialase ettekande pidamine seminaril või konverentsil; *Erialase kommenteeritud tõlke tegemine ja avaldamine; *Erialane osalus meedias (kaasa löömine mõne saate konsultandina või toimetajana jms)."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Pakkumaks aga võimalust juba õpingute ajal kogutud teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskusi praktikas testida, sisaldab kultuuriteaduse õppekava valikainet Erialapraktika."
  }
  [2816]=>
  object(stdClass)#2817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6261"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Tutvumine kristliku mõtlemise ja kultuuriga."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Õppeaine eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade kristliku mõtte kujunemisest ja arengust nii Õhtu- kui ka Hommikumaal. Käsitletakse ajavahemikku Uue Testamendi kujunemisest kuni reformatsiooni eelõhtuni. Kogu loengusari on jaotatud järgmistesse osadesse: 1. Varajane kristlus 2. Patristika idas ja läänes 3. Teoloogiline mõte Bütsantsis 4. Keskaeg Õhtumaal"
    ["vljund"]=>
    string(221) "Teadmised kristliku mõte arengust ning seda arengut mõjutanud teguritest, Oskus hinnata erinevaid käsitlusi ning näha nende erinevusi, Suutlikkus analüüsida kristliku mõtte arengu sisulisi ja formaalseid probleeme."
  }
  [2817]=>
  object(stdClass)#2818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6262"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Tutvumine kristliku mõtlemise ja kultuuriga alates reformatsioonist."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Loengukursuse eesmärgiks on anda ülevaade kristliku mõtlemise ajaloost alates reformatsioonist kuni kahekümnenda sajandi lõpuni. Eelkõige käsitletakse teoloogilist mõtlemist, aga kõrvale ei jäeta ka selle mõju filosoofiale, kunstile ning ühiskondlikule mõtlemisele."
    ["vljund"]=>
    string(8) "Loengud."
  }
  [2818]=>
  object(stdClass)#2819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6265"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Kirjalik eksam ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Eesmärk on tutvustada idakristluse erinevaid ilminguid."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Antakse ülevaade idakristluse erinevate suundade kujunemisest, ajaloost, kaasaja olukorrast, geograafiast, teoloogiast ja kiriklikust eripärast."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2819]=>
  object(stdClass)#2820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6281"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2820]=>
  object(stdClass)#2821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6282"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine"
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursusel õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. Analüüsitakse seminarides luule-, proosa-, draama või filmitekste. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(184) "- oskused analüüsida luule-, proosa-, draama ja/või filmitekste; - teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; - oskused eristada ja tunda erinevaid tekstiliike ja -vorme."
  }
  [2821]=>
  object(stdClass)#2822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6283"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine"
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursusel õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. Analüüsitakse seminarides luule-, proosa-, draama või filmitekste. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(184) "- oskused analüüsida luule-, proosa-, draama ja/või filmitekste; - teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; - oskused eristada ja tunda erinevaid tekstiliike ja -vorme."
  }
  [2822]=>
  object(stdClass)#2823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6284"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2823]=>
  object(stdClass)#2824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6285"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2824]=>
  object(stdClass)#2825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6286"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2825]=>
  object(stdClass)#2826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6301"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Selgitada lüürika ehk luule kui ühe kirjandusliigi olemust, korrapärasusi, käsitlemisviise läbi aegada ning õpetada luuletusi lugema ja analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: lüürika omapära muude kirjandusliikide seas, värss, lüüriline mina, lüürilised hoiakud, lüürika muutumine läbi aegade, lüürika mõtestamisviisid läbi aegade, moodsa luule eripära ja voolud."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Süvenenud oskus luuletusi lugeda ja analüüsida, oskus kasutada poeetikaalaseid mõisteid."
  }
  [2826]=>
  object(stdClass)#2827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6302"
    ["hindamine"]=>
    string(339) "Iseseisev töö: Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus, osavõtt seminaridest, ettevalmistus neiks, grupitöö, analüütiline essee (1500-2000 sõna). Eksamihinde kujunemine: 1.kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus, osavõtt seminaridest ja ettevalmistus neiks. (40%) 2.grupitöö (25%) 3.essee (35%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "1) ülevaate andmine (oma)elulookirjutuse uurimise arungust ja hetkeseisust erinevate distsipliinide ja teoreetilisete paradigmade lõikes 2) maailmakirjanduse klassikasse kuuluvate nn. kanooniliste autobiograafiate tutvustamine 3) omelulookirjutuse ja autobiograafia mõiste avamine eesti kirjandusruumi kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(730) "Kursus tutvustab omaelulookirjutust/autobiograafiauuringuid kui kirjandusteaduse/ kultuuriuuringute haru. Lähemalt käsitletakse autobiograafilise mina probleemistikku, autobiograafia faktuaalsust ja fiktsionaalsust puudutavad aspekte, mälu ja omaelulookirjutuse problemaatikat, žanriküsimusi, omaelulookirjutuslike tekstide asendit kirjanduskaanonis ja ajalooallikana, omaelulookirjutuse/autobiograafia uurimises kasutatatavate teoreetiliste paradigmade arengut 1970ndatest tänapäevani. Seminarid keskenduvad maailmakirjanduse klassikasse kuuluvatele nn. kanoonilistele autobiograafiatele ning eesti autorite omaelulookirjutuslikele tekstide ja elulugudele eesmärgiga visandada tentatiivne eesti omaelulookirjutuse kaanon."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Üliõpilased omandavad ülevaate omaelulookirjutuse/autobiograafiauuringute põhimõistetest ja –zanritest ja arengusuundadest ning omandavad oskuse iseseisvaks tööks omaelulookirjutuslike/autobiograafiliste tekstidega. Üliõpilased demonstreerivad oma oskusi seminarides, grupitöös ja essees."
  }
  [2827]=>
  object(stdClass)#2828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6303"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2828]=>
  object(stdClass)#2829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6304"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Anda võimalus omandada ülevaade retoorika ideedest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(185) "Retoorikat käsitletakse ühelt poolt kui humanitaarteaduste metodoloogiat, teiselt poolt kõneaktide teooria kontekstis kui distsipliini, mis analüüsib eesmärgistatud kõnetegevust."
    ["vljund"]=>
    string(97) "- teadmised retoorika meetoditest ja põhimõistetest; - oskused kasutada retoorilist analüüsi."
  }
  [2829]=>
  object(stdClass)#2830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6306"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Selgitada, kuidas jutud on tehtud, millised korrapärasused neis avalduvad, kuidas neid analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(82) "Kursus annab ülevaate narratoloogia ehk jutukirjanduse poeetika põhimõistetest."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Õpitakse tundma narratoloogia mõisteid ning kasutama neid teoste lugemisel ning analüüsimisel."
  }
  [2830]=>
  object(stdClass)#2831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6308"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2831]=>
  object(stdClass)#2832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6309"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2832]=>
  object(stdClass)#2833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6310"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2833]=>
  object(stdClass)#2834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6311"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2834]=>
  object(stdClass)#2835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6312"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2835]=>
  object(stdClass)#2836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1500) "Romantism oli kirjandus-, kunsti- ja mõttevool 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Euroopas, mille mõju on tuntav tänini. Kursus püüab anda ettekujutuse, mille poolest erines romantism talle eelnenust ja järgnenust, millises mõttes saab üldse kõnelda ainsuslikust voolust, käsitletakse romantismi sõna ja mõiste päritolu, voolu eneseteadlikuks saamist, romantismi tähtsamaid esindajaid, selle esiletõusu ühiskondlik-poliitilist konteksti, „revolutsioonilist“ ja „reaktsioonilist“ romantismi, romantismi levikut, k. a Eestisse, hilisemat retseptsiooni ja järelmõjusid. Põhirõhk on inglise romantismil, kuid peatutakse saksa jm maade romantismil. Veel võimalikke teemasid ja märksõnu: revolutsioon, eneselunastuse idee, spontaansus ja geenius, kujutlus ja fantaasia, „mina“ ja võõrandumine, ülevus, pan(en)teism, fragmendid, varemed ja medievism, kaunishing, otsiretk, põhjamaisus, kristlus, paganlus, loodus, iroonia, klassitsism – romantism, realism – romantism, baironism, la belle dame sans merci. Suurem rõhk kui loengutel on antud kursuses iseseisval lugemisel (vt kirjanduse esialgset loetelu). Asjaomane kirjandus tuleb peamiselt ise raamatukogust vm hankida – raamatukogu kasutamise oskus kuulub niikuinii kultuuriteaduses vajalikke oskuste hulka. Eksami sooritamiseks tuleb loetud kirjanduse põhjal kirjutada etteantud teemadel mõned lühikirjandid. Kuigi kursus on eestikeelne, võib mõnes punktis tulla kasuks inglise keele lugemisoskus."
    ["sisu"]=>
    string(1083) "1. 6.11 Sissejuhatus, ülevaade kursusest. 2. 8.11 Defineerimisvaidlused: romantism või romantismid. Tuum ja perifeeria. 3. 13.11 Klassitsism ja valgustus. Sentimentalism ja vararomantism. Ossianism. Ülev ja geenius. 4 15.11 Rousseau „Üksildane uitaja“, hea ja kuri loodus (de Sade). Hullud: Christopher Smart, William Cowper, William Collins, Friedrich Hölderlin. 5. 12.11 Prantsuse revolutsioon, selle vastukajad. Revolutsioon ja reaktsioon. 6. 22.11 Saksamaa. Herder ja Hamann. Novalis, „Saksa idealismi vanim süsteem-programm“ (Hölderlin, Schelling, Hegel?). Historism ja filoloogia. 7. 27.11 William Blake; William Wordsworth ja S. T. Coleridge. Eneseleidmine, otsiretk. 8. 29.11 G. G. N. Byron, P. B. Shelley, John Keats. Baironism. 9. 4.12 Fantastiline proosa: Mary Shelley „Frankenstein“, E. T. A. Hoffmann „Väike Zaches“ jm jutte. Hilisromantism. 10. 6.12 Ida-Euroopa romantism, rahvuslus. Romantism Eestis, „Kalevipoeg“. 11.11.12 Romantiline muusika, maalikunst. Poliitiline romantism. 12.13.12 Järelmõjud: antiromantism, modernism, popkultuur."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2836]=>
  object(stdClass)#2837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6402"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2837]=>
  object(stdClass)#2838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6404"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2838]=>
  object(stdClass)#2839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6408"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "eristav"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada kunstilise teksti analüüsi üldisi metoodikaid ja nende spetsiifikat filmianalüüsis. Arendada filmivaatamise kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(750) "Kursus kujutab endast põhiliselt tööd seminarivormis, kuid algul on kaks sissejuhatavat loengut ning vajadusel võivad loenguvormis olla ka mõned edaspidised tunnid. Analüüsitavat filmi tervikuna auditooriumis ei vaadata, seda tuleb teha iseseisvalt ja korduvalt. Auditooriumis vaadatakse ühiselt vaid mõningaid lühikesi fragmente. Teose analüüsi puhul tuuakse välja kõigepealt selle kontekst, kusjuures silmas peetakse nii kinematograafilist konteksti kui ka näidatud/jutustatud loo intertekstuaalsed seosed. Tuuakse välja tähtsamad tsitaadid ja reministsentsid. Järgnevalt analüüsitakse teose keelt, pidades silmas filmikeele spetsiifikat. Lõpuks analüüsitakse teksti kui tervikut, selle tähtsamaid intentsioone ja sõnumeid."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Kursuse lõppedes on üliõpilasel ülevaade tähtsamatest meetoditest narratiivsete struktuuride analüüsimisel. Sealjuures puudutab see ka oskust analüüsida nii verbaalset kui ka audiovisuaalset narratiivi esitamise viisi."
  }
  [2839]=>
  object(stdClass)#2840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6409"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2840]=>
  object(stdClass)#2841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6411"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "lisaks seminarides osalemisele tuleb semestri lõpus kirjutada analüüsiv essee valitud näidendi/lavastuse kohta"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine"
    ["sisu"]=>
    string(184) "Kursusel õpitakse tundma draamatekste analüüsi meetodeid. Seminarides analüüsitakse draamatekste ja nende lavastusi. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(165) "- oskused analüüsida draamatekste ja lavastusi; - teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; - teadmised draamateooria alustest ja oskus neid rakendada."
  }
  [2841]=>
  object(stdClass)#2842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6503"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Iseseisvalt analüüsitakse popkultuuri ja selle ilminguid essee vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused popkultuuri, eriti popmuusika tundmiseks, levivate ideede analüüsimiseks ning erialaseks rakendamiseks, popkultuuri ja üldise kultuurikonteksti sidumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Loengutes käsitletakse erinevaid kultuuris levinud arhetüüpe (mässaja, androgüün, masin jne) ning jälgitakse nende avaldumist kaasaegses popteadvuses. Popkultuuri käsitlemisel keskendutakse eeskätt just popmuusikale, selle keelele nii kõlalises kui imagoloogilises mõttes."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teadmised ja oskused seostamaks popkultuuri üldise kultuurikontekstiga, Oskus mõista ja analüüsida popkultuuri ilminguid."
  }
  [2842]=>
  object(stdClass)#2843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6505"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Näidata erinevate sotsioloogiliste, kultuuriuuringuliste, psühholoogiliste, semiootiliste ja sotsiaal-võrgustikuliste käsitluste võimalusi aduda erineva tasandi identiteete globaliseeruvas/globaliseerunud maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(747) "Modernse ajastu postmodernne versioon loob inimese jaoks märgilise üliküllastuse, milles toimimiseks tuleb end nii iseendaga kui ümbritsevaga suhestada. Selle protsessi üheks tulemiks on mitmikidentifikatsioon, mida antud kursuse raames püütakse süsteemselt vaadelda. kui eristajad, ühendajad ja eraldajad. Küsitletakse laia identiteetide spektrit soolistest, rahvuslikest, etnilistest, geograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest kuni kosmopoliitsete, virtuaalsete ja küberruumilisteni välja. Eristatakse nii nende märgilist kui praktilis-toimelist mõju ja haaret ning iseloomustatakse nende kohta globaalsuses. kui nägemus. Samuti kaalutakse nende vormumise võimalikku tagasisidet globaalsuse enda dünaamilisse struktuuri."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Teadmised identiteetide vormumisest ning tähendusest kiiresti globaliseeruva inimmaailma tingimustes. Oskused mõista omaenda identiteeti/identiteete keset paljusid teistmoodi formeerunud identiteete, oskus suhestada ennast teiste ja maailmaga."
  }
  [2843]=>
  object(stdClass)#2844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6506"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2844]=>
  object(stdClass)#2845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6508"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tekitada eri kursuste raames loetud kultuuriteooriate puhul teatav metodoloogiline ühisraamistik, mille piires üliõpilastel on kergem jälgida koolkondade vaheldumise üldjooni."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Töökorralduses kasutatakse kahte vormi: 1) õppejõu poolt esitatavad ülevaateloengud; 2) loeng-seminarid, kus õppejõud annab teema kohta sissejuhatavad teadmised ning seejärel arutatakse konkreetsete autorite tõid, kusjuures iga 2 tunnise tsükli puhul on 2-3 põhiettekandjat ning nende retsensendid. Põhiettekandjad valmistavad ette kirjaliku teksti, mis tuleb kõigile seminaris osalejatele päev varem e-maili vt. võimalusi kasutades laiali jagada. Seminaridest osavõtt on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Erinevate kultuuriteooriate vaheliste seoste nägemine; Teooriate rühmitamise alustega tutvumine; Tuntumate teoreetikute ideede kinnistamine. Ei ole kohustust kõiki nimetatud raamatuid läbi lugeda, vaid oma seminariettekandeks nii sellest nimekirjast kui omal valikul konkreetset koolkonda tutvustav buklett koostada."
  }
  [2845]=>
  object(stdClass)#2846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6509"
    ["hindamine"]=>
    string(369) "Tudeng on kohustatud aine edukaks sooritamiseks osalema seminaridel ja loengutel (vähemalt 51%). Hinne koosneb 65% seminaridest osalemisest (sh kodutöödest, st lugemispäeviku täitmisest) ja 35% eksamihindest. Hinnatakse tudengi panust seminarides, seminarides kohalkäimist, tudengi analüütilist mõtlemist ja selle väljendamisoskust seminarides ja lõpuessees."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Arendada üliõpilastes analüütilist oskust eristada erinevaid mälukultuure, mäletamise viise ja ’aja lugude’ (narratiivide) paljusust; oskust leida seoseid mäletamise viiside ja inimese (sotsiaalse) identiteediga; võimet leida seoseid mäluteooriate (nostalgia, unustamine, generatsiooniteooria) ja diskursiivsete praktikatega meedias."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Iga teemat juhatab sisse 45 min loeng, millele järgneb samal teemal 45 minutiline seminar. Õppetöö toimub loengu ja seminaride vormis, osalemiseks on tarvis teha kodutööd (lugeda artikleid, kirjutada nende lühikokkuvõtteid) ja aktiivselt osaleda aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(46) "- oskusanalüüsida erinevaid mäludiskursusi."
  }
  [2846]=>
  object(stdClass)#2847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6510"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Seminar lõpeb iseseisva tööga, kus selgub üliõpilaste võime reaalsete popkultuuri objektide peal kriitilise analüüsi oskusi kasutada."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Seminari eesmärk on jälgida esteetilise väärtustamise protsessipopulaarses muusikas (ja popkultuuris üldisemalt) ning tutvudamõningate asjakohaste võtmetekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Küsitluse alla võetaksemuusikaliste väärtuskategooriate kujunemine ja kasutamine kuikultuuriline praktika, muusika kuulamise ja sellest kõnelemiseviisid ja võimalused. Jutuks tulevad näiteks „kõrge“ ja„madala“, „sügavuse“ ja „pealispindsuse“, „püsiväärtuse“ja „ajutisuse“, „autentsuse“ ja „võltsituse“ kategooriadpopkultuuris. Ülevaate saab ka popmuusikakriitika ajalookaalukamatest pidepunktidest ja autoritest. Seminar lõpeb iseseisvatööga, kus selgub üliõpilaste võime reaalsetepopkultuuriobjektide peal kriitilise analüüsi oskusi kasutada."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2847]=>
  object(stdClass)#2848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6511"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks on vaja esitada teemakohane essee või teha kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(633) "Kursuse sisuks on vaadelda tehnoloogia kultuurilugu ning sellega seotud müütide ja tunnetuslike rituaalide dünaamikat. Jutuks tulevad tehnoloogilise teadvuse kujunemise olulised teetähised nagu näiteks šamanism, gnostikud, alkeemikud või psühhedeelia. Samuti jälgitakse konkreetselt selliste leiutiste tähendust nagu kirja- ja trükisõna, telegraaf, telefon, helisalvestus või internet. Teoreetiline tarkvara sisaldab mõtlejaid Platonist ja Descartes’ist Freudi ja Baudrillard’ini. Ülevaade antakse ka olulisematest kaasaegsetest tehnoloogiat käsitlenud teooriatest nagu Marshall McLuhani, küberneetikute jt omad."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2848]=>
  object(stdClass)#2849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6513"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2849]=>
  object(stdClass)#2850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6514"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2850]=>
  object(stdClass)#2851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6515"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2851]=>
  object(stdClass)#2852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6516"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2852]=>
  object(stdClass)#2853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6517"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Eksam essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade inimväärtusilmade geneesist ning nende käsitlemisest filosoofias, kultuuri- ja sotsiaalpsühholoogias, sotsioloogias ning indiviidi igapäevateadvuses. Erinevate teaduslike distsipliinide lähenemised annavad hõlmava sissevaate inimtegevust motiveerivatele tegurite olemasolule ning nende korrastamisele indiviidides ja kultuurides."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Loengutes antakse ülevaade inimväärtuste geneesist ja käsitlustest erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes nii indiviidi kui sotsiaalsete rühmade seisukohalt. Eristatakse alusväärtusi ning hoiakuid ja uskumusi ning näidatakse nende mõõtmise ja tõlgendamise võimalusi. Erijuhuna tutvustatakse Shalom Schwartzi alusväärtuste sõõrmudelit ning selle rakendumust Eestis. Iseseisev töö on valikkirjanduse põhjal teostatud ja ettekandena vormistatud kirjutis iseenda poolt valitud kultuurikeskkonnas toimivatest alusväärtustest, hoiakutest ja praktikatest, nende motiveeritusest ja impulsiivsusest."
    ["vljund"]=>
    string(260) "- teadmine inimväärtuste olemusest ja nende kohast indiviidi ning kultuuri toimemehhanismides, - oskus märgata alusväärtuste motivatsioonilist tagamaad kiirelt teisenevas igapäevas; - suutlikkus näha ja analüüsida oma argiümbruse väärtuskäitumist."
  }
  [2853]=>
  object(stdClass)#2854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6520"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused popkultuuri, eriti popmuusika tundmiseks, levivate ideede analüüsimiseks ning erialaseks rakendamiseks, popkultuuri ja üldise kultuurikonteksti sidumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Loengutes käsitletakse erinevaid kultuuris levinud arhetüüpe (mässaja, androgüün, masin jne) ning jälgitakse nende avaldumist kaasaegses popteadvuses. Popkultuuri käsitlemisel keskendutakse eeskätt just popmuusikale, selle keelele nii kõlalises kui imagoloogilises mõttes."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teadmised ja oskused seostamaks popkultuuri üldise kultuurikontekstiga; oskus mõista ja analüüsida popkultuuri ilminguid."
  }
  [2854]=>
  object(stdClass)#2855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6521"
    ["hindamine"]=>
    string(596) "Hinde kujunemine: 1) ettevalmistus seminarideks; seminaris osalemine ja ühe seminari modereerimine (teksti põhjalikum läbitöötamine, kuni 3-5 küsimuse formuleerimine seminaris arutamiseks, arutelu juhtimine) Puudumise korral peab üliõpilane vastama kirjalikult moderaatori poolt postitatud küsimustele. 65 % lõpphindest. 2) Sootundliku uurimisteema projekti visandi koostamine. Uurimisküsimuse sõnastamine, teoreetilise lähenemise ja meetodite valik ja selle suhestamine empiirilise materjaliga. Soositud on projekti sidumine magistritöö projekti või selle osaga. 35% lõpphindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Seminarivormis kursuse eesmärgiks on tutvustada soouurimuslikke (sh. feministlikke) metodoloogiad humanitaarteadustes ja toetada esmaste oskuste kujunemist tööks sootundliku uurimisteemaga (või laiema teema sootundliku aspektiga)."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Seminarivormis kursus keskendub kaasaegsetele sootundlikele metodoloogiatele ja teooriatele humanitaarteaduste valdkonnas. Käsitletakse epistemoloogilisi orientatsioonine, sootundlikke uurimisküsimuse, materjalikogumise ja analüüsi meetodeid. Iseseisev töö: a) Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus b) Ettevalmistus seminarideks; seminaris osalemine ja ühe seminari modereerimine c) Sootundliku uurimisteema projekti visandi koostamine. Uurimisküsimuse sõnastamine, teoreetilise lähenemise ja meetodite valik ja selle suhestamine empiirilise materjaliga. Soositud on projekti sidumine magistritöö projekti või selle osaga."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilased omandavad esmase oskuse tööks sootundlike uurimismeetoditega (probleemi püstitus, meetodi valik, materjali kogumine ja/või töö empiirilise materjaliga, meetodi rakendamine)."
  }
  [2855]=>
  object(stdClass)#2856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6522"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2856]=>
  object(stdClass)#2857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6525"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2857]=>
  object(stdClass)#2858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6526"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2858]=>
  object(stdClass)#2859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6527"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2859]=>
  object(stdClass)#2860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6528"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2860]=>
  object(stdClass)#2861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6530"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Tutvustada Nüüdiskultuuri Uurimiskeskuses valminud uurimust, lasta tudengitel teha antud uurimusega seotud praktilisi harjutusi."
    ["sisu"]=>
    string(146) "- erinevate kultuuriväljade vaheliste seoste nägemine - empiiriliste uurimisvõimaluste alustega tutvustamine - materjalide kogumise algpraktika"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2861]=>
  object(stdClass)#2862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6531"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2862]=>
  object(stdClass)#2863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6532"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2863]=>
  object(stdClass)#2864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6533"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2864]=>
  object(stdClass)#2865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6534"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2865]=>
  object(stdClass)#2866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6535"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2866]=>
  object(stdClass)#2867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6536"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2867]=>
  object(stdClass)#2868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6537"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2868]=>
  object(stdClass)#2869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6538"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2869]=>
  object(stdClass)#2870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6539"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1698) "Demokraatia on tänapäeva Läänes valitsev poliitiline süsteem. Samal ajal on demokraatia ka väärtuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis moodustab omaette ideoloogia. Demokraatiaga seostuvad ühelt poolt kodanike võrdsus, üldine valimisõigus, sõnavabadus, usuvabadus ja inimõigused, teiselt poolt aga turumajandus, vabakaubandus, neoliberalism ja natsionalism. Samasse ideoloogilisse kooslusesse kuulub etniline puhastus, genotsiid, terrorism, ennetav sõda ja illegaalne migratsioon, mis kujutavad endast demokraatia üldtuntud pahupoolt. Praegu usuvad paljud, et Lääne demokraatia on kriisiolukorras. Seetõttu kritiseeritakse valitsevat esindusdemokraatiat ja mõnikord isegi demokraatia põhimõtet. Siiski võib küsida, kas kriis tegelikult puudutab demokraatia printsiipi või kantakse demokraatiale üle hoopis turumajanduse hädasid? Kas demokraatia ja kapitalism on paratamatult seotud? Võib-olla on demokraatia pahupool hoopis turumajanduse pahupool? Ja võib-olla ei olegi tänapäeva neoliberaalne kapitalism turumajanduse ainuvõimalik vorm? Kursuses lähenetakse neile küsimustele sündmuse teooria seisukohalt. Pikemalt peatutakse Jean-François Lyotard’i, Gilles Deleuze’i ja Alain Badiou sündmusekäsitustel. Kõik muutused toimuvad sündmuste kaudu. Tõelist muutust ei saa ette kavatseda, sest me saame arvestada ainult tuntud suurustega, muutuse käigus aga ilmuvad tundmatud suurused. Kui tundmatuid suurusi on rohkem kui me neid hõlmata suudame, ongi tegemist sündmusega. Kas tänapäeva demokraatias on tõeline sündmus võimalik? Kursus otsib sellele küsimusele vastust, lähtudes eeldusest, et me ei tea veel, kas sellele küsimusele saabki vastata."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2870]=>
  object(stdClass)#2871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6540"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2871]=>
  object(stdClass)#2872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6541"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Eksam: essee (3000 sõna). Hinne määratakse seminaridel osalemise aktiivsuse ja essee põhjal. Essee hindamisel arvestatakse teemapüstituse ja teoreetilise analüüsi oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Anda ülevaade filmiteooria olulisematest küsimustest ja suundadest ning luua esmased eeldused iseseisvaks filmianalüüsiks. Tutvuda põhjalikult kümnekonna Lääne filmiklassikasse kuuluva linateosega."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Seminaril tutvustatakse filmiteooria põhimõisteid, peamisi probleeme ja mõjukamaid suundi, ning antakse juhtnööre õpitu iseseisvaks rakendamiseks filmide analüüsimisel. Iga seminar keskendub ühe filmiteooria tuumküsimuse või olulisema voolu mõtestamisele, kus vastavaid probleeme uuritakse konkreetse filmi näitel."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Seminari käigus omandab üliõpilane teadmised filmiteooria peamistest probleemidest ja arengutest. Üliõpilane on võimeline teoreetiliselt ja analüütiliselt filmi käsitlema; ning oskab suuliselt ja kirjalikult väljendada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [2872]=>
  object(stdClass)#2873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6542"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Anda teadmisi eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete süsteemide analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Loengulises osas antakse ülevaade eluloolise meetodi väljakujunemisest ja kohast sotsiaalse analüüsi süsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(253) "- teadmised eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete uuringute süsteemis; - oskused kriitiliselt lugeda eluloolisi tekste; - oskus viia iseseisvalt läbi elulooline intervjuu; - suutlikkus analüüsida mõnda konkreetset biograafilist teksti"
  }
  [2873]=>
  object(stdClass)#2874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6543"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2874]=>
  object(stdClass)#2875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6544"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(778) "Kursus keskendub küsimusele, kas demokraatiaga seotud ootused on mõistlikud? Kui on, miks nad siis ei teostu? Kui ei ole, miks demokraatia ideaalist pole loobutud? Teeme tagasivaate 1848. aastasse, kui üle Euroopa veeres demokraatlike revolutsioonide laine ning Marx ja Engels kirjutasid „Kommunistliku partei manifesti”. Seejärel vaatleme Friedrich Nietzsche nihilismikriitikat, mis määratleb modernse inimese olukorda „jumala surma” kaudu ja tahab teada, kas seda seisundit saab ületada või mitte. Lõpuks tuleme tagasi 21. sajandisse ja küsime, kas demokraatia olemuslikud probleemid jäävad aktuaalseks ka bioeetika ja kliimasõdade ajastul. Kui ei, mis saab siis Lääne ühiskonna struktuurist? Kui jaa, kuidas muutuvad siis demokraatiaga seotud ootused?"
    ["sisu"]=>
    string(580) "Modernsus ja demokraatia on lahutamatult seotud. Demokraatia tähendab kõige kõrgemaid ootusi poliitilises elus, modernsus aga seob need ootused tänapäevaga, teaduse edusammude ja tehnilise progressiga. Kõik uusaegsed revolutsioonid on lähtunud arusaamast, et muutunud oludes on inimkonna arenguvõimalused kasvanud, seega oleks tänapäeval võimalik enneolematu vabadus ja võrdsus. Nii on kõigi revolutsioonide tingimuseks kõrgendatud ootused, mis alati teostuvad poolikult või annavad hoopis vastupidise tulemuse. Demokraatia on lõputu lubadus, mis kunagi ei täitu."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2875]=>
  object(stdClass)#2876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6550"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(778) "Kursus keskendub küsimusele, kas demokraatiaga seotud ootused on mõistlikud? Kui on, miks nad siis ei teostu? Kui ei ole, miks demokraatia ideaalist pole loobutud? Teeme tagasivaate 1848. aastasse, kui üle Euroopa veeres demokraatlike revolutsioonide laine ning Marx ja Engels kirjutasid „Kommunistliku partei manifesti”. Seejärel vaatleme Friedrich Nietzsche nihilismikriitikat, mis määratleb modernse inimese olukorda „jumala surma” kaudu ja tahab teada, kas seda seisundit saab ületada või mitte. Lõpuks tuleme tagasi 21. sajandisse ja küsime, kas demokraatia olemuslikud probleemid jäävad aktuaalseks ka bioeetika ja kliimasõdade ajastul. Kui ei, mis saab siis Lääne ühiskonna struktuurist? Kui jaa, kuidas muutuvad siis demokraatiaga seotud ootused?"
    ["sisu"]=>
    string(580) "Modernsus ja demokraatia on lahutamatult seotud. Demokraatia tähendab kõige kõrgemaid ootusi poliitilises elus, modernsus aga seob need ootused tänapäevaga, teaduse edusammude ja tehnilise progressiga. Kõik uusaegsed revolutsioonid on lähtunud arusaamast, et muutunud oludes on inimkonna arenguvõimalused kasvanud, seega oleks tänapäeval võimalik enneolematu vabadus ja võrdsus. Nii on kõigi revolutsioonide tingimuseks kõrgendatud ootused, mis alati teostuvad poolikult või annavad hoopis vastupidise tulemuse. Demokraatia on lõputu lubadus, mis kunagi ei täitu."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2876]=>
  object(stdClass)#2877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6601"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "Hindamine toimub kursuse lõpus kirjutatava essee alusel; eksamiks on essee kirjutamine, ettekandmine ja selle ühine arutelu; essee tuleb esitada õppejõule vähemalt kaks päeva enne eksamit ning selle konkreetne teema lepitakse kokku õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Anda ülevaade ristiusu tekkimisest ja arengust esimesel kolmel sajandil (rõhuasetusega 2. ja 3. sajandil) ning ristiusu suhetest antiikkultuuri ja Rooma ühiskonnaga."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Kursus käsitleb ristiusu varajast ajalugu religiooniloo ja sotsiaalajaloo vaatenurgast. Peatähelepanu ei ole pööratud mitte ristiusu õpetusele, vaid varase kristluse suhetele juutluse, antiikkultuuri ning Rooma ühiskonnaga. Teemad: Varase kristluse allikad ja kronoloogia; sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline ja religioosne olukord Palestiinas 1. sajandil; küsimus ajaloolisest Jeesusest ning Jeesuse-pärimuse kujunemisest; erinevad algkristlikud grupid kui Jeesuse pärimuse kandjad; koguduste võrgustiku kujunemine ning nende omavahelised suhted; koguduste sotsiaalne koosseis; erinevad teoloogilised voolud 1. sajandi kristluses; algkristlaste identiteet ja enesemõistmine; ristiusu levik juutluse ringidest kreeka-rooma ühiskonda – juutlusesisest rühmitusest kosmopoliitseks religiooniks; kogudustevõrgustiku laienemine ning koguduste siseelu – õpetus, kultus ja spiritualiteet; erinevad õpetused."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane orienteerub varakristluse probleemides ning oskab seostada varase kristluse ajalugu hilisantiikaja religiooniloo ja Rooma ajalooga."
  }
  [2877]=>
  object(stdClass)#2878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6602"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Hindamine toimub essee ja essee kaitsmise alusel, milleks toimub eraldi seminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(153) "Kursus annab ülevaate erinevatest idamaistest usunditest Rooma keisririigis, nende levikust, omavahelistest suhetest ning mõjust kreeka-rooma usundile."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2878]=>
  object(stdClass)#2879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6603"
    ["hindamine"]=>
    string(487) "Kursuse sooritamiseks peab kursusel osalev üliõpilane külastama vähemalt 90% seminaridest. Iga üliõpilane teeb seminari jooksul kaks ettekannet kahel erieval teemal, mis lepitakse kokku õppejõuga. Hinne tuleb kokku kahest seminari ettekandest, millest üks tuleb pidada seminari keskel ja teine seminari lõpus. Mõlemad ettekanded peavad olema vormistatud kirjalikult ning teine ettekanne tuleb esitada õppejõule kolm päeva enne seminari toimumist kirjalikult (paberkandjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda ülevaade surma ja sealpoolsusega seotud uskumustest erinevates religioonides."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Kursus koosneb sissejuhatavast loengust ja seminaridest, milles käsitletakse surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi erinevates religioonides. Pearõhk on Vahemere regiooni ning muistse Lähis- ja Kesk-Ida usunditel (mesopotaamia usund, egiptuse usund, iraani usund, kreeka ja rooma usund, idamaised usundid hellenismi- ja Rooma keisririigi ajajärgul, varane kristlus, juutlus, islam). Seminaride baastekstideks on eelnimetatud usundite klassikalised tekstid, mida üliõpilased loevad enda poolt valitud keeles (eesti keeles on tekstidest olemas vaid väike osa) ning mille põhjal nad teevad ettekandeid. Ettekandeid arutatakse ühiselt."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane tunneb erinevate religioonide surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi ning on võimeline neid võrdlema ja religioonilooliselt analüüsima."
  }
  [2879]=>
  object(stdClass)#2880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6607"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Essee ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Kursus annab ülevaate erinevatest kristlikest ja mittekristlikest usulistest ühendustest Eestis; nende õpetuslikest alustest ja usutavadest. Kursuse raames käsitletakse ka üksikisiku usuvabadust ja selle teostamise võimalusi Eesti Vabariigis, samuti Eesti usulist maastikku Euroopa ja maailma kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursusel käsitletakse loengute ja seminaride vormis multireligioosse Eesti erinevate kristlike ja mittekristlike ühenduste õpetuslikke aluseid ja usutavasid. Iseseisev töö seisneb lisaks seminaris osalemisele ka kohustusliku kirjanduse läbitöötamises ning selle põhjal õppejõu poolt antud teemal essee kirjutamises ja seminaril ettekandmises. Kirjalikul eksamil kontrollitakse, kas kursuse läbinul on õpiväljundites püstitatud nõuded vähemalt rahuldaval tasemel omandatud."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Kursuse läbinul on: - ülevaatlikud, ent piisavalt põhjalikud teadmised erinevatest usulistest ühendustest Eestis; - oskus akadeemiliselt tasemel orienteeruda erinevate usuliste ühenduste õpetuslikes alustes ja usutavades; - omandatud teemaga seotud terminoloogia ning oskus seda kasutada; -omandatud käsitletava teemaga seotud õiguslikud alused (usuvabadus, selle realiseerimise võimalused) Eesti ühiskonnas."
  }
  [2880]=>
  object(stdClass)#2881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6701"
    ["hindamine"]=>
    string(263) "Hindeline arvestus koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse oma kogutud rahvameditsiinilist pärimusainest. Arvestuse suulises osas hinnatakse üliõpilaste teoreetilisi teadmisi loengus käsitletu ning teoreetilise kirjanduse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Annab ülevaate eesti rahvameditsiini olemusest ja muutumisest sajandite vältel; rahvapärastest haigusseletustest ja ravivõtetest; rahvaarstide erinevatest tüüpidest ja nende funktsioonidest nii traditsionaalses külaühiskonnas kui ka tänases Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Rahvameditsiin ja koolimeditsiin. Rahvausundi ja rahvameditsiini seostest. Katoliiklik-kristlikud elemendid eesti rahvameditsiinis. Rahvameditsiini interdistsiplinaarsusest. Muistendid, memoraadid, lühemad usunditeated rahvameditsiini puudutava pärimuse iseloomustajana. Keele maagilis-religioosne kasutamine. Loitsud, nõidussõnad. Seitsmes Moosese raamat. Käsikirjalised "nõiakaustikud". Eesti tüüpilisemaid ning tuntumaid rahvaarste. Ravimtaimed. Rahvapärased arusaamad nende ravi- ja maagilistest omadustest. Rahvameditsiini teaduslikust (folkloristika, usundilugu, meditsiin) uurimisest. Rahvameditsiini uurijaid ja nende töid. Võrdlevat Põhja- ja Baltimaade rahvameditsiinist ning selle uurimisest."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Oskab orienteeruda rahvameditsiiniga seotud teemaderingis etnoloogia, folkloristika, usundi- ja meditsiiniajaloost lähtuvalt, on abiks tervisekäitumisega seotud kultuuriprotsesside mõsitmisele."
  }
  [2881]=>
  object(stdClass)#2882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6704"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2882]=>
  object(stdClass)#2883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6710"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2883]=>
  object(stdClass)#2884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6711"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2884]=>
  object(stdClass)#2885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6712"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2885]=>
  object(stdClass)#2886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6713"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2886]=>
  object(stdClass)#2887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6801"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade rahvaluule põhivaldkondadest ja uurimissuundadest."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Kursus annab teadmised nii rahvaluule mõistetest, liikidest, rahvaluule kogumisest (strateegiad, metoodikad) ja kogudest sajandite lõikes, rahvaluuleteaduse ehk folkloristika tekkest, tema kohast filoloogiliste distsipliinide süsteemis kui ka tähtsamatest uurimisssuundadest ja uurijatest läbi aja. Eesti ainest käsitletakse  võrdlevalt keeleliselt ja geograafiliselt lähemate (soomeugri, balti, skandinaavia, slaavi) ja kaugemate rahvaste kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Üliõpilane tunneb mõistete “rahvaluule”, "folkloor" ja "folkloristika" sisu erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt; orienteerub fokloristika põhilistes uurimisvaldkondades ja -meetodites, omab sisulist ülevaadet erialakirjandusest, oskab kasutada rahvaluulekogusid ning suudab suuliselt või kirjalikult iseseisvalt ning analüütliselt arutelda loengutes käsitletud teemadel"
  }
  [2887]=>
  object(stdClass)#2888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6802"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2888]=>
  object(stdClass)#2889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6803"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2889]=>
  object(stdClass)#2890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6805"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam (essee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(974) "Kultuuri (sise)kommunikatsioon ei tähenda ainult tekstide loomist, vahetamist ja tõlgendust. See on ühtlasi sümboliline kommunikatsioon, mille käigus taasluuakse kultuuri identiteeti. Kõik see kehtib eesti kultuuri puhulgi. Kultuurisiseses keelelises suhtluses tekivad ja kujunevad mingid kinnisväljendid (lendsõnad, -laused), mis toimivad retooriliste figuuridena. Need võivad pärineda rahvaluulest (vanasõnad, kõnekäänud), ilukirjandusest (näiteks „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“), publitsistikast („Eesti vajab oma Nokiat“), igapäevasest meediaruumist („Tule taevas appi!“). Seesuguste väljendite figuraalsus seisneb 1) retoorilise välja võimenduses ja 2) kollektiivse (sh kogukondliku, subkultuurilise) identiteedi „kompimises“ ja kontaktiloomes (retoorilised figuurid kui paroolid). Kursus keskendubki eesti kultuuris seesuguste retooriliste figuuride leidmisele, nende päritolu selgitamisele ning toime analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2890]=>
  object(stdClass)#2891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6902"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2891]=>
  object(stdClass)#2892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6903"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2892]=>
  object(stdClass)#2893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK6904"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2893]=>
  object(stdClass)#2894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7000"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2894]=>
  object(stdClass)#2895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(422) "Eksamihinde kujunemine: 1. kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus. Osavõtt loengutest ja seminaridest. Seminarideks ettevalmistamine. 30% 2. Kriitiline tagasiside teiste üliõpilaste töödele 20% 3. Magistritöö keskset uurimistöö probleemi kajastav suuline ettekanne 10% 4. Pikem (25-30 lk) magistritöö keskset uurimisprobleemi kajastav akadeemiline essee mustandvariandina ja viimisletud kujul."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Kursuse eesmärgiks on magistritöö edukaks lõpuleviimiseks vajalike oskuste ja kompetentside väljaarendamine magistriõppe teisel aastal."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Kursus tagab vajalikud taustteadmised orienteerumaks teoreetilistes ja kriitilistes allikates ning arendab teoreetiliste/kriitiliste allikate ja empiirilise materjali suhestamise oskust. Seminarides analüüsitakse a) magistritöö teemadega haakuvaid teoreetilisi alustekste b) osalevate üliõpilaste magistritöö osi."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Üliõpilane omandab magistritöö edukaks lõpuleviimiseks vajalikud oskused ja kompetentsid  orienteerumine oma teemavaldkonnaga seotud teoreetilistes ja kriitilistes allikates ja nende suhestamine empiirilise materjaliga a) tööks vajaliku empiirilise materjali kogumine ja läbitöötamine b) magistritöö keskse uurimisprobleemi täpne sõnastamine ja sellele teaduslikult adekvaatse lahenduskäigu väljaarendamine ning suudab neid demonstreerida seminarides ja akadeemilise essee formaadis."
  }
  [2895]=>
  object(stdClass)#2896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(324) "Nõuded: - Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus, osalemine seminarides 40% - Essee (um 3 lk) võrdleva kirjandusteaduse mõnest teoreetilisest küsimusest 30% • Kijrandusteose ja mõne teise kunstiliigi (näit. film, näitekirjandus/performance, visuaalkultuur, meedia) võrdlev analüüs (um 4 lk) 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Seminar tutvustab võrdleva kirjandusteaduse seisu tänapäeval, rahvuskirjanduste uurimise kontseptualiseeringuid võrdlevas kontekstis, samuti kokkupuutepunkte kultuuriuuringute, diaspora- ja multikulturaalsuse uuringutega. Kursus sisaldab ka ülevaadet valdkonna ajalooliselt arengust."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Käsitletavad teemad: Võrdleva kirjandusteaduse esilekerkimine omaette uurimisvaldkonnana, hilisemad arengud ja ümbermõtestamised, keskuse ja perifeeria suhe, võrdlevakirjandusteadus suhtes selliste valdkondadega nagu multikulturaalsus, globaliseerumine, postkolonialism, diaspora-, mälu-, digitaalkultuuri-, tõlke-, ja meediauuringud."
    ["vljund"]=>
    string(288) "- arusaam võrdleva kirjandusteaduse arengust ja selle haru seisust ja rollist tänapäeval. - Teadmine võrdleva kirjandusteadust ja teiste uurimisvaldkondi siduvatest kriitilistest rõhuasetustest Omandatud teadmisi vahendatakse seminari diskussioonides ja kirjalikes tööülesannetes."
  }
  [2896]=>
  object(stdClass)#2897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Semiootilise mõttelaadi ja kultuurisemiootika põhimõtete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Semiootilist ja kulturoloogilist problemaatikat käsitletakse nende vastastikuses mõjus: märgilisus on iga kultuuri aluseks, kultuur aga on märgisüsteemide valdkond. Tartu-Moskva semiootilise koolkonna alused."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2897]=>
  object(stdClass)#2898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2898]=>
  object(stdClass)#2899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Aktiivne seminarist osavõtt, 1500-sõnaline essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada žanriuuringute ideid, terminoloogiat ja meetodeid ning harjutada nende kasutamist tekstide analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Kursus toimub seminari vormis, mille raames arutatakse ja kasutatakse žanriteooriat ja erinevaid meetodeid kirjanduslike tekstide ja filmide žanripoeetika analüüsimiseks. Kursus juhib tähelepanu žanrite tüüpilistele elementidele, aga ka sellele, kuidas individuaalsed tekstid žanrireegleid venitavad või rikuvad ning sellele, kuidas žanrid ajas ja ruumis varieeruvad ja muutuvad. Kesksed teemad: gooti romaan ja selle arengud; ajalooline ilukirjandus ja ajalookirjutus; krimikirjandus; “naistekad”."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Üliõpilased õpivad tähele panema, kirjeldama ja analüüsima žanripoeetika erinevaid aspekte."
  }
  [2899]=>
  object(stdClass)#2900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Värsiteooria ülevaade, üld- ja võrdlev värsiteadus: ideed ja meetodid"
    ["sisu"]=>
    string(153) "Käsitletakse erinevaid koolkondi värsiõpetuses, antiiktraditsioonist kuni moodsamate teooriateni (generatiivne meetrika, kognitiivne värsiõpetus jt)"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2900]=>
  object(stdClass)#2901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Seminarist osavõtt, 2500-sõnaline essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada ideid, meetodeid, terminoloogiat ja vaidlusi, mis on kesksed interdisplinaarsetes kultuuriuuringutes, erilise rõhuasetusega kultuuriuuringutel inglise keelt kõnelevates maades."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Kursuses antakse ülevaade põhiprobleemidest ja vaidlustest kultuuriuuringute vallas tänapäeval, keskendudes järgmistele küsimustele: kultuur, ühiskond ja poliitika; “kõrgkultuur” ja “populaarkultuur”; seosed populaarse, rahvusliku ja tänapäeva globaalkultuuri vahel; kultuuri levitamine, mõju ja tähendus igapäevaelus; kultuuriuuringute genealoogia; kultuuriuuringud inglise keelt kõnelevates maades Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist, ettevalmistust seminarideks, ja iseseisva akadeemilist essee kirjutamist."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilased omandavad teadmisi kultuuriuuringute hetkeseisust ja tähtsamatest küsimustest ning kriitilis-analüütilisi oskusi kultuuridiskursuste ja -praktikate uurimiseks nende sotsiaalses ja poliitilises kontekstis."
  }
  [2901]=>
  object(stdClass)#2902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada mõisteid kolonialism ja postkolonialism ning keskseid teemasid ja küsimusi, millega tegelevad postkoloniaalsed uuringud."
    ["sisu"]=>
    string(427) "Loenguid ja seminare kombineeriv kursus tutvustab postkoloniaalsuse probleemistikku, keskendudes järgmistele teemadele: kolonialism ja postkoloniaalsus; “Uue maailma” diskursused Euroopas ja mujal; postkoloniaalsete uuringute kujunemine, ideed ja debatid; postkoloniaalsuse geograafia, postkoloniaalne Ida-Euroopa?; postkoloniaalsus, modernsus, identiteedid; postkoloniaalne poeetika?; postkoloniaalsus ja globalisatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised postkoloniaalsuse ja postkoloniaalsete uuringute kesksetest arutusküsimustest, oskus mõista ja analüüsida teemasse puutuvaid ilukirjanduslikke ja teoreetilisi tekste."
  }
  [2902]=>
  object(stdClass)#2903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2903]=>
  object(stdClass)#2904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Värsiteooria ülevaade, üld- ja võrdlev värsiteadus: ideed ja meetodid"
    ["sisu"]=>
    string(153) "Käsitletakse erinevaid koolkondi värsiõpetuses, antiiktraditsioonist kuni moodsamate teooriateni (generatiivne meetrika, kognitiivne värsiõpetus jt)"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2904]=>
  object(stdClass)#2905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Aktiivne seminarist osavõtt, 1500-sõnaline essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada narratoloogia ideid, terminoloogiat ja meetodeid ja harjutada nende kasutamist tekstide analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Kursus keskendub narratiivipoeetika erinevatele aspektidele: lugu, jutustamine, tekst; jutustamine ja aeg; jutustaja ja adressaat; narratiivi fookus; narratiivi tegelased; jutustamine kirjanduses ja filmis. Kursuse teoreetiline osa toetub põhiliselt Mieke Bali, Dorrit Cohni, Gérard Genette’i ja Jakob Lothe töödele."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Üliõpilased õpivad tähele panema, kirjeldama ja analüüsima narratiivipoeetika erinevaid aspekte."
  }
  [2905]=>
  object(stdClass)#2906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Aktiivne seminaridest osavõtt, lühiessee (ca 1500 sõna), kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Kursuse eesmärgiks on tutvumine inglise vanema (keskaja või renessansi) kirjandusega ning vastava ajaloolise ja kultuurilise taustaga."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kursus koosneb loengutest, kus antakse ülevaade vastava ajastu kultuurilisest ja ühiskondlikust taustast ning seminaridest, kus analüüsitakse loetud tekste, mis varieeruvad vastavalt kursuse sisule (mõned näited: Erikursus Shakespeare'ist, Erikursus inglise keskaegsest kirjandusest, Kuningas Arthuri legend ja selle töötlused)."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Teadmised inglise keskaja või renessansi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, oskus analüüsida vastaval ajastul kirjutatud tekste (ja/ või neist lähtuvaid hilisemaid tekste) ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2906]=>
  object(stdClass)#2907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2907]=>
  object(stdClass)#2908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Aktiivne seminarist osavõtt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Kursuse eesmärgiks on tutvumine erinevate ingliskeelsete kirjanduste ja kultuuriruumidega, analüüsides teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kursus toimub seminari vormis, mille raames loetakse, vaadatakse ja analüüsitakse teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust. Kursuse sisu varieerub, mõned näited teemadest on: “Victoria-aja kultuur ja kirjandus”, “Anglo-Ameerika naiskirjanikud”, “Mälu ja modernsus uusaegses Šoti kirjanduses”, “Iiri kirjandus ja kultuur”."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Teadmised erinevatest ingliskeelsetest kirjandustest ja kultuuriruumidest, oskus analüüsida vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2908]=>
  object(stdClass)#2909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvuda vahetult itaalia hiliskeskaja ja renessansi oluliste autorite kirjutistega"
    ["sisu"]=>
    string(1159) "Sekundaarkirjanduse alusel tutvutakse Itaalia hiliskeskaja ja renessansi problemaatikaga üldiselt alates ca 1000 kuni ca 1600: näit. kloostrid, keisririigi ja paavstivõimu konflikt, linnade areng, ülikoolid, humanism, õukonnad, renssansi kontseptsioonid, manerism jne. 13. saj. lektüüre: katkendid Aquino Thomase ja Bonaventura töödest, Assisi Franciscus ja jüngrid, B. Latini, Dante (valikuliselt De vulgari eloquentia, Monarchia, Divina Commedia); Guinizelli ja Cavalcanti; Firenze kroonikad; 14.saj.: Petrarca itaalia- ja ladinakeelne loome; Boccaccio; Caterina da Siena müstika; 15. saj.:humanistide teosed (Bracciolini, Bruni, Manetti, Valla jt); Alberti; Leonardo; õukondlik loome (de Medici, Poliziano, Pulci, Boiardo); Bembo keele ja kirjanduse teooriad; Castiglione raamat õukondlikust ideaalist. 16. saj: Aretino; Cellini; Berni; Machiavelli ja Guicciardini ajaloo-ja poliitfilosoofia; Ariosto; Vasari ja kunstiajalugu; arkaadiline kirjandus; uusaristootellik pooetika; Tasso;Bruno; (Campanella). Iseseisva tööna nõutakse täiendavat originaal- ja sekundaarkirjanduse lugemist õppejõu osundatud aspektides, samuti nende analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(353) "- teadmised itaalia eri regioonide eri arengutest hiliskeskajal ja renessansi perioodil  oskus hinnata Itaalia ajaloo ja kultuuri spetsiifiikat ja erinevusi Euroopa ajaloo, ühiskonna ja kultuuri arenguloos  suutlikkus analüüsida ja mõista itaalia keskaja ja renessansi mõtlejate ja kirjanike kirjutisi nii oma aja kui praegusaja vaatepunktist"
  }
  [2909]=>
  object(stdClass)#2910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(39) "TMK põhimõtete ja ajaloo tutvustamine"
    ["sisu"]=>
    string(334) "TMK kujunemine, lingvistiline, kirjandusteaduslik, folkloristlik ja orientalistlik taust. Tekst, keel ja kood TMK-s. Opositsioonid keeleteaduses, antropoloogias ja semiootikas. Kultuur kui semiootiline objekt, kultuuri semiootilised funktsioonid. Keeled kultuuris. Semiosfääri mõiste. TMK ja teised nüüdisaegse semiootika suunad."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2910]=>
  object(stdClass)#2911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Kursuse eesmärgiks on tutvumine erinevate Eesti kirjandust ja kultuuriruumi puudutavate teemade ja vaatenurkadega, analüüsides vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Kursuse raames loetakse, vaadatakse ja analüüsitakse teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust. Kursuse sisu varieerub, mõned näited teemadest on: “Eesti ajalooline ilukirjandus ja ajalookirjutus”, “Modernism ja modernsus Eestis”, “Saksakeelne kirjandus Eestis”."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Teadmised erinevatest Eesti kirjanduse ja kultuuriruumi jaoks olulistest teemadest ja vaatenurkadest, oskus analüüsida vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2911]=>
  object(stdClass)#2912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2912]=>
  object(stdClass)#2913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7040"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Kursuse eesmärgiks on tutvumine erinevate saksakeelset kirjandust ja kultuuriruumi puudutavate teemade ja vaatenurkadega, analüüsides vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Kursuse raames loetakse, vaadatakse ja analüüsitakse teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust. Kursuse sisu varieerub, mõned näited teemadest on: “Bildung ja Bildungsroman”, “Saksa kirjandusteooria”, “Baltisaksa kirjandus”."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Teadmised erinevatest saksakeelse kirjanduse ja kultuuriruumi jaoks olulistest teemadest ja vaatenurkadest, oskus analüüsida vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2913]=>
  object(stdClass)#2914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7050"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Aktiivne seminarist osavõtt, 1500-sõnaline essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada ruumisemiootika ideid, terminoloogiat ja meetodeid ja harjutada nende kasutamist kirjandus- ja filmitekstide analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(559) "Kursus toimub seminari vormis, mille raames arutatakse semiootilisele ruumikäsitlusele toetuvaid ideid, terminoloogiat ja meetodeid ning analüüsitakse nende abil kirjandus- ja filmitekste. Kesksed teemad: ruum ja kultuur; ruum, piirid, süžee, tegelane; ruum, jutustamine, fookus; ruumilised metafoorid ja sümbolid; kirjanduslikud ja kultuurilised toposed (tee, maja, linn, metropol/provints jne); ruum ja žanr. Kursuse teoreetiline osa toetub põhiliselt J.J. van Baaki, Mikhail Bakhtini, Katharina Hansen-Löve, Juri Lotmani, Franco Moretti töödele."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Üliõpilased õpivad tähele panema, kirjeldama ja analüüsima kirjandusliku ruumi erinevaid semiootilisi aspekte."
  }
  [2914]=>
  object(stdClass)#2915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7051"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Seminarist osavõtt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Kursuse eesmärgiks on tutvumine erinevate Lähis-Ida ja Aasia kirjanduste ja kultuuriruumidega, analüüsides teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Kursus toimub seminari/lektüüriga tutvumise vormis, mille raames loetakse ja analüüsitakse teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust. Kursuse sisu varieerub, mõned näited teemadest on: “Pärsia kirjanduse seminar”, ”Jaapani ühiskonna seminar”, ”Kaug-Ida budism”, “Islami filosoofia” ."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Teadmised erinevatest Lähis-Ida ja Aasia kirjandustest ja kultuuriruumidest, oskus analüüsida vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2915]=>
  object(stdClass)#2916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7100"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2916]=>
  object(stdClass)#2917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7101"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2917]=>
  object(stdClass)#2918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7111"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2918]=>
  object(stdClass)#2919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7121"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Kursuse eesmärgiks on erinevate kirjandus- ja kultuuriruumide võrdlev uurimine ja/või kultuurikontaktide ja kultuuriliste ülekandemehhanismide uurimine. Peatutakse erinevatel probleemidel vastavalt kursuse kitsamale teemale, lugedes ja analüüsides teemakohaseid algallikaid ja sekundaarkirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Kursuse raames loetakse, vaadatakse ja analüüsitakse teemale vastavaid algallikaid ja sekundaarkirjandust. Kursuse sisu varieerub, mõned näited teemadest on: “Romantism, realism ja sümbolism Itaalia, Hispaania ja Prantsuse kirjandustes”; “Enese jutustamine ja elulookirjutus idas ja läänes”; “Aafrika romaan ja film”; “Reisikirjandus”,“Shakespeare’i tõlge ja retseptsioon Ida-Euroopas”."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Teadmised erinevatest kirjandus- ja kultuuriruumidest, nende kokkupuutepunktidest ja kultuurilistest ülekandemehhanismidest; oskus kirjandusi ja kultuure asjakohastele algallikatele ja sekundaarkirjandusele toetudes võrdlevalt uurida."
  }
  [2919]=>
  object(stdClass)#2920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7200"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2920]=>
  object(stdClass)#2921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7201"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Võimalus omandada praktilisi kogemusi õpitava erialaga seotud tööks."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Tudeng võib läbida praktika sobivas asutuses (nt kirjastus, konverentsikeskus, kultuuriinstituut, saatkond), osaleda uurimisprojektis, assisteerida bakalaureusekursuse läbiviimisel vms. Kursuse täpne sisu lepitakse kokku üliõpilase, juhendaja ja õppekava juhi vahel."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Teadmised ja oskused mõnes õpitava erialga seotud töövaldkonnas, valitud vastavalt üliõpilaste erialastele huvidele ja sihtidele."
  }
  [2921]=>
  object(stdClass)#2922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7300"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2922]=>
  object(stdClass)#2923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7301"
    ["hindamine"]=>
    string(352) "Praktiline töökorraldus jagab semestri kolmeks osaks: 1. Ühise lugemise arutelu 2. Seminari juhendaja süvasissevaade ühte uurimisprobleemi 3. Seminaris osalejate ettekanded loetu ja „oma“ teema sidumisel. Seminari tulemusena kirjutab iga osavõtja kirjatüki, mille konkreetsed tingimused määratakse individuaalselt koos seminari juhatajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(926) "Seminari eesmärgiks on dialoogiline ettevalmistus mõttetööks, millest moodustub magistri-või doktoritöö põhi. Semestri vältel loeme ning arutleme valitud peatükke mõtlejatest, kellelt sageli „võetakse“ pahaaimamata „meetod“, epigraaf või teoreetiline sõnavara. Küll aga on nende mõtlejate endi meetod pikki aastaid kestnud vaidluste vili – kas kolleegidega, mõttekaaslastega, mõttevaenlastega – või iseendaga. Küsimused, mille ümber vaidlused keerlevad on põhimõttelised: mis on subjekt, ehk kes või mis on inimene? Mis on ühiskond? Mis on võim ja kuidas seletada selle lumma ja vorme? Mis või kes on õieti siis see „võõras“ ja kuidas sellega ümber käia? Kuidas võõristada seda, mis on oma koduaias? Mis on meetod? Mis on „teooria?“ Bourdieu, Foucault, De Certeau, Butleri ja Cavareroga kaasa mõeldes arutame seminaris neid köitvaid, ümbritsevaid, kummitavaid vaidlusi."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Jälgime millised lugejad ja kirjutajad nad ise on (mida ja kuidas nad loevad), andes aru, et neist igaüks kirjutab kõrgetasemelist ja stiilset skolaarset proosat (mitte halli teaduskantseliiti kohustuslike moemärksõnadega). Tervistav kümblus neis vetes paneb liikuma ka meie endi mõtlemise põhjaveed. Ühtlasi sõnastame me ka oma uurimisküsimusi – teisiti ja põnevamalt."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2923]=>
  object(stdClass)#2924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7310"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2924]=>
  object(stdClass)#2925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7357"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua eeldused magistritööd toetava uurimistöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Vastavalt magistritööle valitakse käsitlemiseks konkreetne aspekt, mida uuritakse allikaid ja sekundaarkirjandust kasutades, teadusmeetodit/meetodeid rakendades, ning esitatakse uurimistöö tulemused kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Konkreetsed teadmised magistritöö temaatikast, et olla valmis kirjutama magistritööd; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi teadusmetodoloogiast; Suutlikkus selgelt ja argumenteeritult esitada uurimistöö käiku ja tulemusi."
  }
  [2925]=>
  object(stdClass)#2926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7358"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Eksamiessee käigus rakendadatakse omandatud lähenemisi ja mõisteid seoses omaenda uurimisainesega."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Eesmärk on iseseisva lugemise ja ühsise arutluse käigus saada ülevaade kultuuriteooria olulisematest teoreetilistest seisukohtadest ja mõistetest, samuti nende vaadete arengust ja ühisosast."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(258) "– teadmised kahe kultuuriteooria klassikute loomingust – kirjandus- ja kultuuriteoreetiliste tekstide süvendatud analüüsioskus; – oskused kasutada uusi kultuuriteoreetilisi mõisteid iseseisvas uurimistöös ja seostada neid omaenda uurimisainesega."
  }
  [2926]=>
  object(stdClass)#2927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7359"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Lugeda süvendatult prantsuse filosoofi Michel Foucault' (1926-1984) tekste eesti keeles ning nende üle ühiselt ja kriitiliselt arutleda."
    ["sisu"]=>
    string(576) "Seminari ülesehitus püüab järgida Foucault' intellektuaalset arengut, otsides tema tekstidest seda, mis on aktuaalne tänapäeva humanitaarteadustele üldisemalt ja kultuuriteooriale kitsamalt. Iga seminaris osaleja peab lugema läbi kõik üles antud tekstid ja osalema aktiivselt arutelus. Igaks seminariks on osalejatel kohustus kirjutada lühike kokkuvõte (1 lehekülg) seminaris käsitletavast tekstist - kokkuvõtte esitamine on seminaris osalemise eeldus. Puudutud seminari asemel tuleb kirjutada 2-3-leheküljeline arutlev referaat seminaris käsitletud tekstist."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised Michel Foucault' peamistest teostest, ideedest ja mõistetest; Teoreetiliste tekstide kriitiline analüüsimisoskus; Teoreetiliste tekstide üle kriitiline arutlusoskus ."
  }
  [2927]=>
  object(stdClass)#2928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7360"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Oskab arutleda teoreetilistel teemadel. Oskab rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas. Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Omandada teadmised vene kultuuri arengust Eestis. Pädevused vene-eesti kultuurisuhetest."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Vene kogukonna kujunemine Eestis. Vanausulised: elu, olustik, kultuur ja traditsioonid. Venestamise aeg Eestis ja vene kogukonna kiire kasv. Mõjud Eesti ühiskonna arengule. Vene kogukonna kultuurielu areng XIX-XX saj. Eesti Vabariik ja vene vähemus Eesti 1918-1940. Esimene Nõukogude võimu aasta Eestis, selle mõju Eesti elanikonnale tervikuna. Saksa okupatsioon Eestis. Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis ja selle mõju Eesti kultuurielule tervikuna. 1960.-1970.ndad aastad vene kultuurielus Eestis. Perestroika, „laulev revolutsioon” ja taasiseseisvumine. Vene kultuurielu areng sel perioodil. Taasiseseisvunud Eesti: integratsioon, vene kultuurielu areng Eestis. Teise Maailmasõja järelkaja Eesti ühiskonnas: eestikeelse ja venekeelse kogukonna lõhe ja selle mõju kultuurielule. Iseseisev töö: üks ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2928]=>
  object(stdClass)#2929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7361"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2929]=>
  object(stdClass)#2930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7401"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2930]=>
  object(stdClass)#2931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7404"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Eksam. http://www.tlu.ee/et/eesti-humanitaarinstituut/erialad/Kultuuriteooria/kursused/Kevadsemester-2014/Sissejuhatus-kultuuriteooriasse/Eksamikysimused-ja-eksami-toimumise-kord"
    ["eesmrk"]=>
    string(447) "Kursus käsitleb järgmiseid teemasid: Üldise kultuuriteooria ala ja ülesanne Kultuuriteoreetilise mõtlemise genees Maailmakultuuri mõiste Kultuurisõltelisus ja universalism Kultuuriteooria ja kultuurikriitika Kultuuri defineerimise viisid Kultuuri uurimise võimalused Kultuuriteooria väljundid Kultuurilised kooslused: põhimõisted Kultuurkonnad Kultuur ja praktikad Kultuuriteoreetilised distsipliinid Modernsus, modernism, postmodernsus"
    ["sisu"]=>
    string(862) "Loengud ja seminarid annavad ajaloolise ülevaate kultuuri kui ühe erilise fenomeni lahtimõtestamisest Euroopa filosoofias ja sellega piirnevates teadustes alates Vico'st ja Herderist kuni Foucault' ja Žižek'ini. Lisaks otseselt filosoofilistele autoritele nagu Cassirer ja Hegel vaatleme, milliseks on kujunenud kultuuri mõiste antropoloogias, sotsioloogias, sotsiaalpsühholoogias, psühhoanalüüsis, pragmatismis, kriitilises teoorias, strukturalismis ja poststrukturalismis. Käsitleme järgmisi teemasid: Kultuuri määratlused ja käsitlused erinevates (teaduslikes) diskursustes Inimese ja kultuuri vahekord, kultuurisõltelisus, kultuurirelativism Kultuuri genees, kultuur kui süsteem Kultuurikriitika, modernsus ja postmodernsus Kultuuri mneomotehnikad, kiri. Kultuurifenomenide konstitutsioon ja ontoloogiline staatus Kultuuri analüüsitehnikad"
    ["vljund"]=>
    string(216) "Teadmised erinevatest kultuuriteaduse distsipliinidest sissejuhataval tasemel; Oskus orienteeruda tänapäeva humanitaarteaduste erinevates valdkondades; Alusteadmised kultuuriteaduste sügavamaks erialaseks õppeks."
  }
  [2931]=>
  object(stdClass)#2932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7405"
    ["hindamine"]=>
    string(326) "Õpilase valikul kas eksam või essee. Essee nõuded: essee peab koosnema kahest osast: a. referaat, b. osas peab seostama loengus kuuldut oma uurimustööga. MA: 12 standard lehekülge (fondi suurus 12), bibliograafias vähemalt 5 allikat. DOK: 14-15 standard lehekülge (fondi suurus 12), bibliograafias vähemalt 8 allikat."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Semiootilise mõttelaadi ja põhimõtete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Semiootika põhiprobleemide süstemaatiline ülevaade. Teemad: semiootika ja strukturalism; semiootika filosoofilised probleemid; semioosi mõiste ja selle dimensioonid; semiootika ja kommunikatsioon; semiootiline hermeneutika."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Teadmised semiootika põhiprobleemidest ja -suundadest; Oskused orienteeruda semiootika põhiprobleemides ja neid analüüsida; Teadmised semiootika peamistest koolkondadest."
  }
  [2932]=>
  object(stdClass)#2933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7412"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Õppida lähemalt tundma eesti kultuuri tüvitekste nii teoreetilises kui ka ajaloolis-kultuurilises plaanis."
    ["sisu"]=>
    string(645) "Kursus keskendub eesti kultuuri tüvitekstidele alates esimestest kroonikatest, eestikeelsetest piiblifragmentidest üle rahvusliku ärkamisajal kirjutatud oluliste tekstide kuni 20. sajandi kirjanduskanooniliste tekstideni välja. Jälgitakse tüvitekstide omavahelisi seoseid (intertekstuaalsust), nende osa eesti kultuuriteadvuse kujundamisel (tüvitekstide muutumist koodtekstideks), nende retseptsiooni ning kanoniseerimisvõimet (meta- ja kontekstuaalsust). Erinevalt bakalaureuseõppest käsitletakse lisaks kirjanduslikele tekstidele kultuuri tüvitekstidena ka laulupidu, muusika-, kujutava kunsti, arhitektuuri, teatri ja filmiteoseid."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Teadmised eesti kultuuri tüvitekstidest; Eesti kultuuri tüvitekstide lähilugemise oskus; Eesti kultuuri tüvitekstides sisalduvate tähendusüksuste sidumisoskus Eesti ajaloolis-kultuuurilise taustaga."
  }
  [2933]=>
  object(stdClass)#2934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7503"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Näidata erinevate sotsioloogiliste, kultuuriuuringuliste, psühholoogiliste, semiootiliste ja sotsiaal-võrgustikuliste käsitluste võimalusi aduda erineva tasandi identiteete globaliseeruvas/ globaliseerunud maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(747) "Modernse ajastu postmodernne versioon loob inimese jaoks märgilise üliküllastuse, milles toimimiseks tuleb end nii iseendaga kui ümbritsevaga suhestada. Selle protsessi üheks tulemiks on mitmikidentifikatsioon, mida antud kursuse raames püütakse süsteemselt vaadelda. kui eristajad, ühendajad ja eraldajad. Küsitletakse laia identiteetide spektrit soolistest, rahvuslikest, etnilistest, geograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest kuni kosmopoliitsete, virtuaalsete ja küberruumilisteni välja. Eristatakse nii nende märgilist kui praktilis-toimelist mõju ja haaret ning iseloomustatakse nende kohta globaalsuses. kui nägemus. Samuti kaalutakse nende vormumise võimalikku tagasisidet globaalsuse enda dünaamilisse struktuuri."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2934]=>
  object(stdClass)#2935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7505"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Kirjalik test + osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Pakkuda ülevaade kultuuriajaloo peamistest uurimissuundadest ja meetoditest alates kultuuriajaloo sünnist varauusajal kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(592) "Kursus teeb sissevaate kultuuriajaloo uurimise minevikku ja tänapäeva, tutvustab kultuuriajaloo alusepanijaid (Jacob Burckhardt, Johan Huizinga, Lucien Febvre jt), tänapäeva olulisemaid kultuuriajaloolasi ja nende töid (Peter Burke, Roger Chartier, Carlo Ginzburg, Natalie Zemon Davis jt) ning peamisi kultuuriajaloo uurimissuundi (mentaliteediajalugu, rahvakultuuri ajalugu, tunnete ajalugu, raamatu- ja lugemisajalugu, mikroajalugu, ajalooline antropoloogia, visuaalkultuuri ajalugu jt). Lisaks loengutele analüüsitakse mõningaid mõjukamaid kultuuriajaloolisi uurimusi seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Teadmised kultuuriajaloo peamistest meetoditest ja suundadest; Teadmised kultuuriajaloo uurimisajaloo; Teadmised olulisematest kultuuriajaloolastest ja nende töödest; Kultuuriajalooliste nähtuste analüüsioskus."
  }
  [2935]=>
  object(stdClass)#2936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7507"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda süstemaatiline ülevaade kriitilise ajaloofilosoofa põhiprobleemidest ja ajalookirjutuse ajaloo peamistest etappidest."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Kursus pakub analüütilise sissevaate tänapäeva ajaloofilosoofia tuumküsimustesse, rõhuasetusega kriitilisel ajaloofilosoofial ja selle seosel praktilise ajalookirjutusega. Pärast ülevaadet ajaloofilosoofia ajaloost keskendutakse loengutes ja seminarides probleemidele, mis on olulised viimaste aastakümnete ajaloofilosoofias: ajalugu ja minevik, ajalugu ja tõde, ajalugu ja jutustus, ajalugu ja aeg, ajalugu ja tõendus, ajalugu ja mälu, ajalugu ja ühiskond jt. Lähemalt tutvustatakse mõningaid tänapäeva ajaloofilosoofia olulisemaid autoreid (Hayden White, F. R. Ankersmit, David Carrjt) ning analüüsitakse nende tekste seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(255) "-teadmised tänapäeva ajaloofilosoofia põhiprobleemidest ja -mõistetest -ajalooliste teadmiste ja ajalooteksti analüüsimisoskus -teadmised ajalookirjutuse reeglitest ja eripäradest -teadmised tänapäeva olulisemate ajaloofilosoofide seisukohtadest."
  }
  [2936]=>
  object(stdClass)#2937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7508"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2937]=>
  object(stdClass)#2938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7509"
    ["hindamine"]=>
    string(875) "Hindamisvormiks on eksam. Hindamismeetodiks on kirjalikud tööd. Iga õppija peab esitama kursuse jooksul kolm lühikest kirjalikku tööd, mille teemad ja kirjandus lepitakse kokku õppejõuga. Kirjalikud tööd kantakse auditooriumis ette suuliselt. Õppija peab olema võimeline oma ettekandes olevaid väiteid põhjendama ja nende üle arutlema. Hinnatakse ka aktiivsust kaasõppijate ettekannete arutamisel. Eksamile pääsemine nõudeks on kirjalike tööde eelnev esitamine õppejõule. Kirjalik töö esitatakse õppejõule kaks ööpäeva ennem ettekandmist seminaril. Hinntakse: 1) kirjaliku töö sisu ja korrektset vormistust (sealhulgas refereerimise ja tsiteerimise täpsust ning korrektset viitamist); 2) töö suulist esitamist, sealhulhgas oskust põhjendada ja kaitsta oma töös esitatud väiteid; 3) aktiivset osalemist kaasõppijate tööde arutlemisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Kursuse eesmärk on õpetada orienteeruma tänapäeva maailma religioossetes probleemides. Kursuses on põhirõhk kolmel monoteistlikul usundil (judaism, islam kristlus). Eraldi teemana vaadatakse ka Eesti religioosset olukorda."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Tänapäeva religioosne pilt; kaasaegse islami probleemid (reformliikumised; islam diasporaas; fundamentalistlikud liikumised); kaasaegse kristluse probleemid (sekulariseerumine, moderniseerumine ja religioosne pluralism; kristlik fundamentalism; uued kirikud Aasias ja Aafrikas; konfesioonidevahelised suhted; oikumeeniline liikumine); kaasaegse judaismi probleemid (reformliikumised; diasporaaolukorrast tulenevad probleemid). Uususundid. Religioonidevaheline dialoog. Religioon ja poliitika. Iseseisev töö hõlmab kohustliku kirjanduse lugemist ja ettekannete koostamist seminarideks."
    ["vljund"]=>
    string(236) "õppija orienteerub tänapäeva religioosses pildis; - tunneb religioonide tänapäevaseid probleeme; -oskab analüüsida religiooni seoseid poliitika, kultuuri ja teiste inimelu valdkondadega; -orienteerub Eesti religioosses olukorras."
  }
  [2938]=>
  object(stdClass)#2939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7510"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Kultuurigeograafia kursus tutvustab distsipliini arengut ja tänapäeva peamisi uurimisvaldkondi ja põhimõisteid angloameerika kultuurigeograafias ning seoseid antropoloogia, kunstiajaloo, arhitektuuriajaloo, loodusgeograafia jt teadusdistsipliinidega."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Kursusel käsitletakse kultuuride, kultuuriliste artefaktide paiknemist ja dünaamikat ruumis Eesti ja maailma näiteil. Vaatluse all on järgmised teemad: maastik, linn, popkultuur/rahvakultuur, identiteet, religioon, globaliseerumine, keha ja ruum. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Suutlikkus analüüsida kultuurigeograafia teoreetilisi lähtekohti; Oskus määratleda kultuurigeograafia uurimisvaldkondi; Teadmised kultuurigeograafia erinevatest uurimisvaldkondadest."
  }
  [2939]=>
  object(stdClass)#2940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7519"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(546) "See on umbes tosina loenguga pakutav sissejuhatust kirjandusteooriasse (ehk poeetikasse). Antakse ülevaade kirjanduse mõistest, kirjanduses ilmnevatest korrapäradest, kirjanduse liikidest, kirjanduse kui kommunikatsioonist ja selle osalistest, teemadest, stiilist, võtetest ja kirjanduse muutumisest. Käsitletud mõisteid illustreeritakse paari-kolme kirjandusteose najal. Eksam on kirjalik ja seisneb väikestes kirjandites etteantud teemadele peamiselt loetud kirjanduse põhjal. Võimalik, et septembri lõpul tuleb teha väike vahetöö."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2940]=>
  object(stdClass)#2941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7520"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Selgitada, kuidas jutud on tehtud, millised korrapärasused neis avalduvad, kuidas neid analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(82) "Kursus annab ülevaate narratoloogia ehk jutukirjanduse poeetika põhimõistetest."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Õpitakse tundma narratoloogia mõisteid ning kasutama neid teoste lugemisel ning analüüsimisel."
  }
  [2941]=>
  object(stdClass)#2942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7523"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "Hindamine toimub kursuse lõpus kirjutatava essee alusel; eksamiks on essee kirjutamine, ettekandmine ja selle ühine arutelu; essee tuleb esitada õppejõule vähemalt kaks päeva enne eksamit ning selle konkreetne teema lepitakse kokku õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Anda ülevaade ristiusu tekkimisest ja arengust esimesel kolmel sajandil (rõhuasetusega 2. ja 3. sajandil) ning ristiusu suhetest antiikkultuuri ja Rooma ühiskonnaga."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Kursus käsitleb ristiusu varajast ajalugu religiooniloo ja sotsiaalajaloo vaatenurgast. Peatähelepanu ei ole pööratud mitte ristiusu õpetusele, vaid varase kristluse suhetele juutluse, antiikkultuuri ning Rooma ühiskonnaga. Teemad: Varase kristluse allikad ja kronoloogia; sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline ja religioosne olukord Palestiinas 1. sajandil; küsimus ajaloolisest Jeesusest ning Jeesuse-pärimuse kujunemisest; erinevad algkristlikud grupid kui Jeesuse pärimuse kandjad; koguduste võrgustiku kujunemine ning nende omavahelised suhted; koguduste sotsiaalne koosseis; erinevad teoloogilised voolud 1. sajandi kristluses; algkristlaste identiteet ja enesemõistmine; ristiusu levik juutluse ringidest kreeka-rooma ühiskonda – juutlusesisest rühmitusest kosmopoliitseks religiooniks; kogudustevõrgustiku laienemine ning koguduste siseelu – õpetus, kultus ja spiritualiteet; erinevad õpetused."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane orienteerub varakristluse probleemides ning oskab seostada varase kristluse ajalugu hilisantiikaja religiooniloo ja Rooma ajalooga."
  }
  [2942]=>
  object(stdClass)#2943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7524"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "- tutvuda piibli sisuga, mis on eelduseks Euroopa klassikalise kultuuri tundmisele; - anda ülevaade piibli kui teksti kujunemisest ajaloos ning seda protsessi mõjutanud sotsiaalsetest, religioossetest, ideoloogilistest, poliitilistest jt tegurites."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Ülevaade Iisraeli ajaloost. Vana Testamendi erinevate osade (toora, prohvetid, kirjutised) kujunemine ajaloos. Uue Testamendi kujunemine algkristlikus koguduses."
    ["vljund"]=>
    string(167) "- teadmised piibli struktuuri ja kujunemisloo kohta; - oskus analüüsida piibli olulisemate osade kujunemist; - suutlikkus orienteeruda piiblilugude ja -teemade seas."
  }
  [2943]=>
  object(stdClass)#2944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7526"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2944]=>
  object(stdClass)#2945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7528"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2945]=>
  object(stdClass)#2946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7529"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Seminar lõpeb iseseisva tööga, kus selgub üliõpilaste võime reaalsete popkultuuri objektide peal kriitilise analüüsi oskusi kasutada."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Seminari eesmärk on jälgida esteetilise väärtustamise protsessipopulaarses muusikas (ja popkultuuris üldisemalt) ning tutvudamõningate asjakohaste võtmetekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Küsitluse alla võetaksemuusikaliste väärtuskategooriate kujunemine ja kasutamine kuikultuuriline praktika, muusika kuulamise ja sellest kõnelemiseviisid ja võimalused. Jutuks tulevad näiteks „kõrge“ ja„madala“, „sügavuse“ ja „pealispindsuse“, „püsiväärtuse“ja „ajutisuse“, „autentsuse“ ja „võltsituse“ kategooriadpopkultuuris. Ülevaate saab ka popmuusikakriitika ajalookaalukamatest pidepunktidest ja autoritest. Seminar lõpeb iseseisvatööga, kus selgub üliõpilaste võime reaalsetepopkultuuriobjektide peal kriitilise analüüsi oskusi kasutada."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2946]=>
  object(stdClass)#2947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7530"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lisaks seminarides osalemisele, tuleb semestri lõpus kirjutada analüüsiv essee valitud teksti/teema kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursusel õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. Analüüsitakse seminarides luule-, proosa-, draama või filmitekste. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Oskused analüüsida luule-, proosa-, draama ja/või filmitekste; - teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; - oskused eristada ja tunda erinevaid tekstiliike ja -vorme."
  }
  [2947]=>
  object(stdClass)#2948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7531"
    ["hindamine"]=>
    string(487) "Kursuse sooritamiseks peab kursusel osalev üliõpilane külastama vähemalt 90% seminaridest. Iga üliõpilane teeb seminari jooksul kaks ettekannet kahel erieval teemal, mis lepitakse kokku õppejõuga. Hinne tuleb kokku kahest seminari ettekandest, millest üks tuleb pidada seminari keskel ja teine seminari lõpus. Mõlemad ettekanded peavad olema vormistatud kirjalikult ning teine ettekanne tuleb esitada õppejõule kolm päeva enne seminari toimumist kirjalikult (paberkandjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda ülevaade surma ja sealpoolsusega seotud uskumustest erinevates religioonides."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Kursus koosneb sissejuhatavast loengust ja seminaridest, milles käsitletakse surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi erinevates religioonides. Pearõhk on Vahemere regiooni ning muistse Lähis- ja Kesk-Ida usunditel (mesopotaamia usund, egiptuse usund, iraani usund, kreeka ja rooma usund, idamaised usundid hellenismi- ja Rooma keisririigi ajajärgul, varane kristlus, juutlus, islam). Seminaride baastekstideks on eelnimetatud usundite klassikalised tekstid, mida üliõpilased loevad enda poolt valitud keeles (eesti keeles on tekstidest olemas vaid väike osa) ning mille põhjal nad teevad ettekandeid. Ettekandeid arutatakse ühiselt."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilane tunneb erinevate religioonide surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi ning on võimeline neid võrdlema ja religioonilooliselt analüüsima (tärniga tähistatud tekstid on olemas eesti keeles)."
  }
  [2948]=>
  object(stdClass)#2949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7532"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tekitada eri kursuste raames loetud kultuuriteooriate puhul teatav metodoloogiline ühisraamistik, mille piires üliõpilastel on kergem jälgida koolkondade vaheldumise üldjooni."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Töökorralduses kasutatakse kahte vormi: 1) õppejõu poolt esitatavad ülevaateloengud; 2) loeng-seminarid, kus õppejõud annab teema kohta sissejuhatavad teadmised ning seejärel arutatakse konkreetsete autorite tõid, kusjuures iga 2 tunnise tsükli puhul on 2-3 põhiettekandjat ning nende retsensendid. Põhiettekandjad valmistavad ette kirjaliku teksti, mis tuleb kõigile seminaris osalejatele päev varem e-maili vt. võimalusi kasutades laiali jagada. Seminaridest osavõtt on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Erinevate kultuuriteooriate vaheliste seoste nägemine; Teooriate rühmitamise alustega tutvumine; Tuntumate teoreetikute ideede kinnistamine. Ei ole kohustust kõiki nimetatud raamatuid läbi lugeda, vaid oma seminariettekandeks nii sellest nimekirjast kui omal valikul konkreetset koolkonda tutvustav buklett koostada."
  }
  [2949]=>
  object(stdClass)#2950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7535"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2950]=>
  object(stdClass)#2951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7536"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade inimväärtusilmade geneesist ning nende käsitlemisest filosoofias, kultuuri- ja sotsiaalpsühholoogias, sotsioloogias ning indiviidi igapäevateadvuses. Erinevate teaduslike distsipliinide lähenemised annavad hõlmava sissevaate inimtegevust motiveerivatele tegurite olemasolule ning nende korrastamisele indiviidides ja kultuurides"
    ["sisu"]=>
    string(616) "Loengutes antakse ülevaade inimväärtuste geneesist ja käsitlustest erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes nii indiviidi kui sotsiaalsete rühmade seisukohalt. Eristatakse alusväärtusi ning hoiakuid ja uskumusi ning näidatakse nende mõõtmise ja tõlgendamise võimalusi. Erijuhuna tutvustatakse Shalom Schwartzi alusväärtuste sõõrmudelit ning selle rakendumust Eestis. Iseseisev töö on valikkirjanduse põhjal teostatud ja ettekandena vormistatud kirjutis iseenda poolt valitud kultuurikeskkonnas toimivatest alusväärtustest, hoiakutest ja praktikatest, nende motiveeritusest ja impulsiivsusest."
    ["vljund"]=>
    string(260) "- teadmine inimväärtuste olemusest ja nende kohast indiviidi ning kultuuri toimemehhanismides, - oskus märgata alusväärtuste motivatsioonilist tagamaad kiirelt teisenevas igapäevas; - suutlikkus näha ja analüüsida oma argiümbruse väärtuskäitumist."
  }
  [2951]=>
  object(stdClass)#2952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7537"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kujundab üliõpilastes oskust käsitleda eesti kultuuri kui oikumeenilist tervikut (Teksti)."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Kursus annab ajaloosemiootilise sissevaate eesti kultuuri kujunemisse, selle arengusse ja toimimisse alates pärimuskultuurist, Eesti ala lülitamisest Euroopa kultuuriruumi ja lõpetades eesti kultuuri asendi ning toimimisega 21. sajandi algul. Kõiki (eesti) kultuuri osatekste, nagu haridus, religioon, mütoloogia, keel, kirjandus, teater, muusika, rahvusideoloogia (kultuurikood) jts käsitletakse ühe „eesti”- märgisüsteemi tähistajatena, milles omakorda uuritakse tähistaja (vormi) ja tähistatava (mõiste) ning referendi (vastuvõtja, eestlaste jt eestimaalaste) omavahelisi mõjuseoseid ja tähenduslikke suhteid."
    ["vljund"]=>
    string(116) "- teadmised Eesti kultuuri ajaloost; - oskused käsitleda eesti kultuuri ühe tähendusliku ja märgilise tervikuna."
  }
  [2952]=>
  object(stdClass)#2953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7540"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kultuuriuuringute (cultural studies) valdkonna tutvustus, olulisemate autorite, mõistete ja koolkondade käsitlemine; iseseisev töö kultuuriuuringute klassikaliste tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(160) "- teadmised kultuurist kui kommunikatiivsest protsessist; - teadmised kultuuriuuringute erinevatest meetoditest. - oskused kasutada kultuuriuuringute meetodeid."
  }
  [2953]=>
  object(stdClass)#2954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7543"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks on vaja esitada teemakohane essee või teha kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(633) "Kursuse sisuks on vaadelda tehnoloogia kultuurilugu ning sellega seotud müütide ja tunnetuslike rituaalide dünaamikat. Jutuks tulevad tehnoloogilise teadvuse kujunemise olulised teetähised nagu näiteks šamanism, gnostikud, alkeemikud või psühhedeelia. Samuti jälgitakse konkreetselt selliste leiutiste tähendust nagu kirja- ja trükisõna, telegraaf, telefon, helisalvestus või internet. Teoreetiline tarkvara sisaldab mõtlejaid Platonist ja Descartes’ist Freudi ja Baudrillard’ini. Ülevaade antakse ka olulisematest kaasaegsetest tehnoloogiat käsitlenud teooriatest nagu Marshall McLuhani, küberneetikute jt omad."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2954]=>
  object(stdClass)#2955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7544"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2955]=>
  object(stdClass)#2956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7545"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua võimalus omandada teadmised olulisematest tekstiteooriatest, erinevate suundade ja olulisemate autorite kaupa."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Kursus kaardistab erinevaid käsitlusi tekstide tähtsusest kultuuris ja ühiskonnas, teksti analüüsimeetoditest ning tõlgendusviisidest. Vaatlusele tulevad teksti sisemine ülesehitus, tekstide omavahelised suhted, teksti suhted ühiskonnaga ja teksti-mõiste erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Analüüsitakse ühiselt mõningate olulisemate tekstiteoreetikute töid (Mihhail Bahtin, Roland Barthes, Gérard Genette, Juri Lotman, Stanley Fish jt)."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised olulisematest tekstiteooriatest, rõhuga 20. sajandil; Kirjanduslike ja teaduslike tekstide analüüsioskus; Teadmised olulisematest tekstiteoreetikustest 20. sajandil."
  }
  [2956]=>
  object(stdClass)#2957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7548"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2957]=>
  object(stdClass)#2958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7549"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2958]=>
  object(stdClass)#2959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7553"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2959]=>
  object(stdClass)#2960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7556"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused popkultuuri, eriti popmuusika tundmiseks, levivate ideede analüüsimiseks ning erialaseks rakendamiseks, popkultuuri ja üldise kultuurikonteksti sidumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teadmised ja oskused seostamaks popkultuuri üldise kultuurikontekstiga, oskus mõista ja analüüsida popkultuuri ilminguid."
  }
  [2960]=>
  object(stdClass)#2961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7557"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada mõisteid kolonialism ja postkolonialism ning keskseid teemasid ja küsimusi, millega tegelevad postkoloniaalsed uuringud."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Loenguid ja seminare kombineeriv kursus tutvustab postkoloniaalsuse probleemistikku, keskendudes järgmistele teemadele: kolonialism ja postkoloniaalsus; Uue maailma diskursused Euroopas ja mujal; postkoloniaalsete uuringute kujunemine, ideed ja debatid; postkoloniaalsuse geograafia, postkoloniaalne Ida-Euroopa?; postkoloniaalsus, modernsus, identiteedid; postkoloniaalne poeetika?; postkoloniaalsus ja globalisatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised postkoloniaalsuse ja postkoloniaalsete uuringute kesksetest arutusküsimustest, oskus mõista ja analüüsida teemasse puutuvaid ilukirjanduslikke ja teoreetilisi tekste."
  }
  [2961]=>
  object(stdClass)#2962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7558"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2962]=>
  object(stdClass)#2963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7559"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2963]=>
  object(stdClass)#2964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7562"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Kursus lõpeb kirjaliku arvestustööga."
    ["eesmrk"]=>
    string(427) "Kursuse raames on kavas jälgida populaarkultuuri mõiste arengulugu käsitledes selleks olulisemaid asjakohaseid teoreetilisi skeeme läbi aegade. Lisaks üldistele käsitlustele saab rohkem tähelepanu ehk just popmuusika valdkond – eriti võrreldes näiteks meedia- ja filmitööstusega. Aine eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele teoreetilist aparatuuri popkultuurinähtuste iseseisvaks mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Kõrge ja madala suhted kultuuris Kultuuritööstuse väljakujunemine Massikultuuriteooriad (nn Frankfurdi koolkond, eeskätt Theodor Adorno) Tehnoloogiste muutuste osa popkultuuri kujunemises (Walter Benjamin) Popkultuur kui noortekultuur Popkultuuri strukturalistlikud ja poststrukturalistlikud käsitlused (Roland Barthes) Subkultuuriteooriad (Dick Hebdige jt) Cultural Studies (John Fiske, Lawrence Grossberg) Postmodernistlikud popkultuuriteooriad (Frederic Jameson)"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2964]=>
  object(stdClass)#2965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7563"
    ["hindamine"]=>
    string(772) "Kursuse sooritamiseks on vaja osaleda seminarides ning koostada kursuse lõpul referaat õppejõuga kokkulepitud teemal ning see ette kanda. Seejärel toimub avalik diskussioon. Diskussioon on (nagu ka kaasatöötamine seminarides) osa õppeprotsessist ning seepärast pole eksam asendatav üksnes kirjaliku toga. Referaatide koostamiseks vajalikud tekstid annab õppejõud. On võimalik valida inglise- ja saksakeelsete tekstide vahel. Kuna kogu erialakirjandus on võõrkeelne, on eksami sooritamise eeltingimus, et üliõpilane loeb nimetatud kahest võõrkeelest vähemalt ühte. Eksamile pääsemiseks on vaja koostada referaat õppejõu poolt antud teksti põhjal, saata see õppejõule kokkulepitud kuupäevaks ning kanda see kursuse lõpus toimuvas seminaris ette."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade erinevatest idamaistest- ja idamaise päritoluga jumaluste umber tekkinud uutest kultustest hellenismi- ja Rooma keisririigi ajajärgul."
    ["sisu"]=>
    string(823) "Nii Muistne Kreeka kui ka Rooma on alates oma ajaloo kõige varasemast perioodist olnud seotud ülejäänud Vahemere kultuuriruumiga. Nii Kreeka kui ka Rooma ajaloos on olnud perioode (suure kolonisatsiooni ajajärk, hellenismiajastu, hilise vabariigi ja varase keisririigi ajajärk), mil kreeklaste ja roomlaste kontaktid teiste Vahemeruumi rahvaste ja kultuuridega on oluliselt elavnenud. Seda on põhjustanud nii kaubandus, migratsioon kui ka sõjalised vallutused. Kultuurikontaktide üks liik on ka teiste Vahemereuumi rahvaste kultuste levik kreeka-rooma maailmas. Käesolev kursus vaatleb erinevaid idamasise päritoluga usundeid, kultusi ja usulisi liikumisi kreeka-rooma ühiskonnas, analüüsib kultuste leviku põhjuseid ja -teid ning seda, kuidas uute kultuste ja usundite levik mõjutas ühiskonda ja kultuuri."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Kursuse läbinud üliõpilane orienteerub erinevates idamaise päritoluga kultustes, tunneb nende erinevusi ja sarnasusi ning oskab näha ühiskonna, kultuuri ja religiooni omavahelisi seoseid antiikses Vahemereruumis."
  }
  [2965]=>
  object(stdClass)#2966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7564"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2966]=>
  object(stdClass)#2967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7565"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2967]=>
  object(stdClass)#2968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7566"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Antakse ülevaade inimgeograafia ning maastiku-uuringute arengust, peamistest uurimisvaldkondadest ja põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kursus koosneb kahest osast: 1. Inimgeograafia teoreetilised alused annab ülevaate inimgeograafia kujunemisest ja olulisematest suundadest Eestis ja maailmas 20. ja 21. sajandil; 2. Maastiku-uuringud arendab edasi eelmise osa maastiku-uuringute suunda. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel; Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; Maastikugeograafia uurimisvaldkondade määratlemise ning tundmise oskus."
  }
  [2968]=>
  object(stdClass)#2969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7573"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2969]=>
  object(stdClass)#2970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7574"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2970]=>
  object(stdClass)#2971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7578"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2971]=>
  object(stdClass)#2972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7579"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2972]=>
  object(stdClass)#2973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7581"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Tutvustada Nüüdiskultuuri Uurimiskeskuses valminud uurimust, lasta tudengitel teha antud uurimusega seotud praktilisi harjutusi."
    ["sisu"]=>
    string(146) "- erinevate kultuuriväljade vaheliste seoste nägemine - empiiriliste uurimisvõimaluste alustega tutvustamine - materjalide kogumise algpraktika"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2973]=>
  object(stdClass)#2974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7588"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "lisaks seminarides osalemisele tuleb semestri lõpus kirjutada analüüsiv essee valitud näidendi/lavastuse kohta"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine"
    ["sisu"]=>
    string(184) "Kursusel õpitakse tundma draamatekste analüüsi meetodeid. Seminarides analüüsitakse draamatekste ja nende lavastusi. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(165) "- oskused analüüsida draamatekste ja lavastusi; - teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; - teadmised draamateooria alustest ja oskus neid rakendada."
  }
  [2974]=>
  object(stdClass)#2975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7589"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2975]=>
  object(stdClass)#2976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7590"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2976]=>
  object(stdClass)#2977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7591"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2977]=>
  object(stdClass)#2978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7592"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2978]=>
  object(stdClass)#2979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7593"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2979]=>
  object(stdClass)#2980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7594"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(663) "Seminari käigus vaadeldakse erinevaid Euroopa kultuuriruumis ja seda mõjutanud ümbruskonnas otseselt ja kaudselt väljendatud teoreetilisi seisukohti armastusele alates antiikmaailmast ja lõpetades nüüdisaegse populaarkultuuriga. Seminari materjalid on enamjaolt ingliskeelsed, igaks seminariks loetakse 50-120 lk teksti (osalt allikad, osalt nüüdisaegsed käsitlused) ning kirjutatakse ca 2000 tm pikkune miniessee. Miniesseid ei ole võimalik esitada tagantjärele, puudutud kordade eest tulevad need esitada enne seminari. Iga osaleja peab korra seminari vältel pidama ettekande. Hinnatakse ettekande (30%), miniesseede (30%) ja osaluse (40%) põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2980]=>
  object(stdClass)#2981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7595"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2981]=>
  object(stdClass)#2982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7596"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2982]=>
  object(stdClass)#2983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7597"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "eristav"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada kunstilise teksti analüüsi üldisi metoodikaid ja nende spetsiifikat filmianalüüsis. Arendada filmivaatamise kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(750) "Kursus kujutab endast põhiliselt tööd seminarivormis, kuid algul on kaks sissejuhatavat loengut ning vajadusel võivad loenguvormis olla ka mõned edaspidised tunnid. Analüüsitavat filmi tervikuna auditooriumis ei vaadata, seda tuleb teha iseseisvalt ja korduvalt. Auditooriumis vaadatakse ühiselt vaid mõningaid lühikesi fragmente. Teose analüüsi puhul tuuakse välja kõigepealt selle kontekst, kusjuures silmas peetakse nii kinematograafilist konteksti kui ka näidatud/jutustatud loo intertekstuaalsed seosed. Tuuakse välja tähtsamad tsitaadid ja reministsentsid. Järgnevalt analüüsitakse teose keelt, pidades silmas filmikeele spetsiifikat. Lõpuks analüüsitakse teksti kui tervikut, selle tähtsamaid intentsioone ja sõnumeid."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Kursuse lõppedes on üliõpilasel ülevaade tähtsamatest meetoditest narratiivsete struktuuride analüüsimisel. Sealjuures puudutab see ka oskust analüüsida nii verbaalset kui ka audiovisuaalset narratiivi esitamise viisi."
  }
  [2983]=>
  object(stdClass)#2984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7598"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Eesti religioosne maastik"
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Kursus annab ülevaate erinevatest kristlikest ja mittekristlikest usulistest ühendustest Eestis; nende õpetuslikest alustest ja usutavadest. Kursuse raames käsitletakse ka üksikisiku usuvabadust ja selle teostamise võimalusi Eesti Vabariigis, samuti Eesti usulist maastikku Euroopa ja maailma kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursusel käsitletakse loengute ja seminaride vormis multireligioosse Eesti erinevate kristlike ja mittekristlike ühenduste õpetuslikke aluseid ja usutavasid. Iseseisev töö seisneb lisaks seminaris osalemisele ka kohustusliku kirjanduse läbitöötamises ning selle põhjal õppejõu poolt antud teemal essee kirjutamises ja seminaril ettekandmises. Kirjalikul eksamil kontrollitakse, kas kursuse läbinul on õpiväljundites püstitatud nõuded vähemalt rahuldaval tasemel omandatud."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Kursuse läbinul on: - ülevaatlikud, ent piisavalt põhjalikud teadmised erinevatest usulistest ühendustest Eestis; - oskus akadeemiliselt tasemel orienteeruda erinevate usuliste ühenduste õpetuslikes alustes ja usutavades; - omandatud teemaga seotud terminoloogia ning oskus seda kasutada; -omandatud käsitletava teemaga seotud õiguslikud alused (usuvabadus, selle realiseerimise võimalused) Eesti ühiskonnas."
  }
  [2984]=>
  object(stdClass)#2985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7599"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2985]=>
  object(stdClass)#2986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7600"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2986]=>
  object(stdClass)#2987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2987]=>
  object(stdClass)#2988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7603"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1698) "Demokraatia on tänapäeva Läänes valitsev poliitiline süsteem. Samal ajal on demokraatia ka väärtuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis moodustab omaette ideoloogia. Demokraatiaga seostuvad ühelt poolt kodanike võrdsus, üldine valimisõigus, sõnavabadus, usuvabadus ja inimõigused, teiselt poolt aga turumajandus, vabakaubandus, neoliberalism ja natsionalism. Samasse ideoloogilisse kooslusesse kuulub etniline puhastus, genotsiid, terrorism, ennetav sõda ja illegaalne migratsioon, mis kujutavad endast demokraatia üldtuntud pahupoolt. Praegu usuvad paljud, et Lääne demokraatia on kriisiolukorras. Seetõttu kritiseeritakse valitsevat esindusdemokraatiat ja mõnikord isegi demokraatia põhimõtet. Siiski võib küsida, kas kriis tegelikult puudutab demokraatia printsiipi või kantakse demokraatiale üle hoopis turumajanduse hädasid? Kas demokraatia ja kapitalism on paratamatult seotud? Võib-olla on demokraatia pahupool hoopis turumajanduse pahupool? Ja võib-olla ei olegi tänapäeva neoliberaalne kapitalism turumajanduse ainuvõimalik vorm? Kursuses lähenetakse neile küsimustele sündmuse teooria seisukohalt. Pikemalt peatutakse Jean-François Lyotard’i, Gilles Deleuze’i ja Alain Badiou sündmusekäsitustel. Kõik muutused toimuvad sündmuste kaudu. Tõelist muutust ei saa ette kavatseda, sest me saame arvestada ainult tuntud suurustega, muutuse käigus aga ilmuvad tundmatud suurused. Kui tundmatuid suurusi on rohkem kui me neid hõlmata suudame, ongi tegemist sündmusega. Kas tänapäeva demokraatias on tõeline sündmus võimalik? Kursus otsib sellele küsimusele vastust, lähtudes eeldusest, et me ei tea veel, kas sellele küsimusele saabki vastata."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2988]=>
  object(stdClass)#2989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7604"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "seminaride käigus tehtud töö, kirjalik lisaülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(459) "Luuletekst on kirjandusliku teksti etalon ja prototüüp. Luuleteksti analüüsis ilmuvad teraval kujul kõik põhilised probleemid, millega me tekste uurides kokku puutume. Mis on keel? Kust tuleb teksti iseloomulik hääl? Kuidas me teksti ära tunneme? Kui iseseisev saab tekst olla? Kõiki neid probleeme puudutatakse seminaris. Analüüsi mudel on heuristiline, teksti tõlgendamise meetod leiutatakse analüüsi käigus, järgides neljaastmelist skeemi."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2989]=>
  object(stdClass)#2990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7605"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2990]=>
  object(stdClass)#2991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2991]=>
  object(stdClass)#2992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7607"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Anda teadmisi eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete süsteemide analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Loengulises osas antakse ülevaade eluloolise meetodi väljakujunemisest ja kohast sotsiaalse analüüsi süsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(253) "- teadmised eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete uuringute süsteemis; - oskused kriitiliselt lugeda eluloolisi tekste; - oskus viia iseseisvalt läbi elulooline intervjuu; - suutlikkus analüüsida mõnda konkreetset biograafilist teksti"
  }
  [2992]=>
  object(stdClass)#2993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7610"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Soodustada kultuuriteoreetiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(90) "On omandanud süvateadmised mõne kultuuriteaduse ilmingu või teose kitsama aspekti kohta"
  }
  [2993]=>
  object(stdClass)#2994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7611"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Soodustada kultuuriteoreetiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(90) "On omandanud süvateadmised mõne kultuuriteaduse ilmingu või teose kitsama aspekti kohta"
  }
  [2994]=>
  object(stdClass)#2995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7612"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Soodustada kultuuriteoreetiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(74) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis"
    ["vljund"]=>
    string(90) "On omandanud süvateadmised mõne kultuuriteaduse ilmingu või teose kitsama aspekti kohta"
  }
  [2995]=>
  object(stdClass)#2996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7613"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Soodustada kultuuriteoreetiliste aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine, eriseminar õppejõu uurimisvaldkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(74) "Konkreetne teema selgub kursuse alguses ja on kajastatud kursuseprogrammis"
    ["vljund"]=>
    string(90) "On omandanud süvateadmised mõne kultuuriteaduse ilmingu või teose kitsama aspekti kohta"
  }
  [2996]=>
  object(stdClass)#2997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7620"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Tutvumine Ameerika semiootika kesksete autorite ja tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Kursuse esimene pool keskendub C.S. Peirce’i semiootikale, käsitledes tema märgikontseptsiooni ja -tüpoloogiaid. Kursuse teine pool käsitleb Ameerika semiootika edasist arengut, pöörates peamise tähelepanu C.W. Morrise töödele, samuti uutele lähenemistele nagu biosemiootika ja globaalsemiootika ning autoritele nagu T. Sebeok ja J. Deely."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Teadmised Ameerika semiootika erinevatest aspektdest, oskus analüüsida vastavaid primaar-ja sekundaarallikaid."
  }
  [2997]=>
  object(stdClass)#2998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7621"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Tutvumine Itaalia ja Prantsuse semiootika alustekstide ning kesksete autoritega."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Kursus käsitleb Itaalia ja Prantsuse semiootikat erinevatel temaatilistel tasanditel: 1)strukturalistlik ja hilisem narratiivianalüüs (U. Eco, C. Segre, A. J. Greimas, R. Barthes, J. Kristeva); 2) kultuurinähtuste analüüs: levikultuur, meedia, kommunikatsioon (U. Eco, R. Barthes); 3) emotsioonisemiootika (A. J. Greimas, J. Fontanille); 4) pööre Peirce’iliku semiootika suunas (A. Ponzio, S. Petrilli, M. Bonfantini)."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Teadmised Itaalia ja Prantsuse semiootika erinevatest aspektidest, oskus uurida ja analüüsida vastavat primaar- ja sekundaarkirjandust."
  }
  [2998]=>
  object(stdClass)#2999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7680"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(778) "Kursus keskendub küsimusele, kas demokraatiaga seotud ootused on mõistlikud? Kui on, miks nad siis ei teostu? Kui ei ole, miks demokraatia ideaalist pole loobutud? Teeme tagasivaate 1848. aastasse, kui üle Euroopa veeres demokraatlike revolutsioonide laine ning Marx ja Engels kirjutasid „Kommunistliku partei manifesti”. Seejärel vaatleme Friedrich Nietzsche nihilismikriitikat, mis määratleb modernse inimese olukorda „jumala surma” kaudu ja tahab teada, kas seda seisundit saab ületada või mitte. Lõpuks tuleme tagasi 21. sajandisse ja küsime, kas demokraatia olemuslikud probleemid jäävad aktuaalseks ka bioeetika ja kliimasõdade ajastul. Kui ei, mis saab siis Lääne ühiskonna struktuurist? Kui jaa, kuidas muutuvad siis demokraatiaga seotud ootused?"
    ["sisu"]=>
    string(580) "Modernsus ja demokraatia on lahutamatult seotud. Demokraatia tähendab kõige kõrgemaid ootusi poliitilises elus, modernsus aga seob need ootused tänapäevaga, teaduse edusammude ja tehnilise progressiga. Kõik uusaegsed revolutsioonid on lähtunud arusaamast, et muutunud oludes on inimkonna arenguvõimalused kasvanud, seega oleks tänapäeval võimalik enneolematu vabadus ja võrdsus. Nii on kõigi revolutsioonide tingimuseks kõrgendatud ootused, mis alati teostuvad poolikult või annavad hoopis vastupidise tulemuse. Demokraatia on lõputu lubadus, mis kunagi ei täitu."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [2999]=>
  object(stdClass)#3000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7691"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "seminaride käigus tehtud töö, kirjalik lisaülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Pärimustekst on suulise traditsiooni fragment, mis jõuab meieni arhiividokumendi kujul. Kõik jutustavad ja mittejutustavad žanrid saavad alguse suulisest traditsioonist, kuid vanem suuline traditsioon on meile juba kaugeks jäänud."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Seminaris analüüsitakse erinevat tüüpi pärimustekste Eestist ja mujalt, püüdes välja selgitada, kui hästi me tänapäeval nendest aru saame. Kus tekivad kõige suuremad takistused? Ja kuidas neis takistusi ületada? Milline on pärimusteksti tähendus tänapäeval?"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3000]=>
  object(stdClass)#3001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK7900"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3001]=>
  object(stdClass)#3002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8500"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Seminari eesmärgiks on dialoogiline ettevalmistus mõttetööks, millest moodustub magistri-või doktoritöö põhi."
    ["sisu"]=>
    string(1545) "Semestri vältel loeme ning arutleme valitud peatükke mõtlejatest, kellelt sageli „võetakse“ pahaaimamata „meetod“, epigraaf või teoreetiline sõnavara. Küll aga on nende mõtlejate endi meetod pikki aastaid kestnud vaidluste vili – kas kolleegidega, mõttekaaslastega, mõttevaenlastega – või iseendaga. Küsimused, mille ümber vaidlused keerlevad on põhimõttelised: mis on subjekt, ehk kes või mis on inimene? Mis on ühiskond? Mis on võim ja kuidas seletada selle lumma ja vorme? Mis või kes on õieti siis see „võõras“ ja kuidas sellega ümber käia? Kuidas võõristada seda, mis on oma koduaias? Mis on meetod? Mis on „teooria?“ Bourdieu, Foucault, De Certeau, Butleri ja Cavareroga kaasa mõeldes arutame seminaris neid köitvaid, ümbritsevaid, kummitavaid vaidlusi. Jälgime millised lugejad ja kirjutajad nad ise on (mida ja kuidas nad loevad), andes aru, et neist igaüks kirjutab kõrgetasemelist ja stiilset skolaarset proosat (mitte halli teaduskantseliiti kohustuslike moemärksõnadega). Tervistav kümblus neis vetes paneb liikuma ka meie endi mõtlemise põhjaveed. Ühtlasi sõnastame me ka oma uurimisküsimusi – teisiti ja põnevamalt. Praktiline töökorraldus jagab semestri kolmeks osaks: 1. Ühise lugemise arutelu 2. Seminari juhendaja süvasissevaade ühte uurimisprobleemi 3. Seminaris osalejate ettekanded loetu ja „oma“ teema sidumisel. Seminari tulemusena kirjutab iga osavõtja kirjatüki, mille konkreetsed tingimused määratakse individuaalselt koos seminari juhatajaga."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3002]=>
  object(stdClass)#3003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8501"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Seminari eesmärgiks on dialoogiline ettevalmistus mõttetööks, millest moodustub doktoritöö põhi."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Interdistsiplinaarsel teadusseminaril tutvustab doktorant oma uurimistööd ning sellega seotud probleeme ja võtab osa aruteludest. Seminari peetakse koos teiste õppekava erialadega."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Oskus oma teemat presenteerida, olulist esile tuua, oskus arutelus tuua välja erinevate teoreetiliste lähenemiste seosed oma uurimisteemaga."
  }
  [3003]=>
  object(stdClass)#3004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8502"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Seminari eesmärgiks on dialoogiline ettevalmistus mõttetööks, millest moodustub doktoritöö põhi."
    ["sisu"]=>
    string(190) "Interdistsiplinaarsel teadusseminaril tutvustab doktorant oma uurimistööd ning sellega seotud probleeme ja võtab osa aruteludest. 
Seminari peetakse koos teiste õppekava erialadega.
"
    ["vljund"]=>
    string(145) "Oskus oma teemat presenteerida, olulist esile tuua, oskus arutelus tuua välja erinevate teoreetiliste lähenemiste seosed oma uurimisteemaga.
"
  }
  [3004]=>
  object(stdClass)#3005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8503"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3005]=>
  object(stdClass)#3006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8504"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Eksam. http://www.tlu.ee/et/eesti-humanitaarinstituut/erialad/Kultuuriteooria/kursused/Kevadsemester-2014/Sissejuhatus-kultuuriteooriasse/Eksamikysimused-ja-eksami-toimumise-kord"
    ["eesmrk"]=>
    string(447) "Kursus käsitleb järgmiseid teemasid: Üldise kultuuriteooria ala ja ülesanne Kultuuriteoreetilise mõtlemise genees Maailmakultuuri mõiste Kultuurisõltelisus ja universalism Kultuuriteooria ja kultuurikriitika Kultuuri defineerimise viisid Kultuuri uurimise võimalused Kultuuriteooria väljundid Kultuurilised kooslused: põhimõisted Kultuurkonnad Kultuur ja praktikad Kultuuriteoreetilised distsipliinid Modernsus, modernism, postmodernsus"
    ["sisu"]=>
    string(863) "Loengud ja seminarid annavad ajaloolise ülevaate kultuuri kui ühe erilise fenomeni lahtimõtestamisest Euroopa filosoofias ja sellega piirnevates teadustes alates Vico'st ja Herderist kuni Foucault' ja Žižek'ini. Lisaks otseselt filosoofilistele autoritele, nagu Cassirer ja Hegel vaatleme, milliseks on kujunenud kultuuri mõiste antropoloogias, sotsioloogias, sotsiaalpsühholoogias, psühhoanalüüsis, pragmatismis, kriitilises teoorias, strukturalismis ja poststrukturalismis. Käsitleme järgmisi teemasid: Kultuuri määratlused ja käsitlused erinevates (teaduslikes) diskursustes Inimese ja kultuuri vahekord, kultuurisõltelisus, kultuurirelativism Kultuuri genees, kultuur kui süsteem Kultuurikriitika, modernsus ja postmodernsus Kultuuri mneomotehnikad, kiri. Kultuurifenomenide konstitutsioon ja ontoloogiline staatus Kultuuri analüüsitehnikad"
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teadmised erinevatest kultuuriteaduse distsipliinidest ; Oskus orienteeruda tänapäeva humanitaarteaduste erinevates valdkondades."
  }
  [3006]=>
  object(stdClass)#3007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8505"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Semiootilise mõttelaadi ja põhimõtete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Semiootika põhiprobleemide süstemaatiline ülevaade. Teemad: semiootika ja strukturalism; semiootika filosoofilised probleemid; semioosi mõiste ja selle dimensioonid; semiootika ja kommunikatsioon; semiootiline hermeneutika."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Teadmised semiootika põhiprobleemidest ja -suundadest; Oskused orienteeruda semiootika põhiprobleemides ja neid analüüsida; Teadmised semiootika peamistest koolkondadest."
  }
  [3007]=>
  object(stdClass)#3008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8506"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3008]=>
  object(stdClass)#3009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8507"
    ["hindamine"]=>
    string(244) "Õpilase valikul kas eksam või essee. Essee nõuded: essee peab koosnema kahest osast: a. referaat, b. osas peab seostama loengus kuuldut oma uurimustööga. Maht 14-15 standard lehekülge (fondi suurus 12), bibliograafias vähemalt 8 allikat."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Kursuse eesmärgiks on saada ülevaade märgiteooria strukturalistlike ja poststrukturalistlike koolkondade ideedest ja meetoditest lingvistikas, kirjandusteoorias ja teistes humanitaarteadustes ning kunstides."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Antakse semiootika põhiprobleemide ülevaade. Semiootilist problemaatikat käsitletakse selle seoses loogikaga, lingvistikaga, analüütilise filosoofia ja hermeneutikaga."
    ["vljund"]=>
    string(174) "teadmised semiootika põhiprobleemidest ja -suundadest; oskused orienteeruda semiootika põhiprobleemides ja neid analüüsida; teadmised semiootika peamistest koolkondadest."
  }
  [3009]=>
  object(stdClass)#3010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8513"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Õppida lähemalt tundma eesti kultuuri tüvitekste."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Kursus annab kõigepealt teoreetilise sissevaate tüviteksti olemusse, tüviteksti ja kaanoni ning tüviteksti ja klassika suhetesse, võttes seejärel lähema vaatluse alla eesti kultuuri mõistet, ajalooteadvust ja kultuuri toimemehhanisme mõjutanud tekstid, Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Wanradt-Koelli katekismuse, Georg Mülleri jutlused, Piibli, Käsu Hansu kaebelaulu “Oh, ma vaene Tardo Liin”, Rainer Brockmanni pulmalaulu, Jenoveeva-lood, K.J. Petersoni oodid “Kuu” ja “Laulja”, Fr.R. Faehlmanni “Eesti muistendid” ja Fr. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Teadmised eesti kultuuri klassikalistest tüvitekstidest; Eesti kultuuri tüvitekstide lähilugemise oskus; Eesti kultuuri tüvitekstides sisalduvate tähendusüksuste sidumisoskus Eesti ajaloolis-kultuuurilise taustaga."
  }
  [3010]=>
  object(stdClass)#3011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8521"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam, mis koosneb kirjalikust kodutööst etteantud artikli põhjal ja selle kaitsmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Näidata erinevate sotsioloogiliste, kultuuriuuringuliste, psühholoogiliste, semiootiliste ja sotsiaal-võrgustikuliste käsitluste võimalusi aduda erineva tasandi identiteete globaliseeruvas/globaliseerunud maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(747) "Modernse ajastu postmodernne versioon loob inimese jaoks märgilise üliküllastuse, milles toimimiseks tuleb end nii iseendaga kui ümbritsevaga suhestada. Selle protsessi üheks tulemiks on mitmikidentifikatsioon, mida antud kursuse raames püütakse süsteemselt vaadelda. kui eristajad, ühendajad ja eraldajad. Küsitletakse laia identiteetide spektrit soolistest, rahvuslikest, etnilistest, geograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest kuni kosmopoliitsete, virtuaalsete ja küberruumilisteni välja. Eristatakse nii nende märgilist kui praktilis-toimelist mõju ja haaret ning iseloomustatakse nende kohta globaalsuses. kui nägemus. Samuti kaalutakse nende vormumise võimalikku tagasisidet globaalsuse enda dünaamilisse struktuuri."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Teadmised identiteetide vormumisest ning tähendusest kiiresti globaliseeruva inimmaailma tingimustes. Oskused mõista omaenda identiteeti/identiteete keset paljusid teistmoodi formeerunud identiteete, oskus suhestada ennast teiste ja maailmaga."
  }
  [3011]=>
  object(stdClass)#3012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8523"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Lisaks seminarides osalemisele, tuleb semestri lõpus kirjutada analüüsiv essee valitud teksti/teema kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Tekstiteooriate tutvustamine, tekstianalüüsi oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kursusel õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. Analüüsitakse seminarides luule-, proosa-, draama või filmitekste. Tekstide valik ja iseseisva töö maht on õppeaastati erinev."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Oskused analüüsida luule-, proosa-, draama ja/või filmitekste; Teadmised olulisematest tekstianalüüsi meetoditest; Oskused eristada ja tunda erinevaid tekstiliike ja -vorme."
  }
  [3012]=>
  object(stdClass)#3013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8524"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Iseseisvalt analüüsitakse popkultuuri ja selle ilminguid essee vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused popkultuuri, eriti popmuusika tundmiseks, levivate ideede analüüsimiseks ning erialaseks rakendamiseks, popkultuuri ja üldise kultuurikonteksti sidumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Loengutes käsitletakse erinevaid kultuuris levinud arhetüüpe (mässaja, androgüün, masin jne) ning jälgitakse nende avaldumist kaasaegses popteadvuses. Popkultuuri käsitlemisel keskendutakse eeskätt just popmuusikale, selle keelele nii kõlalises kui imagoloogilises mõttes."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teadmised ja oskused seostamaks popkultuuri üldise kultuurikontekstiga; Oskus mõista ja analüüsida popkultuuri ilminguid."
  }
  [3013]=>
  object(stdClass)#3014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8525"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Kursuse eesmärgiks on käsitleda süvatasemel ühte kultuuriteooria metodoloogilist aspekti ning arendada doktorantide oskusi väljendada oma mõtteid ja ideid teaduslikult."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Süvataseme erikursuse või eriseminari raames käsitletakse ning seejärel arutletakse osalejate vahel kursuse teemasse kuuluvaid konkreetseid küsimusi. Õppeprotsessi kuuluvad samuti doktorantide ettekanded valitud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(217) "- süvateadmised konkreetsetest kultuuriteoooria metodoloogilistest aspektidest 
- doktorantide oskus vormistada oma teadustööd ning formuleerida oma uurimistöö tulemusi kasutades akadeemilist terminoloogiat.
"
  }
  [3014]=>
  object(stdClass)#3015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8526"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3015]=>
  object(stdClass)#3016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8527"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3016]=>
  object(stdClass)#3017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3017]=>
  object(stdClass)#3018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8602"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3018]=>
  object(stdClass)#3019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8603"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3019]=>
  object(stdClass)#3020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8604"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3020]=>
  object(stdClass)#3021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8605"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3021]=>
  object(stdClass)#3022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3022]=>
  object(stdClass)#3023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8607"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3023]=>
  object(stdClass)#3024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8609"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3024]=>
  object(stdClass)#3025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8610"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Omandada teatud hulk eesti kultuuri mõistmiseks vajalikku kirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Eesti kultuuri süvakäsitluseks on vajalik omandada teatud hulk asjaomast kirjandust, milleks on käesolevaks ajaks kogunenud ka piisav ressurss näiteks Eesti mõtteloo raamatusarja näol (üle saja teose). Üliõpilane loeb õppejõu poolt antava nimekirja alusel vastavad teosed läbi ja koostab nende kohta analüütilise referaadi."
    ["vljund"]=>
    string(29) "Erialase kirjanduse tundmine."
  }
  [3025]=>
  object(stdClass)#3026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8614"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3026]=>
  object(stdClass)#3027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8615"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud teaduskirjandusega ja seminarides või individuaalselt oma töö tulemuste tutvustamine. Arutelu erinevate teoreetiliste tekstide üle ja nende seostamine oma uurimisteemaga. Lugemismärkmete koostamine, erialakirjandusele viitamine oma doktoritöös, vajadusel olulisemate seisukohtade refereerimine oma töös."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Oskus töötada teaduskirjandusega, filtreerida välja oma töö teemaks vajalik, oskus eristada olulist ebaolulisest, oskus asjakohastele teostele oma uurimistöös viidata, oskus arutelus tuua välja erinevate teoreetiliste lähenemiste seosed oma uurimisteemaga."
  }
  [3027]=>
  object(stdClass)#3028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8616"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3028]=>
  object(stdClass)#3029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8617"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3029]=>
  object(stdClass)#3030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8618"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Orienteeruda uurimissuundade enamlevinud uurimisallikates."
    ["sisu"]=>
    string(117) "Uurimisteemale vastava teaduskirjanduse otsimine andmebaasides, leitud kirjanduse viidete nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Tunneb teadusteemale vastavaid uurimisallikaid ning oskab neid otsida vastavatest andmebaasidet ning vormistada. Oskab koostada rahvusvaheliselt kõrgetasemelist uurimisprojekti."
  }
  [3030]=>
  object(stdClass)#3031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8620"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3031]=>
  object(stdClass)#3032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8621"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Kursuse eesmärgiks on käsitleda süvatasemel ühte kultuuriteoreetilist aspekti ning arendada doktorantide oskusi väljendada oma mõtteid ja ideid teaduslikult."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Süvataseme erikursuse või eriseminari raames käsitletakse ning seejärel arutletakse osalejate vahel kursuse teemasse kuuluvaid konkreetseid küsimusi. Õppeprotsessi kuuluvad samuti doktorantide ettekanded valitud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(199) "- süvateadmised konkreetsetest kultuuriteoreetilistest aspektidest - doktorantide oskus vormistada oma teadustööd ning formuleerida oma uurimistöö tulemusi kasutades akadeemilist terminoloogiat."
  }
  [3032]=>
  object(stdClass)#3033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8622"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3033]=>
  object(stdClass)#3034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8623"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3034]=>
  object(stdClass)#3035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8624"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda süstemaatiline ülevaade kriitilise ajaloofilosoofa põhiprobleemidest ja ajalookirjutuse ajaloo peamistest etappidest."
    ["sisu"]=>
    string(662) "Kursus pakub analüütilise ülevaate tänapäeva ajaloofilosoofia tuumküsimus test, rõhuasetusega kriitilisel ajaloofilosoofial ja selle seosel praktilise ajlookirjutusega. Pärast põgusat ülevaadet ajaloofilosoofia ajaloost eskendutakse loengutes ja seminarides probleemidele, mis on olulised viimaste aastakümnete ajaloofilosoofias : ajalugu ja minevik, ajalugu ja tõde, jalugu ja jutustus, ajalugu ja aeg, ajalugu ja tõendus, ajalugu ja mälu, ajalugu ja ühiskond jt. Lähemalt tutvustatakse mõningaid tänapäeva ajaloofilosoofia olulisemaid autoreid (Hayden White, F. R. Ankersmit, Roger Chartier jt) ning analüüsitakse nende tekste seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(255) "-teadmised tänapäeva ajaloofilosoofia põhiprobleemidest ja -mõistetest -ajalooliste teadmiste ja ajalooteksti analüüsimisoskus -teadmised ajalookirjutuse reeglitest ja eripäradest -teadmised tänapäeva olulisemate ajaloofilosoofide seisukohtadest."
  }
  [3035]=>
  object(stdClass)#3036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8625"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3036]=>
  object(stdClass)#3037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8626"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3037]=>
  object(stdClass)#3038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8627"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3038]=>
  object(stdClass)#3039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8628"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3039]=>
  object(stdClass)#3040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8629"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada ideid, meetodeid, terminoloogiat ja vaidlusi, mis on kesksed interdisplinaarsetes kultuuriuuringutes, erilise rõhuasetusega kultuuriuuringutel inglise keelt kõnelevates maades."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Kursuses antakse ülevaade põhiprobleemidest ja vaidlustest kultuuriuuringute vallas tänapäeval, keskendudes järgmistele küsimustele: kultuur, ühiskond ja poliitika; “kõrgkultuur” ja “populaarkultuur”; seosed populaarse, rahvusliku ja tänapäeva globaalkultuuri vahel; kultuuri levitamine, mõju ja tähendus igapäevaelus; kultuuriuuringute genealoogia; kultuuriuuringud inglise keelt kõnelevates maades Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist, ettevalmistust seminarideks, ja iseseisva akadeemilist esssee kirjutamist"
    ["vljund"]=>
    string(221) "Üliõpilased omandavad teadmisi kultuuriuuringute hetkeseisust ja tähtsamatest küsimustest ning kriitilis-analüütilisi oskusi kultuuridiskursuste ja -praktikate uurimiseks nende sotsiaalses ja poliitilises kontekstis"
  }
  [3040]=>
  object(stdClass)#3041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8630"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua võimalus omandada teadmised olulisematest tekstiteooriatest, erinevate suundade ja olulisemate autorite kaupa."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Kursus kaardistab erinevaid käsitlusi tekstide tähtsusest kultuuris ja ühiskonnas, teksti analüüsimeetoditest ning tõlgendusviisidest. Vaatlusele tulevad teksti sisemine ülesehitus, tekstide omavahelised suhted, teksti suhted ühiskonnaga ja teksti-mõiste erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Analüüsitakse ühiselt mõningate olulisemate tekstiteoreetikute töid (Mihhail Bahtin, Roland Barthes, Gérard Genette, Juri Lotman, Stanley Fish jt)."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised olulisematest tekstiteooriatest, rõhuga 20. sajandil; Kirjanduslike ja teaduslike tekstide analüüsioskus; Teadmised olulisematest tekstiteoreetikustest 20. sajandil."
  }
  [3041]=>
  object(stdClass)#3042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8631"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3042]=>
  object(stdClass)#3043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8632"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3043]=>
  object(stdClass)#3044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8633"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3044]=>
  object(stdClass)#3045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8634"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3045]=>
  object(stdClass)#3046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8635"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3046]=>
  object(stdClass)#3047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8637"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3047]=>
  object(stdClass)#3048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8638"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3048]=>
  object(stdClass)#3049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8639"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3049]=>
  object(stdClass)#3050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8640"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Eksam essee põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade inimväärtusilmade geneesist ning nende käsitlemisest filosoofias, kultuuri- ja sotsiaalpsühholoogias, sotsioloogias ning indiviidi igapäevateadvuses. Erinevate teaduslike distsipliinide lähenemised annavad hõlmava sissevaate inimtegevust motiveerivatele tegurite olemasolule ning nende korrastamisele indiviidides ja kultuurides."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Loengutes antakse ülevaade inimväärtuste geneesist ja käsitlustest erinevates humanitaar- ja sotsiaalteadustes nii indiviidi kui sotsiaalsete rühmade seisukohalt. Eristatakse alusväärtusi ning hoiakuid ja uskumusi ning näidatakse nende mõõtmise ja tõlgendamise võimalusi. Erijuhuna tutvustatakse Shalom Schwartzi alusväärtuste sõõrmudelit ning selle rakendumust Eestis. Iseseisev töö on valikkirjanduse põhjal teostatud ja ettekandena vormistatud kirjutis iseenda poolt valitud kultuurikeskkonnas toimivatest alusväärtustest, hoiakutest ja praktikatest, nende motiveeritusest ja impulsiivsusest."
    ["vljund"]=>
    string(260) "- teadmine inimväärtuste olemusest ja nende kohast indiviidi ning kultuuri toimemehhanismides, - oskus märgata alusväärtuste motivatsioonilist tagamaad kiirelt teisenevas igapäevas; - suutlikkus näha ja analüüsida oma argiümbruse väärtuskäitumist."
  }
  [3050]=>
  object(stdClass)#3051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8641"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3051]=>
  object(stdClass)#3052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8646"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3052]=>
  object(stdClass)#3053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8648"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3053]=>
  object(stdClass)#3054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8649"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3054]=>
  object(stdClass)#3055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8650"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3055]=>
  object(stdClass)#3056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8651"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3056]=>
  object(stdClass)#3057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8652"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Seminaridel, kollokviumidel osalemise ning harjutustööde analüüsi tulemuste põhiselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada teadusdiskursuse võttestik ja ette valmistada doktorante tulevaseks tööks akadeemilises kogukonnas."
    ["sisu"]=>
    string(848) "Kursus kujutab endast juba magistriastmel omandatud ja magistritööde koostamisel rakendatud akadeemilise kirjutamise süvendatud käsitlemist. Loengute, rühmatöö ja praktiliste harjutuste kaudu jõutakse selle kogemisele, mida tähendab endast „akadeemilisele kogukonnale“ kirjutamine, kes on adressaat, mida tuleks arvestada oma seisukohtade väljatöötamisel ja nn akadeemilise stiili järgimisel. Erilist tähelepanu pälvib historiograafiline töö, st kas ja kuidas refereerida, tsiteerida, kuidas allikakriitiliselt luua uurimuse teoreetiline raamistik, kuidas konspekteerida ja kirjutada notiitse ja üldistavaid kokkuvõtteid (abstract). Lähemalt peatutakse ka akadeemilise kirjutamise žanritel: väitekirjal, retsensioonil, artiklitena kaitstava dissertatsiooni sissejuhataval peatükil, väitekirja võõrkeelsel kokkuvõttel."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Teadusdiskursuse võttestiku omandamine ning selle rakendamine doktoritöö kirjutamisel."
  }
  [3057]=>
  object(stdClass)#3058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8653"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3058]=>
  object(stdClass)#3059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8654"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(966) "Loengukursus koosneb sissevaateist 19. sajandi eesti kultuurilukku (1840–1905). Kuna kultuurilugu hõlmab nii kirjalikku kui esemelist, rahva-kui kõrgkultuuri, tuleb loenguis juttu nii transpordist, toidust, koolist, ja valgusest kui raamatutest, kirjavahetustest, avalikest kõnedest ja eesti hariduseliidi kujunemisest. Küsime, mida kirjutasid oma elust need, kes 19. sajandil rändasid Eestist välja, vahetasid usku, reisisid pikki maid, ning mida nägid ja kirjutasid need „võõrad“, kes Eesti territooriumist läbi reisisid või siin lühemat või pikemat aega elasid. Ärkamisaegsete „edulugude“ kõrvale püüame tuua näiteid ka õpetlikest (isegi hiilgavatest) ebaõnnestumistest. Loengukursuse praktiline eesmärk luua taustsüsteem ning põhiline mõisteline sõnavara edasisteks õpinguteks eesti (ning üldise) kultuuriloos. Kursus on peamiselt mõeldud bakalaureuseastmele ning lõpeb kirjaliku eksamiga. (magistrandid aga on teretulnud)."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3059]=>
  object(stdClass)#3060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8655"
    ["hindamine"]=>
    string(1532) "Hindamiskriteeriumid: 1) Oma eluloo kirjapanek ja esitamine. Eluloo kirjapanekut ja esitamist ei saa hinnata traditsiooniliste kriteeriumite alusel. Üliõpilastelt oodatakse võimalikult pühendunud osalust selles protsessis ja täpset kinnipidamist ajakavast. 20% 2) Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus. 3) Osalemine seminarides. Seminarid on kohustuslikud. Puududa võib kahest seminarist (st üks kokkusaamine). Iga järgneva puudumise korral on kohustuslik esitada 500–600 sõnaline analüüs seminaris käsitletud teosest või teemast. Seminarid eeldavad kirjanduse läbitöötamisr vastavalt tööülesannetele. (+ kategooria 2 40%). 4) Rühmatöö. AB teoreetilisetest/kriitilistest küsimustest. Töö aluseks on seminaride käigus esile tulnud antud üliõpilaste grupi jaoks olulisima omaelulookirjutusega seotud mõiste analüüs ja selle tähendusvälja laiendamine. Tööülesanne sõnastatakse koos üliõpilastega seminaris. Üliõpilased täidavad tööülesannet ning seda hinnatakse grupina (2 v rohkem gruppi). Hindamiskriteeriumid: vastuse põhjalikkus, asjakohasus (tähtaeg 21.03.). 15% 5) Analüütiline essee (2500-3000 sõna), mis keskendub mõne seminaris käsitletud teksti või teose mõne autobiograafilise aspekti süvaanalüüsile või mõne üliõpilase poolt valitud autobiograafilise teose analüüsile. Essee keskmes peavad olema autobiograafiauuringutega seotud küsimused. Essee peegeldab kursuse käigus omandatud omaelulookirjutuse uuringute teoreetilisi aspekte. 25%."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Luua võimalused põhiteadmiste kujunemiseks omaelulookirjutusest kui uurimisvaldkonnast, oskuste arendamine töös omaelulookirjutuslike tekstidega, sh omaelulookirjutusliku teksti loomiseks üliõpilase poolt."
    ["sisu"]=>
    string(1423) "Osa kursuse tööst toimub koos Merle Karusooga. Kursus läheneb omaelulookirjutusele kui kultuuriuuringute harule läbi üliõpilase enda eluloo, keskendudes oma loo kirjutamise ja jutustamise erinevatele kultuurilistele ja narratiivsetele aspektidele. Lisaks tutvustatakse kursusel tutvustatakse omaelulookirjutuse kui kultuuriuuringute valdkonna kujunemist, keskendudes mina/subjekti, indiviidi/ühiskonna, faktuaalsuse/fiktsionaalsuse, žanri/tekstipraktika küsimustele, omaelulookirjutuse asendit kirjanduskaanonis ja ajalooallikana. Seminarid keskenduvad iga osaleja eluloo kirjutamisele ja esitamisele ja autobiograafia/omaelulookirjutuse mõiste avamisele eesti kultuuriruumis eesti kirjanike omaelulookirjutuslikele tekstidele ja elulugudele toetudes. Iseseisev töö 1. Oma eluloo kirjapanek ja esitamine. 20% 2. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine nõutavas mahus. 3. Osalemine loengutes ja seminarides. (+ kategooria 1 40%) 4. Rühmatöö. AB teoreetilisetest/kriitilistest küsimustest. 15% 5. Essee. (2500-3000 sõna) analüütiline essee, mis keskendub mõne seminaris käsitletud teksti või teose mõne autobiograafilise aspekti süvaanalüüsile või mõne üliõpilase poolt valitud autobiograafilise teose analüüsile. Essee keskmes peavad olema autobiograafiauuringutega seotud küsimused. Essee peaks peegeldama kursuse käigus omandatud omaelulookirjutuse uuringute teoreetilisi aspekte.  25%"
    ["vljund"]=>
    string(621) "Kursusel osalevad üliõpilased: Arendavad enda elu loo jutustamise/loostamise ja esitamise kaudu võimet suhestuda erinevat tüüpi ja erinevalt kontekstualiseeritud omaelulookirjutuslike tekstidega (tähendus- ja jutustustasandite eristamine, ühiskondlik-kultuuriliste normide dünaamika, ‚mina’ ajalis-ruumilised mõõtmed); Ülevaate omaelulookirjutuse (sh. erinevate teoreetiliste käsitluste) arengust, võimalustest ja mõningatest erinevaist harudest; Esmase oskuse teoreetiliste käsitluste toel analüüsida erinevatesse kultuuriruumidesse (sh. eesti kultuuriruumi) kuuluvaid omaelulookirjutuslikke tekste."
  }
  [3060]=>
  object(stdClass)#3061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8656"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3061]=>
  object(stdClass)#3062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8657"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3062]=>
  object(stdClass)#3063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8658"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3063]=>
  object(stdClass)#3064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8659"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3064]=>
  object(stdClass)#3065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8660"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3065]=>
  object(stdClass)#3066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8661"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3066]=>
  object(stdClass)#3067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8662"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Tutvustada Nüüdiskultuuri Uurimiskeskuses valminud uurimust, lasta tudengitel teha antud uurimusega seotud praktilisi harjutusi."
    ["sisu"]=>
    string(146) "- erinevate kultuuriväljade vaheliste seoste nägemine - empiiriliste uurimisvõimaluste alustega tutvustamine - materjalide kogumise algpraktika"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3067]=>
  object(stdClass)#3068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8663"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3068]=>
  object(stdClass)#3069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8664"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3069]=>
  object(stdClass)#3070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8665"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3070]=>
  object(stdClass)#3071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8666"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3071]=>
  object(stdClass)#3072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8667"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3072]=>
  object(stdClass)#3073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8668"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3073]=>
  object(stdClass)#3074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8669"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(1) "."
  }
  [3074]=>
  object(stdClass)#3075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8670"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Osalus ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "."
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(1) "."
  }
  [3075]=>
  object(stdClass)#3076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8671"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Läbi töötada doktoritöö teemaga seotud üldteosed (varasemad monograafilised käsitlused, artiklid jts)."
    ["sisu"]=>
    string(92) "Doktoritöö historiograafia kujundamine doktoritöö teemaga seotud varasemast materjalist."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Doktoritöö historiograafia (varasema uurimiskogemuse väljaselgitamine ning arvele võtmine) kujunemine."
  }
  [3076]=>
  object(stdClass)#3077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8672"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Resümee loetud erialakirjandusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Läbi töötada doktoritöö teoreetilis-metodoloogiliste peatükkide kirjutamiseks vajalikke, aga ka laiemalt doktoritöö teemaga seotud eriala-artikleid, kogumikke ja monograafilisi käsitlusi"
    ["sisu"]=>
    string(209) "Doktoritöös vajaminevad teoreetilis-metodoloogilised materjalid kaardistatakse, arutatakse läbi koos juhendajaga ning konspekteeritakse; tulemusi tutvustatakse seminari vormis, juhul kui doktorante on mitu."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Doktoritöö teoreetilis-metodoloogilise raamistiku selgumine"
  }
  [3077]=>
  object(stdClass)#3078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8673"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestus. Resümee loetud tekstidest, järeldused nende kasutamisvõimalustest"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Omandada ettekujutus eesti kultuuri uurimise seisust doktoritöö kirjutamise kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(208) "Töötatakse läbi eesti kultuuri uurimise aktuaalseid tekste (monograafiad, ajakirjanduslikud ja akadeemilised kogumikuartiklid, sõnavõtud jms) eesmärgiga kaardistada doktoritöö historiograafiline taust"
    ["vljund"]=>
    string(127) "Historiograafilise tausta kujunemine. Empiirilise materjali piisav korpus analüüsi tegemiseks ja üldistuste võimaldamiseks."
  }
  [3078]=>
  object(stdClass)#3079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8674"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Omandada süvendatult eesti kultuuri ja ühiskonna vahelist seostevõrgustikku."
    ["sisu"]=>
    string(123) "Eesti kultuuri käsitlevate monograafiate ja artiklikogude läbitöötamine ning neist tulenevate järelduste üldistamine."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Võime orienteeruda vabalt eesti kultuuri seosteringis ja tähendusväljal."
  }
  [3079]=>
  object(stdClass)#3080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8675"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3080]=>
  object(stdClass)#3081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8676"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3081]=>
  object(stdClass)#3082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8677"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3082]=>
  object(stdClass)#3083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8678"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3083]=>
  object(stdClass)#3084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8679"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3084]=>
  object(stdClass)#3085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8680"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(663) "Seminari käigus vaadeldakse erinevaid Euroopa kultuuriruumis ja seda mõjutanud ümbruskonnas otseselt ja kaudselt väljendatud teoreetilisi seisukohti armastusele alates antiikmaailmast ja lõpetades nüüdisaegse populaarkultuuriga. Seminari materjalid on enamjaolt ingliskeelsed, igaks seminariks loetakse 50-120 lk teksti (osalt allikad, osalt nüüdisaegsed käsitlused) ning kirjutatakse ca 2000 tm pikkune miniessee. Miniesseid ei ole võimalik esitada tagantjärele, puudutud kordade eest tulevad need esitada enne seminari. Iga osaleja peab korra seminari vältel pidama ettekande. Hinnatakse ettekande (30%), miniesseede (30%) ja osaluse (40%) põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3085]=>
  object(stdClass)#3086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8681"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Antakse ülevaade inimgeograafia ning maastiku-uuringute arengust, peamistest uurimisvaldkondadest ja põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kursus koosneb kahest osast: 1. Inimgeograafia teoreetilised alused annab ülevaate inimgeograafia kujunemisest ja olulisematest suundadest Eestis ja maailmas 20. ja 21. sajandil; 2. Maastiku-uuringud arendab edasi eelmise osa maastiku-uuringute suunda. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel; Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; Maastikugeograafia uurimisvaldkondade määratlemise ning tundmise oskus."
  }
  [3086]=>
  object(stdClass)#3087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8682"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3087]=>
  object(stdClass)#3088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8683"
    ["hindamine"]=>
    string(3) "..."
    ["eesmrk"]=>
    string(2) ".."
    ["sisu"]=>
    string(2) ".."
    ["vljund"]=>
    string(2) ".."
  }
  [3088]=>
  object(stdClass)#3089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8684"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3089]=>
  object(stdClass)#3090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8685"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3090]=>
  object(stdClass)#3091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8686"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3091]=>
  object(stdClass)#3092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8687"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3092]=>
  object(stdClass)#3093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8688"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3093]=>
  object(stdClass)#3094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8689"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3094]=>
  object(stdClass)#3095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8690"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3095]=>
  object(stdClass)#3096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8692"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3096]=>
  object(stdClass)#3097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8693"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3097]=>
  object(stdClass)#3098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8694"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3098]=>
  object(stdClass)#3099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8695"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3099]=>
  object(stdClass)#3100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8696"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3100]=>
  object(stdClass)#3101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8697"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3101]=>
  object(stdClass)#3102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8698"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Anda teadmisi eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete süsteemide analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Loengulises osas antakse ülevaade eluloolise meetodi väljakujunemisest ja kohast sotsiaalse analüüsi süsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(253) "- teadmised eluloolise meetodi olemusest ja kohast sotsiaalsete uuringute süsteemis; - oskused kriitiliselt lugeda eluloolisi tekste; - oskus viia iseseisvalt läbi elulooline intervjuu; - suutlikkus analüüsida mõnda konkreetset biograafilist teksti"
  }
  [3102]=>
  object(stdClass)#3103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8700"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Orieteeruda tänapäeva inimgeograafia põhivooludes ning kriitikates."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Kursuse käigus tutvub üliõpilane tekstidega, saab kokku õppejõuga, et arutada läbitöötatud materjale."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Omab süvateadmisi inimgeograffia eri valdkondade tüvitekstidest ning viimase aja teoreetilistest ning metodoloogilistest käsitlustest."
  }
  [3103]=>
  object(stdClass)#3104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8701"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3104]=>
  object(stdClass)#3105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8711"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Orienteeruda kultuurigeograafia ja piirnevate uurimissuundade enamlevinud uurimisallikates."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Uurimisteemale vastava teaduskirjanduse otsimine andmebaasides, leitud kirjanduse viidete nõuetekohane vormistamine"
    ["vljund"]=>
    string(178) "Tunneb teadusteemale vastavaid uurimisallikaid ning oskab neid otsida vastavatest andmebaasidet ning vormistada. Oskab koostada rahvusvaheliselt kõrgetasemelist uurimisprojekti."
  }
  [3105]=>
  object(stdClass)#3106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8712"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Tutvustada süvendatult erialavaldkonna interdistsiplinaarseid käsitlusi."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Kursuse raames käsitletakse süvendatult uurimistööks vajalikke teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi. Tööd kontrollib ja vajadusel nõustab ning abistab konkreetne õppejõud osakonnast."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Orienteerumine erialavaldkonna käsitlustes ning suutlikkus erialavaldkonnas toimuvaid teoreetilisi ja metodoloogilisi protsesse analüüsida."
  }
  [3106]=>
  object(stdClass)#3107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8713"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3107]=>
  object(stdClass)#3108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8714"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3108]=>
  object(stdClass)#3109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8715"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3109]=>
  object(stdClass)#3110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8716"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3110]=>
  object(stdClass)#3111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8717"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3111]=>
  object(stdClass)#3112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8718"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Students are expected to do preparatory reading in order to participate in the discussions. Upon full participation in the study programme and completion of a 2000-word essay (in Estonian or in English) in connection to Carlo Ginzburg’s work (deadline November 30, 2014) students will be awarded 2 ECTS points."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3112]=>
  object(stdClass)#3113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIK8800"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3113]=>
  object(stdClass)#3114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6000"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua eeldused individuaaluurimistöö teostamiseks ning kirjalikult vormistamiseks nõnda, et see vastab bakalaureuse kraadi nõuetele."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Iseseisev uurimistöö kirjutamine Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo valitud teemal, kasutades teadulikke uurimismeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Teadmised teadustöö kirjutamisest ja vormistamisnõuetest; Oskus tõstatada erialast küsimust ning arutleda argumenteeritult vastavalt sellele; Suutlikkus kraadikomisjoni ees argumenteeritult kaitsta tehtud töö tulemusi."
  }
  [3114]=>
  object(stdClass)#3115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3115]=>
  object(stdClass)#3116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3116]=>
  object(stdClass)#3117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3117]=>
  object(stdClass)#3118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3118]=>
  object(stdClass)#3119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3119]=>
  object(stdClass)#3120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3120]=>
  object(stdClass)#3121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade klassikalise sanskriti keele fonoloogiast, morfoloogiast ja süntaksist ning õppida lugema ja tõlkima lihtsamaid klassikalises sanskritis kirjutatud luule- (eepiline kirjandus) ja proosavorme (jutukirjandus)."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Sissejuhatavates loengutes antakse ülevaade sanskriti keele ajaloost: sanskriti keel ja indo-euroopa keeleperekond (a); vedasanskrit (b); klassikalise sanskriti ja india grammatikateaduse teke (c); eepiline sanskrit (d); budistlik hübriidsanskrit (e). Kursuse käigus õpitakse tundma kirjasüsteemi (devanāgarī tähestik); fonoloogiareegleid (samdhi) ja grammatilisi kategooriaid. Iseseisev töö: lihtsustatud sanskritikeelsete tekstide tõlkimine, grammatikaharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Edasiseks tööks vajalikud teadmised, algteadmised sanskriti keele grammatikast; Elementaarsed oskused sanskritikeelsete tekstidega tegelemisel; Suutlikkus asuda õppejõu juhandamisel ja sõnaraamatu abiga tõlkima lihtsamaid tekste."
  }
  [3121]=>
  object(stdClass)#3122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6012"
    ["hindamine"]=>
    string(260) "Kursuse lõpetab esimesetaseme eksam. Kontrollitakse kirjasüsteemi tundmist (kirjalik/auditoorne), grammatika tundmist (kirjalik/auditoorne) ja oskust töötada originaaltekstiga (tundmatu proosateksti tõlkiminesõnaraamatu abiga–kirjalik/mitteauditoorne)."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Kursuse eesmärk on anda ülevaadeklassikalise sanskriti keele fonoloogiast, morfoloogiast ja süntaksistning õppida lugema ja tõlkima lihtsamaid klassikalises sanskritiskirjutatud luule- (eepiline kirjandus) ja proosavorme (jutukirjandus)."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Sissejuhatavates loengutesantakse ülevaade sanskriti keele ajaloost: sanskriti keel jaindo-euroopa keeleperekond (a); vedasanskrit (b); klassikalisesanskriti ja india grammatikateaduse teke (c); eepiline sanskrit (d);budistlik hübriidsanskrit (e).Kursuse käigus õpitakse tundma kirjasüsteemi (devanāgarī tähestik);fonoloogiareegleid (samdhi) ja grammatilisi kategooriaid.Iseseisev töö: sanskritikeelsete originaaltekstide tõlkimine."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Teadmised klassikalise sanskriti keele grammatikast; Oskus tõlkida lihtsat sanskritikeelset proosateksti; Suutlikkus tõlkida sõnaraamatu abiga klassikalises sanskriti keeles proosateksti."
  }
  [3122]=>
  object(stdClass)#3123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua eeldused süvenemiseks klassikalise sanskriti iseärasustesse ja anda ülevaade sanskriti keele ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Kursuse käigus õpitakse lugema ja tõlkima enamikku klassikalises sanskriti keeles loodud kirjanduslikke žanre. Lisaks sellele antakse loengutes ülevaade vedasanskriti ja budistliku hübriidsanskriti morfoloogilistest ja süntaktilistest iseärasustest ning õpitakse lugema ja tõlkima lihtsamaid vedasanskritis ja hübriidsanskritis kirjutatud luule- ja proosavorme."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Oskused lugeda sõnaraamatu abil mistahes sanskritikeelset teksti; Edasiseks iseseisvaks tõlketööks vajalikud teadmised; Suutlikkus lugeda sanskritikeelseid tekste."
  }
  [3123]=>
  object(stdClass)#3124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6014"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Kursuse eesmärk on süveneda veedade keele, eepilise ja klassikalise sanskriti ning budistliku hüübriidsanskriti iseärasustesse ja anda ülevaade sanskriti keele ajaloolisest arengust."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kursuse käigus õpitakse lugema ja tõlkima enamikku sanskriti keeles loodud kirjanduslikke žanre. Lisaks sellele antakse loengutes ülevaade vedasanskriti ja budistliku hübriidsanskriti morfoloogilistest ja süntaktilistest iseärasustest ning õpitakse lugema ja tõlkima lihtsamaid vedasanskritis ja hübriidsanskritis kirjutatud luule- ja proosavorme."
    ["vljund"]=>
    string(251) "- Teadmised sanskriti keele ajaloolisest arengust ja keele erinevate arengufaaside erisustest; - oskus eristada sanskri keele erinevaid arengufaase; - suutlikkus tõlkida erinevatesse zanridesse ja eri ajastutest pärinevaid tekste sõnaraamatu abiga."
  }
  [3124]=>
  object(stdClass)#3125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Luua eeldused jaapani keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Jaapani kirjasüsteemi tutvustus. Hiragana ja katakana tähestikud ning hiina märkide sissejuhatav kursus. Jaapani keele grammatika süsteemi omandamine. Algteadmised jaapani keele sõnavara erisustest (jaapani ja hiina sõnavara ning võõrsõnad). Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausete tõlkimine jaapani keelde."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Hiragana ja katakana tähestiku tundmine; Oskus, saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid õpitud grammatika ulatuses, lugeda lühikesi lauseid, kasutada kõnes tervitusi ja lihtsaid viisakusväljendeid; Suutlikkus kasutada 80 kanji märki."
  }
  [3125]=>
  object(stdClass)#3126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Luua eeldused teadmiste saamiseks jaapani keele A2 tasemele vastavalt."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Õpitakse 205 kanjit.Jaapani keele põhigrammatika omandamine. Sõnavara hulk 800 sõna. Lühemaning õpitud grammatilisi struktuure sisaldava teksti lugemine jatõlkimine. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausete tõlkimine jaapanikeelde. Õpitud grammatilisi struktuure kasutades vestlemine oma isikut, perekonda, igapäeva elu, õpinguid ja hobisid puudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teadmised jaapani keele lihtsatest lausestruktuuridest ja süntaksist; Oskus saada aru ja moodustada lihtsamaid lausestruktuure õpitudgrammatika ulatuses, lugeda lühikest teksti, saada aru ja vastata omaisikut, perekonda ja hobisid ning õpinguid puudutavatele küsimustele. Suutlikkus kasutada 205 kanjit."
  }
  [3126]=>
  object(stdClass)#3127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks jaapani keele B1 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Kursuse jooksul omandataksejaapani keele grammatilisi väljendeid vastavalt kesktaseme nõuetele.Üliopilane peab olema suuteline tundma ja oskama kirjutada kanji märkening lugeda lühemat teksti ilma sõnaraamatu abita. Omandatakse oskuskasutada foneetilist ja kanji sõnaraamatut. Kõnelemine igapäevastel jaõpinguid puudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Teadmised erinevatest grammatiliste väljendite kasutamisviisidest; Oskus väljenduda suuliselt ja kirjalikult vastavalt omandatud põhigrammatikale; Suutlikkus esitada ja reageerida küsimustele, mis puudutavad igapäevaelu ning isikut ennast."
  }
  [3127]=>
  object(stdClass)#3128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks jaapani keele B2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Kursuse jooksul tutvustatakse jaapani keele kesktaseme teisele semestrile vastavas mahus grammatilisi väljendeid ja konstruktsioone. Omandatakse sõnavara vastavalt õppematerjali mahule, sealhulgas nn hiina sõnavara ja gitaigo. Tekstide lugemine osaliselt sõnaraamatu abita. Kuulamis- ja kõnelemisharjutused taseme eksami teemadel, nagu keel, meedia, kultuuride erinevused, keskkond jmt."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Teadmised erinevatest jaapani keele ja kultuuri teemadest, mis läbiti kursuse jooksul; Oskus kirjutada ümberjutustust ja kirjandit erinevatel jaapani keele ja kultuuri teemadel; Suutlikkus analüüsida tuttaval teemal kirjutatud jaapanikeelset teksti."
  }
  [3128]=>
  object(stdClass)#3129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6025"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Luua eeldused ülevaate saamiseks Araabiamaade, India, Kesk-Aasia, Tiibeti, Hiina ja Jaapani ajaloost ja kultuurist, keskendudes ajaloo põhisündmustele ning tsivilisatsiooni, kultuuri ja religiooni peamistele protsessidele. Loengusari vaatleb Aasia poliitilisi sündmusi ja kultuuri arengut erinevate geo-poliitiliste piirkondade kaupa."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Loengud Araabiamaadest annavad ülevaate Muhammedi eluloost, islami põhitõdedest ja Koraanist ning vaatlevad islamimaailma ajalugu alates Araabia Kalifaadist kuni Osmanite impeeriumi lõpuni. Kesk-Aasia ja India loengud vaatlevad ajalugu ja kultuuri selle algusaegadest kuni tänase päevani. Ajaloosündmuste kajastamisel on tähtsal kohal India ning Kesk-Aasia (Kušaanide impeerium, Delhi sultanaat, suurmogulite riik) ja Lähis-Ida (Aleksander Suure sõjaretk itta, Seleukiidide dünastia, Bagdadi kalifaat) suhted. Lisaks poliitilistele sündmustele tehakse ülevaade india kirjandusest ja kunstist vedade ajastul, eepilisel perioodil, klassikalisel ajastul ning moslemite ülemvõimu ajal. Loengute käigus tehakse ülevaade ka india filosoofiasüsteemidest ning kolmest maailmausundist (budism, džainism, hinduism). Sise-Aasiat ja Tiibeti-Himaalaja regiooni käsitlevad loengud vaatlevad esmalt tiibeti kultuuri."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Oskus eristada Aasia erinevaid kultuuripiirkondi; Teadmised edasiseks iseseisvaks tööks valitud Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo suunal; Suutlikkus võrrelda Aasia erinevaid kultuurinähtusi."
  }
  [3129]=>
  object(stdClass)#3130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Anda kuulajale ettekujutus maailmakirjandusest kui protsessist, kirjanduslike väljendusvormide kujunemisest ja funktsioonidest erinevates kultuurides, erinevatest kirjandustraditsioonidest, nende kujunemisest, arengust ja vastastikusest mõjust."
    ["sisu"]=>
    string(723) "Kursus koosneb kahest poolest, mis on omavahel seostatud, kuid mida on võimalik kuulata ja sooritada ka eraldi. Üks neist käsitleb Lääne kirjanduskultuuri antiigist läbi varakristluse ja keskaja renessansi ning Euroopa rahvuskirjanduste tekkimise ja arenguni kuni XX sajandini, teine väljaspool Lääne kultuuriruumi arenenud kirjandusi, pearõhuga Lähis-Ida ja Aasia suurtel kirjanduskultuuridel. Kursust alustavad 2 ühist sissejuhatavat loengut ja tema kummagi poole juurde kuulub kirjanduse valiknimekiri, mis Lääne kirjanduste puhul eeldab tutvumist vähemalt ühe teosega igast ajalisest perioodist, ülejäänud maailma kirjanduste puhul vähemalt ühe teosega olulisemate regioonide kirjanduskultuuridest."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Ettekujutus maailmakirjandusest kui protsessist, kirjanduslike väljendusvormide kujunemisest ja funktsioonidest erinevates kultuurides, erinevatest kirjandustraditsioonidest, nende kujunemisest, arengust ja vastastikusest mõjust."
  }
  [3130]=>
  object(stdClass)#3131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6029"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua eeldused korea keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Korea kirjasüsteemi tutvustus. Hangõl tähestikud ning korea keele märkide sisse juhatav kursus. Korea keele grammatika süsteemi omandamine. Korea keele hääldamine, viisakusväljedid ning kahel viisil numbrite tundmine. Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Iseseisvalt eesti keelest lühikeste lihtlausete tõlkimine korea keelde."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised koreakeelsetest tervitustest ja lihtsatest viisakusväljenditest; Oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid läbitud grammatika ulatuses; Suutlikkus lugeda lükesi lihtlauseid."
  }
  [3131]=>
  object(stdClass)#3132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Luua eeldused korea keel A2 taseme omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Korea kirjasüsteemitutvustus. Hangõli hääldamise ja kirjutamise erisustest tundmine ningkorea keele põhigrammatika omandamine. Sõnavara hulk 800 sõna.Iseseisvalt lühema ning õpitud grammatilisi struktuure sisaldava tekstilugemine ja tõlkimune. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausetetõlkimine korea keelde. Õpitud grammatilisi struktuure kasutadesvestlemine oma isikut, perekonda, igapäeva elu, õpinguid ja hobisidpuudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised õpitud grammatika ulatuses lausestruktuuride moodustamisest; Oskus lugeda lühikest teksti, seda õigesti kirjutada ning kirjutada lühikesi lauseid; Suutlikkus aru saada ja vastata oma isikut, perekonda ja hobisid ning õpingud puudutavale küsimustele."
  }
  [3132]=>
  object(stdClass)#3133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6033"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kujundada eeldused türgi keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Türgi keele algkursus. Põhiandmed türgi keelest ja selle struktuurist: türgi keel teiste maailma keelte seas; türgi keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetodid. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Iseseisev dialoogide moodustamine ning lihtsamate lausestruktuuride kasutamine küsimuste esitamisel ning nendele vastamisel. Grammatika: sõnaliikide üldmõiste, käänded, verbide lihtajad."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Teadmised türgi keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, türgi keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lihtlauseid ehitada, dialoogilises kõnes lihtsamaid küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3133]=>
  object(stdClass)#3134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6039"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "kirjalik arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kujundada eeldused Araabia keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(662) "Araabia keele õpingud põhinevad araabia kirjakeelel (Modern Standard Arabic e MSA). Õpitakse araabia kirja aluseid – konsonantsüsteem ja diakriitilised märgid. Gammatikas läbitakse järgnevad osad: grammatiline sugu nimisõnades, omadussõnades ja verbis; tugev verb ja nõrk verb (assimileeritud, õõnsad, defektiga verbid); verbi kõneviisisd (indikatiiv, subjunktiiv, jussiiv, imperatiiv); nimisõna- ja tegusõnalaused; käänded: nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv; relatiivlaused; inna laused. Iseseisvalt loetakse lühemaid tekste, mis sisaldavad juba läbitud grammatikat ja moodustatakse lühidialooge, mida kontrollitakse ja arutatakse loengus."
    ["vljund"]=>
    string(149) "- teadmised araabia keele struktuurist; - suutlikkus omandatud grammatikat iseseisvalt kasutada kirjas ja moodustada igapäevastel teemadel dialooge."
  }
  [3134]=>
  object(stdClass)#3135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6043"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda baasteadmised heebrea keelest; luua eeldused heebrea keele lugemiseks ilma täishäälikuteta; arendada kuulamise, kirjutamise ja rääkimise oskusi; samuti anda ülevaade heebrea keele grammatika vormide alustest."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Heebrea keele tähestik. Teemad: tutvumine, kaupluses, transpordis, sport ja vaba aeg, toit, elu Iisraelis jne. Grammatilised teemad: olevik, minevik, definitiivne artikkel, erinevad heebrea keele konstruktsioonid. Iseseisev dialoogi moodustamine."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised heebrea keele tähestikust; Kirjutamise, kuulamise ja rääkimise baasoskused. Suutlikkus eristada grammatika baaskonstruktsioone."
  }
  [3135]=>
  object(stdClass)#3136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6047"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kursuse eesmärgiks on omandada pärsia keel algtasemel, kust on võimalik edasi minna kõnekeele algete omandamise ja tekstide lugemise juurde."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Ülevaade iraani filoloogia põhimõistetest. Pärsia keel on alates 10. sajandist olnud oluline Kesk-Ida rahvaste suhtlus- ja kirjakeel. Iraani klassikalise kirjanduse keelena on ta suuresti mõjutanud naaberrahvaste, eeskätt türgi Põhja-India rahvaste vaimuloo ja kirjakultuuri arengut. Pärsia keele foneetika ja kiri.Sõnaliigid. Sõnarõhk. Nimi-, omadus- ja asesõna. Käändeliste suhete väljendamine, izafet ja eessõnad. Asesõna järelliitelised vormid. Tegusõna tüved, infinitiiv, kesksõnad ja isikulised vormid. Tegusõna pööramine oleviku ja mineviku vormides. Lihtlause ja olema-verbi lühivormid. Lühitekstide translitereerimine, grammatiline analüüs ja tõlkimine."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Teadmised pärsia keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, pärsia keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lauseid ehitada, dialoogilises kõnes küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3136]=>
  object(stdClass)#3137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused pärsia keele isesesvaks kasutamiseks (ajalehtede, internetilehekülgede otsimine ning lugemine, pärsiamuusikapalade kuulamine ning arusaamine)."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Pärsia keele jätkukursus, st aktiivse võõrkeele oskuse parandamine, pidades silmas vajadust tõlkida sellesse keelde.Kursus tegeleb grammatika korrigeerimisega, sõnavara laiendamisega.Kursus on suunatud eelkõige tõlgile vajaliku sõnavara aktiivsele kasutamisele ning suulise väljendusoskuse parandamisele. Iraani periodika lugemine. Tänapäeva Iraani tuntud kirjanikute teostega tutvumine ( Shamlou, Semin Behbahani, Ali Ashraf Darvishjan). Pärsia novell."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Erinevatel teemadel argumenteerivate kirjalike ja suuliste seisukohavõttude esitamise oskus; Teadmised pärsia keele grammatilisest ning leksikaalsest sünonüümiast Pärsiakeelsete ajalehtede ning ajakirjade lugemisoskus, pärsiakeelsete laulude arusaamisoskus."
  }
  [3137]=>
  object(stdClass)#3138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele grammatiliste kategooriate põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(674) "Türgi keele jätkukursus. Ortograafia ja ortoeepia oskuste arendamine. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste arendamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Kommunikatiivsed harjutused türgi keeles suhtlemisoskuste kinnistamiseks. Põhisõnavara teemakohane omandamine.Vestlused igapäevaelu situatsioonides: töö ja puhkus, külaliste vastuvõtt, reisimine, arstiabi saamine, kõnelused pangas, reisibüroos, kauplustes, asutustes. Iseseisev kirjade kirjutamine ja saatmine, lühikirjandite kirjutamine. Grammatika: partsitsiibid I (kasutamise sageduse järgi kõige levinumad -arak, -ıp, -an, -dık, -mış, -acak, -ken, -ınca vormid). Kõneviisid I."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Üliõpilastevaheliste dialoogide (restoranis, turul, kaupluses, arsti juures jt.), argumenteerivate kirjalike ja suuliste seisukohavõttude (riide-, raamatu-, teatri-, spordieelistused jt.) esitamise oskus; Teadmised türgi keele grammatiliste kategooriate mõistetest ning funktsioonidest; Suutlikkus erisada erinevaid grammatilisi kategooriaid türgi keeles."
  }
  [3138]=>
  object(stdClass)#3139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6052"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele süntaktiliste kategooriate ning tekstigrammatika põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Türgi keele jätkukursus. Süntaksi alused. Lause struktuurilised tüübid. Lausete analüüs. Antud skeemi järgi lausete ehitamise oskuse kujundamine. Tekstigrammatika. Keeleoskuse mitmekülgne arendamine edasijõudnute tasemele. Iseseisev tööna tuleb teha erinevatele türgikeelsetele lausetele, mis antakse õppejõu poolt, süntaktiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teadmised türgi keele süntaksist ja türgi teksti grammatika põhimõtetest; Oskus kasutada türgi keele lingvistilisi termineid kõnes ja kirjas; Suutlikkus analüüsida süntaktiliselt türgikeelseid lauseid."
  }
  [3139]=>
  object(stdClass)#3140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6054"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Hinnatakse seminaris osalemise ja jooksvate kirjalike ülesannete sooritamise põhjal. Lisaks tuleb kursuse lõpuks esitada lühike (5-7 lk) korrektselt vormistatud tekst."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade akadeemilise kirjutamise iseärasusest ja valmistada üliõpilased ette iseseisvate kirjalike tööde nõuetekohaseks vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kursuse vältel õpitakse tundma teadusteksti konventsioone, teadusliku teksti struktuuri, liigendust ja keelekasutust. Pööratakse tähelepanu teadusliku teksti sisulistele ja stilistilistele iseärasustele. Õpime kasutama allikaid ja neile korrektselt viitama. Terve kursuse vältel pööratakse tähelepanu erialast tulenevatele spetsiifilistele probleemidele tööde kirjutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Üliõpilane on võimeline kirjutama korralikult vormistatud teaduslikku teksti, mis vastab ülikoolis esitatavatele nõuetele."
  }
  [3140]=>
  object(stdClass)#3141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6055"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Uurimus ja ettekanne ühest Eesti idateadlasest."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Kursuse eesmärgiks on õppida tundma Eesti mineviku ja oleviku idateadlasi (orientaliste)."
    ["sisu"]=>
    string(145) "Lühiülevaade Eesti idateaduse ajaloost. Iseseisev grupitöö Eesti mineviku ja oleviku idateadlaste tumndmaõppimisel. Ettekanded ja seminarid."
    ["vljund"]=>
    string(204) "- teadmised Eesti idateaduse ajaloost ja eripäradest - oskus mõista Eesti idateaduse tänast seisu mineviku pärandist lähtuvalt - suutlikus eristada Eesti orientalistika eripärasid teiste maade omast"
  }
  [3141]=>
  object(stdClass)#3142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6056"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Käsitleda budistlikku vaadet (post)modernsele inimkonnale ja ühiskonnale."
    ["sisu"]=>
    string(103) "Aine sisu tugineb suuresti David Loy teosele 'Money. Sex. War. Karma. Notes for a Buddhist Revolution'."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Arusaam budistlikust vaatest (post)modernsele inimkonnale ja ühiskonnale."
  }
  [3142]=>
  object(stdClass)#3143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6060"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Luua eeldused jaapani keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Jaapani kirjasüsteemi tutvustus. Hiragana ja katakana tähestikud ning hiina märkide sissejuhatav kursus. Jaapani keele grammatika süsteemi omandamine. Algteadmised jaapani keele sõnavara erisustest (jaapani ja hiina sõnavara ning võõrsõnad). Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausete tõlkimine jaapani keelde."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Hiragana ja katakana tähestiku tundmine; Oskus, saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid õpitud grammatika ulatuses, lugeda lühikesi lauseid, kasutada kõnes tervitusi ja lihtsaid viisakusväljendeid; Suutlikkus kasutada 80 kanji märki."
  }
  [3143]=>
  object(stdClass)#3144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6061"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Luua eeldused teadmiste saamiseks jaapani keele A2 tasemele vastavalt."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Õpitakse 205 kanjit.Jaapani keele põhigrammatika omandamine. Sõnavara hulk 800 sõna. Lühemaning õpitud grammatilisi struktuure sisaldava teksti lugemine jatõlkimine. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausete tõlkimine jaapanikeelde. Õpitud grammatilisi struktuure kasutades vestlemine oma isikut, perekonda, igapäeva elu, õpinguid ja hobisid puudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teadmised jaapani keele lihtsatest lausestruktuuridest ja süntaksist; Oskus saada aru ja moodustada lihtsamaid lausestruktuure õpitudgrammatika ulatuses, lugeda lühikest teksti, saada aru ja vastata omaisikut, perekonda ja hobisid ning õpinguid puudutavatele küsimustele. Suutlikkus kasutada 205 kanjit."
  }
  [3144]=>
  object(stdClass)#3145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6062"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua eeldused jaapani keele algtaseme edasijõudnutele vastavate teadmiste ja oskuste saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Kursuse jooksul omandatakse jaapani keele põhigrammatika ja grammatilised väljendid vastavalt taseme nõuetele. Üliopilane peab olema suuteline tundma ja oskama kirjutada kanji märke ning lugeda lühemat teksti ilma sõnaraamatu abita. Omandatakse oskus kasutada foneetilist ja kanji sõnaraamatut. Kõnelemine igapäevastel ja õpinguid puudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Teadmised jaapani keele põhigrammatikast ja grammatilistest väljenditest; Oskus kasutada praktikas (teksti lugemine ja vestlus) jaapani keele põhigrammatikat ja kasutada foneetilist ja kanji sõnaraamatut; Suutlikkus lugeda lühemat teksti sõnaraamatu abita."
  }
  [3145]=>
  object(stdClass)#3146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6064"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks jaapani keele kesktasemel."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursuse jooksul tutvustatakse jaapani keele kesktaseme esimesele semestrile vastavas mahus grammatilisi väljendeid ja konstruktsioone. Omandatakse sõnavara vastavalt õppematerjali mahule, sealhulgas nn hiina sõnavara ja gitaigo. Tekstide lugemine (nii foneetilise kui hiina märkide)sõnaraamatu abil. Kuulamis- ja kõnelemisharjutused erievatel teemadel, nagu õpingud, meedia, kultuuride erinevused jmt."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Teadmised grammatilistest väljenditest ja konstruktsioonidest, sõnavarast (sh nn hiina sõnavarast ja gitaigost; Oskus kasutada kirjas ja kõnes grammatilisi väljendeid ja konstruktsioone, kasutada omandatud sõnavara kursuse jooksul läbivõetud teemade piires, kasutada teksti lugemisel erinevaid sõnaraamatuid; Suutlikkus analüüsida ja tõlkida tekste erinevatel teemadel."
  }
  [3146]=>
  object(stdClass)#3147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6066"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua eeldused korea keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Korea kirjasüsteemi tutvustus. Hangõl tähestikud ning korea keele märkide sisse juhatav kursus. Korea keele grammatika süsteemi omandamine. Korea keele hääldamine, viisakusväljedid ning kahel viisil numbrite tundmine. Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Iseseisvalt eesti keelest lühikeste lihtlausete tõlkimine korea keelde."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised koreakeelsetest tervitustest ja lihtsatest viisakusväljenditest; Oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid läbitud grammatika ulatuses; Suutlikkus lugeda lükesi lihtlauseid."
  }
  [3147]=>
  object(stdClass)#3148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6070"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda baasteadmised heebrea keelest; luua eeldused heebrea keele lugemiseks ilma täishäälikuteta; arendada kuulamise, kirjutamise ja rääkimise oskusi; samuti anda ülevaade heebrea keele grammatika vormide alustest."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Heebrea keele tähestik. Teemad: tutvumine, kaupluses, transpordis, sport ja vaba aeg, toit, elu Iisraelis jne. Grammatilised teemad: olevik, minevik, definitiivne artikkel, erinevad heebrea keele konstruktsioonid. Iseseisev dialoogi moodustamine."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised heebrea keele tähestikust; Kirjutamise, kuulamise ja rääkimise baasoskused. Suutlikkus eristada grammatika baaskonstruktsioone."
  }
  [3148]=>
  object(stdClass)#3149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6074"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kursuse eesmärgiks on omandada pärsia keel algtasemel, kust on võimalik edasi minna kõnekeele algete omandamise ja tekstide lugemise juurde."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Ülevaade iraani filoloogia põhimõistetest. Pärsia keel on alates 10. sajandist olnud oluline Kesk-Ida rahvaste suhtlus- ja kirjakeel. Iraani klassikalise kirjanduse keelena on ta suuresti mõjutanud naaberrahvaste, eeskätt türgi Põhja-India rahvaste vaimuloo ja kirjakultuuri arengut. Pärsia keele foneetika ja kiri.Sõnaliigid. Sõnarõhk. Nimi-, omadus- ja asesõna. Käändeliste suhete väljendamine, izafet ja eessõnad. Asesõna järelliitelised vormid. Tegusõna tüved, infinitiiv, kesksõnad ja isikulised vormid. Tegusõna pööramine oleviku ja mineviku vormides. Lihtlause ja olema-verbi lühivormid. Lühitekstide translitereerimine, grammatiline analüüs ja tõlkimine."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Teadmised pärsia keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, pärsia keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lauseid ehitada, dialoogilises kõnes küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3149]=>
  object(stdClass)#3150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6080"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kujundada eeldused türgi keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Türgi keele algkursus. Põhiandmed türgi keelest ja selle struktuurist: türgi keel teiste maailma keelte seas; türgi keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetodid. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Iseseisev dialoogide moodustamine ning lihtsamate lausestruktuuride kasutamine küsimuste esitamisel ning nendele vastamisel. Grammatika: sõnaliikide üldmõiste, käänded, verbide lihtajad."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Teadmised türgi keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, türgi keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lihtlauseid ehitada, dialoogilises kõnes lihtsamaid küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3150]=>
  object(stdClass)#3151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6086"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kujundada eeldused Araabia keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(661) "Araabia keele õpingud põhinevad araabia kirjakeelel (Modern Standard Arabic e MSA). Õpitakse araabia kirja aluseid – konsonantsüsteem ja diakriitilised märgid. Gammatikas läbitakse järgnevad osad: grammatiline sugu nimisõnades, omadussõnades ja verbis; tugev verb ja nõrk verb (assimileeritud, õõnsad, defektiga verbid); verbi kõneviisid (indikatiiv, subjunktiiv, jussiiv, imperatiiv); nimisõna- ja tegusõnalaused; käänded: nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv; relatiivlaused; inna laused. Iseseisvalt loetakse lühemaid tekste, mis sisaldavad juba läbitud grammatikat ja moodustatakse lühidialooge, mida kontrollitakse ja arutatakse loengus."
    ["vljund"]=>
    string(149) "- teadmised araabia keele struktuurist; - suutlikkus omandatud grammatikat iseseisvalt kasutada kirjas ja moodustada igapäevastel teemadel dialooge."
  }
  [3151]=>
  object(stdClass)#3152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6110"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3152]=>
  object(stdClass)#3153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6111"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Anda ülevaade Jaapani ajaloost ja kultuurist kuni 16. saj keskpaigani (Muromachi aja lõpuni). Luua eeldused Jaapani vanema ajaloo ja kultuuri protsesside mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Jaapani esiajalugu ja algne maailmavaade. Hiina kultuuri mõjud. Budismi tulek Jaapanisse. Hiina tüüpi riigi tekkimine. Sõdalaste valitsemisaeg. Jaapani budismi koolkonnad. Iseseisev töö sisaldab kirjanduse läbitöötamist ja seminarideks ette valmistamist ning ühe kirjaliku töö kirjutamist. Seminarides osalemine on kohustuslik, puudutud seminari võib asendada 2-3 lk. pikkuse kirjaliku tööga. Kirjalik töö (8-10 lk.) Jaapani vanema ajaloo või kultuuri kohta, üliõpilase poolt valitud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Teadmised Jaapani vanema ajaloo ja kultuuri põhimõistete ja perioodide kohta; Oskus analüüsida Jaapani vanema ajaloo sündmusi; Suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste."
  }
  [3153]=>
  object(stdClass)#3154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6113"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(257) "Kursuse käigus tutvustatakse jaapani klassikalist kirjandus Edo perioodi lõpuni. Erilist tähelepanu pööratakse Heiani ajajärgu klassikalisele kirjandusele (waka luule, Genji Monogatari, Padjaraamat) ja Edo perioodi olulisemad autorid, nt Matsuo Basho."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3154]=>
  object(stdClass)#3155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6114"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Anda ülevaade moodsama jaapani kirjandusese žanridest, autoritest ja nende olulisematest tekstidest."
    ["sisu"]=>
    string(628) "Kursuse käigus tutvustatakse jaapani uuema aja kirjandust alates Edo aja algusest kuni 21sajandini. Tähelepanu alla koonduvad olulisemad Edo aja autorid (Asi Ryōi, Ihara Saikaku, Matsuo Bashō) ja tolle ajastu konfutsianistlikud tekstid. Käsitletakse ka bunrkaku ja kabuki draamatekste, koomilist proosat ja luulet, hiinakeelset proosat ja luulet, waka uue tõusulaine poeetide luulet jpm. kuni kaasaegsete tuntumate autoriteni välja. Kursus koosneb selgitavatest loengutest ja iseseisvast tööst tekstidega, mille raames tuleb üliõpilasel läbi lugeda õppejõu valikul proosa-ja luuletekstide inglisekeelseid tõlkeid."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Baasteadmised jaapani uuema kirjanduse tähtteostest; Suutlikus analüüsida kirjandustekste."
  }
  [3155]=>
  object(stdClass)#3156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6115"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda ülevaade Jaapani ajaloost ja kultuurist 16. saj keskpaigast kuni tänapäevani; Luua eeldused Jaapani uuema ajaloo ja kultuuri protsesside mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Jaapani ühendamine. Tokugawa aeg. Meiji restauratsioon ja Jaapani moderniseerumine. Militarism. Jaapan peale II maailmasõda. Iseseisev töö sisaldab kirjanduse läbitöötamist ja seminarideks ette valmistamist. Seminarides osalemine on kohustuslik, puudutud seminari võib asendada 2-3 lk. pikkuse kirjaliku tööga."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Teadmised Jaapani uuema ajaloo ja kultuuri põhimõistete ja perioodide kohta; Oskus analüüsida Jaapani uuema ajaloo sündmusi; Suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste."
  }
  [3156]=>
  object(stdClass)#3157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6121"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Kirjalik eksam. Üliõpilased teevad kitjalikku testi, mille põhjal hinnatakse nende võimet dateerida ja analüüsida erinevaid ajalooperioode, isikuid ja sündmusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Anda ülevaade Hiina ajaloost legendaarsest perioodist (4000 e.m.a.) kuni Tangi dünastia lõpuni (10.saj.) Tutvustada Hiina tsivilisatsiooni ajaloo, ühiskonna ja kultuuri aspekte sellel perioodil."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Kursus annab ülevaate Hiina vanemasta jaloost ja kultuurist, pöörates põhitähelepanu järgmistele teemadele: legendaarne periood. Impeeriumi tuuma moodustamine. Hiina impeeriumi sünd ja langus. Piirialade pealetung. Impeeriumi taasühendamine. Mongolite ikke.. Loengukursust lisalektüür. Võimalik sooritada eksamit lektüüri põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Teadmised Hiina varasemast ajaloost ja kultuurist; Hiina dünastiate tabeli tundmine; Suutlikkus analüüsida Hiina varasemat ajalugu mõjutanud sündmusi."
  }
  [3157]=>
  object(stdClass)#3158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6122"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Eksamivorm on essee mahus 8-10 lk."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda ülevaade hiina maailmavaadete ja kirjanduse kujunemisest Shangi dünastiast kuni Tangi dünastia lõpuni (1500 e.m.a. – 10 saj. m.a.j.)"
    ["sisu"]=>
    string(343) "Kursusel käsitletatakse järgmiseid teemasid: Hiina kirjakeele päritolu ja struktuur. Hiina kosmoloogia ja algupärane maailmavaade. Kirjanduse teke. Kongzi ja Laozi. Sada filosoofilist koolkonda. Kirjandus Han dünastia ja Kolmevalitsuse ajal. Hiina budismi areng. Kirjandus Kuue dünastia ajal. Tang dünastia luule. Tang dünastia novell."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised vaadeldava perioodi (500 e.m.a. – 14 saj. m.a.j.) baastekstidest ja tähtsaimatest autoritest; Oskus argumenteerida erinevatel Hiina maailmavaadete ja klassikalise kirjanduse teemadel seminarides; Suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste."
  }
  [3158]=>
  object(stdClass)#3159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6124"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Anda ülevaade Hiina ajaloost ja kultuurist 14. saj. lõpust kuni Hiina Ravhavabariigi välja kuulutamiseni aastal1912; Luua eeldused hiina uuema ajaloo protsesside mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Kursus käsitleb protsesse, mis leidsid aset Hiinas Mingi dünastia ajast kuni Hiina Rahvavabariigi välja kuulutamiseni (Stagnatsioon ja eunuhhide võim. Mansude dünastia. Hiina Vabariik. Jaapani okupatsioon. Kodusõda. Kommunistide võim.) ning nende sündmuste mõju Hiina kultuurile."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Teadmised Hiina uuema ajaloo ja kultuuri olulisemate sündmuste kohta; Oskus kasutada käsitletava teemaga seotud nimesid ja termineid; Suutlikkus analüüsida igal konkreetsel perioodil toimunud sündmusi ning kirjutada selleteemalist uurimustööd."
  }
  [3159]=>
  object(stdClass)#3160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6125"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Anda ülevaade hiina kirjanduse ajaloost 14. saj. keskpaigast kuni tänapäevani. Luua eeldused hiina uuema kirjanduse tähtsamate protsesside tundmiseks ning olulisemate teoste mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(271) "Kirjandus Mingi dünastia ajal. Hiina homogeniseerumise periood. Kirjandus Qing dünastia ajal. Mansude võim ja kirjandus. Hiina vähemusrahvaste kirjandus. Hiina kirjandus uuel ajal. Hiina Rahvavabariigi kultuuripoliitika ja selle mõju kirjandusele. Taiwani kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Teadmised hiina uuema kirjanduse olulisemate sündmuste ja autorite kohta; Oskused analüüsida hiina kirjanduse protsesse riigi ajaloo valguses; Suutlikkus analüüsida kohustuslikus nimekirjas olevaid tekste"
  }
  [3160]=>
  object(stdClass)#3161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6131"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Võimaldada üliõpilasel tutvuda India kirjandusega kõige pühamast tekstikihistusest, veedade kirjandusest ning sellest lähtuvast tohutust hulgast nn. tehnilisest kirjandusest (juriidika, grammatika, historiograafia, poliitika, erootika jne.)."
    ["sisu"]=>
    string(814) "Loengukursus käsitleb India vedade ajastut (u. 1200.–500. a. e.Kr.) ning sellel ajastul loodud religioosset ja filosoofilist kirjandust, mis on alustpanevaks baasiks kogu järgnevale India klassikalisele kultuurile. Vedade kirjandust vaadeldakse läbi kolme põhilise tekstikihistuse: vedad, brāhmanad ja āranyakad ning upanisadid. Vedade puhul keskendutakse Rgveda mütoloogiale, Atharvaveda maagiale ning Yajurveda ohvririitustele. Brāhmanate ja āranyakate (Aitareya, Śatapatha ja Pancavimśa brāhmana) puhul on vaatluse all kommentaarkirjanduse ritualistika ning Rgveda ja Atharvaveda mütoloogia edasiarendused. Upanisadide žanri (Brhadāranyaka, Chāndogya, Aitareya jt. upanisadid) kaudu on luubi all India filosoofia sünd. Iseseisvaks tööks on analüüsida erinevaid loengus käsitletud žanre."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Oskus eristada olulisemaid veedade kirjanduse žanre; Edasiseks iseseisvaks religiooni analüüsimiseks vajalikud teadmised; Suutlikkus lugeda veedade kirjanduse tekste."
  }
  [3161]=>
  object(stdClass)#3162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6133"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Kesk-Aasia ja India ajaloost ja kultuurilistest sidemetest ajaloo algusest kuni 2./3. saj pKr."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Loengusari käsitleb Kesk-Aasia ja India ajalugu, kultuuri ning poliitilisi suhteid enne meie ajaarvamise algust ja meie ajaarvamise vahetusel, puudutades järgmisi ajalooperioode: 1. Arheoloogilised kultuurid Indias (9000–3000 e.Kr.) 2. Induse kultuur (3500–1500 e.Kr.) 3. Induse järgsed arheoloogilised kultuurid (2000/1700–500 e.Kr.) 4. Indo-aarialaste ränne (1800–1300 e.Kr.) 5. Vedade ajastu Indias (1500/1200–600/500 e.Kr.) 6. Ajalooline Buddha (6.-5. sajand e.Kr.) 7. Magadha riigi tõus impeeriumiks Indias (7.–4. sajand e.Kr.) 8. Ahhemeniidide dünastia Pärsias (6.–4. sajand e.Kr.) 9. Aleksander Suure sõjaretk itta (334.–324. a. e.Kr.) 10. Seleukiidide dünastia Kesk-Aasias (4.–1. sajand e.Kr.) 11. Maurya dünastia Indias (4.–2. sajand e.Kr.) 12. Kreeka-Baktria riik (3.–2. sajand e.Kr.) 13. Śunga dünastia Gangese jõe orus (2.–1. sajand e.Kr.) 14. Aršakiidide dünastia Partias"
    ["vljund"]=>
    string(177) "Teadmised India ajaloost –2./3. saj pKr; Oskus analüüsida India vanema ajaloo protsesse; Suutlikkus kõrvutada India vanemat ajalugu teiste Aasia regioonide vanema ajalooga."
  }
  [3162]=>
  object(stdClass)#3163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6134"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade India ajaloost 4.-14. sajandini. (Moslemite India on lihtsalt eriversioon sellest kursusest nagu näiteks oleks ka Hindude India)."
    ["sisu"]=>
    string(907) "Loengusari käsitleb Kesk-Aasia ja India ajalugu, kultuuri ning poliitilisi suhteid meie ajaarvamise vahetusest alates, puudutades järgmisi ajalooperioode: 1. Sassaniidide dünastia (3.-7. sajand) 2. Gupta riik (4.–6. sajand) 3. Mustade ja valgete hunnide ränne (3.–6. sajand) 4. Kidariitide riik (4.-6. sajand) 5. Türkide impeerium (6.-8. sajand) 6. Maitrika ja Maukhari dünastia (6.–8. sajand) 7. Harsavardhana (606.–647. a.) 8. Keskaeg Põhja-Indias (8.–13. sajand) 9. Keskaeg Kesk- ja Lõuna-Indias (4.–14. sajand) 10. Omajaadid ja Abbasiidid Kesk-Aasias (7.-10. sajand) 11. Samaniidide dünastia (9.-11. sajand) 12. Araablaste sissetung Indiasse (7.–12. sajand) 13. Ghaznaviidid ja Ghuriidid (10.-13. sajand) 14. Delhi sultanaat (13–16. sajand) 15. Mongolite ränne Kesk-Aasias (13.-15. sajand) 16. Timur Leng ja Timuriidid (14.-16. sajand) 17. Bāhmaniidide riik (14.–16. sajand)"
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised India ajaloost 4.-14. saj; Oskus analüüsida India keskaja ajaloo protsesse; Suutlikkus kõrvutada India keskaegset ajalugu teiste Aasia regioonide keskaegse ajalooga."
  }
  [3163]=>
  object(stdClass)#3164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6135"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Võimaldada üliõpilasel vaadelda moodsa Lõuna-Aasia sündi kohalike ja kolonialistide omavahelise kulturilis-ajaloolise põkkumise käigus 18.-20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(669) "Loengukursus vaatleb detailselt Suurmogulite impeeriumi (16.–18. sajand) ajalugu ja lagunemist, eurooplaste sissetungi Indiasse ja Lõuna-Aasiasse (16.-18. sajand), briti ülemvõimu kasvu Lõuna- ja Kagu-Aasias (18.-20. sajand) ning erinevate India kultuuriruumi riikide arengut 20. sajandil Briti koloniaalimpeeriumi lagunemisest kuni sajandi lõpuni. Loengusari keskendub ajalises järgnevuses India, Pakistani, Bangladeshi, Sri Lanka, Nepaali ja Birma tänapäeva mõjutavale ajaloolisele pärandile ning nimetatud riikide sise- ja välispoliitika probleemide analüüsile. Iseseisva tööna tuleb mõista ning analüüsida ajaloolisi protsesse 20.sajandi Indias."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskus eristada India ajaloolisi protsesse; Edasiseks iseseisvaks ajaloo ja poliitika analüüsimiseks vajalikud teadmised; Suutlikkus mõista 20.sajndi ajalugu Lõuna-Aasias."
  }
  [3164]=>
  object(stdClass)#3165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6136"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade India sanskritikeelsest eepilisest (4. sa eKr – 4. saj pKr) ja klassikalisest (4.-14. saj) kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Kursus käsitleb India klassikalist sanskritikeelset kirjandust traditsiooniliste žanride kaupa: eepiline kirjandus (Mahābhārata, Rāmayāna) (1), purānate kirjandus (2), tavaõigus (Mānavadharmaśāstra) (3), draamakirjandus (Kālidāsa jt.) (4), jutukirjandus (Hitopadeśa, Śukasaptati, Pancatantra, Daśakumāracarita) (5), poeesia (6), teaduskirjandus (Arthaśāstra, Kāmasūtra) (7), historiograafia (Rājataranginī) (8). Loengusarja kohustuslikuks komponendiks on kuulsamate India kirjandusteoste tõlgete mahukas lektüür."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Teadmised India eepilisest ja kl. kirjandusest; Oskus analüüsida India kirjandust; Suutlikkus kõrvutada India kirjandust teiste Aasia maade kirjandusega."
  }
  [3165]=>
  object(stdClass)#3166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6137"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada tudengitel lugeda ja analüüsida India vedade, eepilise ja klassikalise kirjanduse tähtsamaid tekste eesti-, soome-, inglise-, vene- ja saksakeelsetes tõlgetes."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Kursuse käigus loetakse ja analüüsitakse tähsamaid India kirjandusteoseid, rõhuga eestikeelsetel tõlgetel: Rig- ja Atharvaveda hümnid, upanišaadid, Bhagavadgītā, Manu seadused ja Arthašaastra, Rājataranginī, Kālidāsa luule, Kāmasūtra, Vetāla 25 juttu ja Šukasaptati, draamakirjandus, Bodhicāryāvatara. Iseseisev töö: tekstide lugemine ja analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(141) "Teadmised India kirjandusest; Oskus analüüsida India kirjandust; Suutlikkus eristada India sanskritikeelse kirjanduse eri žanre ja stiile."
  }
  [3166]=>
  object(stdClass)#3167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6138"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "E (Essee või uurimus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "Erikursus India ühiskonnast üritab lahata sügavuti brahmanistliku-hinduistliku elulaadi traditsioone ja tavasid. Lähtepunktiks traditsioonilise ühiskonna iseärasuste vaatlusel on India tavandis määratletud neli kasti (brāhmana, ksatriya, vaiśya, śūdra), neli eesmärki (dharma, artha, kāma, moksa) ning neli eluetappi (brahmacārin, grhastha, vanaprastha, parivrājaka)."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Esiteks tegeldakse pühade tekstide, mütoloogilise ja filosoofilise maailmapildiga, nägemusega ideaalsest preestrist. Teiseks süüvitakse religiooni ja inimese suhetesse, rituaalide, usukommete ja askeesi maailma, vabanemist otsiva pühaku nägemusse. Kolmandaks suundutakse maiste eesmärkide manu, uuritakse, milline on kord ja kohus, tavaõigus ja kriminalistika ning kuningriik ühes ideaalvalitseja ja tema administratsiooniga. Neljandaks on vaatlluse all taevane ja maine armastus, inimese ja jumala ning naise ja mehe suhted. Iseseisev töö: loengumaterjali omandamine"
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised hinduistliku ühiskonna ideaalidest; Oskus näha hindu ühiskonna ideaalide toimimist või eiramist Lõuna-Aasia regiooni riide ajaloos; Suutlikus mõista hindu ühiskonna minevikku ja tänapäeva."
  }
  [3167]=>
  object(stdClass)#3168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6141"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Anda ülevaade turkoloogia kui teaduse ilmingutest; luua üliõpilasele eeldused raamteadmiste saamiseks kursuste Türgi kultuurilugu; Türgi kultuur I, II, Türgi lähiajalugu mõistmiseks ja teiste turkoloogiaalaste loengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(815) "Kursuse sissejuhatuses antakse üldine ülevaade turkoloogia kui teadusharu uurimisobjektidest ja turkoloogia kohast teiste teaduste seas. Kursuse raames tutvustatakse tänapäeva turgi rahvaste arvukust ja elupaiku; turgi keelte ajaloolisi arenguetappe ja nende iseärasusi; turkoloogia keskusi Türgis, teistes Euroopa riikides ja Ameerikas; turkoloogia peamisi esindajaid turgi keelte, turgi rahvaste ajaloo vallas; turgi rahvaste rahvapärimust ja kirjamälestisi; Eesti raamatukogude, Ajalooarhiivi, Türgi keele keskuse turkoloogiaaalast kirjandust, olulisemate kaasaja turgi riikide riikide (va Türgi) ajalugu ja kultuuri. Oluline osa kursuses on ka iseseisval tööl. Kursuse vältel esitatakse tuntud turkoloogide teaduslikku pärandit ja turgi rahvaste mineviku ja tänapäeva tutvustavate ettekannetega."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Üldise ülevaate raames turkoloogiast saavad üliõpilased vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kuulata teisi turkoloogia üht või teist valdkonda käsitlevaid kursusi; Oskus eristada erinevaid turkoloogia valdkondi; Suutlikkus teha turkoloogia valdkondadest iseseisvat uurimistööd ja kuulata turkoloogiaga seotud jätkukursusi."
  }
  [3168]=>
  object(stdClass)#3169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6142"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Üliõpilane saab ülevaate Lähis-Ida maade kultuuriloost. Luua võimalused ajaloos mutunud (teisenenud) kultuurinähtuste võrdlemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(536) "Lähis-Ida maad ja rahvad, nende riiklus, religioon, kultuuri omapära, erinevused ning sarnasused oma arengutee loomisel ajaloos. Lähis-Ida teadus- ja kultuurivaldkonnad, nende omavaheline seos ja iselaadsus. Islami usuõpetuse algus, areng ja tänapäeva seisund. Islami eetika ja filosoofia araabia ja mittearaabia riikides. Islamiusk erinevate Lähis-Ida rahvaste seas. Usu ja usulahkude vahekord islamis. Lähis-Ida vähemlevinud religioonid, paganausud, usuharud. Lähis-Ida eri rahvaste mütoloogia, eepos ning käitumiskultuur."
    ["vljund"]=>
    string(334) "- teadmised Lähis-Ida maade ja rahvaste, nende riikluse, religiooni ja kultuuri omapärast; - oskused orienteeruda Lähis-Ida maade ja rahvaste erinevates kultuurivaldkondades; - suutlikkus kirjutada Lähis-Ida maade ja rahvaste ajaloost ja kultuurist erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3169]=>
  object(stdClass)#3170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6143"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Faktitest."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Anda ülevaade vana- ja keskaja türgi rahvaste ajaloost ja kultuurist; Luua eeldused vana- ja keskaja türgi rahvaste alase proseminari- ja bakalureusetöö kirjutamiseks; Anda vajalikud eelteadmised kursuse Türgi kultuur I kuulamiseks, teiste vana- ja keskaja türgi rahvaste ajaloo ja kultuuriga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Aines käsitletakse vana- ja keskperioodi turgi rahvaste ajalugu ja kultuuri. Vanaaja turgi rahvastest antakse kursuse raames ülevaade hunnide ajaloost ja kultuurist, keskaja türgi rahvastest aga muinastürkide, uiguuride, oguuside, seldžukkide, karahaniidide jt ajaloost ja kultuurist (haldussüsteemist, kunstist, kirjandusest, teadusest, usust jt) kohta. Isaseisva tööna tuleleb kolmel seminaril esitada ettekandeid vana- ja keskaja türgi rahvaste kultuuri kohta."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Teadmised vana- ja keskaja turgi rahvaste ajaloost ja kultuurist; Oskused orienteeruda vana- ja keskaja turgi rahvaste erinevates kultuurivaldkondades; Suutlikkus kirjutada vana- ja keskaja turgi rahvaste ajaloost ja kultuurist erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3170]=>
  object(stdClass)#3171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6144"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade türgi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Süstemaatiline ülevaade türgi kirjanduse arengukäigust 8.-19. sajandini. Türgi palee- ja rahvakirjandus. Luule ja proosa. Sufism ja kirjandus. Keskaja ja ülemineku periood. Reformide ajastu türgi kirjandus. Türgi kultuuri ja Euroopa kultuuri kontaktid. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse omandamine, esse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Teadmised türgi kirjanduse arengukäigust; Oskus eristada palee- ja rahvakirjandust; Suutlikkus tuua välja ühiseid jooni kogu Lähis-Ida kirjanduses."
  }
  [3171]=>
  object(stdClass)#3172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6145"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade 19-20. sajandi türgi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Süstemaatiline ülevaade türgi kirjanduse arengukäigust 19-20. sajandil. Kirjanduse kaasaegne areng luules, proosas ja näitekirjanduses. Prantsuse mõju türgi kirjandusele. Osmanistid ja pantrükistid kirjanduses. Satiir. Realism. Modernism ja postmodernism türgi kirjanduses. Kirjanduselu, väljapaistvamad kirjanikud ja luuletajad, nende parimad teosed. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse omandamine, ettekande valmistamine ja esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Teadmised 19-20.sajandi türgi kirjanduse arengukäigust; Oskus käsitleda türgi kirjandusperioode, -reforme, -suundasid süsteemselt; Suutlikkus analüüsida türgi luule- ja proosateoseid ning kirjutada uurimitööd läbitud uuema türgi kirjanduse teemadel."
  }
  [3172]=>
  object(stdClass)#3173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6151"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Võimaldada üliõpilasel mõista araabia keele baasstruktuuri lingvistilisest vaatenurgast. Tutvustada üliõpilastele araabia keele grammatika terminoloogiat."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Tegemist on teoreetilise loengukursusega, kus tutvustatakse olulisemaid üldkeeleteaduslikke põhimõtteid ning rajatakse sellele araabia keele grammatiline kirjeldus. Iseseisvaks tööks on omandada auditooriumis käsitletud teemad."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Teadmised araabia keele struktuurist; Oskus kirjeldada araabia keelet grammatika seisukohalt; Suutlikkus arutleda araabia keele teemadel kasutades vastavat terminoloogiat."
  }
  [3173]=>
  object(stdClass)#3174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6153"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Võimaldada üliõpilasel mõista araabia keele ajaloolist arengut. Luua eeldused klassikalise ja kaasaegse araabia kirjakeele võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Loeng annab ülevaate araabia keele ajaloost alates esimestest ajaloolistest ilmingutest, kuni tänapäevani. Esile tuuakse, kuidas Araabia keele tõus rahvusvaheliselt oluliseks keeleks on seotud islamiga. Araabia keel seatakse semiidi keelte ajaloolisse raamistikku ja laiemasse afro-aasia taustsüsteemi. Eriline rõhk on ajaloolistel ajajärkudel: islami-eelse luule keel, klassikaline keel, kaasaegne kirjalik keel, dialektid."
    ["vljund"]=>
    string(176) "-teadmised araabia keele ajaloost; -oskus eristada araabiakeelsete tekstide stiile periooditi; -suutlikkus kasutada teadmisi araabia keele ajaloost uurimistöö läbiviimiseks."
  }
  [3174]=>
  object(stdClass)#3175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6154"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade klassikalise araabia kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest ning klassikalise araabia kirjanduse rollist Lähis-Ida vaimuloo, sh. kogu islami tsivilisatsiooni lähtealuste kujundajana. Luua eeldused iseseisvaks Lähis-Ida kirjanduste uurimiseks ja võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Süstemaatiline ülevaade araabia kirjanduse arengukäigust alates muinasaraabia beduiiniluulest Mamelukkide ajastuni. Kirjakeele, kirjanduse põhižanride ja kirja kujunemine. Koraan kui kirjandusteos ja selle mõju kirjanduse ja filoloogia arengukäigule. Klassikaline luule, uuenemine ja naasmine muistsuse juurde. Araabia proosakirjandus, adab ja makaama. Araabia kirjandus Hispaanias, selle mõju Lääne-Euroopa kultuurile. Araabia rahvakirjandus. Iseseisva tööna tuleb omandada kohustuslik kirjandus ja loengutes kuuldu."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Süstemaatilised teadmised klassikalise araabia kirjanduse ajaloost; Oskus eristada luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus tuua välja ühiseid jooni kogu Lähis-Ida kirjanduses, analüüsida araabia kirjanduse mõju Euroopa kirjandusele ning kirjutada uurimustööd araabia kirjanduse teemadel."
  }
  [3175]=>
  object(stdClass)#3176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6155"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade uuema araabia kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused iseseisvaks araabiamaade kirjanduste uurimiseks maailmakirjanduse taustal."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Süstemaatiline ülevaade uuema araabia kirjanduse arengukäigust: Araabia rahvakirjandus, “1001 ööd”. Rahvuslik ärkamine 19. sajandil (an-Nahda), Süüria-Ameerika koolkond. Araabia maade kirjandus 20. sajandil, traditsionalism, natsionalism (araablus) ja modernism. Iseseisva tööna tuleb läbitöötada kohustuslik kirjandus ja omandada loengutes kuuldu."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Süstemaatilised teadmised uuema araabia kirjanduse ajaloost; Oskus eristada erinevaid mõjusid uuemale araabia kirjandusele; Suutlikkus analüüsida uuema araabia kirjanduse suundi ning kirjutada uurimustööd araabia kirjanduse teemadel."
  }
  [3176]=>
  object(stdClass)#3177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6200"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused proseminaritöö valmis kirjutamiseks, teaduslikuks tööks ette valmistamiseks üliõpilase poolt valitud teemal."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Ettevalmistava protsessi käigus esitavad kõik osalejad oma töö bibliograafia, arutatakse läbi töö struktuur ning meetod. Hinnatakse oskust kriitiliselt refereerida ja analüüsida ning tuletada olemasoleva materjali piirides oma seisukoht käsitletavas küsimuses, samuti oskust kasutada viiteaparaati ja vormistada bibliograafiat."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Konkreetsed teadmised üliõpilast huvitavast teemast/teemadest; Oskus püstitada probleem, leida sellesse puutuv kirjandus, Suutlikkus tuletada olemasoleva materjali piirides oma seisukoht käsitletavas küsimuses, samuti oskust kasutada viiteaparaati ja vormistada bibliograafiat."
  }
  [3177]=>
  object(stdClass)#3178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6257"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3178]=>
  object(stdClass)#3179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6320"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua eeldused korea keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Korea kirjasüsteemi tutvustus. Hangõl tähestikud ning korea keele märkide sisse juhatav kursus. Korea keele grammatika süsteemi omandamine. Korea keele hääldamine, viisakusväljedid ning kahel viisil numbrite tundmine. Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Iseseisvalt eesti keelest lühikeste lihtlausete tõlkimine korea keelde."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised koreakeelsetest tervitustest ja lihtsatest viisakusväljenditest; Oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid läbitud grammatika ulatuses; Suutlikkus lugeda lükesi lihtlauseid."
  }
  [3179]=>
  object(stdClass)#3180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6330"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kujundada eeldused türgi keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Türgi keele algkursus. Põhiandmed türgi keelest ja selle struktuurist: türgi keel teiste maailma keelte seas; türgi keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetodid. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Iseseisev dialoogide moodustamine ning lihtsamate lausestruktuuride kasutamine küsimuste esitamisel ning nendele vastamisel. Grammatika: sõnaliikide üldmõiste, käänded, verbide lihtajad."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Teadmised türgi keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, türgi keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lihtlauseid ehitada, dialoogilises kõnes lihtsamaid küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3180]=>
  object(stdClass)#3181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6332"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele isesesvaks kasutamiseks (ajalehtede, internetilehekülgede otsimine ning lugemine, türgi muusikapalade kuulamine ning arusaamine)."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Türgi keele jätkukursus. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste arendamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Kommunikatiivsed harjutused türgi keeles suhtlemisoskuste kinnistamiseks. Iseseisev ning kursuse jooksul läbitud sõnavara edasine omandamine. Vestlused teatrietendustest, ülikooliõpingutest, toitlustusest, vaba aja veetmisest, ilmaga seotud muutustest, rahva ja riigi iseärasustest Türgis ja Eestis. Nasreddin Hoca naljajuttude lugemine ning jutustamine. Grammatika: Partsitsiibid II, kõneviisid II."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Erinevatel teemadel argumenteerivate kirjalike ja suuliste seisukohavõttude esitamise oskus; Teadmised türgi keele grammatilisest ning leksikaalsest sünonüümiast; Türgikeelsete ajalehtede ning ajakirjade lugemisoskus, türgikeelsete laulude arusaamisoskus."
  }
  [3181]=>
  object(stdClass)#3182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6334"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele süntaktiliste kategooriate ning tekstigrammatika põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Türgi keele jätkukursus. Süntaksi alused. Lause struktuurilised tüübid. Lausete analüüs. Antud skeemi järgi lausete ehitamise oskuse kujundamine. Tekstigrammatika. Keeleoskuse mitmekülgne arendamine edasijõudnute tasemele. Iseseisev tööna tuleb teha erinevatele türgikeelsetele lausetele, mis antakse õppejõu poolt, süntaktiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teadmised türgi keele süntaksist ja türgi teksti grammatika põhimõtetest; Oskus kasutada türgi keele lingvistilisi termineid kõnes ja kirjas; Suutlikkus analüüsida süntaktiliselt türgikeelseid lauseid."
  }
  [3182]=>
  object(stdClass)#3183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6340"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kujundada eeldused Araabia keele üldise struktuuri põhimõtete mõistmiseks, algtaseme grammatika teadmiste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Araabia keele algkursus. Põhiandmed Araabia keelest ja selle struktuurist: . Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetodid. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Iseseisev dialoogide moodustamine ning lihtsamate lausestruktuuride kasutamine küsimuste esitamisel ning nendele vastamisel. Grammatika: sõnaliikide üldmõiste, käänded, verbide lihtajad."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Teadmised Araabia keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lihtlauseid ehitada, dialoogilises kõnes lihtsamaid küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3183]=>
  object(stdClass)#3184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6341"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused araabia keele isesesvaks kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Araabia keele jätkukursus. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste arendamine õppetekstide ning dialoogide alusel."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Erinevatel teemadel kõnelemisoskus; Teadmised araabia keele grammatilisest ning leksikaalsest sünonüümiast."
  }
  [3184]=>
  object(stdClass)#3185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6342"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused araabia keele kõnelemisoskuse arendamiseks, kasutades araabia keel B1 kursuses õpitud grammatikat ja sõnavara."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Araabia keele jätkukursus. Põhisõnavara teemakohane omandamine.Vestlused igapäevaelu situatsioonides: ülikool ja perekond, igapaevane elu, huvid/hobid, elu Araabia riikides. Iseseisvalt tuleb ette valmistuda erinevateks vestlusteemadeks."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Teadmised igapäevaelu puudutavast araabia keele sõnavarast; Oskus koostada dialooge (koolis, kodus, sõpradega,jne.) ja rakendada uut sõnavara; Suutlikkus vestelda erinevatel igapäevaelu puudutavatel teemadel araabia keeles."
  }
  [3185]=>
  object(stdClass)#3186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6343"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused araabia keele isesesvaks kasutamiseks (ajalehtede, internetilehekülgede otsimine ning lugemine, araabiakeelsete muusikapalade kuulamine ning arusaamine)."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Araabia keele jätkukursus. Lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuste arendamine õppetekstide ning dialoogide alusel. Kommunikatiivsed harjutused araabia keeles suhtlemisoskuste kinnistamiseks. Iseseisev ning kursuse jooksul läbitud sõnavara edasine omandamine. Vestlused, ülikooliõpingutest, toitlustusest, vaba aja veetmisest, ilmaga seotud muutustest, rahvad ja riigid Araabias ja Eestis. Grammatika: “Kaan” ja selle õed, “Inna” ja selle õed."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Erinevatel teemadel kõnelemisoskus; Teadmised araabia keele grammatilisest ning leksikaalsest sünonüümiast; Suutlikkus alustada ajalehtede ning ajakirjade lugemist araabia keeles."
  }
  [3186]=>
  object(stdClass)#3187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6345"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Võimaldada üliõpilasel lugeda lihtsamaid tekste klassikalises araabia keeles, mõista klassikalise keele stilistilisi eripärasid ning eristada klassikalist keelt standardkeelest."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Loengukursuse käigus loetakse einevaid klassikalisi tekste, milleks üliõpilane on eelnevalt iseseisvalt ettevalimistunud. Auditooriumis tõlgitakse kõik loetud tekstid suuliselt ning arutatakse stiili ja tähenduse üle."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Teadmised klassikaliste tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda klassikalisi tekste kasutades iseseisvalt sõnaraamatuid; Suutlikkus mõista keskaegseid araabiakeelseid tekste."
  }
  [3187]=>
  object(stdClass)#3188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6346"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Võimaldada üliõpilasel lugeda keerulisemaid tekste klassikalises araabia keeles, mõista klassikalise keele stilistilisi keerukusi."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Loengukursuse käigus loetakse einevaid klassikalisi tekste, milleks üliõpilane on eelnevalt iseseisvalt ettevalimistunud. Auditooriumis tõlgitakse kõik loetud tekstid suuliselt ning arutatakse stiili ja tähenduse üle. Iseseisva tööna esitavad üliõpilased kirjalikult kõikide loetud tekstide tõlked."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Süvendatud teadmised klassikaliste tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda keerulisemaid klassikalisi tekste kasutades iseseisvalt sõnaraamatuid; Suutlikkus süvatatasemel mõista keskaegseid araabiakeelseid tekste."
  }
  [3188]=>
  object(stdClass)#3189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6347"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Võimaldada üliõpilasel lugeda tekste kesk-araabia keeles, mõista kesk-araabia keele stilistilisi eripärasid. ning eristada kesk-araabia keelt klassikalisest keelt standardkeelest."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Loengukursuse käigus loetakse kesk-araabia keelseid tekste “1001 öö” raamatust. Üliõpilane valmistab tekstid ette ja loengutes tõlgitakse kõik tekstid suuliselt ning arutatakse antud tekstide lingvistilist vormi ning stilistilist omapära."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Teadmised kesk-araabia tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda kesk-araabia tekste kasutades iseseisvalt sõnaraamatuid; Suutlikkus mõista kesk-araabia keele siduvat positsiooni dialektide ja klassikalise keele vahel."
  }
  [3189]=>
  object(stdClass)#3190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6350"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda baasteadmised heebrea keelest; luua eeldused heebrea keele lugemiseks ilma täishäälikuteta; arendada kuulamise, kirjutamise ja rääkimise oskusi; samuti anda ülevaade heebrea keele grammatika vormide alustest."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Heebrea keele tähestik. Teemad: tutvumine, kaupluses, transpordis, sport ja vaba aeg, toit, elu Iisraelis jne. Grammatilised teemad: olevik, minevik, definitiivne artikkel, erinevad heebrea keele konstruktsioonid. Iseseisev dialoogi moodustamine."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised heebrea keele tähestikust; Kirjutamise, kuulamise ja rääkimise baasoskused. Suutlikkus eristada grammatika baaskonstruktsioone."
  }
  [3190]=>
  object(stdClass)#3191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6351"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua eeldused heebrea keele B1taseme saamiseks. Rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuse arendamine ja süvendamine, komplekssemate konstruktsioonide õppimine, eessõnad + asesõnalised järelliited. Võimaldada üliõpilasel omandada heebrea keele tegusõnade struktuuri süsteemi, mineviku kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Teemad: postkontoris, kohvikus, tänaval, reklaam, turul, elu, kultuur, geograafia ja traditsioonid Iisraelis, numbrid 1 – 1000, järgarved, keha osad, riietus jne. Mineviku õppimine ja kasutamine tegusõnade vormides Paal, Piel, Hif”il, Hitpael. Iseseisev ümberjutustuste ja lühikirjandite kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Teadmised heebrea keele tegusõnade struktuurist; Oskus rääkida komplekssematel teemadel kasutades oleviku ja minevikuaegu; Suutlikkus rakendada teadmisi heebrea keele tegusõnade struktuurist ümberjutustuste ja dialoogide kirjutamisel ning kõnelemisel."
  }
  [3191]=>
  object(stdClass)#3192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6353"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Võimaldada üliõpilasel süvendada heebrea keele tundmist, mis omandati B1 tasemel. Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste arendamiseks komplekssematel teemadel. Tuleviku ja deverbaalnoomeni õppimine, erinevad heebrea keele konstruktsioonid."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Võimaldada üliõpilasel süvendada heebrea keele tundmist, mis omandati B1 tasemel. Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste arendamiseks komplekssematel teemadel. Tuleviku ja deverbaalnoomeni õppimine, erinevad heebrea keele konstruktsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised Iisraeli ja maailma elust, kirjanikest ja geograafiast läbi heebrea keele; Oskus kasutada uusi grammatika vorme; Suutlikkus lugeda lihtsustatud ajalehti heebrea keeles."
  }
  [3192]=>
  object(stdClass)#3193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6354"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste, tuleviku vormide ja deverbaalnoomeni kasutamise arendamiseks kesktasemel, keskvõrde õppimine ja erinevad heebrea keele konstrukstioonid."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Teemad: erinevad teemad Iisraeli ja maailma elust, kirjanikest ja geograafiast. Kodulugemine. Ajalehtede lugemine lihtsustatud heebrea keeles."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Teadmised uutest heebrea keele grammatilistest vormidest; Rääkimise ja arusaamise oskused kesktasemel; Suutlikkus analüüsida süsteemselt heebrea keele ülesehitust."
  }
  [3193]=>
  object(stdClass)#3194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6360"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Kursuse sihiks on omandada pärsia keel algtasemel, kust on võimalik edasi minna kõnekeele algete omandamise ja tekstide lugemise juurde."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Ülevaade iraani filoloogia põhimõistetest. Pärsia keel on alates 10. sajandist olnud oluline Kesk-Ida rahvaste suhtlus- ja kirjakeel. Iraani klassikalise kirjanduse keelena on ta suuresti mõjutanud naaberrahvaste, eeskätt türgi Põhja-India rahvaste vaimuloo ja kirjakultuuri arengut. Pärsia keele foneetika ja kiri.Sõnaliigid. Sõnarõhk. Nimi-, omadus- ja asesõna. Käändeliste suhete väljendamine, izafet ja eessõnad. Asesõna järelliitelised vormid. Tegusõna tüved, infinitiiv, kesksõnad ja isikulised vormid. Tegusõna pööramine oleviku ja mineviku vormides. Lihtlause ja olema-verbi lühivormid. Lühitekstide translitereerimine, grammatiline analüüs ja tõlkimine. Õppemeetodid: Õppematerjali puudumise tõttu on põhimeetodiks töö auditooriumis. Grammatika teoreetiline osa esitatab õppejõud loengutena, tekste kirjutatakse, loetakse ja analüüsitakse grupitööna."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Teadmised pärsia keele päritolu ning struktuuri põhimõtetest; Ortograafia ning ortoeepia reeglite teadmistele tuginedes, pärsia keelsete tekstide lugemis- ning kirjutamisoskus; Suutlikkus omandatud grammatikat kasutades lauseid ehitada, dialoogilises kõnes küsimusi esitada ning küsimustele vastata."
  }
  [3194]=>
  object(stdClass)#3195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6363"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused pärsia keele isesesvaks kasutamiseks (ajalehtede, internetilehekülgede otsimine ning lugemine, pärsiamuusikapalade kuulamine ning arusaamine)."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Pärsia keele jätkukursus, st aktiivse võõrkeele oskuse parandamine, pidades silmas vajadust tõlkida sellesse keelde.Kursus tegeleb grammatika korrigeerimisega, sõnavara laiendamisega.Kursus on suunatud eelkõige tõlgile vajaliku sõnavara aktiivsele kasutamisele ning suulise väljendusoskuse parandamisele. Iraani periodika lugemine. Tänapäeva Iraani tuntud kirjanikute teostega tutvumine ( Shamlou, Semin Behbahani, Ali Ashraf Darvishjan). Pärsia novell."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Erinevatel teemadel argumenteerivate kirjalike ja suuliste seisukohavõttude esitamise oskus; Teadmised pärsia keele grammatilisest ning leksikaalsest sünonüümiast; Pärsiakeelsete ajalehtede ning ajakirjade lugemisoskus, pärsiakeelsete laulude arusaamisoskus."
  }
  [3195]=>
  object(stdClass)#3196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6364"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Süvendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused lõputöö teemaga seotud pärsiakeelsete terminite omandamiseks ning allikate käsitlemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(541) "Pärsia keele jätkukursus. Vestlus erinevatel teemadel. Iseseisvad tõlkimistööd online sõnastite abil. Kursus aitab orienteeruda kaasaegsete pärsia keele sõnaraamatute tulvas ning õpetab neid kasutama. Vana-pärsia ja kesk-pärsia keelega tutvumine. Kursus annab põhiteadmise erinevat tüüpi tekstidest, suulise ja kirjaliku väljenduse erinevustest, arendatakse kirjalikku väljendusoskust pärsia keeles. Tutvutakse pärsia poeetikaga ( s.h oruzi alsused). Tutvutakse tuntud pärsia luuletajate teostega (Firdousi, Sa'adi, Hafez)"
    ["vljund"]=>
    string(260) "Argumenteerivate kirjalike ja suuliste seisukohavõttude esitamise oskus; Teadmised pärsia keele grammatilisest sünonüümiast ning selle iseseisev kasutamine Keeleteadmisele tuginedes, pärsiakeelsete allikate kogumise ning nende iseseisev käsitlemisoskus."
  }
  [3196]=>
  object(stdClass)#3197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6502"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Kirjalik eksam. Analüüsivad küsimused ja põhimõistete seletamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua eeldused süsteemse ülevaate omandamiseks Jaapani ühiskonna põhimõistetest, struktuurist ja toimimise alustest"
    ["sisu"]=>
    string(352) "Kursus annab ülevaate Jaapani ühiskonna toimimise alustest ning põhimõistetest Jaapani ühiskonna kirjeldamisel ja tutvustab erinevaid 20.saj antropoloogilisi teooriaid, mille abil on püütud Jaapani ühiskonda kirjeldada. Lisaks käsitletakse kursuse vältel mitmeid teemasid, nagu näiteks kollektivism, sotsialiseerimine ja vähemuste probleem."
    ["vljund"]=>
    string(191) "1) teadmised Jaapani ühiskonna toimimise alustest ja põhimõistetest 2) suutlikkus luau seoseid Jaapani ühiskonna erinevate nähtuste vahel 3) oskus analüüsida Jaapani ühiskonna problem"
  }
  [3197]=>
  object(stdClass)#3198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6503"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalik eksam: teoreetilised küsimused ja põhimõistete kontroll."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda ülevaade Jaapani teatri ajaloolisest arengust, mandri-Aasia teatrivormide mõjust ning erinevatest tänapäevani säilinud klassikalise teatri vormidest"
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kursuse käigus antakse ülevaade Jaapani teatri sünnist ning selle arengust kuni tänapäevani e kagurast kuni tänapäevase draamani. Lühidalt tutvustatakse Aasia erinevaid teatrivorme (Hiinast, Koreast, Indiast, Indoneesiast, Birmast jm), mis on mõjutanud Jaapani klassikalist teatrit. Süvendatult peatutakse nō, kyōgeni, bunraku ja kabuki ajalool ning teoreetilistel alustel. Loetakse nii teoreetiliste traktaatide tõlkeid (Zeami „Fūshikaden”, Zenchiku „Rokurin ichiro”jm) kui katkeid näidendeist."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised Jaapani teatri arenguloost ja tänapäevastest teatrivormidest ning Jaapani teatriteooria alustekstidest tõlgete vahendusel; Oskus eristada erinevaid Jaapani teatrivorme."
  }
  [3198]=>
  object(stdClass)#3199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6506"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Luua eeldused Kyoto koolkonna filosoofia arengu mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Kyoto koolkond on 20 sajandi filosoofias tähelepanuväärne eelkõige seetõttu, et mitmel selle ridadesse kuulunud jaapani mõtlejal õnnestus kohalikust traditsioonist lähtudes anda oma panus filosoofia arengusse. See panus ei piirdunud idaliku dekoori lisamisega mõnele filosoofilise küsimusele, vaid seadis küsimuse alla filosoofia olemuse enese. Loengukursuse jooksul tutvutakse kolme Kyoto koolkonna keskse filosoofi - Nishida Kitaro, Nishitani Keiji ja Tanabe Hajime - elu ja loominguga . Iseseisva tööna tuleb läbi lugeda kohustuslik kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised Nishida, Nishitani ja Tanabe elust ja filosoofilistest vaadetest; Oskus orienteeruda jaapani filosoofia põhimõistetes; Suutlikkus analüüsida kursuse vältel käsitletud filosoofilisi probleeme."
  }
  [3199]=>
  object(stdClass)#3200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6508"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "A: kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Jaapani keele häälduse põhimõtete teoreetiline ja praktiline omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Kursuse jooksul antakse ülevaade jaapani keele foneemidest, tutvustatakse erinevaid aktsenditüüpe ja aktsendi reeglipära (liht- ja liitsõnad, prefiksid ja sufiksid jmt) ning intonatsiooni tüüpe. Tunnis harjutatakse erinevate tekstinäidete varal teoreetiliselt omandatud teadmistel põhinevaid oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Teadmised jaapani keele häälduse põhialustest; Oskus praktiliselt kasutada kursuse vältel omandatud teadmisi jaapani keele foneetikast."
  }
  [3200]=>
  object(stdClass)#3201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6509"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused põhjalike teadmiste tekkimiseks jaapani keele viisakast konekeelest ja selle liikidest."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kursus annab põhjalikud teadmised jaapani keele viisakast konekeelest ja selle liikidest (sonkeigo, kenjogo, teineigo, bikago), teoreetilised teadmised sellest, mis on absoluutne keigo ja relatiivne keigo, wadai-keigo ja taisha-keigo jmt. Kursuse jooksul tutvustatakse peale erinevate keigoliikide ka erinevaid konetasandeid ning toimub praktiline situatsioonipõhine viisaka konekeele harjutamine. Viisakusvaljendid suulises kones ja kirjas. Kursus eeldab aktiivset osavõttu loengutest."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Teadmised erinevatest kõnetasanditest ja keigoliikidest; Oskus erinevates situatsioonides reageerida vastavalt vestluskaaslasele, ajale ja suhtlusteemale; Suutlikkus eristada kõnetasandeid ja keigoliike."
  }
  [3201]=>
  object(stdClass)#3202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6511"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(498) "Kursuse jooksul õpitakse tundma klassikalise jaapani keele grammatikat ja loetakse Heiani ja Kamakura perioodi paigutuvaid tekste. Õppematerjaline kasutatakse Haruo Shirane raamatut “Classical Japanese: A Grammar” (Columbia Univ. Press, 2005) ja selle juurde kuuluvat lugemikku väikese sõnastikuga. Kuna tekstide lugemisel tuleb kasutada ka klassikalise jaapani keele seletavat sõnaraamatut (kogojiten), on kursuse külastamiseks nõutav kaasaegse jaapani keele oskus vähemalt tasemel A2."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3202]=>
  object(stdClass)#3203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6512"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Oskus lugeda Heiani ja Kamakura perioodi tekste. Oskus kasutada klassikalise jaapani keele seletavat sõnaraamatut."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Kursuse jooksul õpitakse tundma klassikalise jaapani keele grammatikat ja loetakse Heiani ja Kamakura perioodi paigutuvaid tekste. Õppematerjaline kasutatakse Haruo Shirane raamatut “Classical Japanese: A Grammar” (Columbia Univ. Press, 2005) ja selle juurde kuuluvat lugemikku väikese sõnastikuga. Kuna tekstide lugemisel tuleb kasutada ka klassikalise jaapani keele seletavat sõnaraamatut (kogojiten), on kursuse külastamiseks nõutav kaasaegse jaapani keele oskus vähemalt tasemel A2."
    ["vljund"]=>
    string(48) "Oskus lugeda Heiani ja Kamakura perioodi tekste."
  }
  [3203]=>
  object(stdClass)#3204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6516"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda lühiülevaade Korea ajaloost, kultuurist ja maailmavaadetest. Kursusel käsitletakse korea kultuurilugu ja selle seoseid hiina ja jaapani kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Korea esiajalugu. Kolm Riiki. Silla dünastia. Koryo dünastia. Chosoni dünastia. Korea 20. sajandil. Korea suhted Hiina ja Jaapaniga. Korea shamanism, budism, konfutsianism. Kristlus ja uususundid Koreas. Iseseisev töö: Kirjalik töö (7-8 lk.) korea ajaloo, kultuuri või usundite kohta, üliõpilase poolt valitud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Korea ajaloo ja kultuuri põhimõistete ja perioodide tundmine; Põhiteadmised Koreas levinud usunditest; Suutlikkus analüüsida korea ajaloosündmusi ja kultuurinähtusi."
  }
  [3204]=>
  object(stdClass)#3205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6531"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Anda ülevaade Jaapani esteetika põhimõistetest ja erinevatest kunstiliikidest."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Kursuse käigus tutvustatakse mõningaid jaapani esteetika põhimõisteid, nagu näiteks aware, wabi-sabi, yūgen, iki, yabō jm. Kursus annab ülevaate jaapani arhitektuurist ja erinevaist kunstiliikidest ja –vooludest (budistlik kunst, maalikunst, tušimaal, kalligraafia, graafika jm)."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Teadmised erinevate kunstiliikide kohta Jaapanis; Oskus seostada eri kunstiliike jaapani eri religioonide ja kultuurikonteksti mõjudega; Suutlikkus orienteeruda jaapani kunsti ja arhitektuuri stiilides."
  }
  [3205]=>
  object(stdClass)#3206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6537"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Anda ülevaade individualismi ja kollektivismi mõistmisest Jaapani ühiskonnas ning erinevatest sotsialiseerimise mehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Individualismi ja kollektivismi mõiste. Individualismi kontseptsiooni teke ja muutumine Jaapani ühiskonnas ajaloolises perspektiivis. „Kontekstuaalse inimese” mõiste (Hamaguchi). Indiviidi ja grupi ning gruppide vahelised suhted. Sotsialiseerimise erinevad mehhanismid ja meetodid laste kasvatuses, töökohtades ning indiviidi tahte kehtestamise võimalused Jaapani ühiskonnas. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, ettekanne, essee. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Teadmised individualismi ja kollektivismi avaldumisvormidest ja indiviidide sotsialiseerimise mehhanismidest Jaapani ühiskonnas; Oskus määratleda Jaapani individuaalsuse eripära ja selle avaldumisvorme; Suutlikkus analüüsida Jaapani ühiskonnas toimivaid indiviidide sotsialiseerimismehhanisme erinevate taustategurite kontekstis."
  }
  [3206]=>
  object(stdClass)#3207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6539"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda ülevaade klassikalise nō-teatri teoreetilistest tekstidest ja tutvuda lähemalt Zeami traktaatidega."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Seminari käigus loetakse nō-teatri näitleja, teoreetiku ja draamakirjaniku Zeami Motokiyo kuulsamaid traktaate ja draamatekste, arutletakse nō näitleja teemal. Video vahendusel tutvutakse ka mõne Zeami kirjutatud nō teksti esitusega ning analüüsitakse näitlejate tegevust laval."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teadmised klassikalisest nō-teatrist, selle teoreetilistest alustest; Suutlikus analüüsida nō näitleja tegevust laval."
  }
  [3207]=>
  object(stdClass)#3208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6540"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Kirjalik tõlge."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Tutvuda Shōwa aja ühe olulisema jaapani kirjaniku Dazai Osamu loominguga ja süvendada jaapani filoloogiale spetsialiseerinud üliõpilaste oskust lugeda erialast jaapanikeelset teksti."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Seminari jooksul loetakse valikuliselt Dazai Osamu lühilugusid Chikuma Nihon Bungaku sarjas ilmunud kogumikust „Dazai Osamu“ ja analüüsitakse loetut. Igaks tunniks tuleb lugeda u. 10 lk teksti pöörates tähelepanu kirjaniku keele- ja stiilikasutusele."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Ainekursuse läbinud üliõpilane tunneb Dazai loomingut, on tutvunud tema teostega , nende tõlkimise problemaatikaga."
  }
  [3208]=>
  object(stdClass)#3209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6541"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3209]=>
  object(stdClass)#3210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6542"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda algteadmised jaapani keele kirjasüsteemist ja grammatikast."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Jaapani kirjasüsteemi tutvustus. Hiragana ja katakana tähestikud ning kanji sissejuhatus. Algteadmised jaapani keele grammatikast. Jaapani keele sõnaliigid ja algteadmised keele struktuurist. Tuttavate ja lihtsate fraaside kasutamise oskus (enesetutvustus, igapäevased tervitused, eitav ja jaatav vastus jne). Sõnavara hulk 200 sõna. Lühikeste lausete mõistmine ja kirjutamine. Oskus kirjutada jaapani keeles oma nime."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Hiragana ja katakana tähestiku omandamine ning 30 kanji kasutuse oskus; Oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid; Oskus lugeda hiraganas kirjutatud lühikest teksti õpitud grammatika piires; Võime ennast tutvustada ja vastata oma isikut puudutavatele lihtsatele küsimustele."
  }
  [3210]=>
  object(stdClass)#3211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6543"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua eeldused Ida-Aasia konfutsianistlike tekstide lugemiseks ning mõistmiseks ja neid käsitleva teaduskirjandusega töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Loeme ja analüüsime Hiina, Korea ja Jaapani konfutsianistlike tekste ja konfutsianismi käsitlevaid artikleid. Uurime konfutsianismi mõju Hiina, Korea ja Jaapani kultuuridele ja ühiskondadele ning konfutsianismi arengut neis riikides. Igaks seminariks tuleb lugeda 20-40 lk. ingliskeelset teksti ja esitada u. 1 lk. kirjalik kokkuvõte, kursuse jooksul peab iga osaleja tegema ühe ettekande ja osalema aktiivselt seminarides. Puudutud seminari võib asendada 2-3 lk. kirjaliku tööga."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teadmised konfutsianismist ja selle mõjust Ida-Aasia kultuuridele; Suutlikkus analüüsida konfutsianismi käsitlevaid tekste; Oskus arutleda konfutsianismi teemadel süsteemselt ja kriitiliselt."
  }
  [3211]=>
  object(stdClass)#3212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6544"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tutvuda põhjalikumalt jaapani popkultuuri alla paigutuva kõikvõimalike erinevate nähtustega Jaapani kultuurimaastikus."
    ["sisu"]=>
    string(706) "Mis on Jaapani popkultuur? Miks on see nii populaarne, seda mitte ainult Jaapanis, vaid ka väljaspool? Milles on erinevate popkultuuri fenomenide jõud? Milliseid probleeme võib leida manga või anime tegelaskujude käitumise taga? Kas otaku`st võib saada hikikomori? Kas kawaii on tõepoolest kawaii? Jne, jne. Sellistele küsimused võiksid huvilistel kõrvus kumiseda. Seminaris antaksegi eelkõige õpilastele endile võimalus tutvustada neile huvitapakkuva küsimusega seonduvat. Üliõpilane peaks ise põhjalikumalt ette valmistama mõnel Jaapani popkultuuriga seotud teemal (manga, anime, j-pop, aidoru, tänavamood, kawaisa, kultusfilm jm), teemat analüüsima, ning uuritut loengus tutvustama."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Teadmised tänapäeva Jaapanist ja sealsetest uuematest ja popimatest kultuurisuundadest; Suutlikus analüüsida popkultuuri, selle ühiskondlikku tausta."
  }
  [3212]=>
  object(stdClass)#3213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6545"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Tutvuda jaapani kirjanduses ilmnevate üleloomulike nähtuste eripäraga, seostades neid jaapani folklooriga."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursuse jooksul loetakse erinevaid üleloomuliku sisuga lugusid setsuwa kogumikest, ent põhirõhk on 18saj. populaarsel kaidan`il (tondilood) ning üleloomulikest lugudest inspireeritud kabuki tekstidel. Üheks baastekstiks on Ueda Akinari Ugetsu monogatari. Tutvutakse ka Lafcadio Hearn`i kogutud rahvajuttude ja tondilugudega."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Teadmised jaapani rahvalugudest ning suutlikus analüüsida pärimustega seotud kirjandustekste."
  }
  [3213]=>
  object(stdClass)#3214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6546"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Analüüsida jaapani kirjanduses, filmis ja kunstis ilmnevaid sadomasohhistlike motiive Freudi, Lacani ja Deleuze'i teoreetilistest vaadetest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(830) "Vanemates jaapani tekstides (Kojiki, Taketori, Konjaku) ilmneb naine ohtliku ja ähvardava olendina, kes on seda kütkestavam, mida distantseeritumaks ta jääb. Samasugust naisekuju kohtame ka Tanizaki Jun'ichirō, Izumi Kyōka ja Nakagami Kenji teostes, rääkimata paljudest moodsatest filmidest. Kursuse raames vaatamegi, millise kuju võtavad meeste fantaasiad võimukatest naistest jaapani kultuuris ja tegeleme ka teiste sadomasohhistlike motiivide analüüsiga kirjanduses, filmis ja kunstis. Iseseisev töö: Igaks loenguks tuleb iseseisvalt lugeda ja analüüsida kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvaid tekste, mida loetakse inglisekeelses tõlkes. Loengus jäetakse ruumi aruteluks, milles oodatakse üliõpilase aktiivset osalemist. Loengukrsuse lõpuks peab üliõpilane esitama essee mõnel loengus arutatud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab rakendada psühhoanalüütilist meetodit jaapani kultuuris oluliste tekstide analüüsimisel."
  }
  [3214]=>
  object(stdClass)#3215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6547"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "12 valitud luuletuse tõlge koos põhjalike kommentaaridega."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Tutvuda waka-luule iseärasustega ja süvendada jaapani filoloogiale spetsialiseerinud üliõpilaste oskust lugeda ja tõlkida klassikalist jaapani luulet."
    ["sisu"]=>
    string(491) "Seminari jooksul loetakse algkeeles 9-12 sajandi jaapani luulet ja tutvutakse luules esinevate kujundite ja kirjanduslike võtetega. Kasuks tuleb klassikalise jaapani keele tundmine, kuid kursusel võivad osaleda ka need üliõpilased, kes omavad piisavaid teadmisi, et lugeda kommenteeritud tekstiväljaandeid. Iseseisev töö: Igaks loenguks tuleb tutvuda seminaris tõlgitavate wakadega, lugeda läbi tekstide mõistmiseks vajalik kommentaarium ja pakkuda välja omapoolne tõlkeversioon."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Ainekursuse läbinud üliõpilane omandab põhjalikud teadmised jaapani luulest ja oskab iseseisvalt tõlkida ning kommenteerida lihtsamaid tekste."
  }
  [3215]=>
  object(stdClass)#3216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6548"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3216]=>
  object(stdClass)#3217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6549"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda ülevaade Jaapani ühiskonnas eksisteerivatest heidikutest ja vähemusgruppidest ning nende probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Kursuse käigus tutvutakse hinin`ide, eta`de, burakumin`ide, ainude jt vähemusgruppide ja heidikutega, arutletakse nende koha üle ja nendega seonduvate probleemide üle ühiskonnas Edo ajal ja tänapäeval. Käsitlusele tuleb ka etnilisuse ja vähemuste probleemide kajastamine kirjanduses."
    ["vljund"]=>
    string(151) "* Vähemuste ja heidikute olemasolu Jaapani ühiskonnas ja nende probleemide teadvustamine. * Suutlikus analüüsida vähemustega seonduvaid probleeme."
  }
  [3217]=>
  object(stdClass)#3218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6550"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade shintō`st, sellega seonduvatest kommetest, tavadest ja arusaamadest, aga ka shintō seostest teiste usunditega."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kursuse käigus käsitletakse shintō ajalugu, rituaale, shintō`ga seotud sümboolikat, matsuri`sid, rahvuse ja religiooni sidemeid nii muistsel ajal kui täna; vaadeldakse ka shintō seoseid erinevate budismi koolkondadega ning seda, kui palju need teineteisesse sulandusid."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Teadmised jaapani põlisusundist shintō`st ja sellega seonduvatest kommetest; Suutlikus shintō kaudu analüüsida jaapanlast ja tema kombetalitlusi."
  }
  [3218]=>
  object(stdClass)#3219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6552"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Tutvustada Jaapani rahvauskumuste ja tabudega seotud traditsiooni."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Loengutes antakse ülevaade Jaapani rikkalikust folklooripärandist, mis hõlmavad nii ebausku, tabusid, rahvatraditsioone, rahvuslikku ajaarvamise süsteeme (eri kalendrid, nt piltkalendrid e-goyomi) ja sellega seotud kombestikku, aga ka kirjandusžanrina tuntud tondijutte ja vaimulugusid."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Üliõpilane mõistab ja kirjeldab Jaapani erinevaid ebausu ja folklooriga seotud aspekte. Üliõpilane oskab eristada Jaapani erinevaid ebausu ja rahvausundiga seotud nähtusi ning teab, millisesse ajalisse ja kultuurilisse pärandisse need kuuluvad. Üliõpilane tunneb Jaapani folklooriga seotud põhimõisteid ja oskab neid põhjalikult seletada."
  }
  [3219]=>
  object(stdClass)#3220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6554"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda algteadmised jaapani keele kirjasüsteemist ja grammatikast."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Jaapani kirjasüsteemi tutvustus. Hiragana ja katakana tähestikud ning kanji sissejuhatus. Algteadmised jaapani keele grammatikast. Jaapani keele sõnaliigid ja algteadmised keele struktuurist. Tuttavate ja lihtsate fraaside kasutamise oskus (enesetutvustus, igapäevased tervitused, eitav ja jaatav vastus jne). Sõnavara hulk 200 sõna. Lühikeste lausete mõistmine ja kirjutamine. Oskus kirjutada jaapani keeles oma nime."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Hiragana ja katakana tähestiku omandamine ning 30 kanji kasutuse oskus; Oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid; Oskus lugeda hiraganas kirjutatud lühikest teksti õpitud grammatika piires; Võime ennast tutvustada ja vastata oma isikut puudutavatele lihtsatele küsimustele."
  }
  [3220]=>
  object(stdClass)#3221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6555"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Anda ülevaade Jaapani ühiskonna struktuurist, selle toimimise alustest ning põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Seminari eesmärgiks on analüüsida Jaapani folklooris mõnede tuntumate mütoloogiliste olendite (nagu näiteks Draakonkuningas, sarvik jt) kujutamist erinevates kirjanduslikes (lühijutud, muinasjutud) ja teatritekstides (näidendid, rakugo lood jm) ning vaadelda, kuidas need tegelased on transformeerunud seejärel, kui need on kantud folkloorist üle kirjandusse ja teatrisse. Analüüsi aluseks võetakse jaapani rahvajuttudes ja muinasjuttudes leiduvad tegelaskujude tüpaazhid, mida on oma kogumikes kirjeldanud folkloristid Yanagita Kunio ja Seki Keigo."
    ["vljund"]=>
    string(176) "- teadmised Jaapani folklooris kujutatud tegelaskujudest ja tüpaazhidest; - oskus analüüsida kirjanduslikes ja teatritekstides esinevaid jaapani folkloorist pärit tegelasi."
  }
  [3221]=>
  object(stdClass)#3222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6558"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Loengus osalemine ja ettekanne või eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Anda ülevaade jaapani esteetikast nii igapäevases kui filosoofilises plaanis."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Esmalt toimuvad loengud „esteetika“-eelsest jaapani ilumeelest, maitsest, paigutades need mõistete miyabi-hinabi, wabi-sabi, yūgen, okashi, mono no aware, shibusa, iki jt konteksti. Kõne alla tulevad teetseremoonia, klassikaline teater jm kunstiliigid ja nendes peituv esteetika. Käsitlusele tulevad ka kaasaegse esteetika vormid kawaii, moe jt. Filosoofilisemas plaanis arutletakse Nishi Amane, Ōnishi Yoshinori, Nishida Kitarō ilukontseptsioonide üle."
    ["vljund"]=>
    string(111) "* Põhjalikumad teadmised jaapani esteetikast. * Suutlikus analüüsida esteetika olemust ja sellega seonduvat."
  }
  [3222]=>
  object(stdClass)#3223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6559"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Kursuse lõpuks tuleb esitada lühike (5-7 lk) pikk essee, mis tutvustab vabalt valitud koolkonna vaateid käsitletud teemale."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Anda ülevaade kirgastumisega seotud problemaatikast Jaapani budismis erinevates koolkondades."
    ["sisu"]=>
    string(685) "Zen-budismi kasvava populaarsuse tõttu on satori mõiste ilmselt paljudele tuttav. Tegu on äkilise või järk-järgulise taipamisega, mis tabab inimest pikema harjutusperioodi vältel. Taipamine pole omaette eesmärk, vaid osa harjutusprotsessist, mis võib tasahilju süveneda. Seepärast rääkiski Dōgen kirgastunutest ja ülekirgastunutest, kes harjutades järjest enam oma kirgastumist teostavad. Taipamine on niisiis lahutamatult seotud harjutamisega. Seda pole võimalik vaadelda budistlikest praktikatest lahus. Käesoleva kursuse vältel tutvutaksegi erinevate viisidega, kuidas taipamise ja harjutamise vahekorda on erinevates jaapani budistlikes koolkondades mõtestatud."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane omandab teadmisi jaapani budistlike koolkondade filosoofilistest positsioonidest ja on võimeline neid kriitiliselt mõtestama."
  }
  [3223]=>
  object(stdClass)#3224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6562"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Seminaris osalemine ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Anda ülevaade teooriast jaapanlaste unikaalsusest, selle arengutest ja mõjudest ning tutvuda ka selle teooria kriitikaga."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Uuritakse, kust on alguse saanud nn „teooria jaapanlastest“ ehk nihonjinron ja mida see endas sisaldab. Otsitakse vastust küsimusele, kas jaapanlaste etnoloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, natsionaalsed jne arusaamad nende erakordsusest peavad ikka paika või on tegemist müüdiga, mida jaapanlased kummutada ei lase."
    ["vljund"]=>
    string(127) "* Teoreetilised teadmised nihonjinron`ist. * Suutlikus kriitiliselt analüüsida teooriat jaapanlaste ja Jaapani unikaalsusest."
  }
  [3224]=>
  object(stdClass)#3225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6563"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade shintō`st, sellega seonduvatest kommetest, tavadest ja arusaamadest, aga ka shintō seostest teiste usunditega."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kursuse käigus käsitletakse shintō ajalugu, rituaale, shintō`ga seotud sümboolikat, matsuri`sid, rahvuse ja religiooni sidemeid nii muistsel ajal kui täna; vaadeldakse ka shintō seoseid erinevate budismi koolkondadega ning seda, kui palju need teineteisesse sulandusid."
    ["vljund"]=>
    string(155) "- Teadmised jaapani põlisusundist shintō`st, selle kommetest ja maailmavaatest. - Suutlikus shintō kaudu analüüsida jaapanlast ja tema kombetalitlusi."
  }
  [3225]=>
  object(stdClass)#3226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6564"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam: hinnatakse kursuse lõpuks esitatava lühikese (5-7 lk) essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade unenägude olulisusest jaapani kirjanduses ja religioonis."
    ["sisu"]=>
    string(805) "Unenägude (yume) ja tegelikkuse (utsutsu) vahekord on väga olulisel kohal keskaegses jaapani poeetikas. Küsimus, kas mehe ja naise kohtumine toimus unes või ilmsi, on paljude waka’de keskseks teemaks. Budistlikus kirjanduses räägitakse "eluunest", millest ärkamine on võrdväärne virgumisega. Samas mõeldakse tihtipeale, et unenäo-reaalsus on tegelikum kui ärkveloleku-reaalsus. Mitmete budistlike õpetajate jaoks on olulised oneirilised nägemused. Nende põhjal leiti sobivaid kohti templite ehitamiseks ja langetati muid olulisi otsuseid. Huvitav aktiivne unenägija oli õpetaja Myōe, kes kirjutas "Unenägude päeviku”, milles kajastab olulisemaid unenägusid ja nende kirjeldusi. Kursuse vältel tutvutaksegi tekstidega, mis aitavad unenägude olulisust jaapani kultuuriloos avada."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Üliõpilane mõistab unenägude tähtsust jaapani kultuuris ja oskab analüüsida tekste, milles unenägude ja tegelikkuse vahekorda käsitletakse."
  }
  [3226]=>
  object(stdClass)#3227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6565"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Eksam. Seminaris tuleb rühmades töötades jõuda tekstide omapoolsete tõlkevariantideni, mis on ühtlasi hindamise aluseks. Arvesse võetakse ka aktiivset osalemist teiste poolt pakutud variantide täiendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Omandada kaasaegse proosa lugemiseks ja tõlkimiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kursuse sissejuhatavas loengus käsitletakse ühe enimmüüdud jaapani kirjaniku Murakami Haruki loomingut üldisemalt, edasi tõlgitakse kursuse vältel originaalis Murakami kõige uuemat romaani „色彩を持たない多崎つくると、彼の巡礼の年”. Igaks tunniks tuleb lugeda teatud arv lehekülgi originaalteksti, pöörates tähelepanu kirjaniku keele- ja stiilikasutusele."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on võimeline iseseisvalt töötama jaapanikeelsete originaaltekstidega. Omandatakse oskused tõlkida ja kommenteerida jaapani kaasaegset proosat."
  }
  [3227]=>
  object(stdClass)#3228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6566"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam. Hinnatakse seminaris osalemise ja kursuse lõpuks esitatava lühikese (5-7 lk) essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärk on tutvuda jaapani klassikalise kirjanduse olulisima proosateosega “Genji lugu” (Genji monogatari, 1008)."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Seminaris analüüsitakse üheskoos “Genji loo” tuntumaid peatükke. Bakalaureuseõppe üliõpilastelt eeldatakse “Genji loo” lugemist Royall Tyleri tõlkes. Magistriõppes on vajalik ka valitud lõikude lugemine originaalis jaapanikeelsete kommentaaridega. Seminaris võrreldakse originaali tõlkega ja käsitletakse tekstis esinevaid olulisi kujundeid ja mõisteid."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Üliõpilane tunneb põhjalikult “Genji lugu” ja oskab näha selle mõju järgnevate perioodide Jaapani kirjandusele."
  }
  [3228]=>
  object(stdClass)#3229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6567"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Tutvuda süvendatult kahe suurriigi, Jaapani ja Hiina, vaheliste suhetega – erinevate konfliktidega, nende tausta ja mõjudega."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Jaapani-Hiina suhted ulatuvad kahtlemata tagasi kaugesse aega ning nendes suhtes on olnud nii tõuse kui mõõnu. Kursus keskendub eelkõige modernse Jaapani suhetele Hiinaga ning erinevatele kriitilistele punktidele kahe riigi suhetes. Käsitletakse suhete pingestumist Teise maailmasõja eel ja ajal ning jõutakse välja tänaste probleemideni (ajaloo käsitlus õpikutes, vaidlus Senkaku/Diaoyo saarte üle, erinevad poliitilised avaldused Yasukuni pühamu suhtes jne), analüüsides mõlema poole vaatenurki ja seisukohti."
    ["vljund"]=>
    string(129) "- Põhjalikumad teadmised Jaapani-Hiina suhetest. - Suutlikus analüüsida kahe riigi vahelisi ajaloolisi ja poliitilisi suhteid."
  }
  [3229]=>
  object(stdClass)#3230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6603"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3230]=>
  object(stdClass)#3231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6606"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Anda ülevaade tänapäeva hiina keele foneetika probleemidest. Luua eeldused hiina keele hääldust puudutavate praktiliste teadmiste saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(622) "Hiina silbi struktuur ja foneetika minimaalühikud. Tonaalsus: tooni iseloom, tooni intensiivsus, tooni pikkus, toon ja silpi moodustav vokaal, faringalisatsioon. Hiina keele häälikud. Hiina ja eesti keele foneetiliste süsteemide peamised erinevused. Häälikute kirjeldus. Rõhk. Häälikute muutus kõneloome protsessis: assimilatsioon, sandhi, reduktsioon, liesoon, nasalisatsioon, hääliku lisamine, erisatsioon. Intonatsioon: meloodika, rütm, paus, rütmi- ja loogikarõhk. Graafika ja transkriptsioon. Kuna kursus sisaldab palju praktilisi ülesandeid, eeldab protsessipõhine õpe auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Teadmised hiina keele artikulatsioonist; Suutlikkus vahet teha erinevate transkriptsioonisüsteemide vahel ning suutlikkus määratleda ja hääldada hiina keele nelja tooni; Hiina keele hääldust ja toonide kasutust puudutavad praktilised oskused."
  }
  [3231]=>
  object(stdClass)#3232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6607"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Anda ülevaade hiina keele ideograafilise kirja minimaalühikutest – kirjamärkidest hanzi. Tutvustada erinevaid šrifte ja kirjatehnikaid."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Hiina kirja ajaloo lühike ülevaade. Hiina kirjamärgi hanzi struktuur. Märgi minimaalkoostisosad – pintslitõmbed bihua. Kirjutamise kord ja organisatsioon. Võtmed. Enim levinud võtmete etümoloogia. Kirjamärkide klassifikatsioon võtmete järgi. Sõnaraamatute kasutamine. Šriftide ja kirjatehnikate tutvustus. Sõnade moodustamise põhimõtete tutvustamine. Praktilised harjutused. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teadmised hiina kirja struktuurist ja geneesist; Hiina keele sõnaraamatute kasutamise ja hiina kirja valdamist puudutavad praktilised oskused; Suutlikkus vahet teha erinevate šriftide ja kirjasüsteemide vahel."
  }
  [3232]=>
  object(stdClass)#3233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6608"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua eeldused põhjaliku ülevaate saamiseks tänapäeva hiina keele grammatikast."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Hiina keele asukoht genealoogilises ja tüpoloogilises klassifikatsioonis. Hiina keele morfoloogia: positsioonimorfoloogia süsteem. Sõnaliigid – ülevaade. Nimisõna, struktuur ja positsioon. Arvsõnad. Loendsõnad. Asesõnad. Tegusõna tüübid, tegusõna positsioon. Seisundiverbid. Määrsõnad. Eesõnad. Sidesõnad. Hüüdsõnad. Kursus sisaldab palju praktilisi ülesandeid. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Suutlikkus analüüsida hiinakeelset lauset ning määratleda lause- ja sõnaliigid; Teadmised hiina keele morfoloogiast ja süntaksist; Liht- ja liitlause moodustamise oskus."
  }
  [3233]=>
  object(stdClass)#3234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6611"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Harjutada praktilisi oskusi hiina keelsete tekstide tõlkimisel eesti keelde."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Tegemist on praktilise tõlkekursusega. Üliõpilastelt eeldatakse, et nad osalevad auditoorses töös, osa millest on praktiliste ülesannete täitmine. Üliõpilased peavad tõlkima erineva registri ja stiiliga tekste alates rahvajuttudest ja lõikudest kaasaegsest hiina proosa kirjandusteostest, kuni ajaleheintervjuudes ja blogideni. Tõlked on osa kodustest ülesannetes, mida loengus arutatakse kollektiivselt."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Praktilised teadmised erineva registri ja stiiliga hiinakeelsetest tekstidest; Oskus tõlkida kirjalikke tekste hiina keelest eesti keelde vastavalt omandatud keele tasemele; Suutlikkus kriitiliselt hinnata tõlgitud tekstide erinevaid versioone."
  }
  [3234]=>
  object(stdClass)#3235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6616"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda lühiülevaade Korea ajaloost, kultuurist ja maailmavaadetest. Kursusel käsitletakse korea kultuurilugu ja selle seoseid hiina ja jaapani kultuurilooga."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Korea esiajalugu. Kolm Riiki. Silla dünastia. Koryo dünastia. Chosoni dünastia. Korea 20. sajandil. Korea suhted Hiina ja Jaapaniga. Korea shamanism, budism, konfutsianism. Kristlus ja uususundid Koreas. Iseseisev töö: Kirjalik töö (7-8 lk.) korea ajaloo, kultuuri või usundite kohta, üliõpilase poolt valitud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Korea ajaloo ja kultuuri põhimõistete ja perioodide tundmine; Põhiteadmised Koreas levinud usunditest; Suutlikkus analüüsida korea ajaloosündmusi ja kultuurinähtusi."
  }
  [3235]=>
  object(stdClass)#3236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6620"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda ülevaade hiina kunsti kujunemisest Shang dünastiast ( 17-11 saj. e.m.a.) kuni tänapäevani. Võimaldada üliõpilasel tutvuda Hiina peamiste kunstiliikide ja –suundadega ajaloolises perspektiivis."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Hiina kunsti põhimõistete, geomeetrilise-, arvu- ja värvisümboolika ning esteetiliste kategooriate tutvustus. Hiina kunstiajaloo peamiste etapide iseloomustus (neoliitilise kunsti periood, antiigi periood, traditsioonilise kunsti periood, moodne kunst). Iseseisev töö sisaldab Hiina kunsti ajalooga seotud probleemi püstitamise ja lahendamise oskust."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Teadmised hiina kunsti ajaloost; Olulisimate hiina kunsti stiilide ja voolude määratlemise oskus; Suutlikkus eristada hiina esteetika põhimõisteid."
  }
  [3236]=>
  object(stdClass)#3237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6631"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3237]=>
  object(stdClass)#3238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6632"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3238]=>
  object(stdClass)#3239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6633"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3239]=>
  object(stdClass)#3240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6634"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua eeldused Ida-Aasia konfutsianistlike tekstide lugemiseks ning mõistmiseks ja neid käsitleva teaduskirjandusega töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Loeme ja analüüsime Hiina, Korea ja Jaapani konfutsianistlike tekste ja konfutsianismi käsitlevaid artikleid. Uurime konfutsianismi mõju Hiina, Korea ja Jaapani kultuuridele ja ühiskondadele ning konfutsianismi arengut neis riikides. Igaks seminariks tuleb lugeda 20-40 lk. ingliskeelset teksti ja esitada u. 1 lk. kirjalik kokkuvõte, kursuse jooksul peab iga osaleja tegema ühe ettekande ja osalema aktiivselt seminarides. Puudutud seminari võib asendada 2-3 lk. kirjaliku tööga."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teadmised konfutsianismist ja selle mõjust Ida-Aasia kultuuridele; Suutlikkus analüüsida konfutsianismi käsitlevaid tekste; Oskus arutleda konfutsianismi teemadel süsteemselt ja kriitiliselt."
  }
  [3240]=>
  object(stdClass)#3241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6638"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3241]=>
  object(stdClass)#3242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6641"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3242]=>
  object(stdClass)#3243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6642"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3243]=>
  object(stdClass)#3244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6643"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3244]=>
  object(stdClass)#3245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6644"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Tutvustada filosoofilise ja religioosse taoismi tähtsamaid koolkondi ja põhikontseptsioone."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Seminaril tutvutakse filosoofilise ja religioosse taoismi peamisi koolkondi, teoseid ja kontseptsioone. Kursuse eesmärk on anda ülevaate Hiina kohaliku maailmavaate – taoismi kujunemistest ja tutvuda erinevate taoismi ühtsuse probleemi puudutavate seisukohtadega. Auditoorse töö osana õpivad kursusel oselejad koostama ja esitama ettekande vormis käsitletavate tekstide analüüsivaid kokkuvõtteid ning kaitsma oma vaatenurki diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(244) "- suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - hiina filosoofia, eelkõige taoismi põhimõistete erinevate käsitluste määratlemise oskus; - suutlikkus teha vahet religioosse ja filosoofilise taoismi erinevate koolkondade vahel"
  }
  [3245]=>
  object(stdClass)#3246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6645"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Kirjalik eksam ning osalemine seminaridel"
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Saada ülevaade Hiina Han-ajastu filosoofiast"
    ["sisu"]=>
    string(752) "Loengu põhiosa katab Hiina Han-ajastu (206 eKr – 220 pKr) filosoofiat, ehkki algus ulatub Sõdivate riikide ajastu teosteni (nt Guanzi) ja lõpp Kolmevalitsuse aegadesse (nt Wang Bi, 226-249 pKr). Kui varasemat, Sõdivate riikide ajastut iseloomustas „sada koolkonda“ ehk erinevate mõttevoolude kirevus, siis Han ajastut iseloomustavad sünteesipüüdlused. Käsitleme entsüklopeedilisi teoseid (Guanzi, Lüshi Chunqiu, Huainanzi), Huang-Lao õpetust, konfutsiaanlikku suundumust (Dong Zhongshu, „Pojalikkuse raamat“, „Suur õpetus“, „Keskmine tavaline“), „Muutuste raamatu“ formeerumist (eeskätt selle „Suurt kommentaari“), „elutoitmise“ tekste (nt. „Nei ye“), viie faasi õpetust, xuanxue'd (Wang Bi, Guo Xiang)."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Omandada arusaam hiina Han-ajastu filosoofia põhilistest teemadest, mõistetest, tekstidest ja autoritest."
  }
  [3246]=>
  object(stdClass)#3247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6646"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Kirjalik eksam või uurimistöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Anda ülevaade viiest klassikalisest konfutsiaanlikust teosest ehk nö “Viisikraamatust” (Lauluraamat, Ajalooraamat, Kommete raamat, Muutuste raamat ja Annaalid)."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Loengu käigus tutvume ülevaatlikult viie klassikalise tekstiga, mis olid Hiinas kahe tuhande aasta vältel hariduse aluseks. Need sisaldavad Hiina kõige vanemat luulet (Lauluraamat), proosat (Ajalooraamat) ja filosoofiat (Muutuste raamat). Käsitleme nende tekstide ülesehitust, genealoogiat, sisu ja mõju."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Detailsem arusaam Hiina kultuuri alustekstidest – neid on hea teada Hiina vanema kultuuri uurijatel, aga samuti ka uuema kultuuriga tegelejatel, kuivõrd tegemist on tervet tsivilisatsiooni kujundanud tekstidega. Ühtlasi võiks see luua eeldused, nägemaks hiina tsivilisatsiooni süvaerinevusi näiteks euroopa omast."
  }
  [3247]=>
  object(stdClass)#3248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6647"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "Exam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "The main goal is to understand how modern philosophy, myths, ideology and values emerge through reinterpretations of classical Chinese literature."
    ["sisu"]=>
    string(1044) "Traditionally, Chinese studies (Sinology) tend towards a division into so-called "classical" and "modern" studies. This is not only a blurry contrast but also a dangerous misunderstanding, because the study of Chinese classics (or traditional literature in general), though written in a literary language different from contemporary Mandarin, has become as much important for social and political discourses in nowadays Chinas (including the Mainland, Taiwan, Hong Kong and Macao) as it used to be before the black-out of Chinese civilization during and shortly after the "Great Proletarian Cultural Revolution" (1966 - 1976). What radically changed over the past three decades is not the importance of China's classical literature and its interpretations for the cultural life of the nation and for an East Asian model of modern civilization but the fact that Chinese classics are becoming better known and more discussed beyond the traditional borders of Chinese civilization and even beyond the limitations of any of their original language."
    ["vljund"]=>
    string(281) "During this seminar we will study classical philosophers, historians, story-tellers and poets in translation (from time to time refering to more accessible passages in the original texts) and compare these readings to contemporary interpretations and adaptions in and out of China."
  }
  [3248]=>
  object(stdClass)#3249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6648"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tutvustada Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajalugu fookusega sotsiaalsetele protsessidele ja poliitilistele sündmustele."
    ["sisu"]=>
    string(701) "Loengukursuse raames tutvustatakse Taivani ajalugu väljaspool “Suure Hiina” konteksti, alates esimeste polüneesia rahvaste kogukondade loomisest kuni tänapäevani. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele teemadele, nagu Taivani rahvaste hiinastumine Koxinga võimu all 17. saj., Jaapani okupatsioon ja Hiina Vabariigi valitsuse ja Rahvuspartei (Guomingdang) põgenemine saarele kommunistliku režiimi eest 20 saj. ning 20. Saj. Lõpu ja 21. Saj. Alguses toimunud moderniseerunis ja demokratiseerumisprotsessid. Analüüsitakse Rahvuspartei tegevust, nende võimule tuleku ja võimult taandumise põhjuseid. Samuti arutletakse muude probleemide kõrval kuhu võib viia kahe Hiina vastasseis."
    ["vljund"]=>
    string(279) "- suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloost, geograafiast ja poliitikast; - oskus siduda Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloo sündmusi nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3249]=>
  object(stdClass)#3250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6649"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Tutvuda süvitsi korea keele grammatikaga ja erinevate tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(64) "Tekstide lugemine, sõnavara omandamine ja grammatika õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(43) "Oskus lugeda erinevaid tekste korea keeles."
  }
  [3250]=>
  object(stdClass)#3251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6650"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina filosoofiast Han ajastust Tangini."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Käsitleme “Sügava õpetuse” (xuanxue) mõtlejaid Wang Bi’d ja Guo Xiangi; religioosse taoismi mõttesuunda; ning eeskätt budismi (Tiantai, ainult-teadvus, chan, puhas maa jt). Käsitletav periood on see, kui budism hakkas Hiinas levima. Uurime, millised koolkonnad seal tekkisid ja kuidas ta muutus."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Üliõpilane mõistab hiina filosoofia arengut Han perioodi järgsel ajal ja budismi käekäiku ja teisenemist Hiinas."
  }
  [3251]=>
  object(stdClass)#3252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6651"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kokkuvõte kahest seminaritekstist."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina keha ja meele käsitlustest."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Seminari käigus loeme tekste Hiina keha ja meele käsitluste kohta. Hiinas liigendatakse inimese psühhofüüsilist välja teistmoodi kui Euroopas. Uurime, milliseid mõisteid selles kasutatakse; millised rakendused sellel on meditsiinis; kuidas seda kasutatakse mõningates religioossetes praktikates (eeskätt taoistlikes)."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Hiina kehakäsitluste mõistmine. Heal juhul aitab ümber mõtestada meie euroopalikku isiksusekäsitlust ja anda uusi mõisteid, mille varal seda mõtestada."
  }
  [3252]=>
  object(stdClass)#3253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6652"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Tutvustada läbi traditsiooniliste hiina kunstiteooria tekstide Hiina kunsti ajalugu ja esteetika põhikontseptsioone."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Seminaril loetakse hiina klassikalisi kunsti käsitlusi inglisekeelses tõlkes ning paralleelselt originaalidega klassikalises hiina keeles. Kursuse eesmärk on anda ülevaate Hiina kunsti ajaloost, esteetikast ja kunstiteooria kujunemisest. Auditoorse töö osana õpivad kursusel oselejad koostama ja esitama ettekande vormis käsitletavate tekstide analüüsivaid kokkuvõtteid ning kaitsma oma vaatenurki diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(284) "- suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - hiina kunstiteooria ja esteetika põhimõistete erinevate käsitluste määratlemise oskus; - suutlikkus analüüsida mõju, mida avaldasid hiina kunstile ja kunstiteooriale erinevad ajaloolised protsessid ja maailmavaated."
  }
  [3253]=>
  object(stdClass)#3254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6653"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Anda praktilisi oskusi hiinakeelsete tekstide lugemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Loengukursuse eesmärk on anda algteadmisi hiinakeelse teksti struktuurist, kirjaliku keele sõnavarast ja selle puhul kehtivatest grammatika reeglitest. Kuna hiina keeles nn “raamatukeel” shumian yu erineb drastiliselt kõneladavast keelest kou yu, siis on soovitav omandada lugemisoskust kirjakeele spetsiifikale pühendatud kursuse käigus. Kursusel tutvustatakse erinevat tüüpi tekste, ametlikust dokumendist ilukirjanduseni. Eksamivorm on kirjalik test, mis koosneb grammatika ja tõlkimisülesannetest."
    ["vljund"]=>
    string(247) "- suutlikkus eristada erinevaid kirjutamisstiile ja tekstitüüpe; - oskus rakendada hiina keele tundides omandatud teadmisi hiina kirjakeele grammatikast, struktuurist ja sõnavarast; - oskus tõlkida lihtsamaid tekste hiina keelest eesti keeled."
  }
  [3254]=>
  object(stdClass)#3255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6654"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Tutvuda Su Dongpo positsiooniga klassikalises Hiinas ja kaasaegses Hiinas."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Su Dongpod peetakse kõige modernsemaks traditsioonilise Hiina poeediks. Tema teosed haaravad lugejaid tänaseni. Seminaride käigus otsitakse seost kirjanduse ja poliitika vahel ning määratletakse kirjanduse rolli tänapäeva Hiina ideoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(239) "The seminar will be hold on two consecutive days per month. On each of these days we will work together for four academic hours. Before each seminar students have to respond to one assignement by a written short-essay of two to five pages."
  }
  [3255]=>
  object(stdClass)#3256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6655"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tutvustada läbi taivani režissöride tehtud ning Taivani ühiskonda käsitletavate mängufilimide Hiina Vabariigi ajalugu fookusega ühiskonna, poliitika ja kultuuri küsimustel."
    ["sisu"]=>
    string(681) "Loengukursuse raames vaadatakse Hiina Vabariigi ajalugu ja kultuuri käsitletavaid mängufilme ja arutatakse filmides nähtut. Arutluse alla tulevad sellised küsimused nagu, Taivani perekondlikud väärtused; Jaapani okupatsiooni mõju Taivani ühiskonna ja kultuuri kujunemisele; Tänapäeva Hiina Vabariigi sotsiaalsed ja poliitilised probleemid; 1990-ndatel aastatel alanud moderniseerunis ja demokratiseerumisprotsessid; vanad traditsioonid ja noortekultuur ning ühe Hiina poliitika. Iga filmi vaatamisele järgneb arutlus. Kuna tegemist on seminarikursusega, on auditoorne töö kohustuslik. Samuti peavad üliõpilased esitama iga kursusel vaadatud filmi käsitletav essee."
    ["vljund"]=>
    string(344) "- suutlikkus analüüsida seminaril vaadatavaid mängufilme ja filmides käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloost, geograafiast, poliitikast ja kultuurist; - oskus siduda filmides nähtut Hiina Vabariigi ajaloo oluliste sündmuste ning nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3256]=>
  object(stdClass)#3257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6657"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina filosoofiast Song ajastul"
    ["sisu"]=>
    string(147) "Käsitleme eeskätt neokonfutsiaanlust. Kursust toetab seminar, kus antakse lugeda ingliskeelseid tõlkeid hiina Song ajastu mõtlejate tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Üliõpilane mõistab hiina filosoofia arengut Song ajastul."
  }
  [3257]=>
  object(stdClass)#3258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6658"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Essee, osalemine seminaride"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina filosoofiast Song ajastul"
    ["sisu"]=>
    string(91) "Seminar Song ajastu filosoofide tekstidest. Seminari toetab samal ajal loetav loengukursus."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3258]=>
  object(stdClass)#3259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6659"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3259]=>
  object(stdClass)#3260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6660"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina filosoofiast 13. sajandi lõpust 19. sajandi teise pooleni, Lääne mõjude radikaalse sissetungini."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Kursus käsitleb Hiina filosoofia pööret sisekaemuslikumaks Yuan ja Ming ajastul ning taas väljapoole pööratumaks ja empiirilisemaks Qing ajastul. Käsitletakse selliseid mõtlejaid nagu Wang Yangming, Wang Fuzhi, Dai Zhen ja teised. Kursus tugineb loengutele ning loengutel jagatavatele tekstinäidetele eesti- või ingliskeelses tõlkes."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Üliõpilane mõistab hiina filosoofia arengut 13.-19. sajandil."
  }
  [3260]=>
  object(stdClass)#3261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6661"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Tutvustada hiina rahvalikke uskumusi ja tavasid, mis on seotud usuga allmaailmasse."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Loengukursuse raames antakse ülevaade Hiinas levinud religioonidest konfutsianismist, taoismist ja budismist, fookusega nendes maailmavaadetes kujunenud allmaailma (põrgu) kontseptsioonidele. Analüüsitakse hiinlaste traditsioonilisi ettekujutusi hauatagusest elust ja põrguvalitsejate teenimise ning kurjade jõudude peletamise viise. Loengusarjas käsitletavate teemade hulgas on ka siinpoolsus ja teistpoolsus hiina kultuuris ning hiinlaste ettekujutustest hingest, surmast, surematusest ja ümbersünnist. Auditoorse töö osana õpivad kursuses oselejad analüüsima Hiinas levinud matuse-, leinamisega seotud uskumusi, kultuseid ja kombeid."
    ["vljund"]=>
    string(218) "- suutlikkus arutleda loengus käsitletavate teemade üle; - hiina allmaailmaga seotud põhimõistete tundmine; - suutlikkus luua seoseid levinud usindite ja igapäevaelu matusekommete ja surmaga seotud ebauskude vahel"
  }
  [3261]=>
  object(stdClass)#3262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6662"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade vaimu ja hinge mõistetest ning enesetehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Kursus käsitleb Hiina vaimu- ja hingemõisteid (nende struktuur on teistsugune kui Läänes) ning enesetehnikaid (taoismis, budismis, konfutsiaanluses) nagu sisemine alkeemia, mõtlus jt. Igaks korraks on lugeda üks ingliskeelne artikkel ning üks üliõpilane teeb ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Üliõpilane saab ülevaate hiina vaimumõistetest ja enesetehnikatest."
  }
  [3262]=>
  object(stdClass)#3263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6663"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3263]=>
  object(stdClass)#3264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6664"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Tutvuda uuema aja Hiina mõtlemisega Qing ajastu lõpust kuni tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Loeng-seminar käsitleb Hiina uusima aja mõtlejaid. Kursuse käigus antakse lugeda hiina autorite tekste inglise keeles ning iga loeng on jaotatud seminarivormis teksti arutamise ja loenguvormis konteksti avamise vahel."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Kursusel osaleja omandab kokkupuute mõningate kõige tuntumate uusima aja hiina mõtlejatega."
  }
  [3264]=>
  object(stdClass)#3265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6665"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "seminaridel osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärk on tutvuda sellega, milline asend ja tähtsus on olnud muusikal hiina vanemas mõttepärimuses, ning sellega seoses mõista sellega seotud esteetikakategooriaid."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Hiinas omistati muusikale erakordselt suurt tähtsust nii individuaalsel, ühiskondlikul kui ka kogu looduse tasandil. Loeng-seminar käsitleb Hiina traditsioonilisi muusikakäsitlusi (Konfutsius, “Kombed”, Xunzi jt), mille tekstid saavad kursusel osalejatele kättesaadavaks eesti keeles, ning mõningaid ingliskeelseid käsitlusi. Õppejõud vastutab filosoofilise ja filoloogilise osa eest; musikoloogiline sisu sõltub osalevate üliõpilaste panusest (kirjanduse põhjal)."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Üliõpilane omandab sissevaate hiina traditsioonilistesse muusikakäsitlustesse, kus esteetika, eetika ja kosmoloogia on tihedalt seotud. Muusika kaudu mõistab kursusel osaleja ka laiemalt hiina esteetikat (nt. kuidas on võimalik, et väärtustatakse tühjust, magedust, vaikust) ning veelgi laiemaid hiina mõtlemise soonestikke."
  }
  [3265]=>
  object(stdClass)#3266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6666"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Eksam: loengseminaridel osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Kursuse eesmärk on tutvuda rituaali ehk kommete (li 禮) rolliga konfutsiaanlikus pärimuses ja filosoofias ning sellega, kuidas seda seostada ühiskondliku väe hoidmise ja kasvatamisega."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Kursuse käigus uuritakse rituaali/kombeid nii ajalooliselt kui filosoofiliselt. Ajalooliselt on rituaal/kombed konfutsiaaliku pärimuse kujunemise üks põhilisi tegureid ja seekaudu üldse hiina mõtlemise üks lähtekohti. Filosoofiliselt on rituaal/kombed üks põhimõisteid hiina traditsioonilises mõtlemises, mida mõningates tekstides (Yueji 樂記) käsitatakse ühe põhilise ontoloogilise aspektina (eristus)."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Üliõpilane omandab sissevaate hiina traditsioonilisse rituaali/kommete käsitlusse."
  }
  [3266]=>
  object(stdClass)#3267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6667"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Essee või vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Kursuse eesmärk on mõtelda ajast hiina ja euroopa pärimuses."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Hiina ja Euroopa pärimuses on ajast mõeldud kaunis erinevalt. Hiinas tegelikkuse olemuseks ongi muutumine ning küsimus on muutumise loogikas (yin-yang; kättejõudmisjärgud). Euroopas peavoolu mõtlemises käsitleti aega eeskätt puuduse kaudu (platonistlik muutuv meeleline maailm versus muutumatu ideedemaailm); võrdlust hiina materjaliga pakub pigem uuem mõtlemine (Nietzsche, Bergson, Deleuze). Kursuse üks alustekste on “Muutuste raamatu” “Suur kommentaar” ehk “Lisatud ütlused” Xici 繫辭. Loodetavasti õnnestub see osalejatele selleks ajaks eesti keeles kättesaadavaks teha."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Üliõpilane omandab sissevaate hiina traditsioonilisse rituaali/kommete käsitlusse."
  }
  [3267]=>
  object(stdClass)#3268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6668"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3268]=>
  object(stdClass)#3269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6702"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Essee ja test."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Kursuse eesmärgiks on ülevaade India budismi ajaloost (6. saj eKr – 13. saj pKr) ning õpetusest, koolkondadest ja kunstist."
    ["sisu"]=>
    string(1078) "Loenguid viib läbi Ester Eggert. Loengukursus India budismist käsitleb India ja Kesk-Aasia budismi ajalugu selle sünnist kuni hääbumiseni (6. sajand e.Kr. – 13. sajand p.Kr.). Loengutes on vaatluse all Buddha isik ja budistliku koguduse sünd (1), India filosoofia areng vedade ajastul ning Buddha õpetus (2), budistliku koguduse ajalugu Indias (koolkonnad ja nende õpetus) (3), budismi levik Aasiasse (Kesk-Aasia, Ka šmir, Nepaal, Birma, Sri Lanka, Hiina, Tiibet) (4), budismi sisuline lõhenemine (mahāyāna contra hinayāna) (5), paalikeelse Tipitaka kaanoonilised tekstid (6), sanskritikeelne budistlik kirjandus (7), mahāyāna budismi filosoofia (madhyāmika, yogācāra, tantrism) (8) ning budistlik kunstisümboolika Indias ja Kesk-Aasias (9). Loengusarja eesmärgiks on anda ülevaade budismi ajaloo esimesest faasist oma sünnikodus Indias. Ühtlasi luuakse baas põhjalikumaks süvenemiseks budistlikku kirjandusse ning Hiina, Tiibeti ja Kaug-Ida budismi ajalukku. Iseseisev töö: loengumaterjali omandamine, loengutes loetud tekstide iseseisev analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Teadmised India budismi eripäradest; Oskus mõista Aasia budismi India juurtest lähtuvalt; Suutlikus eristada India budismi teiste Aasia maade budismist."
  }
  [3269]=>
  object(stdClass)#3270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6707"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Kursuse eesmärgiks on ülevaade India klassikalisest kunstist kuni 16./17. sajandini."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Loengud vaatlevad India (ja Tiibeti) kunstile ja kultuurile olulisi ajaloolisis-kultuurilisi paiku ajalises järgnevuses. Konkreetsete paikade vaatlusega seotakse tervikuks ajalugu, piirkondlikud tavad, religioon ja konkreetne kunst. Esikohal on arhitektuur, seejärel sellega seotud freskokust ja skulptuur ning kunstisümboolika."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Teadmised India kunsti eripäradest; Oskus orienteeruda India kunstiajaloos; Suutlikkus näha teiste kunstiregioonide mõjutusi ja India kunsti sisemisi arenguid."
  }
  [3270]=>
  object(stdClass)#3271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6717"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade sanskriti keele arengust ja grammatika muutustest läbi kolme aastatuhande ning paigutada praktiline keeleõpe teaduslikku konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Kursus käsitleb sanskriti keele ajalugu ja grammatiliste kategooriate arengut läbi kõigi sanskriti keele faaside. Vaatluse all on indo-euroopa keelte algkodu, jagunemine ja areng (1), indo-iraani keelegrupi väljakujunemine ja sidemed teiste indo-euroopa keeltega (2), vedasanskriti keel (3), vedasanskriti ja avesta keele sarnasused (4), vedasanskriti muutumine eepiliseks ja klassikaliseks sanskriti keeleks (5), India grammatikute, eriti Pānini tegevus (6), prākrtite (paali, māhārāstrī) võidukäik ning keskindia keelte tekkimine (7), eepiline sanskriti keel (8), sanskriti keele taassünd klassikalise sanskriti kõrgajastul (9) ning budistlik hübriidsanskrit (10). Lisaks keele ajaloolistele arengutele süüvitakse lähemalt ka sanskriti keele fonoloogia (häälikuõpetuse), morfoloogia (vormiõpetuse) ja süntaksi (lauseõpetuse) arengutesse vedasanskritist kuni budistliku hübriidsanskritini."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised sanskriti keele ajaloost; Oskus eristada sanskriti keele arengufaase; Suutlikkus orienteeruda sanskriti keele ajaloolises arengus."
  }
  [3271]=>
  object(stdClass)#3272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6722"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Võimaldada üliõpilasel lugeda originaalis sanskritikeelse kirjanduse olulisemaid kirjandusžanre."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Kursuse käigus loetakse ja tõlgitakse klassikalises sanskritis loodud erinevaid tekste ning tutvutakse erinevate kirjanduslike žanride keelega. Kursuse käigus õpitakse lugema ja tõlkima enamikku klassikalises sanskriti keeles loodud kirjanduslikke žanre. Tekstide ja žanride valikusse kuuluvad eepiline kirjandus (Mahābhārata, Rāmayāna), jutukirjandus (Hitopadeśa, Śukasaptati, Pancatantra, Daśakumāracarita), tavaõigus (Manu seadused), legendid (purānad ja brāhmanad), poliitikateadus (Arthaśāstra), erootika (Kāmasūtra), draamakirjandus (Kālidāsa), historiograafia (Rājataranginī) ja klassikalise sanskriti poeesia."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Oskus eristada olulisemaid sanskritikeelse kirjanduse žanre; Edasiseks iseseisvaks hermeneutiliseks tööks vajalikud teadmised; Suutlikkus lugeda erinevates žanrites sanskritikeelseid tekste."
  }
  [3272]=>
  object(stdClass)#3273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6723"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada tudengil lugeda originaalis sanskritikeelse kirjanduse olulisemaid kirjandusžanre."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Kursuse käigus loetakse ja tõlgitakse klassikalises sanskritis loodud erinevaid tekste ning tutvutakse erinevate kirjanduslike žanride keelega. Kursuse käigus õpitakse lugema ja tõlkima enamikku klassikalises sanskriti keeles loodud kirjanduslikke žanre. Tekstide ja žanride valikusse kuuluvad eepiline kirjandus (Mahābhārata, Rāmayāna), jutukirjandus (Hitopadeśa, Śukasaptati, Pancatantra, Daśakumāracarita), tavaõigus (Manu seadused), legendid (purānad ja brāhmanad), poliitikateadus (Arthaśāstra), erootika (Kāmasūtra), draamakirjandus (Kālidāsa), historiograafia (Rājataranginī) ja klassikalise sanskriti poeesia. Iseseisev töö: erinevatesse sanskritikeelse kirjanduse žanridesse kuuluvate tekstide tõlkimine sõnaraamatu abiga."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Praktilised teadmised sanskriti keele erinevatest arengufaasidest; Oskus eristada sanskri keele erinevaid arengufaase; Suutlikkus tõlkida erinevatesse zanridesse ja eri ajastutest pärinevaid tekste sõnaraamatu abiga."
  }
  [3273]=>
  object(stdClass)#3274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6724"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada tudengil lugeda originaalis sanskritikeelse kirjanduse olulisemaid kirjandusžanre."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Kursuse käigus loetakse ja tõlgitakse klassikalises sanskritis loodud erinevaid tekste ning tutvutakse erinevate kirjanduslike žanride keelega. Kursuse käigus õpitakse lugema ja tõlkima enamikku klassikalises sanskriti keeles loodud kirjanduslikke žanre. Tekstide ja žanride valikusse kuuluvad eepiline kirjandus (Mahābhārata, Rāmayāna), jutukirjandus (Hitopadeśa, Śukasaptati, Pancatantra, Daśakumāracarita), tavaõigus (Manu seadused), legendid (purānad ja brāhmanad), poliitikateadus (Arthaśāstra), erootika (Kāmasūtra), draamakirjandus (Kālidāsa), historiograafia (Rājataranginī) ja klassikalise sanskriti poeesia. Iseseisev töö: erinevatesse sanskritikeelse kirjanduse žanridesse kuuluvate tekstide tõlkimine sõnaraamatu abiga."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Praktilised teadmised sanskriti keele erinevate arengufaaside grammatika erisustest; Oskus eristada sanskri keele erinevaid arengufaase; Suutlikkus tõlkida erinevatesse zanridesse ja eri ajastutest pärinevaid tekste sõnaraamatu abiga."
  }
  [3274]=>
  object(stdClass)#3275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6727"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Anda ülevaade läänes levinud müütidest Tiibeti kohta."
    ["sisu"]=>
    string(754) "Tiibet ja tiibeti budism on kaua olnud Lääne fantaasiate kasvulavaks. Paralleelselt tiibeti ühiskonna lühikirjeldusega alates 17. sajandist kuni tänapäevani anda ülevaade sellest, kuidas Tiibetit Läänes kujutatud on (eelkõige möödunud sajandi jooksul). Vaatluse alla tulevad Läänes levinud müüdid Tiibeti kohta (Tiibet kui vägivallatu maa, kus õnnelikud inimesed budismi järgivad ning kõikvõimalikke üleloomulikke võimeid omavad) ning teosed ja autorid, kes neid müüte kujundanud on. (näiteks Lääne misjonärid ja kaupmehed, Evans Wentz "Tiibeti surnute raamat“, Lobsang Rampa „Kolmas silm“, Alexandra David-Neel, James Hilton „Lost Horizon“, Slavoj Žižek jne). Lühidalt ka tiibetlaste arusaamadest Lääne kohta."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Võimaldada omandada teadmised läänes levinud müütidest Tiibeti kohta."
  }
  [3275]=>
  object(stdClass)#3276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6728"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3276]=>
  object(stdClass)#3277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6729"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Essee. Lisaks mängivad hinde kujunemisel rolli seminaride käigus esitatavad lühemad kirjalikud tööd ning aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Tutvuda erinevate seksuaalsuse ilmingutega Vana-India kirjanduses ja religioonis."
    ["sisu"]=>
    string(564) "Seminaride käigus tutvutakse originaaltekstide inglise keelsete tõlgete ja teadusartiklite lugemise vahendusel seksuaalsuse ilmingutega Vana-India kultuuris ja eelkõige hinduismis. Vaatluse alla võetakse vanim tänaseni säilinud kaamašaastra - "Kaamasuutra"; tantristlik maailmanägemus ja jumal Šiva; suhted samasooliste vahel; prostitutsioon; Amaru erootiline luule; Ratišaastra ja Ratiramana jms. Seminarides osalemine eeldab iseseisvat tekstidega tutvumist ning nendest kokkuvõtete tegemist ja küsimustele vastamist. Seminare viib läbi Ester Eggert."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Ülevaade seksuaalsuse positsioonist Vana-Indias; Võime analüüsida seksuaalsuse erinevaid rolle ja vastuolusid ning ühiskondlikku tausta; Võime lugeda ja mõista Vana-India seksuaalsust puudutavaid originaaltekste ja teadusartikleid."
  }
  [3277]=>
  object(stdClass)#3278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6732"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3278]=>
  object(stdClass)#3279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6733"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Kursuse eesmärgiks on heita pilk europotsentristliku ja kristliku mõttelaadi ning maailmavaate rakendamisele s.t. pealesurumisele koloniseeritud aladel ja Euroopa ülemvõimu juriidilisele ja vaimsele pärandile Aasias. Kursuse põhieesmärk on uurida neid kolonialismiga kaasnenud protsesse, mis panid aluse 19.-20. sajandi sündmustele ning tänastele valupunktidele ja kriisikolletele Aasias."
    ["sisu"]=>
    string(762) "Kursus vaatleb Euroopa suurvõimude ja kaubanduskompaniide tegevust Aasias 16.-20. sajandil. Võrdselt tähtsal kohal on impeeriumite (Suurmogulite impeerium (16._18. sajand) Indias; Qing dünastia (17.-20. sajand) Hiinas; Lähis-Ida Ottomanide impeerium (13.-20. sajand) Lähis-Idas) allakäigu ja huku põhjuste uurimine ning erinevate Euroopa riikide ja monarhiate (Portugal, Hispaania, Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa) alamate avastusretkede ja kaubanduslike pürgimuste vaatlus. Huviorbiidis on portugaallaste (15.-16. sajand), hollandlaste (16.-17. sajand), inglaste ja prantslaste (17.-18. sajand) vallutused Aasias; inglaste ja prantslaste kolonialistlikud sõjad 18. sajandil ning Briti koloniaalimpeeriumi (19.-20. sajand) teke ja sisemine struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(167) "- teadmised koloniaalimpeeriumitestAasias - oskus eristada ühe Euroopa riigi koloniaalpoliitikate teise omast - suutlikkus näha kolonialismi mõjusid 20. saj Aasiale"
  }
  [3279]=>
  object(stdClass)#3280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6734"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Written exam Term Paper Presentation (group/individual) or book reviews"
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "It provides an overview of integrated account of socio-political and religio-cultural practices in the contemporary Theravada Buddhist societies of South and Southeast Asia. It gives an analytical and historical exploration of diverse and dynamic processes of changes of the Buddhist world from the perspective of anthropological and political study of modern Buddhism."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Interdisciplinary approach plays central role in understanding cross- cultural Buddhist societies. Today, the scholarly study of the Theravada religious traditions has expanded into many disciplines, including cultural studies, history, anthropology, political science, urban studies, literature, ethics, media and art and material culture. The course aims to provide the students an insight into a broader field of the globalized Theravada Buddhist world. Covering important, interrelated, and diverse characteristics in the study of Buddhism such as politics, monastic protests, gender, post-colonialism, nationalism, human rights, abortion, sexuality, material culture, media, film and visual arts, it examines the close relationship between the Theravada Buddhism in Asia and politics and their interplaying role in shaping the dynamics of social, political, and religious changes, which give a new meaning to Buddhism."
    ["vljund"]=>
    string(726) "In addition to the thematic concerns and gaining conceptual and empirical understanding of varieties of knowledge and issues of modern Buddhist societies, religio-political transformation, and cultural changes, students will develop the following skills: • Ability to develop critical thinking/writing/expression, and argument cogently and coherently in humanities; to interrogate key concepts in the Theravada Buddhist studies. • To explain historical and geo-political concepts and emerging themes of contemporary Buddhism. • Ability to develop cross-cultural comparisons in globalized Asia and interdisciplinary approach to Buddhism. • Ability to develop research skills, methodologies, and exciting research topics"
  }
  [3280]=>
  object(stdClass)#3281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6735"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kursuse eesmärgiks on vaadelda moodsa Lõuna-Aasia sündi kohalike rahvaste ja kolonialistide omavahelise kultuurilis-ajaloolise põkkumise käigus 19.-20. sajandil ning pärast vabanemist koloniaalikkest."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Loengukursus vaatleb Lõuna-Aasia riikide (Pakistan, India, Nepal, Bangladesh, Sri Lanka, Birma) omamaise uusaegse riigikorralduse lagunemist ja ümberkujunemist kolonialismi tingimustes ning vabadusvõitlust, mis viis viimaks iseseisvumiseni. Samuti käsitleb kursus iseseisvumisele järgnenud ajalugu ja probleeme Lõuna-Aasia riikides."
    ["vljund"]=>
    string(124) "- ülevaade Lõuna-Aasia riikide ajaloost ja kultuurist 19.-20. sajandil - edasiseks iseseisvaks tööks vajalikud teadmised"
  }
  [3281]=>
  object(stdClass)#3282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6736"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "eksam Kursuse sooritamiseks tuleb analüüsida kirjalikult mõnd hinduismi põhiteksti (min. 10 lk.)."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Põhjalik ülevaade hinduismi ajaloost, õpetusest ning tekstidest."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Loengukursus annab ülevaate India usundiloost kolme ja poole tuhande aasta vältel (1500 eKr – tänaseni), brahmanismi ja hinduismi pühatekstidest, praktikatest ning ühiskondlikest ideaalidest. Iseseisev töö: loengumaterjali omandamine, loengutes loetud tekstide iseseisev analüüs, osavõtt seminaridest."
    ["vljund"]=>
    string(150) "- teadmised India usundiloo eripäradest - oskus mõista hinduismi selle juurtest ja põhitõdedest lähtuvalt - oskus mõista hindu tekste kontekstis"
  }
  [3282]=>
  object(stdClass)#3283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6800"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kujundada eeldused turgi keelte keelkonna tekkimise, arenemise ning vastastiku mõju põhimõtete, keelkonna erinevate keelte tänapäevase olukorra mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Kursuse raames tutvustatakse nii oleviku kui mineviku turgi keeli, keelkonna jaotust erinevateks gruppideks, nende üldiseid ja konkreetseid erinevusi ning sarnasusi. Antakse ülevaade türgi keele ajaloost teiste turgi keelte taustal. Iseseisva tööna tuleb omandada kohustuslik kirjandus ning teha ettekanne türgi ja turgi keelte ajaloo teemal."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Teadmised turgi keelte keelkonna kohast maailma keelte seas ja turgi keelte ajaloost; Erinevate turgi keelte eripärasuste ning sarnasuste eristamisoskus; Suutlikkus analüüsida türgi ja turgi keeltega seonduvat problemaatikat ning vastavalt kirjutada uurimustööd."
  }
  [3283]=>
  object(stdClass)#3284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6802"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Anda ülevaade Türgi vabariigi lähiajaloo erinevatest perioodidest; Luua eeldused Türgi vabariigi lähiajaloo teemalise proseminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks; Anda vajalikud eelteadmised Türgi vabariigi lähiajalooga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(865) "Aines käsitletakse Türgi vabariigi sise- ja välispoliitikat aastail 1923-2006. Türgi vabariigi sisepoliitika raames käsitletakse Türgi sisepoliitikat Atatürgi (1923-1938), Inönü (1938-1950), Menderesi võimuperioodil (1950-1960), samuti kahe riigipöörde vahelisel (1960-1980) ja viimase riigipöörde järgsel perioodil (1980-2006). Paralleelselt antakse ülevaade ka Türgi majandusarengu põhilistest iseärasustest. Türgi vabariigi välispoliitilistest ajajärkudest käsitletakse kujunemisjärgus (1918-1923) ja Atatürgi presidentuuri aegse (1923-1938) Türgi välispoliitikat, samuti Türgi välispoliitikat Teise maailmasõja ja külma sõja ajal ning külma sõja järel. Kolmel seminaril tuleb üliõpilastel esitada ettekandeid İsmet İnönü isiku, Euroopa riikide türgi rahvusvähemuse kohta ning võrreldakse Türgi ja Eesti põhiseadusi."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Teadmised Türgi vabariigi lähiajaloo erinevatest valdkondadest; Oskus orienteeruda Türgi vabariigi lähiajaloo erinevates perioodides; Suutlikkus kirjutada Türgi vabariigi lähiajaloo teemal erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3284]=>
  object(stdClass)#3285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6803"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Süvendada erialaseid teadmisi turgi kultuuride, ajaloo, kirjanduste ning keelte kohta maailmas toimuvate uuringute käsitlemise abil."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Antakse teadmisi tuntumate turkoloogide ja nende tööde, samuti tähtsamate turkoloogia uurimise keskuste kohta. Oluline osa kursuses on ka iseseisval tööl. Kursuse vältel korraldataval kolmel seminaril diskuteerivad kursusel osalejad oluliste turkoloogiaalaste tekstide üle ja esinevad tuntud turkoloogide teaduslikku pärandit ja turgi rahvaste minevikku ja tänapäeva tutvustavate ettekannetega."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Teadmised turkoloogia uuringutest, mis toimuvad tänapäevases maailmas ning uuringute aktuaalsetest teemadest; Oskus süsteemselt ja kriitiliselt uurida tuntumate turkoloogide töid; Suutlikkus prognoosida, millised teemad on aktuaalsed uurimiseks lähitulevikus ning kasutada teadmisi ja oskusi turkoloogia uuringutest uurimustöö kirjutamisel."
  }
  [3285]=>
  object(stdClass)#3286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6804"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "anda ülevaade Osmanite riigi kultuuri erinevatest valdkondadest; valmistada üliõpilane ette Osmanite riigi kultuuri alase proseminari- ja bakalureusetöö kirjutamiseks; anda vajalikud eelteadmised kursuse Türgi kultuur II kuulamiseks, Osmanite riigi kultuuriga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Aines käsitletakse Osmanite riigi kultuurielu aastail 1300-1922. Kursuse raames antakse ülevaade Osmanite riigi valitsejatest, haldus-, õigus- ja haridussüsteemist, majandusest, rahvusvähemustest, teadusest, maalikunstist, teatrist, muusikast, spordielust jt. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid osmanite valitsejate, reisikirjanduse ja seaduste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(243) "ülevaate raames Osmanite riigi kultuuri erinevatest valdkondadest saavad üliõpilased vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kirjutada nimetatud teemal erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3286]=>
  object(stdClass)#3287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6805"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Türgi vabariigi kultuuri erinevatest valdkondadest. Luua eeldused Türgi vabariigi kultuuri alase proseminari- ja bakalureusetöö kirjutamiseks. Anda vajalikud eelteadmised Türgi vabariigi kultuuriga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Aines käsitletakse Türgi vabariigi kultuurielu aastail 1923-2007. Kursuse raames antakse ülevaade Türgi vabariigi haldus-, õigus- ja haridussüsteemist, majandusest, rahvusvähemustest, teadusest, keelepoliitikast, maalikunstist, teatrist, kinost, muusikast, spordielust jt. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid tuntumate Türgi vabariigi kultuuritegelaste ja tähtsamate Türgi riigi ajalugu ja kultuuri käsitlevate reisikirjade kohta. Samuti võrreldakse erinevaid Türgi vabariigi põhiseaduseid."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Teadmised Türgi vabariigi kultuuri erinevatest valdkondadest; Oskus orienteeruda Türgi vabariigi kultuuri erinevates valdkondades; Suutlikkus kirjutada Türgi vabariigi kultuuri teemal erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3287]=>
  object(stdClass)#3288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6806"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(304) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade araabia kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest ning araabia kirjanduse rollist Lähis- ja Kesk-Ida vaimuloo, sh. kogu islami tsivilisatsiooni lähtealuste kujundajana. Luua eeldused iseseisvaks Lähis-Ida kirjanduste uurimiseks ja võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(700) "Süstemaatiline ülevaade araabia kirjanduse arengukäigust 6.-20. sajandil: muinasaraabia beduiiniluule, kirjakeele, kirjanduse põhižanride ja kirja kujunemine. Koraan kui kirjandusteos ja selle mõju kirjanduse ja filoloogia arengukäigule. Klassikaline luule, uuenemine ja naasmine muistsuse juurde. Araabia proosakirjandus, adab ja makaama. Araabia kirjandus Hispaanias, selle mõju Lääne-Euroopa kultuurile. Araabia rahvakirjandus, “1001 ööd”. Rahvuslik ärkamine 19. sajandil (an-Nahda), Süüria-Ameerika koolkond. Araabia maade kirjandus 20. sajandil, traditsionalism, natsionalism (araablus) ja modernism. Iseseisva tööna tuleb omandada kohustuslik kirjandus ja loengutes kuuldu."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Süstemaatilised teadmised araabia kirjanduse ajaloost; Oskus eristada luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus tuua välja ühiseid jooni kogu Lähis-Ida kirjanduses, analüüsida araabia kirjanduse mõju Euroopa kirjandusele ning kirjutada uurimustööd araabia kirjanduse teemadel."
  }
  [3288]=>
  object(stdClass)#3289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6807"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Võimaldada üliõpilasel mõista, arutleda, võrrelda erinevaid tekste araabia kirjanduse kohta paraalleelselt toimuva araabia kirjanduse loengukursusel käsitletavate teemade kohta."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Araabia kirjanduse seminari jooksul loetakse erinevaid tekste eesti ja inglise keeles vastavalt paralleelselt toimuva araabia kirjanduse loengukursusega. Süvendatakse arusaama, võrdlusoskust araabia kirjanduse põhiteemadest erinevate tekstide põhjal. Igaks seminariks tuleb esitada 1 lk pikkune kokkuvõte loetud tekstist/tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised araabia kirjandusest erinevate näidete varal; Oskus võrrelda erinevaid autoreid ja nende teoseid, araabia luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus tuua välja kõige olulisem loetud tekstidest nii kõnes kui kirjas ning arendada käsitletud teemasid edasises uurimistöös."
  }
  [3289]=>
  object(stdClass)#3290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6808"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Võimaldada üliõpilasel saada sissejuhatav ülevaade ühest Lähis- ja Kesk-Ida ning India kultuuri määravalt kujundanud kirjandusest – pärsia kirjandusest. Luua eeldused Lähis-Ida kirjanduste süstemaatiliseks võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Süstemaatiline ülevaade iraani kirjanduse ajaloost kõige vanematest aegadest 20. sajandini. Iraani keeled ja kirjakeeled. Muinasiraani mütoloogia ja selle kajastumine kirjanduses, “Avesta”. Kirjandus keskpärsia keeles. Iraani kirjandus araabia keeles ja uuspärsia kirjakeele kujunemine. Pärsia klassikalise luule ja proosa põhivormid ja nende areng 10.-19. sajandil. Sufism ja kirjandus. Poeetika ja filoloogia. Indopärsia kirjandus. Iraani rahvakirjandus. Iraani kirjandus 18.-20. sajandil, traditsionalism ja modernism. Tadžiki kirjandus. Iseseisvalt tuleb omandada kohustuslik kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Süstemaatilised teadmised pärsia kirjanduse ajaloost; Oskus eristada pärsia luule ja proosa põhivorme ning sufi tehnilist luulekeelt; Suutlikkus tuua välja ühiseid jooni kogu Lähis-Ida kirjanduses, analüüsida sufismi mõju kirjandusele ning kasutada teadmisi ja oskusi pärsia kirjandusest edasises uurimistöös."
  }
  [3290]=>
  object(stdClass)#3291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6809"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Võimaldada üliõpilasel mõista, arutleda, võrrelda erinevaid tekste pärsia kirjanduse kohta paraalleelselt toimuva pärsia kirjanduse loengukursusel käsitletavate teemade kohta."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Pärsia kirjanduse seminari jooksul loetakse erinevaid tekste eesti ja inglise keeles vastavalt paralleelselt toimuva pärsia kirjanduse loengukursusega. Süvendatakse arusaama, võrdlusoskust pärsia kirjanduse põhiteemadest erinevate tekstide põhjal. Igaks seminariks tuleb esitada 1 lk pikkune kokkuvõte loetud tekstist/tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised pärsia kirjandusest erinevate näidete varal; Oskus võrrelda erinevaid autoreid ja nende teoseid, pärsia luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus tuua välja kõige olulisem loetud tekstidest nii kõnes kui kirjas ning arendada käsitletud teemasid edasises uurimistöös."
  }
  [3291]=>
  object(stdClass)#3292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6810"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Üliõpilane saab ülevaate Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani peamistest esindajatest ja teemadest. Luua eeldused üliõpilastele baasteadmiste omandamiseks ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani teemaliste kursuste kuulamiseks teistes ülikoolides."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ jätkuna ja koosneb nii loenguist kui seminaridest. Loenguil käsitletakse tuntumaid ajalooromaani (K. Tahiri, Tarık Buğra, Attila İlhani jt) ja kriitilis-realistlikku romaani (Y. Kemal, O. Kemal jt) viljelenud autorite loomingut. Seminarides teevad üliõpilased ettekande ühest loetud romaanist."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldab tal kuulata ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani peamistes esindajates ja teemades; Suutlikkus teha Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani alal iseseisvat uurimistööd, kuulata mainitud valdkondade jätkukursusi."
  }
  [3292]=>
  object(stdClass)#3293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6811"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua eeldused türgi kirjanduse süstemaatiliseks läbitöötamiseks eesti ja inglisekeelsete tekstide varal."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Seminari käigus tutvutakse kõikide tekstidega/tõlgetega, mis on ilmunud eesti keeles. Samuti loetakse türgi kirjanduse alaseid tekste inglise keeles. Kursuse spetsiifiline temaatika või ajastu võib varieeruda semestriti. Seminari lõpuks tuleb esitada kirjalik töö, kus võrreldakse ja analüüsitakse loetud tekste."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Süstemeetilised teadmised loetud tekstide põhjal; Oskus seminarides esitada oma aramusi/vaatenurka selgelt ja argumenteeritult; Suutlikkus võrrelda ja analüüsida türgi kirjanduse erinevaid aspekte."
  }
  [3293]=>
  object(stdClass)#3294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6812"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade juudi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused iseseisvaks Lähis-Ida kirjanduste uurimiseks ja võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Süstemaatiline ülevaade juudi kirjanduse arengukäigust: heebrea, juudi ja Iisraeli kirjandus. Tanakh kui kirjandusteos ja selle mõju kirjanduse ja filoloogia arengukäigule. Talmud. Mišna. Rabiiniline, halaha kirjandus Proosakirjandus. Juudi kirjandus ja peamised autorid Hispaanias (filosoofia), selle mõju Lääne-Euroopa kultuurile. Sefardi ja Aškenazi juutlus. Haskala liikumine 18.saj. Sionism. 20.saj. kaks põlvkonda. Iseseisvalt tuleb kirjutada essee ühe loengutes käsitletud teema kohta."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Süstemaatilised teadmised juudi kirjanduse ajaloost; Oskus eristada luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus võrrelda ja analüüsida juudi kirjanuse perioode, suundi diasporaas ning kirjutada uurimustööd juudi kirjanduse teemadel."
  }
  [3294]=>
  object(stdClass)#3295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6813"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Võimaldada üliõpilasel mõista, arutleda, võrrelda erinevaid tekste juudi kirjanduse kohta paraalleelselt toimuva juudi kirjanduse loengukursusel käsitletavate teemade kohta."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Juudi kirjanduse seminari jooksul loetakse erinevaid tekste eesti ja inglise keeles vastavalt paralleelselt toimuva juudi kirjanduse loengukursusega. Süvendatakse arusaama, võrdlusoskust juudi kirjanduse põhiteemadest erinevate tekstide põhjal. Igaks seminariks tuleb esitada 1 lk pikkune kokkuvõte loetud tekstist/tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Teadmised juudi kirjandusest erinevate näidete varal; Oskus võrrelda erinevaid autoreid ja nende teoseid, heebrea/juudi/Iisraeli luule ja proosa põhivorme; Suutlikkus tuua välja kõige olulisem loetud tekstidest nii kõnes kui kirjas ning arendada käsitletud teemasid edasises uurimistöös."
  }
  [3295]=>
  object(stdClass)#3296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6814"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Võimaldada üliõpilasel mõista juudi rahva ajalugu ja kultuuri põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Juudi rahva ajalugu: ruum ja aeg, Iisraeli geograafia; Juudi rahva ajalugu Piibli perioodil; Piibli kirjandus; Juudi rahva ajalugu Teise Templi ajal; Juudi rahva ajalugu Mišna ja Talmudi ajal, Talmudi kirjandus; juudid Islamimaades keskajal, juudid kristlikes maades keskaja Euroopas, keskaegne juudi kirjandus: rabinistlik kirjandus, selgitused Toorale, filosoofiline ja ilukirjandus; juudid Ida-Euroopas ja Venemaal kesk- ja uusajal; traditsiooniline ühiskond kriisi ja muutumise ajal; juudi liikumine, Sionism; Kaasaegse heebrea kirjanduse sünd, heebrea keele taastamine; jidiši keel ja kultuur; Kaasaegne antisemitism. Katastroof; juutide asumine Eretz Iisraelis uusajal ja uusimal ajal: „juudi rahvuskolle” ja Iisraeli riik; Araabia-Iisraeli konflikt. Iseseisev töö koosneb: referaadi kirjutamine (20%), auditoorses töös osalemine (10%)"
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised juudi rahva ajaloo ja kultuuri põhimõtetest; Oskus mõista juudi rahva ajaloos toimunud protsesse; Suutlikkus analüüsida juudi rahva ajalugu maailma ajaloo kontekstis."
  }
  [3296]=>
  object(stdClass)#3297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6815"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade islami kui religiooni ja poliitilise maailmavaate sünnist 7. sajandil ning järgnenud Omajaadide ja Abbassiidide kalifaadi ajastust 7.-13. saj."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Vaatluse all on Muhamedi isik, ajastu, õpetus ja tegevus ning temast lähtuvad islami usulised ja ühiskondlikud traditsioonid. Ajaloolistest perioodidest keskendub kursus Muhamedi ja tema lähikondlaste vallutustele (622-661), Omajaadide dünastia Damaskuse kalifaadile (661-750) ning Abbassiidide dünastia Bagdadi kalifaadile (750-1258). Kursuse lõpetab ülevaade kalifaadi lagunemisest türklaste ja mongolite käe läbi 10.-13. sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Teadmised islamimaailma ajaloost 7.-13. sajandil; Oskused võrrelda erinevaid kalifaatide perioode; Suutlikkus arendada loengus käsitletud teemasid edasises iseseisvas uurimistöös."
  }
  [3297]=>
  object(stdClass)#3298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6816"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Üliõpilane saab ülevaate islamimaailma ajaloost alates Araaabia kalifaadi lagunemisest 10.-13. sajandil kuni regionaalsete riikide tekkimiseni 18.-20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Vaatluse all on türgi rahvaste tung islamimaailma 10.-11. saj. ja Seldžukkide dünastia (11.-12. saj), Mamelukkide dünastia Egiptuses (13.-16. saj), mongolite sissetung islamimaailma 13. saj ja Il-khaanide riik (13.-14. saj), Timur Leng ja Timuriidide dünastia (14.-16. saj), Ottomanide dünastia impeerium Lähis-Idas (13.-20. saj) ning Safaviidide dünastia riik Pärsias (16.-18. saj). iseseisvalt tuleb läbi töötada kohustuslik kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Teadmised islamimaailma ajaloost 10.-20. sajandil; Oskused võrrelda erinevaid perioode islamimaailma ajaloos; Suutlikkus arendada loengus käsitletud teemasid edasises iseseisvas uurimistöös."
  }
  [3298]=>
  object(stdClass)#3299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6817"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Essee ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade islamimaade ühiskonnast ja selle iseärasustest. Luua eeldused islamimaade ühiskonna iseärasuste eristamiseks ning võrdlemiseks Lääne ühiskonnaga."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Loengukursus selgitab islami riikide ühiskonna iseärasusi. Räägitakse nii kultuurilistest, majanduslikest kui ka poliitilistest iseärasustest. Selgitatakse erinevusi Lääne ühiskonna mudelitest ning ka erisusi erinevate islami riikide vahel. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest ning lõppeb essee kirjutamise ja suulise eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Teadmised islami ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest iseärasustest; Oskus võrrelda ühiskonnakorraldust ja olukorda erinevates islami riikides, samuti Lääne ühiskonnakorraldusega; Suutlikkus analüüsida islami riikide ühiskonna iseärasusi, eristada neid Lääne ühiskonna omadest ning kirjutada süsteemselt ja kriitiliselt uurimistöö islamimaade ühiskonnaga seotud aktuaalsetel teemadel."
  }
  [3299]=>
  object(stdClass)#3300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6819"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua võimalused üldpildi tekkimiseks taustsüsteemist, mis ümbritseb Lähis-Idas asetleidvaid sündmusi."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Selles loengukursuses käsitletakse Lähis-Ida riikide poliitikat ja majandust, nende iseärasusi. Kõneldakse lühidalt erinevate araabia riikide lähiajaloost ning sellest tulenevaist kaasaegseist mõtteviisidest ning sündmustest. Loengukursus eeldab üliõpilaselt kaasaegsest poliitikast ja majandusest huvitumist. Iseseisva tööna tuleb kirjutada essee Lähis-Ida majanduse ja poliitika alasel teemal."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Teadmised Lähis-Ida riikide poliitikast ja majandusest, nende iseärasustest.; Oskused orienteeruda araabia riikide lähiajaloos ning sellest tulenevates kaasaegsetes mõtteviisides ning sündmustes; Suutlikkus kirjutada Lähis-Ida riikide poliitikast ja majanduset, nende iseärasustest erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3300]=>
  object(stdClass)#3301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6820"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Võimaldada üliõpilasel süsteemselt uurida valitsevaid poliitilisi režiime Lähis-Idas."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Loengukursus annab ülevaate peamistest valitsevatest poliitilistest režiimidest Lähis-Idas, nende tekkimisest ja toimimisest. Heidetakse pilk pealtnäha sarnaste, kuid tegelikkuses vahest isegi väga erinevate riikide lähiajalukku ning analüüsitakse erinevate poliitiliste muudatuste põhjuseid. Loengukursus eeldab teadmisi poliitilisest geograafiast. Iseseisva tööna tuleb jälgida meedia ja Interneti vahendusel Lähis-Idas toimuvat. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Loengukursus päädib kahest osast – suulisest ja kirjalikust koosneva eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(298) "-teadmised Lähis-Ida peamistest poliitilistest režiimidest, nende tekkimisest ja toimimisest; -oskus süsteemselt ja kriitiliselt eristada Lähis-Ida poliitilisi režiime; -suutlikkus analüüsida erinevaid poliitilisi sündmusi, nende tekkemehhanisme ja võrrelda neid teiste riikide olukorraga."
  }
  [3301]=>
  object(stdClass)#3302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6821"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade islami pühade tekstide saamisloost, struktuurist ja ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Loengukursusel käsitletakse islami olulisi tekste—Koraani, sunnat, šariaati, hadithid, nende tekstide erinevusi, sarnasusi (iseärasusi) struktuurile, saamisloole vastavalt. Võrreldakse juudi ja kristliku pühakirjaga. Toimuvad nii loengud kui seminarid. Seminarideks tuleb lugeda läbi õppejõu poolt antud tekstid ning esitada 1 lk pikkune kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(402) "Teadmised islami pühade tekstide saamisloost, struktuurist, ajaloost, Oskus võrrelda ühiskonnakorraldust ja olukorda erinevates islami riikides, samuti Lääne ühiskonnakorraldusega; Suutlikkus analüüsida islami riikide ühiskonna iseärasusi, eristada neid Lääne ühiskonna omadest ning kirjutada süsteemselt ja kriitiliselt uurimistöö islamimaade ühiskonnaga seotud aktuaalsetel teemadel."
  }
  [3302]=>
  object(stdClass)#3303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6823"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestus. Iseseisva t ööna tuleneb ühel seminaril, mis toimub semestri lõpus, esitada ettekannet ühe osmanikeelse tekstilõiku käsitlemise kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Osmani keele algkursus. Aine eesm ärgiks on tutvustada osmani-türgi keele tarbeks mugandatud araabia kirjavormiga ning kujundada oskust eristada araabia ja osmani tekste. Luua eeldused lihtsamate osmanikeelsete tekstide suuliselt interpreteerimissuutlikkuseks."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Aines k äsitletakse idamaade erinevaid kirjaviise kirjateooria kontekstis. Araabia kirja ning graafika mugandamine osmani keele tarbeks. Töö õppetekstidega."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Teadmised osmani-türgi keele tarbeks mugandatud araabia kirjavormist; Oskused eristada araabia ja osmani tekste; Suutlikkus interpreteerida lihtsamaid osmanikeelseid tekste."
  }
  [3303]=>
  object(stdClass)#3304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6825"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Tutvustada osmani keele laenleksikaga ning grammatiliste elemenditega. Anda ülevaade proosa ja poeetilistes tekstides osmani keele kasutamise vahest ning selle interpreteerimisvõimalustest. Luua eeldused osmanikeelsete tekstide lugemiseks t ürgi rahva ajaloo ja kultuuri kohta."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Laenleksika k äsitlused. Araabia ja pärsia keelest laekunud sõnavara ja grammatilised elemendid, sõnaühendite mallid. Proosast ja poeesiast lihtsamate originaaltekstide lugemine ja tõlkimine. Aruuz osmani luuletraditsioonis. Iseseisva t ööna tuleneb osmanikeelsete originaaltekstide käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Teadmised osmani keele laenelemenditest; Oskus anal üüsida proosa ja poeetilisi tekste osmani keele baasil; Suutlikkus iseseisvalt lugeda originaaltekste osmani keeles."
  }
  [3304]=>
  object(stdClass)#3305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6826"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Aine eesm ärgiks on WLA6823-6825 osmani keele kursuste käigus omandatud teadmistele tuginedes, süvendada osmani keele teadmisi. Anda laiem ülevaade osmani keele kõikidest keeletasemetest tervikliku süsteemina. Luua eeldused osmanikeelsete tekstide kompleksana lüüsi tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Kursuse raames k äsitletakse osmanikeelseid originaaltekste, mille baasil süvendatakse üliõpilaste poolt varem omandatud teadmisi. Antakse ülevaade teksti kompleksanalüüsi kohta. Iseseisva t ööna tuleneb ühel seminaril, mis toimub semestri lõpus, esitada osmanikeelse tektilõiku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmised osmani keelest s üvatasemel; Oskused n äha osmani keele kõiki keeletasemeid tervikliku süsteemina; Suutlikkus teha osmanikeelse tekstil õigu kompleksanalüüsi."
  }
  [3305]=>
  object(stdClass)#3306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6827"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Üliõpilane saab ülevaate Islami arengust (7.-20.saj.). Luua eeldused Islami arenguperioodide võrdlemiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(202) "See loengukursus arutleb Koraani erinevate filosioofiate ja tõlgendusviiside üle. Missugused erinevused on Koraani tõlgenduste vahel täna ja sadu aastaid tagasi (7.-20.saj.) Islami põhiprintsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Teadmised Koraani erinevatest tõlgendusviisidest ja arengust 7.-20. sajandil; Oskused võrrelda erinevaid perioode Islami arengus; Suutlikkus kirjutada Koraani ja Islami teemadel erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3306]=>
  object(stdClass)#3307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6828"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused ülevaate saamiseks, kuidas islam on mõjutanud Türgi ühiskonda ja kultuuri. Türgi sufismi oluline roll."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Islami vastuvõtmine turkide poolt (alat. 8.saj.). Uue religiooni mõju. Muutused administratsioonis, poliitikas, ühiskonnas, kultuuris. Islami müstiline dimensioon. Olulisemad Türgi müstikud:Hoca Ahmed Yesevi, Yunus Emre, Hacı Bektaş Veli ja Mevlana. Nende seisukohad ususallivuse, multikultuurse ühiskonna ja inimõiguste kohta. Iseseisvalt tuleb olla valmis igal loengul arutlema eelnevalt etteantud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Teadmised islami müstika rollist türgi kultuuriloos; Oskus eristada islamit Türgis võrreldes teiste riikidega, kus riigiusundiks on islam; Suutlikkus analüüsida islami eripära põhjusi Türgis."
  }
  [3307]=>
  object(stdClass)#3308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6829"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Kujundada üliõpilastel oskus praktiliselt rakendada teoreetilised teadmised tõlketeooriast, mis on eelnevalt omandatud eeldusaine kaudu selleks, et nad suudaksid iseseisvalt tõlkida erinevat liiki türgikeelseid tekste."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Praktiliste tõlkimismeetodite omandamine ning nende rakendamine tõlkimisülesannetes. Kirjaliku ja suulise tõlkimise praktiseerimine. Mitmetahuline harjutamine erinevat liiki tarbe- ning erialatekstide tõlkimisel. Emakeelde tõlgitud teksti toimetamise eesmärgiga viia vastavusse tõlkekeeles ja -kõnes kehtivate normidega ja reeglitega. Ilukirjanduslike lühitekstide tõlkimisproov ja nende analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Teadmised praktilistest tõlkimismeetoditest; Oskus tõlkida erinevates stiilides kirjutatatud tekste Suutlikkus analüüsida tõlkeid türgi keelest."
  }
  [3308]=>
  object(stdClass)#3309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6831"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Anda ülevaade Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani peamistest esindajatest ja teemadest, tagada üliõpilastele baasteadmised ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani teemaliste kursuste kuulamiseks teistes ülikoolides."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ jätkuna ja koosneb nii loenguist kui seminaridest. Loenguil käsitletakse tuntumaid ajalooromaani (K. Tahiri, Tarık Buğra, Attila İlhani jt) ja kriitilis-realistlikku romaani (Y. Kemal, O. Kemal jt) viljelenud autorite loomingut. Seminarides teevad üliõpilased ettekande ühest loetud romaanist."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldab tal kuulata ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani peamistes esindajates ja teemades; Suutlikkus teha Türgi vabariigi ajalooromaani ja kriitilis-realistliku romaani alal iseseisvat uurimistööd, kuulata mainitud valdkondade jätkukursusi."
  }
  [3309]=>
  object(stdClass)#3310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6833"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Türgi Vabariigi kirjandusest, kirjanikest ja luuletajatest, kirjeldada tekkinud kirjanduse arengujooni ja žanre; luua eeldused 20. sajandi türgi kirjanduse tähtsamate protsesside tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Kursuse käigus tutvustatakse Mehmet Akif Ersoy, Ziya Gökalp, Halide Edip Adıvar, Yakup Kadri Karaosmanoğlu, Hüseyin Rahmi Gürpınar, Reşat Nuri Güntekin, Ahmet Haşim, Yahya Kemal Beyatlı jt kirjanike ja luuletajate loomingut ja teoseid, analüüsitakse uute kirjandusjoonte tekkimise ja arenemise protsessi. Kursus toimub türgi keeles."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Teadmised 20. sajandi esimese poole türgi kirjanduse arengukäigust; Oskus analüüsida 20. sajandi esimese poole proosa- ja luuleteoseid ajaloosündmuste perspektiivis; Suutlikkus lugeda originaaltekste."
  }
  [3310]=>
  object(stdClass)#3311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6834"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kursuse raames tutvustatakse kuue suurema turgi rahva – aserbaižaanlaste, usbekkide, kasahhide, kirgiiside, turkmeenide, tatarlaste – keelt ja kirjandust. Keele tutvustamise juurde kuulub ka praktiline keeleõpe, mida viivad võimaluse korral läbi vastava rahvuse esindajad (näiteks aserbaidžaanlane V. Mamedov, kasahh A. Abdvahitova jt). Kirjandusülevaates keskendutakse enam uuemale, 20. sajandi kirjandusele. Oluline osa kursuses on ka iseseisval tööl. Kursuse vältel toimuvates seminarides esitatakse käsitletavate turgi rahvaste klassikalise perioodi kirjanduse alaseid ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Ülevaate raames turgi rahvaste kultuuridest saavad üliõpilased vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kuulata turgi rahvaste kultuure käsitlevaid magistritaseme kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda turgi rahvaste kultuurides; Suutlikkus kirjutada mainitud valdkonnas iseseisev uurimistöö, kuulata turgi rahvaste kultuuridega seotud jätkukursusi."
  }
  [3311]=>
  object(stdClass)#3312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6835"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade uuema türgi kirjandusest; kirjeldada uuema perioodi arengujooni ja žanre."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Kursuse käigus tutvustatakse Nazım Hikmet Ran, Attila İlhan, Nurullah Ataç, Orhan Pamuk jt kirjanike ja luuletajate loomingut; analüüsitakse uuema türgi kirjanduse arenguprotsesse. Kursuse keeleks on türgi keel."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Teadmised 20. sajandi teise poole türgi kirjanduse arengukäigust; Oskus analüüsida türgi kirjanduses toimuvaid protsesse Türgi Vabariigi ajaloo valguses; Suutlikkus lugeda proosa- ja luuleteosed originaalis."
  }
  [3312]=>
  object(stdClass)#3313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6836"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade osmani kirjandusest; kirjeldada Divan’i luule metafoorilist süsteemi, ilu mõistet, üldreegleid; tutvustada tuntumaid osmani kirjanduse autoreid."
    ["sisu"]=>
    string(479) "Kursuse käigus tutvustatakse Divan’i luulet, gazel, kaside, mesnevi, rubai jt luulevorme, Necati, Fuzuli, Baki, Nef’î, Nabi, Nedim, Şeyh Galib jt autorite loomingut, loetakse ja analüüsitakse erinevate autorite teoseid. Tähelepanu pööratakse ka sellele, kuidas osmani klassikaline kirjandus on mõjutanud Attila İlhan, Hilmi Yavuz jt tänapäeva türgi luuletajate ja ka türgi romaani meistriks tunnistatud Orhan Pamuk’i loomingut. Kursuse keeleks on türgi keel."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Teadmised einevate osmani kirjanduse žanritest ja auroritest; Oskus vahet teha osmani kirjanduse luulevormide ja -stiilide vahel; Suutlikkus kõrvutada osmani kirjandust uuema türgi kirjandusega."
  }
  [3313]=>
  object(stdClass)#3314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6839"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Anda ülevaade kristluse tekkest Aasias, tema ajaloolisest levikust ning eripäradest sellel kontinendil. Käsitletakse perioodi kristluse tekkest kuni orienteeruvalt aastani 1500, i. e., kolonialismi eelset perioodi."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Peamised teemad: Kristluse teke. Aasias levinud kristluse erikujud - ida-ortodoksne kristlus, nestoriaanlus, monofüsiitlus, monoteleetlus. Idariitusega rooma-katoliku kirikud. Nende aasiapäraste kristluse vormide levik Anatoolias, Lähis-Idas, Pärsias, Indias, Kesk-Aasias, Hiinas ja mujal."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Teadmised kristluse ajaloolistest vormidest ja levikust Aasias aastani 1500; Teemat puudutavas kirjanduses orienteerumine ning oskus töötada sellega; Suutlikkus analüüsida ja mõista kristluse osa Aasia erinevate kultuuride arenguloos."
  }
  [3314]=>
  object(stdClass)#3315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6840"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3315]=>
  object(stdClass)#3316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6841"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade üldfoneetika teooriast; luua eeldused erinevate keelte hääldust puudutavate praktiliste teadmiste saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Kursuse käigus antakse ülevaade maailma keeltes eksisteerivatest vokaalidest ja konsonantidest; tutvustakse intonatsiooni tüüpe. Loengutes harjutakse häälikute eristamist ja transkribeerimist kuulmise järgi. Kuna kursus siseldab palju praktilisi ülesandeid, eeldab edukas aine sooritamine auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Teadmised üldfoneetika valdkonnas; Suutlikkus eristada ja transkribeerida erinevaid häälikuid kuulmise järgi. Oskus praktiliselt kasutada kursuse vältel omandatud teadmisi."
  }
  [3316]=>
  object(stdClass)#3317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6842"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3317]=>
  object(stdClass)#3318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6843"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Anda ülevaade Türgi sotsiaalse romaani kolme suure esindaja Y. Kemali, O. Kemali, H. Balıkçı elust, teostest, teoste teemadest ja kriitikast; Tagada üliõpilastele baasteadmised Türgi sotsiaalse romaani valdkonnast kursuste kuulamiseks teistes ülikoolides."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ jätkuna ja koosneb nii loenguist kui seminaridest. Seminare on kokku kolm. Nende edukaks läbiviimiseks telliti Tallinna Ülikooli Raamatukogudevahelise Laenutuse kaudu kahe Y. Kemali romaani inglisekeelseid tõlkeid. Seminarides on üliõpilaste ülesandeks neid tõlkeid analüüsida."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldavad tal kuulata Türgi sotsiaalse romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskuse orienteeruda nimetatud ainestiku kolme suure esindaja loomingus; Suutlikkuse uurida iseseisvalt Türgi sotsiaalse romaani kolme suure esindaja loomingut, kuulata vastavaid jätkukursusi."
  }
  [3318]=>
  object(stdClass)#3319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6845"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Anda ülevaade Osmani riigi ja Türgi vabariigi perioodil novelližanri viljelenud olulisemate autorite elust ja loomingust, tagada üliõpilastele baasteadmised Türgi novelli valdkonna kursuste kuulamiseks teistes ülikoolides."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ (õppejõud T. Tooman) jätkuna ja hõlmab nii loenguid kui seminare. Loneguil antakse ülevaade Türgi novelli klassikute Ö. Seyfeddini, S. Ali, N. F. Kısaküreki, A. Nesini, H. Taneri jt ning tänapäeva novellistide P. Küri, İ. Arali, B. Karasu, M. İpekçi jt elust ja loomingust. Seminaridel arutatakse peamiselt tänapäeva autorite inglise- ja vene keelde tõlgitud novellide üle."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldavad tal kuulata Türgi novelli teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskuse orienteeruda Türgi peamiste novellistide loomingus; Suutlikkuse uurida iseseisvalt Türgi novelliga seonduvat problemaatikat, kuulata vastavaid jätkukursusi."
  }
  [3319]=>
  object(stdClass)#3320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6846"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "anda ülevaade Türgi vabariigi sisepoliitika erinevatest perioodidest; valmistada üliõpilane ette Türgi sisepoliitika alase proseminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks; anda vajalikud eelteadmised nimetatud valkonnaga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(661) "Aines käsitletakse Türgi vabariigi sisepoliitikat aastail 1923-2013. Türgi vabariigi sisepoliitika raames käsitletakse Türgi sisepoliitikat Atatürgi (1923-1938), Inönü (1938-1950), Menderesi võimuperioodil (1950-1960), samuti kahe riigipöörde vahelisel (1960-1980) ja viimase riigipöörde järgsel perioodil (1980-2006). Paralleelselt antakse ülevaade ka Türgi majandusarengu põhilistest iseärasustest. Tutvustatakse ka külainstituutide, rahvamajade, „Türgi Kollete“ kampaaniaid ning kirjutava pressi suhteid Türgi sisepoliitukaga. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid Atatürgi, İnönü, Menderesi ja teiste Türgi riigimeeste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(250) "ülevaate raames Türgi vabariigi sisepoliitika erinevatest valdkondadest saavad üliõpilased vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kirjutada nimetatud teemal erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3320]=>
  object(stdClass)#3321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6847"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Võimaldada üliõpilasel süsteemselt uurida valitsevaid poliitilisi režiime Lähis-Idas."
    ["sisu"]=>
    string(627) "HIL6820 Poliitilised režiimid Lähis-Idas jätkukursus. Loengukursus annab ülevaate peamistest valitsevatest poliitilistest režiimidest Lähis-Idas, nende tekkimisest ja toimimisest. Heidetakse pilk pealtnäha sarnaste, kuid tegelikkuses vahest isegi väga erinevate riikide lähiajalukku ning analüüsitakse erinevate poliitiliste muudatuste põhjuseid. Loengukursus eeldab teadmisi poliitilisest geograafiast. Iseseisva tööna tuleb jälgida meedia ja Interneti vahendusel Lähis-Idas toimuvat. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Loengukursus päädib kahest osast – suulisest ja kirjalikust koosneva eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Teadmised Lähis-Ida peamistest poliitilistest režiimidest, nende tekkimisest ja toimimisest; Oskus süsteemselt ja kriitiliselt eristada Lähis-Ida poliitilisi režiime; Suutlikkus analüüsida erinevaid poliitilisi sündmusi, nende tekkemehhanisme ja võrrelda neid teiste riikide olukorraga."
  }
  [3321]=>
  object(stdClass)#3322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6848"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3322]=>
  object(stdClass)#3323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6849"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3323]=>
  object(stdClass)#3324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6850"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3324]=>
  object(stdClass)#3325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6851"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3325]=>
  object(stdClass)#3326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6855"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Anda ülevaade Türgi vabariigi poliitilistest ja majanduslikest suhetest erinevate riikidega; edastada üliõpilasele vajalikud teadmised Türgi välispoliitika alase proseminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks, mainitud valdonnaga haakuvate jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Aine teemaks on Türgi vabariigi välispoliitika aastail 1923-2010. Türgi vabariigi sisepoliitika raames käsitletakse Türgi bilateraalseid suhteid USA, NSVL/Venemaa, Euroopa Majandusühenduse/Euroopa Liidu, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia turgi riikidega, samuti Lähis-Ida, Lääne-Euroopa, Balkani riikidega. Ühtlasi on vaatluse alla Türgi vabariigi välisteenistuse ajalugu ja mitmete diplomaatide, peamiselt Atatürgi perioodi (1923–38) Türgi diplomaatide elulood. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid Türgi suhte kohta USA, Venemaa, Euroopa Liiduga; Lähis-Ida, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia turgi riikide, Lääne-Euroopa riikidega; Eestiga."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilased saavutavad vajaliku kompetentsuse, mis teeb neile võimalikuks kirjutada Türgi ja teiste maailma poliitilises mõttes olulisemate riikide suhete teemal erineva taseme uurimistöid ning kuulata kursuse temaatikaga ühenduvaid jätkuloenguid."
  }
  [3326]=>
  object(stdClass)#3327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6857"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3327]=>
  object(stdClass)#3328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6858"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Anda ülevaade Türgi vabariigi uuema romaani peamistest kirjanikest ja nende loomingust, tagada üliõpilasele alusteadmised käsitletava kursuse teemaga suhtestuva bakalaureusetöö kirjutamiseks, loengusarja kuulamiseks Türgi või mõnes muus ülikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Kursus koosneb nii loenguist kui seminaridest. Loenguil käsitletakse O. Pamuki, A. Kulini, H. Hüreli, B. Uzuneri, A. Ağaoğlu, E. Şafaki, A. İlhani, A. Altani, S. Çökümi, İ. Arali jt elu, loomingut. Seminarides teevad üliõpilased ettekande ühest loetud romaanist."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Vajalikud teadmised, mis võimaldab kuulata viimase kolme aastakümne Türgi romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda Türgi romaani viimase aja peamistes esindajates ja teemades; Suutlikkus teha mainitud teemal iseseisvat uurimistööd, kuulata mainitud valdkondade jätkukursusi."
  }
  [3328]=>
  object(stdClass)#3329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6859"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3329]=>
  object(stdClass)#3330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6860"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3330]=>
  object(stdClass)#3331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6861"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Anda ülevaade Türgi ajalookirjutusest, tutvustades autoreid, teemasid, teooriaid ja suundi. Anda vajalikud teadmised ajalooteemalise uurimistöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Kursuse käigus antakse ülevaade Osmani ja Türgi historiograafiast. Türgi ajaloo periodiseerimine. Erinevate koolkondade, teooriate ja suundade tutvustamine. Türgi ajalookirjutus Türgis ja välismaal. Primaarsed allikad. Reisikirjad ja nende kasutus ajalookirjutuses."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Teadmised Osmani ja Türgi ajaloost ning ajalookirjutusest. Teadmised Türgi ajaloo perioodidest, teemadest ning autoritest. Oskus analüüsida ajaloolisi sündmusi ja nende kajastamist ajalookirjutuses. Suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste."
  }
  [3331]=>
  object(stdClass)#3332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6862"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Loengutes ja seminarides osalemine – 20%, Ettekanne (iseseisvalt või grupis) – 30%, Kirjalik eksam (valik küsimustest) –50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Anda ülevaadet Osmani impeeriumi ajaloost impeeriumi aladel elanud rahvaste ajaloo vaatenurgast; Tutvustada milletide süsteemi ning selle arengut (15.-19. saj.); Vaadelda vähemuste olukorda peale Türgi Vabariigi väljakuulutamist; Analüüsida teemaga seotud sekundaarset kirjandust ja primaarseid allikaid."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus: 1) tutvustatakse Osmani impeeriumi aladel elanud etniliste ja religioossete vähemuste ajalugu alates Anatoolia, Balkani ja Lähis-Ida maade vallutamisest kuni Türgi Vabariigi väljakuulutamiseni. 2) analüüsitakse vähemuste rolli Osmani riigi poliitikas, majanduses, hariduses ja kultuuris; 3) tutvustatakse milletide süsteemi põhimõtteid, suhteid religioossete kogukondade vahel, ning muutusi, mis toimusid religioossete vähemuste staatuses ja elus 19. sajandil; 4) analüüsitakse “natsionalismide” tekkimist ning Osmani riigi erinevates piirkondades 19. sajandi teisel poolel toimunud sündmusi. 5) Kursuse viimane osa on pühendatud vähemuste olukorrale peale Türgi Vabariigi väljakuulutamist ning vähemuste elule kaasaegses Türgis. Kursuse vältel tutvustatakse ja analüüsitakse primaarseid allikaid ja narratiive, mis toetab süvenemist kursuse problemaatikasse."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Teadmised Osmani impeeriumi ja Türgi Vabariigi ajaloolistest aspektidest vähemustega seotud problemaatika vaatenurgast; Oskus orienteeruda teemaga seotud sekundaarses kirjanduses, baasteadmised primaarsetest allikatest."
  }
  [3332]=>
  object(stdClass)#3333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6863"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "arendada türgi keele väljendusvõimet; oskus väljendada mõtteid, tundeid ja fakte kirjalikus ja suulises vormis."
    ["sisu"]=>
    string(149) "Kirjaliku ja suulise suhtlemise tähendus ning erinevate suhtlemisviiside eripärad; teadmised erinevate väljendusviiside kohta; tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(217) "- võime kasutada türgi keelt korrektselt ja tõhusalt; - arusaamine kirjaliku ja suulise väljendusviisidest; oskus edastada vajaliku informatsiooni türgi keeles; - Rühmatöö oskus; vastastikuse suhtlemise oskus."
  }
  [3333]=>
  object(stdClass)#3334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6864"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "eksam. Hinne moodustatakse seminaride osavõtmisest (60%) ja ettekande tegemisest (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "- anda ülevaade Türgi ja lääne riikide vahelistest kontaktidest ja suhetest erinevate ajalooliste perioodide vältel; - analüüsida Lääne mõju Osmanite riigi ja Türgi moderniseerumise protsessidele; - teadmised kursuse teemaga seotud primaarsete allikate kohta ning oskus neid analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Aine koosneb seminaridest, mille käigus käsitletakse Türgi ja erinevate lääne riikide vahelisi kontakte ajaloo vältel: Osmanite riigi tekkimise ajal, Osmanite impeeriumi klassikalisel ning hilisel perioodidel, Türgi Vabariigi algusaastatel ning tänapäeval. Seminaride raames loetavate primaarsete ja sekundaarsete allikate abil analüüsitakse kokkupuuteid erinevatel aladel: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, riigi valitsemissüsteemis, majanduses, igapäevases elus, jne."
    ["vljund"]=>
    string(283) "- teadmised Lääne ideede mõjudest osmani ja türgi ühiskonnale; - teadmised vastastikustest mõjudest kultuuri alal; - oskus analüüsida primaarseid allikaid (reisikirju, memuaare, diplomaatilist kirjavahetust); - oskus orienteeruda aine teemaga seotud sekundaarses kirjanduses."
  }
  [3334]=>
  object(stdClass)#3335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6865"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Aine toimub türgi keeles Dersin Amacı: Öğrencileri Türk dilinin sorunlarına karşı daha bilinçli hâle getirmek. Bilimsel, eleştirel, yorumlayıcı, sorgulayıcı ve yaratıcı düşünme alışkanlığı kazandırmak."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Dersin Programı: Türkçenin geçmişten günümüze izlediği yol ve bugün karşılaşılan problemler nelerdir? Dil bilgisi, yazım, sözlük, eğitim ve dil kullanımı ile ilgili sorunlar. Çözüm önerileri ve yolları."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Dersin sonuçları: Öğrenciler Türk dilinin sorunlarına karşı daha bilinçli hâle gelir."
  }
  [3335]=>
  object(stdClass)#3336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6867"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "- tutvustada reforme Osmanite riigi hilisemal perioodil ja Türgi Vabariigis; - anda ülevaade religiooni rollist Osmanite impeeriumis, Türgi riigiaparaadis ja ühiskonnas; - anda vajalikud teadmised ajaloo-/ühiskonnateemalise uurimistöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Aine koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus käsitletakse Osmanite impeeriumi (alates aastast 1839) ja tänapäeva Türgi riiki ja ühiskonda. Kursuse raames tutvustatakse Osmanite riigis läbiviidud reformide erinevaid aspekte, nende eesmärke ja jätkusuutlikkust, analüüsitakse ajaloolisi protsesse ja ajaloo mõju tänapäevale. Käsitletakse Türgi Vabariigi aluspõhimõtteid, tänapäeva olukorda, reformide kajastamist meedias ja ühiskonnas väljendatud kriitikat."
    ["vljund"]=>
    string(265) "- teadmised Türgi ajaloost Tanzimati perioodist tänapäevani ning oskus oma teadmisi kasutada uurimistöö koostamisel; - suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste; - oskus orienteeruda aine teemaga seotud sekundaarses kirjanduses."
  }
  [3336]=>
  object(stdClass)#3337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6869"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Anda ülevaade Türgi vabariigi esimese kuue aastakümne peamistest romaanikirjanikest ja nende loomingust, tagada üliõpilasele alusteadmised käsitletava kursuse teemaga suhtestuva bakalaureusetöö kirjutamiseks, loengusarja kuulamiseks Türgi või mõnes muus ülikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ (õppejõud T. Tooman) jätkuna ja hõlmab nii loenguid kui seminare. Loenguil antakse ülevaade Türgi romaani klassikute H.E. Adivari, R. N. Güntekini, Yakup Kadri Karaosmanoğu, S. Ali, Y. Kemali, O. Kemali, F. Baykurti, K. Tahiri, Y. Güney, S. Kocagözi, H. Balıkçı, P. Küri, V. Türkalı, A. Ağaoğlu, O. Atay, T. Buğra elust ja loomingust. Kahes seminaris arutletakse O. Kemali ja Y. Kemali ja romaanide üle."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldavad tal kuulata Türgi romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; oskuse orienteeruda Türgi ülalmainitud romaanikirjanike loomingus; suutlikkuse uurida iseseisvalt Türgi romaaniga seonduvat problemaatikat."
  }
  [3337]=>
  object(stdClass)#3338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6870"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3338]=>
  object(stdClass)#3339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6871"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3339]=>
  object(stdClass)#3340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6900"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Võimaldada üliõpilasel tunda ära dialekti, dialekti baasstruktuure ning nende suhet kaasaegse standard araabia keelega. Luua eeldused lihtsamatest argielu teemadest arusaamiseks ja nendel teemadel suhtlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(234) "Baasiks võetakse üks laiemaltlevinud araabiamaailma dialekt, mida õpitakse ja mille kaudu seletatakse peamisi dialektide arengut iseloomustavaid jooni ja struktuure. Iseseisvaks tööks on omandada auditooriumis käsitletud teemad."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Teadmised dialektide struktuurist; Oskus eristada standard araabia keelt ja dialekti; Suutlikkus viia läbi lihtsamat dialoogi õpitavas araabia keele dialektis."
  }
  [3340]=>
  object(stdClass)#3341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6901"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Võimaldada üliõpilasel tunda suuremal arvul dialekte ja süvendada üliõpilase arusaama dialektide baasstruktuuridest. Luua eeldused suhtlemaks argielu teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Loengukursuse jooksul käsitletakse lisaks egiptuse ja süüria dialektidele ka teisi erinevaid dialekte."
    ["vljund"]=>
    string(172) "- süvendatud teadmised araabia keele dialektide struktuurist; -oskus eristada standard araabia keelt ja dialekti; -suutlikkus analüüsida ühe konkreetse dialekti teksti."
  }
  [3341]=>
  object(stdClass)#3342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6903"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Võimaldada üliõpilasel mõista, võrrelda erinevaid klassikalise araabia kirjanduse tekste ja arutleda nende üle."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Klassikalise araabia kirjanduse seminari jooksul loetakse erinevaid tekste araabia keeles klassikalise araabia proosakirjanduse s.h. Hadith'ide kogumike hulgast. Peamised autorid on al-Tabari, Ya'qubi, Abu'l-Faraj al-Isfahani, Ibn al-Muqaffa' jt. Igaks seminariks tuleb tõlkida orienteeruvalt 5 lk araabiakeelset tekti kirjalikul. Üle ühe seminari toimuvad sõnadetööd. Loengukursuse lõpuks tuleb esitada kõik tekstid kirjalikult tõlgituna eesti keelde."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised klassikalisest araabia kirjandusest erinevate näidete varal; Oskus võrrelda erinevaid proosa autoreid ja nende teoseid; Suutlikkus iseseisvalt lugeda klassikalise araabia kirjanduse proosatekste."
  }
  [3342]=>
  object(stdClass)#3343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6910"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "This course focuses on the history and development of the Arab-Israeli conflict from its genesis in the late 19th century to the present day. It covers a variety of issues including the origins of Zionism, Palestinian nationalism, the development of the conflict before 1948, the Arab-Israeli wars, peace plans etc. as reflected in the course objectives."
    ["sisu"]=>
    string(239) "This course will consist of lectures, class film screenings (relevant material to be provided by the lecturer), discussions, and independent work. The students will be expected to submit a term essay that will count towards the final mark."
    ["vljund"]=>
    string(565) "Upon completion of this course, students will be expected to: Understand the historical background of the Arab-Israeli conflict from its genesis in the Ottoman era to the establishment of the State of Israel in 1948; Understand the history of the Arab-Israeli conflict as it emerged after 1948; Understand the international dimensions of the conflict; Be familiar with the variety of plans put forth to solve the conflict as well as domestic and international constraints; Understand the complexity of the conflict and be familiar with the different points of view."
  }
  [3343]=>
  object(stdClass)#3344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6911"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Anda ülevaade kristluse tekkest Aasias, tema ajaloolisest levikust ning eripäradest sellel kontinendil. Käsitletakse perioodi kristluse tekkest kuni orienteeruvalt aastani 1500, i. e., kolonialismi eelset perioodi."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Peamised teemad: Kristluse teke. Aasias levinud kristluse erikujud - ida-ortodoksne kristlus, nestoriaanlus, monofüsiitlus, monoteleetlus. Idariitusega rooma-katoliku kirikud. Nende aasiapäraste kristluse vormide levik Anatoolias, Lähis-Idas, Pärsias, Indias, Kesk-Aasias, Hiinas ja mujal."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Teadmised kristluse ajaloolistest vormidest ja levikust Aasias aastani 1500; Teemat puudutavas kirjanduses orienteerumine ning oskus töötada sellega; Suutlikkus analüüsida ja mõista kristluse osa Aasia erinevate kultuuride arenguloos."
  }
  [3344]=>
  object(stdClass)#3345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6912"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3345]=>
  object(stdClass)#3346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6913"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade üldfoneetika teooriast; luua eeldused erinevate keelte hääldust puudutavate praktiliste teadmiste saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Kursuse käigus antakse ülevaade maailma keeltes eksisteerivatest vokaalidest ja konsonantidest; tutvustakse intonatsiooni tüüpe. Loengutes harjutakse häälikute eristamist ja transkribeerimist kuulmise järgi. Kuna kursus siseldab palju praktilisi ülesandeid, eeldab edukas aine sooritamine auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Teadmised üldfoneetika valdkonnas; Suutlikkus eristada erinevaid häälikuid kuulmise järgi; Oskus praktiliselt kasutada kursuse vältel omandatud teadmisi."
  }
  [3346]=>
  object(stdClass)#3347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6914"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Eesmärk on uurida ühte kindlat regiooni detailsemalt ning võimaldada üliõpilastel töötada esmaste allikatega."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Loengukursuse jooksul uuritakse detailselt Põhja-Mesopotaamia dialekti.Üliõpilased kasutavad allikatena sekundaarkirjandust ning sellele lisaks töötavad ka lindistuste kui esmaste allikatega. Õpitakse profesionaalset transkriptsiooni ning analüüsitakse transkribeeritud tekste."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Teadmised Põhja-Mesopotaaamia dialektist ning regioonist; Oskus transkribeerida lindistusi; Suutlikkus analüüsida transkribeeritud tekste."
  }
  [3347]=>
  object(stdClass)#3348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6915"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Eksam. Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Suulises osas tuleb esitada peast 15 bayti araabia luulet. Kirjalikus osas tuleb tõlkida ja analüüsida luulenäiteid."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua üliõpilasele eeldused mõistmaks araabia luulekunsti ja retoorikat."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Süstemaatiline ülevaade järgnevatest araabia luule komponentidest: 'ilm al-'arūd, ''ilm al-bayān, 'ilm al-badī' .Iseseisva tööna tuleb tõlkida ja analüüsida erinevaid luulenäiteid ning igaks loenguks tuleb pähe õppida vähemalt üks bayt."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Süstemaatilised teadmised erinevatest araabia luule komponentidest; Oskus eistada erinevaid meetrumeid; Suutlikkus analüüsida araabia luulet vastavalt araabia luule komponentidele."
  }
  [3348]=>
  object(stdClass)#3349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6916"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3349]=>
  object(stdClass)#3350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6917"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3350]=>
  object(stdClass)#3351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6918"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Võimaldada üliõpilasel lugeda kaasaegseid intenetiartikleid, mõista meedia araabia keele stilistilisi eripärasid ja eristada seda standardkeelest."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Loengukursuse käigus loetakse einevaid internetiartikleid, milleks üliõpilane on eelnevalt iseseisvalt ettevalimistunud. Auditooriumis tõlgitakse kõik loetud tekstid suuliselt ning arutatakse stiili ja tähenduse üle."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised araabiakeelsete meedia tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda eristada meedia araabia keelt standardkeelset; Suutlikkus mõista kaasaegseid araabiakeelseid meedia tekste."
  }
  [3351]=>
  object(stdClass)#3352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6919"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3352]=>
  object(stdClass)#3353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6920"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3353]=>
  object(stdClass)#3354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6921"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3354]=>
  object(stdClass)#3355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6922"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3355]=>
  object(stdClass)#3356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6923"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3356]=>
  object(stdClass)#3357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6924"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "75% essee etteantud teemal; 25% presentatsioon loengus etteantud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Anda ülevaade terrorismi ning asümmeetrilise konflikti olemusest, ajaloost ning tänasest mõjust maailma geo-poliitilisele olukorrale."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Käsitlusele tulevad teemad: Terrorismi definitsioon ja ajalugu; Terrorism, rahvusvahelised suhted ning radikaliseerumine; Terrorirühmituste struktuurid, ideoloogiad ning eesmärgid; Terrorismi ja terrorismivastase võitluse strateegiad; Terrorism ning massihävitusrelvad ja terroristidega läbirääkimine; Vasak-ja paremäärmuslik terrorism jne."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Omandada esmased teadmised terroristlikest organisatsioonidest ning terrorismi kui konfliktiliigi ajaloost ning mõjust tänapäeva geo-poliitilisele maastikule."
  }
  [3357]=>
  object(stdClass)#3358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6925"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "3000-sõnaline essee etteantud teemal ning 15 minutiline presentatsioon ühest loengusarjas kajastatud konfliktist."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Anda ülevaade konfliktidest, mis on leidnud aset eelmises sajand teise poole algusest kuni tänaseni nii Lähis-Idas."
    ["sisu"]=>
    string(59) "vt www.ehi.ee - Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu - kursused"
    ["vljund"]=>
    string(127) "Anda üliõpilastele esmased teadmised erinevatest Lähis-Ida konfliktidest, mis on aset leidnud viimase poole sajandi jooksul."
  }
  [3358]=>
  object(stdClass)#3359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL6951"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Tutvustada erinevate valdkondade spetsialistide nägemust kaasaja Hiinas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Loengukursuse raames tutvustatakse tänapäeva Hiinas toimuvaid poliitilisi, kultuurilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi ning arutatakse käsitletavate nähtuste ja protsesside mõju üle Eestile. Kursusel on esindatud erinevad akadeemilised ja tegevusvaldkonnad ning õppejõudena astuvad välja vastavate valdkondade tunnustatud spetsialistid. Loengud toimuvad vaheldumisi Tallinna ja Tartu Ülikoolides. Iga loengu viib läbi korraga kaks õppejõudu, sest eesmärk on tekitada arutelu käsitletavate teemade üle."
    ["vljund"]=>
    string(257) "-suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; -teadmised uue Hiina ajaloost, geograafiast, kultuurist, majandusest ja poliitikast; - oskus siduda tänapäeva Hiinas toimuvat nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3359]=>
  object(stdClass)#3360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7200"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda etnograafia põhjal ülevaade olulistest sotsiaalteaduslikest diskussioonidest Aasia ühiskondade ja poliitika kujutamisel, ning konkreetsetest piirkondlikest arengutest."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Kursus toetub valitud ja laialdast vastukaja leidnud etnograafiliste uurimuste läbitöötamisele. Kursus algab sissejuhatavate loengutega etnograafiast kui uurimismeetodist, millele järgnevad konkreetseid etnograafiaid käsitlevad seminarid."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Teadmised etnograafiast kui sotsiaalteaduslikust uurimismeetodist. Süvateadmised valitud ühiskondlikest ja poliitilistest teemadest Aasias, mida on uuritd etnograafilistes käsitlustes. Oskus kasutada etnograafilist meetodit uurimistöös."
  }
  [3360]=>
  object(stdClass)#3361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7201"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Saada ülevaade olulistest sotsiaalteaduslikest diskussioonidest Aasia ühiskondade ja poliitika kujutamist kriitiliselt vaatlevas akadeemilises kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Loenguid annavad erinevad Aasiat uurivad sotsiaalteadlased, kes käsitlevad vastavalt oma erialale erinevaid sotsioloogias, inimgeograafias, politoloogias ja sotsiaalantropoloogias uuritavaid Aasia ühiskondade ja poliitika teemalisi diskussioone, debatte, trende ja uurimisteemasid."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised Aasia panusest sotsiaalteadustesse ja vastupidi. Oskus otsida seoseid nii erinevates distsipliinides kui ka ühiskondades. Suutlikkus positsioneerida oma akadeemilisi huve."
  }
  [3361]=>
  object(stdClass)#3362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7220"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Saada ülevaade Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade vahelistest suhetest ja pingetest, uurides sügavuti ühiskondlikke, poliitilisi ja kultuurilisi teemasid, probleeme ja arenguid tänapäeva Kagu-Aasias."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Kaasaegsete riikide ja ühiskondade kujunemine; riiklike ajalugude kirjutamine; riigi- ja rahvaloome Kagu-Aasia erinevates riikides; ühiskonda kujundavad kultuuri- ja hariduspoliitikad täna; teised olulised tegurid Kagu-Aasia ühiskondades."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Teadmised tänapäeva Kagu-Aasia riikide ühiskondadest ja probleemidest, ning nende mõistmiseks vajalik ajalooline, kultuuriline ja poliitiline taust. Oskus otsida seoseid ajaloo, poliitika ja ühiskonna vahel, argumenteerida antud teemadel. Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3362]=>
  object(stdClass)#3363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7221"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Saada ülevaade kaasaegse Birma/Myanmari ühiskonna kujunemisest ja antakse ülevaade aktuaalsetest ühiskondlikest, kultuurilistest ja poliitilistest probleemidest tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Birma/Myanmari kujunemise iseärasused. Aine pakub võimaluse sügavuti uurida ühte tänapäeva Kagu-Aasia riiki iseloomustavaid ja mõjutavaid tegureid läbi ajalooliste, religioonilis-kultuuriliste ja poliitiliste protsesside globaliseeruvas maailmas, seega omandada ka üldised oskused erinevate ühiskondade lahtimõtestamiseks. Üliõpilastel on võimalik kujundada kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Teadmised tänapäeva Kagu-Aasia riikide ühiskondadest ja probleemidest, ning nende mõistmiseks vajalik ajalooline, kultuuriline ja poliitiline taust. Oskus otsida seoseid ajaloo, poliitika ja ühiskonna vahel, argumenteerida antud teemadel. Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3363]=>
  object(stdClass)#3364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7223"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(541) "Uurida sügavuti teemasid, mis aitavad mõista tänapäeva Kagu-Aasia riike ja ühiskondi kujundavaid ja mõjutavaid protsesse ning nende dünaamikaid läbi teooria ja empiirilise materjali. Teemade valiku eesmärgiks on tutvustada erinevaid sotsiaal-poliitilisi, julgeolekulisi, majanduslikke, kultuurilisi või keskkonnateemalisi arenguid tänapäeva Kagu-Aasias. Eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel tutvuda teemadega erinevatest valdkondadest ning luua eeldused oskusteks Kagu-Aasias aktuaalsetel erinevatel teemadel argumenteerida."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Kursus toimub loengute ja seminaride vormis, vastavalt õppejõu aineprogrammile. Üliõpilastelt eeldatakse aktiivset osalust seminarides diskuteerijatena või panustamises seminaride korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Interdistsiplinaarsed teadmised Kagu-Aasiat mõjutavatest aktuaalsetest arengutest erinevates valdkondades. Oskus esitada materjalist ülevaateid, seda arutada ja analüüsida. Suutlikkus kasutada omandatud teadmisi argumenteerimisel."
  }
  [3364]=>
  object(stdClass)#3365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7224"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua üldpilt kaasaegsest Tai ühiskonnast ja anda ülevaade aktuaalsetest ühiskondlikest, kultuurilistest ja poliitilistest teemadest tänapäeva Tais."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Tai kujunemise iseärasused; ajaloolisest taustast tulenevad kultuurilis-poliitilised arusaamad; religioon ja monarhia; sõjavägi ja poliitika; keel ja kultuur; ühiskond, perekond ja soorollid; piirkondlikud (Bangkok, Lanna, Isaan, Lõuna) iseärasused, probleemid, kultuur ja poliitika."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teadmised tänapäeva Tai ühiskonnast, ajaloost, kultuurist, poliitikast ja probleemidest. Oskus otsida seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel. Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3365]=>
  object(stdClass)#3366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7225"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Näidata kuidas mandrilise Kagu-Aasia mitmekesistest kultuuri- ja religiooniruumidest, mitmekülgsetest kogukondadest ja poliitilistest üksustest kujunesid välja just tänased Laos, Vietnam ja Kampuchea."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Antud piirkonna kuningriigid ja dünastiad enne koloniaalperioodi; mineviku muutuvad religioossed, poliitilised ja territoriaalsed korraldused; 19-20. saj. kolonialism ja natsionalism; Prantsuse Indo-Hiina projekt L'Indochine française; 20.saj. teise poole geo- ja sotsiaalpoliitilised ning kultuurilised arengud (Indo-Hiina sõjad, kommunism) regionaalses raamistikus ja osana ülemaailmsetest protsessidest."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Teadmised tänapäeva Laose, Vietnami ja Kampuchea ühiskondadest, ajaloost, kultuurist, poliitikast ja probleemidest. Oskus otsida seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel. Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3366]=>
  object(stdClass)#3367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7301"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Magistritöö hindamine toimub töö kaitsmisel komisjoni otsuse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua võimalused ja toetada iseseisva teaduspanusega allikakriitilise uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste rakendamist Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo teemal kasutades selleks vastavaid teaduslikke meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Spetsiifilised teadmised valitud Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo peaerialal ja ainevaldkonnas vastavalt magistrandi uurimistööle; Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo alase kirjandusega, millest peamise osa moodustavad allikad, töötamise oskused; Suutlikkus süsteemselt ja kriitiliselt analüüsida Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo erialast kirjandust ning kirjutada sellel põhinev uurimistöö kasutades vastavaid teaduslikke meetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3367]=>
  object(stdClass)#3368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7305"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Arvestus ja kolm esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Anda jaapani keele süvataseme esimese semestri mahule vastavad teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Kursus annab teadmised jaapani keele erinevate grammatiliste väljendite ja konstruktsioonide kasutamisest. Laiendatakse kango sõnavara ning õpitakse erinevate sufiksite ja prefiksite abil moodustatud kanjiühendeid. Erinevate tekstide lugemine ja tõlkimine. Vestlus loetud tekstide põhjal, kus üliõpilane peab suutma argumenteerida oma seisukohti, võttes arvesse vestluskaaslase staatust jmt."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised laiendatud kango sõnavarast ja erinevate sufiksite ja prefiksite abil moodustatud kanjiühenditest; Oskus lugeda ja tõlkida keerulisi tekste, sealhulgas ajalehe artiklit; Suutlikkus analüüsida kanjiühendeid ja kasutada neid teadmisi ja oskusi ajalehe teksti lugemisel."
  }
  [3368]=>
  object(stdClass)#3369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7306"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Arvestus ja kolm esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Anda jaapani keele süvataseme esimese semestri mahule vastavad teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Kursus annab teadmised jaapani keele erinevate grammatiliste väljendite ja konstruktsioonide kasutamisest. Laiendatakse kango sõnavara ning õpitakse erinevate sufiksite ja prefiksite abil moodustatud kanjiühendeid. Erinevate tekstide lugemine ja tõlkimine. Vestlus loetud tekstide põhjal, kus üliõpilane peab suutma argumenteerida oma seisukohti, võttes arvesse vestluskaaslase staatust jmt."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised laiendatud kango sõnavarast ja erinevate sufiksite ja prefiksite abil moodustatud kanjiühenditest; Oskus lugeda ja tõlkida keerulisi tekste, sealhulgas ajalehe artiklit; Suutlikkus analüüsida kanjiühendeid ja kasutada neid teadmisi ja oskusi ajalehe teksti lugemisel."
  }
  [3369]=>
  object(stdClass)#3370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7307"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Luua eeldused jaapani keele C1 tasemele vastavateks teadmisteks ja oskusteks."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Kursus annab põhjalikud teadmised jaapani keele erinevate grammatiliste väljendite ja konstruktsioonide kasutamisest. Laiendatakse kango sõnavara ning õpitakse erinevate sufiksite ja prefiksite abil moodustatud kanjiühendeid. Erinevate tekstide (sealhulgas erialaste tekstide, ilukirjanduse jm) lugemine ja tõlkimine. Vestlus loetud tekstide põhjal, kus üliõpilane peab suutma argumenteerida oma seisukohti, võttes arvesse vestluskaaslase staatust jmt."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Põhjalikud ja süsteemsed teadmised jaapani keelest ja selle kasutamisest nii kõnes kui kirjas; Oskus lugeda ja tõlkida keerulisi tekste, sealhulgas humanitaarteadusliku teksti lugemine; Suutlikkus aru saada ja adekvaatselt reageerida igasugustes situatsioonides."
  }
  [3370]=>
  object(stdClass)#3371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7308"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Saada teadmised jaapani esseistika eripäradest ja tekstistruktuurist."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Kursuse käigus tutvustatakse jaapani esseistika üldisi iseärasusi, erinevaid stilistilisi vormiväljendusi ja grammatilisi väljendeid. Lähema vaatluse alla tulevad yōyakubun (abstrakt), shōrombun (lühiessee) ja nn vaba essee. Kursuse käigus loetakse ja analüüsitakse esseistika näiteid erinevailt autoreilt, pöörates tähelepanu jaapani esseistikale omastele teksti struktuurilisele ülesehitusele. Kursuse jooksul kirjutavad osalejad yōyakubuni ja shōrombuni etteantud teemal ning “vaba essee” vabalt valitud teemal. Omandatakse jaapani genkō-yōshi tategaki reeglid ning ko-so-a-do-sõnade kasutamist tekstis."
    ["vljund"]=>
    string(298) "- Teadmised jaapani esseistika eripäradest ja struktuuri iseärasustest - suutlikkus eristada stilistilisi tekstinüansse ning mõista ko-so-a-do-sõnade tähendust keerulises tekstis; - oskused kirjutada yōyakubuni, shōrombuni ja vaba esseed jaapani keeles ning kasutada genkō-yōshi formaati;"
  }
  [3371]=>
  object(stdClass)#3372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7320"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua eeldused korea keele algteadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Korea kirjasüsteemi tutvustus. Hangõl tähestikud ning korea keele märkide sisse juhatav kursus. Korea keele grammatika süsteemi omandamine. Korea keele hääldamine, viisakusväljedid ning kahel viisil numbrite tundmine. Lühikeste lausete lugemine ja tõlkimine. Iseseisvalt eesti keelest lühikeste lihtlausete tõlkimine korea keelde."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised koreakeelsetest tervitustest ja lihtsatest viisakusväljenditest; oskus saada aru ja moodustada lihtsaid lauseid läbitud grammatika ulatuses suutlikkus lugeda lükesi lihtlauseid."
  }
  [3372]=>
  object(stdClass)#3373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7321"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Luua eeldused korea keel A2 taseme omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Korea kirjasüsteemi tutvustus. Hangõli hääldamise ja kirjutamise erisustest tundmine ning korea keele põhigrammatika omandamine. Sõna vara hulk 800 sõna. Iseseisvalt lühema ning õpitud grammatilisi struktuure sisaldava teksti lugemine ja tõlkimune. Eesti keelest lühikeste lihtsate lausete tõlkimine korea keelde. Õpitud grammatilisi struktuure kasutades vestlemine oma isikut, perekonda, igapäeva elu, õpinguid ja hobisid puudutavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Hangõl tähestikud tundmine ja teadmised õpitud grammatika ulatuses lausestruktuuride moodustamisest; Oskus lugeda lühikest teksti, seda õigesti kirjutada ning kirjutada lühikesi lauseid; Suutlikkus aru saada ja vastata oma isikut, perekonda ja hobisid ning õpingud puudutavale küsimustele."
  }
  [3373]=>
  object(stdClass)#3374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7322"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Luua korea keele algtaseme edasijõudnutele vastavad teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Kursuse jooksul omandatakse korea keele põhigrammatika ja grammatilised väljendid vastavalt taseme nõuetele. Üliõpilane peab oskama õige hääldusega lugeda ja kirjutada lühemat teksti. Kõnelemine igapäevastel ja õpinguid puudutavatel teemadel. Sõnavara 1 500-2 000 ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Teadmised sõnavarast 1500-2000 sõna ulatuses; oskus kasutada praktikas (teksti lugemine ja vestlus) põhigrammatikat vastavalt taseme nõetele ning suulise ja kirjaliku keele väljendusoskus vastavalt taseme nõuetele; suutlikkus aru saada küsimustest, mis puudutavad igapäevaelu ja isikut ennast; vahet teha ja kasutada kõnet ametlikus ja mitteametlikus situatsioonis."
  }
  [3374]=>
  object(stdClass)#3375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7323"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua eeldused korea keele B1 tasemele vastavad teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Kursuse jooksul omandatakse korea keele grammatilisi väljendeid vastavalt kesktaseme nõuetele. Üliõpilane peab oskama kõnelust, mis kasutatakse avalikkutes sihtasutustes ning nõutud funktsiooni ühiskonna suhte ülalpidamiseks: selgitamine, kirjeldamine, keeldumine jne. Kõnelemine harjumuspäraste ühiskondade teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Teadmised kirja- ja kõneteksti vahelistest erisustest; Oskus kasutada vastavalt kirja- ja kõneteksti; suulise ja kirjaliku keele väljendusoskus vastavalt taseme nõuetele; Suutlikkus kõneleda avalikes sihtasutustes."
  }
  [3375]=>
  object(stdClass)#3376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7336"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Kujundada eeldused türgi tesduskeele põhimõtete arusaamiseks ning omandamiseks. Arendada erialaste türgikeelsete tekstide iseseisva lugemis- ning interpreteerimisoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Omandatud tekstigrammatika teadmistele tuginedes, erialaste tekstide lugemis-, arusaamis- ning interpreteerimisoskuste arendamine ette antud artiklite/raamatute abil. Kursuse vältel korraldataval kolmel seminaril diskuteerivad kursusel osalejad läbi loetud tekstide sisu ning teaduskeele oluliste eripärasuste üle. Iseseisvalt teha ettekanne oma uurimistöö kohta põhinedes türgikeelsel teaduskirjandusel."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Teadmised türgi teaduskeele printsiipide põhimõtetest; Oskus lugeda türgi teaduskeeles kirjutatud tekste; Suutlikkus analüüsida türgikeelset teaduskirjandust uurimistööst ettekande tegemisel."
  }
  [3376]=>
  object(stdClass)#3377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7345"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "kirjalik arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Kujundada eeldused eriliiki pikkade tekstide lugemiseks ja nendest arusaamiseks ning nende teemadel vestlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Loengukursuse aluseks on araabia kirjakeel (MSA), milles loetakse eriliiki tekste ning arutatakse nende stilistilisi eripärasid; loetud tekstide põhjal vesteldakse antud teemade piires."
    ["vljund"]=>
    string(145) "- teadmised erliiki araabiakeelsetest tekstidest; - suutlikkus kirjutada stilistiliselt erinevaid tekste ning seejärel nendel teemadel vestelda."
  }
  [3377]=>
  object(stdClass)#3378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7346"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused araabia keele kõikide keele tasemete kohta teadmiste saamiseks. Arendada oskust näha Araabia keele foonetikat, grammatikat, leksikat ning süntaksit ühe tervikliku süsteemina."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Araabia keele jätkukursus. Omandatud tekstigrammatika teadmistele tuginedes, ortograafia reeglite süsteem. Araabia keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse süvendamine, sõnavara arendamine lingvistiliste terminite poolest. Iseseisev tööna tuleb teha enda poolt valitud erinevatele kirjanduslikest žanritest pärit lausetele süntaktiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Teadmised araabia keele ortograafia reeglite põhimõtetest ja punktuatsiooni elementide funktsioonidest Araabiakeelses tekstis; Oskus iseseisvalt moodustada lauseid, kui ette on antud lause süntaktiline skeem; Suutlikkus kasutada teadmisi ja oskusi türgi keelest allikatega töötamisel ja uurimistöö kirjutamisel."
  }
  [3378]=>
  object(stdClass)#3379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7355"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Toetada teadmised omandamist binjanide komplekssematest juhtumitest, nimisõnade konstruktsioonidest; erinevad heebrea keele konstruktsioonid. Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Teemad: erinevad teemad Iisraeli ja maailma elust, kultuurist ja ajaloost. Kodulugemine. Iisraeli ajalehtede lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskus kasutada uusi grammatika vorme; Laienenud kirjutamise, kuulamise ja rääkimise oskused. Suutlikkus lugeda ajalehte ja raamatuid mitteadapteeritud heebrea keeles."
  }
  [3379]=>
  object(stdClass)#3380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7356"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada teadmiste omandamist reaalse/mittereaalse tingimuse lausetest, kahesest ühendatud konstruktsioonist. Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Teemad: erinevad teemad Iisraeli ja maailma elust, kultuurist ja ajaloost. Kodulugemine. Iisraeli ajalehtede lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Teadmised uutest heebrea keele grammatilistest vormidest; Rääkimise ja arusaamise oskused süvatasemel; Oskus lugeda mitteadapteeritud kirjandust."
  }
  [3380]=>
  object(stdClass)#3381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7357"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada teadmiste omandamist reaalse/mittereaalse tingimuse lausetest, kahesest ühendatud konstruktsioonist. Luua eeldused rääkimise, kuulamise ja kirjutamise oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Teemad: erinevad teemad Iisraeli ja maailma elust, kultuurist ja ajaloost. Kodulugemine. Iisraeli ajalehtede lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(186) "• Teadmised uutest heebrea keele grammatilistest vormidest; • rääkimise ja arusaamise oskused süvatasemel; • oskus lugeda mitteadapteeritud kirjandust uurimistöö kirjutamisel."
  }
  [3381]=>
  object(stdClass)#3382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7365"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused pärsia keele süntaktiliste kategooriate ning tekstigrammatika põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Pärsia keeele teadmise arendav kursus.Pärsia keele süntaktiline ja grammatiline analüüs. Kursus tegeleb pärsia keele morfoloogia ja süntaksiga. Pärsia keele ajalooline ja võrdlev analüüs. Pärsia keele sõnavara struktuur ja areng: sõnatuletus, tähenduse muutumine, laensõnad keeles, sõnaloome; leksikaalsed suhted.Pärsia keele släng.Grammatika: suletud sõnaklassid, liht- ja liitlaused. Kuulamine ja kuulatud teksti kirja panemine. Sufi kirjandus pärsia keeles ( Molavi Rumi, Attar)."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Teadmised pärsia keele süntaksist ja pärsia teksti grammatika põhimõtetest; Oskus kasutada pärsia keele lingvistilisi termineid kõnes ja kirjas; Suutlikkus analüüsida süntaktiliselt pärsiakeelseid lauseid."
  }
  [3382]=>
  object(stdClass)#3383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7366"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele kõikide keele tasemete kohta teadmisi saada. Arendada oskust näha türgi keele foonetikat, grammatikat, leksikat ning süntaksit ühe tervikliku süsteemina."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Kursus õpetab praktilist eesti-pärsia-eesti kirjalikku tõlget. Käsitletakse erinevaid žanre ja teemavaldkondi.Vaatluse all on autentsed tekstid ja nendes sisalduvad kollokatsioonid, idioomid ja ühendverbid. Ülesannete abil viiakse need aktiivsesse keelekasutusse. Iraani keelte grupi võrdlev analüüs ( s.h kurdi keele lühitutvustus).Praktilised ülesanded. Käsitletavad teemad: lühike elulookirjeldus, mitut tüüpi taotlused, ametikirjad, intervjuu, avalik esinemine jne."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Teadmised pärsia keele ortograafia reeglite põhimõtetest ja punktuatsiooni elementide funktsioonidest pärsiakeelses tekstis; Oskus iseseisvalt moodustada lauseid, kui ette on antud lause süntaktiline skeem; Suutlikkus kasutada teadmisi ja oskusi pärsia keelest allikatega töötamisel ja uurimistöö kirjutamisel."
  }
  [3383]=>
  object(stdClass)#3384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7368"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Arendada sanskritikeelsete tekstide lugemise ja tõlkimise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(97) "Kursuse käigus tõlgitakse keerukamaid tekste. Nt puraanad, värssdraamad, vedade kirjandus jne."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Oskus lugeda ja tõlkida keerukamaid sanskritikeelseid tekste ilma ingliskeelse tõlke abita."
  }
  [3384]=>
  object(stdClass)#3385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7369"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Arendada kõnelemis- ning kirjutamisoskusi, kujundada eeldused türgi keele kõikide keele tasemete kohta teadmisi saada. Arendada oskust näha türgi keele foonetikat, grammatikat, leksikat ning süntaksit ühe tervikliku süsteemina."
    ["sisu"]=>
    string(484) "Kursus õpetab praktilist eesti-pärsia-eesti kirjalikku tõlget. Käsitletakse erinevaid žanre ja teemavaldkondi.Vaatluse all on autentsed tekstid ja nendes sisalduvad kollokatsioonid, idioomid ja ühendverbid. Ülesannete abil viiakse need aktiivsesse keelekasutusse. Iraani keelte grupi võrdlev analüüs (sh kurdi keele lühitutvustus). Praktilised ülesanded. Käsitletavad teemad: lühike elulookirjeldus, mitut tüüpi taotlused, ametikirjad, intervjuu, avalik esinemine jne."
    ["vljund"]=>
    string(332) "• Teadmised pärsia keele ortograafia reeglite põhimõtetest ja punktuatsiooni elementide funktsioonidest pärsiakeelses tekstis; • oskus iseseisvalt moodustada lauseid, kui ette on antud lause süntaktiline skeem; • suutlikkus kasutada teadmisi ja oskusi pärsia keelest allikatega töötamisel ja uurimistöö kirjutamisel."
  }
  [3385]=>
  object(stdClass)#3386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7370"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Luua eeldused hiina keele C1.2 tasemele vastavateks teadmisteks ja oskusteks."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Kursus annab põhjalikud teadmised hiina keele erinevate grammatiliste väljendite ja konstruktsioonide kasutamisest. Laiendatakse sõnavara ning õpitakse erinevaid märgiühendeid. Erinevate tekstide (sealhulgas erialaste tekstide, ilukirjanduse jm) lugemine ja tõlkimine. Vestlus loetud tekstide põhjal, kus üliõpilane peab suutma argumenteerida oma seisukohti, võttes arvesse vestluskaaslase staatust jmt."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Põhjalikud ja süsteemsed teadmised hiina keelest ja selle kasutamisest nii kõnes kui kirjas; oskus lugeda ja tõlkida keerulisi tekste, sealhulgas humanitaarteadusliku teksti lugemine; suutlikkus aru saada ja adekvaatselt reageerida igasugustes situatsioonides."
  }
  [3386]=>
  object(stdClass)#3387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7400"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Luua võimalused arutlusteks ja ettekanneteks magistrandi uurimistöö alusel."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Esitatakse ja arutatakse osalejate uurimistööde tulemused; Loetakse ja arutatakse humanitaarteaduslikke tekste, mis võivad pakkuda kasulikke metodoloogilisi vahendeid uurimistöö läbiviimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Teadmised uurimistöö kirjutamise põhimõtetest süvendatud tasemel; Oskus sõnastada kõnes ja kirjas nii oma kui teiste urimistööga seonduvat problemaatikat süvendatud tasemel; Suutlikkus esitada ja kaitsta oma vaatenurka uurimistöö teema problemaatika raames."
  }
  [3387]=>
  object(stdClass)#3388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7402"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada eelduste tekkimist iseseisvaks teaduslike uurimismeetodite eristamiseks, kasutamiseks ja kombineerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Vastavalt uurimistööle valitakse käsitlemiseks metodoloogiaalast kirjandust ning seotakse uurimistööga võttes arvesse Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo eripärasusi. Uurimus metodoloogilisest küsimusest esitatakse kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised erinevatest metodoloogilistest küsimustest; Oskus tõstatada erialast metodoloogilist küsimust; Suutlikkus esitada ja kaitsta kirjalikult oma seisukohti uurimistöö meetodi/meetodite problemaatika raames."
  }
  [3388]=>
  object(stdClass)#3389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7403"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua eeldused magistritööd toetava uurimistöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Vastavalt magistritööle valitakse käsitlemiseks konkreetne aspekt, mida uuritakse allikaid ja sekundaarkirjandust kasutades, teadusmeetodit/meetodeid rakendades, ning esitatakse uurimistöö tulemused kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Konkreetsed teadmised magistritöö temaatikast, et olla valmis kirjutama magistritööd; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi teadusmetodoloogiast; Suutlikkus selgelt ja argumenteeritult esitada uurimistöö käiku ja tulemusi."
  }
  [3389]=>
  object(stdClass)#3390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7404"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua eeldused magistritööd toetava uurimistöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Vastavalt magistritööle valitakse käsitlemiseks konkreetne aspekt, mida uuritakse allikaid ja sekundaarkirjandust kasutades, teadusmeetodit/meetodeid rakendades, ning esitatakse uurimistöö tulemused kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Konkreetsed teadmised magistritöö temaatikast, et olla valmis kirjutama magistritööd; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi teadusmetodoloogiast; Suutlikkus selgelt ja argumenteeritult esitada uurimistöö käiku ja tulemusi."
  }
  [3390]=>
  object(stdClass)#3391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7405"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada eelduste tekkimist iseseisvaks teaduslike uurimismeetodite eristamiseks, kasutamiseks ja kombineerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Vastavalt uurimistööle valitakse käsitlemiseks metodoloogiaalast kirjandust ning seotakse uurimistööga võttes arvesse Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo eripärasusi. Uurimus metodoloogilisest küsimusest esitatakse kirjalikult."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised erinevatest metodoloogilistest küsimustest; Oskus tõstatada erialast metodoloogilist küsimust; Suutlikkus esitada ja kaitsta kirjalikult oma seisukohti uurimistöö meetodi/meetodite problemaatika raames."
  }
  [3391]=>
  object(stdClass)#3392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7406"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua eeldused uurimistöö käigus tõstatatud hüpoteeside ning nende läbi kasutatud meetodite õigeks või valeks tunnistamise avaldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Esitatakse ja arutatakse osalejate uurimistööde prognoositavaid tulemusi; Loetakse ja arutatakse humanitaarteaduslike artiklite abstrakte, mis võivad pakkuda kasulikke metodoloogilisi vahendeid uurimistöö sisuliste publikatsiooni või ettekande läbiviimiseks. Iseseisvalt tuleb valmistada ette kirjalik töö―oma uurimistöö kesksete seisukohtade lühike kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Teadmised oma uurimistöö olulisematest punktidest, et olla valmis kirjutama magistritööd; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi iseseisva uurimistöö käigust; Suutlikkus kas kirjalikult või suuliselt esitada uurimistöö põhiküsimusi."
  }
  [3392]=>
  object(stdClass)#3393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7407"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua eeldused vastavalt individuaalsele uurimistööle teadusliku artikli kirjutamise põhimõtete omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Esitatakse ja arutatakse osalejate uurimise huvialad; Loetakse ja arutatakse humanitaarteaduslikke tekste, mis võivad pakkuda kasulikke metodoloogilisi vahendeid artikli kirjutamiseks. Iseseisvalt tuleb valmistada ette teadusliku artikli abstrakti ning sekundaarkirjanduse loetelu."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Teadmised teadusliku artikli kirjutamise meetodite põhimõtetest; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi tuleviku artikli plaani koostamiseks ning abstrakti kirjutamiseks; Suutlikkus kirjalikult esitada oma uurimiseteema kokkuvõtet."
  }
  [3393]=>
  object(stdClass)#3394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7409"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3394]=>
  object(stdClass)#3395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7410"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Artikli põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Ülevaade teadusliku artikli kirjutamise meetoditest ja praktiliste kirjutamisoskuste rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(62) "Õpilane valmistab iseseisvalt ette teadusliku sisuga artikli."
    ["vljund"]=>
    string(55) "Oskus vormistada terviklikku ja sisukat teadusartiklit."
  }
  [3395]=>
  object(stdClass)#3396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7411"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Käsitleda budistlikku vaadet (post)modernsele inimkonnale ja ühiskonnale."
    ["sisu"]=>
    string(103) "Aine sisu tugineb suuresti David Loy teosele 'Money. Sex. War. Karma. Notes for a Buddhist Revolution'."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Arusaam budistlikust vaatest (post)modernsele inimkonnale ja ühiskonnale."
  }
  [3396]=>
  object(stdClass)#3397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7419"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused magistritööd toetava uurimistöö kirjutamiseks või õppejõu töö praktiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Vastavalt magistritööle kas valitakse käsitlemiseks konkreetne aspekt, mida uuritakse allikaid ja sekundaarkirjandust kasutades, teadusmeetodit/meetodeid rakendades, ning esitatakse uurimistöö tulemused kirjalikult, või abistatakse õppejõudu loengukursuse läbiviimisel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Konkreetsed teadmised magistritöö temaatikast või õppetöö läbiviimisest; Oskus rakendada eelnevalt omandatud teadmisi teadusmetodoloogiast või läbi viia õppetööd; Suutlikkus selgelt ja argumenteeritult esitada uurimistöö käiku ja tulemusi või õppematerjali."
  }
  [3397]=>
  object(stdClass)#3398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7510"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Arvestuse sooritamiseks vajalik seminarides osalemine (80% seminaridest – 1AP) ja essee oma seminari ettekande teemal (maht 6lk - +1AP)."
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Süvendada Jaapani ühiskonna alaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Kursuse jooksul toimub Jaapani ühiskonda puudutavaid teemasid (vertikaalne ühiskond, jaapani „ise” probleem, tänapäevased ühiskonnaprobleemid nagu hikikomori ja parasaito jmt) käsitlevate erinevate artiklite läbitöötamine ja arutelu. Artiklite valikusse kuuluvad järgmiste tuntud Jaapani ühiskonnateadlaste ja antropoloogide tööd: Chie Nakane, Takeo Doi, Takie Sugiyama Lebra, Nancy Rosenberger, Joy Hendry jt. Seminari jooksul on osavõtjail kohustus teha vähemalt üks ettekanne ning võtta aktiivselt osa aruteludest. Kuruse lõpuks esitavad kõik osalejad oma ettekande teemal lühikese essee."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Süvendatud teadmised Jaapani ühiskonna erinevatest aspektidest; Oskus analüüsida erinevaid nähtusi Jaapani ühiskonnas ja asetada need sobivasse konteksti."
  }
  [3398]=>
  object(stdClass)#3399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7512"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Kontrolltöö. Lugeda läbi lühike ajaleheartikkel ja analüüsida ning jaapani keeles seletada selles äramärgitud (allajoonitud) jukugo, ryakugo, ees- ja järelliitega sõnad, samuti artikli pealkiri."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Kursus kuulub jaapani keele lisakursuste hulka, mille eesmärgiks on süvendada teadmisi jaapani keele osas."
    ["sisu"]=>
    string(769) "Käesoleva kursuse rõhuasetus on iseäranis ajakirjanduses esinevate selliste kanji-ühendite lahtimõtestamisele, mida pole võimalik sõnaraamatutest leida. Nende kanji-ühendite (jukugo) hulgas vaatleme kursuse jooksul eraldi gruppidena nii üldkasutatavaid lühendeid (ryakugo) kui ka ajalehtede artiklite pealkirjades sisalduvat jukugo'd. Eraldi leiavad käsitlemist ees- ja järelliited, samuti analüüsime mitmesuguseid idiomaatilisi jukugo-väljendeid (kahe-, kolme- ja nelja-märgilisi). Kursuse käigus omandatakse jukugo moodustamise seitse põhiprintsiipi ning neli erinevat jukugo lugemisviisi. Plaanis on kasutada rohkelt materjale nii ajalehtedest kui ka õpikutest, nagu näiteks "Four Character Japanese Idioms" ja "Oboete okitai kanji jukugo jiten"."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Teadmised kanji-ühendite moodustamise põhiprintsiipidest ja kanji-ühendite erinevatest lugemisviisidest; Oskus lugeda jaapani keelses tekstis kanji-ühendeid, mis ei esine sõnaraamatuis; Suutlikkus analüüsida ja aru saada kanji-ühendite erinevat tüüpi lühendeist ja analüüsida ning mõista ajaleheartiklite pealkirju."
  }
  [3399]=>
  object(stdClass)#3400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7514"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(498) "Kursuse jooksul õpitakse tundma klassikalise jaapani keele grammatikat ja loetakse Heiani ja Kamakura perioodi paigutuvaid tekste. Õppematerjaline kasutatakse Haruo Shirane raamatut “Classical Japanese: A Grammar” (Columbia Univ. Press, 2005) ja selle juurde kuuluvat lugemikku väikese sõnastikuga. Kuna tekstide lugemisel tuleb kasutada ka klassikalise jaapani keele seletavat sõnaraamatut (kogojiten), on kursuse külastamiseks nõutav kaasaegse jaapani keele oskus vähemalt tasemel A2."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3400]=>
  object(stdClass)#3401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7515"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Tutvustada Jaapanis, Koreas ja Hiinas levinud uususundeid ja neid käsitlevat teaduskirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Sissejuhatvad loengud jaapani, korea ja hiina uususundite kohta ja seminarid, kus loetakse neid usundeid käsitlevaid teadusartikleid. Iseseisev töö: Igaks seminariks tuleb loetud teksti kohta kirjutada 1-2 lk ning osaleda aktiivselt arutelus. Magistrantidel tuleb lisaks esitada kirjalik töö (7-8 lk.) mõne uususundi kohta."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Suutlikkus analüüsida ida-aasia uususundeid käsitlevaid tekste."
  }
  [3401]=>
  object(stdClass)#3402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7516"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3402]=>
  object(stdClass)#3403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7517"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Osalemine seminarides ja kirjalikult vormistatud tõlked."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Saada läbi keeleoskuse rakendamise ilukirjandusliku teksti tõlkimise kogemus, samuti ülevaade kaasaegse jaapani keele väljendusvõimalustest ja –probleemidest 20.saj. kirjutatud luuletekstide põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(189) "Igaks seminariks jääb kodus ette valmistada tõlge paarist luuletekstist, mille tõlkimisel ilmnenud probleeme üheskoos arutades püütakse mõista ka iga luuletaja maailmapildi aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Ülevaade 20.saj. olulisemate jaapani luuletajate loomingust; Jaapani keele erinevate väljendusregistrite äratundmine; Oskus iseseisvalt sõnaraamatut kasutades ilukirjanduslikku teksti tõlkida ja vormistada."
  }
  [3403]=>
  object(stdClass)#3404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7521"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Uurida keha kujutamist setsuwa, otogizoshi ja teistes kirjandustes."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Seminar keskendub klassikalisele jaapani kirjandusele ja keha ning seksuaalsuse kujutamisele selles. Seminaride käigus tutvutakse erinevate klassikaliste tekstidega ning analüüsitakse neis esinevat sümboolikat."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Ülevaade tähtsamatest tekstidest klassikalises jaapani kirjanduses ja religioonis."
  }
  [3404]=>
  object(stdClass)#3405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7528"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3405]=>
  object(stdClass)#3406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7529"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Saada ülevaade individualismi ja kollektivismi mõistmisest Jaapani ühiskonnas ning erinevatest sotsialiseerimise mehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Individualismi ja kollektivismi mõiste. Individualismi kontseptsiooni teke ja muutumine Jaapani ühiskonnas ajaloolises perspektiivis. „Kontekstuaalse inimese” mõiste (Hamaguchi). Indiviidi ja grupi ning gruppide vahelised suhted. Sotsialiseerimise erinevad mehhanismid ja meetodid laste kasvatuses, töökohtades ning indiviidi tahte kehtestamise võimalused Jaapani ühiskonnas. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, ettekanne, essee. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Teadmised individualismi ja kollektivismi avaldumisvormidest ja indiviidide sotsialiseerimise mehhanismidest Jaapani ühiskonnas; Oskus määratleda Jaapani individuaalsuse eripära ja selle avaldumisvorme; Suutlikkus analüüsida Jaapani ühiskonnas toimivaid indiviidide sotsialiseerimismehhanisme erinevate taustategurite kontekstis."
  }
  [3406]=>
  object(stdClass)#3407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7530"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3407]=>
  object(stdClass)#3408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7531"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "12 valitud luuletuse tõlge koos põhjalike kommentaaridega."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Tutvuda waka-luule iseärasustega ja süvendada jaapani filoloogiale spetsialiseerinud üliõpilaste oskust lugeda ja tõlkida klassikalist jaapani luulet."
    ["sisu"]=>
    string(491) "Seminari jooksul loetakse algkeeles 9-12 sajandi jaapani luulet ja tutvutakse luules esinevate kujundite ja kirjanduslike võtetega. Kasuks tuleb klassikalise jaapani keele tundmine, kuid kursusel võivad osaleda ka need üliõpilased, kes omavad piisavaid teadmisi, et lugeda kommenteeritud tekstiväljaandeid. Iseseisev töö: Igaks loenguks tuleb tutvuda seminaris tõlgitavate wakadega, lugeda läbi tekstide mõistmiseks vajalik kommentaarium ja pakkuda välja omapoolne tõlkeversioon."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Ainekursuse läbinud üliõpilane omandab põhjalikud teadmised jaapani luulest ja oskab iseseisvalt tõlkida ning kommenteerida lihtsamaid tekste."
  }
  [3408]=>
  object(stdClass)#3409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7532"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3409]=>
  object(stdClass)#3410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7533"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3410]=>
  object(stdClass)#3411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7534"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade shintō`st, sellega seonduvatest kommetest, tavadest ja arusaamadest, aga ka shintō seostest teiste usunditega."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kursuse käigus käsitletakse shintō ajalugu, rituaale, shintō`ga seotud sümboolikat, matsuri`sid, rahvuse ja religiooni sidemeid nii muistsel ajal kui täna; vaadeldakse ka shintō seoseid erinevate budismi koolkondadega ning seda, kui palju need teineteisesse sulandusid."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Teadmised jaapani põlisusundist shintō`st ja sellega seonduvatest kommetest; Suutlikus shintō kaudu analüüsida jaapanlast ja tema kombetalitlusi."
  }
  [3411]=>
  object(stdClass)#3412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7535"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda ülevaade Jaapani ühiskonnas eksisteerivatest heidikutest ja vähemusgruppidest ning nende probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(292) "Kursuse käigus tutvutakse hinin`ide, eta`de, burakumin`ide, ainude jt vähemusgruppide ja heidikutega, arutletakse nende koha üle ja nendega seonduvate probleemide üle ühiskonnas Edo ajal ja tänapäeval. Käsitlusele tuleb ka etnilisuse ja vähemuste probleemide kajastamine kirjanduses."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Vähemuste ja heidikute olemasolu Jaapani ühiskonnas ja nende probleemide teadvustamine; Suutlikus analüüsida vähemustega seonduvaid probleeme."
  }
  [3412]=>
  object(stdClass)#3413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7536"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(36) "Surm ja teispoolsus jaapani budismis"
    ["sisu"]=>
    string(53) "Ülevaade surmast ja teispoolsusest jaapani budismis."
    ["vljund"]=>
    string(52) "Teadmised surmast ja teispoolsusest jaapani budismis"
  }
  [3413]=>
  object(stdClass)#3414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7537"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Anda praktilisi oskusi iseseisva tõlketöö tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Kursuse vältel tutvustatakse proosateksti jaapani keelest eesti keelde tõlkimisel tekkivaid põhilisi probleeme nagu näiteks lause subjekti määratlemine viisakustasandite abil, onomatopöa ja mimesise vasted eesti keeles jmt. Kursuse lõpuks valmib üliõpilastel iseseisev tõlketöö jaapani keelsest proosatekstist mahus kuni 50 lk originaalist."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Teadmised jaapani proosateksti tõlkimisel tekkivatest probleemidest; Oskus rakendada keeletundides omandatud teadmisi jaapani keele grammatikast ja süntaksist ning lahendada tekkivaid probleeme praktikas."
  }
  [3414]=>
  object(stdClass)#3415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7538"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Ettekanne ja seminaris osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Anda ülevaade algse shintō üheks osaks olnud šamanismist - selle algetest, traditsioonidest ja selle eripäradest."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Esmalt toimuvad loengud budismieelsest animistlikust kultuurist, kus šamaanid vastutasid erinevate riituste läbiviimise eest, mõningatest šamanistlikest traditsioonidest jm. Edasi arutletakse erinevate teadusartiklite põhjal šamanistlike rituaalide, naisšamaanide, šamaanide kokkupuudete üle kõrgemate jõudude, ka selle üle, kas M. Eliade arusaam šamanismist kui ekstaasitehnikast peab jaapani šamanismi puhul paika jm."
    ["vljund"]=>
    string(183) "* Põhjalikumad teadmised Jaapani šamanismi kohta. * Suutlikus analüüsida šamanismi olemust ja sellega seonduvat. * Üliõpilane on tutvunud ka šamanismi uuringutega üldisemalt."
  }
  [3415]=>
  object(stdClass)#3416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7539"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Seminaris osalemine ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt enesetapu teinud uuema aja tuntuimate kirjanike – Akutagawa, Dazai, Kawabata, Mishima - loominguga ja arutleda nende kirjutatus esile tulnud probleemide üle, leida neis ühisjooni ja erinevusi ning kindlasti mõelda ka selle üle, kas ja kui palju avaldub suitsiid ja surm nende loomingus."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Peale tutvustavaid loenguid loevad üliõpilased kursuse jooksul läbi mainitud autorite loomingu nii eesti- kui inglisekeelsed tõlked ja nendega seotud artiklid. Seminaris toimuvad arutelud iseseisvalt loetud tekstide üle, milles oodatakse üliõpilase aktiivset osalemist. Seminari lõpuks peab üliõpilane esitama essee mõnel loengus käsitletud autori loomingu või sellega seonduval teemal."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb põhjalikult ja suudab analüüsid suitsiidi teinud autorite poolt kirjutatut ja sellega seotud problemaatikat."
  }
  [3416]=>
  object(stdClass)#3417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7540"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kirjalik eksam: teoreetilised küsimused ja põhimõistete seletamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Saada ülevaade Jaapani traditsiooniliste ettevõtete struktuurist, selle toimimise alustest, põhimõtetest ning äristrateegiatest."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Loengukursuse vältel antakse ülevaade jaapani ettevõtete ülesehitusest, käsuliinidest, infovõrgustikest, juhtimisvõtetest ja töömoraalist. Tutvustatakse jaapani eluaegse teenistuse süsteemi, selle ajalugu ja arenguid tänapäeval. Tutvustatakse jaapani ärietiketti, selle kohustuslikke osi ja toimimist. Samuti käsitletakse kursuse jooksul jaapani äristrateegiate teket, nende erinevaid rakendusi võimalikes elulistes situatsioonides (näiteks äriläbirääkimistel, igapäevasel suhtelmisel jaapani firmaga jne) ning tegutsemiskava (vastuabinõusid) tekkivates keerulistes olukordades."
    ["vljund"]=>
    string(220) "- teadmised Jaapani organisatsiooni toimimise alustest ning põhimõistetest; - teadmised jaapani äristrateegiatest ja nende rakendustest; - oskus valida konkreetses olukorras õigeid äristrateegiaid ja neid rakendada."
  }
  [3417]=>
  object(stdClass)#3418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7541"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Oskus lugeda Heiani ja Kamakura perioodi tekste. Oskus kasutada klassikalise jaapani keele seletavat sõnaraamatut."
    ["sisu"]=>
    string(491) "Kursuse jooksul õpitaksetundma klassikalise jaapani keele grammatikat ja loetakse Heiani jaKamakura perioodi paigutuvaid tekste. Õppematerjaline kasutatakse HaruoShirane raamatut “Classical Japanese: A Grammar” (Columbia Univ. Press,2005) ja selle juurde kuuluvat lugemikku väikese sõnastikuga. Kunatekstide lugemisel tuleb kasutada ka klassikalise jaapani keeleseletavat sõnaraamatut (kogojiten), on kursuse külastamiseks nõutavkaasaegse jaapani keele oskus vähemalt tasemel A2."
    ["vljund"]=>
    string(48) "Oskus lugeda Heiani ja Kamakura perioodi tekste."
  }
  [3418]=>
  object(stdClass)#3419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7542"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Anda ülevaade Jaapani ühiskonna struktuurist, selle toimimise alustest ning põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Seminari eesmärgiks on analüüsida Jaapani folklooris mõnede tuntumate mütoloogiliste olendite (nagu näiteks Draakonkuningas, sarvik jt) kujutamist erinevates kirjanduslikes (lühijutud, muinasjutud) ja teatritekstides (näidendid, rakugo lood jm) ning vaadelda, kuidas need tegelased on transformeerunud seejärel, kui need on kantud folkloorist üle kirjandusse ja teatrisse. Analüüsi aluseks võetakse jaapani rahvajuttudes ja muinasjuttudes leiduvad tegelaskujude tüpaazhid, mida on oma kogumikes kirjeldanud folkloristid Yanagita Kunio ja Seki Keigo."
    ["vljund"]=>
    string(176) "- Teadmised Jaapani folklooris kujutatud tegelaskujudest ja tüpaazhidest; - oskus analüüsida kirjanduslikes ja teatritekstides esinevaid jaapani folkloorist pärit tegelasi."
  }
  [3419]=>
  object(stdClass)#3420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7543"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Saada teadmised Jaapani ühiskonna aktuaalsetest teemadest ja probleemidest ning omandada vastav kirjakeele sõnavara."
    ["sisu"]=>
    string(780) "Seminari käigus loetakse Jaapani meedias ilmuvaid jaapanikeelseid artikleid ühiskonna aktuaalsetel teemadel (nagu näiteks 2011.a suurkatastroofi järgse Fukushima tuumajaama raporti järelkajad jms). Materjalidega töötatakse iseseisvalt. Kontakttundides süvendatakse teadmisi sõnavara, grammatika ja kanji kasutusest, mis on vajalik informatsiooni hankimiseks Jaapani trükimeediast. Tekstidega töötamise käigus omandatakse meedias kasutusel olevaid grammatilisi väljendeid ja spetsiifilist sõnavara (enamasti kango sõnavara). Põhirõhk seminarides on kanji omandamisel ja N2+N1 taseme kanji hulga laiendamisel kirjakeeleoskuses. Seminarides arutletakse ka antud teemade piires, arendades jaapanikeelset väitlusoskust, mille tarvis omandatakse vastavat väljendeid."
    ["vljund"]=>
    string(271) "teadmised aktuaalsetest teemadest Jaapani ühiskonnas võime aru saada Jaapani meedias kasutatavatest väljenditest ja spetsiifilistest grammatika vormidest ning neid kasutada oskused lugeda jaapani kirjakeelt kasutavaid artikleid ning mõista ühiskonna valdkonna kanjit"
  }
  [3420]=>
  object(stdClass)#3421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7544"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Loengus osalemine ja ettekanne või eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Anda ülevaade jaapani esteetikast nii igapäevases kui filosoofilises plaanis."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Esmalt toimuvad loengud „esteetika“-eelsest jaapani ilumeelest, maitsest, paigutades need mõistete miyabi-hinabi, wabi-sabi, yūgen, okashi, mono no aware, shibusa, iki jt konteksti. Kõne alla tulevad teetseremoonia, klassikaline teater jm kunstiliigid ja nendes peituv esteetika. Käsitlusele tulevad ka kaasaegse esteetika vormid kawaii, moe jt. Filosoofilisemas plaanis arutletakse Nishi Amane, Ōnishi Yoshinori, Nishida Kitarō ilukontseptsioonide üle."
    ["vljund"]=>
    string(111) "* Põhjalikumad teadmised jaapani esteetikast. * Suutlikus analüüsida esteetika olemust ja sellega seonduvat."
  }
  [3421]=>
  object(stdClass)#3422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7546"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kursuse lõpuks tuleb esitada essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Süvendada teadmisi Jaapani nō teatrist."
    ["sisu"]=>
    string(837) "Kursus koosneb sissejuhatavatest loengutest ja seminaridest. Loengutes antakse ülevaade nō näidendite uurimise ja tõlkimise ajaloost ning sellega seotud problemaatikast, samuti näidendite struktuurist ja erinevatest kaanonitest, mis seotud selle teatrižanriga. Kursuse vältel analüüsitakse nō näidendeid neis sisalduvate religioossete elementide valguses, otsides näidendite teemadest, tegelaskujudest ja konkreetsetest näidendite tekstidest võtteid, kuidas neis väljendatakse üleloomulikkust (jaapani šamanism, shintō ja budistlikud vaated). Seminarides esitavad rühmadesse jagatud üliõpilased ettekandeid valitud näidendites esinevate üleloomulike elementide analüüsist. Kursuse jooksul kasutatud näidendid on nii tõlgete kui originaali kujul, vastavalt osalevate üliõpilaste jaapani keele oskuse tasemele."
    ["vljund"]=>
    string(244) "- teadmised nō näidendite uurimise ajaloost, näidendite struktuurist ja kaanonitest; - oskused analüüsida nō näidendeid vastavalt püstitatud ülesandele; - suutlikkus eristada nō näidendites esinevaid erinevaid religioosseid elemente."
  }
  [3422]=>
  object(stdClass)#3423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7547"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kirjalik eksam: teoreetilised küsimused ja põhimõistete seletamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Süvendada Jaapani ühiskonna alaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Loengukursuse jooksul käsitletakse erinevaid aspekte konflikti tekkemehhanismidest ja nende võimalikest lahendusteedest Jaapani ühiskonnas. Antakse ülevaade konfliktidest ajaloos (müüdid, poliitilised vastasseisud ja intriigid) ning analüüsitakse nende tagamaid ja tulemeid. Kursuse jooksul tutvustatakse jaapanlastel ajalooliselt tekkinud arusaamu õigusest ja õiglusest, süüst ja karistuse tähendusest. Antakse teadmised tänapäeva Jaapani tüüpilistest konfliktsituatsioonidest ja nende lahendusest."
    ["vljund"]=>
    string(293) "- süvendatud teadmised konfliktidest Jaapani ühiskonnas nii ajaloos kui tänapäeval; - teadmised konfliktitüüpidest ja nende lahendustest; - teadmised õiguse mõistest Jaapanis; - võime analüüsida erinevaid konfliktsituatsioone Jaapani ühiskonnas ja asetada need sobivasse konteksti."
  }
  [3423]=>
  object(stdClass)#3424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7548"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kirjalik eksam: teoreetilised küsimused ja põhimõistete seletamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Anda ülevaade Jaapani ühiskonna struktuurist, selle toimimise alustest ning põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Loengukursus annab teadmised Jaapani ühiskonna hierarhia moodustamise alustest, hierarhilise ühiskonna toimimismehhanismidest, indiviidi ja grupi suhetest selles ning indiviidide vahelistest suhetest. Käsitletakse ka küsimust, kas Jaapan on kollektivistlik või individualistlik ühiskond. Antakse ülevaade jaapani usunditest ja tänapäeva ühiskonna arengutest majanduses asetleidnud muutuste valguses (firmade ümberorienteerimise käigus toiminud koondamised, eluaegse teenistuse kadumine, friitade ilmumine, tööhõive probleemide tekkimine jms)."
    ["vljund"]=>
    string(185) "- teadmised Jaapani ühiskonna toimimise alustest ning põhimõistetest; - teadmised Jaapani ühiskonna põhimõistetest; - võime analüüsida Jaapani tänapäeva ühiskonna probleeme."
  }
  [3424]=>
  object(stdClass)#3425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7550"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "Eksam: essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Saada süvendatud teadmised jaapani klassikalises kirjanduses ilma teinud naiskirjanikest, nende kirjutatust ja naiste kohast kirjanduses ja ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Kursus koosneb sissejuhatavatest loengutest ja seminaridest. Keskendutakse keskajal õuedaamide poolt kana’s kirjutatud romaanidele, päevikutele. Murasaki Shikibu, Sei Shōnagon, Izumin Shikibu jt andsid oma kirjutistega edasi nii tollast naiste olukorda aristokraatia hulgas, kui ka õukonnaelu kui sellist, ning kursuse käigus otsitaksegi kõige valusamaid, aga ka esteetilisemaid probleeme, mis tollaseid naisi vaevasid. Kursuse jooksul kasutatud stsenaariumid on nii tõlgete kui originaali kujul."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Teadmised naiskirjandusest ja sellega seonduvalt omandatakse ka laiem pilt Heiani aja kõrgklassi elust."
  }
  [3425]=>
  object(stdClass)#3426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7552"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Saada ülevaade budistlikust hagiograafiast jaapani kirjandusloos."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Juba Nara perioodist peale levisid Jaapanis lood erakordsetest munkadest ja nunnadest, kes oma head pälvimuste tõttu saavutasid hea ümbersünni (ōjō). Neid lugusid hakati hiina eeskujudel kirja panema ja koostati erinevaid kogumikke, mis andsid ülevaate pühakute (hijiri) eludest. Kursuse raames tutvutakse peamiste ümbersünnilugude kogumikega ja vaadatakse, kuidas lood on erinevatel ajastutel transformeerunud. Üliõpilastelt oodatakse võimet kõrvutada originaali inglisekeelse tõlkega."
    ["vljund"]=>
    string(91) "Üliõpilane omandab süvendatud teadmised hagiograafiast Jaapanis budistlikus kirjanduses."
  }
  [3426]=>
  object(stdClass)#3427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7553"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Vabalt valitud omaeluloolise teksti analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda ülevaade omaeluloolisusest jaapani kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Meeste päevikud (ki) ja naiste päevikud (nikki) on olnud tähtsal kohal jaapani kirjanduse arengus. Ülestunnistusliku iseloomuga tekste on kirjutatud juba 10. sajandil ja enesekirjutusel on olnud väga tähtis roll jaapanile eriomase identiteedi ja elutunnetuse kujunemisel. Kursuselt tutvutakse oluliste omaelulooliste tekstidega (Kagerō nikki, Murasaki Shikibu nikki, Sarashina nikki, Chiteiki jne) nii tõlkes kui originaalis ja selgitatakse enesekirjutust puudutavaid moodsaid teoreetilisi vaateid."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Üliõpilane omandab ülevaate enesekirjutusest ja omaeluloolisusest vanemas jaapani kirjanduses ja oskab tekste iseseisvalt analüüsida."
  }
  [3427]=>
  object(stdClass)#3428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7554"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Seminaris tuleb 3-5 inimesest koosnevates rühmades töötades jõuda tekstide omapoolsete tõlkevariantideni, mis on ühtlasi hindamise aluseks. Arvesse võetakse ka aktiivset osalemist teiste poolt pakutud variantide täiendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Omandada klassikalise proosa luule lugemiseks ja tõlkimiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kursuse vältel õpitakse originaalis lugema ja tõlkima Jaapani klassikalise proosa põhitekste. Suures osas keskendutakse “Genji monogatari” erinevatele peatükkidele, mida vaadeldakse nii originaalis kui ka erinevates inglisekeelstetes tõlgetes (Waley, Seidensticker, Tyler)."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane on võimeline iseseisvalt tekstidega tööd tegema. Omandatakse oskused tõlkida ja kommenteerida Jaapani klassikalist proosat abimaterjalide toel."
  }
  [3428]=>
  object(stdClass)#3429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7555"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Ühe pärimusloo kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Tutvuda setsuwa-kirjanduse iseärasustega ja süvendada jaapani filoloogiale spetsialiseerinud üliõpilaste oskust lugeda erialast jaapanikeelset teksti."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Seminari jooksul loetakse jaapani keeles professor Komine Kazuaki raamatut Setsuwa no mori: tengu, tōzoku, igyō no dōke (Taishūkan, 1991) ja arutletakse selles analüüsitud pärimuslugude üle, millega tutvutakse ka originaalkujul."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Üliõpilane omandab oskuse lugeda erialast kirjandust ja analüüsida pärimuslugusid."
  }
  [3429]=>
  object(stdClass)#3430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7556"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Seminaris tuleb 3-5 inimesest koosnevates rühmades töötades jõuda tekstide omapoolsete tõlkevariantideni, mis on ühtlasi hindamise aluseks. Arvesse võetakse ka aktiivset osalemist teiste poolt pakutud variantide täiendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Omandada klassikalise jaapani luule lugemiseks vajalikud eelteadmised. Tutvuda Hyakunin isshu tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursuse vältel õpitakse tundma luuletaja ja õpetlase Fujiwara Teika (1162-1241) koostatud kogu Hyakunin isshu (“Sada luuletust sajalt luuletajalt”), mis sisaldab esinduslikku valikut vanema luulepärandi paremikust. Tegu on tuntuima luulekoguga Jaapanis, mis on läbi aegade kuulunud kohustusliku hariduse hulka."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane on võimeline iseseisvalt tekstidega tööd tegema. Omandatakse oskused tõlkida ja kommenteerida lihtsamaid waka’sid abimaterjalide toel."
  }
  [3430]=>
  object(stdClass)#3431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7557"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Keskendustakse ajalooliste sündmuste ja poliitilise mõtlemise kujutamisele jaapani klassikalises kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Põhitähelepanu alla tulevad kroonikad, gunki monogatari’id jt ajaloolise hõnguga kirjutised, mille abil uuritakse, kuidas on edasi antud keisri positsiooni, erinevate klannide esiletõusu ja langust, sõdalasklassi legitimeerimist jm."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Üliõpilane omandab süvendatud teadmised Jaapani ajaloo keerdkõikude ilmnemisest kirjanduses ja suudab analüüsida neid faktilise ajalooga."
  }
  [3431]=>
  object(stdClass)#3432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7558"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam: essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Saada teadmised jaapani klassikalise teatri ühest marginaalsemast žanrist, kyogenist."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Kursus koosneb sissejuhatavatest loengutest ja seminaridest. Loengutes antakse ülevaade kyōgeni ajaloost, selle uuringutest, aga ka kyōgeni stsenaariumite struktuurist. Stsenaariumitest otsitakse erinevatele tegelaskujudele omaseid satiirilisi võtteid, parodeerimist jm. Seminarides esitavad üliõpilased ettekandeid valitud stsenaariumis esinevate üleloomulike elementide analüüsist. Kursuse jooksul loetavad stsenaariumid on nii tõlgete kui originaali kujul."
    ["vljund"]=>
    string(90) "Omandatakse põhjalikud teadmised kyōgeni ajaloost, oskused analüüsida kyōgeni tekste."
  }
  [3432]=>
  object(stdClass)#3433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7559"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Loengus osalemine ja ettekanne või essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Anda ülevaade jaapani esteetikast nii igapäevases kui filosoofilises plaanis."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Esmalt toimuvad loengud „esteetika“-eelsest jaapani ilumeelest, maitsest, paigutades need mõistete miyabi-hinabi, wabi-sabi, yūgen, okashi, mono no aware, shibusa, iki jt konteksti. Kõne alla tulevad teetseremoonia, klassikaline teater jm kunstiliigid ja nendes peituv esteetika. Käsitlusele tulevad ka kaasaegse esteetika vormid kawaii, moe jt. Filosoofilisemas plaanis arutletakse Nishi Amane, Ōnishi Yoshinori, Nishida Kitarō ilukontseptsioonide üle."
    ["vljund"]=>
    string(111) "* Põhjalikumad teadmised jaapani esteetikast. * Suutlikus analüüsida esteetika olemust ja sellega seonduvat."
  }
  [3433]=>
  object(stdClass)#3434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7560"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam: essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Saada teadmised jaapani kirjanduse ilmingutest filmikunstis."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Kursus keskendub sõjajärgsele kirjandusele. Käsitletakse nii neid kirjanikke, kes olid Teise maailmasõja ajal täiskasvanud (Shiina Rinzō jt), kui ka neid, kes olid sel ajal alles lapsed või noorukid (Fukasaku Kinji, Ōe Kenzaburō jt) ja neid, kes sündisid pärast sõda (Murakami Haruki jt). Autoreid käsitletakse siiski pigem traumat tekitanud ajalooliste sündmuste järjekorras (erinevad lahingud Teise maailmasõja ajal, Okinawa lahing, Hiroshima-Nagasaki pommitamine jne)."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Teadmised sõjajärgsest kirjandusest ja Jaapani rollist Teises maailmasõjas ning oskus analüüsida dramaatiliste sündmuste kajastamist kirjanduses."
  }
  [3434]=>
  object(stdClass)#3435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7561"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Loengus osalemine ja ettekanne või essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tutvuda põhjalikumalt Jaapani uusreligioonidega – nende tekkimise taustaga, kandvate ideede ja mõjudega."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Kõigepealt räägitakse uutest usunditest enne Teist maailmasõda, seejärel keskendutakse sõjajärgsetele shinshūkyō liikumistele (eesotsas Sōka gakkai’ga), nende arusaamadele ja mõjudele tänapäeval nii Jaapanis kui väljaspool."
    ["vljund"]=>
    string(112) "* Põhjalikumad teadmised jaapani uusreligioonidest. * Suutlikus analüüsida uusreligioonide ideid ja mõjusid."
  }
  [3435]=>
  object(stdClass)#3436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7562"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Seminaris tuleb rühmades töötades jõuda tekstide omapoolsete tõlkevariantideni, mis on ühtlasi hindamise aluseks. Arvesse võetakse ka aktiivset osalemist teiste poolt pakutud variantide täiendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Omandada kaasaegse proosa lugemiseks ja tõlkimiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kursuse vältel õpitakse originaalis lugema ja tõlkima jaapani uuemat proosat. Suures osas on valikus tuntud kaasaegsed autorid, kelle loomingut vaadeldakse nii originaalis kui ka inglisekeelsetes tõlgetes. Igaks tunniks tuleb lugeda teatud arv lehekülgi originaalteksti, pöörates tähelepanu kirjaniku keele- ja stiilikasutusele."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on võimeline iseseisvalt töötama jaapanikeelsete originaaltekstidega. Omandatakse oskused tõlkida ja kommenteerida jaapani kaasaegset proosat."
  }
  [3436]=>
  object(stdClass)#3437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7563"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Süvendada teadmisi moodsa jaapani kirjanduse žanrilistest iseärasustest, tutvustada jaapani mina-romaani (shishōsetsu) ja teisi omaeluloolisusega seonduvaid tekste."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Meiji perioodil toimub ühiskonna laiaulatuslik moderniseerimine, mille käigus võetakse üle ka euroopa kirjanduslikud žanrid. Kirjanduselus omandavad erilise positsiooni esimeses isikus kirjutatud omaeluloolisi elemente sisaldavad tekstid. Kursuse vältel tutvutakse olulisemate autorite (Tayama Katai, Shiga Naoya jt) loominguga ning tegeletakse erinevate omaeluloolisust puudutavate teooriate ja uurimismeetoditega."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Ainekursuse läbinud üliõpilane tunneb põhjalikult moodsat jaapani autobiograafilist kirjandust ja selle uurimisega seotud problemaatikat. Ta oskab analüüsida mina-romaani (shishōsetsu) minakirjutust ja omaeluloolisust puudutavatest teooriatest ja uurimismeetoditest."
  }
  [3437]=>
  object(stdClass)#3438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7564"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam: hinnatakse kursuse lõpuks esitatava lühikese (5-7 lk) essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade unenägude olulisusest jaapani kirjanduses ja religioonis."
    ["sisu"]=>
    string(805) "Unenägude (yume) ja tegelikkuse (utsutsu) vahekord on väga olulisel kohal keskaegses jaapani poeetikas. Küsimus, kas mehe ja naise kohtumine toimus unes või ilmsi, on paljude waka’de keskseks teemaks. Budistlikus kirjanduses räägitakse "eluunest", millest ärkamine on võrdväärne virgumisega. Samas mõeldakse tihtipeale, et unenäo-reaalsus on tegelikum kui ärkveloleku-reaalsus. Mitmete budistlike õpetajate jaoks on olulised oneirilised nägemused. Nende põhjal leiti sobivaid kohti templite ehitamiseks ja langetati muid olulisi otsuseid. Huvitav aktiivne unenägija oli õpetaja Myōe, kes kirjutas "Unenägude päeviku”, milles kajastab olulisemaid unenägusid ja nende kirjeldusi. Kursuse vältel tutvutaksegi tekstidega, mis aitavad unenägude olulisust jaapani kultuuriloos avada."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Üliõpilane mõistab unenägude tähtsust jaapani kultuuris ja oskab analüüsida tekste, milles unenägude ja tegelikkuse vahekorda käsitletakse."
  }
  [3438]=>
  object(stdClass)#3439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7565"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Eksam. Seminaris tuleb rühmades töötades jõuda tekstide omapoolsete tõlkevariantideni, mis on ühtlasi hindamise aluseks. Arvesse võetakse ka aktiivset osalemist teiste poolt pakutud variantide täiendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Omandada kaasaegse proosa lugemiseks ja tõlkimiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kursuse sissejuhatavas loengus käsitletakse ühe enimmüüdud jaapani kirjaniku Murakami Haruki loomingut üldisemalt, edasi tõlgitakse kursuse vältel originaalis Murakami kõige uuemat romaani „色彩を持たない多崎つくると、彼の巡礼の年”. Igaks tunniks tuleb lugeda teatud arv lehekülgi originaalteksti, pöörates tähelepanu kirjaniku keele- ja stiilikasutusele."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on võimeline iseseisvalt töötama jaapanikeelsete originaaltekstidega. Omandatakse oskused tõlkida ja kommenteerida jaapani kaasaegset proosat."
  }
  [3439]=>
  object(stdClass)#3440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7566"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam. Hinnatakse seminaris osalemise ja kursuse lõpuks esitatava lühikese (5-7 lk) essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärk on tutvuda jaapani klassikalise kirjanduse olulisima proosateosega “Genji lugu” (Genji monogatari, 1008)."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Seminaris analüüsitakse üheskoos “Genji loo” tuntumaid peatükke. Bakalaureuseõppe üliõpilastelt eeldatakse “Genji loo” lugemist Royall Tyleri tõlkes. Magistriõppes on vajalik ka valitud lõikude lugemine originaalis jaapanikeelsete kommentaaridega. Seminaris võrreldakse originaali tõlkega ja käsitletakse tekstis esinevaid olulisi kujundeid ja mõisteid."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Üliõpilane tunneb põhjalikult “Genji lugu” ja oskab näha selle mõju järgnevate perioodide Jaapani kirjandusele."
  }
  [3440]=>
  object(stdClass)#3441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7567"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "Test"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda põhjalikud teadmised jaapani keele viisakast kõnekeelest ja selle liikidest."
    ["sisu"]=>
    string(474) "Kursus annab põhjalikud teadmised jaapani keele viisakast kõnekeelest ja selle liikidest (sonkeigo, kenjōgo, teineigo, bikago), teoreetilised teadmised sellest, mis on absoluutne keigo ja relatiivne keigo, wadai-keigo ja taisha-keigo jmt. Kursuse jooksul tutvustatakse peale erinevate keigo-liikide ka erinevaid kõnetasandeid ning toimub praktiline situatsioonipõhine viisaka kõnekeele harjutamine. Omandatakse hulgaliselt viisakusväljendid suulises kõnes ja kirjas."
    ["vljund"]=>
    string(269) "- teadmised jaapani viisakast keelest, selle alaliikidest ja erinevatest kõnetasanditest - oskused eristada etteantud situatsioonis eri liiki viisakat keelekasutust - suutlikkus erinevates situatsioonides reageerida vastavalt vestluskaaslasele, ajale ja suhtlusteemale"
  }
  [3441]=>
  object(stdClass)#3442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7568"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Põhjalikud teadmised Jaapani teatri uurimise ajaloost ning metodoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Kursuse jooksul antakse ülevaade Jaapani teatriuuringute ajaloost alates 20.saj algusest, tutvustatakse eri perioodide keskseid uurimisprobleeme ning meetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(134) "- Teadmised Jaapani teatriuuringute ajaloost ja meetoditest; - suutlikkus orienteeruda Jaapani teatriuuringute kesksetes probleemides."
  }
  [3442]=>
  object(stdClass)#3443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7569"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Test."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Süvendada ja laiendada teadmisi jaapani keele alal."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Kursus annab ülevaate aasia ja euroopa keelte mõjust jaapani keelele, võõrsõnade funktsioonist keeles ja muudest leksikoloogilistest iseärasustest, naiste ja meeste keelekasutuse erinevustest, slängi ja erialakeele osatähtsusest jaapani keeles. Kursuse jooksul tutvustatakse erinevaid jaapani keele murdeid."
    ["vljund"]=>
    string(203) "- Teadmised eri sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvatele inimestele omasest keelekasutusest ning jaapani keele murretest - Oskus eristada eri sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate kõnelejate keeleasutust"
  }
  [3443]=>
  object(stdClass)#3444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7570"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Süvendada Jaapani ühiskonna alaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Kursuse jooksul loetakse ühe Jaapani ühiskonna nähtuse (nt rahvastiku vananemine, noorte probleemid, naiste olukorra muutumine jmt) kohta artikleid ja arutatakse neid seminarides. Osalejad teevad kursuse jooksul ettekande, mille põhjal kursuse lõpuks kirjutatakse tänapäeva Jaapani ühiskonna nähtust puudutav essee."
    ["vljund"]=>
    string(116) "- Süvendatud teadmised tänapäeva Jaapani ühiskonnast; - Oskus süvitsi analüüsida Jaapani ühiskonna nähtusi."
  }
  [3444]=>
  object(stdClass)#3445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7571"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Süvendada teadmisi Jaapani ühiskonna erinevatest aspektidest."
    ["sisu"]=>
    string(201) "Kursus käsitleb üht konkreetset nähtust Jaapani tänapäeva ühiskonnas, nagu nt hikikomori, vähemusrahvused vms. Kursuse vältel analüüsitakse antud teemaga seotud probleeme Jaapani ühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(116) "- Süvendatud teadmised tänapäeva Jaapani ühiskonnast; - Oskus süvitsi analüüsida Jaapani ühiskonna nähtusi."
  }
  [3445]=>
  object(stdClass)#3446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7572"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik eksam või essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Süvendada teadmisi Jaapani traditsioonilistest esituskunstidest."
    ["sisu"]=>
    string(299) "Kursuse vältel antakse põhjalik ülevaade ühest Jaapani traditsioonilisest esituskunstist (bunraku, kabuki, rakugo jne), selle ajaloolisest kujunemisest ja kohast tänapäeva Jaapani teatripildis. Kursuse jooksul tutvutakse esituskunsti tekstilise materjaliga, analüüsides seda eri aspektidest."
    ["vljund"]=>
    string(153) "- Süvendatud teadmised Jaapani traditsioonilistest esituskunstidest; - Ühe traditsioonilise teatrivormi tekstide ja esituskaanonite põhjalik tundmine."
  }
  [3446]=>
  object(stdClass)#3447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7573"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Süvendada teoreetilisi teadmisi nō-teatrist ja nō-teatri põhikontseptsioonide toimimisest tekstis ja laval."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Kursuse vältel võetakse vaatluse alla mõni teoreetiline kontseptsioon (nt hana, yūgen, riken no ken vms), mille toimimist nō-teatris analüüsitakse erinevatest aspektidest (teatri ja publiku seisukohast, tähtsusest ja muutumisest ajaloo vältel jmt). Kursuse vältel antakse iseseisvaid töid."
    ["vljund"]=>
    string(95) "- Teadmised nō-teatri põhikontseptsioonidest; - Oskus analüüsida nō-teatri kontseptsioone."
  }
  [3447]=>
  object(stdClass)#3448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7574"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Süvendada praktilist oskust töötada nō-teatri tekstidega."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Kursuse vältel loetakse originaalis ja /või paralleeltekstide abil näidendeid, mida ühendab teatud ühine märksõna (kategooria, temaatika, religioon vms). Kursuse jooksul tuleb osalejal iseseisvalt analüüsida vastavalt seminari teemale nō-näidendeid."
    ["vljund"]=>
    string(200) "- Teadmised nō-näidendite analüüsi meetoditest; - Oskus kasutada erinevaid abimaterjale ja allikaid näidendite analüüsimisel; - Suutlikkus analüüsida teatud teemapiirangute raames nō-tekste."
  }
  [3448]=>
  object(stdClass)#3449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7575"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Süvendada nō-teatri alaseid teoreetilisi teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Kursuse käigus loetakse ja analüüsitakse nō-teatri peamiste teoreetikute Zeami ja Zenchiku tekste, et nende kaudu uurida kesksete kontseptsioonide tähendust ja muutumist ajas."
    ["vljund"]=>
    string(166) "- Teadmised nō-teatri peamistest kontseptsioonidest ning nende erinevast tähendusest eri tekstides; - Oskus iseseisvalt analüüsida nō-teatri teoreetilisi tekste."
  }
  [3449]=>
  object(stdClass)#3450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7576"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tutvuda põhjalikumalt Jaapani uusreligioonidega – nende tekkimise taustaga, kandvate ideede ja mõjudega."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Kõigepealt räägitakse uutest usunditest, mis kerkisid esile Meiji ajast kuni Teist maailmasõjani, seejärel keskendutakse sõjajärgsetele shinshūkyō liikumistele (Sōka gakkai, Ōmu shinrikyō, Mahikhari, Mizu kuyō, Oomoto jne), nende arusaamadele ja mõjudele tänapäeval nii Jaapanis kui väljaspool."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Põhjalikumad teadmised jaapani uusreligioonidest. Suutlikus analüüsida uusreligioonide ideid ja mõjusid."
  }
  [3450]=>
  object(stdClass)#3451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7602"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Anda ülevaade Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade vahelistest suhetest ja pingetest, uurides sügavuti ühiskondlikke, poliitilisi ja kultuurilisi teemasid, probleeme ja arenguid tänapäeva Kagu-Aasias."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Kaasaegsete riikide ja ühiskondade kujunemine; riiklike ajalugude kirjutamine; riigi- ja rahvaloome Kagu-Aasia erinevates riikides; ühiskonda kujundavad kultuuri- ja hariduspoliitikad täna; teised olulised tegurid Kagu-Aasia ühiskondades."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Teadmised tänapäeva Kagu-Aasia riikide ühiskondadest ja probleemidest, ning nende mõistmiseks vajalik ajalooline, kultuuriline ja poliitiline taust. Oskus otsida seoseid ajaloo, poliitika ja ühiskonna vahel, argumenteerida antud teemadel. Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3451]=>
  object(stdClass)#3452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7603"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Tutvustada hiina uuemat ajalugu läbi sotsiaalsete protsesside ja poliitiliste sündmuste prisma."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Loengukursuse raames tutvustatakse Hiina ajalugu alates Hiina Vabariigi väljakuulutamisest aastal 1912 fookusega ühiskonnas aset leidnud moderniseerumisprotsessidele ja riigi sise- ja välispoliitilistele küsimustele. Analüüsitakse Hiina Impeeriumi languse, Rahvuspartei (Guomingdang) võimule tuleku ja võimult tagandamise ning Hiina Kompartei võidukäigu põhjused. Samuti arutletakse muude probleemide kõrval, milline on turusotsialismi tee valinud Hiina Rahvavabariigi roll kiiresti globaliseeruvas maailmas ja kuhu võib viia kahe Hiina vastasseis."
    ["vljund"]=>
    string(241) "- suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised uue Hiina ajaloost, geograafiast ja poliitikast; - oskus siduda tänapäeva Hiina ajaloo sündmusi nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3452]=>
  object(stdClass)#3453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7604"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindamisvorm E. Hinnatakse seminarides osalemise aktiivsust, magistrantidel ka kirjalikku tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Tutvustada Hiina, Jaapani ja Korea budistlikke tekste ja Ida-Aasia budismi käsitlevat teaduskirjandust. Süvendada teadmisi Ida-Aasia budismist."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Seminarid, kus loetakse budistlikke tekste ja teadusartikleid Ida-Aasia budismi kohta. Iseseisev töö: igaks seminariks tuleb lugeda ingliskeelne teadusartikkel või budistliku teksti tõlge ning osaleda aktiivselt arutelus. Magistrantidel tuleb lisaks esitada ühe teksti kohta kirjalik töö (6-8 lk)."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Teadmised Ida-Aasia budismist. Suutlikkus analüüsida budistlikke tekste."
  }
  [3453]=>
  object(stdClass)#3454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7605"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3454]=>
  object(stdClass)#3455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3455]=>
  object(stdClass)#3456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7608"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3456]=>
  object(stdClass)#3457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7609"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua üldpilt kaasaegsest Tai ühiskonnast ja anda ülevaade aktuaalsetest ühiskondlikest, kultuurilistest ja poliitilistest teemadest tänapäeva Tais."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Tai kujunemise iseärasused; ajaloolisest taustast tulenevad kultuurilis-poliitilised arusaamad; religioon ja monarhia; sõjavägi ja poliitika; keel ja kultuur; ühiskond, perekond ja soorollid; piirkondlikud (Bangkok, Lanna, Isaan, Lõuna) iseärasused, probleemid, kultuur ja poliitika."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teadmised tänapäeva Tai ühiskonnast, ajaloost, kultuurist, poliitikast ja probleemidest; Oskus otsida seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel; Suutlikkus lahti mõtestada erinevaid ühiskondi."
  }
  [3457]=>
  object(stdClass)#3458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7615"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Tutvustada Jaapanis, Koreas ja Hiinas levinud uususundeid ja neid käsitlevat teaduskirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Sissejuhatvad loengud jaapani, korea ja hiina uususundite kohta ja seminarid, kus loetakse neid usundeid käsitlevaid teadusartikleid. Iseseisev töö: Igaks seminariks tuleb loetud teksti kohta kirjutada 1-2 lk ning osaleda aktiivselt arutelus. Magistrantidel tuleb lisaks esitada kirjalik töö (7-8 lk.) mõne uususundi kohta."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Suutlikkus analüüsida ida-aasia uususundeid käsitlevaid tekste."
  }
  [3458]=>
  object(stdClass)#3459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7616"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Anda ülevaade Daodejingi tõlgendamistraditsiooni kujunemisest. Tutvustada teksti mõjukamaid kommentaare ja tõlkeid. Võrrelda omavahel vastukäivaid teksti tõlgenusi Hiinas ja Läänes ning analüüsida teose eestikeelseid tõlkeid."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Daodejingi ajalugu ja ülesehitus. Erinevad teooriad teksti päritolu kohta. Esimesed teose tõlgendused : Wang Bi ja Heshanggongi kommentaaride võrdlus. Neo-konfutsianistlikud lugemised. Filosoofiline ja religioosne interpreteerimissuunad. Daodejingi kommenteerimistraditsioon Läänes. Teose mõjukamad kommentaarid. Müstiline ja loogiline tõlgendamissuunad. Daodejingi eestindused: L. Mälli ja J. Kaplinski tõlgete võrdlus. Iseseisev töö sisaldab kohustusliku kirjanduse läbitöötamist ja seminaridel osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Teadmised Daodejingi päritolust, struktuurist ning teose tõlgendamistraditsiooni geneesist; Teose mõjukamate kommentaaride ja tõlgete tundmine; Suutlikkus analüüsida Daodejingi ja selle erinevaid tõlgendusi."
  }
  [3459]=>
  object(stdClass)#3460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7617"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3460]=>
  object(stdClass)#3461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7618"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3461]=>
  object(stdClass)#3462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7619"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Hindamisvorm E. 50% hindest moodustab kirjalik eksam ja 50% seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade Korea šamanismist (musok) ja selle kohast Korea religioosses maailmas, samuti musoki ja budismi sünkretismist."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Loengud Korea šamanismi kohta ja seminarid, kus arutletakse Korea šamanismi käsitleva teaduskirjanduse üle. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja aktiivne osalemine seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Loengud Korea šamanismi kohta ja seminarid, kus arutletakse Korea šamanismi käsitleva teaduskirjanduse üle. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja aktiivne osalemine seminarides."
  }
  [3462]=>
  object(stdClass)#3463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7620"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Anda ülevaade kristluse tekkest Aasias, selle ajaloolisest levikust ning eripäradest sellel kontinendil. Käsitletakse perioodi kristluse tekkest kuni orienteeruvalt aastani 1500, i. e., kolonialismi eelset perioodi."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Peamised teemad: Kristluse teke. Aasias levinud kristluse erikujud - ida-ortodoksne kristlus, nestoriaanlus, monofüsiitlus, monoteleetlus. Idariitusega rooma-katoliku kirikud. Nende aasiapäraste kristluse vormide levik Anatoolias, Lähis-Idas, Pärsias, Indias, Kesk-Aasias, Hiinas ja mujal."
    ["vljund"]=>
    string(248) "1) Teadmised kristluse ajaloolistest vormidest ja levikust Aasias aastani 1500. 2) Teemat puudutavas kirjanduses orienteerumine ning oskus töötada sellega. 3) Suutlikkus analüüsida ja mõista kristluse osa Aasia erinevate kultuuride arenguloos."
  }
  [3463]=>
  object(stdClass)#3464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7621"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Uurida keha kujutamist setsuwa, otogizoshi ja teistes kirjandustes."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Seminar keskendub klassikalisele jaapani kirjandusele ja keha ning seksuaalsuse kujutamisele selles. Seminaride käigus tutvutakse erinevate klassikaliste tekstidega ning analüüsitakse neis esinevat sümboolikat."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Ülevaade tähtsamatest tekstidest klassikalises jaapani kirjanduses ja religioonis."
  }
  [3464]=>
  object(stdClass)#3465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7622"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Anda ülevaade seksuaalsuse organiseeritusest, klassifikatsioonist ja funktsioonist klassikalises Jaapanis erinevate kirjanduslike tekstide uurimise teel."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Pärast sissejuhatust seksuaalsusesse klassikalises Jaapanis keskendutakse järgnevatele teemadele: polügaamia, transvestiidid, seksuaalsed ihad, keha ja budistide nägemus naiselikkusest. Valitud on nendele teemadele keskenduv kirjandus ning lisaks loetakse ka teoreetilisi tekste mitmetest akadeemilistest valdkondadest."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Ülevaade seksuaalsuse organiseeritusest, klassifikatsioonist ja funktsioonist klassikalises Jaapanis erinevate kirjanduslike tekstide uurimise teel."
  }
  [3465]=>
  object(stdClass)#3466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7623"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda sissejuhatav ülevaade erinevatest meetoditest, mida Aasia-ainelist uurimistööd tehes võiks kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Seminar keskendub kultuuriliste praktikate analüüsile ja kultuurikeskkondade modelleerimisele. Osavõtjate ülesanne on seostada käsitletavaid meetodeid oma uurimisvaldkonnaga."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Igal osavõtjal tuleb seminari käigus kirjutada miniessee (1-3 lk) iga käsitletava teksti kohta, ühel seminaril esineda diskussiooni sissejuhatava sõnavõtuga ning osaleda aruteludes."
  }
  [3466]=>
  object(stdClass)#3467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7624"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3467]=>
  object(stdClass)#3468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7625"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3468]=>
  object(stdClass)#3469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7626"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3469]=>
  object(stdClass)#3470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7627"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3470]=>
  object(stdClass)#3471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7628"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Essee / osalejate rohkusel kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade tähtsamatest sotsiaal- ja majanduspoliitilistest arengutest Hiinas, tutvustades nii ühiskonnas peituvaid probleeme kui ka nende poliitilisi lahenduskatseid."
    ["sisu"]=>
    string(1243) "Kursus käsitleb aktuaalseid, Hu-Wen valitsuse aegseid sotsiaal- ja majanduspoliitilisi teemasid Hiinas. Uuenduste näidetel seadusandluses, sotsiaalsüsteemis ja majandusarengu planeerimises analüüsime, kuidas ja mil määral proovib praegune Hiina valitsus üles ehitada nn „harmoonilist ühiskonda“. Kursuse põhiteemadeks on: I. „Harmooniline ühiskond“: mõiste päritolu ja tähendus II. Seadusandlus Hiinas: kas „rule of law“ või „rule by law“? III. Sotsiaalreform: sotsiaalne kindlustatus Hiina linnades ja maal IV. Sotsiaalse stabiilsuse tagamine ja selle majanduslik alus V. Töötus Hiinas: kas poliitiline, sotsiaalne või majanduslik probleem? VI. Sotsiaal- ja majanduspoliitilised eesmärgid: 11. viisaastak VII. „Go West“ kampaania ja välisinvesteeringud Hiinas (FDI) VIII. „Going Global“ strateegia ja Hiina välisinvesteeringud IX. Poliitika analüüs ja hindamine X. Tulevikutendentsid Oma teadmisi saavad osalejad täiendada ja kriitilist mõtteviisi arendada igaks loenguks ettenähtud kirjanduse abil. Loengute ettevalmistamisel omandatud oskust uusi teemasid iseseisvalt käsitleda kasutavad osalejad loengu lõpus essee kirjutamisel vastavalt oma huvialale valitud teemal loengu teema raames."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Osalejad omandavad sügavama arusaamise Hiina sotsiaal- ja majanduspoliitilistest arengutest, nende tagamaadest ja oskavad kriitiliselt ümber käia Hiina sotsiaal- ja majanduspoliitilisi teemasid puudutava informatsiooniga."
  }
  [3471]=>
  object(stdClass)#3472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7629"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam (teoreetilised küsimused ja põhimõistete seletamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Saada teadmisi Jaapani sise- ja välispoliitilistest teemadest."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Seminaris käsitletakse erinevaid Jaapani sise- ja välispoliitilisi teemasid. Käsitlemisele tulevad Jaapani mõningad aktuaalsed siseprobleemid, nagu näiteks uususundid ja terrorismi võimalikkus Jaapanis, Jaapani kaitsevägi (Jieitai) ja vaidlused Konstitutsiooni 9§ üle ning Yasukuni pühamu kuvandi teke. Samuti arutletakse sellistel välispoliitilistel teemadel nagu näiteks Jaapani keerulised suhted oma lähinaabritega (Hiina, Koread, Taiwan, Venemaa jm) ja erinevad nende riikidega seotud vaidlusküsimused või konfliktid (Kuriili saarte küsimus, Jaapani II Maailmasõja aegsed kuriteod ja Aasia üldsuse reageering sellele, Jaapani kooliõpikutes ajaloo kallutatud kujutamine, USA baaside küsimus jm). Seminaris arutletakse loetud materjalide põhjal eelpool nimetatud küsimusi ja püütakse neile läheneda erinevate vaatenurkade alt."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Süvendatud teadmised Jaapani sise- ja välispoliitika erinevatest probleemidest ja nende (ajaloolistest) põhjustest; Võime analüüsida erinevaid nähtusi Jaapani ühiskonnas ja asetada need sobivasse konteksti."
  }
  [3472]=>
  object(stdClass)#3473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7630"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Essee / osalejate rohkusel kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Hiina tööturu ja tööseadusandluse arengst ning tutvustada tänapäeval hiina töösuhetes peituvaid probleeme ja võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kursus käsitleb tööjõuga seotuid teemasid Hiinas: tööturu areng, tööseadusandluse kaasajastamine, tööseaduste rakendamine ning töösuhted Hiinas. Kursuse põhiteemadeks on: I. Tööturureformi vajadusest ja eesmärkidest Hiinas II. Hiina tööseadusandluse arengust ja seaduste kehtestamisest III. Tööseadus (1995) IV. Töölepinguseadus (2008) V. Töösuhted tänapäeval: probleemid ja võimalused Igaks tunniks ettenähtud kirjanduse iseseisev läbitöötamine on kursusel aktiivse osalemise eelduseks."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Osalejad omandavad vajalikud teadmised Hiina tööturu ja seadusandluse arengust ning arusaama probleemidest ja võimalustest töösuhetes tänapäeval."
  }
  [3473]=>
  object(stdClass)#3474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7631"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Referaat (ca. 10 min), teaduslik essee (15-20 lk) / osalejate rohkusel kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(499) "Kursuse eesmärgiks on uurida, mis rolli on endale võtmas Hiina Rahvavabariik 21. sajandil järjest enam globaliseeruvas maailmas: Kas Hiinast saab näiteks „rohelise arengu“ (green development) eestvedaja, tehnoloogiliste uuenduste inkubaator ja selle sajandi maailmaarengut määrav suurvõim. Kursus baseerub 2011.a. sügissemestril pakutud kursusel „Harmoonilise ühiskonna“ ülesehitamine – Uuemad sotsiaal- ja majanduspoliitilised arengud Hiinas vm teemasse sissejuhataval kursusel."
    ["sisu"]=>
    string(1046) "Kursuse käigus uurime, mis eesmärgid on Hiina Rahvavabariik endale seadnud järgmisteks aastakümneteks nii siseriiklikus kui ka globaalses raamistikus. Kursuse käigus uurime, mis eesmärgid on Hiina Rahvavabariik endale seadnud järgmisteks aastakümneteks nii siseriiklikus kui ka globaalses raamistikus. Kursuse põhiteemadeks on: · Universaalse heaoluühiskonna loomine: nägemused aastateks 2020 ja 2050 ning nende täideviimine viisaastakute raames · Ühiskonna vananemine ja ühelapsepoliitika: kas Hiina saab tõesti enne vanaks kui rikkaks? · Urbaniseerumisprotsess Hiinas ja selle poliitiline kontroll: migranttöölistest, hukou-süsteemi reformist ja linnastumispoliitikast · „Roheliste linnade“ arendamine: piloodid, mudelid ja eksperimendid · Hiina innovatsioonipoliitika: indigenous innovation või hoopis copy-paste? · Välisinvestorite jt välismõjurite (foreign actors) muutuv roll Hiina (majandus)arengus · Hiina muutuv roll välismaailmas: eurokriisist ODI-ni · Sky is the Limit: Hiina kui globaalne supervõim"
    ["vljund"]=>
    string(255) "Osalejad omandavad sügavama arusaamise nii Hiina aktuaalsetest sotsiaal- ja majanduspoliitilistest arengutest kui ka tulevikutendentsidest ning oskavad kriitiliselt ümber käia Hiina sotsiaal- ja majanduspoliitilisi teemasid puudutava informatsioooniga."
  }
  [3474]=>
  object(stdClass)#3475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7632"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Saada ülevaade Kagu-Aasia riikide ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ingl k Association of Southeast Asian Nations ) poliitikast, tutvustada domineerivaid diskursusi, valitsevaid trende ja probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Geopoliitilised arengud Kagu-Aasias alates 20.saj. teisest poolest; ASEAN (Association of Southeast Asian Nations); ASEANi poliitika, poliitilised diskursused ja regionalism; ASEANi suhted olulisemate regionaalsete/poliitiliste blokkidega."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Teadmised tänapäeva Kagu-Aasia geo- ja regionaalpoliitikast, ning selle mõistmiseks vajalik taust. Oskus analüüsida geo- ja regionaalpoliitikat. Suutlikkus kasutada omandatud teadmisi ASEANi poliitika mõistmisel."
  }
  [3475]=>
  object(stdClass)#3476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7633"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tutvustada läbi taivani režissöride tehtud ning Taivani ühiskonda käsitletavate mängufilimide Hiina Vabariigi ajalugu fookusega ühiskonna, poliitika ja kultuuri küsimustel."
    ["sisu"]=>
    string(681) "Loengukursuse raames vaadatakse Hiina Vabariigi ajalugu ja kultuuri käsitletavaid mängufilme ja arutatakse filmides nähtut. Arutluse alla tulevad sellised küsimused nagu, Taivani perekondlikud väärtused; Jaapani okupatsiooni mõju Taivani ühiskonna ja kultuuri kujunemisele; Tänapäeva Hiina Vabariigi sotsiaalsed ja poliitilised probleemid; 1990-ndatel aastatel alanud moderniseerunis ja demokratiseerumisprotsessid; vanad traditsioonid ja noortekultuur ning ühe Hiina poliitika. Iga filmi vaatamisele järgneb arutlus. Kuna tegemist on seminarikursusega, on auditoorne töö kohustuslik. Samuti peavad üliõpilased esitama iga kursusel vaadatud filmi käsitletav essee."
    ["vljund"]=>
    string(344) "- suutlikkus analüüsida seminaril vaadatavaid mängufilme ja filmides käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloost, geograafiast, poliitikast ja kultuurist; - oskus siduda filmides nähtut Hiina Vabariigi ajaloo oluliste sündmuste ning nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3476]=>
  object(stdClass)#3477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7634"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kokkuvõte kahest seminaritekstist."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina keha ja meele käsitlustest."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Seminari käigus loeme tekste Hiina keha ja meele käsitluste kohta. Hiinas liigendatakse inimese psühhofüüsilist välja teistmoodi kui Euroopas. Uurime, milliseid mõisteid selles kasutatakse; millised rakendused sellel on meditsiinis; kuidas seda kasutatakse mõningates religioossetes praktikates (eeskätt taoistlikes)."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Hiina kehakäsitluste mõistmine. Heal juhul aitab ümber mõtestada meie euroopalikku isiksusekäsitlust ja anda uusi mõisteid, mille varal seda mõtestada."
  }
  [3477]=>
  object(stdClass)#3478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7635"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3478]=>
  object(stdClass)#3479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7636"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused kursuse teemaga seotud nähtuste ja protsesside analüüsiks ja arutluseks ning magistri tasemel uurimistöö läbi viimiseks ja vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Loengutes ja seminarides töötatakse koos läbi hulga magistritasemele vastavat materjali, esitatakse kokkuvõtteid loetud artiklitest, tutvustatakse oma uurimistöös kasutatavaid meetodeid ja seisukohti ning analüüsitakse kaasõpilaste kirjalikke töid ja ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(236) "- Suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - teadmised akadeemilise uurimistöö kirjutamisest ja vormistamisest; - oskus väljendada end kõnes ja kirjas ning kaitsta oma vaatenurka kursusel arutletavate teemade raames."
  }
  [3479]=>
  object(stdClass)#3480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7637"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Tutvustada hiina rahvalikke usundeid ja tavasid."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Loengukursuse raames antakse ülevaade Hiinas levinud suuremate religioonide konfutsianismi, taoismi ja budismi rahvalikest vormidest, tutvustatakse hiina algupäraseid maailmavaateid ja arutatakse nende rolli üle traditsioonilise ühiskonna kujundajatena. Loengusarjas käsitletavate teemade hulgas on ka siinpoolsus ja teistpoolsus hiina kultuuris, paradiisi ja põrgu kontseptsioonid ning hiinlaste ettekujutustest hingest, surmast, surematusest ja ümbersünnist. Auditoorse töö osana õpivad kursuses oselejad analüüsima hiinas levinud uskumusi ja nendega seotud kultuseid ja kombeid."
    ["vljund"]=>
    string(188) "- Suutlikkus arutleda loengus käsitletavate teemade üle; - hiina usundiloo põhimõistete tundmine; - suutlikkus luua seoseid levinud usindite ja igapäevaelu kommete ja ebauskude vahel."
  }
  [3480]=>
  object(stdClass)#3481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7638"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Tutvustada hiina kunsti kujunemist 20.-21. saj."
    ["sisu"]=>
    string(582) "Loengusari keskendub järgmistele teemadele: Hiina kohtub Läänega: Hiina kunst 1800-1949; Hiina ajalugu ja kunst Hiina Rahvavabariigi algusaastatel 1949-1956; Sotsrealismi võidukäik ja Suur Kultuurirevolutsioon 1956-1976; Iseenda avastamine ja uuema hiina kunsti sünd 1976-1984; Post-Tian'anmen art - lähimineviku ümberhindamine; Taivani, Hong Kongi ja diasporaa kuns; Hiina kunst milleeniumivahetuse paiku - kommertsialiseerumine; Urbaniseerimise ja globaliseerumise probleemid hiina kunstis; Pekingi kaasaegse kunsti maastik kolmandal aastatuhandel, 798 alates aastast 2002"
    ["vljund"]=>
    string(203) "- Suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid teemasid; - hiina kaasaegse kunsti stiilide ja suundade määratlemise oskus; - oskus tõlgendada hiina kunsti lähtudes kursusel omandatud materjalidest."
  }
  [3481]=>
  object(stdClass)#3482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7639"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Tutvustada hiina kunsti kujunemist alates Shangi dünastia valitsemisajast (17.-11. saj.) kuni Hiina keisririigi aja lõpuni. Võimaldada üliõpilasel tutvuda Hiina peamiste kunstiliikide ja –suundadega ajaloolises perspektiivis."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Hiina kunsti põhimõistete, geomeetrilise-, arvu- ja värvisümboolika ning esteetiliste kategooriate tutvustus. Hiina kunstiajaloo peamiste etapide iseloomustus (neoliitilise kunsti periood, antiigi periood, traditsioonilise kunsti periood, moodne kunst)."
    ["vljund"]=>
    string(238) "- Teadmised hiina kunsti ajaloost; - suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid teemasid; - hiina kaasaegse kunsti stiilide ja suundade määratlemise oskus; - oskus tõlgendada hiina kunsti lähtudes kursusel omandatud materjalidest."
  }
  [3482]=>
  object(stdClass)#3483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7640"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Tutvustada läbi hiina erinevate režissöride tehtud ning Hiina Rahvavabariigi ühiskonda käsitletavate mängufilimide riigi ajalugu, ühiskonda ja kultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Loengukursuse raames vaadatakse Hiina Rahvavabariigi ajalugu ja kultuuri käsitletavaid mängufilme ja arutatakse filmides nähtut. Arutluse alla tulevad sellised küsimused nagu, hiina kultuuri väärtused; suhted naaberriikidega; Tänapäeva Hiina Rahvavabariigi sotsiaalsed ja poliitilised probleemid; vanad traditsioonid ja noortekultuur. Iga filmi vaatamisele järgneb arutlus. Kuna tegemist on seminarikursusega, on auditoorne töö kohustuslik. Samuti peavad üliõpilased esitama iga kursusel vaadatud filmi käsitletav essee."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Suutlikkus analüüsida seminaril vaadatavaid mängufilme ja filmides käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Hiina Rahvavabariigi ajaloost, geograafiast, poliitikast ja kultuurist; - oskus siduda filmides nähtut Hiina Rahvavabariigi ajaloo oluliste sündmuste ning nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega."
  }
  [3483]=>
  object(stdClass)#3484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7641"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Tutvustada hiina filosoofia ja esteetika põhikontseptsioone."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Seminaris tutvutakse „vahepealsuse" strateegiaga hiina filosoofias ja kultuuris. Võrreldakse hiina strateegiaid Euroopa traditsiooniga ja tutvutakse hiina esteetika põhikategooriatega mei, dan jne. nende erinevates käsitlustes. Auditoorse töö osana õppivad kursuse oselejad analüüsima hiina kunsti ja kirjandusteoseid lähtudes traditsioonilise hiina esteetika vaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - hiina filosoofia ja esteetika põhimõistete erinevate käsitluste määratlemise oskus; - oskus tõlgendada hiina maalikunsti ja kirjandust lähtudes hiina traditsioonilise esteetika vaatenurgast."
  }
  [3484]=>
  object(stdClass)#3485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7642"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Tutvustada Hiina Rahvavabariigi ajalugu fookusega sotsiaalsetele protsessidele ja poliitilistele sündmustele."
    ["sisu"]=>
    string(598) "Loengukursuse raames tutvustatakse Hiina Rahvavabariigi ajalugu, alates Hiina keisririigi lõpust ja Vabariigi loomisest kuni tänapäevani. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele teemadele, nagu kommunistliku partei loomine, Jaapani okupatsioon ja kommunistide võimuletulek; Mao Zedongi režiim, Deng Xiaopingi Avatud Uste poliitika, kolmas, neljas ja viies Hiina juhtide põlvkonnad. ning Analüüsitakse Kommunistliku partei tegevust,ning arutletakse muude probleemide kõrval nii kahe Hiina kui ka HRV koosseisu kuuluvate ent ennas iseseisvatena käsitlevate riikide/piirkondade olukorda."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Hiina Rahvavabariigi ajaloost, geograafiast ja poliitikast; - oskus siduda Hiina Rahvavabariigi ajaloo sündmusi nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega."
  }
  [3485]=>
  object(stdClass)#3486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7643"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Tutvuda Hiina Rahvavabariigi võimustruktuuride ülesehitusega ajaloolises perspektiivis, fookusega viimasel perioodil alates 21. saj. algusest."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Loengukursuse raames tutvustatakse Hiina Rahvavabariigi ajalugu, alates Kommunistliku partei võimuletulekust kuni tänapäevani ning analüüsitakse riigi võimustruktuure. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele teemadele, nagu kommunistliku partei loomine, Kompartei struktuur, Kompartei, riigi ja rahva suhted, Keskkommitee ja regionaalse perifeeria suhted ning Kompartei roll majandusime teostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Hiina Rahvavabariigi ajaloost ja poliitikast; - oskus siduda Hiina Rahvavabariigi ajaloo sündmusi nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega."
  }
  [3486]=>
  object(stdClass)#3487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7644"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua eeldused riigi ja üksikisiku suhete probleemi arutlemiseks Hiina ühiskonnas ajaloolises perspektiivis."
    ["sisu"]=>
    string(747) "Loengukursuse raames käsitletakse järgmiseid teemasid: kollektiivne ja individuaalne mõtlemine ja käitumine Hiinas; riik vs riigialam Hiinas läbi aegade; Hiina keisririigi loomine; Qu Yuan ja tema sõnum; Kuue dünastia periood ja luuletajatest teisitimõtlejad; neo-konfutsianistlikke õpetlaste poliitiline protest Songi dünastia ajal; eraklus kui protest mongolite okupatsiooni vastu Yuani dünastia ajal; keisrite ja õpetlasametnike vastasseis Mingi dünastia ajal; Qingi dünastia ja mandžude võimu vastu tegutsenud salaorganisatsioonid; olukord sõna- ja isikuvabadusega Hiina Vabariigi ajal; mitu teisitimõtlejate põlvkonda Mao Zedongi ja Deng Xiaopingi ajal; dissidendid tänapäeva HRV's Liu Xiaobo, Gao Xingjian; Ai Weiwei jt."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Hiina ajaloost ja poliitikast; - oskus esitada oma teadmisi läbitud teemadel suulises ja kirjalikus vormis."
  }
  [3487]=>
  object(stdClass)#3488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7645"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Tutvustada Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajalugu fookusega sotsiaalsetele protsessidele ja poliitilistele sündmustele."
    ["sisu"]=>
    string(701) "Loengukursuse raames tutvustatakse Taivani ajalugu väljaspool “Suure Hiina” konteksti, alates esimeste polüneesia rahvaste kogukondade loomisest kuni tänapäevani. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele teemadele, nagu Taivani rahvaste hiinastumine Koxinga võimu all 17. saj., Jaapani okupatsioon ja Hiina Vabariigi valitsuse ja Rahvuspartei (Guomingdang) põgenemine saarele kommunistliku režiimi eest 20 saj. ning 20. Saj. Lõpu ja 21. Saj. Alguses toimunud moderniseerunis ja demokratiseerumisprotsessid. Analüüsitakse Rahvuspartei tegevust, nende võimule tuleku ja võimult taandumise põhjuseid. Samuti arutletakse muude probleemide kõrval kuhu võib viia kahe Hiina vastasseis."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloost, geograafiast ja poliitikast; - oskus siduda Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloo sündmusi nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega."
  }
  [3488]=>
  object(stdClass)#3489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7646"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tutvustada läbi taivani režissöride tehtud ning Taivani ühiskonda käsitletavate mängufilimide Hiina Vabariigi ajalugu fookusega ühiskonna, poliitika ja kultuuri küsimustel."
    ["sisu"]=>
    string(681) "Loengukursuse raames vaadatakse Hiina Vabariigi ajalugu ja kultuuri käsitletavaid mängufilme ja arutatakse filmides nähtut. Arutluse alla tulevad sellised küsimused nagu, Taivani perekondlikud väärtused; Jaapani okupatsiooni mõju Taivani ühiskonna ja kultuuri kujunemisele; Tänapäeva Hiina Vabariigi sotsiaalsed ja poliitilised probleemid; 1990-ndatel aastatel alanud moderniseerunis ja demokratiseerumisprotsessid; vanad traditsioonid ja noortekultuur ning ühe Hiina poliitika. Iga filmi vaatamisele järgneb arutlus. Kuna tegemist on seminarikursusega, on auditoorne töö kohustuslik. Samuti peavad üliõpilased esitama iga kursusel vaadatud filmi käsitletav essee."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Suutlikkus analüüsida seminaril vaadatavaid mängufilme ja filmides käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised Taivani saare ja Hiina Vabariigi ajaloost, geograafiast, poliitikast ja kultuurist; - oskus siduda filmides nähtut Hiina Vabariigi ajaloo oluliste sündmuste ning nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega."
  }
  [3489]=>
  object(stdClass)#3490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7647"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Tutvustada läbi traditsiooniliste hiina kunstiteooria tekstide Hiina kunsti ajalugu ja esteetika põhikontseptsioone."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Seminaril loetakse hiina klassikalisi kunsti käsitlusi inglisekeelses tõlkes ning paralleelselt originaalidega klassikalises hiina keeles. Kursuse eesmärk on anda ülevaate Hiina kunsti ajaloost, esteetikast ja kunstiteooria kujunemisest. Auditoorse töö osana õpivad kursusel oselejad koostama ja esitama ettekande vormis käsitletavate tekstide analüüsivaid kokkuvõtteid ning kaitsma oma vaatenurki diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - hiina kunstiteooria ja esteetika põhimõistete erinevate käsitluste määratlemise oskus; - suutlikkus analüüsida mõju, mida avaldasid hiina kunstile ja kunstiteooriale erinevad ajaloolised protsessid ja maailmavaated."
  }
  [3490]=>
  object(stdClass)#3491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7648"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Tutvustada läbi traditsioonilise kunstiteooria, kartograafia, arhitektuuri jne tekstide Hiina maastiku põhimõtteid ja põhikontseptsioone."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Seminaril loetakse hiina klassikalisi kunsti käsitlusi inglisekeelses tõlkes ning paralleelselt originaalidega klassikalises hiina keeles. Kursuse eesmärk on anda ülevaate Hiinas levinud maastikukäsitlustest. Auditoorse töö osana õpivad kursusel oselejad koostama ja esitama ettekande vormis käsitletavate tekstide analüüsivaid kokkuvõtteid ning kaitsma oma vaatenurki diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Suutlikkus analüüsida seminaris käsitletavaid tekste; - hiina maastikuteooria põhimõistete erinevate käsitluste määratlemise oskus; - suutlikkus analüüsida materjali originaaltekstide, maalide, linnaplaanide ja kaartide näol."
  }
  [3491]=>
  object(stdClass)#3492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7649"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Süvendada üliõpilase teadmisi Vana-Hiina filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(110) "Kursuse raames antakse ülevaade Hiina konfutsianismi ru’de tekkest, tunnustest, esindajatest ja pärandist."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Üliõpilane omandab ülevaate konfutsianistliku (ru’de) traditsiooni tekkimisest ja arengust."
  }
  [3492]=>
  object(stdClass)#3493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7650"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Süvendada üliõpilase teadmisi Hiina sõjandusekäsitlustest."
    ["sisu"]=>
    string(84) "Kursuse raames antakse ülevaade sõda puudutavatest käsitlustest Hiina mõtteloos."
    ["vljund"]=>
    string(146) "Üliõpilane omandab ülevaate sõjakäsitlustest Hiina filosoofias ning oskab neid seostada teiste filosoofiliste ja ühiskondlike probleemidega."
  }
  [3493]=>
  object(stdClass)#3494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7651"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Saada ülevaade konfutsianismi arengutest Jaapanis."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Kursuse raames uuritakse konfutsianismi arenguga seotud eripärasid Jaapani filosoofias. Peamiselt keskendutakse Edo perioodi neokonfutsianismile ja mõjule, mida see avaldas moodsatele mõtlejatele 20 sajandil."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Üliõpilane omandab teadmised Jaapani konfutsianismist."
  }
  [3494]=>
  object(stdClass)#3495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7652"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Süvendada teadmisi Kyōto koolkonna filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kursuse raames antakse ülevaade Kyōto koolkonna filosoofidest (Nishida Kitarō, Tanabe Hajime, Nishitani Keiji jt) kes kujundasid Jaapani mõtet 20 sajandil. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Üliõpilane omandab põhjalikud teadmised Kyōto koolkonna filosoofidest."
  }
  [3495]=>
  object(stdClass)#3496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7653"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Saada ülevaade zen-budismi ja filosoofia omavahelistest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Zen-budism on mõjutanud paljusid tänapäeva filosoofe nii Idas kui Läänes. Kursuse eesmärk on vaadata, millised zen-budismile omased mõttekäigud on filosoofiat mõjutanud ja kuidas neid on tänapäevases kontekstis edasi arendatud. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Üliõpilane omandab ülevaate zen-budismi mõjudest filosoofiale."
  }
  [3496]=>
  object(stdClass)#3497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7654"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3497]=>
  object(stdClass)#3498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7655"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Hiina filosoofiast 13. sajandi lõpust 19. sajandi teise pooleni, Lääne mõjude radikaalse sissetungini."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Kursus käsitleb Hiina filosoofia pööret sisekaemuslikumaks Yuan ja Ming ajastul ning taas väljapoole pööratumaks ja empiirilisemaks Qing ajastul. Käsitletakse selliseid mõtlejaid nagu Wang Yangming, Wang Fuzhi, Dai Zhen ja teised. Kursus tugineb loengutele ning loengutel jagatavatele tekstinäidetele eesti- või ingliskeelses tõlkes."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Üliõpilane mõistab hiina filosoofia arengut 13.-19. sajandil."
  }
  [3498]=>
  object(stdClass)#3499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7656"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Tutvustada hiina rahvalikke uskumusi ja tavasid, mis on seotud usuga allmaailmasse."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Loengukursuse raames antakse ülevaade Hiinas levinud religioonidest konfutsianismist, taoismist ja budismist, fookusega nendes maailmavaadetes kujunenud allmaailma (põrgu) kontseptsioonidele. Analüüsitakse hiinlaste traditsioonilisi ettekujutusi hauatagusest elust ja põrguvalitsejate teenimise ning kurjade jõudude peletamise viise. Loengusarjas käsitletavate teemade hulgas on ka siinpoolsus ja teistpoolsus hiina kultuuris ning hiinlaste ettekujutustest hingest, surmast, surematusest ja ümbersünnist."
    ["vljund"]=>
    string(218) "- suutlikkus arutleda loengus käsitletavate teemade üle; - hiina allmaailmaga seotud põhimõistete tundmine; - suutlikkus luua seoseid levinud usindite ja igapäevaelu matusekommete ja surmaga seotud ebauskude vahel"
  }
  [3499]=>
  object(stdClass)#3500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7657"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade vaimu ja hinge mõistetest ning enesetehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Kursus käsitleb Hiina vaimu- ja hingemõisteid (nende struktuur on teistsugune kui Läänes) ning enesetehnikaid (taoismis, budismis, konfutsiaanluses) nagu sisemine alkeemia, mõtlus jt. Igaks korraks on lugeda üks ingliskeelne artikkel ning üks üliõpilane teeb ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Üliõpilane saab ülevaate hiina vaimumõistetest ja enesetehnikatest."
  }
  [3500]=>
  object(stdClass)#3501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7658"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3501]=>
  object(stdClass)#3502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7659"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Ainekursuse koondhinde moodustavad: seminarides osalemine (20%), ettekanne loengukirjanduse baasil (30%) ja analüütiline essee (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(491) "Ainekursuse eesmärk on sügavdada nii teoreetilisi teadmisi Kagu-Aasia kodanikuühiskondade teemal - nende omapäradest, toimimisprintsiipidest ja funktsioonidest ühiskondlikes protsessides kui ka käsitleda sotsiaalseid liikumisi luues seeläbi parema arusaama Kagu-Aasia praktikatest. Kursus kannab eesmärki laiendada arusaama ning kriitilist mõtlemist kodanikuühiskonna ja riigi suhetest Kagu-Aasias, seal peituvatest võimalustest ning indiviidi ja kodanikuühiskonna suhestumisest."
    ["sisu"]=>
    string(709) "Aine jaguneb loenguteks ning seminarideks. Loengutes ja seminarides leiavad kajastust järgmised teemad: Kodanikuühiskonna ajalugu ja mõiste Kagu-Aasias. Kodanikuühiskonna erinevad väljundid Birma, Tai, Kambodža näitel ning Malaisia, Singapuri ja Indoneesia näitel. Kodanikuühiskond ja demokraatia Kagu-Aasias. Kodanikuaktivism ja inimõiguste kaitse Kagu-Aasias. Kodanikuühiskonnad mitte-demokraatlikes režiimides (Birma kodanikuühiskonna näitel). Globaalsed mõjud kohaliku tasandi kodanikuühiskondadele. Erinevate kodanikuühiskondade piirideülene koostöö. Uued mõjurid Kagu-Aasia kodanikuühiskondadele - postdemokraatlik poliitika, internetiseerumine, linnastumine, keskkonna küsimused."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Ainekursuse läbinu on tuttav kodanikuühiskonna mõistega, ajalooga ning selle erinevate väljunditega. Lisaks on õppija omandanud baasteadmised Kagu-Aasia riikide kodanikuühiskondast ning suudab antud teemasid erinevatest teoreetilistest aspektidest analüüsida. Samuti on ainekursuse läbinu tutvunud Kagu- Aasia kodanikuühiskondasid puudutava erialakirjandusega ning oskab kasutada sellega seonduvat terminoloogiat."
  }
  [3502]=>
  object(stdClass)#3503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7669"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Anda ülevaade kiirelt areneva Vietnami majandusgeograafiast ning sotsiaal-poliitilistest tingimustest, luues tausta iseseisvaks majanduspotentsiaali ja turu võimaluste hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Vietnami geo- ja sotsiaalpoliitilised muutused ning arengud 20-21. sajandil, mis annavad tausta Vietnami tänastele majanduspoliitilistele protsessidele. Doi moi ehk majandusreformid, kommunistlik turumajandus. Valitsuse- ja võimuhierarhia, poliitiline struktuur, majandus- ja sotsiaalpoliitilised otsused. Regionaalpoliitika ja erimajandustsoonid. Arendatavad majandussuunad. Areng ja moderniseerumine, tulevikuplaanid."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teadmised Vietnami majandusgeograafiast ja majandust mõjutavatest poliitilistest teguritest. Oskus majandusgeograafiast lähtuvalt analüüsida riigi majanduse võimalusi ja väljavaateid. Suutlikkus kasutada omandatud teoreetlisi meetodeid ja teadmisi praktikas Vietnami turupotentsiaali hindamisel."
  }
  [3503]=>
  object(stdClass)#3504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7670"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Eksam, seminarides osalemine (kirjanduse kokkuvõtete esitamine), ettekande tegemine ühes seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(1315) "Ainekursuse eesmärk on sügavdada teoreetilisi teadmisi Hiina ja Kagu-Aasia sotsiaal-majanduslikest ja poliitilistest arengutest ning aktuaalsetest probleemidest. Kursus kannab eesmärki laiendada arusaama ning kriitilist mõtlemist piirkonda puudutavate aktuaalsete sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste teemade vallas, keskendudes loengutes ja seminarides just aktuaalsetele probleemidele, väljakutsetele ja arengutele nii Hiinas kui ka Kagu-Aasia maismaariikides. Ainekursuse eesmärk on keskenduda sotsiaal-majanduslikele ja poliitilistele küsimustele, mis Hiinas ja erinevates Kagu-Aasia mandriosa riikided on aktuaalsed. Fookusesse on võetud regioon, mis klassikaliste Aasia uuringute puhul on jagatud Ida- ja Kagu-Aasiaks, kuid mis tulenevalt Hiina ja Kagu-Aasia riikide ajaloolisest läbikäimisest, tihedast tänapäevasest koostööst ja vastastikusest mõjust vääriksid koos käsitlemist. Kaasaegses üleilmastunud maailmas ning tihedate võrgustikega piirideülest koostööd soosivas Aasias on rida sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi teemasid, mille mõistmiseks/lahti harutamiseks on oluline võtta laiem fookus ja piiride üleseid mõjusid analüüsiv perspektiiv. Käesolev ainekursus keskendub just vastavatele teemadele ning kaasab sellest tulenevalt nii Ida- kui ka Kagu-Aasia piirkonda."
    ["sisu"]=>
    string(1011) "Ainekursus jaguneb loenguteks ja seminarideks. Temaatiliselt leiavad kajastust järgmised teemad: majanduslikud ja poliitilised sidemed piirkonnas; majandusareng ja poliitiline stabiilsus Kagu-Aasia vaadeldavates riikides ning ülevaade Hiina majandusarengust alates 1949. aastast; demograafilised muutused Hiinas ja Kagu-Aasias; multikultuurilisus ühiskondedes; linnastumine ja keskklassi kasv nii Hiinas kui ka Kagu-Aasia maismaariikides; arengud kodanikuühiskondedes ja nende omavaheline piirideülene koostöö regioonis; Kagu-Aasia mandriosa riikide ja Hiina majanduslik koostöö ja vastastikune sõltuvus; ning poliitiline stabiilsus ja naabritevahelised suhted piirkonnas. Kuna ainekursuse eesmärk on anda võrdlevas raamistikus ülevaade piirkonda puudutavatest aktuaalsetest sotsiaal-majanduslikest ja poliitilistest teemadest, siis sellest tulenevalt keskendutakse loengutes ja seminarides just aktuaalsetele probleemidele, väljakutsetele ja arengutele nii Hiinas ning Kagu-Aasia maismaariikides."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Ainekursuse läbinuna on õpilane omandanud makroülevaate olulistest sotsiaal-majanduslikest ja poliitilistest teemadest käsitletud riikidest; on võimeline sisuliselt arutama nendel teemadel ja tekitama omavahelisi seoseid erinevate teemade käsitlemisel; on võimeline analüüsima riigi siseseid arenguid regionaalses/piirideüleses kontekstis Aasias ja regionaalsete arengute mõju riigiti; on võimeline käsitlema probleeme piirideüleselt ja piiridest tekitatult."
  }
  [3504]=>
  object(stdClass)#3505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7671"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3505]=>
  object(stdClass)#3506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7702"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Süvendada üliõpilase teadmisi Aasia filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Kursuse raames antakse ülevaade mõningatest Aasia filosoofia olulistest tekstidest. Kursus toimub peamiselt seminarina."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane omandab ülevaate Aasia filosoofia mitmesugustest traditsioonidest, tähtsamatest mõtlejatest, mõttevooludest ja mõistetest."
  }
  [3506]=>
  object(stdClass)#3507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7703"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Süvendada üliõpilase teadmisi Vana-Hiina filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Kursuse raames antakse ülevaade Hiina mõtlemise aguajast ning filosoofia arengust Sõdivate Riikide ajajärgul (476-221 eKr). Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengust Hiinas kuni 221. aastani eKr ning tunneb selle perioodi põhilisi mõtlejaid, mõttevoole ja mõisteid. Oskab välja tuua Hiina kultuuri ja ajalookonteksti mõju Hiina filosoofia arengule ning selle erinevusi Euroopa omadest."
  }
  [3507]=>
  object(stdClass)#3508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7704"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Süvendada üliõpilase teadmisi Hiina keskaja filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Kursuse raames antakse ülevaade Hiina filosoofiast alates Hiina ühendamisest 221 eKr kuni Song dünastia alguseni 960 pKr. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengust Hiinas 221 eKr kuni 960 pKr ning tunneb selle perioodi põhilisi mõtlejaid, mõttevoole ja mõisteid."
  }
  [3508]=>
  object(stdClass)#3509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7705"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Süvendada üliõpilase teadmisi klassikalisest Jaapani filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Kursuse raames antakse ajalooline ülevaade Jaapani budistlikest ja konfutsianistlikest mõtlejatest, kes tegutsesid 8-17 sajandini. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengutest Jaapanis 8-17 sajandini ja valdab klassikalise Jaapani filosoofia põhimõisteid."
  }
  [3509]=>
  object(stdClass)#3510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7706"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Süvendada teadmisi Jaapani filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(221) "Kursuse raames antakse ajalooline ülevaade Jaapani mõtlejatest, kes tegutsesid 17-20 sajandini. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengutest Jaapanis 17-20 sajandini ja valdab klassikalise Jaapani filosoofia põhimõisteid."
  }
  [3510]=>
  object(stdClass)#3511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7707"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Süvendada üliõpilase teadmisi 20.-21. sajandi Hiina filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Kursuse raames antakse ülevaade Hiina filosoofiast alates Hiina Vabariigi asutamisest 1911 kuni tänapäevani. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengust Hiinas 1911. aastast kuni tänapäevani ning tunneb selle perioodi põhilisi mõtlejaid, mõttevoole ja mõisteid."
  }
  [3511]=>
  object(stdClass)#3512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7708"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Süvendada üliõpilase teadmisi 20.-21. sajandi Jaapani filosoofiast."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Kursuse raames antakse ülevaade Jaapani filosoofiast alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Kursus toimub peamiselt loengu vormis, kuid üliõpilastelt eeldatakse tekstide lugemist ja aktiivset osalemist aruteludes."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofia arengust Jaapanis kuni tänapäevani ning tunneb selle perioodi põhilisi mõtlejaid, mõttevoole ja mõisteid."
  }
  [3512]=>
  object(stdClass)#3513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7710"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Tutvuda erinevate sanskritikeelse kirjanduse žanritega."
    ["sisu"]=>
    string(114) "Kursus koosneb sisuliselt iseseisvast tõlketööst, mis keskendub erinevatele sanskritikeelsete tekstižanritele."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Oskus orienteeruda erinevates sanskritikeelsetes tekstižanrites."
  }
  [3513]=>
  object(stdClass)#3514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7720"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Anda ülevaade erinevatest filosoofiapärimustest."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse raames käsitletakse filosoofilise mõtlemise universaalsuse või partikulaarsuse probleemi ning antakse ülevaade erinevatest filosoofiapärimuste taustatingimustest ja rõhuasetustest. Peatähelepanu pööratakse Hiina ja Jaapani pärimusele, kõrvutatuna Euroopa omaga."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Üliõpilane omandab ülevaate filosoofiapärimuste mitmekesisusest ja selle tähtsusest filosoofiale üldiselt."
  }
  [3514]=>
  object(stdClass)#3515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7721"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Praktilise kogemuse omandamine sanskriti keele õpetamises."
    ["sisu"]=>
    string(42) "Sanskriti keele õpetamine juhendaja abil."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Oskus õpetada algtaseme sanskriti keelt."
  }
  [3515]=>
  object(stdClass)#3516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7722"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Praktilise kogemuse omandamine sanskriti keele õpetamises."
    ["sisu"]=>
    string(42) "Sanskriti keele õpetamine juhendaja abil."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Oskus õpetada algtaseme sanskriti keelt."
  }
  [3516]=>
  object(stdClass)#3517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7723"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Praktilise kogemuse omandamine sanskriti keele õpetamises."
    ["sisu"]=>
    string(42) "Sanskriti keele õpetamine juhendaja abil."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Oskus õpetada algtaseme sanskriti keelt."
  }
  [3517]=>
  object(stdClass)#3518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7724"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Kursuse eesmärgiks on heita pilk europotsentristliku ja kristliku mõttelaadi ning maailmavaate rakendamisele s.t. pealesurumisele koloniseeritud aladel ja Euroopa ülemvõimu juriidilisele ja vaimsele pärandile Aasias. Kursuse põhieesmärk on uurida neid kolonialismiga kaasnenud protsesse, mis panid aluse 19.-20. sajandi sündmustele ning tänastele valupunktidele ja kriisikolletele Aasias."
    ["sisu"]=>
    string(764) "Kursus vaatleb Euroopa suurvõimude ja kaubanduskompaniide tegevust Aasias 16.-20. sajandil. Võrdselt tähtsal kohal on impeeriumite (Suurmogulite impeerium (16.–18. sajand) Indias; Qing dünastia (17.-20. sajand) Hiinas; Lähis-Ida Ottomanide impeerium (13.-20. sajand) Lähis-Idas) allakäigu ja huku põhjuste uurimine ning erinevate Euroopa riikide ja monarhiate (Portugal, Hispaania, Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa) alamate avastusretkede ja kaubanduslike pürgimuste vaatlus. Huviorbiidis on portugaallaste (15.-16. sajand), hollandlaste (16.-17. sajand), inglaste ja prantslaste (17.-18. sajand) vallutused Aasias; inglaste ja prantslaste kolonialistlikud sõjad 18. sajandil ning Briti koloniaalimpeeriumi (19.-20. sajand) teke ja sisemine struktuur."
    ["vljund"]=>
    string(167) "- teadmised koloniaalimpeeriumitestAasias - oskus eristada ühe Euroopa riigi koloniaalpoliitikate teise omast - suutlikkus näha kolonialismi mõjusid 20. saj Aasiale"
  }
  [3518]=>
  object(stdClass)#3519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7725"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Written exam Term Paper Presentation (group/individual) or book reviews"
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "It provides an overview of integrated account of socio-political and religio-cultural practices in the contemporary Theravada Buddhist societies of South and Southeast Asia. It gives an analytical and historical exploration of diverse and dynamic processes of changes of the Buddhist world from the perspective of anthropological and political study of modern Buddhism."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Interdisciplinary approach plays central role in understanding cross- cultural Buddhist societies. Today, the scholarly study of the Theravada religious traditions has expanded into many disciplines, including cultural studies, history, anthropology, political science, urban studies, literature, ethics, media and art and material culture. The course aims to provide the students an insight into a broader field of the globalized Theravada Buddhist world. Covering important, interrelated, and diverse characteristics in the study of Buddhism such as politics, monastic protests, gender, post-colonialism, nationalism, human rights, abortion, sexuality, material culture, media, film and visual arts, it examines the close relationship between the Theravada Buddhism in Asia and politics and their interplaying role in shaping the dynamics of social, political, and religious changes, which give a new meaning to Buddhism."
    ["vljund"]=>
    string(722) "In addition to the thematic concerns and gaining conceptual and empirical understanding of varieties of knowledge and issues of modern Buddhist societies, religio-political transformation, and cultural changes, students will develop the following skills: •Ability to develop critical thinking/writing/expression, and argument cogently and coherently in humanities; to interrogate key concepts in the Theravada Buddhist studies. •To explain historical and geo-political concepts and emerging themes of contemporary Buddhism. •Ability to develop cross-cultural comparisons in globalized Asia and interdisciplinary approach to Buddhism. •Ability to develop research skills, methodologies, and exciting research topics"
  }
  [3519]=>
  object(stdClass)#3520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7726"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "kirjalik eksam: faktitest"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kursuse eesmärgiks on vaadelda moodsa Lõuna-Aasia sündi kohalike rahvaste ja kolonialistide omavahelise kultuurilis-ajaloolise põkkumise käigus 19.-20. sajandil ning pärast vabanemist koloniaalikkest."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Loengukursus vaatleb Lõuna-Aasia riikide (Pakistan, India, Nepal, Bangladesh, Sri Lanka, Birma) omamaise uusaegse riigikorralduse lagunemist ja ümberkujunemist kolonialismi tingimustes ning vabadusvõitlust, mis viis viimaks iseseisvumiseni. Samuti käsitleb kursus iseseisvumisele järgnenud ajalugu ja probleeme Lõuna-Aasia riikides."
    ["vljund"]=>
    string(124) "- ülevaade Lõuna-Aasia riikide ajaloost ja kultuurist 19.-20. sajandil - edasiseks iseseisvaks tööks vajalikud teadmised"
  }
  [3520]=>
  object(stdClass)#3521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7727"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Tõlkida ja analüüsida Skanda purana uut käsikirja."
    ["sisu"]=>
    string(102) "Kursuse käigus loetakse, tõlgitakse ja analüüsitakse tekstikohti Skanda purana uuest käsikirjast."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Ülevaade Skanda purana sisust ja grammatilistest iseärasustest."
  }
  [3521]=>
  object(stdClass)#3522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7800"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade türgi, araabia, pärsia, heebrea vanema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused huvialaga seotud vanema kirjanduse ühe aspekti konkreetsema käsitlemise motiveerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Süstemaatiline ülevaade kirjanduse loomingust ja arengukäigust. Vanema kirjanduse žanrid ja suunad. Olulisemad autorid, nende kuuluvus kirjanduslikutese suundadesse ning teoste mõju kultuurile. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning kirjanduse omandamine, esse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teadmised türgi, araabia, pärsia, heebrea vanema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest; Oskused esitada kriitilist arvamust erinevate teoste kohta; Suutlikkus kirjutada vanemast kirjandusest erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3522]=>
  object(stdClass)#3523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7801"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade türgi, araabia, pärsia, heebrea uuema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused huvialaga seotud uuema kirjanduse ühe aspekti põhilisemalt käsitlemise motiveerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Süstemaatiline ülevaade kirjanduse arengukäigust ning tänapäevast olukorda. Uuema kirjanduse žanrid ja suunad. Olulisemad autorid, nende kuuluvus kirjanduslikutese suundadesse ning teoste mõju kultuurile. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse omandamine, esse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Teadmised türgi, araabia, pärsia, heebrea uuema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest; Oskused esitada kriitilist arvamus erinevate teoste kohta; Suutlikkus kirjutada uuema kirjandusest erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3523]=>
  object(stdClass)#3524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7802"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Anda ülevaade rahvaarvult suuremate turgi rahvaste kultuuride erinevatest aspektidest, tagada magistrandile baasteadmised turgi rahvaste kultuure käsitlevate kursuste kuulamiseks teistes ülikoolides."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kursuse raames tutvustatakse kuue suurema turgi rahva – aserbaižaanlaste, usbekkide, kasahhide, kirgiiside, turkmeenide, tatarlaste – keelt ja kirjandust. Keele tutvustamise juurde kuulub ka praktiline keeleõpe, mida viivad võimaluse korral läbi vastava rahvuse esindajad (näiteks aserbaidžaanlane V. Mamedov, kasahh A. Abdvahitova jt). Kirjandusülevaates keskendutakse enam uuemale, 20. sajandi kirjandusele. Oluline osa kursuses on ka iseseisval tööl. Kursuse vältel toimuvates seminarides esitatakse käsitletavate turgi rahvaste klassikalise perioodi kirjanduse alaseid ettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Ülevaate raames turgi rahvaste kultuuridest saavad magistrandid vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kuulata turgi rahvaste kultuure käsitlevaid magistritaseme kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda turgi rahvaste kultuurides; Suutlikkus kirjutada mainitud valdkonnas iseseisev uurimistöö, kuulata turgi rahvaste kultuuridega seotud jätkukursusi."
  }
  [3524]=>
  object(stdClass)#3525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7803"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Anda ülevaade Lähis-Ida vanem ajaloo sündmustekäigust; Luua eeldused Lähis-Ida vanem ajaloo alase seminari- ja magistritöö kirjutamiseks; Anda vajalikud eelteadmised kursuse "Lähis-Ida maade uuema ajaloo, majanduse ja poliitika probleemid" kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Lähis-Ida maad ja rahvad vanal perioodil, maade poliitilise ja majandusliku olukorra omapära. Lähis-Ida maade religiooni ja kultuurivaldkonnad, nende omavaheline seos ja iselaadsus. Iseseisva tööna tuleb esitada ettekannet iseseisvalt valitud Lähis-Ida vanema ajaloo teemal."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Teadmised Lähis-Ida maade ja rahvaste vanemast ajaloost, nende religiooni ja kultuuri omapärast; Oskused hinnata Lähis-Ida maade ja rahvaste vanema ajaloo sündmusi; Suutlikkus kirjutada Lähis-Ida maade ja rahvaste vanemast ajaloost erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3525]=>
  object(stdClass)#3526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7804"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Anda ülevaade tänapäeva Lähis-Ida maade uuema ajaloost ning sellel taustal ka majanduse ja poliitika probleemidest; luua eeldused nende lahendamisvõimalustest suuliselt arvamust avaldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Aines käsitletakse tänapäevase Lähis-Ida rahvaste uuem ajalugu, majandus ja poliitika ning nende valdkondadega seotud probleemid. Iseseisva tööna tuleleb kolmel seminaril esitada ettekandeid Lähis-Ida uuema ajaloo (1), majanduse (2) ja poliitika (3) probleemi ühe aspekti kohta."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Teadmised aktuaalsetest ajaloolistest, majanduslikutest ja poliitilistest teemadest Lähis-Ida maades tänapäeval; Oskused orienteeruda tänapäeva Lähis-Ida maade probleemide tekkimise põhjustes; Suutlikkus avaldada oma arvamus nende probleemide lahendusvõimalustest ning argumenteerida oma prognoose, mis probleemid on aktuaalsed lähitulevikus."
  }
  [3526]=>
  object(stdClass)#3527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7805"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Anda ülevaade tänapäeva Lähis-Ida maade ühiskondlikutest probleemidest; luua eeldused nende lahendamisvõimalustest, suuliselt arvamuse avaldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Aines käsitletakse Lähis-Ida maade ühiskonna probleemid ning antakse ülevaade sarnaste probleemide lahendamisviisidest ajaloo jooksul. Iseseisva tööna tuleb ühel seminaril esitada ettekannet ühiskonna probleemi ühest aspektist."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Teadmised aktuaalsetest ühiskondlikkudest teemadest Lähis-Ida maades; Oskused orienteeruda tänapäeva Lähis-Ida maade ühiskondliku probleemide tekkimise põhjustes; Suutlikkus argumenteerida oma prognoose, mis probleemid on aktuaalsed lähitulevikus."
  }
  [3527]=>
  object(stdClass)#3528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7806"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua võimalused islami filosoofia koolkondade, filosoofide ja nende mõju eristamiseks, võrdlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Islami filosoofia kontseptsioon. Islami filosoofia areng. Avicenna filosoofia: ontoloogia ja epistemoloogia; neoplatonistlik ja gnostiline element. Ismailiitide filosoofid (Hamid al-Din al-Kirmani). Ishraqi filosoofid (Shihab al-Din al-Suhrawardi, His School). Teoreetiline sufism (Muhyi al-Din Ibn al-'Arabi, Sadr al-Din al-Qunawi). Mulla Sadra transtsendentne tarkus: ontoloogia, psühholoogia, eskatoloogia . Iseseisvalt tuleb kirjutada essee loengutes käsitletud teemade kohta."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Teadmised erinevatest islami filosoofia koolkondade ja filosoofide põhimõtetest; Oskus arutleda erinevatel Islami filosoofia teemadel; Suutlikkus esitada kirjalikult/suuliselt erinevate teemadega seotud probleeme, ning arendada välja huvipakkuvad Türgi ja Lähis-Ida kultuuriloo alased teemad bakalaureusetööks."
  }
  [3528]=>
  object(stdClass)#3529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7807"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Kujundada eeldused türgi keele tänapäevaste probleemide põhimõtete mõistmiseks ning nende lahendamise vastu erialase huvi tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Türgi keele tänapäevased probleemid. Kõnekeele variatiivsus: isiklikku kõnestiili ja kõnevigu eristavad jooned. Meediakeel: ajalehtede ja ajakirjade, interneti, pop laulude, filmiprodutsentide keele lihtsustamise ja "vestesniseerimise" tendents)."
    ["vljund"]=>
    string(293) "- teadmised protsessidest, mis toimuvad tänapäevases türgi keeles; - oskus eristada grammatilisi, süntaktilisi ning kõnevigu isiklikust kõnestiilist - oskus analüüsida teksti ning leides süntaktilisi ja loogilisi vigu parandada neid vastavalt teadmistele türgi keele sünonüümiast;"
  }
  [3529]=>
  object(stdClass)#3530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7808"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Osmani keele algkursus. Aine eesm ärgiks on tutvustada osmani-türgi keele tarbeks mugandatud araabia kirjavormiga ning kujundada oskust eristada araabia ja osmani tekste. Luua eeldused lihtsamate osmanikeelsete tekstide suuliselt interpreteerimissuutlikkuseks."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Aines k äsitletakse idamaade erinevaid kirjaviise kirjateooria kontekstis. Araabia kirja ning graafika mugandamine osmani keele tarbeks. Töö õppetekstidega. Iseseisva t ööna tuleneb ühel seminaril, mis toimub semestri lõpus, esitada ettekannet ühe osmanikeelse tekstilõiku käsitlemise kohta."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmised osmani-t õrgi keele tarbeks mugandatud araabia kirjavormist; Oskused eristada araabia ja osmani tekste; Suutlikkus interpreteerida lihtsamaid osmanikeelseid tekste."
  }
  [3530]=>
  object(stdClass)#3531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7809"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Aine eesm ärgiks on osmani-türgi keele tarbeks mugandatud araabia kirjavormi kohta Osmani keele algtase 1 kursuse käigul omandatud teadmistele tuginedes, analüütilise meetodi kaudu õppida lugema lihtsamaid tekste osmani keeles. Luua eeldused osmani kirjaviisi omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Aines k äsitletakse teksti lugemise, algse analüüsi ja tõlkimise meetmeid. Antakse osmani keele leksika ja grammatika üldiseloomustus. Iseseisva tööna tuleneb esitada õppejõu poolt antud tekstilõigu kirjalik tõlge."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Teadmised osmani keele leksikast ja grammatikast; Oskused anal üüsida osmanikeelset tekstilõiku; Suutlikkus omandatud osmani kirjaviisi rakendada."
  }
  [3531]=>
  object(stdClass)#3532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7810"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3532]=>
  object(stdClass)#3533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7811"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Aine eesm ärgiks on HIL7808-7810 osmani keele kursuste käigus omandatud teadmistele tuginedes, süvendada osmani keele teadmisi; Anda laiem ülevaade osmani keele kõikidest keeletasemetest tervikliku süsteemina; Luua eeldused osmanikeelsete tekstide kompleksana lüüsi tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Kursuse raames k äsitletakse osmanikeelseid originaaltekste, mille baasil süvendatakse üliõpilaste poolt varem omandatud teadmisi; Antakse ülevaade teksti kompleksanalüüsi kohta; Iseseisva tööna tuleneb ühel seminaril, mis toimub semestri lõpus, esitada osmanikeelse tektilõiku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmised osmani keelest s üvatasemel; Oskused n äha osmani keele kõiki keeletasemeid tervikliku süsteemina; Suutlikkus teha osmanikeelse tekstil õigu kompleksanalüüsi."
  }
  [3533]=>
  object(stdClass)#3534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7813"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Anda ülevaade kristluse tekkest Aasias, tema ajaloolisest levikust ning eripäradest sellel kontinendil. Käsitletakse perioodi kristluse tekkest kuni orienteeruvalt aastani 1500, i. e., kolonialismi eelset perioodi."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Peamised teemad: Kristluse teke. Aasias levinud kristluse erikujud - ida-ortodoksne kristlus, nestoriaanlus, monofüsiitlus, monoteleetlus. Idariitusega rooma-katoliku kirikud. Nende aasiapäraste kristluse vormide levik Anatoolias, Lähis-Idas, Pärsias, Indias, Kesk-Aasias, Hiinas ja mujal."
    ["vljund"]=>
    string(248) "1) Teadmised kristluse ajaloolistest vormidest ja levikust Aasias aastani 1500. 2) Teemat puudutavas kirjanduses orienteerumine ning oskus töötada sellega. 3) Suutlikkus analüüsida ja mõista kristluse osa Aasia erinevate kultuuride arenguloos."
  }
  [3534]=>
  object(stdClass)#3535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7814"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade üldfoneetika teooriast; luua eeldused erinevate keelte hääldust puudutavate praktiliste teadmiste saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Kursuse käigus antakse ülevaade maailma keeltes eksisteerivatest vokaalidest ja konsonantidest; tutvustakse intonatsiooni tüüpe. Loengutes harjutakse häälikute eristamist ja transkribeerimist kuulmise järgi. Kuna kursus siseldab palju praktilisi ülesandeid, eeldab edukas aine sooritamine auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Teadmised üldfoneetika valdkonnas; Suutlikkus eristada erinevaid häälikuid kuulmise järgi; Oskus praktiliselt kasutada kursuse vältel omandatud teadmisi."
  }
  [3535]=>
  object(stdClass)#3536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7815"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3536]=>
  object(stdClass)#3537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7816"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3537]=>
  object(stdClass)#3538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7817"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade türgi, araabia, pärsia, heebrea uuema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused huvialaga seotud uuema kirjanduse ühe aspekti põhilisemalt käsitlemise motiveerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Süstemaatiline ülevaade kirjanduse arengukäigust ning tänapäevast olukorda. Uuema kirjanduse žanrid ja suunad. Olulisemad autorid, nende kuuluvus kirjanduslikesse suundadesse ning teoste mõju kultuurile. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse omandamine, esse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Teadmised türgi, araabia, pärsia, heebrea uuema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest; Oskused esitada kriitilist arvamus erinevate teoste kohta; Suutlikkus kirjutada uuema kirjandusest erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3538]=>
  object(stdClass)#3539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7818"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade türgi, araabia, pärsia, heebrea vanema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Luua eeldused huvialaga seotud vanema kirjanduse ühe aspekti konkreetsema käsitlemise motiveerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Süstemaatiline ülevaade kirjanduse loomingust ja arengukäigust. Vanema kirjanduse žanrid ja suunad. Olulisemad autorid, nende kuuluvus kirjanduslikesse suundadesse ning teoste mõju kultuurile. Iseseisvaks tööks on kursuse kohustusliku ning kirjanduse omandamine, essee kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teadmised türgi, araabia, pärsia, heebrea vanema perioodi kirjanduse arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest; Oskused esitada kriitilist arvamust erinevate teoste kohta; Suutlikkus kirjutada vanemast kirjandusest erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3539]=>
  object(stdClass)#3540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7819"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3540]=>
  object(stdClass)#3541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7820"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Eksam. Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Suulises osas tuleb esitada peast 15 bayti araabia luulet. Kirjalikus osas tuleb tõlkida ja analüüsida luulenäiteid."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua üliõpilasele eeldused mõistmaks araabia luulekunsti ja retoorikat."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Süstemaatiline ülevaade järgnevatest araabia luule komponentidest: 'ilm al-'arūd, ''ilm al-bayān, 'ilm al-badī' .Iseseisva tööna tuleb tõlkida ja analüüsida erinevaid luulenäiteid ning igaks loenguks tuleb pähe õppida vähemalt üks bayt."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Süstemaatilised teadmised erinevatest araabia luule komponentidest; Oskus eistada erinevaid meetrumeid; Suutlikkus analüüsida araabia luulet vastavalt araabia luule komponentidele."
  }
  [3541]=>
  object(stdClass)#3542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7822"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "anda ülevaade Türgi vabariigi poliitilistest ja majanduslikest suhetest erinevate riikidega; edastada üliõpilasele vajalikud teadmised Türgi välispoliitika alase proseminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks, mainitud valdonnaga haakuvate jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Aine teemaks on Türgi vabariigi välispoliitika aastail 1923-2010. Türgi vabariigi sisepoliitika raames käsitletakse Türgi bilateraalseid suhteid USA, NSVL/Venemaa, Euroopa Majandusühenduse/Euroopa Liidu, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia turgi riikidega, samuti Lähis-Ida, Lääne-Euroopa, Balkani riikidega. Ühtlasi on vaatluse alla Türgi vabariigi välisteenistuse ajalugu ja mitmete diplomaatide, peamiselt Atatürgi perioodi (1923–38) Türgi diplomaatide elulood. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid Türgi suhte kohta USA, Venemaa, Euroopa Liiduga; Lähis-Ida, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia turgi riikide, Lääne-Euroopa riikidega; Eestiga."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilased saavutavad vajaliku kompetentsuse, mis teeb neile võimalikuks kirjutada Türgi ja teiste maailma poliitilises mõttes olulisemate riikide suhete teemal erineva taseme uurimistöid ning kuulata kursuse temaatikaga ühenduvaid jätkuloenguid."
  }
  [3542]=>
  object(stdClass)#3543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7823"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "anda ülevaade Türgi vabariigi sisepoliitika erinevatest perioodidest; valmistada üliõpilane ette Türgi sisepoliitika alase proseminari- ja bakalaureusetöö kirjutamiseks; anda vajalikud eelteadmised nimetatud valkonnaga seotud jätkuloengute kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(661) "Aines käsitletakse Türgi vabariigi sisepoliitikat aastail 1923-2013. Türgi vabariigi sisepoliitika raames käsitletakse Türgi sisepoliitikat Atatürgi (1923-1938), Inönü (1938-1950), Menderesi võimuperioodil (1950-1960), samuti kahe riigipöörde vahelisel (1960-1980) ja viimase riigipöörde järgsel perioodil (1980-2006). Paralleelselt antakse ülevaade ka Türgi majandusarengu põhilistest iseärasustest. Tutvustatakse ka külainstituutide, rahvamajade, „Türgi Kollete“ kampaaniaid ning kirjutava pressi suhteid Türgi sisepoliitukaga. Kolmel seminaril kuulatakse ettekandeid Atatürgi, İnönü, Menderesi ja teiste Türgi riigimeeste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(250) "ülevaate raames Türgi vabariigi sisepoliitika erinevatest valdkondadest saavad üliõpilased vajaliku teadmiste pagasi, mis võimaldab neil kirjutada nimetatud teemal erineva taseme uurimistöid ja kuulata kursuse temaatikaga seotud jätkuloenguid."
  }
  [3543]=>
  object(stdClass)#3544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7824"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Võimaldada üliõpilasel lugeda kaasaegseid intenetiartikleid, mõista meedia araabia keele stilistilisi eripärasid ja eristada seda standardkeelest."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Loengukursuse käigus loetakse einevaid internetiartikleid, milleks üliõpilane on eelnevalt iseseisvalt ettevalimistunud. Auditooriumis tõlgitakse kõik loetud tekstid suuliselt ning arutatakse stiili ja tähenduse üle."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised araabiakeelsete meedia tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda eristada meedia araabia keelt standardkeelset; Suutlikkus mõista kaasaegseid araabiakeelseid meedia tekste."
  }
  [3544]=>
  object(stdClass)#3545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7825"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Anda ülevaade Türgi vabariigi uuema romaani peamistest kirjanikest ja nende loomingust, tagada üliõpilasele alusteadmised käsitletava kursuse teemaga suhtestuva bakalaureusetöö kirjutamiseks, loengusarja kuulamiseks Türgi või mõnes muus ülikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Kursus koosneb nii loenguist kui seminaridest. Loenguil käsitletakse O. Pamuki, A. Kulini, H. Hüreli, B. Uzuneri, A. Ağaoğlu, E. Şafaki, A. İlhani, A. Altani, S. Çökümi, İ. Arali jt elu, loomingut. Seminarides teevad üliõpilased ettekande ühest loetud romaanist."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Vajalikud teadmised, mis võimaldab kuulata viimase kolme aastakümne Türgi romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; Oskus orienteeruda Türgi romaani viimase aja peamistes esindajates ja teemades; Suutlikkus teha mainitud teemal iseseisvat uurimistööd, kuulata mainitud valdkondade jätkukursusi."
  }
  [3545]=>
  object(stdClass)#3546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7826"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3546]=>
  object(stdClass)#3547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7827"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3547]=>
  object(stdClass)#3548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7828"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Tutvustada ja analüüsida Lähis-Idas 2010.a. lõpus ja 2011.a. alguses toimunud revolutsioone ja rahvuslikku ärkamist."
    ["sisu"]=>
    string(370) "1. Sissejuhatus Lähis- Ida geopoliitikasse 2. Regionaalne julgeolek 3. Regioon enne muutusi 4. Ärkamisaeg Tuneesias. 5. Revolutsiooni laienemine Egiptusesse. 6. Rahutused Bahreinis. 7. Ülestõus Jeemenis-kas lahkuminek? 8. Revolutsioon Liibüas-kas kodusõda? 9. Rahutuste laienemine Süüriasse. 10. Kokkuvõte 1 seminar ja iseseisva tööna essee omavalitud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teadmised tänases Lähis-Ida regioonis toimuvatest poliitilistest arengutest ja nende taustast; Oskused analüüsida regionaalse julgeoleku teemasid; Suutlikkus lahti mõtestada poliitilisi probleeme ja pingeid."
  }
  [3548]=>
  object(stdClass)#3549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7829"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Essee etteantud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(39) "Anda sissejuhatavaid teadmisi islamist."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Sissejuhatav kursus islamist ülevaade selle põhimõtetest ja maailmavaatest. 1. Sissejuhatus islamisse. 2. Prohvetid. 3. Islami levik. 4. Koraan. 5. Islami traditsioon. 6. Islami õigus. 7. Teoloogia ja filosoofia. 8. Islami jagunemine. 9. Islami vennaskonnad. 10. Kokkuvõte 1 seminar ja iseseisva tööna essee omavalitud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Sissejuhatavad teadmised islamist ja selle filosoofiast."
  }
  [3549]=>
  object(stdClass)#3550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7830"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Võimaldada üliõpilasel lugeda tekste kesk-araabia keeles, mõista kesk-araabia keele stilistilisi eripärasid. ning eristada kesk-araabia keelt klassikalisest keelt standardkeelest."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Loengukursuse käigus loetakse kesk-araabia keelseid tekste “1001 öö” raamatust. Üliõpilane valmistab tekstid ette ja loengutes tõlgitakse kõik tekstid suuliselt ning arutatakse antud tekstide lingvistilist vormi ning stilistilist omapära."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Teadmised kesk-araabia tekstide stiilist ja semantikast; Oskus lugeda kesk-araabia tekste kasutades iseseisvalt sõnaraamatuid; Suutlikkus mõista kesk-araabia keele siduvat positsiooni dialektide ja klassikalise keele vahel."
  }
  [3550]=>
  object(stdClass)#3551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7831"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Essee etteantud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Anda sissejuhatav ülevaade Araabiamaade majandustest."
    ["sisu"]=>
    string(378) "1. Sissejuhatus araabia maade majanduskeskkonda. 2. Araabia maades eksisteerivad erinevad majandusideoloogiad. 3. Naftat tootvate riikide majandus. 4. Naftat mitte tootvate riikide majandus. 5. Ühe partei riikide majanduste iseärasused. 6. GCC riikide majandus. 7. Islami pangandus. 8. Põhja-Aafrika majanduskoostöö. 9. Araabia maade majandusintegratsioon.. 10. Kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(50) "Algteadmiste omandamine araabia maade majandusest."
  }
  [3551]=>
  object(stdClass)#3552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7832"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Juhendaja hinnang"
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Loengukursuse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalike oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(59) "Sõltuvalt ettevalmistatava ja läbiviidava kursuse sisust."
    ["vljund"]=>
    string(55) "Oskus iseseisvalt kursust ettevalmistada ja läbi viia."
  }
  [3552]=>
  object(stdClass)#3553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7833"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Juhendaja hinnang."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Omandada oskus iseseisvalt kursust ette valmistada ja läbi viia."
    ["sisu"]=>
    string(25) "Vastavalt kursuse sisule."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Oskus iseseisvalt kursust ette valmistada ja läbi viia."
  }
  [3553]=>
  object(stdClass)#3554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7834"
    ["hindamine"]=>
    string(281) "Eksam. Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Suulises osas tuleb esitada peast 15 bayti araabia luulet. Kirjalikus osas tuleb tõlkida ja analüüsida luulenäiteid (nendes kasutatavaid retoorilisi võtteid) ning moodustada lauseid erinevaid retoorilisi võtteid kasutades."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua üliõpilasele eeldused araabia luulekunsti ja retoorika mõistmiseks, luule analüüsimiseks, retooriliste võtete kasutamiseks.."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Süstemaatiline ülevaade järgnevatest araabia luule komponentidest: 'ilm al-'arūd, ''ilm al-bayān, 'ilm al-badī' .Iseseisva tööna tuleb tõlkida ja analüüsida erinevaid luulenäiteid, igaks loenguks tuleb pähe õppida vähemalt üks bayt, moodustada lühikesi tekste retoorika võtteid kasutades."
    ["vljund"]=>
    string(211) "´ -süstemaatilised teadmised erinevatest araabia luule komponentidest; -oskus eistada erinevaid meetrumeid ja retoorika võtteid; -suutlikkus analüüsida araabia luulet vastavalt araabia luule komponentidele."
  }
  [3554]=>
  object(stdClass)#3555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7836"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "eksam. Hinne moodustatakse seminaride osavõtmisest (50%), ettekandest (40%) ning essee kirjutamisest (10%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "- anda ülevaade Türgi ja lääne riikide vahelistest kontaktidest ja suhetest erinevate ajalooliste perioodide vältel; - analüüsida Lääne mõju Osmanite riigi ja Türgi moderniseerumise protsessidele; - teadmised kursuse teemaga seotud primaarsete allikate kohta ning oskus neid analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Aine koosneb seminaridest, mille käigus käsitletakse Türgi ja erinevate lääne riikide vahelisi kontakte ajaloo vältel: Osmanite riigi tekkimise ajal, Osmanite impeeriumi klassikalisel ning hilisel perioodidel, Türgi Vabariigi algusaastatel ning tänapäeval. Seminaride raames loetavate primaarsete ja sekundaarsete allikate abil analüüsitakse kokkupuuteid erinevatel aladel: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, riigi valitsemissüsteemis, majanduses, igapäevases elus, jne."
    ["vljund"]=>
    string(283) "- teadmised Lääne ideede mõjudest osmani ja türgi ühiskonnale; - teadmised vastastikustest mõjudest kultuuri alal; - oskus analüüsida primaarseid allikaid (reisikirju, memuaare, diplomaatilist kirjavahetust); - oskus orienteeruda aine teemaga seotud sekundaarses kirjanduses."
  }
  [3555]=>
  object(stdClass)#3556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7837"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3556]=>
  object(stdClass)#3557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7838"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3557]=>
  object(stdClass)#3558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7839"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Aine toimub türgi keeles Dersin Amacı: Öğrencileri Türk dilinin sorunlarına karşı daha bilinçli hâle getirmek. Bilimsel, eleştirel, yorumlayıcı, sorgulayıcı ve yaratıcı düşünme alışkanlığı kazandırmak."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Dersin Programı: Türkçenin geçmişten günümüze izlediği yol ve bugün karşılaşılan problemler nelerdir? Dil bilgisi, yazım, sözlük, eğitim ve dil kullanımı ile ilgili sorunlar. Çözüm önerileri ve yolları."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Dersin sonuçları: Öğrenciler Türk dilinin sorunlarına karşı daha bilinçli hâle gelir."
  }
  [3558]=>
  object(stdClass)#3559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7841"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "- tutvustada reforme Osmanite riigi hilisemal perioodil ja Türgi Vabariigis; - anda ülevaade religiooni rollist Osmanite impeeriumis, Türgi riigiaparaadis ja ühiskonnas; - anda vajalikud teadmised ajaloo-/ühiskonnateemalise uurimistöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Aine koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus käsitletakse Osmanite impeeriumi (alates aastast 1839) ja tänapäeva Türgi riiki ja ühiskonda. Kursuse raames tutvustatakse Osmanite riigis läbiviidud reformide erinevaid aspekte, nende eesmärke ja jätkusuutlikkust, analüüsitakse ajaloolisi protsesse ja ajaloo mõju tänapäevale. Käsitletakse Türgi Vabariigi aluspõhimõtteid, tänapäeva olukorda, reformide kajastamist meedias ja ühiskonnas väljendatud kriitikat."
    ["vljund"]=>
    string(265) "- teadmised Türgi ajaloost Tanzimati perioodist tänapäevani ning oskus oma teadmisi kasutada uurimistöö koostamisel; - suutlikkus analüüsida kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevaid tekste; - oskus orienteeruda aine teemaga seotud sekundaarses kirjanduses."
  }
  [3559]=>
  object(stdClass)#3560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7844"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3560]=>
  object(stdClass)#3561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7845"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Anda ülevaade Türgi vabariigi esimese kuue aastakümne peamistest romaanikirjanikest ja nende loomingust, tagada üliõpilasele alusteadmised käsitletava kursuse teemaga suhtestuva bakalaureusetöö kirjutamiseks, loengusarja kuulamiseks Türgi või mõnes muus ülikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Kursus on mõeldud „Türgi uuema kirjanduse“ (õppejõud T. Tooman) jätkuna ja hõlmab nii loenguid kui seminare. Loenguil antakse ülevaade Türgi romaani klassikute H.E. Adivari, R. N. Güntekini, Yakup Kadri Karaosmanoğu, S. Ali, Y. Kemali, O. Kemali, F. Baykurti, K. Tahiri, Y. Güney, S. Kocagözi, H. Balıkçı, P. Küri, V. Türkalı, A. Ağaoğlu, O. Atay, T. Buğra elust ja loomingust. Kahes seminaris arutletakse O. Kemali ja Y. Kemali ja romaanide üle."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Ülevaate raames omandab üliõpilane vajalikud teadmised, mis võimaldavad tal kuulata Türgi romaani teemalisi kursusi teistes ülikoolides; oskuse orienteeruda Türgi ülalmainitud romaanikirjanike loomingus; suutlikkuse uurida iseseisvalt Türgi romaaniga seonduvat problemaatikat."
  }
  [3561]=>
  object(stdClass)#3562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7847"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Võimaldada üliõpilasel arutleda ja analüüsida erinevaid teemasid tänapäevaste terroristide ja nende eelkäijate kõnedes ning tekstides viies need tagasi islami kesksetele seisukohtadele."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Kursuse jooksul loetakse ja analüüsitakse erinevate terroristide ja nende ajalooliste eelkäijate kõnesid ja õpetuslikke tekste. Rõhuasetus jääb peamistele kõnedes korduvatele teemadele, mis laiendavad analüüsi osa islami kesksetele seisukohtadele, tänapäevasele ajaloole ja maailmavaadetele. Kuna loeng on suunatud ka mitte araabia keele oskajatele, siis lingvistiline aspekt antud kursusesse ei puutu."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Süstemaatilised teadmised korduvatest teemadest terrorismi diskursuses; Oskus eristada ja välja lugeda korduvaid teemasid erinevatest tekstidest; Suutlikkus leida üles klassikalisest islami kirjandusest mainitud teemade allikad."
  }
  [3562]=>
  object(stdClass)#3563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7903"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Hinnatakse üliõpilase osalemist seminaris, kursuse lõpus on eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda süsteemne ülevaade sumeri keele grammatikast ning kiilkirjast."
    ["sisu"]=>
    string(194) "Käesoleva aine raames antakse ülevaade sumeri keelest. Käsitletakse sumeri grammatikat (nimisõna, verb jne). Seejärel loetakse lihtsamaid tekste (kuninglikud raidkirjad, Gudea tekstid jne)."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane teab sumeri keele aluseid, orienteerub grammatikas, oskab moodustada lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning omab põhilist sõnavara."
  }
  [3563]=>
  object(stdClass)#3564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7905"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Hinnatakse üliõpilase osalemist seminarides, kursuse lõpus on kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda süsteemne ülevaade akkadi keele grammatikast ning akkadi kiilkirjast ja akkadi keele dialektidest (nt babüloonia, assüüria dialektid)"
    ["sisu"]=>
    string(264) "Käesoleva aine raames antakse ülevaade akkadi keelest, selle ajaloost, erinevatest dialektidest. Käsitletakse akkadi keele grammatika aluseid (nimisõna, verb, omadussõna jne). Seejäerl analüüsitakse lihtsamaid tekste (kuningalikud raidkirjad, hümnid jne)."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Üliõpilane teab akkadi keele aluseid. Üliõpilane orienteerub akkadi grammatikas. Üliõpilane oskab moodustada lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning omab põhilist sõnavara selleks et tõlkida lihtsamaid tekste."
  }
  [3564]=>
  object(stdClass)#3565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7920"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Üliõpilane esitab 1 kirjaliku töö (referaat, kuni 6-7 lk) kokkuleppel õppejõuga ning osaleb aktiivselt seminarides ja grupitöödes. Kursus lõppeb kirjaliku eksamiga (valikvastustega test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Saada süstemaatiline ülevaade Anatoolia rahvaste aja- kultuuri- ja usundiloost. Keskendutakse hetiitidele, hurriitidele ning nende olulisematele tekstidele (müüdid, legendid, annaalid, kirjad, kroonikad, palved jne). Samuti antakse ülevaade hetiidi-huriidi religioonist ja kunstist."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Aines käsitletakse Anatoolia peamiste rahvaste aja-, kultuuri- ja usundilugu III-I eKr. Käsitletakse eelkõige hetiidi tsivilisatsiooni ning nende olulisemaid tekste, hetiidi-huriidi mütolooogiat ning panetoni. Vaatluse alla tulevad ka III-II eelkristlikel aastatuhandel Põhja-Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias tegutsenud hurriidid. Lisaks usunditele ja kirjandusele antakse ülevaade ka kunstist ja arhitektuurist. Pööratakse tähelepanu ka teistele rahvastele ja kultuuridele, mis eksisteeriisid Anatoolia ja Süüria kultuuriruumis III-I at eKr – luuvilased, palailased, Trooja, früügialased, assüürlased, aramealased, Urartu jne."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilane teab Anatoolia ajaloo peamisi ajaloosündmusi. Üliõpilane orienteerub hetiidi-huriidi kirjanduses ning omab ülevaadet Anatoolia kultuuri- ja usundiloost III-I at eKr. Üliõpilane orienteerub Anatoolia kunstis ja arhitektuuris."
  }
  [3565]=>
  object(stdClass)#3566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7921"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Hinnatakse üliõpilase osalemist seminaris, kursuse lõpus on kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Saada süstemaatiline ülevaade Mesopotaamia rahvaste peamistest kirjanduslikest tekstidest: sumeri ja akkadi kirjanduse põhitekstid (eeposed, hümnid, müüdid, ajalookroonikad jne)."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Käesoleva aine raames üliõpilane tutvub Mesopotaamia tsivilisastiooni olulisemate kirjanduslike tekstidega, mis on avaldanud mõju kogu Lähis-Ida ja laiemalt maailma kirjanduse arengule. Antakse ülevaade III aastatuhande Sumeri ja Akkadi esimestest kirjanduslikest tekstidest, ning ka II-I at akkadikeelsest kirjandusest (Assüüria ja Baabüloonia kirjandus). Pikemalt käsitletakse olulisemaid loomismüüte nagu „Enki ja Ninmah“ ning eeposeid nagu „Gilgameši eepos“, „Atrahasis“, „Enuma eliš“, antakse ülevaate ka hümnidest, kuninlikest raidkirjades, kroonikatest, annalidest, vanasõnadest ning luulest ja muudest kirjanduslikest tekstidest."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Üliõpilane orienteerub Mesopotaamia kirjanduslike tekstide korpustes. Üliõpilane teab ja oskab analüüsida olulisemaid eeposeid nagu „Gilgameš“ ja „Enuma eliš“. Üliõpilane omab ülevaadet Mesopotaamia kirjandusest ja laiemalt Mesopotaamia kultuuriloost."
  }
  [3566]=>
  object(stdClass)#3567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7922"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Kursuse lõpus sooritab üliõpilane kirjaliku eksami. Eelduseks eksamile pääsemiseks on osavõtt seminaridest ning vähemalt 1 kirjaliku töö esitamine kokkulepitud tähtajaks õppejõududega kooskõlastatud teemal (kuni 6-7 lk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Anda süstemaatiline ülevaade sumeri-akkadi mütoloogiast ja olulisematest sumeri ja akkadi mütoloogilistest tekstidest, mütoloogilistest olenditest ja jumalustest."
    ["sisu"]=>
    string(254) "Kursuse jooksul antakse ülevaade Sumeri ja Akkadi aja- ja usundiloost ning keskendutakse mütoloogiale: müütidele, mütoloogilistele olenditele, jumalatele, deemonitele. Analüüsitakse olulisemaid mütoloogisi tekste sumeri ja akkadi kultuuriruumist."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Üliõpilane omab ülevaadet Sumeri ja Akkadi aja- ja usundiloost ning orienteerub Sumeri ja Akkadi mütoloogias. Üliõpilane teab olulisemaid sumeri ja akkadi müüte ning oskab leida paralleele teiste Lähis-Ida ja Kreeka kultuuriruumi rahvaste mütoloogiatega."
  }
  [3567]=>
  object(stdClass)#3568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7923"
    ["hindamine"]=>
    string(302) "Kursuse jooksul leiab aset mitu seminari, kus hinnatakse üliõpilase aktiivsust ja teadmisi. Üliõpilane teeb vähemalt ühe suulise presentatsiooni (kuni 15 min) ja ühe kirjaliku töö (referaat või essse, kuni 5 lk) väljavalitud ja õppejõududege kooskõlastatud teemal (maksimimum kuni 10 lk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Saada süsteemne ülevaade loomismüütidest ning nende kujunemisest muistses Lähis-Idas (Mesopotaamia, Foiniikia, Iisrael, muistne Iraan, muistne Anatoolia ja Vana Egiptus)."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Keskendutakse eelkõige Sumeri ja Akkadi loomismüütidele, kuid vähemal määral käsitletakse ka Ugariti, hetiidi, hurriidi, Egiptuse, Iisraeli ja teiste rahvaste müüte ning nende müütide mõjusi ja refelktsioone hilisematel perioodidel (nt antiikses maailmas – Kreekas ja Roomas)."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Üliõpilane omab ülevaadet Lähis-Ida loomismüütidest ja teab laiemalt Lähis-Ida mütoloogiate ja religioonide konteksti. Üliõpilane oskab analüüsida põhilisi mütoloogilisi tekste, mis pärinevad muistsest Lähis-Idast."
  }
  [3568]=>
  object(stdClass)#3569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7924"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Hinnatakse üliõpilase osalemist seminaris, kursuse lõpus on eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Sissejuhatav ülevaade sumeri ja akkadi keeltest, grammatikast, keelte reeglitest ning olulisematest kiilkirjamärkidest ning kiilkirja arenguajaloost muistses Mesopotaamias alates selle leiutamisest ca 3400 eKr kuni kiilkirja kadumiseni Lähis-Ida kultuuriruumis."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Antud kursuse raames antakse ülevaade kiilkirja tekke- ja arenguloost. Vaadeldakse erinevaid kiilkirja vorme, mis olid kasutusel Mesopotaamias alates 3300 eKr kuni Mesopotaamia tsivilisatsiooni lõpuni. Samuti antakse põgus ülevaade sumeri ja akkadi grammatikatest."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Üliõpilane omab üldteadmisi sumeri ja akkadi keeltest ning nende tekke- ja arenguloost. Üliõpilane teab sumeri ja akkadi kiilkirja aluseid ning oskab eristada 30-40 kiilkirja märki."
  }
  [3569]=>
  object(stdClass)#3570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7925"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused ülevaate saamiseks, kuidas islam on mõjutanud Türgi ühiskonda ja kultuuri. Türgi sufismi oluline roll."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Islami vastuvõtmine turkide poolt (alat. 8.saj.). Uue religiooni mõju. Muutused administratsioonis, poliitikas, ühiskonnas, kultuuris. Islami müstiline dimensioon. Olulisemad Türgi müstikud:Hoca Ahmed Yesevi, Yunus Emre, Hacı Bektaş Veli ja Mevlana. Nende seisukohad ususallivuse, multikultuurse ühiskonna ja inimõiguste kohta. Iseseisvalt tuleb olla valmis igal loengul arutlema eelnevalt etteantud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Teadmised islami müstika rollist türgi kultuuriloos; oskus eristada islamit Türgis võrreldes teiste riikidega, kus riigiusundiks on islam; suutlikkus analüüsida islami eripära põhjusi Türgis."
  }
  [3570]=>
  object(stdClass)#3571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7926"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Võimaldada üliõpilasel saada ülevaade islami pühade tekstide saamisloost, struktuurist ja ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Loengukursusel käsitletakse islami olulisi tekste—Koraani, sunnat, šariaati, hadithid, nende tekstide erinevusi, sarnasusi (iseärasusi) struktuurile, saamisloole vastavalt. Võrreldakse juudi ja kristliku pühakirjaga. Toimuvad nii loengud kui seminarid. Seminarideks tuleb lugeda läbi õppejõu poolt antud tekstid ning esitada 1 lk pikkune kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(402) "Teadmised islami pühade tekstide saamisloost, struktuurist, ajaloost; oskus võrrelda ühiskonnakorraldust ja olukorda erinevates islami riikides, samuti Lääne ühiskonnakorraldusega; suutlikkus analüüsida islami riikide ühiskonna iseärasusi, eristada neid Lääne ühiskonna omadest ning kirjutada süsteemselt ja kriitiliselt uurimistöö islamimaade ühiskonnaga seotud aktuaalsetel teemadel."
  }
  [3571]=>
  object(stdClass)#3572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7929"
    ["hindamine"]=>
    string(267) "Eksam: essee pikkusega 10000 – 15000 tähemärki (40% hindest) ja vestlus (60% hindest) (eksamivestlusest moodustavad auditoorses töös omandatud teadmised 80%, kirjandus 20%), Vestlusele pääsemise eelduseks on essee esitamine vähemalt 2 päeva enne vestlust. "
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Omandada süvendatud teadmised vanade roomlaste religioonist ja mütoloogiast ning selle ajaloolisest arengust, nii uskumustest, rituaalidest, nende vastastikustest seostest kui ka religiooni ja mütoloogia osast Rooma ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Rooma religiooni mõiste. Rooma religiooni allikad ja uurimisajalugu. Religiooni periodiseerimine. Jumalad ja nendega seotud müüdid. Muud üleloomulikud olendid. Etruski, kreeka ja orientaalsed mõjud roomlaste usundis. Kultus ja preesterkond. Sakraalne kalender ja religioossed pidustused. Maagia. Rooma religioonifilosoofia."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Üliõpilane tunneb muistse Vana-Rooma usundi tähtsamaid uskumusi, müüte, riitusi ja jumalaid ning muid mütoloogilisi tegelasi. Kasutab adekvaatselt Vana-Rooma usundi ja mütoloogia alast baasterminoloogiat.  Orienteerub Vana-Rooma religiooni perioodides ning religioonis aja jooksul aset leidnud muutustes. Oskab seostada ja võrrelda vanade roomlaste religiooni teiste Vahemereruumi rahvaste usunditega."
  }
  [3572]=>
  object(stdClass)#3573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7930"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Saada ülevaade Rooma keisririigi religioossest maastikust altes Rooma vabariigi lõpust (1. saj eKr) kuni ristiusu saamiseni Rooma riigiusundiks (4.-5. saj. pKr)."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Rooma keisririik oli multikultuurne ja multireligioosne suurriik. Lisaks kreeka-rooma usundile, mis oli mimtetasandiline (riigi-, linna- ja privaatkultused), lokaalsete erinevustega ja oli integreerinud endaga ka palju mittekreeka- ja mitterooma päritoluga jumalusi, eksisteerisid Rooma riigis erinevad hõimuusundid (keldi, germaani, erinevate araabia hõimude kultused jm) – mõnikord sümbioosis kreeka-rooma usundiga, mõnikord iseseisvalt. Siin oli arvukas juudi kogukond, erinevad kristlikud rühmitused ja mitmesugused tugevalt religiooosse kallakuga filosoofilised süsteemid. Kursus annab ülevaate Rooma keisririigi religioossest paljususest, erinevate kultuste ja religioonide suhetest ning riigi rollist religioosses sfääris."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Üliõpilane orienteerub Rooma keisririigi religioossel maastikul; ta on võimeline eristama Rooma riigis levinud religioonide ja kultuste erinevusi, kuid oskab tuua välja ka nende sarnasusi; ta oskab seostada religiooni Rooma ühiskonna ja kultuuri erinevate aspektidega."
  }
  [3573]=>
  object(stdClass)#3574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7931"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade India budismi ajaloost (6. saj eKr – 13. saj), õpetusest, koolkondadest ja kunstist."
    ["sisu"]=>
    string(930) "Loengukursus India budismist käsitleb India ja Kesk-Aasia budismi ajalugu selle sünnist kuni hääbumiseni (6. sajand e.Kr. – 13. sajand). Loengutes on vaatluse all Buddha isik ja budistliku koguduse sünd (1), India filosoofia areng vedade ajastul ning Buddha õpetus (2), budistliku koguduse ajalugu Indias (koolkonnad ja nende õpetus) (3), budismi levik Aasiasse (Kesk-Aasia, Kashmir, Nepal, Birma, Sri Lanka, Hiina, Tiibet) (4), budismi sisuline lõhenemine (mahāyāna contra hinayāna) (5), paalikeelse Tipitaka kaanoonilised tekstid (6), sanskritikeelne budistlik kirjandus (7), mahāyāna budismi filosoofia (madhyāmika, yogācāra, tantrism) (8) ning budistlik kunstisümboolika Indias ja Kesk-Aasias (9). Loengusarja eesmärgiks on anda ülevaade budismi ajaloost selle sünnikodus Indias. Ühtlasi luuakse baas põhjalikumaks süvenemiseks budistlikku kirjandusse ning Hiina, Tiibeti ja Kaug-Ida budismi ajalukku."
    ["vljund"]=>
    string(210) "- teadmised India budismi eripäradest; - oskus mõista Aasia budismi India juurtest lähtuvalt; - suutlikus eristada India budismi teiste Aasia maade budismist; - oskus mõista India budismi tekste kontekstis."
  }
  [3574]=>
  object(stdClass)#3575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7932"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Kursuse eesmärgiks on võrdlev ülevaade kõigist India päritolu usunditest rõhuasetusega väiksematel usuliikumistel (džainism, sikhism jt)."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Kursus vaatleb ülevaatlikult India religiooniajalugu, erinevate India usundite (hinduism, budism, džainism, sikhism jt) ajalugu, õpetust, mütoloogiat ja kunsti ning nende mõju India kultuurile. Rõhuasetus on väiksematel usuliikumistel ja India uususunditel (Hare Krišna, Transentendaalne Meditatsioon, Maharishi Veda liikumine, Sai Baba jt.) ning universaalsete maailmausundite (kristlus, judaism, islam, zoroastrism) ajaloolisel käekäigul Indias."
    ["vljund"]=>
    string(199) "- ülevaatlikud teadmised kõigist India usunditest; - oskus eristada India usundeid nende õpetuse järgi; - suutlikkus mõista India ühiskonna ja ajaloo eripärasid usundite erisustest lähtuvalt."
  }
  [3575]=>
  object(stdClass)#3576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7933"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tiibeti budismi ajaloo (6.-20. saj) ja õpetuse vaatlus India ja Hiina budismi ning Sise-Aasia ajaloo kontekstist lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(786) "Loengukursus Tiibeti budismist vaatleb Tiibeti ajalugu budistlikust vaatenurgast lähtuvalt: budismi saabumine ja I laine (7.-9. sajand), budismi taassünd ja II laine (11.-12. sajand), budismi ja ilmaliku võimu sümbioos (13.-14. sajand), Tsongkhapa reformiliikumine ja budismi III laine (14.-17. sajand) ning Tiibeti budism kolonialismi ja okupatsiooni tõmbetuules (18.-20. sajand). Lisaks ajaloole on vaatluse all Tiibeti budismi kujunemine ja naaberalade (Nepal, Kashmir, Hiina, India) budistliku kultuuri mõjud Tiibeti budismile (1), Tiibeti budistliku koguduse ajalugu (koolkonnad ja nende õpetus) (2), Tiibeti budisliku kirjanduse ajalugu (3), budistlikku kunsti arengu Tiibetis ja Himaalaja regioonis (4) ning budismi levik Tiibetist Mongooliasse, Bhutani ja Sikkimisse (5)."
    ["vljund"]=>
    string(212) "- teadmised Tiibeti budismi eripäradest; - oskus mõista Aasia budismi India juurtest lähtuvalt; - suutlikus eristada India budismi teiste Aasia maade budismist; - oskus mõista India budismi tekste kontekstis."
  }
  [3576]=>
  object(stdClass)#3577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7934"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Kursuse sooritamiseks tuleb analüüsida kirjalikult mõnd India klassikalise filosoofia põhiteksti (min. 10 lk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on ülevaatlik sissevaade India klassikalise filosoofia kuue koolkonna õpetusse, ajalukku ja kirjandusse."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Kursus vaatleb sissejuhatavalt India filosoofia sündi vedade ja eeposte ajastul ning keskendub seejärel klassikalise filosoofia koolkondade (sāmkhya, yoga, vaiśesika, nyāya, pūrva-mīmāmsā, vedānta) õpetuse ja filosoofilise kirjanduse vaatlusele. Loengusarja eesmärgiks on seletada India filosoofia teket India kultuuriruumi kontekstist (ajalooline ja kultuuriline keskkond) lähtuvalt. Kursuse lõpul tulevad vaatluse alla mitmed religiooniga seotud filosoofilised ideed Indias: jainism, tantrism, višnuism, šivaism, šaktism, sikhism. Loengusarja lõpul antakse ülevaade suurimatest moodsatest mõtlejatest 17.-20. sajandi Indias."
    ["vljund"]=>
    string(139) "- teadmised India klassikalisest filosoofiast; - oskus eristada kuute filosoofiakoolkonda; - suutlikus mõista hinduistlikku maailmavaadet."
  }
  [3577]=>
  object(stdClass)#3578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7935"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kursuse käigus süvendab magistrant oma teadmisi hiina maailmavaadetest."
    ["sisu"]=>
    string(92) "Kursuse raames puudutatakse teemasid hiina maailmavaadete, filosoofia ja religiooni vallast."
    ["vljund"]=>
    string(62) "Magistrant omandab süvendatud teadmisi hiina maailmavaadetes."
  }
  [3578]=>
  object(stdClass)#3579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7936"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(42) "Süvendada üliõpilase teadmisi taoimist."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Kursuse raames antakse ülevaade hiina taoistlikust pärandist ja selle kujunemisloost. Puudutatakse selliseid teemasid nagu religioosne (daojia) ja filosoofiline taoism (daojiao), taoistlikud kehapraktikad, tavad ja uskumused, jumalused, tähtpäevad."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Üliõpilane omandab ülevaate taoismi erinevatest aspektidest."
  }
  [3579]=>
  object(stdClass)#3580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7937"
    ["hindamine"]=>
    string(580) "Kursuse sooritamiseks peab kursusel osalev üliõpilane külastama vähemalt 90% seminaridest. Iga üliõpilane teeb seminari jooksul kaks ettekannet kahel erieval teemal, mis lepitakse kokku õppejõuga. Hinne tuleb kokku kahest seminari ettekandest, millest üks tuleb pidada seminari keskel ja teine seminari lõpus. Mõlemad ettekanded peavad olema vormistatud kirjalikult ning teine ettekanne tuleb esitada õppejõule kolm päeva enne seminari toimumist. Seminari on võimalik asendada kirjaliku tööga. Töö teema ja kirjandus lepitakse individuaalselt kokku õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Saada ülevaade surma ja sealpoolsusega seotud uskumustest erinevates religioonides."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Kursus koosneb sissejuhatavast loengust ja seminaridest, milles käsitletakse surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi erinevates religioonides. Pearõhk on Vahemere regiooni ning muistse Lähis- ja Kesk-Ida usunditel (mesopotaamia usund, egiptuse usund, iraani usund, kreeka ja rooma usund, idamaised kultused hellenismi- ja Rooma keisririigi ajajärgul, varane kristlus, juutlus, islam). Seminaride baastekstideks on eelnimetatud usundite klassikalised tekstid, mida üliõpilased loevad enda poolt valitud keeles ning mille põhjal nad teevad ettekandeid. Ettekandeid arutatakse ühiselt."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane tunneb erinevate religioonide surma ja sealpoolsusega seotud uskumusi ning on võimeline neid võrdlema ja religioonilooliselt analüüsima."
  }
  [3580]=>
  object(stdClass)#3581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7938"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(542) "Kursus kannab eesmärki laiendada arusaama ning kriitilist mõtlemist linnadega seotud arengutest, protsessidest ja poliitikatest, tutvustades Aasia linnade teoreetilist panust linnauuringutesse ning vaadeldes konkreetseid arenguid, protsesse ja poliitikaid erinevates Aasia kultuuriruumides. Kursus loob eeldused oskusteks näha linnadega seotud arenguid ja protsesse nii kohalikes kui ka globaalsetes perspektiivides. Eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel uurida või võrrelda (enda) valitud teemasid erinevates (kultuuri)kontekstides."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Kursus toimub loengute ja seminaride vormis. Antakse ülevaade nii globaalsetest kui kohalikest arengutest ja protsessidest ning kohalikest poliitikatest, mis on mõjutanud või kujundavad Aasia linnaruume, sealhulgas linnade ilmet, identiteeti, avalikku ruumi ja selle kasutust, arengutrajektoore ning täheldatavaid tulevikutrende. Pööratakse tähelepanu just neile nähtustele, globaalsetele ja kohalikele arengutele ning poliitikatele kaasaegsetes Aasia linnades, mis on kõrvutatavad või siis vastanduvad trendidega Lääne kultuuriruumis kujunenud linnades. Seminarides eeldatakse üliõpilastelt aktiivset osalust."
    ["vljund"]=>
    string(358) "Ainekursuse läbinuna on üliõpilane omandanud ülevaate olulistest Aasia linnadega seotud arengutest, protsessidest ja poliitikatest ning nende kontekstist; on võimeline sisuliselt arutama nendel teemadel ja tekitama omavahelisi seoseid arengute ja protsesside vahel erinevates kultuuriruumides; on suuteline kasutama omandatud teadmisi argumenteerimisel."
  }
  [3581]=>
  object(stdClass)#3582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7939"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Kursuse annab ülevaade moodsa jaapani kirjanduse žanritest, autoritest ja põhiteostest."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Kursuse vältel käsitletakse jaapani kirjanduslugu 17.-21. sajandini. Vaadeldakse kirjanduse kujunemist kiire linnastumise ja moderniseerumise tingimustes. Kursus koosneb selgitavast loengukursusest ja iseseisvast tööst tekstidega, mille raames tuleb läbi lugeda õppejõu poolt moodustatud valik proosa- ja luuletekste."
    ["vljund"]=>
    string(122) "-teadmised jaapani moodsa kirjanduse tähtsamatest autoritest ja teostest -oskus iseseisvalt analüüsida kirjandusteoseid"
  }
  [3582]=>
  object(stdClass)#3583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7940"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Seminarides osalemine, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Kursuse annab ülevaade moodsa jaapani kirjanduse žanritest, autoritest ja põhiteostest."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Kursuse vältel käsitletakse jaapani kirjanduslugu 17.-21. sajandini. Vaadeldakse kirjanduse kujunemist kiire linnastumise ja moderniseerumise tingimustes. Kursus koosneb selgitavast loengukursusest ja iseseisvast tööst tekstidega, mille raames tuleb läbi lugeda õppejõu poolt moodustatud valik proosa- ja luuletekste."
    ["vljund"]=>
    string(122) "-teadmised jaapani moodsa kirjanduse tähtsamatest autoritest ja teostest -oskus iseseisvalt analüüsida kirjandusteoseid"
  }
  [3583]=>
  object(stdClass)#3584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7941"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Tutvustada Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani suhete dünaamikat ning analüüsida Hiina Rahvavabariigi rolli kiiresti globaliseeruvas maailmas ja võimalikke tulevikuarenguid Taiwani lahe piirkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(861) "Taiwan ehk Hiina Vabariik on de facto iseseisev riik, kuid diplomaatiliselt tunnistab seda vaid 25 riiki. Teised riigid, sealhulgas ka Eesti, kellel on kehtivad diplomaatilised suhted Hiina Rahvavabariigiga, lähtuvad oma suhetes Taiwaniga HRV ametlikust ühe Hiina poliitikast, mille järgi Taiwan on HRV 23. provints. See vastuolu on kujundanud kahe Hiina suhteid ning on oluliselt mõjutanud geopoliitilist olukorda Taiwani lahe piirkonnas. Loengukursuse raames tutvustatakse Hiina ajalugu alates Hiina Vabariigi väljakuulutamisest aastal 1912 fookusega Taiwani küsimusele, vaadeldakse, millist mõju Taiwani ja Hiina suhetele avaldas Jaapani okupatsioon (1895-1945), analüüsitakse 1949 aastal rajatud Hiina Rahvavabariigi poliitikat Taiwani suhtes ning kahe riigi suhete dünaamikat viimase paarikümne aasta jooksul ja võimalikke tulevikustsenaariume."
    ["vljund"]=>
    string(360) "- suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; - teadmised tänapäeva Hiina ja Taiwani ajaloost ja poliitikast; - oskus siduda hiljutisi sündmusi Taiwani lahe piirkonnas kahe riigi valitsuste poliitiliste otsustega; - suutlikkus pakkuda välja erinevaid võimalikke lahendusi ja tulevikustsenaariume, mis puudutab kahe riigi suhteid."
  }
  [3584]=>
  object(stdClass)#3585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7942"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Võimaldada üliõpilasel vaadelda moodsa Lõuna-Aasia sündi kohalike ja kolonialistide omavahelise kulturilis-ajaloolise põkkumise käigus 18.-20. sajandil."
    ["sisu"]=>
    string(673) "Loengukursus vaatleb detailselt Suurmogulite impeeriumi (16._x0013_18. sajand) ajalugu ja lagunemist, eurooplaste sissetungi Indiasse ja Lõuna-Aasiasse (16.-18. sajand), briti ülemvõimu kasvu Lõuna- ja Kagu-Aasias (18.-20. sajand) ning erinevate India kultuuriruumi riikide arengut 20. sajandil Briti koloniaalimpeeriumi lagunemisest kuni sajandi lõpuni. Loengusari keskendub ajalises järgnevuses India, Pakistani, Bangladeshi, Sri Lanka, Nepaali ja Birma tänapäeva mõjutavale ajaloolisele pärandile ning nimetatud riikide sise- ja välispoliitika probleemide analüüsile. Iseseisva tööna tuleb mõista ning analüüsida ajaloolisi protsesse 20.sajandi Indias."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskus eristada India ajaloolisi protsesse; Edasiseks iseseisvaks ajaloo ja poliitika analüüsimiseks vajalikud teadmised; Suutlikkus mõista 20.sajndi ajalugu Lõuna-Aasias."
  }
  [3585]=>
  object(stdClass)#3586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7943"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärk on tutvuda sellega, milline asend ja tähtsus on olnud muusikal hiina vanemas mõttepärimuses, ning sellega seoses mõista sellega seotud esteetikakategooriaid."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Hiinas omistati muusikale erakordselt suurt tähtsust nii individuaalsel, ühiskondlikul kui ka kogu looduse tasandil. Loeng-seminar käsitleb Hiina traditsioonilisi muusikakäsitlusi (Konfutsius, _x001C_Kombed_x001D_, Xunzi jt), mille tekstid saavad kursusel osalejatele kättesaadavaks eesti keeles, ning mõningaid ingliskeelseid käsitlusi. Õppejõud vastutab filosoofilise ja filoloogilise osa eest; musikoloogiline sisu sõltub osalevate üliõpilaste panusest (kirjanduse põhjal)."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Üliõpilane omandab sissevaate hiina traditsioonilistesse muusikakäsitlustesse, kus esteetika, eetika ja kosmoloogia on tihedalt seotud. Muusika kaudu mõistab kursusel osaleja ka laiemalt hiina esteetikat (nt. kuidas on võimalik, et väärtustatakse tühjust, magedust, vaikust) ning veelgi laiemaid hiina mõtlemise soonestikke."
  }
  [3586]=>
  object(stdClass)#3587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL7951"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Tutvustada erinevate valdkondade spetsialistide nägemust kaasaja Hiinas toimuvatele protsessidele."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Loengukursuse raames tutvustatakse tänapäeva Hiinas toimuvaid poliitilisi, kultuurilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi ning arutatakse käsitletavate nähtuste ja protsesside mõju üle Eestile. Kursusel on esindatud erinevad akadeemilised ja tegevusvaldkonnad ning õppejõudena astuvad välja vastavate valdkondade tunnustatud spetsialistid. Loengud toimuvad vaheldumisi Tallinna ja Tartu Ülikoolides. Iga loengu viib läbi korraga kaks õppejõudu, sest eesmärk on tekitada arutelu käsitletavate teemade üle."
    ["vljund"]=>
    string(257) "-suutlikkus analüüsida loengus käsitletavaid nähtusi ja probleeme; -teadmised uue Hiina ajaloost, geograafiast, kultuurist, majandusest ja poliitikast; - oskus siduda tänapäeva Hiinas toimuvat nii siseriiklike kui maailmas aset leidvate protsessidega;"
  }
  [3587]=>
  object(stdClass)#3588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8501"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3588]=>
  object(stdClass)#3589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8502"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3589]=>
  object(stdClass)#3590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8511"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "eksam: osalemine seminaridel, ettekanne oma teadustööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Tutvustada doktorantidele põhiprintsiipe tööst primaarsete allikatega."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursus aitab doktorantidel arendada oma oskusi tuvastada võimalikke allikaid ja nende asukohta ning hinnata allikate autentsust, tähtsust ja asjakohasust valitud teema jaoks. Kursuse käigus peavad kursusel osalejad esitama allikate otsingul kasutatava meetodi kirjelduse ja allikate otsingu tulemused."
    ["vljund"]=>
    string(258) "- doktorantide oskus töötada iseseisvalt nende teadustöös potentsiaalselt kasutatavate võimalike allikate tuvastamisel. - klassiruumis toimuv arutelu annab teadmisi erinevate valdkondade allikate kohta ning aitab kaasa osalejate silmaringi avardamisele."
  }
  [3590]=>
  object(stdClass)#3591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8513"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "eksam: osalemine seminaridel, ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Tutvustada doktorantidele olemasolevat teaduskirjandust nende uurimisteemal."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Osalejad õpivad bibliograafia kasutamist nende individuaalsete teaduslike tööde jaoks: kuidas kasutada raamatukogude katalooge ning tuvastada enda uurimisteemadele vastavat kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Doktorandid omandavad vajalikke kriteeriume bibliograafiliste allikate tuvastamiseks, hindamiseks ja klassifitseerimiseks."
  }
  [3591]=>
  object(stdClass)#3592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8521"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Kursuse eesmärgiks on käsitleda süvatasemel ühte aspekti Lähis-Ida ja Aasia piirkonda kuuluvast keelest, kirjandusest või ajaloost ning arendada doktorantide oskusi väljendada oma mõtteid ja ideid teaduslikult."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Süvataseme erikursuse või eriseminari raames käsitletakse ning seejärel arutletakse osalejate vahel kursuse teemasse kuuluvaid konkreetseid küsimusi. Õppeprotsessi kuuluvad samuti doktorantide ettekanded valitud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(249) "- süvateadmised konkreetsetest aspektidest Lähis-Ida ja Aasia piirkonna keelte, kirjanduse või ajaloo valdkonnast; - doktorantide oskus vormistada oma teadustööd ning formuleerida oma uurimistöö tulemusi kasutades akadeemilist terminoloogiat."
  }
  [3592]=>
  object(stdClass)#3593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIL8524"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Anda ülevaade kaasaegsetest kontseptsioonidest, nagu riik, sotsiaalne toimine, isiksus jms, jälgides nende arengut alates ajaloolistest juurtest."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Imperiaalne ajastu hõlmab Hiina ajaloost suurema osa. Sellest saab alguse imperialismi idee, mis saab otsa Qing dünastia langemisega. Seejärel hakati impeeriumile asendusideed otsima. Ent ka Kommunistlik partei tugineb enda ideoloogias suuresti vanadele impeeriumi traditsioonidele."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Ülevaade traditsiooniliste Hiina riikluse kontseptsioonide arengust läbi aja. Baasteadmised kaasaegse Hiina Rahvavabariigi ideoloogia traditsioonilistest alustaladest."
  }
  [3593]=>
  object(stdClass)#3594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7500"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Seminaris esitatakse individuaalse uurimistöö esialgse analüüsi tulemused, arutletakse andmete interpreteerimis- ja esitamisvõimaluste üle. Nõutav on ettekanne oma magistritööst ning teiste ettekannete kuulamine ning diskuteerimine."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(36) "Magistritöö fookuse täpsustumine."
  }
  [3594]=>
  object(stdClass)#3595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7501"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab teha valikuid erinevatest linnakäsitlustest ja kasutada neid vajadusel individuaalses teadustöös või professionaalses tegevuses nii avalikus kui erasektoris."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Süvendada teadmisi kaasaegsetes linnageograafia, -uuringute, -planeerimise aspektides ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt. Ka on eesmärgiks magistrandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Seminaril arutletakse linnateoreetiliste küsimuste üle. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis. Iseseisev töö koosneb õppejõu poolt soovitatud ja osaliselt vabal valikul teaduskirjanduse analüütilisest läbitöötamisest, püstitatud probleemi kirjalikust analüüsimisest ning selle ettekandmisest seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3595]=>
  object(stdClass)#3596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7502"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Süvendada teadmisi kaasaegsetes linnageograafia, -uuringute, -planeerimise aspektides ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt. Ka on eesmärgiks magistrandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Seminaril arutletakse linnateoreetiliste küsimuste üle. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis. Iseseisev töö koosneb õppejõu poolt soovitatud ja osaliselt vabal valikul teaduskirjanduse analüütilisest läbitöötamisest, püstitatud probleemi kirjalikust analüüsimisest ning selle ettekandmisest seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab teha valikuid erinevatest linnakäsitlustest ja kasutada neid vajadusel individuaalses teadustöös või professionaalses tegevuses nii avalikus kui erasektoris."
  }
  [3596]=>
  object(stdClass)#3597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7503"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Süvendada teadmisi kaasaegsetes linnageograafia, -uuringute, -planeerimise aspektides ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt. Ka on eesmärgiks magistrandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma oma isikliku uurimistöö teemadel. Seminaril arutletakse linnateoreetiliste küsimuste üle. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis. Iseseisev töö koosneb õppejõu poolt soovitatud ja osaliselt vabal valikul teaduskirjanduse analüütilisest läbitöötamisest, püstitatud probleemi kirjalikust analüüsimisest ning selle ettekandmisest seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab teha valikuid erinevatest linnakäsitlustest ja kasutada neid vajadusel individuaalses teadustöös või professionaalses tegevuses nii avalikus kui erasektoris."
  }
  [3597]=>
  object(stdClass)#3598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7504"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Kirjalikult vormistatud töö hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Süvendada teadmisi kaasaegsetes linnageograafia, -uuringute, -planeerimise aspektides ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt. Ka on eesmärgiks magistrandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma isikliku uurimistöö teemadel. Seminaril arutletakse linnateoreetiliste küsimuste üle. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab teha valikuid erinevatest linnakäsitlustest ja kasutada neid vajadusel individuaalses teadustöös või professionaalses tegevuses."
  }
  [3598]=>
  object(stdClass)#3599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7505"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Kirjalikult vormistatud töö hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Süvendada teadmisi kaasaegsetes linnageograafia, -uuringute, -planeerimise aspektides ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt. Ka on eesmärgiks magistrandi ideede teadusliku vormistamise oskuse, avaliku esinemise ja akadeemilise väitlusoskuse arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi või oma isikliku uurimistöö teemadel. Seminaril arutletakse linnateoreetiliste küsimuste üle. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab teha valikuid erinevatest linnakäsitlustest ja kasutada neid vajadusel individuaalses teadustöös või professionaalses tegevuses."
  }
  [3599]=>
  object(stdClass)#3600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7600"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3600]=>
  object(stdClass)#3601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda ülevaade linnauurimuslikke ja linnageograafia teooriatest ja rakendustest Eestis, Euroopas, maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Sissejuhatava kursuse võtmesõnadeks on: linn ja ruum, linn ja identiteet, globaliseerumine ja linn, linnastumine ja valglinnastumine, loov linn, linna sotsiokultuurilised, majanduslikud aspektid. Iseseisev töö koosneb kirjanduse läbitöötamisest, püstitatud probleemi kirjalikust analüüsimisest ning selle ettekandmisest seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Teadmised linnageograafilistest baasteooriatest ning mõjukamatest autoritest anglo-ameerika koolkonnas ja Eestis. Oskus kasutada temaatilist sõnavara eesti ja inglise keeles Suutlikkus püstitada ja analüüsida konkreetseid protsesse/probleeme."
  }
  [3601]=>
  object(stdClass)#3602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7602"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Eksam (eelduseks on sooritatud praktikumi- ning seminaritööd)."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda ülevaade ruumi planeerimisest linna kontekstis teoreetilisel tasandil ja tutvustada GISi võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Linnaplaneerimise teoreetilises osas käsitletakse erinevaid lähenemisi ruumiplaneerimisele, linnaplaneerimise põhimõtteid Eestis ja Euroopa Liidus ning käsitletakse geoinfosüsteeme (GIS) kui ühte ruumikorralduse ja -tootmise viisi selgitades selle tehnoloogiast tulenevaid eripärasid. Praktilises osas tutvutakse ArcGISi tarkvarapaketiga ning sooritatakse iseseisvalt GISi kasutades planeerimisanalüüs ja ‑ülesanne. Teoreetilised teadmised koondatakse analüütilisse esseesse."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Teadmised linnaplaneerimise tänapäevastest arengusuundadest ja probleemidest, seadusandlusest; orienteerumine geoinformaatika-alases põhiterminoloogias; oskus kasutada ArcGISi elementaartasemel ruumilist analüüsi vajava probleemi lahendamisel."
  }
  [3602]=>
  object(stdClass)#3603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7603"
    ["hindamine"]=>
    string(189) "Kursuse läbimise eelduseks on osalemine loengutel (või iseseisev töö kirjandusega) ja projektitöös. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist vähemalt 70% loengutest."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Käsitleda loovmajanduse, innovatsiooni ja ruumilise korralduse omavahelisi seoseid teadmistepõhise majanduse ja infoühiskonna kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(840) "Peamised kursuse teemad: a) Loovuse ja majanduse seoste teoreetilised käsitlused: loovmajanduse, loomemajanduse, kultuuritööstuse, loova linna kontseptsioonid b) Loovmajanduse toimimise ja ruumiliste majandusklastrite seosed: kultuurid ja praktikate kogukonnad linnakeskkonnas, linnade muutuv roll infoühiskonnas. c) Üleminek teadmistepõhisele majandusele. Loovuse ja kultuurilise komponendi roll innovatsioonis, intellektuaalne omand ja selle kaitse. d) Loomemajanduse, loovmajanduse poliitikad: loomemajanduse arendamise eripärad, riigi ja kohaliku tasandi rollid loomemajanduse arendamisel. Eelpool toodud teemasid käsitletakse 4 loengus, lisaks toimub 2 seminari projektitööde arutamiseks. Projektitöö on iseseisev või grupis tehtud analüütiline kirjalik töö mahus 2500 – 3000 sõna, mida diskuteeritakse seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Teadmised loomemajandust analüüsivatest teoreetilistest käsitlustest; Kultuuri, innovatsiooni ja linnakeskkonna seoste käsitlemise oskus; Suutlikkus analüüsida loovuse, innovatsiooni ja võrgustumise protsesse ja välja; Pakkuda lahendusi teadmistepõhises majanduskeskkonnas."
  }
  [3603]=>
  object(stdClass)#3604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda ülevaade linnasid mõjutavatest globaliseerumisega seotud protsessidest, nähtustest ja trendidest ning kujundada eeldused nende mõistmiseks ajas ja ruumis."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Linn ja ruum: riik, piirid, territoriaalsus, suveräänsus, voolud ja võrgustikud; postmodernistlik linn; post-koloniaalne linn; linn ja identiteet; globaliseerumisega seotud protsessid ja probleemid; linnastumisprotsessid, -suunad, arengud ja probleemid Aasias."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Teadmised linnasid mõjutavatest globaliseerumisega seotud protsessidest, nähtustest ja trendidest poliitgeograafia perspektiivis / Aasias; Oskus kasutada temaatilist sõnavara eesti ja inglise keeles; Suutlikkus püstitada ja analüüsida konkreetseid protsesse/probleeme."
  }
  [3604]=>
  object(stdClass)#3605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7607"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Anda teadmisi linnast, selle seotusest füüsilise ja sotsiaalse keskkonnaga ning praktilisi oskusi nende vastastikuste mõjude hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Linna, kultuuri ja looduse mõiste, linnalooduse olemus; linnakeskkonna ajalooline kujunemine ja skaala; linn looduses: looduslike tingimuste tähtsus linnade tekkimisel (linna paigutumine maastikus keskajal, modernistlik ja postmodernistlik (valg-)linn); loodus linnas: aiad, pargid, kalmistud, linnamets; elus ja eluta loodus; mitmekesisus; inimeste eelistused ja suhtumine: sotsiaalne taust ja seadusandlus (loodus- ja kultuuripärandi kaitse; keskkonnamõjude hindamine, turism); ühis- ja eraomand ning ühistegevus looduslikkuse ja kultuuri poolt või vastu; arusaamad erinevate tegurite mõjust linnakeskkonnale aistingute abil: lõhn (õhukvaliteet), hääl (mürataust), maitse (vesi); säästlik eluviis linnakeskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(338) "Teadmised linna, kultuuri ja looduse seotusest ja koos käsitlemise vajalikkusest; linnakeskkonna kujunemisest; Oskused linnakeskkonna kujundamisel arvestada looduslikke tingimusi ja inimeste eelistusi (loodusnägemust); Suutlikkus analüüsida linna ja keskkonna vastastikuseid mõjusid ning praktiliselt nendega planeerimises arvestada."
  }
  [3605]=>
  object(stdClass)#3606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7608"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Sooritatud arvutipraktikumid."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Anda ülevaade geoinformaatikast tarkvarapaketi ArcGIS põhjal ning tutvustada võimalusi selle kasutamiseks linna planeerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Loengutes tutvustatakse geoinformaatika ja ruumilise planeerimise alustalasid. Igale loengule järgnevas arvutiprkatikumis rakendadakse vastselt omandatud teoreetilised teadmised. Esimestes arvutipraktikumides õpitakse tundma ArcGISi kaardi- ja andmebaasi poolt, järgnevates lahendatakse planeerimisülesandeid reaalsete Tallinna linna andmetega. Igale arvutipraktikumile antakse ette soovitusi teemaga kurssi viimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Orienteerumine geoinformaatika-alases põhiterminoloogias, oskus kasutada ArcGISi elementaartasemel ruumilist analüüsi vajava probleemi lahendamisel, teadmised linnaplaneerimise tänapäevastest arengusuundadest ja probleemidest, seadusandlusest."
  }
  [3606]=>
  object(stdClass)#3607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7609"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda ülevaade Eesti, Euroopa ja maailma linnu ja linnakeskkonda oluliselt mõjutavatest transpordipoliitika aspektidest ja kontseptsioonidest."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Sissejuhatava kursuse võtmesõnadeks on: transpordipoliitika suundumused, transport ja maakasutus, transport ja keskkond, transpordi väliskulud, säästev transpordipoliitika, juurdepääs, autostumine, mobiilsuse juhtimine. Kursus keskendub eelkõige inimeste liikumist ja juurdepääsu mõjutavatele teguritele linnades ja rahvusvaheliste näidete analüüsimisele."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Teadmised transpordigeograafia ja -poliitika põhimõistetest, teooriatest, indikaatoritest ja suundumustest Euroopas; Oskus kasutada temaatilist sõnavara eesti ja inglise keeles ning leida vastavat kirjandust; Suutlikkus analüüsida konkreetseid protsesse/probleeme."
  }
  [3607]=>
  object(stdClass)#3608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7610"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Anda ülevaade peamistest linnaplaneerimise teoreetilistest käsitlustest ning praktilistest rakendustest Eesti kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(258) "Kursusel tulevad käsitlemisele linnaplaneerimise peamised teoreetilised lähtekohad. Lisaks annab kursus ülevaate Eesti linnade arengu iseärasustest, Eesti planeerimissüsteemist ning planeerimispraktikatest. Kursuse rõhuasetus on kaasaval planeerimisel."
    ["vljund"]=>
    string(282) "• Arusaamine linnaplaneerimise erinevatest kontseptsioonidest; • arusaamine linnast kui komplekssest süsteemist; • oskus kriitiliselt hinnata Eesti linnade arenguid rahvusvahelises kontekstis; • oskus omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada linnaplaneerimise projektides."
  }
  [3608]=>
  object(stdClass)#3609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7612"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Eksam (ettekande esitlus ning osalemine arutelul); kohustuslik osalemine 4 seminaril 5st."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Anda sissejuhatav käsitlus inimgeograafia taustast, ainesest (peamistest uurimissuundadest), teoreetilisest alustest ja meetoditest (kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest) ning praktiline kogemus erineva allikmaterjali kogumise ja kasutamise viisidest."
    ["sisu"]=>
    string(904) "Kursus toimub seminarivormis lühikese sissejuhatusega (esimesel kohtumisel pikema) õppejõult, millele järgneb ühine teema arutelu, mille eelduseks on kohustusliku kirjanduse lugemine paralleelselt seminaridega. 1. Inimgeograafia taustast (ajalooline kujunemine, teoreetiline alus), ainest (lähenemisviisidest seostele ruumis ja ajas) ja olukorrast Eestis rõhuga linnageograafiale. 2. Geograafia andmed – ametlikud ja mitteametlikud allikad, statistika, kvalitatiivsed meetodid andmekogumisel (intervjuu, osalus, fookusgrupp), (ilu- ja turismi) kirjandus ja kunst kui allikas. Allikate usaldusväärsus. 3. Andmetöötlus – analüüs, kodeerimine, kaardistamine. Seletus (seoste leidmine) ja arusaam; andmete esitlus. Uurija roll uurimisprotsessis. 4. Linna-uuringud inimgeograafias. Tallinna näide: allikad, nende tõlgendamine ja ettevalmistus iseseisvaks tööks. 5. Konsultatsioon ja ettev"
    ["vljund"]=>
    string(303) "Teadmised inimgeograafia olemusest (teooria, meetod); linnakeskkonna tõlgendamisest tuginedes erinevatele allikatele; Oskused linnakeskkonna uurimisel ja planeerimisel kasutada geograafilist lähenemist; Suutlikkus analüüsida erinevaid allikaid ning leida ruumilisi seoseid erinevate nähtuste vahel."
  }
  [3609]=>
  object(stdClass)#3610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7613"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "Kursus koosneb kahest osast: Inimgeograafia teoreetilised alused annab ülevaate inimgeograafia kujunemisest ja olulisematest suundadest Eestis ja maailmas 20. ja 21. sajandil; 2. Maastiku-uuringud arendab edasi eelmise osa maastiku-uuringute suunda. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd."
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel; Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; Maastikugeograafia uurimisvaldkondade määratlemise ning tundmise oskus."
  }
  [3610]=>
  object(stdClass)#3611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7614"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tekitada mõistmine tulevikuga arvestamise tähtsusest linnade arendamise ja linnaplaneerimise protsessides."
    ["sisu"]=>
    string(542) "Kursusel käsitletakse tuleviku-uuringute kasutatavust linnade arengu kavandamisel. Keskendutakse linnade tuleviku trendidele ja mõjuteguritele. Fookusesse võetakse erinevad tulevikku suunatud linnaplaneerunuse teemad: ruumi arengud, transpordi ja logistika mõju linnade arengu kavandamisele, linnade majandusmudelite muutumine, sh loomemajanduse järjest tähtsustuv roll. Lisaks analüüsitakse kursuse raames Eesti linnade planeerimise ja arengukavandamise praktikaid ning mängitakse läbi alternatiivseid linnade tulevikustsenaariume."
    ["vljund"]=>
    string(290) "* arusaamine tuleviku stsenaariumide rollist innade arengu kavandamisel * arusaamine tulevikuseire instrumentaariumist * oskus analüüsida pikaajalist mõju omavaid tegureid ja arvestada neid linnaplaneerimise protsessides * oskus arvestada linnade planeerimisel alternatiivsete tulevikega"
  }
  [3611]=>
  object(stdClass)#3612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7615"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Eksam koosneb kirjalikust kodutööst (5 lugemisreaktsiooni kohustusliku kirjanduse kohta, igaüks ca 1000 sõna); kohustuslik loengutes osalemine, (rohkem kui ühe puudumise korral lisalugemisülesanne) ja praktilise rühmatöö kaitsmisest ja arutelust."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda teadmisi linnast, selle füüsilise ja sotsiaalse keskkonna seotusest ning ajaloolisest kujunemisest ja mõjudest tänapäeva linnakeskkonnale (miljööväärtus ja looduskaitse korraldus linnas, tööstuspärand)."
    ["sisu"]=>
    string(1050) "-Linnakeskkonna mõiste (geograafia, keskkonnaantropoloogia, -sotsioloogia, humanistlik lähenemine); ajaloolis-geograafiline ja keskkonnaajalooline linnakäsitlus; linna keskkonnaprobleemide lühiajalugu; linnakeskkond planeerimises (aed-linn). -Linn looduses: looduslike tingimuste tähtsus linnade tekkimisel (linna paigutumine maastikus keskajal; modernistlik ja postmodernistlik linn) ja säilimisel (looduskatastroofid). Keskkonnaseisund linnades. -Loodus linnas: aiad, pargid, kalmistud, linnamets; elus ja eluta loodus, mitmekesisus (linnaökoloogia); looduse arvestamine planeerimisel. -Inimeste eelistused ja loodustunnetus (keskkonnapsühholoogia); tervis. Sotsiaalne keskkond, keskkonnaõiglus ja säästlikkus. Ühis- ja eraomand ning ühistegevus looduslikkuse ja kultuuri poolt või vastu; arusaamad erinevate tegurite mõjust linnakeskkonnale aistingute abil: lõhn (õhukvaliteet), hääl (mürataust), maitse (vesi). -Linnakeskkonna reguleeriv seadusandlus (loodus- ja kultuuripärandi kaitse; keskkonnamõjud, miljööväärtus), t"
    ["vljund"]=>
    string(442) "- teadmised linna, kultuuri ja looduse seotusest ja koos käsitlemise vajalikkusest; linnakeskkonna ajaloolisest kujunemisest ning linnakeskkonna osistest (loodus-, kultuuripärand ja keskkonnaseisund). - oskused linnakeskkonna kujundamisel arvestada looduslikke tingimusi ja inimeste eelistusi (loodusnägemust). - suutlikkus analüüsida linna ja keskkonna vastastikuseid mõjusid ning praktiliselt nendega arvestada näiteks planeerimisel."
  }
  [3612]=>
  object(stdClass)#3613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7616"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3613]=>
  object(stdClass)#3614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7617"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Osalemine loengutes ning kodutöö esitamine. Kohustuslik kirjandus toetab kodutöö tegemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Ülevaade kohaloome teooriatest uuemates planeerimissuundades ning nende rakendused osaleval planeerimisel ning linnade kaardistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Kursus tutvustab linna kohaspetsiifilisi uurimisvaldkondi ning kohaloome teooriad. Sotsiaalteadustele ning planeerimisteooriatele toetudes antakse ülevaade kohaloome metodoloogilistest lähenemistest ja meetoditest. Kursuse fookus on nn eksperimenteerival planeerimisel, milles vaadeldakse vahepealse kasutuse ning identiteediga paiku ning nende tähendusloomet. Ruumi- ning koha mõistete kõrval tähtsustatakse inimmõõdet. Kursus sisaldab loenguid, külalisesinejaid ning üliõpilaste koduste tööde tutvustamist."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Teadmised kohateooriate rakendamisest sotsiaalses, eksperimentaalses ning tehnoloogiaid siduvas linnaplaneerimises. Oskus kasutada ruumi ja kohaspetsiifilist teoreetilist raamistikku ning valida analüüsimeetodeid linna uurimisel. Avaram arusaam planeerimisest."
  }
  [3614]=>
  object(stdClass)#3615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7618"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "essee ja eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Ülevaate andmine linnauurimuslikest teooriatest (sh linnageograafia) ja rakendustest, käsitleda linnruumi erinevaid dimensioone."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Sissejuhatava kursuse võtmesõnadeks on: linnaruum, linnastumine, sotsiaalne õiglus, liikuvus, utoopiad, linnaline loodus, tehnoloogiad, linnapoliitikad, sotsiaalteooriad. Kursus sisaldab loenguid ja seminare. Seminarid põhinevad valitud kohustuslikul kirjandusel."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Teadmised linnauurimuslikest teooriatest ja käsitlustest. Oskus kasutada temaatilist sõnavara. Suutlikkus formuleerida täpsemalt linnadega seotud problemaatikaid."
  }
  [3615]=>
  object(stdClass)#3616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7619"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Essee ja eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Kursus annab ülevaade transpordi ja liikuvusega seotud küsimustest linnades ja linnavõrgustikes. Kursuse lähtepunktiks on transpordi ja linnaplaneerimise seosed."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Loengutes käsitletakse liikuvuse mõistet, autostumise protsessi, keskkonnasäästlikku liikuvust (sustainable mobility), elamisväärset linnaruumi (livable city), kvaliteetset avalikku ruumi, maakasutuse ja liikuvuse vahelist seost, liikuvust mõjutavaid planeerimismeetmeid, jalgrattakultuuri ja mitmeid teisi olulisi transpordiküsimusi. Loengukursus sisaldab loenguid ja seminare. Kursus on ülesehituselt sissejuhatav, kuid esseed koostades on kursuse jooksul võimalik süveneda kitsamalt ennast huvitavasse teemasse."
    ["vljund"]=>
    string(332) "• Oskus kriitiliselt hinnata erinevate liikumisviiside mõju keskkonnale ja linnaruumile; • arusaamine liikumisviiside ja linnaplaneerimise seostest; • oskus töötada ingliskeelse teaduskirjandusega; • oskus luua seoseid akadeemilise teadmise ja praktilise kogemuse vahel ning rahvusvahelise arengu ja Eestis toimuva vahel."
  }
  [3616]=>
  object(stdClass)#3617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7620"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Arvutipraktikumid."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Anda ülevaade geoinformaatikast tarkvarapaketi ArcGIS põhjal ning tutvustada võimalusi selle kasutamiseks linna planeerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Loengutes tutvustatakse geoinformaatika ja ruumilise planeerimise alustalasid. Igale loengule järgnevas arvutiprkatikumis rakendadakse vastselt omandatud teoreetilised teadmised. Esimestes arvutipraktikumides õpitakse tundma ArcGISi kaardi- ja andmebaasi poolt, järgnevates lahendatakse planeerimisülesandeid reaalsete Tallinna linna andmetega. Igale arvutipraktikumile antakse ette soovitusi teemaga kurssi viimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Orienteerumine geoinformaatika-alases põhiterminoloogias, oskus kasutada ArcGISi elementaartasemel ruumilist analüüsi vajava probleemi lahendamisel, teadmised linnaplaneerimise tänapäevastest arengusuundadest ja probleemidest, seadusandlusest."
  }
  [3617]=>
  object(stdClass)#3618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7621"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Osalemine loengutes ning kodutöö esitamine. Kohustuslik kirjandus toetab kodutöö tegemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Ülevaade kohaloome teooriatest uuemates planeerimissuundades ning nende rakendused osaleval planeerimisel ning linnade kaardistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Kursus tutvustab linna kohaspetsiifilisi uurimisvaldkondi ning kohaloome teooriad. Sotsiaalteadustele ning planeerimisteooriatele toetudes antakse ülevaade kohaloome metodoloogilistest lähenemistest ja meetoditest. Kursuse fookus on nn eksperimenteerival planeerimisel, milles vaadeldakse vahepealse kasutuse ning identiteediga paiku ning nende tähendusloomet. Ruumi- ning koha mõistete kõrval tähtsustatakse inimmõõdet. Kursus sisaldab loenguid, külalisesinejaid ning üliõpilaste koduste tööde tutvustamist."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Teadmised kohateooriate rakendamisest sotsiaalses, eksperimentaalses ning tehnoloogiaid siduvas linnaplaneerimises. Oskus kasutada ruumi ja kohaspetsiifilist teoreetilist raamistikku ning valida analüüsimeetodeid linna uurimisel. Avaram arusaam planeerimisest."
  }
  [3618]=>
  object(stdClass)#3619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7700"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, mis koosneb kirjalikust rühmatööst ja selle kaitsmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Anda teadmisi, kuidas õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi rakendada oma igapäevatöös."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi teoreetilisi ja analüüsiülesandeid: ühe linnapiirkonna kirjeldamine, töö kirjandusega ning probleemide väljaselgitamine ning võimalike lahneduste pakkumine. Kursuse raames toimub ekskursioon linna erinevatesse piirkondadesse."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Oskus rakendada omandatud teoreetilisi teadmisi oma igapäeva töös; Suutlikkus probleeme analüüsida ja lahendada rühmatööna; Suutlikkus analüüsida linna ja keskkonna vastastikuseid mõjusid ning praktiliselt nendega linnakorralduslikes valdkondades arvestada."
  }
  [3619]=>
  object(stdClass)#3620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7701"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Hinne põhineb esseel ja vormistatud välitööl."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda praktilisi oskusi, kuidas õppetöös omandatud teadmisi rakendada linnaruumi ja planeeringute analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(101) "Põhirõhk on iseseisval uurimustööl, mis keskendub linnaruumi problemaatikale ja/või kihistusele."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Oskus rakendada omandatud teoreetilisi teadmisi; suutlikkus probleeme analüüsida ja lahendada rühmatööna."
  }
  [3620]=>
  object(stdClass)#3621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7702"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam või essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Tutvustada süvendatult linnauuringute interdistsiplinaarseid käsitlusi."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Kursuse raames käsitletakse süvendatult uurimistööks vajalikke teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi. Kursuse sooritamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks lugeda uurimistööks vajalikku lektüüri, kirjutada erialane artikkel ja see avaldada, korraldada erialane seminar, pidada ettekanne erialasel konverentsil, osaleda erialastes avalikes debattides. Tööd kontrollib ja vajadusel nõustab ning abistab vastutav õppejõud."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Täiendavad süvateadmised linnauuringute käsitlustest."
  }
  [3621]=>
  object(stdClass)#3622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HIN7703"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Praktikaaruande esitamine ja selle kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Võimaldada kogemusi, kuidas õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi rakendada linnaruumi analüüsimisel ja planeerimisel. Erialapraktikat saab sooritada individuaal- või rühmatööna mõnes organisatsioonis või/ja (rakenduslikus) uuringuprojektis, mis pole eelnevalt osaleva magistrandi lepinguline töökoht."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi ülesandeid: linnaruumi (sh regiooni) käsitleva problemaatika kirjeldamine; vastava erialakirjanduse läbitöötamine; erinevate meetodite kasutamine probleemide ja lahenduste väljaselgitamiseks; ning võimalike lahenduste esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(260) "- oskus rakendada omandatud teoreetilisi teadmisi. -suutlikkus probleeme analüüsida ja lahendada rühmatööna. - suutlikkus analüüsida linnaruumi erinevaid sotsiaalkultuurilisi mõjusid ning praktiliselt nendega linnakorralduslikes valdkondades arvestada."
  }
  [3622]=>
  object(stdClass)#3623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKH6004"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Arvestus, mis koosneb kirjaliku äriplaani koostamisest ning selle suulisest kaitsmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua võimalused ettevõtlusalaste teadmiste ning äriplaani koostamise ja kaitsmise oskuste kujunemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(836) "Ettevõtlusega seotud mõisted, ettevõtluse alustamise põhivõimalused sealhulgas ettevõtlusvormid, üldised ettevõtluse arengusuundumused Euroopas. Ettevõtlusega seotud Eesti Vabariigi seadusandlus, mis toetab äriplaani koostamist. Äriplaani olemus, selle koostamise põhimõtted ja etapid. Äriidee kontseptsioon, ettevõtluskeskkond ja selle analüüsimine, ettevõtte tegevuse planeerimine ning finantseerimine. Ülevaade teemadel: turg ja konkurents, turundusstrateegia, toode ja tootearendus, toote elutsükkel ning juhtimine, personal, omanikud. Äriplaani finantsprognooside koostamine (rahavood, kasumiaruanne, bilanss), ressursside analüüsimine, riskianalüüsi läbiviimine. Individuaalse töö tulemusena koostab iga üliõpilane individuaalselt kirjaliku äriplaani, mis vastab õppejõu poolt etteantud juhendile."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Üliõpilane: -teab ettevõtluse põhimõisteid, erialast sõnavara ning üldisi arengusuundumusi Euroopas -tunneb ettevõtlust mõjutava keskkonna olemust -teab ettevõtluse alustamise põhivõimalusi (sh ettevõtlusvormid) -koostab individuaalselt äriplaani -kaitseb argumenteerides individuaalselt koostatud äriplaani, kasutades tänapäevaseid esitlusvahendeid"
  }
  [3623]=>
  object(stdClass)#3624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKH6012"
    ["hindamine"]=>
    string(148) "õppesituatsioonide analüüsi aruanded 10% üldhindest, praktilise situatsiooni analüüsi aruanne 20% üldhindest. Kirjalik eksam 60% üldhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(417) "Kursuse eesmärgiks on anda kuulajatele ülevaade turunduse baasteooriast, turundusterminoloogia omandamine ning saadud teadmiste rakendusvõimaluste tundmaõppimine. Kursuse lõppedes peab üliõpilane olema võimeline defineerima turunduse baasmõisteid, tundma põhilisi mudeleid ning selgitama peamisi turunduses toimuvaid mehhanisme. Samuti oskama loovalt läheneda turundusküsimuste praktilisele lahendamisele."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Turunduse olemus. Turunduse juhtimine. Turunduskeskkond. Turg. Turundusuuring. Turundusinfo. Tarbija ostukäitumine. Organisatsiooni ostukäitumine. Tootepoliitika. Turustuspoliitika. Toetuspoliitika. Hinnapoliitika. Õpimeetodid: Peamiseks õppevormiks on loeng. Loengus esitatud oskusteabe kinnistumiseks lahendavad tudengit konkreetseid turundusalaseid ülesandeid, mis leiavad käsitlemist seminarides. Iseseisva tööna kirjanduse jms materjalide läbitöötamine 200 lk."
    ["vljund"]=>
    string(254) "- üliõpilane tunneb valdkonna baasterminoloogiat, põhimudeleid ja probleeme;-teab turunduse põhilisi toimemehhanisme;-on kursus kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega ;- oskab loovalt läheneda turundusküsimuste praktilisele lahendamisele."
  }
  [3624]=>
  object(stdClass)#3625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKH6021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Aine eesmärgiks on anda teadmised olulisematest õpitegevuseks vajalikest elektroonilistest infoallikatest ning teoreetilistest infootsingu strateegiatest."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Aines antakse ülevaade erinevatest elektroonilistest infokanalitest ning erinevatest lähenemistest infovajaduse rahuldamiseks. Iseseisvateks töödeks on loengutes lahendatavad praktilised ülesanded ja kodutööna esitatav otsinguprofiil konkreetsel teemal. Iseseisvad ülesanded peavad olema esitatud enne järgmist loengukorda ja on eelduseks aine sooritatuks lugemisel."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Omandatakse teadmised ja oskused erialaseks infootsinguks kasutades erinevaid elektroonilisi infoallikaid: interneti kataloogid (teemakataloogid), otsingumootorid, teaduslikud täistekstandmebaasid, raamatukogude elektroonilised kataloogid."
  }
  [3625]=>
  object(stdClass)#3626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKH6023"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Aine eesmärk on selgitada maksude olemust, maksuseaduste rakendamist ning kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Maksusüsteemi ajalugu. Ülevaade Eesti maksusüsteemist. Maksuhalduri kohustused, õigused ja sanktsioonid. Maksumaksja kohustused ja õigused ning kaitse korraldus. Tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse. Pensionisüsteem Eestis ja kogumispensionimakse. Üldised ja spetsiaalsed tarbimismaksud. Omandimaksud.Õpimeetodid: Loengutes saadud teadmised rakendatakse praktikumides ja iseseisvalt harjutusülesandeid lahendades. Iseseisva tööna kirjanduse jms materjalide läbitöötamine 150 lk."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Üliõpilane teab: · maksude olemust ja vajalikkust; · maksusüsteemi ja maksustamise põhiprintsiipe; · erinevaid maksude liike; · maksumaksja ja maksuhalduri õigusi ning kohustusi; · maksuseaduste rikkumisel rakendatavaid sanktsioone. Üliõpilane oskab: · kasutada maksude kohta käivat seadusandlust; · lahendada maksusituatsioone; · täita deklaratsioone."
  }
  [3626]=>
  object(stdClass)#3627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKH6032"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Praktika arvestuse saamiseks tuleb esitada praktika aruanne, mis sisaldab praktika jooksul teostatud ülesannete aruandlust. Aruannet tuleb kaitsta komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Õppetöös omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine oma igapäevatöös."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Praktika käigus kogub tudeng materjali oma bakalaureusetöö kirjutamiseks. Tutvub põhjalikumalt konkreetse asutuse tööskeemidega. Bakalaureusetöö algandmed saadakse praktikakohast ning andmetöötlus toimub bakalaureuseseminari ning bakalaureusetöö kirjutamise käigus. Õpimeetodid: Õppekavas omandatud teadmiste sidumine konkreetse asutusega."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Üliõpilane oskab rakendada omandatud teoreetilisi oskusi oma igapäeva töös."
  }
  [3627]=>
  object(stdClass)#3628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5001"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Hindeline arvestus. Arvestustöö seisneb programmi kirjutamises. Arvestuse hinne saadakse kontrolltöö (20%), iseseisvate tööde (30%) ja arvestustöö (50%) tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua eeldused põhiteadmiste omandamiseks protseduurest programmeerimisest. Toetada baasi kujunemist, mis on vajalik teiste programmeerimisega seotud ainete läbimisel. Toetada probleemide analüüsioskuse ja algoritmilise mõtlemise kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Arv- ja tekstandmete esitamine arvutis. Arvusüsteemid. Ülevaade programmeerimiskeeltest. Kõrgtaseme keelte süntaks ja semantika. Muutujad. Lihtandmetüübid. Struktuursed andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid ja parameetrite edastamine. Failid.Iseseisva tööna on vaja lahendada kaks ülesannet. Õppejõule kontrollimiseks esitatakse programmid ning vastavad algoritmid skeemidena."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Teadmised protseduures programmeerimisega seonduvatest põhimõtetest, mõistetest ja keelest ning programmeerimise olemusest.Suutlikkus analüüsida lihtsamaid probleeme ning koostada nende lahendamiseks algoritme.Oskus esitada algoritme programmeerimiskeeles ning kasutada nende töötlemiseks sobivat keskkonda. Oskus programme siluda ja testida."
  }
  [3628]=>
  object(stdClass)#3629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Õppida kavandama ja koostama lihtsaid Java programme nii eraldi kui grupina ning kasutama abimaterjale."
    ["sisu"]=>
    string(203) "Muutujad. Operaatorid. Liht- ja struktuurandmetüübid, vood, failid. Erindid. Võrguprogrammid, lõimed. Rakendid. Programmeerimiskõlbuliku mudeli koostamine. Grupitöö planeerimine, teostus, esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Oskused kavandada ja koostada mitmesuguseid rakendusprogramme. Teadmised programmide koostamise võimaluste, keerukuse ning võimalike tekkivate probleemide kohta. Suudab hakkama saada enese ja teiste töös vajalike abiprogrammide koostamisega."
  }
  [3629]=>
  object(stdClass)#3630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Õppida kujundama ja programmeerima veebilehti ning lihtsamaid veebilehestikke."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Veebi koostamise põhimõtted ja vahendid. Kasutatavad failiformaadid. HTMLi põhikonstruktsioonid. Laadilehed, kujundamine nende abil. Standardid ja valideerimine. Muud veebiprogrammeerimisvahendid, lihtsamad serveripoolsed rakendused."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Õpilane oskab programmeerida lihtsat veebilehekülge."
  }
  [3630]=>
  object(stdClass)#3631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Oskuse loomine lihtsate ja praktiliste internetirakenduste ehitamiseks. Ülevaade veebi programmeerimisest kasutades skriptikeeli. JavaScripti liidesed, cgi liidesed. JavaScripti süntaksi õppimine. Kursuse läbinu suudab ehitada veebirakendusi kasutades JavaScripti ."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Praktilised oskused järgmistest valdkondadest: * HTML ja DHTML kombineeritud JavaScriptiga kasutamine võrgulehekülgede ehitamiseks, *lehekülgede tehnoloogia ja disaini printsiibid, * JavaScripti süntaks ja JavaScripti programmide koostamine. Veebiserveri programmeerimise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Õppija mõistab veebi toimimispõhimõtteid. Suudab koostada interaktiivseid veebilehti, millest põhiline programmiline keerukus on kliendi poolel."
  }
  [3631]=>
  object(stdClass)#3632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5007"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Avestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Oskuse loomine lihtsate ja praktiliste internetirakenduste ehitamiseks. Ülevaade võrgusüsteemidest ja olulisematest standarditest ning tehnoloogiatest (brauserite funktsionaalsed põhivõimalused, HTML, DHTML, Java liidesed, cgi liidesed)."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Praktilised oskused järgmistest valdkondadest: * HTML ja DHTML kasutamine võrgulehekülgede ehitamiseks, lehekülgede tehnoloogia ja disaini printsiibid, * JavaScripti ja Java applettide integreerimine võrgulehekülgedesse, * cgi liidese kasutamine andmete hankimiseks serverist ja lihtsa andmebaasirakenduse teostamine .Zope serveri võimalused, installeerimine, seadistamine. Lehestike koostamine. Valmismoodulid. Rollid ja õigused, administreerimine. Lehemallid, DTML. Python: süntaks, skriptid, objektid, teegid, veahaldus. Zope mooduli kavandamine ja koostamine. JavaServlet kasutamine veebirakenduste loomiseks. PHP ja MySql."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Suutlikkus mõista erinevate programmeerimiskeelte abil koostatud veebirakenduste ülesehitust. Suutlikkus võrrelda erinevaid veebiloomisvahendeid."
  }
  [3632]=>
  object(stdClass)#3633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused multimeediumipõhise õppetarkvara loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Multimeediumi olemus, meedia. Erinevad meedialiigid nende esitus analoog- ja digitaalkujul, digiteerimise põhimõtted. Animeerimine, tehnoloogia, põhimõtted, peamised töövõtted. Digitaalne helisalvestus ja -töötlus. Digitaalne videosalvestus ja -töötlus. Audio- ja videokompressioon. Lihtsam 3D modelleerimine, animeerimine. Voogmeedia põhimõtted ja tehnoloogiad.Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt oodatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(438) "Teadmised erinevatest meedialiikidest, nende esitust analoog- ja digitaalkujul; teadmised heli ja video digitaalse salvestuse ja töötluse põhimõtete kohta; teadmised 2D ja 3D animatsiooni põhimõtete kohta; teadmised peamiste voogmeedia tehnoloogiate kohta; oskused valida tööks vajalikke vahendeid; oskused iseseisvalt salvestada ja monteerida digitaalset heli ja videot; oskused iseseisvalt luua lihtsamaid 2D ja 3D animatsioone."
  }
  [3633]=>
  object(stdClass)#3634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5009"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Aine kursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb grammatikatestist ja vestlusest ühel semestri jooksul läbitud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(359) "Inglise keele nelja osaoskuse lugemise, kuulamise, rääkimise ja kirjutamise süvendamine. Sõnavara ja grammatika struktuuride omandamise kõrval on kursuse ülesandeks inglise keele ja kultuuri mõistmaõppimine ning loovuse arendamine võõrapärasega kokkupuutumise kaudu. Oluline on üliõpilaste inglise keele alase kommunikatiivse pädevuse tõstmine."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Grammatika süsteemne süvendatud õpe: oleviku, mineviku ja tuleviku ajavormid, tingimuslaused, ajamääruslaused. Sõnavara süvendatud õpe: huvialad, ametid, elupaik, toit ja joogid, välimus ja iseloom, reisimine ja majutus. Leksikaal-grammatilised harjutused, rollimängud. Pildikirjeldused."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Üliõpilane oskab kasutada oleviku, mineviku ja tuleviku ajavorme ning tingimuslauseid. Vestleb vabalt semestri jooksul läbitud teemadel. Oskab kirjeldada pilti. Oskab ennast tutvustada. Oskab esitada küsimusi ja neile vastata. Suudab kirjutada lühijutte, -situatsioone."
  }
  [3634]=>
  object(stdClass)#3635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Kujundada praktiline oskus iseseisvalt kasutada erinevaid arvutil põhinevaid videoefektide koostamise tarkvarasid, anda praktiline oskus filmitud materjali süstematiseerimiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(189) "Arvuti kui pildi ja heli montaaži vahend. Pildi, heli ning videoefektide koostamine programmiga Adobe Aftereffects. Video importimine ning töötlemine, heli – ja videoefektide lisamine."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Teadmised videoefektide koostamiseks kasutades programmi Adobe Aftereffects."
  }
  [3635]=>
  object(stdClass)#3636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Anda üliõpilastele teadmised ning oskused multimeediumipõhise õppetarkvara loomiseks, multimeediumielementide efektiivseks kasutamiseks, efektiivse kasutajaliidese loomiseks ning tarkvara kasutuskõlbulikkuse hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Hüpermeediumielementide kasutamise põhimõtted. Inimese ja arvuti interaktsiooni disain. Inimene ja arvuti, sisend- ja väljundseadmed ning tehnoloogiad. Tarkvaras kasutatavad interaktsioonistiilid. Kasutajatugi. Tarkvara evalveerimine, selle vajadus ning meetodeid.Iseseisva tööna koostatakse vabalt valitud teemal multimeediumipõhise tarkvara prototüüp."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Teadmised olulisematest disainipõhimõtetest; teadmised erinevate multimeediumielementide (tekst, värvid, graafika, heli, video, animatsioon) olemusest ja kasutamispõhimõtetest; oskused teha otsustusi loodava multimeediumipõhise tarkvara disaini kohta; oskused valida eesmärgile vastavaid meediavahendeid ning interaktsioonistiile; oskused kasutada multimeediumi autorsüsteemi tarkvara loomiseks."
  }
  [3636]=>
  object(stdClass)#3637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Teadmised tänapäevasest infosüsteemide tehnoloogiast. Oskused infosüsteemi seisundit hinnata ning osaleda süsteemi arenduses nii arendaja kui süsteemi kasutaja rollis. Tuntumate süsteemiarendusmeetodite ja tehnikate tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(578) "Infosüsteemi mõiste, liigid. Info ja selle kvaliteet. Infosüsteemi seos ettevõtte strateegia ning äriprotsessidega. Ärimudel. Infosüsteemi elutsükkel, arendusprotsess. Süsteemianalüütiku ja –arendaja rollid ja oskused. Arendustegevused: andmete kogumine, modelleerimine, projekteerimine. Süsteemi arhitektuuri valik ja esitus. Protsesside modelleerimine. Andmete modelleerimine. Infosüsteemi sotsiaalse mõõtme analüüs ja projekteerimine. Valik süsteemiarendusmeetodeid ja -tehnikaid: DSDM, BSP, IDEF0, objekt-orienteeritud arendus. Meetodiarenduse probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Eduka aine läbimise tulemusena on tudengil arusaamine erinevate tarkvara arendusmeetodite olemusest ja eelistest. Parima arusaamise omavad tudengid objekt-orienteeritud meetodite kasutusest ning seosest reaalsete projektidega. Oskus kasutada modelleerimist (nii UML kui erinevad DSL mudeleid kasutades) kui üht olulist osa süsteemiarendusest. Tudengid mõistavad ka arendusprotsessi jätkumist peale selle kliendi keskkonda paigaldamist läbi hoolduse, garantii, tehnilise toe ja tagasiside."
  }
  [3637]=>
  object(stdClass)#3638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5014"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Arvestus. Väikese tervikliku veebilahenduse koostamine arvestusel. Iseseisvalt valminud praktiliste lahenduste esitamine. Seminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Ülevaade erinevatest võimalustest kasutada andmebaasi andmeid veebis. Olulisemad standarditest ning tehnoloogiatest .SQL keele teadmiste kinnistamine veebi programmeerimise kontekstis. Kursuse läbinu omab ülevaadet erinevatest veebi ja andmebaasi liidestest."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Järjest rohkem veebist baseerub andmebaasi andmetel. Käesoleval kursusel vaadeldakse:ODBC, JDBC, Manus päringud. Hüpermeediumiga seotud andmebaasi objectid BLOBS,etc SQL päringud. Peen ja jäme klient . Oracle Forms ja Reports. OAS - Oracle rakendus server. ASP.NET, MS SQL Server. Salvestatud protseduurid. Päästikprotsessid. Andmebaasis töötavad funktsioonid. Indekseerimine ja optimeerimine.Iseseisva tööna koostavad õpilased andmebaasipäringuid ning lahendavad õppejõu poolt määratud ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Suutlikkus koostada ning täiendada veebiliidesega keerukamaid andmebaasisüsteeme, arvestades jõudluse ja turvalisuse küsimustega."
  }
  [3638]=>
  object(stdClass)#3639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda ülevaade e-kommertsi raamistikust, arhitektuurist ja mudelitest. Anda teadmisi kaasaegsest infovahetuse süsteemidest ja tähtsamatest teemadest e-kaubanduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Aines käsitletakse e-kommertsiga seotud osapoolte olemust ning vajadusi. Vaadeldakse teemaga seotud termineid, aspekte ja komponente. Vormid nagu B2B, B2C, mobiilne kaubandus. Meetodid ja võimalused klientidega suhtlemiseks. Modernsed elektroonilised toodete identifitseerimise meetodid nagu 1D ja 2D ribakoodid, RFID. Arendusmeetodid ja arhitektuurid: SOA ja paindlikud (agile) arendusmeetodid: SCRUM, XP, TDD. Maksemootorid. Koostöö ja sotsiaalsed aspektid."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Kursuse läbimise tulemusena saab tudeng oskuse arendada e-kommerts lahendusi. Mõistab erinevaid e-kaubanduse arendusmeetodeid."
  }
  [3639]=>
  object(stdClass)#3640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5016"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Eksam. Kirjalik teadmiste kontroll, iseseisvate tööde sooritamine ning arvutiklassis läbi viidud praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Anda ülevaade praegu kasutatavatest ärisüsteemidest, nende arhitektuurist ja struktuurist. Anda ülevaade IT-strateegia koostamisest ja arendamisest. Oskus analüüsida ettevõtte vajadusi ning välja töötada vajadustest lähtuv IT arengukava."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Aines käsitletakse erinevaid ärisüsteemide (SAP, MFG/PRO, Visual Manufacturing, Made to Manage jne). Ülevaade 4GL programmeerimiskeeltest. Vaadeldakse ärisüsteemi tüüpilisi komponente ja arhitektuure. Õpitakse määrama organisatsioonide tüüpi ja struktuuri (EUCIP A1/A2). Vaadeldakse ettevõtte ärimudeleid Õpitakse ettevõtte digitaalse strateegia väljatöötamist. Iseseisva tööna kavandatakse ettevõtte ärimudel."
    ["vljund"]=>
    string(59) "Oskus arendada ettevõtte tegevust toetavaid ärisüsteeme."
  }
  [3640]=>
  object(stdClass)#3641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Kujundada teadmised ja oskused projektide koostamiseks ning nende efektiivseks täitmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(686) "Projekti, projektijuhtimise, projekti ja toote elutsükli mõisted. Põhilised projektide finantseerimise viisid, vastavad teabeallikad. IT-projekti algatamine. IT-projekti kava ja selle elemendid. Soovitused ja retsensioonid. IT-projekti käivitamine: juhtimisplaani koostamine, infohalduse kavandamine, täitjate kohustuste ja õiguste määratlemine. IT-projekti jooksev juhtimine: koosolekud, kvaliteedikontroll, aruandlus, ressursijaotus, projektimeeskonna koolitus, võimu kasutamine. Projektitäitmiseks soodsa keskkonna loomine: täitjate pühendumuse taotlemine, aktiveerimine, meeskonnatöö; konfliktide käsitlemine. Projektijuhtimistarkvara kasutamine (MS Project näitel)."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Teadmised projektijuhtimise mõistetest ja IT-projektide algatamise, juhtimise ning aruandluse viisidest. Oskus kasutada programmi MS Project."
  }
  [3641]=>
  object(stdClass)#3642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5018"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Arvestus, mille aluseks on individuaalne praktiline töö ja praktika aruanne, selle esitlemine praktikakonverentsil ning kohapealse ja ülikoolipoolse juhendaja hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine. IT alaste praktiliste ülesannete lahendamise oskuste kujunemine ja ülevaate saamine IT ettevõtte või ettevõtte IT teenistuse toimimisest ja juhtimisest. Hüpermeediumi lahenduste loomine veebikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi teoreetilisi analüüsiülesandeid: koostab ettevõtte info liikumise ülevaate ja analüüsi, infotehnoloogilise ülevaate ja analüüsi koos ülevaatega arengusuundadest lähiaastateks; avalikus sektoris olukorra analüüsi vastavalt avaliku teabe seadusele. Lisanduvad individuaalsed ülesanded vastavalt asutuse spetsiifikale. Praktikant peab igapäevaselt tööaja ja tööülesannete arvestust. Kõik sissekanded kinnitab kohapealne juhendaja. Üliõpilane esitab praktika vahearuande praktika vaheseminaril, esinedes ülevaatega praktika kulgemisest. Praktika lõppedes koostatakse praktikaaruanne, mis vastab kirjalike tööde vormistamise nõuetele. Praktika lõpul koostavad nii kohapealne kui ülikoolipoolne juhendaja üliõpilase tööalase iseloomustuse ning annavad praktikandile omapoolse hinde. Praktika lõpeb praktikakonverentsiga."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised töökorraldusest ettevõttes, infovahetusprotsesside toimimise ja erialase terminoloogia kohta. Oskused analüüsida ja lahendada juhendaja abil määratud ülesandeid."
  }
  [3642]=>
  object(stdClass)#3643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5019"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Hindeline arvestus, mille aluseks on individuaalne praktiline töö ja praktika aruanne, selle esitlemine praktikakonverentsil ning kohapealse ja ülikoolipoolse juhendaja hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine. IT alaste praktiliste ülesannete lahendamise oskuste kujunemine ja ülevaate saamine IT ettevõtte või ettevõtte IT teenistuse toimimisest ja juhtimisest. Hüpermeediumi lahenduste loomine veebikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi teoreetilisi analüüsiülesandeid: koostab ettevõtte info liikumise ülevaate ja analüüsi, infotehnoloogilise ülevaate ja analüüsi koos ülevaatega arengusuundadest lähiaastateks; avalikus sektoris olukorra analüüsi vastavalt avaliku teabe seadusele. Lisanduvad individuaalsed ülesanded vastavalt asutuse spetsiifikale. Praktikant peab igapäevaselt tööaja ja tööülesannete arvestust. Kõik sissekanded kinnitab kohapealne juhendaja. Üliõpilane esitab praktika vahearuande praktika vaheseminaril, esinedes ülevaatega praktika kulgemisest. Praktika lõppedes koostatakse praktikaaruanne, mis vastab kirjalike tööde vormistamise nõuetele. Praktika lõpul koostavad nii kohapealne kui ülikoolipoolne juhendaja üliõpilase tööalase iseloomustuse ning annavad praktikandile omapoolse hinde. Praktika lõpeb praktikakonverentsiga."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Õpilane tunneb töökorraldust ettevõttes. Teab infovahetusprotsesside toimimist. Tunneb erialaga seotud terminoloogiat. Oskab analüüsida ja lahendada talle määratud ülesandeid. Oskab anda soovitusi ettevõttele IT paremaks toimimiseks."
  }
  [3643]=>
  object(stdClass)#3644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Anda üliõpilastele võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ja diskuteerimiseks. Aktuaalsete IT valdkondade, strateegiate ning uusima tehnoloogiaga tutvumine, mille eesmärgiks on IT valdkonnas teatud spetsialiseerumine. Luua eeldused analüütilise mõtlemise arendamiseks läbi uurimusliku töö kirjutamise."
    ["sisu"]=>
    string(87) "Ainekursuse raames esinevad erinevad külalisesinejad erinevatel aktuaalsetel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Suutlikkus diskuteerida ning esineda IT valdkonda puudutaval teemal."
  }
  [3644]=>
  object(stdClass)#3645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5021"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Eksam, mis tugineb: lõputöö retsensendi hinnangule, lõputöö juhendaja hinnangule, lõputöö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Omandada uurimisprobleemi püstitamise, analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Õppetöö käigus käsitletud teema edasiarendus või praktika käigus lahendatud või uuritud probleemi sügavam käsitlus. Olulise komponendina võib esitada ka arendatud rakenduse (nt originaaltarkvara, õppematerjali, veebirakenduse jne); sellega peab kaasnema rakenduse arendamisel aluseks olnud põhiprintsiipide põhjalik käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on suutlik uurima varasema õppetöö või praktika käigus käsitletud probleemi ning esitlema lõputöö kõrval valminud praktilist komponenti."
  }
  [3645]=>
  object(stdClass)#3646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kujundada teadmised arvuti ülesehitusest, komponentidest ning riistvara toodetest."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Sissejuhatus riistvara maailma. Ülevaade personaalarvutite ajaloost. Personaalarvuti ehituse põhiprintsiibid. Erinevad personaalarvutite tootjad ning arhitektuurid. Ülevaade personaalarvutite komponentidest ning lisaseadmetest. Iseseisva tööna koostatakse riistvarateemaline referaat."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Teadmised arvuti riistvaralistest komponentidest, nende tööpõhimõtetest ja omavahelisest sobivusest."
  }
  [3646]=>
  object(stdClass)#3647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Omandatud erialaste teadmiste ja oskuste erinevate rakendusvõimaluste kogemine."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Erialaste projektide sisuks on osalemine messidel, laatadel, töötubades või tarkvararakenduse koostamine. Üliõpilane kasutab projekti ülesannete täitmisel õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi. Projekti raames on tema ülesandeks koostada tegevuskava, kalkulatsioon, teostada kavandatu praktikas ning esitada aruanne. Projekti valmimise käigus on kohustuslik koostöö koolide, omavalitsuste või ettevõtetega.Iseseisva tööna koostatakse rakendus ning valmistatakse ette esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Suutlikkus suhelda klientidega ja äripartneritega, koostada või arendada koostöös tarkvara ning esitleda või töö üle anda kokkulepitud tähtajal."
  }
  [3647]=>
  object(stdClass)#3648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5025"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Eksam. Hinne kujuneb kontrolltöö 20% ja kirjaliku eksami 80% põhjal. Eksamile pääsemise eeldusena peavad kaks kodutööd olema esitatud ja kaitstud."
    ["eesmrk"]=>
    string(469) "Luua eeldused programmeerimise olemuse, baasmõistete ja põhimeetodite tundmiseks. Luua eeldused protseduurseks programmeerimiseks sobiva keele kasutamiseks ning tüüpiliste keeletarindite mõistmiseks. Aidata kaasa algoritmimisoskuse ning lihtsamate tüüpalgorimide kasutamisoskuse kujunemisele. Toetada baasi kujunemist, mis on vajalik teiste programmeerimisega seotud ainete läbimisel. Toetada probleemide analüüsioskuse ja algoritmilise mõtlemise kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Arv- ja tekstandmete esitamine arvutis. Arvusüsteemid. Ülevaade programmeerimiskeeltest. Kõrgtaseme keelte süntaks ja semantika. Muutujad. Lihtandmetüübid. Struktuursed andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus ning vastavad keeletarindid. Alamprogrammid ja parameetrite edastamine. Failid."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane tunneb protseduurse programmeerimisega seonduvaid põhimõtteid, mõisteid ja keelt ning programmeerimise olemust. Analüüsib lihtsamaid probleeme ning koostab nende lahendamiseks algoritme, kasutades sealjuures tüüpalgoritme. Esitab algoritme tegevusskeemi abil ning „tõlgib“ algoritmi programmeerimiskeelde, jälgides kodeerimise reegleid ja häid tavasid. Oskab programmikoodi töötlemiseks kasutada sobivat keskkonda, programmikoodi siluda ja testida."
  }
  [3648]=>
  object(stdClass)#3649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Anda põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi installeerimist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste konfigureerimist. Kursus on orienteeritud eelkõige Unix-laadsetele ja Windows süsteemidele. Praktikumides harjutatakse mitmeid administreerimistegevusi. Linux ja Windows süsteemides.Iseseisva tööna töötatakse teemakohase erialase kirjanduse ja käsiraamatutega."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Oskused installeerida ja administreerida Linux ja Windows operatsioonisüsteeme."
  }
  [3649]=>
  object(stdClass)#3650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5028"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Kujundada teadmised lõputöö kirjutamiseks koos praktilise osaga."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Uurimusliku töö struktuuri koostamine ning nõuetekohane vormistamine. IT alase uurimustöö kirjutamine, töö struktuuri koostamine ning nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Üliõpilane oskab püstitada uurimisprobleemi, töötada erialase kirjandusega ja lõputööd nõuetekohaselt vormistada."
  }
  [3650]=>
  object(stdClass)#3651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5029"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Aidata kaasa uurimismeetodite rakendamise oskustele; arendada üliõpilaste oskust pakkuda ühiste arutelude käigus lahendusi uurimistöös tekkinud kitsaskohtadele; arendada nõuetekohast oma diplomitöö esitlemise oskust ning tutvustada kaitsmisprotseduuri; toetada üliõpilast diplomitöö valmimisel."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Kinnitatud diplomitöö projektist lähtuvalt uurimisprotsessi täpsem planeerimine ja elluviimise toetamine; läbi ühiste arutelude tekkinud erialaste probleemküsimustele lahenduste leidmine; argumenteerimisoskuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(856) "Üliõpilane oskab piiritleda ja fokuseerida oma diplomitöö teemat; oskab üles ehitada vastavalt valitud teemale tervikliku struktuuriga diplomitöö (teoreetilise ja empiirilise osa seos); teab mida uut pakub tema diplomitöö võrreldes senise teadmisega; oskab vastavalt püstitatud eesmärgile planeerida ja ellu viia uurimisprotsessi ning töötada erialase kirjandusega; on võimeline analüüsima oma töö tugevusi ja nõrkusi ning neid põhjendama; oskab empiirilist materjali töödelda ja üldistada ning valdab kasutatud uurimismeetodeid; oskab vormistada kirjalike tööde juhendile vastava kirjaliku diplomitöö, mis on keeleliselt (grammatiliselt, ortograafiliselt ja terminoloogiliselt) korrektne ja stiililiselt ühtne; oskab töös kirjeldatud seisukohti esitleda ja argumenteerida ning küsimustele avaliku kaitsmise käigus vastata."
  }
  [3651]=>
  object(stdClass)#3652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Anda ülevaade IT-valdkonda puudutavast seadusandlusest."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Õiguse üldpõhimõtted, autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused, andmebaasi tegija õigused, tööstusomand, andmesubjekti õigused, e-äri, teoste kasutamise piirangud, teoste vabakasutus, litsentsilepingud, autorilepingud, eraõiguslikud õiguskaitsevahendid, IT-süüteod."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Oskused orienteeruda olulisemates IT-valdkonda reguleerivates õigusnormides, autoriõiguste tundmine, andmesubjekti õiguste tundmine."
  }
  [3652]=>
  object(stdClass)#3653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5031"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Kujundada teadmised staatiliste veebilehekülgede koostamise ja kujundamise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Staatiliste veebilehekülgede disainimine programmiga Dreamweaver. Kogukonna või ettevõtte staatilise veebi koostamine ning stiililehega sidumine. Erinevate meediate sidumine koostatud leheküljega.Iseseisva tööna koostatakse kodulehekülg."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Üliõpilane teab, kuidas tehniliselt valmivad lihtsamad ja keerulisemad staatilised veebileheküljed. Oskab koostada lihtsamat kodulehekülge."
  }
  [3653]=>
  object(stdClass)#3654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Anda ülevaade fotograafia alg- ja põhitõdedest, digifotograafia arengust, digifotokaamera käsitlemisest, faili töötlemisest ning printmeediast."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Ülevaade fotograafiast ja selle ajaloost. Fotokaamera areng. Filmi- ja digikaamera. Peegelkaamera ja objektiivid. Pildistamise põhitõed: tundlikus, ava, säri, teravussügavus, kadreerimine, kompositsioon. Fotožanrid. Digitaalse “pimiku” riist- ja tarkvara. Fotofailid. RAW-fail. Failitöötlus. Väljundseadmed. Printmeedia. Failide ja fotode säilitamine. Iseseisev töö: temaatiline pildistamine, kaamera käsitlemine eriolukordades, faili töötlemine ja väljundi valimine."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Aine läbinu peaks mõistma fotograafia olemust ja oskama käsitleda digitaalkaamerat. Suutma järgida pildistamise põhitõdesid; kasutama õigeid töövõtteid vastavalt olukorrale. Oskama hinnata tulemust ja tegema valikuid. Oskama töötelda faile ning valima fotole sobilik väljund."
  }
  [3654]=>
  object(stdClass)#3655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Anda ülevaade (mahuka) trükise kujundamisest/küljendamisest koos trükiettevalmistusega. Praktilise ülesannete abil omandatakse oskus trükise loomiseks vajalike materjalide ettevalmistamiseks; trükise kujundamiseks ja küljendamiseks vajalike põhitõdede ning töövõtete kohta. Lisaks oskuse valminud fail trükiks ette valmistada."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Ülevaade trükiajaloost; tüpograafia mõisted ja areng 20. sajandil. Raamatu, ajakirja, ajalehe küljendus. Programmid. Fondid ja fondihaldus. Fondi valik. Tekst ja selle liigendatus. Pealkirjad. Rastergraafika ja selle tehnilised nõuded. Värv ja värviruum. Trükiettevalmistus. Printfail. PDF ja sellega töötamine."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Suutlikkus hinnata materjali sobilikkust trükkimiseks, oskus ette valmistada teksti ja rastergraafikat, omama ülevaadete fontidest ja teha sobiliku fondivaliku. Oskused küljendusprogrammis kasutades küljendamise põhitõdesid luua trükist ning küljendatu trükiks ette valmistada. Teadmised PDF-failist ja oskust seda kasutada."
  }
  [3655]=>
  object(stdClass)#3656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Anda ülevaade visuaalsest reklaamist, selle toimimisest ja loomisest. Praktiliste ülesannete abil luua eeldused läbi mõtlemis- ja kujundamisoskuse visuaalse reklaami loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Ülevaade disaini alustest, lähtudes reklaami eripärast. Reklaami ajalugu. Disain 19.-21. sajandil. Reklaami eesmärk. Disaini osa selle saavutamisel. Visuaalse reklaami olemus. Ärritajad visuaalses reklaamis. Visuaalne reklaam massimeedias: tele-, trüki- ja välireklaam. Kaup ja selle pakend. Firma sümboolika ja atribuutika. Teksti, kujundite ja värvi roll reklaamis, nende toimemehhanismid ning rakendamine kujunduses. Kontrastid ja harmooniad reklaamis. Reklaami tasuvus, mõjuvus ja nende hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Aine läbinu on suutlik pakkuma välja ideed visuaalse reklaami loomiseks, arvestades sihtrühma. Oskused kujundada reklaami, kasutades selleks reklaamipsühholoogia, teksti, kujundite ja värvi kooslust."
  }
  [3656]=>
  object(stdClass)#3657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5035"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine multimeedia valdkonnas. Anda üliõpilastele teadmised ning oskused multimeediumipõhise õppetarkvara loomiseks, hüpermeediumielementide efektiivseks kasutamiseks, efektiivse kasutajaliidese disainimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi ülesandeid: Koostada teemakohane multimeedia prototüüp, mis sisaldab multimeedia elemente (audio, video, heli, animatsioon)."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Praktilised oskused ja teadmised: · valida tööks vajalikke vahendeid, multimeedia elemente; · iseseisvalt disainida kasutajaliideseid; · iseseisvalt luua lihtsamaid heli ja videoklippe; · iseseisvalt luua lihtsamaid 2D ja 3D animatsioone."
  }
  [3657]=>
  object(stdClass)#3658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine valikuliselt programmeerimise või kujundamise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi ülesandeid: · Rakendab eelnevates ainetes õpitud programmeerimise või kujundamise oskusi. · Koostab meeskonnas või individuaalselt iseseisvalt toimiva rakenduse, mida on võimalik demonstreerida. · Kujundab (küljendab) individuaalselt rakendusele kasutajaliidese, reklaami."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Programmeeritud rakenduse kavandamise, koostamise, testimise, dokumenteerimise ning tutvustamise oskus.Kasutajaliidese või trükise kavandamine, disainimine ning selle tutvustamine."
  }
  [3658]=>
  object(stdClass)#3659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine arvutivõrkude administreerimise valdkonnas. Arvutivõrkudega seonduvate praktiliste ülesannete lahendamise oskuste kujunemine ja ülevaate saamine ettevõtte võrgu ülesehitusest ja toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Aine raames katsetatakse väikeettevõtte arvutivõrgu ehitamist ja ülevalhoidmist, meeskonnatööd testkeskkonnas. Protsessi käigus tegeletakse arvutivõrkude loomise, operatsioonisüsteemide installeerimise, marsruuterite konfigureerimise, rakendustarkvara installeerimise, andmebaaside haldamise ja veebiliideste koostamisega virtuaalse ettevõtte ärispetsiifikast lähtuvalt.Iseseisva tööna töötatakse läbi juhendmaterjale, kavandatakse võrgupraktika tegevuskava ning täidetakse tegevusaruannet."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Teadmised infovahetusprotsesside toimimisest organisatsioonis. Oskused hallata operatsioonisüsteeme, rakendusprogramme, andmebaasisüsteeme. Suutlikkus osaleda meeskonnatöös. Oskused analüüsida ning lahendada lihtsamaid reaalelulisi arvutivõrkude alaseid praktilisi probleeme."
  }
  [3659]=>
  object(stdClass)#3660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5038"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Üliõpilase õppetöö käigus omandatud teadmistele praktilise väljundi pakkumine. IT alaste praktiliste ülesannete lahendamise oskuste kujunemine ja ülevaate saamine IT ettevõtte või ettevõtte IT teenistuse toimimisest ja juhtimisest."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Üliõpilane täidab praktika jooksul järgmisi teoreetilisi analüüsiülesandeid: koostab ettevõtte info liikumise ülevaate ja analüüsi, infotehnoloogilise ülevaate ja analüüsi koos ülevaatega arengusuundadest lähiaastateks; avalikus sektoris olukorra analüüsi vastavalt avaliku teabe seadusele. Lisanduvad individuaalsed ülesanded vastavalt asutuse spetsiifikale. Praktikant peab igapäevaselt tööaja ja tööülesannete arvestust. Kõik sissekanded kinnitab kohapealne juhendaja. Üliõpilane esitab praktika vahearuande praktika vaheseminaril, esinedes ülevaatega praktika kulgemisest. Praktika lõppedes koostatakse praktikaaruanne, mis vastab kirjalike tööde vormistamise nõuetele. Praktika lõpul koostavad nii kohapealne kui ülikoolipoolne juhendaja üliõpilase tööalase iseloomustuse ning annavad praktikandile omapoolse hinde. Praktika lõpeb praktikakonverentsiga."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised töökorraldusest ettevõttes, infovahetusprotsesside toimimise ja erialase terminoloogia kohta. Oskused analüüsida ja lahendada juhendaja abil määratud ülesandeid."
  }
  [3660]=>
  object(stdClass)#3661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5039"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Anda ülevaade otsingumootorite tööpõhimõtetest ning veebisisu nähtavaks muutmise võimalustest. Pakkuda teadmisi ja oskusi veebilehe optimeerimiseks, et saavutada parim nähtavus läbi enim kasutatavate otsimootorite."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Levinumad otsimootorid ja nende tööpõhimõte. Otsimootorite tüübid. Orgaaniline otsitulemus. Võtmesõnad ja nende roll veebilehe optimeerimisel. Veebilehe linkimisest tulenev väärtus, ehk Link Weight või Page Rank. Lehtede hindamine otsimootorite poolt. Sponsoreeritud otsitulemused. Olulisemad sammud veebilehe optimeerimisel. Potentsiaalsed vead veebilehe loomisel. Keelatud võtted ehk nn „Black Hat SEO“. SEO strateegia kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Õpilane teab, mille alusel hindavad otsimootorid veebimaterjali relevantsust. Oskab kasutada põhilisi vahendeid veebilehtede leitavuse parandamiseks otsimootorite kaudu soovitud märksõnade abil. Teab, mida tulen silmas pidada otsingumootoritele sõbraliku veebilehe koostamisel. Mõistab peamisi tõkkeid ja levinumaid vigu veebilehtede koostamisel, mille tulemusel on need otsimootoritele halvasti mõistetavad või madala hinnanguga (rate)."
  }
  [3661]=>
  object(stdClass)#3662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5040"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Kursusega eeldatakse, et õpilane saavutab praktilised oskused 3D modelleerimiseks ning animeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(70) "Kursusel õpitakse koostama 3D mudeleid ning neid mudeleid animeerima."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Kursuse lõpetanu on saanud baasteadmised ja oskused 3D mudelite loomiseks ning nende animeerimiseks."
  }
  [3662]=>
  object(stdClass)#3663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Õpilane saavutab praktilised tarkvara kasutamise oskused heli produtseerimiseks algtasemel."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad alustada muusikaproduktsiooniga, salvestada vokaalmuusikat või instrumentaalheli arvutisse. Soovivad õppida muusikaproduktsiooni, video ja animatsiooni helindamist kasutades helisämpleid ja loope ning katsetada omaenda muusikaloo miksimist ja masterdamist."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Õpilane oskab salvestada vokaalheli või instrumentaalheli arvutisse. Õpilane oskab helindada videot programmiga Logic ekspress. Õpilane oskab muusikat miksida ning helifalina salvestada."
  }
  [3663]=>
  object(stdClass)#3664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5042"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Anda ülevaade otsingumootorite tööpõhimõtetest ning veebisisu nähtavaks muutmise võimalustest. Pakkuda teadmisi ja oskusi veebilehe optimeerimiseks, et saavutada parim nähtavus läbi enim kasutatavate otsimootorite."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Levinumad otsimootorid ja nende tööpõhimõte. Otsimootorite tüübid. Orgaaniline otsitulemus. Võtmesõnad ja nende roll veebilehe optimeerimisel. Veebilehe linkimisest tulenev väärtus, ehk Link Weight või Page Rank. Lehtede hindamine otsimootorite poolt. Sponsoreeritud otsitulemused. Olulisemad sammud veebilehe optimeerimisel. Potentsiaalsed vead veebilehe loomisel. Keelatud võtted ehk nn „Black Hat SEO“. SEO strateegia kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Õpilane teab, mille alusel hindavad otsimootorid veebimaterjali relevantsust. Oskab kasutada põhilisi vahendeid veebilehtede leitavuse parandamiseks otsimootorite kaudu soovitud märksõnade abil. Teab, mida tulen silmas pidada otsingumootoritele sõbraliku veebilehe koostamisel. Mõistab peamisi tõkkeid ja levinumaid vigu veebilehtede koostamisel, mille tulemusel on need otsimootoritele halvasti mõistetavad või madala hinnanguga (rate)."
  }
  [3664]=>
  object(stdClass)#3665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5044"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Pakkuda ülevaade digiajastul õppimise ja õpetamise käsitustest, teooriatest ja uutest toimivatest praktikatest (näidete varal); kujundada arusaam haridustehnoloogia rollist haridusuuenduses."
    ["sisu"]=>
    string(813) "Põhimõisted ja koolkonnad: arvutipõhine õpe, arvutitoega õpe, ühesõpe, kaugkoolitus, e-õpe, sulandatud õpe, õpimeedia, õpitehnoloogia, õppedisain. Digitaalne kirjaoskus, muutunud õppimise ja õpetamise paradigma, tulevikukool, 21. sajandi oskused, Educause Horizon raport. Digitaalsed immigrandid ja põliselanikud (M. Prensky), digitaalne lõhe. Õppimise kolm metafoori. Digiajastul õppimise teoreetilised lähtekohad: teadmusloome (Bereiter), sotsiaalkonstruktivism ja konnektivism (Siemens). Aktiiv-, avastuslik ja kogemuslik õpe digiajastul. Digiajastul õppimise uuringud: tulemused ja trendid. Haridustehnoloogia ja innovatsioon hariduses: innovatsiooni difusiooni teooria, Moore’i kuristik. Tehnofoobia, uus-ludiidid, silver surfers. Tehnoloogia ja innovatsioon uues riiklikus õppekavas."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Kirjeldab tehnoloogia ja hariduse suhte dünaamikat viimastel aastakümnetel; selgitab digiajastul õppimise eripära, kasutades korrektset terminoloogiat ja teoreetilisi lähtekohti; analüüsib digiajastul õppimise põhiprobleeme ja muutustrende."
  }
  [3665]=>
  object(stdClass)#3666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5045"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Tutvustada multimeediumipõhise tarkvara loomise põhimõtteid ja disaini põhialuseid. Arendada praktilisi oskuseid erinevat tüüpi rakenduste loomiseks. Põhirõhk on teksti-, pildi- ja fototöötlusel."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Multimeediumi olemus, meedia. Autorsüsteemid ja nende liigitus. Multimeedia loomise põhiprintsiibid. Erinevad meedialiigid. Tekstimaterjali kasutamine, kirjatüübid. Värvid, värviruum, värvimudelid, värvide kasutamine. Arvutigraafika põhimõisted: rastergraafika, vektorgraafika. Kujundamine ja disaini alused. Digifotograafia põhialused, digikaamera ehitus ja funktsioonid. Lihtsamad pilditöötlusprogrammid, graafikalaua kasutamisõpetus. OpenOffice Draw’ga töölehtede loomine, .pdf-failide loomine. Erinevate meedialiikide kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(586) "Kursuse läbinu teab ja tunneb multimeediumi mõistet, olulisemaid disaini põhimõtteid, erinevate multimeediumi elementide (tekst, värvid, graafika) olemust ja kasutamispõhimõtteid. Valdab digitaalfotograafias kasutatavaid mõisteid; oskab kasutada kaamerat algaja tasemel; oskab kasutada elementaarseid pilditöötluse võtteid; oskab vormistada fotosid lõpptulemuseks; omab teadmisi digifotode failiformaatidest ja arhiveerimise põhimõtetest. Oskab valida oma eesmärgile sobivaid multimeediumi elemente; arvestada olulisemate kujundamise põhimõtetega töölehtede loomisel."
  }
  [3666]=>
  object(stdClass)#3667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5046"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Kujundada oskused informatsiooni loomiseks, otsimiseks, hindamiseks ja kasutamiseks digitaalsete vahendite abil. Luua alus meediakirjaoskuse vajalikkuse ja põhimõtete mõistmiseks ning kujundada oskus planeerida ja organiseerida meediakasvatust põhikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Digitaalse kirjaoskuse mõiste ja komponendid. Digitaalse meedia sisu, IKT pädevused ja nende kujundamine. Meedia võimalikud mõjud, meediaeetika. Multimeediumi elementide analüüs kriitilise mõtlemise standarditest lähtuvalt. Meedia ja pedagoogika seosed ning võimalused. Infovajadus, infootsingu strateegia ja taktika, infoallikad, informatsiooni kriitiline hindamine, informatsiooni kasutamine, viitamine, levitamine, autoriõigused."
    ["vljund"]=>
    string(797) "Tunneb meediakirjaoskusega seotud mõisteid; teab meedia kasutamise üldisi põhimõtteid ja võimalusi õppetöös; oskab saadud ideede põhjal ise koostada erinevaid meediaga seotud õpiülesandeid ning luua meediakirjaoskust kujundavaid õpetusolukordi. Oskab analüüsida, tõlgendada, kahtluse alla seada ja kasutada erinevaid meedialiike. Tunneb infokirjaoskuse konteksti ning komponente; eristab ja oskab kasutada erinevaid infootsingustrateegiad; formuleerib efektiivseid infopäringuid elektroonilistes süsteemides; oskab valida ja kasutada sobivaid infoallikaid; oskab kriitiliselt hinnata leitud informatsiooni; tunneb põhilisi viitamise ja informatsiooni kasutamise reegleid; tunneb mõningaid informatsiooni organiseerimise ja jagamise programme ning oskab neid algtasemel kasutada."
  }
  [3667]=>
  object(stdClass)#3668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5047"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Võimaldada digitaalsetes õppematerjalides kasutatavate multimeediumielementide (heli, video, animatsioon) loomiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist. Tutvustada veebilehtede loomise vahendeid, HTML keelt, kujundamisvõimalusi CSS stiililehtede abil."
    ["sisu"]=>
    string(725) "Erinevad meedialiigid, nende esitus analoog- ja digitaalkujul, digiteerimise põhimõtted. Animeerimine: tehnoloogia, põhimõtted, peamised töövõtted. Helisalvestus ja -töötlus (Audacity), slidecast (PhotoStory, Slideshare, Voicethread), taskuhääling e. podcast (Podomatic, Audioboo, Vocaroo). Videosalvestus ja -töötlus, ekraaniviisor e. screencast (Screencast-o-matic, Jing, Screenr, CamStudio, Camtasia), video veebis (Animoto, Magisto, YouTube, WeVideo), lihtsamad veebipõhised animatsiooniprogrammid. Audio- ja videokompressioon. Voogmeedia põhimõtted ja peamised tehnoloogiad. Veebilehtede loomise vahendid. HTML5. Veebi kujundamise üldised põhimõtted. Veebilehestiku kujundamine CSS stiililehtede abil."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Teab peamisi tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalsete materjalide koostamiseks; oskab lihtsamat heli- ja videotöötlust ning heli- ja videoklippide avaldamist veebikeskkondades. Koostab lihtsaid veebilehti online vahendeid kasutades ning ise HTML koodi kirjutades. Kujundab veebilehte CSS stiililehtede abil."
  }
  [3668]=>
  object(stdClass)#3669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5048"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Arvestus, mis kujuneb iseseisvate tööde põhjal (tööde kvaliteet), lisaks arvestatakse aktiivset osalemist seminarides ja aruteludes."
    ["eesmrk"]=>
    string(654) "Kujundada oskused veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamiseks järgides häid tavasid. Anda teadmised IKT kasutamisega seonduvatest ohtudest ja oskusest neid õppeprotsessis vältida. Pakkuda võimalust omandada teadmisi laia uusmeedia eetikat ja seadusandlust puudutava teemaderingi kohta, võimaldamaks kursuse läbijal töötada erinevates võrgukeskkondades ja erinevate vahendite abil; anda praktilisi oskusi erinevate seadusandlike raamistike kasutamiseks; suurendada teadlikkust võrgukeskkonnas esinevate ohtude ja riskide suhtes (tsensuur, privaatsuse vähenemine, võrgukuritegevus, juriidilised ja eetilised konfliktid)."
    ["sisu"]=>
    string(1487) "E-ühiskonna moodul: E-riik, e-teenused, digiallkirjastamine, krüpteerimine, ID-kaardi lugeja, e-kodanik. Internet kui globaalküla; digilõhe. Iseseisev ülesanne: kasutatavate e-teenuste kaardistamine, olemasolevate e-teenuste kohta ülevaate koostamine, uute vajalike e-teenuste juurdemõtlemine (rühmatöö, ajurünnak e-keskkondi kasutades). Seaduse moodul: Autoriõiguse seadus ja e-õpe, avatud sisulitsentsid, Creative Commons. Tarkvara litsentsid (ärivara, jaosvara, vabavara, avalik omand, vaba tarkvara). Iseseisev ülesanne: e-ettekande (video, animatsioon, interaktiivne veebilehestik vms) tegemine mõne seaduse mooduli teemal. E-õpe ja -õpetaja moodul: Kuidas pedagoogiliselt kursusel läbitavaid teemasid klassiruumis käsitleda. E-kursused, e-raamatud, e-õpikeskkonnad, sotsiaalvõrgustikud. Eetilised küsimused muutunud õpetajatöös. E-pedagoogika ja metoodika eripärad ja õppemudelid; teistmoodi e-õppur ning e-sigadused e-õppe maailmas (identiteedivargus, manipulatsioon, parooliprobleemid, avatus/suletus keskkondade valikul). Iseseisev ülesanne: Erinevate kasutatavate e-keskkondade võimaluste, metoodikate ja kasutustingimuste analüüsi koostamine e-õppe vaatekohast. E-ohutuse moodul: digijälg, privaatsus, andmeturve, turvaline parool, viirused, küberkuriteod, küberkiusamine, andmekaeve, oma virtuaalse identiteedi kaitsmine, turvalise ja eetilise interneti-käitumise alused. Tsensuur ja privaatsus. Targalt internetis programmi materjalid."
    ["vljund"]=>
    string(727) "• Oskab kasutada ID-kaardi lahendusi ja kodanikuportaali eesti.ee. • Omab ülevaadet tarkvara litsentsipoliitikast ja võimalustest kasutada erinevat tarkvara e-õppe osana. • Mõistab autorikaitse seaduses kirjutatut, oskab korrektselt viidata ning oma tehtud loomingut teistega jagada. • Tunneb e-õppe eetilisi ja juriidilisi iseärasusi ning oskab leida omale sobivaimad Web 2.0 vahendid õppetöö läbiviimiseks õpilastega (nii avatud kui suletud). • Mõistab e-ohutuse alase teavitustöö vajalikkust ning oskab nii isiklikus kui ka tööalases elus internetis olla ohutum. • Loob e-raamatu, video/animatsiooni, veebilehestiku. • Oskab kasutada e-õppe sotsiaalseid kommunikatsioonivahendeid ja keskkondi."
  }
  [3669]=>
  object(stdClass)#3670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5049"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning anda ülevaade digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Õppematerjalide ajalugu, õpiobjekti mõiste ja tunnused, repositooriumid, õppematerjalide metaandmed, õppematerjalide autoriõigus, avatud sisulitsentsid, avatud õppematerjalid, õpidisain, veebipõhised vahendid õppematerjalide koostamiseks, lihtsate sisuhaldussüsteemide ja veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamisel, sisupakendamise standardid (SCORM, Common Cartridge) ja sisupakettide koostamise vahendid, arvutipõhine testimine, vahendid küsimuste ja testide koostamiseks, hindamismudelid, e-õpikud, õppematerjalide koostamine tahvelarvutitele, allikmaterjalidele viitamine ja viidete haldamine, õppematerjalide kvaliteedinõuded."
    ["vljund"]=>
    string(284) "teab peamisi tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalsete õppematerjalide koostamiseks; - oskab koostada õpiobjekte ja sisupakette ning kirjeldada neid metaandmetega; - oskab koostada arvutipõhiseid teste; - teab õppematerjalide koostamisega seotud autoriõiguse ja viitamise reegleid."
  }
  [3670]=>
  object(stdClass)#3671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5050"
    ["hindamine"]=>
    string(200) "Eksam, mille hinne kujuneb iseseisvate tööde (tööde kvaliteet), praktilises moodulis esinemise ja väitluses osalemise tulemusel. Lisaks arvestatakse aktiivset osalemist seminarides ja aruteludes."
    ["eesmrk"]=>
    string(467) "Tutvustada uudseid mobiiltehnoloogia vahendeid ja tehnoloogiaid. Õppida tundma nii metoodikat kui ka pedagoogilisi võtteid, teooriaid, mis aitaksid kergemini rakendada m-tehnoloogiaid õppetöös. Anda teadmised erinevatest tarkvaradest ja riistvaradest seoses m-õppega. Õppida planeerima tunde ja neid ka läbi viima kasutades m-tehnoloogiaid: kuidas valida õpivahend, kuidas seada eesmärke, milliseid programme alla laadida ja kuidas teha seda kõike ohutult."
    ["sisu"]=>
    string(1735) "M-vahendid ja programmid: moodul keskendub riist- ja tarkvaralistele võimalustele valida õppetööks sobilik mobiilne seade. Programmide allalaadimine (Android, Apple, Microsoft poodidest). Nutitelefonid, tahvelarvutid, GPS-seadmed, pihuarvutid. Rakenduste hindamine. Õppetöös BOYD (bring your own device) meetodi kasutamine. Iseseisev töö: koostada rühmatöös miniprojekt koos eelarvega erinevatest riistvaralistest võimalustest, mis koolis peaks olemas olema ning millistes õppeainetes peaks neid kasutama (riikliku õppekavaga ühendatult). M-õppe teoreetiline moodul: m-õppe metoodikad, õpiteooriad, pedagoogilised võtted, uuringud vastavas valdkonnas, praktikute õpetajate soovitused ja nipid-trikid. QR koodi, avardatud reaalsuse (augmented reality), programmide ja GPS teenuste kasutamine õppetöös. Iseseisev töö: Planeerida oma olemasolevaid oskuseid kasutades m-õppe ainetund või projekt õpilastele. Projekti/ainetundi või selle osa tutvustatakse kaastudengitele praktilises õppemoodulis. M-õppe praktiline moodul: m-õppe vahendile kasutus- ja ülesandejuhendi kirjutamine, m-õppe tunni läbiviimine. Rollimängud, simulatsioonid, uurimusliku m-õppe ja õuesõppe võimalused. Õpitulemuste hindamine m-õppes. Iseseisev töö: Ülevaate koostamine õpiprogrammidest (10 rakendust), metoodikatest ja hindamisvõimalustest vastavalt õppeainele, mida eri vanustes õpilastega õppeainetes kasutada. Ülevaadetest koostatakse kursuse ühine mobiiliõppe käsiraamat. M-turvalisuse moodul: mobiiliviirused, andmeturve, näpulukk, identiteedi kaitsmine, mobiilide kasutust puudutavad kuriteod, tehnilised võimalused ennast kaitsta, WiFi turvalisus. Väitlus teemal: „m-õpe kooli - ei või jah?“"
    ["vljund"]=>
    string(656) "• Oskab kasutada mobiilset vahendit (avada, seadistada, alla laadida programmi). • Omab ülevaadet erinevatest riist- ja tarkvaralistest m-võimalustest maailmas, mida õppetöös kasutada. • Oskab koostada miniprojekti m-õppe vahendite muretsemiseks ja kasutamiseks. • Omab ülevaadet riikliku õppekava e- ja m-õppe võimalustest ja oskab vastavalt sellele seada õpieesmärke õpilastele. • Oskab koostada m-õppe alase vahendi kasutus-, töö- ja hindamisjuhendit vastavalt oma ideekavandile ainetunnist m-vahenditega. • Mõistab m-ohutuse alaseid nüansse ja oskab nii ennast kui ka oma õpilasi suunata turvalisemale telefonikasutusele."
  }
  [3671]=>
  object(stdClass)#3672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Tutvustada erinevaid interaktiivseid tahvleid ning nende kasutamise metoodikat; õppida kasutama programmi SMART Notebook või Promethean ActivInspire. Tutvustada esitluse koostamise ja kasutamise metoodikat, erinevaid tehnoloogiaid ning esitluste publitseerimist veebis."
    ["sisu"]=>
    string(840) "SMART Board, Promethean ActivBoard, Promethean ActivTable, interaktiivse tahvli tarkvara õppematerjalide koostamiseks (SMART Notebook / Notebook Express või Promethean ActivInspire), hindamine interaktiivset tehnoloogiat kasutades. Presentatsiooni-tarkvara (GoogleDocs, Zoho Show, Mindomo, Sliderocket, Prezy, Keynote), hea esitluse loomine, esinemisoskuse lihvimine, esitlusmeetodid: Takahashi meetod, Lessig’i meetod, Godin’i meetod, Monta meetod, presentatsioonivead. Esitluse salvestamine, salvestustehnoloogia (Echo360). Aktiivne loeng, publiku tagasisidesüsteemid – klikkerid. Videokonverentsi seadmed, videoloengud (Mediasite, Adobe Presenter, Impatica), veebikonverentsi vahendid (Skype, Google Hangout, Facetime), videoprojektor, interaktiivne projektor, dokumendikaamera, http://vyew.com/s/, http://flashmeeting.e2bn.net/"
    ["vljund"]=>
    string(311) "Teab, kuidas erinevaid interaktiivseid tahvleid õppetöös efektiivselt rakendada; oskab luua interaktiivse tahvli tarkvara abil õppematerjale; loob ja avaldab hästikujundatud esitlusi veebis; rakendab õppetöös aktiivse loengu vormi koos tagasisidesüsteemiga; kasutab tõhusalt veebikonverentsi seadmeid."
  }
  [3672]=>
  object(stdClass)#3673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5052"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Anda ülevaade mängupõhise õppe mõistetest, erinevatest vormidest, rakendamisviisidest ning takistustest, ühtlasi tutvustada mängu olulisemaid komponente ning mehhanisme."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Mängu olemus. Mängu elemendid: tegevused, eesmärgid, reeglid, interaktsiooni vormid, aeg, tasu, tagasiside, mängumaailm, tasemed, lugu. Mängupõhise õppe rakendamine: vajadused, liigid, valdkonnad, võimalused ja takistused. Hindamine läbi õppemängu. Mängukonsoolid (Nintendo Wii, Kinect for Xbox 360, Sony Playstation Portable). Virtuaalsed mängukeskkonnad. Rühmatöös õppeotstarbelise mängu kavandamine: idee, reeglid, tegevused, tegelased, mängumaailm, stsenaarium. Rühmatöös mängu arendamine: graafiliste taustade, tegelaste ja objektide loomine, mänguloogika loomine eAdventure keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(401) "- Omab ülevaadet oma valdkonna õppeotstarbelistest mängudest; - oskab siduda kommerts- ning õppeotstarbelisi mänge konkreetse õppeaine õpieesmärkidega; - oskab rakendada olemasolevaid mänge õppetöös; - oskab integreerida mängu elemente kursuse ülesehitamisel ning rakendada neid tundide läbiviimisel; - on võimeline disainima väiksemaid õppeotstarbelisi mänge ideest prototüübini."
  }
  [3673]=>
  object(stdClass)#3674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5053"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Tutvustada erinevate õpikeskkondade ja võrgustike loomise, kasutamise ja haldamise võimalusi ning võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist õpikeskkondade ja võrgustike efektiivseks loomiseks ja haldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid. Avatud ja hajutatud õpikeskkonnad. Sotsiaalne meedia vahendid õpikeskkonnana. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad (RSS, vookogud, folksonoomia, ühisjärjehoidjad, vistutamine, widgetid). Personaalsed õpikeskkonnad. Õpivõrgustikud ja sotsiaalsed võrgustikud. e-Portfoolio. Õppija ja õpetaja rollid erinevates keskkondades. Keskkondade ja võrgustikega seotud trendid ja tulevikusuunad."
    ["vljund"]=>
    string(735) "Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis; oskab välja tuua erinevate keskkondade erinevusi, eeliseid ja probleeme; oskab analüüsida erinevate sotsiaalse meedia vahendite lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada; oskab koostada erinevatel sotsiaalse meedia vahenditel põhinevaid õpikeskkondi; suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda; mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades; mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel; omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada."
  }
  [3674]=>
  object(stdClass)#3675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Kujundada oskused õppevideote filmimiseks ja koostamiseks. Anda üldteadmised filmimise ettevalmistamisest, filmimise protsessist, monteerimisest ning produtseerimisest. Anda ülevaade õppevideo rakendamise võimalustest ainetunnis."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Õppevideo tunnused, liigid, õppevideo loomise alused, videokaamera, nutitelefon, tahvelarvuti, flip-kaamera, filmi tegemise terminoloogia, stsenaariumi koostamine, digitaalse loo koostamine, ümberpööratud klassiruumi meetod, EPE (easy-production educational) video, kuidas õpetada lapsi videot tegema, monteerimine ja erinevad programmid (MovieMaker, iMovie), video rakendamine klassiruumis: erinevad võtted + vaatamiseelsed, -aegsed ja –järgsed tegevused."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Tunneb õppevideo loomise põhiprintsiipe; oskab planeerida, filmida ning monteerida erinevat tüüpi õppevideosid; teab, miks ja kuidas õppevideot ainetundi integreerida ."
  }
  [3675]=>
  object(stdClass)#3676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5055"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Veebipõhiste kursuste arendamise pedagoogiliste ja haridustehnoloogiliste meetodite tutvustamine, õppedisaini teooria ja praktika integreeritud käsitluse pakkumine ning õppedisaini alaste praktiliste pädevuste kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(229) "Õppedisaini põhimõisted ja käsitused. Õppedisaini mudelid: ADDIE, Dick & Carey mudel, Reigeluth’i ISD mudel, Merrill’i Pebble-in-the-Pond jt. Õppedisain vs õpidisain. Õpetamise strateegiad. Õpisüsteemi evalvatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Kirjeldab erinevaid õppedisaini käsitusi ja mudeleid, kasutades korrektset terminoloogiat; koostab ühe e-kursuse õppedisaini elemendid: õpiväljundid, ülesanded, õppestrateegia, õppematerjalid."
  }
  [3676]=>
  object(stdClass)#3677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5056"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Kujundada oskused haridustehnoloogiliseks nõustamiseks. Nõustamistehnikate tundmine ja sobiva tehnika valimine nõustamisel haridustehnoloogilises valdkonnas (sh. e-õppe alane nõustamine) nii otse- kui kaugsuhtluses."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Aines käsitletakse haridustehnoloogi igapäevatöös olulist nõustamist. Vaadeldakse nii individuaalse ja meeskondliku kui ka organisatsiooni tasandil toimuvaid tegevusi ja sobivaid nõustamisvõtteid. Tutvutakse toetusviiside ja motiveerimistehnikatega individuaalselt, rühmas ja organisatsioonis, arendatakse meeskonnatöö oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(390) "* Demonstreerib digitaalsete suhtlusvahendite, keskkondade ja tarkvara rakendamist; * koostab digitaalsete suhtlusvahendite, keskkondade ja tarkvara rakendamise juhendeid; * analüüsib kooli haridustehnoloogia-alast (arendus)tegevust ja esitab parandusettepanekuid; * rakendab näitlikes situatsioonides efektiivselt nõustamise ja motiveerimise tehnikaid haridustehnoloogia juurutamiseks."
  }
  [3677]=>
  object(stdClass)#3678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5057"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Läbi reaalse projekti täitmise võimaldada üliõpilasel rakendada projektijuhtimise alaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(182) "Projektijuhtimise põhimõisted ja mudelid, projekti faasid (algatamine, planeerimine, juhtimine ja lõpetamine). Põhilised projektide finantseerimise viisid, vastavad teabeallikad."
    ["vljund"]=>
    string(193) "On suuteline: 1) läbi viima väiksemamahulist projekti; 2) oskab analüüsida läbiviidud projekti, tuua välja projekti täitmise tugevad küljed ja puudujäägid ning võimalikud lahendused."
  }
  [3678]=>
  object(stdClass)#3679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5058"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Luua võimalused haridusasutuses loovalt õpidisaine kujundavate haridustehnoloogide arendamiseks, toetada reflekteerimise harjumuse kujunemist e-portfoolio kogukonnas."
    ["sisu"]=>
    string(611) "Praktika kestab 4 nädalat ühes üldhariduskoolis. Arvestatud tulemuse saamiseks peab üliõpilane praktika käigus: a) hindama või analüüsima mõnda õppedisaini praktikaasutuses; b) esitama blogis kolleegi nõustamise protsessi haridustehnoloogilises küsimuses koos eneseanalüüsiga; c) kriitiliselt analüüsima blogis praktikaasutuse taristut ning esitama ettepanekuid; d) disainima koos praktikaasutuse haridustehnoloogi või kolleegiga õppedisaini; e) iganädalaselt reflekteerima õppedisaini loomise protsessist oma blogis; f) vormistama praktikaaruande; g) kaitsma oma praktikaaruande seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(548) "Oskab analüüsida haridustehnoloogi ametialaseid ülesandeid; tunneb õppedisaini erinevaid rakendusvõimalusi haridusasutuses; suudab kolleege nõustada erinevates haridustehnoloogilistes küsimustes; oskab õppedisaini printsiipidest lähtuvalt luua õpiprotsessis kasutatavat õppedisaini; oskab õppedisaini loomisel, rakendamisel ja hindamisel rakendada kohaseid meetodeid ja vahendeid ning on valmis õppedisaini loomisel meeskonnatööd korraldama ja juhtima; oskab e-portfoolios reflekteerida õppedisaini loomise ja rakendamise protsessi."
  }
  [3679]=>
  object(stdClass)#3680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Tutvustada meetodeid ja vahendeid loogilise, süsteemse ja algoritmilise mõtlemise arendamiseks; anda teadmised ja oskused intelligentsete seadmete kavandamiseks, kokku monteerimiseks ja programmeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1319) "Robootika kasutusvaldkonnad ja võimalused, kasutatavad seadmed ning programmeerimiskeskkonnad. Valdkonnaga seotud probleemid ja nende lahendused. Robootika Eestis: osalejad, eestvedajad, seminarid, võistlused. Robootika õpetamisega seotud soovitused ja nipid, olemasolevad käepärased ja kasutatavad õppematerjalid: ProgeTiigri materjalide kogu, Mehhatroonika ja Robootika keskkoolikursus, robootika.ee, robootika.com. LEGO Mindstorms robootikaplatvorm. Komplekti ülesehitus, andurid, mootorid, muud väljundseadmed. Lihtsate lahenduste loomine graafilise programmeerimiskeskkonna kaudu. Liikuva roboti ehitamine. Reageerimine heli ja valguse peale. Kaugusanduri kasutamine ruumis liikumisel, möödujate loendamisel, tõkkepuusimulaatori ehitamisel. Helide genereerimine ning kasutaja tegevust arvestava muusikainstrumendi loomine. Joonistamine roboti ekraanile. Teksti ja arvuliste andmete näitamine ekraanil ning töötlemine programmi abil. Matemaatika- ning loogikaplokid. Andmete salvestamine faili ning tulemuste kasutamine. Muutujad ning nende roll algoritmide kirjapanekul. Mitmelõimelise programmi koostamine. Andmeside robotite vahel, mitmest robotist koosneva süsteemi ehitamine. Graafilise programmeerimise plussid ja miinused, programmikoodi abil lahenduste kirjapaneku võimalused ja keskkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Kursuse läbinu: - tunneb robootika võimalusi, kasutatavaid vahendeid, keskkondi ja piiranguid; - oskab kavandada, koostada ja katsetada reaalelulisi seadmeid jäljendavaid mudeleid."
  }
  [3680]=>
  object(stdClass)#3681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI5060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Anda ülevaade mängudisaini alustest. Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist, mis aitavad üliõpilasel osaleda mängukavandi loomise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Arvutimängude ajalugu. Mängude analüüs. Mängude žanrid. Mänguplatvormide tüübid. Mängudisaini alused. Mängukavandi põhikomponendid: mängumehhaanika (keskkond, objektid, interaktsiooni vormid, reeglid), esteetika (visuaalne, heliline, taktiilne) ja narratiiv. Mängijate ja mängude psühholoogia. Mängudisaini dokumentatsioon. Mängukavandi loomine. Testimine."
    ["vljund"]=>
    string(100) "Kursuse läbinu omab struktureeritud arusaamist ning praktilisi oskusi arvutimängude kavandamiseks."
  }
  [3681]=>
  object(stdClass)#3682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Kujundada üliõpilastel teadmised esteetilise graafilise kujunduse loomiseks ning selleks vajalikud tehnilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Kompositsiooni, disaini ja värvusõpetuse baasprintsiibid. Värviruum ja värvimudelid. Arvutigraafika põhimõisted. Vektor- ja rastegraafika. Graafikafailide formaadid ja nende kasutusvaldkonnad. Arvutigraafika rakendusvaldkonnad. Graafikapakettide tutvustus. CorelDraw vektorgraafikaprogramm. Vektorgraafikale baseeruvate ülesannete püstitused ja praktiliste ülesannete lahendamine. Rastergraafika valdkonda kuuluvate ülesannete klassid. Töö rastergraafika programmiga Adobe PhtotoShop. Animatsioonide loomine. Graafilise info töötlusprotsess ning spetsiifilised probleemid skaneerimisel ja printimisel. Seadmete kalibreerimine. Veebilehtede disaini aspektid ja kontseptsioonid. Veebilehtede, reklaamplakatite ja logode disain."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Teadmised kompositsiooni- ja värviõpetuse põhimõtetest ja oskused kujundada vektorgraafika programmiga CorelDraw ning rastergraafika programmiga Adobe Photoshop."
  }
  [3682]=>
  object(stdClass)#3683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6002"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Arvestuse ühe osa moodustab osalemine rühmatöödes, suhtlemisharjutustes ja aruteludes. Teise osa moodustab esitatud kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Kujundada suhtlemiskompetentsusi ning aidata mõista kommunikatsiooni psühholoogilisi mehhanisme nii indiviidi kui grupi tasandil. Pakkuda teadmisi ja oskusi suhete (ka konfliktide) juhtimiseks, arendada üliõpilaste eneseväljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Suhtlemise põhivara. Suhtlemistasandid ja neile iseloomulikud väljendusvahendid. Harjutused oma tasandikautuse teadvustamiseks ja paindlikumaks muutmiseks. Kuulamistõkked. Aktiivse kuulamise mõiste. Tähelepanu väljandamise oskused. Jälgimisoskused. Peegeldamisoskused: ümbersõnastamise ja tunnete peegeldamise praktiline harjutamine. Rollimängud aktiivse kuulamise harjutamiseks. Selge eneseväljendamine- Mina-keel ja selle kasutamine (teatavad, vastavad ja ennetavad mina-teated). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnete väljendamine. Enesekehtestamise mõiste ja hoiakulised alused. Alistuv, agressivne ja kehtestav käitumisviis. Probleemide omistamine ja sellele vastav suhtlemisoskuse valik."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Lühiloengud, rühmatööd, rollimängud, kirjalikud iseseisvad tööd. Oluline osa on harjutuste analüüsil ja enesereflektsioonil."
  }
  [3683]=>
  object(stdClass)#3684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Anda ülevaade võrkudest ja erinevatest võrgu tehnoloogiatest."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Sissejuhatus võrgundusse. Võrgunduse alused. Võrgunduse meediumid. Kaabeldus. LAN ja WAN kaabeldus. Ethernet: alused ja tehnoloogiad. Ethernet awitching. TCP/IP protokollistik ja IP aadressid. Ruutimise alused ja lokaalvõrgud. TCP/IP transport ja rakenduskihid."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Õpilane tunneb arvutivõrkude aluseid ning erinevaid võrgutehnoloogiaid."
  }
  [3684]=>
  object(stdClass)#3685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda süsteemne ülevaade kaasaegsest andmeturbest ja krüptoloogiast nii teoreetilise kui ka praktilise poole pealt mahus, mis on vajalik infotehnikaga tegelevale praktikule valdkonna piisavaks tundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(673) "Turvaeesmärgid, ohud (sh võrgus), riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, krüptograafia rakendamine. Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC (Discrete Access Control, Mandatory Access Control), turvatasemed, tulemüürid. Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single sign-on. Turvaline programmeerimine: üldiselt – puhvri ületäitumised, C/C++, Java, WWW, PHP, SQL. Rünnakute avastamine: IDS, logimine. Taasteplaanid. Turvaprobleemide PR. Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed. Praktikumides käsitletakse arvutivõrgu turvaseadeid, selleks vajalikku riistvara ja tarkvara konfigureerimist."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Õpilane tunneb kaasaegseid andmeturbe meetodeid ja oskab avastada ja lahendada turvaprobleeme erinevates arvutivõrkudes ja arvutites."
  }
  [3685]=>
  object(stdClass)#3686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6012"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Eksami hinne kujuneb esitatud iseseisvate tööde tulemuste ja praktilise arvestustöö tulemuse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(462) "Luuakse eeldused IKT vahendite tõhusaks rakendamiseks õppetöös ning arvutikasutusel põhinevate kursuste edukaks läbimiseks õpingute käigus. Aidatakse kaasa oskuste kujunemisele töötamaks tüüpilise kontoritarkvarapaketiga, erinevate internetiteenustega ning sotsiaalse tarkvaraga. Kursus on suunatud eeskätt neile, kellel puuduvad süstemaatilised arvutialased teadmised ja oskused. Kursus on kohustuslik neile, kes ei läbi TLÜ arvutioskuste testi."
    ["sisu"]=>
    string(816) "Töö Windows-keskkonnas, failisüsteem ja -operatsioonid, töö arvutivõrgus. Tekstitöötlus. Teksti vormindamine, laadide kirjeldamine ja muutmine. Pealkirjad ja teksti liigendamine. Sisukorra loomine. Päised ja jalused, tekstisektsioonid. Graafika, tabelite, jooniste, valemite jms lisamine. Viited tekstis. Väljatrüki seadistamine. Tabelarvutus. Lahtrite vormindamine. Valemite koostamine. Andmetabelite loomine, päringud, sorteerimine. Diagrammide tüübid ja koostamine. Esitlusgraafika. Esitluse loomine ja kujundamine. Juhtslaidi kasutamine. Graafiliste elementide ja efektide lisamine. Internetiteenused (blogid, pilverakendused, failitransport, elektronpost jms). Arvutikasutaja turvalisus. ID-kaart ja e-teenused. Haapsalu Kolledžis kehtivad kirjalike tööde vormistusnõuded ja nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(696) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab iseseisvalt kujundada erinevaid dokumente, kasutades tekstitöötlustarkvara asjakohaseid võimalusi; Tunneb Haapsalu Kolledžis kehtivad kirjalike tööde vormistusnõudeid ja oskab neid rakendada tööde vormistamisel. Oskab kasutada tabelarvutusprogrammi võimalusi valemeid ja lihtsamaid funktsioone sisaldavate tabelite loomiseks, andmetabelite töötlemiseks ja andmete visualiseerimiseks diagrammide abil; Oskab luua esitlusi, järgides soovituslikke reegleid ja kasutades tarkvara võimalusi; Oskab kasutada grupitöös kaasaegseid sotsiaalse tarkvara rakendusi; On suuteline dokumente digitaalselt allkirjastama ja digiallkirjastatud dokumente avama."
  }
  [3686]=>
  object(stdClass)#3687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Kujundada ülevaatlikud teadmised operatsioonisüsteemide arengu ajaloost, nende ülesehitusest ja tööpõhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(575) "Ülevaade operatsioonisüsteemide ajaloolisest kujunemisest. Operatsioonisüsteemi olemus ja toimimise eesmärgid. Operatsioonisüsteemide jagunemine: single-tasking vs multitasking. Mitmekasutajaoperatsioonisüsteemid. Operatsioonisüsteemide alamsüsteemid: Memory Manager, Processor Manager, Device Manager, File Manager, Network Manager. Mäluhalduse ja protsesside halduse ja planeerimise algoritmid. Multiprotsessorsüsteemid. Virtuaalmälu. Peitmälu. Failisüsteemid. Salvestusseadmete kasutamise planeerimise algoritmid. Tõrkekindlus, selle saavutamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Ülevaatlikud teadmised operatsioonisüsteemide olemusest ja toimimispõhimõtetest."
  }
  [3687]=>
  object(stdClass)#3688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6020"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Hindeline arvestus. Kirjalik teadmiste kontroll."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Süvendada teadmisi arvuteoreetiliste algoritmide kohta ja näidata nende rakendamist krüpteerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(891) "Õppeaine annab süsteemse ülevaate krüptoloogiast mahus, mis on vajalik infotehnikaga tegelevale praktikule valdkonna piisavaks tundmiseks. Kodeerimise põhimõisted. Täiend- ja pöördkoodid. BCD-koodid. Sümmeetrilised ja asümmeetrilised krüptoalgoritmid ning nende omadused, nende rakendatavus praktikas. Sümbolsüsteemid. RSA koodid. Sümmeetrilised ja avaliku võtmega krüptosüsteemid, tugev krüptosüsteem (DES, RSA, IDEA, AES). Vaadeldakse ka krüptograafilise sõnumilühendi omadusi ja kasutatavust. Sellele järgneb digitaalallkirja ning sellega kaasneva infrastruktuuri põhjalik tutvustamine. Loengukursuse viimased osad keskenduvad võrguturbe ja andmebaaside turbe- tehnikale ning organisatsiooni turbehaldusele. Põgusalt käsitletakse ka teabe peitmise probleeme ja sellega tegeleva distsipliini ? steganograafiat. Iseseisvalt töötatakse läbi erialane kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Õpilane tunneb krüptoalgoritmide omadusi ning nende rakendatavust praktikas."
  }
  [3688]=>
  object(stdClass)#3689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6024"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Eksam, mis tugineb: bakalaureusetöö retsensendi hinnangule, bakalaureusetöö juhendaja hinnangule, bakalaureusetöö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Omandada mingi probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Bakalaureusetöö on soovituslikult kas varasema õppetöö käigus käsitletud mingi teema edasiarendus või mingi praktika käigus lahendatud või uuritud probleemi sügavam käsitlus. Bakalaureusetöö olulise komponendina võib esitada ka arendatud originaaltarkvara; sellega peab kaasnema vähemalt 40-leheküljeline tarkvara arendamisel aluseks olnud põhiprintsiipide käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(47) "Juhendaja toetusel läbiviidav iseseisev töö."
  }
  [3689]=>
  object(stdClass)#3690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6027"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Arvestus. Valminud rakenduse esitlus. Vaheülevaated töö käigus. Asjalik osalemine õppetöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Valikaine. Võimaldada õppejõu juhendamisel rakendada eelnevates ainetes õpitud programmeerimisoskusi ning saavutada edaspidiseks programmeerimistööks vajalikud vilumused."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Koostatava rakenduse valik, kavandamine. Tavaprobleemide tüüplahendused. Kasutajate autentimine, autoriseerimine. Sisestuskontroll. Andmete varundamine. Graafikaoperatsioonid veebiserveris. Jõudlusprobleemid ja nende lahendamine. Valmisrakenduste täiendamine, moodulite lisamine. Kommenteerimine, dokumenteerimine. Koodikirjutamisstandardid. Rakenduse testimine. Iseseisva tööna koostatakse üks rakendus valitud programmeerimiskeeles."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Iseseisva rakenduse kavandamise, koostamise, testimise, dokumenteerimise ning tutvustamise oskus."
  }
  [3690]=>
  object(stdClass)#3691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKI6028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Kujundada oskused õppeotstarbeliste videote ning reklaamklippide filmimiseks ja koostamiseks. Üldteadmiste andmine filmimise ettevalmistamisest, vahenditest, filmimise protsessist, monteerimisest ning produtseerimisest."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Kaamerate tüübid, analoogvideo ning digitaalvideo. Ettevalmistus – valgustamine, heli salvestamine, kaamerate lisaseadmete paigaldamine. Filmi idee kavandamine, stsenaariumi loomine, materjali liigitamine episoodideks ning stseenideks. Filmimine – koduvideo, reklaamvideo, intervjuu, kaamera liikumine, kaadri kompositsioon, videoefektid. Monteerimine – montaažijuhiste koostamine, video importimine ning töötlemine, heli – ja videoefektide lisamine. Salvestamine erinevatesse meediatesse DVD, VideoCD, videostriim."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Õpilane oskab planeerida, filmida ning monteerida õppeotstarbelist videot."
  }
  [3691]=>
  object(stdClass)#3692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(140) "Eksam kirjaliku testi vormis. Eksamile pääsemise eelduseks on kirjalike kodutööde esitamine ning osalemine kõigis vaatluspraktikumides."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Üliõpilased saavad baasteadmised erinevatest erivajadustega laste rühmadest. Kujundada oskus ära tunda riskigruppi kuuluvat last, oskus küsida abi vastava koolitusega inimestelt ning oskus anda esmast abi riskilapsele."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Eripedagoogika aine ja objekt. Eripedagoogika eesmärk ja ülesanded, ajalugu ja terminoloogia. Arenguhälvete põhjused, puude avaldumise paljusus. Lühiülevaade erivajadustega laste rühmadest. Andekas laps. Nägemis- ja kuulmispuuded. Kõne- ja keelepuuded. Tugi- ja liikumisaparaadipuudega lapsed. Autism. Krooniliselt haige laps koolis. Psüühika-ja käitumishäired koolieas. Õpivilumuste spetsiifilised häired. Vaimne alaareng. Individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele. Puuetega inimeste kaitse ja seadusandlus. HEV laps Eesti ühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Üliõpilane omab ülevaadet levinumatest arenguhälvetest, suudab märgata õpilase erivajadust ja arendada koostööd tugispetsialistidega."
  }
  [3692]=>
  object(stdClass)#3693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Eksam. Eksami sooritamiseks on vajalik esitada essee, esineda sõnavõtuga ning koostada plaan draama kasutamise kohta õppetöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Üliõpilased oskavad analüüsida ennast esinejana, teavad avaliku esinemise põhimõtteid ja põhilisi võtteid ning oskavad valida nende hulgast sobivaid vastavalt eesmärgile, situatsioonile ning enda isikupärale."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Esinemise eesmärgid. Esinemise ettevalmistamine. Kontakti loomine ja koostöö kuulajatega. Sõnavõtu ülesehitus. Hääle võimalused. Intonatsioon. Kuulajate veenmine. Argumenteerimisoskused. Toimetulek küsimustega. Esinemiskindluse saavutamine. Draama eesmärgid ja võimalused koolis. Draama klassivälises tegevuses. Draama elementide kasutamine õppetöös."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Üliõpilased oskavad kuulajatele paeluvalt esineda ning omavad ülevaadet draama elementide kasutamisvõimalustest õppetöös."
  }
  [3693]=>
  object(stdClass)#3694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksamihinne kujuneb kolme hinde põhjal: isesisva töö koondhinne, kirjaliku testi hinne ja suulise raamatuanalüüsi hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(675) "Saadakse ülevaade lastekirjanduse arengust maailmas ja Eestis, alustades müütidest ja muinasjuttudest ning jõudes välja kaasaja lastekirjanduse juurde. Luuakse pilt selles kirjandusharus toimunud protsessidest. Tuuakse esile muutused, tutvutakse lähemalt olulisemate autorite ja nende teostega. Rõhuasetus on nooremale eale mõeldud kirjandusel. Lähemalt vaadeldakse lapse ootusi-eelistusi-vajadusi suhtes kirjandusega sõltuvalt tema vanusest ja arengust. Oluline eesmärk on tulevase õpetaja lugemuse suurendamine. Ta peaks olema võimeline lastekirjandust mõtestama, seda konteksti asetama ja saadud teadmisi nii emakeeltunnis kui teistes ainetundides rakendama."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Kirjanduse vastuvõtu ealised iseärasused, esteetilise taju areng, laste lugemisvara liigid, žanrid. Vanimad kirjanduslikud mälestised : müüdid, eeposed, muistendid ja muinasjutud. Maailma lastekirjanduse tähtsamad autorid ja teosed. Lastekirjanduse illustreerimisest, koomiksist. Lastekirjanduse ja -raamatu koht tänases Eestis - rõõmud, mured, ohud, suundumused."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Üliõpilane omab ülevaadet lastekirjanduse arengust maailmas ja Eestis. On võimeline lastekirjandust mõtestama."
  }
  [3694]=>
  object(stdClass)#3695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Hindeline arvestus. Hindamise aluseks on esitatud kirjalik töö. Kirjaliku tööna esitatakse etteantud struktuuri alusel ja mahus koostatud õpetaja töökava makett."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Omandatakse teadmised õppekava koostamise ja arendamise teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendustest, arendatakse üliõpilaste iseseisva mõtlemise, analüüsi oskusi ning kujundatakse esmased valmisolekud oma tegevuse planeerimiseks ning arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(907) "Õppekava eesmärgid ja teoreetilised alused. Lapse arenguks tingimuste loomine ja arengu toetamine kui RÕK-i keskne eesmärk. Erinevate intelligentsuste arendamine õpilastes (multidimensionaalne , emotsionaalne ja praktiline intelligentsus jne). Õppekava kolm taset (kavandamine, teostamine ja õpilaste poolt kogemine). Arengupsühholoogiliste aspektide arvestamine õppekava, ainekavade ja õpetaja töökava kavandamisel ning teostamisel. Varjatud õppekava. Õpetaja isiklik eeskuju kasvatuseesmärkide elluviimisel. Kool kui tulevikuühiskonna mudel. Erinevate õppekavade (riikliku ja kooli õppekava) koostamise ja arendamise alused ning põhimõtted. Kooli ja riikliku õppekava vahekord. Kooli õppekava struktuur. Läbivate teemade käsitlemine õppekavas ning erinevate õppeainete vaheline integratsioon. Õpetaja töökava põhifunktioonid ja stuktuur.Õpetaja kui kooli õppekava arendaja."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Üliõpilane oskab planeerida ja koostada õppekava ning selle põhjal korraldada õppetööd."
  }
  [3695]=>
  object(stdClass)#3696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Kirjalik eksam, mis sisaldab lünktesti, tekstianalüüsi ja praktiliste ülesannete lahendamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "Eesti keele õpe toetab üliõpilase valmisoleku kujunemist õpetada üldhariduskooli I ja II kooliastmes eesti keelt. Kursuse jooksul süvendab õppija oma teadmisi eesti keele foneetikast, leksikoloogiast, morfoloogiast ja ortograafiast; mõtestab omandatud teadmiste põhjal oma keelekasutust ning täiustab seda teadlikult; süvendab oskust orienteeruda õigekeelsusallikais; arendab loovat ja argumenteeritud suulist ja kirjalikku eneseväljendust."
    ["sisu"]=>
    string(1476) "Põhikooli riikliku õppekava eesti keele ainekava, keelestrateegia jm riiklikud eesti keele õppega seotud dokumendid. Eesti kirjakeele arengujooni. Ülevaade eesti keele struktuurist ja süsteemist. Keelemärk. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Hääliku- ja häälikuühendi õigekirjutus. Silp ja silbi ehitus, kõnetakt, rõhk, välde. Silbitamine ja poolitamine. Lühendamine. Eesti kirjakeele nüüdissõnavara päritolu: põlis-, laen- ja võõrsõnad; murdesõnad. Tsitaatsõnad. Sõnavara jagunemine tarvitusulatusest lähtuvalt: uudis- ja unarsõnad. Sõnavara hinnanguline komponent; sõnavara stiililine jagunemine. Kõne- ja kirjakeel, register ja stiil. Sõnaliigid. Käändsõnade liigid. Käänded. Mitmuse osastava moodustamine. Omadussõna võrdlusastmed. Käändsõnade veakriitilisi vorme. Pöördsõnad. Liit-, ühend- ja väljendverbid. Pöördsõnade käändelised vormid. Pöördsõnade veakriitilisi vorme. Muutumatud sõnad. Sidesõnade õigekeelsus. Muutevormide saamise viisid: liitmine ja tüvemuutused. Liitsõna ja sõnaühend. Kokku- ja lahkukirjutamine. Suur ja väike algustäht. Oma Keeles jm ilmunud keeleteemaliste tekstid, Vikerraadio keelesaated. Elektroonilise ÕSi ja muude veebimaterjalide kasutamine. Igaks auditoorse õppetöö korraks teeb üliõpilane keeleharjutusi ja loeb erialaseid tekste. Kursuse jooksul kirjutatakse essee ja keeleteemaline referaat, koostatakse õpimapp, mis sisaldab ka õppija eneseanalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(595) "Õppija - suudab ennast nii kirjalikus kui suulises suhtluses eesmärgipäraselt, sobivalt ja kirjakeele norme järgides väljendada, sh oskab refereerida, kirjutada esseed ja koostada õpimappi; - tunneb eesti keele hääliku- ja vormiõpetuse põhialuseid, oskab oma teadmisi eri liiki tekste luues või korrigeerides kasutada; - tunneb eesti keele sõna- ja sõnavaraõpetuse ning õigekirjaõpetuse põhialuseid, oskab leida sagedasemaid stiili- ja õigekirjavigu õpilastöödest, nende olemust seletada ja parandada; - oskab kasutada erinevaid õigekeelsusallikaid, sh elektroonilist ÕSi."
  }
  [3696]=>
  object(stdClass)#3697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Hindeline arvestus. Semestri lõpul toimub kokkuvõtlik arvestuslik kontrolltöö. Arvestuslike kontrolltööde keskmine hinne moodustab semestri lõpul kokkuvõtva eksamihinde."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Üliõpilased omandavad ainealase baasi matemaatika õpetamiseks põhikooli I ja II astmes. Laiendatakse üliõpilaste matemaatikaalaseid teadmisi. Arendatakse loovust ja loovat mõtlemist. Luuakse tervikpilt põhikooli matemaatikast lähtuvalt kehtivatest riiklikest õppekavadest. Õpitakse eesmärkide püstitamist ja tulemuste analüüsimist."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Matemaatika olemus. Defineerimine. Hulga mõiste, tehted hulkadega, seose mõiste. Binaarne seos, ekvivalentsiseos ja klassijaotus, hulkade võimsus, lõpmatud ja lõplikud hulgad.Loogika lause, loogilised tehted, loogikaseadused. Tehted predikaatidega. Tõestamine: teoreem, pöördteoreem ja vastandteoreem. Naturaalarvu mõiste. Peanoaktsioonid. Järjestus. Naturaalarvude aritmeetika, liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Jaguvuse tunnused, alg- ja kordarvud. Ühekordsed ja ühistegurid, Eukleidese algoritm. Positsioonilised arvusüsteemid. Arvumõiste laiendamise üldskeem, täisarvude hulk, tehted täisarvudega."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Omandatakse matemaatika õpetamise süsteem ning teadmised õppeprotsessi juhtimiseks 1.-6.klassi matemaatikatundides."
  }
  [3697]=>
  object(stdClass)#3698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Eksam koosneb teoreetilistest ja praktilistest ülesannetest. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui on vastavalt nõutud tingimustele esitanud kõik kodused ja iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Ülevaade esimese kooliastme inimeseõpetuse ainest ja õpetamise metoodikast. Üliõpilase valmisolek planeerida, ette valmistada ja läbi viia huvitavaid ja arendavaid tunde."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Inimeseõpetuse kujunemislugu, koht esimese kooliastme õppekavas, eesmärgid ja õppesisu. Didaktika üldprintsiipide realiseerimine inimesõpetuse kontekstis. Läbivad teemad: minapilt ja mina suhestamine lähima ümbrusega., enesehinnang, käitumisnormid ja nende seos eakaaslaste vajaduste ja õigustega, toimetulek sotsiaalses keskkonnas. Tervis ja selle hoidmine, turvalisus ja ohud. Kodu ja kodumaa, Eesti riik, selle sümbolid ja valitsemisstruktuurid. Inimene ja teave, aeg ja asjad."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Omanadatakse pädevus inimeseõpetuse õpetamiseks 4.-6.klassis."
  }
  [3698]=>
  object(stdClass)#3699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7016"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Eksam kirjaliku testi kujul (arvesse lähevad ka semestri jooksul esitatud praktilised Tööd. Kursuse lõpus kirjalik eksam (test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Saadakse ülevaade Maa sfäärilisest ehitusest ja sfääride siseehitusest ning nende omavahelistest seostest. Süstematiseeritakse ja üldistatakse loodusalaseid teadmisi, saadakse ülevaade loodusprotsesside toimemehhanismidest. Kujuneb loodushoidlik suhtumine ning jätkusuutlik mõtteviis ja eluhoiak."
    ["sisu"]=>
    string(906) "Maateaduse aine ja struktuur. Maa kuju, suurus ja kujutamine (plaan ja kaart). Asendi määramine (ilmakaared ja kaardivõrk).Maa liikumine (öö ja päeva ning aastaaegade teke ja vaheldumine). Reljeefivormid ja kujutamine kaardil. Maa siseehitus ja laamtektoonika, kivimid. Muld ja mullatekketegurid. Reljeefi kujundavad välisjõud . Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Atmosfäär, selle tähtsus ja kaitse; ilm, kliima ja seda kujundavad tegurid. Eesti kliima. Vesi Maal.Eesti veestik. Vee ringkäik looduses. Veekaitse. Loodusvarad, Eesti loodusvarad. Jätkusuutlik loodusvarade kasutamine. Tähtsamad objektid Eesti ja maailmakaardil. Atlase kasutamine info otsimisel ja koha kirjelduse koostamisel. Geograafia õpetamise metoodika algastmes .Näitlike õppevahendite kasutamine. Kaart kui spetsiifiline õppevahend. Andmete graafilise kujutamise viisid. Praktilised tööd, vaatlused, välitööd."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Saadakse ülevaade Maa sfäärilisest ehitusest ja sfääride siseehitusest ning nende omavahelistest seostest. Süstematiseeritakse ja üldistatakse loodusalaseid teadmisi."
  }
  [3699]=>
  object(stdClass)#3700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7018"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Arvestus. Hindamise aluseks on: vaatlusülesannete materjalid, vaatlustundide protokollid, õpetaja kutseportree ja õppija eneseanalüüs, esinemine praktikakonverentsil."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Tutvutakse üldhariduskooli õpikeskkonnaga, õppetööga ja õpetaja rolliga selles, omandatakse esmased tunnivaatlusoskused."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Tutvumine klassiruumi füüsilise õpikeskkonnaga. Õpetaja tegevuse ja rolli jälgimine tunnis. Õppetunni struktuuri elementide eristamine ja ajaline määratlemine. Õppetunni vaatlus lähtudes tunni eesmärgist. Vaatlusprotokollide vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Vaatlusülesannete läbi saadakse ülevaade üldhariduskooli õpikeskkonnast ja õpetaja osast selles."
  }
  [3700]=>
  object(stdClass)#3701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(243) "Arvestus. Hindamise aluseks on praktikapäevik, kus on praktika eesmärgid, individuaalse tegevuse kava, kokkuvõte praktikast, vaatlustundide protokollid, antud tundidekonspektid koos eneseanalüüsidega, praktikajuhendaja hinnang tegevusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel I kooliastmes, osata oma tegevust planeerida, analüüsida ja püstitada uusi eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Tundide vaatlemine, ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs koos juhendaja ja kaasüliõpilastega, tegutsemine klassijuhataja abina."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Praktika läbinu on saanud kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel I kooliastmes, koostanud eneseanalüüsid ja püstitanud isiklikud eesmärgid jätkuvateks õpinguteks."
  }
  [3701]=>
  object(stdClass)#3702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(253) "Hindeline arvestus. Hindamise aluseks on praktikapäevik, kus on praktika eesmärgid, individuaalse tegevuse kava, kokkuvõte praktikast, vaatlustundide protokollid, antud tundidekonspektid koos eneseanalüüsidega, praktikajuhendaja hinnang tegevusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel II kooliastmes, osata oma tegevust planeerida, analüüsida ja püstitada uusi eesmärke, kusjuures erilise vaatluse all on õpilaste õpihuvi hoidmine."
    ["sisu"]=>
    string(135) "Tundide vaatlemine, ettevalmistamine, andmine ja analüüs koos juhendaja ja kaasüliõpilastega, klassijuhataja ülesannete täitmine."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Praktika läbinu on saanud kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel II kooliastmes, keskendudes õpilaste õpihuvi hoidmisele ja individuaalsele juhendamisele; koostanud eneseanalüüsid ja püstitanud isiklikud eesmärgid jätkuvateks õpinguteks."
  }
  [3702]=>
  object(stdClass)#3703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7027"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Õppida tundma looduses toimuvaid protsesse ja seoseid, mõista looduses toimuvate protsesside põhjusi, loodusliku maailmapildi ja inimest ümbritseva maailma mõistmise arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Loodusõpetuse eluta looduse osa (füüsika, astronoomia, keemia). Keemilised ja füüsikalised protsessid. Maailmaruum, taevakehad. Päikesesüsteem. Päike - Maa energiaallikas. Õhu koostis ja omadused. Soojusülekanne õhu kaudu. Õhu liikumine. Vee omadused. Vee soojenemine ja jahtumine. Vee olekud. Õhuniiskus. Sademed. Puhtad ained ja segud. Aine olekud, omadused, ehitus. Aineosakesed. Jõud. Põlemine. Roostetamine. Päikeseenergia. Mõõtmised. Keskkonna temperatuur ja selle mõõtmine. Õhurõhk ja selle mõõtmine. Lihtsamate laboratoorsete seadmete käsitlemine. Praktilised tööd."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Omandatakse teadmised ja arusaam inimest ümbritseva maailma mõistmiseks ning teemakohase õppeprotsessi juhtimiseks."
  }
  [3703]=>
  object(stdClass)#3704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7029"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Eksam. Oskus tund terviklikult ja lapsele sobivalt üles ehitada ning valmis tööd vormistada terviktulemuseks. Praktiliste tööde tase – lapsele sobivus ja arusaadavus, uudsus ja loomingulisus, läbi tööõpetuse teemade teiste valdkondade teadmiste jagamine. Ühe tehnika eri raskusastmetes kasutamise oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Huvi äratamine ise tegemise ja omavalmistatud asjade vastu. Lapse arendamine käelise tegevuse kaudu. Lapse loomingulisuse arendamine. Tööks vajalike vahendite valimine ja nende käsitsemine. Tööõpetuse kombineerimine teiste valdkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(946) "Tööõpetuse eesmärgid. Töö ja teemade planeerimine. Tööõpetuse seosed teiste valdkondadega. Ideede ja materjalide leidmine. Sõltuvus aastaaegadest. Tähtpäevade kalender. Materjali varumine. Materjali liigid: tööstuslikud ja looduslikud materjalid, jäätmed, kaasaegsed materjalid, nende kasutamine ja asendamine isetehtutega. Töövahendid. Katsed erinevate töövahenditega – sobilike välja selgitamine. Ülesande seadmine tunniks, selgitamine, laste häälestamine tööks, vahendite valimine ja piiramine, tulemuse vormistamine, motiveerimine. Eri tehnikad. Teema ja tehnika kaardid (kirjeldus, mida kasutada erinevate ideedega – võtete ja tehnika selgitamiseks). Ülesannete eri raskusastmed. Paberi- ja kartongitööd. Voolimine. Meisterdamine. Punumine. Puutöö. Metallitöö. Õmblemine ja tikkimine. Lõngatööd ja heegeldamine. Igapäevaselt vajalikud tööd. Laua katmine ja söögi tegemine. Valmistumine matkaks."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Oskuste omandamine õppeprotsessi juhtimiseks käsitööõpetuse tundides."
  }
  [3704]=>
  object(stdClass)#3705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam. Praktiliste tööde esitlus. Essee kunstiõpetusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Omandatakse klassiõpetajale vajalikud kunstiõpetuse alased teoreetilised teadmised, didaktilised ja praktilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Kunstiõpetuse tööplaani koostamine. Värviõpetus. Joonistamine. Maalimine. Trükkimine. Kollaaž. Voltimine. Voolimine.Disain. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfolio, raamid, näitus)."
    ["vljund"]=>
    string(70) "Oskuste omandamine õppeprotsessi juhtimiseks kunstiõpetuse tundides."
  }
  [3705]=>
  object(stdClass)#3706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(277) "Eksam. Õpimapi koostamine (loengukonspektid, vaadeldud tundide analüüsid, tunnikonspektid, oskussõnad, harjutusvara jms ). Hindetunni andmine kaasüliõpilastele. 16-taktilise harjutuskombinatsiooni kirjeldus ja esitamine. Kirjalik arvestuslik töö teoreetilise osa kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(359) "Teadvustada kehalise kasvatuse tähtsust Eesti riigi kodanike kasvatamisel. Kujundada arusaam kehalisest kasvatusest ja selle vajalikkusest. Võimaldada nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt tutvuda mitmesuguste kehaliste harjutuste õpetamise metoodiliste võtetega. Õppida kehalise kasvatuse tunde eesmärgistama, kavandama, organiseerima ja analüüsima."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Algklassi õpilaste füsioloogilised ja psühholoogilised iseärasused. Kehaliste harjutuste õppimine ja õpetamine. Kehaliste harjutuste õpetamise printsiibid, õpetamise struktuur ja õppemeetodid. Kehaliste harjutuste õppimise ja harjutamise meetodid. Kehalise kasvatuse ainekava, töökava, tunnikonspekti koostamine. Õpilaste hindamine kehalises kasvatuses. Harjutuste kirjeldamine - oskussõnad. Üldarendavate harjutuste põhiskeem. Liikumismängude teooria ja didaktika. Kehaliste võimete arendamine mängude kaudu. Puuetega laste kehaline kasvatus. Õpilase tervisekäitumise kujundamine, eneseväljendamise ja -realiseerimise võimalused liikumistegevuste kaudu: rütmika, loovliikumine. Teatevõistlused. Mängud ruumis ja õues. Akrobaatikaelementide tehnika ja didaktika. Sportmängude, kergejõustikuelementide ,kelgutamise, uisutamise ja suusatamise tehnika ja didaktika. Ujumise algõpetus videolt."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Oskuste omandamine õppeprotsessi juhtimiseks kehalise kasvatuse tundides."
  }
  [3706]=>
  object(stdClass)#3707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7035"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam. Hinde saamiseks on vaja lisaks konspektidele ja refereeritud kirjalikule materjalile põhimõistete ja programmis kajastuvate teemade valdamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Pädevuste saavutamine muusikakasvatuse ja didaktika valdkonnas: tervikvisiooni kujundamine muusikaõpetamisest algklassides."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Muusikalise kasvatuse eesmärgid ja ülesanded. Muusikalised pädevused ja õpetaja isiksuse tähtsus nende kujundamisel. Lühiülevaade muusikadidaktika ajaloost. Muusikaline kasvatus Eestis. R. Päts - Eesti koolimuusika fenomen. Musikaalsuse struktuur, lapse muusikalise arenemise perioodid. Muusikalise kasvatuse pedagoogilised meetodid. Lapse hääl ja selle arendamine. Lauluõpetamise metoodika ja laulurepertuaari valik. Diferentseeritud töö muusikaliselt arengult mahajäänud lastega. Muusika kuulamise aktiviseerimise võimalustest. Mäng keha- ja lastepillidel. Laste muusikaline looming."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Oskuste omandamine õppeprotsessi juhtimiseks muusikaõpetuse tundides."
  }
  [3707]=>
  object(stdClass)#3708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7039"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestus. Mudeli koostamine, miniuurimus, uurimistöö retsenseerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Õpetajakoolituse kursus, kus eesmärgiks on kujundada tulevases õpetajas arusaamad ja oskused oma tegevuse uurimiseks ja projekteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Kasvatusteadusliku uurimise ja projekteerimise ülesanded õpetaja, tema professionaalse arengu ning kooli ja haridussüsteemi arengu seisukohalt. Uurimise ja projekteerimise ülesanded, loogika ja korraldus, uurimuse läbiviimisel kaasnevad eetilised nõuded. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. Vaatlus ja küsitlus kasvatusteaduslikus uurimuses ja tegevuses."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Omandatakse arusaam teadustöö olemusest, kasvatusteadusliku uurimistöö koostamiseks vajalikud eelteadmised ning kasvatusteaduslike artiklite, -tööde analüüsioskus."
  }
  [3708]=>
  object(stdClass)#3709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7043"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Aine kursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb kirjalikust testist, mis põhineb semestri jooksul läbitud materjalil."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Arendatakse integreeritult kuulamis-, lugemis-, kõnelemis- ja kirjutamisoskuse arendamine. Ilukirjanduslike tekstide lingvistiline, grammatiline ja sisuline analüüs. Tõlked. Loovülesanded."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Globaalne ja selektiivne lugemine. Töö sõnaraamatuga. Leksikaal-grammatilised ja kommunikatiivsed harjutused. Sisu kokkuvõte. Sõnavara kinnistamine ja kontroll. Dialoogid. Ümberjutustus. Kirjalik tõlge."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Pädevuse kujundamine ilukirjanduslike tekstide lingvistiliseks, grammatiliseks ja sisuliseks analüüsiks."
  }
  [3709]=>
  object(stdClass)#3710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7045"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Kursus lõpeb hindelise arvestusega - kirjalik test semestri jooksul läbivõetust."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Omandatakse süsteemne ülevaade kaasaegse inglise keele grammatilisest struktuurist. Põhirõhk verbiga seonduval, aga käsitletakse ka teisi sõnaliike. Harjutuste valikul on silmas peetud eestlaste tüüpilisi raskusi inglise keele sõnaliikide omandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Verbi pöördelised vormid: tegumoed, grammatilised ajad, kõneviisid, otsene ja kaudne kõne, aegade ühildumine. Nimisõna. Omadussõna. Määrsõna. Artikkel. Eessõna. Arvsõna. Asesõna."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Omandatakse süsteemne ülevaade kaasaegse inglise keele grammatilisest struktuurist."
  }
  [3710]=>
  object(stdClass)#3711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7047"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Ainekursus lõpeb suulise eksamiga semestri jooksul läbivõetud teemadel."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Suulise kõneoskuse kujundamine selle erinevates vormides (monoloog, dialoog, diskussioon). Põhirõhk on sõnavara laiendamisel temaatilisel printsiibil. Oliline tähtsus on rollimängudel ja simulatsioonidel."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kehaosad. Välimuse kirjeldamine. Iseloom. Riietus. Sõprus ja esimene armastus. Pulmad: tseremoonia, kombed. Lahutus. Laste kasvatamine. Filmindus: kino ajalugu, filmi tegemine, filmiklassika, filmifestivalid ja auhinnad."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Kõneoskuse pädevuse kujunemine selle erinevates vormides (monoloog, dialoog, diskussioon)."
  }
  [3711]=>
  object(stdClass)#3712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7048"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Aine kursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb häälikute hääldamisega dialoogis ja dialoogi lõikude transkriptsioonist."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Üliõpilased saavad ülevaate artikulatsiooni organitest ja nende kasutamisest häälikute moodustamisel, transkriptsiooni märkidest ja intonatsiooni analüüsimisest. Põhirõhk on asetatud hääldamisele ja kõne transkribeerimisele."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Artikulatsiooniorganite ülevaade ja nende kasutamine. Häälikute jagu-nemine täishäälikuteks, diftongideks, triftongideks ja kaashäälikuteks. Diftongide ja triftongide moodustamine. Kaashäälikute jagunemine ja paiknemine kaashääliku tabelis. Kaashäälikute moodustamine ja nende kvalitatiivne erinevus. Foneetilised dialoogid ja nende transkriptsioon. BBC uudiste kuulamine, ümberkirjutamine ja transkribeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Omandatakse ülevaade artikulatsiooni organitest ja nende kasutamisest häälikute moodustamisel, transkriptsiooni märkidest ja intonatsiooni analüüsimisest."
  }
  [3712]=>
  object(stdClass)#3713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7049"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Ainekursus lõpeb eksamiga, mis koosneb: kirjalik ja suuline ettekanne + kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Inglise keel kõrvalainena. Saadakse ülevaade Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ajaloost, geograafiast, kultuurist, poliitikast ja traditsioonidest. Teemad on illustreeritud rohkete pildi- ja videomaterjalidega."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Ühendatud Kuningriik - üldiseloomustus, geograafia. Suurbritannia ajalugu. Kuninglik perekond. London: vaatamisväärsused. Inglismaa kuulsad paigad. Šotimaa. Wales. Põhja-Iirimaa. Kombed ja tähtpäevad Suurbritannias. Suurbritannia valitsussüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Saadakse ülevaade Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ajaloost, geograafiast, kultuurist, poliitikast ja traditsioonidest"
  }
  [3713]=>
  object(stdClass)#3714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7051"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Ainekursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb essee ja ärikirja kirjutamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Inglise keel kõrvalainena. Tutvutakse ärikirjadega, nende kirjutamisega ning läbi artiklite ja esseede kirjutamise süvendatakse kirjalikku väljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Erinevad ärikirja tüübid: avaldus, CV, kaebekiri, tellimuskiri, järelepäring, jne. Ärikirja vormistamine. Formaalne ja mitteformaalne stiil kirjavahetuses. Lühendid ärikirjades. Kirjelduse kirjutamine. Ajaleheartikli kirjutamine. Essee kirjutamine. Retsensiooni kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Läbi ärikirjade, artiklite ja esseede kirjutamise süveneb kirjalik väljendusoskus."
  }
  [3714]=>
  object(stdClass)#3715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7052"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Arvestus sõltub aruteludes osalemise aktiivsusest ja läbivõetud romaani põhjal arutleva essee kirjutamisel saadud hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Saada ingliskeelse ilukirjandusliku originaalteksti tõlgendamise kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Ühe 20. sajandi inglise kirjaniku romaani käsitlemine. Teose žanr, süžee, kompositsioon, tegelaskujud, sõnum. Teksti tõlgendamine."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Ingliskeelse ilukirjandusliku originaalteksti tõlgendamise kogemuse saamine."
  }
  [3715]=>
  object(stdClass)#3716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7061"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Inglise keel kõrvalainena. Anda üliõpilastele vajalikke teadmisi ja oskusi praktiliseks tööks inglise keele õpetajana üldhariduskooli 3.-9. klassini."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Võõrkeeleõppe meetodite ajalugu ja kaasaja peamised meetodid ja võõrkeeleõpetuslikud lähenemised. Kommunikatiivne kompetentsuspõhine lähenemine. Retseptiivsed ja produktiivsed osaoskused ja nende integratsioon. Sõnavara ja grammatika õpetamise põhialused. Aktiivne ja passiivne sõnavara."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Kujundatakse vajalikud oskused praktiliseks tööks inglise keele õpetajana üldhariduskooli 3.-9. klassis."
  }
  [3716]=>
  object(stdClass)#3717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7065"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Eksam koosneb suulisest ajalooteadmiste kontrollist ja kirjalike tunnikonspektide kaitsmisest (koos lisamaterjalidega)."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Anda ajalooõpetamise süsteem, arendada tulevase ajalooõpetaja loovust tunnis, lisada ajaloolisi teadmisi, õpetada koostama tunnikonspekti ja analüüsima tunni kõiki koostisosi ning erivariante."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Eesti ajalugu õppeainena. Üldajalugu (Vana-Idamaa, Kreeka, Rooma) õppeainena. Mõisted ja kronoloogia. Kodaniku kasvatamine läbi ajaloo tundmise. Ökoloogia ja patriotism. Tehniliste õppevahendite kasutamine. Lisamaterjalide süsteemsus ja mitmekesisus. Kaart ja kaarditöö. Tahvlitöö. Mängud ajalootunnis. Ilukirjandus ajalootunnis. Teatmeteoste kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Omandatakse ajalooõpetamise süsteem ning teadmised ajaloost õppeprotsessi juhtimiseks 4.-6.klassis."
  }
  [3717]=>
  object(stdClass)#3718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7068"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Kujuneb arusaam klassijuhataja rollist kooli esindajana, koostöö korraldajana õpilaste, aineõpetajate ja lastevanematega, kooli administratsiooni ja kooliväliste institutsioonidega. Omandatakse esmased oskused dokumentatsiooni täitmiseks, klassijuhataja tunni ja teiste klassi ürituste läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Klassijuhataja roll. Koostöö erinevate osapooltega. Kooli dokumentatsiooni täitmine. Klassijuhataja töö planeerimine ja aruandlus. Võimalused õpilaste arengu toetamiseks. Juhendamine ja nõustamine. Klassijuhatajatund. Üritused klassiga. Töö lastevanematega, arenguvestluse läbiviimine. Klassijuhataja töö eetika."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Kujuneb arusaam klassijuhataja rollist ja valmisolek teoreetiliste teadmiste praktiseerimiseks 4.-6.klassi praktikal."
  }
  [3718]=>
  object(stdClass)#3719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7069"
    ["hindamine"]=>
    string(317) "Eksam. Hindamine toimub protsessina kogu kursuse vältel. Arvestatakse osavõttu seminaridest, osalemist rühmatöödes, iseseisvate ülesannete täitmise sisukust ja vormistamise korrektsust. Kirjalik eksam kogu kursuse ulatuses. Lõplik hinne kujuneb semestri jooksul tehtud tööst ja kirjaliku eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Peaaine, mille raames saadakse teadmisi koolist kui organisatsioonist, selle struktuurist ja toimimise alustest. Kujundada arusaam kasvatuse olemusest ja eesmärkidest põhikooli I ja II kooliastmes, anda teadmisi ja oskusi klassi kui sotsiaalse grupiga toimetulekuks ja soodsa õpi- ja kasvatuskeskkonna kujundmaiseks õpetaja käitumisest, hoiakutest ja kõnest lähtuvalt, kujundada valmidus eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(921) "Haridusalane seadusandlus,erinevatest seadustest tulenevad haridusalased õigusaktid. Koolikorraldust reguleerivad õigusaktid. Kooli välishindamine. Planeerimise süsteem koolis: sisehindamine - arengukava - üldtööplaan - tööplaanid. Kooli põhistruktuur, töötajate põhifunktsioonid. Klassijuhataja põhivastutused: kooli esindamine, info vahendamine, asjaajamine ning õpilaste ja lapsevanemate nõustamine ning juhendamine. Klassijuhataja koostöö lapsevnemaga. Algõpetuse ülesanded õpilase arendamisel ja kasvatamisel. Riikliku õppekava kasvatusülesanded. Õpikeskkonna kujundamine ja selle erinevad komponendid, klassiruumi füüsiline ja sotsiaalne keskkond. Klassiga suhtlemise üldised põhimõtted, klass kui sotsiaalne grupp, grupiprotsesside mõju õppetööle. Õpetaja käitumine ja juhtimisstiilid. Klassi tegevuse juhtimine. Õpilaste ebakohane käitumine.Professionaalne enesekontseptsioon."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Omatakse ülevaadet õpetaja põhilistest rollidest tänases üldhariduskoolis ning teadmisi selle kohta, milliseid oskusi tuleb õpetaja professionaalse arengu käigus edasi arendada."
  }
  [3719]=>
  object(stdClass)#3720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7070"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam. Praktiline osa: töölehed (portfoolio). Eksam: kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Saadakse ülevaade elusorganismide süstemaatikast, liikidest ja mitmekesisusest. Süstematiseeritakse ja üldistatakse looduse alaseid teadmisi ning saadakse ülevaade loodusprotsesside toimemehhanismidest. Kujundatakse loodushoidlik suhtumine, arendatakse jätkusuutlikku mõtteviisi ja eluhoiakut. Kujundatakse aukartus elu ees."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Taimede, loomade, seente ja mikroobide ehitus, toitumine, paljunemine, kasvamine ja arenemine ning mitmekesisus. Eluslooduse süsteem. Inimese anatoomia ja füsioloogia. Elundkonnad, nende ülesanded. Haigustekitajad: viirused, bakterid, algloomad, sise- ja välisparasiidid. Tervislik toitumine. Immuunsus, allergia. Alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainete toime inimorganismile."
    ["vljund"]=>
    string(146) "Omatakse ülevaadet elusorganismide süstemaatikast, liikidest ja mitmekesisusest, saadakse eelteadmised teemakohaseks õppeprotsessi juhtimiseks."
  }
  [3720]=>
  object(stdClass)#3721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7071"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Eksam. Eksamile saamise eeldus on osalemine autitoorses töös 80% ulatuses ja kõigi iseseisvate tööd sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(457) "Mõtestada hariduse olemust ühiskonna kontekstis. Õppida tundma Eesti haridussüsteemi ja võrrelda teiste riikide haridussüsteemidega.Kujundada tervikpilt õpetaja positsioonist ühiskonnas ja õpetaja pidevarengut ja õpetajaharidust reguleerivatest dokumentidest; luua eeldused mõistmaks õpetaja positsiooni koolis (suhted lastevanematega, kolleegidega, juhtkonnaga; õpilasorganisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega jt sotsiaalsete partneritega)."
    ["sisu"]=>
    string(880) "Haridus ja haridussüsteem. Euroopa Nõukogu haridusregulatsioonid. Erinevad haridussüsteemi reguleerivad ja analüüsivad organisatsioonid: Euridyce’i ja OECD haridusalane tegevus. Õpetaja haridussüsteemis, õpetajatöö professionaliseerumine. Õpetaja professionaalne areng ja selle kavandamine. Õpetaja erinevad rolliootused: õpetaja ja klass, õpetaja suhe õpilastesse kui isiksustesse, õpetaja suhe teadmisse, õpetaja kui koolikultuuri hoidja, looja ja arendaja, õpetaja suhetes kolleegidega ja kooliadministratsiooniga. Õpetaja suhted lapsevanematega. Õpetaja kutse-eetika. Ülevaade seadusandlikest aktidest (sh Lapse õiguste konventsioon). Riiklik õppekava (RÕK) ja koolikorraldus. RÕK kui raamõppekava. Kooliastmete õppekorraldus ja pädevused. Nõuded kooli õppekavale (KÕK). Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, nende saavutamine KÕKi kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(630) "Tulevane õpetaja: - omab ülevaadet hariduse funktsioonidest ühiskonnas; - tunneb Eesti haridussüsteemi ja oskab analüüsida seda Euroopa Liidu kontekstis;- mõistab õpetaja positsiooni ühiskonnas ja koolis (suhted lastevanematega, kolleegidega, juhtkonnaga; õpilasorganisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega jt sotsiaalsete partneritega); - omab ülevaadet hariduselu reguleerivatest seadustest ja Riiklikust õppekavast;- teab efektiivse kooli ja õpetaja tunnusjooni (õpetaja väärtussüsteem, õpetaja kutse-eetika), õpetaja professionaalset arengut käsitlevaid seiskohti ning õpetaja liikumist karjääriredelil."
  }
  [3721]=>
  object(stdClass)#3722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7073"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Arvestus. Hinnangu aluseks loovuse alane essee ja osalemine/iseseisvate tööde esitlemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Üliõpilane saab teadmised loovuse mõistest, kogeb oma loovust ja spontaansust kui isiksuslikku ressurssi, osaleb kunstilistes, suhtlemis- ja koostööharjutustes. Üliõpilasel kujuneb oskus ja valmidus kasutada loovaid probleem- lahendusi oma tulevases töös ning rakendada oma loovust argielus."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Loovuse mõiste. Loovus ja spontaansus. Enesetunnetus ja eneseväljendus. Loominguprotsess. Loov liikumine, muusikaline eneseväljendus. Loovuse ja teraapia seosed. Kunstilised vahendid loova eneseväljenduse ja sügava enesemõistmise vahendina. Suuline ja kirjalik eneseväljendus läbi loovuse. Loomingulise keskkonna loomine. Loominguline mõtlemine. Loovus ja innovatsioon. Loovülesanded. Iseseisev töö Praktikumides alustatud loovtööde lõpetamine Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja selle alusel teemakohase ettekande koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(176) "Üliõpilane teab loovuse mõistet, omab kogemusi loovates kunstilistes, suhtlemis- ja koostööharjutustes, oskab koostada loovharjutusi, kasutab loovaid probleemi- lahendusi."
  }
  [3722]=>
  object(stdClass)#3723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7074"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Arvestus. Hindamise aluseks on kirjalik kokkuvõte praktikast ja juhendaja hinnang üliõpilase tegevusele ning esinemine praktikakonverentsil."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Selgitada välja kooliuusikute sagedasemad probleemid, tutvuda I klassi õpetaja ülesannete ja tegevuskavaga esimestel koolipäevadel, jälgida lapse kooliga kohanemise- ja arenguprotsessi ajavahemikus september-jaanuar."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Tutvumine koolipoolse ettevalmistustööga I klassi õpilaste vastuvõtuks. Tutvumine I klassi õpetaja ülesannete ja tegevusega laste kooliga harjumise protsessis. Laste koolivalmiduse jälgimine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Saadakse ülevaade I klassi õpilase kohanemisest ja arengust ning õpetaja osast tema arengu toetamisel kooliaasta I, II ja III õppeveerandil."
  }
  [3723]=>
  object(stdClass)#3724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7075"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Eksam. Eksamihinne kujuneb 4 kirjaliku töö põhjal, lisaks arvestatakse aktiivset osalemist loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Peaaine, mille käigus üliõpilased tutvuvad vastava kooliea õpilaste ealistest iseärasustest tuleneva õppeprotsessi spetsiifikaga, õpivad õppeprotsessi planeerima ja organiseerima ning juhtima."
    ["sisu"]=>
    string(510) "Didaktika mõiste; didaktika kasvatusteaduste osa-alana. Ülddidaktika põhifunktsioonid. Õpetaja tööks vajalikud kompetentsused ja nende hindamise kriteeriumid. Algõpetuse didaktika alane progressiivne minevikupärand (J. Käis jt). Õppekava didaktika osana. Õppimine ja õpetus. Õppimise olemus ja defineerimine. Õpetamismeetodid ja -viisid põhikooli I ja II kooliastmes. Tunnikava planeerimine ja koostamine. Õpetuse horisontaalne integratsioon. Õppetöö korraldamise iseärasused liitklassides."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Ettekujutus õpetamisest kui teadusest. Omatakse ülevaadet õppeprotsessi olemusest ja juhtimiseks vajalikest teadmistest ja oskustest. Eelteadmised ja valmisolek enesearenguks ainedidaktika õpingute raames."
  }
  [3724]=>
  object(stdClass)#3725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7076"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Essee vormis eneserefleksiooni kirjalik esitamine. Grupitöö suuline ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused oma õppeprotsessi eesmärgistamiseks, erinevate õpistrateegiate, enese- ja ajajuhtimise ning õpioskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(653) "Üliõpilane tutvub õppekorraldusega ülikoolis, saab ülevaate infosüsteemidest ja andmebaasidest, sh teadusandmebaaside kasutamisest. Kursuse jooksul õpitakse analüüsima iseennast õppijana, õppeprotsessi kavandamist, sh isiklike õpieesmärkide seadmist ja karjääriplaneerimist. Läbivad kursuse teemad on õpioskused ja õpistrateegiad, enese- ja ajajuhtimine õppeprotsessi ajal, isikliku elu sidumine õppimisega, grupis õppimine, eneserefleksioon, teadusliku teksti analüüsimise põhimõtted. Juhitakse tähelepanu kirjalike tööde vormistamise nõuete järgimiseks iseseisvate tööde tegemisel kogu õppimise ajal kõikides ainetes."
    ["vljund"]=>
    string(561) "Üliõpilane  omab ülevaadet Tallinna Ülikooli, sh Haapsalu Kolledži õppekorraldusest,  on tutvunud kooli infosüsteemidega, teadusallikate ja andmebaaside kasutamise võimalusega. Teab teadusteksti analüüsimise põhimõtteid;  järgib iseseisvate tööde tegemisel ülikooli kirjalike tööde vormistamise nõudeid;  tunneb tänapäevast õppeprotsessi, väärtustab grupis õppimist, koostöist õppimist;  planeerib oma õppimist ja isiklikke õpieesmärke;  analüüsib end õppijana ning mõistab eneserefleksiooni rolli õpingutes."
  }
  [3725]=>
  object(stdClass)#3726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7077"
    ["hindamine"]=>
    string(487) "Eksam koosneb 3 osast : A: individuaalne www-põhine õpimapp B: rühmatööd õpikeskkonnas IVA(esitlus, õpiprojekti kava: strateegia ja taktika) C: kirjalik test Kahest suulisest ja ühest kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks WWW-põhine õpimapp ( isiklik kodulehekülg + rühmatööd õpikeskkonnas IVA + test). Suulises osas antakse tagasiside loengutes käsitletud teemade kohta ja hinnatakse multimeedia-presentatsiooni vastavust püstitatud eesmärkidele."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Õppeaine kuulub didaktika ainevaldkonda, keskendudes infotehnoloogia rakendamise eesmärkidele ja meetoditele õppeprotsessis. Kursuse eesmärgiks on kujundada tänapäeva õpetajalt oodatavad haridustehnoloogilised pädevused – õppevahendite valmistamine arvuti abil ja nende ülesseadmine Internetti, õppimine ja õpetamine võrgupõhises keskkonnas, multimeedia presentatsioonide ja veebilehtede kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(764) "Haridustehnoloogia põhimõisted. Arvutid Eesti koolides – ajalugu ja hetkeseis. IT hariduspoliitikas. IT kasutamine õppetöös. Ülevaade Eestis läbiviidud haridustehnoloogia alastest uurimustest. Põhikooli lõpetaja IKT- ja meediaalased pädevused. Arvuti ja interneti kasutamise meetodid ainetunnis. IT-l põhinevad ainetevahelised õpiprojektid. Haridustehnoloogia laiem käsitlus – õpisüsteemide disain, analüüs ja evalvatsioon. Õpidisaini mudelid (Gagne, Dick&Carey, Merrill, Jonassen) ja nende kasvatusteaduslikud alused. Leshin, Pollock & Reigeluth õpisüsteemide disaini mudel. Esimene faas: probleemi, sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs. Probleemõpe ja rühmatöö võrgupõhises keskkonnas. Virtuaalne kool. Tulevikukooli visionäärid."
    ["vljund"]=>
    string(506) "Individuaalne veebilehekülg, mis on iga tudengi nn. digitaalne õpimapp, kuhu kogutakse praktikumide käigus valminud töölehed ( tunnikavad, tööjuhendid, testid, pilditöötlus vabavara programmidega, õpiprojekt) Interaktiivne õpiprojekt koostatakse 4-5 liikmelistes rühmades. Seminarides tehakse rühmatöö meetodil näiteharjutusi ning presenteeritakse iseseisva rühmatöö tulemusena koostatud õpiprojekti. Lisaks omandatakse õppetöö korraldamise kogemusi veebipõhises õpikeskkonnas IVA."
  }
  [3726]=>
  object(stdClass)#3727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7078"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(753) "Luua õpetajale aktiviseeriv ja arendav õpikeskkond, mis: - annab osalejale võimaluse teadvustada ja analüüsida oma rolli ja arenguvajadusi liidrina ja tulevase muutuste käivitajana;- suunab osalejat reflekteerima oma senist praktilist kogemust, täiustama olemasolevaid juhtimisalaseid kompetentse, liidriomadusi ja välja arendama uusi;- võimaldab täiustada liidrile olulisi isiksuslikke kompetentse (eelkõige eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni ja proaktiivsusega seotud oskusi);- võimaldab täiustada liidrile olulisi koostöökompetentse (eelkõige mõjususe aluseks olevaid suhtlemis- ja eneseväljendusoskusi);- võimaldab omandada uusi strateegiaid ja meetodeid muutuste juhtimiseks ja probleemide loovaks ja leidlikuks käsitlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Õpetaja kui liider ja eestvedaja. Muutuste juhtimise erinevad tasandid. Enesejuhtimine. Aja planeerimine ja eesmärkide seadmine. Mõjutamine ja kaasamine. Juhtimisstiilid. Tagasiside koostöös ja õppeprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(920) "Tulevane õpetaja: -tunneb muutuste juhtimise erinevaid tasandeid ning on loonud seoseid oma senise elu- ja töökogemusega;- on mõtestanud enda jaoks enesejuhtimise olemust, on mõtestanud eestvedamise mõistet ja isiklikke liidriomadusi; -on teadlik tervikliku ajakasutuse alustest ning orienteeritud eesmärgipärasele ja isiklikule visioonile toetuvale enesejuhtimisele;-on teadlik erinevatest enesejuhtimise võimalustest;-teadvustab kaasamise rolli projektijuhtimisel; -tunneb mõjutamise kompetentsi tasemeid ning on neid seostanud oma mõjutamiskogemustega;-tunneb partnerlusele põhineva mõjutamise mudeli etappe ning on neid praktiliselt koolituse ja iseseisva töö käigus läbi töötanud;-on teadvustanud enesekehtestamise ja manipuleerimise aluseks olevaid hoiakuid ning ennastkehtestava käitumisviisi olulisust liidri rollis ning reflekteerinud omaenda piiravaid ja kasulikke uskumusi liidrina tegutse"
  }
  [3727]=>
  object(stdClass)#3728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7080"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Ainekursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb essee ja ärikirja kirjutamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Tutvutakse ärikirjadega, nende kirjutamisega ning läbi artiklite ja esseede kirjutamise süvendatakse kirjalikku väljendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Erinevad ärikirja tüübid: avaldus, CV, kaebekiri, tellimuskiri, järelepäring, jne. Ärikirja vormistamine. Formaalne ja mitteformaalne stiil kirjavahetuses. Lühendid ärikirjades. Kirjelduse kirjutamine. Ajaleheartikli kirjutamine. Essee kirjutamine. Retsensiooni kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Läbi ärikirjade, artiklite ja esseede kirjutamise süveneb kirjalik väljendusoskus."
  }
  [3728]=>
  object(stdClass)#3729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7081"
    ["hindamine"]=>
    string(317) "Eksam. Hindamine toimub protsessina kogu kursuse vältel. Arvestatakse osavõttu seminaridest, osalemist rühmatöödes, iseseisvate ülesannete täitmise sisukust ja vormistamise korrektsust. Kirjalik eksam kogu kursuse ulatuses. Lõplik hinne kujuneb semestri jooksul tehtud tööst ja kirjaliku eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Kujundada arusaam kasvatuse olemusest ja eesmärkidest põhikooli I ja II kooliastmes, anda teadmisi ja oskusi klassi kui sotsiaalse grupiga toimetulekuks ja soodsa õpi- ja kasvatuskeskkonna kujundmaiseks õpetaja käitumisest, hoiakutest ja kõnest lähtuvalt, kujundada valmidus eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(812) "Algõpetuse ülesanded õpilase arendamisel ja kasvatamisel. Riikliku õppekava kasvatusülesanded. Õpikeskkonna kujundamine ja selle erinevad komponendid, klassiruumi füüsiline ja sotsiaalne keskkond. Klassiga suhtlemise üldised põhimõtted, klass kui sotsiaalne grupp, grupiprotsessid ja nende toime õppetööle. Õpetaja käitumine ja juhtimisstiilid kui õpikeskkonda mõjutavad tegurid, klassi juhtimise stiilid, õpetaja alateadlik käitumine, õpetaja ootused ja entusiasm. Klassi tegevuse juhtimine, käitumiskokkulepped ja töö korraldamise põhimõtted. Õpilaste ebakohane käitumine ja selle põhjused, ebakohase käitumise lahendamise strateegiad, õpilaste ennastjuhtiva käitumise kujundamine. Professionaalne enesekontseptsioon, tagasiside oma tööle, koostöö kolleegide ja juhtkonnaga."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Omatakse ülevaadet õpetaja põhilistest rollidest tänases üldhariduskoolis ning teadmisi selle kohta, milliseid oskusi tuleb õpetaja professionaalse arengu käigus edasi arendada."
  }
  [3729]=>
  object(stdClass)#3730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7084"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Eksam (kirjalik test). Eksamile pääsemise eelduseks on kirjalike kodutööde esitamine, osalemine kõigis vaatluspraktikumides ja praktiliste tööde sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Üliõpilased saavad baasteadmised erinevatest erivajadustega laste rühmadest. Omandatakse oskus ära tunda riskigruppi kuuluvat last, oskus küsida abi vastava koolitusega inimestelt ning oskus anda esmast abi riskilapsele."
    ["sisu"]=>
    string(817) "Eripedagoogika aine ja objekt. Eripedagoogika eesmärk ja ülesanded, ajalugu ja terminoloogia. Arenguhälvete põhjused, puude avaldumise paljusus. Lühiülevaade erivajadustega laste rühmadest. Andekas laps. Nägemis- ja kuulmispuuded. Kõne- ja keelepuuded. Tugi- ja liikumisaparaadipuudega lapsed. Autism. Krooniliselt haige laps koolis. Psüühika-ja käitumishäired koolieas. Õpivilumuste spetsiifilised häired. Vaimne alaareng. Individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele. Puuetega inimeste kaitse ja seadusandlus. HEV laps Eesti ühiskonnas. Aine sisaldab praktikume ja praktilisi töid 2EAP ulatuses. Praktikumide ja praktiliste tööde käigus vaadeldakse ning konspekteeritakse tunde (vm toetavaid tegevusi), analüüsitakse juhtumeid ning koostatakse näitmaterjali õpitegevuste toetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1065) "Üliõpilane omab ülevaadet levinumatest hariduslikest arenguhälvetest, suudab märgata õpilase erivajadust ja arendada koostööd tugispetsialistidega. - oskab eristada ja kirjeldada erivajadusest tingitud arengu eripära ning tunneb esmaseid koostöö algatamise põhimõtteid; - tunneb õpetuse kohandamise ja modifitseerimise põhimõtteid erinevates õppevaldkondades; - oskab formuleerida, presenteerida ja argumenteerida asjakohaseid seisukohti oma vaatenurgast lähtuvalt. - omab eetilistel tõekspidamistel rajanevat teadlikkust - on tutvunud õpetaja töö planeerimise, läbiviimise ja analüüsi süsteemiga (õpetaja töökava, tunnikonspekt) hariduslike erivajadustega õpilaste õppimise toetamisel kogu kooli õpiabi võrgustiku kontekstis - oskab märgata ja hinnata abivajavaid õpilasi, algatada abi korraldamist oma töö ja võrgustikutöö kontekstis arvestades õpilaste iseärasusi - teab ja oskab kasutada individuaalse õppekava põhimõtteid - tunneb õpetuse kohandamise ja modifitseerimise põhimõtteid erinevates õppevaldkondades."
  }
  [3730]=>
  object(stdClass)#3731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7085"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Üliõpilane saab teadmised loovuse mõistest, kogeb oma loovust ja spontaansust kui isiksuslikku ressurssi, osaleb kunstilistes, suhtlemis- ja koostööharjutustes. Üliõpilasel kujuneb oskus ja valmidus kasutada loovaid probleem- lahendusi oma tulevases töös ning rakendada oma loovust argielus."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Loovuse mõiste. Loovus ja spontaansus. Enesetunnetus ja eneseväljendus. Loominguprotsess. Loov liikumine, muusikaline eneseväljendus. Loovuse ja teraapia seosed. Kunstilised vahendid loova eneseväljenduse ja sügava enesemõistmise vahendina. Suuline ja kirjalik eneseväljendus läbi loovuse. Loomingulise keskkonna loomine. Loominguline mõtlemine. Loovus ja innovatsioon. Loovülesanded. Iseseisev töö Praktikumides alustatud loovtööde lõpetamine Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja selle alusel teemakohase ettekande koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(176) "Üliõpilane teab loovuse mõistet, omab kogemusi loovates kunstilistes, suhtlemis- ja koostööharjutustes, oskab koostada loovharjutusi, kasutab loovaid probleemi- lahendusi."
  }
  [3731]=>
  object(stdClass)#3732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7086"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Eksamihinne kujuneb kolme hinde põhjal: iseseisva töö koondhinne, kirjaliku testi hinne ja suulise raamatuanalüüsi hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(675) "Saadakse ülevaade lastekirjanduse arengust maailmas ja Eestis, alustades müütidest ja muinasjuttudest ning jõudes välja kaasaja lastekirjanduse juurde. Luuakse pilt selles kirjandusharus toimunud protsessidest. Tuuakse esile muutused, tutvutakse lähemalt olulisemate autorite ja nende teostega. Rõhuasetus on nooremale eale mõeldud kirjandusel. Lähemalt vaadeldakse lapse ootusi-eelistusi-vajadusi suhtes kirjandusega sõltuvalt tema vanusest ja arengust. Oluline eesmärk on tulevase õpetaja lugemuse suurendamine. Ta peaks olema võimeline lastekirjandust mõtestama, seda konteksti asetama ja saadud teadmisi nii emakeeltunnis kui teistes ainetundides rakendama."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Kirjanduse vastuvõtu ealised iseärasused, esteetilise taju areng, laste lugemisvara liigid, žanrid. Vanimad kirjanduslikud mälestised : müüdid, eeposed, muistendid ja muinasjutud. Maailma lastekirjanduse tähtsamad autorid ja teosed. Lastekirjanduse illustreerimisest, koomiksist. Lastekirjanduse ja -raamatu koht tänases Eestis - rõõmud, mured, ohud, suundumused."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Üliõpilane omab ülevaadet lastekirjanduse arengust maailmas ja Eestis. On võimeline lastekirjandust mõtestama."
  }
  [3732]=>
  object(stdClass)#3733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7087"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Arendada õpetajate (ja õpetajaks õppivate tudengite) haridustehnoloogilisi baasteadmisi, et toetada õpetaja tehnoloogilisi oskusi õpikeskkonna kujundamisel II kooliastmes."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Õpetajate tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste arendamine. Iseseisev toimetulek e-õppe tehniliste vahenditega: seadmete ühendamine arvuti külge, videoprojektor, videokonverentsiseade, videokaamera, skänner, fotoaparaat. Õppevideo stsenaariumi koostamine, video filmimine ja monteerimine; olemasoleva blogi täiendamine."
    ["vljund"]=>
    string(772) "Üliõpilane/ õpetaja kujundab IKT abil kaasaegse õpikeskkonna, rakendades tehnoloogilist innovatsiooni. • Süstematiseerib ja arhiveerib elektroonseid materjale, õpiobjekte • Kavandab ja korraldab IKT kasutamist õppetöö toena (nt annab arvuti kasutamisega seotud kodutöid, valmistab õppematerjale jne) • Kasutab internetipõhiseid audio ja video vahendeid (nt videokonverents, audiokonverents) • Loob elektroonseid õppematerjale multimeedia vahenditega (animatsioone, video- ja audiotöötlust jne) • Loob, vormindab, avaldab kasutajasõbralikud õppematerjalid • Kasutab IKT vahendeid aktiivõppe läbiviimisel Kursuse edukal läbimisel omandatavad õppejõudude/õpetajate haridustehnoloogilised pädevused: A1.1, A1.2, B1.1, B1.2, B1.3, B1.4, B2.4"
  }
  [3733]=>
  object(stdClass)#3734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7089"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksam. Eksami tulemused moodustavad essee ja seminari hinnete koondhindena"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest I ja II kooliastmes. Anda ülevaade pedagoogilise psühholoogia põhiteemadest, luues arusaamise inimesest kui tervikust ja tema funktsioneerimisest."
    ["sisu"]=>
    string(780) "Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega. Klassikalised ja kaasaegsed õppimise teooriad. Õppimine ja õppimise efektiivsust mõjutavad tegurid. Isiksusepsühholoogia kontseptsioonid. Kasvamine, areng, küpsemine. Akadeemiline ja praktiline intelligentsus. Enesehinnang ja mina-kontseptsioon. Psüühika ja käitumise bioloogilised alused. Sotsiaalne õppimine. Kõlbeline areng. Emotsioonid ja emotsionaalne regulatsioon. Suhted ja suhete mudelid koolis. Tunnetusprotsessid. Teadvus. Motivatsioon. Vajadused. Pedagoogilise psühholoogia kolm komponenti: õpilane, õppimine, õppimiseks vajalikud tingimused. Individuaalne ja rühmatöö koolis. Õpetaja rollid. Hindamine ja tagasiside. Õpiraskuste hindamine ja abistamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilane: Omab ülevaadet põhiteemadest ning teab klassikalisi ja kaasaegseid õpiteooriaid; Mõistab õpilase psüühika funktsioneerimise põhilisi seaduspärasusi ja nende seotust keskkondlike (sh sotsiokultuuriliste) teguritega; Oskab analüüsida iseennast ja ümbritsevat koolikeskkonda teaduslikest printsiipidest ja käsitlustest lähtuvalt; Teab õppimist mõjutavaid pedagoogilisi ja psühholoogilisi tingimusi ning oskab nendega arvestada."
  }
  [3734]=>
  object(stdClass)#3735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7090"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Õppida tundma looduses toimuvaid protsesse ja seoseid, mõista looduses toimuvate protsesside põhjusi, loodusliku maailmapildi ja inimest ümbritseva maailma mõistmise arendamine. Saadakse ülevaade Maa sfäärilisest ehitusest ja sfääride siseehitusest ning nende omavahelistest seostest. Kujuneb loodushoidlik suhtumine ning jätkusuutlik mõtteviis ja eluhoiak."
    ["sisu"]=>
    string(1463) "Loodusõpetuse eluta looduse osa (füüsika, astronoomia, keemia). Keemilised ja füüsikalised protsessid. Maailmaruum, taevakehad. Päikesesüsteem. Päike - Maa energiaallikas. Õhu koostis ja omadused. Soojusülekanne õhu kaudu. Õhu liikumine. Vee omadused. Vee soojenemine ja jahtumine. Vee olekud. Õhuniiskus. Sademed. Puhtad ained ja segud. Aine olekud, omadused, ehitus. Aineosakesed. Jõud. Põlemine. Roostetamine. Päikeseenergia. Mõõtmised. Keskkonna temperatuur ja selle mõõtmine. Õhurõhk ja selle mõõtmine. Lihtsamate laboratoorsete seadmete käsitlemine. Praktilised tööd. Maateaduse aine ja struktuur. Maa kuju ja kujutamine (plaan, kaart). Asendi määramine (ilmakaared, kaardivõrk). Maa liikumine (öö ja päeva ning aastaaegade teke ja vaheldumine). Reljeefivormid ja kujutamine kaardil. Maa siseehitus ja laamtektoonika, kivimid. Muld ja mullatekketegurid. Reljeefi kujundavad välisjõud. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Atmosfäär, selle tähtsus ja kaitse; ilm, kliima ja seda kujundavad tegurid. Eesti kliima. Vesi Maal, veeringe, veekaitse, Eesti veestik. Loodusvarad, jätkusuutlik loodusvarade kasutamine. Tähtsamad objektid eesti ja maailmakaardil. Atlase kasutamine info otsimisel ja koha kirjelduse koostamisel. Geograafia õpetamise metoodika algastmes. Näitlike õppevahendite kasutamine. Kaart kui spetsiifiline õppevahend. Andmete graafilise kujutamise viisid. Praktilised tööd, vaatlused, välitööd."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Omandatakse teadmised ja arusaam inimest ümbritseva maailma mõistmiseks ning teemakohase õppeprotsessi juhtimiseks. Omatakse ülevaadet Maa sfäärilisest ehitusest ja sfääride siseehitusest ning nende omavahelistest seostest. Süstematiseeritakse ja üldistatakse loodusalaseid teadmisi."
  }
  [3735]=>
  object(stdClass)#3736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7091"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Eksam. Eksamihinne kujuneb kirjalike töö põhjal, lisaks arvestatakse aktiivset osalemist loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Peaaine, mille käigus üliõpilased tutvuvad vastava kooliea õpilaste ealistest iseärasustest tuleneva õppeprotsessi spetsiifikaga, õpivad õppeprotsessi planeerima ja organiseerima ning juhtima."
    ["sisu"]=>
    string(510) "Didaktika mõiste; didaktika kasvatusteaduste osa-alana. Ülddidaktika põhifunktsioonid. Õpetaja tööks vajalikud kompetentsused ja nende hindamise kriteeriumid. Algõpetuse didaktika alane progressiivne minevikupärand (J. Käis jt). Õppekava didaktika osana. Õppimine ja õpetus. Õppimise olemus ja defineerimine. Õpetamismeetodid ja -viisid põhikooli I ja II kooliastmes. Tunnikava planeerimine ja koostamine. Õpetuse horisontaalne integratsioon. Õppetöö korraldamise iseärasused liitklassides."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Ettekujutus õpetamisest kui teadusest. Omatakse ülevaadet õppeprotsessi olemusest ja juhtimiseks vajalikest teadmistest ja oskustest. Eelteadmised ja valmisolek enesearenguks ainedidaktika õpingute raames."
  }
  [3736]=>
  object(stdClass)#3737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7092"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Eksam. Eksam koosneb teoreetilistest ja praktilistest ülesannetest. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui on vastavalt nõutud tingimustele esitanud kõik kodused ja iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Ülevaade esimese kooliastme inimeseõpetuse ainest ja õpetamise metoodikast. Üliõpilase valmisolek planeerida, ette valmistada ja läbi viia huvitavaid ja arendavaid tunde."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Inimeseõpetuse kujunemislugu, koht esimese kooliastme õppekavas, eesmärgid ja õppesisu. Didaktika üldprintsiipide realiseerimine inimesõpetuse kontekstis. Läbivad teemad: minapilt ja mina suhestamine lähima ümbrusega., enesehinnang, käitumisnormid ja nende seos eakaaslaste vajaduste ja õigustega, toimetulek sotsiaalses keskkonnas. Tervis ja selle hoidmine, turvalisus ja ohud. Kodu ja kodumaa, Eesti riik, selle sümbolid ja valitsemisstruktuurid. Inimene ja teave, aeg ja asjad."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Saadakse ülevaade esimese kooliastme inimeseõpetuse ainest ja õpetamise metoodikast ning omandatakse valmisolek planeerida, ette valmistada ja läbi viia kaasahaaravaid inimeseõpetuse tunde."
  }
  [3737]=>
  object(stdClass)#3738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7093"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "Eksam. Hindamise aluseks on praktikapäevik, kus on praktika eesmärgid, individuaalse tegevuse kava, kokkuvõte praktikast, vaatlustundide protokollid, antud tundide konspektid koos eneseanalüüsidega, praktikajuhendaja hinnang tegevusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel I kooliastmes, osata oma tegevust planeerida, analüüsida ja püstitada uusi eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Tundide vaatlemine, ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs koos juhendaja ja kaasüliõpilastega, tegutsemine klassijuhataja abina."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Praktika läbinu on saanud kasutada didaktikaõpingutes omandatud teadmisi õppeprotsessi juhtimisel I kooliastmes, koostanud eneseanalüüsid ja püstitanud isiklikud eesmärgid jätkuvateks õpinguteks"
  }
  [3738]=>
  object(stdClass)#3739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7094"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Arvestus. Hindamise aluseks on vaatlusülesannete materjalid, vaatlustundide protokollid, õpetaja kutseportree ja õppija eneseanalüüs, esinemine praktikakonverentsil."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Tutvutakse üldhariduskooli õpikeskkonnaga, õppetööga ja õpetaja rolliga selles, omandatakse esmased tunnivaatlusoskused."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Tutvumine klassiruumi füüsilise õpikeskkonnaga. Õpetaja tegevuse ja rolli jälgimine tunnis. Õppetunni struktuuri elementide eristamine ja ajaline määratlemine. Õppetunni vaatlus lähtudes tunni eesmärgist. Vaatlusprotokollide vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Vaatlusülesannete läbi saadakse ülevaade üldhariduskooli õpikeskkonnast ja õpetaja osast selles."
  }
  [3739]=>
  object(stdClass)#3740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7095"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Arvestus. Hindamise aluseks on vaatluse põhjal koostatud kokkuvõtted ja ühe õppemeetodi rakendamise analüüsid."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Tutvutakse õpetaja töö planeerimise süsteemiga (õpetaja töökava, tunnikonspekt) ning õpetaja tegevusega enne ja pärast tundi."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Tutvumine õpetaja töökava ja tundide ettevalmistamisega, õpetaja abistamine tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel, tuginedes didaktika aluste õpingutele."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Saadakse ettekujutus õpetaja töö planeerimise süsteemist (õpetaja töökava, tunnikonspekt) ning õpetaja tegevustest enne ja pärast tundi."
  }
  [3740]=>
  object(stdClass)#3741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7096"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Tutvustada inglise keele didaktika põhialuseid, anda teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ja oskusi inglise keele õpetamiseks põhikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Võõrkeeleõppe meetodite ajalugu ja kaasaja peamised meetodid ja võõrkeeleõpetuslikud lähenemised. Kommunikatiivne kompetentsuspõhine lähenemine. Retseptiivsed ja produktiivsed osaoskused ja nende integratsioon. Sõnavara ja grammatika õpetamise põhialused. Aktiivne ja passiivne sõnavara."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane tunneb võõrkeele metoodika ajalugu, kommunikatiivse keeleõpetuse aluseid; omab erinevaid metoodilisi võtteid osaoskuste arendamiseks inglise keele tunnis."
  }
  [3741]=>
  object(stdClass)#3742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7099"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avatud kõigile huvilistele. Kaitsmisele lubamise eelduseks on klassiõpetaja õppekava täielik läbimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Oskuste kujunemine: 1) erialase terminoloogia valdamiseks 2) kirjandusallikate ja empiiriliste andmete analüüsimiseks 3) teadusliku teksti koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Üliõpilased koostavad pedagoogilise või ainedidaktika alase uurimistöö, tuginedes valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöö peab väljendama üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteeritust erialases kirjanduses ning võimet teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada."
    ["vljund"]=>
    string(22) "Teadustöö koostamine"
  }
  [3742]=>
  object(stdClass)#3743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7102"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Arvestus sõltub aruteludes osalemise aktiivsusest ja läbivõetud romaani põhjal arutleva essee kirjutamisel saadud hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Anda ülevaade ilukirjanduse kontseptsioonist, käsitledes ühe 20. sajandi briti kirjaniku romaani."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Ühe 20. sajandi inglise kirjaniku romaani käsitlemine. Teose žanr, süžee, kompositsioon, tegelaskujud, sõnum. Teksti tõlgendamine."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Üliõpilane oskab lingvistiliselt ja sisuliselt analüüsida ühe 20. sajandi briti kirjaniku romaani; oskab kirjeldada tegelasi ja kirjutada teose arvustust; kirjutab romaani põhjal essee; annab ülevaate ühest enda poolt valitud ameerika kirjaniku romaanist."
  }
  [3743]=>
  object(stdClass)#3744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7103"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Arvestus. Koostatakse ainevaldkondade ülene tervisekasvatuse programmi osa või üks võimalik näidetest tervisekasvatuse käsitlemiseks läbiva teemana."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua eeldused tervisekasvatuse alaste baasteadmiste saamiseks. Toetada oskuste arenemist, mis on vajalikud tervistsoodustava käitumise ja tervisliku keskkonna kujundamiseks ning tervisekasvatuse lõimimiseks teiste ainevaldkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Terviseedendus ja tervisekasvatus. Tervisekasvatuse olemus, ülesanded ja tegevusprintsiibid. Tervisekasvatuse teooriate rakendamine põhikooli I ja II astmes. Loomingulised tegevused tervist edendavatel eesmärkidel. Tervisekasvatuse teemade lõimimise võimalused teiste ainevaldkondadega. Tervisliku eluviisi propageerime läbiva teemana ja vastavate tegevuste planeerimine. Tervisevaldkonna alase informatsiooni kogumine ning selle kriitiline ja loov tõlgendamine põhikooli I ja II astme õpilaste iseärasustest lähtuvalt."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Üliõpilane: Teab tervisekasvatuse üldisi põhimõtteid; Mõistab sotsiaalse-, vaimse- ning füüsilise keskkonna tegureid ja olukordi, mis mõjutavad inimeste tervist ja heaolu; Tunneb tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikke komponente, nende õpetamise strateegilisi põhimõtteid ja tervisekasvatuse lõimimise võimalusi erinevate ainevaldkondade tegevustesse; Koostab tervisekasvatuse baasteadmistele vastava tervisekasvatuse programmi või selle osa."
  }
  [3744]=>
  object(stdClass)#3745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKK7104"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Arvestus. Hinnatakse õpimappi ja praktilise tegevuse läbiviimist koolis."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua tingimused liikluskasvatuse põhimõtete tundmaõppimiseks nii nende õppimiseks ja õpetamiseks kirjanduse põhjal kui ka koolitegelikkuses."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Liikluskultuuri mõiste. Liikluskasvatust reguleerivad dokumendid. Liikluskasvatuse koht riiklikus ja kooliõppekavas. Liikluskasvatuse kavandamine ja õpikeskkonna kujundamine. Käitumiskultuurist liikluses. Ohutusnõuded ja rakendamine. Õppekäigu korraldamine. Koostöö korrakaitse-, lastekaitse- jm institutsioonidega liikluskasvatuse korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: Tunneb liikluskasvatust sätestavaid materjale; Kavandab ja korraldab liiklusalast õppetegevust; Analüüsib liiklusalast õppematerjali."
  }
  [3745]=>
  object(stdClass)#3746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele kasutada lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades liiklusalaseid andmebaase."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Ülevaade liiklusalastest andmebaasidest. Ülevaade isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest. Kuidas ja mis tingimustel saab andmebaasidest andmeid küsida."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Õppija: ·omab ülevaadet liiklusalastest andmebaasidest; ·omab ülevaadet isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest; ·teab kuidas ja mis tingimustel andmebaasidest andmeid küsida saab."
  }
  [3746]=>
  object(stdClass)#3747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Toetada teaduspõhisuse väärtustamist. Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele tugineda lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades teaduslikele teooriatele ja uurimistulemustele."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Ülevaade Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest. Ülevaade uuringute aluseks olevatest teooriatest ja uuringute põhjal tehtud järeldustest."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Õppija: ·omab ülevaadet Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest; ·kirjeldab enda poolt valitud lõputöö teemaga seotud teoreetilisi seisukohti tuginedes liiklusohutusalastele uuringutele"
  }
  [3747]=>
  object(stdClass)#3748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5003"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Toetada arusaamise kujunemist, et liikluskeskkonna õige planeerimise ja korraldamisega saab suuresti mõjutada liiklusohutust. Toetada teadmiste kujunemist ohutuks liikluskeskkonna planeerimiseks ja korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Teetingimuste mõju liiklusvoolule ja sõidukijuhi tööle. Liiklusvoogude teooria ja selle rakendamise võimalused. Liikluskorralduse üldprintsiibid maanteedel ja linnades. Teede, tänavate ja ristmike geomeetrilised lahendused ning läbilaskvus. Ühistranspordi mõju liikluskorraldusele. Liikluse koordineeritud juhtimine ja ühistranspordi eelistamine. Transiitliiklus. Liikluse rahustatud piirkonnad ja parkimise korraldamine. Süsteem sõiduk-tee-liikleja. Autostumise tase. Maantee ja linnatänava projekti alusel oodatava liiklusohutuse taseme hindamine. Konfliktid ja nende hinnangud. Liiklusolude parandamine. Liikluskorralduse mõju liiklusohutusele. Teeplaneerimise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Õppija: ·omab ülevaadet ohtust teeplaneerimise põhimõtetest; ·mõistab süsteemi sõiduk-tee-liikleja; ·teab liikluskorralduse mõju liiklusohutusele."
  }
  [3748]=>
  object(stdClass)#3749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Luua eeldused oskuste kujunemiseks planeerida ja läbi viia liiklusohutuskampaaniaid ja hinnata nende mõju inimeste liikluskäitumisele."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Ülevaade liiklusohutuskampaaniatest Eestis ning teistes maades. Liiklusohutuskampaaniad kui üks osa liiklusohutusalasest tegevusest sh Eesti Rahvusliku Liiklusohutuseprogrammiga seatud ülesannetest. Liiklusohutuskampaaniate planeerimine lähtuvalt sihtrühmast ja seatud eesmärkidest. Liiklusohutuskampaaniate mõju hindamine liikluskäitumisele. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle koostab Õppija liiklusohutuskampaania enda poolt valitud sihtrühmale, mis moodustab hindelisest arvestusest 30%."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Õppija: ·oskab planeerida liiklusohutuskampaaniaid ja projekte arvestades sihtrühma ja seatud eesmärke;· suudab koordineerida liiklusohutuskampaaniate ja projektide ettevalmistust riiklikul ja kohalikul tasandil; ·teab kuidas suhelda meediakanalitega."
  }
  [3749]=>
  object(stdClass)#3750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5005"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Toetada arusaamise kujunemist liiklusjärelevalve rollist liiklusohutuse tagamisel. Luua võimalused oskuste kujunemiseks teostada liiklusjärelvalvet."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Õigusaktidest tulenevad politsei kohustused liiklusjärelevalve teostamisel:·liiklusjärelevalve objektid;·juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korralduslikud nõuded;·politsei kohustus teostada kontrolli ohtlike veoste üle;·teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimine;·Maanteeameti ja Politseiameti koostöökokkuleppest tulenevate kohustuste täitmine;· üleriigilised politseioperatsioonid ning rahvaüritused; ·toimingud liiklusjärelevalve teostamisel (haldus-ja väärteomenetlus);·ülevaade liiklussüütegudest.Lisaks loengutele ja iseseisvale tööle kirjandusega toimub praktiline töö, mis moodustab eksamihindest 30%."
    ["vljund"]=>
    string(575) "Õppija:·teab, milliste õigusaktidega on reglementeeritud liiklusjärelevalve teostamise nõuded ja piirangud; ·tunneb liikluse üldisi põhimõtteid sh liikluseeskirja põhireegleid; · teab õigusaktidest tulenevaid politsei kohustusi liiklusjärelevalve teostamisel ning kontrollimiste sisu; ·teab liiklusjärelevalves kasutatavaid tehnikavahendeid; ·teab politsei kohustusi politseioperatsioonidel ning rahvaüritustel; ·oskab käituda liiklusõnnetuse sündmuskohal;·omab piisavat ettevalmistust läbimaks edaspidi spetsiifilisemaid liiklusealaseid ainekursuseid."
  }
  [3750]=>
  object(stdClass)#3751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5006"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks sõidukite (sh jalgratta) aktiivsest ja passiivsest turvalisusest. Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, et sõiduki aktiivsest ja passiivsest turvalisusest on kasu ainult siis, kui oskame tehniliste lahenditega loodud turvaelemente õigesti kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Aine annab ülevaate sõidukite üldistest ehituse alustest ja tehniliste lahenditega loodud aktiivsest ja passiivsest turvalisusest. Kirjeldatakse olukordi, kus sõiduki aktiivne ja passiivne turvalisus ohutust ei taga."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Õppija: ·tunneb sõidukite üldisi ehituse aluseid; ·teab aktiivse ja passiivse turvalisuse eesmärgil loodud tehniliste elementide tööpõhimõtteid; ·oskab õigesti kasutada aktiivse ja passiivse turvalisuse eesmärgil loodud tehnilisi elemente."
  }
  [3751]=>
  object(stdClass)#3752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Luua eeldused liikluskäitumise aluste tundmiseks ja oskuste kujunemiseks kasutada neid teadmisi oma tulevases töös."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Ülevaade liikluskäitumise ajaloost. Liikluskäitumise rõhuasetused täna - GDE-maatriks (Keskinen 1998) kui liiklusalaste uuringute ja liikluskoolituse arendamise laialdaselt tunnustatud teoreetiline alus. Põhistatud käitumise teooria - planeeritud käitumise põhimudel, mille kohaselt tegevus tugineb tegevusplaanile, mida muudetakse tegevuse tagajärgede kohta saadud tagasiside alusel – The Theory of Planned Behaviour (Ajzen 1991). Riski optimeerimise teooria – Risk Homeostasis Theory in Traffic Safety (Wilde 1988)."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Õppija: ·omab ülevaadet liikluskäitumise üldistest arengusuundadest ja teooriatest; ·on võimeline liikluskäitumise alastele teooriatele tuginedes valima liiklusohutusele suunatud hoiakute ja käitumise kujundamiseks sobivaid õppemeetodeid."
  }
  [3752]=>
  object(stdClass)#3753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5008"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele tugineda lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades liiklusalasele õigusaktidele."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Ülevaade liiklusalastest õigusaktidest. Liiklusalaste probleemülesannete lahendamine. Ülevaade liiklusõiguspraktikas esinenud probleemidest. Analüüsitakse võimalusi selliseid probleeme vältida."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Õppija: ·omab ülevaadet liiklusalastest õigusaktidest; ·on võimeline lahendama liiklusalaseid probleemülesandeid tuginedes õigusaktidele."
  }
  [3753]=>
  object(stdClass)#3754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5009"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks liikluskasvatuse olemusest hariduse kontekstis. Luua eeldused oskuste kujunemiseks lõimida liikluskasvatust kooli õppekavasse ja kohalike omavalitsuste tegevuskavasse."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Ülevaade laste liiklusõpetusest ja –kasvatusest Eestis ning teistes maades. Eesti Rahvusliku Liiklusohutuseprogrammi laste liiklusõpetuse ja -kasvatusega seonduvad meetmed. Liikluskasvatus kui läbiv teema alushariduse ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Liikluskasvatuse eripära sõltuvalt kooliastmetest. Lõimist võimaldavad metoodilised võtted.Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle koostab Õppija liikluskasvatusalase tegevuskava lähtudes kooli riiklikust õppekavast või KOV tegevuskavast, mis moodustab eksamihindest 30%."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Õppija: ·tunneb liikluskasvatuse lõimimist võimaldavaid metoodilisi võtteid; ·mõistab õpetaja rolli liikluskasvatuse lõimimise protsessides; ·omab ülevaadet liikluskasvatust reguleerivatest õigusaktidest; ·suudab näha seoseid liikluskasvatuse ja käitumisõpetuse vahel; ·omab suutlikkust iseseisvalt kavandada liikluskasvatusalaseid tegevusi õppe- ja kasvatustöös."
  }
  [3754]=>
  object(stdClass)#3755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Luua eeldused isikutevaheliste erinevuste mõistmiseks kognitiivsete võimete erinevates tahkudes ning isiksuseomaduste poolest ning nende mõju isiku toimetulekule liiklussituatsioonides. Toetada arusaamise kujunemist empiirilisest lähenemisest psühholoogiale ning teadmiste omandamist korrektsete isiksuse ja võimekuse hindamisviiside kohta."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Aine käsitleb peamisi empiirilist kinnitust leidnud isiksuse ja võimekuse tahke, stabiilsust ajas, arengulisi muutusi, situatiivseid mõjutegureid, bioloogilist tausta, jaotuvust populatsioonis ning äärmusi nagu vaimne mahajäämus ja psüühikahäired. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija juhtumianalüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(561) "Õppija:·teab kaasaegses empiirilises psühholoogias enim kinnitust leidnud indiviidide võimekuse ja isiksuse peamisi tahkusid ning hindamisviise;·suudab vastava ala spetsialistide abiga prognoosida indiviidi võimet omandada oskusi ning kalduvusi käituda keskkonnas;·suudab oma töös mõista indiviididel sõiduoskuste omandamisel ja liikluskäitumises ette tulevaid raskusi ning aidata indiviidil nende raskustega süvitsi tegeleda;· suudab mõista ennetustöös ette tulevate konkreetsete sihtgruppide spetsiifikat ning oma tööd vastavalt kohandada."
  }
  [3755]=>
  object(stdClass)#3756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5011"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Ekasm"
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Aine eesmärk on tutvustada sümmeetrilise kommunikatsiooni ideed nii suhtekorralduses, juhtimises kui ka infoedastuses. Seminaride ning grupitööde raames praktiseeritakse efektiivseid suhtlusmudeleid. Loengutel ning praktikumides pööratakse tähelepanu, kuidas osata eristada argumenti demagoogiast, kuidas suhelda meediaga, kuidas esitada oma sõnumeid avalikkusele."
    ["sisu"]=>
    string(181) "J. Gruningi sümmeetrilise kommunikatsiooni mudel. E. Berne teooriad konfliktide põhjustest. Argumenteerimine ja demagoogia. Sotsiaalne mõjustamine. Suhtlemine meediaga jt teemad."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Õppija: ·suudab korrektselt vormistada oma sõnumi, kaitsta argumenteeritult oma ideid auditooriumi ees; ·tunneb ära efektiivse käitumise põhialuseid; ·oskab selgitada konfliktide tekkepõhjuseid; ·teab, milliseid suhtlemisstrateegiaid kasutades luuakse pikas perspektiivis usaldusväärsed suhted."
  }
  [3756]=>
  object(stdClass)#3757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5012"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, miks liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem, millised on erinevate liiklejategruppide riskeeriva liikluskäitumise viisid ning toetada pädevust võimaluste kohta riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Aine annab ülevaate liiklusvigastustega seotud näitajatest Eestis ja mujal maailmas, käsitleb liiklejate gruppide kaupa võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise ning võimalusi riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija projekti riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Õppija: ·mõistab liiklusvigastuste probleemi olulisusest rahvatervishoiu seisukohalt ·teab erinevate liiklejate gruppide võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise; ·oskab planeerida ja on võimeline ellu rakendama riskeeriva liikluskäitumise ennetamise projekti."
  }
  [3757]=>
  object(stdClass)#3758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Anda ülevaade enamkasutatavate psühhoaktiivsete ravimite toimetest ja nende võimalikust mõjust käitumisele liikluses ning luua eeldused oskuste kujunemiseks sellealase uue informatsiooni käsitlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(597) "·Ülevaade meditsiinis ja olmes tarvitatavatest psühhoaktiivsetest farmakonidest, mis võivad mõjustada käitumist liikluses: neuroleptikumid, rahustid, antidepressandid, tümostabilisaatorid, kognitiivseid võimeid parendavad ravimid, sedatiivsed uimastid (sealhulgas alkohol), närviergutid, närvihälvitid. ·Ravimite tarvitamisest põhjustatud liiklusõnnetused kui rahvatervishoiuprobleem. ·Individuaalsed erinevused tundlikkuses ravimitele. ·Ravimite koostoimed. ·Ennetusvõimalused. Õppija koostab essee ühest psühhoaktiivsest farmakonist, mis sisaldab hinnangut liiklusriskidele."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Õppija: ·teab enamlevinud psühhoaktiivseid ravimeid ning nende põhilisi toimeid; ·mõistab psühhoaktiivsete ravimite tarvitamisega kaasnevaid riske liikluses; ·omab ülevaadet nende ravimite tarvitamise ulatusest ning sellest tulenevatest rahvatervishoiu ülesannetest; ·suudab hinnata psühhoaktiivsete ravimite tarvitamisega kaasnevaid riske üksikisikule."
  }
  [3758]=>
  object(stdClass)#3759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5014"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Luua eeldused EcoDriving õpetaja töös vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(328) "EcoDriving kui rahvusvaheline patenteeritud säästliku sõiduviisi koolitusmeetod. Sõiduki kasutamisest tulenevad kahjulikud mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele. Kuidas neid kahjulikke mõjusid on võimalik sõidukit ekspluateerides vähendada. Õpilase eelnevale kogemusele tuginev õpetus. Konstruktivistlik tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Õpilane: ·tunneb ja oskab oma töös kasutada EcoDriving koolitusmeetodeid; ·teab ja oskab selgitada mida ning kuidas on võimalik sõidukit ekspluateerides säästa; ·mõistab ja oskab selgitada, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. ·valdab konstruktivistliku tagasiside tehnikaid; ·oskab sõita õpetatava kategooria sõidukiga säästlikult."
  }
  [3759]=>
  object(stdClass)#3760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5015"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused libedasõidu riskivältimise õpetaja töös vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Ülevaade erinevates riikides läbiviidavatest libedasõidu riskivältimise koolitustest. Käsitletakse sõidukile mõjuvaid jõude ja võimalusi nendega sõidukiga sõites arvestada. Käsitletakse libedaraja harjutusi, nende eesmärke ja läbiviimise metoodikat. Õpilase eelnevale kogemusele tuginev õpetus. Konstruktivistlik tagasiside.Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle koostab Õppija iga lõppastme koolituse libedaraja riskivältimise riikliku õppekava teema kohta teooriatunni ja sõiduharjutuste konspekti. Tunnikonspektid moodustavad 30% eksamihindest."
    ["vljund"]=>
    string(603) "Õppija mõistab ja on võimeline selgitama: ·lihtsam on sõita selliselt, et sõiduk on kogu aeg juhitav kui võtta midagi ette juhitavuse taastamiseks; ·ka kõige suurepärasemad sõiduvõtted ja parimate turvaelementidega sõiduk ei päästa meid, kui sõidukiirus õnnetuse toimumise hetkel on liiga suur; ·ohutu ja teisi liiklejaid sõiduviisi eeliseid võrreldes teiste sõiduviisidega; ·ohte suurendavaid tegureid liikluses; ·sõidukile mõjuvate jõudude olemust; ·mida autojuht saab ette võtta enne sõidu alustamist ja sõidu ajal võimalike vigastuste minimeerimiseks õnnetuse korral."
  }
  [3760]=>
  object(stdClass)#3761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5021"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua eeldused kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusspetsialistina töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Aine käsitleb kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusalast tööd reguleerivaid õigusakte ja liiklusohutusalase töö aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(604) "Õppija:•on võimeline märkama, koguma ning tõlgendama kriitiliselt ja loovalt liikluskasvatusalast informatsiooni, kasutades esilekerkinud probleemide lahendamiseks sihtrühmast lähtuvalt kaasaegseid meetodeid ja võtteid;• mõistab liiklusohutusega seotud institutsioonide rolli ja partnerluse olulisust ohutu liikluskeskkonna ja käitumise kujundamisel;•oskab kujundada ohutut liikluskeskkonda ja prognoosida inimeste käitumist keskkonnas;• näeb liiklemist kui eneseregulatiivset protsessi, mis teenib tervist ja isiklikku heaolu;•on suuteline osalema liikluspoliitilises diskussioonis."
  }
  [3761]=>
  object(stdClass)#3762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5024"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused elektroonilistest suhtlusvahenditest. Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Käsitletakse õpimapi ja e-portfoolio teoreetilist tausta ning antakse näpunäiteid, kuidas luua oma e-portfoolio. Praktika lõpuks koostavad üliõpilased individuaalse õpingute kava ülejäänud õpiperioodiks aastate kaupa, püstitavad eesmärgid ja kavandavad eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi koguvad infomaterjali."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Õppija:·oskab kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid (e-post, foorumid, portaalid) valdkonna interneti-kogukondades osalemiseks ja kaasõpilaste, kolleegide ja õppejõududega suhtlemiseks; · tunneb infoallikaid, info usaldusväärtust;· on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut, refleksioone ja pädevustõendeid."
  }
  [3762]=>
  object(stdClass)#3763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua võimalused teadmiste ja praktiliste kogemuste saamiseks kahel valitud spetsialiseerumise suunal: laste liikluskasvatus ja –koolitus; mootorsõidukijuhi õpetaja, mootorsõidukijuhi eksamineerija, kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse spetsialist, liiklusõigusrikkujatele rehabilitatsioon ja järelkoolitus."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni tundmaõppimine. Õppija analüüsib õppe- ja tööprotsessi valitud spetsialiseerumise suuna organisatsioonis, määratleb probleemid ja sihtgrupid. Hindab vaatluse põhjal valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni täiendkoolitusvajadust. Tutvustab ettepanekuid organisatsiooni juhtkonnale."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Õppija ·tunneb valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni toimimist ja selle juhtimise põhiprobleeme;· oskab vaadelda ja analüüsida valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni keskkonda; ·oskab määratleda ja hinnata valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni täiendkoolitusvajadust."
  }
  [3763]=>
  object(stdClass)#3764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5026"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua võimalused liiklusteooria õpetaja ja sõiduõpetaja ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Õppija valmistab ette ja viib läbi teooriatunni ühel praktikabaasi autokooli õppekava kohasel teemal. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast loengut toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitavad selle e-portfoolios.Õppija õpetab sõitu kõikides riikliku õppekava teemades praktikabaasi õpetaja juhendamisel. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitavad selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Praktika läbinud õppija: ·oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidutundi;·suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3764]=>
  object(stdClass)#3765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua võimalused mootorsõidukijuhi eksamineerija ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(176) "Õppija valmistab ette ja viib läbi teooria- ja sõidueksameid juhendaja juhendamisel. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitab selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Praktika läbinud õppija: ·oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidueksamit;·oskab anda tagasisidet juhikandidaadile; ·suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3765]=>
  object(stdClass)#3766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5028"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Luua võimalused laste kohaliku omavalitsuse liiklusohutusspetsialisti ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Õppija valmistab ette praktikabaasi juhendaja juhendamisel kohaliku omavalitsuse ühe aasta liiklusohutusalase tegevuse plaani ning tutvustab seda kohalikule omavalitsusele. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitab selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Praktika läbinud õppija ·oskab hinnata kohaliku omavalitsuse territooriumil liiklusohutust ja kavandada kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse alast tegevust;·suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3766]=>
  object(stdClass)#3767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5029"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused liiklusõigusrikkujate rehabilitatsioon ja järelkoolituse läbiviimiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(258) "Õppija valmistab ette ja viib läbi liiklusõigusrikkujatele mõeldud järelkoolituse. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast koolitust toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitavad selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Praktika läbinud Õppija ·oskab kavandada ja läbi viia liiklusõigusrikkujatele mõeldud järelkoolitust;·suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3767]=>
  object(stdClass)#3768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5030"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Eksam (lõptöö kaitsmine)"
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Luua eeldused ·oskuste kujunemiseks viia läbi uurimus liiklusohutuse valdkonnas;·liiklusohutusalase kirjandusega tutvumiseks ning analüüsiks;·uurimistulemuste analüüsiks ning tulemuste vormistamiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Õppija kirjutab valitud spetsialiseerumise ainevaldkonnas lõputöö. Lõputöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse praktika käigus valitud liiklusohutuse spetsialiseerumissuuna aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Lõputööks võib olla ka üliõpilase poolt koostatud liiklusohutuse projektid, õppevahendid, metoodikad, programmid või analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Õppija: ·omab süvendatud teadmisi valitud spetsialiseerumise liiklusohutuse;·omab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskusi;·suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva spetsialiseerumisest lähtuva uurimistöö;·oskab teooriat ja praktikat integreerida;·on omandanud kõik õppekavas esitatud õpiväljundid; ·on valmis iseseisvalt töötama liiklusohutuse valdkonnas."
  }
  [3768]=>
  object(stdClass)#3769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5031"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Liiklusohutuse alaste eneseregulatiivsete teadmiste ja oskuste õpetamine erinevatele sihtrühmadele."
    ["sisu"]=>
    string(258) "Liiklusohutuse alaste eneseregulatiivsete teadmiste ja oskuste õpetamine erinevatele sihtrühmadele (juhilubade taotlejad autokoolis, sõidueksami sooritajad, erinevate liiklusõigusrikkumiste eest karistatud juhid, liiklusohutuskampaaniate adressaadid jt)."
    ["vljund"]=>
    string(678) "Õppija:·tunneb hoiakute mõju käitumisele, oskab hoiakulise materjaliga töötada ja tervistsoosivate eneseregulatiivsete hoiakute kujunemisele kaasa aidata;·oskab toetada psüühiliste tõrgetega klienti ja teda vajadusel erialast abi otsima suunata;·mõistab grupiprotsessi ning oskab grupi tasandil sihtrühma mõjustada;·mõistab eneseregulatsiooni indiviidikeskse protsessina ning suudab nõustada stressi, väsimuse, kriisiseisundi, ärevuse, varasemate liiklustraumade mõju, toimetulekuraskuste, alkoholiprobleemide ja muude psüühiliste probleemide osas vähendamaks nende edaspidist avaldumist ülemääraselt riskeeriva või ennastohustava liikluskäitumisena."
  }
  [3769]=>
  object(stdClass)#3770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5032"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua eeldused, et õppijaid kasutavad aktiveerivaid meetodeid pimeda ajal sõidu õpetamisel mootorsõidukijuhi koolituses."
    ["sisu"]=>
    string(132) "Aine käsitleb õppijaid aktiveerivate meetodite kasutamise võimalusi pimeda ajal sõidu õpetamisel mootorsõidukijuhi koolituses."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Õppija teab ja oskab kasutada õppijaid aktiveerivaid õppemeetodeid pimeda ajal sõidu õpetamisel."
  }
  [3770]=>
  object(stdClass)#3771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua eeldused, et õppija teab ja oskab kasutada õppijaid aktiveerivaid õppemeetodeid maanteel sõidu ja möödasõidu õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Aine käsitleb õppijaid aktiveerivate meetodite kasutamise võimalusi maanteel sõidu ja möödasõidu õpetamisel mootorsõidukijuhi koolituses."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Õppija teab ja oskab kasutada õppijaid aktiveerivaid õppemeetodeid maanteel sõidu ja möödasõidu õpetamisel."
  }
  [3771]=>
  object(stdClass)#3772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5034"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Luua eeldused, et õppija oskaks kavandada ja läbi viia ainetundides integreeritult liikluskasvatust, oleks võimeline läbi viima liiklusohutusalast meeskonnatööd."
    ["sisu"]=>
    string(910) "Aine käsitleb:·Liikluskasvatus üldhariduskooli õppekavas. ·Liikluskasvatus läbiva teemana ainetes integreeritult.·Liikluskasvatuse seostamine kampaaniatega.·Liikluskasvatuse sidumine igapäevase õppe- ja kasvatustööga.·Eest Rahvusliku liiklusohutuse programm hariduse ja koolituse osatähtsusest liiklusohutuse programmi eesmärkide täitmisel.·Jalgratturi ja mopeedi juhtimisõigust taotlevate laste koolitus ja eksamineerimine.· Keskkonna turvalisus.·Milliste õppemeetoditega tagada õpilaste üldiste teadmiste ja oskuste omandamine ohutuks liiklemiseks nii jalakäijana, sõitjana kui ka juhina.·Kuidas jälgida jalakäijana, jalgratturina kui ka ühissõiduki kasutajana olulisemaid ohutust tagavaid reegleid ja norme ning arvestada kaasliiklejatega. ·Jalakäija ohutus.·Ettevaatlikus.Tee ohutu ületamine.·Ohutu jalgrattasõit lähiümbruses.·Liikluskasvatusega seonduv seadusandlus."
    ["vljund"]=>
    string(506) "Õppija:·omab ülevaadet liikluskasvatuse teooriatest ja põhimõistetest; ·oskab kavandada ja läbi viia ainetundides integreeritult liikluskasvatust; ·oskab rakendada oma teadmisi õpiprotsesside hindamisel liikluskasvatuse alal;· omab ülevaadet kuidas korraldada jalgratturi ja mopeedi juhtimisõigust taotlevate laste koolitust ja eksamineerimist;·omab eeldusi liiklusohutusalaseks meeskonnatööks ja suhtlemiseks erinevate sihtgruppidega;·teab laste liikluskasvatusega seonduvat seadusandlust."
  }
  [3772]=>
  object(stdClass)#3773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5047"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused koostada individuaalne praktika portfoolio. Toetada üliõpilaste individuaalse portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Käsitletakse õpimapi ja portfoolio koostamise teoreetilist tausta ning antakse näpunäiteid, kuidas luua oma portfoolio. Eelpraktika lõpuks koostavad üliõpilased individuaalse õpingute kava ülejäänud õpiperioodiks aastate kaupa, püstitavad eesmärgid ja kavandavad eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi koguvad infomaterjali."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Õppija: • on pädev esitama portfoolio abil oma loomingut, refleksioone ja pädevustõendeid."
  }
  [3773]=>
  object(stdClass)#3774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5048"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua võimalused teadmiste ja praktiliste kogemuste saamiseks kahel valitud spetsialiseerumise suunal: laste liikluskasvatus ja –koolitus; mootorsõidukijuhi õpetaja, mootorsõidukijuhi eksamineerija, kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse spetsialist, liiklusõigusrikkujatele rehabilitatsioon ja järelkoolitus."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni tundmaõppimine. Õppija analüüsib õppe- ja tööprotsessi valitud spetsialiseerumise suuna organisatsioonis, määratleb probleemid ja sihtgrupid. Hindab vaatluse põhjal valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni täiendkoolitusvajadust. Tutvustab ettepanekuid organisatsiooni juhtkonnale."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Õppija • tunneb valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni toimimist ja selle juhtimise põhiprobleeme; • oskab vaadelda ja analüüsida valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni keskkonda; • oskab määratleda ja hinnata valitud spetsialiseerumise suuna organisatsiooni täiendkoolitusvajadust."
  }
  [3774]=>
  object(stdClass)#3775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5049"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused jalgratta- ja pisimopeedijuhi õpetaja töös vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(714) "Aine käsitleb jalgratta- ja pisimopeedijuhi koolituse liiklusteooria- ja sõiduõppe läbiviimise protsessi ja: • jalgratta ja mopeedi valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel; • kindlat teelpüsimist; • tähelepanelikkust (kõigi suundade jälgimine; kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine); • sõidueesõigust/teeandmist (sõidueesõigus või teeandmine ristmikel; teeandmine muudel puhkudel); • sõiduki õige asukoht teel ja sõidurajal; • piki- ja külgvahe hoidmine; • oludele vastava sõidukiiruse valikut; • liikluskorraldusvahendi nõude järgmist; • juhi märguandeid; • pidurdamist ja peatumist; • turvavahendite kasutamist."
    ["vljund"]=>
    string(675) "Õppija teab: • jalgratturile ja pisimopeedijuhile esitatavad nõudeid; • jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitajale esitatavad nõudeid; • jalgratturile ja pisimopeedijuhile juhiloa väljaandmise tingimusi. Õppija teab ja oskab selgitada: • jalgratturi ja pisimopeedijuhi liiklusreeglid; • jalgratta ja mopeedi sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat; • jalgrattale ja pisimopeedile esitatavaid nõudeid; • jalgratta- ja pisimopeedijuhile esitatavaid nõudeid. Õppija on võimeline läbi viima: • jalgratta- ja pisimopeedijuhi teooria- ja sõidueksamit; • jalgratta- ja pisimopeedijuhi teooria-ja sõidutunde."
  }
  [3775]=>
  object(stdClass)#3776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5050"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Luua eeldused esmaabi andmiseks vajalike, teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1165) "Aine käsitleb: 1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; 2) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine; 3) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused (sealhulgas liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused), sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, sideme ja kolmnurkrätiku kasutamine, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised; 4) esmaabi külmakahjustuse ja põletuse korral sõltuvalt põhjustest (termilised, keemilised); 5) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine; 6) mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Õppija teab: *esmaabi olemust ja üldpõhimõtted; *välistingimustes abiandmise iseärasusi; *edasise tervisekahju ennetamise võimalusi. Õppija oskab : *õnnetusolukorda hinnata; *õnnetusolukorras tegutseda; *hädaabi kutsuda; *kannatanu seisundit hinnata; *anda esmaabi vigastuste korral; *anda esmaabi külmakahjustuse ja põletuse korral; *abistada šokiseisundis kannatanut; *kannatanut elustada; *anda psühholoogilist esmaabi; *kasutada mootorsõiduki esmaabikomplekti."
  }
  [3776]=>
  object(stdClass)#3777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5057"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Kujundada teadmised ja oskused töötamaks kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse liiklusohutusspetsialistina."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Aine käsitleb kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusalast tööd reguleerivaid õigusakte ja liiklusohutusalase töö aluseid. Loob eeldused kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusspetsialistina töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste kujunemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Õppija: • on võimeline märkama, koguma ning tõlgendama kriitiliselt ja loovalt liikluskasvatusalast informatsiooni, kasutades esilekerkinud probleemide lahendamiseks sihtrühmast lähtuvalt kaasaegseid meetodeid ja võtteid; • mõistab liiklusohutusega seotud institutsioonide rolli ja partnerluse olulisust ohutu liikluskeskkonna ja käitumise kujundamisel; • oskab kujundada ohutut liikluskeskkonda ja prognoosida inimeste käitumist keskkonnas; • näeb liiklemist kui eneseregulatiivset protsessi, mis teenib tervist ja isiklikku heaolu; • on suuteline osalema liikluspoliitilises diskussioonis."
  }
  [3777]=>
  object(stdClass)#3778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5059"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Luua eeldused liiklusalases koolituses arengutreeningu psühholoogia (coaching psychology) rakendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Aine käsitleb: • Humanistlik, käitumuslik ja kognitiiv-käitumuslik lähenemine arengutreeningule, • Õppimisteooria, tagasisidestamine, eesmärkide püstitamine ja motiveerimine. • Oskused: kuulamine, küsimuste esitamine, kokkuvõtte tegemine ja väljakutsete esitamine. • Õppijaga õppimise või arengutreeningualase koostööleppe sõlmimine. • Iseenda ja õppija emotsioonide ja nende muutumise teadvustamine. • Staadiumid: minevik- reflektsioon, tulevik – planeerimine ja olevik. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle koostab Õppija tunnikonspekti arengutreeningu meetodil koolituse läbiviimiseks. Tunnikonspekt moodustab 30% eksamihindest."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Õppija : • mõistab arengutreeneri rolli liikluskoolituses; • oskab valida kohase õppimisteooria; • oskab kuulata, küsimusi esitada ja kokkuvõtteid teha; • oskab kasutada mitmeid tööriistu ja tehnikaid toetamaks õppija õppimist ja enesehinnangu kujunemist."
  }
  [3778]=>
  object(stdClass)#3779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, miks liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem, millised on jalakäijate riskeeriva liikluskäitumise viisid ning toetada pädevust võimaluste kohta riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Aine annab ülevaate liiklusvigastustega seotud näitajatest Eestis ja mujal maailmas, käsitleb jalakäijate võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise ning võimalusi riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija projekti riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Õppija: • mõistab liiklusvigastuste probleemi olulisusest rahvatervishoiu seisukohalt • teab jalakäijate võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise; • oskab planeerida ja on võimeline ellu rakendama riskeeriva liikluskäitumise ennetamise projekti."
  }
  [3779]=>
  object(stdClass)#3780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5061"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, miks liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem, millised on jalgratturite ja pisimopeedijuhtide riskeeriva liikluskäitumise viisid ning toetada pädevuste kujunemist riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Aine annab ülevaate liiklusvigastustega seotud näitajatest Eestis ja mujal maailmas, käsitleb jalgratturite ja pisimopeedijuhtide võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise ning võimalusi riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija projekti riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Õppija: • mõistab liiklusvigastuste probleemi olulisusest rahvatervishoiu seisukohalt • teab jalgratturite ja pisimopeedi juhtide võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise; • oskab planeerida ja on võimeline ellu rakendama riskeeriva liikluskäit mise ennetamise projekti."
  }
  [3780]=>
  object(stdClass)#3781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5062"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, miks liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem, millised on mootorsõidukijuhtide riskeeriva liikluskäitumise viisid ning toetada pädevust võimaluste kohta riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Aine annab ülevaate liiklusvigastustega seotud näitajatest Eestis ja mujal maailmas, käsitleb mootorsõidukijuhtide võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise ning võimalusi riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija projekti riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Õppija: • mõistab liiklusvigastuste probleemi olulisusest rahvatervishoiu seisukohalt • teab mootorsõidukijuhtide võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise; • oskab planeerida ja on võimeline ellu rakendama riskeeriva liikluskäitumise ennetamise projekti."
  }
  [3781]=>
  object(stdClass)#3782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5063"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused ohutu, keskkonda säästva ja teisi liiklejaid arvestava sõidustiili rakendamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja motivatsiooni kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Aine käsitleb ohutuse, keskkonna säästmise ja teisi liiklejaid arvestavate printsiipite rakendamist erinevates liiklusega seotud situatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Õppija : • teab kuidas liigelda ohutult, keskkonda säästvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt; • on motiveeritud liiklema ohutult, keskkonda säästvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt."
  }
  [3782]=>
  object(stdClass)#3783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5064"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua eeldused mootorsõidukijuhi õpetaja ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Õppija vaatleb teooria- ja sõidutunde kõikides koolitaja õppekava teemades. Õppija valmistab ette ja viib läbi teooria- ja sõidutunni vähemalt ühel praktikabaasi koolitaja õppekava kohasel teemal. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast loengut toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Praktika läbinu: • oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidutundi; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3783]=>
  object(stdClass)#3784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5065"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua võimalused mootorsõidukijuhi eksamineerija ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Õppija valmistab ette ja viib läbi teooria- ja sõidueksameid juhendaja juhendamisel. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Praktika läbinud Õppija • oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidueksamit; • oskab anda tagasisidet juhikandidaadile; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3784]=>
  object(stdClass)#3785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5066"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Luua võimalused laste kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse liiklusohutusspetsialisti ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Õppija valmistab ette praktikabaasi juhendaja juhendamisel kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse ühe aasta liiklusohutusalase tegevuse plaani ning tutvustab seda kohalikule omavalitsusele. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitab selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Praktika läbinud õppija • oskab hinnata kohaliku omavalitsuse territooriumil liiklusohutust ja kavandada kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse alast tegevust; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3785]=>
  object(stdClass)#3786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5067"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua võimalused mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(221) "Õppija valmistab ette ja viib läbi liiklusõigusrikkujatele mõeldud järelkoolituse. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast koolitust toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Praktika läbinud õppija: • oskab kavandada ja läbi viia mootorsõidukijuhi järelkoolitust; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3786]=>
  object(stdClass)#3787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5068"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele kasutada lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades liiklusalaseid andmebaase."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Ülevaade liiklusalastest andmebaasidest. Ülevaade isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest. Kuidas ja mis tingimustel saab andmebaasidest andmeid küsida."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Õppija: • omab ülevaadet liiklusalastest andmebaasidest; • omab ülevaadet isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest; • teab kuidas ja mis tingimustel andmebaasidest andmeid küsida saab."
  }
  [3787]=>
  object(stdClass)#3788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5069"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Kujundada teadmised ja oskused töötamaks kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse liiklusohutusspetsialistina."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Aine käsitleb kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusalast tööd reguleerivaid õigusakte ja liiklusohutusalase töö aluseid. Loob eeldused kohalikes omavalitsustes ja teistes liiklusohutusega seotud riigiasutustes liiklusohutusspetsialistina töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste kujunemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Õppija: • on võimeline märkama, koguma ning tõlgendama kriitiliselt ja loovalt liikluskasvatusalast informatsiooni, kasutades esilekerkinud probleemide lahendamiseks sihtrühmast lähtuvalt kaasaegseid meetodeid ja võtteid; • mõistab liiklusohutusega seotud institutsioonide rolli ja partnerluse olulisust ohutu liikluskeskkonna ja käitumise kujundamisel; • oskab kujundada ohutut liikluskeskkonda ja prognoosida inimeste käitumist keskkonnas; • näeb liiklemist kui eneseregulatiivset protsessi, mis teenib tervist ja isiklikku heaolu; • on suuteline osalema liikluspoliitilises diskussioonis."
  }
  [3788]=>
  object(stdClass)#3789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5072"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua võimalused mootorsõidukijuhi eksamineerija ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Õppija valmistab ette ja viib läbi teooria- ja sõidueksameid juhendaja juhendamisel. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Praktika läbinud õppija: • oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidueksamit; • oskab anda tagasisidet juhikandidaadile; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3789]=>
  object(stdClass)#3790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5073"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Luua võimalused laste kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse liiklusohutusspetsialisti ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Õppija valmistab ette praktikabaasi juhendaja juhendamisel kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse ühe aasta liiklusohutusalase tegevuse plaani ning tutvustab seda kohalikule omavalitsusele. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku eneseanalüüsi ja esitab selle e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Praktika läbinud õppija: • oskab hinnata kohaliku omavalitsuse territooriumil liiklusohutust ja kavandada kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse alast tegevust; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3790]=>
  object(stdClass)#3791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5074"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua võimalused mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(221) "Õppija valmistab ette ja viib läbi liiklusõigusrikkujatele mõeldud järelkoolituse. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast koolitust toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Praktika läbinud õppija: • oskab kavandada ja läbi viia mootorsõidukijuhi järelkoolitust; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3791]=>
  object(stdClass)#3792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5075"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Toetada teaduspõhisuse väärtustamist. Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele : • tugineda lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades teaduslikele teooriatele ja uurimistulemustele; • kasutada liiklusalaseid andmebaase."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Ülevaade Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest. Ülevaade uuringute aluseks olevatest teooriatest ja uuringute põhjal tehtud järeldustest. Ülevaade liiklusalastest andmebaasidest. Ülevaade isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest. Kuidas ja mis tingimustel saab andmebaasidest andmeid küsida."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Õppija: • omab ülevaadet Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest; • kirjeldab enda poolt valitud lõputöö teemaga seotud teoreetilisi seisukohti tuginedes liiklusohutusalastele uuringutele; • omab ülevaadet liiklusalastest andmebaasidest; • omab ülevaadet isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest; • teab kuidas ja mis tingimustel andmebaasidest andmeid küsida saab. Isikuandmete kaitse seadus."
  }
  [3792]=>
  object(stdClass)#3793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5076"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Aidata kaasa uurimismeetodite rakendamise oskuste kujunemisele; arendada üliõpilaste oskust lähtuvalt erialasest pädevusest dialoogis kaasüliõpilastega genereerida uusi ideid; toetada üliõpilast diplomitöö projekti ettevalmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Varem Haapsalu Kolledžis kaitstud erialaste diplomitöödega tutvumine, läbi ühiste arutelude erialaste probleemküsimuste püstitamine, koostöövõimaluste kaardistamine haakuvates teemades, metodoloogilise plaani koostamine vastavalt uurimisküsimustele. Iseseisva tööna koostatakse lõputöö uurimisprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane oskab püstitada uurimisprobleemi ja –küsimused ning koostada diplomitöö metodoloogilise plaani, töötada erialase kirjandusega ja vormistada diplomitöö projekti."
  }
  [3793]=>
  object(stdClass)#3794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5077"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Aidata kaasa uurimismeetodite rakendamise oskustele; arendada üliõpilaste oskust lähtuvalt erialasest pädevusest pakkuda ühiste arutelude käigus lahendusi uurimistöös tekkinud kitsaskohtadele; arendada nõuetekohast oma diplomitöö esitlemise oskust ning tutvustada kaitsmisprotseduuri; toetada üliõpilast diplomitöö valmimisel."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Seminaride käigus kinnitatud diplomitöö projektist lähtuvalt uurimisprotsessi täpsem planeerimine ja elluviimise toetamine; läbi ühiste arutelude tekkinud erialaste probleemküsimustele lahenduste leidmine; argumenteerimisoskuse arendamine. Iseseisva tööna valmib seminarideks esitlusena tehtud kokkuvõte uurimistöö senistest tulemustest ja plaanidest edaspidiseks ning eelkaitsmisele esitatav diplomitöö."
    ["vljund"]=>
    string(850) "Üliõpilane oskab piiritleda ja fokuseerida oma diplomitöö teemat; oskab üles ehitada vastavalt valitud teemale tervikliku struktuuriga diplomitöö (teoreetilise ja empiirilise osa seos); teab mida uut pakub tema diplomitöö võrreldes senise teadmisega; oskab vastavalt püstitatud eesmärgile planeerida ja ellu viia uurimisprotsessi ning töötada erialase kirjandusega; on võimeline analüüsima oma töö tugevusi ja nõrkusi ning neid põhjendama; oskab empiirilist materjali töödelda ja üldistada ning valdab kasutatud uurimismeetodeid; oskab vormistada kirjalike tööde juhendile vastava kirjaliku diplomitöö, mis on keeleliselt (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline) korrektne ja stiililiselt ühtne; oskab töös kirjeldatud seisukohti esitleda ja argumenteerida ning küsimustele avaliku kaitsmise käigus vastata."
  }
  [3794]=>
  object(stdClass)#3795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5078"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Toetada teaduspõhisuse väärtustamist. Luua eeldused suutlikkuse kujunemisele: • tugineda lõputööd kirjutades ja hiljem valitud erialal töötades teaduslikele teooriatele ja uurimistulemustele; • kasutada liiklusalaseid andmebaase."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Ülevaade Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest. Ülevaade uuringute aluseks olevatest teooriatest ja uuringute põhjal tehtud järeldustest. Ülevaade liiklusalastest andmebaasidest. Ülevaade isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest. Kuidas ja mis tingimustel saab andmebaasidest andmeid küsida."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Õppija: • omab ülevaadet Eestis läbiviidud ja rahvusvahelistest olulisematest liiklusohutusalastest uuringutest; • kirjeldab enda poolt valitud lõputöö teemaga seotud teoreetilisi seisukohti tuginedes liiklusohutusalastele uuringutele; • omab ülevaadet liiklusalastest andmebaasidest; • omab ülevaadet isikuandmete töötlemisega seotud nõuetest; • teab kuidas ja mis tingimustel andmebaasidest andmeid küsida saab. Isikuandmete kaitse seadus."
  }
  [3795]=>
  object(stdClass)#3796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5079"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Üliõpilane saab teadmised õppimise ja õpetamise üldpõhimõtetest, õpetaja rollist, tema tegevustest ja soodsa õpikeskkonna loomisest klassis. Üliõpilasel areneb iseseisva mõtlemise ja analüüsi oskus; kujunevad esmased valmisolekud oma tegevuse planeerimiseks ning arendamiseks ja eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(758) "Didaktika mõiste ja olemus. Didaktika printsiibid. Õppimine ja õpetamine: mõisted ja olemus. Õpiteooriad. Tänapäevane õppimisparadigma. Õppeprotsessi planeerimine, juhtimine ja analüüsimine; õpihuvi tekitamine ja hoidmine. Õppimist ja õpetamist mõjutavad tegurid. Füüsiline, vaimne ja sotsiaalne õpikeskkond, nende kujundamise tähtsus õppeprotsessis. Erinevad õpistiilid, mis toetavad/ takistavad õppimist. Õpetamismeetodid ja –viisid. Metoodiline võte, metoodiline süsteem, meetod. Õppemeetodite sobivus erinevate õppe-eesmärkide realiseerimiseks. Õpetaja roll õppeprotsessi juhina. Õpetaja põhioskused. Õppegrupiga suhtlemine, koostöö ülesehitamine ja hoidmine, grupiprotsessidega arvestamine. Õpetaja eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(607) "Üliõpilane • omab ülevaadet didaktika olemusest ja printsiipidest; • mõistab tänapäevase õppeprotsessi olemust ja õpikäsituse põhimõtteid; mis on õppeprotsessi planeerimise ja läbiviimise olulised komponendid; mida arvestada õppeprotsessi toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna kujundamisel; • teab, kuidas organiseerida õppetööd, missugused õpetaja tegevused aitavad toetada õppija õpimotivatsiooni; kuidas kasutada erinevaid õppemeetodeid toetava õpikeskkonna loomisel; • teab, mis ja milleks on eneserefleksioon ja kuidas seda oma õppeprotsessis rakendada."
  }
  [3796]=>
  object(stdClass)#3797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5080"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, miks liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem, millised on liiklejate riskeeriva liikluskäitumise viisid ning toetada pädevust võimaluste kohta riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Aine annab ülevaate liiklusvigastustega seotud näitajatest Eestis ja mujal maailmas, käsitleb liiklejate võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise ning võimalusi riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Lisaks loengutele ning iseseisvale tööle kirjandusega koostab Õppija projekti riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Õppija: • mõistab liiklusvigastuste probleemi olulisusest rahvatervishoiu seisukohalt • teab liiklejate võimalikke riskeeriva liikluskäitumise viise; • oskab planeerida ja on võimeline ellu rakendama riskeeriva liikluskäitumise ennetamise projekti."
  }
  [3797]=>
  object(stdClass)#3798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5081"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua eeldused mootorsõidukijuhi õpetaja ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Õppija vaatleb teooria- ja sõidutunde kõikides koolitaja õppekava teemades. Õppija tutvub autokooli tegevuse, töökorralduse, dokumentatsiooni ja asjaajamisega. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Praktika läbinu: - oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidutundi; - suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel - on kursis autokoolide tegevuse ja töökorraldusega."
  }
  [3798]=>
  object(stdClass)#3799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKL5082"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua eeldused mootorsõidukijuhi õpetaja ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Õppija valmistab ette ja viib läbi teooria- ja sõidutunni vähemalt kolmel praktikabaasi koolitaja õppekava kohasel teemal. Üliõpilased hindavad üksteise sooritusi pärast loengut toimuval arutelul. Õppija kirjutab kogemuse kohta kirjaliku analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Praktika läbinu: • oskab kavandada ja läbi viia liiklusteooria- ja sõidutundi; • suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel."
  }
  [3799]=>
  object(stdClass)#3800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Anda ülevaade pärandkultuurist kui jätkusuutliku elukorralduse võimalusest. Tunnetada ennast pärandkultuuri osana. Tundma õppida inimeseks olemise traditsiooni pikas ajalises kontekstis ning arendada mõtteainet inimeseks olemise viisi üle tulevikus."
    ["sisu"]=>
    string(262) "Aine käsitleb etnograafia ja folkloristika peamisi uurimisvaldkondi ning ainelise ja vaimse maailmapildi kokkupuutepunkte. Erinevate pärandkultuuride iseloomustamine, rohkete kohalike näidetega. Tutvumine muuseumi kogudega ja pärandkultuuriga välipraktikal."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Üliõpilane mõistab pärandkultuuri tähtsust inimkonna ajaloos. Teab pärimuskultuuri peamisi uurimisvaldkondi. Omab kokkupuudet peamiste Eesti muuseumide kogudega, oskab vajadusel leida infot loometöö jaoks."
  }
  [3800]=>
  object(stdClass)#3801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Õppida tundma 20 sajandi disaini iseloomustavatavaid tunnuseid. Omandada teadmised disaini ajaloost ning erinevatest koolkondadest Üliõpilaste disainisalaste teadmiste ja analüüsivõime areng nii graafilise- kui tootekujunduse alal."
    ["sisu"]=>
    string(814) "Analüütiline ülevaade 20. sajandi disaini ajaloost. Disaini eristamine teistest loomingulistest väljendustest eesmärgi ja meetodi kaudu. Tehnoloogia võtmeroll toote- ja tööstusdisaini kujunemisel ja arengus. Koolkonnad, mis on mõjutanud kaasaegse disaini kujunemist. Funktsionaalsus, kui esteetiline kriteerium. Erinevad stiilid – konstruktivism, juugendstiil, sümbolism jne. Disaini olulisemad väljendused ühiskonnas. Juhtivad ku disainikeskused maailmas. Tooted-ja tööstusdisaini areng 20. saj. ja roll kaasaegses ühiskonnas. Disaini seosed lokaalse identiteedi kandmisega. Kaasaegse disaini ja pärimusliku kultuuri seosed. Disain seos visuaalse märksüsteemi loomisega keskkonnas.Keskkonna-ökoloogiline disain Disain, kui ideoloogia visuaalne kandja. Disain ja majandus. Looming ja vastutus."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Üliõpilased teavad olulisi 20. sajandi disaini ajalooga seotud mõisteid, teooriaid ja koolkondi Täienenud on teadmised kaasaegse disaini kujunemisest ja arengutest."
  }
  [3801]=>
  object(stdClass)#3802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5003"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda ülevaade värvusõpetuse ajaloost ja erinevatest teooriatest. Õpetada värvide omavahelisi seoseid ja vastastikust mõju. Parandada värvitaju. Muuta arusaamine värvidest objektiivseks."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Värvusõpetus teoorias. Värvisüsteemid. Toonide segamine. Erinevad värviringid. Värvikarakteristikud. Värvikontrastid. Värviharmooniad. Värvusõpetuse rakendamine erinevates valdkondades läbi ajaloo."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane oskab peale ainemahu läbimist kokku panna koloriite ja vajadusel neid ise segada. Kasutab värviringi kui töövahendit. Tajub värvinüansse. Oskab rakendada värviteooriat praktikas. Värvivalikutes lähtub olukorra sisust ja eesmärkidest. Omab oskust siduda värviprobleeme erinevate valdkondade ja olukordadega."
  }
  [3802]=>
  object(stdClass)#3803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5004"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Omandada joonistamise algtõed ja meetodid ning joonistuslikud väljendusvahendid, luues eeldused visuaalse kujundi nägemiseks ja jäädvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Käsitletakse joonistamise põhitõdesid: joone põhitüüpe, hele-tumeduse astmeid, perspektiivi ning vormi ja pinna kujutamist.Õppetöö toimub loengu ja iseseisva töö ning arutelu vormis. Selgitatakse iga õppija joonistamise oskused ning õppijat arendatakse lähtuvalt tema oskustest. Visandid ja pikaajalised natüürmordid joonistatakse natuurist. Lisaks juhendatavatele ülesannetele valmib igal õppijal kolm iseseisvat joonistust."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane omab piisavalt ettevalmistust natuurist joonistamiseks ja rakendada joonistamist oma ideedekavandite väljendusvahendina."
  }
  [3803]=>
  object(stdClass)#3804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5006"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Toetada maalitehniliste võimaluste ja maali väljendusvahendite tundmaõppimist."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Natüürmort, joonistus maalis, erinevad tehnikad.Ülesannete lahendamine toimub praktiliste stuudiotundide käigus."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilane on teadlik erinevate maalitehnikate võimalustest ja materjalide omavahelisest koosmõjust. Oskab analüüsida enda maalitehnilisi tulemusi võrdluses kursusekaaslastega ja kunstiajaloos varasemalt tehtuga."
  }
  [3804]=>
  object(stdClass)#3805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5007"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Toetada skulpturaalse vormi valmistamise algtõdede ja oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Algteadmised savist modelleerimisel. Geomeetriliste objektide kopeerimine. Kuubist kipskantpeani. Proportsioon. Ülesannete lahendamine toimub praktiliste stuudiotundide käigus. Miinimum kolm kavandit."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Üliõpilane on omandanud selged ja lihtsad meetodid alusmassi ülesehitusel. Tunneb tööd lihtsustavaid abivahendeid ja kasutab neid oma töös.Suudab jälgida eesolevate objektide proportsioone, ka siis kui pole tegemist 1:1 kopeerimisega vaid lisaks suurenduse või vähendusega. Tajub etteantud vormide koosnemist baasgeomeetrilisteks objektideks."
  }
  [3805]=>
  object(stdClass)#3806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5008"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Süsteemne kompositsioonivõtete omandamine. Esteetiliselt nauditavate elementide sümbioosil põhinevate kompositsioonide ja struktuuride loomine. Luua uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid ja neid lihtsustatult kujutama."
    ["sisu"]=>
    string(149) "a)geomeetrial põhinevate kompositsioonivõtete omandamine b)loodusvormidest tuletatud arhitektoonika c)materjaliarhitektoonika d)vormiarhitektoonika"
    ["vljund"]=>
    string(113) "Üliõpilane on omandanud põhilised kompositsioonivõtted.ja oskab neid esitada tasapinnaliselt ning ruumiliselt"
  }
  [3806]=>
  object(stdClass)#3807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Omandada tehnilised teadmised konstrueerimise põhireeglitest ja esitlusest arvutigraafika abil. Ülevaade tugevusõpetuse põhialustest."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Projekteerimise liigid. Kolmemõõtmeline objektide ja detailide kujutamine. Detailide joonestamine. Kolmvaated ja sõlmede kujundusvõtted. Lihtsustatud koostejoonised.Erinevate materjalide tugevusõpetus ja karakteristikud."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilane oskab üles joonestada erineva keerukuse ja vormiga objekte kolmemõõtmeliselt .Omandab skitseerimise oskuse ja joonise viimistluse arvutigraafika abil. Oskab vormistada tööjooniseid vastavalt nõuetele. Omab ülevaadet erinevate materjalide tugevuskarakteristikutest ja kasutusvaldkondadest. Oskab iseseisvalt välja töötada konstruktiivseid elemente."
  }
  [3807]=>
  object(stdClass)#3808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Erinevate puiduliikide makroskoopilise ja mikroskoopilise ehitusega tutvumine. Puidurikete määramine ja nende mõju kasutusotstarbele. Kasutusotstarbele vastava puidu valikupädevus."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Puiduteadus. Puiduliigid. Puidu füüsikalised ja mehhaanilised omadused. Puidurikked. Ümarpuidu ja saematerjalide kvaliteediklassid ja kasutusotstarve. Puidu termotöötlus."
    ["vljund"]=>
    string(605) "Üliõpilane on omandanud põhilised teoreetilised teadmised puidust kui tarbematerjalist, selle struktuurist, füüsikalistest omadustest ja keemilisest koostisest. On tutvunud puutoorme mõõtühikutega, kvaliteedi ja koguse määramisega, sortimise, säilitamise ja kuivatamise põhitõdedega. Tunneb ära enimkasutatavate puuliikide puitu, on tutvunud nende mehhaaniliste, värvus- ning tekstuuriomadustega, nende traditsiooniliste ja kaasaegsete kasutusvaldkondadega. On tutvunud puidu kahjustatuse astme hindamisega ning puidu vanuse määramise meetoditega. Üliõpilane orienteerub terminoloogias."
  }
  [3808]=>
  object(stdClass)#3809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Õppida tundma aegade jooksul kujunenud käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid, et kanda edasi selles sisalduvat alalhoidlikku ja jätkusuutlikku ideed. Omandada täppistöödeks vajalikud mõõtmise algtõed."
    ["sisu"]=>
    string(911) "Aine käsitleb lukksepatööriistade käsitsemise omandamist läbi lihtsamate tööesemete valmistamise. Töökoht. Märkimine. Meiseldamine, saagimine, viilimine-kaabitsemine. Puurimine-hõõritsemine. Keermetamine-neetimine. Lihvimine-poleerimine. Laboratoorsed tööd käsitöötehnoloogiates vajalike erinevate füüsikaliste suuruste mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistade käsitsemise omandamiseks. Mehaaniliste ja elektriliste suuruste mõõtmine analoog- ja digitaalsete mõõteriistadega. Mõõtevahendite kalibreerimine ja mõõtetulemuste usaldusväärsus. Mõõtmine nihkkaliibriga, Kruvikaliibriga, nurgamõõdikuga, lehtkaliibriga, shabloonide ja keermekammidega. Mõõtmine laseriga.Kaalumine kangkaaludega. Temperatuuri mõõtmine. Mõõtmine mensuuriga. Alalis- ja vahelduvvoolu elektrimõõtmised (pinge, vool ja takistus). Elektrimõõtmised 3F vooluvõrgu puhul (tarbijate tähtühendus)."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Üliõpilane tunneb teatud piires metalli töötlemise traditsioonilisi võimalusi ja oskab neid kasutada. Oskab näha seost eseme esteetika ja valmistamise viisi vahel. On võimeline valmistama traditsioonilisel viisil mitmedetaililise toote. Oskab tööesemest tulenevalt valida vajaliku täpsusega mõõteriista ja kontrollida oma tööks vajalikke parameetreid."
  }
  [3809]=>
  object(stdClass)#3810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Omandada puidu käsitööriistade kasutamise head töötavad ja nende hoolduse võtted."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Aine käsitleb puidu käsitööriistade kasutamise õppimist läbi erineva keerukusega puitseotistega esemete valmistamise sellele vastava tehnoloogiaga. Märkimine. Noatööd, risti- ja pikikiudu saagimine, laipinna rihtimine ja hööveldamine. Puurimine, peiteldamine."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Üliõpilane tunneb teatud piires puidu töötlemise traditsioonilisi töövõtteid ja oskab neid kasutada puitseotistega esemete valmistamiseks. Oskab teritada käsitööriistu."
  }
  [3810]=>
  object(stdClass)#3811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Materjaliõpetuse ainest lähtuv tehnoloogiate kasutamine projektide realiseerimiseks kujunduskunsti ja tradistsioonilisi tehnoloogiaid ning eesmärke arvestades."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Erialaprojekti raames kasutatakse juhendaja abil valitud ainetes omandatavat informatsiooni lähteülesannete lahendamiseks. Tulemuseks on töö materjalis ning sellele eelnenud etappide esitamine alates idee arendusest. Erialaprojekt I ülesanded tuleb orienteerida fundamentaalsete oskuste arendamisele: traditsioonilised käsitöötehnikad ja esteetika. Siduda esimese õppeaasta tehnoloogia- ja teooriaainetega."
    ["vljund"]=>
    string(452) "Üliõpilane on võimeline eri ainete moodulite informatsiooni ära kasutama omanäolise ja iseseisva töö teostamiseks, sealjuures suudab koostada informatiivse õpimapi kogu protsessist ja lõpptulemusest. Suudab analüüsida protsessi ja kaitsta nii kirjalikult, kui suuliselt lõpptulemust. Üliõpilane omab põhiteadmisi toodete projekteerimisest ja konstrueerimisest. ning mõistab projekteerimise protsessi idee arengust kuni realiseerumiseni."
  }
  [3811]=>
  object(stdClass)#3812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Anda oskusi toodete projekteerimiseks ja arendada eesmärgipüstitamise, kavandamise, tegevuseplaneerimise ning esitlemise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Antakse ülevaade projekteerimise protsessi põhilistest printsiipidest. Analüütiline ja kontseptuaalne läheneminepüstitatud lähteülesandele ning sellele sobiva lahenduse leidmine. Esitlustehnika võtted ja projekti vormistamise alused.Tööstustoote esteetika ja vormiloogika. Pinna, vormi ja värvi esteetiline komponeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Üliõpilane omab põhiteadmisi toodete projekteerimisest jakonstrueerimisest. ning mõistab projekteerimise protsessi idee arengust kuni realiseerumiseni. Tunneb põhilisi materjale ja materjalide tehnoloogiat ning nendevaheliste seoste loogikat. Suudab kirjeldada tööprotsessi ja oma projektiga seonduvaid probleeme."
  }
  [3812]=>
  object(stdClass)#3813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Süvendada oskusi toodete projekteerimiseks Arendada õppijas traditsiooniliste ning innovatiivsete tehnoloogiate ja materjalide kasutusoskust. Anda oskus projektdokumentatsiooni koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Antakse ülevaade põhilistest konstruktsioonitüüpidest,erinevatest funktsioonidest ja praktilistest valmistamisemeetoditest. Omandatakse põhilised erialased arvutiprogrammid, mis on vajalikud ja kasutuses toodete projekteerimisel. Erinevad esitlusvõtted oma isikupäraste ideede ja teoste loovaks esitlemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Üliõpilane omab ülevaadet põhilistest konstruktsioonitüüpidest,erinevatest funktsioonidest ja praktilistest valmistamise meetoditest. Oskab omandatud teadmisi ja tehnoloogilisi oskusi tulemuslikult rakendada oma isikupärase idee väljatöötamisel ja teostamisel. Suudab kasutada arvutit ja erinevaid kujundus-ja esitlusprogramme abivahendina nii disainiprotsessis,kui oma projektide esitlemisel."
  }
  [3813]=>
  object(stdClass)#3814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Anda ülevaade kaasaegsetest projekteerimise ja pilditöötlemise arvutiprogrammidest ja nende erinevatest võimalustes."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Projekteerimises ja tööstuses kasutatavad erinevad arvutiprogrammid ja nende võimalused.Põhiliste oskuste omandamine iseseisvaks programmide kasutamise arendamiseks. Projektjooniste vormistamine, konverteerimine, edastamine ja arhiveerimine. Arvutiprogramm kui abivahend projekteerimise protsessis."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Üliõpilane omandab projekteerimisprogrammide kasutuse algtõed, mis võimaldavad iseseisvalt süvendada oma oskusi.. Oskab vastava programmi abil visualiseerida oma loomingut, seda töödelda ning viia vastavusse tööstuse nõuetele."
  }
  [3814]=>
  object(stdClass)#3815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Anda oskused esitlustehnika vahendite käsitlemiseks.Arendada üliõpilase isikupäraseid väljendusvahendeid projekteerimises. Käeliste oskuste arendamine eskiiside vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Erinevate esitlustehnikate võimalused ja sobivused projekteerimises.Objekti pinna, vormi ja värvi esteetiline komponeerimine.Kaasaegsed tehnilised võtted ideede illustreerimiseksErinevate illustratiivsete abivahendite võimalused esitlustehnikas."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Üliõpilane omandab erinevad esitlustehnika võtted ja oskused neid rakendada. Oskab oma loomingus rõhutada isikupärast lähenemisviisi. Suudab illustreerida erinevaid materjale ja esitada esteetiliselt nauditava tulemuse."
  }
  [3815]=>
  object(stdClass)#3816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda ülevaade enimlevinud ja kaasaegsetest materjalidest, nende omadustest ja rakendamise võimalustest.Tuua välja rahvuslikus käsitöös kasutatavate materjalide spetsiifika ja roll rahvusliku käsitöö traditsioonide säilitamisel Tutvustada nn tarkade materjalide olemust ja kasutusvaldkondi."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Rahvuslikus käsitöös kasutatavate materjalide ajalugu ja kasutuse põhjused.Ülevaade kaasaegsetes toodetes kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja töötlemisviisidest. Materjali kasutuse filosoofia käsitöös ja kaasaegses tööstuslikus tootes.“Targad materjalid”- uued võimalused tööstusdisainisKeskkonnasäästlik materjal."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Üliõpilane oskab teha valikuid erinevate materjalide kasutusvõimalustest projekteerimisprotsessis. Omandab teadmisi materjalide töötlemisviisidest ja keskkonnasäästlikust kasutamisest. Oskab väärtustada rahvuslikus käsitöös kasutatavaid materjale. Saab ülevaate “tarkade materjalide” kasutusest tänapäeva tööstustoodangus."
  }
  [3816]=>
  object(stdClass)#3817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Anda ülevaade ja praktilised oskused maketeerimistehnikatest.Anda teadmisi erinevate materjalide võimalustest parimaks kasutuseks toote maketi või prototüübi teostamisel. Manuaalsete oskuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Erinevate materjalide võimalused maketeerimises. Töövõtted materjalide töötlemisel. Pinnaviimistlus. Konstruktsioonide lihtsustatud kujutamine maketis ja prototüübis."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Üliõpilane omandab erinevad maketeerimise võtted ja oskused neid rakendada. Suudab iseseisvalt lahendada konstruktiivsete sõlmede esitlemise võimalused. Omandab süvendatud manuaalsed oskused erinevate materjalide töötlemiseks. Oskab veenvalt visualiseerida oma tootelahendusi maketis ja saavutada esteetiliselt parim tulemus."
  }
  [3817]=>
  object(stdClass)#3818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5026"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Anda oskused ja teadmised plastide töötlemise alal. Tutvustada plastide töötlemise võimalusi ja jäätmekäitlust ning ohutustehnikat."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Aine käsitleb plastide keemilist ja füüsikalist käitumist. Plastide külmtöötlust (lõikamine, treimine, freesimine, puurimine, lihvimine, pinnaviimistlus), kuumtöötlust (valutehnoloogiad, vaakumvormimine). Ohutusnõudeid. Iseseisva töö käigus tutvutakse vastava infomaterjaliga ja teostatakse praktiliselt erinevaid plastide töötlemise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane on arendanud suutlikkuse määrata erinevatele levinud plastidele töötlemise viis ja utiliseerimismeetod. Suudab iseseisvalt teostada plastide lõiketöötlemise operatsioone. On omandanud üldised teadmised plastide kuumtöötlemisest. On teadlik ja kasutab ohutu töökorralduse reegleid."
  }
  [3818]=>
  object(stdClass)#3819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5028"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Võimaldada teadmiste ja oskuste omandamist erinevate materjalide pinnaviimistluse vajaduste ning värvimismaterjalide ja tehnoloogiate kohta."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Ebatasasuste täitmiseks kasutatavad vahendid, värvimine, lakkimine, lihvimine, poleerimine, oksüdeerimine. Tehnoloogia. Täitevahendite, värvide, lakkide keemia ja füüsika. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Üliõpilane on omandanud teadmised täitevahendite, värvide, lakkide keemiast ja füüsikast. Sealhulgas teab ja oskab rakendada oma töös tehnoloogiliselt õigeid tööetappe. On võimeline kasutama kemikaale ennast ja keskkonda ohtu seadmata."
  }
  [3819]=>
  object(stdClass)#3820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5030"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Anda läbi kavandamise, modelleerimise ja praktilise käsitöö oskused puidust tarbe- ja dekoratiivesemete kunstiliseks kujundamiseks, dekoreerimiseks ja viimistluseks."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Aine käsitleb kavandile sobivate puitmaterjalide valimist. Eseme valmistamiseks sobiva tehnoloogia valikut ja vajalike rakiste ja lõikeinstrumentide valmistamist."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Üliõpilane omandab käsitööoskused puidust pisiplastika, puidulõike ja intarsia valmistamiseks ja viimistlemiseks."
  }
  [3820]=>
  object(stdClass)#3821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Anda läbi rahvapäraste puitesemete valmistamise baaskäsitööoskused, mis annavad ettekujutuse puidutöö pikaajalisest traditsioonist ja headest töötavadest Tutvustada ja õpetada kasutama puidu käsitsitöötlemise tänapäevaseid vahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(75) "Traditsioonilised rahvuslikud puitesemed ja nende valmistamise tehnoloogia."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Üliõpilane on omandanud teadmised traditsioonilistest rahvuslikest puitesemetest ja nende valmistamise tehnoloogiast. On omandanud suutlikkuse luua ja teostada iseseisvalt käsitöönduslikult erinevaid liiteid sisaldav puittoode."
  }
  [3821]=>
  object(stdClass)#3822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Anda läbi rahvapäraste puitesemete ja mööbli restaureerimise vanade meistrite head töötavad. Arendada traditsioonilisi käsitööoskuseid. Tutvustada ja õpetada kasutama puidu käsitsitöötlemise tänapäevaseid vahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Praktilise töö käigus vanade puitesemete ja mööbli taastamisel õpitakse turvaliselt osandama vanu puitesemeid, plommima ja proteesima vigastatud detaile ja hävinud osi modelleerima ning valmistama. Õpitakse kasutama vanu viimistlustehnikaid ja pinnakatteid."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilane on omandanud suutlikkuse taastada ja viimistleda iseseisvalt käsitöönduslikult valmistatud erinevaid liiteid sisaldav puittoode. Oskab dokumenteerida ja jäädvustada restaureerimisprotsessi."
  }
  [3822]=>
  object(stdClass)#3823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5033"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Anda masintööks vajalikud oskused ja teadmised puidulõikeinstrumentidest, erinevate puidutöötlemise masinate ehituse, tööpõhimõtete, seadistamise ja ohutustehnika kohta. Omandada oskused puidu masintöötlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Aine käsitleb erinevate tööesemete valmistamist, mille käigus kasutatakse masinaid vajaliku mitmekülgsusega. Masintöös tutvustatakse materjali ettevalmistavat, konstruktsiooni loovat ja viimistlevat töötlemist ning sellega seotud vajalikku kvaliteeditaset. Rakiste ja abinõude valmistamine keeruliste detailide töötlemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane on omandanud teadmised levinumate puidutöötlemise masinate kasutamise ja hooldamise kohta. On võtnud teadmiseks ohuteguri mitmekülgse arvestamise vajaduse puidu masintöötlemisel. On omandaud peamised oskused puidu masintöötlemiseks."
  }
  [3823]=>
  object(stdClass)#3824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5034"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Anda teadmised ja oskused metallide lõiketöötlemisest, lihvimisest ja pinnaviimistlusest. Kujundada harjumus, teadvustada ja tagada pidevalt tööohutust."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Aine käsitleb erinevate metallide lõiketöötlemist. Tööriistade seadistamist ja teritamist. Jahutus- ja määrdevedelike kasutamist lõiketöötluses. Ülevaadet lihvimisvahenditest ja meetoditest. Poleerimisvahendeid ja tehnoloogiat. Ohutust erinevate tööoperatsioonide teostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Üliõpilane on omandanud teadmised ja kogemused iseseisvaks tööks erinevate enamkasutatavate metallide lõiketöötlemiseks. On omandanud teadmised ja kogemused iseseisvaks tööks metallide lihvimisel ja poleerimisel. On kujundanud harjumuse pöörata pidevalt tähelepanu tööohutusele."
  }
  [3824]=>
  object(stdClass)#3825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5035"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda teadmised ja oskused metallide liitmiseks keevitamise ja jootmise abil. Anda ohutustehnikaalased teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Aine käsitleb erinevate metallide keevitamist ja jootmist teoorias ja praktikas. Erinevaid joodiseid ja keevitusvahendid. Metallide omavahelist liidetavust. Termilisi protsesse keevitamisel ja jootmisel. Ohutustehnika."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Üliõpilane tunneb erinevaid metallide pehme- ja kõvajoodiseid ning keevitusmaterjale ning oskab neid kasutada. On omandanud keevitusoskuse iseseisvaks tööks MIG/MAG, elektrood- ja gaaskeevituse seadmetega. Tunneb ja oskab rakendada ohutustehnikat jootmis- ja keevitustöödel."
  }
  [3825]=>
  object(stdClass)#3826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Anda teadmised ja oskused metallide painutamise, pressimise, stantsimise, kohrutamise ja trugimise alal. Tutvustada võimalikke ohuolukordi ja õpetada neid ennetama."
    ["sisu"]=>
    string(116) "Aine käsitleb erinevate metallide deformeeritavust. Selle teostamise käsi- ja masinvõimalusi ning ohutustehnikat."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilane tunneb erinevate metallide ja sulamite modelleerimise võimalusi ja meetodeid. Suudab seda iseseisvalt teostada. On kujundanud välja tähelepaneliku ja teadliku hoiaku ohutu töötamise suhtes."
  }
  [3826]=>
  object(stdClass)#3827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Anda teadmised ja oskused vanatehnika autentseks taastamiseks, kasutades kõiki metallitöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Praktilise töö käigus õpitakse tundma vanatehnika turvalist osandamist, detailide puhastamist ja taastamist; puuduvate detailide hankimiskanaleid ja koopiate valmistamist."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Üliõpilane tunneb erinevad metallkonstruktsioonide osandamisvõtteid ja tööriistu, oskab puhastada erinevatest metallidest detaile ja kanda neile algupäraseid pinnakatteid, oskab modelleerida ja valmistada hävinenud detailide koopiaid, oskab dokumenteerida ja jäädvustada tööprotsessi. Suudab seda iseseisvalt teostada. On kujundanud välja tähelepaneliku ja teadliku hoiaku ohutu töötamise suhtes."
  }
  [3827]=>
  object(stdClass)#3828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused levinud sepatöö võtete ja terase kuumtöötlemise meetodite omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Aine käsitleb metallide kuumtöötlemise füüsikat ja keemiat. Rauasulamite eristamist ja omadusi. Praktilist juhendatavat tööd: naela, hinge valmistamise kaudu, erinevate sõlmede teostamist, sepakeevitust ja karastamist. Töö käigus tutvutakse erinevate sepatöö võtete ja terminitega."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Üliõpilane tunneb levinud sepatööriistu, oskab neid kasutada ja valmistada. Tunneb sepatööks vajalikul tasemel teraste keemilisi omadusi. On omandanud suutlikkuse teostada iseseisvalt sepise tehnikas mitmedetaililine ese. On omandanud teadmised ja kogemused ohutuks sepatööks."
  }
  [3828]=>
  object(stdClass)#3829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5040"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Anda oskused ja teadmised metallide valamiseks, väikesemõõduliste üksikeksemplaride ja väikeseeriate valmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Aine käsitleb väärismetallide sulamite omadusi ja nende valamise tehnoloogiad. Lahtivõetav vorm, grafiittiigel, valusegu, vahamudel, valupuu, kummivorm, “kartulivalu”. Ohutustehnika. Iseseisva töö käigus praktiseeritakse täppisvalutehnoloogiaid ja tutvutakse vastavasisulise infomaterjaliga."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Üliõpilane on omandanud teadmised peenvalu tehnoloogias valatavate metallide ja sulamite sulamistemperatuuride, voolavuse ja teiste omaduste kohta. On omandanud kogemused erinevate valutehnikate kohta. Suudab erinevaid täppisvalutehnikaid iseseisvalt rakendada. Tunneb ja rakendab tõhusalt ohutu töötamise põhimõtteid."
  }
  [3829]=>
  object(stdClass)#3830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Anda teadmised metallide katteks kasutatavate materjalide, pinnakatmise eesmärkide ja protsessi kohta. Omandada oskused keemiliste-, elektrokeemiliste ja mehhaaniliste pinnakatete valmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Aine käsitleb metallide pinnakatete ülesannet ja esteetilisust ning võimalikke pinnakatteid – teostamise võimalusi. (Passiveerimine, patineerimine, oksüdeerimine, anodeerimine, galvaanilised katted, vahad, värvid, lakid, mastiksid). Kemikaalidega töötamise ohutustehnikat. Iseseisva tööna tutvutakse vastava infomaterjaliga ja praktiseeritakse erinevaid pinnakatete variante."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane on omandanud teadmised erinevate pinnakatete kohta, sobivusest keskkonna ja materjaliga, võimalustest neid erinevatele metallidele tekitada. Omab suutlikust iseseisvalt teostada erinevaid pinnakatteid metallidele. On teadlik ja kasutab kõiki vahendeid ohutuse tagamiseks kemikaalidega töötamisel."
  }
  [3830]=>
  object(stdClass)#3831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5043"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Võimaldada loomekeskkonnas meistri töökorralduste, oskuste ja meetodite tundma õppimist."
    ["sisu"]=>
    string(176) "Selli-meistri suhte loomine, osalemine loova meistri tegevuses abilisena või/ja teostada antud keskkonnas oma kavand. Praktikatöö teostamine toimub koostöös loovmeistriga."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilane on praktika käigus õppinud tundma loovmeistri töökorraldust, oskusi ja meetodeid. Suudab neid teadmisi rakendada oma kavandi teostamiseks antud keskkonnas. On võimeline analüüsima nende meetodite ja töökorralduste tõhusust ning sobivust lähtudes eriala suunavalikutest."
  }
  [3831]=>
  object(stdClass)#3832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5044"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Omandada teadmised ja kogemused ettevõttes töötamiseks. Tutvuda ettevõtte põhimõtete, tööprotsessi ja töökorraldusega."
    ["sisu"]=>
    string(109) "Ettevõtte töö ja tootmise protsessiga tutvumine. Toote- ja materjalide standardid. Ettevõtte spetsiifika."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Üliõpilane kogeb suure ettevõtte tööprotsessi osalemise ja juhtimise spetsiifikat."
  }
  [3832]=>
  object(stdClass)#3833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5045"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Anda ülevaade portfoolio koostamise printsiipidest ja visualiseerimise tehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Portfoolio mõiste ja selle koostamine. Loomingu arhiveerimise printsiibid. Erinevate tehnikate kasutamine loomingu visualiseerimiseks. Portfoolio olulisus oma loomingu isikupära ja võimekuse tutvustamisel tööjõuturul. Web-portfoolio sisu ja koostamine. Kodulehekülje koostamise printsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane omandab teadmised portfoolio koostamisest. Oskab teha olulisi valikuid oma tööde arhiivist ja vormistada need portfoolioks. Suudab kasutada erinevaid visualiseerimise tehnikaid, et saavutada parim esteetiline ja sisuline tulemus.Oskab komplekteerida ja üles panna oma portfoolio webi-leheküljele."
  }
  [3833]=>
  object(stdClass)#3834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Selgitada autoriõiguse ja patendi olemust ja erinevust.Anda ülevaade võimalustest ja tingimustest taotleda tootele vastav sertifikaat."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Autoriõiguse ja patendi taotlemise tingimused Eestis ja välismaal.Milline looming klassifitseerub patendiks ja mida saab patenteerida.Autorluse mõiste ja selle kaitsmine. Autoritunnistuse ja patendi taotlemiseks esitatava dokumentatsiooni vormistamine ja vastavusse viimine seadusega. Eriklauslid autoriõiguse ja patendi defineerimisel"
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane omandab autoriõiguse ja patendi põhimõisted.Suudab vormistada vastavaks taotluseks dokumentatsiooni.Oskab määratleda oma loomingus autorikaitset vajavaid aspekte. Õpib dokumenteerima ja arhiveerima erinevates tehnikates oma loomingut."
  }
  [3834]=>
  object(stdClass)#3835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5047"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Õpetada märkama ja väärtustama käsitöömeistrite traditsioonilist käsitööd, mida on võimalik pärast renoveerimist suunata taaskasutusse."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Olenevalt suundumusest puidu, tehnika või ehtekunstile omandatakse meistrite käe all oskused vanavara restaureerimiseks"
    ["vljund"]=>
    string(61) "Üliõpilane suudab iseseisvalt renoveerida vanavara esemeid."
  }
  [3835]=>
  object(stdClass)#3836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Omandada teadmised ja oskused ettevõtjana töötamiseks. Tutvuda elukorralduse ja küsimustega, mida sisaldab endas ettevõtjaks olemine."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Üliõpilane leiab endale sobiva ettevõtja, kelle juures töötada praktika kestel või teostada enda kavand. Iseseisva tööna rakendab selgeks õpitud tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane on omandanud arusaamise ettevõtjaks olemise spetsiifikast ja vastutusest. Suudab ennast paremini paigutada tööandja - töövõtja skaalal."
  }
  [3836]=>
  object(stdClass)#3837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5050"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Anda kogemus õpetajatööst, kui võimalikust elukutsest, käsitööoskuste levitamise kaudu noorte või täiskasvanute hulgas."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Koostöös juhendajaga leitakse sobivad teemad või tööesemed, mida käsitööringis või avaliku ürituse töötoas läbi viia. Valmistatakse ette metoodilised materjalid, rakised, toorikud, tööriistad ja näidistööd."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Üliõpilane suudab iseseisvalt ette valmistada, läbi viia ja meedias kajastada käsitööalast üritust."
  }
  [3837]=>
  object(stdClass)#3838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5055"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Eksam, mis tugineb: lõputöö retsensendi hinnangule, lõputöö juhendaja hinnangule, lõputöö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(444) "Kujundada üliõpilases oskus viia läbi käsitöö kujunduse ja tööstusdisainidisaini alane uurimus, kasutades kohaseid meetodeid ja vahendeid iseseisvalt informatsiooni kogumiseks ning selle kriitiliseks ja loovaks tõlgendamiseks. Toetada üliõpilase orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; kujundada valmidust sõnastada erialaga seotud probleeme, analüüsida ning lahendada neid, kirjeldada oma tegevust ning esitleda tulemust."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Oskus identifitseerida ja formuleerida erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; oskus iseseisvalt ja kriitiliselt infot koguda ja tõlgendada; suutlikkus suuliselt ja kirjalikult selgitama erialaga seotud probleeme, analüüsida ja ning lahendada neid, kirjeldada oma tegevust ning esitleda tulemust, mille väljundiks on praktiline töö."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Oskus identifitseerida ja formuleerida erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; oskus iseseisvalt ja kriitiliselt infot koguda ja tõlgendada; suutlikkus suuliselt ja kirjalikult selgitama erialaga seotud probleeme, analüüsida ja ning lahendada neid, kirjeldada oma tegevust ning esitleda tulemust, mille väljundiks on praktiline töö."
  }
  [3838]=>
  object(stdClass)#3839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5056"
    ["hindamine"]=>
    string(202) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldused: - kodused graafilised tööd on esitatud ja hinnatud positiivse hindega; - harjutusülesannete vihik arvestatud; - sooritatud 2 kontrolltööd positiivsele hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "- arendada ruumikujutlusvõimet ja graafilise modelleerimise oskust; - loogilist ja analüütilist mõtlemist, süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil tasapinnal; - anda teoreetilised ja praktilised alused jooniste valmistamiseks ja lugemiseks, õpetada ja evitada vajalikke oskusi jooniste korrektseks vormistamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(503) "Projekteerimine ja projekteerimise liigid. Punkti, sirge ja tasapinna käsitlus Monge´i meetodil. Tasapindade ja hulktahukate, pöördpindade lõikumine. Pinnalaotuse konstrueerimine. Geomeetrilised konstruktsioonid. Aksonomeetriline ja projektsioonjoonestamine. Perspektiiviõpetuse alused. Perspektiivi tuletamine punkti- ja sirgetemeetodiga. Võrgumeetod. Konstruktsioone perspektiivil. Varjud. Põhimõisted. Varjude konstrueerimine kaksvaatel. Varjud aksonomeetrilisel kujutisel, ja perspektiivil."
    ["vljund"]=>
    string(658) "Üliõpilane, läbinud nimetatud kursuse, teab ja oskab: - kujutava geomeetria alaseid mõisteid ning nende rakendusi; - kasutada loogilist ja analüütilist mõtlemist ning süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil; - kasutada kujutava geomeetria teadmisi ja oskusi teistes õppeainetes ning meid ümbritseva elukeskkonna kirjeldamisel ja analüüsil; - vormistada ja lugeda jooniseid, tuletada ruumiobjektidest tasapinnalisi kujutisi; - kasutada ratsionaalseid töövõtteid graafiliste lahenduste teostamisel; - analüüsida ja modelleerida tehismaailmas ja looduses esinevaid ruumilis- mahulisi vorme,"
  }
  [3839]=>
  object(stdClass)#3840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5057"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Selgitada 3d mudelite olemust ja erinevaid konstrueerimise võimalusi. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi CAD/CAM vahendite valikul ja kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(1043) "SolidEdge erinevused teistest CAD vahenditest. CAM tööpõhimõtted. Koostul põhinev projekteerimine. Sünkroon- ja traditsiooniline projekteerimine. Detailide modelleerimine. Visualiseerimine. Koostukeskkonna otstarbekas kasutamine. Suured koostud. Detailidevahelised suhted, nende modifitseerimine. Suhtlemine teiste CAD programmidega. Töö metalllehtede keskkonnas. 2D jooniste genereerimine loodud mudelist. Joonistest mudeli loomine Automaatne spetsifikatsioonide koostamine. Lõiked koostust. Ülevaade tehnilise joonestamise põhitõdedest. Joonise vormistamine. Tehtavate ülesannete maht on enamasti suurem kui praktikumis läbi teha jõutakse, seetõttu on küllaltki oluline roll iseseisval tööl. Eeldatakse praktiliste tööde iseseisvat läbi tegemist- lõpetamist. Iseseisva töö maht käsitletava materjali omandamiseks, on ligikaudu 2 tundi iseseisvat tööd iga kontakttunni kohta. Kasutatava tarkvara haridusversiooni, saab koduseks kasutamiseks vajadusel õppejõu käest. Kursusel kasutatakse versiooni SolidEdge ST4."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Osatakse kasutada otstarbekalt SolidEdge võimalusi Osatakse luua 3d detaile, ning nendest koostu konstrueerida. Suudetakse genereerida 3d mudelitest 2d jooniseid ja 2d joonistest 3d mudeleid. Osatakse vormistada tehnilise joonestamise üldistele nõuetele vastavaid jooniseid. Omatakse üldiseid teadmisi CAM võimalustest."
  }
  [3840]=>
  object(stdClass)#3841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5058"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Omandada tehnilised teadmised konstrueerimise põhireeglitest ja esitlusest arvutigraafika abil. Ülevaade tugevusõpetuse põhialustest."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Projekteerimise liigid. Kolmemõõtmeline objektide ja detailide kujutamine. Detailide joonestamine. Kolmvaated ja sõlmede kujundusvõtted. Lihtsustatud koostejoonised. Erinevate materjalide tugevusõpetus ja karakteristikud."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilane oskab üles joonestada erineva keerukuse ja vormiga objekte kolmemõõtmeliselt. Omandab skitseerimise oskuse ja joonise viimistluse arvutigraafika abil. Oskab vormistada tööjooniseid vastavalt nõuetele. Omab ülevaadet erinevate materjalide tugevuskarakteristikutest ja kasutusvaldkondadest. Oskab iseseisvalt välja töötada konstruktiivseid elemente."
  }
  [3841]=>
  object(stdClass)#3842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Toetada mahulise objekti valmistamise algtõdede ja oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod. Algteadmised erinevate materjalidega modelleerimisel. Geomeetriliste objektide kopeerimine. Proportsioon. Ülesannete lahendamine toimub praktiliste stuudiotundide käigus."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Üliõpilane on omandanud selged ja lihtsad modelleerimise meetodid. Tunneb tööd lihtsustavaid abivahendeid ja kasutab neid oma töös. Suudab jälgida eesolevate objektide proportsioone, ka siis kui pole tegemist 1:1 kopeerimisega vaid lisaks suurenduse või vähendusega."
  }
  [3842]=>
  object(stdClass)#3843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda teadmised ja oskused erinevate väljapanekute kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Ülevaade erinevatest näituste kujundamise printsiipidest. Esitlustehnilised võtted, reklaammaterjalide kujundamine ja interaktiivsete elementide kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(91) "Oskab omandatud teadmisi rakendada erialase näituseprojekti korraldamisel ja kujundamisel."
  }
  [3843]=>
  object(stdClass)#3844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5061"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Anda oskused ja teadmised plastide töötlemise alal ja vaikude kasutamise võimaluste ja tehnoloogiate kohta. Tutvustada plastide ja vaikude jäätmekäitlust ning ohutustehnikat."
    ["sisu"]=>
    string(610) "Aine käsitleb plastide ja vaikude keemilist ja füüsikalist käitumist. Plastide külmtöötlust (lõikamine, treimine, freesimine, puurimine, lihvimine, pinnaviimistlus), kuumtöötlust (valutehnoloogiad, vaakumvormimine). Vaikplastide liigid, nende keemilised ja füüsikalised omadused. Lisandid omaduste muutmiseks, eraldusained vormide eraldamiseks, lisamaterjalid (klaasmatt, klaaskangas, tugevduskiud). Vaikplastide töötlemise vahendid. Iseseisva töö käigus tutvutakse vastava infomaterjaliga ja teostatakse praktiliselt erinevaid plastide töötlemise võimalusi. Ohutustehnika. Keskkonnakaitse."
    ["vljund"]=>
    string(562) "Üliõpilane on arendanud suutlikkuse määrata erinevatele levinud plastidele töötlemise viis ja utiliseerimismeetod. Suudab iseseisvalt teostada plastide lõiketöötlemise operatsioone. On omandanud üldised teadmised plastide kuumtöötlemisest. vaikplastide kasutamise võimaluste ja tehnoloogiate kohta. On teadlik plastid ja vaikplastide ohutustehnikast, keskkonnakaitsest ja on suutlik teostama individuaalse töö materjalis. Orienteerub materjalide kasutamisel toimunud omaduste kõrvalekalletes. On teadlik ja kasutab ohutu töökorralduse reegleid."
  }
  [3844]=>
  object(stdClass)#3845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5062"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Anda esmased teadmised ja oskused toodete projekteerimiseks ning esitlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Antakse ülevaade projekteerimise protsessi olemusest ja lähteülesande koostamisest.. Püstitatud lähteülesande analüüs ja sellele sobiva lahenduse leidmine. Esitlustehnika võtted ja projekti vormistamise alused."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Üliõpilane omab põhiteadmisi toodete projekteerimisest ja Lähteülesande koostamisest. Mõistab projekteerimise protsessi idee arengust kuni realiseerumiseni. Oskab oma ideelahendusi esitada vastavas esitlustehnikas. Suudab kirjeldada tööprotsessi ja oma projektiga seonduvaid probleeme."
  }
  [3845]=>
  object(stdClass)#3846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5068"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Anda teadmisi keskkonnadisaini olemusest ja sisust."
    ["sisu"]=>
    string(181) "Antakse ülevaade keskkonnadisaini mõistest ja käsitlemise metoodikatest. Objekti ja ruumi vastastikune mõju. Tänapäeva kontseptsioonid keskkonna säästlikul organiseerimisel."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Üliõpilane mõistab keskkonnadisaini olemust ja sisu. Oskab analüüsida ja leida sobivaid keskkonnasäästlikke lahendusi etteantud ülesannetes. Oskab näha objekti ja ruumi omavahelisi seoseid."
  }
  [3846]=>
  object(stdClass)#3847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5069"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Anda ülevaade tootearenduse kontseptsioonist ja erinevatest tsüklitest. Selgitada turu-uuringute rolli tootearenduses. Selgitada tootearenduse juhtimise põhiprintsiipe ja erinevaid võimalusi saavutamaks konkurentsivõimeline tulemus."
    ["sisu"]=>
    string(190) "Staatiline ja dünaamiline tööstustoode. Innovatiivsus tootearenduses. Erinevad meetodid tootearenduse juhtimises. Turu-uuringud ja tagasiside ettevõtte toodangu paindlikuks arendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Üliõpilane omandab algteadmised tootearendusest. Oskab iseseisvalt analüüsida turul toimuvaid protsesse ja vastavalt sellele kohandada oma loometegevust. Suudab veenvalt esitada oma visioone eduka toote loomiseks tööstusettevõttes. Omandab põhiteadmised toote analüüsi komponentidest ja ülesehitusest."
  }
  [3847]=>
  object(stdClass)#3848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5070"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Anda teadmisi ja oskusi töödelda erinevaid plastikuid vaakumtehnoloogia abil."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Antakse ülevaade plastide vaakumtehnoloogiast ja erinevate plastide füüsikalistest omadustest. Vaakumtehnoloogiale vastavate vormide valmistamine. Järeltöötlused ja viimistlemine."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Üliõpilane omandab teadmised plastide vaakumtehnoloogiast ja oskab seda rakendada oma loomingus. Tunneb erinevate plastide töötlemisvõimalusi."
  }
  [3848]=>
  object(stdClass)#3849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5071"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Anda ülevaade tööstusdisaineri praktilisest tegevusest tööstuses. Tutvustada tootmistsüklit ideest valmis tooteni. Selgitada disaineri rolli tööstuses ja koostöö tähtsust tootedisaineritega ja konstruktoritega."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Ülevaade reaalselt toimivast tööstusettevõttest. Tööstusdisaineri idee teostumise protsess toomistsüklis. Koostöö erinevate valdkondadega, mis kindlustavad parima tulemuse ja konkurentsivõimelise toote. Disaineri, tootmiseinseneri, konstruktori ja turundusjuhi roll uue toote väljatöötamisel. Ülevaade ettevõtte kontseptsioonist ja arengukavast ning disaineri panusest selle läbiviimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(500) "Praktikant omandab teadmised tööstuses toimivatest protsessidest ja oma vastutusest tootmistsüklis. Saab kogemused koostööst tootmisinseneri ja konstruktoriga. Omandab algteadmised turuuuringust ja vastavalt sellele suudab olla innovatiivne oma ideelahenduste väljapakkumisel. Oskab planeerida oma tegevusi vastavalt tootmistsükli nõuetele. Suudab kaasa rääkida ja välja pakkuda ideid ettevõtte toodangu kujundamisel. On võimeline alustama professionaalset tegevust tööstusdisainerina."
  }
  [3849]=>
  object(stdClass)#3850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5072"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Tutvuda oma valdkonna professionaalide loominguga rahvusvahelistel näitustel/messidel."
    ["sisu"]=>
    string(145) "Osaletakse erialastel rahvusvahelistel seminaridel, külastatakse näituseid. Arendatakse oskusi analüüsida loomingulisi protsesse ja tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(130) "Üliõpilane omandab rahvusvahelistel seminaridel ja näitustel uusi teadmisi, mida saab rakendada oma professionaalses loomingus."
  }
  [3850]=>
  object(stdClass)#3851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5073"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Omandada teadmised ja oskused ettevõtjana töötamiseks. Tutvuda elukorralduse ja küsimustega, mida sisaldab endas ettevõtjaks olemine."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Üliõpilane leiab endale sobiva ettevõtja, kelle juures töötada praktika kestel või teostada enda kavand. Iseseisva tööna rakendab selgeks õpitud tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane on omandanud arusaamise ettevõtjaks olemise spetsiifikast ja vastutusest. Suudab ennast paremini paigutada tööandja - töövõtja skaalal."
  }
  [3851]=>
  object(stdClass)#3852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5074"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Omandada teadmised ja oskused ettevõtjana töötamiseks. Tutvuda elukorralduse ja küsimustega, mida sisaldab endas ettevõtjaks olemine."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Üliõpilane leiab endale sobiva ettevõtja, kelle juures töötada praktika kestel või teostada enda kavand. Iseseisva tööna rakendab selgeks õpitud tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane on omandanud arusaamise ettevõtjaks olemise spetsiifikast ja vastutusest. Suudab ennast paremini paigutada tööandja - töövõtja skaalal."
  }
  [3852]=>
  object(stdClass)#3853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5075"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Anda praktilisi oskusi puidu töötlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(129) "Puidu tehnoloogiatest omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktilistes ülesannetes. Koostöö kohaliku ettevõtlusega."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Oskab omandatud teadmisi rakendada praktilistes ülesannetes ja teha koostööd kohaliku tööstusega."
  }
  [3853]=>
  object(stdClass)#3854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5076"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Anda praktilisi oskusi metallide töötlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(133) "Metallide tehnoloogiatest omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktilistes ülesannetes. Koostöö kohaliku ettevõtlusega."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Oskab omandatud teadmisi rakendada praktilistes ülesannetes ja teha koostööd kohaliku tööstusega."
  }
  [3854]=>
  object(stdClass)#3855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5077"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Anda praktilisi oskusi plastide ja vaikude töötlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Plastide ja vaikude tehnoloogiatest omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktilistes ülesannetes. Koostöö kohaliku ettevõtlusega."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Oskab omandatud teadmisi rakendada praktilistes ülesannetes ja teha koostööd kohaliku tööstusega."
  }
  [3855]=>
  object(stdClass)#3856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5079"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda ülevaade värvusõpetuse ajaloost ja erinevatest teooriatest. Õpetada värvide omavahelisi seoseid ja vastastikust mõju. Parandada värvitaju. Muuta arusaamine värvidest objektiivseks."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Värvusõpetus teoorias. Värvisüsteemid. Toonide segamine. Erinevad värviringid. Värvikarakteristikud. Värvikontrastid. Värviharmooniad. Värvusõpetuse rakendamine erinevates valdkondades läbi ajaloo."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane oskab peale ainemahu läbimist kokku panna koloriite ja vajadusel neid ise segada. Kasutab värviringi kui töövahendit. Tajub värvinüansse. Oskab rakendada värviteooriat praktikas. Värvivalikutes lähtub olukorra sisust ja eesmärkidest. Omab oskust siduda värviprobleeme erinevate valdkondade ja olukordadega."
  }
  [3856]=>
  object(stdClass)#3857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5080"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Omandada joonistamise algtõed ja meetodid ning joonistuslikud väljendusvahendid, luues eeldused visuaalse kujundi nägemiseks ja jäädvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Käsitletakse joonistamise põhitõdesid: joone põhitüüpe, hele-tumeduse astmeid, perspektiivi ning vormi ja pinna kujutamist. Õppetöö toimub loengu ja iseseisva töö ning arutelu vormis. Selgitatakse iga õppija joonistamise oskused ning õppijat arendatakse lähtuvalt tema oskustest."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Üliõpilane omab piisavalt ettevalmistust natuurist joonistamiseks ja rakendada joonistamist oma ideedekavandite väljendusvahendina."
  }
  [3857]=>
  object(stdClass)#3858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5081"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Omandada visuaalse kujundi nägemine ja selle jäädvustamine ning väljendusvahendite mitmekesise kasutamise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Figuuri ja portree joonistamise põhitõed. Erinevate joonistusvahendite katsetamine (pliiats, süsi, viltpliiats jne). Õppetöö toimub juhendatava tunni ja iseseisva töö ning arutelu vormis. Selgitatakse iga õppija joonistamise oskused ja neid arendatakse lähtuvalt õppija oskustest. Portreed, figuurid ja krokiid joonistatakse natuurist ning visandid tehakse mälu järgi."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Üliõpilane omab piisavat ettevalmistust natuurist anatoomiliselt õige figuuri ja portree joonistamiseks. On võimeline anatoomiliste teadmiste baasil mälu järgi joonistama."
  }
  [3858]=>
  object(stdClass)#3859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKM5082"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Toetada maalitehniliste võimaluste ja maali väljendusvahendite tundmaõppimist."
    ["sisu"]=>
    string(50) "Natüürmort, joonistus maalis, erinevad tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilane on teadlik erinevate maalitehnikate võimalustest ja materjalide omavahelisest koosmõjust. Oskab analüüsida enda maalitehnilisi tulemusi võrdluses kursusekaaslastega ja kunstiajaloos varasemalt tehtuga."
  }
  [3859]=>
  object(stdClass)#3860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Luua eeldused selleks, et kursuse läbinu oskaks hinnata tervist mõjutavate sotsiaalsete, majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, poliitiliste, käitumuslike ja bioloogiliste tegurite mõju tervise arengule ning oskaks erinevate mõjurite koostoimest tulenevate terviseriskide maandamiseks vajalikke meetmeid leida/välja töötada/rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Õppetöö koosneb loengust ja iseseisvast tööst.Loeng:Antakse ülevaade elu-, töö- ja õpikeskkonnas esinevatest tervist mõjutavatest faktoritest ning nende võimalikust toimest. Iseseisev töö: kirjalik juhtumi analüüs: erinevate mõjurite ja nende koostoime hindamine ja analüüsimine ja auditooriumis analüüsi ettekandmine ning diskuteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(377) "Kursuse läbinu oskab arvestada oma töös sotsiaalsete, majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, poliitiliste, käitumuslike ja bioloogiliste tegurite rolli tervise arengule. Paikkonnas/organisatsioonis terviseedendamise programmide ja tegevuste edukas rakendamine sõltub suures osas täpsest analüüsist ning paljude paikkondlike ja sotsiaalsete tegurite arusaamisest."
  }
  [3860]=>
  object(stdClass)#3861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Ekasm"
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Tutvustada teoreetilist ja praktilist tööd tervisepoliitikas, kontsentreerudes põhiliselt tervisepoliitika protsessi teooriale ja illustreedes seda Eesti ja rahvusvahvusvaheliste näidetega."
    ["sisu"]=>
    string(741) "Õppetöö koosneb loengust ja iseseisvast tööst.Loeng: Poliitika tegemise teooriast, poliitikatüübid, - tasemed ja -etapid. Tervisepoliitikast teoreetiliselt. Tervisepoliitika mõjutajad ja suunajad rahvusvahelisel tasandil.Ülevaade mõjugruppide analüüsi kasutamisest. Mõjurühmade eesmärgid ja tüübid. Meedia roll poliitikaprotsessis. Tervisesüsteemi käsitlus, tema eesmärgid ja funktsioonid. Iseseisev töö: Tervisestrateegiad ja arengukavad Eestis. Grupitöö: Huvigruppide (mõjurühmade) analüüs. Valitakse reaalne probleem, põhjendatakse probleemi suurust ja ulatust, võimalusel kasutades illustreerimiseks statistikat, võrdlusi, näiteid. Kirjeldatakse mõjurühmi ning strateegiat mõjurühmadega toimetulekuks."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Kursuse läbinu mõistab miks ja kuidas satuvad teemad poliitika-päevakavasse, kuidas langetatakse otsuseid. Õpitakse probleemi identifitseerima, poliitika välja töötamine, hindama. Kursuse käigus omandatakse teadmised millised on tervisesüsteemi funktsioonid, kuidas hinnatakse tema toimimist. Grupitöö käigus viiakse läbi mõjurühmade analüüs."
  }
  [3861]=>
  object(stdClass)#3862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Ekasm."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Toetada tudengite keskkonnatervise alaste teoreetiliste teadmiste, süsteemse mõtlemise ning erinevate valdkondade vaheliste seoste nägemise oskust; soodustada analüüsivõime ning iseseisva töö tegemise harjumuse suurenemist."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Antakse ülevaade keskkonnatervise mõiste ja valdkonna kujunemisest, tuginedes näidetele erinevatel ajajärkudel valitsenud tõekspidamistest ning andes ülevaate tänapäeval valdkonna peamistest alustaladest. Keskkonnatervise osatähtsus tervisevaldkonnas ja seosed muude valdkondade riiklike strateegiate ning arengukavadega. Lühiülevaade keskkonnatervise poliitika kujundamisest EL-is, erinevate EL-i institutsioonide rollist selles protsessis, EL-is seda valdkonda puudutavatest põhilistest dokumentidest ning ülevaade EL-i keskkonnatervise tegevuste seostest rahvusvaheliste suundadega. Antakse ülevaade keskkonnatervise valdkonnast Eestis (struktuur, dokumendid, õigusaktid, poliitika).Iseseisev töö – õppejõu poolt valitud artikli/ situatsiooni/juhtumi või strateegilise dokumendi kirjalik analüüs ning auditooriumile ettekande tegemine koostatud analüüsist keskkonnatervise seisukohast."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Ainekursuse läbinu teab keskkonnatervise valdkonna printsiipe ja kujunemise ajalugu, oskab näha ja analüüsida keskkonnatervise seoseid teiste valdkondadega. Ainekursuse läbinul on teadmised keskkonnatervise kontseptsioonist ELis (sh Eestis)."
  }
  [3862]=>
  object(stdClass)#3863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5004"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Ainekursus lõpeb eksamiga. Koondhinne kujuneb nelja kontrolltöö (80% hindest) ja suulise eksami (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Anda ülevaade paikkonna/kogukonna arengu strateegiatest ja kogukonnale suunatud interventsiooni strateegiatest, millega mõjutada paikkonna tervist. Selgitada kogukonna võimestamise põhimõtteid ning paikonnale/kogukonnale suunatud poliitiliste otsuste mõju analüüsi rakenduslikku tähendust."
    ["sisu"]=>
    string(573) "Paikkonna/kogukonna mõiste. Kogukondliku arengu näited. Individuaalse ja organisatsiooni arengu teooriad, sh paikkondlik areng, sotsiaalne planeerimine ja sotsiaalne tegutsemine. Kogukonna arengu viis etappi ( kogukonna analüüs, algatused, teostamine, tulemuste kinnistamine, hindamine). Paikkonna vajaduste ja ressursside analüüs. Kogukonna võimestamise protsess: teooria ja praktika. Sotsiaalne kapital paikkonnas/ kogukonnas. Paikonna/kogukonna terviseprogrammide hindamine. Interventsiooniprogrammide jätkuvuse tagamise põhimõtted. Strateegiline planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(892) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: teab paikkonna/ kogukonna mõiste tähendust, mõistab sotsiaalse kapitali tähendust ja tähtsust kogukonna tervises; omab lühiülevaadet individuaalse arengu teooriatest ja teab põhjalikumalt organisatsiooni arengu teooriaid; oskab analüüsida ja hinnata paikkonna vajadusi ja ressursse, tunneb organisatsiooni arengu etappe ja suudab neid praktikas realiseerida, teab paikkonnas läbiviidud sekkumiste ja programmide hindamise põhimõtteid ja oskab organisatsioonisiseseid hindamisi läbi viia, et seeläbi toetada ja soodustada tervisedenduslike tegevuste jätkumist: seega tunneb ja oskab rakendada strateegilise planeerimise põhimõtteid; mõistab võimestumise protsessi olemust ja tähtsust indiviidi tasandilt kuni kogukonna tasandini; mõistab tervisemõju analüüsi olemust."
  }
  [3863]=>
  object(stdClass)#3864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5005"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Anda ülevaade epidemioloogiliste uurimistööde planeerimisest ja tulemuste tõlgendamistest."
    ["sisu"]=>
    string(592) "Käsitletavad teemad:Epidemioloogia ajalooline areng. Epidemioloogia kui metoodiline alus rahvatervises ja meditsiinis läbiviidavatele uuringutele.Uuringu kavandamine epidemioloogias. Epidemioloogiliste uuringute liigid (kirjeldav, analüütiline, eksperimentaalne).Epidemioloogiliste uuringute näited (s.h. Eestis) ja arutelu.Epidemioloogia kui metoodiline alus tõenduspõhisele arstiabile ja tõenduspõhisele otsustamisele rahvatervishoius.Tervisestatistika olemus ja indikaatorid. Tervisestatistika Eestis.Andmeallikad ja andmete reaalne olemasolu ja kättesaadavus Eestis ja Euroopas."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Üliõpilane omab ülevaadet epidemiloogiliste uurimistööde planeerimisest , tulemuste tõlgendamisest ja kasutamisest."
  }
  [3864]=>
  object(stdClass)#3865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Luua eeldused selleks, et kursuse läbinu oskaks näha keskkonna rolli inimese tervisele ja keskkonnategurite olulisust elu-; õpi- ja töökeskkonna kujunemisel ja planeerimisel ning oskaks keskkonnast tulenevate terviseriskide maandamiseks vajalikke meetmeid leida/välja töötada/rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(683) "Õppetöö koosneb loengust ja iseseisvast tööst.Loeng:Antakse ülevaade elu-, töö- ja õpikeskkonnas esinevatest tervist mõjutavatest faktoritest ning nende võimalikust toimest. Antakse lühiülevaade keskkonnamõjude hindamise protsessist (kontsentreerudes tervisemõjudele). Eraldi peatükina käsitletakse kemikaaliohutuse rolli keskkonnatervise valdkonnas ja kemikaalide mõju inimese tervisele. Antakse ülevaade valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, juhendmaterjalidest ja õpetatakse nende kasutamist.Iseseisev töö: kirjalik juhtumi analüüs: keskkonnamõju terviseaspekti hindamine ja analüüsimine ja auditooriumis analüüsi ettekandmine ning diskuteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Kursuse läbinu oskab arvestada oma töös keskkonnafaktorite rolli terviseseisundi kujunemisel, suudab iseseisvalt orienteeruda keskkonnatervise valdkonda reguleerivas õigusruumis ning juhendmaterjalides."
  }
  [3865]=>
  object(stdClass)#3866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5008"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Arvetus: test, oskuste demonstratsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Anda ülevaade terviseteabe kommunikatsioonimeetoditest ja oskusi tööks massimeediaga."
    ["sisu"]=>
    string(684) "Indiviidi, grupi- ja elanikkonna mõjustamise tehnikad ja meetodid. Mõjufaktorid (meedia, regulatsioonid, tarbijaharidus, abivõimalused, ühiskondlikud suhted). Reklaamistrateegiad. Regulatsioonid tervisekäitumise mõjutajana. Meediaalane kirjaoskus. Meedia mõju teadvustamine ja analüütiline mõtlemine. Meediasõnumite usaldusväärsus. Teadlik tarbija: terviseteenused ja –tooted. Kemikaaliohutus, lisaained. Tervisekaitse paikkonnas. Aktiivsed ühiskonna kujundajad ja tervisesõnumi edastajad: võimalused otsustusprotsessis osalemiseks. Koostööoskused ja intersektoraalne koostöö. Kampaaniate roll. Noortepärased meediakanalid: fookusgrupitestid ja pilootprojektid."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Analüüsid erinevate meediafaktorite rolli tervisekäitumise mõjutajanaOskab nimetada 4-5 tähtsamat reklaamistrateegiat ja analüüsib reklaamsõnumeid tervise aspektistOskab valida usaldusväärseid terviseteenuseid ja tooteidOskab selgitada aktiivse osalemise ja tarbijaõiguste kaitse võimalusiDemonstreerib demokraatlikke koostööoskusi ja kirjeldab noortelt noortele metoodikat."
  }
  [3866]=>
  object(stdClass)#3867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5009"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Iseseisva tööna enda toitumise analüüs, eksam teoreetilise materjali osas."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Anda ülevaade eesti rahva tervisest ja toitumisharjumustest."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ülevaade Eesti elanikkonna tervisest. Toitumis- ja toidusoovituste koostamise alused. Toiduenergia soovitused. Soovitused vedelike, valkude, toidurasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks. Toitumine ja krooniliste haiguste ennetamine. Haiguspõhine toitumine. Toidupüramiid. Toidu ohutus."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Kursuse läbimise tulemusena on üliõpilane:kursis Eestis kehtivate toitumis- ja toidusoovitustega;teab inimeste toiduenergia vajadust ning oskab anda soovitusi vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute, rasvade, valkude jne tarbimiseks vastavalt soole, vanusele, kehalisele aktiivsusele, arvestades ka haiguspõhist toitumist (kõrgenenud vererõhk, diabeet jne)"
  }
  [3867]=>
  object(stdClass)#3868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5010"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Praktiline töö ja eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(40) "Anda ülevaade tervislikust liikumisest."
    ["sisu"]=>
    string(123) "Terviseliikumise alused. Liikumine ja elanikkonna tervis. Liikumissoovitused tervisenõustamisena. Haiguspõhine liikumine."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Tunneb terviseliikumise aluseid, oskab anda terviseliikumise soovitusi arvestades inimese terviseseisundit ning eripära."
  }
  [3868]=>
  object(stdClass)#3869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5011"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Teenusepakkujate külastamine, teooria eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Anda ülevaade olemasolevatest narko-, alkoholi- ja tubakasõltuvuse ning seksuaaltervise alastest nõustamisteenustest."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Sõltuvuskäitumise nõustamine- alkohol, narkootikumid. Suitsetamisest loobumise nõustamine. Seksuaalkäitumise nõustamine. Kursuse käigus külastatakse olemasolevaid teenusepakkujaid ning tutvutakse teenuste olemusega.Stressi tekkepõhjused. Töö-, pere-, koolistress. Sisemised stressiallikad. Stress ja haigused. Kuidas vältida liigset stressi? Stressi alandamine. Stressiga toimetulek. Erinevad abiandmise viisid.Loengute raames toimuvad erinevad rollimängud ja praktilised harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Üliõpilane omab teadmisi enamlevinud riskikäitumistest ja nende nõustamiseston kursis olemasolevate nõustamisteenustega ning oskab vajadusel abivajajat suunata sobiva teenuseni tunneb ära stressitekitajad ning teab pinge leevendamise võtteidomab stressijuhtimise oskusi."
  }
  [3869]=>
  object(stdClass)#3870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5013"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "Arvetus"
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Luua eeldused e-portfoolio (õpimapp) materjalide kasutamiseks. Toetada üliõpilaste õpimapi rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks ja tervisedendaja kutseoskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Käsitletakse õpimapi teoreetilist tausta ning antakse juhendeid, kuidas seda rakendada. Tutvustatakse refleksiooni rolle tervisedendaja professionaalses arengus ja võimalusi reflekteerimisel. Praktika käigus täidavad üliõpilased oma profiili ja täidavad esmased ülesandeid. Üliõpilased oskavad sisestada materjale sahtlisse."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Üliõpilane: • Oskab kasutada õpimapi õpingueesmärkide täitmiseks. • Oskab analüüsida ja hinnata loengutes ja praktikal kogetut ja õpitut ning esitada seda SAHTLI keskkonnas. • Oskab hinnata oma sobivust tervisedendusalaseks tööks. • Teadvustab tervisedenduse olemust ühiskonnas. • On pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut, refleksioone ja pädevustõendeid."
  }
  [3870]=>
  object(stdClass)#3871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused teadmiste ja kogemuste omandamiseks terviseprojektide/ürituste planeerimiseks, korraldamiseks ja mõju hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Üliõpilased valmistavad rühmatööna ette omaloomingulise terviseprojekti kolledžis, viivad selle läbi ja analüüsivad selle mõju nii üksikisiku tervisele kui koolikeskkonnale; kirjutavad projektijärgse eneseanalüüsi ja esitavad selle e-portfoolios.Üliõpilased jälgivad ja analüüsivad teiste rühmade poolt korraldatud projekte."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Praktika läbinud üliõpilane ·oskab kavandada ja läbi viia terviseprojekte/terviseüritusi ·oskab analüüsida projekti läbiviimise protsessi, inimeste osalust ja mõju inimestelesuudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel"
  }
  [3871]=>
  object(stdClass)#3872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua võimalused teadmiste ja praktiliste kogemuste saamiseks avaliku sektori organisatsiooni juhtimisest ja terviseprotsesside toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Avaliku sektori organisatsiooni terviseprotsesside tundmaõppimine, monitooring, hindamine, seire. Üliõpilane analüüsib organisatsiooni terviseprotsesse, määratleb probleemid ja sihtgrupid. Kavandab terviseprojekti, lähtudes organisatsiooni institutsionaalsest ülesehitusest, probleemidest ja trendidest. Projekti tutvustamine organisatsiooni juhtkonnale."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Praktika läbinud üliõpilane: ·tunneb avaliku sektori toimimist ja selle juhtimise põhiprobleeme; ·oskab vaadelda ja analüüsida organisatsiooni keskkonda; ·oskab määratleda ja hinnata organisatsiooni tervise vajadusi; ·oskab kavandada terviseprojekti, sõnastada eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused ja riskid."
  }
  [3872]=>
  object(stdClass)#3873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5016"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua võimalused teadmiste ja praktiliste kogemuste saamiseks erasektori organisatsiooni juhtimisest ja terviseprotsesside toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Ettevõtte terviseprotsesside tundmaõppimine, monitooring, hindamine, seire. Üliõpilane analüüsib ettevõttes toimivaid terviseprotsesse, määratleb probleemid ja sihtgrupid. Kavandab ühe terviseprojekti lähtudes ettevõtte põhitegevusest, probleemidest ja trendidest . Projekti tutvustamine ettevõtte juhtkonnale."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Praktika läbinud üliõpilane: ·tunneb erasektori toimimist ja selle juhtimise põhiprobleeme; ·oskab määratleda ja hinnata ettevõtte tervise probleeme; ·oskab kavandada terviseprojekti."
  }
  [3873]=>
  object(stdClass)#3874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Kinnistada omandatud teadmisi ja oskusi koostades ühele organisastsioonile tervisestrateegia."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Üliõpilased koostavad organisatsiooni tervise strateegia: kirjeldavad olukorda, püsitavad põhieesmärgi, valivad ja kirjeldavad determinandid, nimetavad alaeesmärgid, põhjendavad meetmete valikut, koostavad tegevuskava ja esitavad hindamisplaani."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üliõpilased oskavad: • põhjalikult uurida organisatsiooni tervise seisundit • oskavad töötada statistiliste andmetega, refereerida algallikaid • oskavad esitada seisukohti ja juhtida arutelusid • suudavad iseseisvalt koostada strateegilise dokumendi"
  }
  [3874]=>
  object(stdClass)#3875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5019"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Lõputöö kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Pakkuda võimalusi viia läbi organisatsiooni tervisealast uurimust."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Üliõpilased koostavad organisatsioonile rakendusliku väärtusega tervisedendusliku arengukava: kirjeldavad olukorda, püsitavad põhieesmärgi, valivad ja kirjeldavad determinandid, nimetavad alaeesmärgid, põhjendavad meetmete valikut, esitavad hindamisplaani."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Üliõpilane:oskab teooriat ja praktikat integreerida, on omandanud kõik õppekavas esitatud Õpitulemused ning on valmis iseseisvalt töötama rahvatervise valdkonnas"
  }
  [3875]=>
  object(stdClass)#3876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5020"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Eksam koosneb kahest osast (kirjalik test põhimõistetest, iseseisva töö koondhinne + osalemine/aktiivsus seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Anda ülevaade tervisedendamise institutsioonide printsiipidest."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Tervistedendavate institutsioonide mõiste, liikumise algus, põhimõtted. Riik kui tervistedendav institutsioon. Perekond, lasteaiad, koolid, haiglad kui tervistedendavad institutsioonid. Kultuuritegevus kui tervistedendav institutsioon. Tervisedendus spordi – ja vaba aja asutustes. Tervist edendavad töökohad. Millised on tervisedenduse peamised eesmärgid ja lähenemised institutsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Loengud, seminarid/arutelud aktuaalsetest sotsiaalprobleemidest, iseseisev töö kirjandusega, videofilmid."
  }
  [3876]=>
  object(stdClass)#3877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5021"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Ekasmihinne kujuneb kirjaliku essee põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Anda teadmisi tervise edendamise strateegiatest ja kohustustest globaliseerunud maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(513) "-Ottawa tervise edendamise harta -Bangkoki harta tervise edendamiseks globaliseerunud maailmas -Globaalsündmuste (sõda, migratsioon, vabakaubandus) mõju tervisele ja tervisesüsteemidele -Rahvastiku terviseseisund ja selle mõju globaalsündmustele (SARS) -Meditsiiniareng (biotehnoloogia, elustiiliravimid) ja selle mõju rahvastiku tervisele -Tervis ja majandusareng -Turism, vabakaubandus ja rahvastiku tervis -Biotehnoloogia ja bioeetika- Kloonimine, diagnoosimine, abort, eutanaasia -Elukvaliteedi ravimid"
    ["vljund"]=>
    string(104) "Üliõpilane omab ülevaadet tervise edendamise strateegiatest ja kohustustest globaliseerunud maailmas."
  }
  [3877]=>
  object(stdClass)#3878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Ekasm"
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks strateegilise planeerimise ja juhtimise põhimõtetest. Kujundada tudengite praktilisi oskusi strateegiliste plaanide koostamiseks, nende kvaliteedi analüüsiks ning strateegilise juhtimise rakendamiseks erinevates organisatsioonides ja keskkonna tingimustes sh avaliku ja erasektori organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(884) "Ainekursus annab ülevaate strateegilise juhtimise erinevatest koolkondadest, strateegilisest planeerimisest ja starteegilisest mõtlemisest. Ainekursuse raames käsitletakse strateegiatöö põhimõisteid, strateegilise juhtimise paradigmasid ning strateegilises juhtimises kasutatavaid analüütilisi meetodeid dünaamilises ja ettearvamatus keskkonnas. Ainekursus annab ülevaate strateegilise juhtimise erinevatest koolkondadest, strateegilisest eestvedamisest, muudatuste juhtimisest, kvaliteedijuhtimisest, tulemusjuhtimisest ning strateegia järelvalvest, kontrollist. Tudengite praktiliste oskuste kujundamiseks ning arendamiseks viiakse läbi praktilisi seminare (4), mille raames õpitakse kujundama ja koostama terviseprotsesside juhtimise arengustrateegiaid, arenguplaane, tööplaane. Praktilistes seminarides analüüsitakse organisatsiooni eelnevat arengut ja tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane valdab strateegilise planeerimise ja juhtimise meetodeid, võtteid ning omab praktilisi oskusi nende rakendamisel: ·Tudeng valdab baasteadmisi strateegilise planeerimise ja juhtimise põhimõtetest ·Tudeng omab praktilisi oskusi strateegiliste plaanide koostamiseks, nende kvaliteedi analüüsiks ·Tudeng omab strateegiatöö meetodite rakendamise kogemust"
  }
  [3878]=>
  object(stdClass)#3879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Ekasm"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks füsioteraapiast, tegevusteraapiast ja psühhosotsiaalsest rehabilitatsioonist, erinevate spetsialistide koostööst. Kujundada tudengite praktilisi oskusi rehabilitatsiooniteenuste planeerimisel ja kvaliteetsel läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Ainekursus annab ülevaate rehabilitatsiooni ja taastusravi korraldusest Eestis ja välisriikides ning tõenduspõhisest maailmapraktikast. Ainekursuse raames käsitletakse biopsühhosotsiaalset ja biomeditsiinilist lähenemisviisi ning rehabilitatsioonimeeskonna töö põhiprintsiipe.Tudengite praktiliste oskuste kujundamiseks ning arendamiseks viiakse läbi järgmisi töid: iseseisev töö kirjandusega, rühmatöö, praktiline töö.Üliõpilase keskne ja probleemipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Ainekursuse läbinud üliõpilane ·Valdab taastusravi ja rehabilitatsiooni alase tegevuse korralduse põhimõtteid Eestis. ·Teab milline on erinevate rehabilitatsiooni valdkonnas tegutsevate spetsialistide roll ·Mõistab rehabilitatsiooni efektiivsuse hindamise mõõdikute kasutamise olulisust. ·Tunneb organisatsiooni toimimise ja meeskonnatöö põhimõtteid ·Tunneb ning suudab eristada biopsühhosotsiaalset ja biomeditsiinilist lähenemisviisi."
  }
  [3879]=>
  object(stdClass)#3880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5025"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks laste taastusravist ja rehabilitatsioonist. Selgitada erinevate spetsialistide rolli ravietappide erinevates osades lähtuvalt terviklikust rehabilitatsiooniprotsessist."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Ainekursuse raames käsitletakse laste rehabilitatsioonis ja taastusravis osalevad spetsialistide rolle. Omandatakse arusaam ravitöö läbiviimise keskkonnast – statsionaarsest ja ambulatoorsest tööst. Ainekursus annab ülevaate kogukonnapõhisest lägenemisest ning meeskonnatööst laste rehabilitatsioonis, imiku- ja lapseeas sagedamini esinevate haiguste puhul rehabilitatsioonis kasutatavatest hindamis- ja ravimeetoditest. Iseseisev töö koosneb tööst kirjandusega, iseseisvast rühmatööst, praktilistest ja teoreetilistest kodutöödest. Üliõpilase keskne ja probleemipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Ainekursuse läbinud üliõpilane •Tunneb laste taastusravis ja rehabilitatsioonis kasutatavaid meetodeid. •Saab aru erinevate meetodite kasutamise vajalikkusest ning oskab nende kasutamist põhjendada. •Teab milline on erinevate rehabilitatsiooni meeskonna liikmete roll laste taastusravis ja rehabilitatsioonis. •Oskab põhjendada laste rehabilitatsiooni ja taastusravi vajalikkust."
  }
  [3880]=>
  object(stdClass)#3881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5026"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks tööealiste inimeste taastusravist ja rehabilitatsioonist. Selgitada erinevate spetsialistide rolli ravietappide erinevates osades lähtuvalt terviklikust rehabilitatsiooniprotsessist."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Ainekursuse raames käsitletakse tööealiste inimeste rehabilitatsioonis ja taastusravis osalevate spetsialistide rolle, ravitöö läbiviimise keskkonda – statsionaarset ja ambulatoorset tööd. Tutvustatkse kogukonnapõhist lägenemist, meeskonnatööd tööealiste inimeste rehabilitatsioonis. Kursus annab ülevaate tööealistel inimestel sagedamini esinevate haiguste puhul rehabilitatsioonis kasutatavatest hindamis- ja ravimeetoditest. Põhjalikumalt käsitletakse idiopaatilist alaseljavalu ning traumaatilist selja aju kahjustust. Iseseisev töö koosneb tööst kirjandusega, iseseisvast rühmatööst, praktilistest ja teoreetilistest kodutöödest."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Ainekursuse läbinud üliõpilane •Tunneb tööealiste inimeste taastusravis ja rehabilitatsioonis kasutatavaid meetodeid. •Saab aru erinevate meetodite kasutamise vajalikkusest ning oskab nende kasutamist põhjendada. •Teab milline on erinevate rehabilitatsiooni meeskonna liikmete roll tööealiste inimeste taastusravis ja rehabilitatsioonis. •Oskab põhjendada tööealiste inimeste rehabilitatsiooni ja taastusravi vajalikkust."
  }
  [3881]=>
  object(stdClass)#3882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5027"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks vanemaealiste taastusravist ja rehabilitatsioonist. Selgitada erinevate spetsialistide rolli ravietappide erinevates osades lähtuvalt terviklikust rehabilitatsiooniprotsessist."
    ["sisu"]=>
    string(697) "Ainekursuse raames käsitletakse vanemaealiste rehabilitatsioonis ja taastusravis osalevate spetsialistide rolle. Tutvustatakse ravitöö läbiviimise keskkonda – statsionaarset ja ambulatoorset tööd. Käsitletakse kogukonnapõhist lähenemist ning meeskonnatööd vanemaealiste rehabilitatsioonis. Kursus annab ülevaate vanemas eas sagedamini esinevate haiguste puhul rehabilitatsioonis kasutatavatest hindamis- ja ravimeetoditest. Põhjalikumalt käsitletakse insulti ja liigeshaiguseid. Iseseisev töö koosneb tööst kirjandusega, iseseisvast rühmatööst, praktilistest ja teoreetilistest kodutöödest. Üliõpilase keskne ja probleemipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Ainekursuse läbinud üliõpilane •Tunneb vanemaealiste taastusravis ja rehabilitatsioonis kasutatavaid meetodeid. •Saab aru erinevate meetodite kasutamise vajalikkusest ning oskab nende kasutamist põhjendada. •Teab milline on erinevate rehabilitatsiooni meeskonna liikmete roll vanemaealiste taastusravis ja rehabilitatsioonis. •Oskab põhjendada geriaatrilise rehabilitatsiooni ja taastusravi vajalikkust."
  }
  [3882]=>
  object(stdClass)#3883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks taastusravis ja rehabilitatsioonis kasutatavatest kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest hindamise meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Ainekursus annab ülevaate rehabilitatsioonis ja taastusravis kasutatavatest hindamismeetoditest ning hindamise vajalikkusest kui kvaliteedi indikaatorist. Lisakskäsitletavad teemad: taastusarsti, füsioterapeudi, logopeedi, psühholoogi ja tegevusterapeudi poolt igapäevases töös kasutatavad hindamise metoodikad, tõenduspõhine praktika, kaasaegsed tipptehnoloogilised hindamismeetodid.Iseseisev töö koosneb tööst kirjandusega, iseseisvast rühmatööst, praktilistest ja teoreetilistest kodutöödest.Üliõpilase keskne ja probleemipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(478) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: ·Tunneb taastusravis ja rehabilitatsioonis kasutatavaid hindamise meetodeid ja saab aru nende kasutamise vajalikkusest. ·Teab milline on erinevate rehabilitatsiooni meeskonna liikmete roll spetsiifiliste meetodite kasutamisel ·Suudab kirjeldada kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevust ja põhjendada nende kasutamist ·Oskab vaadelda inimest kui tervikut ja üldistada hindamise tulemusi igapäevase elukeskkonna kontekstis."
  }
  [3883]=>
  object(stdClass)#3884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Kujundada üldisi teadmisi tervisedenduse teooriast ja praktikast."
    ["sisu"]=>
    string(667) "Tervise olemus ja erinevad kontseptsioonid. Tervise arengu mudelid. Tervisemõjurid, nende erinevad kombinatsioonid ja rakendamine muutuste planeerimisel. Riski- ja kaitsefaktorid. Ennetustasandid. Tervisedenduse definitsioonid, erinevad lähenemised ja kasutatavad teooriad. Tervisedenduse areng ja baasdokumendid. Riiklikud tervisestrateegiaid ja nende elluviimine. Ülevaade tervisedenduse tegevuste juhtimisest, planeerimisest ja hindamisest. Kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringute tutvustamine. Rahvatervishoid ja rahvastiku tervis. Lühiülevaade Eestis läbiviidavatest regulaarsetest terviseuuringutest (Elanikkonna tervisekäitumise uuring (HBSC, ESPAD, jne)."
    ["vljund"]=>
    string(830) "Kursuse läbinud üliõpilane: •Teab tervise ja tervisedendamisega seotud põhimõisteid ning oskab selgitada nende tähendust. •Tunneb erinevaid (sotsiaalseid, majanduslikke, demograafilisi, kultuurilisi, poliitilisi, käitumuslikke ja bioloogilisi) tervist mõjutavaid tegureid ning on võimeline analüüsima nende seoseid ja tähtsust inimese tervise kujunemisel. •Omab ülevaadet rahvusvahelisest ja Eesti tervisedenduse arengutest ning peamistest institutsioonidest. Tunneb tervisedenduses kasutatavaid peamisi teooriaid ja oskab analüüsida nende rakendamist sekkumispraogrammides. •Tunneb tervisedenduse juhtimise põhimõtteid, oskab kirjeldada planeerimise mudeleid ja mõningaid tervisedenduses kasutatavaid (organisatsiooni-, juhtimise-, tervisepoliitika, tervisekasvatuse, kommunikatsiooni- jt) strateegiaid."
  }
  [3884]=>
  object(stdClass)#3885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5030"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Üliõpilasel on kujunenud eeldused tõendusel põhinevate tervisekasvatuse programmide rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Tervisekasvatuse olemus ja läbiviimise metodoloogilised alused. Tervisekasvatuse teooriate rakendamine. Indiviidide ja gruppide mõjutamine. Kriitiline tervisekasvatus sotsiaalse muutuse vahendina. Tervisekasvatuse programmide koostamine. Tervisekasvataja ülesanded ja tegevusprintsiibid. Analüütilise töö sisuks on etteantud struktuurile vastava individuaalse tervisekäitumisplaani koostamine ja rakendamine. Õppeaine lõpphinde moodustab eksamitöö eest saadud punktide koondsumma."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Ainekursuse läbinud üliõpilane -oskab selgitada, analüüsida ja kasutada muudatuste elluviimiseks vajalikke käitumuslikke tegureid ning selle olulisemaid komponente; -oskab erinevate tasandite ning sihtrühmade tarbeks koostada ja rakendada tervisekasvatuse programme, mis on motiveerivad ja jätkusuutlikud."
  }
  [3885]=>
  object(stdClass)#3886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5031"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Eelduse loomine kompetentsuse kujunemiseks terve suhte olemuse mõistmisel ning vägivalla ennetamisel ja vähendamisel gruppides."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Terve suhte kriteeriumid. Suhtlemisoskus kui kriitiline eluoskus. Paarisuhe. Perekond. Destruktiivne käitumine. Sõltuvus ja perekond. Kaassõltuvus. Erivajadustega pereliige. Enesekehtestamine. Vägivallastrateegia: ennetamine ja vähendamine koolikeskkonnas. Konfliktide kaotajateta lahendamise tehnika. Aktiivse kuulamise oskused nõustamismetoodikas. Kriisiabi."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab määratleda terve suhte kriteeriume ja kirjeldada suhte eetilist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset ja füüsilist aspekti; oskab aktiivselt kuulata, omab teadmisi nõustamismetoodikatest ja mõistab konfliktide kaotajateta lahendamise tehnikat. Suudab selgitada suhteprobleemide lahendamise ja kriisiabi põhimõtteid ja nimetada abivõimalusi."
  }
  [3886]=>
  object(stdClass)#3887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua eeldused kompetentsuse kujunemiseks sõltuvuste ennetamiseks koolikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Sõltuvuse olemus. Väratinarkootikumid. Motivatsioon. Legaalsete ja illegaalsete uimastite vältimine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, toksikomaania. Vääruskumused ja hoiakud. Eakaaslaste surve ja noorte sõltuvuskäitumine. Kriitilised eluoskused sõltuvuse temaatikas: Kuidas öelda „Ei”, tunnete juhtimine, eesmärgid elus. Sõltuvuste lühi- ja pikaajaline mõju kõikidele terviseaspektidele: füüsilisele, emotsionaalsele, eetilisele, saavutuslikule, sotsiaalsele. Kuidas ära tunda narkojoovet ja narkootilisi aineid - narkojoove tunnused. Hetkeolukord Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(548) "•Oskab selgitada sõltuvuse olemust, sealhulgas selle avaldumist noorte käitumises •Oskab nimetada väratinarkootikume, nende tarvitamise põhjusi ja motivatsiooni mõjutamise põhimõtteid •Oskab eristada suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud tõeseid uskumusi ja fakte vääratest •Suudab selgitada sõltuvuse mõju erinevatele terviseaspektidele: füüsilisele, intellektuaalsele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, eetilisele, saavutuslikule •Oskab lahendada probleeme ja teab abivõimalusi, sealhulgas ravitavust"
  }
  [3887]=>
  object(stdClass)#3888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5033"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Teostada ühe organisatsiooni terviseanalüüs vastavalt praktikajuhendile."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Üliõpilased viivad läbi kirjeldava uuringu organisatsiooni tervisekäitumise kohta. Püstitavad uuringu eesmärgi, valivad meetodid, määratlevad sihtgrupi, esitavad uuringu kokkuvõtted ja analüüsivad tulemusi. Analüüs esitatakse e-portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilased •tunnevad uuringu läbiviimise erinevaid meetodeid •oskavad formuleerida uurimisteema, küsimused ja eesmärgid •oskavad analüüsida uuringu tulemusi •on suutelised läbi viima terviklikku organisatsiooni terviseanalüüsi"
  }
  [3888]=>
  object(stdClass)#3889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5034"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Anda ülevaade turvalisuse edendamise strateegiatest, kogukonna võimalustest üldise turvalisuse tagamisest. Tutvustada enamkasutatavate sõltuvusainete toimeid ning nende mõju organismile."
    ["sisu"]=>
    string(617) "Kogukonna turvalisus ja selle võimestumise strateegiad. Liiklusõnnetused alkoholi- ja narkojoobes juhtidega. Hetkeolukord Eestis. Sõltuvuse olemus. Sõltuvusest tulenevad probleemid ühiskonnas. Legaalsete ja illegaalsete uimastite vältimine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, toksikomaania. Vääruskumused ja hoiakud. Kriitilised eluoskused sõltuvuse temaatikas. Sõltuvuste lühi- ja pikaajaline mõju kõikidele terviseaspektidele: füüsilisele, emotsionaalsele, eetilisele, saavutuslikule, sotsiaalsele. Iseseisev töö: Probleemõppe-olukorra lahendamine seminaritöö raames etteantud teemal (essee)."
    ["vljund"]=>
    string(600) "Üliõpilane: • Teab kogukonna võimestumise strateegiaid turvalisuse edendamisel • Oskab nimetada väratinarkootikume, nende tarvitamise põhjusi ja motivatsiooni mõjutamise põhimõtteid • Oskab eristada suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud tõeseid uskumusi ja fakte vääratest • Suudab selgitada sõltuvuse mõju erinevatele terviseaspektidele: füüsilisele, intellektuaalsele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, eetilisele, saavutuslikule • Mõistab psühhoaktiivsete ravimite tarvitamisega kaasnevaid riske ning sellest tulenevatest rahvatervise ülesannetest."
  }
  [3889]=>
  object(stdClass)#3890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Luua eeldused õpimapi kasutamiseks. Toetada üliõpilaste õpimapi rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks ja tervisedendaja kutseoskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Käsitletakse õpimapi teoreetilist tausta ning antakse juhendeid, kuidas seda rakendada. Tutvustatakse refleksiooni rolli tervisedendaja professionaalses arengus ja võimalusi reflekteerimisel. Praktika käigus täidavad üliõpilased oma profiili ja täidavad esmased ülesandeid. Üliõpilased oskavad sisestada materjale õppekeskkonda."
    ["vljund"]=>
    string(389) "Üliõpilane: • Oskab kasutada õpimappi õpingueesmärkide täitmiseks. • Oskab analüüsida ja hinnata loengutes ja praktikal kogetut ja õpitut ning esitada seda SAHTLI keskkonnas. • Oskab hinnata oma sobivust tervisedendusalaseks tööks. • Teadvustab tervisedenduse olemust ühiskonnas. • On pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut, refleksioone ja pädevustõendeid."
  }
  [3890]=>
  object(stdClass)#3891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5036"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused teadmiste ja kogemuste omandamiseks terviseprojektide/ürituste planeerimiseks, korraldamiseks ja mõju hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Üliõpilased valmistavad rühmatööna ette omaloomingulise terviseprojekti, viivad selle läbi ja analüüsivad selle mõju nii üksikisiku tervisele kui keskkonnale; kirjutavad projektijärgse eneseanalüüsi ja esitavad selle. Üliõpilased jälgivad ja analüüsivad teiste rühmade poolt korraldatud projekte."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Praktika läbinud üliõpilane -oskab kavandada ja läbi viia terviseprojekte/terviseüritusi -oskab analüüsida projekti läbiviimise protsessi, inimeste osalust ja mõju inimestele -suudab näha seoseid eelnevalt õpitu, praktikal kogetu ja tegelikkuse vahel"
  }
  [3891]=>
  object(stdClass)#3892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5037"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Luua eeldused praktiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kogemuste saamiseks avaliku sektori suutlikkusest terviseprotsesside mõjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Avaliku sektori organisatsiooni terviseprotsesside tundmaõppimine, monitooring, hindamine, seire. Üliõpilane analüüsib organisatsiooni terviseprotsesse, määratleb probleemid ja sihtgrupid. Kavandab terviseprojekti, lähtudes organisatsiooni institutsionaalsest ülesehitusest, probleemidest ja trendidest. Projekti tutvustamine organisatsiooni juhtkonnale."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Praktika läbinud üliõpilane: - omab põhiteadmisi avaliku sektori võimalustest terviseprotsesside mõjutamisel, - mõistab tervisedendaja rolli poliitika mõjutamisel, -valdab erinevate tervise andmebaaside kasutamist, - oskab tervisemõõdikute kogumisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid, - oskab esitleda tervisemõõdikuid aegreana tabeli formaadis."
  }
  [3892]=>
  object(stdClass)#3893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5038"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua eeldused praktiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kogemuste saamiseks erasektori võimalustest terviseprotsesside mõjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Potentsiaalsed partnerid ja nende olulisus tervisedenduses. Organisatsiooni poliitika ja sotsiaalne vastutus. Tervisedendaja roll organisatsiooni terviseprotsesside mõjutamisel. Rühmatööna viiakse läbi konkreetsed ülesanded erinevates projektides, mis on seotud erinevate partneritega erasektorist. Iseseisva tööna kogutakse informatsiooni erinevate terviseteemaliste tegevuste raames."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane •Omab põhiteadmisi erasektori võimalustest terviseprotsesside mõjutamisel. •Mõistab tervisedendaja rolli poliitika mõjutamisel. •Valdab erinevate tervise andmebaaside kasutamist. •Oskab nimetada asutuste, organisatsioonide olulisemaid tervisemõjureid. •Oskab tervisemõõdikute kogumisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid. •Oskab esitleda tervisemõõdikuid aegreana tabeli formaadis."
  }
  [3893]=>
  object(stdClass)#3894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5039"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste, praktiliste kogemuste ja oskuste omandamiseks organisatsiooni tervisedendamise hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Üliõpilased koostavad organisatsiooni tervise strateegia: kirjeldavad olukorda, püsitavad põhieesmärgi, valivad ja kirjeldavad determinandid, nimetavad alaeesmärgid, põhjendavad meetmete valikut, koostavad tegevuskava ja esitavad hindamisplaani."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilane: • oskab põhjalikult uurida organisatsiooni tervise seisundit • oskab töötada statistiliste andmetega, refereerida algallikaid • oskab kirjeldada organisatsiooni olulisemaid tervisemõjureid lähtudes enesehindamise protsessi tulemustest"
  }
  [3894]=>
  object(stdClass)#3895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5040"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste, praktiliste kogemuste ja oskuste omandamiseks kogukonna või organisatsioonide terviseuuringute kavandamiseks, andmete võrdlevaks analüüsimiseks ning seoste, järelduste ja hinnangute tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Peamised rahva tervisega seotud uurimisstrateegiad. Uurimistöö läbiviimise peamised etapid. Uurimisküsimuste püstitamine. Kvantitatiivuuringud ja kvalitatiivuuringud. Küsimustiku koostamise põhimõtted. Teooriate rakendamine praktikas. Iseseisva tööna koostatakse kogukonna või organisatsiooni terviseuuring."
    ["vljund"]=>
    string(532) "Üliõpilane •Omab põhiteadmisi terviseuuringute läbiviimiseks. •Valdab erinevate tervise andmebaaside kasutamist. •Valdab terviseprotsesside kirjeldamiseks kvantitatiivseid tervise ja haiguste statistiliste näitajate tõlgendamist. •Oskab kirjeldada ja analüüsida kogukonna olulisemaid tervisemõjureid lähtudes kogukonna terviseuuringu tulemustest. •Oskab terviseuuringu koostamise kavandamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad. •Oskab esitleda koostatud terviseuuringu olulisemaid tulemusi."
  }
  [3895]=>
  object(stdClass)#3896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5041"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Kirjalik eksam (põhimõistete tundmise test). Eelduseks iseseisvate tööde olemasolu."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Toetada võimet käivitada, juhtida ja lõpetada abivajajate gruppe. Anda teadmised tööks gruppidega ning luua eeldused abivajajate gruppide käivitamiseks ja juhtimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Aine annab teadmisi eri tüüpi gruppide kujunemise ja toimimise seaduspäradest, grupi juhtimisest eri faasides, grupijuhi rollist ning ülesannetest eri faasides; samuti grupitöö erinevatest tehnikatest. Tervisedenduse ja sotsiaaltöö ühisosa. Iseseisev töö I: teadusartikli või väliskirjanduse refereerimine (5-7 lk + tutvustav ettekanne). Iseseisev töö II: grupitöö juhtimine ja selles osalemine (praktikumid) Kirjalik eksam (põhimõistete tundmise test). Eelduseks iseseisvate tööde olemasolu."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Üliõpilane - teab ja kasutab erialast terminoloogiat; - tunneb ära grupifenomenid ümbritsevas elus; - omab teadmisi grupitöö eesmärgistamisest ja grupi juhtimisest ning oskusi suhtlemise alustamiseks ja efektiivseks kommunikatsiooniks grupis; - suudab kriitiliselt hinnata ja ennetada probleemsituatsioone ning lahendada konflikte; - oskab integreerida saadud teadmisi teiste õppeainete ja tervisedenduse valdkonnaga."
  }
  [3896]=>
  object(stdClass)#3897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Luua võimalused ettevõtlusalaste teadmiste ning äriplaani koostamise ja kaitsmise oskuste kujunemiseks. Kujundada teadmised ja oskused projektide koostamiseks ning nende efektiivseks täitmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1111) "Ettevõtlusega seotud mõisted, ettevõtluse alustamise põhivõimalused sealhulgas ettevõtlusvormid, üldised ettevõtluse arengusuundumused Euroopas. Ettevõtlusega seotud Eesti Vabariigi seadusandlus, mis toetab äriplaani koostamist. Äriplaani olemus, selle koostamise põhimõtted ja etapid. Äriidee kontseptsioon, ettevõtluskeskkond ja selle analüüsimine, ettevõtte tegevuse planeerimine ning finantseerimine. Ülevaade teemadel: turg ja konkurents, turundusstrateegia, toode ja tootearendus, toote elutsükkel ning juhtimine, personal, omanikud. Äriplaani finantsprognooside koostamine (rahavood, kasumiaruanne, bilanss), ressursside analüüsimine, riskianalüüsi läbiviimine. Individuaalse töö tulemusena koostab iga üliõpilane individuaalselt kirjaliku äriplaani, mis vastab õppejõu poolt etteantud juhendile. Projekti, projektijuhtimise, projekti ja toote elutsükli mõisted. Põhilised projektide finantseerimise viisid, vastavad teabeallikad. Projektitäitmiseks soodsa keskkonna loomine: täitjate pühendumuse taotlemine, aktiveerimine, meeskonnatöö; konfliktide käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(458) "Üliõpilane: -teab ettevõtluse põhimõisteid, erialast sõnavara ning üldisi arengusuundumusi Euroopas -tunneb ettevõtlust mõjutava keskkonna olemust -teab ettevõtluse alustamise põhivõimalusi (sh ettevõtlusvormid) -koostab individuaalselt äriplaani -kaitseb argumenteerides individuaalselt koostatud äriplaani, kasutades tänapäevaseid esitlusvahendeid -teab projektijuhtimise mõisteid ja projektide algatamise, juhtimise ning aruandluse viise"
  }
  [3897]=>
  object(stdClass)#3898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5043"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Üliõpilasel on kujunenud eeldused tõendusel põhinevate tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute programmide rakendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(601) "Tervisekasvatuse olemus ja läbiviimise metodoloogilised alused. Tervisekasvatuse teooriate rakendamine, sh liikluskäitumise rõhuasetused täna - GDE-maatriks (Keskinen 1998) kui liiklusalaste uuringute ja liikluskoolituse arendamise laialdaselt tunnustatud teoreetiline alus. Põhistatud käitumise teooria - planeeritud käitumise põhimudel, mille kohaselt tegevus tugineb tegevusplaanile, mida muudetakse tegevuse tagajärgede kohta saadud tagasiside alusel – The Theory of Planned Behaviour (Ajzen 1991). Riski optimeerimise teooria – Risk Homeostasis Theory in Traffic Safety (Wilde 1988)."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Õppija: -oskab selgitada, analüüsida ja kasutada muudatuste elluviimiseks vajalikke käitumuslikke tegureid ning selle olulisemaid komponente; -omab ülevaadet hoiakute kujundamise võimalustest; -oskab erinevate tasandite ning sihtrühmade tarbeks koostada ja programme, mis on motiveerivad ja jätkusuutlikud ning suunatud hoiakute ja käitumise kujundamiseks."
  }
  [3898]=>
  object(stdClass)#3899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5044"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Luua eeldused selleks, et kursuse läbinu oskaks hinnata tervist mõjutavate sotsiaalsete, majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, poliitiliste, käitumuslike ja bioloogiliste tegurite mõju tervise arengule ning oskaks erinevate mõjurite koostoimest tulenevate terviseriskide maandamiseks vajalikke meetmeid leida/välja töötada/rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Õppetöö koosneb loengust ja iseseisvast tööst. Loeng: antakse ülevaade elu-, töö- ja õpikeskkonnas esinevatest tervist mõjutavatest faktoritest ning nende võimalikust toimest. Iseseisev töö: kirjalik juhtumi analüüs: erinevate mõjurite ja nende koostoime hindamine ja analüüsimine ja auditooriumis analüüsi ettekandmine ning diskuteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(377) "Kursuse läbinu oskab arvestada oma töös sotsiaalsete, majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, poliitiliste, käitumuslike ja bioloogiliste tegurite rolli tervise arengule. Paikkonnas/organisatsioonis terviseedendamise programmide ja tegevuste edukas rakendamine sõltub suures osas täpsest analüüsist ning paljude paikkondlike ja sotsiaalsete tegurite arusaamisest."
  }
  [3899]=>
  object(stdClass)#3900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5045"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Tutvustada teoreetilist ja praktilist tööd tervisepoliitikas, kontsentreerudes põhiliselt tervisepoliitika protsessi teooriale ja illustreerides seda Eesti ja rahvusvahvusvaheliste näidetega."
    ["sisu"]=>
    string(743) "Õppetöö koosneb loengust ja iseseisvast tööst. Loeng: Poliitika tegemise teooriast, poliitikatüübid, - tasemed ja -etapid. Tervisepoliitikast teoreetiliselt. Tervisepoliitika mõjutajad ja suunajad rahvusvahelisel tasandil. Ülevaade mõjugruppide analüüsi kasutamisest. Mõjurühmade eesmärgid ja tüübid. Meedia roll poliitikaprotsessis. Tervisesüsteemi käsitlus, tema eesmärgid ja funktsioonid. Iseseisev töö: Tervisestrateegiad ja arengukavad Eestis. Grupitöö: Huvigruppide (mõjurühmade) analüüs. Valitakse reaalne probleem, põhjendatakse probleemi suurust ja ulatust, võimalusel kasutades illustreerimiseks statistikat, võrdlusi, näiteid. Kirjeldatakse mõjurühmi ning strateegiat mõjurühmadega toimetulekuks."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Kursuse läbinu mõistab miks ja kuidas satuvad teemad poliitika-päevakavasse, kuidas langetatakse otsuseid. Õpitakse probleemi identifitseerima, poliitika välja töötamine, hindama. Kursuse käigus omandatakse teadmised millised on tervisesüsteemi funktsioonid, kuidas hinnatakse tema toimimist. Grupitöö käigus viiakse läbi mõjurühmade analüüs."
  }
  [3900]=>
  object(stdClass)#3901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5046"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua eeldused üliõpilastel baasteadmiste omandamiseks spordifüsioloogias, mis on vajalikud treeningprotsessi juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Funktsiooni ja struktuuri seosed. Lihase funktsioonaalne iseloomustus. Lihaskiu tüübid. Jõud, vastupidavus, kiirus ja võimsus. Kehalise töövõime määramise meetodid. Lihaskontraktsiooni mehhanism. Kangisüsteemid. Passiivsed lihasaparaadi osad ja nende lihasfunktsiooni kujundav roll. Kohanemisprotsessid, hüpertroofia, hüperplaasia. Lihasvalulikkus. Detreening. Keha kaitsemehhanismid. Mittespetsiifilise kaitsemehhanismi komponendid. Immuunsüsteem. Immunoloogiline mälu.Allergia.Kehaline koormus ja külmetushaigused. Keha termoregulatsioon. Keha termilise tasakaalu olemus. Kohanemine palava ja külmaga. Värinaga ja värinavaba termogenees. Higinäärmete iseloomustus, higi koostis ja elektrolüütide taastamisvajadus. Vee taastamine, spordijoogi koostis ja keha vajadused. Vee paigutumine kehas. Isu ja seda mõjutavad tegurid. Millest toit koosneb. Sportlane ja spetsiifilised toitumisvajadused."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Kursuse lõpetanud üliõpilane omab teadmisi peamistest funktsionaalsetest võimetest ning kaasuvatest kohanemisprotsessidest mis on olulised treeningprotsessi juhtimisel."
  }
  [3901]=>
  object(stdClass)#3902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5047"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Tutvustada toitumisnõustamise eesmärke, võimalusi ja piire. Tutvustada toitumissoovituste koostamise aluseid ja infoallikaid. Anda ülevaade toitainete omastamist ja kasutamist määratlevatest teguritest, toitumuse ning toitumis- ja söömisharjumuste hindamisest ja nende mõjutamise meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(575) "I Söömise ja toitumise põhimõisted, toitumissuunad ja dieedid, toiduohutus, toidutalumatus, toiduallergia, toitumisnõustamine, selle eesmärk, eeldused, võimalused, piirangud ja probleemid. II Tõenduspõhisus toitumisteadustes. Toitumissoovitused. Toitumise infoallikate kvaliteet, usaldusväärsus. Tõenduspõhine haiguste preventsioon. III Söömisharjumuste kujunemine, toiduvalikute tegemine ja selle mõju tervisele. Toitumust mõjutavad tegurid. Individuaalne toitumuse ja söömisharjumuste hindamine. IV Efektiivsed sekkumismeetodid ja ravi vajavad seisundid."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Oskab kriitiliselt hinnata toitumisalast kirjandust ning leida kehtivaid toitumissoovitusi. Teab toitumisnõustamise aluseid ja meetodeid ning nende piiranguid. Oskab hinnata terve täiskasvanu individuaalseid toitainete vajadusi ning kasutada abivahendeid nende määratlemiseks. Teab kehakoostise määratlemise olulisust, meetodeid ja piiranguid. Teab toitumust ning söömisharjumusi mõjutavaid tegureid ning efektiivseid sekkumismeetodeid."
  }
  [3902]=>
  object(stdClass)#3903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5048"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Anda ülevaade erinevatest toitumuse ja terviseseisundi hindamise meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Toitumuse ja terviseseisundi hindamise meetodid (veri, talumatused -võimalikud analüüsid, tulemuste lugemine, tervishoiusüsteemi võimalused). Tervisekontrolli võimalused. Uuringu etapid. Soovitused."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Üliõpilane teab ja tunneb erinevaid tervise ja toitumisega seonduvaid hindamismeetodeid, teste. Oskab läbi viia lihtsamaid tervisemõõtmisi. Mõistab tervisemõõtmiste tulemusi ja oskab anda vastavaid soovitusi."
  }
  [3903]=>
  object(stdClass)#3904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5049"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused kuidas anda toitumissoovitusi erinevas eas inimestele toitumiseks ja nende toitlustamiseks ning kuidas toetada nende elukvaliteeti võimalike toitainete imendumishäirete ja ealiste protsesside korral toitumisvigade vältimisega."
    ["sisu"]=>
    string(205) "Toitumise ealised eripärad. Söömiskäitumisega seonduvad tervisehäired. Söömist raskendavad asjaolud. Vaegtoitumus. Sotsiaalsed aspektid soovituste andmisel. Toitainete vajadus. Ravimid ja toitumine."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Üliõpilane teab ja oskab anda toitumissoovitusi erinevas eas inimestele. Tunneb söömiskäitumisega seonduvadi terviseriske ning oskab toetada erinevas eas inimesi vältimaks toitumisvigadest tulenevaid riske."
  }
  [3904]=>
  object(stdClass)#3905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5050"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "Anda üliõpilastele vajalikud teadmised toidu seadusandluse (sh toidu märgistamise) nõuetest. Toiduohutuse põhimõtete selgitamine: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohud toidus. Toidu riknemise ja toiduga levivate haiguste põhjuste analüüs. Toiduettevõttele ja töötajatele esitatavate hügieeninõuete põhjendamine. Praktiliste meetmete rakendamine toidu ohutuse tagamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1063) "Toiduohutuse mõiste ja toiduhügieeniga seostuvad õigusaktid. Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohud toidus. Mikroorganismide tähtsus looduses ja toidu ohutuse tagamisel. Mikroorganismide põhigrupid. Bakterite, seente ja viiruste põhiomadused. Tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide kasvu ja paljunemist. Toidu riknemine, säilitamine ja töötlemine. Patogeenid toidus. Infektsioon ja immuunsus. Toiduga levivad haigused: infektsioonid, toidumürgistused ja helmintoosid. Hügieeninõuded ettevõttele ja töötajatele. Rahvusvahelised lepped, maailmaorganisatsioonid (FAO, WHO, ISO, FDA jt) toiduohutuse tagamisel ja tarbija tervise kaitsel. Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja teabe edastamise kord. Enesekontrolli põhimõtete rakendamine toidukäitlemise ettevõtetes toidu ohutuse tagamisel. Toidu kvaliteet, sensoorse kvaliteedi hindamise alused ja tagamise põhimõtted. Standardite EVS-ISO 9001 ja EVS-ISO 22000 nõuded kvaliteedi- ja toiduohutuse juhtimissüsteemide väljatöötamiseks toidukäitlemisettevõtetes."
    ["vljund"]=>
    string(1271) "Üliõpilane 1. tunneb toiduohutuse kohta kehtivat seadusandlust, toiduhügieeni põhimõtteid ja toiduainetes esinevaid riske; 2. tunneb mikrobioloogia põhialuseid (mikroorganismide erinevaid gruppe, nende põhiomadusi, mis on otseselt seotud toiduhügieeniga, mikroorganismide elutegevust mõjutavaid tegureid ja nende kasutamist toidu riknemise ärahoidmiseks); 3. tunneb toiduga levida võivaid haigusi, neid põhjustavate haigustekitajate omadusi, nende vältimise ja elimineerimise võimalusi; 4. valdab erialast terminoloogiat ning orienteerub toiduainealases seadusandluses; 5. teab enesekontrolliplaani väljatöötamise põhimõtteid toiduohutuse tagamisel ja oskab neid rakendada reaalsetes olukordades toitlustusasutustes (oskab koostada toidu valmistamise kohta detailseid tehnoloogilisi skeeme, mille alusel läbi viia ohtude analüüsi; oskab määrata kriitilisi kontrollpunkte ja nende ohjamiseks sobivaid seiretegevusi); 6. tunneb toiduohutuse tagamiseks rakendatavaid eeltingimusprogramme; 7. teab toidu sensoorse kvaliteedi hindamise aluseid ja kvaliteedi ning ohutuse tagamise põhimõtteid vastavalt standardite EVS-ISO 9001 ja EVS-ISO 22000 nõuetele kvaliteedi- ja toiduohutuse juhtimissüsteemide väljatöötamiseks toidukäitlemisettevõtetes."
  }
  [3905]=>
  object(stdClass)#3906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(664) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade dietoloogia põhialustest, mis võimaldaks paremini mõista ja edaspidises töös kasutada: - dietoloogias rakendavaid tegevusi nii indiviidi kui populatsiooni tasandil; - toitumise ja haigestumise seoseid teades toitumise epidemioloogia põhialuseid; - tervise ja toitumisega seotud teadusuuringute tulemuste objektiivsust; - patsiendi individuaalse riski ja dieedi koostamise põhimõtteid ning toitumise korraldust tervishoiusüsteemis; - dietoloogiliste uuringute tulemuste rakendamise võimalusi tänapäeva toidu tootmises, toitlustamisel, toitumis- ja toidusoovituste väljatöötamisel ning toidulisandite tootmisel."
    ["sisu"]=>
    string(1439) "1. Sissejuhatus - õppeaine eesmärgid, mõisted. Dietoloogia korraldus ja õpetamine. Peamised toitumisalased andmeallikad (2 tundi). 2. Tervise ja toitumise seosed rahvastiku tasandil. Toitumise epidemioloogia põhialused. Toitumise epidemioloogia peamised uurimismeetodid. Epidemioloogiliste uuringute tulemuste näited. Teaduskirjanduse käsitlemine. Toitumisuuringud Eestis. (6 tundi) 3. Dietoloogia füsioloogilised alused. Makrotoitained. Enteraalne ja parenteraalne toitmine. Infusioonravi põhimõtted. Toitumine meditsiiniliste protseduuride korral, operatsiooni eelne- ja järgne toitumine. (2 tundi) 4. Mikrotoitainete biokättesaadavus e. omastatavus ja kliinilised indikaatorid. Toidulisandite kasutamine. Toitumis- ja toidusoovitused. Riskihindamise põhimõtted (2 tundi) 5. Prenataalne ja antenataalne toitumine. Imiku ja väikelapse toitmine. Toitumine eriolukordades ja kriisiolukorras. Eridieedid. (3 tundi) 6. Toitumine seedekulgla haiguste ja ainevahetushaiguste korral. Toiduallergia. Toitumine ja HIV/AIDS. (3 tundi) 7. Toitumine krooniliste haiguste riski ja haigestumise korral - südame- veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad, osteoporoos, diabeet jt. (3 tundi) 8. Funktsionaalsete toitude ja roogade väljatöötamine. Toitlustamine statsionaarses tervishoiu- või hooldusasutuses. Patsiendi individuaalne juhendamine ja jälgimine. Toitumise võimalustest ettevõtetes ja toitlustusasutustes (3 tundi)"
    ["vljund"]=>
    string(224) "Õppeaine osana omandab üliõpilane toitumisega seotud uuringukavandi koostamise, toimunud uuringu tulemuste kriitilise hindamise ning populatsiooni ja indiviidi tasandil sekkumistegevuste planeerimise ja hindamise oskused."
  }
  [3906]=>
  object(stdClass)#3907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5052"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Toitumisõpetuse baasteadmiste alusel anda üliõpilastele ülevaade toitainete ringlusest organismis, ainevahetuses toimuvatest muundustest erinevate toitainegruppide osas."
    ["sisu"]=>
    string(519) "Seedeelundite üldiseloomustus, ehitus ja kaitsefunktsioonid. Söögiisu ja toitekäitumise regulatsioon. Janu regulatsioon. Optimaalse toitumise teooria. Toitainete ülesanded organismis. Aminohapete, süsivesikute ja rasvade rakusisene ainevahetus. Ainevahetuse muutused sõltuvalt organismi tervislikust seisundist. Toit ja ravimid. Mikro- ja makroelementide osa organismi ainevahetusprotsessides. Vitamiinid. Individuaalse toitevajaduse leidmine. Referaadi koostamine, ettekanne seminaril ja seisukohtade kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilased orienteeruvad erinevate toitainete metaboolsetes radades, samuti energiarikaste toitainete kasutamises elutähtsate funktsioonide toimimiseks."
  }
  [3907]=>
  object(stdClass)#3908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5053"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Õpetada iseseisvalt valima ja kasutama meetodeid ning vahendeid toidualase informatsiooni kogumiseks ning seda kriitiliselt ning loovalt tõlgendama. Õpetada praktiliselt kasutama toitumisalaseid arvutusmeetodeid kindla toitumisülesande lahendamiseks. Õpetada toitumisalase lõputöö vormistamist, resümeerimist ja esitamist kaitsmisel."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Toitumise tähtsus. Vereringesüsteem. Hingamissüsteem. Endokriinne süsteem. Seedimisprotsessi üldiseloomustus. Erinevate toitainete tähtsus toitumisel. Aine- ja energiavahetus. Energiarikkad toitained. Mineraalained, vesi, vitamiinid. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Toidutalumatus ja toiduallergia. Toidumenüüde koostamine ja analüüs internetipõhise toitumisprogrammi abil. Toitumisuuringute läbiviimine. Füsioloogiliste näitajate määramine. Vereanalüüs. Sülje amülaasi aktiivsuse määramine. Toiduainete vitamiinisisalduse määramine. Toidurasvade kvaliteedi määramine. Mee kvaliteedi analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane oskab kohaseid toitumisuuringute meetodeid ning vahendeid kasutades iseseisvalt toidualast informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada. Teab põhinõudeid korrektse toitumisalase lõputöö koostamiseks ja kaitsmiseks."
  }
  [3908]=>
  object(stdClass)#3909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HKT5054"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua eeldused oskuste kujunemiseks planeerida ja läbi viia kampaaniaid ja hinnata nende mõju inimeste käitumisele. Anda ülevaade terviseteabe kommunikatsioonimeetoditest ja oskusi tööks massimeediaga."
    ["sisu"]=>
    string(800) "Indiviidi, grupi- ja elanikkonna mõjustamise tehnikad ja meetodid. Mõjufaktorid (meedia, regulatsioonid, tarbijaharidus, abivõimalused, ühiskondlikud suhted). Reklaamistrateegiad. Regulatsioonid tervisekäitumise mõjutajana. Meediaalane kirjaoskus. Meedia mõju teadvustamine ja analüütiline mõtlemine. Meediasõnumite usaldusväärsus. Teadlik tarbija: terviseteenused ja –tooted. Kemikaaliohutus, lisaained. Tervisekaitse paikkonnas. Aktiivsed ühiskonna kujundajad ja tervisesõnumi edastajad: võimalused otsustusprotsessis osalemiseks. Koostööoskused ja intersektoraalne koostöö. Kampaaniate roll. Noortepärased meediakanalid: fookusgrupitestid ja pilootprojektid. Kampaaniate planeerimine lähtuvalt sihtrühmast ja seatud eesmärkidest. Kampaaniate mõju hindamine käitumisele."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Õppija: -oskab planeerida kampaaniaid ja projekte arvestades sihtrühma ja seatud eesmärke, - suudab koordineerida kampaaniate ja projektide ettevalmistust riiklikul ja kohalikul tasandil; -teab kuidas suhelda meediakanalitega. -oskab analüüsida erinevate meediafaktorite rolli tervisekäitumise mõjutajana ja nimetada 4-5 tähtsamat reklaamistrateegiat ja analüüsib reklaamsõnumeid tervise aspektist."
  }
  [3909]=>
  object(stdClass)#3910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPI0230"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Hinne rühma- ja individuaaltööde ning arvestuskontrolltöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(509) "- anda baasteadmisi inimkommunikatsiooni olulisematest mõistetest; - anda baasteadmisi teaduslike ja tehniliste kirjatööde koostamisest, kirjutamisest ja vormistamisest; - anda baasteadmisi ettekannete koostamisest, vormistamisest ja esinemisest; - õpetada looma kirjatöödele loogilist ülesehitust; - õpetada kirjutama annotatsioone, esseesid, referaate, artikleid, retsensioone, kasutusjuhendeid, labori aruandeid ja lõputöid; - õpetada koostama ettekandeid, vormistama slaidikomplekte ja esinema."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Inimkommunikatsiooni olemus, sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, inimsuhted ja kommunikatsiooni kontekstid. Kirjatööde koostamine ja vormistamine ning esinemine. Praktilised tööd: - rühmatööd auditooriumis (tekstianalüüs, kirjatöö kava, erinevate tekstide koostamine ja esinemine); - iseseisvad kodutööd (kirjatöö kava ja erinevate tekstide koostamine)."
    ["vljund"]=>
    string(328) "Õppeaine läbinud üliõpilane oskab: - kasutada saadud teadmisi igapäevases kommunikatsioonis; - luua loogilise ülesehitusega kirjatöid ja ettekandeid; - kirjutada annotatsioone, esseesid, referaate, artikleid, - retsensioone, kasutusjuhendeid, labori aruandeid ja lõputöid; - esineda ettekandega ja vastata küsimustele."
  }
  [3910]=>
  object(stdClass)#3911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPI0390"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Arvestus. Arvestuse tulemus moodustub testi, essee, referaadi ja seminari tulemuste koondina."
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "- anda ülevaade eetikast, insenerieetikast ja nende vahekorrast, tutvustada üliõpilasi erinevate insenerieetika koodeksitega; - tutvustada inseneride eetilisi probleeme tööstuses ja juhtimises; - anda ülevaade eetilistest probleemidest arvutustehnika kasutamisel; - tutvustada üliõpilasi eetiliste väärtushinnangutega erinevates kultuurides."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Eetika ja insenerieetika. Teaduse, tehnika ja eetika vahekorrast. Inseneride eetilised probleemid tööstuses ja juhtimises. Diskrimineerimise ebaeetilisus ja ebaseaduslikkus. Eetilised probleemid arvutustehnikaga töötamisel. Inseneri kohustused ühiskonna ja looduse ees; ökoeetika. Insenerikutse valiku eetilised probleemid. Inseneride vastutus oma tegevuse eest teistes riikides. Professionaalne moraal ja eetilised barjäärid. Järelvalve ja kontroll insenerliku tegevuse üle. Insenerikutse ja -eetika. Euroinseneri mõiste. Insenerieetika koodeksid. Eetilised väärtushinnangud erinevates kultuurides. Eetiliste väärtuste suhtelisus. Ajaloo õppetunnid (situatsioonide analüüsid). Eetilised probleemid geneetikas ja eutanaasia eetilised probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - tunneb inseneri kohustusi looduse ja ühiskonna ees, omab ülevaadet teaduse, tehnika ja eetika vahekorrast ning insenerieetika koodeksitest; - oskab lähtuda insenerieetikast tehniliste õppeainete õpetamisel, lahendada insenerieetilisi probleeme tööstuses ja juhtimises; - oskab lahendada arvutustehnikaga töötamisel esile kerkivaid eetilisi probleeme."
  }
  [3911]=>
  object(stdClass)#3912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPI0400"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Arvestustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(449) "- Tutvustada tähtsamaid tehnilisi õppevahendeid, seadmeid ja õppeprotsessis kasutatavaid tehnilisi süsteeme, nende kasutusala, tööpõhimõtet ja käsitsemist; - Õpetada valima ja kasutama sobivat esitlustehnikat arvestades visualiseerimise põhireegleid; - Õpetada visuaalsete õppematerjalide kujundamist ja esitlusprogrammide kasutamist; - Õpetada kasutama meediat, E-õpet, virtuaalseid keskkondi ja sisuhaldussüsteeme tehnikaõpetuses."
    ["sisu"]=>
    string(832) "Põhilised tehnilised õppevahendid, seadmed ja õppeprotsessis kasutatavad tehnilised süsteemid, nende kasutusala ja tööpõhimõte. Erinevad esitlemise tehnikad. Klassikalised ja kaasaegsed tehnilised õppevahendid ja tehnoloogiad. Näitlike õppematerjalide kujundamine ja esitlusprogrammid. Näitlikustamise põhireeglid: teksti visualiseerimine, kujundamise strateegia, heli kasutamine. Tehnilised õppevahendid õppetöös. Esitlustehnika ja esitlusvahendid Esitlusvahendite valikupõhimõtted. E-õpe: kontseptsioon ja vajadus. E-õppe komponendid: E-õppe portfell, virtuaalsed keskkonnad ja tehnikad. E-õppe standardid ja regulatsioonid. E-õppe kursuse elemendid. Moodle. E-kursuse struktuur ja korraldus. Didaktika e-õppes. E-kursuse analüüs ja efektiivsuse hindamine. E-õppe korraldamine. Kaasaegsed tehnoloogiad."
    ["vljund"]=>
    string(572) "Aine läbinud üliõpilane: - Tunnetab, kui tekib vajadus kasutada IKT ja tehnilisi õppevahendeid õppeprotsessis, oskab valida oma õppeainele sobilikke vahendeid ja põhjendada miks ta neid kasutab. - Oskab kasutada tähtsamaid tehnilisi õppevahendeid, seadmeid ja õppeprotsessis kasutatavaid tehnilisi süsteeme. - Oskab valida, hinnata ja rakendada põhilist esitlustehnikat. - Oskab kujundada visuaalseid õppevahendeid ja kasutada esitlusprogramme lähtudes visualiseerimise põhireeglitest. - Oskab kasutada E-õpet virtuaalseid keskkondi ja sisuhaldussüsteeme."
  }
  [3912]=>
  object(stdClass)#3913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPI0480"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Magistritöö lõppeb töö avaliku kaitsmisega. Magistrieksam toimub vastavalt IGIP nõuetele vähemalt 3-liikmelise komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Magistritöö kirjutamise eesmärgid on: - erialase kirjanduse ja andmebaaside kasutamise oskuse kujunemine; - iseseisva uurimistöö kogemuse omandamine; - teadusliku teksti loomise oskuse kujunemine teoreetilistes õpingutes omandatud mõistestiku abil; - võime näha ja analüüsida kutsehariduse probleeme ning pakkuda neile teaduslikult põhjendatud lahendusi; - rikastada pedagoogilist tegelikkust uute ideede ja lahendustega."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Magistritöö on õppija enese valikul koostatud iseseisev uurimistöö, milles käsitletakse kasvatusteoreetilist või kasvatustegelikkuses ilmnenud probleemi, uuritakse selle ilminguid, põhjusi, taustategureid, võimalike lahendusi. Magistritöö võib olla nii teoreetiline uurimus kui praktilis-rakenduslikke väljundeid taotlev töö. Kokkuleppel TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskusega võimalus läbida ka magistrieksam vastavalt IGIP nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(406) "Magistritöö kaitsnud üliõpilane: - omandab teoreetilised teadmised uurimistööks valitud teemal; - omandab uurimistegevusega seotud metodoloogilised teadmised ja oskused; - oskab kasutada andmebaase ja töötada erialakirjandusega nii emakeeles kui ühes võõrkeeles; - suudab kasvatustegelikkuse ilminguid usaldusväärsete meetoditega analüüsida ja luua kontseptualiseeritud teadmust selle kohta."
  }
  [3913]=>
  object(stdClass)#3914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPP8103"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(619) "Õppeaine annab süsteemse ülevaate tööpsühholoogia valdkondadest ja peamistest uurimissuundadest ning näitab psühholoogia teooriate ja meetodite rakendamise võimalusi töö ja personaliga seotud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Tööpsühholoogia valdkondade tundmine ja psühholoogia teaduslike seisukohtade ja meetodite rakendamise oskus muudab efektiivsemaks töökeskkonda ja personali puudutavate otsuste vastuvõtmise. Tunnid toimuvad interaktiivse loengu vormis sisaldades arutelusi ja analüüse. Materjali paremaks omandamiseks lahendatakse harjutustundides erineva probleem põhjaga kaasuseid."
    ["sisu"]=>
    string(1411) "Töö kujundus ja uus tehnoloogia. Muutuv töökeskkond. Inimfaktor tööprotsessis. Mitmenäoline tööjõud. Töösuhete olemus. Inimlik viga ja tööturvalisus. Indiviid tööprotsessis. Inimene-töö sobivus. Individuaalse tööstiili kujunemine - individuaalsed ja organisatsiooni tasandi tegurid. Töösooritus – konteksti– ja ülesandesidus käitumine. Individuaalsete ja keskkonna faktorite mõju. Töösoorituse kujundamine ja parandamine. Töösoorituse parandamine – tähenduslike eesmärkide püstitamine,väljaõpe, motivatsioon, kompensatsioon, eneseregulatsioon, heaolu. Kompetentsid. Tõhusa tagasisde andmine. Tööhindamine. Psühholoogiliste tegurite mõju hindamisprotsessis. Tööhindamise eesmärgid, süsteem ja meetodid. Organisatsiooni omaduste ja tegurite mõju tööhindamisprotsessile. Hindamistagasiside. Hindamisvigade vältimine. Potentsiaali hindamine. Töömotivatsioon. Töömotivatsiooni kujundamine töö ja töökeskkonna kaudu – töö karakteristikute mudel, töörikastamine, töölaiendamine jne. Töötajame võimustamine ja toga seotus. Töökäitumise kujundajad - tööga seotud hoiakud. Töötähendus, tööväärtused, pühendumine, tööga rahulolu. Tööeetika – protestantistlik eetika, töönarkomaania ja tööhõivevõime. Psühholoogilised lepped, idiosünkraatilised lepingud. Organisatsiooniline õiglus. Võrdsed võimalused. Diskrimineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(297) "- Teab töökeskkonda ja töösuhteid mõjutavaid faktoreid ja oskab hinnata nende mõju ja vastasmõju. - Oskab efektiivselt rakendada teooriaid ja mudeleid töökeskkonna ja töösuhete parandamiseks. - Oskab kriitiliselt hinnata töösuhteid ja -situatsioone ning valida sobivaid sekkumisviise."
  }
  [3914]=>
  object(stdClass)#3915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPP8109"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Kursuse eesmärk on anda personalitöö ja juhtimisega seotud üliõpilastele baasteadmised tööturvalisuse ja töötervishoiu valdkonnas nind suurendada nende kompetentsi turvalise töökeskkonna loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(677) "Tööturvalisus ja -tervishoid kursuse sisu: Sissejuhatus: Õigusaktid ja seadusandlus, tehniline, tervis, psühholoogiline, juhtimise tase. Töökeskkonna ohutegurid: keemilised, füüsikalised, bioloogilised, psühholoogilised, psühhosotsiaalsed. Riski mudelid ja riskide juhtimine. Töökeskkonnast tingitud erinevad riskid: töötaja tervis, töötaja psühhosotsiaalne heaolu, töö ja tulemuslikkus, majanduslik kahju, keskkond. Töökeskkonna riskianalüüs, meetodid. Inimlik viga ja inimfaktor. Isiksus ja riskikäitumine. Hoiakud, väärtused ja riskikäitumine. Tööstressi roll. Inimfaktorist tingitud riskide juhtimine. Tööturvalisuse kultuur. Töötervishoid."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Kursuse läbinud üliõpilane on: - omandanud teadmised peamiste tööõnnetuste tüüpide ja terviseriskide põhjuste kohta; - oskab hinnata töö, keskkonna ja inimfaktori mõju tööturvalisusele ja terviseriskidele ning oskab oma teadmisi kasutada turvalise töökeskkonna kujundamisel; - mõistab tööturvalisuse riskide hindamise vajadust ning oskab läbiviia riskide hindamist."
  }
  [3915]=>
  object(stdClass)#3916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPP8120"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Anda üliõpilastele teoreetilised teadmised sisekommunikatsiooni juhtimisest ja avalikkussuhete kujunemisest, valdkonna teoreetilistest alustest ja metoodikast ning õpetada neid teadmisi praktikas rakendama."
    ["sisu"]=>
    string(946) "Organisatsiooni kommunikatsiooni olemus, meetodid ja vahendid. Siekommunikatsiooni eesmärgid ja rollid. Kommunikatsioon kui juhtimisvahend. Sisekommunikatsiooni tasandid, teabe vood ja sihtgrupid. Sihtgruppide määramine. Tasakaalustatud kommunikatsioon. Sotsiaalne kapital ja sotsiaalne innovatsioon. Sotsiaalsete võrgustike loomine ja haldamine. Organisatsiooni positiivse tajukuvandi loomine. Organisatsiooni identiteet, maine ja väärtused. Mainekujundamise võtted. Suhtekorraldus organisatsioonis – sisesuhted ja avalikud suhted. Kommunikatsiooni strateegiate ja plaanide koostamine. Avalikkussuhted kui kommunikatsiooni alaliik. Avalikkussuhete juhtimise teooriad. Avalikkussuhted ja eetika. Sotsiaalne vastutus. Strateegiline ja taktikaline suhtekorraldus. Kriisikommunikatsioon. Massimeedia kanalite ja vahendite kasutamine suhtekorralduses. Ürituste roll avalikkussuhetes. Pressiteated, pressikonverentsid ja intervjuude andmine."
    ["vljund"]=>
    string(824) "Kursuse edukal läbimisel: - üliõpilane on omandanud põhjalikud teadmised organisatsioonikommunikatsiooni ja avalikussuhete teoreetiliste aluste ja põhiprintsiipide kohta; - omab teadmisi kommunikatsiooni strateegia ja taktika kohta ning oskab määrtaleda ja analüüsida sihtgruppe ning koostada neile sobivaid sõnumeid; - oskab koostada kommunikatsiooni strateegiat ja valida sobivad taktikad, et lahendada kommunikatsiooniga seotud probleeme või saavutada püstitatud eesmärke; - teab ja oskab loovalt rakendada erinevaid kommunikatsiooni meetodeid, võtteid ja vahendeid; - oskab korraldada sisesuhteid, kliendisuhteid ja suhteid avalikkusega, oskab suhelda meediaga, kirjutada pressiteadet; - oskab analüüsida ja hinnata organisatsioonikommunikatsiooni efektiivsust, eesmärgipärasust ja strateegia kohasust."
  }
  [3916]=>
  object(stdClass)#3917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "HPP8215"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele teadmised ja oskused tööelu kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks ning suurendada nende kompetentsi turvalise töökeskkonna loomiseks. Üliõpilastele antakse teadmised tööturvalisuse ja töötervishoiu valdkonnas ning toimetulekuks erisustega töökeskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(1033) "Sissejuhatus ainesse: Õigusaktid ja seadusandlus, tehniline, tervis, psühholoogiline, juhtimise tase. Tööturvalisuse kultuur. Tööelu kvaliteet. Elukvaliteedi kontseptsioon (WHO). Tööelu kvaliteedi kontseptsioonid, uuringute ajalugu ja uurimismeetodid. Tööelu kvaliteedi uuringute aktuaalsus ja sisu. Tööga rahulolu. Tööga seotud heaolu (well-being). Töö tähendus (meaning of work). Madala tööelu kvalteediga kaasnevad probleemid: töötaja vaimne ja füüsiline tervis, töövõime, töö tulemuslikkus. Töökeskkonna ohutegurid: keemilised, füüsikalised, bioloogilised, psühholoogilised, psühhosotsiaalsed. Riski mudelid ja riskide juhtimine. Töötervishoid. Töökeskkonnast tingitud erinevad riskid: töötaja tervis, töötaja psühhosotsiaalne heaolu, töö ja tulemuslikkus, majanduslik kahju, keskkond. Töökeskkonna riskianalüüs, meetodid. Inimlik viga ja inimfaktor. Isiksus ja riskikäitumine. Hoiakud, väärtused ja riskikäitumine. Tööstressi roll. Inimfaktorist tingitud riskide juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(640) "Kursuse läbinud üliõpilane on: • omandanud teadmised peamiste tööõnnetuste tüüpide ja terviseriskide põhjuste kohta; • oskab hinnata töö, keskkonna ja inimfaktori mõju tööturvalisusele ja terviseriskidele ning oskab oma teadmisi kasutada turvalise töökeskkonna kujundamisel; • oskab hinnata erisustest tulenevaid vajadusi ja oskab kujundada vajadustest lähtuvat töökeskkonda; • mõistab tööturvalisuse riskide hindamise vajadust ning oskab läbi viia riskide hindamist; • oskab ära tunda stressi ilminguid ja on võimeline endale ja alluvatele abi andma (analüüsima, koostama stressiga toimetuleku plaani)."
  }
  [3917]=>
  object(stdClass)#3918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6001"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Eksam. Sooritatud kontrolltööd ja/või eksam moodustavad hindest 100%. Eksamile pääsemise täpsed eeltingimused määrab iga õppejõud oma kursuseprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Aidata kaasa teadmiste, oskuste ja praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab rakendada IKT vahendeid õppetöös ja mujal. Aidata kaasa oskuste kujunemiseks töötamaks tüüpilise kontoritarkvarapaketiga, erinevate internetiteenustega ning sotsiaalse tarkvaraga."
    ["sisu"]=>
    string(732) "Töö Windows keskkonnas, failisüsteem ja –operatsioonid, töö arvutivõrgus. Tekstitöötlus. Teksti vormindamine, laadide kirjeldamine ja muutmine. Pealkirjad ja teksti liigendamine. Sisukorra loomine. Päised ja jalused, tekstisektsioonid. Graafika, tabelite, jooniste, valemite jms lisamine. Viited tekstis. Väljatrüki seadistamine. Tabelarvutus. Lahtrite vormindamine. Valemite koostamine. Andmetabelite loomine, päringud, sorteerimine. Diagrammide tüübid ja koostamine. Esitlusgraafika. Esitluse loomine ja kujundamine. Juhtslaidi kasutamine. Graafiliste elementide ja efektide lisamine. Internetiteenused (blogid, pilverakendused, failitransport, elektronpost jms). Arvutikasutaja turvalisus. ID-kaart ja e-teenused."
    ["vljund"]=>
    string(656) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab iseseisvalt kujundada (äärised, päised/jalused, tekstistiilid, sisukord, viited, tabelid, loetelud) pikemaid dokumente, kasutades tekstitöötlustarkvara asjakohaseid võimalusi; Oskab kasutada tabelarvutusprogrammi võimalusi valemeid ja lihtsamaid funtsioone sisaldavate tabelite loomiseks, andmetabelite töötlemiseks ja andmete visualiseerimiseks diagrammide abil; Oskab luua esitlusi, järgides soovituslikke reegleid ja kasutades tarkvara võimalusi; Oskab kasutada grupitöös kaasaegseid sotsiaalse tarkvara rakendusi; On suuteline dokumente digitaalselt allkirjastama ja digiallkirjastatud dokumente avama."
  }
  [3918]=>
  object(stdClass)#3919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6013"
    ["hindamine"]=>
    string(783) "Kirjalik eksam. Stuudiumi jooksul hindeid ei panda; Eksami toimumise eelneva nädala lõpuks (reede õhtuks) peavad olema esitatud harjutustunni ja iseseisva töö tulemusena valminud 4 andmemudelit. Puuduvaid töid on võimalik järgi teha ka eksami ajal, aga siis lisandub üks ülesanne ja ülesandeid tuleb teha kokku 5. Eksamile pääseb vastama pärast ülesannete ära tegemist; Eksami toimumise eelneva nädala lõpuks (reede õhtuks) peavad olema esitatud harjutustunni ja iseseisva töö tulemusena valminud praktilise töö protokoll. Need kursusel osalejad, kes seda esitanud pole eksamile ei pääse. Järeleksamile pääsemiseks peab need tööd esitama vähemalt nädal aega enne eksami toimumise kokkulepitud aega; Eksami hinde kujunemine: Ainetöö = 40% Eksam = 60%"
    ["eesmrk"]=>
    string(439) "Kursuse eesmärgiks on anda kuulajatele piisavalt põhjalik ülevaade andmebaaside kavandamise metoodikatest, andmebaaside loomise ning käsitlemise meetoditest ja andmebaasisüsteemide kasutamisest infosüsteemide loomisel. Pärast kursuse läbimist peavad kuulajatel olema teadmised, mis võimaldavad neil luua iseseisvalt väiksemaid andmebaasisüsteemidel põhinevaid infosüsteeme ja osaleda suurte infosüsteemide arendusprojektides."
    ["sisu"]=>
    string(877) "Kurusus käsitleb järgmisi teemasid: Andmete modelleerimise ja andmebaasisüsteemide arengu ajalugu. Põhimõisted. Andmebaas kui tabelite kogum. Andmemudel. Andmeskeem. Andmebaas kui andmemudeli füüsiline väljendus. Andmebaasi üldine struktuur. Andmete seostamine. Andmebaasi komponendid. Andmebaaside erinevad kontseptid ja arhitektuurid: hierarhiline ja võrk struktuur, relatsiooniline- ja navigatsiooniline struktuur. Olemi-suhtediagramm. CASE-süsteemid. Relatsiooniline algebra ja Edgar Frank Codd. Andmestruktuuride normaliseerimine. Andmestruktuuride formaliseerimine – mustrid andmemudelite loomisel. SQL – relatsioonilise andmebaasi käsitluskeel: andmekirjelduskeel ja andmetega manipuleerimise keel. Andmete lukustamine ja andmete ühiskasutusest tulenevate probleemide lahendamine. Kasutajate autoriseerimine ja andmekaitse. Indeksid ja nende kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(897) "Kursuse läbinu: Saab aru andmebaasi mõistest, tähendusest ja kohast erineva struktuuriga infosüsteemides; Omab ülevaadet andmebaaside valdkonnas kasutatavatest mõistetesüsteemist; andmekäsitluse optimeerimise tehnikatest; andmete lukustusmehhanismidest, lukustamisega kaasnevatest probleemidest; andmebaaside haldamiseks tehtavatest toimingutest; indeksite kasutamisest andmebaasides, oskab neid luua ja kasutada; Oskab luua andmemudelite olemisuhte diagramme (ERD) ja seda dokumenteerida; algtasemel kasutada SQL keelt, selle abil luua (initsialiseerida) andmebaasi ja andmebaasi struktuuri; luua Domeen-võtme normaalkujule normaliseeritud väikseid andmemudeleid; luua andmebaasides kasutajaid, kasutajagruppe, anda neile õigusi; Teab, mis on kasutajaõigused; andmebaaside erinevaid füüsilisi ja loogilisi arhitektuure; mis on andmemudeli normaliseerimine, andmemudeli normaalkujud."
  }
  [3919]=>
  object(stdClass)#3920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6022"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Eksam. Eksamil tuleb sooritada kirjalik teooria tundmise test (50% hindest) ning praktiline ülesanne (50% hindest). Eksamile pääsemise eelduseks on osavõtt õppetööst ja kõigi iseseisvate tööde tähtajaks esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Aidata kaasa teadmiste, oskuste ja praktilise kogemuse kujunemisele, mis võimaldavad erinevate meedialiikide digitaalset töötlemist. Aidata kaasa oskuste kujundamisele heli- ja videotöötlustarkvara kasutamiseks erinevate meediaklippide loomisel, töötlemisel ja kombineerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Erinevad meedialiigid nende esitus analoog- ja digitaalkujul. Digitaalne helisalvestus ja -töötlus, lihtsam kõnesüntees jms. Digitaalne videosalvestus ja -töötlus. Lihtsamad eriefektid. Audio- ja videokompressioon. Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt oodatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Kursuse raames tuleb üliõpilastel teha iseseisvat tööd, mis koosneb helisalvestusest ja –töötlusest ja videotöötlusest ning mille tulemusena valmib videoklipp, mis demonstreerib üliõpilase tehnilisi oskuseid."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Kursuse läbinu teab ja tunneb: erinevaid meedialiike, nende esitust analoog- ja digitaalkujul ning digitaliseerimise ja digitaalse töötlemise põhimõtteid; animatsiooni põhimõtteid. Oskab: valida ja kasutada tööks vajalikke tark- ja riistvaralisi vahendeid; salvestada ja monteerida digitaalset heli ja videot; luua lihtsamaid animatsioone; kombineerida erinevat liiki meediaklippe."
  }
  [3920]=>
  object(stdClass)#3921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6023"
    ["hindamine"]=>
    string(271) "Eksam. Tulemus formeerub järgmistest komponentidest: Eeltingimus: jooksva õppetöö käigus on isiklikku portfooliosse kogunenud vähemalt 15 lõpetatut tööd; Kaks kontrolltööd, kokku 50% hindest; Neli iseseisvat tööd ja nende edukas kaitsmine, kokku 50% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Aidata kaasa teadmiste ja oskuste kujunemisele selleks, et lahendada arvutigraafika valdkonda kuuluvaid ülesandeid. Sihtgrupiks on need üliõpilased, kes on huvitatud baasteadmistest arvutigraafika valdkonnas, kuid kellel siiani selleks vajalikud teadmised ning oskused puuduvad."
    ["sisu"]=>
    string(770) "Arvutigraafika mõistekaart. Arvutigraafika rakendusvaldkonnad. Arvutigraafika põhimõisted ja nendevahelised seosed. Värvusõpetus, värvimudelid, disain ja kompositsioon. Graafikafailide formaadid ja kasutusvaldkonnad. Vektorgraafika ja rastergraafika. Vektorgraafikale baseeruvate ülesannete püstitused ja nende lahendamine CorelDraw ja Adobe Illustrator baasil. Rastergraafika valdkonna ülesannete klassid. Töö CorelPhotopaint ja Adobe Photoshop keskkonnas. Programmeerimisele baseeruv arvutigraafika. 3D graafika vabavara programmi PovRay baasil. Õppetöö viiakse läbi arvutiklassis. Kasutatakse "Learning by Doing" õppimise ja õpetamise meetodit. Iseseisva töö käigus tuleb omandatud teadmisi ja oskusi kinnistada ning loominguliselt edasi arendada."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Tunneb arvutigraafika mõisteid ja seaduspärasusi, oskab näha ning kirjeldada seoseid, oskab valida sobivaid väljendusvahendeid; Suudab formuleerida ülesannete püstitusi arvutigraafika valdkonnas ja võib kavandada lahendusi/visandeid (ülesande püstitus, lahenduse kontseptsiooni välja töötamine, alternatiivid, hinnangud alternatiividele); On võimeline demonstreerima oma oskusi graafilise info töötluse valdkonnas püstitatud ülesannete lahendamisel (logode disain, reklaam, poster, veebilehtede disain, 3D graafika)."
  }
  [3921]=>
  object(stdClass)#3922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6025"
    ["hindamine"]=>
    string(262) "Eksam. Üliõpilane esitab seminaritöö kirjalikult ning kaitseb seda komisjoni ja kaasüliõpilaste ees. Samuti retsenseerib ühe kaasüliõpilase seminaritööd. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on seminarides osalemine ning seal antud ülesannete täitmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Kujundada esmane oskus (teadus)kirjanduse leidmiseks ja sellega töötamiseks. Toetada uurimisprobleemide ja/või arendusprojekti eesmärkide püstitamist ning sõnastamist. Arendada üliõpilase oskust uurimus- või arendusprojekti läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks teadustööle sobilikus vormis."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Seminaritöö on üliõpilase erialasest huvist lähtuval ja juhendaja või ettevõtte poolt soovitatud/kooskõlastatud teemal läbiviidud uurimuslik töö või arendusprojekt. Arendusprojekti sisuks võib olla nt originaaltarkvara, õppematerjali, veebirakenduse jms loomine, kuid sellega peab kaasnema rakenduse loomisel aluseks olnud printsiipide analüütiline käsitlus. Aine sissejuhatuseks korraldatakse seminarid, millele järgneb juhendaja toetusel läbiviidav iseseisev töö vajaliku materjali kogumiseks, töö analüütilise või arendusliku osa läbiviimiseks ning seminaritöö vormistamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada erinevaid kirjanduse ning muu kirjaliku allikmaterjali hankimise viise ja elektroonilisi töövahendeid. Üliõpilane tunneb uurimuslikele ning arenduslikele töödele esitatavaid esmaseid üldisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata vastava taseme uurimuslike ja arenduslike tööde kvaliteeti. Üliõpilane oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja arenduseesmärke ning planeerida uurimis- ja arendusprotsessi. Üliõpilane oskab oma tööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [3922]=>
  object(stdClass)#3923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6028"
    ["hindamine"]=>
    string(159) "Arvestus. Arvestuse sooritamiseks tuleb esitada kodutööd läbitud suuremate teemade kohta. Samuti sooritada kontrolltöö, arvestustöö ning teooriaseminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Antakse ülevaade põhilistest graafika ja muusika programmeerimise juures kasutatavatest algoritmidest ning praktilised oskused nende realiseerimiseks omale vajalike rakenduste juures."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Arvutigraafika programmeerimisvõimalused, keelte juures kasutatavad teegid. Jooniste koostamine, animatsioonide loomine. Rekursioon ja fraktalid. Kolmemõõtmeline graafika. Kolmkõlad, saateharmoonia. MIDI. Muusikainstrumendi mudel. Kvanditud heli, helide muundamine. Teemad võetakse kontakttundides näidete varal läbi. Suuremate kohta neist tuleb esitada iseseisvad kodutööd. Kolmandiku tulemusest moodustab kohapeal tehtav arvestustöö."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Kursuse läbinu: Tunneb levinumaid graafika ja muusika programmeerimisvõtteid ja nende abil saavutatavaid võimalusi; Oskab parasjagu vajalikus programmeerimiskeeles nende põhjal omale vajaliku rakenduse kokku panna."
  }
  [3923]=>
  object(stdClass)#3924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6033"
    ["hindamine"]=>
    string(195) "Arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb kirjutada ja esitada analüüsiv kokkuvõte. Arvestuse saamise eelduseks on osalemine seminarides (mõjuvatel põhjustel võib puududa kuni ühest seminarist)."
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Luua eeldused Eesti IKT ettevõtetega või IKT-d suurel määral kasutavate ettevõtetega tutvumiseks. Luua eeldused IT ettevõtete tegevusprofiilide, töömeetodite ja -tingimuste, personaliarenduse jt põhitegevusega seotud aspektidega tutvumiseks. Toetada üliõpilast tema IKT-huvide täpsemal määratlemisel. Arendada üliõpilase analüüsimis- ja üldistamisoskust IT probleemide käsitlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Eesti juhtivate IT-firmade näitel käsitletakse peamiselt järgmisi teemasid: ettevõtte turuniši määratlemine, tootearendus, marketing, personaliarendus (personali värbamine, töökorraldus, stimuleerimine, täiendkoolitus), koostööpartnerite valik, innovatsiooni juhtimine, pikaajaliste tulevikustrateegiate kavandamine. Tarkvaratootmises enim esinevad probleemid, positiivne kogemus, saadud õppetundidest järelduste tegemine. Seminarid toimuvad erinevates IT-firmades sealsete töötajate osavõtul."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Kursuse läbinud üliõpilane Teab IT-alase arendustegevuse üldisi arengusuundi ning peamisi probleeme Eesti kontekstis. Määratleb oma spetsiifilisema huviringi IT-s ning leiab enesele sobivad rollid või tegevusalad. Üldistab ettevõtetes kuuldud ja nähtud informatsiooni ja teeb järeldusi Eesti IT arengu üldiste suundade kohta."
  }
  [3924]=>
  object(stdClass)#3925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6040"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Arvestus. Suuremate läbitud teemade kohta tuleb esitada kodutöö. Semestri lõpus klassis koostatav arvestustöö ning teooria vestlusseminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Aidata kaasa objektorienteeritud veebirakenduste koostamise kujunemise oskustele."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Zope võimalused ja tööpõhimõte. Lehestiku kujundamine lehemallide abil. Pythoni ülesehitus. Treppimine, tingimused, kordused. Tehted massiividega. Klassid ja objektid.Pythoni meetodite veebiväljund. Rakenduste testimine. Zope objektipõhine andmebaas. Valmisrakenduste kombineerimine ja täiendamine."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Kursuse läbinu: Tunneb Pythoni programmeerimiskeele võimalusi ning oskab neid olemasolevate rakenduste täiendamisel kasutada; Tunneb Zope rakendusserveri ülesehitust ja kasutatavaid vahendeid; Suudab installeerida ja seadistada olemasolevaid produkte, samuti neid täiendada ja ise uusi luua."
  }
  [3925]=>
  object(stdClass)#3926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6045"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam - valikvastustega testi vormis kirjalik eksam, mis annab 100% hindest. Eksamile pääsemise eeldusteks on kõigi iseseisvate tööde sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Aine eesmärgiks on anda ülevaade MS Windows operatsioonisüsteemide haldamise põhimõtetest ning tutvustada administraatori töövahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(930) "MS Windowsi op.süsteemide ajalugu ja kujunemine. Operatsioonisüsteemi paigaldamine. Erinevad paigaldusvõimalused. Partitsioonid. Failisüsteemi tüübid. NTFS failisüsteemi õigused. Installatsioonijärgsed seadistused. Süsteemi seadistused. Turvaseaded. Group Policy. Süsteemi register, teenused. Kasutajakontode haldamine. Andmete varundamine, taastamine. Käsurida, skriptid. Võrguseaded. Levinumad serveriteenused, seadistamine. Domeenid. Iseseisvad ülesanded: Operatsioonisüsteemi komponentidest, seadetest ning arvutisüsteemi riistvaralistest komponentidest automatiseeritud vahenditega ülevaatliku dokumentatsiooni loomine. Etteantud nõuete põhjal NTFS failisüsteemis juurdepääsuõiguste määramine; Group Policy seadete määramine; kasutajakontode ja –gruppide loomine; ülesande lahendamiseks käsureaskripti kirjutamine. Loengus tutvustatud tarkvara abil etteantud nõuete põhjal varukoopia loomine."
    ["vljund"]=>
    string(623) "Ainekursuse läbinu: • oskab nimetada erinevaid MS Windows’i perekonna operatsioonisüsteeme ning kirjeldada nende erinevusi; • suudab iseseisvalt installeerida MS Windows’i perekonna operatsioonisüsteeme; • suudab iseseisvalt seadistada MS Windows’i perekonna operatsioonisüsteemide komponente arvestades seejuures erinevaid võimalikke vajadusi; • oskab nimetada, leida ning iseseisvalt kasutada administraatori töövahendeid; • oskab nimetada MS Windowsi operatsioonisüsteemide peamisi alamsüsteeme ning kirjeldada nende funktsioone; • oskab kirjeldada ning rakendada elementaarseid turvameetmeid."
  }
  [3926]=>
  object(stdClass)#3927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6047"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Arvestuse saamiseks peavad olema esitatud kõik praktilise pildistamise ülesanded positiivsele tulemusele ning sooritatud teooriateadmiste kontrolltöö positiivsele tulemusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kujundada süsteemseid teadmisi digifotograafia alg- ja põhitõdedest, võimalustest ja vahenditest ning oskust neid loominguliselt kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Õppeaine sisu: Digitaalfotograafia ajalugu Digipildi olemus, parameetrid Pildiandmete säilitamine, fail Kaamerate liigitus ja eripärad Kaamerate omadused ja kasutamine Objektiivide omadused ja kasutamine Praktiline pildistamine, kompositsioon Pilditöötluse põhimõtted Arhiveerimine, printimine, digitaalne esitlus Kohustuslik on digifotokaamera olemasolu."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Õpiväljundid: Orienteerub digifotograafia valdkonnas Valdab digitaalfotograafias kasutatavaid mõisteid Oskab kasutada kaamerat algaja tasemel Teab põhitõdesid valguse nägemisest ja kompositsioonist Oskab kasutada elementaarseid pilditöötluse võtteid Oskab vormistada fotosid lõpptulemuseks (slaidiprogramm või trükk) Omab teadmisi digifotode failiformaatidest ja arhiveerimise põhimõtetest"
  }
  [3927]=>
  object(stdClass)#3928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6049"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eeldus positiivsele hindele tehtud iseseisv töö (kaasuse lahendus) ning osalemine seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(440) "Anda kehtivale õigusele tuginedes ülevaade intellektuaalse omandi (IO) ja andmekaitse olemusest ja nendega seotud õiguse instituutidest, et aine läbinud tudeng oskaks hinnata tänapäevases keskkonnas loometöö tulemuste rakendamise õiguslikku külge, orienteeruda litsentsilepingute põhitingimustes, saaks aru töötaja ja tööandja vahelisest õiguste jagamise põhimõtetest ja teaks põhilisi andmete töötlemise põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(713) "IO mõiste, õiguslikud alused, kehtivus ja liigid. Autoriõigus: autor, teos, õiguste sisu. Autoriõigustega kaasnevad õigused. Andmebaasi tegija õigused. Teoste vaba kasutamine. Linkimine. Tööstusomand: leiutise kaiste, arvutiprogramm kui leiutis. Eesti patendisüsteem, rahvusvaheline patent. Tööstusidisain. Kaubamärk, nõuded kaubamärgile. Domeeni õiguslik regulatsioon. Ärisaladus, oskusteave. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, litsentsilepingud. Vabakasutuse tüüptingimused. IO ja tööõigus. IO vaidluste lahendamine. Karistusõiguslik regulatsioon. IO tehingute maksustamine. Andmekaitse, infoühiskonna teenus. Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja seminaridest."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Teadmised IO olemusest ja põhiterminitest ning andmekaitse põhilistest tingimustest. Suutlikkus hinnata esmaseid õiguslikke riske nii autori kui kasutajana. Oskus hinnata andmete töötlemise õiguslikke aspekte."
  }
  [3928]=>
  object(stdClass)#3929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6050"
    ["hindamine"]=>
    string(218) "Eksam. Kirjaliku bakalaureusetöö koostamine ja avalik kaitsmine komisjoni ees. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on seminarides osalemine ja koduste tööde sooritamine. Töö sobivuse kaitsmiseks otsustab juhendaja."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada üliõpilast arendus- või teadusuuringu läbiviimisel. Toetada valitud probleemi uurimisel ning analüüsimisel, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele õppekava valdkonnas. Arendada akadeemiliste tekstide kirjutamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Aine koosneb seminaridest ning üliõpilase poolt juhendaja toel läbiviidavast uurimistööst. Seminarides tutvustatakse akadeemiliste uurimistööde läbiviimise üldisi põhimõtteid, antakse lühiülevaade levinumatest uurimismeetoditest, arutletakse uurimistööde üldiste kvaliteedikriteeriumite üle ning käsitletakse uurimistöö raporti struktuuri, esitlusstiili, viitamist jms puudutavaid põhimõtteid. Bakalaureusetöö ning selle koostamise protsess peab vastama dokumendis “Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri” ning dokumendis “Nõuded bakalaureusetöö koostamiseks TLÜ informaatika instituudis” kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Suudab õpingutulemustele toetudes koostada kirjaliku töö, mis esitab mingi aktuaalse probleemi süsteemse ja loogilise käsitluse ning on kooskõlas teaduslikule tööle esitatavate akadeemiliste nõuetega."
  }
  [3929]=>
  object(stdClass)#3930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6054"
    ["hindamine"]=>
    string(483) "Hindeline arvestus. Hinde panekul arvestatakse kontakttundides kaasatöötamise aktiivsust (50%) ja suulist vastamist arvestusel (50%). Arvestusele pääsemise eelduseks on osalemine vähemalt 75% kontakttundides. Praktiseerivatel agiilste arendusmeeskondade liidritel (näiteks XP Coach, agile team lead jt) ning sertifitseeritud spetsialistidel (näiteks CSM, CSPO, CSD, CSP jt) on võimalik vastava kokkuleppe korral arvestusele pääseda vähema kontakttundide osalusprotsendiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Ülevaate andmine kaasaegsetest tarkvaraarendusmetoodikatest, tarkvaraarenduse trendidest, samuti protsessis kasutatavatest vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Tarkvara arendamise metoodikad: monumentaal- ja agiilsed metoodikad, nende kontseptuaalsed erinevused. Agiilse tarkvaraarenduse eeldused. Meeskond agiilses tarkvaraarenduses. Inkrementaalsus ja iteratiivsus. Agiilsete metoodikate arengulugu ja erinevad kehastused. eXtreme Programming (XP) ja teiste enamlevinud agiilsete metoodikate rõhuasetused. Agiilse tarkvaraarenduse põhipraktikad. Töökorraldus ja -protsess agiilses tarkvaraarendusmeeskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(826) "Teadmised tänapäevastest agiilsetest tarkvaraarenduse metoodikatest: õppija teab ning kirjeldab agiilse tarkvaraarenduse aluspõhimõtteid ning oskab selgitada erinevusi monumentaal- ja agiilsete metoodikate vahel. Arusaamine XP praktikatest, nende rakendamise eesmärkidest: õppija oskab loetleda XP praktikaid, selgitada nende olemust, mõju ning praktikate vahelisi seoseid, põhjendada nende vajalikkust. Suutlikkus liituda agiiset arendusmetoodikat kasutava meeskonna töösse: õppija tunneb arenduse võtmetegevusi, mõistab nende sisu ning tunneb tarkvaraarenduse protsessis kasutatavat terminoloogiat; teab, milliseid vahendeid ning millistel eesmärkidel tarkvaraarendusmeeskond kasutab; mõistab kodeerimisstandardi kasutamise vajalikkust ning kasutab seda; suudab iseseisvalt kasutada versioonihaldussüsteeme."
  }
  [3930]=>
  object(stdClass)#3931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6056"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on positiivselt sooritatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "Tutvustada veebi tööpõhimõtteid, ajalugu. Tutvustada veebilehtede loomise vahendeid, HTML keelt, kujundamisvõimalusi CSS stiililehtede abil, kujundamise põhimõtteid, graafika kasutamisvõimalusi ja põhimõtteid ning lihtsamate skriptide kasutamist veebilehtedel (RSS, Javascript). Arendada üliõpilaste tehnilisi oskuseid veebilehtede loomisel."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Veebi ajalugu ja tööpõhimõte. Veebilehtede loomise vahendid (redaktorid, online vahendid jms). HTML keel. Graafika ettevalmistamine veebi paigutamiseks. Veebi kujundamise üldised põhimõtted. Veebilehestiku kujundamine CSS stiililehtede abil. Lihtsam interaktiivsus, skriptide kasutamine (Javascript). RSS. Lihtsamad sisuhaldussüsteemid. Meediaklippide integreerimine veebilehele."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Tunneb veebi ajalugu ning toimimispõhimõtteid. Koostab lihtsaid veebilehti online vahendeid kasutades, veebitoimetajaid kasutades ning ise HTML koodi kirjutades. Kujundab veebilehte CSS stiililehtede abil. Valmistab ette graafikafaile veebilehel kasutamiseks. Lisab veebilehele RSS uudisvoo, täiendab veebilehti lihtsate Javascript lisadega."
  }
  [3931]=>
  object(stdClass)#3932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6058"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus. Arvestuseks esitab üliõpilane praktikapäeviku koos eneseanalüüsiga ning juhendaja hinnanguga."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Arendada IKT praktiliste probleemide iseseisvat lahendamisoskust. Luua eeldus iseseisvaks toimetulekuks IT-ettevõttes või –osakonnas. Luua eeldused reaalse IKT-ettevõtte toimimise tundmaõppimiseks. Arendada üliõpilases oma tegevuste analüüsimise võimet. Toetada üliõpilase sotsiaalse kompetentsi (kommunikatsioon, vastutus, meeskonnatöö jms) kasvu."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Praktika toimub kas avalikus või eraettevõttes, kooskõlas informaatika instituudi kehtestatud erialapraktika eeskirjaga ning vastavalt koostöös praktikakohaga koostatud praktikaplaanile. Viimane koostatakse. Praktikal olles täidab üliõpilane praktikakoha juhendaja poolt antud tööülesandeid. Praktikaaruandes reflekteerib üliõpilane toimunut. Praktika kogemus arutatakse läbi praktikat lõpetaval seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Tunneb IT-ettevõtte tegelikku toimimist. Oskab oma teadmisi rakendada ning uut juurde õppida tööülesannete edukaks täitmiseks. Analüüsib oma töiseid õnnestumisi ja ebaõnnestumisisaadud kogemusi, kompetentsi kasvu jne. Kasvab sotsiaalne kompetents (kommunikatsiooni, meeskonnatöö jms oskus)."
  }
  [3932]=>
  object(stdClass)#3933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6060"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Arvestus. Suuremate läbitud teemade kohta tuleb esitada kodutöö. Semestri lõpus klassis koostatav arvestustöö ning teooria vestlusseminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Tutvustada Microsoft .NET raamistiku põhjal rakenduste programmeerimise võimalusi, anda oskused põhiliste tehnoloogiatega hakkama saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(691) "NETi võimalused ja ülesehitus. Kasutatavad programmeerimiskeeled. Lähem tutvus C#ga. Andmetüübid, massiivid, kollektsioonid, objektorienteeritus, sisend/väljund. Sündmused, delegaadid. Raamistikus kasutatavad nimeruumid ja klassid. Unity mänguloomiskeskkonna programmeerimine C# abil. Kujundite paigutamine, sündmustele reageerimine, kasutajapoolne juhtimine, juhitavad animatsioonid, sisend-väljund, tervikliku rakenduse loomine. Veebirakenduste koostamine. Pilverakendused ja Azure. Komponentide kasutamine, seadistamine ja loomine. MS SQL Serveri tava- ja lisavõimalused. Päästikud, salvestatud protseduurid. Andmebaasipõhise veebirakenduse loomine. Sessioonid, autentimine."
    ["vljund"]=>
    string(195) "Kursuse läbinu: Tunneb .NET raamistiku ülesehitust ja võimalusi; Suudab selle abil koostada nii veebi- kui graafikarakendusi; Oskab MS SQL Serverit kasutada infosüsteemi hoidmise platvormina."
  }
  [3933]=>
  object(stdClass)#3934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6063"
    ["hindamine"]=>
    string(542) "Eksam: Wiki-põhine kirjalik rühmatöö (eelneval kokkuleppel õppejõuga on lubatud ka sobivas mahus erialase artikli koostamine eestikeelsesse Vikipeediasse), foorumiarutelud, iganädalane Skype'i vestlus, lugemismaterjalide reflektsioonid ajaveebis, kaastudengite töö retsenseerimine jm. Hinne kujuneb järgmiselt: • wiki-põhine rühmatöö – ca 40% hindest • ajaveebiülesanded – ca 20% hindest • foorumiarutelud – ca 20% hindest • retsenseerimine – ca 10% hindest • osalus iganädalases vestluses – ca 10% hindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade IT laiemast ühiskondlikust taustast ning vastastikusest mõjust ühiskonnaelu teiste sfääridega (seadusandlus, haridus, teadus jpm) ning kujundada IT-spetsialistile vajalikke sotsiaalseid hoiakuid ja arusaamu."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Ülevaade IT ja Interneti ajaloost. Infoühiskond ja uus meedia. Intellektuaalomand vs vaba kultuur. Tarkvaralitsentside maailm. Võrgutsensuur ja -privaatsus. IT ja professionalism. IT riskid ja ergonoomika. Võrguturve ja -ohud. Võrgusuhtluse eripärad. Häkkerid: ajalugu ja tehnokultuur. Võrgukogukonnad. Kogukondliku suurprojekti näide: Linux. Teistmoodi IT: infotehnoloogia ja puuetega inimesed."
    ["vljund"]=>
    string(529) "Kursuse läbinu: • teadvustab IT laiemat sotsiaalset konteksti ning on kujundanud vastavad hoiakud; • tunneb IT arengulugu ning võrgukultuuri, oskab analüüsida hetkeseisu ning pakkuda välja võimalikke tulevikustsenaariume; • tunneb tarkvara ja võrgusisu õiguslikke regulatsioone (autoriõigus, litsentsid); • tunneb ja teadvustab IT-ga seotud eetilisi probleeme; • on tuttav professionaalsuse mõistega IT vallas; • tunneb sotsiaalse tarkvara vahendeid ja oskab neid kasutada e-õppes (praktilise töö kaudu)."
  }
  [3934]=>
  object(stdClass)#3935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6067"
    ["hindamine"]=>
    string(398) "Eksam. Iseseisva tööna tuleb leida videoid ja pilte, teha juhendite abil vajalikud kasutajakontod. Iseseisev töö ei eelda Mac´i olemasolu. Hinne moodustub veebilehele pandud tunnitöödest (50%) ja praktilisest arvestustööst (50%). „A” - suurepärane 91-100% „B” - väga hea 81- 90% „C” - hea 71- 80% „D” - rahuldav 61-70% „E” - kasin 51- 60% „F” - puudulik 0 – 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Tutvustada Mac´i töökeskkonda ja sinna kuuluvaid tarkvara pakette."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Esmatutvus Mac OS X töökeskkonnaga, erinevused ja ühilduvus Windowsiga. Fotode haldamine ja töötlemine programmiga iPhoto. Fotode avaldamine Internetis. Tekstitöötlus ja trükiste kujundamine programmiga Pages. Tabelarvutus programmiga Numbers. iTunes meediapleieri võimalused: podcastid ja iTunes U. Helide salvestamine ja töötlemine programmiga GarageBand. Podcastide koostamine. Video filmimine ja arvutisse importimine. Videotöötlus programmiga iMovie. Ekraanivideote salvestamine programmiga QuickTime Player. Video avaldamine YouTubes. Esitluste koostamine programmiga Keynote. Heli ja video kasutamine esitlustes. Blogi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Üliõpilane oskab: • kasutada Mac OS X töökeskkonda; • kasutada iLife ja iWork tarkvara erinevate dokumentide (tekst, tabel) loomiseks, esitluste koostamiseks, fotode ja videote töötlemiseks, helide salvestamiseks ja töötlemiseks, podcastide loomiseks; • koostada blogi, sinna erinevat meediat sisaldavat materjali lisada."
  }
  [3935]=>
  object(stdClass)#3936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6068"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Omandada alusmõistestik infokäitluse (info töötluse ja kasutamise mitmesuguste vormide) mõistmiseks ja käsitlemiseks organisatsioonilises kontekstis; 2) omandada praktilised meetodid infokäitluse probleemide (infovajaduste) lahendamiseks, sh. infosüsteemide (IT lahenduste) rajamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Infokäitlus: eesmärgid, probleemid,võimalused. Infokäitlusvajadused, nende väljaselgitamine. Infokäitlustsükkel. Süsteemsed lahendused. Infosüsteemide paradigmasid ja tüüpe. Süsteemi organisatsiooniline kontekst. Organisatsiooni infotehnoloogiline maastik. Äri- ja töösüsteemid, nende toetus ja realiseerimine IT abil. Info kvaliteet. Süsteemi arhitektuur. Infosüsteemi arendus. Arendusmeetodi mõiste. Valik süsteemiarendus- ja modelleerimismeetodeid: BPMN, BSP, IDEF0 jt. Nõuete juhtimine. Praktilised süsteemianalüüsi ja projekteerimise oskused. Infokäitluskultuur. Infokäitluse hea tava."
    ["vljund"]=>
    string(529) "1) hindab infosüsteemi poolt pakutava info kvaliteeti; 2) selgitab välja kasutajate infovajadusi; 3) modelleerib äri-, menetlus- ja kasutusprotsesse, tehes seda mitmesuguste modelleerimismeetodite (IDEF0, ujumisradade meetod, BPMN, infoloogilised maatriksid) abil; 4) koostab infosüsteemi arendusettepaneku ja teostab kavandatava süsteemi tasuvusanalüüsi; 5) projekteerib infosüsteemi arhitektuuri; 6) koostab nõuete dokumendi; 7) teostab kontseptuaalse andmeanalüüsi; 8) koostab infosüsteemi arenduse projektiplaani."
  }
  [3936]=>
  object(stdClass)#3937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6070"
    ["hindamine"]=>
    string(312) "Arvestus. Arvestuse saamiseks peab üliõpilane esitama kirjaliku essee mahuga vähemalt 15 000 tähemärki (ilma tühikuteta) ning sooritama testi. Essee teema võib üliõpilane kursusel käsitletud problemaatikast vabalt valida; teemavaliku lihtsustamiseks annab õppejõud iga loengu kohta 3-5 näidisteemat."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Võimaldada saada teadmisi ja kujundada oskusi tänapäevases infoühiskonnas efektiivset toimimist toetavate IT-vahendite kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Käsitletakse kõiki olulisemaid IT-vahendite rakendamise probleeme: IT-vahendite valik, seadistamine ja haldamine (sh mobiilsed seadmed); turvalisuse tagamine; personaalse õpi- ja töökeskkonna loomine; sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalsete võrgustike kasutamine; koduvõrgu loomine ja kasutamine; digifotograafia alused; IT-vahendite kasutamise õiguslikud aspektid. Auditoorne õpe toimub loenguvormis."
    ["vljund"]=>
    string(902) "Kursuse läbinu: Teab infoühiskonna kujunemislugu ning IT-vahendite kasutamise võimalusi; Suudab valida endale sobivaid IT-vahendeid, neid seadistada ja hallata; Tunneb peamisi tavakasutajat varitsevaid ohte võrgumaailmas, oskab neid vältida, tunneb netiketi e viisaka võrgukäitumise põhitõdesid; Omab ülevaadet veebi ja veebilehestike toimimispõhimõtetest, on võimeline neid arvestama veebilehestike kohandamisel; On võimeline looma ja kasutama personaalset õpikeskkonda; On teadlik sotsiaalsete võrgustike toimimispõhimõtetest ja veebipõhistest meeskonnatöövahenditest, oskab neid oma tööks vastavalt vajadusele valida; Oskab seadistada tavakasutaja vajadustele vastavaid multimeediumiteenuseid; Tunneb tarkvara- ja sisulitsentside peamisi tüüpe, oskab leida võrgust vaba litsentsiga sisu ja tarkvara, tunneb isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid peamisi rakendussätteid."
  }
  [3937]=>
  object(stdClass)#3938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6072"
    ["hindamine"]=>
    string(299) "Teadmiste kontroll toimub eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema sooritanud kontrolltöö ja praktikumid (30%). Eksamil kontrollitakse üliõpilase teoreetilisi teadmisi arvutitest ja tema komponentidest. Eksamihinne kujuneb eksamiküsimuste vastustega saadud punktide alusel (70%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Aine eesmärgiks on tutvustada õppijale arvutite riistvaraga seotud mõisteid ja riistvarakomponentide põhikarakteristikuid. Õppeaine arendab õppija arusaama arvutite riistvarast ning infotehnoloogia valdkonnast üldiselt."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Digitaal loogika: Matemaatilised alused, kombinatsioon skeemid ja järjestik skeemid. Protsessor: käsu täitmise tsükkel, struktuur, RISC ja CISC protsessorid, vahemälu, konveier. Arvuti mälu: klassifikatsioon, hierarhia, tehnoloogiad , mälu organiseerimine, staatilised ja dünaamilised mälud. Mikroarvuti riistvara: arhitektuur, siinid, andmevahetus, mikroarvuti teised komponendid. Sisend/väljund seadmed: klaviatuur, printerid, kuvarid, hiir, analoog-digitaal ja digitaal-analoog muundurid, helikaart. Spetsiaalne riistvara: realiseerimine, kasutus valdkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Aine läbinud üliõpilane peab oskama: • oskama koostada loogika skeeme; • oskama võrrelda erinevaid protsessorite arhitektuure; • oskama analüüsida andmevahetust mikroarvutis; • tunneb erinevaid arvuti mälu seadmeid; • teab erinevaid sisend/väljund seadmeid;"
  }
  [3938]=>
  object(stdClass)#3939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3939]=>
  object(stdClass)#3940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6074"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Eksam. Hinne kujuneb kontrolltöö 20% ja kirjaliku eksami 80% põhjal. Eksamile pääsemise eeldusena peavad kaks kodutööd olema esitatud ja kaitstud."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Luua eeldused programmeerimise olemuse, baasmõistete ja põhimeetodite tundmiseks. Luua eeldused protseduurseks programmeerimiseks sobiva keele kasutamiseks ning tüüpiliste keeletarindite mõistmiseks. Aidata kaasa algoritmimisoskuse ning lihtsamate tüüpalgoritmide kasutamisoskuse kujunemisele. Toetada baasi kujunemist, mis on vajalik teiste programmeerimisega seotud ainete läbimisel. Toetada probleemide analüüsioskuse ja algoritmilise mõtlemise kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Arv- ja tekstandmete esitamine arvutis. Arvusüsteemid. Ülevaade programmeerimiskeeltest. Kõrgtaseme keelte süntaks ja semantika. Muutujad. Lihtandmetüübid. Struktuursed andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus ning vastavad keeletarindid. Alamprogrammid ja parameetrite edastamine. Failid."
    ["vljund"]=>
    string(503) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: Tunneb protseduurse programmeerimisega seonduvaid põhimõtteid, mõisteid ja keelt ning programmeerimise olemust; Analüüsib lihtsamaid probleeme ning koostab nende lahendamiseks algoritme, kasutades sealjuures tüüpalgoritme; Esitab algoritme tegevusskeemi abil ning „tõlgib“ algoritmi programmeerimiskeelde, jälgides kodeerimise reegleid ja häid tavasid; Oskab programmikoodi töötlemiseks kasutada sobivat keskkonda, programmikoodi siluda ja testida."
  }
  [3940]=>
  object(stdClass)#3941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6076"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Eksam. Kodutööde ja grupitööde esitamine. Teooriaseminari läbimine. Veebiprogrammeerimisülesande lahendamine eksamil. Lisainfo:http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused veebiprogrammeerimise võimaluste ja ohtude tundmaõppimiseks ning oskuste saavutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Veebi koostamise põhimõtted ja vahendid. Veebiserveri programmeerimine. Tehnilised võimalused, kasutatavad tehnoloogiad. PHP. Andmete liikumine kasutaja ja serveri vahel. Andmetabelite kavandamine, tabelite sidumine. SQL-käsklused. Sisendandmete kontroll. Autentimine ja autoriseerimine. Javaskripti vahendid ja võimalused. Programmiloogika struktueerimine. Õppetööst suure osa moodustavad praktilised harjutused ühise mõttetööna tahvlil, rühmatööd ning individuaalülesanded. Enamikel läbi võetud tuleb esitada kodutöö."
    ["vljund"]=>
    string(689) "Kursuse läbinu suudab kavandada veebilehestiku ning teha selle juures ka vajalikud lihtsamad ja keskmise keerukusega programmeerimistööd. Oskab hinnata kavandatava veebiprojekti teostatavust, vajalikke vahendeid ning ligikaudset töömahtu tundides. Sealhulgas • Tunneb veebiprogrammeerimise võimalusi • Tunneb veebiprogrammeerimise ohte • Suudab koostada staatilisi veebilehti • Suudab ehitada veebilehtedele kalkulaatoreid • Suudab loodud veebilehestiku siduda ühe andmetabeliga. • Tunneb üks-mitmele ning mitu-mitmele andmebaasiseoste rakenduskohti ning suudab neid seoseid kasutada oma veebirakenduste loomisel. • Oskab kasutajaid autentida ja neile õigusi jagada."
  }
  [3941]=>
  object(stdClass)#3942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6078"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Arvestus (arvestatud/mittearvestatud). Iseseisev töö 75%, ettekanne 25% Arvestuse nõuded: osalemine vähemalt 3 praktikumis, kõikide iseseisvate tööde esitamine positiivsele tulemusele, esitatud ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade veebilehtede disainiprotsessist praktilisel viisil keskendudes Web 2.0 ja sisuhaldussüsteemidele koos kujundusega."
    ["sisu"]=>
    string(776) "Sisuhalduse põhimõtted, ülevaade levinumatest avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteemidest. Internetiportaalide disainiprotsess ning selle alusel veebeilehe disainimine (ideest - teostuseni), erinevate sisuhaldussüsteemide katsetamine, lehekülgede valideerimine. Uued veebitehnoloogiad (RSS vood, wiki, sotsiaalvõrgustikud ja web 2.0 vahendid jne). WWW tulevikusuunad. Kursus koosneb loengutest ja praktikumidest, kus tudengid peavad aktiivselt osalema. Tudengid jagatakse 1-2 liikmelisteks rühmadeks. Iga rühm peab looma sisuhaldussüsteemil baseeruva internetiportaali seotuna erinevate web 2.0 võimalustega. Disainiprotsess dokumenteeritakse ning viiakse läbi portaali evalvatsioon. Iga tudeng teeb ettekande tema poolt valitud web 2.0 alateemast (15-20 minutit)."
    ["vljund"]=>
    string(659) "Tunneb veebilehtede loomise disainiprotsessi ja saab aru veebiprojekti erinevate etappide läbimise vajalikkusest; Oskab analüüsida disainiprotsessi (viia läbi küsitlust, hindamist); Omab ülevaadet mis on kasutajasõbralikkus ja kasutajale orienteeritud veebilehtede disain; Mõistab erinevaid võimalusi veebilehtede loomiseks HTMList sisuhaldusteni; Oskab analüüsida erinevaid sisuhalduseid; Oskab kasutada vähemalt ühte sisuhaldust, luua sisu, navigatsiooni, muuta kujundust, lisada mooduleid; Teab erinevaid veebilehtede loomisega seotud standardeid; On kursis üldisemate www arengusuundadega Web 2.0, sotsiaalvõrgustike mõjuga veebi arengule."
  }
  [3942]=>
  object(stdClass)#3943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6085"
    ["hindamine"]=>
    string(353) "Arvestus. Arvestuse sisuks on uurimiseminari temaatikat hõlmav teoreetiline test. Arvestusele pääsemise eelduseks on jooksvate iseseisvate tööde kvaliteetne ja Arvestus. Arvestuse sisuks on uurimiseminari temaatikat hõlmav teoreetiline test. Arvestusele pääsemise eelduseks on jooksvate iseseisvate tööde kvaliteetne ja õigeaegne sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Aine eesmärk on pakkuda üliõpilastele tuge seminaritöö kirjutamiseks ja edukaks kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Seminarides tutvustatakse üliõpilastele: kuidas püstitada uurimistöö eesmärki, uuringu tüüpe, allikate kasutamist ja viitamisnõudeid, töö tulemuse vormistamis- ja kvaliteedinõudeid. Jagatakse soovitusi eduka esitluse läbiviimiseks ning tutvutakse varem kaitstud töödega."
    ["vljund"]=>
    string(555) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada erinevaid kirjanduse ning muu kirjaliku allikmaterjali hankimise viise ja elektroonilisi töövahendeid. Üliõpilane tunneb uurimuslikele ning arenduslikele töödele esitatavaid üldisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata vastava taseme uurimuslike ja arenduslike tööde kvaliteeti. Üliõpilane oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja arenduseesmärke ning planeerida uurimis- ja arendusprotsessi. Üliõpilane oskab oma tööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [3943]=>
  object(stdClass)#3944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6088"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Eksam. Üliõpilane esitab seminaritöö kirjalikult ning kaitseb seda komisjoni ja kaasüliõpilaste ees. Samuti retsenseerib ühe kaasüliõpilase seminaritööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Arendada üliõpilastese oskust uurimus- või arendusprojekti läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks teadustööle sobilikus vormis."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Seminaritöö on üliõpilase erialasest huvist lähtuval ja juhendaja või ettevõtte poolt soovitatud/kooskõlastatud teemal läbiviidud uurimuslik töö või arendusprojekt. Arendusprojekti sisuks võib olla nt originaaltarkvara, õppematerjali, veebirakenduse jms loomine, kuid sellega peab kaasnema rakenduse loomisel aluseks olnud printsiipide analüütiline käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada erinevaid kirjanduse ning muu kirjaliku allikmaterjali hankimise viise ja elektroonilisi töövahendeid. Üliõpilane tunneb uurimuslikele ning arenduslikele töödele esitatavaid esmaseid üldisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata vastava taseme uurimuslike ja arenduslike tööde kvaliteeti. Üliõpilane oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja arenduseesmärke ning planeerida uurimis- ja arendusprotsessi. Üliõpilane oskab oma tööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [3944]=>
  object(stdClass)#3945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6089"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus. Tööle annab hinnangu arendusprojekti juht või Tarkvararenduse projekt I juhendaja."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Toetada praktilise kogemuse kujunemist töötades meeskonnas koos teiste inimestega ja rakendamaks ja laiendamaks erinevates õppeainetes omandatud teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Üliõpilane osaleb reaalses arendusprojektis täitjana (programmeerijana, testijana, disainerina, analüütikuna vms) või aines Tarkvaraarenduse projekt I spetsiifilisemate ülesannete täitmisel."
    ["vljund"]=>
    string(191) "-omab kogemust meeskonnatöös; -omab kogemust klientidega suhtlemisel; -on täiendanud ja kinnistanud oma oskusi mõnel spetsiifilisel; -tarkvaraarenduse või meediaprojektidega seotud alal."
  }
  [3945]=>
  object(stdClass)#3946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6090"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Arvestus. Tulemus kujuneb iseseisvate tööde (5 tk), kontrolltöö ning vestlusseminari põhjal. Arvestuse kättesaamiseks peavad kõik punktid olema täidetud. Erandina vabastab kontrolltöö kõige keerukama punkti lahendamine ühest kodusest tööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Aidata kaasa kogemuste ning teoreetilise tausta kujunemisele, mis on vajalikud reaalselt töötavate andmebaaside loomisele ning kasutamisele."
    ["sisu"]=>
    string(1084) "Relatsiooniliste andmebaaside põhimõisted: andmebaas, andmetabel, väli, andmetüüp, rida. SQL-käsklused andmetabeli loomiseks, muutmiseks. Käsud andmete lisamiseks, muutmiseks, kustutamiseks. Mitmesugused päringud, sortimine, otsimine. Andmete grupeerimine ja agregaatfunktsioonid. Tabelite ühendamine päringutes. Üks-mitmele ja mitu-mitmele seose puhul levinumad ettetulevad päringud. Ühe kirje töövoohalduses ette tulevad SQL-käsklused. Alampäringud väärtuse, loetelu ja tabeli asendajana. Üksikute alampäringute põhjal keerukamaid lahendusi pakkuva päringu moodustamine. Indekseerimine. Päringute kiirendamise võtted. Automaatne reageerimine käsklustele, päästikprotsessid. Tegevusloogika kirjeldamine salvestatud protseduuride abil. SQLi standardi osa ning lisakäsklused eri andmebaasisüsteemide korral. Andmebaasiskeemi praktiline kavandamine ja realiseerimine. Päringute loomine ja optimeerimine testandmeid kasutades. Automatiseeritud vahendid andmetabelitele kasutajaliidese loomiseks. Andmebaasi juurde pöördumine programmeerimiskeelte juures."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Õppija oskab praktiliselt koostada tegelikke keskmise suurusega rakenduste jaoks vajalikke andmebaase. Ta suudab neid kavandada, struktuuri analüüsida ning SQLi abil andmeid hallata. Oskab koostada mitmesuguseid päringuid, mis on vajalikud andmebaasi kasutava rakenduse toimimiseks."
  }
  [3946]=>
  object(stdClass)#3947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6092"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksam Hinne kujuneb iseseisva töö (40%), praktiliste ülesannete lahendamise tundide tööde (20%) ja eksami (40%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Anda ülevaade erinevatest testimistehnikatest ja nende kasutamisest tarkvara testimisel. Toetada teadmise kujunemist testimise eesmärkidest ja põhimõtetest. Luua eeldused erinevate testimise liikide kasutamiseks ja üldise testimisprotsessi mõistmiseks. Toetada testimise vajalikkuse ja tema asukoha mõistmist tarkvaraarenduse protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Antakse ülevaade testimise põhimõtetest, testimise rollist erinevates tarkvara elutsükli mudelites, testimisel loodavast dokumentatsioonist. Õpitakse kasutama erinevaid testidisaini tehnikaid, sh testimise automatiseerimist ja testijuhtimise aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(510) "Kursuse läbinud üliõpilane: -Mõistab testimise eesmärke ja põhimõtteid, samuti tema kohta tarkvaraarenduse protsessis; -Tunneb erinevaid testimise liike ning oskab valida sobiliku liigi erinevates olukordades ja erineval ajal arendusprotsessis; -Teab erinevaid staatilise ja dünaamilise testimise tehnikaid; -Oskab koostada testlugusid ning hinnata nende katvust; -Oskab planeerida testimiseks kuluvat aega ja ressursse; -Omab teadmisi vigade haldamisest; -Tunneb testimist toetava tarkvara võimalusi."
  }
  [3947]=>
  object(stdClass)#3948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6094"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Eksam. Eksami hinne kujuneb praktiliste rühmatööde (60%) ja iseseisvate tööde (40%) koondtulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks kasutajakeskse disaini meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Kursuse käigus käsitletavad teemad: Sissejuhatus kasutajakesksesse disaini. Taustauuring. Personad. Stsenaariumidel põhinev disain. Stsenaariumide testimine kasutajatega. Kasutajalood. Prototüüpimine. Paberprototüüpide koostamine. Paberprototüüpide testimine. Detailsete kujundusprotüüpide koostamine. Kasutatavuse testimine. Think aloud meetod."
    ["vljund"]=>
    string(282) "- oskab valida sobivad meetodid erinevate osapoolte kaasamiseks tarkvara disainiprotsessi - oskab koostada personasid, stsenaariume ja kasutajalugusid - oskab valmistada ja testida paberprototüüpe - teab kasutatavuse põhimõtteid - teab peamiseid kasutatavuse testimise meetodeid"
  }
  [3948]=>
  object(stdClass)#3949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6097"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Arvestuse saamiseks aines tuleb koostada ja õppejõule ette näidata ning seletada tundides kavas olnud tehnilised lahendused, osaleda seminaril ning sooritada arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Tutvustada õppijatele manipulaatorite ja robotite võimalusi ja piiranguid ning kasutatavaid tehnoloogiaid. Anda praktilised oskused töötavate elektrooniliste prototüüpide kokkupanekuks."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Robootikaplatvormid, nende eripärad. Automaatikasüsteemid igapäevaelus. Kasutatavad väljund- ja sisendseadmed: valgusdioodid, mootorid, kõlarid, Elektroonika põhitõed. Arduino plaadi programmeerimisvõimalused, arenduskeskkond. Digitaal- ja analoogkanalid. Lisamoodulid plaadil. Arvutiga suhtlemine COM-pordi kaudu. Eripäraseid sisendeid kasutavate rakenduste loomine. Seadmete ehitamine käepäraste vahenditega."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Teab ja tunneb mitmesuguseid andureid ja väljundseadmeid, robootika ja elektroonika põhimõisteid; Suudab koostada vastavalt sisendandmetele otsuseid tegevaid elektroonika- ja mehhaanikalahendusi."
  }
  [3949]=>
  object(stdClass)#3950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6099"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Põhiliseks hindamismeetodiks on rühma esitlus. Iga väiksem ülesanne lõppeb esitlusega. Ka eksam toimub esitluse formaadis."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade elektrooniliste mängude kavandamise ja arendamisega seotud teoreetilistest ning praktilistest aspektidest."
    ["sisu"]=>
    string(559) "Mängu olemus ja elemendid. Mängude liigitus ja žanrid. Mängu loomise protsess ja rollid. Mängu idee ja kontseptsioon. Mängijate tüübid ja sihtgrupid. Mängu eesmärgid, tegevused ja reeglid. Interaktiivne lugu. Mängu maailm, tegelased ja kasutajaliides. Digitaalsed ja paber prototüübid. Mängu spetsifikatsioon. Kursuse põhirõhk on arvutimängude kavandamisel (disain). Üliõpilastest moodustatud meeskonnad kavandavad arvutimängu ideest elektroonilise prototüübini. Teoreetilised teemakäsitlused on integreeritud praktiliste ülesannetega."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Kursuse läbinu omab ülevaadet mängude loomise üldisest protsessist ning oskab kavandada arvutimänge."
  }
  [3950]=>
  object(stdClass)#3951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6100"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Eksam. Kirjaliku bakalaureusetöö koostamine ja avalik kaitsmine komisjoni ees. Töö sobivuse kaitsmiseks otsustab juhendaja."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Arendada üliõpilastes probleemi püstitamise, vajaduste selgitamise, eesmärgi sõnastamise ja probleemi uurimise oskust ning akadeemiliste tekstide kirjutamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Bakalaureusetöö on juhendaja toel läbiviidav uurimistöö. Bakalaureusetöö ning selle koostamise protsess peab vastama dokumendis “Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri” ning dokumendis “Nõuded bakalaureusetöö koostamiseks TLÜ informaatika instituudis” kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Suudab õpingutulemustele toetudes koostada kirjaliku töö, mis esitab mingi aktuaalse probleemi süsteemse ja loogilise käsitluse ning on kooskõlas teaduslikule tööle esitatavate akadeemiliste nõuetega."
  }
  [3951]=>
  object(stdClass)#3952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6101"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Arvestus. Arvestuse sooritamiseks tuleb esitada kodu- ja tunnitööd läbitud suuremate teemade kohta. Samuti sooritada kontrolltöö ning teooriaseminar."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Anda ülevaade üle võrgu ühendatavatest seadmetest, anduritest ja nende ühendamise viisidest. Demonstreerida erinevaid võimalikke lahendusi ning anda praktilised oskused tavaelus kasutatavate seadmete ja andurite ühendamiseks võrku koos nende toimimiseks vajaliku tarkvara loomisega."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Seadmete ühendamise moodused ajaloos, jõudmine tekkivate standarditeni. Standardite kandidaadid, nende eripärad, kasutusvaldkonnad. Lahenduste loomise juures tekkivad korralduslikud probleemid ja leevendused. Võrku ühendatavad seadmed ja kasutatavad protokollid. Vajalikud adapterid seadmete liidestamiseks. Võrguühenduse loomise moodused, vajalikud seadistused Linuxi ning Androidi juures. Võrguprogrammide loomise eripärad. Java, Pythoni ja PHP näited. Andmete ülekanne ja töötlemine. Rakenduste töökindluse testimine. Iseseisev teooriamaterjalide lugemine ning võrgulahenduste koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Kursuse läbinu: Tunneb seadmete ühendamise võimalusi ja standardeid ning seadmetega seotud võrgurakenduste tarkvaralisi probleeme ja võimalusi Oskab nende põhjal koostada reaalelus kasutatavaid lahendusi ja katseseadmeid."
  }
  [3952]=>
  object(stdClass)#3953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6103"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Arvestus (arvestatud/mittearvestatud) Arvestus kujuneb kõigi iseseisvate tööde sooritamisest, mis peavad olema esitatud hiljemalt enne kursuse 25.praktikumi."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Aine eesmärk on anda teadmised ja oskused vabavaraliste operatsioonisüsteemide ja nende vabavaraliste ja omanduslike rakenduste paigaldamiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks. Kujundada vabavara praktilisi kasutusoskuseid ja anda ülevaade vajalikest töövahenditest ja meetoditest. Anda näiteid ja juhiseid probleemide lahendamiseks vabavaras"
    ["sisu"]=>
    string(1180) "• vabavara filosoofia • vabavaraga seotud terminid • ülevaade Eesti riigi püüdlustest vabavara osas • ülevaade vabavara kasutusest mujal maailmas • ülevaade Linuxi distributsioonidest • virtualiseerimistarkvara valik ja kasutamine • ülevaade Ubuntu Linuxist ja uusima LTS-versiooni paigaldamine (erinevad võimalused) + riistvara toe paigaldamine • erinevad graafilised töölauakeskkonnad • tarkvarapakettide paigaldamine (erinevad võimalused) • töökeskkonna ja tarkvara seadistamine • ID-kaarditarkvara paigaldamine ja seadistamine Linuxis • Windowsi rakenduste vasted Linuxis • Windowsi rakenduse paigaldamise ja kasutamise võimalused Linuxis - ühilduvuskiht ja virtualiseerimine • kontoritarkvara LibreOffice (sh PDF, hübriid-PDF) + laiendused • akadeemiline tarkvara Linuxis • meediatarkvara Linuxis (sh heli-, videotöötlus) • graafikatarkvara Linuxis • ühilduvus muu maailmaga (failivormingud, -süsteemid) • vabavara turvalisus • kaugligipääsu võimalused vabavaralises operatsioonisüsteemis • perifeerseadmed Linuxis (printer, skanner, välised andmekandjad, esitlustehnika) • probleemide lahendamine vabavaras"
    ["vljund"]=>
    string(1322) "Ainekursuse läbinu: • saab aru vabavara olemusest, levikust, tähtsusest • oskab kujundada positiivset hoiakut vabavara suhtes • tunneb vabavara termineid • oskab leida sobivat vabavaralist operatsioonisüsteemi • oskab ette valmistada vabavaralise operatsioonisüsteemi paigaldusmeediat • oskab paigaldada ja seadistada vabavaralist operatsioonisüsteemi • oskab paigaldada ja seadistada vabavaralist töökeskkonda mugavaks kasutamiseks • oskab valida ja kasutada virtualiseerimistarkvara • tunneb MS Windowsi programmide vasteid vabavaras ja oskab neid leida, paigaldada, seadistada ja kasutamise kohta abiinfot leida • oskab paigaldada ka Windowsi tarkvara vabavaralises operatsioonisüsteemis ühilduvuskihi abil • oskab paigaldada ja kasutada vabavaralist kontoritarkvara paketti LibreOffice, selle laiendusi, saab aru PDF-failist ja hübriid-PDF-ist • oskab kaugligipääsu valida, paigaldada, seadistada, kasutada • oskab koostada vabavara paigaldamise, seadistamise, kasutamise juhendit nii tekstis kui pildis • saab aru failivormingute ühilduvusest ja oskab vältida ühilduvusprobleeme ning valida sobivat failivormingut • teab vabavara turvalisuse seisukohti • oskab hallata perifeerseadmeid vabavaralises operatsioonisüsteemis • oskab lahendada vabavaraga seotud probleeme"
  }
  [3953]=>
  object(stdClass)#3954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI6104"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Eksam. Eksami hinne kujuneb iseseisvalt tehtud praktiliste tööde (50%) ja kirjaliku testi (50%) koondtulemusena. Eksamile pääsemise eelduseks on aktiivne osavõtt õppetööst ja kõigi iseseisvate tööde esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevaid sisuhaldussüsteeme ja nende võimalusi ning võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist veebisaitide kavandamiseks, loomiseks, avaldamiseks ja haldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(736) "Domeeninime valik ja registreerimine. Veebimajutusteenused. Veebisaidi nõuete väljaselgitamine ja protsessi dokumenteerimine. Turvalisus veebisaidi loomisel. Erinevate aspektide (nt mitmekeelsus, teegid, tugi, responsive ehk dünaamiline veebidisain jt) võrdlus Eestis veebisaitidel kasutusel olevate sisuhaldussüsteemides (nt Joomla, Wordpress, Drupal, Saurus jt). Sisuhaldussüsteemi paigaldamine ja konfiguratsioon. Valmiskujunduste paigaldamine ja muutmine. Kujunduste kasutuslitsentsid ja võimalused. Sisu loomise kavandamine, konkurentide analüüs ja otsingumootoritele optimeerimine (SEO). Otsingumootorite võrdlus. Analüütika. Veebilehekülje avalikustamine, õiguslikud aspektid ja haldamine. Kasutusjuhendite loomine."
    ["vljund"]=>
    string(601) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab valida sobivat domeeninime, veebimajutusteenuse pakkujat. Oskab välja selgitada veebisaidi nõudeid. Oskab kavandada veebisaiti, analüüsides olemasolevaid veebisaite. Oskab valida veebisaidi loomiseks sobivaimat sisuhaldussüsteemi. Oskab sisuhaldussüsteemi paigaldada ja valida sobivat valmiskujundust, mida oskab vajadusel muuta. Oskab luua veebisaidi sisu, lähtudes otsingumootoritele optimeerimisest. Oskab dokumenteerida veebisaidi loomise protsessi, arvestada õiguslike ja turvalisuse aspektidega. Oskab koostada kasutusjuhendit veebisaidi haldamiseks."
  }
  [3954]=>
  object(stdClass)#3955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7003"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Eksam. Hindest moodustavad võrdse (1/3) osa eksamitöö, selle esitlus ning retsensioon ja hinangud. Kõik kolm komponenti on kohustuslikud; nende esitamise järjekord on vaba."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Võimaldada projektide kavandamiseks ja täitmiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste, aga samuti tarkvaraprojektide kavandamiseks ja täitmiseks vajalike spetsiifiliste teadmiste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Projektijuhtimise põhimõisted ja mudelid (PMBOK, PMMM ning OPM3). Projekti faasid: algatamine, planeerimine, juhtimine ja lõpetamine. Projektijuhtimistarkvara kasutamine (MS Project näitel). Tarkvaraprojektide spetsiifilised omadused ja edukuse kriitilised faktorid. Tarkvaraprotsessi elemendid. Projektijuhtimise lisaküsimused (projektijuhtide sertifitseerimine, standardid, tasuvus jmt). Tarkvaraarenduse mudelite ja metoodikate arengudünaamika (koskmudel, mitmeetapiline mudel, RUP, XP jne). Tarkvaraprojekti faasid. Tarkvaraprotsessi kvaliteeditasemed (sh CMM ja CMMI), kulumudelid (COCOMO näitel) jmt."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Üliõpilane: Teab projektijuhtimise põhimudeleid ja tarkvaraprojektide spetsiifikat; Oskab koostada projektiplaani, projektianalüüsi ja projektijuhtimisalase mingist teema analüütilist käsitlust; Suudab esitleda ja analüüsida projektiplaane."
  }
  [3955]=>
  object(stdClass)#3956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7007"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Eksam Eksami tulemus moodustub kolmest komponendist: - Esialgne uuringu kirjeldav plaan 20 % - Uuringu ettepanek 40% - Individuaalne ja grupitöö töö seminaridel 40 %"
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Luua võimalused magistritöö koostamiseks vajalike uurimismeetodite-alaste teadmiste omandamiseks ning kaasa aidata uurimismeetodite rakendamise ja nende kasutamise efektiivsuse hindamise oskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Erinevad lähenemised empiiriliste uurimuste läbiviimiseks: kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja kombineeritud uuringudisainid. Valikuuring, eksperiment, etnograafia, põhistatud teooria, narratiivuuring, juhtumiuuring, tegevusuuring, arendusuuring. Uurimismeetodite valik sõltuvalt uurimisprobleemi püstitusest."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Tunneb ja oskab võrdlevalt eristada põhilisi uuringute tüüpe lähtuvalt metodoloogilisest ülesehitusest; Tunneb uuringutele esitatavaid põhilisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata uuringu kvaliteeti; Oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ning koostada uuringu metodoloogilise plaani kooskõlas püstitatud küsimustega; Oskab koostada lihtsamaid andmekogumise instrumente; Oskab uurimistööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [3956]=>
  object(stdClass)#3957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7009"
    ["hindamine"]=>
    string(517) "Arvestuse sooritamiseks peab üliõpilane: 1) Koostama ülevaateartikli mahuga 20 000 – 25 000 tähemärki; 2) Viima oma magistritöö teemal läbi 35-minutilise seminari; 3) Koostama 9 kaasüliõpilase ülevaateartikli ja seminariettekande analüüsi (igaüks mahuga vähemalt 2000 tähemärki). Kursuse läbimiseks peab üliõpilane oskama koostada viidetega varustatud ülevaateartikli ning selle esitluse, viima eesti keeles läbi teemakohase seminari ning koostama ülevaateartikli ja seminari lühianalüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Teostada üliõpilaste magistritöö teema aktuaalsuse, fookuste/eesmärkide, probleemide käsitlusviiside, aga ka tulemuste rakendusvõimaluste analüüs."
    ["sisu"]=>
    string(536) "Üliõpilane koostab ja esitleb ülevaate (mahuga 20 000-25 000 tähemärki) magistritöö eesmärkidest, tema poolt magistritöös käsitletavate probleemide olemusest, käsitlustest ajaloolises perspektiivis, aktuaalsusest (rakendustest momendil ja rakendusvõimalustest tulevikus), põhilistest momendi uurimis/diskussiooniküsimustest, probleemide kohta käivatest olulisematest teabeallikatest ja regulatsioonidest, kompetentsikeskustest ja olulistest isikutest, uurimismetoodikast, magistritöö põhitulemustest ja järeldustest."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Üliõpilane oskab koostada ülevaateartiklit, mis põhjendab mingi uurimisprobleemi aktuaalsust (sh rakendusi momendil ja rakendusvõimalusi tulevikus), annab ülevaate probleemi käsitlustest ajaloolises perspektiivis, esitab uurimisprobleemide käsitlemise metoodika, põhilistest momendi uurimis/diskussiooniküsimustest; - üliõpilane oskab läbi viia mingi uurimisprobleemi aktuaalsust, eesmärke ning uurimismeetodeid põhjendavat seminari."
  }
  [3957]=>
  object(stdClass)#3958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7013"
    ["hindamine"]=>
    string(269) "Aine lõpphindest 70% moodustab iseseisva töö ja 30% eksami tulemus. Lõpphinne moodustub järgmiselt: „A” - suurepärane 91-100% „B” - väga hea 81 - 90% „C” - hea 71 - 80% „D” - rahuldav 61 - 70% „E” - kasin 51 - 60% „F” - puudulik 0 – 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele alusteadmised ja oskused organisatsiooni infotehnoloogia strateegiliseks juhtimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(545) "Kursus on kujundatud IT juhi kutsestandardi (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10443037) alusel sidudes tervikuks teiste ainete poolt kaetavad valdkonnad ja andes õppurile baasteadmised teistes valdkondades. Aines kaetakse järgmised teemad: • Äristrateegia ja IT seosed • Äriplaani koostamine • Tarkvara arhitektuur • Tarkvaratehnika • IT koordineerimine • Jätkusuutlik areng • Muudatused äris • Riskijuhtimine • Infoturve • Tarnijate juhtimine • Kvaliteedi juhtimine • Teenustaseme juhtimine"
    ["vljund"]=>
    string(452) "1. Suudab koostada ja esitleda organisatsiooni infotehnoloogia starteegiadokumendi 2. Suudab sõnastada seosed IT juhtimise valdkondade ja organisatsiooni starteegia vahel 3. Teab jätkusuutliku infotehnoloogia juhtimise põhimõtteid 4. Suudab ette valmistada organisatsiooni infotehnoloogia kvaliteedi juhtimise põhimõtted 5. Suudab muutustest äris tuletada vajalikud infotehnoloogilised muutused 6. Suudab luua infotehnoloogia juhtimise protsessi"
  }
  [3958]=>
  object(stdClass)#3959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7014"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Eksam toimub eksamikomisjoni ees ning on reeglina avalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Magistritöö eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele õppekava valdkonnas ning kujundada akadeemiliste tekstide kirjutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Magistritöö peab vastama dokumendis “Magistriõpingute ja magistritööde kaitsmise eeskiri Tallinna Ülikoolis” ning dokumendis “Nõuded magistritöö koostamiseks. TLÜ informaatika instituut, 2009” magistritöödele kehtestatud nõuetele. Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava läbimine muude õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate osas."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Oskab valida uuritava probleemi käsitlemiseks kohase metoodika ning viia läbi püstitatud probleemi ja selle kohta teiste autorite poolt avaldatud kirjanduse süvaanalüüsi. - Suudab magistriuuringute alusel koostada kirjaliku töö, mis esitab mingi aktuaalse probleemi süsteemse ja loogilise käsitluse ning on kooskõlas teaduslikule tööle esitatavate akadeemiliste nõuetega."
  }
  [3959]=>
  object(stdClass)#3960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7015"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Hindamismeetodi määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda magistrandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul magistritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [3960]=>
  object(stdClass)#3961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7021"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksam – avatud vastustega kirjalik eksam, mis annab 75% hindest. Eksamile pääsemise eelduseks on grupitöö esitamine ja kaitsmine, mis annab 25% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Aine eesmärgiks on arendada vajalikke teadmisi organisatsiooni infotehnoloogilise infrastruktuuri kavandamisest, arendamisest ja haldamisest, ning nende teadmiste rakendamisoskust erinevate praktikas ettetulevate olukordade lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(416) "• Ülevaade standarditest • Ülevaade IT infrastrukuuri raamistikest • IT infrastruktuuri arendamine (praktilised näited) • IT audit (ülevaade ja praktilised näited) Iseseisvad ülesanded: • Kirjalikult ettevalmistatud grupitöö, mille raames analüüsitakse etteantud IT infrastruktuuri lahendusi ning tehakse ettepanekuid nende parendamiseks. Grupitöö kantakse ette ning arutatakse läbi seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Ainekursuse läbinu: • Oskab nimetada ning kirjeldada erinevaid IT- infrastruktuuri arendamisel kasutatavaid raamistikke, standardeid ja metoodikaid; • Suudab iseseisvalt analüüsida IT infrastruktuurilahendusi ning nendega seotud riske; • Suudab planeerida organisatsiooni IT arendustegevust sh viia läbi IT auditit ning uute rakenduste juurutamisega seotud toiminguid."
  }
  [3961]=>
  object(stdClass)#3962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7022"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Aine lõplik hinne kujuneb: 50% kirjalik eksam, 50% kodutöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Teadmiste ja oskuste kujunemine IT (haldamise) organiseerimiseks ettevõttes; Efektiivseks IT töökorralduseks ja haldamiseks vajalike põhiteadmiste omandamine; IT töökorralduse ja haldamise spetsiifika omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(252) "IT organisatsioon ja juhtimine, protsessid, infrastruktuur, võrguhaldus, süsteemihaldus, rakenduste administreerimine. Monitooring ja kasutajatugi. Õiguste haldamine. Sisseost, IT lepingud. Testimine ja talitluspidevus. IT ja äriline orienteeritus."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Kursuse läbinu: • Teab IT-haldamisel rakendatavaid regulatsioone, standardeid, spetsifikatsioone ja metoodikaid, • Oskab määratleda ettevõttele sobivaid ärirakendusi, • Suudab korraldada arvuti- ja kommunikatsioonivõrgu administreerimist ja kasutajatuge, riist- ja tarkvara ning IT-tarvikute hankimist, IT ressursside haldust ning tagada tarkvara litsentseerituse."
  }
  [3962]=>
  object(stdClass)#3963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7023"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Hinde määravad: • esinemine eksamil – 45% hindest; • iseseisva töö konspekt vastavalt iseseisva töö nõuetele – 45%; • osavõtt kontaktõppest – 10%"
    ["eesmrk"]=>
    string(785) "“Infokäitluse alused” on kursus eelkõige IT ja infosüsteemide erinevatest teoreetilistest käsitlustest huvituvale, juba IT praktika tausta omavale inimesele. Uurime intrigeerivaid ja mõjukaid teooriaid kirjandust iseseisvalt läbi töötades, diskuteerides ja õppejõu sissejuhatusi kuulates. IT rakendamist organisatsioonides ja infosüsteeme on uuritud juba 40 aastat. Loodud on mitmesuguseid teooriaid. Eesmärgiks on parima akadeemilise kirjanduse kaudu kriitiliselt tutvuda valikuga infokäitluse ala uurimisteemadega ja väljatöötatud teoreetiliste seisukohtadega. Kursuse tulemus:  uued võimalused praktika tõlgendamiseks  terviklikum ja teoreetilisem arusaam IT-st  intellektuaalne rahuldus heast kirjandusest  abiks magistritööks ettevalmistumisel."
    ["sisu"]=>
    string(1153) "Teoreetiline teadmine ja praktiline teadmine. Teadmuspõhisus IT rakendamisel. Infotöötlus, infokäitlus, information management, IT: terminoloogia ja mõistete piiritlemine. Interdistsiplinaarsus. Infokäitluses olulised teadmisalad. Akadeemilised ja mitteakadeemilised teabeallikad. Töö kirjanduse online-andmebaasidega (EBSCO jt). Vaatepunktid: ratsionalism, pragmatism jm. Teooria konstrueerimisest. Tehnoloogiline ratsionalism. Äriprotsesside modelleerimine, optimeerimine. Tüpoloogilised mudelid. Süsteemkäsitlusest väljakasvanud teooriad. Ärijuhtimise taustaga (Alteri töösüsteemid jt). Sotsiaalse konstruktivismi teooriad. Strukturatsiooniteooria. Aktorivõrgu teooria. Semiootika rakendamisvõimalusi IT-s. Tuleviku modelleerimise meetodid. Iseseisval tööl on kursuses suur osa. Peamine vorm on töö kirjandusega: valik, lugemine, analüütiliste kokkuvõtete koostamine. Üliõpilane koostab individuaalse plaani kümme artikli läbitöötamiseks. Iga artikli kohta koostab üliõpilane lühikonspekti, mis sisaldab artikli põhiideede ja -mõistete loetelu ning konspektiivset esitust; samuti kokkuvõtlikku hinnangut loetule."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Kursuse läbinu:  on loonud endale tervikliku ülevaate olulistest infokäitluse (infosüsteemide, information management) teooriatest  on süvenenult tutvunud valdkonna mõnede alustekstidega  omab pilti infokäitluse akadeemilisest kirjandusest ja oskab seda kasutada."
  }
  [3963]=>
  object(stdClass)#3964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7025"
    ["hindamine"]=>
    string(265) "Kirjalik arvestus, valikvastustega testi kujul. Arvestusele pääsemise eelduseks on kõigi iseseisvate tööde esitamine ja aktsepteerimine. Arvestus annab 100% hindest. Arvestusele pääsemiseks peavad olema esitatud ja aktsepteeritud kõik iseseisvad ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Aine eesmärgiks on anda ülevaade Windows'i tööjaamade haldamise põhimõtetest ning tutvustada MS Windowsi administraatori töövahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Administraatori roll ja koostöö juhtkonnaga; Installeerimine - partitsioonid, failisüsteemi tüübid, NTFS failisüsteemi õigused; Massinstallatsioon, selle ettevalmistamine. Olemasoleva riist- ja tarkvara dokumenteerimine; Süsteemi seadistused – turvaseaded, group policy, süsteemi register; Kasutajakontode haldamine; Andmete varundamine ja taastamine – Varundusplaan, Norton Ghost tarkvara, MS Backup. Käsurida ja skriptid"
    ["vljund"]=>
    string(333) "Ainekursuse läbinu oskab installeerida ja vastavalt eelnevalt määratud vajadustele seadistada MS Windows'i perekonna operatsioonisüsteeme. Samuti oskab ta nimetada, leida ja kasutada administraatori töövahendeid ning loetleda ja praktikas realiseerida riist- ja tarkvara dokumenteerimise ning andmete varundamise põhimõtteid."
  }
  [3964]=>
  object(stdClass)#3965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7026"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "arvestus (arvestatud / mittearvestatud). Arvestusele pääsemise eelduseks on iseseisva töö esitamine (IT-arendamisega seotud õigusliku probleemi iseseisev analüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Anda ülevaade IT-arendamisega seonduvatest õiguslikest probleemidest. Õiguskaitsevahendite tundmine. Autori õiguste ja andmesubjekti õiguste tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Õiguse allikad. Tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid. Karistamine kuritegude ja väärtegude eest. Autoriõigus ja teised intellektuaalse omandi kaitse vormid. Autoriõigusega kaitstavad teosed. Autori isiklikud ja varalised õigused. Arvutiprogrammide kaitse. Autorilepingud. Lepingute sõlmimise üldpõhimõtted. Litsentsid. Andmebaaside kaitse. Isikuandmete kaitse. E-lepingud."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Oskab ära tunda ja hinnata IT-arendamisega seotud õiguslikke riske; oskab hinnata vajadust kasutada õigusabi; oskab arvestada autori õiguste ja andmesubjekti õigustega."
  }
  [3965]=>
  object(stdClass)#3966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7027"
    ["hindamine"]=>
    string(539) "Eksam. Eksam on suuline ning sellele pääsemise eeltingimuseks on õppejõule kursuse läbimisel sooritatud tegevuste kohta kirjaliku analüüsi esitamine. Näiteks kui kursuse sisuks oli konverentsiettekanne, siis kirjalik analüüs peaks sisaldama järgmisi alajaotusi (loetelu ei ole ammendav): ettekande teema valiku põhjendus, kasutatud allikmaterjalid, ettekande koostamiseks läbiviidud analüüside/uuringute kirjeldus, ettekandejärgse diskussiooni kirjeldus, saadud kogemuse analüüs (sh mis õnnestus ja mis mitte ning miks)."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Kujundada üliõpilastel oskus magistriõpingute käigus saadud uute teadmiste ja oskuste rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Kursuse sisuks on magistriõpingute käigus saadud uute teadmiste ja oskuste mistahes viisil rakendamine ja levitamine akadeemilises keskkonnas. Selleks võib olla näiteks: 1) õppekavakohase kursuse koostamine ja läbiviimine; 2) erialane konverentsiettekanne; 3) erialane artikkel; 4) õppematerjal mingil õppekava suhtes asjakohasel teemal."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Vastavalt rakendusliku tegevuse eesmärkidele ja sisule erialas praktiliste oskuste omamine."
  }
  [3966]=>
  object(stdClass)#3967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7028"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestus. Hindamisele pääsemise eeltingimuseks on praktikaaruande esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Kujundada magistriõpingute (sh magistriuuringute) tulemusena saadud uute teadmiste tööelus rakendamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Erialapraktika käigus kas 1) kontrollitakse magistritöö koostamise käigus saadud tulemuste kehtivust mingi konkreetse asutuse kontekstis või 2) rakendatakse magistriõpingute käigus saadud teadmisi mingi asutuse jaoks teatud lahenduse väljatöötamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(83) "Magistrant suudab magistriõpingute käigus omandatud teadmisi praktikas rakendada."
  }
  [3967]=>
  object(stdClass)#3968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7030"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Praktiliste ülesannete lahendamine (3 kodutööd ja 1 projekt) ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtteid ettevõtte finantsarvestussüsteemi loomisel. Avardada mittespetsialistide teadmisi finantsjuhtimise põhimõtetest ja meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(1281) "Kursuse läbimiseks üliõpilase vajalik töömaht ~ 104 (4EAP x 26) akadeemilist tundi järgmistel teemadel: - finantsarvestuse ja –aruandluse alused 1 EAP: 3 kontakttundi sissejuhatuseks teemasse, 15 tundi kohustusliku kirjandusega tutvumiseks, 6 tundi rühmatööd praktilise koduülesande lahendamiseks, 1 tund reflekteerimiseks, 3 kontakttundi iseseisvate tööde aruteluks, - raha ajaväärtuse kontseptsioon ja materiaalse põhivara rent 0,5 EAP: 1 kontakttund sissejuhatuseks teemasse, 6 tundi kohustusliku kirjandusega tutvumiseks, 4 tundi rühmatööd praktilise koduülesande lahendamiseks, 1 tund reflekteerimiseks, 1 kontakttund iseseisvate tööde aruteluks), - investeeringute hindamise meetodid ja valiku tegemine mitme investeerimisprojekti vahel 0,9 EAP– 2 kontakttundi sissejuhatuseks teemasse ning 2 kontakttundi ülesannete lahendamiseks, 5 tundi kohustusliku kirjandusega tutvumiseks, 15 tundi koduse töö lahendamiseks. - finantseerimise allikad ning kapitali hind 0,4 EAP - 2 kontakttundi sissejuhatuseks teemasse ning 2 kontakttundi ülesannete lahendamiseks, 5 tundi kohustusliku kirjandusega tutvumiseks. - reaalse investeerimisprojekti analüüs 1,2 EAP– 25 tundi projekti koostamiseks, 1 tund reflekteerimiseks, 4 kontakttundi tööde aruteluks."
    ["vljund"]=>
    string(949) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: 1. analüüsib ettevõtte lihtsamaid majandustehinguid kasutades finantsarvestuse põhimõisteid ja raamatupidamise põhivõrrandit varad = kohustised+omakapital 2. rakendab tekkepõhise arvestuse kontsepte ja printsiipe majandustehingute mõõtmisel, töötlemisel ja kajastamisel finantsaruannetes 3. teab finantsaruannete sisu ja aruannete vahelisi seoseid ning lihtsamaid suhtarve ettevõtte finantsaruannete analüüsimiseks 4. teeb majanduslikke otsuseid seoses materiaalse põhivara kasutus- ja kapitalirendiga 5. teab investeeringute hindamise protsessi etappe 6. kasutab investeeringute hindamise meetodeid: arvestuslik rentaablus, tasuvusaeg, nüüdispuhasväärtus, sisemine rentaablus 7. oskab teha valikuid investeerimisprojektide vahel 8. oskab arvutada kaalutud keskmist kapitali hinda 9. oskab hinnata investeeringute finantseerimisvõimalusi 10. oskab analüüsida reaalset investeerimisotsust"
  }
  [3968]=>
  object(stdClass)#3969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7031"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Eksam. Hinne moodustub kolmest komponendist: • Seminarides ja foorumiaruteludes osalemine, refleksioon blogis: 20% • Üks rühmatöö-ülesanne: 50% • Kaks individuaalset ülesannet: 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Kursusel osalejad õpivad kavandama, läbi viima, reflekteerima ja analüüsima aktiviseerivatel meetoditel põhinevaid informaatikatunde."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Kursus toimub aktiivõppe vormis, osalejad katsetavad nii kaasüliõpilaste kui oma õpilaste peal erinevaid aktiivõppe meetodeid: Internetijaht, mõistekaardid, miniuurimus jne."
    ["vljund"]=>
    string(907) "Kursuse läbinud üliõpilane: Kirjeldab ja selgitab aktiivõppe mõistet ja põhimõtteid, erinevaid lähenemisi ja meetodeid aktiivõppes; Valib informaatikatunni läbiviimiseks vanuserühmale ja teemale sobivad aktiivõppe meetodid, põhjendab oma valikut ja analüüsib rakendatud meetodite tulemuslikkust; Loob aktiivõppe rakendamiseks informaatikatunnis sobiva õpikeskkonna ja valib sobivad õppevahendid; Hindab õpilaste poolt aktiivõppe vormis omandatud informaatika õpiväljundeid; Analüüsib ja hindab teiste loodud aktiivõppel põhinevaid õppematerjale ja hindamisvahendeid; Kirjeldab ja selgitab riikliku õppekava (s.h. informaatika ainekava, läbivate teemate ja üldpädevuste) ootusi aktiivõppe rakendamiseks informaatikatundides; Koostab veebipõhise e-portfoolio, mille abil koostab enda õpilepingu, reflekteerib oma aktiivõppes osalemise kogemust ja tõendab õpitud pädevusi."
  }
  [3969]=>
  object(stdClass)#3970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7034"
    ["hindamine"]=>
    string(269) "Eksam, mille hinne kujuneb 5 komponendi põhjal alljärgnevate osakaaludega: • Viis individuaalset kodutööd: 50% (10% iga kodutöö eest) • Üks rühmatöö: 20% • Loengutes, praktikumides ja e-õppes osalemine: 10% • Personaalse e-portfoolio koostamine: 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Kursusel osalejad õpivad mõistma ja selgitama informaatika ainekava koostamise põhimõtteid, rakendama õppetöö kavandamise didaktilisi printsiipe ja tehnikaid tunni- ja ainekava tasandil, analüüsima ja kasutama erinevaid informaatika õpetamise ja õpitulemuste hindamise meetodeid, koostama ja kasutama ainealaseid õppematerjale."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Ainedidaktika ülesehitus, selle 3 keskset komponenti - eesmärgid, sisu, meetodid. Kooliinformaatika koht, eesmärgid ja sisu Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas, võrdlus teiste riikide õppekavadega. Informaatika õpetamise ajalugu ja tulevikutrendid Eestis ja maailmas. Kooli tasandi informaatika ainekava koostamine. Informaatikatunni kavandamine ja läbiviimine. Õpiülesanded ja hindamine kooliinformaatikas. Informaatika kui integreeriv ja integreeritav õppeaine. Informaatika ja infotehnoloogia ainekavu läbiva teemana kooli õppekavas, infotehnoloogial põhinevad ainetevahelised õpiprojektid. Multikultuurilise kasvatuse probleem hariduses ja informaatikaõpetuses. IKT ja multikultuurilisuse eriprobleeme: tarkvara lokalisatsioonid, tähestikud. Multikultuuriline kasvatus Euroopa Liidu hariduspoliitikas, EL toetusprogrammid. Rahvusvahelise IKT-põhise õpiprojekti (Comenius, Minerva, Lingua)."
    ["vljund"]=>
    string(1267) "Kursuse läbinud üliõpilane: • kirjeldab ja selgitab informaatika staatust, eesmärki, sisu ja õpiväljundeid põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas • kirjeldab ja selgitab Eesti kooliinformaatika arengulugu, selle murdepunkte ja trende võrdluses teiste maadega • valib etteantud koolinformaatika teema jaoks sobiva õppe- ja hindamismeetodi; koostab antud siht/vanuserühma jaoks informaatika ainekava ja tunnikava; analüüsib teiste loodud aine- ja tunnikavasid • loob informaatika õpetamiseks sobiva õpikeskkonna ja valib sobivad õppevahendid; leiab ja koostab informaatika alaseid digitaalseid õppematerjale ja IKT pädevuste hindamisvahendeid (test, eksam, kontrolltöö või portfoolio hindamismudel); analüüsib ja hindab teiste loodud õppematerjale ja hindamisvahendeid • kirjeldab ja selgitab õppekava läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” eesmärke, sisu ja rakendusviise; kavandab selle läbiva teemaga seonduva ainetevahelise õpiprojekti tegevuskava, veebikeskkonna ja ülesanded; selgitab erinevatele sihtrühmadele informaatika õpetamise eripärasid. • koostab veebipõhise e-portfoolio, mille abil reflekteerib oma õppimiskogemust ja tõendab õpitud pädevusi; analüüsib ja hindab teiste e-portfoolioid."
  }
  [3970]=>
  object(stdClass)#3971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Tutvustada kaasaaegseid käsitlusi informatsiooni ja kommunikatsiooni ning nendega seotud distsipliinide nagu kosmoloogia, evolutsiooni, neurofüsioloogia, geneetika, füüsika ja kultuuri vallas."
    ["sisu"]=>
    string(920) "Kursus hõlmab uusimaid käsitlusi informatsiooni ja tähenduste, inimtunnetuse ning kommunikatsiooni valdkonnast. Kursuse moto pärineb Richard Feymanilt, kes väidab, et ei piisa üksnes enda eriala teadmistest, vaid on oluline teada ka seda, kuidas oma teadmisi saab vastavusse viia sellega, millega tegelevad kõik ülejäänud inimesed. Kursuse teemad võib jaotada alljärgnevalt: 1. Kust me pärit oleme; 2. Kus me paikneme universumis; 3. Kes me oleme: neurofüsioloogiast teadvuseni; 4. Miks me seda teeme: semiootikast seksi ja entroopiani; 5. Mida me teame: kvantajastust mitmemõõtmelisuseni; 6. Kuhu me läheme: geenitehnoloogiast eetikani; 7. Kuidas me seda näeme: elektrilisest meemist kultuuri ning tähenduste käsitluseni. Iseseisev töö hõlmab õppejõu poolt ette antud nimekirjast üliõpilase poolt valitud ingliskeelse tervikteose kriitilist analüüsi ning kokkuvõtte esitamist eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Suudab lugeda ja sisuliselt mõista inglise keelset kõrgkoolitasemele suunatud eriala- ning teaduskirjandust. Omab ülevaadet 21. sajandi kultuuri põhilistest koostisosadest Omab ülevaadet aine kirjelduses toodud distsipliinide kaasaaegsetest arengutendentsidest."
  }
  [3971]=>
  object(stdClass)#3972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7039"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Kodutööde kaitsmine. Teooriaseminar. Arvestusülesande lahendamine. Lisainfo: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/"
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Anda ülevaade veebiserveripoolse programmeerimise võimalustest ja ohtudest, õpetada koostama lihtsamaid serveripoolset programmeerimist nõudvaid veebirakendusi, kasutama kliendi- ja serveripoolse programmeerimise ühendamise võimalusi interaktiivsete veebirakenduste loomisel."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Veebiserveri programmeerimisel kasutatavad levinumad tehnoloogiad. Nende tööpõhimõte, kasutusvaldkonnad, erinevused. Java, .NET ning PHP veebirakenduste koostamisel. Andmehaldus, autentimine, pilditöötlus serveris, veebiteenused. AJAX-tehnoloogia tehniline tagapõhi, arengulugu, näited toimivatest rakendustest koos nende analüüsiga ning omapoolne AJAXit kasutavate rakenduste koostamine. Mitmesuguste veebiraamistike võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Kursuse läbinu oskab veebirakenduse kavandamisel arvestada selle tehniliste võimaluste ja piirangutega, samuti teostatavate tööde keerukusega. Suudab omal jõul koostada vähemasti lihtsamaid veebirakendusi ning aru saada juba valminud süsteemide ehitusest ja muutmisvõimalustest."
  }
  [3972]=>
  object(stdClass)#3973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7040"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Eksam toimub eksamikomisjoni ees ning on reeglina avalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Magistritöö eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele õppekava valdkonnas ning kujundada akadeemiliste tekstide kirjutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Magistritöö peab vastama dokumendis “Magistriõpingute ja magistritööde kaitsmise eeskiri Tallinna Ülikoolis” ning dokumendis “Nõuded magistritöö koostamiseks. TLÜ informaatika instituut, 2009” magistritöödele kehtestatud nõuetele. Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava läbimine muude õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate osas."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Oskab valida uuritava probleemi käsitlemiseks kohase metoodika ning viia läbi püstitatud probleemi ja selle kohta teiste autorite poolt avaldatud kirjanduse süvaanalüüsi. Suudab magistriuuringute alusel koostada kirjaliku töö, mis esitab mingi aktuaalse probleemi süsteemse ja loogilise käsitluse ning on kooskõlas teaduslikule tööle esitatavate akadeemiliste nõuetega."
  }
  [3973]=>
  object(stdClass)#3974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7044"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(493) "Luua võimalused erinevuste ja seoste statistilist usaldusväärsust peegeldava analüüsi läbiviimiseks vaja minevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks. Tutvustada tuntud statistikapaketi SPSS võimalusi üldistava statistika põhimeetodite kasutamisel. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi sobiva(te) analüüsimeetodi(te) valikuks ning analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Üldkogum ja valim. Normaaljaotuse idee. Parameetrilised ja mitteparameetrilised analüüsimeetodid. Statistiline üldistamine: üldkogumi arvnäitajate hindamine; statistilised olulisustestid: t-test ja c2-test, ANOVA, Kruskal-Wallise test; seosekordaja statistiline olulisus. Statistilise olulisuse tõlgendamine. Sobiva analüüsi- või esitlusmeetodi valik. Kursuse põhiosa koosneb seminari tüüpi loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(582) "Omab kogemust andmetest lähtuvate ning statistilist üldistamist eeldavate küsimuste püstitamiseks; Mõistab käsitletud üldistava statistika meetodite olemust, teab nende rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada; Oskab eristada andmete/tunnuste tüüpe ning valida vastavalt andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires); Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara andmetöötluse ja üldistava statistika meetoditel põhineva analüüsi läbiviimiseks."
  }
  [3974]=>
  object(stdClass)#3975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7045"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Esitatud ja kaitstud on arvestustöö (maksimaalselt 50 punkti) ning sooritatud on eksam (maksimaalselt 50 punkti), millede summeeritud punktid annavad järgneva hinde: A –91-100 punkti B -81-90 punkti C –71-80 punkti D –61-70 punkti E –51-60 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(448) "Anda ülevaade rahvusvaheliselt tunnustatud infoturbemetoodikatest. Luua eeldused teadmiste ja oskuste kujundamiseks infoturbe halduse süsteemi (ITHS) rajamiseks, seireks ja täiustamiseks. Hinnata ITHS kavandamise ja teostamisega seotud organisatsioonilisi vajadusi, eesmärke, turvanõudeid, äriprotsesse ning organisatsiooni suurust ja struktuuri. Oskus hinnata ITHS teostuse mahtu ja ulatust arvestades organisatsiooni vajadusi ja võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(698) "Sissejuhatus ainesse: Infoturve ja selle käsitlusala. Infoturbe metoodikad ja standardid ning nende seos teiste IT haldus- ja juhtimise raamistikega (ITIL, Cobit). Kriitilised edutegurid ja infoturbe lähtepunktid. Selgitatakse vajalikud mõisted ja terminid. Teoreetiline osa: Vastavalt ISO 27001 ja ISKE standardile käsitletakse järgmiseid teemasid: riskidehaldus, infovarade määratlemine, turbeklasside ja turbeastme määratlemine, Turbemeetmete ulatuse ja vajalikkuse hindamine. Infoturbepoliitika ulatus ja koostamine. Jätkusuutlikkuse plaani koostamine. ITHS-i seire ja täiendamine. Praktiline osa: Tundides teostatakse praktilisi ülesandeid, mida on võimalik kasutada kodutöödes."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Üliõpilane on suuteline hindama organisatsiooni infovarade riske, määratlema turbeastmeid, leidma vajalikud vastumeetmed, koostama infoturbepoliitikaid ja muid regulatsioone. Planeerima ja evitama infoturbe haldussüsteemi, mis baseerub ISO27001 ja/või ISKE standardil."
  }
  [3975]=>
  object(stdClass)#3976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7046"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus. Hindamisviisid määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda magistrandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul magistritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [3976]=>
  object(stdClass)#3977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(403) "Kursuse eesmärgiks on multimeediumipõhiste kursuste arendamise pedagoogiliste ja haridustehnoloogiliste meetodite tutvustamine, õppedisaini teooria ja praktika integreeritud käsitluse pakkumine ning õppedisaini alaste praktiliste pädevuste kujundamine. Kursus annab praktilised teadmised õppedisaini projekti teostamiseks ja on sisendiks kursusele Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Iseseisev töö 2 EAP, kontaktõpe eportfoolio kogukonnas 2 EAP. Antud kursuse raames saavad osalejad ülevaate multimeediumipõhise kursuse kavandamise protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Rühmatöö-projekti raames läbitakse praktiliste ülesannete kaudu kursuse disaini neli faasi: vajaduste analüüs, õppesisu valik ja struktureerimine, õpikeskkonna ja õppematerjalide arendamine ning kursuse prototüübi formatiivne evalvatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(545) "Oskab: Analüüsida sihtrühma vajadusi ja sõnastada õpieesmärke; Analüüsida õpetatavat ainevaldkonda mõistekaartide ja tegumianalüüsi meetodeid kasutades; Valida sihtrühmale ja ainevaldkonnale sobivad õpistrateegiad ja taktikad; Koostada õppedisaini diagrammi IMS LD vormis ning õpikeskkonna või õpetamisstrateegia kohta storyboard’id; Luua multimeediumipõhise õpikeskkonna, kursuse või õpetamisstrateegia prototüübi veebipõhist õpikeskkonda kasutades; Koostada arendatava õppedisaini formatiivse evalvatsiooni plaani."
  }
  [3977]=>
  object(stdClass)#3978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7052"
    ["hindamine"]=>
    string(732) "Arvestus (arvestatud/mittearvestatud). Hindamismeetodid: kirjalikud analüütilised ja reflekteerivad ajaveebi postitused kursusel nädala kaupa käsitletavate teemade kohta; grupitööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini kaitsmine kontaktpäeval. Kontakttundides osalemiseks nõuded puuduvad. Kontakttundides osalemine soovituslik v.a. viimane kontaktpäev, mil toimub rühmatööna valminud prototüüpide esitlemine ja kaitsmine. Arvestuse saamiseks peab osalema kõikidel ajaveebiseminaridel, esitama ja kaitsma rühmatööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini Kui üliõpilane on hilinenud rohkem kui kolme ajaveebipostituse esitamisega, ei pääse ta arvestuse sooritamisele ajalveebipostituste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevate õpikeskkondade ja võrgustike loomise, kasutamise ja haldamise võimalusi ning võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist õpikeskkondade ja võrgustike efektiivseks loomiseks ja haldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(895) "Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis. Monoliitsed ja tsentraliseeritud õpihaldussüsteemid. Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed keskkonnad. Sotsiaalne meedia ja nende lubavused keskkondade ja võrgustike loomisel ja kasutamisel. e-portfoolio rakendused. Keskkondadega seotud tehnoloogiad ja spetsifikatsioonid. RSS ja vookogud. Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Vistutamine. Widgetid. Identiteedihaldus ja OpenID. Rollid erinevates keskkondades. Keskkondade ja võrgustikega seotud trendid ja tulevikusuunad. Antud kursus tutvustab võrdlevalt erinevate keskkondade kavandamist, rakendamist ja haldamist. Oluline rõhuasetus on sotsiaalsel meedial ja selle lubavustel individuaalsete ja grupitööde tegevusteks ning õpiprotsessi toetavate võrgustike loomiseks. Kontaktpäevad pakuvad nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi keskkondade ja võrgustike loomiseks."
    ["vljund"]=>
    string(843) "Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis; Oskab välja tuua avatud ja hajutatud arhitektuuriga õpikeskkondade ning suletud, tsentraliseeritud õpihaldussüsteemide erinevusi, eeliseid ja probleeme; Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse meedia vahendite lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada; Oskab koostada erinevatel sotsiaalse meedia vahenditel põhinevaid hajutatud arhitektuuriga õpikeskkondi; Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda; Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades; Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel; Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada."
  }
  [3978]=>
  object(stdClass)#3979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7053"
    ["hindamine"]=>
    string(308) "Eksami hinne põhineb kursuse käigus saavutatud õpimärkidel (Mozilla Open Badges). Ajaveebipostituste eest on võimalik omandada 6 põhiteadmiste õpimärki kaaluga 10 punkti. Rühmatööna õppematerjali koostamise eest ning kirjanduse analüüsi eest on võimalik omandada õpimärgid kaaluga 20 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Õpiobjekti mõiste. Õpiobjektide repositooriumid. Õpiobjektide kirjeldamine metaandmetega. IEEE LOM.Vahendid õpiobjektide ja sisupakettide loomiseks. SCORM, IMS Common Cartridge. Arvutipõhine testimine. IMS QTI. Vahendid küsimuste ja testide koostamiseks. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks: e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, taskuhääling. Õppematerjalid ja autoriõigus, avatud sisulitsentsid, avatud õppematerjalid. Digitaalsete õppematerjalide koostamise protsess. Õppematerjalide kvaliteet."
    ["vljund"]=>
    string(654) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane oskab: - kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja puuduseid; - otsida repositooriumitest metaandmete ja litsentsitingimuste järgi õpiobjekte; - valida digitaalsete õppematerjalide koostamiseks sobiv vahend; - koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid ning kirjeldada neid metaandmetega; - järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse põhimõtteid; - hinnata hindamismudeli põhjal õppematerjali kvaliteeti; - koostada põhjalikuma õppematerjali ühe autorvahendi abil; - analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teema aktuaalseid probleeme, uurimusi ja tulevikusuundi."
  }
  [3979]=>
  object(stdClass)#3980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7055"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksami sooritamiseks on vaja 1) teosada 4 kodutööd (50% eksamihindest); 2) koostada ja ette kanda eksamitöö (40%); 3) esitada kahe eksamitöö retsensioonid (10%). Iga üliõpilane peab osalema vähemalt 60% õppetööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Võimaldada omandada innovatsiooni kavandamiseks, realiseerimiseks ja levitamiseks, aga samuti hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, seda eelkõige IKT hariduses rakendamise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(767) "Innovatsiooni mõiste ja liigid. Innovatsioonijuhtimise mõiste ja struktuurid (sh innovatsiooni otsustusprotsessid). Innovatsiooni edufaktorid, toote/teenuse eluiga. Innovatsiooni kavandamine: innovatsiooni eeldused, strateegiad, mudelid ja meetodid, kavandamise vahendid ja tagajärgede hindamine. Innovatsiooni realiseerimine: protsessimudelid, realiseerimise vahendid; tulemuste juurutamine, levitamine ja kommertsionaliseerimine. Innovatsiooni tugisüsteemid: institutsioonid, teabeallikad, regulatsioonid ja uuringud. Innovatsiooni riskid ja nende maandamine. Innovatsiooni auditi läbiviimine. Kogu kursuse jooksul analüüsitakse suurt hulka innovaatilisi lahendusi; need on põhiosas IKT hariduses rakendamise valdkonnast ning arendustegevuse rõhuasetusega."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Üliõpilane: 1) teab innovatsiooni ja innovatsioonijuhtimise valdkonna mõistete süsteemi, teoreetilisi aluseid ning edulugusid; 2) suudab veenvalt põhjendada innovaatilise lahenduse otstarbekust; 3) oskab kavandada, realiseerida ja hinnata innovaatilisi lahendusi, seda eelkõige IKT hariduses rakendamise valdkonnas."
  }
  [3980]=>
  object(stdClass)#3981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7057"
    ["hindamine"]=>
    string(782) "Arvestus. Arvestuse sooritamiseks on vaja: • osaleda 2 rühmatöös: • haridustehnoloogiliste pädevuste analüüs ning koolitusplaanide koostamine algajale ja edasijõudnule • IKT vahendit tutvustava juhendi (töölehe) struktuuri loomine ja olemasoleva juhendi analüüsimine • esitada 3 iseseisvat tööd: • essee haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös • kooli IKT lahenduse (e-õppe strateegia, arengukava vm.) analüüs ja parendusettepanekud • uuele vahendile juhendi (töölehe) loomine (ja selle tutvustamine seminaril) • tutvustada ühe vahendi õppeprotsessis kasutamise võimalusi (tuginedes iseseisvalt loodud töölehele) • analüüsida ja anda tagasiside kahe kaaslase esseele ja töölehele."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Nõustamistehnikate tundmine ja -pädevuste arendamine haridusasutuses ja e-õppes."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Aines antakse ülevaade nõustamistehnikatest täiskasvanute ja õpilastega. Tutvutakse toetusviisidega ja motiveerimistehnikatega individuaalselt, rühmas ja organisatsioonis. Saadakse teadmised ja praktilised kogemused distantsnõustamisest elektroonsete vahenditega."
    ["vljund"]=>
    string(725) "Mõistab IKT alase nõustamise vajalikkust ja kasutab efektiivselt nõustamistehnikaid ja motiveerimise tehnikaid haridustehnoloogia juurutamiseks. Oskab ja omab valmisolekut: • Nõustada ja koolitada kolleege IKT kasutamisel; • Nõustada õpetajaid uurimitööde juhendamisel; • Nõustada kooli juhtkonda õpetajate täiendkoolituse planeerimise alal e-õppe valdkonnas; • Kavandadada ja viia läbi koolitusi kolleegide aktiviseerimiseks IKT kasutamisel; • Nõustada kooli juhtkonda IKT-ga seonduvate sisekorraeeskirjade koostamisel ja nende täitmise monitooringul; • Nõustada kolleege uudsete IKT-põhiste hindamisvahendite arendamisel ja juurutamisel; • Nõustada õpilasi IKT alaste kärjääride valikul."
  }
  [3981]=>
  object(stdClass)#3982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7058"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Arvestus Arvestus koosneb kõikidest individuaalsetest praktika ülesannetest, mille protsessi kirjeldatakse oma ajaveebis"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Kursuse eesmärk on: a) tagada üliõpilasele võimalus avalikus- või eraettevõttes arendada endas haridustehnoloogilisi oskuseid ja pädevusi. b) toetada tegevuse üle reflekteerimise harjumust ajaveebis ja selle jagamist kogukonnas."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Üliõpilane läbib vaatluspraktika ja põhipraktika 10 nädala jooksul, sooritab erinevad individuaalsed ülesanded ja reflekteerib praktikategevustest avalikus ajaveebis"
    ["vljund"]=>
    string(521) "Kursuse lõpetanud: a) oskab analüüsida haridustehnoloogi ametit ja ametialaseid ülesandeid; b) tunneb õppedisaini erinevaid rakendusvõimalusi haridusasutuses; c) suudab kolleege nõustada erinevates haridustehnoloogilistes küsimustes; d) oskab õppedisaini loomisel, rakendamisel ja hindamisel rakendada kohaseid meetodeid ja vahendeid; e) oskab ajaveebis mõtestada praktika raames sooritatud tegevusi ja omandatud kogemusi; f) omab harjumust ajaveebis haridustehnoloogia valdkonna teemadel teadmuse vahetamiseks."
  }
  [3982]=>
  object(stdClass)#3983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7059"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Eksam. Eksami hinne moodustub kolmest komponendist: - iseseisva tööna valminud multimeediumi elemendid (45%) - iseseisva töö põhjal tehtud ajaveebipostitused (45%) - kursusel osalemise aktiivsus (10%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Võimaldada digitaalsete õppematerjalides kasutatavate multimeediumielementide loomiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Veebipõhised keskkonnad õppematerjalide koostamiseks ja jagamiseks. Multimeediumi elementide loomine digitaalsetes õppematerjalides kasutamiseks. Pildi-, heli- ja videotöötluse baasoskused. Ekraanisalvestuste koostamine. Fotode, esitluste, heli- ja videoklippide avaldamine veebikeskkondades, taskuhääling."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Teab peamisi tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalsete õppematerjalide koostamiseks; Oskab lihtsamat pildi-, heli- ja videotöötlust ning fotode, heli- ja videoklippide avaldamist veebikeskkondades."
  }
  [3983]=>
  object(stdClass)#3984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7060"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Arvestatud tulemuse saamiseks peab üliõpilane kursuse käigus: sooritama kõik praktikumid ja rühmaülesanded ning osalema seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(388) "Kursuse eesmärk on: a) tutvustada õpianalüütika mõistet, kaasnevaid mõisteid, rakendamisvaldkondi ning uurimisvõimalustest; b) arendada õppijate oskusi õpianalüütika rakendamisel – erinevat tüüpi õpianalüütiliste süsteemide kavandamisel ja rakendamisel uurimisküsimustele vastuste saamiseks, andmekaevel ja andmete korrastamisel, analüüsimisel ja interpreteerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1040) "I kontaktpäev Loeng: Õpianalüütika mõiste, seonduvad mõisted, rakendusvaldkonnad, läbiviidud uuringud, vahendid Praktikum: Õpianalüütikaga õpisüsteemi (avatud pilvekeskkond või laiendatud õpikeskkond) loomine koostöös. II Kontaktpäev Loeng: Sotsiaalvõrgustiku analüüsi (SNA) vahendid, SNA teooria kohased uurimisküsimused, andmekaeve ja analüüsi viisid ja andmete interpreteerimine. Praktikum: Praktikumis analüüsitakse SNA teooriast sotsiaalse võrgustiku andmeid. III Kontaktpäev Loeng: Arvamustekaeve. Seosed ja tegutsemismustrid foorumites, jututubades, blogides. Seosed märksõnade vahel andmekogumites. Praktikum: Kasutatakse loodud õpisüsteemist pärinevaid andmeid. Uurimisküsimused õpitegevuste (ja nende seotuse, vastasmõju) kohta õpisüsteemis. Õpitegevuste kategoriseerimine ja süsteemne analüüsimine ning õpianalüütika visualiseerimine (D-trail, ManyEyes jt.). Arutelu: Õpinalüütika võimalustega rikastatud õpisüsteemide kasutamine – võimalused õppeprotsessis ja uurimistöös."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Kursuse lõpetanud: - Teab õpianalüütika mõistet ning seonduvaid nähtuseid; - Oskab hinnata erinevaid uurimis- ja analüüsimeetodeid ning kasutada erinevate tegevuste jaoks erinevad analüüsimeetodeid; - Oskab õpianalüütikat praktikas kasutada erinevat tüüpi info kogumisel, analüüsimisel ja interpreteerimisel;"
  }
  [3984]=>
  object(stdClass)#3985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7061"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Eksam. Eksamiks tuleb üliõpilasel esitada iseseisvalt koostatud praktilised tööd (50% hindest) ning sooritada teooria tundmise test (50% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Kujundada ning arendada üliõpilastes teadmisi multimeediumi¬toodete loomise ja levitamise kohta. Arendada praktilisi oskusi multimeediumi-toodete arendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Veebileht multimeediumi edastamise vahendina, multimeediumi elemendid veebis. Voogmeedia põhimõtted ja peamised tehnoloogiad. Lihtsamate interaktiivsete veebilehtede loomine. Veebilehe kujundamine. Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt oodatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Kursuse raames tuleb üliõpilastel luua iseseisvalt lihtsam interaktiivne, multimeediumi elemente sisaldav veebileht."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Kursuse läbinu teab ja tunneb voogmeedia põhimõtteid, veebilehe loomise põhimõtteid ning Javascript programmeerimiskeele olulisemaid võimalusi. Oskab: iseseisvalt luua interaktiivseid, multimeediumi sisaldavaid veebilehti."
  }
  [3985]=>
  object(stdClass)#3986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7062"
    ["hindamine"]=>
    string(1070) "Hinne kujuneb vaatluspraktikumides toimunud teadmiste ja loetud materjalide reflekteerimisest vaatluspäevikusse, taristu kasutusdisaini loomisest. Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii reflekteeringute kui ka kasutusdisaini loomisel iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%. Hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud, eeldusel, et neil on võimalik õppida vaatluspraktikumides tutvustatud vahendeid tundma õppida omal käel. Osaleda tuleb kindlasti esimeses ja viimases seminaris. Kursus lõpeb loodud taristu kasutusdisaini tutvustamisega teistele (iseseisev töö). Kasutusdisaini esitamist teistele hinnatakse õppekorralduse eeskirjas toodud alustel; vaatluspäevikus olevad reflektsioonid võivad kasutusdisaini tutvustuse (iseseisev töö) põhjal saadud hinnet kahe hinde võrra tõsta (suurepärane või väga hea töö), samaks jätta (hea või rahuldav töö) või kahe hinde võrra langetada (kasin töö). Vt ka alalõik „hindamiskriteeriumid“."
    ["eesmrk"]=>
    string(385) "Anda ülevaade üldhariduskoolides ja kõrgkoolides kasutatavatest haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning parimatest praktikatest nende õppetöös rakendamisel ja haldamisel. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab iseseisvalt otsustada, milliseid IKT vahendeid ja kuidas neid näiteks kooli keskkonnas rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(962) "Teemad: Tänapäeva kool ja taristu. Erinevad IKT ressursid ja meediavahendid (sh. õpikeskkonnad). Olemasolevate vidinate juurutamine kooli kontekstis – vajaliku tugimaterjali loomine õpetajatele, haridustehnoloogile (kasutusjuhend, tööjuhend, tunniplaan, tunni analüüs). IKT kasutuse uuring kooli kontekstis. Reflektsioon ja vaatluspäevik. Korraldus: Kursuse sooritamiseks vajalik töö maht on 78 (3x26) tundi. Sellest kontakttundidena toimub sissejuhatav seminar (3 tundi), vaatluspraktikumid (12 tundi) ja kursuse töö esitamine teistele (3 tundi). Üliõpilased on kohustatud iga vaatlusseminari kohta koostama reflektsiooni interneti põhises vaatluspäevikus, tutvuma vastava teema kirjalike materjalidega (25 tundi). Igal üliõpilasel tuleb kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi), mis koosneb ühe või mitme taristu kasutamisdisainist (kompaktne moodul) oma töökohale või tulevasele töökohale (nt. koolis)."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Omab ülevaadet enamlevinud haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning nende kasutamisest õppetöös; Oskab koostada õppeasutuse haridustehnoloogilise infrastruktuuri ja selle arendusvajaduste kirjelduse; Oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogilisi tugiteenuseid; Oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahendite haldamist."
  }
  [3986]=>
  object(stdClass)#3987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7063"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Arvestus Üliõpilane esitab nelja ülesande lahendused ning teeb viis kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursuse annab teadmised ja praktilised oskused videoandmete kogumiseks ja nende alusel teadusliku uurimuse läbi viimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Kursus annab ülevaate, milliste uurimisküsimuste korral eelistada videouuringut; kuidas sellist uuringut planeerida, millistele tänapäevastele teadusteooriatele video-uuring toetub, millised on teadusliku videouuringu tehnilised nüansid, kuidas videosid analüüsida, kuidas tagada tulemuste usaldusväärsus, millised on eetilised küsimused videouuringu planeerimisel. Igale teoreetilisele osale järgneb praktiline osa. Üliõpilased teevad väikses mahus läbi kogu video-uuringu protsessi, sh loovad ise videomaterjali. Iseseisvad tööd jagunevad kaheks - ülesanded (4 tk), mille lahenduste üle toimub diskussioon; ning ajamahukad kodutööd (5 tk), millele iga üliõpilane saab individuaalse tagasiside õppejõult."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Oskab põhjendada videouuringu meetodi kasutamist erinevate küsimuste uurimiseks. Tunneb videouuringu läbiviimise eeliseid ja puudusi ning oskab maandada riske. Tunneb teemaga seotud Eesti seadusandlust ning on teadlik eetilistest probleemidest ja nende lahendamisest. Oskab planeerida ja läbi viia videoouringut. Teab, kuidas tõsta videouuringu tulemuste usaldusväärsust. Teab, millised võimalused on videouuringu tulemuste esitamiseks tekstina."
  }
  [3987]=>
  object(stdClass)#3988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7064"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad kõik iseseisvad praktilised tööd (40%), 1 rühmatöö (20%) ning kirjaliku testi (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Anda põhjaliku praktilist ülevaadet enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh. Eestis kasutusel olevad Moodle, Dippler, VIKO ja Krihvel), keskendudes Moodle süsteemile – selle moodulite haldamisele, kursuste loomisele ja läbiviimisele."
    ["sisu"]=>
    string(885) "Kursuse raames käsitletavad teemad: Õpihaldussüsteemide mõiste, eesmärgid ja võimalused. Eesti haridusasutustes kasutuses olevad õpihaldussüsteemid (VIKO, Krihvel, Moodle, Dippler) nende kasutamise ja administreerimise võimalused. Virtuaalne serverikeskkond HAVIKE: tasuta teenused haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele, õpihaldussüsteemide paigaldamine ja majutamine. Mujal maailmas levinud õpihaldussüsteemid (avatud lähtekoodiga: Sakai, Fronter, ILIAS, tasulised: Joomla LMS, SharePoint LMS, Blackboard jt.) Aine on rakendusliku iseloomuga, st et auditorne töö toimub arvutiklassis. Auditoorse töö käigus tutvutakse erinevate õpihaldussüsteemidega, sooritatakse praktilisi ülesandeid. Kursuse iseseisev töö (62 t) hõlmab rühmatööd e-õpikeskkonnas Moodle, reflektsioonide kirjutamist ning iseseisvat praktilist tööd erinevate õpihaldussüsteemidega."
    ["vljund"]=>
    string(438) "Kursuse läbimisel õppija: -mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja eesmärke; -tunneb Eestis kasutuses olevaid õpihaldussüsteeme Krihvel, VIKO, Moodle, Dippler õppija/õpetaja/administraatori tasemel; -tunneb virtuaalse serverikeskkonna HAVIKE võimalusi ja teenuseid õpihaldussüsteemide paigaldamiseks ning demokontode kasutamiseks; -tunneb mujal maailmas levinud õpihaldusüsteeme tavakasutaja tasemel (demoversioonide baasil)"
  }
  [3988]=>
  object(stdClass)#3989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7065"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus. Magistritöö esialgse projekti koostamine ja tutvustamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Toetada üliõpilaste erialase spetsialiseerumise väljakujunemist, praktiliste oskuste omandamist teadusliku uurimistöö planeerimisel ja läbiviimisel ning aidata saavutada valmisolekut magistritöö koostamiseks ja kaitsmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(855) "Seminari käigus toetatakse üliõpilaste individuaalsete huvide ja õppekavas läbitud materjali seostamist ning sobiva magistritöö teema valikut ja magistritöö raamistiku koostamist. Üliõpilased tutvustavad seminaril oma esialgseid magistritööde teemasid ja struktuuri, mille käigus arutatakse grupis valitud teemaga seonduvaid laiemaid ühiskondlikke, teoreetilisi ja metoodilisi aspekte, et luua magistritööle sobiv raamistik ning valmisolek uurimistöö läbiviimiseks. Seminari käigus toimub üliõpilaste praktiline ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks: - Uurimistöö koostamise praktilised alused - Uurimisteema piiritlemine ja probleemi püstitamine - Erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine - Teoreetilise raamistiku loomine uurimistööle - Uurimistöö metodoloogilised valikud ja meetodite rakendamine"
    ["vljund"]=>
    string(327) "Üliõpilane: - oskab praktiliselt kooostada uurimistöö plaani; - suudab iseseisvalt leida teemaga seotud teoreetilisi allikaid; - suudab luua teoreetilise raamistiku uurimistööle; - orienteerub uurimismeetodites ning suudab leida sobiva meetodi vastavuses uurimiseesmärkidega; - valmistab ette esialgse uurimistöö kava."
  }
  [3989]=>
  object(stdClass)#3990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7066"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Arvestus. Magistritöö projekti tulemuste tutvustamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Toetada erialase spetsialiseerumise väljakujunemist, praktiliste oskuste omandamist teadusliku uurimistöö planeerimisel ja läbiviimisel ning aidata saavutada valmisolekut magistritöö koostamiseks ja kaitsmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(910) "Seminari käigus toetatakse ja julgustatakse üliõpilase magistritöö kui terviku struktureerimist ja lõpule viimist. Üliõpilased tutvustavad seminaril oma magistritööde põhiseisukohti ja hetkeseisu, sealhulgas uurimuse raames kogutud andmete analüüsi ning uurimuse tulemuste sünteesi teoreetilise raamistikuga. Seminari käigus arutletakse ja reflekteeritakse grupis valitud teemaga seonduvaid aspekte, selle läbiviimise üksikuid etappe, uurimuse tugevusi ja nõrkusi, et luua valmisolek uurimistöö lõpetamiseks ja kaitsmiseks. Seminari käigus toimub üliõpilaste praktiline ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks: - Teadusteksti kirjutamine - Uurimisandmete analüüs ja interpretatsioon seoses teoreetilise raamistikuga - Järelduste tegemine - Uurimistöö ettekanne ning teemaga seotud arutelu. Iseseisev töö koosneb magistritöö kui terviku tutvustamisest ning proovikaitsmisest."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane: - Suudab praktiliselt läbi viia enda planeeritud uurimuse - Oskab uurimistulemusi konkreetse uurimisteema valguses tõlgendada - Oskab esitleda oma uurimistöö eesmärke, metoodikat ja tulemusi - Suudab diskuteerida oma uurimistöö teemal"
  }
  [3990]=>
  object(stdClass)#3991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7070"
    ["hindamine"]=>
    string(230) "Eksam (hindeline) Eksamihinne kujuneb kirjaliku avatud küsimustega testi (50%) ja iseseisvate tööde tulemuste (50%) põhjal. Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii testi kui ka iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%."
    ["eesmrk"]=>
    string(489) "* Luua võimalused erinevuste ja seoste statistilist usaldusväärsust peegeldava analüüsi läbiviimiseks teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamise kaudu. * Tutvustada tuntud statistikapaketi SPSS võimalusi üldistava statistika põhimeetodite kasutamisel. * Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi sobiva(te) analüüsimeetodi(te) valikuks ning analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Teemad: * Statistilise üldistamise põhiprintsiibid. * Statistilised olulisustestid. T-test. * Kahemõõtmelised sagedustabelid. Hii-ruut test. * Korrelatsioonanalüüs. Seosekordajate statistiline olulisus. Kursuse korraldus: * Kursuse sooritamiseks vajalik töö maht on 78 (3x26) tundi. Sellest kontakttundidena toimuvad praktikumid (20 tundi) ja eksam (4 tundi). Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust avatud küsimustega testist ning iseseisvast tööst."
    ["vljund"]=>
    string(582) "* Omab kogemust andmetest lähtuvate ning statistilist üldistamist eeldavate küsimuste püstitamiseks. * Mõistab käsitletud üldistava statistika meetodite olemust, teab nende rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada. * Eristab andmete/tunnuste tüüpe ning valib vastavalt andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires). * Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara andmetöötluse ja üldistava statistika meetoditel põhineva analüüsi läbiviimiseks."
  }
  [3991]=>
  object(stdClass)#3992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7071"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam. Hinne kujuneb iseseisvate tööde ja lahtiste küsimustega kirjaliku testi tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Luua võimalused andmeanalüüsialaste täiendavate teadmiste omandamiseks neile, kes oma erialast või huvist ja suundumusest tingituna vajavad oskust tõlgendada mitmemõõtmelisi erinevusi ja seoseid kirjeldavaid mudeleid ning lihtsamaid mitmemõõtmelisi mudeleid ka ise vastava tarkvara abil koostada."
    ["sisu"]=>
    string(1031) "Ülevaade tuntumatest sotsiaal- ja kasvatusteadustes kasutatavatest mitmemõõtmelise statistika meetoditest: mitmefaktoriline ja mitmene dispersioonanalüüs, lineaarne ja logistiline regressioonanalüüs, klasteranalüüs, faktoranalüüs, mitmemõõtmeline skaleerimine, diskriminantanalüüs. Lähtudes konkreetsetest andmetest ning uurimistöös kerkivatest probleemidest antakse ülevaade nimetatud statistiliste meetodite teoreetilisest baasist, rakendamise tingimustest ning meetodite rakendamisel saadavate tulemuste interpreteerimisest. Kursus sisaldab praktiliste andmeanalüüsi ülesannete lahendamist, milleks kasutatakse tuntud statistikapaketti SPSS. Kursuse läbimiseks tuleb kuulata videoloenguid ning osaleda seminari tüüpi praktikumides, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Lisaks tuleb igal üliõpilasel teha mahukas iseseisev töö, mis koosneb õppejõu poolt ette antud praktilistest andmeanalüüsi ülesannetest. Hinde saamiseks tuleb sooritada ka kirjalik test."
    ["vljund"]=>
    string(572) "Omab kogemust andmetest lähtuvate ning mitmemõõtmeliste statistiliste mudelite koostamist eeldavate küsimuste püstitamiseks. Mõistab käsitletud mitmemõõtmelise statistika meetodite olemust, teab nende rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada. Oskab valida vastavalt andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires). Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara lihtsamate mitmemõõtmeliste mudelite koostamiseks (käsitletud meetodite piires)."
  }
  [3992]=>
  object(stdClass)#3993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7072"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Avalik kaitsmine (hindeline)"
    ["eesmrk"]=>
    string(364) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada need nõuetekohaselt teadustööks; Toetada üliõpilase edasist karjäärivalikut ja motivatsiooni elukestvaks õppimiseks ning uurivaks lähenemisviisiks töökeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(79) "Läbitavate teemade loetelu kujuneb juhendaja ja üliõpilase koostöö käigus"
    ["vljund"]=>
    string(622) "Demonstreerib iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud teadmisi kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas informaatika õpetamise erialal nii eesti- kui erialal olulises võõrkeeles; Oskab teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada; Oskab leida ja analüüsida informaatika õpetamist käsitlevat erialast kirjandust; Oskab koguda õppeprotsessis või kooli infokeskkonnas andmeid ja analüüsida uurimistulemusi; Omab valmidust suhtuda õpetajatöösse uurivalt; Omab huvi ja valmisolekut informaatika alases uurimistegevuses osalemiseks ning samuti õpingute jätkamiseks, sh doktoriõppes."
  }
  [3993]=>
  object(stdClass)#3994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3994]=>
  object(stdClass)#3995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7074"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Arvestus Arvestus koosneb kõikidest individuaalsetest ülesannetest, mis avaldatakse õpikeskkonnas ning kantakse suuliselt ette"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärk on toetada üliõpilaste oskusi ja teadmisi mitteformaalse tehnoloogiapõhise õppimise planeerimiseks, juurutamiseks ja hindamiseks organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Kursusel puudutavad teemad: õppimine, mitteformaalne õppimine, töökohal õppimine organisatsioonis, tehnoloogilised võimalused õppimise toetamiseks, juurutamise teooriad ja raamistikud, juurutamise evalveerimine, prototüüpide evalveerimise meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Kursuse lõpetanud: - Tunneb erinevaid tehnoloogilisi võimalusi õppimise metoodiliseks planeerimiseks ja läbiviimiseks organisatsioonis; - Oskab valida sobivad juurutamise teooriaid enesejuhitud ja kogukondliku õppimise toetamiseks organisatsioonis; - Oskab analüüsida tagasiside andmeid ja kasutada neid juurutamise pidevaks täiustamiseks; - Oskab nõustada organisatsiooni liikmeid individuaalse arengu planeerimisel organisatsiooni vajadustest lähtuvalt; - Teab, kuidas planeerida, rakendada ja evalveerida tehnoloogiapõhist õppimist organisatsioonis."
  }
  [3995]=>
  object(stdClass)#3996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7075"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [3996]=>
  object(stdClass)#3997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7080"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Arvestus, mis kujuneb õppejõudude poolt antud ülesannete sooritamise ning e-portfoolio alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(486) "Arendada üliõpilaste haridustehnoloogilisi baasteadmisi, et toetada tehnoloogilisi oskusi õpikeskkonna kujundamisel II ja III kooliastmes; Toetada praktiliste oskuste ja haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamist kasutamaks erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) meetodeid ja vahendeid õppetegevuse mitmekesistamiseks II ja III kooliastme õppeprotsessis; Toetada valmisoleku kujunemist rakendada haridustehnoloogilisi ressursse pidevaks professionaalseks arenguks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Haridustehnoloogia põhimõisted; tehnoloogia areng õpetamise kontekstis; õpikeskkonnad ja neis õppetöö läbiviimine (avatud ja suletud õpikeskkonnad); projektõpe; IKT-l põinevad ainetevahelised õpiprojektide pedagoogilised alused; õpiobjekti ja õpiobjektide repositooriumid; netikett ja autorikaitse; haridustehnoloogilised pädevused, pädevusmudel ja õpetaja e-portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Üliõpilane: - Kasutab tehnoloogiat õpikeskkonna mitmekesistamisel; - Disainib ja koostab digitaalseid õpiobjekte ning jagab neid veebipõhises keskkonnas; - Koostab enesearengut toetavat e-portfooliot, mis sisaldab tõendusmaterjale õppimisest, refleksioone õpitu ja kogetu üle ning kogukondlikkust tegevusest; - Järgib veebipõhise informatsiooni (Creative Commons) ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid."
  }
  [3997]=>
  object(stdClass)#3998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7083"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Arvestatud/mittearvestatud. Arvestuse saamiseks peab viimasel kontaktpäeval esitama grupis loodud õppemängu kontseptsiooni ning spetsifikatsiooni."
    ["eesmrk"]=>
    string(431) "- Anda ülevaade õppemängude teooriatest ning õppemängude kavandamisest ja teostamisest; - Pakkuda teadmisi ja oskusi õppemängude rakendamisvõimalustest õppetöös; - Võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist disainida, arendada, rakendada, evalveerida õppemänge õppetöös - Toetada vajalike oskuste omandamist integreerimaks õpidisaini erinevad mudelid, õppimisteooriad ning õppemängu disain"
    ["sisu"]=>
    string(1112) "Kursus jaotub sisult kahte ossa (toimuvad paralleelselt): 1) Mängude kavandamise ja arendamise teoreetilised lähtealused ning nende sidumine õpidisaini ja õppimisteooriatega. Käsitletavad teemad: - Õppeotstarbelise mängu olemus (mängu definitsioon, mängu elemendid, tõsimäng, õpimäng) - Mängu kontseptsioon ja klassifikatsioon - Näiteid õpimängudest ja nende kasutamisest - Mängu arendamise protsess ja rollid - Mängu kavandamine 2) Grupitöös õppemängu kavandamine ja arendamine - Mängu idee genereerimine ja sidumine õpieesmärgi ning -teooriaga - Mängu eesmärgid ja tegevused - Mängu reeglid - Mängu lugu - Mängu maailm - Tegelaskujude loomine - Mängu spetsifikatsioon - Mängu prototüüp Teoreetilise materjali iseseisev omandamine (12 tundi). Kontaktpäevadel (22 h) toimuvates töötubades vaadeldakse ja arutletakse iga grupi õppemängu ideed, sobivust ning progressi; omandatakse õppemängu spetsiifikast tulenevaid teadmisi ja oskusi. Viimasel kontaktpäeval tutvustatakse grupitöö käigus valminud õppemängu ning selle pedagoogilisi aluseid. Grupitöö maht (44 h)."
    ["vljund"]=>
    string(289) "- Omab baasteadmisi ja -oskusi õppemängude disainist, arendusest, rakendamisest ja hindamisest; - Mõistab mängupõhise õppe eeliseid ja puuduseid rakendades õppemänge õppetöösse - Demonstreerib pädevust siduda erinevad õpidisaini mudelid, õppimisteooriad ja õppemängu disain"
  }
  [3998]=>
  object(stdClass)#3999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7084"
    ["hindamine"]=>
    string(745) "Arvestatud tulemuse saamiseks peab üliõpilane kursuse käigus: sooritama individuaalse ja rühma ülesande, refleksiooni- ja koosloome ülesanded eDidaktikumis ning osalema lõpuseminaris. Arvestuse saamiseks saamiseks vajalikud miinimumnõuded: On individuaalselt loodud interaktiivne avatud sisulitsentsiga õpiobjekt lähtuvalt HITSA kvaliteedinõuetest ja see on paigutatud avalikku õpiobjektide aita. On koostöös loodud innovaatilise õpitegevuse stsenaarium. On sisuliselt osaletud rühmaülesandega seotud koosloome tegevustes professionaalses kogukonnas eDidaktikum. On planeeritud ja tagasisidestatud oma haridustehnoloogiliste õpetajapädevuste arengut ISTE pädevuste osas kursuse käigus professionaalses kogukonnas eDidaktikum"
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Kursuse eesmärk on: Anda ülevaade haridustehnoloogia kasutamise võimalustest koolis ja õpetaja professionaalses praktikas, arendada läbi praktiliste loov- ja koostööülesannete erinevaid õpetaja haridustehnoloogilisi pädevusi ISTE pädevusmudeli kohaselt ning kaasata õppijad professionaalse õpikogukonna tegevustesse toetamaks nende enesearengut õpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Kursus on üles ehitatud pööratud klassi mudelile – kolmel õppesessioonil toimuvates kontakttundides sooritatakse aktiivseid loovtegevusi nii individuaalselt kui rühmatööna erinevate haridustehnoloogia valdkonna spetsialistide juhendamisel. Iseseisva praktiseerimise ja iseõppimise vormis tutvutakse läbi videote, aktiivse diskussiooni ja refleksioonilesannete haridustehnoloogia õppetöös kasutamise teoreetiliste seisukohtadega."
    ["vljund"]=>
    string(575) "• Kasutab oma pedagoogilisi ja aineteadmisi ning digitehnoloogiat, et kavandada, arendada ja analüüsida õppeprotsessi ning õpitulemuste hindamisviise digivahendite abil, taotledes õppijate digipädevuste saavutamist ja arendades õppijate õpioskusi, loovust ja innovatsiooni • Demonstreerib teadmisi, oskusi ja töövõtteid, mis on omased innovaatilisele professionaalile digitaalses ühiskonnas • Teab ja oskab suunata digiühiskonnas kodanikuna käitumist • Parendab oma haridustehnoloogilisi kutseoskusi ja teeb loovat koostööd professionaalses kogukonnas"
  }
  [3999]=>
  object(stdClass)#4000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7085"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Arvestus – arvestuse saamiseks on vaja koostada nõuetele vastav iseseisev töö ning kaitsta seda seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(534) "Vastavalt infotehnoloogia juhi kutsestandardile kuulub IT juhi põhioskuste ja –teadmiste hulka kõrgtasemel infoturbe põhimõtete tundmine. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvaheliselt tunnustatud IT riskijuhtimise standarditest ja headest tavadest ning näidata, kuidas neid praktikas rakendada. Samuti aitab kursus selgitada IT riskijuhtimist kui pidevat protsessi, selle protsessi eesmärke ja vajalikkust ning seotust teiste juhtimistegevustega, sh strateegilise juhtimisega, IT juhtimisega ja infoturbe haldamisega."
    ["sisu"]=>
    string(930) "IT riskijuhtimise kursus baseerub IT riskijuhtimise standarditel ja headel tavadel ning seostel teiste infoturbe juhtimissüsteemidega (ISMS – Information Security Management Systems). Kursusel läbitavate teemadena käsiltetakse ISO 27005 standardit, IT riskijuhtimise organisatsiooni ja protsesse ning IT riskijuhtimise tegevusi. Konkreetsemate IT riksijuhitmise tegevuste hulka kuuluvad riskide jälgimine, riskide hinnastamine ja meetmete hinnastamine, IT monitooring, infoturbe intsidentide haldus ja puudutatakse ka logide analüüsi ning tõendusmaterjalide haldust. Täiendavate teemadena leiavad kajastust kontrollide monitoorimine, IT teenuselepingute (SLA) haldus, riskikommunikatsioon, selgitatakse koolituse ja dokumenteerimise vajadus ja üldisemat riskikeskkonna seiret ning tutvustatakse riskipõhise auditeerimise põhiprintsiipe. Loengute käigus analüüsitakse praktilisi juhtumeid läbi riskistsenaariumite."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane on suuteline hindama organisatsiooni IT riske, välja töötama ja rakendama riskide juhtimise tegevusi ning analüüsima nende tegevuste mõju."
  }
  [4000]=>
  object(stdClass)#4001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7086"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada üliõpilaste oskusi informaatika õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(365) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama järgmisi oskusi: 1. IKT pädevustestide koostamine õppekavast lähtuvalt 2. E-portfooliol põhinev õpitulemuste hindamine 3.Multimeedia-õppematerjalide kostamine 4.Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” juhendamine 5.Informaatika lõiminine teiste õppeainetega tunni tasandil"
  }
  [4001]=>
  object(stdClass)#4002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7088"
    ["hindamine"]=>
    string(554) "Hinne kujuneb iseseisva töö põhjal, lisaks arvestatakse osalemist seminarides ettekannete tegemisel (tehtud/tegemata// kvaliteet/asjakohasus). Arvestus (arvestatud/mittearvestatud). Iseseisev töö 60%, e-test 10%, aktiivne osalus seminarides ja praktikumides 30% Kasutatakse standardset hindeskaalat: Arvestatud/mittearvestatud. Igas teemas tuleb teha asi ära vähemalt 51%, see on miinimum, et kursus oleks kokkuvõtteks arvestatud. Näide: iseseisev töö kogum 31p, seminarides aktiivne osalemine 16p, 6p test tahab lõpliku positiivse arvestuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(488) "Kursuse eesmärgiks on anda haridustehnoloogia valdkonnas õppivale tudengile oskused ja arusaama IT taristust koolis/töökohal - terminoloogiast, kasutuspõhimõtetest, tööohutusest, ettetulevatest probleemidest ja nende lahendusvõimalustest, ostuprotsessist, IT alase auditi läbiviimisest algtasemel. NB! Kursuse jätkuvalikuks soovitame Taristuseminari, kus käiakse koolides vastavaid võimalusi ja haridustehnoloogi ning IT juhi tööd reaalses elus vaatamas ja kogemusi saamas."
    ["sisu"]=>
    string(891) "Kursusel läbitavad teemad: a. Riistvara koolis - millist riistvara valida ja osta, kuidas seda seadistada, seadme töökaitse ja ohutus: projektor, arvuti, dokumendi kaamera, printer, skanner, koopiamasin, fotoaparaat/videokaamera, interaktiivsed tahvlid, telerid, robootika, elektroonilised mõõteriistad ja andurid (nt Vernier). Nutiseadmed koolis, hulgihaldus, hariduslikud appid b. Süsteem ja võrk: Süsteemi install, probleemide lahendamine, driverid ja hulgihalduse kiirülevaade (Microsoft, Linux, Apple jt). Algteadmised süsteemi ohutusest ja küberturvalisusest, interneti ohtutusest. Võrk (sisevõrk, WiFi); E-süsteemid koolis (pilverakendused): Google Education, Office365, e-kooli lahendused, õpisüsteemid ülevaatlikult. c. IT auditi läbiviimine, arendusprojekti planeerimise algteadmised. Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja iseseisvast tööst (vt hindamine)."
    ["vljund"]=>
    string(849) "Omab ülevaadet kooli puudutavast IT taristust (riistvara, mobiilsed vahendid, pilveteenused, süsteem, võrk) ja kaasaja trendidest valdkonnas; Tunneb ja oskab kasutada koolis kasutatavat riistvara, leida ja luua neile ohutuse kui ka kasutusjuhendeid ja kasutamist juhendada; Oskab analüüsida koolis oleva riistvara heakorda ja leida parendusvõimalusi (tuvastada viga, vajadusel tellida parandamine või viia läbi asjade mahakandmine); Mõistab ja oskab planeerida pilveteenuste, süsteemihalduse, hulgihalduse võimalusi koolis tehtava töö toetamisel ja parendamisel; Oskab viia läbi algtasemel IT auditit, planeerida arendusprojekti, osta riistvara; Mõistab küberohutuse olulisust ja interneti ohutuse alaseid põhimõtteid ning muudab vastavalt sellele ka oma käitumist, aitab parendada teistel töötajatel, õpilastel turvakäitumist"
  }
  [4002]=>
  object(stdClass)#4003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7089"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Eksam toimub eksamikomisjoni ees ning on reeglina avalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Magistritöö eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele õppekava valdkonnas ning kujundada akadeemiliste tekstide kirjutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Magistritöö peab vastama dokumendis “Magistriõpingute ja magistritööde kaitsmise eeskiri Tallinna Ülikoolis” ning dokumendis “Nõuded magistritöö koostamiseks. TLÜ informaatika instituut, 2009” magistritöödele kehtestatud nõuetele. Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava läbimine muude õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate osas."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Oskab valida uuritava probleemi käsitlemiseks kohase metoodika ning viia läbi püstitatud probleemi ja selle kohta teiste autorite poolt avaldatud kirjanduse süvaanalüüsi. Suudab magistriuuringute alusel koostada kirjaliku töö, mis esitab mingi aktuaalse probleemi süsteemse ja loogilise käsitluse ning on kooskõlas teaduslikule tööle esitatavate akadeemiliste nõuetega."
  }
  [4003]=>
  object(stdClass)#4004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7102"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Arvestus. Arvestus koosneb individuaalsete kodutööde kaitsmisest ja praktilisest testist. Praktilise testi positiivseks sooritamiseks peab vastama õigesti vähemalt 60% küsimustest. Materjalide kasutamine on lubatud, kuid interneti kasutamine on keelatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Aidata õppijate arvutikasutamise ja programmeerimise oskus tasemele, et oleks võimalik tulemuslikult kaasa töötada HCI õppekava vastavaid oskusi vajavates kursustes. Luua võimalused Java rakenduste väljatöötamiseks. Tutvustada programmeerimise aluseid ja objekt-orienteeritud programmeerimispõhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Arvuti ja arvutivõrkude tööpõhimõte. Veebilehtede võimalused, kavandamine ja koostamine. Programmeerimise alused. Tutvumine Javascriptiga. Programmeerimiskeelte võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Üliõpilane saavutab oskused õpingute jätkamiseks ainetes, mis vajavad põhilisi arvuti kasutamise ja programmeerimise oskusi."
  }
  [4004]=>
  object(stdClass)#4005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7115"
    ["hindamine"]=>
    string(326) "Eksam, mis koosneb järgmistest hinnetest: • 5-10 lk kirjatöö (referaat, essee või nende segu) enda valitud, ent ainekohasel teemal (40%) • Kolme huvitava IT-alase turvajuhtumi kirjeldamine (20%) • Süsteemi paigaldamise konspekti esitamine (20%) • Ca 1-lk lühike turvaaudit enda töökohal vmm sobivas kohas (20%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Aidata teadvustada privaatsuse ja võrguturbe kasvavat rolli tänases info- ja võrguühiskonnas, anda võimalus praktiliste oskuste täiendamiseks erinevate turvalisuse ja privaatsusega seotud valdkondades (personaalarvuti andmeturve, traadita võrgud jne)."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Turvalisus ja privaatsus muutuvas maailmas. Tavakasutaja kui Interneti suurimaid riskitegureid. Ülevaade Windowsi pahavarast. Petuskeemid jm võrgukuritegevus. Privaatsus üleilmastuvas maailmas. Traadita võrkude turvalisus. Võrguprivaatsus ja -tsensuur. Windowsi ja Linuxi turvaline paigaldamine."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Kursuse läbinu: Tunneb arvutimaailma turvalisuse ja privaatsuse peamisi aspekte ja trende; Teab tavakasutajat varitsevaid peamisi ohte ning viise nende vältimiseks; Omab ülevaadet pahavara peamistest liikidest ning levinumatest võrgukuritegudest; Suudab lihtsamal tasemel turvaliselt paigaldada Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteeme."
  }
  [4005]=>
  object(stdClass)#4006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7119"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Aidata üliõpilasel omandada põhilised uurimistöö tegemise oskused, tavad ja eetiline lähenemine, ning akadeemilisele kontekstile kohased eneseväljendusoskused."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Magistritööga demonstreerib üliõpilane iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust, mida toetavad süsteemaatiline andmete kogumise ja analüüsimise ning hindamise oskused. Üliõpilane esitab oma uurimistööd heade akadeemiliste tavade kohaselt. Üliõpilaste tähelepanu juhitakse hüperteksti tehnikate kasutamisest tulenevate eeliste rakendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(23) "Kaitstud magistritöö."
  }
  [4006]=>
  object(stdClass)#4007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7122"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4007]=>
  object(stdClass)#4008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7128"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4008]=>
  object(stdClass)#4009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7137"
    ["hindamine"]=>
    string(551) "Eksam, mis koosneb erinevatest kursuse jooksul tehtavatest töödest (traditsiooniline eksam puudub). Hinne kujuneb järgmiselt: • wiki-põhine rühmatöö – kuni 40 punkti • teise rühma töö retsenseerimine – kuni 5 punkti • ajaveebiülesanded – kuni 36 punkti (kuni 3 nädala kohta) • foorumiarutelud – kuni 24 punkti (kuni 2 nädala kohta) • nädala vestlusringis osalemine – kuni 12 punkti (kuni 1 nädala kohta) Märkus: maksimumsumma on jäetud taotluslikult suuremaks kui 100, andmaks osalejaile teatavat valikuvõimalust."
    ["eesmrk"]=>
    string(564) "Pakkuda võimalust omandada teadmisi laia uusmeedia eetikat ja seadusandlust puudutava teemaderingi kohta (võrgukogukonnad, tarkvara- ja sisulitsentsid, võrgukuritegevus, võrgukultuurist pärinevad eetilised tõekspidamised jne), võimaldamaks kursuse läbijal töötada erinevates võrgukeskkondades ja erinevate vahendite abil; anda praktilisi oskusi erinevate seadusandlike raamistike kasutamiseks; suurendada teadlikkust võrgukeskkonnas esinevate ohtude ja riskide suhtes (tsensuur, privaatsuse vähenemine, võrgukuritegevus, juriidilised konfliktid jne)."
    ["sisu"]=>
    string(870) "12, nädalat, 24 teemat: N1: eetika tormilisel ajajärgul; infoühiskonna poole. N2: võrgumaailm, tsensuur küberruumis. N3: Suur Vend Menwithi künkalt, lollidelt tuleb raha ära võtta: võrgupettused ja muu kuritegevus. N4: digitaalne lõhe, lausandmetöötlus. N5: häkkerieetika ja võrgumaailm, teistmoodi inimesed digitaalses maailmas. N6: häktivismist kübersõjani, sotsiaalsed manipulatsioonid sotsiaalvõrgustikes. N7: autor versus ühiskond, autorikaitse ajaloost. N8: omanduslik mudel: WIPO ja intellektuaalomand, WIPO jätkub: lepingud ja litsentsid. N9: häkkerlik arusaam: vabade litsentside kujunemine, milleeniumipuuk WIPO mudelis. N10: Microsofti mängumaa: omandvara maailm, DRM ja digitaalne sunnismaisus. N11: vaba tarkvara või avatud lähtekood?, Creative Commons ja vabad sisulitsentsid. N12: kesktee otsingud: hübriidmudelid, mis saab edasi?"
    ["vljund"]=>
    string(469) "Osalejad on saanud teadmisi erinevatest uusmeedia vallas esinevatest eetilistest ja juriidilistest küsimustest, suudavad teha võrgupõhist rühmatööd erinevate vahendite abil, suudavad retsenseerida teiste tööd, tunnevad avatud õpikeskkondi ja sotsiaaltarkvara lahendusi, suudavad erinevates kontekstides edukalt kasutada erinevaid tarkvara- ja sisulitsentse, on kursis internetikultuuri eri aspektidega (sotsiaaltarkvara, avatud lähtekood, häkkerikultuur jm)."
  }
  [4009]=>
  object(stdClass)#4010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7154"
    ["hindamine"]=>
    string(1067) "Arvestus Iga tudengi hinne koosneb individuaalsete prototüüpide arendamisest, tudengi panusest rühmatöösse, tegevusest GitHub-is, ja osalemisest kontakttundides. Rühmaprojekti jaoks peavad tudengid leppima kokku, milline hakkab olema arendatava prototüübi funktsionaalsus ja jagama tööülesandeid rühmaliikmete vahel. Kursuse lõpus peavad tudengid hindama oma rühmakaaslaste panust. Et kursust edukalt läbida, peavad tudengid: • haldama ja pidevalt uuendama GitHub repositooriumi, kus hakatakse hoidma nende rühmaprojekti lähtekoodi ja seotud dokumentatsiooni; • individuaalselt arendama prototüüpe kõikide kursuses käsitletud platvormide jaoks; • arendama vähemalt ühte täisfunktsionaalse osa rühmaprototüübist ja andma detailse ülevaate lähtekoodist. Lõpphinne koosneb järgmistest osadest: • 10% - veebiarendus; • 10% - Android-i arendus; • 10% - Windows-i arendus; • 10% - iOS-i arendus; • 10% - tegevus GitHub-is; • 40% - rühmaprojekt; • 10% - osalemine kontakttundides. Kursuse eduka sooritamise lävend on 51%."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Aine eesmärk on arendada tudengite interaktiivsete tarkvarasüsteemide arendamise oskusi keskendudes veebi, mobiilsete, ja töölaua platvormidele."
    ["sisu"]=>
    string(1099) "Aine annab ülevaate tarkvara arendamise ehitusplokkidest, integreeritud arendamise keskkondadest, kasutajaliideste arendamise tööriistadest ja lähtekoodi versioonide haldamisest. Aine sisaldab individuaalseid ja rühmaülesandeid, mis annavad osalejatele praktilise kogemuse funktsionaalsete prototüüpide arendamisest. Kursuse osalejaid toetakse nende rühmaprojekti jaoks sobiva platvormi valimisel. Kursuse lõpus peab igal rühmal valmima funktsionaalne prototüüp. Kursus sisaldab intensiivseid kontakttunde ja kestab 16 nädalat. Esimesed 4 loengut on sissejuhatavad, ülejäänud 4 on mõeldud prototüüpide arendamiseks rühmades. Kursus koosneb järgmistest moodulitest: • sissejuhatus visuaalsesse programmeerimisse; • ülevaade veebiarendusest; • ülevaade Android-i ja Windows-i arendusest; • ülevaade iOS-i arendusest; • rühmaprojekt. Õppejõudude roll seisneb tudengite toetamises, pakkudes neile nõu ja juhendamist. Õppejõud ei pakku kursuse osalejatele töötava koodi, mis on vajalik ülesannete lahendamiseks, ega ei hakka parandama vigasid tudengite koodis."
    ["vljund"]=>
    string(193) "• valida sobiva platvormi oma prototüüpide arendamiseks; • arendada funktsionaalseid prototüüpe; • töötada rühmades ja jagada programmeerimise ülesandeid meeskonna liikmete vahel."
  }
  [4010]=>
  object(stdClass)#4011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7155"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Eksami hinne koosneb: 40% töötoas tehtu 30% UX hindamise meetodid 20% lugemiskaardid 5% aktiivne osavõtt"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(125) "Kasutaja kogemus: kontseptsioonid ja terminoloogia Kasutaja kogemus hindamise meetodid, vahendid, mõõdikud ja kriteeriumid."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Tudengid tunnevad peamisi kasutajakogemuse konseptsioone ja terminoloogiat ning mõistavad nende rolli inimese-arvuti interakstiooni kontekstis. Tudengid tunnevad peamisi kasutajakogemuse hindamismeetodeid ja on võimelised nende vahel valima. Õpilased teavad, kuidas rakendada valitud kasutaja kogemuse hindamisvahendeid ning on võimelised tõlgendama nende tulemusi, mis põhinevad konkreetsetel mõõtmisandmetel ja kriteeriumitel."
  }
  [4011]=>
  object(stdClass)#4012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7156"
    ["hindamine"]=>
    string(159) "Eksam. Eksami hinne koosneb järgmistest komponentidest: - rühmatööna läbi viidud kasutajaliidese disaini projekt (80%); - individuaalsed ülesanded (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Saada alusteadmised kasutajaliidese ja interaktsiooni disaini põhimõtete ning meetodite kohta. Saada ülevaade interaktsioonidisaini protsessist ja arendada rühmatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Sissejuhatus interaktsioonidisaini. Personad. Stsenaariumidepõhine disain. Erinevate osapoolte kaasamine kasutajaid kaasavasse disainiprotsessi. Mõistekaartide koostamine. Kasutajalood. Madala detailsusega prototüüpide koostamine: paberprototüübid ja traatmudelid. Paberprototüüpide testimine. Kasutajaliidese disaini mustrid. Kasutajaliidese prototüüpimine: vahendid ja tehnikad. Kasutajaliidese prototüüpide valmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(358) "Mõistab tarkvara kasutajaliidese disainiprotsessi; Oskab valida sobivad meetodid erinevate osapoolte kaasamiseks disainiprotsessi; Oskab koostada personasid, stsenaariume ja kasutajalugusid; Oskab valmistada ja testida paberprototüüpe; Oskab valmistada detailseid kasutajaliidese prototüüpe võttes arvesse kasutatavuse põhimõtteid ja disainimustreid."
  }
  [4012]=>
  object(stdClass)#4013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7157"
    ["hindamine"]=>
    string(267) "Arvestus. Töötatakse välja ja esitletakse tervikprojekti, mis hõlmab järgmiste kursustega omandatud teadmisi: Inimese-arvuti interaktsiooni põhialused, Interaktsioonidisaini meetodid, Interaktiivsete tarkvarasüsteemide loomine, ning Kasutajakogemuse hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua võimalus tervikliku interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade projekti arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Õppejõu toetusel töötatakse välja terviklik projekt, mis hõlmab järgmiste kursustega omandatud teadmisi: Inimese-arvuti interaktsiooni põhialused, Interaktsioonidisaini meetodid, Interaktiivsete tarkvarasüsteemide loomine, ning Kasutajakogemuse hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilased omandavad tervikliku arusaama interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade projekti kõikidest tahkudest."
  }
  [4013]=>
  object(stdClass)#4014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7158"
    ["hindamine"]=>
    string(377) "Arvestus. Arvstuse saamise tingimused: esialgse erialakirjanduse ülevaate esitamine, ning sellele tuginevalt koostatud magistritöö plaani tutvustamine, mis annab ülevaate kavandatava magistritöö ülesehitusest ning demonstreerib, kuidas planeeritavate tegevuste kaudu jõutakse samm-sammult magistritöö eesmärkide täitmiseni; ning magistritöö teema registreerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Aidata igal üliõpilaselt valida ja täpsustada oma magistritööga seonduvaid huve, teemat, meetode ja lähenemisviisi. Koostada esialgne magistritöö struktuur ja plaan."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Seminari käigus toetatakse üliõpilast õpingute alustamisel õppekava raames individuaalse suunitluse planeerimisel ning magistritöö plaani koostamisel. Töö toimub nii individuaalse juhendamise kui ka grupitöö kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4014]=>
  object(stdClass)#4015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7159"
    ["hindamine"]=>
    string(1227) "Hindamine koosneb järgmistest komponentidest: • 10% - osavõtt kõigist veebipõhistest tegevusest, kaasa arvatud sünkroonsetest sessioonidest; • 20% - raamatu retsensioon (ülesanne 1); • 20% - mõistekaardi koostamine (ülesanne 2); • 20% - kujunduse kriitiline analüüs, tuginedes nähtavuse, lubavuse, kaardistamise, piirangute, ning kontseptuaalsete mudelite mõistetele (ülesanne 3); • 20% - Fittsi seaduse kolme erineva formuleeringu kvantitatiivne võrdlemine (ülesanne 4); ning • 10% - koostööna kirjutatud 3-4 leheküljeline video analüüs kursusel käsitletud teemade põhjal (ülesanne 5). A - 90-100% tööst on tehtud - suurepärane: silmapaistvad tulemused ainult mõne üksiku pisiveaga. B - 80-90% tööst on tehtud - väga hea: keskmisest kõrgemal tasemel tulemused, kuid esineb väiksemaid vigu. C - 70-80% tööst on tehtud - hea: üldiselt hea tulemus, kuid esineb mitmeid märkimisväärseid vigu. D - 60-70% tööst on tehtud - rahuldav: rahuldavad tulemused, kuid siiski märkimisväärsete puudujääkidega. E - 50-60% tööst on tehtud - kasin: miinimumnõuetele vastavad tulemused. F - vähem kui 50% tööst on tehtud - puudulik: ainepunktide saamiseks on vaja veel tööd teha."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Kursus tutvustab üliõpilastele inimese-arvuti interaktsiooni valdkonda, keskendudes inimesepoolsele vaatele."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Kursus koosneb seitsmest moodulist: 1. Nähtavus, lubavused, kaardistamine, piirangud, kontseptuaalsed mudelid 2. Seitse tegevuste etappi, teadmiste tüübid 3. Tagasiside, vead, sundfunktsioonid, Gestalt printsiibid, reageeringud 4. Inimese infotöötluse mudel (HPM), Fittsi seadus 5. Liidese efektiivsus, KLM, GOMS 6. Seisundi muutumise diagrammid, Petri võrgud 7. Ajalugu ja arengud"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Kursuse edukal läbimisel teavad üliõpilased, kuidas on kasutajaliidesed arenenud viimastel kümnenditel, ning milliste inimvõimete jäävväärtustega tuleb arvestada kasutajaliidese kujundamisel."
  }
  [4015]=>
  object(stdClass)#4016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7160"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Eksam. Hinne moodustub järgnevast: 40% kaks teadusartikli ülevaadet 50% essee 10% kolme essee kommenteerimine"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Anda ülevaade inimese-arvuti interaktsiooni valdkonna tänapäeva arengutest hiljuti avaldatud temaatiliste tekstide kriitilise analüüsi kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Kursusel käsitletakse aktuaalseid inimese-arvuti interaktsiooni uurimissuundi. Hiljuti ilmunud raamatute väljavõtete, konverentsil esitatud artilkite ja teadusartiklite põhjal antakse ülevaade rahvusvahelise teadlaste kogukonna tähelepanu keskmes olevatest teemadest."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Üliõpilased saavad ülevaate inimese-arvuti interaktsiooni valdkonna tänapäeva arengutest."
  }
  [4016]=>
  object(stdClass)#4017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7161"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4017]=>
  object(stdClass)#4018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7162"
    ["hindamine"]=>
    string(750) "Eksam A - 90-100% tööst on tehtud - suurepärane: silmapaistvad tulemused ainult mõne üksiku pisiveaga. B - 80-90% tööst on tehtud - väga hea: keskmisest kõrgemal tasemel tulemused, kuid esineb väiksemaid vigu. C - 70-80% tööst on tehtud - hea: üldiselt hea tulemus, kuid esineb mitmeid märkimisväärseid vigu. D - 60-70% tööst on tehtud - rahuldav: rahuldavad tulemused, kuid siiski märkimisväärsete puudujääkidega. E - 50-60% tööst on tehtud - kasin: miinimumnõuetele vastavad tulemused. F - vähem kui 50% tööst on tehtud - puudulik: ainepunktide saamiseks on vaja veel tööd teha. Lõpphinne koosneb järgmistest osadest: • 20% - osalemine seminarides; • 30% - kõikide moodulite ülesanded; • 50% - lõpparuanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "Kursus annab ülevaate lausraalinduse valdkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kursus koosneb järgmistest moodulitest: 1. Sissejuhatus lausandmetöötlusesse 2. Lausandmetöötluse tunnusjooned 3. Lausandmetöötlust võimaldavad tehnoloogiad 4. Disainiküsimused 5. Lausandmetöötlus täna ja homme"
    ["vljund"]=>
    string(426) "Kursuse edukal läbimisel üliõpilased saavad teada: • Kuidas lausandmetöötluse valdkond oli asutatud; • Millised on lausandmetöötluse erinevad tunnusjooned; • Milliseid tehnoloogiaid võib kasutada lausandmetöötluse lahenduste loomisel; • Milliste disainiküsimustega puudutakse kokku lausandmetöötluse lahenduste loomisel; • Mida kujutab ennast lausandmetöötluse valdkond täna ja kuhu liigutakse edasi."
  }
  [4018]=>
  object(stdClass)#4019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7163"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Üliõpilased saavad ülevaate mängudealasest uurimistööst ja teooriatest ning mängude kavandamisest ja teostamisest."
    ["sisu"]=>
    string(129) "Kursus jaotub sisult kahte ossa: 1) Mängude kavandamisse ja arendamise teooria. 2) Grupitöös mängu kavandamine ja arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Baasteadmised mängude valdkonnast, mis võimaldavad üliõpilasel alustada põhjalikemaid uuringuid antud suunal, loovad tausta ja raamistiku suhtluseks ekspertidega."
  }
  [4019]=>
  object(stdClass)#4020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7164"
    ["hindamine"]=>
    string(306) "Eksam. Eksami sooritamiseks peab üliõpilasel olema spetsiifiline roll meeskonnas ning ta on võimeline seda kirjeldama. Ta peab aktiivselt osa võtma seminarist ning olema võimeline vestlema kursuse kaetud teemadel. Õppetööst osavõtu nõuded: üliõpilane peab osalema vähemalt 75% kontakttundides."
    ["eesmrk"]=>
    string(395) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade mobiilirakendustega seotud tehnoloogiatest. Tutvustada, kuidas koostada rakenduse kontseptsioon, visandid, kujundatud prototüüp ning reageerimisvõimeline prototüüp. Õppuritelt eeldatakse tööd meeskondades ning rakenduse kontseptsiooni ja töötava prototüübi loomist olgu operatsioonisüsteemispetsiifilise tarkvara (SDK) või veebivahendite abil."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Mobiilirakenduste loomise võimalused ja arengusuunad riist- ja tarkvara poole pealt. Mõistekaartide kasutamine rakenduse kavandamisel ja tagasiside saamisel. Tehnoloogia valik. Visandite loomine ning nende põhjal rakenduse olekuskeemide diagrammi loomine. Kasutajaliidese täpne joonistamine ning diagrammiga sidumine. Rakenduse prototüübi koostamine kasutades HTML5 ja CSS3 võimalusi või operatsioonisüsteemispetsiifilist SDKd."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Õppija on kursis mobiilirakenduste arendamise võimaluste ja ohtudega. Ta suudab lahenduse jaoks valida sobiva platvormi ning tehnoloogia. Ta suudab kavandada mobiilirakendusi ning lihtsamaid neist ka ise valmis teha."
  }
  [4020]=>
  object(stdClass)#4021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7165"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam Kursuse edukaks läbimiseks peavad tudengid: • lahendama disainiülesande (40% koondhindest) • sooritama testi (20%) • kirjutama essee ja tegema esitluse kursusel käsitletud teemal (40%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kursuse eesmärk on tõsta interaktsioonidisainerite teadlikkust vaegkuuljate, -kõnelejate ja -nägijate ning vanurite erivajadustest uute tehnoloogiate kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(485) "1. Kommunikatsioonisüsteemid vaegkuuljatele ja -kõnelejatele 2. Tele-subtiitrid vaegkuuljatele 3. Sõnaennustustarkvara vaegkuuljatele ja -lugejatele 4. Taaskasutatav vestlus kõnelemisvaegusega inimestele 5. Loo jutustamine ning emotsioonid sünteetilises kõnes 6. AAK (avardatud ja alternatiivse kommunikatsiooni) seadmete disainimisel saadud õppetunnid 7. IT süsteemid vanuritele 8. Harilik ja erakorraline inimese-arvuti vaheline interaktsioon 9. Kasutajatundlik kaasav disain"
    ["vljund"]=>
    string(445) "• Tudeng tunneb mõisteid “harilik ja erakorraline HCI”, “kasutajatundlik kaasav disain”, “dünaamilise mitmekesisuse disain” ("Ordinary and Extra-ordinary HCI", "User Sensitive Inclusive Design", "Design for Dynamic Diversity") • Arusaam praktilistest ja eetilistest väljakutsetest meditsiini valdkonnas töötamisel. • Kuidas loova disaini tehnikat on võimalik kasutada kasutajakeskse ja universaalse disaini laiendamiseks."
  }
  [4021]=>
  object(stdClass)#4022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7166"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Eksami hinde moodustavad: Ülesanded 30% Projekt 50% Individuaalne ja grupitöö 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kursus annab tudnegitele võimaluse süveneda semantiliste tarkvarasüsteemide arenduse ja uuringute valdkonda."
    ["sisu"]=>
    string(1247) "Semantilised tarkvaralahendused on kiiresti arenev interdistsiplinaarne valdkond, kus andmed on struktureeritud ja organiseeritud vastavalt kasutajate vajadustele ning eesmärkidele, et pakkuda neile sisukamat kasutajakogemust. Kursus annab tudengitele ülevaate semantiliste tarkvaralahenduste valdkonna uurimisseisust, olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest ja praktilistest rakendusvõimalustest. Tudengid saavad sealjuures kasutada oma varasemaid kogemusi seotud valdkondadest nagu loomuliku keele analüüs, masinõpe, intelligentsed süsteemid, sotsiaaltarkvara, multimeediumi semantika, tarkvaraarendus jne, loomaks uusi semantilise tarkvara rakendusvõimalusi. Loengutes keskendutakse semantiliste tarkvaralahendustega seotud mõistetele, tehnoloogiatele, rakendustele ja valdkonna tulevikuperspektiividele. Peamised teemad loengutes on semantiline analüüs, semantilised keeled ja seostamine, semantilised rakendused, semantiline programmeerimine ja kasutajaliidesed. Neis omakorda käsitletakse spetsiifilisemaid valdkondi nagu sildistamine (tagging) ja siltide analüüs, seotud andmestikud, semantilised repositooriumid ja infootsing, semantiline veeb ja ontoloogiad, semantiliste süsteemide arendamine ja rakendusvaldkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Tudengid on teadlikud semantiliste tarkvaralahenduste piiridest, puudustest, kasuteguritest, olemasolevate tehnoloogiate väljakutsetest ning valdkonna uurimisseisust. Kursuse läbinutel on piisavad teadmised ja oskused semantilise tarkvara disainimiseks ning arendamiseks."
  }
  [4022]=>
  object(stdClass)#4023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7167"
    ["hindamine"]=>
    string(261) "Eksam 33% õppetöös osalemine, sh ülesannete lahendamine ja tunnikontrollid 33% Web 2.0 lahenduse analüüs (kirjalik raport ja suuline ettekanne) rühmatööna 33% Ettevõtlus 2.0 juhtumiuuringu analüüs (kirjalik raport ja suuline ettekanne) rühmatööna"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade Web 2.0 rakendustest ja nende disainipõhimõtetest – kuidas neid sotsiaalsete tarkvaralahenduste kontekstis kasutatakse ja kuidas neid on võimalik rakendada ettevõtluse seisukohast."
    ["sisu"]=>
    string(711) "(1) Web 2.0 rakendused. Analüüsitakse erinevaid Web 2.0 rakendusi (e.g. wikid, blogid, sildistamine (tagging) ja saadakse ülevaade põhimõtetest, kuidas need inimestevahelist suhtlust toetavad. Töö toimub väikestes gruppides. (2) Sotsiaaltarkvara. Tudengid töötavad kirjandusega, kus antakse ülevaade viisidest, kuidas on sotsiaaltarkvara võimalik rakendada (e.g. kollaboratiivne filteerimine, online-oksjonid, turuprognoosid, hinnangu-süsteemid (reputation systems), sotsiaalne valikutegemine (social choice), verifitseerimismängud) (3) Ettevõtlus 2.0. Tudengid tutvuvad juhtumiuuringutega web 2.0 ja sotsiaaltarkvara rakendamisest ettevõtluse kontekstis ning esitavad vastavasisulised raportid."
    ["vljund"]=>
    string(499) "Tudengid: - on teadlikud erinevatest tehnoloogilistest lahendustest, millega on võimalik sotsiaalset suhtlust toetada ning mõistavad nende üldisi disainipõhimõtteid. - on teadlikud viisidest, kuidas sotsiaalsed tarkvaralahendused võimaldavad arvutitel teha intelligentseid soovitusi, otsuseid ja järeldusi, mis muul moel võimalikud poleks. - mõistavad ja on võimalised rakendama eelpoolmainitud vahendeid ja põhimõtteid ettevõtluse kontekstis teadmusjuhtimiseks või turundustegevuseks."
  }
  [4023]=>
  object(stdClass)#4024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7168"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Exam. Quotation is distributed as follows: 70% – group project 30% – cross referenced review of a selected book or 3 articles"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kursuse eesmärk on tutvustada ekdperimentaalsete sisend- ja väljundseadmete rakendusvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Ülevaade mõistetest, visioonidest ja argumentidest, mis laiendavad traditisooniliste interaktsioonitehnikate piire. Näited rakendusvõimalustest, peamiselt käegakatsutavate tarkvaralahenduste ning augmenteeritud reaalsuse valdkonnast. Rakendusvõimalusi tutvustatakse läbi praktilise lähenemise, disaini ja juurutamisülesanded lahendatakse kasutades erinevaid tehnoloogilisi vahendeid (füüsilised vidinad, maatriks-vöötkoodid, raadiosageduste tuvastamise süsteemid)."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Tudengid omandavad kontseptuaalsed ja tehnilised teadmised interaktiivse media projektide disainiks ja juurutamiseks kasutades alternatiivseid sisend- ja väljundseadmeid. Tudengid on teadlikud traditsiooniliste sisend- ja väljundseadmete piiratusest."
  }
  [4024]=>
  object(stdClass)#4025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7169"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Kursuse edukaks läbimiseks peavad üliõpilased: • sooritama kõik disainiülesanded (40%); • koostama ühe kaaslase arendustöö hindamise (40%); • kajastama tehtud töö tulemusi portfoolios (nt blogis) ja tegema oma tööst seminari ettekande (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(976) "Kursuse eesmärk on arendada üliõpilaste: • võimet selgitada, kui oluline on veebile ligipääsetavuse tagamine puuetega ja eakatele inimestele; • oskust nimetada puuetega ja eakate inimeste poolt põhilisi veebi kasutamisel kogetavaid takistusi; • oskust kirjelda ärimudelit, mis mõjutab ettevõtte või organisatsiooni poolseid veebi ligipääsetavuse tagamiseks tehtavaid jõupingutusi; • teadlikkust veebi kasutamisel inimese puudest tingitud asjaoludest, ning luua arusaama, kuidas on võimalik luua suuremat ligipääsetavust tagavaid veebilahendusi; • W3C veebisisu ligipääsetavuse juhiste (Web Content Accessibility Guidelines) tundmist, ja arusaama tänapäeval kõige levinumatest veebisaitide ligipääsetavuse probleemidest ning nende kõrvaldamise võimalustest; • oskusi, kuidas kasutada uusimaid W3C Ligipääsetava Internetirakenduste (Accessibility Rich Internet Applications - ARIA) soovitusi ning luua ligipääsetavaid Web 2.0 rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kursus koosneb kolmest moodulist: 1. Ligipääsetava sisu loomine; 2. Ligipääsetavuse tagamise arendusstrateegiad; 3. Veebi ligipääsetavuse hindamine. Iga moodul toob välja antud teemaga seonduva probleemistiku, annab ülevaade standarditest, töövahenditest ja parimatest praktikatest ning sisaldab enesehindamise ja vastastikuse hindamise ülesannet."
    ["vljund"]=>
    string(585) "Osalejad õpivad leidma funktsionaalseid veebi juurdepääsetavuse omadusi, rakendades WCAG 2.0 juhiseid. Osalejad õpivad tundma juhtelementide märgistamise põhialuseid, ning kohustuslikke väljade esitamist ja adekvaatsete veateadete andmist selliselt, et see oleks mõistetav puuetega inimestele. Osalejad õpivad tundma W3C veebisisu ligipääsetavuse juhiseid (WCAG 2.0); Osalejad harjutavad veebilehtede ligipääsetavuse hindamiseks rakendama ligipääsetavuse nõuetele vastavuse hindamise metoodikat WCAG-EM 1.0. Osalejad õpivad tundma ja kasutama ARIA testimise vahendeid."
  }
  [4025]=>
  object(stdClass)#4026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7170"
    ["hindamine"]=>
    string(507) "Arvestus Kursuse edukaks läbimiseks peavad osalejad: ·Olema ettevalmistunud ja aktiivselt osalema seminaril ·Esitama nõutud mahus kriitilise referaadi kasutaja kaasamise võtetest ette antud interaktiivse toote kohta. Seminaridel (3) osalemist hinnatakse pärast seminari (arutelu), võttes arvesse individuaalseid küsimusi ja vastuseid. Kriitilisel disainianalüüsil peab olema adusartiklile vastav korrektne formaat ning see peab käsitlema kõiki kursusel läbi võetud kasutaja kaasamise võtteid."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "* Anda ülevaade kasutaja kaasamise rollist inimese-arvuti interaktsioonis. * Selgitada kasutaja kaasamise mooduseid selle peamiste komponentide kaudu: vaanmine, usaldus ja emotsionaalsus * Jagada interaktiivse toote disaini analüüsimise kogemusi lähtuvalt kasutaja kaasamise aspektist."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Kontaktõpe kestab 8 nädalat ja sisaldab: 1. Kasutaja kaasamise põhimõtted ja võtted. ◦ Kasutaja kaasamise disaini võimalused ◦ Kasutaja kaasamise psühholoogia 2. Veenmise roll kasutaja kaasamiseks. 3. Seminar. 4. Usalduse roll kasutaja kaasamises. 5. Seminar. 6. Emotsionaalsuse roll kasutaja kaasamises. 7. Seminar. 8. Kursuse kokkuvõte."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Kursuse läbinud: * Saavad aru kasutaja kaasamise rollist Inimese-arvuti interaktsioonis. * Tunnevad ära kasutajat kaasavas disainis selle põhikomponendid: veenmise, usalduse ja emotsiooni. * Oskavad analüüsida interaktiivset toodet kasutaja kaasamise aspektist lähtuvalt. * Pakkuda välja disainisoovitusi paremaks kasutaja kaasamiseks."
  }
  [4026]=>
  object(stdClass)#4027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7171"
    ["hindamine"]=>
    string(622) "Essee. Essee (maht ~3000 sõna), mis hõlmab ühte aine raames käsitletud teemat. Teema ja pealkiri tuleks eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Essee annab kuni 80 punkti. Kirjalikud ülesanded. Iga loengu kohta antakse üks kirjalik ülesanne (kokku 4 ülesannet). Ülesanded tuleb teha/esitada kirjalikus vormis, kasutades blogi või saates õppejõule e-mailile Ülesanded antakse iga loengu lõpus, ning tudengil on ~nädal nende tegemiseks. Õpilased peaksid laskma õpetajal jälgida on töö progressi uudistevoo (RSS) kaudu või hoidma õpetajat kursis e-maili teel. Kirjalikud ülesanded annavad kuni 20 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Luua õpilastele võimalused arendada oma kogemustel põhinevaid teadmisi, tegeledes konkreetsete olukordade/seisunditega, mis on seotud tõhusa ja vastutustundliku tehislike objektide kasutamisega."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Loengu käigus käsitletakse nelja konkreetset kategooriat olukordi/seisundeid, mille puhul tehislikud objektid kujundavad meie kogemusi: 1) Kognitiivsed 2) Moraalsed 3) Sotsiaalsed/poliitilised 4) Eksistentsiaalsed"
    ["vljund"]=>
    string(423) "Õppija on omandanud oskusi, kuidas analüüsida oma kogemusi tehislike objektidega Õppija on omandanud oskusi, kuidas integreerida teiste kogemusi tehislike objektidega oma kogemustega Õppija on omandanud oskusi, kuidas kombineerida erinevaid kontseptsioone, mis on seotud filosoofia ja kognitiivse teadusega, et analüüsida ja esitada oma kogemusi tehislike objektidega. Õppija on omandanud kirjaliku väljendusoskuse"
  }
  [4027]=>
  object(stdClass)#4028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7172"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Eksam Hindamiskriteeriumite kaalude jagunemine: töö lugemismaterjaliga (30%) osalemine (10%) lugemismaterjalil põhinev diskussiooon (10%) projektikavand (20%) kokkuvõte ja ettekanne (30%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(878) "Inimeste ja IT-vahendite omavaheline suhe on mitmetahuline ja pidevalt muutuv. Tehnoloogia arenemisega on samas püütud teha vajalikke kohandusi, et luua paeluvamat, individuaalsemat ja sujuvamat kasutajakogemust. Kursuse eesmärgiks on uurida inimeste ja arvutite vahelise suhtluse uuest perspektiivist kaalumise tagajärgi ja mõjusid. Sellega seoses uuritakse erinevaid arusaamasid sellest, kuidas informatsiooni organiseerida ja esitleda, ning kuidas peavad selleks kohandama oma käitumist nii inimesed kui arvutid. Spetsiifilisemalt keskendutakse kaalutlustele, kuidas me: • tajume ja haldame informatsiooni (teadmiste jagamise protsessid) • kasutame meie kultuurikonteksti ning suhestume keskkonnaga (õppimise vastasmõju), • luume ja säilitame sotsiaalseid suhteid (inimese aktiivne osalemine) • igapäevaselt elame ja (koos-)tööd teeme (inimese koostöö)."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Kursusel tutvustatakse mitmeid erinevaid teadmiste jagamise ja hankimise vastasmõjude kujundamisele ning individuaalse osaluse ning koostöö tõhustamisele keskenduvaid, uute disainistrateegiate planeerimise, hindamise ja väljatöötamise võimalustele keskenduvaid teooriaid ja nende rakenduse võimalusi. Käsitletavad aspektid on: • teaduse ja tehnoloogia sotsioloogilised aspektid • infotehnoloogia sotsiaalne konstuktsioon • situatiivne tegevus • enese esitlemise ja identiteet internetis • õppimine Keskendutakse kolmele uurimisvaldkonnale: 1. Tihedalt seotud valdkonnad: 1. ergonoomikale ja IT-vahendite kasutatavusele keskenduv inimese-arvuti interaktsioon; 2. informatsiooni kogumise, manipulatsiooni ja kasutamise praktikaid uuriv infoteadus. 2. inimese seisundiga seonduvad arvutid ja arvutitehnilised osised; ning 3. veebipõhises osaluses ja koostöös inimsuhete alalhoidmiseks vajalik usaldus."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Kursuse edukal läbimisel suudavad üliõpilased: • arendada ja hinnata ja arendada viise, kuidas inimesed kohanduvad, kohandavad ja korraldavad infotehnoloogia vahendite kasutamist oma elus, ja • kavandada ja välja töötada uusi disainistrateegiaid, mis suurendavad usaldust infotehnoloogiavahenditega toimuvas interaktsiooonis, võimaldades usalduse taset reguleerivat sekkumist."
  }
  [4028]=>
  object(stdClass)#4029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7173"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksam Hindamiskriteeriumid: • miniprojekt (30%) • multimeediumi projekt ja esitlus (40%) • töö lugemismaterjalidega (20%) • osalemine praktikumides (10%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Kursus keskendub multimeediumi arvutisüsteemidele ja sisuloomele. Kursuse põhitähelepanu on suunatud põhimõtetele ja meetoditele, mis võimaldavad üliõpilastel teadvustada multimeediumi olemust ning saavutada paremaid multimeediumi loomise oskuseid, püüdes ühtlasi mõista inimesepoolse infotöötluse põhiprintsiipe (sh aistingud, tunnetus, tajumine, interaktsioon ja õppimine)."
    ["sisu"]=>
    string(1269) "Kursusel käsitletakse disainipõhimõtteid käsikäes praktiliste ülesannetega. Üliõpilased õpivad mitmekülgse ja interaktiivse multimeedia toote loomise protsessis kasutama teksti, heli, animatsiooni, video ja graafiliste elementide integreerimise vahendeid ja põhimõtteid. Kursus keskendub kolmele peamisele teemavaldkonnale: 1. Multimeediumi kasutajakogemuse grupi teemad: ◦ inimesepoolse infotöötluse põhiprintsiibid (sh aistingud, tunnetus, tajumine, interaktsioon ja õppimine); ◦ inimesepoolse infotöötluse kavandamise põhimõtted ning efektiivse ja ebaefektiivse multimeediumi disaini eristamine. 2. Tehnoloogiagrupi teemad: ◦ programmeerimiskeskkonnad, keeled ja standardid; ◦ Multimeediumisüsteemide veebikeskkonnas rakendamise baastehnikad; ◦ Arendamise protsessis järgitavad reeglid, juhised ja standardid. 3. Metodoloogia ja teostuse grupp, mis keskendub kolmele disainitegevusele: ◦ arusaamine tehnoloogiliste vahendite parima kasutamise tagamise või funktsionaalsuse realiseerimise metodoloogia baasmõistetest; ◦ multimeediumi süsteemi analüüsimine ning tugevuste, nõrkuste ning soovituste kaardistamine; ◦ multimeediumi disaini printsiipe illustreeriva multimeediumi õpisüsteemi kavandamine, disain ja arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(489) "Kursuse edukal läbimisel suudavad üliõpilased: • Selgelt mõista mitmetahulise interaktiivse multimeediumitoote loomisel sisu disainiprotsessi ning teksti, heli, animatsiooni, video ja graafiliste elementide integreerimise vahendeid ja põhimõtteid. • Analüüsida ja hinnata multimeediumisüsteemi, ning kaardistada selle tugevusi, nõrkusi, ning teha parandusettepanekuid; • kavandada ja arendada inimesepoolse infotöötluse põhiprintsiipidele vastavat multimeedia süsteemi."
  }
  [4029]=>
  object(stdClass)#4030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7174"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Eksam. Hindamine jaguneb järgmiselt: • praktikumides sooritatud ülesanded (15%) • koos kahe või kolme kaasüliõpilasega koostatud projekt (35%) • projekti presentatsioon ja kaitsmine (35%) • arutelu käigus tehtud postitused (15%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Kursusel käsitletakse disiainipõhimõtteid käsikäes praktiliste ülesannetega. Kursuse käigus õpitakse tundma veebiarenduse programmeerimisvahendeid, ning tutvutakse Avasta põhimõtteid kliendipoolse ja lühidalt ka serveripoolse kodeerimine põhimõtteid, sealhulgas veebirakenduste andmebaasidega liidestamist."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Kursus sisaldab järgmist: 1. Lühitutvustuse Interneti, interaktiivse multimeedia ja kommunikatsiooni keskkondade lühitutvustus; 2. Lühiülevaade inimesepoolse infotöötluse tundmise olulisusest funktsionaalsete ja hästi kavandatud veebisaitide loomisel; 3. Veebiarendus, sh: • Baasteadmised serveripoolne kodeerimisest PHP-ga, serveripoolsest SQL kodeerimisest (MySQL), • ning kliendipoolsest veebiarendusest CSS, Javascript ja HTML baasil."
    ["vljund"]=>
    string(886) "Kursuse edulal läbimisel ülõpilastel on: teadmised ja oskused, mis näitavad: • kaasaegsete veebiarenduste suundumuse tundmist; • arusaamist veebirakenduste olemusest; • suutlikkust veebirakendusi arendada, teostada ning töökorras hoida. intellektuaalsesed oskused: • mõistavad veebilahenduste arendamisel, analüüsimisel ja raportite koostamisel süstemaatilise probleemilahenduse rakendamise eeliseid; • rakendavad veebiprogrammeerimisel süstemaatilist probleemikäsitlusviisi, • mõistavad veebirakenduste loomise erinevaid meetodeid, tehnikaid ja protsesse. praktilised oskused: • kindlustunna veebiprogrammeerimises; • suutlikkus programmeerida ühes tänapäevases serververipoolses kodeerimiskeeles (JavaScript), põhiliste SQL käskude täitmiseks serveri poolel, kaasates PHP ja HTML märgendamist; • suutlikkus parandada olemasolevaid veebirakendusi."
  }
  [4030]=>
  object(stdClass)#4031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7175"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4031]=>
  object(stdClass)#4032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7176"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4032]=>
  object(stdClass)#4033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7179"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksami hinne moodustub kogu kursuse käigus sooritatud jooksvate ülesannete summaarsest tulemusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Aine eesmärk on anda sissejuhatus ja terviklik, kuid pinnapealne ülevaade õpimängude temaatikast. Üliõpilased saavad ülevaate õpimängude olemusest, mängimise ja mängimisega seotud uuringutest, mängude kavandamise protsessist ja regulatsioonidest."
    ["sisu"]=>
    string(350) "• Mängu definitsioon • Mängude ajalugu • Mängu elemendid • Õpimängu ja tõsise mängu olemus • Õpimängude mängude näited • Õpieesmärgi sidumine mängimise tegevusega • Mängudega seotud teooriad • Mängu kavandamise üldine raamistik • Mängude arendamise meeskond ja rollid • Mäng kavandamisega seotud dokumentatsioon"
    ["vljund"]=>
    string(172) "Kursuse läbinud: • Mõistavad mängu ja õpimängu olemust • Oskavad analüüsida olemasolevaid mänge • Omavad ülevaadet mängude kavandamise üldisest protsessist"
  }
  [4033]=>
  object(stdClass)#4034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7180"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Arvestus – arvestuse raames toimub rühmatöös loodud digitaalsete prototüüpide esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse eesmärk on tutvustada prototüüpide kavandamise, arendamise ja hindamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(241) "• Avastuslik, eksperimentaalne ja evolutsiooniline prototüüpimine • Horisontaalne ja vertikaalne prototüüpimine • Madala ja kõrgsagedusega prototüüpimine • Kavandamise mustrid • Prototüüpimise empiirilised hindamismeetodid"
    ["vljund"]=>
    string(328) "Kursuse läbinud: • On teadlikud erinevatest prototüüpimise võimalustest • Oskavad valida erinevatest prototüüpimise meetoditest sobiva • On teadlikud prototüüpide hindamise erinevatest võimalustest • Oskavad prototüüpe hinnata erinevate meetodite alusel • Oskavad kavandada, arendada ja hinnata prototüüpe"
  }
  [4034]=>
  object(stdClass)#4035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7184"
    ["hindamine"]=>
    string(259) "Arvestus. Arvestus koosneb individuaalsete kodutööde kaitsmisest ja praktilisest testist. Praktilise testi positiivseks sooritamiseks peab vastama õigesti vähemalt 60% küsimustest. Materjalide kasutamine on lubatud, kuid interneti kasutamine on keelatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Aidata õppijate arvutikasutamise ja programmeerimise oskus tasemele, et oleks võimalik tulemuslikult kaasa töötada HCI õppekava vastavaid oskusi vajavates kursustes. Luua võimalused Java rakenduste väljatöötamiseks. Tutvustada programmeerimise aluseid ja objekt-orienteeritud programmeerimispõhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Arvuti ja arvutivõrkude tööpõhimõte. Veebilehtede võimalused, kavandamine ja koostamine. Programmeerimise alused. Tutvumine Javascriptiga. Programmeerimiskeelte võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Üliõpilane saavutab oskused õpingute jätkamiseks ainetes, mis vajavad põhilisi arvuti kasutamise ja programmeerimise oskusi."
  }
  [4035]=>
  object(stdClass)#4036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI7185"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4036]=>
  object(stdClass)#4037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8003"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksam. Hinne kujuneb iseseisva töö ja lahtiste küsimustega testi tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Luua võimalused doktoritöö koostamiseks vajalike uurimismeetodite-alaste teadmiste omandamiseks ning kaasa aidata uurimismeetodite rakendamise ja nende kasutamise efektiivsuse hindamise oskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Teadusmetodoloogia filosoofilised alused. Uuringutüüpide klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Erinevad lähenemised empiiriliste uurimuste läbiviimiseks: kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja kombineeritud uuringudisainid. Valikuuring, eksperiment, etnograafia, põhistatud teooria, narratiivuuring, juhtumiuuring, tegevusuuring, arendusuuring. Uurimisstrateegiate ja -meetodite valik sõltuvalt uurimisprobleemi püstitusest."
    ["vljund"]=>
    string(592) "Teab ning mõistab diskursust, millest lähtuvad erinevate uurimisviiside ja –meetodite aluspõhimõtted; Tunneb ja oskab võrdlevalt eristada põhilisi uuringute tüüpe lähtuvalt metodoloogilisest ülesehitusest; Tunneb uuringutele esitatavaid põhilisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata uuringu kvaliteeti; Oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ning koostada uuringu metodoloogilise plaani kooskõlas püstitatud küsimustega; Oskab koostada lihtsamaid andmekogumise instrumente; Oskab uurimistööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [4037]=>
  object(stdClass)#4038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Luua võimalused andmeanalüüsialaste täiendavate teadmiste omandamiseks neile, kes oma erialast või huvist ja suundumusest tingituna vajavad oskust tõlgendada mitmemõõtmelisi erinevusi ja seoseid kirjeldavaid mudeleid ning lihtsamaid mitmemõõtmelisi dispersioonanalüüsi ja regressioonimudeleid ka ise vastava tarkvara abil koostada."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Ülevaade tuntumatest sotsiaal- ja kasvatusteadustes kasutatavatest mitmemõõtmelise statistika meetoditest: mitmefaktoriline ja mitmene dispersioonanalüüs, lineaarne ja logistiline regressioonanalüüs. Lähtudes konkreetsetest andmetest ning uurimistöös kerkivatest probleemidest antakse ülevaade nimetatud statistiliste meetodite teoreetilisest baasist, rakendamise tingimustest ning meetodite rakendamisel saadavate tulemuste interpreteerimisest. Kursus sisaldab praktiliste andmeanalüüsi ülesannete lahendamist, milleks kasutatakse tuntud statistikapaketti SPSS. Kursuse põhiosa koosneb seminari tüüpi loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(583) "Omab kogemust andmetest lähtuvate ning mitmemõõtmeliste statistiliste (prognoosi)mudelite koostamist eeldavate küsimuste püstitamiseks; Mõistab käsitletud mitmemõõtmelise statistika meetodite olemust, teab nende rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada; Oskab valida vastavalt andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires); Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara lihtsamate mitmemõõtmeliste mudelite koostamiseks (käsitletud meetodite piires)."
  }
  [4038]=>
  object(stdClass)#4039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Luua võimalused andmeanalüüsialaste täiendavate teadmiste omandamiseks neile, kes oma erialast või huvist ja suundumusest tingituna vajavad oskust tõlgendada andmeid koondavate mitmemõõtmelise statistika meetodite tulemusi ning lihtsamaid andmeid grupeerivaid mudeleid ka ise vastava tarkvara abil koostada."
    ["sisu"]=>
    string(720) "Ülevaade tuntumatest sotsiaal- ja kasvatusteadustes kasutatavatest andmete grupeerimisele suunatud meetoditest: klasteranalüüs, faktoranalüüs, mitmemõõtmeline skaleerimine, diskriminantanalüüs. Lähtudes konkreetsetest andmetest ning uurimistöös kerkivatest probleemidest antakse ülevaade nimetatud statistiliste meetodite teoreetilisest baasist, rakendamise tingimustest ning meetodite rakendamisel saadavate tulemuste interpreteerimisest. Kursus sisaldab praktiliste andmeanalüüsi ülesannete lahendamist, milleks kasutatakse tuntud statistikapaketti SPSS. Kursuse põhiosa koosneb seminari tüüpi loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(546) "Omab kogemust andmeid koondavate mitmemõõtmeliste statistiliste mudelite koostamist eeldavate küsimuste püstitamiseks; Mõistab käsitletud mitmemõõtmelise statistika meetodite olemust, teab nende rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada; Oskab valida vastavalt andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires); Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara lihtsamate mudelite koostamiseks (käsitletud meetodite piires)."
  }
  [4039]=>
  object(stdClass)#4040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8007"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Exam."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks erinevate kombineeritud uuringudisainide kohta ning aidata kaasa kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid eri viisil integreerivate uurimisviiside (mixed methods research) rakendamise ja nende kasutamise efektiivsuse hindamise oskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(989) "Kursuse alguses pakutakse välja raamistik aitamaks mõista mistahes empiirilise uuringu metodoloogilist ülesehitust (hõlmab nii kvantitatiivsed, kvalitatiivsed kui kombineeritud uuringudisainid). Seejärel keskendutakse kombineeritud uuringudisainide ülesehitusega seotud praktilisematele küsimustele s.h kombineeritud uuringudisainide tüübid, erinevate väljavõtumeetodite, andmekogumise viiside ja andmeanalüüsi tehnikate kasutamine kombineeritud metodoloogilise lähenemisega uuringutes. Tehakse ülevaade ka kombineeritu uuringudisainide arengut mõjutavatest filosoofilistest koolkondadest ning vastavast diskursusest. Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja kodutöödest. Seminarides aktiivseks osalemiseks peavad osalejad lugema metodoloogilisi küsimusi käsitlevaid materjale, kriitiliselt analüüsima artikleid, kus kajastatakse kombineeritud uuringudisainiga uurimuste tulemusi ning tegema praktilisi harjutusi, mis puudutavad uurimisinstrumentide koostamist vms."
    ["vljund"]=>
    string(795) "• On kursis ning mõistab diskursust, mis käsitleb kombineeritud uuringudisainide (mixed methods research) kasutust • Tunneb ja oskab võrdlevalt eristada erinevaid põhjusi ning eesmärke kombineeritud uuringudisainide kasutamiseks. • Oskab püstitada eesmärke ja uurimisküsimusi, mis eeldavad kombineeritud uuringudisainide kasutamist • Oskab koostada kombineeritud disainiga uuringu metodoloogilise plaani, mis on kooskõlas püstitatud eesmärkide ja uurimisküsimustega. • Tunneb uuringutele (s.h kombineeritud disainiga uuringutele) esitatavaid põhilisi kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata uuringu kvaliteeti. • Mõistab ja oskab vältida tüüpilisi probleeme kombineeritud disainiga uuringute raportites (akadeemilised artiklid, väitekirjad jms)."
  }
  [4040]=>
  object(stdClass)#4041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8101"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksam. Hindamisele pääsemise eeltingimuseks on analüütilise käsitluse esitamine ja selleteemalise seminari läbiviimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Võimaldada saada süstemaatiline ülevaade infoühiskonna ja sellega seonduvate mõistete ja kontseptsioonide kujunemisest, aga samuti infoühiskonna iseloomulike protsesside toimimist tagavatest IT-lahendustest ning nendega seonduvatest probleemidest, väljakutsetest ja arengusuundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Infoühiskonna mõiste kujunemislugu: definitsioonid, autorid, käsitluste alused/põhjendused. Infoühiskonna mõistega seonduvad mõisted ja kontseptsioonid (postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, võrguühiskond jne), nende kriitika. Infoühiskonna tänapäevane käsitlus, sellele iseloomulikud struktuurid, protsessid ja tegevusvaldkonnad (sotsiaalsed võrgustikud, teadmushaldus ja ­teenused jne). Infoühiskonna mõju ühiskondlike suhete, majanduse ja kultuuri arengule. Infoühiskonna arengut toetavad programmid, institutsioonid ja uuringud. Infoühiskonna iseloomulike IT-protsesside raamistikud. Lisaks töötab iga üliõpilane kursuse jooksul läbi infoühiskonna mingi spetsiifilise aspekti problemaatika ning koostab sellekohase (suurusega 30 000 kuni 40 000 tähemärki) analüütilise käsitluse ja kannab selle ette."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Omab süstemaatilised teadmised infoühiskonna ja sellega seonduvate mõistete ning kontseptsioonide kujunemisloost; On võimeline analüüsima infoühiskonna erinevate aspektide võimalikku mõju ühiskondlike suhete, majanduse ja kultuuri arengule; Teab infoühiskonna iseloomulike protsesside toimimist tagavaid IT-lahendusi, probleeme ja arengusuundumusi; On võimeline koostama infoühiskonna temaatikast analüütilisi käsitlusi ning läbi viima selleteemalisi seminare."
  }
  [4041]=>
  object(stdClass)#4042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8102"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Arvestus on suuline ning selle eelduseks on juhendavale õppejõule kursuse raames läbiviidud tegevuste kohta ammendava kokkuvõtte esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Võimaldada üliõpilasel kujundada erialateadmiste praktikas rakendamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Erialane rakenduslik tegevus seisneb kas doktoriuuringute läbiviimiseks vajalike praktiliste rakenduste väljatöötamises või doktoriuuringute käigus saadud tulemuste rakendamises konkreetses kontekstis. Selleks võib olla näiteks: 1) mingi metoodika piloteerimiseks vajaliku koolituskursuse väljatöötamine ja läbiviimine; 2) mingi protsessi kirjeldamiseks sobiva raamistiku või mudeli väljatöötamine või kohandamine ja selle rakendatavuse/adekvaatsuse kontroll; 3) mingi nähtuse uurimiseks vajaliku tarkvaralahenduse väljatöötamine ja juurutamine."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Oskus töötada välja ja juurutada erialateadmisetele tuginevaid praktilisi lahendusi."
  }
  [4042]=>
  object(stdClass)#4043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8103"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eksam on suuline ning toimub üliõpilase ja õppejõu vahelise diskussiooni vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Soodustada puuduvate baasteadmiste omandamist IKT kitsamas valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Doktorant, kes pole eelnevatel õppetasemetel piisavalt omandanud vastava valdkonna baasteadmisi, omandab need õppejõu poolt antavate publikatsioonide abil."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Doktorant omab IKT kitsamas valdkonnas vajalikud baasteadmised ning suudab õpitut seostada oma doktoritöö temaatikaga."
  }
  [4043]=>
  object(stdClass)#4044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8104"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Arvestus on suuline ning selle eelduseks on juhendavale õppejõule kursuse raames loodud materjalide ja läbiviidud tegevuste kohta ammendava kokkuvõtte esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Võimaldada üliõpilasel omandada oskused ülikooli põhiliste akadeemiliste tegevuste läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Iga üliõpilane: 1) viib läbi õppetööd vähemalt 2 EAP mahus; 2) juhendab vähemalt kahe bakalaureusetöö koostamist; 3) on vähemalt ühe magistrandi kaasjuhendaja; 4) osaleb vähemalt ühe rahvusvahelise teadus- ja arendusprojekti täitmisel."
    ["vljund"]=>
    string(62) "On võimeline heal tasemel läbi viima õppe- ja teadustööd."
  }
  [4044]=>
  object(stdClass)#4045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8105"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Eksam. Hindamine toimub üldjuhul doktoritöö avaliku kaitsmise alusel; kaitsmiskomisjon hindab doktoritööd ja selle kaitsmist, arvestades ka oponentide retsensioone."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua võimalused rahvusvaheliselt tuntud spetsialisti kujunemiseks mingil infoühiskonna tehnoloogiate alasel aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Doktoritöö koostamine tugineb üliõpilase isikliku uurimistöö tulemuste põhjal. Uurimistöö toimub uurimisrühma koosseisus ning võib olla osaliselt või täielikult läbi viidud ühisuuringute raames."
    ["vljund"]=>
    string(901) "Kursuse läbinu: On mingis IKT probleemivaldkonnas rahvusvaheliselt tuntud spetsialist; Omab ammendavaid teadmisi doktoritööga määratletud kitsamast uurimisvaldkonnast; Oskab kasutada teaduslikke meetodeid ja kaasaegseid tehnoloogiaid IKT alaste probleemide analüüsimisel ja lahendamisel; Oskab koostada heatasemelisi teaduslikke ja populaarteaduslikke inglisekeelseid publikatsioone ning esitlusi; Oskab töötada eesti- ja ingliskeelses meeskonnas ja meeskonnajuhina kaasata erinevaid partnereid; Tuleb toime mitmekesiste menetlusviiside valdamist eeldavate tööülesannetega muutuvates ja ootamatutes olukordades; Suur iseseisvus, algatusvõime, vastutus analüüsimise, diagnoosimise ning otsuste tegemise ja nende elluviimise eest; On valmis järgima professionaalseid, eetilisi ja autorikaitsealaseid nõudeid; On valmis analüüsima enda kutsealast tegevust ja kavandama edasist arengut."
  }
  [4045]=>
  object(stdClass)#4046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8106"
    ["hindamine"]=>
    string(209) "Arvestus. Hindamisele pääsemise eeltingimuseks on: 1) seminaride kokkuvõtteartikli (mahus 20 000-25 000 tähemärki) esitamine; 2) seminariettekande pidamine ning 3) osavõtt vähemalt 75%-ist seminaridest."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Kujundada üliõpilastel selge arusaam rahvusvahelise tippteaduse viimase aja saavutustest ja aktuaalsetest probleemidest TLÜ informaatika instituudis läbiviidava teadustegevuse valdkonnas (eelkõige sotsiaaltarkvara ja teadmussüsteemide arendamise ja rakendamise problemaatika), aga samuti teadusliku ettekande koostamise ja esitamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Kursus koosneb iga konkreetse üliõpilase seisukohalt sisuliselt kahest osast: 1) osavõtt iga-nädalastest kohalike ja/või kutsutud teadlaste poolt läbiviidud seminaridest, millel ettekandja tutvustab (ja diskuteerib) oma uurimisvaldkonna aktuaalseid probleeme, enda ja kolleegide olulisemaid teadussaavutusi, nende rakendus- ja edasiarendusvõimalusi; 2) ühe seminari ettevalmistamine ja läbiviimine enda teadustöö teemal."
    ["vljund"]=>
    string(159) "üliõpilane suudab anda adekvaatse ülevaate ja diskuteerida enda ning kogu TLÜ informaatika instituudi viimase perioodi teadussaavutusi ning -tegevussuundi."
  }
  [4046]=>
  object(stdClass)#4047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8107"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Hindamismeetodi määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda doktorandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul doktoritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [4047]=>
  object(stdClass)#4048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8108"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Hindamismeetodi määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda doktorandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul doktoritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [4048]=>
  object(stdClass)#4049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8109"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Eksam. T&A projektiplaan - 60%, presentatsioon - 20%, retsensioon - 20%."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Kujundada doktorantidel teadus- ja arendusprojektide (T&A-projektide) kavandamise, analüüsimise ja hindamise võimekus, aga samuti teadmised T&A-projektide täitmise spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(591) "Projektide ja projektijuhtimise põhimõisted. T&A-projektide spetsiifika ja roll T&A-tegevuses. T&A-projektide kavandamise metoodikad ja hindamise kriteeriumid. T&A-projekti kavandamine: eesmärk, uurimisülesanded/hüpoteesid, projekti nimetus, senitehtu analüüs, uurimismetoodika kavandamine, projekti tegevuste/struktuuri ja ressursside kavandamine, projekti tulem ning selle rakendamisvõimaluste hindamine. T&A-projektide retsenseerimine. T&A-projektide täitmine. Ülevaade T&A-projekte finantseerivatest institutsioonidest. Kursuse jooksul analüüsitakse suurt hulka T&A-projekte."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Üliõpilane... • oskab koostada T&A-projekti plaani; • oskab retsenseerida T&A-projekti; • on teadlik T&A-projektide täitmisel esinevatest olulisematest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest."
  }
  [4049]=>
  object(stdClass)#4050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8110"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Eksam. Eksamihinne koosneb järgmistrest komponentidest: 80% neli retsensiooni 20% kolme retsensiooni kommentaarid."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Võimaldada saada põhjalik ülevaade inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonnas aktuaalsetest uurimisküsimustest ja läbiviidavatest teadusuuringutest."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kursuse raames loetakse ja analüüsitakse viimastel aastatel inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonnas avaldatud olulisemaid teadusartikleid ja raamatupeatükke, võimaldamaks saada ülevaade momendil rahvusvahelisele teadlaskogukonnale enim huvi pakkuvatest probleemidest."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilastel on põhjalik ülevaade inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonnas aktuaalsetest uurimisküsimustest ja läbiviidavatest teadusuuringutest."
  }
  [4050]=>
  object(stdClass)#4051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8111"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Meeskonnapõhine projekt ja eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "• Oskus modelleerida äriprotsessi (pool)mitteametlikust kuni ametliku tasandini. • Äriprotsessi ressursside perspektiivi määratlemine ning parenduste ulatuse mõistmine. • Töövoogude analüüsimine vigade tuvastamiseks, mustrite kindlaksmääramiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. • Äriprotsesside juurutamise süsteemi funktsioonide ja arhitektuuri mõistmine."
    ["sisu"]=>
    string(1310) "Äriprotsesside modelleerimise ja automatiseerimise kursus ühendab endas äriprotsesside ümberprojekteerimise (BPR) ja teenusele orienteeritud arvuti-andmetöötluse (SOC) distsipliine näitamaks, kuidas avaliku ja erasektori organisatsioonide äriprotsesse aja ja raha kokkuhoiu ja kõrgekvaliteediliste teenuste väljatöötamise eesmärgil ümber projekteerida ning internetitehnoloogiate abil automatiseerida. Äriprotsesside ümberprojekteerimine on määratletav äriprotsesside fundamentaalse ümberhindamise ja radikaalse ümberkujundamisena eesmärgiga vähendada tuntavalt kulusid ning tõsta hüppeliselt kvaliteeti ja teenindustaset. Siinjuures on äriprotsess protsess, mis on suunatud teatud toodete valmistamisele. Tooted võivad olla füüsilised (nagu näiteks veok või sild) või immateriaalsed (nagu disain või kahju hindamine kindlustusjuhtumi puhul) või kombinatsioonid immateriaalsetest ja füüsilistest elementidest. Teenusele orienteeritud arvuti-andmetöötlus (SOC) on määratletav kui infotehnoloogia distsipliin, kus kasutatakse veebiteenuseid töötamaks välja lõdvalt seotud rakendusi, milles süsteemidevaheline vastastikune sõltuvus on viidud miinimumini. SOC tugineb teenusele orienteeritud arhitektuuri (SOA) tehnoloogiapinule, mille põhikihid on XML, SOAP ja HTTP."
    ["vljund"]=>
    string(848) "Kursuse jooksul omandatakse järgmised põhioskused: • arusaamine äriprotsessi juhtimise olulisusest ettevõttes; • erinevate märgisüsteemidega äriprotsesside modelleerimine; • äriprotsesside ümberprojekteerimine praegusest olukorrast eesmärgiks seatud olukorrani, nt tegelemine pudelikaeladega ja töökoormuse parem jaotamine, tööde kiirem lõpetamine; • mustrite rakendamine erinevate äriprotsessi tahkude suhtes, s.o juhtimisvoog, andmevoog, organisatsiooni ressursid; • äriprotsesside kontrollimine formaalsete korrektsusnäitajate osas, nt töökindlus, sidusus ja ohutus, muutumatus, korrektne lõpetamine; • ümberprojekteeritud äriprotsesside automatiseerimine SOC-tehnoloogiate abil, nt kindlaksmääramine teenusele orienteeritud arhitektuuris ja veebiteenustes, kasutades SOCi seadistust ja kehtestamisrakendusi."
  }
  [4051]=>
  object(stdClass)#4052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8112"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "50% - interaktiivse prototüübi arendamine ja seminaril ettekande tegemine 50% - essee kahel kursuse käigus käsitletud teemal"
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Kursuse põhieesmärk on tutvustada lõppkasutajast lähtuva tarkvaradisaini (End-User Development) käsitlust ning analüüsida, kuidas luua lõppkasutaja poolset seadistamist ja kohandamist ning edasiarendamist võimaldavaid interaktiivseid süsteeme."
    ["sisu"]=>
    string(418) "Kursuse põhiteemad: - Interaktsiooni ja ühisarenduse mudel - Lõppkasutajast lähtuv tarkvaradisain (EUD) - Meta-disain - Osaluskultuurid - Sotsiaalne loovus - Tarkvaraarenduse mudel Software-Shaping Workshops (SSW) - SSW mudeli ülekandmine erinevatesse tegevusvaldkondadesse - EUD rakendamine teenuse-põhise interaktiivse keskkonna visuaalse kujundamise protsessis Arutelu näidisrakenduste ja projektide põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Üliõpilased omandavad lõppkasutajast lähtuva tarkvaradisaini teoreetilised alused ning meetodid selliste kõrgema taseme interaktiivsete süsteemide arendamiseks, mis arvestavad uusimaid tehnoloogilisi võimalusi ning mida on lõppkasutajatel võimalik konfigureerida, kohandada ja edasi arendada."
  }
  [4052]=>
  object(stdClass)#4053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8113"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Hindamismeetodi määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda doktorandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul doktoritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [4053]=>
  object(stdClass)#4054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "IFI8114"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Hindamismeetodi määratleb juhendav õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda doktorandile võimalus läbida individuaalset huvi pakkuvaid, kuid õppekava(de)s mitteolevad erialaained."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Määratletakse juhendava õppejõu (üldjuhul doktoritöö juhendaja) poolt. Juhendav õppejõud määratleb koostöös üliõpilasega aine sisu, õpieesmärgid ning üliõpilase juhendamise ja hindamise viisi."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Määratletakse juhendava õppejõu poolt."
  }
  [4054]=>
  object(stdClass)#4055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6001"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Eksam. Hinne kujuneb rühmatöö tulemusena koostatud ettekannete, kirjaliku valikvastustega testi ja individuaalsete tööde tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Valdkondadevaheline valikaine. Anda teadmised olulisematest õpitegevuses vajalikest traditsioonilistest ja elektroonilistest infoallikatest ning teoreetilistest infootsistrateegiatest ja –taktikatest, samuti analüütilise kirjeldamise ja infootsinguliste oskuste omandamine allikate praktilisest kasutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(678) "Infoühiskond ja infokirjaoskus. Põhimõisted ja -teooriad. Internet infootsingu keskkonnana. Eestikeelne veeb. Infovajaduse äratundmine ja kindlaksmääramine. Infootsingu protsess. Infootsingu strateegiad ja taktikad. Infopäringu sõnastamine, otsingutehnikad. Sobilike infoallikate määratlemine, leidmine, valik. Dokumendi olemasolu ja leidumust peegeldavad infoallikad. Infootsing raamatukogus: traditsioonilised ja uued võimalused. Infootsing teemakataloogide, otsivahendite, metaotsivahendite ja portaalide vahendusel. Infootsing teadusandmebaasides ja -ajakirjades. Faktiotsingut võimaldavad infoallikad. Infootsingu tulemuste ja infoallikate hindamine. Viitamine."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb erinevaid infoallikaid; Tunneb erinevaid otsitehnikaid; Oskab valida õoge otsistrateegia; Oskab hinnata infootsingu tulemusi; Oskab viidata kasutatud infoallikatele."
  }
  [4055]=>
  object(stdClass)#4056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Kujundada teoreetiline baas infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse alal ning luua eeldused teadmiste kujunemiseks infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse põhimõistete, olulisemate teooriate ning uurimissuundade kohta. Arendada teadmisi ja süvendada arusaamu infoteaduse olemusest, kujunemisest ning seostest teiste teadusaladega."
    ["sisu"]=>
    string(1939) "Raamatukogunduse mõisted. Raamatukogunduse kujunemine, arenguetapid. Raamatukoguteaduse käsitlused. Raamatukogu kui mäluasutus. Library 2.0. Eri tüüpi raamatukogud, nende tunnusjooned, tegevusvaldkonnad ja sihtgrupid. Raamatukoguvõrk. Koostöö . Õiguslik raamistik. - Raamatukogu digitaalses keskkonnas. - Infoteaduse kujunemine ning seda mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. Informatsiooni uurivad teadused. Infoteaduse määratlus, põhiküsimused, uurimisaine, ülesanded ja intellektuaalne struktuur. Infoteaduse peamised arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused. Infoteadus teadusvaldkonnana, peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisteemad. Infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega. - Infoteaduse põhimõisted. Andmed, informatsioon, teadmised, teadmus. Infokäitumine, infovajadus, info hankimine, infootsing ja -kasutamine. Infojuhtimine, infohaldus, infokorraldus, dokumendihaldus. Infosüsteemid ja -võrgud. Infoühiskonna mõiste ja käsitlused (Bell, Baudrillard, Poster, Castells, Schiller, Aglietta, Giddens, Habermas jt). Informatsiooniline infrastruktuur, infopoliitika ja strateegia. Infoüleküllus ja infokirjaoskus. - Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad. Uuringud informatsiooni olemusest, infovajadusest, info hankimisest ja otsingust, infokirjaoskusest. Infotegevuse arengust Eestis. Infotöö mehhaniseerimisest ja automatiseerimisest. Infotegevuse kaasaegsed probleemid. Infoteaduste areng Eestis.. - Infotöötaja roll ühiskonnas. Infotöötaja roll ja ülesanded erinevates infosektorites. Infotöötaja infokirjaoskuse toetajana. Infotöötaja pädevusnõuded. Infotöötaja koolitus. Koolitusinstitutsioonid ja koolitusega tegelevad erialaorganisatsioonid Euroopas, Ameerikas, Austraalias, Aasias ja Aafrikas. Raamatu mõiste, vormid ja tüübid. Raamatuala kui raamatuteaduse uurimisobjekt Raamatuteaduse areng Eestis ja välismaal."
    ["vljund"]=>
    string(767) "Kursuse läbinud üliõpilane: Määratleb infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse olemust, uurimisainet, objekti ja ülesandeid; Selgitab infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse põhimõisteid ning seoseid teiste teadusharudega; Kirjeldab infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse arengulugu, peamisi uurimisvaldkondi, probleeme, uurijaid ning infoühiskonna käsitlusi; Analüüsib infopoliitika olemust ja eri tasandeid, infopoliitika valdkondi, struktuuri, mõjusfääre ja rakendusvaldkondi; Mõistab infotöötaja rolli ühiskonnas; Kirjeldab infotöötaja pädevusnõudeid, koolitussituatsiooni ning erialaorganisatsioone; Analüüsib erialakirjandust, põhjendab enda toodud seisukohti ja esitab analüüsi tulemusi erialaauditooriumile."
  }
  [4056]=>
  object(stdClass)#4057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6003"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on praktiliste tööde sooritamine. Eksamihinne kujuneb seminaritöö projekti eest saadud hinde alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kujundada teoreetiline baas uurimistöö läbiviimiseks infoteaduse, raamatukogunduse, raamatuteaduse alal, toetada kriitilise mõtlemise, analüüsioskuse, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1070) "Teadusliku uurimistöö olemus, iseloomulikud tunnused. Uurimistöö käik. Teema leidmine. Kirjanduse ülevaade. Probleemi püstitamine, uurimisküsimuste sõnastamine. Teadusfilosoofilised lähtekohad. Erinevad uurimismetodoloogiad ja uuringudisainid/strateegiad. Andmekogumine ja selle meetodid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse puhul. Valimi moodustamine. Andmeanalüüs ja tõlgendamine. Statistiline andmetöötlus. Tekstianalüüsi tehnikad: Kontentanalüüs. Diskursuse analüüs. Kvalitatiivsete andmete analüüs: Põhistatud teooria. Analüütiline induktsioon. Tulemuste reliaablus ja valiidsus. Uurimistulemuste esitamine. Viitamistehnika. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine ja analüüs, praktiliste tööde tegemine auditooriumis – tekstide analüüs, konkreetsete meetodite rakendamise harjutused; kodutööd. Seminaritöö projekti (15-20 lk) koostamine ja esitlus. Seminaritöö projekt koostatakse ja vormistatakse vastavalt TLÜ Infoteaduste Instituudi üliõpilaste uurimistööde juhendile http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5513."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi teadustöö olemusest ja selle filosoofilistest lähtekohtadest; Omab teadmisi uurimustöö metodoloogiatest, uuringudisainidest/strateegiatest ning konkreetsetest andmekogumise ja analüüsi meetoditest, oskab valida uurimistöö meetodeid infoteadusliku uurimistöö tarbeks ning neid praktiliselt rakendada; Suudab uurimistöid kriitiliselt analüüsida ja hinnata."
  }
  [4057]=>
  object(stdClass)#4058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Luua võimalused teadmiste kujundamiseks raamatu ja raamatukogude ajaloost mõistmaks informatsiooni jäädvustamise, vahendamise ning säilitamise arengut ning seda mõjutanud tegureid.Toetada oskuste arendamist vanaraamatu ja ajalooliste kogudega töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1289) "Raamatu ja raamatukogude ajaloo aine. Moodul 1: Raamat ja raamatukogud vana- ja keskajal. Raamat-käsikiri Kirja teke ja areng. Raamat ja raamatukogud vana- ja antiikajal. Ristiusk ja selle mõju raamatukultuurile. Käsikirjaline raamat Euroopas ja Eestis. Kloostriraamatukogud. Moodul 2: Üleminek käsikirjaliselt raamatult trükitud raamatule. Humanismi ja reformatsiooni mõju raamatukultuurile Trükikunsti leiutamine ja levik. Raamat 15. ja 16. sajandil. Esimesed eestikeelsed raamatud. Reformatsiooniaja ettekujutus raamatukogust. Tallinna Oleviste raamatukogu. Tsensuur raamatukultuuri mõjutajana. Moodul 3: Respublica Literatorum. Valgustus ja lugemisrevolutsioon. 17. sajandi raamatukultuur. Ajakirjanduse teke. Kartograafia ja trükikunst. Rahvusraamatukogude teke. Trükikodade asutamine Eestis. Valgustusajastu raamatukultuur. Raamatukaubandus ja raamatukogud. Raamatuteaduse teke, raamatukoguhoidja kui õpetlane. Moodul 4: Üksiktootest masstoodanguks. Trükimeedia hiilgeajastu Trükitehnika areng 19. sajandil. Teadusraamatukogu ja rahvaraamatukogu. Eesti raamat 19. sajandil. Baltisaksa raamat eesti kultuuriloos. Teadus- ja rahvaraamatukogude asutamine Eestis. Moodul 5: Raamat ideoloogia keerises. Raamat ja raamatukogud 20. sajandi esimesel poolel maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Kursuse läbinud: Teavad raamatu ja raamatukogude arengu eri ajastutele iseloomulikke põhilisi tunnusjooni; Teavad olulisi fakte ja sündmusi raamatu ja raamatukogude ajaloolises arengus; Saavad aru raamatu ja raamatukogude arengust ühiskonna sotsiaalajaloolises ja kultuurilises kontekstis; Teavad raamatuajaloo alaseid termineid ja oskavad neid kasutada; Suudavad analüüsida Eesti raamatu ja raamatukogude arengut Euroopa kontekstis."
  }
  [4058]=>
  object(stdClass)#4059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks teavikute kirjeldamist ja kataloogimist reglementeerivate rahvusvaheliste standardite ning liigitussüsteemide kohta. Toetada praktiliste oskuste kujunemist teavikute bibliograafilise kirjeldamise ja liigitamise ning raamatukogu elektronkataloogi loomise osas."
    ["sisu"]=>
    string(585) "Bibliograafiline arvestus. Kirjeldamise üld- ja erimetoodika. Rahvusvahelised kirjereeglid (ISBD). Kataloogid ja kataloogimisreeglid. Kataloogi otsiandmed, andmete loomise meetodid ja allikad. Elektronkataloog ning kataloogimise masinloetavad vormingud (MARC-vormingud). Kataloogimismoodul raamatukogusüsteemis INNOPAC. Bibliokirje koostamine. Süstemaatiline lähenemisviis informatsiooni sisulisel korrastamisel. Liigitussüsteemid. Üld- ja erialaliigitused. UDK sisu, struktuur ja kasutusmetoodika. Liigikataloogid, liigitus elektronkataloogis. Praktiline liigitamine UDK järgi."
    ["vljund"]=>
    string(556) "Aine läbinud üliõpilane: Teab bibliograafilise arvestuse mõisteid ja põhimõtetteid ning seda reglementeerivatid rahvusvahelisi standardeid; Saab aru elektronkataloogi toimimise põhimõtetest ning tunneb kataloogiandmete loomise meetodeid ja allikaid; Tunneb bibliograafilise kirjeldamise reegleid; Oskab kirjeldada ja kataloogida teavikuid, nii iseseisva originaal- kui kopeerkataloogimise teel; Saab aru liigitamise põhimõistetest; Tunneb erinevate liigitussüsteemide olemust; Tunneb liigitamise metoodikat; Oskab liigitada teavikuid UDK järgi."
  }
  [4059]=>
  object(stdClass)#4060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6006"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam. Kirjalik arvestustöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua tingimused teadmiste omandamiseks tekstitöötlusest infovahenduses; indekseerimisest, annotatsiooni, referaadi ja infoülevaate funktsioonidest ja tüpoloogiast ning arendada nende koostamise praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(867) "Teavikute sisu avamise meetodid. Teavikute sisu avamine kui juurdepääsu loomine infosisule. Informatsioonilise lisaväärtuse mõiste. Lugemine kui protsess. Kriitiline ja analüüsiv lugemine. Loetu tähenduse mõistmine ja info vastuvõtu probleemid. Teksti struktuuri mõiste. Teksti sisu struktuurimudelid. Annotatsiooni mõiste. Annotatsiooni tüübid. Annoteerimise metoodika. Referaadi mõiste. Referaatide tüübid. Refereerimise metoodika. Referaadi koostamise etapid. Infoülevaate mõiste. Ülevaadete koostamise eesmärgid. Ülevaadete tüpoloogia. Sisuanalüüsi meetodid elektroonilises keskkonnas. Mõisteline lähenemisviis informatsiooni sisulisel korrastamisel. Märksõnastamine. Universaalsed ja erialased märksõnasüsteemid. Märksõnakataloogid. Märksõnastus elektronkataloogis. Infokeelte võrdlev analüüs. Praktiline märksõnastamine."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Mõistab teavikute analüüs-sünteestöötluse osa infovahenduses; Valdab teavikute ja nende osade sisuavamise teoreetilisi mudeleid ja praktilisi meetodeid; Tunneb indekseerimise põhimõtteid, teab tesauruse koosyamise põhimõtteid; Suudab indekseerida, annoteerida ja refereerida tekste ja teavikuid ning koostada infoülevaateid."
  }
  [4060]=>
  object(stdClass)#4061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Anda ülevaade kaasaegse kirjastustegevuse ning raamatukaubanduse ning trükinduse arengusuundadest maailmas ja Eestis orienteerumaks erinevat tüüpi sisu pakkujate ning raamatuproduktsiooni hulgas; luua eeldused teadmiste omandamiseks Eesti raamatuala arengu kohta XX sajandil"
    ["sisu"]=>
    string(733) "Kirjastamine kui intellektuaalse süsteemi osa. Kirjastuse struktuur jafunktsioonid. Autoriõiguslikud probleemid. Erinevat tüüpi kirjastused ja nende toodang, teaduskirjastamine. Rahvusvahelise kirjastamise areng pärast Teist maailmasõda. Raamatu valmistamise kulud ja hinnakujundus. Riiklik raamatupoliitika. Trükistatistika põhimõtted ja keskused. Tsensuur kaasaegses maailmas. Elektroonilise kirjastamise vormid. Raamatukaubanduse iseärasused muu kaubandusega võrreldes, selle erinevad kanalid. Raamatuala areng ning olulisimad kirjastused juhtivates raamatuid tootvates riikides: USA, Saksamaa, Suurbritannia jt. Eesti raamatuala areng 20. sajandil. Kirjastamise, raamatukaubanduse ning trükinduse kaasaegne seisukord."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Omab teadmisi kirjastamise, raamatumüügi ja trükinduse arengusuundadest ning neid mõjutavatest õiguslikest, kultuurilistest, majanduslikest jm teguritest; Suudab orienteeruda juhtivate kirjastuste kui raamatukogude ning infokeskuste partnerite massiivis erinevates kirjastuste valdkondades, eelkõige teaduskirjastamises; Omab teadmisi Eesti raamatuala arengust 20. sajandil ning tunneb Eesti tänapäevast raamatuala."
  }
  [4061]=>
  object(stdClass)#4062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6010"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Eksam. Eksami sooritamise eelduseks on seminaridel osalemine, iseseisvate tööde positiivne sooritus."
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Luua tingimused teadmiste omandamiseks infotegevuseks organisatsioonis, erinevatest kontseptuaalsetest lähtekohtkohtadest, õppida jälgima organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning analüüsima infovajadust, info kogumist, salvestamist ning jagamist organisatsioonis, et osata läbi viia infoauditit ja välja töötada infopoliitika-alaseid dokumente."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Eesmärgiks on anda teadmised kommunikatsiooni ja infotöö korraldamiseks organisatsioonides, eelkõige organisatsiooni infopoliitika väljatöötamiseks. Käsitletakse organisatsioonide struktuuri, profiili ja töökorralduse põhimõtteid; operatiivset ja strateegilist teabevahetust; tulemusteabe juhtimist ja infotöö korraldust. Tutvustatakse organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsi meetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb ja eristab organisatsioonis rakendatavaid informatsiooniga seotud juhtimisprotsesse: info- teadmus- kommunikatsiooni-, inforessursside ja infotehnoloogia juhtimist; Oskab analüüsida infotegevuse korraldust ja välja töötada infopoliitika, mis toetub infovajadustele ning toetab organisatsiooni eesmärkide saavutamist."
  }
  [4062]=>
  object(stdClass)#4063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6012"
    ["hindamine"]=>
    string(269) "Kursus lõppeb eksamiga. Kursuse käesolevas kirjeldatava osa eksamihinne määratakse praktikumi aruannete (3 hinnet) ja eksamiküsimuste (6 hinnet) summeerimisel. Iga praktikumi aruande hinne annab kaks korda suurema osa eksami hindest kui ühe eksamiküsimuse hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Toetada teadmiste kujunemist automatiseeritud infosüsteemidest ja infovõrkudest ning nende rakendustest erinevates organisatsioonides, sh raamatukogudes ja infoasutustes."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Käsitletakse infotöö protsesside automatiseerimist kodu- ja välismaal, arvuti kasutamist erinevates raamatukogu töövaldkondades ning integreeritud raamatukogusüsteeme."
    ["vljund"]=>
    string(663) "Kursuse läbinud üliõpilane: Mõistab süsteemi olemust ja tunneb süsteemikäsitluse põhimõisteid; Oskab liigitada ja määratleda süsteeme; Tunneb infosüsteemide projekteerimise metoodikat ja etappe; Tunneb automatiseeritud infosüsteemide ja võrkude arengutendentse; Oskab määratleda sidusinfotööstuse sektoreid; Tunneb peamisi sidusandmebaaside tarnijaid ja nende poolt pakutavaid teenuseid tunneb infosüsteemide hetkeseisu ja arengutendentse Eesti mäluasutustes, riigi tasandil ja mujal maailmas; Teab ja oskab analüüsida erinevate infosüsteemide funktsioone ja omadusi; Teab info- ja raamatukogusüsteemide arengutendentse ja problemaatikat."
  }
  [4063]=>
  object(stdClass)#4064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6013"
    ["hindamine"]=>
    string(275) "Hindamisvorm: arvestus. Arvestus koosneb kahest osast: teoora testist ja projekti kaitsmisest. Üliõpilasel tuleb sooritada ettenähtud praktilised tööd ja omandada teoreetiline materjal. Praktiliste tööde osas koostatakse ja kaitstakse praktikumi aruandena oma projekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Metoodilise aluse kujundamine üliõpilastel andmebaasi kui praktiliselt iga infosüsteemi keskse osa kavandamiseks, rajamiseks ja kasutamiseks; erinevat tüüpi andmebaaside iseärasuste tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(802) "Andmebaasi mõiste. Andmebaas kui infosüsteemi tuum ja koostisosa. Andmebaasi struktuur, komponendid. Andmebaasi kavandamise elutsükkel. Infovajadused andmebaaside loomisel. Inimestevaheline tööjaotus andmebaaside kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel. Andmebaasimeetodi kasutamise eelised infotöös. Süsteemanalüüs ja visuaalne modelleerimine. Olem-seos andmemudel, selle põhimõisted olemihulk, seosehulk ja atribuut. Vastenduse kriteeriumid olem-seos andmemudelis. Võtmed andmebaasis, nõrgad olemihulgad. Olem-seos andmemudeli teisendamine andmebaasi tabeliteks. Andmebaasi-süsteemid. Klient-server andmebaasid. Bibliograafilise andmebaasi ülesehitus. Riiklikud andmekogud. Andmebaaside liigitamine kasutusvaldkondade järgi. Andmebaaside õiguskaitse. IT projektijuhtimine. MS Access."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Aine läbimise järel üliõpilane: On võimeline analüüsima mõningaid andmebaasihalduri MS Access näidisandmebaase ja looma oma andmebaasi projekti; Oskab kavandada olem-seos andmemudelit ja kujundada vastav andmebaas programmis MS Access koos tabelite, vormide, päringute ja aruannetega."
  }
  [4064]=>
  object(stdClass)#4065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6014"
    ["hindamine"]=>
    string(1082) "1. Mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on: Algatanud konteksti alateemana ühe jutulõime ja nö pidanud seda jutulõime (või panustanud sellesse) – st jälginud kaasüliõpilaste ja õppejõu sõnumeid, küsimusi, ettepanekuid jne tema jutulõimes algatatud teema raames; Osalenud sõnumitega, küsimustega, ettepanekutega vähemalt kolmes (3) erinevas kaastudengite/õppejõu poolt algatatud kontekstides/jutulõimedes. 2. Mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on töötades rühmas osalenud SWOT analüüsi ettevalmistamise käigus oma rühmasisestes aruteludes ning panustanud Rühmaportfoolios sisulistesse aruteludesse; 3. mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on töötades rühmas osalenud turundusmeetmestiku ettevalmistamise käigus oma rühmasisestes aruteludes ning panustanud Rühmaportfoolios sisulistesse aruteludesse. Eksamitöö sooritamisele on lubatud üliõpilased, kes on tähtaegselt koostanud ja esitanud 3 iseseisvat tööd ning kelle iseseisva ja rühmatööde sisuline panustatus on arvestatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Luua eeldused marketingipõhimõtete rakendusvõimaluste ja –vajaduste analüüsimiseks raamatukogu- ja infotöös; toetada teadmiste kujunemist marketingiprotsessist ja kogemuse saamiseks raamatukogu (või mõne muu infoasutuse) turundusplaani koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Turunduse mõiste, eesmärk, olemus, ülesanded. Turunduse kasutusalad, sisu, funktsioonid. Kasumitaotluseta organisatsioonide turundus (Kotler, Andreasen). Teenuste turundus (Gummesson), sotsiaalne turundus (Zaltman, Shapiro), suhteturundus (Grönroos). Turunduspõhimõtete rakendusi raamatukogu- ja infotöös – organisatsiooni- ja teenuste turundus (Weingand, Webber, Umlauf). Marketingiprotsessi etapid ja tsüklilisus. Raamatukoguturupositsioon (SWOT, PEST, Porteri viie jõu analüüs), turunduskeskkond. Turundusuuringud marketingiprotsessi läbiviimiseks, turunduse infosüsteem. Raamatukogu- ja infoteenuste turg, turu segmentimine, segmentimisnäitajad. Raamatukogu turupositsiooni analüüs (Ansoff maatriks, Boston maatriks, Bowman strateegiline kell). Turunusmeetmestik raamatukogumarketingis – teenus, hind, turustuskoht, edustustegevus. Raamatukogu turundusplaani koostamine – situatsiooni analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Aine läbinud üliõpilased: Tunnevad turunduse peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskavad turunduse teoreetilisi mudeleid üle kanda raamatukogunduse konteksti; On võimelised hindama, mil määral raamatukoguteenused rahuldavad kasutajate vajadusi; Oskavad kujundada kasutajate nõudlusele vastavaid raamatukoguteenuseid; On võimelised positsioonima raamatukogu turunduskeskkonnas."
  }
  [4065]=>
  object(stdClass)#4066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Kujundada eeldused intellektuaalse omandi õiguste, loometöö kaitsmise vajaduse ja võimaluste mõistmiseks kaasaegses globaliseeruvas maailmas"
    ["sisu"]=>
    string(456) "Intellektuaalse omandi objektid, nende iseärasused ja tähtsus teadmistepõhise ühiskonna ja innovatsiooni kontekstis. Intellektuaalse omandi õiguste jagunemine autoriõiguseks ja tööstusomandi õiguseks, nende erinevused ja seosed. Intellektuaalse omandiga tegelevad rahvusvahelised ja siseriiklikud organisatsioonid. Intellektuaalse omandi õigusi reguleerivate õigusaktide üldpõhimõtted. Intellektuaalse omandiga seotud probleemid tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Aine läbimise järel üliõpilane: Orienteerub intellektuaalse omandi objektides,tunneb loometöö kaitsmise vajadust ja võimalusi; Oskab analüüsida intellektuaalse omandi objekte ja valida loometöö tulemusena valminud objekti iseärasustest lähtuv sobivaim kaitseviis; Suudab analüüsida ja vältida teiste isikute loodud teoste ja muude intellektuaalse omandi objektide kasutamisega seotud õigusrikkumisi."
  }
  [4066]=>
  object(stdClass)#4067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks ettevõtte tegevust mõjutavatest väliskeskkonna teguritest, äriuuringute meetoditest, äriteabe tüüpidest ning kujundada oskused äriteabe allikate ja süsteemide kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Äriteabe mõiste, tüpoloogia, äriteabe vajadus, äriuuringute meetodid. Äri ja keskkond. Firmateave ja ettevõtjale vahendatav informatsioon. Turuteave. Finantsinfo allikad. Eksportijale suunatud teave. Äriinfo tootjad ja vahendajad. Äriteave veebis: andmebaasid, teemaväravad, infoagentuurid. Statistikainformatsioon. Tööstusomandi objektide vahendusinformatsioon. Standardiinformatsioon. Õigusaktid. Kursuse raames toimub kaks õppekäiku."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Kursuse läbinu: Suudab otsida, analüüsida ja hinnata ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni erinevaid allikaid; Oskab infokasutajaid nõustada; Oskab koostada äriettevõtte ja ettevõtlusvaldkonna raportit."
  }
  [4067]=>
  object(stdClass)#4068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Anda ülevaade sotsiaalteaduste peamistest tunnustest ja kaasaegsest arengusuunast luua eeldused teadmiste ja oskuste kujunemiseks infootsingul sotsiaalteaduste vallas, kasutades erinevaid trükitud ja sidusandmekogusid; Toetada oskuste kujunemist sotsiaalteadusi peegeldavate infoallikate hindamisel ja valikul; Toetada analüüsioskuse, kriitilise mõtlemise, süsteemitunnetuse, iseseisva töö ja probleemide lahendamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(576) "Sotsiaalteaduste koht teaduste klassifikatsioonis, sotsiaalteaduste määratlus, ajalugu, probleemid. Üldised sotsiaalteaduslikud andmekogud nagu BUBL Link, SOSIG jt. Biograafilised ja statistikat sisaldavad allikad. Antropoloogia-alased andmekogud. Politoloogiale pühendatud andmekogud. Majandusteaduse, äri ja turunduse-alased sidusandmebaasid. Psühholoogia, sotsioloogia andmekogud. Ajaloo-alased allikad. Õppeprotsessis on loenguline osa põimitud praktiliste ülesannete ja harjutustega. Iseseisev töö: praktilised tööd auditooriumis, kodutöö referaadi vormis."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Aine omandanud üliõpilane: Omab teadmisi kõiki ning üksikuid sotsiaalteadusi hõlmavatest andmekogudest, oskab sooritada neis otsinguid; Suudab hinnata erinevaid sotsiaalteadusi hõlmavaid andmekogusid, analüüsida neis sisalduva informatsiooni tüüpi ning kvaliteeti, sobivust erinevate infotarbijate vajaduste rahuldamiseks."
  }
  [4068]=>
  object(stdClass)#4069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Toetada teadmiste omandamist kirjaliku kultuuripärandi ühe osa - vanatrükiste ja haruldaste raamatute kohta ja anda esmased oskused vanatrükistes leiduva informatsiooni interpretatsiooniks."
    ["sisu"]=>
    string(738) "Vanatrükis ja haruldane raamat: mõisted, kriteeriumid, tõlgendused. Vana ja haruldane raamat kui uurimisobjekt ja -allikas. Trükimaterjalid ja trükiprotsess käsitrükiperioodil (15. – 18. sajand). Vanaraamatu trükitehnilised iseärasused: tiitelleht ja kolofoon; formaat, kollatsioon. Trükikirjad. Raamatukujundus- ja illustratsioon ning köitekunst 15.-18. sajandil. Omanikumärgid vanaraamatus: tüpoloogia, tähtsus kultuuriloo uurimise allikana. Vanatrükiste ja haruldaste raamatute komplekteerimine ja hankimine. Teatmeteosed vanatrükiste kohta. Vana ja haruldane raamat digitaalajastul. Vanatrükiste kirjeldamise rahvusvahelised reeglid. Hoid ja säilitamine. Vanatrükiste kogud Eesti mäluasutustes ja nende uurimine."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Kursuse läbinud üliõpilased: Teavad rariteetsuse kriteeriume ja oskavad määrata raamatu haruldust; Oskavad kirjeldada raamatut kui artefakti; Tunnevad vanaraamatu kogude korralduse põhimõtteid ja eripära; Teavad Eesti mäluasutuste ajaloolisi raamatu- kollektsioone."
  }
  [4069]=>
  object(stdClass)#4070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Kujundada baasteadmised dokumendi- ja arhiivihaldusest."
    ["sisu"]=>
    string(802) "Sissejuhatus põhimõistetesse. Dokumendihalduse terminid ja mõisted. Paberpõhise ja elektroonilise dokumendihalduse üldiseloomustus. Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest, tegevuse dokumenteerimine, dokument ja arhivaal, dokumendi- ja arhiivihaldus, dokumendi elukäik. Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond, seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused ja käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, standardid, hea dokumendi- ja arhiivihalduse juhised. Dokumendisüsteem, dokumendid, dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid, dokumentide loomine ja saamine, registreerimine, liigitamine jne. Asjaajamiskord ja dokumendihalduse kord, dokumendihalduse korra väljatöötamine ja juurutamine. Arhiivimoodustaja dokumendi- ja arhiivihalduse dokumenteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Aine läbinud üliõpilane: Teab dokumendihalduse ja arhiivinduse mõisteid ja põhimõtteid; Saab aru dokumendihaldussüsteemide toimimise põhimõtetest ning teavad organisatsiooni asjajamise korraldamise põhitõdesid; Tunneb dokumendihaldusprotsesse, arhiivijärelvalve olemust, arhiiviteenuise kasutamise võimalusi; Oskab dokumente koostada, liigitada, säilitustähtaegu määrata, asjaajamiskorda koostada, arhiivi üleandmist ette valmistada."
  }
  [4070]=>
  object(stdClass)#4071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Kujundada teadmised kaasaegse arhiivinduse ja dokumendihalduse põhimõtetest ja teooreetilistest alustest; Luua alus teadmistele ainukordsete paber- ja elektroonilisel kandjal dokumentide korrastamisest, süstematiseerimisest, säilitamisest ja taaskasutamisest; Luua alus teadmistele ainukordsete dokumentide käsitsemise teaduslikest teooriatest, alalhoiust ja kasutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Käsitletakse materiaalsel alusel dokumentide korrastamise, süstematiseerimise, säilitamise ja taaskasutamise ajaloolist kogemust. Teoreetiline aspekt dokumendimassiivide ja arhiivide korralduse põhialustest, seotud dokumendikogu kui terviku hoiustamisega. Arhiivide üldise kasutuse põhimõtted. Ülevaade arhiivinduse ajaloo tähtsamaist etappidest, erinevate dokumendihoidlate ja arhiivide liikide (sealhulgas digitaalarhiivi) kujunemisest, klassifitseerimisest ja tööpõhimõtetest. Eesti, Põhjamaade, Lääne-Euroopa ja USA dokumendihalduse ja dokumentide säilitamise korralduse arengulugu ja kaasaja aktuaalsed probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Kursuse läbinud üliõpilane: Suudab kasutada omandatud teadmisi orienteerumaks tegevusala ajaloolistes ja teoreetilistes baasteadmistes; Oskab kasutada teadmisi oma ametialases tegevuses."
  }
  [4071]=>
  object(stdClass)#4072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Teadmiste omandamine arhiveerimise eripärade kohta elektroonilises keskkonnas. Digitaalse säilitamise aluspõhimõtete omandamine. Baasoskuste omandamine digitaalse ainese arhiveerimiseks ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Digitaalse arhiveerimise ja säilitamise põhiprobleemid Digitaalne säilitamine meetodite areng ja võimalused Digitaalsete objektide olulised omadused Failivormingud digitaalses arhiivis Andmekandjad – nõuded ja lahendused Erinevad digitaalobjekti tüübid ja nende omadused Digitaalne arhiveerimine - Eesti projektid Metaandmed digitaalseks säilitamiseks Digitaalarhiivi haldamine - OAIS mudel Digitaalse säilitamise riskid ja usaldus digitaalarhiivis Digitaalarhiivi kasutamine Kokkuvõte: digitaalarhiiv infohalduse maastikul"
    ["vljund"]=>
    string(543) "Kursuse läbimisel üliõpilane: • Oskab seletada digitaalse arhiveerimise ja säilitamise erinevusi paberil ainese arhiveerimisest ja säilitamisest; • Suudab kriitiliselt hinnata digitaalse säilitamise erinevaid lahendusi ja strateegiaid; • Oskab põhjendada digitaalarhiivi loomise vajadust ja kasu organisatsioonis; • Oskab määrata digitaalse objekti arhiveerimiseks ja säilitamiseks vajalikke tegevusi sõltuvalt objekti omadustest; • Demonstreerib orienteerumist digitaalse säilitamise jaoks vajalike metaandmete liikides."
  }
  [4072]=>
  object(stdClass)#4073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Kujundada baasteadmised dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonna õigusaktidest ja standarditest"
    ["sisu"]=>
    string(675) "Õiguse põhimõisted. Õiguse rakendamine. Eesti õigussüsteemi iseloomustus. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusliku keskkonna kujunemine. Õigusaktide seosed ja rakendamine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Avaliku teabe seadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Andmekogude seadus ja selle rakendamine. Isikuandmete kaitse seadus ja selle rakendamine. Digitaalallkirja seadus ja selle rakendamine. Riigisaladuse seadus ja selle rakendamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standarditega."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Aine läbinud üliõpilane: Omab baasteadmisi õiguse põhimõistetest ning dokumendihaldust ja arhiivindust reguleerivaist õigusaktidest ning Eesti standarditest; Suudavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse standardite sätteid oma erialases töös; Oskavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös."
  }
  [4073]=>
  object(stdClass)#4074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Tutvustada arhivaalide valmistamiseks kasutatud materjale ja arhivaalide vananemist ning kahjustumist mõjutavaid tegureid, samuti anda ülevaade säilitamise põhistrateegiatest ja meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Kursus abbad süvendatud ülevaate erinevatel kandjatel (paber, nahk, foto, masinloetavad infokandjad jm) arhivaalide ja ka teiste kommunikatiivsete artefaktide materjalide ja tehnoloogiate ajaloost, olulisematest neid kahjustavatest keskkonnateguritest ja inimmõjutustest. Kokkubõtlikult käsitletakse ka konserveerimise teooria ja praktika küsimusi"
    ["vljund"]=>
    string(422) "Aine omandanud üliõpilane: Teab, millised on peamised arhivaalide valmistamiseks kasutatud materjalid ja milliste omadustega need on; Oskab hinnata põhiliste väliskeskkonna tegurite mõju arhivaalide säilivusele; Omab ülevaadet arhivaalide hoiustamise põhimõtetest ja peamistest säilitusstrateegiatest; Oskab teha kontseptuaalset raamitsikku säilituskava loomiseks ja säilitustegevuse korraldamiseks arhiivides."
  }
  [4074]=>
  object(stdClass)#4075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6024"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Arvestus saadakse iseseisvate tööde kirjaliku esituse positiivsel arvestamisel ja lõpuseminari suulise ettekande hindamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(395) "Luua teadmised vaimulike tekstide kui kirjaliku kommunikatsiooni vanimate ja ühiskonna vaimuelu tähtsamate allikate tekkest, taustast ja usundiloost, nende mõjust ning arengutest tänapäeval; Selgitada erinevate usundite ja sellest tuleneva käitumise aluseid ja põhimõtteid, mis on lähtunud usulistest põhitekstidest, kujundamaks tolerantset suhtumist usulise käitumise mitmekesisusse."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Religioon kui kultuurisüsteem ja maailmavaade. Põhimõisted. Kohalikud usundid ja maailmareligioonid. Tekstid kui usundite igiomased väljendusvahendid ja infosäilitajad. Vanade tsivilisatsioonide usundid ja tekstid. Müstilised usundid ja nende tekstid. Prohvetlikud usundid ja tekstid. Monoteistlikud religioonid ja nende tekstide tähtsus. Piibel kui raamatute raamat. Kristlus ja tema usuorganisatsioon, tekst konfessiooni alusena Euroopa kiriku arengulugu koos Eesti kiriku ajaloolise arenguga. Usupuhastus ja luterliku konfessiooni tekstid. Tähtsamad tekstid ja autorid õhtumaa usundis."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Kursuse läbimise järel üliõpilane: Suudab orienteeruda maailma vanimates usutekstides; Oskab eristada maailmavaatelisi, informatsioonilisi ja usulisi arenguid; Omab teadmisi ja oskusi selle-alasel infotöötlemisel ning analüüsil ja iseseisvalt väärtusi kujundada."
  }
  [4075]=>
  object(stdClass)#4076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6027"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Bakalaureuse eksam toimub kirjalikus vormis. Eksami tulemust hinnatakse kolme-nelja küsimuse vastuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Toetada õppekava läbimisel omandatud erialaste teadmiste kinnistamist, hinnata nende saavutamise taset ning oskust erialaprobleeme analüüsida."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Õppetöös ja erialapraktikal omandatud erialaste teadmiste ja oskuste kokkuvõttev eksam. Bakalaureuseeksamile pääsemiseks tuleb läbida kõik infoteaduse õppekavasse kuuluvad ained ja praktika ning sooritada nendes ainetes arvestusi või eksameid positiivsetele hinnetele."
    ["vljund"]=>
    string(189) "- Oskab arutleda erialaga seotud probleemide üle, rakendades kogu erialaste teadmiste haaret - Suudab integreerida õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi terviklikuks arusaamaks erialast"
  }
  [4076]=>
  object(stdClass)#4077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6028"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalik arvestustöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Anda teadmised tekstitöötlusest infovahenduses; annotatsiooni, referaadi ja infoülevaate funktsioonidest ja tüpoloogiast ning arendada nende koostamise praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Tekstide tüpoloogia, sisu struktuuri mudelid ja nende rakendamine teksti analüüsis. Teavikute sisu avamise meetodid. Annotatsiooni mõiste ja tüübid. Annoteerimise metoodika. Referaadi mõiste ja tüübid. Refereerimise metoodika. Refereerimise põhietapid. Infoülevaate mõiste ja koostamiseesmärgid. Ülevaadete tüpoloogia. Masinrefereerimine ja meediaseire."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Loengud-diskussioonid, seminarid, annotatsioonide ja referaatide ja infoülevaate koostamine ja presenteerimine."
  }
  [4077]=>
  object(stdClass)#4078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6029"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Koondhinne individuaalsete tööde ning rühmatöö hinnete põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Arendada teadmisi ja kujundada oskusi infokäsitluseks ja -otsinguks traditsioonilises ja elektroonilises keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Kursus käsitleb infopädevuse järgmisi aspekte: informatsiooni ja teadmiste vahendmise roll ühiskonnas; infovajadus ja infopäring; infoallikad- ja süsteemid; info hankimine ja –otsing; infoallikate hindamine; informatsiooni kasutamine. Õppetöö toimub keskkonna Moodle toel. Infopädevusi arendatakse iseseisvate ja rühmatööde kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Kursuse läbinu mõistab informatsiooni ja teadmiste vahendmise olulist rolli ühiskonna ning suudab dokumentaalset infot efektiivselt ja tulemuslikult otsida ning korraldada. Ta tunnetab infovajadust; oskab esitada infopäringuid; välja selgitada infoallikad ja otsivahendid infopäringu rahuldamiseks; leida infoallikatest relevantne informatsioon; hinnata ja analüüsida leitud infoallikaid ja informatsiooni; korrastada ja organiseerida otstarbekalt leitud allikaid."
  }
  [4078]=>
  object(stdClass)#4079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6030"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "I, II ja III mooduli soorituste eristav hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Kursuse eesmärgiks on toetada teadmiste kujunemist infokeskkonna eetilistest ja õiguslikest aspektidest ning luua eeldused digitaalsete inforessursside hankimise, kasutamise ja säilitamisega seotud probleemide oskuslikuks lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Kursus koosneb kolmest moodulist: 1)digitaalraamatukogu eetilised aspektid; 2)inforessurssidele juurdepääsu õiguslikud aspektid; 3) vaba juurdepääs informatsioonile: rahvusvaheline koostöö, organisatsioonid ja kokkulepped"
    ["vljund"]=>
    string(248) "Teadmised inforessurssidele juurdepääsu eetilistest ja õiguslikest aspektidest. Oskused arutleda ja väidelda digitaalsele informatsioonile vaba juurdepääsu eetiliste ja õiguslike küsimuste üle. Meeskonnatöö-, suhtlemis-, esinemisoskused."
  }
  [4079]=>
  object(stdClass)#4080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6031"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Praktiline individuaalne töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "- Anda teadmisi elektroonilise kirjastamise olemusest ja rollist tänapäevases infovahetuses; elektroonilisel kirjastamisel kasutatavatest formaatidest ja standarditest, erinevatest multimeedia rakendustest - Anda praktilisi oskusi veebis publitseerimiseks erinevate vahendite abil"
    ["sisu"]=>
    string(956) "Elektroonilise kirjastamise mõiste, selle erinevad vormid ja areng. Elektrooniliste väljaannete tunnused, nende eelised ja puudused võrreldes paberväljaannetega. Elektrooniliste väljaannete sisu: teaduskirjanduse publitseerimine, Open Access teadusajakirjad; teatmeteoste elektroonilised väljaanded; ilukirjandus veebis Elektroonilise kirjastamise majanduslikud ja õiguslikud aspektid: väljaandmise kulud, publikatsioonide hinnad. Autoriõiguse mõju elektrooniliste väljaannete publitseerimisele ja kasutamisele. Digitaalõiguste haldamine (DRM). Elektrooniliste publikatsioonide loomiseks ja lugemiseks vajalik riist- ja tarkvara, erinevad formaadid ja standardid. Multimeediarakendused: elemendid (pildid, helid, videod), nende loomise, töötlemise võimalused, soovitavad vormingud. Web 2.0. publitseerimise keskkonnana – wikid, blogid, sotsiaalsed võrgustikud. Kirjastamine veebis, veebilehe loomine tasuta kättesaadavate vahendite abil."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Üliõpilane - omab teadmisi elektroonilise kirjastamise erinevate vormide kohta, tunneb nende iseärasusi ja kasutamise võimalusi - oskab arvesse võtta elektroonilise publitseerimisega seostuvaid õiguslikke ja eetilisi küsimusi - orienteerub erinevate multimeediarakenduste ning kaasaegsete publitseerimisvõimaluste hulgas (sh veeb 2.0)."
  }
  [4080]=>
  object(stdClass)#4081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6032"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Iseseisev töö ja rühmatöö on positiivselt arvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Anda esmased teadmised dokumentaalse kultuuripärandi olemusest, digiteerimisest kui kultuuripärandi säilitamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise vahendist ning kultuuripärandi säilitamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Kultuuripärand ja dokumentaalne kultuuripärand. Digitaalne kultuuripärand ja digiteerimine. Kultuuripärandi säilitamine ja säilivusriskid. Kultuuripärandi säilitamist reguleerivad rahvusvahelised kokkulepped. UNESCO ja EL initsiatiivid. Digiteerimisalane koostöö. Juurdepääs digitaalsele kultuuripärandile. ."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Kursuse läbinud üliõpilased: - Teavad kultuuripärandi ja dokumentaalse kultuuripärandi mõisteid ning oskavad kirjeldada erinevaid kultuuripärandi liike. - Mõistavad kultuuripärandi säilitamise olulisust ja oskavad hinnata säilitusriske. - Suudavad ette valmistada digiteerimisprojekte ja töötada meeskonnana . - Teavad digitaalse säilitamise põhimõtteid ja suudavad kindlustada juurdepääsu digitaalse kultuuripärandi kasutamiseks."
  }
  [4081]=>
  object(stdClass)#4082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6033"
    ["hindamine"]=>
    string(11) "Rühmatöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Anda teadmisi infoteaduse arengu uusimatest suundadest, koolkondadest ja nende esindajatest. Arendada oskusi analüüsida/sünteesida infoteaduse probleeme ja käsitlusi kaasaegses erialakirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(207) "Infoteaduse kaasaegsed uurimisvaldkonnad ja -suunad. Infoteaduse peamised paradigmad, teooriad ja mudelid. Peamised uurimismeetodid, uurimisstrateegiad, uurimused ja uurijad infoteadustes maailmas ja Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(293) "• Teadmised infoteaduse peamistest käsitlustest, uurijatest ja uurimustest, paradigmadest, teooriatest ning mudelitest; • Oskus analüüsida ja kriitiliselt hinnata erinevaid uurimusi, paradigmasid, teooriaid ja mudeleid; • Praktiline kogemus rühmatöös liidrina või rühma liikmena."
  }
  [4082]=>
  object(stdClass)#4083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6034"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Praktilised tööd on arvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua eeldused infojuhtimise alal tehtava uurimistöö jaoks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks. Toetada analüüsioskuse, kriitilise mõtlemise, iseseisva töö oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Ülevaade infojuhtimisest kui uurimisvaldkonnast ning selle kaasaegsetest suundadest. Erinevad uurimismetodoloogiad ja uuringudisainid/strateegiad. Andmekogumine ja selle meetodid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse puhul."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Aine läbimise järel üliõpilane - tunneb uurimistöö protsessi, on kursis erinevate infojuhtimise uurimismeetoditega, - oskab kriitiliselt uurimistöid analüüsida, - oskab väljendada oma mõtteid kirjalikult."
  }
  [4083]=>
  object(stdClass)#4084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6035"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Koondhinne praktiliste tööde ning kirjaliku kontrolltöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Arendada teadmisi ja oskusi organisatsioonides toimuvate infoprotsesside analüüsimiseks ja mõistmiseks. Aidata üliõpilastel kujundada arusaamine sellest, kuidas efektiivselt hallata infoprotsesse kujundamaks organisatsiooni soodne õpi- ja töökeskkond; aidata üliõpilastel ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi digitaalses infokeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Käsitletakse infojuhtimise erinevaid aspekte: informatsiooni-, infosüsteemide- ja tehnoloogiastrateegia rolli organisatsioonis; infokäitumist, õppiva organisatsiooni ning intellektuaalse kapitali olemust; organisatsioonilisi muudatusi seotult teabe loomise, kaardistamise, kogumise, töötlemise, rakendamise, levitamisega organisatsiooni arenguprotsessides. Õppetöö toimub keskkonna Moodle toel. Infojuhtimise ülesannete lahendamiseks, ettetulevate takistuste ületamiseks ning võimaluste kasutamiseks vajalikke oskusi arendatakse diskussioonide, foorumite, jututubade, seminariülesannete ja meeskondade koostöö kaudu. Iseseisvaks tööks on töö kirjandusega ning praktiliste tööde teostamine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi ning rakendada tehnoloogiaid ning meetodeid informatsiooni haldamiseks, korraldamiseks ja hankimiseks."
  }
  [4084]=>
  object(stdClass)#4085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6036"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Individuaalsed kodutööd ja rühmatöö on positiivselt arvestatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Analüüsida turundusteooria ja -mudelite kohandamisvõimalusi infoteenuste turunduses keskendudes suhteturundusele ning käsitledes turundusstrateegia rakendusi infoteenuste konkurentsieeliste loomisel ja kindlustamisel."
    ["sisu"]=>
    string(702) "Teenus ja infoteenus turundusmeetmena (Rowley, Gupta, Elliott de Saez jt). Teenuse mõiste ja süstemaatika. Teenuste eripärade mõju turundustegevusele. Teenuste kompleks ja selle kujundamise põhimõtted. Infoteenuse arendamine (ideede otsing, idee valik, kontseptsiooni arendamine). Infoteenuste turundus suhteturundusena. Suhteturunduse kujunemine (Grönroos, Gummesson jt). Suhteturunduse põhiprotsessid. Infoteenuste turundus suhteturunduse rakendusena. Suhteturunduse põhiprotsessid infoteenuste turunduses (Besant, Singh jt). Infoteenuste turundusstrateegiad. Infoteenuste turupositsiooni analüüs. Turundusstrateegia ja selle valimise alused. Infoteenuse turundusstrateegia formuleerimine."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Aine läbinud üliõpilased: - tunnevad nüüdisturunduse peamisi teooriaid ja mudeleid; - oskavad turunduse teoreetilisi mudeleid üle kanda infoteeninduse konteksti; - on võimelised hindama, mil määral infoteenused rahuldavad kasutajate vajadusi; - oskavad kujundada kasutajate nõudlusele vastavaid infoteenuseid; - on võimelised positsioonima infoteenuseid turunduskeskkonnas."
  }
  [4085]=>
  object(stdClass)#4086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6037"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Koondhinne kahe kodutööna tehtud praktikumi ja kirjaliku eksamitöö eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Teadmiste omandamine arhiveerimise eripärade kohta elektroonilises keskkonnas ning digitaalse säilitamise aluspõhimõtete ja baasoskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(743) "Digitaalne arhiveerimine: põhimõisted ja probleemid Digitaalsed objektid: põhimõisted ja liigid Iseseisev töö: Digitaalarhiivid maailmas (ei hinnata) Mida arhiveerida ja kuidas hinnata digitaalsete objektide väärtust? Seminar: Digitaalsed säilitamisega seotud projekte Eestis Praktikum 1: Erinevad digitaaldokumendid ja nende omadused Seminar: Digitaalse ainese olulised omadused Metaandmed digitaalarhiivis Failivormingud digitaalseks säilitamiseks Praktikum 2: Digitaalse säilitamise jaoks vajalikud metaandmed Seminar: Digitaalarhiivide usaldamine – vajadused ja hindamise vahendid Digitaalarhiivi haldamine: OAIS mudel ja selle rakendamine praktikas Kokkuvõte: digitaalarhiivid ja digitaalarhivaarid – tuleviku väljavaated"
    ["vljund"]=>
    string(538) "Kursuse läbimisel üliõpilane: • oskab seletada digitaalse arhiveerimise ja säilitamise erinevusi paberil ainese arhiveerimisest ja säilitamisest • suudab kriitiliselt hinnata digitaalse säilitamise erinevaid lahendusi ja strateegiaid • oskab põhjendada digitaalarhiivi loomise vajadust ja kasu organisatsioonis • oskab määrata digitaalse objekti arhiveerimiseks ja säilitamiseks vajalikke tegevusi sõltuvalt objekti omadustest • demonstreerib orienteerumist digitaalse säilitamise jaoks vajalike metaandmete liikides"
  }
  [4086]=>
  object(stdClass)#4087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6038"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Kujundada eeldused intellektuaalse omandi õiguste, loometöö kaitsmise vajaduse ja võimaluste mõistmiseks kaasaegses globaliseeruvas maailmas"
    ["sisu"]=>
    string(397) "Intellektuaalse omandi liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused; tööstusomand (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis, tööstusdisainlahendused). Intellektuaalomandiga tegelevad rahvusvahelised ja siseriiklikud organisatsioonid. Intellektuaalse omandi õigusi reguleerivate õigusaktide üldpõhimõtted. Intellektuaalse omandiga seotud probleemid tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Aine läbimise järel üliõpilane: Orienteerub intellektuaalse omandi objektides,tunneb loometöö kaitsmise vajadust ja võimalusi; Oskab analüüsida intellektuaalse omandi objekte ja valida loometöö tulemusena valminud objekti iseärasustest lähtuv sobivaim kaitseviis;"
  }
  [4087]=>
  object(stdClass)#4088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6039"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Kujundada teoreetiline baas raamatukogunduse valdkonna tundmaõppimiseks, hõlmates põhimõisteid, raamatukogutüüpe, raamatukogude võrku ning raamatukogude tegevuse õiguslikke aluseid; Toetada teadmiste omandamist raamatukogude toimimise kohta ühiskonnas; Luua eeldused teadmiste kujunemiseks raamatukogude majandamise ja juhtimise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Raamatukogunduse põhimõisted ja raamatukogutüpoloogia. Raamatukogu õiguslik ruum. Standardimine raamatukogunduses. Raamatukogu makrokeskkond. Raamatukogude tegevuse organisatsiooniline raamistik. Raamatukogude tegevuse majanduslikud alused ja juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(326) "- Oskab määratleda raamatukogunduse olemust ja ülesandeid ning rolli ühiskonnas; - Orienteerub raamatukoguvõrgu ülesehituses ning tunneb sellesse kuuluvaid erinevaid raamatukogutüüpe; - Omab teadmisi raamatukogude tegevuse õigusliku raamistiku kohta; - Omab raamatukogude majandustegevuse ja juhtimisalaseid teadmisi."
  }
  [4088]=>
  object(stdClass)#4089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6040"
    ["hindamine"]=>
    string(566) "Eksamile pääsemise eeldus: praktiliste tööde sooritamine, seminarides ja praktikumides osalemine. Hindamismeetod: praktiline töö (iseseisev töö) ja selle esitlus (ettekanne ja projekti kaitsmine). Hindamiskriteeriumid: Esitatakse praktilise töö õpijuhises. Üliõpilasel tuleb sooritada ettenähtud praktilised tööd ja omandada teoreetiline materjal. Praktilise tööna koostatakse ja kaitstakse oma infosüsteemi ja andmebaasi projekt. Alternatiiviks on eraldi kokkuleppel õppejõuga analüütilise essee kirjutamine aine teemadel ja selle esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "- Kujundada teadmised ja oskused infosüsteemide olemusest ja kavandamisest . - Toetada teadmiste omandamist andmebaaside loomise andmebaaside loomisest, nende rakendusvaldkondadest ja kasutusvõimalustest erinevates organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(1621) "Põhimõisted: infosüsteem ja selle omadused. Info- ja kommunikatsioonisüsteemid ning -võrgud. Infosüsteemide liigitus, arhitektuur, komponendid ja ülesehitus. Infosüsteemide kavandamine ja projekteerimise etapid. Kontseptuaalse mudeli koostamine. Infosüsteemide kasutajad ja rakendusvaldkonnad. Infosüsteem ettevõtte keskkonnas, kavandamine eesmärkidest lähtuvalt. Organisatsiooni infosüsteemid, süsteemi struktuuri loomine. Infosüsteemi ja andmebaasi elutsükkel. Näiteid infosüsteemidest: dokumendihaldussüsteemid, e-õppe süsteemid, multimeediumsüsteemid, geoinfosüsteemid, raamatukogu-süsteemid, infootsisüsteemid, portaalid, virtuaalraamatukogud. Andmebaasid, nende liigitamine ja disain. Andmebaaside tootjad. Riistvara ja tarkvara tarnijad. Andmebaas kui infosüsteemi tuum ja koostisosa. Andmebaasi struktuur, komponendid. Infovajadused andmebaaside loomisel. Inimestevaheline tööjaotus andmebaaside kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel. Andmebaasimeetodi kasutamise eelised infotöös. Süsteemanalüüs ja visuaalne modelleerimine. UML-modelleerimine ja selle vahendid. Olem-seos andmemudel, selle põhimõisted olemihulk, seosehulk ja atribuut. Olem-seos andmemudeli teisendamine andmebaasi tabeliteks. Andmebaasi-süsteemid. Klient-server süsteemid ja -andmebaasid. Bibliograafilise andmebaasi ülesehitus. Andmebaaside liigitamine kasutusvaldkondade järgi. Andmebaaside õiguskaitse. IT projektide juhtimine. Riiklikud IT-alased struktuurid ja andmekogud. E-riigi infosüsteemid ja nende areng ametiasutustes. E-riigi süsteemide loomisega kaasnevad võimalused ja perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(752) "Õppeprotsessi lõppedes üliõpilane: - mõistab infosüsteemi olemust ja tunneb süsteemkäsitluse põhimõisteid; - teeb vahet infosüsteemil ja andmebaasil, oskab liigitada ja määratleda süsteeme ja andmekogumeid; - tunneb infosüsteemide projekteerimise metoodikat ja etappe; - tunneb infosüsteemide ja -võrkude hetkeseisu, arengutendentse Eesti E-riigi tasandil ja mujal maailmas; - teab ja oskab analüüsida erinevate infosüsteemide funktsioone ja omadusi; - oskab eesmärkidest lähtuvalt kavandada organisatsiooni infosüsteemi ja andmebaase; - tunneb süsteemanalüüsi tehnikaid ja vahendeid; - oskab koostada ja realiseerida infosüsteeme ning andmebaase organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt, tunneb selleks vajaminevat tarkvara."
  }
  [4089]=>
  object(stdClass)#4090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6041"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "- Luua eeldused teadmiste omandamiseks elektroonilise kirjastamise olemusest ja rollist tänapäevases infovahetuses; elektroonilisel kirjastamisel kasutatavatest formaatidest ja standarditest, erinevatest multimeedia rakendustest; - Toetada praktilisi oskuste kujunemist veebis publitseerimiseks erinevate vahendite abil."
    ["sisu"]=>
    string(879) "Elektroonilise kirjastamise mõiste, selle erinevad vormid ja areng. Elektrooniliste väljaannete tunnused, nende eelised ja puudused võrreldes paberväljaannetega. Elektrooniliste väljaannete sisu: teaduskirjanduse publitseerimine, Open Access teadusajakirjad; teatmeteoste elektroonilised väljaanded; ilukirjandus veebis. Elektroonilise kirjastamise majanduslikud ja õiguslikud aspektid: väljaandmise kulud, publikatsioonide hinnad. Autoriõiguse mõju elektrooniliste väljaannete publitseerimisele ja kasutamisele. Digitaalõiguste haldamine (DRM). Elektrooniliste publikatsioonide loomiseks ja lugemiseks vajalik riist- ja tarkvara, erinevad formaadid ja standardid. Multimeediarakendused: elemendid (pildid, helid, videod), nende loomise, töötlemise võimalused, soovitavad vormingud. Web 2.0. publitseerimise keskkonnana – wikid, blogid, sotsiaalsed võrgustikud."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Üliõpilane - omab teadmisi elektroonilise kirjastamise erinevate vormide kohta, tunneb nende iseärasusi ja kasutamise võimalusi; - oskab arvesse võtta elektroonilise publitseerimisega seostuvaid õiguslikke ja eetilisi küsimusi; - orienteerub erinevate multimeediarakenduste ning kaasaegsete publitseerimisvõimaluste hulgas (sh veeb 2.0). - oskab ise välja anda veebipubliktsiooni"
  }
  [4090]=>
  object(stdClass)#4091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6042"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Arvestus Arvestusele pääsemise eeldus: praktiliste tööde sooritamine, seminarides ja praktikumides osalemine. Hindamismeetod: iseseisev töö ja selle esitlus seminari vormis. Hindamiskriteeriumid: esitatakse praktilise töö õpijuhises."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Kujundada teadmised integreeritud raamatukogusüsteemidest ja võrkudest, digitaal- ja E-raamatukogundusest ning nende mudelitest ja rakendustest, sh anda teadmised ja oskused tulemuslikuks infootsinguks digitaalraamatukogudes ja elektroonilistes infovõrgustikes."
    ["sisu"]=>
    string(1845) "Uued raamatukogumudelid ja –süsteemid, nende arengutendentsid ja problemaatika. E-raamatukogunduse olemus ja ulatus, komponendid ja seonduvad mõisted. Virtuaalruum, arvutivõrgud ja sidusinfoteenused. Põhjused raamatukogu tööprotsesside automatiseerimiseks. Arvutil põhinevad raamatukogusüsteemid ja nende arenguetapid. Integreeritud raamatukogusüsteemid maailmas ja Eestis. MARC- vormingud. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis. IRS: RIKS, URRAM, INNOPAC, Millennium: üldtutvustus, arengud, võimalused. Raamatukogu-süsteemide arengutendentsid. Raamatukogu 2.0, sotsiaaltarkvara raamatukogus. Avatud lähtekoodiga tarkvara (Koha, Evergreen), uue põlvkonna elektronkataloog. E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkond ELLU. Eesti mäluasutuste infosüsteemid (muuseumid, arhiivid), Eesti avalike arhiivide infosüsteem AIS, Eesti muuseumide infosüsteem MuIS. Eesti filmi infosüsteem (FIS, EFA). Virtuaalraamatukogud, digitaalraamatukogud, elektroonilised raamatukogud, hübriidraamatukogud. Metaandmed ja nende tasandid. Dublin Core ja sellega seotud standardid. Europeana-projekt. Digitaalraamatukogu mõiste ja olemus, põhieesmärgid ja funktsioonid, arhitektuur, rakendused ja kasutamine. Digitaalsed inforessursid ja pakutavad teenused, kasutatavad tehnoloogiad, otsinguvõimalused, sihtrühmad ja kasutajaliides. Virtuaalraamatukogu kui sidusinfoteenuse ja süsteemi olemus, eesmärgid, probleemid ja seonduvad mõisted. Virtuaalramatukogud maailmas ja Eestis, temaatilised kataloogid ja otsimehanismid, inforesursside vahendamine. Tehnilised lahendused, metaandmed ja sisukirjeldused, info hankimine ja jagamine, infootsingu võimalused. Digitaliseerimisega seonduvad probleemid. Sidusinfotarnijad ja sidusandmebaasid. Semantiline veeb ja semantiline võrk: intelligentsem otsing veebist. Intelligentsed agendid."
    ["vljund"]=>
    string(966) "Õppeprotsessi lõppedes üliõpilane: - tunneb ja eristab uusi raamatukogumudeleid, arengu-tendentse ja problemaatikat (virtuaalraamatukogud, digitaalraamatukogud, elektroonilised raamatukogud, hübriidraamatukogud, hajusraamatukogud) ning metaandmete problemaatikat; - teab ja oskab analüüsida erinevate uute raamatukogumudelite ja - süsteemide funktsioone ja omadusi; - tunneb integreeritud raamatukogusüsteeme Eestis ja väljaspool Eestit, nende arengutendentse ja tarkvara; - oskab määratleda sidusinfotööstuse sektoreid; - tunneb raamatukogusüsteemide hetkeseisu ja arengutendentse Eesti mäluasutustes; - tunneb ja oskab kasutada mäluastuste infosüsteeme (muuseumid, arhiivid); - oskab analüüsida E-raamatukogude, virtuaal- ja digitaalraamatukogude olemust, struktuuri, kasutajaliideseid, infopakkumist ja raamatukogusüsteemide tehnilisi lahendusi; - tunneb E-raamatukogude (virtuaal- ja digitaalraamatukogud) allikaid ja infootsingu võimalusi."
  }
  [4091]=>
  object(stdClass)#4092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6043"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Koondhinne praktiliste tööde ning kirjaliku kontrolltöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Arendada teadmisi ja oskusi organisatsioonides toimuvate infoprotsesside analüüsimiseks ja mõistmiseks. Aidata üliõpilastel kujundada arusaamine sellest, kuidas efektiivselt hallata infoprotsesse kujundamaks organisatsiooni soodne õpi- ja töökeskkond; aidata üliõpilastel ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi digitaalses infokeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Käsitletakse infojuhtimise erinevaid aspekte: informatsiooni-, infosüsteemide- ja tehnoloogiastrateegia rolli organisatsioonis; infokäitumist, õppiva organisatsiooni ning intellektuaalse kapitali olemust; organisatsioonilisi muudatusi seotult teabe loomise, kaardistamise, kogumise, töötlemise, rakendamise, levitamisega organisatsiooni arenguprotsessides. Õppetöö toimub keskkonna Moodle toel. Infojuhtimise ülesannete lahendamiseks, ettetulevate takistuste ületamiseks ning võimaluste kasutamiseks vajalikke oskusi arendatakse diskussioonide, foorumite, jututubade, seminariülesannete ja meeskondade koostöö kaudu. Iseseisvaks tööks on töö kirjandusega ning praktiliste tööde teostamine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi ning rakendada tehnoloogiaid ning meetodeid informatsiooni haldamiseks, korraldamiseks ja hankimiseks."
  }
  [4092]=>
  object(stdClass)#4093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6044"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Luua eeldused infoarhitektuuri olemuse mõistmiseks ja teadmiste omandamiseks veebipõhise infoarhitektuuri tehnoloogilistest põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Infoarhitektuuri mõiste ja kujunemine. Veebikeskkonna informatsiooni korraldamise ja arhitektuuri põhimõtted ning tehnikad. Kasutaja infovajadused ja veebikäitumine. Sisu struktureerimise põhimõtted. Sisu kaardistamine ja klassifitseerimine; sisu süstematiseerimise eri meetodid. Navigeerimissüsteemid ja otsing, metaandmed, klassifikatsioonid, ontoloogiad, kontrollitud sõnastikud ja tesaurused."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Kursuse läbinud üliõpilane: - mõistab infoarhitektuuri olemust, loomise eesmärke, funktsioone ja rakendusi erinevates organisatsioonilistes keskkondades; - oskab analüüsida, hinnata ja soovitada parimaid infoarhitektuurilisi ja infodisaini lahendusi veebis, tuginedes informatsiooni esitlemise ja korraldamise raamistikele ja standarditele."
  }
  [4093]=>
  object(stdClass)#4094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6045"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks infoteeninduse olemusest, ülesannetest ja korraldusest; infovajadustest ja nende rahuldamiseks vajalike infoteenuste pakkumisest digitaalajastul"
    ["sisu"]=>
    string(429) "Infoteenidus kui informatsioonile juurdepääsu tagav kommunikatsiooniprotsess. Infoteenuseid pakkuvad avaliku ja erasektori institutsioonid. Eri keskkondades pakutavate infoteenuste vormid, mudelid ja strateegiad, e-infoteenuste arendamine. Infovajaduse kindlakstegemine ja selle rahuldamiseks sobivate inforessursside valimine. Infoteadistuse eri vormide väljaarendamine digitaalkeskkonnas Infoteeninduse kvaliteedi hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse läbinud üliõpilane - omab teadmisi infoteeninduse eri vormidest ning oskusi nende rakendamiseks; - oskab kindlaks määrata kasutajate infovajadusi ja läbi viia päringuintervjuud; - oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi indiviidi infovajaduste rahuldamiseks, sealhulgas e-teadistuse teenuse loomiseks ja pakkumiseks; - orienteerub infoteeninduse kvaliteedi hindamise meetodites."
  }
  [4094]=>
  object(stdClass)#4095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6046"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Luua eeldused infoühiskonna arengute mõistmiseks läbi informatsiooninduse ajaloo tundmaõppimise."
    ["sisu"]=>
    string(663) "Kursus on jagatud kolmeks sisumooduliks: Kirjakultuuri ajalugu: Kirja teke ja levik. Informatsiooni kirjalik jäädvustamine, kogumine ja säilitamine vana- ja antiikajal. Keskaja käsikirjaline raamatukultuur. Gutenbergi galaktika: Trükikunsti leiutamine ja tähtsus ühiskonna ajaloos.Trükikunsti levik ja tehniline areng uusajal. Informatsiooni töötlemise ja vahendamise vormid. Mäluasutused informatsiooni säilitajana. Massimeedia sünd. Teel digiajastusse: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud 20. ja 21. sajandil. Meedia globaliseerumine. Digitekkeline ja digitaliseeritud kirjakultuur. Infoühiskond ja maailma mälu. Kas Google’ist piisab?"
    ["vljund"]=>
    string(445) "Kursuse läbinud üliõpilased: - teavad informatsiooni vahendamise ja säilitamise eri ajastute arengule iseloomulikke põhilisi tunnusjooni; - mõistavad ühiskonna poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste mõju informatsiooninduse arengule; - teavad olulisemaid fakte ja sündmusi informatsiooninduse ajaloolises arengus; - tunnevad erialatermineid ja oskavad neid kasutada; - oskavad seostada Eesti arenguid Euroopa kontekstiga."
  }
  [4095]=>
  object(stdClass)#4096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6048"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Eksam (kirjalik töö + praktiliste tööde arvestus)"
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "- Luua võimalused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks teavikute bibliograafilise kirjeldamise ning kataloogide kohta. - Luua eeldused teadmiste omandamiseks erinevate metaandmeskeemide ja standardite kohta."
    ["sisu"]=>
    string(605) "Metaandmete olemus, tüübid ja skeemid. Dublin Core metaandmete skeem. Metaandmete standardid: MARC, EAD, MODS, TEI, METS, ONIX jt. Bibliograafiline arvestus. Teavikute kirjeldamise üld- ja erimetoodika. Rahvusvahelised kirjereeglid (ISBD). Kataloogid ja kataloogimisreeglid. Kataloogiandmete loomise meetodid ja allikad. Elektronkataloog integreeritudraamatukogusüsteemi osana. Infokogumid elektronkataloogis. Kataloogimismoodul raamatukogusüsteemis MILLENNIUM. Metaandmete standard MARC 21 ja selle rakendamine. Bibliokirje koostamine ISBD ja MARC-21 järgi. Metaandmed digitaalsetele ressurssidele."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad metaandmete olemust ja tähtsust raamatukogu- ja infotöös; - omavad ülevaadet metaandmete tüüpidest, skeemidest ja standarditest; - teavad bibliograafilise arvestuse mõisteid ja põhimõtteid ning seda reglementeerivaid rahvusvahelisi standardeid; - saavad aru elektronkataloogi toimimise põhimõtetest ning teavad kataloogiandmete loomise meetodeid ja allikaid; - tunnevad bibliograafilise kirjeldamise reegleid; - oskavad kirjeldada ja kataloogida teavikuid ISBD ja MARC-21 vormingu järgi."
  }
  [4096]=>
  object(stdClass)#4097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6049"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks liigitamise põhimõtetest ja erinevatest liigitussüsteemidest ning teoreetilised teadmised ja praktilised oskused teavikute liigitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(245) "Inforessursside liigitamise põhimõtted. Liigitussüsteemid. Üld- ja erialaliigitussüsteemid. Liigitussüsteemi loomine. UDK sisu, struktuur ja kasutusmetoodika. Liigikataloogid, liigitus elektronkataloogis. Praktiline liigitamine UDK järgi."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Kursuse läbinud tudengid: - saavad aru liigitamise põhimõtetest; - tunnevad erinevate liigitussüsteemide olemust; - oskavad luua liigitussüsteemi; - tunnevad liigitamise metoodikat; - oskavad liigitada teavikuid UDK järgi."
  }
  [4097]=>
  object(stdClass)#4098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6050"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "- Kujundada teoreetiline baas infoettevõtluse olemusest, eesmärkidest, ülesannetest ja funktsioonidest; - toetada teadmiste omandamist infoettevõtluse käsitlustest ja rakendustest; - luua eeldused teadmiste kujunemiseks infoettevõtluse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Infoettevõtluse olemus, eesmärgid, ülesanded, funktsioonid. Infoettevõtluse käsitlused ja rakendused. Infoettevõtlus ja innovatsioon. Infoettevõtlus ja muutuste juhtimine. Infoettevõtlus ja loomemajandus. Infosektori organisatsioonide (muuseumid, galeriid, raamatukogud, arhiivid) roll loomemajanduses. Informatsiooni roll loomemajadnuses, seosted ning mõjud teadmiste- ja teenustepõhise majanduse, -keskkonna ja -ühiskonna arengutele."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad infoettevõtluse olemust, eesmärke, ülesandeid ja funktsioone; - on võimelised analüüsima ja hindama infoettevõtluse käsitlusi ja rakendusi sotsiaalses kontekstis; - mõistavad infoettevõtluse rolli, potentsiaali ja väljakutseid ühiskonnas; - oskavad kavandada ja kaasata inimressursse infoettevõtluse arendamisel."
  }
  [4098]=>
  object(stdClass)#4099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "- Kujundada teoreetiline baas info- ja mäluasutuste juhtimise olemusest, eesmärkidest, ülesannetest ja funktsioonidest; - Toetada teadmiste omandamist info- ja mäluasutuste juhtimise käsitlustest ja rakendustest; - Luua eeldused teadmiste kujunemiseks info- ja mäluasutuste juhtimise analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Info- ja mäluasutuste juhtimise olemus, eesmärgid, ülesanded, fuktsioonid. Organisatsiooni protsesside planeerimine, strateegiline juhtimine, arendamine. Tegevuste strateegiline ja operatiivne planeerimine, jooksev tegevuste organiseerimine, erinevate tegevuste koordineerimine ja kontrollimine info- ja mäluasutustes. Inimressursside juhtimine info- ja mäluasutustes (strateegiline ja rakenduslik tasand). Personali motivatsioon. Personali koolitus. Organisatsioonikultuur. Muudatuste juhtimise protsess info- ja mäluasutustes. Organisatsiooni liikmete kaasamine, koostöö ja tegevuste sihipärane organiseerimine ja koordineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Kursuse läbinud üliõpilane: - oskab määratleda info- ja mäluasutuste juhtimise olemust, ülesandeid ja funktsioone; - orienteerub info- ja mäluasutuste juhtimise käsitlustes ja rakendustes; - omab teadmisi info- ja mäluasutuste juhtimise analüüsimiseks, tunneb valdkonna parimat praktikat ning edulugusid"
  }
  [4099]=>
  object(stdClass)#4100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6053"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Luua eeldused baasteadmiste kujunemiseks dokumendi- ja arhiivihaldusest."
    ["sisu"]=>
    string(802) "Sissejuhatus põhimõistetesse. Dokumendihalduse terminid ja mõisted. Paberpõhise ja elektroonilise dokumendihalduse üldiseloomustus. Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest, tegevuse dokumenteerimine, dokument ja arhivaal, dokumendi- ja arhiivihaldus, dokumendi elukäik. Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond, seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused ja käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, standardid, hea dokumendi- ja arhiivihalduse juhised. Dokumendisüsteem, dokumendid, dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid, dokumentide loomine ja saamine, registreerimine, liigitamine jne. Asjaajamiskord ja dokumendihalduse kord, dokumendihalduse korra väljatöötamine ja juurutamine. Arhiivimoodustaja dokumendi- ja arhiivihalduse dokumenteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab dokumendihalduse ja arhiivinduse mõisteid ja põhimõtteid; - saab aru dokumendihaldussüsteemide toimimise põhimõtetest ning teavad organisatsiooni asjajamise korraldamise põhitõdesid; - tunneb dokumendihaldusprotsesse, arhiivijärelvalve olemust, arhiiviteenuise kasutamise võimalusi; - oskab dokumente koostada, liigitada, säilitustähtaegu määrata, asjaajamiskorda koostada, arhiivi üleandmist ette valmistada."
  }
  [4100]=>
  object(stdClass)#4101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6054"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(385) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks kaasaegse arhiivinduse ja dokumendihalduse ajalooliste põhimõtete ja teooreetiliste aluste kujunemisest; luua alus teadmistele ainukordsete paber- ja elektroonilisel kandjal dokumentide korrastamisest, süstematiseerimisest, säilitamisest ja taaskasutamisest ning dokumentide käsitsemise teaduslikest teooriatest, alalhoidmisest ja kasutamisest"
    ["sisu"]=>
    string(636) "Käsitletakse materiaalsel alusel dokumentide korrastamise, süstematiseerimise, säilitamise ja taaskasutamise ajaloolist kogemust. Teoreetiline aspekt dokumendimassiivide ja arhiivide korralduse põhialustest, seotud dokumendikogu kui terviku hoiustamisega. Arhiivide üldise kasutuse põhimõtted. Ülevaade arhiivinduse ajaloo tähtsamaist etappidest, erinevate dokumendihoidlate ja arhiivide liikide (sealhulgas digitaalarhiivi) kujunemisest, klassifitseerimisest ja tööpõhimõtetest. Eesti, Põhjamaade, Lääne-Euroopa ja USA dokumendihalduse ja dokumentide säilitamise korralduse arengulugu ja kaasaja aktuaalsed probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Kursuse läbinud üliõpilane: - suudab kasutada omandatud teadmisi orienteerumaks tegevusala ajaloolistes ja teoreetilistes baasteadmistes; - oskab kasutada teadmisi oma ametialases tegevuses."
  }
  [4101]=>
  object(stdClass)#4102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6055"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonna õigusaktidest ja standarditest"
    ["sisu"]=>
    string(675) "Õiguse põhimõisted. Õiguse rakendamine. Eesti õigussüsteemi iseloomustus. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusliku keskkonna kujunemine. Õigusaktide seosed ja rakendamine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Avaliku teabe seadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Andmekogude seadus ja selle rakendamine. Isikuandmete kaitse seadus ja selle rakendamine. Digitaalallkirja seadus ja selle rakendamine. Riigisaladuse seadus ja selle rakendamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standarditega."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Kursuse läbinu - omab teadmisi õiguse põhimõistetest ning dokumendihaldust ja arhiivindust reguleerivaist õigusaktidest ning Eesti standarditest; - suudab kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse standardite sätteid oma erialases töös; - Oskab kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös"
  }
  [4102]=>
  object(stdClass)#4103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6056"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "- Luua eeldused teadmisteomandamiseks arhivaalide valmistamisel kasutatud materjalidest, arhivaalide vananemist ning kahjustumist mõjutavate tegurite kohta - Toetada ülevaate saamist säilitamise põhistrateegiatest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(354) "Kursus annab süvendatud ülevaate erinevatel kandjatel (paber, nahk, foto, masinloetavad infokandjad jm) arhivaalide ja ka teiste kommunikatiivsete artefaktide materjalide ja tehnoloogiate ajaloost, olulisematest neid kahjustavatest keskkonnateguritest ja inimmõjutustest. Kokkuvõtlikult käsitletakse ka konserveerimise teooria ja praktika küsimusi."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab, millised on peamised arhivaalide valmistamiseks kasutatud materjalid ja milliste omadustega need on; - oskab hinnata põhiliste väliskeskkonna tegurite mõju arhivaalide säilivusele; - omab ülevaadet arhivaalide hoiustamise põhimõtetest ja peamistest säilitusstrateegiatest; - oskab teha kontseptuaalset raamitsikku säilituskava loomiseks ja säilitustegevuse korraldamiseks arhiivides."
  }
  [4103]=>
  object(stdClass)#4104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6057"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "- Kujundada teoreetiline baas digitaalraamatukogu olemusest, eesmärkidest, ülesannetest ja funktsioonidest; - Toetada teadmiste digitaalraamatukogu käsitlustest ja rakendustest; - Luua eeldused teadmiste kujunemiseks digitaalraamatukogu sotsiaalsete funktsioonide inimressursside analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Digitaalraamatukogu olemus, kontseptsioonid, lähenemisviisid. Digitaalraamatukogu kujunemine. Digitaalraamatukogu käsitlused ja rakendused. Digitaalraamatukogu valdkonnad – ressursid, sisu, kasutajad, funktsionaalsus, poliitikad, kvaliteet, arhitektuur. Digitaalraamatukogu sotsiaalne mõju. Inimressursid digitaalraamatukogus."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad digitaalraamatukogu olemust, kontseptsioone ja lähenemisviise; - on võimelised analüüsima ja hindama digitaalraamatukogu käsitlusi ja rakendusi sotsiaalses kontekstis; - mõistavad digitaalraamatukogu rolli, potentsiaali ja väljakutseid ühiskonnas; - oskavad kavandada ja kaasata inimressursse digitaalraamatukogu arendamisel."
  }
  [4104]=>
  object(stdClass)#4105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6060"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "- Luua võimalused teoreetiliste teadmiste kujunemiseks veebitekstide erinevuse kohta trükitekstidest ning nende ülesehituse ja stilistika põhimõtetest - Luua eeldused praktiliste oskuste saamiseks veebitekstide kirjutamisest ja avaldamisest"
    ["sisu"]=>
    string(535) "Veebiteksti vastuvõtu erinevus trükitekstist. Hüpertekst ja interaktiivne kommunikatsioon. Veebiteksti ülesehitus – pealkiri, juhtlõik, teksti liigendamine, märksõnad, linkide kasutamine. Metainfo lisamine. Teksti stilistika. Veebiteksti toimetamine. Erinevad tekstitüübid: kirjutamine asutuse veebisaidile; blogide kirjutamine, turundusteksti kirjutamise iseärasused. Teksti avaldamine veebis (wiki, blogi). Muu materjali publitseerimisviisid veebis: sotsiaalsed järjehoidjad (nt del.icio.us.), fotode avaldamise tarkvara"
    ["vljund"]=>
    string(379) "Kursuse läbinu: - teab veebitekstide ja trükitekstide erinevusi; - tunneb veebiteksti struktuuri, sõnastuse ja stilistika iseärasusi; - oskab koostada erinevat tüüpi veebitekste, neid redigeerida ning metainfoga varustada, kombineerida tekstilist materjali piltide jm visuaalsete elementidega; - oskab publitseerida tekste kasutades erinevaid sotsiaalse tarkvara lahendusi."
  }
  [4105]=>
  object(stdClass)#4106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6061"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks veebiressurssidest, nende üksiklaadide ja tüüpide tundmaõppimiseks, kasutamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Interneti ja veebiressursside olulisus avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtete toimimisel. Internetipoliitika ja -teenused . Ressursside laadiline ja tüpoloogiline mitmekesisus. Veebilehed ja –portaalid, multimeedia, andmebaasid, repositooriumid, blogid, sotsiaalvõrgustikud. Juurdepääs veebiressurssidele: otsisüsteemid, teemakataloogid, järjehoidjad. Veebisisu klassifitseerimine, indekseerimine, kirjeldamine. Metaandmed ja folksonoomia rakendused. Veebisisu teadusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku väärtuse hindamise põhimõtted. Veebisisu säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Veebiarhiivide loomine ja arendamine"
    ["vljund"]=>
    string(372) "Kursuse läbinud üliõpilane: - mõistab Interneti ja veebiressursside tähtsust organisatsioonide info-ja teadmusjuhtimises; - oskab hinnata veebiressursside väärtust eri tarbijate seisukohast; - tunneb veebisisu klassifitseerimise põhimõtteid ja erinevate laadide ja tüüpide eripärasid; - oskab analüüsida veebiressursse, valida, vahendada neid ja arhiveerida."
  }
  [4106]=>
  object(stdClass)#4107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6063"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "- Luua eeldused teadmiste omandamiseks infoseirest kui organisatsiooni info- ja teadmusjuhtimise protsessist, selle eesmärkidest ja strateegiatest. - Toetada teadmiste omandamist veebist kui avaliku ja erasektori organisatsiooni seirekeskkonnast ning veebiseire võtetest ja vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Organisatsiooni väliskeskkonna seire kui organisatsiooni info- ja teadmusjuhtimise komponent. Infoseire eripära avaliku ja erasektori organisatsioonides. Veebiseire mõiste ja eesmärgid. Veeb, süvaveeb ja sotsiaalsed võrgustikud kui seirekeskkonnad. Veebiseire võimalused ja vahendid: Web-site Watcher, Copernic Tracker jt.; sidusteenused Infominder ja Change Notes. Veebilehe ja veebiliikluse uurimise vahendid, domeeninime kindlakstegemine. Veebiarhiivid ja nende kasutamine. Organisatsioonide veebiturvalisuse probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Kursuse läbinud üliõpilane: - mõistab infoseire olemust ja tähtsust organisatsioonide infojuhtimises; - tunneb ja eristab infoseire eesmärke avaliku ja erasektori organisatsioonides; - omab teadmisi veebikeskkonna infoseire eripäradest ja olulisematest seire võimalustest ja meetoditest; - omab ülevaadet veebikeskkonna infoseire tehnoloogilistest vahenditest."
  }
  [4107]=>
  object(stdClass)#4108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6068"
    ["hindamine"]=>
    string(338) "Kirjalik bakalaureusetöö ja selle avalik kaitsmine. Hindamine toimub hindamiskriteeriumite alusel. Töö juures hinnatakse üliõpilase oskusi töö eesmärgi püstitamisel, uurimismeetodi rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialakirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, järelduste tegemisel ning tulemuse esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(546) "- Arendada valitud teemale ja püstitatud uurimisülesannetele vastavate uurimismeetodite valimise, kogutud empiiriliste andmete analüüsimise ja mõtestamise oskusi; - Kinnistada erialase terminoloogia kasutamist; - Toetada akadeemilise kirjutamise oskuse omandamist; - Toetada uurimistöö suulise esitlemise ning teaduslikus diskussioonis osalemise oskuse arenemist; - Arendada iseseisva töö oskust ning kujundada erialaprobleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused uurimistöö jätkumiseks magistritasemel"
    ["sisu"]=>
    string(572) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, milles üliõpilane keskendub konkreetse erialase probleemi uurimisele. Töö kirjutamise käigus otsitakse, valitakse, analüüsitakse, võrreldakse ja üldistatakse bakalaureusetöö teemaga seostuvat erialakirjandust. Üliõpilane töötab välja empiiriliste andmete kogumise metoodika, kogub ja analüüsib andmeid ning teeb nende alusel järeldusi. Bakalauresetöö avalikul kaitsmisel esitab üliõpilane töö põhiseisukohad ning väitleb nende üle retsensendi, komisjoni liikmete ja teiste diskussioonis osalejatega."
    ["vljund"]=>
    string(587) "Bakalaureusetöö kirjutanud üliõpilane: - oskab püstitada uurimisprobleemi ning uurimisülesandeid, valida ja kasutada andmete kogumiseks ja analüüsimiseks sobilikke uurimismeetodeid, analüüsida ja mõtestada kogutud empiirilisi andmeid, teha nende põhjal järeldusi; - oskab kasutada erialast terminoloogiat; - suudab kirjutada uurimistööle omases stiilis; - oskab tutvustada oma uurimistööd suulise esitluse käigus ning suudab osaleda teaduslikus diskussioonis; - on võimeline iseseisvalt töötama, kriitiliselt mõtlema ja uurimistöösse puutuvaid otsuseid langetama."
  }
  [4108]=>
  object(stdClass)#4109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT6069"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4109]=>
  object(stdClass)#4110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Ülevaade infopoliitika ja strateegia olemusest ja arengutest. Õppida analüüsima ning kriitiliselt käsitlema infopoliitika alusdokumente Eesti ja Euroopa Liidu tasandil; süvendada arusaama infopoliitikast ühiskonna eri valdkondades. Infopoliitika institutsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Aine koosneb viiest sisumoodulist. 1. Moodul. Informatsiooniline infrastruktuur ja infopoliitika valdkonnad. Infopoliitika roll infoühiskonna kontekstis. Infoühiskonna (kriitilised) käsitlused. Eesti kui infoühiskonna arengujooned; 2. Moodul. Infopoliitika Eestis. Eesti infopoliitika alusdokumendid ja institutsioonid. Euroopa Liidu infoühiskonna poliitika ja programmid; 3. Moodul. Infopoliitika avalikus halduses: avaliku teabe käsitlused. Riigiportaalid avaliku teabe süsteemi elemendina. Portaalide praktiline analüüs; 4. Moodul. Sotsiaalsed aspektid infopoliitilises kontekstis; 5. Moodul. Kultuuripärandi digiteerimine infopoliitilise eesmärgina."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Üliõpilane: Mõistab infopoliitika rolli ühiskonnas, tunneb ära ja on suuteline analüüsima infopoliitikat eri valdkondades ja sektorites; Tunneb infopoliitika rakendusmehhanisme ning suudab kriitiliselt analüüsida infopoliitikate ja strateegiate alusdokumente; Väärtustab infospetsialisti rolli infopoliitikate põhimõtete ja infostrateegiate ellurakendamisel."
  }
  [4110]=>
  object(stdClass)#4111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(505) "Kujundada teoreetiline raamistik infootsingu teooriate hinnanguliseks analüüsimiseks ning arendada üliõpilaste intellektuaalseid oskusi info hankimise, infootsingu ja infopädevuse uuringute valdkonnas: kontseptuaalset täpsust terminite defineerimisel, analüütilist täpsust erialakirjanduse analüüsimisel, tühimike määratlemist kaasaegses teadustöös, objektiivseid hinnanguid empiirilistele uuringutele ja efektiivse esinemise oskusi konverentsil, virtuaalsetel foorumitel ja auditooriumis."
    ["sisu"]=>
    string(884) "Aines käsitletakse järgmisi teemavaldkondi: Valdkonna areng ja põhimõisted. Info hankimise, infootsingu ja infokäitumise ning infopädevuse valdkonna areng ning põhimõisted ja nende erinevad käsitlused. Teoreetiline raamistik info hankimise, otsingu ja infopädevuse hinnanguliseks analüüsimiseks. Mudelid, paradigmad ja teooriad infokäitumise uurimises. Infootsingu käsitlused ja mudelid (füüsiline paradigma). Info hankimise käsitlused ja mudelid (kognitiivne paradigma). Infopädevuse käsitlused ja mudelid. Info hankimise, otsingu ja infopädevuse uurimise meetodid, uuringud ja uurimistulemused. Kaasaegsed arengutrendid infokäitumise, infootsingu ja infokasutuse uuringutes. Uurimisvaldkondade integratsioon. Kontekst ja sellega seotud mõisted infokäitumise mudelites. Relevantsus. Infokäitumise, infootsingu ja infokasutuse uuringute kaasaegsed suundumused."
    ["vljund"]=>
    string(604) "Kursuse läbinud üliõpilane: Suudab selgitada info hankimise, -otsingu ja infopädevuse olemust; Tunneb info hankimise, -otsingu ja infopädevuse teooriaid, põhikäsitlusi ning mudeleid; Tunneb info hankimise, -otsingu ja infopädevusega seotud peamisi uurimisvaldkondi ja uurijaid; Oskab analüüsida, võrrelda ja hinnata info hankimise, -otsingu ja infopädevuse peamisi käsitlusi ja mudeleid; Oskab määratleda uurimisprobleeme tänapäeva info hankimise, -otsingu ja infopädevuse valdkonnas; Suudab osaleda rühmatöös ning omab kommunikatiivseid oskusi suhtlemiseks erinevate sihtrühmadega."
  }
  [4111]=>
  object(stdClass)#4112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7005"
    ["hindamine"]=>
    string(287) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks definitsioonikaart. Eksami suulises osas antakse tagasisidet definitsioonikaardi kohta ning hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning võrdleva raamatukogunduse erivaldkondade erialateabe põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Analüüsida rahvusvahelise raamatukogunduse ja selle eriaspektide arengut võrdlevalt eri regioonides ja riikides; Kujundada arusaam sotsiaalsete, majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside mõjust informatsioonilise infrastruktuuri arengule nii rahvuslikult kui globaalsel tasandil; Rakendada võrdlevate analüüside koostamise seaduspärasusi ja kogemusi raamatukogunduse analüüsimisel Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(847) "Võrdlev raamatukogundus: kujunemine ja areng. Mõistete “võrdlev raamatukogundus” (comparative librarianship), “rahvusvaheline raamatukogundus” (international librarianship) tähendus, sisu, kujunemine ja areng; C. Dane, D. Collings, S. Parker, F. Carroll, J. Harvey, R. Kryzs ja J. Nitecki käsitluste analüüs. Võrdleva ja rahvusvahelise raamatukogunduse käsitlused - P. Lor, M. Jackson, M. Buckland jt Rahvusvahelise raamatukogunduse alamkategooria - institutsionaalne rahvusvaheline raamatukogundus (international institutional librarianship). Eurointegratsioon raamatukogunduses. Euroopa Liidu initsiatiivid raamatukogunduses. Uuringud raamatukogu- ja infoteadustes: rahvuslike trendide võrdlev analüüs (Rochester, Vakkari). Raamatukogundusuuringute väljakutsed (Bucklandi käsitlus). Uuringud ja rakendused (Haddow, Klobas)."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Aine läbinud üliõpilased: Tunnevad nüüdisraamatukogunduse peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskavad nüüdisraamatukogunduse teoreetilisi mudeleid üle kanda eri regioonide ja riikide raamatukogunduse konteksti; On võimelised analüüsima raamatukogundusuuringuid ja hindama nende rakendusi."
  }
  [4112]=>
  object(stdClass)#4113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Omandada teoreetilised teadmised juhtimisteoreetilisest käsitlusviisidest ning infoteenuseid pakkuvate organisatsioonide juhtimisvaldkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Organisatsiooni põhitunnused. Tegevuskeskkond, sise- ja väliskeskkond. Organisatsioonikultuur. Juhtimise paradigmad. Strateegia, missioon, visioon. Liidri roll. Osapoolte kaasamine. Personali koolitamine, arendamine, kaasamine. Infotegevuse finantseerimine, tasulised teenused. Muudatuste juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Kursuse läbinud: Teavad kaasaegseid juhtimisteoreetilisi käsitlusi; Saavad aru info- ja mäluasutuste ning infotegevuse strateegiate kavandamise põhimõtetes; Tunnevad personali juhtimise käsitlusi ja põhimõtteid; Omavad teadmisi organisatsioonikultuuri erinevatest käsitlustest ja aspektidest."
  }
  [4113]=>
  object(stdClass)#4114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7007"
    ["hindamine"]=>
    string(256) "Eksam. Iseseisev töö koosneb: Loengute kinnistamiseks ja seminaride (TeadmusPaja foorumitel osalemise) ettevalmistamiseks vajalike erialateabe allikate analüüs; Iseseisvate tööde (referaat, essee) koostamiseks vajalike erialateabe allikate analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Luua võimalused omandada teoreetilised teadmised ja praktilised oskused infotegevuse tulemuslikkuse analüüsimiseks ja hindamiseks; toetada valmisolekut tulemuslikkuse hindamise ja kvaliteedi määratlemise tehnikate ja võtete rakendamiseks raamatukogu- ja infotöös."
    ["sisu"]=>
    string(1428) "Tulemuslikkus ja tulemusjuhtimine. Tulemusjuhtimise põhimõisted ja enamkasutatavad meetodid. Töö tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise ainekäsitlusi raamatukogunduses (Van House, McClure, Sumsion, Cullen, Willemse jt.). Raamatukogutöö tulemuslikkus: efektiivsus, tõhusus ja ökonoomsus. Raamatukogutöö tulemuslikkuse hindamine, eri tüüpi hindamismudelid (Winkworth, Poll, Prophy, Boekhorst jt.). Infotegevuse tulemuslikkuse hindamise standardid (ISO 11620; ISO 9002 jt). Indikaatorite määratlemine, nende nõuetele vastavuse kriteeriumid (Poll, Boekhorst, Harnesk, Brophy, Sumsion, Ward).Tulemuslikkuse mõõtmise tulemusindikaatorid rahvusvaheliste organisatsioonide määratlustes (IFLA, ISO jt) ning rakendused Euroopa projektides. Raamatukogutöö väljundi hindamine. Raamatukogu elektroonilise keskkonna mõõtmine. Teenuse kvaliteet (Berry, Parasuraman, Zeithaml, Nitecki). Teenuse omadused, teenuse kvaliteedi määratlused ja mudelid (Donabediani, Grönroosi, Meyer-Mattmülleri mudelid). Teenuse kvaliteedi komponendid. LibQUAL+ uuringu- ja arendusprojektina raamatukoguteenuse kvaliteedi analüüsimiseks ja hindamiseks - Kyrillidou, Cook, Cote, Heath, Thompson. Benchmarking kvaliteedi juhtimiseks ja hindamiseks. Hindamise tasemed ja sügavus raamatukogus (ressursside, funktsioonide, tegevuste ja teenuste tasandid). Tasakaalustatud arvestuskaart ja kriitilised edutegurid tulemuslikkuse hindamisel."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Aine läbinud üliõpilased: Tunnevad tulemuslikkuse hindamise ja võrdlusanalüüsi peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskavad tulemuslikkuse hindamise teoreetilisi mudeleid üle kanda infoteenuste analüüsimise ja hindamise protsessi; On võimelised kasutama tasakaalustatud arvestuskaarti raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse analüüsimisel; On võimelised hinnanguliselt võrdlema raamatukogu tulemuslikkuse hindamismudeleid."
  }
  [4114]=>
  object(stdClass)#4115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Toetada teadmiste kujunemist infokeskkonna eetilistest ja õiguslikest aspektidest ning luua eeldused digitaalsete inforessursside loomise, hankimise, kasutamise ja säilitamisega seotud õiguslike probleemide oskuslikuks lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Käsitletakse inforessursside loomist ja kasutamise eetilisi probleeme, raamatukogu- ja infotöötajate kutse-eetikat; infokasutajate privaatsuse kaitset; intellektuaalomandi kaitset; Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste ühenduste, sh konsortsiumide, tegevust ja kokkuleppeid; tasuliste võrguväljaannete litsentsilepingute olemust."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi ja eetilisi arusaamu inforessursside õiguspäraseks kasutamiseks; • suudab rakendada teadmisi digitaalse infokeskkonna eetilistest ja õiguslikest aspektidest; • oskab lahendada inforessursside loomise, hankimise, kasutamise ja säilitamisega seotud probleeme ning nõustada infokasutajaid."
  }
  [4115]=>
  object(stdClass)#4116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7009"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua eeldused infoteaduse, raamatukogunduse, raamatuteaduse ala tehtava uurimistöö jaoks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks, Toetada analüüsioskuse, kriitilise mõtlemise, iseseisva töö oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Teaduse olemus. Teadusliku uurimisprotsessi käik. Kvantitatiivne, kvalitatiivne ning kombineeritud metodoloogia. Andmete kogumine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse korral. Küsitlus-meetod. Vaatlus. Intervjuu. Grupiintervjuud. Dokumentide analüüs. Andmete analüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses uurimuses. Analüütiline induktsioon. Põhistatud teooria. Tekstianalüüsi võimalused: Kontent-analüüs. Diskursuse analüüs. Erinevad uuringudisainid/strateegiad: Juhtumiuuring jne."
    ["vljund"]=>
    string(454) "Aine läbimise järel üliõpilane: Tunneb uurimistöö protsessi, on kursis erinevate uuringudisainide, meetodite iseärasustega; Suudab orienteeruda erinevate metodoloogiate raames rakendatavate uuringudisainide ja meetodite seas, analüüsida ja hinnata uurimuste läbiviimise metoodikat, teostamise kvaliteeti, valida sobivad meetodid oma uurimistöö tarbeks; Oskab kriitiliselt uurimistöid analüüsida; Oskab väljendada oma mõtteid kirjalikult."
  }
  [4116]=>
  object(stdClass)#4117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7011"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks kommunikatsiooni käsitlevatest teoreetilistest mudelitest, kommunikatsiooni liikidest ja vormidest; Toetada analüüsioskuse, kriitilise mõtlemise, iseseisva töö oskuse ning rühmatöö oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Kommunikatsiooni uurimise protsessikoolkonna peamiste esindajate mudelid kommunikatsiooni kohta: Shannon ja Weaver, Lasswell, Gerbner, Newcomb, Westley ja McLean, Maletzke, R. Jakobson. Semiootlised kommunikatsioonimudelid, C.S. Peirce'I ja F. De Saussure'i märgikäsitus. Märkide kategooriad. Koodid. Tähenduse andmine. Ideoloogia roll tähenduse andmises. Kommunikatsiooni liigid. Isikutevaheline kommunikatsioon. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Individuaalse kommunikatsiooni oskused. Grupikommunikatsioon. Massikommunikatsioon. Kommunikatsioon organisatsioonides. Kommunikatsiooni kanalid. Suuline kommunikatsioon. Dokumentaalne kommunikatsioon. Elektrooniline kommunikatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Aine läbinud üliõpilane: Omab teadmisi kommunikatsiooni teoreetiliste käsitluste ning erinevate kommunikatsiooni liikide ja vormide kohta; Suudab analüüsida kirjalikke, pildilisi jm sõnumeid ning hinnata kommunikatsiooni toimimist erinevate kommunikatsiooni liikide raames."
  }
  [4117]=>
  object(stdClass)#4118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7013"
    ["hindamine"]=>
    string(273) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks projektikavand ekspertsüsteemist. Eksami suulises osas antakse tagasisidet ekspertsüsteemi projektikavandi kohta ning hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning erialateabe põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Analüüsida tehisintellekti rakendusvaldkondi infoteaduse ning infootsingu apektist ning kujundada üliõpilastel oskus analüüsida ja hinnata ekspertsüsteemide voimalusi, rakendusi ning arengutrende infoteaduste erivaldkondades."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Tehisintellekt. Tehisintellekti rakendusvaldkonnad. Ekspertsüsteemide põhimõtted ja -mõisted. Struktuur. Teabeesitus. Ekspertsüsteemide areng ja rakendused. Eriotstarbelised ekspertsüsteemid.Tehisintellekt ja teabekorralus. Infootsingu ekspertsüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Seminarides kasutatakse juhtumi analüüsi meetodit ja rühmadiskussioone ning presenteeritakse iseseisva ja rühmatöö tulemusena koostatud materjale."
  }
  [4118]=>
  object(stdClass)#4119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7014"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Luua arusaam teabe vastuvõtmise, tajumise ja mõistmise ning infoedastuse vormide ja infoesitluse viiside vaheliste seostest."
    ["sisu"]=>
    string(826) "Teksti mõiste ja selle muutumine kaasajal, tekstiteooria põhiseisukohad. Teksti mõistmine ja tõlgendamine, teksti sidusus, mõtestatus ja informatiivsus kui info-analüütise tegevuse lähtealused. Teksti eri liikidega töötamise iseärasused, eri liiki infotekstide koostamine. Veebitekstile esitatavad nõudmised. Info-analüütiku tegevus organisatsiooni otsustusprotsessi toetamisel. Juhtimisotsuseid toetavate info-analüütiliste materjalide (infoülevaade, meediaseiris, infopake) eesmärk, tähtsus ja ettevalmistusprotsess. Suulise ja kirjaliku infoedastuse erinevused. Ettekande ja esitluse ettevalmistamise metoodika Õppetöö toimub õpikeskkonnas IVA. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, tekstianalüüs, infoülevaate koostamine, ettekande ja PowerPoint esitluse ettevalmistamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi teabe tajumisest, tõlgendamisest ja selle mõistmist mõjutavatest teguritest ning nende arvestamise vajalikkusest; Tunneb teksti eri liikide iseärasusi; Oskab koostada infopakkeid ja infoülevaateid ning esineda ettekannetega."
  }
  [4119]=>
  object(stdClass)#4120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7016"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksami sooritamise eelduseks on seminaridel osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Anda analüüsioskused teabeküllastes organisatsioonides toimuvate protsesside mõistmiseks ja teadmised nende toetamiseks vajalike andmete, informatsiooni ning teadmistega. Omandada teadmisi infotegevuse juhtimisest organisatsioonis erinevatest kontseptuaalsetest lähtekohtadest."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Käsitletakse õppiva ja teabeküllase organisatsiooni ning intellektuaalse kapitali olemust, organisatsioonilisi muudatusi seotult teabe loomise, kaardistamise, kogumise, töötlemise, rakendamise, levitamisega organisatsiooni arenguprotsessides ning organisatsiooni infopoliitika ja infostrateegiate etapiviisilist väljatöötamist, infoauditi ettevalmistamist ja läbiviimist."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab teoreetilisi teadmisi infostrateegiate (IT-strateegia, inimressursi arendamise strateegia, infosüsteemide strateegia jms.) väljatöötamise alustes ja eesmärkidest; On omandanud eelteadmised teadmusjuhtimise paradigmast lähtuvaks infotegevuse korraldamiseks teabeküllastes organisatsioonides."
  }
  [4120]=>
  object(stdClass)#4121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Anda teadmisi infoallikatest ja infotöö meetoditest, mis toetavad muudatusprotsesse ja strateegilist innovatsioonide juhtimist organisatsioonis"
    ["sisu"]=>
    string(691) "Innovatsioon ja innovatsioonipoliitika. Riiklikud innovatsiooni-süsteemid: haridusasutused, ettevõtluse tugisüsteem, tehnosiirdesüsteem (teaduspargid). Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia. Eesti riiklik innovatsiooniprogramm. Innovatsioonivõrgustikud ja innovatsioonimudelid. Infospetsialisti roll innovatsiooni toetava teabekeskkonna loomisel. Innovatsioone toetavad infostruktuurid. Kommunikatsioonikanalid ja teaberessursid. Innovatsiooniprotsessi põhietappide infostrateegiad ja infoteenused. Õppetöö toimub õpikeskkonnas IVA Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, essee koostamine, praktilisteks töödeks ja arutlusteks rakendatakse asünkroonset rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi innovatsioonipoliitikast ja strateegiast riigi ja organisatsiooni tasandil; Tunneb innovatsiooni toetavaid infosüsteeme ja infoallikaid; Suudab luua innovatsiooni toetavat teabeküllast keskkonda organisatsioonis."
  }
  [4121]=>
  object(stdClass)#4122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7018"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Kirjalik eksamitöö (test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Arendada teadmisi ja oskusi infosüsteemi rajamiseks, olemasoleva olukorra analüüsimiseks, uue infosüsteemi kavandamiseks ja loomiseks, infosüsteemide tark-, keel-, riist- jm varade valikuks."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Süsteemide modelleerimise mõiste. Sõnalised, graafilised ja matemaatilised mudelid. Graafilised mudelid: organisatsioonide ja protsesside mudelid, võrkgraafikud. Matemaatilised mudelid, prognoosimine ja optimaalsete lahendite leidmine matemaatiliste mudelite alusel. Dünaamiline modelleerimine. Praktiline töö arvutil. Põhimõisted: infosüsteemi (IS) elutsükkel, projekt, projektdokumentatsioon. IS rajamise klassikalised etapid, nende sisu ja loodav dokumentatsioon, IS rajamise alternatiivsed meetodid. IS rajamise ja kasutamise eelarved ning IS majanduslik tasuvus. IS andmevoodiagramm. IS pakkumiskutse, selle koosseis; pakkumiste analüüs. Eesti standardi EVS-ISO/IEC 12207:1998 põhimõtted. Infotehnoloogiaalaste arendustööde praktika Eestis, tüüpvead. Infotehnoloogia arendusprojektide hea tava. Infosüsteemi loomine veebilehe näitel. Infoarhitektuur. Veebikäitlusreeglid."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi infosüsteemide rajamise ja haldamise põhimõtetest ja raamistikest, infoesituse mudelitest ja keeltest, universaalsetest mudelkeeltest; • suudab analüüsida ja kavandada infosüsteeme."
  }
  [4122]=>
  object(stdClass)#4123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7019"
    ["hindamine"]=>
    string(263) "Arvestus. Arvestusele pääsemiseks tuleb magistrandil esitada II semestri lõpus magistriprojekt ning IV semestri mai alguses magistritöö eelaruteluks. Magistriuurimuse kavandamine, uurimuse läbiviimine, magistritöö kirjutamine ja nõuetekohane vormistamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist magistriuurimuse läbiviimiseks ja magistritöö kirjutamiseks. Toetada pädevuste kujunemist infoteaduse (infojuhtimise) uurimissuundades orienteerumisel, uurimistulemuste presenteerimisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi magistritöö etappide analüüsimise."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Infoteaduste uurimissuundade analüütilised käsitlused seostatuna magistritöö teemadega. Magistriprojekti kavandamine ja selle realiseerimise etapid. Uurimistöö praktiline korraldus, ajakava, uuring ja kirjutamine. Magistriprojekti ressursside analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Teadmised magistritööle esitatavatest nõuetest; Teadmised uurimistöö eetilistest ja õiguslikest aspektidest; Oskus koostada magistriprojekti; Suutlikkus kavandada iseseisvat uurimistööd ja valida selleks sobivaid kaasaegseid uurimismeetodeid; Suutlikkus esitada oma uurimistöö tulemusi ning kaitsta oma seisukohti avalikus diskussioonis."
  }
  [4123]=>
  object(stdClass)#4124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "Anda teadmised teadmusjuhtimise teooriatest, praktikatest, vormidest ja vahenditest; teadmusjuhtimise seostest infojuhtimise, õppiva organisatsiooni ja intellektuaalse kapitaliga ning oskused organisatsioonisiseste teadmiste loomise, kogumise, edastamise ja juhtimise viisidest ja tehnikatest ning infotehnoloogiliste vahendite rakendamise võimalustest teadmusjuhtimise"
    ["sisu"]=>
    string(361) "Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad, teadmiste omandamise, edastamise ja vahetamise tehnoloogiad, teadmusjuhtimise programmid ja protsessid, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid, teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon, teadmusjuhtimissüsteemid, teadmusjuhtimise mõõtmise ja hindamise meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Aine läbinud üliõpilane oskab täita organisatsiooni teadmusjuhi tööülesandeid omades selleks vajalikke teoreetilisi alusteadmisi või suudab osaleda teadmiste juhtimise tiimi töös."
  }
  [4124]=>
  object(stdClass)#4125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Analüüsida kommunikatsiooni ja avalikkussuhete olemust, keskendudes suhtekorraldusele kui organisatsiooni juhtimisfunktsioonile selle strateegilise planeerimise ja rakendamise seostes."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Aines - käsitletakse avalikkussuhete olemust, keskendutakse suhtekorraldusele kui organisatsiooni juhtimisfunktsioonile selle strateegilise planeerimise ja rakendamise seostes, analüüsitakse suhtekorralduse põhieesmärke ja funktsioone, valdkonna kujunemise peamisi arenguetappe ning saadakse ülevaade suhtekorralduse teoreetiliste mudelite rakendamisest; saadakse ülevaade organisatsioonisisesest ja - välisest suhtekorraldusest, keskendutakse suhtekorralduse strateegilisele planeerimisele, meediasuhete kavandamisele ja realiseerimisele ning turunduskommunikatsiooni planeerimisele ja rakendamisele eri tüüpi organisatsioonides; saadakse ülevaade kriisikommunikatsioonist ja turunduskommunikatsiooni suhtekorralduslikest meetoditest."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Aine läbinud üliõpilased: Tunnevad kommunikatsiooni- ja suhtekorralduse peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskavad teoreetilisi mudeleid üle kanda organisatsiooni suhtekorraldusprotsessi kavandamisel; Oskavad iseseisvalt kavandada meediasuhteid organisatsiooni kommunikatsiooni- ja suhtekorralduses; On võimelised korraldama kriisikommunikatsiooni."
  }
  [4125]=>
  object(stdClass)#4126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7022"
    ["hindamine"]=>
    string(1873) "1. Mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on: Algatanud konteksti alateemana ühe jutulõime ja nö pidanud seda jutulõime (või panustanud sellesse) – st jälginud kaasüliõpilaste ja õppejõu sõnumeid, küsimusi, ettepanekuid jne tema jutulõimes algatatud teema raames; Osalenud sõnumitega, küsimustega, ettepanekutega vähemalt kolmes (3) erinevas kaastudengite/õppejõu poolt algatatud kontekstides/jutulõimedes. 2. Mooduli rühmatöö loetakse arvestatuks, kui tudeng on töötades rühmas osalenud wiki koostamises ning panustanud Rühmaportfoolios sisulistesse aruteludesse; 3. Mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on: Algatanud konteksti alateemana ühe jutulõime ja nö pidanud seda jutulõime (või panustanud sellesse) – st jälginud kaasüliõpilaste ja õppejõu sõnumeid, küsimusi, ettepanekuid jne tema jutulõimes algatatud teema raames; Osalenud sõnumitega, küsimustega, ettepanekutega vähemalt kolmes (3) erinevas kaastudengite/õppejõu poolt algatatud kontekstides/jutulõimedes. 4. Mooduli iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui tudeng on: Algatanud konteksti alateemana ühe jutulõime ja nö pidanud seda jutulõime (või panustanud sellesse) – st jälginud kaasüliõpilaste ja õppejõu sõnumeid, küsimusi, ettepanekuid jne tema jutulõimes algatatud teema raames; Osalenud sõnumitega, küsimustega, ettepanekutega vähemalt kolmes (3) erinevas kaastudengite/õppejõu poolt algatatud kontekstides/jutulõimedes. 5. Mooduli rühmatöö loetakse arvestatuks, kui tudeng on töötades rühmas osalenud oma rühmasisestes aruteludes ning panustanud Rühmaportfoolios sisulistesse aruteludesse. Eksamitöö sooritamisele on lubatud üliõpilased, kes on tähtaegselt koostanud ja esitanud 5 iseseisvat/rühmatööd ning kelle iseseisva ja rühmatööde sisuline panustatus on arvestatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Toetada teadmiste kujunemist turundusteooria kohandamisvõimalustest infoteenuste turunduses keskendudes suhteturundusele ning käsitledes turundusstrateegia rakendusi infoteenuste konkurentsieeliste loomisel ja kindlustamisel."
    ["sisu"]=>
    string(811) "Teenus ja infoteenus turundusmeetmena (Rowley, Gupta, Elliott de Saez jt). Teenuse mõiste ja süstemaatika. Teenuste eripärade mõju turundustegevusele. Teenuste kompleks ja selle kujundamise põhimõtted. Infoteenuse arendamine (ideede otsing, idee valik, kontseptsiooni arendamine). Infoteenuste turundus suhteturundusena. Suhteturunduse kujunemine (Grõnroos, Gummesson jt). Suhteturunduse põhiprotsessid. Infoteenuste turundus suhteturunduse rakendusena. Suhteturunduse põhiprotsessid infoteenuste turunduses (Besant, Singh jt). Infoteenuste turundusstrateegiad. Infoteenuste turupositsiooni analüüs. Turundusstrateegia ja selle valimise alused. Strateegiad Porter'i käsitluses (kulude eeliste strateegia, diferentseerituse ja fokuseerituse strateegia). Infoteenuse turundusstrateegia formuleerimine."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Kursuse läbinud üliõpilased: Tunnevad suhteturunduse peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskavad turunduse teoreetilisi mudeleid üle kanda infoteeninduse konteksti; On võimelised hindama, mil määral infoteenused rahuldavad kasutajate vajadusi; Oskavad kujundada kasutajate nõudlusele vastavaid infoteenuseid; On võimelised positsioonima infoteenuseid turunduskeskkonnas."
  }
  [4126]=>
  object(stdClass)#4127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua eeldused veebis esitatava organisatsiooni info struktureerimise, klassifitseerimise, navigeerimise, pealkirjastamise, otsingu ning selle esitamise kujunduslike aspektide teoreetiliste ja praktiliste lähenemisviiside mõistmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(679) "Organisatsiooni infoarhitektuur sisujuhtimise vahendina. Ülevaade infoarhitektuuri arengust, arengut mõjutanud uurijad ja praktikud. Infoarhitektuuri aspektid: kontekst, kasutajad, infosüsteemid. Infoaudit, infovajadused ja tõlgendusskeemid. Sisu struktureerimise põhimõtetted. Infosisu struktuuride kujundamine: taksonoomiad, klassifitseerimine, indekseerimine, folksonoomia, metaandmed. Navigeerimissüsteemid ja otsingustrateegiad, tesauruse loomine ja ontoloogiad, disaini põhiprintsiibid. Kasutajakesksete veebikeskkondade kujundamine. Kasutajakesksus ja kasutajakesksuse uuringud. Kasutuslikkuse ja käideldavuse küsimused, infoarhitektuuri ja –disaini hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Aine läbinud üliõpilane: Oskab analüüsida, hinnata ja valmistada veebis pakutavaid verbaal-visuaalseid infotooteid lähtuvalt organisatsiooni sihtrühmade vajadustest; Suudab analüüsida, hinnata ja luua kasutajaliideseid, hüpertekstsüsteeme, multimeediatooteid, juhendeid ja käsiraamatuid, õppematerjale, tootekirjeldusi."
  }
  [4127]=>
  object(stdClass)#4128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Anda teadmisi elektroonilisest kirjastamisest, selle vormidest, probleemidest ning tuleviku suundadest."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Multimeedia mõiste. Multimeedia tooted ja nende loomise küsimused. Multimeedia teaviku elutsüklid alates avaldamisest kuni pikaajalise säilitamiseni. Põhimõtted ning standardid, mis on seotud elektroonilise kirjastamisega, s.h. multimeediatoodetega ja elektroonilise väljaande elutsükliga tervikuna."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb elektroonilise kirjastamise põhimõtteid ja standardeid; Oskab luua multimeedia toodet."
  }
  [4128]=>
  object(stdClass)#4129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7025"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "Kirjalik eksam. Kursuse läbimise eelduseks on: Kahe praktikumi ülesannete lahendamine ja esitamine. Praktikumid moodustavad kokku 40% lõpphindest. Individuaalse eksamitöö kirjutamine kodus. Eksami tulemus moodustab 60% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Elektroonilise dokumendihalduse teoreetiliste aluste ja põhiprobleemide tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Kuidas on arvuti mõjutanud asutuste tööd ja dokumendihaldust Elektrooniline dokumendihaldus — mis see on ja miks see on teistmoodi? Digitaaldokument ja selle omadused Dokumendihalduse protsessid elektroonilises keskkonnas Elektroonilised dokumendihaldus-süsteemid, nende funktsionaalsused ja nende juurutamise metoodikad Dokumendihaldus ja teised info digitaalse infohaldamise viisid Metaandmete tähtsus elektroonilise dokumendihalduse jaoks E-posti ja mitte-tekstilise info haldamine elektroonilises dokumendihalduses Riskihalduse meetodid elektroonilises dokumendihalduses Dokumendihalduri oskused ja kutsenõuded digitaalajastul Milleks arendada elektroonilist dokumendihaldust? Elektroonilise dokumendihalduse trendid ja tulevik"
    ["vljund"]=>
    string(478) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Oskab seletada elektroonilise ja paberil dokumendihalduse erinevusi; Suudab põhjendatult mõtestada organisatsiooni jaoks dokumendihalduse tegevuste automatiseerimise vajadust ja sellest tekkivat kasu; Oskab hinnata dokumentide haldamiseks vajaliku funktsionaalsuse rakendamist vähemalt ühes elektroonilises dokumendihaldussüsteemis; Demonstreerib orienteerumist elektroonilise dokumendihalduse ja e-valitsemise arenduste vahelistes seostes."
  }
  [4129]=>
  object(stdClass)#4130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused teadmiste kujunemiseks ettevõtlust ja äritegevust mõjutavatest sise- ja väliskeskkonna teguritest, turu- ja äriuuringute meetoditest, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni tüüpidest ning kujundada oskusi nii traditsioonilise kui ka digitaalse informatsiooni kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(883) "Aine käigus käsitletakse ja analüüsitakse äri-, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni mõistet, tüpoloogiat, valdkondliku info vajadust; turu- ja äriuuringute meetodeid; ettevõtluse keskkonda, firmateavet ja ettevõtjale suunatud informatsiooni; turundust ja turu-uuringuid, turuteavet; finants- ja investeerimisinfo allikaid; välis- ja rahvusvahelise kaubanduse informatsiooni ja selle kandjaid; äriinformatsiooni loojaid/tootjaid ja vahendajaid; ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni internetiressursse; infoagentuuride jt meediaväljaannete tegevust/tooteid äriinfo vahendamisel; statistikainformatsiooni; tööstusomandi kaitset vahendavaid inforessursse. Kursus annab inforessursside kasutamiseks vajalikud teadmised. Kursuse läbinu omandab teadmised ja põhimõtted töötamaks ettevõtluskeskkonna inforessrussidega ning on valmis nõustama teisi infokasutajaid."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Kursuse läbinud: Suudavad rakendada oma teadmisi ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni erinevatest aspektidest; Oskavad lahendada äriinformatsiooni hankimise, kriitilise hindamise, kasutamise ja vahendamisega seotud probleeme ning infokasutajaid nõustada; Oskavad koostada ja hinnata firma ning ettevõtlusvaldkonna tegevust käsitlevat aruandlust, raporteid ja meediaülevaateid."
  }
  [4130]=>
  object(stdClass)#4131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks arvutipõhisest trükimaterjalide kui veebipublikatsioonide küljendamisest."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Desktop Publishing kui elektroonilise kirjastamise osa. Elektroonilise publikatsiooni loomiseks vajalik tarkvara. Värvimudelid. Küljendamise tööetapid, küljendustarkvara. Adobe InDesigni tutvustus, võimalused. Uue publikatsiooni loomine (lehe määrangud, lehekülgede lisamine, kustutamine, sorteerimine, numereerimine). Publikatsiooni põhjade tegemine (Master Pages), mallid (Templates). Printfaili loomine ja publikatsiooni ettevalmistamine trükiks."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Aine läbinud üliõpilane suudab rakendada küljendustarkvara Adobe InDesign publikatsiooni ettevalmistamises."
  }
  [4131]=>
  object(stdClass)#4132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Alternatiivne võimalus magistritöö kirjutamisele infojuhtimise õppekava lõpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Õppetöös omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi kokkuvõttev eksam. Magistrieksamile pääsemiseks tuleb läbida kõik infojuhtimise magistriõppekavasse kuuluvad ained ning sooritada nendes ainetes arvestused või eksamid."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Eksami läbinud üliõpilane: Saab tagasisidet õppeprotsessi tulemuslikkusest; Rakendab ja mõtestab läbitud õppekavas omandatud teadmisi ja oskusi."
  }
  [4132]=>
  object(stdClass)#4133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Teadmiste omandamine arhiveerimise eripärade kohta elektroonilises keskkonnas. Digitaalse säilitamise aluspõhimõtete omandamine. Baasoskuste omandamine digitaalse ainese arhiveerimiseks ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Digitaalse arhiveerimise ja säilitamise põhiprobleemid Digitaalne säilitamine meetodite areng ja võimalused Digitaalsete objektide olulised omadused Failivormingud digitaalses arhiivis Andmekandjad – nõuded ja lahendused Erinevad digitaalobjekti tüübid ja nende omadused Digitaalne arhiveerimine - Eesti projektid Metaandmed digitaalseks säilitamiseks Digitaalarhiivi haldamine - OAIS mudel Digitaalse säilitamise riskid ja usaldus digitaalarhiivis Digitaalarhiivi kasutamine Kokkuvõte: digitaalarhiiv infohalduse maastikul"
    ["vljund"]=>
    string(523) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Oskab seletada digitaalse arhiveerimise ja säilitamise erinevusi paberil ainese arhiveerimisest ja säilitamisest; Suudab kriitiliselt hinnata digitaalse säilitamise erinevaid lahendusi ja strateegiaid; Oskab põhjendada digitaalarhiivi loomise vajadust ja kasu organisatsioonis; Oskab määrata digitaalse objekti arhiveerimiseks ja säilitamiseks vajalikke tegevusi sõltuvalt objekti omadustest; Demonstreerib orienteerumist digitaalse säilitamise jaoks vajalike metaandmete liikides."
  }
  [4133]=>
  object(stdClass)#4134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Kursuse peamiseks eesmärgiks on anda osavõtjatele teadmised ja oskused säilitamise korraldamiseks teabeasutustes. Kursuse käigus omandatakse säilituskorralduse teoreetilised, metodoloogilised ja praktilised oskused. Säilitamise kui korraldusliku tegevuse läbiviimiseks on vajalik analüüsi ja suhtlusoskused, millede arendamine on samuti antud kursuse üheks eesmärgiks."
    ["sisu"]=>
    string(840) "Kursus käsitleb säilituskorraldust teabeasutustes. Alustuseks tutvustatakse kultuuripärandi mõistet, selle haldamise põhiprintsiipe ja peamisi riiklikke normdokumente, mis reguleerivad kultuuripärandi säilitamist Eesti Vabariigis. Edasi antakse ülevaade säilitamisest kui erialast, käsitledes säilitamisega seotud mõisteid, säilitamise arengut ja filosoofiat ning eetikat, käsitletakse säilitamise korraldamist ja kavandamist säilituskava põhivaldkondade kaupa (säilituspoliitika, säilitusuuringud, säilitustingimused, kogude uuringud, organisatsiooni analüüs, ohuplaneering ja julgeolekusituatsioon). Tuginedes eelpooltoodud valdkondade kohta kogutud infole on võimalik kehtestada säilitusprioriteete ja rakendada erinevaid säilitusmeetodeid ning protseduure. Kõik see kokku moodustabki säilituskava rakendamise."
    ["vljund"]=>
    string(595) "Aine läbinud üliõpilane: Saab ülevaate säilitamisest kui teabeasutuste (raamatukogud, arhiivid, muuseumid, infokeskused jms) kesksest korralduslikust funktsioonist; Oskab kirjeldada seost säilitamise ja raamatukogu muude funktsioonide vahel; On võimeline analüüsima teabeasutuse säilitusalast olukorda; On tuttav peamiste säilitusalase info allikatega (trükised, ajakirjad, tehnilised standardid, õigusaktid, säilitusalased veebilehed); On võimeline koostama teabeasutuse säilituskava; On ette valmistatud tegema säilituspoliitilisi ja –korralduslikke otsuseid teabeasutustes."
  }
  [4134]=>
  object(stdClass)#4135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7033"
    ["hindamine"]=>
    string(333) "Hindamise aluseks on kontrolltööd, iseseisvad tööd ja kirjalik eksam. Hindamiseks esitatakse iseseisva tööna valminud ülevaade. Seminaride käigus antakse tagasisidet individuaaltöö ettekannete kohta. Kirjalikul eksamil hinnatakse loenguis käsitletu omandamist ja iseseisvalt läbitöötatud erialase kirjanduse mõistmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(361) "Toetada pädevuste kujunemist arhiivinduse, teabe- ja dokumendihalduse valdkonnas läbi eri maade üldistatud kogemuse Arendada arhiivinduse ja dokumendihalduse ala teadmiste analüüsi- ja sünteesioskust; sellele rajanevat originaalset mõtlemist varustada üliõpilasi spetsialiseeritud teadmistega üldistest arengutendentsidest tänapäeva infoühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(672) "Ainukordse teabe säilitamise ja kasutamise teadusdistsipliini mõttelugu. Dokumendihalduse ja arhiivinduse silmapaistvamad teoreetikud. Dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse probleem läbi aegade, meetodid nende tagamiseks. Kaasaja paradigma arhiivinduse- ja dokumendihalduse teoorias ja terminoloogias. Arhiivide korrastusüksused, füüsiline ja intellektuaalne haldamine. Arhiivide teatmestud ja vahendusteatmikud. Arhivistide kongressid. Tänapäeva digitaalne dokumendihaldus ja –arhiivindus Euroopa Liidus (põhinäited Eestist, Põhjamaadest, Saksamaalt ja Inglismaalt). Dokumendihaldussüsteemide ja dokumentide säilitamise kaasaja aktuaalsed probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Spetsialiseeritud teadmised arhiivinduse ja dokumendihalduse üldistest arengutest ja eesmärkidest. Suutlikkus rakendada saadud teadmisi ning oskusi oma erialases töös. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, seminarideks valmistumine, referaadi koostamine ja esitlemine."
  }
  [4135]=>
  object(stdClass)#4136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7034"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Praktiliste tööde hindamine ja kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Luua eeldused vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks, eesmärgiks anda teadmisi infoteaduse valdkonnas bürokraatia, kirjasõna ja kirjaoskuse arengust ja probleemidest ühiskonnas läbi sellealaste mõtteloo ja teadustekstide tundmise ja analüüsimise; Toetada analüüsioskuse, kriitilise mõtlemise, iseseisva töö oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Kommunikatsiooniteadus ja kirjalik kommunikatsioon. J. Derrida - Kirjalik kommunikatsioon ja keeleteadus. McLuhani kommunikatsiooni käsitlus. Terminoloogia probleemid. Kirjalik kommunikatsioon infoedastamise ja säilitamise vahend, tähtsus minevikus, olevikus ja tulevikus. Revolutsioonid kirjaliku kommunikatsiooni arenguloos. Terminid ja definitsioonid. Avalikkuse tekkimine. Bürokraatia teke ja areng. Kirjaliku kommunikatsiooni kandjate uurimise valdkonnad. Kiri ja kirjakäsitluse filosoofilised teooriad. Tänapäeva teadusuuringud kirjaliku kommunikatsioonist. Informatsiooni ajalooline areng. Kirjaliku kommunikatsiooni säilimise probleemid. Kirjalik kommunikatsioon vana- ja keskajal. Kirjalike allikate talletamise institutsioonid. Kirjaoskuse probleemid. Lugemislugu ja lugeja probleemid. Tekstist arusaamine, selle kättesaadavus ja vahendamine. Lugemiserevolutsioon. Lugemisuuringud."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Suulikkus orienteeruda kirjaliku kommunikatsiooni arenguetappides; Luua eeldused mõistmaks kirjaliku kommunikatsiooni alustrajanud rolli tänapäeva infoühiskonna kujunemisel."
  }
  [4136]=>
  object(stdClass)#4137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7039"
    ["hindamine"]=>
    string(691) "Arvestus. Lävend loetakse saavutatuks, kui: Magistritööprojekt on koostatud ja esitatud tähtaegselt magistriseminariks e-posti teel; Magistritööprojekt vastab vormistuselt üliõpilastööde juhendile ja kehtestatud nõuetele: esitatud on töö pealkiri; määratletud probleem/uudsus; sõnastatud töö eesmärk ja eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded; koostatud töö esialgne struktuur; kasutatud metoodika ja kirjanduse loetelu; Magistritööprojekt on seminaris ette kantud ja kaitstud; Ettekandes on esitatud kava olulised osad ja neid on ka illustreeritud; Rühmatöö raames on aktiivselt osaletud kaasmagistrandide laiendatud projekti kaitsmise diskussioonis."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Toetada teadmiste ja oskuste omandamist dokumendihaldusliku uurimuse teostamiseks ja magistritöö koostamiseks; Arendada magistrandide avaliku esinemise, kriitilise mõtlemise ja väitlemise oskust magistritöö valdkonnas; Arendada üliõpilaste väitlusoskusi magistritööde sisu ja põhimõtete teemadel nii seminarides kui kaitsmisel."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Magistriseminaride käigus antakse teoreetilised ja praktilised teadmised teaduse olemusest ning teadustöö tegemisel vajaminevate praktiliste oskuste arendamisest. Seminarides käsitletakse uurimise erinevaid etappe uurimistöö protsessis, antakse konkreetseid juhiseid, kuidas viia läbi analüüsi ja kuidas analüüsida kogutud andmeid ning seeläbi arendada magistrantide analüüsioskust, kriitilist mõtlemist ning tõsta magistritööde akadeemilist taset."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Omandanud teadusliku uurimustegevuse põhialused; Valdavad uurimisandmete analüüsi meetodeid; Oskavad võrdlevalt käsitada erinevaid teoreetilisi seisukohti ja formuleeringuid; Teavad retoorika ja argumenteerimise põhivõtteid; Suudavad osaleda teaduslikus diskussioonis ning selgitada nii suuliselt kui kirjalikult uurimisprobleeme ja uurimisülesandeid; Oskavad esitada uurimuse tulemusi, teha nende põhjal järeldusi ja anda soovitusi nende rakendamiseks."
  }
  [4137]=>
  object(stdClass)#4138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Infosüsteemide põhimõistete ja erinevate rakenduste tundmaõppimine dokumendi- ja arhiivihalduses.Teoreetilised ja praktilised teadmised dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemide planeerimise, juurutamise ja analüüsimise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(726) "Kursus koosneb kolmest moodulist, mida õpetavad erinevad lektorid: Moodul I: Infosüsteemide põhimõisted ja dokumendihaldussüsteemid Infosüsteemi mõiste ja rakendus dokumendihalduses; Dokumendihalduse koosvõime probleemid Moodul II: Elektroonilised dokumendihaldussüsteemid Dokumendihaldussüsteemid Eestis; kahe EDHSi haldamise praktiline õpe; EDHSi juurutamine Moodul III: Arhiivihalduse süsteemid Sissejuhatus arhiivinduse infosüsteemidesse - infosüsteemide loomine, digitaalse info pikaajalise säilitamise probleemistik, seosed riigi infosüsteemiga ja rahvusvaheliste süsteemidega, rahvusarhiivi arhiivisüsteemid; Praktikum: Arhiivisüsteemide kasutamine; Rahvusarhiivi ja teiste riikide arhiivisüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(469) "Kursuse läbimisel üliõpilane: On kursis infosüsteemide olemuse ning nende loomise, haldamise ja arendamise probleemidega; Teab, mis liiki infosüsteeme kasutatakse dokumendi- ja arhiivihalduses ning omab neist tähtsamate praktilise kasutamise kogemust; Omab baasteadmisi dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemide analüüsist ja juurutamisest; Omab ülevaadet riigi infosüsteemi üldisest korraldusest ning dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemide paiknemisest selles."
  }
  [4138]=>
  object(stdClass)#4139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7044"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Toetada õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamist; Näidata omandatud teadmisi dokumendihalduseala erinevate teoreetliste ja praktiliste probleemide analüüsiks ja interpreteerimiseks; Hinnata nende saavutamise taset."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Organisatsiooni juhtimisstrateegiate nõudmiste kohaselt ülikooliharidusega, paindliku mõtlemisega dokumendihalduse juhi ja visionääri tõestusakt. Uurimisprobleemi ja -ülesande optimaalse lahenduse leidmine, teoreetilise raamistiku loomine. Uurimistulemuste analüüs, üldistamine ja järelduste tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Suudab läbitud õppekavas omandatud teadmisi, oskusi mõtestada ning rakendada; Suudab integreerida õppetöös omandatud teadmised ja oskused terviklikuks erialaseks arusaamaks; Suudab analüüsida teadusprobleeme konkreetses ainevaldkonnas; Valdab andmete kogumise ja allikatega töötamise oskusi."
  }
  [4139]=>
  object(stdClass)#4140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7045"
    ["hindamine"]=>
    string(528) "Aines kasutatakse kujundavat hindamist, aine lõpptulemus kujuneb järgmistest komponentidest: • Näidisjuhtumi analüüs info- ja teadmusjuhtimisest organisatsioonis, sooritatakse rühmatööna – põhiülesanne 1 (20%); • Digitaalse õpiobjekti koostamine, sooritatakse iseseisva tööna – põhiülesanne 2 (30%); • Iganädalased ülesanded - lühikokkuvõtted loetud erialakirjandusest (20%); • Panustamine arutelufoorumitesse õpikeskkonnas Moodle (20%); • Kaasüliõpilaste iseseisvate tööde hindamine (10%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(723) "Kursuse eesmärgiks on: • arendada teadmisi ja analüütilisi oskusi info- ja teadmusjuhtimise (ITJ) mõistetest, teooriatest, käsitlustest, kontseptuaalsetest mudelitest, uurimismeetoditest ning praktikatest, nende vajalikkusest organisatsioonile, kogukonnale ja üksikisikule; • arendada teadmisi ja analüütilisi oskusi mõistmaks ITJ käsitluste raamistikku ja protsesse; • arendada teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad analüüsida ja hinnata teadmuse loomist ja selleks vajalikke ressursse organisatsioonis; • analüüsida info- ja teadmusjuhtimise arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi; • selgitada organisatsioonikultuuri mõju tulemuslikule infovahendamisele organisatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Kursus koosneb järgmistest osadest: Teema 1. Info- ja teadmusjuhtimise (ITJ) põhikontseptsioonid. ITJ kujunemine. Teema 2. ITJ dimensioonid ja käsitlused. ITJ teoreetilised mudelid. Teema 3. ITJ käsitluste raamistik. ITJ tsükkel ja protsessid. Teema 4. Õppimine ja õppivad organisatsioonid. Teema 5. Infokultuur. Infopädevused. Teema 6. Info- ja teadmusjuhtimise tehnoloogiad. Teema 7. Strateegia ja planeerimine ITJs. Intellektuaalne kapital."
    ["vljund"]=>
    string(1054) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi info- ja teadmusjuhtimise mõistetest, teooriatest, käsitlustest, mudelitest, uurimismeetoditest ning praktikatest; • mõistab info- ja teadmusjuhtimise olemust, eesmärke ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; • tunneb ja oskab analüüsida info- ja teadmusjuhtimise teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi; • omab teadmisi organisatsiooni info- ja teadmusjuhtimise protsessidest, nende juhtimisest ning informatsioonilise infrastruktuuri kujundamisest; • oskab seostada info- ja teadmusjuhtimist teiste teadusvaldkondadega ning ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; • suudab kriitiliselt, süsteemselt mõelda, iseseisvalt töötada ning probleeme püstitada ja lahendada info- ja teadmusjuhtimise valdkonnas; • suudab osaleda erialases diskussioonis ning suhelda erinevate sihtgruppidega ning olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel."
  }
  [4140]=>
  object(stdClass)#4141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7046"
    ["hindamine"]=>
    string(490) "Aines kasutatakse kujundavat hindamist, aine lõpptulemus kujuneb järgmistest komponentidest: • Muutuste juhtimine digitaalraamatukogus, sooritatakse rühmatööna – põhiülesanne 1 (20%); • Akadeemilise essee koostamine inimressursside juhtimisest digitaalses infokeskkonnas, sooritatakse iseseisva tööna – põhiülesanne 2 (40%); • Iganädalased ülesanded - lühikokkuvõtted loetud erialakirjandusest (20%); • Panustamine arutelufoorumitesse õpikeskkonnas Moodle (20%);"
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Kursuse eesmärgiks on: • luua võimalused teadmiste ja arusaamise arendamiseks inimressursside juhtimise teooriatest, praktikatest, vahenditest ja mudelitest; • luua eeldused analüütilise raamistiku arendamiseks, mis on vajalik strateegiliseks inimeressursside juhtimiseks digitaalraamatukogus."
    ["sisu"]=>
    string(878) "Kursus koosneb järgmistest osadest: Teema 1. Strateegiline inimressursside juhtimine digitaalraamatukogus: väliskeskkonna faktorid ja sisekeskkond. Teema 2. Inimressursid ja kommunikatsioonijuhtimine: digitaalraamatukogu ühiskonnasuhete struktuur ja dimensioonid. Teema 3. Inimressursid ja muutuste juhtimine raamatukogus: planeerimine ja realiseerimine. Inimressursside juhtimine muudatuste elluviimisel. Teema 4. Inimressursside juhtimise funktsioonide (juhtimis- ja operatiivfunktsioonid) rakendamine digitaalraamatukogus. Teema 5. Meeskonnatöö juhtimine digitaalraamatukogus. Kultuurilised ja kultuuridevahelised dimensioonid. Teema 6. Tööjõu planeerimine digitaalraamatukogus. Personali valik ja värbamine. Personali koolitus, nõustamine ja arendamine digitaalraamatukogus. Teema 7. Personali hindamine digitaalraamatukogus. Hindamismeetodite valik ja kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(853) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi inimressursside juhtimise teooriatest, käsitlustest, mudelitest ja praktikatest; • mõistab inimressursside juhtimise olemust, eesmärke ja vajalikkust organisatsioonis; • tunneb ja oskab analüüsida inimressursside juhtimise strateegilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi; • oskab seostada inimressursside juhtimist teiste juhtimisvaldkondadega ning ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; • suudab kriitiliselt, süsteemselt mõelda, iseseisvalt töötada ning probleeme püstitada ja lahendada inimressursside juhtimise valdkonnas; • suudab osaleda erialases diskussioonis ning suhelda erinevate sihtgruppidega ning olla pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel."
  }
  [4141]=>
  object(stdClass)#4142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7048"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Aidata üliõpilastel kujundada arusaamine sellest, kuidas efektiivselt hallata infoprotsesse kujundamaks organisatsiooni soodne õpi- ja töökeskkond; aidata üliõpilastel ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi digitaalses infokeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Infojuhtimise ülesannete lahendamiseks, ettetulevate takistuste ületamiseks ning võimaluste kasutamiseks vajalikke oskusi arendatakse diskussioonide, foorumite, jututubade, seminariülesannete ja virtuaalsete meeskondade koostöö kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Suutlikkus ära tunda infojuhtimise probleeme ja võimalusi ning rakendada tehnoloogiaid ning meetodeid informatsiooni haldamiseks, korraldamiseks ja hankimiseks."
  }
  [4142]=>
  object(stdClass)#4143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7052"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Eksam. Portfooliosse kogutud tööde (materjalide ja esitluste) hindamine, lõpuseminaril esinemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(509) "Omandada süsteemne ülevaade ja laiapõhjalised teadmised dokumendihalduse ja arhiivinduse teoreetilistest alustest ja mõistetest luua teadmised kaasaegse organisatsiooni juhtimispõhimõtete mõistmiseks; Anda üliõpilastele teadmisi infoteaduse valdkonnas ainukordsete dokumentide loomise, haldamise, alalhoiu ja taaskasutamise teaduslikest meetoditest teadmised ja oskused orienteerumaks kaasaaja digitaalarhiivinduse uutes originaalsetes lahendustes, kasutamaks meeskonnatööd ja selle juhtimisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(921) "Dokumendihalduse ja arhiivinduse teoreetilistest arengutest. Dokumendihalduslik-arhiivinduslik terminoloogia ja selle arengust. Tänapäeva dokumendihalduse teoreetilisest kujunemisest - teadmusjuhtimine organisatsioonis (intellektuaalne kapital ja korporatiivne mälu). Tänapäeva arhiiviteooria tähendusest. Informatsiooniteooria dokumendihalduse ja arhiivinduse kontekstis. Dokumendihalduse ja arhiivinduse arengu tähtsamad etapid; seadusandlikud alused. Dokumendiõpetus. Autentsus ja usaldusväärsus. Hoiustamise (arhiivihalduse) teoreetilised ja praktilised probleemid. Süstematiseerimine, hindamine, kirjeldamine, säilitamine, kasutamine. Digitaalarhiivinduse arengust, selle teoreetilised ja praktilised probleemid. Iseseisev tööna ulatusliku kirjanduse läbitöötamine ja selle alusel praktilised ülesanded referaatide ja esseede kirjutamiseks: erialase terminoloogia läbitöötamine ja defineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Omavad süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi dokumendihalduse teoreetilistest põhiseisukohtadest ja mõistetest; Oskab rakendada omandatud teadmisi dokumendihalduse ja arhiivinduse praktilises tegevuses; Suudab uusi strateegilisi käsitlusi rakendada õppe- ja töösituatsioonides."
  }
  [4143]=>
  object(stdClass)#4144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7053"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppekava sissejuhatava kursuse eesmärgiks on anda baasteadmised dokumendihalduse olemusest ja regulatiivsest keskkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(1254) "Dokument, selle omadused, liigid ja tüübid. Üldnõuded dokumendihaldusele – rahvusvaheline standard ISO 15489. Dokumendi elukäigu sündmused, dokumendihalduse metaandmed. Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele. Dokumendihalduse aktuaalsed teemad. Dokumendihalduri kutse, dokumendihaldusega seotud rahvusvahelised organisatsioonid, uurimiskeskused. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusliku keskkonna kujunemine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Avaliku teabe seadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Isikuandmete kaitse seadus ja selle rakendamine. Digitaalallkirja seadus ja selle rakendamine. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus ja selle rakendamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standardite ja juhistega. Tesaurused ja bibliograafilise andmestiku sõnastikud. Metaandmete standardimine. Arhiveerimisega seotud standardid, Open Archival Information System (OAIS), ISAAR ja ISAD(G) üldiseloomustus. Eestindatud säilitamise standardid, infoteaduse ja dokumendihalduse terminoloogiastandard. Dokumendihalduse standardid."
    ["vljund"]=>
    string(584) "Kursuse läbinud: - valdavad dokumendihalduse baasterminoloogiat - on kursis dokumendi ja dokumendihalduse olemusega ning dokumentide loomise, haldamise ja säilitamise probleemide ja arengutega - omavad ülevaadet dokumentide haldamiseks mõeldud infosüsteemide funktsionaalsustest - suudavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse standardite sätteid oma erialases töös - omavad teadmisi õiguse põhimõistetest, dokumendihaldust ja arhiivindust reguleerivaist õigusaktidest. - oskavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös"
  }
  [4144]=>
  object(stdClass)#4145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7055"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Süvendada teadmisi infoteaduse arengu uusimatest suundadest, koolkondadest ja nende esindajatest. Arendada oskusi analüüsida/sünteesida infoteaduse probleeme ja käsitlusi kaasaegses erialakirjanduses, infoteadustes kasutatavaid uurimismeetodeid, uurimisstrateegiaid, mudeleid ja teooriaid ning uurimistulemuste vahendamist erialaringkondadele."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Infoteaduse kaasaegsed uurimisvaldkonnad ja -suunad. Infoteaduse peamised paradigmad, teooriad ja mudelid uuringutes. Rakendatavad uurimismeetodid, uurimisstrateegiad, uurimused ja uurijad Kvantitatiivse, kvalitatiivse ja kombineeritud metodoloogia kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4145]=>
  object(stdClass)#4146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7056"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Arvestus. Arvestuse saavad magistrandid, kes on esitanud nõuetekohase magistriprojekti II semestri lõpus ja magistritöö eelarutelule ning saanud soovituse esitada töö kaitsmisele IV semestri lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist magistriuurimuse läbiviimiseks ja magistritöö kirjutamiseks. Toetada pädevuste kujunemist infoteaduste uurimissuundades orienteerumisel, uurimistulemuste presenteerimisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi magistriprojekti etappide analüüsimise."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Infoteaduste uurimissuundade analüütilised käsitlused seostatuna magistriprojektidega. Magistriprojekti kavandamine ja realiseerimise etapid. Uurimistöö praktiline korraldus, ajakava, uuring ja kirjutamine. Magistriprojekti ressursside kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Teadmised magistritööle esitatavatest nõuetest; Teadmised uurimistöö eetilistest ja õiguslikest aspektidest; Oskus koostada magistriprojekti; Suutlikkus kavandada iseseisvat uurimistööd ja valida selleks sobivaid kaasaegseid uurimismeetodeid; Suutlikkus esitada oma uurimistöö tulemusi ning kaitsta oma seisukohti avalikus diskussioonis."
  }
  [4146]=>
  object(stdClass)#4147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7057"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Praktika eesmärgiks on kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi organisatsioonist ja organisatsiooni infoprotsessidest, rakendades neid teadmisi konkreetse organisatsiooni infoprotsesside analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Praktika vältel täidab üliõpilane praktika juhendis ettenähtud seitse praktikaülesannet. Praktika alguses koostab üliõpilane koos praktikabaasipoolse juhendajaga praktika individuaalkava, mis peegeldab tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu, praktika kava lisatakse aruandele. Üliõpilane koostab praktika käigust analüüsiva aruande-ülevaate. Praktika kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees selleks eelnevalt kokkulepitud ajal. Praktika kaitsmisel osalevad võimaluse korral ka praktikabaasipoolsed juhendajad. Kaitsmissõnavõtus annab üliõpilane lühiülevaate praktikabaasiks olnud organisatsioonist, iseloomustades selle olemust, eesmärke ja organisatsioonikultuuri ning seejärel räägib põhjalikumalt tema poolt täidetud praktikaülesannetest, esitab oma hinnangud ja kommentaarid, nt õpingute käigus saadud teadmiste rakendamise või teadmiste vajakajäämise osas."
    ["vljund"]=>
    string(606) "Praktika läbinud üliõpilane oskab analüüsida infojuhtimist organisatsioonis ja välja töötada soovitusi, mis toetuvad infovajadustele ja aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele; • omab teadmisi infojuhtimise eri vahenditest ning oskusi nende rakendamiseks; • tunneb erinevaid infoallikaid ja oskab informatsiooni otsida paber- ja elektroonilistest inforessurssidest; • oskab kindlaks määrata organisatsiooni töötajate infovajadusi; • oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi indiviidi ja gruppide infovajaduste rahuldamiseks; • suudab suhelda erinevate sihtrühmadega."
  }
  [4147]=>
  object(stdClass)#4148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua võimalused teadmusjuhtimise põhimõtteid tundvate ja haridustehnoloogiaga teadmusjuhtimist korraldavate õpetajate kujundamiseks koolides/e-kogukondades, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad, teadmiste omandamise, edastamise ja vahetamise tehnoloogiad, teadmusjuhtimise programmid ja protsessid, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid, teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon, teadmusjuhtimissüsteemid, teadmusjuhtimise mõõtmise ja hindamise meetodid. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine ja praktilised tööd. Kursuse individuaal- ja rühmatööd on probleemipõhised ning aitavad lisaks erialateadmiste ning analüüsi/sünteesi oskuste omandamisele kaasa meeskonnatöö oskuste, teadusliku dispuudi, esitlusoskuste ning enesereflektsiooni arendamisele. 1 EAP mahus õpet toimub e-õppe vormis, 1 EAP mahus iseseisvat tööd."
    ["vljund"]=>
    string(586) "Mõistab teadmusjuhtimise eesmärke organisatsioonis/kogukonnas ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; Omab ülevaadet teadmusjuhtimise võimalustest koolis ja õpetajate kogukondades ning õpetajate/õpilaste/vanemate/kooli administratsiooni rollist pedagoogilises teadmusjuhtimise protsessis; Omab ülevaadet teadmusjuhtimise keskkondadest; Mõistab võrgustikes ka kogukondades toimuvaid protsesse; Oskab valida ja kombineerida õpikeskkondi teadmusjuhtimiseks koolis ja kogukondades; Oskab algatada ja korraldada teadmusjuhtimise protsessi organisatsioonis/kogukonnas."
  }
  [4148]=>
  object(stdClass)#4149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7075"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppekava sissejuhatava kursuse eesmärgiks on anda baasteadmised dokumendihalduse olemusest ja regulatiivsest keskkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(1254) "Dokument, selle omadused, liigid ja tüübid. Üldnõuded dokumendihaldusele – rahvusvaheline standard ISO 15489. Dokumendi elukäigu sündmused, dokumendihalduse metaandmed. Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele. Dokumendihalduse aktuaalsed teemad. Dokumendihalduri kutse, dokumendihaldusega seotud rahvusvahelised organisatsioonid, uurimiskeskused. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusliku keskkonna kujunemine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Avaliku teabe seadus ja rakendusaktid ning nende rakendamine. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Isikuandmete kaitse seadus ja selle rakendamine. Digitaalallkirja seadus ja selle rakendamine. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus ja selle rakendamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standardite ja juhistega. Tesaurused ja bibliograafilise andmestiku sõnastikud. Metaandmete standardimine. Arhiveerimisega seotud standardid, Open Archival Information System (OAIS), ISAAR ja ISAD(G) üldiseloomustus. Eestindatud säilitamise standardid, infoteaduse ja dokumendihalduse terminoloogiastandard. Dokumendihalduse standardid."
    ["vljund"]=>
    string(577) "Kursuse läbinud: Valdavad dokumendihalduse baasterminoloogiat; On kursis dokumendi ja dokumendihalduse olemusega ning dokumentide loomise, haldamise ja säilitamise probleemide ja arengutega; Omavad ülevaadet dokumentide haldamiseks mõeldud infosüsteemide funktsionaalsustest; Suudavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse standardite sätteid oma erialases töös; Omavad teadmisi õiguse põhimõistetest, dokumendihaldust ja arhiivindust reguleerivaist õigusaktidest; Oskavad kasutada dokumendihalduse ja arhiivinduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös."
  }
  [4149]=>
  object(stdClass)#4150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7076"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Kirjalik eksam rühmatööna ja seminaris ette kandmine. Kursuse läbimise eelduseks on: Kolme praktilise töö esitamine kursuse jooksul; Kirjaliku eksamitöö esitamine ja arutelu seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks organisatsioonide dokumendihalduse turvaliseks käitlemiseks. Kujundada teadmised, mis võimaldavad korraldada turvalist dokumentide haldamist ning tagada dokumentide autentsus kogu dokumendi elukäigu vältel."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Moodul I: Mis on autentsus dokumendihalduses ja miks sellest on vaja rääkida? Dokumendi põhiomadused; autentsuse mõiste dokumendihalduses; vajadus autentsuse järele dokumendihalduses; erinevad lähenemised ja koolkonnad autentsuse seletamiseks elektroonilises keskkonnas; autentsuse probleem digitaalses säilitamises Moodul II: Dokumendi autentsuse tagamise ja kontrollimise vahendid Dokumendi autentsuse tagamine elektroonilises keskkonnas – nõuded ja vajadused; peamised viisid autentsuse tagamiseks ja kontrollimiseks; digitaalallkirja mõiste ja liigid; digitaalallkiri Eestis; digitaalallkirja omadused ja toimimine; probleemid digitaalallkirja pikaajalise säilitamisega. Moodul III: Dokumendihalduse riskid ja infoturve – millised need on ja milliseid töövahendeid on olemas? Riskid ja riskihaldus dokumendihalduses; infosüsteemide turvalisus ja selle hindamine; infoturbe standardid ja vahendid; riskihalduse töövahendid."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Oskab seletada dokumendi põhiomaduste olemust ja nendega seotud nõudeid elektroonilises keskkonnas; Oskab eristada dokumendi autentsuse tagamise vahendeid ja seletada nende kasutamise eeliseid; Oskab loetleda ja põhjendada elektrooniliste dokumentide kasutamisega seotud riske; Demonstreerib oskust rakendada infoturbe ja riskide hindamise võtteid elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile."
  }
  [4150]=>
  object(stdClass)#4151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7077"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kursuse eesmärgiks on anda teadmised dokumendihaldussüsteemi juurutamisest ja hankeprotsessist."
    ["sisu"]=>
    string(726) "Asjaajamise kohandamine üleminekuks elektroonilisele dokumendihaldusele, uue süsteemi määratlemine ja ülemineku ettevalmistamine. Uue süsteemi ja hangitavate teenuste põhiliste omaduste ja parameetrite määratlemine: dokumendihalduse funktsionaalsus; lisanõudmised seoses seadusandlusega, kasutatava tehnoloogia, turvalisuse, käideldavuse, jõudlusega, kasutajaskonnaga, installeerimisega, seadistamise ja juurutamisega. Infotehnoloogilise keskkonna ja kommunikatsioonide, teiste infosüsteemide ühildumise tagamine. Organisatsiooni tööprotsesside analüüs. Riigihangete seaduse ja rakendusaktide kasutamine. Riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine. Uue süsteemi juurutamise ja edasiarendamise korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse läbinud: Omavad ülevaadet dokumentide haldamiseks mõeldud infosüsteemide funktsionaalsustest; Suudavad kohandada asjaajamist üleminekuks elektroonilisele dokumendihaldusele; Omavad teadmisi tööprotsesside analüüsi põhimõtetest ja võimalustest; Oskavad dokumendihaldussüsteemi hanget läbi viia, süsteemi juurutamist, kasutamist ja edasiarendamist korraldada."
  }
  [4151]=>
  object(stdClass)#4152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7079"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Luua eeldused veebis esitatava organisatsiooni info struktureerimise, klassifitseerimise, navigeerimise, pealkirjastamise, otsingu ning selle esitamise kujunduslike aspektide teoreetiliste ja praktiliste lähenemisviiside mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Organisatsiooniline kontekst. Ettevõtte arhitektuur ja infoarhitektuur. Infoarhitektuuri mõiste, erinevad käsitlusviisid ja mõisteraamistikud, kujunemislugu; kultuurilised, sotsiaalsed ja organisatsioonilised mõjud. Põhiteadmised infotarbija vajadustest ja tõlgendusskeemidest. Info esitamisele, vastavõtjale ja infosisule orienteeritud uuringud. Sisu struktureerimise põhimõtted. Sisu kaardistamine ja klassifitseerimine; sisu süstematiseerimise eri meetodid. Navigeerimissüsteemid ja otsing, metaandmed, klassifikatsioonid, ontoloogiad, kontrollitud sõnastikud ja tesaurused. Veebilehtede ja intranettide analüüsi ja hindamise meetodid ja kriteeriumid. Infodisaini põhiteemad: tarbijakeskne vs dokumendi/organisatsioonikeskne lähenemine, vajaduste analüüs, mentaalsed mudelid, keelekasutus ja info visualiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Aine läbinud üliõpilane:  mõistab infoarhitektuuri loomise eesmärke, funktsioone ja rakendusi veebi eri keskkondades;  valdab infoarhitektuuri loomise põhietappe ja meetodeid;  tunneb tarbijakeskse infodisaini olulisi põhimõtteid;  oskab analüüsida, hinnata ja soovitada parimaid infoarhitektuurilisi ja infodisaini lahendusi veebis informatsiooni esitlemise ja korraldamise raamistikule tuginedes."
  }
  [4152]=>
  object(stdClass)#4153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7080"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Kirjalik arvestus. Kursuse läbimise eelduseks on: • kolme praktilise töö esitamine kursuse jooksul; • kirjaliku arvestustöö esitamine ja arutelu seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kujundada teadmised, mis võimaldavad korraldada turvalist dokumentide haldamist, organisatsioonide dokumendihalduse turvalist käitlemist ning tagada dokumentide autentsus kogu dokumendi elukäigu vältel."
    ["sisu"]=>
    string(1263) "Ainekursus vaatleb dokumendi tervikluse ja autentsuse nõudeid ning uurib nende tagamise võimalusi digitaalses keskkonnas nii üksiku dokumendi kui dokumente haldava infosüsteemi tasandil rakendades infoturbe meetmeid. Autentsuse ja tervikluse käsitlus dokumendi- ja arhiivihalduses Dokumendi põhiomadused; tervikluse ja autentsuse mõiste dokumendihalduses; vajadus tervikluse ja autentsuse tagamise järele dokumendihalduses; erinevad uurimissuunad ja koolkonnad autentsuse seletamiseks elektroonilises keskkonnas; autentsuse probleem digitaalses säilitamises. Autentsuse ja tervikluse tagamise vahendid dokumendi tasandil Dokumendi tervikluse ja autentsuse tagamine elektroonilises keskkonnas – nõuded ja vajadused; peamised viisid autentsuse tagamiseks ja kontrollimiseks; digitaalallkirja mõiste ja liigid; digitaalallkirja omadused ja toimimine; probleemid digitaalallkirja pikaajalise säilitamisega. Autentsuse ja tervikluse tagamise vahendid dokumendisüsteemi tasandil Dokumendi tervikluse ja autentsusega seotud riskid dokumendihaldussüsteemis. Infoturbe meetodid ja töövahendid dokumentide kaitseks. Infosüsteemide turvalisus ja selle hindamine; infoturbe standardid ja vahendid. Riskihaldus dokumendihalduses. Riskihalduse töövahendid."
    ["vljund"]=>
    string(461) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane: • oskab seletada dokumendi põhiomaduste olemust ja nendega seotud nõudeid elektroonilises keskkonnas • oskab eristada dokumendi tervikluse ja autentsuse tagamise vahendeid ning seletada nende kasutamise eeliseid • oskab loetleda ja põhjendada elektrooniliste dokumentide kasutamisega seotud riske • demonstreerib oskust rakendada infoturbe ja riskide hindamise võtteid elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile"
  }
  [4153]=>
  object(stdClass)#4154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7081"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "- Luua eelduse teadmiste kujunemiskes infopoliitika ja strateegia olemusest ja arengutest infoühiskonnas - Toetada EL ja Eesti infopoliitika alusdokumentide analüüsi- ning kriitilise käsitlemise oskuse kujunemist - Soodustada arusaama kujunemist infopoliitika rollist ühiskonna eri valdkondades. - Toetada teadmiste omandamist infopoliitika institutsionaalsete ja sotsiaalsete aspektide kohta"
    ["sisu"]=>
    string(664) "Aine koosneb viiest sisumoodulist. 1. Moodul. Informatsiooniline infrastruktuur ja infopoliitika valdkonnad. Infopoliitika roll infoühiskonna kontekstis. Infoühiskonna (kriitilised) käsitlused. Eesti kui infoühiskonna arengujooned; 2. Moodul. Infopoliitika Eestis. Eesti infopoliitika alusdokumendid ja institutsioonid. Euroopa Liidu infoühiskonna poliitika ja programmid; 3. Moodul. Infopoliitika avalikus halduses: avaliku teabe käsitlused. Riigiportaalid avaliku teabe süsteemi elemendina. Portaalide praktiline analüüs; 4. Moodul. Sotsiaalsed aspektid infopoliitilises kontekstis; 5. Moodul. Kultuuripärandi digiteerimine infopoliitilise eesmärgina."
    ["vljund"]=>
    string(434) "Kursuse läbinud üliõpilane: - Mõistab infopoliitika rolli ühiskonnas, tunneb ja on suuteline analüüsima infopoliitikat eri valdkondades ja sektorites; - Tunneb infopoliitika rakendusmehhanisme ning suudab kriitiliselt analüüsida EL ja Eesti infopoliitikate ja strateegiate alusdokumente; - Väärtustab infopoliitika põhimõtete ja infostrateegiate väljatöötamise ja ellurakendamise tähtsust valdkonna arengu tõukurina."
  }
  [4154]=>
  object(stdClass)#4155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7082"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksam, millele pääsemise eelduseks on nõutavate iseseisvate ja praktiliste tööde sooritamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks karjääriinfo ajaloost ja teooriast, karjääri- ja tööturuinfo allikatest, kogude kujundamisest ja kirjeldamisest ning andmebaaside koostamispõhimõtetest. Toetada üliõpilaste praktiliste oskuste kujunemist infootsingus ning andmebaaside koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Aine annab ülevaate karjääriinfo ajaloost ja teooriast (struktuurid ja lähenemisviisid, karjääriinfo vahendamise kvaliteedinõuded, hindamis- ja mõõtmisvahendid infospetsialistile); karjääri- ja tööturuinfo allikatest ja infootsingu alustest; karjäärikirjanduse kogude kujundamisest ja kirjeldamisest (indekseerimine, analüütiline kirjeldamine) ning andmebaaside koostamise põhimõtetest."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Omab teadmisi karjääriinfo ajaloost ja teooriast. Omab teadmisi karjääri- ja tööturuinfoinfo allikatest, kogude kujundamisest ning kirjeldamisest. Tunneb ja oskab kasutada infootsingu strateegiaid ja taktikaid. Suudab koostada karjäärikirjanduse andmebaasi."
  }
  [4155]=>
  object(stdClass)#4156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7083"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksam, millele pääsemise eelduseks on nõutavate iseseisvate ja praktiliste tööde sooritamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist informatsioonist ja selle juhtimisest karjääriplaneerimise ning tööturu valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(489) "Aine annab ülevaate karjääriplaneerimisest ja tööturust kui infojuhtimise valdkondadest. Käsitletakse teoreetilisi aluseid, karjääriteenuste süsteemi Eestis, karjääriteenuste kvaliteedi juhtimist, hariduse ja tööturu vahelisi seoseid, võrgustikutöö aluseid ja õpirände võimalusi ning ettevalmistamist. Õppeaine käigus koostab üliõpilane iseseisva kodutööna etteantud teema põhjal infojuhtimise raamistikus sooritatud analüüsi karjääriplaneerimise valdkonnast."
    ["vljund"]=>
    string(504) "Oskab juhtida informatsiooni karjääriplaneerimise ja tööturu valdkonnas; Mõistab karjääriteooriate põhiseisukohti ning sarnasusi ja erinevusi karjääriteooriate vahel; Valdab karjääriteenuste süsteemi informatsiooni ja selle juhtimist Eestis; Oskab hinnata informatsiooni karjääriteenuste kvaliteedist; Mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning tööturu trende Eestis ja Euroopas; Mõistab koostöövõrgustike olulisust ning õpirände võimalusi ja sellekohaseid infovoogusid."
  }
  [4156]=>
  object(stdClass)#4157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7084"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Toetada üliõpilaste teadmiste ja oskuste kujunemist karjääriinfoteeninduse korraldusest, karjääriinfoteenuste arendamisest ja pakkumisest ning erinevate kliendirühmadega suhtlemisest."
    ["sisu"]=>
    string(576) "Karjääriinfoteeninduse mõiste ja ülesanded. Infoteeninduse eri vormid: infonõustamine, infoteadistus ja ülevaateteenindus; infoteenindusprotsess ja selle koostisosad (infovajaduse kindlakstegemine, päringuintervjuu ja infootsing) ning infoteeninduse eri tasandid; e-teadistuse iseärasused. Teenindusprotsessi toetavate infovahendite koostamine. Teenindusprotsessis esilekerkivad eetilised ja psühholoogilised probleemid suhtlemisel erinevate kliendirühmadega. Infoteeninduses vajalikud suhtlemisvilumused ning probleem- ja konfliktsituatsioonide lahendamise võtted."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Tunneb karjääriinfoteeninduse eesmärke ja ülesandeid, teenuste eri vorme ja nende eetilisi aspekte; Oskab kindlaks määrata klientide infovajadusi; Teab ja oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi karjääriinfoinfovajaduste rahuldamiseks eri infoteenuste pakkumisel; Suudab suhelda erinevate karjääriinfo kliendirühmadega."
  }
  [4157]=>
  object(stdClass)#4158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7085"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua võimalused omandada teoreetilised teadmised juhtimisteoreetilistest käsitlusviisidest ja praktilised oskused infotegevuse tulemuslikkuse analüüsimiseks ja hindamiseks; toetada valmisolekut tulemuslikkuse hindamise ja kvaliteedi määratlemise tehnikate ja võtete rakendamiseks raamatukogu- ja infotöös."
    ["sisu"]=>
    string(1302) "Organisatsiooni põhitunnused. Tegevuskeskkond, sise- ja väliskeskkond. Organisatsioonikultuur. Juhtimise paradigmad. Strateegia, missioon, visioon. Liidri roll. Osapoolte kaasamine. Personali koolitamine, arendamine, kaasamine. Infotegevuse finantseerimine, tasulised teenused. Muudatuste juhtimine. Tulemuslikkus ja tulemusjuhtimine. Tulemusjuhtimise põhimõisted ja enamkasutatavad meetodid. Töö tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise ainekäsitlusi raamatukogunduses (Van House, McClure, Sumsion, Cullen, Willemse jt.). Raamatukogutöö tulemuslikkus: efektiivsus, tõhusus ja ökonoomsus. Raamatukogutöö tulemuslikkuse hindamine, eri tüüpi hindamismudelid (Winkworth, Poll, Prophy, Boekhorst jt.). Teenuse kvaliteet (Berry, Parasuraman, Zeithaml, Nitecki). Teenuse omadused, teenuse kvaliteedi määratlused ja mudelid (Donabediani, Grönroosi, Meyer-Mattmülleri mudelid). Teenuse kvaliteedi komponendid. LibQUAL+ uuringu- ja arendusprojektina raamatukoguteenuse kvaliteedi analüüsimiseks ja hindamiseks - Kyrillidou, Cook, Cote, Heath, Thompson. Benchmarking kvaliteedi juhtimiseks ja hindamiseks. Hindamise tasemed ja sügavus raamatukogus (ressursside, funktsioonide, tegevuste ja teenuste tasandid). Tasakaalustatud arvestuskaart ja kriitilised edutegurid tulemuslikkuse hindamisel."
    ["vljund"]=>
    string(730) "Kursuse läbinud üliõpilased: - Teavad kaasaegseid juhtimisteoreetilisi käsitlusi; - Saavad aru info- ja mäluasutuste ning infotegevuse strateegiate kavandamise põhimõtetest; - Tunnevad personali juhtimise käsitlusi ja põhimõtteid; - Omavad teadmisi organisatsioonikultuuri erinevatest käsitlustest ja aspektidest; - tunnevad tulemuslikkuse hindamise ja võrdlusanalüüsi peamisi teooriaid ja mudeleid; - oskavad tulemuslikkuse hindamise teoreetilisi mudeleid üle kanda infoteenuste analüüsimise ja hindamise protsessi; - on võimelised kasutama tasakaalustatud arvestuskaarti raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse analüüsimisel; - on võimelised hinnanguliselt võrdlema raamatukogu tulemuslikkuse hindamismudeleid."
  }
  [4158]=>
  object(stdClass)#4159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7086"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Toetada pädevuste kujunemist arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas läbi erinevate maade üldistatud ajaloolise kogemuse, analüüsides doumendihalduse ja arhiivinduse institutsioonide ajaloolist arengut, dokumendihalduse ja arhiivinduse printsiipide välja kujunemist, varustades üliõpilasi teadmistega aregulooliste üldiste trendide välja kujunemisest tänapäeva infoühiskonnani."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Ainukordse teabe säilitamise ja kasutamise teadusdistsipliini mõttelugu. Dokumendihalduse ja arhiivinduse silmapaistvamad teoreetikud. Dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse probleem läbi aegade, meetodid nende tagamiseks. Kaasaja paradigma arhiivinduse- ja dokumendihalduse teoorias ja terminoloogias. Arhiivide teatmestud ja vahendusteatmikud. Dokumendihaldurite ja arhivistide kongressid. Digitaalne dokumendihaldus ja –arhiivindus Euroopa Liidus (põhinäited Eestist, Põhjamaadest, Saksamaalt ja Inglismaalt). Eriala aktuaalsed probleemid.."
    ["vljund"]=>
    string(339) "Kursuse läbinud üliõpilane: • oskab rakendada saadud teadmisi ja ajaloolist kogemust oma erialases töös; • suudab analüüsida arhiivinduse ja dokumendihalduse üldiseid arenguid; • oskab pädevalt analüüsida asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse probleeme ning kasutab ajaloolist kogemust asutuse eduka töötamise tagamiseks."
  }
  [4159]=>
  object(stdClass)#4160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7087"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused teadmiste kujunemiseks ettevõtlust ja äritegevust mõjutavatest sise- ja väliskeskkonna teguritest, turu- ja äriuuringute meetoditest, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni tüüpidest ning kujundada oskusi nii traditsioonilise kui ka digitaalse informatsiooni kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(883) "Aine käigus käsitletakse ja analüüsitakse äri-, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni mõistet, tüpoloogiat, valdkondliku info vajadust; turu- ja äriuuringute meetodeid; ettevõtluse keskkonda, firmateavet ja ettevõtjale suunatud informatsiooni; turundust ja turu-uuringuid, turuteavet; finants- ja investeerimisinfo allikaid; välis- ja rahvusvahelise kaubanduse informatsiooni ja selle kandjaid; äriinformatsiooni loojaid/tootjaid ja vahendajaid; ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni internetiressursse; infoagentuuride jt meediaväljaannete tegevust/tooteid äriinfo vahendamisel; statistikainformatsiooni; tööstusomandi kaitset vahendavaid inforessursse. Kursus annab inforessursside kasutamiseks vajalikud teadmised. Kursuse läbinu omandab teadmised ja põhimõtted töötamaks ettevõtluskeskkonna inforessrussidega ning on valmis nõustama teisi infokasutajaid."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Kursuse läbinud: - suudavad rakendada oma teadmisi ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni erinevatest aspektidest, - oskavad lahendada äriinformatsiooni hankimise, kriitilise hindamise, kasutamise ja vahendamisega seotud probleeme ning infokasutajaid nõustada, - oskavad koostada ja hinnata firma ning ettevõtlusvaldkonna tegevust käsitlevat aruandlust, raporteid ja meediaülevaateid."
  }
  [4160]=>
  object(stdClass)#4161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7088"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Õppekava sissejuhatava kursuse eesmärgiks on anda baasteadmised arhiivihalduse olemusest, arengust ja regulatiivsest keskkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(912) "Dokument ja arhivaal. Arhivaali mõiste kujunemine. Avalikud ja eraarhivaalid. Arhiivi mõiste kujunemine. Arhiivide liigid ja nende pädevus. Arhiivinduse arengulugu. Arhiivid, arhiivialased organisatsioonid ja uurimiskeskused Eestis ning teistes riikides. Kaasaegse arhiivinduse aktuaalsed teemad. Arhiivihalduse areng ja koordineerimine. Paberkandjal ja digitaalse arhiivihalduse korraldamine avaliku ja erasektori organisatsioonis. Arhivaari kutse ja kutseetika. Arhiivihalduse õigusliku keskkonna kujunemine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid. Arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standardite ja juhistega. Arhiivihalduse standardid, Open Archival Information System (OAIS), ISAAR ja ISAD(G) üldiseloomustus. Dokumentide säilitamise standardid. Iseseisev töö: materjalide läbitöötamine, referaatide koostamine ning nende alusel seminarides esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(583) "Kursuse läbinud: - valdavad arhiivihalduse baasterminoloogiat - on kursis arhiivihalduse olemusega ning arhivaalide ja pika säilitustähtajaga dokumentide loomise, haldamise ja säilitamise probleemide ja arengutega nii Eestis kui ka rahvusvahelises ulatuses - omavad ülevaadet dokumentide pikaajaliseks haldamiseks mõeldud infosüsteemide funktsionaalsustest - suudavad kasutada arhiivihalduse standardite sätteid oma erialases töös - omavad teadmisi arhiivihaldust reguleerivaist õigusaktidest - oskavad kasutada arhiivihalduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös"
  }
  [4161]=>
  object(stdClass)#4162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7092"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "- Toetada teadmiste omandamist digitaalses keskkonnas toimuva publitseerimisprotsessiga seotud mõistete, arengute, standardite ja vormingute kohta - Luua eeldused teadmiste kujunemiseks digitaalses keskkonnas avaldamise õiguslike probleemide kohta -Toetada praktilisi oskuste kujunemist veebis publitseerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(606) "Kirjastamine digitaalses keskkonnas: mõisted, areng. Elektrooniliste väljaannete tüübid, nende tunnused ja erijooned. Teaduskirjanduse publikatsioonid, Open Access teadusajakirjad; teadmis-, tarbe- ning ilukirjandus Elektroonilise kirjastamise majanduslikud ja õiguslikud aspektid:. Autoriõiguse mõju elektrooniliste väljaannete publitseerimisele ja kasutamisele. Digitaalõiguste haldamine (DRM). Elektrooniliste publikatsioonide loomiseks ja lugemiseks vajalik riist- ja tarkvara, erinevad formaadid ja standardid. Web 2.0. publitseerimise keskkonnana – wikid, blogid, sotsiaalsed võrgustikud."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Üliõpilane - teab digitaalses keskkonnas toimuva kirjastamise mõisteid, elektrooniliste väljaannete tüüpe ja tunnuseid, standardeid ja vorminguid - orienteerub kaasaegsete publitseerimisvõimaluste hulgas (sh veeb 2.0). - oskab arvesse võtta elektroonilise publitseerimisega seostuvaid õiguslikke ja eetilisi küsimusi - oskab ise välja anda veebipubliktsiooni"
  }
  [4162]=>
  object(stdClass)#4163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7093"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua eeldused teadmusjuhtimise tehnoloogia võimalusi ja põhimõtteid tundvate ning raamatukogu ja infoasutustes teadmusjuhtimist korraldavate infospetsialistide kujundamiseks, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Teadmiste omandamise, kogumise, vahendamise ja rakendamise tehnoloogiad, teadmusjuhtimise protsessid ja mehhanismid, teadmiste vahendamise võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid, teadmusjuhtimissüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(566) "• Mõistab teadmusjuhtimise tehnoloogia võimalusi ja põhimõtteid • Omab ülevaadet teadmusjuhtimise tehnoloogia ning selle rakendamise võimalustest raamatukogu ja infoasutustes ning infotöötaja rollist teadmusjuhtimise protsessis • Omab ülevaadet teadmusjuhtimise süsteemidest • Mõistab virtuaalsetes võrgustikes ja kogukondades toimuvaid protsesse • Oskab valida ja kombineerida tehnoloogiaid teadmusjuhtimiseks raamatukogu ja infoasutustes • Oskab algatada ja korraldada teadmusjuhtimise protsessi tehnoloogia abil organisatsioonis/kogukonnas"
  }
  [4163]=>
  object(stdClass)#4164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7094"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Arendada teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tulemuslikult infovahendamise strateegiaid kavandada, rakendada, analüüsida ja hinnata eri tüüpi organisatsioonides, keskendudes eelkõige mäluasutuste iseärasustele."
    ["sisu"]=>
    string(484) "Kursusel • käsitletakse infovahendamise strateegilist olemust selle planeerimise ja rakendamise seostes; • analüüsitakse infovahendamise strateegiate põhieesmärke ja funktsioone; • saadakse ülevaade infovahendamise strateegiliste mudelite rakendamisest; • keskendutakse infovahetuse strateegilisele planeerimisele, kavandamisele ja realiseerimisele eri tüüpi organisatsioonides; • saadakse ülevaade infovahendamise strateegiate rakendamiskogemustest mäluasutustes."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb infovahendamise strateegilist olemust, põhieesmärke ja funktsioone ; • suudab analüüsida ja hinnata infovahendamise strateegiliste mudelite teoreetilisi aluseid; • oskab kavandada ja rakendada infovahendamise strateegilisi mudeleid eri tüüpi organisatsioonides; • suudab iseseisvalt kavandada ja rakendada infovahendamise strateegiaid mäluasutustes."
  }
  [4164]=>
  object(stdClass)#4165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7096"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Toetada teadmiste kujunemist infoteaduse teooriatest, käsitlustest ja mudelitest, kaasaegsetest uurimisvaldkondadest ja –suundadest. Analüüsida rakendatavaid uurimisstrateegiaid ja –meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(1011) "Infoteaduse olemus ja kontseptuaalne struktuur, infoteaduse metodoloogia. Teooriad, metateooriad, mudelid infoteaduses. Infoteaduse kaasaegsed uurimisvaldkonnad ja -suunad. Infoteaduse peamised paradigmad, teooriad ja mudelid uuringutes. Rakendatavad uurimismeetodid, uurimisstrateegiad, uurimused ja uurijad. Rahvusvahelise ja võrdleva raamatukogunduse temaatiline lähenemine (thematic approach). Tõenduspõhine raamatukogundus (evidence based librarianship). Teadusliku uurimisprotsessi käik. Kvantitatiivne, kvalitatiivne ning kombineeritud metodoloogia. Andmete kogumine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse korral. Küsitlus-meetod. Vaatlus. Intervjuu. Grupiintervjuud. Dokumentide analüüs. Andmete analüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses uurimuses. Analüütiline induktsioon. Põhistatud teooria. Tekstianalüüsi võimalused: Kontent-analüüs. Diskursuse analüüs. Erinevad uuringudisainid/strateegiad. Juhtumiuuring, tegevusuuring, fenomenograafia, põhistatud teooria, etnograafia jne."
    ["vljund"]=>
    string(636) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb infoteaduse teooriaid, käsitlusi ja mudeleid, kaasaegseid uurimisvaldkondi ja –suundi; - mõistab infoteaduse olemust ja kontseptuaalset struktuuri; - mõistab rahvusvahelise ja võrdleva raamatukogunduse olemust; - tunneb uurimistöö protsessi, on kursis erinevate uuringudisainide, meetodite iseärasustega; - suudab orienteeruda erinevate metodoloogiate raames rakendatavate uuringudisainide ja meetodite seas,analüüsida ja hinnata uurimuste läbiviimise metoodikat, teostamise kvaliteeti, valida sobivad meetodid oma uurimistöö tarbeks; - oskab kriitiliselt uurimistöid analüüsida."
  }
  [4165]=>
  object(stdClass)#4166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7097"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(520) "Kujundada teoreetiline raamistik infokäitumise ja- otsingu teooriate hinnanguliseks analüüsimiseks ning arendada üliõpilaste intellektuaalseid oskusi info hankimise, infootsingu ja infopädevuse uuringute valdkonnas: kontseptuaalset täpsust terminite defineerimisel, analüütilist täpsust erialakirjanduse analüüsimisel, tühimike määratlemist kaasaegses teadustöös, objektiivseid hinnanguid empiirilistele uuringutele ja efektiivse esinemise oskusi konverentsil, virtuaalsetel foorumitel ja auditooriumis."
    ["sisu"]=>
    string(904) "Valdkonna areng ja põhimõisted. Info hankimise, infootsingu ja infokäitumise ning infopädevuse valdkonna areng ning põhimõisted ja nende erinevad käsitlused.Teoreetiline raamistik info hankimise, otsingu ja infopädevuse hinnanguliseks analüüsimiseks. Mudelid, paradigmad ja teooriad infokäitumise uurimises. Infootsingu käsitlused ja mudelid (füüsiline paradigma). Info hankimise käsitlused ja mudelid (kognitiivne paradigma). Infopädevuse käsitlused ja mudelid. Info hankimise, otsingu ja infopädevuse uurimise meetodid, uuringud ja uurimistulemused. Tänapäevased arengutrendid infokäitumise, infootsingu ja infokasutuse uuringutes. Uurimisvaldkondade integratsioon. Kontekst ja sellega seotud mõisted infokäitumise mudelites. Relevantsus. Infokäitumise, infootsingu ja infokasutuse uuringute kaasaegsed suundumused. Digitaalse keskkonna ja sotsiaalmeedia mõju infokäitumisele."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Aine läbinud üliõpilane: - suudab selgitada info hankimise, -otsingu ja infopädevuse olemust - tunneb info hankimise, -otsingu ja infopädevuse teooriaid, põhikäsitlusi ning mudeleid; - tunneb info hankimise, -otsingu ja infopädevusega seotud peamisi uurimisvaldkondi ja uurijaid; - oskab analüüsida, võrrelda ja hinnata info hankimise, -otsingu ja infopädevuse peamisi käsitlusi ja mudeleid; - oskab määratleda uurimisprobleeme tänapäeva info hankimise, -otsingu ja infopädevuse valdkonnas; - suudab osaleda rühmatöös ning omab kommunikatiivseid oskusi suhtlemiseks erinevate sihtrühmadega."
  }
  [4166]=>
  object(stdClass)#4167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7098"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kujundada süstemaatilised teadmised info- ja teadmusühiskonna käsitlustest, tehnoloogiatest ja nende rakendamisest."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Info- ja teadmusühiskonna mõisted, kujunemine, kujunemist mõjutanud tegurid, sündmused ja uurijad, info- ja teadmusühiskonna arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused, käsitlused. Info- ja digikultuur. Digitaaltehnoloogiad ja sotsiaalmeedia."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Aine läbinud üliõpilane: - omab süstemaatilisi teadmisi info- ja teadmusühiskonna käsitlustest, tehnoloogiatest ja nende rakendamisest; - mõistab info- ja digikultuurile iseloomulikke tunnuseid; - oskab kriitiliselt analüüsida info- ja teadmus ühiskonna erinevaid käsitlusi ning tehnoloogiaid; - oskab kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid infoteaduslike probleemide analüüsimisel ja lahendamisel."
  }
  [4167]=>
  object(stdClass)#4168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7099"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Kujundada süstemaatilised teadmised juhtimisteoreetilisest käsitlusviisidest ning raamatukogu- ja infoteenuseid pakkuvate organisatsioonide juhtimisvaldkondadest, oskused infotegevuse tulemuslikkuse analüüsimiseks ja hindamiseks; arendada analüütilisi oskusi tulemuslikkuse hindamise metoodikate rakendamiseks raamatukogu- ja infotöös."
    ["sisu"]=>
    string(1214) "Organisatsioonide põhitunnused. Tegevuskeskkond, sise- ja väliskeskkond. Strateegia, missioon, visioon. Strateegiline juhtimine ja arengukavad. Organisatsiooni väärtused. Organisatsioonikultuur. Juhtimise paradigmad. Muudatuste juhtimine. Liidri roll. Inimressursside strateegia ja planeerimine. Personali koolitamine, arendamine, kaasamine. Meeskonnatöö. Infotegevuse finantseerimine; tooted ja teenused. Raamatukogude ja infoasutuste füüsilise keskkonna planeerimine ja kujundamine. Töö tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise ainekäsitlusi (Van House, McClure, Sumsion, Cullen, Willemse jt.). Infotegevuse tulemuslikkus: efektiivsus, tõhusus ja ökonoomsus. Infotegevuse tulemuslikkuse hindamine, eri tüüpi hindamismudelid (Winkworth, Poll, Prophy, Boekhorst jt.). Indikaatorite määratlemine, nende nõuetele vastavuse kriteeriumid (Poll, Boekhorst, Harnesk, Brophy, Sumsion, Ward). Terviklik tulemuslikkuse analüüs ja hindamine. Väärtus ja mõju infotegevuse kontekstis. Benchmarking kvaliteedi juhtimiseks ja hindamiseks. Hindamise tasemed ja sügavus (ressursside, funktsioonide, tegevuste ja teenuste tasandid). Tasakaalus tulemuskaart ja kriitilised edutegurid tulemuslikkuse hindamisel."
    ["vljund"]=>
    string(801) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teavad tänapäevaseid juhtimisteoreetilisi käsitlusi; - saavad aru info- ja mäluasutuste ning infotegevuse strateegiate kavandamise põhimõtetest; - tunnevad personali juhtimise käsitlusi ja põhimõtteid; - omavad teadmisi organisatsioonikultuuri erinevatest käsitlustest ja aspektidest; - oskavad kriitiliselt analüüsida raamatukogude strateegilisi dokumente; - tunnevad tulemuslikkuse hindamise ja võrdlusanalüüsi peamisi teooriaid ja mudeleid; - oskavad tulemuslikkuse hindamise teoreetilisi mudeleid üle kanda infoteenuste analüüsimise ja hindamise protsessi; - on võimelised kasutama tasakaalus tulemuskaarti raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse analüüsimisel ja hindamisel; - on võimelised võrdlema raamatukogu tulemuslikkuse hindamismudeleid."
  }
  [4168]=>
  object(stdClass)#4169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7100"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "Arendada teadmisi ja analüütilisi oskusi info- ja teadmusjuhtimise mõistetest, teooriatest, käsitlustest, kontseptuaalsetest mudelitest, uurimismeetoditest ning praktikatest, nende vajalikkusest organisatsioonile, kogukonnale ja üksikisikule. Analüüsida info- ja teadmusjuhtimise arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Info- ja teadmusjuhtimise olemus, mõisted, käsitlused, teooriad, kontseptuaalsed mudelid ning praktikad. Info- ja teadmusjuhtimise protsessid ja mehhanismid, süsteemid ja tehnoloogiad; teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon, praktikakogukonnad, teadmiste vahendamise võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid, teadmusjuhtimise hindamise meetodid. Info- ja teadmusjuhtimise arengusuunad, aktuaalsed probleemid ja nende lahendusvõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(1185) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi info- ja teadmusjuhtimise mõistetest, teooriatest, käsitlustest, mudelitest, uurimismeetoditest ning praktikatest; • mõistab info- ja teadmusjuhtimise olemust, eesmärke ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; • tunneb info- ja teadmusjuhtimise teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi; • omab teadmisi organisatsiooni info- ja teadmusjuhtimise protsessidest, nende juhtimisest ning informatsioonilise infrastruktuuri kujundamisest; • oskab analüüsida info- ja teadmusjuhtimise arengusuundi, probleeme ja nende lahendusvõimalusi; • oskab seostada info- ja teadmusjuhtimist teiste teadusvaldkondadega ning ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; • suudab kriitiliselt, süsteemselt mõelda, iseseisvalt töötada ning probleeme püstitada ja lahendada info- ja teadmusjuhtimise valdkonnas; • suudab osaleda erialases diskussioonis ning suhelda erinevate sihtgruppidega ning olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel nii eesti kui ka inglise (või mõnes muus) keeles."
  }
  [4169]=>
  object(stdClass)#4170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7101"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Arendada teadmisi info- ja teadmusjuhtimise teoreetilistest käsitlustest ja praktilistest strateegiatest ning oskusi nende rakendamiseks organisatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Organisatsiooni infokultuur ja infopoliitika. Infojuhtimise, inforessursside, infotehnoloogia ja teadmusjuhtimise protsessid ja strateegiad. Organisatsiooni infovajadus. Info loomise, kogumise, töötlemise, levitamise ja kasutamise strateegiad. Juhtimisotsuseid toetavad infosüsteemid ja infoseire. Info- ja teadmusjuhtimise roll muutuste, innovatsioonide ja riskide juhtimises."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Kursuse läbinud üliõpilane: • mõistab organisatsiooni infokultuuri ja infopoliitika olulisust strateegiliste eesmärkide saavutamisel; • tunneb ja eristab organisatsioonis rakendatavaid informatsiooniga seotud protsesse: info-, teadmus-, inforessursside ja infotehnoloogia juhtimist; • oskab analüüsida organisatsiooni infovajadust ning korraldada väliskeskkonna strateegiliste inforessursside seiret, sidustades seda organisatsiooni eesmärkidega ning muutuste, innovatsioonide ja riskijuhtimisega."
  }
  [4170]=>
  object(stdClass)#4171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7102"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Luua tingimused arusaamade kujunemiseks teabe vastuvõtmise, tajumise, mõistmise ning infoanalüüsi, infoedastuse ja infoesitluse eri vormide ja viiside vahelistest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Informatsiooni tajumine, vastuvõtmine ja mõistmine. Teksti mõiste ja selle muutumine kaasajal. Tekstide tüpoloogia ja veebitekstidele esitatavad nõudmised. Teksti analüüsi ja sünteesi oskuste rakendamine organisatsiooni juhtimisotsuseid toetavate infotoodete (referaat, infoülevaade, meediaseiris) loomisel. Suulise ja kirjaliku infoedastuse erinevused. Ettekande ja esitluse ettevalmistamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi teabe tajumisest, tõlgendamisest ja selle mõistmist mõjutavatest teguritest ning nende arvestamise vajalikkusest; • tunneb teksti eri liikide iseärasusi; • valdab tekstilise info analüüsi võtteid ja meetodeid; • oskab koostada referaate ja infoülevaateid ning esineda ettekannetega."
  }
  [4171]=>
  object(stdClass)#4172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7103"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Luua eeldused info- ja teadmusjuhtimise põhimõtteid, süsteeme ja tehnoloogia võimalusi tundvate ning raamatukogu ja infoasutustes info- ja teadmusjuhtimist korraldavate infospetsialistide kujundamiseks, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil info-ja teadmisjuhtimist ning õppimist."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Info loomise, kogumise, töötlemise, levitamise ja kasutamise süsteemid ja tehnoloogiad. Teadmiste omandamise, kogumise, vahendamise ja rakendamise süsteemid ja tehnoloogiad. Teadmusjuhtimise protsessid ja mehhanismid, teadmusjuhtimissüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(524) "Kursuse läbinud üliõpilane: • mõistab info- ja teadmusjuhtimise põhimõtteid, süsteemide ja tehnoloogia võimalusi; • omab ülevaadet info- ja teadmusjuhtimise süsteemidest ja tehnoloogia ning selle rakendamise võimalustest ning infotöötaja rollist info- ja teadmusjuhtimise protsessis; • oskab analüüsida ja valida süsteeme ning tehnoloogiaid organisatsiooni info- ja teadmusjuhtimiseks; • oskab algatada ning korraldada info- ja teadmusjuhtimise protsessi tehnoloogia abil organisatsioonis/kogukonnas."
  }
  [4172]=>
  object(stdClass)#4173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7104"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks ettevõtlust ja äritegevust mõjutavatest sise- ja väliskeskkonna teguritest, turu- ja äriuuringute meetoditest, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni tüüpidest ning kujundada oskusi nii digitaalses kui ka paberversioonis äri ja ettevõtlusinformatsiooni kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(659) "Käsitletakse ja analüüsitakse äri-, turundus- ja ettevõtlusinformatsiooni mõistet, tüpoloogiat, valdkondliku info vajadust; turu- ja äriuuringute meetodeid; ettevõtluse keskkonda, firmateavet ja ettevõtjale suunatud informatsiooni; turundust ja turu-uuringuid, turuteavet; finants- ja investeerimisinfo allikaid; välis- ja rahvusvahelise kaubanduse informatsiooni ja selle kandjaid; äriinformatsiooni loojaid/tootjaid ja vahendajaid; ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni internetiressursse; infoagentuuride jt meediaväljaannete tegevust/tooteid äriinfo vahendamisel; statistikainformatsiooni; tööstusomandi kaitset vahendavaid inforessursse."
    ["vljund"]=>
    string(475) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi ja põhimõtted töötamaks äri ja ettevõtluskeskkonna inforessussidega; • suudab rakendada oma teadmisi ettevõtlus- ja turundusinformatsiooni erinevatest aspektidest; • oskab lahendada äriinformatsiooni hankimise, kriitilise hindamise, kasutamise ja vahendamisega seotud probleeme ning nõustada infokasutajaid; • oskab koostada ja hinnata firma ning ettevõtlusvaldkonna aruandlust, raporteid ja meediaülevaateid."
  }
  [4173]=>
  object(stdClass)#4174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7105"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Info- ja teadmusjuhtimise praktika eesmärgiks on kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi organisatsioonist ja organisatsiooni info- ja teadmusprotsessidest, rakendades neid teadmisi konkreetse organisatsiooni info- ja teadmusprotsesside analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(896) "Praktikaaja vältel täidab üliõpilane praktika juhendis ettenähtud praktikaülesanded. Praktika alguses koostab üliõpilane koos praktikabaasipoolse juhendajaga praktika individuaalkava, mis peegeldab tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu, praktika kava lisatakse aruandele. Üliõpilane koostab praktika käigust analüüsiva aruande-ülevaate. Praktika kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees selleks eelnevalt kokkulepitud ajal. Praktika kaitsmisel osalevad võimaluse korral ka praktikabaasipoolsed juhendajad. Kaitsmissõnavõtus annab üliõpilane lühiülevaate praktikabaasiks olnud organisatsioonist, iseloomustades selle olemust, eesmärke ja organisatsioonikultuuri ning seejärel räägib põhjalikumalt tema poolt täidetud praktikaülesannetest, esitab oma hinnangud ja kommentaarid, nt õpingute käigus saadud teadmiste rakendamise või teadmiste vajakajäämise osas."
    ["vljund"]=>
    string(659) "Praktika läbinud üliõpilane: • oskab analüüsida info- ja teadmusjuhtimist organisatsioonis ja välja töötada soovitusi, mis toetuvad infovajadustele ja aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele; • omab teadmisi info- ja teadmusjuhtimise eri vahenditest ning oskusi nende rakendamiseks; • tunneb erinevaid infoallikaid ja oskab informatsiooni otsida paber- ja elektronkandjatel inforessurssidest; • oskab kindlaks määrata organisatsiooni töötajate info- ja teadmusvajadusi; • oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi indiviidi ja gruppide info- ja teadmusvajaduste rahuldamiseks; • suudab suhelda erinevate sihtrühmadega."
  }
  [4174]=>
  object(stdClass)#4175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7106"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(542) "Kujundada süsteemne ülevaade ja laiapõhjalised teadmised dokumendihalduse ja arhiivinduse teoreetilistest alustest ja mõistetest. Toetada teadmiste kujunemist tänapäevase organisatsiooni juhtimispõhimõtete mõistmiseks. Toetada teadmiste kujunemist infoteaduse valdkonnas ainukordsete dokumentide loomise, haldamise, alalhoiu ja taaskasutamise teaduslikest meetoditest. Arendada teadmised ja oskused orienteerumaks tänapäevase digitaalarhiivinduse uutes originaalsetes lahendustes, kasutades meeskonnatööd ja selle juhtimisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(596) "Dokumendihalduse ja arhiivinduse teoreetilistest alustest. Dokumendihalduslik-arhiivinduslik terminoloogia ja selle arengust. Tänapäeva dokumendihalduse teoreetilisest kujunemisest - teadmusjuhtimine organisatsioonis (intellektuaalne kapital ja korporatiivne mälu). Dokumendi- ja arhiivihalduse teooria arengu tähtsamad etapid. Tänapäeva arhiiviteooria tähendusest. Dokumendi- ja arhiivihalduse põhimõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus, dokumendi põhiomadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus, kasutatavus), arhiiv, hindamine, kirjeldamine, arhiivihaldus ja säilitamine."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi dokumendihalduse teoreetilistest põhiseisukohtadest ja mõistetest; • oskab rakendada omandatud teadmisi dokumendihalduse ja arhiivinduse praktilises tegevuses; • suudab uusi strateegilisi käsitlusi rakendada õppe- ja töösituatsioonides."
  }
  [4175]=>
  object(stdClass)#4176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7107"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Teadmiste ja põhioskuste omandamine dokumendihalduse korraldamiseks organisatsioonis. Elektroonilise dokumendihalduse põhialuste ja vajaduste tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Kuidas on arvuti mõjutanud asutuste tööd ja dokumendihaldust Elektrooniline dokumendihaldus — mis see on ja miks see on teistmoodi? Digitaaldokument ja selle omadused. Dokumendihalduse protsessid elektroonilises keskkonnas. Elektroonilised dokumendihaldussüsteemid, nende funktsionaalsused ja nende juurutamise metoodikad. Metaandmete tähtsus elektroonilise dokumendihalduse jaoks. Dokumendihalduri oskused ja kutsenõuded digitaalajastul. Milleks arendada elektroonilist dokumendihaldust? Elektroonilise dokumendihalduse trendid ja tulevik."
    ["vljund"]=>
    string(492) "Kursuse läbinud üliõpilane: • oskab seletada elektroonilise ja paberil dokumendihalduse erinevusi; • suudab põhjendatult mõtestada organisatsiooni jaoks dokumendihalduse tegevuste automatiseerimise vajadust ja sellest tekkivat kasu; • oskab hinnata dokumentide haldamiseks vajaliku funktsionaalsuse rakendamist vähemalt ühes elektroonilises dokumendihaldussüsteemis; • demonstreerib orienteerumist elektroonilise dokumendihalduse ja e-valitsemise arenduste vahelistes seostes."
  }
  [4176]=>
  object(stdClass)#4177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7108"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised dokumendihalduse korraldamisest organisatsioonis ja riigi tasandil, infoühiskonna arendamisest, riigi infosüsteemist ja selle haldamise vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(1076) "Vabariigi valitsuse tegevusprogramm. „Eesti infoühiskonna arengukava“ ning selle rakendusplaanid. „Riigi IT koosvõime raamistik“. Hajutatud arendamise põhimõtete järgimine Eestis avalike teenuste osutamist toetava riigi infosüsteemi arendamisel. Avatud koordineerimismeetod (Open Method of Coordination) hajusa arendamise eeldusena. Riigi infosüsteemi arendamise ja haldamise koordineerimine. Riigi IT arhitektuuri olulised lähtepunktid: tehniline koosvõime, turvalisus, avatus, paindlikkus ja skaleeritavus. Teenusepõhise arhitektuuri (Service Oriented Architecture/SOA) põhimõtted. Infoteenused läbi nn ”teenusliideste”. Infrastruktuuri teenused ja neid kindlustavad süsteemid. Infosüsteemide etalonturbe süsteem ISKE. Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA ja tema komponendid. Infosüsteemide andmevahetusekiht X-tee. Dokumendivahetuskeskus DVK. Riigiportaali eesti.ee teenused. Eesti isikukood ja digitaalsed isikut tõendavad dokumendid. Digitaalallkiri ja digitaalne temple ning autentimine. XML varamu ja andmekirjelduste kooskõlastamine."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab ülevaadet infoühiskonnast, riigi infosüsteemist ja selle haldamise vahenditest • suudab korraldada dokumendihaldust vastavalt infoühiskonna arengu vajadustele • omab teadmisi koosvõime põhimõtetest ja nende tagamise võimalustest • oskab arendada dokumendihaldussüsteemi lähtudes avatud koordineerimise põhimõtetest."
  }
  [4177]=>
  object(stdClass)#4178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7109"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised ja oskused dokumendihalduse valdkondlikest rakendustest."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Dokumendi- ja arhiivihaldus ning menetlussüsteemid. Personalidokumentide menetlemine ja haldamine. Raamatupidamisdokumentide menetlemine ja haldamine. Hankedokumentide menetlemine ja haldamine. Haridusvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (EHIS). Justiitsvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (EIS, ÕIS, E-Toimik). Sotsiaalkindlustuse valdkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (SKAIS; STAR). Tervishoiuvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (Digilugu). Rahvastikuvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (Rahvastikuregister). Riikliku statistika valdkonna dokumentide problemaatika. Majandusvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine. Põllumajandusvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine. Sisejulgeoleku valdkonna dokumentide menetlemine ja haldamine. Regionaalvaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine (KOVTP, VOLIS). Keskkonnavaldkonna dokumentide menetlemine ja haldamine. Riigiportaali vahendid dokumendihalduse arendamiseks (DVK, ADIT)."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab ülevaadet valdkondlikest menetlussüsteemidest ja nendega seonduvate dokumentide haldamise spetsiifikast; • suudab rakendada dokumendihalduse põhimõtteid valdkondlike menetlussüsteemidega töötamisel."
  }
  [4178]=>
  object(stdClass)#4179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7110"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Teadmiste omandamine digitaalse säilitamise eripärade kohta. Digitaalse säilitamise aluspõhimõtete omandamine. Baasoskuste omandamine digitaalse arhiveerimise ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Digitaalse arhiveerimise ja säilitamise põhiprobleemid Digitaalne säilitamine meetodite areng ja võimalused Digitaalsete objektide olulised omadused Failivormingud digitaalses arhiivis Andmekandjad digitaalses arhiivis Metaandmed digitaalseks säilitamiseks OAIS ja teised digitaalarhiivi toimimismudelid Digitaalarhiivi kasutamine"
    ["vljund"]=>
    string(501) "Kursuse läbinud üliõpilane: • oskab seletada digitaalse säilitamise erinevusi paberil ainese säilitamisest • suudab kriitiliselt hinnata digitaalse säilitamise erinevaid lahendusi ja strateegiaid • oskab põhjendada digitaalarhiivi loomise vajadust ja kasu organisatsioonis • oskab määrata digitaalse objekti arhiveerimiseks ja säilitamiseks vajalikke tegevusi sõltuvalt objekti omadustest • demonstreerib orienteerumist digitaalse säilitamise jaoks vajalike metaandmete liikides."
  }
  [4179]=>
  object(stdClass)#4180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7111"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Infosüsteemide põhimõistete ja erinevate rakenduste tundmaõppimine dokumendi- ja arhiivihalduses. Teoreetilised ja praktilised teadmised dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemide planeerimise, juurutamise ja analüüsimise kohta."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Kursus koosneb kahest moodulist: Moodul I: Elektroonilised dokumendihaldussüsteemid kui infosüsteemid. Dokumendihaldussüsteemid Eestis. Kahe EDHSi haldamise praktiline õpe (keskkonnas http://dhk.tlu.ee) Moodul II: Arhiivihalduse süsteemid. Sissejuhatus arhiivinduse infosüsteemidesse - infosüsteemide vajadus, seosed riigi infosüsteemiga ja rahvusvaheliste süsteemidega. Rahvusarhiivi arhiivisüsteemid"
    ["vljund"]=>
    string(354) "Kursuse läbinud üliõpilane: • on kursis infosüsteemide olemuse ning nende loomise, haldamise ja arendamise probleemidega; • teab, mis liiki infosüsteeme kasutatakse dokumendi- ja arhiivihalduses ning omab neist tähtsamate praktilise kasutamise kogemust; • omab baasteadmisi dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemide haldamisest ja juurutamisest."
  }
  [4180]=>
  object(stdClass)#4181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7112"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Toetada analüüsioskuse ja kriitilise mõtlemise arengut, kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi organisatsiooni dokumendihalduse tegevustest, rakendades neid teadmisi konkreetse organisatsiooni dokumendihaldussüsteemi tegevuste tundmaõppimisel ja igapäevaste tööprotsesside teostamisel, toetades iseseisva töö oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Praktikaaja vältel täidab üliõpilane praktika juhendis ettenähtud praktikaülesanded. Praktika alguses koostab üliõpilane koos praktikabaasipoolse juhendajaga praktika individuaalkava, mis peegeldab tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu, praktika kava lisatakse aruandele. Üliõpilane koostab praktika käigust analüüsiva aruande-ülevaate. Praktika kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees selleks eelnevalt kokkulepitud ajal. Praktika kaitsmisel osalevad võimaluse korral ka praktikabaasipoolsed juhendajad."
    ["vljund"]=>
    string(607) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi dokumendihaldussüsteemidest ja oskab neid kasutada igapäevases töös / oskab seostada varem õpitud teadmisi dokumendihaldusest praktilise tööga dokumendihaldussüsteemiga; • on tundma õppinud organisatsiooni struktuuri ja dokumentide tekkimise ja haldamise seoseid; • oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi organisatsioonile vajaliku info saamiseks; • suudab suhelda organisatsiooni erineva tasandi töötajatega; • oskab analüüsida organisatsiooni elektroonilise dokumendihalduse vajadusi ja pakkuda lahendusi selle paremaks toimimiseks."
  }
  [4181]=>
  object(stdClass)#4182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7113"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Toetada teadmiste kujunemist digitaalraamatukogu olemusest, kontseptsioonidest. Analüüsida digitaalraamatukogu arendamise raamistikku."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Digitaalraamatukogu olemus, kontseptsioonid, lähenemisviisid. Digitaalraamatukogu valdkonnad – ressursid, sisu, kasutajad, funktsionaalsus, poliitikad, kvaliteet, arhitektuur. Digitaalraamatukogu arendamise raamistik – projektid, erialakogukonnad. Digitaalraamatukogu mudelite teoreetilised alused."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Kursuse läbinud üliõpilased: • tunnevad digitaalraamatukogu olemust, kontseptsioone ja lähenemisviise; • on võimelised analüüsima ja hindama digitaalraamatukogu mudelite teoreetilisi aluseid; • oskavad kavandada ja rakendada raamatukogu digitaalses keskkonnas."
  }
  [4182]=>
  object(stdClass)#4183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7114"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua eeldused teadmusjuhtimise tehnoloogia võimalusi ja põhimõtteid tundvate ning raamatukogu ja infoasutustes teadmusjuhtimist korraldavate infospetsialistide kujundamiseks, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Digitaalraamatukogu kontseptualiseerimine ja mudelid. Tehnoloogiate roll digitaalraamatukogus. Digitaalse objekti elukäik digitaalraamatukogus – tehnoloogilised lahendused: • Vastuvõtmine • Kvaliteedi kontroll • Kirjeldamine • Säilitamiseks ettevalmistamine • Hoid ja säilitamine • Kasutamine Digitaalhoidlate arhitektuurid ja rakendused; pilvetehnoloogia rakendamine. Mobiilirakendused digitaalraamatukogudele. Digitaalraamatukogu ja avaandmed. Linked open data raamatukogudes."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb digitaalraamatukogu mudeleid ja arhitektuure; • on võimeline analüüsima ja hindama digitaalraamatukogu tehnoloogiaid digitaalobjekti elukäigu erinevate etappide jaoks; • oskab planeerida digitaalraamatukogu tehnoloogiate kasutamist."
  }
  [4183]=>
  object(stdClass)#4184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7115"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(437) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks digitaalse informatsiooni haldamise teoreetiliste alustest ja põhimõtetest. Toetada teadmiste kujunemist metaandmete standardite, ontoloogiate, teemakaartide jm digitaalse informatsiooni organiseerimise viisidest teoreetilisel ja praktilisel tasandil.Luua võimalused teadmiste kujunemiseks informatsiooni organiseerimisest semantilises veebis, sotsiaalse liigitamise ja märgendamise valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(603) "Informatsiooni organiseerimine, informatsiooni sisu kasutajatele edastamise teoreetilised alused ja põhimõtted. Inforuumide disain ja integratsioon. Portaalid, nende ülesehitus ja funktsioonid. Info struktureerimine ja teadmuse esitamine semantilises veebis. Metaandmed, nende skeemid ja standardid (Dublin Core, Encoded Archival Description/EAD, MODS, Visual Resources Association/VRA skeem, ONIX jt ). Ontoloogiad ja nende modelleerimine. Open Ontology Repository (OOR) Initiative. Sotsiaalne liigitamine.Taksonoomia. Folksonoomia. Märgendamine (Tagging). Teemakaardid ja nende standardiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(599) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab süsteemset ülevaadet digitaalse informatsiooni haldamise teoreetilistest käsitlustest ja praktikatest; • tunneb digitaalse informatsiooni organiseerimise ja selle sisu edastamise erinevaid lahendusi, sh semantiline veeb; • omab teadmisi erinevatest digitaalseid teavikuid kirjeldavatest metaandmete skeemidest ja standarditest ning nende koostalitusest; • tunneb ontoloogiate modelleerimise põhimõtteid ning nende seoseid traditsiooniliste sisu avamise viisidega nagu indekseerimine; • tunneb sotsiaalse liigitamise erinevaid vorme ja võimalusi."
  }
  [4184]=>
  object(stdClass)#4185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7116"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemist digitaalsete kogude arendamiseks ja haldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Kogude mõiste, omadused ja funktsioonid. Elektroonilised ja digitaalsed ressursid. Võrguväljaanded. Sundeksemplar. Eelarve ja planeerimine. Komplekteerimise allikad ja viisid. Riigihange. Litsentsilepingud. Digiteerimine kui digitaalsete kogude loomise vahend. Digiteerimisprojekt ja digiteerimisprotsess. Digiteerimisalane koostöö. Kogude kättesaadavaks tegemise õiguslikud aspektid. Kogude hindamine ja dekomplekteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Kursuse läbinud üliõpilane: • teab kogude kujundamise ainevaldkonda kuuluvaid tegevusi, tunneb nende olemust ja eripära digitaalses keskkonnas; • tunneb erialatermineid ja oskab neid õiges kontekstis kasutada; • tunneb digitaalsete tevikute hankimise erinevaid viise ja allikaid; • oskab digitaalseid kogusid korraldada ja hallata."
  }
  [4185]=>
  object(stdClass)#4186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7117"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Arendada teadmisi digitaalraamatukogu teenuste kavandamiseks, rakendamiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks, keskendudes teenuste kasutajate ootustele ja rahulolule."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Digitaalraamatukogu teenused ja teenindus; teenuse kvaliteet ja kasutaja rahulolu uurimisainena digitaalraamatukogus: mudelid ja analüüsid; digitaalraamatukogu teenuste hindamise raamistik; kasutajauuringud digitaalraamatukogu arendamiseks; kasutajate kaasatus teenuste arendamisse; kasutaja kogemuse analüüs ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Kursuse läbinud üliõpilased: • tunnevad digitaalraamatukogu teenuste kavandamise ja arendamise erinevaid mudeleid; • on võimelised analüüsima ja hindama digitaalraamatukogu teenuseid ja kasutaja ootusi ning vajadusi; • on võimelised valima digitaalraamatukogule sobiva teenuste kvaliteedi hindamismudeli; • oskavad kavandada, arendada ja rakendada digitaalraamatukogu teenuseid."
  }
  [4186]=>
  object(stdClass)#4187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7118"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi digitaalraamatukogundusest, rakendades neid konkreetse raamatukogu analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(864) "Praktikaaja vältel täidab üliõpilane praktika juhendis ettenähtud praktikaülesanded. Praktika alguses koostab üliõpilane koos praktikabaasi juhendajaga praktika individuaalkava, mis peegeldab tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu. Praktika kava lisatakse aruandele. Üliõpilane koostab praktika käigust analüüsiva aruande-ülevaate. Praktika kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees selleks eelnevalt kokkulepitud ajal. Praktika kaitsmisel osalevad võimaluse korral ka praktikabaaside juhendajad. Kaitsmissõnavõtus annab üliõpilane lühiülevaate praktikabaasiks olnud organisatsioonist, iseloomustades selle olemust ja tegevuse eesmärke ning seejärel käsitleb põhjalikumalt praktika käigus täidetud ülesandeid, esitab oma hinnangud ja kommentaarid, nt õpingute käigus saadud teadmiste-oskuste rakendamise või vajakajäämise osas."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Praktika läbinud üliõpilane: • oskab analüüsida raamatukogu tegevust ja arenguid digitaalses infokeskkonnas; • omab teadmisi digitaalraamatukogu tehnoloogiatest ja nende kasutamisvõimalustest; • tunneb digitaalraamatukogu erinevaid teenuseid ja kogude arendamise poliitikaid; • suudab suhelda erinevate sihtrühmadega."
  }
  [4187]=>
  object(stdClass)#4188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7119"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "kirjalik test (60 %), kaks rühmatööd (40 %)"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks dokumentaalse kultuuripärandi olemusest, digiteerimisest kui dokumentaalse kultuuripärandi säilitamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise vahendist ning praktiliste oskuste omandamiseks digitaalse kultuuripärandi kogude kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Kultuuripärand. Dokumentaalne kultuuripärand. Digitaalne kultuuripärand. Kultuuripärandi säilitamine. Kultuuripärandi poliitikad Euroopas. UNESCO ja EL initsiatiivid digitaalse kultuuripärandi loomisel. Eesti digitaalne kultuuripärand. Digiteerimine, digiteerimisprojekti koostamine ja digiteerimisprotsess. Digiteerimisalane koostöö. Digitaalse kultuuripärandi säilitamine. Juurdepääs digitaalsele kultuuripärandile. Digitaalse kultuuripärandiga seotud õiguslikud küsimused."
    ["vljund"]=>
    string(733) "Kursuse läbinud üliõpilane: - mõistab dokumentaalse kultuuripärandi ja digitaalse kultuuripärandi olemust ning oskab kirjeldada erinevaid kultuuripärandi liike; - omab ülevaadet kultuuripärandi säilitamise poliitikast ja strateegiast Euroopa Liidus ja Eestis, mõistab kultuuripärandi säilitamise eesmärki ja vajalikkust; - teab dokumentaalse kultuuripärandi digiteerimise ja kättesaadavaks tegemisega seotud õiguslikke probleeme ja oskab järgida autoriõigusest tulenevaid kohustusi; - tunneb digiteerimisprojekti ettevalmistamise protsessi ja oskab hinnata digitaalse kogu loomist tervikuna; -suudab töötada meeskonnas ja vajadusel paindlikult tegutseda; - on pädev kasutama digitaalse kultuuripärandi kogusid."
  }
  [4188]=>
  object(stdClass)#4189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7120"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Kirjalik eksamitöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Toetada teadmiste kujunemist sotsiaalse mälu vormide, funktsioonide ning neid kandvate institutsioonide spetsiifika kohta. Luua eeldused teadmiste kujunemiseks mäluasutuste digitaalsete infoteenuste ja infosüsteemide kohta."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Sotsiaalse mälu vormid ja funktsioonid. Raamatukogude, arhiivide ja muuseumide roll sotsiaalse mälu säilitajatena. Mäluasutused kultuuripoliitika objektina. Sotsiaalse mälu kommunikatsioon Euroopa Liidu projektides. Erinevat tüüpi mäluasutuste spetsiifika. Mäluasutuste kogud digitaalses keskkonnas. Raamatukogude, arhiivide, muuseumide infoteenused. Mäluasutuste infosüsteemid: AIS, MUIS, filmiarhiivi, fotoarhiivi ja kaartide infosüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Kursuse läbinud üliõpilane • tunneb teoreetilisi kontseptsioone sotsiaalse mälu funktsioneerimise kohta ühiskonnas; • teab erinevate mäluasutuste rolli sotsiaalse mälu säilitamise süsteemis ning nende tegevuse kultuurpoliitilisi regulatsioone; • orienteerub mäluasutuste kogude vahendamises avalikkusele digitaalsete teenuste kaudu; • tunneb erinevate mäluasutuste infosüsteeme ja on pädev neid kasutama"
  }
  [4189]=>
  object(stdClass)#4190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7121"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Kirjalik test, paktiliste tööde arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "- Toetada teadmiste omandamist ja arendada oskuste kujunemist tööks kultuuripärandi kollektsioonidega ning nende tutvustamiseks avalikkusele. - Luua eeldused mäluasutustes dokumentaalse kultuuripärandi haldamise praktika läbimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Teavikute (säilikute) kirjeldamine ja sellele esitatavad nõuded lähtudes mäluasutuste spetsiifikast. Teavikute (säilikute) töötlemine ja hoiustamine. Kultuuripärandi kollektsioonide kasutamine (laenutus, eksponeerimine, publitseerimine) Näituste ettevalmistamine ja korraldus. Nõuded dokumentaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisel ja eksponeerimisel. Kultuuripärandi kasutamisega seotud õiguslikud aspektid. Ettekannete, ülevaadete, näituse tekstide, kataloogide ja kogude kirjelduste koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(495) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb dokumentaalsesse kultuuripärandisse kuuluvate teavikute (säilikute) kirjeldamise, töötlemise ja hoiustamise nõudeid; - teab kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisel ja eksponeerimisel kehtivaid nõudeid ja õiguslikke norme; - tunneb ja oskab kasutada mäluasutuste infosüsteeme;. - suudab töötada meeskonnas ja vajadusel paindlikult tegutseda; - on võimeline koostama kogusid tutvustavaid tekste jm väljaandeid nii eesti- kui ka võõrkeeles."
  }
  [4190]=>
  object(stdClass)#4191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7122"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Kirjalik kontrolltöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Toetada teadmiste kujunemist raamatuteaduse teoreetilistest käsitlustest, mudelitest ning kaasaegsetest uurimis- ja arengusuundadest. Arendada analüütilisi oskusi dokumentaalse kultuuripärandi määratlemiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(588) "Raamatuteaduse mõiste. Anglo-Ameerika koolkond, Prantsuse-Saksa sotsiaalajaloo koolkond. Raamatuteaduse teoreetilised alused. R. Darntoni, T. Adamsi ja N. Barkeri mudelid. K. Glombiowski ja K. Migoni funktsionaalne teooria. D. McKenzie teksti sotsioloogia. P. Raabe raamatukultuur. Raamatuteaduse meetodid ja uurimisallikad. Raamatuteaduse uurimisvaldkonnad. Rahvustrükis. Estonica. Baltica. Rahvusbibliograafia. Retrospektiivne rahvusbibliograafia. Eesti mäluasutused kirjaliku kultuuripärandi säilitajana. Eesti raamatuteaduse historiograafia. Raamatuteaduse kaasaegsed probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(656) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab põhjalikke teadmisi raamatuteaduse teoreetilistest suundadest ning arengust maailmas ja Eestis; • oskab seostada raamatuteadust infoteaduste laiema kontekstiga; •tunneb rahvusliku kirjaliku kultuuripärandi määratlemise kriteeriume ja on võimeline nende alusel määrama raamatu või kollektsiooni tähtsust kultuuripärandi kontekstis; •suudab kriitiliselt mõelda, analüüsida raamatuteaduse alaseid tekste ning vahendada raamatuteaduse alast informatsiooni erialases diskussioonis või kirjalikus tekstis; •omab ülevaadet raamatuteaduse kaasaegsetest arengusuundadest ja aktuaalsetest probleemidest."
  }
  [4191]=>
  object(stdClass)#4192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7123"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(355) "Toetada teadmiste omandamist tänapäeva kirjastamissüsteemi ja raamatuturu ülesehituse ja funktsioneerimise kohta. Luua eeldused teadmiste kujunemiseks kirjastamist puudutavate seaduslike regulatsioonide ja erinevate raamatupoliitiliste meetmete kohta. Toetada teadmiste kujunemist kirjastustegevuse ja raamatutoodangu seisundi hindamise võimalusteks."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Kirjastamise roll ja funktsioonid ühiskonnas, kirjastamise sotsiaalne kontekst. Kirjastamine loomemajanduse osana. Kirjastamise ja raamatuturu regulatsioonid ning meetmed ala toetuseks. Kirjastustegevuse ja raamatuturu struktuur: raamatute, ajakirjade ja ajalehtede kirjastamine, ristmeedia väljaanded. Trükitoodangu mitmekesisus, bibliodiversiteedi käsitlused. Kirjastusuuringute temaatika."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Kursuse läbinud üliõpilane • tunneb kirjastussüsteemi toimimise sotsiaalseid, kultuurilisi, poliitilisi ning õiguslikke tingimusi ja nende mõju valdkonna toimimisele; • orienteerub tänapäevase kirjastamissüsteemi struktuuris, selles osalevates agentides ja nende funktsioonides; • teab kirjastamisala tänapäevast arengut puudutavate käsitluste põhimõisteid ja probleeme."
  }
  [4192]=>
  object(stdClass)#4193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7124"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Toetada teadmiste omandamist säilitamise mõistest ja tegevusvaldkondadest. Luua eeldused teadmiste kujunemiseks digitaalse säilitamise olemusest ja põhiprobleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Säilitamine: mõiste ja tegevusvaldkonnad.Säilitamistingimused. Säilitamise korraldus. Hoiustamine. Säilitav kasutamine. Konserveerimine. Informatsiooni uuendamine. Säilitusalased uuringud. Digitaalse säilitamise olemus ja põhiprobleemid. Digitaalse arhiveerimise põhitegevused. Failivormingud ja andmekandjad. Digitaalse säilitamise kontseptualiseerimine ja uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(600) "Kursuse läbinud üliõpilane: • teab säilitamisteaduse teoreetilisi aluseid, mõistab säilitamise tähtsust kultuuripärandi kontekstis; • omab ülevaadet säilitamise alla kuuluvatest tegevustest erinevates mäluasutustes ning oskab korraldada säilitamistegevusi; • tunneb informatsiooni uuendamise viise ja vahendeid ning oskab olukorrast tulenevalt valida sobivaid viise informatsiooni säilimise tagamiseks; • oskab hinnata säilitamis- ja turvariske ning rakendada meetmeid ohtude vähendamiseks; • tunneb digitaalse säilitamise põhiprintsiipe ja oskab neid oma töös rakendada."
  }
  [4193]=>
  object(stdClass)#4194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7125"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Praktika kirjaliku aruande suuline esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Luua võimalused seostada õppetöö käigus omandatud, peamiselt teoreetilist laadi teadmised mäluasutuste tööpraktikaga ning aidata üliõpilastel saada uusi, valdavalt praktilisi oskusi ja töökogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(893) "Praktikaaja vältel täidab üliõpilane praktika juhendis ettenähtud praktikaülesanded. Praktika alguses koostab üliõpilane koos praktikabaasipoolse juhendajaga praktika individuaalkava, mis peegeldab tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu, praktika kava lisatakse aruandele. Üliõpilane koostab praktika käigust analüüsiva aruande-ülevaate. Praktika kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees selleks eelnevalt kokkulepitud ajal. Praktika kaitsmisel osalevad võimaluse korral ka praktikabaasipoolsed juhendajad. Kaitsmissõnavõtus annab üliõpilane lühiülevaate praktikabaasiks olnud mäluasutusest, iseloomustades selle olemust, eesmärke ja organisatsioonikultuuri ning seejärel räägib põhjalikumalt tema poolt täidetud praktikaülesannetest, esitab oma hinnangud ja kommentaarid, nt õpingute käigus saadud teadmiste rakendamise või teadmiste vajakajäämise osas."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Praktika sooritanud üliõpilane: • omab teadmisi mäluasutuse funktsioonidest ning kohast kultuuripärandi säilitamisel; • tunneb mäluasutuse kogude arendamise, korralduse ning haldamise põhimõtteid; • tunneb mäluasutuse infosüsteeme ja on pädev infootsingut läbi viima; • omab ülevaadet kasutajatele pakutavatest teenustest ja omab teenindamise kogemust."
  }
  [4194]=>
  object(stdClass)#4195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7126"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Toetada teadmiste omandamist digitaalses keskkonnas toimuva publitseerimisprotsessiga seotud mõistete, arengute, standardite ja vormingute kohta. Toetada praktilisi oskuste kujunemist veebis publitseerimiseks. Luua eeldused praktiliste oskuste kujunemiseks publikatsioonide küljendamiseks programmi Adobe Indesign abil."
    ["sisu"]=>
    string(851) "E-kirjastamise mõiste. Elektroonilised väljaanded, nende tüübid ja tunnused. Kirjastusprotsess ja selles osalejate rollide muutumine e-kirjastamises. Isekirjastamise kasv veebikeskkonnas. E-kirjastamise ärimudelid. Elektrooniliste väljaannete vormingud ja standardid (tekst, arvutigraafika, multimeedia). Tarkvara ja riistavara e-raamatute lugemiseks. E-paber ja e-tint. Kolmedimensiooniline kirjastamine – ruumilised kujutised ning nende trükkimine. Autoriõigus elektrooniliste väljaannete publitseerimisel ja kasutamisel. Avatud juurdepääs. Avatud sisu keskkonnad. E-raamatu loomise keskkonnad veebis. E-raamatu (ajakirja) kirjastamine valitud keskkonnas. Web 2.0 publitseerimise keskkonnana. Sisuhaldustarkvara veebilehtede ja blogide loomiseks. Veebitekstide kirjutamine. Elektroonilise väljaande tutvustamine, turundamine ja müük."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Kursuse läbinud üliõpilane: • teab digitaalses keskkonnas toimuva kirjastamise mõisteid, elektrooniliste väljaannete tüüpe ja tunnuseid, standardeid ja vorminguid; • orienteerub tänapäevaste publitseerimisvõimaluste hulgas (sh veeb 2.0, kolmedimensioonilised kujutised); • oskab arvesse võtta elektroonilise publitseerimisega seostuvaid õiguslikke ja eetilisi küsimusi; • oskab välja anda veebipubliktsiooni."
  }
  [4195]=>
  object(stdClass)#4196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7127"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks karjääriinfo ajaloost ja teooriast, karjääri- ja tööturuinfo allikatest, kogude kujundamisest ja kirjeldamisest ning andmebaaside koostamispõhimõtetest. Toetada üliõpilaste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemist infootsingus ning andmebaaside koostamisel, karjääriinfoteenuste arendamisel ja pakkumisel ning erinevate kliendirühmadega suhtlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(878) "Ülevaade karjääriinfo ajaloost ja teooriast (struktuurid ja lähenemisviisid, karjääriinfo vahendamise kvaliteedinõuded, hindamis- ja mõõtmisvahendid infospetsialistile); karjääri- ja tööturuinfo allikatest ja infootsingu alustest; karjäärikirjanduse kogude kujundamisest ja kirjeldamisest (indekseerimine, analüütiline kirjeldamine) ning andmebaaside koostamise põhimõtetest. Karjääriinfoteeninduse eri vormid: infonõustamine, infoteadistus ja ülevaateteenindus; infoteenindusprotsess ja selle koostisosad (infovajaduse kindlakstegemine, päringuintervjuu ja infootsing) ning infoteeninduse eri tasandid; e-teadistuse iseärasused. Teenindusprotsessis esilekerkivad eetilised ja psühholoogilised probleemid suhtlemisel erinevate kliendirühmadega. Infoteeninduses vajalikud suhtlemisvilumused ning probleem- ja konfliktsituatsioonide lahendamise võtted."
    ["vljund"]=>
    string(588) "Kursuse läbinud üliõpilane: • valdab karjääri- ja tööturuinfoinfo allikaid, kogude kujundamist ning kirjeldamist; • tunneb ja oskab kasutada infootsingu strateegiaid ja taktikaid; • suudab koostada karjäärikirjanduse andmebaasi; • tunneb karjääriinfoteeninduse eesmärke ja ülesandeid, teenuste eri vorme ja nende eetilisi aspekte; • oskab kindlaks määrata klientide infovajadusi; • teab ja oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi karjääriinfovajaduste rahuldamiseks eri infoteenuste pakkumisel; • suudab suhelda erinevate karjääriinfo kliendirühmadega."
  }
  [4196]=>
  object(stdClass)#4197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7128"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist informatsioonist ja selle juhtimisest karjääriplaneerimise ning tööturu valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Aine annab ülevaate karjääriplaneerimisest ja tööturust kui infojuhtimise valdkondadest. Käsitletakse teoreetilisi aluseid, karjääriteenuste süsteemi Eestis, karjääriteenuste kvaliteedi juhtimist, hariduse ja tööturu vahelisi seoseid, võrgustikutöö aluseid ja õpirände võimalusi ning ettevalmistamist."
    ["vljund"]=>
    string(557) "Aine läbinud üliõpilane : • oskab juhtida informatsiooni karjääriplaneerimise ja tööturu valdkonnas; • mõistab karjääriteooriate põhiseisukohti ning sarnasusi ja erinevusi karjääriteooriate vahel; • valdab karjääriteenuste süsteemi informatsiooni ja selle juhtimist Eestis; • oskab hinnata informatsiooni karjääriteenuste kvaliteedist; • mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning tööturu trende Eestis ja Euroopas; • mõistab koostöövõrgustike olulisust ning õpirände võimalusi ja sellekohaseid infovoogusid."
  }
  [4197]=>
  object(stdClass)#4198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7129"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kujundav hindamine individuaal- ja rühmatöö alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Arendada teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tõhusalt kasutada sotsiaalmeediat raamatukogu töös. Analüüsida sotsiaalmeedia olemust, toimimispõhimõtteid, kanaleid, arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi raamatukogus."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Sotsiaalmeedia olemus ja toimimispõhimõtted. Sotsiaalmeedia kanalid, kasutamise eesmärgid ja rakendusvõimalused raamatukogus. Sisuloome ja kirjastamine, sisujagamine, sotsiaalsed repositooriumid ja kombineeritud andmevood, sotsiaalvõrgustikud ja ühesõpe raamatukogu kontekstis. Sotsiaalmeedia kasutamine nt kogude kujundamisel, teatmeteeninduses, infopädevuse arendamisel, sise- ja tarbijakoolituses, turunduses, värbamisel, sisekommunikatsioonis jm. Sotsiaalmeedia ohud. Trendid ja innovaatilised lahendused."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Kursuse läbinud üliõpilane: • mõistab sotsiaalmeedia kasutamise eesmärke, võimalusi ja vajalikkust raamatukogudes; • tunneb sotsiaalmeedia kanaleid ja sotsiaalse tarkvara liike; • omab süsteemset ülevaadet ja teadmisi sotsiaalmeedia kasutamise võimalustest raamatukogudes; • tunneb sotsiaalmeedia aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; • suudab kriitiliselt, süsteemselt analüüsida sotsiaalmeedia valiku ja kasutamise võimalusi; • oskab kasutada sotsiaalmeediat/sotsiaalset tarkvara raamatukogu töös."
  }
  [4198]=>
  object(stdClass)#4199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7130"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks organisatsioonide dokumendihalduse turvaliseks käitlemiseks. Kujundada teadmised, mis võimaldavad korraldada turvalist dokumentide haldamist ning tagada dokumentide autentsus kogu dokumendi elukäigu vältel."
    ["sisu"]=>
    string(686) "Moodul I: Mis on autentsus dokumendihalduses ja miks sellest on vaja rääkida? Dokumendi põhiomadused; autentsuse mõiste dokumendihalduses; vajadus autentsuse järele dokumendihalduses; erinevad lähenemised ja koolkonnad autentsuse seletamiseks elektroonilises keskkonnas; autentsuse probleem digitaalses säilitamises Moodul II: Dokumendi autentsuse tagamise ja kontrollimise vahendid Dokumendi autentsuse tagamine elektroonilises keskkonnas – nõuded ja vajadused; peamised viisid autentsuse tagamiseks ja kontrollimiseks; digitaalallkirja mõiste ja liigid; digitaalallkiri Eestis; digitaalallkirja omadused ja toimimine; probleemid digitaalallkirja pikaajalise säilitamisega."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Kursuse läbinud üliõpilane: • oskab seletada dokumendi põhiomaduste olemust ja nendega seotud nõudeid elektroonilises keskkonnas; • oskab eristada dokumendi autentsuse tagamise vahendeid ja seletada nende kasutamise eeliseid; • oskab loetleda ja põhjendada elektrooniliste dokumentide kasutamisega seotud riske."
  }
  [4199]=>
  object(stdClass)#4200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7131"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda baasteadmisi arhiivihalduse olemusest, arengust ja regulatiivsest keskkonnast."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Arhiivi mõiste kujunemine. Arhiivide liigid ja nende pädevus. Kaasaegse arhiivinduse aktuaalsed teemad. Arhiivihalduse areng ja koordineerimine. Paberkandjal ja digitaalse arhiivihalduse korraldamine avaliku ja erasektori organisatsioonis. Arhivaari kutse ja kutseetika. Arhiivihalduse õigusliku keskkonna kujunemine. Arhiiviseadus ja rakendusaktid. Arhiivinduse käsitlemine muudes õigusaktides. Arhiivinduse õigusaktide seos valdkonna standardite ja juhistega. Arhiivihalduse standardid, Open Archival Information System (OAIS), ISAAR ja ISAD(G) üldiseloomustus. Dokumentide säilitamise standardid."
    ["vljund"]=>
    string(604) "Kursuse läbinud üliõpilane: • valdab arhiivihalduse baasterminoloogiat; • on kursis arhiivihalduse olemusega ning arhivaalide ja pika säilitustähtajaga dokumentide loomise, haldamise ja säilitamise probleemide ja arengutega nii Eestis kui ka rahvusvahelises ulatuses; • omab ülevaadet dokumentide pikaajaliseks haldamiseks mõeldud infosüsteemide funktsionaalsustest; • suudab kasutada arhiivihalduse standardite sätteid oma erialases töös; • omab teadmisi arhiivihaldust reguleerivaist õigusaktidest; • oskab kasutada arhiivihalduse õigusakte ning juhiseid oma erialases töös."
  }
  [4200]=>
  object(stdClass)#4201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7132"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kujundada baasteadmised teenuste mõistest, olemusest, avalike teenuste arendamisest ja dokumendihalduse rollist teenuste arendamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(1083) "Teenuse mõiste ja olemus. Teenuse ja toote erisused. Teenuse tootmine ja selle osapooled Protsessuaalsus. Teenuse kvaliteedi hindamine ja tagamine. Standardimine. Kvaliteedijuhtimise erinevad aspektid. TQM. Kvaliteedijuhtimise ja dokumendihalduse standardid.Avalike teenuste mõiste. Avalike teenuste osutamise juhtimisega, eesmärgistamisega ja analüüsiga seotud probleemid. Avalike teenuste osutamise nõuete ja põhimõtetega seotud probleemid. Avalike teenuste kanalid. Avalike teenuste osutamise mõjuhindamise indikaatorid. Protsessipõhine juhtimine. Avalike teenuste kataloog. Andmete topelt küsimise keeld (taksonoomia). Suund dokumendihalduselt terviklikule infohaldusele. Ühised märksõnastikud, klassifikaatorid jt infohaldust toetavad võimalused. Metaandmestiku, dokumendiliikide ja -vormide ning menetluse staatuste ühtlustamine. Ühtne kontaktpunkt. Dokumendi- ja andmevahetuse edendamine eri süsteemide vahel. X-tee dokumendivahetusteenuste potentsiaali kasutamine. Ühtne elektrooniline kontaktpunkt, elukaare teenused, õiguste volitamine. Kasutajamugavus."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab teadmisi teenuste, sh avalike teenuste olemusest ja arendamise põhimõtetest; • suudab korraldada dokumendi- ja arhiivihalduse teenuste väljatöötamist, turustamist ja tellimist; • omab oskusi toote/teenuse väljatöötamiseks, teenusepakkuja valikuks."
  }
  [4201]=>
  object(stdClass)#4202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7133"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "Võimaldada magistrandil teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes tänapäevastele teooriatele ja uurimismeetoditele. Toetada oskust püstitada uurimisprobleeme, selgitada uuritava probleemi aktuaalsust, kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks ning esitada uurimistöö sisu koos saadud tulemuste analüüsiga. Toetada akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1689) "Magistritöö valmib üliõpilase ja juhendaja tulemuslikus koostöös. Üliõpilase (juhendatava) vastutus: -valib uurimistöö temaatika, kooskõlastab juhendajaga konkreetse teema ja esitab õppeassistendile registreerimiseks instituudi üliõpilastööde andmebaasis; - koostab ja esitab nõutud ajaks uurimistöö projekti; - arutab iseseisvalt koostatud uurimistöö projekti läbi juhendajaga ning lepib kokku töö teostamise juhendamise; - järgib teadustöö eetika põhinõudeid, väldib plagiaati; - otsib ja töötab läbi teemakohase kirjanduse ja allikad; - töötab välja uurimuse metoodika ning arutab juhendajaga läbi selle vastavuse uuringu läbiviimiseks; - vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; - esitab vastavalt ajakavale valminud töö osad juhendajale läbivaatamiseks; - järgib uurimistöö tegemisel ning vormistamisel instituudis koostatud juhendit; - kontrollib enne töö esitamist õigekirja ning grammatika vastavust elementaarsetele reeglitele; - esitab töö juhendajale üle vaatamiseks vähemalt 7 tööpäeva enne töö esitamise tähtaega; - esitab töö kaitsmiseks tähtajaliselt ning nõuetekohaselt vormistatuna. Juhendaja vastutus: - annab üliõpilasele nõu töö eesmärgi, käsitlusviisi ja ülesannete täpsustamisel, uurimuse metoodika sobivusel, uurimistöö etappide kavandamisel; - suunab vajadusel täiendava teemakohase kirjanduse ja allikate juurde; - nõustab üliõpilast regulaarselt kokku lepitud konsultatsiooniaegadel; - arvestab instituudi poolt uurimistööle kehtestatud nõuetega; - kinnitab oma allkirjaga töö kaitsmisele lubamist (s.h digitaalallkiri); - teeb ettepaneku magistritöö retsensendi valimisel."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Üliõpilane: Omab oskust orienteeruda teemakohases erialateabes; Omab süvendatud teadmisi infoteaduse kitsamas uurimisvaldkonnas;oskab püstitada uurimisprobleeme ning kasutada tänapäevaseid meetodeid nende lahendamiseks; Suudab erialaga seonduvaid probleeme oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles kirjalikult esitada ja argumenteerida; Suudab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta, uurimisvaldkonnas diskuteerida; Suudab kriitiliselt hinnata ja analüüsida uurimistöö tulemusi; On võimeline osalema uurimistegevuses, sealhulgas rahvusvaheliselt."
  }
  [4202]=>
  object(stdClass)#4203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7134"
    ["hindamine"]=>
    string(459) "Aines kasutatakse kujundavat hindamist, aine lõpptulemus kujuneb järgmistest komponentidest: • Uurimismeetodi ja andmeanalüüsitehnika rakendamise käsitlus, sooritatakse rühmatööna – põhiülesanne 1 (20%); • Uurimisprojekti koostamine, sooritatakse individuaalse tööna – põhiülesanne 2 (40%); • Iganädalased ülesanded - lühikokkuvõtted loetud erialakirjandusest (20%); • Panustamine arutelufoorumitesse õpikeskkonnas Moodle (20%);"
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Kursuse eesmärgiks on • luua võimalused teadmiste ja arusaamise arendamiseks teadusteooriatest; • arendada teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad kavandada ja realiseerida uurimisprotsessi; • arendada teadmisi, mis võimaldavad analüüsida infoteaduse epistemoloogilisi aluseid; • luua eeldused orienteerumiseks erinevate metodoloogiate raames rakendatavate uuringudisainide ja meetodite seas."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Kursus koosneb järgmistest teemadest: 1. Teaduse olemus. Teadusliku uurimisprotsessi käik. Infoteaduse epistemoloogilised alused. 2. Erinevad uuringudisainid/strateegiad. Kvantitatiivne, kvalitatiivne ning kombineeritud metodoloogia. 3. Põhistatud teooria. Analüütiline induktsioon. 4. Andmete kogumine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse korral. Küsitlus-meetod. Vaatlus. Intervjuu. Dokumentide analüüs. 5. Andmete analüüs kvantitatiivses uurimuses. Statistilised meetodid. Võrdlev meetod. 6. Andmete analüüs kvalitatiivses uurimuses. Kontent-analüüs. Diskursuse analüüs. 7. Uurimisprojekti koostamine, analüüs ja lõpetamine."
    ["vljund"]=>
    string(1047) "Kursuse läbinud üliõpilane: • Teab teaduse olemuse erinevaid käsitlusi ja mõistab teaduse rolli ühiskonnas. • Tunnetab kodanikeühiskonnas aktiivse osalemise vajadust, on mõistev hoiakute ja väärtuste mitmekesisuse suhtes. • Omab süsteemseid teadmisi infoteaduse epistemoloogilistest alustest ja uuringutes kasutatavatest uuringustrateegiatest. • Oskab seostada digitaalraamatukogundust infoteaduse teiste valdkondadega ning sotsiaalteadustega laiemalt. • Tunneb uurimistöö protsessi, on kursis erinevate uuringudisainide ja meetoditega. • Suudab kriitiliselt, süsteemselt mõelda, iseseisvalt töötada, püstitada uurimisküsimusi ja valida sobiva uuringustrateegia nende lahendamiseks. • Tunneb ja oskab kasutada uurimistöö läbiviimisel vajalikke andmekogumis- ja analüüsi meetodeid. • Suudab analüüsida ja hinnata uurimuste läbiviimise metoodikat, teostamise kvaliteeti ja tulemusi. • Suudab erialaga seonduvaid probleeme kirjalikult esitada ja argumenteerida, oskab väljendada oma mõtteid kirjalikult."
  }
  [4203]=>
  object(stdClass)#4204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT7135"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Magistritööd hindab kaitsmiskomisjon, kuhu kuuluvad nii Tallinna Ülikooli kui Parma Ülikooli õppejõud."
    ["eesmrk"]=>
    string(549) "• Võimaldada magistrandil teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes tänapäevastele teooriatele ja uurimismeetoditele. • Toetada oskust püstitada uurimisprobleeme, selgitada uuritava probleemi aktuaalsust, kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks ning esitada uurimistöö sisu koos saadud tulemuste analüüsiga. • Toetada akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist. • Toetada uurimusliku lähenemise kujunemist infoteaduse erivaldkondades ning luua eeldused õpingute jätkamiseks doktoriõppes."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, mis oma tasemelt vastab rahvusvahelistele teadustöödele esitavatele nõuetele. Magistritöö demonstreerib autori orienteerumist teemakohases teaduskirjanduses, oskust püstitada uurimisprobleeme, selgitada uuritava probleemi aktuaalsust, kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks ning esitada uurimistöö sisu koos saadud tulemuste analüüsiga, aga samuti anda ülevaade lahendamata jäänud probleemidest ning võimalikest edasistest suundadest antud problemaatika uurimisel."
    ["vljund"]=>
    string(796) "Kursuse läbinud üliõpilane: • omab oskust orienteeruda teemakohases erialateabes; • omab süvendatud teadmisi infoteaduse kitsamas uurimisvaldkonnas; • oskab püstitada uurimisprobleeme ning kasutada tänapäevaseid meetodeid nende lahendamiseks; • suudab erialaga seonduvaid probleeme oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles kirjalikult esitada ja argumenteerida; • suudab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta, uurimisvaldkonnas diskuteerida; • suudab kriitiliselt hinnata ja analüüsida uurimistöö tulemusi; • on suuteline analüüsima ja hindama oma erialast taset, kavandama oma edasist professionaalset arengut ja jätkama enesetäiendamist doktori- või elukestvas õppes; • on võimeline osalema uurimistegevuses, sealhulgas rahvusvaheliselt."
  }
  [4204]=>
  object(stdClass)#4205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8001"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Arvestus. Arvestuse saamiseks peavad praktiline töö ning individuaalsed kirjalikud tööd saama positiivse hinnangu. Hindamiskriteeriumid esitatakse iga ülesande õpijuhises."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Toetada doktoriõpingutes vajalike üldteoreetiliste teadmiste ning akadeemilise suhtluse oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(979) "Kursus on jaotatud neljaks sisumooduliks. 50 % õppetööst toimub e-õppe keskkonnas IVA. 1. Doktoriõpe ja doktoritöö ressursid Doktoritöö ressursside kavandamine, uurimistöö praktiline korraldus, ajakava. Uurimistöö eetilised küsimused. Dissertatsioon ja selle vormistamisnõuded. Juhendaja ja doktorandi roll doktoriõpingutes. 2. Infootsing ja -allikad Infoallikad ja infootsing: sotsiaalteaduste andmebaasid ja nendele juurdepääs Eestis. Teadusväljaannete kirjastamine: teadusväljaannete tüübid ja kirjastusprotsess. Uurimuskirjanduse ülevaate koostamine: Teadusteksti analüüs. Retsenseerimine. 3. Teadustöö kirjalikud esitusvormid Teadustöö kirjalikud esitamisvormid ja nende struktuur. Teadusartikli koostamine, viitamine. 4. Teadustöö suulised esitusvormid Teadustöö suulised esitusvormid: ettekanne (planeerimine, esitlusviisid, visuaalse esitlemise ja näitlikustamise võimalused, posterettekande eripära); modereerimine, teaduslik dispuut."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Teadmised teadustöö eetilistest probleemidest ning oskus neid rakendada oma erialases uurimistöös; Teadmised teadusväljaannete kirjastamise protsessist; Oskus kasutada elektroonilisi ja digitaalseid inforessursse ning leida ja hinnata uurimuskirjandust; Oskus kasutada teadustöö suulisi ja kirjalikke esitusvorme; Suutlikkus kavandada iseseisvat uurimistööd ning analüüsida selle täitmise etappe; Teadmised dissertatsiooni vormistusnõuetest ning doktoritöö kaitsmisnõuetest."
  }
  [4205]=>
  object(stdClass)#4206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8002"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada koopia konverentsi kavast, teeside või ettekannete kokkuvõtete ilmumisandmed ning ettekande tekst."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamine doktoritöö teemal. Ettekande koostamisel tuginetakse kodu- ja rahvusvahelisele erialasele teaduskirjandusele ning võimalusel uuringutulemustele. Presentatsiooni koostamine ja kujundamine. Esinemine ettekandega rahvusvahelisel või riiklikul erialasel teadusüritusel. Ettekande teeside / kokkuvõtte koostamine. Maht käsikirjas 1–2 lk."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Süvateadmised käsiteldavas teemavaldkonnas; Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme; Suutlikkus kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis; Suutlikkus esitada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis."
  }
  [4206]=>
  object(stdClass)#4207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8003"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada ürituse programm ning ülevaade (1-2 lk) enda tegevusest ürituse korraldamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, ja arendustegevuseks läbi teadusürituse korraldamise."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Osalemine erialase teadusürituse (konverents, seminar) korraldamisel ja läbiviimisel programmitoimkonna liikmena ja/või seminari/konverentsi sektsiooni juhatajana."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskus kavandada ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust; Suutlikkus töötada meeskonnas ning paindlikult tegutseda; Suutlikkus juhtida erialast diskussiooni."
  }
  [4207]=>
  object(stdClass)#4208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8004"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Kujundav hindamine Üliõpilastööd on kaitstud positiivsele hindele. Doktorant esitab kirjaliku analüüsi juhendamistegevuse käigu kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Bakalaureuseõppe kahe üliõpilase uurimistöö juhendamine selle kõigis etappides: uurimisprobleemi (uurimisküsimuste) sõnastamine, asjakohase erialakirjanduse valik, uuringuskeemi koostamine, andmekogumis- ja -analüüsimeetodite valik, tulemuste töötlemine ja interpreteerimine. Üliõpilaste konsulteerimine 32 akadeemilise tunni ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Oskab korraldada erialast teadus- ja õppetegevust; Oskab anda edasi erialaseid teadmisi; Suudab kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust; Oskab juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [4208]=>
  object(stdClass)#4209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8005"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "Kokkuvõtlik hindamine. Hinnatakse retsensioonide põhjalikkust ning kaitsmisel retsensendi poolt algatatud diskussiooni käiku."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, õppe- ja arendustegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Doktoritöö teemavaldkonnaga haakuva magistriõppe kahe üliõpilase uurimistöö analüüsimine. Retsensiooni kirjutamine ning esitamine kaitsmisel, erialase diskussiooni algatamine."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata läbi viidud uuringu tulemusi; Oskus esile tuua uurimistöö tugevaid ja nõrku elemente."
  }
  [4209]=>
  object(stdClass)#4210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8006"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada kursuse programm ja õpijuhis ning kirjalik analüüs (4-5 lk) õppetöö ettevalmistamise ja läbiviimise kohta. Vastutav õppejõud osaleb vähemalt ühel loengul või seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Erialase õppetöö (infoteaduse, infojuhtimise või dokumendihalduse erialal) ettevalmistamine ja läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe üliõpilastele mahus 2-3 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Oskus korraldada erialaõpet; Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid; Suutlikkus anda edasi erialaseid teadmisi; Suutlikkus kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda toetavat tagasisidet."
  }
  [4210]=>
  object(stdClass)#4211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8009"
    ["hindamine"]=>
    string(315) "Kokkuvõtlik hindamine. Vajalik esitada tõend kursuse läbimise kohta. Kui läbitava kursuse maht on väiksem kui 6 EAP, ka kirjalik analüüs (2-3 lk) kursusel käsitletud teemade ja õpitu rakendatavuse kohta doktoriprojektist lähtuvalt. Iseseisvalt kirjandusega töötamisel esitada ülevaate (25-30 lk) tekst."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Süvendada teadmisi infoteaduse arengu uusimatest suundadest ja koolkondadest. Toetada oskuste arendamist kaasaegses erialakirjanduses infoteaduse probleemide ja käsitluste, infoteadustes kasutatavate uurimismeetodite, -strateegiate, mudelite ja teooriate analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Doktoriõppe individuaalaine. Doktorant võib valida infoteaduse alase kursuse doktorikoolide või teiste ülikoolide poolt pakutavate doktoriõppetaseme kursuste seast või töötada iseseisvalt kirjandusega. Teemad: Infoteaduse kaasaegsed uurimisvaldkonnad ja -suunad. Infoteaduse peamised paradigmad, teooriad ja mudelid. Peamised uurimismeetodid, uurimisstrateegiad, uurimused ja uurijad infoteaduses. Infoteaduste peamised uurimissuunad, uurimismeetodid, uurimused ja uurijad Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Omab ülevaadet infoteaduse peamistest arengusuundadest; Oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata erinevaid uurimusi, paradigmasid, teooriaid ja mudeleid; Oskab määratleda tühimikke kaasaegses infoteaduste alases teadustöös; Oskab sünteesida valdkonna uurimistulemusi ja esitada neid erialaauditooriumile; On võimeline töötama võõrkeelse kirjandusega ja suhtlema erialaselt."
  }
  [4211]=>
  object(stdClass)#4212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8010"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Arvestus. Vajalik esitada tõend kursuse lõpetamise kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Toetada süvendatud teadmiste omandamist infoteaduse kaasaegsetest arengusuundadest ning infoteaduse uurimismeetodite rakendusvõimalustest. Toetada suutlikkuse kujunemist esitada oma uurimistulemusi rahvusvahelises erialases diskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Doktoriõppe individuaalaine. Doktorant valib oma uurimistemaatikale vastava kursuse (5-6 ECTS või kaks 3 ECTS kursust) Põhjamaade doktoriõppevõrgustiku Nordic Research School in Library and Information Science (NORSLIS) seminaride ja õpikodade seast. Õppetöö toimub inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; Oskus kirjutada ja esitada oma seisukohti võõrkeeles ning rahvusvahelises keskkonnas."
  }
  [4212]=>
  object(stdClass)#4213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8011"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Kokkuvõtlik hindamine. Vajalik esitada ettekande kirjalik tekst (15-20 lk A-4 formaadi järgi) vähemalt kaks nädalat enne doktoriseminari toimumist. Hinne kujuneb esitatud teksti, seminariettekande ja -diskussiooni alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistöö esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi ettekande koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Ettekande koostamine ja esitamine doktoritöö teemal. Ettekandes tutvustatakse oma doktoritöö projekti, teemakäsitluse teoreetilisi aluseid, põhejndatakse valitud uurimismetoodikat ning analüüsitakse uuringu läbiviimisega seotud ressursse ja ajakava. Uurimuskirjanduse analüüsil tuginetakse kodu- ja rahvusvahelisele erialasele teaduskirjandusele ning varasemate uuringute tulemustele."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Süvateadmised käsiteldavas teemavaldkonnas; Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme; Suutlikkus esitada ja oskus kaitsta oma uurimistöö põhiseisukohti avalikus diskussioonis."
  }
  [4213]=>
  object(stdClass)#4214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8013"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Arvestus. Osalemine seminaridiskussioonis."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Toetada teadmiste täiendamist infoteaduse uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Osavõtt doktoriseminaridest. Osalemine doktoriseminaridel võimaldab saada täiendavaid teadmisi eriala aktuaalsetest uurimissuundadest ja –arengutest, osaleda erialases diskussioonis ning saada professionaalset tagasisidet oma ideedele ja kontseptidele."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Teadmiste täiendamine kitsamas teemavaldkonnas; Suutlikkus mõista uurimisvaldkonna tähendust eriala laiemas kontekstis; Suutlikkus osaleda erialases diskussioonis."
  }
  [4214]=>
  object(stdClass)#4215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8014"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Arvestus. Vajalik esitada ürituse kava ja kirjalik ülevaade käsitletud teemade kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Süvendada infoteaduse eriala kitsama valdkonna teadmiste mõistmist eriala laiemas kontekstis ning ühiskonna arenguid arvestades."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Osavõtt eriala tunnustatud teadlaste ja praktikute avalikest loengutest ja seminaridest. Osavõtt erialastest teadusüritustest (konverentsid-seminarid-töötoad). Osalemine võimaldab täiendada teadmisi eriala aktuaalsetest uurimissuundadest ja –arengutest, osaleda erialases diskussioonis ning saada professionaalset tagasisidet oma seisukohtadele."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmiste täiendamine eriala valdkonnas; Suutlikkus mõista infoteaduste arengut laiemas ühiskondlikus ja sotsiaalses kontekstis; Suutlikkus osaleda erialases diskussioonis."
  }
  [4215]=>
  object(stdClass)#4216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8015"
    ["hindamine"]=>
    string(180) "Arvestus. Vajalik esitada andmed artikli ilmumise kohta või kogumiku koostajate / ajakirja toimetuse kirjalik kinnitus artikli (ettekande teksti) avaldamiseks vastuvõtmise kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Toetada pädevuste kujunemist doktoriuurimuse tulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamise ja teadusartikliks vormistamise."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande põhjal doktoritöö teemal teadusartikli koostamine. Ettekande kujundamine teadusartikliks ning selle avaldamine konverentsi kogumikus (paberkandjal või elektrooniliselt) või teadusajakirjas. Artikli maht (käsikirjas) vähemalt 10 lk."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Süvateadmised käsiteldavas kitsamas teemavaldkonnas; Oskab kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme; Oskab kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis; Suudab esitada uurimistöö tulemusi rahvusvahelises erialases teaduskommunikatsioonis."
  }
  [4216]=>
  object(stdClass)#4217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8016"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kokkuvõtlik hindamine. Magistritöö on kaitstud positiivsele hindele. Juhendamisprotsessi kirjalik analüüs (4-5 lk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Magistriõppe ühe üliõpilase uurimistöö juhendamine ja nõustamine töö kõigis etappides: Uurimisprobleemi (uurimisküsimuste) sõnastamine, relevantse erialakirjanduse soovitamine; Metoodika väljatöötamine, tulemuste töötlemine ja interpreteerimine. Konsultatsioonid magistrandile 60 akadeemilise tunni ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust; Oskus anda edasi erialaseid teadmisi; Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust; Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [4217]=>
  object(stdClass)#4218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8017"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada kursuse programm ja õpijuhis ning kirjalik analüüs (4-5 lk) õppetöö ettevalmistamise ja läbiviimise kohta. Vastutav õppejõud osaleb vähemalt ühel loengul või seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(154) "Erialase õppetöö (infoteaduse, infojuhtimise või dokumendihalduse erialal) läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe üliõpilastele mahus 4-5 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Oskus korraldada erialaõpet; Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid; Suutlikkus anda edasi erialaseid teadmisi; Suutlikkus kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda toetavat tagsisidet."
  }
  [4218]=>
  object(stdClass)#4219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8018"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Kokkuvõtlik hindamine. Vajalik esitada retsensiooni kirjalik tekst (3-4 lk A-4 formaadi järgi) vähemalt kaks päeva enne seminari toimumist. Hinnatakse retsensiooni põhjalikkust ning retsensendi poolt algatatud diskussiooni käiku."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Toetada pädevuste kujunemist uurimis- ning arendusprojektide kriitiliseks analüüsiks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Kaasdoktorandi doktoritöö projekti teemakäsitluse teoreetiliste aluste ning kavandatud metodoloogia kriitiline analüüs. Retsensiooni kirjalik vormistamine, milles tuuakse esile teoreetilise lähenemise relevantsus, uurimisprojekti tugevad ja nõrgad küljed, uurimuse metoodika ja läbiviimisega seotud riskid ja võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Oskus kriitiliselt analüüsida uurimistöö kavandamist ja läbiviimist; Suutlikkus hinnata valitud uurimismeetodite relevantsust ja rakendatavust; Suutlikkus hinnata uurimistööga seonduvaid eetilisi küsimusi; Suutlikkus esitada ja kaitsta oma seisukohti avalikus diskussioonis."
  }
  [4219]=>
  object(stdClass)#4220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8020"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Arvestus. Aluseks kirjalike individuaalsete tööde positiivne sooritamine. Individuaalsete tööde hindamiskriteeriumid on antud töö juhises."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada doktoriõpingutes vajalike praktiliste teadmiste ja oskuste ning akadeemilise suhtluse oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(1095) "Kursus on jaotatud viieks teemamooduliks, iga moodul lõpeb seminariga: 1. Doktoriõpe ja doktoritöö ressursid Doktoritöö ressursside kavandamine, uurimistöö praktiline korraldus, ajakava. Juhendaja ja doktorandi roll doktoriõpingutes. Infoallikad ja infootsing: elektroonilised ajakirjad ja täistekstandmebaasid ning nendele juurdepääs Eestis. 2. Teadustöö eetika ja intellektuaalomandi kaitse Teadustöö ja -uuringute eetilised küsimused. Intellektuaalomand ja selle kaitse. Autoriõigus. 3. Teadusväljaanded ja teadustekst Teadusväljaannete kirjastamine: teadusväljaannete tüübid ja kirjastusprotsess. Teadusteksti analüüs. Retsenseerimine. 4. Teadustöö kirjalikud esitusvormid Teadustöö kirjalikud esitamisvormid (monograafia, teadusartikkel, väitekiri, teadustöö aruanne, teesid) ja nende struktuur. Teadusartikli koostamine, viitamine. 5. Teadustöö suulised esitusvormid Teadustöö suulised esitusvormid: ettekanne (kavandamine, esitlusviisid, visuaalse esitlemise ja näitlikustamise võimalused, posterettekande eripära); modereerimine, teaduslik dispuut."
    ["vljund"]=>
    string(458) "- Suudab kavandada oma doktoriõpinguid ja analüüsida selle täitmise etappe. - Oskab kasutada elektroonilisi ja digitaalseid inforessursse ning leida ja hinnata uurimuskirjandust. - Mõistab teadustöö eetilisi probleeme ning oskab neid lahendada oma erialases uurimistöös. - Tunneb ja järgib intellektuaalomandi kaitse põhimõtteid. - Suudab analüüsida ja retsenseerida teadusteksti. - Oskab kasutada teadustöö suulisi ja kirjalikke esitusvorme."
  }
  [4220]=>
  object(stdClass)#4221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8021"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Kokkuvõtlik hindamine. Vajalik esitada retsensiooni kirjalik tekst (3-4 lk A-4 formaadi järgi) vähemalt kaks päeva enne seminari toimumist. Hinnatakse retsensiooni põhjalikkust ning retsensendi poolt algatatud diskussiooni käiku."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Toetada pädevuste kujunemist uurimis- ning arendusprojektide kriitiliseks analüüsiks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Kaasdoktorandi doktoritöö projekti teemakäsitluse teoreetiliste aluste ning kavandatud metodoloogia kriitiline analüüs. Retsensiooni kirjalik vormistamine, milles tuuakse esile teoreetilise lähenemise relevantsus, uurimisprojekti tugevad ja nõrgad küljed, uurimuse metoodika ja läbiviimisega seotud riskid ja võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Oskus kriitiliselt analüüsida uurimistöö kavandamist ja läbiviimist; Suutlikkus hinnata valitud uurimismeetodite relevantsust ja rakendatavust; Suutlikkus hinnata uurimistööga seonduvaid eetilisi küsimusi; Suutlikkus esitada ja kaitsta oma seisukohti avalikus diskussioonis."
  }
  [4221]=>
  object(stdClass)#4222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8022"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Osalemine terminoloogiaseminaril ja iseseisva kirjaliku töö esitamine oma uurimisteemal kasutatava terminoloogia kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Süvendada teadmisi erialaterminoloogiast ning toetada terminite õiget kasutust."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Teaduskeel. Info- ja kommunikatsiooniteaduste terminoloogia kujunemine. Eestikeelse erialakeele areng: terminoloogiakomisjoni tegevus ning erialasõnastikud. Standardimine."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Teadmised erialase oskuskeele normidest; Oskus rakendada erialatermineid teadustegevuses ja õppetöös; Suutlikkus kriitiliselt analüüsida erialase oskuskeele kasutamist."
  }
  [4222]=>
  object(stdClass)#4223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8023"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Lühiettekande tekst ja selle suuline esitus"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Süvendada teadmisi infoteaduse kitsamas valdkonnas lähtuvalt doktoritöö vajadustest"
    ["sisu"]=>
    string(145) "Doktoritööga seotud kitsama erialase valdkonna uurimuskirjanduse lugemine ja analüüs. Lühiettekande koostamine ja esitamine doktoriseminaril"
    ["vljund"]=>
    string(187) "Omab süvendatud teadmisi kitsamas erialavaldkonnas. Suudab kriitiliselt analüüsida teadusteksti. Oskab edasi anda erialaseid teadmisi ja oma seisukohti suulises teaduskommunikatsioonis"
  }
  [4223]=>
  object(stdClass)#4224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8024"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Ülevaate tekst"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Süvendada teadmisi infoteaduse kitsamas valdkonnas lähtuvalt doktoritöö vajadustest"
    ["sisu"]=>
    string(130) "Osalemine erialastes rahvusvahelistes ja Eesti-sisestes töötubades ja seminarides, mis on seotud doktorandi doktoritöö teemaga"
    ["vljund"]=>
    string(186) "Omab süvendatud teadmisi kitsamas erialavaldkonnas. Suudab jälgida ja kriitiliselt analüüsida teaduslikku materjali. Oskab edasi anda oma seisukohti suulises teaduskommunikatsioonis."
  }
  [4224]=>
  object(stdClass)#4225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8025"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Individuaalsete ja praktiliste tööde sooritamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused infoteaduse doktoriõppeks vajalike teoreetiliste teadmiste omandamiseks juhul, kui magistrikraad on omandatud muul erialal."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Kvalifikatsioonieksamiks läbi töötatavate materjalide loetelu koostab õppekavajuht arvesse võttes doktorandi erialast haridust ja varasemat töökogemust."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teab infoteaduse teoreetilisi suundi ning oskab neid seostada oma praktiliste oskuste ja kavandatava doktoritööga. Tunneb infoteaduse uurimismeetodeid ning oskab neid rakendada oma uurimistöös"
  }
  [4225]=>
  object(stdClass)#4226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8026"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada ürituse programm ning ülevaade (1-2 lk.) enda tegevusest ürituse korraldamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, ja arendustegevuseks läbi teadusürituse korraldamise"
    ["sisu"]=>
    string(185) "Osalemine erialase teadusürituse (konverents, seminar) korraldamisel ja läbiviimisel korralduskomitee või programmitoimkonna liikmena või seminari/konverentsi sektsiooni juhatajana."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskus kavandada ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust. Suutlikkus töötada meeskonnas ning paindlikult tegutseda. Suutlikkus juhtida erialast diskussiooni."
  }
  [4226]=>
  object(stdClass)#4227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8027"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Kujundav hindamine. Doktorant esitab kursuse programmi, õpijuhise ja õpetamisprotsessi kirjaliku analüüsi (4-5 lk.) ."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks"
    ["sisu"]=>
    string(93) "Erialase õppetöö läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe üliõpilastele mahus 2-3 EA"
    ["vljund"]=>
    string(226) "Oskus korraldada erialaõpet. Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. Suutlikkus anda edasi erialseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda toetavat tagasisidet"
  }
  [4227]=>
  object(stdClass)#4228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "INT8028"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Kujundav hindamine. Üliõpilastööd on kaitstud positiivsele hindele. Doktorant esitab kirjaliku eneseanalüüsi juhendamistegevuse käigu kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Bakalaureuseõppe kolme üliõpilase uurimistöö või magistriõppe ühe üliõpilase magistritöö juhendamine selle kõigis etappides: uurimisprobleemi (uurimisküsimuste) sõnastamine, asjakohase erialakirjanduse valik, uuringuskeemi koostamine, andmekogumis- ja andmeanalüüsi meetodite valik, tulemuste töötlemine ja interpreteerimine. Üliõpilaste konsulteerimine 60 akadeemilise tunni ulatuses"
    ["vljund"]=>
    string(280) "Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. Oskus anda edasi erialaseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [4228]=>
  object(stdClass)#4229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Teadmine kasvukeskkonda mõjutavatest faktoritest; Oskus analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; Suutlikkus kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele."
  }
  [4229]=>
  object(stdClass)#4230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu seaduspärasusi ja arengu hindamise skaalasid, küsimustikke ja teste."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Lapse tundmaõppimise olemus ja suunad. Lapse sünnieelne areng ja uurimisvõimalused. Vastsündinu ja imiku areng. Koolieelse lapse areng ja selle hindamine. Wechsleri test, WPPSI ja selle kasutamine koolieelikute arengu hindamisel. Sotsiaalse kompetentsuse hindamine. Sotsiaalse käitumise testid. Kooliküpsus ja selle väjaselgitamine. Kooliküpsuse testimine. Lapse arengu hindamine lasteaias. Arenguvestluse läbiviimine. Lapse vaatlus lasteaias. Vaatlusprotokoll. Videovaatlus. Intervjuu lastega. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Intervjuu lasteaiaõpetajaga. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Lapse intelligentsuse testimine. Tulemuste analüüs. Iseseisev töö: lapse iseloomustuse koostamine, portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Tunneb lapse arengut koolieelses eas ja teab erinevatest võimalustest laste arengu hindamisel; Oskab koostada intervjuu küsimustikku, vaatlustabelit lapse arengu uurimiseks; Oskab hinnata lapse koolivalmidust. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust."
  }
  [4230]=>
  object(stdClass)#4231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aine teoreetiliste aluste mõistmiseks, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist õppekasvatustegevuse kavandamiseks ja analüüsimiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Eelkoolipedagoogika ja alushariduse põhimõisted, printsiibid ja tähendus. Ülevaade lasteaedade kujunemisloost Eestis ja Euroopas. Pedagoogilised lähenemisviisid koolieelses kasvatuses: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Didaktika alused. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. Lasteaiaõpetaja eetika ja professionaalne areng."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Üliõpilane: - tunneb eelkoolipedagoogika põhimõisteid, ajalugu ja orienteerub erinevates pedagoogilistes lähenemisviisides ning lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimalustes; - tunneb lasteaia õppekasvatustegevuse kavandamise, läbiviimise, hindamise aluseid ja põhimõtteid; - oskab koostada õppekasvatustegevuse kava; - suudab meeskonnatööna koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [4231]=>
  object(stdClass)#4232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Õppeaine eesmärgiks on õppida tundma erivajadustega lapsi ja nende vajadusi, võimalusi nende õppimise toetamiseks lasteaias võrgustiku ja õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Erivajadustega laste kasvatamise põhimõtted ja -võtted koolieelses eas. Ülevaade normaliseerimisprintsiibist ja kaasamisest eri maades ning erirühmade võrgust Eestis. Erivajadustega laste psühholoogilised iseärasused ning rehabiliteerimisvõimalused. Erivajadustega koolieelikute arengu iseärasused ja seaduspärasused, nende arengu korrektsiooni ning kaasamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Teab erivajadustega laste iseärasusi. Oskab koostada erivajadustega lastele individuaalset õppekava koostada ja nende laste arengut suunata, kaasata neid rühma tegevustesse. Suudab edukalt toime tulla erivajadustega laste, nende vanemate ja spetsialistide võrgustiku töö organiseerimisega."
  }
  [4232]=>
  object(stdClass)#4233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Õppeaine annab teadmisi lapse keele ja kõne arendamisest eelkoolieas, selle õpetamise printsiipidest, metoodikast ja integreerimisvõimalustest lapse teiste tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Mõisted “keel” ja “kõne”. Emakeele tähtsus. Keele omandamise eeldused. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline külg. Sidus kõne. Kuulamine ja rääkimine. Keelevõime ja mõistmisstrateegiad. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Kõne ja suhtlemine. Kõne ja mäng. Õppemäng. Vestlus, arutelu. Jutustamine. Lavastused. Laps ja raamat. Lastekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Lastekirjanduse kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Muinasjutt, kunstmuinasjutt. Lasteluule. Pilt lasteraamatus. Lasteraamatute valiku printsiibid. Lasteraamat lapse keele ja kõne arendajana."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliõpilane oskab luua vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks, tunneb erinevaid metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu."
  }
  [4233]=>
  object(stdClass)#4234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Õppeaine annab teadmisi matemaatika põhimõistetest, õpetamise printsiipidest, tegevuste kavandamise ja läbiviimise metoodikast ning teiste ainevaldkondadega lõimimise võimalustest eelkoolieas."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu, põhimõisted (hulk, arv, number jm) ja –tegevused (rühmitamine, järjestamine, loendamine jm) lasteaias. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008), Alushariduse raamõppekava (1999) ning programmi Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses (1987) matemaatika osa võrdlev analüüs. Õppevahendite valmistamine ja kasutamine. Mängu kaudu õppimine. Matemaatika lõimimine teiste ainevaldkondadega, tegevuste planeerimise põhimõtted. Piaget' katsed."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Üliõpilane tunneb matemaatika põhimõisteid ning ainevaldkonna õpisisu, oskab kavandada ja läbi viia laste vanuseastmele vastavaid teiste ainevaldkondadega lõimitud matemaatikategevusi, leida ja valmistada õppematerjale ning kujundada õppimist toetavat keskkonda."
  }
  [4234]=>
  object(stdClass)#4235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused loodusõpetuse õpetamise eesmärkide, õppe printsiipide ja õpisisu mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Loodusõpetuse eesmärgid ja sisu. Loodusalaste teadmiste põhilised valdkonnad eelkoolieas. Loodusalaste teadmiste omandamise iseärasused eelkoolieas. Loodusalase õpitegevuse organiseerimise vormid. Loodusõpetuse meetodid. Vaatlus. Eksperiment. Loovtööd. Multimeedia kasutamine. Metoodiliste võtete rakendamine alushariduse erinevate õppeteemade käsitlemisel. Õppevahendite valmistamine ja kasutamine. Tagasiside. Loodusalase õpitegevuse planeerimise põhimõtted. .Loodusõpetuse seosed teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane: mõistab loodusalaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli eelkooliealise lapse arengus; teab loodusalaste teadmiste õpetamise eesmärke ning õpisisu ja õppevahendeid, tunneb aine õpetamise üldprintsiipe; oskab aine õpetamisel valida ja rakendada otstarbekaid õpivõtteid."
  }
  [4235]=>
  object(stdClass)#4236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Anda ülevaade lapse muusikalisest arengust ja muusikalistest tegevustest lapse üldise arengu toetamisel alushariduses."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Kursus loob tervikliku visiooni eelkooliealise lapse muusikaliste tegevuste eesmärkidest, põhimõtetest, meetoditest ning kujundab oskusi muusikaliste tegevuste kasutamiseks rühmatöös. Läbivateks teemadeks on: lapse muusikalise ja üldise arengu seaduspärasused; muusikaliste tegevuste liigid; laps ja folkloor: liisutused, rahvalaulud, –mängud,-tantsud; muusikaliste tegevuste lõimimine teiste valdkondadega (emakeel, matemaatika, kunstiõpetus jne.)."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Teadmised lapse muusikalise arengu iseärasustest, muusikaõpetuse üldsuundadest ja eesmärkidest; oskus analüüsida erinevate muusikaliste tegevuste eesmärke ja rakendamisvõimalusi; esmased praktilised kogemused muusikaliste tegevuste läbiviimiseks lasteaia rühmatöös."
  }
  [4236]=>
  object(stdClass)#4237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Kursuse sisu: kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste tööplaani koostamine. Kunstitegevuse vaatlemine ja analüüsimine Laste Loomingu Stuudios. Kunstitegevuste planeerimine, läbi viimine ja analüüsimine. Kunstitegevuste õppesisu koolieelses lasteasutuses. Tehnikad ja materjalid. Näituste, muuseumide külastamine. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfoolio, raamid, näitus). Lapse kunstilise arengu hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi; suudab planeerida, läbi viia ja analüüsida kunstitegevusi."
  }
  [4237]=>
  object(stdClass)#4238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(549) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest."
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele."
  }
  [4238]=>
  object(stdClass)#4239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Aine annab ülevaate koolivalmiduse sisust, selle erinevatest aspektidest, õppimisest ja õppimisvalmiduse kujundamisest eelkoolieas, põhikooli I astme õppekavast ja õpetamise iseärasustest."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Koolivalmiduse tähendus ja erinevad aspektid, koolivalmiduse määratlemise kogemused ja võimalused. Õppimisvalmiduse kujunemine eelkoolieas. Lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli: lasteaia ja kodu koostöö tähtsus. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded. Lapse juhtimine mänguliselt tegevuselt töise olemusega tegevuse mõistmisele. Teadmiste omandamine esimesel kooliastmel. Õpioskustele aluse loomine. Lugemine, kirjutamine ja arvutamine kui esimesed oskused ning kui edaspidised alusoskused. Lapse ja täiskasvanu maailmapildi erinevus, struktureeritus. Kooli osa maailmapildi struktuuri muutmisel."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Tunneb koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ja selle rakendamise võimalusi; Oskab määratleda lapse koolivalmiduse taset; Tunneb õpetamise iseärasusi, mis loovad eeldused lapse sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli; Suudab orienteeruda 1.-3. Klassi õppekavas ja tagada lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli."
  }
  [4239]=>
  object(stdClass)#4240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Luua võimalused tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, juhtimise ning dokumentatsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest ja juhtimisest. Õppe- ja kasvatustegevuse alane dokumentatsioon. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine rühmas. Koostöö lastevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Üliõpilane: - oskab orienteeruda erialases kirjanduses ja selle põhjal kirjaliku referaadi koostada; - teab lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevuse korraldamise ja juhtimise aluseid; - tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alast dokumentatsiooni; - suudab koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [4240]=>
  object(stdClass)#4241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteedi mõiste hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi hindamise teoreetilised alused ja väljatöötatud mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; - orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; - oskab analüüsida oma töövaldkonna juhtumeid ja dokumentatsiooni, iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendusi pakkuda."
  }
  [4241]=>
  object(stdClass)#4242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest."
  }
  [4242]=>
  object(stdClass)#4243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õppeaine eesmärgiks on analüüsida võimalikke laste individuaalseid iseärasusi koolieelses eas."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Mõisted. Indiviid. Isiksus. Lapse arengu võimalikud kirjeldused. Lapse arengu seaduspärasused. Aeglase-ja kiire arenguga laps. Andekas laps. Erivajadustega laps. Kõrvalekalded normaalsest arengust. Hüperaktiivsus. Autism. Õppe- ja kasvatustöö kohandamine vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Oskus näha ja arvestada laste individuaalsete iseärasustega. Suutlikkus planeerida õppetööd lähtuvalt laste individuaalsetest iseärasustest."
  }
  [4243]=>
  object(stdClass)#4244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Luua võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks laste mängust erinevates keskkondades (lasteaed, perekond, kool). Kujundada üliõpilastes oskust analüüsida iseseisvalt laste tegevusi, kirjeldada mänge ja võrrelda mängukeskkondi."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Mängu ja kultuuri mõiste, mängu metafoorid. Kultuur, mäng ja õppimine. Mängu ja kultuuri kontseptuaalsed seisukohad. Mängu ja kultuuri empiirilised uurimused. Kultuurilis-ajalooline teooria laste mängust. Mängu keerukus, kompleksus ja olemus. Kasvatuseesmärkide seos täiskasvanu mängu juhendamise stiiliga. Mäng perekonna, lasteaia ja kooli kontekstis. Iseseisev töö: teaduskirjanduse läbitöötamine, referaadi koostamine ja mängude ning mängukeskkonna analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Omab süvendatud teadmisi laste mängudest ja mängukeskkondadest. Oskab planeerida, vaadelda ja analüüsida laste mänge erinevates keskkondades."
  }
  [4244]=>
  object(stdClass)#4245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6018"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua võimalused multikultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Kultuuri ja multikultuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Multikultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Multikultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus multikultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Üliõpilane: Teab mitmekultuurilise hariduse tähendust, demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas; Suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; Oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaia rühmas."
  }
  [4245]=>
  object(stdClass)#4246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(518) "Luua võimalused draama vahendite kasutamise oskuse arenguks õpilaste vaimse, kõlbelise, sotsiaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamisel erinevate õppeainete ja tegevuste käigus. Omandada ülevaade draamaõpetuses üldtunnustatud eetilistest ja esteetilistest põhimõtetest, lavakunsti põhialuste olemusest ning nende arvestamise võimalustest ja vajadustest sõltuvalt õpilaste arengutasemest. Luua võimalused draamakunsti aluste arvestamiseks õpetaja erialases töös ja professionaalses arengus."
    ["sisu"]=>
    string(1170) "Draamaõpetuse olemus. Draama koht hariduses ja kasvatuses üldiselt ning töös eri vanuses ja arengutasemel õpilastega. Üldpedagoogiliste ja arengupsühholoogiliste teadmiste seos draamaõpetuse põhialustega. Draama võimalused õpilase kognitiivse, moraalse, emotsionaalse, sotsiaalse ja füüsilise arengu toetamisel. Draama osa ja võimalused erinevate ainete õpetamisel. Draamaõpetuse sotsiaalne aspekt. Osalejaskond kui grupp, partneritunnetuse alused, mängupartneri mõistmine ja koostöö. Kooliteater, selle vormid. Näiteringi juhendamise ja repertuaari valiku pedagoogilis- psühholoogilised aspektid. Luule ja selle kasvatuslik funktsioon. Näitejuhtimine. Liikumine. Lavakõne. Lavakujundus. Repertuaar ja selle valiku põhimõtted. Helikujundus. Valgus.Iseseisva tööna loeb üliõpilane läbi kohustusliku kirjanduse ning osaleb selle baasil seminaride ja praktikumide käigus toimuvatel aruteludel; üliõpilane valmistab suuliselt ette tegelaskuju analüüsi situatsioonis ning esitab selle seminaris; üliõpilane valmistab ette seminaride ja praktikumide käigus antud individuaalsed ja rühmaetüüdid, kannab need ette ning analüüsib neid."
    ["vljund"]=>
    string(704) "Õppija suudab mõista, iseseisvalt märgata ning rakendada draama kasutamise võimalusi erialases pedagoogilises töös erinevas vanuseasmes õpilastega ning erinevate õppeainete ja teemade õpetamisel. Õppija suudab teha draamaõpetuse põhialustele tuginevaid, teadvustatud ja põhjendatud valikud eetiliselt ja esteetiliselt kriitilistes situatsioonides, mis puudutavad draama võimaluste rakendamist. Õppija on võimeline tegema teadvustatud valikuid töös õpilastega repertuaari valiku ja etenduse valmimise protsessi erinevate aspektide osas. Õppija on võimeline teadvustama ja kasutama draama põhialuseid iseenese professionaalse arengu eesmärgil (väljendusoskus, meeskonnatöö oskus)."
  }
  [4246]=>
  object(stdClass)#4247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6020"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Arvestus (projekti ja teoreetilise kontseptsiooni suuline ja kirjalik esitlus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Üliõpilane oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida teadustekste ning tunneb kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise aluseid."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise alused ja võimalused. Uuringuprotsessi kavandamine. Uurimisteema valik, probleemi, eesmärgi, hüpoteeside püstitamine. Töö teema valiku alused. Töö teoreetilise kontseptsiooni koostamise võimalused. Infootsingu alused ja võimalused. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilane: 1) tunneb teadusliku uurimistöö koostamise ja vormistamise aluseid; 2) oskab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad; 3) suudab koostada teadustöö projekti ja uurimuse teoreetilise kontseptsiooni, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; 4) oskab esitleda uurimisprojekti ja põhjendada oma uurimuse teoreetilist kontseptsiooni."
  }
  [4247]=>
  object(stdClass)#4248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda koolieelse lasteasutusega, toetada üliõpilaste oskust suhelda lasteasutuse laste ja personaliga (tulevase) õpetaja rollis, võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda õpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Koolieelse lasteasutusega tutvumine. Õpetaja kavandatud ja läbiiviidud õppe- ja kasvatustegevuste vaatlus. Kavandatud õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimine lasteaiarühmas. Lapse vaatlus lasteaiarühmas. Osalemine kõigis rühma tegevuses vastavalt päevakavale."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Eelpraktika järel üliõpilane: 1) oskab analüüsida õpetaja poolt läbiviidud õppe- ja kasvatustegevust; 2) suudab kavandada ja vormistada õppe- ja kasvatustegevuse kava koostöös õpetajaga; 3) suudab rakendada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtteid; 4) oskab kirjeldada ja analüüsida lapse arengut; 5) suudab reflekteerida enda tegevust."
  }
  [4248]=>
  object(stdClass)#4249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6025"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Bakalaureusetöö esitatakse avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses; kujundada üiõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohane bakalaureusetöö."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Bakalaureusetöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureusetöö sisaldab käsitletava probleemi teoreetilist ja empiirilist uuringut ning peab olema vormistatud vastavalt kasvatusteaduslike üliõpilastööde koostamise juhendile. Bakalaureusetöö lubatakse kaitsmisele koos retsensiooni ja juhendaja arvamusega."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Üliõpilane: Tunneb põhjalikult valitud uurimisvaldkonda; Oskab järgida intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid: Suudab teaduslikke probleeme püstitada, neid kriitiliselt analüüsida ja lahenduskäike pakkuda; Suudab koostada ja kirjutada teaduslikul teemakäsitusel põhinevat uurimistööd; Oskab esineda ja ennast arusaadavalt väljendada."
  }
  [4249]=>
  object(stdClass)#4250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6029"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(548) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest"
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele."
  }
  [4250]=>
  object(stdClass)#4251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6030"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Anda ülevaade positiivsete suhete loomisest eelkooliealiste laste rühmas ning nende säilitamisest, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist sotsiaalselt turvalise kasvukeskkonna kujundamiseks ja meeskonnatööks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Sotsiaalsus ja sotsiaalsed suhted lasteaias. Teoreetilised alused kiusamiskäitumise mõistest, selle tekkimisest ning uuringutest. Meetodid ja vahendid kiusamiskäitumise ennetamiseks. Projekt "Kiusamisest vaba lasteaed". Positiivsete käitumismudelite loomine ja säilitamine lasterühmas. Dilemmade ja konfliktide lahendamine erinevate osapoolte vahel. Eri tasandi suhted ja nende tulemuslikkuse hindamine. Meeskonnatöö toimimine ja suhtlus lasteasutuse meeskonna vahel. Õpetaja abi kaasamine õppe- ja kasvatustegevusse."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Üliõpilane teab, kuidas luua positiivseid käitumismustreid eelkooliealiste laste rühmas ning ennetada kiusamiskäitumist. Üliõpilane oskab lahendada lasteasutuses ettetulevaid konflikte ja dilemmasid erinevate osapoolte vahel. Üliõpilane suudab rakendada "Kiusamisest vaba lasteaed" projekti põhimõtteid lasterühmas. Üliõpilane oskab kaasata õpetaja abi rühma meeskonnatöös."
  }
  [4251]=>
  object(stdClass)#4252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Kursuslane saab ülevaate erinevatest pedagoogilistest lähenemisviisidest (Montessori-, Steiner-, Reggio- ja Käisi pedagoogika) ja näeb nende kasutusvõimalusi igapäevatöö mitmekesistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne ja lapsest lähtuv pedagoogika. Maria Montessori ja Montessoripedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana. Hea Algus: töö tegevuskeskustes. Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus; töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel. J. Käis ja üldõpetus: tegevuste ja ainevaldkondade lõimimine. Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Üliõpilane: • eristab, interpreteerib ja hindab kriitliselt erinevaid pedagoogilisi lähenemisi (Käisi, Montessori, Steiner- ja Reggiopedagoogika, Hea Alguse metoodika); • viib kokku erinevate pedagoogiliste lähenemiste loojad ja nende olulisemad pedagoogilised põhimõtted; • suhestab loengukursuse temaatika reaalse tegelikkusega, leiab võimalusi erinevate pedagoogiliste lähenemiste elementide rakendamiseks lasteaiatöös."
  }
  [4252]=>
  object(stdClass)#4253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda erinevate koolieelse lasteasutusega."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Koolieelse lasteasutusega tutvumine lähtuvalt õiguslikust seisundist ja liigist. Tutvuda erinevate õppemetoodikate alusel töötavate lasteasutustega. Õpetaja poolt läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuse vaatlus."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Vaatluspraktika järel üliõpilane: 1) oskab kirjeldada erinevaid lasteasutusi; 2) oskab kirjeldada erinevaid õppemetoodikaid; oskab analüüsida õpetaja poolt läbiviidud õppe- ja kasvatustegevust."
  }
  [4253]=>
  object(stdClass)#4254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6034"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda välisriikide koolieelse lasteasutusega."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Koolieelse lasteasutusega tutvumine välisriigis. Tutvuda erinevate õppemetoodikate alusel töötavate lasteasutustega. Tutvuda erinevates välisriikides koolieelse lasteasutuse töökorraldusega."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Erialase praktika järel välismaal üliõpilane: 1) oskab kirjeldada erinevaid lasteasutusi; 2) oskab kirjeldada erinevaid õppemetoodikaid; 3) oskab analüüsida välisriigis nähtud lasteasutuse töökorraldust."
  }
  [4254]=>
  object(stdClass)#4255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, luua võimalused keskkonnateadliku suhtumise kujunemiseks, luua eeldused õuesõppe erinevate didaktiliste võtete rakendamise valmisoleku kujunemiseks sõltuvalt tegevuses osalejate vanusest ja teadmiste hulgast, toetada valmisolekut kasutada loodust kui õpikeskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi tegevusi kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada õppijates keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [4255]=>
  object(stdClass)#4256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse sisu: kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste tööplaani koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [4256]=>
  object(stdClass)#4257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6039"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Tegevuse konspektid. Vaadeldud liikumistegevuste analüüsimine.Eksam - kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Anda ülevaade eelkooliealiste laste liikumisõpetusest lasteaias.Kujundada arusaam selle tegevuse vajalikkusest. Võimaldada lisaks teooria õppele saada ka praktiline kogemus liikumistegevuse läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(638) "Ülevaade eelkooliealiste laste kehalise ja motoorse arengu iseärasustest. Liikumisõpetus lasteaias õppekava osana ja selle lõimimine teiste valdkondadega. Erinevate tunniosade käsitlemine. Põhiliikumiste areng ja õpetamise metoodika. Üldarendavate harjutuste kompleks vahenditega. Takistusrada ja ringmeetodi kasutamine. Liikumismängud ja selle vajalikkus kehaliste võimete arendamiseks. Liikumistegevus vabas õhus - loodusliikumine. Spordiüritused ja liikumispeod. Liikumistegevuse eesmärgistamine, kavandamine, organiseerimine ja analüüsimine. Lapse kehalises arengus esinevate probleemide ja nende ennetamise ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Oskab liikumistegevust eesmärgistada, kavandada, iseseisvalt läbi viia. Suudab analüüsida liikumistegevust lapse arengu seisukohalt."
  }
  [4257]=>
  object(stdClass)#4258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Õppeaine annab teadmisi lapse keele ja kõne arendamisest eelkoolieas, selle õpetamise printsiipidest, metoodikast ja integreerimisvõimalustest lapse teiste tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Mõisted keel ja kõne. Emakeele tähtsus. Keele omandamise eeldused. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline külg. Sidus kõne. Kuulamine ja rääkimine. Keelevõime ja mõistmisstrateegiad. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Kõne ja suhtlemine. Kõne ja mäng. Õppemäng. Vestlus, arutelu. Jutustamine. Lavastused. Laps ja raamat. Lastekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Lastekirjanduse kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Muinasjutt, kunstmuinasjutt. Lasteluule. Pilt lasteraamatus. Lasteraamatute valiku printsiibid. Lasteraamat lapse keele ja kõne arendajana."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane oskab luua vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks, tunneb erinevaid metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu"
  }
  [4258]=>
  object(stdClass)#4259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua võimalused mitmekultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Mitmekultuurilise hariduse mõiste, eesmärgid ja haridusseadustik. Mitmekultuuriline alusharidus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Erineva keele- ja kultuuritaustaga lapse kohanemise toetamine lasteaias. Keelekümblusprogrammi eesmärgid ja läbiviimise põhimõtted. Õpetaja kui keeleline eeskuju. Tolerantsuse ja demokraatilike suhete kujundamine koolieelses eas."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Üliõpilane: teab mitmekultuurilise hariduse tähendust ja demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas; suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaiarühmas ning toetada erineva keele ja kultuuritaustaga lapse kohanemist lasteaias."
  }
  [4259]=>
  object(stdClass)#4260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6042"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Luua võimalused tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, juhtimise ning dokumentatsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest ja juhtimisest. Õppe- ja kasvatustegevuse alane dokumentatsioon. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine rühmas. Koostöö lastevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Üliõpilane: oskab orienteeruda erialases kirjanduses ja selle põhjal kirjaliku referaadi koostada; teab lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevuse korraldamise ja juhtimise aluseid; tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alast dokumentatsiooni; suudab koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [4260]=>
  object(stdClass)#4261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6043"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust."
  }
  [4261]=>
  object(stdClass)#4262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6044"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Luua võimalused tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja juhtimisega; tutvuda lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsiooniga; nõustada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes; võimaldada üliõpilasel saada kogemusi õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest ja juhtimisest. Õppe- ja kasvatustegevuse alane dokumentatsiooni koostamine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine rühmas. Koostöö lapsevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ja õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise alast tegevust; tunneb ja oskab koostada õppe- ja kasvatustegevuse alast dokumentatsiooni; oskab analüüsida lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust rühma tasandil; suudab nõustada lapsevanemaid õpp- ja kasvatusküsimustes; oskab koostada õppe- ja kasvatustegevuse analüüsi ja anda tagasisidet rühma tasandil."
  }
  [4262]=>
  object(stdClass)#4263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6045"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õppeaine eesmärgiks on analüüsida võimalikke laste individuaalseid iseärasusi koolieelses eas."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Mõisted. Indiviid. Isiksus. Lapse arengu võimalikud kirjeldused. Lapse arengu seaduspärasused. Aeglase-ja kiire arenguga laps. Andekas laps. Erivajadustega laps. Kõrvalekalded normaalsest arengust. Hüperaktiivsus. Autism. Õppe- ja kasvatustöö kohandamine vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Oskus näha ja arvestada laste individuaalsete iseärasustega. Suutlikkus planeerida õppetööd lähtuvalt laste individuaalsetest iseärasustest."
  }
  [4263]=>
  object(stdClass)#4264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6046"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Anda ülevaade info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, selle erinevatest liikidest ja kasutusvõimalustest alushariduses ning toetada lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. Toetada praktiliste oskuste kujunemist kasutamaks erinevaid arvuti ja interneti võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Ajaveeb ja koduleht. Targalt tehnoloogiaga – netikett. Õppeprogrammid ja mängud. Esitlused lastele ja ühistöö võimalused. Fotograafia, fotod ja fototöötlus. Haridustehnoloogilised vahendid (tahvelarvuti, puutetundlik laud, interaktiivne tahvel jne). Animatsioon ja video õppeprotsessis – montaaž või analüüs. Töölehed ja ristsõnad.Veebipõhised küsitlused. Haridustehnoloogiline nõustamine ja koolitamine, e-kursused, e-projektid. Õppematerjalide kvaliteet ja litsentsid. Digitaalne arengumapp ja e-lasteaed. Nutiseade ja GPS-kunst."
    ["vljund"]=>
    string(428) "Kursuse läbinud üliõpilane: • analüüsib ja hindab IKT vahendite sobivust alushariduses ning nende kasutamise võimalusi; • teab IKT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid; • tunneb erinevaid programme, keskkondi ja võrgustikke ning analüüsib nende kasutamise võimalusi lasteaia õppeprotsessis; • kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel lasteaias."
  }
  [4264]=>
  object(stdClass)#4265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6047"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Üliõpilane orienteerub teadustöö põhimõistetes, teab uurimistöö kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid ning oskab uurimistöid kriitiliselt hinnata."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise alused. Nõuded teadustööle. Uurimistöö eetilisuse nõuded. Teadustöö kavandamise alused ja võimalused. Teema valik ja aktuaalsus alushariduses. Infootsingu võimalused, alusharidusega seotud allikad ja andmebaasid. Töö teoreetiliste materjalidega. Uurimisprobleemi seadmine. Andmekogumine ja andmeanalüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses uuringudisainis. Uurimistulemuste esitlemine. Uurimistöö koostamise ja vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane: teab kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise põhimõtteid; tunneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringudisaini aluseid ja meetodeid; oskab koostada uurimistöö projekti ning valida sobilikke uurimistulemuste esitamise viise."
  }
  [4265]=>
  object(stdClass)#4266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda ja praktiseerida välisriikide haridusasutustes."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Haridusasutusega tutvumine välisriigis. Tutvuda erinevate õppemetoodikate alusel töötavate haridusasutustega. Tutvuda erinevates välisriikides haridusasutuste töökorraldusega. Erialane praktiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Erialase praktika järel välismaal üliõpilane: oskab kirjeldada erinevaid haridusasutusi, oskab kirjeldada erinevaid õppemetoodikaid; oskab analüüsida välisriigis nähtud haridusasutuse töökorraldust."
  }
  [4266]=>
  object(stdClass)#4267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Anda ülevaade positiivsete suhete loomisest eelkooliealiste laste rühmas ning nende säilitamisest, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist sotsiaalselt turvalise kasvukeskkonna kujundamiseks ja meeskonnatööks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Sotsiaalsus ja sotsiaalsed suhted lasteaias. Teoreetilised alused kiusamiskäitumise mõistest, selle tekkimisest ning uuringutest. Meetodid ja vahendid kiusamiskäitumise ennetamiseks. Projekt "Kiusamisest vaba lasteaed". Positiivsete käitumismudelite loomine ja säilitamine lasterühmas. Dilemmade ja konfliktide lahendamine erinevate osapoolte vahel. Eri tasandi suhted ja nende tulemuslikkuse hindamine. Meeskonnatöö toimimine ja suhtlus lasteasutuse meeskonna vahel. Õpetaja abi kaasamine õppe- ja kasvatustegevusse."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Üliõpilane teab, kuidas luua positiivseid käitumismustreid eelkooliealiste laste rühmas ning ennetada kiusamiskäitumist. Üliõpilane oskab lahendada lasteasutuses ettetulevaid konflikte ja dilemmasid erinevate osapoolte vahel. Üliõpilane suudab rakendada "Kiusamisest vaba lasteaed" projekti põhimõtteid lasterühmas. Üliõpilane oskab kaasata õpetaja abi rühma meeskonnatöös."
  }
  [4267]=>
  object(stdClass)#4268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6050"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse sisu: kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste tööplaani koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [4268]=>
  object(stdClass)#4269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6051"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste kujunemiseks ja praktiliste kogemuste rakendamiseks pedagoogiliste tegevuste läbiviimisel lapsehoius."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Lapsehoiu regulatsioon ja õiguslik korraldus Eestis. Lapsehoidja kutseoskused ja tegevuse õiguslikud alused. Lapse turvalisuse ja ohutuse tagamine lastehoius. Lapse arengu kujunemine koolieelses eas. Pedagoogiliste tegevuste ja mängude kavandamise põhimõtted ja korraldamise võimalused eelkooliealiste lastega. Arendav ja turvaline keskkond lapsehoius. Koostöövõimalused lapsevanematega. Lapsehoidja eneseanalüüs. Lapsehoiu pedagoogilise kvaliteedi hindamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Üliõpilane: - tunneb lapsehoiu õiguslikku regulatsiooni ja lapsehoidja tegevuse aluseid - teab pedagoogiliste tegevuste kavandamise põhimõtteid eelkooliealiste lastega - oskab läbi viia ja analüüsida oma pedagoogilist tegevust lapsehoius."
  }
  [4269]=>
  object(stdClass)#4270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6052"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Anda ülevaade koolivalmiduse sisust, selle erinevatest aspektidest, õppimisest ja õppimisvalmiduse kujundamisest eelkoolies, põhikooli I astme õppekavast ja õpetamise iseärasustest."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Koolivalmiduse tähendus ja erinevad aspektid, koolivalmiduse määratluse kogemused ja võimalused. Õppimisvalmiduse kujunemine eelkoolieas. Lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli: lasteaia ja kodu koostöö tähtsus. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded. Lapse juhtimine mänguliselt tegevuselt töise olemusega tegevuse mõistmisele. Teadmiste omandamine esimesel kooliastmel. Õpioskustele aluse loomine. Lugemine, kirjutamine ja arvutamine kui esimesed oskused. Lapse ja täiskasvanu maailmapildi erinevus, struktureeritus. Kooli osa maailmapildi struktuuri muutmisel."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Õppija tunneb koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ja selle rakendamise võimalusi; oskab määratleda lapse koolivalmiduse taset; tunneb õpetamise iseärasusi, mis loovad eeldused lapse sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli; orienteerub 1.-3. klassi õppekavas ja suudab tagada lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli."
  }
  [4270]=>
  object(stdClass)#4271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6053"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Kursuslane saab ülevaate erinevatest pedagoogilistest lähenemisviisidest (Montessori-, Steiner-, Reggio- ja Käisi pedagoogika, HA metoodika) ja näeb nende kasutusvõimalusi igapäevatöö mitmekesistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(522) "Õpikäsitused. Maria Montessori elu ja tegevus. Montessori pedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana. Hea Alguse metoodika: keskustus ja lapse valikuvabadus; koostöö lapsevanematega. Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus; töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel. J. Käisi pedagoogika: üldõpetus, isetegevus ja individuaalne tööviis. Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(457) "Üliõpilane: • eristab, interpreteerib ja hindab kriitliselt erinevaid õpikäsitusi ja pedagoogilisi lähenemisi (Käisi, Montessori, Steiner- ja Reggiopedagoogika, Hea Alguse metoodika); • viib kokku erinevate pedagoogiliste lähenemiste loojad ja nende olulisemad pedagoogilised põhimõtted; • suhestab loengukursuse temaatika reaalse tegelikkusega, leiab võimalusi erinevate pedagoogiliste lähenemiste elementide rakendamiseks igapäevatöös."
  }
  [4271]=>
  object(stdClass)#4272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aine teoreetiliste aluste mõistmiseks, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist õppekasvatustegevuse kavandamiseks ja analüüsimiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Eelkoolipedagoogika ja alushariduse põhimõisted, printsiibid ja tähendus. Ülevaade lasteaedade kujunemisloost Eestis ja Euroopas. Pedagoogilised lähenemisviisid koolieelses kasvatuses: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Didaktika alused. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. Lasteaiaõpetaja eetika ja professionaalne areng."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Üliõpilane: - tunneb eelkoolipedagoogika põhimõisteid, ajalugu ja orienteerub erinevates pedagoogilistes lähenemisviisides ning lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimalustes; - tunneb lasteaia õppekasvatustegevuse kavandamise, läbiviimise, hindamise aluseid ja põhimõtteid; - oskab koostada õppekasvatustegevuse kava; - suudab meeskonnatööna koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [4272]=>
  object(stdClass)#4273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6055"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(548) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest"
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele."
  }
  [4273]=>
  object(stdClass)#4274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6056"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Õppeaine annab teadmisi lapse keele ja kõne arendamisest eelkoolieas, selle õpetamise printsiipidest, metoodikast ja integreerimisvõimalustest lapse teiste tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Mõisted keel ja kõne. Emakeele tähtsus. Keele omandamise eeldused. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline külg. Sidus kõne. Kuulamine ja rääkimine. Keelevõime ja mõistmisstrateegiad. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Kõne ja suhtlemine. Kõne ja mäng. Õppemäng. Vestlus, arutelu. Jutustamine. Lavastused. Laps ja raamat. Lastekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Lastekirjanduse kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Muinasjutt, kunstmuinasjutt. Lasteluule. Pilt lasteraamatus. Lasteraamatute valiku printsiibid. Lasteraamat lapse keele ja kõne arendajana."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane oskab luua vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks, tunneb erinevaid metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu"
  }
  [4274]=>
  object(stdClass)#4275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6057"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu seaduspärasusi ja arengu hindamise skaalasid, küsimustikke ja teste."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Lapse tundmaõppimise olemus ja suunad. Lapse sünnieelne areng ja uurimisvõimalused. Vastsündinu ja imiku areng. Koolieelse lapse areng ja selle hindamine. Wechsleri test, WPPSI ja selle kasutamine koolieelikute arengu hindamisel. Sotsiaalse kompetentsuse hindamine. Sotsiaalse käitumise testid. Kooliküpsus ja selle väjaselgitamine. Kooliküpsuse testimine. Lapse arengu hindamine lasteaias. Arenguvestluse läbiviimine. Lapse vaatlus lasteaias. Vaatlusprotokoll. Videovaatlus. Intervjuu lastega. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Intervjuu lasteaiaõpetajaga. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Lapse intelligentsuse testimine. Tulemuste analüüs. Iseseisev töö: lapse iseloomustuse koostamine, portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Tunneb lapse arengut koolieelses eas ja teab erinevatest võimalustest laste arengu hindamisel; Oskab koostada intervjuu küsimustikku, vaatlustabelit lapse arengu uurimiseks; Oskab hinnata lapse koolivalmidust. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust."
  }
  [4275]=>
  object(stdClass)#4276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6058"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Anda ülevaade positiivsete suhete loomisest eelkooliealiste laste rühmas ning nende säilitamisest, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist sotsiaalselt turvalise kasvukeskkonna kujundamiseks ja meeskonnatööks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Sotsiaalsus ja sotsiaalsed suhted lasteaias. Teoreetilised alused kiusamiskäitumise mõistest, selle tekkimisest ning uuringutest. Meetodid ja vahendid kiusamiskäitumise ennetamiseks. Projekt "Kiusamisest vaba lasteaed". Positiivsete käitumismudelite loomine ja säilitamine lasterühmas. Dilemmade ja konfliktide lahendamine erinevate osapoolte vahel. Eri tasandi suhted ja nende tulemuslikkuse hindamine. Meeskonnatöö toimimine ja suhtlus lasteasutuse meeskonna vahel. Õpetaja abi kaasamine õppe- ja kasvatustegevusse."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Üliõpilane teab, kuidas luua positiivseid käitumismustreid eelkooliealiste laste rühmas ning ennetada kiusamiskäitumist. Üliõpilane oskab lahendada lasteasutuses ettetulevaid konflikte ja dilemmasid erinevate osapoolte vahel. Üliõpilane suudab rakendada "Kiusamisest vaba lasteaed" projekti põhimõtteid lasterühmas. Üliõpilane oskab kaasata õpetaja abi rühma meeskonnatöös."
  }
  [4276]=>
  object(stdClass)#4277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Luua võimalused tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, juhtimise ning dokumentatsiooniga."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest ja juhtimisest. Õppe- ja kasvatustegevuse alane dokumentatsioon. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine rühmas. Koostöö lastevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Üliõpilane: oskab orienteeruda erialases kirjanduses ja selle põhjal kirjaliku referaadi koostada; teab lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevuse korraldamise ja juhtimise aluseid; tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alast dokumentatsiooni; suudab koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [4277]=>
  object(stdClass)#4278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Luua võimalused tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja juhtimisega; tutvuda lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsiooniga; nõustada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes; võimaldada üliõpilasel saada kogemusi õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest ja juhtimisest. Õppe- ja kasvatustegevuse alane dokumentatsiooni koostamine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine rühmas. Koostöö lapsevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ja õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise alast tegevust; tunneb ja oskab koostada õppe- ja kasvatustegevuse alast dokumentatsiooni; oskab analüüsida lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust rühma tasandil; suudab nõustada lapsevanemaid õpp- ja kasvatusküsimustes; oskab koostada õppe- ja kasvatustegevuse analüüsi ja anda tagasisidet rühma tasandil."
  }
  [4278]=>
  object(stdClass)#4279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6061"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda ja praktiseerida välisriikide haridusasutustes."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Haridusasutusega tutvumine välisriigis. Tutvuda erinevate õppemetoodikate alusel töötavate haridusasutustega. Tutvuda erinevates välisriikides haridusasutuste töökorraldusega. Erialane praktiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Erialase praktika järel välismaal üliõpilane: oskab kirjeldada erinevaid haridusasutusi, oskab kirjeldada erinevaid õppemetoodikaid; oskab analüüsida välisriigis nähtud haridusasutuse töökorraldust"
  }
  [4279]=>
  object(stdClass)#4280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6062"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused analüüsida ja hinnata õppekava läbimisel kujunenud pädevusi"
    ["sisu"]=>
    string(442) "Lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb kahest osast: 1) Eelkoolipedagoogika aluste, õppekava ja lapse arengu tundmine (6 EAP) – kirjalik test laste arengu, õppimise, õpetamise, kasvukeskkonna loomisega ja eelkoolipedagoogika rakendamisega seotud küsimustest 2) Didaktika ja praktika (6 EAP) – video ülesvõte üliõpilase õppekasvatustegevusest lasteaias, analüüsi koostamine vastavalt kutsestandardile ja selle suuline esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Üliõpilane: - Tunneb arengu ja õppimise üldisi seaduspärasusi ning laste arengulisi iseärasusi; - Tunneb eelkoolipedagoogika ja didaktika aluseid - Oskab kavandada, läbi viia ja analüüsida õppekasvatustegevust lasteaias ja hinnata oma kutsealaseid pädevusi vastavalt kutsestandardile"
  }
  [4280]=>
  object(stdClass)#4281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6063"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Kursuse sisu: Kunstitegevuse vaatlemine ja analüüsimine Laste Loomingu Stuudios Kunstitegevuste planeerimine, läbi viimine ja analüüsimine. Kunstitegevuste õppesisu koolieelses lasteasutuses. Tehnikad ja materjalid. Näituste, muuseumide külastamine. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfoolio, raamid, näitus). Lapse kunstilise arengu hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi; suudab planeerida, läbi viia ja analüüsida kunstitegevusi."
  }
  [4281]=>
  object(stdClass)#4282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6064"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade eelkooliealistele lastele ea- ja jõukohastest IKT-põhistest õppemängudest. Kujundada oskust rakendada IKT-põhiseid õppemänge lasteaia õppeprotsessis"
    ["sisu"]=>
    string(213) "IKT-põhiste õppemängude teoreeriline käsitlus. IKT-põhised õppemängud ja - programmid. IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Ea- ja jõukohasus. IKT-põhiste õppemängude loomine."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Üliõpilane " Tunneb ja oskab kasutada IKT-põhiseid õppemänge " Oskab integreerida IKT-põhiseid mänge lasteaia õppeprotsessi " Oskab luua lihtsamaid IKT-põhiseid õppemänge"
  }
  [4282]=>
  object(stdClass)#4283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6065"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud _ ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia. Turvaline IKT kasutamine, eakohane online-etikett. Täiskasvanu roll ja võimalused meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö, eakaaslastekultuur."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Üliõpilane: " Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; " Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; " Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; " Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida"
  }
  [4283]=>
  object(stdClass)#4284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6066"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist kasutamaks erinevaid arvuti ja interneti võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(952) "Arvuti kasutamise reeglid ja võimalused. Suhtlemine arvutis, e-kiri. Interneti võimalused. Interneti kasutamise reeglid. Ajaveeb, koduleht. Küsitluste kasutamine lasteaias Veebipõhiste küsitluste koostamise võimalused. Pildid. Piltide otsimine internetist. Piltide töötlemine. Erinevad pilditöötlusprogrammid. Piltide kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Joonistamine arvutis. Erinevad joonistusprogrammid. Internetileheküljed õpetaja abistajana õppeprotsessi mitmekesisemaks muutmisel. Esitlused lasteaia õppeprotsessis. Slaidiesitluste loomine (PowerPoint, GoogleDocs, OpenOffice, Prezi). Ristsõnad, töölehed lasteaia õppeprotsessis. Ristsõnade, töölehtede koostamise programmid. Ristsõnade, töölehtede koostamise võimalused internetis. Diplomid, tänukirjad, kalendrid jm internetist. Eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, nende kasutamine õppeprotsessis. Puzzle õppeprotsessis. Puzzle koostamise programmid."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Üliõpilane " teab arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid " omab ülevaadet ja kasutab IKT-vahendeid õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel " omab ülevaadet erinevatest lastele mõeldud õppeprogrammidest " kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel"
  }
  [4284]=>
  object(stdClass)#4285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6067"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Lasteasutuse tehnilised võimalused. IKT kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. Enenseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(435) "Üliõpilane " Analüüsib IKT kasutamist lasteaia õppeprotsessis; " Viib läbi õppetegevusi, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; " Abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); " Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [4285]=>
  object(stdClass)#4286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6068"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Anda ülevaade erinevatest multimeediumite loomise võimalustest lasteaia õppeprotsessis. Toetada praktilisi oskusi luua erinevaid multimeediume."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Kursuseprogrammi tutvustus ja selgitused. Kursuse õpikeskkonnaga (eDidaktikum) tutvumine, registreerimine. Piltide loomine digitaalselt. Piltide töötlemine. Piltide joonistamine, ekraanipiltide tegemine. Pilt õpeprotsessis. Video tegemine. Filmimõisted (pilt-stsenaarium, kaader, suurplaan, üldplaan, subjektiivne kaamera, objektiivne kaamera, rakurss). Videotöötlusprogrammid, ekraanisalvestised. Video õppeprotsessis. Heli salvestamine, töötlemine, helitöötlusprogrammid. Heli õppeprotsessis. Multimeediumi avaldamine veebikeskkondades."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Kursuse läbinud üliõpilane * Loob multimeediume * Kasutab multimeediumite loomiseks vajalikke programme * Avaldab loodud multimeediume veebikeskkonnas * Analüüsib multimeediumi kasutamise võimalusi lasteaia õppe-kasvatusprotsessis * Loob erinevaid multimeediume arvestades multimeediumi loomise põhitõdesid ning seoseid KELA riikliku õppekavaga"
  }
  [4286]=>
  object(stdClass)#4287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6069"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Luua võimalused ülevaate saamiseks informaatika põhialustest. Toetada oskust analüüsida Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise seoseid. Kujundada oskust organiseerida õppeprotsessi lasteasutuses lähtudes informaatika põhialustest."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Informaatika põhimõisted. Informaatika ajalugu ja tulevikusuunad. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava seosed IKT-ga. IKT vahendite sobivus (riistvara ja tarkvara). Õppeprotsessi planeerimine, läbiviimine ja analüüs kasutades IKT-d. Valdkondadevaheline lõimimine, õpiprojektid. Koolieelses lasteasutuses sobivad õpitarkvarad ja rakendusprogrammid"
    ["vljund"]=>
    string(291) "Üliõplane * Analüüsib ja hindab IKT vahendite (riist- ja tarkvara) sobivust lasteaia õppeprotsessis * Analüüsib KELA RÕK ja IKT vahendite kasutamise seoseid * Oskab planeerida lastaia õppeprotsessi kasutades IKT-d * Oskab installida ja reinstallida rakendusprogramme ja õpitarkvara"
  }
  [4287]=>
  object(stdClass)#4288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6070"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Toetada oskust planeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise arengut koolieelses asutuses. Anda ülevaade it-alasest seadusandlusest ning it-põhiste materjalide loomisel kehtivatest nõuetest ja avaldamise tingimustest"
    ["sisu"]=>
    string(406) "IKT arengusuundade analüüs. IKT arengukava koostamine. Litsentsid. Avatud litsentsid (Creativ Commons). Lastevanemate nõusolekud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist reguleeriv seadusandlus. Digitaalallkirja seadus. Karistusseadustik. Avaliku teabe seadus. Autoriõiguse seadus. Isikuandmete kaitse seadus. Infoühiskonna teenuse seadus. Võlaõigusseadus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Üliõpilane * Teab IKT rolli ning kasutusvõimalusi lasteaias * Oskab planeerida IKT arengusuundi * Tunneb IT-alast seadusandlust * Teab IT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid * Teab litsentside (sisu), oskab lisada loodud õppematerjalidele CC lisentsi"
  }
  [4288]=>
  object(stdClass)#4289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6071"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist lasteaia personali nõustamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite rakendamisel lasteaia õppeprotsessi ning lasteasutuse IKT arengu suunamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Lasteasutuse IKT vahendite ja võimaluste analüüs. IKT õppeprotsessi rakendamise analüüs. IKT arenguvõimaluste analüüs ja lasteasutuse personali nõustamine. E-ürituse või IKT-alase koolituse kavandamine ja läbiviimine. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Üliõpilane * Nõustab lasteaia õpetajaid IKT-alastes küsimustes; * Viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustel põhineva ürituse või koolituse; * Analüüsib info- ja kommunaikatsioonitehnoloogia arenguvõimalusi organisatsioonis; * Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [4289]=>
  object(stdClass)#4290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6072"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Toetada oskust nõustada õpetajaid haridustehnoloogilistes küsimustes"
    ["sisu"]=>
    string(192) "Haridustehnoloogi tööülesanded koolieelses lasteasutuses. Nõustamistehnikad. Meeskonnatöö. Sisekoolituste kavandamine ja läbiviimine. Juhendite (veebipõhised, paberkandjal) koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilane * Oskab nõustada õpetajaid, juhtkonda ja lapsevanemaid IT kasutamisega seotud teemadel * Omab valmisolekut kavandada ja läbi viia IKT-alaseid koolitusi * Oskab koostada IKT-alaseid juhendeid ja eeskirju."
  }
  [4290]=>
  object(stdClass)#4291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6073"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Anda ülevaade animatsiooni loomise võimalustest lasteaia õppeprotsessis Toetada praktilisi oskusi luua erinevaid animatsioone"
    ["sisu"]=>
    string(159) "Animatsiooni ajalugu. Animatsiooni loomise etapid. Stsenaarium. Kaader. Animatsiooni liigid. Ümarnukk. Lamenukk. Piksillatsioon. Joonisfilm. Arvutianimatsioon"
    ["vljund"]=>
    string(435) "Üliõplane * Orienteerub animatsiooni ajaloos ning loomise põhitõdedes (etapid) * Tunneb erinevaid animatsiooni liike * Analüüsib animatsiooni kasutamise võimalusi lasteaia õppeprotsessis * Teab animatsiooni loomise tarkvara * Oskab luua erinevaid animatsioone arvestades animatsiooni loomise põhitõdesid ning seoseid Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga * Kasutab animatsiooni loomiseks sobivaid vahendeid ja tarkvara"
  }
  [4291]=>
  object(stdClass)#4292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6074"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda ülevaade veebipõhistest õpikeskkondadest ja _võrgustikst ning nende kasutamise võimalustest lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Õpikeskkonna ja võrgustiku mõiste. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll lasteaia õpiprotsessis. Sotsiaalne meedia ja nende kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis. E-portfoolio. Lasteaia õpetaja rollid erinevates keskkondades. E-üritused. E-kursused."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Üliõpilane * Tunneb erinevaid veebipõhiseid õpikeskkondi ja -võrgustikke * Analüüsib veebipõhisete õpikeskkondade ja _võrgustike kasutamise võimalusi lasteaias * Kasutab veebipõhiseid õpikeskkondi ja _võrgustikke vahendina õppeprotsessi mitmekesistamiseks"
  }
  [4292]=>
  object(stdClass)#4293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6075"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Siduda didaktikaalased teadmised lasteaiategelikkusega. Saada ülevaade lasteasutuse liikumisõpetaja tööst. Saada praktilisi oskusi lapse arengut toetava õpi-ja kasvukeskkonna kujundamiseks. Saada praktilisi oskusi lapse arengu hindamiseks, individuaalsete iseärasuste ja erivajaduste märkamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(1423) "Lasteasutuse õppe-ja kasvatustöö alane dokumentatsioon (arengukava, õppekava, aasta tegevuskava, rühma aasta tegevuskava, nädalaplaan), seadusandlik raamistik (KELS, Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale, Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis) ja selle praktiline rakendamine lasteasutuses (fookus liikumis-ja terviseõpetusel). Õpikäsitlus lasteasutuses, liikumis-ja terviseõpetuse läbiviimise põhimõtted, liikumis-ja terviseõpetuse kavandamine ning rakendamine. (õppekava, aasta ja nädalaplaanid) Koostöö lapsevanemate ja lasteasutuse personali vahel. Lapse arengu hindamine (sh erivajadused) ja sellest lapsevanemale tagasisde andmine (arenguvestlused ja nende korraldus). Töö erivajadustega lastega (sh liikumisõpetuses). Praktiline tegevus: - Praktika käigus lasteasutuse õpetajate (rühma-, muusika-, liikumisõpetaja jt) töö vaatlemine ja analüüsimine, erivanuseliste laste mängu vaatlemine, analüüsimine ja juhendamine - Liikumisõpetaja abistamine liikumistegevuste läbiviimisel - Lastele liikumistegevuste ja liikumismängude kavandamine koos liikumisõpetajaga ja nende läbiviimine nii sees kui väljas. - praktika käigus enda tegevuse ja arengu analüüsimine ja hindamine - vaadeldud liikumistegevuste, laste mängu, õpi-ja kasvukeskkonna analüüsimine"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - omab ülevaadet liikumisõpetaja tööst"
  }
  [4293]=>
  object(stdClass)#4294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6076"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Kujundada ülevaade väljas liikumise kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada õues sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise, õuetegevuste ja -ürituste planeerimise ning läbiviimise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Erinevate liikumisviiside ja sportlike harjutuste ( jooksu-, hüppe-, viske- ja ronimisharjutused väljas; jalgrattasõit, rulluisutamine; sportmängude lihtsustatud variandid jms) õpetamise metoodika. Talialade (suusatamine, kelgutamine, uisutamine) õpetamise metoodika. Õuemängud (maastikumängud, elamusmängud, mängud lumel ja jääl jms). Matkade, seiklustegevuste, orienteerumise jms kasutamine töös lastega. Matkade korraldamine. Õuesõpe: liikumise lõimimine erinevate ainevaldkondadega. Ohutuse tagamine väljas liikumisel. Eriealiste laste koormuse määramine ja planeerimine õues liikumisel. Õuetegevuste ja ürituste planeerimine ja tegevuste tagasisidestamine. Koostöö lapsevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi väljas liikumise võimalustest, erinevate õues sooritatavate harjutuste õpetamise metoodikast, õuetegevuste kavandamisest ja korraldamisest; - oskab õpetada õues läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja õuemänge; - oskab planeerida õuetegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel ning õuetegevuste/ -ürituste läbiviimisel"
  }
  [4294]=>
  object(stdClass)#4295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6077"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(460) "Saada praktilist oskust mõjutada läbi liikumis-ja terviseõpetuse laste arengut, märgata ja hinnata laste individuaalseid iseärasusi ja erivajadusi. Saada praktilist oskust märgata liikumisõpetaja töös erinevusi töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega. Saada praktilist oskust liikumis- ja terviseõpetuse planeerimiseks ja läbiviimiseks. Saada praktilist oskust koostööks laste, lasteasutuse pedagiigide ja lapsevanematega (sh nõustamine)."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Lasteasutuse liikumisõpetaja tegevuste vaatlemine (nii sees kui väljas) ja analüüsimine töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega (eri- , sõime-, liit- ja lasteiarühmas), liikumis ja terviseõpetuse kavandamine ning osaline läbiviimine, aktiivne suhtlemine laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega (sh nõustamine), laste mängu, õppe-ja kasvatustegevuse, kasvukeskkonna ja arengu analüüsimine ja hindamine. Enda tegevuse analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(485) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning lapse eripärale ja eale vastavaid teadmisi, tegevusi, sõnavara ja meetodeid; - omab kogemust liikumisõpetaja tööst erivanuseliste ja erivajadustega lastega - omab kogemust liikumis-ja terviseõpetuse planeerimisest - omab kogemust koostööst laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega"
  }
  [4295]=>
  object(stdClass)#4296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6078"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua ülevaade sisetingimustes sooritatavate kehaliste harjutuste kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada siseruumides sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise ja sisetegevuste kavandamise ja korraldamise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(841) "Erinevate liikumisviiside ( jooksu-, hüppe-, ronimise-ja roomamisharjutused), rivistumiste, vahendita ja vahenditega harjutuste (s.h üldarendavad võimlemisharjutused), tasakaalu- ja viskeharjutuste õpetamine eriealistele lastele. Rühiharjutused. Akrobaatikaharjutused, rütmikaharjutused ja tantsud: nende õpetamise metoodika. Esinemiskavade koostamine, kirjeldamine ja esinemiste ettevalmistamine. Liikumismängud ruumis; sportmängude lihtsustatud variandid. Ujumine ja mängud vees. Harjutuste ja mängude lõimimine teiste ainevaldkondadega. Siseruumides toimuva liikumise ohutusnõuded ja esmaabi. Laste koormuse jälgimine ja koormuse reguleerimine. Sisespordipäevade, spordipidude, tervisepäevade jm siseruumides toimuvate ürituste kavandamine ja läbiviimine; koostöö kolleegide ja lapsevanematega ürituste korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi siseruumides toimuva liikumise võimalustest, erinevate harjutuste ja mängude õpetamise metoodikast, esinemiskavade koostamisest ja sisespordiürituste korraldamisest; - oskab õpetada siseruumides läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja liikumismänge; - oskab planeerida sisetingimustes toimuvaid liikumistegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel"
  }
  [4296]=>
  object(stdClass)#4297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6079"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(459) "Toetada üliõpilaste oskust suhelda lasteaiaperega (tulevase) liikumisõpetaja rollis. Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda liikumisõpetajana (s.t õppida liikumis-ja terviseõpetuse tegevuste läbiviimist ning kogeda töötamist liikumisõpetajana). Liikumisõpetaja tööks vajalike teadmiste ja oskuste süvendamine ning enese arendamine õppimise juhtimise, lapse arengu toetamise ja õpetajatööks vajalike oskuste-omaduste valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(498) "Enda töö teadvustamine liikumisõpetajana, oskuse süvendamine töös erivanuseliste ja erivajdustega lastega, oskuse süvendamine kavandada, läbi viia ja analüüsida sise-ja välistingimustes toimuvaid liikumistegevusi, koostööoskuste arendamine. Laste arengu hindamine (kirjalik) ning tagasisidestamine (suuline) lasteasutuse pedagoogidele ja lapsevanematele. Praktika käigus ühe liikumis-ja terviseõpetuse alase ürituse (soovitavalt kogu asutust hõlmava) planeerimine ja läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(510) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning lapse eripärale ja eale vastavaid teadmisi, tegevusi, sõnavara ja meetodeid; - analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust. - tunneb end kindlalt töös liikumisõpetajana."
  }
  [4297]=>
  object(stdClass)#4298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6080"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(567) "Luua tervikpilt laste liigutuslikust arengust ja seda toetavast liikumisõpetusest. Toetada lasteasutuse liikumisõpetaja tööks vajalike pädevuste kujunemist omandades - teadmised liikumisõpetuse korraldamisest lasteasutuses; - oskus õpetada baasmotoorikal põhinevaid kehalisi harjutusi ja analüüsida oma tegevust; - oskus hinnata eriealiste laste liikumisoskusi ja kehalist töövõimet ning planeerida laste liikumistegevusi; - valmisolek teha koostööd lapsevanemate ja lasteaia personaliga laste liigutusoskuste ja kehalise töövõime arendamise huvides"
    ["sisu"]=>
    string(1015) "Laste kehalist kasvatust reglementeerivad dokumendid: koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, koolieelse lasteasutuse tervisekaitse nõuded jt. Laste liikumisõpetuse eesmärk, sisu, meetodid ja vormid. Laste arenguliste iseärasuste arvestamine liikumisõpetuse korraldamisel. Kehaliste harjutuste hügieen. Ohutuse kindlustamine kehaliste harjutustega tegelemisel. Esmaabi. Liikumistegevuste tiheduse ja koormuse määramine ja reguleerimise võimalused. Baasmotoorikal põhinevate kehaliste harjutuste õpetamise metoodika. Harjutuste oskussõnaline kirjeldamine. Laste põhiliigutusoskuste hindamine. Kehalised võimed ja nende arendamise metoodika. Laste kehalise töövõime hindamine; kehaliste võimete testid. Liikumisõpetuse planeerimine: lasteasutuse liikumisõpetuse ainekava ja liikumistunni töökava koostamine. Liikumisõpetuse lõimimine teiste ainevaldkondadega. Koostöö lapsevanemate ja lasteasutuse personaliga laste liigutusliku arengu toetamiseks. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine"
    ["vljund"]=>
    string(485) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi laste liigutuslikust arengust, eriealiste laste liikumisõpetusest ja selle korraldamisest lasteasutuses; - oskab õpetada baasmotoorikal põhinevaid kehalisi harjutusi, hinnata laste põhiliikumisoskusi ja kehalist töövõimet; - oskab planeerida eriealiste laste liikumisõpetust, koostada erinevaid töökavu ning kirjeldada harjutusi oskussõnaliselt; - suudab analüüsida enda ja kaaslaste tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel"
  }
  [4298]=>
  object(stdClass)#4299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6081"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Toetada pädevuste kujunemist tööks erivajadustega laste ja nende pereliikmetega. Omandada ülevaade erinevate puuetega laste liikumistegevuste korraldamisest, oskus hinnata erivajadustega laste kehalist töövõimet ja liigutusoskusi ning arvestada seda nende laste liikumistegevuste kavandamisel ja läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Ülevaade erivajadustest ja erivajadustega laste eripärast. Erivajadustega laste hariduskorraldus. Erinevate krooniliste haiguste (diabeet, astma jm), puuete (keha-, kõne-, meele-, vaimu- ja liitpuue) ja arenguhäiretega laste liikumistegevuse korraldamine. Erivajadustega laste liigutusoskuste ja kehalise töövõime hindamine. Erivajadustega laste liikumistegevuste planeerimine. Koostöö erivajadustega laste vanematega ja lasteasutustes töötavate pedagoogidega laste kehalise ja liigutusliku arengu toetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb erivajaduse alaliike ning teab, kuidas korraldada erinevate erivajaduste korral laste liikumistegevust; - oskab hinnata erivajadustega laste liikumisoskusi ja kehalist töövõimet ning kavandada neist lähtuvalt laste liikumistegevusi; - omab valmisolekut töötada laste kehalise ja liigutusliku arengu huvides nii erivajadustega laste, nende pereliikmete ja oma kolleegidega"
  }
  [4299]=>
  object(stdClass)#4300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6082"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks lapse tervisest ja terviskäitumisest erinevas vanuses Luua teadmised tervisedenduse alustest ja korraldusest lasteaias Toetada üliõpilase valmisolekut kasutada aines saadud teadmisi nii õppeprotsessi kavandamisel ja juhtimisel kui laste, pedagoogide, lapsevanemate juhendamisel ja nõustamisel"
    ["sisu"]=>
    string(961) "Tervisedenduse alused (tervise mõiste, tervismõjurid,tervisedenduse alusdokumendid, haiguste ennetamine, terviskasvatus, terviedendus). Tervist edendava lasteaia põhimõtted (koostöö, soodsate tingimuste loomine, tervislike eluviiside kujundamine). Tervist edendava lasteaia arengukava põhimõtted. Meeskonnatöö ja juhtimine. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikutöö. Kodu ja lasteaia koostöö. Lapse kasvukeskkond (lasteaia füüsiline-ja vaimne sise-ja väliskeskkond) , turvalisus (sh vigastuste ennetamine ja esmaabi) Tervislik toit, toitumisharjumuste kujundamine. Terviseõpetus ja erivajadusega laps, võimaluste loomine erivajadustega lastele. Tervisedendusliku töö planeerimine lasteasutuses (aasta suurüritused, terviseprogrammid ja projektid, lasteasutuse ühistegevused, lühiajalised plaanid), tervisedenduslikud reeglid lasteasutuses.Laste kehaline aktiivsus, kehaline aktiivsus kui eluviis. Õige riietumine ja isiklik hügieen"
    ["vljund"]=>
    string(285) "Üliõpilane: - omab teadmisi tervist kujundavatest teguritest ja tervisedenduse põhimõtetest lasteaias - omab valmisolekut kavandada ja juhtida tervisedenduslikku tegevust lasteasutuses - omab valmisolekut nõustada tervisedenduse vallas lasteasutuse lapsi, pedagooge, lapsevanemaid"
  }
  [4300]=>
  object(stdClass)#4301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6083"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Võimaldada tutvuda erirühma õpetaja töö spetsiifikaga Luua võimalus omandatud teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks suhtlemisel ning arendustegevuste läbiviimisel erivajadustega lastega"
    ["sisu"]=>
    string(649) "Üliõpilane töötab erivajadustega laste rühmas tehes koostööd rühma personali ja tugipersonaliga. Erivajadusega laps koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Lasteaia aastaplaan ja õppekava. Erivajadusega lasterühma tegevuskava, nädalakava, päevakava, igapäevategevused. Laste erivajadus(te)est olenev rühma töökorraldus, õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine erivajadusega laste õppeprotsessis. Laste individuaalsuse arvestamine, laste ea- ja võimetekohased teadmised ja oskused. Laste arengu hindamise meetodid, individuaalsed õppekavad Meeskonnatöö rühmas ja lasteaias, koostöö tugispetsialistidega."
    ["vljund"]=>
    string(660) "Üliõpilane * Märkab laste erivajadusi, arvestab neid oma praktilises tegevuses, analüüsib lapse arengut * Kavandab ja viib koos õpetajaga läbi erivajadustega laste õppetegevusi, arvestades nende erivajadusi * Kavandab ja viib iseseisvalt läbi rühma igapäevaseid tegevusi, juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad arvestades laste erivajadusi * Osaleb aktiivselt rühma meeskonnatöös, teeb koostööd tugipersonaliga * Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot * Analüüsib ja hindab kriitiliselt enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset toimetulekuks erivajadustega laste rühmas"
  }
  [4301]=>
  object(stdClass)#4302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6084"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Võimaldada saada ülevaade erivajadustega laste kõne arendamise ja kõne arengu peamistest probleemidest, õppida tundma kõnelise arendamisega seotud valdkondi ja meetodeid"
    ["sisu"]=>
    string(540) "Kõne, keel, kõneprobleemid, kõnelemine. Artikulatsiooniaparaat. Andmed lapse ja tema kõne arengu kohta. Lapse kõnesoov enne ja praegusel hetkel, üldine ja kõneline aktiivsus; logopeedilise abi vajadus (kui kaua, kus, tulemused). Lapsevanema nõustamine. Koolieeliku kõne ja selle iseloomustus. Lauseloome- ja mõistmisoskuse areng, grammatiline vormistik, sõnavara ja hääldamise areng. Lugemis-/kirjutamisoskuse eelduste ja vastavate osaoskuste areng. Täiskasvanu kõneline eneseväljendusoskus ja selle arendamine/ täiustamine"
    ["vljund"]=>
    string(463) "Üliõpilane * teab väikelaste ja koolieelikute kõne arendamise põhimõtteid * kasutab lapse kõneliste oskuste hetkeseisu hindamiseks erinevaid võimalusi ning võtteid ja seab eesmärke vastavalt lapse kõnelise arendamise vajadustele * nalüüsib kriitiliselt erivajadusega lapse kõneliste oskuste arengut ja nõustab lapsevanemat lapse kõne hindamise tulemuste alusel * oskab iseennast kui täiskasvanut ja kui pädevat spetsialisti selgemalt väljendada"
  }
  [4302]=>
  object(stdClass)#4303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6085"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda ülevaade laste peamistest sotsioemotsionaalsetest probleemidest ning nende põhjustest, ennetamise- ja toimetuleku põhimõtetest"
    ["sisu"]=>
    string(238) "Käsitletakse laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme ning põhjusi. Analüüsitakse hästitoimiva ja düsfunksionaalse pere tunnuseid ning sotsiaalvõrgustiku võimalusi kriitilistesse situatsioonidesse sattunud lapse abistamisel"
    ["vljund"]=>
    string(591) "Üliõpilane: * Tunneb lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi ning hästitoimiva ning düsfunktsionaalse perekonna tunnuseid. * Tunneb lapse emotsionaalse arengu eripära ning sotsiaalsete oskuste arengu põhimõtteid ning puudulike sotsiaalsete oskuste negatiivseid tagajärgi. * Mõistab väärkohtlemise mõju lapsele ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsust. * Tunneb erivajadusega lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning abistamise võimalusi. * Tunneb käitumisraskuste ennetamise ja nendega toimetuleku võimalusi ning lasteaiaõpetajate vastutst"
  }
  [4303]=>
  object(stdClass)#4304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6086"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua võimalused rakendada teadmisi ja oskusi erivajadusega laps arengu toetamiseks sobitusrühma tingimustes lähtudes kaasava hariduse põhimõttest Luua võimalus õppe-kasvatusprotsessi iseseisvaks läbiviimiseks koostöös rühma meeskonna ja tugispetsialistidega"
    ["sisu"]=>
    string(511) "Üliõpilane töötab iseseisvalt sobitusrühmas Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Lasteaia aastaplaan ja õppekava, sobitusrühma tegevuskava, nädalakava, päevakava, igapäevategevuste eripära. Lapse/laste erivajadus(te)est olenev rühma töökorraldus, õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine erivajadusega lapse/laste kaasamisel õppeprotsessis Meeskonnatöö rühmas ja lasteaias, koostöö tugi spetsialistidega.. Suhtlemine lapsevanematega, perekonna pedagoogiline nõustamine"
    ["vljund"]=>
    string(694) "Üiõpilane: * Märkab laste erivajadusi, arvestab neid oma praktilises tegevuses, analüüsib lapse arengut * Kavandab ja viib iseseisvalt läbi ainevaldkondi lõimivaid õppetegevusi, arvestades lapse/laste erivajadusi * Kavandab ja viib iseseisvalt läbi rühma igapäevaseid tegevusi, juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad, kaasab erivajadusega last/lapsi mängu * Kujundab loovalt pedagoogilist keskkonda ja väärtustab mängu lapsest lähtuva kasvatuse kontekstis * Osaleb aktiivselt lasteaia meeskonnatöös * Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot, vajadusel nõustab neid pedagoogiliselt. * Analüüsib ja hindab enda kutseoskusi"
  }
  [4304]=>
  object(stdClass)#4305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6087"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada saada ülevaade rehabilitatsioonitöö peamistest vajadustest ja probleemidest. Luua tervikpilt rehabilitatsioonitegevusega seotud valdkondadest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(792) "Rehabilitatsioonitöö põhimõtted ja eesmärgid, mõisted, vajadus. Ülevaade Eestis enamkasutavatest rehabilitatsiooniteenustest, sekkumismeetoditest (nõustamine, individuaalteraapia, pereteraapia, grupiteraapia). Rehabilitatsiooniasutuste poolt pakutavad teenused. Abivahend kui hooldatava abimees. Tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogiline rehabilitatsioonitegevus, muusikateraapia, kunstiteraapia, liivateraapia, kirjandusteraapia, psühhoteraapia, füsioteraapia. Teraapiad kui rehabilitatsioonivõimalused ja/või vajadused. Sotsiaalne, meditsiiniline ja hariduslik rehabilitatsioonitegevus. Õpiprotsess kui rehabilitatsioonivõimalus ja/või vajadus. Praktilised oskused töötamiseks erinevas vanuses lastega (laste jälgimine, seisundi hindamine, põhilised sekkumisviisid"
    ["vljund"]=>
    string(635) "Üliõpilane * teab ja tunneb erivajaduste olemust, alaliike ja isiksuse erisusi, et nendest baasteadmistest lähtuvalt orienteeruda rehabilitatsioonitegevuse valdkonnas * mõistab erivajadusega laste iseärasusi ja vajadust integreerida erivajadusega laps tavalasteaeda * oskab määratleda ja soovitada parimat keskkonda erivajadusega lapsele lähtuvalt individuaalsetest arenguvõimalustest * oskab suunata lapsevanemaid/ hooldajaid, et leida parim koostöövorm erivajadusega lapse arendamise eesmärgil * oskab algatada meeskonnatööd erivajadusega lapse/ noore suunamiseks, arendamiseks ja õpetamiseks temale sobivas keskkonnas"
  }
  [4305]=>
  object(stdClass)#4306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA6101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-, lasteaia-ja kooli kasvukeskkond); toetada valmisolekut iseseisvalt kujundada eelkooliealise lapse arengut toetav arengukeskkond; luua eeldused arengukeskkonna loomist puudutavate teadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Iseseisvad tööd Moodle keskkonnas: iseseisev lugemine, videoanalüüs, infootsing, foorumil osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Teadmine arengukeskkonda mõjutavatest faktoritest; oskus analüüsida ja hinnata lapse arengukeskkonda; suutlikkus arengukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele."
  }
  [4306]=>
  object(stdClass)#4307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu erinevaid teoreetilisi käsitlusi, oskusi lapse arengut hinnata ja suutlikkust teoreetilisi teadmisi ja oskusi praktilises elus rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(987) "Lapse arengu teooriad, arenguteooriad kui reeglite kogumikud, lapse mõtlemise arengu seisukohti (A. Toomela, Fischer- Rose). Uuspiagetlased lapse mõtlemise arengust (R. Case). Mõtlemise arengu jälgimisest läbi rollimängu. Intellektuaalse arengu teooriad. Intellektuaalse arengu mõiste ja uurimine. Fullertoni longituuduuring. TLÜ Lapse Uurimise Keskuse uuring. Herrnstein & Murray seisukohad kognitiivsetest klassidest. Renzulli kolme ringi teooria. Sternbergi triaadiline teooria. H. Gadneri multiintelligentsuse teooria ja selle rakendamine. Etoloogiline ja interaktsionalistlik lähenemine arengule. J. Bowlby, Ainsworth jt. Uurimismeetodid. Kiindumussuhte areng. Psühhoaanlüütiline lähenemine arengule ( S. Freud, M. Mahler). Lapse arengu kriisid E. Eriksoni järgi. Õppimisteooriad, õppimine kogemuse kaudu. Kasvatuse kõikvõimsuse rõhutamine biheivioristide poolt. Watson jt. Sotsiaalse õppimise teooriad. Rahvusvaheline haridus, selle alused ja ülesehitus (PYP)."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Teadmised erinevatest seisukohtadest lapse arengu kohta. Oskus rakendada lapse arengu teooriaid. Suutlikkus lapse arengut ja käitumist analüüsida lähtuvalt arenguteooriatest."
  }
  [4307]=>
  object(stdClass)#4308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Luua võimalused erialase teaduskirjanduse kasutamiseks ja akadeemilise teksti kirjutamisoskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Uurimisprojekti koostamine, milles sõnastatakse magistritöö teema, uurimisprobleem, eesmärgid, hüpotees ja uurimisülesanded. Uurimisteema süvendatud käsitlus: infootsingute andmebaaside abil erialaste teadusprobleemidega tutvumine; teemakohaste uurimuste retsenseerimine. Teooria osa nõuetekohane vormistamine. Uurimistöö metoodika väljatöötamine, valimi moodustamine, empiirilise osa kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane: Oskab kasutada teaduskirjanduse andmebaase, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi oma töö vormistamiseks; Oskab koostada nõuetele vastavat akadeemilist teksti, viidata allikaid; Tunneb erinevaid uurimismeetodeid; Suudab empiirilist uuringut kavandada ja iseseisvalt korraldada."
  }
  [4308]=>
  object(stdClass)#4309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7009"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aluste mõistmiseks ja süsteemseks käsitlemiseks eelkooliealise lapse kasvatuse ja õpetuse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Eelkoolipedagoogika mõiste, tähendus kasvatusteaduste kontekstis. Kasvatuse ja õpetuse tähendus eelkoolieas. Individualiseerimine lapsekeskse kasvatuse aspektina. Kontekstuaalse kasvamise põhiteesid ja mudel. Kasvatustraditsioonid ja nende muutumine: uuenenud tendentsid vanem - laps suhetes. Rahvusvahelised eelkoolipedagoogika suundumused, kaasaegsed metoodilised ja didaktilised lähenemisviisid. Alushariduse õppekavad teistes riikides. Lasteaia pedagoogi professionaalse arengu kujundamise ja kujunemise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Üliõpilane: Tunneb eelkoolipedagoogika mõisteid, aluseid ja põhimõtteid; Orienteerub alushariduse pedagoogilistes suundumustes, eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise küsimustes; Oskab lapse individuaalsusest lähtuvalt kavandada lapsekeskset tegevust; Suudab reflekteerida enda tegevust alushariduse pedagoogina ja kavandada enda erialast arengut."
  }
  [4309]=>
  object(stdClass)#4310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Toetada pedagoogi professionaalsete oskuste ja valmiduse kujunemist loominguliste tegevuste läbiviimiseks alushariduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Teoreetilis-praktiline kursus annab ülevaate lapse üldise arengu toetamise võimalustest muusika, liikumise ja draamaelementide kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Baasteadmised muusika, liikumise, draama eesmärkidest ja metoodikast eelkoolieas. Oskus luua, kavandada ja läbi viia loomingulisi ülesandeid eelkooliealiste lastega. Oskab kujundada lapse loominguliseks eneseväljenduseks sobivat keskkonda; Suudab analüüsida erinevaid loomingulisi tegevusi lapse arengu seisukohalt; Oskus luua muusikal, liikumisel ja draamaelementidel põhinevaid eakohaseid õppeülesandeid. ja läbi viia integreeritud tegevusi eelkooliealiste lastega."
  }
  [4310]=>
  object(stdClass)#4311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(439) "Valikpraktika eesmärk on: - luua võimalused üliõpilastel tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja juhtimisega; - toetada üliõpilaste oskust analüüsida lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimist; - toetada seoste kujunemist üliõpilase õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise analüüsimise jaomandatud teadmiste vahel; - võimaldada üliõpilasel saada kogemusi meeskonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Koolieelse lasteasutuse strateegilise juhtimise ning õppe- ja kasvatustegevuse alase dokumentatsiooniga tutvumine ning analüüsimine lähtudes koolieelse lasteasutuse sisehindamise valdkondadest. Lasteasutuse juhi intervjueerimine ja juhi tööülesannete kaardistamine. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisega tutvumine ja nähtust kokkuvõtva analüüsi koostamine. Pedagoogilise nõukogu koosoleku ettevalmistamine koostöös juhiga, koosolekul osalemine ja kogu protsessi analüüsimine. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine lasteavanematele või personalile. Võimalusel hoolekogu või lastevanemate koosolekul osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Üliõpilane: 1) tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise aluseid ja dokumentatsiooni; 2) oskab kavandada, juhtida ja analüüsida lasteasutuse õppekasvatustegevust nii rühma kui asutuse tasandil; 3) oskab koostada ja arendada õppekava lasteaias; suudab kavandada ja juhtida pedagoogilise nõukogu tegevust koolieelses lasteasutuses."
  }
  [4311]=>
  object(stdClass)#4312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7012"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Magistritöö kuulub esitamisele ja kaitsmisele magistritööde kaitsmise komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua võimalused kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse kujunemiseks, toetada oskust kasutada sobivaid uurimismeetodeid, koostada magistritöö ja esitada uurimistöö lähtuvalt akadeemilisele tekstile esitatavatest nõuetest ja seda avalikult kaitsta."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Magistritöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogliline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees. Magistritöö koosneb nii probleemi teoreetilisest kui ka empiirilisest käsitlusest. Magistritöö peab väljendama üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteeritust erialases kirjanduses ning võimet teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada. Magistritöö peab vastama kasvatusteaduslikele uurimistöödele kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Tunneb põhjalikult oma uurimisvaldkonda; Oskab iseseisvalt läbi viia uuringuid; Oskus järgida intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid; Suudab iseseisvalt koostada ja vormistada teaduslikul käsitusel põhinevat uurimistööd; Oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks ning andmete süstematiseerimiseks;. Suudab esineda, ennast arusaadavalt väljendada ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [4312]=>
  object(stdClass)#4313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aine teoreetiliste aluste mõistmiseks, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist õppekasvatustegevuse kavandamiseks ja analüüsimiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Eelkoolipedagoogika ja alushariduse põhimõisted, printsiibid ja tähendus. Ülevaade lasteaedade kujunemisloost Eestis ja Euroopas. Pedagoogilised lähenemisviisid koolieelses kasvatuses: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Didaktika alused. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. Lasteaiaõpetaja eetika ja professionaalne areng."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Üliõpilane: - tunneb eelkoolipedagoogika põhimõisteid, ajalugu ja orienteerub erinevates pedagoogilistes lähenemisviisides ning lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimalustes; - tunneb lasteaia õppekasvatustegevuse kavandamise, läbiviimise, hindamise aluseid ja põhimõtteid; - oskab koostada õppekasvatustegevuse kava;"
  }
  [4313]=>
  object(stdClass)#4314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks eelkoolipedagoogika uuematest teadus- ja arengusuundadest rahvusvahelises kontekstis. Toetada oskust kriitiliselt analüüsida alushariduse erinevaid suundumusi ning vastavat mõju lastele ja nende kasvukeskkonnale."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Alushariduse innovaatika: põhimõisted, eesmärgid ja printsiibid. Eelkoolipedagoogika kujunemise ajalooline ülevaade ja alusharidus postmodernistilikus ühiskonnas. Koolieelse kasvatuse arengutendentsid ja uurimissuunad: statistline ülevaade, erinevad päevahoiuvõimalused, personali kvalifikatsioon ja koolitus, pedagoogilised kontseptsioonid, üleminek lasteaiast kooli, koostöö lastevanematega, erivajadustega lapsed, kultuuriline avatus."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teab alushariduse kaasaegseid kasvatusteaduslikke lähenemisi ja erinevaid teadussuundumusi. Oskab luua praktilisi seoseid alushariduse innovaatiliste suundumuste ja teadusliku uurimistöö vahel."
  }
  [4314]=>
  object(stdClass)#4315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks lasteaia muusikaõpetaja teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(942) "Kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuse vaatlemine ja analüüsimine Laste Loomingu Stuudios. Kunstitegevuste õppesisu koolieelses lasteasutuses. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfoolio, raamid, näitus). Lapse kunstilise arengu hindamine. Iseseisev töö : kirjanduse läbitöötamine, iseseisvate teoreetiliste ja praktiliste kodutööde teostamine, kunstitegevuse planeerimine, läbiviimine ja analüüsimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist ja isikliku kunstiraamatu koostamist. Eksamile pääsemise nõuded: iseseisvate tööde ja kunstiraamatu esitamine, auditoorses töös aktiivne osalemine. Hindamise põhimõtted: hinnatakse üliõpilase arengut kursuse käigus ning saadud teadmisi."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Kursuse tulemusel eeldatakse, et üliõpilane: Püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; On kogenud ja oskab analüüsida loomeprotsessi; Omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; Omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi; Suudab planeerida, läbi viia ja analüüsida kunstitegevusi ning seostada neid muusikakasvatusega."
  }
  [4315]=>
  object(stdClass)#4316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused orienteeruda lasteasutuse õppe- jakasvatustegevuse teoreetilistes alustes ja toetada õppekasvatusprotsessi praktiliste juhtimisoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Õppe- ja kasvatusprotsessi tähendus alushariduses. Õppe-ja kasvatustegevuse dokumentatsioon ja õigusaktid. Õppe- ja kasvatusprotsessi alused ja läbiviimise põhimõtted. Õppe- ja kasvatustegevuse hindamise alused ja meetodid. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs lasteasutuses. Pedagoogilise nõukogu töö juhtimine lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane: 1)tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise aluseid ja dokumentatsiooni; 2) oskab kavandada, juhtida ja analüüsida lasteasutuse õppekasvatustegevust nii rühma kui asutuse tasandil; 3) oskab koostada ja arendada õppekava lasteaias; 4) suudab kavandada ja juhtida pedagoogilise nõukogu tegevust koolieelses lasteasutuses."
  }
  [4316]=>
  object(stdClass)#4317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua võimalused süvendatud teadmiste ja oskuste saamiseks lapse ning nooruki arengu erinevatest teooriatest, erinevate uurijate poolt kasutatavatest uurimismeetoditest ja nende kaasaegsetest rakendustest."
    ["sisu"]=>
    string(891) "Aine käsitleb põhilisi arenguteooriaid (psühhoanalüütilised, kognitiivsed, sotsiaalse õppimise, etoloogilise, pertseptuaalse, ajaloolis-kultuurilise, informatsioonitöötluse teooriad). Põhimeetodiks on vaatlus (välisvaatlus ja sisevaatlus). Kliiniline intervjuu (J.Piaget empiirilises uuringutes ning L. Võgotski mõtteviisis) kui kombinatsioon "naturalistlikust" vaatlusest, eksperimendist ning sisevaatlusest. Hinnanguskaalad kui traditsioonilisest psühholoogiast tulenevad meetodid. Standardiseeritud meetodid arengupsühholoogilistes uuringutes kui eelneva arengutulemuse mõõtmise vahendid. Lapse areng koolieelses ja koolieas. Koolieeliku ja kooliealise lapse kognitiivse, sotsiaalse, emotsionaalse ja kehalise arengu iseärasused. Identiteedi tekkimine noorukieas. Olulist rõhku pannakse teooriate kaasaegsetele interpretatsioonidele ja üliõpilaste iseseisvale tööle."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Teab peamisi arenguteooriaid ning uurimismeetodeid, oskab neid oma igapäevatöös kasutada ja suudab teoreetilisi teadmisi ja oskusi praktikas rakendada."
  }
  [4317]=>
  object(stdClass)#4318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused lasteasutuse kui organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse mõistmiseks, toetada lasteasutuse juhtimise ja arengu kavandamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Organisatsiooni ja juhtimise tähendus. Juhtimisteooriate mitmekesisus. Juhtimise funktsioonid ja mudelid. Juhi rollid ja oskused. Juhtimisprotsessi osad, nende vastastikune seos. Koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslikud alused. Strateegiline planeerimine lasteasutuses. Arengukava ja õppekava koostamine ning arendustegevus. Sisehindamise valdkonnad ja tegevused. Ressursside juhtimine. Personalijuhtimine ja meeskonnatöö kujundamine. Koostöö huvigruppidega. Lasteasutuse töö tulemuslikkus."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Teadmised juhtimisteooriatest, juhtimise põhiprotsessidest, lasteasutuse töökorraldusest ja sisehindamise valdkondadest; Suutlikkus juhtida koolieelse lasteasutuse tööd; Oskus kavandada lasteasutuse arengut erinevates tegevusvaldkondades."
  }
  [4318]=>
  object(stdClass)#4319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Eesmärk on luua võimalused teadmiste omandamiseks pedagoogilise nõustamise alustest, printsiipidest, meetoditest alushariduses; kujundada üliõpilastes oskusi ja suutlikkust praktiliseks pedagoogiliseks nõustamistegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(565) "Pedagoogilise nõustamise tähendus alushariduses. Individuaalne pedagoogiline nõustamine. Nõustamise alused ja printsiibid. Nõustamise taktikalised ülesanded. Nõustaja isik alushariduses. Nõustamise eripära, probleemid koolieelses eas laste kasvatamisel. Nõustamisprotsessi kulg. Nõustamistehnikad. Nõustaja põhiülesanded ja rollid, kutseeeldused ja – eetika. Lasteaiaõpetaja nõustajana. Iseseisva tööna esitatakse portfoolio loetud kirjanduse kokkuvõtetest, referaat ühe vabalt valitud teraapia kirjeldusest, praktilise nõustamise materjalid."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Teab pedagoogilise nõustamise peamisi teoreetilisi seisukohti. Oskab nõustada lapsevanemaid ja pedagooge koolieelse lapse kasvatamisel. Suudab teoreetilisi teadmisi igapäevases praktilises töös rakendada."
  }
  [4319]=>
  object(stdClass)#4320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Eesmärk on luua võimalused teadmiste omandamiseks pedagoogilise nõustamise alustest, printsiipidest, meetoditest alushariduses; kujundada üliõpilastes oskusi ja suutlikkust praktiliseks pedagoogiliseks nõustamistegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Pedagoogilise nõustamise tähendus alushariduses. Individuaalne pedagoogiline nõustamine. Nõustamise alused ja printsiibid. Nõustamise taktikalised ülesanded. Nõustaja isik alushariduses. Nõustamise eripära, probleemid koolieelses eas laste kasvatamisel. Nõustamisprotsessi kulg. Nõustamistehnikad. Nõustaja põhiülesanded ja rollid, kutseeeldused ja - eetika. Lasteaiaõpetaja nõustajana."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Teab pedagoogilise nõustamise peamisi teoreetilisi seisukohti. Oskab nõustada lapsevanemaid ja pedagooge koolieelse lapse kasvatamisel. Suudab teoreetilisi teadmisi igapäevases praktilises töös rakendada."
  }
  [4320]=>
  object(stdClass)#4321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused lasteasutuse kui organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse mõistmiseks, toetada lasteasutuse juhtimise ja arengu kavandamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Organisatsiooni ja juhtimise tähendus. Juhtimisteooriate mitmekesisus. Juhtimise funktsioonid ja mudelid. Juhi rollid ja oskused. Juhtimisprotsessi osad, nende vastastikune seos. Koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslikud alused. Strateegiline planeerimine lasteasutuses. Arengukava ja õppekava koostamine ning arendustegevus. Sisehindamise valdkonnad ja tegevused. Ressursside juhtimine. Personalijuhtimine ja meeskonnatöö kujundamine. Koostöö huvigruppidega. Lasteasutuse töö tulemuslikkus."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Teadmised juhtimisteooriatest, juhtimise põhiprotsessidest, lasteasutuse töökorraldusest ja sisehindamise valdkondadest; Suutlikkus juhtida koolieelse lasteasutuse tööd; Oskus kavandada lasteasutuse arengut erinevates tegevusvaldkondades."
  }
  [4321]=>
  object(stdClass)#4322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Meedia kui lapse kasvukeskkond. Meediat ja lapsi puudutav seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Meediakasvatuse eesmärgid, sisu ja didaktika. Seosed koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Meedia vahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtused ja väärtuskasvatus. Nõuded lastega kasutatavale meedia sisule. Turvaline IKT kasutamine, eakohae online-etikett. Täiskasvanu meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö. Lihtsamad IKT kasutamise võimalused õppe-kasvatustegevuses lastega."
    ["vljund"]=>
    string(572) "Üliõpilane: Teadvustab meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; teab meediakasvatuse ja teiste KELARÕKi valdkondade omavahelise lõimimise võimalusi ja seoseid ümbritseva keskkonnaga; oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida."
  }
  [4322]=>
  object(stdClass)#4323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimaluste mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse uurimiseks ja professionaalse kasvu toetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Elukestev õpe ja haridusmuutused rahvusvahelises kontekstis. Õpetaja professioon ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja professionaalsuse tunnused ja professionaalne identiteet. Väärtused ja eetika lasteaiaõpetaja professionaalse tegevuse alusena. Lasteaiaõpetaja erinevad rollid. Algaja õpetaja professionaalse kasvu toetamine. Refleksioon kui professionaalse arengu alus. Lasteaiaõpetaja tegevuse analüüsimise ja hindamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Üliõpilane: - teab õpetaja professionaalsusega seotud põhimõisteid ja teoreetilisi seisukohti; - oskab rakendada asjakohaseid meetodeid enda ja kolleegide tegevuse analüüsimisel; - oskab kavandada oma professionaalset arengut."
  }
  [4323]=>
  object(stdClass)#4324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(439) "Valikpraktika eesmärk on: - luua võimalused üliõpilastel tutvuda koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja juhtimisega; - toetada üliõpilaste oskust analüüsida lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimist; - toetada seoste kujunemist üliõpilase õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise analüüsimise jaomandatud teadmiste vahel; - võimaldada üliõpilasel saada kogemusi meeskonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Koolieelse lasteasutuse strateegilise juhtimise ning õppe- ja kasvatustegevuse alase dokumentatsiooniga tutvumine ning analüüsimine lähtudes koolieelse lasteasutuse sisehindamise valdkondadest. Lasteasutuse juhi intervjueerimine ja juhi tööülesannete kaardistamine. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisega tutvumine ja nähtust kokkuvõtva analüüsi koostamine. Pedagoogilise nõukogu koosoleku ettevalmistamine koostöös juhiga, koosolekul osalemine ja kogu protsessi analüüsimine. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine lasteavanematele või personalile. Võimalusel hoolekogu või lastevanemate koosolekul osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Üliõpilane: 1) tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise aluseid ja dokumentatsiooni; 2) oskab kavandada, juhtida ja analüüsida lasteasutuse õppekasvatustegevust nii rühma kui asutuse tasandil; 3) oskab koostada ja arendada õppekava lasteaias; suudab kavandada ja juhtida pedagoogilise nõukogu tegevust koolieelses lasteasutuses."
  }
  [4324]=>
  object(stdClass)#4325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7026"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused lasteasutuse kui organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse mõistmiseks, toetada lasteasutuse juhtimise ja arengu kavandamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Organisatsiooni ja juhtimise tähendus. Juhtimisteooriate mitmekesisus. Juhtimise funktsioonid ja mudelid. Juhi rollid ja oskused. Juhtimisprotsessi osad, nende vastastikune seos. Koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslikud alused. Strateegiline planeerimine lasteasutuses. Arengukava ja õppekava koostamine ning arendustegevus. Sisehindamise valdkonnad ja tegevused. Ressursside juhtimine. Personalijuhtimine ja meeskonnatöö kujundamine. Koostöö huvigruppidega. Lasteasutuse töö tulemuslikkus"
    ["vljund"]=>
    string(243) "Teadmised juhtimisteooriatest, juhtimise põhiprotsessidest, lasteasutuse töökorraldusest ja sisehindamise valdkondadest; Suutlikkus juhtida koolieelse lasteasutuse tööd; Oskus kavandada lasteasutuse arengut erinevates tegevusvaldkondades."
  }
  [4325]=>
  object(stdClass)#4326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused orienteeruda lasteasutuse õppe- jakasvatustegevuse teoreetilistes alustes ja toetada õppekasvatusprotsessi praktiliste juhtimisoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Õppe- ja kasvatusprotsessi tähendus alushariduses. Õppe-ja kasvatustegevuse dokumentatsioon ja õigusaktid. Õppe- ja kasvatusprotsessi alused ja läbiviimise põhimõtted. Õppe- ja kasvatustegevuse hindamise alused ja meetodid. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs lasteasutuses. Pedagoogilise nõukogu töö juhtimine lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane: 1)tunneb lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise aluseid ja dokumentatsiooni; 2) oskab kavandada, juhtida ja analüüsida lasteasutuse õppekasvatustegevust nii rühma kui asutuse tasandil; 3) oskab koostada ja arendada õppekava lasteaias; 4) suudab kavandada ja juhtida pedagoogilise nõukogu tegevust koolieelses lasteasutuses."
  }
  [4326]=>
  object(stdClass)#4327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7028"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aluste mõistmiseks ja süsteemseks käsitlemiseks eelkooliealise lapse kasvatuse ja õpetuse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Eelkoolipedagoogika mõiste, tähendus kasvatusteaduste kontekstis. Kasvatuse ja õpetuse tähendus eelkoolieas. Individualiseerimine lapsekeskse kasvatuse aspektina. Kontekstuaalse kasvamise põhiteesid ja mudel. Kasvatustraditsioonid ja nende muutumine: uuenenud tendentsid vanem - laps suhetes. Rahvusvahelised eelkoolipedagoogika suundumused, kaasaegsed metoodilised ja didaktilised lähenemisviisid. Alushariduse õppekavad teistes riikides. Lasteaia pedagoogi professionaalse arengu kujundamise ja kujunemise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Üliõpilane: Tunneb eelkoolipedagoogika mõisteid, aluseid ja põhimõtteid; Orienteerub alushariduse pedagoogilistes suundumustes, eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise küsimustes; Oskab lapse individuaalsusest lähtuvalt kavandada lapsekeskset tegevust; Suudab reflekteerida enda tegevust alushariduse pedagoogina ja kavandada enda erialast arengut"
  }
  [4327]=>
  object(stdClass)#4328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAA7029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua võimalused kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse kujunemiseks, toetada oskust kasutada sobivaid uurimismeetodeid, koostada magistritöö ja esitada uurimistöö lähtuvalt akadeemilisele tekstile esitatavatest nõuetest ja seda avalikult kaitsta."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Magistritöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogliline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees. Magistritöö koosneb nii probleemi teoreetilisest kui ka empiirilisest käsitlusest. Magistritöö peab väljendama üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteeritust erialases kirjanduses ning võimet teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada. Magistritöö peab vastama kasvatusteaduslikele uurimistöödele kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Tunneb põhjalikult oma uurimisvaldkonda; Oskab iseseisvalt läbi viia uuringuid; Oskus järgida intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid; Suudab iseseisvalt koostada ja vormistada teaduslikul käsitusel põhinevat uurimistööd; Oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks ning andmete süstematiseerimiseks;. Suudab esineda, ennast arusaadavalt väljendada ja oma seisukohti kaitsta."
  }
  [4328]=>
  object(stdClass)#4329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8001"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Arvestus. Arvestuse hinne kujuneb iseseisvate tööde ja seminaridel osalemise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Ülevaate saamine tänapäevastest kutsehariduse filosoofilistest vaadetest, kasutades neid tegelikkuse mõistmiseks, kujundamiseks ning teaduslike uuringute kavandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Teaduse eesmärgid. Teadmine ja tõe teooriad. Eetika ja teadus. Formaalsuse kontseptsioon. Tõe mudelid ja teooriad. Positivistlik suund, fenomenoloogilis-hermeneutliline suund. Sosed kutsehariduse erinevate valdkondade vahel."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised kutsehariduse filosoofilistest suundadest; Teadmised kutsehariduse tänapäevastest trendidest; Oskus kriitiliselt hinnata ja interpreteerida kutseharidusega seonduvaid fenomene."
  }
  [4329]=>
  object(stdClass)#4330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8002"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Hindeline arvestus. Arvestuse hinne kujuneb iseseisva töö ja seminaridel ning praktikumidel osalemise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(445) "Kursuse eesmärgiks on anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused arvutipõhistest kvalitatiivsetest uurimismeetoditest ning oskus programmi NVivo kasutamiseks. Kujundada oskus teha iseseisvate otsuste vastuvõtmiseks sobiva(te) uurimismeetodi(te) valikuks, analüüsi tulemuste korrektseks tõlgendamiseks ning uurimismeetodite reaalseks kasutamiseks erinevate uuringute läbiviimiseks ja doktoritöö uurimisprobleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Arvutipõhised kvalitatiivsed uurimismeetodid, NVivo kasutamine. Uuringu ja selle tulemuste evalveerimine. Tegevusuuringu kavandamine ja läbiviimine. Põhistatud teooria uurimismeetodina, juhtumisuuringu kavandamine ja läbiviimine, narratiivuuringu kavandamine ja läbiviimine, fenomenoloogia."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Teadmised erinevate kvalitatiivsetest uurimismeetodite põhimõtetest; Oskused kasutada arvutipõhiseid kvalitatiivseid uurimismeetodeid; Oskus kasutada programmi NVivo; Oskused kavandada ja reaalselt läbi viia uuringuid."
  }
  [4330]=>
  object(stdClass)#4331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8003"
    ["hindamine"]=>
    string(189) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludes ja rühmatöödes, iseseisvate ülesannete täitmine, ainekursuse loomine, õppejõu portfoolio koostamine ja esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(458) "Luua võimalused õppejõu rollide teadvustamiseks ja analüüsimiseks ning ametikonteksti mõistmiseks ülikooli õppeprotsessis; Toetada valmisolekute kujunemist mõista ja analüüsida õppejõu tööd ja kogemust, üliõpilase kui täiskasvanu õppimist ja õppimise eripära ülikoolis; Toetada praktiliste oskuste omandamiseks üliõpilaste õppimise toetamiseks ülikooli kontekstis; Luua võimalusi õppejõu loomingulise aktiivsuse stimuleerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1007) "Ülikool, üliõpilaskond ja õppejõu muutuv ametikontekst. Õppejõu rollid ülikooli õpperotsessis. Õppejõu professionaalne areng. Refleksioon kui professionaalse arengu eeldus. Õppejõud suhtlejana. Kehtestav käitumine. Sotsiaalne mõjustamine. Grupiprotsessid ja toimetulek nendega. Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Õppimise olemus: õpikäsitused ja teooriad. Üliõpilane õppijana. Üliõpilaste õppimise toetamise võimalused. Õppeprotsess ülikoolis. Õppekava ja aineprogrammi koostamise alused ja põhimõtted. Õppemeetodid kõrgkoolis: meetodite valikuprintsiibid. Üliõpilaste iseseisva töö toetamine ja juhendamine. Üliõpilastööde hindamine, tagasiside. Eetilised dilemmad, vabadus ja vastutus õppejõu töös. Õppeprotsessis lähtutakse probleem- ja interaktiivõppe põhimõtetest, suhtlemis-ja õppijakesksusest. Grupiprotsess on kogemusliku õppimise alus, mis eeldab aktiivset osalemist auditoorses töös. Aines on võimalik osaleda doktorantidel alates 2. aastast."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Doktorant: Mõistab õppejõu rolle, õppejõu töö olemust ja vastuolulisust ülikoolis; Mõistab enda kui õppejõu vajadusi ja arenguvõimalusi; Analüüsib probleemseid situatsioone õppeprotsessis ja suudab leida alternatiivseid valikuid probleemide lahendamisel; Kavandab ainekursuse, määratleb õpitulemusi ning hindamist; Omandab praktilisi oskusi suhtlemiseks, õpetamiseks ja üliõpilaste õppimise toetamiseks; Hindab kriitiliselt ja analüüsib ennast õppejõuna, toetudes iseenda ressurssidele."
  }
  [4331]=>
  object(stdClass)#4332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8004"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Arvestus. Arvestuse hinne kujuneb iseseisva töö ja seminaridel ning praktikumidel osalemise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(483) "Kursuse eesmärgiks on anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused mittelineaarsete uurimismeetodite kasutamiseks, Bayesian-modelleerimisest ning anda õppurile oskused Bayesian-meetodi kasutamiseks. Kujundada oskus teha iseseisvate otsuste vastuvõtmiseks sobiva(te) uurimismeetodi(te) valikuks, analüüsi tulemuste korrektseks tõlgendamiseks ning uurimismeetodite reaalseks kasutamiseks erinevate uuringute läbiviimiseks ja doktoritöö uurimisprobleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Mittelineaarsete statistilise modelleerimise meetodid kutsehariduse valdkonna uuringutes, Bayesian-modelleerimine. Kursuse läbimisel oskavad õppurid kasutada peamisi mittelineaarseid meetodeid, mis võimaldavad analüüsida (1) erinevusi grupi liikmete ja (2) erinevate struktuuride vahel. Õppurid saavad omandatud teadmisi meetoditest rakendada uurimistöösse lahendamaks kutseharidusega seotud uurimisprobleeme. Kursuse põhiosa koosneb loengutest, seminaridest ja praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskused kasutada Bayesian-modelleerimist; Teadmised mittelineaarsete uurimismeetodite eripäradest; Oskused rakendada mittelineaarseid meetodeid reaalses uurimistöös."
  }
  [4332]=>
  object(stdClass)#4333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8021"
    ["hindamine"]=>
    string(252) "Kaitsmiskomisjoni hinnang töö vastavuse kohta doktoritöö nõuetele. Doktoritöö hindamine toimub avalikul kaitsmisel. Doktoritööd hinnatakse järgmiselt: Kaitstud esiletõstmisega (laudatur); Nõuetele vastav (approbatur); Nõuetele mittevastav."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Doktoritöö kasvatusteaduste valdkonnas on iseseisev teoreetiline, empiiriline või arendusuurimus kasvatuse või hariduse probleemidest. Süvateadmiste omandamine kasvatusteaduste valdkonnas; Rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele vastava teadustöö-alase kompetentsuse arendamine, mille tulemused omandavad teoreetilist ja praktilist tähendust kasvatusteadustele."
    ["sisu"]=>
    string(925) "Doktoritööks vajalik uurimus võib olla läbi viidud: a) teoreetilise, b) empiirilise või c) arendusuurimusena. Uurimistöö peab vastama järgmistele põhiküsimustele: mis on uurimisprobleemid ja eesmärk, missugustele teoreetilistele käsitlustele ja uurimustele nad toetuvad? Kuidas uuritakse probleemi (metodoloogilised lähtekohad ja meetodid)? Missugused on uurimuse tulemused või probleemi lahendused? Missugune on nende tulemuste teoreetiline ja praktiline tähendus? Väitekirja valmimise protsessis toetub doktorant õppekava erinevates distsipliinides saadud teadmistele, iseseisvale tööle teaduskirjandusega ning uurimismaterjaliga. Valmiva doktoritöö vastavust nõuetele hinnatakse kahe oponendi poolt doktoritöö eelkaitsmisel. Hinnang doktoritöö nõuetele vastavuse ja otsus dissertandile doktorikraadi omistamise kohta kujuneb doktoritöö avalikul kaitsmisel kasvatusteaduste doktorinõukogu ees."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Doktorant: Oskab argumenteeritult esitada doktoritöö uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks; On võimeline kriitiliselt hindama oma uurimistöö tulemusi; Suudab leida ja pakkuda lahendusi doktoritöös püstitatud küsimustele; Oskab teha uurimistulemustest teoreetilisi ja praktilisi järeldusi; Suudab kaitsta oma uurimistulemusi erialases teaduskommunikatsi."
  }
  [4333]=>
  object(stdClass)#4334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8022"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Eksam. Hindamine toimub formatiivse hindmise meetodil. Kursuse hinne kujuneb iseseisvate tööde, seminaridel osalemise ja iseseisvate tööde esitlemise alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursuse eesmärgiks on: Tutvustada doktorantidele kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mida nad saaksid oma uurimustöödes kasutada, Aidata doktorantidel sotsiaal- ja haridusteaduste metodoloogiaga seotud probleeme teadvustada."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Kursusel tutvustakse kvalitatiivset uurimisviisi, selle aluseks olevaid epistemoloogilisi ja teoreetilisi põhimõtteid, andmekogumise, - analüüsi ja –interpreteerimise viise ning uuringu usaldusväärsuse kriteeriumeid. Kursuse tulemusel saavad doktorandid kogemusi intervjueerimise ja kvaliatatiivse andmeanalüüsi osas. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Üliõpilane: Tunneb kvalitatiivse uurimistöö epistemoloogilisi ja metodoloogilisi aluseid, ülesehituse loogikat, tulemuste usaldusväärsuse kriteeriumeid; Tunneb ja oskab kasutada kvalitataiivseid andmekogumis- ja analüüsimeetodeid."
  }
  [4334]=>
  object(stdClass)#4335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Doktorant osaleb õpingutes välisülikoolis ning töötab sealse konsultandi juhendamisel väitekirja erinevate osadega. Õpimeetodid ja vorm sõltub doktorandi töö iseloomust ja konkreetsest vajadusest."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; Ettekanne erialaseminaris; Oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4335]=>
  object(stdClass)#4336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8025"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Teaduslikuks kommunikatsiooniks vajalike pädevuste kujunemine ja vastava kogemuse omandamine uurimistöö tulemuste ettekandeks vormistamise ja ettekande esitamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Doktorant koostab uurimistulemuste põhjal ettekande teesid, vormistab ettekande ja esitab selle Eestis või välismaal toimuval konverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Oskus uurimistulemuste põhjal koostada ettekande teesid ja ettekanne ise teaduslikule ettekandele ettenähtud formaadis; Oskus esitada ettekanne teadusettekandele omases stiilis; Oskus kasutada ettekande esitamisel tehnilisi vahendeid."
  }
  [4336]=>
  object(stdClass)#4337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8026"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Arvestus. Arvestus toimub avaldatud artikli(te) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Teadmiste omandamine teadusliku artikli kirjutamise põhimõtetest, oskuste kujunemine ja kogemuste saamine teadusartikli kirjutamiseks ning publitseerimiseks kodumaistes ning rahvusvaheliselt tunnustatud erialastes teadusajakirjades."
    ["sisu"]=>
    string(479) "Kursuse käigus tutvutakse teaduskirjanduse olemuse põhijoontega, publitseerimisvõimalustega rahvusvaheliselt tunnustatud erialastes teadusajakirjades ning erinevate ajakirjade poolt esitatavate nõuetega. Analüüsitakse teadusliku teksti koostamist käsitlevat erialast kirjandust. Iseseisva tööna valmib doktoritöö teemaga seotud teadusartikkel, mis esitatakse avaldamiseks mõnes rahvusvahelise leviga eelretsenseeritavas teadusajakirjas või Eesti teadusväljaannetes."
    ["vljund"]=>
    string(823) "Õppija on teadlik teaduspublikatsioonide osatähtsusest doktoritöö valmimisel ning teadlase professionaalse arengu ja töö kvaliteedi hindamisel; Õppija on teadlik teadusteksti koostamise üldistest printsiipidest, erinevate erialaste teadusajakirjade poolt esitatavatest nõuetest ning teadusartikli kirjutamis-, retsenseerimis- ja avaldamisprotsessi seaduspärasustest; Õppija on teadlik teadusajakirjade ja –publikatsioonide klassifitseerimise üldistest põhimõtetest ning oskab neid rakendada avaldamisvõimaluste kaalutlemisel; Õppija suudab kirjutada oma uurimistulemustel põhinevat, teadusliku teksti üldnõuetele vastavat erialast artiklit; Õppija on valmistanud oma doktoritöö teemaga seotud, erialasele rahvusvaheliselt tunnustatud või kodumaisele teadusajakirjale avaldamiseks esitatava artikli."
  }
  [4337]=>
  object(stdClass)#4338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8027"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Arvestus. Arvestatakse ühe magistritöö või kahe bakalaureusetöö juhendamist ja juhendatud tööde edukat kaitsmist või kolme retsensiooni kirjutamist ja esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Õppejõu tegevuses olulise üliõpilastööde juhendamise ja retsenseerimise kaudu vastava praktilise kogemuse omandamine ja teaduslikule mõtlemisele omase loogika ja kriitilisuse kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Doktorant juhendab ja retsenseerib üliõpilaste bakalaureuse- ja magistritöid, mis soovitavalt on temaatiliselt lähedased doktorandi enda uurimusele. Vajalik on eelnevalt konsulteerida vastava bakalaureuse või magistriõppekava juhiga ning tutvuda kirjalike juhendmaterjalidega/dokumentidega (ainekaart), et olla kursis sedalaadi töödele esitatavate nõuetega."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Oskus hinnata kriitiliselt bakalaureuse ja magistritöö probleemiseadet, eesmärgipüstitust, metodoloogiat ja tehtud järeldusi; Suutlikkus sõnastada ja vormistada kirjalikku retsensiooni; Võime diskuteerida väitlejaga; Oskus innustada ja motiveerida üliõpilasi."
  }
  [4338]=>
  object(stdClass)#4339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8028"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Arvestus. Doktorandi pedagoogilist tegevust hinnatakse üliõpilaste tagasiside alusel loengukursuste materjalide/konspektide, samuti elektrooniliselt või paberkandjal esitatud praktikamappide/portfooliote põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Eelduste loomine õppejõuks kujunemisel rakendades teadmisi ja oskusi loengute, seminaride ja praktikumide läbiviimisel. Tingimuste loomine õppejõu professionaalseks tegevuseks vajalike pädevuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Doktorant töötab lektorina või praktika juhendajana bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastega, omandades kogemusi edaspidiseks akadeemiliseks tegevuseks."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Kaasaegse kõrgkoolididaktika põhimõtete tundmine ja rakendamine õppetöös: Ainealased teadmised õppematerjali koostamiseks ja oskus neid suuliselt, kirjalikult ja elektrooniliselt esitada; Oskus üliõpilaste õpitulemusi adekvaatselt hinnata; Võime oma tegevust analüüsida."
  }
  [4339]=>
  object(stdClass)#4340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8029"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Arvestus. Arvestuse aluseks on doktorandi poolt koostatud ettekanne (õppejõuga kooskõlastatud teemal) ning selle esitamine seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(564) "I osa: oskuste kujunemine rahvusvahelise teoreetilise erialase kirjanduse lugemiseks ja kriitiliseks analüüsiks ning doktoritöö asetamiseks kaasaegsel rahvusvahelisel tasemel teoreetilisse konteksti. II osa: oskuste kujunemine teoreetilise ajaloolise konteksti kasutamiseks ja allikakriitiliseks lähenemiseks doktoritöö teoreetilises osas. III osa: oskuste kujundamine rahvusvaheliste haridusteemaliste andmebaaside kasutamiseks ja neis sisalduvate andmete interpreteerimiseks. Oskuste kujundamine doktoritöö asetamiseks laiemasse sotsiaalsesse konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(695) "I osa: kursuse käigus loetakse ja analüüsitakse erialases tippkirjanduses avaldatud, vastastikust diskussiooni sisaldavaid teoreetilisi artikleid, käsitletakse võimalusi teoreetilise diskussiooni arendamiseks doktoritöö kontekstis. II osa: analüüsitakse erinevate kultuuriliste aegruumide kasvatuskultuuri aspekte, sellest johtuvaid probleeme. Võrreldakse Ida ja Lääne kasvatustraditsioone ja olulisemaid seoseid nende vahel III osa: analüüsitakse rahvusvahelisi haridusvõrdlusi pakkuvate andmebaase, kirjeldatakse Eesti hariduse positsiooni rahvusvahelises võrdluses ja sellest johtuvaid probleeme, käsitletakse erinevate andmeallikate usaldusväärsust ja kasutamisvõimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(512) "I osa: doktorant oskab lugeda võõrkeelset erialast teoreetilist tippkirjandust, asetada oma töö rahvusvahelisel tasemel kaasaegsesse teoreetilisse konteksti ning kasutada teoreetilist argumentatsiooni doktoritöö diskussiooniosas. II osa: doktorant oskab oma uurimisprobleemi asetada laiemasse kultuurilisse konteksti. III osa: doktorant oskab oma uurimisprobleemi asetada laiemasse sotsiaalsesse konteksti ning oskab oma doktoritöö üles ehitada vastavalt andmepõhisele tekstile esitatavatele nõuetele."
  }
  [4340]=>
  object(stdClass)#4341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8030"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Arvestus. Tulemus sisestatakse õppekaardile stuudiumi lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Doktoritööks vajalike pädevuste kujunemine uurimuse probleemiseadeks ja selle teoreetiliseks põhjendamiseks, uurimuse planeerimiseks ja läbiviimiseks ning teaduslikuks aruteluks doktorandi valmiva doktoritöö materjalidele tuginedes."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Erialaseminarides toimuv tegevus on suunatud konkreetsete doktoritööde valmimise toetamiseks. Esitatakse ettekandeid ja analüüse doktoritöö erinavatest etappidest. Arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Seminar on ülesehitatud doktorantide valmivatest uurimustest tehtud ettekannete kuulamisele, nende vastastikusele oponeerimisele ja ühisarutelule."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Suutlikkus orienteeruda teemavaldkonda puudutavas kirjanduses; Oskus sõnastada ja põhjendada uurimisprobleemi; Võime kasutada uurimistulemuste analüüsimiseks sobivat metoodikat; Suutlikkus kriitiliselt hinnata oma töö tulemusi."
  }
  [4341]=>
  object(stdClass)#4342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult TLÜ teistes instituutides või teistes Eesti ülikoolides kodu- või välismaiste tippspetsialistide poolt doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel. Erikursus võib olla korraldatud ka doktoritöö juhendaja poolt individuaalõppena teemakohasteks süvaõpinguteks."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Uued erialased teadmised, mis on olulised doktorandi arenguks ja doktoritöö kirjutamiseks."
  }
  [4342]=>
  object(stdClass)#4343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel välismaiste ülikoolide ja teiste teadusasutuste juures."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; Ettekanne erialaseminaris; Oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4343]=>
  object(stdClass)#4344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8033"
    ["hindamine"]=>
    string(370) "Arvestus. Iseseisva tööna valminud, korrektselt vormistatud artikli esitamine, milles sisaldub olulise pedagoogilise probleemi filosoofiline analüüs, autori enese selgelt väljendatud positsioon ning asjakohased teoreetilised alused ja viidatud kirjandus; artikli suuline refereerimine seminaril, vastamine õppejõu ja kaasüliõpilaste teemakohastele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(471) "Luua võimalused kasvatus- ja haridusproblemaatika filosoofiliste aluste mõistmiseks ning süsteemseks käsitlemiseks. Omandada süsteemne ülevaade Euroopa ja Ameerika kultuuriruumi peamistest haridusfilosoofilistest koolkondadest, nende arengust ning mõjust kaasaja haridusele. Arendada võimet kaasaja aktuaalsete haridusprobleemide ja nende lahendusvõimaluste kriitiliseks refleksiooniks rahvusvaheliselt tunnustatud haridusfilosoofiliste kontseptsioonide taustal."
    ["sisu"]=>
    string(648) "Haridusfilosoofia aine ja praktilised rakendusvaldkonnad. Haridusfilosoofia koht ning spetsiifika teiste pedagoogika baasdistsipliinide hulgas. Põhimõisted haridusfilosoofias. Platon. Liberalism. Meritokraatia. Elitaarne ja egalitaarne haridus. Aristoteles. Ratsionalism. Descartes. Empiritsism. Locke, Hume. Positivism ja selle mõju kaasaegsele pedagoogilisele uurimistraditsioonile. Comte. Viini ring. Pragmatism. Dewey. Analüütiline filosoofia. Hirst, Peters. Kriitiline ratsionalism. Popper. Fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika. Husserl. Heidegger. Dilthey. Kriitiline teooria. Habermas. Postmodernism. Foucault. Lyotard. Rorty."
    ["vljund"]=>
    string(683) "Õppija suudab mõista ja kriitiliselt analüüsida kaasaegseid pedagoogilisi probleeme rahvusvaheliselt tunnustatud haridusfilosoofiliste kontseptsioonide taustal; Õppija oskab lugeda ja mõista kaasaegset Euroopa ja Ameerika kultuuriruumi kuuluvat haridusfilosoofia- alast tippkirjandust, sealhulgas võõrkeelset; Õppija suudab püstitada ja kirjalikult esitleda kaasaegseid pedagoogilisi probleeme rahvusvaheliselt üldtunnustatud terminites ja kategooriates; Õppija suudab mõista, kirjeldada ja põhjendada nii kirjalikult kui suuliselt oma professionaalset tegevust, sealhulgas uurimistööd, rahvusvaheliselt tunnustatud haridusfilosoofilistes terminites ja kategooriates."
  }
  [4344]=>
  object(stdClass)#4345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8034"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Arvestus. Arvestus on sooritatud, kui doktorant on esitanud õppejõule avaldamisküpse artikli."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Toetada oskuste kujunemist empiirilisel uuringul põhineva teadusartikli kirjutamiseks ning publitseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Aine sisuks on empiirilisel uuringul põhineva teadusartikli kirjutamine. Kursus jaguneb loenguteks ja inividuaalkonsultatsioonideks. Kursuse loengulises osas käsitletakse järgmiseid teemasid: artikli ülesehitus, artikli erinevate osade sisu ja proportsioonid (nn IMRAD skeem), nõuded empiirilise andmestiku ja selle töötlemisvõtete esitamiseks, eesmärgid ja hüpotseesid ning nende kajastamine järeldustes, uuringu valiidsuse ja reliaabluse käsitlemine artiklis, artikli vormistamisnõuded, teadusartikli keel ja stiil, viiteallikad ja lisad. Individuaalkonsultatsioonide raames analüüsivad doktorant ja õppejõud valminud artikliteksti määratledes koos teksti edasise arendamise teid ja viise."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Oskus kirjutada empiirilisel uuringul põhinevaid teadustekste. Valminud on empiirilisel uuringul põhinev teadusartikkel, mis on sobiv esitamiseks erialasele ajakirjale avaldamiseks."
  }
  [4345]=>
  object(stdClass)#4346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8035"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Arvestus. Positiivse arvestuse saamise aluseks on seminarivormis ülevaated eriala õppejõududele või teaduritele."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Soodustada põhi- ja baasteadmiste omandamist kitsamas kasvatusteaduste valdkonnas. Kasvatusteaduslike põhiterminite ja doktoriõppekava läbimise tingimuste tutvustamine doktorandile."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Doktorant, kes pole eelneval õppetasemel otseselt kokku puutnud kasvatusteaduste valdkonnaga, omandab erinevate publikatsioonide põhjal baas- ja lisateadmised valdkonna kohta."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Omab teadmisi kasvatusteaduste valdkonda põhi- ja baasteadmiste tasemel ning suudab õpitud teoreetilisi teadmisi seostada oma väitekirja sisulise temaatikaga."
  }
  [4346]=>
  object(stdClass)#4347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "- Süvendada teoreetilist ja ajaloolist arusaama õppekava organisatsioonilisest ja intellektuaalsest tähtsusest kõikidel haridustasemetel - Mõista olemasoleva hariduspoliitika teoreetilist tausta - Äratada huvi õppekavateooria vastu"
    ["sisu"]=>
    string(604) "Olles sissejuhatav aine õppekava teoreetilisse käsitlusse, katab antud kursus teemasid, mis on vajalikud kõigile, kes tahavad mõista intellektuaalset ajalugu ja õppekava praegust olukorda erinevates rahvuslikes ja rahvusteülestes kontekstides. Seetõttu alustatakse kolmest põhilisest rahvusteülesest õppekavateooria käsitlusest: Anglophone Curriculum, North European Didaktik traditsioonidest ja üha enam levivast Oriental-Chinese traditsioonist õppekavateoorias, et paigutada need vaimuajalukku ning kriitiliselt uurida nende praegust rakendatavust (haridusliku) üleilmastumise kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Doktorant: Suudab õppekavateooria teemavaldkonnas luua uut teadmist; On piisavalt kvalifitseeritud osalemaks õppekavaga seotud teaduslikes aruteludes; Mõistab õppekavateooria tähtsust akadeemilise hariduse kontekstis"
  }
  [4347]=>
  object(stdClass)#4348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8038"
    ["hindamine"]=>
    string(1479) "Suuline eksam õppejõuga vestluse vormis Dialoogi jooksul võivad tulla kõneks kõik loengutes ja seminarides käsitletud teemad (konkreetse vestlusteema saab üliõpilane juhuslikkuse põhimõttel ise eksamipiletit valides). Eksamil väärtustatakse eriti suutlikkust diskuteerida, iseseisvalt mõelda, ideid sünteesida ja analüüsida, mõtteid põhjendada ja teha loetust järeldusi, interpreteerida. Hinde kasin (E) saab üliõpilane, kui suudetakse kõneldaval teemal mõningaid olulisi teese lünklikult reprodutseerida mälule tuginedes, kuid ei suudeta analüüsida ega põhjendada. Hinde rahuldav (D) saab üliõpilane, kui suudetakse kõneldaval teemal olulisi teese ja ideid reprodutseerida ja vähesel määral ka analüüsida ja põhjendada. Hinde hea (C) saab üliõpilane, kui suudetakse reprodutseerida antud teemal olulist teadmist, lünklikult ka analüüsida, põhjendada ja mingil määral interpreteerida. Hinde väga hea (B) saab üliõpilane, kui teatakse käsitletud teemade piires kõike olulist ning suudetakse ka analüüsida ja argumenteerida, mõningal määral interpreteerida ning ollakse teatud määral suuteline diskuteerima. Hinde suurepärane (A) saab üliõpilane, kui antud teemal teatakse käsitletud piires kõike olulist, osatakse silmapaistvalt analüüsida, põhjendada, sünteesida ja interpreteerida. On argumenteeritud isiklik vaatenurk käsitletavatele probleemidele ning ollakse suuteline ladusalt ja huvipakkuvalt diskuteerima."
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "1) Õppida tundma ning mõistma filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia põhiprobleemistikku, mis piirneb küsimusega – kes ning mis on inimene? 2) Luua kasvatusteaduslikule mõtlemisele aluspõhi ehk transdistsiplinaarne käsitus inimesest, kasutades sel eesmärgil loengukursuses ka mitteverbaalseid tekste ning narratiive. 3) Toetada doktorantide kasvatusteadusliku ning pedagoogilise mõtlemise väljumist argiolemisega piiritletud raamidest."
    ["sisu"]=>
    string(1713) "Õppetöö toimub loengute (ca 50%) ja seminaridena (ca 50%; seminarideks on lugeda iseseisva tööna kohustuslik kirjandus). Õppetöö vältel käsitletavad teemavaldkonnad: 1) Inimese mõõtu otsimas ehk filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia põhiküsimustest ja uuritavatest fenomenidest filosoofia kui sellise tähendushorisontidelt vaadatuna. Lühiülevaade filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia kui distsipliini ajaloost. 2) Inimese iseendaks saamise probleem maailmas kui hermeneutilises ruumis. Subjektsuse, subjektiivsuse ja enesemääratlemise filosoofilised käsitlused. 3) Inimese individuaalsuse probleem (Aristoteles, Leibniz, Nietzsche). Inimene kui limes (Nietzsche, A. Liimets). Mina kui maskide diferents: mängulisus ja mängurlus. Ritualiseerimine. 4) Väljenduslikkuse antropoloogia – naermine ja nutmine (Plessner). Naerev/nuttev teatrimask. U.Eco ja W.A.Mozarti naermine. Vaikiv inimene. Diskursiivne inimene. Küsimise filosoofia (Waldenfels). Pilk kui fenomen (Sartre). 5) Identiteedi ja diferentsi filosoofia (Heidegger, Deleuze, Derrida, Arvo Pärt). Hermeetiline mõtlemine. Kasvatus kui inimese ja olemise diferents (A.Liimets). Variatsioonivorm mõtlemises. Aporeetiline mõtlemine. Kasvatus kui apooriate väljakannatamine. 6) Elu ja surm kui antropoloogilised fenomenid. Inimese aja ajalikkus (Augustinus, Heidegger). Kronos ja kairos. Antropofugaalne mõtlemine. Surma ja loomingulisuse seostest. 7) Ruumi, koha ja kodu antropoloogia (Bollnow, Bachelard). Mina-olensus kui inimese singulaarse olemisviisi väljendus. Mina-teadmine ja Mina-tunne. Inimese keha ja ihu kui olemisruumid. 8) Õppiv ja tegev inimene kui liminaliteedis end piiritlev piiritu Ise-Maailm."
    ["vljund"]=>
    string(686) "Orienteerub vastavas kirjanduses ning oskab analüüsida ning interpreteerida inimest kui sellist tundmaõpitud teoreetiliste kontekstide piires; oskab integreerida ning sünteesida omavahel erinevatesse mõtlemisparadigmadesse kuuluvaid ideid; oskab analüüsida iseennast ruumajalise fenomenina; oskab analüüsida inimlikke õpiprotsesse filosoofilise antropoloogia vaatenurkadest oskab analüüsida ning interpreteerida inimeseks kasvamise ja kasvatamise fenomene filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia vaatenurkadest oskab märgata ning analüüsida erinevates tekstides (filosoofia-, teadus-, kirjandus- ning muusikatekstides) immanentselt varjulolevaid käsitusi inimesest."
  }
  [4348]=>
  object(stdClass)#4349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8039"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "2. stuudiumiaasta lõpus toimuv arvestuslik hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Doktoritööks vajalike pädevuste kujunemine uurimuse probleemiseadeks ja selle teoreetiliseks põhjendamiseks, uurimuse planeerimiseks ja läbiviimiseks ning teaduslikuks aruteluks doktorandi valmiva doktoritöö materjalidele tuginedes."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Erialaseminarides toimuv tegevus on suunatud konkreetsete doktoritööde valmimise toetamiseks. Esitatakse ettekandeid ja analüüse doktoritöö erinavatest etappidest. Arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Seminar on ülesehitatud doktorantide valmivatest uurimustest tehtud ettekannete kuulamisele, nende vastastikusele oponeerimisele ja ühisarutelule."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Doktorandil kujuneb 2. aasta lõpuks suutlikkus orienteeruda teemavaldkonda puudutavas kirjanduses; oskus sõnastada ja põhjendada uurimisprobleemi; võime kasutada uurimistulemuste analüüsimiseks sobivat metoodikat; suutlikkus kriitiliselt hinnata oma töö tulemusi."
  }
  [4349]=>
  object(stdClass)#4350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8040"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestus. Arvestus toimub avaldatud või toimetuse poolt vastu võetud artikli(te) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Teadmiste omandamine teadusliku artikli kirjutamise põhimõtetest, oskuste kujunemine ja kogemuste saamine teadusartikli kirjutamiseks ning publitseerimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud erialastes teadusajakirjades ja kogumikes."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Kursuse käigus tutvutakse teaduskirjanduse olemuse põhijoontega, publitseerimisvõimalustega rahvusvaheliselt tunnustatud erialastes teadusajakirjades ning erinevate ajakirjade poolt esitatavate nõuetega. Analüüsitakse teadusliku teksti koostamist käsitlevat erialast kirjandust. Iseseisva tööna valmib doktoritöö teemaga seotud teadusartikkel, mis esitatakse avaldamiseks mõnes rahvusvahelise leviga eelretsenseeritavas teadusajakirjas või kogumikus."
    ["vljund"]=>
    string(826) "Õppija on teadlik teaduspublikatsioonide osatähtsusest doktoritöö valmimisel ning teadlase professionaalse arengu ja töö kvaliteedi hindamisel. Õppija on teadlik teadusteksti koostamise üldistest printsiipidest, erinevate erialaste teadusajakirjade poolt esitatavatest nõuetest ning teadusartikli kirjutamis-, retsenseerimis- ja avaldamisprotsessi seaduspärasustest. Doktorant on teadlik teadusajakirjade ja –publikatsioonide klassifitseerimise üldistest põhimõtetest ning oskab neid rakendada avaldamisvõimaluste kaalutlemisel; õppija suudab kirjutada oma uurimistulemustel põhinevat, teadusliku teksti üldnõuetele vastavat erialast artiklit. Doktorant on kirjutanud oma doktoritöö teemaga seotud, erialasele rahvusvaheliselt tunnustatud või kodumaisele teadusajakirjale avaldamiseks esitatava artikli."
  }
  [4350]=>
  object(stdClass)#4351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8041"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "4. stuudiumiaasta lõpus toimuv arvestuslik hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Doktoritööks vajalike pädevuste kujunemine uurimuse probleemiseadeks ja selle teoreetiliseks põhjendamiseks, uurimuse planeerimiseks ja läbiviimiseks ning teaduslikuks aruteluks doktorandi valmiva doktoritöö materjalidele tuginedes."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Erialaseminarides toimuv tegevus on suunatud konkreetsete doktoritööde valmimise toetamiseks. Esitatakse ettekandeid ja analüüse doktoritöö erinavatest etappidest. Arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Seminar on ülesehitatud doktorantide valmivatest uurimustest tehtud ettekannete kuulamisele, nende vastastikusele oponeerimisele ja ühisarutelule."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Doktorandil kujuneb 4. aasta lõpuks suutlikkus orienteeruda teemavaldkonda puudutavas kirjanduses; oskus sõnastada ja põhjendada uurimisprobleemi; võime kasutada uurimistulemuste analüüsimiseks sobivat metoodikat; suutlikkus kriitiliselt hinnata oma töö tulemusi."
  }
  [4351]=>
  object(stdClass)#4352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8042"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult TLÜ teistes instituutides või teistes Eesti ülikoolides kodu- või välismaiste tippspetsialistide poolt doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel. Erikursus võib olla korraldatud ka doktoritöö juhendaja poolt individuaalõppena teemakohasteks süvaõpinguteks. Doktorantidel on võimalik aine raames ka teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Aine eesmärk on luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks nii Eestis kui välismaa ülikoolides."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Uued erialased teadmised, mis on olulised doktorandi arenguks ja doktoritöö kirjutamiseks; välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; ettekanne erialaseminaris; oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4352]=>
  object(stdClass)#4353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8043"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Arvestatakse ühe magistritöö või kahe bakalaureusetöö juhendamist ja juhendatud tööde edukat kaitsmist või kolme retsensiooni kirjutamist ja esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Õppejõu tegevuses olulise üliõpilastööde juhendamise ja retsenseerimise kaudu vastava praktilise kogemuse omandamine ja teaduslikule mõtlemisele omase loogika ja kriitilisuse kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Doktorant juhendab ja retsenseerib üliõpilaste bakalaureuse- ja magistritöid, mis soovitavalt on temaatiliselt lähedased doktorandi enda uurimusele. Vajalik on eelnevalt konsulteerida vastava bakalaureuse- või magistriõppekava juhiga ning tutvuda kirjalike juhendmaterjalidega/ dokumentidega (ainekaart), et olla kursis sedalaadi töödele esitatavate nõuetega."
    ["vljund"]=>
    string(269) "oskus hinnata kriitiliselt bakalaureuse ja magistritöö probleemiseadet, eesmärgipüstitust, metodoloogiat ja tehtud järeldusi; suutlikkus sõnastada ja vormistada kirjalikku retsensiooni; võime diskuteerida väitlejaga; oskus innustada ja motiveerida üliõpilasi."
  }
  [4353]=>
  object(stdClass)#4354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8044"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Doktorandi pedagoogilist tegevust hinnatakse üliõpilaste tagasiside alusel loengukursuste materjalide/konspektide, samuti elektrooniliselt või paberkandjal esitatud praktikamappide/ porfooliote põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Eelduste loomine õppejõuks kujunemisel rakendades teadmisi ja oskusi loengute, seminaride ja praktikumide läbiviimisel. Tingimuste loomine õppejõu professionaalseks tegevuseks vajalike pädevuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Doktorant töötab lektorina või praktika juhendajana bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastega, omandades kogemusi edaspidiseks akadeemiliseks tegevuseks."
    ["vljund"]=>
    string(283) "kaasaegse kõrgkoolididaktika põhimõtete tundmine ja rakendamine õppetöös; ainealased teadmised õppematerjali koostamiseks ja oskus neid suuliselt, kirjalikult ja elektrooniliselt esitada; oskus üliõpilaste õpitulemusi adekvaatselt hinnata; võime oma tegevust analüüsida."
  }
  [4354]=>
  object(stdClass)#4355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8045"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(533) "Luua võimalused ülikooli õppejõu professionaalse arengu ja identiteedi kujunemise toetamiseks; õppimisvõimaluste märkamiseks ja õppejõu rollide teadvustamiseks, analüüsimiseks ning ametikonteksti mõistmiseks ülikooli õppeprotsessis; valmisolekute ja oskuste kujunemiseks üliõpilaste õppimise toetamiseks ülikooli kontekstis; kogemuse, õppimise mõistmiseks ja analüüsimiseks ning enesearengu suunamiseks; eneseanalüüsi-, suhtlemis- ning õpetamisoskuste arenemiseks ja loomingulise aktiivsuse stimuleerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(824) "Ülikooli tähendus ja õppejõu ametikontekst. Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Õppimise olemus: õpikäsitused ja teooriad. Õppimine täiskasvanueas. Üliõpilane õppijana. Üliõpilaste õppimise toetamise võimalused. Õppejõud grupiprotsesside mõjutajana. Juhendamine ja tagasiside. Õppeprotsessis lähtutakse probleem- ja interaktiivõppe põhimõtetest, suhtlemis-ja õppijakesksusest. Õppeprotsessis on oluline tähelepanu grupiprotsesside kujunemisel, mis on kogemusliku õppimise aluseks kogu ainekursuse jooksul, mis eeldab doktorantiteld aktiivset osalemist auditoorses töös. Ainekursuse jooksul kasutatakse kombineeritud lähenemisi: suhtlemis- ja tegevuskeskseid metodeid, eneseanalüüsi, rühmaarutelusid, juhtumanalüüsi. Kursusel on võimalik osaleda doktorantidel alates õpingute 2. aastast."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Doktorant mõistab õppejõu ametikonteksti ja rolle; hindab kriitiliselt ja analüüsib ennast õppijana, märgates õppejõu töö perspektiive ning toetudes iseenda ressurssidele; mõistab õppimise olemust ning üliõpilase õppimist, on suutlik üliõpilase õppimist toetama; märkab ja analüüsib probleemseid situatsioone õppeprotsessis ja suudab leida alternatiivseid võimalusi ja valikuid probleemide lahendamisel."
  }
  [4355]=>
  object(stdClass)#4356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Teaduslikuks kommunikatsiooniks vajalike pädevuste kujunemine ja vastava kogemuse omandamine uurimistöö tulemuste ettekandeks vormistamise ja ettekande esitamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Doktorant koostab uurimistulemuste põhjal ettekande teesid, vormistab ettekande ja esitab selle Eestis või välismaal toimuval konverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Oskus uurimistulemuste põhjal koostada ettekande teesid ja ettekanne ise teaduslikule ettekandele ettenähtud formaadis; Oskus esitada ettekanne teadusettekandele omases stiilis; Oskus kasutada ettekande esitamisel tehnilisi vahendeid."
  }
  [4356]=>
  object(stdClass)#4357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8047"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult TLÜ teistes instituutides või teistes Eesti ülikoolides kodu- või välismaiste tippspetsialistide poolt doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel. Erikursus võib olla korraldatud ka doktoritöö juhendaja poolt individuaalõppena teemakohasteks süvaõpinguteks. Doktorantidel on võimalik aine raames ka teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Aine eesmärk on luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks nii Eestis kui välismaa ülikoolides."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Uued erialased teadmised, mis on olulised doktorandi arenguks ja doktoritöö kirjutamiseks; välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; ettekanne erialaseminaris; oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4357]=>
  object(stdClass)#4358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8048"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult TLÜ teistes instituutides või teistes Eesti ülikoolides kodu- või välismaiste tippspetsialistide poolt doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel. Erikursus võib olla korraldatud ka doktoritöö juhendaja poolt individuaalõppena teemakohasteks süvaõpinguteks. Doktorantidel on võimalik aine raames ka teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Aine eesmärk on luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks nii Eestis kui välismaa ülikoolides."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Uued erialased teadmised, mis on olulised doktorandi arenguks ja doktoritöö kirjutamiseks; välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; ettekanne erialaseminaris; oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4358]=>
  object(stdClass)#4359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel välismaiste ülikoolide ja teiste teadusasutuste juures."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; Ettekanne erialaseminaris; Oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4359]=>
  object(stdClass)#4360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8050"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel välismaiste ülikoolide ja teiste teadusasutuste juures."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; Ettekanne erialaseminaris; Oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4360]=>
  object(stdClass)#4361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8051"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Doktorant osaleb õpingutes välisülikoolis ning töötab sealse konsultandi juhendamisel väitekirja erinevate osadega. Õpimeetodid ja vorm sõltub doktorandi töö iseloomust ja konkreetsest vajadusest."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; Ettekanne erialaseminaris; Oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4361]=>
  object(stdClass)#4362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8052"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(425) "1) õppida tundma teoreetiliselt ning praktiliselt tekstides identifitseerima seal nii eksplitsiitselt kui implitsiitselt avalduvaid põhilisi kasvatusteaduslikke paradigmasid; 2) õppida tundma teoreetiliselt ning praktiliselt tekstides identifitseerima põhilisi tänapäevaseid nii kasvatusteaduslikke kui transdistsiplinaarseid mõtlemiskultuure; 3) oskus põhjendada iseenda doktoritööd piiritlevaid mõtlemiskultuure."
    ["sisu"]=>
    string(1150) "Õpitakse tundma põhilisi kasvatusteaduslikke paradigmasid ning nende nii eksplitsiitseid kui implitsiitseid väljendusi tänapäevastes kasvatusteaduslikes tekstides (s.h Eesti autorite töödes). Vaadeldavad paradigmad on empiirilis-analüütiline, hermeneutilis-fenomenoloogiline, kriitiline ja dialektiline paradigma. Paradigmade kadumise, rändmõistete ja nn pöörete probleemist tänapäeva sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Distsiplinaarsest, aporeetilisest ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest. Interdistsiplinaarsus ja transdistsiplinaarsus, uurituna ja mõistetuna kasvatusteaduslikult horisondilt. Kasvatusteaduses kodunenud peamised mõtlemiskultuurid ja -viisid: normatiivne mõtlemine, tüpoloogiline mõtlemine, tegevusteoreetiline mõtlemine, antropoloogiline mõtlemine; diferentsifilosoofiline mõtlemine, kronotopoloogiline mõtlemine, hierarhiline ning konstellatiiv-konfiguratiivne mõtlemine, postmodernne mõtlemine, komplementaarne mõtlemine, integratiivne ja integraalne mõtlemine, mänguline mõtlemine. Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo eripärast ja positsioonist maailma kasvatusteadusliku mõtlemise struktuuris."
    ["vljund"]=>
    string(446) "1) teab ja oskab kirjeldada olulisemaid kasvatusteaduslikke paradigmasid ning transdistsiplinaarseid mõtlemiskultuure; 2) on võimeline analüüsima ja eristama kasvatusteaduslikes tekstides erinevate paradigmadega ning mõtlemiskultuuridega seonduvaid tunnusjooni ja mõisteid, 3) oskab sünteesida erinevatesse kasvatusteaduslikesse paradigmadesse ning mõtlemiskultuuridesse kuuluvaid ideid ja suhtuda neisse konstruktiivselt ja kriitiliselt."
  }
  [4362]=>
  object(stdClass)#4363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8053"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Doktorantidel on õigus osaleda doktoritöö juhendajaga kooskõlastatult TLÜ teistes instituutides või teistes Eesti ülikoolides kodu- või välismaiste tippspetsialistide poolt doktoriõppe tasemel läbiviidavatel kursustel. Erikursus võib olla korraldatud ka doktoritöö juhendaja poolt individuaalõppena teemakohasteks süvaõpinguteks. Doktorantidel on võimalik aine raames ka teadmiste omandamine välisülikoolis doktoritöö jaoks olulistes ainetes; võimaluste loomine konsultatsioonideks oma eriala väljapaistvate teadlaste juuures; teadustööks vajalike koostöökontaktide loomine. Aine eesmärk on luua doktorantidele võimalused professionaalseks tegevuseks ja doktoritöö kirjutamiseks vajalike erialaste pädevuste arenemiseks nii Eestis kui välismaa ülikoolides."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Uued erialased teadmised, mis on olulised doktorandi arenguks ja doktoritöö kirjutamiseks; välisülikoolis läbitud aine hindeline või arvestuslik tulemus; ettekanne erialaseminaris; oskus kasutada saadud teadmisi väitekirja kirjutamisel."
  }
  [4363]=>
  object(stdClass)#4364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Eesmärgiks on luua võimalused doktorantidel doktoritöö kirjutamiseks vajalike pädevuste kujunemine: a) uurimuse nii teoreetilise kui empiirilise osa teostamiseks, b) uurimuse tulemuste põhjal artiklite koostamiseks ja kirjutamiseks, c) oma ja teiste doktoritööde teemadel diskuteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Erialaseminarides toimuv tegevus on suunatud konkreetsete doktoritööde valmimise toetamisele. Seminaride sisu: 1) teoreetilise raamistiku arutelud; 2) ettekanded ja retsensentide tagasiside; 3) artiklite arutelud; 4) publitseeritud artiklite ülevaated; 5) saadud retsensioonide arutelud ja täiendatud artiklite esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(370) "a) suudab kriitiliselt analüüsida antud teemavaldkonnas maailmas senini tehtud uurimusi; b) oskab analüüsida empiirilist andmestikku ja saadud tulemusi interpreteerida; c) oskab kriitiliselt hinnata iseenda ja kaasdoktorantide töö ja tegevuse tulemusi, d) osaleb aktiivselt osaleda teaduslikus diskussioonis; e)retsenseerib ja annab tagasisidet kaasdoktorantidele."
  }
  [4364]=>
  object(stdClass)#4365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAD8055"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Eesmärgiks on luua võimalused doktorantidel doktoritöö kirjutamiseks vajalike pädevuste kujunemiseks: a) töö kui terviku vormistamiseks kas monograafiana või artikliväitekirjana, b) töö tulemuste publitseerimiseks artiklitena, c) oma ja teiste tööde teemadel diskuteerimiseks ja tagasisideks."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Erialaseminaride sisu: 1) ettekanded; 2) eelretsensioonide arutelud; 3) retsensioonide koostamine; 3) monograafia või analüütilise ülevaate mustandversiooni esitamine ja arutelu; 4) doktoritöö lõpliku teksti esitamine ja tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(420) "a) suudab vormistada doktoritöö kas monograafiana või artikliväitekirjana; b) oskab nii erinevaid teoreetilisi seisukohti kui empiirilise uurimistöö tulemusi interpreteerida; c) oskab kriitiliselt hinnata iseenda ja kaasdoktorantide töö ja tegevuse tulemusi, d) oskab aktiivselt osaleda teaduslikus diskussioonis; e) retsenseerib kaasdoktorantide uurimistöö lõpliku versiooni; F) reflekteerib ennast uurijana."
  }
  [4365]=>
  object(stdClass)#4366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6001"
    ["hindamine"]=>
    string(300) "Hindeliseks arvestuseks on kirjalik test eripedagoogika põhimõistetest ja - terminitest. Arvestusele pääsemise eelduseks on: 1. Kirjalike tööde õigeaegne esitamine. 2. Aktiivne osavõtt seminaridest ja rühmatöödest. 3. Osavõtu korral vähem kui 75% auditoorsest õppetööst lisaülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Kursuse läbimise tulemusena saavad üliõpilased esmase ülevaate eripedagoogikast kui interdistsiplinaarsest ainest ja hariduslike erivajadustega õppijatest. Üliõpilastel kujunevad teadmised eripedagoogikas käibel olevatest mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Antakse ülevaade eripedagoogika kohast pedagoogilis-psühholoogiliste distsipliinide hulgas. Tutvutakse eripedagoogikas käibel olevat terminoloogiat ja kategooriaid. Eripedagoogika kategooriad: õppimisraskustega, vaimse alaarenguga, meelepuudega, kõnepuuetega, käitumisprobleemidega lapsed, muukeelsed lapsed, andekad lapsed. Eripedagoogika alane seadusandlus ja eriõppesüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Üliõpilane omab teadmisi erivajaduste eripedagoogikast kui interdistsiplinaarsest ainest; orienteerub eripedagoogikas käibel olevates mõistetes ja oskab neid kasutada; omab ülevaadet hariduslike erivajadustega õppijatest ning eriõppesüsteemidest ja sellealasest seadusandlusest."
  }
  [4366]=>
  object(stdClass)#4367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Üliõpilane saab ülevaate hariduslike erivajaduste ilmnemisest koolieelses eas, erivajaduste ealisest dünaamikast, üliõpilane omandab oskuse märgata erinevaid hariduslikke erivajadusi ning rakendada vastavaid sekkumisprogramme ja strateegiaid."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Hariduslike erivajaduste ilmingud koolieelses eas. Varase sekkumise võimalused, perekonna ja spetsialistide vastutus. Varase sekkumise olulisus. Võimalusi erivajadustega laste arengu toetamiseks koolieelses eas. Koolieelne eriõppesüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Üliõpilane oskab märgata hariduslike erivajaduste erinevaid ilminguid koolieelses eas; omab ülevaadet sekkumisvõimalustest koolieelses eas; Omab teadmisi vastavate arendusprogrammide koostamisest ning oskab neid rakendada."
  }
  [4367]=>
  object(stdClass)#4368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6004"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "1 juhtumi analüüs õpistrateegiate sobivusest parandusõpperühmas; osavõtt õppetööst 75 %."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Väärtustava hoiaku kujundamine õppija autonoomia; individuaalse õpistiili; erinevate õpivajaduste väljaselgitamisel; arvesse võtmisel; õpistrateegiate kujundamisel praktiliseks tegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(337) "efektiivse õppe korraldus vastavalt individuaalsetele vajadustele. Strateegiad, mis töötavad kõikide õppijate huvides. Õpilaste tundmaõppimine, õpetuse kohandamine iga õppija huvides -nn. sõltumatu tase, selgituste tase, ärevuse tase, koosõppimise tase, enesehinnangu tase. Metakognitiivne õppimine - teadmine, mida ma tean."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Üliõpilane tunneb ning sõnastab erinevaid õpivajadusi; strateegiaid; metakognitiivseid strateegiaid; oskab koostada indivuaalset vaatluskava ning sõnastada ja väärtustada vaatlustulemusi; tunneb õpilase individuaalsete õpitahkude tundamaõppimise erinevaid meetodeid; tunneb õpetuse kohandamise võtteid."
  }
  [4368]=>
  object(stdClass)#4369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6006"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Selgitada mitmekultuurilises ühiskonnas elavate inimeste võimalusi ja väljakutseid hariduse ja kaasamise aspektist; anda ülevaade mitmekultuurilise hariduse globaalsest kontekstist; käsitleda erinevate kultuuride võõrasse kultuuriruumi sisenemise, kultuurikandja kohandumise mehhanisme inimese ja ühiskonna tasandil: anda ülevaade kultuuri ja väärtuse ning (mitmekultuurilise) kasvatuse ja hariduse mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Antakse ülevaade kultuurist ja väärtustest; mitmekultuurilisest maailmast ja Eestist selles maailma kontekstis. Mitmekultuurilisuse mõiste, Uue ja Vana Maailma arusaamad mitmekultuurilisusest. Mitmerahvuselised ühiskonnad, sotsiaalsed erinevused ning ebavõrdsus hariduse globaalsest seisukohast lähtudes. Eri kultuurideks peetud rühmad. Sotsiaalne integratsioon, grupid ja interaktsioon hariduse globaalsest lähtekohast vaadatuna. Ühiselt jagatud sotsiaalne kultuur kui oluline tingimus haridusalaseks kaasamiseks. Eesti versioon mitmekultuurilisest ühiskonnast. Integratsiooni ja kaasamise suhe. Kool kui eri kultuuride sotsialiseerumise koht. Konformse käitumise kujundamine – kuidas tekivad normid ja normide tugevus. Rahvusvahelised lepped, mis suunavad multikultuurse ühiskonna toetamist ja erilisuse aktsepteerimist. Eesti hariduse kitsaskohad, võimalused ja väljakutsed mitmekultuurilisest seisukohast. Eesti Avatud Identiteet."
    ["vljund"]=>
    string(875) "Omandatakse teadmised kultuurist ja väärtustest,mitmekultuurilisuse mõistest ja olemusest ning Eestist selles kontekstis; õpitakse tundma kultuuri kolme komponenti; kultuuri kui abstraksiooni; saadakse teadmised sotsiaalsest kultuurist kui olulisest tingimusest haridusalaseks kaasamiseks; kultuuri omandamise ja pärandamise olemusest; õpitakse analüüsima kultuuri arengut; Eesti versiooni mitmekultuurilisest ühiskonnast; omandatakse ülevaade kultuuriuniversaalidest ja selle elementidest; kultuuride mitmekesisusest ja kultuurikontaktidest; omandatakse ülevaade ja õpitakse analüüsima erinevaid subkultuure ning kooli osa erinevate kultuuride sotsialiseerumise kohana; õpitakse analüüsima erinevate kultuuride sisenemist võõrasse kultuuriruumi; saadakse teadmine multikultuursusest haridusest globaalses kontekstis ning hariduse kohandamise vaatenurgast."
  }
  [4369]=>
  object(stdClass)#4370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6007"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Eksamile pääsemiseks vajalik osalemine õppetöös 50% ulatuses ja kirjalike tööde esitamine, esinemine kursuse ees iseseisva töö teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Peaaine. Üliõpilased omandavad teadmisi erivajadustega inimeste õigustest ja kohustustest ühiskonnas. Õpingute tulemusena kujunevad üliõpilastel teadmised erinevatest sotsiaalsetest gruppidest ühiskonnas, kes võivad olla tõrjutud või kõrvalejäetud ühiskonnas. Saadakse ülevaade, kuidas märgata toime tulla erivajadustega erinevates situatsioonides ja kontekstides."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Eesti teel euroopalikku õigusruumi. Kodanike hariduslike, sotsiaalsete ja juriidiiliste õiguste ja kohustuste tagamine igal tasandil. Erivajaduste olemus. Erivajadustega isikute tunnustamine riigi teiste kodanikega võrdsetel alustel. Eesti ja rahvusvahelised õigusaktid hariduse ja sotsiaalse toimetuleku alal. Sotsiaalselt haavatavad grupid. Erivajadustega isikutele osutatavad toetused ja teenused Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Üliõpilane arendab enda motivatsiooni töötamaks erivajadustega inimeste heaks; Oskab tõlgendada ühiskonna mitmedimensioonilisust; hinnata realistlikke eesmärke töös erivajadustega isikutega; On võimeline integreerima teadmisi ja oskusi suhetes riigi, perekonna ja üksisikuga; omab teadmisi juhtimistehnikatest, avalikest suhetest, kuulamisoskusest."
  }
  [4370]=>
  object(stdClass)#4371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6008"
    ["hindamine"]=>
    string(445) "Analüütilised ülevaated: Õpilase arengu hindamise materjalid; PGS uus ja vana versioon; Põhikooli riiklik õppekava; Kirjalik arvestustöö. Arvestuse sooritamiseks tuleb täita iseseisvad tööd nr 1-3 ning sooritada kirjalik arvestustöö kursuse jooksul käsitletud teemade kohta. NB! Sõltuvalt üliõpilase loengutes ja seminaril osalemise aktiivsusest on õppejõul õigus üliõpilane kirjaliku arvestustöö sooritamisest vabastada."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Luua võimalused ülevaate saamiseks Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivatest erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi käsitlevatest seadusandlikest õigusaktidest, dokumentidest ja regulatsioonidest."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Ülevaade Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadusandlikest õigusaktidest, dokumentidest ja regulatsioonidest, mis käsitlevad erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning suunavad ja määravad hariduslike erivajadustega inimeste hariduse omandamist. Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised dokumendid ja lepingud, Eesti hariduskontseptsioon. Eestis kehtivad õiguslikud haridust puudutavad dokumendid. Õpilase koolis toetamise võimaluste põhjalik käsitlus ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(553) "Üliõpilane: Omandab ülevaate integratsiooni ja kaasamise mõistetest ja olemusest ning nendest lähtumise olulisusest kaasaja tingimustes; Omandab teadmisi ja analüüsioskuse Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadusandlikest õigusaktidest, dokumentidest ja regulatsioonidest, mis käsitlevad erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning suunavad ja määravad hariduslike erivajadustega inimeste hariduse omandamist; Omandab esmase oskuse töötada seadusandlikke õigusakte, dokumente ja regulatsioone sisaldavate andmebaasidega."
  }
  [4371]=>
  object(stdClass)#4372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6011"
    ["hindamine"]=>
    string(219) "Kursuse käigus koostab ja kursuse lõpus esitab üliõpilane uurimuse Eesti eripedagoogika ajaloo tähtsündmustest, haridustegelastest, koolivõrgu kujunemisest vms. Uurimuse teema valitakse etteantud teemade hulgast."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Ülevaate andmine humanistlike mõtete ja tegude suunamisest erivajadustega lastele üldise hoolekande arengu kontekstis Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Heategevuslikelt ettevõtmistelt üleminek puuetega inimeste süsteemsele hoolekandele ja koolitusele. Abi andmise periodiseerimise põhimõtted ja seosed majandusliku ning kultuurilise arenguga. Ajaloolised eeldused ja rollid erivajadustega inimeste koolitamisel. Ajaloolise kogemuse kasutamisest tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Teadmised eriõpetusest kui interdistsiplinaarsest ainest; Lugupidav hoiak Eesti hariduse, meditsiini ning hoolekande alase tegevuse tulemustele ühiskonna humaniseerimisel; Oskus töötada algallikatega arhiivis; Iseseisva allikatele põhineva uurimuse koostamise oskus."
  }
  [4372]=>
  object(stdClass)#4373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6015"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Kirjalik arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Ülevaate saamine andekuse erinevatest käsitlusest ja valmisolek märgata andekust kui erivajadust tänapäeva kaasava hariduse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Andekuse käsitlused, andekus kui hariduslik erivajadus. Andekus pikaajalises perspektiivis. Eripedagoogiline vaatenurk: arendamist vajavate külgede toetamine tugevate külgede kaudu. Andekus versus võimekus. Loovus. Haridusprogrammid ja võimalused andekate õpetamiseks. Erilise võimekuse seos muude hariduslike erivajadustega. Positiivne psühholoogia ja subjektiivselt tunnetatud intelligentsused. Loenguid toetab kursusekeskkond Moodle'is. Loengutele lisaks on seal võimalik lugeda soovituslike lisamaterjale, kaugõppel teha kodutöid ja reflekteerida ennast kaasõppijatega (vt arvestusele pääsemise nõuded kursuseprogrammist)."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Üliõpilane: omab ülevaadet erinevatest teaduslikest andekuse käsitlustest kaasava hariduse kontekstis; oskab märgata laste/õpilaste võimekuse erinevaid ilminguid; oskab toetada õpilast tema kasvu- ja õpitegelikkuses tema võimeid arvesse võttes ja tema positiivset minapilti toetades; oskab (sh meeskonnas) kriitliselt leida, kohandada, edasi arendada ja kasutada andekuse-alast teadmist"
  }
  [4373]=>
  object(stdClass)#4374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6016"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam - semestri jooksul koostatud ja ettekantud rühmatöö ja test."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Väärtustava hoiaku kujundamine erivajadustega õppiva subjekti suhtes. Konstruktiivse tegutsemisvõime kujundamine õpikeskkondade kohandamisel. Kaasaegsetele õpiteooriatele tuginemine."
    ["sisu"]=>
    string(696) "Õpivilumuste häirete klassifikatsioon, meditsiinilised aspektid, identifitseerimine. Lugemis-, arvutamis- ja kirjutamisraskuste varajane prognoosimisvõimalus eesmärgiga luua soodsam arengukeskkond, et raskuste edasist süvenemist ennetada. Varajase lapseea ja kooliea programmid õpivilumuste kujundamiseks. Õpetamise strateegiad ja abisüsteemid töös õpiraskustega lastega. Soodsa õpikeskkonna mõjutegurite analüüs, spetsiifiliste oskuste kujunemist toetava õpikeskkonna loomine. Interaktiivsed protsessid õpiraskuste mõjuteguritena. Hirmuvaba õppimine kui eeltingimus raskuste ületamisel. Iseseisev töö - interaktiivsete õpistrateegiate väljatöötamine kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Üliõpilane: Omab teadmisi õpiraskuste pedagoogilistest ja meditsiinilistest aspektidest; Identifitseerib erinevaid teooriaid ja lähenemisviise spetsiifilistel õpiraskustel; Määratleb erinevaid sekkumismeetodeid ja strateegiaid; On võimeline oma seisukohti põhjndama, kriitiliselt analüüsima ja erinevaid allikaid sünteesima; Tunneb koostöö ülesehitamise põhimõtteid."
  }
  [4374]=>
  object(stdClass)#4375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6017"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Praktiliste tööde esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Õppeaine on ERIALAAINE. Eesmärgiks on toetada üliõpilaste iseseisva mõtlemise, kriitilise lugemise, kirjutamise ja argumenteerimisoskuse arengut ning luua eeldused saadud teadmiste ülekandmiseks üliõpilaste poolt iseseisvat ja kriitilist mõtlemist toetava õpikeskkonna kujunemiseks ja õppematerjalide koostamiseks erivajadustega inimestele"
    ["sisu"]=>
    string(266) "Kriitiline lugemine, kirjutamine, argumenteerimine. Iseseisvat mõtlemist toetav õpikeskkond ja selle kujundamine. Meetodid ja strateegiad kriitilise lugemise ja kirjutamise kujundamiseks. Õppematerjalide koostamine kriitilise lugemise ja kirjutamise kujundamisks."
    ["vljund"]=>
    string(513) "Üliõpilased: Teavad kriitilise pedagoogika ja kriitilise mõtlemise, lugemis-, kirjutamisoskuse teoreetilist kontseptsiooni; Oskavad analüüsida argumentide sisulist ja vormilist külge; Oskavad argumenteerida oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult; Oskavad kasutada erinevaid meetodeid ja strateegiaid kriitilise lugemise ja kirjutamise arendamisel; Suudavad kujundada toetavat õppekeskkonda ja arendavaid materjale kriitilise mõtlemise, lugemise- ja kirjutamise arendamiseks erivajadustega inimestel."
  }
  [4375]=>
  object(stdClass)#4376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6018"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Eksamile pääsemise eelduseks on eelnevalt esitatud kirjatööd. Eksam on kirjalik. Testi vormis viiakse läbi teadmiste kontroll loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Valmisoleku kujundamine probleemide lahendamiseks kaasava hariduse kontekstis suundumusega praktiliste lahenduste otsimisele hariduses. Valmisoleku kujundamine kutsealasteks pädevusteks; olemasolevate õpitingimuste teadavustamiseks; konstruktiivseks lähenemiseks vajaduste ja võimaluste hindamisel ja muutmisel eri- ja tavaõpetuse lähendamise põhimõttest lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(824) "Õpetuse diferentseerimise mõiste, seos õppimisteooriatega. Õpetuse diferentseerimise liigid, filosoofia. Õpetuse diferentseerimine ja praktiline õppetöö. Individuaalse arengupotentsiaali kaardistamine vaatluskavades (tutvumine näidistega). Õpetuse individualiseerimise astmed. Eripedagoogilise sekkumise vajadus ja võimalused õpetuses. Nõustamine ja protsessidiagnostika kui dünaamiline süsteem. Tugiteenused, infovahetus. Koostöövõrgustiku ülesehitamine organisatsioonis. Efektiivse õpetuse struktuur ja selle organiseerimise eeldused, vormid, võimalused tervikus (koolis). Eriõpetuse ühitamine tavaõppega abistamaks erivajadustega õpilase sujuvamat üleminekut ühest kooliastmest teise, hindamisel, kooli lõpetamisel, orienteerumisel elukutsele, ületamaks puberteedieaga kaasnevat arengukriisi."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Üliõpilane: Oskab määratleda HEV eriõppe vajaduse astet; individuaalse õppekava tüüpi; Tunneb IÕK koostamise ja rakendamise üldisi põhimõtteid erinevates kontekstides; institutsionaalseid spetsiifikaid; Tunneb avatud õpetuse erinevaid vorme, süsteemitöö lähtekohti, protsessikeskse diagnostika põhimõtteid, juhtumipõhise lähenemisviisi põhimõtteid, koostöö printsiipe; Oskab formuleerida, presenteerida ja argumenteerida asjakohaseid seisukohti oma individuaalsest seiskohast lähtuvalt."
  }
  [4376]=>
  object(stdClass)#4377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6020"
    ["hindamine"]=>
    string(518) "Hindamisvormiks on eksam, mis koosneb osaülesannetest kogu õppeprotsessi vältel. Eksami osaülesandeid hinnatakse diferentseeritult 6-pallise skaala alusel (vt.lisa 1). Hindamismeetodid on essee, standardile vastava veebilehe koostamine, praktilised uurimisülesanded ja suuline ettekanne. Loengutes osalemine 25% ulatuses ehk esimeses ja viimases kontakttunnis, kõikide ülesannete reflektsioonid ajaveebis, millest 4 on koos õppejõu kommentaaridega Osalemine vähemalt 2-s reaalajalises virtuaalses kohtumises."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Tutvustada ja teadvustada pedagoogilise taustaga inimestele IT rolli erivajadustega inimeste kaasamises; Luua eeldused osalejatele omandamaks põhiteadmised veebitegemisest koos oskusega hinnata veebimaterjali ligipääsetavust erinevate puuetega kasutajatele."
    ["sisu"]=>
    string(804) "Infotehnoloogia roll erivajadustega inimeste jaoks. Infotehnoloogia ajalugu ja ligipääsetavuse tähtsustamine selle eri etappidel. Riistvaralised ligipääsuvahendid – eriklaviatuurid ja -juhtseadmed, lülitisüsteemid, Braille´ tehnoloogia Tarkvaralised ligipääsuvahendid – süsteemsete abivahendite komplektid, ekraanilugemissüsteemid, ekraanisuurendus. Veebi ligipääsetavus – W3C/WCAG standardid, erinevad testimootorid. Ligipääsetava veebilehe koostamise põhialused. Virtuaalõpe ja ligipääsetavus. Õppekorraldus ja erivajadustega inimesed. Vaba tarkvara ja erivajadused. Ülevaade tarkvaralitsentsidest (erivajaduste vaatenurgast). Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade; VeebiABC; IT ja erivajadused; Tugitehnoloogia; Ligipääsetav Internet; Võrgusuhtluse eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Kursuse läbinu: Oskab näha IT-d mitte kui kõrget ja kauget asja, vaid kui osa terviklikust õppeprotsessis; Tunneb peamisi IT-tugilahendusi; Suudab koostada lihtsat, ent erivajadustega inimeste jaoks ligipääsetavat veebilehte; Teadvustab Interneti laiemat rolli erivajadustega inimeste ühiskonda kaasamisel."
  }
  [4377]=>
  object(stdClass)#4378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6021"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Iseseisvad tööd: referaadid. Kollokvium."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda teadmised ja oskused kasvatusteaduslikuks uurimistööks bakalaureuse tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kasvatusteaduslik või pedagoogiline uuring. Tegevusuuring pedagoogikas. Konstrukt ja paradigma. Uurimisprobleemi ja küsimuse püstitamine. Töö teema valiku alused Teema valiku protsess, teema täpsustamine ja sõnastamine. Eesmärgi ja ülesannete püstitamine. Hüpoteesi püstitamine ja kontrolli võimalused. Nõuded bakalaureusetöö sisule. Nõuded bakalaureusetöö vormistamisele."
    ["vljund"]=>
    string(720) "Omandatakse teadmine teaduse mõistest, olemusest ja tähendusest; Õpitakse analüüsima ühiskonna ja teaduse seoseid; Omandatakse teadmised teadustöö üldistest alustest, uurimuse eetilistest nõuetest; Omandatakse elektroonilise teabeotsingu oskused; Omandatakse ülevaade erinevatest uurimustest ning oskus kasutada erinevaid meetodeid; Omandatakse ülevaade empiirilise uurimuse metodoloogilistest etappidest; Omandatakse teadmised ja oskus teema valikuks ja piiritlemiseks; uurimisprobleemi, küsimuse, eesmärgi ja ülesannete püstitamiseks; hüpoteesi püstitamiseks ja kontrolli võimalusteks; Omandatakse ülevaade teadustöö liikidest, teadustööle esitatavatest sisulistest nõuetest ja vormistamisest."
  }
  [4378]=>
  object(stdClass)#4379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6023"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Hindamine toimub lähtuvalt oponeerimise tulemusest ning töö kaitsmise tasemest ülikoolis kehtestatud hindamisskaalal."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Võimaldada üliõpilastel omandada esmane uuringu teostamise tervikprotsessi kogemus kasvatusteaduste valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Töö võib olla empiiriline uurimus või pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees. Bakalaureusetöö sisaldab probleemi teoreetilist ja empiirilist käsitlust ja peab vastama kasvatusteaduslike uurimustööde juhendiga kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Oskus leida ja kriitiliselt analüüsida teemakohast kirjandust; määratleda ja formuleerida teema, uurimisküsimus, eesmärk, hüpotees; teadmised erinevatest uurimismeetoditest; Uuringu läbiviimise ja andmetöötluse oskus; Oskus üldistada tulemusi ja seostada teoreetilise kontseptsiooniga; Suutlikkus omandatud oskusi ja teadmisi rakendada edaspidises uurimistöös."
  }
  [4379]=>
  object(stdClass)#4380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6024"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Arvestuse saamiseks tuleb praktika läbida ettenähtud mahus ja reeglina ettenähtud ajal. Praktika jooksul koostab üliõpilane praktika portfoliot. Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane oma portfolio."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Üliõpilased tutvuvad praktilise erialase tööga ja omandavad kogemusi kõrge kutsemeisterlikkuse saavutanud professionaalidelt. Üliõpilased saavad auditoorse õppetöö jooksul omandatud teadmisi rakendada praktilises kutsetegevuses, integreerida teadmised kogemustega."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Tutvumine erivajadustega laste haridusvõimalustega Eestis. Erinevate ministeeriumide haldusalas olevad asutused: töö printsiibid ja spetsiifika, õpilaste valik ja suunamine, erinevad õppekavad, asutuste dokumentatsioon ja töö praktiline korraldus. Osalemine õpilase uurimis-, õppe- ja kasvatusprotsessis. Töö täiskasvanud erivajadustega inimestega."
    ["vljund"]=>
    string(518) "Üliõpilane: On saanud ülevaate erialasest tööst; On teoreetilisi teadmisi rakendanud praktikas; On saanud praktiseerida ning harjutada erinevaid sekkumisstrateegiaid ning meetodeid; Omab ülevaadet vajalikest dokumenteerimisviisidest ning võimalustest, oskab teha otsuseid ning anda hinnanguid dokumentide jm materjalide põhjal; Oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata praktilist tööd; Omab meeskonnatöö kogemusi, on arendanud meeskonnatööoskusi; On arendanud eneseanalüüsi ning reflekteerimisoskust."
  }
  [4380]=>
  object(stdClass)#4381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6025"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Iseseisva töö sooritamine, esseede/õppematerjalide koostamine ja ettekandmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Selgitada huvitegevuse osa isiksuse tervikliku arengu seisukohalt. Jõustada võrdse kohtlemise printsiibi rakendumist läbi õppijate sotsiaalse ja emotsionaalse valmiduse kasvu."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Antakse ülevaade erivajadustega inimeste võimalustest huvitegevuseks: ühiskonna valmisolek kaasata huvialati kõiki soovijaid; erivajadustest tulenevad huvitegevuse spetsiifilised iseärasused; laste ja täiskasvanute loovuse arendamise võimalustest, praktilised loovad tegevused mitmesugusest materjalist; liikumine ja mäng huvitegevusena, erivajadusest tuleneva sobivate mängude ja liikumise valimine ja praktiseerimine; loodus kui huvitegevuse ressurss , loodusvaatlused ja matkad; näituste ja väljapanekute korraldamine; tähtpäevade tähistamine, sõpruse ja koostöö arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Üliõpilane omandab teadmised huvitegevuse alustest ja meetoditest; Õpib tundma eri vanuserühmadesse kuuluvate ja erineva puudega inimeste huvitegevusalaseid vajadusi; Oskab korraldada matka, loodusvaatlust, tähtpäevapidu, esitlust ja näitust; Omab teadmisi ja oskusi tegevuste algatamiseks positiivse meeleolu loomiseks nii ruumis kui väljas; Teab ja suudab luua kontakte kohalikke huvitegevusi võimalusi arvestades; Usub huvitegevuse arendavasse rolli."
  }
  [4381]=>
  object(stdClass)#4382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6026"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksam. Õpilase uurimine ja sekkumisplaani koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Luua võimalused väärtustava hoiaku kujunemiseks erinevate õppimisvõimaluste ja -olukordade suhtes, saada ülevaade hariduslikest erivajadustest ning esmane oskus nende välja selgitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Hariduslike erivajaduste olemus ja kategooriad: spetsiifilised õpiraskused, vaimupuue, kõnepuuded, emotsionaalsed ja käitumishäired, sensoorsed puuded, tervisliku seisundi häired, andekus. Sotsiaalne deprivatsioon kui hariduslik erivajadus: mitmekultuurilisus, mitmekeelsus, madal sotsiaal-majanduslik staatus, subkultuurilisus. Hariduslike erivajaduste väljaselgitamise meetodid, nende kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Üliõpilane: Omab teadmisi hariduslike erivajaduste erinevatest klassifikatsioonidest ning klassifitseerimise alustest; Omab teadmisi ning esmast kogemust erivajaduste väljaselgitamise meetoditest ning vahenditest; Oskab valida uurimisvahendeid vastavalt vajadusele ning neid iseseisvalt rakendada."
  }
  [4382]=>
  object(stdClass)#4383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6027"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam (essee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Luua võimalused vaimse puude- ja liitpuudega õpilaste õpetamise põhimõtetega, viiside ja võimalustega tutvumiseks tänapäeva kaasava hariduse ja erikasvatuse kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(737) "Vaimse ja liitpuudega õpilaste kasvatamise ja õpetamise üldised alused. Erivajadusega õppija kaasava hariduse kontekstis ja professionaalne selle-alane koostöö. Õpikeskkonna (sh multisensoorse keskkonna) kujundamine erikoolis-ja klassis. Sotsiaalsete, kommunikatiivsete, igapäevaste ja motoorsete oskuste õpetamine. Õppimine tugevate külgede ja läbitegemise kaudu. Autistlike joontega õpilaste õpetamise väljakutsed. Kommunikatsiooni mitmesugused võimalused. Suhtlemise toetamine piltide, viibete ja esemete abil. Individuaalne õppekava. Hindamine. Vaimse ja liitpuudega inimeste elukaar, edasiõppimise ja töötamise võimalused. Toetatud töötamine ja harrastused. Eetilised, sh väärkohtlemisega seotud küsimused."
    ["vljund"]=>
    string(991) "Üliõpilane: Tunneb kaasava hariduse ning vaimse ja liitpuuetega õpilaste õpetamise teoreetilisi ja didaktilisi lähtekohti ja oskab vastavat turvalist õpikeskkonda (sh multisensoorset õpikeskkonda) kujundada; Oskab oma teoreetilisi ja didaktilisi teadmisi praktikas rakendada, sh koostada toimetulekuõppe-ja lihtsustatud õppe individuaalset õppekava, märgata kognitiivse arengu puudeid ja rakendada vastavatele õpiraskustele kohandatud pedagoogikat. Mõistab erivajadustega õpilaste ühiskonda kaasamise olemust; oskab näha individuaalselt kohandatud õppe– ja kasvatuslikke eesmärke osana Eesti ja Euroopa (eri)haridusliku ja (eri)kasvatusliku mõtte tervikust. Näeb erikoolides- ja klassides teostatavat õpetust eri spetsialistide koostöö, ennetava töö ja erikasvatusliku toetamise raamistikus ja oskab ka ise sellealaselt nõustada ja koostööd teha; Teab vaimse puudega inimestega seotud eetilisi, sh väärkohtlemisega ja perekonna planeerimisega seotud probleeme"
  }
  [4383]=>
  object(stdClass)#4384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6028"
    ["hindamine"]=>
    string(295) "Arvestus. Arvestus on positiivselt sooritatud, kui kohustuslik kirjandus on Moodle'is nõuetekohaselt reflekteeritud, on osaletud ühise miniuuringu tegemisel, osaletud aktiivselt loengutes (puudumise korral loetud materjale Moodle'i keskkonnas), võetud filmi kohta kriitiliselt sõna foorumis."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Tähtsustada sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse kompetentsuse tähtsust õppimises. Tutvuda sotsioemotsionaalse arengu enamlevinud seisukohtadega tänapäeva kaasava hariduse valguses. Saada ülevaade sotsiaalsete oskuste, sotsiaalse kompetentsuse ja sotsiaalse mahajäämuse olemusest ning probleemse käitumise uurimise võimalustest ja sellealasest professionaalsest koostööst. Anda teoreetiline alus edasiseks praktiliseks tööks sotsiaalsete raskustega noortega."
    ["sisu"]=>
    string(1249) "Sotsiaalse kompetentsuse mõiste ning olemus ja kooli osa selles. Laste ja noorukite probleemne käitumine, tundeelu - ja käitumisraskused kooli kontekstis.. Sotsiaalsed oskused ja õppimine. Muutuva ühiskonna ootused noorte sotsiaalsele pädevusele. Positiivse minapildi toetamine erikasvatuses. Akadeemiline ja mitteakadeemiline minapilt. Sotsioemotsionaalne areng ja sotsiomotsionaalsed raskused ja erinevad teooriad ja viisid selle teaduslikuks uurimiseks. Empaatia. Autism, (sh Aspergeri sündroom), suhtlemisraskused, hüperaktiivsus, keskendumisraskused, koolikiusamine, ennastkahjustava käitumise pedagoogilis-psühholoogilised põhjused. Sellealane pedagoogiline koostöö (ennetamine, toetamine). Kursusel on järmised blokid: I Sissejuhatus ainesse. Sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus. Laste ja noorukite tundeelu- ja käitumishäired. Positiivne ja negatiivne enesehinnang. II Autistlik laps ja noor meie keskel. III Hüperaktiivsuse olemus ja väljakutsed. IV Laste ja noorte käitumise väljakutsed (agressiivsus, vägivald, viha, koolikiusamine) V Laste ja noorte tundeelu probleemid (endassetõmbumine, hirmud, lein, põhjuseta puudumine). Empaatia. VI Miniuuring. Sellealase koostöö- ja ühise uurimise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(661) "*omandatakse teadmine laste ja noorukite tundeelu- ja käitumisprobleemide olemusest *osatakse õpitut teoreetilist teadmist suhtestada ja analüütiliselt näha tänapäeva kaasava kooli kontekstis *osatakse näha erinevaid viise, kuidas mittepiisavatest sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest ebakompetentsusest tingitud erandlikku käitumisega ja tundeelu probleemidega kaasnevat kooli kontekstis ennetada, märgata, leevendada ja lahendada * nähakse selliste probleemide mõju inimese kogu elukaarele * kvalitatiivse miniuuringu tegemise käigus saadakse kogemus laste sotsioemotsionaalsete probleemide uurimisest storycrafting (jututamise) meetodi kaudu"
  }
  [4384]=>
  object(stdClass)#4385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6030"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Kursus lõpeb hindelise arvestusega, milles lähevad arvesse iseseisvad tööd ja põhimõistete testi tulemus."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Väärtustava hoiaku kujundamine tööks erivajadustega õppijatega kaasava hariduse kontekstis. Valmisoleku kujundamine eetilistele tõekspidamistele rajatud teadlikule tegevusele kutsetöös, mis põhineb selleks vajaliku informatsiooni leidmisel ja mõtestamisel."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Hariduslike erivajadustega laste identifitseerimine, uurimine ja abistamine. Erilisus ja ühiskond, hoiakud, motiivid ja suhtumised erivajadustega inimeste kohtlemisel. Õppekava ja haridusprogrammid, sh. individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele. Eripedagoogika kategooriad: õppimisraskustega, vaimse alaarenguga, meelepuudega, kõnepuuetega, käitumisprobleemidega lapsed, muukeelsed lapsed, andekad lapsed. Puuetega inimeste kaitse ja seadusandlik raamistik. Üliõpilaste iseseisev töö: essee kirjutamine antud kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Üliõpilane: Oskab eristada ja kirjeldada erivajadust tingitud arengu eripära ning tunneb esmaseid koostöö algatamise põhimõtteid; Tunneb üldisi hariduspoliitilisi suundumusi erivajaduste kontekstis; Tunneb õpetuse kohandamise ja modifitseerimise põhimõtteid erinevates õppevaldkondades; Oskab formuleerida, presenteerida ja argumenteerida asjakohaseid seisukohti oma vaatenurgast lähtuvalt."
  }
  [4385]=>
  object(stdClass)#4386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6031"
    ["hindamine"]=>
    string(420) "Eksam. Iseseisev töö seadusandlike allikatega; test põhimõistest; rehabilitatsiooniteenust pakkuva asutuse spetsialisti ametijuhendi analüüs; referaadi kirjalik koostamine ja suuline ettekandmine konkreetsel teemal, mis seostub rehabilitatsiooniteenustega erivajadustega inimestele; rühmatööna rehabilitatsiooniplaani koostamine ühele konkreetsele kliendile koos analüüsiga; osavõtt loengutest 75% ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(376) "Tutvuda rehabilitatsiooniteenuse korralduse eeskirjade ja korraga Eesti Vabariigis, võrrelda olukorda Euroopa Liidu liikmesriikides; omandada teadmine rehabilitatsiooniteenuse eesmärgist: parendada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonna kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist ning rehabilitatsiooniteenuste raames osutatavatest tegevustest."
    ["sisu"]=>
    string(866) "Rehabilitatsiooni teenuse eesmärk ja teenuse korraldamine. Rehabilitatsioonialane terminoloogia rehabilitatsiooniplaan, teenused, spetsialistid, asutused. Rehabilitatsiooniteenuseid osutavad asutused Eesti Vabariigis ja teenuste kättesaadavus. Rehabilitatsiooniteenuste osutamise finantsilised küljed. Inimesed, kellel on õigus rehabilitatsiooniteenustele; rehabilitatsiooni raames osutatavad teenused; rehabilitatsiooniteenuste taotlemine; vaide esitamine. Hindamisinstrumendi vormi tutvustamine ja täitmine; rehabilitatsiooniplaani tutvustamine ja täitmine. Spetsialistide kui koostöövõrgustiku meeskonna pädevus ja koolitusvajadus. Konkreetsed Eestis pakutavad ja kättesaadavad rehabilitatsiooniteenused asutuste ja spetsialistide spetsialiseerumise seisukohalt. Lasterehabilitatsiooni kättesaadavus, paiknemine, spetsialistid ning olukorra analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(716) "Omandada teadmine rehabilitatsiooniteenuse eesmärgist ja teenuse korralduslikust poolest; Õppida tundma ning omandada rehabilitatsioonialane terminoloogia; Saada ülevaade rehabilitatsiooniteenuseid osutavatest asutustest Eesti Vabariigis ja teenuste kättesaadavusest; Omandada teadmine inimeste õigustest rehabilitatsiooniteenustele, rehabilitatsiooni raames osutatavatest teenustest, rehabilitatsiooniteenuste taotlemise korrast ja vaide esitamisest; Saada ülevaade Hindamisinstrumendi vormist ja Rehabilitatsiooniplaanist ning omandada praktiline oskus nimetatud vormi ja plaani täitmiseks; Omandada teadmine rehabilitatsiooniplaani koostamisest kui spetsialistide koostööl põhinevast võrgustikutööst."
  }
  [4386]=>
  object(stdClass)#4387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6041"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Terminoloogialane test, esitatakse ühe juhtumi analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(415) "Humanistlikku maailmavaadet ja inimkäsitust väärtustava hoiaku kujundamine puuete kultuuriloolise klassifikatsioonide arengu reflekteerimise kaudu. Valmisoleku kujundamine erivajadustega inimeste probleemide ja diagnooside teadvustamiseks ja reflekteerimiseks; probleemide asjakohaseks sõnastamiseks; inimlikuks kohtlemiseks kutsealases tegevuses; negatiivse stigmatiseerimisvõimaluste teadlikuks vältimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(333) "õppeaines käsitletakse kõrvuti ajaloolis-filosoofilise mõtteviisi kujunemisega erinevate puuete määratlemise aluseid vastavalt meditsiiniteaduse ja inimühiskonna arengule. Tutvutakse tänapäevaste puuete ja hälvete klassifikatsiooniga ning vajadusega luua hariduses sotsiaalne mudel ja jätta kõrvale puudest lähtuv mudel."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Oskus tõlgendada erinevate paradigmade tunnusjooni ajaloolisel taustal; Oskus võrrelda klassifikatsioonide paradigmaatilisi erinevusi; Suutlikkus esitada oma individuaalseid seisukohti juhtumipõhises analüüsis; Oskus töötada erinevate erialaste infoallikatega ning analüüsida vastavat informatsiooni."
  }
  [4387]=>
  object(stdClass)#4388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6042"
    ["hindamine"]=>
    string(219) "Juhtumite analüüs, sellest tulenevatele järeldustele ülesehitatud praktilised programmid sekkumiseks ja abistamiseks. 2 iseseisvat juhtumianalüüsi koos hinnangule põhineva järeldusega. Osavõtt õppetööst 75%."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Valmisoleku kujundamine pedagoogiliseks tegevuseks lähtudes isiksuseks kujunemise vaimse ja füüsilise arengu komponentide kujunemise iseärasustest tervikus; valmisoleku kujundamine kognitiivse arengu eripära märkamiseks ning vajalike arengut soodustavate õpitingimuste loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(334) "tutvutakse kognitiivse psühholoogia alustega - võimed, nende mõõtmine, sellest järeldamine. Informatsiooni töötlemine õpilase poolt kui mäluprotsess; unustamise "normaalsusest" arusaamine. Kognitiivsete erinevuste mõõtmine, testimine ja järeldamine klassitööks; erivõimete, huvide ja isiksusliku kohandumise mõõtmine."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Oskus analüüsida konstruktiivse kriitikaga kognitiivse arengu psühholoogia võimalusi ja piire isiksuse arengu toetamisel; oskus nimetada konkreetseid kognitiivseid erinevusi käsitlevaid mõõtmisvahendeid ja -viise; võime arutleda veenva argumentatsiooniga asjakohastel aruteludel."
  }
  [4388]=>
  object(stdClass)#4389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6043"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "1 õpilase kõne uurimise materjali koostamine etteantud skeemi järgi; loengutest osavõtt 75 %."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade kõne- ja keelealaste raskuste diagnostilisest klassifikatsioonist - meditsiiniline ja pedagoogilis-psühholoolgilise klassifikatsiooni erinevus. Düsleksia eristamine üldkeelelistest raskustest."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Vastavalt RHK-10 selgitada tänapäevast lähenemist kõnepuuetele. Põhjalik selgitus, kuidas düsleksia tänapäeval paigutub õpiraskuste seas; toimetulek düsleksiaga koolitasandil, õpiabi korraldus Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane omab ülevaadet erinevatest kõne- ja keelehäirete ning düsleksia käsitlustest; oskab hinnata düsleksia esinemist ning vastavat riski, rakendada vastavaid sekkumisstrateegiaid."
  }
  [4389]=>
  object(stdClass)#4390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6046"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Arvestus. Õpimapi koostamine, esitamine ja kaitsmine. Osavõtt aruteludest, osavõtt õppetööst 75% ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Luua võimalused praktiliste õpetamismeetodite ja - strateegiate omandamiseks tööks hariduslike erivajadustega lastega. Kujundada valmisolek pidevõppeks erinevate infoallikate otsimisel ja info mõtestamisel, mis loob võimalused pedagoogiliseks tegevuseks hariduslike erivajadustega lastega."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Koolivalmiduse aspektid. Erivajadusega lapse märkamine ja õigeaegne sekkumine. Parandusõppe eesmärgid ja ainekava. Parandusõppe töökava näidis. Õppetöö planeerimine, õppetunni eesmärgid, etapid. Õppemeetodid, nende valik ja eemärgid. Tegevused prandusõppe tundides. Töövahendite mitmekesisus ja kasutamine tunnis. Õppematerjalide koostamine. Psüühiliste protsesside arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Oskab hinnata ja kirjeldada erivajadustega õppijatel esinevaid raskusi; Tunneb meetodeid ja võtteid õppimise/ arenemise toetamiseks koolikeskkonnas; Oskab kasutada erinevaid õppemeetodeid psüühiliste protsesside korrigeerimiseks; Oskab koostada õpilastele jõukohaseid õppematerjale."
  }
  [4390]=>
  object(stdClass)#4391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6047"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Õpimapi koostamine ja kaitsmine (sisaldab referaate, tunnikonspekte ja –analüüse)."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Luua võimalused teadmiste ja valmisoleku kujunemiseks pidevaks koostööks emakeelealaste raskustega õpilastega; Luua võimalused ja kujundada valmisolek pidevõppeks erinevate infoallikate otsimisel ja info mõtestamisel, mis annavad ülevaateid lugemis- ja kirjutamisraskuste olemusest, põhjustest ja efektiivsetest sekkumisstrateegiatest."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Lugemis- ja kirjutamisraskuste olemus, põhjused; lugemis- ja kirjutamisraskuste koht õpiraskuste klassifikatsioonis, seos muude õpiraskustega; lugemis- ja kirjutamisraskuste avaldumine erinevates vanusegruppides; lugemis- ja kirjutamisraskuste avastamine; õpetaja võimalused lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste õpetamiseks. Praktikum: Kuulata/vaadata 4 emakeele tundi, kuulatud tundide analüüs. Viia läbi kaks ainealast tundi ja analüüsida läbiviidud tunde."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Omab teadmisi ja oskusi koostööks õpiraskustega lastega; Oskab märgata õpiraskusi ja omab teadmisi ja oskusi õpiraskustega õpilaste abistamiseks; Oskab kasutada erinevaid metoodilisi võtteid lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastega töötamisel."
  }
  [4391]=>
  object(stdClass)#4392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6048"
    ["hindamine"]=>
    string(432) "Kirjalik test, millega kontrollitakse kuidas õppija orienteerub riiklike õppekavade matemaatika ainekavades esitatud nõudmistes ja teab, milliseid tugisüsteeme on võimalik rakendada matemaatikaalaste raskustega õpilase toetamiseks. Õppematerjali komplekti koostamine, millega kontrollitakse kuidas õppija oskab koostada sellist õppematerjali, mis arendab lapse psüühilisi protsesse, mis on aluseks matemaatika õppimisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade matemaatikaalaste raskuste olemusest ja nende ületamise/korrektsioonitöö võimalustest, kujundada arusaam matemaatikaalastest probleemidest. Luua võimalused riiklike õppekavade matemaatika ainekavades esitatud nõudmistes orienteerumiseks ja omandada oskus hinnata õpilaste teadmiste vastavust ainekavadele."
    ["sisu"]=>
    string(1916) "Matemaatika kui aine erinevad funktsioonid lähtudes õppekavast. Riikliku õppekava(RÕK)ja riikliku lihtsustatud õppekava (LÕK) matemaatika ainekavad. Töö organiseerimine õpiraskustega õpilastega. Ainekava koostamine ja õpilase õpetamine lähtudes tema pädevusest ja potentsiaalist. Matemaatikaalaste raskuste ületamiseks loodud tugisüsteemid. Parandusõppe roll matemaatikaalaste raskuste ületamisel. Individuaalne õppekava. Õpiraskuste põhjused ja olemus. Põhjuste selgitamine ja töö planeerimine. Matemaatika õpetamise neuropsühholoogiline taustsüsteem. Neuroloogiline ja pedagoogiline vaatenurk. Matemaatika raskuste ja käitumise vaheline seos. Õpiraskustega õpilaste välja selgitamine; õpetamisstrateegiad. Vigade üldiseloomustus. Ülesande lahendamise etapid. Edukate ja edutute õpilaste vigade analüüs, põhjused ja olemus. Psüühiliste protsesside üldiseloomustus ning korrektsioonitöö alused. Hälbelised psüühikavaldkonnad ja probleemid matemaatikas. Matemaatika õpetamise hierarhiline taustsüsteem. Praktilise ja teoreetilise õppe süsteem. Matemaatikaalaste raskuste ületamise didaktiline süsteem – järjestamine, rühmitamine, võrdlemine; hulk, arv, number, liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Matemaatika õpetamine läbi alaoskuste. Mängu tähtsus matemaatiliste oskuste omandamisel, õppemängud. Harjutamine töös õpiraskustega õpilastega. Nõuded harjutamisele. Ruumitaju probleemid, ruumilise kujutluse arendamise võtted, näitlikustamise tähtsus visuaal-ruumilise taju arendamisel. Tekstülesannete õpetamine matemaatikaalaste õpiraskustega õpilastele. Tekstülesande SM ja MSM. Iseseisev töö: Kohustusliku kirjanduse lugemine, õppematerjali komplekti koostamine parandusõppe tundideks (5 töölehte igale kooliastmele, kokku 15 lehte). Töölehe lisas tuleb ära näidata kasutatud kirjandus ja töölehe kasutamise eesmärgid."
    ["vljund"]=>
    string(498) "Õppija oskab märgata matemaatikaalaste raskustega õpilast ja nõustada õpilast, tema vanemaid ja matemaatika õpetajat; Õppija orienteerub riiklike õppekavade matemaatika ainekavades esitatud nõudmistes ja oskab hinnata lapse teadmiste ja oskuste vastavust nendele; Õppija teab, milliseid tugisüsteeme on võimalik rakendada matemaatikaalaste raskustega õpilase toetamiseks; Õppija oskab arendada lapse psüühilisi protsesse, mis on aluseks matemaatika erinevate valdkondade õppimisel."
  }
  [4392]=>
  object(stdClass)#4393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6049"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Esitatakse õppimiskliima analüüs vastavalt vaadeldud õppimisraskusega lapsele kujunenud olukorrast; osavõtt praktikumidest ja loengutest 75%."
    ["eesmrk"]=>
    string(346) "Õppida tundma õpitingimuste kohandamise vajadusi ja võimalusi eri- ja tavaõpetuse lähendamise põhimõttest lähtudes. Võimaldada tutvuda individuaalsele õppekavale suunamise ametlike alustega: seadusandlus, uurimiskaart, otsustustasand. Õppijad omandavad oskuse hinnata individuaalse õppekava otstarbekust ja rakendamise tulemuslikkust."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Individuaalse arengupotentsiaali kaardistamine vaatluskavades. Õpetuse individualiseerimise astmed. Tutvutakse individuaalse õppekava rakendamise kogemusega Eesti hariduses, analüüsitakse vaatluskaarte, koostatakse erinevates ainetes ja vanuseastmes individuaalse õppekava näidiseid; saadakse teadmisi individuaalse õppekava otstarbekuse jälgimisest ning koostööst õpilasega kokkupuutuvate isikutega; koostatakse õppimiskliima analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Üliõpilased omavad ülevaadet sekkumise ja õpikeskkonna kohandamise võimalustest; oskavad määratleda hariduslike erivajaduste õpilaste eriõppe vajaduse astet ja individuaalse õppekava tüüpi; tunnevad individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise üldisi põhimõtteid erinevates kontekstides; institutsionaalseid spetsiifikaid; tunnevad avatud õpetuse erinevaid vorme; protsessikeskse diagnostika põhimõtteid."
  }
  [4393]=>
  object(stdClass)#4394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6050"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Arvestus. Arvestus moodustub kohapeal erinevate draamaülesannete läbimängimisest ja Moodle'i keskkonnas materjale lugedes."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua teoreetiliste teadmiste kaudu võimalused praktiliste oskuste omandamiseks õpiraskustega laste toetamisel läbi draamategevuse."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Draama olemus. Draama ja sõnakunsti kasutamise võimalused (eri)pedagoogikas. Lähimineviku erikasvatusteaduslikud draama- ja eripedagoogikaalased uuringud ja nende teadmiste kasutamine praktilises töös erivajadustega õpilastega."
    ["vljund"]=>
    string(244) "üliõpilane: - omab teadmisi draama kasutamise kohta eripedagoogikas - oskab valida võimetekohast ja otstarbekohast materjali draamategevuste jaoks erivajadustega lastega / õpilastega - omab praktilist kogemust draama kasutamisel õppetöös"
  }
  [4394]=>
  object(stdClass)#4395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6051"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Arvestus. Praktiliste õpiabi tundides kasutatavate ülesannete koostamine, kasutamine ja analüüsimine läbi praktilise tegevuse."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Teadmised mängufilosoofiast; erinevatest mänguteooriatest ja mängu olemusest ning kinesteetilise mängulise õppimise praktiliste võimaluste kasutamisest eripedagoogikas."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Mängifilosoofia . Mängu olemus ja mänguteooriad. Homo ludens. Ülevaade mängu käsitluse muutumisest läbi ajaloo. Multisensoorne sihiteadlik tegevus õpiraskuste ennetamisel. Kinesteetiline õppimine. Logorütmika ja teraapiliste elementide kasutamise võimalusest õpiabi tundides."
    ["vljund"]=>
    string(365) "üliõpilane: - omab ülevaadet mängufilosoofia olemusest ja erinevatest mänguteooriatest; - oma teadmisi mängu tähtsusest (eri)kasvatuses ja oskab toetada laste arengut suunatud mängu ja kinesteetilise õppimise kaudu; - omab ülevaadet õpiabi tundides kasutatavatest erinevatest kinesteetilisel õppimisel põhinevatest harjutustest ja harjutuste seeriatest"
  }
  [4395]=>
  object(stdClass)#4396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6052"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Praktika lõppedes toimub seminar, mis on kohustuslik. Seminariks peab olema valminud õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(594) "Kujundada valmisolekut eripedagoogiliseks tegevuseks; Teadvustada, täpsustada ja väärtust; Teadvustada eripedagoogi ja õpiabi õpetaja rolli kaasava hariduse, mitmekultuurilise õpikeskkonna, eluaaegse õppe ja meeskonnatöö kontekstis; seostada ja rakendada omandatud teoreetilised teadmised praktilise kutsetegevusega; Luua võimalused praktilises kutsetegevuses osalemiseks; Luua tingimused professionaalse eneserefleksiooni tekkeks ning kinnistumiseks; Teadmiste ja oskuste rakendamine ning arendamine, uue kogemuse saamine seoses praktilise tegevuse ja juhendajapoolsete soovitustega."
    ["sisu"]=>
    string(729) "Praktika sooritatakse pikemaajalist kogemust omavates koolides. Praktika sooritatakse nii nooremate 1. - 2. klass kui vanemate 6. - 8.-klass õpilaste juures. Praktika käigus valmib praktika sisu kajastav õpimapp, mille üheks osaks on õppevahendid, mis üliõpilase valikul on koostatud kas matemaatika, emakeele, muusika, liikumise vms. alalt. Praktikant tutvub koolis parandusõppe korraldusega: tunniplaanidega, ruumidega, koostööga kolleegide ja vanematega. Praktika jätkab teoreetiliste õpingute, õppekäikude ja praktiliste tegevuste käigus saadud teadmiste ja oskuste süvendamist ja kinnistamist. Praktika võimaldab vaadelda ja mõista eripedagoogilise tegevuse erinevaid rakendusvaldkondi ja kokkupuutealasid."
    ["vljund"]=>
    string(1074) "Praktika läbinud üliõpilane: Väärtustab erinevaid õppijaid ja mitmekultuurilist õpikeskkonda; Omab ülevaadet ja vahetut kogemust erialasest tööst; On rakendanud teoreetilisi teadmisi praktilises kutsetegevuses; Omab oskust oma ja teiste eripedagoogilisi teoreetilisi teadmisi ja praktilisi tegevusi analüüsida ja kriitiliselt hinnata; Omab valmisolekut oma töö- ja õpilaste õpi – ja kasvukeskkonna pidevaks arendamiseks; oskab leida, jagada ja arendada õpiabialast teavet ja seda koolikeskkonnas praktiliselt rakendada ja kriitiliselt hinnata; Omab ja väärtustab meeskonnatöö kogemusi õpiabi vajavate õpilaste probleemide lahendamisel, arendab oma koostööalaseid oskusi; oskab küsida, pakkuda ja vastu võtta konstruktiivset kriitikat ja abi; Omab valmisolekut elukestvaks professionaalseks arenguks, väärtustab elukestvat õpet; Omab tunnivaatluse oskusi; näeb tundi kaasava kooli osana; Oskab kriitiliselt hinnata tundi õpiabi vajavate õpilaste seisukohalt; Omab kogemust õpiabi tunni planeerimisest ja läbiviimisest ja analüüsimisest."
  }
  [4396]=>
  object(stdClass)#4397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6053"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Kodutööde tegemine tagab baashinde C. Ühe kodutöö suurepärane sooritamine tõstab hinnet ühe palli võrra. Kahe kodutöö suurepärane sooritamine kahe palli võrra. Kodutöö tegemata jätmine alandab hinnet palli võrra."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Luua võimalused saada süsteemne ülevaade: kognitiivsest psühholoogiast kui psühholoogia ühest teadusharust; kognitiivsetest ja sensomotoorsetest protsessidest kui õppimise aluseks olevatest protsessidest; kognitiivsetest häiretest: teke, ilmnemine, väljaselgitamine"
    ["sisu"]=>
    string(400) "Kognitiivse psühholoogia ajalooline taust, põhimõisted, seos õppimisega. Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiivpsühholoogilisest aspektist. Ajukahjustuste mehhanismid ja põhjused. Kognitiivsed ja sensomotoorsed protsessid: aisting, taju, tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemine, motivatsioon, intelligentsus, motoorika. Kognitiivsete ja sensomotoorsete protsesside kujunemine ja kõrvelekalded"
    ["vljund"]=>
    string(496) "Üliõpilane : tunneb kognitiivse arengu teooria põhiseisukohti; tunneb kognitiivse ja sensomotoorse arengu põhijooni ja tunnuseid; oskab hinnata kognitiivse ja sensomotoorse arengu mahajäämust ja riske; analüüsida õppijate kognitiivset ja sensomotoorset arengut; teab kognitiivset arengut toetava keskkonna loomise põhiprintsiipe, oskab planeerida, läbi viia ja analüüsida kognitiivset arengut soodustavaid meetodeid erinevate häirete ilmnemise korral; oskab reflekteerida oma tööd"
  }
  [4397]=>
  object(stdClass)#4398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6054"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Arvestus. Üliõpilane esitab nõuetele vastava praktika kokkuvõtte, 2 omavalmistatud õppevahendit."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua võimalus teadmisi ja oskusi rakendada, uue kogemuse saamiseks seoses praktilise tegevuse ja juhendajapoolsete soovitustega."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Praktika sooritatakse pikemaajalist kogemust omavates koolides, kus eeskujuna nähakse õpiabirühma eeskirjadekohast loovat tegevust. Praktika sooritatakse nii nooremate 1. -2. klass kui vanemate 6. - 8.-klass õpilaste juures.Praktika käigus valmivad õppevahendid, mis üliõpilase valikul on kas matemaatika, emakeele, muusika, liikumise vms. alalt. Praktikant tutvub koolis õpiabirühma töökorraldusega - tunniplaanid, ruumid, koostöö kolleegide ja vanematega."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Üliõpilane: omab tunnivaatluse oskusi; oskab kriitiliselt hinnata õpiabitundi õpiabi vajavate õpilaste seisukohalt; omab kogemust õpiabitunni planeerimisest ja läbiviimisest ja analüüsimisest; omab meeskonnatöö kogemust õpiabi vajavate õpilaste probleemide lahendamisel."
  }
  [4398]=>
  object(stdClass)#4399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6055"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Luua võimalused erialaste oskuste täiendamiseks ja erialaseks spetsialiseerumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Erialaseminarides toimuv tegevus on suunatud konkreetsete, õppekava õpiväljundite saavutamist toetavate erialaste oskuste omandamiseks. Tutvutakse uudsete erivajadustega inimeste õpetamise ja toetamise võimalustega. Seminar võimaldab tutvuda ja õppida kogenud praktikute või välisõppejõudude teadmistest ning kogemustest."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Suudab orienteeruda teemavaldkonda puudutavas erialases kirjanduses; Omab süsteemset ülevaadet teemavaldkonda kuuluvast erivajadusest või uudsest erivajadustega inimeste õpetamise metoodikast; Oskab märgata käsitletavas valdkonnas eripedagoogilisi probleeme ja leida neile lahendusi koostöös rühmakaaslastega."
  }
  [4399]=>
  object(stdClass)#4400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6056"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Arvestus (arvestuslik lõpuessee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Selgitada mitmekultuurilises ühiskonnas elavate inimeste võimalusi ja väljakutseid hariduse ja kaasamise aspektist; anda ülevaade mitmekultuurilise hariduse globaalsest kontekstist; käsitleda erinevate kultuuride võõrasse kultuuriruumi sisenemise, kultuurikandja kohandumise mehhanisme inimese ja ühiskonna tasandil: anda ülevaade kultuuri ja väärtuse ning (mitmekultuurilise) kasvatuse ja hariduse mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Antakse ülevaade kultuurist ja väärtustest; mitmekultuurilisest maailmast ja Eestist selles maailma kontekstis. Mitmekultuurilisuse mõiste, Uue ja Vana Maailma arusaamad mitmekultuurilisusest. Mitmerahvuselised ühiskonnad, sotsiaalsed erinevused ning ebavõrdsus hariduse globaalsest seisukohast lähtudes. Eri kultuurideks peetud rühmad. Sotsiaalne integratsioon, grupid ja interaktsioon hariduse globaalsest lähtekohast vaadatuna. Ühiselt jagatud sotsiaalne kultuur kui oluline tingimus haridusalaseks kaasamiseks. Eesti versioon mitmekultuurilisest ühiskonnast. Integratsiooni ja kaasamise suhe. Kool kui eri kultuuride sotsialiseerumise koht. Konformse käitumise kujundamine – kuidas tekivad normid ja normide tugevus. Rahvusvahelised lepped, mis suunavad multikultuurse ühiskonna toetamist ja erilisuse aktsepteerimist. Eesti hariduse kitsaskohad, võimalused ja väljakutsed mitmekultuurilisest seisukohast. Eesti Avatud Identiteet."
    ["vljund"]=>
    string(571) "1. Saada algteadmised multikultuurilisuse ning multikultuurilise kasvatuse ja hariduse olemusest. 2. Saada algteadmised Eesti haridussüsteemist, sh vene õppekeelega koolide osast selles. 3. Saada algteadmised Eesti uusimmigrantide õpetamise põhimõtetest, keelekümbluse praktikast Eestis ja Eesti Avatud Identiteedist. 4. Mõista, kuidas mitmekultuurilisus kui teisesus on vaadeldav kasvatusfilosoofilisest vaatenurgast. 5. Mõista, kuidas märgata ja kriitiliselt analüüsida mitmekultuurilise hariduse võimalusi ja väljakutseid Eestis, oma kodumaal ja Euroopas."
  }
  [4400]=>
  object(stdClass)#4401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6057"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Omandada iseseisva uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Iseseisva uurimuse kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane on omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [4401]=>
  object(stdClass)#4402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6058"
    ["hindamine"]=>
    string(239) "Arvestuse saamiseks tuleb praktika läbida ettenähtud mahus ja reeglina ettenähtud ajal. Praktika jooksul koostab üliõpilane õpimapi. Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane õpimapi. Praktika arvestuse miinimum: 75% mahust täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Kujundada valmisolek eripedagoogiliseks tegevuseks lastega koolieelses eas; seostada ja rakendada omandatud teoreetilised teadmised praktilise kutsetegevusega; tutvuda ja osaleda praktilises kutsetegevuses valdkonna professionaalide juhendamisel;luua võimalused professionaalse eneserefleksiooni tekkeks"
    ["sisu"]=>
    string(493) "Tutvumine erivajadustega laste haridusvõimalustega koolieelses eas. Eripedagoogika haldusalas olevad asutused: töö printsiibid ja spetsiifika, laste valik ja suunamine, erinevad õppekavad, asutuste dokumentatsioon ja töö praktiline korraldus. Osalemine laste pedagoogilis-psühholoogilises uurimis-, õppe- ja kasvatusprotsessis. Vaatlustegevusi 50% ja osalustegevusi 50% praktika mahust. Praktikakorraldus on kättesaadav praktikajuhendis eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna kodulehel."
    ["vljund"]=>
    string(470) "Praktika läbinud üliõpilane: omab ülevaadet ja esmast kogemust erialasest tööst lastega koolieelses eas; on rakendanud teoreetilisi teadmisi praktilises kutsetegevuses; omab esmast oskust oma ja teiste eripedagoogilisi teoreetilisi teadmisi ja praktilisi tegevusi analüüsida ja kriitiliselt hinnata; omab esmast valmisolekut oma töö- ja õpilaste õpikeskkonna pidevaks arendamiseks; omab meeskonnatöö esmaseid kogemusi, on arendanud oma meeskonnatööoskusi"
  }
  [4402]=>
  object(stdClass)#4403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6059"
    ["hindamine"]=>
    string(239) "Arvestuse saamiseks tuleb praktika läbida ettenähtud mahus ja reeglina ettenähtud ajal. Praktika jooksul koostab üliõpilane õpimapi. Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane õpimapi. Praktika arvestuse miinimum: 75% mahust täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(431) "Luua võimalused: - eripedagoogilise tegevuse süvendatud valmisoleku kujunemiseks - eripedagoogi rolli teadvustamiseks ja täpsustamiseks kaasava hariduse ja meeskonnatöö kontekstis - omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamiseks ja seostamiseks praktilise kutsetegevusega - tutvumiseks ja osalemiseks praktilises kutsetegevuses juhendamisel eriala professionaalide poolt - professionaalse eneserefleksiooni edasiseks arenguks"
    ["sisu"]=>
    string(612) "Tutvumine erivajadustega laste, noorte ja täiskasvanute haridusvõimalustega Eestis. Erinevate valdkondade haldusalas olevad asutused: töö printsiibid ja spetsiifika, õpilaste valik ja suunamine, erinevad õppekavad, asutuste dokumentatsioon ja töö praktiline korraldus. Osalemine laste, noorte ja täiskasvanute pedagoogilis-psühholoogilises uurimis-, õppe- ja kasvatusprotsessis. Põhipraktika tuleb sooritada vähemalt kahes erinevas asutuses. Vaatlustegevusi 50% ja osalustegevusi 50% praktika mahust. Praktikakorraldus on kättesaadav praktikajuhendis eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna kodulehel."
    ["vljund"]=>
    string(533) "Põhipraktika läbinud üliõpilane: 1.omab ülevaadet ja esmast kogemust erialasest tööst 2.on rakendanud teoreetilisi teadmisi praktilises kutsetegevuses 3.omab esmast oskust oma ja teiste eripedagoogilisi teoreetilisi teadmisi ja praktilisi tegevusi analüüsida ja kriitiliselt hinnata 4.omab esmast valmisolekut oma töö- ja õpilaste õpikeskkonna pidevaks arendamiseks 5.omab meeskonnatöö esmaseid kogemusi, on arendanud oma meeskonnatööoskusi 6.väärtustab ja omab valmisolekut elukestvaks professionaalseks arenguks."
  }
  [4403]=>
  object(stdClass)#4404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6060"
    ["hindamine"]=>
    string(253) "Eksamihinne kujuneb järgnevate tööde põhjal (hindamiskriteeriumid eri- ja sotsiaalpedagoogika kodulehel):esitluse koostamine etteantud teemal – rühmatöö, ettekanne, kirjalik esitamine, ülevaate koostamine etteantud kirjandusteose põhjal, test"
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Luua võimalused esmase ülevaate saamiseks eripedagoogikast kui interdistsiplinaarsest ainest ja hariduslike erivajadustega õppijatest. Luua eeldused teadmiste omandamiseks eripedagoogikas käibel olevatest mõistetest. Toetada valmisolekut teada ja kasutada eripedagoogikas käibel olevat terminoloogiat ja kategooriaid."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Ülevaade eripedagoogika kohast pedagoogilis-psühholoogiliste distsipliinide hulgas. Eripedagoogikas käibel oleva terminoloogia ja kategooriad: õppimisraskustega, vaimse alaarenguga, meelepuudega, kõnepuuetega, käitumisprobleemidega lapsed, muukeelsed lapsed, andekad lapsed. Eripedagoogika alane seadusandlus ja eriõppesüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(565) "Üliõpilane: omab süvendatud teadmisi eripedagoogika uurimisvaldkonnast; kasutab uurimuses erialast teaduskeelt; oskab leida ja kriitiliselt analüüsida teemakohast teaduskirjandust sh ka võõrkeelset teaduskirjandust; oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda loovalt ja kriitiliselt tõlgendada; oskab üldistada tulemusi ja seostada teoreetilise kontseptsiooniga; oskab kavandada ja läbi viia eripedagoogikas aktuaalset ja uudset uurimust bakalaureusetöö tasemel; suudab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida"
  }
  [4404]=>
  object(stdClass)#4405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6061"
    ["hindamine"]=>
    string(217) "Arvestus: Õppekäikudel ja aruteludel osalemine; Vaba aja veetmise asutuse iseseisev külastus, kirjalik analüüs eripedagoogilisest; vaatevinklist, suuline ettekanne Praktilise vaba aja tegevuse läbiviimine grupis"
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Luua võimalused huvitegevuse osa mõistmiseks isiksuse tervikliku arengu seisukohalt; luua eeldused huvitegevuste läbiviimiseks erinevatele sihtrühmadele; toetada valmisoleku kujunemist rakendada võrdse kohtlemise printsiipi õppijate erivajadusest lähtuvalt"
    ["sisu"]=>
    string(549) "Ülevaade erivajadustega inimeste võimalustest huvitegevuseks: ühiskonna valmisolek kaasata huvialati kõiki soovijaid; erivajadustest tulenevad huvitegevuse spetsiifilised iseärasused; laste ja täiskasvanute loovuse arendamise võimalused, praktilised loovad tegevused; liikumine ja mäng huvitegevusena, erivajadusest tulenevate sobivate võimaluste valimine ja praktiseerimine; loodus kui huvitegevuse ressurss, loodusvaatlused ja matkad; näituste ja väljapanekute korraldamine; tähtpäevade tähistamine, sõpruse ja koostöö arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Üliõpilane: omandab teadmised huvitegevuse alustest ja meetoditest; õpib tundma eri vanuserühmadesse kuuluvate ja erineva puudega inimeste; huvitegevusalaseid vajadusi; oskab korraldada matka, loodusvaatlust, tähtpäevapidu, esitlust ja näitust; omab teadmisi ja oskusi tegevuste algatamiseks nii ruumis kui väljas; suudab luua kontakte kohalikke huvitegevuse võimalusi arvestades"
  }
  [4405]=>
  object(stdClass)#4406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6062"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Portfolio"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Toetada üliõpilaste iseseisva mõtlemise, kriitilise lugemise, kirjutamise ja argumenteerimisoskuse arengut. Luua eeldused saadud teadmiste ülekandmiseks iseseisvat ja kriitilist mõtlemist toetava õpikeskkonna kujundamiseks ja õppematerjalide koostamiseks erivajadustega inimestele."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Kriitiline lugemine, kirjutamine, argumenteerimine. Iseseisvat mõtlemist toetav õpikeskkond ja selle kujundamine. Meetodid ja strateegiad kriitilise lugemise ja kirjutamise kujundamiseks. Õppematerjalide koostamine kriitilise lugemise ja kirjutamise kujundamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Üliõpilane: - teab kriitilise mõtlemise, lugemise, kirjutamise teoreetilist kontseptsiooni; - oskavad analüüsida argumentide sisulist ja vormilist külge ja esitada oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult; - rakendab erinevaid meetodeid ja strateegiaid kriitilise lugemise ja kirjutamise arendamisel; teab, kuidas kujundada toetavat õpikeskkonda ja luua arendavaid materjale kriitilise mõtlemise, lugemise ja kirjutamise arendamiseks erivajadustega inimestel."
  }
  [4406]=>
  object(stdClass)#4407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6063"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Kirjalik terminoloogia-alane test Kirjalik analüütiline töö: kolme erialase artikli läbitöötamine, ülevaate koostamine ja õigeaegne ettekandmine Essee koostamine ja õigeaegne esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Anda võimalused humanistlikku maailmavaadet ja inimkäsitust väärtustava hoiaku kujundamiseks; erivajadustega inimeste probleemide ja diagnooside teadvustamiseks ja reflekteerimiseks; Luua eeldused erivajaduste alase terminoloogia omandamiseks ja probleemide asjakohaseks sõnastamiseks; Toetada valmisolekut professionaalse kohtlemise kujunemisel kutsealases tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Ajaloolis-filosoofilise mõtteviisi kujunemine, erinevate puuete määratlemise alused vastavalt meditsiiniteaduse ja inimühiskonna arengule. Tänapäevane puuete ja hälvete klassifikatsioon. Kõnepuuded. Meelepuuded (kuulmis-, nägemispuuded). Vaimupuue, liitpuue. Andekus. Kakskeelsus. Spetsiifilised õpiraskused, mitteverbaalsed õpiraskused. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Tervisliku seisundi häired."
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane: valdab erivajaduste alast terminoloogiat ja oskab probleeme asjakohaselt sõnastada; oskab tõlgendada erinevate paradigmade tunnusjooni ajaloolisel taustal; oskab; võrrelda klassifikatsioonide paradigmaatilisi erinevusi; suudab põhjendatult esitada oma individuaalseid seisukohti erivajaduste vallas; oskab töötada erinevate erialaste infoallikatega ning analüüsida ja reflekteerida vastavat informatsiooni."
  }
  [4407]=>
  object(stdClass)#4408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6064"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Bakalaureusetöö esitatakse avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "Luua võimalused: eripedagoogiliste probleemide nägemise ja lahendamise, iseseisva mõtlemise oskuste kujunemiseks; eripedagooliliste küsimuste analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskuste kujunemiseks; uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Bakalaureusetöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureusetöö sisaldab käsitletava probleemi teoreetilist ja empiirilist uuringut ning peab olema vormistatud vastavalt kasvatusteaduslike üliõpilastööde koostamise juhendile."
    ["vljund"]=>
    string(565) "Üliõpilane: omab süvendatud teadmisi eripedagoogika uurimisvaldkonnast; kasutab uurimuses erialast teaduskeelt; oskab leida ja kriitiliselt analüüsida teemakohast teaduskirjandust sh ka võõrkeelset teaduskirjandust; oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda loovalt ja kriitiliselt tõlgendada; oskab üldistada tulemusi ja seostada teoreetilise kontseptsiooniga; oskab kavandada ja läbi viia eripedagoogikas aktuaalset ja uudset uurimust bakalaureusetöö tasemel; suudab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida"
  }
  [4408]=>
  object(stdClass)#4409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6065"
    ["hindamine"]=>
    string(217) "Arvestus: Õppekäikudel ja aruteludel osalemine; Vaba aja veetmise asutuse iseseisev külastus, kirjalik analüüs eripedagoogilisest vaatevinklist, suuline ettekanne Praktilise vaba aja tegevuse läbiviimine grupis."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Luua võimalused huvitegevuse osa mõistmiseks isiksuse tervikliku arengu seisukohalt; luua eeldused huvitegevuste läbiviimiseks erinevatele sihtrühmadele; toetada valmisoleku kujunemist rakendada võrdse kohtlemise printsiipi õppijate erivajadusest lähtuvalt"
    ["sisu"]=>
    string(548) "Ülevaade erivajadustega inimeste võimalustest huvitegevuseks: ühiskonna valmisolek kaasata huvialati kõiki soovijaid; erivajadustest tulenevad huvitegevuse spetsiifilised iseärasused; laste ja täiskasvanute loovuse arendamise võimalused, praktilised loovad tegevused; liikumine ja mäng huvitegevusena, erivajadusest tulenevate sobivate võimaluste valimine ja praktiseerimine; loodus kui huvitegevuse ressurss, loodusvaatlused ja matkad; näituste ja väljapanekute korraldamine; tähtpäevade tähistamine, sõpruse ja koostöö arendamine"
    ["vljund"]=>
    string(388) "Üliõpilane: omandab teadmised huvitegevuse alustest ja meetoditest; õpib tundma eri vanuserühmadesse kuuluvate ja erineva puudega inimeste; huvitegevusalaseid vajadusi; oskab korraldada matka, loodusvaatlust, tähtpäevapidu, esitlust ja näitust; omab teadmisi ja oskusi tegevuste algatamiseks nii ruumis kui väljas; suudab luua kontakte kohalikke huvitegevuse võimalusi arvestades"
  }
  [4409]=>
  object(stdClass)#4410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE6066"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Arvestus: oma bakalaureuseprojekti esitamine, valitud metoodika põhjendamine; küsimustiku/ intervjuu küsimuste koostamine; bakalaureusetöö teoreetilise peatüki kaitsmine (struktuur, põhimõisted, loogilisus, seotus eesmärkidega) 10-20 allika põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused bakalaureusetöö koostamiseks ja kaitsmiseks vajalike teoreetilised teadmiste ning praktilised oskuste kujunemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(394) "Bakalaureusetöö projekti analüüs. Bakalaureusetöö teaoreetilise osa koostamine, nõuded viitamisele ja vormistamisele. Valim, valiku põhimõtted. Uurimismeetodite valik, uurimuse empiiriliste andmete kogumine. Uurimuse valiidsus ja reliaablus. Uuringu vigade olemus ja põhjused. Uurimistulemuste esitamise võimalused. Bakalaureusetöö kaitsmise ja hindamise põhimõtted ja korraldus."
    ["vljund"]=>
    string(335) "üliõpilased oskavad: leida allikaid, refereerida ja tsiteerida vastavalt kehtestatud nõuetele; valida ja kasutada sobivat metoodikat uuringu läbiviimisel; koguda põhjendatud andmestiku töös püstitatud probleemi lahendamiseks; analüüsida ja kriitliliselt ning loovalt tõlgendada uurimistulemusi ning neid korrektselt esitada."
  }
  [4410]=>
  object(stdClass)#4411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7001"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Eksam. Eksamitöö - koostada ühe lapse toimetuleku kaart, koostada lapsele võrgustiku- ja arengukava."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Anda teoreetilisi teadmisi erinevatest teooriatest ja praktilisi oskusi võrgustikutöö korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Lapse toimetulek, sotsiaalne võrgustik, lapse toimetuleku kaardistamine. Süsteemiteooria nõustamises. Genogrammi koostamine, probleemide kaardistamine. Nõustamissüsteemid erinevates maades: Inglise ja Norra mudel. Käitumisprobleemide lahendamine. Praktiline nõustamine, töö lapsevanematega. Rollimängud."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Üliõpilane omab teoreetilisi ja praktilis teadmisi võrgustikutöö olemusest ning korraldusest; omab kogemust erinevate võrgustikutöö mudelite rakendamisest ning koostöökogemust tegutsemiseks antud vallas."
  }
  [4411]=>
  object(stdClass)#4412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Suunata üliõpilasi nõustamisprotsessist süsteemse ja komplekse arusaama kujunemisel. Anda võimalus nõustamisprotsessis kasutatavate erinevate meetodite ja võtetega tuvumiseks. Tutvustada erinevate sihtgruppidega töötamise spetsiifikat ja nõustamise eetilisi printsiipe."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Nõustamise ja teraapiate olemus, liigid. Psühholoogia koolkonnad isiksuse aspektist.Süsteemiteoreetiline lähenemine, olukorra kaardistamine. Nõustamise struktuur ja kommunikatsiooniprotsess nõustamisel. Andmete kogumine, vaatlus. Aktiivne kuulamine.Küsitlemine, intervjuu, küsimustega toimetulek. Eesmärkide püstitamine, edu ülevaatamine. Laste, erivajadustega inimeste ja piiratud teovõimega inimeste nõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(628) "Üliõpilane suudab määrata nõustamisvajadust ning käsitleda nõustamissituatsiooni süsteemselt ja kompleksselt; oskab kasutada erinevaid meetodeid ja võtteid nõustamiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks; suhelda erinevate sihtgruppidega nõustamissituatsioonis ning motiveerida kliente ja koostöövõrgustiku liikmeid püsivaedu saavutamiseks probleemi lahendamisel; teab ja järgib nõustamisprotsessiga seonduvaid eetika printsiipe; suudab analüüsida enda tegevust ja rolli nõustamisprotsessis ning kasutada reflektsiooni ja supervisiooni võimalusi enesearenguks ja professionaalse läbipõlemise vältimiseks."
  }
  [4412]=>
  object(stdClass)#4413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7003"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Eksam: Referaat lapse arengust ja selle hindamise võimalustest; Referaat, milleks on ülevaade varase sekkumise süsteemist ühes Euroopa Liidu riigis."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Anda ülevaade sekkumise mõistest, protsessi ülesehitusest ning eripedagoogilise sekkumise võimalustest. Luua võimalused ühtse terminoloogia mõistmiseks ja kasutamise oskuse kujunemiseks Euroopa kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Sekkumise mõiste, varane sekkumine ja selle vajalikkus. Lapse areng ja erivajaduste ilmnemine varajases eas. Erivajaduste diagnostika põhimõtted. Sekkumise mudelid ja strateegiad erinevates Euroopa Liidu riikides. Varajase sekkumise alane tegevus Euroopa riikides. Rollid ja vastutus sekkumise alases tegevuses Eestis. Õppekeskkonna kohandamine vastavalt õppijate vajadustele."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane omab ülevaadet varajase sekkumise mõistest ja vajalikkusest; Oskab märgata erivajaduste ilminguid varases eas ja rakendada vajalikke sekkumisstrateegiaid; Omab teadmisi vastavate arendusprogrammide koostamisest ning oskab neid rakendada."
  }
  [4413]=>
  object(stdClass)#4414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7004"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Eksam Eksamitööd: referaadid lapse kõne arengust ning kõne-ja keeleprobleemidest, kõne iseloomustuse koostamine ja kõneoskuste hindamise vahendite kogumiku esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Anda ülevaade kõne rollist kognitsiooniprotsessis, kõne- ja keele psühholoogiast, kõne arengust, kõne- ja keeleprobleemidest, kõne- ja keelearendamise erinevatest meetoditest ning võtetest."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Kõne- ja keelekasutus kui kognitiivne protsess, kõne integreeriv roll kognitsiooniprotsessis. Kõnepsühholoogia: tsentraalsed ja perifeersed kõneorganid, kõneloome, kõnetaju. Kõne areng: teooriad, etapid. Kõneprobleemid: teke, olemus ja tunnused. Eripedagoogi ja õpetaja võimalused kõnearendustööks. Kõnearenduse teooriad, printsiibid ja meetodid . Praktiline töö lapse kõne- ja keelekasutuse arendamiseks: töökorraldus, vahendid, meetodid, võtted, mängud."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Üliõpilane: Omab ülevaadet kõne- ja keeletegevuse psühholoogiast; Tunneb enamlevinud kõne- ja keeleprobleeme; Oskab hinnata laste kõne arengut ja märgata kõne- ja keeleprobleeme; Tunneb võimalusi laste kõneprobleemide ületamiseks ja kõne arengu toetamiseks; Omab teadmisi kõne ja keele arendamise erinevatest meetoditest ja võtetest."
  }
  [4414]=>
  object(stdClass)#4415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7005"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Arvestus teemaga seotud iseseisvate tööde ja varasemate magistritööde retsenseerimise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Toetada üliõpilaste teadmiste ja oskuste kujunemist kasvatusteadusliku uurimistöö läbiviimiseks magistriõppe tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kasvatusteaduslik või pedagoogiline uuring. Tegevusuuring pedagoogikas.Konstrukt ja paradigma. Töö teema valiku alused, protsess, teema täpsustamine ja sõnastamine. Uurimisprobleemi ja küsimuse püstitamine. Eesmärgi ja ülesannete püstitamine. Hüpoteesi püstitamine ja kontrolli võimalused, seotus probleemi, eesmärkide ja metoodikaga. Nõuded magistritöö vormistamisele."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Oskavad määrata kasvatusteadusliku uurimistöö vajaduse ja võimalused igapäevatöö kontekstis; Oskavad analüüsida teemavalikut selle aktuaalsuse, realiseeritavuse ja tulemuslikkuse aspektist; Oskavad analüüsida ja määratleda uurimisprobleemi ja –küsimust, uurimuse eesmärki ja hüpoteesi; Suudavad välja töötada uurimisprogramme ja neid rakendada. Tunnevad kasvatusteaduste teaduskonnas kehtestatud nõudeid uurimistööle."
  }
  [4415]=>
  object(stdClass)#4416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7007"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Aine lõpeb eksamiga. Jooksvate tööde käigus koostatakse kirjalikult referaat (referaadid) ning kantakse ette suuliselt. Sooritatakse ja analüüsitakse erinevaid rollimänge ning esitatakse üks praktilise võtete materjal ühe konkreetse juhtumi kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Anda ülevaade sotsiaalse käitumise ja kohanemise programmidest. Antakse ülevaade erinevatest suhtlusmudelitest. Käsitletakse sotsialiseerumist kui protsessi ja sotsialiseerumise agente. Antakse ülevaade sotsialiseerumisest ja suhtlemisest. Käsitletakse sotsialiseerumise, suhtlemise ja sotsiaalse käitumise mõistet ja olemust."
    ["sisu"]=>
    string(911) "Aine on teoreetiliste teadmiste omandamiseks sotsiaalse käitumise ja kohanemise programmidest ning omandatud teoreetilise teadmise rakendamiseks praktikas. Aines keskendutakse sotsiaalse käitumise ja suhtlusmudelite omandamisele. Omandatakse teadmine sotsialiseerumisest kui protsessist, sotsialiseerumise agentidest ning sotsialiseerumise tulemist. Käsitletakse inimese arengut, sotsialiseerumist ja suhtlemist; sotsiaalse käitumise erinevaid vorme ja kohanemise programme. Saadakse ülevaade sotsiaalsest struktuurist ja interaktsioonist ühiskonnas; sotsiaalse integratsiooni kontekstist/sotsiaalse situatsiooni määratlemisest; staatusest, rollist, rollikogumist ja rollipingest. Käsitletakse suhtlemist ja suhteid; suhtlemise tasandeid ja põhitunnuseid. Omandatakse ülevaade minast kui sotsiaalsest olendist ning suhtlemise kompetentsusest. Tähelepanu pööratakse tulemuste hindamise protsessile."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Omandatakse teadmised sotsiaalse käitumise mõistest ja olemusest ning kohanemise programmidest; Omandatakse teadmised ja oskused suhtlemisest ja kuulamisest; sotsialiseerumisest – mõistest ja olemusest; Omandatakse teadmised inimese arengust, sotsialiseerumisest ja suhtlemisest; Omandatakse praktilised oskused edukaks suhtlemiseks ja käitumiseks erinevatel tasanditel; Omandatakse teadmised suhtlemisest ja suhetest; Õpitakse reflekteerima MINA-pildi kujunemist; MINA kui sotsiaalset olendit."
  }
  [4416]=>
  object(stdClass)#4417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Magistrant kasutab omandatud teadmisi ja oskusi praktilises tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Praktika keskmes on erialaste teadmiste kasutamine ja populariseerimine erinevatel viisidel täienduskoolituses ja ajakirjanduses."
    ["vljund"]=>
    string(543) "Ülõpilane: On teoreetilisi teadmisi rakendanud praktikas; Omab põhjalikumat kogemust mõnes kitsamas erialises valdkonnas; On saanud praktiseerida ning harjutada erinevaid sekkumisstrateegiaid ning meetodeid; Omab ülevaadet vajalikest dokumenteerimisviisidest ning võimalustest, oskab teha otsuseid ning anda hinnanguid dokumentide jm materjalide põhjal; Oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata praktilist tööd; Omab meeskonnatöö kogemusi, on arendanud meeskonnatööoskusi; On arendanud eneseanalüüsi ning reflekteerimisoskust."
  }
  [4417]=>
  object(stdClass)#4418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7009"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Eksam. Hinne moodustub miniuuringu (ja selle ettekandmise ning kaaslaste ettekannete reflekteerimise) ning portfoolio põhjal. Õpimapieksamil esitletakse rühmas oma portfooliot."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Osata professionaalselt näha vanemate kaasamisega ja võrgustikutööga seonduvat Näha ennast professionaalse võrgustiku liikmena ja osata kriitiliselt leida, uurida, analüüsida ja jagada vanemate ja perega seonduvat teadmist ja kogemust"
    ["sisu"]=>
    string(598) "Vanemate õigustest ja vajadustest lähtuva tundmaõppimine. Vanemate otsesed ja kaudsed mõjutusviisid ja nende seos lapse sotsiaalse kompetentsi toetamisega. Võrgustikutöö teoreetiline paljusus. Professionaalse võrgustikutöö olemus ja lapsevanem võrgustiku liikmena. Pereteraapia elementide kasutamine toetamisel ja pere olukorra kaardistamine genogrammi abil. Vanemluse olemus ja pere psühholoogiline toetamine: suhtemudelite kavandamise ja minatunnetuse kujundamise mehhanismid ja protsessid, töö lapsepõlvetraumade ennetamisel ja mõistmisel. Erivajadusega laste vanemate toetamine."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Ûliõpilane oskab kriitililiselt ära tunda võrgustikutöö teooriaid ja oma professionaalset võrgustikutööalast kogemust nende valguses reflekteerida ja analüüsida. Ûliõpilane näeb vanemaid võrgustiku täisväärtuslike liikmetena ja oskab neid erinevaid strateegiaid ja mudeleid kasutades toetada ja kaasata."
  }
  [4418]=>
  object(stdClass)#4419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7010"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Iseseisva võrdleva uurimustöö koostamine semestri lõpuks. Kahe grupitöö ülesande täitmine vastavalt aine programmile."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda ülevaade EL-s levinud varajase märkamise ja sekkumise süsteemidest; kirjeldada ja praktikas võrrelda varajase sekkumise võtmealasid Eestis ja teistes EL maades."
    ["sisu"]=>
    string(564) "Varajase sekkumise ja märkamise süsteemi ühisjooneks Euroopas on kättesaadavus, lähedus ja mitmekesisus. Eri riikides pakutavate teenuste mitmekesisus osutab vajadusele korraldada teenuste kvaliteedi tagamiseks eri asutuste koostööd ning viia teenused ja vahendid kooskõlla. Võtmeaspektid, mida kursuses käsitletakse on sihtrühmad, meeskonnatöö, erialane koolitus ja töövahendid. Tehakse varajase märkamise ja sekkumise olukorra alane analüüs Euroopas. Tutvutakse serkkumise konkreetsete viisidega - perekeskne, asutusekeskne, spetsialistikeskne."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Üliõpilane: Teab sekkumisprotsessiga seotud valdkondi ( märkamine, pere kaasamine, võrgustikutöö, sekkumismeetodid); Teab EL-s arendatavaid varajase sekkumise spetsiifilisi oskusi olenevalt spetsialisti funktsioonist või sihtrühmast; Jõuab vajadusele iseenda kui spetsialisti ressursside aktiveerimisele; Hindab kriitiliselt teiste maade sekkumissüsteeme ning võrdleb neid Eesti omadega."
  }
  [4419]=>
  object(stdClass)#4420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7011"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Jooksvad kodutööd, projektikavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua eeldused: Projektide koostamiseks eripedagoogika valdkonnas eripedagoogika valdkonna projektide juhtimiseks ja läbiviimiseks. Anda teadmised: Arendusprojektide juhtimiseks ja hindamiseks; Partnerina arendusprojektides osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1075) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Projekti põhimõistete selgitamine/ Projektijuhtimine ja eestvedamine/ Probleemianalüüsi tehnikad/ Eesmärgi sõnastamine/ Projektikavandi, tegevusnimestiku ja ajakava koostamine/ Projekti eelarve ja eelarve seletuskirja koostamine/ Projekti aruandlus. Projekti lõpetamine. Kontakttundides antakse ülevaade ja teoretiline raamistik. Juhendid iseseisva töö tegemiseks. Iseseisvad tööd tehakse grupitööna. Gruppidel tuleb esitada kavandatava projekti probleemistik, kasutades selleks üht probleemianalüüsi tehnikat, sõnastada kavandatava projekti eesmärk. Koostada projekti tegevusnimestik ja ajakva. Projektikavandit ja ajakava tuleb esitada kaasüliõpilastele kasutades selleks sobilike esitlusvahendeid. Esitluseks on aega15 min. Projektikavand tuleb üles laadida ka IVA keskkonda. Projekti eelarvet tuleb 10 min. jooksul esitleda ja vajadusel põhjendada kaasüliõpilastele. Esitlusel kasutada esitlusprogrammi. Projekti eelarve tuleb üles laadida ka IVA keskkonda. Õppetöö toimub loengu ja seminari vormis."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab leida infot projektide rahastuse kohta; Oskab koostada projektikavandit, mis koosneb probleemianalüüsist, eesmärkide sõnastamisest, sisukirjeldusest, tegevuste nimestikust, ajakavast ja projekti eelarvest; Teab projekti- ja meeskonna juhtimise ja eestvedamise võtteid."
  }
  [4420]=>
  object(stdClass)#4421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7012"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Magistritöö kuulub esitamisele ja kaitsmisele magistritööde kaitsmise komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Võimaldada üliõpilastel omandada uuringu teostamise tervikprotsessi kogemus magistritöö tasemel kasvatusteaduste valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(353) "Töö võib olla empiiriline, teoreetiline uurimus, rakendusprojekt, strateegia koostamine koos kontseptuaalse analüüsiga või õppematerjal, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees. Magistritöö sisaldab probleemi teoreetilist ja empiirilist käsitlust ja peab vastama kasvatusteaduslike uurimustööde juhendiga kehtestatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(605) "Oskus iseseisvalt kavandada ja läbi viia eripedagoogikas aktuaalset ja uudset uurimust magistritöö tasemel; Oskus leida ja kriitiliselt analüüsida teemakohast kirjandust; Oskus määratleda ja formuleerida teema, uurimisküsimus, eesmärk, hüpotees; Suudab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida ka võõrkeeles; Oskus koostada sisulistele ja vormituslikele nõuetele vastav magistritöö; Oskus uurimistöös teadlikult rakendada eetilisi põhimõtteid eripedagoogiliste probleemide lahendamisel; Süvendatud teadmised eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas."
  }
  [4421]=>
  object(stdClass)#4422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(356) "Väärtustava hoiaku kujunemine võimalike õpiraskuste prognoosimisel ja identifitseerimisel erinevaid teabeallikaid läbi töötades. Valmisoleku kujunemine nõustavaks, toetavaks, suunavaks protsessikeskseks tegevuseks koostöös õppijaga, kellel on spetsiifilised õpiraskused. Valmisoleku kujunemine keskkonna tingimuste sobivuse väljaselgitamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Õpivilumuste häirete klassifikatsioon, meditsiinilised aspektid, identifitseerimine. Lugemis-, arvutamis- ja kirjutamisraskuste varajane prognoosimisvõimalus eesmärgiga luua soodsam arengukeskkond, et raskuste edasist süvenemist ennetada. Varajase lapseea ja kooliea programmid õpivilumuste kujundamiseks. Õpetamise strateegiad ja abisüsteemid töös õpiraskustega lastega. Soodsa õpikeskkonna mõjutegurite analüüs, spetsiifiliste oskuste kujunemist toetava õpikeskkonna loomine. Interaktiivsed protsessid õpiraskuste mõjuteguritena. Hirmuvaba õppimine kui eeltingimus raskuste ületamisel."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Oskus presenteerida kutsealaseid pädevusi spetsiifiliste õpiraskuste kirjeldamisel, prognoosimisel, toetava tegevuse planeerimisel; Oskus koostada sobivaid õppevahendeid; teave spetsiifilistest strateegiatest ning nende rakendamisest."
  }
  [4422]=>
  object(stdClass)#4423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7021"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Eksami sooritamiseks on vajalik konkreetse lapse uurimise, hindamise, tugivõrgustiku skeemi, individuaalse õppekava, arenguvestluse, iseloomustuse koostamine lähtuvalt reaalsest olukorrast."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Hoiakute kujundamine kogu kooli vastutusest kõikide õppijate suhtes; Teadmised ja oskused, mis aitavad kindlustada kaasava hariduse realiseerimist."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Ülevaade integratsioonipoliitikast Eestis ja EL maades. Kooli kohustus ja vastutus arendada kaasava hariduse kontseptsiooni, välistamaks erivajadustega, muukeelsete, riskilaste jt. erilist kohtlemist ning õpetamisest eemalejäämist. Õppijate võimete ja vajaduste kindlakstegemine ja individuaalsuse toetamine: õppekavapõhine, individuaalse ja/või toetavate teenuste põhine õppekava, tugivõrgustiku loomine. Hariduslike standardite tagamine muukeelsetele, andekatele ja mitmesugustele eri vajadustega lastele."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Üliõpilane on moraalselt ja praktiliselt ette valmistatud kõikide laste koosõpetamiseks tavahariduse tingimustes; Teab õppekava adapteerimise võtteid; On koostöövalmis tegutsema võrgustikus; Tunneb lapsevanemate kaasamise meetodeid; valmis enesetäienduseks ja otsinguteks."
  }
  [4423]=>
  object(stdClass)#4424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7022"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Hindamisvorm eksam. Eksam koosneb portfoolio ja praktikumide põhjal koostatud kirjaliku eneseanalüüsi koondhindest. Osavõtt kõikidest loengutest ning praktikumidest on kohustuslik. Põhjendatud puudumise korral on võimalik kokkulepe õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(658) "Luua võimalused eripedagoogilise kompetentsuse süvendamiseks loomateraapia kui ühe sekkumisstrateegia tundmaõppimise tulemusena. Luua eeldused orienteerumaks selle teraapiavormi erinevates võimalustes, näidustustes ning rakendusvaldkondades lähtuvalt oma eriala vaatenurgast. Luua võimalused rakendada loomateraapia-alaseid teoreetilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi erialases praktikas. Soodustada üliõpilase eneseanalüüsivõimet lähtuvalt loomateraapia, eripedagoogika ja nõustamise kontekstist. Toetada üliõpilase professionaalse suhtumise kujunemist probleemsituatsiooni, iseenese kui spetsialisti rolli ning nõustatava vajadustesse."
    ["sisu"]=>
    string(809) "Aine annab ülevaate loomateraapiast, selle suundadest, põhiprintsiipidest, metoodikast ning sellest mida tehakse selles valdkonnas nii Eestis kui mujal maailmas. Tuuakse välja otsesed seosed eripedagoogikaga ning kirjeldatakse rakendamisvaldkondi. Põhjalikumalt käsitletakse ratsutamisteraapiat, selle eri suundi, näidustusi/vastunäidustusi ning riske/riskide maandamist. Kirjeldatakse ratsutamisteraapia psühhosotsiaalse suuna/meetodi Õppimine hobuse abil võimalusi nii nõustaja kui nõustatava eneseteadlikkuse arendamise võtmes. Praktikumi käigus käsitletakse selle meetodi põhjal järgmisi aspekte suhtlemisprotsessis: kontakti loomine, suhte loomine ja hoidmine, eneseteadlikkus, enesejuhtimisoskused, kontakti loomine, suhte loomine ja hoidmine, kehakeel, piiride kehtestamine, juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(624) "Üliõpilane: mõistab loomateraapia kasutusvõimalusi, suundi ja nende valikute põhimõtteid; kirjeldab Eestis ja Euroopas pakutavaid loomateraapia teenuseid; valib välja erivajadustega inimesele tema vajadusi ja olukorda arvestades konkreetse loomateraapia vormi; põhjendab, mil moel oleks erivajadustega inimesel tema poolt soovitatud loomateraapia vormist abi; hindab loengutes ning praktikumis saadud kogemuste põhjal oma isiksuse tugevaid ja nõrku külgi suhtlemisprotsessis ning seostab neid oma professionaalse arenguga; pakub välja eneseanalüüsi tulemusena praktilisi lahendusi vajalike oskuste omandamiseks"
  }
  [4424]=>
  object(stdClass)#4425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7023"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Mitteeristav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua võimalused: Eripedagoogikaõpinguteks magistritasemel; Süsteemse ülevaate saamiseks eripedagoogikast kui pedagoogika ühest teadusharust; Väärtustava ja eetilise hoiaku kujunemiseks tööks erivajadustega õppijatega."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Eripedagoogika olemus ja suunad; eripedagoogika kategooriad, põhimõisted, terminoloogia. Ülevaade eripedagoogika ajaloost Euroopas ja Eestis. Hariduslikud erivajadused: jaotus, põhjused, sekkumine. Kaasav haridus kaasaegse hariduspoliitikana."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Üliõpilane: Tunneb üldisi hariduspoliitilisi ja kasvatusteaduslikke suundumusi kaasava hariduse kontekstis; Omab baasteadmisi eripedagoogikast, selle kaasaegsetest suundumustest, terminoloogiast, kategooriatest; Oskab eristada ja kirjeldada hariduslikke erivajadusi, teab ja oskab kohandada õpikeskkonda ja õpetamist vastavalt erivajadusele."
  }
  [4425]=>
  object(stdClass)#4426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7024"
    ["hindamine"]=>
    string(260) "Arvestus. Kirjalik esee: 1.Juhtumianalüüs:õppejõu poolt ette antud liitpuudega lapse kognitiivsete ja sensomotoorsete häirete uurimine, kirjeldamine ja analüüs; arengukava koostamine koos kasutatavate meetodite ja võtete kirjeldamise ja põhjendamisega"
    ["eesmrk"]=>
    string(328) "Luua võimalused: - teadmiste omandamiseks konduktiivõppe meetodite (peamiselt Bobath) rakendamisest erivajadusega laste õppe- ja arendustöös - ülevaate saamiseks liitpuudega laste ja noorte kognitiivsete ja sensomotoorsete protsesside häiretest - oskuse kujunemiseks rakendada konduktiivõppe meetodeid praktilises töös"
    ["sisu"]=>
    string(655) "Eelkooliealise ja kooliealise liitpuudega laste kognitiivse ja sensomotoorse arengu häired, tähelepanu defitsiit ja käitumishäired ning autistlik käitumismuster lähtudes konduktiivõppe teooriast/kontekstis. Arenguhäirete hindamine ja analüüsimine, arendustegevuste planeerimine, läbiviimine ja analüüs. Hindamisinstrument kui konduktiivõppe osa. Pikaajalise teraapiaplaani koostamine. Bobathi meetodite rakendamise alused ja võtted. Praktiline rakendamine. Meeskonnatöö roll konduktiivõppes. Erivajadusega lapse vanemate terapeutiline roll (Bobath konseptsioon). Konduktiivõppe rakendamine Eestis, õppekäigud vastavatesse asutustesse."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane oskab: - hinnata ja analüüsida liitpuudega lapse tegevust ning koostada arengukava - teab ja oskab rakendada konduktiivõppe meetodeid lapse toimetuleku parandamiseks, ühiskonda kaasatuseks ning mängimise ja õppimise soodustamiseks - omab ülevaadet ning oskab täita vastavat dokumentatsiooni ."
  }
  [4426]=>
  object(stdClass)#4427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua eeldused erialase pädevuse kujunemiseks. Luua võimalused teadmiste omandamiseks ja/või rakendamiseks mõnes spetsiifilises erialases valdkonnas. Kujundada valmisolek probleemide lahendamiseks kaasava hariduse kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(183) "Soodustada laiemalt erialal tehtavate teadusuuringutega kursis olemist, edasiseks karjääriks kasulike kontaktide loomist ja eripedagoogiliste aktuaalsete arengusuundadega tutvumist."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilane: omab teadmisi mõnest spetsiifilisest eripadgoogilisest valdkonnast; suudab analüüsida kaasava hariduse olemust ja avaldumist õpikeskkonnas; omab tolerantset ja eetilist suhtumist individuaalsetesse iseärasustesse; väärtsustab elukestvat õpet ja eneserefleksiooni; arutleb loovalt eripedagoogilistel teemadel"
  }
  [4427]=>
  object(stdClass)#4428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7026"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "1. Esitluse ja referaadi hindamine (nõutud sooritatus); 2. Vaadeldud magistritööde eelkaitsmiste analüüs, analüütilise kokkuvõtte hindamine (nõutud sooritatus); 3. Tudengi poolt koostatud magistritöö retsensiooni hindamine (nõutud sooritatus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Toetada üliõpilaste teadmiste ja oskuste kujunemist kasvatusteadusliku uurimistöö läbiviimiseks magistriõppe tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Teadus ja teaduslik mõtlemine. Kasvatusteaduslik või pedagoogiline uurimus. Konstrukt ja paradigma. Töö teema valiku alused, protsess, teema täpsustamine ja sõnastamine. Uurimisprobleemi ja -küsimuste püstitamine. Eesmärgi ja ülesannete püstitamine. Hüpoteesi konstrueerimine ja selle kontrollimise võimalused, seotus probleemi, eesmärkide ja metoodikaga. Nõuded magistritöö sidususele. Magistritöö metodoloogia ja metoodika. Nõuded magistritöö vormistamisele."
    ["vljund"]=>
    string(491) "Üliõpilane: oskab määrata kasvatusteadusliku uurimistöö vajadust ja võimalusi eripedagoogika kontekstis; oskab analüüsida teemavalikut selle aktuaalsuse, realiseeritavuse ja tulemuslikkuse aspektist; oskab analüüsida ja määratleda uurimisprobleemi ja –küsimust, uurimuse eesmärki ja hüpoteesi; omab süsteemseid teadmisi eripedagoogilise uurimuse kavandamiseks ja rakendamiseks; oskab rakendada kasvatusteaduste teaduskonnas kehtestatud nõudeid uurimistöö vormistamisel."
  }
  [4428]=>
  object(stdClass)#4429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7027"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Arvestus: - Oma magistriprojekti esitamine ja kaitsmine, valitud metoodika põhjendamine - Magistritöötöö teoreetilise peatüki kaitsmine (struktuur, põhimõisted, loogilisus, seotus eesmärkidega) 20-30 allika põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Toetada üliõpilasi uurimistöö läbiviimisel magistritöö tasemel"
    ["sisu"]=>
    string(564) "Töö teoreetilise osa koostamine ja vormistamine. Magistritöö empiirilise osa läbiviimise loogika. Uurimuste valiidsus ja reliaablus. Uuringu vigade olemus ja põhjused. Nende määramise ja vähendamise võimalusi. Meetodite valik ja selle põhjendatus, valimi koostamine. Empiirilise uurimuse läbiviimine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne andmetöötlus. Uurimuse empiiriliste tulemuste analüüs, tõlgendamine ja üldistamine. Uurimistulemuste esitamine. Nõuded magistritöö vormistamisele. Magistritöö kaitsmise ja hindamise põhimõtted ja korraldus."
    ["vljund"]=>
    string(454) "Üliõpilased: oskavad leida relevantseid allikaid, refereerida ja tsiteerida vastavalt kehtestatud nõuetele; oskavad kajastada töö teoreetilist kontseptsiooni, konstrukti ja paradigmat lähtuvalt valitud teemast; oskavad valide ja kasutada optimaalset metoodikat uuringu läbiviimisel; oskavad koguda põhjendatud andmestiku töös püstitatud probleemi lahendamiseks; oskavad analüüsida ja üldistada uurimistulemusi ning neid korrektselt esitada."
  }
  [4429]=>
  object(stdClass)#4430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7028"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel, arvestustel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Toetada õppekava eesmärkide täitmist, luua võimalused üliõpilase individuaalsete vajaduste ja intellektuaalse huvi realiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Magistritöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees. Magistritöö koosneb nii probleemi teoreetilisest kui ka empiirilisest käsitlusest."
    ["vljund"]=>
    string(383) "õpitulemused vastavalt üliõpilase valikutele; ühe võõrkeele oskus Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2 tasemel; kui võõrkeeleoskuse tase ei ole õpingute alguses piisav B2 taseme saavutamiseks, siis on kohustus õpingute vältel saavutada võõrkeeles B1 tase; ülikooliõpinguteks vajalik arvutioskuste tase; vene õppekeelega koolilõpetajatele eesti keele oskus C1 tasemel."
  }
  [4430]=>
  object(stdClass)#4431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7029"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Arvestus: Oma magistriprojekti esitamine ja kaitsmine, valitud metoodika põhjendamine; Magistritöö teoreetiliste ja empiiriliste tulemuste kaitsmine (struktuur, põhimõisted, loogilisus, seotus eesmärkidega, peamised tulemused)."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Toetada üliõpilasi uurimistöö läbiviimisel magistritöö tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(647) "Ülevaade uurimuse probleemist, eesmärgist ja ülesannetest. Magistritöö projekti analüüs. Töö teoreetilise osa koostamine ja vormistamine, teoreetiliste andmete üldistamine. Analüüs ja argumentatsioon. Valim, valiku põhimõtted. Uurimuse valiidsus ja reliaablus. Uurimuse empiiriliste andmete kogumine, tõlgendamine ja analüüs (meetodi/te valik ja põhjendamine). Uurimuse empiiriliste tulemuste analüüs, tõlgendamine ja üldistamine. Magistritöö koostamine: struktuuri loomine, sissejuhatuse, kokkuvõtete, annotatsiooni koostamine. Uurimistulemuste esitamine. Magistritöö kaitsmise ja hindamise põhimõtted ning korraldus."
    ["vljund"]=>
    string(470) "Üliõpilased: Oskavad analüüsida teemavalikut selle aktuaalsuse, realiseeritavuse ja tulemuslikkuse aspektist; Oskavad leida relevantseid allikaid, refereerida ja tsiteerida vastavalt kehtestatud nõuetele; Oskavad kajastada töö teoreetilist kontseptsiooni, konstrukti ja paradigmat lähtuvalt valitud teemast; Oskavad valida ja kasutada optimaalset metoodikat uuringu läbiviimisel; Oskavad analüüsida ja üldistada uurimistulemusi ning neid korrektselt esitada."
  }
  [4431]=>
  object(stdClass)#4432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAE7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Suunata üliõpilasi nõustamisprotsessist süsteemse ja komplekse arusaama kujunemisel. Anda võimalus nõustamisprotsessis kasutatavate erinevate meetodite ja võtetega tuvumiseks. Tutvustada erinevate sihtgruppidega töötamise spetsiifikat ja nõustamise eetilisi printsiipe."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Nõustamise ja teraapiate olemus, liigid. Psühholoogia koolkonnad isiksuse aspektist.Süsteemiteoreetiline lähenemine, olukorra kaardistamine. Nõustamise struktuur ja kommunikatsiooniprotsess nõustamisel. Andmete kogumine, vaatlus. Aktiivne kuulamine.Küsitlemine, intervjuu, küsimustega toimetulek. Eesmärkide püstitamine, edu ülevaatamine. Laste, erivajadustega inimeste ja piiratud teovõimega inimeste nõustamine."
    ["vljund"]=>
    string(628) "Üliõpilane suudab määrata nõustamisvajadust ning käsitleda nõustamissituatsiooni süsteemselt ja kompleksselt; oskab kasutada erinevaid meetodeid ja võtteid nõustamiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks; suhelda erinevate sihtgruppidega nõustamissituatsioonis ning motiveerida kliente ja koostöövõrgustiku liikmeid püsivaedu saavutamiseks probleemi lahendamisel; teab ja järgib nõustamisprotsessiga seonduvaid eetika printsiipe; suudab analüüsida enda tegevust ja rolli nõustamisprotsessis ning kasutada reflektsiooni ja supervisiooni võimalusi enesearenguks ja professionaalse läbipõlemise vältimiseks."
  }
  [4432]=>
  object(stdClass)#4433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAI6001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "- Anda ülevaade teadustöö põhialustest ja uurimistöö erinevatest meetoditest; - Toetada üliõpilastes valmidust iseseisvate empiiriliste uuringute kavandamiseks ja läbiviimiseks; - Toetada üliõpilase kui uurija eneseanalüüsi arengut."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Uurimistöö olemus ja teadustöö põhinõuded; uurimistöö kavandamine ja läbiviimise etapid; uurimisprobleemi püstitus ja piiritlemine; kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine; ülevaade andmekogumis-, analüüsi ja valimi moodustamise meetoditest; teooria koht erinevat tüüpi uuringutes; uurimistöö eetika, plagiaat; uurimistulemuste üldistamine ja esitamine; uurimisplaani koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Üliõpilane: - Teab teadustöö põhinõudeid; - Tunneb uurimistöö erinevaid etappe ja meetodeid; - Koostab uurimisplaani, püstitab uurimisprobleemi ja valib sobivad meetodid ja valimi. - Analüüsib ennast uurijana."
  }
  [4433]=>
  object(stdClass)#4434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAI7001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "- kujundada arusaam teadusparadigmadest, uurimistöö olemusest, metodoloogiast ja komponentidest sotsiaal- ja haridusteadustes; - toetada uurimistöö läbiviimiseks vajalike pädevuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(519) "Teadus, teadusparadigma ja teaduslik uurimistöö; interpretatiivne pööre sotsiaalteadustes; sotsiaal- ja haridusteaduste spetsiifika ning teadusliku meetodi rakendamine haridusvaldkonnas. Uuringu disain/ ülesehitus: kvantitaiivne, kvalitatiivne ja kombineeritud disain. Haridusteadusliku uuringu peamised komponendid: uurimisteema ja -probleem, teooria, uurimisküsimus, hüpotees, meetodid, valim, andmekogumine & analüüs, tulemused ja nende usaldusväärsus, tulemuste esitamine ja rakendamine. Haridusuuringud."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane: - tunneb teadusmetodoloogia põhialuseid, teadustöö põhimõtteid ja meetodeid sotsiaal- ja haridusteadustes; - tunneb teadusliku uurimistöö protsessi ja selle olulisi osi; - hindab kriitiliselt oma tegevust uurimisküsimuste püstitamisel; - koostab mõtestatud ja sidusa uurimisplaani."
  }
  [4434]=>
  object(stdClass)#4435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6001"
    ["hindamine"]=>
    string(454) "Hindamisel arvestatakse kirjalikult vormistatud seminaritöid, lõpphinde saamiseks koostavad üliõpilased kirjaliku ettekande mingist haridusteoreetilisest probleemist omal valikul ja kaitsevad seda kaaslaste ees. Töid oponeeritakse vastastikku, hinde saamisel läheb arvesse ka oponeering. Eeldusained- ei ole, samas toetutakse üliõpilaste olemasolevatele pedagoogikajaloo-, sotsioloogia-, politoloogia-, demograafia ja kultuurialastele teadmistele"
    ["eesmrk"]=>
    string(384) "Õppeaine õppimise tulemusel mõistab üliõpilane haridussüsteemi kui sotsiaalset institutsiooni ja selle mõjutegureid, teab haridussüsteemi ülesehitust, komponente, toimimist, rahastamist ja arengustrateegiaid nii Eestis kui Euroopa Liidus ning OECD riikides. Üliõpilane orienteerub erinevates hariduspoliitilistes valikutes ja kujundab omaenda hariduspoliitilised arusaamad."
    ["sisu"]=>
    string(902) "Hariduse põhikomponendid ja tasandid. Haridussüsteemi makro-, meso- ja mikrotasand. Formaalharidussüsteemi kirjeldus ISCED klassifikatsiooni alusel. Hinnang Eesti elanike haridustasemele. Haridust mõjutavad tegurid ja väljakutsed haridussüsteemile. Hariduse proaktiivsus, seotus demograafilise situatsiooniga, muutustega töömaailmas ja Eesti tööjõuturuga. Kultuuri arengust tulenevad väljakutsed haridusele. Haridus kui isiksuse arengutegur. Hariduse proaktiivsus ja võimalused vastata väljakutsetele (õppekavad, juhtimine, koolitus, ressursid jm). Hariduse kriisiseisundid. Hariduse tulevikustsenaariumid, strateegiad ja arengutrendid Eestis ja Euroopa Liidus. Muutused taasiseseisvunud Eesti hariduse strateegilistes suundumustes ja tehnoloogiates: uued õppekavad, uued õpikeskkonnad, kutsestandardid, alus-, üld ja kutsekeskhariduse ning kõrghariduse reformid Eestis. Tiigrihüpe."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Arvestades üliõpilaste süstemaatiliste eelteadmiste puudumist nimetatud valdkonnas, on loengutel küllalt suur osakaal. Seminarides kirjeldatakse üliõpilasrühmade poolt kogutud lisamaterjalide alusel Eesti hariduse seisundit rahvusvahelises kontekstis ning arutletakse erinevate hariduspoliitiliste valikute põhjendatust ning tagajärgi eesti kultuuri, Eesti ühiskonna ja isiksuse arengu seisukohalt."
  }
  [4435]=>
  object(stdClass)#4436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam. Eksam sisaldab seminariettekannete ja lõputesti (tähtsamad faktid ja seosed) koondhinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Anda ülevaade Eesti kasvatus- ja hariduloost erinevatel ajalooperioodidel. Kinnistada olulised faktid ja mõisted. Õpetada nägema seoseid üksikute pedagoogiliste sündmuste, isikute tegevuse ja pedagoogilise mõtte arengu ning üldiste ühiskonna arengujoonte, poliitiliste ja kultuuriliste sündmuste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(808) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu: Seostele hariduse arengu ning ühiskonna üldise arengu vahel; Kultuurisündmuste harivale ja haridussündmuste kultuurilisele aspektile. Põhilised loengute ja seminaride teemad: Muinaseestlaste teadmised ja maailmanägemine. Eesti lülitumine Euroopa kultuuriruumi ja kristliku kasvatuse ning hariduse võimalused ja kitsaskohad. Seisuslik kasvatus ja haridus ning esimesed koolid Eestis. Reformatsiooni mõju Eestile. Rootsiaja haridusolud. Vene impeerium ja eesti kool. Pedagoogilise mõtte areng 19.-20 sajandi algul. Haridusolud Eesti Vabariigis. Nõukogude perioodi kool ja haridus. Haridusvõimalused taasiseseisvunud Eestis. Seminarid moodustavad poole kursuse kogumahust. Iseseisva tööna valmistada ette sõnavõtt vähemalt kahel seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Õppijad teavad olulisi faktisündmusi Eesti pedagoogikaajaloost ning oskavad neid võrrelda kultuuriliste taustsündmustega nii Eestis kui Euroopas. Oskavad seostada ja iseloomustada sündmuste põhjuseid ja tagajärgi. Õppijad tunnevad olulisemate pedagoogika teoreetikute ja praktikute tegevust ja tähtsust oma ajas. Õppijad oskavad iseloomustada kooliajaloo ja pedagoogilise mõtte arengut ajajoonel."
  }
  [4436]=>
  object(stdClass)#4437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6004"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam sisaldab portfoolio, väitluse ja tähtsamate pedagoogikasündmuste faktide testi koondhinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Anda ülevaade Eesti kasvatus- ja hariduloost erinevatel ajalooperioodidel. Kinnistada olulised faktid ja mõisted. Õpetada nägema eetilisi probleeme ja nende lahendamist seoses pedagoogiliste sündmuste, isikute tegevuse ja pedagoogilise mõtte arengu kontekstis ning üldiste ühiskonna arengujoonte, poliitiliste ja kultuuriliste sündmuste eetilisi aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(805) "Eesti kooli arengulugu ja karistus koolis. Comeniuse koolimudeli kujunemine Eestis ja õpetajale esitatavad eetilised nõudmised ning kontroll selle üle. Eesti kooli areng ja töökasvatus.Tuntumad kasvatusteadlased töökasvatuse tähtsusest. Koolisundus minevikus ja tänapäeval. Kristliku kasvatuse eetilised alused. Arkamisaja kool ja rahvuslik liikumine. 20.sajandi kasvatusteadlased (P.Põld, J.Käis jt) kasvatuse ja õpetamise eetilistest aspektidest. Perekonnamudel ja koduse kasvatuse tähtsus. Nõukogudeaja topeltmoraal ja selle peegeldus koolielus. Noorsooliikumised. Iseseisva töö osaks on portfoolio koostamine kaasaja kooli eetilistest probleemidest (valetamine, koolivägivald, hindamine, loomingulisus, töökasvatus, ökoloogia, patriotism jms) ning vähemalt üks seminariväitlus."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Üliõpilased tunnevad eesti kooliajaloo tähtsamaid fakte ja seoseid kultuuriajaloo ja poliitikaga; Tunnevad tähtsamate pedagoogikateadlaste seisukohti lapse eetilise kasvatamise seisukohast; Oskavad väidelda tänapäeva kooli ja kasvatuse eetiliste kitsaskohtade üle."
  }
  [4437]=>
  object(stdClass)#4438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6007"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse osavõttu seminaridest, sõnavõtte ja portfoolio koostamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "Õpetada nägema eetilisi probleeme ja nende lahendamist igapäevases koolielus Eestis ja välisriikides.Õpetada väitlema eetikateemadel toetudes konkreetsetele faktidele ja argumentidele tänapäeva koolielust. Õpetada otsima lahendusi eetilistele probleemidele, nägema alternatiivkäitumise võimalusi, õpetada nägema situatsiooni erinevate osaliste silmade läbi. Õpetada konstruktiivse lähenemise võimalusi ning smas ka kompromisside piire."
    ["sisu"]=>
    string(796) "Aine põhiteemad: Valetamine koolis, ühiskonnas, kodus. Hinnangu andmine(hindamine). Karistamine. Kiitmine. Preemia. Õpetaja suure tähega. Õpilase õigused ja kohustused. Töökasvatus koolis ja kodus. Distsipliin ja enesedistsipliin.Töönarkomaania ja puhkus. Patriotismi kasvatamine koolis, kodus, ühiskonnas. Headus, armastus, sõprus. Ökoloogia eetikakasvatuse teemana. „Nooremad vennad”. Üliõpilased koostavad iseseisva tööna portfoolio ülalnimetatud üldteemadel, töötavad läbi pedagoogilise ajakirjanduse vastavateemalised artiklid, koguvad konkreetseid faktimaterjale tänapäeva koolis toimuvast ning väitlevad seminaritundides. Valmistavad ette kirjandusliku kohtu esinemise õpetaja eetilisuse teemal toetudes B.Kaufmanni „Allakäigu trepist üles” ainestikule."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Õppija oskab analüüsida kasvatuse eetilisi aspekte. Oskav vaadata probleemidele erinevate poolte seisukohast. Oskab pakkuda konkreetset lahendust eetilisele hetkesituatsioonile ning argumenteerida seda. Tunneb õpetaja ja õpilase kõlbelisi kohustusi ja õigusi."
  }
  [4438]=>
  object(stdClass)#4439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6009"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Õpimapp ja selle kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Õppida nägema, analüüsima, mõtestama ja hindama kasvatustegelikkust kasvatusfilosoofilisest vaatepunktist."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Kasvatusfilosoofia põhimõisted ja põhiprobleemid. Kasvatus-filosoofiliste vaadete muutumine viimastel sajanditel. Erinevad kasvatus- ja inim-käsitused. Kasvatusparadigma mõiste ja näited kasvatusparadigmadest. Kasvatusfilosoofia, pedagoogilise tegelikkuse, kasvatusteaduslike uuringute ja teooriate vastastikused seosed. 20/21 sajandi kasvatusfilosoofilise mõtte kaardistus. Kasvatus- ja kasvatusfilosoofiline mõte tänapäeva Eestis. Kasvatustegelikkuse ja õpetaja-kasvataja tegevuse filosoofiline mõtestamine. Norm, vabadus, indiviid, ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Protsessõpe, mis sisaldab loengulist osa, rühmatöid, individuaalset ja koostööprojekti, allikmaterjalide läbitöötamist ning vaatlusülesandeid. Väljund: õpimapp."
  }
  [4439]=>
  object(stdClass)#4440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam Hinnatakse aines ettenähtud õppeülesannete täitmist , eksam toimub individuaalse kirjaliku tööna."
    ["eesmrk"]=>
    string(520) "Luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma kasvatuse valdkonnaga seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat. Avada kasvatust ja haridust kui nähtusi nende antropoloogilises ja sotsiaalses tingituses, tutvustades lähemalt mitmeid aktuaalseid probleemiasetusi. Innustada tudengeid nägema tegelikkust kasvatusteaduslikus võtmes, pakkudes neile võimalusi praktilisteks miniuurimusteks ja probleemide üle diskuteerimiseks läbi aktiivsete meetodite."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid . Kasvatustegelikkus, kasvatussuhe, kasvatusteadvus. Kasvatusteaduste süsteem. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Kasvatuse ajastu- ja ühiskonnaseotus. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatuse võimalusi koolitegelikkuses. Lapsepõlv kultuurilis-sotsioloogilise mõistena. Laps ja tema kasvukeskkond tehnoloogilises tsivilisatsioonis. Haridus kui fenomen Õhtumaises kultuurikontekstis. Haridus kui inimese eneseleidmine, eneseloomine ja enese ületamine. Hariduse dialoogiline iseloom. Kool kui modernismiajastu institutsioon. Kooli idee uusliberaalses maailmakorralduses. Kooli vastuolulised ülesanded ning dilemmad. Õpilase asend koolis. Vari-õpe. Õppimise tähendus isiksuse arenguloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool. Õpetaja kutsumus, roll ja dilemmad. Õpilasest õppijaks. Iseseisvaks tööks on kolm valikut."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Suutlikkus orienteeruda kasvatusteaduslikus mõistestikus; Suutlikkus orienteeruda kasvatusteaduste süsteemis ja paradigmaatilistes lähenemistes; Suutlikkus mõista ja tegelikkuses ära tunda kasvatusega seonduvat problemaatikat ning analüüsida selle põhjuslikkust; Suutlikkus määratleda enese rolli tulevase kasvatustegelikkuse mõjutajana; Oskus orienteeruda erialases kirjanduses, kasutada seda eluprobleemide uurimisel ning tõlgendamisel; Võime reflekteerida omaenese lähenemisnurka kasvatusprobleemaatikas; Teadmine kodumaisest hilismineviku kasvatuse mõtteloost."
  }
  [4440]=>
  object(stdClass)#4441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Esmase valmiduse kujunemine teadustöö tegemiseks. Vajalike teadmiste omandamine orienteerumiseks teadustöö põhimõistetes. Praktilised oskused, mis seonduvad uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Teaduse ja teadlaste roll ühiskonnas. Õpetaja kui uurija. Uurimistöö kavandamine. Teema valik ja piiritlemine. Infootsing ja töö kirjandusega. Uurimisprobleemi seadmine. Andmekogumine ja andmeanalüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses strateegias. Uurimistulemuste suuline ja kirjalik tutvustamine. Iseseisva tööna infootsingu ülesanded ja töö teaduskirjandusega; ankeedi koostamine; statistilise andmetöötluse ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Kujuneb esmane valmidus teadustöö tegemiseks. Omandatakse teadmised orienteerumiseks teadustöö põhimõistetes. Kujunevad praktilised oskused, mis seonduvad uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
  }
  [4441]=>
  object(stdClass)#4442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Anda ülevaade Eesti kasvatus- ja hariduloost erinevatel ajalooperioodidel. Kinnistada olulised faktid ja mõisted. Õpetada nägema seoseid üksikute pedagoogiliste sündmuste, isikute tegevuse ja pedagoogilise mõtte arengu ning üldiste ühiskonna arengujoonte, poliitiliste ja kultuuriliste sündmuste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(808) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu: Seostele hariduse arengu ning ühiskonna üldise arengu vahel; Kultuurisündmuste harivale ja haridussündmuste kultuurilisele aspektile. Põhilised loengute ja seminaride teemad: Muinaseestlaste teadmised ja maailmanägemine. Eesti lülitumine Euroopa kultuuriruumi ja kristliku kasvatuse ning hariduse võimalused ja kitsaskohad. Seisuslik kasvatus ja haridus ning esimesed koolid Eestis. Reformatsiooni mõju Eestile. Rootsiaja haridusolud. Vene impeerium ja eesti kool. Pedagoogilise mõtte areng 19.-20 sajandi algul. Haridusolud Eesti Vabariigis. Nõukogude perioodi kool ja haridus. Haridusvõimalused taasiseseisvunud Eestis. Seminarid moodustavad poole kursuse kogumahust. Iseseisva tööna valmistada ette sõnavõtt vähemalt kahel seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Üliõpilased; Teavad olulisi faktisündmusi Eesti pedagoogikaajaloost ning oskavad neid võrrelda kultuuriliste taustsündmustega nii Eestis kui Euroopas; Oskavad seostada ja iseloomustada sündmuste põhjuseid ja tagajärgi; Tunnevad olulisemate pedagoogika teoreetikute ja praktikute tegevust ja tähtsust oma ajas; Oskavad iseloomustada kooliajaloo ja pedagoogilise mõtte arengut ajajoonel."
  }
  [4442]=>
  object(stdClass)#4443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6014"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(494) "Juhatada üliõpilased orienteeruma valdkonnaga seonduvas põhimõistestikus, teooriates ja problemaatikas, et mõista kasvatuse kohta inimelu tervikus. Avada kasvatust ja haridust kui nähtusi nende antropoloogilises ja sotsiaalses tingituses, tutvustades lähemalt mitmeid aktuaalseid probleemiasetusi. Innustada tudengeid nägema tegelikkust kasvatusteaduslikus võtmes, pakkudes neile võimalusi praktilisteks miniuurimusteks ja probleemide üle diskuteerimiseks läbi aktiivsete meetodite."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid . Kasvatustegelikkus, kasvatussuhe, kasvatusteadvus. Kasvatusteaduste süsteem ja suundumused. Kasvatuse ajastu- ja ühiskonnaseotus. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatuse võimalusi koolitegelikkuses. Lapsepõlv kultuurilis-sotsioloogilise mõistena. Laps ja tema kasvukeskkond tehnoloogilises tsivilisatsioonis. Haridus kui fenomen Õhtumaises kultuurikontekstis. Haridus kui inimese eneseleidmine, eneseloomine ja enese ületamine Kool kui modernismiajastu institutsioon. Kooli vastuolulised ülesanded ning dilemmad. Õpilase asend koolis. Vari-õpe. Õppimise tähendus isiksuse arenguloos. Õppimist soosiv keskkond. Õpetaja kutsumus, roll ja dilemmad. Õpilasest õppijaks."
    ["vljund"]=>
    string(501) "Suutlikkus orienteeruda kasvatusteaduslikus mõistestikus. Suutlikkus mõista ja tegelikkuses ära tunda kasvatusega seonduvat problemaatikat ning analüüsida selle põhjuslikkust. Suutlikkus määratleda enese rolli tulevases kasvatustegelikkuses kui selle looja ja selles osaleja. Oskus orienteeruda erialases kirjanduses, kasutades seda kasvatustegelikkuse mõistmisel. Võime reflekteerida omaenese lähenemisnurka kasvatusprobleemaatikas. Teadmine kodumaisest hilismineviku kasvatuse mõtteloost"
  }
  [4443]=>
  object(stdClass)#4444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6015"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4444]=>
  object(stdClass)#4445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK6016"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4445]=>
  object(stdClass)#4446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam. Hinnatakse üliõpilaste iseseisvaid töid ja osalust õppeprotsessis, kirjalik ja mapieksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "Viia õppija kokkupuutesse kasvatustegelikkuse ilminguid uurivate teooriate ning kasvatusteadusliku diskursuse kesksete probleemiasetustega, et pakkuda aluseid kasvatustegelikkuse tõlgendamiseks. Toetada kasvatustegelikkuse filosoofilise mõtestamise võime kujunemist, tutvustades kasvatusfilosoofia põhikategooriaid, erinevaid traditsioone ja kaasaegseid suundumusi . Suunata kuulajad tajuma seoseid praktilise pedagoogitöö ning selle põhjuslike tingituste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(884) "Kasvatusteaduste süsteem ja kasvatusteaduse aine. Kasvatusteadusliku diskursuse kesksed probleemiasetused. Kasvatusteadvus kui kasvatustegelikkuse kujundamise alus. Kasvatusteadvuse erinevad tasandid ja sisud. Kasvataja teadvuse ja tegevuse teoreetiline mõtestamine. Inimkäsitus, kasvu ja kasvatuse eesmärk ja väärtused. Kasvatustegelikkus eelmodernismis, modernismis ja postmodernismis. Kasvatuse, hariduse, õppimise ja õpetamise kontseptsioonid. Kasvatuse ja hariduse mõjusuhe. Kasvatusteaduslikud paradigmad ja nende võimalused kasvatustegelikkuse tõlgendamisel ning loomisel. Kasvatusfilosoofia aine, ajalooline ja analüütiline traditsioon. Erinevad kasvatus- ja inimkäsitused. Kasvatusfilosoofiliste vaadete muutumine ajas. 20/21 sajandi kasvatusfilosoofilise mõtte kaardistus. Õppekava- ja õppimisteooriad. Kasvatusfilosoofia kui kasvatuspraktika reflekteerija."
    ["vljund"]=>
    string(581) "Üliõpilane: Tunneb kasvatusteaduslikke põhimõisteid ja kasvatusfilosoofilisi põhikategooriad; Teab olulisemaid teoreetilisi kontseptsioone ning nende esindajaid suudab interpreteerida kasvatustegelikkuses toimuvat; kasvatusteaduslikus võtmes, mis on eeldus kujunenud tavastereotüüpide ületamiseks; Orienteerub erinevates kasvatusfilosoofilistes paradigmades ning teaduskirjanduses; Mõistab kasvatuse ning omaenese tegevuse võimalusi laste väärtusmaailma kujunemisel; Suudab luua (esmatasandil) erialaseid teoreetilisi tekste; Suudab osaleda erialases uurimistegevuses."
  }
  [4446]=>
  object(stdClass)#4447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Eksam kollokviumi vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(573) "Anda ülevaade hariduse ühiskonnateadusliku ning poliitilise analüüsi põhiteemadest ja kaasaegset rahvusvahelisest praktikast; Esitada ja analüüsida näiteid kaasaegse ühiskonnateaduse rakendustest hariduspoliitika analüüsis; Tutvustada hariduspoliitika põhimõisteid ning protsessi; Arendada üliõpilaste analüüsioskusi ja uuringuteabe kasutamise oskust; Arendada üliõpilaste suutlikkust formuleerida ja põhjendada oma seisukohti hariduspoliitika küsimustes; Valmistada üliõpilasi ette osalemiseks hariduspoliitika protsessis analüütiku positsioonilt."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Üliõpilased koostavad iseseisva tööna analüütilise essee üliõpilase poolt valitud hariduspoliitika küsimuse kohta, mille põhiseisukohad kantakse ette ning nende üle toimub diskussioon kollokviumis. Haridus ja inimareng. Haridus ja demokraatia. Haridus ja majandusareng. Hariduse globaliseerumine, hariduse tulevikustsenaariumid. Haridussüsteemide arengu monitooring. Hariduspoliitika kesksed valikud: kvaliteet ja võrdsed võimalused. Hariduspoliitika vormid ja vahendid. Hariduspoliitika valdkonnad ja poliitikad Eestis. Hariduspoliitika protsess. Uuringuteabe kasutamine hariduspoliitika protsessis."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Üliõpilased: Omavad ülevaadet hariduse ja ühiskonna seoste temaatikast rahvusvahelises perspektiivis; Tunnevad hariduspoliitika põhimõisteid ja hariduspoliitika protsessi aluseid; Oskavad formuleerida hariduspoliitilisi probleeme rahvsuvaheliselt ja seostatuna Eestiga ning leida nende analüüsiks rahvusvahelisi võrdlusandmeid."
  }
  [4447]=>
  object(stdClass)#4448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksami"
    ["eesmrk"]=>
    string(817) "1) Õppida tundma ning mõistma filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia põhiprobleemistikku, mis piirneb küsimusega – kes ning mis on inimene? 2) Luua transidistsiplinaarne käsitus inimesest, kasutades sel eesmärgil loengukursuses ka mitteverbaalseid tekste ning narratiive – muusikakeelseid tekste, tõlgendades neid sealjuures verbaalselt muusikasemiootilistest vaatepunktidest (Tarasti, Gasparow) 3) Kuivõrd vastused antud küsimusele on käsitatavad kui implitsiitsed lähtealused mis tahes kasvatusteaduslikele ning pedagoogilistele väidetele, siis on eesmärgiks teha kursuse vältel pidevalt osutusi vastavate seoste olemasolule ning nende eripärale. Ühtlasi aitab oskus märgata neid seoseid kasvatusteaduslikul ning pedagoogilisel mõtlemisel väljuda ta argiolemisega piiritletud raamidest."
    ["sisu"]=>
    string(908) "Filosoofiline ja pedagoogiline antropoloogia inimeseks olemisega seonduvatest põhifenomenidest – inimese iseendaks saamine, inimese “Mina” ning “Mitte-Mina”, identsus ja diferentsus, olemise ajalisus ning ruumilisus, mina-olensus (Ichbinheit): mõistuslikkus ning mina-tunne, mina-olensuse esteetiline dimensioon, kasvatus ning õppimine kui ontoloogilised probleemid. 1) F.Nietzsche filosoofia kui Eesti kasvatusteadusliku mõtlemise lähtealus. Inimese iseendaks saamise probleem filosoofias (Aristoteles, Leibniz, Nietzsche). “Mina” kui ruumajaline konstrukt. Subjektsuse filosoofilised käsitlused (Zima). 2) Postmodernistliku aja inimene – homo ludens. Mängulisus ja mängurlus. ”Mina” kui maskide diferents. Naerev ja nuttev mask. Naermise, naeratamise ja nutmise antropoloogia. U.Eco ja W.A.Mozarti naermine. 3) Identiteedi ja diferentsi filosoofia (Lyotard, Heidegger, Deleuze)."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Orienteerumine vastavas kirjanduses ning oskus analüüsida ning interpreteerida inimest kui sellist tundmaõpitud teoreetiliste kontekstide piires; Oskus integreerida ning sünteesida omavahel erinevatesse mõtlemisparadigmadesse kuuluvaid ideid; Oskus vaadata maailmale ning inimesele mittetavapärastest vaatenurkadest."
  }
  [4448]=>
  object(stdClass)#4449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(320) "Eksam. Filosoofilise iseloomuga essee, milles õppija on omandanud teadmisi inspireerides; analüüsinud omaense arusaamu ning vaateid ning nende kujunemislugu nii kasvatust kui haridust silmas pidades; määratlenud oma kavandatava magistritöö paradigmaatilise raamistuse ja esitanud selle teoreetilise kontseptsiooni"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused süsteemse ülevaate kujunemiseks tähtsamatest Õhtumaise kultuuri kasvatusteaduslikest mõttesuundadest, nendega seotud põhimõistetest ja väljunditest praktikasse."
    ["sisu"]=>
    string(813) "Inimese määratlustest kasvatuse problemaatikani. Haridus ja kasvatus kui eksistentsiaalse suhte vormid (Heideggerile toetudes). Tunnetustegevus fenomenoloogilises mõistestikus ning selle seotus haridusega. Modernistliku kasvatusteaduse põhijooni ning põhimõisteid: haridus, kasvatus, õppimine, koolitus. Mõtestatuse ja mõistmise probleem hariduses. Moodne hermeneutika ja hermeneutiline pedagoogika: inimene tõlgendajana. Empiirilis-analüütiline kasvatusteadus: mõõtmise ning väärtusvabaduse nõue. Kriitiline kasvatusteadus: kasvatus kui emantsipatsioon. Interaktsionistlik pedagoogika: kasvatus kui kommunikatsioon. Konstruktivism kasvatusteadustes: õppimine kui konstruktsioon. Postmodernistlikke tendentse kasvatusteadustes. Kasvatus dialoogina. Antipedagoogika. Sooline vaatenurk kasvatuses."
    ["vljund"]=>
    string(531) "Kursuse läbinu tunneb lähemalt kasvatuse teoreetilisi käsitusi ja teadvustab, et neid on erisuguseid ning üksteisele vastanduvaid; Õppija suudab analüüsida kasvatustegelikkuse ilminguid eri paradigmade mõistesüsteemides; Õppija tajub kasvatusilmingute sügavamaid seoseid ning suudab leida neile teoreetiliselt põhjendatud seletusi; Õppija suudab kasutada kasvatusteaduse eri paradigmade mõistestikku analüüsivates tekstides; Õppija suudab orienteeruda kasvatuse teoreetilistes käsitlustes kui kriitiline mõtleja."
  }
  [4449]=>
  object(stdClass)#4450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7005"
    ["hindamine"]=>
    string(273) "Eksam. Eksami nõuded: tuleb kaitsta kujuteldavat kooli projekti ning põhjendada selle kontseptuaalsete aluste ning ülesehituse laadi omandatud teadmiste abil, ilmutades ühtaegu teadmisi meie haridussüsteemile iseloomulike tunnuste osas. Töö esitatakse ka kirjalikuna"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Tutvumine pedagoogilise maailma mitmekesisuse erinevate kontseptsioonide ning nende realiseerumisviisidega, uute võimalustega kasvatustegelikkuse mitmekesistamiseks kultuuriruumis"
    ["sisu"]=>
    string(542) "Kasvatusteaduslikest paradigmadest konkreetsete praktikas realiseeruvate kontseptsioonideni. Generalistlikud ja spetsialiseeritud lähenemised. Vaimuteaduslikult orienteeritud pedagoogika. Fenomenoloogiline pedagoogika. Antropoloogiliselt orienteeritud pedagoogika. Tegevusteoreetiliselt orienteeritud pedagoogika. Pragmatistlikult orienteeritud pedagoogika. Reformpedagoogilisi ja alternatiivseid suundumusi: avatud õpetus, vabad alternatiivkoolid, Steiner-, Montessori- ja Freinet`-pedagoogika ja teisi alternatiivpedagoogilisi suundumusi."
    ["vljund"]=>
    string(473) "Õppija tunneb pedagoogilise maailma erinevate suundumuste filosoofilisi aluseid: õppija omandab avarama lähenemise koolitegelikkuse ja didaktika võimaluste täiustamise suhtes; Õppija tunneb tänases euroopalikus kultuuriruumis toimivaid alternatiivpedagoogilisi suundumusi; Õppija suudab luua visioone, kuidas rikastada meie tänast pedagoogilist kultuuri; Õppija oskab leida mitmesuguseid praktilisi lahendusi koolitegelikkuses toimivate protsesside mõjutamiseks."
  }
  [4450]=>
  object(stdClass)#4451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(385) "1) Õppida tundma põhilisi teoreetilisi lähenemisi ja probleeme seoses eetika ja moraaliga läbi filosoofia ajaloo; 2) Õppida märkama esilekerkivaid eetilisi probleeme igapäevases pedagoogilises tegevuses ning inimestevahelises suhtlemises; 3) Omandada lähtealused eetiliste probleemide üle arutlemiseks ja neile erinevate lahendusvariantide leidmiseks pedagoogilises tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Põhilised teemavaldkonnad on järgmised: 1) Kultuur ja eetika. Eetiline relativism. 2) Küsimus heast ja kurjast, hüvesus, nn hea elu probleem 3) Egoism ja altruism 4) Utilitarism 5) Kantiaanlikud ja deontoloogilised eetikasüsteemid 6) Voorustepõhised eetikasüsteemid 7) Metaeetika 8) Religioon, teadus ja eetika. 9) Pedagoogiline tegevus ja eetika. Kõiki teemasid ja probleeme vaadeldakse ühenduses nende väljendumisega eelkõige pedagoogilises tegevuses, aga ka igapäevaelus, ilukirjanduses, teatris, kunstis, poliitikas ja (kasvatus)teaduses. Suur rõhk on õppetöös diskussioonidel ja rühmatöödel."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Kursuse läbimise tulemusel õppija: 1) tunneb peamisi teoreetilisi mõtlemiskontekste ühenduses eetika ja moraaliga; 2) suudab tavapärasest enam märgata ja teadvustada pedagoogilises tegelikkuses ja ühiskonnas esilekerkivaid eetilisi probleeme; 3) on saanud kogemuse diskuteerimiseks mitmesugustel eetikaga seonduvatel teemadel ."
  }
  [4451]=>
  object(stdClass)#4452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Hindeline arvestus: dialoog õppejõuga rühmatöö vormis (loosiga tõmmatud) ühe väärtusprobleemi ainetel."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Luua pilt kasvatuse väärtuselisest olemusest ja tänapäevasest väärtuskasvatuse problemaatikast, tutvustada erinevaid väärtuskasvatuse koolkondi ning harjutada väärtuskonfliktide praktilist lahendamist, valmistades noori ette koolitegelikkuse vastuoludega kohtumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(907) "Väärtustegelikkus objektiivse ja subjektiivse reaalsusena. Kasvatus kui inimese arengu vääristamine. Kasvatuse väärtuseline olemus ja väärtuste avaldumine kasvatuses. Väärtusmaailma kujunemine maailmavaatelise arenguprotsessina. Eetika, moraal ja norm kui väärtuskategooriad. Väärtuskasvatus ja selle erinevad käsitlused. Tänane väärtuskeskkond (väärtuste kriis, väärtuseline pluralism ja relativism) ja väärtuskasvatuse ülesandeid. Erinevaid koolkondi väärtuskasvatuses: kognitiivne, afektiivne ja tegevuslik suund. Filosoofia lastele. Kool kui väärtuskeskkond. Indoktrinatsiooni probleem kasvatuses. Eetika koht ja tähendus kutsealases teadvuses. Väärtusteadvus. Vastutuse ja kohustuse eetika. Kasvatussuhe ja selle eetiline olemus. Vastastikune mõistmine, avatus, usaldus ja distants kui kasvatussuhte tunnusjooned. Pedagoogiline armastus. Dialoogiline suhe tegelikkusse."
    ["vljund"]=>
    string(537) "Õppija saab algteadmised väärtusi puudutavast mõistestikust ja problemaatikast; Õppija teadvustab väärtuste suunavat rolli kasvatusprotsessis ja tajub nende kohalolekut erinevates situatsioonides; Õppija teadvustab tänase väärtustegelikkuse komplitseeritust ja suudab selles määratleda omaenese väärtusmaailma; Õppija suudab tajuda kooli väärtuskeskkonnana ning leida viise õpilaste suunamiseks oma väärtusmaailma loomisel; Õppija teadvustab täiskasvanu rolli ja võimalusi laste väärtustegelikkuse kujundamisel."
  }
  [4452]=>
  object(stdClass)#4453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Peamiseks ülesandeks ja hindamise aluseks on miniportfoolio ja selle loomine, mille sisuks on oma professionaalse teadvuse ja tegevuse metoodiliselt ja teoreetiliselt põhjendatud refleksioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Kursusel luuakse eeldus kasvataja professionaalse tegevuse ja teadvuse refleksiooniks ja seostamiseks teoreetiliste seisukohtadega professionaalsest teadvusest ja tegevusest, professionaalsest eetikast, professionaalsest arengust ja professionaalse teadvuse ja tegevuse uurimisest."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Kursus on mõeldud kasvataja/õpetaja-praktikutele. Kursus on kombineeritud aruteludest, seminaridest, iseseisvast tööst teoreetiliste allikatega ja miniportfoolio loomisega. Teemad: väärtused. Kursusel käsitletavad teemad. Kasvataja professioon, professionaalsus ja professionaalse arengu mudelid. Professionaale identiteet ja selle kujunemine. Argi-, professionaalne ja teoreetiline teadvus. Vaiketeadmised ja uskumused. Väärtused professionaalse teadvuse ja tegevuse alusena. Eetilised dilemmad kutsealases tegevuses. Professionaalne kreedo. Refleksiivne metoodika professionaalse teadvuse ja tegevuse uurimisel: portfoolio, juhtumiuuring, narratiiv."
    ["vljund"]=>
    string(523) "Suutlikkus oma professionaalset tegevust ja teadvust ja enesearengu võimalusi reflekteerida, problematiseerida ja seostada teoreetiliste seisukohtadega professionaalsest teadvusest ja tegevusest, professionaalsest eetikast, professionaalsest arengust ning professionaalse teadvuse ja tegevuse uurimisest; Suutlikkus esitada portfoolios metoodilist selgust, põhjendatust ja isikupära; Suutlikkus esitada aruteludes ja seminarides analüüsivat ja problematiseerivat lähenemist professionaalsele teadvusele ja tegevusele."
  }
  [4453]=>
  object(stdClass)#4454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Tutvuda sotsialiseerumise kui kultuuri ülekandmise ja identiteedi kujunemise protsessiga haridussüsteemis; õppida eristama sotsialiseerumise eri vaatenurki, taotlusi ja protsesse; nägema sotsialiseerumisprotsessi vastuolulisust ja mitmetahulisust."
    ["sisu"]=>
    string(618) "Sotsialiseerumine kui elukestev ja kahesuunaline kultuuri ülekande ja identiteedi kujunemise protsess. Re- ja desotsialiseerumine. Sotsialiseerimise agendid. Identiteet ja sotsiaalne identiteet William Jamesi, Charles Horton Cooley, Georg Herbert Meadi ja Erving Goffmani käsitustes. Romantiline, modernistlik ja postmodernistlik identiteet. Sotsialiseerumise tulemuste ja viiside paljusus. Eri vaatenurgad sotsialiseerumisele. Kool sotsialiseerijana: kooliinstitutsiooni tekke seletused. Kooli sotsialiseerimisülesanded. Kool kognitiivse kompetentsuse, saavutusmotivatsiooni ja sotsiaalse kompetentsuse arendajana."
    ["vljund"]=>
    string(636) "Kursuse läbinud üliõpilane: Suudab märgata ja mõista sotsialiseerumisprotsessi mitmetahulisust ja vastuolulisust; Tunneb sotsialiseerumiskäsituste põhimõisteid; Omab ülevaadet erinevatest sotsialiseerumiskäsitustest; Tajub kooli ja laiemalt kogu haridussüsteemi rolli sotsialiseerumises ning mõistab kooli sotsialiseerimisülesannete vastuolulisust; Tunneb peamisi teooriaid ja põhimõtteid, millele toetutakse haridussüsteemis kognitiivse ja sotsiaalse kompetentsuse ning saavutusmotivatsiooni arendamiseks; Suudab analüüsida tänapäeva Eesti haridusnähtusi sotsialiseerumiskäsituste mõistete ja teooriate valguses."
  }
  [4454]=>
  object(stdClass)#4455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Hindamisvorm eksam. Eksam sisaldab ettekande ja ainetesti koondhinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Anda võrdlevas vormis uusi teadmisi kasvatuskeskkonnast, kasvatuskultuurist, -eesmärkidest ja prioriteetidest erinevates ajaperioodides ja erinevates kultuurides. Õpetada looma seoseid, võrdlema ja leidma ühiseid jooni ning suutma uurida üht või teist kasvatusaspekti läbivalt ajas ja ruumis."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Loodusinimene, kirjutaja inimene(Egiptus, Sumer), seaduse inimene (Vana-Heebrea), kangelane ja kodanik (antiikkultuur). Keskaja inimese maailmamudelid ja kiriku korraldav roll kasvatuses. Seisuslik kasvatus. Renessansi uus inimene. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõjud Euroopa kasvatuses. Idamaade kasvatuskultuurid – Hiina, India, Jaapan ja Koraani maad."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Magistrandid omavad faktiteadmisi, teadmisi kasvatusajaloo ja –kultuuri põhilistest sõlmpunktidest, oskavad võrrelda üksikuid kultuure ja kasvatusprobleeme."
  }
  [4455]=>
  object(stdClass)#4456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Eksam (mapieksam) Eksam sooritatakse mapieksamina kaaslase ja enesehindamise kombinatsioonina. Arvestatakse üliõpilase tegevust aineõpingute vältel tervikuna."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Kursus annab ülevaate õppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise teoreetilistest alustest ning sellele toetuvast õpetaja, kooli, õppekeskkonna ja õppeprotsessi käsitusest. Teadmised kinnistatakse praktilises projekteerivas tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(930) "Õppiva organisatsiooni käsitlused. Süsteemilähenemised – areng 20 s ja tänapäevased vaates. Teadmusjuhtimine ja teadmusloome. Õppimise tähendus indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna seisukohalt. Õppiv ja teadmispõhine ühiskond. Õppimise ja teadmise kultuurikäsitus. Õppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise ühendmudel. Proaktiivse kooli, õpetaja ja õpikeskkonna kujundamine. Refleksioon, tiimiõpe ja süsteemilähenemine. Kooli- ja õppekavaarendus teadmusloome ja õppiva organisatsiooni vaates. Õpetaja õppevõrgustikus - klassist haridussüsteemi ja ühiskonnani. Koolide ja õpetajate tüpoloogia õppiva organisatsiooni võtmevaldkondade ja teadmusloome seisukohalt (Eesti ja rahvusvahelised näited). Õppeprotsess: interaktiivne, sisaldab loenguid, seminare, rühmatöid, koostööprojekti – õppeasutuse analüüsi teadmusjuhtimise ja õppiva organisatsiooni kategooriate ja indeksite lõikes."
    ["vljund"]=>
    string(920) "Õppega taotletakse, et üliõpilane omandaks igapäevatööks ja organisatsiooni arenduses osalemiseks piisava arusaama kooli kui õppiva organisatsiooni toimimisest ning selle seotuses ühiskonnaga. Kursuse tulemusena üliõpilane: Omab positiivset hoiakut organisatioonis õppimise ja teadmusloomes osalemise suhtes; Omab ülevaadet õppiva organisatsiooni ja teadmusloome teoreetilistest ja rakenduslikest aspektidest haridusvaldkonnas; Suudab näha õppiva organisatsiooni ja teadmusloome põhiaspekte nii kooli kui klassi, õppetunni kontekstis ning neid teadlikult kasutada, arendada; Oskab jälgida, mõtestada ja reflekteerida õppeprotsessi erinevatel tasanditel; Oskab analüüsida kooliuuringu andmeid ja interpreteerida uuringutulemusi Senge viie võtmeala ja teadmusjuhtimise vaates; Rakendab teadlikult teadmusjuhtimise ja kahe- ning koolmeaasalise õppimise elemente rühmatöödes, koostööprojektides."
  }
  [4456]=>
  object(stdClass)#4457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Anda süsteemne ülevaade Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte tähtsamatest sündmustest, väljapaistvamate pedagoogide tegevusest. Õpetada võrdlema ja analüüsima pedagoogilisi nähtusi arenguprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Eesti rahvapedagoogika. Eesti kool 13.-15.sajandil. Kristlik kasvatusmudel. Reformatsiooni mõju koolile ja kirjaoskusele Eestis. J.A.Comeniuse tähtsus. B.G.Forseliuse tegevus. Muutused metoodikas. Valgustusideede levik ja esimesed estofiilid (A.W.Hupel, O.W.Masing jt.) Kooli ja õpetamise areng 18.sajandil. Tartu Ülikooli taasavamine, talurahvaseadused koolidest ja koolikohustusest. J.V.Jannseni ja C.R.Jakobsoni pedagoogiline tegevus. Eesti kooli areng ärkamisajal. Kihelkonnakoolid. Aleksandrikooli liikumine.Venestamine. Ministeeriumikoolid. Pedagoogiline mõte 20.saj. algul. P.Põld. Eesti Vabariigi koolisüsteem ja pedagoogilise mõtte areng. J. Käis. Nõukogudeaegne kool. H. Liimetsa pedagoogilised ideed. I.Unt, J.Orn, I.Kraav jt. Pedagoogiline perioodika"
    ["vljund"]=>
    string(166) "Magistrant tunneb olulisi sündmusi ja pedagoogika suurkujusid. Oskab analüüsida ja võrrelda eri perioode ning osab näha eesti kooli arengut tänapäevani välja."
  }
  [4457]=>
  object(stdClass)#4458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kujundada arusaam teadusparadigmast ning haridusuuringute meetoditest. Toetada oskuste kujunemist iseseisva uuringu läbiviimiseks ning magistritöö koostamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(526) "Antakse ülevaade teadusparadigma olemusest ning teadusliku uurimistöö sisust ja korraldusest. Käsitletakse sotsiaalteadusliku uurimistöö põhietappe - probleemipüstitus, hüpoteesid ja muutujad, skaleerimine ja hindamine, uuringu läbiviimine, uurimistulemuste töötlemine, analüüs ja usaldusväärsus, tulemuste esitamine ja rakendamine. Vaatluse all on haridusuuringute iseärasused ning olulisemad uurimismeetodid. Käsitletakse erinevaid võimalusi magistritöö ülesehituseks ning uuringu rolli magistritöös."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Oskus kavandada ja läbi viia haridusuuringuid kasutades tänapäevaseid uurimismeetodeid. Kriitiline mõtlemine, oskus eristada teaduslikku lähenemist tavamõtlemisest."
  }
  [4458]=>
  object(stdClass)#4459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Arvestuse hinne kujuneb kahe osa põhjal: 1) (40%)Praktikumides tehtud tööd (vähemalt 2 tööd). 2) (60%) Miniuurimus (ankeetküsitlus või intervjuu) koos andmestiku analüüsiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Anda ülevaade pedagoogilise uurimistöö koostamisalustest ja lihtsamast statistilisest andmetöötlusest MS Excel või Open Office Calculate keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Matemaatiline statistika. Tunnuste tüübid. Statistilise andemanalüüsi etapid. Statistilised karakteristikud. Sagedus- ja risttabelid. Hüpoteeside kontroll. Korrelatsioon"
    ["vljund"]=>
    string(297) "Üliõpilane: Omab teadmisi pedagoogilise uurimistöö koostamisalustest; Oskab läbi viia kasvatusteaduslikku uurimistööd; Suudab kasutada uurimisandmete andemanalüüsiks MS Excelit või Open Office.org Calc programmi; On suuteline praktiliselt hindama andmeanalüüsi käigus saadud tulemusi."
  }
  [4459]=>
  object(stdClass)#4460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Anda ülevaade õpetamis- (Instructional Strategies) ja õppimisstrateegiatest (Learning Strategies) haridustehnoloogias; Tutvustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamise eesmärke ja meetodeid õppeprotsessis; Luua võimalused haridustehnoloogiliste teadmiste ja oskuste kasutamiseks õpetajana (nõustajana, koolijuhina)."
    ["sisu"]=>
    string(753) "Haridustehnoloogia kaasaegse õpikeskkonna kujundajana; Õpetamisstrateegiad ja neile vastavad õppimisteooriad. Ülevaade avatud ja suletud õpikeskkondadest, neis kasutatavatest õpimeetoditest ja toetusvormidest; Õppematerjalid, autorikaitse (plagiarism checkerit) ja Creative Commons; Õppematerjalide hindamismudelid (Rubrics). Probleemõpe ja rühmatöö võrgupõhises keskkonnas; Õpiprojektid; Autorikaitse ja Creative Commons; Sotsiaalsed tarkvarad koostöö arendamisel (docs.google, wordpress.com). Iseseisva tööna koostab tudeng: 1 essee või referaadi valitud artiklite põhjal; küsitlusankeedi oma erialast lähtuvalt; loob ajaveebi vabalt valitud sotsiaalse tarkvara abil; koostab 1 veebipõhise õpiobjekti või töölehe õppijale."
    ["vljund"]=>
    string(819) "Üliõpilane: Oskab koostada veebipõhiseid juhendeid, teste, tagasiside küsimustikke vastavalt valitud õppimismetoodikale ja neid publitseerida internetis; Teab ja järgib korrektselt kujundatud esitlusnõudeid ning allikatele viitamist; Tunneb vabavaralisi interaktiivseid õpiprogramme ja õppematerjalidega seonduvaid andmebaase; Järgib intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid, võitleb teadlikult plagieerimise vastu; Reflekteerib oma tegevust läbi e-portfoolio või ajaveebi püstitades eesmärke oma professionaalse arengu toetamiseks; Suudab kavandada ja organiseerida õppetööd võrgupõhistes õpikeskkondades; On valmis koostama õpiprojekte, tunneb aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat integreerides seda aineõppesse; Teab ja rakendab rühmatöö erinevaid hindamiskriteeriume."
  }
  [4460]=>
  object(stdClass)#4461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda ülevaade õppematerjalide koostamise põhimõtetest. Kujundada oskusi õppematerjalide valimiseks, kohandamiseks ja koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Õppevahendite ja -materjalide koostamise ja rakendamise põhimõtted, sh HEV õppijatega arvestamine. Õppematerjali struktuur. Autoriõigus. Aktiivõppe meetodite rakendamise võimalusi õppematerjali koostamisel. Akustiline ja visuaalne lisamaterjal, selle rakendamise võimalusi. IKT vahendite kasutamine õppevahenditena."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Üliõpilane - tunneb õppematerjalide koostamise põhilisi nõudmisi ja oskab neid rakendada õppematerjali koostamisel; - oskab valida sobivat materjali ning oma valikut põhjendada ja kriitiliselt analüüsida; - oskab õppematerjali koostamisel kasutada IKT vahendeid; - oskab võrrelda omakoostatud õppematerjali vastavate aineõpikute, töövihikute ja teiste lisamaterjalidega."
  }
  [4461]=>
  object(stdClass)#4462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7018"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Hindamisvorm arvestus. Sisaldab kirjalikku testi teooria osast ning kohustulike praktikumide üldhinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Pöörata õpetajate tähelepanu hääleaparaadile, selle korrashoiu vajadusele. Õpetada spetsiifilisi võtteid, et oma häält terve hoida, kontrollida ja võimalikult suure kasuteguriga kasutada. Õpetada õpetajat ennast kuulama, hindama oma hääle võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Kuidas hääl tekib ja töötab. Stress ja õpetaja stress. Uni, isikupärasus, kehahoid, müra, ruumi akustika. Hingamine. Häälehügieeni nõuded. Mõtestatud kõne ja selle kasutamine. Artikulatsioon, intonatsioon, hääle diapasoon. Kuidas saab õpetaja end aidata. Kuidas häält koolitada ja ravida. Aleksander-tehnika tutvustamine, venitusharjutused Ühised videoharjutused järgmisetel valikulistel teemadel -spontaanne kõne; kõnehääl; presentatsioon; töökeskkond ja nende rühmaanalüüse."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Õpilane oskab analüüsida oma hääleaparaadi eripära, teab oma nõrku kohti, tunneb elementaarseid ravivõtteid, ohumärke ja häälehügieeni aluseid. Teab, millised füüsilised harjutused on tema häälele kasulikud. On võimeline kontrollima oma hääle-ja keelekasutust."
  }
  [4462]=>
  object(stdClass)#4463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Esmase valmiduse kujunemine kvalitatiivsete uuringute läbiviimiseks. Vajalike teadmiste omandamine erinevate kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamiseks. Praktilised oskused, mis seonduvad kvalitatiivse uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
    ["sisu"]=>
    string(697) "Kvalitatiivse uurimisviisi olemus (ontoloogia, epistemoloogia, metodoloogia) ja eesmärgid. Fenomenoloogiline, etnograafiline, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, juhtumiuuring, tegevusuuring. Õpetaja kui uurija. Kvalitatiivse uurimistöö ülesehitus. Andmekogumine ja andmeanalüüs kvalitatiivses strateegias. Erinevad andmekogumis- (intervjuu, vaatlus, dokumendid) ja analüüsimeetodid (kontentanalüüs, teoreetiline kodeerimine, diskursusanalüüs). Kvalitatiivse uuringu kvaliteedi kriteeriumid. Iseseisva tööna töö teaduskirjandusega; varasemate magistritööde analüüs,; ühe andmekogumis- ja analüüsimeetodi praktiline harjutus; oma uurimiskava tutvustamine"
    ["vljund"]=>
    string(264) "Kujuneb esmane valmidus kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks. Omandatakse teadmised kvalitatiivse uurimistöö kavandamiseks ja elluviimiseks Kujunevad praktilised oskused, mis seonduvad kvalitatiivse uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
  }
  [4463]=>
  object(stdClass)#4464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Magistritöö ja selle avalik väitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Luua võimalused magistritöö koostamiseks ja avalikuks kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Magistritöö kui iseseisva uurimuse koostamine, vormistamine ja esitamine. Magistritöö on teoreetiline, empiiriline või arendusuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Üliõpilane: Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes; Oskab püstitada aktuaalseid ja uudseid uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks; Oskab uurimuse teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kirjalikult esitada vastavalt uurimistöödele esitatavatele nõuetele; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4464]=>
  object(stdClass)#4465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(426) "Suuline eksam. Üliõpilase-õppejõu suulise dialoogi jooksul võivad tulla kõneks kõik loengutes ning kohustuslikus kirjanduses käsitletud teemad (konkreetse vestlusteema saab üliõpilane juhuslikkuse põhimõttel ise nn eksamipiletit valides). Eksamil väärtustatakse eriti suutlikkust diskuteerida, iseseisvalt mõelda, mõtteid sünteesida, ideid analüüsida, põhjendada ja teha loetust järeldusi, interpreteerida"
    ["eesmrk"]=>
    string(717) "Õppeainega taotletavateks eesmärkideks on, et üliõpilased õpiks: Seostama filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia uurimisobjektiks olevat nn abstraktset ning võimalikku inimest tegeliku empiirilise inimesega; Tundma elustiili kui konstrukti ja fenomeni, noortekultuure kui elustiili väljendusi; Tundma eri vaatenurki nii noorte sotsialiseerumisprotsessidele ühiskonnas ja koolis kui institutsioonis; kui ka eakate inimeste sotsialiseerumisega seonduvat problemaatikat. Tundma erinevaid käsitusi inimese eluteest, noorsoost kui sellisest ning noorsoosotsioloogilisi mõtlemiskontekste, nendest lähtudes olla suuteline seletama ning interpreteerima noorte elu tänapäeva ühiskonnas ja kirjandusteostes."
    ["sisu"]=>
    string(1070) "Põhilised käsitletavad teemavaldkonnad on järgmised: Noorsugu kui fenomen ja konstrukt ühiskonnas ja koolis eri ajastutel, erilise rõhuasetusega tänapäeva postmodernistlikuks nimetatud maailmas; Kultuurilised noorsoopildid ja noorsooteadvus; Sotsiaal- ja kasvatusteaduslikud noorsooteooriad, noorsoo empiirilisest uurimisest maailmas; Sotsialiseerumine kui fenomen, erinevaid vaatenurki noorte sotsialiseerumisprotsessidele ühiskonnas ja koolis kui institutsioonis; fenomen ’kool kui institutsioon; Elustiil kui konstrukt ja fenomen, noortekultuurid kui elustiilide väljendused. Muusika kui noortekultuure konstitueeriv keskne tegur. Elustiiliuurimusest Heino Liimetsa rajatud Eesti kasvatussotsioloogilises koolkonnas; Loengukursust kuulavate üliõpilaste intersubjektiivselt konstrueeritud noorsookultuuriline enesemääratlus; Inimese elutee uuringud (Ch. Bühler, Eesti uuringud). Modernismi- ja postmodernismiaja vanaduskäsitlused. Eakate sotsialiseerumis- problemaatika, kasvatus eakatele; Ilukirjandus kui kasvatussotsioloogilise uurimistöö objekt."
    ["vljund"]=>
    string(597) "Kursuse läbinud üliõpilane: Suudab märgata ja mõista nii noorte kui eakate sotsialiseerumisprotsessi mitmetahulisust ja vastuolulisust; Tunneb noorsooteooriaid ning maailmas tehtud olulisemaid noorsoosotsioloogilisi uurimusi; Tunneb elustiiliproblemaatikat ning noorsookultuure kui elustiilide väljendusi; Oskab analüüsida kooli kui institutsiooni kasvatussotsioloogilisest vaatepunktist; Tunneb kasvatussotsioloogilisi eluteeuuringuid, vanaduskäsitlusi; Suudab analüüsida iseendale ja kaasüliõpilastele iseloomulikke elustiile ning neid interpreteerida, lähtudes noorsooteooriatest."
  }
  [4465]=>
  object(stdClass)#4466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua arusaam tänapäevase haridussotsioloogia ja -poliitka uurimisvaldkondadest, probleemidest ja tulemustest, analüüsida Eesti hariduse olulisi sotsioloogilisi ja poliitilisi probleeme ja arenguid."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Aine annab ülevaate haridussotsioloogia ja hariduspoliitika olemusest ja instrumentidest. Käsitlemist leiavad sellised haridussotsioloogia ja -poliitika teemad nagu juurdepääs haridusele, hariduse mõju ja ühiskondlik tähendus, hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine, hariduspoliitika arengud. Seminarides analüüsitakse Eesti haridust rahvusvahelises võrdluses ning käsitletakse sellest johtuvaid hariduspoliitilisi valikuid."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Haridussotsioloogia ja -poliitika terminoloogia ja uurimissuundade tundmine, oskus interpreteerida rahvusvahelisi võrdlusandmeid ja tõlgendada hariduspoliitilisi arenguid."
  }
  [4466]=>
  object(stdClass)#4467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7023"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus. Magistritöö projekt, selle kaitsmine, põhjendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Luua võimalus praktiliste pädevuste kujunemiseks teadusliku uurimistöö koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Uurimistöö koostamise alused praktilises teostuses. Metodoloogilised valikud. Teema piiritlemine ja probleemi püstitamine. Kirjanduse leidmine andmebaasidest ja töö kirjandusega. Teoreetilise raamistiku loomine uurimistööle. Uurimismeetodi valik. Uurimisprotseduurid. Teadusteksti kirjutamine. Teadusartikli formaat."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Üliõpilane orienteerub uurimistöö koostamise põhialustes: Suudab iseseisvalt leida teoreetilisi allikaid; Suudab luua teoreetilise raamistiku uurimistööle; Orienteerub uurimismeetodites ning suudab leida sobiva meetodi vastavuses omaenese uurimiseesmärkidega; Esitab algse uurimistöö kava kontseptuaalse referaadina."
  }
  [4467]=>
  object(stdClass)#4468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7024"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Pass-fail assessment."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Teoreetilise ja praktilise toetuse saamine magistritöö valmimisel. Ainealaste ja uurimistöö alaste teadmiste rakendamine konkreetse uurimisprojekti kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(146) "Magistritöö kavandamine ja selle läbiviimise üksikute etappide reflekteerimine, vastastikuse tagasiside andmine üksteise uurimisprojektidele."
    ["vljund"]=>
    string(521) "Uurimistöö alaste teadmiste ja vilumuste rakendumine konkreetse uurimisprojekti raames. Õppija oskab kavandada uurimisprojekti empiirilise osa vastavuses metoodikaseminaris koostatud kontseptuaalse raamistikuga ja läbi viia uurimisprotseduure: suudab leida selleks tuge erialakirjandusest, oskab valida oma uuringuks sobiva metoodilise lahenduse ja omandab kogemused metoodika kasutamiseks, omandab oma uuringu jaoks sobivad andmetöötlusviisid ja oskuse uurimistulemusi konkreetse uurimisteema valguses tõlgendada."
  }
  [4468]=>
  object(stdClass)#4469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7026"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Luua eeldused saamaks võrdlevas vormis uusi teadmisi kasvatuskeskkonnast, kasvatuskultuurist, -eesmärkidest ja prioriteetidest erinevates ajaperioodides ja erinevates kultuurides. Toetada seoste loomise võrdlemise ja ühiste joonte leidmise oskust ning suunata sügavuti uurima üht või teist kasvatusaspekti läbivalt ajas ja ruumis."
    ["sisu"]=>
    string(653) "Loodusinimene, kirjutaja inimene(Egiptus, Sumer), seaduse inimene (Vana-Heebrea), kangelane ja kodanik (antiikkultuur). Keskaja inimese maailmamudelid ja kiriku korraldav ning hariv roll kasvatuses. Seisuslik kasvatus. Seisusliku kasvatuse eetilised alused. Renessansi uus inimene. Humanistlik kasvatus. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõjud Euroopa kasvatuses. Martin Lutheri uus perekonnamudel. Naise positsiooni ja õiguste muutumine. Idamaade klassikalised kasvatusmudelid – Hiina, India, Jaapan ja Koraani maad. Hiina klassikaline ametnik, jaapani samurai ja geiśa, india Manu seadused kasvatuses. Joogid. Moslemite kasvatustraditsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Üliõpilane omab faktiteadmisi, teadmisi kasvatusajaloo ja –kultuuri põhilistest sõlmpunktidest,; oskab võrrelda üksikuid kultuure ja kasvatusprobleeme nendes kultuurides; seostab sarnaseid nähtusi erinevates aegruumides; suudab leida sarnaseid jooni Ida ja Lääne kasvatusajaloos; tunneb olulisemaid tuumtekste (Piibel, Koraan, Talmud)"
  }
  [4469]=>
  object(stdClass)#4470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7027"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(531) "1) Õppida tundma ning mõistma filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia põhiprobleemistikku, mis piirneb küsimusega – kes ning mis on inimene? 2) Luua transdistsiplinaarne käsitus inimesest, kasutades sel eesmärgil loengukursuses ka mitteverbaalseid tekste ning narratiive – muusikakeelseid tekste, tõlgendades neid sealjuures verbaalselt muusikasemiootilistest vaatepunktidest (Tarasti, Gasparow) 3.) Aidata inimese kasvatusteaduslikul ning pedagoogilisel mõtlemisel väljuda ta argiolemisega piiritletud raamidest."
    ["sisu"]=>
    string(1972) "Filosoofiline ja pedagoogiline antropoloogia inimeseks olemisega seonduvatest põhifenomenidest – inimese iseendaks saamine, inimese “Mina” ning “Mitte-Mina”, identsus ja diferentsus, olemise ajalisus ning ruumilisus, mina-olensus (Ichbinheit): mõistuslikkus ning mina-tunne, mina-olensuse esteetiline dimensioon, kasvatus ning õppimine kui ontoloogilised probleemid. F.Nietzsche filosoofia kui Eesti kasvatusteadusliku mõtlemise lähtealus. Inimese iseendaks saamise probleem filosoofias (Aristoteles, Leibniz, Nietzsche). “Mina” kui ruumajaline konstrukt. Subjektsuse filosoofilised käsitlused (Zima). Postmodernistliku aja inimene – homo ludens. Mängulisus ja mängurlus. ”Mina” kui maskide diferents. Naerev ja nuttev mask. Naermise, naeratamise ja nutmise antropoloogia. U.Eco ja W.A.Mozarti naermine. Identiteedi ja diferentsi filosoofia (Lyotard, Heidegger, Deleuze, Adorno, Derrida, Arvo Pärt). Hermeetiline mõtlemine. Kasvatus kui inimese ja olemise diferents (A.Liimets). Inimese aja ajalikkus (Augustinus, Heidegger). Kronos ja kairos. Surm ja enesetapp kui metafüüsilised probleemid. Pedagoogiline enesetapp. Antropofugaalne mõtlemine (Cioran, Chopin, Schubert). Ruumi, koha ja kodu antropoloogia (Bollnow). Aja ja ruumi transformatsioonid – kasvatusfilosoofiline ja kasvatusteaduslik kronotopoloogia. Mina-olensus kui inimese singulaarse olemisviisi väljendus. Mina-tunne (L.Binswanger, M.Frank). Inimese keha kui olemisruum. Häda mõistuse pärast. Mõistuse kriitikate probleem kasvatusteaduslikust vaatepunktist. Transversaalse mõistuse käsitlus (Welsch). Aporeetiline mõtlemine (Zenon, Derrida). Õppimine kui teadvele tulemine oleva vaikivast vaikolemisest. Õppiv inimene kui ise end piiritlev piirilolev piiritu mälu, kui liminaliteedis iseennast kohtav Ise-Maailm. Inimene kui limes (A.Liimets). Antropoloogilise Teise probleem (Sartre, Levinas, Buber). Pilk kui fenomen. Vabaduse vargus. Vaikiv ja lobisev inimen"
    ["vljund"]=>
    string(322) "Orienteerumine vastavas kirjanduses ning oskus analüüsida ning interpreteerida inimest kui sellist tundmaõpitud teoreetiliste kontekstide piires; oskus integreerida ning sünteesida omavahel erinevatesse mõtlemisparadigmadesse kuuluvaid ideid; oskus vaadata maailmale ning inimesele mittetavapärastest vaatenurkadest."
  }
  [4470]=>
  object(stdClass)#4471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Anda süsteemne ülevaade Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte tähtsamatest sündmustest, väljapaistvamate pedagoogide tegevusest. Õpetada võrdlema ja analüüsima pedagoogilisi nähtusi arenguprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Eesti rahvapedagoogika. Eesti kool 13.-15.sajandil. Kristlik kasvatusmudel. Reformatsiooni mõju koolile ja kirjaoskusele Eestis. J.A.Comeniuse tähtsus. B.G.Forseliuse tegevus. Muutused metoodikas. Valgustusideede levik ja esimesed estofiilid (A.W.Hupel, O.W.Masing jt.) Kooli ja õpetamise areng 18.sajandil. Tartu Ülikooli taasavamine, talurahvaseadused koolidest ja koolikohustusest. J.V.Jannseni ja C.R.Jakobsoni pedagoogiline tegevus. Eesti kooli areng ärkamisajal. Kihelkonnakoolid. Aleksandrikooli liikumine.Venestamine. Ministeeriumikoolid. Pedagoogiline mõte 20.saj. algul. P.Põld. Eesti Vabariigi koolisüsteem ja pedagoogilise mõtte areng. J. Käis. Nõukogudeaegne kool. H. Liimetsa pedagoogilised ideed. I.Unt, J.Orn, I.Kraav jt. Pedagoogiline perioodika"
    ["vljund"]=>
    string(166) "Magistrant tunneb olulisi sündmusi ja pedagoogika suurkujusid. Oskab analüüsida ja võrrelda eri perioode ning osab näha eesti kooli arengut tänapäevani välja."
  }
  [4471]=>
  object(stdClass)#4472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7029"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Luua pilt kasvatuse väärtuselisest olemusest ja tänapäevasest väärtuskasvatuse problemaatikast, tutvustada erinevaid väärtuskasvatuse koolkondi ning harjutada väärtuskonfliktide praktilist lahendamist, valmistades noori ette koolitegelikkuse vastuoludega kohtumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1003) "Väärtustegelikkus objektiivse ja subjektiivse reaalsusena. Kasvatus kui inimese arengu vääristamine. Kasvatuse väärtuseline olemus ja väärtuste avaldumine kasvatuses. Väärtusmaailma kujunemine maailmavaatelise arenguprotsessina. Eetika, moraal ja norm kui väärtuskategooriad. Väärtuskasvatus ja selle erinevad käsitlused. Tänane väärtuskeskkond (väärtuste kriis, väärtuseline pluralism ja relativism) ja väärtuskasvatuse ülesandeid. Erinevaid koolkondi väärtuskasvatuses: kognitiivne, afektiivne ja tegevuslik suund. Filosoofia lastele. Kool kui väärtuskeskkond. Indoktrinatsiooni probleem kasvatuses. Eetika koht ja tähendus kutsealases teadvuses. Väärtusteadvus. Vastutuse ja kohustuse eetika. Kasvatussuhe ja selle eetiline olemus. Vastastikune mõistmine, avatus, usaldus ja distants kui kasvatussuhte tunnusjooned. Pedagoogiline armastus. Dialoogiline suhe tegelikkusse. Õnnelikkuse ja hea elu problemaatika kui tänase väärtuskasvatuse uuesti avastatud impulsid."
    ["vljund"]=>
    string(537) "Õppija saab algteadmised väärtusi puudutavast mõistestikust ja problemaatikast; Õppija teadvustab väärtuste suunavat rolli kasvatusprotsessis ja tajub nende kohalolekut erinevates situatsioonides; Õppija teadvustab tänase väärtustegelikkuse komplitseeritust ja suudab selles määratleda omaenese väärtusmaailma; Õppija suudab tajuda kooli väärtuskeskkonnana ning leida viise õpilaste suunamiseks oma väärtusmaailma loomisel; Õppija teadvustab täiskasvanu rolli ja võimalusi laste väärtustegelikkuse kujundamisel."
  }
  [4472]=>
  object(stdClass)#4473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindamisvorm eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Anda ülevaade kasvatus- ja hariduloost erinevatel ajalooperioodidel. Kinnistada olulised faktid ja mõisted. Õpetada nägema seoseid üksikute pedagoogiliste sündmuste, isikute tegevuse ja pedagoogilise mõtte arengu ning üldiste ühiskonna arengujoonte, poliitiliste ja kultuuriliste sündmuste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Aine põhiteemad: Kasvatus muistsetes idamaades –kirjutaja inimene. Juutide kasvatustradistsioonid. Antiikaja kastatusalused. Seisuslik kasvatus keskajal ja kristlase kasvatus. „Domostroi” kasvatusalusena. Renessansi uus inimene. Erasmus kasvatusest. Kõlbluskasvatuse põhijooni. Perekond ja naise seisund erinevates kultuurides. Sõda ja rahu kasvatuses."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Õppijad teavad olulisi kasvatusprobleeme ja prioriteete erinevatel ajaperioodidel ning oskavad neid võrrelda. Oskavad seostada ja iseloomustada sündmuste ja nähtuste põhjuseid ja tagajärgi. Oskavad jälgida üksikute kasvatusaspektide arengut läbi aja (füüsiline, esteetiline, vaimne kasvatus erikultuurides)."
  }
  [4473]=>
  object(stdClass)#4474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(291) "Üks rühmatöö (IKT-põhine ainetevaheline õpiprojekt, tutvustus esitlusena IVAs; kolm individuaalset tööd (ainealane veebileht, arvutiklassis toimuva tunni ainekava, õpilase tööjuhend koos enesekontrollitestiga); osaluse aktiivsusest võrgufoorumis ja teadmiste kontrolltestist IVAs"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Luua eeldused haridustehnoloogiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(684) "Antud aine käigus õpitakse koostama juhendeid, kuhu on kaasatud internet kui ka IKT-vahendid, veebis leiduvate õppematerjalide analüüsimine ja hindamine (Rubrics), hea esitluse põhimõtted ja oma esitluse või õpiobjekti koostamine, interaktiivsete töölehtede (PuzzleMaker, Worksheet Generator, Comic Creator) loomine, isiklike tööde publitseerimine internetis, interaktiivsete testide koostamine Hot Potatoes programmiga, esmatutvus ankeetide/küsitluste/kontrolltööde koostamisvõimalustega veebikeskkonnas eFormular, uusmeedia-blogid, sotsiaalne tarkvara (docs.google, wiki). Õppetöö on jaotatud e-õppekeskkonna IVA ja auditoorse töö vahel vastavalt: 25% ja 75%."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Üliõpilane: Oskab koostada individuaalset digitaalne e-portfooliot, mis sisaldab enesetutvustust linkide kogu, arvutipõhise ainetunni tunnikava koos erinevate õpilast aktiveerivate meetoditega; Oskab koostada tööjuhendeid, mis sisaldab 2 interaktiivset töölehte valitud õppeaine kohta ja õppeainekeskne ning kasvatusväärtusi edastav õpiprojekti, milles on rakendatud kaasaegseid IKT võimalusi."
  }
  [4474]=>
  object(stdClass)#4475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Avardada vaadet vaatlusele kui teadmiste alusele ja tähenduste avardamise viisile; süvendada üliõpilase vaatlusvõimet, vaatlustulemuste analüüsi ja interpreteerimise võimet; toetada enese- ja loodus- ning pedagoogilise vaatluse filosoofilise mõtestamise võime kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Vaade vaatlusele kui teadmiste alusele ja tähenduste avardamise viisile. Erinevat liiki praktilise vaatluskogemuse (pedagoogiline vaatlus, enesevaatlus, loodus(objekti) vaatlus) mitmetahuline mõtestamine ja üldistamine Kogemine ja kogemus, personaalne ning kollektiivne refleksioon, teoreetilis-praktiline ja filosoofiline vaatluse käsit(l)us. Teaduslik vaatlus, vaatlus positivistlikus paradigmas. Kunsti-põhine vaatlus (uuring ja tunnetus). Vaatlus goetheanistlikus teadusparadigmas. Vaatluse kasutamisest õppeprotsessis ja enesearenduses."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Üliõpilane: Tunneb ontoloogia põhimõisteid, mõistab erinevate vaatlusviiside tunnetuslikku eripära; Orienteerub erinevates vaatlusmeetodites ja suudab mõningaid neist põhjendatult kasutada enesearenduses ja pedagoogilises töös; Suudab analüüsida vaatlustulemusi, reflekteerida vaatlusprotsessi."
  }
  [4475]=>
  object(stdClass)#4476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Eksam (kooliarenduse või pedagoogiline projekt, mis näitab põhimõistestikuga opereerimise ja mõttetalgumeetodi kasutamise suutlikkust; enese- ning kaaslasanalüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Pakkuda aluseid individuaalset ja kollektiivset mõttetegevust toetavate meetodite mõistmiseks ja rakendamiseks õppeasutuse kontekstis. Võimaldada tutvuda teadmusringluse ja teadmusloome aluste ning erinevate meetoditega. Võimaldada omandada mõttetalgumeetodi alused ja praktiseerida neid reaalses ja virtuaalses arengukeskkonnas. Anda impulsse visiooniks, milline võiks kool ja õppimine olla."
    ["sisu"]=>
    string(565) "Teadmusjuhtimise ideestik ja peamised mudelid. Teadmusjuhtimise ja organisatsiooni arengu- ning kultuurikäsitlus. Neli teadmusloome kultuuri. Kooli, haridusasutuse ja õppekeskkonna eripära teadmusjuhtimise ja teadmusloome seisukohast. Teadmusringluse ja teadmusloome meetodid ning nende kasutusvõimalused. Mõttetalgumeetodi teoreetilised (sotsiaal-psühholoogilised ja grupidünaamilised) alused. Mõttetalgumeetodi variatsioone ja konkreetseid mudeleid. Teadmusloome praktika mõttetalgumeetodite kasutamisega silmast-silma ja virtuaalses koostöökeskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane: Tunneb teadmusloome ja teadmusringluse põhimõisteid ja teooriat; Orienteerub erinevates teadmusloome meetodites ja suudab mõningaid neist põhjendatult kasutada kooliarenduses ja õppetöös; Mõistab mõttetalgumeetodi teaduslikke aluseid ja suudab kavandada lihtsamaid mõttetalguid; On omandanud lühi- ja pikaajaliseks koostööks vajaliku kultuuri, väärtushoiakud, tehnoloogia kasutamise oskuse."
  }
  [4476]=>
  object(stdClass)#4477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7034"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Suuline eksam toimub dialoogi vormis õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(565) "Antud kursusega on seadnud õppejõud eesmärkideks: 1)anda ülevaade sellest, kuidas on käsitatud ja mõistetud last kui sellist filosoofia ajaloos; 2)analüüsida lastekirjanduse tähtteoseid nendes peituva lastefilosoofia vaatenurgast; 3)arutleda selle üle, kuidas suunata lapsi esitama filosoofilisi küsimusi ning mõtestama maailma ja iseenda olemist filosoofiliselt; 4)õppida analüüsima lastefilosoofiat ehk laste poolt esitatavaid filosoofilisi mõtteid; 5)üliõpilastel võimaldada saada nn elavaid kogemusi filosoofilisest mõtlemisest koos lastega."
    ["sisu"]=>
    string(1308) "Kursuse temaatika koondub kolme põhilise keskustuse ümber: a) laps kui selline ja lapselikkus filosoofias; lastefilosoofia (laste)kirjanduses, b) filosoof kui laps, b) laps kui filosoof. Käsitletavad teemad on järgmised: 1) Mis on filosoofia ja filosoofiline mõtlemine – erinevatest tähendustest ja käsitustest. Kasvatusmõtlemise ja filosoofilise mõtlemise seostest ja erinevustest. 2) Laps kui selline filosoofias – erinevaid käsitlusi (nt laps kui mängiv Jumal; kui mittetäiuslik, rumal ja patune; kui poeetiline süüdimatus; kui vastutusega seonduv objekt; kui vääristatu jt). 3) Filosoof kui laps ehk filosoofide „lapselikest“ küsimustest, tuginedes näidetele filosoofia ajaloost. 4) Lastefilosoofia ilukirjanduses – analüüsitakse peamiselt Astrid Lindgreni ning Tove Janssoni teoseid. 5) Filosoofilisest mõtlemisest koos lastega ja selle suunamisest -vastavatest kogemustest Rahvusvahelise Lastefilosoofia Ühingu (keskusega Austrias Grazis) materjalidele tuginedes. 6) Pakutakse erinevaid võimalusi saada „elavaid“ kogemusi filosoofilisest mõtlemisest koos lastega ja teadmisi selle protsessi suunamisest. 7) Laste filosoofilise mõtlemise mõjutamisest lastele kirjutatud muusika ja luule abil – teoreetiline lähenemine ja saadakse praktilisi vastavaid kogemusi."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Kursuse lõppedes üliõpilane: 1)tunneb erinevaid käsitlusi lapsest kui sellisest filosoofias; 2)oskab piiritleda filosoofilist mõtlemist ja küsimist; 3)oskab analüüsida (laste)kirjandust lastefilosoofia vaatepunktist; 4)tunneb etteantud piirides lastele kirjutatud muusikat ja luulet ning võimalusi nende kaudu mõjutada laste filosoofilist mõtlemist; 5)tunneb erinevaid võimalusi, kuidas osaleda koos lastega filosoofilise mõtlemise protsessis.ning kuidas seda protsessi suunata"
  }
  [4477]=>
  object(stdClass)#4478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7035"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Omandada teadmised, oskused ja valmisolek uuringute kavandamiseks ja läbiviimiseks, juhendamiseks ning uurimistulemuste rakendamiseks oma töös. Õppida tundma peamisi andmekogumis- ja analüüsimeetodeid kvalitatiivsetes ja kvantitatiivsetes uuringutes."
    ["sisu"]=>
    string(870) "Ülevaade teadusliku uurimistöö sisust ja korraldusest (hüpoteesid ja muutujad, skaalad ja hindamine, uuringu läbiviimine, uurimistulemuste töötlemine, analüüs ja usaldusväärsus, tulemuste esitamine ja rakendamine). Erinevad kasvatusteaduslikud uuringud ja nende stiilid. Uurimuse kavandamine: metodoloogilised lähenemised, probleemi formuleerimine, eesmärgipüstitus ning uurimisülesanded. Töö erialakirjandusega. Uurimisandmete kogumine ja analüüs. Kvalitatiivsed (juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uuring, tegevusuuring, fenomenograafiline uuring, narratiivne uurimus) ja kvantitatiivsed uurimused (eksperimentaalne uurimus, põhjuslik-võrdlev uurimus, kaardistav uurimus: longituud-, ristlõike või retrospektiivne uurimus,). Andmeanalüüs kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uuringutes."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilane: eristab ja võrdleb erinevaid haridusuuringute stiile; suudab leida ja töötada teemale vastava erialakirjandusega; oskab kavandada ja läbi viia kasvatusteaduslikke uuringuid kasutades tänapäevaseid uurimismeetodeid; oskab välja töötada oma uurimuse strateegia; oskab kriitiliselt hinnata infot/allikaid ning eristada teaduslikku lähenemist tavamõtlemisest."
  }
  [4478]=>
  object(stdClass)#4479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7036"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(588) "Suunata õppijad teadvustama ja märkama, et ühiskond on konstrukt kahe sugupoole erinevast tegelikkusest ning positsioneerumisest. Tutvustada soolisusega seotud põhimõistestikku ja teoreetilisi kontseptsioone haridusproblemaatika kontekstis. Avada haridusinstitutsioonide tavapäraste praktikate toime soostereotüüpide taastootmisel ja juhtida analüüsima nende tagajärgi. Tutvustada võimalusi sootundlikuks pedagoogikaks. Suunata õppijad märkama ja analüüsima omaenese eluajaloo soolisusega seotud aspekte ja reflekteerima oma vastavat tegevust pedagoogilistes protsessides."
    ["sisu"]=>
    string(1609) "Soolisus kui fundamentaalne kategooria ühiskondade kultuurilises ja sotsiaalses tegelikkuses nii ajalooliselt kui nüüdisajal. Bioloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline sugu. Erinevad soolisuse käsitlused essentsialistlikust konstruktivistlikuni ning nende ajalooline kujunemine. Sugu postindustriaalses ühiskonnas: rerformatiivsus, intersektsionaalsus, seksuaalsuse uued tõlgendused. Soolisusest märgistatud väärtustegelikkus ja asümmeetrilised võimusuhted. Võrdõiguslikkus kui eesmärk ja probleem. Maskuliinsus ja feminiinsus kui soostereotüüpide lähted. Feminism ja soouuringud ning nende integratiivne eri valdkondi siduv iseloom. Soouuringute hariduse ja kasvatusega seotud diskursused ja soouuringute klassikud. Soostereotüüpide konstruktsioon läbi elupraktikate. Sooline kasvatus perekonnas. Soouurijate vaateid ema rollile. Haridusideoloogiate ja haridusinstitutsioonide roll soolisuse konstruktsioonis ning soolisuse toime haridusinstitutsioonidele - ajaloolisest vaatest tänapäevani. Lasteaed, kool ja sugupool: soorollide konstruktsioon erinevates haridusastmetes. Tüdrukute õigu(setu)sest poiste probleemideni: uuringud, arengud ja kogemused maailmast (Skandinaaviamaad ja Inglismaa). Haridussüsteemi feminiseerumine ja poiste väljalangevus. Usin hästi õppiv tüdruk - kas soovitud fenomen või probleem? Mees- ja naisõpetaja koolis. Varjatud soostereotüübid õppevahendites. Sooline vägivald koolis.Eesti haridussüsteemiga seotud uuringute tulemused ja uuringuvajadused. Võimalused teadlikuks sooliseks kasvatuseks. Feministlik pedagoogika. Sootundlik pedagoogika."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Üliõpilane: omab ülevaadet nüüdisaegse soolisusega seotud haridusdiskursuse peamistest teooriatest ja teemaarendustest; suudab märgata ja kirjeldada soolisusega seotud probleeme kasvatuses ja hariduses; suudab analüüsida soolisusega seotud probleeme Eesti kasvatustegelikkuses; suudab reflekteerida õpetaja ja iseenese kui tulevase pedagoogi tegevust soolisuse konstrueerimisel; tunneb pedagoogilisi printsiipe ja abinõusid soostereotüüpide destruktiivse mõju vähendamisel ja mitmekesiste sooliste identeetide arendamisel."
  }
  [4479]=>
  object(stdClass)#4480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7037"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Reflekteerida haridusinstitutsioonides toimuvat omandatud teadmiste ja oskuste baasilt, analüüsides seda õppida tunnetama teoreetiliste kontseptsioonide esinemist paktikas"
    ["sisu"]=>
    string(273) "Üliõpilane tegutseb töövarjuna või osaleb õppe-kasvatusprotsessis oma huvidele ja professionaalse arengu eesmärkidele vastavas asutuses. Tegevus eesmärgistatakse, fikseeritakse tegevusprotsess ning reflekteeeritakse seostatuna õppekava ja oma personaalse arenguga."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane teadvustab teoreetilis-praktiliste teadmiste rolli haridus-, kasvatustegelikkuses, suudab analüüsida juhendaja ja iseenese tegevust ning seda reflekteerida, oskab käsitleda praktikaprotsessi kui osalus- või tegevusuuringut."
  }
  [4480]=>
  object(stdClass)#4481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7038"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua võimalus õppekavateooriate olemuse ja olulisuse mõistmiseks ning kujundada oskus analüüsida hariduspoliitika teoreetilist tausta õppekavade arendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Õppekavateooriad, nende kujunemise alused ja sisu. Õppekavateooria intellektuaalne ajalugu: Currere, Didactik. Õppekavateooria ja hariduspoliitiliste suundumuste omavahelised seosed."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Üliõpilane: - omab arusaama õppekavateooriate kujunemisest ja sisust; - demonstreerib süvendatud teadmisi õppekavateooria ja hariduspoliitika vaheliste seoste analüüsimisel. - mõistab õppekavateooria olulisusest tänapäeva haridustegelikkuses."
  }
  [4481]=>
  object(stdClass)#4482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAK7039"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Eksam (mapieksam) Eksam sooritatakse mapieksamina kaaslase ja enesehindamise kombinatsioonina. Arvestatakse üliõpilase tegevust aineõpingute vältel tervikuna. Õppetöös osalemine on nõutav."
    ["eesmrk"]=>
    string(468) "Aines on seatud eesmärgiks anda ülevaade õppiva organisatsiooni ja muutuste juhtimise teoreetilistest alustest haridusasutuse spetsiifikast lähtudes ning kujundada võimekus analüüsida õpetajat, haridusasutust, õpikeskkonda ja õppeprotsessi õppiva organisatsiooni kategooriatest lähtuvalt. Läbivalt toimub teoreetiliste teadmiste seostamine praktikaga, et luua võimekus teoreetilisi teadmisi tulemuslikult kasutada muutuste juhtimisel reaalses keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(789) "Õppiva organisatsiooni käsitlused, põhikategooriad ja –valdkonnad. Muutuste juhtimise põhiprintsiibid. Organisatsioonikultuuri erinevad käsitlused. Organisatsioonikultuuri koht muutuste juhtimisel ja selle kujundamine. Õppiva organisatsiooni põhikategooriate praktiline rakendamine haridusasutuses muutuste juhtimisel. Eneseanalüüsi koht isikliku meisterlikkuse kujundamisel. Ühtsete inim- ja õpikäsitluste olulisus visioonide kujundamisel haridusasutuses. Mõttemudelitega töötamine muutuste juhtimisel. Meeskonnaõpe ning –meetodid teadmusjuhtimise ja teadmusloome tähenduses. Süsteemse mõtlemise arendamine. Haridusmuutused Eestis ning kooli- ja õppekavaarendus õppiva organisatsiooni vaates. Haridussotsioloogiline dimensioon muutuste juhtimisel haridusasutuses."
    ["vljund"]=>
    string(882) "Õppega taotletakse, et üliõpilane omandaks igapäevatööks ja organisatsiooni arenduses osalemiseks piisava arusaama kooli kui õppiva organisatsiooni toimimisest. Kursuse tulemusena üliõpilane: • omab positiivset hoiakut organisatsioonis õppimise ja teadmusloomes osalemise suhtes; • omab ülevaadet õppiva organisatsiooni ja muutuste juhtimise teoreetilistest ja rakenduslikest aspektidest haridusvaldkonnas; • oskab analüüsida haridusasutuse ja selle üksikute elementide toimimist lähtuvalt õppiva organisatsiooni kategooriatest. • suudab näha õppiva organisatsiooni põhiprintsiipide rakendamisvõimalusi nii haridusasutuse, õpperühma, õppeprotsessi kontekstis ning omab valmisolekut neid teadlikult kasutada ja arendada muutuste juhtimisel. • oskab jälgida, mõtestada ja reflekteerida õppeprotsessi erinevatel tasanditel lähtuvalt eesmärkidest."
  }
  [4482]=>
  object(stdClass)#4483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL6001"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Hindamisvorm - eksam. Eksami tulemuse moodustavad testid, kahe essee ja seminari hinnete ja hinnangute koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Kursuse eesmärk on luua üliõpilastele alused teadmiste ja oskuste kujunemiseks õpetamise ja kasvatamise toimetulekuks mitmekultuurilises õpikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(1336) "Mitmekultuurilisusega seotud terminoloogia ja mõisted. Mõistete test (september). Kultuur ja identiteet. Kultuur hoiakute kujundajana. Kultuuridevahelised erinevused. Kultuurilised stereotüübid. Kultuur kui kutse dialoogile. Kultuuridevaheline kommunikatsioon ühiskonnas. Integratsiooni paradigmade arengufaasid Eestis. Sotsialiseerimise protsess kultuuride dialoogi kujundamisel. Kunstid kultuuride kohtumispaigana. Seminar/rühmatöö: tänapäeva Eesti integratsiooni paradigmade kaardistamine (oktoober). Haridus mitmekultuurilises ühiskonnas. Dialoog hariduse vormina. Õpetamise strateegiad mitmerahvuselises õpikeskkonnas (võrdsed õigused heale haridusele: teooria ja tegelikus). Rahvuslik ja rahvusvaheline, kasvatuse väärtus ja väärtuskasvatuse kajastumine õppekirjanduses. (november) Seminar: õppekirjanduse analüüs lähtuvalt mitmekultuurilise õpikeskkonna vajadustest. Mitmekultuurilise hariduse teostamiseks vajalikud ressursid: õpetaja ettevalmistus ja ühiskondlike hoiakute kujundamine. Väärtuskasvatuse väärtus mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Õppekava prioriteedid ja põhimõtted. Eesti kooli valmisolek mitmekultuuriliseks hariduseks. Rühmatöö: mitmekultuurilise klassi/rühma erinevate rahvaste esindajate tutvustamine ning pedagoogilis-psühholoogiliste aspektide analüüs/tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Üliõpilane on kursuse lõpus omandatud teadmiste ja oskuste põhjal suuteline adekvaatselt hindama mitmekultuurilise klassi/rühma väärtusi, vajadusi ja probleeme. Ta oskab töötada ja õpetada mitmekultuurilises klassis ning on valmis ja suudab analüüsida, teha õiged otsused probleemsete õpisituatsioonide ennetamisel ja lahendamisel."
  }
  [4483]=>
  object(stdClass)#4484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Arvestus: 1) Terminoloogia test; 2) Esitlus LAK-õppe tunnist (kavand) ning põhjendus selle õpilaskesksusest. 3) Kaasüliõpilaste tunnikavandite reflekteerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua kogemusõppe kaudu õpetajakoolituse üliõpilastele tingimused teadmiste omandamiseks ja positiivse hoiaku kujundamiseks õpilaskeskse õppeprotsessi loomisse ja selle juhtimisse aine-, keele- ja õpioskuste lõimimisel."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Praktilise suunitlusega kursusel kavandavad ning reflekteerivad üliõpilased lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõttest lähtuvaid tunde ning õpikeskkonda. Üliõpilased analüüsivad enda kui õpiprotsessi kavandaja otsustuspunkte."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Kursuse lõpuks üliõpilane: Teab ainealast põhiterminoloogiat ja oskab seda defineerida; Teab lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest lähtuva õpikeskkonna loomise viise ja võimalusi; Oskab kavandada õpilaskeskset õppeprotsessi ja põhjendada oma valikuid; Oskab kirjeldada aine-, keele- ja õpioskuste lõimimise viise ja tuua rakendamisnäiteid; Oskab reflekteerida kavandatud õpiprotsessi."
  }
  [4484]=>
  object(stdClass)#4485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL6003"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus. Üliõpilane põhjendab materjali valikut ja koostab praktilise tööna vähemalt kaks erinevat õppevahendit."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Kujundada oskusi LAK-õppes kasutatavate materjalide valimiseks, sobitamiseks, adapteerimiseks, koostamiseks, rõhuasetuste püstitamiseks ja keeleõpetuslike ning ainesisu vaheliste seoste analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Õppevahendite ja -materjalide koostamise ja rakendamise põhimõtted, sh HEV vajadustega õppijatega arvestamine. LAK-õppeks sobivate tekstide valik, adapteerimine, rõhuasetused materjalis, ülesanded ja nende koostamise põhimõtted. Tehniliste vahendite eesmärgipärane kasutamine õppevahenditena."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Üliõpilane: Oskab valida sobivat materjali ning oma valikut põhjendada ja kriitiliselt analüüsida; Oskab materjali vajadusel adapteerida ja koostada (praktiline töö); Oskab kasutada LAK-õppes eesmärgipäraselt tehnilisi vahendeid ja õpikeskkondi."
  }
  [4485]=>
  object(stdClass)#4486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7008"
    ["hindamine"]=>
    string(202) "Eksam. Eksam koosneb: Kirjalikust tööst: õppetunni detailne kava (katab väljundi 1 ja 2) Praktilisest sooritusest: videotunnilõigu ettevalmistamine, esitamine ja analüüs (katab väljundi 3 ja 4)."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Toetada õppija valmisolekut vastava kooliea õpilaste ealistest iseärasustest tuleneva õppeprotsessi spetsiifika tundmaõppimiseks ja omandamiseks; Luua võimalused õppetöö/õppeprotsessi planeerimise-, organiseerimise- ning juhtimisoskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Didaktika mõiste, olemus, ringmudel, didaktika seos teiste ainetega. Õpikäsitlused, õppekava teoreetilised alused, õppekava didaktika osana. Didaktika põhi- ja kaasaegsed probleemid, deskriptiivne ja normatiivne didaktika. Didaktika üldised/klassikalised printsiibid. Õppetöö planeerimine, õpetusühik/õppetund, õppetunni eesmärgid, etapid. Õpetuse põhioskused. Õpetusmeetodid ehk tööviisid, nende valik ja eemärgid. Integratsioonipõhimõte. Teematervikutele tuginev õpetamine põhikooli (I astmel). Projektõpe. Hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(358) "Aine läbinud üliõpilased: Oskavad õppeprotsessi eesmärgistada ja kavastada vastavalt kaasaegse õpetamise põhimõtetele, arvestades õpilaste ealisi ja muid iseärasusi; Omavad põhjendatud õpetamisvõtete repertuaari; Oskavad kohaselt suhelda õpilastega õppe- ja õpiprotsessi tõhustamise eesmärgil; Suudavad läbiviidud õppetööd analüüsida."
  }
  [4486]=>
  object(stdClass)#4487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7009"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam; eksami alaosad on iseseisva töö ja seminaride käigus tehtud praktilisted ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Õppeaine eesmärgiks on toetada riiklike ja kooli õppekavaalaste pädevuste kujunemist ning luua eeldused õpetajana kooli õppekava arendustöös oslemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(151) "Tutvumine eri taseme õppekavadega, õppekavaarendust määravate dokumentidega, õppekava koostamise strateegiatega ja õppekavatöö kui protsessiga."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Oskab kirjeldada Eesti Vabariigi haridussüsteemi, haridustasemeid ja vastavaid riiklikke õppekavu; Tunneb riiklike õppekavade koostamise põhimõtteid ja lähtealuseid ning õppekavade arendustööd Eestis; Tunneb Põhikooli riikliku õppekava üldosa ja õppekava juurde kuuluvaid lisasid; Oskab analüüsida kooliõppekava ning võrrelda teiste riikide kogemustega Oskab koostada kooliõppekavale tuginedes oma töökava."
  }
  [4487]=>
  object(stdClass)#4488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7011"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Lapse arengu kirjalik analüüs, rollimäng, projektitöö presentatsioon (kujundav hindamine) ja eristava hindamisena kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade arengu olemusest, seaduspärasustest ning arenguhäiretest ja nende mõjutamisvõimalustest 1. ja 2. kooliastmel. Tagada üliõpilase valmisolek pedagoogiliseks sekkumiseks lapse arengu toetajana."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Arengu mõiste ja arengu kaasaegne taustsüsteem. Arengukeskkond ja selle liigid. Arengu seaduspärasused. Ealised, soolised ja individuaalsed iseärasusused. Lapse arengu, õpivõime ja käitumise bioloogilised ja sotsiaalsed alused. Vajadused ja nende seos toimetulekuga. Kodu, kooli ja ümbritseva keskkonna osa õpilase vajaduste rahuldamisel, vaimse ja füüsilise tervise kujunemisel ja säilitamisel. Õpikäsitused kui pedagoogilise sekkumise taustateooriad. Õpetaja erinevad rollid lapse arengu toetajana. Arenguhäiretega õpilased ja nende abistamine."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Üliõpilane on võimeline selgitama arengu olemust ja seda mõjutavaid tegureid ning tunneb arenguga seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja -uurimismeetodeid; Oskab algtasemel analüüsida lapse arengutaset ning seostada seda tema kasvukeskkonna ja vajaduste rahuldamisega; Tunneb pedagoogilise sekkumise taustateooriaid, on nende kasutamisel kriitiline, paindlik ja loov; Eristab levinumate arenguhäirete tunnuseid ja on teadlik nii õpetajapoolseist toetamisvõimalustest kui ka koostööst lapsevanemate ja erialaspetsialistidega."
  }
  [4488]=>
  object(stdClass)#4489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7012"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam: tunnianalüüside ettekandmine ja arutelu, grupitööna väljatöötatud draamaharjutuse esitamine, test."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Luua võimalused avalikul esinemisel kõne mõistetavuse arendamiseks ja laste väljendusoskuse kujundamisel draamaõpetuse meetodite kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Kõnekunsti ajalugu. Kõnekunst – kõne veenvus. Argumenteerimine. Demagoogia. Kõne koostamise põhimõtted. Kõne liigid. Retoorilised võtted, ms muudavad kõne huvitavaks. Lugude jõud ja kasutamine. Kõne ettekandmise põhimõtted. Kõne esitamine. Esinemishirm ja sellega toimetulek. Kõne kuulamine. Kõne arendamine mõistetavaks ja kuuldavaks. Algklassiõpilaste väljendusoskuse ja esinemisvalmiduse kujundamine. Draamaõpetus koolis, lõimimine teiste õppeainetega, draamaharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(265) "1. Omab teadmisi kõnekunsti põhimõtetest ja arendamisvõimalustest. 2. Suudab analüüsida koolitundi lähtuvalt kõnekunstialastest teadmistest. 3. Omab teadmisi draamaõpetuse meetoditest koolis. 4. Suudab õpetamisel välja töötada draamaõpetuse harjutusi."
  }
  [4489]=>
  object(stdClass)#4490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Toetada üliõpilast lõputöö teema valikul, teaduskirjanduse otsimisel ja refereerimisel, uurimistöö planeerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Algkooliõpilase kasvukeskkonna analüüs. Teadustöö planeerimine ja teaduskirjandusega töötamine. Individuaalse uurimistöö teema valimine ja esialgse uurimisprojekti kavandamine. Tutvumine erialaste argi- ja teadusprobleemidega. Uurimisobjekti aine ja probleemi määratlemine: eesmärgi, hüpoteesi ning ülesannete sõnastamine, töö kirjandusega. Valitud teemade põhjendamine teoreetilisest ja rakenduslikust tähendusest lähtuvalt. Kirjanduse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Oskab sõnastada uurimisprobleeme; Oskab leida ja kasutada allikmaterjale; Oskab refereerida teadustekste; Oskab kasutada andmebaase; Suudab ise luua teadusteksti; Tunneb teadustöö vormistamise üldiseid nõudeid."
  }
  [4490]=>
  object(stdClass)#4491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7016"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksam. Eksami tulemust moodustavad testi, kolme essee, referaadi ja seminari hinnete ja hinnangute koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Kursuse eesmärk on luua üliõpilastele alused teadmiste ja oskuste kujunemiseks õpetamise ja kasvatamise võimalustest mitmekultuurilises õpikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(1192) "Mitmekultuursusega seotud mõisted. Kontrolltest. Kultuur ja identiteet. Kultuuridevahelised erinevused. Kultuurilised stereotüübid Kultuur kui kutse dialoogile. Kultuur hoiakute kujundajana. Kultuuridevaheline kommunikatsioon koolis ja ühiskonnas. Integratsiooni paradigmade arengufaasid Eestis. Õpetamise strateegiad mitmerahvuselises klassis (võrdsed õigused heale haridusele: teooria ja tegelikus). Seminar: tänapäeva integratsiooni paradigma faaside arengu võrdlev analüüs. Haridus kui dialoog. Rahvuslik ja rahvusvaheline, kasvatuse väärtus ja väärtuskasvatuse kajastumine õppekirjanduses. Kunst ja muusika suhtlemise metakeelena. Seminar: õppekirjanduse analüüs lähtuvast lähtuvalt mitmekultuurilise õpikeskkonna vajadustest. Mitmekultuurilise hariduse teostamiseks vajalikud ressursid: õpetaja ettevalmistus ja ühiskondlike hoiakute kujundamine. Väärtuskasvatuse väärtus mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Õppekava prioriteedid ja põhimõtted. Eesti kooli valmisolek mitmekultuuriliseks hariduseks. Rühmatöö: mitmekultuurilise klassi/rühma erinevate rahvaste esindajate tutvustamine ning pedagoogilis-psühholoogiliste aspektide analüüs/tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane on kursuse lõpus omandatud teadmiste ja oskuste põhjal suuteline adekvaatselt hindama mitmekultuurilise klassi/rühma väärtusi, vajadusi ja probleeme. Ta oskab töötada ja õpetada mitmekultuurilises klassis ning on valmis ja suudab analüüsida, teha õiged otsused probleemsete õpisituatsioonide lahendamisel."
  }
  [4491]=>
  object(stdClass)#4492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7017"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam. Kollektiivne kirjalik uurimistöö ja selle esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Luua tingimused, mis võimaldavad tundma õppida huvihariduse süsteemi ja laste ning murdeealiste arenguvajadusi, kujundada oskusi lapse arengukeskkonna mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Huvihariduse koht kooli arendustegevuses ja iga õpilase arengus. Laste- ja noortekultuuri mõiste. Huvide, võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine. Töö erinevate huvigruppidega. Huviringide tegevuse pedagoogilised alused. Huviringide töölerakendamine, ürituste korraldamine. Tagasiside ja eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Tunneb noorte omakultuuri ja teab huvihariduseks võimalusi Eestis; Oskab analüüsida laste tegevust kajastavat ja nende tegevust toetavat ajakirjanduslikku ning teaduslikku ainest; Suudab analüüsida konkreetse õpilase vajadustest lähtuvat huvideringi."
  }
  [4492]=>
  object(stdClass)#4493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua alus meediakasvatuse vajalikkuse ja põhimõtete mõistmiseks ning kujundada oskus planeerida ja organiseerida meediakasvatust põhikooli I ja II astmes."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Meediakasvatus ja selle põhimõisted. Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Meedia õpetamise vahendi ja õpetamise objektina. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja RÕK. Meediavahendid ja nende sisu, õppekava pädevused, lõimivad teemad ja ainevaldkonnad. Ajaleht ja ajakiri koolitunnis. Video ja animatsiooni kasutamine õppetöös. Nõuandeid video kasutamiseks. Filmi analüüsimise võimalused - filmi kohta ja filmi abil õpetamine."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Üliõpilane: - Tunneb meedia ning meediakasvatusega seotud mõisteid; - Oskab meediavahendeid kasutades kujundada õpilaste meediateadlikkust; - Teab meedia kasutamise üldisi põhimõtteid ja võimalusi õppetöös; - Oskab saadud ideede põhjal ise koostada meediaga seotud õpiülesandeid ning luua meediateadlikkust kujundavaid õpetusolukordi."
  }
  [4493]=>
  object(stdClass)#4494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7019"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam. Kolleegi või kaasüliõpilase mitteverbaalse suhtlemise kirjalik analüüs ja suhtlemissituatsioonide praktiline lahendamine rollimängudes – kujundav hindamine. Eristava hindamisena essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua võimalused üliõpilase valmisolekuks luua, hoida ja arendada subjekt- subjektsel dialoogil põhinevaid suhteid nii kasvandike, nende vanemate kui kolleegidega ning toetada õpilaste sotsiaalsete oskuste arengut."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Suhtlemise olemus, komponendid ja struktuur. Suhtlemisakti etapid Suhtlemise liigid, dialoogilise suhtlemise olemus ja tunnused. Suhtlemisvahendite liigid ja nende kasutamine õpetajatöö kontekstis. Suhtlemistasandid ja tasandi valikuga kaasnevad probleemid. Kehtestava käitumise filosoofia ja selle praktilised rakendused. Konfliktide ennetamine ja.juhtimine. Suhtlemisprobleemid töös õpilaste, nende vanemate ja kolleegidega."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Üliõpilane on võimeline selgitama suhtlemise olemust ja seda mõjutavaid tegureid; Oskab nimetada ja analüüsida suhtlemisakti etappe ning suhtlemisvahendite kasutamist; Mõistab, seostab ja hindab kriitiliselt erinevate suhtlemisvahendite olemust ja mõju, kasutab neid otstarbekalt ja loovalt; Tunneb kehtestava käitumise ja konfliktilahenduse teoreetilisi seisukohti. Oskab neid rakendada pedagoogilise suhtlemise tüüpsituatsioonides, olles kriitiline, paindlik ja loov."
  }
  [4494]=>
  object(stdClass)#4495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7020"
    ["hindamine"]=>
    string(460) "Eksam. Hindamispõhimõtted: Suulises ja kirjalikus vormis hinnatakse teadmisi, mis on omandatud loengutel ja iseseisvalt loetud kirjanduse põhjal. Üliõpilased analüüsivad kirjalikult mitmesuguseid lingvistilisi ühikuid tekstides (peamiselt kasutakse tekste käibelolevatest õppekomplektidest). Hindamismeetodid: segatest (valikvastustega ja avatud küsimustega), kirjalik analüütiline töö teatud teemal (seminaritöö), praktiline ülesanne, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Luua üliõpilastele võimalused oskuste kujunemiseks ära tunda ja analüüsida keelelisi nähtusi (ortograafilisi, graafilisi, foneetilisi, fonoloogilisi, leksikoloogilisi ja leksikograafilisi) omandatud lingvistiliste teadmiste baasil, kasutades tänapäevaseid õppematerjale."
    ["sisu"]=>
    string(927) "Ortograafia, selle põhiprintsiibid. Ortogrammi mõiste. Tähtsamad ortograafiareeglid. Õigekirja raskuste lahtiseletamine (ortograafiareeglite baasil).Tähtede klassifikatsioonid. Tähe ja hääliku korrelatsioon. Vene graafika eripära. Foneetika ja fonoloogia. Häälik ja foneem, hääldusvariant. Häälikusüsteem, selle foneetilis-fonoloogiline omapära. Häälikute vaheldus. Silp. Silpide klassifikatsioon. Rõhk. Ortoeepia. Hääldamise reeglid. Foneetiline transkriptsioon. Sõna foneetiline analüüs. Metoodilised juhised tänapäeva vene keele fooneetika õpetamiseks algkoolis. Leksikoloogia ja fraseoloogia. Leksikaalsed ja märgilised suhted (sünonüümia, antonüümia, polüseemia, homonüümia). Sõnavara dünaamika ajas ja ruumis. Sõnavara rikastumine. Sõna tekstis. Leksikograafia. Tähtsamad sõnastikud. Erinevate keeleliste nähtuste praktiline analüüs tänapäevaste õppematerjalide kontekstis"
    ["vljund"]=>
    string(500) "Omab teadmisi ortograafilisest, foneetilisest, fonoloogilisest, leksikoloogilisest ja leksikograafilisest nähtustest keeleteaduses; Analüüsib omandatud lingvistilistele teadmistele tuginedes ortograafilisi, foneetilisi, fonoloogilisi ja leksikoloogilisi nähtusi; Suudab opereerida lingvistiliste nähtustega ja mõistetega erineva kaasaegse õppekirjanduse kontekstis; Suudab ja oskab sõnastada ja lahendada keeleõpetuses esilekerkivaid probleeme; Omab meeskonnatöö ja iseseisva töö oskusi."
  }
  [4495]=>
  object(stdClass)#4496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Kujundada ainealane pädevus õpetada ajalugu 5. ja 6. klassis (Eesti ajalugu ja Vanaaja ajalugu). Anda ülevaade ajaloo õpetamise eripäradest ja ainetevahelisest integreerimise võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Anda ülevaade Eesti ajaloost kiviajast tänapäevani. Tutvustatakse iga ajalooperioodi arengut, ühiskonna mudelit, religiooni mõju ja kasvatuse/hariduse olemust. Vaadeldakse Eesti aladel elanud inimeste kultuurikontakte. Anda ülevaade muistse Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tähtsamatest ajalooallikatest, -sündmustest, ühiskonnast, riiklusest ja kultuurist ning ajaloolise ja kultuurilise arengu põhietappidest. Anda ülevaade vanaaja ajaloo spetsiifilistest põhimõistetest. Iseseisev töö: töö kirjandusega, lisamaterjalide kogumine ja koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(1127) "Üliõpilane on ettevalmistatud läbi viima ainetunde, omades ajalooalaseid teadmisi; Mõistab, et ajaloos on tundlikke teemasid ning oskab neid käsitleda, riivamata rahvustundeid, kultuuri või religioosseid tõekspidamisi; Teab, millised on nõudmised ajalooõpetusele põhikooli riiklikust õppekavast lähtuvalt; Teab millistest allikatest leida lisainformatsiooni; Oskab luua motiveeritud õpikeskkonda ja õhutada õppureid huvi tundma ajaloo vastu. Kasutab erinevaid näiteid ilmestamaks ajalooõpetust, oskab neid leida ning kohandada õppetunni tarbeks; Üliõpilane on ettevalmistatud läbi viima ainetunde, omades ajalooalaseid teadmisi; Mõistab, et ajaloos on tundlikke teemasid ning oskab neid käsitleda, riivamata rahvustundeid, kultuuri või religioosseid tõekspidamisi; Teab, millised on nõudmised ajalooõpetusele põhikooli riiklikust õppekavast lähtuvalt. Teab millistest allikatest leida lisainformatsiooni; Oskab luua motiveeritud õpikeskkonda ja õhutada õppureid huvi tundma ajaloo vastu; Kasutab erinevaid näiteid ilmestamaks ajalooõpetust, oskab neid leida ning kohandada õppetunni tarbeks."
  }
  [4496]=>
  object(stdClass)#4497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7023"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Eksam, mis põhineb semestri jooksul tehtud kontrolltöödele ja kodutöödele."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Mõtlemise arendamine ning matemaatika-alaste teadmiste omandamine. Tutvuda mõne matemaatika haruga ja näha ühe ja sama valdkonna erinevat ülesehitust sõltuvalt kasutatavatest vahenditest. Otsida seoseid ende vahel ning näha, et koolimatemaatika on üles ehitatud samadel alustel ,kuid kasutades teisi matemaatika vahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Hulgateooria:Hulga mõiste. Tehted hulkadega. Binaarse seose mõiste. Järjestuse seos. Kujutus. Loogika:Loogikalause. Loogilised tehted. Loogikaseadused. Predikaat. Tehted predikaatidega. Arvuteooria: Naturaalarvu mõiste aksioomid. Järjestus. Positsioonilised ja mittepositsioonilised arvusüsteemid. Naturaalarvude jaguvus. Naturaalarvude hulga laienemine. Täisarvude hulk. Ratsionaalarvude hulk. Irratsionaalarv. Reaalarvude hulk."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Teab mõistet hulk ning oskab sooritada tehteid hulkadega; Oskab luua erinevaid seoseid ristkorrutise hulkadel; Oskab kasutada Vienni diagrammi; Oskab kasutada loogikaprobleemide lahendamisel matemaatilisi meetodeid lausearvutusvahendite baasil; Teab arvuhulkasid ja nendevahelisi seoseid ning tehteid igas arvuhulgas; Tunneb positsioonilisi ja mittepositsioonilisi arvusüsteeme; Valdab naturaalarvude jaguvuse tunnuseid ja oskab neid rakendada."
  }
  [4497]=>
  object(stdClass)#4498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Eesmärgiks on anda süsteemne ettekujutus lastekirjandusest kui üldkirjanduse osast, kasvatustegelikkuse refleksioonist, didaktilisest mõjutusvahendist, lastekultuuri komponendist."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Lastekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Lastekirjanduse kujunemise kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Mütoloogia ja lastekirjandus. Rahvaraamat ja koolikirjandus lastekirjanduse mõjutajatena. Seiklusjutt. Lapse kujutamine kirjanduses. Kunstmuinasjutu alaliigid ja tunnused. Lasteluule. Pilt lasteraamatu osana. Laste areng lugejana. Lugemine ja muud meediad laste ja noorte elus."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Tunneb iga loenguteema kohaseid põhimõisteid; Oskab rakendada eri lähenemisi: žanripõhine, biograafiline, lugeja retseptsioonile tuginev analüüs; Valdab metoodikat laste retseptsiooni, lugemistegevuse ja meediakasutuse kohta materjalide kogumiseks; Suudab orienteeruda lastekultuuris; Oskab suunata laste lugemishuvi."
  }
  [4498]=>
  object(stdClass)#4499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7039"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Eksamihinne moodustub positiivselt sooritatud iseseisvate ülesannete ja testi põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Kujundada eeldused klassiõpetajale vajalike üldiste kunstiõppe alaste põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Kunsti mõiste, kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine. Kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunsti õpetamise teooriad. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstiliigid."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Kursuse tulemusel eeldatakse, et üliõpilane: Püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunsti õpetamiseks 1.-3. klassini; Kogeb ja analüüsib loomeprotsessi; Omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; Omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [4499]=>
  object(stdClass)#4500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Kujundada üliõpilase eeldused ja oskused traditsioonilise ja kaasaegse algõpetuse muusikadidaktika valdkonnas. Üliõpilane oskab valida ning rakendada otstarbekaid didaktilisi meetodeid lapse üld- ja muusikaliste pädevuste kujundamisel ning muusikaõpetuse integreerimisel teiste ainete õpetamisega. Luua terviklik visioon muusikaõpetamisest algklassides."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Lühiülevaade muusikadidaktika ajaloost. Muusikakasvatuse prioriteedid, eesmärgid ja ülesanded. Muusikalised pädevused ja õpetaja osatähtsus nende kujundamisel. Musikaalsuse struktuur ja lapse muusikalise arenemise perioodid. Muusikaõpetuse pedagoogilised meetodid ja õppetegevused. Laulurepertuaari valiku põhimõtted. Laulu õpetamise metoodika ja hääle arendamine. Muusika kuulamine ja selle aktiviseerimise võimalused. Muusikaline liikumine ja mäng lastepillidel muusikaõpetuse osana. Laste muusikaline looming. Muusikatunni ülesehituse printsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Teadmised muusikakasvatuse õpetamise põhimõtetest; Muusikaõpetuse meetodite rakendamisoskused integreeritud; õppetegevustes ja pädevuste kujundamisel."
  }
  [4500]=>
  object(stdClass)#4501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7045"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Magistritöö kaitstakse komisjoni ees ning hinne kujuneb komisjoni otsuse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua võimalused: Erialase terminoloogia valdamiseks ja kasutamiseks; Kirjandusallikate ja empiiriliste andmete analüüsimiseks ja teadusliku teksti kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Üliõpilased teevad pedagoogilise või ainedidaktika alase uurimistöö, tuginedes valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöö peab väljendama üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteeritust erialases kirjanduses ning võimet teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada. Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avatud kõigile huvilistele. Kaitsmisele lubamise eelduseks on klassiõpetaja õppekava täielik läbimine."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Oskab esineda ja põhjendada uurimisprobleemi; Oskab kasutada andmeanalüüsi meetodeid; Suudab saavutada kooskõla tõstatatud probleemi, teoreetilise kontseptsiooni ja uurimistulemuste vahel; Oskab kirjutada akadeemilist teksti."
  }
  [4501]=>
  object(stdClass)#4502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7046"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam. Grupiprojektid subjekti erinevate tunnuste arengu toetamisvõimalustest (kujundav hindamine) ja kirjalik eksam essee vormis (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Anda teoreetiline ülevaade subjektsuse olemusest ning luua võimalused üliõpilase valmisolekuks toimida subjektina nii õpinguis kui kutsetöös ja toetada laste subjektsuse arengut."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Subjekti mõiste filosoofias ja selle ajalooline areng. Subjekti tunnused ja õppija subjektsuse arengu toetamisvõimalused koolis. Õpetaja subjektne eneseteostus ja intersubjektne dialoog õppe-kasvatusprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Üliõpilane on võimeline: Nimetama ja kirjeldama subjekti tunnuseid ning nende arengu toetamisvõimalusi I ja II kooliastmel (integreerides varemõpitu ja enda elukogemused); Analüüsima ja argumenteeritult hindama nii õppija kui õpetaja subjektse eneseteostuse vajalikkust ja võimalikkust koolis."
  }
  [4502]=>
  object(stdClass)#4503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7047"
    ["hindamine"]=>
    string(332) "Arvestus. Hindamine toimub protsessina kogu kursuse vältel, mil iga õppepäeva lõpus antakse nii õppejõudude kui ka üliõpilaste poolne kirjalik ja suuline tagasiside toimunud päevale. Lisaks sellele koostavad üliõpilased pärast kursuse lõppu põhjaliku analüüsi kursuselt saadud teadmistest ja praktilistest oskustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Kursuse eesmärgiks on pakkuda õpetajakoolituse üliõpilastele alusteadmisi õuesõppe pedagoogikast; õppida tundma maastikku kui õppimise ressurssi; saada praktilisi kogemusi õppimisest looduskeskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(706) "Õuesõppe põhimõtted ja kogemused Eestis ja teistes riikides. Õuesõppe juured haridusajaloos, filosoofias ja pedagoogikas. Taust ja paiknemine. Olulisemad õuesõppega seotud pedagoogikatraditsioonid. Õuesõpe ja probleemõpe. Õueklass kui piirideta klassiruum. Õueklassi võimalused. Õuesõppe terviseperspektiiv. Õuesõppe metodoloogiline perspektiiv ja tema koht didaktika mmastikul. Õuesõpe põhiväärtuste kujundajana. Eneseanalüüs ja refleksioon õuesõppe kursuse käigus. Peamisteks õppemeetoditeks on praktilistes tegevustes osalemine ning õpitu mitmekülgne reflekteerimine. Üliõpilased täidavad eneseanalüüsi küsimustikke ning annavad õpetuse sisu puudutavat tagasisidet."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Teab ja tunneb õuesõppe paiknemist haridusajaloos ja pedagoogikas; Omab teadmisi õuesõppest kui aktiivsest ja kogemustele tuginevast õpetamisviisist; On omandanud esmased oskused õuesõppe pedagoogika rakendamisest; On suuteline väljenduma suulise ja kirjaliku eneseanalüüsi ja refleksioonioskuste kaudu."
  }
  [4503]=>
  object(stdClass)#4504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Anda õpetajakoolituse üliõpilastele keelekümbluskursuse kaudu teadmisi ja praktilisi oskusi, tagamaks laste õpetamisel teise keele hea funktsionaalne oskus lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel ja kuuldust arusaamisel."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Antakse ülevaade keelekümblusmeetodist kui võimalusest teise keele omandamisel. Tutvustatakse keelekümblusajalugu ja selle kogemust Eestis. Tutvumine varase täieliku keelekümblusprogrammi eesmärkide ja sisuga. Lapsele teise keele õpetamise põhimõtted keelekümblusrühmas/klassis. Tegevuste planeerimine ja õppetöö korraldamine keelekümblusklassis. Keeleõppe pedagoogilised ja psühholoogilised probleemid. Õpetaja rolli olulisus õppeprotsessi juhtimisel ja laste individuaalsete erisuste arvestamisel. Mängulise õppeviisi kasutamise põhimõtted. Tutvumine keelekümblusrühmade/klasside õppetegevusega.Didaktiliste õppevahendite valmistamine ja katsetamine. Esimeste kogemuste saamine abiõpetajana."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane: Tunneb keelekümblusmetoodika põhimõtteid ja valdab eakohast õpetamismetoodikat; Teab selle õppeviisiga kaasnevaid võimalikke ohte ja nende ennetamise võimalusi; On kursis keelekümblusalase õppekirjandusega; Omab mõningast praktilist kogemust töötamiseks keelekümblusklassis/rühmas."
  }
  [4504]=>
  object(stdClass)#4505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7053"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestus. Ettekanne, õpimapp (ülevaade alternatiivkoolidest, vaadeldud koolide võrdlus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Anda ülevaade pedagoogilise nõustamise spetsiifikast ja tutvustada koolikeskkonda sobivaid nõustamismeetodeid ning toetada nõustamisalase valmiduse ja pädevuste kujunemist koostööks õpilaste ja lastevanematega. Aidata kaasa isikliku pedagoogilise tegevuse analüüsimisoskusele ja tõhususele."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Nõustamise olemus ja otstarve. Nõustamine kui abistamiskäitumine. Ülevaade kooli sobivatest nõustamistehnikatest. Nõustamisprotsessi integreeritud mudel ja staadiumid. Nõustamisprotsessi kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine lähtuvalt erinevatest sihtgruppidest (õpilane, lapsevanem).Nõustaja põhioskused. Eetika ja vastutus laste ja lastevanemate nõustamisel."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilane: On omandanud teadmised nõustamisprotsessi olemusest, kasutatavatest meetoditest ja nõustamiseetikast."
  }
  [4505]=>
  object(stdClass)#4506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7054"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestus. Ettekanne, õpimapp (ülevaade alternatiivkoolidest, vaadeldud koolide võrdlus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Luua tingimused alternatiivsete pedagoogiliste suundumuste tundmaõppimiseks, eri laadi õppeasutuste vaatluseks ja nende tegevuse analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Tänapäevase alg/põhihariduse kujunemise peajooned, kasvatusteaduslikud ideed ja haridussüsteemi raamistik. Alternatiivsete pedagoogiliste kontseptsioonide seos lapsepõlve ideoloogia arenguga. 20. sajandi kasvatust ja kooli mõjutanud isikuid – J. Dewey, E. Key, G. Kerchensteiner, A. Ferriere, W. James, W. H. Kilpatrick, O. Decroly, A. S. Neill, M. Montessori, R. Steiner jt, seosed eesti kooliarendusega. Iseseiev töö: ettekanne. Tutvumine eri laadi koolidega Eestis, tegevuse vaatlus ja analüüs koolis."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Üliõpilane: Analüüsib alternatiivse pedagoogilise mõtte arengut konkreetse suurkuju põhjal (ettekanne); Võrdleb ja analüüsib kooli tegevuse aspekte (ideoloogia, suhtlemiskultuur, õpikeskkond, töökorraldus jm)."
  }
  [4506]=>
  object(stdClass)#4507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7055"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Arvestus. Eesmärgistatud praktiliste ülesannete/tegevuste/mängude loomine ja nende läbiviimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Kursus kuulub klassiõpetaja õppekava valikainete hulka. Kursuse läbimise tulemusena kujunevad üliõpilastel teadmised ja oskused muusika ja mängu tähtsusest lapse arengus. Kujuneb valmisolek märgata ja toetada õpilase arendust talle sobivate muusikaliste ja mänguliste tegevuste ja ülesannete kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1310) "Muusika ja mäng erinevates õpilase arengu- ja mänguteooriates ning käsitluse muutumisest läbi ajaloo. Muusika ja mängu tähtsus õpilase arengus. Lapse arengupsühholoogiast (lähtudes Lev Võgotski teooriast). Mäng laste universaalse kasvatuse ja mitmekesise arengu vahendina (D. Elkonin, A. Ugaste). Mäng kui pedagoogiline meetod. Mängude liigitus. Mängude juhendamine. Muusika psühholoogilisest ja füsioloogilisest mõjust. Muusika ja mängu elemendid igapäevases koolielus emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste kujundamisel. Muusika ja mäng õpilase kõne aktiviseerijana. Koordinatsiooni- ja kehatunnetuse harjutused, kuulamise, imiteerimise, musitseerimise, grupi- ja üksiketenduste ettevalmistamine kui osa toetavast tegevusest. Muusikaliste tegevuste võimalused õpilase oskuste ja pädevuste kujundamisel ning arendamisel. Musitseerimine õpilase arengut toetava tegevusena (muusika kuulamine, muusikaline liikumine, pillimäng, laulmine). Muusika ja liikumistegevus (tuginedes Emile Jaques-Dalcroze teooriale). Liikumise vajadusest koolieas. Kehalise liikumise mõjust õpilase mõtlemise arengule. Muusikalis-rütmiline liikumise võimalustest õpilase aktiivsuse arendamisel (tants, laulumäng, ringmäng, muusikaline mäng). Õpetaja mängulise tegevuse organiseerija ja suunaja."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Üliõpilane: Omab ülevaadet erinevatest mängulistest ja muusikalistest ülesannetest; Oskab valida ning rakendada otstarbekaid muusikalisi tegevusi ja mänge lapse oskuste ja pädevuste kujundamisel; Oskab õppeprotsessi mitmekesistada mängu- ja muusikaalase materjaliga ning integreerib muusikalisi ja mängulisi tegevusi; Omab teadmisi mängu tähtsusest lapse arengule ja tunneb võimalusi toetada laste arengut mängu kaudu; Omab teadmisi ja oskab koostada vastavaid arendusprogramme ning neid rakendada."
  }
  [4507]=>
  object(stdClass)#4508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7056"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Arvestus. Hinnatakse õpimappi ja praktilise tegevuse läbiviimist koolis."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua tingimused liikluskasvatuse põhimõtete tundmaõppimiseks nii nende õppimiseks ja õpetamiseks kirjanduse põhjal kui ka koolitegelikkuses."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Liikluskultuuri mõiste. Liikluskasvatust reguleerivad dokumendid. Liikluskasvatuse koht riiklikus ja kooliõppekavas. Liiklukasvatuse kavandamine ja õpikeskkonna kujundamine. Käitumiskultuurist liikluses. Ohutusnõuded ja rakendamine. Õppekäigu korraldamine. Koostöö korrakaitse-, lastekaitse- jm institutsioonidega liikluskasvatuse korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: Tunneb liikluskasvatust sätestavaid materjale; Kavandab ja korraldab liiklusalast õppetegevust; Analüüsib liiklusalast õppematerjali."
  }
  [4508]=>
  object(stdClass)#4509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7057"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Hindamisvorm - eksam. Eksami tulemust moodustavad kahe essee ja seminari hinnete ja hinnangute koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(494) "Luua ja kujundada süsteemne arusaam ühiskonna ja institutsioonide funktsioneerimisest. Omandatakse teadmised ja oskused sotsiaalpedagoogika teooriatest ja meetoditest, õpilaste sotsiaalse tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamiseks esilekerkivate sotsiaalsete probleemide korral pedagoogiliste meetodite kaudu. Õpetatakse kriitiliselt analüüsima ning planeerima oma tegevusvaldkonna arendamise oskust. Kujundatakse õpetaja oskusi teoreetiliste teadmiste sidumiseks sotsiaalpedagoogikaga."
    ["sisu"]=>
    string(1010) "Sotsiaalpedagoogika mõiste, selle mitmetähenduslikkus. Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö suhe. Sotsiaalpedagoogika ajalooline kujunemine. Sotsiaalpedagoogiline mõtlemine, sotsiaalpedagoogika teoreetikud. Sotsiaalpedagoogika tänapäeva ühiskonnas, erinevad lähenemised, sotsiaalpedagoogika tähtsus ühiskonnas. Kasvatus kui mõjutamine. Lapse emotsionaalsed vajadused. Sotsiaalne tõrjutus, selle põhjused, toimetulek tõrjutusega. Eemaletõmbumine, selle tagajärjed. Väärtused kui kasvatuse põhialus, väärtuste kujunemine, erinevad väärtussüsteemid, hälbiv käitumine ja sellega toimetulek. Norm kui sotsiaalne konstruktsioon, normi tähenduse muutus ajaloos, normatiivsed suhted ja suhtelised normid koolis. probleemsed lapsed, tõrjutud lapsed, sagedasemad vead töös lastega, koolikiusamine, koolivägivald. Sotsiaalpedagoogiline praktika – võimalused ja piirid, sotsiaalpedagoogilised harjutused ja mängud, seikluskasvatus, mänguteraapia."
    ["vljund"]=>
    string(928) "Üliõpilane: Tunneb ja teab sotsiaalpedagoogika kujunemislugu ning mõistab kuidas see on mõjutanud tänapäeva sotsiaalpedagoogiliste suundade väljakujunemist Eestis ning mujal maailmas. Oskab märgata kõrvalekaldeid lapse emotsionaalses seisundis ning leida neid põhjustanud tegurid nii kooli- kui ka koolivälises keskkonnas. Tunneb ära kiusamise, tõrjutuse ja vägivalla erinevates kollektiivides, sealhulgas koolis, ning oskab pakkuda välja võimalusi olukorra leevendamiseks ning oskab kasutada sotsiaalpedagoogilisi võtteid töös lastega (sh motiveerimine, innustamine, probleemide lahendamine jne) nii koolikeskkonnas kui mujal parandamaks laste toimetulekut igapäevaeluga. Tunneb ja kasuab algtasemel sotsiaalpedagoogilisi meetodeid nagu innustamine, jõustamine, seikluskasvatus jm ning oskab teha ettepanekuid nende võtete kasutamiseks erinevates probleemsituatsioonides nii laste kui ka täiskasvanutega."
  }
  [4509]=>
  object(stdClass)#4510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7058"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Eksam. Eeldusena on üliõpilase osavõtt loeng/praktikumidest, kodutööde koostamine ning praktiline esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Kursus kuulub klassiõpetaja õppekava ainete hulka. Aine võimaldab saada ülevaate koolivalmiduse sisust, selle erinevatest aspektidest, õppimisest ja õppimisvajaduse kujunemisest koolieelses eas, põhikooli I astme õppekavast, õppimise iseärasustest ning muutustest lapse elukorralduses üleminekul kooli."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Õppeaine toimub integratsioonis alushardiuse osakonna sarnase õppeainega. Koolivalmiduse tähendus ja erinevad aspektid, selle määra(tle)mise võimalused ja kogemused. Õppimisvalmiduse kujunemine eelkoolieas. Lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli: lasteaia ja kodu koostöö tähtsus. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded: Põhikooli riikliku õppekava suunised lapse arengule ja selle toetamisele ning nende realiseerumine kooli argipäevas. Õpilase ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasuste ning arenguvajadustega arvestamine I kooliastmes ja muutused tema elukorralduses: kodu, kool, huvitegevus, vaba aeg."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Üliõpilane: Tunneb koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ja koolivalmiduse olemust, oskab määrata koolivalmiduse taset; Tunneb õpetamise ja kasvatamise iseärasusi, mis loovad eeldused lapse sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli; Orienteerub 1. kooliastme piires Põhikooli riiklikus õppekavas; Teadvustab lapse kooliminekuga seonduvad muutused tema õppimises ja elukorralduses."
  }
  [4510]=>
  object(stdClass)#4511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7059"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Arvestus. Koostatakse ainevaldkondade ülene tervisekasvatuse programmi osa või üks võimalik näidetest tervisekasvatuse käsitlemiseks läbiva teemana."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua eeldused tervisekasvatuse alaste baasteadmiste saamiseks. Toetada oskuste arenemist, mis on vajalikud tervistsoodustava käitumise ja tervisliku keskkonna kujundamiseks ning tervisekasvatuse lõimimiseks teiste ainevaldkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Terviseedendus ja tervisekasvatus. Tervisekasvatuse olemus, ülesanded ja tegevusprintsiibid. Tervisekasvatuse teooriate rakendamine põhikooli I ja II astmes. Loomingulised tegevused tervist edendavatel eesmärkidel. Tervisekasvatuse teemade lõimimise võimalused teiste ainevaldkondadega. Tervisliku eluviisi propageerime läbiva teemana ja vastavate tegevuste planeerimine. Tervisevaldkonna alase informatsiooni kogumine ning selle kriitiline ja loov tõlgendamine põhikooli I ja II astme õpilaste iseärasustest lähtuvalt."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Üliõpilane: Teab tervisekasvatuse üldisi põhimõtteid; Mõistab sotsiaalse-, vaimse- ning füüsilise keskkonna tegureid ja olukordi, mis mõjutavad inimeste tervist ja heaolu; Tunneb tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikke komponente, nende õpetamise strateegilisi põhimõtteid ja tervisekasvatuse lõimimise võimalusi erinevate ainevaldkondade tegevustesse; Koostab tervisekasvatuse baasteadmistele vastava tervisekasvatuse programmi või selle osa."
  }
  [4511]=>
  object(stdClass)#4512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7062"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Eksam. Lapse arengu kirjalik analüüs, rollimäng, projektitöö presentatsioon (kujundav hindamine) ja eristava hindamisena kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade arengu olemusest, seaduspärasustest ning arenguhäiretest ja nende mõjutamisvõimalustest 1. ja 2. kooliastmel. Tagada üliõpilase valmisolek pedagoogiliseks sekkumiseks lapse arengu toetajana."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Arengu mõiste ja arengu kaasaegne taustsüsteem. Arengukeskkond ja selle liigid. Arengu seaduspärasused. Ealised, soolised ja individuaalsed iseärasusused. Lapse arengu, õpivõime ja käitumise bioloogilised ja sotsiaalsed alused. Vajadused ja nende seos toimetulekuga. Kodu, kooli ja ümbritseva keskkonna osa õpilase vajaduste rahuldamisel, vaimse ja füüsilise tervise kujunemisel ja säilitamisel. Õpikäsitused kui pedagoogilise sekkumise taustateooriad. Õpetaja erinevad rollid lapse arengu toetajana. Arenguhäiretega õpilased ja nende abistamine."
    ["vljund"]=>
    string(537) "Üliõpilane: On võimeline selgitama arengu olemust ja seda mõjutavaid tegureid ning tunneb arenguga seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja -uurimismeetodeid; Oskab algtasemel analüüsida lapse arengutaset ning seostada seda tema kasvukeskkonna ja vajaduste rahuldamisega; Tunneb pedagoogilise sekkumise taustateooriaid, on nende kasutamisel kriitiline, paindlik ja loov; Eristab levinumate arenguhäirete tunnuseid ja on teadlik nii õpetajapoolseist toetamisvõimalustest kui ka koostööst lapsevanemate ja erialaspetsialistidega."
  }
  [4512]=>
  object(stdClass)#4513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7065"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam. Grupiprojektid subjekti erinevate tunnuste arengu toetamisvõimalustest (kujundav hindamine) ja kirjalik eksam essee vormis (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Anda teoreetiline ülevaade subjektsuse olemusest ning luua võimalused üliõpilase valmisolekuks toimida subjektina nii õpinguis kui kutsetöös ja toetada laste subjektsuse arengut."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Subjekti mõiste filosoofias ja selle ajalooline areng. Subjekti tunnused ja õppija subjektsuse arengu toetamisvõimalused koolis. Õpetaja subjektne eneseteostus ja intersubjektne dialoog õppe-kasvatusprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: On võimeline nimetama ja kirjeldama subjekti tunnuseid ning nende arengu toetamisvõimalusi I ja II kooliastmel (integreerides varemõpitu ja enda elukogemused); On võimeline analüüsima ja argumenteeritult hindama nii õppija kui õpetaja subjektse eneseteostuse vajalikkust ja võimalikkust koolis."
  }
  [4513]=>
  object(stdClass)#4514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7066"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Eksam koosneb: Kirjalikust tööst: õppetunni detailne kava (katab väljundi 1 ja 2); Praktilisest sooritusest: videotunnilõigu ettevalmistamine, lindistamine ja analüüs (katab väljundi 3 ja 4)."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Toetada õppija valmisolekut vastava kooliea õpilaste ealistest iseärasustest tuleneva õppeprotsessi spetsiifika tundmaõppimiseks ja omandamiseks; luua võimalused õppetöö/õppeprotsessi planeerimise-, organiseerimise- ning juhtimisoskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Didaktika mõiste, olemus, ringmudel, didaktika seos teiste ainetega. Didaktika põhi- ja kaasaegsed probleemid, deskriptiivne ja normatiivne didaktika. Õppetöö planeerimine, õpetusühik/õppetund, õppetunni eesmärgid, etapid. Õpetuse põhioskused. Õpetusmeetodid ehk tööviisid, nende valik ja eemärgid. Integratsioonipõhimõte. Teematervikutele tuginev õpetamine põhikooli (I astmel). Projektõpe. Hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(358) "Aine läbinud üliõpilased: Oskavad õppeprotsessi eesmärgistada ja kavastada vastavalt kaasaegse õpetamise põhimõtetele, arvestades õpilaste ealisi ja muid iseärasusi; Omavad põhjendatud õpetamisvõtete repertuaari; Oskavad kohaselt suhelda õpilastega õppe- ja õpiprotsessi tõhustamise eesmärgil; Suudavad läbiviidud õppetööd analüüsida."
  }
  [4514]=>
  object(stdClass)#4515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7067"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Anda süsteemne ettekujutus laste- ja noortekirjandusest kui üldkirjanduse osast, multimediaalsest fenomenist ja laste- ja noortekultuuri komponendist."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Laste- ja noortekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Laste- ja noortekirjanduse kujunemise kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Mütoloogia ja lastekirjandus. Rahvaraamat ja koolikirjandus lastekirjanduse mõjutajatena. Seiklusjutt. Lapse kujutamine kirjanduses. Kunstmuinasjutu alaliigid ja tunnused. Lasteluule. Pilt lasteraamatu osana. Noorteromaani põhiteemad. Laste areng lugejana. Raamat ja muu meedia laste ja noorte elus."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Üliõpilane: Tunneb iga loenguteema kohaseid põhimõisteid; Oskab rakendada eri lähenemisi: žanripõhine, biograafiline, lugeja retseptsioonile tuginev analüüs; Valdab metoodikat laste ja noorte kirjandusretseptsiooni, lugemise ja meediakasutuse kohta materjali kogumiseks; Suudab orienteeruda laste- ja noortekultuuris; Oskab suunata laste ja noorte lugemistegevust."
  }
  [4515]=>
  object(stdClass)#4516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7080"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Rühmatööd ja paaristööd Individuaalsed tööd Kokkuvõttev ettekanne (e-portfoolio ja planeeritud IKT tunnikava esitlus)"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Toetada praktiliste oskuste ja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist kasutamaks erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks põhikooli õppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(823) "Aineprogrammi tutvustus ja selgitused. Kursuse õpikeskkonnaga tutvumine, registreerimine. Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused. IKT õppetöös. Ajaveeb ja veebileht – õpetaja e-portfoolio. Pilt kui visuaalne meedia õppeprotsessis - pildi otsimine, analüüs, pildi loomine digitaalsete vahenditega, pildi töötlus ja pildi jagamine veebikeskkonnas, pilt ja koomiks. Autoriõigus. Creative Commons Brauseripõhised õpikeskkonnad ja programmid õppetöös. Heli mõju ja analüüs.Podcasting (taskuhääling) õppetöös. Podcastide loomine ja avaldmine. Heli salvestamise vahendid ja töövõtted. Testid ja küsimustikud. QR-koodidel põhineva õppemängu loomine. Animatsioon õppetöös. Animatsiooni liigid. Animatsiooni loomine. Video õppeprotsessis. Video analüüs. Õppefilmi loomine keskkonnas Wideo."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Üliõpilane: Sõnastab arvuti ja interneti kasutamise põhireeglid ja hindab nende olulisust õppeprotsessis. Kavandab ja koostab IKT vahendite abil õppematerjale arvuti abil ja jagab neid veebikeskkonnas. Kasutab IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel."
  }
  [4516]=>
  object(stdClass)#4517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7081"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Eksam. Eksamile pääsemiseks on vajalik esitada kõik kursuse vältel sooritatud iseseisva töö ülesanded ning seminarides koostatud praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Kujundada arusaam klassiõpetaja rollist nii aineõpetajana kui ka lapse isiksuse arengu suunajana ning luua eeldused teadmiste rakendamiseks õpilastevaheliste suhete arendamisel õppeprotsessis ja õppevälisel ajal."
    ["sisu"]=>
    string(825) "Ühiskond ja kool. Kooli ja õpetaja roll kasvatustegelikkuse mõjutamisel. Õppimiskäsitused. Kooliklass kui sotsiaalne grupp. Õppetaja eeskujuna ja tema käitumisstrateegia. Klassi tundmaõppimise ja juhtimise strateegiad. Reeglid ja läbirääkimised soodsa õpikeskkonna ja mikrokliima loomisel. Soolised iseärasused ja nende arvestamine õppetöö läbiviimisel ja õpilastega suhtlemisel. Õpilaste eluviis ja selle tundmaõppimise meetodid. Huvitegevuse, massimeedia ja infotehnoloogia roll algkooliõpilase eluviisis. Klassijuhataja roll koolis. Klassijuhataja ja lapsevanem kui koostööpartnerid. Lastevanemate koosoleku ja arenguvestluste läbiviimine. Iseseisev töö: suuline ettekanne vabalt valitud erialasest allikast, kirjalikud allikate analüütilised ülevaated ning jookvad iseseisvad ja rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Üliõpilane: Teab klassiõpetaja tegevust mõjutavaid tegureid: õpetaja ja kooli prestiiž ühiskonnas; koolikeskkonna mõju õppe-kasvatusprotsessile; kodukeskkonna mõju lapse arengule; Tunneb kooliklassi kui sotsiaalset gruppi ning teab klassi juhtimise strateegiaid; Oskab rakendada paindlikke klassi juhtimise ja õpilase individuaalsuse toetamise viise; Omab teadmisi ja oskusi õpilase eluviisi tundmaõppimiseks; Suudab teha koostööd lapsevanematega."
  }
  [4517]=>
  object(stdClass)#4518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7083"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Arvestus: mitteeristav hindamine: 1) Referaat; 2) Suuline ettekanne; 3) Teadusartikli annotatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Luua klassiõpetaja üliõpilastele tingimused teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamiseks ning positiivse hoiaku kujundamiseks ainet/sisu, keelt ja õpioskusi väärtustava õppeprotsessi loomisse ja selle juhtimisse."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Kursus annab ülevaate LAK-õppe olemusest, eesmärkidest ja õppe läbiviimise põhimõtetest, arvestades Põhikooli riiklikku õppekava ja kaasaegset mitmekultuurilist õpikeskkonda."
    ["vljund"]=>
    string(635) "Kursuse lõpuks üliõpilane: Omab arusaamist LAK-õppe olemusest, põhimõtetest ja eesmärkidest toetamaks õpilase õpioskuste arendamist; Oskab luua ainetevahelisi ja aineteüleseid seosed ainesisu, keelt ja õpisokusi arendades; Omab ülevaadet võimalustest kujundada õpikeskkonda, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, suunates õpilasi erinevate allikate ja õpikeskkondade kasutamisele koostöises õppes; Tunneb kujundava hindamise põhimõtteid ning oskab anda hinnanguvaba tagasisidet; Omab positiivset hoiakut mitmekultuurilisuse suhtes ning arvestab ja väärtustab õpilaste kultuuritausta."
  }
  [4518]=>
  object(stdClass)#4519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7084"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Eneseanalüüsid, artiklite kokkuvõtted ja hinnangud ning probleemülesannete lahendused – kujundav hindamine. Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on esitatud eneseanalüüsid ning artiklite kokkuvõtted ja hinnangud."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "a) Anda teaduspõhine ülevaade üldpsühholoogilistest seaduspäradest õppimise ja õpetamise kontekstis; b) Analüüsida üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel ja õpetamisel; c) Analüüsida praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
    ["sisu"]=>
    string(1297) "a) Psühholoogiaalase teadmise allikad - peamised teadmise loomise viisid ja põhjus-tagajärg seos psühholoogias, psühholoogiaalase teadmise kriitiline analüüs b) Areng ja bioloogiline psühholoogia - kognitiivne ja emotsionaalne areng, soolised erinevused, neuropsühholoogia rakendused õppimise psühholoogias c) Kognitiivne psühholoogia – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kriitiline ja loov mõtlemine, probleemide lahendamine, teadmiste konstrueerimine d) Individuaalsed erinevused - isiksus ja käitumine, vaimsed võimed, uskumused võimekuse ja õppimise kohta e) Motivatsioon ja emotsioonid - emotsioonid ja emotsioonide regulatsioon, huvi, eesmärgid, sisemine ja välimine motivatsioon, EVT, SDT, enesehinnang, enesetõhusus, motivatsiooni suunamine, vähemotiveeritud õpilaste toetamine f) Õppimine ja õpetamine – õpioskused: eneseregulatsioon ja õpikeskkonna loomine, kognitiivsed ja metakognitiivsed õpioskused, stress ja ärevus ning nendega toimetulek, õppimise juhendamine g) Sotsiaalpsühholoogia- sotsiaalse konteksti seotus õppimisega: suhted eakaaslastega, suhted õpetajaga, suhtlemisoskused. grupp ja grupiprotsessid, klassi kliima, konfliktid, sotsiaalne taju, hoiakud ja käitumine, stereotüübid, minapilt, sotsiaalne ja akadeemiline enesehinnang."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Üliõpilane: a) Omab teaduspõhist ülevaadet üldpsühholoogilistest seaduspäradest õppimise ja õpetamise kontekstis; b) Analüüsib üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel ja õpetamisel; c) Analüüsib praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
  }
  [4519]=>
  object(stdClass)#4520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7085"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Magistritöö kaitstakse komisjoni ees ning hinne kujuneb komisjoni otsuse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua võimalused: Erialase terminoloogia valdamiseks ja kasutamiseks; Kirjandusallikate ja empiiriliste andmete analüüsimiseks ja teadusliku teksti kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Üliõpilased teevad pedagoogilise või ainedidaktika alase uurimistöö, tuginedes valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöö peab väljendama üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteeritust erialases kirjanduses ning võimet teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada. Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avatud kõigile huvilistele. Kaitsmisele lubamise eelduseks on klassiõpetaja õppekava täielik läbimine."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Oskab esineda ja põhjendada uurimisprobleemi; Oskab kasutada andmeanalüüsi meetodeid; Suudab saavutada kooskõla tõstatatud probleemi, teoreetilise kontseptsiooni ja uurimistulemuste vahel; Oskab kirjutada akadeemilist teksti."
  }
  [4520]=>
  object(stdClass)#4521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7086"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Komplekseksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas mõistmaks lapse õppimise ja arenguga seotud seaduspärasusi ning luua tingimused kutseoskuste kujunemiseks ning professionaalse arengu toetamiseks, demonstreerides nende paindlikku ja loovat kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(1643) "Lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb kahest suuremast ülesannete grupist. Ülesannete aluseks on õppekava erialaainete blokk. Eksami ülesanded võimaldavad teadmiste ja oskuste esitamist nii suuliselt kui ka kirjalikult. 1) Pedagoogika ja psühholoogia (6 EAP) - õpilase õppimise ja arenguga seotud seaduspärasuste mõistmine ning esmased teadmised ja oskused kriitiliseks mõtlemiseks ja eneseanalüüsiks. Teadlikkus soodsa õpikeskkonna loomisest klassis, oskused koostööks õpilaste, kolleegide ja lastevanematega ning valmisolek olla uuriv õpetaja. Kirjalik uurimistöö (5-10 lk) mõne koolitegelikkuses esineva probleemi mõtestamiseks ja lahenduste leidmiseks. Esitatakse teaduskonverentsi /kollokviumi vormis 2) Didaktika, metoodika, praktika (9 EAP) – reaalne tund või videotund (üliõpilase valikul ühes aines järgnevast loetelust: emakeel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus) + suuline analüüs komisjoni osavõtul+ portfolio: kirjalik eksami iseseisev töö, videotunni analüüs põhjendustega, enesearenguanalüüs kutsestandardi pädevused. Enesearengu analüüs lähtuvalt kutsestandardist (õpetaja kutseoskused ja pädevused ning oskused eneseanalüüsiks. Teadmised erinevate ainete didaktikatest ja nende omavahelisest seotusest planeerimaks ja juhtimaks õppetegevust. Oskus rakendada õpilasi motiveerivaid õpetamisviise ning suutlikkus siduda erinevate ainete õpetamise eesmärke ja sisu. Suutlikkus realiseerida riiklikus õppekavas püstitatud eesmärke. Oskus motiveerida erineva õpitaseme ja käitumisviisiga õpilasi ning suutlikkus teha meeskonnatööd)."
    ["vljund"]=>
    string(532) "Üliõpilane: Tunneb arengu ja õppimise üldisi seaduspärasusi ning õpilaste ealisi, soolisi ja individuaalseid iseärasusi; Kasutab eelnevaid teadmisi erinevate võimete ja isiksuseomadustega õpilaste arengu toetamisel; Kavandab ja juhib õppeprotsessi I ja II kooliastmes ning analüüsib seda püstitatud eesmärkidest lähtuvalt; Kavandab ja juhib õpiprotsessi põhikooli lõpuni ühes valitud õppeaines (kõrvalaine); Kujundab õpilasi motiveerivat õpikeskkonda ning suudab teha koostööd kolleegide ja lapsevanematega."
  }
  [4521]=>
  object(stdClass)#4522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7087"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Anda teaduspõhine ülevaade õpilasest erinevates sotsiaalsetes gruppides - perekonnas, klassis, koolis, ühiskonnas ning tema enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengust. Anda teaduspõhine ülevaade õpilaste suhtlemisoskustest ja nende seostest kognitiivse arenguga. Analüüsida õpetajate võimalusi õpilaste sotsiaalse arengu toetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(811) "a) Lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused b) Norm kui sotsiaalne konstruktsioon. Normid ja väärtused kui kasvatuse põhialused. c) Enesekohaste oskuste areng – eneseanalüüs, emotsioonide regulatsioon ja enesekirjeldused ning sotsiaalne taju ja theory of mind (ToM), käitumise juhtimine, st. toimetulek erinevates situatsioonides, normide ning reeglite mõistmine. d) Suhtlemisoskused ja kognitiivne areng – sotsiaalne infotöötlus, suhted eakaaslastega ja täiskasvanutega, töö grupis ehk grupiprotsessid , prosotsiaalne käitumine. e) Sotsiaalsed toimetulekuoskused ja nende areng - enesekindlus, enda esitlemine, sõprussuhete loomine ja hoidmine, käitumine ebaõiglasena näivas olukorras, tõrjutus ning nende mõju arengule. f) Sotsiaalsete oskuste arengu toetamine I ja II kooliastmes."
    ["vljund"]=>
    string(799) "Üliõpilane: - teab sotsiaalpedagoogika kujunemislugu - oskab märgata kõrvalekaldeid lapse emotsionaalses seisundis ning leida neid põhjustanud tegurid nii kooli- kui ka koolivälises keskkonnas. - tunneb ära kiusamise, tõrjutuse ja vägivalla erinevates kollektiivides, sealhulgas koolis, ning oskab pakkuda välja võimalusi olukorra leevendamiseks ning oskab kasutada sotsiaalpedagoogilisi võtteid töös lastega (sh motiveerimine, innustamine, probleemide lahendamine jne) nii koolikeskkonnas kui mujal parandamaks laste toimetulekut igapäevaeluga. - tunneb ja kasuatb algtasemel sotsiaalpedagoogilisi meetodeid nagu innustamine, jõustamine, seikluskasvatus jm ning oskab teha ettepanekuid nende võtete kasutamiseks erinevates probleemsituatsioonides nii laste kui ka täiskasvanutega."
  }
  [4522]=>
  object(stdClass)#4523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7089"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Kujundada arusaama ettevõtlikkusõppe vajalikkusest ja alustest, seostest põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste saavutamisega ning luua eeldused teadmiste rakendamiseks erinevate tegevussuundade ja tasanditega ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(495) "Ühiskond ja kool ning Põhikooli riiklik õppekava. Ettevõtliku õpetaja roll kasvatustegelikkuse mõjutamisel ühiskonnas. Ettevõtlikkusõppe üldpõhimõtted ja võimalused. Ettevõtlus ettevõtlikkuse läbiv teema. Meeskonnatöö ettevõtlikkuse rakendamisel erinevate töövormide ja õpimeetodite kaudu. Loovtehnikate abil pedagoogilise protsessi rikastamisvõimalused ning eneseanalüüs ja konstruktiivne tagasiside. Koostöö erinevate tugivõrgustikega. Teavitamine ja mainekujundus."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Kursuse lõpuks üliõpilane - oskab põhjendada ettevõtlikkusõppe vajalikkust - tunneb ettevõtlikkusõppe üldpõhimõtteid ja orienteerub õppe võimalustes ja kogemustes - omab teadmisi ettevõtlikkuspädevuse rakendamiseks praktikasse – seab eesmärke ja leiab võimaluse rakendamiseks; - oskab loovustehnikate abil pedagoogilist tööd rikastada ja õppijaid motiveerida; - oskab koostada adekvaatset eneseanalüüsi ning anda konstruktiivset tagasisidet."
  }
  [4523]=>
  object(stdClass)#4524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7090"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Arvestus. Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel; võimaldada neil ainedidaktikates õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(1627) "Eelduseks on osalemine õppeainetes matemaatikadidaktika I, emakeeledidaktika I, looduseõpetuse didaktika ja muusika- ja/või kunstiõpetuse teooria ja didaktika 1.-3.klassis. Erinevate ainedidaktika kursuste raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse väikestes rühmades reaalses koolisituatsioonis. Matemaatikadidaktika – Peastarvutamise oskuse kujundamine ja probleemülesannete lahendamine – erinevad võtted. Kokkuvõtteks: ülevaade nähtud võtetest, nende seostamine teoorias käsitletuga. Loodusõpetuse didaktika – Uurimuslikud tegevused õppekäigul. Kokkuvõtteks: õues õppimist toetavad ja takistavad tegurid. Õuetunni ja klassitunni võrdlus Muusika – ülevaate saamine muusikaõpetusest ja lõimimise võimalustest. Kokkuvõtteks: arutelu lõimimise võimalustest. Kunstiõpetuse teooria ja didaktika – Kunstiaine õppimise osa. Vaadelda ja kirjeldada, kuidas ja millise sisuga ülesandeid annavad õpetajad lähtuvalt kunstiaine õppimise osadest, kuidas õpetajad erinevaid õppetegevusi aine õppimise osadest lähtuvalt rakendavad. Kokkuvõtteks: arutelu – teooria ja nähtu seosed. Emakeeledidaktika - Kirjutamise ja keeleõpetuse (õigekirja) õpetamine eluliste keelekasutusolukordade põhiselt ehk toimingukeskne keeleõpetus. Tund koosneb kontekstile vastavast elulist keelekasutusolukorda imiteerivast tegevusest, mis sisaldab õpilaste jaoks kõiki keelelise suhtluse osaoskusi ja kindlasti ka mingit konkreetset keeleõpetuslikku aspekti. Võimalusel vaadelda nii I kui ka II kooliastme tundi. Kokkuvõtteks: ülevaade ja arutelu nähtud elulistest keelekasutus-keskkonna tegevustest."
    ["vljund"]=>
    string(483) "Didaktikapraktikumide järel on üliõpilane valmis õpitut põhipraktikal rakendama. Üliõpilane: - oskab paremini siduda ja seostada teoreetilisi teadmisi praktikasse; - oskab õpiprotsessis rakendada ainesest tulenevaid meetodeid ja metoodilisi võtteid; - oskab kavandada tundi ja koostada tunnikonspekti ning seda ka ellu viia; - oskab kasutada IKT vahendid õpetamisel; - oskab analüüsida enda ja kaasüliõpilaste tunde ning teha ettepanekuid järgnevate tundide andmiseks."
  }
  [4524]=>
  object(stdClass)#4525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAL7091"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Hindamisel arvestatakse vastavate aineülesannete sooritamist. Aluseks on ülesannete koostamise nõuete täitmine. Nimetatud ainete õpetusolukordade kava koostamine õppejõu poolt esitatud nõuetele vastavalt. Esitatakse kirjalikult. Suuline ettekanne kohustusliku allikamaterjali põhjal. Kirjalikud aruanded praktilistest ülesannetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua eeldused põhikooli I astmes õpetamiseks, tagada oskused õppe-eesmärkide, õppeprintsiipide ja õpisisu mõistmiseks ja rakendamiseks. Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1629) "Teematervikutele tuginev õpetamine põhikooli I astmel. Koduloost teadusõpetuseni – loodusalaste teadmiste õpetamisest. Loodusõpetuse õpetamise eesmärgid ja sisu. Teadusmõistete kujunemine. Organismide mitmekesisus ja elupaigad. Vaatlused, mõõtmised ja võrdlemine. Aastaajad, nende vaheldumine ja muutused erinevatel aastaaegadel, elekter ja magnetism, plaan ja kaart. Erinevad tööviisid. Õuesõpe. Eesti keele õpetamise üldised kaasaegsed põhimõtted: õpetamine tervikkeelena, elulistest suhtlemissituatsioonidest ja -vajadustest lähtuvalt. Keelelise suhtluse osaoskused: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine, nende olemus ja liigid ning lõimimine keelekasutustegevustesse. Osaoskuste õpetamine tekstist või keelekasutuse funktsioonist lähtuvalt. Stsenaariumiga rääkimis- ja kirjutamistegevuste koostamine eri vanuses õpilaste tarbeks. Grammatika õpetamine varajatult, keelekasutusolukorra vajaduste põhiselt (toimingukeskne keeleõpetus). Eesti keele alaste õpisisude ja pädevuste lõimimine teiste ainete tundidesse. Keelelise suhtluse osaoskuste edenemise/arengu hindamise võimalused. Matemaatikaõpetuse kontseptsioon. Põhimõisted ja – tegevused matemaatikas. Matemaatika sisu, õppemeetodid ja – vahendid. Arvude õpetus. Liitmine ja lahutamine. Ühe- ja kahetehtelised tekstülesanded. Probleemülesanded. Suurused ja hulgad. Kujundid. Naturaalarvud 0-10 000. Peast- ja kirjaliku arvutamise algoritmid. Korrutamine ja jagamine. Korrutustabel. Murrud ½, 1/3, ¼, 1/5. Geomeetrilised kujundid. Mõõtmine. Erinevad tööviisid. Tagasiside ja hindamine ning (enese)analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(692) "Üliõpilane: - mõistab loodusalaste teadmiste, nendega seotud oskuste ja väärtushinnangute rolli I kooliastme õpilaste arengus ning oskab edasi anda I kooliastme loodusõpetusealaste teemade sisu; - teab loodusalaste teadmiste omandamise eesmärke ning õpisisu; - seostab teoreetilised teadmised ainest matemaatiliste teadmiste ja oskuste praktilise õpetamisega I kooliastmes ning kasutab korrektset terminoloogiat; - teab eesti keele õpetamise kaasaegseid põhimõtteid; - oskab eesti keele alaseid õpipädevusi integreerida teiste ainete tundidesse; - kavandab, planeerib ja organiseerib eesti keele tunnid terviklikkuse, teadlikkuse ja kommunikatiivsuse põhimõtetest lähtuvalt."
  }
  [4525]=>
  object(stdClass)#4526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7001"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Luua võimalused eneseanalüüsimiseks ja enesearenguliste hoiakute teadvustamiseks ning sotsiaalse kompetentsuse rakendamiseks haridusasutuse juhtimisega seonduvates tegevustes. Ainekursuse taotlus on: valmisolek mõista ja analüüsida juhtimisega seotud võimalusi, märgata ja analüüsida ennast juhina, teadvustada ning kasutada enda isiksuslike ressursse erinevates suhtlemis- ja juhtimissituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(1258) "Ainekursuse taotluseks on valmisolek mõista, analüüsida ja rakendada juhtimisega seotud objektiivseid ja subjektiivseid võimalusi; märgata juhi suhtlemisega seotuid rolle; teadvustada, kogeda ning kasutada enda isiksuslike ressursse erinevates suhtlemis- ja juhtimissituatsioonides. Aine sisu Haridusjuhi professionaalne areng ja õppimine. Professionaalne identiteet ja juhi rollid. Mina-tunnetus ja mina-pilt õppimise arengu eeldusena. Mina-tunnetus ja enesetõhusus(kui subjektiivne ja kognitiivne protsess). Enesetunnetus, eneseregulatsioon ja uskumused. Juht suhtlejana. Suhtlemise olemus. Isiklik mõju ja sotsiaalne mõjusus. Suhtlemine, suhted ja konfliktid juhtimistegevuses. Konfliktid ja assertiivsus.Juhtimis-situatsioonide ja eneseanalüüs. Iseseisev töö Iseseisvad individuaalsed ja grupiülesanded. Kogemuspäevik. Juhi töövarjuks olemine(minim. 8tundi): kavandamine, tegevuste eesmärgistamine ja ajakava; töövarjuks olemise kirjeldamine ja analüüs; intervjuu töövarju juhiga; eneseanalüüs ja perspektiivide määratlemine Allikate lugemine-mõtestamine ja lugemispäevik (põhineb loetud tekstidel; lisaks kohustuslikele tekstidele valida ja lugeda teemadega seotuid ja enda jaoks tähenduslikke allikaid(minim 3 allikat)."
    ["vljund"]=>
    string(492) "Mõistab suhtlemis- ja juhtimisprotsesside seoseid; Mõistab ja analüüsib juhi tegevusi ja juhtimistegevusi, juhtimisvõimalusi ja perspektiive enda tegevusvaldkonnas Kirjeldab ja analüüsib võimalusi enda juhtimisvaldkonnas Määratleb ja analüüsib võimalikke probleemide põhjusi enda tegevusvaldkonnas/ametikontekstis; Kasutab juhtimistegevuses mõjusaid suhtlemisviise ja käitumismudeleid Analüüsib ennast, mõistab enda isiksuslikke ressursse niing suudab neid juhina rakendada"
  }
  [4526]=>
  object(stdClass)#4527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7002"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Hindeline arvestus: miniuuringu koostamine ja tulemuste esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua võimalusi täiskasvanu enesearengu, õppimise mõistmiseks ja kriitiliseks tõlgendamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks haridusasutuse kontekstis ning toetada enesearengule suunatud hoiaku ja õppimisoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Andragoogika aine ja probleem. Täiskasvanu kui enesearengu subjekt, subjektne hoiak ja kogemus. Täiskasvanu õppimine töö kontekstis. Haridusasutus kui õppimiskeskkond ja õppimisvõimalus. Õppimise võimaluste loomine organisatsioonis ja nende mõju individuaalsele õppimisele. Meeskonnas õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane: Mõistab andragoogika põhiprobleemi ja suudab kriitiliselt käsitleda täiskasvanu enesearengu ja õppimise võimalusi haridusasutuse kontekstis ja juhtimistegevuses; Tunnetab ja hindab täiskasvanu enesearengu- ja õppimisvajadusi, analüüsib ennast õppijana ning märateleb ja põhjendab õppimisvõimalusi organisatsiooni kontekstis."
  }
  [4527]=>
  object(stdClass)#4528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7003"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua võimalused erinevate haridusasutuse juhtimispõhimõtete ja käsituste mõistmiseks ja võrdlemiseks, haridusasutuse juhtimise ja administreerimise hindamiseks ja kriitliseks analüüsimiseks, ühiskonnas ja haridusvaldkonnas toimunud muutuste hindamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(398) "Erinevated juhtimise käsitused sh süsteemne mudel. Protsessi mõiste ja kavandamine. Juhtimise eetika. Väärtustepõhine juhtimine. Haridusasutuste juhtimise ja arendamise kontseptsioonid ja mudelid kasvatus- ja hariduspardigmade kontekstis. Võrdlev aspekt.Haridusasutuse juhi mõju organisatsioonikultuuri kujunemisele. Kvaliteet kooli/ haridusasutuse kontekstis. Seadusandlus, sh tööõigus."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Luua võimalused erinevate haridusasutuse juhtimispõhimõtete ja käsituste mõistmiseks ja võrdlemiseks, haridusasutuse juhtimise ja administreerimise hindamiseks ja kriitliseks analüüsimiseks, ühiskonnas ja haridusvaldkonnas toimunud muutuste hindamiseks."
  }
  [4528]=>
  object(stdClass)#4529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7004"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Eksam: kursuse lõputöö koostamine ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "-Toetada haridusjuhtide kompetentsuse süvenemist haridusasutuste tulemuslikkuse hindamisel erinevatel haridustasanditel -Luua võimalused teostada enesehindamine, tuginedes asjakohaste meetodite valikule ja rakendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(471) "Kvaliteet ja hindamine haridusasutuses. Hindamise vajalikkus haridusasutuse juhtimissüsteemis. Haridusasutuse sise- ja välishindamine, nende seosed. Haridusasutuse tulemuslikkuse mõõtmine erinevatel haridustasanditel Sisehindamissüsteem haridusasutuses. Haridusasutuste hindamise parimad praktikaid meil ja maailmas. Enesehindamise meetodite kasutamine (küsimustik, maatriks, Pro-forma (etteantud vorm), seminar, nõustaja kasutamine, auhinnaprotsessi simulatsioon)"
    ["vljund"]=>
    string(526) "Kursuse läbinu: -omab ülevaadet haridusasutuse sisehindamissüsteemi toimimisest, haridusasutuste sisehindamise nõustamisest ja vastavast mõistevarast; -omab ülevaadet hindamistest erinevatel haridustasemetel; -oskab analüüsida erinevate hindamismudelite ja enesehindamise meetodite kasutamist haridusasutuse tulemuslikkuse hindamisel; -suudab kavandada ja läbi viia enesehindamise vabalt valitud meetodil konkreetse haridusasutuse näitel; -oskab tulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4529]=>
  object(stdClass)#4530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7005"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Kirjalikult õppekavade analüüsi, õppekavade projektid ja nende esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Analüüsitakse õppekava erinevaid ideoloogiaid, nende peegeldumist õppekava struktuuris, tunneb õpitulemuste rahvusvahelisi võrdlusuuringuid, oskab analüüsida õppekava vastavust haridusvajadustele, juhtida õppekava koostamist ning arendamist ning osaleda selles."
    ["sisu"]=>
    string(871) "Õppekava määratlused, staatus, liigitus ja struktuur. Õppekava ideoloogiad, nende seos õppekava eesmärkidega. Õppekava eesmärgid kui õppekava struktuuri määrav komponent. Õppekava ja haridusstandard. IEA ja PISA õpitulemuste rahvusvahelised võrdlusuuringud. Õppekava koostamine kui poliitiline protsess, erinevad õppekavapoliitikad. Õppekava kui sotsiaalkultuuriline regulatsioonimehhanism ja isiksuse arengu tegur. Õppekava kui diskursus. Õppekava muutused ja stabiilsus. Õppekava ja pedagoogiline protsess koolis, ofitsiaalne ja variõppekava. Õppekava ja õpikeskkond. Õpetaja kui õppekava koostaja. Õppekava juhtimine erinevatel juhtimistasanditel, õppekava realiseerimise ressursid. Õppekavade legaliseerimine, järelevalve, akrediteerimine. Eesti alus- üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanute hariduse õppekavad, rahvusvahelisi võrdlusi."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Loengud, praktikumid, rühmatööd, õppekavade projektid, diskussioon."
  }
  [4530]=>
  object(stdClass)#4531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7008"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Magistritöö ja selle avalik väitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Luua võimalused magistritöö koostamiseks ja avalikuks kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(120) "Magistritöö sisuks võib olla empiiriline, teoreetiline uurimus, kontseptuaalsel analüüsil põhinev rakendusprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Üliõpilane: Oskab orienteeruda andmebaasides ja infoallikates ning oskab põhjendatult valida asjakohast teaduskirjandust; Oskab püstitada aktuaalseid ja uudseid uurimisprobleeme ning kasutada kvalitativvseid ja kvantitatiivseid andmete kogumise ja tõlgendamise meetodeid; Oskab uurimuse teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kirjalikult esitada vastavalt uurimistöödele esitatavatele rahvusvahelistele nõuetele; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4531]=>
  object(stdClass)#4532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7009"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Hindeline arvestus: arendusprojekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua võimalused - haridus- ja juhtimisalaste innovatsioonide tutvustamiseks, analüüsimiseks ning rakendamiseks; Kvalitatiivseks muutuseks professionaalses teadvuses ja tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Juhtimistegevuse analüüs juhtimise edu(tulemus)mudelite põhjal. Innovatsioonide rakendamine ja analüüs töökeskonnas. Arendusprojektide arutelu, tegevuste ja protsesside analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilane: Rakendab professionaalses tegevuses loovalt teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; Kogeb muutust professionaalses teadvuses ja tegevuses."
  }
  [4532]=>
  object(stdClass)#4533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7010"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Haridusasutuse avalike suhete kontseptsiooni projekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua võimalused haridusasutuse avalike suhete toimimisese mõistmiseks ning haridusasutuse avalike suhete kontseptsiooni loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Haridusasutus ja avalikud suhted..Avalike suhete ja suhtekorralduse määratlus. Suhtekorralduse ajalugu ning funktsioonid organisatsioonis, sihtgrupid, valdkonnad. Suhtekorralduse strateegia ja eripära haridusasutustes. Suhtekorralduse vahendid ja võimalused haridusasutustes. Haridusasutuse maine ja töö erinevate sihtgruppidega. Avalike suhete strateegiline planeerimine haridusasutuses. Meediakanalid ja nende kasutamine haridusasutuse maine kujundamisel."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Üliõpilane: Mõistab avalike suhete teoreetilisi seisukohti ja määratleb avalike suhete võimalusi konkreetse haridusasutuse näitel; Loob avalike suhete mudeli konkreetse haridusasutuse näitel; On suutleine kavandama avalilke suhete strateegiat konkreetse haridusasutuse näitel."
  }
  [4533]=>
  object(stdClass)#4534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7011"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eneseanalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua võimalused haridusjuhi sotsiaalse kompetentsuse, sotsiaalsete oskuste analüüsimiseks, arenemiseks ja kasutamiseks konkreetsetes tegevussituatsioonides"
    ["sisu"]=>
    string(229) "Haridusjuhi sotsiaalne kompetentsus. Suhtlemismudelite analüüs ja suhtlemisoskuste treening. Haridusjuhi isiksuslikud ja sotsiaalsed eeldused ja võimalused. Enesekehtestamine ja mõjustamine otsustusprotsessides ja juhtimises."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane: Teadvustab ja analüüsib isiklikke sotsiaalseid oskusi ning on suuteline märkama enda sotsiaalse kompetentsuse võimalusi ja perspektiive."
  }
  [4534]=>
  object(stdClass)#4535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7012"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Luua eeldused uuringu kavandamiseks, uuringu teemakäsitluse traditsioonist ülevaate saamiseks, akadeemilise kirjutamisoskuse kujunemiseks ja teemakohase teaduskirjanduse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Seminari sisuks on arutelud, teadustöö aluste selgitamine, töö eriala-kirjandusega: oskus leida, analüüsida, refereerida erialast kirjandust, luua seoseid omandatud teadmiste ja erialakirjanduse vahel ning kujundada valmisolekut kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks, uurimuse kavandi koostamiseks. Uurimuse teemast ja metoodikast lähtuvad teaduslikud allikad üliõpilase valikul (andmebaasidest, raamatukogust, Google Scholar). Kursus toimub osaliselt virtuaalses õpikeskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Üliõpilane. suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; on suuteline esitama uurimuse teemal käsitlustraditsioonist ülevaate kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; on suuteline määratlema ja põhjendama hariduse juhtimises aktuaalset uurimisprobleemi. On suuteline kasutama viitehaldustarkvara akadeemilisel kirjutamisel."
  }
  [4535]=>
  object(stdClass)#4536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Luua võimalused ülevaate saamiseks kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja nende edukast rakendamisest koolitusprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Ülevaade erinevate kvaliteedijuhtimise mudelite põhimõtetest, teoreetilised lähtekohad. Eesmärkide seadmine töötajate koolituse kavandamisel. Kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine koolitusprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel. Töö iseloomu ja koolitusteema omavaheline sidusus. Koolituse võimalused ja mõju organisatsiooni ja selle üksikliikme arengule. Juhi roll koolitusprotsessi juhtimisel."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Tunneb kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja oskab neid seostada koolitusprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise faasis. Teadvustab juhi rolli tähtsust koolitusprotsessi igas etapis. Mõistab koolituse eesmärgistamise ja rakendamise vajalikkust töötaja arengu toetamise kontekstis. Oskab luua seoseid teoreetiliste lähtekohtade ja praktilise tegevuse vahel."
  }
  [4536]=>
  object(stdClass)#4537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused uurimustööde juhendaja arenguks ning kvalitatiivsete uurimuste mõistmiseks, et tõsta seeläbi juhendamispraktika kvaliteeti."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kvalitatiivne uuring, selle eripärad ja võimalused. Kvalitatiivse uuringu teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus. Kvalitatiivsete uuringute strateegiad ja tüübid. Fenomenoloogia ja fenomenograafia, etnograafiline ja narratiive uurimus. Valim ja valiku põhimõtted, eetilised küsimused. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Andmete töötlemine. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted ja eripärad. Teema käsitlustraditsioon, kontseptuaalne mudel. Viitehaldustarkvara kasutamine. Nvivo programmi võimalused andmete analüüsi toena. Andmete analüüs NVivo programmi abil. Andmete analüüs ja tõlgendamine. Tulemuste esitamine. Kvalitatiivse uurimuse vormistamine, hindamine ja evalveerimine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane on kogenud, tunnetab ja oskab kasutada võimalusi kvalitatiivsel metodoloogial põhinevas uuringus. Üliõpilane mõistab juhendamist, end juhendajana ja üliõpilast uurijana."
  }
  [4537]=>
  object(stdClass)#4538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7015"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Eksam. (Iseseisva töö esitlemine)"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Luua võimalused koolitusprotsessi(de) kavandamise, läbiviimise ja juhtimise seoste mõistmiseks ning rakendamiseks haridusasutuse strateegilisel juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(720) "Koolitusprotsessi juhtimine haridusasutuses. Koolitusprotsessi juhtimise seosed organisatsiooni strateegilise juhtimise ja arendamisega. Ainekursuse fookus on koolitusprotsessi põhiprotsessidele: kavandamine, läbiviimine, hindamine, analüüsimine ja õppekava/koolitusprogrammide koostamine. Ainekursusel analüüsitakse koolituse kavandamise ja organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ning arendustegevuste omavahelisi seoseid. Antakse ülevaade koolituse turundamise ja tulemuslikkuse hindamise võimalustest, sh kogukonna kaasamise võimalustest. Võrreldakse erinevate haridustasemete koolitust reguleerivat seadusandlust, sellest tulenevaid erinevaid lähenemisi ja regulatsioone eri tüüpi haridusasutustes."
    ["vljund"]=>
    string(646) "Üliõpilane - mõistab koolitusprotsessile süsteemse lähenemise vajadust, sh koolitusprotsessi juhtimise vajadust; - oskab koolitustegevust seostada oma organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ja tegevustega; - oskab lähtuvalt koolituse eripärast koostada õppekava, määratleda koolituse sihtgruppi ja koolitusvajadust, teostada koolituse ettevalmistamist, läbiviimist ja hindamist; - tunneb koolituse turundamise algtõdesid ja kohalikus kogukonna koolitusinfo hankimise eripärasid; - tunneb täiskasvanute koolitust reguleerivat seadusandlust; - teab, kuidas koolituse kaudu mõjutada eri tüüpi haridusasutuste arengupotentsiaali."
  }
  [4538]=>
  object(stdClass)#4539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7016"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Arendusuuring"
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Luua võimalused kontseptualiseerida, analüüsida ning kavandada haridusjuhi võimalusi õpikultuuri kujunemisel ja muutmisel. Luua võimalused rahvusvaheliseks koostööks õpikultuuriga seotud arendusuuringu kavandamisel, teostamisel ja hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Kursusel keskendutakse erinevatele haridusasutuste tüüpidele ja nende õppimis- ja õpetamiskultuuridele erinevates kultuurides. Haridusjuhid loovad eeldusi õpikultuuri kujunemiseks ja muutmiseks väärtuste, praktikate ja uskumuste kaudu. Kursusel kasutatakse õppimise toetamiseks kööstöist arendusuuringut, filmi analüüsi, õppekäike, vaatlust, narratiivseid ja visuaalseid meetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Määratleda ja analüüsida nüüdisaegseid haridusjuhtimise käsitlusi, keskendudes õppimiskultuurile. Luua allikate kriitilise lugemise, teooria ja uuringute alusel põhimõtete kogum, mis toetab õpikultuuri muutust haridusasutuses. Kavandada ja teostada õpikultuuriga seonduv hariduse juhtimise valdkonna arendusuuring."
  }
  [4539]=>
  object(stdClass)#4540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "Kursuse eesmärgiks on pakkuda osalejatele autentne ja praktiline koostöökogemus, vaatlemaks ja analüüsimaks IKT rakendamist kooli tasandil erinevatest perspektiividest: IKT rakendusviisid õppetöös, e-õppekeskkonnad, digitaalne õpivara, IKT lõimimine õppekavasse, IKT vahendid kooli halduses, erinevate infosüsteemide ja teenuste koosvõime."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Kursus viiakse läbi veebipõhist ja auditoorset õpet kombineerides, see sisaldab nii individuaalseid ülesandeid kui rühmatöid, koolikülastusi ja interaktiivseid seminare. Kursuse käigus saavad osalejad ülevaate haridustehnoloogiliste paradigmade ja põlvkondade vahetusest, tänapäevastest infosüsteemidest haridusvaldkonnas, koolides kasutatavatest digivahenditest ning haridustehnoloogilise innovatsiooni meetoditest organisatsiooni tasandil."
    ["vljund"]=>
    string(592) "• Kirjeldab ja võrdleb peamisi paradigmasid IKT rakendamiseks õpetamisel ja õppimisel: arvutipõhine õpe, arvutitoega õpe, arvutitoega ühesõpe, e-õpe, sulandatud õpe. • Võrdleb kahte veebipõhist õpikeskkonda koolijuhtimise, pedagoogika ja infosüsteemide koosvõime vaatenurkadest • Teostab kahe erineva 1:1 arvutikasutusmudeli (nt. BYOD ja sülearvutikoolide mudeli) võrdleva analüüsi • Teostab juhtumiuuringu IKT rakendamisest kooli tasandil või viib läbi IKT auditi ühes koolis • Koostab kooli IKT arengukava või IKT juurutamisega seonduva arendusprojekti kava"
  }
  [4540]=>
  object(stdClass)#4541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7019"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "."
    ["sisu"]=>
    string(1) "."
    ["vljund"]=>
    string(1) "."
  }
  [4541]=>
  object(stdClass)#4542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7020"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Luua võimalused eneseanalüüsimiseks ja enesearenguliste hoiakute teadvustamiseks ning sotsiaalse kompetentsuse rakendamiseks haridusasutuse juhtimisega seonduvates tegevustes. Ainekursuse taotlus on: valmisolek mõista ja analüüsida juhtimisega seotud võimalusi, märgata ja analüüsida ennast juhina, teadvustada ning kasutada enda isiksuslike ressursse erinevates suhtlemis- ja juhtimissituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(1258) "Ainekursuse taotluseks on valmisolek mõista, analüüsida ja rakendada juhtimisega seotud objektiivseid ja subjektiivseid võimalusi; märgata juhi suhtlemisega seotuid rolle; teadvustada, kogeda ning kasutada enda isiksuslike ressursse erinevates suhtlemis- ja juhtimissituatsioonides. Aine sisu Haridusjuhi professionaalne areng ja õppimine. Professionaalne identiteet ja juhi rollid. Mina-tunnetus ja mina-pilt õppimise arengu eeldusena. Mina-tunnetus ja enesetõhusus(kui subjektiivne ja kognitiivne protsess). Enesetunnetus, eneseregulatsioon ja uskumused. Juht suhtlejana. Suhtlemise olemus. Isiklik mõju ja sotsiaalne mõjusus. Suhtlemine, suhted ja konfliktid juhtimistegevuses. Konfliktid ja assertiivsus.Juhtimis-situatsioonide ja eneseanalüüs. Iseseisev töö Iseseisvad individuaalsed ja grupiülesanded. Kogemuspäevik. Juhi töövarjuks olemine(minim. 8tundi): kavandamine, tegevuste eesmärgistamine ja ajakava; töövarjuks olemise kirjeldamine ja analüüs; intervjuu töövarju juhiga; eneseanalüüs ja perspektiivide määratlemine Allikate lugemine-mõtestamine ja lugemispäevik (põhineb loetud tekstidel; lisaks kohustuslikele tekstidele valida ja lugeda teemadega seotuid ja enda jaoks tähenduslikke allikaid(minim 3 allikat)."
    ["vljund"]=>
    string(492) "Mõistab suhtlemis- ja juhtimisprotsesside seoseid; Mõistab ja analüüsib juhi tegevusi ja juhtimistegevusi, juhtimisvõimalusi ja perspektiive enda tegevusvaldkonnas Kirjeldab ja analüüsib võimalusi enda juhtimisvaldkonnas Määratleb ja analüüsib võimalikke probleemide põhjusi enda tegevusvaldkonnas/ametikontekstis; Kasutab juhtimistegevuses mõjusaid suhtlemisviise ja käitumismudeleid Analüüsib ennast, mõistab enda isiksuslikke ressursse niing suudab neid juhina rakendada"
  }
  [4542]=>
  object(stdClass)#4543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7021"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Hindeline arvestus: arendusprojekt"
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua võimalused - haridus- ja juhtimisalaste innovatsioonide tutvustamiseks, analüüsimiseks ning rakendamiseks; Kvalitatiivseks muutuseks professionaalses teadvuses ja tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Juhtimistegevuse analüüs juhtimise edu(tulemus)mudelite põhjal. Innovatsioonide rakendamine ja analüüs töökeskonnas. Arendusprojektide arutelu, tegevuste ja protsesside analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilane: Rakendab professionaalses tegevuses loovalt teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; Kogeb muutust professionaalses teadvuses ja tegevuses."
  }
  [4543]=>
  object(stdClass)#4544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused uurimustööde juhendaja arenguks ning kvalitatiivsete uurimuste mõistmiseks, et tõsta seeläbi juhendamispraktika kvaliteeti."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kvalitatiivne uuring, selle eripärad ja võimalused. Kvalitatiivse uuringu teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus. Kvalitatiivsete uuringute strateegiad ja tüübid. Fenomenoloogia ja fenomenograafia, etnograafiline ja narratiive uurimus. Valim ja valiku põhimõtted, eetilised küsimused. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Andmete töötlemine. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted ja eripärad. Teema käsitlustraditsioon, kontseptuaalne mudel. Viitehaldustarkvara kasutamine. Nvivo programmi võimalused andmete analüüsi toena. Andmete analüüs NVivo programmi abil. Andmete analüüs ja tõlgendamine. Tulemuste esitamine. Kvalitatiivse uurimuse vormistamine, hindamine ja evalveerimine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane on kogenud, tunnetab ja oskab kasutada võimalusi kvalitatiivsel metodoloogial põhinevas uuringus. Üliõpilane mõistab juhendamist, end juhendajana ja üliõpilast uurijana."
  }
  [4544]=>
  object(stdClass)#4545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7031"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused uurimustööde juhendaja arenguks ning kvalitatiivsete uurimuste mõistmiseks, et tõsta seeläbi juhendamispraktika kvaliteeti."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kvalitatiivne uuring, selle eripärad ja võimalused. Kvalitatiivse uuringu teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus. Kvalitatiivsete uuringute strateegiad ja tüübid. Fenomenoloogia ja fenomenograafia, etnograafiline ja narratiive uurimus. Valim ja valiku põhimõtted, eetilised küsimused. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Andmete töötlemine. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted ja eripärad. Teema käsitlustraditsioon, kontseptuaalne mudel. Viitehaldustarkvara kasutamine. Nvivo programmi võimalused andmete analüüsi toena. Andmete analüüs NVivo programmi abil. Andmete analüüs ja tõlgendamine. Tulemuste esitamine. Kvalitatiivse uurimuse vormistamine, hindamine ja evalveerimine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane on kogenud, tunnetab ja oskab kasutada võimalusi kvalitatiivsel metodoloogial põhinevas uuringus. Üliõpilane mõistab juhendamist, end juhendajana ja üliõpilast uurijana."
  }
  [4545]=>
  object(stdClass)#4546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAM7032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused uurimustööde juhendaja arenguks ning kvalitatiivsete uurimuste mõistmiseks, et tõsta seeläbi juhendamispraktika kvaliteeti."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kvalitatiivne uuring, selle eripärad ja võimalused. Kvalitatiivse uuringu teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus. Kvalitatiivsete uuringute strateegiad ja tüübid. Fenomenoloogia ja fenomenograafia, etnograafiline ja narratiive uurimus. Valim ja valiku põhimõtted, eetilised küsimused. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Andmete töötlemine. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted ja eripärad. Teema käsitlustraditsioon, kontseptuaalne mudel. Viitehaldustarkvara kasutamine. Nvivo programmi võimalused andmete analüüsi toena. Andmete analüüs NVivo programmi abil. Andmete analüüs ja tõlgendamine. Tulemuste esitamine. Kvalitatiivse uurimuse vormistamine, hindamine ja evalveerimine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane on kogenud, tunnetab ja oskab kasutada võimalusi kvalitatiivsel metodoloogial põhinevas uuringus. Üliõpilane mõistab juhendamist, end juhendajana ja üliõpilast uurijana."
  }
  [4546]=>
  object(stdClass)#4547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6001"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Kirjalik arvestustöö, suuline eksam ja portfoolio."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua võimalus: Orientatsiooni kujunemiseks andragoogika kui isesesiva teadusvaldkonna põhiprobleemis; Olulisemate teoreetiliste seisukohtade, probleemide ja mõistete käsitlemiseks ning täiskasvanu õppimise iseärasuste mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Andragoogika kui iseseisev teadusvaldkond ja aine. Andragoogika kui teadusvaldkonna suunad, probleemid. Andragoogika põhiprobleem - täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond. Elukestev õppimine ja eluhõlmav õppimine. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Õpiteooriate ülevaade. Täiskasvanu kui õppija. Ennastjuhtiv õppija. Täiskasvanu arengu iseärasused. Iseseisva töö sisu: iseseisvad ülesanded, intervjuu läbiviimine, iseseisvad rühmatöö ülesanded ning portfoolio koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(526) "Üliõpilane: Suudab eristada andragoogikat kui iseseisvat teadusvaldkonda, selle ainet, suundi ja probleeme; Määratleb täiskasvanuhariduse kui tegevusvaldkonna eripärasid; Käsitab/orienteerub õppimise teooriates, elukestva ja -hõlmava õppimise problemaatikas ning suudab määratleda erinevaid õpisituatsioone; Identifitseerib täiskasvanud õppija eripärasid; Identifitseerib ennast ja toimib aktiivses rollis õppegrupi liikmena; On suuteline esitama oma õpitulemusi; Kujundab metoodiliselt selge õpiportfoolio."
  }
  [4547]=>
  object(stdClass)#4548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6006"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Pass-fail assessment."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua võimalused täiskasvanukoolituse keskuste tegevuse mõistmiseks ja põhiprotsesside analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Täiskasvanukoolituse suunad ja perspektiivid. Täiskasvanukoolituse keskuste roll ja funktsioon elukestvas õppes ja täiskasvanute õppimisvõimaluste loomisel(riiklik ja regionaalne aspekt). Koolitustoetused. Täiskasvanute koolitusvõrgu loomine. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE. Koolituskeskuste hindamissüsteemi väljatöötamine ja koolituskeskuste tegevuse kvaliteedi hindamine. Koolituskeskuste juhtimise sisu: planeerimine, prognoosimine, korraldamine, koordineerimine, kaasamine, hindamine, otsuste tegemine. Iseseisva töö sisu: tekstide ja dokumentide analüüs, keskuste võrdleva analüüsi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Üliõpilane - mõistab ja võrdleb täiskasvanukoolituse keskuste rolle, tegevuste sisu ja põhimõtteid, regulatsioone ning perspektiive elukestva õppe kontekstis ja täiskasvanute õppimise toetamisel."
  }
  [4548]=>
  object(stdClass)#4549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6007"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused sotsiaalsete muutuste ja elukestva õppe seoste ja mõjude mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Õppiva ühiskonna teooriad. Sotsiaalne kapital. Elukestev õpe, korporatiivne võim ja globaliseeruv maailm. Elukestev õpe, haridus ja muutused Eesti ühiskonnas (sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud muutused). Isesesiva töö sisu: kontseptuaalse referaadi koostamine, ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Üliõpilane: Teab õppiva ühiskonna erinevaid teooriaid ning käsitleb neid ühiskonna ja haridusvaldkonna arengu suundumuste kontekstis; Mõistab õppimise ja sotsiaalsete muutuste seoseid."
  }
  [4549]=>
  object(stdClass)#4550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6009"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Andragoogi päevik, eneseanalüüs, andragoogi kompetentsusmudeli loomine valitud tegevusvaldkonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Luua eeldused: Andragoogi põhikompetentside jaoks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks; Andragoogi kutse-eetika põhiväärtuste tundmiseks, suhtlemis- ja käitumisoskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Andragoogi kui täiskasvanute õpetaja kompetentsuse põhinäitajad, kompetentsuse profiil. Kompetentside allikad. Kompetentside rakendamine. Kutseväärtused ja -eetika. Suhtlemis- ja käitumisoskused, sh etiketi tundmine. Andragoog kui uurija. Toimuvad rühmatööd, õppekäigud, arutelud loetud materjalide ja õpikäikude põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(527) "Üliõpilane: Mõistab andragooogi põhikompetentsidest ja oskab neid rakendada; Mõistab juhi rolli andragoogina tegutsemisel ja kutse-eetilist vastutust; Teadvustab andragoogi väärtuseid ja eetikat, formuleerib personaalsed professionaalse eetika põhimõtted, väärtustab professiooni põhimõtteid; Käsitab käitumis- ja suhtlemisoskusi ja oskab neid kutsealaselt rakendada; On suuteline looma/arendama välja andraoogi kompetensusmudeli valitud valdkonnas; On suuteline end andragoogi rollis kriitiliselt analüüsima."
  }
  [4550]=>
  object(stdClass)#4551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6010"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Ainekursus lõpeb eksamiga, mille hinne kujuneb jooksva hindamise ja kursusetöö tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua eeldused orientatsiooni kujunemiseks tööalase koolituse juhtimise valdkonnas ja seoste loomiseks tööalase koolituse aluste ja praktilise tegevuse vahel."
    ["sisu"]=>
    string(721) "Seadusandlikud eeldused: arengukavad, strateegilised dokumendid (ühiskondlik ja organisatsiooni kontekst Euroopa Liidu ja Eesti hariduspoliitikas). Täiskasvanukoolitust reguleerivad õigusaktid (seadused, määrused, direktiivid). Tööõigus. Tööturupoliitika ja seos täiskasvanuhariduse poliitikaga. Passiivsed ja aktiivsed tööturumeetmed. Tööjõud, tööjõu paindlikkus ja mobiilsus. Majanduslik ja sotsiaalne haridusnõudlus. Avatud tööturg. Tööturu riskigrupid (vangid, pikaajalised töötud), nende koolitus. Tööhariduse komponendid. Kvalifikatsioon, kompetentsus, pädevus, professionaalsus. Koolitusprotsessi ja koolituse juhtimine: kavandamine, läbiviimine, hindamine organisatsiooni kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane: - orienteerub tööalase koolituse juhtimise valdkonnas; - on suuteline looma seoseid tööalase koolituse aluste ja praktilise tegevuse vahel."
  }
  [4551]=>
  object(stdClass)#4552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6014"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Arvestus. Arenguportfoolio koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused täiskasvanukoolitaja sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks, sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste analüüsimiseks, arenemiseks ja kasutamiseks konkreetses tegevuspraktikas ja tegevuskontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Täiskasvanukoolitaja sotsiaalne kompetentsus. Koolitaja suhtlemis- ja käitumismudelite analüüs koolitustegevuses ja erinevate meetodite kasutamisel. Probleemide lahendamine ja toimetulek individuaalse ja grupi vastupanuga: eneseanalüüs ja õppegrupi käitumise analüüs koolituse erinevates etappides. Sotsiaalne mõjustamine grupiprotsesside erinevates etapides. Koolitaja isiksuslikud ressursid ja nende analüüs. Kohanemine uute käitumismudelitega ja supervisioon."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Üliõpilane mõistab isiklikke suhtlemis- ja käitumismudeleid ning on suuteline kasutama sotsiaalseid oskusi koolitustegevuse konkreetsetes situatsioonides ja konkreetses tegevuses, analüüsib ennast suhtlejana õppegrupitingimustes."
  }
  [4552]=>
  object(stdClass)#4553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6015"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Luua eeldused täiskasvanud õppija ja täsikasvanuõppimise võimaluste mõistmiseks grupis, toetada grupivõimaluste mõju individuaalsele õppimisele."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Õppimise erinevad eeldused: vanuselised, kognitiivsed, isiksuslikud, sotsiaalsed ja nende mõju õppimisele. Toimetulek õppimisega. Vastupanu, individuaalne konflikt ja avaldumine koolitusgruppis. Metakognitsioon. Õppima õppimine ja oskused õppida. Grupp ja grupiprotsessid. Grupiprotsesside kujunemine ja arengufaasid koolituse erinevates etappides. Individuaalse ja grupikonflikti olemus ja selle ületamine. Grupi sotsiaalne mõju. Grupiprotsesside analüüs. Õppegrupp ja selle kujunemine. Õppija(te) ja grupi suhted."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Üliõpilane mõistab individuaalse ja grupis õppimise olemust ning seoseid, suudab analüüsida ennast grupiliikmena ja grupis õppijana."
  }
  [4553]=>
  object(stdClass)#4554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6017"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksam, mille sisuks on iseseisva töö tulemused, portfoolio koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Luua võimalused täiskasvanute õppimise üld- ja konkreetteooriate mõistmiseks ning õppimise ja enda kui õppija kriitiliseks hindamiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(536) "Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Täiskasvanu arengu iseärasused. Täiskasvanu õppimine: ülevaade teoreetilistest käsitlustest. Õppimise sotsiaalne, kontekstuaalne, kognitiivne ja konnatiivne dimensioon. Ennastjuhtiv õppija ja enesejuhitud õppimine. Grupis õppimise võimalused ja perspektiivid. Ainekursus on kombineeritud iseseisva tööga IVA keskkonnas. Õppeprotsessis toetutakse probleemipõhise õppe elementidele. Õppeprotsessis lähtutakse suhtlemis- ja õppijakesksusest, mis eeldab osalemist auditoorses töös."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Üliõpilane: Mõistab ja käsitleb täiskasvanu õppimist erinevate teooriate ja käsituste kontekstis; Mõistab täiskasvanu õppimise eripära ja võimalusi; Kirjeldab ja analüüsib õppimisprotsessi ja ennast õppijana teadvustab, hindab ja analüüsib individuaalset õppimist ja grupis õppimise võimalusi; On suutlik toetama täiskasvanu õppimist oma tegevusvaldkonnas."
  }
  [4554]=>
  object(stdClass)#4555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6018"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Iseseisev uurimuslik töö (miniuuring) ning ühe koolitus(õppimis) situatsiooni analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua võimalused ja toetada täiskasvanu õppimist käsitlevates teoreetilistes seisukohtades ja praktilistes koolitussituatsioonides orienteerumiseks ning valmisolekute kujunemiseks tööks täiskasvanute koolitamise ja õpetamise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(499) ""Sotsialiseerumine, kogemus ja subjektne käitumine. Täiskasvanu kui õppija eneseregulatsiooni ja enesejuhitavuse kujunemine. Enesetõhusus ja täiskasvanu areng. Enesejuhitud õppimine ja selle toetamine. Õppimise kontekstid. Õppimine formaalses, mitteformaalses ja informaalses situatsioonides. Täiskasvanud õppija õpimotivatsioon ja õppimisvajadused. Iseseisva töö sisu: intervjuu kavandamine ja läbiviimine, miniuuringu koostamine, koolitussituatsiooni kirjeldamine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Üliõpilane - mõistab täiskasvanud õppija arengu ja õppimise iseärasusi - analüüsib õppimist erinevates situatsioonides ja mõistab õppimise kontekste täiskasvanueas - oskab hinnata õppimisprotsessi ja ennast kui õppijat."
  }
  [4555]=>
  object(stdClass)#4556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6020"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Iseseisvad ülesanded, miniuuring ja -uurimus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua eeldused sotsiaalse õppimise mõistmiseks kriitilise kasvatusteaduse paradigma kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Sotsiaalne õppimine - sotsiaal-kultuurilise konteksti tähendus õppimises. Sotsiaalkonstruktivism. Sotsialisatsioon ja õppimine. Võimuküsimused õppimisel ja dialoog. Diskursus. Rollid, identiteet, subjektsus ja õppimine. Iseseisev töö: Miniuuring- ja uurimus, kirjanduse analüüs, essee."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Üliõpilane: Märkab, kontseptualiseerib ja analüüsib õppimist sotsiaal-kultuurilisest aspektist; Mõistab ja püstitab probleeme õppimise sotsiaal-konstruktivistlikust aspektist; Viib läbi ja esitab vaatlusel põhineva uuringu õppimise sotsiaal-kultuurilise aspekti mõistmiseks."
  }
  [4556]=>
  object(stdClass)#4557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalusi ja toetada uurimistöö loogika aluste rakendamist uurimuskava loomisel, probleemi määratlemisel ja uurimisaine mõistmisel."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Kasvatusteadusliku uurimuse loogika. Uurimisobjekt ja uurimisaine. Uuringuprotsessi kavandamine. Probleem ja probleemi- ja eesmärgiseade. Uurija ülesanded uuringuprotsessis. Uurimuse hindamiskriteeriumid."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Üliõpilane: Suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; On suuteline määratlema ja põhjendama andragoogikas aktuaalset uurimisprobleemi; On suuteline esitama uurimuse teoreetilise aluse kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; On suuteline looma teadustöö loogikal põhineva uurimuskava."
  }
  [4557]=>
  object(stdClass)#4558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6023"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Arvestus. Enesearengukava koostamine ja refleksioonivahendite loomine."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Luua võimalused mõista kriitilise refleksiooni ja mõtlemise teoreetilisi käsitusi ning toetada kriitilise mõtlemise ja refleksioonioskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kriitilise refleksiooni ja kriitilise mõtlemise teooriad, konseptsioonid ja protsessid. Enerefleksiooni võimalused ja ulatus. Kirjalik refleksioon ja selle liigitamise võimalused. Kirjeldav, dialoogiline, kriitiline, elulooline ja narratiivne refleksioon. Iseseisva töö sisu: eneseanalüüs, uurija päeviku pidamine, refleksioonivahendite koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(246) "Üliõpilane: Mõistab refleksioon olemust, eristab reflesiooni liike; Analüüsib ennast uurijana, kasutades kirjaliku, kriitilise ja dialoogilise refleksiooni võimalusi; On suuteline kriitiliselt mõtlema konkreetses sotsiaalses situatsioonis."
  }
  [4558]=>
  object(stdClass)#4559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6024"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Kombineeritud miniuuringu koostamine ja kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua võimalused ja toetada andmekogumismeetodite mõistmist ja kasutamist täiskasvanuõppimise ja - koolituse problmeaatika uurimisel"
    ["sisu"]=>
    string(567) "Uuringutes kasutatavad andmekogumismeetodid: funktsioonid ja võimalused. Andmekogumismeetodite valiku põhimõtted. Andmekogumismeetodite läbiviimise printsiibid. Küsitluse eesmärgid ja küsimustiku koostamine, läbiviimine ja analüüs. Intervjuu küsimuste koostamine, intervjuu läbiviimine, transkribeerimine, analüüs ja tõlgendamine. Andmekogumismeetodite triangulatsioon. Valimi moodustamine ja põhjendamine. Iseseisva töö sisu: võrdlev analüüs, rühmaülesannete lahendamine ja esitlemine, küsitluse ja intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Üliõpilane - mõistab refleksioon olemust, eristab reflesiooni liike, - analüüsib ennast uurijana, kasutades kirjaliku, kriitilise ja dialoogilise refleksiooni võimalusi - on suuteline kriitiliselt mõtlema konkreetses sotsiaalses situatsioonis"
  }
  [4559]=>
  object(stdClass)#4560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6025"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Portfoolio, esitlus. Kirjalikud kompleksülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Hinnata õppekava ja õpingute läbimisel kujunenud pädevusi ja kompetentsust."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Bakalaureuseeksami sisuks on kompleksülesanded. Ülesannete aluseks on võetud õppekava peaained. Üliõpilane koostab arenguportfoolio, viib läbi miniuuringu, mille aluseks on (arengu)intervjuu ühe kaasüliõpilasega, loob/koostab arenguportfoolio esitluspostri, osaleb rühmaülesandes, analüüsib ennast, enda tegevust ja grupikoostööd rühmaülesandes, hindab situatsiooni kriitiliselt ning teeb ettepanekuid. Iseseisev töö: arenguportfoolio koostamine, kirjalikud kompleksülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(523) "Üliõpilane: Oskab eesmärgistada tegevust ja protsesse ning määratleb ja selgitab perspektiive; Märkab, tunnetab, analüüsib ja hindab ennast kriitiliselt, määratleb ja põhjendab enda arenguperspektiive, sh grupi/kogukonna liikmena; Toetab, suunab täiskasvanu õppija õppimist; Väärtustab ja austab inimest ja tema terviklikku arengut, mõistab täiskasvanu õppimise ja õpetamise põhimõtteid ning täiskasvanuhariduse sotsiaalset ja hariduslikku funktsiooni; Suudab lahendada probleeme ja mõjutada gruppi."
  }
  [4560]=>
  object(stdClass)#4561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Eesmärgid: - täiskasvanute õppimise võimalustest ja iseärasustest mõistmiseks; - täiskasvanu õppimise isiksuslike ja kontekstuaalsete ressursside eristamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Täiskasvanu õppimise kontekst. Õppimine formaalses, informaalses, mitteformaalses situatsioonis (sotsiaal-kultuuriline, ajalooline, sotsiaalpsühholoogiline, indiviidi perspektiivid). Ainekursuse jooksul valib üliõpilane õppimise konteksti eesmärgiga uurida ja analüüsida õppimise võimalusi ja resursse (kvalitatiivne lähenemine)."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane: - on suuteline eristama erinevaid täiskasvanu õppimise kontekste ja situatsioone; - mõistab täiskasvanu õppimise eripära ja võimalusi erinevates kontekstides ja situatsioonides; - on suuteline kavandama, läbi viima ja hindama täiskasvanu õppimiskogemuse fenomenoloogilist uurimust."
  }
  [4561]=>
  object(stdClass)#4562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6027"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Eksam. Koolitaja portfoolio koostamine ja esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua võimalused täiskasvanukoolitaja professiooni, kompetentsuse ja koolitustegevuse kriitiliseks ja dialoogiliseks analüüsimiseks, arendamiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Täiskasvanu koolitaja professiooni kujunemine. Koolitaja rollid, tegevused, ülesanded, kompetentsus ja suhtlemismudelid. Koolitaja professionaalne areng. Koolitaja töö eetika. Indoktrinatsioon. Koolitaja kui õppeprotsessi juht, koostöö kujundaja, griprotsesside mõjutaja ja õppimise suunaja. Õppeprotsess ja selle kavandamine. Dialoogilised suhted õppeprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Üliõpilane - teadvustab ja väärtustab täiskasvanute koolitaja rolle õppeprotsessis ning analüüsib ennast koolitajana."
  }
  [4562]=>
  object(stdClass)#4563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6028"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Arvestus. Arenguportfoolio koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused täiskasvanukoolitaja sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks, sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste analüüsimiseks, arenemiseks ja kasutamiseks konkreetses tegevuspraktikas ja tegevuskontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Täiskasvanukoolitaja sotsiaalne kompetentsus. Koolitaja suhtlemis- ja käitumismudelite analüüs koolitustegevuses ja erinevate meetodite kasutamisel. Probleemide lahendamine ja toimetulek individuaalse ja grupi vastupanuga: eneseanalüüs ja õppegrupi käitumise analüüs koolituse erinevates etappides. Sotsiaalne mõjustamine grupiprotsesside erinevates etapides. Koolitaja isiksuslikud ressursid ja nende analüüs. Kohanemine uute käitumismudelitega ja supervisioon."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Üliõpilane mõistab isiklikke suhtlemis- ja käitumismudeleid ning on suuteline kasutama sotsiaalseid oskusi koolitustegevuse konkreetsetes situatsioonides ja konkreetses tegevuses, analüüsib ennast suhtlejana õppegrupitingimustes."
  }
  [4563]=>
  object(stdClass)#4564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6029"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Luua võimalused sotsiaalse tarkvara ja sh e-õppe käsitamiseks ja toetada sotisaalse tarkvara võimaluste kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Kursusl käsitletavad teemad: e-õppe alused ja põhimõtted, sotsiaalne tarkvara e-õppimise võimalusena, sotsiaalse tarkvara rakendamise võimalused õppimise toetamiseks, õppija ja õppimine e-keskkonnas, õppimisega kaasnevate emotsioonide mõistmine e-keskkonnas õppides, personaalsed õpikeskkonnad: kursuse disaini etappide mõistmine ning nende rakendamine õppeprotsessi kujundamisel."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane: mõistab sotsiaalse tarkvara olemust ja märkab seoseid e-õppe teooriatega; oskab rakendada sotsiaalse tarkvara erinevaid võimalusi õppimise toetamiseks; mõistab e-keskkonnas õppimise iseärasusi; on aktiivne kursuse erinevate õpikeskkondade kasutaja ja arendaja."
  }
  [4564]=>
  object(stdClass)#4565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6030"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Luua võimalus: täiskasvanukoolituse ja –haridusasutuste praktilisest tegevusest ülevaate saamiseks; andragoogi tegevusvaldkonna, andragoogi rolli teadvustamiseks ja (väärtuste) mõistmiseks, enda kui tulevase andragoogi määratlemiseks, et kujundada kutsealast eneseteadvust."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Täiskasvanukoolituse ja - haridusasutused, mh organisatsioonid, kus tegeletakse täiskasvanute õppimise ja arengu toetamisega: tegevusvaldkond, struktuur, eesmärgid. Andragoogi rakendusvõimalused erinevates praktika kontekstides. Praktika toimub praktikabaasides õppekäikudena või grupiülesandena. Praktika baasiks võivad olla era-, avaliku- või III sektori organisatsioonid. Vaatluspraktikal kogetut analüüsitakse seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Üliõpilane: mõistab erinevate organisatsioonide koolitus- ja arendustegevuste põhimõtteid; analüüsib andragoogi professionaalses tegevuses; reflekteerib enda arenguperspektiive andragoogina."
  }
  [4565]=>
  object(stdClass)#4566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6032"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Aineeesmägiks on luua võimalused individuaalse või grupipõhise hindamismudeli loomiseks ja rakendamiseks täiskasvanuõppe kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Aine vormiks on seminarid, mille sisuks on põhjendatud objektiivse hindamisprotsessi ja asjakohaste hindamismudelite loomine ja rakendamisvõimaluste põhjendamine täiskasvanuõppe erinevates situatsioonides ."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Üliõpilane: mõistab täiskasvanuõppes kasutatavat hindamist süsteemse protsessina; mõistab hindamisprotsessi täiskasvanu õppimise toetamise võimalusena; suudab luua, põhjendatult valida ja kasutada asjakohaseid hindamismudeleid konkreetses hindamissituatsioonis."
  }
  [4566]=>
  object(stdClass)#4567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6033"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Loovdraama õpe toetub teooriale loovast inimesest, kes on võimeline mõistma ennast ja oma maailma, looma kontakte, uuenema vastavalt seatud eesmärkidele, muutma ühiskonda inimlikumaks ja õiglasemaks."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Anda ülevaade loovdraama ja sotsiomeetria teoreetilistest lähtealustest ja integreeritud rakendamisest täiskasvanu õppimise-arengu toetamisel. Luua võimalused grupiprotsesside kogemuslikuks õppimiseks: Grupp osaleb sotsiaalses protsessis, millest saab kasu nii grupp tervikuna, kui ka grupiliikmed. Grupiprotsessil on hariduslik ja tervendav aspekt. Draamaõppe subjekt ja vahend on grupp, mis õppejõu kaasabil arendab eneseväljendust ja rühmasiseseid kontakte. Draamameetodid ja grupiprotsess tuginevad sotsiomeetrilisele tööle ja tõlgendamisele."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Grupikogemuse teadvustamise kaudu mõista loovdraama toimemehhanisme. Oskus kasutada draama toimemehhanisme ja lihtsamaid tehnikaid töös teemakesksete väikerühmadega. Õppegruppide grupidünaamika arvestamine täiskasvanu arengu toetajana Aitajarolli eetilistest printsiipidest lähtuv grupijuhtimine. Vastutustundlik "oma loo"kasutamine grupitöös."
  }
  [4567]=>
  object(stdClass)#4568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6034"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(522) "Luua võimalus: kasvatusteaduslike ja andragoogika teoreetiliste seisukohtade, probleemide ja mõistete käsitlemiseks ning täiskasvanu õppimise iseärasuste mõistmiseks; orientatsiooni kujunemiseks andragoogika kui iseseisva teadusvaldkonna põhiprobleemis; seostada kasvatust ja täiskasvanuharidust ajaloolis-kultuurilis- ja sotsiaalse kontekstiga; professionaalse teadvuse kujunemiseks kasvatuse, hariduse, õppe ja õppimisega seotud põhimõtete, mõtteloo, teooriate ja küsimuste-problemaatika mõistmise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1346) "Kursus on sissejuhatus kasvatus, koolitust, õppimist ja kasvu uurivate teaduste maailma - alustesse, mõistestikku, küsimuste asetusse. Kursusel kujunevad „kontseptuaalsed tööriistad“ kasvatusteadusliku ja andragoogilise mõtteviisi mõistmiseks ja teaduste süsteemis positsioneerimiseks. Kasvatuse, andragoogika, õppe, koolituse ja haridusega seonduvad põhimõisted, tegevusvaldkonnad ja teooriasuundumused. Kasvatusteadused teaduste süsteemis ja kasvatusteaduste süsteem. Andragoogika kui iseseisev teadusvaldkond ja aine. Andragoogika kui teadusvaldkonna suunad, probleemid. Andragoogika põhiprobleem - täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond. Kasvatusteaduse suunad ja probleemid. Kasvatustegelikkus, kasvatussuhe, kasvatusteadvus. Kasvatus ja haridus kui fenomenid. Kasvatuse, sotsialisatsiooni, koolituse ja hariduse funktsioon. Kasvatusteaduslike fenomenide ajastu-, kultuuri- ja ühiskonnaseosed. Elukestev ja eluhõlmav õppimine isiksuse arenguloos ja erinevatel eluperioodidel. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Õpiteooriate ülevaade. Koolitussugupõlved. Diskursus, variõpe ja identiteet. Kasvatusteaduslik ja andragoogiline mõttelugu - paradigmad ja mõtlejad (J. Dewey, M. Foucault, P. Bourdieu, M. Knowles, P. Jarvis, P. Freire, Bruner,)– põhiküsimused."
    ["vljund"]=>
    string(906) "Üliõpilane: väärtustab ennast õppijana; kasutab asjakohaselt kasvatusteaduslikku ja andragoogilist mõistestikku, orienteerub, mõistab ja positsioneerib end kasvatusteaduste süsteemis ja paradigmaatilistes lähenemistes; eristab andragoogikat kui iseseisvat teadusvaldkonda, selle ainet, suundi ja probleeme; määratleb täiskasvanuhariduse kui tegevusvaldkonna eripärasid; käsitab/orienteerub õppimise teooriates, elukestva ja -hõlmava õppimise problemaatikas ning suudab määratleda erinevaid õpisituatsioone; mõtestab tegelikkust kasvatusteaduslikus võtmes – suudab mõista ja tegelikkuses ära tunda kasvatusega seonduvat problemaatikat ja selle põhjuslikkust analüüsida; leiab ja kasutab iseseisvates töödes usaldusväärseid ja asjakohaseid kasvatusteaduslikke ja andragoogilisi allikaid esitab isikupäraselt oma õpitulemusi; kujundab metoodiliselt põhjendatud port foolio."
  }
  [4568]=>
  object(stdClass)#4569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Luua võimalused orientatsiooni kujunemiseks andragoogika kui isesesiva teadusvaldkonna probleemides ning olulisemate teoreetiliste seisukohtade ja mõistete käsitlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Erikursusel käsitletakse andragoogika aktuaalseid probleeme ja erinevaid teoreetilisi lähtekohti ning uuringute tulemusi vahelduvalt eri õppejõududelt (külalisõppejõududelt). Kursuse teemade valik lähtub õppejõudude valikutest ning õppegrupi vajadustest. Teemad: Andragoogika kui iseseisev teadusvaldkond; Andragoogika olulisemad teoreetilised seisukohad; Erinevate teooriatega tutvumine ning põhimõistete käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Üliõpilane: mõistab andragoogika põhiprobleemi ja suudab kriitiliselt käsitleda täiskasvanu õppimise võimalusi; mõistab andragoogikat kui iseseisvat teadusvaldkonda; tunneb erinevaid teoreetilisi kästilusi ning suudab luua seoseid andragoogika baasteooriatega."
  }
  [4569]=>
  object(stdClass)#4570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6036"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Praktika loob eeldused praktiliste oskuste kujunemiseks andragoogika valdkonnas ning andragoogi rolli mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Tutvumine erinevate organisatsioonide koolitus- ja arendustegevusega. Koolitus-ja arendustegevuse analüüs. Andragoogi rolli mõtestamine ning kaardistamine tööturul. Andragoogika kogukonnaga tutvumine ning kogukonnala suunatud tegevus(t)e kavandamine ja elluviimine."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Üliõpilane: Mõistab organisatsioonide koolitus-ja arendustegevusi; Suudab analüüsida ja seostada teooriatest lähtuvalt praktilisi situatsioone; Mõistab ja analüüsib andragoogi rolli võimalusi; Kavandab ja viib läbi andragoogika kogukonnale suunatud tegevusi. On suuteline koostama praktika portfoolio ja esitama selles praktika ülevaate ja eneseanalüüsi."
  }
  [4570]=>
  object(stdClass)#4571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6037"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam: Koolitaja arenguportfoolio koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Luua võimalused täiskasvanukoolitaja sotsiaalse identiteedi teadvustamiseks, kujunemiseks, sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste analüüsimiseks, arenemiseks ja kasutamiseks konkreetses tegevuspraktikas ja tegevuskontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Täiskasvanukoolitaja sotsiaalne identiteet ja selle kujunemine. Koolitaja sotsiaalsed võimed ja valmisolekud. Koolitaja suhtlemis- ja käitumismudelite analüüs koolitustegevuses ja erinevate meetodite kasutamisel. Koolitaja isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid ja nende analüüs. Minapilt ja suhtlemine. Suhtlemisvahendid ja personaalne mõjukus. Eneserefleksiooni võtted."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Üliõpilane: - mõistab enda sotsiaalseid võimeid koolituses; - määratleb enda arenguperspektiive täiskasvanukoolitajana; - tunneb oma isiksuslikke ja sotsiaalseid ressursse."
  }
  [4571]=>
  object(stdClass)#4572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6050"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Eksam: Kursusetöö koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua võimalused andragoogika aine sisu ja probleemi mõistmiseks ning toetada orientatsiooni kujunemist täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Andragoogika kui teadusvaldkonna kujunemine, probleemid, suunad, väärtused. Andragoogika probleem - enesearengu subjekti kujunemine . Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond ja selle roll sotsiaalsetes protsessides. Täiskasvanuhariduse sotsiaalne ja majanduslik aspekt. Elukestev õppimine kui funktsioon, eesmärk, printsiip ja võimalus. Elukestva õppe ruum. Iseseisva töö sisu: tekstide analüüs, võrdlev analüüs, rühmaülesannete lahendamine ja esitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Üliõpilane: Mõistab andragoogikat kui iseseisvat teadusvaldkonda, selle ainet, suundi ja probleeme; Mõistab andragoogika põhiprobleemi - enesearengu subjektsust; Määratleb täiskasvanuhariduse kui tegevusvaldkonna eripärasid; Orienteerub õppimise teooriates, elukestva ja -hõlmava õppimise problemaatikas ning suudab määratleda erinevaid õpisituatsioone."
  }
  [4572]=>
  object(stdClass)#4573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6051"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam: Iseseisev uurimuslik töö (miniuuring) ning ühe koolitus(õppimis)situatsiooni analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Luua võimalused ja toetada täiskasvanu õppimist käsitlevates teoreetilistes seisukohtades ja praktilistes koolitussituatsioonides orienteerumiseks ning valmisolekute kujunemiseks tööks täiskasvanute koolitamise ja õpetamise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Sotsialiseerumine, kogemus ja subjektne käitumine. Täiskasvanu kui õppija eneseregulatsiooni ja enesejuhitavuse kujunemine. Enesetõhusus ja täiskasvanu areng. Enesejuhitud õppimine ja selle toetamine. Õppimise kontekstid. Õppimine formaalses, mitteformaalses ja informaalses situatsioonides. Täiskasvanud õppija õpimotivatsioon ja õppimisvajadused. Iseseisva töö sisu: intervjuu kavandamine ja läbiviimine, miniuuringu koostamine, koolitussituatsiooni kirjeldamine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilane: Mõistab täiskasvanud õppija arengu ja õppimise iseärasusi; Analüüsib õppimist erinevates situatsioonides ja mõistab õppimise kontekste täiskasvanueas; Oskab hinnata õppimisprotsessi ja ennast kui õppijat; Analüüsib ja hindab sihtrühmade õpivajadusi oma tegevusvaldkonnas."
  }
  [4573]=>
  object(stdClass)#4574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6063"
    ["hindamine"]=>
    string(751) "1) Test: võimalik koguda 40 punkti Test sisaldab mitme vastusevariandiga ülesandeid, mis põhinevad teooriate kumulatiivsel ülevaatel. 2) 1. ülesanne: lühiartikkel – võimalik koguda 20 punkti. Üliõpilased koostavad individuaalselt 2-leheküljelise koduse töö ühe teooria või teoreetiku kohta. Artikkel peab sisaldama tekstisiseseid viiteid ja kasutatud kirjanduse loetelu. Artikkel peab olema kahekordse reavahega arvutis trükitud ja saadetud õppejõule e-posti teel. 3) 2. ülesanne: ettekanne – võimalik koguda 20 punkti. Üliõpilased valmistavad grupitööna ettekande ühe haridusteooria arengusuuna kohta. 4) Tegutsemine, aktiivne osavõtt ja tegevus grupitöödes, aruteludes ja ajurünnakutes – võimalik koguda 20 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(561) "Anda üliõpilasele võimalus arendada oma teadmisi haridusteaduste valdkonnas; Et mõista õpetajate ja õpilaste rolle õppeprotsessis; Et toetada õpilasi teooria ja praktika sidumisel haridustegevuses; Et arendada õpilaste kriitilise mõtlemise oskust. Haridus- ja õpiteooriad keskenduvad õppeprotsessile ja on seotud mõistetega nagu areng, individuaalsed erinevused, kognitiivsed võimed, tõhusad õpikeskkonnad, motivatsioon ja erinevad hariduslikud vajadused. Keskendutakse tõhusate õpetamise ja õppimise suhete arengu uurimisele koolikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Ainekursuse sisu annab ülevaate haridusteooria ja kognitiivsete mudelite arengust alates ajast, mil algas inimese õppimise ja vaimsete protsesside teaduslik uurimine."
    ["vljund"]=>
    string(816) "Pärast kursuse edukat läbimist üliõpilane: a. on teadlik iga teooria põhiliste eeldustest, mõistetest ja põhimõtetest. b. mõistab iga teooria võimalikke mõjusid erinevates juhendamissituatsioonides ja -kohtades. c. on võimeline võrdlema ja vastandama erinevaid teooriaid erinevates situatsioonides ja vanuserühmades. d. on võimeline looma, korrigeerima ja kasutusele võtma oma õpiteooria. e. suudab mõtestada seda, kuidas haridusteooriad igakülgselt elu mõjutavad. f. suudab lahti seletada õpilaste, õpetajate ja materjalide vastastikust mõju klassiruumis ja sealsele keskkonnale. g. suudab hinnata kontekstist tulenevaid tingimusi, mis mõjutavad ja edendavad õppimist. h. oskab näidata, kuidas erinevad juhendamise organiseerimise mudelid mõjutavad klassi juhtimist ja õpilase õppimist."
  }
  [4574]=>
  object(stdClass)#4575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6067"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua võimalused orientatsiooni kujunemiseks andragoogika kui isesesiva teadusvaldkonna probleemides ning olulisemate teoreetiliste seisukohtade ja mõistete käsitlemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(432) "Erikursusel käsitletakse andragoogika aktuaalseid probleeme ja erinevaid teoreetilisi lähtekohti ning uuringute tulemusi vahelduvalt eri õppejõududelt (külalisõppejõududelt). Kursuse teemade valik lähtub õppejõudude valikutest ning õppegrupi vajadustest. Teemad: Andragoogika kui iseseisev teadusvaldkond; Andragoogika olulisemad teoreetilised seisukohad; Erinevate teooriatega tutvumine ning põhimõistete käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Üliõpilane: mõistab andragoogika põhiprobleemi ja suudab kriitiliselt käsitleda täiskasvanu õppimise võimalusi; mõistab andragoogikat kui iseseisvat teadusvaldkonda; tunneb erinevaid teoreetilisi kästilusi ning suudab luua seoseid andragoogika baasteooriatega."
  }
  [4575]=>
  object(stdClass)#4576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6068"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Ainekursus lõpeb eksamiga, mille hinne kujuneb jooksva hindamise tulemusena (individuaalsed ülesanded, rühmade portfoolio, kursusetöö ning esinemine kursuse konverentsil)."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Luua võimalused ja eeldused orientatsiooniks täiskasvanuhariduse valdkonnas;
 Toetada üliõpilaste valmisoleku kujunemist täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vaheliste seoste, probleemide, väärtuste mõistmiseks ning analüüsimiseks ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond ja uuringute objekt. Elukestev õpe – hariduspoliitiline kontseptsioon. Elukestev õppimine: sotsiaalne, majanduslik, poliitiline, hariduspoliitiline aspekt. Elukestva õppe ruumi ja keskkonna kujunemise eeldused. Ülevaade täiskasvanuhariduse teoreetilistest seisukohtadest. Vabahariduse roll kodanikeühiskonna kujunemisel. Vabahariduse idee ja filosoofilised alused Eestis ja Põhjamaades Täiskasvanuharidus ja täiskasvanuhariduse poliitika haridussüsteemis: hetkeseis, probleemid ja arengusuunad. Vabahariduse väärtused ja suunad. Vabahariduslikud võimalused. Vabahariduse koht täiskasvanuhariduse süsteemis. Täiskasvanuhariduse poliitika ja regulatsiooni mehhanismid. EL-i täiskasvanuhariduse poliitika ja arengusuunad. Täiskasvanuharidus mujal riikides (võrdlev aspekt) Iseseisev töö koosneb uuringute, teadusartiklite ja dokumentide ülevaatest ja analüüsist, intervjuude analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(581) "Üliõpilane: - orienteerub täiskasvanuhariduse valdkonnas; - teab, määratleb ja mõistab täiskasvanuhariduse sotsiaalseid ja hariduslike funktsioone; - mõistab vabahariduse rolli, põhimõtteid ja väärtusi ühiskonnas ja täiskasvanuhariduses - mõistab ja analüüsib täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vahelisi seoseid, probleeme võrdlevas perspektiivis; - tunneb ning juhib enda isiksuslikke ressursse, analüüsib, hindab kriitiliselt enda õppimist, ennast õppijana, andragoogina ja grupi liikmena ning põhjendab enda arenguperspektiive"
  }
  [4576]=>
  object(stdClass)#4577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6069"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused sotsiaalsete muutuste ja elukestva õppe seoste ja mõjude mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Õppiva ühiskonna teooriad. Sotsiaalne kapital. Elukestev õpe, korporatiivne võim ja globaliseeruv maailm. Elukestev õpe, haridus ja muutused Eesti ühiskonnas (sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud muutused). Isesesiva töö sisu: kontseptuaalse referaadi koostamine, ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Üliõpilane: Teab õppiva ühiskonna erinevaid teooriaid ning käsitleb neid ühiskonna ja haridusvaldkonna arengu suundumuste kontekstis; Mõistab õppimise ja sotsiaalsete muutuste seoseid."
  }
  [4577]=>
  object(stdClass)#4578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6070"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "arveastus"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Praktika loob eeldused praktiliste oskuste kujunemiseks andragoogika valdkonnas ning andragoogi rolli mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Tutvumine erinevate organisatsioonide koolitus- ja arendustegevusega. Koolitus-ja arendustegevuse analüüs.
Andragoogi rolli mõtestamine ning kaardistamine tööturul ja ühiskonnas.
Andragoogika kogukonnaga tutvumine ning kogukonnala suunatud tegevus(t)e kavandamine ja elluviimine."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilane:
 Mõistab organisatsioonide koolitus-ja arendustegevusi;
 Suudab analüüsida ja seostada teooriatest lähtuvalt praktilisi situatsioone; Mõistab ja analüüsib andragoogi rolli võimalusi;
 Kavandab ja viib läbi andragoogika kogukonnale suunatud tegevusi.
 On suuteline koostama praktika portfoolio ja esitama selles praktika ülevaate ja eneseanalüüsi."
  }
  [4578]=>
  object(stdClass)#4579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6071"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Ainekursus lõpeb eksamiga, mille hinne kujuneb jooksva hindamise tulemusena (individuaalsed ülesanded, rühmade portfoolio, kursusetöö ning esinemine kursuse konverentsil)."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Luua võimalused ja eeldused orientatsiooniks täiskasvanuhariduse valdkonnas;
Toetada üliõpilaste valmisoleku kujunemist täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vaheliste seoste, probleemide, väärtuste mõistmiseks ning analüüsimiseks ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond ja uuringute objekt. Elukestev õpe – hariduspoliitiline kontseptsioon. Elukestev õppimine: sotsiaalne, majanduslik, poliitiline, hariduspoliitiline aspekt. Elukestva õppe ruumi ja keskkonna kujunemise eeldused. Ülevaade täiskasvanuhariduse teoreetilistest seisukohtadest. Vabahariduse roll kodanikeühiskonna kujunemisel. Vabahariduse idee ja filosoofilised alused Eestis ja Põhjamaades Täiskasvanuharidus ja täiskasvanuhariduse poliitika haridussüsteemis: hetkeseis, probleemid ja arengusuunad. Vabahariduse väärtused ja suunad. Vabahariduslikud võimalused. Vabahariduse koht täiskasvanuhariduse süsteemis. Täiskasvanuhariduse poliitika ja regulatsiooni mehhanismid. EL-i täiskasvanuhariduse poliitika ja arengusuunad. Täiskasvanuharidus mujal riikides (võrdlev aspekt) Iseseisev töö koosneb uuringute, teadusartiklite ja dokumentide ülevaatest ja analüüsist, intervjuude analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(581) "Üliõpilane: - orienteerub täiskasvanuhariduse valdkonnas; - teab, määratleb ja mõistab täiskasvanuhariduse sotsiaalseid ja hariduslike funktsioone; - mõistab vabahariduse rolli, põhimõtteid ja väärtusi ühiskonnas ja täiskasvanuhariduses - mõistab ja analüüsib täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vahelisi seoseid, probleeme võrdlevas perspektiivis; - tunneb ning juhib enda isiksuslikke ressursse, analüüsib, hindab kriitiliselt enda õppimist, ennast õppijana, andragoogina ja grupi liikmena ning põhjendab enda arenguperspektiive"
  }
  [4579]=>
  object(stdClass)#4580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6073"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Eksam. Koolitaja portfoolio koostamine ja esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua võimalused täiskasvanukoolitaja professiooni, kompetentsuse ja koolitustegevuse kriitiliseks ja dialoogiliseks analüüsimiseks, arendamiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Täiskasvanu koolitaja professiooni kujunemine. Koolitaja rollid, tegevused, ülesanded, kompetentsus ja suhtlemismudelid. Koolitaja professionaalne areng. Koolitaja töö eetika. Indoktrinatsioon. Koolitaja kui õppeprotsessi juht, koostöö kujundaja, griprotsesside mõjutaja ja õppimise suunaja. Õppeprotsess ja selle kavandamine. Dialoogilised suhted õppeprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Üliõpilane - teadvustab ja väärtustab täiskasvanute koolitaja rolle õppeprotsessis ning analüüsib ennast koolitajana."
  }
  [4580]=>
  object(stdClass)#4581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6074"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalusi ja toetada uurimistöö loogika aluste rakendamist uurimuskava loomisel, probleemi määratlemisel ja uurimisaine mõistmisel."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Kasvatusteadusliku uurimuse loogika. Uurimisobjekt ja uurimisaine. Uuringuprotsessi kavandamine. Probleem ja probleemi- ja eesmärgiseade. Uurija ülesanded uuringuprotsessis. Uurimuse hindamiskriteeriumid."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Üliõpilane: Suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; On suuteline määratlema ja põhjendama andragoogikas aktuaalset uurimisprobleemi; On suuteline esitama uurimuse teoreetilise aluse kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; On suuteline looma teadustöö loogikal põhineva uurimuskava."
  }
  [4581]=>
  object(stdClass)#4582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6076"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Luua võimalused koolitus- ja arendustegevuse kavandamise, läbiviimise ja hindamise valmisoleku kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(754) "Koolitus- ja arendustegevuse avalikus, era ja kolmandas sektoris. Koolitusprojektide kavandamine: tegevuste ja ressursside planeerimine. Vajaduste analüüs ja koolitusprojekti sisendid ja väljundid, sihtgrupi määratelmine. Koolitusprojekti juht, tema rollid. Koolitusprojekti meeskond ja rollid meeskonnas. Kommunikatsiooni osa koolitusprojekti juhtimisel. Koolitusprojekti läbiviimine ja hindamine (kriteeriumid, objektid, liigid), aruandlus ja analüüs. Põhjendatud, objektiivse hindamisprotsessi ja asjakohaste hindamismudelite loomine. Rakendamis- ja hindamisvõimaluste põhjendamine täiskasvanuõppe erinevates situatsioonides. Rahvusvahelised koolitusprojektid kui mitmekultuuriliste õppeolukordade kavandamine, läbiviimine ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Üliõpilane - mõistab koolitus- ja arendustegevuse põhimõtteid avalikus, era- ja kolmandas sektoris - mõistab koolitusprojekti kavandamise, läbiviimise ja hindamise teoreetilisi aluseid; - kavandab ja hindab koolitusprojekti; - mõistab hindamist süsteemse protsessina ja õppimise toetamise võimalusena; - suudab luua, põhjendatult valida ja kasutada asjakohaseid hindamismudeleid konkreetses hindamissituatsioonis."
  }
  [4582]=>
  object(stdClass)#4583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6077"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Argumenteerituse ja struktureerituse parandamine suulises ja kirjalikus eneseväljenduses andragoogilise uurimistöö kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Argumendiõpetus. Argumentatsioon --kirjaliku ja suulise argumendi kasutamine praktikas. Olulise eristamine ebaolulisest. Küsimused, küsimuste liigid, küsimustele vastamine, Kõne koostamine. Avalik esinemine - esinemispinge, kehakeel, parakeel, auditooriumi analüüs, esinemisstiil."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Aine läbinud üliõpilased: oskavad koostada argumente; oskavad teadlikult kasutada argumentatsiooni uurimistöös; oskavad analüüsida küsimusi ning neile oskuslikult vastata; oskavad tuua uurimistööst välja olulise ning seda veenvalt esitada; oskavad koostada visuaalseid esitlusmaterjale suulise kõne tugevdamiseks."
  }
  [4583]=>
  object(stdClass)#4584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN6078"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Arvestus. Enesearengukava koostamine ja refleksioonivahendite loomine."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Luua võimalused mõista kriitilise refleksiooni ja mõtlemise teoreetilisi käsitusi ning toetada kriitilise mõtlemise ja refleksioonioskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kriitilise refleksiooni ja kriitilise mõtlemise teooriad, konseptsioonid ja protsessid. Enerefleksiooni võimalused ja ulatus. Kirjalik refleksioon ja selle liigitamise võimalused. Kirjeldav, dialoogiline, kriitiline, elulooline ja narratiivne refleksioon. Iseseisva töö sisu: eneseanalüüs, uurija päeviku pidamine, refleksioonivahendite koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(246) "Üliõpilane: Mõistab refleksioon olemust, eristab reflesiooni liike; Analüüsib ennast uurijana, kasutades kirjaliku, kriitilise ja dialoogilise refleksiooni võimalusi; On suuteline kriitiliselt mõtlema konkreetses sotsiaalses situatsioonis."
  }
  [4584]=>
  object(stdClass)#4585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7001"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksam, mille tulemus kujuneb jooksva hindamise (iseseisvad tööd) ning portfoolio sisu esitamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua võimalused: Andragoogika põhiprobleemi mõistmiseks ja süsteemseks käsitlemiseks; Täiskasvanu arengu ja täiskasvanu õppimise iseärasuste mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(811) "Enesearengu subjekti kujunemine: tegurid, võimalused, eeldused. Individuaalsete ja sotsiaalsete väärtuste kujunemine. Personaalne areng: subjektsus, mina-areng, eneseregulatsioon kui täiskasvanu õppimise perspektiiv. Subjekti ja subjektsuse mõistete ontoloogia. Subjektsus, subjektne hoiak ja kogemus. Grupp kui enesearengu subjekt. Indiviidi ja grupi enesetunnetus, eneseteadvustamine ja vastutus. Õppimise sotsiaalne, kontekstuaalne, tunnetuslik ja konatiivne aspekt. Kogemus ja õppimine. Kogemuse objektiivsed ja subjektiivsed tingimused. Metakognitsiooni ja refleksiooni tähendus õppimises. Transformatiivne õppimine. Areng ja õppimine elutee kontekstis. Iseseisev töö koosneb lugude ja intervjuu analüüsist, eneseanalüüsist, kogemuse analüüsist ning portfoolio loomisest ja esitamisest."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Üliõpilane: Mõistab ja käsitleb süsteemselt andragoogika põhiprobleemi - enesearengu subjektsust; Mõistab ja analüüsib täiskasvanu arengu ja täiskasvanu õppimise iseärasusi; Analüüsib ennast õppijana ja grupi liikmena."
  }
  [4585]=>
  object(stdClass)#4586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7002"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Eksam. Eneseuurimus, enesearengu kava."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Luua võimalused: Andragoogi professionaalse arengu võimaluste teadvustamiseks; Kujundada valmisolekuid oma praktilise tegevuse uurimiseks, refleksiooniks ja parendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Kompetentsus ja professionaalsus - ülevaade teoreetilistest seisukohtadest. Andragoogi professionaalsuse täiustumise võimalusi. Uurimistegevus andragoogi töös. Refleksioon andragoogi tegevuses. Iseseisev töö koosneb eneseuuringust, arengukava koostamisest."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Üliõpilane: Teab professionaalse arenguga seotud põhimõisteid ja põhilisi teoreetilisi seisukohti; On kogenud erinevaid meetodeid ja tegevusi professionaalse arengu toetamiseks, oskab nende hulgast valida sobivaid ning neid rakendada; Väärtustab järjepidevat süsteemset professionaalset arengut ja refleksiooni andragoogi tegevuses."
  }
  [4586]=>
  object(stdClass)#4587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalused mõistmaks kommunikatsiooni olemust ning sotsiaalse ja kommunikatiivse kompetentsuse rakendamiseks andragoogilises tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Suhtlemine ja kommunikatsioon. Kommunikatsiooni olemus ja mõiste, mõju. Kommunikatsioonimudelid. Kommunikatiivne edu ja selle hindamine. Kommunikatsioon andragoogilises tegevuses. Sotsiaalsed võrgustikud – rollid, võimalused ja mõju andragoogilises tegevuses. Andragoogi kuvandi kaardistamine. Kommunikatsioonistrateegia koostamine. Kommunikatsioonisituatsioonide analüüs(tekst, video, foto)."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Üliõpilane: Tunneb kommunikatsioonimudeleid; Mõistab kommunikatsiooni olemust ja selle olulisust andragoogilises tegevuses; Oskab analüüsida suhtlemis- sh kommunikatiisveid situatsioone ja olukordi; Teadvustab sotsiaalsete võrgustike olemust ja nende mõju andragoogilises tegevuses; Oskab koostada ja esitleda kommunikatsioonistrateegiat (-plaani)."
  }
  [4587]=>
  object(stdClass)#4588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua eeldused: Grupiprotsesside mõistmiseks; Teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks grupiprotsesside andragoogiliseks juhtimiseks ja konfliktide lahendamiseks õpperühmas; Interaktiivsete õppemeetodite oskuslikuks kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Grupp ja grupiprotsessid. Grupiprotsesside kujunemine ja arengufaasid. Grupp ja õppimine. Konfliktide olemus ja selle ületamine. Grupi sotsiaalne mõju. Grupiprotsesside analüüs. Õppegrupp ja selle kujunemine.. Sotsiaalne staatus ja selle muutmine õppegrupis. Iseseisev töö koosneb juhtumianalüüsi kirjeldamisest, analüüsimisest ja hindamisest."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Üliõpilane: Tunneb grupiprotsesside arengufaase; Oskab ületada vastuseisu ja suunata konfliktseid isikuid produktiivsele koostööle; Teab võimu mehhanisme ja tunneb autoriteedi kujunemist dialoogi abil; Suudab analüüsida grupistruktuuri ja oskab toetada grupiliiget tema staatuse muutmisel."
  }
  [4588]=>
  object(stdClass)#4589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7005"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Essee, juhtumianalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Luua võimalusi: -ülevaate saamiseks täiskasvanute nõustamisvajadustest; nõustamisprotsessi olemusest ja nõustamistegevuses kasutatavatest meetoditest -valmisoleku kujunemiseks nõustamistegevuseks ja nõustamisoskuste"
    ["sisu"]=>
    string(347) "Nõustamise tähendus isiklikus ja professionaalses arengus. Erinevad teoreetilised lähenemised nõustamispsühholoogias. Nõustamise protsess ja nõustamissuhte loomine. Nõustamise meetodid ja nende valiku põhimõtted Täiskasvanute nõustamisvajaduse väljaselgitamine. Nõustaja roll ja kompetentsid. Nõustaja baasoskused. Nõustaja eetika."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Üliõpilane: -teab ja mõistab täiskasvanu haridusliku nõustamise vajadust ning nõustamise põhimõtteid; teoreetilisi lähenemisi nõustamispsühholoogias ja erinevaid nõustamismeetodeid -oskab juhtida nõustamisprotsessi, valida sobiva nõustamismeetodi ning kasutada nõustaja baasoskusi -on teadlik endast nõustamisoskuste kasutajana ning on omandanud teadmised ja valmisoleku enesearenguks antud valdkonnas"
  }
  [4589]=>
  object(stdClass)#4590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua võimalused ülevaate saamiseks koolitusprotsessist ja koolitusprotsessi juhtimisest avalikus-, era- ja kolmandas sektoris."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Koolitusprotsessi juhtimine. Koolitust reguleeriv seadusandlus. Koolituse regulatsioonid avalikus, era ja III sektoris. Õppimine organisatsioonis. Koolitusprotsessi subjektid. Koolitusjuhi roll ja kompetentsus, vastutus ja piirid, koostöö vajadused ja võimalused. Koolitusprotsessi kavandamine. Koolitusvajaduse määratlemine. Koolitusvajaduse analüüs ja väljaselgitamise protseduurid. Õppeprotsessi (kursuse) kavandamine. Koolituse hindamine: protseduurid, koolitustulemuste ja mõjude analüüs. Koolituse aruandlus. Iseseisev töö koosneb arendusprojekti koostamisest."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Üliõpilane: Mõistab ja arendabkoolitusprotsessi, selle kavandamise, koolitusvajaduse määratlemise, õppeprotsessi kavandamise, koolituse hindamise ja aruandluse ning koolitusprotsessi juhtimise võimalusi avalikus-, era- ja kolmandas sektoris; Omab ülevaadet koolitust reguleerivast seadusandlusest ja regulatsioonidest erinevates sektorites. Teadvustab koolitusjuhi rolli, kompetentsust ja vastutust."
  }
  [4590]=>
  object(stdClass)#4591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7008"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestus. Töövarju analüüsi kokkuvõtte esitamine. Miniuuringu esitamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Luua võimalus: Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste loovaks rakendamine professionaalses tegevuses; Kvalitatiivseks muutuseks professionaalses teadvuses ja tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Projektipõhine erialane tegevus üliõpilase poolt valitud kontekstis. Õppekavas õpitu rakendamine, praktiliste oskuste arendamine. Eneseanalüüsi koostamine. Iseseisev töö koosneb eneseanalüüsist, töövarju analüüs, intervjuu koostamine ja läbiviimine, kombineeritud miniuuringu läbiviimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane: Märkab alternatiive professionaalses tegevuses; Hindab andragoogi võimalusi ametialases tegevuses; Problematiseerib valitud aspekti ametialases kontekstis; Loob innovatiivse lahenduse uurimuse."
  }
  [4591]=>
  object(stdClass)#4592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7009"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Rühmaportfoolio, arendusprojekt."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua võimalused: Ülevaade saamiseks meetoditest ja nende valiku rakendamise põhimõtetest täiskasvanute koolituses; Valmisoleku kujunemiseks meetodite loovas kasutamises."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Meetod kui lähenemisviis. Meetodite rakendamise eesmärgid ja põhimõtted. Meetodite valiku alused. Koolitusprotsessi kavandamises, läbiviimises, hindamises, analüüsimises, tagasisidestamises kasutatavad meetodid. Iseseisev töö koosneb rühmaportfoolio loomisest, eneseanalüüsist ja arenguprojektist."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Üliõpilane: Teab meetodite ja nende valiku rakendamise põhimõtteid täiskasvanute koolitusprotsessi kavandamises, läbiviimises, hindamises, analüüsimises ja tagasisidestamises; Kasutab meetodeid loovalt."
  }
  [4592]=>
  object(stdClass)#4593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7010"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Luua võimalused: Ülevaate saamiseks organisatsiooni juhtimise ning tööpsühholoogia alastest seostest; Töö ja õppimise iseloomu mõistmiseks organisatsiooni juhtimises ja arengus."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Töö ja õppimise seosed organisatsioonis. Erinevad juhtimis-kontseptsioonid ning nendest tulenevad vajadused õppimisele. Organisatsioon kui õppimiskeskkond. Personali arendamine, koolitus ja õppimine. Õppimist soodustavad eeldused, protsessid ja tegevused organisatsioonis. Töötaja õppimisvõimalused organisatsioonis. Juhendamise, mentorluse seosed ning eripärad organisatsioonis. Õppimine töö analüüsist. Õppimine kohanemisprotsessis. Karjääritee ning outplacement'i seosed õppimisega. Iseisev töö koosneb juhtumi ja praktilise kogemuse analüüsist ühe konkreetse organisatsiooni kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Üliõpilane: Mõistab personali arendamist, koolitust ja õppimist organisatsioonis erinevate juhtimiskontseptsioonide kontekstis; Mõistab töö ja õppimise iseloomu organisatsiooni juhtimises ja arengus; Analüüsib õppimist soodustavaid eeldusi, protsesse ja tegevusi organisatsioonis; Kontseptualiseerib täiskasvanu õppimist karjääri kontekstis ja organisatsioonis."
  }
  [4593]=>
  object(stdClass)#4594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7012"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Minikursuse loomine õpikeskkonnas IVA."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Luua võimalused ülevaate saamiseks kaasaegse e-õppe alustest ja veebipõhiste kursuste õpidisaini ja õpetamise meetoditest; pädevuse kujunemiseks e-õppe kursuste kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(429) "E-õppe alusteooriad, meetodid ja tehnoloogid. Virtuaalne õppekeskkond. Õpimeedia valik. Erinevate tehnoloogiate eelised ja puudused. Õpitehnoloogia standardid, õpiobjektid ja nende metaandmed. Veebipõhised õppekeskkonnad: IVA, WebCT. Veebipõhise kursuse õpidisain, läbiviimine, haldamine ja evalvatsioon. Probleemipõhine õpe, suhtlus ja koostöö IVA kursusel. E-õpe täiskasvanukoolituses. E-õpe ja autoriõigused."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilane: Tunneb ja mõistab e-õppe aluseid, meetodeid ja tehnoloogiat; Orienteerub erinevates õpikeskkondades; Oskab kavandada, läbi viia, hallata ja evalveerida veebipõhist kursust."
  }
  [4594]=>
  object(stdClass)#4595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4595]=>
  object(stdClass)#4596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7015"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Magistritöö eelkaitsmine. Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada ja suunata uuringu läbiviimist ja magistritöö koostamist, valmimist ja kaitsmist."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Ülevaade uurimuse probleemist, eesmärgist ja ülesannetest. Magistritöö projekti analüüs. Uurimuse teoreetiliste andmete üldistamine. Analüüs ja argumentatsioon. Valim, valiku põhimõtted. Uurimuse empiiriliste andmete kogumine, tõlgendamine ja analüüs (meetodi/te valik ja põhjendamine). Magistritöö koostamine: struktuuri loomine, sissejuhatuse, kokkuvõtete, annotatsiooni koostamine. Magistritöö eelkaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Üliõpilane: Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes; Oskab püstitada aktuaalseid ja uudseid uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks; Oskab uurimuse teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kirjalikult esitada vastavalt uurimistöödele esitatavatele nõuetele; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4596]=>
  object(stdClass)#4597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7016"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Kontseptuaalne referaat ja uurimuse kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Luua eeldused uuringu kavandamiseks ja teemakohase teaduskirjanduse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Töö erialakirjandusega: oskus leida, analüüsida, refereerida erialast kirjandust, luua seoseid omandatud teadmiste ja erialakirjanduse vahel ning kujundada valmisolekut kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Üliõpilane: Suudab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad ja kujundada uurimisainest põhjendatud käsitluse; On suuteline määratlema ja põhjendama andragoogikas aktuaalset uurimisprobleemi; On suuteline esitama uurimuse teoreetilise aluse kontseptuaalse referaadina, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; On suuteline looma teadustöö loogikal põhineva uurimuskava."
  }
  [4597]=>
  object(stdClass)#4598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7017"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Magistritöö ja selle avalik väitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Luua võimalused magistritöö koostamiseks ja avalikuks kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Magistritöö kui iseseisva uurimuse koostamine, vormistamine ja esitamine. Magistritöö on teoreetiline, empiiriline või arendusuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Üliõpilane: Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes; Oskab püstitada aktuaalseid ja uudseid uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks; Oskab uurimuse teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kirjalikult esitada vastavalt uurimistöödele esitatavatele nõuetele; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4598]=>
  object(stdClass)#4599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7018"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Biograafilise või eluloolise uurimuse põhjendatud kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Biograafilise ja eluloolise uurimuse mõistmine, kavandamine ja valitud meetodi omandamine ja rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Biograafilise ja eluloolise uurimuse kavandamine. Uurimuse meetod, meetodi valik. Meetodi omandamine ja mõistmine. Andmete kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine valitud meetoditega. Iseseisev töö koosneb biograafilise või eluloolise uurimuse põhjendatud kavandi loomisel."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: Mõistab biograafilise ja eluloolise uurimuse eripärasid; Oskab rakendada biograafilist ja eluloolist meetodit. Analüüsib kvalitatiivseid andmeid vastavalt valitud meetoditele."
  }
  [4599]=>
  object(stdClass)#4600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks ja oskuste kujunemiseks andragoogika valdkonna infootsinguks erinevates infoallikates rõhuasetusega teaduslike täistekstandmebaaside erialainformatsiooni otsingule."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Traditsioonilised ja elektroonilised infoallikad täiskasvanuhariduse ja täiskasvanu õppimise kontekstis. Infootsingu strateegia. Otsinguprofiili koostamine lähtuvalt andragoogika valdkonna põhiprobleemidest. Allikate analüüs ja selle relevantsus, selle hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane: Orienteerub andragoogika valdkonna põhiallikates, sh traditsioonilistes ja elektroonilistes infoallikates; Suudab otsida, analüüsida ja hinnata allikaid lähtuvalt täiskasvanuhariduse ja täiskasvanu õppimise kontekstist; Rakendab toiminguid, meetodeid ja protseduure talletatud infoallikatest; Informatsiooni saamiseks analüüsib ja hindab kriitiliselt informatsiooni valitud teemal või probleemküsimusel."
  }
  [4600]=>
  object(stdClass)#4601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7021"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Arvestus. Õppekäikude võrdleva analüüsi koostamine ning ühisarutelu."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua võimalused täiskasvanuõppe keskuste ja sihtasutuste tegevuse mõistmiseks ja põhiprotsesside analüüsimiseks elukestva õppe kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Elukestva õppe ruum. Täiskasvanukoolituse suunad ja perspektiivid. Täiskasvanuõppe keskuste ja sihtasutuste roll ja funktsioon elukestvas õppes ja täiskasvanute õppimisvõimaluste loomisel (riiklik ja regionaalne aspekt). Koolitustoetused. Täiskasvanute koolitusvõrgu loomine. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE. Elukestva õppe programm Archimedes jt. Koolituskeskuste hindamissüsteemi väljatöötamine ja koolituskeskuste tegevuse kvaliteedi hindamine. Koolituskeskuste juhtimise sisu: planeerimine, prognoosimine, korraldamine, koordineerimine, kaasamine, hindamine, otsuste tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Üliõpilane - mõistab ja võrdleb täiskasvanuõppe keskuste ja sihtasutuste rolle, tegevuste sisu ja põhimõtteid, regulatsioone ning perspektiive elukestva õppe kontekstis ja täiskasvanute õppimise toetamisel."
  }
  [4601]=>
  object(stdClass)#4602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7022"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Luua eeldused mõistmaks täiskasvanute õppimist isiksusliku arengu protsessina organisatsiooni ja ühiskonna arengu kontekstis ning koolitaja tegevusoskuste rakendamiseks erinevates sotsiaalsetes praktikates (eriala/ametikontekstis või konkreetses tegevusvaldkonnas)."
    ["sisu"]=>
    string(1397) "Täiskasvanute õppimise elukestev ja eluhõlmav mõõde, koolituse muutumine töö- ja organisatsioonikeskseks toob kaasa kasvava vajaduse asjatundjate järele, kes lisaks erialasele tegevusele on võimelised koolitama, juhendama ja nõustama olles seega organisatsiooni ja (seeläbi ühiskonna) arengu suuremaid ressursse. Orienteerumine täiskasvanute õppimise - koolituse temaatikas ja problemaatikas ning valmisolekud integreerida ja rakendada erialast kompetentsust andragoogiliste lähenemistega on eeldused edukaks toimetulekuks enda ametis ja tööturul. Täiskasvanu areng ja õppimine kui isiksuslik, elukestev ja eluhõlmav sotsiaal-kultuuriline protsess. Inspiratsioon, motivatsioon, loovus, kaasatus õppimises ja õppimiseks. Õppimine ja organisatsioon. Professionaalne areng ja selle toetamine. Eriala spetsialist (sõltumata ametist) kui andragoog ja koolitaja organisatsioonis. Täiskasvanukoolitaja kui osakvalifikatsioon: juhendaja, mentor, nõustaja, juht. Täiskasvanukoolitaja tegevused ja koolituspraktikad. Täiskasvanu õppimine ja koolituse erinevad praktikad: formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Ainekursus on kombineeritud iseseisva tööga virtuaalses õpikeskkonnas. Õppeprotsessis kasutatakse probleemipõhise õppe elemente. Õppeprotsessis lähtutakse suhtlemis- ja õppijakesksusest, mis eeldab osalemist grupiprotsessis ja auditoorses töös."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane: mõistab ja käsitleb täiskasvanu õppimist ja arengut ühiskonna ja organisatsiooni kontekstis ja erinevates sotsiaalsetes praktikates; analüüsib kriitiliselt koolituspraktikat; suudab enda ametis/tegevusvaldkonnas toetada täiskasvanu õppimist ning kasutab selleks asjakohaseid võimalusi."
  }
  [4602]=>
  object(stdClass)#4603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua võimalusi eakate õppimise eripärade mõistmiseks ja eakate õppe korraldamiseks ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja töökeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(798) "Õppimise mõju eakale. Eakate õppimise mõju ühiskonnale - demograafia ja tööturu ja rahvastiku tervise arengutrendid. Objektiivsed muutused vananemisel, mis mõjutavad õppimist. Erinevate vanusegruppide üksteisetajumise, generatsioonide vahelise kommunikatsiooni eripärade ja vanuselise diskrimineerimise (ageism) väljendused õppekontekstis. Õppija läbi elu: pedagoogika, andragoogika ja geragoogika erinevused. Eakas õppija individuaalõppes ja grupis. Eaka inimese õppimine töökontekstis. Eaka inimese õppimine perekonnas ja noorte roll. Ülevaade eakatele suunatud õppeprogrammidest ja eakate huvisid kaardistavatest uuringutest. Õppimine kui vastastikune mõjutamine, elukogemus ja mälestused kui õppija töövahendid õppeprotsessis. Vananemine ja surm kui eaka õpiteema"
    ["vljund"]=>
    string(498) "Üliõpilane: suudab argumenteerida elukestva, sh eakate õppimise vajadust; oskab planeerida ja korraldada eakatele suunatud õppeprotsessi; oskab arvestada eaka õppija eripäradega erinevates õppekontekstides; omab teadmisi vananemise psühholoogiast, ühiskonna hoiakutest vananemisele ning selle mõjust eakale õppijale; omab eakate õppeprotsessi planeerimise ja hindamise isiklikku kogemust; on suuteline kirjalikult esitlema iseseisva töö tulemusi ning tegema praktilise töö esitluse."
  }
  [4603]=>
  object(stdClass)#4604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Luua võimalused ja eeldused orientatsiooniks täiskasvanuhariduse valdkonnas; Toetada valmisoleku kujunemist täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vaheliste seoste ja probleemide, mõistmiseks, käsitlemiseks ning analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond. Elukestev õpe – filodoofiline ja hariduspoliitiline kontseptsioon. Elukestev õppimine: sotsiaalne, majanduslik, poliitiline, hariduspoliitiline aspekt. Elukestva õppe ruumi ja keskkonna kujunemise eeldused. Õppiva ühiskonna käsitlused.Ülevaade täiskasvanuhariduse teoreetilistest seisukohtadest. Täiskasvanuharidus ja täiskasvanuhariduse poliitika haridussüsteemis: hetkeseis, probleemid ja arengusuunad. Täiskasvanuhariduse poliitika ja regulatsiooni mehhanismid. EL-I, OECD, UNESCO täiskasvanuhariduse ja elukestvaõppe poliitika ja arengusuunad."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Üliõpilane: orienteerub täiskasvanuhariduse ja elukestvaõppe valdkonnas ja määratleb täiskasvanuhariduse kui tegevusvaldkonna eripärasid; mõistab elukestva õppe olemust, probleeme ja võimalusi ning suudab kästileda elukestva õppe filosoofilisi lähtekohti; määratleb ja analüüsib täiskasvanuhariduse sotsiaalseid ja hariduslike funktsioone; analüüsib täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vahelisi seoseid, probleeme võrdlevas perspektiivis."
  }
  [4604]=>
  object(stdClass)#4605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Arendada refleksiivse praktika kujundamise kompetentsi."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Refleksiivse praktika kujundamise põhimõtted ja võimalused: reflekteerimise mõte ja eesmärk; refleksioonimeetodid ja-mudelid; suulise ja kirjaliku refleksiooni kasutamine praktikas."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Üliõpilana: teadvustab refleksiooni mõtet ja eesmärki; teab reflekteerimist toetavaid meetodeid; oskab ühte refleksiooni toetavat meetodit rakendada; analüüsib võimalusi refleksiivse praktika kujundamiseks."
  }
  [4605]=>
  object(stdClass)#4606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7026"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam Eksamihinne kujuneb aineprotsessis. Eksami hinde eelduseks on tähtajaliselt koostatud iseseisvad tööd, osalemine grupitöödes ja seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Luua võimalused: andragoogi tegevusvaldkondade uurimiseks, kritiiliseks hindamiseks, perspektiivide määratlemiseks; andragoogi eneserefleksiooniks, professionaalse arengu võimaluste ja identiteedi teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Andragoogi rollid ja tegevusvaldkonnad. Professionaalsus, professionaalne areng ja identiteet. Andragoogi professionaalsuse kujunemise võimalusi. Andragoogi isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid ja nende analüüs. Refleksioon, refleksiivsed praktikad andragoogi erienevates tegevusvaldkondades. Andragoogi eneseareng. Aine eesmärkidest, sisu eripäradest ning kavandatavatest tulemustest lähtuvalt on aine seminarides töös osalemine kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane: mõistab professionaalse arengu põhilisi teoreetilisi seisukohti; kasutab ja analüüsib erinevaid lähenemisi ja võimalusi professionaalse arengu toetamiseks; väärtustab süsteemset professionaalset arengut ja refleksiooni andragoogi tegevuses; määratleb enda arenguperspektiive andragoogina."
  }
  [4606]=>
  object(stdClass)#4607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua võimalusi täiskasvanu enesearengu, õppimise ja õpetamise mõistmiseks ja kriitiliseks tõlgendamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks; Toetada enesearengule suunatud hoiaku ja õppimisoskuste kujunemist situatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(672) "Andragoogika probleem - enesearengu subjekti kujunemine. Õppimine täiskasvanueas (ülevaade teoreetilistest seisukohtadest). Enesejuhitud õppimine. Refleksioon õppimises. Elukestev õppimine kui funktsioon, eesmärk, printsiip ja võimalus. Täiskasvanukoolituse rakendusvaldkonnad. Täiskasvanukoolitus kui protsess ja juhtimise funktsioon. Koolitusprotsessi juhtimine (planeerimine, läbiviimine, hindamine). Täiskasvanu koolitaja professiooni kujunemine. Koolitaja rollid, tegevused, ülesanded, kompetentsus. Ainekursus on kombineeritud iseseisva tööga IVA keskkonnas. Õppeprotsessis lähtutakse suhtlemis- ja õppijakesksusest, mis eeldab osalemist auditoorse"
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane: Mõistab andragoogika põhiprobleemi ja suudab kriitiliselt käsitleda täiskasvanu enesearengu ja õppimise võimalusi oma tegevusvaldkonnas; Tunnetab ja hindab täiskasvanu enesearengu- ja õppimisvajadusi, analüüsib ennast õppijana; Mõistab täiskasvanu õppimist ja täiskasvanud õppijat õppimis- ja õpetamissituatsioonis; Teadvustab ja väärtustab täiskasvanute koolitaja rolle oma tegevusvaldkonnas."
  }
  [4607]=>
  object(stdClass)#4608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7028"
    ["hindamine"]=>
    string(206) "Hindeline arvestus. Arvestus kujuneb aineprotsessis. Eduka soorituse eelduseks on seminarides ja grupitöödes osalemine, iseseisvate tööde ning metoodilise materjali tähtajaline koostamine ja esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused muuseumi kui mälu-, kultuuri ja õppimiskeskkonna hariduslikke võimaluste mõistmiseks elukestva õppe ja õppimise kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(820) "Ülevaade Eesti muuseumide haridustegevusest elukestva õppe toetamise kontekstis. Muuseumi kui mälu-, kultuuri- ja haridusasutuse võimalused lõimivaks kasutamiseks täiskasvanu eneseaktualiseerimise ja sotsiaalse õppimise toetamisel. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine muuseumikeskkonnas. Teaduslik metoodika muuseumihariduses. Erinevate traditsiooniliste, kaasajastatud ja interaktiivsete õppemeetoditega tutvumine, nende katsetamine ja analüüs muuseumikeskkonnas (loeng/ekskursioon, arutlus, demonstreerimine, avastusõpe, rollimäng, praktiline loovtöö ). Õppekäigud, individuaalsed ja rühmatööd, seminarid; refleksioon päevikutes. Aine eesmärkidest, sisu eripäradest ning kavandatavatest õpitulemustest lähtuvalt on aine auditoorses töös ja õppekäikudel osalemine kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Üliõpilane: - on teadlik muuseumi hariduslikest võimalustest; - tunneb muuseumiõppe metoodikaid ; - oskab luua muuseumihariduslikke programme ja koostada metoodilisi materjale erinevatele sihtgruppidele; - kasutab muuseumikeskkonda elukestva õppimise kontekstis; - väärtustab muuseumi kui hariduslikku kultuurikeskkonda."
  }
  [4608]=>
  object(stdClass)#4609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(919) "Luua võimalusi täiskasvanu enesearengu, õppimise ja õpetamise mõistmiseks ja kriitiliseks tõlgendamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks; Toetada enesearengule suunatud hoiaku ja õppimisoskuste kujunemist. Andragoogika probleem - enesearengu subjekti kujunemine. Õppimine täiskasvanueas (ülevaade teoreetilistest seisukohtadest). Enesejuhitud õppimine. Õppimine formaalses, mitteformaalses ja informaalses situatsioonis. Täiskasvanu kui õppija. Kogemuse roll õppimises. Refleksioon õppimises. Elukestev õppimine kui funktsioon, eesmärk, printsiip ja võimalus. Elukestev õpe- müüt, idee, reaalsus. Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond ja selle roll sotsiaalsetes protsessides. Täiskasvanukoolituse rakendusvaldkonnad. Täiskasvanukoolitus kui protsess ja juhtimise funktsioon. Koolitusprotsessi juhtimine (planeerimine, läbiviimine, hindamine). Täiskasvanu koolitaja professiooni kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(672) "Andragoogika probleem - enesearengu subjekti kujunemine. Õppimine täiskasvanueas (ülevaade teoreetilistest seisukohtadest). Enesejuhitud õppimine. Refleksioon õppimises. Elukestev õppimine kui funktsioon, eesmärk, printsiip ja võimalus. Täiskasvanukoolituse rakendusvaldkonnad. Täiskasvanukoolitus kui protsess ja juhtimise funktsioon. Koolitusprotsessi juhtimine (planeerimine, läbiviimine, hindamine). Täiskasvanu koolitaja professiooni kujunemine. Koolitaja rollid, tegevused, ülesanded, kompetentsus. Ainekursus on kombineeritud iseseisva tööga IVA keskkonnas. Õppeprotsessis lähtutakse suhtlemis- ja õppijakesksusest, mis eeldab osalemist auditoorse"
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane: Mõistab andragoogika põhiprobleemi ja suudab kriitiliselt käsitleda täiskasvanu enesearengu ja õppimise võimalusi oma tegevusvaldkonnas; Tunnetab ja hindab täiskasvanu enesearengu- ja õppimisvajadusi, analüüsib ennast õppijana; Mõistab täiskasvanu õppimist ja täiskasvanud õppijat õppimis- ja õpetamissituatsioonis; Teadvustab ja väärtustab täiskasvanute koolitaja rolle oma tegevusvaldkonnas."
  }
  [4609]=>
  object(stdClass)#4610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7031"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "• Kujundav ja summatiivne hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "• Toetada praktiliste infootsingu ja usaldusväärsete allikate lugemise oskuste kujunemist magistrandi valitud uurimisteemal; • Luua võimalus akadeemilise kirjutamise põhimõtete mõistmiseks ja rakendamiseks magistrandi valitud uurimisteemal."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Temaatiline infootsing, lugemine ja kirjutamine kui probleemipõhine, generatiivne, korduv, koostöine ja arenguline protsess. Toimub intensiivprogrammi põhimõttel lugemis-kirjutamispäevakute vormis, kasutades vaatluse, väitluse, simulatsiooni, õpikodade, meistriklasside ja muid tegevuslikke meetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane: • oskab leida, hinnata ja kasutada teemakohaseid usaldusväärseid teadusallikaid • suudab veenvalt väidelda valitud uurimisteemal • kirjutab valitud uurimisteemal analüütilise ülevaate"
  }
  [4610]=>
  object(stdClass)#4611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7032"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam Eksamihinne kujuneb aineprotsessis. Eksami hinde eelduseks on tähtajaliselt koostatud iseseisvad tööd, osalemine grupitöödes ja seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Luua võimalused: andragoogi tegevusvaldkondade uurimiseks, kritiiliseks hindamiseks, perspektiivide määratlemiseks; andragoogi eneserefleksiooniks, professionaalse arengu võimaluste ja identiteedi teadvustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Andragoogi rollid ja tegevusvaldkonnad. Professionaalsus, professionaalne areng ja identiteet. Andragoogi professionaalsuse kujunemise võimalusi. Andragoogi isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid ja nende analüüs. Refleksioon, refleksiivsed praktikad andragoogi erienevates tegevusvaldkondades. Andragoogi eneseareng. Aine eesmärkidest, sisu eripäradest ning kavandatavatest tulemustest lähtuvalt on aine seminarides töös osalemine kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane: mõistab professionaalse arengu põhilisi teoreetilisi seisukohti; kasutab ja analüüsib erinevaid lähenemisi ja võimalusi professionaalse arengu toetamiseks; väärtustab süsteemset professionaalset arengut ja refleksiooni andragoogi tegevuses; määratleb enda arenguperspektiive andragoogina."
  }
  [4611]=>
  object(stdClass)#4612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Luua võimalused ja eeldused orientatsiooniks täiskasvanuhariduse valdkonnas; Toetada valmisoleku kujunemist täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vaheliste seoste ja probleemide, mõistmiseks, käsitlemiseks ning analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Täiskasvanuharidus kui tegevusvaldkond. Elukestev õpe – filodoofiline ja hariduspoliitiline kontseptsioon. Elukestev õppimine: sotsiaalne, majanduslik, poliitiline, hariduspoliitiline aspekt. Elukestva õppe ruumi ja keskkonna kujunemise eeldused. Õppiva ühiskonna käsitlused.Ülevaade täiskasvanuhariduse teoreetilistest seisukohtadest. Täiskasvanuharidus ja täiskasvanuhariduse poliitika haridussüsteemis: hetkeseis, probleemid ja arengusuunad. Täiskasvanuhariduse poliitika ja regulatsiooni mehhanismid. EL-I, OECD, UNESCO täiskasvanuhariduse ja elukestvaõppe poliitika ja arengusuunad."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Üliõpilane: orienteerub täiskasvanuhariduse ja elukestvaõppe valdkonnas ja määratleb täiskasvanuhariduse kui tegevusvaldkonna eripärasid; mõistab elukestva õppe olemust, probleeme ja võimalusi ning suudab kästileda elukestva õppe filosoofilisi lähtekohti; määratleb ja analüüsib täiskasvanuhariduse sotsiaalseid ja hariduslike funktsioone; analüüsib täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja täiskasvanu õppimise vahelisi seoseid, probleeme võrdlevas perspektiivis."
  }
  [4612]=>
  object(stdClass)#4613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAN7034"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Magistritöö ja selle avalik väitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Luua võimalused magistritöö koostamiseks ja avalikuks kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Magistritöö kui iseseisva uurimuse koostamine, vormistamine ja esitamine. Magistritöö on teoreetiline, empiiriline või arendusuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Üliõpilane: Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes; Oskab püstitada aktuaalseid ja uudseid uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks; Oskab uurimuse teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kirjalikult esitada vastavalt uurimistöödele esitatavatele nõuetele; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada, kaitsta ja uurimisvaldkonnas diskuteerida."
  }
  [4613]=>
  object(stdClass)#4614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP6001"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Bakalaureusetöö kaitstakse avaliku väitlusega komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(389) "Kujundada üliõpilase kasvatusteaduslikku mõtteviisi ning oskust näha ja lahendada kasvatusteaduslikke, pedagoogilisi või loodusteaduslikke probleeme. Võimaldada kasvatus- või loodusteaduslik(e) küsimuse(te) analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused. Toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Bakalaureusetöö kirjutamise käigus saab üliõpilane uurimistöö planeerimise ja vormistamise kogemuse. Töö koostamisel keskendutakse konkreetse probleemi uurimisele; õpitakse otsima, valima, analüüsima, võrdlema, sünteesima ning üldistama erialast ja teemakohast kirjandust; koostatakse empiirilise uurimuse metoodika ja põhjendatakse selle kvalitatiivset või kvantitatiivset suundumust."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab valida ja kriitiliselt analüüsida teaduskirjanduse algallikaid, s.h. ka võõrkeelset teaduskirjandust; Oskab koostada uurimismetoodikat lähtudes püstitatud probleemist ja kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinev uurimistöö ja seda esitleda."
  }
  [4614]=>
  object(stdClass)#4615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Anda ülevaade klassijuhataja rollist ning partneritest koolis ja väljaspool kooli. Kujundada valmisolek klassijuhataja tööks koolis sh klassijuhataja tundide ja klassiväliste ürtuste organiseerimiseks. Anda teadmised arenguvestluse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks koolis."
    ["sisu"]=>
    string(536) "Klassijuhataja ülesanded ja rollid kaasaegses koolis: klassijuhataja kui juht, kui koostööpartner õpilastega, õpetajatega, lastevanematega, kooli administratsiooniga, kooliväliste institutsioonidega. Klassijuhatajatööd reguleerivad õigusaktid. Klassijuhatajatöö planeerimine, korraldamine ja analüüs. Klassijuhataja kui õpilase isiksuse arengu toetaja. Klassijuhatajatund, tunni- ja koolivälised tegevused, nende tüübid ja korraldamise pedagoogilis-psühholoogilised alused. Õpilase ja klassi tundmaõppimise meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Omab ettekujutust klassijuhataja rollidest ja suhtluspartneritest koolis; Oskab planeerida, korraldada ja analüüsida klassijuhataja tegevust; Oskab ettevalmistada ja läbi viia klassijuhataja tundi; Mõistab arenguvestluse eesmärke koolis ja oskab koostada selleks ettevalmistavaid materjale."
  }
  [4615]=>
  object(stdClass)#4616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja kujunemist uurivaks õpetajaks; Toetada üliõpilase oskust orienteeruda kutse- ja erialakirjanduses ning seda kriitiliselt analüüsida; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Magistritöö eesmärgi seadmine ja struktuuri põhjendamine. Uurimistöö plaani koostamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Statistiline andmetöötlus. Erinevate uurimismetoodikate võrdlemine ja hindamine. Uurimuse vormistamine ja viitamine. Valmistumine kaitsmisprotsessiks. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Teab ja oskab kasutada erinevaid andmebaase teadustööks vajaliku kirjanduse leidmiseks; Oskab kriitiliselt analüüsida teemakohast teaduskirjandust nii eesti kui võõrkeeles; Mõistab, määratleb ja analüüsib uurimisprobleeme, kasutab asjakohaseid uurimismeetodeid teoreetiliste ja empiiriliste andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta."
  }
  [4616]=>
  object(stdClass)#4617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised koolitegelikkusega; Võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana ja klassijuhatajana; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega õpetajana ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist; Toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Praktika toimub põhikooli II ja III astmes. Tutvumine praktikakooli, töökollektiivi, kooli töökorraldusega. Õpetaja(te) tundide vaatlemine, oma erialaainete tundide andmine. Klassijuhataja tööülesannete (incl klassijuhatajatund) tundmaõppimine ja täitmine. Individuaalse ülesande täitmine klassi- ja koolivälise tegevuse tundmaõppimisel ja väärtustamisel. Oma tegevusest tagasiside saamine ning selle analüüsimine ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; Analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; Järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [4617]=>
  object(stdClass)#4618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7003"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja kujunemist uurivaks õpetajaks; Toetada üliõpilase oskust orienteeruda kutse- ja erialakirjanduses ning seda kriitiliselt analüüsida; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Magistritöö eesmärgi seadmine ja struktuuri põhjendamine. Uurimistöö plaani koostamine. Kirjanduse valik ja hindamine. Statistiline andmetöötlus. Erinevate uurimismetoodikate võrdlemine ja hindamine. Uurimuse vormistamine ja viitamine. Valmistumine kaitsmisprotsessiks. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Teab ja oskab kasutada erinevaid andmebaase teadustööks vajaliku kirjanduse leidmiseks; Oskab kriitiliselt analüüsida teemakohast teaduskirjandust nii eesti kui võõrkeeles; Mõistab, määratleb ja analüüsib uurimisprobleeme, kasutab asjakohaseid uurimismeetodeid teoreetiliste ja empiiriliste andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks; Oskab uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta."
  }
  [4618]=>
  object(stdClass)#4619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Ülevaate andmine arengu ja õppimise erinevatest käsitustest, erinevatest õppevormidest ja –meetoditest õppimist toetava õpikeskkonna kujundamisel ning valmisoleku kujundamine saadud teadmiste rakendamiseks praktilises õpetajatöös."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Uue ajastu väljakutsed õppimises ja õpetamises. Muutunud väärtused ja muutunud kasvatussituatsioon ning õpetajaroll. Arengu olemus, -tegurid ja –situatsioonid; üldised seaduspärasused ja ealised, soolised ning individuaalsed iseärasused. Arengu, küpsemise ja õppimise seostest. Ülevaade tuntuimaist arenguteooriatest: vajadused ja psüühiline- sh kognitiivne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng. Erinevad psühholoogia koolkonnad arengu toetamise ja mõjutamise võimalustest. Arengut ja õppimist soodustavad ja takistavad tegurid. Humanistlik inimesekäsitlus subjektsuse ja eneseteostuse võimalikkusest kaasaja Eesti koolis. Õpetaja roll õpikeskkonna kujundajana. Õpetaja uskusmused, teadmised ja oskused. Aktiviseeriv ja õppimist toetav õpikeskkond ning selle kujundamine. Bloomi taksonoomia. Tunni eesmärgistamisest hindamise ja tagasisideni."
    ["vljund"]=>
    string(552) "Üliõpilane: - Omab ülevaadet arengu ja õppimise erinevatest käsitustest ning oskab omandatud teoreetilisi teadmisi arvestada õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel; Mõistab oma vastutust õpilase isiksuse arengu toetajana ja õppimist toetava õpikeskkonna kujundaja; Arvestab õppeprotsessi kavandamisel õppija arengutaseme ja õpioskustega s.o rakendada teoreetilisi teadmisi praktikasse; Oskab kavandada õppijate aktiivset osalust ja õppimist toetavat õppeprotsessi; Oskab analüüsida ja teha ettepanekuid õppeprotsessi parendamiseks."
  }
  [4619]=>
  object(stdClass)#4620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Toetada magistritöö koostamise protsessi ning luua võimalused lisapädevuste omandamiseks õppija poolt valitud vadkonnas uurimuse läbiviimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Eriseminar võimaldab õppijatel kitsamat spetsialiseerumist oma uurimistöö aluseks valitud nõustamisvaldkonnas, omandades lisateadmisi töös kirjandusega ja uurimisrühmas. Lisaks toetatakse magistritöö valmimise protsessi järgmiste teemade käsitlemise kaudu: Uurimusliku töö põhisammud. Probleemiseade ja eesmärgi püstitus. Andmeanalüüs. Õpitu rakendamist praktikasse presenteerivad õppijad oma magistritöö teoreetilise ja empiirilise osa esitlusel ja kursuse lõpus magistritöö eelkaitsmisel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Tunneb teadustöö kavandamise ja koostamise etappe; Oskab püstitada uurimisprobleemi, eesmärgi ja ülesanded ning valida sobivad uurimismeetodid; Oskab analüüsida ja esitada uurimistulemusi; Oskab vormistada uurimustulemused ettekandeks ning esitada seda audtooriumile."
  }
  [4620]=>
  object(stdClass)#4621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7016"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Magistritöö kuulub esitamisele ja kaitsmisele komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases teaduskirjanduses. Kujundada üliõpilastes valmidust püstitada kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi probleeme ning oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Lähtudes mõnest kasvatusteaduslikust või praktilisest pedagoogikaprobleemist valib üliõpilane oma töö teema ning avab ja põhjendab seda tuginedes nii teoreetilisele teaduskirjandusele, kui läbi viidud empiirilisele uurimusele. Empiirilise uurimise korral toimub adekvaatse uurimismetoodilise aluse valimine, metoodika koostamine ja selle läbiviimine. Uurimisandmete töötlus, analüüs ning interpreteerimine. Magistritöö sisuks võib olla ka rakendusprojekt, strateegia koostamine koos kontseptuaalse analüüsiga või õppematerjal. Magistritöö vormistamine vastavalt nõuetel ning töö avalik kaitsmine komisjoni ees."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Oskab orienteeruda kutse-ja erialases kirjanduses (sh võõrkeelses) ning oskab seda kriitiliselt analüüsida; Suudab rakendada teaduslikke uurimismeetodeid kasvatusteaduslike probleemide, situatsioonide lahendamiseks; Oskab analüüsida andmeid ja uurimistulemusi; Oskab teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja nõuetekohaselt vormistada."
  }
  [4621]=>
  object(stdClass)#4622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Anda üliõpilastele ülevaade õppekava-alastest põhiteadmisest; toetada üliõpilaste suutlikkust kriitiliselt analüüsida erinevaid õppekavu, neid koostada ning arendada ning korraldada/nõustada õppekavade koostamist/arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Õppekava koht haridussüsteemis, määratlus ja struktuur, eesmärgid õppekava iseloomu määrava komponendina, õppekava funktsioneerimine ühiskonna makro-, meso- ja mikrotasandil, õppekava rahvusvaheline dimensioon ja mõjutegurid. Õppekava kui ajaloolis-poliitiline, diskursiivne ning pedagoogilis-psühholoogiline fenomen. Õppekava kui ühiskonna sotsiaalkultuuriline regulatsioonimehhanism, kui õppeasutuste tegevust reguleeriv mehhanism ja isiksuse arengutegur. Õppekava ideoloogiad. Õppekava kui haridusstandard ja õppekava reformid, õppekava juhtimine ja arendamine. Õppekava ja pedagoogiline protsess koolis, ofitsiaalne ja variõppekava. Õppekavade legitiimsus ja legitimeerimine. Õppekavade seire, järelevalve ning akrediteerimine. Eesti formaalhariduse õppekavad."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Teab õppekava määratlust, funktsioone, alusväärtusi, toimimismehhanisme, võtmetegijaid, liigitusi, disaini ja poliitikaid; Teab õppekava normatiivseid ja analüütilis-kriitilisi teooriaid; Oskab kriitiliselt analüüsida õppekava sotsiaalsetes ja kultuuriseostes; Oskab koostada/arendada õppekava, korraldada ning nõustada õppekava koostamist/arendamist."
  }
  [4622]=>
  object(stdClass)#4623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7018"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Toetada teoreetiliste teadmiste rakendamist pedagoogilises praktikas. Kujundada valmisolek juhendamis- ja nõustamisprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Kutsepraktika käigus rakendab magistrant praktikasse teoreetiliste õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi ning põhitähelepanu pööratakse enda kui juhendaja/nõustaja tegevuse analüüsile. Toimub juhendamis- ja nõustamisprotsessi kavandamine, läbiviimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Teab ning oskab planeerida ja läbi viia juhendamis –ja/või nõustamisprotsessi; Oskab koostada nõustamisprotsessi kokkuvõtte; Oskab analüüsida enda kui juhendaja/nõustaja tegevust ning määratleda isikliku arenguruumi."
  }
  [4623]=>
  object(stdClass)#4624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAP7019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Toetada magistritöö koostamise protsessi ning luua võimalused lisapädevuste omandamiseks õppija poolt valitud vadkonnas uurimuse läbiviimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Eriseminar võimaldab õppijatel kitsamat spetsialiseerumist oma uurimistöö aluseks valitud nõustamisvaldkonnas, omandades lisateadmisi töös kirjandusega ja uurimisrühmas. Lisaks toetatakse magistritöö valmimise protsessi järgmiste teemade käsitlemise kaudu: Uurimusliku töö põhisammud. Probleemiseade ja eesmärgi püstitus. Andmeanalüüs. Õpitu rakendamist praktikasse presenteerivad õppijad oma magistritöö teoreetilise ja empiirilise osa esitlusel ja kursuse lõpus magistritöö eelkaitsmisel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Tunneb teadustöö kavandamise ja koostamise etappe; Oskab püstitada uurimisprobleemi, eesmärgi ja ülesanded ning valida sobivad uurimismeetodid; Oskab analüüsida ja esitada uurimistulemusi; Oskab vormistada uurimustulemused ettekandeks ning esitada seda audtooriumile."
  }
  [4624]=>
  object(stdClass)#4625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(263) "Luua võimalused omandamaks teadmisi inimese arengust erinevatel eaperioodidel alates lapsepõlvest kuni vanaduseni; Luua võimalused omandamaks teadmisi inimese bioloogilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest arengust ja nende seosest õppimisega."
    ["sisu"]=>
    string(920) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu: arengu pidevusele; inimesele kui tervikule; normatiivsele arengule ja üleminekuperioodidele; individuaalsetele erinevustele; keskkonna mõjule isiksuse arengus. Bioloogilise arengu teemad: Arengu geneetiline determineeritus. Keskkonna mõju bioloogilisele arengule, teratogeenid. Regulatiivsete mehhanismide (närvisüsteem, endokriinsüsteem), vegetatiivsete süsteemide (südame-veresoonkond, hingamine, ainevahetus), liikumiselundkonna (skelett, lihastik) talitluse elupuhused muutused, nende mõju õpivõimele ja elukvaliteedile. Lapse arengu kesksed teemad: Arenguteooriad. Kognitiivne ja sensomotoorne areng. Arengu dünaamilisus ja süstemaatilisus ning kognitsiooni ja õppimise seos. Vaadeldakse normatiivset arengut ja variatiivsust selle sees. Sotsiaalsete oskuste areng. Emotsionaalne areng ja motivatsioon. Teadmiste areng. Õppimise erinevad viisid."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Üliõpilased: Oskavad kasutada teadmisi inimese arengust, et toetada indiviidide ja gruppide õppimist, võttes arvesse nende erinevaid vajadusi ja eeldusi arengus; On võimelised identifitseerima normatiivse arengu piire; Teavad inimese arengu üldisi seaduspärasusi ja mõistavad arengu järjepidevust."
  }
  [4625]=>
  object(stdClass)#4626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua võimalused omandamaks teadmisi inimese arengust erinevatel eaperioodidel alates lapsepõlvest kuni vanaduseni. Luua võimalused omandamaks teadmisi inimese kognitiivsest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest arengust ning nende seosest õppimisega."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu arengu pidevusele; inimesele kui tervikule; normatiivsele arengule ja üleminekuperioodidele; individuaalsetele erinevustele; keskkonna mõjule isiksuse arengus. Inimese arengu kesksed teemad: Arenguteooriad. Kognitiivne ja sensomotoorne areng. Arengu dünaamilisus ja süstemaatilisus ning kognitsiooni ja õppimise seos. Vaadeldakse normatiivset arengut ja variatiivsust selle sees. Sotsiaalsete oskuste areng. Emotsionaalne areng ja motivatsioon. Teadmiste areng. Õppimise erinevad viisid."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Üliõpilased: Oskavad kasutada teadmisi inimese arengust, et toetada indiviidide ja gruppide õppimist, võttes arvesse nende erinevaid vajadusi ja eeldusi arengus; On võimelised identifitseerima normatiivse arengu piire; Teavad inimese arengu üldisi seaduspärasusi ja mõistavad arengu järjepidevust."
  }
  [4626]=>
  object(stdClass)#4627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT6003"
    ["hindamine"]=>
    string(264) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludes, rühmatöödes, tagasiside andmine, iseseisvate ülesannete täitmine. Iseseisvate tööde ja kursusel läbitöötatud materjalide põhjal koostatakse õpimapp, mida esitletakse kursuse lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "• Anda ülevaade õppimist ja arengut mõjutavatest alusväärtustest, teadmistest ja oskustest. • Kujundada arusaam hariduse rollist ühiskonnas, erinevatest õpiteedest ning karjäärivõimalustest läbi õpetajahariduse. • Anda ülevaade õppimist ja õpetamist mõjutavatest teguritest ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Kursuse keskmes on tulevikuõppimine. Aine annab ülevaate õpingutest ja karjäärivõimalustest haridusvaldkonnas. Käsitletakse õppimise mõju inimesele, ühiskonnale ja kultuurile. Oluline roll kogu kursuse jooksul on oma õppimiskogemuste mõtestamisel ning teadlikul enesearendamisel. Olulisemad käsitlemist leidvad teemad: Tulevikuõppimine. Mina ja identiteet. Sotsiaalne õppimine. Õpikogukonnad, suhtlemine ja koostöö. Õppiv inimene, õppiv organisatsioon, õppiv ühiskond. Erinevad õpikeskkonnad. Hariduspoliitika Eestis. Kultuurinormid ja väärtused. Hariduse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Hariduse üleilmastumine."
    ["vljund"]=>
    string(556) "• Üliõpilane on teadlik oma õppimist ja arengut mõjutavatest alusväärtustest, teadmistest ja oskustest ning oskab püstitada nendest lähtuvalt isiklikke arengueesmärke. • Üliõpilane on teadlik hariduse rollist ühiskonnas, erinevatest õpiteedest ning karjäärivõimalustest läbi õpetajahariduse. • Üliõpilane teab õppimist ja õpetamist mõjutavaid tegureid ühiskonnas ning oskab analüüsida nendevahelisi seoseid • Oskab kursusel saadud teadmisi kasutada enesekohaste arusaamade analüüsimisel, tõlgendamisel ja mõtestamisel."
  }
  [4627]=>
  object(stdClass)#4628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT6005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "• luua eeldused tutvumaks üldhariduskooli õpikeskkonnaga, õppetööga ja õpetaja rolliga selles, • toetada esmaste vaatlusoskuste omandamist ülevaate saamiseks õpetajate elukutsest põhikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Tutvumine kooli- ja klassiruumi füüsilise keskkonnaga. Tutvumine kooli dokumentatsiooniga. Õpetaja tegevuse ja rolli jälgimine koolis. Õppetunni struktuuri elementide eristamine ja ajaline määratlemine. Õpetaja koostöövõrgustik. Õpetaja töövari. Klassijuhataja töö vari. Koostöö õpilaste ja õpetajatega tunnivälistes tegevustes. Klassivälise tegevuse ettevalmistamine ja läbiviimises osalemine. Õpilaste õppimise juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(356) "• Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. • Teab kooli kui organisatsiooni toimimise põhimõtteid. • Üliõpilane oskab vaadelda ja analüüsida o kooli õpikeskkonda, o õppetunni läbiviimist, o õpilaste tegevust tunnis, o õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis."
  }
  [4628]=>
  object(stdClass)#4629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(454) "Kujundada valmisolek õpetaja professionaalseks arenguks; Luua eeldused mõistmaks õpetaja muutunud positsiooni koolis (suhted lastevanematega, kolleegidega, juhtkonnaga; õpilasorganisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega jt sotsiaalsete partneritega); Anda ülevaade Riiklikust õppekavast ja põhilistest koolikorralduslikest õigusaktidest; Anda ülevaade klassijuhatajatööst koolis; Kujundada valmisolek adekvaatseks käitumiseks kriisiolukorras."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Õpetajatöö professionaliseerumine. Õpetaja professionaalne areng ja selle kavandamine. Õpetaja töö klassiga. Õpetaja suhted lapsevanematega. Õpetaja kutse-eetika. Ülevaade seadusandlikest aktidest sh Riiklikust õppekavast. Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, nende saavutamine KÕKi kaudu. Klassijuhataja ülesanded ja rollid koolis. Esmaabi mõiste. Käitumine hädajuhtumi korral. Sagedamini esinevad traumad,mürgistused ja erakorralised haigestumised."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Õppija: Omab tervikpilt õpetaja muutunud positsioonist ühiskonnas ja koolis, teab õpetaja professionaalset arengut käsitlevaid seisukohti; Mõistab riikliku õppekava ja kooli õppekava funktsioone, õppekava mõjutavaid tegureid; Teab põhilisi koolikorralduslikke õigusakte ja oskab täita koolidokumentatsiooni; Omab ettekujutust klassijuhatajatööst koolis; Oskab adekvaatselt käituda kriisiolukorras."
  }
  [4629]=>
  object(stdClass)#4630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks inimese arengust erinevatel eaperioodidel alates lapsepõlvest kuni vanaduseni; Luua võimalused teadmiste kujunemiseks inimese bioloogilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest arengust ja nende seosest õppimisega; Toetada üliõpilase valmisolekut kasutada aines saadud teadmisi nii õpiprotsessi kavandamisel kui ka õppija juhendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Indiviidi arengu ja õppimise põhimõisted. Bioloogiline ja neurofüsioloogiline areng ning seda mõjutavad faktorid. Õpiprotsessi psühhofüsioloogilised alused. Murdeea muutused käitumises ja õpivõimes. Psühholoogilise arengu erinevad aspektid (kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne). Arenguteooriad. Identiteedi kujunemine. Tunnetusprotsesside areng. Erinevad õppimisteooriad. Õppimine sotsiaalkultuurilises kontekstis. Vaimne võimekus ja õppimine. Motivatsioon. Õpimotivatsioon. Õpistiil, kognitiivne stiil, õpioskused ja –strateegiad õpiprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Üliõpilane: Teab inimese arengu üldisi seaduspärasusi; Tunneb lapse ja nooruki arengu iseärasusi; Tunneb erinevaid õppimise teoreetilisi käsitlusi; Oskab planeerida ja suunata õppeprotsessi erinevatel arenguetappidel, lähtudes lapse arengu seaduspärasustest, erinevatest arengu- ja õpiteooriatest."
  }
  [4630]=>
  object(stdClass)#4631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Toetada teadmiste kujunemist ülddidaktika alustest ning esmaste oskuste kujunemist õppetegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks ja arendamiseks õpetajana. Luua eeldused tänapäeva õpetajalt oodatavate haridustehnoloogiliste teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Erinevad õpikäsitused. Kaasaegne õppimisparadigma. Õppeprotsess ja seda mõjutavad tegurid. Õpetaja roll õppimist soodustava õppekeskkonna loomisel. Õppeülesanded. Tunni planeerimine. Õppetöö/tunni eesmärgistamine. Õppemeetodite valiku alused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside funktsioonid ning meetodid koolis. Õpetuse diferentseerimine ja individualiseerimine. Didaktika olemus ja didaktika printsiibid. Haridustehnoloogilised võimalused õpikeskkonna kujundamisel. Õppimine ja õpetamine veebipõhistes keskkondades"
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane: Teab ülddidaktika printsiipe ning nende rakendamispõhimõtteid aktiviseeriva ja õppimist toetava õpikeskkonna kujundamisel; eesmärgistab, kavandab ning tagasisidestab tundi lähtuvalt õppijatest ja õpitegevuse eesmärkidest; kasutab haridustehnoloogilisi vahendeid ja sisu õpikeskkonna mitmekesistamisel; analüüsib õppeprotsessi, õppeülesannete ja meetodite valiku eesmärgipärasust ja põhjendatust."
  }
  [4631]=>
  object(stdClass)#4632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Toetada tulevases õpetajas positiivse hoiaku kujunemist, esmaste teadmiste omandamist ning valmiduse kujunemist uurimistööks õpetaja igapäevases töökeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Õpetaja kui uurija. Tegevusuuringu ajaloost. Refleksioon. Uuriva hoiaku tähtsus õpetaja professionaalses arengus. Tegevusuuringu erinevad tüübid. Tegevusuuringu etapid. Uurimuse probleemi määratlemine, uurimisküsimuse ja alaküsimuste püstitamine. Allikate kriitiline analüüs. Tegevuste ja andmekogumismeetodite kavandamine. Tegevusuuringu tulemuste hindamiseks sobivad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid. Eetilised nõuded õpetaja uurimistöös. Andmete analüüs ja järelduste tegemine. Uurimistulemuste esitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Tulevane õpetaja: Teab, mis on tegevusuuring ning oskab kavandada tegevusuuringut; Oskab kasutada erinevaid uurimismeetodeid oma töö ning õppekeskkonna analüüsimiseks."
  }
  [4632]=>
  object(stdClass)#4633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7009"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Magistritöö kuulub esitamisele ja kaitsmisele magistritööde kaitsmise komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja kujunemist uurivaks õpetajaks; Toetada üliõpilase oskust orienteeruda kutse- ja erialakirjanduses ning seda kriitiliselt analüüsida; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida ning esitleda uurimistulemusi ja vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Üliõpilased teevad kasvatusteadusliku, ülddidaktilise või ainedidaktika alase uurimistöö, tuginedes valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöös väljendub üliõpilase iseseisev mõtlemine, orienteeritus erialases kirjanduses, võime teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Rakendab teaduslikke uurimismeetodeid kasvatusteaduslike probleemide, situatsioonide lahendamiseks; Mõistab, määratleb ja analüüsib uurimisprobleeme, kasutab asjakohaseid uurimismeetodeid teoreetiliste, empiiriliste andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks; Oskab kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada teaduslikku teksti, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi."
  }
  [4633]=>
  object(stdClass)#4634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(389) "Anda õppijatele ülevaade erinevatest tehnoloogilistest lahendustest ja vahenditest, mis aitavad visualiseerida õppematerjale õpetamisprotsessis; Luua eeldused visualisatsiooni toetavate programmi kasutamiseks (näit SMART Notebook); Tutvustada erinevate veebipõhiste meediavahendite koostoimimisvõime rakendusi ja toetada nende eetilisi kasutamisoskusi nii õppe- kui kasvatustöös."
    ["sisu"]=>
    string(1130) "Visualiseerimistegevused info organiseerimisel ja infotehnoloogiliste vahendite kaasamisel õppeprotsessi. Interaktiivse tahvli tehniline tutvustus. Puutetahvli (SMARTBoard’i) integreerimine erinevate õpetajatöös kasutatavate programmide ja veebilehtedega. Programmi SMART Notebook kasutamine. Notebook galeriid. Pilditöötlus WEB 2.0 vahenditega. Autoriõigused ja nende rakendamine õppematerjalide loomisel. Tunnitegevuse tööriistad (Lesson Activity Tools). Jooniste animeerimine. Objektide linkimine veebilehtedega, failidega või sama faili lehtedega. Huvitavate ideede ja mõtete otsimine vastavalt õpitavale erialale Teacher Tube keskkonnast. Soovitusi tahvli kasutamiseks, linkimine, animeerimine, lindistamine ja salvestamine. Erinevad õpistiilid ja nende kindlaks tegemine audio-visuaalsete testide abil ja internetipõhise testiga (VARK). Tutvumine koolielu kogukonnaga. Erinevaid interaktiivseid tahvleid Eestis. Ühisarutelu läbiviimine antud teemal Facebook grupi vahendeid kasutades. Ettevalmistus rühmatööks. Rühmatöö organiseerimine ja planeerimine. Osalemine aruteludes Facebook ja IVA foorumis."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Loob ja publitseerib digitaalseid õpiobjekte ning rakendab neid oma töös; Tunneb interaktiivseid tehnilisi vahendeid, mida saab kasutada erinevates visualseerivates situatsioonides; Oskab kasutada programme, mis toetavad info organiseerimist ja visualiseerimist (nt SMART Notebook); Oskab ladustada faile internetti ja neid jagada ning teha koostööd kaaslastega Hindab kriitiliselt leitud infot, väärtustades allikaid ja õppematerjale."
  }
  [4634]=>
  object(stdClass)#4635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7011"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Magistritöö kuulub esitamisele ja kaitsmisele magistritööde kaitsmise komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja kujunemist uurivaks õpetajaks; Toetada üliõpilase oskust orienteeruda kutse- ja erialakirjanduses ning seda kriitiliselt analüüsida; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida ning esitleda uurimistulemusi ja vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Üliõpilased teevad kasvatusteadusliku, ülddidaktilise või ainedidaktika alase uurimistöö, tuginedes valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöös väljendub üliõpilase iseseisev mõtlemine, orienteeritus erialases kirjanduses, võime teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Rakendab teaduslikke uurimismeetodeid kasvatusteaduslike probleemide, situatsioonide lahendamiseks; Mõistab, määratleb ja analüüsib uurimisprobleeme, kasutab asjakohaseid uurimismeetodeid teoreetiliste, empiiriliste andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks; Oskab kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada teaduslikku teksti, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi."
  }
  [4635]=>
  object(stdClass)#4636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7012"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Kursuse hinne eksamil kujuneb seminaridel osalemise ning eksamil esitatud probleemülesannete lahendamise alusel. Eksamile pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Reflekteerida üldpsühholoogilisi seaduspärasusi ning nende rakendumist õppimise ja õpetamise kontekstis; Reflekteerida praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise pedagoogilise psühholoogia valguses."
    ["sisu"]=>
    string(726) "Õppeainet läbitakse paralleelselt õppeainetega “Õppimise toetamine I” ja praktikaainetega “Vaatluspraktika” ja “Õpetaja assistendi praktika I”. Õppeaine toimub seminaridena, mille temaatika on kooskõlas ainega “Õppimise toetamine I” ning mida juhendavad üldjuhul samad õppejõud. Tegemist on reflektsiooniseminariga, kus käsitletakse muuhulgas aines “Õppimise toetamine I” käsitletud üldpsühholoogiliste ja -didaktiliste seaduspärade seoseidpraktika- ja lugemisülesannetega. Lisaks keskendutakse seminaridel järgmistele teemadele: Suhtlemisoskused - kuulamine, enesekehtestamine, konfliktide juhtimine, suhtlemistõkked, sotsiaalne taju, stressiga toimetulek. Esinemisoskus. Kõnetehnika."
    ["vljund"]=>
    string(324) "reflekteerib üldpsühholoogilisi seaduspärasusi õppimise ja õpetamise kontekstis; reflekteerib üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel ja õpetamisel; reflekteerib praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia ja didaktika valguses."
  }
  [4636]=>
  object(stdClass)#4637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7015"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Iseseisvaid töid hinnatakse kujundavalt. Kursuse hinne kujuneb eksamil. Eksamile pääsemise aluseks on iseseisvate tööde esitamine tähtajaliselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Anda teaduspõhine ülevaade üldpsühholoogilistest seaduspäradest õppimise ja õpetamise kontekstis; Analüüsida üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel ja õpetamisel; Analüüsida praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Areng ja bioloogiline psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia. Individuaalsed erinevused (vaimsed võimed). Matemaatiline, jt, võimekus ja selle areng, visuaalne ja verbaalne (matemaatilises, jt) mõtlemises. Motivatsioon ja emotsioonid. Õppimine (eneseregulatsioon ja õpikeskkonna loomine, kognitiivsed ja metakognitiivsed õpioskused, stress ja ärevus ning nendega toimetulek). Õppeprotsess ja seda mõjutavad tegurid, õpetaja roll õpikeskkonna kujundamisel, erinevad õpikäsitlused, tänapäevane õppimisparadigma. Õpilaste üldoskused (-pädevused) ja nende arengu toetamine."
    ["vljund"]=>
    string(332) "omab teaduspõhist ülevaadet üldpsühholoogilistest seaduspärasustest õppimise ja õpetamise kontekstis; analüüsib üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel ja õpetamisel; analüüsib praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
  }
  [4637]=>
  object(stdClass)#4638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kujundada valmisolek õpetaja professionaalseks arenguks; Luua eeldused mõistmaks õpetaja positsiooni koolis (suhted lastevanematega, kolleegidega, juhtkonnaga, kohaliku omavalitsusega jt sotsiaalsete partneritega); Anda ülevaade riiklikest õppekavadest ja põhilistest koolikorralduslikest õigusaktidest; Kujundada valmisolek adekvaatseks käitumiseks kriisiolukorras."
    ["sisu"]=>
    string(429) "Õpetajatöö professionaliseerumine. Õpetaja professionaalne areng. Õpetaja töö klassiga, lapsevanematega ja teiste sotsiaalsete partneritega. Õpetaja kutse-eetika. Ülevaade seadusandlikest aktidest sh riiklikest õppekavadest. Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, nende saavutamine KÕKi kaudu. Esmaabi mõiste. Käitumine hädajuhtumi korral. Sagedamini esinevad traumad,mürgistused ja erakorralised haigestumised."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Õppija: Omab tervikpilt õpetaja muutunud positsioonist ühiskonnas ja koolis, teab õpetaja professionaalset arengut käsitlevaid seisukohti; Mõistab riikliku õppekava ja kooli õppekava funktsioone, õppekava mõjutavaid tegureid; Teab põhilisi koolikorralduslikke õigusakte ja oskab täita koolidokumentatsiooni; Oskab adekvaatselt käituda kriisiolukorras."
  }
  [4638]=>
  object(stdClass)#4639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7019"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks inimese arengust erinevatel eaperioodidel alates lapsepõlvest kuni vanaduseni; Luua võimalused teadmiste kujunemiseks inimese bioloogilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest arengust ja nende seosest õppimisega; Toetada üliõpilase valmisolekut kasutada aines saadud teadmisi nii õpiprotsessi kavandamisel kui ka õppija juhendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Indiviidi arengu ja õppimise põhimõisted. Bioloogiline ja neurofüsioloogiline areng ning seda mõjutavad faktorid. Õpiprotsessi psühhofüsioloogilised alused. Murdeea muutused käitumises ja õpivõimes. Psühholoogilise arengu erinevad aspektid (kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne). Arenguteooriad. Identiteedi kujunemine. Tunnetusprotsesside areng. Erinevad õppimisteooriad. Õppimine sotsiaalkultuurilises kontekstis. Vaimne võimekus ja õppimine. Motivatsioon. Õpimotivatsioon. Õpistiil, kognitiivne stiil, õpioskused ja –strateegiad õpiprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Üliõpilane: Teab inimese arengu üldisi seaduspärasusi; Tunneb lapse ja nooruki arengu iseärasusi; Tunneb erinevaid õppimise teoreetilisi käsitlusi; Oskab planeerida ja suunata õppeprotsessi erinevatel arenguetappidel, lähtudes lapse arengu seaduspärasustest, erinevatest arengu- ja õpiteooriatest."
  }
  [4639]=>
  object(stdClass)#4640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7022"
    ["hindamine"]=>
    string(311) "Kursus lõpeb arvestusega. Üliõpilane esitleb suulise ettekandena enda magistritöö uurimisprobleemi peamised allikad, uurimisküsimused, kavandatava andmete kogumise metoodika ning planeeritud edasised tegevused koos ajakavaga. Arvestusele pääsemise eelduseks on õigeaegselt sooritatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade teaduslikust meetodist kasvatusteaduste kontekstis ning toetada üliõpilaste magistritööga alustamist."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Kursuse teemad: 1. Teadustöö olemus ja põhinõuded. Eetika teadustöös. 2. Uurimistöö etapid. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. 3. Uurimisprobleem ja –küsimus. Akadeemiline keel. 4. Andmete kogumine ja analüüs – kvantitatiivsed uurimismeetodid 5. Andmete kogumine ja analüüs – kvalitatiivsed uurimismeetodid 6. Tulemuste esitamine ja tõlgendamine. Vormistusnõuded."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Kursuse läbinud üliõpilane: a) Omab ülevaadet teaduslikust meetodist; b) Teab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite peamisi omadusi ning erinevusi. c) Oskab püstitada enda magistritöö uurimisküsimused; d) Oskab kavandada enda magistritöö andmekogumise meetodi."
  }
  [4640]=>
  object(stdClass)#4641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7024"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Kujundada valmisolek erineva vanusega õppijate õppetegevuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja arendamiseks avatud õpikeskkondades."
    ["sisu"]=>
    string(1479) "Aine Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas viiakse läbi koostöös Energia Avastuskeskusega, võimaldades õppijal kursusel õpitut praktikas rakendada. Kursusel rõhutatakse informaalse ja kogemusliku õppimise rolli teadmiste omandamisel.Kursuse ülesehitus toetub kolmeastmelisele õpimudelile (ettevalmistavad tegevused õppimiseks avatud õpikeskkonnas, tegevused avatud õpikekkonnas ning järeltegevused). Kursus integreerib erinevaid ainevaldkondi toetades aktiivset õppimist ja sisemist motivatsiooni. Õppemeetoditena kasutatakse erinevaid aktiivõppe võimalusi tegevuse kaudu õppimiseks (learning by doing) ning koostöösõppimist. Kursuse käigus osalevad õppijad sissejuhatavates loengutes, seminarides, praktiseerivad avastuskeskuses, osalevad teadusteatri programmis ning rakendavad enda loodud teemapõhiseid õppeprogramme koostöös kaastudengitega avastuskeskuses. Kursusel käsitlemisele tulevad teemad: Erinevad õpikeskkonnad ja õppimise erinevad viisid. Kogemusõpe. Õpimotivatsiooni toetamine, uurimuslik õpe. Õppeprotsessi kavandamine avatud õppekeskkonas. Õpetaja ning õpilase tegevused enne õppimist, selle ajal ja pärast õppimist. Tööjuhiste ja juhendmaterjalide koostamine. Õppeprotsessi läbiviimine ja hindamine avatud õpikeskkonnas. Refleksiooni roll kogemusõppes. Erinevate õppetegevuste eesmärgipärane lõimimine õppekava kontekstis avatud õppekeskkonnas. Reeglid ja nõuded õppetöö läbiviimisel väljapool klassiruumi."
    ["vljund"]=>
    string(459) "-teab kogemusõppe printsiipe ning nende rakendamisvõimalusi aktiviseeriva, õppimist toetava õpikeskkonna kujundamisel; -oskab kavandada ja läbi viia õppeprotsessi avatud õpikeskkonnas; -oskab koostada õpijuhiseid avatud õpikeskkonnas toimuva õppimise toetamiseks arvestades õppijate vanust ja olemasolevaid teadmisi; -suudab analüüsida avatud õpikeskkonnas läbiviidud õppeprotsessi, õppeülesannete valiku eesmärgipärasust ja põhjendatust."
  }
  [4641]=>
  object(stdClass)#4642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7025"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Hinne kujuneb: • 70% ulatuses esitatud iseseisvatest töödest • 30% ulatuses kirjalikust eksamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Anda ülevaade mängu tähtsusest ning mängu kasutamise võimalustest õppeprotsessis. Analüüsida IKT-põhiste mängude kasutamise võimalusi õppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Mängu olemus ja tähtsus õppeprotsessis. Klassikalised ja kaasaegsed mänguteoorad. Mängu areng väikelapse, eelkooli- ja koolieas. Mängu keskkond ja mänguvahendite valiku põhimõtted. Mäng riiklikes õppekavades. Mängu juhendamine. IKT-põhiste õppemängude teoreeriline käsitlus. IKT-põhised õppemängud ja –programmid. IKT-põhiste õppemängude kasutamine õppeprotsessis. Ea- ja jõukohasus. IKT-põhiste õppemängude loomine."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Üliõpilane : • teab mängu teoreetilisi aluseid ja analüüsib mängu tähtsust õppeprotsessis; • juhendab lähtuvalt õppijatest mänguprotsessi ja loob eakohase mängukeskkonna; • analüüsib kriitiliselt erinevate haridustasemete riiklikke õppekavasid mängu aspektist lähtuvalt; • integreerib IKT-põhiseid mänge õppeprotsessi; • loob IKT-põhiseid õppemänge."
  }
  [4642]=>
  object(stdClass)#4643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7026"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Rühmatööd ja paaristööd Individuaalsed tööd Kokkuvõttev ettekanne (e-portfoolio ja planeeritud IKT tunnikava esitlus)"
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Toetada praktiliste oskuste ja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist kasutamaks erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks õppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(732) "Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused. IKT õppetöös. Ajaveeb ja veebileht – õpetaja e-portfoolio. Pilt kui visuaalne meedia õppeprotsessis - pildi otsimine, analüüs, pildi loomine digitaalsete vahenditega, pildi töötlus ja pildi jagamine veebikeskkonnas, pilt ja koomiks. Autoriõigus. Creative Commons Brauseripõhised õpikeskkonnad ja programmid õppetöös. Heli mõju ja analüüs.Podcasting (taskuhääling) õppetöös. Podcastide loomine ja avaldmine. Heli salvestamise vahendid ja töövõtted. Testid ja küsimustikud. QR-koodidel põhineva õppemängu loomine. Animatsioon õppetöös. Animatsiooni liigid. Animatsiooni loomine. Video õppeprotsessis. Video analüüs. Õppefilmi loomine keskkonnas Wideo."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Üliõpilane: • Sõnastab arvuti ja interneti kasutamise põhireeglid ja hindab nende olulisust õppeprotsessis. • Kavandab ja koostab IKT vahendite abil õppematerjale arvuti abil ja jagab neid veebikeskkonnas. • Kasutab IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel."
  }
  [4643]=>
  object(stdClass)#4644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAT7027"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Praktikaülesannete kaitsmine seminaris"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks haridusasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(296) "Organisatsiooni IKT vahendite ja võimaluste analüüs. IKT kasutamine õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. IKT arenguvõimaluste analüüs ja personali nõustamine. E-ürituse või IKT-alase koolituse kavandamine ja läbiviimine. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(459) "Üliõpilane • Analüüsib IKT kasutamist haridusasutuse õppeprotsessis; • nõustab õppijaid ja õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); • Viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustel põhinevaid õppetegevusi, üritusi ja/või koolituse; • Analüüsib info- ja kommunaikatsioonitehnoloogia arenguvõimalusi organisatsioonis."
  }
  [4644]=>
  object(stdClass)#4645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6001"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Õppeaine eesmärgiks on: - luua võimalus kutsepedagoogika teadusdistsipliini kujunemisloo ja olemuse mõistmiseks; - kujundada oskus mõista, analüüsida ja tõlgendada tänapäevaseid kutsepedagoogilisi paradigmasid ja ning nende mõju kasvatustegelikkusele kutseõppeprotsessis;"
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kutsepedagoogika kujunemine, kutsepedagoogika alused ja olemus, kutsepedagoogikat ja kutseharidust mõjutanud olulisemad haridusteadlased Euroopas. Kutsepedagoogika eridistsipliinid: õppimine töökohal, õpipoisikoolitus, ettevõttepedagoogika ja tööpedagoogika. Kutsehariduse filosoofia, kutsekavatus. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis. Iseseisvat tööd toetab e-kursus."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Üliõpilane: - mõistab kutsepedagoogika kujunemislugu ja olemust ning kutsepedagoogika trende ja distsipliine; - teab olulisemaid Euroopa kutsepedagoogika teadlasi ja nende tegevust; - oskab planeerida ja läbi viia tegevusõppe põhimõtetele vastava õppuse."
  }
  [4645]=>
  object(stdClass)#4646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(452) "Luua võimalus: Arusaama kujunemiseks didaktikast, didaktilistest printsiipidest ja põhimõtetest; Kutseõpetuse olemuse, eripära ja tõhusust määravate tegurite mõistmiseks; Valmisoleku kujundamiseks oma eriala kutseõpetuse otstarbekaks korraldamiseks; Erialase teooriaõppe didaktiliselt otstarbekaks korraldamiseks ja erialaste teooriatundide läbiviimiseks; Praktikaõppe didaktiliselt otstarbekaks korraldamiseks ja arendamiseks oma erialal."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Aine jaguneb kolmeks laiemaks teemaks: 1) Kutseõppe ülddidaktika. Didaktika mõiste ja aspektid. Didaktiline süsteem ja selle komponendid. Kutseõppedidaktika struktuur ja eripära. Hariduse tasemete ja sisu kindlaksmääramine. 2) Teooriaõpedidaktika. Erialase teooriaõppe olemus ja ülesanded. Teooriaõppe roll kutseõppeprotsessis, teooriaõppe ülesanded. 3) Praktikaõppedidaktika. Erialase praktikaõppe olemus ja ülesanded kutseõpetuse eri valdkondade puhul. Praktikaõppe komponendid (eesmärgid, sisu, subjektid, materiaal-tehnilised tingimused). Praktikaõppe roll teadlikult tegutseva ja uutes olukordades tegutsemisvalmi töötaja kujundamisel."
    ["vljund"]=>
    string(766) "Üliõpilane: Mõistab didaktilistesi süsteeme ja põhimõtteid; Oskab arvestada kutseõpetuse didaktika eripäraga õppeprotsessis; Oskab korrastada õppesisu ja õppeprotsessi didaktiliselt otstarbekalt; Mõistab teooria- ja praktika vahelistesi seosteid; Mõistab teooria- ja praktikaõppe didaktilistesi süsteeme; Oskusab määratleda teooria- ja praktikaõppe didaktilisi eesmärke ja komponente; Oskab määratleda teooria- ja praktikaõppe ainevaldkonnad; Oskus rakendada üldisi teooria- ja praktikaõppedidaktika põhimõtteid erialaainete õpetamisel; Oskab kasutada teooria- ja praktikaõppe meetodeid; Oskab arvestada nii teooria- kui praktikaõppe iseärasustega; Oskab planeerida õppetunni struktuuri; Oskab planeerida ja läbi viia praktikaõppust."
  }
  [4646]=>
  object(stdClass)#4647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(797) "Aine eesmärk on luua võimalus: - ülevaate saamiseks õppekava koostamist reguleerivast seadusandlusest; - teadmiste ja oskuste omandamiseks kutseõppeasutuse õppekava koostamise ja arendamise teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendustest; - teadmiste ja oskuste omandamiseks mooduli- ja õpetaja töökavade koostamiseks, arendamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks. Toetada: - kutseõppeasutuste õppekavade, mooduli- ja õpetaja töökavade analüüsioskuse kujunemist; - interdistsiplinaarsete seoste äratundmise oskuse süvendamist; - õppekavaarendusega seotud informatsiooni kogumise, selle kriitilise ja loova tõlgendamise oskuste süvendamist; - info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise oskuste süvendamist; - ühistööoskuste süvendamist õppekavade arendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Kutsehariduse õppekavade areng Eestis perioodil 1991-2012. Kutsehariduse õppekava, selle eesmärgid ja teoreetilised alused. Moodulõppekava, väljundipõhine õppekava. Õppekavaprotsess kutseõppeasutuses. Arengupsühholoogiliste aspektide arvestamine kutsehariduse õppekava koostamisel ning rakendamisel. Õppekavade vastamine kutsestandardile, õppekavade evalveerimine. Riikliku ja kutsekooli õppekava koostamise ja arendamise alused ning põhimõtted. Kutsekooli ja riikliku õppekava vahekord. Kutsekooli õppekava struktuur. Hindamine kutsehariduse õppekavas. Võtmeoskuste integreerimine õppekavas. Erinevate kutseõppeliikide õppekavad. Kutseõpetaja kui õppekava arendaja."
    ["vljund"]=>
    string(756) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - arutleb õppekavade arendamise suundade ja aktuaalsete probleemide üle; - mõistab kutseõppeasutuse õppekava koostamise haridusteoreetilisi ja pedagoogilisi aluseid; - orienteerub kutseõppeasutuse õppekava koostamist reguleerivates seadusandlikes aktides ja metoodilistes abimaterjalides; - mõistab riikliku õppekava ja kutseõppeasutuse õppekava seoseid; - arvestab kutseõppeasutse õppekavale esitatavaid nõudeid ja kirjeldab õppekavaprotsessi kutseõppeasutuses; - teab õppekava evalveerimise põhialuseid; - teab ja mõistab kutseõpetaja rolli riigi ja kutseõppeasutuse õppekavade protsessis. - analüüsib kutseõppeasusue õppekava; - analüüsib, parendab ja hindab mooduli- ja õpetaja töökava."
  }
  [4647]=>
  object(stdClass)#4648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Toetada kutsepedagoogilise uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Kursusel käsitletavad teemad on: uurimustöö olemus ja struktuur, allikate otsimine ja kasutamine, akadeemiline kirjutamine, viitamine. Kursuse jooksul toimub individuaalse uurimisteema süvendatud käsitlemine sh tutvumine infootsingu andmebaasidega ja erialaste teadusprobleemidega. uurimisseminari raames valitakse uurimustöö teema ning koostatakse seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Üliõpilane: - tunneb erinevaid uurimistöö metoodikaid, uurimuse koostamise ja vormistamise põhialuseid; - oskab kasutada internetipõhiste andmebaaside võimalusi; - suudab teadusartikleid ja materjale refereerida ning allikaid viidata, akadeemilist teksti vormistada."
  }
  [4648]=>
  object(stdClass)#4649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua võimalus töötegevuse, tööohutuse ja töökeskkonna tegurite mõistmiseks ning arvestamiseks kutseõppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Inimese töötegevuse põhimõtted. Töötervishoiu ja –ohutuse korraldus. Isikukaitsevahendid tööl. Ergonoomilised töövahendid. Töötingimused ja töökeskkond: temperatuur, müra, valgus jne. Töö- ja puhkeaja korraldus: töövõime muutumine, väsimus, tööstress. Tööõnnetused ja kutsehaigused. Riskihindamine.Töökeskkonna tingimused kutseõppes: ealised iseärasuste arvestamine töötegevuses, töökoha organiseerimine ja tööohutus eriala õpingutes. Kursus toimub e-õppena IVAs."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilane: Mõistab inimese töötegevuse põhimõtteid; Mõistab erinevate elukutsete töökeskkonna iseärasusi; Mõistab tööohutuse ja ergonoomia põhimõtteid; Omab valmisolekut kutseõppeprotsessi juhtimisel arvestada töökeskkonna tingimustega ja tagada ohutu töötegevus praktikaõppusel."
  }
  [4649]=>
  object(stdClass)#4650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Luua eeldused: Arendusprojektide koostamiseks ning kutseõppe täiustamiseks arendusprojektide abil; Arendusprojektide juhtimiseks ja hindamiseks; Partnerina arendusprojektides osalemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(567) "Arendusprojektide mõiste, eripära ja tähtsus. Kutseõppeasutuse, eriala koolitamise, õppekavade, kutseõppekaadri, õpitegevuse, õppemateriaalbaasi, majandustegevuse jne arendamise projektid, nende iseärasused. Projektide planeerimine ja juhtimine, finantseerimine. Projektijuhtimise metoodikad: SWOT-analüüs, WBS, LogFrame. Euroopa Liidu projektid. Projektidele toetuse taotlemine. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis. Iseseisev töö: arendusprojekti koostamine rühmatööna, koostatud projekti esitlemine, kaasõppurite projektide retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane: Mõistab projektide põhimõtete erinevusi; Oskab koostada projektitaotlust; Oskab leida rahastamisvõimalusi oma projekti ideele; Oskab kasutada projektijuhtimise metoodikaid; Oskab esitleda oma projekti; Oskab projekte analüüsida."
  }
  [4650]=>
  object(stdClass)#4651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua võimalused: Autoriõiguse seadusese mõistmiseks; Autoriõiguse kaitsmise erinevate võimaluste tundmaõppimiseks; Intellektuaalomandi kaitsmiste erinevate võimaluste kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Autoriõigus, tööstusomand, autoriõigusega kaasnevad õigused: isiklikud õigused, varalised õigused, autoriõiguste kaitsmine. Intellektuaalomandi olemus ja selle tekkimine, andmebaasi looja õigus, filmi esmasalvestuse tootja õigus Teadustöö tulemuse kaitsmine. Tööstusomand ja selle kaitsmine: patent ja kasulik mudel, kaubamärk, tööstusdisainilahendus. GNU ja Creative Commons litsentside kasutamine GNU avaliku litsentsi kasutamine. Creative Commons litsentsi kasutamine. Public Domain. Kursus toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis. Iseseisev töö: oma loomingu litsentseerimine Creative Commons litsentsiga, erinevate allikmaterjalide autoriõiguse tuvastamine, patentide otsimine, juhtumianalüüs autoriõiguse kasutamisest, tööde ettekanded. Kursus lõppeb arvestusega, arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine kontaktpäevadel ning iseseisvate tööde esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Üliõpilane: Mõistab autoriõigusega seotud seadusandlust; Oskab kaitsta intellektuaalomandit; Oskab kasutada erinevaid vabalitsentsi võimalusi oma loomingu kaitsmiseks internetis; Oskab kasutada autoriõiguse seadust järgides teiste autorite loomingut."
  }
  [4651]=>
  object(stdClass)#4652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Luua eeldused: Kasvatusteaduslike ja kutsepedagoogiliste teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Üliõpilase kohanemist kutseõpetaja rolliga."
    ["sisu"]=>
    string(1231) "Eelpraktika toimub kevadsemestri jooksul. Eelpraktika sooritatakse kutseõppeasutuses (võimaluse korral sooritavad tegevõpetajad eelpraktika mitte oma õppeasutuses vaid mõnes teises kutseõppeasutuses). Kooli suundumisele eelneb praktika korraldust ja ülesandeid tutvustav seminar ülikoolis. Üliõpilane vaatleb kutseõppeasutuse koolielu ja erinevaid aine-/erialatunde (10 õppetundi) vaatlusülesannetest lähtuvalt. Vaatlusülesanded on seotud: 1. koolikultuuri ja töökorraldusega ning selle aluseks oleva seadusandluse ja dokumentatsiooniga, 2. õpperühma kui sotsiaalse grupi juhtimisega (sh rühmajuhataja tööga), 3. kutseõpetaja rolli erinevate aspektidega, 4. tunni läbiviimise metoodikaga. Ühel päeval osaleb üliõpilane oma eriala õpetaja kõigis õppe- ja kasvatustööga seotud tegevustes n-ö õpetaja varjuna ja ühe õpperühma vähemalt kuues tunnis n-ö õpperühma varjuna. Kokkuvõtted koolis kogetust tehakse viimasel praktikapäeval koos praktikakooli praktikarühma juhiga kohapeal. Koolis kogetu põhjal täidab üliõpilane iseseisvalt vaatlusülesanded, mille analüüs toimub õppejõu juhendamisel praktika lõppseminaril ülikoolis. Iseseisvat tööd toetab e-kursus Moodle keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Eelpraktika läbinud üliõpilane: - oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel. - oskab vaadelda ja analüüsida - kooli õpikeskkonda, - õppetunni läbiviimist, - õpilaste tegevust tunnis, - õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis. - mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid."
  }
  [4652]=>
  object(stdClass)#4653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6014"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Bakalaureusetööde avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Luua võimalus: Kutseõpetamise tõhustamisega seotud probleemide lahendamiseks; Kutsepedagoogiliste uurimisprobleemidega tegelemiseks. Toetada: Iseseisva analüütilise ja kriitilise mõtlemise kujunemist; Teadusliku töö planeerimise ja koostamise alaste oskuste kujunemist; Teadustöö kirjutamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Üliõpilase koostatud uurimistöö õpetatava eriala probleemide (õppe- ja ainekavade koostamine ja täiustamine, õppesisu määramine, õppematerjalide ja –vahendite väljatöötamine, õppemetoodikate täiustamine jms) teoreetiliselt ja empiiriliselt põhjendatud lahenduse leidmiseks. Uuringu planeerimine: teema tähtsuse ja aktuaalsuse, vastuolude, probleemi, eesmärgi, uurimisobjekti ja –aine, tööhüpoteesi, lahendavate ülesannete ja meetodite formuleerimine. Uurimistöö läbiviimine ning väljapakutud lahenduste teoreetiline ja empiiriline (katseline õppetöö, eksperiment, eksperthinnangud, vaatlus jt) põhjendamine. Uuringust tulenevate põhjendatud järelduste ja ettepanekute esitamine. Uurimistöö vormistamine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Üliõpilane: Oskab rakendada uurimismeetodeid uurimisprobleemi lahendamiseks; Oskab koostada uurimistööd; Oskab analüüsida uuringu andmeid; Oskab hinnata läbiviidud uuringut; Oskab esitleda ja kaitsta uurimistöö tulemusi."
  }
  [4653]=>
  object(stdClass)#4654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Luua võimalus: - meeskonnatöö teooriate mõistmiseks; - meeskonna arengustaadiumite mõistmises - kutseõppeasutuses toimuva meeskonnatöö eripärade mõistmiseks Toetada: - koostöövalmiduse kujunemist; - probleemilahendusoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Meeskonnatöö teooriad, tunnused, arengustaadiumid. Meeskonnatöö oskused: suhtlemisoskused - kuulamine, kehtestamine, tagasiside; koosolekute läbiviimine; otsustamistehnikad; probleemilahendus meeskonnas; protsessianalüüs. Rollid meeskonnas. Meeskonnatöö kutseõppeasutuse õppe-kasvatustöö protsessis ning kutseharidusprojektide realiseerimisel. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane: - tunneb meeskonnatöö põhialuseid ja mõistab meeskonnasiseseid grupiprotsesse; - oskab meeskonnatöös kasutada erinevaid otsustamistehnikaid; - oskab meeskonnas töötada; - oskab rakendada meeskonnatööd õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel."
  }
  [4654]=>
  object(stdClass)#4655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - kutsehariduse kujunemisloo ja kutsehariduskorralduse sisu mõistmiseks; - kutsehariduskorraldust ja kutsehariduse arengusuundi mõjutavate dokumentide mõistmiseks; - süsteemse arusaama kujunemiseks kutsehariduskorraldust mõjutavatest organisatsioonidest ja nende tegevusest; - kutsehariduse mainet mõjutavate tegurite mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Eesti kutsehariduse kujunemislugu. Kutseharidussüsteemid Euroopa Liidu riikides ja maailmas. Kutsehariduskorraldust reguleeriv seadusandlus Eestis. Kutseharidust reguleerivad peamised Euroopa Liidu dokumendid. Euroopas ja Eestis kutsehariduspoliitikat kujundavad asutused ja organisatsioonid. Eesti kutseharidussüsteem. Eesti kutsesüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(737) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - demonstreerib süsteemset arusaama kutsehariduse kujunemisloost Eestis ning Eesti kutseharidussüsteemist; - orienteerub peamistes Euroopas kutseharidust reguleerivatest dokumentides ja Eesti kutseharidust reguleerivate seadusandlikes aktides; - arutleb Eesti kutseharidussüsteemi ja kutsesüsteemi ning majanduse seoste üle, tuues välja peamised mõjud ja väljakutsed; - analüüsib Eesti kutsehariduspoliitikat ja kutsehariduse arenguid mõjutavad dokumente, kasutades asjakohast kasvatusteaduslikku ja kutsehariduse alast terminoloogiat; - analüüsib Eestis ja Euroopa Liidus kutsehariduskorraldust ja kutsehariduspoliitikat mõjutavate olulisemate organisatsioonide ülesandeid ja vastutust."
  }
  [4655]=>
  object(stdClass)#4656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6018"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua võimalus: - kutsehariduse valdkonna seminari- ja uurimistööde koostamiseks; - koostatava uurimistöö metoodika hindamiseks; - organiseeritud korras uurimistöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Uurimuse teema valiku ja planeerimise põhimõtted. Uuringu planeerimine, esialgse uurimuse läbiviimine, tulemuste interpreteerimine ja rakendusettepanekute tegemine. Uurimistööde planeerimise ja tulemuste etapiviisiline ühine analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Üliõpilane: - oskab leida uurimistööks vajalikke kirjandusallikaid; - oskab koostada uurimistööd; - oskab koostada uurimistöö kokkuvõtet; - oskab esitleda ja kaitsta oma uurimuse põhimõtteid."
  }
  [4656]=>
  object(stdClass)#4657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Luua võimalused ametikasvu põhimõtete ja teooriate mõistmiseks; enese professionaalsuse analüüsimiseks ja ametialase arengutee planeerimiseks; tööprotsessis õppimise ja ametialase arengu motivatsioonitegurite mõistmiseks ja nendega arvestamiseks kutsepedagoogilises tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Ametialane ja professionaalne kasv. Ametialase kasvu roll kutsehariduses, professionaaliks kujunemise motivatsioon. Ennastjuhtiv õppija ja eneseregulatsioonimudelid. Ametialase kasvu teooriad ja mudelid. Töökultuur, kutse-eetika ja ametiidentiteedi kujunemine. Ametialane kompetentsus ja kvalifikatsioon. Professioonide areng ja professionaalsuse kujunemine. Ametipilt ja ametianalüüs. Kvalifikatsiooni saavutamine ja evalveerimine. Kvalifikatsiooni säilitamine. Kursus toimub loengute ja seminaride raames. Iseseisev töö: analüüside koostamine, nende ettekandmine, kaasõppuri analüüsi retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Üliõpilane: - mõistab kutselaase kasvu teooriaid ja mudeleid; - mõistab ennastjuhtiva õppimise mudeleid; - mõistab kvalifikatsiooni hindamise mudeleid; - mõistab töökultuuri, kutse-eetikast ja amaetiidentiteeti."
  }
  [4657]=>
  object(stdClass)#4658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Luua võimalus: - valmisoleku kujunemiseks iseseisvaks erialaseks enesetäiendamiseks, omandades kaasaegseid teadmisi õpetatava kutseala täienduskoolitustel; - iseisvaks enesetäiendamiseks ja elukestvaks õppeks. Toetada: - elukestva õppimise harjumuse kujunemist; - ametialase professionaalsuse pidevat arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(584) "Kutsepraktika I sisuks on eriala toetavate täienduskoolituste läbimine vähemalt 114 akadeemilist tundi. Kutsepraktika raames arvestatakse täienduskoolitusi, mille varaseim algusaeg on kutsepraktikale registreerumise kuupäev. Kutsepraktika perioodiks saab üliõpilane valida 1 või 2 semestrit. Kursus toimub iseseisva töö ja seminaride vormis. Auditoorselt toimuvad kursuse sissejuhatavad loengud ning kursust lõpetav seminar, kus õppurid esitlevad nende poolt koostatud analüüsi koolituste sisu ja eesmärkide ning osatähtsuse ja rakendatavuse kohta kutseõpetajatöös."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane: - mõistab erialase enesetäiendamise eesmärke ja mõistab elukestva õppe põhimõtteid ja olulisust; - oskab analüüsida eriala arengut ning on kursis erialaste uuendustega; - omab tänapäevaseid erialaseid teadmisi ja oskuseid ning on teadlik erialastest enesetäiendamisvõimalustest."
  }
  [4658]=>
  object(stdClass)#4659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Luua võimalus: - valmisoleku kujunemiseks iseseisvaks erialaseks enesetäiendamiseks, omandades kaasaegseid teadmisi õpetatava kutseala töötegevustest ettevõtte tingimustes; - iseseisvaks enesetäiendamiseks ja elukestvaks õppeks. Toetada: - elukestva õppimise harjumuse kujunemist; - ametialase professionaalsuse pidevat arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(744) "Kutsepraktika II sisuks on erialane stažeerimine vähemalt kahes ettevõttes, kokku 100 akadeemilist tundi ja 14 akadeemislist tundi tegevusaruande koostamiseks ning seminari esitluse valmistamiseks. Stažeerimine toimub ettevõtetes neil tasemetel, kus töötamine eeldab vähemalt sama kvalifikatsiooni taset kui kutsekoolis õpetatava eriala lõpetajalt nõutakse. Kutsepraktika perioodiks saab üliõpilane valida 1 või 2 semestrit. Kursus toimub iseseisva töö ja seminaride vormis. Auditoorselt toimub kursuse sissejuhatavad loengud ning kursust lõpetav seminar, kus õppurid esitlevad nende poolt koostatud tegevusaruande ja kahe ettevõtte võrdlusanalüüsi eriala tehnoloogiliste protsesside/ töötoimingute ning uuenduste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane: - mõistab erialase enesetäiendamise eesmärke ja mõistab elukestva õppe põhimõtteid ja olulisust; - oskab kajastada ja analüüsida eriala arengu uuendusi ja on kursis eriala tehnoloogiliste protsessidega erinevates ettevõtetes; - omab kaasaegseid erialaseid teadmisi ja oskusi ning on teadlik erialastest stažeerimisvõimalustest."
  }
  [4659]=>
  object(stdClass)#4660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Luua võimalus: - valmisoleku kujunemiseks iseseisvaks erialaseks enesetäiendamiseks, omandades kaasaegseid teadmisi õpetataval kutsealal toimuvatest uuendustest; - iseseisvaks enesetäiendamiseks ja elukestvaks õppeks. Toetada: - elukestva õppimise harjumuse kujunemist; - ametialase professionaalsuse pidevat arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kutsepraktika III sisuks on oma eriala innovaatiliste arengutega tutvumine messide ja näituste külastamise ning seminaridel ja konverentsidel osalemise näol. Üliõpilane osaleb vähemalt neljal messil, näitusel ja/või seminaril. Kutsepraktika perioodiks saab üliõpilane valida 1 või 2 semestrit."
    ["vljund"]=>
    string(330) "Üliõpilane: - mõistab erialase enesetäiendamise eesmärke ja mõistab elukestva õppe põhimõtteid ja olulisust; - oskab analüüsida eriala arengut ning on kursis innovaatiliste tehnoloogiliste protsessidega õpetataval kutsealal; - oskab kajastada eriala arengu uuendusi ja omab teadmisi erialal toimunud innovatsioonidest."
  }
  [4660]=>
  object(stdClass)#4661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Omandada iseseisva uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Iseseisva uurimuse kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Oskus suhelda kolleegidega teostelt erialadet; oskus teha meeskonnatööd ning läbi viia interdistsiplinaarset uurimistööd."
  }
  [4661]=>
  object(stdClass)#4662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6027"
    ["hindamine"]=>
    string(629) "Bakalaureuseeksami hindamine toimub kirjaliku arengumapi ja selle suulise kaitsmise alusel. Arengumappi hindab eksamikomisjon ja retsensent bakalaureuseeksami hindamiskriteeriumite alusel. Eksami hinne kujuneb eksamikomisjoni ja retsensendi hinnangute alusel. Bakalaureuseeksami arengumapi suulisel kaitsmisel üliõpilane tutvustab enda jaoks olulisemaid enesearengu momente ja vastab retsensendi ning eksamikomisjoni liikmete küsimustele, mis on eelnevalt kirjalikult edastatud kaitsjale vähemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. Suulise kaitsekõne pikkus on 10 min. Vajadusel esitab kaitsmiskomisjon täiendavaid küsimusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Luua võimalus kutseõpetajana töötamiseks vajalike pädevuste tõendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(66) "Bakalaureuseeksam toimub üliõpilase koostatud arengumapi alusel."
    ["vljund"]=>
    string(412) "Üliõpilane: - analüüsib oma professionaalset arengut ja tõendab oma pädevuste vastavust kutseõpetaja standardile; - kasutab korrektselt kasvatusteaduslikke, kutsepedagoogilisi ja didaktikaalaseid põhimõisteid ja -teooriaid; - kasutab õppetegevuses olukorrale sobivaid didaktikavõtteid, - demonstreerib valmisolekut töötamiseks kutseõpetajana sh erialase pädevuse vastamist eriala kutsestandardile."
  }
  [4662]=>
  object(stdClass)#4663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6029"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Kujundada arusaam virtuaalsete keskkondade kasutamise võimalustest õppetöös ja valmisolek õppetöö läbiviimiseks virtuaalse keskkonna vahendusel."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Virtuaalsed õpikeskkonnad: suletud keskkonnad, avatud keskkonnad. Sotsiaalsete võrgustiku keskkondade kasutamine õppetöös. Õppetöö põhimõtted sotsiaalse võrgustiku keskkonnas ja suletud keskkonnas. Õpetaja ja õppuri rollid sotsiaalse võrgustiku keskkonnas. Piirangud õppetöö läbiviimisel sotsiaalse võrgustiku keskkonnas. Hindamine ja tagasiside andmine virtuaalses keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Üliõpilane: - oskab iseseisvalt valida õppetöö läbiviimiseks sobiliku virtuaalse keskkonna; - oskab iseseisvalt leida internetipõhiseid lahendusi õppetöö aktiviseerimiseks, teab selliselt läbiviidava õppetöö piiranguid; - suudab virtuaalses keskkonnas õppetööd tulemuslikult läbi viia sh oskab planeerida tagasisidet ja õpitulemuste hindamist."
  }
  [4663]=>
  object(stdClass)#4664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6042"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Kombineeritud eksam: koosneb õpimapist ja kirjalikust testist. Õpimapi vormi valib üliõpilane ise, mapi kaitsmine toimub eksamiseminaril. Hinne kujuneb iseseisva töö tulemusena valminud õpimapi (30%) ja selle esitluse (20%) tulemusena, millele lisandub 50% osatähtsusega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(329) "Kursuse eesmärgiks on: - kujundada arusaam õppevahendite olulisusest õppeprotsessi edukal korraldamisel; - kujundada oskus kasutada ja valida õppevahendeid lähtudes õppijate vajadustest jaa didaktilistest printsiipidest. - kursuse korraldus loob võimaluse toetada nii õppija eneseanalüüsi kui ühistööoskuste arengut."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Õppevahendite liigid, nende didaktiline iseloom. Õppevahendite kasutamise alused: õppevahendite otsing, kasutamine ja muutmine, õppevahendite jagamine. Lihtsamate veebipõhiste õppematerjalide loomine (tekstid, enesekontrollivahendid). Õppevahendite intelektuaalne kaitse. Õppevahendi sobivus õppijast lähtuvalt. Esemelis – ruumiline aspekt õppeprotsessi läbiviimisel. Õppetöö toimub loengute vormis kasutades aktiivõppemeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab kasutada erinevaid õppevahendeid arvestades õppija ja kuteõppe didaktiliste iseärasustega; Analüüsib olemasolevate õppevahendite sobivust ja kasutusulatust lähtudes õppijate sihtrühmast jälgides didaktilisi nõudeid õppevahenditele; oskab luua lihtsamaid vebipõhiseid õppematerjale."
  }
  [4664]=>
  object(stdClass)#4665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6043"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Õppeaine eesmärk on: - kujundada arusaam kutseõpetaja rollist ja professionaalsuse komponentidest; - kujundada valmisolek kutseõpetaja professionaalseks arenguks ja enese pedagoogilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Kursus on kutsepedagoogika bakalaureuseõppekava mooduli "Kutseõpetaja professionaalsus" kohustuslik aine. Kursusel käsitletavad teemad on: kvalifikatsiooninõuded kutseõpetajale, kutseõpetaja kompetentsus ja selle osad, kompetentsuse hindamine, kutseõpetaja professionaliseerumine, kutseõpetaja eetika, enese-reflektsiooni roll kutseõpetaja professionaliseerumisel. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis, iseseisva töö toetamiseks kasutatakse e-keskkonda Moodle."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Üliõpilane: - teab kutseõpetajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid ja tunneb kutseõpetaja kompetentsusega seonduvat seadusandlust; - mõistab enese kui kutseõpetaja rolli koolis, teab enese kui kutseõpetaja professionaalsuse komponente, oskab enese professionaalsust hinnata ja edasist arengut planeerida."
  }
  [4665]=>
  object(stdClass)#4666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6045"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on iseseisvate tööde õigeaegne esitamine. Eksam toimub auditoorselt test vormis. Lõplik hinne kujuneb iseseisvate tööde ja eksami punktide põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Õppeaine eesmärk on luua võimalused teadmiste kujundamiseks: - kutseõppedidaktika alustest ja didaktilise süsteemi komponentidest, didaktika printsiipidest ja põhimõtetest; - kutseõpetuse olemusest, eripärast ja tõhusust määravate tegurite mõistmisest; - didaktilistest seostest ja nende liigitamisest."
    ["sisu"]=>
    string(694) "Kursus on kutsepedagoogika bakalaureuseõppekava mooduli "Kutseõppe teooria ja -didaktika" kohustuslik aine. Kursusel käsitletavad teemad on: Mõisteid didaktikas; kutseõppedidaktika jagunemine ja printsiibid; õpetamise sisu määramise põhimõtted; töötaja töötegevuse analüüsi metoodika; kutseõpetuse olemus ja resultaadid; üldmõisteid tegevusest ja toimingutes, toimingu elemendid ja orienteerumisaluse tüübid; vaimsete oskuste kujundamise metoodika; lõimingu olemus; didaktilise seose mõiste ja olemus; didaktiliste seoste liigitamine; teooria- ja praktikaõppe seos. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis, iseseisva töö toetamiseks kasutatakse e-keskkonda Moodle."
    ["vljund"]=>
    string(805) "Üliõpilane: - selgitab didaktika olemusest ja selle süsteemi komponente; - teab kutseõppedidaktika struktuuri ja didaktikaprintsiipe; - teab töötaja töötegevuse analüüsi metoodikat ja kirjeldab oma erialal töötegevust; - selgitab kutseõppe toimingulist läbiviimist ja orienteerumisaluse tüüpe; - selgitab lõimingu olemust ja liigitamist ning mõistab teooria- ja praktikaõppe vahelisi seoseid; - reflekteerib oma õppeprotsessi; - koostab erialaseid ülesandeid, kus on seosed võtmepädevuste ja üldharidusõppeainete vahel. - mõistab kutseõppe toimingulist läbiviimist ja teab orienteerumisaluse tüüpe; - teab didaktilisi seoseid ja nende liigitamist; - omab teadmisi teadmiste integratsioonist reaalõppeainete ja erialaõppeainete vahel ja oskab koostada vastavaid ülesandeid."
  }
  [4666]=>
  object(stdClass)#4667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Luua võimalus: - õppegrupi juhtimiseks vajaliku valmisoleku kujunemiseks; - arenguvestluse läbiviimiseks õppuritega ning suhtlemiseks tema vanematega; - õppurite nõustamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kursusejuhendaja rollid: kursusejuhendaja tegevusvaldkonnad, kursusejuhendaja roll koolis. Arenguvestlus, selle ülesehitus ja arenguvestluse õnnestumise eeldused. Arenguvestluse läbiviimise erinevad võimalused. Mõisteid nõustamisel. Kutsenõustamine eesmärk ja sellega tegelevad asutused. Kutseorientatasioon. Kutsesobivuse hindamise etapid. Ratsionaalne karjääri planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Õppeaine läbimisel üliõpilane: - mõistab õppegruppi juhtimise olemust ja sellega kaasnevaid ülesandeid; - teab erinevaid arenguvestluse viise, ning mõistab selle õnnestumise eeldusi; - teab kutsenõustamisteenuste hetkeseisu kutsehariduses ja mõistab selle tähtsust õppurile."
  }
  [4667]=>
  object(stdClass)#4668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6049"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Luua võimalus: - valmisoleku kujunemiseks iseseisvaks erialaseks enesetäiendamiseks, omandades tänapäevaseid teadmisi õpetatava kutseala töötegevustest ettevõtte tingimustes - elukestva õppe ja iseseisva enesetäiendamise vajalikkuse mõistmiseks. Toetada: - elukestva õppimise harjumuse kujunemist - ametialase professionaalsuse pidevat arendamist"
    ["sisu"]=>
    string(651) "Erialapraktika sisuks on erialane stažeerimine vähemalt kahes ettevõttes, kokku 110 akadeemilist tundi. Stažeerimine toimub ettevõtetes neil tasemetel, kus töötamine eeldab vähemalt sama kvalifikatsiooni taset kui kutsekoolis õpetatava eriala lõpetajalt nõutakse. Erialapraktika perioodiks saab üliõpilane valida 1 või 2 semestrit. Kursus toimub iseseisva töö ja seminaride vormis. Auditoorselt toimub kursuse sissejuhatavad loengud ning kursust lõpetav seminar, kus õppurid esitlevad nende poolt koostatud tegevusaruande ja kahe ettevõtte võrdlusanalüüsi eriala tehnoloogiliste protsesside/ töötoimingute ning uuenduste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Üliõpilane: - mõistab erialase enesetäiendamise eesmärke ja mõistab elukestva õppe põhimõtteid ja olulisust - oskab kajastada ja analüüsida eriala arengu uuendusi ja on kursis eriala tehnoloogiliste protsessidega erinevates ettevõtetes - omab kaasaegseid erialaseid teadmisi ja oskusi ning on teadlik erialastest stažeerimisvõimalustest"
  }
  [4668]=>
  object(stdClass)#4669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6050"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Valmisoleku kujundamine töötegevuse, tööohutuse ja töökeskkonna tegurite mõistmiseks ning arvestamiseks kutseõppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(716) "Inimese töötegevuse põhimõtted. Töötervishoiu ja –ohutuse korraldus. Isikukaitsevahendid tööl. Tööõnnetused. Ergonoomika ja ergonoomilised töövahendid. Töötingimused ja töökeskkond: temperatuur, müra, valgus jne. Töökeskkonna tingimused kutseõppes: ealised iseärasuste arvestamine töötegevuses, töökoha organiseerimine ja tööohutus eriala õpingutes. Töö- ja puhkeaja korraldus: töövõime muutumine, väsimus, tööstress ja läbipõlemine. Riskihindamine. E-kursus toimub iseseisva tööna veebikeskkonnas Moodle. Kursuse aluseks on konstruktivistlik õpikäsitlus, mille puhul õppija konstrueerib ise tõlgendused ja arusaamad ning kursuse tulemuslikkus sõltub õppijast endast."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Üliõpilane: - mõistab inimese töötegevuse põhimõtteid; - mõistab erinevate elukutsete töökeskkonna iseärasusi; - mõistab tööohutuse ja ergonoomia põhimõtteid; - omab valmisolekut kutseõppeprotsessi juhtimisel arvestada töökeskkonna tingimustega ja tagada ohutu töötegevus praktikaõppusel."
  }
  [4669]=>
  object(stdClass)#4670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6051"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Lõplik tulemus kujuneb testi ja iseseisvate tööde tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Kursuse eesmärgiks on: - kujundada arusaam õppevahendite olulisusest õppeprotsessi edukal korraldamisel; - kujundada oskus kasutada, koostada ja valida õppevahendeid lähtudes õppijate vajadustest ja didaktilistest printsiipidest."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Õppevahendite roll õppetunnetuses; Õppevahendite liigitamine ja analüüsimine. Tehnilised õppevahendid. Õppefilmid ja õppesaated. Paberkandjal õppevahendid ja –materjalid. Õppevahendite kasutamise alused: õppevahendite otsing, kasutamine ja muutmine, õppevahendite jagamine. Õppevahendite intellektuaalne kaitse. Õppevahendi sobivus õppijast lähtuvalt. Esemelis – ruumiline aspekt õppeprotsessi läbiviimisel. Õppetöö toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Kursuse läbinud üliõpilane: - valib sobilikke õppevahendeid arvestades õppija ja kuteõppe didaktiliste iseärasustega; - kirjeldab olemasolevate õppevahendite sobivust ja kasutusulatust lähtudes õppijate sihtrühmast jälgides didaktilisi nõudeid õppevahenditele; - loob lihtsamaid õppematerjale."
  }
  [4670]=>
  object(stdClass)#4671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6052"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua võimalus: - meeskonnatöö teooriate mõistmiseks; - meeskonna arengustaadiumite mõistmises - kutseõppeasutuses toimuva meeskonnatöö eripärade mõistmiseks Toetada: - koostöövalmiduse kujunemist; - probleemilahendusoskuste kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(401) "Meeskonnatöö teooriad, tunnused, arengustaadiumid. Meeskonnatöö oskused: suhtlemisoskused - kuulamine, kehtestamine, tagasiside; koosolekute läbiviimine; otsustamistehnikad; probleemilahendus meeskonnas; protsessianalüüs. Rollid meeskonnas. Meeskonnatöö kutseõppeasutuse õppe-kasvatustöö protsessis ning kutseharidusprojektide realiseerimisel. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane: - tunneb meeskonnatöö põhialuseid ja mõistab meeskonnasiseseid grupiprotsesse; - oskab meeskonnatöös kasutada erinevaid otsustamistehnikaid; - oskab meeskonnas töötada; - oskab rakendada meeskonnatööd õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel."
  }
  [4671]=>
  object(stdClass)#4672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6054"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Eksam, mille tulemus kujuneb iseseisvate tööde tulemuste alusel ja"
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Õppeaine eesmärk on luua üliõpilastele võimalused teadmiste kujunemiseks: - kutseõppedidaktika alustest ja didaktilise süsteemi komponentidest, didaktika printsiipidest ja põhimõtetest ning didaktilistest seostest ja nende liigitamisest; - kutseõpetuse olemusest, eripärast ja tõhusust määravate tegurite mõistmisest; - kutseõppes õppivate õppurite iseärasustest"
    ["sisu"]=>
    string(740) "Kursusel käsitletavad teemad on: Mõisteid didaktikas; kutseõppedidaktika jagunemine ja printsiibid; õpikäsitused; väljundipõhise õppe olemus; õpetamise sisu määramise põhimõtted; töötaja töötegevuse analüüsi metoodika; kutseõpetuse olemus ja resultaadid; üldmõisteid tegevusest ja toimingutes, toimingu elemendid ja orienteerumisaluse tüübid; vaimsete oskuste kujundamise metoodika; lõimingu olemus; didaktilise seose mõiste ja olemus; didaktiliste seoste liigitamine; teooria- ja praktikaõppe seos; õppija kutseõppes. Kutseõppes õppurite iseärasused, nende väljaselgitamine ja arvestamise võimalused. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis, iseseisva töö toetamiseks kasutatakse e-keskkonda Moodle."
    ["vljund"]=>
    string(559) "Üliõpilane: - selgitab didaktika olemust ja selle süsteemi komponente ning didaktikaprintsiipe; - teab töötaja töötegevuse analüüsi metoodikat ja kirjeldab oma erialal töötegevust; - selgitab kutseõppe toimingulist läbiviimist ja orienteerumisaluse tüüpe; - selgitab lõimingu olemust ja liigitamist ning mõistab teooria- ja praktikaõppe vahelisi seoseid; - analüüsib kutseõppes õppijate iseärasusi; - reflekteerib oma õppeprotsessi; - koostab erialaseid ülesandeid, kus on seosed võtmepädevuste ja/või üldharidusõppeainete vahel."
  }
  [4672]=>
  object(stdClass)#4673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6055"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Minitunni läbiviimine ja analüüsi koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Kursuse eesmärgiks on võimaldada üliõpilasel õppeprotsessi planeerimise ja läbiviimise oskuste kujunemist ning kutseõppedidaktikas õpitud teadmiste ja oskuste kasutamist praktikas. Toetada valmisoleku kujunemist esimeseks kutsepedagoogiliseks praktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(522) "Kutseõppedidaktika praktikumi raames praktiseeritakse kutseõppedidaktikaalaste kursuste raames õpitud teadmisi ja oskusi rakendama oma eriala teemade õpetamisel. Praktikumi raames üliõpilased planeerivad ühe minitunni (15 min) oma eriala teemal ja viivad selle läbi ülikoolis kaasüliõpilaste peal. Kaasüliõpilased tagasisidestavad tundi kokkulepitud hindamiskriteeriumite põhjal. Üliõpilane analüüsib oma läbiviidud minitundi saadud kaasüliõpilaste ja õppejõu tagasiside ning filmitud video põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(343) "- Planeerib minitunni ühel oma eriala teemal lähtudes õpilaskeskse õpetamise põhimõtetest ja sõnastatud õpiväljunditest; - Analüüsib oma läbiviidud minitundi ja teeb tähelepanekuid edasiseks enesearenguks; - Tagasisidestab kaasüliõpilaste läbiviidud tunde toetades seeläbi nende arengut ning õppides ise kogetud praktikatest."
  }
  [4673]=>
  object(stdClass)#4674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6057"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Uurimistöö, ettekanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua üliõpilasele võimalused elukestva õppe vajalikkuse mõistmiseks ning iseseisva enesetäiendamise ja erialaõppe arendamise valmiduse kujunemiseks; toetada erialavaldkonnas uurimis- ja arendustegevuse kavandamist ja läbiviimist"
    ["sisu"]=>
    string(570) "Kursuse sisuks on üliõpilase iseseisev enesetäiendus oma erialavaldkonnas. Üliõpilane uurib ja analüüsib oma eri-ja kutseala arenguid ning parimaid praktikaid tuginedes erialastele kirjandus- ja infoallikatele. Üliõpilane koostab uurimistöö, milles analüüsib erialavaldkonna kujunemist, arenguid ja parimaid praktikaid ning erialaõppe arendamise võimalusi kutseõppes. Iseseisvale tööle eelneb sissejuhatav seminar ülikoolis, milles tutvustatakse uurimistöö eesmärke, sisu ja nõudeid. Uurimistööd tutvustab ja kaitseb üliõpilane lõppseminaril."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Üliõpilane: - analüüsib enda erialase enesetäiendamise vajadust elukestva õppe kontekstis - analüüsib erialavaldkonna arenguid ja parimaid praktikaid tuginedes tänapäevastele erialastele autoriteetsetele infoallikatele; - analüüsib erialaõppe arendamise võimalusi kutsehariduses lähtuvalt tehnoloogilistest ja sisulistest arengutest"
  }
  [4674]=>
  object(stdClass)#4675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6101"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Arvestus Arvestusele pääsemise nõuded: 1. Üliõpilane on sooritanud positiivsele tulemusele kursuseprogrammile vastavad iseseisvad tööd. 2. Üliõpilane on osalenud seminaridel ja teinud seminariettekande."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Ainekursuse eesmärk on luua võimalused teeninduse mõttekultuuri olemuse mõistmiseks. Ainekursuse läbimine loob õppijale eeldused teeninduspädevuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(682) "Teemad: Teenindusfilosoofia. Teenindusmõttelaadi ja teenindushoiaku mõiste ja olemus. Teeninduse, teenuse ja teenindamise mõiste. Teeninduskultuuri ja teeninduse kvaliteedi mõiste. Kliendi mõiste, kliendikesksuse olemus ja alused. Teenindaja rollid, teadmised, oskused ja hoiakud. Iseseisva tööna töötab üliõpilane teemakohase kohustusliku kirjandusega ning e-õppe materjalidega ning koostab portfoolio. Portfoolio sisaldab kohustuslikke iseseisvaid töid ja kirjalikku eneseanalüüsi. Õppimist toetab e-kursus. Kursusel on toodud teemakohased loengukonspektid, esitlused, lisamaterjalid, iseseisvate tööde õppijajuhised, lingid asjakohastele e-õppe materjalidele."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Üliõpilane: • mõistab teenindusfilosoofia aluseid; • kirjeldab teeninduskultuuri- ja teeninduse kvaliteedi aspekte ning seostab neid oma erialase tegevusega; • määratleb erinevate valdkondade kliendirühmi ja koostab nende profiile; • analüüsib enda teenindushoiakut ja –pädevusi; • analüüsib ja hindab kriitiliselt teeninduse kvaliteeti kliendi ja teenuse pakkuja seisukohalt; • kasutab teenindusalaseid põhimõisteid ja –terminoloogiat.  analüüsib ja hindab kriitiliselt teeninduse kvaliteeti kliendi ja teenuse pakkuja seisukohalt;  kasutab teenindusalaseid põhimõisteid ja –terminoloogiat."
  }
  [4675]=>
  object(stdClass)#4676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6105"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Ainekursuse eesmärk on luua võimalused teenindusmajanduse olemuse, arengutrendide ja kasvu mõistmiseks. Ainekursuse läbimine loob õppijale eeldused teenindusliku mõttekultuuri arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Teenindusmajandus on Kutsepedagoogika BA õppekava spetsialiseerumismooduli Isikuteenindus kutseõppes kohustuslik aine. Õppetöö toimub loengute, seminaride ja iseseisva tööna. Teemad: Teenindussektor majanduses, isiku- ja äriteenuste mõiste ja olemus, isikuteenused ehk hoolivussektor majanduses. Teenindusühiskonna mõiste ja olemus. Teenindusmajanduse mõiste, selle arengutrendid ning kasvu põhjused. Teenindusmajanduse mõju riikide arengule. Iseseisva tööna töötab üliõpilane teemakohase kohustusliku kirjandusega ja e-õppe materjalidega ning koostab analüütilise essee. Õppimist toetab e-kursus. Kursusel on toodud teemakohased loengukonspektid, esitlused, lisamaterjalid, iseseisvate tööde õppijajuhised, lingid asjakohastele e-õppe materjalidele."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Üliõpilane: - rutleb rühmas teenindusühiskonna mõiste üle argumenteerides oma seisukohti; - mõistab teenindussektori tähtsust majanduses; - mõtestab teenindusmajandust, eristab isiku- ja äriteenuseid; - kirjeldab hoolivussektorit lähtuvalt enda kutsealast; - analüüsib ja hindab kriitiliselt teenindusmajanduse arengutrende ja kasvu aspekte ning mõju riikide arengule ja keskkonnale; - kasutab teenindusmajanduse põhimõisteid ja –terminoloogiat."
  }
  [4676]=>
  object(stdClass)#4677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6120"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Omandada iseseisva uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Iseseisva uurimuse kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane on omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [4677]=>
  object(stdClass)#4678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6121"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada üliõpilastes oskust mõista huvi tähendust noore arengus ning analüüsida huvitegevuse keskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Huvitegevuse olemus ja tähtsus arengus. Huvitegevus, õppimine ja töö noore arengu kujundajana. Huvitegevuse areng noore kasvades. Huvitegevuse keskkond ja huvitegevuse valiku põhimõtted. Huvitegevuse liigid. Huviteevuse juhendamine"
    ["vljund"]=>
    string(122) "Teadmised mängust ja mängu tähtsusest lapse arengus; oskus vaadelda ja analüüsida laste mänge ja mängu keskkonda. ."
  }
  [4678]=>
  object(stdClass)#4679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6122"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Luua võimalused: - professionaalsuse arendamise mõistmiseks; - enese professionaalsuse analüüsimiseks ja enese mitmekülgse arengu planeerimiseks; - tööprotsessi, õppimise ja ametialase arengu motivatsioonitegurite mõistmiseks ja nendega arvestamiseks arengu planeerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Professionaalsus ja selle arendamine. Professionaalsuse roll arengus, professionaaliks kujunemise motivatsioon. Mitmekülgne areng, selle olulisus professionaalsuse kujunemisel ja elu täisväärtuslikusel. Õppimine arengu osana."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane: - mõistab professionaalsuse arendamise teooriaid ja mudeleid; - mõistab mitmekülgse arengu olulisust ja rolli elus; - mõistab arengu ja õppimise seoseid."
  }
  [4679]=>
  object(stdClass)#4680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6123"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Luua eeldused: - noorsootöö olemuse mõistmiseks; - seoste leidmiseks oorsootöö ja loovuse vahel; - oskuste kujunemiseks mõjutada huvihariduse kaudu noorte loovust."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Noorsootöö olemus ja arengusuunad. Noorte huviharidus ja huvitegevus. Noorte tervistav ja arendav puhkus, noorte töökasvatus; rahvusvaheline noorsootöö; noorte osalus. nooretorganisatsioonid. Noorsootöö ja loovuse seosed, huvihariduse kaudu loovuse mõjutamine, loovuse olulisus noorsootöös."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilane: - teab noorsootöö olemust ja noorsootöö valdkondi - oskab kasutada einevaid meetodeid noorsootöös - oskab ärgitada loovust."
  }
  [4680]=>
  object(stdClass)#4681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6124"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvetuse"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua võimalus: - kogemussõppe põhimõtete mõistmiseks, - kogemusõppe metoodika valikuks, - kogemusõppe kasutamiseks õppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Elamuspedagoogika ja kogemusõppe olemus. Kogemusõppe teooria. Kogemusõppe didaktika ja metoodika. Kolb’i ja Jarvise kogemusõppe mudelid. Õppimine tegevuses ja mängides. Tegevus ja tegevuse reflekteerimine, õppurite suunamine reflektsioonile. Kogemusõppe kavandamine, läbiviimine ja hindamine. Õppurite suunamine tegevusele. Kursus toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis"
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane: - mõistab kogemusõppe teooriat - mõistab kogemusõppe omapära - oskab läbi viia ja hinnata tegevust kui osa õppeprotsessist, - oskab reflekteerida enese õppimist ning suunata õppureid reflektsioonile."
  }
  [4681]=>
  object(stdClass)#4682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6125"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua võimalus: − õuesõppe sisu ja ideoloogia mõistmiseks; − kujundada keskkonnateadlikku suhtumist; − õuesõppe didaktiliste võtete rakendamiseks noorsoo-/ huviharidustöötaja igapäeva töös."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Õuesõppe sisu ja olemus. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine säästva arengu seisukohalt. Keskkonna ja säästva arengu didaktilised võimalused. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilane: − omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; − oskab viia läbi õppe-kasvatustegevust kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; − uudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada lastes keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [4682]=>
  object(stdClass)#4683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6127"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Luua võimalus: - kogemusõppe põhimõtete mõistmiseks, - kogemusõppe metoodika valikuks, - kogemusõppe kasutamiseks õppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Elamuspedagoogika ja kogemusõppe olemus. Kogemusõppe teooria. Kogemusõppe didaktika ja metoodika. Kolb’i ja Jarvise kogemusõppe mudelid. Õppimine tegevuses ja mängides. Tegevus ja tegevuse reflekteerimine, õppurite suunamine reflektsioonile. Kogemusõppe kavandamine, läbiviimine ja hindamine. Õppurite suunamine tegevusele. Kursus toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis"
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane: - mõistab kogemusõppe teooriat - mõistab kogemusõppe omapära - oskab läbi viia ja hinnata tegevust kui osa õppeprotsessist, - oskab reflekteerida enese õppimist ning suunata õppureid reflektsioonile."
  }
  [4683]=>
  object(stdClass)#4684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6202"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada arusaam kriisidest, konfliktidest, sõdade põhjustest ja tunnustest ning valmisolek mõista rahvusvahelise julgeolekukeskkonna erisusi."
    ["sisu"]=>
    string(959) "Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid valitud näidete toel. Rahvusvaheline poliitika ja selles osalejad. Rahvusvahelise poliitika teostamise vahendid. Riikide omavahelised suhted 20. ja 21. sajandil. Ohud julgeolekule. Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil: maailmasõjad, külm sõda. Kollektiivne julgeolek 20. sajandil: Rahvasteliit, ÜRO, NATO, OSCE. Tuumaajastu. Relvastuskontroll. Relvakonfliktide ja sõdade tunnused. Konflikti arengufaasid ja tunnused. Kriiside ja konfliktide ärahoidmine, ohjamine ning lahendamine. Sõja mõiste. Sõjaline strateegia ja taktika mõistena. Heidutus. Totaalkaitse. Territoriaalkaitse. Kaasaja rahvusvahelised konfliktid ja nende ohjamine. 21. sajandi julgeolekuprobleemid. Asümmeetrilised ohud. Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik. Küberjulgeolek. Rahvusvahelise sekkumise põhjused ja tagajärjed, rahvusvahelised rahuoperatsioonid. Rahvusvaheline sõjaõigus. Eesmärk ja otstarve. Kohaldamine."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Õpilane teab ja mõistab: - kriiside, konfliktide ja sõdade põhjusi ja tunnuseid ning nende ärahoidmiseks või ohjamiseks kasutatud meetodeid. - 20. ja 21. sajandi rahvusvahelise julgeolekukeskkonna erisusi valitud näidete toel. Õpilane oskab: - omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele"
  }
  [4684]=>
  object(stdClass)#4685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6204"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(366) "Kujundada arusaam pedagoogika valdkonna põhimõistetest, teooriatest ja problemaatikast, pedagoogilisest psühholoogiast, kasvatuse olemusest ja eesmärkidest ning valmisolek õppimist soodustava õpikeskkonna loomiseks ja toimetulekuks erinevate õpilastega. Kujundada arusaam sõjaväepedagoogika iseärasustest ja selle rakendamisest sõjaväelises väljaõppes."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Pedagoogika. Pedagoogika põhiterminid. Pedagoogika valdkonnad. Uurimisobjektid. Tänapäevane õppimisparadigma. Alternatiivpedagoogikad. Tegevuspedagoogika, õuesõpe. Haridusalased õigusaktid Pedagoogiline psühholoogia. Õpilaste tundma õppimine, õpilaste vajadustega arvestamine. Noorukite ealised iseärasused ja käitumine. Kasvatustulemuste analüüs. Sõjaväepedagoogika. Sõjaväepedagoogika alused. Erinevad sõjaväelised väljaõppesüsteemid ja -meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Õpilane teab ja mõistab: - pedagoogika valdkonna põhimõisteid, valdkondi, teooriaid, kasvatuse olemust ja eesmärke ning haridusalaseid õigusakte; - pedagoogilise psühholoogia põhimõtteid ning oskab neid arvestada gümnaasiumi astmes õppetegevuses; - sõjaväepedagoogika iseärasusi ja väljaõpe korraldamise põhimõtteid; Õpilane oskab: - arvestada õppijate erinevustega õppeprotsessis; - planeerida ja viia läbi sõjaväelist väljaõpet."
  }
  [4685]=>
  object(stdClass)#4686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6207"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Kujundada arusaam relva- ja riviõppest, orienteerumise ja topograafia põhimõtetest ja esmaabist ning valmisolek korraldada välilaagrit ohutult ja keskkonnasäästlikult."
    ["sisu"]=>
    string(1992) "Riviõpe. Ajalooline ülevaade rivikorra kujunemisest. Üksuste riviline juhtimine lahinguväljal. Füüsiline vastupidavus ja ühtekuuluvus. Kaitseväe traditsioonid ja tseremooniad. Üksiksõduri riviõpe. Jagu koondrivis. Rühma koosseis. Praktiliste harjutuste vaheetapid algavad ja lõpevad rivikorras, mille käigus omandatakse üldised oskused meeskonnatööks rivis. Isiklik ja rühmavarustus. Õpitakse tundma üksikvõitleja ja rühmavarustust, selle otstarvet, praktilist kasutamist ning hooldamist. Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul. Õpitakse tundma ning harjutatakse erinevaid liikumisviise üksuse koosseisus ja üksikvõitlejana ümberpaiknemisel, kasutatakse käemärke ning harjutatakse tegevusi nende järgi. Välilaagri püstitamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse. Harjutatakse üksuse majutuse korraldamist välitingimustes, paiknemisala ettevalmistamist, telkide püstitamist, söögi- ja hügieenialade ettevalmistamist. Riigikaitselise tegevusega kaasnev mõju keskkonnale. Väljaõppelaagri keskkonnakaitseline ettevalmistamine, püstitamine ja lõpetamine. Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine metsatulekahju korral. Toitlustamine ja hügieen välitingimustes. Harjutatakse toitlustamise korraldamist välitingimustes koos sooja toidu ettevalmistamise ja 24 h kuivtoidupakkide kasutamisega. Orienteerumine maastikul. Topograafia ja orienteerumine. Topograafia sissejuhatus. Kaartide kasutamine Eesti kaitseväes. Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaardi orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine. Harjutatakse kaardi ja kompassi tundmist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, oma asukoha määramist, kauguste määramist ning objektidele osutamist erineval maastikul ja erinevas valguses. Varjumine ja varjatud liikumine maastikul. Harjutatakse erinevaid moondamise ja varjatud liikumise võimalusi. Õpitakse tundma, miks asjad on nähtavad erinevas keskkonnas ja valguses. Es"
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õpilane teab ja mõistab: - välilaagri eesmärki ja õpisisu. Õpilane oskab: - planeerida ja läbi viia välilaagri õppetegevusi."
  }
  [4686]=>
  object(stdClass)#4687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6501"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Õppeaine eesmärgiks on anda tootmistehnika üliõpilastele ülevaade tänapäeva tootmisseadmetest ja nende baasil moodustatud tootmissüsteemidest"
    ["sisu"]=>
    string(1201) "Põhitähelepanu on pööratud lõikepinkidele kui kõige arvukamate ja mitmekesisemate tehnoloogiaseadmete grupile. Vaadeldakse ka stantsimis-, vormimis-, ühendus- ja valuseadmeid. Käsitletakse nii seadmete ehitust kui ka nende valiku põhimõtteid, samuti ka pinkide funktsioneerimiseks vajalikke tugisüsteeme (instrumendisüsteemid, laadimissüsteemid, transpordisüsteemid jne). Valuprotsessid ja seadmed. Valtsimismasinad. Stantsimismasinad. Metallide pressimise seadmed. Metallide tõmbamise seadmed. Lehtmetalli töötlemise seadmed. Plastide töötlemisseadmed. Prototüüpide kiirvalmistamise seadmed. Keemilise ja elektrokeemilise töötlemise seadmed. Erosioontöötlemise seadmed. Laser,- plasma- ja veejoaga töötlemise seadmed. Lõikepingid pöörd- ja prismaatiliste kehade töötlemiseks. Lihv- ja viimistluspingid. Töötlemiskeskused. Treikeskused. Töötlemisseadmete konstruktsioon. Töötlemisseadmete tööabinõud ja rakised. Keevitusseadmed. Pindade töötlemise seadmed. Mõõteinstrumendid. Seadmete töökindlus ja testimine. Seadmete hooldus ja remont. Tootmise automatiseerimine. Tootmissüsteemid. Automaatliinid, paindtootmismoodulid ja -süsteemid. Tööstusrobotid"
    ["vljund"]=>
    string(273) "Tunneb tootmisseadmete ehitust; Teab tootmisseadmete põhilisi karakteristikuid; Oskab välja töötada rakistust ja kasutada tööabinõusid; Suudab toodete valmistamiseks valida õigeid tehnoloogiaid ja seadmeid; Omab teadmisi tootmisliinidest ja nende projekteerimisest."
  }
  [4687]=>
  object(stdClass)#4688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6502"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilasele süstemaatiline nägemus kaasaegse tootearenduse põhimõtetest ja jõuda veendumuseni, et tootearenduse põhimõtete rakendamine on kiireim ja odavaim viis toodete loomiseks, millised oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Tootearendus kui süsteem, ühendamaks turundust, tooteloomet ja tootmist eduka äri saavutamiseks. Tooteplaanimine. Ettevõtte missioon, eesmärgid, tootestrateegia ja -poliitika. Investeeringute ajastamine. Innovatsioon ja loovus. Innovatsioonikultuur. Probleemilahendus. Probleemi formuleerimine ja sõnastamine. Innovaatiliste lahenduste otsimise teed. Tulemuste hindamine ja valik. Tarbija- ja turuuuringud.. Turustrateegiad. Toote hind ja hinnapoliitika. Toote kogu eluea maksumus. Tootearendusprojekt ja selle ajaline ja etapiline kulg. Kvaliteedi dimensioon tootearenduses. Tootearendus ja konkurentsivõime. Tootearenduse näidisprojekte. Tootearenduse olukord Eesti tööstuses. Tulemuslikkusest ja iskist tootearenduses."
    ["vljund"]=>
    string(1191) "Suutlikkus tootearendusega seotud mõisteid professionaalselt kasutada ja veendumus turunduse, tooteloome ja toote valmistamise integreerimise vajaduses. Võime tootearendusprotsessi kavandada ja vältida sellega kaasnevaid tüüpvigu. Võime mõista madala, keskmise ja kõrgtasemega toodete projekteerimise ning tootmise eeltingimusi ja oskus selleks vajalikke investeeringuid kavandada. Mõista innovatsioonikultuuri vajadust ettevõttes ja osata selle tekitamisele kaasa aidata. Oskus süsteemselt lähenedes lahendada tulemuslikult suvalisi tehnilisi probleeme. Oskus leida probleemidele võimalikult palju lahendusi. Oskus korraldada turu- ja tarbijaanalüüsi ja hinnata tootearendusega seotud riske. Võime kujundada toote müügihinda toote kogu elutsükli maksumuse kontekstis. Mõista juhtimisteooriate ajalist arengut ja juhtimise ülesandeid muutuvas keskkonnas. Oskus koostada projekti meeskonda ja seda juhtida. Tunda tootearenduse metoodikaid ja nende raaltugikeskkonda. Oskus käsitada toote kvaliteeti sünergiapõhiselt ja määrata turul püsimiseks vajalikku kvaliteedi taset. Võime kavandada tootearendusprojekti elluviimise strateegiat ja hinnata selle tulemuslikkust"
  }
  [4688]=>
  object(stdClass)#4689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV6503"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(742) "kujundada õpetaja isikupärast tehniliste ainete õpetamissüsteemi, arvestades tehnikaõppe didaktika ja metoodika põhimõtteid nii teoreetiliste kui ka laboratoorsete ainetundide läbiviimisel; õpetada rakendama didaktika põhiprintsiipe ja nendevahelisi seoseid tehnikaainete õpetamisel, tutvustada erinevate mõjusate õppemeetodite valdamist; õpetada õpilaste motiveerimist ja aktiviseerimist ning erinevate õpistiilidega arvestamist tehniliste õppeainete õpetamisel, kasutades mõjusaid õpetamisstrateegiaid ja -mudeleid; õpetada didaktika rakendamist õpetamismetoodikana oma erialaga seoses ja oma õpilaste koosseisu arvestavalt; õpetada analüüsima õpetatava erialaaine tundi; õpetada juhendama ja nõustama kolleege."
    ["sisu"]=>
    string(1579) "Didaktika aspektid ja seos teiste õppeainetega tehnikaõpetuses. Didaktika klassikalised printsiibid tehnikaõpetuses. Tehniliste õppeainete õpetamise didaktika kuus põhikomponenti. Õppematerjali didaktilised seosed. Tehnilised õppevahendid, nende liigitus ja kasutamine õppetöös. Näitlikustamise olemus ja didaktilised alused. Visuaalsete õppevahendite koostamine. Teoreetilise ja praktilise õppe seos. Kaasaegsed interaktiivsed õppemeetodid ja nende jaotus tehnikaõpetuses. Otsese ja kaudse õpetamise meetodid. Laboratoorne õppetöö tehnikaõpetuses. Multifunktsionaalsed õppemeetodid. Ülesannete lahendamine. Erinevate õpistiilidega arvestamine õpetamisel. Õpetaja tegevus tunnis. Näitlikustamise eriline roll. Erinevate õpistiilide olemus. Protseduurilise mälu tähtsus töövõtete õppimisel. Assotsiatiivsete seoste loomine mälus. Emotsioonid ja motivatsioon mõjutamas õpetamise käiku. Teadmiste ja oskuste hindamine ning tagasiside probleem. Õpetaja eeskuju. Vasakukäeliste õpilaste õpetamine. Õpikeskkond tehnikaõppes. Tehnilised ja tehnoloogilised vahendid õpetamisel. Eesmärkide taksonoomiad tehnikaõppes. Õppetöö vormid tehnikaõppes ja sobiva õppetöö meetodi valik. Ainemetoodika olemus. Õpikute ja käsiraamatute kasutamine. Konspekti koostamine. Õpetaja loomingust tunnis. Tunni kavandamisest oma õppeaines. Õppetöö liigid tehnikaõpetuses. Suhtlemise ja distsipliini probleemid tundides. Seminar oma eriala tundide ja praktikumide didaktilis-psühholoogiliseks lahtimõtestamiseks ja oma tegevuse põhjendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1151) "Aine läbinud üliõpilane: oskab rakendada isikupärast süsteemset tehniliste õppeainete õpetamissüsteemi, oskab rakendada tehnikaõptuse didaktika ja metoodika põhimõtteid nii teoreetiliste kui ka laboratoorsete ainetundide läbiviimisel; oskab rakendada didaktika põhiprintsiipe ja nendevahelisi seoseid tehnikaainete õpetamisel, tunneb erinevaid mõjusaid õppemeetodeid; tunneb õpilaste motiveerimise ja aktiviseerimise põhimõtteid, oskab arvestada erinevate õpistiilidega tehniliste õppeainete õpetamisel, oskab kasutada mõjusaid õpetamisstrateegiaid ja –mudeleid; suudab oma eriala tundides ja praktikumides rakendada paindlikult erinevaid õppetööd aktiviseerivaid õppemeetodeid; mõistab oma õpilaste koosseisu ja rakendatavate õppemeetodite - õppetöö võtete - seoseid, tunneb didaktilisi võimalusi oma õpilaste motiveerimiseks õpetatavas õppeaines; oskab valmistada ette õppekohti, planeerida töö- ja õpikeskkonda, komplekteerida õppevahendeid, valdab tehnilise erialaaine õpetamise metoodikat; oskab teostada erialaaine tunni analüüsi, toetada kolleegide enesearengut, juhendada ja nõustada kolleege."
  }
  [4689]=>
  object(stdClass)#4690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Luua võimalused kvaliteedijuhtimise mõistmiseks, kutseharidusasutuse töö kvaliteedi hindamise põhimõtete mõistmiseks, kvaliteedi hindamise meetodite põhimõtete mõistmiseks ja nende kasutamiseks ning kvaliteedijuhtimise rakendamiseks kutseõppeasutuse juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Kvaliteedi mõiste ja selle hindamise põhimõtted. Kvaliteedijuhtimise põhimõtted. Kutseettevalmistuse kvaliteeti määravad tegurid. Kutseõppeasutuse tegevuse hindamise kriteeriumid eri valdkondades: üldharidusõpe, teooriaõpe, praktikaõpe, ettevõttepraktika ja koostöö tööandjatega, kooli juhtimine, ressursside kasutus, kommunikatsioon ja infosüsteem, õpikeskkond selle eri valdkondades. Iseseisva töö sisu: Juhtumi analüüs, praktiliste ülesannete sooritamine, seminari sõnavõtt."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Üliõpilane: - mõistab kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning nende rakendamise põhimõtteid; - märkab kvaliteedijuhtimise kitsaskohti ja kutseõppeasutuse; - oskab määratleda ja rakendada kutseõppeasutuse tegevuse hindamise kriteeriume."
  }
  [4690]=>
  object(stdClass)#4691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7002"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Eksam. Eksamile pääsemise eeldused: - Õppija on sooritanud positiivsele tulemusele kursuseprogrammile vastavad iseseisvad tööd. - Õppija on aktiivselt osalenud seminaris, sooritanud seminariettekande. - Õppija on koostanud kirjaliku enesehinnangu."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - kutseõppeprotsessi juhtimise lähtealuste mõistmiseks ja nendega arvestamiseks; - kutseõppeprotsessi tõhusust määravate tegurite analüüsimiseks ja nende kujundamiseks; - õppeprotsessi kvaliteeti tagavate tegurite analüüsimiseks ja mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Teemad: Kutseõppe tõhusust määravad tegurid, nende toime ning kutseõppeprotsessis mõjutamise võimalused. Kutseõppeprotsessi juhtimise võimalused ja põhimõtted. Pedagoogilise tegevuse juhtimine. Kutsehariduse õppeprotsessi komponendid, iseärasused ja nendega arvestamine, erinevad kutseõppe vormid, nende rakendamine ja juhtimine. Kutseõppeprotsessi edukaks toimimiseks vajalikud tingimused, soodsa keskkonna loomine kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Üliõpilane: - mõistab kutseõppe tõhusust määravaid tegureid ja oskab määratleda võimalusi nende mõjutamiseks; - mõistab pedagoogilise protsessi ja tegevuste juhtimise tähtsust; - mõistab kutsehariduse õppeprotsessi iseärasusi ja oskab nendega arvestada; - määratleb soodsa keskkonna loomise võimalusi kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks."
  }
  [4691]=>
  object(stdClass)#4692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7003"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Arvestus: analüüs, referaat, artikkel, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Luua võimalus välisriikide kutseharidussüsteemide mõistmiseks, erinevate kutseharidussüsteemide põhimõtetest arusaamiseks ning kutsehariduse rolli mõistmiseks teistes riikides ja kultuuriruumides."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Kutsehariduse lähtealused ja arengusuunad Euroopa Liidus, USA-s ja kolmandates riikides. Kutseharidussüsteemid Euroopa Liidu riikides. Kutsehariduspoliitika Euroopa Liidus. Kutsehariduse süsteemide ja korralduse erinevused ja sarnasused. Kutseharidusalased rahvusvahelised projektid ja koostöövõrgustikud. Eesti kutseharidussüsteemi arendamisvõimalused tuginedes rahvusvahelistele kogemustele. Iseseisva töö sisu: Analüüs, referaat, artikkel, õpimapp."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Üliõpilane: - mõistab EL tasandil kutsehariduse poliitikat, selle põhjuseid ja tagajärgi; - oskab arvestada koostöö tegemisel erinevate riikide kutseharidussüsteemidega; - oskab rakendada EL kutsehariduspoliitilisi strateegiaid ja otsuseid kooli tasandil."
  }
  [4692]=>
  object(stdClass)#4693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(496) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - mõista mentroluse olemust ja tähtsust kutseõppeasutuses, mentori rolli ja vastutust kutseõpetaja professionaalses arengus; - mentee kutsealase arengu eesmärgistamise, planeerimise ja hindamise oskuste arendamiseks; - alustava kutseõpetaja juhendamise ja nõustamise oskuste arendamiseks; - mõista ja toetada mentorprotessi kutseõppeasutuses. Eesmärgiks on toetada üliõpilase koostöövalmiduse ja –oskuste, analüüsi- ja suhtlusoskuste arengut."
    ["sisu"]=>
    string(1001) "Teemad: Mentorluse põhimõisted, erinevad tõlgendused, erinevad mudelid ja kasutamisevõimalused, mentorprotsess. Mentori pädevused, rollid ja ülesanded, ootused menteele. Mentor kui professionaalse arengu toetaja. Mentee ootused mentorile ja mentorlusele ning mentee ülesanded mentroprotsessis. Mentroprotsessis kasutatavad meetodid. Juhendamise olemus ja protsess, juhendamisprotsessi ettevalmistamine, planeerimine, eesmärkide püstitamine. Kutsepedagoogilise praktika ja kutse- või kohanemisaasta juhendamine ning analüüs. Nõustamisprotsess ja nõustaja pädevused. Suulise ja kirjaliku tagasiside andmine ja motiveerimine. Koostöövõrgustikes töötamise toetamine, koostöö erinevate osapooltega (nt kolleegid, õpilased, lapsevanemad, töömaailma esindajad, kooli pidaja). Iseseisvalt töötab üliõpilane läbi kohustuslikud allikad, koostab analüütilise ülevaate mentorlusest kutseõppeasutuses, koostab toetava portfoolio menteele ning analüüsib enda pädevusi mentorina."
    ["vljund"]=>
    string(903) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - mõistab mentorluse olemust ning kirjeldab mentori rolle ja vastutust mentee arengus, mentroluse eesmärke ja protsessi lähtudes läbitöötatud kohustuslikest allikatest; - analüüsib mentori pädevusi, mentee ootusi mentorile ja tema vajadusi kohanemisel organisatsiooniga ning õpetajatööga; analüüsib enese pädevusi mentorina, kasutades etteantud analüüsimeetodit; - analüüsib mentroprotsessi kutseõppeasutuses sh kolleegide toetamist organisatsiooniga ja õpetajatööga kohanemisel, professionaalse arengu kavandamisel, õppeprotsessi planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, kolleegide juhendamist ja nõustamist töö- ja koolikorralduslikes küsimustes konkreetse kutsekooli põhjal; - koostab mentori ja mentee tegevust ja koostööd toetava juhendmaterjali kutseõppeasutuse jaoks, lähtudes konkreetse kooli eripärast ja vajadustest."
  }
  [4693]=>
  object(stdClass)#4694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - kutsealase täiend- ja ümberõppe olulisuse mõistmiseks; - pädevuste omandamiseks täiend- ja ümberõppe võimaluste loomiseks ning kutsekooli õppeprotsessi kohandamiseks töötute ning töötavate isikute täiend- ja ümberõppeks."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Täiend- ja ümberõppe mõisted, ülesehitus ja korraldus. Täiend- ja ümberõpet reguleerivad seadusandlikud aktid. Kutselaane (erialane) täiend- ja ümberõpe kutseõppeasutustes, selle korraldamine. Täiend- ja ümberõppe vajaduse põhjused ja tagajärjed. Koolituskavad. Töötute koolitus. Erialase täiendkoolituse ja ümberõppe iseärasused. Iseseisva töö sisu: õpiväljunditre saavutamist toetav analüüs, miniuurimus, seminariettekanne, õpipäevik."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - mõistab erialase täiend- ja ümberõppe teoreetilisi aluseid, funktsioone ja arengutrende; - on teadlik kutsealast täiend- ja ümberõpet reguleerivast seadusandlusest ning tunneb, täiend- ja ümberõppe korraldust; - oskab hinnata ja analüüsida töömaailma muudatustest tulenevat täiend- ja ümberõppe nõudluse ja pakkumise vahekorda; - oskab koostada ja analüüsida kutsealase täiend- ja ümberõppe koolitusplaane."
  }
  [4694]=>
  object(stdClass)#4695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7006"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Arvestus: analüüs, miniuurimus, artikkel, seminariettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Luua võimalused kutsehariduse valdkonna uuenduste mõistmiseks, ühiskonnas toimuvate uuenduste ja kutsehariduse seostest arusaama kujunemiseks ning valmisoleku tagamiseks innovatsiooni soodustamiseks juhtimise toel."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Megatrendid kutsehariduses ja kutsehariduspoliitikas. Uuendused ja innovatsioon, uuenduste levik, uuenduste tekkepõhimõtted.. Soodsa keskkonna tagamine uuenduste tekkeks. Hariduslikud uuendused, tehnilised uuendused. Motivatsiooni roll innovatsiooni tekkel Innovatsiooni iseloom ja kasulikkus. Uuenduste seos ja sõltuvus ühiskonnakorrast ja ühiskonnas toimuvast. Iseseisva töö sisu: Analüüs, miniuurimus, artikkel, seminariettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Üliõpilane: - mõistab kutsehariduse megatrende; - mõistab innovatsiooni tekkepõhimõtteid; - saab aru kooli keskkonna ja innovaatilisuse seosest; - oskab motiveerida ja soodustada uuenduste teket; - oskab jälgida ühiskonnas toimuvat ja analüüsida selle seost innovatsiooniga."
  }
  [4695]=>
  object(stdClass)#4696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7007"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua võimalus kutsepedagoogika aluste, kutsepedagoogiliste teooriate ja trendide ning kutsepedagoogika eridistsipliinide mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Kutsepedagoogika kujunemine, kutsepedagoogika alused ja olemus, kutsepedagoogika paradigmad, kutsepedagoogika eridistsipliinid. Kutseharidusfilosoofia, kutsekasvatus. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Üliõpilane: - mõistab kutsepedagoogika kujunemislugu ja olemust, oskab näha seoseid kutsepedagoogika paradigmade ja kasvatustegelikkuse vahel, neid analüüsida ning teha järeldusi õppeprotsessi täiustamiseks; - mõistab kutseharidusfilosoofia põhimõtteid, oskab teadlikult õppeprotsessis arvestada tänapäeva kutsekasvatuse ja kutseharidusfilosoofia põhimõtete ja tõekspidamistega."
  }
  [4696]=>
  object(stdClass)#4697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(677) "Kursuse üldiseks eesmärgiks luua võimalus arusaama kujunemiseks: didaktikast; didaktilistest printsiipidest; kutseõpetuse olemusest ja selle tõhusust määravate teguritest. Kursuse korraldus loob võimaluse toetada õppija eneseanalüüsi ja ühistööoskuste arengut. Kursuse spetsiifilisteks eemärkideks on: Luua võimalused kutseõppe didaktika-alastest põhimõistetest süsteemse arusaama kujunemiseks; Toetada valmisoleku kujunemist didaktikaalaste teadmiste ja erialaste oskuste looval integreerimisel; Luua eeldused õppijakesksete lähenemiste rakendamiseks õppeprotsesside kujundamisel ja juhtimisel; Toetada kutseõpetaja didaktilise pädevuse kasvu arengut."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Kursusel käsitletavad teemad: Kutseõppeteooria aine ja ülesanded. Kutseõppedidaktika mõiste, didaktika eri aspektid. Didaktika ajalugu, koolkonnad. Didaktilise süsteemi mõiste ja komponendid. Kutseõpetuse sisu tasemed. Kutseõpetamise ülesehitamine didaktilise süsteemina. Kutseõppeprotsessi organiseerimise vormid. Teooria- ja praktikaõppe seos. Teadmiste integratsioon. Vaimsete oskuste roll ja kujundamise metoodika. Arendav õpetamine kutseõpetuses. Õppematerjali didaktilised seosed, nende realiseerimise tähtsus. Näitlikustamise olemus ning psühholoogilised ja didaktilised alused. Õpperuumide keskkonna kujundamine didaktika nõuete kohaselt. Õppetöö toimub loengu, seminari ja iseseisva töö vormis. Tehakse ettekandeid iseseisvate tööde põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Üliõpilane: Tunneb kutseõppe didaktika teoreetilisi aluseid, põhikontseptsioone ja innovaatilisi rakendusi; Tunneb oma eriala didaktilisi iseärasusi; Oskab formuleerida eriala õpetamise kitsakohti; Oskab õppetööd didaktiliselt õigesti planeerida ja juhtida kasutades selleks sobivaid õppijakeskseid meetodeid; Oskab kolleege õppetöö didaktika-alastes tegevustes juhendada; Oskab õppetöö võimalikke tulemusi mudeldada, analüüsida ja hinnata."
  }
  [4697]=>
  object(stdClass)#4698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Luua üliõpilasele võimalused: - kutsepedagoogiliste ja kutseõppedidaktika alaste oskuste kujundamiseks; - didaktikaalaste teadmiste seostamiseks kutsekooli tegelikkusega. - oskuse kujunemist suhelda kooliperega (tulevase) kutseõpetaja rollis; - kogemuste saamiseks ning arenemiseks kutseõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(1045) "Kutsepedagoogilise praktika I käigus tutvub üliõpilane eriala õppekavaga, praktikaõppe ja eriainete ainekavadega, õppekorralduse, õppedokumentatsiooni ning materiaalbaasiga. Üliõpilane abistab juhendavat kutseõpetajat praktikaõppuste läbiviimisel, õppuste ettevalmistamisel, alg- ja jooksevjuhendamisel, õppetööde hindamisel jne. Üliõpilane koostab 6 teooriaõppetunni ja 6 praktikaõppuse tarvis iseseisvalt õppematerjalid ning viib vastavad õppused ning tunnid läbi. Lisaks läbiviidavatele tundidele vaatleb üliõpilane ühte kaasüliõpilase tundi ning kaaspedagoogi tundi. Koolis kogetu põhjal täidab üliõpilane arengumapi ja analüüsib oma kogemusi lõpuseminaril. Kooli suundumisele eelneb praktika korraldust ja ülesandeid tutvustav seminar ülikoolis. Ülesannete täitmine koolis algab esimesel päeval sissejuhatava seminariga Kokkuvõtted koolis kogetust tehakse viimasel praktikapäeval koos kooli juhendajaga kohapeal. Kogemuse analüüs toimub õppejõu juhendamisel praktika lõppseminaril ülikoolis."
    ["vljund"]=>
    string(933) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - oskab koostöös juhendajaga arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega; - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; teab eriala õpisisu; - analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; - loob õpetades seoseid erinevate ainete ja moodulite vahel, mõistab erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; - järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [4698]=>
  object(stdClass)#4699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Kursuse üldiseks eesmärgiks on uurimisprotsessi ja –meetodite selgitamine ning iseseisva kasvatusteadusliku uurimustöö koostamiseks vajalike pädevuste kujunemine. Seega on kursuse spetsiifilisteks eemärkideks: - toetada arusaama tekkimist uurimistöö loogikast ja struktuurist; - andmekogumismeetodite kasutamise oskuse kujunemine; - magistritööks vajalike pädevuste kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kursusel omandatakse esmased pädevused iseseisva uurimistöö, sh magistritöö tegemiseks. Kursuse vältel tutvustatakse haridusuuringute teadusteoreetilisi aluseid, uurimistöö olemust, loogikat, sisu, uuringu ülesehitust ja uurimisprotsessi. Kursusel antakse ülevaade ja tutvustatakse erinevaid uuringute tüüpe, sh kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse spetsiifikat ja nendevahelisi erinevusi. Kursuse vältel peavad üliõpilased sooritama kokku kolm iseseisvat tööd, sh analüütiline ülevaade ühe, üliõpilase poolt valitud uuringutüübi kohta; teadusartikli või uurimisaruande analüüs ja eksamitöö, milleks on läbimõeldud individuaalse uurimisplaani koostamine, esitlemine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Üliõpilane: - tunneb uurimistöö ülesehituse loogikat, metodoloogilisi aluseid ning andmekogumis- ja analüüsimeetodeid; - oskab uurimistöid analüüsida ja hinnata; - oskab koostada uurimisplaani."
  }
  [4699]=>
  object(stdClass)#4700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Töölõppimise spetsiifika selgitamine; - töölõppimise mõistmiseks ja analüüsimiseks vajalike kontseptsioonide ja mudelite selgitamine; - töölõppimise juhendamis- ja hindamismeetodite tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Töö kui õppimise keskkond. Tööl õppimise iseärasused. Tööl õppimise kontseptsioonid, rakendatavad mudelid ja seda mõjutavad tegurid. Töölõppimise kontekst ja õpipotentsiaal. Meetodid tööl õppimise äratundmiseks ja toetamiseks. Töölõppimise head praktikad. Töölõppimise võrgustikud ja praktikakogukondade tähendus. Töölõppimise printsiibid ja meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb töölõppimise kontseptsioone ja mudeleid; - mõistab töölõppimise põhimõtteid, erinevaid viise ja sõltuvust töökeskkonna teguritest; - oskab töölõppimise potentsiaali ja piiranguid analüüsida, - oskab töölõppimist juhendada, toetada, hinnata ning vastavaid meetodeid kasutada."
  }
  [4700]=>
  object(stdClass)#4701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Luua võimalus: - teadmiste omandamiseks ja süvendamiseks õppekava koostamise ja arendamise teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendustest; - ülevaate saamiseks õppekava koostamist reguleerivast seadusandlusest; Toetada: - õppekava analüüsi- hindamise ja arendamise oskuse kujunemist. Toetada: - analüüsioskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(938) "Õppekavade teooriad. Kutsehariduslike õppekavade reform Eestis. Kutseharidusliku õppekava eesmärgid ja ülesanded ning haridusteoreetilised ja pedagoogilised alused. Kutsehariduslike õppekavade seos hariduspoliitika ja kooli eesmärkidega. Õppekavaprotsess kutsehariduses ja kutseõppeasutuses, seda reguleeriv seadusandlus. Moodulõppekava, pädevuspõhine õppekava. Õppija isiksuse tervikliku arengu aspektide arvestamine kutseharidusliku õppekava kavandamisel ning rakendamisel. Kutsehariduslikud õppekavad ja kutsestandardid. Riikliku ja kooli õppekava vahekord, õppekavade evalveerimine. Kutseõppeasutuse õppekava struktuur: üld- ja põhioskuste moodulid, valikmoodulid; läbivate teemade käsitlemine õppekavas, eriala- ja üldainete vaheline integratsioon. Erinevate kutseõppeliikide õppekavad .Kutseõpetaja kui õppekava arendaja. Moodulikavade koostamine, mooduli hindamisprogrammide koostamine ja rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(572) "Üliõpilane: - omab ülevaadet õppekavade teooriatest; - mõistab õppekava koostamise haridusteoreetilisi ja pedagoogilisi aluseid; - mõistab riikliku õppekava ja kutseõppeasutuse õppekava seoseid; - mõistab kutseõpetaja rolli riiklike ja kooliõppekavade arendamisel; - teab õppekava evalveerimise põhialuseid. - uuendab, koostab ja hindab kooli õppekava ja mooduli kava; - uuendab ja/või koostab eriala õppekava; - koostab täiskasvanu tööalase täiendkoolituse õppekava; - üliõpilane on omandanud oskusi juhtida õppekavaprotsessi kutseõppeasutuses."
  }
  [4701]=>
  object(stdClass)#4702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(922) "Luua võimalus: - teenindusfilosoofia põhialuste omandamiseks; - oskuste omandamiseks pöörata tähelepanu teenindusmõttelaadi, -kultuuri ja - kvaliteedi erinevatele aspektidele; - teenindusmõttelaadi, -hoiakute ja -valmiduse arendamiseks; - mõista koolitusteenuse olemust ja eripärasid; - mõista klienditeekonda täiskasvanukoolituses, selle etappide eripärasid koolitusteenuste pakkumisel; - oskuste omandamiseks välja selgitada klientide vajadusi, soove ja ootusi täiskasvanukoolituses; - oskuste omandamiseks ennetada vigu teeninduses ning veaolukordades õigesti tegutseda. Toetada: - üliõpilase holistilise maailmapildi arendamist; - hoolivuse, mõistmise ja sallivuse arendamist teiste inimeste suhtes; - suhtlemis- ja analüüsioskuste arendamist; - tagasiside küsimise ja andmise oskuste arendamist; - teenindus- ja meeskonnatööpädevuste arendamist, nende kasutamist ja seostamist õppekava teist."
    ["sisu"]=>
    string(912) "Teenindusühiskond. Teeninduse filosoofilised alused. Teenindusmõttelaad, -hoiakud ja –valmidus. Teenindaja, teenindus ja teenindamine. Teenus, tuum-, tugi-, lisa-, täiend- ja teenindusteenus. Klienditeekond ja teenindusprotsess. Teenuse ja teenindamise kvaliteet. Teeninduskultuur kui inimeste elukvaliteedi mõjutegur. Kliendi mõiste. Klientide ootused, vajadused ja soovid, rahulolu mõjutegurid. Klientide rühmitamine, eri- ja eristavate vajadustega kliendid. Teenindaja rollid ja vastutus organisatsioonis. Teenindaja valmisolekud. Teenindaja suhtlusvahendid, teenindussuhtlus ja -käitumine. Veaolukordade ja kiituste kliendikeskne käsitlemine. Teenindusprotsess ja -korraldus klienditeekonna erinevatel etappidel. Sisekliendi teenindamine. Eri- ja eristavate vajadustega klientide teenindamine. Teenindusstandardid. Meeskonnatöö teeninduses. Tagasiside saamine, andmine ja kasutamine teeninduses."
    ["vljund"]=>
    string(912) "Üliõpilane teab: - teenindusfilosoofia, -mõttelaadi, -hoiakute, -valmiduse, -kultuuri ja -kvaliteedi teoreetilisi käsitlusi; - klientide põhiootusi, rühmitamise viise ning rahulolu mõjutegureid; - teenindaja rolle ja vastutust; kliendikeskse teenindusprotsessi olemust ja korraldust ja teenindussuhtluse põhialuseid. Üliõpilane oskab: - tuginedes teenindusteooriale ja -praktikale, kriitiliselt analüüsida teenindussituatsioone ning teeninduskultuuri ja -kvaliteedi erinevaid aspekte; - välja selgitada klientide ootusi, vajadusi ja soove ning saada ja anda tagasisidet; - luua endast positiivset muljet ning väljendada teenindamisel teenindusmõttelaadi, -hoiakuid ja -valmidust; - kasutada teenindamisel õigesti erinevaid suhtlusvahendeid ja –tehnikaid, leida sobivaid lahendusi erinevates veaolukordades, vastu võtta kiitusi; - kriitiliselt analüüsida oma teenindusvalmidust ja -pädevusi."
  }
  [4702]=>
  object(stdClass)#4703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Arusaama loomine tööturu dünaamikast ja kutsehariduse rollist Eesti ja teiste Euroopa riikide sotsiaalmajanduslikus kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Pidevad muutused tööelus kui väljakutse kutseharidusele. Tööturu ja tööhõive seosed kutseharidusega erinevates riikides. Kutsete ja erialade dünaamika / areng. Professionalism. Kutsehariduse ja tööhõive süsteemide koordineerimine (turu, riiklike regulatsioonide, kutseühenduste roll). Õppijate liikumine/mobiilsus kutsehariduses ning kutsehariduse ja tööturu vahel. Pädevuste nõudmine ja pakkumine ning tööjõu mobiilsus ja paindlikkus tööturul."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Arusaam tööturu ja kutsehariduse vahelistest seostest erinevates riikides. Kutsehariduse rolli mõistmine kutseõppurite haridusliku, sotsiaalse ja tööalase mobiilsuse mõjutajana."
  }
  [4703]=>
  object(stdClass)#4704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Luua võimalus: - tegevuspedagoogika põhimõtete mõistmiseks; - kogemusõppe metoodika valikuks; - kogemusõppe kasutamiseks kutseõppeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Tegevuspedagoogika ja kogemusõppe olemus. Tegevusõppe teooria. Tegevusõppe didaktika ja metoodika. Kolb’i ja Jarvise kogemusõppe mudelid. Õppimine tegevuses ja mängides. Tegevus ja tegevuse reflekteerimine, õppurite suunamine reflektsioonile. Tegevusõppe kavandamine, läbiviimine ja hindamine. Õppurite suunamine tegevusele. Kursus toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis."
    ["vljund"]=>
    string(497) "Üliõpilane: - teab kogemusõppe omapära kutseõppeprotsessis ning suudab planeerida ja ellu viia kogemusõppele tugineva treeningu/ koolituse, seda hinnata ning reflektsiooni põhjal teha järeldusi järgmiste õppuste planeerimiseks; - oskab määratleda õpiväljundite saavutamiseks sobilikku tegevust ja planeerida tegevuse elluviimiseks vajalikud materjalid, võimalikud stsenaariumid ja didaktilised lubavused; - oskab reflekteerida enese õppimist ning suunata õppureid reflektsioonile."
  }
  [4704]=>
  object(stdClass)#4705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(442) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - kutseharidussüsteemide mõistmiseks, erinevate kutseharidussüsteemide toimimise põhimõtetest arusaamiseks ning kutsehariduse rolli mõistmiseks ühiskonnas; - süsteemse arusaama kujunemiseks Eesti kutsehariduskorraldusest, seda mõjutavate organisatsioonidest ja nende tegevusest; - kutseõppeasutuse koostöövõimaluste mõistmiseks Eesti ja teiste Euroopa liidu riikide kutsehariduse asjalistega."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Kursus toimub loengute ja seminaride vormis. Läbitavad teemad: Kutsehariduse ajalooline areng Eestis. Kutsehariduse reform Eestis. Eesti kutseharidussüsteem. Kutseharidussüsteemid Euroopas ja maailmas. Kutseharidust reguleeriv seadusandlus Eestis ja Euroopas. Euroopa kutseharidust kujundavad asutused ja organisatsioonid, võtmedokumendid. Euroopa Liidu ja Eesti kutsehariduspoliitika. Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(695) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - suudab kirjeldada Eesti kutseharidussüsteemi, seda võrdlevalt analüüsida teiste Euroopa Liidu riikide kutseharidussüsteemidega; - omab ülevaadet kutsehariduspoliitikat ja kutsehariduse arenguid mõjutavatest organisatsioonidest Eestis ja Euroopa Liidus, suudab arutleda Eesti ja EL tasandil kutsehariduspoliitika üle; - analüüsib EL kutsehariduspoliitilisi strateegiate ja otsuste rakendumist õppeasutuse tasandil. - tunneb kutseharidust reguleerivaid seadusandlikke akte, suudab neid kasutada kutseharidusasutuse arendustegevuse eesmärkide saavutamisel; - omab teadmisi Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemist ja seda reguleerivat seadusandlusest."
  }
  [4705]=>
  object(stdClass)#4706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7024"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Õppeaine eesmärk on luua eeldused enese professionaaluse mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Professionaalsus hariduses ja ühiskonnas. Koostöövõrgustikud, nende seos professionaalsusega. Töökultuur, kutse-eetika ja ametiidentiteet. Kvalifikatsioon, selle hindamine. Kutseõpetaja professionaalsus. Kompetentsuse käsitlused ja mudelid. Meeskonnatöö ja professionalsus. Meeskonnatöö kutseõppeasutuse õppe-kasvatustöö protsessis."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Üliõpilane: - analüüsib enese valmisolekut koostööks kolleegidega ja võrgustikega; - analüüsib oma professionaalset tegevust kutseõpetajana; - hindab enesearengu vajadusi ja oskab karjääri planeerida."
  }
  [4706]=>
  object(stdClass)#4707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7025"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Luua võimalused: - professionaalsuse arendamise põhimõtete mõistmiseks; - enese professionaalsuse analüüsimiseks ja ametialase arengutee planeerimiseks; - ametialase arengu motivatsioonitegurite mõistmiseks ja nendega arvestamiseks kutsepedagoogilises tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Professionaalsus ja selle arendamine. Professionaalsuse roll kutsehariduses, professionaaliks kujunemise motivatsioon. Ennastjuhtiv õppija ja eneseregulatsioonimudelid. Professionaalsuse teooriad ja mudelid. Töökultuur, kutse-eetika ja ametiidentiteedi kujunemine. Ametialane kompetentsus ja kvalifikatsioon. Ametipilt ja ametianalüüs. Kvalifikatsiooni saavutamine ja evalveerimine. Kvalifikatsiooni säilitamine. Kursus toimub loengute ja seminaridevormis."
    ["vljund"]=>
    string(911) "Üliõpilane: - teab professionaalsuse arendamise teooriaid ja mudeleid ning oskab neist iseseisvalt piiratud aja tingimustes ülevaate anda; - teab ennastjuhtiva õppimise mudeleid, oskab neid analüüsida ning kohandada pedagoogilise tegevusega enam sobivat mudelit; - omab süvendatud teadmisi kvalifikatsioonist ja selle hindamise mudelitest, oskab kriitiliselt analüüsida ja hinnata enese ning teiste kvalifikatsiooni ning selle põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid edasiseks professionaalsuse arengu planeerimiseks; - omab süvendatud teadmisi töökultuurist ja selle teooriatest, on teadlik töökultuuri mõjutavatest teguritest ning oskab oma õpilasi suunata töökultuuri ja kutse-eetika nõuetest kinnipidamisele; - oskab defineerida eriala ametiidentiteeti ning analüüsida ametipilti kujundavaid tegureid, suudab ratsionaalselt diskuteerides mõjutada õpilaste ametiidentiteedi kujunemist."
  }
  [4707]=>
  object(stdClass)#4708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7026"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Luua võimalus: - meeskonnatöö teooriate mõistmiseks; - meeskonna juhtimise põhialuste mõistmiseks. Toetada: - koostöövalmiduse arenemist; - probleemilahendusoskuste arenemist; Meeskonna juhtimisoskuste kujunemist; Võrgustikutöö oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Meeskonnatöö teooriad, tunnused, arengustaadiumid. Meeskonna juhtimine; optimaalsed juhtimisvõtted meeskonna erinevates arenguetappides. Konfliktide lahendamine meeskonnas. Rollide ühtlustamine ja kooskõlastamine meeskonnas. Meeskonnaliikmete valik. Koostöövõrgustikud. Meeskonnatöö kutseõppeasutuse õppe-kasvatustöö protsessis ning kutseharidusprojektide realiseerimisel. Koostöö praktikaettevõtetega. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Üliõpilane: - tunneb meeskonnatöö põhialuseid; - tunneb meeskonna juhtimise võtteid; - oskab teha koostööd õppijatega, kolleegidega ja teiste haridussüsteemi partneritega; - omab ülevaadet kohalikest ja rahvusvahelistest kutsehariduse koostöövõrgustikest."
  }
  [4708]=>
  object(stdClass)#4709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Luua võimalus: - omandada teadmisi ja oskusi kutseõppe, kooli ja eriala maine kujundamiseks; - omandada teadmisi ja oskusi avaliku suhtluse planeerimiseks ja korraldamiseks. Toetada: - üliõpilase suhtlemise oskuste arendamist kutseõppeasutuse huvigruppidega, meediaga - kriisikommunikatsiooni oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(918) "Kommunikatsioon kui juhtimise vahend ja osa organisatsioonikultuurist. Strateegiline kommunikatsioon. Teabelevituse, mainekujunduse ja suhtekorralduse mõiste ja meetmed ning sihtrühmad kutsehariduses. Eriala ja kooli mainekujundus koolis, kogukonnas, töömaailmas. Mainekujunduse tekstide (uudised, artiklid, ettekanded) koostamise alused. Kutseõpetaja ja meedia. Avalik esinemine (intervjuu). Sisekommunikatsioon: kaasaegsed põhimõtted ja parimad praktikad. Kommunikatsioonikampaania idee sõnastamine, näiteliku meediaplaani koostamine, lobby-plaani koostamine etteantud teemal. Messid ja töö messil noorte infomessi Teeviit näitel. Internet kommunikatsioonis, kooli koduleht kui mainekujunduse ja suhtekorralduse töövahend. Avaliku suhtluse ja suhtekorraldusürituste planeerimine ja korraldamine. Kriisikommunikatsioon kutseõppeasutuses. Koostöökokkulepped põhi- ja keskkoolide ning tööandjatega."
    ["vljund"]=>
    string(656) "Üliõpilane: - mõistab kommunikatsiooni kui juhtimise vahendi ja organisatsioonikultuuri osa olulisust; - tunneb teabelevituse ja suhtekorralduse eesmärke, ülesandeid ja vahendeid kutsehariduses; - teab kommunikatsioonikanaleid ja -protsessi ning selle mõjutamise võimalusi; - teab kriisikommunikatsiooni aluseid. Üliõpilane oskab: - valida kommunikatsioonikanaleid eriala populariseerimiseks; - planeerida ja koostada meediasõnumeid (artikleid, ettekandeid) ja reklaamtekste; - planeerida ja korraldada suhtekorraldusüritusi (ümarlaudu, seminare, lahtiste uste päevi) koolis, sh erinevate huvigruppidega (praktikajuhendajad, lapsevanemad jne)."
  }
  [4709]=>
  object(stdClass)#4710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Aine eesmärgiks on luua võimalus: - maailma kutsehariduse kujunemisloo mõistmiseks; - kutsepedagoogika kontseptsiooni mõistmiseks; - kutsehariduse teadusliku diskusiooni põhiküsimuste mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Kutsehariduse kujunemislugu maailmas, kutsehariduse ja –koolituse kontseptsioon, peamised teadusliku diskusiooni küsimused kutsehariduse ja kutsepedagoogika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane - omab teadmisi kutsehariduse kujunemisloost; - mõistab kutsehariduse kontseptsiooni; - oskab kaasa rääkida kutsehariduse ja kutsepedagoogika valdkonna teadusdiskussioonile."
  }
  [4710]=>
  object(stdClass)#4711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Kursuse eesmärkideks on: 1) tutvuda erinevate kvalitatiivse uuringu tüüpidega ja nende rakendustega 2) mõista kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise erinevusi ja seost uurimisküsimustega 3) võimalusi kombineerida kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist oma uurimistöös"
    ["sisu"]=>
    string(427) "Kursusel tutvustatakse kvalitatatiivset lähenemist teadusuuringutes, nende aluspõhimõtteid, andmekogumise, - analüüsi ja –interpreteerimise viise ning uuringu usaldusväärsuse kriteeriumeid. Kursuse tulemusel saavad üliõpilased esialgse kogemuse kvalitatiivsete andemete kogumise ja analüüsi osas. Kursusel tutvustatakse ka erinevaid võimalusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kombineerimiseks uuringus."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse tulemusel 1) tunnevad üliõpilased kvalitatiivse uurimistöö epistemoloogilisi ja metodoloogilisi aluseid, ülesehituse loogikat, tulemuste usaldusväärsuse kriteeriumeid, 2) nende erinevusi, võrreldes kvantitatiivse lähenemisega ning 3) omandavad kogemusi kvalitataiivsete andmekogumis- ja analüüsimeetodite kasutamisel."
  }
  [4711]=>
  object(stdClass)#4712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7030"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö hindamine toimub avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Magistritöö kirjutamise eesmärgid on: Erialase kirjanduse ja andmebaaside kasutamise oskuse kujunemine; Iseseisva uurimistöö kogemuse omandmine; Teadusliku teksti loomise oskuse kujunemine teoreetilistes õpingutes omandatud mõistestiku abil; Võime näha ja analüüsida kutsehariduse probleeme ning pakkuda neile teaduslikult põhjendatud lahendusi; Rikastada pedagoogilist tegelikkust uute ideede ja lahendustega."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Magistritöö on õppija enese valikul koostatud iseseisev uurimistöö, milles käsitletakse kasvatusteoreetilist või kasvatustegelikkuses ilmenud probleemi, uuritakse selle ilminguid, põhjusi, taustategureid, võimalike lahendusi. Magistritöö võib olla nii teoreetiline uurimus kui praktilis-rakenduslikke väljundeid taotlev töö."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Magistritöö kaitsnud üliõpilane: Omandab teoreetilised teadmised uurimistööks valitud teemal; Omandab uurimistegevusega seotud metodoloogilised teadmised ja oskused; Oskab kasutada andmebaase ja töötada erialakirjandusega nii emakeeles kui ühes võõrkeeles; Suudab kasvatustegelikkuse ilminguid usaldusväärsete meetodistega analüüsida ja luua kontseptualiseeritud teadmust selle kohta."
  }
  [4712]=>
  object(stdClass)#4713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7031"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Luua võimalused kutseõppeprotsessi tõhusust määravate tegurite analüüsimiseks ja nende kujundamiseks, kutseõppeprotsessi lähtealuste mõistmiseks ja nendega arvestamiseks, õppeprotsessi kvaliteeti tagavate tegurite analüüsimiseks ja mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kutseõppe tõhusust määravad tegurid, nende toime ning kutseõppeprotsessis mõjutamise võimalused. Kutseõppeprotsessi juhtimise võimalused ja põhimõtted. Pedagoogilise tegevuse juhtimine. Kutsehariduse õppeprotsessi komponendid, iseärasused ja nendega arvestamine, erinevad kutseõppe vormid, nende rakendamine ja juhtimine. Kutseõppeprotsessi edukaks toimimiseks vajalikud tingimused, soodsa keskkonna loomine kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks. Iseseisva töö sisu: analüüs, seminari ettekanne, essee."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Üliõpilane: - mõistab kutseõpetuse tõhusust määravaid tegureid ja oskab neid mõjutada; - mõistab pedagoogilise tegevuse juhtimise tähtsust; - mõistab kutsehariduse õppeprotsessi iseärasusi ja oskab nendega arvestada; - oskab luua soodsat keskkonda kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks."
  }
  [4713]=>
  object(stdClass)#4714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Arusaama loomine: - kutsehariduse rollist Eesti ja teiste Euroopa riikide sotsiaalmajandusliku arengu kontekstis; -kutsehariduse, majanduse ja tööturu struktuuridest ja seostest; -oskuste ja pädevuste pakkumise ja nõudmise problemaatikast"
    ["sisu"]=>
    string(794) "Peamised käsitletavad teemad: 1.Teoreetilised lähenemised tööturu ja kutsehariduse seostele Pidevad muutused tööelus kui väljakutsed kutseharidusele. Tööturu makrostruktuurid. 2.Kutsehariduse areng, ühiskondlikud funktsioonid ja kvaliteet Tööturu ja tööhõive seosed kutseharidusega erinevates riikides. Kutsehariduse ja tööhõive süsteemide koordineerimine (turu, riiklike regulatsioonide, kutseühenduste roll). Õppijate liikumine/mobiilsus kutsehariduses ning kutsehariduse ja tööturu vahel. 3.Oskused ja pädevused. Pädevuste nõudmine ja pakkumine ning tööjõu mobiilsus ja paindlikkus tööturul. Professionalism. 4.Kutsehariduse väljakutsed ja reformid. Kursuse vältel toimub kaks seminari, üliõpilased valmistavad ette kirjaliku seminaritöö ning eksamitöö"
    ["vljund"]=>
    string(294) "Üliõpilane mõistab: -tööturu ja kutsehariduse vaheliste seoste makro- ja mikrotasandi probleeme ja neid mõjutavaid tegureid -kutsehariduse rolli kutseõppurite haridusliku, sotsiaalse ja tööalase mobiilsuse mõjutajana -oskuste ja pädevuste nõudmist ja pakkumist mõjutavaid tegureid."
  }
  [4714]=>
  object(stdClass)#4715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7035"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Luua võimalus: - teadmiste omandamiseks ja süvendamiseks õppekava koostamise ja arendamise teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendustest; - ülevaate saamiseks õppekava koostamist reguleerivast seadusandlusest ja õppekava koostamist toetavatest metoodilistest materjalidest; - kutseõppeasutuse õppekavaprotsessi juhtimise oskuste omandamiseks - toetada analüüsi- ja meeskonnatööoskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1114) "Kutsehariduse õppekava mõiste ja olemus. Kutsehariduse õppekavade kontseptuaalsed alused. Kutsehariduse õppekavade reform Eestis perioodil 1991-2012. Kutsehariduse õppekavade seos hariduspoliitikaga. Kutsehariduse õppekavade seos töömaailmaga. Kutsehariduse õppekavad ja kutsesüsteem. Kutsehariduse õppekavade arendamine ja aktuaalsed probleemid. Õppekavaprotsess kutsehariduses. Moodulõppekava, väljundipõhine õppekava. Kutsehariduse õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus. Hindamine kutsehariduse õppekavas. Riikliku ja kooli õppekava koostamise ja arendamise alused ning põhimõtted. Riikliku ja kooli õppekava vahekord, õppekavade evalveerimine. Riikliku ja kutseõppeasutuse õppekava struktuur. Erinevate kutseõppeliikide õppekavad: kutsealane eelkoolitus; kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis; põhihariduse nõudeta kutseõpe; kutseõpe põhihariduse baasil; kutsekeskharidusõpe; kutseõpe keskhariduse baasil. Moodulikava ja õpetaja töökava. Võtmepädevuste lõimimine õppekavas. Õppekavaprotsessi juhtimine kutseõppeasutuses. Kutseõpetaja kui õppekava arendaja."
    ["vljund"]=>
    string(799) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - arutleb kutsehariduse õppekavade arendamise suundade ja aktuaalsete probleemide üle; - mõistab kutseõppeasutuse õppekava koostamise kontseptuaalseid aluseid; - orienteerub kutsehariduse õppekavade koostamist reguleerivates seadusandlikes aktides ja metoodilistes juhendmaterjalides; - mõistab kutsehariduse õppekava seoseid töömaailmaga ning kutsesüsteemiga; - mõistab riikliku ja kutseõppeasutuse õppekava seoseid; - analüüsib õppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutuses; - analüüsib kutseõppeasutuse õppekavastrateegiat; - analüüsib kutsekooli õppekava, hindab ja parendab moodulikava ja õpetaja töökava; - mõistab õppekava evalveerimise aluseid; - mõistab kutseõpetaja rolli riigi ja kutseõppeasutuse õppekavade protsessis."
  }
  [4715]=>
  object(stdClass)#4716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7036"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "Exam"
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Kursuse üldiseks eesmärgiks on uurimisprotsessi ja –meetodite selgitamine ning iseseisva kasvatusteadusliku uurimustöö koostamiseks vajalike pädevuste kujunemine. Seega on kursuse spetsiifilisteks eemärkideks: - toetada arusaama tekkimist uurimistöö loogikast ja struktuurist; - andmekogumismeetodite kasutamise oskuse kujunemine; - magistritööks vajalike pädevuste kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kursusel omandatakse esmased pädevused iseseisva uurimistöö, sh magistritöö tegemiseks. Kursuse vältel tutvustatakse haridusuuringute teadusteoreetilisi aluseid, uurimistöö olemust, loogikat, sisu, uuringu ülesehitust ja uurimisprotsessi. Kursusel antakse ülevaade ja tutvustatakse erinevaid uuringute tüüpe, sh kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse spetsiifikat ja nendevahelisi erinevusi. Kursuse vältel peavad üliõpilased sooritama kokku kolm iseseisvat tööd, sh analüütiline ülevaade ühe, üliõpilase poolt valitud uuringutüübi kohta; teadusartikli või uurimisaruande analüüs ja eksamitöö, milleks on läbimõeldud individuaalse uurimisplaani koostamine, esitlemine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Üliõpilane: - tunneb uurimistöö ülesehituse loogikat, metodoloogilisi aluseid ning andmekogumis- ja analüüsimeetodeid - oskab koostada uurimisplaani;"
  }
  [4716]=>
  object(stdClass)#4717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7037"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Magistritöö hindamine toimub avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Magistritöö kirjutamise eesmärgid on: Erialase kirjanduse ja andmebaaside kasutamise oskuse kujunemine; Iseseisva uurimistöö kogemuse omandmine; Teadusliku teksti loomise oskuse kujunemine teoreetilistes õpingutes omandatud mõistestiku abil; Võime näha ja analüüsida kutsehariduse probleeme ning pakkuda neile teaduslikult põhjendatud lahendusi; Rikastada pedagoogilist tegelikkust uute ideede ja lahendustega."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Magistritöö on õppija enese valikul koostatud iseseisev uurimistöö, milles käsitletakse kasvatusteoreetilist või kasvatustegelikkuses ilmenud probleemi, uuritakse selle ilminguid, põhjusi, taustategureid, võimalike lahendusi. Magistritöö võib olla nii teoreetiline uurimus kui praktilis-rakenduslikke väljundeid taotlev töö."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Magistritöö kaitsnud üliõpilane: Omandab teoreetilised teadmised uurimistööks valitud teemal; Omandab uurimistegevusega seotud metodoloogilised teadmised ja oskused; Oskab kasutada andmebaase ja töötada erialakirjandusega nii emakeeles kui ühes võõrkeeles; Suudab kasvatustegelikkuse ilminguid usaldusväärsete meetodistega analüüsida ja luua kontseptualiseeritud teadmust selle kohta."
  }
  [4717]=>
  object(stdClass)#4718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7041"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Kombineeritud eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(452) "Kujundada: - süsteemne arusaam kutseõppe didaktikaalastest põhimõistetest, teooriatest ja uuenduslikest lähenemistest õppeprotsessis; - oskust seostada didaktika-alaseid teadmisi erialaste teadmiste ja oskustega; - valmisolekut otstarbekalt planeerida, läbi viia ja hinnata õppetööd. Luua eeldused õppijakesksete lähenemiste rakendamiseks õppeprotsessi planeerimisel, juhtimisel ja analüüsimisel; Toetada õppija eneseanalüüsi arengut."
    ["sisu"]=>
    string(1158) "Mõisteid didaktikas; didaktika süsteem; kutseõppedidaktika jagunemine ja printsiibid; õpetamise sisu määramise põhimõtted; töötaja töötegevuse analüüsi metoodika; kutseõpetuse olemus ja resultaadid; väljundipõhine õpe; üldmõisteid tegevusest ja toimingutes, toimingu elemendid ja orienteerumisaluse tüübid; lõimingu olemus; didaktilise seose mõiste ja olemus; didaktiliste seoste liigitamine; teooria- ja praktikaõppe seos. Õppetegevuse organiseerimise vormid; teooriaõppe eesmärk, ülesanded ja sisu; teooriaõppetund, selle eesmärgistamine ja kavandamine; tunni struktuur; erinevad taksonoomiad eesmärgi sõnastamiseks; õpetaja töökava; erinevad õppemeetodid; näitlikustamise olulisus; hindamine, tagasiside; õppimist soodustava keskkonna loomine. Praktikaõppe mõiste ja ülesanded; praktikaõppe süsteemid; praktikaõppe perioodid; praktikaõppe organiseerimise vormid ja viisid; praktikaõppe planeerimine (sh praktikaõppetunni struktuur) ja arvestamine; praktikaõppe meetodid; teooria- ja praktikaõppe seos. Kursus toimub loengute ja seminaride vormis ning õppetöö toetamiseks kasutatakse e-keskkonda Moodle."
    ["vljund"]=>
    string(551) "- mõistab kutseõppedidaktika teoreetilisi aluseid, mõisteid, põhikontseptsioone ja innovaatilisi rakendusi ning seostab neid oma erialaga; - reflekteerib oma õppeprotsessi seostades õpitut oma eelnevate teadmiste ja oskustega; - planeerib õppetööd didaktikaliselt otstarbekalt kasutades õppijakeskseid õppemeetodeid nii teooria- kui ka praktikaõppes. - sõnastada teooria- ja praktikatunni eesmärke - teab hindamise (sh tagasiside) olulisusest ja erinevaid hindamismeetodeid ning valib sobiliku hindamismeetodi lähtuvalt õpiväljundist."
  }
  [4718]=>
  object(stdClass)#4719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7043"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Arvestus: erialapraktika arengumapi kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(458) "Luua võimalus: - Valmisoleku kujunemiseks iseseisvaks erialaseks enesetäiendamiseks, omandades uusi teadmisi ja oskusi õpetataval kutsealal täienduskoolitustel, ettevõtetes, erialastel messidel või konverentsidel - elukestva õppe ja iseseisva enesetäiendamise vajalikkuse mõistmiseks oma erialaõppe arendamsieks Toetada: - õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks elukestva õppimise kontekstis - ametialase professionaalsuse pidevat arendamist"
    ["sisu"]=>
    string(518) "Erialapraktika sisuks on osalemine 172 tundi erialast arengut toetavatel täienduskoolitustel, messidel, näitustel, seminaridel, konverentsidel, kutsemeistrivõistlustel ja/või ettevõtetes stažeerimisel. Osalemine eelpool nimetatud tegevustes peab toimuma magistriõppe ajal. Stažeerimine ettevõtetes toimub neil tasemetel, kus töötamine eeldab vähemalt sama kvalifikatsiooni taset kui kutsekoolis õpetatava eriala lõpetajalt nõutakse. Erialapraktika perioodiks saab üliõpilane valida 1 või 2 semestrit."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Üliõpilane: - mõistab erialase enesetäiendamise eesmärke ja elukestva õppe põhimõtteid ning olulisust - oskab analüüsida eriala arengut ning on kursis erialaste uuendustega õpetataval kutsealal - omab oma erialal uuemaid erialaseid teadmisi ja oskuseid ning on teadlik erinevatest erialastest enesetäiendamisvõimalustest - mõistab oma erialaõppe arendamise tähtsust"
  }
  [4719]=>
  object(stdClass)#4720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7045"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Luua võimalused kutseõppeprotsessi tõhusust määravate tegurite analüüsimiseks ja nende kujundamiseks, kutseõppeprotsessi lähtealuste mõistmiseks ja nendega arvestamiseks, õppeprotsessi kvaliteeti tagavate tegurite analüüsimiseks ja mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kutseõppe tõhusust määravad tegurid, nende toime ning kutseõppeprotsessis mõjutamise võimalused. Kutseõppeprotsessi juhtimise võimalused ja põhimõtted. Pedagoogilise tegevuse juhtimine. Kutsehariduse õppeprotsessi komponendid, iseärasused ja nendega arvestamine, erinevad kutseõppe vormid, nende rakendamine ja juhtimine. Kutseõppeprotsessi edukaks toimimiseks vajalikud tingimused, soodsa keskkonna loomine kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks. Iseseisva töö sisu: analüüs, seminari ettekanne, essee."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Üliõpilane: - mõistab kutseõpetuse tõhusust määravaid tegureid ja oskab neid mõjutada; - mõistab pedagoogilise tegevuse juhtimise tähtsust; - mõistab kutsehariduse õppeprotsessi iseärasusi ja oskab nendega arvestada; - oskab luua soodsat keskkonda kutseõppeprotsessi kvaliteedi tagamiseks."
  }
  [4720]=>
  object(stdClass)#4721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7046"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Koostatud õppeülesannete ja suulise analüütilise ettekande hindamine.Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete nõuetekohast sooritamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua võimalused üliõpilaste õppeprotsessi planeerimise ja läbiviimise oskuste kujunemiseks ning õpitu rakendamiseks praktikas; toetada valmisoleku kujunemist esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(699) "Didaktika praktikum I raames praktiseeritakse Kutseõppedidaktika ainekursusel omandatud didaktika-alaseid teadmisi ja oskusi reaalses koolikeskkonnas. Praktikumi eesmärki, korraldust ja ülesandeid tutvustatakse sissejuhatavas seminaris ja sellele järgneb üliõpilase iseseisev töö. Üliõpilane valmistab kutseõppedidaktika ainekursusele toetudes ette 5 erialast ülesannet, millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga). Didaktika praktikumi lõppseminaris analüüsitakse ja reflekteeritakse õppeülesannete koostamist ja rakendumise tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane võimeline: - koostama didaktiliselt otstarbekaid individuaalsele ja koostöös õppimisele suunatud õppeülesandeid - rakendama eesmärgipäraselt õppeülesandeid koolikeskkonnas - analüüsima õppeülesannete koostamise ja rakendamise põhimõtteid lähtuvalt didaktika teoreetilistest alustest"
  }
  [4721]=>
  object(stdClass)#4722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7048"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete nõuetekohast sooritamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua eeldused kasvatusteaduslike ja kutsepedagoogiliste teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ja analüüsimise oskuse arendamist ning üliõpilase kohanemist kutseõpetaja rolliga."
    ["sisu"]=>
    string(1181) "Eelpraktika toimub sügissemestri jooksul. Eelpraktika sooritatakse kutseõppeasutuses (võimaluse korral sooritavad tegevõpetajad eelpraktika mõnes teises kutseõppeasutuses). Kooli suundumisele eelneb praktika korraldust ja ülesandeid tutvustav seminar ülikoolis. Üliõpilane vaatleb kutseõppeasutuse koolielu ja erinevaid õppetunde (10 õppetundi) vaatlusülesannetest lähtuvalt. Vaatlusülesanded on seotud: - koolikultuuri ja töökorraldusega ning selle aluseks oleva seadusandluse ja dokumentatsiooniga, - õpperühma kui sotsiaalse grupi juhtimisega (sh rühmajuhataja tööga), - kutseõpetaja rolli erinevate aspektidega, - tunni läbiviimise metoodikaga. Üliõpilane osaleb ühel praktikapäeval õpetaja varjuna oma eriala õpetaja kõigis õppe- ja kasvatustööga seotud tegevustes ja õpperühma varjuna ühe õpperühmaga vähemalt 6 õppetunnis. Kokkuvõtted koolis kogetust tehakse viimasel praktikapäeval koos praktikakooli praktikarühma juhiga kohapeal. Koolis kogetu põhjal koostab üliõpilane iseseisvalt Arengumapi. Praktikakogemuste analüüs ja reflektsioon toimub ülikoolis lõppseminaril.Iseseisvat tööd toetab e-kursus Moodle keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Üliõpilane: - analüüsib koolitegelikkust lähtuvalt kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavatest teoreetilistest teadmistest - analüüsib kooli õpikeskkonda ja õppetunni läbiviimist lähtuvalt vaatlusülesannetest - analüüsib õpilaste tegevust tunnis lähtuvalt vaatlusülesannetest - analüüsib õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ja mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid."
  }
  [4722]=>
  object(stdClass)#4723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Luua üliõpilasele võimalused: - kutsepedagoogiliste ja kutseõppedidaktika alaste oskuste kujundamiseks; - didaktikaalaste teadmiste seostamiseks kutsekooli tegelikkusega. - oskuse kujunemist suhelda kooliperega (tulevase) kutseõpetaja rollis; - kogemuste saamiseks ning arenemiseks kutseõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(1045) "Kutsepedagoogilise praktika I käigus tutvub üliõpilane eriala õppekavaga, praktikaõppe ja eriainete ainekavadega, õppekorralduse, õppedokumentatsiooni ning materiaalbaasiga. Üliõpilane abistab juhendavat kutseõpetajat praktikaõppuste läbiviimisel, õppuste ettevalmistamisel, alg- ja jooksevjuhendamisel, õppetööde hindamisel jne. Üliõpilane koostab 6 teooriaõppetunni ja 6 praktikaõppuse tarvis iseseisvalt õppematerjalid ning viib vastavad õppused ning tunnid läbi. Lisaks läbiviidavatele tundidele vaatleb üliõpilane ühte kaasüliõpilase tundi ning kaaspedagoogi tundi. Koolis kogetu põhjal täidab üliõpilane arengumapi ja analüüsib oma kogemusi lõpuseminaril. Kooli suundumisele eelneb praktika korraldust ja ülesandeid tutvustav seminar ülikoolis. Ülesannete täitmine koolis algab esimesel päeval sissejuhatava seminariga Kokkuvõtted koolis kogetust tehakse viimasel praktikapäeval koos kooli juhendajaga kohapeal. Kogemuse analüüs toimub õppejõu juhendamisel praktika lõppseminaril ülikoolis."
    ["vljund"]=>
    string(933) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - oskab koostöös juhendajaga arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega; - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; teab eriala õpisisu; - analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; - loob õpetades seoseid erinevate ainete ja moodulite vahel, mõistab erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; - järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [4723]=>
  object(stdClass)#4724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Kursuse üldiseks eesmärgiks on uurimisprotsessi ja –meetodite selgitamine ning iseseisva kasvatusteadusliku uurimustöö koostamiseks vajalike pädevuste kujunemine. Seega on kursuse spetsiifilisteks eemärkideks: - toetada arusaama tekkimist uurimistöö loogikast ja struktuurist; - andmekogumismeetodite kasutamise oskuse kujunemine; - magistritööks vajalike pädevuste kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Kursusel omandatakse esmased pädevused iseseisva uurimistöö, sh magistritöö tegemiseks. Kursuse vältel tutvustatakse haridusuuringute teadusteoreetilisi aluseid, uurimistöö olemust, loogikat, sisu, uuringu ülesehitust ja uurimisprotsessi. Kursusel antakse ülevaade ja tutvustatakse erinevaid uuringute tüüpe, sh kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse spetsiifikat ja nendevahelisi erinevusi. Kursuse vältel peavad üliõpilased sooritama kokku kolm iseseisvat tööd, sh analüütiline ülevaade ühe, üliõpilase poolt valitud uuringutüübi kohta; teadusartikli või uurimisaruande analüüs ja eksamitöö, milleks on läbimõeldud individuaalse uurimisplaani koostamine, esitlemine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane: - tunneb uurimistöö ülesehituse loogikat, metodoloogilisi aluseid ning andmekogumis- ja analüüsimeetodeid; - oskab koostada uurimisplaani."
  }
  [4724]=>
  object(stdClass)#4725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KAV7100"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Arvestatud/mittearvestatud baseerudes kursuse jooksul tehtud töödele. Arvestuse saamisel viiakse läbi enese-, paari- ja eksperthindamine võttes aluseks tudengi personaalseid eesmärke, mis on kooskõlastatud kursuse õppejõududega"
    ["eesmrk"]=>
    string(428) "Kursuse eesmärk on pakkuda tudengitele võimalusi omandada: -teoreetilisi teadmisi töö ja õppimise muutustest loovmajanduse kontekstis;-terminoloogiat ja kognitiivseid töövahendeid, et modelleerida ja analüüsida oma õpiprojekte; -pädevusi, et teostada digitaalse meediaga “võimaluste otsimist” -pädevusi kasutamaks süstemaatiliselt digitaalseid vahendeid personaalsete projektide läbiviimiseks ning õppimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(411) "Kursuse raames käsitletakse järgmisi teemasid: - Töö ja õppimise muutumine loovmajanduse kontekstis - Enesejuhitavus ja personaalse õppimise suurenev roll - Võimaluste otsimine ja selle digitaalne vahendamine - Orientatsiooniteadmiste roll professionaalsetes praktikates - Digitaalsete instrumentide kasutamine professionaalseks arenguks ja õppimiseks - Vaikiva dimensiooni tähtsus töös ja õppimises"
    ["vljund"]=>
    string(702) "Upon complition of the course participants will have knowledge, understanding and skills in the following areas... • demonstrate an understanding of key concepts and themes characterising the unfolding transformation of work and learning within the creative economy • reflect critically on the rising role of networked autodidaxy and personal learning within the creative economy • modelling, monitoring, and evaluating of personal learning projects • demonstrate an understanding of how “chance seeking” can be successfully mediated in increasingly networked work environments • select and combine digital, networked instruments for the mediation of professional development and learning"
  }
  [4725]=>
  object(stdClass)#4726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKH6000"
    ["hindamine"]=>
    string(174) "Bakalaureusetöö kaitsmine on avatud ja toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale. Lõputöö hinde kujunemist mõjutab lisaks sisule ka suulise kommunikatsiooni oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist humanitaarteaduste aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(426) "Üliõpilane: - on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab koguda ja töödelda andmeid ning töötada allikatega; - suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva uurimistöö; - oskab jälgida lõputöö vormilisi ja eetilisi nõudmisi; - suudab esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja saadud teadmisi; - oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [4726]=>
  object(stdClass)#4727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKH6001"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Eksami hindamine toimub vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureuseeksami eesmärk on hinnata bakalaureuse kursuste raames omandatud teadmiste taset. Bakalaureuseeksamile lubamise eelduseks on õppekava läbimine õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(194) "Üliõpilane: - on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab ennast kirjalikult väljendada; - oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; - oskab analüüsida algallikaid."
  }
  [4727]=>
  object(stdClass)#4728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKH6002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Giiditööks vajalike erialaste põhiteadmiste ja oskuste, ettevalmistumine praktika läbimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(776) "Giidi kutsekirjeldused ning atesteerimise põhinõuded. Giidide kutseorganisatsioonid ja -ühendused. Giidide sotsiaalsed ja intellektuaalsed eeldused ning isikuomadused. Turismiseadus, giidide ,reisisaatjate ja reisikorraldaja vastutus reisiteenuste osutamisel. Giidi eetika. Kaebuste ja ettepanekute käsitlemine. Ekskursioonide ettevalmistamine ja läbiviimise metoodika. Eri vanuse ja kultuuritaustaga gruppide juhtimise strateegia ja taktika. Erivajadustega klientide teendamine. Töö mikrofoniga. Hääl ja kõne. Erinevate suhtlemistehnikate (verbaalne, kehaline jt) valdamine ja kasutamine. Töötervishoid ja tööohutus. Tegutsemine eriolukordades. Ekskursioonide läbiviimine etteantud marsruutidel. Iseseisva tööna marsruudi ja objektide kirjelduste koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Kursuse läbinu: - teab giidi kutsekirjeldusi ja atesteerimise põhimõtteid; - teab giididele esitatavaid nõudeid teadmiste, sotsiaalse käitumise ja isikuteomaduste osas; - teab giidide eetikat ja vastutust reisiteenuste osutamisel; - oskab ekskursioone ette valmistada ja neid läbi viia eri vanuse ja kultuuritaustaga gruppidele; - oskab kasutada oma häält ja kehakeelt; - oskab tegutseda adekvaatselt eriolukordades; - oskab viia läbi ekskursioone etteantud teemadel ja kohtades."
  }
  [4728]=>
  object(stdClass)#4729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Eksami hindamine toimub vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureuseeksami eesmärk on hinnata bakalaureuse kursuste raames omandatud teadmiste taset. Bakalaureuseeksamile lubamise eelduseks on õppekava läbimine õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilane: - on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada; - oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; - oskab analüüsida algallikaid."
  }
  [4729]=>
  object(stdClass)#4730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(174) "Bakalaureusetöö kaitsmine on avatud ja toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale. Lõputöö hinde kujunemist mõjutab lisaks sisule ka suulise kommunikatsiooni oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist sotsiaalteaduste aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Sotsiaalteaduste õppekava bakalaureusetöö kirjutamine. Üliõpilasel on võimalik lõputöö kirjutada eesti, vene või inglise keeles, kuid selle kaitsmine toimub eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Üliõpilane: - Oskab materjale süstematiseerida ja jälgida lõputöö vormilisi ja eetilisi nõudmisi; - Oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda, püstitada ja lahendada probleemi; - Oskab analüüsida algallikaid; - Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd; - Oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [4730]=>
  object(stdClass)#4731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Toetada üliõpilasi loomaks kaasaegset arusaama teadusparadigmast ja teadusliku uurimistöö meetoditest, toetada uurimisprojekti koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane: - tunneb teadusliku uurimistöö põhialuseid, oskab eristada teadust pseudoteadusest. - suudab püstitada uurimisprobleemi ning kavandada uuringu läbiviimist. - omab piisavalt teadmisi ja oskusi iseseisva uurimistöö läbiviimiseks oma edasiste õpingute käigus."
  }
  [4731]=>
  object(stdClass)#4732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Luua põhilisi oskusi ja anna teadmisi humanitaarteaduste metodoloogiast ja uurimuste läbiviimise loogikast, mida üliõpilane saaks rakendada oma edasises praktilises töös ja tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(618) "Seminaride käigus toimub tudengite plaanitava uurimisprojekti arutlus ja analüüs selleks, et anda neile üldise ja ka põhilisema ettekujutuse uurimistöö ülesehitusest ja läbiviimisest humanitaarteaduste raames. Teemad, mida arutatakse läbi, võtavad endasse põhilisi uurimisprobleeme, millega tegelevad teadlased mainitud valdkonnas. Teemad võtavad endasse nii üldfilosoofilisi küsimusi (nt.: teaduse koht inimkonna elus, eetilised standardid ja reeglid, teooria ja praktika suhe), kuid ka praktilisi probleeme (valim, küsitluste läbiviimine ja meetodite valik konkreetse uurimusprobleemi lahendamisel)."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Üliõpilane: - omab esmast kogemust humanitaarteaduste metodoloogiast ja erialaste teadmiste praktikasse rakendamisest. - saab ettekujutuse eksperimentaalteadusest, mida saab rakendada lõputöö kirjutamisel."
  }
  [4732]=>
  object(stdClass)#4733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua põhilisi oskusi ja anna teadmisi sotsiaalteaduste metodoloogiast ja uurimuste läbiviimise loogikast, mida üliõpilane saaks rakendada oma edasises praktilises töös ja tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Seminaride käigus toimub tudengite plaanitava uurimisprojekti arutlus ja analüüs selleks, et anda neile üldise ja ka põhilisema ettekujutuse uurimistöö ülesehitusest ja läbiviimisest sotsiaalteaduste raames. Teemad, mida arutatakse läbi, võtavad endasse põhilisi uurimisprobleeme, millega tegelevad teadlased mainitud valdkonnas. Teemad võtavad endasse nii üldfilosoofilisi küsimusi (nt.: teaduse koht inimkonna elus, eetilised standardid ja reeglid, teooria ja praktika suhe), kuid ka praktilisi probleeme (valim, küsitluste läbiviimine ja meetodite valik konkreetse uurimusprobleemi lahendamisel)."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Üliõpilane: - omab esmast kogemust sotsiaalteaduste metodoloogiast ja erialaste teadmiste praktikasse rakendamisest. - saab ettekujutuse eksperimentaalteadusest, mida saab rakendada lõputöö kirjutamisel."
  }
  [4733]=>
  object(stdClass)#4734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Valmistada üliõpilased ette BA töö kirjutamiseks ja kaitsmiseks ning BA eksami sooritamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Õppeaine raames toimub üliõpilase ning teadusliku juhendaja omavaheline suhtlemine, mille tulemusena BA töö esitatakse kaitsmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4734]=>
  object(stdClass)#4735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6007"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Toetada üliõpilasi loomaks kaasaegset arusaama teadusparadigmast ja teadusliku uurimistöö meetoditest, toetada uurimisprojekti koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane: - tunneb teadusliku uurimistöö põhialuseid, oskab eristada teadust pseudoteadusest. - suudab püstitada uurimisprobleemi ning kavandada uuringu läbiviimist. - omab piisavalt teadmisi ja oskusi iseseisva uurimistöö läbiviimiseks oma edasiste õpingute käigus."
  }
  [4735]=>
  object(stdClass)#4736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua põhilisi oskusi ja anna teadmisi humanitaar- ja sotsiaalteaduste metodoloogiast ja uurimuste läbiviimise loogikast, mida üliõpilane saaks rakendada oma edasises praktilises töös ja tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(631) "Seminaride käigus toimub tudengite plaanitava uurimisprojekti arutlus ja analüüs selleks, et anda neile üldise ja ka põhilisema ettekujutuse uurimistöö ülesehitusest ja läbiviimisest humanitaar- ja sotsiaalteaduste raames. Teemad, mida arutatakse läbi, võtavad endasse põhilisi uurimisprobleeme, millega tegelevad teadlased mainitud valdkonnas. Teemad võtavad endasse nii üldfilosoofilisi küsimusi (nt.: teaduse koht inimkonna elus, eetilised standardid ja reeglid, teooria ja praktika suhe), kuid ka praktilisi probleeme (valim, küsitluste läbiviimine ja meetodite valik konkreetse uurimusprobleemi lahendamisel)."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Üliõpilane: - omab esmast kogemust humanitaar- ja sotsiaalteaduste metodoloogiast ja erialaste teadmiste praktikasse rakendamisest. - saab ettekujutuse eksperimentaalteadusest, mida saab rakendada lõputöö kirjutamisel."
  }
  [4736]=>
  object(stdClass)#4737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Toetada üliõpilasi loomaks kaasaegset arusaama teadusparadigmast ja teadusliku uurimistöö meetoditest, toetada uurimisprojekti koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane: - tunneb teadusliku uurimistöö põhialuseid, oskab eristada teadust pseudoteadusest. - suudab püstitada uurimisprobleemi ning kavandada uuringu läbiviimist. - omab piisavalt teadmisi ja oskusi iseseisva uurimistöö läbiviimiseks oma edasiste õpingute käigus."
  }
  [4737]=>
  object(stdClass)#4738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Valmistada üliõpilased ette BA töö kirjutamiseks ja kaitsmiseks ning BA eksami sooritamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Õppeaine raames toimub üliõpilase ning teadusliku juhendaja omavaheline suhtlemine, mille tulemusena BA töö esitatakse kaitsmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4738]=>
  object(stdClass)#4739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6011"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Bakalaureusetöö kaitsmine on avalik ja toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist sotsiaalteaduste aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(414) "Üliõpilane: On omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; Oskab koguda ja töödelda andmeid ning töötada allikatega; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva uurimistöö; Oskab jälgida lõputöö vormilisi ja eetilisi nõudmisi; Suudab esitada uurimistöö käigus tehtud järeldusi ja saadud teadmisi; Oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [4739]=>
  object(stdClass)#4740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KKS6012"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Eksami hindamine toimub vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureuseeksami eesmärk on hinnata bakalaureuse kursuste raames omandatud teadmiste taset. Bakalaureuseeksamile lubamise eelduseks on õppekava läbimine õppekavas ettenähtud õppeainete osas."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(207) "Üliõpilane: - on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada; - oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; - oskab analüüsida algallikaid."
  }
  [4740]=>
  object(stdClass)#4741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6001"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Iseseisva tööna esitatud kirjalik töö. Avatud küsimustega eksam. Eksamile pääsemiseks on kohustuslik iseseisva töö positiivne sooritamine määratud tähtajaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Äratada laiemat huvi eesti ajakirjandusloo ja eesti kultuuriloo vastu ning ärgitada ja soodustada sellesisulist teaduslikku uurimistööd. Võimaldada uusi vaatenurki Eesti ühiskonna ja kultuuri protsesside analüüsimiseks ja tõlgendamiseks. Luua eeldusi süvenenumateks sissevaadeteks ajakirjanduse arenguteele erinevate väljaannete, praktikate, ajakirjanike ja toimetajate jne kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(741) "Eesti ajakirjanduse eripära, võimalused, tingimused ja arenguetapid XVII sajandist tänapäevani: hälliperiood, toimetajakeskne ajakirjandus, meelsusajakirjanduse tekkimine ja kujunemine parteiliseks ajakirjanduseks, ajakirjanduse kommertsialiseerumine ja professionaliseerumine. Nõukogude ajakirjandus ja Eesti Vabariigi meediasüsteemi kujunemine. Ajakirjade, ringhäälingu ja televisiooni areng. Eestikeelne ajakirjandus väljaspool Eestit. Erinevate perioodide iseloomulikumad väljaanded, eredamad esindajad, iseloomulikumad tunnused. Väljaande- ja meediakultuur ning avalikkus. Iseseisev töö: kirjalik töö, mis esitatakse kokkuvõtliku ülevaatena (5000 – 6000 tähemärki) perioodil 1900 – 1940 ilmunud erialaajakirjast."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Õppija käsitleb ja mõistab ajakirjanduslugu osana kultuuriloost. Õppija omab ülevaadet eesti ajakirjanduse ajaloo erinevatest arenguetappidest ning nende iseärasustest. Õppija arutleb erinevate väljaannete spetsiifika, eesmärkide ja tegijate üle. Õppija orienteerub võimalikus teemakohases originaalmaterjalis ning suudab leida võrdlusi ja paralleele kaasaegse ajakirjandusega."
  }
  [4741]=>
  object(stdClass)#4742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6002"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam (90% lõpphindest), iseseisvad tööd (10% lõpphindest)"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Kursus püüab näidata tudengitele, kuidas kommunikatsiooni vahendid kujunesid oma ajas, kuidas arenesid ja mõjutasid oma ajastute ühiskondi ning kuidas need on mõjutanud uusi meediatarbijate ja praktikute põlvkondi."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Meedia ja kommunikatsiooni tehnoloogia on alati olnud liikumises. Alates kirjutamise leiutamisest kuni printimise väljatöötamiseni, fotograafia ja elektroonilise meedia sünd ning telegraafi areng, interneti saabumine, ajakirjanike ja avalikkuse kohanemine muutuval maastikul. See kursus aitab õpilastel panna need muutused perspektiivi, sealhulgas pikaajaline mõju ühiskonnale. Kursuse õppekeel on inglise keel."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Üliõpilane: - teab erinevaid teooriaid tehnoloogia ja selle muutumise kohta; - mõistab ajalugu, ja teab, kuidas rakendada erinevaid kanaleid kommunikatsioonis."
  }
  [4742]=>
  object(stdClass)#4743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6003"
    ["hindamine"]=>
    string(1051) "Aine lõppeb eksamiga, mille hinne võib kujuneda kursuse jooksul sooritatud kodutööde põhjal, kui need osutuvad edukaks. Aines on neli kodutööd: neist kaks individuaalset ja kaks grupitööna tehtavat. Esimene kodutöö on individuaalne kolme põlvkonna teabevälja võrdlus. Teine kodutöö on individuaalne kodukoha ajakirjaniku intervjuu. Kolmas kodutöö on grupitööna mõne kriisi või konfliktolukorra ajakirjandusliku kajastuse analüüs. Neljas kodutöö on grupitööna ühe meediakanali analüüs. Kokku võib üliõpilane aine eest koguda 100 punkti, millest 60 protsenti moodustavad iseseisvad tööd ning 40 protsenti kirjalik kontrolltöö. Iseseisvate tööde osas saab meediakanali analüüsi eest 30 punkti ning iga ülejäänud töö eest 10 punkti. Need, kes ei kogu kursuse jooksul 60 punkti, peavad sooritama Daniel C. Hallini ja Paolo Mancini raamatueksami, mis eduka või väga eduka sooritamise korral võib tõsta hinnet hindeni C või B. A – 91-100 punkti, B – 81-90, C – 71-80, D – 61-70, E – 51-60, F 0-50"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Kursuse „Ajakirjandus ja ühiskond“ eesmärgiks on tutvustada ajakirjanduse rolli ja positsiooni tänapäeva ühiskonnas ning selle ajaloolisi arenguid, samuti meediasüsteeme ja nende seoseid kultuuri, poliitika ja majandusega."
    ["sisu"]=>
    string(1131) "Ajakirjanduse kujunemine iseseisva professionaalse elukutsena, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete praktikate areng ajakirjanduse ajaloos. Kommunikatsioon, kommunikatsioonimudelid ja –protsessid. Isiku teabevajadused ja nende seos keskkonnaga, teabevajaduste rahuldamine, teabeväli. Ajakirjanduse suhted poliitika, majanduse, kultuuri ja kodanikuühiskonnaga. Normatiivsed ajakirjandusteooriad. Semiootiline lähenemine ajakirjandusele ja selle sisule. Reaalsuse representeerimine ja konstrueerimine ajakirjanduses ja meedias. Meedia ja müüdid. Ajakirjanduse funktsioonid ja disfunktsioonid isiku, organisatsiooni ja ühiskonna jaoks. Ajakirjanduse eneseregulatsioon. Ajakirjandus ja suhtekorraldus. Meediasüsteemid maailmas ja Eestis. Meedia ja turg, avalik-õiguslik ajakirjandus, kommertsajakirjandus, parteiline ajakirjandus. Blogid. Ajakirjandus ja auditoorium. Iseseisva tööna tuleb üliõpilasel sooritada neli kodutööd, neist esimesed kaks individuaalse kodutööna ning teised kaks grupitööna, kus aga peab olema eraldatav iga üliõpilase isiklik panus. Iseseisvate tööde kirjeldust vt. iseseisva töö nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Aine edukalt läbinud üliõpilane tunneb üldist maailma ja Eesti ajakirjanduse kujunemislugu. Ta mõistab ajakirjanduse positsiooni ühiskonnas, ajakirjanduse rolli ning võimalike konflikte selle rolli täitmisel. Ta tunneb erinevaid meediasüsteeme ja oskab kirjeldada erinevate meediakanalite spetsiifikat."
  }
  [4743]=>
  object(stdClass)#4744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6004"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Kirjalik eksam 50%, essee 10%, osalemine seminarides 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Aine eesmärk on tunda peamiseid tänapäevaseid eetikateooriaid ja probleeme; mõista moraalseid dilemmasid ja osata neid analüüsida; õppida rakendama professionaalseid eetikakoodekseid, eriti ajakirjanduseetika koodeksit; kujundada eneseregulatsiooni oskus."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Kursuse teemad: eetiline relativism, absolutism ja objektivism, väärtused, egoism ja altruism, peamised eetikateooriad, ajakirjanduse eetika probleemid ja printsiibid, professionaalsed eetikakoodeksid ja praktilised eetilised konfliktid. Iseseisva töö sisuks on tutvumine õppematerjalidega ning seminarides käsitletud teemade mõistmine ja kasutada oskamine."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Üliõpilane oskab teha ratsionaalseid moraalseid otsuseid ja neid ka teistele selgitada eriti ajakirjanduses esinevate konfliktide korral, juhindudes professionaalsetest eetikakoodeksitest ja heast tavast."
  }
  [4744]=>
  object(stdClass)#4745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1882) "Hinne kujuneb kursuse jooksul tehtud praktiliste tööde põhjal järgmiselt: Esimene, teine ja kolmas kodutöö annavad maksimaalselt 20 punkti ning neljas kodutöö annab maksimaalselt 40 punkti. Seega on võimalik kokku koguda 100 punkti (koos neljanda kodutöö viie boonuspunktiga 105 punkti). A – 91-100 punkti, B – 81-90, C – 71-80, D – 61-70, E – 51-60, F 0-50 1.kriteerium – uudise teooria valdamine A Üliõpilane on lugenud kirjandust, valdab mõisteid, tunneb kontseptsioone ning teab viimase aja valdkonna arenguid. B Üliõpilane on lugenud kirjandust, valdab mõisteid, ent ei pruugi teada kõiki valdkonna arenguid ning ei lähene teooriale loovalt. C Üliõpilane on lugenud kirjandust ja valdab mõisteid, ent kontseptsioonide tundmises esineb lünki, ta ei pruugi osata neid seostada praktikaga. D Üliõpilane on lugenud kirjandust osaliselt, ent valdab mõisteid, kuid ta ei oska omandatud siduda praktikaga. Tema arusaam aine teooriast ei pruugi olla süsteemne. E Üliõpilane valdab mõningaid mõisteid, ent tema arusaam aine teooriast ei ole süsteemne, ta ei oska omandatud siduda praktikaga ja 2. kriteerium – praktiliste oskuste valdamine A Üliõpilane oskab leida ja sõnastada uudisväärtuslikke teemasid, ta oskab töötada kirjalike dokumentidega ning valdab põhilisi intervjueerimisreegleid. Ta suudab teha meeskonnatööd. B Põhimõtteliselt sama, mis eelmine punkt, ent milleski võib olla puudujääke. C Üliõpilane oskab leida ja sõnastada uudisväärtuslikke teemasid, ta saab enam-vähem hakkama meeskonnatööga ja valdab põhilisi intervjueerimisreegleid. D Üliõpilane oskab leida uudisväärtuslikke teemasid, ent jääb hätta sõnastamisega. Tema teoreetilistes teadmistes on mõningaid puudujääke. E Mõnikord uudisväärtuslikke teemade leidmine õnnestub, mõnikord mitte, meeskonnatöö ei tule eriti välja."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Aine eesmärk on on omandada kriitiline meediatekstide analüüsioskus, oskus näha tekstide struktuuri ning oskus tekste täiendada, kusjuures põhirõhk on uudislugudel. Seetõttu tutvustatakse üliõpilastele peamisi uudisajakirjanduse mõisteid ja tööpõhimõtteid nii teoorias kui praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Õppetöö toimub peamiselt seminaride vormis ning eeldab aktiivset osalemist. Iseseisvad tööd ja grupitööd: Esimeseks kodutööks valmistumine. Etteantud tekstide valimine ajalehe erinevatesse osadesse lähtuvalt ajalehe iseloomust ja sihtauditooriumist (grupitöö). Teiseks kodutööks valmistumine. Etteantud tekstide juhtlõikude ümbersõnastamine lähtuvalt uudise tuumast, võimalik täiendav reporteritöö (grupitöö). Kolmandaks kodutööks valmistumine. Ühe uudisväärtusliku teema leidmine ja sõnastamine (individuaalne töö). Neljandaks kodutööks valmistumine ühe uudisväärtusliku teema leidmine, soovitavalt andmebaaside ja dokumendiregistrite põhjal (see annab viis boonuspunkti) Tegemist on individuaalse tööga."
    ["vljund"]=>
    string(828) "Kursuse järel tunneb üliõpilane järgmisi mõisteid ja oskab neid praktikas meediatekstidega seostada: uudiskünnis, uudisväärtuse kriteeriumid, uudise objektiivsus, kirjutise tuum, kirjutise fookus, kirjutise juhtlõik. Üliõpilane tunneb ja oskab üksteisest eristada ajakirjanduslikke põhižanre: uudist, olemuslugu, reportaaži, arvamuslugu ja juhtkirja. Ta tunneb nende ülesehituse üldpõhimõtteid ning tunneb uudisloo struktuuri - tagurpidi püramiidi. Üliõpilane oskab näha uudislugude strukturaalseid probleeme ning oskab soovitada lahendusi nende parandamiseks. Samuti oskab üliõpilane töötada kirjalike allikatega. Üliõpilane valdab lihtsamaid reporteritöö võtteid, nagu teema leidmine, sündmuste kirjeldamine, töö allikatega. Üliõpilane valdab lihtsamat meediatekside diskursuse analüüsi."
  }
  [4745]=>
  object(stdClass)#4746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6008"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Kursus lõppeb eksamiga, mille koondhinne kujuneb kursuse jooksul seminaridel osalemise põhjal ja kodutööde põhjal. Kirjalikule eksamile pääsemise eelduseks on seminarides osalemine ja esitatud referaat, millest moodustub eksami koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Kursuse eesmärgiks on intervjueerimise põhialuste omandamine ning selleks vajalike psühholoogiliste mehhanismide tutvustamine: suhtlemine allikatega, meeskonnatöö, isiksuseomadustest lähtuv lähenemine, enesereflektsioon jne."
    ["sisu"]=>
    string(911) "Kursus koosneb teoorialoengutest ning praktikilistest seminaridest. Kursus käsitleb järgmisi teemasid: 1.Intervjueerimistehnikad a) viis intervjueerimistasandit b) töö alikatega c) ettevalmistus intervjuuks d) intervjuu anatoomia (küsimustiku ülesehitamine, tundlik info, käitumise jälgimine) e) teleintervjuude analüüs, nii välis- kui Eesti telekanalite näitel f) intervjuupraktika külalisega (nii pressikonverents kui eraldi miniintervjuu). g) iseseisev intervjuu. 2.Sotsiaalse pädevuse tunnused (võime ennast teostada, iseenese mõistmine, probleemide lahendamise oskused, funktsioneerimine vastutustundliku kodanikuna, arvestamine ühiskonna väärtustega jne) 3.Mina-käsitlused (sotsiaalsed kogemused, enesehinnang, ideaalmina, kultuurilised kontekstid) 4. Suhtlemine, vestlemine, inimeste tajumine ja hoiakud (sotsiaalne mõju, konformsus jne) 5. Sotsiaalne ja emotsionaalne intelligentsus"
    ["vljund"]=>
    string(278) "Üliõpilased saavad eeldused valmistumaks ja kogumaks taustainfot intervjuuks. Nad tunnevad peamisi intervjuustrateegiaid ning suudavad reaalses intervjuusituatsioonis hakkama saada. Nad oskavad suhelda erinevate isiksusetüüpidega ja nad tunnevad meeskonnatöö põhialuseid."
  }
  [4746]=>
  object(stdClass)#4747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6009"
    ["hindamine"]=>
    string(436) "Praktika arvestamiseks esitab üliõpilane õppejõule aruande (pikkusega kuni 2500 tähemärki) koos ilmunud töödega (või linkidega) nädal peale praktika lõppemist või hiljemalt praktikale järgneva sügissemestri teiseks nädalaks. Aruanne tuleb esitada praktika eest vastutavale õppejõule või tuua TLÜ Kommunikatsiooni Instituudi büroosse. Hindamisel võetakse arvesse praktika sooritamist konkreetse toimetuse kontekstis."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "- tutvuda ajakirjaniku praktilise tööga toimetustes, arvestades üliõpilaste huvi (võimalikku spetsialiseerumist) ning toimetuste võimalusi. - saada töökogemusi, täites ajakirjanikele antavaid tööülesandeid. - omandada praktikas erinevaid ajakirjanikule vajalikke pädevusi, täites vastavalt toimetuse võimalustele erinevaid rolle."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Õppetöö toimub üliõpilase, praktikakoha ja ülikooli koostöös. Üliõpilane peab kirjutama ise uudislugusid, vähemalt ühe reportaaži ja ühe olemusloo, toimetama teiste kirjutatud materjale ning tegema vastvalt toimetusepoolse praktikajuhendaja näpunäidetele muud toimetuse jaoks erialaselt vajalikku tööd."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Praktika läbinud üliõpilane: - Omab arusaama tööst toimetuses - Teab, kuidas toimub töö planeerimine ning lehe koostamine - Teab, kuidas toimuvad toimetuse koosolekud ja ülesannete jagamine - Oskab kasutada erinevaid ajakirjanduslikke žanre - Oskab teha lihtsamat toimetajatööd."
  }
  [4747]=>
  object(stdClass)#4748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6011"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Aine lõppeb eksamiga, mille hinne võib kujuneda kursuse jooksul sooritatud töö põhjal, kui see osutub edukaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Kursuse eesmärgiks on anda lühiülevaade retoorika ajaloost ning seostada seda tänapäevaste rahvusvaheliste ja kodumaiste näidetega. Kursuse teine eesmärk on õpetada avalike esinemiste kriitilist analüüsi. Kolmandaks annab kursus tudengitele teoreetilisi avaliku esinemise ja selle abivahendite kasutamise näpunäiteid, mida harjutatakse praktikas seminaride jooksul."
    ["sisu"]=>
    string(999) "Retoorika komponendid. Retoorika teke ja areng, seos ühiskondliku korraldusega. Kuidas saada jagu kõnelemishirmust ja rambipalavikust? Retoorika ja eetika. Retoorika Vanas Kreekas, olulisemad retoorikud ja nende teosed. Kõne ülesehitus (exordium, narratio, probatio, refutatio, peroratio). Kõne juhtmotiiv. Kõnede liigid. Kuidas saavutada auditooriumiga head kontakti? Kuidas kasutada kehakeelt? Atika ja aasia koolkond. Goebbels.Kuidas ära tunda demagoogiat ning kuidas sellele vastata? Kuidas valmistuda ettekandeks ja seda pidada? Hääletugevuse, dünaamika ja pauside kasutamine. Auditooriumiga suhtlemine. Stilistiliselt hiilgavad ajaloolised kõned (Lincoln, Kennedy, King, Obama, Valk, Meri) Kuidas koostada head kõneteksti? Retoorilised stiilivahendid. Avaliku esinemise abivahendite areng ja mõju avalikule esinemisele. Kuidas kasutada avaliku esinemise abivahendeid? (kõnekaardid, visuaalsed abimaterjalid, powerpoint). Kuna esineda paberilt, kuna peast? Kuidas esineda meedias?"
    ["vljund"]=>
    string(332) "Aine läbinud üliõpilane tunneb olulisemat retoorika ajaloost. Ta tunneb klassikalise kõne elemente ning oskab ise mõjustavat kõnet koostada. Üliõpilane suudab analüüsida kõnesituatsiooni ning tunneb võtteid, kuidas end sellega kohandada. Ta teab meediaesinemise iseärasusi ja olulisemaid avaliku esinemise abivahendeid."
  }
  [4748]=>
  object(stdClass)#4749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6012"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Kahe-etapiline praktiline töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Saada ülevaade trükiajakirjanduses ja uues meedias kasutatavatest visuaalse jutustamise võtetest, õppida nägema ajakirjanduslikku materjali kui visuaalse ja tekstilise osa sulamit. Saada ülevaade fotoajakirjanduse olemusest ja peamistest žanritest. Teha praktiline töö."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Kursus sisaldab ülevaadet traditsioonilistest visuaalse jutustamise võtetest trükiajakirjanduses: foto, tüpograafia, montaazh, joonistus, kollaazh. Käsitleb tahvelarvutite spetsiifilisi võimalusi loo visuaalseks jutustamiseks multimeedia vahenditega. Üliõpilane tutvub multimeedia sisu tootmisega tahvelarvutitele. Ajakirjandusfotograafia žanrid, ajakirjandusfoto funktsioonid jne Pilt ja sõna. Ikoonilised fotod. Dokumentalistika ja kunst. Fotode kasutamine ajalehes ja online`is. Kuidas teha fotoreportaaži ja fotolugu? Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -mõistab visuaalse jutustamise olulisust tänapäeva ajakirjanduses -tunneb erinevaid multimeedia tööriistu, mida kasutatakse ajakirjandusliku loo visuaalseks jutustamiseks -oskab kasutada multimeedia vahendeid visuaalseks jutustamiseks"
  }
  [4749]=>
  object(stdClass)#4750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6013"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Eksam (kirjalik) ja arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(471) "Kujundada eeldused uue meedia võimaluste kasutamiseks ajakirjanduslikus töös; anda ülevaade uue meedia enamlevinud vormidest ja nende kasutamisest, õpetada mõistma uue meedia mõju traditsioonilisele meediale; aidata kaasa ajakirjanikule esitatavate professionaalsete nõudmiste omandamisele multiplatvormse meediaorganisatsiooni kanalites. Eesmärk on luua valmisolek uue meedia vahendite iseseisvaks kasutamiseks ajakirjanduslikus töös uue meedia sisu loomisel."
    ["sisu"]=>
    string(1361) "Sissejuhatus uude meediasse; uue ja vana meedia eritlus ja vahekorrad, uus meedia Eesti ajakirjanduses, tulevikuarengud. Uue meedia põhjustatud muudatused ajakirjanduses. Enamlevinud uue meedia liigid ja nende kasutamine praktilises ajakirjanduses. Ajakirjandusallikad uues meedias, info hankimine ja suhtlus sotsiaalmeedias. Multiplatvormne meediaorganisatsioon, tekkimise põhjused ja arenguteed. Ajakirjanduslik töö multitoimetuses ja töötajate rollijaotus. Erinevate väljundite (kanalite) sidumine multiplatvormses toimetuses ja ajakirjanikule vajalikud pädevused. Web TV multimeediatoimetuse osana. Multimeedia ja tahvelarvutid. Enamlevinud platvormid ja multimeedia tööriistad tahvelarvutitele, ajakirjanikule vajalikud pädevused tahvelarvuti väljaandele sisu loomisel. Tahvelarvuti väljaande case study. Iseseisva tööna tuleb üliõpilasel sooritada üks individuaalne kodutöö. Kodutöö ülesanne on kirjeldatud jaotuses “Täiendav informatsioon kursuse sisu kohta”. Igal kolmapäeval kl 13-14 on õppejõul tunniajaline vastuvõtt, kuhu pääsemiseks tuleb ennast ÕISi kaudu registreerida. Õppeprobleemide ilmnemisel tuleb koheselt ÕISi kaudu õppejõu poole pöörduda, tagantjärele kursuse programmis erandeid ei tehta. Üliõpilasel on kohustus jälgida ÕISi kaudu saadetavaid teateid ning hoida oma ÕISi email töökorras."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Kursuse järel tunneb üliõpilane multiplatvormse toimetuse ülesehitust ja seal ajakirjanikule esitatavaid nõudmisi, on kursis enamlevinud digitaalse meedia liikidega, oskab sotsiaalmeedias ajakirjanduslikul eesmärgil infot koguda; on suuteline infot serveerimima multiplatvormse meediaorganisatsiooni erinevates väljundites (kanalites), tunneb tahvelarvutites esitatava ajakirjanduslikku sisu loomise võtteid."
  }
  [4750]=>
  object(stdClass)#4751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6014"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Kursuse lõplik hinne kujuneb kirjaliku eksami ja kahe kodutöö koondhindena"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Saada ülevaade multiplatvormse meediaorganisatsiooni struktuurist ja eesmärkidest, õppida tundma ajakirjanike rollide muutumist toimetuses, saada ülevaade uutest oskustest multiplatvormses organisatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Kursus sisaldab süvendatud ülevaadet multiplatormse meediaorganisatsiooni tekkimise põhjustest, erinevatest mudelitest. Käsitleb ajakirjanike uusi ülesandeid ja uusi suhteid toimetuses, lisanduvaid digitaalseid pädevusi, mida ajakirjanikutöös kasutatakse. Üliõpilane omandab ülevaate praktilisest tööst multiplatvormses toimetuses ning sama teema arendamisest erinevates kanalites."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -tunneb multiplatvormse meediaorganisatsiooni tekkimise põhjuseid -tunneb toimetuse töötajate muutunud rolle ja ülesandeid -oskab ennast ette valmistada uute ajakirjanikule vajalike pädevuste omandamiseks -tunneb multitoimetuses töötamise eripärasid ja erinevatesse kanalitesse töötamise süsteemi"
  }
  [4751]=>
  object(stdClass)#4752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6015"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Kursuse lõplik hinne kujuneb kirjaliku eksami ja kahe kodutöö koondhindena"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Saada ülevaade uue interneti põhjustatud muudatustest traditsioonilistes ajakirjanduslikes väärtustes, õppida tundma uute uudisväärtuste positiivseid ja negatiivseid külgi, saada ülevaade uue meedia levinumatest formaatidest multiplatvormses toimetuses."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursus sisaldab süvendatud ülevaadet klassikaliste uudisväärtuste muutumisest ja nende mõjust ajakirjanduse usaldusväärsusele. Käsitleb interneti mõjul muutunud uudiseid nende autorsuse ja pideva arengu aspektist lähtudes. Üliõpilane tutvub uue meedia formaatidega praktilises ajakirjanduses."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -tunneb interneti mõjul muutunud uudisväärtusi -oskab analüüsida ja vältida muutuste negatiivseid tagajärgi -oskab valida erinevate kanalite (väljundite) jaoks sobivad väärtusi. -tunneb digiformaatide kasutamist multitoimetuses"
  }
  [4752]=>
  object(stdClass)#4753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Kursuse lõplik hinne kujuneb kirjaliku eksami ja kahe kodutöö koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Saada ülevaade uues meedias kasutatavatest tehnilistest vahenditest (tahvelarvutitest) ja nende tehnilistest võimalustest, õppida tundma sisu tootmist tahvelarvutitele."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Kursus sisaldab ülevaadet tahvelarvutite osast uues meedias ja multiplatvormsest toimetuses. Käsitleb multimeedia ajakirjanduslikke vahendeid erinevates ajakirjandusväljaannetes. Üliõpilane tutvub multimeedia sisu tootmisega tahvelarvutitele."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -mõistab tahvelarvuti reporteri/toimetaja ülesandeid -tunneb multimeedia tööriistu, mida kasutatakse ajakirjandusliku sisu tootmiseks -oskab valida sobivad multimeedia vahendeid erinevateks ajakirjanduslikeks ülesanneteks"
  }
  [4753]=>
  object(stdClass)#4754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6020"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam, mis kujuneb kahe lõputöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(430) "Aine „Telepublitsistika õpituba“ eesmärk on pakkuda üliõpilastele teoreetilist ja praktilist oskust töötada teleajakirjanduses ning koostada uudiseid ja arutlevaid saateid. Eesmärk on pakkuda oskuseid saate planeerimiseks ja koostamiseks ning selle läbiviimiseks. Samuti on aine eesmärk õpetada tööd allikatega, nii suuliste kui kirjalike allikatega ja täiustada üliõpilaste kriitilise andmeanalüüsi oskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Loengusari telepublitsistika alustest: saadete planeerimine, koostamine ja läbiviimine. Töö andmebaaside ja pressiteadete, asutuste kodulehekülgedega. Avalike uudisvoogude jälgimine. Praktiline töö kaameraga. Tutvumine stuudioga. Ühe uudisloo ja ühe arutleva telelõigu koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Aine läbinud üliõpilane on saanud ülevaate praktilise telepublitsistika alustest, tööst allikatega ja oskab oma töös arvestada televisiooni tehnilisi iseärasusi. Samuti oskab üliõpilane koostada uudislugusid ning lihtsamaid arutlevaid žanre."
  }
  [4754]=>
  object(stdClass)#4755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6021"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Aine lõppeb kontrolltöö ja praktilise eksamiga (raadiosaade)."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatus raadioajakirjandusse nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Tutvustatakse olulisemaid raadioajakirjanduse töövõtteid, samuti olulisemaid raadioajakirjanduse žanre ning on võimalus teha saatelõike."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Raadioajakirjanduse lühiajalugu maailmas ja Eestis. Olulisemad raadioajakirjanikud Eestis ning nende tähtsus. Raadios kasutatavad žanrid. Uudis, reportaaž, intervjuu, arutlevad žanrid. Tehnika ja selle kasutamine. Saate ettevalmistamine ning koostamine. Montaaž. Otse-eeter ja selle iseärasused."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Aine läbinud üliõpilane tunneb raadioajakirjanduse põhialuseid, raadios kasutatavaid olulisemaid žanre ning nende viljelemiseks vajalikke töövõtteid. Üliõpilane oskab kasutada tehnikat ning suudab koostada lühikese raadiouudise või reportaaži."
  }
  [4755]=>
  object(stdClass)#4756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Eksam, mis kujuneb kahe lõputöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Aine „Venekeelne tele- ja raadioajakirjandus Eestis“ eesmärk on tutvustada üliõpilastele Eesti venekeelset tele- ja raadioajakirjandust ning pakkuda üliõpilastele teoreetilist ja praktilist oskust Eesti venekeelsetes tele- ja raadiokanalites töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Ülevaade Eestis tegutsevatest venekeelsetest tele- ja raadiokanalitest ja ka venekeelsetest saadetest eestikeelsetes kanalites. Kanalite ja saadete struktuur, programm, tegijad, auditoorium. Saadete planeerimine ja läbiviimine Loengusari telepublitsistika alustest: saadete planeerimine, koostamine ja läbiviimine. Tutvumine stuudioga. Ühe uudisloo ja ühe arutleva koostamine raadios või televisioonis."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Aine läbinud üliõpilane on saanud ülevaate Eestis tegutsevatest venekeelsetest tele- ja raadiosaadetest ning –kanalitest. Ta teab nende auditooriumi iseärasusi ning on suuteline tegema lihtsamat ajakirjanduslikku kaastööd nendele kanalitele."
  }
  [4756]=>
  object(stdClass)#4757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6023"
    ["hindamine"]=>
    string(290) "Hinne kujuneb praktiliste tööde tulemusel ning sõltub sellest, kui palju tudeng kursuse jooksul areneb, kursusele kaasa annab ja tähtaegadest kinni peab. Kursuse järel esitavad tudengid ka pikema kirjaliku töö, mis põhineb praktilise kursuse jooksul omandatud kogemuste analüüsil."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Anda üliõpilastele ettekujutus tele- ja raadioajakirjaniku tööst väljaspool koduriiki, rahvusvaheliste sündmuste ja välisuudiste kajastamisest."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Kursus on intensiivne praktiline programm, kus tudengid peavad tegema pidevalt reaalseid saatelugusid, kajastades eri päevadel väga erinevaid valdkondi – kriisidest, poliitikast, majanduse- ja kultuurini (näidates neile inforuumiulatust, kus väliskorrespondent peab orienteeruma). Eesmärk on anda tudengitele ettekujutus infos orienteerumisest, info kogumisest, selle tõepärasuse kontrollimisest ning materjalide eetrivalmis seadmisest."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -orieneerub rahvusvahelises infoväljas -oskab langetada otsuseid, millised teemad ja miks võiksid ning peaksid kodupublikut huvitama -oskab infot koguda ja allikatega tööd teha -oskab info tõepärasust kontrollida -oskab käituda ja kiireid otsuseid langetada rahvusvahelistes kriisisituatsioonides -valdab saatelugude vormistamise erinevaid tehnikaid, erinevaid nõudmisi raadio- ja telelugudele"
  }
  [4757]=>
  object(stdClass)#4758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6024"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Kolm kodutööd (kaks avaldatud lugu ja üks essee “Minu üks päev toimetuses”). Kursuse lõplik hinne kujuneb kahe loo ja essee koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Anda üliõpilasele ettekujutus toimetuse tööst ning pakkuda talle praktilist uudiste ja reportaažide kirjutamise oskust. „Spetsialiseerumispraktika toimetuses“ aitab kaasa kirjutamisoskuste kujunemisele ning pakub meeskonnatöö kogemust. Samuti pakub aine üliõpilasele meelepärast spetsialiseerumisvõimalust: pressi, online’i, raadio või teleajakirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(533) "Praktika käigus üliõpilane omandab toimetuses praktilisi oskusi, kirjutades uudiseid ja reportaaže. Kursuse edukaks sooritamiseks on vaja avaldada vähemalt kaks uudist või reportaaži. Kursus koosneb kahes osast: suurema osa moodustab ülesannete täitmine toimetuses. Kursuse lõpuosas toimuvad seminarid, kus tudengid arutlevad oma praktika kogemuse üle erinevates toimetustes ja kirjutavad sellel teemal essee. Võimaluse korral esitletakse seminaridel nende poolt valmistatud televisiooni või raadio uudiseid/reportaaže."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Spetsialiseerumispraktika läbimise järel üliõpilane: -tunneb toimetuse töö printsiipe ja organisatsioonilist struktuuri; -tunneb ajakrjaniku igapäevase tegevuse rutiini ja eesmärke; -tunneb ja oskab rakendada ajakirjanduse eetilisi põhimõtteid; -oskab täita toimetaja poolt edastatud ülesandeid ehk kirjutada ja toimetada uudiseid ja reportaaže; -oskab etteantud aja jooksul kirjutada ja toimetada lugusid; -oskab otsida informatsiooniallikaid; -oskab intervjueerida; -oskab ise leida teemasid uudiste ja reportaažide jaoks."
  }
  [4758]=>
  object(stdClass)#4759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6025"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kursus lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Kursuse „Välisajakirjandus ja rahusvahelised ajakirjanduskultuurid“ eesmärgiks on, et üliõpilased saaksid rahvusvahelisete külalisõppejõudude vahendusel ülevaadet maailma meediasüsteemidest ja ajakirjanduskultuuridest: Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning/või Aasia ja Aafrika meediasüsteemidest."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Loengutes tutvustavad õppejõud maailma meediasüsteeme ja ajakirjanduskultuure, seminarides arutletakse üliõpilaste iseseisvate tööde üle või õppejõu püstitatud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Üliõpilased saavad eeldused valmistumaks ja kogumaks taustainfot intervjuuks. Nad tunnevad peamisi intervjuustrateegiaid ning suudavad reaalses intervjuusituatsioonis hakkama saada. Üliõpilased oskavad leida uudisväärtuslikke teemasid ning vormistada neid sellisteks uudisteks, mis sobiksid avaldamiseks mistahes Eesti päevalehes."
  }
  [4759]=>
  object(stdClass)#4760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6026"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Kirjalik essee ja avatud märkmetega eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Tunda Euroopa meediasüsteeme, nende ülesehitust ja iseärasusi, kujunemislugu, sealseid olulisemaid väljaandeid ning ajakirjanduskultuuri. Kursus keskendub Euroopa Liidu liikmesriikidele, Šveitsile, Islandile ja Norrale."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Ülevaade ajakirjanduskultuuride kujunemisest erinevates Euroopa Liidu maades. Ajakirjanduse professionaliseerumine. Korporatsioonide teke. Iseseisva tööna lugeda teadusprojektis Adequate Information Management (AIM) osalenud maade (9 ELi maad + Norra) raporteid, teiseks kirjutada referaat enda valitud maa meediasüsteemist ja selle ajaloost."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Üliõpilane tunneb ELi liikmesriikide, Šveitsi, Islandi ja Norra meediasüsteeme ja nende kujunemislugu. Ta teab meediasüsteemide erinevusi, olulisemaid erinevusi riikide meediat puudutavas seadusandluses ja ajakirjanduse heas tavas. Üliõpilane oskab paigutada konkreetseid meediasüsteeme laiemasse konteksti ning neid omavahel võrrelda."
  }
  [4760]=>
  object(stdClass)#4761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6027"
    ["hindamine"]=>
    string(306) "Hinne koosneb kahest osast: Eksam - 70% hindest Juhtumianalüüs/ tegevused loengus 30% hindest Üliõpilane võtab kokku (1-2 lk) ajakirjandusliku olukorra ning mida saab tänapäevase meedia kontekstis õppida (näidetega). Üliõpilane peab tegema kolm juhtumianalüüsi, mis tuleb esitada enne eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "Kursuse eesmärk on aidata tudengitel täiendada arusaama Ameerika massimeedia ja ajakirjanduse ajaloost, millel on suur mõju tänapäevasele meediamaastikule. Kursusel käsitletud materjal aitab tudengitel mõista oma eriala juuri lisaks kohalikule ka globaalsel tasandil. Meedia ajaloo tundmaõppimine arendab kriitilist mõtlemist ning mõistmist."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Kursus koosneb kahest osast: 1. 19. sajandi lõpp, fin de siècle, mil suured sotsiaalsed, majanduslikud, tehnoloogilised ja poliitilised muutused mõjutasid toonast massimeediat, mille järelkaja kestab tänase päevani. 2. Massimeedia loominguline töötaja suurte ajalooliste protsesside ja ühiskondlike muutuste ajal. Suurem osa kursusest toetub ajalookäsitlusel sekundaarsetele allikatele. Kursuse viimastel nädalatel tegelevad tudengid fin de siècle ajastu ja selle loominguliste aspektidega toetudes esmaallikatele. Kursuse õppekeel on inglise keel."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Kursuse läbinud tudeng: •Omab ülevaadet ajaloolisest raamistikust, mis on kujundanud kommunikatsiooni praktikaid ning massikommunikatsiooni maastikku. •Mõistab, millist mõju võivad need sündmused ja liikumised USAs omada igapäevasele meediatarbimisele ja erialasele tööle."
  }
  [4761]=>
  object(stdClass)#4762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6028"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Aine lõpeb arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Kursuse eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituuti külastavate välisõppejõudude praktilisi meistriklasse, seda nii pressi, online’i kui ringhäälingu alal (näit. war reporting, European reporting)."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Aines on järgmised komponendid: teoreetiline kirjandus, loengutsükkel, ülesannete iseseisev lahendamine; lisanduda võib praktiline produktsioon ja selle kaitsmine komisjoni ees. Loengute pidamiseks kasutatakse erinevaid kommunikatsioonivahendeid ja –kanaleid."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Aine läbinud üliõpilane on saanud läbilõike konkreetse maa/organisatsiooni teooriast ja praktikast, seda külalisõppejõu personaalsel vahendusel ja suunamisel."
  }
  [4762]=>
  object(stdClass)#4763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6029"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Aine lõppeb eksamiga, mis kujuneb kursuse jooksul tehtud kolme iseseisva töö põhjal järgmiselt: kontrolltöö kirjanduse põhjal 30%, miniuurimus 20% ning mingit ELiga seotud teemat lahkav uuriv olemuslugu 50%. Võimalik on olemuloo kirjutamisega seotud õppereis Brüsselisse."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Aine eesmärk on pakkuda oskuseid, mida on Euroopa Liidu temaatikat kajastaval reporteril. Samuti pakub aine ülevaadet Euroopa Liidu struktuurist, otsustusmehhanismidest ja aktuaalsetest teemadest."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Sissejuhatus Euroopa Liidu ajalukku. Euroopa Liidu institutsioonid, nende kodulehed ja andmebaasid. Ajakirjaniku töö Euroopa Liidu kajastamisel Brüsselis ja kodus. Mida pidada silmas Euroopa Liidust kirjutamisel? Euroopa Liidu avalik sfäär ja rahvuslik avalik sfäär, üle-Euroopaline avalik arvamus ja siseriiklik avalik arvamus. Euroopa Liidu laienemine ja välissuhted, põllumajandus- ja energiapoliitika: kuidas kirjutada keerulistel teemadel huvitavalt ja arusaadavalt, samas aga sisuliselt?"
    ["vljund"]=>
    string(522) "Kursuse järel teab üliõpilane, kust otsida infot erinevate Euroopa Liidu institutsioonide kohta. Ta teab nende kujunemislugu ja erinevusi, samuti teab, kuidas toimub otsustusprotsess Euroopa Liidus ning millisest institutsioonist millisel hetkel infot on võimalik hankida. Üliõpilane oskab Euroopa Liidu temaatikat kajastada ka kodust, ent oskab lugudele lisaväärtust lisada, osates leida vajalikke kontakte. Samuti oskab üliõpilane seostada üle-Euroopalisi teemasid koduse auditooriumi huvidega ning vastupidi."
  }
  [4763]=>
  object(stdClass)#4764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6030"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise eelduseks on ajakirjanduse õppekava läbimine õppekavas ettenähtud õppeainete ja praktika osas. Hinnang bakalaureusetööle kujuneb retsensendi ning erialakomisjoni hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisolek jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste, oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Bakalaureusetöö üldstruktuur ja selle konkreetne modifikatsioon vastavalt uuritavale probleemile, konkreetses töös püstitatavad hüpoteesid ja kasutatava metoodika teaduslik otstarbekus, vajalik viidatav kirjandus, töö ühiskondliku ja konkreetse vajalikkuse põhjendus, probleemi edasised võimaliku uurimise suunad."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kinnistunud teadmised ajakirjanduse alal ja sellega seotud valdkondades, suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd, sh probleemi püstitamise ja lahendamise oskust. Akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas. Valmisolek esineda avalikul kaitsmisel. Oskus orienteeruda erialases kirjanduses. Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4764]=>
  object(stdClass)#4765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6031"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Eksam, kombineeritud suulise ja kirjaliku osaga"
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisolek jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste, oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Eksami küsimused tulenevad peamistest erialaainetest, kattes olulised teadmiste ja oskuste valdkonnad. Eksam on kombineeritud vormis. Ajakirjanduse tuumainete kohta esitatud küsimustele vastab eksaminant nii kirjalikult kui suuliselt. Eksamiküsimused avalikustatakse hiljemalt kaks kuud enne eksami toimumist. Eksami võtab vastu komisjon."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Kinnistunud teadmised ajakirjanduse alal, oskus orienteeruda erialases kirjanduses, akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas. Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4765]=>
  object(stdClass)#4766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6033"
    ["hindamine"]=>
    string(436) "Praktika arvestamiseks esitab üliõpilane õppejõule aruande (pikkusega kuni 2500 tähemärki) koos ilmunud töödega (või linkidega) nädal peale praktika lõppemist või hiljemalt praktikale järgneva sügissemestri teiseks nädalaks. Aruanne tuleb esitada praktika eest vastutavale õppejõule või tuua TLÜ Kommunikatsiooni Instituudi büroosse. Hindamisel võetakse arvesse praktika sooritamist konkreetse toimetuse kontekstis."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "- tutvuda ajakirjaniku praktilise tööga toimetustes, arvestades üliõpilaste huvi (võimalikku spetsialiseerumist) ning toimetuste võimalusi. - saada töökogemusi, täites ajakirjanikele antavaid tööülesandeid. - omandada praktikas erinevaid ajakirjanikule vajalikke pädevusi, täites vastavalt toimetuse võimalustele erinevaid rolle."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Õppetöö toimub üliõpilase, praktikakoha ja ülikooli koostöös. Üliõpilane peab kirjutama ise uudislugusid, vähemalt ühe reportaaži ja ühe olemusloo, toimetama teiste kirjutatud materjale ning tegema vastvalt toimetusepoolse praktikajuhendaja näpunäidetele muud toimetuse jaoks erialaselt vajalikku tööd."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Praktika läbinud üliõpilane: - Omab arusaama tööst toimetuses - Teab, kuidas toimub töö planeerimine ning lehe koostamine - Teab, kuidas toimuvad toimetuse koosolekud ja ülesannete jagamine - Oskab kasutada erinevaid ajakirjanduslikke žanre - Oskab teha lihtsamat toimetajatööd."
  }
  [4766]=>
  object(stdClass)#4767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6034"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Praktilised tööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(486) "Aine eesmärgiks on anda üliõpilastele praktilisi oskuseid, mis on vajalikud avalikuks- ja meediaesinemiseks (raadios ja televisioonis). Samuti annab kursus lühiülevaade retoorika ajaloost ning seostab seda tänapäevaste rahvusvaheliste ja kodumaiste näidetega. Veel õpetab kursus avalike esinemiste kriitilist analüüsi ja annab krsus üliõpilastele teoreetilisi avaliku esinemise ja selle abivahendite kasutamise näpunäiteid, mida harjutatakse praktikas seminaride jooksul."
    ["sisu"]=>
    string(1013) "Kuidas koostada head kõneteksti? Retoorilised stiilivahendid. Avaliku esinemise abivahendite areng ja mõju avalikule esinemisele. Retoorika komponendid. Retoorika teke ja areng, seos ühiskondliku korraldusega. Kuidas saada jagu kõnelemishirmust ja rambipalavikust? Retoorika ja eetika. Retoorika Vanas Kreekas, olulisemad retoorikud ja nende teosed. Kõne ülesehitus (exordium, narratio, probatio, refutatio, peroratio). Kõne juhtmotiiv. Kõnede liigid. Kuidas saavutada auditooriumiga head kontakti? Kuidas kasutada kehakeelt? Atika ja aasia koolkond. Goebbels.Kuidas ära tunda demagoogiat ning kuidas sellele vastata? Kuidas valmistuda ettekandeks ja seda pidada? Hääletugevuse, dünaamika ja pauside kasutamine. Auditooriumiga suhtlemine. Stilistiliselt hiilgavad ajaloolised kõned (Lincoln, Kennedy, King, Obama, Meri). Kuidas kasutada avaliku esinemise abivahendeid? (kõnekaardid, visuaalsed abimaterjalid, powerpoint). Kuna esineda paberilt, kuna peast? Kuidas esineda erinevates meediakanalites?"
    ["vljund"]=>
    string(332) "Aine läbinud üliõpilane tunneb olulisemat retoorika ajaloost. Ta tunneb klassikalise kõne elemente ning oskab ise mõjustavat kõnet koostada. Üliõpilane suudab analüüsida kõnesituatsiooni ning tunneb võtteid, kuidas end sellega kohandada. Ta teab meediaesinemise iseärasusi ja olulisemaid avaliku esinemise abivahendeid."
  }
  [4767]=>
  object(stdClass)#4768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6035"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Praktiline töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Saada ülevaade trükiajakirjanduses ja uues meedias kasutatavatest visuaalse jutustamise võtetest, õppida nägema ajakirjanduslikku materjali kui visuaalse ja tekstilise osa sulamit. Saada ülevaade fotoajakirjanduse olemusest ja peamistest žanritest. Teha praktiline töö."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Kursus sisaldab ülevaadet traditsioonilistest visuaalse jutustamise võtetest trükiajakirjanduses: foto, tüpograafia, montaazh, joonistus, kollaazh. Käsitleb tahvelarvutite spetsiifilisi võimalusi loo visuaalseks jutustamiseks multimeedia vahenditega. Üliõpilane tutvub multimeedia sisu tootmisega tahvelarvutitele. Ajakirjandusfotograafia žanrid, ajakirjandusfoto funktsioonid jne Pilt ja sõna. Ikoonilised fotod. Dokumentalistika ja kunst. Fotode kasutamine ajalehes ja online`is. Kuidas teha fotoreportaaži ja fotolugu? Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -mõistab visuaalse jutustamise olulisust tänapäeva ajakirjanduses -tunneb erinevaid multimeedia tööriistu, mida kasutatakse ajakirjandusliku loo visuaalseks jutustamiseks -oskab kasutada multimeedia vahendeid visuaalseks jutustamiseks"
  }
  [4768]=>
  object(stdClass)#4769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4769]=>
  object(stdClass)#4770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6037"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Kursuseeesmärgiks on, et üliõpilased saaksid rahvusvahelisete külalisõppejõudude vahendusel ülevaadet maailma meediasüsteemidest ja ajakirjanduskultuuridest: Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning/või Aasia ja Aafrika meediasüsteemidest."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Loengutes tutvustavad õppejõud maailma meediasüsteeme ja ajakirjanduskultuure, seminarides arutletakse üliõpilaste iseseisvate tööde üle või õppejõu püstitatud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Üliõpilased saavad eeldused valmistumaks ja kogumaks taustainfot intervjuuks. Nad tunnevad peamisi intervjuustrateegiaid ning suudavad reaalses intervjuusituatsioonis hakkama saada. Üliõpilased oskavad leida uudisväärtuslikke teemasid ning vormistada neid sellisteks uudisteks, mis sobiksid avaldamiseks mistahes Eesti päevalehes."
  }
  [4770]=>
  object(stdClass)#4771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA6038"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam (90% lõpphindest), iseseisvad tööd (10% lõpphindest)"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Kursus püüab näidata tudengitele, kuidas kommunikatsiooni vahendid kujunesid oma ajas, kuidas arenesid ja mõjutasid oma ajastute ühiskondi ning kuidas need on mõjutanud uusi meediatarbijate ja praktikute põlvkondi."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Meedia ja kommunikatsiooni tehnoloogia on alati olnud liikumises. Alates kirjutamise leiutamisest kuni printimise väljatöötamiseni, fotograafia ja elektroonilise meedia sünd ning telegraafi areng, interneti saabumine, ajakirjanike ja avalikkuse kohanemine muutuval maastikul. See kursus aitab õpilastel panna need muutused perspektiivi, sealhulgas pikaajaline mõju ühiskonnale. Kursuse õppekeel on inglise keel."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Üliõpilane: - teab erinevaid teooriaid tehnoloogia ja selle muutumise kohta; - mõistab ajalugu, ja teab, kuidas rakendada erinevaid kanaleid kommunikatsioonis."
  }
  [4771]=>
  object(stdClass)#4772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7001"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Ettekanne grupitööna ja individuaalne referaat, kirjalik eksam. Eksamile pääsu eeldus on grupitöö ja individuaalse referaadi sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Mõista Goffmani klassikalise sotsioloogia mõju kommunikatsiooni valdkonnas ja osata seda kasutada erinevate kommunikatsioonipraktikate (interpersonaalne kommunikatsioon, gruppidevaheline kommunikatsioon, visuaalne kommunikatsioonis ka. reklaam) analüüsil ja mõtestamisel."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Kursusel käsitletakse Goffmani 3 teost: „The Presentation of Self in Everyday Life“ (1959), „Stigma“ (1963), „Gendered Advertisements“ (1978). Antakse ülevaade Goffmanist kui sümbolilise interaktsionismi esindajast ning tema mõjust erinevatele distsipliinidele, põhirõhuga kommunikatsioonivaldkonnal. Kursusel süvenetakse grupitööna (3-4 inimest) ühte Goffmani teksti."
    ["vljund"]=>
    string(595) "- Kursuse läbimisel tunneb üliõpilane Goffmani 3 nimetatud teose põhiseisukohti (dramaturgiline printsiip, interaktsiooni kord, eneseesitlus, eeslava, tagalava, stigma, rikutud identiteet jt.) orienteerub vastavates mõistetes ning oskab neid kasutades analüüsida interpersonaalse ja gruppidevahelise kommunikatsiooni juhtumeid ning reklaame. - Üliõpilane saab kursuse kaudu ühe kriitilise vaate ühiskonna toimimise mehhanismidele - Üliõpilane oskab, tuginedes Goffmanist lähtuvatele teoreetilistele seisukohtadele, kriitiliselt hinnata meedia osa ühiskonna toimimise mehhanismides"
  }
  [4772]=>
  object(stdClass)#4773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7002"
    ["hindamine"]=>
    string(219) "Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eksamile pääsemine eeldab loeng-seminarides läbi võetud autorite teoste tundmist ja grupitööna (3-4 inimest) ettekande ning selle põhjal individuaalse kirjaliku referaadi tegemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Õppida tundma kaasaja mõjukamate ühiskonnateooriate põhiseisukohti, mõista nende omavahelisi seoseid, tähendust ühiskondliku mõtte ajaloos ning ühiskondlikes praktikates, mõtestada lahti kultuuri kui sotsiaalse elu vaimse korrastatuse käsitlused."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Kursus on üles ehitatud XX sajandi sajandi suuremate teoreetiliste suundade tutvustusena, iseseisva tööna loetakse autorite tekste ja teemakäsitlusi võõr- ja eesti keeles. Kursus koosneb 1) õppejõudude poolt esitatavad ülevaateloengud; 2) loeng-seminarid, kus arutatakse üliõpilaste poolt koostatud ettekannete alusel konkreetsete autorite töid. Põhiettekandjad (3-4) valmistavad grupitööna ühe teema või autori teosest ette kirjaliku teksti (ppt), mis tuleb kõigile loeng-seminaris osalejatele päev varem meili teel saata, ning on valmis teksti alusel esinema. Ettekande põhjal esitab iga grupi liige moodle´is tähtajaks referaadi."
    ["vljund"]=>
    string(609) "- Kursuse läbinud üliõpilane orienteerub XX sajandi mõjukamate ühiskonnateooriate põhiseisukohtades, mõistab nende omavahelisi seoseid ning tähendust ühiskondliku mõtte ajaloos ning ühiskondlikes praktikates, oskab mõtestada lahti kultuuri kui sotsiaalse elu vaimse korrastatuse käsitlusi. - Üliõpilane omab ülevaadet ühiskonna toimimise mehhanismidest ning oskab, tuginedes erinevatele ühiskonnateoreetilistele seisukohtadele, kriitiliselt hinnata ka meedia osa ühiskonna toimimises - Üliõpilane kasutab asjakohaselt ühiskonda puudutavat terminoloogiat läbitud kursuseprogrammi raames."
  }
  [4773]=>
  object(stdClass)#4774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7004"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Hinde saamiseks on vaja teha referaat, ettekanne ja praktiline grupitöö (kvalitatiivse meetodi kasutamine)"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Saada ülevaade meedia uurimise metodoloogilistest alustest, nii kvantitatiivsetest kui kvalitatiivsetest ning ka konkreetsetest meedia uurimise tehnikatest ja nende kasutamises."
    ["sisu"]=>
    string(905) "Kursus annab ülevaate meedia uurimise metodoloogiatest ja meetoditest, tutvustab meedia uurimise institutsionaliseerumist 20. sajandil ennekõike angloameerika kontekstis, meedia uurimise poliitikaid ja meedia uurimise eetikat. Kursus vaatleb nii meediauurimise humanitaarteaduslikke juuri (klassikaline agenda, filosoofia), sotsioloogilisi juuri kui ka tehnoloogia arengu mõju meedia ja kommunikatsiooni probleemipüsitustele, käsitleb meediauurimise interdistsiplinaarsust. Tutvustatakse võrdlevalt nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid metodoloogiaid ja meetodeid (diskursuseanalüüs, narratiivianalüüs, visuaalne analüüs, etnograafia, osalusvaatlus, intervjueerimine) ja nende rakendamist meedia eri valdkondade (meediaorganisatsioon, meedia sisu, meedia auditoorium) uurimisprotsessis. Kursus koosneb loengutest ja üliõpilaste ettekannetest ja referaatidest etteantud materjali põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(475) "--Üliõpilane oskab püstitada teaduslikku uurimisprobleemi ja valida sobiva metodoloogia ja meetodid selle lahendamiseks --tunneb meedia uurimise erinevaid metodoloogiad ja meetodeid, saab aru nii kvantitatiivsest kui kvalitatiivsest uurimistraditsioonist, nende võimalustest ja piirangutest eri uurimisküsimustele vastamisel, -- oskab elementaarsel tasemel kasutada kursusel tutvustatud meetodeid ning on võimeline neid vastavalt vajadusele rakendama oma magistritöös"
  }
  [4774]=>
  object(stdClass)#4775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7005"
    ["hindamine"]=>
    string(401) "Hinne kujuneb grupitööna seminaris tehtava kirjaliku tekstianalüüsi (uudis, portree) ja kokkulepitud ajaks esitatud referaadi ja analüütilise essee ”Hea ajakirjandus” alusel. Ülesannete tähtajaks sooritamine on eelduseks kursuse hinde ja ainepunktide saamisele. Kursus on kokkuleppel õppejõuga läbitav asenduskirjanduse abil, eeldusel, et peetakse kinni tööde esitamise tähtaegadest."
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kursus annab teoreetilised teadmised meediakriitika põhialustest ja õpetab neid rakendama praktilises meediakriitilises analüüsis. Üliõpilane saab oskuse meediakriitiliselt analüüsida meedia praktikaid (töömeetodeid, mõjutatavust, retoorikat, teemade, fookuse valikuid) ja tekste."
    ["sisu"]=>
    string(578) "Kursus käsitleb kaasaegse meediakriitika problemaatikat, erinevaid kontseptsioone ja annab ülevaate meedia-analüüsi põhimõtetest. Kursuse käigus tutvutakse lähemalt ajakirjanduskriitika erinevate aspektidega ning kriitilise analüüsi võtetega. Tutvutakse ingliskeelse meediakriitikaga (võrguväljaannetega). Loetakse ja refereeritakse inglisekeelseid meediakriitika alaseid artikleid vastavalt õppejõu juhendamisele. Tehakse õppejõu ülesandel iseseisvaid praktilisi kirjalikke analüüse rühmatööna Kirjutatakse iseseisva tööna essee ”Hea ajakirjandus”."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Üliõpilane saab aru, missugused on meedia kriitilise analüüsi võimalused ja oskab kriitiliselt analüüsida meedia praktikaid (töömeetodeid, mõjutatavust, retoorikat, teemade, fookuse valikuid) ja tekste."
  }
  [4775]=>
  object(stdClass)#4776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7006"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Hinne (arvestus) kujuneb jooksvalt loeng-seminaride käigus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Saada ülevaade uuriva ajakirjanduse olemusest, selle võimalustest ja praktiseerimisest ennekõike USAs ja Eestis, uuriva ajakirjanduse seadusandlikest ja eetilistest raamidest"
    ["sisu"]=>
    string(618) "Kursuse raames tutvutakse uuriva ajakirjanduse mõtte, praktiliste, seadusandlike ja eetiliste raamidega ning piirangutega Euroopa, USA ja Eesti näidetel. Sissejuhatavas teoreetilises osas tutvutakse uuriva ajakirjanduse organisatsioonidega ja institutsioonidega (ennekõike võrguväljaanded) maailmas. Seejärel viiakse kursus läbi seminaridena, kus Eesti uuriva ajakirjanduse esindajad ajalehtedest (Eesti Ekspress, Äripäev) ja Eesti Televisioonist tutvustavad oma konkreetseid ilmunud töid uuriva ajakirjanduse alalt. Diskussiooni käigus tutvuvad üliõpilased konkreetse uuriva ajakirjandustöö praktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(600) "Üliõpilane omab ülevaadet ühiskonnas toimuvast ning oskab kriitiliselt hinnata meedia osa nendes. Üliõpilane teab, mis on uuriv ajakirjandus ja selle seadusandlikud ja eetilised raamid. Üliõpilane oskab püstitada uuriva ajakirjanduse loo selge probleemi ja teab, kuidas kasutada selliseks looks erinevaid allikaid. Üliõpilane tunneb olulisemaid arhiive ja andmebaase, mida ajakirjanik Eestis uurivaks töös peaks kasutama. Üliõpilane oskab kavandada uurivat ajakirjanduslugu projekti tasemel. Üliõpilane on valmis innovaatiliseks lähenemiseks ajakirjanduslike materjalide esitamisel."
  }
  [4776]=>
  object(stdClass)#4777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7007"
    ["hindamine"]=>
    string(200) "Hinne kujuneb seminaridel osalemise põhjal ning grupitööna valminud projekti põhjal. Kokku toimub kolmteist seminari, millest on arvestuse saamiseks nõutav vähemalt üheksal seminaril osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse eesmärk on anda ajakirjanikule toimetaja pädevus praktilises meedias töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(944) "Kursuse käigus viiakse erinevate meedia- ja ajakirjanduspraktikute osalusel läbi töötubasid, kus lahendatakse toimetajatöö praktilisi ülesandeid (kirjalike tekstide valik vastavalt väljande profiilile, tekstide toimetamine, infograafika kasutamine trükimeedias, foto jm. visuaalmaterjali eesmärgipärane kasutamine trükimeedias, ajalehenumbri/portaali päeva sisu koostamine uudisvoo alusel, teema-ülesande lahendamine (saade, erinumber mingil konkreetsel teemal). Kursuse võtab kokku praktiline erialane tegevus – konkreetse projekti koostamine algusest lõpuni, mis ilmub ajakirjanduses - ning sellega seotud praktikaaruanne. Kursust külastavad erinevate toimetuste praktikud-toimetajad. Kokku toimub kolmteist seminari, millest on arvestuse saamiseks nõutav vähemalt üheksal seminaril osalemine. Lisaks on vaja saada grupitöö eest positiivne iseloomustus grupi teistelt liikmetelt ning toimetuse poolselt kontaktisikult."
    ["vljund"]=>
    string(1015) "Üliõpilane oskab toimetada kirjalikku teksti, oskab fotot jm. visuaalmaterjali ajakirjanduses eesmärgipäraselt kasutada, oskab koostada lähteülesannet infograafika tegemiseks, oskab valida uudisvoost materjali ajalehenumbri/portaali uudispäeva koostamiseks, oskab kokku panna uudispäeva tele ja raadio uudistesaates, oskab koostada tervikliku ja fokusseeritud saate/erinumbri mingil konkreetsel teemal. Üliõpilane oskab identifitseerida, hinnata ja kriitiliselt analüüsida praktilise ajakirjanduse ja meediakommunikatsiooni problemaatikat, sõnastada täpseid küsimusi nende lahendamiseks; Üliõpilane tunneb loovust toetava meeskonnatöö aluseid ja oskab neid rakendada; üliõpilane omab teadmisi ja saab aru ajakirjanduse ja meedia valdkonna reaalsest tegevusruumist majanduslikus, poliitilises ning sotsiaalses kontekstis ja arvestab eetilisi norme; üliõpilane oskab määratleda vajadust jätkuõppeks ja enda professionaalseks arenguks; üliõpilane omab praktilist kogemust erialasel tööl."
  }
  [4777]=>
  object(stdClass)#4778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7008"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Kirjalik arvestus (test), seminaris tehtud töö, samuti esseede hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(673) "Õppeaine eesmärk on tutvuda (radikaalse) konstruktivismi kui nüüdisaja sotsiaalteaduste ühe põhilise metateooriaga ja selle rakendustega kommunikatsiooniteaduses; teha selgeks konstruktivismi kommunikatsiooni- ja ühiskonnakommunikatsioonikäsituse baasarusaamad ja põhimõistete tähendused. Kursus pakub võimaluse tutvuda konstruktivismi olulisemate tekstidega, aitab mõista kommunikatsiooni seost ühiskonnaprotsessidega, aitab omandada uusi analüütilisi vahendid sotsiaalsete probleemide mõtestamiseks, arendab oskust argumenteeritult kaasa rääkida sotsiaalsetes diskussioonides ning aitab kaasa interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(819) "Õppeaine kavandatud maht on 80 töötundi, neist 16 tundi on kontakttunnid. Pooled kontakttundidest on loengud, mis annavad ülevaate konstruktivismi kujunemisest, selle baasarusaamadest ja konstruktivismi rakendamisest kommunikatsiooniteaduses. 8 tundi on seminare, milles arutatakse konstruktivismi tähtsamate autorite tekstidele tuginedes konstruktivismi põhiideid ning muudatusi, mida on endaga kaasa toonud konstruktivismi baasarusaamade rakendamine kommunikatsiooniteaduses. Lisaks sellele kirjutavad magistrandid viimase seminari alguseks essee. Seminarid ei ole loengud! Need pakuvad võimaluse arutada loetud teksti ja esitada oma ideid. Õppejõu roll seminaris on raamida mõne sissejuhatava lausega arutlusteema ja toetada diskussiooni. Põhiesinejad ja arutelu ülevalpidajad seminaris on üliõpilased."
    ["vljund"]=>
    string(692) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: 1) teab konstruktivismi põhimõisteid ja –põhiseisukohti; 2) suudab õigesti kasutada erialatermineid 3) oskab iseseisvalt analüüsida tekste ja mõtestada ühiskonna protsesse kui kommunikatsiooniprotsesse; 4) oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses: reklaamis, suhtekorralduses, integreeritud turunduskommunikatsioonis, ajakirjanikutöös ja poliitilises kommunikatsioonis; 5) on võimeline lugema keerukaid teoreetilisi tekste originaalis, oskab eristada autorite põhiväiteid ja argumente; 6) oskab rakendada konstruktivismi põhiideid ja konstruktivistlikku lähenemisviisi oma magistritöös."
  }
  [4778]=>
  object(stdClass)#4779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7009"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Tutvustada kollektiivse identiteedi mõistet ja eri koolkondade identiteedikäsitlust, analüüsida „meie“ ja „teiste“ jaotust osana identiteedikujundamisest, käsitleda meedia rolli kollektiivsete identiteetide loomisel tänapäeva maailmas, teooriaid rahvusliku identiteedi kujun(da)emise kohta ja meedia tähtsust nendega seoses."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Tegu on magistriprogrammi kursusega, mis käsitleb meedia rolli kollektiivsete identiteetide kujundamisel tänapäeva maailmas. Kursuse sooritamiseks peab üliõpilane osalema loengutes ja lugema õppekirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Üliõpilane omab ülevaadet ühiskonna toimimise mehhanismidest identiteediteooriate valguses ning oskab kriitiliselt hinnata meedia osa identiteetide konstrueerimises. Üliõpilane oskab käsitleda „meie“ ja „teiste“ problemaatikat, oskab analüüsida meedia rolli kollektiivsete identiteetide kujundamisel tänapäeva maailmas (meedia ühendajana ja eristajana), omab teadmisi eri koolkondade käsitluste kohta rahvusliku identiteedi ja meedia suhetest."
  }
  [4779]=>
  object(stdClass)#4780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOA7010"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "referaat õppejõuga kokkulepitud materjalist, teksti/teleklipi/reklaami analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Õppida analüüsima meediat kui olulist ühiskonna institutsiooni, kus toodetakse ja taastoodetakse mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüüpe ning kinnistatakse arusaamu soorollidest"
    ["sisu"]=>
    string(891) "Kursus annab arusaama meediast kui kultuuri valdkonnast ja institutsioonist, kus toodetakse ja taastoodetakse arusaamu soorollidest ja ühiskonna soosüsteemi. Käsitletakse feministliku meediakriitika ja –uurimuse ajalugu. (radikaalne, liberaalne, sotsialistlik(marksistlik) ja postmodernistlik feministlik meediakriitika) Vaadeldakse meediakujutise (representatsioonide) seaduspärasusi soo aspektist; naiste ja meeste kujutamise erinevusi meedias, levinumaid (universaalseid) tendentse; soo konstrueerimist tekstis ja telepildis: teksti ja visuaali analüüs. Käsitletakse uudistediskursust ja eri zhanre ja formaate soo aspektist (populaarkultuuriajakirjad, naiste- ja meesteajakirjad, seep ja action) Analüüsitakse ajakirjanduslikku organisatsiooni soo aspektist: naiste ja meeste karjäär ajakirjanduses, võrdõiguslikkuse poliitika võimalikkusest ajakirjandusorganisatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Üliõpilane oskab kriitiliselt hinnata meedia osa ühiskonna soosüsteemi (soorollide) püsimises Üliõpilane oskab identifitseerida, hinnata ja kriitiliselt analüüsida praktilise ajakirjanduse ja meediakommunikatsiooni soolisuse problemaatikat, tuginedes sugu ja soolisust käsitlevatele teoreetilistele lähtekohtadele Üliõpilane oskab sookriitiliselt lugeda meediatekste ja analüüsida meediadiskursust soo aspektist Üliõpilane kasutab asjakohaselt erialast terminoloogiat"
  }
  [4780]=>
  object(stdClass)#4781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7001"
    ["hindamine"]=>
    string(180) "Kirjalik eksam, kaks kodutööd (referaat kohustusliku kirjanduse põhjal ja situatsiooni analüüs). Kursuse lõplik hinne kujuneb kirjaliku eksami ja kahe kodutöö koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Saada ülevaade peamistest teoreetilistest käsitlustest riski ja kriisikommunikatsiooni praktikate tõlgendamisel. Aidata kaasa teoreetilise analüüsioskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Kursus sisaldab süvendatud käsitlust riski ja kriiskommunikatsioonist: erinevate teooriate toimimine praktikas, kommunikatsiooniteooria toimimismehhanismid koos riski ja kriisiteooriatega, teoreetilised paradoksid praktilise kriisijuhtimises, situatsiooniteooria lähekohad riski ja kriisikommunikatsioonis jne. Esimene iseseisev töö eeldab kohustusliku kirjanduse läbitöötamist ja selle põhjal analüütilise referaadi kirjutamist, teine kodutöö sisaldab situatsiooni analüüsi, milleks tuleb kasutada mõnda sotsiaalteaduslikku uurimismeetodit ja mis põhineb kriitilisel analüüsil. Kursust loetakse inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(473) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: Tunneb erinevaid teoreetilise käsitlusi, mis seletavad riski ja kriisikommunikatsioon; Oskab praktikaid sidustada teooriatega; Oskab hinnata ja analüüsida erienvaid olukordi teoreetiliste paratamatuste seisukohast; Oskab juhtida riske; Oskab tulemuslikult ja adekvaatselt toimida kriisisituatsioonides; Valdab kriisikommunikatsiooni tehnikaid ja taktikaid ning suudab neid strateegilsielt ellu viia."
  }
  [4781]=>
  object(stdClass)#4782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7002"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Kirjalik eksam, mis koosneb testist (50%) ning kirjalikust loovülesandest, milleks on etteantud uurimisülesandele põhjendatud metoodika valiku tegemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Anda teadmise andmekogumise ja analüüsi kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest meetoditest ning luua eeldused magistritöö metoodika põhjendatud valikuks, andmekogumiseks ja analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. Uuringuülesande ja andmekogumismeetodi vastavus. Valim ja selle planeerimine. Andmekogumistehnika valik, sh veebiuuringute võimalused ja ohud. Andmekogumisinstrumendi koostamise põhinõuded. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsimeetodid. Tulemuste esituse põhinõuded."
    ["vljund"]=>
    string(401) "-teadmised erinevatest kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest uurimismeetoditest, oskused neid vastavalt uuringu eesmärkidele valida, põhjendada ja rakendada -teadmised ja esmased oskused magistritöö empiirilise osa metoodika põhjendatud valikuks -teadmised erinevatest analüüsimeetoditest, oskused neid vastavalt uuringuülesandele rakendada -teadmised tööst teiseste allikate analüüsiga."
  }
  [4782]=>
  object(stdClass)#4783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7004"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Vajalik praktiline töö: reaaline kommunikatsiooni strateegia reaalsele organisatsioonile."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Tutvustada kommunikatsiooni planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Kursusel omandatakse oskused, kuidas praktiliselt kommunikatsioonijuhtimise abil osaleda organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, kuidas luua kommunikatsioonistrateegia ja kuidas integreerida kommunikatsioonistrateegia kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessiga. Kursuse kontaktõpetuse jooksul tudengid läbivad õppejõu juhendamisel praktiliselt kõik kommunikatsioonistrateegia tegemise faasid: alates taustauuringutest kuni konkreetsete strateegiliste ja takitikaliste probleemi lahendusteni välja."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab, milline on kommunikatsiooni strateegia ja kommunikatsiooniala ekspertide roll kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, oskab ettevalmistada ja koostada reaalset kommunikatsioonistrateegiat ning oskab põhjendada oma strateegilisi valikuid kommunikatsioonijuhtimise teooriatest lähtuvalt Kursuse jooksul üliõpilased omandavad strateegilise planeerimise oskuse ja praktilise strateegia tegemise kogemuse."
  }
  [4783]=>
  object(stdClass)#4784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7005"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kirjaliku uurimisplaani kavand, seminarides osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused magistritöö kirjutamiseks, toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse akadeemilise kirjutamise põhireeglitega, omandatakse tsiteerimise oskus ja teadmised akadeemilise kirjutamise eetikast, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["vljund"]=>
    string(412) "Kursuse läbinud üliõpilane - teab akadeemilise kirjutamise põhimõtteid - oskab viidata erinevatele autoritele ja allikatele - oskab hoiduda plagieerimisest - oskab kirjutada uurimisplaani - oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused - teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri - on võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis"
  }
  [4784]=>
  object(stdClass)#4785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7006"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalik uurimisplaan, seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(459) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused magistritöö kirjutamiseks, toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist. Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisporbleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisporbleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab kirjutada uurimiplaani; Oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused; Oskab valida uurimisprobleemi lahenduseks sobiva meetodi; Teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri; On võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis."
  }
  [4785]=>
  object(stdClass)#4786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7008"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused tänapäevaste ja rahvusvaheliste teoreetiliste käsitluste omandamiseks suhtekorraldusprotsessidest ja nende seostamiseks ühiskonna arenguga."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Kursusel analüüsitakse suhtekorraldusprotsesside olemust erinevatel ajaloo perioodidel, vaadeldakse erinevaid seoseid informeerimise, mõjutamise ja ajaloosündmuste kulgemise vahel. Kursus käsitleb ka suhtekorralduse paradigmaatilis muutusi 20 sajandil ning käsitleb valdkonna trende tulenevalt muutustes kaasaegses ühiskonnas"
    ["vljund"]=>
    string(315) "Kursuse läbinud tudneg: Teab suhtekorralduse ajalugu ja arenguid; Oskab eristada erinevaid paradigmasid ning teab paradigmaatiliste muutuste põhjusi; Oskab näha suhtekorralduse trende ning suundumusi nii praktikas kui ka teoreetiliselt; Oskab seostada suhtekorraldusprotsesse ühiskonnas toimuvate protsessidega."
  }
  [4786]=>
  object(stdClass)#4787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7009"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Kujundada eeldused mõistmaks korporatiivse kommunikatsiooni sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale. Toetada erialase kompetentsi kujunemist ning valmisolekut seda rakendada tulevases töös. Kujundada eeldused korporatiivse kommunikatsiooni erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(838) "Korporatiivne kommunikatsioon“ on kursus, mis avardab tudengite teadmisi korporatiivse kommunikatsiooni valdkonnast ja selle rakendamisest taktikalisel ja tehnilisel tasandil. Üliõpilased saavad teadmised ja oskused, kuidas korporatiivse kommunikatsiooni süsteem võimaldab strateegiliselt juhtida kõiki ettevõtte kommunikatsioonitegevusi, kaasa arvatud suhtlust organisatsiooni siht- ja sidusrühmadega. Kursusel osalejad saavad ülevaate meedia sihipärase monitooringu ja konsultatsiooni, potentsiaalsete riskide hoiatussüsteemi, ettevõttega seotud teemade ja probleemide monitooringu, riskide ja kuvandi muutuse hindamise vajalikkusest. Luuakse eeldused professionaalseteks oskusteks erinevate organisatsioonide kommunikatsioonijuhina. Iseseisvat tööd teevad kursusel osalejad praktiliste juhtumite kriitilise analüüsina."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Korporatiivse kommunikatsiooni põhialuste mõistmine; Oskus analüüsida korporatiivset kommunikatsiooni; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Erialaliselt pädev käsitlus korporatiivsest kommunikatsioonist."
  }
  [4787]=>
  object(stdClass)#4788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7010"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Praktika aruanne, vajalikus mahus täidetud praktikapass."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Erialapraktika eesmärk on tutvuda organisatsiooni praktilise kommunikatsioonitööga, ning saada praktilisi kogemusi kommunikatsiooni planeerimisel ning rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Üliõpilane analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja selle suhteid sidusrühmadega stateegilisel tasandil. Samuti osaleb strateegilistest eesmärkidest tuleneva taktikalise tegevuskava raekndamisel. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb tänapäevast organisatsiooni ja selle kommunikatsiooni; Oskab analüüsida organisatsiooni kommunikatsiooni ja suhteid sidusrühmadega strateegilisel tasandil ning teha vajalikke muudatusettepanekuid; Mõistab strateegiast lähtuva taktikalise tegevuskava koostamise printsiipe; Oskab kasutada erinenevaid kommunikatsiooni- ja meediakanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises."
  }
  [4788]=>
  object(stdClass)#4789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7011"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Kirjalik eksam, mis koosneb iseseivast tööst kohustulsiku kirjanduse põhjal ja kaasuse lahendamisest/organisatsiooni muutustekommunikatsiooni analüüsist"
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Kursus loob eeldused mõistmaks organisatsioonikommunikatsiooni rolli pidevalt muutuvas töökeskkonnas. Kursuse fookus on suunatud organisatsiooni mikrokliima ja kultuuri mõjutavate kommunikatiivsete tegurite analüüsimisele. Samuti loob kursus eeldused oskusele juhtida organisatsiooni muutuste protsesse ja selle kaudu organisatsiooni arengut."
    ["sisu"]=>
    string(512) "Kursus sisaldab järgmisi teemavaldkondi: - Organisatsiooni kommunikatsioon ja selle mõju töötajatevahelistele suhetele - Organisatsioonikommunikatsioon ja selle roll organisatsiooni töövõimekuses - Muutused ja nende juhtimine organisatsioonis - Teoreetilised seisukohad organisatsiooni kommunikatsiooni ja muutuskommunikatsiooni protsesside taustana - Organisatsiooni sisekommunikatsiooni auditeerimine Iseseisev töö sisadab ühe organisatsiooni sisekommunikatsiooni analüüsi, ja see on ka osa eksmist"
    ["vljund"]=>
    string(316) "Kursuse läbimisel üliõpilane tunneb organisatsioonikommunikatsiooni teoreetilisi käsitlusi, teab muutusprotsesside anatoomiat ja oskab organisatsiooni muutustega seotud olukordi ka praktiliselt lahendada. Samuti oskab üliõpilane kursuse läbimise järel läbi viia organisatsiooni sisekommunikatsiooni auditit."
  }
  [4789]=>
  object(stdClass)#4790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7012"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Kirjalik arvestus, üks temaatiline projektitöö (kohustusliku kirjanduse põhjal ja situatsiooni analüüs)"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Aine eesmärk on omandada ülevaade venemaa PR juhtimisest, mudelitest ja vormidest võrreldes world-klassi PR juhtimisega ja tehnoloogiatega. Aidata kaasa teoreetilise analüüsioskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Kursus sisaldab süvendatud käsitlust venemaa PR juhtimisele: erinevate teooriate toimimine praktikas, PR toimimismehhanismid, praktilised paradoksid jne. Projekti iseseisev töö eeldab kohustusliku kirjanduse läbitöötamist ja selle põhjal situatsiooni analüüsi, milleks tuleb kasutada mõnda sotsiaalteaduslikku/marketingi uurimismeetodit ja mis põhineb kriitilisel analüüsil. Kursust loetakse inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(528) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: - tunneb erinevaid teoreetilise käsitlusi, mis seletavad world-klassi ja venemaa pr juhtimist - oskab praktikaid sidustada teooriatega - oskab hinnata ja analüüsida erinevaid olukordi teoreetiliste paratamatuste seisukohast - oskab juhtida erinevaid PR-tehnollogiad, mudeleid - oskab tulemuslikult ja adekvaatselt toimida marketingi, pr ja kommunikatsiooni juhtimise süsteemidest - valdab erinevaid PR straategiad ja taktikaid ning suudab neid ellu viia"
  }
  [4790]=>
  object(stdClass)#4791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Tutvustada üliõpilastele kaasaegsed digitaalseid uurimismeetodeid, praktiseerida nende kasutamist läbi kaasaegse tehnoloogia võimaluste. Omandada oskused uuringute läbiviimiseks kaasaegses interenti ühiskonnas digitaalsete meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Kursus sisaldab loenguosa ja seminari osa. Loengu osas üliõpilane tutvub valdkonna teoreetiliste alustega kohustusliku kirjanduse baasil ja loengus esiatatud materjalide abil: milline on spetsiifiline uurimismetoodika kaasaegses digiühiskonnas, kuidas see erineb traditsioonilisest sotsioloogilisest uuringupraktikast, millised võimalused tekivad uuringute läbiviimiseks kaasaegses digiühiskonnas kasutades moodsaid tehnoloogiaid ja uut mõtteviisi, mis sellega on kaasa tulnud. Kursuse praktilises osas tehakse uuringu projekt, mille käigus üliõpilane saab harjutada digitaalsete meetodite kasutamist oma igapäevases töös."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Tudeng omandab kursusel teoreetilised ja praktilised teadmised uurimuste läbiviimiseks digitaalses keskkonnas."
  }
  [4791]=>
  object(stdClass)#4792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7014"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Arvestuse sooritamiseks on vajalik seminarides osalemine ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Tutvustada üliõpilastele erinevaid kommunikatsioonijuhtimise praktikaid, luua võimalused erialal töötavate spetsialistidega kogemustevahetuseks ja selle kaudu erinevatest praktikatest parima kogemuse omandamiseks, toetada analüütilise erialase mötteviisi arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Kursus koosneb erinevate oma ala asjatundjate poolt (koostöös EPRA ja EUPRERAga) läbi viidud seminaridest, kus käsitletakse erinevaid kogemusi ja praktikaid nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Ûliõpilane tunneb parimaid Eesti ja rahvusvahelisi kommunikatsioonijuhtimise praktikaid, oskab kriitiliselt analüüsida erinevaid kaasusi ja omab ülevaadet kommunikatsioonijuhtimise igapäevatööst erinevatel tasanditel ja kontekstides."
  }
  [4792]=>
  object(stdClass)#4793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7015"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Kursuse eesmärk on tutvustada kommunikatsiooniteooria ja -käsitluste põhilisi koolkondi, kujundada eeldusi kommunikatsiooni ja ühiskonnaprotsesside paremaks mõistmiseks, tutvustada kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside mõtestamisel ja mõistmisel ning toetada kommunikatsiooni analüüsi esmaste oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(133) "Loengukursusel tutvustatakse kommunikatsiooniteooria eri koolkondade käsitlusi. Koolkondade seisukohti analüüsitakse kriitiliselt."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Orienteerub kommunikatsiooniteooria põhiliste koolkondade käsitustes ja kommunikatsioonimudelites; Oskab kriitiliselt analüüsida eri koolkondade seisukohti; Orienteerub teaduskirjanduses ja oskab rakendada mudeleid magistritöös"
  }
  [4793]=>
  object(stdClass)#4794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7016"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus. Hinne antakse kirjaliku juhtumianalüüsi eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(488) "Kujundada eeldused mõistmaks meediasuhete sisu ja põhimõtteid organisatsioonides suhtekorraldusvaldkonna alaliigina strateegilisel tasandil kasutades kaasaegseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist meediasuhtluse praktikas ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise meediasuhtluse erinevate tahkude mõistmiseks ja meediasuhtuluse strateegiliseks planeerimiseks organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(437) "„Praktilised meediasuhted“ on kursus, mis laiendab tudengite teadmisi Eesti kaasaegsest meediasüsteemist, meediasuhete kui suhtekorralduse valdkonna olemusest ja selle strateegilisest juhtimisest. Kursusel käsitletakse meediasuhteid juhtimise strateegilisest vaatevinklist, tuginedes konkreetsete juhtumite kriitilisele analüüsile. Iseseisvat tööd teevad kursusel osalejad praktiliste juhtumite kriitilisi analüüse koostades."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Meedia põhialuste mõistmine. Oskus analüüsida Eesti meedia taustsüsteemi. Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega. Oskus iseseisvalt analüüsida ernevaid juhtumeid. Loominguline lähenemine suhtekorraldusele."
  }
  [4794]=>
  object(stdClass)#4795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7018"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "kirjalik eksam (essee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua eeldused töökommunikatsiooniks multikultuursetes organisatsioonides"
    ["sisu"]=>
    string(340) "Kursus käsitleb organisatsioonides töösituatsioonides esile kerkivate kultuurierinvuste võimalikke lahendusi. Osalejad analüüsivad juhtumeid organisatsioonisiseste kultuurierinevuste vaatevinklist ja kursus toetab osalejate oskuste arendamist erinevuste juhtimiseks kommunikatsiooni kaudu nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil."
    ["vljund"]=>
    string(443) "-Üliõpilane oskab analüüsida multikultuurseid organisatsioone -üliõpilane tunneb kultuurierinevustest johtuvaid spetsiifilisi aspekte organisatsioonides -üliõpilane oskab juhtida kommunikatsiooni multikultuurses organisatsioonis nii strateegilisel kui takitalisel tasandil -üliõpilane on pädev nõustama organisatsiooni juhtkonda erinevuste juhtimise fookusest ning organisatsiooni kui töökeskkonna positiivse mikrokliima loomisel"
  }
  [4795]=>
  object(stdClass)#4796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7019"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Aktiivne osavõtt. Kriitiline essee kursusel loetud ja arutletud artiklite põhjal (maksimum 2000 sõna). Eksam. Hindamisskaala (kursuse sooritamiseks positiivse tulemusega on vaja min. 51%): Essee 60% Eksam 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Kursus käsitleb järgmisi teemasid: Globaliseerumine ja rakenduslingvistika: küsimused ja valikud ; Identiteet ja rakenduslingvistika: küsimused ja valikud."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Teemad: globaliseerumine ja identiteet. Soovitluslik on ettevalmistuseks lugeda kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Üliõpilane mõistab, kuidas globaliseerumine mõjutab ja muudab kommunikatsiooni seaduspärasusi ning inimeste identiteeti, fokuseerides sotsiolingvistilistele ja rakenduslingvistilistele aspektidele."
  }
  [4796]=>
  object(stdClass)#4797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4797]=>
  object(stdClass)#4798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7022"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4798]=>
  object(stdClass)#4799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7023"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik uurimistöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas; Luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks; Kujundada valmisolek jätkata õpinguid doktoriõppes."
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(449) "Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida ja iseseisvalt õppida; Teab, oskab edasi anda ja rakendada erialaseid põhiteadmisi spetsialisti tasemel; Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava magistritöö; Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada erialases töös; On valmis jätkuvalt identifitseerima erialaseid uurimisprobleeme ning neid lahendama."
  }
  [4799]=>
  object(stdClass)#4800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7024"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4800]=>
  object(stdClass)#4801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7025"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Eksamile pääsevad üliõpilased, kes on sooritanud grupitöö seminaris"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Tutvustada poliitilise kommunikatsiooni strateegilisi lähtepunkte ning strateegia koostamise aluseid. Anda ülevaade poliitilise kommunikatsiooni taktikatest ning nende rakendamisest sihtrühmapõhiselt. Arendada poliitilise kommunikatsiooni taktikate kasutusoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: poliitilise kommunikatsiooni strateegia ja selle koostamise lähtekohad; sihtrühmad poliitilises kommunikatsioonis; sõnumi kujundamine ja edastamine; poliitilise kommunikatsiooni taktikad ja nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse läbinud tudeng: Mõistab strateegilise lähenemise tähtsust poliitilises kommunikatsioonis; Oskab analüüsida poliitilise kommunikatsiooni sihtrühmasid; Mõistab sõnumi kujundamise tähtsust ning oskab sõnumit analüütiliselt kujundada; On teadlik poliitilise kommunikatsiooni taktikatest; Oskab rakendada poliitilise kommunikatsiooni taktikaid sihtrühmapõhiselt."
  }
  [4801]=>
  object(stdClass)#4802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7026"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Lõpphinde moodustavad: eksam (30%); individuaalne essee (15%); grupitööna tehtav miniprojekt (25%); grupitööna tehtav lõpuprojekt (30%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Anda ülevaade poliitilise turunduse ajaloost ja olemusest; süvendada arusaama turunduse kasutamisest poliitikas; pakkuda praktilisi oskusi poliitiliste organisatsioonide turunudsstrateegiate loomiseks ning nende kriitiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(832) "Käsitletud teemad: Poliitilise kommunikatsiooni "marketiseerumine". Poliitilise turunduse põhimõisted ja olemus. Poliitiline turuplats. Turundus ja poliitilised kampaaniad. Poliitika "ameerikastumine". Poliitiline turundus ja poliitiline propaganda. Poliitiline reklaam. Poliitlised kampaaniad ja meedia. Permanentne kampaania. Turu-uuringud ja valimiskampaania. Poliitilised kampaaniad ja uus meedia. Poliitilise turunduse puudused. Poliitiline turundus ja demokraatia. Loengutes antakse ülaltoodud teemadest kompaktne ülevaade, mida üliõpilased laiendavad iseseisvalt õppematerjalidega töötades. Tudengitel tuleb kursuse jooksul kirjutada loengutes käistletud teemal essee (individuaaltöö) ning grupitööna (2-3 inimest grupis) koostada analüütiline miniprojekt ja lõpuprojekt. Mõlemad tuleb seminaris ette kanda"
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilased omandavad poliitilise turundusega seotud terminoloogia ning saavad ülevaate poliitilise turunduse ajaloost ning arengust. Samuti suudavad kursuse läbinud käsitletud teooriate ning audiovisuaalsete näitematerjalide põhjal analüüsida poliitiliste organisatsioonide turundusstrateegiaid ning koostada kandidaadi või erakonna turundusstrateegia mudeli."
  }
  [4802]=>
  object(stdClass)#4803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4803]=>
  object(stdClass)#4804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOI7028"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [4804]=>
  object(stdClass)#4805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6001"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(352) "Kujundada eeldused mõistmaks suhtekorralduse sisu ja aluseid nii ajaloos kui ka tänapäevaselt kasutades teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise suhtekorraldustegevuse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Sissejuhatus suhtekorraldusse on algtaseme kursus, mis tutvustab suhtekorralduse põhialuseid. Kursusel ja seminarides osalejad saavad ülevaate suhtekorralduse ajaloost ja arengust ning eetilistest, professionaalsetest ja teoreetilistest põhimõtetest. Kursusel käsitletakse meediasuhteid, sise- ja kriisikommunikatsiooni aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Suhtekorralduse põhialuste mõistmine; Oskus luua esmatasandil seoseid teoreetilise ja praktilise suhtekorralduse vahel; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus lahendada erialaseid ülesandeid grupitööna; Esmaste suhtekorraldusülesannete täitmise oskus."
  }
  [4805]=>
  object(stdClass)#4806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus. Hinne antakse kirjaliku juhtumianalüüsi eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Kujundada eeldused mõistmaks meediasuhete sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise meediasuhtluse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(515) "„Praktilised meediasuhted“ on kursus, mis avardab tudengite teadmisi Eesti kaasaegsest meediasüsteemist ja selle rakendamisest suhtekorralduses ühe praktilise väljundina taktikalisel ja tehnilisel tasandil. Kursusel käsitletakse meediasuhete praktikat, tuginedes konkreetsete juhtumite analüüsile. Luuakse eeldused professionaalseteks oskusteks erinevate organisatsioonide meediasuhete juhina või pressiesindajana. Iseseisvat tööd teevad kursusel osalejad praktiliste juhtumite kriitilise analüüsina."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Meedia põhialuste mõistmine; Oskus analüüsida Eesti meedia taustsüsteemi; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Erialaliselt pädev käsitlus suhtekorraldusest."
  }
  [4806]=>
  object(stdClass)#4807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6003"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul täidetud ülesannete ja eksamitesti põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(560) "Tutvustada meediakommunikatsiooni (meedia poolt vahendatud avaliku kommunikatsiooni) põhimõistete tähendusi, tutvustada meediakommunikatsiooni uurimise põhilisi koolkondi, anda süsteemne ülevaade meedia fiktsioonistruktuuride ja mõju käitustest, selgitada meediakommunikatsiooni rolli nüüdisaegses ühiskonnas ning tema osa kultuuri kujunemises. Luua eeldused mõistmaks kommunikatsiooniteooria seost teiste sotsiaalteadustega ning aidata kaasa interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele. Sügisel eesti keeles, kevadel inglise keeles"
    ["sisu"]=>
    string(274) "Kursus on jätkuks kommunikatsiooniteooriale ning käsitleb kommunikatsiooni ühe liigi, meediakommunikatsiooniga seotud põhimõisteid ja protsesse. Viimasel nädalal on praktiline töö, mille käigus harjutatakse uudise kirjutamist. Scott Abel loeb kursuse inglise keeles"
    ["vljund"]=>
    string(679) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: Teab meediateooria põhimõisteid ja -probleeme; Orienteerub meediateooria põhiliste koolkondade käsitustes; Oskab eristada kommunikatsiooniprotsessi erinevaid positsioone meediakommunikatsioonis ja sõnumi liike; Mõistab meedia kui tegelikkuse konstrueerija rolli; Orienteerub avalikkuse, avaliku arvamuse ja meedia mõju käsitustes ning mõistab meedia mõju protsessi; Oskab iseseisvalt kirjutada uudist ja arvamuslugu; Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses: reklaamis, suhtekorralduses, integreeritud turunduskommunikatsioonis, ajakirjanikutöös ja poliitilises kommunikatsioonis."
  }
  [4807]=>
  object(stdClass)#4808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6005"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Kirjalik eksam (test), seminaritööd (2)."
    ["eesmrk"]=>
    string(552) "Õppeaine eesmärk on tutvustada kommunikatsiooniteooria põhimõistete tähendusi, kommunikatsiooni käsitlemise põhilisi koolkondi, kujundada eeldusi kommunikatsiooni ja ühiskonnaprotsesside paremaks mõistmiseks, tutvustada kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside mõtestamisel ja mõistmisel ning toetada kommunikatsiooni analüüsi esmaste oskuste omandamist. Samuti võimaldab kursus mõista kommunikatsiooniteooria seost teiste sotsiaalteadustega ning aitab kaasa interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Kommunikatsiooniteooria on algtaseme kursus, mis tutvustab kommunikatsiooniteooria põhialuseid. Kursusel ja seminarides käsitletakse kommunikatsiooni uurimise olulisemaid koolkondi: mehhaanilist, rituaalikäsitust, sotsiaalkonstruktsionistlikku ja süsteemiteoreetilist ning nende kommunikatsioonimudeleid. Antakse ülevaade kommunikatsiooni liikidest ja kommunikatsiooniprotsessi positsioonidest ning vaadeldakse kommunikatsiooni teket. 28-st kontakttunnist 8 on seminarid. Magistrantidel on võimalik läbida antud kursus raamatukursusena. Kursust loetakse nii eesti kui inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(591) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: Teab kommunikatsiooniteooria põhimõisteid ja -probleeme; Orienteerub kommunikatsiooniteooria põhiliste koolkondade käsitustes ja kommunikatsioonimudelites; Suudab õigesti kasutada erialatermineid; Oskab eristada kommunikatsiooni liike, iseseisvalt analüüsida tekste ja mõtestada ühiskonna protsesse kui kommunikatsiooniprotsesse; Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses: reklaamis, suhtekorralduses, integreeritud turunduskommunikatsioonis, ajakirjanikutöös ja poliitilises kommunikatsioonis."
  }
  [4808]=>
  object(stdClass)#4809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6006"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Esseed kohustusliku kirjanduse põhjal ja aktiivne osalus tunnis."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Anda süsteemne ülevaade kultuuridevahelise suhtluse alustest ning tähtsamatest teemadest, aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab mõista kommunikatsiooni ja suhete tekkimise kultuurilist aspekti."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest, eksperimentidest ning mängudest (elamusõpe). Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised kultuuridevahelise suhtluse alustest. Kultuuridevahelise suhtluse kogemused tänu läbiviidud harjutustele. Üldine kultuuriteadlikkus, teadlikkus enda kultuurist, teadlikkus kultuuridevahelisest suhtlusest."
  }
  [4809]=>
  object(stdClass)#4810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6007"
    ["hindamine"]=>
    string(293) "Aktiivne tunnis osalemine: osalemine aruteludes, rühmatöödes, presentatsioonides. Interaktiivse õppemeetodi tõttu ei ole võimalik asendada tunnitööd kirjandusega; Readeri artiklite lugemine ja õigeaegsed sissekanded lugemispäevikusse; Kirjalik koduülesanne – vaatlus-reflektsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Aidata kaasa teadmiste ja oskuste kujunemisele mitteverbaalse suhtluse teooriates ja praktilise rakendamiskogemuse osas, mis võimaldab hinnata ja analüüsida suhtlusolukordi tugeval teoreetilisel põhjal."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Käsitletavad teemad: Mitteverbaalse suhtluse elemendid, keskkonna mõju, konteksti mõju; Kehakeel: žestid, keha asend, puudutused; Kehakeel: silmade ja näo kasutus; parakeel (vokaalne suhtlus); Välimuse, rühmakuuluvuse, stigma mõju; Vaikimine kui suhtlus. Esiplaanil on interaktiivne õpe: loengud vahelduvad praktiliste harjutustega (8 mitteverbaalse suhtluse mängu, arutelud). Iseseisva töö moodustab kodulugemine ning selle põhjal kirjutatud esseed; ja kursuse lõpetuseks mitteverbaalse suhtluse vaatlus-reflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliôpilane môistab mitteverbaalse suhtluse tähtsust kommunikatsiooniväljundile ning suudab analüüsida erinevate tegurite môju ning neil vahet teha."
  }
  [4810]=>
  object(stdClass)#4811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6008"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda süsteemne ülevaade ja kogemus suhtekorralduslike tekstide kirjutamisest ja sõnumi formuleerimisest tulenevalt sihtgrupist, aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele. Samuti võimaldab kursus omandada uue ja sotsiaalse meedia võimaluste kasutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Kursus toimub loengute, seminaride, case studyde, simulatsioonide ja rühmatööde vormis. Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt, interaktiivselt, ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Teadmised suhtekorralduslikest tekstidest ja nende kirjutamise põhimõtetest. Tekstide kirjutamise kogemused tänu läbiviidud harjutustele. Teadmised kommunikatsiooniks erinevate sihtgruppidega ja erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamise põhimõtted. Teadmised sõnumi formuleerimisest."
  }
  [4811]=>
  object(stdClass)#4812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6009"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Kursuse eesmärk on võimaldada osalejatel analüüsida nii Eesti kui rahvusvahelisi suhtekorraldusjuhtumeid läbi juhtumianalüüsi metoodika."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Kursuse käigus tutvuvad tudengid tuntumate suhtekorralduskaasustega. Grupitöö käigus analüüsivad tudengid nii rahvusvahelisi kui Eesti kaasusi ning kirjeldavad juhtumit, meedia tõlgendust ja toovad esile juhtumi suhtekorralduslikud aspektid. Kõik grupitööd arutatakse seminaril ühiselt läbi."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Oskus analüüsida erinevaid suhtekorraldusjuhtumeid läbi empiirilise analüüsi; Oskus kasutada juhtumianalüüsi metoodikat"
  }
  [4812]=>
  object(stdClass)#4813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul täidetud ülesannete ja eksamitesti põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(543) "Kujundada eeldused mõistmaks ettevõttekultuuri ja selle tähtsust. Tutvustada kultuuri ja ettevõttekultuuriga seotud põhimõistete tähendusi ning kultuuri ja ettevõttekultuuri funktsioone. Toetada süsteemse ettekujutuse kujunemist sellest, kuidas ettevõttekultuur tekib ja kuidas seda edasi antakse, samuti ettevõttekultuuri mõjust erinevatele olukordadele. Tutvustada praktilisi võimalusi, kuidas juhid saavad ettevõttekultuuri muuta ning aidata kaasa kuulajate oskuste kujunemisele tuvastamaks organisatsiooni elutsükli astmeid."
    ["sisu"]=>
    string(234) "Ettevõttekultuur on algtaseme kursus, mille eesmärk on teha selgeks kultuuri ja ettevõttekultuuriga seotud põhimõistete tähendused, selgitada kultuuri ja ettevõttekultuuri funktsioone, samuti juhtide mõju ettevõttekultuurile."
    ["vljund"]=>
    string(519) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: Orienteerub nüüdisaja organisatsiooni- ja juhtimiskäsituste suundades, teab ettevõttekultuuriga seotud põhimõistete tähendusi ja põhiprobleeme; Mõistab ettevõttekultuuri olulisemaid aspekte; Eristab ettevõtte/organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda; Oskab hinnata juhtide rolli ettevõttekultuuri kujundamisel; On võimeline analüüsima firma ettevõttekultuuri ja tegema ettepanekuid ettevõttekultuuri muutmiseks või täiustamiseks."
  }
  [4813]=>
  object(stdClass)#4814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Kodutöö, osalemine kursusel ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Anda süsteemne ülevaade organisatsioonikommunikatsiooni alustest erinevate organisatsiooniteooriate kontekstis. Luua eeldused organisatsiooni siseste kommunikatsiooniprotsesside planeerimiseks ja nende efektiivsuse mõõtmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: kommunikatsiooniprotsessid erinevates organisatsioonitüüpides: organisatsioonikommunikatsiooni seosed organisatsioonikäitumise, kultuuri ja otsustamisega; sisekommunikatsiooni roll töötajate motiveerimisel; juhid ja juhikommunikatsioon jne."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Oskab defineerida, mis on organisatsioonikommunikatsioon, ja tunneb valdkonna põhikontseptsioone; Oskab määratleda peamiseid tegutsejaid ja tegureid organisatsiooni sisekommunikatsioonis, teab nende eesmärke ja rolle; Oskab mõõta organisatsioonikommunikatsiooni efektiivsust tundes vastavat mõõdikute süsteemi; Tunneb ära traditsioonilised „pudelikaelad“ organisatsiooni sisekommunikatsiooni; Tunneb sisekommunikatsiooni planeerimise põhialuseid."
  }
  [4814]=>
  object(stdClass)#4815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6013"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "50% hindest moodustab grupitöö, 40% hindest essee ning 10% hindest aktiivne tunnis osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Tutvustada sotsiaalse meedia tööriistu, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises suhtekorralduses. Aidata kaasa sotsiaalse meedia rolli analüüsioskuse kujunemisele tänapäeva meediasuhtluses."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest ja grupitöödest. Tudengid osalevad tunnis aktiivselt ning loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust. Üheks hinde osaks on grupitöö, kus üliõpilased viivad läbi analüütilise case study. Käsitletavad teemad: sotsiaalsed võrgustikud (Twitter, Facebook, blogid, foorumid jne), nende mõju ja kasutamine suhtekorralduses, kuidas on võimalik luua positiivset/negatiivset kuvandit ja reputatsiooni."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised sotsiaalse meedia võrgustikest ning oskus neid kasutada praktilises suhtekorralduses. Laiem teadmine kuvandi tekkest tänu sotsiaalsele meediale ja juhtumi analüüs konkreetsete näidete põhjal."
  }
  [4815]=>
  object(stdClass)#4816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6014"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "70% hindest moodustab kirjalik töö, 30% hindest aktiivne tunnis osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Tutvustada suhtekorralduslike protsesside planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises suhtekorralduses. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest ja grupitöödest. Tudengid osalevad tunnis aktiivselt ning loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust. Üheks hinde osaks on grupitöö, kus üliõpilased teevad strateegilise plaani suhtekorraldustegevusteks organisatsiooniks (meediaplaani, sisekommunikatsiooni plaani, kampaania plaani vmt)."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Teadmised suhtekorralduslike protsesside planeerimisest ning oskus neid kasutada praktilises suhtekorralduses. Laiem teadmine strateegilisest planeerimisest ja strateegilisest mõtlemisest ja konkreetse suhtekorraldusplaani tegemine."
  }
  [4816]=>
  object(stdClass)#4817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6017"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Kirjalik töö, mis sisaldab analüüsi osa ja plaani osa."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused tänapäevaste sisekommunikatsiooni uuringute ja analüüsimeetodite omandamiseks ja nende seostamiseks praktikaga läbi planeerimisprotsessi."
    ["sisu"]=>
    string(258) "Seminarides käsitletakse erinevaid võimalusi organisatsiooni sisekeskkonna uurimiseks ja analüüsimiseks, tudengid teevad praktiliselt läbi organisatsiooni sisekommunikatsiooni auditi ja koostavad selle põhjal organisatsiooni sisekommunikatsiooni plaani"
    ["vljund"]=>
    string(285) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Orienteerub kaasaegsetes organisatsioonikommunikatsiooni uurimis- ja analüüsimeetodites; Oskab kasutada erinevaid sisekommunikatsiooni auditi võimalusi praktilises kommunikatsioonijuhtimises; Oskab koostada sisekommunikatsiooni strateegilist plaani."
  }
  [4817]=>
  object(stdClass)#4818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6018"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Praktika aruanne, vajalikus mahus täidetud praktikapass."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Erialapraktika eesmärgiks on luua eeldused kaasaegsete sisekommunikatsiooni lahendustega tutvumiseks erinevates organisatsioonitüüpides, samuti anda praktilisi võimalusi sisekommunikatsiooni alase kompetentsi harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Ûliõpilane vaatleb ja analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja osaleb konkreetsetes praktilistes tegevustes sisekommunikatsiooni korraldamisel praktikaorganisatsioonis. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb kaasaegset organisatsiooni ja selle sisekommunikatsiooni Oskab kasutada erinevaid sisekommunikatsiooni kanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises; Oskab planeerida organisatsiooni sisekommunikatsiooni."
  }
  [4818]=>
  object(stdClass)#4819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6020"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Esseed kohustusliku kirjanduse põhjal ja aktiivne osalus tunnis."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Anda süsteemne ülevaade multikultuuriliste organisatsioonide tekkest ja eripäradest ning arengusuundadest kaasaegses globaliseeruvas maailmas, aidata kaasa teadmiste ja oskuste teoreetilise konteksti kujunemisele, mis võimaldab mõista multikultuuriliste organisatsioonide olemust ning nendes kommunikatsiooni ja suhete tekkimise eripära."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest, eksperimentidest ning mängudest (elamusõpe). Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teadmised multikultuurilistest organisatsioonidest. Üldine teadlikkus globaliseeruva maailma suundumustest, piirideülesest suhtlustest ja kommunikatsioonist."
  }
  [4819]=>
  object(stdClass)#4820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6021"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused organisatsioonisiseste muutuste juhtimise toetamiseks kommunikatiivsete strateegiate ja taktikate abil."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Kursusel käsitletakse erinevaid aspekte organisatsiooni sisekommunikatsiooni võimaluste rakendamisest organisatsiooni muutuste perioodil."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Orienteerub oskab juhtida muutusi organisatsioonis; Oskab kasutada erinevaid kommunikatsiooni strateegiaid ja taktikad muutuste tulemuslikuks teostuseks; Oskab nõustada organisatsiooni juhtkonda kommunikatsiooni aspektist lähtudes efektiivse muutusprotsessi planeerimisel."
  }
  [4820]=>
  object(stdClass)#4821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6023"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kursus loob eeldused suhtekorralduse teoreetiliste lähtekohtade tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Kursusel käsitletakse erinevaid suhtekorralduse paradigmasid, kommunikatsiooniteooriate seoseid suhtekorralduspraktikatega, sotsioloogiliste käsitluste kokkupuutepunkte erinevate suhtekorralduslike praktikatega. Kursus annab ülevaate suhtekorralduse interdistsiplinaarsest iseloomust ja aitab tudengitel aru saada erinevatest organisatsiooni tegevusi seletavate distsipliinide vahelistest seostest ja kokkupuutepunktidest. Magistrantidel on võimalik läbida antud kursust raamatukursusena tasandusmooduli läbimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb suhtekorraldusteooriad; Oskab analüüsida suhtekorralduspraktikaid teoreetilistest käsitlustest lähtuvalt; Tunneb organisatsioonikommunikatsiooni ja avalike suhete interdistsiplinaarset olemust ning oskab seda kasutada praktilistes suhtekorraldustegevustes."
  }
  [4821]=>
  object(stdClass)#4822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6025"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Praktika aruanne vajalikus mahus, täidetud praktikapass."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Erialapraktika eesmärgiks on luua eeldused kaasaegsete avaliku kommunikatsiooni lahendustega tutvumiseks erinevates organisatsioonitüüpides, samuti anda praktilisi võimalusi avaliku kommunikatsiooni alase kompetentsi harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Üliõpilane vaatleb ja analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja selle suhteid siht ja sidusrühmadega, osaleb konkreetsetes praktilistes tegevustes avaliku kommunikatsiooni korraldamisel praktikaorganisatsioonis. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb kaasaegset organisatsiooni ja selle avalikku kommunikatsiooni; Oskab kasutada erinevaid avaliku kommunikatsiooni ja meedia kanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises; Oskab planeerida organisatsiooni avalikku kommunikatsiooni."
  }
  [4822]=>
  object(stdClass)#4823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6029"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus. Hinne antakse kirjaliku juhtumianalüüsi eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Kujundada eeldused mõistmaks praktilise suhtekorralduse sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise suhtekorralduse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(177) "Praktiline suhtekorraldus on kursus, mis laiendab tudengite teadmisi suhtekorraldusest. Kursusel käsitletakse erinevaid kaasusi, tuginedes konkreetsete praktikate analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Suhtekorralduse praktikate mõistmine; Oskus analüüsida Eesti suhtekorraldusmaastiku taustsüsteemi; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Loominguline lähenemine suhtekorraldusele."
  }
  [4823]=>
  object(stdClass)#4824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6030"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Kirjalik uurimistöö ja selle suuline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisoleks jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös ja teaduslikult arendada ülikooli üheks kaubamärgiks olevat reklaamiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Bakalaureusetöö üldstruktuur ja selle konkreetne modifikatsioon vastavalt uuritavale probleemile, konkreetses töös püstitatava hüpoteesi ja kasutatava metoodika teaduslik otstarbekus, vajalik ja mittevajalik viidatav kirjandus, töö ühiskondliku ja konkreetse vajalikkuse põhjendus, probleemi edasised võimalikud uurimise suunad."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kinnistunud teadmised kommunikatsioonialal ja sellega seotud valdkondades, Suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd s. probleemi püstitamise ja lahendamise oskus, Akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas; Valmisolek esineda avalikul kaitsmisel; Oskus orienteeruda erialases kirjanduses; Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4824]=>
  object(stdClass)#4825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada teadusliku uurimistöö terviklikku protsessi, selle erinevaid etappe, valmistada üliõpilasi ette uurimistöö kavandamiseks ja pakkuda võimalust kogeda uurimisplaani väljatöötamist."
    ["sisu"]=>
    string(370) "- tunneb oma uurimisala - on kursis uurimistegevuse erinevate etappidega - teab ja oskab väärtustada teadustöö eetilisi printsiipe - omab esmaseid eeldusi ära tunda teaduspõhist uurimisprobleemi - oskab valida asjakohast uurimismeetodit vastavalt oma uurimisprobleemile, on teadlik küsimustike koostamispõhimõtetest - suudab koostada nõuetekohast uurimisplaani"
    ["vljund"]=>
    string(517) "Kursuse läbinud üliõpilane: Suudab valmis kirjutada oma bakalaureusetöö uurimisplaani; Suudab valmis kirjutada bakalaureusetöö teoreetilise osa ning on võimeline seda akadeemilise diskussiooni käigus kaitsma; Suudab valmis kirjutada oma bakalaureusetöö empiirilise osa, olles eelnevalt läbi viinud empiirilise uuringu, ning on võimeline seda akadeemilise diskussiooni käigus kaitsma; Oskab kirjutada retsensiooni akadeemilistele uurimistöödele; Teab akadeemilise uurimistöö põhimõtteid ja eetikat."
  }
  [4825]=>
  object(stdClass)#4826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6032"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Aine lõppeb eksamiga, mille hinne võib kujuneda kursuse jooksul sooritatud töö põhjal, kui see osutub edukaks."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Kursuse „Ajakirjandus, kommunikatsioon ja ühiskond“ eesmärgiks on tutvustada ajakirjanduse rolli ja positsiooni tänapäeva ühiskonnas ning selle ajaloolisi arenguid, samuti meediasüsteeme ja nende seoseid kultuuri, poliitika ja majandusega."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Ajakirjanduse kujunemine iseseisva professionaalse elukutsena, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete praktikate areng ajakirjanduse ajaloos. Kommunikatsioon, kommunikatsioonimudelid ja –protsessid. Isiku teabevajadused ja nende seos keskkonnaga, teabevajaduste rahuldamine, teabeväli. Ajakirjanduse suhted poliitika, majanduse, kultuuri ja kodanikuühiskonnaga. Normatiivsed ajakirjandusteooriad. Semiootiline lähenemine ajakirjandusele ja selle sisule. Reaalsuse representeerimine ja konstrueerimine ajakirjanduses ja meedias. Meedia ja müüdid. Ajakirjanduse funktsioonid ja disfunktsioonid isiku, organisatsiooni ja ühiskonna jaoks. Ajakirjanduse eneseregulatsioon. Ajakirjandus ja suhtekorraldus. Meediasüsteemid maailmas ja Eestis. Meedia ja turg, avalik-õiguslik ajakirjandus, kommertsajakirjandus, parteiline ajakirjandus. Blogid. Ajakirjandus ja auditoorium."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Aine läbinud üliõpilane tunneb üldist maailma ja Eesti ajakirjanduse kujunemislugu. Ta mõistab ajakirjanduse positsiooni ühiskonnas, ajakirjanduse rolli ning võimalike konflikte selle rolli täitmisel. Ta tunneb erinevaid meediasüsteeme ja oskab kirjeldada erinevate meediakanalite spetsiifikat."
  }
  [4826]=>
  object(stdClass)#4827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6033"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Aine eesmärgiks on omandada kriitiline meediatekstide analüüsioskus, oskus näha tekstide struktuuri ning oskus tekste täiendada, kusjuures põhirõhk on uudislugudel."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Õppetöö toimub peamiselt seminaride vormis ning eeldab aktiivset osalemist. Uudisväärtuskriteeriumite leidmine meediatekstidest (individuaalne töö kodus). Etteantud uudiste valimine ajalehe erinevatesse osadesse lähtuvalt ajalehe iseloomust ja sihtauditooriumist (grupitöö kodus). Ühe uudisväärtusliku teema leidmine ja sõnastamine (individuaalne töö kodus). Etteantud tekstide juhtlõikude ümbersõnastamine lähtuvalt uudise tuumast, võimalik reporteritöö matkimine (grupitöö klassis). Hea juhtumi (story) leidmine ja sõnastamine (individuaalne töö kodus). Mõne ajalehe nädala jooksul ilmunud žanrite analüüs (grupitöö kodus)."
    ["vljund"]=>
    string(703) "Kursuse järel tunneb üliõpilane järgmisi mõisteid ja oskab neid praktikas meediatekstidega seostada: uudiskünnis, uudisväärtuse kriteeriumid, uudise objektiivsus, kirjutise tuum, kirjutise fookus, kirjutise juhtlõik. Üliõpilane tunneb ja oskab üksteisest eristada ajakirjanduslikke põhižanre: uudist, olemuslugu, reportaaži, arvamuslugu ja juhtkirja. Ta tunneb nende ülesehituse üldpõhimõtteid ning tunneb uudisloo struktuuri - tagurpidi püramiidi. Üliõpilane oskab näha uudislugude strukturaalseid probleeme ning oskab soovitada lahendusi nende parandamiseks. Üliõpilane valdab lihtsamaid reporteritöö võtteid, nagu teema leidmine, sündmuste kirjeldamine, töö allikatega."
  }
  [4827]=>
  object(stdClass)#4828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6034"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik esse ja eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Tunda peamiseid tänapäevaseid eetikateooriaid ja probleeme, mõista moraalseid dilemmasid ja osata neid analüüsida, õppida rakendama professionaalseid eetikakoodekseid, eriti ajakirjanduseetika koodeksit."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Kursuse teemad: eetiline relativism, absolutism ja objektivism, väärtused, egoism ja altruism, peamised eetikateooriad, meedia eetika probleemid ja printsiibid, professionaalsed eetikakoodeksid ja praktilised eetilised konfliktid."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Üliõpilane oskab teha ratsionaalseid moraalseid otsuseid ja neid ka teistele selgitada eriti ajakirjanduses esinevate konfliktide korral, juhindudes professionaalsetest eetikakoodeksitest ja heast tavast."
  }
  [4828]=>
  object(stdClass)#4829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6037"
    ["hindamine"]=>
    string(170) "Aine hinne kujuneb 60% ulatuses kursuse jooksul tehtud praktiliste kodutööde ja klassiharjutuste põhjal ning 40% ulatuses kursuse lõpus tehtava kontrolltöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Aine eesmärk on omandada ülevaade internetipõhise uue meedia vormidest, kasutamisoskustest ja nende põhjustatud muudatustest traditsioonilises meedias."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Neti põhjustatud muudatused ja uuendused ajakirjanduses. Erinevad digitaalse meedia liigid ja meediate sulandumine, nende äratundmine. Info hankimine, töötlemine ja haldamine internetis. Veebiturvalisuse oskused internetis. Sotsiaalmeedia liigid ja nende kasutamine. Kontode loomine, suhtlus teiste kasutajatega. Veebikasutajate poolt loodud sisu ja selle (User Generated Content) kasutamine. Info serveerimine online meedia tootmisel."
    ["vljund"]=>
    string(514) "Kursuse järel tunneb üliõpilane ära interneti arengust tingitud muudatused ajakirjanduses ja oskab neid seostada põhjustega; tunneb digitaalse meedia erinevaid liike ja sulameid, suudab veebis turvaliselt liikuda, teab enamlevinud sotsiaalmeedia liike, oskab luua kontosid ning sotsiaalmeediat ajakirjanduslikul eesmärgil kasutada; oskab internetikasutajaid õhutada sisu looma ning oskab seda sisu ajakirjanduslikul eesmärgil ära kasutada; on kursis info serveerimise eripäradega online meedia tootmisel."
  }
  [4829]=>
  object(stdClass)#4830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6039"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Aine hinne kujuneb 40% kursuse jooksul sooritatud klassiharjutuste ja 60% ulatuses kursuse põhjal sooritatud praktilise ülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Aine eesmärk on omandada praktilised oskused internetipõhise uue meedia kasutamisel ning selle abiga ajakirjandusliku sisu loomine."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Tutvumine digitaalse meedia eri liikide ja ajakirjanduses kasutatavate enamlevinud formaatidega; sotsiaalmeedias kasutajakontode loomine ja kaaslastega suhtlemine, ajakirjandusliku info otsimine sotsiaalmeedias; kontode sidumine ja info levitamine; veebiturvalisuse aluste omandamine; töö veebikasutajatega, suhtlemine kommentaariumites, veebivestluse ülalhoidmine ja suunamine ajakirjandusliku info loomise eesmärgil."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Praktikumi järel oskab üliõpilane ajakirjanduslikul eesmärgil luua ja kasutada levinumaid digitaalse meedia liike, luua ja kasutada enamlevinud sotsiaalmeedia kasutajakontosid, siduda omavahel erinevaid sotsiaalmeediaid; oskab liikuda internetis turvaliselt; teab, kuidas veebikasutajaid õhutada sisu looma ning oskab seda ajakirjanduslikel eesmärkidel ära kasutada."
  }
  [4830]=>
  object(stdClass)#4831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6040"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Aine lõppedes toimub kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "„Eesti ajakirjandusajaloo“ eesmärk on tutvustada üliõpilastele Eesti ajakirjanduse sündi, tema rolli ärkamisaegses Eestis rahvusliku mõtte kujundajana, tema rolli Eesti iseseisvumisel ning seostel eesti kultuuri ja mõttega."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Kirjasõna areng Eestis ja varased ajakirjanduslikud väljaanded (kihelkonnakoolide areng, kalendrid, Vana Testamendi tõlked, Lühike Õpetus jne.).Esimeste eestikeelsete ajalehtede sünd (Pärnu Postimees, Postimees, Sakala jne.). Ajakirjanduse professionaliseerumine, väljaannete spetsialiseerumine, nende omavaheline konkurents (ka rahvusliku suurlõhe kontekstis). Eesti ajakirjandus enne Eesti Vabariigi loomist. Eesti ajakirjanduse Eesti Vabariigi alguses (sh ringhäälingu algus). Eesti ajakirjandus 1930.ndate aastate keskpaigast Teise maailmasõjani. Eesti ajakirjandus paguluses. Eesti ajakirjandussüsteemi kujunemine Nõukogude Eestis. Eesti ajakirjanduse roll 1987.-1991. aastate sündmustes ning ajakirjandussüsteemi kujunemine taastatud Eesti Vabariigis."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Üliõpilased tunnevad peamisi rahvusliku ajakirjanduse suurkujusid ja nendega seotud väljaandeid. Nad teavad, kuidas kujundas ajakirjandus eesti rahvuslikku liikumist ja omariiklus teket, mis juhtus maailmasõdade ajal ning kuidas see kõik on kujundanud meie tänast päeva."
  }
  [4831]=>
  object(stdClass)#4832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6044"
    ["hindamine"]=>
    string(486) "Arvestuse saamiseks on vaja kirjutada analüüsiv kokkuvõte selle kursuse teemade kokkupuutealast oma kutsetööga. Kirjatöös peab järgima akadeemilise kirjaoskuse häid tavasid, oluline on põhjendatult kasutada mh. kohustusliku kirjanduse loetelus esinevaid allikaid (sõltuvalt individuaalsest aspektist vähemalt 2) ja neile korrektselt viidata. Autoripoolsed seisukohad, hinnangud ja ettepanekud peavad olema asjakohaselt argumenteeritud. Töö suhteliseks pikkuseks on 3-5 lk."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Kursuse eesmärk on kujundada valmisolek rakendada tänapäevast meediat kutsetöös olles teadlik meediatööstuse toimemehhanismidest, võimalustest ja kaasnevatest võimalikest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(679) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: 1. kommunikatsioonimudelid, uudisväärtuse kriteeriumid ja uudiskünnis, strateegiline kommunikatsioon, konkurendid kommunikatsiooniprotsessis, siht- ja sidusrühmad. 2. Auditooriumi (nii füüsilise kui virtuaalse), aga ka kanali iseärasustega arvestamine, keskkonnamõjud. Sõnum ja kontrasõnum, videonäited. Formaadi ja žžanri küsimused (medium is the message). 3. Mainekujundusest sotsiaaltöö kontekstis 4. Meediaregulatsioon ja lastekaitse 5. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis 6. Suhtlemine meediaga 7. Sotsiaalvaldkonna kommunikatsiooni valupunkte 8. Sotsiaalturundus ja sotsiaalreklaam 9. Sotsiaalmeedia sotsiaaltöös"
    ["vljund"]=>
    string(510) "Kursuse läbinud üliõpilane • Tunneb komunikatsioonimudeleid, • tunneb ajakirjandusliku materjali valiku põhimõtteid, ja on teadlik sellest tulenevatest võimalustest ning probleemidest, • oskab arvestada meedia kui suhtluspartneriga, • tunneb meediasuhtluse põhimõtteid • on kursis kommunikatsiooniprotsesside juhtimistaktikatega ja põhimõtetega problemaatilistes olukordades • on kursis sotsiaalturunduse üldiste põhimõtetega ning kommunikatsioonikampaaniate korraldamise spetsiifikaga"
  }
  [4832]=>
  object(stdClass)#4833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6045"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Hinne kujuneb grupitööna valmiva kirjaliku analüütilise essee põhjal. Kordamisküsimused essee ettevalmistamiseks ja essee teemad jagatakse eelnevalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(545) "Õppeaine eesmärk on tutvustada kommunikatsiooni põhimõistete tähendusi, kommunikatsiooni käsitlemise põhilisi koolkondi, kujundada eeldusi kommunikatsiooni ja ühiskonnaprotsesside paremaks mõistmiseks, tutvustada kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside mõtestamisel ja mõistmisel ning toetada kommunikatsiooni analüüsi esmaste oskuste omandamist. Samuti võimaldab kursus mõista kommunikatsiooniteooria seost teiste sotsiaalteadustega ning aitab kaasa interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(679) "Kommunikatsioon ja ühiskond on algtaseme kursus. Antakse ülevaade kommunikatsiooniprotsessist kui tervikust ja selle suhtestumisest ühiskondlikesse protsessidesse. Kursuse teemakäsitlused eeldavad kommunikatsiooniprotsessi kriitilist analüüsi lähtuvalt teemast. Kursusel käsitletavad teemad: - Sissejuhatus kursusesse, kommunikatsiooniteooria põhiolemus - Kommunikatsioon ja ühiskond - Kommunikatsioon ja kultuur - Kommunikatsioon ja konstruktivism - Seminar: Kommunikatsiooni mõistmine ja analüüs, tekst, sõnum, kontekst - Kommunikatsiooni rakendamine erinevates eluvaldkondades, kokkuvõtted kursusest Kursuse õppekeelteks on eesti keel, inglise keel, vene keel."
    ["vljund"]=>
    string(623) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: - Teab kommunikatsiooniteooria põhimõisteid ja -probleeme; - Orienteerub kommunikatsiooniteooria põhilistes käsitustes; - Suudab õigesti kasutada erialatermineid; - Oskab eristada kommunikatsiooni liike, iseseisvalt analüüsida tekste ja mõtestada ühiskonna protsesse kui kommunikatsiooniprotsesse; - Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses: reklaamis, suhtekorralduses, integreeritud turunduskommunikatsioonis, ajakirjanikutöös ja poliitilises kommunikatsioonis; - Oskab kasutada sotsiaalset meedia kommunikatsioonikanalina."
  }
  [4833]=>
  object(stdClass)#4834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6046"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Kodutööd, osalemine kursusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "*Pakkuda alusteadmisi ülikoolis tarvilike eri tekstitüüpi koostamise, vormistamise ja analüüsimise osas ning akadeemiliste alusmaterjalide kasutamise ja nende tsiteerimise kohta. Toetada tudengite kirjutamisoskuste arengut."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Toimuvad loengud ja seminarid järgmistel teemadel: - Akadeemiliste tekstide tüübid (essee, referaat, loengupäevik, teadusartikkel); - Akadeemiliste tekstide stiil, struktuur ja vormistamine; - Ülikooli inforessursside kasutamine materjalide leidmiseks; - Korrektne viitamine; - Slaidiettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - teab, kuidas kasutada akadeemilisi allikmaterjale ning neile viidata; - oskab kasutada ülikooli inforessursse; - tunneb, oskab vormistada ja analüüsida erinevaid akadeemilisi tekste."
  }
  [4834]=>
  object(stdClass)#4835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [4835]=>
  object(stdClass)#4836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6048"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Arvestus. Hinne antakse esitletud teoreetilise materjali ja lõputöö eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Kujundada eeldused mõistmaks avaliku-, era- ja kolmanda sektori suhtekorralduse erinevust kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused suhtekorralduse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(502) "„Suhtekorraldus eri sektorites“ on kursus, mis avardab tudengite teadmisi suhtekorralduse praktikast ja teoreetilistest mudelitest, mis on praktikute poolt rakendust leidnud. Sellel käsitletakse suhtekorralduse teooriat ja praktikat, tuginedes õpikule ja praktilistele juhtumitele. Luuakse eeldused professionaalseteks oskusteks erinevate organisatsioonide suhtekorraldus- või sisekommunikatsiooni juhina. Iseseisvat tööd teevad kursusel osalejad praktiliste juhtumite kriitilise analüüsina."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Teadmine eri sektorite suhtekorralduse eripäradest; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Erialaliselt pädev käsitlus suhtekorraldusest."
  }
  [4836]=>
  object(stdClass)#4837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6049"
    ["hindamine"]=>
    string(408) "Tudengeid hinnatakse jooksvalt seminaridest osavõtu ja kursuse jooksul tehtud tööde alusel. 80% paremate hinnetega tudengi hulka kuuluvad on eksamist vabastatud. Tudengid, kes kuuluvad madalama 20% hinnetega tudengite hulka, kuid on osalenud vähemalt 75% seminaridest, pääsevad eksamile, mille kaal moodustab 75% lõpphindest. Tudengid, kes on osalenud vähem kui 75% seminaridest, ei pääse eksamile."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "Valmistada tudengid ette tegutsemiseks suhtekorralduse, reklaami või turundusalases ettevõtluses ja püsiva silla ehitamiseks ülikoolis omandatavate teadmiste ning praktilise igapäevatöö vahel. Õpetada tudengeid nõustama ja mõistma agentuuri klientide või organisatsioonisiseste „klientide“ ootusi kommunikatsiooni erinevates distsipliinides enim esinevate ülesannete teostamisel. Anda ülevaade erinevates kommunikatsioonidistsipliinidele keskendunud ettevõtluse seisust Eestis ja mujal maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(1017) "Kursus harjutab tudengeid sirutama erinevate ülikoolis omandatud kommunikatsiooni- ja reklaamiainetes omandatud teadmiste järele simuleeritud agentuuri keskkonnas, kus tuleb konsultandi või loovjuhina vastata erinevatele klientidelt tulevatele briifidele. Tudengid võistlevad erinevate ülesannete lahendamisel iseseisvate agentuuridena üksteisega klientidele otstarbekaimate lahenduste leidmisel. See hõlmab erinevaid erialase ettevõtluse tahke alates hangetel osalemisest kuni professionaalsetel auhinnakonkurssidel osalemiseni, mille vahele mahub ka klientide – on nendeks siis agentuuri kliendid või organisatsiooni sisemised kliendi – vajaduste lahendamine. Kursus tekitab tudengis arusaama, mida võib erialane töö praktikatasemest kaugemale jõudes tähendada, võimaldab tudengitel hinnata, milline on selle töö ja klientide ootuste tase Eestis täna, ning millised on võimalikud tühimikud kommunikatsiooniteenuste turul, olgu see reklaamis, meedias, avalikes suhetes või teistel erialadel."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Oskus edasi anda erialaseid teadmisi ja seisukohti erialase ettevalmistuseta koostööpartneritele Arusaamine kommunikatsioonialase ettevõtluse eri niššidest ja rollidest ning eeldustest erinevate tööülesannete efektiivsest täitmisest Oskus seostada klientide poolt esitatud probleeme teoreetiliste mudelite ja tööriistadega erinevatelt läbitud kursustelt"
  }
  [4837]=>
  object(stdClass)#4838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6050"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Praktika aruanne,vajalikus mahus täidetud praktikapass."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Erialapraktika eesmärgiks on luua eeldused tuvumaks praktilise kommunikatsioonitööga organisatsioonis, samuti anda praktilisi võimalusi kommunikatsioonialase kompetentsi harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Üliõpilane vaatleb ja analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja selle suhteid sidusrühmadega, osaleb konkreetsetes praktilistes tegevustes kommunikatsiooni korraldamisel praktikaorganisatsioonis. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb tänapäevast organisatsiooni ja selle kommunikatsiooni; Mõistab kommunikatsioonistrateegia koostamise ja taktikate rakendamise tähendust praktikas; Oskab kasutada erinenevaid kommunikatsiooni- ja meediakanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises."
  }
  [4838]=>
  object(stdClass)#4839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6051"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Aruanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Erialase meistriklassi eesmärk on luua võimalus osaleda kommunikatsiooniprojekti ettevalmistamisel, elluviimisel ja hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Üliõpilasel on vastavalt projekti eripärale võimalus osaleda kommunikatsiooniprojekti ettevalmistamisel, vajalike uuringute läbiviimisel, programmi rakendamisel, tegevuse monitoorimisel ning järelhinnangute tegemisel."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Oskab lähtuvalt projekti eripärast koostada strateegiat, viia läbi strateegiast tulenevaid uuringuid ning rakendada saadud teadmisi taktikate väljakujundamisel; Oskab monitoorida meediat ning analüüsida monitooringu tulemusi projekti fookusest lähtuvalt."
  }
  [4839]=>
  object(stdClass)#4840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6052"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Eksam, kombineeritud suulise ja kirjaliku osaga"
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisolek jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste, oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Eksami küsimused tulenevad peamistest erialaainetest, kattes olulised teadmiste ja oskuste valdkonnad. Eksam on kombineeritud vormis. Suhtekorralduse tuumainete kohta esitatud küsimustele vastab eksaminant nii kirjalikult kui suuliselt. Eksamiküsimused avalikustatakse hiljemalt kaks kuud enne eksami toimumist. Eksami võtab vastu komisjon."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Kinnistunud teadmised suhtekorralduse alal, oskus orienteeruda erialases kirjanduses, akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas. Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4840]=>
  object(stdClass)#4841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6053"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Kirjalik uurimistöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisoleks jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös ja teaduslikult arendada ülikooli üheks kaubamärgiks olevat reklaamiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Bakalaureusetöö üldstruktuur ja selle konkreetne modifikatsioon vastavalt uuritavale probleemile, konkreetses töös püstitatava hüpoteesi ja kasutatava metoodika teaduslik otstarbekus, vajalik ja mittevajalik viidatav kirjandus, töö ühiskondliku ja konkreetse vajalikkuse põhjendus, probleemi edasised võimalikud uurimise suunad."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kinnistunud teadmised kommunikatsioonialal ja sellega seotud valdkondades, Suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd s. probleemi püstitamise ja lahendamise oskus, Akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas; Valmisolek esineda avalikul kaitsmisel; Oskus orienteeruda erialases kirjanduses; Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4841]=>
  object(stdClass)#4842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(656) "Ettevõtte sotsiaalse vastutuse kursuse põhieesmärgiks on kujundada eeldused mõistmaks ettevõtte sotsiaalse vastutuse sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale. Kursus loob eelduse CSR valdkonnas orienteerumiseks, põhiprintsiipide mõistmiseks. Samuti võimaldab kursus üliõpilastel saada nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi, kuidas integreerida ettevõtte sotsiaalne vastutus ettevõtte suhtekorralduse ja korporatiivkommunikatsiooniga. CRIi Kursuse eesmärgiks on ka tõsta tudengites teadlikkust, et ettevõtte sotsiaalne vastutus on loomulik osa organisatsiooni igapäevasest tegevusest."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Üliõpilastele tutvustatakse CSR teoreetilisi lähtekohti, samuti käsitletakse ärihuvide ja CSR põrkumise temaatikat ja antakse ülevaade maailmas levinud kokkulepetest nende lahendamisel. Lahatakse ka ettevõtte ärihuvide saavutamisks CSRi rakendamise temaatikat. Loengute ja praktiliste harjutuste käigus käsitletakse ka meediasuhete, ettevõtte mitte-majanduslike tulemuste raporteerimise ja sidusgruppide kommunikatsiooni teemasid. Kursusel osalejad teevad iseseisvat tööd praktiliste juhtumite kriitilisel analüüsil."
    ["vljund"]=>
    string(331) "• mõistavad CSR tähtsamaid teooriaid, kontseptsioone ja aktuaalseid teemasid • teavad eduka CSRi elluviimiseks vajalikke strateegiad, taktikaid ja vahendeid • on võimelised määratlema sidusgruppe CSRis • on võimelised iseseisvat analüüsima erinevaid juhtumeid • oskavad iseseisvalt töötada erialase kirjandusega"
  }
  [4842]=>
  object(stdClass)#4843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6055"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Eksam. Hinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda süsteemne ülevaade ja kogemus suhtekorralduslike tekstide kirjutamisest ja sõnumi formuleerimisest tulenevalt sihtgrupist, aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele. Samuti võimaldab kursus omandada uue ja sotsiaalse meedia võimaluste kasutamise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Kursus toimub loengute, seminaride, case studyde, simulatsioonide ja rühmatööde vormis. Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt, interaktiivselt, ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Teadmised suhtekorralduslikest tekstidest ja nende kirjutamise põhimõtetest. Tekstide kirjutamise kogemused tänu läbiviidud harjutustele. Teadmised kommunikatsiooniks erinevate sihtgruppidega ja erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamise põhimõtted. Teadmised sõnumi formuleerimisest."
  }
  [4843]=>
  object(stdClass)#4844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6056"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Kujundada eeldused mõistmaks meediasuhete sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise meediasuhtluse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(413) "„Meediasuhted“ on kursus, mis avardab tudengite teadmisi Eesti kaasaegsest meediasüsteemist ja selle rakendamisest suhtekorralduses ühe praktilise väljundina taktikalisel ja tehnilisel tasandil. Kursusel käsitletakse meediasuhete praktikat, tuginedes konkreetsete juhtumite analüüsile. Luuakse eeldused professionaalseteks oskusteks erinevate organisatsioonide meediasuhete juhina või pressiesindajana."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Meedia põhialuste mõistmine; Oskus analüüsida Eesti meedia taustsüsteemi; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Erialaliselt pädev käsitlus suhtekorraldusest."
  }
  [4844]=>
  object(stdClass)#4845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6057"
    ["hindamine"]=>
    string(244) "Positiivse arevustuse saamise tingimusteks on aktiivne osalemine seminarides ja kõikide seminaritingimuste nõuetekohane täitmine (sh 2 presentatsiooni ja 1 oponeering). NB! - hinne bakalaureuseseminarile ei kattu hindega bakalaureusetööle!"
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "The purpose of the seminar II is to familiarize students with research process and its different phases, practice scientific discussion and argumentation skills and develop in giving constructive feedback, and critically evaluate own, written work."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Kursusele registreerumise tingimuseks on kursuse Bakalaureuse seminar 1 läbimine tulemusega A või B. Seminar toimub igal nädalal. Seminari jooksul läbitakse kõik bakalaureusetöö koostamise etapid, aruteltakse teemade, uurimisküsimuste, meetodite ja töö vormistusküsimuste üle. Iga üliõpilane koostab 2 esitlust oma bakalaureusetöö põhjal ja ühe oponeeringu kaasüliõpilase töö põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(498) "- oskab koostada ülevaadet uurimistöö teoreetilisest alusest - oskab valida uurimisprobleemi käsitlemiseks sobilikku metoodikat - suudab osaleda teaduslikus diskussioonis, hinnata kriitliselt oma tööd ja sellega seoses tehtud parandusi ja ettepanekuid - omab teadmisi ja oskusi retsenseerimaks lihtsamaid uurimistöid oma erialal - oskab esitleda oma uurimistöö tulemusi - oskab uurimistööd nõuetekohaselt vormistada - on suuteline iseseisvalt lõplikult teostama oma bakalaureusetööd."
  }
  [4845]=>
  object(stdClass)#4846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6058"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(356) "Kujundada eeldused mõistmaks suhtekorralduse sisu ja aluseid nii ajaloos kui ka tänapäevaselt kasutades teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused erialases töös kommunikatsiooni rolli ja osatähtsuse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Kursusel osalejad saavad ülevaate suhtekorralduse ajaloost ja arengust ning eetilistest, professionaalsetest ja teoreetilistest põhimõtetest. Kursusel käsitletakse kommunikatsiooni rolli ettevõtluses, meediasuhteid, sise- ja kriisikommunikatsiooni aluseid."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Suhtekorralduse põhialuste mõistmine; Kommunikatsiooni rolli mõistmine erialases ettevõtluses; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus lahendada erialaseid ülesandeid grupitööna; Esmaste suhtekorraldustegevuste täitmise oskus."
  }
  [4846]=>
  object(stdClass)#4847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6059"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "70% hindest moodustab kirjalik töö, 30% hindest aktiivne tunnis osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Tutvustada suhtekorralduslike protsesside planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises suhtekorralduses. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest ja grupitöödest. Tudengid osalevad tunnis aktiivselt ning loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust. Üheks hinde osaks on grupitöö, kus üliõpilased teevad strateegilise plaani suhtekorraldustegevusteks organisatsiooniks (meediaplaani, sisekommunikatsiooni plaani, kampaania plaani vmt.)"
    ["vljund"]=>
    string(233) "Teadmised suhtekorralduslike protsesside planeerimisest ning oskus neid kasutada praktilises suhtekorralduses. Laiem teadmine strateegilisest planeerimisest ja strateegilisest mõtlemisest ja konkreetse suhtekorraldusplaani tegemine."
  }
  [4847]=>
  object(stdClass)#4848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6060"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Praktika aruanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Erialapraktika eesmärgiks on luua eeldused tuvumaks praktilise kommunikatsioonitööga organisatsioonis, samuti anda praktilisi võimalusi kommunikatsioonialase kompetentsi harjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Üliõpilane vaatleb ja analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja selle suhteid sidusrühmadega, osaleb konkreetsetes praktilistes tegevustes kommunikatsiooni korraldamisel praktikaorganisatsioonis. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb tänapäevast organisatsiooni ja selle kommunikatsiooni; Mõistab kommunikatsioonistrateegia koostamise ja taktikate rakendamise tähendust praktikas; Oskab kasutada erinenevaid kommunikatsiooni- ja meediakanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises."
  }
  [4848]=>
  object(stdClass)#4849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6061"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Esseed kohustusliku kirjanduse põhjal, essee, presentatsioon"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Anda süsteemne ülevaade kultuuridevahelise suhtluse alustest ning tähtsamatest teemadest, aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab mõista kommunikatsiooni ja suhete tekkimise kultuurilist aspekti."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest, eksperimentidest ning mängudest (elamusõpe). Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised kultuuridevahelise suhtluse alustest. Kultuuridevahelise suhtluse kogemused tänu läbiviidud harjutustele. Üldine kultuuriteadlikkus, teadlikkus enda kultuurist, teadlikkus kultuuridevahelisest suhtlusest."
  }
  [4849]=>
  object(stdClass)#4850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK6062"
    ["hindamine"]=>
    string(293) "Aktiivne tunnis osalemine: osalemine aruteludes, rühmatöödes, presentatsioonides. Interaktiivse õppemeetodi tõttu ei ole võimalik asendada tunnitööd kirjandusega; Readeri artiklite lugemine ja õigeaegsed sissekanded lugemispäevikusse; Kirjalik koduülesanne – vaatlus-reflektsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Aidata kaasa teadmiste ja oskuste kujunemisele mitteverbaalse suhtluse teooriates ja praktilise rakendamiskogemuse osas, mis võimaldab hinnata ja analüüsida suhtlusolukordi tugeval teoreetilisel põhjal"
    ["sisu"]=>
    string(532) "Käsitletavad teemad: Mitteverbaalse suhtluse elemendid, keskkonna mõju, konteksti mõju; Kehakeel: žestid, keha asend, puudutused; Kehakeel: silmade ja näo kasutus; parakeel (vokaalne suhtlus); Välimuse, rühmakuuluvuse, stigma mõju; Vaikimine kui suhtlus. Esiplaanil on interaktiivne õpe: loengud vahelduvad praktiliste harjutustega (8 mitteverbaalse suhtluse mängu, arutelud). Iseseisva töö moodustab kodulugemine ning selle põhjal kirjutatud esseed; ja kursuse lõpetuseks mitteverbaalse suhtluse vaatlus-reflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliôpilane môistab mitteverbaalse suhtluse tähtsust kommunikatsiooniväljundile ning suudab analüüsida erinevate tegurite môju ning neil vahet teha."
  }
  [4850]=>
  object(stdClass)#4851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Uurimisprojekt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Kujundada ülevaade teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtetest ja peamistest kommunikatsiooni uurimismeetoditest, sotsioloogiliste meetodite kasutamisest kommunikatsiooni uuringutes. Samuti kujundada ülevaade kitsamatest valdkonnapõhistest uuringutest (suhtekorraldus, reklaam jne)"
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kursuse raames käsitletakse järgmisi teemasid: kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö erinevused, uurimiseetika, uurimisküsimuse püstitamine, meetodi valik, andmekogumismeetodid (küsitlus, erinevat tüüpi intervjuud, vaatlus), andmeanalüüsi meetodid (erinevad sisuanalüüsid, diskursuseanalüüs), valiidsus, usaldusväärsus."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Teadmised uurimismetoodikatest kommunikatsiooni alal; Teadmised rakenduslike, spetsiifilisemate erialapõhiste (reklaam, suhtekorraldus) kommunikatsiooniuuringute meetoditest ning läbiviimise korrast; Esmased kogemused uurimuse eesmärgistamisest, kavandamisest ning läbiviimise korra väljatöötamisest; Teadmised uurimistöö eetilistest põhimõtetest ning respekteeriv hoiak nende järgimisse."
  }
  [4851]=>
  object(stdClass)#4852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tutvustada kultuuridevahelise suhtluse aluseid ning tähtsamaid teemasid, tõsta teadlikkust suhtluse kultuuriaspektist"
    ["sisu"]=>
    string(430) "Kursus koosneb loengutest, aruteludest, eksperimentidest ning mängudest (elamusõpe). Üliõpilased osalevad tunnis aktiivselt ja loevad iseseisvalt kohustuslikku kirjandust. Käsitletavad teemad: kultuur, kultuuri elemendid (sh väärtushinnangud, aja- ja ruumikäitumine), kultuuriteadlikkus, kultuuridevaheline suhtlus, kultuuridevaheline suhtluspädevus, stereotüübid ja eelarvamused, kultuuridimensioonid (Hofstede, Hall)."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised kultuuridevahelise suhtluse alustest. Kultuuridevahelise suhtluse kogemused tänu läbiviidud harjutustele. Üldine kultuuriteadlikkus, teadlikkus enda kultuurist, teadlikkus kultuuridevahelisest suhtlusest."
  }
  [4852]=>
  object(stdClass)#4853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Vajalik praktiline töö: reaalne kommunikatsiooni strateegia reaalsele organisatsioonile."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Tutvustada kommunikatsiooni planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Kursusel omandatakse oskused, kuidas praktiliselt kommunikatsioonijuhtimise abil osaleda organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, kuidas luua kommunikatsioonistrateegia ja kuidas integreerida kommunikatsioonistrateegia kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessiga. Kursuse kontaktõpetuse jooksul tudengid läbivad õppejõu juhendamisel praktiliselt kõik kommunikatsioonistrateegia tegemise faasid: alates taustauuringutest kuni konkreetsete strateegiliste ja taktikaliste probleemi lahendusteni välja."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab, milline on kommunikatsiooni strateegia ja kommunikatsiooniala ekspertide roll kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, oskab ettevalmistada ja koostada reaalset kommunikatsioonistrateegiat ning oskab põhjendada oma strateegilisi valikuid kommunikatsioonijuhtimise teooriatest lähtuvalt Kursuse jooksul üliõpilased omandavad strateegilise planeerimise oskuse ja praktilise strateegia tegemise kogemuse."
  }
  [4853]=>
  object(stdClass)#4854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Arvestuse sooritamiseks on vajalik seminarides osalemine ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Tutvustada üliõpilastele erinevaid kommunikatsioonijuhtimise praktikaid, luua võimalused erialal töötavate spetsialistidega kogemustevahetuseks ja selle kaudu erinevatest praktikatest parima kogemuse omandamiseks, toetada analüütilise erialase mõtteviisi arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(201) "Kursus koosneb erinevate oma ala asjatundjate poolt (koostöös EPRA ja EUPRERAga) läbi viidud seminaridest, kus käsitletakse erinevaid kogemusi ja praktikaid nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis"
    ["vljund"]=>
    string(241) "Ûliõpilane tunneb parimaid Eesti ja rahvusvahelisi kommunikatsioonijuhtimise praktikaid, oskab kriitiliselt analüüsida erinevaid kaasusi ja omab ülevaadet kommunikatsioonijuhtimise igapäevatööst erinevatel tasanditel ja kontekstides."
  }
  [4854]=>
  object(stdClass)#4855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7006"
    ["hindamine"]=>
    string(180) "Kirjalik eksam, kaks kodutööd (referaat kohustusliku kirjanduse põhjal ja situatsiooni analüüs). Kursuse lõplik hinne kujuneb kirjaliku eksami ja kahe kodutöö koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Saada ülevaade peamistest teoreetilistest käsitlustest riski ja kriisikommunikatsiooni praktikate tõlgendamisel. Aidata kaasa teoreetilise analüüsioskuste kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Kursus sisaldab süvendatud käsitlust riski ja kriiskommunikatsioonist: erinevate teooriate toimimine praktikas, kommunikatsiooniteooria toimimismehhanismid koos riski ja kriisiteooriatega, teoreetilised paradoksid praktilise kriisijuhtimises, situatsiooniteooria lähekohad riski ja kriisikommunikatsioonis jne."
    ["vljund"]=>
    string(473) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: Tunneb erinevaid teoreetilise käsitlusi, mis seletavad riski ja kriisikommunikatsioon; Oskab praktikaid sidustada teooriatega; Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid olukordi teoreetiliste paratamatuste seisukohast; Oskab juhtida riske; Oskab tulemuslikult ja adekvaatselt toimida kriisisituatsioonides; Valdab kriisikommunikatsiooni tehnikaid ja taktikaid ning suudab neid strateegiliselt ellu viia."
  }
  [4855]=>
  object(stdClass)#4856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7007"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused tänapäevaste ja rahvusvaheliste teoreetiliste käsitluste omandamiseks suhtekorraldusprotsessidest ja nende seostamiseks ühiskonna arenguga."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kursusel analüüsitakse suhtekorraldusprotsesside olemust erinevatel ajaloo perioodidel, vaadeldakse erinevaid seoseid informeerimise, mõjutamise ja ajaloosündmuste kulgemise vahel. Kursus käsitleb ka suhtekorralduse paradigmaatilisi muutusi 20 sajandil ning käsitleb valdkonna trende tulenevalt muutustes kaasaegses ühiskonnas"
    ["vljund"]=>
    string(315) "Kursuse läbinud tudeng: Teab suhtekorralduse ajalugu ja arenguid; Oskab eristada erinevaid paradigmasid ning teab paradigmaatiliste muutuste põhjusi; Oskab näha suhtekorralduse trende ning suundumusi nii praktikas kui ka teoreetiliselt; Oskab seostada suhtekorraldusprotsesse ühiskonnas toimuvate protsessidega."
  }
  [4856]=>
  object(stdClass)#4857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused siht ja sidusrühmapõhise mõtlemise kujunemiseks suhtekorralduses, luua eeldused siht ja sidusrühma (stakeholder) teooria omandamiseks ja selle seostamiseks suhtekorralduse praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Kursusel käsitletakse siht ja sidusrühma (stakeholder) teooriate erinevaid arendusi: alates Freemanni 1984 aastal loodud kontseptsioonist kuni kaasaegsete kriitiliste käsitlusteni välja. Kursusel tutvutakse ka võrguühiskonna kontseptsiooniga Castellsi teoreetiliste arutluste valguses ning sotsiaalse kapitali (Bourdieu, Putnam), legitiimsuse ja mittemateriaalsete väärtuste teooriatega suhtekorralduspraktikate kontekstis"
    ["vljund"]=>
    string(249) "Kursuse läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb suhtekorralduse kaasaegset mõtteviisi; Tunneb erinevaid stakeholder teooriaid; Oskab seostada siht ja sidusrühma keskest suhtekorralduspraktikat ka kaasaegsete ühiskonna ja organisatsiooniteooriatega."
  }
  [4857]=>
  object(stdClass)#4858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Kirjalik eksam (test), seminaris tehtud töö, samuti ettekannete ja esseede hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(523) "Õppeaine eesmärk on tutvuda Luhmanni ühe põhiteose „Sotsiaalsed süsteemid“ põhjal tema sotsiaalsete süsteemide teooriaga ning teha selgeks Luhmanni kommunikatsiooni- ja ühiskonnakommunikatsioonikäsituse põhimõistete tähendused. Kursus pakub võimaluse tutvuda originaaltekstile tuginedes nüüdisaja ühe prominentsema kommunikatsiooni- ja ühiskonnakäsitusega, aitab mõista kommunikatsiooni seost ühiskonnaprotsessidega ning omandada uusi analüütilisi vahendid sotsiaalsete probleemide mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1570) "Seitsmest kohtumisest esimene on loeng, mis käsitleb Luhmanmni teooria lähtepositsioone (Parsonsi tegevussüsteemide teooria; Husserli fenomenoloogia; Maturana ja Varela autopoieesi teooria ning Foersteri iseorganiseeruvate süsteemide teooria), annab üldise ülevaate Luhmanni sotsiaalsete süsteemide teooriast ja selgitab selle põhimõistete tähendusi. Ülejäänud kohtumised on seminarid, milles arutatakse Luhmanni süsteemiteooria põhiideid tuginedes peaasjalikult tema raamatu “Sotsiaalsed süsteemid” tekstile. Seminari kava järgib „Sotsiaalsete süsteemide“ struktuuri ning seminariks valmistudes peab iga üliõpilane läbi töötama raamatu vastava(d) peatüki(d). Lisaks sellele valmistavad kõik üliõpilased seminariks ettekande ja esitavad viimase seminari alguseks (12. detsembriks) essee. Seminarid ei ole loengud! Need pakuvad võimaluse arutada loetud teksti (muu hulgas selgitada seda, kuidas keegi Luhmannist aru sai ja ühtlustada arusaamu) ning esitada oma ideid. Õppejõu roll seminaris on raamida mõne sissejuhatava lausega arutlusteema ja toetada diskussiooni. Põhiesinejad ja arutelu ülevalpidajad seminaris on üliõpilased. Seminarides käsitletakse järgmisi teemasid: Luhmanni lähteideed (eneseorganiseerumise mõiste, enesele osutamine, mitte identiteet, vaid eristus) süsteem ja funktsioon, seostumisvõime, tähendus, topeltkontingentsi probleem ja selle lahendus, kommunikatsioon ja tegevus, süsteem ja keskkond, interpenetratsioon; kohastumine Luhmanni järgi, vastuolu ja konflikt, ühiskond ja interaktsioon."
    ["vljund"]=>
    string(861) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: 1) teab Luhmanni sotsiaalsete süsteemide teooria põhimõisteid ja –põhiseisukohti, suudab õigesti kasutada sotsiaalsete süsteemide teooria termineid; 2) orienteerub süsteemiteooria ka konstruktivismi erinevate koolkondade kommunikatsioonikäsitustes; 3) oskab analüüsida ja mõtestada ühiskonnaprotsesse kui kommunikatsiooniprotsesse ning rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses: reklaamis, suhtekorralduses, integreeritud turunduskommunikatsioonis, ajakirjanikutöös ja poliitilises kommunikatsioonis; 4) on võimeline lugema keerukaid teoreetilisi tekste originaalis, oskab eristada autorite põhiväiteid ja argumente, mis neid väiteid toetavad; oskab rakendada sotsiaalsete süsteemide teooria põhiideid ja onstruktivistlikku lähenemisviisi oma magistritöös."
  }
  [4858]=>
  object(stdClass)#4859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused tänapäevaste ja rahvusvaheliste teoreetiliste ja praktiliste käsitluste omandamiseks turundusest ja nende seostamiseks praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kursust loetakse ainult inglise keeles. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus käsitletakse kaasaegseid aktuaalseid turunduskommunikatsiooni kaasusi ning analüüsitakse neid teoreetilistest aspektidest lähtuvalt. Muuhulgas tulevad käsitlusele selliseid teemad nagu B2B communication, product placement, intercultural marketing communication, outdoor communicattion jne."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Kursuse läbimisel üliõpilane teab peamisi trende kaasaegses turunduskommunikatsioonis rahvusvahelises kontekstis, oskab analüüsida erinevaid turunduskommunikatsiooni taktikaid ning samuti rahvusvahelise eeskuju alusel kasutada parimaid praktikaid oma erialases tegevuses."
  }
  [4859]=>
  object(stdClass)#4860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Aktiivne osalus tunnitöös, st tunnis aset leidvates aruteludes, harjutustes ja presentatsioonides (maksimaalselt on lubatud 20% ulatuses puudumisi)"
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Aidata kaasa teadlikkuse tõstmisele multikultuurse ühiskonna demokraatliku kultuuri eelistest ja üleskutsetest; Toetada kuulajaid oma rolli mõistmisel ühiskonnas; Anda teadmisi pädevuse tõstmisest oma panuse andmisel ühiskonda, st teoreetiliste paradigmade rakendusvõimalustest, võimaldades seeläbi paremini haakida teooriat praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(924) "Kursuse raames käsitletakse järgmiseid teemasid: 1. isiklik ja sotsiaalne identiteet ning selle mõju ühiskonnale, 2. identiteet ja demokraatlik kommunikatsioon erinevusi täis ühiskonnas (diversity), 3. eearvamuste ja diskrimineerimise struktuurid, 4. demokraatliku otsustamisprotsessi toimimine isiklikul (identiteedi) tasandil, 5. sallivuse praktiliselt rakendatav kontseptsioon. Kursus põhineb demokraatia õppimise programmidel, mille on välja töötanud või kohandanud CAP (Center for Applied Policy research, Müncheni Ülikool). CAPi isiklikul tasandil demokraatia õppimise programmid on töötaud välja sotsiaalse konstruktivismi paradigmadest lähtudes. Õpetamine toimub järgmistest alustest lähtudes 1. aktiivne ja emotsionaalne õppimine harjutustes, sh reflektsioonides ja aruteludes, 2. sotsiaalsete mudelite reflekteerimise läbi toimiv kognitiivne õppimine (üliõpilased loevad valitud tekste)."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Üliõpilased on teoreetiliselt ja kogemuslikult teadlikumad identiteedi, kultuuri ja ühiskonna seostest multikultuurse ühiskonna demokraatlikul mõjutamisel, nagu ka sallivast suhtlusest, eelarvamuste ja demokraatliku otsustusprotsessiga toimetulekust. Üliõpilased on võimelised rakendama omandatud teadmisi ja kogemusi ühiskonnaga suhestudes, st nii töös kui õpingutes."
  }
  [4860]=>
  object(stdClass)#4861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Osavõtt loengseminaridest, esseed (hindelised)."
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "Vahendada teadmisi rahvusluse ja rahvuste vaheliste suhete teemast klassikalise modernismi rahvuslusteoreetilises võtmes, võimaldamaks kuulajatel seeläbi ühtlasi suhestuda relevantsete ja põnevamate trendidega tänapäeva Eesti mutikultuurses ühiskonnas; Aidata kaasa teemavaldkonna põhimõistete omandamisele ja peamiste teoreetiliste tõlgendusvõimalustega tutvumisele; Anda võimalus harjutada akadeemilist diskussiooni nii kõnes kui kirjas."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Rahvus kui modernse ühiskonna toode. Rahvusriik või maksumaksjate riik? Riigita rahvused. Postmodernistlik rahvus. Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa perspektiiv. Kultuuriline ja poliitiline perspektiiv. Postmodernism. Etnosümbolism. Primordialism. Eesti rahvus. Rahvuste vahelised suhted Eesti Vabariigis. Rahvussuhete tajumine. Meie ja nemad. Lõimimine või lõimumine? Konfikt kui dialoog. Eestluse piirid. Venekeelsed eestlased? Setod ja nende kuningriik. Multikultuurne Eesti. Loengud. Seminarid: diskussooni inspireerivad eelnevalt loetud seminaritekstid. Esseed seminaritekstide ainetel."
    ["vljund"]=>
    string(440) "Võime kriitiliselt lugeda rahvusluse ja rahvuste vaheliste suhete teemalisi tekste ning analüüsida rahvuslust kui ühiskondlikku nähtust. Rahvuste vaheliste suhete ja multikultuurse ühiskonna toimimismehhanismide sügavam mõistmine, seostades teoreetilisi teadmisi tegelikkuse, sh Eesti reaalsusega ja rakendades neid ühiskonna mõistmisel ja analüüsimisel. Edenenud akadeemilise diskussiooni võimed nii kirjalikult kui suuliselt."
  }
  [4861]=>
  object(stdClass)#4862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7015"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalik uurimisplaan, seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(459) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused magistritöö kirjutamiseks, toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist. Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisporbleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisporbleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab kirjutada uurimiplaani; Oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused; Oskab valida uurimisprobleemi lahenduseks sobiva meetodi; Teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri; On võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis."
  }
  [4862]=>
  object(stdClass)#4863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7018"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Kirjalik uurimistöö ja selle suuline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist kommunikatsiooni valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Magistritööna teostatakse valitud teemal põhjalik iseseisev uurimistöö ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kommunikatsioonijuhtimise eriala õppekava läbimine õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate osas."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida; Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta; Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada."
  }
  [4863]=>
  object(stdClass)#4864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus. Hinne antakse kirjaliku juhtumianalüüsi eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(488) "Kujundada eeldused mõistmaks meediasuhete sisu ja põhimõtteid organisatsioonides suhtekorraldusvaldkonna alaliigina strateegilisel tasandil kasutades kaasaegseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist meediasuhtluse praktikas ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise meediasuhtluse erinevate tahkude mõistmiseks ja meediasuhtuluse strateegiliseks planeerimiseks organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(339) "„Praktilised meediasuhted“ on kursus, mis laiendab tudengite teadmisi Eesti kaasaegsest meediasüsteemist, meediasuhete kui suhtekorralduse valdkonna olemusest ja selle strateegilisest juhtimisest. Kursusel käsitletakse meediasuhteid juhtimise strateegilisest vaatevinklist, tuginedes konkreetsete juhtumite kriitilisele analüüsile."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Kursuse läbimisel on vajalik järgmiste õpitulemuste omandamine: Meedia põhialuste mõistmine. Oskus analüüsida Eesti meedia taustsüsteemi. Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega. Oskus iseseisvalt analüüsida ernevaid juhtumeid. Loominguline lähenemine suhtekorraldusele."
  }
  [4864]=>
  object(stdClass)#4865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Kursus loob eeldused strateegilise kommunikatsioonijuhtimise teoreetiliste lähtekohtade tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(474) "Kursusel käsitletakse erinevaid kommunikatsioonijuhtimise paradigmasid läbi ajaloolise perspektiivi, kommunikatsiooniteoooriate seoseid praktikatega, sotsioloogiliste käsitluste kokkupuutepunkte erinevate kommunikatsioonijuhtimislike praktikatega. Kursus annab ülevaate kommuniukatsioonijuhtimise interdistsiplinaarsest iseloomust ja aitab tudengitel aru saada erienavatest organisatsiooni tegevusi seletavate distsipliinide vahelistest seostest ja kokkupuutepunktidest."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - tunneb kommunikatsioonijuhtimise ja suhtekorralduse teooriad - oskab analüüsida erinevaid kommunikatsioonipraktikaid teoreetilistest käsitlustest lähtuvalt - tunneb kommunikatsioonijuhtimise interdistsiplinaarset olemust ning oskab seda kasutada praktilistes suhtekorraldustegevustes"
  }
  [4865]=>
  object(stdClass)#4866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7023"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalik juhtumi analüüs ja selle ettekanne, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Kursuse eesmärgiks on kujundada valmisolek ning eeldused töötamaks edukalt kommunikatsiooni alal seda puudutavate eneseregulatiivsete ja heade tavade raamistikus ning mõistmaks kommunikatsiooni rakendusi reguleerivaid eetilisi norme."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: Kommunikatsiooni eneseregultaiivsed aspektid, eetika kui filosoofiline kategooria kommunikatsiooni protsessides, erinevate kommunikatsioonierialade eetika praktilises töös, samuti käsitletakse õiguse ja eetika vahekorda nii filosoofilisest kui praktilisest vaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Üliõpilane - tunneb kommunikatsiooni praktikat reguleerivat head tava - oskab analüüsida ja hinnata kommunikatsiooni kaasusi lähtudes erialasest eetikast ja eneseregulatsiooni normdokumentidest - oskab identifitseerida ja vältida seadustest ja tavadest tulenevaid võimalikke probleeme ning pakkuda lahendusi - omab valmisolekut käsitletud teemadel väidelda rakendades asjakohaseid argumente ning kohast terminoloogiat"
  }
  [4866]=>
  object(stdClass)#4867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7024"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "kirjalik eksam (kaasuse lahendamine) ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Õppeaine eesmärk on tutvustada sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonda ja selle seoseid igapäevaste kommunikatsioonijuhtumitega erinevates elusituatsioonides, kursust viiakse läbi koostöös Erasmuspartneritega Jyväskylä Ülikoolist"
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kursus annab ülevaate sotsiaalsest kommunikatsioonist, mis realiseerub keele abil ja mida kasutatakse erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Erilist rõhku pannakse kursusel hariduse omandamisel tekkivatele sotsiaalsetele olukordadele, eelkõige õpilaste võimele kasutada oma kõnet suhtlemiseks teiste inimestega, kuid samuti käsitletakse erinevates töösituatsioonides tekkivaid kõnekeskseid olukordi, mida mõjutavad grupisuhted ja mis on seotud erinevate võimalike sotsiaalsete konfliktidega meie igapäevaelus."
    ["vljund"]=>
    string(435) "Kursuse läbinud tudeng tunneb sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonda nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist. Oskab kriitiliselt analüüsida ühiskonnas toimuvaid sotsiaalse kommunkatsiooni protsesse ning oskab pakkuda strateegilisi lahendusi ühiskondlike sotsiaalse kommunikatsiooni juhtumite lahendamiseks nii erinevates töösituatsioonides, hariduse omandamisel tekkivates ja kitsamates grupisuhetes tekkivates olukordades."
  }
  [4867]=>
  object(stdClass)#4868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7025"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Kirjalik uurimisplaan, seminarides osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused magistritöö kirjutamiseks, toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Üliõpilaste ettevalmistamine iseseisvaks teadustööks. Erinevad uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimistöö planeerimine, erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Ettekanded uurimistöö teemadel, retsenseerimine ja arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Kursuse läbinud üliõpilane - oskab kirjutada uurimiplaani - oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused - oskab valida uurimisprobleemi lahenduseks sobiva meetodi - teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri on võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis"
  }
  [4868]=>
  object(stdClass)#4869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7026"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "50 % hindest moodustub iseseisvate praktiliste tööde sooritamisest ja 50% hindest moodustub seminaridest osalemisest ja seal tehtud töödest"
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Tutvustada võrguühiskonna teoreetilisi ja praktilisi probleeme sotsiaalse meedia valdkonnas, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Aidata kaasa sotsiaalse meedia rolli tundmise ja analüüsioskuse kujunemisele tänapäeva organisatsioonide meediasuhtluses."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Kursus koosneb seminaridest ja iseseisvatest praktilistest töödest (tudengid peavad kursuse jooskul pidama blogi ja edastama sõnumeid twitteris). Käsitletavad teemad: erinevad sotsiaalse meedia kanalid ning nende kasutamise spetsiifika, sotsiaalsete võrgustike (Twitter, Facebook, blogid, foorumid jne) mõju ja kasutamine kommunikatsioonijuhtimises, kaasaegse võrguühiskonna probleemid ja ohud, võrguühiskonna ja sotsiaalse meedia eetika, sotsiaalse meedia uurimismeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Teadmised sotsiaalsest meediast ning oskus neid teadmisi praktiliselt kasutada. Sotsiaalse meedia ja võrguühiskonna kriitilise analüüsi oskus"
  }
  [4869]=>
  object(stdClass)#4870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7028"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "kirjalik eksam, mis koosneb iseseisvast tööst kohustusliku kirjanduse põhjal ja kaasuse lahendamisest/organisatsiooni muutustekommunikatsiooni analüüsist"
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Kursus loob eeldused mõistmaks organisatsioonikommunikatsiooni rolli pidevalt muutuvas töökeskkonnas. Kursuse fookus on suunatud organisatsiooni mikrokliima ja kultuuri mõjutavate kommunikatiivsete tegurite analüüsimisele. Samuti loob kursus eeldused oskusele juhtida organisatsiooni muutuste protsesse ja selle kaudu organisatsiooni arengut."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursus sisaldab järgmisi teemavaldkondi: - Organisatsiooni kommunikatsioon ja selle mõju töötajatevahelistele suhetele - Organisatsioonikommunikatsioon ja selle roll organisatsiooni töövõimekuses - Muutused ja nende juhtimine organisatsioonis - Teoreetilised seisukohad organisatsiooni kommunikatsiooni ja muutuskommunikatsiooni protsesside taustana - Organisatsiooni sisekommunikatsiooni auditeerimine"
    ["vljund"]=>
    string(316) "Kursuse läbimisel üliõpilane tunneb organisatsioonikommunikatsiooni teoreetilisi käsitlusi, teab muutusprotsesside anatoomiat ja oskab organisatsiooni muutustega seotud olukordi ka praktiliselt lahendada. Samuti oskab üliõpilane kursuse läbimise järel läbi viia organisatsiooni sisekommunikatsiooni auditit."
  }
  [4870]=>
  object(stdClass)#4871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Kirjalik eksam ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(422) "Kursuse eesmärk on luua eeldused mõistmaks kommunikatsiooni kultuuri rolli ühiskonnas erinevuste integratsiooni ja tolereerimise aspketist lähtudes teoreetilisest ja filosoofilisest vaatevinklist, ning analüüsib meedia rolli selles. Kursus loob ka eeldused mõistmaks üksikisiku või organisatsiooni identiteedi mõjutusi kommunikatsioonile ja selle tulemusel tekkivatele suhetele ühiskonnas erinevatel tasanditel."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Kursuse sisaldab järgmisi teemasid: - Epistemioloogiline käsitlus kultuurist - Kultuuri ratsionaalsus: erinevuste kommunikatsioon ja kommunikatsioonierinevused - Kommunikatsiooni ratsionaalsus: kultuurierinevused - Integratsiooni filosoofilised probleemid - Meedia roll integratsioonis ja erinevuste kommunikatsioonis - Kommunikatsiooni võimalused erinevuste integratsiooniks - Integratsiooni sotsioloogilised probleemid - Transkultuurilise kommunikatsiooni kontseptsioon - Erinevad identiteedid - Identiteedi kriisid - Iseseisvuse ja sõltuivuse kontseptuaalsed käsitlused"
    ["vljund"]=>
    string(398) "Kursusel läbimisel tunneb üliõpilane erievuste integratsiooni valdkonda meedia ja kultuuriteoreetilisest vaatevinklist ja oskab analüüsida selle praktilisi väljundeid ühiskonnas. Samuti oskab üliõpilane analüüsida erinevate identiteetide koosmõjusid ja konflikte ühiskonnas. Kursus loob eeldused professionaalseks kommunikatsioonijuhtimiseks multikultuursetes elu ja töökeskkondades."
  }
  [4871]=>
  object(stdClass)#4872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "kirjalik eksam: iseseisev töö ja kaasuse lahendamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Kursuse eesmärk on luua eeldused mõistmaks kommunikatsiooni rolli organisatsiooni juhtimis ja otsustamisprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Loengukursus sisladab järgimiseid teemakäsitlusi: - Juhi kommunikatsioon kui kollektiivi mikrokliima looja - Juhi kommunikatsioon kui töökollektiivi motiveerija - Autoritaarsest juhist liberaalse juhini kommunikatsiooni vaatevinklist - Otsuste kommunikatsioon - Kommunikatsiooni ja organisatsiooni võimekuse seosed - Juhi kommunikatsiivsed kompetentsid - Kommunikatsiooniriskid töökollektiivis inimeselt- inimesele suhtluse tasandil - Kommunikatsiooniriskid organisatsioonis tulenevalt puudulikust otsuste kommunikatsioonist Iseseisev töö sisaldab endas juhtumi analüüsi kas juhi või otsuse kommunikatsiooni vaatenurga alt ning peab sisaldama uurimisprobleemi ning ka empiirist osa lisaks kirjanduse põhjal koostatud teoreetilisele osale (täpsemad juhised aineprogrammis)"
    ["vljund"]=>
    string(421) "Kursuse läbinud tudeng teab ja tunneb inimeselt-inimesele kommunikatsioonivoogude juhtimise spetsiifikat töökollektiivis ja oskab analüüsida selle mõju töötulemustele ja erinevat tüüpi organisatsioonide üldisele võimekusele. Samuti oskab tudeng kursuse läbides käsitleda otsustusprotsessi kui organisatsiooni juhtimiseks ja efektiivseks tegutsemiseks vajalikku protsessi kommunikatsiooni aspektist lähtudes"
  }
  [4872]=>
  object(stdClass)#4873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7032"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "kirjalik eksam (kaasuse lahendamine) ja essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(465) "Kursuse eesmärk on luua eeldused erinevate tervishoius esilekerkivate delikaatsete kommunikatsiooniolukordade lahendamiseks – alates arst-patsient suhtest, kuni tervislike eluviiside ja ennetava tervishoiu kommunikatsiooni võimalusteni. Erilist rõhku asetatakse kursusel üliõpilaste valmisolekule kommunikatsiooniks stressilistes ja delikaatsets olukordades, samuti isiku kaitsega seotud probleemide lahendamisele kommunikatsioonis ja kommunikatsiooni kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Kursus sisaldab erinevaid teemasid tervise kommunikatsioonis: - kommunkatsiooni roll arst-patsient suhtes - meditsiinipersonali vastutus kommunikatsioonis - ravimite reklaam ja reklaam meditsiinis - tervise edenduse alane kommunikatsioon - teaduskommunikatsioon tervishoius, erialase terminoloogia esitamine populaarteaduslikus kontekstis - hoiakud ja stereotüüpsed hoiakud meditsiinis - kommunikatsiooni eetika meditsiinis - Eesti tervishoiasutuste kogemused sotsiaalses temaatilises kommunikatsioonis - Eesti riiklikud regulatsioonid tervishoi valdkonnas kommunikatsiooni vaatevinklist"
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse läbimisel üliõpilane tunneb spetsiifilist tervisekommunikatsiooni valdkonda, oskab kriitiliselt analüüsida erinevaid situatsioone tervisega seotud kommunikatsioonis, oskab minimeerida delikaatsete teemade käsitlemisel tekkida võivaid kommunikatsiooniriske, oskab planeerida tervishoiu valdkonna erienvaid kommunikatsiooniprotsesse ja kampaaniaid."
  }
  [4873]=>
  object(stdClass)#4874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(330) "To fulfil the requirements, it is necessary to participate actively in all lectures-seminars and group tasks, complete all individual assignments, write a comprehensive essay and present it. The final grade is based on the assessment of all activities. Grades: F (failed) 0-50 points, E 51-60, D 61-70, C 71-80, B 81-90, A 91-100."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "To introduce the fundamentals of intercultural communication from a discourse and anthropological perspective. To provide a better understanding of people’s actions as always contextually situated."
    ["sisu"]=>
    string(504) "The course provides a panoramic overview of intercultural communication studies from a discourse perspective, placing emphasis on language and ethnographic work as key components in order to better understand intercultural communication processes in today’s world. Students will be introduced to recent theoretical developments in the field and methodological issues. Debates will revolve around relevant sites where intercultural communication is essential to the understanding of social inequalities."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Knowledge of the fundamentals of intercultural discourse and communication. A close understanding of the theoretical models behind the field of intercultural communication from a discourse perspective, the ethnography of speaking and language in social use."
  }
  [4874]=>
  object(stdClass)#4875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7034"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Arvestus. Arvestuse saamiseks peab üliõpilane oma õpingute jooksul osalema külalisõppejõudude loengutes vähemalt 36 akadeemilise tunni ulatuses"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Kursuse eesmärgiks on valdkonna- ja erialapõhise aktuaalse ja rahvusvahelise teabe vahendamine üliõpilastele toetamaks nende silmaringi laienemist, teadlikkust rahvusvahelistest uuringutrendidest, erinevatest kultuuri- ning majandusruumidest pärinevate praktiliste kaasuste tundmist."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Kursuse jooksul saavad üliõpilased võimaluse kuulata tippspetsialiste sh. nii teoreetikud kui praktikud nii Eestist kui mujalt maailmast. Külalislektorid tutvustavad oma uurimisala või tegutsemisvaldkonna spetsiifilisi ja aktuaalseid teemasid ning kirjeldavad unikaalseid töökogemusi."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Kursuse läbinud tudeng - on teadlik aktuaalsetest teemades kommunikatsioonivaldkonnas tervikuna - tunneb oma eriala võimalikke rakendusalasid mh. ka rahvusvahelisel areenil - omab laiemat arusaama erinevatest majandus- ning kultuuriruumidest"
  }
  [4875]=>
  object(stdClass)#4876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7039"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Positiivse arvestustulemuse saamiseks kirjutavad üliõpilased nõuetele vastava essee ja kaks praktilist kodutööd. Kirjalike tööde nõuded edastatakse kursuse programmis."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist oma erialavaldkonna edukaks kommunikatsiooniks avalikkusele. Luua eeldused oma erialavaldkonna kommunikatsiooni kriitiliseks mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Toimuvad loengud ja seminarid järgmistel teemadel: - Teaduskommunikatsiooni olemus ja valdkonna kujunemine; - Teaduse avalikkusele kommunikeerimise võimalused; - Ajakirjanduse toimimismehhanismid; - Teaduse esitamine meediaformaatides: trükimeedia, online, raadio ja televisioon; - Avalik esinemine; - Vastuoluliste teemade käsitlemine; - Keskkonnakommunikatsioon; - Tervisekommunikatsioon; - Innovatsioonikommunikatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Pärast kursuse läbimist tudeng: - Mõistab teaduskommunikatsiooni vajalikkust; - On teadlik teaduse, innovatsiooni, keskkonna- ja terviseteemade kajastamise eripäradest; - Mõistab ajakirjanduse toimimist ja valdab meediaformaatide kasutamist; - Suudab spetsiifilisi teemasid esitada avalikkusele arusaadaval moel; - Oskab kriitiliselt analüüsida teaduse kajastamist meedias; - Suudab käsitleda ja analüüsida vastuolulisi teemasid."
  }
  [4876]=>
  object(stdClass)#4877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7044"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalikud esseed kodulugemise põhjal ning osaluse aktiivsus tunnis"
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist kultuuridevahelise kommunikatsiooni erinevatest aspektidest teoreetiliselt ja praktiliselt, et võimaldada hinnata ja analüüsida kultuuridevahelist kommunikatsiooni tugeval teoreetilisel põhjal. Tutvustada kultuuridevaheliste arusaamatuste kontseptsiooni ning mitteverbaalse kommunikatsiooniaspekti mõju arusaamatuste tekkimisele."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Käsitletavad teemad: 1. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni definitsioonid, mis keskenduvad arusaamatustele 2. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni kontekstid ja keskkond, sh mitteverbaalsuse-verbaalsuse dimensiooni mõju ja tähtsus 3. Kehakeele mõju kultuurilistele arusaamatustele 4. Välimuse, rühmakuuluvuse, stigma mõju kultuuridevahelistele arusaamatustele 5. Vaikimise tähendus erinevates kultuurides Esiplaanil on interaktiivne õpe: loengud vahelduvad praktiliste harjutustega (8 mitteverbaalsele aspektile keskenduvat kultuurimängu, kultuuridevahelisi arusaamatusi käsitlevad arutelud). Iseseisva töö moodustab kodulugemine ning selle põhjal kirjutatud esseed; ja kursuse lõpetuseks viiakse läbi vaatlus-reflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Üliõpilane mõistab verbaalse ja mitteverbaalse aspekti tähtsust kultuuridevaheliste arusaamatuste tekkimisel ja vältimisel ning suudab analüüsida erinevate tegurite mõju."
  }
  [4877]=>
  object(stdClass)#4878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7057"
    ["hindamine"]=>
    string(594) "Arvestus Arvestuse saamiseks on vaja 1) kirjutada analüüsiv kokkuvõte selle kursuse teemade kokkupuutealast oma kutsetööga. Kirjatöös peab järgima akadeemilise kirjaoskuse häid tavasid, oluline on põhjendatult kasutada mh. kohustusliku kirjanduse loetelus esinevaid allikaid (sõltuvalt individuaalsest aspektist vähemalt 2) ja neile korrektselt viidata. Autoripoolsed seisukohad, hinnangud ja ettepanekud peavad olema asjakohaselt argumenteeritud. Töö suhteliseks pikkuseks on 3-5 lk. 2) koostada ja esitada õppejõu poolt vahendatud teadusartikli ülevaade koos teemaarendusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Kursuse eesmärk on kujundada valmisolek rakendada tänapäevast meediat kutsetöös olles teadlik meediatööstuse toimemehhanismidest, võimalustest ja kaasnevatest võimalikest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Kommunikatsioonimudelid, uudisväärtuse kriteeriumid ja uudiskünnis, strateegiline kommunikatsioon, konkurendid kommunikatsiooniprotsessis, siht- ja sidusrühmad. Auditooriumi (nii füüsilise kui virtuaalse), aga ka kanali iseärasustega arvestamine, keskkonnamõjud. Sõnum ja kontrasõnum, videonäited. Formaadi ja žžanri küsimused (medium is the message). Meediaregulatsioon ja lastekaitse. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis Suhtlemine meediaga Sotsiaalvaldkonna kommunikatsiooni valupunkte Sotsiaalmeedia sotsiaaltöös Mainekujundusest sotsiaaltöö kontekstis. Sotsiaalturundus ja sotsiaalreklaam"
    ["vljund"]=>
    string(510) "Kursuse läbinud üliõpilane • Tunneb komunikatsioonimudeleid, • tunneb ajakirjandusliku materjali valiku põhimõtteid, ja on teadlik sellest tulenevatest võimalustest ning probleemidest, • oskab arvestada meedia kui suhtluspartneriga, • tunneb meediasuhtluse põhimõtteid • on kursis kommunikatsiooniprotsesside juhtimistaktikatega ja põhimõtetega problemaatilistes olukordades • on kursis sotsiaalturunduse üldiste põhimõtetega ning kommunikatsioonikampaaniate korraldamise spetsiifikaga"
  }
  [4878]=>
  object(stdClass)#4879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7058"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Kirjalik eksam (test), seminaritööd (2)."
    ["eesmrk"]=>
    string(552) "Õppeaine eesmärk on tutvustada kommunikatsiooniteooria põhimõistete tähendusi, kommunikatsiooni käsitlemise põhilisi koolkondi, kujundada eeldusi kommunikatsiooni ja ühiskonnaprotsesside paremaks mõistmiseks, tutvustada kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside mõtestamisel ja mõistmisel ning toetada kommunikatsiooni analüüsi esmaste oskuste omandamist. Samuti võimaldab kursus mõista kommunikatsiooniteooria seost teiste sotsiaalteadustega ning aitab kaasa interdistsiplinaarse ja kompleksse mõtlemise kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Sissejuhatav kursus, mis tutvustab kommunikatsiooniteooria põhialuseid ja seoseid teiste sotsiaalteadustega. Käsitletavad teemad: - Kommunikatsioon kui ühiskonna toimimise üks eeldusi. - Kommunikatsiooni uurimise olulisemad koolkonnad: mehhaaniline, rituaalikäsitus, sotsiaalkonstruktsionistlik ja süsteemiteoreetiline, nende kommunikatsioonimudeleid. - Kommunikatsiooni teke, selle eeldused. - Ülevaade kommunikatsiooni liikidest ja kommunikatsiooniprotsessi positsioonidest. - Kommunikatsiooniprobleemid ühiskonnas. 28-st kontakttunnist 8 on seminarid. Kursuse õppekeelteks on eesti keel, inglise keel, vene keel."
    ["vljund"]=>
    string(585) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: - Teab kommunikatsiooniteooria põhimõisteid ja -probleeme; - Orienteerub kommunikatsiooniteooria põhiliste koolkondade käsitlustes ja kommunikatsioonimudelites; - Suudab õigesti kasutada erialatermineid; - Oskab eristada kommunikatsiooni liike, iseseisvalt analüüsida tekste ja mõtestada ühiskonna protsesse kui kommunikatsiooniprotsesse; - Omab eeldusi identifitseerida kommunikatsiooniprotsesside toimet oma erialasele tegevusele ning vajadusel leidmaks lahendusvõimalusi kommunikatsiooniprobleemidele."
  }
  [4879]=>
  object(stdClass)#4880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7059"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Kirjaliku uurimisplaani kavand, aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused magistritöö kirjutamiseks, toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse akadeemilise kirjutamise põhireeglitega, omandatakse tsiteerimise oskus ja teadmised akadeemilise kirjutamise eetikast, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessiks."
    ["vljund"]=>
    string(412) "Kursuse läbinud üliõpilane - teab akadeemilise kirjutamise põhimõtteid - oskab viidata erinevatele autoritele ja allikatele - oskab hoiduda plagieerimisest - oskab kirjutada uurimisplaani - oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused - teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri - on võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis"
  }
  [4880]=>
  object(stdClass)#4881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7060"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Hinnangu magistritööle annab selleks moodustatud komisjon."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "- Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist kommunikatsiooni ning kitsamalt oma õppesuunal, - luua eeldused erialaste ainete kinnistumiseks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, - kujundada valmisolek jätkata õpinguid doktoriõppes."
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(461) "- Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida ja iseseisvalt õppida. - Teab, oskab edasi anda ja rakendada erialaseid põhiteadmisi spetsialisti tasemel. - Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia. - Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava magistritöö. - Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada erialases töös. - On valmis jätkuvalt identifitseerima erialaseid uurimisprobleeme ning neid lahendama."
  }
  [4881]=>
  object(stdClass)#4882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7061"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Praktika aruanne,vajalikus mahus täidetud praktikapass."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Erialapraktika eesmärk on tutvuda organisatsiooni praktilise kommunikatsioonitööga, ning saada praktilisi kogemusi kommunikatsiooni planeerimisel ning rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Üliõpilane analüüsib praktikakoha organisatsiooni ja selle suhteid sidusrühmadega stateegilisel tasandil. Samuti osaleb strateegilistest eesmärkidest tuleneva taktikalise tegevuskava raekndamisel. Praktika lõpus esitab analüütilise praktika aruande, mille koostamisel ta lähtub praktikajuhendist."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Tunneb tänapäevast organisatsiooni ja selle kommunikatsiooni; Oskab analüüsida organisatsiooni kommunikatsiooni ja suhteid sidusrühmadega strateegilisel tasandil ning teha vajalikke muudatusettepanekuid; Mõistab strateegiast lähtuva taktikalise tegevuskava koostamise printsiipe; Oskab kasutada erinenevaid kommunikatsiooni- ja meediakanaleid praktilises kommunikatsioonijuhtimises."
  }
  [4882]=>
  object(stdClass)#4883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7062"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "kirjalik eksam (essee)"
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua eeldused töökommunikatsiooniks multikultuursetes organisatsioonides"
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kursus käsitleb organisatsioonides töösituatsioonides esile kerkivate kultuurierinevuste võimalikke lahendusi. Osalejad analüüsivad juhtumeid organisatsioonisiseste kultuurierinevuste vaatevinklist ja kursus toetab osalejate oskuste arendamist erinevuste juhtimiseks kommunikatsiooni kaudu nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil."
    ["vljund"]=>
    string(444) "-Üliõpilane oskab analüüsida multikultuurseid organisatsioone -üliõpilane tunneb kultuurierinevustest juhtuvaid spetsiifilisi aspekte organisatsioonides -üliõpilane oskab juhtida kommunikatsiooni multikultuurses organisatsioonis nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil -üliõpilane on pädev nõustama organisatsiooni juhtkonda erinevuste juhtimise fookusest ning organisatsiooni kui töökeskkonna positiivse mikrokliima loomisel"
  }
  [4883]=>
  object(stdClass)#4884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7065"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(477) "Kujundada eeldused mõistmaks kommunikatsiooni praktilist spetsiifikat ning teaduspõhiseid rakendusi igapäevases kommunikatsioonitöös (ajakirjandus, suhtekorraldus, inimeselt inimesele kommunikatsioon, reklaam, organisatsioonikommunikatsioon). Kursus toetab kommunikatsiooni erialadel vajalikku praktiliste oskuste väljakujunemist erialade kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kontekstis ning tagab tulevasel spetsialistil valmisoleku nendega arvestada tulevases töös."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Praktiline kommunikatsioonijuhtimine on praktika elementidega kursus, mis avardab tudengite teadmisi kommunikatsiooni erialade praktikast ja nende seotusest teoreetiliste mudelitega, mis on praktikute poolt professionaalset rakendust leidnud. Tutvutakse kommunikatsiooni valdkonna erinevate tööprofiilidega (inimeselt inimesel kommunikatsioon, reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus, organisatsioonikommunikatsioon) ja eri sektorite spetsiifikatega, et olla valmis töötama erinevates kommunikatsiooni valdkonna organisatsioonides. Tudengid osalevad erinevate valdkondade kommunikatsiooniprojektide väljatöötamisel ja rakendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(421) "Kursuse läbinud üliõpilane on teadlik eri valdkondade kommunikatsiooni eripäradest; Oskab töötada iseseisvalt töösituatsioonis; Oskab iseseisvalt analüüsida ja lahendada erinevaid juhtumeid; Oskab lähtuda organisatsiooni spetsiifikast kommunikatsiooni praktiseerimisel; Valdab erialaliselt pädevat käsitlust kommunikatsiooni valdkonna erinevatest tööprofiilidest. Omab praktilist kogemust erialasel tööl."
  }
  [4884]=>
  object(stdClass)#4885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7067"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Loengutes osalemine, juhtumi analüüs ja selle esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Aine eesmärk on omandada ülevaade rahvusvahelisest PR juhtimisest (eelkõige Euroopa kontekstis), mudelitest ja vormidest. Aidata kaasa teoreetilise analüüsioskuste kujunemisele erinevates suhtekorralduse aspektides, kuid eelkõige riigiasutuste ja Euroopa Liidu protsesside käsitlustest lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Kursus sisaldab süvendatud käsitlust suhtekorraldusest rahvusvaheliselt, kui eelkõige siiski fokusseerides Euroopa PR juhtimisele: erinevate teooriate eripäradest ja toimimisest praktikas, paradoksid Euroopa Liidu kontekstis jne. Euroopa ja muu maailma suhtekorraldustöö erinevusi käsitletakse samuti olulistes praktilistes võrdlusmomentides."
    ["vljund"]=>
    string(506) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: - tunneb erinevaid teoreetilise käsitlusi, mis seletavad rahvusvahelist ja eelkõige Euroopa pr juhtimist - oskab praktikaid sidustada teooriatega - oskab hinnata ja analüüsida erinevaid olukordi teoreetilisest seisukohast - oskab juhtida erinevaid PR-strateegiaid ja taktikaid ning lobbytöö mudeleid - oskab tulemuslikult ja adekvaatselt toimida riigiasutiuste suhtekorralduse protsessides ja seda EU regulatsioondiest lähtuvalt"
  }
  [4885]=>
  object(stdClass)#4886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7068"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Kujundada eeldused mõistmaks korporatiivse kommunikatsiooni sisu ja põhimõtteid kasutades tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi valdkonnale. Toetada erialase kompetentsi kujunemist ning valmisolekut seda rakendada tulevases töös. Kujundada eeldused korporatiivse kommunikatsiooni erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(838) "Korporatiivne kommunikatsioon“ on kursus, mis avardab tudengite teadmisi korporatiivse kommunikatsiooni valdkonnast ja selle rakendamisest taktikalisel ja tehnilisel tasandil. Üliõpilased saavad teadmised ja oskused, kuidas korporatiivse kommunikatsiooni süsteem võimaldab strateegiliselt juhtida kõiki ettevõtte kommunikatsioonitegevusi, kaasa arvatud suhtlust organisatsiooni siht- ja sidusrühmadega. Kursusel osalejad saavad ülevaate meedia sihipärase monitooringu ja konsultatsiooni, potentsiaalsete riskide hoiatussüsteemi, ettevõttega seotud teemade ja probleemide monitooringu, riskide ja kuvandi muutuse hindamise vajalikkusest. Luuakse eeldused professionaalseteks oskusteks erinevate organisatsioonide kommunikatsioonijuhina. Iseseisvat tööd teevad kursusel osalejad praktiliste juhtumite kriitilise analüüsina."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Korporatiivse kommunikatsiooni põhialuste mõistmine; Oskus analüüsida korporatiivset kommunikatsiooni; Oskus töötada iseseisvalt erialase kirjandusega; Oskus iseseisvalt analüüsida erinevaid juhtumeid; Erialaliselt pädev käsitlus korporatiivsest kommunikatsioonist."
  }
  [4886]=>
  object(stdClass)#4887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7069"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Lõpphinde moodustavad: eksam (30%); individuaalne essee (15%); grupitööna tehtav miniprojekt (25%); grupitööna tehtav lõpuprojekt (30%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Anda ülevaade poliitilise turunduse ajaloost ja olemusest; süvendada arusaama turunduse kasutamisest poliitikas; pakkuda praktilisi oskusi poliitiliste organisatsioonide turunudsstrateegiate loomiseks ning nende kriitiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(833) "Käsitletud teemad: Poliitilise kommunikatsiooni "marketiseerumine". Poliitilise turunduse põhimõisted ja olemus. Poliitiline turuplats. Turundus ja poliitilised kampaaniad. Poliitika "ameerikastumine". Poliitiline turundus ja poliitiline propaganda. Poliitiline reklaam. Poliitlised kampaaniad ja meedia. Permanentne kampaania. Turu-uuringud ja valimiskampaania. Poliitilised kampaaniad ja uus meedia. Poliitilise turunduse puudused. Poliitiline turundus ja demokraatia. Loengutes antakse ülaltoodud teemadest kompaktne ülevaade, mida üliõpilased laiendavad iseseisvalt õppematerjalidega töötades. Tudengitel tuleb kursuse jooksul kirjutada loengutes käistletud teemal essee (individuaaltöö) ning grupitööna (2-3 inimest grupis) koostada analüütiline miniprojekt ja lõpuprojekt. Mõlemad tuleb seminaris ette kanda."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilased omandavad poliitilise turundusega seotud terminoloogia ning saavad ülevaate poliitilise turunduse ajaloost ning arengust. Samuti suudavad kursuse läbinud käsitletud teooriate ning audiovisuaalsete näitematerjalide põhjal analüüsida poliitiliste organisatsioonide turundusstrateegiaid ning koostada kandidaadi või erakonna turundusstrateegia mudeli."
  }
  [4887]=>
  object(stdClass)#4888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7071"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Eksamile pääsevad üliõpilased, kes on sooritanud grupitöö seminaris"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Tutvustada poliitilise kommunikatsiooni strateegilisi lähtepunkte ning strateegia koostamise aluseid. Anda ülevaade poliitilise kommunikatsiooni taktikatest ning nende rakendamisest sihtrühmapõhiselt. Arendada poliitilise kommunikatsiooni taktikate kasutusoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: poliitilise kommunikatsiooni strateegia ja selle koostamise lähtekohad; sihtrühmad poliitilises kommunikatsioonis; sõnumi kujundamine ja edastamine; poliitilise kommunikatsiooni taktikad ja nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse läbinud tudeng: Mõistab strateegilise lähenemise tähtsust poliitilises kommunikatsioonis; Oskab analüüsida poliitilise kommunikatsiooni sihtrühmasid; Mõistab sõnumi kujundamise tähtsust ning oskab sõnumit analüütiliselt kujundada; On teadlik poliitilise kommunikatsiooni taktikatest; Oskab rakendada poliitilise kommunikatsiooni taktikaid sihtrühmapõhiselt."
  }
  [4888]=>
  object(stdClass)#4889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7072"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Tutvustada poliitilise kommunikatsiooni tänapäevaseid käsitlusi ja suundumusi. Analüüsida aktuaalseid poliitilise kommunikatsioonijuhtimise teemasid"
    ["sisu"]=>
    string(249) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: Tänapäevased trendid poliitilises kommunikatsioonis. Uuemad käsitlused ja suunad poliitilise kommunikatsiooni juhtimises. Aktuaalsete poliitilise kommunikatsiooni teemade tutvustus ning analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Kursuse läbinud tudeng: Mõistab tänapäevaseid poliitilise kommunikatsiooni trende, Oskab kriitiliselt analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse poliitilise kommunikatsiooni praktikaid."
  }
  [4889]=>
  object(stdClass)#4890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7073"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Kursuse eesmärk on tutvustada kommunikatsiooniteooria ja -käsitluste põhilisi koolkondi, kujundada eeldusi kommunikatsiooni- ja ühiskonnaprotsesside paremaks mõistmiseks, tutvustada kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside mõtestamisel ja mõistmisel ning toetada kommunikatsiooni analüüsi esmaste oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(133) "Loengukursusel tutvustatakse kommunikatsiooniteooria eri koolkondade käsitlusi. Koolkondade seisukohti analüüsitakse kriitiliselt."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Orienteerub kommunikatsiooniteooria põhiliste koolkondade käsitustes ja kommunikatsioonimudelites; Oskab kriitiliselt analüüsida eri koolkondade seisukohti; Orienteerub teaduskirjanduses ja oskab rakendada mudeleid magistritöös."
  }
  [4890]=>
  object(stdClass)#4891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7075"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Kirjalik uurimisplaan, seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(365) "Kursuse eesmärgiks on: - luua eeldused magistritöö kirjutamiseks - toetada magistritööks vajaliku uurimisplaani kirjutamisoskuse saavutamist - tutvustada üliõpilastele uurimistööde struktuuri ja ülesehitust - õpetada sõnastama uurimisprobleemi ning leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid. Kursus valmistab ette magistritöö kirjutamise protsessi."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Kursuse alguses jagatakse üliõpilased rühmadesse vastavalt valitud uurimisvaldkonnale. Igal rühmal on oma juhendaja. Kursusel omandatakse teadusliku uurimisprojekti kirjutamise oskus, tutvutakse uurimistööde struktuuri ja üleehitusega, omandatakse uurimisprobleemi sõnastamise oskus ning õpitakse leidma uurimisprobleemile sobivaid meetodeid ning teoreetilisi seletusi."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab kirjutada uurimisplaani; Oskab sõnastada uurimisprobleemi, püstitada hüpoteesi või sõnastada uurimisküsimused; Oskab valida uurimisprobleemi lahenduseks sobiva meetodi; Teab teadusliku uurimistöö protsessi ning struktuuri; On võimeline kaitsma oma uurimisplaani akadeemilises diskussioonis."
  }
  [4891]=>
  object(stdClass)#4892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7077"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Vajalik praktiline töö: reaaline kommunikatsiooni strateegia reaalsele organisatsioonile."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Tutvustada kommunikatsiooni planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Kursusel omandatakse oskused, kuidas praktiliselt kommunikatsioonijuhtimise abil osaleda organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, kuidas luua kommunikatsioonistrateegia ja kuidas integreerida kommunikatsioonistrateegia kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessiga. Kursuse kontaktõpetuse jooksul tudengid läbivad õppejõu juhendamisel praktiliselt kõik kommunikatsioonistrateegia tegemise faasid: alates taustauuringutest kuni konkreetsete strateegiliste ja takitikaliste probleemi lahendusteni välja."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab, milline on kommunikatsiooni strateegia ja kommunikatsiooniala ekspertide roll kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, oskab ettevalmistada ja koostada reaalset kommunikatsioonistrateegiat ning oskab põhjendada oma strateegilisi valikuid kommunikatsioonijuhtimise teooriatest lähtuvalt Kursuse jooksul üliõpilased omandavad strateegilise planeerimise oskuse ja praktilise strateegia tegemise kogemuse."
  }
  [4892]=>
  object(stdClass)#4893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7079"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Arvestus. Vajalik praktiline töö: reaalne kommunikatsiooni strateegia reaalsele organisatsioonile."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Tutvustada kommunikatsiooni planeerimisprotsesse, luua eeldused nende kasutamiseks praktilises kommunikatsioonijuhtimises. Anda teadmisi analüüsimaks organisatsioonide tegutsemist kommunikatsiooni juhtimise ja suhete loomise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Kursusel omandatakse oskused, kuidas praktiliselt kommunikatsioonijuhtimise abil osaleda organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, kuidas luua kommunikatsioonistrateegia ja kuidas integreerida kommunikatsioonistrateegia kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessiga. Kursuse kontaktõpetuse jooksul tudengid läbivad õppejõu juhendamisel praktiliselt kõik kommunikatsioonistrateegia tegemise faasid: alates taustauuringutest kuni konkreetsete strateegiliste ja taktikaliste probleemi lahendusteni välja."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Kursuse läbimisel üliõpilane mõistab, milline on kommunikatsiooni strateegia ja kommunikatsiooniala ekspertide roll kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis, oskab ette valmistada ja koostada reaalset kommunikatsioonistrateegiat ning oskab põhjendada oma strateegilisi valikuid kommunikatsioonijuhtimise teooriatest lähtuvalt Kursuse jooksul üliõpilased omandavad strateegilise planeerimise oskuse ja praktilise strateegia tegemise kogemuse."
  }
  [4893]=>
  object(stdClass)#4894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK7080"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Kodused tööd - 60% (iga töö 15%) Kirjalik eksam - 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Õppeaine eesmärk on tutvustada sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonda ja selle seoseid igapäevaste kommunikatsioonijuhtumitega erinevates elusituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Kursus annab ülevaate sotsiaalsest kommunikatsioonist, mis realiseerub kõne abil ja mida kasutatakse erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Rõhku pannakse õpilaste võimele kasutada oma kõnet suhtlemiseks teiste inimestega, kuid samuti käsitletakse erinevates töösituatsioonides tekkivaid kõnekeskseid olukordi, mida mõjutavad grupisuhted ja mis on seotud erinevate võimalike sotsiaalsete konfliktidega meie igapäevaelus. Kursusel käsitletakse ka verbaalse vägivalla temaatikat ning analüüsitakse konfliktset kõnekommunikatsiooni erinevates keskkondades ja vanusegruppides."
    ["vljund"]=>
    string(472) "Kursuse läbinud tudeng tunneb sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonda nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist. Oskab kriitiliselt analüüsida inimestevahelises kommunikatsioonis, gruppides ja ühiskonnas toimuvaid sotsiaalse kommunikatsiooni protsesse ning oskab pakkuda strateegilisi lahendusi sotsiaalse kommunikatsiooni juhtumite lahendamiseks nii erinevates töösituatsioonides, hariduse omandamisel tekkivates ja kitsamates grupisuhetes tekkivates olukordades."
  }
  [4894]=>
  object(stdClass)#4895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8001"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Lühiettekande tekst ja selle suuline esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Süvendada teadmisi info või kommunikatsiooniteaduse kitsamas valdkonnas lähtuvalt doktoritöö vajadustest."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Teaduskeel. Info- ja kommunikatsiooniteaduste terminoloogia kujunemine. Eestikeelse erialakeele areng: terminoloogiakomisjoni tegevus ning erialasõnastikud. Standardimine. Iseseisev töö: Erialase kirjanduse lugemine,osalemine erialasel terminoloogiaseminaril, iseseisev kirjalik töö."
    ["vljund"]=>
    string(200) "– Omab süvendatud teadmisi kitsamas erialavaldkonnas. – Suudab kriitiliselt analüüsida teadusteksti. – Oskab edasi anda erialaseid teadmisi ja oma seisukohti suulises teaduskommunikatsioonis."
  }
  [4895]=>
  object(stdClass)#4896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8002"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Ülevaatlik tekst."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Süvendada teadmisi kommunikatsiooniteaduse kitsamas valdkonnas lähtuvalt doktoritöö vajadustest."
    ["sisu"]=>
    string(131) "Osalemine erialastes rahvusvahelistes ja Eesti-sisestes töötubades ja seminarides, mis on seotud doktorandi doktoritöö teemaga."
    ["vljund"]=>
    string(198) "– Omab süvendatud teadmisi kitsamas erialavaldkonnas. – Suudab jälgida ja kriitiliselt analüüsida teaduslikku materjali. – Oskab edasi anda oma seisukohti suulises teaduskommunikatsioonis."
  }
  [4896]=>
  object(stdClass)#4897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8003"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Iseseisev kirjalik töö oma uurimisteemal kasutatava terminoloogia kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Süvendada teadmisi erialaterminoloogiast ning toetada terminite õiget kasutust."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Teaduskeel. Info- ja kommunikatsiooniteaduste terminoloogia kujunemine. Eestikeelse erialakeele areng: terminoloogiakomisjoni tegevus ning erialasõnastikud. Standardimine."
    ["vljund"]=>
    string(181) "– Teadmised erialase oskuskeele normidest. – Oskab rakendada erialatermineid teadustegevuses ja õppetöös. – Suudab kriitiliselt analüüsida erialase oskuskeele kasutamist."
  }
  [4897]=>
  object(stdClass)#4898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8006"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Arvestus, kursuse jooksul antud praktiliste harjutuste sooritamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Luua eeldused kommunikatsiooniteaduse doktoriõppeks vajalike teoreetiliste teadmiste omandamiseks juhul, kui magistrikraad on omandatud muul erialal."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Kvalifikatsioonieksamiks läbi töötatavad materjalid koostab õppekavajuht arvesse võttes doktorandi alusharidust ja varasemat töökogemust."
    ["vljund"]=>
    string(225) "- Teab kommunikatsiooniteaduse teoreetilisi suundi ning oskab neid seostada oma praktiliste oskuste ja kavandatava doktoritööga. - Tunneb kommunikatsiooniteaduse uurimismeetodeid ning oskab neid rakendada oma uurimistöös."
  }
  [4898]=>
  object(stdClass)#4899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8007"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Kujundav hindamine. Vajalik esitada ürituse programm ning ülevaade (1-2 lk.) enda tegevusest ürituse korraldamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, ja arendustegevuseks läbi teadusürituse korraldamise."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Osalemine erialase teadusürituse (konverents, seminar) korraldamisel ja läbiviimisel korralduskomitee või programmitoimkonna liikmena või seminari/konverentsi sektsiooni juhatajana."
    ["vljund"]=>
    string(180) "– Oskus kavandada ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust. – Suutlikkus töötada meeskonnas ning paindlikult tegutseda. – Suutlikkus juhtida erialast diskussiooni."
  }
  [4899]=>
  object(stdClass)#4900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8008"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Kujundav hindamine. Üliõpilastööd on kaitstud positiivsele hindele. Doktorant esitab kirjaliku eneseanalüüsi juhendamistegevuse käigu kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, ja arendustegevuseks läbi teadusürituse korraldamise."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Bakalaureuseõppe kolme üliõpilase uurimistöö või magistriõppe ühe üliõpilase magistritöö juhendamine selle kõigis etappides: uurimisprobleemi (uurimisküsimuste) sõnastamine, asjakohase erialakirjanduse valik, uuringuskeemi koostamine, andmekogumis- ja andmeanalüüsi meetodite valik, tulemuste töötlemine ja interpreteerimine. Üliõpilaste konsulteerimine 60 akadeemilise tunni ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(296) "– Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. – Oskus anda edasi erialaseid teadmisi. – Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. – Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [4900]=>
  object(stdClass)#4901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8009"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "Kokkuvõtlik hindamine. Hinnatakse retsensioonide põhjalikkust ning kaitsmisel retsensendi poolt algatatud diskussiooni käiku."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus-, õppe- ja arendustegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(128) "Magistriõppe kahe üliõpilase doktoritöö teemavaldkonnaga haakuva uurimistöö analüüsimine ning retsensiooni kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(163) "– Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata läbi viidud uuringu tulemusi. – Oskus esile tuua uurimistöö tugevaid ja nõrku elemente."
  }
  [4901]=>
  object(stdClass)#4902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Erialase õppetöö läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe üliõpilastele mahus 2-3 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(247) "– Oskus korraldada erialaõpet. – Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. – Suutlikkus anda edasi erialseid teadmisi. – Suutlikkus dab kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda toetavat tagasisidet."
  }
  [4902]=>
  object(stdClass)#4903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(96) "Erialase õppetöö läbiviimine bakalaureuse või magistriõppe üliõpilastele mahus 4- 5 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(236) "– Oskab korraldada erialaõpet. – Oskab rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. – Suudab anda edasi erialaseid teadmisi. – Suudab kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda toetavat tagasisidet."
  }
  [4903]=>
  object(stdClass)#4904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8014"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Arvestus kursuse jooksul antud praktiliste harjutuste alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kursuse eesmärk on luua eeldused värskeimate rahvusvaheliste kommunikatsiooniteaduse uurimissuundade ja teaduslahenduste tundmaõppimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(317) "Kursuse jooksul üliõpilased osalevad rahvusvahelistes kommunikatsioonivaldkonna töötubades, doktorikoolides ja konverentsidel-seminaridel ettekannetega, samuti osalevad erinevate välisõppejõudude teoreetilistes loengukursustes ning reflekteerivad oma rahvusvahelist kogemust antud kursuse raames oma ülikoolis"
    ["vljund"]=>
    string(325) "1. Oskab hankida teavet rahvusvaheliste kommunikatsiooni uurimise trendide kohta 2. Luua eeldused kommunikatsiooni teadusliku info tõhusaks jõudmiseks Tallinna Ülikoolis tehtavasse kommunikatsioonialasesse teadusesse 3. Luua eeldused värskeima kommunikatsiooniteadusliku info kasutamiseks Tallinna Ülikooli doktoriõppes"
  }
  [4904]=>
  object(stdClass)#4905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8015"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Arvestus, kursuse jooksul antud ülesannete sooritamine ja seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Kursuse eesmärk on luua eeldused teadmiste omandamiseks meedia ja kommunikatsioonivaldkonna süvendatud teoreetiliseks mõistmiseks tänapäevase teaduspraktika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Kursuse jooksul üliõpilased käsitlevad erinevaid meedia ja kommunikatsioonivaldkonna teooriaid, samuti sotsiaal- ja humanitaarteaduslikke lähenemisi seostatuna meedia ja kommunikatsiooniteadustega. Kursuse jooksul tudeng töötab läbi õppejõu poolt antud kirjanduse, mis on individuaalne ja seotud üliõpilase enda doktoritööga; seeläbi luuakse eeldused värskeima teadusteabe kasutamiseks oma praktilises uurimistöös. Samuti osaletakse loetud kirjanduse põhjal toimuvates teoreetilistes seminarides ja aruteludes ning temaatilistes loengusarjades."
    ["vljund"]=>
    string(259) "1. Omab teadmisi tänapäevasest teadusteabest meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas. 2. Saab aru kommunikatsiooniteaduslikust teoreetilisest raamistikust ning orienteerub erinevates teadusparadigmades, mis määravad meedia ja kommunikatsiooniuuringute sisu."
  }
  [4905]=>
  object(stdClass)#4906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOK8016"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Hindamine: - kaitstud esiletõstmisega (laudatur) - nõuetele vastav (approbatur) - nõuetele mittevastav"
    ["eesmrk"]=>
    string(405) "- Võimaldada doktorandil teostada valitud probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele; - Luua võimalused info- ja kommunikatsiooniteaduse alase kõrgeima kvalifikatsiooni taotlemiseks erialase teadusprobleemi käsitlemise ning uurimistulemuste esitamise kaudu. - Süvendada oskusi teha olulisi üldistusi ning näha lahendusi oma ideede rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Doktoriprojekti kavandamine ja realiseerimine. Uurimisprobleem, peamised uurimisküsimused. Teoreetiline raamistik, uuringu metodoloogia. Empiirilise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine. Uurimistulemuste analüüs ja üldistamine. Järeldused ja diskussioon."
    ["vljund"]=>
    string(357) "- Süvateadmised uuritavas ainevaldkonnas. - Oskab püstitada uurimisprobleeme ning kasutada kaasaegseid meetodeid nende lahendamiseks. - Oskab kavandada ja korraldada erialast teadustööd. - Suudab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta, uurimisvaldkonnas diskuteerida. - Suudab leida ja pakkuda lahendusi oma avastuse või ideede rakendamiseks."
  }
  [4906]=>
  object(stdClass)#4907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6001"
    ["hindamine"]=>
    string(230) "Kontrolltöö, kirjalik eksamitöö. Eksami sooritamiseks peab üliõpilane olema osalenud 80% loengutest ning sooritanud nõutud iseseisvad tööd. Eksam on kirjalik. Eksamihinne põhineb kursuse teoreetilise materjali tundmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada eeldused mõistmaks reklaamitegevuse sisu ja aluseid nii ajaloos kui ka tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Loengukursus annab ülevaate reklaamitegevuse kõikidest külgedest, sh. reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse põhimõtetest. Käsitlemisele kuuluvad: reklaamipsühholoogia põhitõed, kaup, bränd, kaubamärgi kujundamine, reklaamikampaania korraldamise põhimõtted, koostöö alused reklaamiagentuuride ja meediaga, reklaamitegevuse õiguslikud piirangud, eetika ning heade tavade problemaatika reklaamis."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Kursuse edukalt läbinud tudeng omab süsteemset ülevaadet reklaamitegevuse kõikidest külgedest s.h reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse ning reklaamiloome põhimõtetest."
  }
  [4907]=>
  object(stdClass)#4908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6002"
    ["hindamine"]=>
    string(243) "Vähemalt 1 seminariettekanne, essee ette antud teemal, kirjalik eksamitöö. Eksamihinne koosneb neljast osast: 10% essee, 10% kirjalik test, 30% turundusplaan, 50% kirjalik eksam, kuni 5% eksamihindest võimalik saada jooksvate tööde eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused turunduse alusteooriate tundmiseks. Sihiks on turunduse põhimõistete ja terminoloogia omandamine ning saadud baasteadmiste rakendamisvõimaluste tundmaõppimine. Kursuse läbimine annab eelduse erinevate kaasaegsete turundusteooriate ning kontseptsioonide mõistmiseks ning programmi käigus läbitud üksikute osade süvendatumaks õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(808) "Turunduse olemus: mõisted, ajalugu, kontseptsioonid; turunduse juhtimine: otsustamine, analüüsimine, kontrollimine; turunduskeskkond: mikrokeskkond, makrokeskkond; turundusuuringud: olemus, etapid, nõudluse prognoosimine; tarbijakäitumine: tarbija rollid, ostuotsustusprotsess, lojaalsus, äriturud ja ärikliendi käitumine; turgude segmentimine, sihtturundus, positsioneerimine; tootepoliitika, brändi juhtimine; hinnapoliitika: nõudluse, kulude analüüs, hinnakujundus; turustuspoliitika: turustuskanalid, vahendajad; turunduskommunikatsioon: reklaam, müügitoetus, suhtekorraldus, isiklik müük, otseturundus; suhteturundus; sisemine turundus. Iseseisva töö hulka kuulub loengumaterjali ja põhiõpiku läbitöötamine, seminarideks ettevalmistumine, essee kirjutamine, eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Üliõpilased teavad peamisi kaasaegseid turundusteooriaid ja nende autoreid, valdavad erialast terminoloogiat ja põhimõisteid, näevad seoseid teooria ja turunduspraktika vahel."
  }
  [4908]=>
  object(stdClass)#4909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6004"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Eksam. Hinne kujuneb kirjaliku eksamitööst kursuse lõpus (50%) ja valitud õpiväljundite vahehindamisest kursuse jooksul (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Anda teadmised põhilistest uurimismeetoditest ja andmekogumistehnikatest, andmekogumise protsessist ja selle kvaliteediteguritest; oskus sellekohast informatsiooni otsida, leida ja kasutada. Pakkuda uuringu planeerimise kogemust."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringumeetodid. Uuringuülesande ja andmekogumismeetodi vastavus. Valim ja selle planeerimine. Andmekogumistehnika valik, sh veebiuuringute võimalused ja ohud. Andmekogumisinstrumendi koostamise põhinõuded. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsimeetodid. Tulemuste esituse põhinõuded."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Üliõpilane tunneb põhilisi uurimismeetodeid ja andmekogumistehnikaid, oskab eristada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuprobleeme ja teab põhinõudeid vastavatele andmekogumisinstrumentidele, tunneb metoodika kirjelduse nõutavaid elemente, oskab kasutada usalduspiiride hindamise tabelit, omab ettekujutust andmeanalüüsi võtetest ja tulemuste esitusviisidest."
  }
  [4909]=>
  object(stdClass)#4910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6005"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Eksam. Hinne kujuneb kirjaliku eksamitööst kursuse lõpus (50%) ja seminaritööde hindamisest kursuse jooksul (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Anda teadmised põhilistest andmeallikatest (sh eraldi teiseseid ja esmaseid) mida kommunikatsiooni juhtimise praktikas kasutavad turundajad, meediakanalid, reklaami- ja meediaagentuurid. Anda võimalus praktiseerida olemasolevate andmete analüüsi kommunikatsiooni ja info juhtimise võtmes."
    ["sisu"]=>
    string(1054) "Õppesuundade ühisosa: Ettevõtte infosüsteem ja -allikad, sh esmased ja teisesed infoallikad. Teabeteenust pakkuvad firmad Eestis ja maailmas. Olemasolevad andmebaasid ja uuringute tellimine. Auditooriumiuuringud, sh trükimeedia, televisioon, internet, raadio ja välireklaam. Meediaplaneerimise ja meediakanali hindamisega seotud põhimõisted (reach, share, reiting jne). Reklaam: Tarbijakäitumise ja vajaduste alusuuringud. Segmenteerimise ja positsioneerimise alusinfo. Reklaami eel- ja järeltestid. Kampaania efektiivsuse hindamine. Reklaamimonitooring. Reklaami (visuaali) ja sõnumi analüüs. Suhtekorraldus: Meediamonitooring, sh kontent- ja diskursusanalüüs. Rahulolu- ja maineuuringud. Avaliku arvamuse uuringud. Uuringu tulemuste refereerimine: karid ja võimalused. Pressiteated uuringu tulemustest (TOPide tõlgendamine). Ajakirjandus: Avaliku arvamuse uuringud. Uuringu tulemuste refereerimine: karid ja võimalused. Pressiteated uuringu tulemustest (TOPide tõlgendamine). Meediaväljaande turundamist toetav alusinfo ja uuringud."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Tunneb põhilisi andmeallikaid, mida kommunikatsiooni või info juhtimise praktikas kasutatakse turundajate, meediakanalite ja reklaamiagentuuride poolt. Teab olemasolevate allikate võimalusi ning on rakendanud neid õppetöö käigus erialakesksete ülesannete lahendamisel."
  }
  [4910]=>
  object(stdClass)#4911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6006"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Hindamise aluseks on iseseisvad tööd ja lugemuse kontroll. Kirjalike ülesannete lahendamine vastavalt juhendile, tekstianalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kujundada eeldused stiilitunnetuseks tekstiloomel rõhuasetusega reklaamtekstidele."
    ["sisu"]=>
    string(920) "Stilistika: Kommunikatsioonimudel, psühholoogiline mõjustamine. Stiil. Stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil. Stiilivärving. Keele leksikaalsed kategooriad. Fraseoloogia. Väärstiilsus. Tekstianalüüs. Iseseisev töö: Tudeng analüüsib meediatekste, suudab eristada tsentraalset ja perifeerset mõjustamist ning tajub adekvaatselt stilistilisi nüansse. Reklaamitekst: Reklaam kui sotsiaalne kommunikatsioon. Reklaam ja toode: ajalooline ülevaade. Reklaamiteksti retseptsioon, tarbija ja tarbijarühmad sotsiaalses rühmakeskkonnas. Retsipiendi reaktsiooni esile kutsumine. Reklaam kui veenmine. BIG IDEA. Loovülesande koostamine, informatsiooni kogumine ja analüüsimine. Reklaamiteksti elemendid, reklaami ülesehitus. Reklaami pealkiri, selle tüübid ja mõju. Reklaamiteksti ülesehitus sõltuvalt meediakanalist: trüki-, raadio-, tele-, plakatireklaam. Uus meedia ja reklaam selles. Tervikkampaania."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Tudeng tunneb stiilivõtteid ning suudab vältida ja parandada stiilivigu tekstis, omab pädevust analüüsida ja hinnata reklaamteksti, kogemust erinevate reklaamtekstide koostamisest."
  }
  [4911]=>
  object(stdClass)#4912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6007"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Hindamise aluseks on kõigi praktiliste ülesannete täitmine ja loengu ajal tehtud ettekanne. Probleemülesannete lahendamine, õpimapi nõuetekohane koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Õppeaine eesmärgiks on luua eeldused visuaalse kommunikatsiooni protsessi mõistmiseks ning juhtimiseks, erinevate kompositsiooniliste süsteemide tundmiseks ja oskuslikuks rakendamiseks; praktiliste ülesannete abil arendada kujundamisoskust ja suutlikkust märgata probleemsituatsioonides varjatud lahendusvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(726) "Ülevaade disaini ja kujunduse alustest, lähtudes reklaami spetsiifikast. Disain ja kujundus19. ja 20. sajandil. Ergonoomia. Sümmeetria ja tasakaal. Proportsioonid. Rütm. Mastaapsus. Reklaami eesmärk ja kujunduse osa selle saavutamisel. Visuaalse reklaami olemus. Ärritajad visuaalses reklaamis. Visuaalne reklaam massimeedias. Kaup ja selle pakend. Firma sümboolika ja atribuutika. Töökeskkond. Värvi roll reklaamis. Värvi toimemehhanismid ning nende rakendamine kujunduses. Kontrastid ja harmooniad. Värvisümboolika. Sünesteesia fenomen ning selle kasutamine reklaamis. Värv firma visuaalse identiteedi komponendina. erinevate klausuuride ja kompositsioonide lahendamine, reklaamide värvilahenduste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(206) "Üliõpilane tunneb disaini s.h. reklaamidisaini ajalugu ja problemaatikat, on pädev andmaks esmaseid hinnanguid kujunduslikele lahendustele, pakkuma argumenteeritud lahendusi kujunduslikele probleemidele."
  }
  [4912]=>
  object(stdClass)#4913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6008"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kirjalik probleemülesannete lahendamine, kirjalik kaasuse analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks tänapäevastest turunduskommunikatsiooni põhimõtetest ning -vahenditest, luua eeldused erinevate turunduskommunikatsiooni alaste eesmärkide realistlikeks püstitusteks ning nendele lahenduste leidmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Kursus käsitleb erinevaid turunduskommunikatsiooni liike, koosnedes nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast. Käsitletavad teemad: turunduskommunikatsiooni mõiste, lansseerimismarketing, reklaamikampaania korraldamine ning järelvalve, müügiedendus, otseturundus ja kliendisuhete hoidmine turunduskommunikatsioonis, klientsus, telefonimüük, sponsorlus, suhtekorraldus. Kursuse jooksul lahendavad üliõpilased antud õppematerjalidele tuginedes 6-7 iseseisvat probleemülesannet."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Aine omandanud ning arvestuse sooritanud tudeng omab ülevaadet ning teadmisi tänapäevastest turunduskommunikatsiooni põhimõtetest ning -vahenditest, oskab neid eesmärgipäraselt rakendada."
  }
  [4913]=>
  object(stdClass)#4914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6009"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Õpimapi koostamine vastavalt juhendile."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Eesmärgiks on luua teadmistele ja omakogemusele toetuvad eeldused ettevõtte või organisatsiooni korporatiivse strateegia väljatöötamiseks ja toetada suutlikkust kujundada seda strateegiat toetavat märgistikku."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Kursuse jooksul leiavad käsitlemist järgmised teemad: üldine organisatsioonikultuur ja selle väljendumine, firmastiili iseseisva käsitluse ajalugu, korporatiivne identiteet ning selle elemendid (märk, värv, tüpograafia, infograafika, põhilised andmekandjad), erialased terminid, firma stiiliraamatu elemendid. Praktilise tegevuse käigus kujundatakse iseseisvalt korporatiivse identiteedi sisulistele ja vorminõuetele vastav firmastiili mapp kasutades selleks üldlevinud vektorgraafika programme (Adobe Illustrator, Corel Draw) või teisi visuaalse eneseväljendamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Kursuse läbinud tudeng: Oskab arvestada ettevõtte või organisatsiooni graafilisele identiteedile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, Teab kujundusgraafika aluspõhimõtteid; Omab esmast firmagraafika kujundamise kogemust."
  }
  [4914]=>
  object(stdClass)#4915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Eksamihinde aluseks on teoreetiliste teadmiste kontroll ning iseseisva töö analüütilisuse hindamine. Positiivse tulemuse saamiseks peavad olema sooritatud kursuse mõlemad osad: * Avo-Rein Tereping (teooria osa): vahearvestus Moodles * Aivar Voog (praktika osa): eksam+kodutöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Vahendada kursusel osalejatele teavet tarbijate ostukäitumist mõjutavatest aspektidest ja luua seeläbi eeldused tarbijakäitumist puudutava info analüüsioskuseks."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Ülevaade tarbijakäitumist mõjutavatest majanduslikest ja sotsiaal-psühholoogilistest teguritest. Ostuotsustusprotsessi kirjeldamine ja selle modelleerimine. Erinevate turunduskommunikatsioonivormide mõju analüüs tarbijakäitumisele. Tarbija mälu ja õppimine. Tarbija taju ja tähelepanu. Tarbija ja emotsioonid. Hoiakud tarbijakäitumises, hoiakute mudelid, hoiakute kujundamine ja muutmine. Motivatsioon ja selle mõjurid. Otsuste vastuvõtmine. Heuristikud. Kursuse põhiosa moodustavad auditoorsed loengud."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Kursuse läbinud tudeng: -teab kaasaegseid tarbijakäitumise teooria lähenemisi ja kontseptsioone, -teab ja oskab kasutada asjakohaselt erialast terminoloogiat ja põhimõisteid, - suudab valida ostja otsustusprotsessi mõjutusvahendeid, - oskab põhjendatult ja eesmärgiliselt kavandada tarbijakäitumise mõjutamist."
  }
  [4915]=>
  object(stdClass)#4916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6012"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Hindamise aluseks on praktikaaruanne ja juhendaja poolne iseloomustus."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Eesmärgiks on toetada valmisolekut teoreetiliste teadmiste sidumiseks praktilise reklaamitegevusega."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Praktika koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas vahendavad tunnustatud reklaamiagentuuride esindajad oma teadmisi ja kogemusi praktilise reklaamitegevuse alal. Peamised teemad on - suhtlemine kliendiga, strateegia ja taktika väljatöötamine, projekti juhtimine, meediavalik ning -planeerimine, ideede genereerimine ja loov töö reklaami kujundamisel. Praktilise osa sisuks on vahetu tegevus reklaamiagentuuris või reklaamitegevusega seotud töökohal, kus üliõpilased saavad täita reklaamitööga seotud ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(576) "Kursuse läbinud tudeng: Oskab praktikas rakendada eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi; Omab teadmisi ja kogemusi reklaamiagentuuride või-osakondade, reklaamitegevusega seotud ametikohtadel töötavate inimeste töö spetsiifikast; Omab teadmisi ja kogemusi reklaamiga seotud töölõikudest; Teab praktilise reklaamitegevuse erinevaid aspekte; Suudab väljendada reklaamialaseid teadmisi ja ideid, kaitsta argumenteeritult oma seisukohti ja pakutavaid lahendusi; Omab valmisolekut täita konkreetseid reklaamitegevusega seotud ülesandeid vähemalt assistendi tasemel."
  }
  [4916]=>
  object(stdClass)#4917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6013"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Kirjaliku seminaritöö esitamine ning esitlemine, suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Luua eeldus teadusliku kompetentsi kujunemiseks propagandaaktide ja -sõnumite analüüsimiseks ning oskuste kujunemiseks arendamaks efektiivset propagandategevust; loomaks ettekujutust propagandamehhanismide toimest ühiskonnas minevikus ja tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Kursus keskendub teemadele: propaganda kui reklaami liik, propaganda ja maine- ning imidžikujunduse seosed, propaganda psühholoogilised eeldused (eelarvamuse ja kriitilise mõistuse psühholoogia), maailmavaate fenomen, apellatiivsete väärtuste struktuur, ajaloolised väärtuskooslused kultuuris, vanasõnad väärtuste kandjana, publiku tekitamise võtted, publiku psühholoogia, propagandaplakati formaalsed tunnused. Praktilise tööna eritlevad üliõpilased propagandateemalises mängufilmis kasutatavad väärtusapellatsioonid ja nende realiseerimise teed, ühiselt analüüsitakse sõjaväelise propaganda õppefilmi."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Kursuse läbinud tudeng: Suudab eristada propagandategevuses kasutatavaid võtteid; Oskab läbi näha konkreetse propagandaakti mehhanismi ja Oskab konstrueerida optimaalse propagandakampaania mudelit. Suutlikkus eristada propagandategevuses kasutatavaid võtteid, läbi näha konkreetse propagandaakti mehhanismi ja konstrueerida optimaalse propagandakampaania mudelit."
  }
  [4917]=>
  object(stdClass)#4918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6015"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Kujundada eeldused mõistmaks reklaamitegevuse sisu ja aluseid nii ajaloos kui ka tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale, toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kujunemist ning valmisolekut nendega arvestada tulevases töös; kujundada eeldused praktilise reklaamitegevuse erinevate tahkude mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Loengukursus annab ülevaate reklaamitegevuse kõikidest külgedest, sh. reklaami kohast ühiskonnas, turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse põhimõtetest. Käsitlemisele kuuluvad: reklaamipsühholoogia põhitõed;mõisted kaup ja bränd; brändikontseptsioon ja selle teoreetiline põhi; visuaalse kommunikatsiooni ning reklaamidisaini kontseptsiooni teoreetilised alused, eetika ning heade tavade problemaatika reklaamis."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Kursuse läbinud tudeng -omab süsteemset ülevaadet reklaamiteooria alustest ning põhimõistetest, reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse ning reklaamiloome ja -kujunduse põhimõtetest ; -tunneb reklaamitööstuses rakendatavaid häid tavasid ja teab arvestada seadusruumiga; -Tunneb ja oskab kasutada erialast terminoloogiat"
  }
  [4918]=>
  object(stdClass)#4919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6017"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Positiivse arvestuse aluseks on nõuetekohase (nii vormilt kui sisult) õpimapi õigeaegne esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Kursuse eesmärgiks on toetada tervikliku teabepagasi kujunemist tänapäevase turunduskommunikatsiooni alustest lähtudes kõrvalaine „Turunduskommunikatsiooni alused“ eesmärkidest ning kinnistada sealt saadud teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(377) "Kõrvalaines „Turunduskommunikatsiooni alused“ osalenud üliõpilased koostavad iseseisvalt, kuid juhendaja toel ning juhendi järgi, õpimapi, mis põhineb kõrvalaine loengukursuste konspektide ning kohustusliku kirjanduse olulisimatel aspektidel. Lisaks sellele sisaldab õpimapp üht turunduskommunikatsiooni kaasusanalüüsi koos viidetega teooriatele ning näidetega."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilased saavad aru turunduskommunikatsiooni rollist tänases turumajunduses, on üle korranud, korrastanud ja mõtestanud kogu kõrvalaine „Turunduskommunikatsiooni alused“ jooksul omandatud teadmised ning oskavad analüüsida ning hinnata lihtsamat turunduskommunikatsiooni praktilist kaasust."
  }
  [4919]=>
  object(stdClass)#4920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6018"
    ["hindamine"]=>
    string(244) "Positiivse arevustuse saamise tingimusteks on aktiivne osalemine seminarides ja kõikide seminaritingimuste nõuetekohane täitmine (sh 2 presentatsiooni ja 1 oponeering). NB! - hinne bakalaureuseseminarile ei kattu hindega bakalaureusetööle!"
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Kursuse eesmärk on toetada üliõpilast tema uurimistöö erinevate etappide läbimisel, arendada tema diskussiooni- ja argumenteerimisoskusi, samuti teadmisi ja oskusi analüüsida ja retsenseerida lihtsamaid teaduslikke uurimistöid ning anda sellekohast teaduspõhist tagasisidet."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Kursusele registreerumise tingimuseks on kursuse Bakalaureuse seminar 1 läbimine tulemusega A või B. Seminar toimub igal nädalal. Seminari jooksul läbitakse kõik bakalaureusetöö koostamise etapid, aruteltakse teemade, uurimisküsimuste, meetodite ja töö vormistusküsimuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(498) "- oskab koostada ülevaadet uurimistöö teoreetilisest alusest - oskab valida uurimisprobleemi käsitlemiseks sobilikku metoodikat - suudab osaleda teaduslikus diskussioonis, hinnata kriitliselt oma tööd ja sellega seoses tehtud parandusi ja ettepanekuid - omab teadmisi ja oskusi retsenseerimaks lihtsamaid uurimistöid oma erialal - oskab esitleda oma uurimistöö tulemusi - oskab uurimistööd nõuetekohaselt vormistada - on suuteline iseseisvalt lõplikult teostama oma bakalaureusetööd."
  }
  [4920]=>
  object(stdClass)#4921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6019"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Suuline ja kirjalik eksam: teoreetiline küsimus ning ülesande lahendus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Toetada üliõpilastes teadusliku mõtlemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Kursuse käigus võetakse läbi järgmised teemad: mõisteõpetus – definitsioon, liigitus ja liigendus; järeldusõpetus: süllogism ja lausungiloogilised tehted; loogiline tõestus. Kõikide teemade käsitelu käigus lahendavad üliõpilased iseseisvaid ülesandeid, lahendusi analüüsitakse seminari vormis."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Oskus veatult defineerida magistritöös kasutatavd mõisted, pädevalt süstematiseerida kogutud andmeid, teha nendest õigeid teaduslikke järeldusi ning olla suuteline kriitiliselt hindama nii teiste kui ka iseenda teaduslikke väiteid."
  }
  [4921]=>
  object(stdClass)#4922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6028"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Suuline eksam. Kirjalik seminaritöö, selle suuline esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(418) "Luua eeldused kompetentside kujunemiseks kultuurinähtuste analüüsimisel ja võrdlemisel s.h näitlikustada kultuurinähtuste erineva mõtestamise võimalusi sõltuvalt nende interpretatsiooniks kasutatud mudelist ning erinevate kultuuripiltide tulenevust alternatiivsete mõtestusmudelite rakendamisest ja toetada sellega suutlikkust analüüsida oleviku kultuurinähtusi rohkemast kui ühestainsast perspektiivist."
    ["sisu"]=>
    string(641) "Kursus keskendub teemadele: mudelid ja mõtlemisliigid, mudelite tüübid (erimõõtmelisuse alusel), maailma mudelid, kultuuri üldmudel, astmeline ja sfääriline ettekujutus tsivilisatsioonist, semiosfäär, sümbol ning allegooria kui kultuurimudelid, müüdi erinevad mudelid. Iseseisva tööna konstrueerivad üliõpilased õppefilmis näidatava tsivilisatsiooni mudeli ning eraldavad selles etnograafilised ja kunstilised elemendid. Iga üliõpilane saab kursuse jooksul ülesande pidada 10-minutine ettekanne mingi eelistatult ka reklaami kujundikeeles kasutatava kultuurinähtuse mudeldamiseks kasutatud erinevate võimaluste kohta."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Suutlikkus vaadata ning analüüsida oleviku kultuurinähtusi rohkemast kui ühestainsast perspektiivist ja hinnata eri mõtestusvõimaluste efektiivsust ja komplementaarsust."
  }
  [4922]=>
  object(stdClass)#4923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6044"
    ["hindamine"]=>
    string(292) "Kursuse jooksul on võimalik koguda maksimaalselt 100 punkti, sellest: kodutööd ja seminarides osalemine - kokku 25 punkti, kontrolltöö - 25 punkti, eksam - 50 punkti. Kursuse sooritamiseks tuleb koguda kokku vähemalt 50 punkti. Uurimisprojekti kirjalik koostamine ja suuline esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Luua eeldused ülevaate saamiseks ja teadmiste omandamiseks reklaamiuuringute valdkonnas s.h. teadmised uuringuprotsessi erinevatest etappidest, põhilistest küsitlusmeetoditest, nõuetest valimile ja ankeedile, meedia- ja reklaamiuuringutest Eestis ja mujal maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Teaduslikud uurimismeetodid. Uuringuturg. Uuringuprobleemi määratlemine ja uuringu kavandamine. Uuringuinfo tüübid. Uuringuprotsess. Meediamonitooring. Reklaami eeltestid. Auditooriumiuuringud. Efektiivsusuuringud."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Üliõpilane on omandanud teadmised reklaamiuuringutega seotud uuringuprotsessist ja etappidest, põhilistest küsitlusmeetoditest, nõuetest küsitlustele; nad oskavad sellekohast informatsiooni otsida, leida ja kasutada."
  }
  [4923]=>
  object(stdClass)#4924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6045"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Jooksvate tööde arvestus. Isikliku veebiportfoolio koostamine ja esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Luua eeldused nende kunstiilmingute tundmiseks ja mõistmiseks, mida võib pidada kaasaegse tehnoloogilise ja meediakunsti eelkäijateks s.h. fotograafia, disain, filmi- ja videokunst, elektroonilised kommunikatsioonitehnoloogiad. Toetada tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamise praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(313) "Ülevaate multimeedia tänapäevasest seisust ja probleemidest. Multimeedia kasutamise võimalused ning ohud. Multimeedia kultuuri osana ja tema koht reklaamis. Praktiline tegevus haarab erinevate multimeedia tarkvaraprogrammidega tutvumist, veebikülgede loomist ja kujundamist, isikliku veebiportfoolio loomist."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Valdab teadmisi tänapäevase meediakultuuri arenguloost, erinevate kustiliikide seotusest tänapäevase meediaga, on pädev analüüsima erinevaid meediailminguid ja –kooslusi; Omab kogemust ja on suuteline rakendama tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning võimalusi reklaamitegevuses."
  }
  [4924]=>
  object(stdClass)#4925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6046"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Hinnang kujuneb praktiliste tööde alusel. Fotoetüüdide lahendamine vastavalt juhendile ja nende esitlemine (protsessi kirjeldus, lahenduste põhjendatus, hinnang lõpptulemusele)."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused süsteemse ülevaate tekkeks reklaamifoto loomeprotsessist, eesti reklaamfoto turust ja fototeenustest, toetada kompetentsi kujunemist reklaamfoto tellimiseks ja fotograafiga suhtlemiseks erialasel teemal, toetada praktiliste fotografeerimisoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Praktiline ja teoreetiline kursus baseerub kohustuslikul kirjandusel, visuaal materjalidel, kohtumistel praktiseerivate fotograafidega, pluss külastukäik profi fotostuudios, fotokunsti näitusekäik galeriis linnaruumi reklaami analüüs, eesti fotograafide list ja zhanride jaotus, fotograafi käekiri, maailma reklaamfoto, loomingulise projekti valmimine, auditoorsed arutelud ning fotograafilise pildi „lugemine“. Üliõpilane peab osalema vähemalt 50% loengutes ning olema valmis esitama 100% kõiki nõutavaid töid."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Kursuse läbinud tudeng omab süsteemset ülevaadet reklaamifoto protsessist, eesti reklaamfoto turust ja fototeenustest, oskuse tellimida ja suhelda fotograafiga erialasel teemal, algsed praktilised fotografeerimisoskused ning sissejuhatus fotokunstimaailma."
  }
  [4925]=>
  object(stdClass)#4926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6048"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Hinnang kujuneb iseseisvate ülesannete lahenduste ning tekstianalüüside põhjal. Praktiliste kirjalike loovülesannete lahendamine, õpimapi koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärgiks on nii vahendatud teadmiste kui ka praktilise omakogemuse abil luua eeldused reklaamitekstide analüüsioskuseks, reklaamtekstide koostamiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Praktiline tekstistilistika reklaami põhieriala üliõpilastele. Kirjaliku eneseväljenduse võimalused. Esseistika kui žanr. Sõnamängud. Stiilimaskid. Praktiline kirjutamine vastavalt püstitatud ülesannetele."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Üliõpilane omab ülevaadet erinevatest tekstitüüpidest ning kirjutamisviisidest, tal on kogemus erinevate tekstide koostamisest, pädevus analüüsida ja hinnata reklaamtekste."
  }
  [4926]=>
  object(stdClass)#4927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6050"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestuse saamiseks on vajalik seminarides viibimine, presentatsiooni tegemine ja arvestustöö sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Toetada üliõpilase aru saamist meedia vastastikust toimest laste ja tänapäeva meedia vahel. Üliõpilane saab ülevaate lapse ja meedia suhtest (üldiselt ja Eestis), meedia rollist lapse sotsialiseerumise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Kursuse jooksul käsitletakse laste ja meediaga seotud teemaderingi: Meedia roll lapse sotsialiseerumisprotsessis, lapse õiguste tagamine meediaruumis, riigi,vanemate ja kooli roll seoses meediakasvatusega; uue meedia rakendused ja probleemid, turundamine ja reklaam lastele, laste kasutamine meedias. Iseseisva tööna teevad üliõpilased kursuse jooksul 4 seminaritööd etteandud teemadel ja esitlevad oma seisukohti avalikult ja osalevad diskussioonis."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse läbinud tudeng: Omab teadmisi kaasaegsest meediaruumist, laste õigustest ning nende rakendamisest meediatööstuses; Oskab leida asjakohast ja teaduspõhist informatsiooni, oskab kriitiliselt analüüsida allikaid ja neid eesmärgipäraselt kasutada; Suudab osaleda teemakohases diskussioonis rakendades sobilikku terminoloogiat ning esitades argumenteeritud seisukohti."
  }
  [4927]=>
  object(stdClass)#4928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6052"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Kirjaliku uurimisprojekti esitamine ja suuline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Luua eeldused kompetentsi kujunemiseks tööks teadusliku kirjandusega (selle lugemise, konspekteerimise ja suulise refereerimise ja selekteerimise oskus) ja teadusliku teksti koostamiseks (argumentatsioon, arutluse loogika, vormistus) ning heuristlise vilumuse kujunemiseks (suutlikkus konstrueerida teaduslikku mudelit)."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Kursus keskendub teemadele: teadusteksti sisulised ja vormilised tunnused, teaduskirjanduse läbitöötamise tehnikad, teadusliku argumentatsiooni erinevus ebateaduslikust, probleemi mudeldamise ja lahenduse vormistamise viisid, verifikatsiooni meetodid, teadusliku uuringu tulemuste suuline ettekanne. Kõik nimetatud teemad võetakse läbi praktiliselt."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Kursuse läbinud tudeng: Oskab leida ja sõnastada uurimisprobleeme. Suudab kavandada iseseisvat teaduslikku tööd. Omab valmisolekut viia läbi konkreetne uuring."
  }
  [4928]=>
  object(stdClass)#4929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6057"
    ["hindamine"]=>
    string(291) "Bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise eelduseks on reklaami ja imagoloogia õppekava läbimine õppekavas ettenähtud õppeainete ja praktika osas. Töö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik. Hinnang bakalaureusetööle kujuneb retsensendi ning erialakomisjoni hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisoleks jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös ja teaduslikult arendada ülikooli üheks kaubamärgiks olevat reklaamiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Bakalaureusetöö üldstruktuur ja selle konkreetne modifikatsioon vastavalt uuritavale probleemile, konkreetses töös püstitatava hüpoteesi ja kasutatava metoodika teaduslik otstarbekus, vajalik viidatav kirjandus, töö ühiskondliku ja konkreetse vajalikkuse põhjendus, probleemi edasised võimalikud uurimise suunad."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Kinnistunud teadmised reklaamialal ja sellega seotud valdkondades, Suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd s. probleemi püstitamise ja lahendamise oskus, Akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas; Valmisolek esineda avalikul kaitsmisel; Oskus orienteeruda erialases kirjanduses; Oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4929]=>
  object(stdClass)#4930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6058"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Eksam, kombineeritud suulise ja kirjaliku osaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Luua eeldused erialaste ainete kinistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside õppekavas läbitud tuumkursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste kohta. Mõõta üliõpilase valmidust praktikas rakendada reklaamialaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Eksam keskendub neljale õppekava tuumainele: reklaamiteooria, turundus, imidžikujundus ja rakenduslik kulturoloogia, sotsiaalteadustest lisanduvad psühholoogia ja sotsioloogia. Eksam on kombineeritud vormis: reklaami ja imagoloogia tuumainete kohta esitatud küsimustele vastab eksaminand suuliselt, psühholoogia ja sotsioloogia ainetele kirjalikult. Eksami võtab vastu komisjon."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Kinnistunud teadmised reklaamialal; Oskus orienteeruda erialases kirjanduses; Akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas;"
  }
  [4930]=>
  object(stdClass)#4931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6061"
    ["hindamine"]=>
    string(195) "Hindeline arvestus. Hinne koosneb jooksvate tööde tulemustest ja loengumaterjali tundmisest. Probleemsituatsioonide analüüs ja lahendamine (suuline),konkreetse kaasuse lahendamine (kirjalik)."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Selle praktilise kursuse eesmärgiks on arendada erinevaid suhtlusoskusi, mis on vajalikud reklaamispetsialistide igapäevaseks tööks: nt.klientidega suhtlmiseks, presentatsiooni esindamiseks ja konfliktide lahendamiseks. Kursust loetakse vene keeles."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Reklaamispetsialisti suhtlusrollid: kuulaja ja rääkija. Tõhusa kuulamise tehnikad ja eneseväljenduse oskused. Kliendi sõnumi täpsustamine ja analüüs. Avalik esinemine reklaamivaldkonnas: eduka esitluse reeglid, presentatsiooni tüübid ja tehnikad. Läbirääkimiste läbiviimine: teiste mõjutamine ja koostöö. Keeruliste suhtlemissituatsioonide lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab valida oma kommunikatsiooni eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetodeid, oskab suhelda klientidega, on võimeline läbi viima läbirääkimisi, oskab koostada ja ette kanda esitlust."
  }
  [4931]=>
  object(stdClass)#4932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6062"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Praktilise ülesande lahendamine vastavalt juhendile, lahenduse esitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Kujundada ülevaade audiovisuaalse kommunikatsiooni arenguloost, luua eeldused režii koostamiseks reklaamfilmidele ja filmi tootmisprotsessi kavandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Sissejuhatus audiovisuaalsesse kommunikatsiooni (ajalugu, märkimisväärsed autorid ja teosed, tulevikuvisioonid), režii koostamise alused, töö kaameraga, filmi tootmisprotsess, filmi analüüs. Kursus toimub inglise keeles, õppematerjalid on nii eesti kui inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Kursuse läbinud tudeng: Omab valmisolekut tegemaks koostööd reklaamiagentuuri ja filmi produktsiooni ettevõttega; Oskab koostada režiid; Oskab analüüsida reklaamklippe ja anda hinnangut režiilahendustele; Valdab monaaži (editing) tarkvara; Omab praktilist kogemust töös kaameraga."
  }
  [4932]=>
  object(stdClass)#4933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6063"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kahe kirjaliku seminaritöö koostamine ja esitlemine, suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Luua eeldus järgmiste kompetentside kujunemiseks: oskus imidžit analüüsida, projekteerida ja luua, vallata imagoloogilise diagnostika teaduslikke meetodeid ja neid praktikas rakendada, toetada analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Antakse ettekujutus imidži fenomeni eripärast suhtekorralduse ja mainekujunduse süsteemis, imidživäärtusest kauba väärtusstruktuuris, imidžist kui individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilisest nähtusest (isiklikust ja kollektiivsest kujutlusest). Omandatakse imidžianalüüsi “pehmed” ja ranged teaduslikud meetodid. Õpitakse imidžeid võrdlema ja mõõtma nende ühtivuse määra."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Kursuse läbinud tudeng: On pädev tegutsemaks isikute ja kollektiivide imidžikonsultandina, s.t. on võimeline analüüsima olemasolevat imidžit ja välja pakkuma selle muutmise võimalusi; Oskab kavandada täiesti uut imidžit; Teab erialast terminoloogiat ja oskab seda asjakohaselt rakendada."
  }
  [4933]=>
  object(stdClass)#4934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6064"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Kirjalikud probleemülesanded vastavalt juhendile, praktilised harjutused, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Kursuse eesmärgiks on arendada üliõpilaste turunduslikku mõtlemisvõimet ja õigete valikute tegemise oskusi pidevalt muutuvas turusituatsioonis, mida iseloomustab konkurentide suurenev aktiivsus ja konkurentsi pingestumine."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Turunduse koht ja roll organisatsiooni juhtimisstruktuuris; hinnakujundusotsuste teoreetilised alused; hinnakujundus hinnakonkurentsi tingimustes; brändijuhtimine, ettevõtte tooteportfelli optimeerimine; müük turunduses; teenuste turunduse eripära; üritusturundus turunduskommunikatsiooni osana; postmodernne turundus; turunduse roll erinevates Eesti ettevõtetes (ettevõtete turundusjuhtide vaatevinklist)."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Kursuse läbinud tudeng: Oskab analüüsida konkurentide turundustegevust; Omab teadmisi langetamaks põhjendatud otsuseid turundusvaldkonnas; Oskab rakendada erinevaid efektiivseid turundusvõtteid ja andmaks argumenteeritud hinnanguid oma turundustegevustele; Omab kogemusi innovaatiliste lahenduste ja rakenduste otsimisel."
  }
  [4934]=>
  object(stdClass)#4935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6065"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestus. Arvestuse saamiseks peab üliõpilane oma õpingute jooksul osalema külalisõppejõudude loengutes vähemalt 36 akadeemilise tunni ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Kursuse eesmärgiks on valdkonna- ja erialpõhise aktuaalse ja rahvusvahelise teabe vahendamine üliõpilastele toetamaks nende silmaringi laienemist, teadlikkust rahvusvahelistest uuringutrendidest, erinevatest kultuuri- ning majandusruumidest pärinevate praktiliste kaasuste tundmist."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Kursuse jooksul saavad üliõpilased võimaluse kuulata tippspetsialiste sh. nii teoreetikud kui praktikud nii Eestist kui mujalt maailmast. Külalislektorid tutvustavad oma uurimisala või tegutsemisvaldkonna spetsiifilisi ja aktuaalseid teemasid ning kirjeldavad unikaalseid töökogemusi."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Kursuse läbinud tudeng -on teadlik aktuaalsetest teemades kommunikatsioonivaldkonnas tervikuna -tunneb oma eriala võimalikke rakendusalasid mh. ka rahvusvahelisel areenil -omab laiemat arusaama erinevatest majandus- ning kultuuriruumidest"
  }
  [4935]=>
  object(stdClass)#4936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6066"
    ["hindamine"]=>
    string(436) "Arvestustööna hinnatakse iga rühma praktilist tööd seminarides ja praktikumides ning kodutöid lektori püstitatud ülesannete täitmisel ja nende tulemuste esitlemisel teiste rühmade ees. Arvestuse saamiseks nõutakse rühmalt iga ülesande täitmist ja selle tulemuste esitlemist auditooriumis kuulajatele ja lektoritele ning nende esitamist elektroonilises vormis lektorile (failid e-posti teel või CD plaadil vm infokandjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(793) "Loengutes antakse süsteemne ülevaade reklaamiäri kõikidest külgedest, sh reklaami kohast turunduses, reklaamitegevust reguleerivatest EV seadustest, reklaamiagentuuride liikidest ja funktsioonidest, reklaamiagentuuride ja klientide /meediakanalite /suhtekorraldusagentuuride /allhankijate vahelisest koostööst, reklaamikampaania planeerimisest ja läbiviimisest ning reklaami loomise ja hindamise protsessist. Kursuse raames arendatakse üliõpilaste praktilisi oskusi reklaamitegevuse planeerimise, reklaamiprojektide esitlemise, reklaami loomise, meediaplaneerimise ja reklaami hindamise valdkonnas. Kursuse jooksul korraldatakse vähemalt kaheksa tunni mahus praktikume ja seminare, millele lisandub tudengite kodutööd rühmades, sh ka iga kuulaja individuaalne töö rühma heaks."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Reklaamikorralduse kursuse puhul on tegemist eelkõige praktilise ainega, protsessiga, mille tulemus kujuneb üliõpilaste ja õppejõu (võimalusel ka külalisesinejate) koostöös. Iseseisva tööga sama tulemuseni jõudmine ei ole põhimõtteliselt võimalik. Iga üliõpilase jaoks on arvestuse aluseks olulisemate loengute kuulamine ja oma rühma töös aktiivne ja tulemuslik osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Kursuse kuulaja teadlikkus reklaamitegevusest on arenenud ning omandatud teadmised ja oskused on süsteemsed ja eelkõige praktilise väärtusega. Kuulaja katsetab endal, kuidas kulgeb töö reaalses reklaamiorganisatsioonis, teab, milliseid funktsioone täidavad reklaamikommunikatsioonis osalevad pooled ja reklaamiagentuuri iga töötaja, ning oskab rakendada neid teadmisi oma võimalikus tulevases töös reklaamiagentuuris."
  }
  [4936]=>
  object(stdClass)#4937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6067"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(433) "Luua eeldused erialaste ainete kinnistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks, kujundada valmisoleks jätkata õpinguid magistritasemel. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside enamiku õppekavas läbitud kursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste rakendatavuse kohta iseseisvas teaduslikus uurimistöös ja teaduslikult arendada ülikooli üheks kaubamärgiks olevat reklaamiteooriat."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Bakalaureusetöö üldstruktuur ja selle konkreetne modifikatsioon vastavalt uuritavale probleemile, konkreetses töös püstitatava hüpoteesi ja kasutatava metoodika teaduslik otstarbekus, vajalik viidatav kirjandus, töö ühiskondliku ja konkreetse vajalikkuse põhjendus, probleemi edasised võimalikud uurimise suunad."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Kinnistunud teadmised reklaamialal ja sellega seotud valdkondades, suutlikkus teostada iseseisvat uurimistööd s. probleemi püstitamise ja lahendamise oskus, akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas; valmisolek esineda avalikul kaitsmisel; oskus orienteeruda erialases kirjanduses; oskus identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks."
  }
  [4937]=>
  object(stdClass)#4938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR6068"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(326) "Luua eeldused erialaste ainete kinistumineks ja akadeemilise eneseväljendusoskuse omandamiseks. Muuhulgas on eesmärgiks ka saada üliõpilaselt tagasiside õppekavas läbitud tuumkursuste tõhususe ning omandatud teadmiste-oskuste kohta. Mõõta üliõpilase valmidust praktikas rakendada reklaamialaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Eksam keskendub neljale õppekava tuumainele: reklaamiteooria, turundus, imidžikujundus ja rakenduslik kulturoloogia. Eksam on suuline. Eksami võtab vastu komisjon."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Kinnistunud teadmised reklaamialal, oskus orienteeruda erialases kirjanduses, akadeemiline eneseväljendusoskus nii kõnes kui kirjas, Edukalt sooritatud eksam, mis võimaldab ülikoolil eksaminandile väljastada bakalaureuse teaduskraadi."
  }
  [4938]=>
  object(stdClass)#4939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7001"
    ["hindamine"]=>
    string(344) "Kirjalik eksamitöö annab maksimaalselt 100 punkti, millest uuringu teoreetiline raam (strateegia valik ja kirjeldus) annab 30 p, uuringu disain (täpsustatud uurimisküsimused, andmekogumismeetod ja valim) 40 p ning praktiline osa (andmekogumisinstrumendi koostamine ja piloteerimine) 30 p. Aine läbimiseks on vajalik minimaalselt 51 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Anda teadmise andmekogumise ja analüüsi kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest meetoditest ning luua eeldused magistritöö metoodika põhjendatud valikuks, andmekogumiseks ja analüüsiks"
    ["sisu"]=>
    string(330) "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. Uuringuülesande ja andmekogumismeetodi vastavus. Valim ja selle planeerimine. Andmekogumistehnika valik, sh veebiuuringute võimalused ja ohud. Andmekogumisinstrumendi koostamise põhinõuded. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsimeetodid. Tulemuste esituse põhinõuded."
    ["vljund"]=>
    string(401) "-teadmised erinevatest kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest uurimismeetoditest, oskused neid vastavalt uuringu eesmärkidele valida, põhjendada ja rakendada -teadmised ja esmased oskused magistritöö empiirilise osa metoodika põhjendatud valikuks -teadmised erinevatest analüüsimeetoditest, oskused neid vastavalt uuringuülesandele rakendada -teadmised tööst teiseste allikate analüüsiga."
  }
  [4939]=>
  object(stdClass)#4940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7003"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Kirjalik arvestus, üks temaatiline projektitöö (kohustusliku kirjanduse põhjal ja situatsiooni analüüs)"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Aine eesmärk on toetada ülevaate kujunemist brändide juhtimisest üldiselt ja samuti spetsiifiliselt Venemaal, sealsetest brändisüsteemidest, mudelitest ja vormidest võrreldes rahvusvaheliste brändidega. Aidata kaasa teoreetiliste analüüsioskuste kujunemisele"
    ["sisu"]=>
    string(398) "Kursus sisaldab süvendatud käsitlust brändijuhtimisest ja tooteportfelli kujundamisest. Eraldi käsitletakse kaasusi Venemaal: erinevate teooriate toimimine praktikas, brändingu toimimismehhanismid, praktilised paradoksid jne. Kursus sisaldab analüüsi Venemaale omasest brändikommunikatsioonist. Käsitletakse brändiürituste efektiivsuse hinnangu meetodeid. Kursust loetakse inglise keeles"
    ["vljund"]=>
    string(639) "Kursuse läbimisel on üliõpilane omandanud järgmised õpitulemused: -tunneb brändijuhtimise teoreetilise käsitlusi -oskab praktikaid sidustada teooriatega ja juhtida erinevaid bränditehnoloogiad, rakendada erinevaid brändijuhtimise mudeleid -valdab brändiportfelli strateegiad ja taktikaid ning suudab neid ellu viia -oskab hinnata ja analüüsida erinevaid olukordi teoreetiliste paratamatuste seisukohast -oskab tulemuslikult ja adekvaatselt toimida turunduse juhtimise süsteemis -omab ülevaadet Venemaa tugevamatest brändidest ning teab nende edulugusid, oskab neile kaasusanalüüsidele toetudes teha asjakohaseid üldistusi"
  }
  [4940]=>
  object(stdClass)#4941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7004"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Kirjalik juhtumi analüüs ja selle ettekanne, kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Kursuse eesmärgiks on kujundada valmisolek ning eeldused töötamaks edukalt kommunikatsiooni alal seda puudutavate seaduste ja heade tavade raamistikus ning mõistmaks kommunikatsiooni rakendusi reguleerivaid norme luues samas ka eeldused selle seadusruumi arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: õiguse alused, EV Põhiseadus, Reklaamiseadus, Keeleseadus, Autoriõigusseadus, Tarbijakaitseseadus, Ringhäälinguseadus, Lastekaitseseadus, Võlaõigusseadus, Avaliku teabe seadus. Käsitletakse õiguse ja eetika vahekorda, eneseregulatsiooni küsimusi. Iseseisva töö raames analüüsitakse kriitilisi kaasusi, otsitakse lahendusi , väideldakse. probleemsituatsioonidele, koostatakse ja kantakse ette teemakohane seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Üliõpilane: Tunneb kommunikatsiooni praktikat reguleerivat seadusruumi ning häid tavasid; Oskab analüüsida ja hinnata kommunikatsiooni kaasusi lähtudes seadusruumist ning headest tavadest; Oskab identifitseerida ja vältida seadustest ja tavadest tulenevaid võimalikke probleeme ning pakkuda lahendusi; Omab valmisolekut käsitletud teemadel väidelda rakendades asjakohaseid argumente ning kohast terminoloogiat."
  }
  [4941]=>
  object(stdClass)#4942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7005"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Kirjalik eksam kohustusliku kirjanduse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada teadmiste omandamist, mis võimaldavad analüüsida inimestevahelist suhtlemist, teadmiste omandamist interaktsiooni psühhonoomiast."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Mõjustava kommunikatsiooni eeldused, eesmärgistamine, tagasisidestamine. Mõjustava kommunikatsiooni, mõjustamispsühholoogia võtted. Läbirääkimised. 70% õppetööst seisneb kohustusliku kirjanduse läbitöötamises, 30% on loenguid ja seminare."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Saab aru lihtsamatest mõjustamisstrateegiatest ja heal juhul oskab neid rakendada või ennast nende eest kaitsta; Mõistab indiviidi vastutust ühiskonnas ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni kujundamisel selles; Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust."
  }
  [4942]=>
  object(stdClass)#4943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7006"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "kirjalik seminaritöö (juhtumi analüüs), selle ettekanne; kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Kujundada eeldused teadmiste ning vahendatud kogemuste toel edukaks brändiloomeks ning selle jätkusuutliku arengu tagamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Bränditeooria. Erinevad brändimudelid. Brändiuuringud: Top of Mind, assotsiatsiooniuuringud, konkrentsiuuringud. Tootearenduse ja brändiloome seosed. Positsioneerimine ja re-positsioneerimine. Brändi maine ja brändi kuvand. Visuaalne brändikommunikatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Teadmised erinevatest bränditeooriatest, oskused neid vastavalt eesmärkidele hinnata ja rakendada; Teadmised erinevatest brändiuuringute meetoditest, oskused neid vastavalt eesmärkidele rakendada; Teadmised ning esmased oskused tagamaks brändi ettenähtud eluiga ning edukust."
  }
  [4943]=>
  object(stdClass)#4944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7007"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Kirjalik juhtumi analüüs, ettelkanne; suuline eksam akadeemilise vestlusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Luua eeldus teadusliku kompetentsuse kujunemiseks propagandaaktide ja -sõnumite analüüsimiseks ning oskuste kujunemiseks arendamaks efektiivset propagandategevust ja loomaks ettekujutust propagandamehhanismide toimest ühiskonnas minevikus ja tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Kursus keskendub teemadele: propaganda kui reklaami liik, propaganda ja maine- ning imidžikujunduse seosed, propaganda psühholoogilised eeldused (eelarvamuse ja kriitilise mõistuse psühholoogia), maailmavaate fenomen, apellatiivsete väärtuste struktuur, ajaloolised väärtuskooslused kultuuris, vanasõnad väärtuste kandjana, publiku tekitamise võtted, publiku psühholoogia, propagandaplakati formaalsed tunnused. Praktilise tööna eritlevad üliõpilased propagandateemalises mängufilmis kasutatavad väärtusapellatsioonid ja nende realiseerimise teed, ühiselt analüüsitakse sõjaväelise propaganda õppefilmi."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Kursuse läbinud tudeng: Suudab eristada eristada propagandategevuses kasutatavaid võtteid; Oskab läbi näha konkreetse propagandaakti mehhanismi ja Oskab konstrueerida optimaalse propagandakampaania mudelit."
  }
  [4944]=>
  object(stdClass)#4945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7008"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Kirjalik probleemülesannete lahendamine (6), kirjalik juhtumi analüüs (rühmatöö) ja ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks tänapäevastest turunduskommunikatsiooni põhimõtetest ning -vahenditest; erinevate turunduskommunikatsiooni alaste eesmärkide realistlikeks püstitusteks ning nendele lahenduste leidmiseks, kujundada teadlikkus erinevatest interdistsiplinaarsetest rakendustest turunduskommunikatsiooni alal"
    ["sisu"]=>
    string(647) "Kursus koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast. Läbivaks teemaks on strateegiline planeerimine ja erinevate taktikate rakendamine. Käsitletavad alateemad: turunduskommunikatsiooni mõiste, lansseerimismarketing, reklaamikampaania korraldamine ning järelvalve, müügiedendus, otseturundus ja kliendisuhete hoidmine turunduskommunikatsioonis, klientsus, telefonimüük, sponsorlus, suhtekorraldus. Kursuse jooksul lahendavad üliõpilased antud õppematerjalidele tuginedes 6-7 iseseisvat probleemülesannet, mille lahendused eeldavad holistilist info- ja kommunikatsioonikanalite käsitlust ning sellele vastavat sõnumipüstitust."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Kursuse läbinud tudeng: Teab tänapäevaseid turunduskommunikatsiooni põhimõisteid ning -vahendeid; Oskab põhjendatult kavandada eesmärgipärast ning loovate lahendustega (võtted, vahendid) turunduskommunikatsiooni; Teab turunduskommunikatsiooni reguleerivaid seadusi ning head tava ning oskab nendega arvestada."
  }
  [4945]=>
  object(stdClass)#4946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7009"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Praktika aruanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Toetada lõpetajate kiiret kohandumist erialase tööga."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Tutvumine erialase praktikas levinud terminoloogiaga, selle raknedamisega igapäevases töös. Tutvumine reklaamiala tootvate tööstustega (trükitööstus, foto- ja filmitööstus, multimeedia, massimeedia ettevõtted jt.). Praktilise ülesande lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teadmised reklaamitööstuse spetsiifikast; Oskus orienteeruda reklaamitööstuse erinevate valdkondade ettevõtete töös."
  }
  [4946]=>
  object(stdClass)#4947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7012"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Kursus lõppeb eksamiga. Hindamise aluseks on kursuse käigus esitatud teoreetiliste teadmiste valdamine, ette nähtud õppekirjanduse tundmine, aktiivne osalemine seminarides ning õppejõu poolt määratud iseseisva töö tase."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Eesmärgiks on omandada teadmised imidžiteooriast, imidži ajaloolisest rollist, imidži analüüsi ja kujundamise alustest."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Õppetöö algab teoreetiliste teadmiste omandamisega ning kursuse lõpus toimub nende suhestamine näidetega praktikast."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Kursuse läbinu suudab tegutseda isikute ja kollektiivide imidžikon­sultandina, s.t. on võimeline analüüsima olemasolevat imidžit ja välja pakkuma selle muutmise võimalusi, aga samuti oskama kavandada täiesti uut imidžit."
  }
  [4947]=>
  object(stdClass)#4948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7013"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Lõpphinde määrab eksamitöö. Hindamise aluseks on kursuse käigus esitatud teoreetiliste teadmiste valdamine, ette nähtud õppekirjanduse tundmine, aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Peaaine. Eesmärgiks on omandada teadmised kaasaegsetest käsitlustest turunduses, samuti turundusest rahvusvahelises ulatuses ning selle juhtimisest."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Õppetöö algab teoreetiliste teadmiste omandamisega ning kursuse lõpus toimub nende suhestamine praktiliste näidetega."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane oskab analüüsida konkurentide turundustegevust, langetada otsuseid turundusvaldkonnas, rakendada erinevaid efektiivseid turundusvõtteid, anda hinnangut oma turundustegevustele nii lokaalses kui ka rahvusvahelises kontekstis."
  }
  [4948]=>
  object(stdClass)#4949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7014"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Praktilised harjutused (vähemalt 2), kirjalik praktika aruanne vastavalt juhendile,vajalikus mahus täidetud praktikapass, ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Kursuse eesmärgiks on toetada valmisolekut teadmiste sidumiseks praktilise turunduskommunikatsiooni kavandamisega ja juhtimisega, toetada lõpetajate kiiret kohandumist erialase tööga."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Kursuse teoreetilise osa jooksul vahendavad tegevusala tippspetsialistid oma kogemusi, analüüsitakse erinevaid kaasusi ning probleemsituatsioone, mudeldatakse kommunikatsioonijuhtimise praktikaid, tutvutakse turunduskommunikatsiooni eelarve koostamise mudelitega ning meediaplaneerimise põhimõtete ja tänapäevase praktikaga. Praktilise osa sisuks on vahetu erialane tegevus ettevõttes või organisatsioonis. Üliõpilane koostab praktikaaruande ning tutvustab selle sisu komisjonile."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane: Oskab siduda teoreetilised teadmised turunduskommunikatsiooni praktikaga; Omab teadmisi turunduskommunikatsiooni alaste projektide kavandamisest ja nende juhtimisega seotud tegevuste spetsiifikast; Omab valmisolekut töötada turunduskommunikatsioonialaseid pädevusi eeldaval töökohal; Omab valmisolekut töötamaks meeskonnas ning vajadusel seda juhtima."
  }
  [4949]=>
  object(stdClass)#4950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7017"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Lõpphinde määrab arvestustöö. Hindamise aluseks on kursuse käigus esitatud teoreetiliste teadmiste valdamine, aktiivne osalemine seminarides ülesannete lahendamisel ning arvestustöö tase."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Peaaine. Eriseminari eesmärgiks on rikastada teoreetilisi teadmisi praktikaga erinevatest tegevusvaldkondadest, mis on seotud loovmeeskondade koostööga."
    ["sisu"]=>
    string(217) "Õppetööd juhivad spetsialistid erinevatest loovmeeskondade koostööga seotud valdkondadest. Õppetöö käigus tutvutakse erinevate tööalaste kogemustega ning lahendatakse probleemülesandeid ja –situatsioone."
    ["vljund"]=>
    string(21) "Loeng ning seminarid."
  }
  [4950]=>
  object(stdClass)#4951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7018"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Korpratiivse identiteedi visuaalse väljenduse analüüs ja presentatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Eesmärgiks on luua teadmistele ja omakogemusele toetuvad eeldused ettevõtte või organisatsiooni korporatiivse strateegia väljatöötamiseks ja toetada suutlikkust kujundada seda strateegiat toetavat märgistikku."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Kursuse jooksul leiavad käsitlemist järgmised teemad: üldine organisatsioonikultuur ja selle väljendumine, firmastiili iseseisva käsitluse ajalugu, korporatiivne identiteet ning selle elemendid (märk, värv, tüpograafia, infograafika, põhilised andmekandjad), erialased terminid, firma stiiliraamatu elemendid."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Kursuse läbinud tudeng: Oskab arvestada ettevõtte või organisatsiooni graafilisele identiteedile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, Teab firmagraafika aluspõhimõtteid; oskab analüüsida visuaalse identiteedi elemente ja sobivust."
  }
  [4951]=>
  object(stdClass)#4952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7019"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Kirjalik kaasuse analüüs ja õpimapp, kirjalik arvestustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Kursuse eesmärk on kujundada teaduspõhine arusaam visuaalse kommunikatsiooni toimimise alustest ja viisidest, luua eeldused sellise kommunikatsiooni disainimiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Kommunikatsiooni teoreetiliste käsitluste sigumine visuaalse kommunikatsiooni küsimustega. Käsitlemist leiavad järgmised teemad: Visuaalne märk, märgistik, tekst; Visuaalsed tähelepanu protsessid ja nende juhtimine; Visuaalse kommunikatsiooni elemendid; Visuaalne metafoor ja visuaalne metonüümia; Ambivalentsus, intertekstuaalsus, analoogia; Irreaalsus, sürrealism; Visuaalne huumor; Värv reklaamis; Foto kasutus reklaamis. Iseseisva töö raames analüüsivad üliõpilased reklaame omandades töö käigus selleks sobiva metoodika alused."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane: Teab visuaalse kommunikatsiooni toimemehhanisme ja oskab neid rakendada reklaamiloomes; Oskab analüüsida ja hinnata visuaalse kommunikatsiooni teksti efektiivsust arvestades reklaami eesmärke."
  }
  [4952]=>
  object(stdClass)#4953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7020"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Kirjalik seminaritöö ja ettekanne, akadeemiline vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Aidata luua oskused turunduskommunikatsiooni, kitsamalt reklaami ja imagoloogia valdkonnas empiiriliste uurimuste planeerimiseks, teostamiseks ja interpreteerimiseks ja toetada oskusi nimetatud valdkonna magistritööde kriitiliseks analüüsiks (valmivate magistritööde näitel)."
    ["sisu"]=>
    string(591) "Magistritöö seminaril arutatakse magistritöö teoreetiliste aluste adekvaatsuse, planeeritud uurimuse hüpoteeside argumenteerituse, meetodi ja valimi sobivuse üle. Seminarile esitatav magistritöö peab vastama järgmistele nõuetele: Teoreetilisest osast on valmis vähemalt 75%; Empiirilise osa puhul peavad olema formuleeritud vähemalt uurimistöö eesmärgid, uurimisküsimused (hüpoteesid) ja antud planeeritava valimi, meetodi ja protseduuri kirjeldus . Arutlusseminaril esitab iga magistrant suulise kokkuvõtte oma magistritööst, toimub diskussioon komisjoni ja kuulajatega."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Oskab kriitiliselt hinnata reklaami ja imagoloogia valdkonnas läbiviidavaid uurimusi. Orienteerub oma uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ja meetodites. On saanud akadeemilise diskussiooni kogemuse."
  }
  [4953]=>
  object(stdClass)#4954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7021"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Kirjalik uurimistöö ja selle suuline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Magistritööna teostatakse valitud teemal põhjalik iseseisev uurimistöö ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on rekaami ja imagoloogia õppekava täitmine täies mahus."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida; Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta; Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada."
  }
  [4954]=>
  object(stdClass)#4955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7022"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Kirjalik praktilise ülesande lahendamine (simulatsioon), suuline eksam akadeemilise vestlusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Luua eeldus järgmiste kompetentsuste kujunemiseks: oskus imidžit analüüsida, projekteerida ja luua, vallata imagoloogilise diagnostika teaduslikke meetodeid ja neid praktikas rakendada, toetada analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Antakse ettekujutus imidži fenomeni eripärast suhtekorralduse ja mainekujunduse süsteemis, imidživäärtusest kauba väärtusstruktuuris, imidžist kui individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilisest nähtusest (isiklikust ja kollektiivsest kujutlusest). Omandatakse imidžianalüüsi “pehmed” ja ranged teaduslikud meetodid. Õpitakse imidžeid võrdlema ja mõõtma nende ühtivuse määra. Üliõpilane teostab iseseisvalt kahe objekti imagoloogilise analüüsi, võrdleb neid ja projekteerib imidžite lähendamise teed."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Kursuse läbinud tudeng: On pädev tegutsemaks isikute ja kollektiivide imidžikonsultandina, s.t. on võimeline analüüsima olemasolevat imidžit ja välja pakkuma selle muutmise võimalusi; Oskab kavandada täiesti uut imidžit; Teab erialast terminoloogiat ja oskab seda asjakohaselt rakendada."
  }
  [4955]=>
  object(stdClass)#4956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7023"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Kirjalik juhtumi analüüs ja ettekanne, kirjalik aruanne ja protsessikirjeldus grupitööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua eeldused ülevaate omandamiseks loovuse määratlustest, uute ideede ning lahenduste väljatöötamise tundmiseks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Loovuse defineerimise alused. Loovuse teooriad. Loovuse füsioloogilised alused. Loominguprotsess. Loov isik. Loovuse avaldumise stimuleerimine. Erinevate loovust toetavate tehnikate käsitlemine: Avatud ruum, Maailmakohvik, Disney meetod, Tuleviku konverents jt. Kursuse jooksul kogevad üliõpilased praktiliselt erinevate loovust toetavate tehnikate rakendamist ja praktiseerivad reklaami loovideede genereerimist lähtudes konkreetsest ülesandepüstitusest."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab analüüsida loovuse olemust ja selle avaldumist; Oskab formuleerida ülesandeid ja probleeme; Oskab kasutada erinevaid loovustreeningu tehnikaid ideede genereerimisel ning lahenduste otsimisel; Valdab loovaid rühmatöö tehnikaid."
  }
  [4956]=>
  object(stdClass)#4957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7024"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Kirjalik seminaritöö ja ettekanne, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Eesmärgiks on kujundada eeldused teadmiste omandamiseks rahvusvahelise meedia valdkonnas s.h. kaasaegsetest käsitlustest meediateoorias, meedia võimalustest ning rakendustest, samuti meediaturust rahvusvahelises ulatuses ning selle juhtimisest."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Käsitlemist leiavad järgmised teemad: Rahvusvahelise meedia seosed majandusega, kultuuriga, ühiskonnaga. Meediatööstuse alused ja spetsiifika. Meediakanalid. Meedia kontsentratsioon. Meedia regulatsioon. Iseseisva töö raames täiendatakse loengutes käsitletut kohustusliku kirjanduse abil. Kursuse jooksul valmistatakse ette ja esitletakse seminaritöö ja sooritatakse kirjalik eksam. Kursust loetakse inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Kursuse läbinud üliõpilane: Valdab teadmisi rahvusvahelisest meediaruumist; Orienteerub erinevates rahvusvahelistes meediakanalites; On teadlik meediatööstuse spetsiifikast; Teab meedia regulatsiooni mehhanisme."
  }
  [4957]=>
  object(stdClass)#4958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7025"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Esse, ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kujundada eeldused teoreetiliste teadmiste sidumiseks erialase praktikaga, pädevuste kujunemiseks töös loovmeeskondadega."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Õppetööd viivad läbi spetsialistid erinevatest loovmeeskondade koostööga seotud valdkondadest s.h. reklaamiagentuuridest. Õppetöö käigus tutvutakse erinevate erialade kogemustega, lahendatakse probleemülesandeid ja -situatsioone. Seminarides ja iseseisva töö käigus otsitakse lahendusi erinevatele probleemsituatsioonidele."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Kursuse lõpetaja: Oskab hinnata loomingulise töö tulemust; Omab eeldusi motiveerimaks loomingulist meeskonda ja selle üksikliiget; Omab eeldusi diagnoosimaks ja lahendamaks loomingulise meeskonna tööga seotud probleeme."
  }
  [4958]=>
  object(stdClass)#4959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7028"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Suuline ja kirjalik eksam: teoreetiline küsimus ning ülesande lahendus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Toetada üliõpilastes teadusliku mõtlemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Kursuse käigus võetakse läbi järgmised teemad: mõisteõpetus – definitsioon, liigitus ja liigendus; järeldusõpetus: süllogism ja lausungiloogilised tehted; loogiline tõestus"
    ["vljund"]=>
    string(241) "Oskus veatult defineerida magistritöös kasutatavaid mõisted, pädevalt süstematiseerida kogutud andmeid, teha nendest õigeid teaduslikke järeldusi ning olla suuteline kriitiliselt hindama nii teiste kui ka iseenda teaduslikke väiteid."
  }
  [4959]=>
  object(stdClass)#4960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7029"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Kirjalik eksam kohustusliku kirjanduse alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada teadmiste omandamist, mis võimaldavad analüüsida inimestevahelist suhtlemist, teadmiste omandamist interaktsiooni psühhonoomiast."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Mõjustava kommunikatsiooni eeldused, eesmärgistamine, tagasisidestamine. Mõjustava kommunikatsiooni, mõjustamispsühholoogia võtted. Uuringud ja uurimisvaldkonnad. Mitteverbaalse kommunikatsiooni rakendused."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Saab aru lihtsamatest mõjustamisstrateegiatest ja omab eeldusi neid rakendada või ennast nende eest kaitsta; Mõistab indiviidi vastutust ühiskonnas ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni kujundamisel selles; Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust kommunikatsiooni valdkonnas."
  }
  [4960]=>
  object(stdClass)#4961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7030"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Kirjalik probleemülesannete lahendamine (6), kirjalik juhtumi analüüs (rühmatöö) ja ettekanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua eeldused ülevaate kujunemiseks tänapäevastest turunduskommunikatsiooni põhimõtetest ning -vahenditest; erinevate turunduskommunikatsiooni alaste eesmärkide realistlikeks püstitusteks ning nendele lahenduste leidmiseks, kujundada teadlikkus erinevatest interdistsiplinaarsetest rakendustest turunduskommunikatsiooni alal."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Kursus koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast. Läbivaks teemaks on strateegiline planeerimine ja erinevate taktikate rakendamine. Käsitletavad alateemad: turunduskommunikatsiooni mõiste, lansseerimismarketing, reklaamikampaania korraldamine ning järelvalve, müügiedendus, otseturundus ja kliendisuhete hoidmine turunduskommunikatsioonis, klientsus, telefonimüük, sponsorlus, suhtekorraldus."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Kursuse läbinud tudeng - Teab tänapäevaseid turunduskommunikatsiooni põhimõisteid ning -vahendeid - oskab põhjendatult kavandada eesmärgipärast ning loovate lahendustega (võtted, vahendid) turunduskommunikatsiooni - teab turunduskommunikatsiooni reguleerivaid seadusi ning head tava ning oskab nendega arvestada"
  }
  [4961]=>
  object(stdClass)#4962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KOR7031"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused tänapäevaste ja rahvusvaheliste teoreetiliste ja praktiliste käsitluste omandamiseks turundusest ja nende seostamiseks praktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Kursust loetakse ainult inglise keeles Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus käsitletakse kaasaegseid aktuaalseid turunduskommunikatsiooni kaasusi ning analüüsitakse neid teoreetilistest aspektidets lähtuvalt. Muuhulgas tulevad käsitlusele selleised teemad nagu B2B communication, product placement, intercultural marketing communication, outdoor communicattion jne."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Kuruse läbimisel üliõpilane teab peamisi trende kaasaegses turunduskommunikatsioonis rahvusvahelises kontekstis, oskab analüüsida erinevaid turunduskommunikatsiooni taktikaid ning samuti rahvusvahelise eeskuju alusel kasutada parimaid praktikaid oma erialases tegevuses"
  }
  [4962]=>
  object(stdClass)#4963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KTB6008"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Anda baasteadmised inimese keha ehitusest ja füsioloogiast. Kujundada arusaam inimkeha organite ja organsüsteemide ratsionaalsusest."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Inimkeha ehituse põhialused - rakud, koed, organid, organsüsteemid, nende ehituslikud elemendid ja põhifunktsioonid. Füsioloogia põhiprintsiibid. Südame veresoonkonna ehitus, vere, vereringe ja südametalitluse füsioloogia. Hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonna ehitus ja füsioloogia. Liikumiselundkonna ( skelett, liigesed, lihased) ehituse ja talitluse põhiprintsiibid. Lihastalitluse füsioloogia. Organismi regulatsioonimehhanismid: endokriinsüsteemi ja närvisüsteemi ehituse ja talitluse põhiprintsiibid. Meeleelundite ehituse ja talitluse ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Loengud, seminarid, praktilised tööd 10-12 inimeselistes rühmades ja kontrolltööd."
  }
  [4963]=>
  object(stdClass)#4964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6002"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Eksam koosneb järgmistest komponentidest: Slaiditest Üldteema Ühe kunstniku looming Terminid Tutvu hindamiskriteeriumidega siin http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2364&ArtID=9357&action=article."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Orienteerumine lääne modernistliku ja modernismijärgse kunsti problemaatikas ja protsessis 19. saj. lõpust kursuse reaalajani."
    ["sisu"]=>
    string(860) "Kunstiajaloo makrotasand: periodiseerimine; teaduse, tehnoloogia ja poliitika mõjud kunsti ja arhitektuuri esteetikatele; esteetika poliitika; filosoofiliste koolkondade mõjud kunsti ja kunstiteooriate vastandlikele väärtushinnangutele; institutsionaalne aspekt; suurnäitused ja näitusepoliitika; baasmõisted. Konkreetsed juhtumid: koolkonnad ja kunstnikud. Optiline kunstiliin (foto, film, impressionistlik maal, opkunst, jälgimisühiskond). Kontseptuaalne kunstiliin (dada, pop, kontseptualism, postmodernism). Modernistlik kunst ja selle kriitika. Abstraktne versus figuratiivne maal ning selle poliitilised taustad. Sooteadlik, multikultuuriline, postkolonialistlik teooria ja kunstipraktika, kriitiline kunstiteooria ja -praktika, äri analüüsiv kunst, skandaalid, simulatsioonid, aktsioonid linnaruumis, ökokunst jm. Foto, video, uued meediad."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Aine läbinud üliõpilane: Orienteerub 20.-21. saj rahvusvahelise kunstielu põhiprobleemides; Saab aru kunstiteoste taustadest ja tähendustest; Mõistab kunstiteooriate ja -praktikate seoseid; Valdab terminoloogiat; On kursis kunstimaailma toimimise ja selle poliitikaga."
  }
  [4964]=>
  object(stdClass)#4965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6003"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Eksam koosneb järgmistest komponentidest: Slaiditest Üldteema Ühe kunstniku looming Hindamiskriteeriumeid vt siit http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2364&ArtID=9357&action=article."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Sissevaade Eesti 20. sajandi kunsti probleemidesse rahvusvaheliste kunstisuundumuste ning poliitiliste muutuste kontekstis. Olulisemad kunstnikud, rühmitused, koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(899) "Professionaalse eesti kunsti ja kunstihariduse teke. Rahvusvahelise kunstielu “tõlkimine” siinsesse kultuurikonteksti. Modernistliku kunsti järkjärguline kehtestamine ning kultuuriline iseseisvumine. Rahvuslikkuse ja kosmopoliitsuse dilemma. Kohalikkuse ja rahvusvahelisuse dilemma. Rahvusliku visuaalse identiteedi otsingud. Katkestuste kultuur.Noor-Eesti põlvkond kunstis. Kõrgem kunstikool Pallas 1920ndatel ja 1930ndatel: optiline ja narratiivne maalikunst. Eesti Kunstnike Rühm ja funktsionalistlik arhitektuur. Stiili valik ja selle poliitika. Kunst Eestis nõukogude perioodil, eri etapid. Nõukogude riigi ametlik kontrollipoliitika ja kunsti avangard. 1960ndate vabanemine kunstis: ANK ’64, SOUP ’69, Visarid. Kunst alates 1990. aastatest kuni kursuse reaalajani. Uued meediad, probleemid, püstitused. Institutsionaalsed muutused. Eesti kunstnikud rahvusvahelises kunstielus."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Aine läbinud üliõpilane: Teab eesti 20. saj kunsti periodiseeringut, probleeme, suundumusi; Mõistab kunsti seost laiema ühiskondliku ja poliitilise kontekstiga; Oskab näha eesti kunsti rahvusvahelises kontekstis, üldisemaid seaduspärasusi ning kunsti muutumise põhjusi (järjepidevused ja katkestused); Teab Eesti olulisemaid kunstnikke ja rühmitusi ning nende loomingut."
  }
  [4965]=>
  object(stdClass)#4966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6004"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Eksam. Seminaritöö kaitsmine komisjoni ja kaasüliõpilaste ees. Hindamiskriteeriumidega tutvu siin http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2364&ArtID=9357&action=article"
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Luua eeldused seminaritöö koostamiseks vajalike oskuste rakendamiseks, algallikatega töötamise ja teadusliku teksti kirjutamise kogemuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(299) "Materjali kogumise põhimõtted. Allikakriitika mõiste ja rakendamisviisid. Teema valimine. Materjali läbitöötamise printsiibid. Seminaritöö koostamise problemaatika (ülesehitus, tsiteerimine, refereerimine). Vormistusnõuded. Seminaritöö kirjutamine. Loengud, seminarid ja iseseisev töö."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab näha probleemi, määratleda uurimise valdkonda ja uurimisobjekti; Oskab leida teemakohast materjali, seda analüüsida ja kriitiliselt hinnata; Oskab valida uurimiseks sobivad meetodid, järgib eetikaprintsiipe; Oskab rakendada uurimistöö kirjutamise sisulisi, stiililisi ja vormilisi nõudeid."
  }
  [4966]=>
  object(stdClass)#4967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6005"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Eksam. Eksam koosneb järgmistest komponentidest: - Näituste päeviku esitamine - Vestlus päeviku põhjal - Ettekanne Hindamiskriteeriumidega tutvu siin http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2364&ArtID=9357&action=article."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Eesmärk suhestuda reaalajas toimuva kunstieluga, arendada oskust diskuteerida kaasaegse kunsti üle."
    ["sisu"]=>
    string(960) "Sissejuhatus kursusesse: Kunsti institutsionaalne taust. Kuidas „lugeda“ näitust? Iga näitus kui varasemate protsesside edasiarendus ja lüli. Näituste tüübid: kunstniku isiknäitus, kuraatori uurimuslik teemanäitus, grupinäitus, üldülevaade, museaalne kunstiajalooline uurimus jms. Teooria ja tausta valdamise olulisus. Hinnangu küsimus. Meediakajastus. Kursuse käigus külastatakse valitud näitusi, loetakse vastavaid tekste ning analüüsitakse esiletõusvaid probleeme. Vaatluse all on nii eesti kui ka rahvusvahelised näitused, mis toimuvad parajasti Tallinnas. Suhestumine elava kunstiga, mitte reprodega. Kohtumine kõne all olevate kunstnikega, võimalus diskuteerida. Näitusepäeviku sisseseadmine ja täitmine. Päevik dokumenteerib lisaks näituseelule ka tudengi enda arengut. Kuna nimetatud kursus sõltub reaalajas toimuvatest konkreetsetest väljapanekutest, on siia programmeeritud teatav loomingulisus ja nn kiirreageerimine."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Aine läbinud üliõpilane: Saab korrastatud teadmisi reaalsest kunstielust ja oskab suhestuda kunstiprobleemidega; Omandab harjumuse käia süstemaatiliselt näitustel, mis muutub õppimisprotsessi loomulikuks osaks; Julgeb diskuteerida ning end kirjalikult ja suuliselt väljendada; Omab teadmisi kunstnikest, olulisematest kunstisündmustest, institutsioonidest."
  }
  [4967]=>
  object(stdClass)#4968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1561) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel hinnatakse omandatud oskusi, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset. A – valdab joonistamise algtõdesid ja oskab neid loovalt ja isikupäraselt oma töödes rakendada. Tööd tehniliselt virtuoossed, lahendused omanäolised ning originaalsed. B - valdab joonistamise algtõdesid ja oskab neid oma töödes loominguliselt rakendada, joonistuste tehniline ja kunstiline tase väga hea. Oma joonistuste teostamisel oskab valida huvitavaid kompositsioonilisi lahendusi. C – tunneb joonistamise algtõdesid ja oskab neid rakendada. Pildi kompositsioon terviklik, proportsioonide, ruumi ja esemete vormi ning portree kujutamise oskused on olemas. Joonistuste kunstiline tase ja tehniline teostus tagasihoidlik, puuduvad omanäolised ideed. Areng märgatav. D – tunneb joonistamise algtõdesid kuid nende rakendamisel aimuvad puudujäägid. Pildi kompositsioonilises tervikus esineb ebaõnnestumisi, kohati esineb vigu proportsioonide, ruumi ja esemete vormi kujutamisel, pea ja portree lahendused igavad. Areng on aimatav. E – on kursis joonistamise algtõdedega kuid nende rakendamisel nõrk ja süsteemitu. Pildi kompositsiooniline ülesehitus ebakindel, esineb vigu proportsioonide, ruumi ja esemete vormi kujutamisel, pea ja portree lahendused nõrgad. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Ainekursuse eesmärk on luua võimalused teadmiste omandamiseks joonistamise algtõdedest ja eeldused joonistusoskuste arenemiseks ning nende oskuste rakendamiseks kunstiõpetuse tundides."
    ["sisu"]=>
    string(1516) "Erinevad esemelised seadeldised - joonistamise põhialuste omandamine natüürmordi joonistamise kaudu: joonistamise vahendid, pildi kompositsioon, ruum ja vorm, perspektiiv, valguse-varju modelleeriv toime, hele-tumedus ja kontrast, esemete proportsioonid, erinevate materjalide kujutamine. Sissejuhatavad tööd inimese pea ja portree kujutamiseks: pealuu joonistamine, stiliseeritud/tahuline pealuu. Pea anatoomiline ülesehitus ja näo väikevormid. Portreeline lahendus, ilmekus - mehe ja naise portree. Natüürmort ja portree kunstiõpetuse kontekstis Iseseisev töö – krokiimapp (visandid kätest ja jalgadest). Ainekursuse põhiteemad: 1.nädal (2t) –illustreeritud loeng joonistamise ajaloost ja joonistamise algtõdedest. Praktilised ateljeetunnid 1.-14.nädal. 1.-2. nädal (6 t) Natüürmort (pliiats). Joonistamise põhitõed: pildi kompositsioon, vormi ja ruumi kujutamine; valguse-varju modelleerimine, esemete konstruktiivne ülesehitus, perspektiiv; hele-tumedus ja kontrast, esemete proportsioonid. 3. nädal (4 t) Natüürmort (süsi, söepliiats vms) Erinevate materjalide kujutamine. 4.- 5. nädal (6 t) Pealuu (erinevad rakursid). 5.- 6. nädal (6 t) Stiliseeritud pealuu. 7.- 8. nädal (8 t) Pea detailid (kipsist silm, kõrv, nina-suu). 9.- 10. nädal (8 t) Naise portree (pliiats). 11.-12. nädal (8 t) Mehe portree (pliiats). 13. nädal (4 t) Käed. 14. nädal (2 t) Poolfiguur (süsi). 14. nädal (2t) Õpituba - natüürmordi ja portree ülesannete kasutamine kunstiõpetuse tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(264) "- on kursis joonistamise algtõdedega; - oskab edasi anda ruumi ja esemete vormi; - oskab kujutada erinevaid materjale; - oskab kujutada pea proportsioone ja portrees tabada karakterit; - omab teadmisi natüürmordi ja portree kasutamiseks kunstiõpetuse tundides."
  }
  [4968]=>
  object(stdClass)#4969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6007"
    ["hindamine"]=>
    string(1482) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hindamisel võetakse arvesse omandatud oskusi, üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust A - loomingulisus, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. B - loomingulisus, iseseisvus otsustes, erinevate joonistustehnikate valdamine ja kasutamisel väga hea tase. Oskus valida tehnikaid vastavalt pildi kontseptsioonile, julgus eksperimenteerida erinevate tehnikatega. C - üliõpilane tunneb erinevaid joonistusvahendeid ja -tehnikaid ning on omandanud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse. Kompositsioon terviklik, kuid pildi kunstilises väljenduslikkuses puudub omanäolisus Üliõpilase areng on olnud märgatav. D - tunneb erinevaid joonistusvahendeid ja -tehnikaid kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E - tunneb erinevaid joonistudvahendeid ja -tehnikaid kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Pildi kompositsiooniline ülesehitus ebakindel. Joonistuslike eesmärkide puhul puudub terviknägemus. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Ainekursuse eesmärk on luua eeldused teadmiste omandamiseks erinevatest joonistustehnikatest ja töövahendite kasutamisest ning oskuste kujunemiseks nende rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(1615) "Erinevate joonistamise tehnikate tundmaõppimine ja kasutamine esemelise seadeldise ja figuraalse kompositsiooni teostamisel. Grafiidi-, söe ja tušijoonistus. Pastell, sangviin, seepia. Värvipliiats, viltpliiats ja pastapliiats joonistusvahenditena. Erinevate tehnikatega ekperimenteerimine. Koloreeritud joonistus. Segatehnikad. Joonistustehnikad kunstiõpetuse kontekstis. Iseseisev töö: krokiiplokk – olme ja inimeste visandamine kasutades erinevaid joonistamise tehnikaid. Ainekursuse põhiteemad: 1.nädal (2t) –illustreeritud loeng erinevatest joonistustehnikatest Praktilised ateljeetunnid 1.-14.nädal Monokroomsed vahendid: SÜSI (vahendid: süsi, press-süsi; sõepliiats) 1.-2. nädal (4t) Natüürmort; 2.nädal (2t) Figuuri joonistamine; SANGVIIN 3.-5. nädal (vahendid sangviin, sangviinpliiats) 3.-4. nädal (6t) Naisakt 4.-5. nädal (4 t) Kompositsioon (värviline alus) TUŠŠ (vahendid: erinevad pintslid, suled, pulgad, erinevat tooni tušid) 5.- 6. nädal (4t) Esemeline seadeldis (pintslid, pulgad) 6.nädal (4t) Krokii/illustratsioon (sulejoonistus) 7. nädal (4t) Figuur (pintslid, pulgad) Värvilised vahendid: PASTELL 8.- 9. nädal (8 t) Figuraalne seadeldis VÄRVIPLIIATS 10.-11. nädal (6 t) Esemeline seadeldis Segatehnikad: 11.-12- nädal (4t) Koloreeritud joonistus- figuraalne kompositsioon (süsi, tušš, akvarell) 12.-13.nädal (4t) Figuraalne seadeldis esemelises keskkonnas (viltpliiatsid, tintenpenid) 13.-14. nädal (4 t) Kollaaž (leidmaterjal, tušš, värv jm). Autoritehnika. 14.-nädal (4t) Õpituba, erinevate joonistustehnikate kasutamine kunstiõpetuse tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb erinevaid joonistusvahendeid Oskab loominguliselt kasutada erinevaid joonistamise tehnikaid; Julgeb erinevate tehnikatega eksperimenteerida; Omab teadmisi joonistustehnikate võimalustest kunstiõpetuses."
  }
  [4969]=>
  object(stdClass)#4970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6008"
    ["hindamine"]=>
    string(1659) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel hinnatakse omandatud oskusi ja arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. A - loominguline lähenemine inimese kujutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. Inimese kujutamine (vastavalt eesmärgile) anatoomiliselt perfektne. Ekspositsioon põnev. B - üliõpilase joonistustes väljendub loomingulisus, nii kompositsioonilistes lahendustes kui kunstilistes ideedes. Valdab inimese kujutamise põhimõtteid. Oskab valida tehnikaid vastavalt pildi kontseptsioonile, julgeb eksperimenteerida erinevate lahendustega. Ekspositsioon huvitav, kohati on arenguruumi. C - areng inimese kujutamise oskustes on märgatav, tunneb anatoomiat ja oskab luua tervikut. Omandatud on inimese kujutamise oskus tasemel, mis võimaldab erinevaid kompositsioonilisi lahendusi. Joonistuste kunstilises väljenduslikkuses puudub omanäolisus. Ekspositsioon tavapärane. D - inimese kujutamise oskused rahuldavad, kohati esineb eksimusi inimese anatoomilisel kujutamisel, puudub üldistusoskus. Kunstilised lahendused on igavad ja ekspositsioon mittemidagiütlev. Inimese joonistamise oskuste arengus on aimatav edasiminek. E - inimese kujutamise oskused kesised, süsteemitud. Esineb mitmeid eksimusi inimese anatoomilisel kujutamisel ja puudub terviku nägemise oskus. Ekspositsioon kesine. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Ainekursuse eesmärk on luua eeldused inimese kujutamise aluste omandamiseks ja inimfiguuri joonistamise oskuste arenemiseks; oskuste arendamiseks kuidas kasutada omandatud teadmisi kunstiõpetuse tundides"
    ["sisu"]=>
    string(1292) "Inimese anatoomiline ülesehitus, üldvormid ja proportsioonid. Inimfiguuri staatika ja dünaamika. Lühiajalised joonistused modelli järgi. Poolakt. Nais- ja meesakti joonistamine. Käte ja jalgade joonistamine. Krokii. Erinevad joonistustehnikad inimese kujutamisel. õpituba - inimese kujutamise problemaatika kunstiõpetuse tundides. Iseseisev töö: krokiiplokk – inimfiguuride visandamine kasutades erinevaid joonistamise tehnikaid. Ainekursuse põhiteemad: 1.nädal (2t) – illustreeritud loeng – joonistus/ inimese kujutamine läbi kunstiajaloo. Praktilised stuudiotunnid: Inimfiguuri soolised iseärasused, mehe ja naise kujutamine. 1.-2. nädal (6t). Meesakt, rõhuasetus anatoomilisel lähenemine. 3.-4.nädal (6t). Meesakt, üldistav lähenemine. 4.-5.nädal (6t). Figuuri dünaamika, lühiajalised joonistused (meesakt). 6.-7.nädal (6t). Naisakt, rõhuasetusega anatoomilisel lähenemisel. 7.-8.nädal (6t). Naisakt, üldistav lähenemine. 9.-10.nädal (6t). Figuuri dünaamika, lühiajalised joonistused (naisakt) 10.-11.nädal (6t). Käte ja jalgade joonistamine. Krokii. 12.-14.nädal (8t). Erinevate tüpaažide kujutamine, erinevate joonistustehnikate kasutamise inimese kujutamisel. 14.nädal (4t) õpituba - inimese kujutamise problemaatika kunstiõpetuse tundides."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab ülevaadet inimese kujutamise alustest; Omab teadmisi inimese proportsioonidest, anatoomilisest ülesehitusest ja välisest vormidest ning oskab neid oma joonistustes rakendada; Oskab kujutada inimfiguuri erinevates poosides; Suudab kujutada inimest erinevates joonistamise tehnikates; Oskab kasutada omandatud teadmisi kunstiõpetuse tundides."
  }
  [4970]=>
  object(stdClass)#4971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6009"
    ["hindamine"]=>
    string(1477) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust, stuudiumi vältel teostatud töid. A - loomingulisus, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. B - loomingulisus, iseseisvus otsustes, maalimistehnika valdamine ja kasutamisel väga hea tase. Oskus valida maalimisviis vastavalt pildi kontseptsioonile, julgus eksperimenteerida erinevate tehnikatega. C - erinevate maalimise tehnikate tundmine ja omandatud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse. Kompositsioon terviklik, kuid pildi kunstilises väljenduslikkuses puuduvad omanäolised ideed. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D – erinevate maalimise tehnikate tundmine kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E – erinevate maalimise tehnikate tudmine kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Pildi kompositsiooniline ülesehitus ebakindel. Maalimise eesmärkide puhul puudub terviknägemus. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(929) "Kujundada maalija idividuaalseid oskuseid, mis on vajalikud konkreetse maaliprobleemi lahendamisel. Anda juhiseid koloriidi, kontrastide, materjalide, proportsioonide, kompositsiooni ja teiste maalimisega seotud probleemide osas. Luua võimalus erinevate maalisuundumustega tutvumiseks (ajalooline ja tänapäevane maal). Kujundada avaram arusaam maalikunsti olemusest. Analüüsida maalimist kui professiooni, tehnika valdamist, loomingulist eneseväljendust, võimalust õppida ja vaadelda kui olemiseviisi. Võimalusel toetada kujunevat maalimise harjumust ja soodustada huvi erinevate loominguliste tegevuste suhtes. Kujundada üliõpilase võimet ise hinnata ja analüüsida oma tööd, olla kriitiline ja mõistev kõige ümbritseva suhtes. Toetada võimet langetada iseseisvaid otsuseid maalimises (kui ka teistes valdkondades). Omada oma arvamust. Anda oskuseid vaadelda ja mõista maali. Arendada ja hoida maalikultuuri."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Traditsioonilise maalimisstuudiumi kogemus. Maalikategooriatest; klassikaline, akadeemiline, traditsiooniline, moderne, postmoderne, kaasaegne – praktilise maalikogemuse omandamine. 1. Mudelist ja natuurist lähtuvate maalimisprobleemide uurimine ja lahendamine. 2. Erinevatest individuaalsustest lähtuv maaliprobleemaatika. Õpimeetodid: Praktilised stuudiotunnid."
    ["vljund"]=>
    string(935) "- omab mitmekülgset ettekujutust maalikunsti fenomenist; - oskab kasutada klassikalisi maalimisvahendeid ja valdab individuaalset maalimismetoodikat, suudab maaliülesannet mõista ja lahendada; - suudab maalimisvahenditega edasi anda mudeli, natüürmordi ja natuuri iseärasusi. Kujutis on üheselt mõistetav, vastab plaanitud kavatsustele; - oskab valminud maali analüüsida, märgata õnnestumisi ja puuduseid. Vajadusel kaitsta – selgitada oma valikuid; - oskab stuudiumi protsessiga kaasnevat olukorda hinnata, tunnetada maalimisele eelnevaid ja järgnevaid tegevusi, vastavalt toimida; - suudab luua iseseisvalt maalimiseks vajalikud tingimused; - väärtustab maalimiseks vajalikku töökeskonda; - suudab tähele panna teiste maalijate - maalistuudios osalejate töid ja tegevusi, neist õppida; - suhtub oma töödesse lugupidavalt ja suudab neid eksponeerida väärikalt; - oskab kasutada (erinevate) õppejõudude abi."
  }
  [4971]=>
  object(stdClass)#4972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6011"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Anda võimalus kogeda maalimisega kaasnevate ja seonduvate tegevuste ja materjalide olulisust ning nende mõju maali tulemusele. Toetada ajalooliste ja tänapäevaste maalitehniliste oskuste abil eneseväljendust maalikunstis, luua eeldused omandatud teadmiste rakendamiseks kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Maalitehnoloogilised probleemid. Tahvelmaal: Materjalide areng: alusmaterjalid (puit, lõuend, kartong, metall, alternatiivsed materjalid). Raamid. Liimid, krundid, lakid. Värvipigmentide kasutamise areng. Temperamaal. Kuldamine. Õlimaal. Tehnoloogiate ajalugu; Monumentaalmaal: Aluspinnad (krohv, kivi, muud pinnad). Värvimullad. Enkaustika. Fresko. Sekkomaal. Sgrafiito. Mosaiik. Stuculustra. Kursusetööks on koopia maalimine."
    ["vljund"]=>
    string(279) "- hindab ja mõistab maalimiskultuuri läbi maalitehnikate arengu; - oskab rakendada eneseväljenduseks käepäraseid vahendeid; - omab vilumust värvide ja mitmesuguste maalimistarvete kasutamisel; - oskab seostada maalitehnoloogia problemaatikat kunstiõpetuse tunni teemadega."
  }
  [4972]=>
  object(stdClass)#4973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6014"
    ["hindamine"]=>
    string(360) "Eksam. Hindamiseks esitatakse kõikide ülesannete lahendused ja neid esitletakse komisjonile. Näituste päevik esitatakse nädal aega enne hindamist. Eksamile pääsemise tingimuseks on osalemine vähemalt 70 % loengutes ning aktiivne osavõtt valmimisjärgus tööde arendamise aruteludest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kompositsiooni I kursuse eesmärk on pakkuda teadmisi loominguliste ideede arendamise võimalustest ja oskusi nende visuaalseks väljendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1556) "Kompositsiooni I semestril õpitakse: Juhtima kunstiteose kompositsioonilist tervikut erinevatel tasanditel ja erinevate vahendite abil nagu tihedus, heletumedus, valgus ja vari, värv, kontrast, üldistus ja üksikasjalikkus, keskendus, kordus, muutuse nähtavale toomine, kujundi metafoorsed ja sümbolilised tähendusväljad, kunstiteose tekstiline osa, komponentide seosed; Loomingus käsitletavaid teemasid püstitama, neid idee tasemel arendama ning nende väljendamiseks sobivaid vorme leidma. Poole kursuse ulatuses keskendutakse pildiseeria vormile. Kursuse kava: 1. nädal – Kursuse eesmärkide ja ülesannete tutvustus. Geomeetrilised ülesanded: vaba proportsiooniga täisnurkne paber, üks joon. Visuaalne päevik. Neli loomingulist projekti vabalt valitud teemal, vabalt valitud väljendusvahendiga. Üks teema tuleb lahendada seeria vormis. Loomingulise pildiseeria ülesehitus: loetelu, teema ja variatsioonid, piltjutustus. Kirjalik näituste päevik. Nelja kunstinäituse analüüsid. 2. – 5. nädal – Geomeetrilised ülesanded: Kaks joont; kolm kuni viis joont; kaheksa kuni kakskümmend joont; joon(ed) ja pin(na)d; pind pinnal; rütm, motiivi kordus. Konsultatsioonid. 6. nädal – Visuaalne päevik, foto tehnoloogia. 7. nädal – Galeriitund. 8. nädal – Visuaalse päeviku vaheülevaatus. 9. nädal – Piltjutustuse ülesande tutvustus. Jutustuse struktuur. Põhjus ja tagajärg. Pilt ja tekst. Vaba tehnika. Illustreeritud loeng ja praktika. 10. – 13. nädal – Arutelud ja konsultatsioonid. 14. nädal – Hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(115) "- oskab leida loomingulisi teemasid, neid arendada, esitamiseks korrastada ja erinevate vahendite abil väljendada."
  }
  [4973]=>
  object(stdClass)#4974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6016"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Eksam. Hindamismeetodid: õppepraktika jooksul teostatud tööde eksponeerimine näitusena. Hinde määramisel hinnatakse programmiliste tööde täitmist, omandatud oskusi, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Aine eesmärgiks on toetada maastiku kujutamiseks vajalike oskuste omandamist, kasutades selleks värvi-, vormi-, ruumi- ja struktuurianalüüsi."
    ["sisu"]=>
    string(655) "1. Maalimine vabas õhus. Kellaajast ja atmosfäärist tingitud valguse muutumine. Maalimine a´la prima. Etüüd. Erinevate maastikutüüpide kujutamine. Veekogu maalimine. Õhuperspektiiv. 2. Joonistamine vabas õhus. Joonistatakse eri ülesandepüstitusega töid, mille vormistamine ulatub skitseerivast laadist lõpetatud viimistluseni. Maastikuetüüdid erinevates joonistustehnikates (süsi, pliiats, tušš jne). Visandiplokk – reportaažjoonistused maastikust, erinevate tunnuslike objektide /sümbolite ja sündmuste kajastamine teel sihtpunkti, visandid loomadest. 3. Õuesõppe võimalused kunstiõpetuse tunnis. Iseseisev töö: rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb maastikumaalimise algtõdesid; Oskab kujutada õhuperspektiivi; Oskab kujutada erinevaid maastikutüüpe; Oskab kujutada maastikku erinevates joonistustehnikates; Omab ülevaadet õuesõppe võimalustest kunstiõpetuse tunnis."
  }
  [4974]=>
  object(stdClass)#4975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(1317) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste suhestumisoskust, individuaalsust ja arengut, tööde sisulist kvaliteeti ning tehnilist teostust. A -Suurepärane suhestumine ülesandega. Aktiivne osalemine aruteludes ning temaatika omapoolne originaalne täiendamine. Tervikliku konseptsiooni modelleerimise osakus. Tehniliselt laitmatu lõppteostus ning leidlik ning sisukas ekspositsioon B - Teema hea mõistmine ning temaatikaga suhestumise oskus. Aktiivne osalemine aruteludes. Tehniliste oskuste töö teostamiseks vajalikul tasemel omandamine. Sobiva tehnilise lahenduse valimine. Intelligentne ja balansseeritud ekspositsioon C - Teema mõistmiseks vajalikul määral osalemine stuudiotöös ning loengutel. Oma töö sisuline kavandamine ning tehniline teostamine minimaalses nõutavas mahus. Vajakajäämised ekspositsioonis. D – Passiivne osalemine loengutel. Probleemid oma ideede väljendamisel ning töö teostamisel. Ebaõnnestunud tehnilised lahendused. Probleemid tööde eksponeerimisega. E – Väga puudulik osalemine loengutes ja stuudiotöös. Tööd ei ole teostatud minimaalses nõutavas mahus."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Aine eesmärgiks on pakkuda ülevaadet kaasaegse graafika erinevatest suundumustest, selle klassikalistest vormidest ning graafikakunsti ajaloolistest arengust. Omandada lihtsamate estamp- ja digitaalgraafikatehnikate baasteadmised."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Graafikakursus toimub nn. kompleksainena, mille moodustavad loengud, arutelud, ühine praktiline stuudiotöö ning tehnikaõpe graafikaateljees. Iseseisva töö raames tutvub üliõpilane soovitusliku kirjandusega ning tegeleb teemaga kavandi tasandil(visandiplokk). Ka trükkimine, printimine või muu töö lõppvariandi viimistlemisel kuulub iseseisav töö hulka. Ainekursuse põhiteemad: 1-2 nädal loeng graafika ajaloost/ loeng nüüdisgraafikast/kõrg- ja koopiatrüki workshopid 3-4 nädal esimese teema esitlus/iideede analüüs/ühistunnid stuudios/kavandite analüüs 5-7 nädal graafika marginaalsetest aladest/digigraafika võimaluste tutvustamine/ideede analüüs/ühistunnid stuudios/kavandite analüüs/teise teema esitlus 8-10 nädal - tööde teostamise lõppfaas: trükkimine, printimine, ekspositsiooni kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Aine läbinud üliõpilane: Suudab etteantud teema piires sõnastada oma konseptsiooni ning määrata teostamise üksikasjad. Suudab oma ideed graafikaspetsiifiliste vahenditega nõutavas mahus ning tasemel teostada. Tunneb kõrg- ning koopitrüki põhiprintsiipe."
  }
  [4975]=>
  object(stdClass)#4976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6021"
    ["hindamine"]=>
    string(1976) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel hinnatakse omandatud oskusi, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset. A - valdab figuraalse kompositsiooni lahendamise erinevaid võimalusi ja oskab neid loovalt ja isikupäraselt oma töödes rakendada. Tööd tehniliselt virtuoossed, lahendused omanäolised ning originaalsed. Ekspositsioon on kunstisündmus. B - on kursis figuraalse kompositsiooni lahendamise erinevate võimalustega, joonistuste kompositsioonilised lahendused mitmekesised, tööde ekspositsioon terviklik, väga hea tasemega. Tööde kunstilised lahendused huvipakkuvad, objektide ja subjektide kujutamisel saavutanud kindluse, kuid ei paku uudseid lahendusi. Areng on silmatorkav. C - on kursis figuraalse kompositsiooni lahendamise erinevate võimalustega, joonistuste kompositsioonilised lahendused mitmekesised, tööde ekspositsioonis esineb ebakindlaid lahendusi. Tööde kunstilised lahendused tavapärased, objektide ja subjektide kujutamisel saavutanud kindluse kuid ei paku uudseid lahendusi. Areng on märgatav. D - on kursis figuraalse kompositsiooni lahendamise erinevate võimalustega kuid oma kompositsioonilistes lahendustes ei kasuta neid piisavalt, tööde ekspositsioon ebaühtlase tasemega. Eksponeeritud piltide kompositsiooniline ülesehitus ebakindel, tööde kunstilised lahendused igavad, objektide ja subjektide kujutamisel esineb vigu. Areng on aimatav. E - on kursis figuraalse kompositsiooni lahendamise erinevate võimalustega kuid oma kompositsioonilistes lahendustes neid ei kasuta, tööde ekspositsioon üksluine ja igav. Eksponeeritud piltide kompositsiooniline ülesehitus ebakindel, tööde kunstilised lahendused nõrgad, objektide ja subjektide kujutamisel abitu. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Ainekursuse eesmärk on luua eeldused figuuri kujutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks ning omandatud teadmiste kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(1239) "Figuuri kujutamise erinevad võimalused. Figuur ja keskkond, figuur ja foon. Kostümeeritud figuur. Kujutamise mitmekesisus: joone kasutamine ja kontuursus, siluetsus, värviline joonistus, erinevad alused, faktuuride mitmekesisus. Rakurss, deformatsioon, üldistus. Stilisatsioon ja abstraheerimine. Erinev stilistika ja erinevate joonistamise tehnikate kasutamine. Figuraalse kompositsiooni kavandamine. Suureformaadiline joonistus. Figuraalne kompositsioon kunstiõpetuse tunni teemana. Ainekursuse põhiteemad: 1. nädal (2t) – illustreeritud loeng – joonistatud figuur/ figuraalne uuemas kunstis. Praktilised stuudiotunnid: Inimfiguuri soolised iseärasused, mehe ja naise kujutamine. 1.-4. nädal (12t). Figuur ja keskkond / 2 erinevat seadeldist/lavastust. 4.-5. nädal (6t). Kostümeeritud figuur. 6.-10. nädal (10t). Figuuri kujutamise mitmekesisus: joone kasutamine ja kontuursus, siluetsus, värviline joonistus, erinevad alused, faktuuride mitmekesisus jne. Erinev stilistika ja erinevate joonistamise tehnikate kasutamine. 11.-12. Figuraalse kompositsiooni kavandamine – mimefiguuriline seadeldis. 13. nädal. Suureformaadiline joonistus 14. nädal (4t) õpituba - figuraalne kompositsioon kunstiõpetuse tunni teemana."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb figuuri kujutamise erinevaid võimalusi; Oskab kasuatada erinevaid kujutamisviise; Omab isikupärast kujutamislaadi; Suudab teostada tasakaalustatud figuraalse kompositsiooni; Tunneb figuuri kasutamise võimalusi kunstiõpetuse tunnis."
  }
  [4976]=>
  object(stdClass)#4977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6027"
    ["hindamine"]=>
    string(1402) "Eksam. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. A - loomingulisus, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. B - loomingulisus, iseseisvus otsustes , maalimistehnika valdamine ja kasutamisel väga hea tase. Oskus kasutada maalimisvahendeid ja võimalusi vastavalt pildi kontseptsioonile, julgus eksperimenteerida erinevate tehnikatega. C - erinevate maalimisviiside tundmine ja omandatud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse. Kompositsioon terviklik, kuid pildi kunstilises väljenduslikkuses puuduvad omanäolised ideed. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D – omandatud maalimisvahendite kasutamisoskus kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E – maalimistehnikate tundmine kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Pildi kompositsiooniline ülesehitus ebakindel. Maalimiülesande mitte terviklik mõistmine. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua eeldused oskuste omandamiseks objekti omaduste analüüsimisel ja kirjeldamisel maalimisvahendite kaudu ning oskuse saavutamiseks äratuntavalt maalida mistahes objekti."
    ["sisu"]=>
    string(591) "Detaili modelleerimine. Valguse-varju ja õhuperspektiivi seaduspärasusi jälgiv maalimisviis. Vähestest värvitoonidest koosneva paleti kasutamine. Laseeriv ja pastoosne maalitehnika. Akvarell. Ainekursuse põhiteemad: NATÜÜRMORT 1.-4.nädal Klassikalised maaliseadeldised, teostatud akrüül- ja guaššimaali tehnikates. FIGUURISTUUDIO 5.-8.nädal Klassikalised lühiajalised maaliülesanded. Kattevärvidega teostatud etüüdid figuuridest 9.-13.nädal Pikaajaline figuuristuudio, maalitud akrüültehnikas. 14.nädal õpituba - figuraalne kompositsioon kunstiõpetuse tunni teemana."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Aine läbinud üliõpilane: Oskab maalida realistlikus võtmes: edasi anda eri materjalide omadusi, konkreetse ajahetke eripära (näit. õhtu-hommik, päike-vihm, suvi-talv); Oskab maalimisel näha detaili ja sellesse süveneda; Oskab toime tulla piiratud tingimustes (näit. vahendite puudulikkus, seadeldise sobimatus)."
  }
  [4977]=>
  object(stdClass)#4978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6030"
    ["hindamine"]=>
    string(417) "Arvestus. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Arvestuse saamiseks peavad olema lahendatud õppetsükli jooksul püstitatud ülesanded, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde tehnilist ja kunstilist taset ning ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Aine eesmärgiks on luua eeldused oskuste omandamiseks akvarellmaali tehnikates ja nende rakendamisel kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(922) "Tutvumine akvarellmaali iseärasustega, materjalid ja nende spetsiifikast tulenev lähenemine. Ajalooline läbilõige – abivahendist iseseisva kunstiliigini. Erinevate akvarellitehnikate tutvustus, nende kasutamise võimalused. Akvarell kui laialdasi eneseväljendusvõimalusi pakkuv meedium. Õpimeetodid: Praktilised stuudiotunnid, ajalooline ülevaade. Ainekursuse põhiteemad: 1.-3. ja 5.-7.nädal praktiline töö (vahendid: akvarellid, erineva suurusega akvarellipintslid, spetsiaalne vetthülgav akvarellipaber) 1.nädal (2t) Natüürmort valgetest esemetest valge draperii taustal; 2.nädal (2t) Seadeldis eranditult külmades toonides; 3.nädal (2t) Seadeldis eranditult soojades toonides; 4.nädal (2t) Akvarellmaali ajaloost ja arengust (loeng) 5.nädal (2t) Sulatustehnika ja voolav värv, abstraktne ülesanne 6.nädal (2t) Detailitäpne maal, vähesed esemed 7.nädal (2t) Natüürmort valgetest esemetest."
    ["vljund"]=>
    string(302) "- omab algteadmisi akvarellmaali mitmekülgsusest ja eripärast; - omab algastmes põhiliste akvarellitehnikate oskusi; - arendab oma vaatlemis- ja nägemisoskust läbi maaliülesannete; - mõistab värvivahekordi ja nende tähendust; - suudab tutvustada akvarellmaali võimalusi kunstiõpetuse tunnis."
  }
  [4978]=>
  object(stdClass)#4979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6034"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Eksam. Praktilised tunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% loengutest/tundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Aine eesmärgiks on praktilise kogemuse kaudu anda võimalus omandada teadmised kaasaegses kunstis kasutatavatest erinevatest väljendusvormidest."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kaasaegse kunsti mõiste. Kontseptuaalse kunsti tekkimine ja mõju tänapäeval. Tutvumine erinevate kontseptuaalse kunsti vormide ja näidetega. Etteantud teemadel ideede genereerimine ja neile sobiva kunstilise vormi leidmine. Oma ideede tutuvtamine. Arutelud ja kriitika. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb kaasaegse kunsti praktikaid; On saavutanud eeldused kaasaegse kunsti alase analüüsivõime ja isikliku arvamuse tekkeks; Omab kogemust ideest lähtuva kunstiteose loomisest."
  }
  [4979]=>
  object(stdClass)#4980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6037"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Arvestus. Arvestuseks on vaja koostada portfolio etteantud harjutusülesannetest ja isiklikest loovtöödest."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Anda ülevaade põhiliste arvutigraafika programmide Photoshop + Illustrator kasutusvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(562) "Sissejuhatus arvutigraafikasse. Pikselgraafika pilditöötlusprogrammi (Adobe Photoshop) ja küljendusprogrammi (InDesign) kasutamise ja võimalustega tutvutakse praktiliste kujundusülesannete käigus. Digitaalne pilditöötlus: failiformaadid, pildi tonaalsuse muutmine, kihiline pilditöötlus, maskimine. Küljendus: dokumentide loomine, kirjatüübid, teksti vormindamine ja piltide lisamine. Pisitrükise kujundamine. Printimise seaded ja materjalid. Pilditöötluse ja kirjagraafika harjutusülesannetest ja isiklikest loovtöödest portfoolio koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(175) "- oskab kasutada digitaalset pilditöötlust ja montaaži; - oskab küljendusprogrammis vormindada teksti ja pilte; - tunneb kompositsiooni baasvõtete rakendamise võimalusi."
  }
  [4980]=>
  object(stdClass)#4981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6045"
    ["hindamine"]=>
    string(1235) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. A - loomingulisus, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. B - loomingulisus, iseseisvus otsustes, tehnika valdamise väga hea tase, julgus eksperimenteerida erinevate tehniliste võtetega C - tehnika tundmine ja valdamine, omandatud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse. kuid puuduvad omanäolised ideed. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D – tehnika tundmine kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E – tehnika tundmine kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Ülesande idee rabe ja teostus ebakindel. eesmärkide puhul puudub terviknägemus. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Aine eesmärgiks on luua eeldused vormi ja dekoori suhete seaduspärasuste tundmaõppimiseks ning omandatud teadmiste kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(1093) "Kursuse ülesandeks on vormi dekooori lahendamine sgrafiitotehnikas. Praktilisele tööle eelneb sobiva kompositsioonilise lahenduse leidmine kavandi vormis. Soovitav on figuraalne kompositsioon, vihjeks kreeka klassikaline puna-must keraamika. Tehnikaks on väljakraapimine ehk sgrafiito.Praktilised stuudiotunnid. Semestri jooksul teostatud tööde esitamine hindamiseks. Ainekursuse põhiteemad: 1.-2. nädal Lühiülevaade eesti keraamika ajaloost. Järgneva ülesande püstitus, fotomaterjalid. Ülesandeks keraamilise plaadi (plaatide) või õõnesvormi graafiline kujundamine väljakraapimistehnikas (sgrafiitos). Nõue teostada kavand. Soovitav valida abstraktsed/geomeetrilised kujundid või stiliseeritud motiivid. Dünaamika tunnetamine, oluline rõhk kompositsioonil. 3.-6. nädal Kavandite tegemine, sobiva väljavalimine, teostus materjalis, modelleerimine 7.-9. nädal Teostus erinevates etappides, joonise pealekandmine, glasuurimine, väljakraapimine. 10.-11. nädal Vormi viimistlus, põletusprotsess 12.-13. nädal Analüüs; sgrafiitoülesanne kunstiõpetuse tunni teemana."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Aine läbinud üliõpilane: Oskab dekoreerida savivormi; Tunneb savi kui igapäevases elus kasutatavas materjali omadusi; Oskab savi materjalina kasutada; Oskab tuvastada materjali/tehnoloogiat ja analüüsida kunstikeraamikat."
  }
  [4981]=>
  object(stdClass)#4982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6046"
    ["hindamine"]=>
    string(456) "Arvestus. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Hinde m'ääramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. Arvestuse saamiseks peavad olema lahendatud õppetsükli jooksul püstitatud ülesanded, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde tehnilist ja kunstilist taset ning ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Aine eesmärgiks on luua eeldused oskuste omandamiseks keraamilise pisiplastika loomisel ning omandatud teadmiste ja oskuste kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(998) "Kursuse ülesandeks on pisiplastika, mis põhineb looma või linnu stiliseeritud kujutamisel. Praktilisele tööle eelnevad vormiotsingud, iseloomulike detailide leidmine, üldistamine kavandi tasemel. Praktilised stuudiotunnid. Semestri jooksul teostatud tööde esitamine hindamiseks. Ainekursuse põhiteemad: 1.-2. nädal Ülesande lahtiseletamine illustratiivse materjaliga, kõrgkuumussavist plastika eripära selgitus. Ülesandeks pisivorm, pisiplastika, teemaks loom või lind. Anatoomia, proportsioonid, modelleerimine. Teostusele eelneb kodutöö – kavandite valmistamine nii paberil kui materjalis. Vabatahtlik loomaaia külastus ja visandite tegemine. 3.-5. nädal Praktiline töö – modelleerimine, vormiotsingud, proportsioonide leidmine. 6.-8. nädal Modelleerimine, viimistlus, tööde lõplik puhastamine, lihvimine. 9.-10. nädal Glasuurimine, detailid/dekoor glasuuriga, puhastamine, põletusprotsess. Analüüs koos üliõpilastega. Pisiplastika kunstiõpetuse tunni teemana."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Aine läbinud üliõpilane: Omab kogemusi ja tehnilisi oskusi keraamilise pisiplastika loomiseks; Omab kogemusi vormikultuuri arendamiseks pisiplastika võimalusi kasutades."
  }
  [4982]=>
  object(stdClass)#4983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Analüüsida jätkukursuse raames kaasaegse kunsti probleeme. Eristada pealtnäha sarnaseid kunstijuhtumeid. Hinnangu probleem, julgus kujundada oma hinnangut, võrrelda erinevaid hinnanguid, analüüsida nende tekke tagamaid (ideoloogia, filosoofilised koolkonnad, hindaja enda teadmiste tase)."
    ["sisu"]=>
    string(698) "Jätkatakse kaasaegse kunsti seminari programmi. Iga üliõpilane jätkab oma näitusepäeviku täitmist. Külastatakse reaalaja näitusi (valikut neist) kas individuaalselt või grupiga. Üliõpilaste esinemised ja ettekanded. Kohtutakse kunstnike või kunstiteadlastega, kes seostuvad reaalajas aktuaalsete sündmuste või probleemidega. Diskussioonid külalisesinejaga. Kunstieluga seonduvate tekstide lugemine ja arutamine. Kuna nimetatud kursus sõltub reaalajas toimuvatest konkreetsetest näitustest, on sellesse programmeeritud teatav loomingulisus ja nn kiirreageerimine. Kursuse jooksul täiendatakse näitusepäevikut, mis dokumenteerib üliõpilase arengut ja kunstiarusaama avardumist."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Aine läbinud üliõpilane: Omab teadmisi reaalajalisest kunstielust ja selle kontekstidest nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; Omab isiklikku kogemust elavate kunstnikega suhtlemisest jms; Omab julgust oma arvamuse kujundamiseks ja väljendamiseks."
  }
  [4983]=>
  object(stdClass)#4984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6051"
    ["hindamine"]=>
    string(3927) "Idee arendamine. A, B – Idee on põhjalikult läbi mõeldud, suhestudes teadlikult maastiku ja ruumi teemadega kogemuse tasandil ja/või visuaalkultuuris ning kultuuriruumis üldiselt. C – Teemavalik on leidlik, kuid arendus veidi pealiskaudne. D, E – Teemaarendus on põgus. Idee kordab visuaalkultuuris levinud mudeleid. Visuaalne kompositsioon (pildikeel, motiivivalik, kaadri kompositsioon, kaadritevahelised suhted seerias, vormistus) A – Visuaalne kompositsioon kajastab ideed selgelt ja on ideest lähtuva iseloomuga harmooniline tervik. Visuaalne väljendus suhestub teadlikult ja kriitiliselt visuaalkultuuriga. B – Visuaalne kompositsioon on ideest lähtuva iseloomuga harmooniline tervik, kuid selles esineb üksikuid puudusi. Pildikeeles ja/või motiivivalikus väljendub teadlik suhestumine visuaalkultuuriga. C – Visuaalse väljenduse iseloom on teose ideega kooskõlas. Visuaalne kompositsioon on originaalne, kuid selles esineb puudusi. Pildikeeles ja/või motiivivalikus on märgata teadlikku suhestumist visuaalkultuuriga. D – Visuaalse väljenduse iseloom on teose ideega kooskõlas. Visuaalne kompositsioon on originaalne, kuid selles esineb puudusi. Visuaalses kompositsioonis avaldub mõningane teadlikkus suhestumisel visuaalkultuuriga. E – Visuaalses kompositsioonis esineb puudusi. Visuaalses kompositsioonis avaldub vähene teadlikkus visuaalkultuurist. Osalemine tekstiseminaril. A – Üliõpilane esitab lühikese(d) ettekande(d) kahe või enama maastikku ja ruumi käsitleva teoreetilise teksti teemal. Esitleb materjali kokkuvõtlikult, koos omapoolsete kommentaaridega ja toob esile mõned end inspireerinud aspektid. Analüüsib tekste kriitiliselt, suhestades selles avalduvat teavet oma kogemuste ja teiste tekstidega. B – Üliõpilane esitab lühikese(d) ettekande(d) kahe maastikku ja ruumi käsitleva teoreetilise teksti teemal. Esitleb materjali kokkuvõtlikult, koos omapoolsete võrdlevate kommentaaridega ja toob esile mõned end inspireerinud aspektid. C – Üliõpilane esitab lühikese ettekande ühe maastikku ja ruumi käsitleva teoreetilise teksti teemal. Esitleb materjali kokkuvõtlikult, koos omapoolsete võrdlevate kommentaaridega ja toob esile mõned end inspireerinud aspektid. D – Üliõpilane esitab lühikese ettekande ühe maastikku ja ruumi käsitleva teoreetilise teksti teemal. Esitleb materjali kokkuvõtlikult, ilma võrdlevate kommentaarideta. Toob esile mõned end inspireerinud aspektid. E – Üliõpilane osaleb seminaril kuulajana, kuid ei esita ettekannet. Osalemine aruteludes, mille teemadeks on kunstiteoste idee, vormistus ning nende arendamine. A – Üliõpilane osaleb diskussioonides aktiivselt, määratledes kunstiteose ideed tervikuna, selgitades ja põhjendades kompositsiooni terviku üldist iseloomu ja selle osade mõju tervikule ning leides ja pakkudes välja tundlikke, konstruktiivseid lahendusi. Üliõpilane analüüsib teoseid kriitiliselt, suhestades nendes väljenduvat oma elu- ja kunstikogemuste ning teoreetiliste tekstidega. B – Üliõpilane osaleb aruteludes aktiivselt. Määratleb kunstiteose ideed, selgitab kompositsioonilise terviku üldist iseloomu ja selle osade mõju tervikule. Leiab ja pakub välja tundlikke, konstruktiivseid lahendusi. Oskab leida mõningaid seoseid elu- ja kunstikogemusega. C – Üliõpilane osaleb diskussioonides mõõdukalt. Lisaks oma töödele kommenteerib ka üksikuid teiste autorite töid. Suudab määratleda kunstiteose ideed tervikuna ning tuua esile selle mõningaid olulisi ja iseloomulikke aspekte. Pakub välja üksikuid konstruktiivseid lahendusi. D – Üliõpilane osaleb diskussioonides mõõdukalt. Lisaks oma töödele kommenteerib ka üksikuid teiste autorite töid. E – Üliõpilane osaleb aruteludes minimaalselt, kommenteerides ainult oma töid. (See on nõutav vähemalt kahel korral – siis, kui tööd on arengujärgus ja kui need on valmis.)"
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Kursuse eesmärkideks on ajendada mõtestama maastikku kui žanri kaasaegse kunsti kontekstis ning pakkuda võimalusi pildistamisel vajaminevate oskuste praktiliseks omandamiseks ning loomingulise idee arendamiseks ja teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1737) "Kursus koosneb illustreeritud loengutest ja praktilisest tööst. Loengutes ja konsultatsioonides käsitletakse fotograafilise väljenduse võimalusi, antakse ülevaade ajaloolistest ja kaasaegsetest ruumi ja maastiku vaatamise, tõlgendamise ja kujutamise probleemidest ning analüüsitakse ja arendatakse üliõpilaste loomingulisi töid. Kursuse kava: 1. nädal (3 t) – Foto tehnoloogia. Ruumi mõiste; füüsiline ruum, aegruum, kultuuriruum, sotsiaalne ruum. Subjekt ja objekt. Ruumi kese. Siseruum ja välismaailm, individuaalne või omaruum ning ühine ruum. Maailma mudel. Tasapind ja ruum, vaade ja kaart, vaatepunkt ja vahemaa, uurimine ja sulandumine. 2. nädal (3 t) – Kirjeldamine ja kommunikatsioon: peegelduse, camera obscura (pimeruumi) ja fotograafia mõjud visuaalkultuurile; massikultuuri ja kunsti, sh. televisiooni ja interneti mõju maailma kogemisele ja teadvustamisele. 3. nädal (3 t) – Keskkonnaesteetika. Tühjus ja tihedus. Loodus ja kultuur, kaos ja kord, puhtus ja küllus. Igapäevasus, abinõulisus ja kunst. Arhitektuur, linnaruum, aed, maastikuarhitektuur. 4. nädal (3 t) – Maastik/ruum kui tegevuspaik ja lava. Jutustav maastik. Esemete ja nende koosluste tähendused läbi nende funktsiooni ja seisukorra. Maastik/ruum tegelas(t)ega. Sootsiumi portree läbi keskkonna. 5. – 6. nädal (6 t) – Maastik kui galerii. Maakunst, kõndimine ja reisimärkmed. Fotograafia, tekst ja heli kunstiteoses. Installatsioon, piltide hulk ja suurus. 7. nädal – 12. nädal (18 t) – Tekstide seminari ettekanded, tööde arendamise arutelud ja konsultatsioonid. 13. nädal (4 t) – Hindamine. Kursuse ülesanneteks on loomingulised fotograafilist osist sisaldavad teosed sise- ja välisruumi teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(563) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb ja oskab kasutada fotokaamera erinevaid manuaalseid ja poolmanuaalseid programme; Oskab fotosid vajadusel Photoshop programmi abil töödelda; Tunneb fotograafilise kõne peamisi väljenduslikke võimalusi; Oskab fotograafiat kasutada nii dokumentaalsel eesmärgil kui eneseväljendusvahendina kaasaegse kunsti kontekstis; On tuttav territooriumi ja ruumi ning nende kujutamise problemaatikaga; Oskab loomingulisi ideid leida, arendada ja väljendada; Oskab kunstiteoseid oma teadmistest lähtuvalt kriitiliselt analüüsida."
  }
  [4984]=>
  object(stdClass)#4985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6052"
    ["hindamine"]=>
    string(3057) "Eksam, milleks eksponeeritakse praktilised tööd ja vajadusel selgitatakse neid. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine vähemalt 70 % kontaktõppe tundides. Idee arendamine (45% kursuse koondhindest) A, B – Idee on põhjalikult läbi mõeldud, suhestudes teadlikult portree ja autoportree teemadega kogemuse tasandil ja/või visuaalkultuuris ning kultuuriruumis üldiselt. C – Teemavalik on leidlik, kuid arendus veidi pealiskaudne. D, E – Teemaarendus on põgus. Idee kordab visuaalkultuuris levinud mudeleid. Visuaalne kompositsioon (pildikeel, motiivivalik, kaadri kompositsioon, kaadritevahelised suhted seerias, vormistus) (45% kursuse koondhindest). A – Visuaalne kompositsioon kajastab ideed selgelt ja on ideest lähtuva iseloomuga harmooniline tervik. Visuaalne väljendus suhestub teadlikult ja kriitiliselt visuaalkultuuriga. B – Visuaalne kompositsioon on ideest lähtuva iseloomuga harmooniline tervik, kuid selles esineb üksikuid puudusi. Pildikeeles ja/või motiivivalikus väljendub teadlik suhestumine kaasaegse visuaalkultuuriga. C – Visuaalse väljenduse iseloom on teose ideega kooskõlas. Visuaalne kompositsioon on originaalne, kuid selles esineb puudusi. Pildikeeles ja/või motiivivalikus on märgata teadlikku suhestumist kaasaegse visuaalkultuuriga. D – Visuaalse väljenduse iseloom on teose ideega kooskõlas. Visuaalne kompositsioon on originaalne, kuid selles esineb puudusi. Visuaalses kompositsioonis avaldub mõningane teadlikkus suhestumisel kaasaegse visuaalkultuuriga. E – Visuaalses kompositsioonis esineb puudusi. Visuaalses kompositsioonis avaldub vähene teadlikkus kaasaegsest visuaalkultuurist. Osalemine aruteludes, mille teemadeks on kunstiteoste idee, vormistus ning nende arendamine (10% kursuse koondhindest). A – Üliõpilane osaleb diskussioonides aktiivselt, määratledes kunstiteose ideed tervikuna, selgitades ja põhjendades kompositsiooni terviku üldist iseloomu ja selle osade mõju tervikule ning leides ja pakkudes välja tundlikke, konstruktiivseid lahendusi. Üliõpilane analüüsib teoseid kriitiliselt, suhestades nendes väljenduvat oma elu- ja kunstikogemuste ning kunstiteooriaga. B – Üliõpilane osaleb aruteludes aktiivselt. Määratleb kunstiteose ideed, selgitab kompositsioonilise terviku üldist iseloomu ja selle osade mõju tervikule. Leiab ja pakub välja tundlikke, konstruktiivseid lahendusi. Oskab leida mõningaid seoseid elu- ja kunstikogemusega. C – Üliõpilane osaleb diskussioonides mõõdukalt. Lisaks oma töödele kommenteerib ka üksikuid teiste autorite töid. Suudab määratleda kunstiteose ideed tervikuna ning tuua esile selle mõningaid olulisi ja iseloomulikke aspekte. Pakub välja üksikuid konstruktiivseid lahendusi. D – Üliõpilane osaleb diskussioonides mõõdukalt. Lisaks oma töödele kommenteerib ka üksikuid teiste autorite töid. E – Üliõpilane osaleb aruteludes minimaalselt, kommenteerides ainult oma töid. (See on nõutav vähemalt kahel korral – siis, kui tööd on arengujärgus ja kui need on valmis.)"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Aine eesmärk on ajendada mõtestama portreed kui žanri kaasaegse kunsti kontekstis ning pakkuda võimalusi loomingulise idee arendamiseks ja teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1342) "Kursus koosneb loengutest ja praktilisest tööst. Loengutes vaadeldakse portree žanri arengut läbi ajaloo ning varasemate väljenduste mõjusid kaasaegsele kunstile. Kursuse kava: 1. nädal (3 t) – 1) Foto tehnoloogia. 2) Portree mõiste. Kujutis: jälg, vari, peegeldus. Kunstnik, modell ja portree. Ühtsus ja individuaalsus. Ikoon. Vormiline täpsus. 2. nädal (3 t) – Esinduslik portree: asend, miimika, atribuudid, taust. Loominguline portree. 3. nädal (3 t) – Dokumendifotod. Tüpoloogiad: sotsiaalsed rollid ja arhetüübid. 4. nädal (3 t) – Lähedus ja võõrastus. Lähedaste portreed, perekonna- ja grupipildid. 5. nädal (3 t) – Seisundilised portreed. 6. nädal (3 t) – Keerulised kompositsioonid: vaatepunkt, perspektiivi koondumispunkt, peegeldused. 7. nädal (3 t) – Autoportree ja fotolavastus: rollimängud, autobiograafilised seisundipildid, kunstniku keha kasutamine üldisemas tähenduses. Autoportree kui eneseanalüüsi ja -teraapia vahend. 8. nädal (3 t) – Pilt ja sõna kommunikatsioonis. Installatsioon, piltide hulk ja suurus. 9. – 12. nädal (12 t) – Arutelud ja konsultatsioonid. 13. nädal (4 t) – Hindamine. Kursuse sooritamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% loengutes ja konsultatsioonides ning portree- ja autoportree teemaliste loominguliste tööde esitamine kursuse lõpus."
    ["vljund"]=>
    string(648) "- tunneb ja oskab kasutada fotokaamera erinevaid manuaalseid ja poolmanuaalseid programme; - oskab fotosid vajadusel töödelda Photoshop programmis; - tunneb fotograafilise kõne peamisi väljenduslikke võimalusi; - oskab fotograafiat kasutada nii dokumentaalsel eesmärgil kui eneseväljendusvahendina kaasaegse kunsti kontekstis; - oskab lahendada portree pildistamise peamisi probleeme; - oskab loomingulisi ideid leida, arendada ja väljendada; - oskab kunstiteoseid oma teadmistest lähtuvalt kriitiliselt analüüsida; - orienteerub nii klassikalise portree valdkonnas kui portree teemat ideepõhiselt kasutades kaasaegse kunsti kontekstis."
  }
  [4985]=>
  object(stdClass)#4986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6053"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Eksam. Digitaalse portfoolio esitlus. Eksami hinne tuleneb praktiliste tööde, seminaride ja esseede koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Erinevate visuaalse kommunikatsioonivahendite tutvustamine. Ülevaade visuaalse kommunikatsiooni arengust ajaloolises lõikes. Tutvustab ülevaatlikult valdkonna erinevaid kunstiliike (graafiline disain, väikevormid, interaktiivsed vahendid)."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Analüüsitakse visuaalse kommunikatsiooni seoseid keskkonnaga. Keskkonnaks on nii linnaruum kui ka tasapinnaline infoväli. Visuaalse kommunikatsiooni roll ja areng tänases kultuuriruumis. Eesmärgi analüüs ja erinevate väljendusvahendite kasutamine.Õppetöö toimub praktikumidena. Praktilised kujundustööd, portfoolio.Etteantud teemaga projektülesande lahendamine. Töö esitlus. Illustreeritud loengud, seminarid. Esseed näitusekülastustest."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Kursuse läbinud üliõpilane:- oskab nimetada toimivaid kaasaegseid visuaalse kommunikatsiooni vahendeid- tunneb ja eristab erinevaid visuaalse kommunikatsiooni olulisi keskkondi- teab olulisi etappe selles valdkonnas ajaloolises lõikes."
  }
  [4986]=>
  object(stdClass)#4987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6054"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam Hindamismeetodid: Auditoorses töös esitletud ettekanded, arutelud, praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Anda ülevaade värvi kasutamisest ja tähtsusest ümbritsevas keskkonnas, erinavates disainivaldkondades. Tutvustada erinevad värviteooriad ja värvisüsteeme. Kujundada teoreetilist tagapõhja värvisuhete mõistmiseks. Anda praktilisi kogemusi värvide kasutamiseks ümbritsevas keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(680) "Skemaatne ülevaade tuntumate värviteooriate ajaloost. Värviomadused ja kontrastid. Värvikompositsiooni liigid. Op-kunst. Värviperspektiiv ja sügavustunnused. Värvide praktiline kasutamine. Ruumidisain. Kavandamine ja kavandatu teostamine rühmatööna. Illustreeritud loengud, praktikumid, rühmatöö. Teemadega kaasnevad värviülesanded, iseseisva tööna värvikavandid. Ruumidisain seotud konkreetse ruumiga, praktiline teostamine kohapeal. Muusikalise kompositsiooni visualiseerimine. Etteantud ülesannete praktiline lahendamine Looduses ja inimese poolt kujundatud keskkonnas leitavad värvikompositsioonid. Kaos ja kord. Seosed kaasaegse disaini ja arhitektuuriga."
    ["vljund"]=>
    string(615) "- oskab näha ja rakendada värvikompositsiooni ja arhitektoonika põhimõtteid; - tunneb enimlevinud võtteid ja rakendamise võimalusi; - oskab näha abstraktse ja literatuurse kompositsiooni erinevusi ja neid rakendada; - suudab orienteeruda vastavas terminoloogias; - omandab teadmised enamlevinud värvisüsteemidest; - oskab näha seoseid looduliku ja inimese poolt kujundatud keskonna elementide vahel; - on võimeline looma teadlikult värviharmooniat- ja disharmooniat; - suudab mõtestada ja analüüsida värvi rolli meid ümritsevas keskkonnas; - seostab omandatud materjali olemasoleva tehiskeskonnaga."
  }
  [4987]=>
  object(stdClass)#4988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6060"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Bakalaureusetöö kaitstakse kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureusetöö hinde määramisel arvestatakse retsensendi hinnangut, lõpliku hinde määrab kaitsmiskomisjon."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Aine eesmärk on omandada esmased kunstialased oskused vabalt valitud kunstierialal ning vormistada need terviklikuks kunstitööks ning oskused selle teoreetiliseks sõnastamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Loominguline projekt mõnes vabalt valitud kunstieriala aines. Kriteeriumiks on terviklik kunstitöö, milles hinnatakse ideed ja selle realiseerimisoskust, individuaalsust ja professionaalset lähenemist. Praktilise tööga kaasneb ca 3-5 lk teoreetilist teksti."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Bakalaureusetöö teostanud üliõpilane: Omab süvendatud oskusi valitud kunstivaldkonnas; Suudab teostada valitud valdkonnas tervikliku kunstitöö; Suudab sõnastada teostatud kunstitööd analüüsiva teoreetilise teksti."
  }
  [4988]=>
  object(stdClass)#4989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6061"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Arvestus. Arvestuse saamiseks esitatakse seminaritöö kirjalik projekt, mida esitletakse ettekandena seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Luua eeldused seminaritöö koostamiseks vajalike oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Teema valimine, probleemipüstitus ja teoreetiline kontekst. Materjali kogumise põhimõtted, allikakriitika. Uurimismeetodid. Teadustöö koostamise problemaatika (ülesehitus, viitamine, stiil, vormistusnõuded). Loengud, suunatud diskussioonid, seminarid ja iseseisev töö (teadusartiklite/uurimuste lugemine ning analüüsimine, seminaritöö projekti koostamine, ettekande ettevalmistamine)."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab näha probleemi ja sõnastada uurimisküsimusi, määratleda uurimise valdkonda ja uurimisobjekti; Oskab leida teemakohast materjali, seda analüüsida ja kriitiliselt hinnata; Oskab valida uurimiseks sobivad meetodid; Oskab rakendada uurimistöö kirjutamise sisulisi, stiililisi ja vormilisi nõudeid."
  }
  [4989]=>
  object(stdClass)#4990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6063"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Ettekanne ühest kunstnikust kursuse jooksul. Kirjalik eksam koosneb järgmistest komponentidest: slaiditest, üldteema, ühe kunstniku looming, terminoloogia"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Orienteerumine lääne modernistliku ja modernismijärgse kunsti problemaatikas ja protsessis 19. saj. lõpust kursuse reaalajani."
    ["sisu"]=>
    string(964) "Lääne kunstiajaloo makrotasand: periodiseerimine (modernism, postmodernism); teaduse, tehnoloogia ja poliitika mõjud kunsti ja arhitektuuri esteetikatele; esteetika poliitika; filosoofiliste koolkondade mõjud kunsti ja kunstiteooriate vastandlikele väärtushinnangutele; institutsionaalne aspekt; suurnäitused ja näitusepoliitika; baasmõisted. Konkreetsed juhtumid: koolkonnad ja kunstnikud. Optiline kunstiliin (foto, film, impressionistlik maal, opkunst, jälgimisühiskond). Kontseptuaalne kunstiliin (dada, pop, kontseptualism, postmodernism). Modernistlik kunst ja selle kriitika. Abstraktne versus figuratiivne maal ning selle poliitilised taustad. Sooteadlik, multikultuuriline, postkolonialistlik teooria ja kunstipraktika, kriitiline kunstiteooria ja -praktika, äri analüüsiv kunst, skandaalid, simulatsioonid, aktsioonid linnaruumis, ökokunst jm. Foto, video, uued meediad. Iga üliõpilane teeb kursuse jooksul ettekande valitud kunstnikust."
    ["vljund"]=>
    string(249) "- orienteerub 20.-21. saj lääne kunstielu põhiprobleemides; - saab aru kunstiteoste taustadest ja tähendustest; - mõistab kunstiteooriate ja -praktikate seoseid; - valdab terminoloogiat; - on kursis kunstimaailma toimimise ja selle poliitikaga."
  }
  [4990]=>
  object(stdClass)#4991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6064"
    ["hindamine"]=>
    string(408) "Eksam. Hindamisele kuulub seminaris esitatav suuline ettekanne, essee antud teemal ja test loengus käsitletud materjalide kohta. Hinne vormub kolmest komponendist: 1) seminaris esitatav suuline ettekanne seostes läbivõetava teemaga (35% hindest); 2) lühiessee õppejõuga kokkulepitud teemal (35% hindest); 3) kirjalik test kunsti põhikategooriate ja loengus käsitletud materjalide kohta (30% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(626) "Luua eeldused huvi tekkeks kaasaegsete kunstide ja teaduse vaheliste protsesside vastu. Tutvustada sisuliselt ja anda ülevaade kaasaegses kunstipildis toimivatest uuendustest, pöördepunktidena toiminud nähtustest – persoonidest, neid nähtusi lahti mõtestada, lähtudes kunstiteooriatest. Teadvustada eri tajumisviiside osatähtsust loomingulises protsessis. Mõista eri loomeavalduste vahelisi seoseid-suhteid ajalises kontekstis ja osata neid klassifitseerida. Soodustada tuleviku suunal tekkiva kujutluspildi teket seostes tehnoloogiate arenguga. Süvendada kunstilise eneseväljenduse ja loomingu analüüsi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Teaduse kiire areng on eriti mõjutanud kunstide muutumist 20.saj. lõpus. Piirid eri kunstide vahel on kadunud, tekivad uued kooslused, ideoloogiad ja liikumised. Uus kunst on kunstide süntees, võluv oma sotsiaalsuses, julge radikaalsuses põnev materjalide kasutuses. Loengutel uurime ja analüüsime tähtsamaid muutumisi 20saj. lõpuaastate ja 21 saj kunstides."
    ["vljund"]=>
    string(444) "- teadmised, mis lubavad kaasaegsetes kunstivaldkondades paremini suhestuda ja teha valikuid; - teadmised kaasaegsete kunstiprotsesside vastastikuse toime kohta; - teadmised, mis võimaldavad teha koostööd eri õppeainete vahel ja õpilaste loomingus uusi seoseid ja väljundeid; - teadmised, mis soodustavad arutelu ja õpetavad loomeprotsessi analüüsima; - oskused õpilaste loomeprotsessi juhtida, arendada, kasutades omandatud teadmisi."
  }
  [4991]=>
  object(stdClass)#4992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6065"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Arvestus. Arvestus kujuneb õppekäikudes osalemisest, arutlustest ja kodustest ülesannetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Saada ülevaade kunstihariduse eesmärkidest ning mõista selle osatähtsust hariduses, tutvuda kaasaegse kunstiharidusega, tutvuda kunstiharidusliku tegevusega muuseumides, üldharidus- ja huvikoolides ning erinevate kunstiõpetajate tööga."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Kursus tutvustab kunstiõpetuse eesmärke ning aitab mõista kaasaegset kunstiharidust. Külastatakse muuseume, üldharidus- ja huvikoole ning tutvutakse nende kunstiharidusega ja erinevate kunstiõpetajate tööga. Kursuse käigus loetakse eriala tutvustavaid tekste, analüüsitakse esiletõusvaid teemasid ja probleeme ning tehakse vastavaid ettekandeid. Iseseisvad tööd on seotud õppekäikudega."
    ["vljund"]=>
    string(310) "- omab ülevaadet kunstihariduse eesmärkidest; - teab ja mõistab kunstihariduse osatähtsust hariduses; - on tutvunud kunstihariduse hetkeseisuga muuseumides, üldharidus- ja huvikoolides ning tutvunud tegevõpetajate tööga; - oskab suhestuda kunstihariduse eriala aktuaalsete teemadega, osaleb aruteludes."
  }
  [4992]=>
  object(stdClass)#4993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6066"
    ["hindamine"]=>
    string(252) "Arvestus. Näitusepäevik. Suuline arutelu iga üliõpilasega isiklikult. Arvestuse lävendikriteerium – vestluses üliõpilane orienteerub kunstimaailma toimimises, oskab süstemaatiliselt täita näitusepäevikut, kujundab professionaalset hoiakut."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua arusaam kunsti institutsionaalsest toimimisest rahvusvaheliselt ja Eestis, kunstimaailmast, kunstiga seotud elukutsetest jms. Seada esimese kursuse üliõpilastele strateegiline plaan järgnevaks bakalaureuse-õppe kolmeks aastaks."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Kunstimaailma termin ja selle taust. Kunstnikud ja nende looming. Institutsioonid, nende roll ja hierarhia (muuseumid, Kunstihoone, eri tüüpi galeriid, kõrgkool, eriala liidud, eriala ajakirjandus jms). Kunstiajalugu, kunstiteadus ja -kriitika, kunstifilosoofia. Originaal- ja tõlketekstid. Kunsti rahastamine. Kunstipoliitika(d). Rahvusvahelised suurnäitused (biennaalid jms), Eesti osalemine rahvusvahelises kunstielus. Kunstiga seotud elukutsed. Kunstiõpetaja roll ja selle tähtsus kunstimaailma toimimises. Kumu vm institutsiooni külastamine."
    ["vljund"]=>
    string(255) "- mõistab kunsti ja kunstnike laiemat konteksti; - valdab vastavat terminoloogiat; - eristab kunsti institutsioone ja mõistab nende rolli; - täidab isiklikku näitusepäevikut ja loob oma arhiivi; - oskab jälgida ka iseenda arengut kunsti mõistmisel."
  }
  [4993]=>
  object(stdClass)#4994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6067"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Eksam Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon"
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Luua eeldused oskuste omandamiseks mis vajalikud maalimisobjekti omaduste analüüsimiseks, ning toetada analüüsi tulemustest saadud informatsiooni kasutamise oskust realistliku ehk kirjeldava maali komponeerimise juures. Toetada metoodika kujundamise protsessi, mille vahendusel saab maalija realistlikus laadis maalimise kohta vajalikke oskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Detaili modelleerimine. Valguse-varju ja õhuperspektiivi seaduspärasusi jälgiv maalimisviis. Vähestest värvitoonidest koosneva paleti kasutamine. Laseeriv ja pastoosne maalitehnika (õlimaal)."
    ["vljund"]=>
    string(300) "- oskab maalida realistlikus võtmes: edasi anda eri materjalide omadusi, konkreetse ajahetke eripära (näit. õhtu-hommik, päike-vihm, suvi-talv); - oskab maalimisel näha detaili ja sellesse süveneda; - oskab toime tulla piiratud tingimustes (näit. vahendite puudulikkus, seadeldise sobimatus)."
  }
  [4994]=>
  object(stdClass)#4995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6068"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Eksam. Iga valminud töö hinnatakse eraldi, tööde hinded koondatakse eksami hindeks."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Ainekursuse eesmärgiks on luua eeldused modelleerimisoskuse, vormi, ruumi- ja kompositsioonitunnetuse arendamiseks ja üldistamis- ning stiliseerimisoskuse saavutamiseks läbi nägemis- ja kujutamisvõime (käe ja silma koostöö)."
    ["sisu"]=>
    string(507) "Ülevaate loomine klassikalise (reljeef, ümarplastika, kompositsioon) ning moodsa kunsti (installatsioon) väljendusvahenditest ning erinevatest tänapäevastest skulptuurimaterjalidest. Semestris on 4 -5 modelleeritavat tööd savist ning installatsioon muudest erinevatest materjalidest. Teemad: reljeefi ja ümarplastika põhialused - modelleerimine, vabaplastika, kompositsioon ja stiliseerimis-ülesanded. Installatsiooni puhul erinevate materjalide valik ning komponeerimise oskus, terviku nägemine."
    ["vljund"]=>
    string(230) "- on tuttav modelleerimise põhimõtetega (ümarplastika, reljeef), orienteerub skulptuuri vormikeeles -suudab pinda ja vormi üldistada, stiliseerida -suudab skulptuurset vormi komponeerida -tunneb kaasaegseid skulptuurimaterjale"
  }
  [4995]=>
  object(stdClass)#4996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6070"
    ["hindamine"]=>
    string(399) "Arvestus. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Arvestuse saamiseks peavad olema lahendatud õppetsükli jooksul püstitatud ülesanded, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde tehnilist ja kunstilist taset ning ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Aine eesmärgiks on luua võimalused teadmiste omandamiseks savi omadustest ning praktilisteks oskusteks savi materjalina kasutamisel, samuti oskuste kujunemiseks omandatud teadmiste rakendamisel kunstiõpetuse tundides."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Kursusel käsitletakse keraamika mõistet, tehakse tutvust savide ja savitoodete ning glasuuride, soolade, angoobide, ja pigmentidega, samuti põletusahjude liikidega. Toimub ülevaade keraamika ajaloost erinevates kultuurides. Tutvutakse savist esemete valmistamise tehnoloogiaga (vormimine, treimine, valamine). Kõrgkuumussavi kasutamine. Glasuurimine ja esemete põletus. Õpimeetodid: Rühmatöö (~10 üliõpilast). Protsessis teostatakse etteantud loomingulised praktilised ülesanded. Töö on etapiviisiline, juhendamine individuaalne."
    ["vljund"]=>
    string(236) "- tunneb savi kui igapäevases elus kasutatava materjali omadusi; - oskab savi materjalina kasutada; - oskab tuvastada materjali/tehnoloogiat ja analüüsida kunstikeraamikat; - tunneb savi töötlemise ja põletuse tehnilisi protsesse."
  }
  [4996]=>
  object(stdClass)#4997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6071"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Eksam. Eksami hinne kujuneb õppetöös osalemisest, iseseisva töö ning portfooliote ja ettekande tegemisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade, põhiteadmised ja praktilised oskused portfoolio esitamise erinevatest võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(628) "Portfoolio kui meetodi kursus on nii auditoorne kui praktiline. Tutvutakse erinevate portfoolio loomise võimalustega. Antakse ülevaade oma erialaga seotud olulisematest virtuaalsetest portaalidest ja levitatakse läbi nende oma töid, ristatakse ja katsetatakse erinevaid meediume. Iga kursusel osaleja loob endale Wordpressi või Blogspoti keskkonda veebipäeviku ehk blogi, kuhu saab õppimise jooksul postitada sissekandeid ja vajalikke materjale. Blogi pidamine on kohustuslik ja toimib pidevalt. Mõeldakse välja uusi, loova portfoolio lahendusi. Kursus lõpeb portfoolio esitlemisega nii virtuaalselt kui füüsiliselt."
    ["vljund"]=>
    string(357) "- on tutvunud erinevate portfoolio loomise võimalustega; - omab ülevaadet oma eriala olulisematest virtuaalsetest portaalidest ja oskab levitada läbi nende oma töid; - oskab luua oma veebipäevikut ehk blogi; - suudab ise luua uusi portfoolio lahendusi; - oskab oma töid ja tekste koguda, süstematiseerida ja kirjeldada; - oskab portfooliot kujundada."
  }
  [4997]=>
  object(stdClass)#4998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6073"
    ["hindamine"]=>
    string(164) "Arvestuse saamiseks üliõpilane kannab ette referaadi ühe kehaosa luustikust/lihastikust ja esitab krokiid, milledes on läbi töötanud figuuri vormide plastika."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Ainekursuse eesmärgiks on luua võimalused algteadmiste kujunemiseks plastilises anatoomias ja eeldused käelise osavuse arendamiseks inimkeha plastika ja pindmiste vormide kujutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Plastilise anatoomia loengutes käsitletakse inimese keha väliseid vorme, proportsioone ja mõõtmeid ning nii paigalseisus kui liigutuste puhul. Plastika tundmaõppimist alustatakse skeletist ja lihastest. Põhitähelepanu pööratakse lihaste kinnitumisele luudele, reljeefi muutustele erinevate lihaste liigutuste puhul. Peale selle tutvustatakse kehaehitustüüpe ning keha konstrueerimise põhialuseid. Loengutes omandatud teadmisi täiendatakse paralleelselt toimuva aktikrokii käigus. Mees- ja naisakti joonistamine. Iseseisev töö - ühe kehaosa luustiku/lihastiku süvendatud tundmaõppimine täiendava kirjanduse alusel (joonis + referatiivne selgitus)."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi inimese keha mõõtmetest, proportsioonidest ja välisest vormist; - tunneb figuuri ehituse aluseid ja plastikat; - oskab kujutada figuuri mahulisi, konstruktiivseid ja detailseid vorme; - oskab kujutada figuuri väliste vormide muutusi liigutuste puhul; - oskab omandatud teadmisi kasutada joonistamise kursustes."
  }
  [4998]=>
  object(stdClass)#4999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6074"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Arvestus Hindamismeetod: arvestuse saamiseks tuleb esitada stuudiotööde käigus teostatud krokiide mapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Luua eeldused figuuri kujutamise oskuste süvendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Aine eesmärgiks on süvendada figuurikujutamise oskusi. Joonistamise abidistsipliin - figuurijoonistamise intensiivkursus. Mees- ja naisakti kujutamine lühiajalistes joonistustes. Inimkeha dünaamika ja staatika, liigutuste, karakteri ja vormi vahetu tabamine. Erinevad skitseerimise tehnikad. Iseseisev töö: krokiimapi täiendamine."
    ["vljund"]=>
    string(153) "- on saavutanud vabaduse figuuri visandamisel; - oskab kujutada figuuri staatikat ja dünaamikat; - tunneb erinevaid visandamise võimalusi ja tehnikaid."
  }
  [4999]=>
  object(stdClass)#5000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6075"
    ["hindamine"]=>
    string(343) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hindamisel võetakse arvesse omandatud oskusi, üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Ainekursuse eesmärk on luua eeldused teadmiste omandamiseks erinevatest joonistustehnikatest ja töövahendite kasutamisest ning oskuste kujunemiseks nende rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Erinevate joonistamise tehnikate tundmaõppimine ja kasutamine esemelise seadeldise ja figuraalse kompositsiooni teostamisel. Grafiidi-, söe ja tušijoonistus. Pastell, sangviin, seepia. Värvipliiats, viltpliiats ja pastapliiats joonistusvahenditena. Erinevate tehnikatega ekperimenteerimine. Koloreeritud joonistus. Segatehnikad. Joonistustehnikad kunstiõpetuse kontekstis. Iseseisev töö: krokiiplokk – olme ja inimeste visandamine kasutades erinevaid joonistamise tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(220) "- tunneb erinevaid joonistusvahendeid; - oskab loominguliselt kasutada erinevaid joonistamise tehnikaid; - julgeb erinevate tehnikatega eksperimenteerida; - omab teadmisi joonistustehnikate võimalustest kunstiõpetuses."
  }
  [5000]=>
  object(stdClass)#5001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6076"
    ["hindamine"]=>
    string(208) "Eksam Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Aine eesmärgiks on luua eeldused maalialaste oskuste edasiarendamiseks - koloriidi, rütmi, värvikontrastide, kompositsiooni probleemide mõistmiseks ja kujutamiseks loometöös. Luua eeldused oskuste kujunemiseks omandatud teadmiste kaudu toetada loomingulist tegevust kunstiõpetuse tundides."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Maalimine printsiibil: mida minu silm näeb. Värvikontrastile, rütmile ja optilistele illusioonidele rajatud maalimisviis. A´la prima tehnika kasutamine seadeldise ja aktimaali juures. Kollaaž. Kombineeritud maalimise tehnikad. Õpimeetodid: Praktilised stuudiotunnid."
    ["vljund"]=>
    string(199) "- oskab rakendada maalitehnilisi nüansse; - oskab edasi anda nähtu meeleolu läbi värvil baseeruvate kujundite, rütmide ja kontrastide; - omab maaliterviku kui maailmamudeli käsitlemise võimet."
  }
  [5001]=>
  object(stdClass)#5002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6077"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Arvestus Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Aine eesmärgiks on luua võimalused, mis tagavad maaliprojektide ja grupitöödeks vajalike oskuste kujunemise, samuti aitaksid kaasa oskuste arengule, mis võimaldavad eri spetsiifikat nõudvaid maaliülesandeid lahendada ning toetaksid omandatud teadmiste kasutamist kunstiõpetuse tundides ning toetaksid maalikultuuri arengut."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kohaspetsiifilise maali olemuse analüüs, ühismaali teostamine. Eritingimusi nõudvate maalide ja kunstiteoste olemuse analüüsimine, probleemidele lahenduse otsimine. Maal kui kunstiprojekt - sotsiaalne tellimus. Maaliprojekti kavandamine ja teostamine. Ülevaade monumentaalmaali ajaloost, tehnikatest (fresko ja sgrafiito, mosaiik ja kombineeritud tehnikad) Tänapäevased seinamaali võimalused, materjalid ja tehnikad. Maali ja arhitektuuri seosed. Originaal tehnikate katsetamine."
    ["vljund"]=>
    string(372) "- omab teadmisi kohaspetsiifilise maali ajaloost, tehnikatest ja materjalidest; - oskab kasutada mitmesuguseid seinamaalitehnikaid; - oskab lahti mõtestada loomingulist protsessi ja saadud oskusi edastada ning siduda kunstiõpetuse tunniga; - suudab modelleerida ideid arvestades ülesandest tulenevaid eripärasid; - suudab maaliprojekti teostamisel osaleda grupitöös."
  }
  [5002]=>
  object(stdClass)#5003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6079"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestus. Osavõtt kohustuslik vähemalt 75% tundidest. Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane iseseisvalt teostatud video."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Ainekursuse eesmärk on video kui ajamõõdet omava kunstivormi tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Videovahendite seostamine loominguga. Ajalises meediumis toimiva esteetika ja väljendusvahendite mõistma õppimine. Aja mõõte oskuslik kasutamine kunstiteose loomisel. Videotöötluseks vajalike programmide tundma õppimine. Digitaalse videoga seotud tehniliste oskuste valdamine. Üliõpilane analüüsib näiteid ning jõuab isikliku ideestiku ja visuaalse keele loomiseni. Praktilise loovtegevuse käigus arendatakse edasi ideestikku ning õpitakse seda väljendama läbi visuaalse keele.Üliõpilane õpib väärtustama videot kui kunstižanri. Üliõpilane õpib tundma filmikeele põhimõisted ja suudab neid isiklikus loometöös kasutada (kaader, plaanid, kompositsioon, montaaž, narratiiv)."
    ["vljund"]=>
    string(235) "- teab digitaalse videotöötluse aluseid ning omab ülevaadet erinevatest loomingulistest võimalustest; - oskab kasutada kaamerat ning digitaalset montaaži; - oskab video jaoks pildimaterjali töödelda; - oskab videole lisada heli."
  }
  [5003]=>
  object(stdClass)#5004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6080"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Arvestus Arvestuseks analüüsib üliõpilane talle seni tundmatuid video-, meediakunsti teoseid ja performanc’eid. Samuti tuleb arvestuse saamiseks olla aktiivselt osalenud 80% tundidest ja täitnud tunnis antud praktilised ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Anda ülevaade video-ja meediakunsti ning performance’i ajaloost ja tähtsamate autorite loomingust."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Aine tegeleb video-ja meediakunsti ning performance’i mõistete tutvustamisega ning annab lühiülevaate nende kunstiliikide ajaloost ."
    ["vljund"]=>
    string(294) "- oskab nimetada Eesti ja maailma video- ja meedia- ning performance’ikunsti tähtsamaid autoreid ja nende teoseid; - suudab analüüsida tunnis nähtud teoseid; - oskab kujundada arvamust jooksvas kunstielus ja internetis leiduvate video- ja meediakunsti teoste ning perfromance’ite kohta."
  }
  [5004]=>
  object(stdClass)#5005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6081"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Anda ülevaade interdistsiplinaarsuse mõistest kunstis."
    ["sisu"]=>
    string(187) "Aine tegeleb interdistsiplinaarsuse ilmingute tutvustamisega kunstis, tunnis tutvustatakse ja analüüsitakse erinevate autorite teoseid ning tehakse praktilisi töid ning lühireferaate."
    ["vljund"]=>
    string(146) "- oskab oma sõnadega avada interdistsiplinaarsuse mõistet kunstis ning selle tekkimise põhjuseid; - suudab analüüsida tunnis nähtud teoseid."
  }
  [5005]=>
  object(stdClass)#5006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6083"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Eksam. Tulemusi hinnatakse vastavalt konkreetsele projektile."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Luua võimalus algusest lõpuni läbi käia näituse ettevalmistamise protsess ning teostada kursuse grupinäitus."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Aine tutvustab kunstinäituse ettevalmistamise erinevaid etappe alates sisulistest aspektidest (idee tekkimisest valmis töödeni) kuni praktiliste teadmisteni (eelarve koostamisest transpordini)."
    ["vljund"]=>
    string(266) "- teab kunstinäituse ettevalmistamise põhilisi etappe; - oskab nimetada tähtsamaid galeriisid Eestis ja mujal; - tunneb kunstinäituse ettevalmistamisel ettetulevaid probleeme; - suudab teha koostööd ja leida kompromisse, mida nõuab grupinäituse korraldamine."
  }
  [5006]=>
  object(stdClass)#5007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6084"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam Hindamismeetodid: Auditoorses töös esitletud ettekanded, arutelud, praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Anda ülevaade visuaalse kommunikatsiooni kasutamisest ja tähtsusest ümbritsevas keskkonnas. Anda skemaatne ülevaade visuaalse kommunikatsiooni erinevatest alaliikidest. Tutvustada valdkonda enam mõjutanud koolkondi maailmas ja Eestis. Kujundada teoreetilist tagapõhja visuaalse keele struktuurist. Anda praktilisi kogemusi visuaalse kommunikatsiooni rakendamiseks ümbritsevas keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Analüüsitakse visuaalse kommunikatsiooni seoseid keskkonnaga.Keskonnaks on nii linnaruum kui ka tasapinnaline infoväli.Visuaalse kommunikatsioonin roll ja areng tänases kultuuriruumis. Eesmärgi analüüs ja erinevate vljendusvahendite kasutamine. Õppetöö toimub praktikumidena. Praktilised kujundustööd, portfolio koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(635) "oskab näha ja analüüsida ümbritseva keskkonna visuaalse kommunikatsiooni põhimõtteid; tunneb enimlevinud võtteid ja rakendamise võimalusi; suudab analüüsida visualiseeritud sõnumeid ja neid kriitiliselt hinnata; suudab orienteeruda vastavas terminoloogias; omandab teadmised enamlevinud väljendussuundades; oskab näha seoseid looduliku ja inimese poolt kujundatud keskonna elementide vahel; on võimeline edastama informatsiooni kasutades ainult visuaalseid vahendeid; suudab mõtestada ja analüüsida visuaalse kommunikatsiooni rolli meid ümbritsevas keskkonnas; seostab omandatud materjali olemasoleva tehiskeskonnaga."
  }
  [5007]=>
  object(stdClass)#5008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6085"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Eksam Hindamismeetodid: Auditoorses töös esitletud ettekanded, arutelud, praktilised tööd. Praktilised tunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 80% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Õppida koostama ja analüüsima etteantud projektülesannet. Disainiprotsessi olemuse selgitamine. Erinevate etappide analüüs. Loomingulise protsessi ja selle tulemuse presenteerimine. Lihtsamate tehniliste abivahendite kasutamine."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Üliõpilased läbivad etteantud loomingulise projektülesande kõik olulised etapid ja esitlevad tekkinud lõpptulemusel kõigile osapooltele (näit. tellija ja disainer, õppejõud ja üliõpilane) vastuvõetavas ja arusaadavas vormis. Valmis projekti vormistamise võimaluste ja vahendite tutvustamine (tehniline joonestamine ja vastavad arvutiprogrammid). Erinevate disainivaldkondade kooskasutamine projekti koostamise ja vormistamisel."
    ["vljund"]=>
    string(498) "- suudab näha ja analüüsida mistahes "objektiga" seotud probleeme ja vajadusi; - suudab valitud ideed edasi arendada ja teisendada vastavalt vajadusele; - tunneb enimlevinud võtteid ja rakendamise võimalusi; - oskab mõista disainiprotsessi põhiolemust ja seda ka rakendada; - oskab näha seoseid loodusliku ja inimese poolt kujundatud keskkonna elementide vahel; - on võimeline looma tasapinnalise esitluse valitud objektist või tootest rakendades seejuures õpitud kompositsioonivõtteid."
  }
  [5008]=>
  object(stdClass)#5009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6086"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Eksam Hindamismeetodid: Auditoorses töös esitletud ettekanded, arutelud, praktilised tööd. Praktilised tunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 80% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Õppida nägema ja analüüsima erinevaid ruumilise keskkonna väljendusvahendeid. Ruumilise mõtlemise olemuse selgitamine. Erinevate etappide analüüs. Loomingulise protsessi ja selle tulemuse presenteerimine. Lihtsamate tehniliste abivahendite kasutamine."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Ruumi filosoofilise mõiste seostamine praktiliste väljendusvahenditega. Linnaruum, avalik ruum, arhitektuurne keskkond, hoone, interjöör.jne. Skemaatne ülevaade kaasaegsetest arengusuundadest. Erinevate disainivaldkondade kooskasutamine projekti koostamise ja vormistamisel."
    ["vljund"]=>
    string(614) "suudab näha ja analüüsida mistahes "ruumiga" seotud tekkemepõhjusi ja probleeme; suudab valitud ideed edasi arendada ja teisendada vastavalt vajadusele; tunneb enimlevinud võtteid ja rakendamise võimalusi; oskab mõista disainiprotsessi põhiolemust ja seda ka rakendada; oskab näha seoseid looduliku ja inimese poolt kujundatud keskonna elementide vahel; on võimeline looma tasapinnalise esitluse valitud objektistvõi tootest rakendades seejuures õpitud kompositsioonivõtteid.on võimeline looma tasapinnalise esitluse valitud objektist või tootest rakendades seejuures õpitud kompositsioonivõtteid."
  }
  [5009]=>
  object(stdClass)#5010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6087"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Eksam Hindamismeetodid: Auditoorses töös esitletud ettekanded, arutelud, praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda ülevaade digitaalsetest esitlustehnikatest, sealhulgas veebipõhistest interaktiivsetest rakendustest. Idee- või isikuesitluse praktiline läbiviimine."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Sissejuhatus erialasse. Audiovisuaalse presentatsiooni alused. Tehnilised vahendid. Näited interaktiivse veebipõhise kommunikatsiooni vahenditest. Sissejuhatus blogide loomisesse ja haldusse. (Google SketchUp, WordPress. Blogger, Facebook) 
Etteantud ülesande praktiline lahendamine - idee või isiku esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(245) "- omab ülevaadet digitaalsete esitlustehnikate liikidest ning audiovisuaalse esitluse tehnilistest vahenditest; - oskab käia ümber tehniliste vahenditega; - tunneb veebipõhiseid esitlusrakendusi ja oskab kombineerida pilte, teksti ning heli."
  }
  [5010]=>
  object(stdClass)#5011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6089"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Eksam Hindamismeetodid: arutelud, praktilised tööd õppejõu juhendamisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Tutvustada visuaalset kommunikatsiooni kui valdkonda, visuaalse informatsiooni ja kirjatüüpide kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Sõnum. Sihtgrupp. Visuaalne kujund. Kuidas sõnumit edastada. Fotode valik ja fototöötlus. Teksti ja pildi kompositsioon. Tekst kui infokandja ja graafiline element. Kirjatüüpide perekonnad. Töö kujundus-küljendusprogrammiga InDesign. Praktiliste harjutusülesannete lahendamine. Kunstiprojekti esitlusmaterjalide kujundamine. Pildid ja tekstid kunstniku portfoolios."
    ["vljund"]=>
    string(272) "- omab ülevaadet visuaalse kommunikatsiooni problemaatikast - kasutab kujunduses kirjatüüpe otstarbekohaselt - oskab kasutada otstarbekohaselt pilditöötluse ja küljenduse programme (nt InDesign, Photoshop) - oskab kujundada enda loomingulistest töödest portfooliot"
  }
  [5011]=>
  object(stdClass)#5012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6090"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Iga kursusest osavõtja valmistab arvestuseks lühifilmi vabalt valitud animatsiooni tehnikas. (vähemalt 20 sekundine katsetus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Anda võimalus algteadmiste omandamiseks filmikunstist ning animatsioonist, seda nii teoorias kui ka praktikas, mis annab piisava ettevalmistuse iseseisvalt filmide tegemiseks kuid samas ka algtasemel animatsiooni õpetamiseks. Luua terviklik ettekujutus animatsioonist kui spetsiifilisest filmi tehnikast."
    ["sisu"]=>
    string(878) "Tutvutakse animatsiooni kui filmi tehnika ajaloolise arengu ja koolkondadega. Loengu käigus tutvutakse filmi oluliste mõistetega ning tegemise erinevate etappidega (kirjanduslik ja – pildistsenaarium, nukkude ja dekoratioonide kavandamine, nukkude ja dekoratsiionide valmistamine, võttepaiga üles seadmine, filmimine, helindamine, montaaž). Uuritakse lähemalt klassikalisi filmižanreid, nende ideoloogilisi kontekste ning ülesehituse põhimõtteid. Tutvutakse animafilmi tegelaskujude disaini ja kujunduse teostamise põhimõtetega ja spetsiifikaga. Praktikas katsetatakse põhilisemaid animatsiooni tehnikaid: joonisfilm, lamenukk, piksillatsioon, ümarnukk, arvutianimatsioon. Iga kursusest osavõtja valmistab arvestuseks lühifilmi vabalt valitud animatsiooni tehnikas. Tutvutakse animatsiooni algtasemel õpetamise võimalustega (sobilik tarkvara ning riistvara)."
    ["vljund"]=>
    string(551) "- omandab teadmised filmi tegemise erinevatest etappidest ning nendega seonduvatest mõistetest; - on läbinud animatsiooni tegemise etapid ning tänu sellele omab ettekujutust filmi valmistamise protsessist tervikuna; - loengutes käsitletud animatsiooni tehnikate praktikas rakendamise oskus/kogemus; - omab algteadmisi loojutustamisese eripärast ja stsenaariumi koostamisest; - omandab võime tõlgendada lugu visuaalsesse keelde; - oskab kasutada animatsiooni loomingulise väljenduvahendina; - omab teadmisi algtasemel animatsiooni õpetamiseks."
  }
  [5012]=>
  object(stdClass)#5013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6091"
    ["hindamine"]=>
    string(281) "Eksam Hindamismeetod: seminar, valmistööde esitlus. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste võimet näha probleeme ja nende süsteemset lahendust, arengut, ja analüüsivõimet,esitatavate tööde ja ideede esitlusoskust. Hinnatakse ka probleemülesande sõnastamisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Aine eesmärgiks on anda skemaatne ülevaade kaasaegse arhitektuuri ja disaini tekkimise ajaloost ja arengust 1900 aastast kuni tänaseni. Videofilmide ja fotodega illustreeritud loengud ja seminarid annavad ülevaate disaini- ja arhitektuurivaldkondade arengust ja selle olulisest rollist kaasaegse keskonna mõistmisel. Disaini ja arhitektuuri eri valdkondade ja mõistete lühitutvustus."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Märgilise tähtsusega disaini ja arhitektuuriobjektid maailma erinevatest piirkondades pakuvad võimalust tutvuda autoritega, kes on suurelt osalt kujundanud (või mõjutanud) seda keskkonda, kus me igapäevaselt elame ja töötame. A.Ratia, F. Porshe, V. Panton, W.Morris, L.M. van der Rohe. C.R. Macintosh. Le Corbusier. W. Gropius jpt.on vaid mõned nimed nendest, kes on loonud tänase arhitektuuri ja disainipildi, mida loengutes tutvustatakse."
    ["vljund"]=>
    string(392) "- omab ülevaatlikku pilti kaasaegsest disainist ja arhitektuurist; - orienteerub disaini ja arhitektuuri arengu põhjuste ja tagajärgede omavahelistes seostes; - oskab võrrelda ja näha stiililisi erinevusi arhitektuuris ja disainis; - oskab vaadata ja analüüsida erinevaid ruumilisi objekte; - on võimeline argumenteeritult diskuteerima erinevatel avalikku ruumi puudutavatel teemadel."
  }
  [5013]=>
  object(stdClass)#5014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6092"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Eksam koosneb järgmistest komponentidest: - slaiditest - üldteema - ühe kunstniku looming"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Sissevaade Eesti 20.-21. sajandi kunsti probleemidesse rahvusvaheliste kunstisuundumuste ning poliitiliste muutuste kontekstis. Olulisemad kunstnikud, rühmitused, koolkonnad."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Professionaalse eesti kunsti ja kunstihariduse teke. Rahvusvahelise kunstielu “tõlkimine” siinsesse kultuurikonteksti. Modernistliku kunsti järkjärguline kehtestamine ning kultuuriline iseseisvumine. Rahvuslikkuse ja kosmopoliitsuse dilemma. Kohalikkuse ja rahvusvahelisuse dilemma. Rahvusliku visuaalse identiteedi otsingud. Katkestuste kultuur. Noor-Eesti põlvkond kunstis. Kõrgem kunstikool Pallas 1920ndatel ja 1930ndatel: optiline ja narratiivne maalikunst. Eesti Kunstnike Rühm ja funktsionalistlik arhitektuur. Stiili valik ja selle poliitika. Kunst Eestis nõukogude perioodil, eri etapid. Nõukogude riigi ametlik kontrollipoliitika ja kunsti avangard. 1960ndate vabanemine kunstis: ANK ’64, SOUP ’69, Visarid. Kunst alates 1990. aastatest kuni kursuse reaalajani. Uued meediad, probleemid, püstitused. Institutsionaalsed muutused. Eesti kunstnikud rahvusvahelises kunstielus."
    ["vljund"]=>
    string(361) "- teab eesti 20. saj kunsti periodiseeringut, probleeme, suundumusi; - mõistab kunsti seost laiema ühiskondliku ja poliitilise kontekstiga; - oskab näha eesti kunsti rahvusvahelises kontekstis, üldisemaid seaduspärasusi ning kunsti muutumise põhjusi (järjepidevused ja katkestused); - teab Eesti olulisemaid kunstnikke ja rühmitusi ning nende loomingut."
  }
  [5014]=>
  object(stdClass)#5015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6093"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Hinne kujuneb tehtud referaadi ja seminaridel osalemise alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Tutvustada kaasaegse audio-visuaalse, elektroonilise ja tehnoloogilise meedia valdkonda; anda ülevaade uute vahendite kunstiseosliku asutamise viisidest, selle valdkonna teooriatest, kontseptsioonidest ja silmapaistvate kunstnike tegevusest."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Kursus vaatleb tehnoloogilise kunsti, uue meedia ja multimedia ajalugu puudutavaid kultuurinähtusi ideede ja tehnoloogia ristumispunktidel peamiselt 19. sajandi algusest kuni 2000. aastateni. Sisuliseks teljeks on kunstiajalooline faktoloogia. Põhitähelepanu on 1980.-90. aastate arengutel ja digitaaltehnoloogia mõjul kunsti arengutele suubudes aruteludesse interaktiivse, tarkvara ja generatiivse kunsti üle. Õppetöö korraldus: loengud, seminarid, video- ja arvutikunsti materjalide esitlused."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Aine läbinud üliõpilane: - teab tehnoloogiliste ja elektrooniliste vahendite kasutamise ajaloost kujutavas kunstis - teab silmapaistvaid uue meedia kunstnikke - teab Eesti meediakunsti olulisemaid tegijaid ja kunstiteoseid"
  }
  [5015]=>
  object(stdClass)#5016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6094"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Orienteerumine lääne modernistliku ja modernismijärgse kunsti problemaatikas ja protsessis 19. saj. lõpust kursuse reaalajani."
    ["sisu"]=>
    string(1901) "Eeldatavasti üliõpilane teab 20. saj ajalugu ja filosoofilisi koolkondi. I. Makrotasand. Mõiste „Ida-Euroopa“ kokkuleppelisus. Kesk- ja Ida-Euroopa maade geopoliitiline ning ajaloolis-majanduslik taust. Nõukogude periood kui filosoofiline, poliitiline, majanduslik, kultuuriline jne konstruktsioon – oluline kontekst rahvusriikide tekkele ja neoliberalistliku kapitalismi võidukäigule 1990ndatel. Erinevad kunstistrateegiad kapitalismiga suhestumiseks. Kultuuride ühiskogemus ja rahvuslikud / regionaalsed eripärad. Institutsionaalne aspekt. George Sorose asutatud Avatud Ühiskonna Fondid ning Kaasaegse Kunsti Keskused eri riikides, nende tegevus ja mõju. Kesk-Euroopa Ülikool (CEU) ja selle mõju. 1990ndate ehk siirdeperioodi (transition period) pürgimus lammutada Berliini müür, 21. sajandi alguse tendents ehitada uusi nähtamatuid müüre. Monumendid kui ühiskonna „kehatemperatuuri“ kajastajad. Sisenemine rahvusvahelisse kunstiellu, osalemine rahvusvahelistel suurnäitustel (Manifesta, Veneetsia biennaal jt). II. Konkreetsed kunstnikud ja rühmitused. Endiste nonkonformistlike kunstnike saatus ja staatus nõukogude-järgsel perioodil: Ilja Kabakov; uutel alustel koostööprojekt „Moskva-Tallinn, Tallinn-Moskva“. Noorema põlvkonna taktika 1990ndate kunstis – uued meediad foto, video, internet; postmodernistlik skepsis; skandaalid kui meetod maailmaga suhestumiseks (Kulik, Brener). Moskva ja Ljubljana kui kaks olulisemat kunstilinna, suhe läänega ning omavaheline koostöö. Neue Slowenische Kunst ja IRWIN, kunstniku roll muutunud olukorras. Peterburi rühmitused – Timur Novikov, Neoakadeemia jt. Baltimaade kunsti erinev positsioon ning uutel alustel omavaheline ja rahvusvaheline koostöö alates 1990ndatest. 21. saj. alguse muutunud kontekst kunstile: riigivõimu tugevnemine. Poliitika, osalus ja vaatemäng: AES, R.E.P., Kristina Norman jpt."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Aine läbinud üliõpilane: - orienteerub postsotsialistliku perioodi kunstielu põhiprobleemides; - saab aru oluliste kunstiteoste taustadest ja tähendustest; - mõistab kunstiteooriate ja -praktikate seoseid; - valdab terminoloogiat; - on kursis kunstimaailma toimimise ja selle poliitikaga."
  }
  [5016]=>
  object(stdClass)#5017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6095"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Anda ülevaade Eesti videokunsti ajaloost ja tähtsamate autorite loomingust."
    ["sisu"]=>
    string(118) "Aine tegeleb video kui kunstiliigi tutvustamisega, tunnis tutvustatakse ja analüüsitakse Eesti videokunstnike töid."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Aine läbinud üliõpilane: - oskab nimetada Eesti videokunsti tähtsamaid autoreid ja nende teoseid. - suudab analüüsida tunnis nähtud teoseid. - oskab kujundada arvamust jooksvas kunstielus ja internetis leiduvate videokunsti teoste kohta ."
  }
  [5017]=>
  object(stdClass)#5018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6096"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Aine eesmärkideks on pakkuda võimalusi pildistamisel vajaminevate teadmiste ja oskuste praktiliseks omandamiseks ning loomingulise idee arendamiseks ja teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(717) "Kursus koosneb illustreeritud loengutest ja praktilisest tööst. Loengutes ja konsultatsioonides: - antakse ülevaade ajaloolistest ja kaasaegsetest fotograafia väljendusvõimalustest kunsti kontekstis; - analüüsitakse ja arendatakse üliõpilaste loomingulisi töid. Loengute teemad: Foto tehnoloogia. Pildikeeled, fotoseeria ülesehituse võimalused. Tasapind ja ruum; aegruum; vaade ja kaart; vaatepunkt ja vahemaa. Kirjeldamine ja kommunikatsioon: dokumentaalne ja lavastuslik fotograafia; peegelduse, camera obscura ja fotograafia mõjud visuaalkultuurile; televisiooni ja veebi mõju maailma kogemisele ja teadvustamisele. Valik teemakeskseid loenguid, näit maastik ja ruum, vaikelu, portree, lavastusfoto."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb ja oskab kasutada fotokaamera erinevaid manuaalseid ja poolmanuaalseid programme; - oskab fotosid vajadusel töödelda Photoshop programmis; - tunneb fotograafilise kõne peamisi väljenduslikke võimalusi; - oskab fotograafiat kasutada nii dokumentaalsel eesmärgil kui eneseväljendusvahendina kaasaegse kunsti kontekstis; -oskab loomingulisi ideid leida, arendada ja väljendada."
  }
  [5018]=>
  object(stdClass)#5019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6097"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Praktilised kogemused erinevates kunstipraktikates, kogemus rühmas töötamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Intensiivkursused erinevates kunstivaldkondades. Kogemuste ja töömeetodite omandamine toimub workshop’ i vormis, mille viivad läbi vastava eriala asjatundjad. Workshoppide valik on varieeruv: loov joonistamine, akvarellimaal, vitraaž, panoraam-maal (akrüülmaal ja alternatiivvahendid), installatiivne kompositsioon leidmaterjalidest jm"
    ["vljund"]=>
    string(181) "Aine läbinud üliõpilane: - omab ülevaadet erinevatest kunstivaldkondadest; - omandab esmased oskusi erinevates kunstipraktikates. - omandab kogemuse tööks workshop’i vormis."
  }
  [5019]=>
  object(stdClass)#5020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA6099"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus. Tulemusi hinnatakse vastavalt konkreetsele projektile."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Luua võimalus algusest lõpuni läbi käia näituse ettevalmistamise protsess ning teostada kursuse grupinäitus."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Aine tutvustab kunstinäituse ettevalmistamise erinevaid etappe alates sisulistest aspektidest (idee tekkimisest valmis töödeni) kuni praktiliste teadmisteni (eelarve koostamisest transpordini)."
    ["vljund"]=>
    string(266) "- teab kunstinäituse ettevalmistamise põhilisi etappe; - oskab nimetada tähtsamaid galeriisid Eestis ja mujal; - tunneb kunstinäituse ettevalmistamisel ettetulevaid probleeme; - suudab teha koostööd ja leida kompromisse, mida nõuab grupinäituse korraldamine."
  }
  [5020]=>
  object(stdClass)#5021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7001"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Eksam. Hindamiskriteeriumeid vt kunstiosakonna kodulehelt õppetegevuse alt!"
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "1. Osata eelnevalt teoreetilistes ja praktilistes kunstiainetes omandatud teadmisi ja oskusi asetada üldhariduskooli kunstiõpetuse konteksti. 2. Saada aru kunstiõpetaja eriala eesmärkidest, sisust ja meetoditest. 3. Tutvuda traditsiooniliste ja kaasaegsete kunstiõpetuse meetoditega ja õppida ise uusi meetodeid looma. 4. Saada ülevaade laste joonistuste olemusest."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Kursus tutvustab kunstiõpetuse funktsioone üldhariduskoolis ja loob oskused teoreetilistes ja praktilistes ainetes õpitu asetamiseks õpetamise konteksti. Kursuse jooksul tutvutakse didaktika-alaste põhimõistetega, traditsiooniliste ja aktiivõppemeetoditega kunstiõpetuses ja laste joonistuste olemusega. Luuakse ise uusi meetodeid ja õppematerjale."
    ["vljund"]=>
    string(615) "Kunstiõpetuse didaktika I järel üliõpilane: 1. Teab ja mõistab eriala osatähtsust Eesti kunstielu kujundamisel ja oskab seda põhjendada. 2. Tunneb kunstiõpetuse didaktika põhimõisteid ja oskab neid õiges kontekstis kasutada. 3. Kasutab tööks vajalikku erialasõnastikku ja oskab kohandada keerulisi termineid sihtgrupi keelde. 4. Orienteerub nii traditsioonilistes kui ajakohastatud õppemeetodites, oskab neil vahet teha, neid analüüsida ja ise luua. 5. Omab ülevaadet laste joonistuste olemusest. 6. Oskab koostada kunstiõpetuse erinevate tehnikate elektroonilist õppematerjali ja seda esitleda."
  }
  [5021]=>
  object(stdClass)#5022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7003"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksam. Hindamisviise ja -kriteeriumeid vt kunstiosakonna kodulehelt õppetegevuse alt!"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Anda võimalus omandada teadmised, kuidas Eesti Kunstimuuseumi varade põhjal erinevatele sihtgruppidele õpetada kunsti ja kunstiajalugu."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Kursuse käigus tutvustatakse Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi haridustegevust ja kunstimuusemi didaktikat. Põhimõistetega tutvumine. Muuseumi üldised õpetus- ja kasvatusülesanded. Muuseum kui formaalne ja mitteformaalne hariduskanal. Kunstiajaloo õpetamine kunstimuuseumide vahendusel, väljaspool klassiruumi ja vahetult kunstiteoste originaalide keskel. Uus teadussuund – muuseumididaktika. Lühike ülevaade muuseumipedagoogika kui piirteaduse olemusest ja ajaloost. Eesti Kunstimuuseumi haridustegevuse ajalugu. Muuseumididaktika Kumu kunstimuuseumi hariduskeskuses. Valik erinevaid traditsioonilisi ja kaasajastatud, interaktiivseid õppemeetodeid kunstiajaloo õpetamisel, nende katsetamine ja analüüs (loeng/ekskursioon, vestlus, diskussioon, selgitus, demonstreerimine, kogemusõpe, loov kirjutamine, praktiline loovtöö jt). Vaatamisõpetus (kunstiteose kontseptuaalne, analüütiline ja kriitiline vaatamine; küsimuste esitamise tehnikad; divergentne mõtlemine)."
    ["vljund"]=>
    string(635) "Kunstiajaloo didaktika. Muuseumipedagoogika kursuse järel üliõpilane: 1. Teab kunstiajaloo õpetamise võimalusest muuseumides. 2. Omab ülevaadet muuseumididaktika ja muuseumipedagoogika kui piirteaduse olemusest ja ajaloost. 3. Omab ülevaadet Eesti Kunstimuuseumi haridustegevusest ja selle ajaloost. 4. Omab kogemuslikku suhet muuseumiõppe erinevate vormidega. 5. Tunneb levinumaid muuseumi õppemeetodeid ja oskab neid kasutada kunstiajaloo õpetamisel nii koolis kui muuseumis; 6. Oskab luua ja läbi viia muuseumipedagoogilisi programme; 7. Oskab koostada metoodilisi materjale kunstiajaloo õpetamiseks muuseumis ja koolis."
  }
  [5022]=>
  object(stdClass)#5023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7007"
    ["hindamine"]=>
    string(1307) "Eksam. Praktilised tunnid/videovaatamised, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% tundidest. Hindamisel nõutav ülesande täitmine täismahus. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste aktiivset osalemist videoteoste vaatamisel ja analüüsimisel. Praktilise töö juures arvestatakse loomingulisust, individuaalsust, töö kunstilist taset ja ideede originaalsust. A - Üliõpilane on aktiivselt osalenud tundides ning avaldanud nähtud videoteoste kohta hästiargumenteeritud, omanäolisi seisukohti. Praktiline töö on idée poolest originaalne, loodud on mõjuv kunstiline kujund, teostus on konkreetsetest võimalustest maksimumi võttev. Areng on olnud silmapaistev. B - Üliõpilane on tundides aktiivselt osalenud ning oma arvamust avaldanud ja tema areng on olnud märkimisväärne. Praktiline töö on ideelt huvitav, kunstiliselt ja tehniliselt heal tasemel. C - Üliõpilane on tundides osalenud ja oma arvamust avaldanud. Praktiline töö on teostatud hästi, areng on märgatav. D - Üliõpilane on tundides osalenud, kuid arvamuse avaldamisel jäänud tagasihoidlikuks. Praktiline töö on teostatud nõudmistele vastavalt, kuid on veel arenguruumi. E - Üliõpilane on tundides osalenud lünklikult ega ole oma arvamust avaldanud. Praktiline töö on teostatud, kuid arengut pole märgata."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused kaasaegses kunstis meediakunsti eri valdkondades kasutatavate tehnoloogiatega tutvumiseks. Luua eeldused iseseisva orienteerumisoskuse tekkeks tänapäeva pidevalt muutuvas meediakunsti keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Aine tegeleb uutel tehnoloogiatel baseeruvate kunstiliikidega - video, multimeedia, võrgukunst, digitaalfotograafia . Iseseisev töö koosneb vastavasisuliste materjalide lugemises ja praktiliste koduste ülesannete täitmises. Ainekursuse põhiteemad: 1.-7. nädal: Sissejuhatus eesti videokunsti. Tuntumate autorite teoste vaatamine ja arutelu. Poliitilised, eksistentsialistlikud, soolised, eetilised probleemid videokunstis. Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Mark Raidpere, Marko Mäetamm, Anu Juurak jt. Koduse tööna loetud materjalide ja vaadatud videote arutelu. 8.-9. nädal: Praktilise ülesande teema kätteandmine ja arutelu. Lühivideote ja üliõpilastööde vaatamine ja arutelu. 10.-12. nädal: Maailma videokunsti tähtsamate autorite töödega tutvumine. Praktiliste tööde teostamisega seotud küsimuste arutamine. 13. nädal: Kokkuvõtete tegemine, praktiliste tööde hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teadmised kaasaegses kunstis kasutatavatest tehnoloogiatest. Teadmised meediakunsti eri valdkondadest. Oskused orienteeruda tänapäeva meediakunstikeskkonnas."
  }
  [5023]=>
  object(stdClass)#5024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7008"
    ["hindamine"]=>
    string(1312) "Eksam. Praktilised tunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% tundidest. Hindamisel nõutav praktilise ülesande täitmine. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilase loomingulisust, oskust koguda ja mõtestada visuaalset informatsiooni, aktiivset osalemist aruteludes ning esitatava praktilise töö kunstilist taset. A - Üliõpilane on aktiivsel osalenud aruteludes, tema ideed on originaalsed ja kogutud materjalid visuaalselt huvitavad, üllatavad. Praktiline töö on samaaegselt nii kunstiliselt kõrgel tasemel kui ka sobiv õppevahendiks. Areng on olnud silmapaistvalt kiire. B - Üliõpilane on osalenud aruteludes, kogunud huvitavaid materjale, tema ideed on head ning praktiline töö kunstiliselt kõrgel tasemel. Areng on olnud kiire. C - Üliõpilane on tundides osalenud, kogutud materjalid on kontseptsiooni loomiseks piisavad ja praktiline töö kunstiliselt heal tasemel. Areng on olnud märgatav. D - Üliõpilane on tundides osalenud, kuid kogutud materjali napib. Praktiline töö on teostatud tehniliselt rahuldaval tasemel, kuid esineb kunstilisi või ideelisi puudujääke. Areng on aimatav. E - Üliõpilane on tundides osalenud lünklikult, kogutud materjali on vähe. Praktiline töö on teostatud, kuid selle kunstiline ja tehniline teostus jätavad soovida. Arengut pole märgata."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Luua eeldused interdistsiplinaarse kunsti mõistmiseks ja loomiseks."
    ["sisu"]=>
    string(858) "Kontseptsioon. Analüüs. Lahendus. Kursus on kokkuvõtte kogu õppeprotsessis omandatust, kus kasutatakse oma teoreetilisi teadmisi, analüüsioskust ja erinevate kursuste raames omandatud tehnoloogilisi teadmisi püstitatud ülesannete lahendamiseks. Kursuse raames võimalikud erinevate vastava ala esindajate loengud ning workshopid. Kunstilabori raames praktiseeritav on ühtlasi ettevalmistus magistritööks. 1.-4. nädal : Teema kätteandmine, arutelud. Näitusekülastused koostöös KUMU hariduskeskuse ja Tallinna Kunstihoonega. Osalemine jooksvates kunsti - ja kunstiharidusprojektides. 5. nädal: Kogutud materjalide esitlemine ja arutelu. 6.-8. nädal: Kunsti ja kunstiõptuse-alaste loenguteja filmide vaatamine ja arutelu. 9.-10. nädal: praktiliste tööde valmistamisega seotud probleemide arutelu, ekspositsiooni koostamine ning hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Oskus orienteeruda nii kodu-kui välismaises kaasaegses kunstis; Oskus kasutada kõike seniõpitut interdisptsiplinaarse teose loomisel ja tõlgendamisel."
  }
  [5024]=>
  object(stdClass)#5025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7010"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Eksam Kirjalik essee valitud kunstiteosest, kirjutatuna läbi teooria filtri, essee suuline esitus ja ühine arutelu."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Süvendada arusaama kunstipraktikate ning filosoofiliste voolude ja teooriate omavahelisest seotusest. Avardada kunsti “lugemise” oskust. Luua eeldused teadmiste omandamiseks 20. saj. olulisematest kunstiteooriatest. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle fookus on olnud kunsti(ajaloo)l."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Kursus tutvustab 20. sajandi kunsti oluliselt mõjutanud teooriaid ning võtmetekste. Õppetöö toimub peamiselt seminari vormis, põhiliseks n-ö õpikuks on „20. sajandi mõttevoolud“ (2009). Tunnis arutatakse mõttevoolusid ja nende mõju kunstiteooriale ja kunstipraktikale, koos visuaalsete näidetega. Iga üliõpilane teeb valitud tekstist / autorist ettekande. Elufilosoofia, psühhoanalüüs, fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika, analüütiline filosoofia, marxism, poststrukturalism, feministlik ja postkolonialistlik teooria, pragmatistlik esteetika – nende mõju 20.-21. sajandi kunstiteooriale ja kunstile."
    ["vljund"]=>
    string(215) "- teab 20. sajandi olulisemaid mõttevoolusid ja nende mõju kunstile; - oskab analüüsida teooriate visuaalset väljendumist kunstis ning kunsti visuaalseid ideoloogiaid; - orienteerub erinevates kunstiteooriates."
  }
  [5025]=>
  object(stdClass)#5026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Arendada iseseisva uurimistöö tegemise oskust. Seminari lõpuks valmib magistritöö."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Uurimisteema ja -probleemi püstitamine. Meetodi(te) valik. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed analüüsi- ja uurimismeetodid. Allikate ja kirjanduse väljaselgitamine ja kogumine. Primaarsed ja sekundaarsed allikad. Kirjalikud ja suulised allikad. Intervjuu. Allikakriitika. Töö struktuur. Lisad (algdokumendid, illustratsioonid jms). Akadeemiline kirjutamine. Terminoloogia. Tsiteerimine. Viitamine. Sisuline toimetamine. Korrektuur. Vormistamine. Töö oponeerimine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: Oskab püstitada uurimisteema ja valida meetodi selle uurimiseks; Oskab arutada ja lahendada jooksvaid probleeme; Viib läbi ühisarutelu rühmas; Kirjutab iseseisva uurimistöö."
  }
  [5026]=>
  object(stdClass)#5027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7012"
    ["hindamine"]=>
    string(934) "Eksam. Arvestuse saamiseks peavad olema lahendatud õppetsükli jooksul püstitatud ülesanded, arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde tehnilist ja kunstilist taset ning ideede realiseerimisoskust. Loengutest osavõtt kohustuslik vähemalt 85 % ulatuses. Hindamiskriteeriumid: A - Loomingulisus, suurepärane idee ja vormi ühtsus, selge kunstilise kujundi tajumine, töö julgus ja originaalsus. B - Loomingulisus, idee ja teostuse tugev seos, eesmärgistatud tegevus. C – Sisu ja vormi seos olemas, kuid lahendus pole optimaalne. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D – Idee ja teostuse osas on puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E – Sisu ja vormi ühtsus puudub: tehniline lahendus ei toeta ideed või idee ei kanna. Omandatud oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Eesmärkide puhul puudub terviknägemus."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Luua eeldused klassikalise kunsti kogemuse kasutamiseks oma loomingus lähteülesande püstitamisel ja lahendamisel, toetada isikupärase väljenduslaadi kujunemist ning luua võimalused oskuste kujunemiseks omandatud teadmiste rakendamiseks kunstiõpetuse tundides."
    ["sisu"]=>
    string(1128) "Kursus tutvustab erinevate ajastute kunstikeelt, maalimise ja skulptuuri erinevaid väljendusvahendeid ja nende võrdlust. Käsitletakse kunstniku võimalusi sõnumi edastamiseks kunstilise kujundi kaudu, sisu ja vormi ühtsuse problemaatikat. Kursusel toimuvad loengud, muuseumi- ja näitusekülastused. Iseseisva tööna valmib semestri jooksul omandatud teadmiste põhjal kunstiteos, kus sõnumi edastamiseks kasutatakse kunstilist kujundit. Väljendusvormi valib tudeng vabalt ja see ei ole piiritletud klassikaliste tehnikatega. Ainekursuse põhiteemad: loengud, muuseumi- ja näitusekülastused. 1.-2.nädal Loeng „Kunstniku väljendusvahenditest läbi aegade. Egiptus ja Vana-Kreeka, seos tänapäevaga.“ 3.-4.nädal Loeng „Kunstniku väljendusvahenditest läbi aegade. Vana-Rooma, seos tänapäevaga.“ 5.-6.nädal Loeng „Kunstniku väljendusvahenditest läbi aegade. Kristlik ruum. Bütsants ja Idakirik, erinevus Läänekiriku kunstist.“ 7.-8.nädal Loeng „Kunstniku väljendusvahenditest läbi aegade. Euroopa kunst kaasajani“ 9.-10.nädal Näited kaasaja eesti kunstnike töödest Muuseumikülastused."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Üliõpilane suudab oma ideid väljendada kunstiliste kujundite kaudu; tal on teadmised seostest eri ajastute mõtlemise ja kunsti vahel, ta oskab lugeda kunstiteost erinevatest lähtepunktidest, ta oskab erinevates kunstistuudiumites omandatut seostada ja kasutada oma ideede väljendamisel ning kunstiõpetuse tunni läbiviimisel."
  }
  [5027]=>
  object(stdClass)#5028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7013"
    ["hindamine"]=>
    string(2073) "Eksam. Hindamismeetod: Tunnikava ja valminud töödest ekspositsioon. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. Tunnikava koostamise oskust. Klaasikunsti tehnikate valdamist. Eksponeerimisoskust. A – Erinevate ainevaldkondade põhjendatud ja suurepärane seostamise oskus kunstiõpetuse ainega. Loomingulisus, teemale vastav originaalne kontseptsioon, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised, originaalsed ning innovaatilised. Huvitav ja mõjuv ekspositsioon. Oskus suurepäraselt koostada tunnikava. B - Erinevate ainevaldkondade põhjendatud ja huvitav seostamise oskus kunstiõpetuse ainega. Loomingulisus, hea teema püstitus. Iseseisvus otsustes, erinevate klaasikunsti tehnikate valdamine ja kasutamisel väga hea tase. Oskus rakendada tehnikaid vastavalt töö kontseptsioonile.Valdab hästi tunnikava koostamist. C – Oskab hästi siduda kunstiõpetust teiste ainevaldkondadega. Erinevate klaasikunsti tehnikate tundmine ja omandatud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse.Idee huvitav, kuid töö kunstilises väljenduslikkuses ja tehnilistes oskustes esineb puudujääke. Üliõpilase areng on olnud märgatav. Eksponeerimisoskus keskpärane. Tunnikava koostamise oskus keskpärasel tasemel. D – Nõrk oskus seostada teisi ainevaldkondi kunstiõpetusega. Erinevate klaasikunsti tehnikate tundmine kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Idee ebahuvitav. i. Areng on aimatav. Ekspositsioon mittemärkimisväärne Tunnikava koostamise oskus nõrk. E - Väga nõrk oskus seostada teisi ainevaldkondi kunstiõpetusega. Erinevate klaasikunsti tehnikate tundmine, kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Idee kasin. Kontseptsiooni puhul puudub terviknägemus. Tööde teostamisel pole märgata arengut. Nõrk eksponeerimisoskus. Tunnikava koostamise oskus väga nõrk."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua eeldused klaasikunsti erinevate suundade ja tehnikate rakendamise oskuste kujunemiseks kunstiõpetuse praktilistes tundides."
    ["sisu"]=>
    string(1726) "Üldteoreetiline ülevaade tundide, ringitöö või kursuste läbiviimise alustest. Kunstiõpetuse seostamise võimalustest teiste ainetega. Eeldused, tingimused, tehnilise baasi loomine. Ohutuse tagamise põhipunktid. Töö eesmärgi erinevate aspektide kaasamine: esteetiline, loominguline, ökoloogiline, praktiline, teraapiline, sotsiaalne, innovaatiline Erinevate klaasitehnikate ja töövõtete rakendamine ja kohandamine kooli tingimustele. Sulatus: reljeefsulatus, sulatusmaal, mosaiiksulatus, pate de verre, vormisulatus. Praktilistes tundides tutvutakse erinevate klaasitehnikatega. Analüüsitakse erinevate teemade ja valdkondade seoste leidmise võimalusi tunnikava koostamiseks. Toimub ka arutelu, kuidas antud ainet kooli tingimustes läbi viia. Kursusetöö ulatuses teostab üliõpilane enda poolt püstitatud ülesande raames ca 3-4 erinevat tööd, mida eeldatavasti võiksid teostada õpilased koolis. Tudeng kehastab nö kahte rolli paralleelselt – õpetaja/õpilane Iseseisvalt tegeleb üliõpilane teema valikuga, erinevate ainevaldkondade integreerimisvõimaluste leidmisega ning tunni kavandamisega. Ainekursuse põhiteema: klaasikunst kunstiõpetuse tundides 1.nädal- Sissejuhatav loeng klaasikunsti kasutamise võimalustest kunstiõpetuse tundides. 2. nädal loeng: Klaasikunstitehnikate uutest võimalustest õpilatsele läbiviidavates kunstiõpetuse tundides. 3.-4. nädal Teema valik, planeeritava töö kavandamine 5.-7. Praktiline töö protsess vastavalt individuaalselt välja valitud kavandite järgi. Pisiplastika modelleelrimine, vormi valamine, klaasi välja lõikamine, teiste materjalide ettevalmistamine jms 8. nädal. Sulatus. Tunnikava koostamine. Viimistlus. Töö eksponeerimine"
    ["vljund"]=>
    string(337) "Aine läbinud üliõpilane: Teab kunstiõpetuse tundides kasutatavaid klaasikunsti tehnikaid; Oskab seostada erinevaid ainevaldkondi kunstiõpetusega; Suudab koostada kunstiõpetuse tunnikava kaasates sinna nii klaasikunsti kui ka teiste ainevaldkondade teemasid; Suudab kasutada kogetud teadmisi ja oskusi kooli kunstiõpetuse tundides."
  }
  [5028]=>
  object(stdClass)#5029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7014"
    ["hindamine"]=>
    string(1235) "Eksam. Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon. Praktilised ateljeetunnid, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% ateljeetundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. A - loomingulisus, suurepärane tehniliste oskuste valdamine sisuliste ja vormiliste eesmärkide saavutamisel. Tööd tehniliselt virtuoossed, kunstilised lahendused julged, omanäolised ning originaalsed. B - loomingulisus, iseseisvus otsustes, tehnika valdamise väga hea tase, julgus eksperimenteerida erinevate tehniliste võtetega C - tehnika tundmine ja valdamine, omandatud oskused tasemel, mis võimaldavad neid rakendada idee ja sisu teenistusse. kuid puuduvad omanäolised ideed. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D – tehnika tundmine kuid tehniliste oskuste valdamises puudujäägid. Kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E – tehnika tundmine kuid oskuste rakendamine nõrk ja süsteemitu. Ülesande idee rabe ja teostus ebakindel. eesmärkide puhul puudub terviknägemus. Tööde teostamisel pole märgata arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Aine eesmärgiks on luua võimalused teadmiste omandamiseks keraamikast kui kunstiliigist ning savist kui loovaks eneseväljenduseks sobivast materjalist ning omandatud teadmiste kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(1788) "Kursuse ülesandeks on tutvustada keraamika rakendamise võimalusi üldhariduslike koolide kunstiõpetuse praktilistes tundides, kunstikallakuga koolides, keraamika huvialaringides ja kursustel, lahti seletada keraamika mõiste. Anda ülevaade erinevatest savidest ja savitoodetest, glasuuridest, sooladest, angoobidest, pigmentidest, samuti põletusahjude liikidest. Tutvustada keraamika ajalugu erinevates kultuurides. savist esemete valmistamise tehnoloogia (vormimine, treimine, valamine). Kõrgkuumussavi kasutamine. Glasuurimine ja esemete põletus. Tarbevormid ja dekoratiivne keraamika. Õpimeetodid: Rühmatöö (~10 üliõpilast). Protsessis teostatakse etteantud loomingulised praktilised ülesanded. Töö on etapiviisiline, juhendamine individuaalne. Ainekursuse põhiteemad: 1. nädal Ülesande selgitus. See lähtub kaasaegsest keraamikast, töö peab väljendama korraga monumentaalsust, ekspressiivsust ning dekoratiivsust. Oluline osa töö teostamisel on ka omandatud tehnilised oskused. 2.-3. nädal Töö aluseks on võetud argiese (teekann, saabas, lõuend jne), millele on antud ootamatu vorm. Kavandite tegemine ja vormistamine. 4.-6. nädal Edasine töö põhineb üliõpilase fantaasial, interpretatsioonil ning julgusel töö teostamisel. Materjaliks on kivinõu. Üliõpilane peab oskama pisidetailide abil lihtsa (monumentaalse) eseme unikaalseks muuta. Töö teostamisel on lubatud kasutada ka teisi materjale savi kõrval (nt klaas, metall, nahk) 7.-9. nädal Ülesande teostamine praktiliselt. Modelleerimine, kleepimine, proportsioonide jälgimine, vormi leidmine. 10. nädal Viimistlus – eseme ettevalmistus põletusprotsessiks. Glasuurimine – põletus. Kõikide protsesside juures pööratakse tähelepanu nende kasutatavusele kunstiõpetuse tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilane: Omab teadmisi keraamika õppe organiseerimisest üldhariduskoolis; Tunneb savi kui igapäevases elus kasutatavast materjali ning oskab seda kasutada nii tarbe-kui kunstimaterjalina; On omandanud praktilised oskused savi kui materjali kasutamiseks; Omab teadmisi savi töötlemise ja põletuse tehnilistest protsessidest."
  }
  [5029]=>
  object(stdClass)#5030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kursuse eesmärgiks on pakkuda võimalust õppida mõistma ja kasutama joonistamist kaasaegse kunsti kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1931) "Praktilistes tundides korratakse erinevate loominguliste ülesannete käigus üle erinevate joonistusvahendite tehnilised võimalused, uuritakse kaasaegse joonistamise väljenduskeeli ja õpitakse neid kombineerima. Loengutes ja seminarides - antakse ülevaade kaasaegsetest joonistamise teooriatest, - analüüsitakse ajaloolisi ja kaasaegseid pildikeeli ning kunstiteoseid. Konsultatsioonides arendatakse üliõpilaste loomingulisi projekte. Kursuse põhiülesandeks on iseseisev loominguline projekt – joonistuslikku osist sisaldav pildiseeria vabal teemal mahuga alates kolmest osast. Hindamiseks tuleb esitada lisaks loomingulisele projektile ka valik tundides tehtud ülesandeid. Kursuse kava nädalate kaupa: 1. Illustreeritud loeng ja praktika. Jälg ja rütm. Joon ja pind. Hõredus ja tihedus. Pliiats; tušš või monokroomne akvarell, vesi, pintslid, käsn, lapp. 2. Illustreeritud loeng ja praktika. Heletumedus, kontrast. Valguse ja varjuga modelleerimine. Väljenduse valikulisus, visuaalse kompositsiooni aktsent. Puusüsi, press-süsi, kumm. 3. Koloriit, kontrast. Joon ja pind, hajusus ja täpsus. Värvipliiats; tuhkpastell, kumm. 4. – 5. Illustreeritud loeng ja praktika. Joonistuse väljendusvormid, -viisid või -keeled. Visandlikkus ja täpsus. Tasapinnalisus ja ruumilisuse illusioon. Linearperspektiiv: ühe-, kahe-, kolme-, neljapunkti ja ümarperspektiiv. Skemaatilisus, loomulikkus ja liialdatus. Mõõtkavad. 6. Illustreeritud loeng ja praktika. Loomingulise pildiseeria ülesehitus: loetelu, teema ja variatsioonid, piltjutustus. Installatsioon, piltide hulk ja suurus. 7.–8. Illustreeritud loeng ja praktika. Teksti illustratsioon, tuntud loo ümberjutustus või töötlus pildis ning iseseisev piltjutustus. Pilt ja tekst. Vaba tehnika, sh segatehnika. 9. Seminar joonistamise ajalugu ja teooriaid käsitlevate tekstide põhjal. 10.-12. Ettekanded, arutelud ja konsultatsioonid. 13. Hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab valida ja kombineerida joonistamise vahendeid ja meetodeid vastavalt ideele ning teostada nende abil näituseformaadis loomingulise projekti."
  }
  [5030]=>
  object(stdClass)#5031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda teadmisi graafika erinevatest tänapäevastest suundumustest ja klassikalistest vormidest ning oskused väljendada oma ideid graafikatehnikaid kasutades."
    ["sisu"]=>
    string(632) "Joonistuseksperiment. Kollektiivne joonistus (jätkujoonistus). Joonistuse vaatlemine ruumis ning selle põhjal ruumiinstallatsiooni kavandamine.- Koopiatrükk (paberile, tekstiilile, stretch kangale). Koopiatrüki ja linoollõikega töö ateljees. Ateljeede külastus. Erinevate alternatiivsete trükimaterjalide tutvustus. MULAAŽ tehnika tutvustus. Koopia kaasavõetud esemelt, paberivalu; Tekst ja pilt. Teksti sisaldavad graafikaliigid (poster, flaier, postkaart, raamatukujundus, postmark, grafiti jne). Joonistuseksperiment. Teksti kasutamine joonistuses- Töö kavandite ja kogutud materjalidega. Ekspositsiooni kujundamine."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Üliõpilane: Tunneb graafika erinevaid suundumusi ja vorme; Oskab kasutada erinevaid graafikatehnikaid; Suudab väljendada oma kunstiideed graafika vahenditega."
  }
  [5031]=>
  object(stdClass)#5032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Omandada veebipõhise, õpetajale ja õpilastele suunatud õppekeskkonna ja elektrooniliste õppematerjalide loomise oskus."
    ["sisu"]=>
    string(429) "Kunstiõpetuse õpikeskkonnad – õpetajale, õpilastele. Elektrooniliste õppematerjalide loomine, interaktiivsed testid. Autoriõigused. Arvuti kasutus kunstitunnis kui üks aktiivõppe osa. Tarkvara – liigid ja installeerimine. Kuidas erinevat tarkvara õpetada? Kuidas luua sobiv õhkkond kunstitunniks arvutiklassis? Fototöötlus ja veebilehtede loomise soovitused. Hindamine. Vajalike õppematerjalide leidmine veebist."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: On informeeritud kunstiõpetuse õpikeskondadest; Oskab luua elektroonilisi õpimaterjale; Tunneb arvuti kasutusvõimalusi kunstitundides."
  }
  [5032]=>
  object(stdClass)#5033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Kujundada üliõpilastes aktiivseid oskusi diskussioonide tõstatamiseks, edendada disainiteadlikkust, kujundada ühistöö oskusi interaktiivsete õppemeetodite kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Diskussioon valitud teemal. Probleemide leidmine ja ülesande püstitamine toimub üliõpilaste poolt iseseisvalt. Järgides kreatiivsuse mudelit: lahendamata probleem- loominguline protsess- kreatiivne tulemus, süvenetakse igasse etappi põhjalikult.Projektide temaatika ja kestvus võivad olla väga erinevad. Projektide esitlus toimub näitustena või suurema auditooriumi ees."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Aine läbinu: Omandab vaatluse- ja analüüsioskuse, sihipärase mõtlemise; Oskab lahendada projektülesandeid; Oskab töötada kollektiivis."
  }
  [5033]=>
  object(stdClass)#5034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Visuaalkultuuri mõiste ning selle teooriate tutvustamine ja selle seostamine kunstiõpetusega koolis."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Kursuse käigus seminaridel visuaalsete näidete kollektsioneerimine ja kommenteerimine. Eksamitööks on seminaride ettekanded. Loengud, arutelud ja seminarid."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Üliõpilane: Oskab integreerida visuaalset kultuuri üldisesse hariduslikku õppekavva; Mõistab kunsti osa elukestvas avastuslikus õppeprotsessis; Kunsti õpetamisel lähtub personaalsest elukogemusest, Kunstnikust ja kunsti interpretatsioonist. Kunstiteosed maamärkidena visuaalse infovahetuse kiirteedel. Visuaalsed märgid ja interpretatsioon ajaloolisesja sotsiaalses kontekstis."
  }
  [5034]=>
  object(stdClass)#5035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks disaini õpetamiseks üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Põhitähelepanu on disaini metoodikal, sobivate ja jõukohaste ülesannete koostamisel.Disainiülesanne kui probleemülesanne. Näidisülesannete koostamine. Erinevad väljendusvahendid ja kujutamisviisid. Koolikeskkonna kujundamine ja dekoreerimine. Illustreeritud loengud, praktikumid, rühmatöö. Kavandite ja ideede esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Üliõpilased tajuvad disainitegevust kui protsessi. Üliõpilased mõistavad disaini õpetamisega seotud probleeme: probleemi nägemine, probleemülesande sõnastamine, õpilaste motiveerimine, hinnangute andmine. Oskavad viia disaini tsüklit läbi ideest lahenduseni, kasutada lahendusteks sobivaid vahendeid ja materjale."
  }
  [5035]=>
  object(stdClass)#5036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7025"
    ["hindamine"]=>
    string(1294) "Eksam. Praktilised tunnid ja arutelud, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% tundidest. Hindamisel nõutav vähemalt 85% programmiliste tööde olemasolu. Hinde määramisel arvestatakse interdistsiplinaarse kunsti mõiste loova interpreteerimise oskust ja õppeprotsessi käigus toimunud üliõpilase individuaalset arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust. A - Loominguliselt kõrgetasemeline lõpp-produkt, mis on valminud järjepideva arengu tulemusena. Julged ja omanäolised ideed, kunstiline lahendus originaalne. B - Heal tasemel lõpp-produkt, loomingulisus, iseseisvus otsustes, erinevate kunsti tehnikate valdamine. Oskus valida väljendusvahendeid vastavalt teose kontseptsioonile. C - Korralik osalemine tundides,erinevate kunstiliste väljendusvahendite tundmine tasemel, mis võimaldab neid rakendada idee teenistusse. Üliõpilase areng on olnud märgatav. D - Tundides osalemisel jääb puud aktiivsusest, kuid lõpp-produkt vastab nõuetele või siis vastupidi: aruteludes on osaletud, kuid kompositsioonilise terviku koostamisel esineb ebaõnnestumisi. Areng on aimatav. E - Üliõpilane on küll teostanud rahuldaval tasemel lõpp-produkti, kuid selgelt alla oma võimete. Tundides osalemisel jääb puudu initsiatiivist. Areng on minimaalne."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Anda praktiline kogemus erinevate elu jooksul öpitud oskuste kasutamiseks visuaalkunsti teose loomisel."
    ["sisu"]=>
    string(1303) "Iga üliõpilane valib enda jaoks sobiva valdkonna vöi valdkonnad, millega on elu jooksul süvendatult tegelenud - muusika, tants, sport, religioon, jne. - ning leiab sobiva kunstilise vormi nende valdkondade ühendamiseks visuaalkunstiga ning originaalse kunstiteose loomiseks. Praktiline töö koosneb aruteludest, kriitikast ja teose tehnilisest teostamisest vastavalt valitud materjalile ning eksponeerimise võimaluste väljatöötamisest. Iseseisev töö koosneb materjali kogumises ja kavandite tegemises. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist. Ainekursuse põhiteemad: 1.-5. nädal: Ülesande tutvustamine, millele järgnevad iga üliõpilase enesetutvustused. 6.-7.Näituste ühiskülastused ja arutelud koostöös Kunstihoone ja KUMU Hariduskeskusega. Iseseivalt varutud materjali esitlemine.Arutelu interdistsiplinaarsete ülesannete integreerimisest tavakooli kunstitundidesse. 8.-12. nädal: Filmide vaatamine tuntud kunstnikest, arutelu. Spontaansed lühiajalised ülesanded linnaruumis vastavalt iga üliõpilase individuaalsele projektile (pildistamine, video, kontseptuaalsed projektid). Paralleelselt poolikute tööde arutelu ja jooksvalt kogutud materjali analüüs 13. nädal: Valmis töödest näituse koostamine, tööde presenteerimine, arutelu ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Õppida tundma interdistsiplinaarse kunsti mõistet; Saada praktiline kogemus pikemaajalisest protsessist kunstiteose idee ja vormi väljatöötamisel; Õppida arvestama kriitikaga; Õppida oma ideesid sõnaliselt väljendama ja põhjendama."
  }
  [5036]=>
  object(stdClass)#5037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7026"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Eksam, milleks eksponeeritakse praktilised tööd ja vajadusel selgitatakse neid. 20 % hindest määrab osalemine seminaril ja aruteludes. Eksamile pääsemiseks on vajalik osalemine vähemalt 70 % kontaktõppe tundides."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Kursuse eesmärkideks on pakkuda võimalusi pildistamisel vajaminevate teadmiste ja oskuste praktiliseks omandamiseks ning loomingulise idee arendamiseks ja teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1957) "Kursus koosneb illustreeritud loengutest ja praktilisest tööst. Loengutes ja konsultatsioonides antakse ülevaade lavastusliku fotograafia ajaloolistest ja kaasaegsetest mõjutajatest ja väljendusvõimalustest ning analüüsitakse ja arendatakse üliõpilaste loomingulisi töid. Loengute teemad: Jutustuse struktuur. Jutustus pildis: jäädvustamine, taasesitamine, lavastus kaamera ees. Lava - võimaluste tühi ruum. Väikesemõõtmeline fotolavastus. Autori kohalolek esitajana. Töö näitlejaga. Pildiseeria ja üksikpildi kõne. Fotojutustuse suhted maalikunsti, tegevuskunsti, teatri ja filmikunstiga. Pilt ja tekst. Fotoinstallatsioon. Kursuse sooritamise eelduseks on osalemine vähemalt 70 % loengutes ja konsultatsioonides ning loomingulise tööde esitamine kursuse lõpus. Ülesanneteks on loomingulised fotoprojektid lava ja lavastuse teemadel, aktiivne osavõtt tekstiseminarist ning valmimisjärgus tööde arendamise aruteludest. Iseseisvaks tööks on leida loomingulised teemad, arendada neid idee tasandil, leida lahendused nende visuaalseks väljendamiseks ning teostada; valmistada ette suuline ettekanne ühe fotolavastust teoreetiliselt analüüsiva teksti põhjal. Kursuse kava: (Alltoodud teemasid käsitletakse loengutes algul idee tasandil, seejärel visuaalkultuuris üldiselt, kujutavas kunstis ja fotograafias.) 1. nädal Foto tehnoloogia. Jutustuse struktuur. Jutustus pildis: jäädvustamine, taasesitamine, lavastus kaamera ees. 2. nädal Fotograafilise väljenduse võimalused kaasaegses kunstis. Pildiseeria ja üksikpildi kõne. Fotojutustuse suhted maalikunsti, tegevuskunsti, teatri ja filmikunstiga. 3. nädal Lava - võimaluste tühi ruum. Maastik/ruum kui tegevuspaik ja lava. Jutustav maastik, ruum, vaikelu. Esemete ja nende koosluste tähendused läbi nende funktsiooni ja seisukorra. 4. nädal Väikesemõõduline fotolavastus. 5. nädal Töö näitlejaga. 6. nädal Autori kohalolek esitajana. Autoportree."
    ["vljund"]=>
    string(578) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb ja oskab kasutada fotokaamera erinevaid manuaalseid ja poolmanuaalseid programme; Oskab fotosid vajadusel Photoshop programmi abil töödelda; Tunneb fotograafilise kõne peamisi väljenduslikke võimalusi; Tunneb piltjutustuse ülesehituslikke võimalusi; Tunneb fotolavastuse problemaatikat; Oskab loomingulisi ideid leida, arendada ja väljendada; Oskab fotograafiat kasutada nii dokumentaalsel eesmärgil kui eneseväljendusvahendina kaasaegse kunsti kontekstis; Oskab kunstiteoseid oma teadmistest lähtuvalt kriitiliselt analüüsida."
  }
  [5037]=>
  object(stdClass)#5038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7027"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Laiendada keskkonnasäästliku tegevuse piire, keskendudes kujundusega seotud valdkondadele (disain, sisekujundus, arhitektuur)."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Ökoloogilise disaini sisu ja tõlgendused. Ületarbimisest ja masstootmisest tingitud probleemid. Keskkonnahoidliku projekteerimise ja tootearenduse tutvustamine. Eesmärk on õppida vaatama ja looma toodet või objekti, mis avaldab keskkonnale võimalikult vähe mõju oma olelusringi jooksul. Rühmatöö ja individuaaltöö."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5038]=>
  object(stdClass)#5039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7028"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestus. Osavõtt kohustuslik vähemalt 75% tundidest. Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane iseseisvalt teostatud video."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Ainekursuse eesmärk on video kui ajamõõdet omava kunstivormi tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(702) "Videovahendite seostamine loominguga. Ajalises meediumis toimiva esteetika ja väljendusvahendite mõistma õppimine. Aja mõõte oskuslik kasutamine kunstiteose loomisel. Videotöötluseks vajalike programmide tundma õppimine. Digitaalse videoga seotud tehniliste oskuste valdamine. Üliõpilane analüüsib näiteid ning jõuab isikliku ideestiku ja visuaalse keele loomiseni.Praktilise loovtegevuse käigus arendatakse edasi ideestikku ning õpitakse seda väljendama läbi visuaalse keele.Üliõpilane õpib väärtustama videot kui kunstižanri.Üliõpilane õpib tundma filmikeele põhimõisted ja suudab neid isiklikus loometöös kasutada (kaader, plaanid, kompositsioon, montaaž, narratiiv)."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Aine läbinud üliõpilane: Teab digitaalse videotöötluse aluseid ning omab ülevaadet erinevatest loomingulistest võimalustest; Oskab kasutada kaamerat ning digitaalset montaaži; Oskab video jaoks pildimaterjali töödelda; Oskab videole lisada heli."
  }
  [5039]=>
  object(stdClass)#5040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7029"
    ["hindamine"]=>
    string(556) "Eksami hinne koosneb kirjalikust ja suulisest osast.1. Kirjalik osa = eksamile pürgija valib õppejõuga kokkuleppel referaadi teema (kuni 5000 tähemärgi ulatuses), mis puudutab loengutes käsitletud temaatikat (10 teemat) + koostab näituse projekti koos eelarvega; kirjutab pressitutvustuse ja laiendatud tutvustava teksti; kirjutab rahastamistaotluse vähemalt kahte toetusfondi ja kirjutab ise või tellib 2 soovituskirja2. Suuline osa on eksamipiletitega eksam eelnevalt antud eksamiküsimustest. Ettevelmistus kohapeal, toimub vestlus õppejõuga."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Anda ülevaade kunstikorralduse, -poliitika ja -organisatsioonide toimimisest Eestis ja välismaailmas. Orienteerumine valdkonna praktilises toimimises ja rahastamisallikates. Praktiline õpe projekti koostamiseks ja toetuste taotlemiseks projektile."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Aine annab sissejuhatava ülevaate kunstikorralduse (art manegement) ainest, aitab orienteeruda maailma ja Eesti kunstikorralduse praktikas. Ülevaade valdkondadest: kunstisponsorlus, autoriõigused, autorikaitse; erinevate kunstikorralduslike institutsioonide ülesanded; professionaalsete kunstiorganisatsioonide ülesanded ja pädevus riiklikus ja eraõiguslikus sektoris; kunstikorralduse seosed kultuuripoliitikaga; töö kunstiprojektiga; töö publiku ja meediaga; loomemajandus tänapäeva Eestis..Iseseisev töö: grandi- ja stipendiumitaotluste, kunstiprojektide ja projekti tutvustuste vormistamine, mida praktilistes tundides analüüsitakse."
    ["vljund"]=>
    string(503) "Õppeaine läbimisel üliõpilane: On võimeline hindama ja analüüsima kunstikorralduse praktilist poolt; On võimeline orienteeruma valdkonna rahastamisallikates; On omandanud üldised teadmised kultuurisündmuse korraldamisega seotud tegevustes: projekti koostamine, sihtrühma määratlemine, rahastuse leidmine ja eelarve koostamine, sündmusest teavitamine, sündmuse läbiviimine, aruandlus ja kokkuvõtted; Oskab väljendada oma seisukohti mitmes erinevas kirjalikus vormis sh suhelda meediaga."
  }
  [5040]=>
  object(stdClass)#5041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7031"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Arvestus Hindamismeetod: valmistööde ekspositsioon"
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Aine eesmärgiks on luua võimalused mis tagaksid maaliprojektide ja grupitöödeks vajalike oskuste kujunemise, samuti aitaksid kaasa oskuste arengule mis võimaldavad lahendada eri spetsiifikat nõudvaid kunstiõpetuse ülesandeid ning toetaksid omandatud teadmiste kasutamist kunstiõpetuse tundides."
    ["sisu"]=>
    string(728) "1.Mosaiiktehnikas teostatud kompositsiooni loomine. Tehnika võimalusi arvestava kavandi koostamine. Erinevate mosaiigi materjalidega tutvumine ja nende kollektsioneerimine. Sõltuvalt mosaiigi kavandist töötingimuste kohandamine. Töövõtete harjutamine. Mosaiigi teostamine materjalis. 2.Ülevaade mosaiigi kasutuse võimalustest arhitektuuris (näited kunstiajaloost). 3.Ettevalmistavad maalingud, stuudiotöö, temaatiliste visandite maalimine ja joonistamine. Ainekursuse põhiteemad: Mosaiik: 1.-2. Nädal. Mosaiigi põhiprobleemide tutvustus. 3.-5. Nädal. Ajalooline mosaiik ja töö teostamine. Stuudiotöö, tegevused ideekavandiga, projektiga kaasnevate materjalide kogumine 6. Nädal. Kompositsiooniline ülesanne"
    ["vljund"]=>
    string(355) "- omab teadmisi mosaiigi ajaloost, tehnikast ja materjalidest; - oskab kasutada mitmesuguseid spetsiifilisi töövõtteid; - oskab lahti mõtestada loomingulist protsessi ja saadud oskusi edastada ning siduda kunstiõpetuse tunniga; - suudab tehnikat ja materjale arvestavalt modelleerida kunstilist ideed; - suudab mosaiiki teostades osaleda grupitöös."
  }
  [5041]=>
  object(stdClass)#5042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7032"
    ["hindamine"]=>
    string(1307) "Eksam. Praktilised tunnid/videovaatamised, osavõtt kohustuslik vähemalt 85% tundidest. Hindamisel nõutav ülesande täitmine täismahus. Hinde määramisel arvestatakse üliõpilaste aktiivset osalemist videoteoste vaatamisel ja analüüsimisel. Praktilise töö juures arvestatakse loomingulisust, individuaalsust, töö kunstilist taset ja ideede originaalsust. A - Üliõpilane on aktiivselt osalenud tundides ning avaldanud nähtud videoteoste kohta hästiargumenteeritud, omanäolisi seisukohti. Praktiline töö on idée poolest originaalne, loodud on mõjuv kunstiline kujund, teostus on konkreetsetest võimalustest maksimumi võttev. Areng on olnud silmapaistev. B - Üliõpilane on tundides aktiivselt osalenud ning oma arvamust avaldanud ja tema areng on olnud märkimisväärne. Praktiline töö on ideelt huvitav, kunstiliselt ja tehniliselt heal tasemel. C - Üliõpilane on tundides osalenud ja oma arvamust avaldanud. Praktiline töö on teostatud hästi, areng on märgatav. D - Üliõpilane on tundides osalenud, kuid arvamuse avaldamisel jäänud tagasihoidlikuks. Praktiline töö on teostatud nõudmistele vastavalt, kuid on veel arenguruumi. E - Üliõpilane on tundides osalenud lünklikult ega ole oma arvamust avaldanud. Praktiline töö on teostatud, kuid arengut pole märgata."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused kaasaegses kunstis meediakunsti eri valdkondades kasutatavate tehnoloogiatega tutvumiseks. Luua eeldused iseseisva orienteerumisoskuse tekkeks tänapäeva pidevalt muutuvas meediakunsti keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Aine tegeleb uutel tehnoloogiatel baseeruvate kunstiliikidega - video, multimeedia, võrgukunst, digitaalfotograafia . Iseseisev töö koosneb vastavasisuliste materjalide lugemises ja praktiliste koduste ülesannete täitmises. Ainekursuse põhiteemad: 1.-7. nädal: Sissejuhatus eesti videokunsti. Tuntumate autorite teoste vaatamine ja arutelu. Poliitilised, eksistentsialistlikud, soolised, eetilised probleemid videokunstis. Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Mark Raidpere, Marko Mäetamm, Anu Juurak jt. Koduse tööna loetud materjalide ja vaadatud videote arutelu. 8.-9. nädal: Praktilise ülesande teema kätteandmine ja arutelu. Lühivideote ja üliõpilastööde vaatamine ja arutelu. 10.-12. nädal: Maailma videokunsti tähtsamate autorite töödega tutvumine. Praktiliste tööde teostamisega seotud küsimuste arutamine. 13. nädal: Kokkuvõtete tegemine, praktiliste tööde hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teadmised kaasaegses kunstis kasutatavatest tehnoloogiatest. Teadmised meediakunsti eri valdkondadest. Oskused orienteeruda tänapäeva meediakunstikeskkonnas."
  }
  [5042]=>
  object(stdClass)#5043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7034"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua eeldused eelnevalt teoreetilistes ja praktilistes kunstiainetes omandatud teadmisi ja oskusi asetada üldhariduskooli kunstiõpetuse konteksti; õppida rakendama RÕK-a ja kunsti ainekava; saada aru kunstiõpetaja eriala eesmärkidest, sisust ja meetoditest; tutvuda traditsiooniliste ja kaasaegsete kunstiõpetuse meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Teemad: Nüüdisaegne haridus- mis see on? Kunstiõpetuse positsioon hariduses ja kunsti positsioon ühiskonnas. Kunstiõpetuse eesmärgid ja võimalused. Kaasaegsed õpistrateegiad; Didaktika olemus. Kunstiõppe planeerimine: töökava, tunnikava; Väljundipõhise õppekava eripärad. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Kunstiõpetuse ainekavade analüüs; Gümnaasiumi kunsti ainekava. Tea/ Mõtle/ Loo süsteem; Aktiivõppemeetodite praktikum I; Tunnikava praktikum."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Kunstiõpetuse didaktika I järel üliõpilane: teab ja mõistab eriala osatähtsust Eesti haridus- ja kunstielu kujundamisel; tunneb kunstiõpetuse didaktika põhimõisteid ja oskab neid õiges kontekstis kasutada; oskab eesmärgistada õppetööd; oskab planeerida õppetööd; oskab kunstitunnis kasutada traditsioonilisi ja ajakohastatud õppemeetodeid."
  }
  [5043]=>
  object(stdClass)#5044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7035"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua eeldused oskusteks, kuidas luua tasakaalustatud ja mitmekülgset kunstiõpetust; seostada praktiline tegevus teadusliku käsitlusega; õppida rakendama hindamise erinevaid viise."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Teemad: - kujutiste analüüsi meetodid. Kunstiteoste vaatamine; - loovus teoorias ja praktikas. Loovuse arendamine. Loov kunstiõpetaja; - aktiivõppe meetodite praktikum II. Meetodiloome; - kunstiõpetuse sisuline ja kognitiivne tasakaal; - hindamine: väljundipõhine hindamine, kujundav hindamine, mänguline hindamine; - tunnikava didaktiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Kursuse järel üliõpilane: oskab rakendada levinumaid kunstiteose analüüsi meetodeid kunstitunnis; loob aktiivõppe meetodi; teab loovuse arendamise võimalusi kunstitunnis; oskab planeerida tasakaalustatud kunstiprogrammi; oskab planeerida väljundipõhist ja kujundavat hindamist; analüüsib tunnikava teaduslikust ja metoodilisest kirjandusest lähtudes."
  }
  [5044]=>
  object(stdClass)#5045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7037"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Kõrvalaine praktika eesmärgiks on kunstididaktika teadmiste ja praktiliste kunstioskuste rakendamine koolitegelikkuses."
    ["sisu"]=>
    string(256) "Kursus loob eeldused teoreetilistes ja praktilistes kunstiõpetuse ainetes õpitu esmase kogemuse rakendamiseks reaalses koolisituatsioonis. Kursuse jooksul tuleb eesmärgistada ja planeerida oma tegevust ja valida eesmärgi saavutamiseks sobivad meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(556) "Pedagoogilise praktika järel üliõpilane: - oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega; - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; - analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega."
  }
  [5045]=>
  object(stdClass)#5046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7038"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab Kunstiõpetuse didaktika I kursusele toetudes ette 4 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama : aktiivõppe meetodeid; erialaainetes saadud teadmisi esitlusmaterjali loomiseks kunstitunnis; tunniplaneerimist; töökava analüüsi."
  }
  [5046]=>
  object(stdClass)#5047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7039"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "- Muuseumipedagoogika aines õpitud teadmiste praktiline rakendamine kunstimuuseumis; - muuseumipedagoogi tööks ja muuseumi kunstiharidusprogrammide loomiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Praktika teemad on seotud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni ja praktika ajal eksponeeritud vahetuvate näitustega ning selguvad vahetult enne praktikat. Üliõpilane õpib looma muuseumi haridusprogrammi lühistsenaariumit, reflekteerib vaadeldud ja läbi viidud muuseumitunde ja koostab ise või arendab juba olemasolevat haridusprogrammi. Kursuse jooksul dokumenteerib praktikat visuaalselt, koostab loova praktikapäeviku ja tutvustab seda praktika lõpukonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Praktika tulemusel üliõpilane: - seostab muuseumipedagoogilisi teadmisi muuseumi haridustegevustega; - loob näitusi puudutava info põhjal haridusprogrammi lühistsenaariumi või arendab olemasolevat; - oskab läbi viia muuseumitunde, arvestades eri sihtgruppide tunnustega; - analüüsib ja arendab läbiviidud muuseumitunde; - koostab kujundatud loova praktikapäeviku."
  }
  [5047]=>
  object(stdClass)#5048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7040"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda oskused uurimuse läbiviimiseks, kirjandusallikate ja empiiriliste andmete analüüsiks ning tulemuse vormistamiseks nõuetele vastavaks magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Magistritöö on valitud teadusliku probleemi teoreetilist ja empiirilist käsitlust sisaldav uuring ning analüüs, mis tugineb kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele. Magistritöö võib olla ainedidaktiline, pedagoogiline, kunstiajaloo-alane või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppematerjal või uurimuslikku osa sisaldav kunstiprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(588) "Üliõpilane: Oskab püstitada teaduslikku probleemi ja/või hüpoteesi, näha uuritavat problemaatikat uudse lähenemisnurga alt; Omab ülevaadet uurimistöö temaatikaga seostuvast teaduskirjandusest, teooriast, kunstipraktikast ja uurimustest; Oskab valida sobivad uurimismeetodid ja läbi viia empiiriline uurimus; Suudab teha iseseisvaid originaalseid järeldusi, tuginedes töö põhiosas läbi viidud teaduslikule analüüsile; Suudab esitada loogilist, veenvalt argumenteeritud, ühemõtteliselt ja selgelt sõnastatud arutluskäiku, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat."
  }
  [5048]=>
  object(stdClass)#5049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7041"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Anda oskused uurimuse läbiviimiseks, kirjandusallikate ja empiiriliste andmete analüüsiks ning tulemuse vormistamiseks nõuetele vastavaks magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Magistritöö on valitud teadusliku probleemi teoreetilist ja empiirilist käsitlust sisaldav uuring ning analüüs, mis tugineb kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele. Magistritöö võib olla ainedidaktiline, pedagoogiline, kunstiajaloo-alane või rakendusliku suunitlusega iseseisev uurimus, õppematerjal või uurimuslikku osa sisaldav kunstiprojekt."
    ["vljund"]=>
    string(584) "- oskab püstitada teaduslikku probleemi ja/või hüpoteesi, näha uuritavat problemaatikat uudse lähenemisnurga alt; - omab ülevaadet uurimistöö temaatikaga seostuvast teaduskirjandusest, teooriast, kunstipraktikast ja uurimustest; - oskab valida sobivad uurimismeetodid ja läbi viia empiiriline uurimus; - suudab teha iseseisvaid originaalseid järeldusi, tuginedes töö põhiosas läbi viidud teaduslikule analüüsile; - suudab esitada loogilist, veenvalt argumenteeritud, ühemõtteliselt ja selgelt sõnastatud arutluskäiku, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat."
  }
  [5049]=>
  object(stdClass)#5050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua eeldused uurimistöö metoodika-alaste teadmiste kinnistamiseks; uuringu läbiviimiseks ja magistritöö kirjutamiseks ning kaitsmiseks vajalike oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Magistritöö teema ja fookuse väljatöötamine. Magistritöö teemade vastastikune analüüsimine. Teadusartiklite üle arutlemine. Oma magistritöö kavandamine ja arendamine. Ettekanded oma magistritööga seotud teabe ja andmete kogumisest ja analüüsimisest. Üksteise ettekannete retsenseerimine ja arutelu. Individuaalne iseseisev töö oma teemaga seotud teaduskirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(348) "- oskus analüüsida magistritöid neile esitatud sisulistele ja vormilistele nõuetele vastavuse alusel; - oskus planeerida uurimistööd, formuleerida eesmärki, seada endale ülesanded, valida sobivaid uurimismeetodeid; - oskus võrrelda erinevaid teaduslikke seisukohti, argumenteeritult esitada enda omi, väidelda erineva seisukoha esitajaga."
  }
  [5050]=>
  object(stdClass)#5051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7043"
    ["hindamine"]=>
    string(223) "Arvestus. Mitteeristav hindamine: valitud teema esitlus on selge ja ilmekalt illustreeritud; valitud teemakohased allikad on kaasaegsed ja teaduslikuks uurimistööks sobivad; referaat on kirjutatud selgelt ja arusaadavalt."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kujundada valmisolek kavandada uurimistööd. Omandada teadmised kunstihariduse uuritava valdkonna kohta nüüdisaegse informatsiooni kogumiseks ja allikate kriitiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Nüüdisaegse kunsti ja visuaalkultuuri seosed kunstiharidusega. Suundumusi kunstihariduses 20. saj. II poolel ja 21. sajandi algul. Kunstihariduse aktuaalseid probleeme käsitlevate allikatega tutvumine ja analüüs. Kursuse raames toimuvates seminarides kombineeritakse lühiloenguid, arutelusid ja illustreeritud esitlusi, tööd allikatega iseseisvalt ja rühmas."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Üliõpilane omab ülevaadet tutvustatud nüüdisaegse kunstihariduse suundadest; oskab uurimistööks leida vajalikke allikmaterjale erialastest ajakirjadest, raamatutest ja veebivaramutest; on koostanud kriitilise võrdleva kokkuvõtte valitud uurimuslikest allikatest."
  }
  [5051]=>
  object(stdClass)#5052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7044"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Eksam. Hindamisel võetakse arvesse omandatud oskusi, üliõpilase loomingulisust, individuaalsust ja arengut, esitatavate tööde kunstilist taset ja ideede realiseerimisoskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(487) "Kursuse eesmärk on - tutvustada maailma ja eesti kaasaegset skulptuuri - arendada üliõpilaste loomingulisust, vormi-, ruumi- ja kompositsioonitunnetust läbi modelleerimise ja kompositsiooniülesannete; - kasutades erinevaid materjale saada läbi installatsiooniülesannete kaasaegse skulptuuri vormikeele ja väljendusvahendite kogemus; - saada tööde eksponeerimise ja näituse kui terviku loomise kogemus; - analüüsida töid nii kaasaegse kunsti kui kunstiõpetaja vaatenurgast."
    ["sisu"]=>
    string(1263) "Loengud kaasaegsest maailma ja Eesti skulptuurist. Kompositsioon, ümarplastika, reljeef ning modelleerimise üldpõhimõtted (vorm, pind, faktuur, realistlik ja abstraktne vorm ning stilisatsioon). Installatsioon: erinevad materjalid idee ja vormi teenistuses, kompositsiooniline terviklik. Semestris 4-5 praktilist juhendatavat tööd. Installatsiooniks erinevate materjalide valik lähtudes ideest ning tööde komponeerimine saavutamaks ideelist ja ruumilist tervikut. Tööde analüüs ja arutelu. Tööde eksponeerimine. 1.nädal - loeng kaasaegsest skulptuurist maailmas (figuraalne skulptuur, abstraktne skulptuur, installatsioonid, land art jne) ning kaasaegse skulptuuri erinevad väljendusvahendid (erinevad materjalid, vormilised lähenemisviisid jne.) Tähtsamate kustnike loomingu tutvustus. 2.nädal - loeng kaasaegsest skulptuurist Eestis, erinevate skulptorite loomingu tutvustus. 3-5.nädal - vormiõpetuse põhialused: modelleerimine, kompositsioon, ruumiline tervik, vorm, pind, faktuur jne. Modelleerimisülesanne (savi) 6.-8. nädal - Installatsioon: idee ja materjalide valik, vorm, värv ja terviklik kompositsioon 9.-10. nädal - teemast või materjalist lähtuvad installatsioonid (erinevad materjalid) Tööde eksponeerimine. Hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(453) "- kursuse läbinud üliõpilane on tuttav kaasaegse (maailma ja Eesti) skulptuurimaastikuga, orienteerub tänapäevases vormikeeles; - tunneb savi kui modelleerimisvahendi võimalusi ning on tuttav vormiõpetuse põhialustega; - tunnetab kompositsioonilist ja vormilist tervikut; - oskab installatsiooni tehes valida ja komponeerida erinevaid tänapäevaseid skulptuuris kasutatavaid materjale, tunnetab tervikut; - omab tööde eksponeerimise kogemust."
  }
  [5052]=>
  object(stdClass)#5053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7045"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Arvestus. Osavõtt kohustuslik vähemalt 75% tundidest. 
Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane iseseisvalt teostatud video."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Ainekursuse eesmärk on video kui ajamõõdet omava kunstivormi tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Videovahendite seostamine loominguga. Ajalises meediumis toimiva esteetika ja väljendusvahendite mõistma õppimine. Aja mõõte oskuslik kasutamine kunstiteose loomisel. Videotöötluseks vajalike programmide tundma õppimine. Digitaalse videoga seotud tehniliste oskuste valdamine. Üliõpilane analüüsib näiteid ning jõuab isikliku ideestiku ja visuaalse keele loomiseni. Praktilise loovtegevuse käigus arendatakse edasi ideestikku ning õpitakse seda väljendama läbi visuaalse keele.Üliõpilane õpib väärtustama videot kui kunstižanri. Üliõpilane õpib tundma filmikeele põhimõisted ja suudab neid isiklikus loometöös kasutada (kaader, plaanid, kompositsioon, montaaž, narratiiv)."
    ["vljund"]=>
    string(245) "- teab digitaalse videotöötluse aluseid ning omab ülevaadet erinevatest loomingulistest võimalustest; 
- oskab kasutada kaamerat ning digitaalset montaaži; 
- oskab video jaoks pildimaterjali töödelda; 
 - oskab videole lisada heli."
  }
  [5053]=>
  object(stdClass)#5054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUA7046"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Anda võimalus omandada teadmised, kuidas Eesti Kunstimuuseumi varade põhjal erinevatele sihtgruppidele õpetada kunsti ja kunstiajalugu."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Kursuse käigus tutvustatakse Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi haridustegevust ja kunstimuusemi didaktikat. Põhimõistetega tutvumine. Muuseumi üldised õpetus- ja kasvatusülesanded. Muuseum kui formaalne ja mitteformaalne hariduskanal. Kunstiajaloo õpetamine kunstimuuseumide vahendusel, väljaspool klassiruumi ja vahetult kunstiteoste originaalide keskel. Uus teadussuund – muuseumididaktika. Lühike ülevaade muuseumipedagoogika kui piirteaduse olemusest ja ajaloost. Eesti Kunstimuuseumi haridustegevuse ajalugu. Muuseumididaktika Kumu kunstimuuseumi hariduskeskuses. Valik erinevaid traditsioonilisi ja kaasajastatud, interaktiivseid õppemeetodeid kunstiajaloo õpetamisel, nende katsetamine ja analüüs (loeng/ekskursioon, vestlus, diskussioon, selgitus, demonstreerimine, kogemusõpe, loov kirjutamine, praktiline loovtöö jt). Vaatamisõpetus (kunstiteose kontseptuaalne, analüütiline ja kriitiline vaatamine; küsimuste esitamise tehnikad; divergentne mõtlemine)."
    ["vljund"]=>
    string(601) "Muuseumididaktika kursuse järel üliõpilane: - teab kunstiajaloo õpetamise võimalusest muuseumides; - omab ülevaadet muuseumididaktika ja muuseumipedagoogika kui piirteaduse olemusest ja ajaloost; - omab ülevaadet Eesti Kunstimuuseumi haridustegevusest ja selle ajaloost; - mab kogemuslikku suhet muuseumiõppe erinevate vormidega; - tunneb levinumaid muuseumi õppemeetodeid ja oskab neid kasutada kunstiajaloo õpetamisel nii koolis kui muuseumis; - oskab luua ja läbi viia muuseumipedagoogilisi programme; - oskab koostada metoodilisi materjale kunstiajaloo õpetamiseks muuseumis ja koolis."
  }
  [5054]=>
  object(stdClass)#5055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6006"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund); suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Luua võimalused: Algteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest karaktertantsu treeningtunni kontekstis; musikaalsuse, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamiseks; algteadmiste saamiseks erinevate rahvaste tantsudest."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, tantsutehnika, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, praktiline töö - harjutuste, tantsukombinatsioonide järjekorra ja tehnika õppimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(254) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust erinevate rahvaste tantsude esitamisel; Suudab sooritada liikumistekstid (etüüdid ning tantsud saali keskel) mõtestatult ja analüüsivalt; Valdab karaktertantsu terminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5055]=>
  object(stdClass)#5056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6007"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund); suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua võimalused: Tantsutehniliste oskuste, musikaalsuse ja koordinatsiooni arendamiseks läbi karaktertantsu treeningsüsteemi esteetika; Algteadmiste saamiseks erinevate rahvaste tantsudest ja nende lavalistest väljunditest."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus läbitakse repertuaar erinevate rahvaste tantsudest kas kombinatsioonidena või tervikteostena. Toimub tantsutehnika, koordinatsiooni, musikaalsuse ning väljendusrikkuse arendamine läbi hispaania, itaalia, gruusia, jt. rahvaste tantsude ning balletiteatri repertuaari."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Valdab erinevate rahvaste tantse (sh. läbi korrektse kehakasutuse); Sooritab liikumistekstid (harjutused tugipuu ääres ja etüüdid ning tantsud saali keskel) mõtestatult ja analüüsivalt; Teab karaktertantsu terminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5056]=>
  object(stdClass)#5057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6009"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund); suuline eksam (teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega)."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua võimalused eesti rahvatantsu põhiliikumiste terminoloogia tundmiseks. Luua võimalused põhiliikumiste praktiliseks omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(319) "Õppetöö koosneb praktilistest treening- ja loengutunnist. Praktiliste treeningtundide käigus omandatakse eesti rahvatantsu põhiliikumised ning arendatakse nende sooritustehnikat ja tantsulist koordinatsiooni. Loengutes tutvutakse terminoloogiaga, analüüsitakse põhiliikumisi ja sellega seonduvat kehakäsitlust."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Sooritab eesti rahvatantsu põhiliikumisi; Analüüsib põhiliikumiste struktuuri; Kasutab põhiliikumiste baasil loovalt erinevaid treening-kombinatsioone."
  }
  [5057]=>
  object(stdClass)#5058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6010"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund); teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega ja tööprotsessi kirjeldava konspekti põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste kujunemiseks eesti rahvatantsude tüpoloogia mõistmisel ja praktilisel omandamisel; Luua võimalused rahva- ja tantsimistraditsiooni vahelistest seoste omandamiseks läbi tantsusüitide koostamise."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Õppetöö koosneb 18 praktilisest treeningtunnist ja 3 loengust. Praktiliste treeningtundide käigus omandatakse süite eesti rahvatantsudest, pööratakse tähelepanu tantsude piirkondlikule eripärale ja tüpoloogilisele jaotusele. Tutvutakse erinevate autorite rahvatantsusüitidega praktilise omandamise kaudu. Videomaterjalide põhjal analüüsitakse erinevaid tantsusüite."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Sõnastab teoreetilised teadmised rahvatantsude tüpoloogiast; Tunneb pärimustantsude baasil loodud tantsusüite ja autoripoolseid võtteid nende loomisel; Omab elementaarseid teadmisi ja rakendusoskust tantsusüidi koostamisel; Suudab iseseisva töö põhjal loodut(tantsusüiti) selgitada ja esitamiseks kohandada; Valmistab loodud töö põhjal ette materjali kirjeldava konspekti (süidi kirjelduse)."
  }
  [5058]=>
  object(stdClass)#5059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6012"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Loomingu presentatioon. Semestri lõputööna valmib 2 praktilist lühitööd, mis tulevad esitamisele avalikul eksamil (lahtisel tunnil), hinde kujunemisel on oluline osa ka üliõpilase praktilisel tööl ja aktiivsel osavõtul tundidest, individuaalse töö ettevalmistamisel ja õigeaegsel esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua võimalused tantsukompositsiooni loomise ja analüüsioskuste kujunemiseks ning praktiliste tantsukompositsiooni põhialuste ja loomisprintsiipidega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse kompositsiooni loomise alusmaterjali: liikumise motivatsiooni, disaini, dünaamikat ja rütmi erinevate ideede raames ning tantsukompositsiooni vormilise ülesehituse põhimõtteid. Tundides läbitakse liikumise kui tantsukunsti aluse ja selle arendamise põhimõtteid; semestri lõpuks valmib tudengil 2 praktilist tööd, millest üks on endale ja teine kursusekaaslasele lavastatud."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Loob ja analüüsib tantsukompositsiooni lühivorme; Kasutab erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid individuaalses loomeprotsessis; Analüüsib enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ja ideede arengut tantsukompositsioonis."
  }
  [5059]=>
  object(stdClass)#5060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6013"
    ["hindamine"]=>
    string(308) "Loomingu presentatsioon. Eksam. Semestri lõputööna valmib praktiline lühitöö, mis tuleb esitamisele avalikul eksamil (lahtisel tunnil), hinde kujunemisel on oluline osa ka üliõpilase praktilisel tööl ja aktiivsel osavõtul tundidest, individuaalse töö ettevalmistamisel ja õigeaegsel esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua võimalused kaasaegse tantsukompositsiooni põhialuste tundmaõppimiseks interdistsiplinaarsel põhimõttel (leides tantsulavastuse ideelise aluse teistest kunstiliikidest), rakendades praktilises töös erinevaid koreograafia vorme (duett, trio ja kvartett jne)."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse grupi- kompositsiooni loomise põhialuseid, loomismeetodeid ning vormilise ülesehituse põhimõtteid, koreograafi ideede arendamise meetodeid ja tantsudramaturgiat. Semestri jooksul luuakse lühitöö, mis esitatakse eksamil. Protsessipõhine praktiline osa ainest eeldab aktiivset osavõttu (75%) tundidest, et eksamile pääseda."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Loob ja analüüsib dueti, trio ja kvarteti sisulist ja vormilist ülesehitust; Kasutab erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid grupikoreograafias; Analüüsib enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ja ideede arengut tantsukompositsioonis; Loob ja analüüsib tantsukompositsiooni lühivorme; Oskab kasutada erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid individuaalses loomeprotsessis."
  }
  [5060]=>
  object(stdClass)#5061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua eeldused kaasaegse tantsukompositsiooni analüüsiks ja praktiliseks omandamiseks läbi grupikoreograafia loomise."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse kaasaegse grupikoreograafia loomise meetodeid ning vormilise ülesehituse põhimõtteid, koreograafi ideede arendamise meetodeid, muusika (helikujunduse) osa ja tantsudramaturgiat. Semestri jooksul luuakse 1 lühietendus, mis esitatakse eksamil. Protsessipõhine praktiline osa ainest eeldab aktiivset osavõttu (75%) tundidest, et hindelisele arvestusele pääseda."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Oskus luua ja analüüsida tantsulavastuse grupikoreograafia vormilist ülesehitust; Oskus arendada koreograafilisi ideid lühietenduse vormis; Oskus analüüsida enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ning ideede arengut ning muusika ja koreograafia vahelisi seoseid."
  }
  [5061]=>
  object(stdClass)#5062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua eeldused loov-praktilise uurimistöö tegemiseks lühitantsulavastuse vormis"
    ["sisu"]=>
    string(361) "Analüüsitakse lavatantsu sisulise ja vormilise ülesehituse põhimõtteid. Semestri töö on ettevalmistus bakalaureusetööks. Semestri jooksul luuakse 1 terviklavastus, mis sisaldab soolo-, dueti-, trio ja grupikoreograafia vorme ja esitatakse eksamil. Protsessipõhine praktiline osa ainest eeldab aktiivset osavõttu (75%) tundidest, et eksamile pääseda"
    ["vljund"]=>
    string(353) "Oskab luua originaalkoreograafial põhinevat lühilavastust; Oskab kasutada erinevaid vormilise ülesehituse põhimõtteid kaasaegse tantsulavastuse loomisel; Oskab analüüsida lühitööde vormilist ülesehitust, koreograafi isikupärast teema- ja kehakasutust tantsukompositsioonis; Oskab kirjalikult põhjendada enda loomingulise töö põhimõtteid"
  }
  [5062]=>
  object(stdClass)#5063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6020"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Eksam: praktilise improvisatsioonilise grupitöö presentatsioon. Eneseanalüüs – ainekursuse käigus toimunud muudatuste kirjeldus."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Luua võimalused: Improvisatsiooni kasutamiseks tantsukunstis; Oma harjumuste tundmaõppimiseks, nende teadvustamiseks ja antud teadmiste põhjalt suurema avatuse saavutamiseks; Grupitöö ja tervikpildi tajumise õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Improvisatsiooni tundides õpitakse liikumiskvaliteetide, ruumi, dünaamika, rütmi ja erinevate tasandite kasutamist tantsukunstis nn. spontaanse valiku põhimõttel. Analüüsitakse ja praktiseeritakse visuaalsete kujundite, erinevate ideede ja vahendite kasutamist, kohaspetsiifilisust ja praktilist tööd partneritega. Protsessipõhine õpe eeldab praktikumidest osavõttu (vähemalt 75%)"
    ["vljund"]=>
    string(228) "Aine läbinu: Kasutab erinevaid liikumisimprovisatsiooni meetodeid ja käsitlusviise; Analüüsib tantsuimprovistaiooni tööprotsessi nii jälgijana kui osalejana; Suudab osaleda liikumisimprovisatsioonilistes loomeprojektides."
  }
  [5063]=>
  object(stdClass)#5064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6025"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Uurimusliku töö avalik kaitsmine. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Teostada ja kaitsta korralikult vormistatud iseseisev uurimustöö."
    ["sisu"]=>
    string(71) "Tudeng teostab juhendaja suunamisel iseseisva tantsuga seotud uurimuse."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Korrektselt viidatud ja akadeemiliselt vormistatud uurimusliku iseloomuga kirjatöö."
  }
  [5064]=>
  object(stdClass)#5065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Tutvumine seltskonnatantsu ajaloolise kujunemise ja vanemate vormidega Euroopa kultuurikontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(589) "Eri ajastute tantsunäidete õppimine, põhirõhk 19.-20. saj. vahetusel Eestis moes olnud repertuaaril. Teooriateemad, mida käsitletakse praktilise tantsuõppe käigus: • Meelelahutusliku tantsu teke ja varased vormid. • Lihtrahva tants ja ühiskonna kõrgkihtide tants, erinevused, vastastikused mõjud. • Tantsude ülekirjutamine, moetantsude folkloriseerumine, suuline ja kirjalik traditsioon. • Tantsumood, keskused, seltskonnatantsude rahvusvaheline levik. • Kontratantsud kui kodanluse seltskonnatants. • Paartantsu tekkimine ja areng. • Eesti traditsiooni eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Arusaam seltskonnatantsu olemusest ja ajaloost. Suutlikkus ära tunda ning oskus tantsida erinevate ajastute ja ühiskonnakihtide seltskonnatantse."
  }
  [5065]=>
  object(stdClass)#5066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Luua võimalused stepptantsu erinevate stiilidega tutvumiseks ning tantsulisuse ja tantsutehnika arenguks läbi stepptantsu treeningsüsteemi."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Tutvustada stepptantsu olemusest, arengut ja erinevaid stiile. Läbi muusika ja sünkopeeritud liikumise arendada koordinatsiooni ning oskust läbi liikumise muusikat analüüsida. Stepptantsu alused. Rütmiharjutused, koordinatsiooniharjutused. Sünkoop stepptantsus. Lihtsad tantsufraasid, kombinatsioonid, etüüdid. Keerukamad pas´d. Polürütmia. Stepptantsu õpetamise põhimõtted. Iseseisev töö: Videomaterjalide põhjal tutvuda erinevate maailmakuulsate stepptantsijatega, tundides läbitud praktiliste ülesannete kinnistamine ja viimistlemine"
    ["vljund"]=>
    string(195) "Teadmised erinevatest stepptantsu stiilidest; Stepptantsu baaselementide ja sammude tundmine ning tehniliselt täpne sooritusoskus; Paranenud tantsutehnika ja tantsulisus; Paranenud artistlikkus."
  }
  [5066]=>
  object(stdClass)#5067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6067"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua võimalused tantsutehnika, koordinatsiooni ja tantsulisuse arenguks läbi rütmiharjutuste."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Rütmi olemus. Rütmiharjutused koordinatsiooniharjutuste kontekstis. Sünkoop ja lihtsad tantsufraasid, kombinatsioonid, etüüdid. Keerukamad pas´d. Polürütmia. Rütmiline kasvatus liikumisõpetuses. Rütmilise kasvatuse ajalooline areng. Väljenduslikkus rütmilises kasvatuses. Inimkeha kasutamine rütmivahendina."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Omab teadmisi rütmi olemusest ja selle kasutamise erinevatest võimalustest; Oskab lihtsaid tantsufraase kombineerida; Oskab arendada artistlikkust."
  }
  [5067]=>
  object(stdClass)#5068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6075"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste omandamiseks rahvarõiva kujunemisest ja paikkondlikust eripärast Eestis ning praktilised oskused rahvarõiva kandmisel."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Rahvarõivas läbi semiootilise tähenduse ja rõivaajaloo (Rõivas kui sotsiaalne märk. Talurahva riietumistavad, töö-, pidu- ja tavandirõivad). Rahvarõivaste paikkondlik eripära ja selle kujunemine. Ehted rahvarõiva koostisosana. Rahvarõiva taaskasutuse ajalugu 20. sajandil ja rahvarõivas kaasaegses kasutuses"
    ["vljund"]=>
    string(299) "Omab teadmisi rahvarõivaajaloo erinevatest etappidest; Omab teadmisi rahvarõiva kui sotsiaalse märgi kujunemisest; Tunneb üldjoontes eesti rahvarõivaste paikkondlikku eripära; Tunneb rahvarõiva taastamisliikumise ajalugu ja põhiprobleeme; Tunneb peamisi eesti rahvarõiva-alaseid trükiseid."
  }
  [5068]=>
  object(stdClass)#5069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6097"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Eksam. Liikumismaterjali praktiline esitus ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "Luua võimalused algteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused musikaalsuse ja koordinatsiooni arendamiseks; Luua võimalused arendada väljapoolsust ja lülisamba ning kehaosade sirutatust läbi balleti treeningsüsteemi esteetika."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5069]=>
  object(stdClass)#5070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6098"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam. Hindamismeetodid: Liikumismaterjali praktiline esitus ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Luua võimalused baasteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused musikaalsuse, koordinatsiooni ja kehatöö arendamiseks läbi balleti treeningsüsteemi põhimõtete."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsilise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine. 10% treeningtundidest on pühendatud teoreetiliste materjali, terminoloogia, liigutuste korrektse soorituse seletamiseks. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist (miinimum 70% kontakttundide mahust) ning iseseisvat tööd kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5070]=>
  object(stdClass)#5071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6099"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksam. Hindamismeetodid: Liikumismaterjali esitamine ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Luua võimalused baasteadmiste süvendamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused musikaalsuse, koordinatsiooni ja kehatöö arendamiseks läbi balleti treeningsüsteemi esteetika."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses; Balleti terminoloogia tundmine."
  }
  [5071]=>
  object(stdClass)#5072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6100"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Eksam. Praktiliste oskuste esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Luua eeldused ja võimalused klassikalise balleti põhielementide arendamiseks kõrgemal tasemel, pöörates tähelepanu artistlikkuse täiendamisele. Musikaalsuse ja koordinatsiooni arendamine läbi balleti treeningsüsteemi esteetika"
    ["sisu"]=>
    string(422) "Praktilised tunnid on suunatud tantsutehnika täiendamiseks. Repertuaari omandamine sõltuvalt osalejate füüsilisest võimekusest, vanuseastmest ja kehalisest ettevalmistusest. Repeteerimisoskuse arendamine ning erinevate tantsukombinatsioonide analüüs. Läbivõetu kinnistatakse individuaaltundides vastavalt vajadusele -praktilises või teoreetilises vormis. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(166) "- valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; - sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; - teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5072]=>
  object(stdClass)#5073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua võimalused ülevaate saamiseks tantsu kui kunstiliigi kujunemisest Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Aine käigus antakse ülevaade Eesti lavatantsu arenguloost. Käsiteldavad teemad: Eesti teatri algusaastad 1870-1906. Eesti ballet 1913-1926. Rahel Olbrei period 1925-1944. Eesti ballet 1944-1954. Ida Urbel ja Vanemuise ballet. Tallinna Balletikooli asutamine. Tänapäev."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Teab Eesti lavatantsu arengulugu; Mõistab lavatantsu sotsiaalset rolli Eesti kontekstis."
  }
  [5073]=>
  object(stdClass)#5074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6102"
    ["hindamine"]=>
    string(324) "Kirjalik analüüs, suuline ettekanne. Eksam, mis koosneb järgmistest osadest: 50% ühe tantsuteose või selle osa kirjalik visuaalne analüüs 20% õppejõu poolt soovitatud kirjanduse loetelu kasutamine 20% oma uuringu suuline ettekandmine analüüsitava visuaalse materjali saatel 10% loengutes ja seminarides osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused tantsukunsti suulise ja kirjaliku analüüsioskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Kursuse käigus tutvustatakse visuaalsemiootilise analüüsi printsiipe lähtudes kõigepealt Tartu-Moskva koolkonna põhimõtetest, samuti ka teistest teoreetilistest materjalidest tantsu- ning visuaalsemiootika aladel. Õpitakse reflekteerima ja verbaalselt kirjeldama nii teiste koreograafide kui ka oma loomingut. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, kirjalike ja suuliste analüüside koostamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Ülevaade visuaalse tantsuanalüüsi meetoditest ning oskus rakendada neid praktikas; Orienteerumine visuaalse tantsuanalüüsi teoreetilises materjalis; Oskus oma tantsuanalüütilisi tulemusi väljendada nii kirjalikult kui suuliselt."
  }
  [5074]=>
  object(stdClass)#5075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6103"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Õpimapi koostamine; kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvustada tantsudidaktika põhiprintsiipe ja tantsuõpetust mõjutavaid tegureid."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Kursus on sissejuhatuseks tantsudidaktika süvendatud õppimiseks. Käsitletavad teemad: tegevuse eesmärgistamine, tunni ettevalmistamine, õppemeetodite valik, töö iseenda ja õpilastega, töö tulemust mõjutavad tegurid. Eksami hinne moodustub tundidest osavõtu (80%), õpimapi ja kirjaliku töö sisukusest."
    ["vljund"]=>
    string(146) "Eesmärgistab oma tegevust tantsuõpetajana nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Valib õpimeetodeid ja näeb töö tulemust mõjutavaid tegureid."
  }
  [5075]=>
  object(stdClass)#5076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6105"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua võimalus algteadmiste omandamiseks metoodiliselt korrektselt ülesehitatud treeningtunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Metoodiliselt korrektselt ülesehitatud treeningtunnile eelnev teoreetiline tutvustus, praktiline näide ja järgnev analüüs. Treeningu jaotamine osadeks ning analüüs, kõige toimuva põhjuslikkus, sidumine tantsutunni eripäraga. Põhiharjutuste sidumine kombinatsioonideks lähtuvalt oma juhendamis- ja treeningstiilist ning oskus viia oma treeningud läbi metoodiliselt õigesti, samas säilitades omandatava liikumisstiili puhtuse. Õppematerjalide (video, DVD) vaatamine, treeningmuusika kuulamine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Teoreetilised teadmised ja praktilised oskused treeningtunni metoodiliselt korrektsest ülesehitusest; Oskus ette valmistada, läbi viia ja analüüsida treeningtundi."
  }
  [5076]=>
  object(stdClass)#5077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6107"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (Arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Luua võimalused jazztantsu baaskursuse omandamiseks, kehatunnetuse ja põhisammude õppimiseks elementaartasemel. Luua võimalused ülevaate saamiseks jazztantsu ajaloost ja erinevatest stiilidest ning jazztantsu tuntumate koreograafide ja koolkondade rajajatega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Jazztantsu ajalugu, tuntumad õpetajad, koreograafid. Kehahoiak, olulised terminid ja teadmised klassikalisest balletist, mis on vajalikud jazztantsuga tegelemiseks (väljapoolsus, käte ja jalgade positsioonid, põhiharjutused nagu plie, releve, battements, develope, arabesque, attitude, coupe, passe tundmine. Põhiliste tantsuprintsiipide, raskuse ülekandmine, sirutamine, hüpped, pöörded õppimine. Jazztantsu positsioonide omandamine (arch, contraction, flatback, hinge, laterial, lunge, jazz sit, jazz split). Keha isolatsioonid, tasakaalu harjutused, jazztantsu põhisammud ja liikumised (jazz walks, step touch, cross touch, slide, chasse, pas de pourree, kicks, turns, jumps, floorwork, falls). Liikumiste ajastus, dünaamika ja ruumitunnetus. Rütmiharjutused, mõistete beat, tempo, meter, measure, accsent, syncopation, rhytmic pattern, musical phrase tundmine. Ruumiga seotud mõistete direction."
    ["vljund"]=>
    string(186) "Teoreetilised teadmised ja praktilised oskused jazztantsu algtasemel; Jazztantsu terminoloogia tundmine; Oskus erinevaid jazztantsu liikumisi mälus säilitada ja praktiliselt sooritada."
  }
  [5077]=>
  object(stdClass)#5078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6111"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Praktiliste oskuste esitlus (Eksamitund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Luua võimalus uute teadmiste ja oskuste omandamiseks modernjazz´i valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Modern jazz stiiliga tutvumine vaadates ja analüüsides õppematerjale (video, dvd) erinevate koreograafide töödest. Moderntantsu tehnikatega tutvumine, teljelt ära kalduvad kehavormid ja liikumised. Väljendusrikkuse arendamine, tehniliselt keeruliste ja nõudlike elementide omandamine ja sooritamine kombinatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Uued teoreetilised teadmised ja praktilised oskused modernjazzi valdkonnas; Paranenud stiilitunnetus ja artistlikkus; Tehniliselt kindlam ja emotsionaalselt värvikam esinemisoskus."
  }
  [5078]=>
  object(stdClass)#5079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6114"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste omandamiseks rahvaluule kogumisest Eestis ning praktilisi kogemusi rahvaluuleandmebaaside kasutamisest ja välitööde spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Loengute üldteemad: rahvaluule mõiste muutumine ajas; eesti rahvaluule kogumise ajalugu; Eesti Rahvaluule Arhiiv ja selle kogude üldiseloomustus; autentne pärimusaines ja selle eristamine võltsingutest, dublettidest jne; temaatiliste küsitluskavade koostamine; suhtlemispsühholoogia väitöödel; kohalik kultuurikontekst jne. Kursus annab praktilised algteadmised folkloristlike välitööde spetsiifikast nii reaalses kui virtuaalses keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Teadmised rahvaluule kogumise ajaloo kohta. Teadmised rahvaluule muutumisest ajas. Oskus kasutada Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaase. Teadmised valitööde spetsiifikast."
  }
  [5079]=>
  object(stdClass)#5080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6115"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Liikumismaterjali esitamine (praktiline lõputund), teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua võimalused eesti rahvusliku autoritantsuloomingu arenguperioodidega tutvumiseks; Luua võimalused vähemrakendatud koreograafiate praktiliseks omandamiseks, esitamiseks ja analüüsiks; Luua võimalused tantsutehniliseks arenguks."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Tutvumine eesti rahvuslikku tantsu viljelevate autorite loominguga. Pööratakse erilist tähelepanu unustusehõlma vajunud ja vähemesitatud eesti autoriloomingule, kaasa arvatud rahvuslikku temaatikat kandvat ja selle baasil loodud eesti tantse eesti ballettides. Valitud tantsude praktiline omandamine ja/või analüüs videomaterjalide põhjal. Videomaterjalide abiga taastatakse erinevate l ajaperioodidel loodud ning vähemtuntud/esitatud tuntud autorite loomingut. Lisaks pööratakse tähelepanu teemale – pärimustants linnaruumis Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised rahvusliku autoriloomingu kujunemise etappidest; Oskus analüüsida ja üldistada rahvuslikus autoritantsus toimunud protsesse; Omab praktilisi kogemusi autoritantsude tundmisel; Oskus rakendada praktikasse tantsukirjelduse lugemise, videoanalüüsi- ja repeteerimisoskust."
  }
  [5080]=>
  object(stdClass)#5081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6117"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Luua eeldused ja võimalused tutvumiseks erinevate tantsukunsti autorite loominguga ning pakkuda praktilist väljundit aasta jooksul toimuvates projektides osalemise näol."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Repertuaariklassis omandatakse erinevate autorite tantsurepertuaari, analüüsitakse koreograafi loomingu eripära. Tundides arendatakse tantsulisust ja tantsutehnikat tantsija spetsiifikast lähtuvalt. Projektide raames esinetakse omandatud repertuaariga. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(183) "Tunneb autorite tantsuloomingut; On teadlik autoriloomingut kujundavatest teguritest ja põhimõtetest; Oskab esitada autoriloomingut; Omab kogemust grupitöös ja osaleb projektides."
  }
  [5081]=>
  object(stdClass)#5082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6122"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused meelte ja liigutuse arenguga tutvumiseks kasutades taimede, loomade ning inimese evolutsioonist lähtuvat materjali."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Kõikide meeleorganite anatoomiline ning kogemuslik analüüs, nende kasutamine vabas liikumises ja koreograafias. Erinevate evolutsiooni arenguastmete liikumismustrite tundmaõppimine ning nende kogemine eneses ja teistes. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, praktiline töö - harjutuste ja tehnika õppimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Oskus teadlikult kasutada BMC metodoloogiat improvisatsioonis koreograafilise materjali leidmiseks."
  }
  [5082]=>
  object(stdClass)#5083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6123"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua võimalus algteadmiste omandamiseks liikumise laialdasemaks kasutamiseks erinevates tundides (kehaline-kasvatus, muusika jne)."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Loovusõpetuse mõiste ja olemus. Loovtants on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne mittevõistuslik tantsuvorm, kus kõigil osalejatel on võimalik loomingulisust arendada. Õppeöö aluseks on tantsuelementide tundmaõppimine, teadlik liikumise uurimine ja personaalse eneseväljenduse arendamine. Õpitakse keha teadlikkust, kontrolli, tasukaalu ja koordinatsiooni. Loovtants aitab väljendada oma tundeid liikumise kaudu, pöördudes seest väljapoole. Kontrastsed liigutused aitavad tundeid määratleda. Protsessi- ja praktikapõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist ja praktika läbimist."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Teadmised loova liikumise uurimiseks; Personaalse eneseväljenduse arendamine; Praktilised algteadmised/oskused koordinatsiooni, tasakaalu arendamiseks."
  }
  [5083]=>
  object(stdClass)#5084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6124"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua eeldused tantsukunsti analüüsioskuse kujunemiseks läbi kunstilise teksti analüüsi."
    ["sisu"]=>
    string(843) "Kommunikatsioon ja retseptsioon. Kunstiline tekst laval ja selle retseptsioon meedias. Erinevat tüüpi tekstide loomine. Maailma mõtestamine ja integreerimine semiootilisteks tekstideks. Loomisprotsessi analüüs läbi erinevate meetodite ja vaatepunktide. Auditiivse või kirjaliku teksti loomine meedia tarvis. Verbaalse ja visuaalse keele suhted. Seminari tulemusena õpitakse teadvustama kunstilise teksti loomise protsessi ning vastuvõtva ehk retseptiivse teksti kujundamise mudeleid. Uuritakse kunstilise teksti tekkemehhanisme läbi semiootika, soouurimuse, autori biograafia, psühholoogia, isiksusepsühholoogia, kultuuriloo, kunstiteaduse. Vaadeldakse erinevat tüüpi kunstiteoseid analüüsivaid tekste meedias (televisioonis, raadios, paberkandjal), nende mõju ühiskonnas ning nende ülesehituse ja moodustamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Omab teoreetilisi teadmisi kunstilise teksti tekkemahhanismidest; Oskab analüüsida meedias kajastatavaid tekste erinevate kunstiteoste kohta; Omab esmaseid oskusi kirjalike analüüsivate tekstide koostamiseks."
  }
  [5084]=>
  object(stdClass)#5085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6134"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Luua võimalused ülevaade saamiseks erinevatest enimlevinud tantsustiilidest."
    ["sisu"]=>
    string(299) "Praktilistes tundides võetakse läbi erinevad tantsustiilid põhimõttel - iga uus tund uus stiil ja õpetaja. Lühidalt tehakse tutvust järgnevate stiilidega: salsa, merenge, argentiina tango, jazz, kaasaegne jazz, flamenco, lindy-hop jpt. Iseseisev töö: kombinatsioonide praktilne harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Uued teoreetilised teadmised erinevate tantsustiilide päritolu kohta; Oskus eristada tantsustiile; Praktilised oskused ja valmisolek teadmiste täiendamiseks; Hea kehaline vorm."
  }
  [5085]=>
  object(stdClass)#5086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6135"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua võimalused ülevaade saamiseks erinevatest enimlevinud tantsustiilidest edasijõudnute tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Praktilistes tundides võetakse läbi erinevad tantsustiilid põhimõttel - iga uus tund uus stiil ja õpetaja. Tehakse tutvust järgnevate stiilidega: india tants, nabatants, moderntants, locking, blocking, bailatino jpt. Iseseisev töö: kombinatsioonide omandamine."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Uued teoreetilised teadmised ja praktilised oskused erinevate tantsustiilide päritolu kohta. Oskus analüsida ja eristada tantsustiile. Suutlikkus rakendada oma teadmisis erinevate kombinatsioonide loomisel."
  }
  [5086]=>
  object(stdClass)#5087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6137"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Luua võimalused muusika ja laulu liikumistehnikatega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Kursus annab teoreetilise ülevaate ja praktilised algteadmised: Erinevatest treeningsüsteemidest; Liikumise seadmiseks lauljale(tele) ja/või tausttantsijatele. Muusika, laulu võimalikest kokkupuutepunktidest liikumise ja tantsukunstiga (tants ooperis, operetis, musicalis, soolokavas jne); Tunnid on ennekõike praktilised, sisaldades erinevate tantsustiilide kehakasutust ja treeningmeetodeid ning analüüsides nende kehasutust/sobivust ning kasutegureid laulmise puhul. Loengumaterjalide läbitöötamine toimub iseseisva tööna."
    ["vljund"]=>
    string(676) "Aine läbinud üliõpilane: Omab algteadmisi korrektsest ja tervislikust kehakasutusest, mis toetab laulmist; Omab algteadmisi ja oskusi kehatunnetamiseks/tunnetuseks Omab algteadmisi erinevatest tantsustiilidest ja treeningsüsteemidest aitamaks end enne esinemist soojendada ning seada laulule - muusikale liikumist või taustliikumist; Oskab analüüsida liikumise ja heli omavahelisisi seoseid (rütm, meloodia, paus jne); Omab algkogemust improvisatsiooniklassis osalemiseks; Omab algteadmisi miimikast ja žestidest seonduvalt lauluteksti ja liikumisega; Omab algteadmisi lavalolemise kunstist; On muutunud esinedes julgemaks, kindlamaks, vabamaks ja väljendusrikkamaks"
  }
  [5087]=>
  object(stdClass)#5088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6138"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund). Kirjalik analüüs (vaadeldud teoste ja kasutatud kirjanduse põhjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua võimalused algteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest kaasaegse tantsu kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ja väljendusrikkuse arendamine ning seminaridest, milles vaadeldakse/analüüsitakse kaasaegse tantsukunsti teoseid. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist. Tundidest osavõtt: vähemalt 80%."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust. Sooritadab liikumised fokuseeritult ja analüüsivalt."
  }
  [5088]=>
  object(stdClass)#5089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6139"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Praktiliste oskuste esitlus (Eksamitund), kirjalik analüüs (baseerudes kirjandusele ja vaadeldud repertuaarile)."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua võimalused tantsutehniliste oskuste arendamiseks läbi kaasaegse liikumismõtlemise, anatoomiliselt korrektse kehakäsitluse ja kontsentratsiooni- treeningu."
    ["sisu"]=>
    string(471) "Keha liikumist mõjutatavate faktorite – aeg, ruum, vorm ja energia – analüüsivõime ja kasutusoskus läbi arendatud liikumisstruktuuride. Erinevatel kaasaegse kehakäsitluse printsiipidel baseeruvate treeningkombinatsioonide sooritamine ja ülesannete täitmine. Tunnid toimuvad ka seminari vormis, kus analüüsitakse omandatud liikumis-põhimõtete kasutamist. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist (kohustus osaleda vähemalt 80% tundidest)."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Rakendab tantsutehnilisi oskusi (füüsiliste, tantsuliste ja kaasnevad aspektide valdamine). Märkab erinevaid liikumiskvaliteete ja analüüsib teoreetilist tausta."
  }
  [5089]=>
  object(stdClass)#5090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6140"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Praktiliste oskuste esitlus (Arvestustund). Vaadeldud repertuaari aruanne. Loome/treeningprotsessi kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua võimalused tantsutehnika arendamiseks läbi liikumiskombinatsioonide ja keerulisema koordinatsiooni."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Tundides pööratakse tähelepanu nii keha funktsionaalse liikumise soorituse täpsustamisele kui ka väljenduslike kombineeritud liikumismaterjalide õppimisele. Liikumiskvaliteetide arendamine läbi improvisatsiooni ja erinevate tajude/meelte kaasamise. Treeninguid juhendavad erinevad õppejõud ja koreograafid. Samuti toimub töö kaasaegse tantsuteatri repertuaariga (sh selle etendamine). Praktilistest tundidest osavõtt vähemalt 80%."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Oskab teadlikult ja loovalt kasutada koreograafi poolt etteantud liikumismaterjali; Märkab erinevaid liikumiskvaliteete ja analüüsib seda tantsuteoreetilises kontekstis."
  }
  [5090]=>
  object(stdClass)#5091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6141"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindamisvorm eksam. Praktilise liikumismaterjali esitus ja treeningprotsessi kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Osalemine loomeprotsessi toetavas treeningprotsessis. Analüüsida treeningprotsessis kasutatud liikumispõhimõtted."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Luua võimalused professionaalseks treeningtegevuseks, mis toetab loomingulist projekti ja/või etendustegevust. Treeningu suunitlus on luua tasakaalustatud kehatöö, piisav liigeste liikuvus ja lihaste toonus ning koordineeritus"
    ["vljund"]=>
    string(149) "Oskab rakendada oma tantsutehnilisi ja loomingulisi võimeid töös koreograafi/lavastajaga; suudab kirjeldada ja analüüsida oma liikumissooritust;"
  }
  [5091]=>
  object(stdClass)#5092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6142"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Suuline ettekanne (Arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused Alexanderi tehnika põhialustega tutvumiseks ning rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Inhibitsiooni mõiste selgitamine, praktiseerimine ja kasutuselevõtmine. Proprioseptsiooni (s.o. lihaste süvatundlikkus, võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata) arendamine ja teadlik valdamine. Loengusari tutvustab Alexanderi tehnika ajalugu, selgitab tehnika põhimõisteid (enesekasutus, enese juhtimine, suunad ja inhibitsioon) inimese füsionoomia ja anatoomia mõistete kaudu. Grupitundides omandatakse töövahendid, mille valdamisel tudengi kehakasutus paraneb ja sooritus on ökonoomsem."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Teab alexanderi tehnika kasutamise eesmärke ja põhialuseid; Oskab töödada AT lihtsamate ülesannetega iseseisvalt; Kasutab igapäevapraktikas inhibitsiooni ja valdab esmast suunda."
  }
  [5092]=>
  object(stdClass)#5093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6144"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "luua alus moderntantsu kujunemise ja arenguloo mõistmiseks, uua alus erinevate koreograafide loomeprotsessi ja käekirja mõistmiseks, luua alus keha tantsulise kasutamise erinevate viiside mõistmiseks ja analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "moderntantsu olemus. Moderntantsu kujunemise ja arenemise erinevad etapid ning keha kasutamise erinevad viisid. Ülevaade erinevate koreograafide loomeprotsessist."
    ["vljund"]=>
    string(182) "mõistab modertantsu kujunemist ja arengut, suudab tuvastada erinevate modernkoreograafide käekirja ja stiili, suudab oma mõtteid moderntantsu alal suuliselt esitada ja põhjendada"
  }
  [5093]=>
  object(stdClass)#5094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6150"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua eeldused muutuva sotsiaalse ja kultuurikeskkonna analüüsioskuse kujunemiseks ning liikumisstiilide arengute omavahelisi seoste äratundmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Õpetamine toimub loeng-seminaride vormis, mille käigus analüüsitakse video- ja tekstilist materjali, diskuteeritakse tõstatatud probleemide üle. Aines uuritakse kehakeele osatähtsust ja mõju sotsiaalses suhetevõrgus ja selle kasutamist tantsukunsti erinevates avaldumisvormides, ühiskondlik-poliitiliste, religioossete ja sooliste teemade käsitlusi liikumis- ja tantsukunstis."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Oskus märgata ja analüüsida liikumiskeelt ning žeste sotsiaalses suhtlemisprotsessis ja tantsukunsti erinevates väljendusvormides; Teadmised erinevate tantsu- ja liikumisvormide sotsiaalsest päritolust; Oskus märgata mitteverbaalse suhtlemiskeele toimemehhanisme kommunikatsiooni-protsessis."
  }
  [5094]=>
  object(stdClass)#5095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6151"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks kaasaegse kunsti ja liikumise sünteesist ja uutest vormilahenduste võimalustest. Luua võimalused tutvumaks eksperimentaalse lähenemisega liikumisele kaasaegses kunstiruumis."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Tehnoloogilise ja visuaalse teatri eelkäijatest nüüdisaegse virtuaalreaalsuse etendusteni. Futuristide, dadaistide, Bauhausi teatrieksperimendid ja nende mõjud tehnoloogilisele teatrile. Liikumise ja tehnoloogia summeerimine uute visuaalsete ja auditiivsete ruumiliste kompositsioonide esitamiseks. Inimkeha ja robotseadeldise hübriidne konstruktsioon audiovisuaalse etenduse loomiseks (Stelarc). Flavia Sparacino “DanceSpace”, Joe Paradiso “Multimodal, Compact, Wireless Sensing in Expressive Footwear Project” jt. digitaaltehnoloogiat ja füüsilist liikumist ühendavad projektid. Õpilast hinnatakse tunnis aktiivse kaasatöötamise, kirjutatud referaatide ja oma ideede praktilise realiseerimise järgi (kursuse lõputöö)."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Oskus luua lühivorme liikumise ja kunsti elementide siduval põhimõttel; Oskus analüüsida liikumise ja kunsti kokkupuutetasandeid etenduskunstis; Oskus loovalt arendada lavastuslikke ideid."
  }
  [5095]=>
  object(stdClass)#5096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6153"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Arvestus. Liikumismaterjali etendamine ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua võimalused erinevate, pärimusel põhinevate, liikumiskeelte tutvustamiseks kaasates tunnustatud erialaõppejõudude ja loovisikuid."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Antud aine jaotub kahte eriteemalisse ossa: 7 +7 õppenädalat. Praktikumides omandatakse Argentiina tango ning idamaa tantsude põhiliikumisi, liikumisskeeme ning tantsulisi etüüde."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Suudab esitada vastava liikumiskeele põhisammustikul baseeruvat koreograafiat Suudab analüüsida õpitud liikumiskeeli ja arutleda nendega seotud loomeprotsessi puudutavatel teemadel."
  }
  [5096]=>
  object(stdClass)#5097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6154"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Arvestus. Liikumismaterjali esitamine ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua võimalused kohtumiseks rahvusvaheliselt tunnustatud erialaõppejõudude ja loovisikutega; Saada lavastusprojektis osalemise kogemused."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Tunnustatud loovisikuga koostöös tuuakse välja lavastusprojekt, mis annab praktilise loometegevuse kogemuse. Läbitakse lavastusprojekti kõik astmed ideest etendamiseni. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Oskus kasutada ja aru saada erialasest inglise keelest (väliskuülaliste kursused, loengud, seminarid), tantsukunsti puudutavate teemade analüüsioskus."
  }
  [5097]=>
  object(stdClass)#5098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6155"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Liikumismaterjali esitamine; kirjalik analüüs. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused kohtumiseks rahvusvaheliselt tunnustatud erialaõppejõudude ja loovisikutega; luua tingimused ja ettevalmistus lavastusprojektides osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Luua võimalused professionaalseks treeningtegevuseks, mis toetab loomingulist projekti ja/või etendustegevust. Treeningu suunitluseks on läbi erinevate liikumistehnikate praktiseerimise tagada tasakaalustatud kehatöö, liigeste liikuvus, lihaste toonus ning koordineeritus."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Valdab lavastusprotsessis osalemiseks vajalikke oskusi; Suudab esitada lavastusteksti; Suudab analüüsida tantsukunsti loomeprotsesse puudutavaid teemasid."
  }
  [5098]=>
  object(stdClass)#5099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6156"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Arvestus (tööprotsessi analüüs, grupitöö presentatsioon )"
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Luua võimalused: - laiapõhjaliste teadmiste omandamiseks kuidas kasutada improvisatsiooni tantsukunstis; - oma harjumuste tundmaõppimiseks, nende teadvustamiseks ja antud teadmiste põhjalt suurema avatuse saavutamiseks. - grupitöö ja tervikpildi tajumise õppimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(670) "Improvisatsiooni tundides õpitakse liikumiskvaliteetide, ruumi, dünaamika, rütmi ja erinevate tasandite kasutamist tantsukunstis nn. spontaanse valiku põhimõttel. Analüüsitakse ja praktiseeritakse visuaalsete kujundite, erinevate ideede ja vahendite kasutamist, kohaspetsiifilisust ja praktilist tööd partneritega. Õppetöö vormiks on praktikumid, mis koosnevad eesmärgistatud ülesannetest, teemade seletustest ja toimunud/nähtu analüüsidest. Tutvutakse erinevate improvisatsiooni meetoditega, mõtteviisi eesmärgiga; see on kogemuslik õpe, mille üheks osaks on ka eneseanalüüs ja toimunud tegevusteksti kriitiline lugemine (vaatlemine, tagasiside)."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Aine läbinud üliõpilane: -Oskab kasutada erinevaid liikumisimprovisatsiooni meetodeid ja lähenemisi. -Suudab analüüsida tööprotsessi nii jälgijana kui osalejana. -Oskab osaleda improvisatsioonipõhistes projektides"
  }
  [5099]=>
  object(stdClass)#5100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6157"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Tutvustada Labani liikumispõhimõtteid ja –analüüsi valdavalt praktiliste õppe meetodil, et luua seos nende põhimõtete liikumiskogemuslikust sidususest teraapiliste aspektidega."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Labani liikumispõhimõtteid (aeg, ruum, raskus, voolavus, liikumiskvaliteedid) õpitakse praktilistes tundides, keskendudes üliõpilase individuaalse loovuse ja liikumiskogemuse arendamisele. Õppeprotsessis arendatakse nimetetud liikumispõhimõtteid läbi ihtsate loominguliste ülesannete loomingulise lahendamise. Protsessipõhine õpe eeldab vähemalt 75% osavõttu praktilistest tundidest, millele lisandub iseseisev teoreetiline töö."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Individuaalsete liikumisvõialuste ja võimete areng; Teadmised Labani liikumissüsteemist ja loovast liiikumisest; Arusaamine Labani liikumissüsteemi põhimõistetest ja oskus neid kehakogemuslikult ja intellektuaalselt kasutada; Oskus analüüsida Labani liikumissüsteemi põhimõisteid individuaalses ja grupitöös."
  }
  [5100]=>
  object(stdClass)#5101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6160"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam: praktilised ülesanded, vestlus, kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada seltskonnatantsu tantsimiseks, õpetamiseks või koreograafilises loometöös kasutamiseks vajalike oskuste ning hoiakute kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Kursuse olulisim osa on praktiline tantsimine: erinevate ajastute tantsuvormid, põhiliikumised ja -tehnikad (nt pöörlemised), suhtlemine partneriga. Teoreetilised teemad, mida käsitletakse integreeritult praktiliste harjutustega: Tantsu funktsioonid. Meelelahutusliku tantsu teke ja varased vormid. Rahvatants ja õukonna seltskonnatants, erinevused ja vastastikused mõjud. Tantsumoe keskused, seltskonnatantsude rahvusvaheline levik. Seltskonnatantsude vormiline areng. Kontratantsud kui kodanluse seltskonnatants. Paartantsu tekkimine ja areng. Tantsude üleskirjutamine, suuline ja kirjalik traditsioon. Folkloriseerumine. Eesti traditsiooni eripärad. Kursuse praktilises osas ei käsitleta nn standard- ja ladina tantse."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Õppija suudab ära tunda ja oskab tantsida kontakttundides õpitud tantse, omab teadmisi seltskonnatantsu ajaloolise kujunemise põhilistest seaduspärasustest, arutleb seltskonna-, pärimus- ja rahvatantsu ning nendevaheliste seoste üle."
  }
  [5101]=>
  object(stdClass)#5102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6162"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Võimaldada tundma õppida eesti pärimusmuusika vanemat kihistust: 1) regilaulu ja selle seoseid liikumisega (mängud), võimaldada praktiliselt omandada regivärsi laulmise aluseid; 2) vanemaid rahvapille ja pillimuusika žanreid."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Eesti pärimusmuusika mõistete kujunemise lühiajalugu. Arhailisemate musitseerimisvõimaluste ja regilaulu tutvustamine ning õppimine. Praktiline laulmine. Töö laulutekstiga ja teksti kokkusobitamine viisiga. Rahvapärased laulmis- ja ettekandemoodused (näit kiikumine, rattas liikumine jne). Vanemad laulumängud ja nende koreograafia. Põhilised vanemad rahvapillid, nende seos tantsuga. Pillilugude kuulamine heliplaatidelt. Mängimine kahel arhailisel pillil (kukepill, putkevile). Iseseisev töö: Laulumängude praktiline omandamine, esitamine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Algteadmised eesti pärimusmuusikast. Algoskused regivärsilise rahvalaulu tundmisel ja laulmisel. Praktilised oskused vanemate laulumängude õppimisel ja läbiviimisel. Põhiliste vanemate rahvapillide kuuldeline ja visuaalne tundmine."
  }
  [5102]=>
  object(stdClass)#5103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6164"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestus. Hinnatakse ettevalmistatud ja aktiivset osalemist seminarides ning kirjalike ülesannete täitmist IVA-keskkonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Luua võimalused tutvumiseks kaasaegses (rahva)tantsu uurimises kasutatavate teooriate ja meetoditega ning toetada tudengite seminaritööde valmimist."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Kontaktõpe toimub loeng-seminaride vormis, kus õppejõud annab üldistava ülevaate (rahva)tantsu uurimise tänapäevastest võimalustest ning materjale ja juhiseid iseseisva uurimuse teostamiseks. Õppematerjalid tehakse kättesaadavaks IVA-keskkonnas ja koostöös iga konkreetse seminaritöö juhendajaga. Üliõpilased valivad oma seminaritöö teema, koostavad asjakohase kirjanduse ülevaate, püstitavad uurimisprobleemi (sõnastavad uurimisküsimuse(d)) ning valivad meetodi empiirilise uurimuse läbiviimiseks. Tööprotsessi üksikosad esitatakse tagasiside saamiseks kirjalikult IVA-keskkonnas, suuline esitlus ja arutelu toimub kontakttundides."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Õppija teab kaasaegse rahvatantsu-uurimise võimalusi ja põhisuundi, suudab formuleerida uurimisteema ja peamise(d) uurimisküsimuse(d), oskab põhjendatult valida oma uurimisprobleemi lahendamiseks sobiva meetodi ning seda kirjeldada."
  }
  [5103]=>
  object(stdClass)#5104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6166"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua võimalused tutvumiseks keskaegse ja renessansstantsu repertuaari ning tantsukontekstiga: kombestik, kostüümid jne"
    ["sisu"]=>
    string(509) "Üldülevaade teemakohase info allikatest ning erinevate tantsude ajaloolise ülesmärkimisega tutvumine. Ajaloolise tantsu stiilide sammustiku, nende erinevuste ning vastavate vanade tantsude omandamine praktikas (Burgundia bassa dansa ja Brüsseli käsikiri. Itaalia balli ja Domenico, Ebreo, Ambrosio ning Caroso. Inglise varased pavaanid, allemandid, Inns of Court. Prantsuse branlid ja Thoinot Arbeau jne). Oskus ühendada kostüümi ajastukohaste maneeride ja liikumisviisiga. Töö illustratsioonidega."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Teadmised tantsust kesk- ja renessansiaja Euroopas. Suutlikkus ära tunda ning oskus tantsida vastava perioodi tantse."
  }
  [5104]=>
  object(stdClass)#5105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6168"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Luua võimalused tutvuda eesti rahvatantsupidude ajaloo- ja tantsupeo kui protsessi kulgemisega ning praktilise teostusega."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Tutvumine Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, kui rahvatantsupidude protsessi juhtiva asutuse eesmärkide ning tegevusega. Ülevaade I ja II Eesti Mängudest. Rahvatantsupidudest osavõtvate rühmaliikide struktuurist ja repertuaari rakendusvõimalustest. Rahvatantsupidu kui etendus/loominguline projekt. Pealavastaja ja lavastusgrupi ülesanded eesmärgi saavutamisel. Iseseisev töö: Tantsupidude repertuaari analüüs. Tantsujooniste koostamine suurlavastusele."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Omab teadmisi tantsupidusid koordineerivate üksuste põhimõtetest; Omab teadmisi rahvatantsupidule ajaloost; Omab teadmisi ja rakendusoskust rahvatantsupidude lavastamiseks; Praktilised oskused väljaku tantsujooniste koostamisel."
  }
  [5105]=>
  object(stdClass)#5106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6169"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua võimalus tutvuda erinevate maade pärimustantsudega ja nende ajaloolise kujunemisega. Omandada praktilisi oskusi tantsude esitamisel ja teadmisi analüüsimisel"
    ["sisu"]=>
    string(298) "Tutvumine naabermaade ja teiste kultuuride rahvusliku tantsulise pärimusega. Pärimustantsude praktiline omandamine. Videomaterjalide näited tantsudest ja tantsuga seotud suursündmustest ning festivalidest. Võimalusel on õpetusse kaasatud külalisõppejõud. Tundidest osavõtt on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Oskus esitada naabermaade ja teiste kultuuride pärimustantse Oskus analüüsida õpitu põhjal erinevate tantsude põhiliikumisi ja luua nendevahelisi seoseid."
  }
  [5106]=>
  object(stdClass)#5107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6172"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Luua võimalused ülevaate saamiseks Euroopa lavatantsust eri ajastustel, luua eeldused väljapaistvate ballettide koreograafia analüüsimiseks, erinevate balletistiilid ja nende ideoloogilised tagamaade lahtimõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Aine käsitleb elukutselise tantsu arengut Euroopas alates antiikajast kuni 21. sajandini. Vaatluse alla võetakse tantsija ühiskondlik seisund, tantsija ja koreograafi suhe, rahvuslus ja sooline identiteet tantsus ning nende muutumine läbi ajaloo. Analüüsitakse üksikuid väljapaistvamaid lavateoseid ja nende erinevaid redaktsioone."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Oskab käsitleda ja analüüsida elukutselist tantsu selle ajaloolises ja kultuurilises kontekstis; Omab algteadmisi tantsukunstile lähenemise erinevatest võimalustest (sotsioloogiline, esteetiline, psühholoogiline jne); Suudab põhjendada oma tantsuga seonduvaid arvamusi ja seisukohti."
  }
  [5107]=>
  object(stdClass)#5108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6173"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua võimalused jooga põhialuste ja filosoofiaga tutvumiseks ning praktiliseks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(429) "Jooga all mõistetakse idamaades kogu inimese olemust hõlmavat vaimset distsipliini mis ühe, suhteliselt kitsa haruna hõlmab ka füüsilisi harjutusi. Aine raames toimub Hatha-jooga ja Astanga-jooga harjutus-sarjade soorituse õppimine ning analüüsimine. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine; praktilise töö sisu - harjutuste ja tehnika õppimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Aine läbinud üliõpilane: Teab elementaarseid teadmisi jooga teoreetilistest põhialustest ja filosoofiast; Tunneb elementaarseid jooga põhiasendeid ja oskab täpselt neid sooritada; Omab paranenud tasakaalutunnetust, koordinatsiooni ja painduvust."
  }
  [5108]=>
  object(stdClass)#5109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6174"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(6) "puudub"
    ["sisu"]=>
    string(398) "Aine raames kinnitatakse jooga harjutuste põhialuseid ja laiendatakse filosoofilisi teadmisi, mis aitavad seostada antud teadmisi tantsutehnikatega. Hatha-jooga ja astanga-jooga harjutus-sarjade sooritamine ning analüüsimine. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine; praktilise töö sisu - harjutuste ja tehnika õppimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Aine läbinud üliõpilane: Teab elementaarseid teadmisi jooga teoreetilistest põhialustest ja filosoofiast; Tunneb jooga põhiasendeid ja oskab neid rakendada tantsutehnika treeningklasside koostamisel; Omab paranenud tasakaalutunnetust, koordinatsiooni ja painduvust."
  }
  [5109]=>
  object(stdClass)#5110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6175"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua võimalused Brasiilia võitluskunsti Capoeira põhialustega tutvumiseks ja selle rakendamiseks tantsuloome protsessis ning füüsilise vormi parandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(835) "Capoeira on nii tants, võitlus kui ka mäng, kus saab korraga õppida ja rakendada enesekaitset, akrobaatikat, tantsulist liikumist, muusikat, rütmi ja laulmist ning kõigele lisaks tutvuda kauge maa kultuuri ja elufilosoofiaga. Brasiilia võitluskunst koos laulu ja pillimänguga on Brasiilia kultuuris sama oluline kui samba, karneval või jalgpall. Capoeira sündis, kui Aafrikast toodi Brasiiliasse tööle musti orje, kes kettidesse aheldatuina unistasid siiski vabadusest. Et end põgenemiseks ette valmistada, hakkasid orjad harjutama võitlust, mis ühel päeval aitaks neil enda eest seista. Valvurite petmiseks maskeeriti võitlus tantsu, muusika ja lauluga. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, praktiline töö - harjutuste ja tehnika õppimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5110]=>
  object(stdClass)#5111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6176"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua võimalused Pilatese põhialuste ja filosoofiaga tutvumiseks ning praktiliseks omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(284) "Klassikaline Pilatese süsteem matil.Foundation e.baastase.Parandame keha üldist vormi,ühekülgsest treenigust tulenevat lihaste ebatasakaalu,vastupidavuse ja keha hapnikuvarude suurendamiseks pöörame tähelepanu hingamisele.Rakendame tööse süvalihased saavutamaks head rühti."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Aine läbinud üliõpilane: Omab elementaarseid teadmisi Pilates meetodi teoreetilistest põhialustest ja filosoofiast; Tunneb Pilates meetodi põhiharjutusi ja oskab täpselt neid sooritada; Omab paranenud tasakaalutunnet, liikumise suundasid ja kompaktsust."
  }
  [5111]=>
  object(stdClass)#5112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6177"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Arvestus. Praktilise protsessi esitus"
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Luua võimalused parema koordinatsiooni arendamiseks ja keskendusmisvõime kasvatamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Närvi-lihas-skeleti süsteemi tasakaalustatud arendamine, süvalihaste kasutusoskuse parendamine, füsioloogiliselt õige ja tasakaalustatud liikuvuse analüüsimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(201) "Aine läbinud üliõpilane: Omab teoreetilisi teadmisi Pilatese vajalikkusest tantsija treeningus; Oskab iseseisvalt töötada Pilatese harjutustega; Valdab korrektset koordinatsiooni ja kehatunnetust."
  }
  [5112]=>
  object(stdClass)#5113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6178"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua võimalused Pilatese põhialuste ja filosoofia seostamiseks praktilise loometegevusega."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Pilates meetodi rakendamine tantsutehnika tundides. Aine on kaasaaitava eesmärgiga parandada süvalihaste rakendusoskust tantsutehnika tundides ja funktsionaalset liikumissooritust (kooskõla närvi-lihas-skeletoni süsteemis)."
    ["vljund"]=>
    string(343) "Aine läbinud üliõpilane: Suudab seostada tunnis omandatud teadmisi teistes erialatundides omandatuga ja liikumissoorituslike ülesannetega. Suudab sooritada korrektselt Pilates meetodi põhiharjutusi ja integreerida neid teadmisi oma loomingulises töös. Omab paranenud tasakaalutunnet, korrektseid keha liikumise suundasid ja kompaktsust."
  }
  [5113]=>
  object(stdClass)#5114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6179"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua võimalused teoreetilise või loov-praktilise uurimustöö tegemiseks tantsukunsti valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(885) "Bakalaureusetöö võib olla kas teoreetiline või loov-praktiline. Teoreetiline bakalaureusetöö koosneb: 1. Kirjalik uurimustöö pikkusega 30-40 lehekülge 2. Avalik kaitsmine Loov-praktiline bakalaureusetöö koosneb: 1. Praktiline töö (lavastus, kontsert – ca 20 min vabalt valitud stiilis) 2. Kirjalik osa, mille peaeesmärgiks on süstematiseerida ja analüüsida praktilise osaga seonduvat informatsiooni ning kogemusi. Bakalaureusetöö kirjaliku osa mahuks on vähemalt 20 lehekülge, millele lisatakse valminud lavastusest video. 3. Avalik kaitsmine. Bakalaureusetöö teema ja juhendaja leidmise korraldab osakond viienda semestri alguses. Bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine. Bakalaureusetöö esitatakse osakonda 10 päeva enne kaitsmist, kahes eksemplaris paberkandjal kõvaköites ja kolmas elektroonilisel kandjal."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Suutlikkus läbi viia metodoloogiliselt korrektset tantsuvaldkonda kuuluvat teoreetilist või loov-praktilist uurimustööd; Oskus vormistada akadeemilistele nõuetele vastavat uurimustööd; Oskus analüüsida ja algatada loov-praktilisi projekte ning suutlikus neid läbi viia ideest avaliku etendamiseni; Oskus analüüsida loov-praktilisi protsesse; Oskus paigutada oma tööd üldisesse kultuurilisse ja tantsukunsti konteksti."
  }
  [5114]=>
  object(stdClass)#5115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6180"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "luua alus tantsimise kui tegevuse mõistmiseks ja analüüsimiseks erinevas kultuurikontekstis ja selle arenguloost lääne kultuuris."
    ["sisu"]=>
    string(474) "Ajalooline ja kultuuriline ülevaade tantsimisest, selle rollist erinevates kultuurides. Rõhuasetus on tantsul kui rituaalsel, seltskondlikul ja terapeutilisel tegevusel; tantsu esteetilist funktsiooni ja lavalist tantsu puudutatakse eelkõige selle ühiskondlikus ja kultuurilises funktsioonis. Paralleelselt loengutega toimuvad seminarid (st tunnil on loenguline kui ka seminariline osa), mille käigus diskuteeritakse iseseisvalt läbi loetud ja vaadatud materjali üle."
    ["vljund"]=>
    string(265) "suudab tuvastada tantsu funktsioonid erinevas kultuurikontekstis ja neid verbaalselt kirjeldada omab ülevaadet tantsimise vormidest lääne kultuurikontekstis ja nende rollist ühiskonnas -ning suudab vastavat infot selgelt ja korrektselt esitada sõnalises vormis"
  }
  [5115]=>
  object(stdClass)#5116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6181"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Anda ülevaade kultuuri, keha ja tantsulise liikumise seostest Lääne kultuuriruumis, õppida nägema ja analüüsima kehakäsitlust ja tantsu rolli erinevates kultuuritüüpides."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Ajalooline ülevaade keha käsitlusest ja tantsimise rollist erinevates kultuuritüüpide ühiskondades. Rõhuasetus on keha ja tantsu rituaalsetel, seltskondlikel ja terapeutilistel tegevusel."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Omab ülevaadet kehaga seotud arusaamadest Lääne kultuuriruumis ning tantsimise vormidest ja nende rollist ühiskonnas; Suudab ära tunda erinevate ajastute kehalise väljenduse tantsu vormis."
  }
  [5116]=>
  object(stdClass)#5117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6182"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kujundada eeldused klassikalise balleti kombinatsioonide sooritamiseks ning praktiliste oskuste rakendamiseks koreograafilise teksti esitamisel."
    ["sisu"]=>
    string(645) "Õppeaine on suunitlusega kaasaegse tantsu tantsijale. Keha joondumist, raskusjõu kasutamist, väljapoolsuse sooritust jälgitakse klassikalise balleti koordinatsioonist ja esteetikast lähtudes. Harjutustes kasutatakse erinevaid poolpöördeid, täispöördeid, erinevaid käte positsioone. Exercice saali keskel ühendatakse klassikalise tantsu poosid arabesque s erinevate pas de vormidega. Allegro väikesed, keskmised ja lihtsamad suured hüpped ühendatakse liikuvusega ruumis. Selgitatakse liikumisaparatuuri, süvalihaste ja retseptorite funktsiooni kasutamist klassikalises balleti kaanonites. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Omab teadmisi anatoomiliselt korrektsest kehatööst klassikalise balleti tehnika sooritamisel; Oskab näha probleeme klassikalise balleti tehnika sooritamisel (käte ja jalgade koordineeritus, liikumisaparatuuri tasakaalustatus, ruumilisuse kasutus)."
  }
  [5117]=>
  object(stdClass)#5118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6183"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kujundada eeldused keeruliste klassikalise balleti kombinatsioonide sooritamiseks ning praktiliste oskuste rakendamiseks koreograafilise teksti esitamisel edasijõudnute tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(645) "Õppeaine on suunitlusega kaasaegse tantsu tantsijale. Keha joondumist, raskusjõu kasutamist, väljapoolsuse sooritust jälgitakse klassikalise balleti koordinatsioonist ja esteetikast lähtudes. Harjutustes kasutatakse erinevaid poolpöördeid, täispöördeid, erinevaid käte positsioone. Exercice saali keskel ühendatakse klassikalise tantsu poosid arabesque s erinevate pas de vormidega. Allegro väikesed, keskmised ja lihtsamad suured hüpped ühendatakse liikuvusega ruumis. Selgitatakse liikumisaparatuuri, süvalihaste ja retseptorite funktsiooni kasutamist klassikalises balleti kaanonites. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Teadmised anatoomiliselt korrektsest kehatööst klassikalise balleti tehnika sooritamisel; Oskus näha probleeme klassikalise balleti tehnika sooritamisel edasijõudnute tasemel (käte ja jalgade koordineeritus, liikumisaparatuuri tasakaalustatus, ruumilisuse kasutus."
  }
  [5118]=>
  object(stdClass)#5119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6184"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus. Kursuse lõputööna esitatakse kirjalik teoreetiline analüüs läbitud teema ja protsessi kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Kujundada eeldused tantsukunsti kui erinevaid meediume integreeriva etenduskunsti, mitmekülgsemaks valdamiseks läbi suulise ja kirjaliku teksti, karakteri (rollianalüüsi) ning dramaturgia."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Õppeaine on suunitlusega tantsijale. Kõne kasutamine tantsulavastuses, teksti ja karakteri mõtestamine. Hääl ja liikumine. Kujundi loomine. Selgitatakse hääle kasutamise tehnikaid ja hingamist, dramaturgia mõistet teatri-ja tantsulavastuses. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Suudab koreograafi/tantsijana analüüsida ja kasutada teksti ning luua lavakujundit (karakterit); Oskab luua rolli ja mõtestada oma tegevust selle raames nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid meediume kasutades; Oskab lavategevusi ja rolle dramaturgiliselt analüüsida ja neid ka praktilises tegevuses rakendada."
  }
  [5119]=>
  object(stdClass)#5120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6185"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Anda võimalus läbi lavastusprojektis osalemise kogemuste omandamiseks tantsijana. Anda põhjus süveneda lavastusprotsessi erinevatesse tahkudesse ja praktiseerida etendustegevuses osalemiseks vajalikke meetodeid ja võtteid."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Erialapraktika on suunatud tudengi tööks koreograafiga, et tuua välja tantsulavastus. Protsess koosneb lavastusprooviperioodist, vaatlustest, analüüsimisest ja etendamisest. Etendused on avalikud (st.publikuga). Etendustegevus toimub teatris või lavastusele sobivas keskkonnas. Töö etapid: Tegevuse planeerimine, koreograafilise materjali ettevalmistamine, lavastusmaterjali analüüs, eneseanalüüs, etendamine, koreograafi tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Üliõpilane oskab näha seoseid omandatud liikumistehnikate ja koreograafi kunstiliste taotluste vahel; Üliõpilane oskab planeerida loomeprotsessi ning osaleda lavastusgrupi töös; Üliõpilane tunneb kaasaegseid metoodilisi võtteid proovi ja etendustegevuses."
  }
  [5120]=>
  object(stdClass)#5121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6186"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Luua võimalused: liikumisimprovisatsiooni kasutamiseks; oma harjumuste tundmaõppimiseks, nende teadvustamiseks ja antud teadmiste põhjalt suurema avatuse saavutamiseks; grupitöö ja tervikpildi tajumise õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Improvisatsiooni tundides õpitakse liikumiskvaliteetide, ruumi, dünaamika, rütmi ja erinevate tasandite kasutamist nn. spontaanse valiku põhimõttel. Analüüsitakse ja praktiseeritakse visuaalsete kujundite, erinevate ideede ja vahendite kasutamist, kohaspetsiifilisust ja koostööd partneritega. Protsessipõhine õpe eeldab praktikumidest osavõttu (vähemalt 75%)"
    ["vljund"]=>
    string(228) "Aine läbinu: kasutab erinevaid liikumisimprovisatsiooni meetodeid ja käsitlusviise; analüüsib tantsuimprovistaiooni tööprotsessi nii jälgijana kui osalejana; suudab osaleda liikumisimprovisatsioonilistes loomeprojektides."
  }
  [5121]=>
  object(stdClass)#5122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6187"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund). Kirjalik analüüs (vaadeldud teoste ja kasutatud kirjanduse põhjal)"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua võimalused algteadmiste saamiseks keha liikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest kaasaegse tantsu kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(399) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ja väljendusrikkuse arendamine ning seminaridest, milles vaadeldakse/analüüsitakse kaasaegse tantsukunsti liikumisprintsiipe. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist.Tundidest osavõtt vähemalt 80%"
    ["vljund"]=>
    string(99) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust Sooritadab liikumised fokuseeritult ja analüüsivalt"
  }
  [5122]=>
  object(stdClass)#5123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6188"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Praktiliste oskuste esitlus (Eksamitund), kirjalik analüüs (baseerudes kirjandusele ja vaadeldud repertuaarile)"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Luua võimalused tantsutehniliste oskuste arendamiseks läbi kaasaegse liikumismõtlemise, anatoomiliselt korrektse kehakäsitluse ja kontsentratsiooni- treeningu"
    ["sisu"]=>
    string(468) "Keha liikumist mõjutatavate tegurite: aeg, ruum, vorm ja energia – analüüsivõime ja kasutusoskus läbi arendatud liikumisstruktuuride. Erinevatel kaasaegse kehakäsitluse printsiipidel baseeruvate treeningkombinatsioonide sooritamine ja ülesannete täitmine. Tunnid toimuvad ka seminari vormis, milles analüüsitakse omandatud liikumis-põhimõtete kasutamist.Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist (kohustus osaleda vähemalt 80% tundidest)"
    ["vljund"]=>
    string(164) "Rakendab tantsutehnilisi oskusi (füüsiliste, tantsuliste ja kaasnevad aspektide valdamine) Märkab erinevaid liikumiskvaliteete ja analüüsib teoreetilist tausta"
  }
  [5123]=>
  object(stdClass)#5124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6189"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks inimese liikumisaparaadi ehitusest ja talitlusest ning oskus ühendada teoreetilised teadmised reaalse liigutustegevusega; Kujundada oskus tunnetada ja hinnata keha kasutamist tantsukunstis; Kujundada oskus töötada kehaga."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Kursus koosneb loengutest, praktikumidest, seminaridest ja üliõpilaste iseseisvast tööst. Kursuse jooksul käsitletakse inimese skeleti- ja lihassüsteemi ehitust ja talitlust, liigutustegevuse kinesioloogilisi aspekte. Õpitakse vaatlema ja analüüsima keha liikumist tantsus. Selgitatakse vigastuste tekke mehhanisme ja tantsulise tegevusega seotud riskimomente. Praktikumide käigus kinnistatakse anatoomia ja kinesioloogia teoreetilist materjali skeletistruktuuri tundmaõppimisega läbi liigutustegevuse; tegeletakse kehalise tasakaalustatusega ja tantsulise liigutustegevuse baaselementide sooritamisega kinesioloogilistele printsiipidele tuginedes."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Tunneb inimese skeleti ehitust, liigeste liikumisvõimalusi ning mõistab kehalise joondumise olulisust; Orienteerub anatoomilises terminoloogias; Teab inimkeha liikumise kinesioloogilisi põhitõdesid ning oskab selle baasil analüüsida liigutust; Tunnetab enda keha liikumises ning suudab näha ja hinnata individuaalseid kehalisi liikumisvõimalusi; Teab ja oskab kasutada kehalist võimekust arendavaid harjutusi."
  }
  [5124]=>
  object(stdClass)#5125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6190"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Eksam. Liikumismaterjali praktiline esitus ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Luua võimalused algteadmiste saamiseks liikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused arendada väljapoolsust ja lülisamba ning kehaosade sirutatust läbi balleti treeningsüsteemi esteetika. Luua võimalused musikaalsuse ja koordinatsiooni arendamiseks;"
    ["sisu"]=>
    string(480) "Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine läbi balletistilistika esteetika: Harjutused tugipuu ääres kahe (esipool tugipuu suunas) ja ühe käega kinni hoides, jalgade ja käte põhipositsioonid. Harjutused saali keskel põhipositsioonidega, port de bras ja temps lié koordinatsioonid, väikesed hüpped. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust balletitehnika kontekstis lähtudes iseenda füüsilistest eeldustest ja kehast; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5125]=>
  object(stdClass)#5126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6191"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Eksam. Liikumismaterjali praktiline esitus ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Luua võimalused baasteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused musikaalsuse, koordinatsiooni ja kehatöö arendamiseks läbi balleti treeningsüsteemi põhimõtete."
    ["sisu"]=>
    string(643) "Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsilise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine vastavalt balletitehnika eetikale. 10% treeningtundidest on pühendatud teoreetiliste materjali, terminoloogia, liigutuste korrektse soorituse seletamiseks. Harjutused tugipuu ääres. Harjutused keskel , port de bras ja temps lie koordinatsioonid. Väiksed hüpped, keskmised hüpped, ettevalmistus suurteks hüpeteks. Ettevalmistus tuurideks ja tuurid. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist (miinimum 70% kontakttundide mahust) ning iseseisvat tööd kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust balletitehnika kontekstis lähtudes iseenda füüsilistest eeldustest ja kehast; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses."
  }
  [5126]=>
  object(stdClass)#5127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6192"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam: liikumismaterjali esitamine ja suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Luua võimalused baasteadmiste süvendamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest balleti kontekstis; Luua võimalused musikaalsuse, koordinatsiooni ja kehatöö arendamiseks läbi balleti treeningsüsteemi esteetika."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine. Harjutused tugipuu ääres. Harjutused keskel, port de bras ja temps lie koordinatsioonid. Väiksed ja keskmised hüpped. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat läbitud materjali ulatuses;"
  }
  [5127]=>
  object(stdClass)#5128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6193"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Eksam. Praktiliste oskuste esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Luua eeldused ja võimalused klassikalise balleti põhielementide esitluse puhtuse lihvimiseks, pöörates tähelepanu artistlikkuse täiendamisele. Musikaalsuse ja koordinatsiooni arendamine läbi balleti treeningsüsteemi esteetika"
    ["sisu"]=>
    string(423) "Praktilised tunnid on suunatud tantsutehnika täiendamiseks. Repertuaari omandamine sõltuvalt osalejate füüsilisest võimekusest, vanuseastmest ja kehalisest ettevalmistusest. Repeteerimisoskuse arendamine ning erinevate tantsukombinatsioonide analüüs. Läbivõetu kinnistatakse individuaaltundides vastavalt vajadusele -praktilises või teoreetilises vormis. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust; Sooritab liikumistekstid fokuseeritult ja analüüsivalt; Teab balletiterminoloogiat."
  }
  [5128]=>
  object(stdClass)#5129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6194"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Kujundada eeldused balleti kombinatsioonide sooritamiseks ning praktiliste oskuste rakendamiseks koreograafilise teksti/teose esitamisel."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Õppeaine on suunitlusega kaasaegse tantsu tantsijale. Keha joondumist, raskusjõu kasutamist ja väljapoolsuse sooritust jälgitakse balleti koordinatsioonist ning esteetikast lähtuvalt. Tugipuu ääres kasutatakse erinevaid poolpöördeid, täispöördeid, käte positsioone ja liikumisjooniseid ning poose/asendeid. Exercice saali keskel ühendatakse balleti poosid arabesque s erinevate pas de vormidega. Allegro väikesed, keskmised ja lihtsamad vormid, suured hüpped ühendatakse liikuvusega ruumis. Selgitatakse liikumisaparatuuri, süvalihaste ja retseptorite funktsiooni kasutamist balleti kaanonites. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Oskab sooritada balletitehnikat anatoomiliselt korrektselt; Oskab näha probleeme balletitehnika sooritamisel (käte ja jalgade koordineeritus, liikumisaparatuuri tasakaalustatus, ruumilisuse kasutus)."
  }
  [5129]=>
  object(stdClass)#5130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6195"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Kujundada eeldused pikkade ja keeruliste balletikombinatsioonide sooritamiseks ning praktiliste oskuste rakendamiseks edasijõudnute tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Õppeaine on suunitlusega kaasaegse tantsu tantsijale. Keha joondumist, raskusjõu kasutamist ja väljapoolsuse sooritust jälgitakse balleti koordinatsioonist ning esteetikast lähtuvalt. Tugipuu juures kasutatakse erinevaid poolpöördeid, täispöördeid, keerulist käte koordinatsiooni, kiiret jalgade tööd. Exercice saali keskel ühendatakse poosid arabesque s erinevate pas de vormidega. Allegro väikesed, keskmised ja suured hüpped sooritatakse korrektsetes joonistes ja ruumi suundades. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Oskab sooritada balletitehnikat anatoomiliselt korrektselt; Oskab näha probleeme klassikalise balleti tehnika sooritamisel edasijõudnute tasemel (käte ja jalgade koordineeritus, liikumisaparatuuri tasakaalustatus, ruumilisuse kasutus)."
  }
  [5130]=>
  object(stdClass)#5131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6196"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (Arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Luua võimalused jazztantsu baaskursuse omandamiseks, kehatunnetuse ja põhisammude õppimiseks. Luua võimalused ülevaate saamiseks jazztantsu ajaloost ja erinevatest stiilidest ning jazztantsu tuntumate koreograafide ja koolkondade rajajatega tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Jazztantsu ajalugu, tuntumad õpetajad, koreograafid. Kehahoiak, olulised terminid ja teadmised klassikalisest balletist, mis on vajalikud jazztantsuga tegelemiseks (väljapoolsus, käte ja jalgade positsioonid, põhiharjutused nagu plie, releve, battements, develope, arabesque, attitude, coupe, passe tundmine. Põhiliste tantsuprintsiipide, raskuse ülekandmine, sirutamine, hüpped, pöörded õppimine. Jazztantsu positsioonide omandamine (arch, contraction, flatback, hinge, laterial, lunge, jazz sit, jazz split). Keha isolatsioonid, tasakaalu harjutused, jazztantsu põhisammud ja liikumised (jazz walks, step touch, cross touch, slide, chasse, pas de pourree, kicks, turns, jumps, floorwork, falls). Liikumiste ajastus, dünaamika ja ruumitunnetus. Rütmiharjutused, mõistete beat, tempo, meter, measure, accsent, syncopation, rhytmic pattern, musical phrase tundmine. Ruumiga seotud mõistete direction."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Omab teoreetilisi teadmised ja praktilised oskused jazztantsu algtasemel; Tunneb jazztantsu terminoloogiat; Oskab erinevaid jazztantsu liikumisi mälus säilitada ja praktiliselt sooritada."
  }
  [5131]=>
  object(stdClass)#5132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6197"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Anda võimalus läbi lavastusprojektis osalemise kogemuste omandamiseks tantsijana. Anda põhjus süveneda lavastusprotsessi erinevatesse tahkudesse ja praktiseerida etendustegevuses osalemiseks vajalikke meetodeid ja võtteid"
    ["sisu"]=>
    string(444) "Erialapraktika on suunatud tudengi tööks koreograafiga, et tuua välja tantsulavastus. Protsess koosneb lavastusprooviperioodist, vaatlustest, analüüsimisest ja etendamisest. Etendused on avalikud (st.publikuga). Etendustegevus toimub teatris või lavastusele sobivas keskkonnas. Töö etapid: Tegevuse planeerimine, koreograafilise materjali ettevalmistamine, lavastusmaterjali analüüs, eneseanalüüs, etendamine, koreograafi tagasiside"
    ["vljund"]=>
    string(225) "Oskab näha seoseid omandatud liikumistehnikate ja koreograafi kunstiliste taotluste vahel; Oskab planeerida loomeprotsessi ning osaleda lavastusgrupi töös; Tunneb kaasaegseid metoodilisi võtteid proovi ja etendustegevuses"
  }
  [5132]=>
  object(stdClass)#5133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6198"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam. Hinnatakse tuvastustestide sooritamist, nõutud arvu ettekandeid ja referaate ning kirjalikku eksamit."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua eeldused ülevaate saamiseks balletist eri ajastustel; väljapaistvate ballettide koreograafia analüüsimiseks, erinevate balletistiilide ja nende kultuurilise konteksti tuvastamiseks ja mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Aine käsitleb eelkõige balleti ja arengut Läänemaailmas (sh ka Eestis) 21. sajandini. Vaatluse alla võetakse balleti kujunemine ja areng läbi sajandite, tantsija positsioon ühiskonnas eri ajastutel, tantsija ja koreograafi suhe, analüüsitakse üksikuid väljapaistvamaid lavateoseid ja nende erinevaid redaktsioone. Protsessipõhine töö eeldab tunnis osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Omab ülevaadet balleti ajaloolisest kujunemisest ja arengust; Suudab tuvastada erinevate ajastuste ballette; Suudab analüüsida ballette nende ajaloolises kontekstis."
  }
  [5133]=>
  object(stdClass)#5134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6199"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste omandamiseks tantsupärimuse kogumisest Eestis, saada praktilisi kogemusi rahvaluuleandmebaaside kasutamisest ja välitööde spetsiifikast, toetada iseseisvate välitööde läbiviimiseks vajalike oskuste arengut."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Loengute üldteemad: rahvaluule ja rahvatantsu mõiste muutumine ajas; eesti rahvaluule ja tantsupärimuse kogumise ajalugu; Eesti Rahvaluule Arhiiv ja selle kogude üldiseloomustus; autentne pärimusaines ja selle eristamise probleemid; temaatiliste küsitluskavade koostamine; suhtlemine välitöödel; kohaliku kultuurikonteksti tundmise olulisus jne. Kursus annab praktilised algteadmised folkloristlike ja antropoloogiliste ning etnograafiliste välitööde spetsiifikast nii reaalses kui virtuaalses keskkonnas"
    ["vljund"]=>
    string(321) "Omab teadmisi tantsupärimuse kogumise ajaloo kohta, Omab teadmisi tantsude ja tantsimise konteksti muutumisest ajas, Oskab kasutada Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaase, Omab teadmisi valitööde spetsiifikast, suudab iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia välitöid ning vormistada materjale arhiivinõuete kohaselt."
  }
  [5134]=>
  object(stdClass)#5135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6200"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Läbitud praktikumide õpipäevik (teema, tegevuse analüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua võimalused õpetatavate tantsutehnikate raames arusaamise kujunemiseks liikumise põhiprintsiipidest; Luua võimalused erinevate liikumistehnikate praktiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Õppetöö koosneb praktikumidest, kus tähelepanu ruumikasutusel, etendaja potentsiaali, dünaamika, muusikakasutuse täpsustamisel. Praktikumid arendavad tehniliste oskuste rakendamisvõimet erinevates töödes ja etendamise situatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Rakendab oma keha väljenduslikkust läbi laia kehalise võimekuse spektri; Mõistab tantsutehnikates liikumise anatoomilisi ja füsioloogilisi põhialuseid."
  }
  [5135]=>
  object(stdClass)#5136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6201"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam: Kontrolltöö ja tantsuteose kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Luua võimalused tantsuanalüüsi oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Kursuse käigus tutvutakse erinevate tantsuanalüüsi võimalustega, nt lavastuse vormianalüüs nelja meediumi sidususe põhjal, holistilise tantsuanalüüsi etappide eristamine ja praktiseerimine jm. Õpitakse verbaalselt kirjeldama ja põhjendatult reflekteerima erinevate tantsužanrite ja -stiilide näiteid, sh nii teiste koreograafide kui enda loomingut."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Orienteerumine tantsuanalüüsi teoreetilistes võimalustes ja meetodites. Suutlikkus tantsu analüüsida ja selle protsessi tulemusi verbaalselt väljendada."
  }
  [5136]=>
  object(stdClass)#5137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6202"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Arvestus. Hinnatakse ettevalmistatud ja aktiivset osalemist seminarides ning kirjalike ülesannete täitmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Luua võimalused tutvumiseks kaasaegses tantsu-uurimises kasutatavate teooriate ja meetoditega ning toetada tudengite seminaritööde valmimist."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Kontaktõpe toimub loeng-seminaride vormis, kus õppejõud annab üldistava ülevaate tantsu-uurimise tänapäevastest võimalustest ning materjale ja juhiseid iseseisva uurimuse teostamiseks. Õppematerjalid tehakse kättesaadavaks e-õppekeskkonnas. Üliõpilased valivad oma seminaritöö teema, koostavad asjakohase kirjanduse ülevaate, püstitavad uurimisprobleemi (sõnastavad uurimisküsimuse(d)) ning valivad meetodi empiirilise uurimuse läbiviimiseks. Tööprotsessi üksikosad esitatakse tagasiside saamiseks kirjalikult e-õppekeskkonnas, suuline esitlus ja arutelu toimub kontakttundides."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Õppija teab kaasaegse tantsu-uurimise võimalusi ja põhisuundi, suudab formuleerida uurimisteema ja peamise(d) uurimisküsimuse(d), oskab põhjendatult valida oma uurimisprobleemi lahendamiseks sobiva meetodi ning seda kirjeldada."
  }
  [5137]=>
  object(stdClass)#5138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6203"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks inimese liikumisaparaadi ehitusest ja talitlusest ning oskus ühendada teoreetilised teadmised reaalse liigutustegevusega; Kujundada oskus tunnetada ja hinnata keha kasutamist tantsukunstis; Kujundada oskus töötada kehaga."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Kursus koosneb loengutest, praktikumidest, seminaridest ja üliõpilaste iseseisvast tööst. Kursuse jooksul käsitletakse inimese skeleti- ja lihassüsteemi ehitust ja talitlust, liigutustegevuse kinesioloogilisi aspekte. Õpitakse vaatlema ja analüüsima keha liikumist tantsus. Selgitatakse vigastuste tekke mehhanisme ja tantsulise tegevusega seotud riskimomente. Praktikumide käigus kinnistatakse anatoomia ja kinesioloogia teoreetilist materjali skeletistruktuuri tundmaõppimisega läbi liigutustegevuse; tegeletakse kehalise tasakaalustatusega ja tantsulise liigutustegevuse baaselementide sooritamisega kinesioloogilistele printsiipidele tuginedes."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Tunneb inimese skeleti ehitust, liigeste liikumisvõimalusi ning mõistab kehalise joondumise olulisust; Orienteerub anatoomilises terminoloogias; Teab inimkeha liikumise kinesioloogilisi põhitõdesid ning oskab selle baasil analüüsida liigutust; Tunnetab enda keha liikumises ning suudab näha ja hinnata individuaalseid kehalisi liikumisvõimalusi; Teab ja oskab kasutada kehalist võimekust arendavaid harjutusi."
  }
  [5138]=>
  object(stdClass)#5139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6204"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "Praktiliste oskuste esitlus (Arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua võimalused tantsutehniliste oskuste arendamiseks läbi liikumiskombinatsioonide ja keerulisema koordinatsiooni"
    ["sisu"]=>
    string(382) "Tundides pööratakse tähelepanu nii lihtsama ja loogikal baseeruva soorituse täpsustamisele kui ka kombineeritud liikumismaterjalide õppimisele. Parandatakse tasakaalu, raskustaju ja tähelepanu hoidmist. Töömeetodideks nii liikumiskombinatsioonide omandamine kui ka improvisatsioon ja erinevate tajude täpsustamise harjutused. Praktilistest tundidest osavõtt vähemalt 80%."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Oskab teadlikult ja loovalt kasutada koreograafi poolt etteantud liikumismaterjali; Märkab erinevaid liikumiskvaliteete ja analüüsib seda tantsuteoreetilises kontekstis."
  }
  [5139]=>
  object(stdClass)#5140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6205"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eeksam. Praktilise liikumismaterjali esitus ja treeningprotsessi kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Osalemine loomeprotsessi toetavas treeningprotsessis. Analüüsida treeningprotsessis kasutatud liikumispõhimõtted."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Luua võimalused professionaalseks treeningtegevuseks, mis toetab loomingulist projekti ja/või etendustegevust. Treeningu suunitlus on luua tasakaalustatud kehatöö, piisav liigeste liikuvus ja lihaste toonus ning koordineeritus."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Oskab rakendada oma tantsutehnilisi ja loomingulisi võimeid töös koreograafi/lavastajaga; Suudab kirjeldada ja analüüsida oma liikumissooritust"
  }
  [5140]=>
  object(stdClass)#5141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6206"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Teoreetilis-rakendusliku või loov-praktilise töö esitamine ja kaitsmine. Hinnangu annab bakalaureusetöö kaitsmiskomisjon."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Luua eeldused oskuste ja teadmiste rakendamiseks loov-praktilises või teoreetilises töös Arendada iseseisva- ja meeskonnatöö oskust Kujundada valmisolek õpingute jätkamiseks magistriõppes"
    ["sisu"]=>
    string(806) "Bakalaureusetöö võib olla kas teoreetiline või loov-praktiline. Teoreetiline bakalaureusetöö koosneb: 1. Kirjalik uurimustöö pikkusega 30-40 lehekülge 2. Avalik kaitsmine Loov-praktiline bakalaureusetöö koosneb: 1. Praktiline töö (lavastus, kontsert – ca 20 min vabalt valitud stiilis) 2. Kirjalik osa, mille peaeesmärgiks on süstematiseerida ja analüüsida praktilise osaga seonduvat informatsiooni ning kogemusi. Bakalaureusetöö kirjaliku osa mahuks on vähemalt 20 lehekülge, millele lisatakse valminud lavastusest video. 3. Avalik kaitsmine. Bakalaureusetöö teema ja juhendaja leidmise korraldab osakond viienda semestri alguses. Bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine. Bakalaureusetöö esitatakse osakonda 10 päeva enne kaitsmist."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Tunneb koreograafia põhimõisteid, olulisi teooriad, uurimismeetodeid ja rakendusvaldkondi Oskab kavandada ja läbi viia uurimistööd ning esitada selle tulemusi Oskab algatada ja analüüsida loov-praktilisi projekte ning suudab neid läbi viia ideest avaliku etenduseni Oskab luua ja juhtida meeskonda"
  }
  [5141]=>
  object(stdClass)#5142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6207"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam. Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund); suuline eksam (teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega)"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Luua võimalused eesti rahvatantsu põhiliikumiste terminoloogia tundmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(320) "Õppetöö koosneb praktilistest treening- ja loengutundidest. Praktiliste treeningtundide käigus omandatakse eesti rahvatantsu põhiliikumised ning arendatakse nende sooritustehnikat ja tantsulist koordinatsiooni. Loengutes tutvutakse terminoloogiaga, analüüsitakse põhiliikumisi ja sellega seonduvat kehakäsitlust"
    ["vljund"]=>
    string(191) "Sooritab eesti rahvatantsu põhiliikumisi; Tunneb erinevaid eesti rahvatantse Analüüsib põhiliikumiste struktuuri; Kasutab põhiliikumiste baasil loovalt erinevaid treening-kombinatsioone."
  }
  [5142]=>
  object(stdClass)#5143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6208"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Eksam. Praktiliste oskuste esitlus (eksamitund); teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega ja tööprotsessi kirjeldava konspekti põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste kujunemiseks eesti rahvatantsude tüpoloogia mõistmisel ja praktilisel omandamisel; Luua võimalused rahva- ja tantsimistraditsiooni vahelistest seoste omandamiseks läbi tantsusüitide koostamise"
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õppetöö koosneb praktilisest treeningtundidest ja loengutest. Praktiliste treeningtundide käigus omandatakse süite eesti rahvatantsudest, pööratakse tähelepanu tantsude piirkondlikule eripärale ja tüpoloogilisele jaotusele. Praktilise omandamise kaudu tutvutakse erinevate autorite poolt loodud tantsusüitidega ja analüüsitakse õpitud materjali. Videomaterjalide põhjal analüüsitakse erinevaid tantsusüite."
    ["vljund"]=>
    string(406) "Sõnastab teoreetilised teadmised rahvatantsude tüpoloogiast; Tunneb pärimustantsude baasil loodud tantsusüite ja autoripoolseid võtteid nende loomisel; Omab elementaarseid teadmisi ja rakendusoskust tantsusüidi koostamisel; Suudab iseseisva töö põhjal loodut (tantsusüiti) selgitada ja esitamiseks kohandada; Valmistab loodud töö põhjal ette materjali kirjeldava konspekti (süidi kirjelduse)."
  }
  [5143]=>
  object(stdClass)#5144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6209"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam. Liikumismaterjali esitamine (praktiline lõputund), teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused eesti rahvusliku autoritantsuloomingu arenguperioodidega tutvumiseks. Luua võimalused erinevate koreograafiate praktiliseks omandamiseks ja analüüsiks; Luua võimalused tantsutehniliseks arenguks."
    ["sisu"]=>
    string(848) "Tutvumine eesti rahvuslikku tantsu viljelevate autorite loominguga. (varasem periood -A. Raudkats, U.Toomi, H. Mikkel, M. Orav, H. Aassalu, S.ja O. Valgemäe, H. Tohvelman jne; hilisem periood kuni kaasajani E. Jakobson, M. Saar, Ü.Fešel, H. Reimand jne). Valitud tantsude praktiline omandamine ja/või analüüs videomaterjalide põhjal. Videomaterjalide abiga tutvutakse loengute käigus erinevate perioodide populaarsemate autorite loominguga. Praktiliste tundide läbiviimisesse on võimaluse korral kaasatud tantsu autor. Autori poolt läbiviidavad tunnid on avatud kõigile tantsuõpetajatele ja toetatud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammist. Autori poolt läbiviidud tund salvestatakse. Õpetatava repertuaari valiku teeb autor koostöös eriala õppejõuga. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Omab teadmisi rahvusliku autoriloomingu kujunemise etappidest; Oskab analüüsida ja üldistada rahvuslikus autoritantsus toimunud protsesse; Omab praktilisi kogemusi autoritantsude tundmisel; Oskab praktikasse rakendada tantsukirjelduse lugemisoskust"
  }
  [5144]=>
  object(stdClass)#5145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6210"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Eksam. Liikumismaterjali esitamine (praktiline lõputund), teoreetilise materjali tundmist ja analüüsioskust kontrollitakse avatud küsimustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua võimalused eesti rahvusliku autoritantsuloomingu arenguperioodidega tutvumiseks. Luua võimalused vähemrakendatud koreograafiate praktiliseks omandamiseks, esitamiseks ja analüüsiks ning esitaja/õppija tantsutehniliseks arenguks"
    ["sisu"]=>
    string(599) "Tutvumine eesti rahvuslikku tantsu viljelevate autorite loominguga. Pööratakse erilist tähelepanu unustusehõlma vajunud ja vähemesitatud eesti autoriloomingule, kaasa arvatud rahvuslikku temaatikat kandvat ja selle baasil loodud eesti tantse eesti ballettides. Valitud tantsude praktiline omandamine ja/või analüüs videomaterjalide põhjal. Videomaterjalide abiga taastatakse erinevate l ajaperioodidel loodud ning vähemtuntud/esitatud tuntud autorite loomingut. Lisaks pööratakse tähelepanu teemale - pärimustants linnaruumis. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised rahvusliku autoriloomingu kujunemise etappidest; Oskus analüüsida ja üldistada rahvuslikus autoritantsus toimunud protsesse; Omab praktilisi kogemusi autoritantsude tundmisel; Oskus rakendada praktikasse tantsukirjelduse lugemise, videoanalüüsi- ja repeteerimisoskust."
  }
  [5145]=>
  object(stdClass)#5146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6211"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksam: praktilised ülesanded, vestlus, kirjalik töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Toetada traditsiooniliste seltskonnatantsude tantsimiseks, õpetamiseks või koreograafilises loometöös kasutamiseks vajalike oskuste ning hoiakute kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(742) "Kursuse olulisim osa on praktiline tantsimine: erinevate ajastute tantsuvormid, põhiliikumised ja -tehnikad (eriti nt paarispöörlemised), suhtlemine partneriga. Teoreetilised teemad, mida käsitletakse integreeritult praktiliste harjutustega: Tantsu funktsioonid. Meelelahutusliku tantsu teke ja varased vormid. Rahvatants ja õukonna seltskonnatants, erinevused ja vastastikused mõjud. Tantsumoe keskused, seltskonnatantsude rahvusvaheline levik. Seltskonnatantsude vormiline areng. Kontratantsud kui kodanluse seltskonnatants. Paartantsu tekkimine ja areng. Tantsude üleskirjutamine, suuline ja kirjalik traditsioon. Folkloriseerumine. Eesti traditsiooni eripärad. Kursuse praktilises osas ei käsitleta nn standard- ja ladina tantse."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Suudab ära tunda ja oskab tantsida kontakttundides õpitud tantse, Omab teadmisi seltskonnatantsu ajaloolise kujunemise põhilistest seaduspärasustest, Arutleb seltskonna-, pärimus- ja rahvatantsu ning nendevaheliste seoste üle."
  }
  [5146]=>
  object(stdClass)#5147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6212"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "Võimaldada tundma õppida eesti pärimusmuusika vanemat kihistust: 1) regilaulu ja selle seoseid liikumisega (mängud), sh võimaldada praktiliselt omandada regivärsi laulmise aluseid; 2) vanemaid rahvapille ja pillimuusika žanreid; 3) uuemat rahvalaulu ja tantsumuusikat (lõppriimiline laul, vahetantsuga ringmängud, tantsumuusika)."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Eesti pärimusmuusika mõistete kujunemise lühiajalugu. Arhailisemate musitseerimisvõimaluste ja regilaulu tutvustamine ning õppimine. Praktiline laulmine. Töö laulutekstiga ja teksti kokkusobitamine viisiga. Rahvapärased laulmis- ja ettekandemoodused (näit kiikumine, rattas liikumine jne). Vanemad laulumängud ja nende koreograafia. Põhilised vanemad rahvapillid, nende seos tantsuga. Pillilugude kuulamine heliplaatidelt. Mängimine kahel arhailisel pillil (kukepill, putkevile). Uuem rahvalaul, vahetantsuga ringmängud ja tantsumuusika äratundmine."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Omab algteadmisi eesti pärimusmuusikast ja regivärsilise rahvalaulust ning nende esitamisest, Omab praktilisi oskusi vanemate ja uuemate laulumängude läbiviimisel, Tunneb kuuldeliselt ja visuaalselt põhilisi vanemaid rahvapille."
  }
  [5147]=>
  object(stdClass)#5148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6213"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Suuline ettekanne (arvestustund)."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused Alexanderi tehnika põhialustega tutvumiseks ning rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Inhibitsiooni mõiste selgitamine, praktiseerimine ja kasutuselevõtmine. Proprioseptsiooni (s.o. lihaste süvatundlikkus, võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata) arendamine ja teadlik valdamine. Loeng tutvustab Alexanderi tehnika ajalugu, selgitab tehnika põhimõisteid (enesekasutus, enese juhtimine, suunad ja inhibitsioon) inimese füsionoomia ja anatoomia mõistete kaudu. Grupitundides omandatakse töövahendid, mille valdamisel tudengi kehakasutus paraneb ja sooritus on ökonoomsem."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Teab Alexanderi tehnika kasutamise eesmärke ja põhialuseid; Oskab töödada AT lihtsamate ülesannetega iseseisvalt; Kasutab igapäevapraktikas inhibitsiooni ja valdab esmast suunda."
  }
  [5148]=>
  object(stdClass)#5149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6214"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Praktiliste oskuste esitlus (arvestustund); suuline analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Luua võimalused: algteadmiste saamiseks kehaliikumise põhiprintsiipidest ja anatoomiliselt korrektsest keha valdamisest karaktertantsu treeningtunni kontekstis; musikaalsuse, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamiseks; algteadmiste saamiseks exercice´st, karaktertantsudest ja erinevate rahvaste tantsudest"
    ["sisu"]=>
    string(370) "Õppeaine käsitleb keha kui psühho-füüsilist tervikut. Õppetöö koosneb praktilistest treeningtundidest, mille käigus toimub füüsise tugevuse, tantsutehnika, koordinatsiooni ning väljendusrikkuse arendamine läbi vene, poola, hispaania, moldaavia jt. rahvaste tantsude ning lavarahvatantsu repertuaari. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(263) "Valdab anatoomiliselt korrektset kehakasutust erinevate rahvaste tantsude esitamisel; Suudab sooritada liikumistekstid (exercice, etüüdid ning tantsud saali keskel) mõtestatult ja analüüsivalt; Valdab karaktertantsu terminoloogiat läbitud materjali ulatuses"
  }
  [5149]=>
  object(stdClass)#5150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6216"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Arvestus. Liikumistekstide esitlus (arvestustund), loome/treeningprotsessi kirjalik analüüs, vaadeldud repertuaari aruanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Osalemine loomeprotsessis ja seda toetavas treeningtegevuses. Analüüsida treeningprotsessis kasutatud liikumispõhimõtted."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Luua võimalused professionaalseks treeningtegevuseks, mis toetab loomingulist projekti ja/või etendustegevust. Treeningu suunitluseks on läbi erinevate liikumistehnikate praktiseerimise tagada tasakaalustatud kehatöö, liigeste liikuvus, lihaste toonus ning koordineeritus. Treeninguid juhendavad erinevad õppejõud ja koreograafid."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskab rakendada oma tantsutehnilisi ja loomingulisi võimeid töös koreograafi/lavastajaga; Suudab kirjeldada ja analüüsida sooritatud liikumistekste ning oma arengut tantsijana;"
  }
  [5150]=>
  object(stdClass)#5151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6217"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Arvestus. Praktilise liikumismaterjali esitus ja treeningprotsessi kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Osalemine loomeprotsessi toetavas treeningprotsessis. Analüüsida treeningprotsessis kasutatud liikumispõhimõtted."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Luua võimalused professionaalseks treeningtegevuseks, mis toetab loomingulist projekti ja/või etendustegevust. Treeningu suunitluseks on läbi erinevate liikumistehnikate praktiseerimise tagada tasakaalustatud kehatöö, liigeste liikuvus, lihaste toonus ning koordineeritus."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskab rakendada oma tantsutehnilisi ja loomingulisi võimeid töös koreograafi/lavastajaga; Suudab kirjeldada ja analüüsida sooritatud liikumistekste ning oma arengut tantsijana;"
  }
  [5151]=>
  object(stdClass)#5152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6218"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Luua võimalused tantsukompositsiooni loomise ja analüüsioskuste kujunemiseks ning praktiliste tantsukompositsiooni põhialuste ja loomisprintsiipidega tutvumiseks"
    ["sisu"]=>
    string(494) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse kompositsiooni loomise alusmaterjali: liikumise motivatsiooni, disaini, dünaamikat ja rütmi erinevate ideede raames ning tantsukompositsiooni vormilise ülesehituse põhimõtteid. Tundides tutvutakse liikumismotiivi mõiste ja selle loomisega kui tantsukompositsiooni loomise ja arendamise alus põhimõttega; semestri lõpuks esitab tudeng 2 praktilist tööd, millest ühes osaleb esitajana ja teises lavastajana"
    ["vljund"]=>
    string(283) "Loob ja analüüsib tantsukompositsiooni lühivorme; Kasutab erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid individuaalses loomeprotsessis Analüüsib enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ja ideede arengut tantsukompositsioonis"
  }
  [5152]=>
  object(stdClass)#5153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6219"
    ["hindamine"]=>
    string(307) "Loomingu presentatsioon. Eksam. Semestri lõputööna valmib praktiline lühitöö, mis tuleb esitamisele avalikul eksamil (lahtisel tunnil), hinde kujunemisel on oluline osa ka üliõpilase praktilisel tööl ja aktiivsel osavõtul tundidest, individuaalse töö ettevalmistamisel ja õigeaegsel esitamisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua võimalused kaasaegse tantsukompositsiooni põhialuste tundmaõppimiseks interdistsiplinaarsel põhimõttel (leides tantsulavastuse ideelise aluse teistest kunstiliikidest), rakendades praktilises töös erinevaid koreograafia vorme (duett, trio ja kvartett jne)"
    ["sisu"]=>
    string(409) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse grupi- kompositsiooni loomise põhialuseid, loomismeetodeid ning vormilise ülesehituse põhimõtteid, koreograafi ideede arendamise meetodeid ja tantsudramaturgiat. Semestri jooksul luuakse lühitöö, mis esitatakse eksamil. Protsessipõhine praktiline osa ainest eeldab aktiivset osavõttu (75%) tundidest, et eksamile pääseda"
    ["vljund"]=>
    string(464) "Loob ja analüüsib dueti, trio ja kvarteti sisulist ja vormilist ülesehitust; Kasutab erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid grupikoreograafias. Analüüsib enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ja ideede arengut tantsukompositsioonis; Loob ja analüüsib tantsukompositsiooni lühivorme; Oskab kasutada erinevaid liikumiskvaliteete ja kompositsiooni loomise meetodeid individuaalses loomeprotsessis"
  }
  [5153]=>
  object(stdClass)#5154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6220"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Luua eeldused kaasaegse tantsukompositsiooni praktiliseks omandamiseks ja analüüsiks läbi erinevate loomemeetodite ja –põhimõtete."
    ["sisu"]=>
    string(428) "Õpetamine toimub teoreetiliste ja praktiliste tundide käigus, kus uuritakse kaasaegse grupikoreograafia loomise meetodeid ning vormilise ülesehituse põhimõtteid, koreograafi ideede arendamise meetodeid, muusika (helikujunduse) osa ja tantsudramaturgiat. Semestri jooksul luuakse 1 lühietendus, mis esitatakse eksamil. Protsessipõhine praktiline osa ainest eeldab aktiivset osavõttu (80%) tundidest, et eksamile pääseda"
    ["vljund"]=>
    string(324) "Oskus luua ja analüüsida tantsulavastuse vormilist ülesehitust ja erinevate loomemeetodite kasutamist; Oskus arendada koreograafilisi ideid lühietenduse vormis; Oskus analüüsida enda ja teiste kursusekaaslaste loodud lühitööde vormilist ülesehitust ning ideede arengut ning muusika ja koreograafia vahelisi seoseid"
  }
  [5154]=>
  object(stdClass)#5155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6223"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvustada tantsudidaktika põhiprintsiipe ja tantsuõpetust mõjutavaid tegureid."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kursus on sissejuhatuseks tantsudidaktika süvendatud õppimiseks ning erinevate eesmärkide ja töömeetodite valikute tegemiseks. Käsitletavad teemad: didaktika mõiste ja põhiprintsiibid tegevuse eesmärgistamine, tunni ettevalmistamine, õppemeetodite valik, töö iseenda ja õpilastega, töö tulemust mõjutavad tegurid. Kursus keskendub erinevate õpetamisstiilide ja loova õpetamise aluste tutvustamisele, iseseisva töö ülesanded eeldavad nähtu analüüsimist ja erialakesksete järelduste väljatoomist. Eksami hinne moodustub tundidest osavõtu (80%) ja õpimapi (sh essee) kirjaliku töö sisukuse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Eesmärgistab oma tegevust tantsuõpetajana nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Valib õpimeetodeid ja näeb töö tulemust mõjutavaid tegureid. Analüüsib tantsuõpetamisega seotut. Tunneb ära arengupotentsiaale tantsupedagoogika vallas."
  }
  [5155]=>
  object(stdClass)#5156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6224"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Arvestus. Praktilise protsessi esitus"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Luua võimalused jooga põhialuste ja filosoofiaga tutvumiseks ning nende praktiliseks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Jooga all mõistetakse idamaades kogu inimese olemust hõlmavat vaimset distsipliini, mis ühe, suhteliselt kitsa haruna hõlmab ka füüsilisi harjutusi. Aine raames toimub hingamis-, jõu- ja venitus-harjutussarjade soorituse õppimine ning analüüsimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Aine läbinud üliõpilane: Omab elementaarseid teadmisi jooga teoreetilistest põhialustest ja filosoofiast; Tunneb elementaarseid jooga põhiasendeid ja oskab täpselt neid sooritada; Omab paranenud tasakaalutunnetust, koordinatsiooni ja painduvust."
  }
  [5156]=>
  object(stdClass)#5157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6225"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus. Praktilise protsessi esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua võimalused tantsutehniliste distsipliinide/kehalise tegevuse toetamiseks läbi jooga põhialuste."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Aine raames kinnitatakse jooga harjutuste põhialuseid ja laiendatakse filosoofilisi teadmisi, mis aitavad seostada antud teadmisi tantsutehnikatega/igapäevase liikumisega. Hatha-jooga ja astanga-jooga harjutus-sarjade sooritamine ning analüüsimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb jooga põhiasendeid ja oskab neid rakendada tantsutehnika treeningklasside koostamisel/oma igapäevases tegevuses. Omab paranenud tasakaalutunnetust, koordinatsiooni ja painduvust."
  }
  [5157]=>
  object(stdClass)#5158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6226"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus. Praktilise protsessi esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Luua võimalused Pilatese põhialuste ja filosoofiaga tutvumiseks ning praktiliseks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Klassikaline Pilatese süsteem matil. Foundation e.baastase. Parandame keha üldist vormi, ühekülgsest treenigust tulenevat lihaste tasakaalutust; vastupidavuse ja keha hapnikuvarude suurendamiseks pöörame tähelepanu hingamisele. Rakendame töösse süvalihased saavutamaks head rühti. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Aine läbinud üliõpilane: Omab elementaarseid teadmisi Pilates meetodi teoreetilistest põhialustest ja filosoofiast; Tunneb Pilates meetodi põhiharjutusi ja oskab täpselt neid sooritada; Omab paranenud tasakaalutunnet, liikumise suundasid ja kompaktsust."
  }
  [5158]=>
  object(stdClass)#5159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC6227"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Arvestus. Praktilise protsessi esitus."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Luua võimalused parema koordinatsiooni arendamiseks ja keskendusmisvõime kasvatamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Närvi-lihas-skeleti süsteemi tasakaalustatud arendamine, süvalihaste kasutusoskuse parendamine, füsioloogiliselt õige ja tasakaalustatud liikuvuse analüüsimine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Aine läbinud üliõpilane: Omab teoreetilisi teadmisi Pilatese vajalikkusest tantsija treeningus; Oskab iseseisvalt töötada Pilatese harjutustega; Valdab korrektset koordinatsiooni ja kehatunnetust."
  }
  [5159]=>
  object(stdClass)#5160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7005"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Avalik eksam _ tantsuetenduse esitamine teatri- või kontserdimajas Hindamisel arvestatakse: aktiivset kaasa töötamist teoreetilistes ja praktilistes tundides, loominguliste ülesannete iseseisvat ettevalmistust ja teostamist tunnis, iseseisva töö õigeaegset ja korrektset esitust, eksamitöö ettevalmistust ja esitust avalikul eksamil"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Originaalteose loomise ja etendamise kaudu luua võimalused tantsukompositsiooni teoreetiliste aspektide süvendatud uurimiseks nii teoreetiliselt kui ka loov-praktiliselt"
    ["sisu"]=>
    string(414) "Ülevaade tantsukompositsiooni teoreetilistest alustest ja praktikatest. Erinevate koolkondade, stiilide ja žanrite loomepõhimõtted. Muusikapartituuri lugemine ja tantsudramaturgia loomine konkreetsele muusikateosele. Liikumiskunsti kui meediumi kasutamine kaasajal - teksti ja konteksti seosed-originaalteose loomine ja esitamine. Magistriseminari läbiviimine bakalaureusetudengitega enda poolt valitud teemal"
    ["vljund"]=>
    string(236) "Süvendatud teoreetilised teadmised tantsukompositsiooni komponentidest ja dramaturgiast; Süvendatud teadmised tantsukompositsiooni erinevatest metodoloogiatest; Oskus analüüsida koreograafilise teose ülesehitust ja selle komponente"
  }
  [5160]=>
  object(stdClass)#5161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7014"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Teoreetilis-rakendusliku või loov-praktilise töö esitamine ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua võimalused magistrandi kujunemiseks iseseisvaks ja isikupäraseks koreograaf-lavastajaks; Toetada oskust iseseisvalt lavastada ja analüüsida lavastusprojekti või viia läbi ja vastavalt nõuetele vormistada uurimistöö."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Magistrandi iseseisev töö juhendaja regulaarsel juhendamisel. Esimesel etapil koostatakse magistritöö projekt. Uurimustöö korral töötab magistrant teemakohase teaduskirjandusega ja viib läbi uurimuse ning tulemuste analüüsi. Loov-praktilise (lavastuse, kontserdi ) töö korral valmistab magistrant ette 0.5 tunnise tervikliku etenduse. Magistritöö valmimise käigus toimuvad arutelud juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Teoreetilised teadmised teadustöö metoodikast; Oskus püstitada teaduslikku probleemi ja seda lahendada; Praktilised oskused tervikliku etenduse loomisel ja rakendamisel Suutlikkus loovalt läheneda erinevatele projektidele."
  }
  [5161]=>
  object(stdClass)#5162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7043"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Projekti esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Luua võimalused teadmiste saamiseks tänapäeva tehnoloogia kasutusvõimalustest ja oskused loominguliste ideede formuleerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(206) "Sissejuhatavas osas antakse ülevaade tehnoloogiatest ning nende kasutusvõimalustest. Süvenetakse projekti idee ja stsenaariumi kirjutamisse ning videotöötlusse. Teostatakse lühivideo või lühiprojekt"
    ["vljund"]=>
    string(288) "Omab teoreetilisi teadmisi tehnoloogiatest ja nende kasutamisvõimalustest; oskab teha lihtsat videotöötlust ja montaaži Oskab iseseisvalt teostada lihtsamaid projekte Suudab formuleerida loomingulisi ideid ja neid edasi anda tehnoloogilisi lahendusi teostavatele koostööpartneritele"
  }
  [5162]=>
  object(stdClass)#5163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7044"
    ["hindamine"]=>
    string(3196) "Hinne koosneb kolmest osast. Esimene on ettekanded (20%). A – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu ettekandeid, mille sisu vastab teemale, kasutatud on kõrgkooli tasemel vastavaid mitmeid allikaid, ettekanne on sidus, loob sildu eelneva ja järgneva teemaga, näited on isikupärased, ärgitab diskussiooni, esitus on kaasahaarav. B – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu ettekandeid, mille sisu vastab teemale, kasutatud on kõrgkooli tasemel vastavaid mitmeid erinevaid allikaid, ettekanne on sidus, toodud on isikupäraseid näiteid, esitus on ladus. C – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu ettekandeid, mille sisu vastab teemale, kasutatud on kõrgkooli tasemel vastavaid mitmeid allikaid, ettekanne on sidus ja esitatud ladusalt. D – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu ettekandeid, mille sisu vastab teemale ja kasutatud on kõrgkooli tasemel allikaid. E – tudeng on esitanud nõutud arvu ettekandeid (põhjendatud juhtumitel on lubatud ettekande esitamine kirjalikult), mille sisu vastab teemale. Teine on tantsulised presentatsioonid (etüüdid) vastavatel teemadel (30%) A – tudeng on tunnis esitanud etüüdid, mille sisu vastab teemale, teostus on hoolikalt viimistletud, esitus on kaasahaarav. B – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu etüüdid, mille sisu vastab teemale, teostus ja esitus on ladusad. C – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu etüüde, mille sisu vastab suures osas teemale, teostus ja esitus on korrektsed. D – tudeng on tunnis esitanud nõutud arvu etüüde, mille sisu vastab vähemalt osaliselt teemale, teostus ja esitus on ettevalmistatud E – tudeng on esitanud nõutud arvu ettüüde, milles on puudutatud nõutud teemat. Kolmas on kirjalik uurimusliku iseloomuga essee (50%, pikkus 5-6 lk) mõnel programmis esitatud teemal, kasutatud on vähemalt 5 allikat. A - tudeng demonstreerib mitmekülgseid teadmisi ja kriitilist lähenemist teemaga seotud teooriatest, mida on põhjalikult ja kriitiliselt analüüsinud ning sünteesinud, esitades ka oma põhjendatud seisukoha. Viitamine vastab alati reeglitele. B - tudeng demonstreerib piisavalt teadmisi uurimisprobleemi ja –eesmärgiga seotud teooriatest, on neid kriitiliselt analüüsinud ja sünteesinud. Põhimõisteid ja nendevahelisi seoseid on oskuslikult esitatud. Viitamine vastab reeglitele, esineb vaid paar väiksemat ebatäpsust. C - tudeng demonstreerib piisavalt uurimisprobleemi ja –eemärgiga seotud teooriate tundmist, kuid on neid vähesel määral analüüsinud ning väljendanud põgusalt ka oma seisukohta. Peamised mõisted ja nendevahelised seosed on selgitatud. Viitamine vastab üldjoontes reeglitele, esineb mõningaid eksimusi. D - tudeng ei demonstreeri piisavalt kriitilist lähenemist uurimisprobleemile, mistõttu on teoreetiline käsitus puudulik. Puuduvad selged seisukohad. Põhimõistete ja nendevaheliste seoste selgitused jäävad kohati arusaamatuks. Viitamine ei vasta alati reeglitele. E - tudeng ei ole töö probleemi ja eesmärgiga seotud teooriat kriitiliselt analüüsinud ja sünteesinud, mistõttu on töö referatiivne. Põhimõistete ja nendevaheliste seoste selgitus ei ole küllaldane. Viitamises on järjekindlusetust."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Luua võimalused õppida tundma ja märkama soolisust tantsus, selle toimimist ja võimalusi olemasolevate stereotüüpide muutmiseks või trotsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Õppeaine raames tutvutakse soolisuse kategooriaga, selle oluliste teoreetiliste käsitlejatega ning analüüsitakse soolisust tantsus nii videomaterjalide, etenduste kui ka argielus ettetulevate olukordade kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teadmised soolisusest kui ühest ühiskonda liigendavast tegurist; Suutlikkus analüüsida tantsu läbi soolisuse kategooria."
  }
  [5163]=>
  object(stdClass)#5164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7049"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua võimalused R. Labani tantsuteooria aluste omandamiseks; Kujundada oskust analüüsida liigutuste dünaamikat tantsuloome protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Rudolf Labani töö olulisus tantsukunsti arengus kogu maailmas. Ruumianalüüs (koreutika) ja liigutuse dünaamika seotus inimpsüühikaga (eukineetika). R. Labani töö põhimõtete rakendamine kaasaegsete koreograafide loomingus: William Forsythe, Wim Vanderkeybus, Jiri Kylian jne. Labani tantsuteooria kui baasõppeaine paljudes teatri ja tantsukoolides üle maailma."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Põhjalikud teoreetilised teadmised Rudolf Laban’i tantsuteoreetilistest tõekspidamistest; Praktilised oskused teoreetiliste teadmiste rakendamiseks tantsuloome protsessis; Suutlikkus analüüsida seoseid liigutuste dünaamika ja inimpsüühika vahel."
  }
  [5164]=>
  object(stdClass)#5165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7052"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Luua võimalused süvendatud teadmiste saamiseks dramaturgias ja nende kasutamiseks tantsulavastuses."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Dramaturgia põhialused ja töö dramaturgilise tekstiga. Faabula. Karakter. Tegevusliinid ja nende analüüs. Mitmeplaanilisus ja selle vajadus. Stsenaariumi kirjutamine. Kirjandusteose dramaturgiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Oskus teadlikult kasutada dramaturgia põhialuseid tantsuloome protsessis Teoreetilised teadmised dramaturgia ajaloolistest aspektidest Esmased oskused loomingulise projekti stsenaariumi kirjutamisel Oskus analüüsid kirjandusteose dramaturgilist ülesehitust"
  }
  [5165]=>
  object(stdClass)#5166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7053"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua võimalused: Teoreetiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks tantsulavastuse valguskujunduse loomisel. Loomaks, kasutamaks ja valimaks nii muusikalisi kui muusikaväliseid helisid tervikliku lavastuse huvides."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Tutvumine helikujunduse põhimõtetega. Ülevaade tantsulavastuste helikujundustest. Valgustunnetus. Ülevaade tehnilistest vahenditest. Valguskontrast ja tonaalsus. Valgusefektid ja nende kasutamisvõimalused koreograafias"
    ["vljund"]=>
    string(265) "Omab teoreetilisi teadmisi helikujunduse kasutamise põhimõtetest tantsuetenduses Omab teadmisi lavakarbi tehniliste vahendite töötamise põhimõtetest ja nende rakendamisest Oskab teadlikult kasutada heli- ja valguskujunduslikke elemente koreograafilises töös"
  }
  [5166]=>
  object(stdClass)#5167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Luua eeldused ja võimalused omandada teadmisi erinevatest teatriuurimise meetoditest ja teooriatest ning õpetada neid otstarbekalt rakendama sõna- ja tantsuteatri uurimises"
    ["sisu"]=>
    string(442) "Käsitletakse järgmisi teemasid: teatriteaduse kujunemine ja eripära humanitaarteadusena; metodoloogiline pluralism ja interdistsiplinaarsus teatriuurimises; teatriajaloo uurimise metodoloogia; etendusanalüüs ja selle peamised meetodid (sh teatrifenomenoloogia); teatriantropoloogia, teatrisotsioloogia, etendusuuringud; poststrukturalistlike teooriate kajastused teatriuurimises; retseptsiooni uurimine; soo-uurimuslikud lähenemisviisid"
    ["vljund"]=>
    string(211) "Omab teoreetilisi teadmisi teatriteaduse peamiste meetodite kohta oskab rakendada teoreetilisi teadmisi teatrietenduste, teatriajaloo, teatrite tegevuse uurimises Suudab analüüsida lavastusi ja teatrisündmusi"
  }
  [5167]=>
  object(stdClass)#5168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7057"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua võimalused koreograaf-lavastaja oskuste isikupäraseks arenguks ja väljakujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Eriseminari käigus kohtutakse koreograafide, muusikute ja lavastajatega, kus loovisikud annavad ülevaate oma loomingulistest tõekspidamistest. Magistrandid laiendavad oma teadmisi loomeprotsesside põhjuslikkusest ja erialastest koostöövõrgustikest."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Oskus aktiivselt osaleda kooostööprojektides; Interdistsiplinarsete projektide käivitamisoskus ja loovisikute võrgustiku loomine."
  }
  [5168]=>
  object(stdClass)#5169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7058"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua võimalused koreograaf-lavastaja isikupäraseks arenguks ja väljakujunemiseks rahvusvahelistes projektides osalemise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Eriseminari käigus kohtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafide, kunstnike, heliloojate ja lavastajatega, kus tuntud loovisikud annavad ülevaate oma loomingust ja oma loomingulistest tõekspidamistest. Magistrandid laiendavad oma teadmisi loomeprotseside põhjuslikkusest erinevate kunstnike juures. Ühtlasi luuakse rahvusvaheline koostöövõrgustik erialaprojektide käivitamiseks. Toimuvad ühised kollaboratiivsed projektid, mis leiavad väljundi avalikkuse ees."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Oskus aktiivselt osaleda kollaboratiivsetes projektides teiste loovisikutega erinevatest valdkondadest; Interdistsiplinarsete projektide käivitamisoskus ja rahvusvahelise loovisikute võrgustiku loomine."
  }
  [5169]=>
  object(stdClass)#5170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Kujundada eeldused kunstiprojektide planeerimise, juhtimise ja analüüsi põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(805) "Juhtimise, administreerimise, eestvedamise ja projektijuhtimise tähenduste erinevused. Projektijuhtimisega seotud mõistete avamine. Kunstiprojektidele suunatud tegevussuundade piirid. Projektijuhtimise etapid. Projekti määratlemine. Kunstiprojekti vajaduste analüüs. Sihtide ja kunstiprojektide tulemuste määratlemine. Strateegia ja metoodika valmine kunstiprojekti teostamiseks. Projektisisese tegevuse kavandamine ja teostamine. Ressursside juhtimine ja ajaline planeerimine. Meeskonnatöö. Loovisikud ja projektijuhtimine. Loovisikute kaasamine kunstiprojekti ning nende juhendamine. Toimetulek projekti kaasatud isikute erinevate väärtuste ja hoiakutega. Kunstiprojekti pidev seire ning tulemuslikkuse, toimivuse, mõjususe ja tõhususe hindamine. Teostatud projekti analüüs ja aruandlus."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Teadmised kunstiprojekti juhtimise põhimõtetest; Teadmised loovisikute juhendamisest ja meeskonna moodustamisest; Suutlikkus teha meeskonnatööd; Suutlikkus arvestada kunstiprojekti juhtimisel tööõiguslikku regulatsiooni."
  }
  [5170]=>
  object(stdClass)#5171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7060"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Luua võimalused meelte ja liigutuse arengu tutvustamiseks kasutades taimede, loomade ning inimese evolutsioonist lähtuvat materjali."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Kõikide meeleorganite anatoomiline ning kogemuslik analüüs, nende kasutamine vabas liikumises ja koreograafias. Erinevate evolutsiooni arenguastmete liikumismustrite tundmaõppimine ning nende kogemine eneses ja teistes."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Oskus teadlikult kasutada BMC metodoloogiat improvisatsioonis koreograafilise materjali leidmiseks; Suutlikkus analüüsida liigutuskeelt."
  }
  [5171]=>
  object(stdClass)#5172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7061"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kujundada eeldused anatoomiliste iseärasuste märkamiseks ja tantsija liikumis-soorituse anatoomiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Keha liikumisaparatuuri ülesehitus ja funktsioneerimine liikumises. Liigeste, kõõluste ja sidekoe roll tasakaalustatud keha ja liikumisvõime säilimisel. Selja-süvalihaste integratsioon erinevate tehnikate õppimisel. Neuromuskulatoorse mälu ja proprietsetoorse taju roll kehaloogika kujunemisel. Aju ja lihastöö kui terviku vaatlemine. Süvalihaste neuromuskulaarne ja neuropsühhoogiline side tantsutehnika ja kunstilise väljenduse sooritamisel; Lülisamba kui keha kesktelje neuromuskulaarse mälu treening ja selle treeningu vajadus tantsutehnikas. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Tunneb anatoomiast, füsioloogiast ja anatoomiliselt korrektsest kehatööst Oskab näha probleeme keha tugistruktuuris ja teab liikumiskäitumisi nende vältimiseks On teadlik treenitud keha ohtudest"
  }
  [5172]=>
  object(stdClass)#5173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7062"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Toetada üliõpilase teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tantsualaste kogemuste seostumist eesmärgistatud tantsupedagoogilises tegevuses. Luua eeldused kaasaegsetes tantsudidaktika suundades orienteerumiseks"
    ["sisu"]=>
    string(253) "Tantsutunni ettevalmistamine. Õppeprotsessi planeerimise alused. Tantsuõpetamise seos teiste ainetega. Tantsuõpetamise võimalustest isiksuse kujunemise mõjutajana. Dialoog tantsuõpetuses. Õppemeetodid. Kehakeskne õppimine. Õpetamise printsiibid"
    ["vljund"]=>
    string(259) "Omab teadmisi kaasaegsetest tantsudidaktika suundadest ja teooriatest Oskab eesmärgistada oma tegevust tantsuõpetajana Oskab integreerida tantsuõpetust erinevate elualade ja kultuurinähtustega Oskab käsitleda teaduspõhist tantsudidaktika-alast materjali"
  }
  [5173]=>
  object(stdClass)#5174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7064"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Kujundada eeldused tantsutehnikate õpetamiseks ja tehnikatundide õppematerjalide koostamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(405) "Kursus annab ülevaate treeningtunni struktureerimisest, kasutatavatest meetoditest ning kehatööd iseloomustavate tegurite jälgimisest ja formuleerimisest. Läbi praktilise töö analüüsitakse treeningtunni kontseptsiooni ja eesmärki: kuidas toimub liikumismaterjali areng, selle loogiline ülesehitus ja variatiivsus kinesteetilisest vaatenurgast lähtudes. Õpe eeldab auditoorses töös osalemine"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Tunneb treeningtunni ülesehitust Suudab eesmärgistada oma tegevust tantsuõpetajana Oskab liikumismaterjali väljatöötamisel arvestada somaatiliste aspektidega"
  }
  [5174]=>
  object(stdClass)#5175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7065"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Toetada laste tantsuõpetaja kutsele vajalikke pädevuste kujunemist Toetada üliõpilase teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tantsualaste kogemuste seostumist eesmärgistatud tantsupedagoogilise tegevuses"
    ["sisu"]=>
    string(190) "Laste tantsu õpetamise eesmärgid ja ülesanded Loova õppeprotsessi kujundamine Ealiste ja isiksuslike omaduste arvestamine õppeprotsessis Tantsuõppe integreerimisest lapse haridusteesse"
    ["vljund"]=>
    string(202) "On teadlik laste tantsu õpetamise alustest Oskab näha tantsuõpetust haridustee ühe olulise komponendina On teadlik tantsuõpetuse toimest lapse sotsiaal-emotsionaalsele ja psühhomotoorsele arengule"
  }
  [5175]=>
  object(stdClass)#5176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7068"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Didaktikaalaste teadmiste sidumine tegelikkusega; Suhtlusoskuste arendamine tulevase tööandjaga; Kogemuste omandamine tööks tantsuõpetajana noortega (alates 15-eluaastast) ja täiskasvanutega."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Põhipraktika II on suunatud töötamisele noortega (alates 15-eluaastast) ja täiskasvanutega. Praktika tunnid viiakse läbi eelnevalt kokkulepitud tantsukollektiivi või gümnaasiumi juures. Praktikant vaatleb 6 tundi, juhendab 16 tundi ja sooritab praktika arvestuse. Iseseisva tööna täidetakse praktikamappi – 30 tundi. Töö etapid: Tegevuse planeerimine, materjali ettevalmistamine, õpilaste juhendamine tunnis, eneseanalüüs, tagasiside praktika juhendajalt."
    ["vljund"]=>
    string(473) "Üliõpilane oskab planeerida ja läbi viia tantsutundi lähtuvalt tunni eesmärgist ning õpilaste ealistest ja füüsilistest iseärasustest; Üliõpilane on võimeline läbi viima tantsutunde gümnaasiumi vanuseastmes ja täiskasvanuõppes (teab ainesisu, oskab jälgida õpilase arengut ja kasutada sobivat õpetamise metoodikat); Üliõpilane oskab järgida viisakusreegleid ja kooli/huvikooli tegevustavasid, juhenduda õpetajaeetikast ja teha koostööd juhendajaga."
  }
  [5176]=>
  object(stdClass)#5177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7069"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Toetada koreograafile ja tantsupedagoogile vajalike erialaste oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kursuse raames kohtutakse tantsukunsti praktiseerivate pedagoogide ja koreograafidega, kes vaatlevad ja analüüsivad oma loomingulist tegevust (käekirja, kehakasutust, ideid). Aine raames viiakse läbi praktilised liikumistehnikate seminarid. "EMDCA-Network" õppejõud, võimalus vabalt valida osakonna treeningklasse"
    ["vljund"]=>
    string(88) "Suutlikkus orienteeruda kaasaegse tantsukunsti erinevates lähenemistes tantsutehnikale."
  }
  [5177]=>
  object(stdClass)#5178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7070"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Kujundada eeldused erinevates tantsukunsti stiilides orienteerumiseks; Luua eeldused tantsija kehatöö ja väljenduslik-kujundlike aspektide mõistmiseks ja analüüsiks erinevate tantsustiilide kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Kursuse raames uuritakse erinevate pedagoogide juhendamisel kehatööd erinevates tantsustiilides ning analüüsitakse stiilidevahelisi kokkupuutepunkte ja vastuolusid. Liikumistehnika õppimisel ja õpetamisel pööratakse tähelepanu kehatöö ja kujundliku mõtlemise seostele. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Teadmised tantsukunsti erinevate stiilide põhimõtetest; Oskus analüüsida tantsija kehatööd ja liikumiskäitumist."
  }
  [5178]=>
  object(stdClass)#5179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7071"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestus. Liikumismaterjali ettevalmistamine ja edastamine õppegrupile. Tagasiside analüüs õppegrupis Kirjalik analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kujundada eeldused tantsutreeningu läbiviimiseks ja tehnikatundide õppematerjalide koostamiseks erinevates tantsustiilides"
    ["sisu"]=>
    string(468) "Ülevaade treeningtunni struktureerimisest, kasutatavatest meetoditest ning kehatööd iseloomustavate tegurite jälgimisest ja formuleerimisest konkreetses tantsustiilis. Läbi praktilise töö analüüsitakse stiililiselt treeningtunni kontseptsiooni: kuidas toimub liikumismaterjali sooritus ja tunni ülesehitus erinevates tantsustiilides (klassikaline ballett, kaasaegse tants, folkloorne tants, karaktertants, jazztants). Õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(203) "Teadmised treeningtunni ülesehitusest erinevates liikumistehnikates; Suutlikkus eesmärgistada oma tegevust stiilipõhiselt; Oskus arvestada liikumismaterjali väljatöötamisel somaatiliste aspektidega"
  }
  [5179]=>
  object(stdClass)#5180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7072"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua alus tantsu mitmekülgseks uurimiseks ja selleks vajalike oskuste arendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kursus toimub seminari vormis, mille käigus õppejõu suunamisel tudengid teevad suulisi ettekandeid ja liikumisseadeid etteantud teemadel õppejõu soovitatud kirjanduse jm allikate põhjal, millele järgneb diskussioon. Osa kursusel käsitletavatest teemadest valitakse konkreetsete magistritööde projektide põhjal"
    ["vljund"]=>
    string(93) "Suutlikkus uurida tantsu mitmest vaatepunktist, lõimides erinevaid kaasaegseid uurmismeetode"
  }
  [5180]=>
  object(stdClass)#5181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7073"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Arvestus. Lavastusprojektide etendamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua võimalused praktiliseks tantsualaseks tegevuseks ning omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(81) "Osaleb tantsuprojektide ettevalmistamises, arutlevates seminarides ja etendamises"
    ["vljund"]=>
    string(297) "Saab ettekujutuse loomeorganisatsioonidest (sh vabakutselisusest) Rakendab oma teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas Suudab etendada nii enda kui teiste loomingut Suudab analüüsida tantsukunsti loomeprotsesse puudutavaid teemasid Oskab planeerida aega ja tegevusi ning töötada meeskonnas"
  }
  [5181]=>
  object(stdClass)#5182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7074"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Kujundada eeldused kunstiprojektide planeerimise, juhtimise ja analüüsi põhimõtete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(848) "Juhtimise, administreerimise, eestvedamise ja projektijuhtimise tähenduste erinevused. Projektijuhtimisega seotud mõistete avamine. Kunstiprojektidele suunatud tegevussuundade piirid. Projektijuhtimise etapid. Projekti määratlemine. Kunstiprojekti vajaduste analüüs. Sihtide ja kunstiprojektide tulemuste määratlemine. Strateegia ja metoodika valimine kunstiprojekti teostamiseks. Projektisisese tegevuse kavandamine ja teostamine. Ressursside juhtimine ja ajaline planeerimine. Produtseerimise protsess: meeskonnatöö, loovisikud ja projektijuhtimine. Loovisikute kaasamine kunstiprojekti ning nende juhendamine. Toimetulek projekti kaasatud isikute erinevate väärtuste ja hoiakutega. Kunstiprojekti pidev seire ning tulemuslikkuse, toimivuse, mõjususe ja tõhususe hindamine. Teostatud projekti analüüs ja aruandlus. Autoriõigused."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Teadmised kunstiprojekti juhtimise põhimõtetest; Teadmised tegevuse juhendamisest ja meeskonna moodustamisest; Suutlikkus teha meeskonnatööd; Suutlikkus arvestada kunstiprojekti juhtimisel tööõiguslikku regulatsiooni."
  }
  [5182]=>
  object(stdClass)#5183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7075"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Arvestus. Lavastustekstide (koreograafia, liikumistekstide), uurimisteema esitlemine ja suuline analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua võimalused kohtumiseks rahvusvaheliselt tunnustatud erialaõppejõudude ja loovisikutega"
    ["sisu"]=>
    string(269) "Töötoad, praktikumid ja seminarid loovisikutega, mille raames läbitakse erinevaid teemasid (sh. töötamine lavastusideedega). Oma lavastusplaanide /uurimisteema esitlemine ja tutvustamine. Tagasiside saamine. Läbitakse ettekande/lavastusprotsessi erinevaid astmeid"
    ["vljund"]=>
    string(113) "Suudab esitleda lavastusideid, uurimistöid. Suudab analüüsida tantsukunsti loomeprotsesse puudutavaid teemasid"
  }
  [5183]=>
  object(stdClass)#5184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7076"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Kujundada eeldused anatoomiliste iseärasuste märkamiseks Toetada teadmiste omandamist tantsija liikumis-soorituse anatoomiliseks ja kinesioloogiliseks analüüsiks Õppida märkama seoseid anatoomia, kinesioloogia ja tantsutreengus kasutatavate liikumispõhimõtete ja -kvaliteetide vahel"
    ["sisu"]=>
    string(455) "Keha liikumisaparatuuri ülesehitus ja funktsioneerimine igapäevases liikumises ja erinevates tantsutehnikates kasutatavates liikumistes. Liigeste, kõõluste ja sidekoe roll tasakaalustatud keha ja liikumisvõime säilimisel. Selja-süvalihaste integratsioon erinevate tehnikate õppimisel. Neuromuskulatoorse mälu ja proprietsetoorse taju roll kehaloogika kujunemisel. Aju ja lihastöö kui terviku vaatlemine. Õpe eeldab auditoorses töös osalemist"
    ["vljund"]=>
    string(269) "On teadlik anatoomiliselt korrektsest kehatööst Oskab rakendada praktilist kinesioloogiat tantsutreeningus Oskab näha probleeme keha tugistruktuuris ja teada liikumiskäitumisi nende vältimiseks On teadlik treenitud keha ohtudest Omab teadmisi tantsija tervishoiust"
  }
  [5184]=>
  object(stdClass)#5185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7077"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Arvestus. Praktikat hinnatakse seminarides osalemise, praktikamapis esitatu ja praktilise pedagoogilise tegevuse põhjal (vastavalt hindamise kriteeriumitele)"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua alus didaktika-alaste teadmiste rakendamiseks tegelikkuses Luua alus suhtluseks tulevase tööandjaga"
    ["sisu"]=>
    string(383) "Põhipraktika I on suunatud töötamisele lastega kuni 14-eluaastat. Praktikatunnid viiakse läbi eelnevalt kokkulepitud tantsukollektiivi või põhikooli juures. Praktikant vaatleb 8 tundi, juhendab 18 tundi ja sooritab praktika arvestuse. Töö etapid: Tegevuse planeerimine, materjali ettevalmistamine, õpilaste juhendamine tunnis, eneseanalüüs, tagasiside praktika juhendajalt"
    ["vljund"]=>
    string(413) "Oskab planeerida ja läbi viia tantsutundi lähtuvalt tunni eesmärgist ning õpilaste ealistest ja füüsilistest iseärasustest On võimeline läbi viima tantsutunde algkooli ja põhikooli vanuseastmetes (teab ainesisu, oskab jälgida õpilase arengut ja kasutada õpetamise metoodikat) Oskab järgida viisakusreegleid ja kooli/huvikooli tegevustavasid, juhenduda õpetajaeetikast ja teha koostööd juhendajaga"
  }
  [5185]=>
  object(stdClass)#5186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7078"
    ["hindamine"]=>
    string(262) "Eksam. Praktikat hinnatakse praktilise pedagoogilise tegevuse (70%), praktikamapis esitatu (20%) ja seminaris osalemise (10%) põhjal. Praktiline pedagoogiline koondhinne kujuneb juhendava õpetaja koondhinde ja juhendava õppejõu poolt hinnatud tundide põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Anda võimalus kogemuste omandamiseks tööks tantsuõpetajana noorte ja täiskasvanutega Anda põhjus süveneda tantsuõpetamise erinevatesse tahkudesse ja praktiseerida õpitegevuse juhtimiseks vajalikke meetodeid ja võtteid"
    ["sisu"]=>
    string(480) "Põhipraktika II on suunatud töötamisele noortega (alates 15-aluaastat) ja täiskasvanutega. Praktika tunnid viiakse läbi eelnevalt kokkulepitud tantsukollektiivi või gümnaasiumi juures. Praktikant vaatleb erinevate pedagoogide ja kaaspaktikantide juures 8 tundi, juhendab 18 tundi (á 20 - 45 min) ja sooritab praktika eksami. Töö etapid: Tegevuse planeerimine, materjali ettevalmistamine, õpilaste juhendamine tunnis, eneseanalüüs, tagasiside õpetajalt ja juhendajalt"
    ["vljund"]=>
    string(391) "Oskab näha seoseid tantsuajaloo, didaktikate ja liikumistehnikate õpetamise metoodika raames omandatavate teadmiste vahel - Oskab planeerida ja läbi viia tantsutundi lähtuvalt tunni eesmärgist ning inimeste ealistest ja füüsilistest iseärasustest - Tunneb kehatöö põhimõtteid, kaasaegseid metoodilisi võtteid liikumistundide läbiviimiseks ja teoreetilise materjali õpetamiseks"
  }
  [5186]=>
  object(stdClass)#5187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUC7079"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Anda võimalus magistratuuri tudengile osakonnas õpetatavate tehnikate/stiilid baasil oma tantsutehniliste oskuste süvenemiseks; luua võimalused erinevate pintsiipide ja liikumistehnikate praktiseerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(327) "Õppetöö koosneb vabalt valitud praktikumidest, mille valib/ komplekteerib tudeng vastavalt oma spetsiifilistele vajadustele ja huvisfäärile. Tudeng koostab nn õpipäeviku, kus kirjeldab valitud teemad, toimumise kuupäevad ja analüüsib enda arengu antud teema raames. Vajalik profesionaalseks tööks tantsukunstnikuna."
    ["vljund"]=>
    string(206) "On füüsiliselt valmis osalema tantsulavastustes. Rakendab oma keha väljenduslikkust läbi laia kehalise võimekuse spektri Mõistab tantsutehnikates liikumise anatoomilisi ja füsioloogilisi põhialuseid"
  }
  [5187]=>
  object(stdClass)#5188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused esmaoskuste omandamiseks dirigeerimises ja tööks partituuriga."
    ["sisu"]=>
    string(507) "Dirigeerimise tehnika alused. Dirigendi väljendusvahendid. Auftakt, sissenäitamised, lõpetamised, taktiskeemid. Lihtsamate heliteoste karakteri kindlaksmääramine. Fraseerimine. Erineva karakteriga palade dirigeerimine klaveri saatel.Partituuri lugemine: mõisted partituur, transponeerimine, orkestri instrumentide partiide mängimine klaveril. Partituuri lugemine sisemise kuulmise abil. Iseseisev töö: tunnis käsitletud teadmiste ja oskuste kinnistamine, partituuride õppimine klaveri vahendusel."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Omandatud dirigeerimistehnika alused: 4/4 ja 3/4 taktiskeemid, auftakt, pillirühmade sissenäitamised jne. Oskab juhatada orkestripartituurist lihtsama ülesehitusega heliteoseid. Omandatud oskused jälgida ja analüüsida lihtsamaid orkestripartituure. Oskab mängida klaveril partituuri erinevaid pillirühmi in C. Omandatud dirigeerimistehnika alused: taktiskeemid, auftakt, sissenäitamised jne. Omandatud oskused jälgida ja analüüsida lihtsamaid orkestripartituure."
  }
  [5188]=>
  object(stdClass)#5189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6029"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Aine lõppeb kirjaliku eksamiga. Eelnevalt tuleb sooritada kolm kuulamistesti ning esitada essee valikkirjanduse artiklite põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Anda ülevaade õhtumaade muusikaloost (stiilidest, žanritest ja arengusuundadest) keskajast kuni klassitsismini ning luua seoseid sama perioodi teiste kunstivaldkondade ja kultuurilooga laiemalt. Arendada oskust kuuldeliselt eristada muusikaloo erinevate perioodide stiile ja õppida tundma peamisi kompositsioonitehnikaid; tutvuda ajastu tähtsamate meistrite loominguga."
    ["sisu"]=>
    string(1418) "Teemad loengutes: KESKAEG • Gregooriuse laul • Noodikirja teke ja areng • Keskaegne ilmalik laul ja pillimuusika • Kirjaliku mitmehäälsuse teke ja areng ning Notre Dame’i kk • RENESSANSS • 14. sajandi muusika: ars nova ja trecento. Machaut • Madalmaade vokaalpolüfoonia 15.–16. sajandil: Desprez ja Lassus • Hilisrenessansi kirikumuusika: Rooma ja Veneetsia kk, Palestrina ja Gabrieli • Ilmalik polüfooniline laul 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal: madrigal, šansoon • BAROKK • Ooperi teke. Monteverdi • Žanrid ja koosseisud: kontsert, süit, sonaat, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, retsitatiiv ja aaria; barokktrio, barokkorkester • Barokk Prantsusmaal ja Inglismaal: Lully ja Purcell • Barokk Saksamaal: Schütz ja Bach (rõhk vokaalloomingul) • Händeli ooperid ja oratooriumid • KLASSITSISM • Uued vormid, žanrid ja koosseisud: sonaadivorm, sonaaditsükkel, klassikaline sonaat, sümfoonia ja keelpillikvartett • Ooper 18. sajandil ja Glucki opera seria reform • Haydn (rõhk sümfoonilisel loomingul) • Mozart (rõhk sümfooniatel ja ooperitel) • Beethoven (rõhk sümfooniatel, klaverisonaatidel). Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja omandamine; muusikalise materjali kuuldeline analüüs ja kuulamistestideks valmistumine; essee seostamaks valitud perioodi muusikat ajastu vaimu, kunstiloo, religiooni jms teemadega."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Õppija omab ülevaadet õhtumaade muusikaloost, selle stiilidest, žanritest, heliloojatest ja peamistest arengusuundadest; oskab luua seoseid sama perioodi teiste kunstivaldkondade ja kultuurilooga laiemalt; on võimeline kuuldeliselt määratlema erinevaid muusikastiile ja tunneb tähtsamaid teoseid; orienteerub muusikaloo alases terminoloogias ning suudab end sel teemal korrektselt väljendada nii kõnes kui ka kirjas."
  }
  [5189]=>
  object(stdClass)#5190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Anda ülevaade renessanss- ja barokkmuusikaga klaverirepertuaarist; Toetada oskuste kujunemist muusikaõpetajana valida ea- ja võimetekohast repertuaari ja viia see atraktiivselt õpilasteni; Tutvustada üliõpilast lastelaulude saatmise algvõtetega."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Töö renessanss- ja barokkmuusikaga. Erinevate maade ja koolkondade teosed. J.S. Bachi toestest Anna Magdaleena noodivihik, väikesed prelüüdid, inventsioonid, prelüüdid ja variatsioonid jne. Heliredelid dieesidega, noodist lugemine. Lastelaulude saatmine algklasside (1.-3. klass) laulikute baasil."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Eelpooltoodud repertuaari vaba valdamine; Akadeemilise programmi vastavate stiilide ja vormide hea tundmine; Ühe paari heliredelite valdamine maksimaalselt virtuoossetes tempodes; Oskus kujundada lastelaude saateid."
  }
  [5190]=>
  object(stdClass)#5191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6048"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Luua võimalused Eesti Vabariigi autoriõiguse mõistmiseks; toetada oskust kasutada autoriõigusest tulenevaid hüvesid autori, esitaja või intellektuaalomandi kasutajana; luua võimalus selleks, et õppija oskaks arvestada loomingulises tegevuses autoriõigusest tulenevate kohustustega"
    ["sisu"]=>
    string(359) "Autoriõigusega kaitstav teos; intellektuaalse tegevuse tulemid, mis ei ole autoriõigusega kaitstud; autori isiklikud ja varalised õigused; teoste vabakasutus; teoste esitajate isiklikud ja varalised õigused; õiguste individuaalne ja kollektiivne teostamine; litsentsid.Iseseisev töö: iseseisev tutvumine õiguskatidega, kaasuste iseseisev lahendamine.."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Õppija tunneb Eesti Vabariigi autoriõiguse allikaid, õppija on teadlik enda õigustest autori või esitajana; intellektuaalomandi kasutajana oskab arvestada teiste autorite ja isikute õigustega; on teadlik õiguste kollektiivse teostamise võimalusest."
  }
  [5191]=>
  object(stdClass)#5192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6049"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Kirjalik eksam, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(502) "Luua eeldused heli olemuse sügavamaks mõtestamiseks nii üliõpilase erialaga seonduvalt kui ka laiemalt. Luua võimalused teadvustamiseks, kuivõrd olulise osa moodustab inimese igapäevaelus heli selle väga mitmekesises avaldumisvormis, helitaust, kõige akustiliselt kogetava helikvaliteet, ning milline mõju on muusikal ja helidel inimeste mõjutamisel ja ka nendega manipuleerimisel. Võimaldada teadlikult tõsta vastutustunnet muusika ja helide kasutamisel nii eriala raames kui ka laiemalt."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Heli olemusest filosoofilises, holistliku teadusparadigma võtmes. Heli kui nähtava ja nähtamatu maailma üks olulisimaid alusprintsiipe. Heli ja energeetilised maatriksid. Heli ja fraktalid. Ülemhelid, harmonikaalne pütagoreism. Helide mõju inimpsüühikale, -kehale ja nn elutule mateeriale. Heliteraapia. Kümaatika: Ernst Chladni, Hans Jenny ja Alexander Lauterwasser kui valdkonna rajajad. Helid kui manipulatsioonivahendid, heli kui relv. Heliesteetikast süvamuusikas, peamiselt Karlheinz Stockhauseni ja Arvo Pärdi muusika näite varal. Kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja essee kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(418) "I Üliõpilane suudab iseseisvalt arutleda kursusel käsitletud teemadel. II Üliõpilane suudab essee vormis loovalt edasi arendada nii kursuse käigus kuuldut ja kogetut kui ka kohustusliku kirjanduse läbitöötamisel tekkinud mõtteid. III Üliõpilane teadvustab, milline mõju võib olla inimese helidega mõjutamisel. IV Üliõpilane suudab eksamiessees heli olemust lahti mõtestada tavamõtlemisest avaramalt."
  }
  [5192]=>
  object(stdClass)#5193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6055"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilasele teoreetilised ja praktilised oskused töötamaks vokaalinstrumentaalansamblitega. Laulude saadete ja ansambliseadete tegemine."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Instrumentaalansamblile seadete tegemise põhimõtted. Enamkasutatavate pillide iseloomustus. Individuaaltundides toimub instrumentaalansamblile seadete eskiiside läbivaatus ja lõplik vormistamine. Praktilistes tundides toimub instrumentaalansamblite seadete esitus õppeansambliga.Õppetöö toimub loengu, seminari ja individuaalõppe korras. Kontrolltööd kodutööna ansambli harmoonilise seadete tegemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(265) "1.Üliõpilane teab ja tunneb erinevate instrumentide kõlalist eripära 2.Üliõpilane teab ja tunneb erinevate instrumentide funktsiooni ansamblis 3.Üliõpilane teab ja tunnebaranžeerimise põhimõtteid 4.Üliõpilane teab ja tunneb ansamblimängu spetsiifikat."
  }
  [5193]=>
  object(stdClass)#5194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6056"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Suuline arvestus. Kahe tudengi poolt valitud ja ühe õppejõu poolt valitud koorilaulu juhatamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Toetada üliõpilasi oskuste omandamisel tegeleda dirigeerimisega nii koori kui klassikollektiivi ees. Tutvustada kooripartituuri lugemise ja mängimise koorispetsiifilisi mänguvõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Dirigeerimisvõtted. Kõikide enamkasutatavate taktimõõtude viipamine. Hääleandmine. Auftakt, äravõtted eri taktiosadel. Dünaamika viipamine: piano, forte, mezzoforte. Häälepartiide laulmine ja kooripartituuri mängimine. Laulu sisuline ja vormiline analüüs ning tõlgendamine. Töö mudilas-, laste- ja poistekoori repertuaariga. Iseseisev töö üliõpilase aineprogrammis läbitavate helitöödega."
    ["vljund"]=>
    string(221) "- üliõpilane suudab dirigeerida erinevates taktimõõtudes muusikat - oskab mängida kooripartituure - suudab vokaalselt esitada häälepartiisid - mõistab iseseisvalt analüüsida kooriteoseid (kirjalikult, suuliselt)"
  }
  [5194]=>
  object(stdClass)#5195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6064"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua võimalused baasteadmiste ja oskuste omandamisel tööks kooliorkestriga. Tutvustada dirigenditööks vajalikku terminoloogiat ja erialaste mõistete sisu, elementaarseid dirigeerimisvõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(686) "Kooliorkestri liigid. Kooliorkestri õpetamise erinevad metoodikad. Töö algajatega. Orkestriproovi ettevalmistamine ja läbiviimine. Dirigent kui kollektiivi kunstiline juht, organisaator ja pedagoog. Mõisted partituur, pillirühmad, transponeerimine, heliteose faktuur, tessituur jne. Repertuaari valiku printsiibid, töö partituuriga, partituuri lugemine, heliteose faktuur, tessituur jne., orkestriseade alused. Individuaaltundides käsitletakse orkestridirigeerimise spetsiifikast lähtuvalt auftakti, taktiskeeme 2-, 3-, 4-, 6-le, orkestripillide sissenäitamisi ja lõpetamisi. Lihtsamate palade dirigeerimine klaveri saatel. Partituuri pillirühmade mängimine klaveril in C."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane tunneb kooliorkestri õpetamise erinevaid metoodikaid; Üliõpilane tunneb partituuri ülesehituse põhimõtteid, orkestrite pillirühmi ja nende transponeeringuid; Oskab mängida klaveril partituuri erinevaid pillirühmi in C; Oskab juhatada orkestripartituurist lihtsama ülesehitusega heliteoseid."
  }
  [5195]=>
  object(stdClass)#5196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6083"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Aine eesmärgiks on tutvustada muusika teraapilise rakendamise võimalusi muusikaõpetuses."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Muusika psühhofüsioloogilisest toimest. Muusikateraapia põhitõed, peamised tehnikad, meetodid, kasutusvaldkonnad. Muusikaõpetuses kasutatavad muusikateraapia kuulamis- ja musitseerimistehnikad ning nende rakendamine praktikasse. Iseseisva tööna retseptiivse ja/või aktiivse muusikateraapia elemente sisaldava muusikaõpetusse rakendatava harjutuse koostamine ja läbiviimine õpperühmas."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Baasteadmised muusika toimest ning muusikateraapia põhitõdedest; Teadmised muusika teraapilise rakendamise võimalustest muusikaõpetuses; Praktilised oskused muusikateraapiliste tegevuste läbiviimiseks muusikaõpetuse kontekstis."
  }
  [5196]=>
  object(stdClass)#5197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6094"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Hindeline arvestus. Kirjalik töö: ansambli ja klaverisaadete kujundus. Õppeansambli töö esitus nii laulu- kui instrumentaalvormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilasele teoreetilised ja praktilised oskused töötamaks vokaal- ja instrumentaalansamblitega. Laulude saadete ja ansambliseadete tegemine."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Instrumentaalansamblile seadete tegemise põhimõtted. Enamkasutatavate pillide iseloomustus. Individuaaltundides toimub instrumentaalansamblile seadete eskiiside läbivaatus ja lõplik vormistamine. Praktilistes tundides toimub instrumentaalansamblite seadete esitus õppeansambliga."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Õppetöö toimub loengu, seminari ja individuaalõppe korras. Kontrolltööd kodutööna ansambli ja klaverisaadete harmoonilise seadete tegemiseks."
  }
  [5197]=>
  object(stdClass)#5198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6097"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kirjalik eksam (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda esmane ülevaade teadusest, teaduslikust mõtlemisest ja teaduse metodoloogiast ning sellega seotud probleemidest, samuti arendada tekstide otsimise, kirjutamise ja argumentatsioonioskust."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: • teaduse mõiste, teaduslik mõtlemine, metoodika; • teaduslike tekstide otsimine, efektiivne lugemine ja korrektne kasutamine (sh kasutatud kirjanduse vormistamine)Iseseisev töö: tekstide lugemine, kirjanduse otsimine, sissejuhatuse tiitellehega ja kirjanduse ülevaate kirjutamine koos kasutatud kirjanduse vormistamisega; osalemine CFMAEYTT rahvusvahelisel konverentsil ja kokkuvõtete koostamine kõikidest kuulatud ettekannetest minimaalselt: - 4 peaettekannet (ingl. k.) - 8 tavaettekannet (ingl. k.) või 3 tavaettekannet (ingl. k.) + 8 tudengiettekannet (e. k.)"
    ["vljund"]=>
    string(277) "Aine edukal läbimisel üliõpilane: I tunneb teaduse mõistet ja teadusliku mõtlemist ning tähtsamaid metodoloogiaid; II oskab koostada sissejuhatuse tiitellehega ja kirjanduse ülevaate ning vormistada kasutatud kirjanduse loetelu; III oskab kokku võtta teadusettekandeid."
  }
  [5198]=>
  object(stdClass)#5199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6099"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Kujundav ja kvaasiautentne hindamine, tudengite enese ja vastastikhindamine, eksam (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Tutvustada ja praktiliselt rakendada muusika ja loovuse seoste ning muusikalise kompositsiooni põhiprintsiipe."
    ["sisu"]=>
    string(992) "Tutvustatakse muusika baaselemendid (rütm, meetrum, helikõrgus, tämber, harmoonia jne) ja vormipõhiprintsiibid (kordamine, variant, erinevus, kontrast, seostamatus) ning nende kasutamine komponeerimisel. Samuti tutvustatakse erinevaid loomefaase ja etappe ning valituid kompositsioonitehnikaid. Seminarides analüüsitakse erinevate professionaalsete heliloojate ja üliõpilaste enda kujunevat loomingut. Iseseisva tööna tuleb üliõpilastel luua viit erinevatel vormipõhiprintsiipidel baseeruvat harjutust ja üht terviklikku teost (5–7 minutit). Samuti tuleb üliõpilastel jälgida enda loomisprotsessi ja teadvustada erinevaid loomefaase ja etappe. Seminarides tutvustab iga üliõpilane oma kujuneva tervikteose hetkeseisu ideest kolme vahefaasini. Iga vahefaasi tutvustamise järel saadab üliõpilane õppejõule 5–10 lauset reflektsiooni (mis sisaldab ka loomefaasi kohta tähelepanekuid). Aine koosneb 30% teoreetilisest, 70% praktilisest iseseisvalt sooritatavast osast."
    ["vljund"]=>
    string(215) "I Tudeng tunneb muusika peamisi väljendusvahendeid ning erinevaid loomefaase II Tudeng oskab nimetatud väljendusvahendeid helitöö komponeerimisel kasutada ja teadvustab erinevaid loomefaase enda loomeprotsessis."
  }
  [5199]=>
  object(stdClass)#5200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6101"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Aine kuulub Helidisaini kõrvalaine õppekavasse eesmärgiga käsitleda muusika psühhofüsioloogilist toimet ning vaadelda selle põhiseisukohtade võimalikku rakendust helidisainis."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Muusika toime inimese psüühikale ja füüsisele. Muusika mõju sõltuvus muusika elementidest ja nende parameetritest. Isiksuslike ja keskkonnategurite osa muusika toimes. Muusikateoste analüüs muusika toime aspektist. Helitaustade ja –keskkondade kujundamine, lähtudes muusika psühhofüsioloogilisest toimest. Iseseisva tööna muusika analüüs muusika toime seisukohast, helitausta kujundamine, töö ettekandmine õpperühmas."
    ["vljund"]=>
    string(203) "- teadmised muusika psühhofüsioloogilisest toimest - oskus analüüsida muusikateoseid muusika toime seisukohalt - esmased oskused nende teadmiste rakendamiseks helitaustade ja keskkondade kujundamisel"
  }
  [5200]=>
  object(stdClass)#5201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6102"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Eksam testi vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Õppeaine eesmärgiks on toetada üliõpilasi süstematiseeritud teadmiste omandamisel muusika baaselementidest ja noodikirjast, samuti algteadmiste omandamisel klassikalisest harmooniast."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Heli kõrgus ja intervallid. Rütm ja meetrum. Toonika, laadid ja meloodia. Kolmkõlad ja septakordid. Faktuur ja akordi seade. Harmoniseerimine neljahäälses seades. Meloodiline figuratsioon ja mitteakordihelid. Iseseisev tööna intervallide, akordide lahendamine, harmooniaülesannete koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja oskab korrektselt kasutada muusikas kasutatavaid põhimõisteid; Tunneb noodikirja (suudab algtasemel lugeda nooditeksti, suudab lihtsamat muusikat korrektselt noteerida jne); Tunneb klassikalise harmoonia põhimõisteid; On võimeline harmoniseerima lihtsama meloodia neljahäälses seades."
  }
  [5201]=>
  object(stdClass)#5202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6107"
    ["hindamine"]=>
    string(297) "Arvestus. Kursuse jooksul: praktilise töö käigus kõikide teemade esitatud ülesannete sooritamine, kirjalike ülesannete esitamine IVAs – kujundav hindamine.Kursuse lõpuks A (arvestus): kõikide teemade praktiliste ülesannete ja tööde sooritamine – kokkuvõttev mitteeristav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Kujundada arusaam muusikatehnoloogia vajalikkusest ja kasutamisvõimalustest muusikakasvatuses. Omada teadmisi digitaalsete muusikatehnoloogiate kasutamiseks, sh noodigraafika ja helitöötlusprogrammi baasoskused. Tunda laulu õpetamise põhipintsiipe."
    ["sisu"]=>
    string(689) "Teema 1: Vokaalne tegevus ja laulu õpetamise metoodika (kuulmise järgi, käemärkidega, noodi järgi). Relatiivse noodilugemise süsteemi põhivõtted. Praktilised ülesanded. Iseseisev töö laulu õpetamise ettevalmistamiseks.Teemad 2 ja 3: Digitaalsete muusikatehnoloogia võimaluste kasutamine muusikaõpetuses. Iseseisev töö: erinevate vabavaraliste programmide leidmine ja kasutamisvõimaluste tutvustamine kooli muusikaõpetuses. Erinevate noodigraafika- (T2), helitöötlus ja sekventserprogrammide (T3) algtõdede tuvustus, sh Musescore ja Sibelius ning Audacity ja Reaper baasoskused.Iseseisev töö oma materjalidega, õppematerjalid, ülesanded, rühmatöö ja testid IVAs."
    ["vljund"]=>
    string(519) "I Oskus õpetada rühmale üks laul kuulmise, käemärkide või noodi abil.II Oskus kasutada elementaarseid noteerimisvõtteid Musescore ja/või Sibelius programmis ja viia omalooming või laulusaade vajalikku formaati.III Oskus koostada programmis Reaper ja Audacity abil 2–3 min normaliseeritud ja puhastatud helifail, mis koosneb erinevatest manipuleeritud saundidest (algsaund(id) omal valikul; sh kiiruse, tempo ja helikõrguse muutmine), vähemalt kolme efekti kasutamine, faili salvestamine vajalikku formaati."
  }
  [5202]=>
  object(stdClass)#5203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6114"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine praktilises kooritöös."
    ["sisu"]=>
    string(176) "Praktiline õpetus- laulu õpetamise metoodika analüüs, iseseisev töö õpetamisele tulevate teostega.Koori hääleseade ja repertuaari ettevalmistamine kontsertettekandeks."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Muusikalise eneseväljenduse oskus ja dirigenditöö tulemuslikkus"
  }
  [5203]=>
  object(stdClass)#5204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6115"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Arvestus, mille ühe osa moodustab kirjalik analüüs külastatud kollektiivide proovidest ning teise osa praktiline töö 2-e erineva karakteriga koorilauluga."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "1. Toetada varem omandatud muusikaalaste teadmiste sidumist praktilise tööga kooris 2. Võimaldada üliõpilasel areneda huvitegevuse korraldajana 3. Toetada üliõpilase oskust suhelda muusikakollektiiviga ja omandada esmane õpetamiskogemus 4. Anda esmane ettekujutus koorijuhi tööst"
    ["sisu"]=>
    string(364) "1. Teoreetiliste ja praktiliste oskuste rakendamine koori ja ansambli töös 2. Repertuaari valik ja ettevalmistamine 3.Proovide läbiviimine: 2-e erineva karakteriga laulu (neist üks võib olla üliõpilase seatud) õpetamine. 4. Kontsertide korraldamine5. Tutvumine erinevate koorikollektiivide töökorraldusega: vaatleb vähemalt 2-e erineva koori 2-e proovi."
    ["vljund"]=>
    string(296) "1. Üliõpilane oskab näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikas kogetu vahel 2. Üliõpilane tunneb positiivse tööõhkkonna loomise oskusi 3. Üliõpilane oskab rakendada erialaseid teadmisi kooriproovis 4. Üliõpilane teadvustab oma tugevaid ja enam arendamist vajavaid kutsealaseid oskusi."
  }
  [5204]=>
  object(stdClass)#5205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6117"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Arvestus. Õpilane esitab klaveri saatel kaks pala: 1. Vokaliis (näiteks autoritelt: Vaccai, Abt, Panofka jt). 2. Laul (vabalt valitud) Laulud esitatakse peast."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Vokaaltehniliste baasteadmiste ja oskuste kujundamine ning arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(610) "Tunnis toimub töö hingamisharjutustega, hääleharjutustega ja lauludega.Hääleaparaadi ja hääle juhtimise põhimõtetega tutvumine (õige kehahoid, laulja hingamine, resonaatorite kasutus, artikulatsioon). Baasteadmised häält kahjustavatest mõjuritest. Vokaalsete algteadmiste rakendamine keskregistris. Iseseisev töö: õpilane valmistab tundideks ette laulud ja vokaliisi vastavalt nooditekstile. Järgib täpset rütmi. Tõlgib laulu tekstid ja teeb arusaadavaks laulu sisu (vastavalt töös olevale repertuaarile: eesti, itaalia, saksa, prantsuse või vene keeles).Õpib laulud peast esitamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Teab baasteadmisi hääleaparaadist ja selle kasutamisest.Oskab keskregistris häält tekitada ja juhtida vastavalt vokaaldistsipliini esmastele põhimõtetele.Suudab laulude sisust aru saada ja ettekandel edastada.Suudab esitada õpitud laule ja vokaliise vastavalt vokaaltehnilistele nõuetele."
  }
  [5205]=>
  object(stdClass)#5206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6127"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua võimalused musitseerida klassikalises vokaalansamblis, toetada üliõpilase arenguid vokaalmuusika valdkonnas läbi laulurepertuaari."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Olenevalt osalevate õpilaste arvust ja olemasolevatest hääleliikidest valitakse välja repertuaarinäited vokaalansamblile (minimaalselt kaks häält), mille läbitöötamisel jälgitakse ansamblis musitseerimise põhinõudmisi: intonatsiooni puhtus, ühtne rütmi- ja fraasitunnetus, hääletämbrite kokkusobitamine. Töö toimub grupitundidena. Isesisev töö: repertuaarinäitete harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Õpilane suudab esitada ansambliliikmena repertuaarinäiteid; Omab teadmisi erinevate ajastute vokaalansambli repertuaarist; Oskab etteantud vokaalansambli repertuaarinäidet analüüsida määrates raskusastme ja õpetamise ning esitamise põhiprobleemid."
  }
  [5206]=>
  object(stdClass)#5207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6132"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Aine eesmärgiks on anda enne muusikat mitte õppinud üliõpilasele baasteadmised muusika ülesehitusest ja muusika kui kultuurinähtuse erinevatest toimemehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Muusika stiili mõiste. Muusikastiilide ajalooline lühiülevaade. Muusikaesteetika mõiste. Ülevaade muusika väärtuse ja tähenduse teisenemisest õhtumaade muusikaloos. Muusika vormi ja dramaturgia mõisted. Vormi ja dramaturgia vastastikune mõju muusikateose kujundamisel. Muusika ja aeg."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Aine läbinud üliõpilane1) on kuulamise põhjal võimeline üldjoontes eristama erinevatesse stiiliperioodidesse kuuluvat muusikat,2) on üldjoontes võimeline kirjeldama õhtumaade muusikaloos käibel olnud peamisi muusikaesteetilisi seisukohti, oskab neid teadmisi algtasemel rakendada muusikateose kirjeldamisel/analüüsimisel,3) on üldjoontes tuttav muusika kui ajalise kunsti vormiproblemaatikaga, oskab muusikat vormilisest küljest algtasemel analüüsida."
  }
  [5207]=>
  object(stdClass)#5208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6134"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda üliõpilasele koorilaulu kogemus, muusikaalased teadmised, oskused häält juhtida; Arendada üldkultuurilist silmaringi."
    ["sisu"]=>
    string(182) "Eri ajastute maailma ja eesti koorimuusika interpreteerimine. Lauljate vokaalsete võimete arendamine – regulaarne hääleseade. Muusikalise maitse kujundamine. Kontsertesinemised."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Omandatud häälepartiide vokaalselt ja intonatsiooniliselt võimalikult perfektne esitus; Osuutlikkus analüüsida nii enda kui koori poolt esitatu taset."
  }
  [5208]=>
  object(stdClass)#5209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6136"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Suuline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Kursuse eesmärgiks on üliõpilaste vokaalsete ja muusikaliste võimete arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Kooriproovides tutvutakse eri ajastute ja erinevate muusikastiilide koorirepertuaariga. Hääleseade kooris, rühmas ja individuaalselt."
    ["vljund"]=>
    string(147) "- üliõpilane kasutab õiget laulmis- ja hingamistehnikat. - osaleb erinevates kooriprojektides, vabariiklikel ning rahvusvahelistel konkurssidel."
  }
  [5209]=>
  object(stdClass)#5210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6138"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Anda üliõpilasele koorilaulu kogemus ja muusikaalaseid teadmisi; Arendada üldkultuurilist silmaringi."
    ["sisu"]=>
    string(182) "Eri ajastute maailma ja eesti koorimuusika interpreteerimine. Lauljate vokaalsete võimete arendamine – regulaarne hääleseade. Muusikalise maitse kujundamine. Kontsertesinemised."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Suudab laulda koori häälepartiisid vokaalselt ja intonatsiooniliselt võimalikult perfektses esituses; Suutlikkus analüüsida nii enda kui koori tegevust esitusprotsessis."
  }
  [5210]=>
  object(stdClass)#5211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6140"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Anda üliõpilasele orkestrimängu kogemus; Toetada üliõpilast muusikaalaste teadmiste omandamisel ja üldkultuurilise silmaringi kujundamisel."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Orkestri koosmängu arendamine, muusikalise maitse arendamine, eri ajastute maailma ja eesti puhkpillimuusika interpreteerimine. Muusikaliste oskuste (sh noodilugemise, erinevate stiilide interpreteerimise) ja väljendusvahendite täiustamine. Orkestri häälestamine - intonatsiooniharjutused, orkestri pillirühmade tasakaaluharjutused, dünaamikaharjutused, strihhiharjutused, rütmiharjutused. I, II ja III raskusastme repertuaari tutvustamine, harjutamine, viimistlemine. Kontserttegevus."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Üliõpilane on omandanud elementaarsed oskused koosmänguks orkestris; Omandatud kogemused erineva raskusastme heliteoste ettekandmiseks."
  }
  [5211]=>
  object(stdClass)#5212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6142"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Toetada üliõpilaste muusikalise kuulmise, rütmi- ja harmooniataju ning muusikalise mälu arendamist. Soodustada oskuste teket kuulmise järgi muusikat üles kirjutada ning noodist laulda."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Muusikalise mälu ja kuulmise arendamine 1- häälsete, ka lihtsamaid kaldumisi sisaldavate harjutuste laulmise ning kuulmise järgi ülesmärkimise kaudu. Rütmidiktaadid. Transponeerimine intervall sekund ulatuses.Iseseisev töö koosneb: praktilistest kodutöödest (solfedžeerimisharjutuste laulmine, akordijärgnevuste laulmine ja klaveril mängimine) ja seminaridel esinemisest.Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Üliõpilane oskab puhtalt ja soravalt noodist laulda ning sekundi ulatuses transponeerida lihtsamaid, valdavalt diatoonilisi harjutusi; On võimeline üles märkima ettemängitud 1- häälseid lihtsa faktuuriga, valdavalt diatoonilisi diktaate; Oskab klaveril mängida etteantud 4-häälseid põhikolmkõladele ja nende pööretele rajatud harmoonilisi järgnevusi."
  }
  [5212]=>
  object(stdClass)#5213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6146"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Võimaldada üliõpilasele teoreetiliste teadmiste ja praktiliste põhioskuste omandamine valitud instrumendil mängimiseks. Tutvustada ühe konkreetse orkestripilli õppimise kaudu instrumentaalse interpretatsiooni probleeme."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Tutvumine instrumendi ehitusliku küljega ja peamiste hooldusnõuetega. Heliredelite ja etüüdide esitamise üldpõhimõtetest. Harjutamise protsessi analüüs ja tulemuste hindamine. Kromaatiline helirida ja selle erinevad esitused. Duur- ja mollhelistikud kuni 3 võtmemärgini."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Üliõpilane suudab valitud instrumendil mängida Duur- ja mollheliredeleid kuni 3 võtmemärgini; Üliõpilane on omandanud etüüdide ja palade harjutamise ja viimistlemise üldpõhimõtted."
  }
  [5213]=>
  object(stdClass)#5214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6152"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Teadmised ja oskused ning ülevaade prenataalse ja varase muusikalise kasvatuse ja muusikalise mõjutamise võimalustest kuni kolmanda eluaastani."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Väikelapse füüsiline, psüühiline ja emotsionaalne areng. Muusika osa väikelapse arengus. Integreeritud tegevused. Muusika valik. Tegevuse planeerimine ja läbiviimine. Probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Teadmised ja oskused ning ülevaade prenataalse ja varase muusikalise kasvatuse ja muusikalise mõjutamise võimalustest kuni kolmanda eluaastani.Teadmised väikelapse füüsilisest, psüühilisest ja emotsionaalsest arengust.Oskus planeerida ja läbi viia väikelapse muusikalisi tegevusi."
  }
  [5214]=>
  object(stdClass)#5215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6153"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Hääleaparaadi vokaaltehniliste baasteadmiste ja oskuste kujundamine ning õpilase hääle arendamine kõnes ja laulus."
    ["sisu"]=>
    string(605) "Õppetöö koosneb 8 tunnist sissejuhatavast loengulisest osast, tehakse grupis hingamisharjutusi ja lihtsamaid hääleharjutusi.Sellele järgneb 12 tundi soololaulu, kus osaleb 2-3 õpilast tunnis ja kus õpilased saavad ka individuaalset juhendamist. Toimub käsitletud teemade kinnistamine ja praktikas mugavas registris laulude harjutamine.Õige kehahoiu ja hingamistehnika omandamine. Hingamistehnika sidumine häälekasutusega. Häälikute vormimine e. artikulatsiooni põhimõtetega tutvumine nii kõnes kui laulus. Hääleharjutused hääleaparaadi arendamiseks ja häältsäästvaks kasutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Omab baasteadmisi hääleaparaadist ja selle kasutamisest.Oskab oma häälekasutust suunata otstarbekamale ja kõlavamale kasutusele nii kõnes kui laulus.Oskab keskregistris häält tekitada vastavalt vokaaldistsipliini esmastele põhimõtetele."
  }
  [5215]=>
  object(stdClass)#5216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6154"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Sissejuhatus klaveriõppesse, baasteadmiste ja oskuste kujundamine ja arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(612) "Õppetöö koosneb 6 tunnist sissejuhatavast loengulisest osast, grupis tutvutakse klaveri ehituse ja esmaste tehniliste võtetega. Helirida. Heliredel. Noodinimetused, nootide asukoht noodijoontel ja klaveril. Esimene ja väike oktaav. Lihtsamad akordimärgid. Emotsioonid ja nende kujutamine.Sellele järgneb 12 tundi klaveriõpet, kus osaleb 2 õpilast ja õpilased saavad individuaalset juhendamist. Toimub käsitletud teemade kinnistamine praktikas klaveril.Õige kehahoid, õige käehoid. Iseseisev töö seisneb tunnis käsitletud tehniliste võtete kinnistamises, heliteoste ja heliredelite harjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Aine läbinud üliõpilane omab baasteadmisi klaverimängu tehnikast. Omandab elementaarsed klaverimängu võtted.Lihtsama esmase klaverirepertuaari omandamine ning lihtsamate laulude saatmine akordimärkidega.Oma emotsioonide edastamine muusika kaudu."
  }
  [5216]=>
  object(stdClass)#5217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6156"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Vokaaltehniliste teadmiste ja oskuste kinnistamine ja edasine arendamine kõnes ja laulus."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Õppetöö koosneb 4 tunnist loengulisest osast ja praktilisest häälekasutusest. Loenguline osa laiendab teadmisi vokaaltehnikast ja erinevatest hääleõpetuse koolkondadest. Järgneb 16 tundi praktilist tööd grupis hingamis- ja hääleharjutustega ning soololauluga, kus osaleb 2-3 õpilast tunnis ja õpilased saavad ka individuaalset juhendamist. Praktiline töö mugavas registris lauludega kontsertmeistri saatel.Tundides toimub käsitletud teemade kinnistamine ja arendamine. Hingamistehnika sidumine häälekasutusega hääleharjutustes ja lauludes. Häälikute vormimine e. artikulatsiooni arendamine nii kõnes kui laulus. Hääleharjutused hääleaparaadi arendamiseks ja häältsäästvaks kasutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Omab teadmisi hääleaparaadist ja selle kasutamisest; Oskab oma häälekasutust suunata otstarbekamale ja kõlavamale kasutusele nii kõnes kui laulus; Oskab häält kasutada vastavalt vokaaldistsipliini põhimõtetele."
  }
  [5217]=>
  object(stdClass)#5218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6157"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(506) "Kursuse eesmärgiks on saada süsteemne ülevaade pop- ja rokkmuusika vormidest (millest enamik on välja kasvanud džässist) nende arengust ja omavahelistest suhetest, andes ka orientiirid stiilide paljususes orienteerumiseks. Kursus annab vastuse küsimusele, miks ei ole džäss ja temast väljakasvanud stiilid sageli mõistetavad hea klassikalisemuusikaharidusega inimestele, samuti ka küsimusele,miks pop- ja rokkmuusikud pöörduvad inspiratsiooni leidmiseks tihti just klassikalise muusika poole."
    ["sisu"]=>
    string(723) "Aine jaguneb kaheks võrdse pikkusega tsükliks, millest esimene keskendub džässi ja sellega lähedalt seonduvate stiilide (Rock’n’ roll, Soul, R&B) käsitlemisele. Antakse ülevaade džässi kui muusikažanri tekkest ja stiilidest rägtaimist – mainstreamini, tema mõjust kogu 20. sajandi tantsumuusikale.Teine tsükkel käsitleb kaasaegse pop- ja rokkmuusika tekkimist ja arengut alates biitlitest kuni eelmise aastatuhande lõpuni. Analüüsitakse bluusi mõjusid pop- ja rokkmuusikale ja kaasaegse klubimuusika seoseid džässmuusikaga.Kursus sisaldab teoreetilise osa kõrval ka stiilinäidete kuulamist, arutlemist ja muusikaliste väljendusvahendite analüüsimist erinevate ajastute ja stiilide kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Oskus eristada ja iseloomustada džäss-, pop- ja rokkmuusika stiile, võime analüüsida ja luua seoseid erinevate muusikavoolude ja koolkondade vahel; Oskus eristada kuuldeliselt stiilide põhielemente, nendes orienteeruda ja arutleda loovalt kaasaegse popmuusika stiilide ja sotsiaalse olemuse üle."
  }
  [5218]=>
  object(stdClass)#5219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6171"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Arvestus. Arvestus koosneb kahest osast: kirjalik ja suuline."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Toetada üliõpilaste muusikalise kuulmise, rütmi- ja harmooniataju ning muusikalise mälu arendamist. Soodustada oskuste teket kuulmise järgi muusikat üles kirjutada ning laulda antud noodist lihtintervalle ja akorde."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Muusikalise mälu ja kuulmise arendamine 1-häälsete harjutuste (sh rütmidiktaatide) kuulmise järgi ülesmärkimise kaudu. Arendada sisemist kuulmist antud noodist lihtintervallide ja akordide laulmise kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on võimeline laulma ning kirjalikult ülesmärkima ning laulma 1-häälseid diatoonilisi meloodia- ja rütmidiktaate, lihtintervalle ning akorde."
  }
  [5219]=>
  object(stdClass)#5220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6174"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Suuline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Tutvustada tulevasele koorijuhile häälehoidu ja laululist hingamistehnikat."
    ["sisu"]=>
    string(195) "Ülevaade hääle tervishoiust, järjepidev laululise hingamistehnika omandamine. Koori hääleseade toimub grupis ja viiel korral individuaalselt. Tutvutakse eesti ja lääne koorirepertuaariga."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane suudab laulda koori häälepartiisid vokaalselt ja intonatsiooniliselt võimalikult perfektselt. Oskab analüüsida nii enda kui koori tegevust esitusprotsessis."
  }
  [5220]=>
  object(stdClass)#5221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6180"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua tingimused üliõpilasele algteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks puhkpilliorkestris mängimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Koosmängu arendamine, muusikalise maitse arendamine, eri ajastute maailma ja eesti puhkpillimuusika interpreteerimine. Muusikaliste oskuste (sh noodilugemise, erinevate stiilide interpreteerimise) ja väljendusvahendite täiustamine. Orkestriproovi ettevalmistamine. Orkestri häälestamine - intonatsiooniharjutused, orkestri pillirühmade tasakaaluharjutused, dünaamikaharjutused, strihhiharjutused, rütmiharjutused. I, II ja III raskusastme repertuaari tutvustamine, harjutamine, viimistlemine. Kontserttegevus."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Üliõpilane on omandanud elementaarsed oskused koosmänguks orkestris ja erineva raskusastmega heliteoste ettekandmiseks."
  }
  [5221]=>
  object(stdClass)#5222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6185"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilasele teoreetilised ja praktilised oskused töötamaks vokaalinstrumentaalansamblitega. Laulude saadete ja ansambliseadete tegemine."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Instrumentaalansamblile seadete tegemise põhimõtted. Enamkasutatavate pillide iseloomustus. Individuaaltundides toimub instrumentaalansamblile seadete eskiiside läbivaatus ja lõplik vormistamine. Praktilistes tundides toimub instrumentaalansamblite seadete esitus õppeansambliga."
    ["vljund"]=>
    string(265) "1.Üliõpilane teab ja tunneb erinevate instrumentide kõlalist eripära 2.Üliõpilane teab ja tunneb erinevate instrumentide funktsiooni ansamblis 3.Üliõpilane teab ja tunnebaranžeerimise põhimõtteid 4.Üliõpilane teab ja tunneb ansamblimängu spetsiifikat."
  }
  [5222]=>
  object(stdClass)#5223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6187"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(420) "1. Toetada varem omandatud muusikaalaste teadmiste sidumist praktilisel rakendusel vastavalt erialale 2. võimaldada üliõpilasel areneda huvitegevuse korraldajana, katsetades esmaseid võtteid muusikalise tegevuse juhtimiseks ja õpilase arendamiseks 3. toetada üliõpilaste oskust suhelda muusikakollektiiviga, solistiga ja omandada esmane õpetamiskogemus 4. toetada üliõpilase iseseisvat professionaalset arengut"
    ["sisu"]=>
    string(1313) "Teoreetilistes ja praktilistes õppeainetes õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine noorte ja täiskasvanute kooliväliste huvialaringide, ansamblite, instrumentalistide, vokalistide ning kooride juures. Muusikaliste partiide ettevalmistamine, nende muusikaline läbitöötamine kollektiivi ja solistiga. a) Teoreetilistes ja praktilistes õppeainetes õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine koolivälistes noorte ja täiskasvanute puhkpilliorkestrite juures. Orkestrirepertuaari ettevalmistamine, orkestriproovide läbiviimine, kontsertide korraldamine. Tutvumine erinevate orkestrite töökorraldusega. Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul omandatud töökogemust erialakomisjoni ees b) Arvestus, mille ühe osa moodustab kirjalik analüüs külastatud kollektiivide proovidest ning teise osa praktiline töö 2-e erineva karakteriga koorilauluga. c) Vokaalsest iseseisvast tööst praktikaõpilasega, kahe hääleseadja töö analüüsist ja kahe kontserdikülastuse arvustusest valmistab üliõpilane õpimapi ja viib läbi näidistunni praktikaõpilasega. d) Teoreetilistes ja praktilistes õppeainetes õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine koolivälistes noorte ja täiskasvanute huvialaringide juures. Helidisainialase materjali ettevalmistamine ja praktiliste tööde läbiviimine ."
    ["vljund"]=>
    string(351) "- üliõpilane oskab näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu vahel; - üliõpilane mõistab et esmaõpe on elukestva õppe üks osa ning teab, millised on tema kutsealased tugevad küljed ning millised on enam arendamist vajavad aspektid; - üliõpilane suudab erinevate kollektiivide juures viia läbi muusikalisi ja loomingulisi taotlusi."
  }
  [5223]=>
  object(stdClass)#5224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6188"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam (eristav hindamine), koosneb 3 mooduli hindelisest arvestusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "-Heliloomingu ja improvisatsiooni põhimõtetega tutvumine digitaalklaverite võimaluste baasil."
    ["sisu"]=>
    string(752) "-Kursuse raames tutvuvad üliõpilased heliloomingu ja improvisatsiooni põhimõtete ning digitaalklaverite võimalustega. Kursus koosneb kolmest moodulist: I Digitaalklaverid (Avo Ulvik), II Helilooming ja improvisatsioon (Gerhard Lock), III Improvisatsioon, saatekujundus ja džäss (Tiit Lauk). Töö viiakse läbi rühmaõppes koos individuaalse juhendamisega. Üliõpilased on ise aktiivsed, kuid ka kaasüliõpilaste kuulajad/jälgijad. Kursuses on oluline protsessi kaasatus, rühmaarutelud, õppejõu nõuanded ja üliõpilase enesereflektiivsuse kompetentsi arendamine. Iseseiseva tööna tuleb üliõpilastel harjutada ja lahendada praktilisi, loomingulisi ja improvisatsioonilisi ülesandeid ning neid rühmatundides tutvustada."
    ["vljund"]=>
    string(726) "-Aine edukal läbimisel üliõpilane: I teab digitaalklaverite olulisemaid võimalusi ja oskab neid esmasel tasandil heliloomingus ja improviseerimisel rakendada. Samal ajal on ta suuteline neid põhimõtteid pedagoogiliselt mõtestama ja edastama; II teab heliloomingu ja (vaba)improvisatsiooni olulisemaid põhimõtteid ja suudab neid esmasel tasandil oma muusikalisel loovtegevusel rakendada Samal ajal on ta suuteline neid põhimõtteid pedagoogiliselt mõtestama ja edastama; III teab džässi improvisatsiooni ja saatekujunduse olulisemaid põhimõtteid ja on võimeline neid esmasel tasandil oma muusikalisel loovtegevusel rakendama. Samal ajal on ta suuteline neid põhimõtteid pedagoogiliselt mõtestama ja edastama;"
  }
  [5224]=>
  object(stdClass)#5225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6189"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Luua võimalused üliõpilasel rakendada eelnenud õpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi praktilises tegevuses ühe kunstilis-pedagoogilise tervikprojekti loomiseks, välja töötamiseks ja pakkumiseks kuulajaskonnale. Toetada üliõpilast muusikalise projekti läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Koostöös juhendajaga kavandatakse ja viiakse läbi mõnele instrumentaal- või vokaalmuusika stiilile (klassikaline - kaasaegne muusika soolopillile, soololaulule, ansamblile,orkestrile või koorile) keskenduv või erinevaid kunsti valdkondi kombineeriv loominguline projekt – kontsert. Projektis on üliõpilane peaesineja, kuid projekti võib kaasata ka kaasüliõpilasi, projekti läbiviija poolt juhendatud soliste, ansambleid ja kollektiive. Kontserdi muusikaline kogupikkus 15-20 minutit. Kontsert on avalik."
    ["vljund"]=>
    string(71) "- üliõpilane suudab kavandada ja teostada tervikliku kontsertprojekti"
  }
  [5225]=>
  object(stdClass)#5226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6190"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Suuline arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Kursuse eesmärgiks on kooris laulmise vokaaltehniliste oskuste kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Töö hingamisharjutustega, hääleharjutustega ja repertuaaris olevate lauludega. Kooriproovist osavõtt on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Üliõpilane teab kuidas kasutada laululist hingamist, oskab lihtsamaid vokaaltehnilisi võtteid, suudab esitada õpitud kooripartiid iseseisvalt noodist, osaleb aktiivselt kooriproovides."
  }
  [5226]=>
  object(stdClass)#5227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6194"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Luua õppijale keskkond otse noodist laulmise (prima vista) praktiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Kursuse fookuses on otse noodist (st ilma eelneva ettevalmistuseta) laulmisoskuse harjutamine, mida tehakse põhiliselt Crowelli antoloogiale tuginedes. Harjutatakse moodist lugemist, et saavutada kindlam helistikus laulmise kogemus ja harmoonia tajumine. Lauldakse nii ühe- kui mitmehäälseid meloodiad erinevates raskusastmetes. Üliõpilane harjutab loenguvälisel ajal iseseisvalt prima vista noodist laulmist, et parandada ja arendada oma individuaalseid oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(60) "Kursuse läbinu on omandanud baasoskused noodist laulmiseks."
  }
  [5227]=>
  object(stdClass)#5228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6196"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Hääleaparaadi vokaaltehniliste baasteadmiste ja oskuste kujundamine ning õpilase hääle arendamine kõnes ja laulus."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Õppetöö koosneb 8 tunnist sissejuhatavast loengulisest osast, tehakse grupis hingamisharjutusi ja lihtsamaid hääleharjutusi. Sellele järgneb 12 tundi soololaulu, kus osaleb 2-3 õpilast tunnis ja kus õpilased saavad ka individuaalset juhendamist. Toimub käsitletud teemade kinnistamine ja praktikas mugavas registris laulude harjutamine. Õige kehahoiu ja hingamistehnika omandamine. Hingamistehnika sidumine häälekasutusega. Häälikute vormimine e. artikulatsiooni põhimõtetega tutvumine nii kõnes kui laulus. Hääleharjutused hääleaparaadi arendamiseks ja häältsäästvaks kasutamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Omab baasteadmisi hääleaparaadist ja selle kasutamisest. Oskab oma häälekasutust suunata otstarbekamale ja kõlavamale kasutusele nii kõnes kui laulus. Oskab keskregistris häält tekitada vastavalt vokaaldistsipliini esmastele põhimõtetele."
  }
  [5228]=>
  object(stdClass)#5229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6198"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Eksam. Kokkuvõttev hindamine on aluseks eksamihindele. Eksam koosneb pideva mängu- ja juhendamisoskuse käigus saadud hinnangutest tundides ning kursuse lõpul rühmaga pala õpetamise käigus saadud hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Toetada muusikaõpetaja oskust integreerida pillimäng muusikatundi kas saatena või iseseisva tegevusena; toetada pilli mänguoskuste ja metoodiliste baasoskuste omandamist; toetada oskust käsitleda pillimängu läbi erinevate stiilide muusika omandamise; toetada oskust avada õpilase loomepotentsiaali ja fantaasiat."
    ["sisu"]=>
    string(522) "Pilliõpe rühmaõpetuse metoodika (ca 2-4t) Sopran plokkflöödi, kitarri, trummide mänguvõtted, õpetamise metoodika klassitunni, lihtsamad rütmiskeemid (iga pill ca 14 t rühmas)Iseseisev töö teoreetilise ja audio-videomaterjaliga. Tehniliste võtete harjutamine, miinimumrepertuaari omandamine, I-IX kl repertuaarist kahe pala saate väljakirjutamine ja mängimine, kahe erineva raskusastmega pala kohandamine plokkflöödile. Pilliôpetusega tunniosa ettevalmistamine läbiviimiseks juhendamiseks kaasõpilastega"
    ["vljund"]=>
    string(368) "Teab ja kasutab plokkflöödi, kitarri ja trummide mängutehnilisi põhivõtteid, ülesmärkimisviisi ja oskab mängida vähemalt oktavi ulatuses lihtsaid meloodiaid sopranplokkflöödil, I-IV-Vsaateid kitarril (in C, F, G, D, A ja paralleelsetes moll helistikes) ja vähemalt viit pôhirütmi trummidel. Oskab juhendada pillivõtete õppimist ning koosmängu rühmas."
  }
  [5229]=>
  object(stdClass)#5230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6199"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Eksam. Ainekomisjon hindab üliõpilase individuaalset arengut toimunud õppetöö käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Omandada uusi dirigeerimisvõtteid ja käsitleda erinevaid muusikastiile."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Erinevate koori- ja orkestrikoosseisude dirigeerimine. Mitmekülgsete dirigeerimisvõtete kasutamine. Erisuguste partituuride (homofooniline, polüfooniline) mängimine klaveril."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Oskab dirigeerida vahelduvates taktimõõtudes, oskab analüüsida ja mängida klaveril keskmise raskusastmega partituure."
  }
  [5230]=>
  object(stdClass)#5231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6200"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Eksam. Ainekomisjon hindab üliõpilase individuaalset arengut toimunud õppetöö käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Tutvustada liittaktimõõtude dirigeerimistehnikat maailma muusikaliteratuuri kaudu. Toetada üliõpilast dirigeerimistehnika täiustamisel ja töös partituuriga."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Liittaktimõõtude dirigeerimine, käte iseseisvuse arendamine, erinevate muusikastiilide iseärasuste tundmaõppimine, partituurimängu oskuste süvendamine."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Oskab määratleda liittaktimõõtude sisemist struktuuri ning takteerimisskeeme, suudab mängida ja analüüsida keerukamaid partituure."
  }
  [5231]=>
  object(stdClass)#5232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6201"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Eksam/ainekomisjon hindab üliõpilase individuaalset arengut toimunud õppetöö käigus.Kohustuslik kirjandus: vastavalt üliõpilase võimetele valitud individuaalse dirigeerimisprogrammi partituurid."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Toetada üliõpilast interpretatsioonilise protsessi täiustamisel, tutvustada muusikaliste suurvormide dirigeerimise iseärasusi."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Dirigeerimise žestide väljendusrikkuse edasiarendamine, iseseisva töö oskuse arendamine muusika interpreteerimisel, erinevate võtmete tundmine ja transponeerimine partituurimängus, tutvumine suurvormide partituuridega."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Üliõpilane on omandanud oskused iseseisvalt analüüsida ja interpreteerida erinevates muusikastiilides ja raskusastmetes heliteoseid, oskab analüüsida ja mängida nõudlikke partituure."
  }
  [5232]=>
  object(stdClass)#5233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6203"
    ["hindamine"]=>
    string(390) "Eksam. 1. Eksamil demonstreerib üliõpilane tööd koori/orkestriga kollektiivile varem omandamata heliteose põhjal. 2. Üliõpilane esitab koori/orkestriga ühe viimistletud heliteose tema individuaalsest semestri dirigeerimise programmist. Ainekomisjon hindab üliõpilase individuaalset arengut õppetöö käigus, üliõpilase individuaalsust, muusikakollektiivi juhtimise võimekust."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua tingimused järjekindlaks dirigendipraktikaks ülikooli õppekoori ja -orkestriga. Koorijuhtidel vokaalse võimekuse ja harmooniataju ning diktsiooni arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Koori ja orkestri kunstilise taseme arendamine; Iseseisev töö koori/orkestriga; hääle/pillirühmade tasakaaluharjutuste ja dünaamikaharjutuste läbiviimine, Hääleseade kooris ja individuaalselt, töö kooriga, laulude valik vastavalt koosseisule. Keskmise raskusastme repertuaari tutvustamine, harjutamine ja viimistlemine.; Kontserttegevus. Laulmisel süvendatakse ansamblitunnetust, erinevate muusikastiilide võimetekohast valdamist."
    ["vljund"]=>
    string(374) "- üliõpilane on omandanud oskused analüüsida dirigenditöö tegevustulemusi, viimistleda töös olevat repertuaari - on omandatud oskused läbi viia koori/orkestriproove keskmise raskusastme heliteostega - suudab laulda koori häälepartiisid vokaalselt ja intonatsiooniliselt võimalikult korrektselt - muusikalise eneseväljenduse oskus ja dirigenditöö tulemuslikkus"
  }
  [5233]=>
  object(stdClass)#5234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6205"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärgiks on kooris laulmise vokaaltehniliste oskuste omandamine ja rakendamine nii proovides kui ka esinemistel. Koori kui organisatsiooni tegutsemise aluste tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(152) "Kavasolevate koorilaulude häälepartiide eksimatu ja ilmekas esitamine nii solistina, ansamblis kui ka kooris. Osavõtt kooriproovidest on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(250) "-üliõpilane suudab veatult kavasolevate kavasolevate koorilaulude häälepartiid ette kanda -üliõpilane kasutab omandatud vokaaltehnilisis oskusi kooris laulmisel -tunneb koori kui organisatsiooni toimimist nii prooviperioodil kui ka esinemistel."
  }
  [5234]=>
  object(stdClass)#5235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6206"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Suuline eksam. Kahe tudengi poolt valitud ja ühe õppejõu poolt valitud koorilaulu juhatamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Toetada üliõpilasi oskuste omandamisel tegeleda dirigeerimisega nii koori kui klassikollektiivi ees. Tutvustada kooripartituuri lugemise ja mängimise koorispetsiifilisi mänguvõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(412) "Dirigeerimisvõtted. Kõikide enamkasutatavate taktimõõtude viipamine. Hääleandmine. Auftakt, äravõtted eri taktiosadel. Dünaamika viipamine: piano, forte, mezzoforte. Häälepartiide laulmine ja kooripartituuri mängimine. Laulu sisuline ja vormiline analüüs ning tõlgendamine. Töö mudilas-, laste- ja poistekoori repertuaariga. Iseseisev töö üliõpilase aineprogrammis läbitavate helitöödega."
    ["vljund"]=>
    string(221) "- üliõpilane suudab dirigeerida erinevates taktimõõtudes muusikat - oskab mängida kooripartituure - suudab vokaalselt esitada häälepartiisid - mõistab iseseisvalt analüüsida kooriteoseid (kirjalikult, suuliselt)"
  }
  [5235]=>
  object(stdClass)#5236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6207"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "suuline eksam - praktiline dirigeerimine"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Toetada üliõpilasi oskuste omandamisel tegeleda dirigeerimisega nii koori- kui klassikollektiivi ees. Tutvustada kooripartituuri lugemise ja mängimise koorispetsiifilisi mänguvõtteid klaveril."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Dirigeerimisvõtted: I semestril õpitud oskuste süvendamine; murdmine ja jagamine kõikidel taktiosadel. Dünaamika viipamine: crescendo, diminuendo. Häälepartiide laulmine ja kooripartituuri mängimine. Laulu sisuline ja vormiline analüüs ning tõlgendamine. Laulutekstide tõlkimine võõrkeeltest. Töö laste-, nais- ja meeskoori repertuaariga. Iseseisev töö üliõpilase aineprogrammis läbitavate helitöödega."
    ["vljund"]=>
    string(224) "- üliõpilane suudab dirigeerida erinevates taktimõõtudes muusikat. - oskab mängida kooripartituure. - suudab vokaalselt esitada häälepartiisid. - mõistab iseseisvalt analüüsida kooriteoseid (kirjalikult, suuliselt)"
  }
  [5236]=>
  object(stdClass)#5237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6208"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Tutvustada maailma ja eesti koorimuusika arengulugu ning interpreteerimise põhimõtteid"
    ["sisu"]=>
    string(77) "Erinevate ajastute kooriliteratuuri ja interpretatsiooni arengu tutvustamine."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Üliõpilane osakab iseseisvalt analüüsida kooripartituure ja nende erinevaid esitusi."
  }
  [5237]=>
  object(stdClass)#5238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6210"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam (eristav hindamine), koosneb 3 mooduli hindelisest arvestusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Heliloomingu ja improvisatsiooni põhimõtetega tutvumine digitaalklaverite võimaluste baasil."
    ["sisu"]=>
    string(807) "Kursuse raames üliõpilased tutvuvad heliloomingu ja improvisatsiooni põhimõtete ning digitaalklaverite võimalustega. Kursus koosneb kolmest 10 akadeemilise tunni mahus moodulist: I Digitaalklaverid (Avo Ulvik), II Helilooming ja improvisatsioon (Gerhard Lock), III Improvisatsioon, saatekujundus ja džäss (Tiit Lauk). Töö viiakse läbi rühmaõppes koos individuaalse juhendamisega. Soovitatavalt on üliõpilased nii aktiivsed kui ka kaasüliõpilaste kuulajad/jälgijad. Kursuses on oluline protsessis kaasatus, rühma arutelud, õppejõu nõuanded ja üliõpilase enesereflektiivsuse kompetentsi arendamine. Iseseiseva tööna tuleb üliõpilastel harjutada ja lahendada praktilisi, loomingulisi ja improvisatsioonilisi ülesandeid digiklaveril ning neid tutvustada rühmatundides."
    ["vljund"]=>
    string(691) "Aine edukal läbimisel üliõpilane: I teab digitaalklaverite olulisemaid võimalusi ja oskab neid rakendada esmasel tasandil heliloomingus ja improviseerimisel ning olles suuteline neid pedagoogiliselt mõtestada ja edastada; II teab heliloomingu ja (vaba)improvisatsiooni olulisemaid põhimõtteid ja suudab neid rakendada esmasel tasandil digiklaveril enda muusikalisel loovtegevusel ning olles suuteline neid pedagoogiliselt mõtestada ja edastada; III teab džässi improvisatsiooni ja saatekujunduse olulisemaid põhimõtteid ja on võimeline neid rakendama esmasel tasandil digiklaveril enda muusikalisel loovtegevusel ning olles suuteline neid pedagoogiliselt mõtestada ja edastada."
  }
  [5238]=>
  object(stdClass)#5239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6211"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kontsert-eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Kursuse eesmärk on toetada ja arendada üliõpilase valmisolekut rühmas musitseerimise ja heliloomingu osas."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Luua võimalused üliõpilase kui muusikat loova rühma juhi (initsiaatori) ja -liikme (kaasautori) kujunemiseks praktika kaudu, kasutades mh improvisatsiooni kui muusikalise loomingu käivitajat. Toetada muusikalise ühisloome teket erinevate impulsside (värvid, kujundid, tekstid, liikumised) kasutamisega ühisloome sümbolina/käivitajana."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Üliõpilane näeb seost rühmas musitseerimise arendamise, muusikaliste rühmakompositsioonide loomises ja oma eriala jaoks vajalike pädevuste vahel ja on positiivselt häälestatud enda kui (muusikat) loova isiksuse suhtes. Üliõpilane on võimeline iseseisvalt käivitama muusikat loovat väikerühma ja osalema selles liikmena."
  }
  [5239]=>
  object(stdClass)#5240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6212"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Eksam. Kirjalikult vastata 10 küsimusele teooriaosa kohta sh 2 ülesannet; esitada 1 pala eelenevalt ettevalmistatud 5 palalisest nimekirjast."
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Toetada oskuste kujunemist muusikaõpetajana iseseisvalt ja loominguliselt valida ea-ja võimetekohast repertuaari ja viia see atraktiivselt õpilaseni. Luua võimalused alternatiivse jazz/pop stiilis saatekujunduse põhimõtete ja mänguvõtete tundmaõppimiseks rõhuasetusega digitaalsele klaverile."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Antakse ülevaade nii klassikalisest kui jazz/pop harmooniast ja nende erinevustest koolis/gümnaasiumis kasutatavate laulikute põhjal; õpitakse tundma jazz/pop- muusikas kasutatavat märkidesüsteemi, rütmikat, tüüpilist sõnavara ja bluusi kui kaasaja jazz-pop-ja rokkmuusika alust; tutvutakse alternatiivse saate kujundamise põhitõdedega ja alustatakse põhiliste mänguvõtete omandamisega digitaalsel klaveril."
    ["vljund"]=>
    string(393) "- suudab orienteeruda jazz/popiliku vaba saate kujundamise põhiprintsiipides ja praktilistes võimalustes; - omandab oskuse orienteeruda jazz/popmuusikas kasutatavas märkidesüsteemis; - oskab kasutada jazz/pop stiilile iseloomulikke harmoniseerimise võimalusi saatekujunduses; - omandab elementaarsed jazz/popilikus stiilis vaba saate praktilised mänguvõtted digitaalsetel klahvpillidel."
  }
  [5240]=>
  object(stdClass)#5241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM6214"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Toetada üliõpilast praktiliste oskuste omandamisel töös taidlusorkestriga."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Orkestriproovi ettevalmistamine. Orkestri häälestamine – intonatsiooniharjutused, pillirühmade tasakaalustusharjutused, dünaamikaharjutused. Individuaaltundides toimub praktika tarvis heliteoste interpretatsiooniline analüüs ja tehnika viimistlemine. Dirigeerimispraktika – orkestriga suhtlemise ja koostöö arendamine, I ja II raskusastme repertuaari orkestrile tutvustamine, õpetamine ja viimistlemine. Kontsertidel esinemine."
    ["vljund"]=>
    string(213) "- üliõpilane on omandanud oskused orkesrtriproovi alustada, viia läbi orkestri häälestusharjutusi, analüüsida tegevustulemusi. - omandatud oskused läbi viia orkestriproove I ja II raskusastme heliteostega."
  }
  [5241]=>
  object(stdClass)#5242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7025"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksamikomisjon hindab komplesselt nii magistrandi teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi kui ka kunstilisi võimeid."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Toetada valmidust seostada erinevates ainetes saadud teadmisi ja oskusi muusikaõpetaja kutsetööga; Luua võimalused enesereflektsiooniks, omandatud erialastest teadmistest ja praktilistest oskustest."
    ["sisu"]=>
    string(913) "Komplekseksam: Eksam muusikalise kasvatuse metoodikast (küsimused ka muusikakasvatuse filosoofiast ja ajaloost, Kodaly metoodikast, erivajadustega laste muusikakasvatusest). Hindetund põhikoolis (kesk- või vanem aste) või gümnaasiumis. Töö kooriga või orkestriga/instrumentaalansambliga. Kontsert (kooriga, orkestriga, ansambliga) 20 min kavaga. Muusikalise kasvatuse metoodika materjal omandatakse vastava ainekursuse käigus. Hindetunniks valmistutakse ette põhipraktika I ja II läbimise käigus, seejuures keskendudes erinevate meetodite otstarbekusele ja efektiivsusele, uutele metoodilistele võtetele ja oskustele, ainetevahelise integratsiooni olemasolule ja selle metoodikale. Töös kooriga/orkestriga õpetatakse iseseisvalt esinemisküpseks varem väljaloositud teos. Kontserdi (koor/orkester/ansambel) esitatakse viimase semestri jooksul iseseisvalt ettevalmistatud 20 minutiline tervikteos."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Oskus näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu vahel; Oskus iseseisvalt planeerida ja läbi viia muusikatundi ning muusikalisi tegevusi; Positiivne hoiak tagasisidele oma teadmistest ja oskustest; Valmidus reflektsiooniks ja eneseanalüüsiks ning elukestvaks õppeks."
  }
  [5242]=>
  object(stdClass)#5243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7027"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Toetada positiivse hoiaku kujunemist tööks vaimse ja füüsilise puudega lastega ja toetada oskust kasutada muusikat töös erivajadustega kontingendiga."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Erivajaduse mõiste ja üldhariduskool. Muusika osatähtsus erinevate vaimsete ja füüsiliste puuetega laste arengus. Muusika psühhofüsioloogiline toime. Pedagoogilise muusikateraapia alused. Muusikateraapia kuulamis- ja musitseerimistehnikad, mis on rakendatavad töös puuetega ja erivajadustega lastega. Kontakti loomise võimalused muusikalistes tegelustes, praktiline tundide külastus ja analüüs. Iseseisev töö teoreetilise materjaliga IVA keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(521) "- teadmised laste erivajadustest ning erivajaduste olulisematest tunnustest ning positiivne hoiak muusika kui suhtlusvahendi kasutamise võimalustest ; teadmised erivajadustega laste muusikaliste tegeluste läbiviimise metoodikast ja kontakti loomise võimalustest; - valmisolek töötada ka füüsilise ja vaimse puudega isikuga toetavates tegevustes, rehabilitatsioonitöös; suutlikkus analüüsida erivajadust erinevate taustategurite kontekstis ja näha võimalusi olukorra leevendamiseks muusikaliste tegeluste abil"
  }
  [5243]=>
  object(stdClass)#5244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7030"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Hindamine toimub väitekirja avalikul kaitsmisel. Oponentide ettepanekud ja teised väitluse käigus esitatud seisukohad summeerib kaitsmiskomisjon ja määrab lõpliku hinde."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Kujundada magistrant võimeliseks iseseisvaks uurimistööks. Magistritöö kirjutamise käigus omandab magistrant praktiliselt teadustöö metoodika, teadusliku probleemi püstitamise ja lahendamise oskuse, samuti teaduslikult pädevate järelduste tegemise oskuse."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Magistrandi iseseisev töö juhendaja regulaarsel juhendamisel. Algul koostatakse väitekirja projekt. Väitekirja valmimise käigus toimuvad arutelud valminu teadusliku taseme ja sõnastuse adekvaatsuse kontrolliks.Töö valminud kujul esitatakse juhendajale lõpliku redaktsiooni täpsustamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Magistritöö kirjutamise käigus omandab magistrant: Teadmised teadustöö metoodikast (suutlikkus rakendada teaduslikke uurimismeetodeid muusika- ja kasvatusteaduslike probleemide, situatsioonide analüüsimiseks ja lahendamiseks); Teadusliku probleemi püstitamise ja lahendamise oskuse; Teaduslikult pädevate järelduste tegemise oskuse. Samuti oskuse teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada ning valmiduse suhtuda õpetajatöösse uurivalt."
  }
  [5244]=>
  object(stdClass)#5245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7041"
    ["hindamine"]=>
    string(234) "A. Praktikat hinnatakse jooksva töö ja kahe erinevas vanuseastmes antud hindetunni, koolipoolse juhendaja ja metoodiku ning praktikandi töökogemuse analüüsi/praktika aruande põhjal, klassijuhataja ülesannete täitmise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(415) "Luua eeldused kasvatusteaduslike ja ainealaste teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna loomise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist muusikaõpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega ja lastevanematega õpetajana ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist; Toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Praktika viiakse läbi soovitavalt riikliku õppeplaaniga lasteaias ja algkoolis I-IV klassini. Kokku annab praktikant 24 tundi (a 20-45 min). Seejuures annab praktikant vastavalt juhendile lasteaias ca 12 tundi ja algklassides 12 tundi ning abistab muusikaõpetajat klassi/rühmavälises muusikalises tegevuses. Kokkuvõte tehakse ja praktikat hinnatakse jooksva töö ja kahe erinevas vanuseastmes antud praktikatunni, koolipoolse juhendaja ja metoodiku ning praktikandi töökogemuse analüüsi/praktika aruande põhjal. Iseseisev töö – tundide ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(525) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja ainedidaktika kursuse raames omandatavate teadmiste vahel; Üliõpilane suudab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada õpetaja rollist lähtuvalt; Üliõpilane on võimeline organiseerima ja läbi viima muusikatundi ja muusikalisi tegelusi lasteaias, algkoolis ning reflekteerima oma tegevust: - Mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; - Teades aine õpisisu; - Kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat."
  }
  [5245]=>
  object(stdClass)#5246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7058"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Aine eesmärgiks on anda muusikat mitte õppinud tudengile üldteadmised muusikaesteetikast."
    ["sisu"]=>
    string(512) "Kursus põhineb peamiselt Nicholas Cook’i raamatul „Muusika, Kujutlus ja Kultuur“. Kursuse loengulise osa ülesandeks on Cook’i raamatu teksti peamistele teemadele (muusika vorm ja kuulaja, muusika meie kujutluses, teadmine ja kuulamine ning helilooming ja kultuur) üldkultuurilise ja muusikaloolise konteksti loomine. Kursusel omandatud teadmistele tuginedes peab tudeng kirjutama lõputöö (essee), milles stiililistest ja esteetilistest aspektidest analüüsitakse mõnd vabalt valitud muusikateost."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Kursuse läbinud tudeng - on üldjoontes tuttav kaasaegse muusikast mõtlemise peamiste seisukohtadega, - oskab nimetatud seisukohti muusika analüüsimisel algtasemel kasutada."
  }
  [5246]=>
  object(stdClass)#5247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7066"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppeaine kuulub huvihariduse pedagoog magistriõppe muusikajuhi erialamoodulisse. Eesmärk on anda magistrandile vajalikud teadmised inimese hääleaparaadist, selle kasutamisest ja tervishoiust."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Hääleaparaat laulja töös. Hääle tekitamist mõjutavad tegurid – lõdvestus , rüht, hingamise põhialused, registrid, üleminekud ühest hääleregistrist teise, resonaatorid, artikulatsioon. Häälekujunduslik töö erinevas vanuseastmes. Häälemurre. Lahtilaulmine. Hääleliigid. Lauluõpetaja kui hääle arendaja. Nõuandeid sagedamini esinevate vigade parandamiseks. Häälehügieen."
    ["vljund"]=>
    string(30) "Loengud ja praktilised tunnid."
  }
  [5247]=>
  object(stdClass)#5248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7073"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tutvustada erinevaid muusika kuul(a)misega seonduvaid kontseptsioone; Toetada analüütilise kuulamisoskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1179) "Muusika kuulamise õpetamise metoodika alla võib paigutada mitmesuguseid lähenemisi, s.h. solfedžo, Gehörbildung, ear training, Höranalyse, listening analysis, muusikapsüholoogilised meetodid jpm. Nende eesmärgiks on kas praktilis-propädeutiline kuulmistreening või teatud fenomeni teaduslik uurimine. Käsitletakse partituuri- ja kuulmisanalüüsi võimalusi, seoseid ja erinevusi. Alustatakse lihtsatest helikõrguslikest (nt meloodiajoonis ja mitmesugused vertikaalstruktuurid) ja vormistruktuuridest, keskendudes eelkõige 20. sajandi muusikale. Lähenetakse ka traditsiooniliselt käsitlemata jäävatele aspektidele, s.h. kõladisain, fenomenoloogilis-sünesteetilised, energeetilised, faktuurilis-tämbrilised ning kulminatsiooni aspektid. Püütakse mitmesuguste muusikanäidete najal ja enda praktilise kuulamis- ja analüüsimiskogemuse põhjal reflekteerida, kuidas meis kuul(a)mis- ja sellega seotud analüütiline protsess toimib ja mil moel võime kuulatu/kogetu fikseerida sõnades või graafiliste meetodite abil. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist. Huvikooli muusikaajaloo raamkava tundmine ja kuulamisoskuse suunamine huvikoolis."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Orienteerumine erinevates kuulamise õpetamise meetodikates - oskused muusika mitmesuguste aspektide analüütiliseks kuulmiseks (eriti 20. sajandi muusika puhul)- kogemus ja reflekteerimisoskus: kuidas meis kuul(a)mis- ja sellega seotud analüütiline protsess toimib ja mil moel kuulatu/kogetu fikseerida."
  }
  [5248]=>
  object(stdClass)#5249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7074"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Praktikat hinnatakse jooksva töö ja hindetunni, koolipoolse juhendaja ja metoodiku ning praktikandi töökogemuse (sh portfolio) analüüsi/praktika aruande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(532) "Tuginedes omandatud teoreetilistele teadmistele, siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised koolitegelikkusega, mõistmaks ja väärtustamaks oma aineid, võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana ja huvitegevuse korraldajana, katsetades erinevaid meetodeid, tööviise ja võtteid õpitegevuse juhtimiseks ja õpilase arendamiseks, toetada üliõpilases tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist, oskust õpetajana suhelda kooliperega ja lastevanematega, toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(748) "Praktika (24 t.) viiakse läbi soovitavalt riikliku õppeplaaniga alamastme muusikakoolis. Praktikant vaatleb vastavalt juhendile vähemalt kahe erineva õpetaja solfedžo tunde nii nooremas kui vanemas vanuseastmes ja võimalusel ka kaaspraktikantide tunde. Annab ise kokku 24 solfedžo tundi (12 nooremates ja 12 vanemates klassides). Praktikant keskendub õpilase arengu ja koolimiljöö tundmaõppimisele; õpilase eale ja arengule vastavate arendamis- ja õpetamisviisidele, erinevate meetodite otstarbekusele ja efektiivsusele, uutele metoodilistele võtetele ja oskustele, ainetevahelise integratsiooni olemasolule ja selle metoodikale. Lisaks tundide andmisele abistab praktikant vastava aine õpetajat tunnivälises muusikalises tegevuses."
    ["vljund"]=>
    string(741) "Üliõpilane oskab näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu ning koolitegelikkuse vahel; Üliõpilane oskab ainetundi läbi viia mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus,teades aine õpisisu,kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat;üliõpilane oskab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada tulevase õpetaja rollist lähtuvalt, mõistes õpetaja erinevaid (sh tunniväliseid) tööülesandeid; Üliõpilane tunneb kaasaegseid metoodilisi võtteid ning oskab neid kasutada solfedžo õpetamisel; Üliõpilane mõistab, et esmaõpe on elukestva õppe üks osa ning teab, millised on tema kutsealased tugevad küljed ning millised on enam arendamist vajavad aspektid."
  }
  [5249]=>
  object(stdClass)#5250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7075"
    ["hindamine"]=>
    string(167) "Praktikat hinnatakse jooksva töö ja hindetunni, koolipoolse juhendaja ja metoodiku ning praktikandi töökogemuse (sh portfolio) analüüsi/praktika aruande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(538) "Tuginedes varem omandatud teoreetilistele teadmistele, siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised koolitegelikkusega,mõistmaks ja väärtustamaks oma ainet;võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana ja huvitegevuse korraldajana, katsetades erinevaid meetodeid, tööviise ja võtteid õpitegevuse juhtimiseks ja õpilase arendamiseks;toetada üliõpilaste oskust suhelda õpetajana kooliperega ja lastevanematega ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist; toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Praktika (20 t.) viiakse läbi soovitavalt riikliku õppeplaaniga alamastme muusikakoolis. Praktikant vaatleb vastavalt juhendile vähemalt kahe õpetaja muusikaajaloo tunde kahes vanuseastmes ja võimalusel ka kaaspraktikantide tunde. Annab ise kokku 20 muusikaajaloo tundi erinevates klassides, keskendudes õpilase arengu ja koolimiljöö tundmaõppimisele; õpilase eale ja arengule vastavate arendamis- ja õpetamisviisidele, erinevate meetodite otstarbekusele ja efektiivsusele, uutele metoodilistele võtetele ja oskustele, ainetevahelise integratsiooni olemasolule ja selle metoodikale. Lisaks tundidele abistab praktikant vastava aine õpetajat tunnivälises muusikalises tegevuses vastavalt juhendile."
    ["vljund"]=>
    string(798) "Üliõpilane oskab näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu ning koolitegelikkuse vahel; Üliõpilane oskab ainetundi läbi viia mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus,teades aine õpisisu,kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat; Üliõpilane oskab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada tulevase õpetaja rollist lähtuvalt, mõistes õpetaja erinevaid (sh tunniväliseid) tööülesandeid; Üliõpilane tunneb kaasaegseid metoodilisi võtteid ning oskusi muusikaloo edasiandmiseks ja muusikaliste tegevuste läbiviimiseks alamastme muusikakoolis; Üliõpilane mõistab, et esmaõpe on elukestva õppe üks osa ning teab, millised on tema kutsealased tugevad küljed ning millised on enam arendamist vajavad aspektid."
  }
  [5250]=>
  object(stdClass)#5251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7077"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Toetada oskust analüüsida pärimusmuusikas sisalduvaid diadktilisi võimalusi kasutamaks neid pedagoogilises töös lastega; Toetada multikultuurilises ühiskonnas orienteeruva, rahvuslikke traditsioone väärtustava muusikapedagoogi kujunemist; Toetada tolerantsi kujundamise oskust maailmamuusika õpetamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Ülevaade lähinaabrite Skandinaavia, Baltikumi rahvaste ja vene ning teiste Euroopa rahvaste (ungari, saksa, iiri, itaalia, kreeka, jt ) rahvamuusikast ja õpetamise metoodika põhimõtetest. Käsitletakse ka oriendi ning Aafrika ja Ameerika rahvaste muusikat ning väikerahvaste nagu mustlas- ja saami muusikat. IVA-põhine ja iseseisev töö muusikanäidete ja materjalidega vaheldub praktilise musitseerimisega (laulmine, pillimäng, liikumine, rütmiline tegevus) grupis. Improvisatsiooni muusikaliseks materjaliks on erinevate rahvaste, sh eesti rahvalaulud. Tutvumine Eesti rahva- ja olustikumuusikaga."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Teadmised rahvaste muusika võrdlevaks käsitluseks põhikooli programmis; Muusikaliste tegevuste kaudu rahvaste muusika tutvustamisoskus; Oskuse leida õppematerjali erinevatest allikatest; Rahvaste muusika baasil improvisatsioonivõimaluste leidmisoskus."
  }
  [5251]=>
  object(stdClass)#5252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7078"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Luua võimalused oskuseks näha mängus pedagoogilist protsessi, arendada loovust; Luua võimalused omaloominguliste laulumängude loomiseks ja esitamiseks; Tutvustada muusikalisei mänge ja and aülevaade mängu kasutamise võimalustest koolielus."
    ["sisu"]=>
    string(882) "Mäng, surm ja töö kui inimese olemist konstitueerivad põhifenomenid. J.Huizinga ideed kultuuri mängulisusest. Mask kui mängu ja isiksuse sümbol. Inimene kui maskide diferents. Teatraalsus – naermise ja nutmise filosoofia. H.Scheuerl’i mängu antropoloogia. Inimteadmiste pluraliseerumine kui keelemäng. Keelemängud filosoofias. Mäng tähendusnihkelise fenomenina kasvatusteaduslikus mõtlemises. (kokku c 8t). Mängu osa kasvatuses, F.Froebel ja J.Bruner. Laulumängu füsioloogiline, kognitiivne ja afektiivne alus. Mäng kui muusikaliste tegevuste integratsioon ja improvisatsioon, didaktilisi võtteid.. Mäng muusikatunni osana erinevate kooliastmete muusikakasvatuses. Folkloorsed ja omaloomingulised laulumängud. Iseseisev rühmatöö: õpitoa ettevalmistamine ja läbiviimine õpilastega koolis (praktiline väljund), kursuse materjalide läbitöötamine IVAs."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Tunneb mängu filosoofilist tausta ja pedagoogilist olemust; Üliõpilane oskab tuntud muusikalisi mänge ja suudab neid loovalt kasutada õppe-kasvatustöös."
  }
  [5252]=>
  object(stdClass)#5253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7079"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Anda ülevaade klaverirepertuaarist ja praktilisest tööst kontsertmeistrina erinevate ansamblite ja kollektiivide juures; Luua võimalused omandamaks oskust iseseisvalt ja loominguliselt oma tööd kujundada muusikaõpetajana – valida ea- ja võimetekohast repertuaari ja viia see atraktiivselt õpilasteni."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Lastelaulude saatmine 1.-12. klassi repertaari ulatuses. Praktilise harmoonia õpetus – tegelemine erinevate harmooniate ja seadetega. Vastavalt vajadusele ka heliredelite, harjutuste, palade mängimine. Improvisatsiooniliste võimaluste tutvustamine lastelauludes."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Eelpooltoodud repertuaari vaba valdamine; Akadeemilise programmi vastavate stiilide ja vormide hea tundmine; Oskus lastelaule saata ka koos solisti, ansambli, koori juhendavate märkuste ja õpetustega."
  }
  [5253]=>
  object(stdClass)#5254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7081"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused muusikaliste tegevuste mõistmiseks neurofüsioloogia ja akustika taustal."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Muusika, muusika psühholoogia mõiste. Arengupsühholoogia põhiküsimusi ja muusika õppimise ja õpetamise kontseptsioone bioloogia ja neurofüsioloogia valguses. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid. Muusikalised tegevused: kuulamine, vokalisatsioon, liikumine. Loengud on inglise keeles, seminarid eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Omandanud tehnikad analüüsida heli ja muusikalist teksti akustika baasil; Arusaam muusikalisest käitumisest õppimise, arengu ja kasvatuse kontekstis."
  }
  [5254]=>
  object(stdClass)#5255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7083"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Arvestus. Arvestus koosneb kahest osast: kirjalik ja suuline."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Toetada üliõpilaste muusikalise kuulmise, rütmi- ja harmooniataju ning muusikalise mälu arendamist. Soodustada oskuste teket kuulmise järgi muusikat üles kirjutada ning laulda antud noodist lihtintervalle ja akorde."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Annotatsioon puudub. Muusikalise mälu ja kuulmise arendamine 1-häälsete harjutuste (sh rütmidiktaatide) kuulmise järgi ülesmärkimise kaudu. Arendada sisemist kuulmist antud noodist lihtintervallide ja akordide laulmise kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane on võimeline laulma ning kirjalikult ülesmärkima ning laulma 1-häälseid diatoonilisi meloodia- ja rütmidiktaate, lihtintervalle ning akorde."
  }
  [5255]=>
  object(stdClass)#5256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7084"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Eksam (eristav hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Arendada edasi üliõpilaste muusikalise kuulmise, rütmi- ja harmooniataju ning muusikalist mälu. Luua võimalused oskuste omandamiseks kuulmise järgi muusikat üles kirjutada ning noodist laulda."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Annotatsioon puudub. 3- ja 4-häälsete lühikeste akordijärgnevuste kuulamise põhjal analüüsimine ja üleskirjutamine.Transponeerimine kuni intervalli terts ulatuses. Do-võtmetes laulmine. Pikemate ja keerulisemate (erineva lauseehituse, mitmekesiste rütmikujundite, kromaatilisi astmeid sisaldavate) 1-häälsete meloodiate ning lihtsamate 2-häälsete harjutuste ülesmärkimine."
    ["vljund"]=>
    string(450) "Üliõpilane tunneb do-võtit ja suudab neis võtmeis harjutusi laulda; Oskab kuni tertsi ulatuses transponeerida lihtsamaid, valdavalt diatoonilisi harjutusi; On võimeline märkima üles kromaatilisi astmeid ja keerulisemaid rütmifiguure sisaldavaid 1- häälseid diktaate; Oskab kuulmise järgi analüüsida ja üles märkida 4-häälseid põhikolmkõladele ja nende pööretele ning kõrvalastmete kolmkõladele rajatud harmoonilisi järgnevusi."
  }
  [5256]=>
  object(stdClass)#5257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7085"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5257]=>
  object(stdClass)#5258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7086"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Tutvustada erinevate koosseisudega partituure; Toetada heliteose vormi, strihhide, dünaamika ning autorimärkuste analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada erinevates stiilides orienteerumise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Mõisted partituur, transponeerimine, erinevate võtmete kasutamine orkestripartituurides, nende tundmaõppimine. Orkestrifaktuuri iseärasuste tundmaõppimine. Partituuri lugemine sisemise kuulmise abil.Erinevate koosseisudega partituuride, kaasaarvatud sümfooniaorkestri partituuride mängimine klaveril. Transponeerimised kõikidest helistikest (in A, in E, in D jne). Partituuri kõikide pillirühmade koosmäng klaveril.Iseseisev töö partituuridega."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Üliõpilane tunneb partituuri koostamise põhimõtteid; Oskab partituuri järgi analüüsida heliteose vormi ja faktuuri; Orienteerub ja oskab klaveril mängida erinevates võtmetes ja helistikes partituuri instrumente."
  }
  [5258]=>
  object(stdClass)#5259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7087"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Tutvustada pillide karakteristikuid ja arranžeerimise põhiprintsiipe; toetada oskust arranžeerida lihtsamaid muusikapalu."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Pillide ulatus, transponeeritavad instrumendid. Suguluspillid – tämbriline omapära, kasutusvõimalused, nende hulk orkestri(te)s/ansamblites. Praktiliste mängutehniliste võimaluste demonstreerimine. Džässorkestri pillid, keelpillid, rahvapillid ja nende mängutehniliste omaduste lühitutvustus. Meloodia-, saate- ja bassifunktsiooni olemus. Erinevate pillide ja pilligruppide karakteersed võimalused. Tasakaal partituuris. Kontrapunkti ja pedaali mõisted. Saatefaktuurid. Partituuri koostamise põhimõtted ja soovitused partiide vormistamiseks. Partituuri koostamine in C. Orkestri/ansambli partituuri koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Üliõpilane tunneb põhilisi sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri pille, nende diapasoone, kõlalisi karakteristikuid, kasutamist erinevais kooslustes; Oskab orkestreerida lühivormis klaveri- või orelipalu erineva koosseisuga orkestritele/ansamblitele."
  }
  [5259]=>
  object(stdClass)#5260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7088"
    ["hindamine"]=>
    string(517) "Arvestus. Kursuse läbimisel esitatakse igas moodulis iseseisev praktiline töö, mida hinnatakse kujundava hindamismeetodi alusel. Sellest koostatakse kursuse lõpetuseks arvestuseks oma interaktiivne õppematerjal, mida hinnatakse kokkuvõtvalt, kuid mitteeristavalt. Kursus lõpeb arvestusega (A, mitte eristav hindamine), tuleb esitleda oma õppematerjali, mille loomisel on kasutatud kursusel omandatud oskusi ja võtteid, materjal on avalikustatud veebis (Blogspot, Wix, Spicynodes, Youtube, Google Docs/Drive)."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Tutvustada multimedia kasutamise võimalusi muusikaõpetuses,toetada oskust vormistada ja kujundada muusikaõpetusealast interaktiivset õppematerjali koos heli, video ja graafikaga erinevates veebipõhistes keskkondades."
    ["sisu"]=>
    string(1028) "Muusikaõpetuse interaktiivsete õppematerjalide loomiseks vajaliku informatsiooni/teksti, graafika/pildi, heli ja video töötlemine ja nende integratiivse/interaktiivse ühendamise ja jagamispõhiprintsiibid. Baasteadmised digitaalmaterjalide kasutamise õiguslikest alustest, sh õppeotstarbelisus ja individuaalkasutus. Teoreetilised teadmised ja praktilised oskused internetis vabalt levitatavast ja/või erinevate operatsioonisüstemidega kaasa antud tasulisest pildi-, heli- ja videotöötluse tarkvarast veebipõhistes (tasuta) keskkondades ja sotsiaalmeedias. Teema 1: Graafika/pilt. Teema 2: Heli. Teema 3: Video; Teema 4: Materjali multimediaalne integreerimine internetikeskkondadesse ja/või sotsiaalmeediasse. Iseseisev töö Teemade 1–3 raames ülesannete ja oma materjalidega ning õppematerjalidega. Teema 4 raames eelmiste teemade raames loodu integreerimine/esitlemine Internetikeskkonda ja/või Sotsiaalmeediasse (Blogspot, Wix, Spicynodes, Youtube, Google Docs/Drive, Dropbox). Rühmatöö ja testid IVAs."
    ["vljund"]=>
    string(541) "I Üliõpilane tunneb ja on võimeline rakendama graafika/pildi-, heli- ja videotöötluse tarkvara põhilisi võtteid ja oskab nende abil vormistada ja kujundada muusikaõpetusealast interaktiivset õppematerjali. Ta arvestab kasutatud materjali autoriõigustega ja oskab selles juhendada ka õpilasi. II Üliõpilane tunneb veebipõhiste (tasuta) keskkondade ja sotsiaalmeedia võimalusi ja oskab oma praktilistes töödes loodu nendesse integreerida. Ta arvestab kasutatud materjali autoriõigustega ja oskab selles juhendada ka õpilasi."
  }
  [5260]=>
  object(stdClass)#5261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7093"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Toetada Jo-Le-Mi solfedzeerimisoskuse omandamist ja meetodi kasutamist laulu õpetamisel ja kooritöös; Anda ülevaade relatiivse noodilugemissüsteemi komponentidest ja JO-LE-MI meetodi kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(860) "Ülevaade relatiivse noodilugemissüsteemi sh Kodály metoodika ja JO-LE-MI meetodi kujunemisest. Solfedžeerimine nii kvadraatnoodikirjas kui relatiivses süsteemis (ka rütmistatud astmenoodist). Abivahendite kasutamine, käemärgid, mitmehäälsuse tehnika. Iseseisev töö teoreetilise ja audio-videomaterjaliga. Ülevaade relatiivse noodilugemissüsteemi sh Kodály metoodika ja JO-LE-MI meetodi kujunemisest. Solfedžeerimine nii kvadraatnoodikirjas kui relatiivses süsteemis (ka rütmistatud astmenoodist). Abivahendite kasutamine, käemärgid, mitmehäälsuse tehnika. Iseseisev töö teoreetilise ja audio-videomaterjaliga. Tehniliste võtete harjutamine. I-IX kl muusikaõpikute repertuaari läbilaulmine astmenimedega käemärke kaasa näidates. Tunniosa (ühe laulu õpetamine koos eelharjutusega) ettevalmistamine ja läbiviimine kaasõpilastega."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Teadmised meetodi põhielementidest, võtetest, meetodi ajaloost; Oskus soravalt solfedžeerida käemärkide ja astmenimedega nii joonestikult, rütmistatud astmenoodis kui kvadraatnoodistuses 1- ja 2- häälseid harjutusi; Oskus õpetada põhikooli vanema astme repertuaarist laul JO-LE-MI meetodiga; Oskus organiseerida tööd klassis ja kasutada loovalt abivahendeid."
  }
  [5261]=>
  object(stdClass)#5262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7096"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Tutvustada üliõpilasele MIDI tehnoloogia olemust ja võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(318) "MIDI (musical instrument digital interface) protokolli ajalugu ja olemus. Ülevaade MIDI salvestuseks ja töötluseks kasutatavast riist ja tarkvarast. MIDI ja arvuti. MIDI ja muusikaline instrument. MIDI ja notatsioon. Virtuaalsed MIDI instrumendid. Riistvaralised MIDI instrumendid. Standard MIDI file. General MIDI."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Teadmised MIDI tehnoloogia olemusest; Teadmised MIDI põhise heli salvestamise ja töötlemise põhimõtetest ja enimkasutatavast riist ja tarkvarast; Suutlikkus algtasemel salvestada, editeerida ja miksida muusikat kasutades MIDI tehnoloogiat."
  }
  [5262]=>
  object(stdClass)#5263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7097"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Eksam. Lõpphinne koosneb praktikumides praktiliste soorituste hinnetest ja rühmatöö juhendamise hindest kursuse lõpul."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Toetada muusikaõpetaja oskust integreerida pillimäng muusikatundi kas saatena või iseseisva tegevusena; toetada pilli mänguoskuste ja metoodiliste baasoskuste omandamist; toetada oskust käsitleda pillimängu läbi erinevate stiilide muusika omandamise; toetada oskust avada õpilase loomepotentsiaali ja fantaasiat."
    ["sisu"]=>
    string(757) "Muusikalise kirjaoskuse omandamise meetodid, pilliõpe klassitunnis. 7-12 keelse kandle kasutamisvõimalustest (2t)6-keelse kandle mänguvõtted, katmistehnika, näppetehnika, saatefaktuur, repertuaari kohandamine (kokku 8t). Sopran plokkflöödi õpetamise metoodika klassitunnis, BAG, õpilase motiveerimine, reflekteeriv kuulamine, improvisatsioon, omalooming, repertuaari kohandamine (kokku 8t). Iseseisev töö teoreetilise ja audio-videomaterjaliga. Tehniliste võtete harjutamine, miinimumrepertuaari omandamine, I-IV kl repertuaarist kahe pala kandlesaate väljakirjutamine ja mängimine, kahe erineva raskusastmega pala kohandamine plokkflöödile. Tunniosa (ühe flöödipala ühe saate õpetamine)ettevalmistamine ja läbiviimine kaasõpilastega."
    ["vljund"]=>
    string(688) "Teab kandle ja plokkflöödi õigeid mänguvõtteid (asend, hingamine, sõrme- ja keeletöö, sõrmestus), nende ülesmärkimisviisi (sümboleid) ning nootide/akordide õpetamise metoodilist järjekorda, oskab mängida aeglases tempos vähemalt oktavi ulatuses lihtsaid meloodiaid plokkflöödil ja mängida I-V-IV katmistehnikas saateid väikekandlel. Oskab oma mängu reflekteerida (tuua välja arenguvõimalused oma mängus).Teab improvisatsiooni ja omaloomingu toetamise mängulisi võtteid muusikas.Oskab juhendada kandlel katmistehnikas saate loomist ja flöödil meloodia õppimist kuni kahe võtmemärgiga helistikes Oskab kohandada saateid väikekandlele ja sopranplokkflöödile"
  }
  [5263]=>
  object(stdClass)#5264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7098"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Arvestus. Mitte eristav ning kujundav hindamine. Praktiliste ülesannete sooritamine; kirjaliku töö esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused C. Orffi pedagoogika põhimõtete ja eesmärkide mõistmiseks, ning esmaste oskuste kujunemiseks tööks õpilastega."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Läbivateks teemadeks on: : häältest ja helidest muusika kui keeleni; kõnerütm ja kõlaźestid rütmiõpetuse vahendina; Orff-instrumentaarium –rütmi- ja plaatpillid; Orff-Schulwerk –muusikaline õppematerjal.Iseseisvaks tööks (kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide põhjal) on kirjalik töö õppejõu poolt etteantud teemal, maht 2-3 lk trükitud teksti ning jooksvad praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane - omab baasteadmisi Orff-pedagoogikast; - tunneb esmaste praktiliste kogemuste kaudu Orff-pedagoogika rakendamise võimalusi muusikatundides; - oskab luua Orff-Schulwerki eeskujul ostinatosid ja lihtsamaid pilliseadeid - tunneb Orff-pedagoogika valdkonna kirjandust."
  }
  [5264]=>
  object(stdClass)#5265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7099"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Luua võimalused oma tegevuse eesmärkide ja ülesannete mõistmiseksanda ülevaade muusikaesteetika ja muusikakasvatuse filosoofia käsitlustest muusikaõpetuse ajaloo taustal."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Muusika mõiste. Muusika- ja kasvatusfilosoofia seoseid. Muusikaõpetus vanades kultuurmaades, keskaja muusikafilosoofia, reformatsiooni mõju muusikaõpetusele. Muusika F.Froebeli, M.Montessori, R.Steineri, C.Freinet kasvatuspõhimõtetes. J.Piaget, J.Dewey, S.Langeri, J.Bruneri, L.Meyeri, L.Võgotski mõju muusikakasvatusele. Esteetiline ja praksiaalne muusikakasvatusfilosoofia. Muusikakasvatuse ajalugu eesti aladel kuni tänapäevani. Muusika osa rahvahariduses kuni 20.sajani alguseni, rahvusliku koolimuusika põhimõtete kujunemine: V.Tamman, A.Kiiss, E.Mesiäinen, R.Päts, H.Kaljuste. Muusikakasvatuse suundi 20.saj II poolel ja 21.saj algul. Iseseisev töö võõrkeelsete artiklitega, konverentsi CFMAE ettekannetega ja testid IVAs."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Üliõpilane omab ülevaadet muusikakasvatuse filosoofilistest koolkondadest ja teab muusikakasvatuse arengu põhietappe;suudab arutleda muusikakasvatuse filosoofia põhiküsimuste üle seoses oma uurimustööga või praktilise pedagoogilise tööga."
  }
  [5265]=>
  object(stdClass)#5266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7102"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Toetada muusikaõpetajale vajalike teadmiste ja oskuste kujunemist töötamaks laste vokaalkollektiividega. Toetada üliõpilasi oskuste omandamisel tegeleda dirigeerimisega nii koori- kui klassikollektiivi ees."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Väikelaste laulude õpetuse spetsiifiliste võtete metoodika rakendamine praktilises kooritöös. Vokaalsete ja koorimetoodiliste oskuste omandamine töötamaks põhikooliealiste lastekooridega. Dirigendi kunstiliste taotluste arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(192) "- Üliõpilane valdab väikelapse vokaalõpetuse metoodikat - Üliõpilane oskab töötada põhikooliealiste lastekooridega - Üliõpilane suudab dirigeerida erinevate karakteritega koorilaule"
  }
  [5266]=>
  object(stdClass)#5267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7103"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Seminarid ja eksam. Iga suurema teema käsitlemine lõpeb seminariga, kus kontrollitakse üliõpilase teadmisi. Eksamil tuleb analüüsida muusikateost."
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Kursuse eesmärgiks on anda algteadmised muusikateose tervikaanalüüsist. Heliteose analüüsimisel rakendatakse integreeritult õppekava bakalaureuse osas omandatud teadmisi muusikalisest vormist, harmooniast ja kontrapunktist. Erinevate vormide ja žanride kujunemist vaadeldakse ajaloolises kontekstis. Lisaks sellele õpitakse tundma uudsemaid analüüsimeetodeid (Schenkeri graafiline analüüs, hulgateoreetiline analüüs jt.)."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Heliteose analüüsimisel rakendatakse integreeritult õppekava bakalaureuse osas omandatud teadmisi muusikalisest vormist, harmooniast ja kontrapunktist. Erinevate vormide ja žanride kujunemist vaadeldakse ajaloolises kontekstis. Lisaks sellele õpitakse tundma uudsemaid analüüsimeetodeid (Schenkeri graafiline analüüs, hulgateoreetiline analüüs jt.)."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Õppemeetoditena kasutatakse loengu, seminari ja iseseiva töö vormi. Peale vastava osa teoorialoengute kuulamist tuleb üliõpilasel iseseisvalt lugeda erinevaid muusikaalaseid tekste ja analüüsida erinevaid muusikanäiteid, mille üle arutletakse seminrides."
  }
  [5267]=>
  object(stdClass)#5268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7104"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam. Eristav ja mitte eristav ning kujundav hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Arendada tudengite kriitilist, analüüsivat ja Uuele avatud mõtlemist. Võimaldada neil leida oma stiil ja omandada praktilised kogemused. Õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval) ja reflekteerida enda kirjutamisprotsessi."
    ["sisu"]=>
    string(1201) "Muusikakriitika erinevad avaldumisvormid läbi ajaloo. Käsitleme erinevaid arvustamisvorme ja -stiile, arvustaja ülesannet, sellega seotud vastutust ja võimalusi ning objektiivsuse küsimust. Kogeme praktilise kirjutamise kaudu, kuidas sünnib tekst, mis võib olla kirjutaja taust, inspiratsioon ja motivatsioon ning mis rolli mängib sealjuures teksti toimetamine ja avaldamiseks vormistamine. Võtame eeskuju ka kogenud arvustajatelt minevikust ja tänapäeval. Analüüsime nüüdismuusikat kui nähtust kõige laiemas plaanis (akadeemilisest kuni rokk/poppmuusikani). Keskendume nüüdismuusika arvustamisele ja käsitleme seda nüüdiskunsti ja nüüdistantsuga nüüdiskultuuri terviknähtusena.Praktiline töö: külastada retsenseerimise eesmärgil erinevaid nüüdismuusika festivale või muid nüüdismuusikaga seotuid üritusi. Kursus sisaldab ka tekstianalüüsi ja toimetamisega seotuid praktilisi ülesandeid. Kursusele kutsutakse võimaluse korral ka eesti muusikaajakirjanduse toimetajaid ja kogenuid kriitikuid tutvustama enda tööd. Praktikapõhine õpe eeldab praktiliste ülesannete sooritamist, vähemalt ühest kontserdist kirjutamist ja külalislektorite tundide kuulamist."
    ["vljund"]=>
    string(659) "I Tudengid orienteeruvad esmaselt muusikakriitika alal: tutvutakse (muusika)kriitika erinevate avaldumisvormidega läbi ülevaate tekstide (sekundaar- ja teaduslik, sh leksikonitüüpi kirjandus) II Essee kirjutamine valitud muusikaspetsiifilisel teemal lII Tudengid suudavad analüüsida erinevaid kriitikateksti tüüpe IV Tudengid omandavad enesekogemust: kuidas toimib kirjutamisprotsess, tudengid leiavad oma stiili ja julgust kirjutada ka nüüdismuusikast V Toimetamine: Tudengid omandavad reflekteerimis- ja hindamisoskust: kuidas toimub toimetamisprotsess, tudengid kogevad toimetamisega seotud formaal-sisulis-psühholoogilist hindamisproblemaatikat"
  }
  [5268]=>
  object(stdClass)#5269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7105"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam 1. Suuline eksam seminarivormis 2. Tähtaegselt esitatud ja nõuetele vastav kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(368) "Toetada instrumentaal- ja vokaalõpetuse metoodika algteadmiste omandamist ja kinnistamist. Luua võimalused esimeste praktiliste kogemuste ja oskuste omandamiseks muusika individuaaltunni metoodikas. Lõppeesmärk- esmatasandil individuaalse laulu -, puhkpilli- või klaveritunni kavandamine ja läbiviimine. Esmatasandi laulu- ja pillimängu teemavaldkonna tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(959) "Muusika õpetamise individuaalne metoodika on esmaste kogemuste omandamine iseseisvaks pedagoogiliseks tegevuseks. Instrumentaal/vokaalõpetuse mõiste, vajalikkus, seos ainealaste teoreetiliste teadmistega. Erinevad muusikalised tegevused instrumentaal-/vokaalõpetuse tunnis (aparatuuri tundmaõppimine, heli/hääle tekitamist mõjutavad tegurid). Pilliõpetuslik/häälekujunduslik töö erinevas vanuseastmes. Fraasiõpetus. Erinevad meetodid ja vahendid nende tegevuste läbiviimiseks esmatasandil. Tunni metoodiline planeerimine. Protsessi põhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist. Individuaalne töö juhendava õppejõu suunamisega. Seminari ettekande planeerimine ja teostus, seminarideks valmistumine, seminaril algõpetuse tunni kava esitlemine ja kaitsmine. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine, loengutel ja seminaridel osalemine, seminarideks ettevalmistamine. Kirjaliku töö tähtaegne ja nõuetekohane esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Omab baasteadmisi iseseisva pedagoogilise tegevuse läbiviimiseks, vormistamiseks ja sõnastamiseks vastavalt akadeemilistele nõuetele. Omab baasteadmisi instrumendi/vokaalõpetuse metoodikast ja nende rakendamisest. Üliõpilane tunneb erinevaid kaasaegseid instrumendi- ja vokaalõpetuse baaspõhimõtteid ja meetodeid. Oskab esmatasandi tunde planeerida ja neid efektiivselt läbi viia. Suudab planeerida ja põhjendada oma esmatasandi pedagoogilist tegevust."
  }
  [5269]=>
  object(stdClass)#5270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7106"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Toetada lapse hääleseade põhimõtete omandamist ja algtasemel rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(672) "Lapse hääleseade põhimõtted. Lapse hääleaparaadi anatoomia ja funktsioneerimine. Laululise hingamise arendamine. 7 – 9 a. laste hääleaparaat. 10 – 17a. laste hääle arengu 3 etappi. Tüdrukute ja poiste häälte eripära. Registrid, tessituur, formant. Hääle liigid ja nende määramine. Laulmise mõjust murdeeas lapse häälele. Hääl enne ja peale häälemurret. Hääle kasutus häälemurde ajal. Nooruki hääleseade. Hääleregistrid: pea ja rinnaregister. Registrite ühendamine. Laululise hingamise põhimõtted ja rakendus. Hääle kujundamine solistina ja kooritöös. Repertuaari valik. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Teadmised lapse hääle eripärast ja hääle kujundamise põhimõtetest. Üliõpilane tunneb lapse hääleseade ealisi iseärasusi. Pea ja rinnaregistri ühendamise põhimõtteid. Lapse laululise hingamise põhimõtteid.Oskab rakendada ja suunata lapse tervislikku häälekasutust nii kõnes kui laulus."
  }
  [5270]=>
  object(stdClass)#5271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7107"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(454) "Keskenduda süvendatult instrumendi/vokaali, koorijuhtimise õpetamise metoodikasse ja erialasesse kirjandusse; Viia üliõpilane kurssi eriala pedagoogilise repertuaariga eri raskusastmetele; Tutvustada üliõpilast eriala muusikaliteratuuri olulisemate ja väärtuslikumate teostega; Suunata üliõpilast iseseisvalt läbi töötama eriala pedagoogilist repertuaari ja seda kollokviumil esitama; Anda üliõpilasele õpperepertuaari koostamise kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(108) "Valmistada õppejõu juhendamisel ette esinemise kava ja koostada õpilasele (õpilastele) sobiv repertuaar."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Eelpoolnimetatud repertuaari vaba valdamine; Oskus valida õpilastele sobiv repertuaar; Pedagoogilise repertuaari stiilide ja vormide hea tundmine."
  }
  [5271]=>
  object(stdClass)#5272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7109"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "Praktilise õppimise reflektsioon ja probleemi lahendamine (praktilise ülesande sooritamine otstarbekaimal/parimal võimalikul metoodilisel moel). Permanentne hindamine toimub praktiliste ülesannete lahendamise reflekteerimise käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "Toetada muusikaõpetaja oskust integreerida pillimäng muusikatundi kas saatena või iseseisva tegevusena; toetada pilli mänguoskuste ja metoodiliste baasoskuste omandamist; toetada oskust käsitleda pillimängu läbi erinevate stiilide muusika omandamise; toetada oskust avada õpilase loomepotentsiaali ja fantaasiat."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Muusikalise kirjaoskuse omandamise meetodid, pilliõpe klassitunnis. Sopran plokkflöödi õpetamise metoodika klassitunnis, BAG, õpilase motiveerimine, reflekteeriv kuulamine, improvisatsioon, omalooming, repertuaari kohandamine (kokku 20t). 6-keelse kandle/kitarri kasutamisvõimalustest mänguvõtted, katmistehnika, näppetehnika, saatefaktuur (kokku 10t rühmas)."
    ["vljund"]=>
    string(759) "Teab plokkflöödi, kandle/kitarri ja trummide tehnilisi põhivõtteid, nende ülesmärkimisviisi (sümboleid) ning õpetamise metoodilist järjekorda, oskab mängida aeglases tempos vähemalt oktavi ulatuses lihtsaid meloodiaid plokkflöödil ja mängida I-V-IV saateid väikekandlel/kitarril ja vähemalt viit pôhirütmi trummil. Oskab oma mängu reflekteerida (tuua välja arenguvõimalused oma mängus). Oskab juhendada flöödil lihtsa meloodia õppimist kuni kahe võtmemärgiga helistikes ja oskab juhendada kandlel/kitarril saate loomist I-IV-V-I funktsioonidega ning löökriistadel pôhirütmide ôpetamist. Oskab kohandada saateid pillidele I-VI kl repertuaari ulatuses. Teab improvisatsiooni ja omaloomingu toetamise mängulisi võtteid muusikas."
  }
  [5272]=>
  object(stdClass)#5273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7110"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Teadmised ja oskused ning ülevaade prenataalse ja varase muusikalise kasvatuse ja muusikalise mõjutamise võimalustest kuni kolmanda eluaastani."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Väikelapse füüsiline, psüühiline ja emotsionaalne areng. Muusika osa väikelapse arengus. Integreeritud tegevused. Muusika valik. Tegevuse planeerimine ja läbiviimine. Probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Teadmised ja oskused ning ülevaade prenataalse ja varase muusikalise kasvatuse ja muusikalise mõjutamise võimalustest kuni kolmanda eluaastani. Oskus planeerida ja läbi viia väikelapse muusikalisi tegevusi."
  }
  [5273]=>
  object(stdClass)#5274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7112"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Toetada alushariduse muusikaõpetajale vajalike teadmiste ja oskuste omandamist;tutvustada alushariduse traditsioonilist ja kaasaegset muusikadidaktikat;luua võimalused tervikliku visiooni kujunemiseks lasteaia muusikaõpetamisest."
    ["sisu"]=>
    string(829) "Ülevaade muusikadidaktika ajaloost. Muusikakasvatus Eestis. Alushariduse õppekava prioriteedid. Muusikakasvatuse eesmärgid ja ülesanded lasteaias. Muusikalised pädevused lasteaias ja õpetaja isiksuse tähtsus nende kujundamisel. Musikaalsuse struktuur ja lapse muusikalise arenemise perioodid. Muusikakasvatuse pedagoogilised meetodid. Lapse hääl ja selle kujundamine. Laulurepertuaari valiku põhimõtted kasvatustöös lastega ja laulu õpetamise metoodika. Muusikalise kirjaoskuse omandamise meetodid ja diferentseeritud töö muusikalises arengus mahajäänud lastega. Muusika kuulamise aktiviseerimise võimalused. Muusikalis-rütmiline liikumine, mäng keha- ja lastepillidel muusikaõpetuse osana. Laste muusikaline looming. Muusika tund kui tasakaalustatud tervik (tunnikonspekti koostamise ja rakendamise oskus)."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmised muusikakasvatuse õpetamise põhimõtetest;oskab valida ning rakendada otstarbekaid muusikadidaktilisi meetodeid lapse üld- ja muusikaliste pädevuste kujundamisel."
  }
  [5274]=>
  object(stdClass)#5275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7113"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Toetada valmidust seostada erinevates ainetes saadud teadmisi ja oskusi muusikaõpetaja kutsetööga;luua võimalused enesereflektsiooniks, omandatud erialastest teadmistest ja praktilistest oskustest."
    ["sisu"]=>
    string(1241) "Komplekseksam: - Eksam muusikalise kasvatuse metoodikast (küsimused ka muusikakasvatuse filosoofiast ja ajaloost, Kodaly metoodikast, pilliõppe klassitöö metoodikast, erivajadustega laste muusikakasvatusest); - Eksamile pääsemise eelduseks on positiivse hinnangu saanud hindetund põhikoolis või gümnaasiumis (tunni kohustuslikeks komponentideks sõltuvalt vanuseastmest on laulu õpetamine, laulu saatmine instrumendil, instrumentaalne töö klassis, muusikaloo/teooria tutvustamine, kuulamine/liikumine); - Töö kooriga või orkestriga/instrumentaalansambliga/õpilasega; - Kontsert (kooriga, orkestriga, ansambliga, solistina) 20 min kavaga. Muusikalise kasvatuse metoodika materjal omandatakse vastava ainekursuse käigus. Hindetunniks valmistutakse ette põhipraktika I ja II läbimise käigus, seejuures keskendudes erinevate meetodite otstarbekusele ja efektiivsusele, uutele metoodilistele võtetele ja oskustele, ainetevahelise integratsiooni olemasolule ja selle metoodikale. Töös kooriga/orkestriga õpetatakse iseseisvalt esinemisküpseks varem väljaloositud teos. Kontserdi (koor/orkester/ansambel) esitatakse viimase semestri jooksul iseseisvalt ettevalmistatud 20 minutiline tervikliku ülesehitusega kontsertkava."
    ["vljund"]=>
    string(302) "- oskus näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu vahel; - oskus iseseisvalt planeerida ja läbi viia muusikatundi, muusikalisi tegevusi ning kontserdi kava; - positiivne hoiak tagasisidele oma teadmistest ja oskustest; - valmidus reflektsiooniks ja eneseanalüüsiks ning elukestvaks õppeks."
  }
  [5275]=>
  object(stdClass)#5276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7114"
    ["hindamine"]=>
    string(295) "Eksam. Hindamine toimub väitekirja avalikul kaitsmisel. Oponentide ettepanekud ja teised väitluse käigus esitatud seisukohad summeerib kaitsmiskomisjon ja määrab lõpliku hinde.Kaitsmisele pääsemise eelduseks on eelkaitsmise läbimine või esinemine uurimistulemustega teaduskonverentsil."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Luua võimalused magistrandi kujunemiseks iseseisvaks uurijaks läbi viimaks pedagoogilist projekti, uurimust või välja töötamaks õppematerjali;toetada oskust iseseisvalt kirjandusega töötada, analüüsida ja vormistada tööd ning töö tulemusi/teese vastavalt kehtivatele standarditele korrektselt."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Magistrandi iseseisev töö juhendaja regulaarsel juhendamisel. Algul koostatakse väitekirja projekt. Väitekirja valmimise käigus toimuvad arutelud valminu teadusliku taseme ja sõnastuse adekvaatsuse kontrolliks.Töö valminud kujul esitatakse juhendajale lõpliku redaktsiooni täpsustamiseks.Kaitsmisele pääsemise eelduseks on eelkaitsmise läbimine või esinemine uurimistulemustega teaduskonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(476) "Magistritöö kirjutamise käigus omandab magistrant teadmised teadustöö metoodikast (suutlikkus rakendada teaduslikke uurimismeetodeid muusika- ja kasvatusteaduslike probleemide, situatsioonide analüüsimiseks ja lahendamiseks); või õppematerjali metoodiliselt käsitleda ning kommenteerida; teadusliku probleemi püstitamise ja lahendamise oskuse ; teaduslikult pädevate järelduste tegemise oskuse ja korrektse standardile vastava vormistamise (ka teesidena) osakuse."
  }
  [5276]=>
  object(stdClass)#5277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7115"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Eksam koosneb kahest osaeksamist, solfedžo ja muusikaloo metoodika. Erinevate solfedžo ja muusikaloo tunniosade koostamine, hindamine ja praktiline läbiviimine üliõpilase poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Toetada üliõpilase valmisolekut solfedžo ja muusikaloo õpetamiseks algajate ja edasijõudnutega."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Kursus koosneb kahe aine õpetamise metoodikast. Solfedžo. Heliridade, lihtintervallide, akordide ja diktaatide õpetamise metoodika. Iseseisev töö hõlmab vastavate teemade jaoks vajalike harjutuste ja ülesannete koostamist. Muusikalugu. Traditsiooniliste ja õppijat aktiviseerivate kaasaegsete õppemeetodite tutvustamine ning analüütilis-sünteesiva muusika kuulamise protsessi juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Üliõpilane oskab koostada solfedžo ülesandeid algajatele ja edasijõudnutele (kirjalik) ja neid õpetamissituatsioonis metoodiliselt läbi viia (suuline/praktiline). Üliõpilane oskab edastada muusikalugu nii traditsiooniliste kui kaasaegsete aktiivõppe meetodite abil ja tunneb muusika kuulamise protsessi juhtimise olulisemaid printsiipe."
  }
  [5277]=>
  object(stdClass)#5278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUM7116"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Mängude­ülesannete, suulise tegevusanalüüsi ja õpetaja/õpilaste tagasiside hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Luua võimalused üliõpilaste õppeprotsessi planeerimise ja läbiviimise oskuste kujunemiseks ning õpitu rakendamiseks praktikas; toetada valmisoleku kujunemist esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(951) "Didaktika praktikum I raames praktiseeritakse C.Orffi pedagoogika, Z.Kodaly metoodika, Pilliõppe klassitöö metoodika, Etnomuusika ja improvisatsioon rahvalaulus, või mängu filosoofia ja pedagoogika või alushariduse muusikadidaktika ainekursusel omandatud didaktika­alaseid teadmisi ja oskusi reaalses lasteaia või kooli keskkonnas. Praktikumi eesmärki, korraldust ja ülesandeid tutvustatakse sissejuhatavas seminaris ja sellele järgneb üliõpilase iseseisev töö tunni/töötoa tegevuste ettevalmistamisega. Üliõpilane valmistab ainekursustele toetudes ette vähemalt kolm erialast ülesannet­laulumängu, millele saab tagasisidet õpetajalt (võimalusel ka õpilastelt), kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga). Didaktika praktikumi lõppseminaris analüüsitakse ja reflekteeritakse õppeülesannete koostamist ja rakendumise tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane võimeline: koostama konkreetse didaktilise eesmärgiga emotsionaalselt eakohaseid muusikalise koostöö ülesandeid­-mänge läbi viima soolist eripära arvestades mänge­-ülesandeid kooli või lasteaia keskkonnas, analüüsima didaktika teoreetilistest alustest lähtudes oma tegevust."
  }
  [5278]=>
  object(stdClass)#5279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "E"
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua eeldused eetika peamiste teooriate omandamiseks, pädevus kõlbeliste probleemide lahendamiseks ning eetikakoodeksite rakendamiseks multikultuurses kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Eetika peamised mõisted: eetika, moraal, kõlblus, väärtused, printsiibid, normid, koodeksid. Eetika peamised teemad: eetiline relativism, absolutism, objektivism, egoism ja altruism, religiooni ja moraali vahekord, fakti ja väärtuse vahekord, kõlbeline kasvamine. Eetika peamised teooriad: teleoloogiline (utilitarism, hedonism), deontoloogiline (kohusemoraal), vooruste-eetika (õnnelik elu)."
    ["vljund"]=>
    string(160) "- teadmised eetika peamistest teooriatest, - pädevus kõlbeliste probleemide lahendamiseks, - suutlikkus rakendada eetikakoodekseid multikultuurses kontekstis."
  }
  [5279]=>
  object(stdClass)#5280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Luua eeldused innovatsiooni määratluste, loovuse ja innovatsiooni vastastikuste koostoimete omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Loovuse ja innovatsiooni soodustamine ja edendamine organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine ja loovus ning innovatsioon. Innovatsiooni mõiste. Innovatsiooni liigid. Loovuse ja spontaansuse teooriad. Sotsiomeetria. Grupidünaamika. Eetika põhiprintsiibid tööks organisatsioonis. Iseseisva töö sisu: Kohustusliku kirjanduse alusel ettekannete ja teemakohaste esseede koostamine, esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste iseseisvate tööde analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Teadmised innovatsiooni teooriatest; Suutlikkus analüüsida innovatsiooni avaldumist organisatsioonis; Oskus rakendada innovatiivset tegevust erialases koostöös."
  }
  [5280]=>
  object(stdClass)#5281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6007"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda ülevaade kehaga seotud problemaatikast. Selgitada kehaimago mõistet ning kehaga rahulolematuse põhjusi. Kehataju arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Käsitletakse kehaga seotud mõisteid ning analüüsitakse nende mõistete tähendust igapäevaelus. Kehatunnetus, kehateadlikkus, kehaimago, kehalisus. Tegurid, mis kujundavad kehaimagot (arengulised, isiksuslikud, sotsiaal-kultuurilised). Enesehinnang ja kehahinnang. Kehaga ja kehakaaluga rahulolematus, selle väljendumine, söömishäired. Kehaline eneseväljendus, kehakommunikatsioon. Somaatiline õppimine. Puudutus, kehakontakt ja piirid. Somaatiline resonants, somaatiline ülekanne. Kunstiteraapiatel põhinevaid võimalusi kehataju arendamiseks ja positiivse kehaimago kujundamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Teadmised kehaimagot kujundavatest teguritest ja kehalisusest sotsiaalses kontekstis;eneseanalüüsi ja eneseregulatsiooni võtete rakendamise oskus; suutlikkus käsitleda sotsiaalseid situatsioone psühhosomaatilisest aspektist."
  }
  [5281]=>
  object(stdClass)#5282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6015"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "A."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Luua eeldused looduskeskkonna kui loova eneseteostuse algallika mõistmiseks kolmel tasandil: loodus kui toimetuleku toetaja; loodus kui enesearengu ressurss; loodus kui uue loomise toetaja erinevates tegevusvaldkondades."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Inimese ja looduse suhete tüübid: vahetu-vahendatud, konkreetne-abstraktne. Visuaalne maailm ja visuaalsus. Film kui teejuht loodusesse. Audiovisuaalne looming kui loodustunnetuse süvendaja. Loodustunnetuse väljendamine üksikpildi, piltide seeria või videofilmina. Heli, selle põhjuslikkus. Heli mõjust psüühikale. Loodusheli. Looduskeskkonnaga suhtlemise põhimõtteid. Heli põhjuslikkuse ja mõju analüüsi esitamine.Iseseisva töö kirjeldus: Muljet avaldanud loodusobjektide ja - helide kirjeldamine, õppekäigud looduses."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Suutlikkus näha ja mõtestada loodust toimetuleku ja uue loomise ressursina; Oskus rakendada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi erialal loovuse avaldumise toetajana; Oskus kasutada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi pedagoogilises töös."
  }
  [5282]=>
  object(stdClass)#5283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda ülevaade kaasaegsetest tervisekäsitlustest mõistmaks tervist kujundavaid tegureid ja tervise juhtimise põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Tervise mõiste. Tervist kujundavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Stress ja tervis, stressi tundemärgid. Taju, emotsioonid, käitumine, enesehinnang stressi kontekstis. Stressi allikad: muutused, suhted, ealised aspektid, töö ja õppimine, terviseprobleemid. Tervis ja käitumismustrid. Tervisekäitumise mudelid. Muutuse protsess. Toimetulekuoskused (enesejuhtimine, eesmärgid ja aeg, emotsioonide regulatsioon). Läbipõlemine ja selle ennetamine. Aitamise põhimõtted, võimalused ja limiidid. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Teadmised tervist kujundavatest teguritest ja tervise juhtimise põhimõtetest; Tervise ja tervisega seotud käitumismustrite määratlemise oskus, eneseregulatsioonivõtete rakendamise oskus; Suutlikkus analüüsida terviseseisundit erinevate taustategurite kontekstis ja näha võimalusi olukorra leevendamiseks."
  }
  [5283]=>
  object(stdClass)#5284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6017"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Hindamise aluseks on kogu töö semestri jooksul, millele lisandub avalik esinemine arvestusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Arendada üliõpilaste väljendusoskust ning -julgust. Kõneõpetuses suunatakse tähelepanu kõnevaegustele, avalikku esinemist segavatele pingetele, arendatakse õiget kõnehingamist ja optimaalset häälekasutust."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Kõne üldiseloomustus, liigid, vormid. Suulise ja kirjaliku kõne ühis- ja erijooned. Omavaheline ja ametlik suuline kõne. Kõnetehnika põhinõuded, nende realiseerimisvõimalused. Kõnetehnilised korrektsiooniharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Loengud, seminarid, praktilised treeningtunnid. Võimalik süvendatud kõnetehniline korrektsioon toimub individuaalselt."
  }
  [5284]=>
  object(stdClass)#5285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6019"
    ["hindamine"]=>
    string(140) "Hinnatakse tööd kogu semestri jooksul, pidades silmas individuaalset arengut ning avalikul arvestusel esitamisele jõudnud terviketüüde."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua võimalused eneseväljendusoskuse arendamiseks. Osundada võimalikele füüsilistele esinemispingetele ja anda võimalustele neist vabanemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Näitlejameisterlikkuse ABC. Psühhofüüsiline enesetunnetus, harjutused füüsilisest ja vaimsest pingest vabastamiseks. Erinevad etüüditsüklid sündmuse ja konflikti määratlemiseks, partneriga suhtlemiseks, lavalise vabaduse arendamiseks jne. Väliste väljendusvahendite määratlemine, arendamine ja rakendamine. Etüüditsüklite esitlus avaliku auditooriumi ees. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, etüüdide ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teadmised füüsilisest ja vaimsest pingest vabanemiseks; Oskus valitseda häält ja füüsist esinemissituatsioonis; Suutlikkus suhelda esinemissituatsioonis."
  }
  [5285]=>
  object(stdClass)#5286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6031"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5286]=>
  object(stdClass)#5287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6045"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Eksam. Haigusjuhu alusel haiguse anamneesi ja sümptomite kirjeldamine, võimaliku diagnoosi ja diferentsiaaldiagnoosi arutelu, raviplaani koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Anda ülevaade psüühikahäirete diagnostilistest kriteeriumidest ning ravivõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Kursuse jooksul õpitakse tundma psüühikahäirete põhjusi, psühhiaatrilist sümptomatoloogiat ja diagnostikat vastavalt rahvusvahelisele haiguste klassifikaatorile RHK-10."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Teadmised psüühikahäirete põhjustest ja sümptomatoloogiast; oskus otsida infot rahvusvahelisest haiguste klassifikaatorist RHK-10; suutlikkus aru saada haigusjuhtumite kirjeldustest ja analüüsida lihtsamaid haigusjuhtumeid."
  }
  [5287]=>
  object(stdClass)#5288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Anda ülevaade kaasaegsetest arusaamadest ja põhimõtetest väikelaste õpetuses ning praktiline kogemus erinevatest loovtegevustest ja –meetoditest kolmes valdkonnas: muusikalised tegevused, liikumine ja käelised tegevused."
    ["sisu"]=>
    string(902) "Kursus jaotub kolmes suuremaks osaks: 1. Muusikalised tegevused väikelapse eas, 2. Liikumine väikelapse eas 3. Käelised tegevused väikelapse eas. Läbivateks teemadeks on: Väikelapse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng ning vajadused,Küsimused: millised on lapse vajadused ja kuidas toetada lapse arengut läbi loovtegevuste, erivajadustega õpilane ja loovtegevused; Loovuse arengut toetav keskkond,Küsimused: milline on keskkond, mis toetaks lapse loovuse ja loominguvabaduse arengut, milline on lapse jaoks ohutu keskkond; Loovtegevused, -meetodid ja –vahendid.Küsimused: kuidas toetada lapse arengud erinevate loovtegevuste kaudu, millised vahendid sobivad vastavas eas lapsele, konkreetsed tegelused erinevas eas lastega kasutamiseks, mida lapsed õpivad läbi loovate tegevuste erinevas eas, millised teooriad aitavad mõista lapse käelist arengut.Loengud toimuvad seminari vormis."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Kursuse tulemusel: Teab üliõpilane väikelapse arengu erinevaid etappe ja nende kajastumist muusikalistes ja käelistes tegevustes ning liikumises ning seda kuidas toetada väikelapse arengut läbi erinevate loovate tegevuste; Oskab valida ja välja töötada laste vanusele sobivaid loovaid tegevusi ja neid lastega läbi viia; Oskab tegeluste läbiviijana mõtestada oma tegevust vastavalt kursustel läbi võetud teoreetilisele materjalile; Suudab analüüsida laste arengut läbi loovate tegevuste ning leida võimalusi selle toetamiseks."
  }
  [5288]=>
  object(stdClass)#5289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6049"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Kirjalik eksam (valikvastustega test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Kogemusliku õppimise teel luua võimalusi teadmiste kujunemiseks tunnetusprotsessidest ning käitumist suunavatest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(494) "Inimareng. Käitumise bioloogilised alused. Tajumine. Õppimine. Mälu, mäluprotsessid. Mõtlemine ja keel. Verbaalne ja mitteverbaalne eneseväljendus. Vajadused, motiivid ja emotsioonid käitumise suunajatena. Sotsio-kultuuriliste tegurite osa käitumisharjumuste kujunemisel. Normaalne ja ebanormaalne inimkäitumises.Iseseisev töö: kolme teemavaldkonna (tajumine; mälu, mäluprotsessid; motiivid käitumise suunajatena) konspektide ja kohustusliku kirjanduse iseseisev läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Teadmised käitumise bioloogilistest, psühholoogilistest ja sotsio-kultuurilistest alustest; Suutlikkus käsitleda inimese suhet keskkonnaga laiemas psühho-sotsiaalse elu kontekstis; Suutlikkus rakendada omandatud teadmisi psühho-sotsiaalsete juhtumite analüüsimisel."
  }
  [5289]=>
  object(stdClass)#5290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6055"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Tutvustada lähemalt eriala kitsamat problemaatikat, konkreetseid meetodeid ja tehnikaid, toetada praktiliste oskuste omandamist muusikateraapias."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Õpitubades keskendutakse konkreetsele sihtgrupile, terapeutilisele lähenemisele, meetodile, tehnika jms. Sõltuvalt teemast võib rõhuasetus olla kas praktilisel tegevusel või iseseisval tööl kirjandusega. Õpitoad annavad võimaluse tutvuda erinevate õppejõudude/terapeutide isikupärase terapeutilise stiili ja teemakäsitlusega. Õpitubade teemade väljakuulutamine toimub igaks õppeaastaks eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Valitud kunstivaldkonna ja teraapiasuuna parem tundmine; Täiustunud terapeutilised oskused."
  }
  [5290]=>
  object(stdClass)#5291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6056"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Tutvustada lähemalt eriala kitsamat problemaatikat, konkreetseid meetodeid ja tehnikaid, toetada praktiliste oskuste omandamist visuaalkunstiteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Õpitubades keskendutakse konkreetsele sihtgrupile, terapeutilisele lähenemisele, meetodile, tehnika jms. Sõltuvalt teemast võib rõhuasetus olla kas praktilisel tegevusel või iseseisval tööl kirjandusega. Õpitoad annavad võimaluse tutvuda erinevate õppejõudude/terapeutide isikupärase terapeutilise stiili ja teemakäsitlusega. Õpitubade teemade väljakuulutamine toimub igaks õppeaastaks eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Valitud kunstivaldkonna ja teraapiasuuna parem tundmine; Täiustunud terapeutilised oskused."
  }
  [5291]=>
  object(stdClass)#5292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6057"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Tutvustada lähemalt eriala kitsamat problemaatikat, konkreetseid meetodeid ja tehnikaid, toetada praktiliste oskuste omandamist tantsu- ja liikumisteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Õpitubades keskendutakse konkreetsele sihtgrupile, terapeutilisele lähenemisele, meetodile, tehnika jms. Sõltuvalt teemast võib rõhuasetus olla kas praktilisel tegevusel või iseseisval tööl kirjandusega. Õpitoad annavad võimaluse tutvuda erinevate õppejõudude/terapeutide isikupärase terapeutilise stiili ja teemakäsitlusega. Õpitubade teemade väljakuulutamine toimub igaks õppeaastaks eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Valitud kunstivaldkonna ja teraapiasuuna parem tundmine; Täiustunud terapeutilised oskused."
  }
  [5292]=>
  object(stdClass)#5293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6058"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Tutvustada lähemalt eriala kitsamat problemaatikat, konkreetseid meetodeid ja tehnikaid, toetada praktiliste oskuste omandamist draama- ja kirjandusteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Õpitubades keskendutakse konkreetsele sihtgrupile, terapeutilisele lähenemisele, meetodile, tehnika jms. Sõltuvalt teemast võib rõhuasetus olla kas praktilisel tegevusel või iseseisval tööl kirjandusega. Õpitoad annavad võimaluse tutvuda erinevate õppejõudude/terapeutide isikupärase terapeutilise stiili ja teemakäsitlusega. Õpitubade teemade väljakuulutamine toimub igaks õppeaastaks eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Valitud kunstivaldkonna ja teraapiasuuna parem tundmine; Täiustunud terapeutilised oskused."
  }
  [5293]=>
  object(stdClass)#5294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Tutvustada lähemalt kunstide integreeritud rakendamist teraapilistel eesmärkidel, toetada praktiliste oskuste omandamist loovteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Õpitubades keskendutakse erinevate kunstimodaalsuste integreeritud rakendamise võimalustele teraapias. Vaatluse all on erinevad sihtgrupid, taustateooriad, meetodid, tehnikad jms. Sõltuvalt teemast võib rõhuasetus olla kas praktilisel tegevusel või iseseisval tööl kirjandusega. Õpitoad annavad võimaluse tutvuda erinevate õppejõudude/terapeutide isikupärase terapeutilise stiili ja teemakäsitlusega. Õpitubade teemade väljakuulutamine toimub igaks õppeaastaks eraldi."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Kunstide integreeritud rakendamise parem tundmine; Täiustunud terapeutilised oskused."
  }
  [5294]=>
  object(stdClass)#5295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6060"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Rütmitaju ja improvisatsioonioskuse arendamine erinevatemuusikaliste tegevuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(715) "Toimub üle aasta! Läbivad teemad: kõnekeel ja rütm; kehažestid rütmilise eneseväljenduse vahendina; Orff-instrumentaarium (rütmi-ja plaatpillid) – mängutehnika ja erineva kasutamisvõimalused;rütmika muusikalise eneseväljenduse alusena; esmaste muusika väljendusvahendite (rütm, meetrum, tempo, tämber, dünaamika, jt.) tunnetamine ja väljendamine; imiteerimisest improviseerimiseni.Loengud on teoreetilis-praktilised. Teoreetilised teadmised saavad praktilise väljundi iseseisvate ülesannetena ja rühmatööna kogu kursuse vältel.Iseseisva tööna koostab üliõpilane õpimapi, mis koosneb teoreetilisest materjalist, praktilistest harjutustest ja iseseisvatest loomingulistest ülesannetest."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Teadmised esmastest muusika väljendusvahenditest ja oskus neid muusikalistes tegevustes kasutada; Rütmile tuginev loominguline eneseväljendusoskus; Oskus analüüsida erinevate elementide kasutamist improvisatsioonilises tegevuses."
  }
  [5295]=>
  object(stdClass)#5296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6062"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Elementaarse mänguoskuse kujundamine musitseerimiseks trummiansamblis (djembe, dundun, sangban, kenkeni)."
    ["sisu"]=>
    string(201) "Õpe on praktiline ehk pillipõhine. Läbivad teemad: djembe, kenkeni, sangban ja doundounba jt käsitrummid; trummi häälestamine ja hooldus; Lääne-Aafrika traditsioonilised rütmid; ansamblimäng."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Tunneb erinevaid käsitrumme ja nende mängutehnikaid; Oskab mängida esmaseid rütmimudelid; Suudab musitseerida ansamblis."
  }
  [5296]=>
  object(stdClass)#5297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6067"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Tervistava tantsulise liikumise kontseptsiooni metoodiliste ja didaktiliste baasteadmiste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(728) "Kursuse jooksul omandatakse tervistava tantsulise liikumise kontseptsiooni metoodilised ja didaktilised põhialused. Erinevad lähenemisviisid tunni läbiviimisele omandatakse praktikas ja teoorias, pöörates erilist tähelepanu grupi juhtimisele ja tervistava tantsulise liikumise mõjudele. Loova liikumisprotsessi kujundamisel võib võtta aluseks erinevaid ainestikke ja teemasid, näiteks Labani liikumissüsteem, meediumid või kujundid. Õppimine toimub järkjärgult. Kursuse käigus loovad üliõpilased lühikesi üksusi, mille esitamine ja juhendamine toimub kursuse jooksul. Protsessipõhine õpe eeldab aktiivset osalemist õppetöös (75%). Iseseisev töö: töö kirjandusega; harjutuste koostamine; rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Oskus luua erineva ülesehitusega liikumisprotsesse ja -harjutusi; Oskus kasutada erinevaid juhtimisstiile ja analüüsida individuaalset stiili; Oskus töötada holistlikke põhimõtteid järgides; Oskus juhtida rühma tagasisidet; Oskus erinevates sihtgruppides kontseptisooni loovalt rakendada."
  }
  [5297]=>
  object(stdClass)#5298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6071"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Hindamisvormiks on eksam, mis seisneb praktiliste tööde hindamises. Eksamile pääsemise eelduseks on osavõtt loengutest ja referaadi kirjutamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärk on õppida tundma ja nägema värvusi läbi praktiliste harjutuste. Omandada teoreetilised teadmised värvustest ja nende kasutamisest erialases töös."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Õppida tundma värviruumi. Õppida komponeerima tervikut.Iseseisva töö raames komponeerida kunstiteos ehk tervik kasutades tundides omandatud teadmisi. Referaatide kirjutamise kaudu omandada teoreetilised teadmised värvustest."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Õpiväljundiks on omandatud teadmised ja kogemused kunstilises eneseväljenduses, mida saab kasutada erialases töös."
  }
  [5298]=>
  object(stdClass)#5299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6073"
    ["hindamine"]=>
    string(43) "E (visuaalsete kompositsioonide hindamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Mõista, et tasapinnal võib väljendada kõike."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Tasapinnal võib väljendada kõike. 1.TÜHJUS-RUUM-KUJUND. 2.KUJUND-RUUM-KOMPOSITSIOON-PROPORTSIOONID-TÄHENDUS-MÕJU. 3.KUJUNDID-RUUM-SUHTED-KOMPOSITSIOON-PROPORTSIOONID-TÄHENDUS-MÕJU. Ülesanded teostatakse must-valgelt ja värviliseltIseseisev töö: töövahendite ja materjalide leidmine ja nendega töötama õppimine. Kompositsioonide ettevalmistamine. Üliõpilaste töö tulemust analüüsitakse ja kõik praktilised tööd valmistatakse ette iseseisvalt ning parandatakse ja töötatakse edasi koos õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Terviku tunnetamine ja oskus seda professionaalina luua."
  }
  [5299]=>
  object(stdClass)#5300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6074"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "E."
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Äratada huvi teadmispõhiste kaasaegsete kunstiprotsesside vastu. Mõista eri- loomeavalduste vahelisi seoseid ajalises kontekstis ja osata neid klassifitseerida. Soodustada kunstilist eneseväljendust ja loomingu analüüsi oskusi. Luua läbi erinevate ylesannete eeldused enesekehtestamiseks kolmemõõtmelises keskonnas. Teadvustada eri tajumisviiside osatähtsust loomingulises protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Semestris on 2-4 erineva iseloomuga personaalset loomingulist ylesannet, mis kasvavad välja käsitletavast teemaarendusest. Teemad: kunst kui keel. Kontekstuaalne kunst. Kunst kui protsess. Aktsioon, liikumine. Heli. Tants kui arhitektuur. Igat teemaarendust saadavad teoreetilisest materjalid, visuaalsed, helilised audiovisuaalsed näited."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Loominguline areng, individuaalse väljendusstiili täiustumine. Oskus paremini suhestuda globaalses kunstipildis. Mõista ja teadvustada esitusliku vaimuseisundi idees peituvaid raskusi erinevate tajumisviiside puhul."
  }
  [5300]=>
  object(stdClass)#5301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6078"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks kunstiteraapiate teoreetilistest lähtealustest ja teraapilise sekkumise põhimõtetest ning kogemuslikuks õppimiseks läbi praktiliste harjutuste."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kunstiteraapiate defineerimisest. Aitamine ja teraapia, võimalused ja limiidid. Kunstiteraapiate ühised tunnused. Kujutlused, sümbolid ja metafoorid. Kunstiteraapiate olulised protsessid/komponendid: loominguline projektsioon, kolmepoolne suhe, distants ja perspektiiv, kehalisus, mitteverbaalne suhtlemine, teraapilis-loominguline ruum, aktiivne kohalolek. Teraapia protsess ja loominguline protsess. Kunstiteraapiate taustateooriate mitmekesisus. Teraapiasuhe. Eetilised põhimõtted, informeertud nõusolek, konfidentsiaalsus teraapiasuhtes. Kunstiteraapiate rakendamise tasandid ja sihtgrupid."
    ["vljund"]=>
    string(358) "- omab teadmisi kunstiteraapiate kujunemisest, kunstide psühhoteraapilisest rakendamisest, teraapiaprotsessist, eetilistest nõuetest; - oskab rakendada lihtsaid tugevustele ja lahendusele orienteeritud nõustamisvõtteid kunstide teraapilisel rakendamisel - suudab määratleda kunstiteraapiaid teiste teraapiate ja muude lähedaste valdkondade kontekstis."
  }
  [5301]=>
  object(stdClass)#5302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6089"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda ülevaade kaasaegsetest tervisekäsitlustest mõistmaks tervist kujundavaid tegureid ja tervise juhtimise põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Tervise mõiste. Tervist kujundavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Stress ja tervis, stressi tundemärgid. Taju, emotsioonid, käitumine, enesehinnang stressi kontekstis. Stressi allikad: muutused, suhted, ealised aspektid, töö ja õppimine, terviseprobleemid. Tervis ja käitumismustrid. Loovus ja tervis. Tervisekäitumise mudelid. Muutuse protsess. Toimetulekuoskused (enesejuhtimine, eesmärgid ja aeg, emotsioonide regulatsioon). Läbipõlemine ja selle ennetamine. Aitamise põhimõtted, võimalused ja limiidid. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd, praktilised kodutööd.Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Teadmised tervist kujundavatest teguritest ja tervise juhtimise põhimõtetest; Tervise ja tervisega seotud käitumismustrite määratlemise oskus, eneseregulatsioonivõtete rakendamise oskus; Suutlikkus analüüsida terviseseisundit erinevate taustategurite kontekstis ja näha võimalusi olukorra leevendamiseks."
  }
  [5302]=>
  object(stdClass)#5303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6093"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Luua eeldused loovuse ja innovatsiooni vastastikuse koostoime arendamiseks töösuhetes. Anda ülevaade erinevatest teoreetilistest lähtealustest loova töökeskkonna mõistmiseks, töösuhete loova aspekti väljatoomiseks ning analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(588) "Loovuse ja innovatsiooni soodustamine ja edendamine töösuhetes. Loovuse juhtimine ja arendamine töösuhetes (eri organisatsioonide näitel). Innovatsiooni mõiste ja liigid. Teoreetilised alused loomaks loovat töökeskkonda. Loovust edendavad ja piiravad faktorid töösuhetes, nende analüüs. Loovuse ja spontaansuse teooriad. Eetika põhiprintsiibid tööks organisatsioonis ning nende rakendamine töösuhetes.Iseseisva töö sisu: Kohustusliku kirjanduse alusel ettekannete ja teemakohaste esseede koostamine, esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste iseseisvate tööde analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Teadmised loovuse avaldumisest töösuhetes; Teadmised innovatsiooni teooriatest; Suutlikkus analüüsida innovatsiooni avaldumist töösuhetes; Oskus rakendada innovatiivset tegevust erialases koostöös."
  }
  [5303]=>
  object(stdClass)#5304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6095"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Luua eeldused looduskeskkonna kui loova eneseteostuse algallika mõistmiseks kolmel tasandil: loodus kui toimetuleku toetaja; loodus kui enesearengu ressurss; loodus kui uue loomise toetaja erinevates tegevusvaldkondades."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Arenguprintsiibist Universumis. Universumi, Maa ja inimese arengust. Leonardo da Vinći märkmeid loodusest. Bioonikast. Emotsioonidest. Heli, selle põhjuslikkus. Heli mõjust psüühikale. Loodusheli. Looduskeskkonnaga lävimise näpunäiteid. Inimese ja looduse suhete tüübid: vahetu-vahendatud, konkreetne-abstraktne. Visuaalne maailm ja visuaalsus. Film kui teejuht loodusesse. Audiovisuaalne looming kui loodustunnetuse süvendaja. Loodustunnetuse väljendamine üksikpildi, piltide seeria või videofilmina. Iseseisva töö kirjeldus: Loodusest mõistetud mõtte väljendamine kas essee, piltide valiku, pildijada, filmi, helisalvestise jms abil."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Suutlikkus näha ja mõtestada loodust toimetuleku ja uue loomise ressursina; Oskus rakendada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi erialal loovuse avaldumise toetajana; Oskus kasutada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi pedagoogilises töös."
  }
  [5304]=>
  object(stdClass)#5305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Luua eeldused loovuse määratluste ja loovuse alaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks ning loovuse avaldumise mõistmiseks tantsuloome, visuaalsete kunstide ja muusikalise loome avaldumisvormide kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Loovuse defineerimise alused. Loovuse teooriad. Loovuse füsioloogilised alused. Loomeprotsess. Loovuse arendamine. Tunnetus ja loovus. Tajud, aeg ruum. Kujutlusvõime loomeprotsessi käivitajana. Konstruktivistlik inspiratsioon Loovuse avaldumisvormid kaasaegses kunstimaailmas. Kaasaegsed visuaalkunstid suhetes teiste loomevaldkondadega. Loovprojekti koostamine, selle esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste projektide analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Teadmised loovuse määratlustest ja avaldumisest üksikisiku ning ühiskonna tasandil; Suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist konkreetses tegevusvaldkonnas; Teadmised kaasaegsetest kunstiprotsessidest; Võime, oskus märgata ja defineerida erinevaid loomeavaldusi visuaalkunstides."
  }
  [5305]=>
  object(stdClass)#5306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6105"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Arvestus, mis koosneb: Kirjalik töö kohustusliku kirjanduse põhjal esitada 2.12. õppejõu e-postile (eha@tlu.ee)."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused ülevaate saamiseks süsteemsest, kognitiiv-käitumuslikust ja narratiivsest lähenemisest psühhoteraapias ning mõne baastehnika omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(753) "Kognitiivse teraapia kujunemine ja rajajad. Kognitiivse teraapia eesmärgid ja sihtgrupid. Muutuse protsess kognitiivses teraapias. Teaduslikult tõestatud raviefektiivsus Teaduslikult tõestatud teraapiameetodite kriteeriumid. Süsteemse lähenemise põhimõisted, Perekonnateraapia teoreetilised alused ja rajajad. Perekonna struktuur, allsüsteemid, piirid. Üldised ravifaktorid ja teaduslik põhjendatus. Narratiivse lähenemise põhimõtted. Inimese lood ja nende mitmekihilisus. Väljutavad vestlused – probleemi käsitlemine narratiivses teraapias. Uuendav analüüs. Alternatiivne lugu. Ainukordsed avaldused. Peegeldamine ja peegeldusrühma kasutamine. Terapeutilised ülestähendused, kirjad. Rakendusvõimalusi kunstiteraapiate kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Teadmised psühhoanalüüsi ja psühhodünaamilise teraapia, gestaltteraapia ja lahenduskeskse teraapia teoreetilistest ja teaduslikest alustest, põhimõistetest ja põhimõtetest, professionaalsetest nõuetest psühhoterapeudile; Suutlikkus eristada erinevaid lähenemisi ja mõista nende võimalusi ja limiite; Suutlikkus käsitleda erinevaid psühhoteraapiaid teaduspõhiselt; Suutlikkus aru saada kunstiteraapiate erinevatest taustateooriatest."
  }
  [5306]=>
  object(stdClass)#5307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6107"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Toetada ja arendada üliõpilase oskusi koos musitseerimise osas."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Muusikaliste oskuste arendamine ansamblitöös. Üliõpilane kui ansambliliige ja -juht. Partiide õpetamise probleemid. Erinevad eagrupid ja sobiv repertuaar: lastelaulud, igihaljad laulud. Võimalikud probleemid avatud musitseerimisel mitte-muusikutega."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üliõpilane näeb seost musitseerimise arendamise ja oma eriala jaoksvajalike pädevuste vahel. Üliõpilane on võimeline iseseisvalt juhtima väikest muusikalist gruppi. Üliõpilane on positiivselt häälestatud enda kui ansambli liikme-rolli suhtes."
  }
  [5307]=>
  object(stdClass)#5308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6109"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Seminaridest osavõtt kohustuslik, mis on eksamile pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada kehakasutust, hingamistehnikat, rütmi, liikumise ning tantsu olemust nig selle tervendavat mõju."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Halb või vale kehakasutus võib saada haiguste põhjuseks, kaasa tuua tasakaalustamata koordinatsiooni ning tervisehäireid. Tänapäeval on tervise taastamiseks juurde tulnud uusi võimalusi, sealjuures rahustava, tasakaalustava ja lõdvestava seisundi saavutamine liikumise ja tantsu vahendusel, kusjuures tähtsal kohal asetseb rütmiline liikumine, mis on kuulunud inimese esimeste loominguliste eneseväljenduste hulka ning mida võib kasutada tervendava energiana. Iseseisev töö: õppejõu poolt soovitatava kirjanduse läbitöötamine, kirjalik lõputöö."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Teadmised kehakasutuse, hingamistehnika ning rütmi ja liikumise olemusest ja tervendavast mõjust; Oskus aines omandatud teadmisi rakendada tervise edendamiseks."
  }
  [5308]=>
  object(stdClass)#5309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6110"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Luua eeldused eetika peamiste teooriate omandamiseks, pädevus kõlbeliste probleemide lahendamiseks ning eetikakoodeksite rakendamiseks multikultuurses kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Eetika peamised mõisted: eetika, moraal, kõlblus, väärtused, printsiibid, normid, koodeksid. Eetika peamised teemad: eetiline relativism, absolutism, objektivism, egoism ja altruism, religiooni ja moraali vahekord, fakti ja väärtuse vahekord, kõlbeline kasvamine. Eetika peamised teooriad: teleoloogiline (utilitarism, hedonism), deontoloogiline (kohusemoraal), vooruste-eetika (õnnelik elu)."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Teadmised eetika peamistest teooriatest; Pädevus kõlbeliste probleemide lahendamiseks; Suutlikkus rakendada eetikakoodekseid multikultuurses kontekstis."
  }
  [5309]=>
  object(stdClass)#5310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6111"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Praktiline töö + eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua eeldused loovuse määratluste ja loovuse alaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks. Õpetada suutlikkust analüüsida loovuse olemust ja avaldumisvorme eri kunstivaldkondades (tants, visuaalkunstid, muusika)."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Loovuse defineerimise alused. Loovuse liigid. Loovuse füsioloogilised alused. Loomeprotsess. Loov isik. Loovuse arendamine. Loovuse avaldumine erinevates tegevusvaldkondades. Tunnetus ja loovus. Tajud, aeg ruum. Kujutlusvõime loomeprotsessi käivitajana. Konstruktivistlik inspiratsioon. Loovuse avaldumisvormid kaasaegses kunstimaailmas. Kaasaegsed visuaalkunstid suhetes teiste loomevaldkondadega. Loovprojekti koostamine, selle esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste projektide analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Teadmised loovuse määratlustest ja avaldumisest üksikisiku ning ühiskonna tasandil; Suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist konkreetses tegevusvaldkonnas; Teadmised kaasaegsetest kunstiprotsessidest; Võime, oskus märgata ja defineerida erinevaid loomeavaldusi visuaalkunstides."
  }
  [5310]=>
  object(stdClass)#5311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6112"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Luua eeldused maailma ja Eesti teatriajaloo olulisemate suundumuste ning teatri kui institutsiooni tähenduse mõistmiseks erinevatel ajastutel, erinevates ühiskondades."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Teooriad teatri tekke kohta. Antiikteater. Keskaeg ja vararenessanss. Renessanss Euroopa ei maades. Klassitsistlik teater. Valgustusajastu teater. Itaalia teatrireform. Melodraama ja romantiline teater. Naturalism teatris. Teater Venemaal. Kahekümnenda sajandi alguse avangardistlikud teatrivoolud. I MS järgne teater. Režiiteatri väljakujunemine Venemaal. Saksa režiikunst ja näitekirjandus. Prantsuse teater. Ameerika Ühendriikide teater. Euroopa teater II MS järel. Ida-Euroopa teater kui vaimne vastupanuliikumine. Globaliseerunud ja lõhustunud teater. Avangardi mõistest erinevates teatrikultuurides. Eesti kutselise teatri teke ja areng. Eesti teatri arenguetapid tänapäevani. (Eesti teatrit käsitletakse kursuse raames põgusalt ning paralleelselt protsessidega välisteatris)."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Teadmised maailma ja Eesti teatriajaloo olulisemate suundumustest; Suutlikkus mõista teatri kui institutsiooni tähendust erinevatel ajastutel ja erinevates ühiskondades; Suutlikkus analüüsida erinevaid esteetilisi lähenemisvõimalusi teatrile kui kunstiliigile."
  }
  [5311]=>
  object(stdClass)#5312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6113"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Luua eeldused loovuse ja innovatsiooni vastastikuse koostoime arendamiseks töösuhetes. Anda ülevaade erinevatest teoreetilistest lähtealustest loova töökeskkonna mõistmiseks, töösuhete loova aspekti väljatoomiseks ning analüüsiks. Luua võimalused loova eneseväljenduse, loova- ja innovatiivse mõtlemise realiseerimiseks töösuhetes ning töösituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(944) "Loovuse ja innovatsiooni soodustamine ja edendamine töösuhetes. Innovatsiooni mõiste ja liigid. Teoreetilised alused ja praktilised teadmised loomaks loovat töökeskkonda. Loovust edendavad ja piiravad faktorid töösuhetes, nende analüüs. Loovuse ja spontaansuse teooriad. Organisatsiooni liikmete erinevad rollid loova töökeskkonna arendamisel. Sotsiomeetria. Grupidünaamika. Loovus organisatsioonis/ töösuhetes kui konkurentsieelis. Organisatsiooni töö keskkonna loovamaks muutumine – praktiline töö loova mõtlemise ja loovalt probleemide lahendamise programmidega (De Bono 6 kaabu meetod, ajurünnak, Da Vinci meetod, Dali tehnika jt). Eetika põhiprintsiibid tööks organisatsioonis ning nende rakendamine töösuhetes.Iseseisva töö sisu: Kohustusliku kirjanduse alusel ettekannete ja teemakohaste esseede koostamine, esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste iseseisvate tööde analüüs. Praktiliste tööde esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(331) "Teadmised loovuse avaldumisest töösuhetes; Suutlikkus analüüsida innovatsiooni avaldumist töösuhetes; Oskus rakendada innovatiivset tegevust erialases koostöös; Oskus rakendada praktilisi tehnikaid loova töökeskkonna loomiseks ja oma erialal töötades; Oskus toetada isikliku loova eneseväljenduse arengut töösuhetes."
  }
  [5312]=>
  object(stdClass)#5313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6115"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5313]=>
  object(stdClass)#5314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6116"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused teadustööle esitatavate nõuete mõistmiseks ja bakalaureusetöö struktuuri, kirjandusallikate viitamise, esitamise rakenduslikuks omandamiseks. Anda ülevaade kunstiteraapiate tõenduspõhise uurimistöö põhimõtetest, meetoditest ja võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(548) "Teadustööle ja bakalaureusetööle esitatavad nõuded. Uurimistöö läbiviimise astmed. Kirjanduse otsing, viitamine ja kasutatud kirjanduse esitamine. Probleemi määratlemine, eesmärgi, hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine. Kvalitatiivne, fenomenoloogiline ja teemapõhine uuring. Andmete kogumine kvalitatiivses uuringus: intervjuud ja nende läbiviimine, andmete analüüs, transkribeerimine. Teksti lugemine: kodeerimine, kategooriate moodustamine. Teemapõhine sisuanalüüs, selle tulemuste esitamine. Heuristiline lähenemine."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Teadmised teadustööle esitatavatest nõuetest ja erinevatest metodoloogilistest võimalustest uurimuse teostamiseks; Suutlikkus kirjeldada uurimisprobleemi, püstitada uurimisküsimusi ja hüpoteese; Oskus valida probleemi uurimiseks sobiv meetod ning koostada teadustöö nõuetele vastav uurimistöö projekt."
  }
  [5314]=>
  object(stdClass)#5315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6118"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused kunstiteraapilise sekkumise ja teraapilise omakogemuse analüüsi oskuste süvendamiseks, terapeutiliste oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(88) "Aine Praktika II raames toimuva iseseisva klienditöö juhendamine. Juhtumite analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Süvendatud oskused planeerida ja analüüsida oma kunstiteraapilist tegevust ja määratleda õpivajadusi;oskus analüüsida teraapilise sekkumise juhtumit ja kriitiliselt hinnata tulemust."
  }
  [5315]=>
  object(stdClass)#5316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6119"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Eksam (klienditöö demonstratsioon)."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused kunstiteraapilise sekkumise ja teraapilise omakogemuse analüüsi oskuste süvendamiseks, terapeutiliste oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(88) "Aine Praktika II raames toimuva iseseisva klienditöö juhendamine. Juhtumite analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Süvendatud oskused planeerida ja analüüsida oma kunstiteraapilist tegevust ja määratleda õpivajadusi; oskus analüüsida teraapilise sekkumise juhtumit ja kriitiliselt hinnata tulemust."
  }
  [5316]=>
  object(stdClass)#5317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6120"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Luua võimalused kunstiteraapiate tehnikate harjutamiseks väikestes rühmades."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Juhendatud praktiline töö väikestes rühmades kunstiteraapiate tehnikate harjutamiseks. Praktika juhendamine toimub spetsialiseerumissuuna tehnikate aine raames."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Teraapiliste harjutuste läbiviimise kogemus;oskus rakendada erialateadmisi ja -oskusi oma praktikaülesande täitmiseks."
  }
  [5317]=>
  object(stdClass)#5318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6132"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Anda ülevaade visuaalkunstiteraapia meetodite ja tehnikate rakendamisest täiskasvanute psühhiaatrias, üldmeditsiinis ja töös eakatega."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Aine raames keskendutakse visuaalkunstiteraapia rakendamisele täiskasvanute erinevate sihtrühmadega, eeskätt psüühika- ja käitumishäirete ja onkoloogiliste haiguste ravis ning insuldijärgses rehabilitatsioonis. Käsitletakse loovat vananemist ja visuaalkunstiteraapia rakendamist eakatega."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teadmised visuaalkunstiteraapia rakendamise põhimõtetest täiskasvanute erinevate sihtrühmadega;Suutlikkus täiskasvanud kliendiga läbi viia eesmärgistatud visuaalkunstiteraapiline sekkumine."
  }
  [5318]=>
  object(stdClass)#5319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6133"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Hindamisvormiks on arvestus, mis seisneb praktiliste tööde hindamises. Arvestusele pääsemise eelduseks on osavõtt loengutest."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Kursuse eesmärk on õppida maalima erinevates tehnikates ja kasutama erinevaid töövahendeid ja materjale. Üliõpilased õpivad terviku komponeerimist vabal teemal."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Kursuse käigus töötavad üliõpilased vabalt valitud teemal, katsetades erinevaid tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Õpiväljundiks on omandatud teadmised ja kogemused kunstilises eneseväljenduses, mida saab kasutada erialases töös."
  }
  [5319]=>
  object(stdClass)#5320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6134"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Õppeprotsessi käigus valminud tööde hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Anda ülevaade savitöö põhimõtetest, meetoditest ja võimalustest . Harjutada kunstiteraapiates savitehnikate rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(436) "1.Savitöötuba annab esmased teadmised ruumiliste objektide voolimisest, jagab selgitusi, millised on savi kui materjali võimalused, erinevad töötlemismeetodid ja tööriistad.Töötuba annab teada, mis on valgus ja vari, positiivne ja negatiivne vorm, yldistus, detail ja faktuur. 2. Loominguline 3D fantaasiaylesanne. 3. Lihtsa kolmemõõtmelise objekti voolimine( silm, suu, nina )Iseseisva tööna peaks valmima yks objektidest."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Oskus rakendada ruumilist mõtlemist ja käelist oskust kunstiteraapilisite tehnikate juures; Võimalus kasutada savi kui potentsiaalset materjali teraapiates; Terviku ja detaili vaheliste suhete tunnetamine edasistes teraapiaprotsessides; Areneb vaatlemisoskus."
  }
  [5320]=>
  object(stdClass)#5321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6135"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Tervistava tantsulise liikumise kontseptsiooni metoodiliste ja didaktiliste baasteadmiste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(728) "Kursuse jooksul omandatakse tervistava tantsulise liikumise kontseptsiooni metoodilised ja didaktilised põhialused. Erinevad lähenemisviisid tunni läbiviimisele omandatakse praktikas ja teoorias, pöörates erilist tähelepanu grupi juhtimisele ja tervistava tantsulise liikumise mõjudele. Loova liikumisprotsessi kujundamisel võib võtta aluseks erinevaid ainestikke ja teemasid, näiteks Labani liikumissüsteem, meediumid või kujundid. Õppimine toimub järkjärgult. Kursuse käigus loovad üliõpilased lühikesi üksusi, mille esitamine ja juhendamine toimub kursuse jooksul. Protsessipõhine õpe eeldab aktiivset osalemist õppetöös (75%). Iseseisev töö: töö kirjandusega; harjutuste koostamine; rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Oskus luua erineva ülesehitusega liikumisprotsesse ja -harjutusi; Oskus kasutada erinevaid juhtimisstiile ja analüüsida individuaalset stiili; Oskus töötada holistlikke põhimõtteid järgides; Oskus juhtida rühma tagasisidet; Oskus erinevates sihtgruppides kontseptisooni loovalt rakendada."
  }
  [5321]=>
  object(stdClass)#5322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6139"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Seminaridest osavõtt kohustuslik, mis on eksamile pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada kehakasutust, hingamistehnikat, rütmi, liikumise ning tantsu olemust nig selle tervendavat mõju."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Halb või vale kehakasutus võib saada haiguste põhjuseks, kaasa tuua tasakaalustamata koordinatsiooni ning tervisehäireid. Tänapäeval on tervise taastamiseks juurde tulnud uusi võimalusi, sealjuures rahustava, tasakaalustava ja lõdvestava seisundi saavutamine liikumise ja tantsu vahendusel, kusjuures tähtsal kohal asetseb rütmiline liikumine, mis on kuulunud inimese esimeste loominguliste eneseväljenduste hulka ning mida võib kasutada tervendava energiana. Iseseisev töö: õppejõu poolt soovitatava kirjanduse läbitöötamine, kirjalik lõputöö."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Teadmised kehakasutuse, hingamistehnika ning rütmi ja liikumise olemusest ja tervendavast mõjust; Oskus aines omandatud teadmisi rakendada tervise edendamiseks."
  }
  [5322]=>
  object(stdClass)#5323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6140"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Arvestus (loovtöö ettenäitamine, kirjaliku analüüsi esitamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Luua võimalused liikumise uurimiseks läbi praktilise omakogemuse ja kunstiliseks eneseväljenduseks liikumises."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Ülevaade erinevatest loovuse arengut toetavatest liikumisvõimalustest. Kommunikatsioon läbi liikumise ja kehalisuse. Kehalisuse subjektiivsed ja objektiivsed aspektid. Kujundite ja vormide loomine. Loovuse väljendus liikumises.Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, praktiliste ülesannete sooritamine, protsessi analüüsi kirjeldamine."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Teadlikkus võimalustest kasutada liikumist loovuse väljendamisel. Suutlikkus rakendada liikumist eneseväljendamiseks. Oskus integreerida läbitöötatud materjal vaadeldavaks kunstiliseks projektiks."
  }
  [5323]=>
  object(stdClass)#5324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6144"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5324]=>
  object(stdClass)#5325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5325]=>
  object(stdClass)#5326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6147"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Koondhinne kujuneb kolme õppejõu hinnangute põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade psühhoteraapia teoreetilistest alustest, rakendamise põhimõtetest ning erinevatest lähenemistest."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Isiksuse käsitlus psühhoanalüütilises lähenemises. Psühhoanalüütilise psühhoteraapia põhieesmärgid ja meetodid. Ego tugevus ja kaitsemehhanismid. Ülekanded. Psühhoanalüütilise teraapia sihtgrupp. Gestaltteraapia taustal olev teoreetiline lähenemine ja isiksusekäsitlus. Gestaltteraapia põhieesmärgid. Vastutuse mõiste gestaltteraapias. Tunnete käsitlemine gestaltteraapias. Perekonnateraapia teoreetilised alused ja rajajad. Perekonna struktuur, allsüsteemid, piirid. Lahenduskeskse lühiteraapia teoreetilised alused. Lahenduskeskse teraapia kujunemine ja rajajad. Lahenduskeskse teraapia tehnikad, seansi ülesehitus. Lahenduskeskse lühiteraapia ja kunstiteraapiate integreerimise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Teadmised psühhoanalüüsi ja psühhodünaamilise teraapia, gestaltteraapia ja lahenduskeskse teraapia teoreetilistest ja teaduslikest alustest, põhimõistetest ja põhimõtetest, professionaalsetest nõuetest psühhoterapeudile; Suutlikkus eristada erinevaid lähenemisi ja mõista nende võimalusi ja limiite; Suutlikkus käsitleda erinevaid psühhoteraapiaid teaduspõhiselt; Suutlikkus aru saada kunstiteraapiate erinevatest taustateooriatest."
  }
  [5326]=>
  object(stdClass)#5327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6150"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Luua võimalused teadmiste omandamiseks kunstiteraapiate teoreetilistest lähtealustest ja teraapilise sekkumise põhimõtetest ning kogemuslikuks õppimiseks läbi praktiliste harjutuste."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kunstiteraapiate defineerimisest. Aitamine ja teraapia, võimalused ja limiidid. Kunstiteraapiate ühised tunnused. Kujutlused, sümbolid ja metafoorid. Kunstiteraapiate olulised protsessid/komponendid: loominguline projektsioon, kolmepoolne suhe, distants ja perspektiiv, kehalisus, mitteverbaalne suhtlemine, teraapilis-loominguline ruum, aktiivne kohalolek. Teraapia protsess ja loominguline protsess. Kunstiteraapiate taustateooriate mitmekesisus. Teraapiasuhe. Eetilised põhimõtted, informeertud nõusolek, konfidentsiaalsus teraapiasuhtes. Kunstiteraapiate rakendamise tasandid ja sihtgrupid."
    ["vljund"]=>
    string(358) "- omab teadmisi kunstiteraapiate kujunemisest, kunstide psühhoteraapilisest rakendamisest, teraapiaprotsessist, eetilistest nõuetest; - oskab rakendada lihtsaid tugevustele ja lahendusele orienteeritud nõustamisvõtteid kunstide teraapilisel rakendamisel - suudab määratleda kunstiteraapiaid teiste teraapiate ja muude lähedaste valdkondade kontekstis."
  }
  [5327]=>
  object(stdClass)#5328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6161"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Luua eeldused loovuse määratlemise, avaldumise ja loovuse arendamise alaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks. Toetada suutlikkust analüüsida eriala- ja argiloovuse avaldumisvorme ning loovuse olemust eri kunstivaldkondades ( tants, visuaalkunstid, muusika)."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Loovuse mõiste. Loovuse liigid. Loovuse füsioloogilised alused. Loomeprotsess. Loomeisik. Loovuse avaldumine seoses motivatsiooniga. Loovus ja tervis. Loovuse arendamine. Tunnetus ja loovus. Kujutlusvõime loomeprotsessi käivitajana. Konstruktivistlik inspiratsioon. Loovuse avaldumisvormid kaasaegses kunstimaailmas. Kaasaegsed visuaalkunstid suhetes teiste loomevaldkondadega. Keskkond , milles elame - loov linnaruum või tühi avarus ?"
    ["vljund"]=>
    string(184) "- teadmised loovuse määratlustest - suutlikkus analüüsida loovuse avaldumist konkreetses tegevusvaldkonnas ja argielus. - oskus märgata loomeavaldusi erinevates kunstivaldkondades"
  }
  [5328]=>
  object(stdClass)#5329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6166"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua eeldused loovuse ja innovatsiooni aspektide analüüsimiseks ning loovust arendavate tehnikate tundmiseks ja rakendamiseks töösuhetes. Luua võimalused loova eneseväljenduse, loovamõtlemise realiseerimiseks töösuhetes."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Loovuse ja innovatsiooni soodustamine ja edendamine töösuhetes. Teoreetilised alused ja praktilised teadmised loomaks loovat töökeskkonda. Loovust edendavad ja piiravad faktorid töösuhetes, nende analüüs. Loovust arendavad tehnikad: sotsiomeetria, luguteater, ajurünnak, Da Vinci meetod, Dali tehnika.? Kolme kaabu tehnika? Iseseisva töö sisu: Kohustusliku kirjanduse alusel ettekannete ja teemakohaste esseede koostamine, esitamine rühmas ja kaasüliõpilaste iseseisvate tööde analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(183) "- teadmised loovuse avaldumisest töösuhetes - oskus kasutada praktilisi tehnikaid loova töökeskkonna loomiseks - oskus toetada isikliku loova eneseväljenduse arengut töösuhetes"
  }
  [5329]=>
  object(stdClass)#5330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6168"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Eksam. Koondhinne kujuneb kolme õppejõu hinnangute põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Anda ülevaade psühhodünaamilise, gestalt- ja kognitiiv-käitumusliku teraapia teoreetilistest alustest, rakendamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Psühhoteraapia suundi käsitletakse järgmiste teemade lõikes: psühhoteraapia mõiste, üldised ravifaktorid, sihtgrupid ja teaduslik põhjendatus. Terapeudi ettevalmistus. Terapeudi roll. Individuaalne teraapia. Rühmateraapia. Teraapiaprotsess. Võimalused ja limiidid, eetilised aspektid psühhoteraapias."
    ["vljund"]=>
    string(322) "Teadmised psühhoanalüüsi ja psühhodünaamilise teraapia, gestaltteraapia ja kognitiiv-käitumusliku teraapia teoreetilistest ja teaduslikest alustest, põhimõistetest ja põhimõtetest, professionaalsetest nõuetest psühhoterapeudile; Suutlikkus eristada erinevaid lähenemisi ja mõista nende võimalusi ja limiite."
  }
  [5330]=>
  object(stdClass)#5331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6169"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Eksam. Koondhinne kujuneb kahe õppejõu hinnangute põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Anda ülevaade pereteraapia ja lahenduskeskse psühhoteraapia teoreetilistest alustest, rakendamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Anda ülevaade pereteraapia ja lahenduskeskse psühhoteraapia teoreetilistest alustest, rakendamise põhimõtetest. Psühhoteraapia suundi käsitletakse järgmiste teemade lõikes: psühhoteraapia kontseptsioon ja peamised tehnikad, üldised ravifaktorid, sihtgrupid ja teaduslik põhjendatus. Terapeudi ettevalmistus. Terapeudi roll. Teraapiaprotsess, selle analüüsimine. Eetilised aspektid psühhoteraapias."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Teadmised pereteraapia ja lahenduskeskse psühhoteraapia teoreetilistest ja teaduslikest alustest, põhimõistetest ja põhimõtetest, professionaalsetest nõuetest psühhoterapeudile; Suutlikkus eristada erinevaid lähenemisi ja mõista nende võimalusi ja limiite."
  }
  [5331]=>
  object(stdClass)#5332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6170"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "- eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5332]=>
  object(stdClass)#5333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6171"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Arvestus praktika aruande ja supervisioonis osalemise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Luua võimalused kunstiteraapiaalaste teadmiste ja oskuste rakendamiseks klienditöös."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Iseseisev praktiline töö spetsialiseerumissuuna raames: loovus- ja kunstipõhiste teraapiliste harjutuste planeerimine, läbiviimine, dokumenteerimine, kirjalik protsessi analüüs. Praktikat juhendatakse supervisioonis. Tulemusi esitletakse avatud supervisioonisessioonil. Praktika jaguneb: 40 rühma- ja individuaaltundi, rühmasupervisioon 24 tundi."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Teraapiliste harjutuste iseseisva rakendamise kogemus; suutlikkus rakendada erialateadmisi ja -oskusi kliendi vajadustest lähtuvalt."
  }
  [5333]=>
  object(stdClass)#5334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6174"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Luua eeldused muusika teraapilise rakendamise teoreetiliste baasteadmiste omandamiseks ning muusika psühholoogiliste ja füsioloogiliste toimete mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(465) "Käsitletavad teemad: Muusika teraapilise kasutuse ajalooline kujunemine. Muusikateraapia olemus ja definitsioon. Muusika füsioloogilised toimed. Muusika psühholoogilised toimed. Muusikateraapia teoreetilised alused. Muusikateraapia vormid. Muusika teraapilise rakendamise peamised tehnikad ja meetodid. Aktiivne muusikateraapia. Retseptiivne muusikateraapia. Muusika teraapilise rakendamise valdkonnad. Muusikaterapeudi ametiidentiteet ja eetilised põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(424) "- teab muusika teraapilise rakendamise ajalugu ja tänapäevaseid rakendusi - teab ja eristab erinevaid terapeutilisi lähenemisi; - omab praktilisi omakogemusi muusika mõjust ja toimetest ning oskab oma kogemusi reflekteerida; - oskab valida teraapiaharjutusi esmaseks läbiviimiseks väikerühmas - suudab mõista muusika teraapilise kasutamise ja muusikateraapia võimalusi, arenguid ja aktuaalseid probleeme ühiskonnas"
  }
  [5334]=>
  object(stdClass)#5335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6176"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "-eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "-Luua eeldused ja võimalused muusikateraapia protsessi ja strateegiate planeerimise, eesmärkide seadistamise, protsessi alustamise, teostamise ja lõpetamise, seansside organiseerimise, kliendi, protsessi hindamise ja terapeudi enesehindamise teoreetiliste teadmiste omandamiseks ja praktiliseks kogemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(460) "-Muusikateraapia protsessi etapid: Planeerimise faas; eesmärkide ja ülesannete seadmine; kliendi hindamine; muusikateraapia läbiviimise strateegiate planeerimine; kohaste tehnikate ja meetodite valimine; seansside planeerimine; kliendi reflektsiooni soodustamine; muusika rollid; teraapia individuaalkliendiga; teraapia rühmaga; dokumenteerimine; teraapia protsessi hindamine ja kliendi tulevikuperspektiivid; terapeudi enesereflektsioon ja enesehindamine."
    ["vljund"]=>
    string(340) "- teab muusikateraapia protsessi erinevaid etappe ja iseärasusi - oskab planeerida, läbi viia ja reflekteerida muusikateraapilist protsessi; - oskab süvendatult ja eesmärgipäraselt kasutada muusikateraapilisi meetodeid ja tehnikaid - oskab planeerida, ette valmistada ja läbi viia temaatilist muusikateraapiat tutvustavat töötuba; -"
  }
  [5335]=>
  object(stdClass)#5336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6177"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua eeldused ja võimalused muusikateraapia hindamismeetodite üksikasjalisemaks käsitluseks ja praktiseerimiseks esmatasandil."
    ["sisu"]=>
    string(152) "-Muusikateraapia esmane hindamine ja hindamismeetodid. Dokumenteerimisprotokollid. Tehnikad kliendi seisundi hindamise harjutamiseks ja reflektsiooniks."
    ["vljund"]=>
    string(309) "- teab muusikateraapilise esmase hindamise põhimõtteid ja meetodeid - tunneb muusikateraapia hindamise dokumenteerimise võimalusi; - teab ja oskab planeerida hindamisseanssi - oskab dokumenteerida, reflekteerida ja analüüsida esmase hindamise andmeid - oskab hinnata teraapia situatsioone ja protsessi. -"
  }
  [5336]=>
  object(stdClass)#5337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6178"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Rütmitaju ja improvisatsioonioskuse arendamine erinevatemuusikaliste tegevuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Toimub üle aasta! Läbivad teemad: kõnekeel ja rütm; kehažestid rütmilise eneseväljenduse vahendina; Orff-instrumentaarium (rütmi-ja plaatpillid) – mängutehnika ja erineva kasutamisvõimalused;rütmika muusikalise eneseväljenduse alusena; esmaste muusika väljendusvahendite (rütm, meetrum, tempo, tämber, dünaamika, jt.) tunnetamine ja väljendamine; imiteerimisest improviseerimiseni.Loengud on teoreetilis-praktilised. Teoreetilised teadmised saavad praktilise väljundi iseseisvate ülesannetena ja rühmatööna kogu kursuse vältel."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Teadmised esmastest muusika väljendusvahenditest ja oskus neid muusikalistes tegevustes kasutada; Rütmile tuginev loominguline eneseväljendusoskus; Oskus analüüsida erinevate elementide kasutamist improvisatsioonilises tegevuses."
  }
  [5337]=>
  object(stdClass)#5338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6181"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5338]=>
  object(stdClass)#5339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6183"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Luua võimalus visuaalkunstiteraapiale põhineva abistamisprotsessi mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Abistamisprotsessi etapid. Abistamisprotsessi eesmärk. Visuaalkunstipõhised meetodid, harjutused ja tehnikad abistamisprotsessi erinevates etappides. Visuaalkunstiteraapia seansi ülesehitus. Kliendi poolt loodud kunstitöö abistamisprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Omab ülevaadet visuaalkunstiteraapiale põhineva abistamisprotsessi olemusest; oskab valida ja kasutada visuaalkunstipõhiseid meetodeid ja harjutusi abistamisprotsessi eesmärgist ja dünaamikast lähtuvalt."
  }
  [5339]=>
  object(stdClass)#5340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6184"
    ["hindamine"]=>
    string(314) "Kursuse hinne kujuneb iseseisvate tööde ja kirjaliku eksami hindest: - kirjalik valik-vastustega eksam; - 3- liikmelistes õppegruppides esitletud erialase kirjanduse refereeringud; - kursuse raames valminud eneseanalüüsi esitlus ; - kursuse raames kogutud ja tutvustatud kunstipõhised tehnikad ja harjutused."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda üliõpilastele: a) teoreetilised teadmised kunstipõhistele tegevustele põhineva abistamisprotsessi olemusest; b) praktilised oskused kunstipõhistele tegevustele põhineva abistamisprotsessi juhtimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1051) "Kursuse teoreetiline osa annab ülevaate kunstipõhistele tegevustele põhineva abistamisprotsessi etappidest (kaasamine, hindamine, sekkumine, muutuse säilitamine). Mõtestab lahti abistaja rollid ja psühholoogilise ruumi (abistaja/klient suhe; ülekanne ja vastuülekanne) ja füüsilise ruumi (vahendid, mööbel, privaatsus, jms) olemuse abistamisprotsessis. Kursuse praktiline osa keskendub abistamisprotessi juhtimiseks vajalikele praktilistele oskustele: - abistatava arengulistest karakteristikutest lähtumine (joonistuste arenguline kujunemine); - nõustamisoskused (aktiivne kuulamine, tagasiside, peegeldamine); - kunstitöö valmimise protsessi jälgimine (materjalide käsitlemine, kehakeel, emotsionaalne seisund, verbaalsed väljendused); - kunstitöö abil eneseavamise, eneseavastamise toetamine (kunstiöö sisu: kujutised ja nende mõtestamine); - abistatava eesmärkidest ja arengulistest vajadustest lähtuv tehnikate ja harjutuste valiku tegemine; - struktureeritud ja struktureerimata kunstipõhise abistamisprotsessi olemus."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Kursusel osaleja on omandanud teoreetilised teadmised kunstipõhise abistamisprotsessi olemusest ja praktilised oskused kunstipõhise abistamisprotsessi juhtimiseks."
  }
  [5340]=>
  object(stdClass)#5341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6185"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Koondhinne: - Eksam (valikvastustega test) - Iseseisev töö erialase kirjandusega (ühe kunstipõhise hindamistehnika tutvustamine: sihtgrupp, tehnika kirjeldus, kasutamiskindlus) ja selle põhjal ettekande tegemine õppegrupis."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda ülevaade hindamise olemusest ja enamlevinud kunstipõhistest hindamisinstrumentidest kliendi/patsiendi heaolu ja toimetuleku hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kursuse raames saavad üliõpilased: - teoreetilise ülevaate visuaalkunstipõhise hindamise eesmärkidest, olemusest, põhimõtetest ja enam kasutatavatest kunstipõhistest hindamisinstrumentidest; - praktilised oskused kunstipõhiste projektiivtehnikate ja hindamisinstrumentide kasutamiseks lähtuvalt kliendi heaolust ja abistamisprotsessi eesmärkidest."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Kursusel osalejal on: - teadmised ja oskused milliseid kunstipõhiseid projektiivtehnikaid kasutada kliendi/patsiendi füüsilise, sotsiaalse, psühholoogilise heaolu hindamiseks; - teadmised ja oskused pidevaks kunstipõhise protsessi hindamiseks lähtuvalt kliendi/ patsiendi tervislikest eripäradest."
  }
  [5341]=>
  object(stdClass)#5342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6188"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5342]=>
  object(stdClass)#5343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6189"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Anda teoreetiline ülevaade tantsu- ja liikumisteraapias rakendatavatest põhitehnikatest ja meetoditest laste ja noorukitega ning luua eeldused ja võimalused nende praktiliseks omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Sihtrühmad lapsed ja noorukid. Tutvumine tantsu- ja liikumisteraapia tehnikate, meetodite ja vahenditega ning nende võimalustega teraapias. Tehnikate, meetodite eesmärkide ja rakendamispõhimõtete määratlemine. Terapeutiline ruum. Seansi ülesehituse põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(271) "- Omab teadmisi peamistest tantsu- ja liikumisteraapias rakendatavatest tehnikatest ja meetoditest töös laste ja noorukitega; - oskab valida ja rakendada tantsu- ja liikumispõhiseid meetodeid ja tehnikaid ning kasutada vahendeid lähtuvalt sihtrühmast ja eesmärgist."
  }
  [5343]=>
  object(stdClass)#5344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6194"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Toetada ja arendada üliõpilase oskusi koos musitseerimise osas."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Jätkub töö muusikaliste oskuste arendamiseks ansablitöös. Üliõpilane kui ansambliliige ja -juht. Muusika seadmine erinevatele koosseisudele. Partiide õpetamise probleemid. Erinevad eagrupid ja sobiva repertuaari leidmise problemaatika. Töö sobiliku repertuaariga esinemaks (laste)haiglas, asendus- ja hooldekodus."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Üliõpilane näeb seost musitseerimise arendamise ja oma eriala jaoks vajalike pädevuste vahel. Üliõpilane oskab iseseisvalt juhtida väikest muusikalist gruppi. Üliõpilane on positiivselt häälestatud enda kui ansamblijuhi-rolli suhtes."
  }
  [5344]=>
  object(stdClass)#5345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6195"
    ["hindamine"]=>
    string(138) "Kirjalik eksam. Eelduseks aine läbimiseks on iseseisva töö esitamine grupi ees ning ühe grupikaaslase iseseisva töö retsenseerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "anda ülevaade positiivsest psühholoogiast kui suunast, maailmavaatest ning inimloomuse käsitlemisest. Pakkuda üliõpilastele võimalikku raamistikku oma tulevase terapeutilise maailmakäsitluse määratlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Positiivne psühholoogia kui arvestatav psühholoogia koolkond. Positiivse psühholoogia juured: religioon, filosoofia, humanistlik psühholoogia. Positiivse psühholoogia lähenemine inimesele: õnn, väärtused, kulgemine (Csikszentmihalyj), perekond, meeldiv-hea-sisukas elu. Positiivse psühholoogia mõistete ja väärtuste rakendamine. Positiivse psühholoogia kriitika."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Üliõpilane on omandanud ülevaadet positiivse psühholoogia lähtealustest, selle eripärast ning võimalusest rakendada seda lähenemist oma tulevases terapeutilises töös. Üliõpilane oskab integreerida omandatud teadmised oma laiemasse teadmiste skeemi ning suudab analüüsida positiivse psühholoogia kui lähenemise tugevusi ja kitsaskohti."
  }
  [5345]=>
  object(stdClass)#5346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6196"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua eeldused loovat mõtlemist arendavate tehnikate tundmiseks ja praktiliseks kasutamiseks erialases tegevuses erinevate sihtrühamadega."
    ["sisu"]=>
    string(262) "Loomeprotsessi etapid. Probleemide sõnastamine. Divergentse mõtlemise tehnikad: assotsiatsioonide loomine, sinektika, scamper, alternatiivsed lahendused, maatriks, morfoloogiline analüüs. Konvergentse mõtlemise tehnikad. Loovat mõtlemist toetavad taktikad."
    ["vljund"]=>
    string(187) "- teadmised loovat mõtlemist arendavatest tehnikatest - oskused formuleerida ülesandeid ja probleeme; - oskused praktiliselt kasutada loova mõtlemise tehnikaid erinevate sihtrühmadega"
  }
  [5346]=>
  object(stdClass)#5347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6197"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Luua eeldused uudsete ideede ning lahenduste väljatöötamist arendavate tehnikate tundmiseks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Erinevate loovust arendavate rühmatöö tehnikate käsitlemine: sotsiomeetria, luguteater, ajurünnak, Da Vinci meetod, Dali tehnika, Kolme kaabu tehnika, Disney meetod, Tuleviku konverents. Kursuse jooksul kogevad üliõpilased praktiliselt erinevate loovust arendavate rühmatöö tehnikate rakendamist ja praktiseerivad loovideede genereerimist lähtudes konkreetsest ülesandepüstitusest."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Oskused kasutada erinevaid loovust arendavaid tehnikaid ideede genereerimisel ning lahenduste otsimisel erinevate sihtrühmadega"
  }
  [5347]=>
  object(stdClass)#5348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6198"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua võimalused loova eneseväljenduse, loova mõtlemise arendamiseks ja realiseerimiseks erialases tegevuses ning argielus visuaalkunsti ja muusika kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(217) "Väljendusteraapia teoreetilised lähtekohad Jõustamine. Muusikaline inspiratsioon, helilised loovülesanded. Loovuse arendamine visuaalsete (kujund, värv) ja auditiivsete (heli, muusika) väljendusvõimaluste abil."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Oskus kasutada visuaalkunsti ja muusika poolt pakutavaid võimalusi loovuse arendamiseks töötamisel erinevate sihtrühmadega"
  }
  [5348]=>
  object(stdClass)#5349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6199"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Luua eeldused looduskeskkonna kui loova eneseteostuse algallika mõistmiseks kolmel tasandil: loodus kui toimetuleku toetaja; loodus kui enesearengu ressurss; loodus kui uue loomise toetaja erinevates tegevusvaldkondades."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Arenguprintsiibist Universumis. Universumi, Maa ja inimese arengust. Leonardo da Vinći märkmeid loodusest. Bioonikast. Emotsioonidest. Heli, selle põhjuslikkus. Heli mõjust psüühikale. Loodusheli. Looduskeskkonnaga lävimise näpunäiteid. Inimese ja looduse suhete tüübid: vahetu-vahendatud, konkreetne-abstraktne. Visuaalne maailm ja visuaalsus. Film kui teejuht loodusesse. Audiovisuaalne looming kui loodustunnetuse süvendaja. Loodustunnetuse väljendamine üksikpildi, piltide seeria või videofilmina."
    ["vljund"]=>
    string(266) "- Suutlikkus näha ja mõtestada loodust toimetuleku ja uue loomise ressursina. - Oskus rakendada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi oma erialal loovuse avaldumise toetajana. - Oskus kasutada õpitud teadmisi ja omandatud kogemusi töös erinevate sihtrühmadega"
  }
  [5349]=>
  object(stdClass)#5350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR6201"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Anda teoreetilis-praktiline ülevaade tantsu- ja liikumisteraapia kujunemisest ja põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Tantsu ja liikumise terapeutiline potentsiaal. Tantsu- liikumisteraapia kujunemine ja põhialused. Erinevad lähenemised ning tasandid tantsu-ja liikumisteraapias. Terapeutiline liikumissuhe, peegeldamine, kinesteetiline empaatia. Autentne liikumine."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Omab teoreetilist ja praktilist ülevaadet tantsu- ja liikumisteraapia põhialustest. Oskus luua tantsu, liikumise ja kehateadlikkuse abil kontakti ning suhelda kliendiga mitteverbaalselt ja verbaalselt."
  }
  [5350]=>
  object(stdClass)#5351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7001"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Anda ülevaade tervise erinevatest käsitlustest ning tervise, heaolu ja käitumise seostest."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Tervise mõiste bipsühhosotsiaalse (Engel, Schwartz), salutogeense (Antonovsky) ja positiivse psühholoogia (Keyes) kontekstis. Tervis ja heaolu. Heaolu ja elukäik. Heaolu ja keskkond (paiga-tunnetus, paigaidentiteet). Loovus ja tervis. Käitumine, stress ja tervis. Pinged ja sooritus. Tervisega seotud käitumise aspektid: tervisega seotud otsustused, tervise ja haiguse taju. Käitumise muutuse mudelid. Tervisega seotud käitumine laheduskesksest, jõuvarudele ja tegevusele orienteeritud vaatenurgast.Iseseisev töö: teemakohaste teadusartiklite läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Teadmised tervist kujundavatest teguritest; Teadmised tervise ja käitumise seostest ja tervise juhtimise põhimõtetest; Suutlikkus analüüsida tervist ja käitumist erinevate taustategurite kontekstis."
  }
  [5351]=>
  object(stdClass)#5352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7006"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "E."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Luua võimalused teaduspõhise ülevaate ja analüüsile toetuva praktilise kogemuse saamiseks visuaalkunstiteraapiast."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Kunstipsühholoogia. Visuaalkunstiteraapia kui uurimisvaldkond, teooriad ja meetodid. Materjalid visuaalkunstiteraapias. Kunsti kaudu suhtlemine. Loovus, kujutlus ja esteetiline dimensioon. Sümbolid kunstiteraapias. Rakendusvaldkonnad ja sihtrühmad. Visuaalkunstiteraapia protsessi analüüsi ning teraapia tulemuse hindamise põhimõtted ja mõõtmisvahendid. Kunstilise eneseväljenduse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Teadmised visuaalkunstiteraapia teooriatest, meetoditest ning rakendamise ja teadusliku uurimise võimalustest; Oskus rakendada visuaalkunsti tehnikaid teraapilise või tervisedendusliku eesmärgi saavutamiseks; Suutlikkus kavandada ja analüüsida teraapiaprotsessi ning hinnata visuaalkunsti rakendamise tulemust laiemas tervise ja sotsiaalses kontekstis."
  }
  [5352]=>
  object(stdClass)#5353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7008"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Hinnangu aluseks on kirjalik teadmiste kontroll ja loovuse alane essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua eeldused loovuse teoreetiliste käsitluste omandamiseks kasvatuse ja hariduse kontekstis ning nende vastastikuste seoste rakenduslikuks mõistmiseks. Õpetada suutlikkust analüüsida loovuse olemust ja avaldumisvorme õppimises ja õpetamises."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Loovuse mõiste, loovuse teooria. Loominguprotsess. Loovuse olulisus lapsepõlves, hariduskultuuris, ühiskonnas. Loovuse seos intelligentsusega ja andekusega. Loova potentsiaali vanuseline areng. Õpilaste ja õpetajate loovust arendav õppimise keskkond. Loovuse uurimine ja hindamine kooliklassis. Õppimise motivatsiooni toetamine loovate õppemeetodite kaudu. Loova mõtlemise harjutused ja loovustreeningu elemendid. Bronfenbrenneri (1996) ökoloogiline paradigma. Reggio Emilio põhimõtete rakendus ülikoolis, üldhariduskoolis ja lasteaias. Iseseisva töö sisu: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja selle alusel teemakohased arutelud seminarides. Õppetööga seostuvate loova mõtlemise harjutuste väljatöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Teadmised loovuse käsitlustest kasvatuse ja hariduse kontekstis; Suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist õpikeskkonnas; Oskus teadlikult toetada enda ja laste loovusilminguid koolikeskkonnas; Oskus siduda konkreetse õppeaine õpetamine loova mõtlemise ja probleemide lahendamise tehnikatega."
  }
  [5353]=>
  object(stdClass)#5354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7009"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua võimalused uurimismeetodite spetsiifilisemaks käsitlemiseks, kriitilise mõtlemise ning teadustöö analüüsi oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite spetsiifilisem käsitlemine erialaartiklite alusel."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Suutlikkus kriitiliselt lugeda teadusteksti. Oskus kirjeldada uurimistöös rakendatavaid meetodeid ja analüüsida teadustööd."
  }
  [5354]=>
  object(stdClass)#5355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7010"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Avalik hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Luua võimalused teatud teema süvendatud käsitlemiseks ja iseseisvaks uurimistööks kunstiteraapiate valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Juhendatud uurimistöö. Teemakohase kirjanduse otsimine ja läbitöötamine. Uurimistöö planeerimine, uurimisprojekti koostamine, uurimistöö teostamine. Magistritöö nõuetele vastava uurimistöö kirjutamine ja töö avalik esitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Süvendatud teadmised teatud kitsamas kunstiteraapiate ainevaldkonnas; Teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja tulemuste esitamise oskused; Suutlikkus analüüsida ja kriitiliselt hinnata uurimistulemusi kunstiteraapiate valdkonnas ning integreerida erialateadmisi laiemasse ühiskondlik-kultuurilisse konteksti; Teadustöö tulemuste avaliku esitlemise oskused."
  }
  [5355]=>
  object(stdClass)#5356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7021"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "E."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Luua võimalused teaduspõhise ülevaate ja analüüsile toetuva praktilise kogemuse saamiseks tantsu- ja liikumisteraapiast."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Ülevaade tantsu- ja liikumisteraapia kujunemisest. Kehalise eneseväljenduse ja liikumise jälgimine ja analüüs. Tantsuteraapia teooriad ja meetodid; teemad, vahendid ja tegevused; rakendusvaldkonnad ja sihtrühmad. Teraapia eesmärgistamine, läbiviimine, protsessi ja tulemuse hindamine tantsuteraapias. Mõõtmisvahendid ja -võimalused. Teaduslik uurimistöö tantsu- ja liikumisteraapia alal."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Teadmised tantsu- ja liikumisteraapia teooriatest, meetoditest ning rakendamise ja teadusliku uurimise võimalustest; Oskus rakendada tantsu- ja liikumisteraapia tehnikaid teraapilise või terviseedendusliku eesmärgi saavutamiseks; Suutlikkus kavandada ja analüüsida teraapiaprotsessi ning hinnata tantsu- ja liikumisteraapia rakendamise tulemust laiemas tervise ja sotsiaalses kontekstis."
  }
  [5356]=>
  object(stdClass)#5357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7027"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused loovuse määratluste ja loovuse alaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks ning loovuse avaldumise mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Loovuse määratlemise alused ja käsitlused. Loovuse koht andekuse mudelites. Loovuse füsioloogilised alused. Loovuse käsitlused (Amabile, Csikszentmihalyi Dacey & Lennon, Eysenck, Runco, Sternberg & Lubard, , Urban).Loova potentsiaali vanuseline muutumine. Loovuse avaldumise sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Loovuse uurimine. Loovuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Teadmised loovuse käsitlustest ja loovuse teooriatest ja avaldumisest. Suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist."
  }
  [5357]=>
  object(stdClass)#5358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda teaduspõhine ülevaade ja luua võimalused baasoskuste omandamiseks vibroakustilise teraapia rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Vibroakustiline terapia on madalsagedusliku helivibratsiooni ja muusika kombineeritud rakendamisel põhinev teraapiameetod, mis kasutab spetsiaalset sisseehitatud kõlaritega voodit või tooli. Kursusel käsitletakse meetodi teoreetilisi aluseid, rakendamist, sihtgruppe. Õpitakse kasutama seadmestikku ning teraapiaprogramme. Tutvutakse seniste uurimistulemustega ning protsessi analüüsi ja teraapia tulemuse hindamise põhimõtetega. Käsitletakse vibroakustilise teraapia rakendamist ravis, rehabilitatsioonis ja tervise edendamisel kunstiteraapiate kontekstis. Teraapiajuhtumite arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Teadmised heli ja muusika toimest, heli rakendamisest vibroakustilises teraapias; Teadmised vibroakustilise teraapia rakendamise põhimõtetest, näidustustest ja vastunäidustustest; Oskus kasutada vibroakustilist seadmestikku; Suutlikkus hinnata vibroakustilise teraapia rakendamise vajalikkust ja potentsiaalset kasu loovteraapia kontekstis."
  }
  [5358]=>
  object(stdClass)#5359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Tutvustada erinevaid lähenemisi ja võimalusi looduse rakendamiseks teraapia vahendina."
    ["sisu"]=>
    string(610) "Looduskeskkond helis ja pildis. Inimese ja looduse suhete tüübid ja tasandid. Loodus ja psüühiline eneseregulatsioon, loodus ja emotsioonid. Loodustunnetuse süvendamine ja arendamine kui tegus teraapiline vahend vaimse ja füüsilise tasakaalu saavutamisel. Tänapäevane audiovisuaalne individuaalne looming kui tõhus sihipärane tee loodustunnetuse taastamiseks ja süvendamiseks. Loodusteraapia suundumustest. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; loodusvaatlus, loodussalvestused. Praktiline töö (rühmatöö) - teraapilise loomeprogrammi koostamine, täitmine ja kaitsmine seminar-eksamil."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Teadmised looduskeskkonnast ning looduse ja inimese suhetest. Oskused looduse teraapilisi kvaliteete märgata ja rakendada teraapilises töös."
  }
  [5359]=>
  object(stdClass)#5360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua võimalused teadmiste süvendamiseks visuaalkunstiteraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest ja visuaalkunstiteraapia uurimuste analüüsi oskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Visuaalkunstipõhised spetsiifilised uurimismeetodid. Kunstitöö analüüsi võimalused ja vahendid. Aine raames töötatakse läbi visuaalkunstiteraapia teadusartikleid, analüüsitakse probleemipüstitust, rakendatud meetodeid ning tulemuste esitamist. Iseseisev töö: artiklite kriitiline läbitöötamine ja ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Ülevaade aktuaalsetest uurimisteemadest visuaalkunstiteraapias; Süvendatud teadmised visuaalkunstiteraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest; Süvendatud oskus kriitiliselt lugeda teadusteksti."
  }
  [5360]=>
  object(stdClass)#5361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Visuaalkunstiteraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5361]=>
  object(stdClass)#5362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7050"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Luua võimalused teadmiste süvendamiseks tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest ning tantsu- ja liikumisteraapia uurimuste analüüsi oskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Liikumispõhised spetsiifilised uurimismeetodid. Liikumise ja tantsu analüüsi võimalused ja vahendid. Aine raames töötatakse läbi tantsu- ja liikumisteraapia teadusartikleid, analüüsitakse probleemipüstitust, rakendatud meetodeid ning tulemuste esitamist. Iseseisev töö: artiklite kriitiline läbitöötamine ja ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Ülevaade aktuaalsetest uurimisteemadest tantsu- ja liikumisteraapias; Süvendatud teadmised tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest; Süvendatud oskus kriitiliselt lugeda teadusteksti."
  }
  [5362]=>
  object(stdClass)#5363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7051"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(154) "Tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5363]=>
  object(stdClass)#5364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7053"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(154) "Tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5364]=>
  object(stdClass)#5365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Luua võimalused teadmiste süvendamiseks muusikateraapia spetsiifilistest, uurimismeetoditest ning tantsu- ja liikumisteraapia uurimuste analüüsi oskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Muusikateraapia spetsiifilised uurimismeetodid. Muusika analüüsi võimalused ja vahendid. Aine raames töötatakse läbi muusikateraapia teadusartikleid, analüüsitakse probleemipüstitust, rakendatud meetodeid ning tulemuste esitamist. Iseseisev töö: artiklite kriitiline läbitöötamine ja ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(185) "Ülevaade aktuaalsetest uurimisteemadest muusikateraapias; Süvendatud teadmised muusikateraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest; Süvendatud oskus kriitiliselt lugeda teadusteksti."
  }
  [5365]=>
  object(stdClass)#5366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7055"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Muusikateraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5366]=>
  object(stdClass)#5367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7056"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Luua võimalused teadmiste süvendamiseks draamateraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest ning draamateraapia uurimuste analüüsi oskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Anndraamateraapia spetsiifilised uurimismeetodid. Draama analüüsi võimalused ja vahendid. Aine raames töötatakse läbi draamateraapia teadusartikleid, analüüsitakse probleemipüstitust, rakendatud meetodeid ning tulemuste esitamist. Iseseisev töö: artiklite kriitiline läbitöötamine ja ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Ülevaade aktuaalsetest uurimisteemadest draamateraapias; Süvendatud teadmised draamateraapia spetsiifilistest uurimismeetoditest; Süvendatud oskus kriitiliselt lugeda teadusteksti."
  }
  [5367]=>
  object(stdClass)#5368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7057"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Draamateraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5368]=>
  object(stdClass)#5369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7058"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Draamateraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks."
  }
  [5369]=>
  object(stdClass)#5370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Luua võimalused kunstiteraapiate superviseeritud rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Praktika kunstiteraapiate osakonna juures, iseseisev töö individuaalse kliendiga ja rühmaga: teraapiaprotsessi planeerimine, läbiviimine, dokumenteerimine, teraapiatöö kirjalik analüüs. Praktikant juhindub Praktika I juhendist. Praktika juhendamine toimub rühmasupervisioonina aine Terapeutilised oskused I raames. Arvestuse aluseks on praktikapäevik ja superviisori hinnang sooritatud praktika kohta."
    ["vljund"]=>
    string(176) "Oskus rakendada kunstiteraapilisi tehnikaid kliendi tervise edendamise ja isiksusliku arengu eesmärkidel; Teraapiaprotsessi planeerimise, dokumenteerimise, analüüsi oskused."
  }
  [5370]=>
  object(stdClass)#5371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7062"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Anda ülevaade psüühikahäirete diagnostilistest kriteeriumidest ja somaatiliste haigustega kaasnevatest psühholoogilistest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Psüühikahäired, nende põhjused ja diagnostika vastavalt rahvusvahelisele haiguste klassifikaatorile RHK-10-le. Psüühikahäirete ravivõimalused, meditsiinieetika. Enamlevinud somaatiliste haigustega kaasneda võivad psühholoogilised probleemid, diagnostika ja ravipõhimõtted. Rehabilitatsioon. Psühholoogiline sekkumine trauma puhul.Iseseisev töö: Kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Teadmised psüühikahäirete sümptomatoloogiast, põhjustest, diagnostilistest alustest, ravivõimalustest; Teadmised rehabilitatsioonisüsteemist ja rehabilitatsiooniplaani põhimõtetest; Teadmised psühholoogilise sekkumise põhimõtetest trauma puhul; Oskus kasutada rahvusvahelist haiguste klassifikaatorit, määratleda psühhoteraapilise ravi võimalusi ja rolli laiemas raviskeemis."
  }
  [5371]=>
  object(stdClass)#5372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7063"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Arvestus (teraapiatöö demonstratsioon)."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Luua võimalused teraapiaprotsessi ja teraapilise omakogemuse analüüsi oskuste arendamiseks; Harjutada kunstiteraapiate tehnikate rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Kunstiteraapiate põhimõisted, põhitegurid, hindamisvõimalused ja -meetodid, eetilised aspektid. Teraapiasessiooni ja protsessi jäädvustamine (protokoll, audio-, video-, fotomaterjalid). Praktika I supervisioon. Individuaalse terapeutilise stiili analüüs. Teraapiaprotsessi ja tulemuse analüüs. Kunstiteraapiate tehnikate praktiseerimine.Iseseisev töö: 1. Protsessipäevik2. Terapeutiliste oskuste harjutamine väikestes rühmades3. Praktika sihtrühmast ja individuaalsetest õpivajadustest lähtuva erialakirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Oskus analüüsida oma psühhoterapeutilist potentsiaali ja määratleda õpivajadusi; Oskus kriitiliselt hinnata teraapia tulemust; Suutlikkus integreerida erinevaid tehnikaid kliendi vajadustest lähtuvalt."
  }
  [5372]=>
  object(stdClass)#5373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7066"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(629) "Luua eeldused huvi tekkeks teadmispõhiste kaasaegsete kunstidevaheliste protsesside vastu. Tutvustada sisuliselt ja anda ülevaade kaasaegsete kunstide sünteesis pöördepunktidena toiminud nähtustest – persoonidest –, neid nähtusi lahti mõtestada, lähtudes kunstiteooriatest. Mõista erinevate loomeavalduste vahelisi seoseid-suhteid ajalises kontekstis ja osata neid klassifitseerida. Soodustada kunstilise eneseväljenduse ja loomingu analüüsi oskusi. Luua läbi erinevate ülesannete eeldused enesekehtestamiseks kolmemõõtmelises keskkonnas. Teadvustada eri tajumisviiside osatähtsust loomingulises protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Teaduse kiire areng on eriti mõjutanud kunstide muutumist 20.saj lõpus. Piirid eri kunstide vahel kaovad, tekivad uued kooslused, ideoloogiad ja liikumised. Uus kunst on kunstide süntees, võluv oma sotsiaalsuses, julge radikaalsuses. Loengutel uurime ja analüüsime tähtsamaid pöördelisi hetki ja muutumisi 20 saj lõpuaastate kunstides. Räägime loovuse avaldumisvormide mitmekesisusest visuaalkunstides sõltuvalt ajaloolisest kontekstist. Mõtlemine ja aja „vaim“ loovuse mõjutajana. Loovisiksus-ajaline objektiivsus. Kohanemine. Suhted ruumiga. Sotsiaalsus. 1. KUNST: Teemad : kunst kui keel. Kunst kui protsess. Fluxus. Kontekstuaalne kunst. Aktsioon, liikumine (Joseph Kosuth,. Yves Klein, Claes Oldenburg Jean Tinguely, Ed. Kienholz,. Gilbert ja George, Nam June Paik, James Turrell, Joseph Beuys, Robert Smithson, Christo, Sophie Calle, Anish Kapoor, Rebecca Horn, Robert Morris."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Loominguline areng, individuaalse väljendusstiili täiustumine; Oskus mõista ja teadvustada esitusliku vaimuseisundi idees peituvaid raskusi erinevate tajumisviiside puhul; Suutlikkus paremini suhestuda globaalses kunstipildis."
  }
  [5373]=>
  object(stdClass)#5374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7067"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua võimalused teaduspõhise ülevaate ja praktilise kogemuse saamiseks lahenduskeskse lähenemise rakendamisest kunstiteraapilises töös, eeskätt visuaalkunstiteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Lahenduskeskse lähenemise kujunemine, teoreetilised alused ja põhimõtted. Lähenduskeskse lähenemise rakendamisvõimalused kunstiteraapilises töös. Lahenduskeskne töö kujundite ja pildiga. Rakendusvaldkonnad ja sihtrühmad. Protsessi analüüsi ning teraapia tulemuse hindamise põhimõtted ja mõõtmisvahendid."
    ["vljund"]=>
    string(256) "Teadmised lahenduskeskse lähenemise teoreetilistest alustest ja põhimõtetest; Oskus rakendada lahenduskeskse teraapia põhimõtteid töös pildiga; Suutlikkus kavandada ja analüüsida ressursile ja lahendusele orienteeritud teraapiaseanssi/ -protsessi."
  }
  [5374]=>
  object(stdClass)#5375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7068"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda ülevaade kunstiteraapiate tõenduspõhise uurimistöö põhimõtetest, meetoditest ja võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Teadustööle esitatavad nõuded. Probleemi määratlemine, eesmärgi, hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine, andmekogumise meetodid (kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine), andmetöötluse meetodid, eetilised nõuded teadustööle. Kirjanduse otsing ja uurimuse teoreetilise tausta koostamine. Kvantitatiivne küsitlus, andmetöötlus, andmeanalüüs ja uurimistulemuste esitamine. Tegevusuuring. Heuristiline lähenemine."
    ["vljund"]=>
    string(274) "• teadmised teadustööle esitatavatest nõuetest ja erinevatest metodoloogilistest võimalustest kunstiteraapiate alase uurimuse teostamiseks; • suutlikkus kirjeldada uurimisprobleemi, püstitada uurimisküsimusi ja hüpoteese, valida probleemi uurimiseks sobiv meetod."
  }
  [5375]=>
  object(stdClass)#5376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7075"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Luua eeldused loovuse teoreetiliste käsitluste omandamiseks hariduse kontekstis ja nende rakenduslikuks mõistmiseks. Õpetada suutlikkust analüüsida loovuse olemust ja avaldumisvorme õppimises ja õpetamises."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Loovuse mõiste. Loomeprotsess. Loovuse seos intelligentsusega, andekusega ja õppeedukusega. Teadmised ja loovus. Õpiloovus. Õpetaja loovus. Loovuse avaldumise toetamine õppetegevuses ja õpikeskkonnas. Tagasiside andmine loovuse avaldumise kohta õppetegevuses. Loovus hariduse komponendina – tulevikuperspektiivid. Loovat mõtlemiste arendavad tehnikad ja loovuse mõõtmine."
    ["vljund"]=>
    string(126) "- teadmised loovuse käsitlustest hariduse kontekstis; - suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist õpikeskkonnas."
  }
  [5376]=>
  object(stdClass)#5377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7076"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Tutvustada tervise ja käitumise seoseid ning erinevaid teoreetilisi lähenemisi tervise käsitlemisel kogemuslik-uurimusliku teemakäsitluse kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(610) "Tervise mõiste. Tervise ja haigusega seotud kognitsioonid, lapse ja täiskasvanu arusaamad tervisest ja haigusest. Tervisega seotud käitumise seos hoiakute ja uskumustega. Tervisemõjurid ja neid kirjeldavad mudelid. Loovuse seos tervise ja haigusega. Stress, tervis ja heaolu. Biopsühhosotsiaalne ja salutogeenne lähenemine tervise ja käitumise seoste seletamisel. Spetsiifilised teraapia kontekstis olulised tervise ja käitumisega seotud teemad: läbipõlemise seletused ja vastavad käitumuslikud aspektid, üksindus ja üksildus, trauma, suitsidaalne käitumine, söömishäired, sõltuvuskäitumine."
    ["vljund"]=>
    string(240) "- teadmised tervist kujundavatest teguritest; - teadmised tervise ja käitumise seostest ja tervise juhtimise põhimõtetest; - suutlikkus analüüsida tervist ja käitumist erinevate taustategurite ja teoreetiliste lähenemiste kontekstis."
  }
  [5377]=>
  object(stdClass)#5378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7078"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Luua võimalused tutvumiseks rehabilitatsioonisüsteemiga ning psühhosotsiaalse ja neuropsühholoogilise rehabilitatsiooni teenustega keskendudes kunstiterapiate rakendamise võimalustele."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Rehabilitatsiooniteenuse korraldus. Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni teoreetiline raamistik. Rehabilitatsiooni eesmärgi püstitamine. Kliendi vajaduste, võimete ja võimaluste hindamine. Sekkumise planeerimine, tulemuste analüüsimine. Hea praktika näidete jagamine. Kursuse II osas antakse ülevaade neuroloogilistest häiretest ja tutvustatakse neuropsühholoogilise hindamise ja rehabilitatsiooni võimalusi. Kursuse käigus julgustatakse üliõpilasi kaasa mõtlema ja kaasa rääkima konkreetsetele häiretele kõige paremini sobivate loovteraapiliste meetodite teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(553) "Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Omab ülevaadet rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste süsteemist Eestis. Oskab püstitada rehabilitatsiooni eesmärki, planeerida ning läbi viia eesmärgistatud kunstiteraapilisi sekkumisi. Neuropsühholoogiline rehabilitatsioon: Üliõpilane omab ülevaadet erinevatest neuroloogiliste häiretest ja sobilikest neuropsühholoogilise hindamise- ja rehabilitatsiooni meetoditest; üliõpilane oskab arvestada konkreetse häire spetsiifika ja patsiendi eripäradega sobilike loovteraapiliste meetodite rakendamisel."
  }
  [5378]=>
  object(stdClass)#5379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7079"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksami sooritamise eelduseks on: - 90% ulatuses kursusel osalemine; - iseseisva töö sooritamine õppegruppides ja selle esitamine - kirjaliku eksami sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Tutvustada hindamise olemust, põhimõtteid ja kunstipõhised hindamisinstrumente visuaalkunstiteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Kursuse raames saavad üliõpilased: -teoreetilise ülevaate visuaalkunstipõhise hindamise eesmärkidest, olemusest, põhimõtetest ja enam kasutatavatest kunstipõhistest hindamisinstrumentidest; -praktilised oskused kunstipõhiste projektiivtehnikate ja hindamisinstrumentide valimiseks ja kasutamiseks lähtuvalt kliendi tervisest/heaolust ja abistamisprotsessi eesmärkidest."
    ["vljund"]=>
    string(141) "Teadmised ja oskused kunstipõhise hindamise läbiviimiseks kliendi tervislikust seisundist ning abistamisprotsessi eesmärkidest lähtuvalt."
  }
  [5379]=>
  object(stdClass)#5380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7080"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "- arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "- luua võimalused lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtete omandamiseks ning integreerimiseks loomingulise protsessiga; - luua võimalused psühhoteraapilise protsessi analüüsi- ja hindamisoskuste kujunemiseks; - luua võimalused omakogemuse analüüsi oskuste arendamiseks; - harjutada lahenduskesksete tehnikate rakendamist kunstiteraapiates."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtted ja tehnikad. Lahenduskeskse teraapiaseansi ülesehitus. Lahenduskeskse teraapia uurimused ja raviefekt. Eetilised aspektid. Lahenduskeskse lähenemise integreerimine kunstiteraapiate põhimõtete ja loomingulise protsessiga. Kunstiteraapiate sekkumistasandid."
    ["vljund"]=>
    string(391) "- teab lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtteid ja -tehnikaid; - teab kunstiteraapilise sekkumise erinevaid tasandeid ja mõistab võimaluste variatiivsust kunstiteraapilise protsessi läbiviimisel; - oskab rakendada lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtteid ja põhitehnikaid kunstiteraapiates; - oskab analüüsida oma psühhoterapeutilist potentsiaali ja määratleda õpivajadusi."
  }
  [5380]=>
  object(stdClass)#5381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7083"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Luua võimalused terapeutilis-loominguliseks rühmakogemuseks."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Visuaalkunstiteraapia rühma tööpõhimõtted. Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid visuaalkunstiteraapia tehnikaid integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus kuulata ja peegeldada teiste kogemust; oskus analüüsida rühmadünaamikat."
  }
  [5381]=>
  object(stdClass)#5382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7084"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "-eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Luua võimalused muusikateraapia meetodite ja tehnikate süvendatud omandamiseks tööks erinevate sihtgruppidega."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Muusikateraapia Nordoff-Robbinsi mudelmeetodi süvendatud muusikakesne teoreetiline tutvustus ja rakendamine erivajadustega laste, noorte ja täiskasvanutega. Muusikakeskne muusikateraapia. Nordoff-Robbinsi meetodi kasutamine töös palliatiivsete klientide ja süüdimõistetute sihtrühmaga."
    ["vljund"]=>
    string(444) "-- teadmised muusikateraapia meetodite ja tehnikate rakendamise võimalustest erinevate sihtgruppidega; - oskus muusikateraapilisi tegevusi planeerida ja läbi viia, analüüsida ja hinnata arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi; - suutlikkus paindlikult kasutada muusikateraapia tehnikaid ja planeerida muusikateraapia protsessi lähtudes kliendi või kliendirühma vajadustest; - suutlikkus luua kontakti erinevate vajadustega klientidega"
  }
  [5382]=>
  object(stdClass)#5383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7085"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "-Luua eeldused ja võimalused teadmiste omandamiseks muusikateraapia protsessi ja kliendi seisundi hindamiseks ning praktiliseks hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Muusikateraapia tehnikate kasutamine kliendi seisundi ja erinevate ressursside, oskuste ja võimete hindamiseks. Muusikateraapia hindamismeetodid. Tehnikad kliendi seisundi hindamiseks, harjutamiseks ja reflektsiooniks õppeprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(351) "- teadmised muusikateraapia protsessi hindamisest - teadmised ja oskused kliendi seisundi esmasest ja protsessipõhisest hindamisest - teadmised ja oskused hinnata kliendi seisundit kasutades erinevaid muusikalisi tehnikaid - enese- ja teiste reflekteerimisoskus teraapilistes hindamistegevustes - oskused ja suutlikkus dokumenteerida hindamistulemusi"
  }
  [5383]=>
  object(stdClass)#5384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7086"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Luua võimalus loomingulis-teraapilise rühmakogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Muusikateraapia rühmatöö põhimõtted, rühma dünaamika. Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid muusikateraapia tehnikaid integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(183) "- personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused; - oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus kuulata ja peegeldada teiste kogemust; oskus analüüsida rühmadünaamikat."
  }
  [5384]=>
  object(stdClass)#5385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7087"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Anda ülevaade dementsussündroomi olemusest ja kunstiteraapiate võimalustest toetada dementsusega inimeseja tema perekonna elukvaliteeti."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Dementsussündroomi olemus. Dementsusega kaasnevad funktsionaalsed muutused. Dementsusega inimese maailmataju. Loovteraapiate võimalused toetada tervist vanemas eas. Loovteraapiad kui võimalus kommunikeeruda dementsusega inimesega. Loovteraapia meetodite ja tehnikate rakendamine töös dementsusega inimese ja tema perekonnaga."
    ["vljund"]=>
    string(230) "- teadmised tervist kujundavatest teguritest vanemas eas; - teadmised dementsusündroomi olemusest ja sellega seotud funktsionaalsetest muutustest; - oskus kasutada loomingulisi vahendeid kontakti loomiseks dementsusega inimesega."
  }
  [5385]=>
  object(stdClass)#5386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7088"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Anda ülevaade loovteraapia rakendamisest mälestustöös dementsusega klientidega."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Mälestustöö põhimõtted töös eakatega. Mälestustöö meetodid ja seansside ülesehitus. Loovteraapia meetodid ja tehnikad mälestustöös dementsusega inimestega."
    ["vljund"]=>
    string(220) "- teadmised mälestustöö tähtsusest ja võimalustest dementsusega eakate hoolekandes; - teadmised mälestustöö meetoditest; - oskus kasutada loomingulisi vahendeid mälestustöö läbiviimisel dementsusega eakatega."
  }
  [5386]=>
  object(stdClass)#5387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7089"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Luua võimalus rühmateraapia kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid muusikateraapia tehnikaid integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(183) "- personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused; - oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus kuulata ja peegeldada teiste kogemust; oskus analüüsida rühmadünaamikat."
  }
  [5387]=>
  object(stdClass)#5388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7090"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua võimalus individuaalsetest õpivajadustest lähtuvate erialaste teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(80) "Erialaspetsialistide uurimistulemuste ja praktiliste töökogemustega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Personaalsetest õpivajadustest lähtuvad teadmised ja oskused."
  }
  [5388]=>
  object(stdClass)#5389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7091"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Luua võimalus rühmateraapia kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid visuaalkunstiteraapia tehnikaid integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(232) "- personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused; - oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus kuulata ja peegeldada teiste kogemust; oskus analüüsida rühmadünaamikat; oskus töötada rühmaga visuaalkunstipõhiselt."
  }
  [5389]=>
  object(stdClass)#5390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7092"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua võimalus individuaalsetest õpivajadustest lähtuvate erialaste teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(80) "Erialaspetsialistide uurimistulemuste ja praktiliste töökogemustega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused."
  }
  [5390]=>
  object(stdClass)#5391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7093"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Luua võimalus kogemusliku õppimise kaudu õppida jälgima ja hindama liikumispotentsiaali."
    ["sisu"]=>
    string(85) "Tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifiliste vaatlus- ja analüüsimeetodite õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(151) "- Süvendatud erialased teadmised ja liikumise analüüsi oskused; - Suutlikkus hinnata kliendi liikumisressursse ja neid rakendada teraapiaprotsessis."
  }
  [5391]=>
  object(stdClass)#5392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7094"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Luua võimalus individuaalse erialase arengu vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks töös erinevate sihtgruppidega."
    ["sisu"]=>
    string(153) "Tantsu- ja liikumisteraapia spetsiifilisema temaatika käsitlemine. Terapeutilise praktikaga seotud teemad: spetsiifilised sihtgrupid, meetodid, tehnikad"
    ["vljund"]=>
    string(151) "- Süvendatud erialased teadmised kitsamas valdkonnas; - Täiendavad oskused professionaalse pädevuse kindlustamiseks töös erinevate sihtgruppidega."
  }
  [5392]=>
  object(stdClass)#5393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7095"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Luua võimalus tutvuda tantsu- ja liikumisteraapia erinevate teoreetiliste lähenemiste ja metoodikatega."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Erialaspetsialistide uurimistulemuste ja praktiliste töökogemustega tutvumine. Uued suunad tantsu- ja liikumisteraapia praktikas ja uurimistöös."
    ["vljund"]=>
    string(160) "- Teadmised tantsu- ja liikumisteraapia erinevatest käsitlustest ja praktilistest rakendustest; - Personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused."
  }
  [5393]=>
  object(stdClass)#5394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7096"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Luua võimalus terapeutilis-loominguliseks rühmakogemuseks."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Tantsu- ja liikumisteraapia rühmatöö põhimõtted ja rühmadünaamika. Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid tantsu- ja liikumisteraapia tehnikaid, integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(195) "- personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused; - oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus jälgida, kuulata ja peegeldada teiste kogemust; - oskus analüüsida rühmadünaamikat."
  }
  [5394]=>
  object(stdClass)#5395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7097"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua võimalus rühmateraapia kogemuste omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(250) "Töötatakse omakogemuse rühmana (eesmärgid ja tegevused sõltuvad rühma huvidest ja vajadustest), analüüsitakse enesearengut ja rühmaprotsessi. Rakendatakse erinevaid tantsu- ja liikumisteraapia tehnikaid, integreeritakse erinevaid modaalsusi."
    ["vljund"]=>
    string(193) "- personaalsetest õpivajaduste lähtuvad teadmised ja oskused; - oskus jagada oma kogemusi rühmas; oskus jälgida, kuulata ja peegeldada teiste kogemust; oskus analüüsida rühmadünaamikat."
  }
  [5395]=>
  object(stdClass)#5396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7098"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Luua võimalus individuaalsetest õpivajadustest lähtuvate erialaste teadmiste ja kogemuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(80) "Erialaspetsialistide uurimistulemuste ja praktiliste töökogemustega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(63) "Personaalsetest õpivajadustest lähtuvad teadmised ja oskused."
  }
  [5396]=>
  object(stdClass)#5397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7099"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Hindamisvormiks on arvestus, mis seisneb praktiliste tööde hindamises. Arvestusele pääsemise eelduseks on osavõtt loengutest."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Kursuse eesmärk on õppida maalima erinevates tehnikates ja kasutama erinevaid töövahendeid ja materjale. Üliõpilased õpivad terviku komponeerimist vabal teemal."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Kursuse käigus töötavad üliõpilased vabalt valitud teemal, katsetades erinevaid tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Õpiväljundiks on omandatud teadmised ja kogemused kunstilises eneseväljenduses, mida saab kasutada erialases töös."
  }
  [5397]=>
  object(stdClass)#5398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7100"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Hindamisvormiks on arvestus, mis seisneb praktiliste tööde hindamises. Arvestusele pääsemise eelduseks on osavõtt loengutest."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Kursuse eesmärk on õppida maalima erinevates tehnikates ja kasutama erinevaid töövahendeid ja materjale. Üliõpilased õpivad terviku komponeerimist vabal teemal."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Kursuse käigus töötavad üliõpilased vabalt valitud teemal, katsetades erinevaid tehnikaid."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Õpiväljundiks on omandatud teadmised ja kogemused kunstilises eneseväljenduses, mida saab kasutada erialases töös."
  }
  [5398]=>
  object(stdClass)#5399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7104"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(46) "Luua võimalused loova mõtlemise arendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(243) "Ülevaade loovusest ja loova mõtlemise arengust ja arendamise põhimõtetest. Loovus loovterapeudi töös. Praktilised harjutused loova mõtlemise ja loomingulisuse arendamiseks. Personaalse terapeutilise stiili analüüs loovusest lähtudes."
    ["vljund"]=>
    string(190) "- Teadmised loovusest ja loova mõtlemise arengust - Oskus integreerida loova mõtlemise põhimõtteid loovteraapia protsessi - Oskus analüüsida oma teraapilist tegevust loovuse kontekstis"
  }
  [5399]=>
  object(stdClass)#5400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7105"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Luua võimalus ülevaade saamiseks hariduslikest erivajadustest ja loovteraapilise lähenemise võimalustest kooli kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Hariduslike erivajaduste põhjused ja liigid. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus ja arengu toetamine. Tugisüsteemid. Loovteraapia võimalused koolis ja eesmärgid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel."
    ["vljund"]=>
    string(193) "- Teadmised hariduslike erivajaduste põhjustest ja liikidest ning õppetöö korraldusest. - Oskused määratleda loovteraapia võimalusi ja limiite hariduslike erivajadustega klientide puhul."
  }
  [5400]=>
  object(stdClass)#5401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7106"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "•luua võimalused lahenduskeskse lähenemise põhimõtete omandamiseks ning integreerimiseks loomingulise protsessiga; •luua võimalused psühhoteraapilise protsessi analüüsi- ja hindamisoskuste kujunemiseks; •luua võimalused omakogemuse analüüsi oskuste arendamiseks; •harjutada lahenduskesksete sekkumistehnikate rakendamist loovteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Lahenduskeskse teraapia põhimõtted ja tehnikad Lahenduskeskse teraapiaseansi ülesehitus. Lahenduskeskse teraapia uurimused ja raviefekt. Eetilised aspektid. Lahenduskeskse lähenemise integreerimine kunstiteraapiate põhimõtete ja loomingulise protsessiga."
    ["vljund"]=>
    string(259) "•teab lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid ja -tehnikaid; •oskab kasutada lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid ja põhitehnikaid loovteraapilises sekkumises; •oskab analüüsida oma psühhoterapeutilist potentsiaali ja määratleda õpivajadusi."
  }
  [5401]=>
  object(stdClass)#5402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7109"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Luua võimalused ülevaate saamiseks arengutest visuaalkunstiteraapias."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Visuaalkunstiteraapia määratlus, areng ja suunad tänapäeval. Erinevad lähenemised ja sellele vastavad uurimismeetodid. Teadusartiklite analüüs lähtuvalt kasutatud taustateooriast. Meetod, tehnika ja harjutus visuaalkunstiteraapias."
    ["vljund"]=>
    string(213) "- teab visuaalkunstiteraapia varasemaid ja praegusi arenguid - oskab lugeda teadusartikleid lähtuvalt selle taustateooriatest - suudab seostatult käsitleda visuaalkunstiteraapia meetodeid, tehnikaid ja harjutusi"
  }
  [5402]=>
  object(stdClass)#5403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7110"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Anda ülevaade traumateraapia põhimõtetest ja loovteraapia võimalustest trauma käsitlemisel"
    ["sisu"]=>
    string(354) "Trauma mõiste ja liigid. Postraumaatiline stressihäire. Trauma tunnused ja käitumuslikud reageeringud. Dissotsiatsioon. Teraapia põhimõtted trauma puhul. Emotsioonide regulatsioon. Psühhodukatsioon. Kognitiivne sekkumine. Koherentse narratiivi loomine, eneseteadvustamine ja enese aktsepteerimine. Loovteraapilise sekkumise võimalusi trauma puhul."
    ["vljund"]=>
    string(264) "-Teab trauma sümptomeid ja käitumuslikke reageeringuid. -Teab sekkumise põhimõtteid ja loovteraapia võimalusi trauma puhul. -Oskab oma erialapraktikas ära tunda traumale viitavaid käitumuslikke reageeringuid. -Oskab ära hoida kliendi taastraumatiseerimist."
  }
  [5403]=>
  object(stdClass)#5404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7112"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua võimalused teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks rakendada loovteraapiat (oma spetsialiseerumissuunal) funktsionaalsetest ja rekreatiivsetest eesmärkidest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Ülevaade lapse arengust ja psühhopatoloogiast ning loomingulisest eneseväljendusest arengu kontekstis. Ekspressiivne lähenemine loovteraapias. Rekreatiivse ja funktsionaalse tasandi loovteraapia põhimõtted ja eesmärgistatud rakendamine erinevate kliendigruppidega. Loovteraapia rakendamine haiguse või puudega toimetuleku toetamiseks. Psühho-hariduslik aspekt rekreatiiv-funktsionaalse sekkumise puhul."
    ["vljund"]=>
    string(311) "- Oskab määratleda loovteraapia rekreatiiv-funktsionaalse tasandi eesmärke ja tegevusi kliendi arengust ja tervislikust seisundist lähtuvalt; - oskab kriitiliselt hinnata oma teadmisi ja oskusi rekreatiiv- funktsionaalsel tasandil töötamiseks ning sellest lähtuvalt määratleda enesetäiendamisvajadusi."
  }
  [5404]=>
  object(stdClass)#5405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR7115"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Magistritöö kaitsmine on avalik ja toimub akademilise väitluse vormis. Magistritööle antakse hinne kehtiva hindamissüsteemi alusel tuginedes retsensendi hinnangule ning komisjoni otsusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste arengut kunstiteraapiate valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(245) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse olulist teoreetilist ja rakenduslikku teemat kunstiteraapiates. Üliõpilane teostab valitud probleemi uuringu ning analüüsi, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele."
    ["vljund"]=>
    string(629) "- Omab süvendatud teadmisi valitud kunstiteraapiate uurimisvaldkonnas; - Oskab uurimisandmeid koguda ja töötada originaalallikatega; - Suudab määratleda uurimisküsimusi ja valida asjakohased meetodid nende lahendamiseks; - suudab planeerida uurimust, selle läbi viia, esitada tulemused ja asjakohased järeldused; - On omandanud akadeemilise kirjutamise oskuse ja erialaspetsiifilise terminoloogia kasutamise; suudab avalikult esitleda ja kaitsta oma uurimistulemusi; - Suudab analüüsida ja hinnata oma kompetentsust, et planeerida professionaalset arengut ja jätkata haridusteed elukestva õppes ja/või doktoriõppes."
  }
  [5405]=>
  object(stdClass)#5406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Luua eeldused loovuse määratluste ja loovuse alaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Loovuse mõiste. Loovuse käsitlused arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia ja kognitiivse psühholoogia järgi. Loovuse füsioloogilised alused. Loominguprotsess. Loovus seoses sotsiaalse keskkonnaga ja kultuuriga. Loovuse uurimise ja hindamise meetodid. Iseseisva töö sisu: 1) kohustusliku kirjanduse läbitöötamine; 2) loovuse teoreetilisi käsitlusi analüüsivad ettekanded seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Teadmised loovuse teooriatest ja avaldumisest üksikisiku ning ühiskonna tasandil; Suutlikkus analüüsida loovuse olemust ja avaldumist sotsiaalse keskkonna kontekstis."
  }
  [5406]=>
  object(stdClass)#5407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8003"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua eelduseds teadmispõhiste kaasaegsete kunstidevaheliste protsesside sygavamaks analyysiks. Mõista eri loomeavalduste vahelisi seoseid ajalis-ruumilises kontekstis ja osata neid klassifitseerida."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Piiride kadumine kunstide vahel, uued kooslused, ideoloogiad ja liikumised 20 saj. lõpus. Kaasaegsed visuaalkunstid suhetes teiste loomevaldkondadega, sõltuvalt ajalis-ruumilisest kontekstist. Semestris on 2 erineva iseloomuga personaalset loomingulist/teoreetilist ylesannet, mis kasvavad välja käsitletavast teemaarendusest."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Loominguline areng, analyysivõime syvenemine. Oskus paremini suhestuda globaalses kunstipildis. Mõista ja teadvustada esitusliku vaimuseisundi idees peituvaid raskusi erinevate tajumisviiside puhul."
  }
  [5407]=>
  object(stdClass)#5408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8004"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Arvestus (läbitöötatud kirjanduse alusel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Luua võimalused erialase kirjanduse läbitöötamiseks, arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud kirjandusega. Ülevaateartiklite, referaatide kirjutamine, lugemismärkmete koostamine, erialakirjanduse refereerimine ja viitamine oma doktoritöös."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Süvendatud teadmised doktoritööga seotud uurimisvaldkonnas; Oskus töötada teaduskirjandusega ja viidata asjakohastele allikmaterjalidele oma uurimistöös; Suutlikkus eristada olulist ebaolulisest, leida oma uurimistööks vajalikku kirjandust."
  }
  [5408]=>
  object(stdClass)#5409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(129) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval teemal."
    ["vljund"]=>
    string(58) "Erialase teadus- ja rakendustegevuse kogemused ja oskused."
  }
  [5409]=>
  object(stdClass)#5410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Luua võimalused süvendatud teadmiste ja uurimistöö oskuste omandamiseks teatud kitsamas doktoritööga seotud teemavaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi teemadel. Seminaril analüüsitakse doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Süvendatud teadmised doktoritööga seotud uurimisvaldkonnas; Oskus vormistada uurimistulemusi; Akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [5410]=>
  object(stdClass)#5411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8007"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Arvestus (läbitöötatud kirjanduse alusel)"
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Luua võimalused erialase kirjanduse läbitöötamiseks, arendada oskust iseseisvalt töötada oma doktoritöö teemale vastava erialakirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Iseseisev töö oma uurimistöö valdkonnaga seotud kirjandusega. Ülevaateartiklite, referaatide kirjutamine, lugemismärkmete koostamine, erialakirjanduse refereerimine ja viitamine oma doktoritöös."
    ["vljund"]=>
    string(255) "- süvendatud teadmised doktoritööga seotud uurimisvaldkonnas; - oskus töötada teaduskirjandusega ja viidata asjakohastele allikmaterjalidele oma uurimistöös; - suutlikkus eristada olulist ebaolulisest, leida oma uurimistööks vajalikku kirjandust."
  }
  [5411]=>
  object(stdClass)#5412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8008"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Luua võimalused süvendatud teadmiste ja uurimistöö oskuste omandamiseks teatud kitsamas doktoritööga seotud teemavaldkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(274) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi teemadel. Seminaril analüüsitakse doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(130) "- süvendatud teadmised doktoritööga seotud uurimisvaldkonnas; - oskus vormistada uurimistulemusi; - akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [5412]=>
  object(stdClass)#5413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8009"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Luua võimalused süvendatud teadmiste ja uurimistöö oskuste omandamiseks teatud kitsamas doktoritööga seotud teemavaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Süvataseme erikursusi või eriseminare peavad valdkonna koosseisulised ja külalisõppejõud mõne kitsama uurimisprobleemi teemadel. Seminaril analüüsitakse doktorantide doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(130) "- süvendatud teadmised doktoritööga seotud uurimisvaldkonnas; - oskus vormistada uurimistulemusi; - akadeemiline väitlusoskus."
  }
  [5413]=>
  object(stdClass)#5414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUR8010"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua võimalused erialases tegevuses osalemise kogemuste ja oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(129) "Esinemised, publikatsioonid, ürituste korraldamine, publikatsioonide toimetamine, tööde juhendamine erialaga seostuval teemal."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Erialase teadus- ja rakendustegevuse kogemused ja oskused"
  }
  [5414]=>
  object(stdClass)#5415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Ülevaate saamine valitud erialast, selle õppimise ja õpetamisega seonduvatest probleemidest ning aine arengusuundadest kaasajal."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Käsitöö, töö- ja tehnoloogiaõpetuse olemus, eesmärk ja kasvatusülesanded. Tööõpetuse koht kasvatuses ja haridussüsteemis meil ja mujal, erinevate õpekavade võrdlus. Tööõpetuse õppeaineks kujunemise ajaloolised objektiivsed tingimused. Tööõpetuse osakonna erialad Tallinna Ülikoolis. Oma õppeprotsessi kujundamine."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teadmised tööõpetuse kui õppeaine olemusest, eesmärkidest ning arengust üldhariduskoolis; oskus planeerida oma õppetegevust."
  }
  [5415]=>
  object(stdClass)#5416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Erinevatest tekstiilmaterjalidest ja nende omadustest ülevaate omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(107) "Erinevate tekstiilmaterjalide üldtutvustus: keemiline koostis, põhiomadused, nende analüüs ja võrdlus."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Teadmised erinevatest tekstiilkiududest ja nende omadustest; oskus eristada erinevaid tekstiilmaterjale."
  }
  [5416]=>
  object(stdClass)#5417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Peaaine. Üliõpilased omandavad õmblusmasina käsitsemise oskuse, õmblemise tehnoloogia teoreetilised ja praktilised alused."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Pükste põhilõige. Moetuletised. Väljalõikamine, detailide töötlemine, õmblemine, proovi tegemine. Pluusi põhilõike konstrueerimine. Moetuletised. Kraede, kinniste ja kätiste töötlemine. Pluusi väljalõikamine, õmblemine, proovi tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Oskab käsitseda ja hooldada õmblusmasinat. Oskab kasutada lõikelehti ja rõivadetaile välja lõigata. Tunneb õmblemise tehnoloogiat vastavalt läbitud programmile. Teab proovi tegemise põhimõtteid ja oskab proovi teha."
  }
  [5417]=>
  object(stdClass)#5418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6007"
    ["hindamine"]=>
    string(1445) "Eksam koosneb loengutes käsiletud teoreetiliste teadmiste kirjalikust kontrollist ning praktilise tööna esitatakse semestri jooksul teostatud tööd ( tööproovid, kavandatud loomingulised tööd, tööjuhendid). Eksam kujuneb kontaktpäevadel osalemise, iseseisvate ja praktiliste ülesannetena esitatu põhjal ning loengutes ja e-kursuse õppematerjalides esitatud teoreetiliste põhiteadmiste testi tulemuste põhjal vastavalt e-kursuse punktide summale. Eksami sooritamiseks peavad kõik ülesanded olema täidetud. Hinnet kujundab loovtööde tehnoloogiline õigsus ja teostamise korrektsus. A – üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule ning esitab korrektselt ja tehnoloogiliselt õigesti teostatud praktilised tööd, B - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule ja esitab korrektselt ja tehnoloogiliselt õigesti teostatud praktilised tööd, C - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule ja üliõpilane esitab üksikute tehnoloogiliste vigadega teostatud praktilised tööd, D - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule ja esitab üksikute tehnoloogiliste vigadega ja ebakorrektselt teostatud praktilised tööd. E - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt punktide arvule ja esitab tehnoloogiliste vigadega ning ebakorrektselt teostatud praktilised tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "1.luua võimalused heegeldamise temaatikast ülevaate saamiseks; 2.toetada tehnoloogiliste võtete ning teoreetiliste teadmiste omandamist ja kinnistamist praktiliste tekstiiltööde modelleerimise ning valmistamise käigus; 3.luua eeldused omandatud oskuste ja teadmiste arenemiseks loovtööde kavandamise ja teostamise abil."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Kontakttundide käigus käsitletavad teemad: Materjalide ja töövahendite valik. Põhiteadmised heegeldamisest. Põhimõisted ja –töövõtted. Pindade kujundamise ja modelleerimise võimalused erinevate tehnoloogiliste võtete, materjalide, heegelpindade abil. Teoreetiliste teadmiste omandamiseks ja tehnoloogiliste oskuste kujunemiseks kavandavad ja teostavad üliõpilased praktilisi loomingulisi ülesandeid. Teadmiste ja oskuste kinnistamist ja arenemist toetavad IVA-keskkonnas e-kursuse õppematerjalid ja iseseisvad ülesanded. Aine lõpeb põhiteadmiste testiga. planeerimine, kavandamine ja teostamine."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Tekstiilide modelleerimine I järel üliõpilane: Oskab - kasutada otstarbekalt erinevaid heegeltehnikaks vajalikke töövahendeid ning materjale; Oskab - kasutada õigeid tehnoloogilisi võtteid ja termineid heegeldamise temaatikast; Suudab - analüüsida ja üldistada teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamise võimalusi loovtööde teostamiseks; Rakendab - omandatud tehnoloogilisi töövõtteid õigesti ja loovalt praktiliste tööde juures."
  }
  [5418]=>
  object(stdClass)#5419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6008"
    ["hindamine"]=>
    string(3436) "Eksam. • omab ainealaseid põhiteadmisi ja oskusi (test): hinnatakse testiga ülikoolis kehtestatud kriteeriumide alusel; • oskab end õige terminoloogia ning illustratiivsete (jooniste, fotode ) materjalide abil väljendada (juhendid): A tekst on terminoloogiliselt ja keeleliselt korrektne ja loogiline, põhjalikult ent piisaval määral illustreeritud, kasutatud materjalidele on viidatud; B tekst terminoloogiliselt korrektne ja loogiline, piisavalt illustreeritud, kasutatud materjalidele on viidatud. C tekst on terminoloogiliselt ja keeleliselt arusaadav, kuid esineb üksikuid vigu, tekst on illustreeritud, kasutatud materjalidele on viidatud; D tekst on terminoloogiliselt ja keeleliselt üldiselt arusaadav, kuid esineb vigu, tekst on illustreeritud, kasutatud materjalidele on viidatud; E tekst on terminoloogiliselt ja keeleliselt üldiselt arusaadav, kuid esineb vigu, tekst on minimaalselt illustreeritud, kasutatud materjalidele on viidatud; • omab tehnoloogilisi oskusi erinevate koepindade ja kudumite loomisel ja kujundamisel ning analüüsioskusi materjalide, töövahendite ja tehnoloogite sobivuste hindamisel (õpimapp – tööproovid) A Tööproovid on tehnoloogiliselt õigesti tehtud, koepind ühtlane, sõltuvalt töövõttest kasutatud originaalseid kujundusvõtteid, materjalid ja töövahendid on sobivalt valitud, tööd on õigesti viimistletud, esteetiliselt ja nõuetele vastavalt vormistatud; B Tööproovid on tehnoloogiliselt õigesti tehtud, koepind ühtlane, materjalid ja töövahendid on sobivalt valitud, tööd on õigesti viimistletud, esteetiliselt ja nõuetele vastavalt vormistatud; C Tööproovid on tehnoloogiliselt õigesti tehtud, kuid esineb üksikuid vigu ja koepind on kohati ebaühtlane, materjalid ja töövahendid on sobivalt valitud, tööd on viimistletud ja nõuetele vastavalt vormistatud; D Tööproovid on tehnoloogiliselt õigesti tehtud, kuid esineb vigu ja koepinna ebaühtlust, materjalide ja töövahendite valik on põhjendatud, tööd on viimistletud, vormistamisel esineb üksikuid puudujääke; E Tööproovid on üldiselt tehnoloogiliselt õigesti tehtud, kuid esineb vigu ja koepinna ebaühtlust, materjalid ja töövahendite valik vastab üldiselt nõuetele, tööd on viimistletud, vormistamisel esineb puudujääke; • suudab integreerida omandatud teadmisi ja tehnoloogilisi oskusi tootearendusprotsessis (praktilised esemed) A Praktiline töö on õppuri enda looming, originaalselt kujundatud, tehnoloogiliselt õigesti ja kvaliteetselt teostatud, materjalide ja töövahendite valik põhjendatud , esteetiliselt viimistletud. B Praktiline töö on õppuri enda looming, tehnoloogiliselt õigesti ja kvaliteetselt teostatud, materjalide ja töövahendite valik põhjendatud , esteetiliselt viimistletud. C Praktiline töö on õppuri enda looming, tehnoloogiliselt õigesti teostatud, kvaliteedi osas esineb üksikuid eksimusi, materjalide ja töövahendite valik põhjendatud , esteetiliselt viimistletud. D Praktiline töö on õppuri enda looming, tehnoloogilises teostuses esineb üksikuid vigu, kvaliteedi osas esineb eksimusi, materjalide ja töövahendite valik põhjendatud , viimistlemisel esineb üksikuid puudujääke. E Praktiline töö on õppuri enda looming, tehnoloogilises teostuses esineb vigu , kvaliteedi osas esineb eksimusi, materjalide ja töövahendite valik vastab üldiselt nõuetele , viimistlemisel esineb puudujääke."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Kohustuslik erialaaine. Luua eeldused käsitööesemete kavandamiseks, kujundamiseks ja tööprotsessi planeerimiseks ning toetada tehnoloogilise baasi ja praktiliste oskuste kujunemist silmuskudumistehnikates."
    ["sisu"]=>
    string(701) "Kursusel kasutatakse kombineeritud õpet (e-õpe + auditoorne õpe). Kontaktpäeval toimuvad lühiloengud, praktikumid (harjutus - ja loovtööde tegemine), valminud tööde esitlemine ja tagasiside saamine, analüüs, arutelud, konsultatsioonid. Kontaktpäevade vahel toimub õppetöö IVA keskkonnas: töö õppematerjalidega, teemakohaste ülesannete lahendamine, kirjalike tööde esitamine. Tutvutakse silmuskudumise traditsioonide ja trendidega, põhiteadmiste, terminoloogia, töö planeerimise, pindade kujundamise tehnikate ja töövõtetega, erinevate vormide tehnoloogiliste lahendusvõimaluste ja eritehnoloogiatega. Teostatakse harjutus ja loovtöid, lahendatakse temaatilisi ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(373) "Üliõpilane: Orienteerub temaatikas; teab ja oskab valida materjale ja töövahendeid; Tunneb terminoloogiat ja tehnoloogilisi võimalusi; Oskab omandatud teadmiste ja tehnoloogiate baasil kujundada koepindu, kavandada kudumeid ning planeerida tööprotsessi; tunneb ja väärtustab eesti rahvuslikke kudumistraditsioone; Oskab kasutada antud teemakeskselt IKT võimalusi."
  }
  [5419]=>
  object(stdClass)#5420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Ülevaate saamine tikkimise temaatikast üldhariduskooli ainekavas, kaunistuspistete ja pilutikandi arengust. Eelduste loomine käsitööteemaliste projektitööde läbiviimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(705) "Tutvutakse tikkimise temaatika eesmärkide, ülesannetega üldhariduskooli käsitöö ainekavas; kaunistuspistete ja piludega Eesti ning teiste maade paikkondade traditsioonilistel tikanditel. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: tikkimisalane teave; tarbetekstiilide kaunistamise viisid läbi ajaloo; tikkimistööde vormistamise/esitamise võimalused; kaasaegne tikand; tekstiilide taas- ja säästlik kasutamine; tikkimispistete klassifikatsioon. Iseseisev töö: töö kirjandusega, kavandatakse ning teostatakse harjutustöid; koostatakse õpimapp; lahendatakse erialast loomingulisust arendavaid ülesandeid individuaalselt, rühmas; osaletakse projektitöös ja presenteeritakse lõpptulemust."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Teadmised tikkimise temaatikast ja projektitöö kogemust. Teadmised tikkimispistete liigitusest ja kasutamisvõimalustest, tehnoloogiast ja terminoloogiat. Oskus tööd planeerida ideest teostuseni, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda, koostada õpimappi, presenteerida ja analüüsida praktiliste tööde väljundit."
  }
  [5420]=>
  object(stdClass)#5421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Üliõpilane õpib tundma erinevate ajastute rõivastust ja neid eristama."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Vana-Egiptuse, Vana-Rooma, Vana-Kreeka, Bütsantsi rõivastus. Romaani, gooti, renessansi stiilis rõivastus. Hispaania õukonnamood. Barokk- ja rokokoostiilis rõivastus. Rõivastus 18. saj lõpus. Ampiir- ja biidermeier. Rõivastus 1840 -1870. a, 1870 -1890. a, 1890 - 1918. a ja 1919-1950. a."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Teadmised erinevate ajastute rõivastusest; suutlikkus eristada ja analüüsida erinevate ajastute rõivastust."
  }
  [5421]=>
  object(stdClass)#5422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Ülevaate saamine telgedel kootud tekstiilide ja Eesti rahvavaipade tehnikate kujunemisest kultuuriajaloo taustal ning nende kasutusvõimalustest kaasajal."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Tutvutakse rahvavaipade valmistamise ja ornamenteerimise alustega. Loengutes ja praktikumides käsitletakse järgmisi teemasid: kangakudumise tehnoloogia teoreetilised alused; alg- ja põimkangaste siduseõpetus, kangakudumise põhimõisted/terminoloogia, kangasteljed ja lisatarvikud; kangakudumise eeltööd, lõime käärimine ja teljele rakendamise etapid, kudumine, kanga viimistlemine. Ieseisev töö: Raamil teostatakse harjutustöö, millest kujundatakse ja valmistatakse väike tekstiilese. Lahendatakse ülesandeid - vaibapindade triiburütmide ja värviharmooniate organiseerimise kavandamine + kaltsutekstiil interjööris."
    ["vljund"]=>
    string(447) "Omab ülevaadet kangakudumise teoreetilistest alustest; Omab süsteemset ülevaadet Eesti rahvavaipade ja kaltsuvaipade temaatikast. Teab ja tunneb kaltsuvaipade kasutusvõimalusi tänapäeval, nii nende kui ka rahvavaipade kaunistamise viise, algkangaid ja nende omadusi, põimkangaste tehnoloogiaid, kangakudumise terminoloogiat ja mõisteid. Oskab tööd planeerida ja teostada ideest tooteni, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda."
  }
  [5422]=>
  object(stdClass)#5423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6013"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Hindeline arvestus kujuneb koondhindena masintikandite teoreetiliste tedmiste, õmblusmasina Designer I USB ja 4D Professional tarkvara operatsioonide kasutusoskuse ning praktiliste harjutus- ning loovtööde baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Luua eeldused tikandite kujundamiseks rõivastele ja tarbetekstiilidele ning toetada vajalike baasteadmiste ja oskuste kujunemist universaalõmblusmasina ning tikkimismasina Designer I USB 4D Professional tarkvara kasutades."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Tutvutakse masintikandi valmistamise tehnoloogiate ning mustrijooniste kujundamise alustega Designer I USB tarkvara 4D Professional abil. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: masintikandi olemus ning trendid; masintikand kaasaegsete sisustus/tarbetekstiilide, aksessuaaride ja rõivaste kaunistustena; integratsioon teiste käsitöötehnikatega; värvilisus tikandite kujundamisel; mustrikombinatsioonide loomine ja pindade kujundamine tarkvara abil; vajalikud põhimõisted ning terminoloogia, põhitöövahendid ja lisatarvikud; Designer I USB õmblemisfunktsioonid ja ühendatav tikkimissüsteem; masinal tikkimine. Lahendatakse ja analüüsitakse kavandeid."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Omab süsteemset ülevaadet masintikandi temaatikast, õmblusmasina Designer I USB ja 4D Professional tarkvara 11 mooduli kasutamisvõimalustest. Teab ja tunneb kaasaegseid tikandite valmistamise võimalusi õmblusmasinaga + tikkiva õmblusmasinaga Designer I USB; masinaga tikkimisel kasutatavaid piste- ja kaunistustikkeridade valikuid, masintikandite terminoloogiat ja mõisteid, põhitöövahendeid ja lisatarvikuid."
  }
  [5423]=>
  object(stdClass)#5424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6014"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Hindeline arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Lapitehnika temaatikast ülevaate saamine; terminoloogia ja peamiste tehnoloogiliste võtete omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(222) "Õmblustehnoloogia Ülevaade lapitehnikast, selle ajaloost. Materjalide ja töövahendite valik. Põhiteadmised, -mõisted ja töövõtted lapitehnikast. Harjutustööde teostamine. Loovtööde kavandamine ja valmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(176) "Teadmised tekstiili erinevatest modelleerimise võimalustest, Teadmised lapitöö kui erilise tehnoloogia kujunemisest; Oskus kasutada erinevaid õmblustehnoloogilisi võtteid."
  }
  [5424]=>
  object(stdClass)#5425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6015"
    ["hindamine"]=>
    string(208) "Hindeline arvestus – kujuneb koondhindena informatsiooni hankimise ja süstematiseerimise oskuse ja etnograafilise eseme arvutipõhise kaardistamise ning loovtööde (kavandibuklett + rahvuslik ese) baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Ülevaate saamine eesti rahvuslike tikandite arengust ajaloolises lõikes ning nende esinemisest rahvakunstiesemetel. Arendada ideede kogumise ja esitamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(561) "Tutvutakse tikandite temaatika eesmärkide, ülesannetega, tikanditega Eesti paikkondade traditsioonilistel esemetel. Käsitletakse: tikanditealane teave; tekstiilide kaunistamise viisid läbi aegade; kaasaegne tikand; tikanditööde kavandamise/vormistamise ja esitamise võimalused; tikanditööde planeerimine ja organiseerimine, tikandite kvaliteedinõuded, eeltööd, tehnoloogiad ja terminoloogia. Kavandatakse ning teostatakse etnograafilise eseme baasil temaatiline loovülesanne; analüüsitakse-kaardistatakse etnograafilist käsitööeset, kavandeid."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Omab süsteemset süvendatud ülevaadet etnograafiliste tikandite temaatikast. Teab ja tunneb tikandite liigitust ja kasutamisvõimalusi, tehnoloogiat ja terminoloogiat, erinevate materjalide omadusi ning kasutamist, töövahendeid ja abimaterjale. Oskab tööd planeerida ideest teostuseni, mustreid koostada, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda; analüüsida teostatut."
  }
  [5425]=>
  object(stdClass)#5426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6017"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Hindeline arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Valikaine. Luua eeldused masinkudumise baasteadmiste ja -oskuste omandamiseks ja rakendamiseks rõivaste ja tarbetekstiilide valmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Õppetöös on teooria ja praktiline tegevus tihedalt põimunud. Käsitletakse masinkudumise baasteadmisi ning töö spetsiifikast lähtuvalt erinevaid tehnoloogiaid pindade ja esemete kudumiseks, võimalusi nende kujundamiseks ja tööjärjekorra planeerimiseks. Töö toimub suures osas tööjuhendite järgi, valmivad harjutus- ja loovtööd."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilane: tunneb kudumismasina ehitust ja tööpõhimõtet ning oskab masinat õigesti käsitleda ja hooldada; oskab valida materjale; tunneb ja oskab töövõtteid ning eritehnoloogiaid; tunneb terminoloogiat; oskab töö spetsiifikat arvestades tööd kavandada ja teostada; oskab omandatud tehnoloogiaid loovalt rakendada."
  }
  [5426]=>
  object(stdClass)#5427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6020"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestuseks esitatakse kõik nõutud praktilised tööd ."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Õppeaine eesmärk on saada ülevaade üldhariduskooli valikainest eksperimentaaltekstiilist, kui ühest loomingulisest ja arendavast käsitööliigist, omandada õpetamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja tehnoloogilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Tekstiilide töötlemise ajalooline ülevaade. Tehnilised algvõtted (trükkimine, maalimine, plisseerimine, segatehnikad, batika). Eksperimentaalsed kompositsioonid tekstiilist."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Teadmised tekstiilide töötlemise tehnilistest võimalustest;suutlikkus saadud teadmisi praktilises töös rakendada."
  }
  [5427]=>
  object(stdClass)#5428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6021"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Arvestusena toimub semestri jooksul tehtud loominguliste tööde presentatsioon ja arutelu. Kirjaliku tööna esitatakse õpimapp ühe töö valmimisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua eeldused ja võimalused viltimisalaste teoreetiliste teadmiste omandamiseks ning toetada tehnoloogiliste oskuste omandamisest üliõpilase valikutest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(751) "Kursusel kasutatakse kombineeritud õpet (e-õpe + traditsiooniline õpe). Teemad: Viltimise mõiste, klassifikatsioon, lõimumine erinevate valdkondadega. Traditsioonid läbi aegade ja trendid tänapäeval. Põhiteadmised materjalidest, nende käitumisest viltimisprotsessis ning seda mõjutavad tegurid. Vildi pinna ja vilteseme disain. Viltimistehnikate jagunemine. Põhimõtted ja meetodid, nende võrdlus ja analüüs. Praktikumides kujundatakse ja teostatakse õpitava tehnika spetsiifikast lähtuvalt harjutus ning loovtöid. IVA – keskkonnas toimub õppematerjalidega tutvumine, suhtlemine, kirjalike tööde esitamine, testi tegemine. Kontaktpäevadel toimuvad praktikumid, arutelud, valminud tööde esitlused ja vahetu tagasiside saamine."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Üliõpilane: omab ülevaadet viltimise temaatikast; teab ja oskab valida materjale ning töövahendeid; tunneb viltimise põhimõtteid, terminoloogiat ja tehnoloogiaid; oskab tööd analüüsida ja teha põhjendatud valikuid; oskab tööd kavandada, teostada; oskab omandatut loovalt rakendada."
  }
  [5428]=>
  object(stdClass)#5429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6023"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Hindeliseks arvestuseks vormistatakse praktikumides teostatud tööproovid."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Eriala valikaine. Saada ülevaade niplispitsi ajaloost. Omandada terminoloogia ja põhitöövõtted ning õpetamiseks vajalikud teoreetilised ja praktilised alused."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Niplispits üldhariduskooli ainekavas. Niplispitsi ajalugu. Pits tarbetekstiilide ja rõivaste kaunistusena. Niplispitsi materjal ja töövahendid. Eeltööd. Põhitöövõtted niplamisel. Harjutustööd. Pitside viimistlemine ja hooldamine. Tööproovide vormistamine näidisteks."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5429]=>
  object(stdClass)#5430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6025"
    ["hindamine"]=>
    string(384) "• Üliõpilane on kursuse vältel praktiliste tööde teostamise käigus pidevalt isiklikult õppejõu juures konsulteerinud, oma väljendusvõimalusi arendades ja võimalikke vigu parandades - s t toimunud individuaalsetest eeldustest lähtuv areng on olnud õppeprotsessi käigus jälgitav. • Koostatud portfoolio vastab õpiväljunditele, kõik nõutud ülesanded on täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Eesmärgiks on vaba loomingulise ja tehnilise väljendusoskuse kujunemine, suutlikkus seda erialaliselt kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(634) "Kujutamistehnika põhialused. Punkt, joon, pind, rütm. Vorm ja ruumilise kujutamise põhialused. Valguse - varju modelleeriv toime.. Erinevate joonistamisvahendite ja -tehnikate kasutamine. Erinevate materjalide, tekstuuride ja struktuuride kujutamine. Erialaga seotud objektide joonistamine natuurist. Proportsioonide analüüs joonistuse kompositsioonis. Figuurivisandid. Stilisatsioon natuurist joonistamisel. Maalimisvahendid ja materjalid. Maalitehnikad: kattevärvid ja akvarellmaalitehnikad. Erialaga seotud objektide maalimine natuurist. Dekoratiivne ja naturalistlik lähenemisviis natuurist maalimisel. Maali kompositsioon."
    ["vljund"]=>
    string(884) "Üliõpilane • on saavutanud tunnetuse käe vabadusest ja liikumisvõimalustest kujutavas tegevuses. • tunneb ja oskab kasutada joonistustehnikaid, maalitehnikaid vesipõhiste kattevärvide ja akvarellidega ning vastavaid vahendeid • oskab segada värve ja tunneb värvuste vastastikust mõju. • oskab kasutada segatehnikaid, edasi anda erinevate tekstiilide ja käsitöömaterjalide faktuure ning struktuure. • tunneb perspektiivireegleid ja oskab vorme ruumiliselt kujutada. • tunneb inimkeha proportsioone ja vorme, • oskab kujutada inimest tema õigetes proportsioonides, analüüsides figuuri mõõte, telgi, toetuspunkte, tasakaalu. • oskab kujutada tekstiile seoses figuuriga ja erinevaid rõivastuselemente ning tekstiilitehnikaid figuurikompositsioonis. Teadmised inimkeha proportsioonidest ja vormidest, oskus kujutada inimest tema õigetes proportsioonides."
  }
  [5430]=>
  object(stdClass)#5431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6027"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Eksami hinne kujuneb seminaride hinnete, referaadi ja esitluse hinde ja tarbekunsti stiilide tundmise kontrolltöö hinnete koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Suunaaine. Aine eesmärk on anda põhilised teadmised erinevate ajastute tarbekunstist."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Tarbekunsti teke, eelajalooline periood. Tarbekunst Mesopotaamias, Assüürias ja Egiptuses. Antiikaeg: Egeus, Kreeka, Rooma. Varakristlik ja Bütsantsi periood. Merovingide ja Karolingide aeg. Romaani ja gooti tarbekunst Euroopas. Islamikultuuri maade tarbekunst. India, Hiina ja Jaapan. Tarbekunst Ameerika kõrgkultuurides. Renessanss, barokk ja rokokoo. Tarbekunst 18. – 20.sajandil. Eesti tarbekunst."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Teadmised erinevatest kunstivooludest; Oskus iseloomustada erinevate ajastute tarbekunsti; Suutlikkus orienteeruda kultuuri arenguloos; Teadmised inimese, ühiskonna ja kultuuri seostest."
  }
  [5431]=>
  object(stdClass)#5432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6028"
    ["hindamine"]=>
    string(1855) "Hindamisvorm: eksam. Teadmisi, algallikate leidmise-kasutamise, analüüsi-üldistusoskusi kontrollitakse kirjalikult õppeprotsessi käigus (referaadid, essee, esitlused IVA-s); tulemuste esitamise oskust suuliselt (esitlemised, projekttöö) Praktilisi teadmisi ning oskusi kontrollitakse projekttöö (taktiilne ese) teostamise käigus. Eksami tulemus kujuneb kirjalike ülesannete ja esitluste IVA-s täitmise, ettekannete ning taktiilse eseme teostamise tulemusena. Kõik ülesanded on kohustuslikud! Hindamine toimub IVA-s jooksvalt läbi semestri. 1. Omab ülevaadet eesti rahvakultuuri/rahvakunsti mõistetest ja olemusest (essee): A – Üliõpilane osaleb loengutes ja õppekäikudel. Üliõpilase essee koostamisel on kasutatud mitmeid erinevaid algallikaid (kirjalikke ja internetipõhiseid) ja teema on väga hästi läbi mõeldud; mõisted tuuakse selgelt esile; esitab töö tähtaegselt. B - Üliõpilane osaleb loengutes ja õppekäikudel. Üliõpilase essee koostamisel on kasutatud erinevaid algallikaid (kirjalikke ja internetipõhiseid) ja teema on hästi läbi mõeldud; mõisted tuuakse esile, esitab töö tähtaegselt. C - Üliõpilane osaleb üldiselt loengutes ja õppekäikudel. Üliõpilase essee koostamisel on kasutatud algallikaid (kirjalikke ja internetipõhiseid) ja teema on läbi mõeldud; mõistetes ebaühtlus; esitab töö tähtaegselt. D - Üliõpilane osaleb osaliselt loengutes ja õppekäikudel. Üliõpilase essee koostamisel on vähe kasutatud algallikaid (kirjalikke ja internetipõhiseid) ja teema on üldiselt läbi mõeldud; mõistetes ebaühtlus; esitab töö hilinemisega. E - Üliõpilane osaleb osaliselt vähesel määral loengutes ja õppekäikudel. Üliõpilase essee koostamisel on kasutatud vaid ühte algallikat ja teema käsitluselt ebaühtlane; mõistetes ebaühtlus; esitab töö hilinemisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Toetada rahvakunstialaste teadmiste kujunemist kultuuriajaloolise arengu ülevaate taustal. Luua eeldused esemelise kultuurivaldkonna iseseisvaks uurimiseks ja esitlemiseks ning anda võimalus neid materjalis praktiliselt teostada."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Kursusel kasutatakse kombineeritud õpet (e-õpe + auditoorne õpe). Käsitletavad teemad: Eesti rahvakultuuri arengujooni. Rahvakultuuriainelised taktiilsed õppevahendid. Märgistruktuurid, eesti peremärgid, ruunikalendrid, rahvaornamentika ja värviilm. Hingestatud ilm, ajaarvamine, käsitööde tsüklilisus. Teiste kogukondade mõjust meie rahvakultuuri arengule. Kutselise käsitöö kujunemine, seltsitegevus. Rahvakunst muinasajast tänapäevani: arhitektuur, sisustus, sotsiaalne elu, tarbeesemed, ehted, rõivad."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Õppija: Oskab koostada esseed, referaati, esitlust; koostatut presenteerida; Teab ja tunneb algmaterjali kogumise allikaid; Oskab loovalt rakendada käsitööalaseid teadmisi ja tehnoloogilisi oskusi rahvakunstialase taktiilse eseme valmistamiseks; Omab projektitöö kogemust."
  }
  [5432]=>
  object(stdClass)#5433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6030"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Arvestuseks vormistatakse praktikumides teostatud tööproovid ja praktilised esemed."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Eriala valikaine. Saada ülevaade fileepitsi ajaloost, erinevatest suundadest, terminitest. Omandada põhitöövõtted ning õpetamiseks vajalikud teoreetilised ja praktilised alused."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Fileepitsi üldtutvustus. Fileepitsi materjal ja töövahendid. Eeltööd. Põhitöövõtted. Silmuste kasvatamise ja kahandamise põhimõtted lähtuvalt kujundist. Otse-, diagonaal- ja ringfilee võrdlus. Pitside viimistlemine ja hooldamine. Praktiliste tööde kavandamine ja teostamine Tööproovide vormistamine näidisteks."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Fileepitsi valmistamise terminoloogia tundmine; tehnoloogiliste põhitöövõtete praktiline oskus; teadmiste ja oskuste loov rakendamine."
  }
  [5433]=>
  object(stdClass)#5434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6033"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Hindeline arvestus kujuneb koondhindena sõlmitud pitside teoreetiliste teadmiste, terminoloogilise väljendusoskuse ja praktiliste harjutus- ning loovtööde baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Ülevaate saamine sõlmitud pitside ajaloolisest arengust ja kaasaegsetest kasutusviisidest, valmistamise põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(811) "Tutvutakse sõlmpitsi e makramee ja süstikpitsi valmistamise tehnoloogiate ning mustrijooniste kujundamise alustega. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: pitside ajalooline areng, sõlmitud pitsid kaasaegsete sisustus/tarbetekstiilide, aksessuaaride ja rõivaste kaunistustena, integratsioon teiste käsitöötehnikatega, värvi kasutamine pitside kujundamisel, mustrikombinatsioonide loomine, pindade kujundamine; vajalikud põhimõisted ning terminoloogia, põhitöövahendid ja lisatarvikud; kavandamine, tööjoonise ning tööproovi vajalikkuse põhjendus, pitsi valmistamise etapilisus, sõlmimine, viimistlemine. Lahendatakse ja analüüsitakse ülesannete – pitsipindade organiseerimise ja värviharmooniate + pits interjööris/rõivastuses kavandeid, kujundatakse ja teostatakse käsitööese."
    ["vljund"]=>
    string(497) "Omab süsteemset ülevaadet sõlmitud pitside temaatikast. Teab ja tunneb nende kasutusvõimalusi tänapäeval; makramee ja süstikpitsi tehnoloogiaid, vastavate pitside terminoloogiat ja mõisteid, põhitöövahendeid ja lisatarvikuid. Oskab tööd planeerida ja teostada ideest tooteni, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda, praktilise eseme valmistamiseks arvestada kuluva materjali kogust; lugeda/koostada mustrijooniseid/skeeme ning valmistada nende põhjal vastavaid pitsiliike."
  }
  [5434]=>
  object(stdClass)#5435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6034"
    ["hindamine"]=>
    string(1126) "Hindamisvorm: arvestus. Teadmisi rahvavaipadest ja siduseõpetusest kontrollitakse kirjalike küsimuste ning ülesannetega (kontrolltöö); teadmisi kaltsutehnikate tehnoloogiatest ja kasutamisest tänapäeva interjööris kontrollitakse läbi kavandamis- ja harjutustööde õpimapi koostamise. Praktilisi teadmisi ning oskusi kontrollitakse praktilise eseme teostamise käigus. Arvestus kujuneb sooritatud kontrolltöö, kavandite ning praktiliste esemete esitamise põhjal. Positiivse arvestustulemuse saamiseks üliõpilane: • sooritab siduseõpetuse ja rahvavaipade temaatika tundmisest kirjaliku kontrolltöö vähemalt 10 punktile 20-st võimalikust; • osaleb praktikumides vähemalt 75 % ulatuses; • esitab harjutustööst kujundatud, loominguliselt teostatud ja korrektse praktilise väikeeseme; • esitab korrektselt vormistatud õpimapi – esteetilised ning värvivalikutega triibuülesanded, kavandamistööd ja erimaterjalidest iseseisva tööna valminud minitekstiilid; • esitab korrektselt viimistletud, loominguliselt omanäolise, põimtehnoloogiatel põhineva ja tänapäevase telgedel kootud eseme."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Toetada telgedel kootud tekstiilide ja rahvavaipade tehnikatest ülevaate kujunemist ning luua eeldused alg- ja põimkangaste tundmiseks ning kangastelgede käsitsemise oskuseks."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Tutvutakse vaipade valmistamise ja ornamenteerimise alustega. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: alg- ja põimkangaste siduseõpetus, kangakudumise põhimõisted/terminoloogia, kangasteljed ja lisatarvikud; kangakudumise eeltööd, lõime käärimine ja teljele rakendamise etapid, kudumine, kanga viimistlemine."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Õppija: Omab ülevaadet rahvavaipade temaatikast; Teab ja tunneb kaltsuvaipade kasutusvõimalusi tänapäeval, nii nende kui ka rahvavaipade kaunistamise viise, algkangaid ja nende omadusi, põimkangaste tehnoloogiaid, kangakudumise terminoloogiat ja mõisteid; Oskab rakendada kangakudumisalaseid teadmisi ja tehnoloogilisi oskusi praktilise väljundi valmistamisel."
  }
  [5435]=>
  object(stdClass)#5436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6035"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Ülevaate saamine silmuskudumise temaatikast rahvuslikkusest, trendidest ja keskkonnasäästlikkusest lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(245) "Keskendutakse tarbe- ja sisustuskudumite, kui tervikesemete kujundamisele, tehnoloogilistele lahendusvõimalustele ja kudumisele. Tutvutakse süvendatult eesti traditsiooniliste kudumite ja kudumistehnikatega. Teostatakse harjutus- ja loovtöid."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Teab ja oskab valida materjale ja töövahendeid; Tunneb terminoloogiat ja tehnoloogilisi võimalusi; Oskab omandatud teadmiste baasil kujundada ja valmistada koepindu ning kudumeid; Omab süvendatud teadmisi rahvuslikest kudumitest."
  }
  [5436]=>
  object(stdClass)#5437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6039"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Valikaine. Luua eeldused tööde praktiliseks kavandamiseks ja teostamiseks taaskasutatavate ja uudsete käsitöömaterjalide abil, toetades teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist läbi temaatiliste väikeesemete valmistamise ja vormistamise."
    ["sisu"]=>
    string(557) "Tutvutakse taaskasutatavate (paberid, pakendid) ja tänapäevaste käsitöö materjalidega (polümeermassid, värvid, lakid) ning nende käsitsemise tehnoloogiliste põhimõtetega. Valmistatakse paberit ja kasutatakse seda tööde kujundamisel. Kavandatakse ja teostatakse eksperimentaalsetes tehnikates väiksemõõtmelisi kingituseks sobivaid dekoratiiv- ja tarbeesemeid, kujundatakse pakendeid. Õppetöös on loeng ja praktiline töö tihedalt põimunud. Iseseisev töö: teoreetilise materjali läbitöötamine; loovtööde kavandamine ja valmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Orienteerub uudsete ja taaskasutatavate materjalide sortimendis. Teab ja oskab valida materjale ja töövahendeid. Tunneb käsitletud tehnoloogiate põhialuseid. Oskab tööd kavandada, tööprotsessi planeerida, analüüsida. Oskab omandatud tehnoloogiaid loovalt rakendada."
  }
  [5437]=>
  object(stdClass)#5438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5438]=>
  object(stdClass)#5439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6043"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Erinevate pitside valmistamise teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste täiustamine."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Niplispitsi, fileepitsi, päikesepitsi üldtutvustus.Ülevaade terminoloogiast. Materjalid ja töövahendid erinevate pitside valmistamiseks. Erinevate pitsiliste pindade valmistamise tehnoloogilised võtted: eeltööd, põhitöövõtted, pitside viimistlemine ja hooldamine. Iseseisev töö: Loovtööde kavandamine ja teostamine."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Erinevate pitside valmistamise terminoloogia tundmine; Erinevate pitside tehnoloogiliste põhitöövõtete praktiline oskus; Teadmiste ja oskuste loov rakendamine."
  }
  [5439]=>
  object(stdClass)#5440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6045"
    ["hindamine"]=>
    string(361) "Hindamisvorm: eksam. Teadmisi kontrollitakse suuliselt kavandamisprotsessi käigus; analüüsi ja üldistusoskusi kirjalikult; tulemuste esitamise oskust nii suuliselt (projekttöö) kui ka kirjalikult (portfoolio IVA-s). Eksami tulemus kujuneb IVA-põhise Portfoolio koostamise, portfooliote kirjaliku analüüsi ja praktilise projekttöö esitluse tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Ülevaate saamine tikkimise temaatikast üldhariduskooli ainekavas, kaunistuspistete ja pilutikandi arengust. Eelduste loomine käsitööteemaliste projektitööde läbiviimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(705) "Tutvutakse tikkimise temaatika eesmärkide, ülesannetega üldhariduskooli käsitöö ainekavas; kaunistuspistete ja piludega Eesti ning teiste maade paikkondade traditsioonilistel tikanditel. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: tikkimisalane teave; tarbetekstiilide kaunistamise viisid läbi ajaloo; tikkimistööde vormistamise/esitamise võimalused; kaasaegne tikand; tekstiilide taas- ja säästlik kasutamine; tikkimispistete klassifikatsioon. Iseseisev töö: töö kirjandusega, kavandatakse ning teostatakse harjutustöid; koostatakse õpimapp; lahendatakse erialast loomingulisust arendavaid ülesandeid individuaalselt, rühmas; osaletakse projektitöös ja presenteeritakse lõpptulemust."
    ["vljund"]=>
    string(471) "Õppija: Omab süsteemset ülevaadet tikkimise temaatikast; Teab ja tunneb tikkimispistete liigitust ja kasutamisvõimalusi, kaunistuspistete tehnoloogiat ja terminoloogiat jms; algmaterjali kogumise allikaid; Oskab rakendada tikkimisalaseid teadmisi ja tehnoloogilisi oskusi praktilise väljundi valmistamisel; Oskab tööd planeerida ideest teostuseni, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda, presenteerida ja analüüsida praktiliste loovtööde väljundit."
  }
  [5440]=>
  object(stdClass)#5441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6046"
    ["hindamine"]=>
    string(195) "Arvestus kujuneb informatsiooni hankimise ja süstematiseerimise oskuse, harjutustööde sooritamise, enda loovtekstiili kujundamise ning loovtöö kavandamise, teostamise, esitlemise tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Toetada integreeritult õmblustehnoloogiliste ja käsitööalaste teadmiste ning oskuste laiemapõhjalist kujunemist projektipõhiselt."
    ["sisu"]=>
    string(807) "Sisustus- ja tarbetekstiilide modelleerimisel taas- ja säästlik kasutamine uute tekstiilmaterjalide loomisel. Õmblustehnoloogiliste ja käsitöö eritehnikate lõimumine kodutekstiilide kujundamisel. Vaba looming ja kavandamisprotsess. Ruumiliste ja tasapinnaliste tekstiilpindade valmistamine lapimaalitehnikates, aplikatsioontehnikates, maalitud niidigraafikas, tülltehnikates jms - lisades kangatükke, tugimaterjale, helmeid, vilti jms - rõhk on väljendusrikka tekstiilipinna loomisel. Koostatakse kogutud õmblustehnoloogia infomaterjalide, teostatud harjutustööde ja kavandite baasil õpimapp. Omandatu põhjal kujundatakse ja teostatakse projektipõhise tööna sisustus- või rõivastuskangas, mida kasutatakse loovalt tekstiileseme valmistamisel. Esitletakse projektipõhise töö tulemust."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Suudab rakendada ainealaseid teadmisi probleemide püstitamisel ning lahendamisel, seostada teooriat ja praktikat; Oskab loovtöid planeerida ideest teostuseni, neid esitleda ja analüüsida."
  }
  [5441]=>
  object(stdClass)#5442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6047"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Keskkonnasäästlikkusel põhineva käsitöötoote ja õpimapi esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(9) "Valikaine"
    ["sisu"]=>
    string(236) "Tutvutakse keskkonnasäästlikkuse põhimõttega ja mõtestatakse selle sisu ja võimalused käsitöös. Kavandatakse ja teostatakse erinevates tehnikates dekoratiiv ja tarbeesemeid. Õppetöös on loeng ja praktikum tihedalt põimunud."
    ["vljund"]=>
    string(364) "Üliõpilane: - Teab keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja oskab materjalide, töövahendite ja töömeeetodite valikul näha vastutust looduslike ressursside suhtes. - Omab teadmisi ostudeks, taaskasutuseks, esemete ringlusest kuni kasutuskõlblikkuse kaotamiseni. - Oskab keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtudes luua käsitöötoote ja seda esitleda."
  }
  [5442]=>
  object(stdClass)#5443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6048"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Hindeline arvestus. Tulemus kujuneb koondhindena rahvakunstialaste praktiliste harjutus- ning loovtööde ja kaardistatud muuseumimaterjalide esitluse baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Õppija omandab teadmised eesti rahvuslike vööde ja paelte kandmisest, kirjamisest, valmistamisviisidest ning nende teostamis- ja kasutamisvõimalustest tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Tutvutakse eesti rahvuslike vööde ja paelte materjalitöötluse, valmistamisviiside, kandmise ja ornamenteerimise alustega, rahvuslike tekstiilitööde uurimisallikatega; traditsioonide ja semantika mõjudega värvi- ja mustrikompositsioonidele; tehnoloogiate kasutamisega kaasaegses võtmes. Kavandatakse ning teostatakse harjutustöid eritehnoloogiatest, mis vormistatakse tänapäevastele oleasolevatele käsitööesemetele; koostatakse kirjanduse ja kogutud muuseumimaterjalide baasil esitlus valitud piirkonna vöödest ning paeltest."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Omab ülevaadet eesti vööde temaatikast; Suudab omandatud tehnoloogililisi võtteid ja teadmisi iseseisvalt edasi arendada."
  }
  [5443]=>
  object(stdClass)#5444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6049"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Omandatud erialaste teadmiste ja oskuste rakendusvõimaluste kogemine."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Tegevuse sisuks on osalemine käsitöö temaatikaga seotud avalikkusele suunatud ürituse (messi, töötoa, näituse, erialaringi vms) organiseerimisel ja läbiviimisel. Üliõpilane kasutab ülesannete täitmisel erialaõpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi, koostab tegevuskava, kalkulatsiooni, teostab kavandatu praktikas ning koostab protsessi aruande."
    ["vljund"]=>
    string(223) "- Teadvustab käsitöö rolli ühiskonnas laiemalt. - Tunneb ürituse korraldamise aluseid ning oskab nendele tuginedes tööd planeerida ning praktilist tegevust läbi viia. - Oskab teostatut analüüsida ja presenteerida."
  }
  [5444]=>
  object(stdClass)#5445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6050"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Hinne kujuneb töö avaliku kaitsmise tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "- Toetada üliõpilase loovuse ja rakendusliku mõtteviisi kujunemist ning orienteerumist käsitöö- ja kodundusalases kirjanduses; - Kujundada üliõpilastes valmidust püstitada probleeme, lahendada ülesandeid ja loovprojekte, kirjeldada oma tegevust ning presenteerida tulemust."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Projektülesande lahendamine Iseseisev töö: - teemakohase kirjandusega töötamine; - teoreetilise või praktilise suunitlusega loomingulise töö teostamine (protsess ideest tooteni); - töö nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(428) "Üliõpilane - oskab töötada teemakohaste algallikatega, töödelda ja analüüsida kogutud materjale; - suudab leida, lahendada ja rakendada loovalt (teoreetiliselt ja praktiliselt) käsitöö või kodundusega seotud probleeme ja loomingulisi ülesandeid, seostada teooriat ja praktikat; - oskab tootearendusprotsessi kirjeldada ja analüüsida, vastavat teksti kirjalikult esitada, korrektselt vormistada ning presenteerida."
  }
  [5445]=>
  object(stdClass)#5446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6051"
    ["hindamine"]=>
    string(153) "Arvestus kujuneb kontaktpäevadel osalemise, iseseisvate ülesannetena ja praktiliste töödena esitatu põhjal. Kõik ülesanded peavad olema täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "1. Luua eeldused õmblemise tehnoloogiliste võtete ning teoreetiliste teadmiste omandamiseks; 2. Toetada omandatud teadmiste ja oskuste kujunemist praktiliste tööde valmistamise abil. 3. Luua võimalused õmblustehnoloogiliste oskuste ja teadmiste kinnistumiseks ja arenemiseks iseseisvate ülesannete täitmise abil."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Õmblemise tehnoloogia I kontakttundide käigus käsitletavad teemad: Töövahendid ja materjalid. Õmblusmasinad. Lihtsamate praktiliste tööde teostamiseks vajalikud töövõtted. Pluusi õmblemise tehnoloogilised töövõtted. Teoreetiliste teadmiste omandamiseks ja õmblustehnoloogiliste oskuste kujunemiseks teostavad üliõpilased praktilisi ülesandeid. Teadmiste ja oskuste kinnistamist ja arenemist toetavad IVA-keskkonnas e-kursuse õppematerjalid ja iseseisvad ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Õmblemise tehnoloogia I järel üliõpilane: Oskab - kasutada otstarbekalt vajalikke töövahendeid ning materjale, käsitseda erinevaid õmblusmasinaid; Tunneb - õigeid õmblustehnoloogilisi võtteid ja termineid õmblemise temaatikast; Suudab - omandatud töövõtteid loovalt praktiliste tööde juures kasutada; Tunneb – lõikelehtede kasutamise ja kangast detailide väljalõikamise põhimõtteid ja oskab neid rakendada; Oskab – analüüsida ja üldistada teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamise võimalusi."
  }
  [5446]=>
  object(stdClass)#5447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6053"
    ["hindamine"]=>
    string(1132) "Eksam kujuneb kontaktpäevadel osalemise, iseseisvate ja praktiliste ülesannetena esitatu põhjal ning loengutes ja e-kursuse õppematerjalides esitatud teoreetiliste põhiteadmiste testi tulemuste põhjal vastavalt e-kursuse punktide summale. Eksami sooritamiseks peavad kõik ülesanded olema täidetud. Hinnet kujundab õpimappi vormistatud praktilise ülesande õigsus ja korrektsus. A – üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule/ esitab korrektse ja õigesti teostatud praktilise ülesande, B - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule/ esitab korrektse ja õigesti teostatud praktilise ülesande, C - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule/ esitab üksikute vigadega teostatud praktilise ülesande, D - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt ettenähtud punktide arvule/ esitab üksikute vigadega ja ebakorrektselt teostatud praktilise ülesande. E - üliõpilane sooritab põhiteadmiste testi vastavalt punktide arvule/ esitab vigadega ning ebakorrektselt teostatud praktilise ülesande."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "1.luua võimalused erinevatest tekstiilkiududest ja nende omadustest ülevaate saamiseks; 2.toetada teoreetiliste teadmiste omandamist ja kinnistamist praktiliste katsetuste teostamise abil; 3.luua eeldused omandatud teadmiste otstarbekaks rakendamiseks erinevate tekstiilmaterjalide analüüsimisel ja kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Eriseminar materjaliõpetusest kontakttundide käigus käsitletavad teemad: Tekstiilkiudude erinevad liigitused. Erinevate tekstiilmaterjalide üldtutvustus: põhiomadused, nende analüüs ja võrdlus, praktiliste katsete teostamine. Teoreetiliste teadmiste kinnistamist toetavad IVA-keskkonnas e-kursuse õppematerjalid ja iseseisvad ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Eriseminar materjaliõpetusest järel üliõpilane: Teab – erinevaid tekstiilkiude ja nende omadusi; Teab ja oskab – erinevaid tekstiilkiudude lihtsamaid määramise võtteid; Oskab - omandatud teoreetilisi teadmisi otstarbekalt rakendada erinevate tekstiilmaterjalide kasutamisel."
  }
  [5447]=>
  object(stdClass)#5448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6054"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Omandatakse erialase teksti analüüsi ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Kirjandusallikate analüüsi põhimõtted ja metoodika. Tänapäeva käsitöökasvatuse ja kodunduse aktuaalseid probleeme käsitlevate kirjandusallikate, sh internetis kajastuva analüüs. Üliõpilaste iseseisev töö kirjandusega; ettekannete, referaadi koostamine. Iseseisev töö: - bakalaureusetöö kava koostamine. - Kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse alusel seminaride ettevalmistamine - Teemakohasest kirjandusest referatiivse töö koostamine (bakalaureusetöö I peatükist algversioon)"
    ["vljund"]=>
    string(190) "Üliõpilane: -suudab koostada uurimuse kava ja esialgse teemakohase allikaloendi; -oskab teksti töödelda ja analüüsida; -väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult;"
  }
  [5448]=>
  object(stdClass)#5449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6055"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Ülevaate saamine valitud erialast, selle õppimise ja õpetamisega seonduvatest probleemidest ning aine arengusuundadest kaasajal."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Käsitöö, töö- ja tehnoloogiaõpetuse olemus, eesmärk ja kasvatusülesanded. Tööõpetuse koht kasvatuses ja haridussüsteemis meil ja mujal, erinevate õpekavade võrdlus. Tööõpetuse õppeaineks kujunemise ajaloolised objektiivsed tingimused. Tööõpetuse osakonna erialad Tallinna Ülikoolis. Oma õppeprotsessi kujundamine."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teadmised tööõpetuse kui õppeaine olemusest, eesmärkidest ning arengust üldhariduskoolis; oskus planeerida oma õppetegevust."
  }
  [5449]=>
  object(stdClass)#5450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6056"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Eksamiks esitatakse kõik nõutud praktilised tööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Õppeaine eesmärk on saada ülevaade üldhariduskooli valikainest eksperimentaaltekstiilist, kui ühest loomingulisest ja arendavast käsitööliigist, omandada õpetamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja tehnoloogilised oskused."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Tekstiilide töötlemise ajalooline ülevaade. Tehnilised algvõtted (trükkimine, maalimine, plisseerimine, segatehnikad, batika). Eksperimentaalsed kompositsioonid tekstiilist."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Teadmised tekstiilide töötlemise tehnilistest võimalustest;suutlikkus saadud teadmisi praktilises töös rakendada."
  }
  [5450]=>
  object(stdClass)#5451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6057"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Valikaine. Luua eeldused tööde praktiliseks kavandamiseks ja teostamiseks taaskasutatavate ja uudsete käsitöömaterjalide abil, toetades teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist läbi temaatiliste väikeesemete valmistamise ja vormistamise."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Tutvutakse taaskasutatavate (paberid, pakendid) ja tänapäevaste käsitöö materjalidega (polümeermassid, värvid, lakid) ning nende käsitsemise tehnoloogiliste põhimõtetega. Valmistatakse paberit ja kasutatakse seda tööde kujundamisel. Kavandatakse ja teostatakse eksperimentaalsetes tehnikates väiksemõõtmelisi kingituseks sobivaid dekoratiiv- ja tarbeesemeid, kujundatakse pakendeid. Õppetöös on loeng ja praktiline töö tihedalt põimunud."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Orienteerub uudsete ja taaskasutatavate materjalide sortimendis. Teab ja oskab valida materjale ja töövahendeid. Tunneb käsitletud tehnoloogiate põhialuseid. Oskab tööd kavandada, tööprotsessi planeerida, analüüsida. Oskab omandatud tehnoloogiaid loovalt rakendada."
  }
  [5451]=>
  object(stdClass)#5452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6058"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Eksami koondhinne kujuneb masintikandite teoreetiliste teadmiste, õmblusmasina Designer I USB ja 4D Professional tarkvara operatsioonide kasutusoskuse ning praktiliste harjutus- ning loovtööde baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Luua eeldused tikandite kujundamiseks rõivastele ja tarbetekstiilidele ning toetada vajalike baasteadmiste ja oskuste kujunemist universaalõmblusmasina ning tikkimismasina Designer I USB 4D Professional tarkvara kasutades."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Tutvutakse masintikandi valmistamise tehnoloogiate ning mustrijooniste kujundamise alustega Designer I USB tarkvara 4D Professional abil. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: masintikandi olemus ning trendid; masintikand kaasaegsete sisustus/tarbetekstiilide, aksessuaaride ja rõivaste kaunistustena; integratsioon teiste käsitöötehnikatega; värvilisus tikandite kujundamisel; mustrikombinatsioonide loomine ja pindade kujundamine tarkvara abil; vajalikud põhimõisted ning terminoloogia, põhitöövahendid ja lisatarvikud; Designer I USB õmblemisfunktsioonid ja ühendatav tikkimissüsteem; masinal tikkimine. Lahendatakse ja analüüsitakse kavandeid."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Omab süsteemset ülevaadet masintikandi temaatikast, õmblusmasina Designer I USB ja 4D Professional tarkvara 11 mooduli kasutamisvõimalustest. Teab ja tunneb kaasaegseid tikandite valmistamise võimalusi õmblusmasinaga + tikkiva õmblusmasinaga Designer I USB; masinaga tikkimisel kasutatavaid piste- ja kaunistustikkeridade valikuid, masintikandite terminoloogiat ja mõisteid, põhitöövahendeid ja lisatarvikuid."
  }
  [5452]=>
  object(stdClass)#5453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(37) "Paberi töötlemisvõtete omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(175) "Paberi liigid, tootmine. Töövahendid, materjalid paberi modelleerimiseks. Põhilised töövõtted paberi töötlemisel. Iseseisev töö: praktiliste loovtööde kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(131) "- teadmised paberi liigitusest ja omadustest, -oskus paberit töödelda erineval moel; - oskus omandatud võtteid loovalt kasutada."
  }
  [5453]=>
  object(stdClass)#5454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6060"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Anda ülevaade masinkudumise baasteadmistest ja oskustest rakendamiseks rõivaste ja tarbetekstiilide valmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5454]=>
  object(stdClass)#5455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6061"
    ["hindamine"]=>
    string(148) "Hinne kujuneb koondhindena kangakudumise teoreetiliste tedmiste, terminoloogilise väljendusoskuse ja praktiliste harjutus- ning loovtööde baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Ülevaate saamine telgedel kootud sisustus- ja rõivatekstiilidest ja Eesti rahvavaipade ja rõivastuskangaste tehnikate kasutusvõimalustest kaasajal."
    ["sisu"]=>
    string(708) "Tutvutakse rahvavaipade ja rõivastuskangaste valmistamise tehnikate ning kujundamise alustega. Loengutes ja praktikumides käsitletakse süsteemselt järgmisi teemasid: rahvavaipades ja rõivastuskangastes kasutatavad sidused, värvi- ja mustrikombinatsioonid, kaasaegne sisustus- ja rõivastuskangaste kavandamine, pindade kujundamine; tuletatud-, liit- ja kirikangaste siduseõpetus, kangakudumise põhimõisted/terminoloogia, kangasteljed ja lisatarvikud. Lahendatakse ja analüüsitakse ülesannete – kangapindade organiseerimine ja värviharmooniad + tekstiil interjööris/rõivastuses. Omandatu põhjal kujundatakse ja teostatakse sisustus- või rõivastuskangas, millest valmistatakse tekstiilese."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Omab süsteemset ülevaadet Eesti rahvavaipade ja sisustus/rõivastuskangaste temaatikast. Teab ja tunneb nende kasutusvõimalusi tänapäeval, tuletatud-, liit- ja kirikangaste tehnoloogiaid ning nende omadusi, kangakudumise terminoloogiat ja mõisteid, telgede ehitust ja lisatarvikuid; tekstiiltehnikate õpetamise aluseid. Oskab tööd planeerida ja teostada ideest tooteni, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda."
  }
  [5455]=>
  object(stdClass)#5456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6062"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Hinne kujuneb koondhindena teoreetiliste tedmiste, terminoloogilise väljendusoskuse ja praktiliste harjutus- ning loovtööde baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Ülevaate saamine klassikaliste valgetikandite jt tikandite arengust ajaloolises lõikes ning nende esinemisest rahva- kunstiesemetel. Arendada ideede kogumise ja esitamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(675) "Tutvutakse tikandite temaatika eesmärkide, ülesannetega üldhariduskooli käsitöö ainekavas; tikanditega Eesti ning teiste maade paikkondade traditsioonilistel esemetel. Loengutes ja praktikumides käsitletakse: tikanditealane teave; tekstiilide kaunistamise viisid läbi aegade; kaasaegne tikand; tikanditööde kavandamise/vormistamise ja esitamise võimalused; tikandite klassifikatsioon; töövahendid; tööde planeerimine ja organiseerimine, tikandite kvaliteedinõuded, eeltööd, tehnoloogiad ja terminoloogia. Kavandatakse ning teostatakse harjutustöid; lahendatakse temaatilisi loovülesandeid; analüüsitakse käsitööesemeid, kavandeid, näidistööproove."
    ["vljund"]=>
    string(438) "Omab süsteemset süvendatud ülevaadet tikkimise/tikandite temaatikast nii üldiselt kui ka üldhariduskooli käsitöö ainekavas. Teab ja tunneb tikandite liigitust ja kasutamisvõimalusi, tehnoloogiat ja terminoloogiat, erinevate materjalide omadusi ning kasutamist, töövahendeid ja abimaterjale. Oskab tööd planeerida ideest teostuseni, mustreid koostada, omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda; analüüsida teostatut."
  }
  [5456]=>
  object(stdClass)#5457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6063"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5457]=>
  object(stdClass)#5458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6100"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Antakse ülevaade puhastusmeetoditest, puhastusvahenditest ning –seadmetest. Kujuneb arusaam ergonoomikast ja selle tähtsusest korrastustööde organiseerimisel. Antakse oskus rõivaste, kodutekstiilide korrashoiust ja hooldusest ning kodumasinate tööpõhimõttest, kasutamisest ja valikuprintsiipidest."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Ergonoomika ja korrastustööde organiseerimine. Puhastusmeetodid, puhastusvahendid ja seadmed. Puhastusainete keemiline koostis, klassifikatsioon ja kasutamine. Ohutusnõuded. Erinevate pindade ja materjalide korrashoid. Rõivaste, kodutekstiilide ja jalanõude korrashoid ning hooldus. Tekstiilidele tehtavad järeltööd. Kodumasinad, nende tööpõhimõte, kasutamine, hooldus ning valikuprintsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(351) "teab puhastusainete põhikomponente ning nende funktsiooni, tunneb erinevaid puhastusvahendeid ning nende kasutusmeetodeid, oskab valida sobivaid puhastusaineid, vahendeid ning meetodeid erinevate pindade ning tekstiilide puhastamisel ning hooldamisel, orienteerub nüüdisaegses kodutehnika valikus, oskab kasutada ja hooldada erinevaid kodumasinaid."
  }
  [5458]=>
  object(stdClass)#5459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6101"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Kujundada oskused perekonna majandamisest, perekonna eelarve komponentidest ja selle koostamisest. Kujundada pädevused toimimiseks ratsionaalse tarbijana, tarbija õiguste ja kohustuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Antakse ülevaade perekondade struktuurist Eestisis, leibkondade tuludest ja kuludest. Käsitletakse statistilisi mõisteid: ostukorv, toidukorv ja nende maksumus. Vaadeldakse perekondade igakuised kulud: elekter, vesi, telefon, jäätmemajandus jm. Tutvutakse erinevate pangateenustega: laenud, liisingud, järelmaksud ja krediitkaardid. Kaitstud, teadlikud, terved ja vastutustundlikud tarbijad. Tarbija väärtushinnagud, hoiakud ja vajadused. Antakse ülevaade ratsionaalsest tarbimisest ning tarbija õigustest ja kohustustest Eestis. Reklaam ja mõjutamine. Tarbimine ja keskkond. Toodete ja toidu turvalisus. Tarbijainfo. Iseseisva tööna koostatakse perekonna majanduslik raport (ülevaade perekonna majanduslikust seisust), töö ainealase kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Tunneb tänapäevased peremajandamise aluseid; oskab analüüsida perekonna sissetulekuid- väljaminekuid; oskab määratleda tarbimise erinevaid aspekte; oskab hinnata tarbimise mõju ümbritsevale keskkonnale."
  }
  [5459]=>
  object(stdClass)#5460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6102"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Eesmärgiks on teadmiste ja oskuste kujundamine teadlikuks toiduvalikuks. Baasteadmiste andmine toidu toiteväärtuse hindamiseks ja toitumissoovitusi jälgiva menüü koostamiseks. Õppeaine on teoreetiliseks aluseks toiduvalmistamise tehnoloogia kursusele."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Toitumine tänapäeval. Toitekäitumist mõjutavad tegurid. Toitainete üldiseloomustus ja valiku kriteeriumid. Toidu toiteväärtus ja energeetiline väärtus, neid määravad tegurid. Toitainete allikad toidus, toiduainete valik. Toitumissoovitused kaasajal. Menüü koostamine ja analüüs. Toidukaupade üldiseloomustus. Toiduainete kvaliteet ja seda määravad tegurid. Põhiliste toiduainete saamine, omadused ja kasutamine. Toidu toitainelise koostise võrdlus. Iseseisev töö: seminariettekande koostamine, erialase kirjanduse läbitöötamine ja Power Point ettekande vormistamine; toitumisalase lühiuuringu läbiviimine ja analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(155) "-tunneb toitumise põhireegleid; -oskab hinnata toidu toiteväärtust ja seda määravaid tegureid; -tunneb põhiliste toiduainete saamisviise ning omadusi"
  }
  [5460]=>
  object(stdClass)#5461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6103"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Baasteadmiste omandamine toiduohutust puudutavates küsimustes, oskuste kujundamine kvaliteetseks toidu käitlemiseks, süsteemse mõtlemisvõime arendamine. Õppeaine täiendab toitumise aluste ja toiduvalmistamise tehnoloogia kursusi toidu ohutuse aspektist lähtuvalt."
    ["sisu"]=>
    string(744) "Toiduohutust määravad tegurid. Saaste- ja reostusained toiduainetes. Toidu lisaained: üldiseloomustus, ohutust määravad tegurid. Toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, struktuuri andvad ained, tehismagusained, maitsetugevdajad. Mikroorganismide üldiseloomustus, nende arengut soodustavad tegurid. Hügieeninõuded toidu valmistamisel, toiduainete ja valmistoidu säilitamisel ning nõudepesul. Ruumide hügieeninõuded. Põhilised desinfitseerimis-vahendid ja viisid. Toidu kaudu levivad haigused. Toidumürgistused ja infektsiooonid. Meetmed nende vältimiseks. Helmintoosid. Kõrge riskiteguriga toiduained. Meetmed toidu kaudu levivate haiguste vältimiseks. Iseseisev töö: töö ainealase kirjandusega, ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Teab toiduohutust mõjutavaid tegureid toidu ja toiduainete käitlemisel; oskab hinnata toiduohutust toidu ja toiduainete käsitlemisel ning analüüsida toiduohutust käsitlevaid probleeme"
  }
  [5461]=>
  object(stdClass)#5462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6106"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Kujundada arusaam toiduainete töötlemisel toimuvatest protsessidest ning toitainetes toimuvatest muutustest, teadvustada toidu kvaliteeti määravad tegurid."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Toiduainete keemiline koostis. Toidu töötlemisel kulgevad protsessid. Vesi toiduainetes. Toiduvalkude, -rasvade ja süsivesikute üldomadused. Füüsialised ja keemilised muutused toiduvalmistamisel. Toitainete kadu mõjutavad tegurid. Toidurasvade räästumine. Toiduhapped jm lisandid. Ensüümid toiduainete töötlemisel.Toiduainete kaod toidu toorme töötlemisel ja toiduvalmistamisel, kadusid mõjutavad tegurid. Iseseisev töö: laboratoorsete tööde protokollide koostamine ja kaitsmine; ainelase kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Tunneb toiduainete käsitlemisel toimuvaid protsesse ja neid mõjutavaid tegureid; oskab hinnata töötluse mõju toitainetele, vähendada kadusid toidu valmistamisel ja toiduainete säilitamisel; oskab toidukeemia alaseid teadmisi praktikas rakendada."
  }
  [5462]=>
  object(stdClass)#5463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6107"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Kirjalik eksam haarab teoreetilised ja praktilised põhitõed. Eksami eelduseks on praktikumides osalemine ja leksikoni esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Kujundada oskused esmaste toiduvalmistamise tehnikate ja töövahendite valdamiseks. Antakse põhiteadmised toiduainete kuum- ja külmtöötlemisest, toiduvalmistamise tehnoloogiatest sõltuvalt toorainest, valmis roogadele esitatavatest nõuetest."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Põhitoiduainete ja roogade üldiseloomustus ja klassifikatsioon. Toiduvalmistamise tehnika ja töövahendid. Taimsete ja loomsete toiduainete ettevalmistus. Toiduainete külm- ja kuumtöötluse põhi- ja abiviisid ning valmisroogade serveerimise kompositsioonilised alused. Põhiroogade valmistamise tehnoloogia lähtuvalt toorainest. Toitainete kadu kuumtöötlemisel. Toitainete kadusid vähendavate valmistusviiside valik ja rakendamine. Valmisroogade kvaliteedi- ja säilitamisnõuded."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Teab esmaseid toiduvalmistamise tehnikaid; oskab valida sobivaid töövahendeid ning toorainest lähtuva toiduvalmistamise tehnoloogia."
  }
  [5463]=>
  object(stdClass)#5464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6120"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Etiketi põhinõuete teadvustamine. Tööks ja igapäevaeluks vajalike suhtlus- ja käitumisnormide omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Etiketi mõiste. Tervitamine ja visiitkaart. Telefoni kasutamine. Käitumine erinevates olukordades ja ametialane esinemine. Kingituste ja lillede kinkimine. Rõivaste valiku põhimõtted. Käitumine ja tavad erinevatel üritustel, kombetalitustel, rõivaste valik. Lauanõud ja - pesu. Täieliku teenindusega laud ja iseteenindusega lauad. Lauakatmise põhireeglid. Joogietikett; alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid. Alkohoolsete jookide klassifikatsioon ja serveerimine. Käitumine restoranis."
    ["vljund"]=>
    string(424) "- tunneb viisaka käitumise ja rõivastuse reegleid, - teab meie kultuuriruumile omaseid perekondlikke sündmusi ning nende tähistamise omapärasid; - oskab käituda erinevatel perekondlikel sündmustel ja oskab valida sobivat rõivastust; teab söögi- ja joogi etiketti ning oskab vastavalt neile erinevates situatsioonides käituda - oskab koostada erinevaid lauakatteid, tunneb söögiriistu, lauanõusid ja joogiklaase"
  }
  [5464]=>
  object(stdClass)#5465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6121"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksam toimub kirjalikult, nõutakse põhiseisukohtade teadmist ning iseseisvat analüüsivõimet."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Erinevate toitumisviiside tutvustamine ja erialase analüüsioskuse kujundamine. Õppeaine süvendab ja täiendab toitumise aluste ja toiduvalmistamise tehnoloogia kursuses omandatut."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Toor- ja taimetoitlus. Taimetoitluse eri viisid. Toiduvalik ja sellega kaasnevad riskid. Toitumise toidutalumatuse (nt teravijlavalk, piimasuhkur jm) korral. Toiduallergia. Kehamassi reguleerivad dieedid. Roogade valmistamise tehnoloogia. Iseseisev töö: erimenüüde koostamine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Tunneb eri toitumisviise; oskab erimenüüd koostada; suudab toiduvalikuga kaasnevaid riske hinnata; oskab toitumisalast infot analüüsida."
  }
  [5465]=>
  object(stdClass)#5466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6123"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestuse saamiseks peab osalema praktikumides ning esitama iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Antakse põhiteadmised Eesti kultuurist ja toitumistavadest ning nende kujunemist. Erinevate rahvustoitude valmistamine ja serveerimine."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Eestlaste toit läbi aegade. Peamised mõjutegurid, suunad. Traditsioonilised toiduained, nende tarvitamine toiduks ja säilitamine. Muistsed söögi- ja lauakombed. Tähtpäevadele omased road Eesti köögis. Toidulaud tänapäeval. Eri roogade valmistamise tehnoloogia ja serveerimine."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Teab millised tegurid on mõjutanud Eesti toidukultuuri; tunneb Eesti toitumistavasid ning Eesti köögile omaseid toiduaineid, oskab neid toiduvalmistamisel kasutada."
  }
  [5466]=>
  object(stdClass)#5467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6124"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Valikaine. Kujundada üliõpilastes oskus iseseisvalt uurida erinevaid kultuure ja toitumistavasid. Anda võimalus läbi viia rahvustoite tutvustavaid tunde ja osaleda erinevate rahvustoitude valmistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Erinevate maade toitumiskultuuride lühitutvustus: toitumistavad, traditsioonilised toiduained ja toiduvalmistusviisid. Eri maade roogade valmistamise tehnoloogia ja serveerimise iseärasused. Lauakatmise võimalused lähtuvalt rahvuse eripärale."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Mõistab mis on mõjutanud eri rahvaste toitumistavade kujunemist, teab rahvusköögile iseloomulikke toiduvalmistamise tehnikaid, oskab valida roa eripära arvestades sobivaid töövahendeid ning toiduvalmistamise tehnoloogia"
  }
  [5467]=>
  object(stdClass)#5468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6126"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Õpimapp"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Valikaine. Kujundada oskused organiseerida ja läbiviia erinevaid vastuvõtte. Õppeaine süvendab toiduvalmistamise tehnoloogiates saadud teadmiste oskuste rakendamist teenindusalal."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Põhilised lauakatmise viisid. Lauakattes kasutatavad lauanõud, klaasid, lauapesu. Erinevad lauakatted, fantaasiarikkad lauadekoratsioonid. Erinevad teenindusviisid. Toidu ohutus toitlustuses. Aja planeerimine, iseseisev ja meeskonnatöö. Erinevatele söögikohtadele sobivate menüüde koostamine, toitude valmistamine. Toitude garneerimine. Kompositsiooni alused. "
    ["vljund"]=>
    string(188) "- oskab teha erinevaid lauakatteid, lähtuvalt temaatikast; - oskab valida ning valmistada söögikohale sobivaid toite; - teab meeskonnatöö tähtsust ühise projektiülesande täitmisel"
  }
  [5468]=>
  object(stdClass)#5469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6127"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Kirjalik arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade inimese toitumise kultuurilisest ja ajaloolisest taustast. Vaadelda toidu sotsiaalset, majanduslikku ja eetilist rolli inimeste elus."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Toit muinasajast tänapäevani. Toiduainete päritolu, toidu teekond. Toidu tähtsus erinevates kultuurides. Toiduainete tehnoloogiline areng. Toitude tehnoloogiline areng. Toiduvalmistamine enne ja nüüd."
    ["vljund"]=>
    string(92) "- tunneb toiduainete ajaloolist tausta;  - oskab analüüsida toiduainete arengu tähtsust."
  }
  [5469]=>
  object(stdClass)#5470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6128"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Arusaama kujundmine toiduainete keemilisest koostisest ja omadustest ning töötlemisel asetleidvatest muutustest. Õppeaine laiendab ja seostab teistes keemiaainetes õpitut."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Toiduainete keemiline koostis. Makro- ja mikrotoitained. Toidu lisaained. Saaste ja reostusained. Toidukonservandid, värvained, antioksüdandid, magusained, lõhna- ja maitsetugevdajad, emulgaatorid, stabilisaatorid, geelistavad ained jm. Toiduainete klassifikatsioon ja üldiseloomustus. Vesi toiduainetes. Vee aktiivsus. Toidutoorme keemiline koostis: piim, liha, kala, teravili, toidurasv jt. Keemilised ja füüsikalised muutused toiduainete töötlemisel. Tehistoiduained. Praktilised tööd: toiduainete analüüsi põhimeetodite tutvustus; piima-, liha-, leivatoodete ja karastusjookide analüüs. Iseseisev töö: erialase kirjanduse läbitöötamine, referaadi koostamine, laboraatoorsete tööde aruannete vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Teab enimkasutatavate toiduainete keemilist koostist; mõistab toidutoorme käitlemisel toimuvaid põhiprotsesse; tunneb toiduainete analüüsi meetodeid ning oskab eksperimentaalset tööd planeerida."
  }
  [5470]=>
  object(stdClass)#5471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6129"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda ülevaade tänapäevastest toitumisharjumusi mõjutavatest teguritest. Vaadelda uusi toitumissuundi ning uuenevat toiduvalikut."
    ["sisu"]=>
    string(427) "Toitumise sotsiaalsed ja psühholoogilised aspektid Toitumistava määravad tegurid. Uuendtoit. Geneetiliselt muundadatud toit. Funktsionaalne toit. Kiirtoit: üldiseloomustus, toiteväärtus, tasakaalustamise võimalused. Kõrge valmidusastmega pooltooted, valmistoit: toiteväärtus, vastavus toitumissoovitustele. Rahvusvaheliselt enimtuntud toidud ja toiduained, roogade valmistamine. Toiduvaliku arengusuunad tänapäeval."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Teab toitumistavasid kujundavaid tegureid; tunneb uudseid toiduaineid ja nende kasutusvõimalusi; oskab hinnata toidu toiteväärtust ja tervislikkust; orienteerub rahvusvahelises toiduvalikus."
  }
  [5471]=>
  object(stdClass)#5472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6130"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Süvendada etiketialaseid teadmisi, pöörates põhitähelepanu rahvusvahelistele etiketireeglitele ja kommetele. Anda ülevaade põhiusunditest ning nende kombestiku eripäradest."
    ["sisu"]=>
    string(416) "Etiketi ja protokolli mõiste. Rahvuste ja kultuuride vahelised erinevused sündmuste tähistamisel, kingituste ja lillede kinkimisel jne. Käitumine pidulikul lõuna-ja/või õhtusöögil. Kutsete vormistamise reeglid, rõiva valik pidulikel vastuvõttudel. Rahvusvahelise protokolli reeglid. Kadrioru protokoll. Eesti riigi sümboolika kasutamise reeglid. Enamlevinud usundid. Toitumiskultuur erinevates usundites."
    ["vljund"]=>
    string(269) "- tunneb rahvusvahelise protokolli põhireegleid ning oskab käituda Kadrioru protokolli reegleid järgides; - teab Eesti riigi sümboolika kasutamise reegleid - orienteerub enamlevinud usundite põhimõtetes; - teab erinevate usundite toitumisharjumuste põhimõtteid."
  }
  [5472]=>
  object(stdClass)#5473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6131"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Hindeline arvestus. Hinnang kujuneb õpimappi (protsessülesande raport, loengutes antavad lisaülesanded) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda ülevaade isu tekitavatest ning pärssivatest teguritest ja roogade kaunistamise võimalustest ning luua oskus kasutada tooraineid loovalt ning omanäoliselt."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Toiduainete omadused ja erinevad kasutusvõimalused. Garneeringud: töövahendid, tooraine. Garneeringute valmistamine. Toiduainete nikerdamiskunst. Tähtpäeva menüü koostamine. Pidulikud toidud ja joogid, nende valmistamine. Toitude serveerimine. Fantaasiatordid. Tortide kaunistamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Tunneb toiduainete omadusi ning nende kasutamisvõimalusi; oskab valmistada tähtpäevale iseloomulikke toite; mõistab garneeringu osa toidu serveerimisel."
  }
  [5473]=>
  object(stdClass)#5474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6134"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5474]=>
  object(stdClass)#5475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6136"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Anda ülevaade tänapäevastest töövahenditest ja kodumasinatest ning nende kasutamisvõimalustest. Tutvuda uuemate elektrooniliste kodumasinate valiku ja rakendamise võimalustega kodumajapidamises."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Tänapäevased mehaanilised ja elektroonilised töövahendid. Otsatarbekohaste töövahendite valik ja kasutamine. Elektroonilised kodumasinad, nende tööpõhimõtted, programmeerimine ning mitmekülgne kasutamine igapäevatöö lihtsustamisel. Praktilised ülesanded eriotstarbeliste kodumasinate kasutamisel. Töökoha planeerimine lähtuvalt ergonoomikast ja kodumasinate tänapäevaste võimalustest."
    ["vljund"]=>
    string(299) "- tunneb töövahendite ja kodumasinate spetsiifikat -oskab igakülgselt kasutada tänapäevaseid kodumasinaid ja teab nende tööpõhimõtteid; -oskab valida lähtuvalt tööetapist sobilikud töövahendid; -suudab analüüsida tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste vajalikkust ja otstarbekust"
  }
  [5475]=>
  object(stdClass)#5476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6138"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Arvestus koosneb kirjalikust ja praktilisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Antakse põhiteadmised Eesti kultuurist ja toitumistavadest ning nende kujunemist. Erinevate rahvustoitude valmistamine ja serveerimine."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Eestlaste toit läbi aegade. Peamised mõjutegurid, suunad. Traditsioonilised toiduained, nende tarvitamine toiduks ja säilitamine. Muistsed söögi- ja lauakombed. Tähtpäevadele omased road Eesti köögis. Toidulaud tänapäeval. Eri roogade valmistamise tehnoloogia ja serveerimine. "
    ["vljund"]=>
    string(175) "- teab millised tegurid on mõjutanud Eesti toidukultuuri; - tunneb Eesti toitumistavasid ning Eesti köögile omaseid toiduaineid, - oskab neid toiduvalmistamisel kasutada. "
  }
  [5476]=>
  object(stdClass)#5477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6200"
    ["hindamine"]=>
    string(375) "Üliõpilane on kursuse vältel praktiliste tööde teostamise käigus pidevalt isiklikult õppejõu juures konsulteerinud, oma väljendusvõimalusi arendades ja võimalikke vigu parandades - st toimunud individuaalsetest eeldustest lähtuv areng on olnud õppeprotsessi käigus jälgitav. Koostatud portfoolio vastab õpiväljunditele, kõik nõutud ülesanded on täidetud."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Vaba loomingulise ja tehnilise väljendusoskuse kujunemine, suutlikkus seda erialaliselt kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Õpitakse kasutama erinevate joonistus- ja maalivahendite tehnilisi võimalusi, erinevate materjalide, tekstuuride, faktuuride ja struktuuride kujutamist, vormiõpetuse ja ruumilise kujutamise põhialuseid, valguse-varju modelleerivat toimet, perspektiiviõpetuse aluseid ja inimese kujutamist. Maalimises õpitakse töötama nii kattevärvide kui akvarellidega, kasutama segatehnikaid. Kontakttundides töötatakse natuurist õppejõu juhendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(698) "Üliõpilane: On saavutanud tunnetuse käe vabadusest ja liikumisvõimalustest kujutavas tegevuses. Tunneb ja oskab kasutada joonistustehnikaid, maalitehnikaid vesipõhiste kattevärvide ja akvarellidega ning vastavaid vahendeid. Oskab segada värve ja tunneb värvuste vastastikust mõju. Oskab kasutada segatehnikaid, edasi andes erinevate materjalide faktuure ning struktuure. Tunneb perspektiiviõpetuse ja vormilise kujutamise aluseid Oskab ruumiliselt kujutada esemeid ja vorme. Tunneb inimkeha proportsioone ja vorme. Oskab kujutada inimest tema õigetes proportsioonides, analüüsides figuuri mõõte, telgi, toetuspunkte, tasakaalu. Oskab rakendada perspektiivireegleid ruumi kujutamisel."
  }
  [5477]=>
  object(stdClass)#5478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6203"
    ["hindamine"]=>
    string(2933) "Eksamile pääsemiseks peavad olema esitatud ja arvestatud kõik plaanilised graafilised tööd. Eksamil tuleb etteantud ajalimiidi raames lahendada praktilise sisuga ülesanne ja vastata täiendavatele küsimustele. Hindamiskriteeriumid kirjalikule eksamile Eksam koosneb kolmest mitmeosalisest ülesandest, kus hinnatakse: Ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamise õigsust ja täpsust; Oskust analüüsida ja modelleerida ruumilis- mahulisis vorme, vormistada ja lugeda jooniseid, mõistete täpsest ja lühidat esitust nii kirjalikult kui suuliselt. „F“ üliõpilase teadmised on puudulikud, joonise lugemise tase on nõrk, ülesannete lahendused on leidmata või väärad, töös esineb rohkelt ebatäpsusi, ei tunne kujutava geomeetria põhimõisteid ja konstruktsioone, ruumiliste objektide kujutamine tasapinnal ei vasta jooniste saamise meetoditele, ei ole kooskõlas joonise vormistamise nõuetega, (alla 50 % eksami mahust). „E” üliõpilase teadmised on kasinad, joonise lugemises ja ruumilis-mahuliste vormide analüüsis esineb vigu, üleannete lahendused on esitatud vigadega või küsitud vastuseni jõudmata, mõisteid ning nende rakendust tunneb vähesel määral, mõistete sõnaline ja kirjalik selgitamine valmistab suuri raskusi, joonise vormistamine ei ole nõuetekohane (51- 60 % eksami mahust). „D” üliõpilase teadmised on rahuldavad, joonise lugemises ja ruumilis-mahuliste vormide analüüsis esineb vigu, oskab ülesandeid lahendada, kuid teeb nendes vigu, mõistete tundmine on pealiskaudne, sõnalises ja kirjalikus eneseväljenduses esineb täpsuse ja loogikavigu, joonise vormistamine ei ole nõuetekohane (61- 70% eksami mahust). „C“ üliõpilase teadmised on head, joonise lugemine ruumilis-mahuliste vormide analüüs ja ülesannete lahendused sisaldavad väheseid õigsuse ja täpsusvigu, tunneb põhilisi geomeetrilisi konstruktsioone, kuid nende rakendamisel teeb vigu, mõistete sõnastus on pealiskaudne, sõnalises ja kirjalikus eneseväljenduses esineb täpsusvigu, joonis on vormistatud üksikute puudujääkidega (71- 80 % eksami mahust). „B“ üliõpilase teadmised on väga head, joonise lugemine, ruumilis-mahuliste vormide analüüs, probleemide lahendused sisaldavad üksikuid täpsusvigu, oskab sõnastada suuliselt ja kirjalikult, lühidalt ja täpselt kujutava geomeetria mõisteid tehes vaid tähelepanuvigu, vormistab jooniseid nõuetekohaselt (81-90 % eksami mahust). „A“ üliõpilase teadmised on suurepärased, joonise lugemine ja ruumilis-mahuliste vormide analüüs on põhjalik ja sisult õige, oskab lahendada vigadeta kursuses läbitud teemadel ülesandeid, sõnastab täpselt ja lühidalt kujutava geomeetria põhimõisteid, vormistab joonised nõuetekohaselt (91- 100% eksami mahust). Kolme ülesande lahendused määravad eksamihinde kujunemise 75% ulatuses, ülejäänud 25 % ulatuses määravad hinde kujunemise teooriaküsimuste vastused."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Omandada teadmised tehnilise graafika alalt ja õppida kujutama kolmemõõtmelisi esemeid joonistena.Aine omandamine on eelduseks järgneva arvutigraafika kursuse läbivõtmisel ja teiste tehnika ja tehnoloogia valdkonda kuuluvate ainete õppimisel."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Projekteerimine ja projekteerimise liigid. Punkti, sirge ja tasapinna käsitlus Monge´i meetodil. Tasapindade ja hulktahukate, pöördpindade lõikumine. Pinnalaotuse konstrueerimine. Joonestusvahendid. Geomeetrilised konstruktsioonid. Tasapinnaliste detailide joonised. Kolmemõõtmeliste detailide kujundusvõtted. Aksonomeetriline ja projektsioonjoonestamine. Kolmvaated. Lõiked. Detailide mõõtmestamine. Eskiisid ja tööjoonised. Koostejoonised.Tükitabelid. Skeemid. Didaktika eripära tehnilise graafika õpetamisel."
    ["vljund"]=>
    string(91) "Teadmised tehnilise graafika ainest; oskus kujutada esemeid ja objekte kolmemõõtmelisena."
  }
  [5478]=>
  object(stdClass)#5479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6204"
    ["hindamine"]=>
    string(1641) "Eksam. 1. Praktiliste tööde hindamine A- Üliõpilasel on valminud praktilised tööd heal tehnilisel tasemel. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti. Üliõpilane pole vajanud praktilise töö teostamisel lisakonsultatsioone. B- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loovalt ja tajunud proportsioone. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti ja on esteetiline. C- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö eeskuju järgi ja töö on üldiselt proportsioonides. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsioone. Töö vastab üldiselt etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud väikeste tehnoloogiliste vigadega, kuid on veel esteetiline. D- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö abi vajades. Proportsioonid võivad olla natuke paigast ära. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt keskmiste vigadega ja pole eriti esteetiline. E- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö õpetaja suure abiga. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud pidevat juhendamist. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt veel vastuvõetavalt, kuid ei näe esteetiline välja. 2. Teooriaeksam Kirjaliku eksami hinne sõltub teoreetilise materjali omandamise määrast. A- 91-100% aine mahust omandatud B-81- 90 % aine mahust omandatud C-71- 80 % aine mahust omandatud D-61-70 % aine mahust omandatud E-51- 60 % aine mahust omandatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Elektriliste tunnussuuruste, elektroonikas kasutatavate materjalide omaduste ja elektroonikakomponentidega tutvumine loengute ja praktilise töö käigus. Elektroonikatööde tehnoloogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine, selle aine õpetamiseks põhikooli tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Elektrotehnika ja elektroonika põhimõistete ja arvutusvalemite õppimine. : vooluring elektrivoolu parameetrid, elektroonikas kasutatavad komponendid ja nende tingmärgid, jada- ja rööpühendus, vooluallikad, elektrivoolu magnetväli, elektromagnetiline induktsioon, elektrimahtuvus, vahelduv- ja alalisvool, kolmefaasiline vool, elektrimasinad, elektriohutus. Elektroonikatööde õpetamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Üliõpilane: Oskab valida tööeseme valmistamiseks sobivat materjali; Tunneb põhilisi elektroonikas kasutatavaid materjale ning elektroonikakomponentide ehitust ja tööpõhimõtet; Oskab kasutada elektroonikatöödes kasutatavaid töövahendeid ja –riistu; Oskab opereerida elektriliste tunnussuurustega, neid mõõta ning kasutada lihtsate elektriskeemide koostamisel; Teab ohutu töötegemise tingimusi ja nõuded."
  }
  [5479]=>
  object(stdClass)#5480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6206"
    ["hindamine"]=>
    string(1710) "1. Praktiliste tööde hindamine. A- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loova ja innovaatilise. Praktiline töö on tehtud iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja see vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt väga korrektselt ja on esteetiliselt nauditav. B- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loovalt ja tajunud proportsioone. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti ja on esteetiline. C- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö eeskuju järgi ja töö on üldiselt proportsioonides. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsioone. Töö vastab üldiselt etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud väikeste tehnoloogiliste vigadega, kuid on veel esteetiline. D- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö abi vajades. Proportsioonid võivad olla natuke paigast ära. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt keskmiste vigadega ja pole eriti esteetiline. E- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö õpetaja suure abiga. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud pidevat juhendamist. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt veel vastuvõetavalt, kuid ei näe esteetiline välja. 2. Kirjalike testide hindamine. Kirjalikke teste hinnatakse arvuti põhiselt ja veaprotsente arvestades. A- 91-100% vastustest on õiged B-81- 90 % vastustest on õiged C-71- 80 % vastustest on õiged D-61-70 % vastustest on õiged E-51- 60 % vastustest on õiged."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Metallide omaduste ja töötlemisviisidega tutvumine loengute ja praktilise töö käigus. Metallide käsitsitöötlemise tehnoloogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine, selle aine õpetamiseks põhikooli tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Erinevate metallide füüsikaliste omadustega tutvumine käsitsitöötlemise eesmärgil. Traadi ja pleki tootmisprotsessi lühiülevaade. Traadi ja pleki peamised käsitsitöötlemise tehnoloogiad. Lukksepatööde peamised võtted. Metallide käsitsitöötlemise õpetamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Üliõpilane: Oskab valida tööeseme valmistamiseks sobivat materjali; Tunneb metallide käsitsitöötlemise tehnoloogiaid; Oskab kasutada metallitöötlemise töövahendeid ja –riistu; Teab ohutu töötegemise tingimusi ja nõuded."
  }
  [5480]=>
  object(stdClass)#5481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6207"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Hindeline arvestus koosneb ettenähtud praktiliste tööesemete ja tehniliste jooniste, referaadi ja kontrolltöö arvestamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Peaaine. Kujundada ja omandada üliõpilastel teadmisi ning praktilisi oskusi metallide masintöötlemise alal ja selle teema õpetamiseks ning loominguliseks rakendamiseks põhikooli II ja III astmes. Läbi metallitöö spetsiifika ja praktilise kogemuse rakendamise omandatakse õpetajatööks vajalikud tööesemete valmistamise ja sellega kaasneva tehnoloogia ning didaktika põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Masinaehitustööstus, toodang ja erialad. Metalli masintöötlemise tööliigi sisu põhikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekavas. Masintöötlemise õppetöökoda: sisustus, masinate paigutus. Metalli treimise, freesimise, CNC tööpingil töötamise rakendustehnoloogiad materjalide töötlemisel. Pulbermetallurgia. Kõvasulamid. Abrasiivmaterjalid. Galvaniseerimine. Metalltarindite montaaž ja demontaaž. Tööesemete valik, kavandamine ja valmistamine. Töötervishoid ja –ohutus masintöötlemise läbiviimisel. Didaktika eripära masintöötlemise õpetamisel."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Oskab valida tööeseme valmistamiseks sobivat materjali; Tunneb metallide masintöötlemise tehnoloogiaid; Oskab kasutada metallitöötlemise masinaid; Teab ohutu töötegemise tingimusi ja nõuded."
  }
  [5481]=>
  object(stdClass)#5482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6208"
    ["hindamine"]=>
    string(2352) "A- Üliõpilane on oma tööd teinud iseseisvalt ilma kõrvalise abita. Terituse ja seadistuse puhul on korrastatud töövahend täielikult toimiv ja töökorras. Praktiline tööd on valmistatud vastavalt nõuetele eelnevalt kokkulepitud töövahenditega. Iseseisvalt kavandatud ja teostatud töö on loov ,väärikas, pilkupüüdev maitsekas ning lõpetatud ja viimistletud. Joonise tegemisel on järgitud joonestamise reegleid. Tööd on esitatud ja vormistatud õigeaegselt. B- Üliõpilane on oma töö teinud iseseisvalt vähese juhendaja poolse nõustamisega. Terituse ja seadistuse puhul on korrastatud töövahend täielikult toimiv ja töökorras. Praktiline töö on valmistatud vastavalt nõuetele eelnevalt kokkulepitud töövahenditega. Iseseisvalt kavandatud ja teostatud töö on loov pilkupüüdev maitsekas ning lõpetatud ja viimistletud. Joonise tegemisel on järgitud joonestamise reegleid. Töö on esitatud ja vormistatud õigeaegselt. C- Üliõpilane on oma töö teinud vähese juhendaja poolse nõustamisega -..Terituse ja seadistuse puhul on tulnud mõnda töövõtet üle korrata või tehtut ümber teha. Korrastatud töövahend on toimiv ja töökorras, Praktiline töö on valmistatud vastavalt nõuetele eelnevalt kokkulepitud töövahenditega. l Tööl võib esineda varjatud pisiviga Iseseisvalt kavandatud ja teostatud töö on loov, pilkupüüdev ja viimistletud. Joonise tegemisel on üldjoontes järgitud joonestamise reegleid. D-Üliõpilane on vajanud praktiliste töö teostamisel juhendaja abi. -..Terituse ja seadistuse puhul on tulnud mõnda töövõtet korduvalt üle korrata või tehtut ümber teha. Korrastatud töövahend on väikese mööndusega toimiv ja töökorras. Praktiline töö on valmistatud üldjoontes etteantud nõuetele. Iseseisvalt kavandatud ja teostatud töö on väikeste vajakajäämistega. Joonise tegemisel on üldjoontes järgitud joonestamise reegleid. E - Üliõpilane on vajanud praktiliste töö teostamisel korduvat juhendaja abi Terituse ja seadistuse puhul on tulnud mõnda töövõtet korduvalt üle korrata või tehtut ümber teha. Korrastatud töövahend on mööndustega toimiv ja töökorras.Iseseisev kavandatud töö jätab kõvasti soovida Praktiline töö on teostatud mõningate hälvetega, kinni ei ole peetud töökäigust.Joonise puhul võib esineda arusaamatusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Anda põhjalik ülevaade puidukäsitööriistadest ja abivahenditest. Arendada üliõpilaste käelisi oskusi ja teadmisi puidu käsitsitöötlemise valdkonnas. Julgustada iseseisvat mõtlemist ja aidata kaasa loovuse arengule."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Ainekursus koosneb loengutest ja praktikumidest. Loengutes omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse praktikumides. Iseseisevad praktilised tööd hõlmavad kaks kolmandikku kursuse mahust. Puidutehnoloogiate sisuks on: vestmine, märkimine, saagimine, hööveldamine, puurimine, peiteldamine, viimistlemine. Puitesemete kavandamine ja valmistamine. Töötervishoid ja -ohutus puidutöödel."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Oskab teritada, hooldada, varretada ja seada töökorda erinevaid puidukäsitööriistu; Oskab valida vastavalt tööle otstarbekalt töövahendeid, tarvikuid ja materjale ning neid käsitleda; Suudab kavandada töid ja kavandada otstarbekalt töökäike; Suudab sisuliselt rakendada omandatud teadmisi, oskusi ja tähelepanekuid ning lahendada töös ette tulevaid rakenduslikke probleeme."
  }
  [5482]=>
  object(stdClass)#5483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6214"
    ["hindamine"]=>
    string(226) "Eksam koosneb praktiliste tööde esitamisest ja iseseisva tööna lahendatud ülesannete arvestamisest. Eksami suulises osas antakse tagasiside loengu materjali ja praktiliste ülesannete lahendamist puudutavates küsimustes."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Omandada teadmisi ja praktilisi oskusi loovülesannete koostamiseks töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides põhikooli II ja III astmes. Anda võimalus ise proovida tehniliste loovülesannete lahendamist."
    ["sisu"]=>
    string(643) "Tehnilise loomingu ja konstrueerimise tähendus meie igapäevases elus, seosed teiste õppeainetega ja seosed analoogsed distsipliinidega teistes riikides. Tehnilise loomingu ja konstrueerimise seos tehnilise kirjaoskusega. Materjali, töötlemisviisi ja tööriistade valiku põhimõtted loominguliste ülesannete lahendamisel. Tööohutus ja eakohasus. Uudsete materjalide kasutamine tehnilises loomingus. Keskkonnasäästlik suhtumine konstrueerimise ja loomingulise tegevuse kaudu. Tehnilise loovülesande lahenduse funktsionaalsus, esteetilisus, viimistletuse tase. Loominguliste lahenduste hindamine. Praktiliste ülesannete lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskus iseseisvalt koostada lihtsamaid tehnilist taipu arendavaid ülesandeid; oskus kavandada ja valmistama uudseid õpilastele sobivaid tööesemeid ja töövahendeid."
  }
  [5483]=>
  object(stdClass)#5484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6215"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Omandada oskus määrata makroskoopiliste tunnuste põhjal Eestis looduslikult ja maailmas enamlevinud puiduliike. Omandada erialane oskussõnavara."
    ["sisu"]=>
    string(234) "Üliõpilane saab ülevaate puidust, kui tarbematerjalist. Puidu ehitus, rikked, liigid, kuivatamine, hoidmine, vääristamine, mõõtmine ja mahuarvutused. Iseseisva töö kirjutamine puidu ja puudega seonduvalt eesti rahvakultuuris."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Oskab määrata visuaalselt kodumaiseid puiduliike; oskab ära tunda ja klassifitseerida puidurikkeid; suudab hinnata sae- ja metsamaterjali kvaliteeti."
  }
  [5484]=>
  object(stdClass)#5485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6223"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Üliõpilaste iseseisvate tööde analüüsi põhjal arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Valmistada üliõpilased ette bakalaureusetöö koostamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(268) "Bakalaureusetöö temaatika valikuvõimalused. Bakalaureusetöö sisu, kohustuslikud osised ja suunitlus. Uurimuse probleemi ja meetodite valik. Bakalaureusetöö eesmärgi, probleemi ja ülesannete formuleerimine. Allikate läbitöötamine ja allikaloendi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane: koostab töö kava ja esialgse teemakohase allikaloendi; oskab töö probleemi näha ja leida sellele loovaid lahendusi; väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult;"
  }
  [5485]=>
  object(stdClass)#5486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6225"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Hinne kujuneb töö avaliku kaitsmise tulemusena."
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Toetada üliõpilase loovuse ja rakendusliku mõtteviisi kujunemist ning orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; kujundada üliõpilastes valmidust püstitada probleeme, lahendada rakendusülesandeid ning loovprojekte, kirjeldada oma tegevust ning presenteerida tulemust."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Projektülesande lahendamine vastavalt valitud teemale. Üliõpilane kavandab, modelleerib ning teostab praktiliselt tööeseme. Praktilisele tööle lisatakse kavandid, joonised, projekti tehnoloogiline kirjeldus ja põhjendus (legendiga toode). Töö peab sisaldama valikute põhjendusi ning tulemuste (sh majanduslike näitajate) analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Üliõpilane: Suudab rakendada omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi loovalt; Oskab tootearendusprotsessi kirjeldada ja analüüsida, vastavat teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada."
  }
  [5486]=>
  object(stdClass)#5487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6228"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Omandatakse erialase teksti analüüsi ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Kirjandusallikate analüüsi põhimõtted ja metoodika. Tänapäeva käsitöökasvatuse ja kodunduse aktuaalseid probleeme käsitlevate kirjandusallikate, sh internetis kajastuva analüüs. Üliõpilaste iseseisev töö kirjandusega; ettekannete, referaadi koostamine. Iseseisev töö: - bakalaureusetöö kava koostamine. - Kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse alusel seminaride ettevalmistamine - Teemakohasest kirjandusest referatiivse töö koostamine (bakalaureusetöö I"
    ["vljund"]=>
    string(190) "Üliõpilane: -suudab koostada uurimuse kava ja esialgse teemakohase allikaloendi; -oskab teksti töödelda ja analüüsida; -väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult;"
  }
  [5487]=>
  object(stdClass)#5488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6253"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5488]=>
  object(stdClass)#5489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6255"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5489]=>
  object(stdClass)#5490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6256"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Loovülesannete ja nende juhendite hindamine. Tagasiside kaudu õppeainetevahelise lõimumise võimaluste hindamine. Osalemine vähemalt ¾ loengutest on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Peaaine. Loovuse arendamisest tööõpetuse tunnis läbi praktilise tegevuse. Õppeainete lõimumine kui loovust soodustav tegur. Õppeainetevaheliste seoste loomise põhimõtted. Loovtööde ettevalmistamine, tegemine ja hindamine."
    ["sisu"]=>
    string(442) "Tehniline looming on kaasaaegse ühiskonna alus. Loovus on isiksuse osa. Tehnilise loovuse erinevaid momente ja nende arendamise võimalused. Loovuse arendamisest poiste tööõpetuse tundides. Toote disain lähtuvalt tehnoloogia ja kooli töökoja võimalustest. Praktiliste ülesannete näiteid põhikooli tööõpetuse tunnis. Toote disain lähtuvalt tehnilistest nõuetest. Õppeainetevaheline lõimumine kui loovuse arendamise võimalus."
    ["vljund"]=>
    string(91) "Tehniliste loovülesannete lahendamine. Tehniliste loovülesannete loomine ja kirjeldamine."
  }
  [5490]=>
  object(stdClass)#5491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6257"
    ["hindamine"]=>
    string(3177) "1. Praktiliste tööde hindamine A- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loova ja innovaatilise. Praktiline töö on tehtud iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja see vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt väga korrektselt ja on esteetiliselt nauditav. B- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loovalt ja tajunud proportsioone. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti ja on esteetiline. C- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö eeskuju järgi ja töö on üldiselt proportsioonides. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsioone. Töö vastab üldiselt etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud väikeste tehnoloogiliste vigadega, kuid on veel esteetiline. D- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö abi vajades. Proportsioonid võivad olla natuke paigast ära. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt keskmiste vigadega ja pole eriti esteetiline. E- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö õpetaja suure abiga. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud pidevat juhendamist. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt veel vastuvõetavalt, kuid ei näe esteetiline välja. 2. Seminaritöö hindamine A- Üliõpilane on kirjutanud põhjaliku seminaritöö, koos viidete ja korrektse vormistusega. Töö vastab teemale ja lisatud on üliõpilase poolne asjakohane analüüs. Seminaritöö ettekanne on esitatud arusaadavalt ja köitvalt. Üliõpilane valdab teemat ja oskab vastata talle esitatud asjakohastele küsimustele. B- Üliõpilane on kirjutanud seminaritöö, milles on viidatud algallikatele ja töö on vormistatud üldiselt korrektselt. Töö vastab teemale, kuid üliõpilase poolne analüüs on ainult allikatepõhine. Seminaritöö ettekanne on esitatud aja piires. Üliõpilane valdab teemat, kuid ei oska vastata kõikidele talle esitatud asjakohastele küsimustele. C- Üliõpilane on kirjutanud seminaritöö, milles on viidatud algallikatele, kuid töös esineb vormistamise vigu. Töö kaldub osalt teemast kõrvale ja puudub üliõpilasepoolne analüüs. Seminaritöö ettekanne on lakooniline. Üliõpilane saab teemast aru, kuid ei oska vastata kõikidele talle esitatud asjakohastele küsimustele. D- Üliõpilane on kirjutanud seminaritöö, milles esineb viitamis- ja vormistamisvigu. Töö kaldub osalt teemast kõrvale ja puudub üliõpilasepoolne analüüs. Seminaritöö ettekanne on lakooniline ja midagi ütlev. Üliõpilase teemavaldamine on kohatine ja ta eksib vastates talle esitatud asjakohastele küsimustele. E- Üliõpilane on kirjutanud seminaritöö, mis on esitatud peale tähtaeg. Selles esineb viitamis- ja vormistamisvigu. Töö kaldub osalt teemast kõrvale ja puudub üliõpilasepoolne analüüs. Seminaritöö ettekanne on lakooniline ja midagi ütlev. Üliõpilase teemavaldamine on kohatine ja ta eksib vastates talle esitatud asjakohastele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Valikaine. Omandada üldteadmised plastmaterjalide liikidest, omadustest ja kasutusaladest. Saada teadmised ja oskused termoplastide käsitsitöötlemise võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Plastide liigid. Plastide tootmine. Termoplastid ja reaktoplastid. Plastide omadused sõltuvalt liigist. Plastide käsitsitöötlemine. Liimimine. Lõikamine."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Oskab eristada erinevaid plastiliike markeeringu järgi. Tunneb enamlevinud plastide omadusi ja kasutusalasid. Oskab valida ringi- ja tunnitööks sobilikke (tervisele ohutuid) plastiliike. Teab plastmaterjalide töötlemisviise ja oskab neid käsitsi töödelda."
  }
  [5491]=>
  object(stdClass)#5492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6258"
    ["hindamine"]=>
    string(1770) "Praktiliste tööde hindamine. A- Üliõpilase praktiline töö on kavandatud ja teostatud täiesti iseseisvalt ilma kõrvalise abita. Töö tegemisse on suhtutud loovalt suure huvi ja pühendumusega. Valmistatud ese on kunstipärane , maitsekas ja nauditav. On kooskõlas ja mõõdus ning vastavab vajalikele tunnustele ja nõuetele. Töö käigus on suuteline ise välja tulema omapoolsete lihtsustuste täienduste ja parendus ettepanekutega mis puudutavad töövõtteid ja abivahendeid. B- Üliõpilase praktiline tööjoonis on kavandatud juhendaja kaasabiga ja töö ise teostatud iseseisvalt. Valmistatud esemed on kunstipärased, maitsekad ja nauditavad. On igati kooskõlas ja mõõdus ning vastavad vajalikele tunnustele ja nõuetele. C- Üliõpilane on oma praktilise töö teostanud olemasoleva joonise või näidise järgi üks-ühele. Praktilise töö juures on kohati küsitud juhendajalt nõu ja juhiseid Töö on valmistatud esmasel vaatlusel väikese märkamatu pisi või iluveaga, kuid vastab veel etteantud üldistele nõuetele. On täielikult toimiv ja töökorras. D- Üliõpilane on oma praktilise töö tegemisel vajanud juhendaja käelist abi ja joonise lahti seletamist. Töö ei pruugi olla tehtud päris täpselt joonise või esialgse kavandi järele. Töö vastab üldiselt etteantud nõuetele. Töö on valmistatud nähtava pisiveaga, kuid on täiesti tarvitamiskõlblik. E- Üliõpilase praktiline töö on teostatud oma juhendaja suure abiga. Üliõpilane on pidevalt vajanud juhendamist ja jälgimist. Töö tegemisel on sisse tulnud parandusi või ümbertegemisi. Lõppkokkuvõttes on esialgsest kavandatust natuke mööda pandud. Töö ise on keskpärane,ilmetu ja püsib ühes tükis koos ning on mõningate mööndustega vastuvõetav."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Selgitada miks peaksime väärtustama ja eelistama keskkonna ja inimsõbralikku toorainet. Anda ülevaade tohutöödest ja selle osatähtsusest Eesti rahva kultuuriloos. Tutvustada lähemalt ja taaselustada kunagi laialt levinud ja igapäevast, kuid nüüdseks kahjuks unustusehõlma kaduvat käsitööliiki. Taastada ja elustada vanad töövõtted ja tuua taaskasutusse traditsioonilisi tarbeesemeid."
    ["sisu"]=>
    string(120) "Ainekursus koosneb loengutest praktikumidest ning välitööst. Iseseisev praktiline töö hõlmab üle poole kursusest."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Üliõpilane: Teab kuidas valida, varuda ja käsitleda toorainet. Oskab teha kavandeid ja jooniseid ning neid praktilises töös ellu viia. Suudab lahendada praktilises töös ettetulevaid tehnoloogilisi probleeme. Tunnetab tohu iseloomu ja suudab seda omadust ära kasutada oma praktilises töös. Suudab jälgida looduse ringkäiku ja mõelda laiemalt meid ümbritseva keskkonna peale. Oskab valida tööeseme valmistamiseks sobivat materjali. Suudab jälgida looduse ringkäiku ja mõelda laiemalt meid ümbritseva keskkonna peale."
  }
  [5492]=>
  object(stdClass)#5493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6259"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Omandada teadmised ja oskused käsitööriistade teritamise, hooldamise ja seadistamise vallas. Omandada erialane oskussõnavara."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Üliõpilane saab ülevaate tänapäevastest ja ajaloolistest käsitööriistadest, mõõte- ja märkevahenditest. Praktilise töö käigus tehakse üldlevinud tööriistade hooldustöid. Iseseisvaks tööks: höövli, peitli, noa, kirve, puuri ja sae teritus, varretamine ja seadistamine."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane: Oskab hinnata kaubandusvõrgus müüdavate tööriistade kvaliteeti ja taset; Väärtustab ajaloolisi töövahendeid ja töö tegemise traditsioone. Oskab suheldes teiste käsitöömeistritega kasutada erialast oskussõnavara."
  }
  [5493]=>
  object(stdClass)#5494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6260"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(409) "Selgitada, miks on sarnaste eelteadmiste juures arusaamad minevikust nii erinevad. Tutvustada erinevaid lähenemisvõimalusi artefaktile erinevate vaatenurkade alt.(säilitamine, konserveerimine, ennistamine) Kujundada suhtumist, maitset, mõttelaadi väärtustades eelnevate põlvkondade poolt tehtut. Anda ülevaade lihtsamatest restaureerimise töövõtetest, töövahenditest ja üldistest põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Ainekursus koosneb loengutest ja praktikumidest. Iseseisev praktiline töö hõlmab üle poole kursusest."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Üliõpilane: Suudab püstitada teostatavaid eesmärke; Teab säilitamise, ennistamise ja konserveerimise põhimõtteid ning suudab teha valikuid ja neid rakendada; Suudab lahendada praktilises töös ettetulevaid tehnoloogilisi probleeme; Omab hoiakut käituda artefakti suhtes eetiliselt ja järgib häid ennistustavasid; Oskab kasutada ennistustöös enamlevinuid tööriistu ja materjale."
  }
  [5494]=>
  object(stdClass)#5495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6261"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Valikaine. Erinevate metalli kuumtöötlusviisidega tutvumine loengute ja praktilise töö käigus. Sepistamise ja keevitamise alaste tehnoloogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine, selle aine õpetamiseks põhikooli tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Raua sulamite struktuuri ning omaduste tundmaõppimine. Sepistamise töövahendite ja – liikide tundmaõppimine. Terase karastamine ja noolutamine. Ohutute sepistamise töövõtete omandamine.Elektrikeevituse olemusega tutvumine. MMA ja MIG/MAG keevitusaparaatide tundmaõppimine. Keevisliite valmistamise töövõtete omandamine. Metalli termotöötluse õpetamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Oskab kasutada sepatööriistu lihtsamate sepiste valmistamisel; Tunneb elektrikeevitusaparaatide ehitust ja tööpõhimõtet ning oskab seda kasutada keevisliidete valmistamisel."
  }
  [5495]=>
  object(stdClass)#5496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6262"
    ["hindamine"]=>
    string(1789) "1.Tööjuhendi koostamine ja esitlus. Töö sisu vastab valitud teemale. Teema käsitlus on mitmekülgne ja ülevaatlik. Töös on kasutatud erinevaid kirjandusallikaid. Ettekanne on piisavalt struktureeritud ja illustreeritud. Üliõpilane oskab haaravalt esineda ning vastata tööd puudutavatele küsimustele. Töö on esitatud tähtaegselt. 2. Praktiliste tööde hindamine A- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loova ja innovaatilise. Praktiline töö on tehtud iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja see vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt väga korrektselt ja on esteetiliselt nauditav. B- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loovalt ja tajunud proportsioone. Praktilise töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti ja on esteetiline. C- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö eeskuju järgi ja töö on üldiselt proportsioonides. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsioone. Töö vastab üldiselt etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud väikeste tehnoloogiliste vigadega, kuid on veel esteetiline. D- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö abi vajades. Proportsioonid võivad olla natuke paigast ära. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt keskmiste vigadega ja pole eriti esteetiline. E- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö õpetaja suure abiga. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud pidevat juhendamist. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt veel vastuvõetavalt, kuid ei näe esteetiline välja."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Mudelite liikide ja valmistamisviisidega tutvumine loengute ja praktilise töö käigus. Mudelite valmistamise tehnloogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine selle aine õpetamiseks põhikooli tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Lühiülevaade mudelismi ajaloost. Erinevate mudeliliikidega tutvumine ja nende valmistamine ringitöö eesmärgil. Laeva-, lennu- ja automudelismi lühiülevaade. Lihtsate mudelite valmistamise tehnoloogiad. Maketi valmistamise peamised töövõtted. Mudelite valmistamise õpetamise metoodika. Õhutakistus ja tõstejõud. Penoplastist kummimootoriga lennuki valmistamine. Tasakaal ja püsivus. Paberist ja puidust kummimootoriga lennuki valmistamine (KOLIBRI). Mudeliehituse huvialaringi organiseerimine. Mudelite hindamine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Üliõpilane: Oskab valmistada lihtsamaid mudeleid; Teab erinevaid mudelismi liike; Oskab valmistada maketti; Oskab koostada mudeli valmistamise juhendi."
  }
  [5496]=>
  object(stdClass)#5497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6265"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Omandada teadmisi ja praktilisi oskusi puidutreimisest ja puidutreipinkide ohutu käsitsemise võtted."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Puidutreipingid: erinevad modifikatsioonid ja kasutusalad. Puidutreimise tehnikad ja materjali valimine. Tööpinkide ehituse, käsitlemise ja seadistamise tundmaõppimine. Pooltoodete, toorikute ja detailide eeltöötlemine. Tööesemete valik, kavandamine ja valmistamine. Töötervishoiu ja -ohutuse juhised puidutreimisel."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Puidutreipinkide tööpõhimõtte tundmine; Oskus kasutada otstarbekalt puitu puidutreimisel; Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada puidutreimise erinevaid tehnikaid; Ohutustehnika tundmine ja turvavahendite kasutamine puidu treimisel."
  }
  [5497]=>
  object(stdClass)#5498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6266"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestuse sooritamiseks peab olema sooritatud kõik 4 praktilist tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Valikaine. Erinevate metalli kuumtöötlusviisidega tutvumine loengute ja praktilise töö käigus. Sepistamise ja keevitamise alaste tehnoloogiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine, selle aine õpetamiseks põhikooli tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(378) "Raua sulamite struktuuri ning omaduste tundmaõppimine. Sepistamise töövahendite ja – liikide tundmaõppimine. Terase karastamine ja noolutamine. Ohutute sepistamise töövõtete omandamine.Elektrikeevituse olemusega tutvumine. MMA ja MIG/MAG keevitusaparaatide tundmaõppimine. Keevisliite valmistamise töövõtete omandamine. Metalli termotöötluse õpetamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: Oskab kasutada sepatööriistu lihtsamate sepiste valmistamisel; Tunneb elektrikeevitusaparaatide ehitust ja tööpõhimõtet ning oskab seda kasutada keevisliidete valmistamisel."
  }
  [5498]=>
  object(stdClass)#5499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6270"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Eksamieeldused: 3 testi veebis , 5 kodust graafilist tööd formaadil A3, harjutusüleannete vihik arvestatud, 3 kontrolltöö punktisumma vähemalt 180 punkti või koondkontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(367) "Arendada ruumikujutlusvõimet ja graafilise modelleerimise oskust, loogilist ja analüütilist mõtlemist, süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil tasapinnal; Anda teoreetilised ja praktilised alused jooniste valmistamiseks ja lugemiseks, õpetada ja evitada vajalikke oskusi jooniste korrektseks vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kujutava geomeetria sisu ja eesmärk. Projekteerimine, projektsioonide liigid. Monge`i meetod. Punkti , sirge ja tasapinna käsitlus Monge`i meetodil. Kvooditud ristprojektsiooni meetod. Lisaprojektsioonide tuletamine ja kasutamine. Hulktahukad. Kõverjooned ja kõverpinnad. Kõverpindade lõikumised. Kõverpindade laotused. Aksonomeetria meetod. Aksonomeetria liigid. Aksonomeetria põhiteoreem. Seos moondetegurite vahel. Teljestiku ristprojektsiooni tuletamine."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Oskab kasutada ratsionaalseid töövõtteid graafiliste lahenduste teostamisel; Oskab analüüsida ja modelleerida tehismaailmas ja looduses esinevaid ruumilis- mahulisi vorme; Valdab insenerigraafika-alaseid termineid ja mõisteid ning nende praktilisi rakendusi; Suudab koostada iseseisvalt tehnilisi joonised."
  }
  [5499]=>
  object(stdClass)#5500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6271"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(439) "Arendada üliõpilastes ruumilist kujutlusvõimet ruumilistest objektidest tasapinnaliste projektsioonide tuletamise kaudu; Õpetada standardseid kujutamisvõtteid masinaehituslikel ja ehituslikel joonistel, mis on vajalik jooniste koostamiseks ja lugemiseks; Tutvustada nõudeid tehniliste jooniste vormistamiseks; Õpetada praktiliste ülesannete kaudu masinaehituslike detailide ja erinevate ehituskonstruktsioonide jooniste koostamist."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Üldnõuded joonise vormistamisel: formaadid, kirjanurgad, mõõtkavad, joonte liigid, normkiri, lõikepindade leppemärgistamine lõigetel. Kujutiste projekteerimine. Vaated, lõiked, ristlõiked. Jooniste mõõtmestamine. Keermete kujutamine ja tähistamine. Eskiisimise nõuded. Koostejoonise vormistamine. Ehitusjoonise vormistusnõuded. Metallkonstruktsioonid. Profiilteraste liigid, nende positsioneerimine. Erinevate keevisõmbluste tähistamine metallkonstruktsiooni joonisel. Needitud metallkonstruktsioonid. Neetide tüübid ja nende tähistus joonisel.Raudbetoontala tööjoonis. Armatuuri spetsifikatsioon. Puitkonstruktsiooni joonis. Metallist ühenduselementide leppeline kujutamine ja positsioneerimine. Tükitabelite vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Üliõpilane, läbinud nimetatud kursuse: Oskab kasutada erialaseid teatmeteoseid ja õppekirjandust; Tunneb standardseid kujutamisvõtteid masinaehituslikel ja ehituslikel joonistel; On omandanud algteadmised erialaste jooniste koostamisel."
  }
  [5500]=>
  object(stdClass)#5501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6274"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Eksam. Hinne saadakse iseseisvalt valminud töö esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Selgitada vabavaraliste Modelleerimis- ja CAD tarkvarade olemust ja erinevaid konstrueerimise võimalusi. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste rakendamise kogemuse kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi CAD vahendite valikul ja kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(518) "SketchUp ja Draftsight kasutamise loogika ja erinevused. Suhtlemine teiste CAD programmidega. Spetsifikatsioonide koostamine. Ülevaade tehnilise joonestamise põhitõdedest. Joonise vormistamine. Ülesannete maht on enamasti suurem kui praktikumis läbi teha jõutakse, seetõttu on küllaltki oluline roll iseseisval tööl. Eeldatakse praktiliste tööde iseseisvat läbitegemist ja lõpetamist. Iseseisva töö maht käsitletava materjali omandamiseks on ligikaudu 2 tundi iseseisvat tööd iga kontakttunni kohta."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Osatakse kasutada otstarbekalt SketchUp ja Draftsight võimalusi Osatakse luua 3d mudeleid. Osatakse vormistada tehnilise joonestamise üldistele nõuetele vastavaid jooniseid. Omatakse üldiseid teadmisi CAD võimalustest."
  }
  [5501]=>
  object(stdClass)#5502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6275"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kujundada üliõpilastes oskusi töötada projekti töörühmas. Arendada oskusi erinevaid rakendusprojekte kavandada ja läbi viia."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Rakendusprojekt ja selle liigid. Projekti planeerimine, teostamine, lõpparuandmine ja hindamine. Projekti läbiviimise meetodid ja selle korralduslik külg. Kirjaliku aruande esitamine projektist."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Oskus teha rühmatööd ja jagada vastutust. Teab rakendusprojekti läbiviimise sisulisi etappe ja oskab neid planeerida. Omab hoiakut teha rühmaliikmetega koostööd ja omada vastutust enda ülesande täitmise eest."
  }
  [5502]=>
  object(stdClass)#5503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6276"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Eksam. Hinne saadakse iseseisvalt valminud töö esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Selgitada vabavaraliste Modelleerimis- ja CAD tarkvarade olemust ja erinevaid konstrueerimise võimalusi. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste rakendamise kogemuse kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi CAD vahendite valikul ja kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(518) "SketchUp ja Draftsight kasutamise loogika ja erinevused. Suhtlemine teiste CAD programmidega. Spetsifikatsioonide koostamine. Ülevaade tehnilise joonestamise põhitõdedest. Joonise vormistamine. Ülesannete maht on enamasti suurem kui praktikumis läbi teha jõutakse, seetõttu on küllaltki oluline roll iseseisval tööl. Eeldatakse praktiliste tööde iseseisvat läbitegemist ja lõpetamist. Iseseisva töö maht käsitletava materjali omandamiseks on ligikaudu 2 tundi iseseisvat tööd iga kontakttunni kohta."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Osatakse kasutada otstarbekalt SketchUp ja Draftsight võimalusi Osatakse luua 3d mudeleid. Osatakse vormistada tehnilise joonestamise üldistele nõuetele vastavaid jooniseid. Omatakse üldiseid teadmisi CAD võimalustest"
  }
  [5503]=>
  object(stdClass)#5504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6290"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5504]=>
  object(stdClass)#5505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT6291"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5505]=>
  object(stdClass)#5506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7002"
    ["hindamine"]=>
    string(3542) "Eksamihinne kujuneb ettekannete, referaatide ja suulise eksami koondhindena. 1. Omab ülevaadet käsitöö ja kodundusalastest uurimis- ja õpetamissuundadest ning aktuaalsetest probleemidest (ettekanded seminarides) A – üliõpilane orienteerub käsitöö- ja kodundusõppe tänapäevaste õppe- ning uurimissuundade mitmekesisuses maailmas; üliõpilane esitab erinevate õpetamissuundade kriitilise võrdleva analüüsi, välja on toodud olulised erinevused erinevate maade õpetuses tänapäeval; B – üliõpilane orienteerub üldiselt käsitöö- ja kodundusõppe tänapäevastes erinevates õppesuundades; välja on toodud erinevusi erinevate maade õpetuses; C - üliõpilane on võrrelnud erinevate maade ainekavu, välja on toodud üksikud erinevused erinevate maade käsitöö ja kodunduse õppes; D – üliõpilane on tõlkinud erinevate maade ainekavad, kuid analüüs on puudulik. E – üliõpilasel on lihtsustatud ja traditsioonilisel mõtteviisil põhinev arusaam käsitöö- ja kodundusõppe ülesannetest ning uurimissuundadest; ettekanded on referatiivsed, olulisi erinevusi ja seoseid ei osata välja tuua. 2. Oskab analüüsida aine õpetamisega seonduvaid sotsiaalsetest vajadustest tulenevaid probleeme (ettekanded seminarides) A – üliõpilane esitab erinevate ajajärkude ainekavade kriitilise võrdleva analüüsi, toob välja seosed aine sisu, ainekava ülesehituse ja sotsiaalse nõudluse vahel. B - üliõpilane esitab erinevate ajajärkude ainekavade kriitilise võrdleva analüüsi, kuid seoste loomisel aine sisu, ainekava ülesehituse ja sotsiaalse nõudluse vahel esineb üksikuid ebatäpsusi. C – üliõpilane esitab ainekavade ülevaate, kuid esineb mõningaid vasturääkivusi ja ebatäpsusi. D – üliõpilane esitab ainekavade ülevaate, kuid võrdlevas analüüsis on olulisi puudujääke. E – ettekanded on referatiivsed, ainekavade analüüs on lünklik, olulisi erinevusi ja seoseid ei osata välja tuua. 3. Oskab teaduslikku teksti analüüsida (kirjalikud tööd) A – Üliõpilane demonstreerib mitmekülgseid teadmisi ja kriitilist lähenemist probleemi/teemasse, on toonud välja olulised seisukohad, mida on põhjalikult ja kriitiliselt analüüsitud. B – üliõpilane on välja toonud publikatsiooni probleemi ning esitanud autori seisukohad, mida on osaliselt analüüsitud. C – üliõpilane esitab põhjaliku probleemi refereeringu, kuid olulise välja toomisel esineb mõningaid raskusi; väljendatud on põgusalt ka oma seisukohta. D – esineb mitmeid ebatäpsusi, omi mõtteid ei osata põhjendada; E – ettekanded on referatiivsed, analüüs puudulik, olulist ei osata välja tuua. Põhimõistete ja nendevaheliste seoste selgitus on ebapiisav. 4. Väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult; tunneb ainealast terminoloogiat. A – ettekanded seminarides selged, arusaadavad, argumenteeritud. Kirjalikud tööd on korrektsed, sõnastus akadeemiline, ei esine trüki- ja keelevigu; tunneb ainealast terminoloogiat. B - ettekanded korrektsed, kuid lisaküsimustele vastused kobavad. Kirjalikes töödes üksikud vead. C – Kirjalike tööde stiil on suhteliselt ühtlane, kohati vähe akadeemiline. Vähesed trüki- ja keelevead. D - Ettekanded seminarides lünklikud, kohati raskelt jälgitavad. Mõte hüplik. Lisaküsimustele vastused puudulikud. E – ettekanded seminarides raskelt jälgitavad, lisaküsimustele vastused puuduvad. Kirjalike tööde stiil ebaühtlane, rohkelt trüki- ja keelevigu; ainealase terminoloogia tõlgendamisel vead."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Tööõpetuse seotus ühiskonna ja teaduse arengusuundadega. Üliõpilane omandab ülevaate tööõpetuse multidistsiplinaarsest olemusest ja aine õpetamisega seonduvatest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Erinevad tööõpetuse sh käsitöökasvatuse ja kodumajanduse õpetus- ja uurimissuunad maailmas. Tööõpetus koolis sotsiaalse tellimuse täitjana. Ainekava sisu ja eesmärkide kujunemine lähtuvalt sotsiaalsest vajadusest. Töökasvatus, selle osa isiksuse kujunemisel üldises kasvatussüsteemis. Töökasvatuse seos esteetilise ja kõlbelise kasvatusega. Käsitöö ja kodunduse õpetamise psühholoogilised ja füsioloogilised alused. Iseseisev töö: Kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse alusel seminarideks ettevalmistamine: ainekavade ja erialaste publikatsioonide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Üliõpilane: Omab ülevaadet käsitöö ja kodundusalastest uurimis- ja õpetamissuundadest ning aktuaalsetest probleemidest; Oskab analüüsida aine õpetamisega seonduvaid sotsiaalsetest vajadustest tulenevaid probleeme. Oskab analüüsida teaduslikku teksti; Väljendab end selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; tunneb ainealast terminoloogiat."
  }
  [5506]=>
  object(stdClass)#5507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7005"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksamihinne kujuneb ettekannete ja kirjalike tööde koondhindena. Eksami eelduseks on aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Tööõpetuse seotus ühiskonna ja teaduse arengusuundadega. Üliõpilane omandab ülevaate tööõpetuse multidistsiplinaarsest olemusest ja aine õpetamisega seonduvatest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Erinevad tööõpetuse sh käsitöökasvatuse ja kodumajanduse õpetus- ja uurimissuunad maailmas. Tööõpetus koolis sotsiaalse tellimuse täitjana. Ainekava sisu ja eesmärkide kujunemine lähtuvalt sotsiaalsest vajadusest. Töökasvatus, selle osa isiksuse kujunemisel üldises kasvatussüsteemis. Töökasvatuse seos esteetilise ja kõlbelise kasvatusega. Käsitöö ja kodunduse õpetamise psühholoogilised ja füsioloogilised alused. Iseseisev töö: Kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse alusel seminarideks ettevalmistamine: ainekavade ja erialaste publikatsioonide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(365) "Üliõpilane: Omab ülevaadet käsitöö ja kodundusalastest uurimis- ja õpetamissuundadest ning aktuaalsetest probleemidest; Oskab analüüsida aine õpetamisega seonduvaid sotsiaalsetest vajadustest tulenevaid probleeme; Oskab analüüsida teaduslikku teksti; Väljendab end selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; tunneb ainealast terminoloogiat."
  }
  [5507]=>
  object(stdClass)#5508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7006"
    ["hindamine"]=>
    string(3327) "Eksam. 1. – omab ülevaadet riiklikust üldhariduskooli õppekava ainekavast ja kirjeldab selle seost üldosaga, toob näiteid lõimimispõhimõttete kohta A – ainekava analüüs on terviklik, välja on toodud seosed ainekava ning üldosa vahel. Ainetevahelise lõimumise esitamisel nähakse seoseid teooria ja praktika ning õppe ja igapäevase elu vahel. B – ainekava analüüs on terviklik. Ainetevahelise lõimumise esitamisel tuuakse välja integratsiooni vajalikkus, kuid näidete esitamisel esineb puudujääke. C – ainekava analüüsis on välja toodud üldised seosed ainekava ning üldosa vahel. Ainetevahelise lõimumise esitamisel nähakse seoseid teooria ja praktika vahel. D – ainekava analüüsis on välja toodud seoseid ainekava ja üldosa vahel. Tuuakse näiteid lõimumise kohta, kuid ei osata põhjendada integratsiooni vajalikkust. E – ainekava analüüs lünklik, ei osata näha õppeprotsessi kui tervikut ning selle seost igapäevase eluga. 2. omab teadmisi õppeprotsessi ja ainetunni planeerimisest (ülesanded IVA-s, töö seminaris) A – tunni eesmärgid on sõnastatud selgelt aine õpetamise/õppimise eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt, tunni teema on otstarbekas ning selle planeerimisel toetutakse ainekavas esitatud õpiväljundite saavutamisele. B – tunni eesmärke sõnastades on lähtutud aine õpetamise eesmärkidest, tunni planeerimisel toetutakse õpiväljunite saavutamisele, kuid teema valikule on lähenetud ühekülgselt. C – tunni eesmärgid on sõnastatud, kuid teema valiku otstarbekus on vaieldav. D – tunni õpieesmärgid on ebaselged ning ei ole kooskõlas ainekava õpiväljunditega; E – puudub oskus näha õppeprotsessi kui tervikut. 3. omab teadmisi kaasaegsete õpimeetodite, - stiilide ning vormide kasutamisest õppetöös (näidiskonspekt) A – näidiskonspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teemaga ja õpilasi mitmekülgselt arendav ning tegevusse kaasav. Õpimeetodite valikul on lähtud kaaasaegsetest õpikäsitustest. B – näidiskonspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teemaga, õpilasi arendav. Õpimeetodite valikul on lähtutud kaasaegsetest õpikäsitustest. C – näidiskonspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teemaga, kuid didaktiliselt ebaotstarbekas, lähtub kaasegsetest õpikäsitustest. D – näidiskonspektis esitatud õpitegevus on didaktiliselt ebaotstarbekas, kuid lähtub kaudselt kaasaegsetest õpikäsitustest. E – näidiskonspektis esitatud õpitegevus on didaktiliselt ebaotstarbekas ja ei lähtu kaasaegsetest õpikäsitustest. 4. - suudab ainealaseid teadmisi selgelt ja loogiliselt formuleerida nii kõnes kui kirjas (ülesnded IVA-s, suuline eksam) A – tekst on terminoloogiliselt ning keeleliselt korrektne, loogiline ja arusaadav. Osatakse välja tuua seoseid ja ainealaseid näiteid. B – tekst on terminoloogiliselt ning keeleliselt korrektne ja arusaadav. Loogiliste seoste esitamisel esineb ebakõla. C – tekst on terminoloogiliselt ning keeleliselt korrektne ja arusaadav, tuuakse välja üksikud ainealased näited. D – tekst on keeleliselt korrektne, kuid esineb terminoloogilisi vigu. Ainealaste näidete esitamisel vajatakse õppejõupoolset suunamist. E – tekst on üldiselt arusaadav, esineb terminoloogilisi vigu ja puuduvad ainealased näited."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua võimalused didaktikaalaste teadmiste ja oskuste kujunemiseks käsitöö õpetamisel üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Käsitöö didaktikaalane progressiivne minevikupärand. Käsitöös kasutatavad õppetöövormid. Didaktika printsiipide avaldumine õppetöös. Õppemeetodid. Töövõtete demonstreerimine. Aktiivõppe kasutamine tundides. Juhendamine. Kontroll ja hindamine. Õppetöö planeerimine, eesmärgistamine. Ainekava. Lõiming. Käsitöötunni struktuur. Tunniks ettevalmistumine. Esemelis - ruumilise õpikeskkonna olulisus õppeprotsessi läbiviimisel. Käsitööklass – nõuded sisustamisele. Iseseisev töö: Töö kirjandusega; IVA ülesannete täitmine; Seminarideks ettevalmistumine; Õppekäigust ja tunnikülastusest kokkuvõtete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Üliõpilane: Omab ülevaadet riiklikust üldhariduskooli õppekava ainekavast ja kirjeldab selle seost üldosaga, toob näiteid lõimimispõhimõtete kohta; Omab teadmisi õppeprotsessi ja ainetunni planeerimisest; Omab teadmisi kaasaegsete õpimeetodite,- stiilide ning vormide kasutamisest õppetöös; Suudab ainealaseid teadmisi selgelt ja loogiliselt formuleerida nii kõnes kui kirjas."
  }
  [5508]=>
  object(stdClass)#5509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7007"
    ["hindamine"]=>
    string(2042) "Eksam (Iseseisvad tööd on esitatud etteantud järjekorras paberkandjal koondatuna ühte mappi: õpimapp Käsitöös ja õpimapp Kodunduses) Toetab õpiväljundit: teab ja oskab valmistada ainele ning õppemeetodile vastavaid didaktilisi õppevahendeid. Eristav hindamine. A – Õpimapi kogutud osad tõendavad üliõpilase pädevust käsitöö ja kodunduse õppevahendite koostamisel. Õpimapi kõik vajalikud osad on olemas ning on koostatud nõuetekohaselt ja korrektselt. Õppematerjal on hästi struktureeritud ning lisatud ka muid teemakohaseid materjale. Õppija on lisanud mappi oma tegevuse kirjelduse ning eneseanalüüsi. B - Õpimapi kogutud osad tõendavad üliõpilase pädevust käsitöö ja kodunduse õppevahendite koostamisel. Õpimapi kõik vajalikud osad on olemas ning on koostatud korrektselt, esinevad üksikud vead. Õppematerjal on struktureeritud ning lisatud osaliselt teemakohaseid materjale. Õppija on lisanud mappi oma tegevuse kirjelduse ning eneseanalüüsi. C - Õpimapi kogutud osad tõendavad üliõpilase pädevust käsitöö ja kodunduse õppevahendite koostamisel. Õpimapi kõik vajalikud osad on olemas ning on koostatud nõuetekohaselt kuid esineb vigu ja ebakorrektsust. Õppematerjali struktureerimisele pole tähelepanu pööratud ning lisatud muid teemakohaseid materjale on vähe. Õppija oma tegevuse kirjeldus ning eneseanalüüs on vähene. D - Õpimapi kogutud osad tõendavad üliõpilase osalist pädevust käsitöö ja kodunduse õppevahendite koostamisel. Õpimapi vajalikud osad on küll olemas kuid tööd on struktureerimata, vigased ja ebakorrektsed. Teisi teemakohaseid materjale pole kasutatud. Õppija oma tegevuse kirjeldus ning eneseanalüüs on vähene. E – Õpimapi kogutud osad tõendavad üliõpilase vähest pädevust käsitöö ja kodunduse õppevahendite koostamisel. Õpimapis puuduvad kõik vajalikud osad, tööd on struktureerimata, vigased ja ebakorrektsed. Teisi teemakohaseid materjale pole kasutatud. Õppija oma tegevuse kirjeldus ning eneseanalüüs puudub."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Oskus kavandada ja valmistada käsitöö ning kodunduse tundide läbiviimiseks vajalike didaktilisi vahendeid."
    ["sisu"]=>
    string(494) "Näitlikustamine käsitöö ja kodunduse tundides. Kasutatavad didaktilised vahendid., nende vormistamine, süstematiseerimine. Lüümikute, tööjuhendite, jaotusmaterjalide osatähtsus, koostamine ja vormistamine. Küsimustikud, kontrolltööd, testid õpilaste teadmiste ja oskuste kontrollimise vahendina. Õpioskustestide osaline standardiseerimine. Infotehnoloogilise tarkvara kasutamine käsitöö- ja kodunduse tundides. Visuaalne tarkvara. Veebiallikad, virtuaalsed ühendused, listid."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Teab ja oskab valmistada didaktilisi õppevahendeid vastavalt õppemeetodile ning aine - käsitöö ja kodundus - eripärale."
  }
  [5509]=>
  object(stdClass)#5510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7009"
    ["hindamine"]=>
    string(660) "Arvestus. Mitteeristav hindamine: – töö kava ülesehitus loogiline, selge; teema piiritletud; probleem, eesmärk, ülesanded on omavahel kooskõlas ja vastavad teemale. Allikad on teemakohased, kaasaegsed, teaduslikud (min 10). Loendis sisalduvad võõrkeelsed nimetused (vähemalt 3). Magitritöö I peatüki algvariant on valmis: tekst teemakohane, ladus, argumenteeritud. Demonstreeritakse mitmekülgseid teadmisi ja kriitilist lähenemist uurimisprobleemiga seotud teooriatest, mida on kriitiliselt analüüsitud. Meetodi valik on põhjendatud. Ankeet, küsimustik jne läbiviimiseks valmis. Ettekanded seminarides selged, arusaadavad, argumenteeritud."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Omandatakse esmased erialase teadusliku teksti analüüsi ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Kirjandusallikate analüüsi põhimõtted ja metoodika. Tänapäeva käsitöökasvatuse ja kodunduse aktuaalseid probleeme käsitlevate kirjandusallikate, sh internetis kajastuva süvaanalüüs. Üliõpilaste iseseisev töö kirjandusega; ettekannete, referaadi koostamine. Iseseisev töö: Magistritöö kava koostamine. Kohustusliku ning soovitusliku kirjanduse alusel seminaride ettevalmistamine. Teemakohasest kirjandusest referaadi koostamine (magistritöö I peatükist algversioon)."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Üliõpilane: Koostab uurimuse kava ja esialgse teemakohase allikaloendi; Oskab teaduslikku teksti töödelda ja analüüsida; Valib andmekogumismeetodi ja valmistab selle uurimuse läbiviimiseks ette (ankeedi, katse, eksperimendi jne); Väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult."
  }
  [5510]=>
  object(stdClass)#5511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Saada ülevaade üldhariduskooli I astme käsitööõpetuse tundides kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest, omandada enamkasutatavate materjalide töötlemisvõtted."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Tööõpetuse sisu, eesmärgid, ülesanded I kooliastmes. Paberi liigid, tootmine. Töövahendid, materjalid paberitöötunnis. Põhilised töövõtted paberi töötlemisel. Töövahendid meisterdamisel. Konstrueerimine ja sepistamine pisivahenditest. Õppevahendite valmistamine. Ruumide kaunistamine. Kingituste valmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Teadmised käsitööõpetuse sisust ja ülesannetest I kooliastmes; Võime omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada; Oskus rakendada omandatud teadmisi ja oskusi loovalt."
  }
  [5511]=>
  object(stdClass)#5512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5512]=>
  object(stdClass)#5513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7018"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5513]=>
  object(stdClass)#5514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7019"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Eksam – tulemus kujuneb koondhindena rahvakunstialaste teoreetiliste tedmiste, terminoloogilise väljendusoskuse ja praktiliste harjutus- ning loovtööde/kaardistatud muuseumimaterjalide baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Ülevaate saamine rahvatekstiilide olemusest ja kujunemisest Eesti kultuuriajaloo taustal, tuues esile rahvarõivaüksikosade valmistamise alused, kandmise traditsioonid ja rahvarõivaülikondade komplekteerimise võimalused tänapäeval."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Tutvutakse rahvatekstiilesemete valmistamise, kandmise ja ornamenteerimise alustega, naiste traditsioonilise käsitööga: tekstiilide, kudumite, silmkoeesemete, rahvarõivastega üldise kostüümiajaloo taustal, sealhulgas rahvatekstiili uurimisallikatega; traditsioonide ja semantika mõjudega värvi- ja mustrikompositsioonidele; tehnoloogiatega ja terminoloogiaga; rahvatekstiilide hooldamisega. Kavandatakse ning teostatakse harjutustöid, rahvakunstiaineline stendikujundus/praktiline käsitöö- või rõivaese; koostatakse esitlus valitud rahvarõivakomplektist."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Omab süsteemset süvendatud ülevaadet Eesti rahvatekstiili temaatikast läbi ajaloo. Oskab tööd planeerida ideest teostuseni, kavandile pakkuda võimalikke tehnoloogilisi lahendusi; omandatule kaasaegset kreatiivset väljundit anda."
  }
  [5514]=>
  object(stdClass)#5515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7021"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Aktiivne osalemine loengutel ning rühmatööde tegemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Ülevaate saamine meeskonnatöö teooriast ning õppida/ harjutada meeskonnatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Meeskonnatöö mõiste, tunnused, arengustaadiumid. Meeskonnatöö oskused - suhtlemisoskused (kuulamine, kehtestamine, tagaasiside), koosolekute läbiviimine, otsustamistehnikad, protsessi analüüs. Probleemilahendus meeskonnas. Rollid meeskonnas, valik, juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(19) "Loengud, seminarid."
  }
  [5515]=>
  object(stdClass)#5516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7023"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Eksam. Hinne kujuneb IVA ülesannete, seminaritööde ja suulise eksami hinde põhjal: individuaalsed kodutööd 40%, suuline eksam 60% hinde kaalust."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua võimalused didaktikaalaste teadmiste ja oskuste kujunemiseks käsitöö õpetamisel üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Käsitöö didaktikaalane progressiivne minevikupärand. Üldhariduskooli õppekava. Ainekava, selle rakendamine koolis. Üldpädevuste kujundamine. Lõiming, läbivad teemad õppekavas. Käsitöös kasutatavad õppetöövormid. Didaktika printsiipide avaldumine õppetöös. Esemelis - ruumilise õpikeskkonna olulisus õppeprotsessi läbiviimisel. Käsitööklass – nõuded sisustamisele."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Üliõpilane - -omab ülevaadet riiklikust üldhariduskooli õppekava ainekavast ja kirjeldab selle seost üldosaga, -toob näiteid lõimimispõhimõtete kohta; - suudab ainealaseid teadmisi selgelt ja loogiliselt formuleerida nii kõnes kui kirjas."
  }
  [5516]=>
  object(stdClass)#5517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7026"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama - kavandama ning eesmärgistama ainealast tegevust ning käsitöö ja kodunduse ainetundi; - rakendama õppetegevuses lõimingut ning pöörama tähelepanu üldpädevuste arendamisele; - analüüsima ja kujundama õpikeskkonda käsitöös ja kodunduses."
  }
  [5517]=>
  object(stdClass)#5518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7028"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(497) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama 1. Mooduli läbinud üliõpilane on valmis põhipraktikal - kavandama ning eesmärgistama ainealast tegevust ning käsitöö ja kodunduse ainetundi; - rakendama kaasaegseid õpimeetodeid, -stiile ning vorme; - kavandama ja koostama ainealaseid didaktilisi vahendeid käsitöö ja kodunduse õpetamiseks, kujundama õpikeskkonda, kasutama haridustehnoloogilisi vahendeid. - analüüsima ja hindama õpilaste õppetegevust."
  }
  [5518]=>
  object(stdClass)#5519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7029"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksamihinne kujuneb kodutöö, seminarides osalemise ning kirjaliku iseseisva töö koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Aidata tulevastel käsitööõpetajatel mõtestada käsitööaine olemust, suundi ja võimalusi kaasaegses kontekstis; tuvustada käsitööga seotud väljakutseid, uurimisvaldkondi ning -küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Käsitöö filosoofiline taust. Käelise tegevuse õppimise mõju inimesele ühiskondlikul, vaimsel ja füüsilisel tasandil. Käsitöö ja digitaalse maailma suhe."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Üliõpilane: suudab mõtestada käsitööd ja käsitööharidust kaasajal; tunneb erialase teadustegevuse suundi, suudab hinnata nende sobivust Eesti kontekstis; oskab erialaseid teadustekste kriitiliselt analüüsida; suudab end nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt väljendada; tunneb ainealast terminoloogiat."
  }
  [5519]=>
  object(stdClass)#5520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7050"
    ["hindamine"]=>
    string(3506) "Hinne kujuneb IVA ülesannete ja suulise eksami hinde põhjal: individuaalsed kodutööd 40%, suuline eksam 60% hinde kaalust. Eristav hindamine: Mõistab kodunduse kui õppeaine olemust ja ajalugu; A – kodutöödes väljendub kõrge teadlikkus kodunduse ainest, toodud näited seotuvad suurepäraselt erialaga. Töö on vormistuslikult ja keeleliselt silmapaistev ning esitatud nii kirjalikult (IVA-sse) kui ka suuliselt ettekantud seminarides. B - kodutöödes väljendub teadlikkus kodunduse ainest, toodud näited seotuvad väga hästi erialaga. Töö on vormistuslikult ja keeleliselt korrektne ning esitatud nii kirjalikult (IVA-sse) kui ka suuliselt ettekantud seminarides. C - kodutöödes väljendub osaline teadlikkus kodunduse ainest, toodud näited seotuvad erialaga. Töö on sobivalt vormistatud, kuid esineb keelevigu. Töö on esitatud kirjalikult (IVA-sse). D - kodutöödes väljendub vähene teadlikkus kodunduse ainest, toodud näited seotuvad erialaga vähe. Töös on vormistus-, ja keelevead. Töö on esitatud kirjalikult (IVA-sse). E - kodutöödes väljendub vähene teadlikkus kodunduse ainest, toodud näited ei seotu erialaga. Töös on vormistus-, ja keelevead. Töö on esitatud kirjalikult. Teab köögi planeerimise põhimõtteid ja oskab neid rakendada A- plaan on loogiline ning väga hästi põhjendatud valikuga, õppeköögi planeerimisel on suurepäraselt rakendatud eelnevalt saadud teadmisi. B- plaan on loogiline ning põhjendatud valikuga, õppeköögi planeerimisel on rakendatud eelnevalt saadud teadmisi. C- plaan on lakooniline, õppeköögi planeerimisel on rakendatud eelnevalt saadud teadmisi. D- plaan on läbimõtlemata, planeerimisel pole arvestatud eelnevalt saadud teadmisi. E - plaan ei ole elluviidav, planeerimisel pole arvestatud eelnevalt saadud teadmisi. Oskab kasutada erinevaid kaasaegseid õppemeetodeid, - stiile ning vorme seminaritunni planeerimisel A – seminaritunni konspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teema ja eesmärkidega. Õpimeetodite valikul on lähtud kaasaegsetest õpikäsitustest, planeeritud tegevused on õpilasi mitmekülgselt arendavad ning tegevusse kaasavad. Tunni ettekandmisel on kasutatud mitmekülgseid võimalusi (esitlus, näidismaterjal). Koostatud materjalid on nõuetekohased ja korrektsed. B – seminaritunni konspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teema ja eesmärkidega. Õpimeetodite valikul on lähtud kaasaegsetest õpikäsitustest. Tunni ettekandmisel on kasutatud erinevaid võimalusi. Koostatud materjalid on nõuetekohased. C – seminaritunni konspektis esitatud õpitegevus on kooskõlas tunni teemaga. Eesmärkide sõnastuses esineb eksimusi. Õpimeetodite valikul on lähtud kaasaegsetest õpikäsitustest, kuid põhjendamata. Tunni ettekandmisel on lisaks sõnalisele selgitusele ka näidised. Kõik vajalikud materjalid on olemas. D – seminaritunni konspektis esitatud õpitegevus on osaliselt seotud tunni teemaga. Eesmärkide sõnastuses esineb eksimusi. Õpimeetodite valikul on lähtud kaasaegsest õpikäsitust, kuid pole piisavalt avatud. Tunni ettekandmisel on piirdutud sõnalise selgitusega. Materjalide koostamisel pole arvestatud kõiki nõudeid. E – seminaritunni konspektis esitatud õpitegevus pole otseselt seotud tunni teemaga. Eesmärkide sõnastusele pole tähelepanu pööratud. Õpimeetodite valikul pole lähtutud kaasaegsetest õpikäsitust. Tunni ettekandmisel on piirdutud sõnalise selgitusega. Materjalide koostamisel esineb puudusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Põhiliste ainedidaktiliste teadmiste omandamine tundide läbiviimiseks üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Kodundusõppe ajalugu. Kodunduses kasutatavad õppevormid. Didaktika printsiipide avaldumine õppetöös. Õpikäsitlused. Õppemeetodid. Vanuseliste iseärasuste arvestamine kodunduse tundides. Õppetöö planeerimine, eesmärgistamine. Kodunduse tunni struktuur. Tunniks ettevalmistamine. Töövõtete ettenäitamine, näitvahendite kasutamine. Töö õpiku ja muu lisamaterjaliga. Õppeköök – nõuded sisustamiseks didaktika ja tööohutuse nõudeid arvestades. Töö- ja õppevahendid. Kontroll ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Mõistab kodunduse kui õppeaine olemust ja ajalugu; Teab köögi planeerimise põhimõtteid ja oskab neid rakendada; Oskab kasutada erinevaid kaasaegseid õppemeetodeid, - stiile ning vorme seminaritunni planeerimisel."
  }
  [5520]=>
  object(stdClass)#5521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7053"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on referaadi koostamine ja praktikumide sooritamine ning kaitsmine. Eksam on kirjalik, nõutakse põhiseisukohtade teadmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Valikaine. Õppeaine eesmärgiks on toiduainete keemilise koostise ja sellest tulenevate omaduste ning kasutusvõimaluste teadvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(648) "Toiduainete keemiline koostis. Makro- ja mikrotoitained. Toidu lisaained. Saaste ja reostusained. Toidukonservandid, värvained, antioksüdandid, magusained, lõhna- ja maitsetugevdajad, emulgaatorid, stabilisaatorid, geelistavad ained jm. Toiduainete klassifikatsioon ja üldiseloomustus. Vesi toiduainetes. Vee aktiivsus. Toidutoorme keemiline koostis: piim, liha, kala, teravili, toidurasv jt. Keemilised ja füüsikalised muutused toiduainete töötlemisel. Vitamiinide aktiivsust mõjutavad tegurid. Tehistoiduained. Praktilised tööd: toiduainete analüüsi põhimeetodite tutvustus; piima-, liha-, leivatoodete ja karastusjookide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Tunneb põhitoiduainete keemilist koostist ja seda mõjutavaid tegureid; Oskab hinnata töötluse mõju toiduainatele; Oskab analüüsida toidu lisaainete kasutamise otstarbekust ja nende mõju toiduohutusele; Tunneb toiduainete analüüsi põhimeetodeid."
  }
  [5521]=>
  object(stdClass)#5522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7054"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(49) "Põhiliste ainedidaktiliste teadmiste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Kodundusõppe ajalugu. Kodundus riiklikus õppekavas, Kodundus kui õppeaine: eesmärgid, teemad, tundide jaotus. Kodunduses kasutatavad õppevormid. Didaktika printsiipide avaldumine õppetöös. Õpikäsitlused. Õppeköök – nõuded sisustamiseks didaktika ja tööohutuse nõudeid arvestades. Töö- ja õppevahendid."
    ["vljund"]=>
    string(178) "- tunneb kodunduse õpetamise ajaloolist tausta; - teab kodundusõppe tähtsust koolis ning mõistab aine olemust; - mõistab füüsilise õpikeskkonna tähtsust aine õpetamisel"
  }
  [5522]=>
  object(stdClass)#5523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7056"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Anda süvendatud nägemus kodundusest õppeainena ja teadussuunana"
    ["sisu"]=>
    string(382) "Kodunduse organisatsioonid ning juhtfiguurid erinevates riikides. Kodunduse filosoofiline taust, sisu laiahaardelisus. Erinevate valdkondade ajalooline kujunemine, trendid kaasajal. Kodundusalaste teadustekstide kriitiline analüüs. Kodunduse tulevikusuunad. Osalemine ainealasel konverentsil. Iseseisev töö: Essee valitud peatükkidest Seminaride temaatikaga liituvad ülesanded"
    ["vljund"]=>
    string(319) "- oskab kodunduse teadustekste kriitiliselt analüüsida, - suudab hinnata rahvusvaheliste kodunduse suundade sobivust Eesti kontekstis - oskab seostada üldiseid uurimistööalaseid teadmisi erialaste teadustöödega - suudab end nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt väljendada; tunneb ainealast terminoloogiat."
  }
  [5523]=>
  object(stdClass)#5524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7060"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Valikaine.Kujundada süsteemne ettekujutus levinumatest toiduainete säilitusviisidest, omadada oskus ning suutlikkus toiduainete säilitamisel toimuvate protsesside mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(892) "Toiduainete riknemisel kulgevad protsessid. Biokeemilised muutused toiduainetes.Toiduainete põhilised säilitusviisid. Keemiliste, füüsikaliste ja biokeemiliste konserveerimismeetodite olemus ja rakendusvõimalused. Enimkasutatavad säilitusained.Vee aktiivsus toiduainetes ja selle muutmise võimalused.Toiduainete kuivatamine. Keedusoola ja suhkru konserveeriv toime. Toiduainete säilivusaja pikendamine orgaaniliste hapete toimel.Marineerimine. Hapendamine. Toiduainete külmutamine. Külmsäilitamisel ja sügavkülmutamisel kasutatavad vahendid ja seadmed, muutused toiduainetes. Erinevate toiduainete sügavkülmutamine. Psührofiilsed ja psührotroofsed bakterid, nende leviku ja arengu pärssimine.Toiduainete kiiritamine. Iseseisev töö: toiduainete säilitamist kajastava õppematerjali koostamine, temaatikast lähtuva kirjanduse läbitöötamine, lühiuuringute läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teab tänapäevaseid toiduainete säilitusviise; Tunneb toiduainete säilitamisel kulgevaid protsesse ja neis toimuvaid füüsikalis-keemilisi muutusi ning oskab hinnata toiduainete säilimisega seonduvaid riske."
  }
  [5524]=>
  object(stdClass)#5525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7064"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Kursuse käigus antakse ülevaade tänapäevase kodu- ja õppeköögi kujundamisest ja sisustamisest nii mööbli kui mitmekülgsete seadmetega. Tutvutakse erinevate sisustusmaterjalidega ning analüüsitakse nende sobivust köökide sisustamisel."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Kuidas planeerida ja täiustada õppekööki. Tänapäevaste köögiseadmete ja nende kasutusvõimaluste tutvustamine. Köögiseadmete paigutusvõimalused erineva kujuga köökidesse. Sisekujundusmaterjalide tutvustamine ja võrdlemine lähtuvalt köögi sisustamisest. Õppekäigud kodutehnika- ja köögimööblifirmadesse ning õppeköökidesse. Iseseisev töö: õppeköögi ja/või koduköögi sisustuse planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(406) "Õpilane oskab leida erinevaid infoallikaid köögi kujundamiseks ja sisustamiseks; Teab tänapäevaseid köögi sisustamisel kasutatavaid materjale ning tunneb nende põhiomadusi ja sobivust; Oskab analüüsida tänapäevaste köögiseadmete vajalikkust vastavalt kasutajatele; Teab köögiseadmete põhiomadusi ja funktsioone ning oskab neid ergonoomilistest põhitõdedest lähtuvalt õigesti paigutada."
  }
  [5525]=>
  object(stdClass)#5526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7201"
    ["hindamine"]=>
    string(1844) "Kirjalik eksam. Koosneb: 4 teooriaküsimust, 2 ülesannet. Hindamiskriteeriumid teooriatööle. Teooriaosa annab kokku kuni 40 punkti, iga vastus max. 10 punkti. Teooriaküsimused hõlmavad aine kogumaterjali. Kontrollitakse üliõpilase orienteerumust aine erinevates teemades ning oskust defineerida lihtsamaid pingusi. „1“ - vastused on pinnapealsed, ei sisalda vajaliku informatsiooni, „2“ - vastused on rahuldavad, puudub loogiline ja arusaadav struktuur, võib esineda mõningaid eksimusi, „3“ - vastused on üldjoontes õiged, puuduvad selgelt formuleeritud definitsioone ja põhimõisted, „4“ - vastused on õiged, kuid lõpetamata, näidetega varustamisel esineb puudusi, „5“ - vastused on õiged, põhjalikud, loogilise struktuuriga ja vajalike joonistega. Hindamiskriteeriumid praktilisele tööle. Praktiline osa annab kokku kuni 40 punkti, iga ülesanne max. 20 punkti. Ülesannetes vaadeldakse jõusüsteemide tasakaal ja lihtsamaid pingusi. Kontrollitakse üliõpilase orienteerumust nendes teemades ning oskust defineerida detailide ristlõiked lihtsamate koormamiste juures. „1“ - lahendusmeetod on üldjoontes kirjutatud lahti, „2“ - lahenduses on kasutatud õigeid teoreetilisi aluseid, kuid lahenduskäigus on eksimusi, „3“- lahenduses on kasutatud õigeid teoreetilisi aluseid, eksimusi ei tohi olla, „4“- lahendus on põhjalik, graafilisel esitlemisel on puudusi, saadud tulemuse analüüsis esineb vigu, „5“- lahendus on põhjalik, varustatud graafilise näidega, saadud tulemuse analüüs on täielik. Lõplik hinne kujuneb kogu töö summana: semestri sisene iseseisev töö (kodutööd) kuni 20 punkti eksam: teooria kuni 40 punkti, praktika kuni 40 punkti. A – 90 kuni 100 punkti B – 80 kuni 89 punkti C – 70 kuni 79 punkti D – 60 kuni 69 punkti E – 50 kuni 59 punkti"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks masinates ja konstruktsioonides tekivate jõudede kohta, mehaanikaliste süsteemide tasakaalust ja kasutatavate materjalide omaduste kohta. Luua eeldused konstruktsioonielementide tugevus- ja jäikusarvutuste tegemise oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(796) "Jõud masinais. Sidemed ja sidemereaktsioonid. Jõu liitmine. Koonduv ja suvaline tasapinnaline jõusüsteem. Jõupaar ja jõupaari moment. Jõusüsteemi tasakaal. Tehnomaterjalide omadused ja tugevusnäitajad. Koormatud detaili sisejõud ja pinge. Tugevuse varutegur. Tugevusarvutused pikkel. Pikkedeformatsioon. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele. Detaili ristlõike tunnussuurused. Tugevusarvutused väändele ja paindele. Väändedeformatsioon. Paine ja vääne koosmõju. Iseseisvalt tuleb lahendada neli kodutööd: 1. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaal 2. Tugevusarvutused pikkel 3. Ristlõike tunnussuurused 4. Tugevusarvutused paindele Samuti tuleb iseseisvalt vaadata läbi keerulisemad ülesanned teemadel: jõusüsteemi tasakaal; tugevusarvutused pikkel, väändel ja paindel."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Üliõpilane: Oskab tasakaalustada staatikaga määratavaid konstruktsioonielemente ja leida toereaktsioonid; Tunneb mõningate konstruktsioonmaterjalide mehaanikalised omadused ja nende katselist määramist; Oskab arvutada lihtsamate staatikaga määratud detailide mõõtmeid ning kontrollida tugevust."
  }
  [5526]=>
  object(stdClass)#5527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7203"
    ["hindamine"]=>
    string(1891) "1. Praktiliste tööde hindamine. A- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loova ja innovaatilise. Praktiline töö on tehtud iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja see vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt väga korrektselt, valitud materjalid vastavad esemele ja on esteetiliselt nauditav. Üliõpilane on arvestanud kõikide oma tööd puudutavate ohutusnõuetega. B- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö loovalt ja tajunud proportsioone. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt õigesti, materjali valik on asjakohane ja töö on esteetiline. Üliõpilane on arvestanud kõikide oma tööd puudutavate ohutusnõuetega. C- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö eeskuju järgi ja töö on üldiselt proportsioonides. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsioone. Töö vastab üldiselt etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud väikeste tehnoloogiliste vigadega, kuid on veel esteetiline. Üliõpilane on arvestanud enamuse oma tööd puudutavate ohutusnõuetega. D- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö abi vajades. Proportsioonid võivad olla natuke paigast ära. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud konsultatsiooni. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt keskmiste vigadega ja pole eriti esteetiline. Üliõpilane on arvestanud olulisemate oma tööd puudutavate ohutusnõuetega E- Üliõpilane on kavandanud oma praktilise töö õpetaja suure abiga. Praktiline töö tegemisel on üliõpilane vajanud pidevat juhendamist. Töö vastab etteantud kriteeriumitele. Töö on valmistatud tehnoloogiliselt veel vastuvõetavalt, kuid ei näe esteetiline välja. Üliõpilane on arvestanud oma tööd puudutavate ohutusnõuetega."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda üliõpilastele võimalus näidata oma kompetentsi uudsete tehnoloogiate ja kaasaegse tehnika kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Õppetöö toimub loengute ja praktikumide vormis, kus üliõpilased valmistavad iseseisvalt õppejõu juhendamisel enda kavandatud maketi, mudeli või majatarbe, mille talitluses ja valmistamisel on tegu tänapäevaste tehnikavahenditega. Iseseisev töö toimub praktikumide ja iseseisva töö aegadel."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Üliõpilane: Oskab valida tööks sobivaid materjale ja vajalikke tööriistu. Tunneb erinevaid materjalide töötlemise tehnoloogiaid Tunneb kavandamise ja valmistamise põhimõtteid. Oskab kavandada oma tööd ideest tooteni. Teab ohutustehnika nõudeid."
  }
  [5527]=>
  object(stdClass)#5528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7210"
    ["hindamine"]=>
    string(1707) "Eksam. 1. – omab ülevaadet riiklikust üldhariduskooli õppekava töö ja tehnoloogiaõpetuse ainekavast ja kirjeldab selle seost üldosaga, toob näiteid lõimimispõhimõtete kohta A – ainekava analüüs on terviklik, välja on toodud seosed ainekava ning üldosa vahel. Ainetevahelise lõimumise esitamisel nähakse seoseid teooria ja praktika ning õppe ja igapäevase elu vahel. B – ainekava analüüs on terviklik. Ainetevahelise lõimumise esitamisel tuuakse välja integratsiooni vajalikkus, kuid näidete esitamisel esineb puudujääke. C – ainekava analüüsis on välja toodud üldised seosed ainekava ning üldosa vahel. Ainetevahelise lõimumise esitamisel nähakse seoseid teooria ja praktika vahel. D – ainekava analüüsis on välja toodud seoseid ainekava ja üldosa vahel. Tuuakse näiteid lõimumise kohta, kuid ei osata põhjendada integratsiooni vajalikkust. E – ainekava analüüs lünklik, ei osata näha õppeprotsessi kui tervikut ning selle seost igapäevase eluga. 2. omab teadmisi õppeprotsessi ja ainetunni planeerimisest A – tunni eesmärgid on sõnastatud selgelt aine õpetamise/õppimise eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt, tunni teema on otstarbekas ning selle planeerimisel toetutakse ainekavas esitatud õpiväljundite saavutamisele. B – tunni eesmärke sõnastades on lähtutud aine õpetamise eesmärkidest, tunni planeerimisel toetutakse õpiväljunite saavutamisele, kuid teema valikule on lähenetud ühekülgselt. C – tunni eesmärgid on sõnastatud, kuid teema valiku otstarbekus on vaieldav. D – tunni õpieesmärgid on ebaselged ning ei ole kooskõlas ainekava õpiväljunditega; E – puudub oskus näha õppeprotsessi kui tervikut."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Valmistada üliõpilased ette koolipraktikaks ja kutsetööks tööõpetuse õpetajatena."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Tööõpetuse ajaloolooline taust põhjamaades ja Eestis. Tööõpetuse materiaalbaas ja tööohutuse tagamine. Riiklik ainekava ja tööõpetuse planeerimine. Tööõpetuse tund ja selle tüübid. Tööõpetuse õppevahendid. Teadmiste ja oskuste kujundamise metoodika tööõpetuses. Tunni tööplaani koostamine ja selle realiseerimine. Tööõpetuse õpetaja õigused ja kohustused. Iseseisev töö: Ülevaade ühe kooli õppetöökoja olukorrast, kooli tööõpetuse näidiskava ja tööplaani koostamine, tunni näidistööplaani koostamine, Referaat tööõpetuse seisukohast vajalikust vähetuntud raamatust."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Üliõpilane: Omab ülevaadet riiklikust üldhariduskooli õppekava ainekavast ja kirjeldab selle seost üldosaga, toob näiteid lõimimispõhimõtete kohta; Omab teadmisi õppeprotsessi ja ainetunni planeerimisest; Omab teadmisi kaasaegsete õpimeetodite, - stiilide ning vormide kasutamisest õppetöös; Suudab ainealaseid teadmisi selgelt ja loogiliselt formuleerida nii kõnes kui kirjas."
  }
  [5528]=>
  object(stdClass)#5529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7215"
    ["hindamine"]=>
    string(336) "Mitteeristav hindamine: Töö kava ülesehitus loogiline, selge; teema piiritletud; probleem, eesmärk, ülesanded on omavahel kooskõlas ja vastavad teemale. Allikad on teemakohased, kaasaegsed, teaduslikud (min 10). Loendis sisalduvad võõrkeelsed nimetused (vähemalt 3). Ettekanded seminarides selged, arusaadavad, argumenteeritud."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Võimaldada üliõpilastel omandada vajalikud kogemused magistritöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Magistritöö temaatika valikuvõimalused. Magistritöö sisu, kohustuslikud osised ja suunitlus. Uurimuse probleemi ja meetodite valik. Magistritöö eesmärgi, hüpoteesi ja ülesannete formuleerimine. Allikate läbitöötamine ja allikaloendi koostamine. Iseseisev töö: Magistritöö teema valimine ja tegevusplaani koostamine. Magistritöö sissejuhatuse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Üliõpilane: Koostab uurimuse kava ja esialgse teemakohase allikaloendi; Oskab teaduslikku teksti töödelda ja analüüsida; Valib andmekogumismeetodi ja valmistab selle uurimuse läbiviimiseks ette (ankeedi, katse, eksperimendi jne); Väljendab end selgelt ja arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult."
  }
  [5529]=>
  object(stdClass)#5530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7217"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5530]=>
  object(stdClass)#5531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7219"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Keskkonnasäästlikkusel põhineva käsitöötoote ja õpimapi esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Valikaine. Tutvuda keskkonnasäästlikkuse põhimõttega ja mõtestada selle sisu ja võimalused käsitöös."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Tutvutakse keskkonnasäästlikkuse põhimõttega ja mõtestatakse selle sisu ja võimalused töö- ja tehnoloogiaõpetuses. Kavandatakse ja teostatakse erinevates tehnikates dekoratiiv ja tarbeesemeid. Õppetöös on loeng ja praktikum tihedalt põimunud."
    ["vljund"]=>
    string(364) "Üliõpilane: - Teab keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja oskab materjalide, töövahendite ja töömeeetodite valikul näha vastutust looduslike ressursside suhtes. - Omab teadmisi ostudeks, taaskasutuseks, esemete ringlusest kuni kasutuskõlblikkuse kaotamiseni. - Oskab keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtudes luua käsitöötoote ja seda esitleda."
  }
  [5531]=>
  object(stdClass)#5532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7226"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(339) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal rakendama - kavandama ning eesmärgistama ainealast tegevust ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainetundi; - rakendama õppetegevuses lõimingut ning pöörama tähelepanu üldpädevuste arendamisele; - analüüsima ja kujundama õpikeskkonda töö- ja tehnoloogiaõpetuse."
  }
  [5532]=>
  object(stdClass)#5533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7227"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Mooduli läbinud üliõpilane on valmis põhipraktikal - kavandama ning eesmärgistama ainealast tegevust ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainetundi; - rakendama kaasaegseid õpimeetodeid, -stiile ning vorme; - kavandama ja koostama ainealaseid didaktilisi vahendeid töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetamiseks, kujundama õpikeskkonda, kasutama haridustehnoloo-gilisi vahendeid. - analüüsima ja hindama õpilaste õppetegevust."
  }
  [5533]=>
  object(stdClass)#5534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "KUT7240"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5534]=>
  object(stdClass)#5535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6112"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises rootsi keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile, kes varem ei ole rootsi keelt õppinud."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A1 sisust. Teemad: Mina ja minu perekond. Hobid. Kodukoht. Töö. Sisseostude tegemine. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Suutlikkus kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides igapäevateemades; Oskus tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suutlikkus lugeda korrektselt lätikeelseid lihtsamaid tekste; Suutlikkus sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5535]=>
  object(stdClass)#5536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6121"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Eesmärgiks on arendada oskusi rootsikeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot. Valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Erinevate lugemisstrateegiate omandamine. Tekstiloome (erakirjad, lühiettekanded, esseed läbitud teemadel jm ). Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi). Üliõpilane suudab sooritada B1 tasemeeksami."
  }
  [5536]=>
  object(stdClass)#5537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6122"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises rootsi keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Teemad: Ilm. Meelelahutus. Tervis. Kunst ja muusika. Sport. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Üliõpilane: Mõistab sageli kasutatavaid sõnu ja fraase; Mõistab lühikesi ja selgelt väljahääldatud ütlusi; Saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; Oskab leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest; Saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides; Sooritab A2 tasemeeksami."
  }
  [5537]=>
  object(stdClass)#5538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6201"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Üliõpilaste suulise väljendusoskuse arendamine: oskus kasutada kõnes ka keerukamaid konstruktsioone ning tunnetada stilistilisi erinevusi. Argumenteerimisoskuse arendamine. Kursusel osalemine eeldab rootsi keele eelnevat oskust vähemalt A2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Lühemad suulised ettekanded lihtsamatel teemadel. Eriteemalised diskussioonid päevakajalistel teemadel. Igapäevaelu situatsioonides kasutatavad väljendid. Stiilierinevused. Släng. Individuaalne ja rühmatöö. Ettekanded, tutvustused. Ümberjutustused. Loetud tekstide suulised kokkuvõtted. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Oskus esitada oma seisukohti ning neid kaitsta. Oskus valida õige register olenevalt vestlusteemast ning auditooriumist. Oskus kasutada erinevaid sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. Suutlikkus väljendada oma seisukohti elementaarsetel teemadel A2 taseme sõnavara kasutades"
  }
  [5538]=>
  object(stdClass)#5539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6203"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Ülevaade kirjandusliku analüüsi põhiprintsiipidest ja nende rakendusest ilukirjanduse tõlgendamises"
    ["sisu"]=>
    string(280) "Ühe kaasaegse rootsikeelse romaani kirjanduskriitiline analüüs. Teose ajalooline, sotsiaalne ja filosoofiline tagapõhi. Teema, žanr, süžee, kompositsioon, tegelaskujud, sõnum. Asjakohane kirjandusteooria. Tähtsamad ekspressiivsed väljendusvahendid. Teksti tõlgendamine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Teadmised kirjandusliku analüüsi põhiprintsiipidest; Analüüsi metakeele valdamine; Suutlikkus läheneda tekstile erinevate vaatenurkade alt."
  }
  [5539]=>
  object(stdClass)#5540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6206"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Üliõpilaste suulise väljendusoskuse arendamine: oskus kasutada kõnes ka keerukamaid konstruktsioone ning tunnetada stilistilisi erinevusi. Argumenteerimisoskuse arendamine. Kursusel osalemine eeldab rootsi keele eelnevat oskust vähemalt A2 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Lühemad suulised ettekanded lihtsamatel teemadel. Eriteemalised diskussioonid päevakajalistel teemadel. Igapäevaelu situatsioonides kasutatavad väljendid. Stiilierinevused. Släng. Individuaalne ja rühmatöö. Ettekanded, tutvustused. Ümberjutustused. Loetud tekstide suulised kokkuvõtted. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Oskus esitada oma seisukohti ning neid kaitsta. Oskus valida õige register olenevalt vestlusteemast ning auditooriumist. Oskus kasutada erinevaid sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. Suutlikkus väljendada oma seisukohti elementaarsetel teemadel A2 taseme sõnavara kasutades"
  }
  [5540]=>
  object(stdClass)#5541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6208"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Kujundada arusaam Rootsi Kuningriigi ühiskonnast, kultuurist ja ajaloost. Kujundada oskus nimetatud ühiskonna poliitilisi, ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte mõista ja analüüsida. Kursusel osalemine eeldab rootsi keele oskust vähemalt B1 tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Rootsi Kuningriik – üldiseloomustus, geograafia. Rootsi ajalugu. Kuninglik perekond. Stockholm: vaatamisväärsused. Kombed ja tähtpäevad . Rootsi ühiskond ja valitsussüsteem. Iseseisev töö koosneb: käsitatavaid teemasid puudutava kirjanduse läbitöötamine, analüüsivateks arutlusteks ettevalmistamine, temaatiliste üldistavate esseede kirjutamine, teemade valdkonnaga seotud kirjaliku ettekande koostamine ja suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(255) "vastava valdkonnaga seotud sõnavara rakendamise oskus; - vastava valdkonnaga seotud teadmiste omandamine; - suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus; - vastava valdkonnaga seotud kõne mõistmise oskus; - ettekande koostamise ja presenteerimise oskus;"
  }
  [5541]=>
  object(stdClass)#5542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6209"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Üliõpilaste aktiivse sõnavara suurenemine, grammatiliste oskuste parandamine ja kinnistamine, suulise kõne ning kirjutamisoskuste arenemine; erinevate kirjutamistehnikate harjutamine."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Lühikirjeldus Töö ilukirjandusliku tekstiga: sisukokkuvõtete tegemine, jutustamine. Teksti sisuline ja grammatiline analüüs. Tõlkimine. Parafraseerimine. Tegelaskujude iseloomustused, esseed, loov kirjutamine. Vilumuse omandamine töös sõnastikega. Erinevad lugemisstrateegiad. Loov- kirjutamine. Iseseisev töö seisneb praktiliseks tunniks ettevalmistamisel ja kirjalike ülesannete täitmisel."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Suutlikkus kirjutada ladusas rootsi keeles loogilise ülesehitusega tekste; erinevate lugemistehnikate rakendamine praktikas"
  }
  [5542]=>
  object(stdClass)#5543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6212"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "eksam (B1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Eesmärgiks on arendada oskusi rootsikeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot. Valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Erinevate lugemisstrateegiate omandamine. Tekstiloome (erakirjad, lühiettekanded, esseed läbitud teemadel jm ). Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi). Üliõpilane suudab sooritada B1 tasemeeksami."
  }
  [5543]=>
  object(stdClass)#5544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6221"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Inimsuhted. Tööhõive. Haridus. Kliima ja keskkond. Tervis jt. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [5544]=>
  object(stdClass)#5545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCA6222"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (B2 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Rootsi keel neile üliõpilastele, kelle eelnev keeleoskus vastab Euroopa Keeletasemete skaala tasemele B 2.1.Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2."
    ["sisu"]=>
    string(790) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Teadus ja tehnika. Meedia ja kommunikatsioon. Kultuur. Poliitika. Meelelahutustööstus. Sotsiaalsed probleemid.Koolikeskkonnale spetsiifiline haridusterminoloogia. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetst ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet. Üliõpilane suudab sooritada B2 taseme eksami."
  }
  [5545]=>
  object(stdClass)#5546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCB6113"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(420) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises leedu keeles A1 (esmane keeleoskus) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kellel on huvi leedu keele ja kultuuri vastu. Kursus loob eeltingimused selleks, et tudengil oleks võimalik soovi korral saada leedu keeles hakkama nii õppe- kui töökontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Grammatika: elementaarsed teadmised foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, kindla kõneviisi oleviku ja mineviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; isikulised asesõnad, arvsõnad. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima endast, oma perest, huvialadest õpingutest ja tööst, ilmastikunähtustest, reisimisest jms kasutades igapäevast sõnavara Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste ja mitteformaalses stiilis lühikesi kirju igapäeva teemadel. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikestest informatiivsest lihtsatest tekstidest ja kuulama lühikesi kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Suutlikkus kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides igapäevateemades; Oskus tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suutlikkus lugeda korrektselt lätikeelseid lihtsamaid tekste; Suutlikkus sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5546]=>
  object(stdClass)#5547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCB6121"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(420) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises leedu keeles A1 (esmane keeleoskus) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kellel on huvi leedu keele ja kultuuri vastu. Kursus loob eeltingimused selleks, et tudengil oleks võimalik soovi korral saada leedu keeles hakkama nii õppe- kui töökontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(165) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust"
    ["vljund"]=>
    string(298) "Teadmised ja oskused, mis vastavad suures osas Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele, s.o. esmase keeleoskuse tasemele. Õppija kasutab sotsiaalseks suhtlemiseks igapäevastes harjumuslikes situatsioonides igapäevaseid viisakusvormeleid ja tuleb toime lühikeste seltskondlike vestlusetega"
  }
  [5547]=>
  object(stdClass)#5548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6101"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam (A2.1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Kõrvalaine. Saksa keele kursus nullalgajatele. Kujundada eeldused süsteemseks keeleõppeks ja kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamiseks. Läbimurre saksa keelde. Kursuse lõpuks peaks õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaalal A1 tasemele (läbimurre) ja 50% ulatuses A2 tasemele (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(451) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 sisust. Esmaste teadmiste omandamine saksa keele foneetilisest, ortograafilisest, leksikaalsest ja grammatilisest süsteemist. Teemad: kontakti loomine, vahetu suhtlusring ja ümbrus, igapäevatoimingud. Esmatutvus saksa kultuuriga. Iseseisev töö: tunnis õpitu kordamine, sõnade õppimine."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Kursuse lõpuks peab õppija omandama teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaalal A1 (läbimurre) ja 50% ulatuses A2 (esmane keeleoskus) tasemele. A1 taseme omamist kontrollitakse peale 60 tundi kontaktõpet (kaasa arvatud praktilise saksa keele grammatika tunnid) vastava A1 tasemeeksamiga"
  }
  [5548]=>
  object(stdClass)#5549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6102"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (B1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Eesmärk Kõrvalaine. Saksa keele jätkukursus nullalgajatele. Arendada edasi kõiki nelja võõrkeele osaoskust (kuulamist, kõnelemist, lugemist ja kirjutamist). Läbimurdele saksa keelest järgneva esmase keeleoskuse saavutamine. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaalal B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Lühikirjeldus Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemet B1 sisust. Teemad: olulised eluvaldkonnad (kodukoht, inimestevahelised suhted, töö, tööpakkumised, liiklus,sõiduplaanid, reklaamid, prospektid, Eesti EL liikmena, saksakeelne kultuuriruum). Iseseisev töö: sõnavara õppimine, ettevalmistus tundideks."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Kursuse lõpuks peab õppija omandama teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete B1 tasemele (suhtluslävi). A2 taseme (esmane keeleoskus) omamist kontrollitakse peale 150 tundi kontaktõpet (kaasa arvatud vestluskursuse tunnid) vastava A2 tasemeeksamiga."
  }
  [5549]=>
  object(stdClass)#5550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6103"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Praktilise saksa keele grammatika kursus moodustab osa Saksa keel kõrvalainena õppekavast. Kujundada eeldused süsteemseks keeleõppeks, mille vältimatuks osaks on elemantaargrammatika valdamine. Kursuse lõpuks peab õppija omama grammatilisi baasteadmisi esmase keeleoskuse suhtlusläve tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Saksa keele grammatiliste fenomenide tutvustamine ja elementaargrammatika süstemaatiline käsitlemine. Teemad: nimisõna sugu, mitmus, käänamine; tegusõna pööramine, ajavormid; asesõnad; sõnade järjekord lauses. Kursus on kontsentreeritult paigutatud kõrvalaine Saksa keel algajatele esimesele semestrile, kuid jätkub sisuliselt kursuse lõpuni kevadsemestril . Iseseisev töö: tunnis läbivõetud materjali kinnistamine ja tunniks ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Õppija valdab teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tal end väljendada grammatiliselt korrektselt nii kõnes kui kirjas esmase keeleoskuse tasemel."
  }
  [5550]=>
  object(stdClass)#5551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6113"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Tugiaine algajaile, kes on veidi tuttavad saksa keelega. Arendada keeleoskust, mis võimaldab õppijal luua sotsiaalseid suhteid pidevalt korduvates olmesituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A1(läbimurre) sisust. Teemad: inimesed, tegevusalad, kohad, s.h elukoht, orienteerumine ülikoolis ja linnas, reaalsus ja soovid. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Õppija omandab teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele - õppija kasutab väga lihtsat keelt sotsiaalseks suhtlemiseks pidevalt korduvates olmesituatsioonides. Õppija suudab sooritada A1 taseme eksami."
  }
  [5551]=>
  object(stdClass)#5552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6121"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile õppijatele, kelle keeleoskus on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tasemel A1(läbimurre). Kursuse eesmärgiks on keeleoskuse omandamine tasemel A2 (esmane keeleoskus), mis võimaldab toime tulla igapäevastes harjumuslikes situatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Teemad: tähtpäevad, tervislik toitumine, kaasaegne kodu ja elustiil, välimus ja maitse, igapäevased tegevused ja harjumused. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Teadmised ja oskused, mis vastavad suures osas Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele, s.o. esmase keeleoskuse tasemele. Õppija kasutab sotsiaalseks suhtlemiseks igapäevastes harjumuslikes situatsioonides igapäevaseid viisakusvormeleid ja tuleb toime lühikeste seltskondlike vestlusetega."
  }
  [5552]=>
  object(stdClass)#5553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6122"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (tase A2)."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks on tugeva esmase keeleoskuse Euroopa keeleoskustasemete skaala tase A2 (esmane keeleoskus) omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastes harjumuslikes situatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Teemad: inimesed, haridus ja kutsealane tegevus, uudised, maad ja rahvad. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused. Rollimängud, dialoogid, lühiettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 ehk tugeva esmase keeleoskuse tasemele. Õppija suudab sooritada A2 taseme eksami"
  }
  [5553]=>
  object(stdClass)#5554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6201"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Eesmärk Vestluskursus moodustab osa Saksa keel kõrvalainena õppekavast. Arendada integreeritult kõiki nelja võõrkeele osaoskust, rõhuasetusega suulisele väljendusoskusele. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma saksakeelses suulises suhtluses Euroopa keeleoskustasemete skaalal B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Õppijate suulise vaba väljendusoskuse arendamine temaatilisel printsiibil, tehes seda monoloogi, dialoogi, diskussiooni, rollimängu ja lühiettekande kaudu. Vestlemine tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine, päevasündmused. Iseseisev töö: ettevalmistus tundideks"
    ["vljund"]=>
    string(167) "Kursuse lõpuks peab õppija omandama saksakeelses suulises suhtluses teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaalal B1 tasemele (suhtluslävi)."
  }
  [5554]=>
  object(stdClass)#5555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6211"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(529) "Tugiaine. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle saksa keele oskus on Euroopa Keeleoskustasemete skaala tasemel A2 (esmane keeleoskus). Eesmärgiks on arendada oskusi saksakeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot. Valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma 50% ulatuses Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Üldist huvi pakkuvate didaktiseeritud publitsistlike ja erialase suunitlusega lihtsamate tekstide lugemine ja refereerimine. Diskussioonid läbitud teemadel. Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses. Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
  }
  [5555]=>
  object(stdClass)#5556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6212"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Eksam (B1 taset testiv komplekseksam)."
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Tugiaine. B1.1 taseme jätkukursus. Eesmärgiks on arendada oskusi saksakeelseks suhtlemiseks mitmesugustes igapäevaelu situatsioonides, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta ja vahetades vajalikku kvantitatiivset infot. Valmistada üliõpilasi ette tööks nende erialaga seotud teemade ja materjalidega. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Erinevate lugemisstrateegiate omandamine. Tekstiloome (erakirjad, lühiettekanded, esseed läbitud teemadel jm ). Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele (suhtluslävi). Üliõpilane suudab sooritada B1 tasemeeksami."
  }
  [5556]=>
  object(stdClass)#5557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6221"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(459) "Tugiaine. Erialase suunitlusega saksa keel. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle saksa keele vastab Euroopa Keeleoskustasemete skaala tasemele B1 (suhtluslävi). Eesmärgiks on jõuda keeleoskustasemele, mis võimaldab mitmekülgset, sh ka eriala valkonnaga seotud sotsiaalset suhtlemist, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma 50% ulatuses Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 tasemele (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Üldist ja erialast huvi pakkuvate tekstide lugemine ja kuulamine, nende konspekteerimine ja kokkuvõtete tegemine. Erialaste teemadega seotud diskussioonid. Tähelepanu eriala valdkonna saksakeelsel sõnavaral. Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 tasemele (edasijõudnute tase)."
  }
  [5557]=>
  object(stdClass)#5558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCD6222"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "E (B2 taset testiv komplekseksam)."
    ["eesmrk"]=>
    string(351) "Tugiaine. Erialase suunitlusega saksa keel . B2.1 taseme jätkukursus. Eesmärgiks on jõuda keeleoskustasemele, mis võimaldab mitmekülgset, sh ka eriala valdkonnaga seotud sotsiaalset suhtlemist, arvestades sealjuures vastavat kultuuritausta. Kursuse lõpuks peab õppija jõudma Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 tasemele (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(582) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Tekstiloome (ametikirjad, CV, referaadid, esseed erialaga seotud teemal, lühikokkuvõte bakalaureuse- ja/või magistritöö teemal, suulised lühiettekanded loetud erialakirjanduse põhjal jm ). Erialaste teemadega seotud diskussioonid. Tähelepanu eriala valdkonna saksakeelsel sõnavaral. Iseseisev töö: seminarides läbivõetud materjali kinnistamine, töö erialase kirjandusega, erialasõnastiku koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 tasemele."
  }
  [5558]=>
  object(stdClass)#5559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6113"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Eksam (A1)"
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "A1 sisust. Teemad: Mina ja minu perekond. Hobid. Kodukoht. Töö. Sisseostude tegemine jms Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Kõigi nelja keele osaokuse (lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine) arendamine vastavalt A1 tasemele. Sõnavara suurendamine järgmistel teemadel: mina ja minu perekond, minu hobid, elukutse, ostmine jne."
    ["vljund"]=>
    string(293) "üliõpilane saab aru igapäevasest lihtsast keelest, on võimeline aru saama lühikesest ja selgelt väljendatud kõnest, saab aru lühikesest ja lihtsast tekstist, suudab leida tekstist olulist informatsiooni, on võimeline kirjutama lihtsat teksti ja võimeline sooritama A1 tasemel eksami."
  }
  [5559]=>
  object(stdClass)#5560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6121"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(464) "Tugiaine. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle inglise keele oskus vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A1 (läbimurre). Valmisoleku korral intensiivsemaks iseseisvaks tööks sobib ka nullist algajatele.Esmase keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla igapäevastes harjumuspärastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2(esmane keeleoskus)"
    ["sisu"]=>
    string(481) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Teemad: Mina ja minu perekond. Hobid. Kodukoht. Töö. Sisseostude tegemine. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Üliõpilane: Mõistab sageli kasutatavaid sõnu ja fraase; Mõistab lühikesi ja selgelt väljahääldatud ütlusi; Saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; Oskab leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest; Saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides; Oskab koostada lihtsaid kirjalikke tekste."
  }
  [5560]=>
  object(stdClass)#5561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6122"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Tugiaine. Tugeva esmase keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastes harjumispärastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Teemad: Ilm. Meelelahutus. Tervis. Kunst ja muusika. Sport. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Üliõpilane: Mõistab sageli kasutatavaid sõnu ja fraase; Mõistab lühikesi ja selgelt väljahääldatud ütlusi; Saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; Oskab leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest; Saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides; Oskab koostada lihtsaid kirjalikke tekste. Üliõpilane suudab sooritada A2 tasemeeksami."
  }
  [5561]=>
  object(stdClass)#5562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6211"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile õppijatele, kelle keeleoskus on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tasemel A2(esmane keeleoskus). Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: Inimesed ja suhted. Vaba aeg. Elukutsed ja töö. Meedia. Transport. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiüLCSannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest."
  }
  [5562]=>
  object(stdClass)#5563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6212"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Tugiaine. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tase B1)."
    ["sisu"]=>
    string(538) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: Kool ja õppimine. Reisimine ja turism. Teadus ja tehnika. Meelelahutus. Keskkond. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiüleannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Üliõpilane: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest. Üliõpilane suudab sooritada B1 taseme eksami."
  }
  [5563]=>
  object(stdClass)#5564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6221"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega inglise keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(744) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Inimsuhted. Tööhõive. Haridus. Kliima ja keskkond. Tervis jt.Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [5564]=>
  object(stdClass)#5565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE6222"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Tugiaine. Erialase suunitlusega inglise keel neile üliõpilastele, kelle eelnev keeleoskus vastab Euroopa Keeletasemete skaala tasemele B 2.1.Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2."
    ["sisu"]=>
    string(793) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Teadus ja tehnika. Meedia ja kommunikatsioon. Kultuur. Poliitika. Meelelahutustööstus. Sotsiaalsed probleemid. Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetst ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet. Üliõpilane suudab sooritada B2 taseme eksami."
  }
  [5565]=>
  object(stdClass)#5566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7003"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kõrvalaine. Saada ülevaade inglise keele õpetamisel kasutatavatest metoodilistest võtetest, muutustest ja erinevatest seisukohtadest. Omandada praktilised võtted inglise keele õpetamiseks põhikoolis."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Arutlused teemal milline on hea õpetaja/õpilane. Motivatsioon võõrkeele õppimisel: võimalikud probleemid ja raskused. Ülevaade võõrkeele õpetuses kasutatud ja kasutatavast metoodikast. Võõrkeeletunni ülesehitus. Tunni alustamine. Uue materjali esitamine. Sõnavara õpetamine ja sõnavara laiendamise erinevad võimalused. Grammatiliste struktuuride õpetamine. Hääldamise õpetamine: sõna- ja lauserõhk, rütm, intonatsioon. Iseseisev töö koosneb: käsitatavaid teemasid puudutava kirjanduse läbitöötamine, ettevalmistus temaatilisteks arutlusteks, eriliigiliste õppeülesannete koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Kaasaegsete võõrkeele õpetamise meetodite kasutamise oskus; Võõrkeeletunni struktureerimise oskus; Eritüübiliste õppeülesannete koostamise oskus; Võõrkeeleõpetaja kui eeskuju väärtustamise oskus."
  }
  [5566]=>
  object(stdClass)#5567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7006"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Oskus siduda didaktilised teadmised koolitegelikkusega; toetada üliõpilase oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana"
    ["sisu"]=>
    string(811) "Üliõpilane koostab kogu praktikaperioodiks oma individuaalse tegevuskava; tutvub juhendaja aineõpetaja töökava ja õppematerjalidega; vaatleb tunde II-III kooliastmes ja vormistab tunnivaatlusprotokollid; planeerib ühe ainealase klassivälise ürituse ning koostab ja vormistab ürituse stsenaariumi; koostab ainemapi. Alates 2. praktikanädalast annab iseseisvalt tunde; tegeleb ainetundide ettevalmistamisega, tunnikonspektide vormistamisega, tundide läbiviimisega ja antud tundide analüüsimisega; üliõpilane koondab konspektid kronoloogilises järjestuses ainemappi; viib läbi ühe ettevalmistatud ainealase klassivälise ürituse, vormistab ürituse analüüsi ja tagasiside vastavalt stsenaariumi ülesehitusele; vajadusel otsib/valmistab/esitab näit-ja lisamaterjale (lisatakse ka ainemappi)."
    ["vljund"]=>
    string(429) "üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja ainedidaktika kursuse raames omandatavate teadmiste vahel; - üliõpilane suudab koolis käituda ning seal nähtut mõtestada õpetaja rollist lähtuvalt; - üliõpilane oskab ainetundi läbi viia: a. mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus, b. teades aine õpisisu, c. kasutades otstarbekalt õpetamise metoodikat."
  }
  [5567]=>
  object(stdClass)#5568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7301"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Anda süsteemsed teadmised ingliskeelse uurimistöö (bakalaureuse- ja magistritöö) spetsiifikast nii sisuliselt kui vormiliselt. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes kirjutavad oma lõputööd inglise keeles või soovivad omandada akadeemilise kirjutamise oskusi mingil muul põhjusel. Kursusel osalemine eeldab vähemalt Euroopa Nõukogu keeletasemete skaalat B2 (edasijõudnute tase), soovitavalt C1(vaba suhtluspädevus) taset."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Uurimistöö teema, objekt, eesmärk, probleem. Isiklik panus. Töö allikatega. Uurimistöö ülesehitus. Plagiaat. Viited (MLA stiil). Teaduskeel. Töö vormistamine. Iseseisev töö koosneb: praktiliseks tunniks ettevalmistamine ja kirjalike ülesannete täitmine. Praktiline kursus eeldab eeldab auditoorses õppetöös osalemist vähemalt selle mahu kahe kolmandiku ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane oskab koostada ingliskeelset uurimistööd, Vormistada ingliskeelset uurimistööd, Kasutada inglise keelele omast teaduskeelt."
  }
  [5568]=>
  object(stdClass)#5569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7311"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(434) "Tugiaine. Kursus on mõeldus üliõpilastele, kelle inglise keele oskus vastab Euroopa Keeleoskusnõuete skaala tasemele B2 (edasijõudnud). Vaba keeleoskuse omandamine, mis võimaldab probleemideta toime tulla õpitava keele keskkonnas ja erinevates eriala valdkonnaga seotud olukordades. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele C1. Teaduskeelele omase stiili omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala C1 sisust. Teemad: Multikultuurne ühiskond. Meedia ja kommunikatsioon.Eetika ja käitumisnormid. Erialase essee kirjutamise põhimõtted.Tähelepanu eriala valdkonnaga seotud ingliskeelsel sõnavaral.Iseseisev töö koosneb: ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; magistritööga seotud allikmaterjalide läbitöötamine, kokkuvõtete koostamine ja nende suuline presenteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(389) "Üliõpilane: Mõistab keerukaid ettekandeid ja tele- või raadiosaateid; Saab aru keerukatest tekstidest ja erialastest artiklitest; Oskab oma seisukohti ladusalt väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab koostada magistritöö allikmatrejalidele põhinedes kokkuvõtteid ning neid suuliselt presenteerida; Oskab struktureeritult analüüsida erialaga seotud teemavaldkondi."
  }
  [5569]=>
  object(stdClass)#5570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7312"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (C1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(427) "Tugiaine. Kursus on mõeldus üliõpilastele, kelle inglise keele oskus vastab Euroopa Keeleoskusnõuete skaala tasemele B2 (edasijõudnud). Vaba keeleoskuse omandamine, mis võimaldab probleemideta toime tulla õpitava keele keskkonnas ja eriala valdkondades. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele C1(vaba suhtluspädevus). Teaduskeelele omase stiili omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala C1 sisust. Teemad: Ühiskonnamudelid. Keskkonnaprobleemid. Kõrgharidus. Magistritöö teeside ja eksposee koostamise põhimõtted.Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral.Iseseisev töö koosneb: ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; magistritööga seotud allikmaterjalide läbitöötamine, kokkuvõtete koostamine ja nende suuline presenteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Üliõpilane : Mõistab keerukaid ettekandeid ja tele- või raadiosaateid; Saab aru keerukatest tekstidest ja erialastest artiklitest;oskab oma seisukohti ladusalt väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas;oskab sõnastada magistritöö teese ja koostada eksposeed."
  }
  [5570]=>
  object(stdClass)#5571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCE7321"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Tugiaine. Kursus on mõeldus üliõpilastele, kelle inglise keele oskus vastab Euroopa Keeleoskusnõuete skaala tasemele C1. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele C2. Teaduskeelele omase stiili omandamine.Erialale spetsiifilise terminoloogia omandamine inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(245) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala C2 sisust. Kursuse põhirõhk on suulise kommunikatiivse kompetentsuse arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilane: Mõistab keerukaid ettekandeid ja tele- või raadiosaateid; Saab aru keerukatest tekstidest ja erialastest artiklitest; Oskab oma seisukohti ladusalt väljendada ja põhjendada; Oskab struktureeritult analüüsida erialaga seotud teemavaldkondi."
  }
  [5571]=>
  object(stdClass)#5572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCF6112"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises prantsuse keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI romanistika eriala tudengid, kuid sobib ka teistele nullalgajatele."
    ["sisu"]=>
    string(813) "Foneetika: põhjalik foneetikakursus. Grammatika: reeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, määrava ja umbmäärase artikli kasutamine, verbi infinitiiv, kindla kõneviisi oleviku ja käskiva kõneviisi moodustamine ja kasutamine, isikulised asesõnade ja omastavad omadussõnade vormid ja kasutamine. Suuline väljendusoskus: õpitakse end tutvustama, mõistma ja vastama igapäevast elu puudutavatele küsimustele; sõnavara hõlmab järgnevaid teemasid: perekond, värvid, kehaosad, toidud, telefon, ühistransport. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi kirjeldavaid ja informatiivseid tekste, millele järgneb vigade analüüs. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikesest informatiivsest tekstist ja kuulama aeglast kõnet igapäevastel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes tekstides; Oskab tunda ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme, mõistab aeglast igapäevakõnet; Loeb lihtsaid kirjeldavaid ja informatiivseid tekste; Suudab lugeda korrektselt prantsuskeelseid lihtsamaid tekste."
  }
  [5572]=>
  object(stdClass)#5573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCF6122"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle eelnev prantsuse keele tase on A1. Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises prantsuse keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(766) "Grammatika: ebareeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, abiverbid avoir ja être, mineviku kesksõna, gerundiivi, kindla kõneviisi täismineviku ja lihttuleviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; rõhulised isikulised asesõnad, arvsõnad. Eessõnad ja nende artikliga liitunud vormid. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima oma õpingutest ja tööst, arendatakse riike ja rahvusi, ilmastikunähtusi, reisimist, elukutseid ja rõivaesemeid puudutavat sõnavara. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste, millele järneb vigade analüüs. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama pikematest informatiivsest tekstidest ja kuulama lühikesi informatiivseid kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Suutlikkus kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides; Oskus tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suutlikkus arutleda ja anda loetule omapoolne hinnang; Suutlikkus sooritada A2 tasemeeksam."
  }
  [5573]=>
  object(stdClass)#5574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCF6212"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle prantsuse keele oskus on tasemel A2. Keeleõpe eesmärgiga valmistuda B1 tasemeks."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kursuse jooksul omandatakse järgmised kompetentsid: oskus rääkida igapäevateemadel, jutustada ümber, kuulata ja kirjutada üles lihtsamat teksti ning vastata selle raames küsimustele, argumenteerida enam-vähem mõistetaval tasemel, vallata piisavalt grammatikat, et väljenduda olevikus, minevikus ja tulevikus, eristada keskmise raskusega kuulamistekstis olulist informatsiooni."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Üliõpilasel on teadmised prantsuse keele foneetikast sõnavarast, morfoloogiast, süntaksist; Oskab rakendada neid teadmisi praktikas vastavalt B1 taseme nõudmistele; Suudab läheneda võõrkeelele filoloogilisest aspektist; Suudab sooritada B1 tasemeeksam."
  }
  [5574]=>
  object(stdClass)#5575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCF6221"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "-Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega prantsuse keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute"
    ["sisu"]=>
    string(748) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Inimsuhted. Tööhõive. Haridus. Kliima ja keskkond. Tervis jt.Tähelepanu eriala valdkonna prantsuse keelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(167) "süvenenud teadmised foneetikast, morfoloogiast ja süntaksist ja suur sõnavara üliõpilane on võimeline ennast väljendama kirjalikult ja suuliselt nõutud tasemel"
  }
  [5575]=>
  object(stdClass)#5576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCF6223"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Kursus on mõeldud tudengitele, kelle keeletase vastab B1 tasemele. Keeleõpe on eesmärgiga valmistuda B2 tasemeks."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Kursuse jooksul omandatakse järgmised kompetentsid: oskus väljenduda grammatiliselt õigesti igapäevateemadel, jutustada ümber, kuulata ja kirjutada üles keskmise raskusega teksti, vastata selle raames küsimustele ja arendada teemat, argumenteerida rikkaliku sõnavaraga, vallata kõiki grammatika põhiteemasid, mõista kesmise raskusega korralikult artikuleeritud teksti selle detailides."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Teadmised prantsuse keele foneetikast sõnavarast, morfoloogiast, süntaksist; Oskus rakendada neid teadmisi praktikas vastavalt B1 taseme nõudmistele; Suutlikkus läheneda võõrkeelele filoloogilisest aspektist; Suutlikkus sooritada B2 tasemeeksam."
  }
  [5576]=>
  object(stdClass)#5577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6111"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Kursus on mõeldud kreeka keele õpet nullist algajale. Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises kreeka keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Suuline väljendusoskus: õpitakse end tutvustama, mõistma lihtsat igapäevast vestlust ja vastama küsimustele, mis puudutavad üliõpilase isikut: vanust, elukohta jne; sõnavara hõlmab järgnevaid teemasid: perekond, värvid, kehaosad, toidud, telefon, ühistransport. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi kirjeldavaid ja informatiivseid tekste. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikesest informatiivsest tekstist ja kuulama aeglast kõnet igapäevastel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes tekstides; Oskab tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista aeglast igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja informatiivseid tekste."
  }
  [5577]=>
  object(stdClass)#5578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6112"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Kursus on mõeldus kreeka keele algajatele, kellel on juba mingid algteadmised kaasaegsest kreeka keelest. Eesmärgiks on omandada kreeka keel A1 (läbimurre) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Suuline väljendusoskus: õpitakse end tutvustama, mõistma lihtsat igapäevast vestlust ja vastama küsimustele, mis puudutavad üliõpilase isikut: vanust, elukohta jne; sõnavara hõlmab järgnevaid teemasid: perekond, värvid, kehaosad, toidud, telefon, ühistransport; Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi kirjeldavaid ja informatiivseid tekste; Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikesest informatiivsest tekstist ja kuulama aeglast kõnet igapäevastel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes tekstides; Tunneb ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme; Mõistab aeglast igapäevakõnet; Loeb lihtsaid kirjeldavaid ja informatiivseid tekste; Suudab sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5578]=>
  object(stdClass)#5579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6121"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5579]=>
  object(stdClass)#5580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6122"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5580]=>
  object(stdClass)#5581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6211"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Kursus on mõeldud neile õppijatele, kelle keeleoskus on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tasemel A2(esmane keeleoskus). Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(525) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: Inimesed ja suhted. Vaba aeg. Elukutsed ja töö. Meedia. Transport. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest."
  }
  [5581]=>
  object(stdClass)#5582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6212"
    ["hindamine"]=>
    string(11) "Eksam (B1)."
    ["eesmrk"]=>
    string(329) "Kursus on mõeldud neile õppijatele, kelle keeleoskus on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tasemel A2+(esmane keeleoskus). Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest."
  }
  [5582]=>
  object(stdClass)#5583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCG6222"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5583]=>
  object(stdClass)#5584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCH6112"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(419) "Kursuse eesmärgiks luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hollandi keeles A1 (esmane keeleoskus) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kellel on huvi hollandi keele ja kultuuri vastu. Kursus loob eeltingimused selleks, et tudengil oleks võimalik soovi korral saada hollandi keeles hakkama nii õppe- kui töökontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Grammatika: elementaarsed teadmised foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, kindla kõneviisi oleviku ja mineviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; rõhulised isikulised asesõnad, arvsõnad. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima endast, oma perest, huvialadest õpingutest ja tööst, ilmastikunähtusi, reisimist, elukutseid ja rõivaesemeid puudutavat igapäevast sõnavara. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste ja mitteformaalses stiilis lühikesi kirju igapäeva teemadel. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikestest informatiivsest tekstidest ja kuulama lühikesi kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides igapäevateemadel; Tunneb ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõistab igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suudab lugeda korrektselt hollandikeelseid lihtsamaid tekste; Suudab sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5584]=>
  object(stdClass)#5585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCH6131"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(491) "-Tugiaine. Kursuse eesmärgiks luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises hollandi keeles osaliselt A2 (läbimurre) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kellel on huvi hollandi keele ja kultuuri vastu. Kursus loob eeltingimused selleks, et tudengil oleks võimalik soovi korral saada hollandi keeles hakkama nii õppe- kui töökontekstis. Kursusel osalemine eeldab algelist hollandi keele oskust."
    ["sisu"]=>
    string(872) "• grammatika: arendatakse edasi teadmisi foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, liitlausetest; kindla kõneviisi kõikide ajavormide moodustamine ja kasutamine; enesekohased tegusõnad; määrsõnad; diminutiiv • suuline väljendusoskus: arendatakse sõnavara ning õpitakse pikemalt rääkima oma huvialadest, perest, suhetest, õpingutest ja tööst; kirjeldama erinevaid kohti, inimesi, kogemusi, enesetunnet; esitama soovitusi, kaebusi; avaldama arvamust • kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama keskmise pikkusega jutustavaid tekste ja mitteformaalses stiilis kirju igapäevastel teemadel, täitma formulare õppe või töö eesmärgil • lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama keskmise pikkusega informatiivsest tekstidest ja kuulama kirjeldavaid kergemaid tava- ning ilukirjanduslikke tekste, mis vastavad A1-A2 tasemele."
    ["vljund"]=>
    string(418) " suutlikkus kasutada õpitud keelendeid enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides tuntud teemadel  oskus tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista igapäevakõnet, lugeda kirjeldavaid jal ilukirjanduslikke A1-A2 taseme sõnavara sisaldavaid tekste  suutlikkus lugeda ladusalt hollandikeelseid A1-A2 tasemel tekste  suutlikkus sooritada A2.1 tasemel hindeline arvestus"
  }
  [5585]=>
  object(stdClass)#5586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCH6132"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A2 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Saavutada esmase keeleoskaja (A2) suhtlustase võimaldades toimetulekut igapäevastes olukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Õpe põhineb Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi (http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/cadre1_en.asp) A2 tasemekirjeldusel. Kursus koosneb praktilistest keeletundidest, mis aitavad üliõpilastel tõsta oma suhtluspädevust hollandi keeles, arendades integreeritult nelja osaoskust: lugemine, kirjutamine, kuulamine ja kõnelemine. Samuti kinnistatakse keelestruktuuride kasutamise oskust, viimistletakse hääldust, laiendatakse vastavalt temaatikale sõnavara ning antakse ülevaade hollandi keele grammatikast. Iseseisev töö hõlmab erinevate praktiliste keeleülesannete tegemist nii kõnes kui kirjas (grammatika ja sõnavara harjutused, loovtekstid jms) ja testide positiivset sooritust."
    ["vljund"]=>
    string(432) "Kursuse läbinud tudeng -loeb lühikesi ja lihtsaid igapäevaelu (kodukoht, pere, töö) teemadel tekste ja leiab neist olulise info; -mõistab selgelt esitatud mõttevahetust tuttavas igapäevaelu valdkonnas ning eristab suhtlemiseks vajalikku infot; -kirjutab lühikesi, lihtsaid grammatiliste konstruktsioonidega tekste; -kõneleb tuttaval teemal kasutades õpitud väljendeid, tarindeid ja lausemalle; - sooritab A2 tasemeeksami"
  }
  [5586]=>
  object(stdClass)#5587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCI6112"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI romanistika üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade itaalia keelt nullist alustavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Grammatika: reeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, määrava ja umbmäärase artikli kasutamine, verbi infinitiiv, kindla kõneviisi oleviku ja käskiva kõneviisi moodustamine ja kasutamine, isikulised asesõnade ja omastavad omadussõnade vormid ja kasutamine. Suuline väljendusoskus: õpitakse end tutvustama, mõistma lihtsat igapäevast vestlust ja vastama küsimustele, mis puudutavad üliõpilase isikut: vanust, elukohta jne; sõnavara hõlmab järgnevaid teemasid: perekond, värvid, kehaosad, toidud, telefon, ühistransport. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi kirjeldavaid ja informatiivseid tekste. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikesest informatiivsest tekstist ja kuulama aeglast kõnet igapäevastel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes tekstides; Tunneb ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme; Mõistab aeglast igapäevakõnet; Loeb lihtsaid kirjeldavaid ja informatiivseid tekste; Suudab sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5587]=>
  object(stdClass)#5588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCI6122"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(304) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI romanistika üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade itaalia keelt A1(läbimurre) tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Grammatika: teadmised foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, ebareeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, abiverbid avere ja essere, mineviku kesksõna, gerundiivi, kindla kõneviisi täismineviku ja lihttuleviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; rõhulised isikulised asesõnad, arvsõnad. Eessõnad ja nende artikliga liitunud vormid. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima oma õpingutest ja tööst, arendatakse riike ja rahvusi, ilmastikunähtusi, reisimist, elukutseid ja rõivaesemeid puudutavat sõnavara. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama pikematest informatiivsest tekstidest ja kuulama lühikesi informatiivseid ja kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides; Tunneb ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme, mõistab igapäevakõnet; Loeb lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suudab lugeda korrektselt itaaliakeelseid lihtsamaid tekste; Suudab sooritada A2 tasemeeksami."
  }
  [5588]=>
  object(stdClass)#5589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCI6212"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(304) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles A2 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI romanistika üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade itaalia keelt A1(läbimurre) tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Grammatika: teadmised foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, ebareeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, abiverbid avere ja essere, mineviku kesksõna, gerundiivi, kindla kõneviisi täismineviku ja lihttuleviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; rõhulised isikulised asesõnad, arvsõnad. Eessõnad ja nende artikliga liitunud vormid. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima oma õpingutest ja tööst, arendatakse riike ja rahvusi, ilmastikunähtusi, reisimist, elukutseid ja rõivaesemeid puudutavat sõnavara. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama pikematest informatiivsest tekstidest ja kuulama lühikesi informatiivseid ja kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides; Tunneb ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme, mõistab igapäevakõnet, loeb ilukirjanduslikke tekste; Suudab lugeda korrektselt itaaliakeelseid tekste; Suudab sooritada B1 tasemeeksami."
  }
  [5589]=>
  object(stdClass)#5590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCI6222"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises itaalia keeles B1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursuse peamine sihtgrupp on EHI romanistika üliõpilased, kuid sobib ka teiste erialade itaalia keelt B1(esmane keeleoskus) tasemel oskavatele tudengitele."
    ["sisu"]=>
    string(782) "Grammatika: põhjalikud teadmised foneetikast, suur ja väike algustäht, määrava, umbmäärase ja partitiivse artikli kasutamine, omadussõna võrdlusastmed; verbi kindla kõneviisi imperfekti moodustamine ja kasutamine, umbisikulised verbid ja ebareeglipärased verbid õpitud ajavormides; määrsõnad; erinevad lausetüübid: rinnastavad ja põimlaused; siduvad aseõnad, kaudse küsimuse moodustamine. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima oma kogemustest ja tunnetest, kirjeldama läbielatud sündmusi, jutustama nähtud filmist või loetud raamtatust; sõnavara puhul süvenetakse puhkuseveetmise, loomi ja vaba aja veetmist puudutavatesse teemadesse Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama keskmise pikkusega jutustavaid ja argumenteerivaid tekste (300 sõna)."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides; Moodustab õpitud grammatilisi vorme, mõistab igapäevakõnet, loeb ilukirjanduslikke tekste; Suudab lugeda korrektselt itaaliakeelseid keskmise raskusega tekste; Suudab sooritada B2 tasemeeksami."
  }
  [5590]=>
  object(stdClass)#5591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCL6113"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Eksam (A1)"
    ["eesmrk"]=>
    string(420) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises läti keeles A1 (esmane keeleoskus) tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kellel on huvi läti keele ja kultuuri vastu. Kursus loob eeltingimused selleks, et tudengil oleks võimalik soovi korral saada läti keeles hakkama nii õppe- kui töökontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Grammatika: elementaarsed teadmised foneetikast, ortograafiast ja kirjavahemärkidest, kindla kõneviisi oleviku ja mineviku moodustamine ja kasutamine, asesõnalised verbid; rõhulised isikulised asesõnad, arvsõnad. Suuline väljendusoskus: õpitakse rääkima endast, oma perest, huvialadest õpingutest ja tööst, ilmastikunähtusi, reisimist, elukutseid ja rõivaesemeid puudutavat igapäevast sõnavara. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi jutustavaid tekste ja mitteformaalses stiilis lühikesi kirju igapäeva teemadel. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikestest informatiivsest tekstidest ja kuulama lühikesi kirjeldavaid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes jutustavates tekstides igapäevateemadel; Oskab tunda ära ja moodustada õpitud grammatilisi vorme, mõista igapäevakõnet, lugeda lihtsaid kirjeldavaid ja ka lihtsamaid ilukirjanduslikke tekste; Suudab lugeda korrektselt lätikeelseid lihtsamaid tekste;"
  }
  [5591]=>
  object(stdClass)#5592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCL6121"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla harjumuspärastes igapäevastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilasel on teadmised ja oskused, mis vastavad suures osas Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele, s.o. esmase keeleoskuse tasemele."
  }
  [5592]=>
  object(stdClass)#5593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCN6112"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Luua eeldused keeleliste pädevuste omandamiseks kirjalikus ja suulises norra keeles A1 tasemel, nagu on sätestatud Euroopa Keeleõppe Raamdokumendis."
    ["sisu"]=>
    string(796) "Grammatika: reeglipäraste nimi- ja omadussõnade arvu- ja sootunnused, määrava ja umbmäärase artikli kasutamine, verbi infinitiiv, kindla kõneviisi oleviku ja käskiva kõneviisi moodustamine ja kasutamine, isikulised asesõnade ja omastavad omadussõnade vormid ja kasutamine. Suuline väljendusoskus: õpitakse end tutvustama, mõistma lihtsat igapäevast vestlust ja vastama küsimustele, mis puudutavad üliõpilase isikut: vanust, elukohta jne; sõnavara hõlmab järgnevaid teemasid: perekond, värvid, kehaosad, toidud, telefon, ühistransport. Kirjalik eneseväljendus: õpitakse koostama lühikesi kirjeldavaid ja informatiivseid tekste. Lugemine ja kuulmine ning arusaamine: õpitakse aru saama lühikesest informatiivsest tekstist ja kuulama aeglast kõnet igapäevastel teemadel"
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üliõpilane suudab kasutada õpitud vorme enda koostatud suulistes ja kirjalikes tekstides; Tunneb ära ja moodustab õpitud grammatilisi vorme; Mõistab aeglast igapäevakõnet; Loeb lihtsaid kirjeldavaid ja informatiivseid tekste; Suudab sooritada A1 tasemeeksam."
  }
  [5593]=>
  object(stdClass)#5594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCN6121"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla harjumuspärastes igapäevastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilasel on teadmised ja oskused, mis vastavad suures osas Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele, s.o. esmase keeleoskuse tasemele."
  }
  [5594]=>
  object(stdClass)#5595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6113"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Tugiaine algajaile, kes on veidi tuttavad portugali keelega. Arendada keeleoskust, mis võimaldab õppijal luua sotsiaalseid suhteid pidevalt korduvates olmesituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Üliõpilasel on teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala A1tasemele - õppija kasutab väga lihtsat keelt sotsiaalseks suhtlemiseks pidevalt korduvates olmesituatsioonides."
  }
  [5595]=>
  object(stdClass)#5596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6121"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla harjumuspärastes igapäevastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Üliõpilasel on teadmised ja oskused, mis vastavad suures osas Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele, s.o. esmase keeleoskuse tasemele."
  }
  [5596]=>
  object(stdClass)#5597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6122"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla harjumuspärastes igapäevastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamise, kõnelemise, lugemise ja kirjutamise) integreeritud arendamine, juhindudes Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Üliõpilasel on teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala A2+ ehk tugeva esmase keeleoskuse tasemele."
  }
  [5597]=>
  object(stdClass)#5598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6212"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (B1 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastest situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Keeleoskus, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
  }
  [5598]=>
  object(stdClass)#5599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6213"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Tugiaine. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala A2 tasemele. Keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastest situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Keeleoskus, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
  }
  [5599]=>
  object(stdClass)#5600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6220"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega portugali keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)"
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Keeleoskus, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
  }
  [5600]=>
  object(stdClass)#5601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCP6222"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (B2 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega portugali keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)"
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Keeleoskus, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
  }
  [5601]=>
  object(stdClass)#5602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6111"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Vene keele algkursus. Nelja keele osaoskuse (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse) arendamine. Semestri lõpuks jõuavad õppijad osaliselt Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemeni A1."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Süsteemne käsitlus vene keele foneetikast, grammatikast, sõnavarast, ortograafiast. Sõnaraamatu kasutamine. Kõnearenduslikud harjutused. Iseseisev töö: maiskondlik, kultuurilooline informatsioon teemakohaste tekstide kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Üliõpilane on omandanud ja saab aru vene keele lihtsatest lausetest; Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata; Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare; On omandanud teadmised ja oskused, mis suures osas vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala A1 tasemele."
  }
  [5602]=>
  object(stdClass)#5603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6112"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Vene keele jätkukursus algajatele. Nelja keele osaoskuse (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse) integreeritud arendamine. Kursuse lõpuks jõuavad õppijad Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemeni A1."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Süsteemne käsitlus vene keele grammatikast. Sõnavara ja grammatika struktuuride omandamine. Lihtsamad grammatika ja kõnearenduslikud harjutused. Iseseisev töö: teemakohased leksikaal-grammatilised harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Üliõpilane on omandanud teatud hulk vene keele sõnavara ja arusaamise lihtsatest lausetest; Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata; Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare; Õppija suudab sooritada eksami, mis vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele A1."
  }
  [5603]=>
  object(stdClass)#5604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6114"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Ainekursus lõpeb suulise arvestusega, mille aluseks on üliõpilase suutlikkus läbida rollimäng venekeelse sotsiaaltöö kliendiga etteantud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Vene keele õpetamine sotsiaaltöötajate esmatasandi suhtlemiseks venekeelse kliendiga."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Läbitud ainekursus võimaldab mõista ja keeleliselt toime tulla erialase elu situatsioonides venekeelse kliendiga. Erialase suunitlusega teemad, mida harjutatakse rollimängudes: sotsiaalteenuste osutamine ja saamine, kliendi andmete küsimine, hoolekandeteenustest informeerimine, kliendi suunamine hoolekandeasutustesse (elamine, majutamine, hooldekodu, laste- ja turvakodu jne); toetustest informeerimine (laste- ja perekonnatoetused, töötu sotsiaalne kaitse jne), esmane suhtlemine klientidega (tervitused, esitlemine, vestlus, veenmine, nõuanne, seletamine, soovitus j.m.). Erialaterminoloogia. Iseseisev töö: venekeelse kliendisuhtluse planeerimine ja läbimängimine (suuliselt grupitöö ja rollimäng)."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Õppekava läbinud üliõpilane oskab suhelda esmatasandil venekeelse kliendiga, vastata kliendi küsimustele, suunata teda teenustele ja informeerida toetuste ja teenuste võimalustest, suhelda võrgustikutöös venekeelse kliendi küsimustes."
  }
  [5604]=>
  object(stdClass)#5605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6122"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Nelja keele osaoskuse (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse) arendamine. Kursuse lõpuks omandatakse vene keel Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemel A2."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Süsteemne käsitlus vene keele grammatikast, sõnavarast, ortograafiast. Sõnaraamatu kasutamine. Kõnearenduslikud harjutused. Iseseisev töö : lühemad kirjalikud loovtööd. Maiskondlik, kultuurilooline informatsioon teemakohaste tekstide kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Üliõpilasel on arenenud vene keele sõnavara ja keelest arusaamise; Oskab õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha; Oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid lühireferaate; Õppijal on teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele A2; Üliõpilane sooritab A2 tasemeeksami."
  }
  [5605]=>
  object(stdClass)#5606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6123"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Nelja keele osaoskuse (kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse) arendamine. Kursuse lõpuks omandatakse osaliselt vene keel Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemel A 2"
    ["sisu"]=>
    string(250) "Süsteemne käsitlus vene keele grammatikast, sõnavarast, ortograafiast. Sõnaraamatu kasutamine. Kõnearenduslikud harjutused. Iseseisev töö : lühemad kirjalikud loovtööd. Maiskondlik, kultuurilooline informatsioon teemakohaste tekstide kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(325) "üliõpilasel on arenenud vene keele sõnavara ja keelest arusaamine oskab õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid lühireferaate tal on teadmised ja oskused, mis suures osas vastavad Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele A2"
  }
  [5606]=>
  object(stdClass)#5607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6211"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Kursus on mõeldud neile üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab tasemele A2. Tugiaine, mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1 (suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(646) "Kõigi nelja osaoskuse (lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu Keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: Erinevad kultuurid ja rahvad. Traditsioonid ja tavad. Kirjandus ja selle alatüübid. Kuulsad kirjanikud. Muusika erinevates maades. Muusikastiilid. Klassikaline kunst vs kaasaegne kunst. Tants läbi aegade. Kehakultuur ja sport. Huvihariduse olulisus kaasaegses ühiskonnas. Meedia: ajakirjandus ja televisioon. Keel ja kommunikatsioon. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(450) "Üliõpilane: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest. Üliõpilasel on võimalus sooritada B1 taseme eksamit."
  }
  [5607]=>
  object(stdClass)#5608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6212"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Jätkukursus tasemele B 1.1, mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele vastavalt Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1(suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Kõigi nelja osaoskuse (lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine)integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu Keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Teemad: Erinevad kultuurid ja rahvad. Traditsioonid ja tavad. Meedia: ajakirjandus ja televisioon. Keel ja kommunikatsioon. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Üliõpilane: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest. Üliõpilane suudab sooritada B1 taseme eksami."
  }
  [5608]=>
  object(stdClass)#5609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6221"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(366) "Tugiaine. Erialase suunitlusega vene keel. Kursus on mõeldud neile üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1(suhtluslävi). Eesmärgiks on omandada vene keel suures mahus vastavalt Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2 (edasijõudnud). Eriala valdkonnale spetsiifilise terminoloogia omandamine vene keeles."
    ["sisu"]=>
    string(515) "Kõigi osaoskuste integreeritud arendamine. Tähelepanu eriala valdkonna venekeelsel sõnavaral. Tõlkeraskused. Kakskeelsus. Töö tekstiga. Õppetekstide valikul lähtutakse üliõpilaste erialasest spetsiifikast. Diskussioonid eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Erialaga seotud allikmaterjalide lugemine ja kokkuvõtete koostamine. Bakalaureusetöö kokkuvõtte koostamise põhimõtted. Suulise ettekande teksti koostamine ja presenteerimine. Erialase kirjanduse lugemine. Essee kirjutamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest nii igapäeva kui ka erialastel teemadel; Saab aru erilaseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [5609]=>
  object(stdClass)#5610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCR6222"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (B2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Tugiaine. Erialase suunitlusega vene keel. Jätkukursus vene keel B 2.1-le. Eesmärgiks on omandada vene keel vastavalt Euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2(edasijõudnud). Eriala valdkonnale spetsiifilise terminoloogia omandamine vene keeles."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Kõigi osaoskuste integreeritud arendamine. Tähelepanu eriala valdkonna venekeelsel sõnavaral. Tõlkeraskused. Kakskeelsus. Töö tekstiga. Diskussioonid eriala spetsiifikast lähtuvatel teemadel. Erialaga seotud allikmaterjalide lugemine ja kokkuvõtete koostamine. Bakalaureusetöö kokkuvõtte koostamise põhimõtted. Suulise ettekande teksti koostamine ja presenteerimine. Erialase kirjanduse lugemine. Essee kirjutamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(402) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru erialasteid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju nii igapäeva kui ka erialastel teemadel; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet. Suudab sooritada vene keele B2 tasemeeksami."
  }
  [5610]=>
  object(stdClass)#5611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCS6112"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua eeldused hispaania keele häälduse omandamiseks, kuulamisoskuse arendamiseks; Luua eeldused grammatikaalaste algteadmiste omandamiseks; Luua eeldused baassõnavara omandamiseks; Toetada suhtlemisalaste oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Kursuse põhiline sihtgrupp on EHI romanistika tudengid, kuid sobib teistele nullist algajatele Suur rõhk hispaania keele grammatikareeglitele ja igapäevaelus kasutatavale sõnavarale: ülevaade hispaania keele hääldusest ja grammatikast, mis võimaldaks igapäevastes kõnesituatsioonides toime tulla; Põhisõnavara omandamine vastavalt temaatikale. Vestlused olmeteemadel; Kuulamisharjutused, kirjalikud ülesanded; Praktikumid, iseseisev- ja rühmatöö."
    ["vljund"]=>
    string(329) "Üliõpilasel on algteadmised hispaania keele grammatikast ja hääldusest; Baassõnavara omandatud, ta suudab aru saada hästiartikuleeritud ning lihtsamatest igapäevavestlustest; Suudab rakendada algteadmisi lihtsamates kõnesituatsioonides; Oskab rakendada algteadmisi grammatikaharjutustes. Suudab sooritada A1 tasemeeksami."
  }
  [5611]=>
  object(stdClass)#5612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCS6122"
    ["hindamine"]=>
    string(12) "E (A2 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Luua eeldused algteadmiste arendamiseks; Luua eeldused hispaania keele häälduse omandamiseks, kuulamisoskuse arendamiseks; Luua eeldused grammatikaalaste algteadmiste kinnistamiseks; Luua eeldused baassõnavara laiendamiseks; Toetada suhtlemisalaste oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, ekkel hispaania keele tase vastab A1 tasemele; Häälduse viimistlemine; Kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine läbi interaktiivse ja kommunikatiivse tegevuse; Süsteemne ülevaade hispaania keele grammatikast; Sõnavara laiendamine vastavalt temaatikale."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Oskab tajuda hispaania keele hääldusnüansse; Suudab omandada laiendatud baassõnavara; Suudab aru saada hästiartikuleeritud igapäevavestlusest; Suudab rakendada algteadmisi kõnesituatsioonides; Oskab rakendada keelealaseid teadmisi grammatikaharjutustes; Suudab sooritada A2 tasemeeksami."
  }
  [5612]=>
  object(stdClass)#5613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCS6212"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "E (B1)."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Luua eeldused kesktasemel keeleoskuse omandamiseks hispaania keeles; Luua eeldused hispaania keele häälduse omandamiseks, kuulamisoskuse arendamiseks; Luua eeldused grammatikaalaste teadmiste kinnistamiseks; Luua eeldused sõnavara laiendamiseks; Toetada suhtlemisalaste oskuste arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle hispaania keele tase on eelnevalt A2; Häälduse viimistlemine; Kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine läbi interaktiivse ja kommunikatiivse tegevuse; Süsteemne ülevaade hispaania keele grammatikast; Sõnavara laiendamine vastavalt temaatikale."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Oskab tajuda hispaania keele hääldusnüansse, on omandanud vajaliku sõnavara ja suudab aru saada ka keerulisematest igapäevavestlustest; Suudab rakendada keelealaseid oskusi kõnesituatsioonides ja oskab rakendada keelealaseid teadmisi grammatikaharjutustes; Suudab sooritada B1 tasemeeksami."
  }
  [5613]=>
  object(stdClass)#5614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "LCS6222"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Kirjaliku osa: Grammatika (4/5 harjutust); Lugemine osa (3 teksti: True/False/Multiple choice); Kirjutamine (2 teksti: Esee); Kuulamine osa (lünga täitmine; True-False) Suuline osa (vestlus; ettekannet)"
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "- luua eeldused B2 tasemel eneseväljendusoskuse omandamiseks hispaania keeles, saavutamaks DELE-Nivel Medio (Diploma Instituto Cervantes) eksamil nõutavat keeleoskuse taset."
    ["sisu"]=>
    string(1056) "- Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle eelnev hispaania keele tase vastab B1-le - toetada integreeritud kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamist läbi erinevate teemade tänapäevasest hispaania keelest ja kultuurist (El spanglish; el lenguaje de los móviles; la casa de 2020; comida y recetas de cocina; la emigración; léxico de la economía; historia del café; blogs; actividades de tiempo libre; la prensa escrita; internet; costumbres españolas). - jätkub süvendatud keeleõpe. Põhitähelepanu iseseisva loomingulise töö arendamisele. Ülesanded ja harjutused loovuse arendamiseks. Erialase kirjanduse tõlkimine sõnastiku abil;hispaaniakeelse maailma eripärad: erinevad muusikastiilid, kino jne. Hispaania keele eripärad Ladina-Ameerika maades. Kommunikatiivse metoodika kasutamine töörühmades. - süsteemne ülevaade hispaania keele grammatikast ( usos de indicativo y subjuntivo; expresiones idiomáticas; formación de palabras; conectores (consecutivos; concesivos; causales; temporales); adjetivación)"
    ["vljund"]=>
    string(274) "Üliõpilane suudab end liigselt sõnu otsimata hispaania keeles väljendada; Koostada erialasel teemal kirjalikku ettekannet; Tunda hispaaniakeelse maailma kultuurilisi eripärasid; Tajuda hispaania keele omapärasid Ladina-Ameerika maades; Suudab sooritada B2 tasemeeksai."
  }
  [5614]=>
  object(stdClass)#5615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM008"
    ["hindamine"]=>
    string(268) "Arvestus. Hindamine toimub eksamite alusel, kus esitatakse etüüde, improvisatsioone, katkendeid ning mida jälgivad kooli õppejõud ja kaasüliõpilased. Hindamisel võtavad õppejõud arvesse ka teisi vastaval semestril tehtud töid, üliõpilase erialast arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda üliõpilastele võimalus näitlejatöö põhialustega tutvumiseks, avaliku esinemise kogemiseks, oskust analüüsida erinevate inimeste käitumist nii elus kui dramaturgide poolt etteantud erinevates materjalides."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Harjutused, etüüdid, improvisatsioonid, mille eesmärgiks on näitleja vabastamine tema loomingut takistavatest liigsetest pingetest, lihaste lõdvestamine, tähelepanu ja koordinatsiooni treenimine, suhtlemine partneritega."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Aine läbinud üliõpilane: - tunneb näitleja töö ja teatripedagoogika põhialuseid, oskab saadud kogemusi lavastajatöös rakendada; - oskab analüüsida inimeste käitumist erinevates situatsioonides; - oskab luua erinevaid karaktereid erineva esteetikaga loodud lavastustes; - oskab analüüsida erinevaid rolle, nende käitumise motivatsioone, nõrku ja tugevaid külgi; - oskab liita oma loometöös teiste ainete (liikumine, laul, teatriajalugu jne) õppimisel saadud kogemusi."
  }
  [5615]=>
  object(stdClass)#5616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM501"
    ["hindamine"]=>
    string(331) "Semestri jooksul esitatakse üks kirjalik töö etteantud teemal, mille hinne moodustab eksami hindest 20%. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik eksam koosneb kahest mahukast ja viiest lühiküsimusest, mis selgitavad üliõpilase orienteerumise materjalis. Suuliselt analüüsitakse läbiloetud näitekirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Aine eesmärk on anda ülevaade Euroopa teatri põhisuundumustest algaegadest 19. sajandi lõpuni. Erinevad ajastud, teatri ja ühiskonna vahelised suhted, olulisemad teatrid, trupid ja näitekirjanikud."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Sissejuhatus teatrilukku, antiikteater ja näitekirjandus, keskaegne teater, itaalia renessanss, hispaania kuldajastu, inglise renessanss, prantsuse klassitsistlik teater, valgustusjastu teater Prantsusmaal. Läbi tuleb lugeda 25-30 näidendit."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse läbinud üliõpilane - on võimeline eristama, iseloomustama ja omavahel võrdlema erinevate ajastute teatrikunstile iseloomulikku (teatrite tegutsemispõhimõtteid, näitlemisstiile, teatri visuaalset külge); - on võimeline eristama, iseloomustama ja omavahel võrdlema eri piirkondade teatrit; - on võimeline eristama, iseloomustama ja analüüsima erinevate ajastute dramaturgiat."
  }
  [5616]=>
  object(stdClass)#5617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM908"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Eristav hindamine. Kursus lõppeb suulise eksamiga. Eksam koosneb kahest mahukast küsimusest, mis selgitavad üliõpilase orienteerumise materjalis."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Teatriantropoloogia ja teatriuurimise meetodite eesmärk on tutuvustada teatriantropoloogiat ja erinevaid teatriuurimisega seotud meetodeid ja problemaatikat."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Kursus tutuvustab teatriantropoloogiat ja käsitleb näitlemist kultuuriantropoloogia osana. Teatrit vaadeldakse mitte niivõrd kunstina või kommertsina kuivõrd sotsioloogilise käitumisfenomenina. Tutvustatakse ala klassikuid. Kursuse teine pool tutvustab teatriuurimise probleeme ja lühidalt erinevaid teatriuurimise meetodeid: etendusanalüüs, teatrisemiootika, teatrifenomenoloogia, retseptsiooniteooria ja publiku-uuringud."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Kursuse läbinud üliõpilane omab ettekujutust teatriantropoloogiast ja erinevatest teatriuurimise meetoditest ning nende kasutusvõimalustest. On võimeline eristama, iseloomustama ja omavahel võrdlema erinevaid teatriuurimise meetodeid, nägema nende plusse ja miinuseid, hindama ühe või teise meetodi sobivust konkreetse teatrinähtuse analüüsiks ning on võimeline erinevaid teatriuurimise meetodeid praktikas rakendama."
  }
  [5617]=>
  object(stdClass)#5618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM909"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Kursuse eesmärk on koos kuulajatega mõelda ja arutada kultuuriteooriate ajaloo ja tänapäevaprobleemide üle õhtumaise mõtteloo (filosoofia) arengute taustal."
    ["sisu"]=>
    string(1343) "Ülevaade analüütilisest esteetikast. Klassikalised esteetikateooriad. Esteetikateooriate liigid. Danto. Ülevaade esteetika ajaloost. Platon, Aristoteles,Vico, Kant, romantism, Hegel, Schopenhauer, Nietzsche, kunst kunsti pärast liikumine, Eliot. Klassikaliste kultuuride ja elulaadi tundmise rakendamisvõimalusi kultuurist mõtlemise juures. 20. sajandi kultuuriteooriate üldiseloomustus. Vaimuteaduste eneseotsingud positivistlikus maailmas. Historism ja fenomenoloogia. Martin Heideggeri kunstikäsitlus efektiivsusele rajatud teaduslik tehnilise maailmatsivilisatsiooni tasakaalustajana. Hermeneutika. Gadamer ja kunstitõde. Ainukordsed tõed ja instrumentaliseeritud mõtlemine. Psühhoanalüütilised kunstiteooriad. Freud ja kultuur. Humanistlikud võõrandumisteooriad. Loomingulisuse vaatlemine humanismi ühe eeldusena. Instrumentaalne mõistus ja võõrandumine. Jung, Fromm, Marcuse. Postmodernistlik psühhoanalüüs. Guattari ja Deleuze. Lacan ja ˇi˛ek ihavõrrandite tasakaalustajatena. Lacani mõju kultuurile, lacanlik filmiteooria, võimalikud seosed teatriga. Feminismi seosed psühhoanalüüsiga. Feminism ja kultuur. Strukturalism ja poststrukturalism. Postmodernism. Marxistlikud kultuuriteooriad 20. sajandil. Frankfurdi koolkond. Benjamin, Adorno. Habermas. Cramsci ja Althusser. Eagleton ja Jameson. Bourdieu."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Kursuse läbinu - tunneb esteetika ajaloo olulisemaid murdepunkte; - teab esteetika põhiprobleeme; - orienteerub kunsti- ja kultuuriteooriate ajaloos ja tänapäevaprobleemides filosoofia arengute taustal; - tunneb ja oskab rakendada 20. sajandi kultuuriteooriaid."
  }
  [5618]=>
  object(stdClass)#5619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM910"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Anda ülevaade psühhodraama ja sotsiomeetria teoreetilistest lähtealustest ja integreeritud rakendamisest töös loomingulistes kollektiivides. Luua võimalused grupiprotsesside kogemuslikuks õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Õpe toetub: • J. L. Moreno teooriale loovast inimesest, kes on võimeline mõistma ennast ja oma maailma, looma kontakte, uuenema vastavalt seatud eesmärkidele, muutma ühiskonda inimlikumaks ja õiglasemaks. • Rühm osaleb sotsiaalses protsessis, millest saab kasu nii rühm tervikuna, kui ka rühmaliikmed. Rühmaprotsessil on hariduslik ja tervendav aspekt. • Draamaõppe subjekt ja vahend on grupp, mis õppejõu kaasabil arendab eneseväljendust ja rühmasiseseid kontakte. • Draamameetodid ja rühmaprotsess tuginevad sotsiomeetrilisele tööle ja tõlgendamisele. Iseseisev praktiline töö: grupitundide planeerimine, läbiviimine, analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Rühmakogemuse kaudu aru saada psühhodraama meetoditest( aksidraaama, sotsiodraama, playback teater, sotsiomeetria ) ja toimemehhanismidest. • Oskus kasutada psühhodraaaama toimemehhanisme ja lihtsamaid tehnikaid töös teemakesksete väikerühmadega. • Grupidünaamika arvestamine töös loominguliste kollektiividega? • Psühhodraama rakendaja rolli eetilistest printsiipidest lähtuv grupijuhtimine. • Vastutustundlik „oma loo“ kasutamine grupitöös."
  }
  [5619]=>
  object(stdClass)#5620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM911"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5620]=>
  object(stdClass)#5621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM913"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Arvestus. Arvestuse aluseks on üliõpilase osavõtt seminaridest ja magistritöö ettevalmistavate etappide esitlused."
    ["eesmrk"]=>
    string(505) "Aidata üliõpilasel valmistuda oma magistritöö projekti valmimiseks. anda üliõpilasele võimalus rühmatöö põhimõtteid rakendades ette valmistada oma loomingulist magistritööd, mis põhiliselt tähendab seda, et hoiab oma kaasüliõpilasi kursis oma loomingulise magistritöö ettevalmistusprotsessiga ja saab neilt tagasisidet. Arendada üliõpilaste oskust dialoogis kaasüliõpilastega genereerida uusi lavastuslikke ideid ja lahendusi. Tutvustada üliõpilasi lavastamisealase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Antud kursuse töö toimub kahel viisil. Grupitööna, kus toimub magistritööle esitavate nõuete tutvustamine ning seejärel töö erinevate etappide avalikud arutelud. Sinna alla käib filmi- ja lavastusideede esitlus, filmi ja lavastuse planeerimise tutvustamine ja seejärel jooksvate probleemide arutelu. Nendest aruteludest peaks tekkima sünergia, mis aitab igal üliõpilasel koos kursusekaaslastega lahendada magristritöö käigus tekkinud probleeme. Iseseisev töö: magistritöö projekti koostamine ja esitlemiseks ette valmistamine erinevates etappides."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Kursuse läbinu teab, milliseid nõudeid esitab kool magistritöö tegemiseks ja tal on ülevaade ka sellest, mida teevad ja kuidas hinnatakse tema kaasüliõpilaste tegemisi."
  }
  [5621]=>
  object(stdClass)#5622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM930"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade maailma suuremate usuliste traditsioonide ajaloost, kesketest isikutest, õpetustest, tavadest ning muust usutraditsioonidega seonduvast. Ainekursusel saadakse ülevaade erinevatest religiooni mõistmisviisidest ja avaldumisvormidest ning religiooni rollist tänapäeva ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(658) "Aines käsitletakse suuremate usutraditsioonide (judaism, kristlus, islam, hinduism, budism, Hiina ja Jaapani usutraditsioonid, nn loodususundid jt) keskseid õpetusi ja tavasid ning olulisemaid sündmusi usutraditsioonide ajaloost. Samuti pööratakse tähelepanu tänapäeva maailma usulistele eripäradele (ilmalikustumine, fundamentalism jm) ning nende võimalikele põhjustele. Käsitlemist leiab ka Eesti usuline ajalugu ning tänapäeva Eesti usuline olukord. Kontakttundide hulka kuuluvad mh religiooniga seonduvate filmide vaatamine auditooriumis. Filmidega kaasneb hilisem teemakohane arutelu auditooriumis või kirjalikus vormis lühireflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Kursuse läbinu tunneb käsitletud usutraditsioonide õpetuste peajooni ja teab kesksete mõistete, sümbolite ja tavade tähendusi Oskab erinevaid usundeid analüüsida ning võrrelda ning kriitiliselt mõtestada religiooni tähendust ühiskonnas ning selle mõju üksikindiviididele."
  }
  [5622]=>
  object(stdClass)#5623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM960"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Hinne kujuneb kirjalike tööde ning suulise teadmiste kontrolli põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(721) "Anda võimalus omandada selge arusaam filmidramaturgia ja teatridramaturgia erisustest ning oskus iseloomustada kummagi spetsiifikat. Õppeaine eesmärgiks on: • tutvustada üliõpilasi dramaturgia ülesehituse ja toimemehhanismidega. • Anda üliõpilasele ülevaade draamatehnika ajaloost. • Tutvustada üliõpilastele kaasaegseid draamatehnikaid • Süvendada üliõpilaste oskust leida draamatekstidest vajalikke vihjeid lavastajale ja näitlejale. • Kujundada üliõpilaste maitset draamatekstide suhtes. • Selgitada üliõpilastele teatridramaturgia erinevust filmidramaturgiast. • Selgitada üliõpilastele dramaturgi osa lavastuse sünnis. • Õpetada üliõpilastele proosatekstide dramatiseerimist."
    ["sisu"]=>
    string(889) "Teatridramaturgi töö, selle seos näitleja ja lavastaja tööga. Draamateooria. Maailma draamaklassikute tööd. Filmidramaturgia eripära. Erinevad filmiliigid ja nende dramaturgiline ülesehitus: dokumentaalfilm, animafilm, mängufilm: lühifilm ja täispikk mängufilm. Dramaturgiline struktuur lühifilmis. Põhielemendid: proloog ja epiloog, kangelane ja tema teekond, dramaturgiline konflikt, kulminatsioon jne. Täispika mängufilmi klassikaline dramaturgiline struktuur. Kangelase kaar, kõik põhilised fabuleerimise nipid, kuidas ehitada üles pinget ja dialoogi jne. Teatri dramaturgia eripära. Iseseisev töö: harjutused (kuidas ehitada üles episoodi, misantseeni, kasutada ajafaktorit, vihjeid jne sõltuvalt näiteks žanritest, erinevate lühifilmide dramaturgilise ülesehituse analüüs, teatridraama klassikute tööde analüüs, lühifilmi stsenaariumi kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(106) "- oskab iseloomustada teatri ja filmidramaturgia erisusi; - on suuteline kirjutama lühifilmi stsenaariumi"
  }
  [5623]=>
  object(stdClass)#5624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKM961"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Anda võimalus omandada baasteadmised filmis ja teatris kasutatavatest helisalvestuse ja helikujunduse seadmetest ning saavutada teadlikkus heli rollist lavastuskunstis."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Heliseadmed teatris. Mikrofonid, valjuhääldid, efektiseadmed, helikandjad. Nende kasutamise võimalused ja efekt. Helikujunduse põhimõtteid ja sellega avanevaid võimalusi. Helisalvestuse vahendid filmis. Helikujundus ja heliefektid filmis. Koostöö heliloojaga."
    ["vljund"]=>
    string(746) "Õppeaine läbinud üliõpilane • Tunneb teatris ja filmis kasutatavaid heliseadmeid. • Oskab kasutada lavastusterviku loomisel heliseadmete poolt pakutavaid tehnilisi võimalusi. • Tunneb lavaakustika aluseid • Oskab näitleja häälelisi vahendeid kohandada vastavalt lavaakustika võimalustele. • Oskab luua koostöös heliloojaga ja ka iseseisvalt lavastuse helikujundust, nii et helikujundus oleks täisväärtuslik osa lavastusest. • Oskab laval otseselt tekitatavaid helisid (näitleja hääl, mürad) kasutada tähenduslike elementidena lavastuse loomisel. • Oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata lavastuste helikujundust. • Oskab hinnata heli ja selle järeltöötluse rolli filmis. • Tunneb helimontaaži aluseid."
  }
  [5624]=>
  object(stdClass)#5625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKX008"
    ["hindamine"]=>
    string(268) "Arvestus. Hindamine toimub eksamite alusel, kus esitatakse etüüde, improvisatsioone, katkendeid ning mida jälgivad kooli õppejõud ja kaasüliõpilased. Hindamisel võtavad õppejõud arvesse ka teisi vastaval semestril tehtud töid, üliõpilase erialast arengut."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Anda üliõpilastele võimalus näitlejatöö põhialustega tutvumiseks, avaliku esinemise kogemiseks, oskust analüüsida erinevate inimeste käitumist nii elus kui dramaturgide poolt etteantud erinevates materjalides."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Harjutused, etüüdid, improvisatsioonid, mille eesmärgiks on näitleja vabastamine tema loomingut takistavatest liigsetest pingetest, lihaste lõdvestamine, tähelepanu ja koordinatsiooni treenimine, suhtlemine partneritega."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Aine läbinud üliõpilane: - tunneb näitleja töö ja teatripedagoogika põhialuseid, oskab saadud kogemusi lavastajatöös rakendada; - oskab analüüsida inimeste käitumist erinevates situatsioonides; - oskab luua erinevaid karaktereid erineva esteetikaga loodud lavastustes; - oskab analüüsida erinevaid rolle, nende käitumise motivatsioone, nõrku ja tugevaid külgi; - oskab liita oma loometöös teiste ainete (liikumine, laul, teatriajalugu jne) õppimisel saadud kogemusi."
  }
  [5625]=>
  object(stdClass)#5626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKX035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(867) "Õppeaine eesmärgiks on: • teha üliõpilasele selgeks erinevus sõnategevuse ja lihtsalt teksti rääkimise vahel. Sõna kui suhtlusvahend. • Selgitada üliõpilastele sõnategevuse seoseid füüsilise tegevusega laval. • Aidata üliõpilastel leida üles talle sobivad sõnalis-häälelised väljendusvahendid, millele saavad toetuda hilisemad spetsiifilistest lavastuslikest eesmärkidest tingitud lavakõnelised ülesanded. • Tutvustada üliõpilastele värsstekstide esitamisega seostud küsimusi. • Õpetada üliõpilastele tekstide näitlejalikku tõlgendamist. • Tutvustada üliõpilastele lavakõne seoseid lavalise karakteersusega. • Õpetada üliõpilasi kohandama oma häält ja kõnet erinevate ruumiakustikatega. • Õpetada üliõpilastele hääle- ja kõneaparatuuri ettevalmistamist tööks ja hääle- ja kõneaparatuuri tervishoidu."
    ["sisu"]=>
    string(85) "Töö erinevate tekstidega, stiilinäited. Tehniliste vajakajäämiste kõrvaldamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5626]=>
  object(stdClass)#5627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKX104"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(686) "Õppeaine eesmärgiks on: • anda üliõpilasele võimalus jälgida praktilist lavastusprotsessi algusest kuni esietenduseni. • Õpetada üliõpilasele kohandama omandatud teoreetilisi ja praktilisi koolitarkusi reaalsete tööolukordadega. • Õpetada üliõpilasele suhtlemist prooviprotsessis osalevate osapooltega. • Anda üliõpilasele võimalus jälgida seda, kuidas näitleja oma rolli üles ehitab ja missugune on lavastaja osa selle sünnis. • Õpetab üliõpilast kriitiliselt analüüsima proovis ja võtteplatsil toimuvat. • Aitab üliõpilasel tunnetada teatrikunsti kollektiivset iseloomu ja eriti teatri tehniliste töötajate panuse väärtust loomeprotsessis."
    ["sisu"]=>
    string(270) "Prooviprotsessi jälgimine ning võimaluse korral prooviprotsessis osalemine. Võimalik on praktika ka televisiooni-, kino- või raadiorežissööri juures. Praktika võib toimuda kas Eestis või välismaal. Ülevaate kirjutamine saadud kogemustest ja tähelepanekutest."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5627]=>
  object(stdClass)#5628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "LKX501"
    ["hindamine"]=>
    string(331) "Semestri jooksul esitatakse üks kirjalik töö etteantud teemal, mille hinne moodustab eksami hindest 20%. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik eksam koosneb kahest mahukast ja viiest lühiküsimusest, mis selgitavad üliõpilase orienteerumise materjalis. Suuliselt analüüsitakse läbiloetud näitekirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Aine eesmärk on anda ülevaade Euroopa teatri põhisuundumustest algaegadest 19. sajandi lõpuni. Erinevad ajastud, teatri ja ühiskonna vahelised suhted, olulisemad teatrid, trupid ja näitekirjanikud."
    ["sisu"]=>
    string(244) "Sissejuhatus teatrilukku, antiikteater ja näitekirjandus, keskaegne teater, itaalia renessanss, hispaania kuldajastu, inglise renessanss, prantsuse klassitsistlik teater, valgustusjastu teater Prantsusmaal. Läbi tuleb lugeda 25-30 näidendit."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse läbinud üliõpilane - on võimeline eristama, iseloomustama ja omavahel võrdlema erinevate ajastute teatrikunstile iseloomulikku (teatrite tegutsemispõhimõtteid, näitlemisstiile, teatri visuaalset külge); - on võimeline eristama, iseloomustama ja omavahel võrdlema eri piirkondade teatrit; - on võimeline eristama, iseloomustama ja analüüsima erinevate ajastute dramaturgiat."
  }
  [5628]=>
  object(stdClass)#5629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "MAG607"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Arvestus seminaril osalemise ja kirjaliku essee/juhtumianalüüsi põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Aine eesmärk on tutvustada lepinguõiguse ja intellektuaalse omandi põhiprintsiipe. Kursus aitab teadvustada loovisikutele olulisi aspekte autoriõiguste, lepinguliste suhete ja muude õiguslike regulatsioonide vallas ning annab suuniseid, kuidas leida abi probleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(415) "Intellektuaalne omand: mõiste, seadusandlus, liigid, teos, autori õigused, autoriõiguse omajad, kaasnevad õigused, kaubamärk, õiguste kaitse ja rikkumisega kaasnev vastutus, teose vaba kasutamine. Lepinguõigus: põhiprintsiibid, võlasuhe, lepingu vormid, lepinguliigid, lepingu täitmine ja rikkumine, maksustamine sh. juriidilised vormid. Kursus ei asenda erialast õigusabi, vaid käsitleb üldist teavet."
    ["vljund"]=>
    string(600) "Aine läbinud üliõpilane: •Tunneb lepinguõiguse ning autoriõiguse põhiprintsiipe •Teab, kust otsida abi ja infot lepingu- ning autoriõigusalastes küsimustes •On kursis levinumate valdkondlike probleemidega •Omab algteadmisi, milliseid õiguskaitsevahendeid loovisik saab praktikas rakendada ning kuidas vältida levinumaid ohtusid •Oskab algtasemel koostada lepinguid ja mõistab lepinguliikide erinevust •Omab ettekujutust lepingust tulenevate vaidluste lahendamise võimalustest •On teadlik maksustamise ja kultuuriasutuste juriidiliste vormide võimalustest kultuurisfääris."
  }
  [5629]=>
  object(stdClass)#5630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "MAG609"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Arvestus. Essee või presentatsioon, olenevalt grupi suurusest. Aktiivne osalus seminarides ja loengutes."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Õppida hindama kunstist ja kunstiteostest sissetuleku teenimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Kunstituru eripärad ning reeglid on aine fookuseks."
    ["sisu"]=>
    string(111) "-Kunsti defineerimine -Koostöö põhimudelid -Loomemeetodid -Äriideed -Ärimudelite jätkusuutlikkus kunstis."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Vajalike definitsioonide valdamine. Ülemaailmsete põhimõtete mõistmine, parimad praktikad kunstist elatumisel, eriti kultuuridevahelises tähenduses."
  }
  [5630]=>
  object(stdClass)#5631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "MAG611"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Arvestus põhineb esseel või ettekandel (vastavalt üliõpilaste arvule grupis)"
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Õppida digitaalse revolutsiooni tähtsusest ja selle mõjust ning tähtsusest kultuuri ja loomemajanduse jaoks. Saada ülevaade koostöövõrgustike toimimisest ja eripäradest digitaalses maailmas ning näha nendes peituvaid võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(249) "-Digitaalse revolutsiooni tähtsus ja definitsioonid -Võrgustike ja koostöö alused digitaalses maailmas. -Loomelinnade arvulised/statistilised näitajad -Loomemajandus kui linnade atraktiivsuse näitaja -Loomelinnad ja nende mõju kogumajandusele"
    ["vljund"]=>
    string(182) "Vajalike mõistete seletuste tundmine. Ülemaailmsete põhimõtete tundmine, digitaalse võrgustikukoostöö parimad praktikad ning digitaalses maailma töötamise uued põhimõtted."
  }
  [5631]=>
  object(stdClass)#5632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "MAG661"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(86) "Juhtimisseminarides käsitletakse juhtimisoskusi läbi praktilise töö ja harjutuste."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5632]=>
  object(stdClass)#5633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MES0160"
    ["hindamine"]=>
    string(288) "Essee. Kursuse lõpus esitab üliõpilane õppejõule etteantud tähtajaks kirjutatud ja nõuetele vastavalt vormistatud essee. Essee teema vastab üliõpilase spetsialiseerumisele ja käsitleb tema tehnilises erialas kehtivaid standardeid, õppeasutuse kvaliteeti või sertifitseerimist."
    ["eesmrk"]=>
    string(452) "- tõsta tehnikaõpetajate kvaliteediteadlikkust, tutvustada kvaliteedi mõistet, aspekte, standardiseerimise ja sertifitseerimise olemust; - tutvustada tehnikahariduse tegevusvaldkonda kuuluvaid standardeid ja valdkonda reguleerivat seadusandlust, anda ülevaade ISO 9000 standardisarjast; - anda ülevaade kvaliteedi juhtimise süsteemidest ja sertifitseerimisest; - tutvustada standardite kasutamist õppetöös, tööde ja projektide vormistamisel."
    ["sisu"]=>
    string(709) "Standardid tänapäeval. Rahvusvahelised ja riiklikud standardid. Standardid õppetöös, tööde ja projektide vormistamisel. Standardid ja seadusandlus tehnikaõppe tegevusvaldkonnas. Kvaliteedistandardite areng. Standardisarja ISO 9000 ülevaade. Standarditele ISO 9000 vastava kvaliteedisüsteemi vajalikkus. Ohud ISO 9000 rakendamisel, sagedamini esinevad puudused. Toodete kvaliteedinõuded ja CE märk. Kvaliteedi mõiste ajalooline kujunemine, kvaliteet kui mõtteviis. Kvaliteedi aspektid, ettevõtte kvaliteet, kliendi soovidega arvestamise tähtsusest. Sertifitseerimise olemus ja selle vajalikkus. Sertifitseerimise organisatsioonid. Akrediteeritud sertifitseerimine, sertifitseerimise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(488) "Õppeaine läbinud üliõpilane: - oskab selgitada kvaliteedi mõistet ja aspekte, mõistab standardiseerimise ja sertifitseerimise olemust, juhindub oma töös vastavatest standarditest ja seadusandlusest; - omab ülevaadet ISO 9000 standardisarjast, teab ISO 9000 rakendamisega seotud sagedasemaid ohtusid ja puudusi; - oskab anda hinnangut kvaliteedi juhtimise süsteemile ja sertifitseerimisele; - rakendab standardeid õppetöös, tööde ja projektide juhendamisel ja vormistamisel."
  }
  [5633]=>
  object(stdClass)#5634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MES7630"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilasele süstemaatiline nägemus kaasaegse tootearenduse põhimõtetest ja jõuda veendumuseni, et tootearenduse põhimõtete rakendamine on kiireim ja odavaim viis toodete loomiseks, millised oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised."
    ["sisu"]=>
    string(732) "Tootearendus kui süsteem, ühendamaks turundust, tooteloomet ja tootmist eduka äri saavutamiseks. Tooteplaanimine. Ettevõtte missioon, eesmärgid, tootestrateegia ja -poliitika. Investeeringute ajastamine. Innovatsioon ja loovus. Innovatsioonikultuur. Probleemilahendus. Probleemi formuleerimine ja sõnastamine. Innovaatiliste lahenduste otsimise teed. Tulemuste hindamine ja valik. Tarbija- ja turuuuringud.. Turustrateegiad. Toote hind ja hinnapoliitika. Toote kogu eluea maksumus. Tootearendusprojekt ja selle ajaline ja etapiline kulg. Kvaliteedi dimensioon tootearenduses. Tootearendus ja konkurentsivõime. Tootearenduse näidisprojekte. Tootearenduse olukord Eesti tööstuses. Tulemuslikkusest ja riskist tootearenduses."
    ["vljund"]=>
    string(1192) "Suutlikkus tootearendusega seotud mõisteid professionaalselt kasutada ja veendumus turunduse, tooteloome ja toote valmistamise integreerimise vajaduses. Võime tootearendusprotsessi kavandada ja vältida sellega kaasnevaid tüüpvigu. Võime mõista madala, keskmise ja kõrgtasemega toodete projekteerimise ning tootmise eeltingimusi ja oskus selleks vajalikke investeeringuid kavandada. Mõista innovatsioonikultuuri vajadust ettevõttes ja osata selle tekitamisele kaasa aidata. Oskus süsteemselt lähenedes lahendada tulemuslikult suvalisi tehnilisi probleeme. Oskus leida probleemidele võimalikult palju lahendusi. Oskus korraldada turu- ja tarbijaanalüüsi ja hinnata tootearendusega seotud riske. Võime kujundada toote müügihinda toote kogu elutsükli maksumuse kontekstis. Mõista juhtimisteooriate ajalist arengut ja juhtimise ülesandeid muutuvas keskkonnas. Oskus koostada projekti meeskonda ja seda juhtida. Tunda tootearenduse metoodikaid ja nende raaltugikeskkonda. Oskus käsitada toote kvaliteeti sünergiapõhiselt ja määrata turul püsimiseks vajalikku kvaliteedi taset. Võime kavandada tootearendusprojekti elluviimise strateegiat ja hinnata selle tulemuslikkust."
  }
  [5634]=>
  object(stdClass)#5635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6001"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Luua eeldused hilisemate erialaloengute läbimiseks, andes teadmisi eluprotsesside toimimise üldküsimuste ja bioloogilise mitmekesisuse kujunemise kohta. Põhjendada elussüsteemide seaduspärasusi nende evolutsioonilisest arengust lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Elu omadused. Elu organiseerumise vormid ja tasemed. Elu toimimise alus – kasutatav energia. Elu informatsiooni edasikandmine: geneetika. Organismide paljunemistsükkel. Pärilikkuse seadused. Elu areng: evolutsioon. Elu mitmekesisus: viirused, bakterid, loomad, seened, taimed. Elu mitmekesisuse kujunemise ja püsimise põhjused. Elu mitmekesisuse kirjeldamine – erinevad klassifikatsioonid. Organismide kooselamine: ökoloogia."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Oskus kasutada bioloogia põhimõisteid. Suutlikus aru saada elu põhiprotsessidest ning elussüsteemide hierarhiast (rakust ökosüsteemini). Arusaamine elu mitmekesisuse kujunemisest ning oskus orienteeruda mitmekesisust kajastavates klassifikatsioonides."
  }
  [5635]=>
  object(stdClass)#5636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6003"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksamile saamiseks peab osa võtma seminaridest, õigeaegselt tuleb esitada kirjalik töö. Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Toetada arusaama kujunemist teadusliku uurimistöö algtõdede kohta. Kujundada suutlikkust aru saada teadustööpõhimõistetest ja teadusliku mõtlemise loogikast. Toetada teadusuuringu tegemiseks vajalike esmaste teadmiste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Kursuse esimeses pooles antakse ülevaade teaduse põhimõistetest, teadusliku mõtlemise loogikast ja erinevatest teaduslikest meetoditest. Teises osas on põhirõhk üliõpilase ettevalmistamises bakalaureusetöö kirjutamiseks. Käsitletakse infootsingut erinevatest andmebaasidest ja tööd kirjandusega, uurimisprobleemi püstitamist ja uurimiskava koostamist; andmete kogumise ja analüüsi erinevaid võimalusi, teadusartikli koostamise põhialuseid."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Suutlikkus orienteeruda Eesti Vabariigi teadussüsteemis. Võimekus iseseisvalt planeerida ning läbi viia teadusuuringut. Oskus uuringu tulemused vormistada bakalaureusetööna."
  }
  [5636]=>
  object(stdClass)#5637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6004"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Iga teema raames on ette nähtud inglisekeelsete trükitud materjalide läbitöötamine (teema kohta umbes 40 lk., kokkuvõttes 400 lk.) ja rühmatöö. Enamiku rühmatööde tulemused esitatakse suuliselt, järgneb nende arutelu. Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Toetada integreeritud arusaama kujunemist Läänemere piirkonna keskkonnaprobleemide ning piirkonna arengu küsimuste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(810) "Kursus viiakse läbi programmi The Baltic University raames, koordinaatoriks Uppsala Ülikool (Rootsi). Säästva arengu teooria. Ühiskonnad ja inimese ökoloogia. Energiapoliitika. Ainevoog ja geokeemilised ringed. Materjali taaskasutus. Säästev põllumajandus ja metsandus, võimalused end pikka aega ära toita. Säästev tööstus ja tootmine. Säästev transport. Säästlikud elamud ja regionaalne infrastruktuur. Säästev majandus. Eetika ja õigus - tulevikuvalikute reeglid. Säästva arengu poliitika. Kursuse juurde kuuluvad ingliskeelsed trükised, videofilmid ja täiendmaterjalid Internetis. Eestikeelsed sissejuhatavad loengud ning seminarid. Eksamile pääsemise eelduseks on posterettekande koostamine ja edukas kaitsmine. Eksami sooritajad saavad Uppsala Ülikoolist vastava sertifikaadi."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Suutlikkus keskkonnaküsimuste puhul eristada loodus-, sotsiaalse- ja majanduskeskkonnaga seotud aspekte. Oskus võrrelda majandamise viise jätkusuutlikkuse seisukohast. Oskus selgitada jätkusuutlike tegevuste rakendamise põhimõtteid kogukondades."
  }
  [5637]=>
  object(stdClass)#5638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6005"
    ["hindamine"]=>
    string(414) "Hindamise eelduseks on praktiliste tööde arvestuslik sooritamine. Hindamine toimub kontrolltöö ja suulise eksami põhjal. Kontrolltöö punktidest moodustab kuni 10% jooksvalt praktikumides sooritatavad kirjalikud lühikontrollid (arvestatav punktide osakaal sõltub lühikontrollide arvust). Kontrolltöö sisaldab testi erinevat tüüpi küsimusi, jut5ustavaid küsimusi ja praktilis-teoretilisi ülesandeid."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Erialaaine, mille eesmärgiks on: Toetada kaasaja teadussaavutustele vastavate teadmiste teket taimede ehituse kohta; Kujundada suutlikkust orienteeruda taimede mitmekesisuses."
    ["sisu"]=>
    string(723) "Botaanika üldkursus, mis hõlmab sissejuhatuse taimetsütoloogiasse, -anatoomiasse, -morfoloogiasse ja -süstemaatikasse. Käsitletakse taimerakku, selle ehitust ja iseärasusi; taime organeid ja kudesid, nende ehitust ja mitmekesisust; taimeriigi süsteemi, sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede tunnuseid ja bioloogiat. Praktikumides harjutatakse erinevaid prepareerimistehnikaid, omandatakse valgusmikroskoobiga töötamise kogemus, õpitakse taimi määrama ning tutvutakse nende mitmekesisusega. Iseseisva töö käigus valmistutakse praktikumideks neis käsitletava teoreetilise materjali läbitöötamisega ning süvendatakse teadmisi vaid teoorias käsitletavate teemade osas kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Teab taimeanatoomia ja taimesüstemaatika termineid ja olulisemaid taimerühmi; Oskab kirjeldada ja ära tunda põhilisi taime ehituslikke osi; Teadmised kõrgemate taimede bioloogilise mitmekesisuse kohta; Oskab kirjeldada enamlevinud taimerühmasid; Suudab esmasel tasemel kasutada taimemäärajaid."
  }
  [5638]=>
  object(stdClass)#5639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6006"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Kirjalik eksam. Praktikumis tutvustatud loomade süstemaatika kohta toimub eraldi mittehindeline kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Erialaaine, mille eesmärgiks on: toetada loomariigi mitmekesisuses orienteerumiseks vajalike teadmiste kujunemist; Kujundada oskus selgitada loomariigi hõimkondade ehitusplaane ja süstemaatikat."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Üldzooloogia: zooloogia eri osad, taksonoomia ja nomenklatuur. Loomariigi arenemine maal. Ainuraksetest käsitletakse mõnesid traditsiooniliselt loomade hulka loetud rühmi. Erizooloogias tutvustatakse kõiki loomariigi hõimkondi. Põhjalikumalt peatutakse järgmistel hõimkondadel: käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, limused, lülijalgsed, okasnahksed ja keelikloomad. Põhjalikumalt tutvutakse ka lülijalgsete ja keelikloomade klassidega: ämblikulaadsed, vähid, putukad ning kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Suutlikkus orienteeruda loomariigi mitmekesisuses ja süstemaatikas; Oskus kirjeldada loomade hõimkondi; Oskus kirjeldada ja ära tunda enamlevinud loomarühmade esindajate ehitusplaanid."
  }
  [5639]=>
  object(stdClass)#5640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6013"
    ["hindamine"]=>
    string(287) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui geneetika terminite tundmist. Küsimused tuginevad loengumaterjalidele, mis on powerpoint’i slaididel, samuti täiendaval kirjandusel ja internetis kättesaadaval materjalil - Esssential genetics (www.nature.com/scitable)."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Kujundada teadmisi loodusrikkuse kaitse teaduslikest alustest."
    ["sisu"]=>
    string(899) "Antakse ülevaade kaasaegse geneetika seaduspärasuste ja uurimismeetodite kujunemisest. 1. Klassikalise geneetika alused: Mendeli seadused, mudelorganismid, tunnuste ülekandumine, soo määramine ja suguliitelised tunnused, genotüübi ja fenotüübi vahelised seosed, polügeensed ja polüalleelsed tunnused, geenide kaardistamine. Tunnuste ülekandumise statistiline olemus. Õpitakse arvutama klassikalise geneetika eksperimentide tulemusi, ja aheldatuse geneetilisi kaarte. 2. Pärilikkuse tsütoloogilised ja molekulaarsed alused. Paljunemine ja gametogeneesid, karüotüüp. Tuumaväline pärilikkus. Genoom ja selle struktuur pro- ja eukarüootidel. Viiruste ja bakterite pärilikkus, plasmiidid, nende tüpiseerimine. Mobiilsed geneetilised elemendid ja nende evolutsiooniline tähtsus 3. Nukleiinhapped, nende struktuur . Replikatsioon ja transkriptsioon. Geneetiline kood. Translatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Kursuse läbinu: Omab ülevaadet geneetika seaduspärasustest ja eksperimentaalsetest mudelitest ning arvutustest pärilikkuse seaduspärasuste selgitamisel; Omab ettekujutust pärilikkuse rakulistest ja molekulaarsetest alustest - oskab seletada molekulaargeneetika rakendustest biotehnoloogias, kriminoloogias, looduskaitses ja populatsioonigeneetikas."
  }
  [5640]=>
  object(stdClass)#5641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6016"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksam, mis seisneb kombineeritud testi (lünktest, valikvastustega test ja avatud küsimustega test) täitmises."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Kujundada teadmisi riimveelise veekogu omapärast ja sellest tingitud omalaadse liigilise kompleksi kujunemisest ning neid kujundavatest teguritest"
    ["sisu"]=>
    string(621) "Käsitlemist leiavad järgmised teemad: Läänemere kui riimveelise elukeskkonna kujunemine ajastute kaupa. Ülevaade nii füüsikalistest kui ka keemilistest mõjuritest elustikule. Setete iseloom Läänemere eri paigus ja mõju elustiku liigilisele koosseisule. Tähtsamad elustiku esindajad Läänemeres. Reostusprobleemid. Varude kasutamine. Iseseisev töö: iga käsitletav teema eeldab üliõpilase täiendavat iseseisvat tööd kirjandusega. Loengus hõlmatav maht katab osa teemast. Seejuures käsitletakse küll kõiki olulisemaid aspekte, kuid süvendatud teadmiste omandamiseks tuleb iseseisvalt juurde lugeda."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab selgitada Läänemere kui riimveelise ökosüsteemi elustiku eripära; Oskab määratleda Läänemere elustiku tüüpilisi esindajaid; Oskab analüüsida Läänemere ressursside kasutamise jätkusuutlikkust."
  }
  [5641]=>
  object(stdClass)#5642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6017"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, mille saamiseks tuleb sooritada positiivselt kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Kujundada arusaam eesti looduslike taimede ajaloolistest ja tänapäevastest kasutamisvõimalustest. Toetada looduse mitmekesisuse praktilisest tähtsusest arusaamiseks vajalike teadmiste teket."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Kursuses käsitletakse taimede kasutamisvõimalusi, põhirõhuga Eesti looduslike liikide traditsioonilisel kasutamisel. Toidutaimed ja ohtlikud taimed (viljad, juurikad, lehed, varred; värskelt, töödeldult). Ravimtaimed. Puittaimede traditsiooniline kasutamine. Värvitaimed. Teised tehnilist väärtust omavad taimed. Kursuse teemasid avatakse võimaluse korral sügavuti praktikukmides."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Oskus määratleda Eesti loodusliku floora suurema kasutusväärtusega liike ja nende kasutusvõimalusi. Oskus hinnata looduslike liikide kasutusväärtust."
  }
  [5642]=>
  object(stdClass)#5643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6025"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Koondhinne kujuneb rühmatööde (10%), kodutööde (20%), kontrolltöö (10%), kirjaliku eksami (50%) ja välipraktikumi (10%) tulemuste põhjal. Koondhinde saamiseks on vaja saada vähemalt pooled punktid iga koondhinde koostisosa eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Anda ülevaade Eesti taimestikust ja loomastikust põhilistes maismaa- ja veekooslustes. Toetada arusaamise kujunemist Eesti elustiku mitmekesisusest, seisundist ja kaitsest. "
    ["sisu"]=>
    string(750) "Rekreatsioonikorralduse erialale mõeldud kursus käsitleb osa Eesti bioloogilisest mitmekesisusest – taimi ja loomi, rõhuga selle looduses atraktiivsemale ning enimmärgatavamale osale. Luuakse sissejuhatav ülevaade Eesti taimestikust ja loomastikust nende mitmekesisuse kaudu erinevates maismaa- ja veekooslustes (mets, niit, soo, järv, jõgi, meri, antropogeensed kooslused). Õpitakse tundma põhilisi neis kooslustes toimivaid ökoloogilisi seaduspärasusi ja loomade käitumuslikke iseärasusi ja tegevusjälgi. Pööratakse tähelepanu taimestiku ja loomastiku tänasele seisundile ja kaitseküsimustele. Kursuse juurde kuuluvad erinevad videod ja helisalvestised. Kursuse üheks osaks on kahepäevane välipraktikum väljaspool Tallinna."
    ["vljund"]=>
    string(453) "Omab ettekujutust Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisusest. Tunneb eesti elustiku tavalisemaid esindajaid pildilt ja looduses kuuldavamaid liike heli alusel. Mõistab Eesti maismaa- ja veekooslustes toimuvaid põhilisi ökoloogilisi protsesse ja Eesti tavalisemate loomade põhilisi käitumuslikke iseärasusi. Tunneb Eesti peamistele kooslustele iseloomulikke liike. Mõistab Eesti taimestiku ja loomastiku tänast seisundit ja kaitseküsimusi. "
  }
  [5643]=>
  object(stdClass)#5644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6028"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Väljasõidul ning seminaridel osalemine kohustuslik. Iseseisva töö sooritamine kohustuslik. Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Toetada teadmiste kujunemist Eesti ulukitest, nende asurkondade seisundist ja selle kujunemisest; Kujundada arusaama ulukite asurkondade seisundit mõjutavatest teguritest; Kujundada oskust mõista inimese ja ulukite asurkondade ning nende majandamise vaheliste konflikide ning inimeste erinevate arusaamade põhjuste kohta; Toetada ulukite seire läbiviimiseks vajalike välitööoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Loengukursus viiakse läbi koostöös Keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonnaga. Loengukursus koosneb kahepäevasest väljasõidust Soomaale Tipu uurimisalale, loengutest ning iseseisvale tööle põhinevatest seminaridest. Väljasõidu käigus tutvutakse ulukiseiremetoodikatega ning viiakse läbi loeng ja seminar, kus osalevad Eesti ulukieksperdid, kes tutvustavad enda uurimusi."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Oskus nimetada Eesti ulukeid, kirjeldada nende ökoloogiat ning levikut. Oskus kirjeldada ulukite asurkondade hetkeseisundit ning selle kujunemist. Oskus kirjeldada ulukite asurkondade seisundit mõjutavaid tegureid ning arutleda nende majandamise üle. Võime arutleda inimese ja ulukite arurkondade ning nende majandamise vaheliste konfliktide ja nende tekkepõhjuste üle. Oskus rakendada välitöödel käsitletud metoodikaid."
  }
  [5644]=>
  object(stdClass)#5645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6031"
    ["hindamine"]=>
    string(218) "Eksam kirjalik, lahtiste küsimustega test. Eksamile pääsu eeldused: Kontrolltööde positiivne sooritamine; Praktikumide positiivne sooritamine; Ettekannete sooritamine, referaadi ja essee koostamine ning kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Toetada selgrootute loomade mitmekesisuses orienteerumiseks vajalike teadmiste kujunemist. Kujundada oskus kirjeldada ja võrrelda selgrootute loomarühmade ehitusplaane, anatoomiat, süstemaatikat ja ökoloogiat."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Käsitletakse selgrootute loomade süstemaatikat, tutvustatakse kõiki hõimkondi ning nende tüüpiliste esindajate ehitusplaane ja ökoloogiat. Üksikasjalikumalt käsitletakse hõimkondi: Porifera, Cnidaria, Platyhelminthes, Mollusca, Annelida, Nematoda, Arthropoda, Echinodermata. Praktikumides tutvutakse näitlike vahendite abiga loengutes käsitletud loomarühmade ehituse ja liigilise mitmekesisusega. Tutvutakse määrajate kasutamisega."
    ["vljund"]=>
    string(510) "Selgrootute loomade mitmekesisuse tundmine. Selgrootute loomade taksonoomiliste üskuste nimetuste tundmine (ka lad. k) ning oskus kokku viia kõrgemaid üksusi näidetega liikidest. Oskus iseloomustada käsitletud loomarühmade arvukust, levikut ja anatoomiat; võrrelda selgrootute loomade hõimkondi ning nende allüksusi nende arvukuses, levikus ja anatoomias. Oskus koostada referaati vastavalt nõuetele ja etteantud teemale ja leida iseseisvate ülesannete täitmiseks teemakohast teaduslikku kirjandust"
  }
  [5645]=>
  object(stdClass)#5646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6032"
    ["hindamine"]=>
    string(236) "Eksam kirjalik, lahtiste küsimustega test. Eksamile pääsu eeldused: Kontrolltööde positiivne sooritamine; Praktikumide positiivne sooritamine; Ettekande sooritamine, referaadi koostamine ning selle kaitsmine seminaril positiivselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Toetada selgroogsete loomade mitmekesisuses orienteerumiseks vajalike teadmiste kujunemist. Kujundada oskus tunda ja kirjeldada selgroogsete loomade ehitusplaane ja süstemaatikat."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse selgroogsete loomade süstemaatikat, tutvustatakse kõiki klasse ning levinumaid allüksusi ja nende tüüpiliste esindajate ehitusplaane. Praktikumides tutvutakse näitlike vahendite abiga loengutes käsitletud loomarühmade ehituse, liigilise mitmekesisusega. Tutvutakse määrajate kasutamisega."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Orienteerub selgroogsete loomade mitmekesisuses Orienteerub ja teab selgroogsete loomade taksonoomiliste üskuste nimetusi (ka lad. k) Oskab iseloomustada erinevate taksonoomiliste rühmade arvukust, levikut ja anatoomiat; võrrelda selgroogsete klasse ning nende allüksusi nende arvukuses, levikus ja anatoomias; koostada referaati vastavalt nõuetele ja etteantud teemale . On võimeline leidma ja kasutama teemakohast teaduslikku kirjandust"
  }
  [5646]=>
  object(stdClass)#5647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6034"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Arvestuseks on vajalik sooritada praktikumi jooksul antud praktilised ülesanded, tuleb tunda välipraktikumil nähtud liike looduses ja koostatud kogu kohapeal vastata."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "- Toetada mükoloogiliseks uurimistööks vajalike välitööoskuste kujunemist; - Toetada peamiste seenerühmade tundmiseks vajalike oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Välipraktikum väljaspool Tallinna. Praktikumi käigus õpitakse tundma erinevaid seeneliike ning kirjeldama seenestikku. Arvestus eeldab seenekogu esitamist. Teine osa sügisel on pühendatud seenestiku tundmaõppimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(151) "- oskus ära tunda peamisi seeneliike erinevates elukooslustes; - oskus seeni määrata; - oskus kasutada põhilisi meetodeid seenestiku kirjeldamisel."
  }
  [5647]=>
  object(stdClass)#5648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6035"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Küsimused tuginevad kohustuslikule kirjandusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kohustuslik aine, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi organismide vaheliste seoste ning organismide ja keskkonna vastastikmõjude kohta."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Ökoloogiateaduse ajalooline taust; ökoloogia põhimõisted ja -seaduspärasused. Abiootiline ja biootiline keskkond. Ökoloogilise amplituudi ja niši mõisted. Populatsioonide struktuur. Migratsioon ja levik ajas ja ruumis. Organismide vastastikused suhted. Kooslused ja suktsessioon. Ökosüsteemid: energiavoog ja aineringe."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Oskus selgitada ökoloogiliste tasemete kujunemist eluslooduses ja analüüsida nende tasemete vahelisi seoseid. Oskus selgitada elusa ja eluta looduse vastastikmõjusid. Oskus selgitada ökoloogia olulisust tänapäeva ühiskonna jaoks."
  }
  [5648]=>
  object(stdClass)#5649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6039"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Iga teema raames on ette nähtud inglisekeelsete trükitud materjalide läbitöötamine (teema kohta umbes 40 lk., kokkuvõttes 400 lk.) ja rühmatöö. Enamiku rühmatööde tulemused esitatakse suuliselt, järgneb nende arutelu. Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Toetada integreeritud arusaama kujunemist Läänemere piirkonna keskkonnaprobleemide ning piirkonna arengu küsimuste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(810) "Kursus viiakse läbi programmi The Baltic University raames, koordinaatoriks Uppsala Ülikool (Rootsi). Säästva arengu teooria. Ühiskonnad ja inimese ökoloogia. Energiapoliitika. Ainevoog ja geokeemilised ringed. Materjali taaskasutus. Säästev põllumajandus ja metsandus, võimalused end pikka aega ära toita. Säästev tööstus ja tootmine. Säästev transport. Säästlikud elamud ja regionaalne infrastruktuur. Säästev majandus. Eetika ja õigus - tulevikuvalikute reeglid. Säästva arengu poliitika. Kursuse juurde kuuluvad ingliskeelsed trükised, videofilmid ja täiendmaterjalid Internetis. Eestikeelsed sissejuhatavad loengud ning seminarid. Eksamile pääsemise eelduseks on posterettekande koostamine ja edukas kaitsmine. Eksami sooritajad saavad Uppsala Ülikoolist vastava sertifikaadi."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Suutlikkus keskkonnaküsimuste puhul eristada loodus-, sotsiaalse- ja majanduskeskkonnaga seotud aspekte. Oskus võrrelda majandamise viise jätkusuutlikkuse seisukohast. Oskus selgitada jätkusuutlike tegevuste rakendamise põhimõtteid ko"
  }
  [5649]=>
  object(stdClass)#5650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6040"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Testid loengute toimumise ajal. Kirjalik lõpueksam. (T30%+E70%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda ülevaade süsteemibioloogia ajaloost. Tutvustada süsteemibioloogia eri harusid. Kujundada arusaam süsteemibioloogia tänapäevasest seisust ning arengusuundadest."
    ["sisu"]=>
    string(586) "Ülevaade süsteemibioloogia ajaloost ja sellele teadusharule aluse pannud uurimismeetoditest. Kuidas molekulaar-, raku-, organismi- ja muudelt tasanditelt tulevaid andmeid integreerides mõista, kuidas bioloogilised süsteemid töötavad. Kuidas süsteemi eri osade vahel toimuvaid interaktsioone kaardistades jõuda lähemale kogu terviku töötamise mõistmisele. Sissejuhatus genoomikasse, transkriptoomikasse, proteoomikasse ning metaboloomikasse. Ülevaade peamistest süsteemibioloogias kasutatavatest matemaatilistest ja statistilitest meetoditest, sissejuhatus modelleerimisse."
    ["vljund"]=>
    string(278) "- omab ülevaadet süsteemibioloogia ajaloost; - tunneb peamisi süsteemibioloogia harusid ning neis kasutatavaid meetodeid; - tunneb peamisi süsteemibioloogias kasutatavaid statistilisi meetodeid - oskab iseseisvalt leida online andmebaasidest eri tüüpi bioloogilisi andmeid"
  }
  [5650]=>
  object(stdClass)#5651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6045"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Küsimused tuginevad kohustuslikule kirjandusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kohustuslik aine, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi organismide vaheliste seoste ning organismide ja keskkonna vastastikmõjude kohta."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Ökoloogiateaduse ajalooline taust; ökoloogia põhimõisted ja -seaduspärasused. Abiootiline ja biootiline keskkond. Ökoloogilise amplituudi ja niši mõisted. Populatsioonide struktuur. Migratsioon ja levik ajas ja ruumis. Organismide vastastikused suhted. Kooslused ja suktsessioon. Ökosüsteemid: energiavoog ja aineringe."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Oskus selgitada ökoloogiliste tasemete kujunemist eluslooduses ja analüüsida nende tasemete vahelisi seoseid. Oskus selgitada elusa ja eluta looduse vastastikmõjusid. Oskus selgitada ökoloogia olulisust tänapäeva ühiskonna jaoks."
  }
  [5651]=>
  object(stdClass)#5652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6051"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Teadmisi kontrollitakse avatud küsimustega testi vormis, analüüsi- ja üldistusoskust suuliselt ettekande esitlusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused üldarusaamade kujunemiseks loomades toimuvatest füsioloogilistest protsessidest ja nende mitmekesisusest."
    ["sisu"]=>
    string(232) "Käsitletavad teemad: närvisüsteem ja meeleelundid, info edasikandumine, loomade liikumine ja selle varieeruvus, gaasivahetus, energeetika, toitumine, termoregulatsioon, vee- ja soolaainevahetus, endokriinsüsteem, immuunsüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(356) "•Tunneb loomade füsioloogia põhiprotsesse ja oskab neid kirjeldada. •Oskab tuua näiteid loomade kohastumustest keskkonnatingimustega füsioloogilisel tasemel ja neid omavahel võrrelda. •Orienteerub loomade füsioloogiliste protsesside varieeruvuses. •Oskab leida ja kasutada teemakohast teaduslikku kirjandust ning anda edasi sealt saadud info."
  }
  [5652]=>
  object(stdClass)#5653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6052"
    ["hindamine"]=>
    string(236) "Eksam kirjalik, lahtiste küsimustega test. Eksamile pääsu eeldused: Kontrolltööde positiivne sooritamine; Praktikumide positiivne sooritamine; Ettekande sooritamine, referaadi koostamine ning selle kaitsmine seminaril positiivselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Toetada selgroogsete loomade mitmekesisuses orienteerumiseks vajalike teadmiste kujunemist. Kujundada oskus tunda ja kirjeldada selgroogsete loomade ehitusplaane ja süstemaatikat."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse selgroogsete loomade süstemaatikat, tutvustatakse kõiki klasse ning levinumaid allüksusi ja nende tüüpiliste esindajate ehitusplaane. Praktikumides tutvutakse näitlike vahendite abiga loengutes käsitletud loomarühmade ehituse, liigilise mitmekesisusega. Tutvutakse määrajate kasutamisega."
    ["vljund"]=>
    string(444) "Orienteerub selgroogsete loomade mitmekesisuses Orienteerub ja teab selgroogsete loomade taksonoomiliste üskuste nimetusi (ka lad. k) Oskab iseloomustada erinevate taksonoomiliste rühmade arvukust, levikut ja anatoomiat; võrrelda selgroogsete klasse ning nende allüksusi nende arvukuses, levikus ja anatoomias; koostada referaati vastavalt nõuetele ja etteantud teemale . On võimeline leidma ja kasutama teemakohast teaduslikku kirjandust"
  }
  [5653]=>
  object(stdClass)#5654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6100"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikult professionaalse kaitsmisnõukogu ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureusetöö eesmärgiks on võimestada üliõpilast lülituma teaduslikku uurimistöösse ning püstitatud probleemide lahendamisse, toetudes kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Bakalaureusetöö on iseseisev teadusuurimus. Sisaldab kirjandusülevaadet ja - analüüsi koos uurimuseksperimendiga (andmete kogumine ja analüüs, eksperimendistrateegia püstitus jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnast; Andmete kogumise ja töötlemise oskus, suutlikkus kirjutada teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [5654]=>
  object(stdClass)#5655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6101"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikult professionaalse kaitsmisnõukogu ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureusetöö eesmärgiks on võimestada üliõpilast lülituma teaduslikku uurimistöösse ning püstitatud probleemide lahendamisse, toetudes kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Bakalaureusetöö on iseseisev teadusuurimus. Sisaldab kirjandusülevaadet ja - analüüsi koos uurimuseksperimendiga (andmete kogumine ja analüüs, eksperimendistrateegia püstitus jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnast; Andmete kogumise ja töötlemise oskus, suutlikkus kirjutada teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [5655]=>
  object(stdClass)#5656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6114"
    ["hindamine"]=>
    string(396) "Koondhinne kujuneb rühma- ja iseseisvate tööde (u. 25%), kirjaliku eksami (60%) ning välipraktikumi (u. 15%) tulemuste põhjal. Koondhinde saamiseks peab eksam olema sooritatud positiivsele tulemusele ja teistest osadest saadud vajalikud punktid. Välipraktikumi arvestus hõlmab endas välipraktikumis tehtud töö ettenäitamist ja tundmist ning herbaariumi esitamist ja vastamist augustis."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Anda ülevaade organismide eluavaldustest, eluslooduse jaotusest ja mitmekesisusest. Toetada Eesti elustiku tundmaõppimist õppekäikude, praktikumide, uurimuslike tööde ja vaatluste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1409) "Klassiõpetaja erialale mõeldud kursus käsitleb eluslooduse riike: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Antakse ülevaade taimede ja loomade põhilistest eluprotsessidest. Tutvutakse loomade, taimede, seente ja vetikate ehituse, talituse ja mitmekesisusega rühmade kaupa. Sisepraktikumides uuritakse erinevate eluslooduse riikide esindajate ehitust, vajadusel kasutatakse mikroskoopi, määratakse liike ja rühmi määrajate abil. Tutvutakse Eesti tavalisemate taime-, looma- ja seeneriigi esindajatega. Pööratakse tähelepanu elustiku tänasele seisundile ja kaitseküsimustele. Käsitletakse elusorganismide omavahelisi suhteid. Viiakse läbi loodusvaatlusi ja tehakse uurimuslikke töid. Loomastiku puhul pööratakse tähelepanu käitumuslikele iseärasustele, tegutsemisjälgedele ja häälitsustele. Kursuse juurde kuuluvad erinevad videod ja helisalvestised. Hinnatakse ja luuakse uusi loodusharidusvõimalusi Tallinna loomaaias. Statsionaarsetele üliõpilastele toimub juunis viiepäevane välipraktikum väljaspool Tallinna elusorganismide tundmaõppimiseks. Õpitakse ja rakendatakse erinevaid looduse tundmaõppimise meetodeid. Kaugõppijate välipraktikumi üheks osaks on juuni õppesessioonil toimuv päevane matk looduslikku paika Tallinna piires, põhjalikum elusorganismide tundmaõppimine toimub iseseisva tööna Moodle õpikeskkonna toel. Sügiseks koostatakse herbaarium."
    ["vljund"]=>
    string(879) "Omab ülevaadet eluslooduse mitmekesisusest. Tunneb elusorganismide põhilisi ehitusplaane ja oskab neid kirjeldada. Tunneb taimestiku ja loomastiku põhilisi eluprotsesse. Oskab kirjeldada ja omavahel võrrelda suuremaid taksoneid ja oskab kokku viia kõrgemaid üksusi näidetega liikidest. Tunneb Eesti tavalisemaid taime- ja loomaliike ja oskab neid tutvustada, tunneb looduses kuuldavamaid liike heli alusel. Tunneb Eesti tavalisemate loomade põhilisi käitumuslikke iseärasusi ja tegevusjägi. Oskab kirjeldada elusorganismide omavahelisi suhteid Eesti floora ja fauna näitel. Oskab looduses märgata erinevaid liike ja teab nende määramise võimalusi ja viise. Oskab määrajat kasutades määrata eluslooduse liike ja rühmi. Oskab koostada taime- ja loomakogu, viia läbi lihtsamaid loodusteaduslikke uurimistöid ja koostada ülesandeid elustiku tundmaõppimiseks."
  }
  [5656]=>
  object(stdClass)#5657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6116"
    ["hindamine"]=>
    string(396) "Koondhinne kujuneb rühma- ja iseseisvate tööde (u. 25%), kirjaliku eksami (60%) ning välipraktikumi (u. 15%) tulemuste põhjal. Koondhinde saamiseks peab eksam olema sooritatud positiivsele tulemusele ja teistest osadest saadud vajalikud punktid. Välipraktikumi arvestus hõlmab endas välipraktikumis tehtud töö ettenäitamist ja tundmist ning herbaariumi esitamist ja vastamist augustis."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Anda ülevaade organismide eluavaldustest, eluslooduse jaotusest ja mitmekesisusest. Toetada Eesti elustiku tundmaõppimist õppekäikude, praktikumide, uurimuslike tööde ja vaatluste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1409) "Klassiõpetaja erialale mõeldud kursus käsitleb eluslooduse riike: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Antakse ülevaade taimede ja loomade põhilistest eluprotsessidest. Tutvutakse loomade, taimede, seente ja vetikate ehituse, talituse ja mitmekesisusega rühmade kaupa. Sisepraktikumides uuritakse erinevate eluslooduse riikide esindajate ehitust, vajadusel kasutatakse mikroskoopi, määratakse liike ja rühmi määrajate abil. Tutvutakse Eesti tavalisemate taime-, looma- ja seeneriigi esindajatega. Pööratakse tähelepanu elustiku tänasele seisundile ja kaitseküsimustele. Käsitletakse elusorganismide omavahelisi suhteid. Viiakse läbi loodusvaatlusi ja tehakse uurimuslikke töid. Loomastiku puhul pööratakse tähelepanu käitumuslikele iseärasustele, tegutsemisjälgedele ja häälitsustele. Kursuse juurde kuuluvad erinevad videod ja helisalvestised. Hinnatakse ja luuakse uusi loodusharidusvõimalusi Tallinna loomaaias. Statsionaarsetele üliõpilastele toimub juunis viiepäevane välipraktikum väljaspool Tallinna elusorganismide tundmaõppimiseks. Õpitakse ja rakendatakse erinevaid looduse tundmaõppimise meetodeid. Kaugõppijate välipraktikumi üheks osaks on juuni õppesessioonil toimuv päevane matk looduslikku paika Tallinna piires, põhjalikum elusorganismide tundmaõppimine toimub iseseisva tööna Moodle õpikeskkonna toel. Sügiseks koostatakse herbaarium."
    ["vljund"]=>
    string(879) "Omab ülevaadet eluslooduse mitmekesisusest. Tunneb elusorganismide põhilisi ehitusplaane ja oskab neid kirjeldada. Tunneb taimestiku ja loomastiku põhilisi eluprotsesse. Oskab kirjeldada ja omavahel võrrelda suuremaid taksoneid ja oskab kokku viia kõrgemaid üksusi näidetega liikidest. Tunneb Eesti tavalisemaid taime- ja loomaliike ja oskab neid tutvustada, tunneb looduses kuuldavamaid liike heli alusel. Tunneb Eesti tavalisemate loomade põhilisi käitumuslikke iseärasusi ja tegevusjägi. Oskab kirjeldada elusorganismide omavahelisi suhteid Eesti floora ja fauna näitel. Oskab looduses märgata erinevaid liike ja teab nende määramise võimalusi ja viise. Oskab määrajat kasutades määrata eluslooduse liike ja rühmi. Oskab koostada taime- ja loomakogu, viia läbi lihtsamaid loodusteaduslikke uurimistöid ja koostada ülesandeid elustiku tundmaõppimiseks."
  }
  [5657]=>
  object(stdClass)#5658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6901"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Koondhinne kujuneb rühmatööde (10%), kodutööde (10%), kontrolltöö (10%) ja kirjaliku eksami (70%) tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Soodustada teadmiste teket Eesti põhiliste maismaa- ja veekoosluste taimestiku ja loomastiku kohta. Toetada elukooslustes kehtivate seaduspärasuste tajumise oskuse teket. Kujundada arusaama Eesti elustiku ja elukoosluste tänasest seisundist ja seda mõjutavatest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus (põhiomadused, koosseis, struktuur, kirjeldamine, dünaamika, eristatavus ja üleminekulisus, klassifikatsioon). Eesti põhilised elukooslused: mets, niit, soo, järv, jõgi, meri, antropogeensed kooslused, nende iseloomustus ja iseloomulikud liigid. Eesti elustiku süstemaatiline kuuluvus, levik ja ökoloogilised iseärasused. Eesti elustik pildis ja helis. Eesti elustiku ja elukoosluste seisund ja seda mõjutavad tegurid."
    ["vljund"]=>
    string(598) "- Mõistab elukooslustes kehtivaid seaduspärasusi. - Oskab kirjeldada Eesti põhilisi elukooslusi, nende kujunemist ja seal toimuvaid ökoloogilisi protsesse. - Teab Eesti põhilistele elukooslustele iseloomulikke elusorganismide liike. - Mõistab Eesti elustiku ja elukoosluste tänast seisundit ja seda mõjutavaid tegureid. - Teab Eesti elustiku süstemaatilist kuuluvust ja ökoloogilisi iseärasusi. - Tunneb eesti elustiku tavalisemaid esindajaid pildilt ja looduses kuuldavamaid liike heli alusel. - Teab, millistes kooslustes ja Eesti piirkondades elusorganimide liigid elavad ja kasvavad."
  }
  [5658]=>
  object(stdClass)#5659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6902"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Küsimused tuginevad kohustuslikule kirjandusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Kohustuslik suunaaine, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi organismide vaheliste seoste ning organismide ja keskkonna vastastikmõjude kohta."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Ökoloogiateaduse ajalooline taust; ökoloogia põhimõisted ja -seaduspärasused. Abiootiline ja biootiline keskkond. Ökoloogilise amplituudi ja niši mõisted. Populatsioonide struktuur. Migratsioon ja levik ajas ja ruumis. Organismide vastastikused suhted. Kooslused ja suktsessioon. Ökosüsteemid: energiavoog ja aineringe."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Oskus selgitada ökoloogiliste tasemete kujunemist eluslooduses ja analüüsida nende tasemete vahelisi seoseid. Oskus selgitada elusa ja eluta looduse vastastikmõjusid. Oskus selgitada ökoloogia olulisust tänapäeva ühiskonna jaoks."
  }
  [5659]=>
  object(stdClass)#5660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB6904"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Koondhinne kujuneb rühmatööde, esitluse ja eksami tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(409) "Toetada Maailmamere loomade mitmekesisuses orienteerumiseks vajalike teadmiste kujunemist. Kujundada oskus tunda, kirjeldada ja võrrelda selgroogsetest ning selgrootutest rühmadest põhiesindajate anatoomiat, levikut, arvukust ja ökoloogiat. Tutvustada loomade erikohustumusi mere erilistes keskkondades elutsemiseks. Kujundada oskust hinnata inimeste poolt avaldatud ökoloogilist mõju mere loomastikule."
    ["sisu"]=>
    string(810) "Tutvutakse mere ökosüsteemide eriliste tingimustega. Käsitletakse põhiliste mereloomastiku rühmade (k.a. Läänemere) süstemaatikat, tutvustatakse levinumaid allüksusi ja nende tüüpiliste esindajate ehitusplaane. Tutvutakse näitlike vahendite abiga loomarühmade ehituse, liigilise mitmekesisusega ja ökoloogiliste iseärasustega. Tutvutakse mereressursside haldamise printsiipidega. Tutvutakse määrajate kasutamisega. Kursuse raames korraldatakse ka praktilisi töid, kus täidetakse etteantud ülesanded rühmatööna. Aineprogrammi teemad, mida kontakttundides ei käsitleta nagu ka süvendatud teadmisi nõudvad teemad, läbitakse iseseisvalt kirjanduse abiga. Iseseivalt läbi töötatud materjalide ja loengus esitatu põhjal koostatakse ettekanne etteantud teemal ning esitatakse seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(588) "- Orienteerub Maailmamere (k.a. Läänemere) selgrootute ja selgroogsete loomade mitmekesisuses. - Teab käsitletud loomade taksonoomiliste üskuste nimetusi (ka lad. keeles) ning oskab kokku viia kõrgemaid üksusi näidetega liikidest. - Oskab iseloomustada ja võrrelda käsitletud loomade allüksusi nende arvukuses, levikus ja ökoloogias. - Oskab iseloomustada mereressursside haldamise põhimõtteid ja põhilisi antropogeenseid tegureid Maailmamere ökosüsteemides. - On võimeline leidma ja kasutama teemakohast kirjandust ning koostama ja esitama sisuka ja meeleoluka esitluse."
  }
  [5660]=>
  object(stdClass)#5661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7001"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Kirjalik eksam, nõutakse põhimõistete ja –seoste tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Erialaaine, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi kaasaegse ihtüoloogia põhialuste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Kursus koosneb kolmest osast: Ülevaade kalade ning sõõrsuude ehitusest ja füsioloogiast. Ülevaade kalade ja sõõrsuude evolotsioonist ning taksonoomist, peamiste taksonoomiliste rühmade morfoloogilis-ökoloogilisest kirjeldusest. Kalade ja sõõrsuude ökoloogia põhiaspektidst: seosed elukeskkonnaga, populatsioonide arvukuse nig biomassi kujunemise mehhanismid ja mikroevolutsioon."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Oskus kirjeldada kalade ning kalalaadsete morfoloogiat. Oskus analüüsida olulisemate kalarühmade süstemaatilist kuuluvust ning fülogeneetilisi seoseid. Arusaam kalade ja kalalaadsete tähtsusest veekogude ökosüsteemist. Arusaam kalade populatsioonidünaamika üldisematest seaduspärasustest."
  }
  [5661]=>
  object(stdClass)#5662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7003"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Küsimused tuginevad nii veebis olevale konspektile kui ka kohustuslikule kirjandusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Anda ülevaade maailmamere bioloogiliste ressursside (eriti kalavarude) majandamisega seotud probleemidest ning kaasaegsetest meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Antakse ülevaade mere elusressursside ajaloolisestest trendidest ning olukorrast kaasajal; maailmamere kalavarude haldamise kaasaegsetest põhiprintsiipidest, eesmärkidest ja metodoloogiast. Süvendatult käsitletakse kalavarude haldamisprotsessi teaduslikku poolt- vaadeldakse, kuidas toimub varude jätkusuutlikule haldamisele suunatud kalandusbioloogiline uurimistöö ja kuidas koostatakse teadussoovitusi kalavarude rahvusvaheliste ja kohalike haldamisotsuste tegemiseks. Õpitakse arvutama kalapopulatsioonide põhiparameetreid ning modelleerima nende dünaamikat."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Kursuse läbinu: Omab ülevaadet maailmamere kalavarude haldamise kaasaegsetest põhimõtetest ning metodoloogiast ja kalapopulatsioonide struktuuri ja dünaamika kirjeldamiseks kasutatavatest mudelitest; Omab ettekujutust kalavarude jätkusuutlikuks haldamiseks vajalike otsuste langetamise teaduslikest alustest."
  }
  [5662]=>
  object(stdClass)#5663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7004"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Arvestus, mille saamiseks peavad olema testid positiivselt sooritatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Kujundada teadmisi mikroorganismide esinemisest ümbritsevas keskkonnas, nende vajalikkusest ja kaitsest."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Mikroorganismide sise- ja välisehitus, keskkonnatingimuste mõju mikroobidele, nende levik looduses, roll aineringetes ja toiduahelates. Ülevaade erinevatest füsioloogilistest ja süstemaatilistest mikroobirühmadest. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Inimese, loomade ja taimede normaalne mikrofloora, patogeneesi mehhanismid. Mikroobid biotehnoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Arusaamine mikroobide mitmekesisusest ümbritsevas keskkonnas. Oskus diferentseerida liigiliste tunnuste alusel taksonoomilisi kategooriaid. Arusaamine mikroorganismide vajalikkusest biotaastootmises."
  }
  [5663]=>
  object(stdClass)#5664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7005"
    ["hindamine"]=>
    string(279) "Eksam. Osa eksamiküsimusi saadetakse Läänemere Ülikooli sekretariaadist, osa küsimusi on TLÜ poolt. Eksami edukalt sooritanud saavad rahvusvahelise, The Baltic University Programme & Uppsala Ülikooli poolt välja antud ning TLÜ poolt kinnitatud ingliskeelse sertifikaadi."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Toetada süvendatud teadmiste kujunemist Läänemere ja selle valgala keskkonnaseisundi, looduslike ressursside ning nende kasutamise viiside kohta. Kujundada arusaama tehnilistest, majanduslikest ja seadusandlikest keskkonna mõjutusvahenditest ning tulevikulahendustest."
    ["sisu"]=>
    string(749) "Aine on rahvusvahelise The Baltic University Programme – Läänemere Ülikooli üks kursustest. Annab ülevaate Läänemere regiooni füüsilisest geograafiast, valgala taimkattevöönditest, Läänemere elustikust, inimasustuse ajaloost ja inimese mõjust looduskeskkonnale. Käsitletakse toitainete liikumist inimühiskonnas ning eutrofeerumise nähtust Läänemere regioonis, ohtlike jäätmete mõju elusorganismidele, vee, õhu ja pinnase kaitse küsimusi, keskkonna-alast rahvusvahelist koostööd, keskkonnaeetikat ja elustiili, säästva ühiskonna väljavaateid. Rahvusvahelistumise eesmärki kannavad kursuse juurde kuuluvad ingliskeelsed trükised ning videomaterjal. Auditoorsest õppetööst osavõtu protsent peab olema vähemalt 80."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Kursuse läbinud üliõpilane: Teab Läänemere regiooni looduslikke ressursse ja oskab selgitada nende kasutamise viise; Suudab keskkonnaküsimuste puhul eristada loodus-, sotsiaalse- ja majanduskeskkonnaga seotud aspekte; Oskab analüüsida igapäevaseid valikuid jätkusuutlikkuse seisukohast; Oskab kombineerida meeskonnatööd ja iseseisvat tööd ning töö tulemusi suuliselt esitada."
  }
  [5664]=>
  object(stdClass)#5665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7006"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kirjalik eksam, kus nõutakse põhimõistete ja –seoste tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Kujundada teadmisi organismide populatsioonide strukruuri ja dünaamika seadusärasuste ning uurimismeetodite kohta. Toetada süvateadmiste teket mereorganismide populatsioonide iseärasuste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Loomapopulatsioonide mõiste, struktuur ja selle elemendid. Populatsioonide suurus ja seda mõjutavad tegurid. Arvukuse ning biomassi dünaamika seaduspärasused ning uurimismeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised organismide populatsioonide erinevatest strukruurielementidest ja populatsioonidünaamika seaduspärasustest ning kaasaegsetest uurimismeetoditest. Suutlikkus analüüsida nii populatsioonide struktuuri kui ka kasutada lihtsamaid arvukuse ning biomassi hindamise meetodeid."
  }
  [5665]=>
  object(stdClass)#5666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7008"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Kirjalik eksam, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Eksami koondhinne kujuneb testi ja seminariettekande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Toetada teadmiste kujunemist veekogude põhjaelustiku liigilise ja funktsionaalsese mitmekesisuse ning kohastumuste kohta. Kujundada teadmisi veekogude põhjaelustiku ning vee-elustiku teiste komponentide vaheliste seoste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(512) "Kursuses antakse ülevaade bentose koosseisust ja geneesist. Eraldi käsitletakse fütobentost ja zoobentost, nende liigilist koosseisu, ökoloogiat ja geograafilist jaotumust. Kirjeldatakse tähtsamaid rühmi. Antakse ülevaade bentosekoosluste omavahelistest sidemetest ja tähtsusest ökosüsteemis. Käsitletakse ka kasutamist inimese poolt. Iseseisev töö toimub väljapool auditoorset tööd ja põhineb kirjandusel. Kontroll toimub seminaritööde esitlemise ja kirjaliku kontrolltöö sooritamise kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Põhiteadmised veekogude põhjaelustiku liigilisest koosseisust ja funktsioneerimisest. Teadmised bentoloogia terminoloogiast, arengusuundadest ja uurimismeetoditest. Suutlikkus mõista erialast ingliskeelset teaduskirjandust ning selle sisu suuliselt ette kanda."
  }
  [5666]=>
  object(stdClass)#5667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7009"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Aine lõpeb eksamiga, millele pääsemise eelduseks on osalemine seminaridel ja praktikumides."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Mõista veekogude zoo- ja fütoplanktoni liigilist ja funktsionaalset mitmekesisust, kohastumusi ja seoseid vee-elustiku teiste komponentidega."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Kujundada teadmisi veekogude pelagiaalis sisalduvate eluvormide osast vee kvaliteedi kujunemisel ja veeökosüsteemide funktsioneerimisel."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Oskus taksonoomiliselt kirjeldada planktoni koostist; Teadmised planktokoosluste seostest ümbritseva kaeskkonnaga; Oskus selgitada planktiliste organismide rolli ja funktsioone veeökosüsteemide toimimises; Oskus rakendada planktilisi organisme vee troofsuse ja kvaliteedi määramisel; Oskus rakendada planktoniuurimise meetodeid."
  }
  [5667]=>
  object(stdClass)#5668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7010"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksamile pääsemiseks peavad olema kontrolltööd sooritatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Antakse ülevaade organismide ülesehitusest ja organismides toimuvatest protsessidest, mõistmaks inimese osa keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Bioloogiaõpetaja magistriõppe erialaaine, mis käsitleb inimese anatoomiat, füsioloogiat, geneetikat, antropoloogiat ja sotsiobioloogiat hõlmav kursus, kus käsitletakse organsüsteemide arengut ja nende funktsioone. Ülevaade antakse kogu organismi ülesehitusest ja võimalikest kõrvalekalletest nende töös. Kursus on illustreeritud videofilmide ja CD ROM programmidega."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Arusaamine organismis toimuvatest tsütoloogilistest, histoloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest organi- ja organismi tasandil. Oskus hinnata organismis toimuvate protsesside seoseid ja mõjutust väliskeskkonnast."
  }
  [5668]=>
  object(stdClass)#5669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7011"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Arvestus, mille saamise eelduseks on positiivsele hindele sooritatud kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kujundada arusaama elu tekke ja üherakulise evolutsiooni toimimise kohta. Kujundada arusaama elu praeguste piirangute sõltuvusest evolutsiooni algsetest protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kursus annab põhjaliku ülevaate elu tekke ja esmase arengu uusimatest käsitlustest, analüüsitakse erinevate teooriate tugevaid ja nõrku külgi, tõendmaterjalide tõlgenduste väärsust. Atmosfääri, hüdrosfääri ja maismaa võimalik areng. Vanimad fossiilid. Elu areng Arhaikumis ja Proterosoikumis. Bakterite ja üherakuliste päriostuumsete evolutsioon. Kursusele eelnevalt on iseseisva tööna vaja omandada evolutsiooniteooria alused."
    ["vljund"]=>
    string(127) "Teadmised Kambriumi eelsel ajal toimunud Elu evolutsiooni kohta. Oskus kriitiliselt hinnata sellealaste teadusartiklite teavet."
  }
  [5669]=>
  object(stdClass)#5670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(63) "Kujundada arusaama eri loomagruppide käitumise iseärasustest."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Loom, kui enimintegreeritud bioloogiline objekt/organism. Liik oma keskkonnas, kui interaktiivne süsteem. Areaal, ökonišš j.t zooökoloogilised nähtused käitumise aspektis. Loomade kooslused ökosüsteemides ja käitumise adaptiivsus. Sotsiaalsus ja territoriaalsus loomade kooslustes. Käitumise sesoonsus. Loomade käitumine eri ökosüsteemide kooslustes (merekooslustes, siseveekogudes, ariidsetes kooslustes, metsakooslustes, alpiinsetes kooslustes ja mikroökosüsteemides. Käitumine parasiit/peremees süsteemides."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Teadmised loomade käitumise interpreteerimiseks ökoloogilises kontekstis. Elementaarsed oskused loomade käitumise uurimiseks. Suutlikkus arvestada keskkonnategurite rolli loomade käitumise kujunemisel."
  }
  [5670]=>
  object(stdClass)#5671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7016"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksamile pääsemise eelduseks on referaadi koostamine ja edukas kaitsmine, samuti kontrolltesti läbimine.Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Eesmärgiks on anda teadmised, mis on vajalikud selleks, et lahti mõtestada looduskaitse bioloogilised põhiprintsiibid."
    ["sisu"]=>
    string(847) "Looduskaitsebioloogia (LKB) põhialused. Ülevaade looduskaitse ideestiku kujunemisest ja LKB kui teaduse formeerumisest. Liikide kaitse teoreetilised alused ning nende rakendamise teed: liikide väljasuremist põhjustavad tegurid, väikeste populatsioonide paradigma, hääbuva populatsiooni paradigma, populatsiooni elujõulisuse analüüsi, kaitsekorralduskavade ülesehituse põhimõtted. Ökosüsteemide kaitse korralduse alused ning looduskaitsealade moodustamise teaduslik tugiideestik: LK-alade suuruse ning nende omavahelise kauguse probleemid, rohelised koridorid. Looduskaitse seadusandluse probleemid rahvusvahelises ja kohalikus mastaabis. Majanduse ja looduskaitse poliitika seosed. Eksam eeldab kirjalikku tööd maailma kaitsealadest. Iseseisva tööna tuleb tutvuda kahe kohustusliku kirjandusallikaga. Kontroll toimub testi teel."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Teadmised sellest, kuidas toimivad looduskaitse bioloogilised põhiprintsiibid."
  }
  [5671]=>
  object(stdClass)#5672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7017"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Arvestus, mille saamiseks hinnatakse tööd seminarides ja iseseisvat tööd. Kirjalike töödena täidab üliõpilane jooksvalt iseseisva töö ülesanded, esitab need eelnevalt kokkulepitud tähtajaks ja annab oma töödest ülevaate seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Kujundada teadmisi liikide harulduse ja väljasuremise põhjuste kohta. Kujundada arusaama liikide staatuse ajalise muutumisest kohta. Kujundada teadmisi ohustatud ja haruldastest liikidest Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kursus annab ülevaate liikide harulduse ja väljasuremise põhjustest, liikide staatuse muutumisest ajas, punastest raamatutest ja nende koostamise põhimõttest, liikide kaitsest looduskaitseseaduse raames, võõrliikidest, sealhulgas invasiivsetest liikidest ning ohustatud ja haruldastest liikidest maailmas, Läänemere regioonis ja Eestis. Rahvusvahelised lepped liikide kaitseks."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Suutlikkus selgitada bioloogilise mitmekesisuse olulisust. Suutlikkus selgitada liigikaitsega seotud tegevusi. Oskus eristada liikide kadumise looduslikke ja inimtekkelisi põhjuseid."
  }
  [5672]=>
  object(stdClass)#5673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7020"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Arvestus saamiseks tuleb lahendada iseseisev praktiline ülesanne ning esitada vastav aruanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "• toetada teadmiste kujunemist molekulaarses ökoloogias praktilise töö käigus; • toetada oskuste kujunemist, mis võimaldavad rakendada molekulaarseid meetodeid ökoloogilistes uuringutes; • toetada representatiivsete andmete kogumiseks vajalike oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Käsitletavad teemad: molekulaarsed markerid ökoloogias, keskkonnast molekulaarsete proovide kogumine, optimaalse valimisuuruse määramine, proovide puhtuse tagamine ja kontroll, proovide säilitamine, proovide analüüs. Iseseisev töö seisneb proovide kogumises ja analüüsimises. Iseseisvalt hinnatakse kogutud andmete representatiivsust ja esitatakse vastav aruanne."
    ["vljund"]=>
    string(335) "• oskab rakendada molekulaarseid meetodeid ökoloogilistes uuringutes; • oskab koguda keskkonnast representatiivseid proove, mis sisaldavad molekulaarset markerit; • oskab tagada proovide puhtus kogumisel ja säilitamisel; • oskab hinnata analüüsil saadud tulemuste adekvaatsust ning määratleda edasiste uuringute vajadust."
  }
  [5673]=>
  object(stdClass)#5674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7022"
    ["hindamine"]=>
    string(152) "Eksam kirjalik. Kombineeritud test. Eksamile pääsu eeldused: Õppekäigust ja seminaridest osavõtt. Kodutööde esitamine ja ettekannete sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(508) "Soodustada teadmiste teket linnaökoloogia, linnaökosüsteemi toimimise ja linnade elurikkuse kohta. Toetada teadmiste kujunemist linnaökosüsteemiteenuste rolli kohta linnade elukvaliteedi kujundamisel. Kujundada oskust mõista inimese ja linnalooduse vaheliste konfliktide ning inimeste erinevate arusaamade põhjuste kohta ning kasutada neid oskusi linnaelustiku kujundamisel. Toetada oskuste teket linna elurikkuse kujundamisel, sh tehiskoosluste ja –elupaikade kasutamist ning sobivaid hooldusviise."
    ["sisu"]=>
    string(1071) "Linnaökoloogia ajalugu, kujunemine, koolkonnad, uurimisküsimu¬sed. Linnaökosüsteem. Kliima. Soojussaare efekt. Õhu kvaliteet. Veestik. Mullastik. Aineringed. Taimestik linnas. Kooslused linnas. Ruderaalkooslused. Võõrliigid. Kliimamuutused. Tallinna taimestik. Õppekäik linnametsa. Loomastik linnas. Selgrootud. Tolmeldajad. Kalad. Kahepaiksed ja roomajad. Linnustik: sünantroopsed liigid; pesitsusökoloogia ja elupaigad linnas; probleemliigid. Imetajad: elupaigad linnas. Nahkhiirte pesitsusökoloogia ja elupaigad linnas. Koduloomade mõju linnaelustikule. Tehiskooslused ja nende rajamine. Haljaskatused. Klibukatused. Lillemurud. Sadeveesüsteemid. Pesakastid ja muud tehiselupaigad. Inimene kui dominantliik linnaökosüsteemis. Suhtumine elurikkusesse linnas. Elurikkusega seotud konfliktid, arusaamad ja ootused. Rohe- ja kaitsealade polüfunktsionaalsus. Rekreatsiooni korraldamine. Linnaliste kaitsealade roll ja vajadus. Elurikkuse kaitse strateegilistel tasanditel. Elurikka linna planeerimine. Posterettekanded näidisalade planeeringulahendustest"
    ["vljund"]=>
    string(513) "Tunneb linnaökoloogia kujunemist uurimisharuna. Oskus kirjeldada linnaökosüsteemi põhilisi jooni. Suutlikus aru saada linnaökosüsteemi ja tema osade toimimisest ja omavahelisest seostest. Oskus nimetada linnakooslustele iseloomulikke liike ja kirjeldada nende elupaiganõudlust linnakeskkonnas. Oskus kirjeldada linlaste ja linnaelustiku omavahelisi suhteid. Oskus välja pakkuda lahendusi linnaelustiku hoidmiseks ja mitmekesistamiseks. Oskus määratleda ökoloogilisi uurimisprobleeme linnaökosüsteemis"
  }
  [5674]=>
  object(stdClass)#5675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7024"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kirjalik eksam, kus nõutakse põhimõistete ja –seoste tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Kujundada teadmisi organismide populatsioonide strukruuri ja dünaamika seadusärasuste ning uurimismeetodite kohta. Toetada süvateadmiste teket mereorganismide populatsioonide iseärasuste kohta."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Loomapopulatsioonide mõiste, struktuur ja selle elemendid. Populatsioonide suurus ja seda mõjutavad tegurid. Arvukuse ning biomassi dünaamika seaduspärasused ning uurimismeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Teadmised organismide populatsioonide erinevatest strukruurielementidest ja populatsioonidünaamika seaduspärasustest ning kaasaegsetest uurimismeetoditest. Suutlikkus analüüsida nii populatsioonide struktuuri kui ka kasutada lihtsamaid arvukuse ning biomassi hindamise meetodeid."
  }
  [5675]=>
  object(stdClass)#5676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7025"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Luua eeldused loomaliikide käitumise iseärasuste mõistmiseks evolutsioonilises ja ökoloogilises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Loom, kui enimintegreeritud bioloogiline objekt/organism. Liik oma keskkonnas kui interaktiivne süsteem. Areaal, ökonišš j.t zooökoloogilised nähtused käitumise aspektis. Loomade kooslused ökosüsteemides ja käitumise adaptiivsus. Sotsiaalsus ja territoriaalsus loomade kooslustes. Käitumise sesoonsus. Loomade käitumine eri ökosüsteemide kooslustes (merekooslustes, siseveekogudes, ariidsetes kooslustes, metsakooslustes, alpiinsetes kooslustes ja mikroökosüsteemides). Käitumine parasiit/peremees süteemides."
    ["vljund"]=>
    string(229) "- teadmised loomade käitumise interpreteerimiseks evolutsioonilises ökoloogilises kontekstis; - elementaarsed oskused loomade käitumise uurimiseks; - suutlikkus arvestada keskkonnategurite rolli loomade käitumise kujunemisel."
  }
  [5676]=>
  object(stdClass)#5677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5677]=>
  object(stdClass)#5678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7031"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua arusaam eri organismirühmade (s.h. inimese) arengust ja selle mehhanismist"
    ["sisu"]=>
    string(383) "Organismide gametogenees, ontogenees (viljastumine, viljastunud munaraku areng, embrüonaalne areng, organogenees, postembrüonaalne areng), partenogenees, metamorfoos ja regeneratsioon. Rakumuutused rakutsükli eri faasides. Rakkude kasv, kudede moodustumine, organsüsteemide kujunemine ja arenemine. Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel. Organismide eluiga"
    ["vljund"]=>
    string(426) "Oskus kirjeldada eri organismide gametoneesi. Oskus kirjeldada organismide arengustaadiume. Suutlikkus aru saada organismi arengu regulatsioonist. Suutlikkus selgitada sugulise- ja mittesugulise paljunemise eri mehhanisme. Oskus välja tuua organismide vananemist mõjutavaid tegureid, neid iseloomustada ja võrrelda eri organismirühmade vahel. Suutlikkus eristada organismide eluiga mõjutavaid faktoreid ja neid selgitada."
  }
  [5678]=>
  object(stdClass)#5679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7038"
    ["hindamine"]=>
    string(249) "Iga teema raames on ette nähtud inglisekeelsete trükitud materjalide läbitöötamine (teema kohta umbes 40 lk., kokkuvõttes 400 lk.) ja rühmatöö. Enamiku rühmatööde tulemused esitatakse suuliselt, järgneb nende arutelu. Eksam on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Toetada integreeritud arusaama kujunemist säästva arengu temaatikast, Läänemere piirkonna keskkonnaprobleemidest ning piirkonna arenguga seotud küsimustest"
    ["sisu"]=>
    string(841) "Kursus viiakse läbi koostööprogrammi The Baltic University Programme raames, koordinaatoriks Uppsala Ülikool (Rootsi). Säästva arengu teooria. Ühiskonnad ja inimese ökoloogia. Säästva arengu komponendid: energeetika; tööstus ja materjalikasutus; transport; põllumajandus, metsandus ja kalandus; infrastruktuur ja elamud; majandusinstrumendid ja seadusandlus; väärtused, hoiakud, elustiil; haridus ja teave. Säästvuse hindamise meetodid. Kursuse juurde kuulub materjal internetis ja ingliskeelsed trükised. Sissejuhatavad loengud ning seminarid on eesti keeles. Üliõpilastel tuleb seminarideks läbi töötada iga teema kohta käiv sissejuhatav ingliskeelne materjal, võtta osa rühmatöödest ning ette valmistada ja esitada vaatmikkonverentsiks poster. Eksami sooritajad saavad Uppsala Ülikoolist vastava sertifikaadi."
    ["vljund"]=>
    string(186) "- suutlikkus analüüsida säästva arengu komponente ja erinevaid valikuid inimeste tegevusvaldkondades jätkusuutlikkusest lähtuvalt; - oskus rakendada säästvuse hindamise meetodeid"
  }
  [5679]=>
  object(stdClass)#5680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7041"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua eeldused ülevaate saamiseks inimkeha ehitusest ja talitlusest ning inimkeha kui ühtse terviku tegevusest. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Inimese ehituse põhistruktuurid: rakk, koed, elundid, elundkonnad. Füsioloogia üldised seaduspärasused. Ülevaade elundkondadest (liikumiselundkond, südame-veresoonkond, siseelundkond, hingamiselundkond, suguelundkond, närvisüsteem, sisesekretoorsed näärmed, meeleelundid) ja nende talitlusest."
    ["vljund"]=>
    string(297) "- tunneb inimkeha põhistruktuuride ehitust ja inimese elundkondade talitluse põhiprintsiipe; - mõistab inimkeha kui terviku talitlust; - oskab mõõta inimese füsioloogilisi näitajaid ning näitlikustada õppetööd - on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5680]=>
  object(stdClass)#5681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Kujundada orienteerumisoskus bioloogilises mitmekesisuses. Toetada Eesti elustiku tundmaõppimist õppekäikude, praktikumide ja iseseisva töö kaudu. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Eluslooduse mitmekesisus ja taksonoomia. Eesti peamistele kooslustele iseloomulikud liigid. Tavalisemate taime-, looma- ja seeneriigi esindajatega tutvumine looduses. Elustiku märkamine looduses erinevate meelte ja tegutsemisjälgede kaudu. Liikide ja rühmade määramine määrajate abil, vajadusel mikroskoobi kasutamine. Erinevate looduse tundmaõppimise meetodite õppimine ja rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(627) "- Omab ülevaadet eluslooduse mitmekesisusest ja taksonoomiast. Oskab omavahel võrrelda erinevaid elusolendite rühmi ja oskab kokku viia kõrgemaid üksusi näidetega liikidest. - Omab ülevaadet Eesti peamiste koosluste iseloomulikest liikidest. Tunneb tavalisemaid taime-, looma- ja seeneliike. - Oskab looduses märgata erinevaid liike ja teab nende määramise võimalusi ja viise. Oskab määrajat kasutades määrata eluslooduse liike ja rühmi. - Orienteerub infoallikates eluslooduse mitmekesisuse kohta. - Oskab näitlikustada õppetööd. - On pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5681]=>
  object(stdClass)#5682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7043"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Toetada teadmiste kujunemist organismidevahelistest seostest ning organismide ja keskkonna vastastikmõjudest. Toetada arusaamise kujunemist Eesti elukooslustest, nende seisundist ja kaitsest. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(734) "Ökoloogia põhimõisted ja –seaduspärasused. Abiootilised ja biootilised keskkonnategurid. Organismide eluavaldused. Ökoloogiline amplituut. Autotroofse ja heterotroofse raku talitlus, taimede eluprotsessid. Populatsioonide struktuur, levik ajas ja ruumis. Elusolendite vastastikused suhted. Kooslused ja suktsessioon. Energiavoog ja aineringe ökosüsteemis. Eesti põhilised maismaa- ja veekooslused: mets, niit, soo, põld, aed, park; jõgi, järv, meri; neile iseloomulikud liigid. Linnaelustik. Vääriselupaigad. Võõrliigid ja nendega seonduvad probleemid. Eesti elustiku mitmekesisus, seisund ja kaitse. Looduskaitse maailmas. Kahepäevane välipraktikum väljaspool Tallinna elukoosluste praktiliseks tundmaõppimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(472) "- oskab selgitada elusa ja eluta looduse vastastikmõjusid; - oskab näha seoseid keskkonnatingimuste ja üksikliikide vajaduste vahel; - omab ülevaadet Eesti peamiste koosluste iseloomulikest liikidest; - mõistab eluslooduse kaitse küsimusi; - oskab mõtestada ökoloogilisi probleeme maailmas; - oskab luua seoseid teooria ja praktilise loodustundmise vahel ning näitlikustada õppetööd; - on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5682]=>
  object(stdClass)#5683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7044"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Kujundada arusaam elusolendite pärilikust ja mittepärilikust mitmekesisusest ning evolutsioonist kui elurikkust kujundavast looduse põhiomadusest. Luua eeldused kaasaegse sünteetilise evolutsiooniteooria mõistmiseks. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Ülevaade geneetika seaduspärasustest ja uurimismeetoditest. Klassikaline geneetika: Mendeli seadused, mudelorganismid, suguliitelised tunnused, polügeensed ja polüalleelsed tunnused, geenide kaardistamine, tunnuste ülekandumise statistiline olemus, arvutusülesanded. Pärilikkuse tsütoloogilised ja molekulaarsed alused, tuumaväline pärilikkus, genoom ja selle struktuur, plasmiidid, mobiilsed geneetilised elemendid ning nende evolutsiooniline tähtsus. Geneetiline kood. Bioevolutsiooni põhiilmingud, evolutsiooni materjal ja tegurid, kohastumine ja kohanemine, liigi teke, makroevolutsioonilised muutused. Elu areng Maal; fossiilid. Inimese evolutsioon."
    ["vljund"]=>
    string(533) "- omab ülevaadet geneetika seaduspärasustest ja oskab arvutada geenialleelide avaldumisega seotud geneetikaülesandeid; - tunneb pärilikkuse rakulisi ja molekulaarseid aluseid; - oskab selgitada kaasaegse sünteetilise evolutsiooniteooria põhiprintsiipe ja evolutsiooniprotsessi bioloogilisi mehhanisme; - oskab selgitada liigitekke ja organismide vaheliste suhete evolutsioonilist olemust; - oskab luua seoseid teooria ja igapäevaelu kogemuste vahel; - on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5683]=>
  object(stdClass)#5684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7045"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Suuline eksam, kus hinnatakse loengutes omandatud teadmiste praktilise kasutamise oskust. Eksamile saamise eelduseks on veebipõhises keskkonnas asuvate iseseisvate tööde sooritamine vähemalt rahuldavale hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(652) "Anda ülevaade bioloogia ja keemia õpetamise didaktikast, põhikooli bioloogia ja keemia õpetamise metoodikast ning õppe ja õpetamisprotsessi olemuses; Toetada põhikoolis õpetamise eripärade mõistmist ning tekitada teadmine erinevate meetodite kasutamise võimalustest klassiruumis; Kujundada huvi õpetajatöö vastu; Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega; Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1190) "Õppeainet läbitakse paralleelselt keemia õppeainega “Üldine keemia põhikoolis” ja bioloogia õppeainega “Inimese anatoomia ja füsioloogia”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks. Teemad: Millega tegeleb keemia? Materjalid. Puhtad ained ja segud. Ainete omadused ja nende uurimine (värvus, maitse, lõhn, agregaatolek, sulamis-ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektri- ja soojusjuhtivus, Mohsi kõvadusskaala, elektrijuhtivus, tihedus). Füüsikalised ja keemilised nähtused, nende erinevus. Keemiline reaktsioon: selle toimumise tunnused ja tingimused. Segud ja nende lahutamine. Aatomi ehitus ja keemiline element. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Ioonid ja nende tekkimine. Molekulid ja nende moodustumine (molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained). Lihtained ja liitained, nende mitmekesisus. Ühinemisreaktsioon. Inimese ehitus ja talitlus, talitluse regulatsioon ning infovahetus keskkonnaga. Töötamine laboris (ohutusnõuded, laborinõud ja nende otstarve, ohutusnõuete põhjendus). Tiheduse ülesannete lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(718) "Üliõpilane  teab võimalusi, kuidas tekitada õpilastes huvi loodusteaduslike ainete vastu;  oskab kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid eesmärgistatult;  orienteerub hästi põhikooli üldise keemia ja biogeograafia kursustes, oskab neid aineid omavahel lõimida;  oskab valida otstarbekaid õppevorme, meetodeid ja õppevahendeid, viia läbi praktilisi tõid ja juhendada erinevaid uurimuslikke ülesandeid, kasutada erinevaid õppekava rakendumist toetavaid tegevusi;  oskab luua esmase õpetamismaterjalide kogu;  oskab moodustada arvutus- ning mõtlemisülesandeid ning tööjuhendeid erineva tasemega õpilastele;  on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale."
  }
  [5684]=>
  object(stdClass)#5685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7046"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Suuline eksam, kus hinnatakse loengutes omandatud teadmiste praktilise kasutamise oskust. Eksamile saamise eelduseks on veebipõhises keskkonnas asuvate iseseisvate tööde sooritamine vähemalt rahuldavale hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(652) "Anda ülevaade bioloogia ja keemia õpetamise didaktikast, põhikooli bioloogia ja keemia õpetamise metoodikast ning õppe ja õpetamisprotsessi olemuses; Toetada põhikoolis õpetamise eripärade mõistmist ning tekitada teadmine erinevate meetodite kasutamise võimalustest klassiruumis; Kujundada huvi õpetajatöö vastu; Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega; Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1930) "Õppeainet läbitakse paralleelselt keemia õppeainega “Sissejuhatus põhikooli anorgaanilisse keemiasse” ja bioloogia õppeainega “Ökoloogilised süsteemid ja Eesti elukooslused”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks. Teemad: Hapnik ja vesinik (Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (hapnik kui oksüdeerija). Põlemisreaktsioonid, oksiidide teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide nimetused ja valemite koostamine. Oksiidid igapäevaelus. Ühinemisreaktsioon. Lihtsamate põlemisreaktsioonide võrrandite koostamine ja tasakaalustamine. Vesinik, selle füüsikalised omadused. Vesi, vee erilised omadused, vee tähtsus. Vesi lahustina. Vee toime ainetesse, märgumine (veesõbralikud ja vett-tõrjuvad ained). Happed ja alused (Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded tugevate hapete kasutamise korral. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon. Hüdroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused. Ohutusnõuded tugevaid aluseid (leelisi) kasutades. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust iseloomustades. Soolad, nende koostis ja nimetused. Happed, alused ja soolad igapäevaelus). Tuntumad metallid (Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt). Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus. Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainetega. Metallid kui redutseerijad. Metallide reageerimine hapete lahustega. Ettekujutus reaktsioonikiirusest (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus. Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel)."
    ["vljund"]=>
    string(718) "Üliõpilane  teab võimalusi, kuidas tekitada õpilastes huvi loodusteaduslike ainete vastu;  oskab kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid eesmärgistatult;  orienteerub hästi põhikooli üldise keemia ja biogeograafia kursustes, oskab neid aineid omavahel lõimida;  oskab valida otstarbekaid õppevorme, meetodeid ja õppevahendeid, viia läbi praktilisi tõid ja juhendada erinevaid uurimuslikke ülesandeid, kasutada erinevaid õppekava rakendumist toetavaid tegevusi;  oskab luua esmase õpetamismaterjalide kogu;  oskab moodustada arvutus- ning mõtlemisülesandeid ning tööjuhendeid erineva tasemega õpilastele;  on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale."
  }
  [5685]=>
  object(stdClass)#5686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7047"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Suuline eksam, kus hinnatakse loengutes omandatud teadmiste praktilise kasutamise oskust. Eksamile saamise eelduseks on veebipõhises keskkonnas asuvate iseseisvate tööde sooritamine vähemalt rahuldavale hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(652) "Anda ülevaade bioloogia ja keemia õpetamise didaktikast, põhikooli bioloogia ja keemia õpetamise metoodikast ning õppe ja õpetamisprotsessi olemuses; Toetada põhikoolis õpetamise eripärade mõistmist ning tekitada teadmine erinevate meetodite kasutamise võimalustest klassiruumis; Kujundada huvi õpetajatöö vastu; Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega; Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust."
    ["sisu"]=>
    string(1693) "Õppeainet läbitakse paralleelselt keemia õppeainega “Orgaaniline keemia põhikoolis” ja bioloogia õppeainega “Geneetika ja evolutsiooniteooria alused”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks. Teemad: Anorgaaniliste ainete põhiklassid (nimetamise põhitõed, aineklasside tundmine, aineklassidele iseloomulikud omadused, kasutamine igapäevaelus, tähtsaimad ühendid ja neile iseloomulikud omadused: (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) Lahustumisprotsess ja lahustuvus (lahustumisprotsess, lahustumise soojusefekt (kvalitatiivselt). Ainete lahustuvus vees (kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist (gaaside ja soolade näitel). Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Mahuprotsent (tutvustavalt)- erineva raskusastmega ülesannete lahendamine). Aine hulk, moolarvutused (erineva tasemega ülesannete lahendamine, tegelemine andekamate/vähemandekate õpilastega. Ülesannete sisu on: Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi molaarruumala (normaaltingimustel). Ainekoguste teisendused. Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal. Süsinik ja süsinikuühendid- orgaaniline keemia põhikoolis (Süsinik lihtainena. Süsinikoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Polümeerid igapäevaelus. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime. Mikroorganismid, rakud, pärilikkuse alused, evolutsiooniõpetuse alused."
    ["vljund"]=>
    string(718) "Üliõpilane  teab võimalusi, kuidas tekitada õpilastes huvi loodusteaduslike ainete vastu;  oskab kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid eesmärgistatult;  orienteerub hästi põhikooli üldise keemia ja biogeograafia kursustes, oskab neid aineid omavahel lõimida;  oskab valida otstarbekaid õppevorme, meetodeid ja õppevahendeid, viia läbi praktilisi tõid ja juhendada erinevaid uurimuslikke ülesandeid, kasutada erinevaid õppekava rakendumist toetavaid tegevusi;  oskab luua esmase õpetamismaterjalide kogu;  oskab moodustada arvutus- ning mõtlemisülesandeid ning tööjuhendeid erineva tasemega õpilastele;  on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale."
  }
  [5686]=>
  object(stdClass)#5687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7048"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Suuline eksam. Eksamile saamise eelduseks on e-portfoolios asuvate iseseisvate tööde sooritamine vähemalt rahuldavale hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Luua eeldused III kooliastme loodusõpetuse õpetamise eesmärkide, õppe printsiipide ja õpisisu mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(597) "Loodusõpetuse eesmärgid ja õppesisu III kooliastmes. III kooliastme loodusõpetuse teemade (keemilised ja füüsikalised nähtused, lahustumine, molekulid, vesi, veeringe, õhk, põlemine, mõõtühikud,) näitlikustamise võimalused: praktilised katsed ja haridustehnoloogia kasutamine õppeprotsessis. Pikemaajaliste uurimuslike tegevuste metoodika sh projektõpe erinevate probleemülesannete lahendamiseks (lõiminguprojektid). Ülesannete ja tööjuhiste koostamine. Hindamine ja tagasiside andmine. Loodusõpetuse õppevara. Loodusõpetuse tundide kavandamine ja tunniosade läbi viimine."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Õppeaine läbimise järel mõistab üliõpilane loodusalaste teadmiste, nendega seotud oskuste ja väärtushinnangute rolli põhikooli III astme õpilaste arengus; teab loodusalaste teadmiste omandamise eesmärke ning õpisisu ja õppevahendeid, tunneb aine õpetamise üldprintsiipe ja oskab aine õpetamisel valida ja rakendada otstarbekaid meetodeid."
  }
  [5687]=>
  object(stdClass)#5688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7095"
    ["hindamine"]=>
    string(316) "Eksam. Hinnatakse nii kohalkäimist kui ka iseseisvat tööd. Vähemalt 75% loengutes osalemine ja õigeaegselt iseseisvate tööde esitamine annab eelduse eksamile pääsemiseks. Eksam on suuline, 3 küsimusega. Eksamil hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning bioloogia didaktika teemalise kirjanduse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(549) "Õpetajakoolituse peaaine. Omandada ülevaade bioloogia didaktikast, põhikooli bioloogia õpetamise metoodikast, õppeprotsessist. Kujuneb huvi õpetajatöö ainedidaktiliste aspektide vastu. Kujunevad teoreetilised ja praktilised oskused ülddidaktika elementide kasutamiseks ainespetsiifikast lähtuvalt. Kujunevad oskused tööks pedagoogilise ja ainedidaktilise kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega. Kujunevad eeldused õpilaste loodusest huvitatuse ja loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks ning õpilaskesksuse tähtsustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Bioloogia õpetamise teooria, selle ajalugu. Loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine bioloogiaõpetuses. Bioloogiaõpetuse eesmärgid, õppemeetodid, vormid. Riikliku õppekava üldosa, loodusainete valdkond, bioloogia ainekava, lõiming, nõutavad õpitulemused. Bioloogia seosed teiste õppeainetega. Õpilaste pädevuste kujundamine nende individuaalsust arvestavalt. Bioloogiaõpetuse õpikeskkonna sotsiaalsed ja füüsilised aspektid. Bioloogia õppevara (õppekirjandus, töövahendid, näitvahendid). Õppemeetodid, uurimuslik õpe. Õppekava rakendamist toetav tunniväline tegevus. Tagasiside ja hindamine (sh kujundav), lõpueksamid. Bioloogiatunni planeerimine, läbiviimine (simulatsioon), teiste tunni ja eneseanalüüs. Praktilise tegevusena õppekäigul osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(942) "Teab RÕKi ja loodusainete valdkonna üldosa ning bioloogiaõpetuse eesmärke, oskab neid rakendada õppeprotsessis. Teab bioloogia ja loodusõpetuse ainekava sisu, lõimingu rakendamise põhimõtteid. Hindab õppekirjandust, õppemetoodilist materjali. Oskab valida õppevorme, meetodeid ja õppevahendeid, viia läbi praktilisi tõid, rakendada uurimuslikku õpet ning õppekava rakendumist toetavaid tegevusi. Koostab töökava. Oskab planeerida, juhtida ja reflekteerida õppetegevust, luua aktiviseerivat õpikeskkonda, viib läbi ainetunni, analüüsib seda. Kujundab õpilaste individuaalsusest lähtuvalt loovat ja kriitilist ning süsteemmõtlemist, loodusteaduslik-tehnoloogiaalast kirjaoskust, probleemide lahendamise oskust. Oskab motiveerida õpilasi, tõsta nende huvi bioloogiaga seotud erialade vastu. Omab ülevaadet tagasiside ja hindamisprintsiipidest, hindab õpitulemuste saavutatust. Analüüsib lõpueksamite küsimusi."
  }
  [5688]=>
  object(stdClass)#5689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7100"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Omandada iseseisva uurimistöö läbiviimise, saadud andmete mõtestamise ja tulemuste vormistamise kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Uurimustöö mõnel bioloogia erialal valitud teemal. Sisaldab töö eesmärgi ja ülesannete püstitust, kirjanduse ülevaadet vastavast probleemistikust ning läbiviidud uurimuse metoodikat, töö tulemusi, nende analüüsi, kokkuvõtet ja järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Oskus töötada eriala teaduskirjandusega ning (väli)uuringute meetodite omandamine."
  }
  [5689]=>
  object(stdClass)#5690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7101"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Oskuste omandamine iseseisvaks analüütiliseks tööks erinevate allikmaterjalidega ning ainedidaktilise metoodika töövõtete praktiline tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Magistritöö on pedagoogilis-metoodiline töö arendusliku iseloomuga teaduslikel alustel koostatud uurimus, mis sisaldab üliõpilase enda kogutud andmeid ja analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(70) "Andmete kogumine, andmete analüüs, töö kirjandusega, vormistamine."
  }
  [5690]=>
  object(stdClass)#5691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7102"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Eksami hinne kujuneb iseseisva töö tulemuste ja kirjaliku eksamiülesande lahendamise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Kujundada teadmisi, mida on vaja teadustöö planeerimiseks, teostamiseks ja tulemuste esitamiseks. Luua eeldused uurimismeetodite rakendamiseks ja nende kasutamise efektiivsuse hindamiseks vajalike oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Uurimismeetodite filosoofilised alused. Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Teadusprojekti koostamine. Töö eesmärgid, hüpoteesi püstitus ja selle seos teooriaga. Eksperiment ja vaatlus – nende planeerimine. Sobiva analüüsimeetodi valik. Tulemuste vormistamine avaldamiseks. Kursuse käigus koostavad üliõpilased oma magistritöö põhjal uurimisplaani, milles toovad välja ja põhjendavad uurimismeetodite valikut."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Oskus planeerida teadustööd ning vormistada selle tulemused aruandeks. Suutlikkus kriitiliselt hinnata teadustöös kasutatud meetodeid ning selle vastavust töö eesmärkidega."
  }
  [5691]=>
  object(stdClass)#5692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7103"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Kujundada arusaama keskkonnaseiret puudutavatest seadustest ja mereseirega seotud olevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Toetada teadmiste teket Läänemere keskkonnaseires kasutatavate uurimismeetodite kohta"
    ["sisu"]=>
    string(550) "Mis on seire ja milleks seda tehakse. Keskkonnaseire seadus ja Eesti rahvusvahelised kohustused. Rahvusvaheline koostöö mereuurimisel: ICES, HELCOM ja COMBINE’i programm. Mereseire alamprogrammid Eestis. Põhjataimestiku seire meetodid. Hüdrokeemiliste ja hüdrofüüsikaliste parameetrite seire. Põhjaloomastiku seire meetodid. Fütoplanktoni seire meetodid. Zooplanktoni seire meetodid. Kalastiku seire meetodis. Operatiivne seire Läänemerel, Alg@line. Võõrliikide probleem ja sellega seotud monitooring. Kvaliteeditagamine monitooringul."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Teab keskkonnaseirega seotud rahvusvahelistest organisatsioonidest; Orienteerub seiret puutuvates Eesti seadusaktides; Suutlikus rakendada seiremetoodikaid."
  }
  [5692]=>
  object(stdClass)#5693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7104"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua tingimused, et aine läbinu suudaks teha jätkusuutlikul viisil elukeskkonda puudutavaid valikuid kodus, töökohal ja laiemalt; luua tingimused, et kursuse läbinu oskaks õpetada keskkonna ja säästva arengu temaatikat üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(673) "Tulevasele õpetajale antakse ülevaade keskkonnahariduse sisust ning meil ja mujal maailmas omandatud vastavatest kogemustest. Käsitletakse looduskeskkonna mõju inimühiskonnale ja inimese mõju looduskeskkonnale. Loodusteaduslikust aspektist lähtuvalt vaadeldakse inimkonna arenguteid, neist johtuvaid keskkonnaprobleeme ning viimaste lahendamise ja leevendamise võimalusi. Iseseisev töö: Seminaride jaotusmaterjali läbitöötamine, isekontrolliva lühitesti sooritamine IVA keskkonnas peale samasse üles riputatud õppematerjali läbitöötamist. Õppevideode vaatamine ja õppekäik neile järgneva aruteluga. Iseseisev töö loengumaterjalidega IVA keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Tulevane õpetaja: mõistab keskkonnaprobleemide põhjuseid ja omab teadmisi säästva arengu kontseptsioonist; omab teadmisi ning saab aru ja vajadusel osaleb aktiivselt kogukonna keskkonnaküsimuste lahendamisel; teab keskkonnaõpetuses kasutatavaid meetodeid ja temaatikat ning oskab neid tulevases koolitöös rakendada kasvatustöös ning riikliku õppekava läbiva teema Keskkond ja säästev areng õpetamisel"
  }
  [5693]=>
  object(stdClass)#5694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7105"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Hindamine toimub teadusartikli analüüsi, uurimisplaani ja retsensiooni põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Kujundada teadmisi, mida on vaja teadustöö planeerimiseks, teostamiseks ja tulemuste esitamiseks. Luua eeldused uurimismeetodite rakendamiseks ja nende kasutamise efektiivsuse hindamiseks vajalike oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Uurimismeetodite filosoofilised alused. Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Teadusprojekti koostamine. Töö eesmärgid, hüpoteesi püstitus ja selle seos teooriaga. Eksperiment ja vaatlus – nende planeerimine. Sobiva analüüsimeetodi valik. Tulemuste vormistamine avaldamiseks. Kursuse käigus koostavad üliõpilased oma magistritöö põhjal uurimisplaani, milles toovad välja ja põhjendavad uurimismeetodite valikut."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Oskus planeerida teadustööd ning vormistada selle tulemused aruandeks. Suutlikkus kriitiliselt hinnata teadustöös kasutatud meetodeid ning selle vastavust töö eesmärkidega."
  }
  [5694]=>
  object(stdClass)#5695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7107"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Arvestus, mille saamiseks hinnatakse tööd seminarides ja iseseisvat tööd. Kirjalike töödena täidab üliõpilane jooksvalt iseseisva töö ülesanded, esitab need eelnevalt kokkulepitud tähtajaks ja annab oma töödest ülevaate seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Kujundada teadmisi liikide harulduse ja väljasuremise põhjuste kohta. Kujundada arusaama liikide staatuse ajalise muutumisest kohta. Kujundada teadmisi ohustatud ja haruldastest liikidest Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kursus annab ülevaate liikide harulduse ja väljasuremise põhjustest, liikide staatuse muutumisest ajas, punastest raamatutest ja nende koostamise põhimõttest, liikide kaitsest looduskaitseseaduse raames, võõrliikidest, sealhulgas invasiivsetest liikidest ning ohustatud ja haruldastest liikidest maailmas, Läänemere regioonis ja Eestis. Rahvusvahelised lepped liikide kaitseks."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Suutlikkus selgitada bioloogilise mitmekesisuse olulisust. Suutlikkus selgitada liigikaitsega seotud tegevusi. Oskus eristada liikide kadumise looduslikke ja inimtekkelisi põhjuseid."
  }
  [5695]=>
  object(stdClass)#5696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7110"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua eeldused üliõpilaste süsteemsete teadmiste edasiarenguks teadustöö sisulisest ja vormilisest spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Magistritöö struktuur. Uurimisprobleemi ja -ülesannete püstitamine. Uurimisküsimus. Kirjanduse valik. Andmete tüübid. Uurimismeetodid. Töö kirjutamise etapid. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur. Iseseisev töö: perioodiliselt ülevaadete koostamine üliõpilase enda uurimistöö valmimisjärkudest."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [5696]=>
  object(stdClass)#5697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7300"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua eeldused üliõpilaste süsteemsete teadmiste edasiarenguks teadustöö sisulisest ja vormilisest spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Magistritöö struktuur. Uurimisprobleemi ja -ülesannete püstitamine. Uurimisküsimus. Kirjanduse valik. Andmete tüübid. Uurimismeetodid. Töö kirjutamise etapid. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur. Iseseisev töö: perioodiliselt ülevaadete koostamine üliõpilase enda uurimistöö valmimisjärkudest."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [5697]=>
  object(stdClass)#5698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7401"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Tutvumine partnerkooli, töökollektiivi, kooli töökorralduse, kehtestatud ja kehtestamata reeglite ja õpetajatele pakutavate tugiteenustega; Tutvumine kooli dokumentatsiooniga, sh kooli õppekava, tööplaan, õpetajate töökava; Tutvumine HEV õpilastega tehtava tööga; Tutvumine klassijuhataja, ainesektsiooni ja kooli juhtimisega seotud tööga; Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Tunneb õpetajakutse alusdokumente; Üliõpilane oskab vaadelda ja analüüsida kooli ja selle õpi- ja tugikeskkonda, õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, õppetunni läbiviimist ja õpilaste tegevust tunnis, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5698]=>
  object(stdClass)#5699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7402"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Osalemine uurimustööde ja loovtööde juhendamisel; Valmistada ette erinevaid õppeööga seotud tegevusi (tööleht, kontrolltöö, tunniepisood eelnevate teadmiste kontrollimiseks, lõimumisprojekt, jne) ning osaleda nende läbiviimisel ja kontrollimisel; Osalemine tunnivälise ainealase tegevuse organiseerimisel ja läbi viimisel; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio;"
    ["vljund"]=>
    string(490) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Üliõpilane oskab vaadelda, analüüsida ja osaliselt läbi viia õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, sh õppetunni läbiviimist, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5699]=>
  object(stdClass)#5700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLB7700"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Arvestuse saamiseks peab üliõpilane osalema praktika algus- ja lõpuseminaris ning kõigis tegevuskavaga ettenähtud tegevustes"
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Siduda bioloogia didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(1575) "Üliõpilane osaleb osakonna ainemetoodikute ja peametoodiku poolt korraldatud praktika algus- ja lõpuseminaril ülikoolis ja koolis. Üliõpilane, kui praktikant-õpetaja, vaatleb-kuulab oma eriala tunde (mitte vähem kui 8 tundi), koostab vaatlus-kuulamiskonspektid, analüüsib koos õpetajaga toimunud tunde; tutvub kooli kui süsteemiga, kuhu ta on praktikale suunatud; täidab regulaarselt praktikamappi. Üliõpilane praktiseerib iseseisvalt praktikant-õpetajana, st annab ainetunde (mitte vähem kui 4 tundi nädalas, kui praktika sooritatakse koos põhiprkatikaga II; 16-20 tundi nädalas, kui see sooritatakse 2 nädala vältel), millega kaasneb vastavate ainetundide konspektide koostamine. Üliõpilane täidab ainemetoodiku(te) poolt määratud ülesandeid. Võimalusel korraldab ja viib läbi ainealase ürituse. Üliõpilane esitab praktikamapi aineõpetaja(te)le, ainemetoodiku(te)le ja osakonna peametoodikule. Üliõpilane külastab ettenähtud arvu oma kõrvalaine ainetunde ja koostab iga vaadeldud tunni kohta kirjalikud vaatlus-kuulamiskonspektid, mille esitab aineõpetajale/metoodikule vahetult peale toimunud tundi või hiljemalt järgneval päeval ning lisab need praktikamappi. Konspekt peab sisaldama informatsiooni õpetaja poolt läbi viidud tunni kohta vastavalt ettenähtud skeemile. Üliõpilane koostab tunnikonspektid, mille esitab aineõpetajale ja ainemetoodikule vähemalt 2 päeva enne vastava tunni toimumist. Üliõpilane planeerib ja viib läbi praktikant-õpetajana vähemalt ühe ainealase ürituse (ekskursioon, õppekäik vmt)."
    ["vljund"]=>
    string(762) "Kõrvalaine praktika järel üliõpilane: Arvestab õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide ning riikliku ja kooli õppekavaga, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; Analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele ja oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; Järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [5700]=>
  object(stdClass)#5701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6001"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Eksam viiakse läbi testi vormis e-õppekeskkonnas Moodle. Hinde "väga hea" või "suurepärane" saamiseks lisaks kirjalik ülesannete lahendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Toetada arusaama füüsikast kui mõtestatud tervikust ja füüsika rollist maailmapildi kujundamisel; Võimaldada kuulajad viia varasemaid füüsikateadmisi eeldamata kaasaegse füüsika põhiideedeni; Saada ülevaade kaasaegses füüsikas esile kerkinud probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Oskus mõtestada füüsikat kui tervikut; Arusaam füüsikast kui interdistsiplinaarsest teadusest; Füüsika alusprintsiipide ja seaduste teadmine; Suutlikkus lahendada mõningaid lihtsamaid klassikalise füüsika ülesandeid; Mõista tänapäevase füüsika põhiideede olemust; Oskus seostada füüsika rakendusi igapäevase eluga."
  }
  [5701]=>
  object(stdClass)#5702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6002"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Osalemine kõigis loengutes/seminarides/praktikumides, kõigi nõutud kirjalike tööde (õpimapi) esitamine kokkulepitud tähtajaks. Hindeline arvestus on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Toetada arusaama kujunemist füüsikast kui eksperimentaalsest ja teoreetilisest teadusest; Toetada metroloogiaalaste põhioskuste kujunemist; Võimaldada arvutustehnika kasutamiseks füüsikaprobleemide analüüsil ja mõõtmistel vajalike oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Füüsika koht teadmiste süsteemis, ekperimentaalse ja teoreetilise füüsika metodoloogilised alusted. Füüsikaliste suuruste mõõtmine, mõõtemääramatuse arvutamine otseste ja kaudsete mõõtmiste korral. Vähimruutude meetod. Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Erinevate suuruste mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika. Arvutustehnika (Mathematica, Excel, MathCad) rakendamine füüsikaliste probleemide lahendamisel ja illustreerimisel, võrrandite lahendamine, diferentsiaalvõrrandite lahendamine Mathematica abil. Iseseisev töö: praktikumis läbiviidud mõõtmiste tulemuste analüüs ja vormistamine, individuaalse koduse töö sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Arusaam füüsikaalaste teadmiste saamise viisidest, teooria ja eksperimendi kohast; Oskus viia läbi füüsika eksperimentide analüüsil vajalikku põhilist andmetöötlust, illustreerida andmeid graafikutega; Oskus analüüsida katsetulemusi ning võrrelda neid teoreetiliste tulemustega; Oskus rakendada arvutiprogramme (tabelarvutusprogrammid, Mathematica või MathCad) füüsikaliste probleemide lahendamisel."
  }
  [5702]=>
  object(stdClass)#5703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6003"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kontrolltöööd 33% . Laboritööde aruannete kaitsmine. Frontaalsed testid. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Anda süsteemne ülevaade ning süvendatud teadmised mehaanikast kui füüsika alusest ning oskused mehaanikaalaste probleemide lahendamiseks; Toetada füüsikalise maailmapildi tekkimist; Toetada loodusnähtuste seletamist füüsikaseaduste abil; Katsete ettevalmistamise, katsete läbiviimise ja katsetulemuste vormistamise oskuste andmine."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Põhilised laboratoorsed tööd mehaanika kursuse kohta. Iseseisev töö: probleemülesannete lahendamine, laboratoorsete tööde ettevalmistamine, tulemuste vormistamine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Teadmine ja arusaam klassikalise mehaanika põhilistest seaduspärasustest, nende rakendatavusest ja rakenduse piiridest; Oskus lahendada mehaanikaalaseid probleemülesandeid; Oskus rakendada mehaanikaseadusi igapäevanähtuste ja tehnika toimimise seletamisel; Mõõteriistade ja katseseadmetega ümberkäimise ja kasutamise oskus; Katsete iseseisva ettevalmistamise, läbiviimise ja vormistamise oskus."
  }
  [5703]=>
  object(stdClass)#5704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6008"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Eksamihinne kujuneb seminaritööst 60% ning eksamist 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Võimaldada klassikalise astronoomia põhialuste ning astrofüüsika põhiteadmiste omandamist; Anda võimalus loodusteaduslike maailmapildi ajaloolise arengu tundmaõppimiseks astronoomia kui ühe vanema teadusharu kaudu; Võimaldada klassikalise ja kaasaegse astronoomia ning füüsika süsteemset tundmaõppimist."
    ["sisu"]=>
    string(886) "Tänapäevane maailmapilt. Universumi skaalad. Astronoomi ajalugu. Astronoomia instrumendid. Planeetide, tähtede, Kuu ja päikese liikumine tähistaevas. Taevakoordinaadid. Aeg astronoomias. Planeetide ja kaaslaste liikumine. Kepleri seadused. Päikese ja kuuvarjutused. Looded ja nendega kaasnevad füüsikalised nähtused. Päikesesüsteemi üldomadused ja üldehitus. Maatüüpi planeetide geoloogia ja atmosfäärid. Hiidplaneedid. Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi evolutsioon. Tähe arenguetapid: tähe sünd, elu, surm, jäägid. Spekter ja tähtede spektraalklassifikatsioon. HR diagramm. Meie Galaktika. Galaktikate ehitused ja galaktikate evolutsioon. Välipraktikumis osalemine: tähtede ja Päikese vaatlus. Iseseisev töö: astronoomia ülesannete lahendamine, meedialaborite või referaadi + ettekande esitamine või iseseisva vaatlusülesande sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Arusaam Päikesesüsteemi ja inimkonna kohast Universumis; Arusaamad Universumist kui evolutsioneeruvast süsteemist; Astrofüüsikaliste andmetabelite ja taevaatlase kasutamise oskus; Oskus otsida ja analüüsida kaasaja astronoomia ja astrofüüsika teemal informatsiooni ning eristada antud valdkonna kaasaegseid seisukohti ajaloolistest."
  }
  [5704]=>
  object(stdClass)#5705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6009"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Kirjalik eksam, referaat , kontrolltööd 66% , referaat 33%."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Toetada arusaamise kujunemist füüsikast kui terviklikust süsteemist; Kujundada üliõpilases süsteemne ettekujutus füüsikalise maailmapildi kujunemise ja füüsika teaduse ajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(207) "Füüsika kui teaduse areng erinevatel ajalooetappidel - antiikaeg, keskaeg, uusaeg, uusimaeg jne. Tänapäeval tuntud füüsikateooriate aluseks olnud olulised katsed. Isiksuse osa füüsikateaduse arengus."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Teadmine ja arusaam füüsika kui teaduse arengu põhilistest seaduspärasustest; Oskus rakendada füüsika ajaloo tundmist tänapäeva füüsika probleemides orienteerumiseks; Oskus iseseisvalt otsida materjali füüsika ja astronoomia temaatilise referaadi jaoks; oskus koostada referaati."
  }
  [5705]=>
  object(stdClass)#5706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6013"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus, juhendaja tagasiside ja praktikaaruande alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Reaalse töökogemuse saamine, eriala toetavas asutuses või organisatsioonis. Bakalaureusetööks vajalike eksperimentaalsete uuringute või andmete kogumise võimaldamine. Erialaste laboriseadmetega töökogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Praktika võib toimuda asutuses või organisatsioonis, mis toetavad õppekavas toodud õpiväljundite täitmist, sealhulgas TLÜ laborites laborandina või teadust populariseerivates asutustes laborandi või demonstratsioonkatsete läbiviijana. Praktikakoht lepitakse kokku füüsika bakalauruse õppekava juhiga ning valikul lähtutakse üliõpilase spetsialiseerumissoovist."
    ["vljund"]=>
    string(90) "Erialase enesetäiendamise soovi tugevdamine. Kontakti loomine potentsiaalse tööandjaga."
  }
  [5706]=>
  object(stdClass)#5707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6014"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Kirjalik eksam, suuline ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Peaaine. Eluta looduse põhiseaduspärasuste õppimisega pannakse alus tulevase klassiõpetaja teadmistele ja aine didaktilistele oskustele loodusõpetuse õpetamiseks üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Universum: makro-, mega-, ja mikromaailm. Loodusteadused ja loodusõpetus. Eesti Vabariigi algaastate (1918-1928) loodusõpetuse ainekava. Näiteid katsetest tänase eesti kooli loodusõpetuses. Eluta loodus ja elusloodus. Vaatlemine loodusõpetuses. Astronoomia elemendid loodusõpetuses. Päikesesüsteem. Füüsika elemendid loodusõpetuses. Põhikatsed. Geoteaduste elemendid loodusõpetuses. Loodusõpetuse integratsioon teiste ainetega. Vesi, omadused. Ainete segunemine ja lahustumine. Õhk, koostis. Põlemine, hingamine. Õhusaaste."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Loengutes diskussioonid, iseseisva tööna vabalt valitud teemal loodusõpetuse ainekavast eluta looduse kohta referaadi koostamine."
  }
  [5707]=>
  object(stdClass)#5708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6015"
    ["hindamine"]=>
    string(277) "Arvestus koosneb kahest osast – füüsika ja keemia osast. Füüsika osas tuleb enne vahearvestust läbi viia demonstratsioonkatsed kõigi teemade kohta. Vahearvestusel tuleb näidata katsevahendite käsitlemise oskust koos katsete põhjaliku seletamisega etteantud teemadel."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Luua võimalused põhikooli loodusõpetuse demonstratsioonkatsete metoodika ja läbiviimise oskuste omandamiseks; Toetada loodusteaduslike ainete õpetajale vajalike metoodikaalaste oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(792) "Põhikooli loodusõpetuse ainekavas sisalduvate keemia ja füüsika valdkonda kuuluva materjali analüüs. Aatomi ja aine ehituse mudelite demonstreerimine. Ohutusnõuded keemia katsete läbiviimisel, aparatuuri koostamisel ja ainete kasutamisel. Keemilised reaktsioonid ja neid iseloomustavad tunnused. Vesi kui lahusti, kui keemiliste reaktsioonide toimumise keskkond. Vee puhastamise viisid. Õhk, õhu koostis. Põlemine ja kõdunemine. Õhu soojuspaisumine. Õhu rõhk. Vee füüsikalised omadused – märgamine, mittemärgamine, õhuniiskus. Vee liikumine mullas. Pikkuse ja ruumala mõõtmine. Jõudude liigid, jõu demonstreerimise vahendid. Kiirte käik läätsedes ja peeglites, valguskiire murdumine. Soojusnähtused. Elektrinähtuste demonstreerimine, vooluring. Magnetnähtused."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Teab ja oskab näidata põhikooli loodusõpetuse kursuses, põhikooli keemia ja füüsika kursustes sobilikke põhilisi demonstratsioonkatseid koos vastavale klassile sobiva seletusega; Tunneb demonstratsioonkatsete põhilisi metoodilisi võtteid, oskab valida sobivaid katsevahendeid, neid käsitseda ja hooldada; Tunneb põhikooli loodusainete ainekava ja teab milliseid eksperimente vastavate vahenditega erinevate teemade juurde demonstreerida."
  }
  [5708]=>
  object(stdClass)#5709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "•Toetada arusaama kujunemist loodusteadusliku uurimistöö algtõdede kohta. •Kujundada suutlikkust aru saada teadustöö põhimõistetest ja teadusliku mõtlemise loogikast. •Toetada teadusuuringu tegemiseks vajalike esmaste teadmiste kujunemist. •Toetada metroloogiaalaste ning statistilise andmetöötluse põhioskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Füüsikaliste süsteemide simuleerimise põhiideed. Ülevaade erinevatest programmeerimiskeeltest. Sissejuhatus programmeerimiskeelde C++ . Sissejuhatus algoritmidesse ja andmestruktuuridesse. Ülevaade arvutusmeetodite rakendustest füüsikas. Monte Carlo meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Üliõpilane: - oskab arutleda simulatsioonide valmistamisega seotud probleemide üle; - oskab kasutada lihtsamaid numbrilisi meetodeid füüsikaliste süsteemide uurimiseks; - oskab analüüsida lihtsamaid probleeme ning koostada nende lahendamiseks algoritme; - omab ülevaadet valikust programmeerimiskeeltest (BASIC, C, C++, C#, Java, CUDA, Delphi, Fortran, LISP, Perl, Python) ja algteadmisi programmeerimiskeelest C++."
  }
  [5709]=>
  object(stdClass)#5710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6018"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "2 individuaalset programmeerimisülesannet C-s (15% lõpphindest) 2 lühikest ülesannet mikrokontrolleri abil teatava programmi läbiviimiseks (15%) lõpphindest; rühmatööna esitatud, dokumenteeritud robootikaprojekt moodustab (70% lõpphindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "- toetada kaasaegse füüsikalise maailmapildi kujunemist; - võimaldada arusaama kujunemist kaasaegsest füüsikast kui eksperimentaalsest teadusest ning mõõtevahenditest loojast; - toetada eksperimenteerimisoskuse kujunemist kaasaegse tehnoloogia abil."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Lühiülevaade programmeerimisest C-s. Ülevaade AVR mikrokontrolleri tööst ning selle programmeerimisest Eclipse IDE abil (koos Robotic HomeLab-i pakettidega). Erinevate mootorite ja sensorite tööpõhimõtted ning nende rakendamine kodulabori riistvara abil. Robootikaprojekti koostamine, loomine ja esitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(232) "- oskus koostada lihtsamaid programme C-keeles; - oskus rakendada ATmega mikrokontrolleril põhinevat robootika kodulaborit mõõtmisteks ning erinevateks toiminguteks; - oskus töötada meeskonnas projekti kavandamisel ja loomisel."
  }
  [5710]=>
  object(stdClass)#5711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6020"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Eksam. Kõigi nõutud kirjalike tööde (õpimapi) esitamine kokkulepitud tähtajaks. 2 kirjalikku-praktilist arvestustööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Toetada arusaama kujunemist füüsikast kui eksperimentaalsest ja teoreetilisest teadusest; Toetada metroloogiaalaste põhioskuste kujunemist; Võimaldada arvutustehnika kasutamiseks füüsikaprobleemide analüüsil ja mõõtmistel vajalike oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Füüsika koht teadmiste süsteemis, ekperimentaalse ja teoreetilise füüsika metodoloogilised alusted. Füüsikaliste suuruste mõõtmine, mõõtemääramatuse arvutamine otseste ja kaudsete mõõtmiste korral. Vähimruutude meetod. Mõõtemääramatuse leidmine otsese ja kaudse mõõtmise korral. Andmete lineariseerimine. Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Erinevate suuruste mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Arusaam füüsikaalaste teadmiste saamise viisidest, teooria ja eksperimendi kohast; Oskus viia läbi füüsika eksperimentide analüüsil vajalikku põhilist andmetöötlust, illustreerida andmeid graafikutega; Oskus analüüsida katsetulemusi ning võrrelda neid teoreetiliste tulemustega; Oskus rakendada arvutiprogramme andmetöötlusel."
  }
  [5711]=>
  object(stdClass)#5712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6021"
    ["hindamine"]=>
    string(334) "Kaks kontrolltööd ülesannete lahendamise kohta. Arvestatud kontrolltööd, õigeaegselt esitatud iseseisvad tööd (ülesannete lahendamine) ning sooritatud ja kaitstud laboratoorsed tööd on eeltingimuseks eksamile pääsemiseks. Eksam on suuline. Hinne kujuneb kontrolltööde tulemuste (33%) ja suulise eksami hinnangust (67%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Toetada tasakaalulise termodünaamika ning molekulaarfüüsika nähtustest ja seaduspärasustest süvendatud arusaama kujunemist; Toetada mehaanika seaduste rakendatavuse oskust kasutades neid soojusõpetuse mõningate seaduspärasuste tuletamisel; Võimaldada aine ehitusest põhiteadmiste ja -arusaamade omandamist; Toetada katsete läbiviimise oskuse, katsetulemuste vormistamise ja analüüsi oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Ideaalsed gaasid. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika teine seadus. Aine molekulaar-kineetilise teooria alused. Statistilise füüsika elemendid: temperatuuri ja rõhu statistiline olemus, Maxwelli ja Boltzmanni jaotused. Reaalsed gaasid ja aurud. Vedelikud. Kristallilised ja amorfsed ained. Polümeerid. Harjutus- ja probleemülesanded aine kohta. Laboratoorsed tööd teoreetilise osa teemade kohta. Iseseisev töö: probleemülesannete lahendamine, seminarideks ettevalmistamine, laboratoorsete tööde tulemuste analüüs ja vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(580) "Tasakaalulise termodünaamika ja molekulaarfüüsika põhiseaduste ning nende rakendatavuse piiride teadmine; Arusaamine soojusõpetuse põhimõistetest ja seadustest; Oskus rakendada termodünaamika seadusi probleemülesannete lahendamisel; Oskus rakendada termodünaamika ja soojusõpetuse teooriat igapäevaste nähtuste kirjeldamisel ja analüüsil; Oskus viia läbi eksperimente soojusõpetuses, rakendada teooriat katseandmete analüüsil; Oskus analüüsida katsetulemusi soojusõpetuses, hinnata saadud tulemuste õigsust ning võrrelda teooriast tulenevate järeldustega."
  }
  [5712]=>
  object(stdClass)#5713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6025"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam on suuline. Hinne moodustub eksami hinnangust ning kahe kontrolltöö tulemusest. Kontrolltööde tulemused annavad kokku 33% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Võimaldada mehaanika süsteemset omandamist ning süvendatud teadmiste saamist mehaanikast kui füüsika alusest; Toetada mehaanikaprobleemide lahendamise oskuse kujunemist; Toetada füüsikalise maailmapildi tekkimist; Toetada oskuse kujunemist selgitamaks loodusnähtusi füüsikaseaduste abil."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Liikumine mitme jõu mõjul. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Harjutus- ja probleemülesannete lahendamine antud teemade kohta."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Saab aru ja teab klassikalise mehaanika põhilisi seaduspärasusi ja nende rakendatavuse piire; Oskab rakendada mehaanika seadusi erinevate loodus- ja tehiskeskkonna nähtuste analüüsil; Oskab lahendada mehaanika probleemülesandeid; Oskab valida mehaanika-alaste probleemide lahendamiseks sobivaid lahendusmeetodeid."
  }
  [5713]=>
  object(stdClass)#5714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6026"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Esitatud laboratoorsete tööde aruannete kaitsmine. Mitteeristav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Toetada mehaanika seaduspärasuste rakendamis- ja kontrollimisoskust praktilise tegevuse kaudu; Toetada mehaanika katsete läbiviimise oskuse, katsetulemuste vormistamise ja analüüsi oskuste kujunemist. Võimaldada arvutustehnika rakendamist mõõtmiste läbiviimisel ja mõõteandmete analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Laboratoorsed tööd järgmiste mehaanika teemade kohta: jõudude liitmine, vabalangemise kiirenduse määramine (nii kukkuval kehal kui ka pendli kaudu), võnkumise (sh harmoonilise võnkumise) uurimine, mehaanilise energia jäävusseaduse katseline kinnitamine, pöördliikumise uurimine nii erinevate pendlitega kui ka güroskoobiga, Newtoni seaduste ja impulsi jäävusseaduse katseline kinnitamine nii elastsel kui ka mitteelastsel põrkel, hõõrdeteguri määramine. Staatika elemendid."
    ["vljund"]=>
    string(512) "Oskab rakendada mehaanika teooriat katsetulemuste kirjeldamisel ja analüüsil; Oskab arvutustehnikat rakendada mõõtmiste läbiviimisel ja mõõteandmete analüüsil; Oskab viia läbi eksperimente mehaanikas, rakendada teooriat katseandmete analüüsil; Oskab hinnata saadud tulemuste õigsust ning võrrelda teooriast tulenevate järeldustega: Oskab läbi viia andmete statistilist analüüsi, kujutada andmeid graafikul ning rakendada graafikuid katseandmete ja teooriast tulenevate järelduste võrdlemisel."
  }
  [5714]=>
  object(stdClass)#5715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6027"
    ["hindamine"]=>
    string(316) "Kaks kontrolltööd ülesannete lahendamise kohta. Arvestatud kontrolltööd, õigeaegselt esitatud iseseisvad tööd (ülesannete lahendamine) on eeltingimuseks eksamile pääsemiseks. Eksam koosneb kahest osast – kirjalikust ja suulisest. Hinne kujuneb kontrolltööde tulemuste (33%) ja eksami hinnangust (67%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Toetada tasakaalulise termodünaamika ning molekulaarfüüsika nähtustest ja seaduspärasustest süvendatud arusaama kujunemist; Toetada mehaanika seaduste rakendatavuse oskust, kasutades neid soojusõpetuse mõningate seaduspärasuste tuletamisel; Võimaldada aine ehitusest põhiteadmiste ja -arusaamade omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Ideaalsed gaasid. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika teine seadus. Aine molekulaar-kineetilise teooria alused. Statistilise füüsika elemendid: temperatuuri ja rõhu statistiline olemus, Maxwelli ja Boltzmanni jaotused. Reaalsed gaasid ja aurud. Vedelikud. Kristallilised ja amorfsed ained. Polümeerid. Harjutus- ja probleemülesanded aine kohta."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Teab tasakaalulise termodünaamika ja molekulaarfüüsika põhiseaduseid ja nende rakendatavuse piire; Arusaamine soojusõpetuse põhimõistetest ja seadustest; Oskus rakendada termodünaamika seadusi probleemülesannete lahendamisel; Oskus rakendada termodünaamika ja soojusõpetuse teooriat igapäevaste nähtuste kirjeldamisel ja analüüsil."
  }
  [5715]=>
  object(stdClass)#5716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6028"
    ["hindamine"]=>
    string(643) "Arvestus. Mitteeristav hindamine (arvestatud/mittearvestatud), seega peavad positiivse tulemuse saamiseks olema täidetud järgmised kriteeriumid: • laboritööde ettevalmistamine (tutvumine teoreetilise infoga, praktikumi juhendi läbilugemine ja laborivihiku eeltäitmine – pealkiri, kuupäev, nimi, vahendid, katse andmed ja tulemused ning järeldused); • laboratoorse töö sooritamine ettenähtud ajal; • laboratoorse töö korrektne vormistus ja õigeaegne esitamine; • laboratoorse töö kaitsmine seminari vormis. Mittearvestatult hinnatakse sel juhul, kui vähemalt üks eelpool nimetatud neljast kriteeriumist on täitmata."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Toetada tasakaalulise termodünaamika ning molekulaarfüüsika nähtustest ja seaduspärasustest süvendatud arusaama kujunemist; Võimaldada aine ehitusest põhiteadmiste ja -arusaamade omandamist praktilise tegevuse kaudu; Toetada katsete läbiviimise oskuse, katsetulemuste vormistamise ja analüüsi oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(268) "Laboratoorsed tööd soojusõpetuses: Ideaalse gaasi seaduste uurimine, kehade soojuspaisumise uurimine, sulamis-, aurustumis- ja erisoojuse määramine, küllastunud aurude uurimine, meteoroloogiliste mõõtmiste tegemine ja nende seostamine soojusõpetuse teooriaga."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Oskab rakendada termodünaamika ja soojusõpetuse teooriat katsetulemuste kirjeldamisel ja analüüsil; Oskab viia läbi eksperimente soojusõpetuses, rakendada teooriat katseandmete analüüsil; Oskab hinnata saadud tulemuste õigsust ning võrrelda teooriast tulenevate järeldustega."
  }
  [5716]=>
  object(stdClass)#5717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6029"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Kaks kontrolltööd ja eksam. Kontrolltööde tulemused annavad 33% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Võimaldada elektromagnetismist kui füüsika alusest süsteemse ülevaate ning süvendatud teadmiste saamist; Võimaldada elektromagnetismi probleemide lahendusoskuse kujunemist; Toetada tervikliku füüsikalise maailmapildi tekkimist; Kujundada loodusnähtuste seletamisoskust füüsikaseadustele tuginedes."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Elektriväli vaakumis ja dielektrikutes, juhid elektriväljas. Alalisvoolu seaduspärasused. Magnetväli nii vaakumis kui ka aines ning ainete magnetilised omadused. Elektromagnetiline induktsioon ja sellega seotud nähtused: laetud osakeste liikumine elektri- ja magnetväljas, elektrilised võnkumised ja elektromagnetväli."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Teab elektrivoolu seadusi ning oskab neid rakendada probleemülesannete lahendamisel; Teab põhilisi elektromagnetismi seaduspärasusi ning oskab neid rakendada elektriliste ja magnetiliste nähtuste kirjeldamisel ja selgitamisel; Oskab rakendada elektromagnetismi seadusi probleemülesannete lahendamisel; Oskab siduda elektromagnetismi teooriat igapäevases elus ettetulevate nähtustega; Saab aru elektromagnetismi kohast ja rakendatavusest tänapäeva tehnikas."
  }
  [5717]=>
  object(stdClass)#5718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6031"
    ["hindamine"]=>
    string(766) "Iseseisev töö ja osalemine seminaris (osakaal 30%): Harjutusülesannete lahendamine seminaris – mitteeristav hindamine; Üliõpilane lahendab iseseisvalt juhendava õppejõu poolt ettenähtud ja eelnevalt õppejõuga kokkulepitud tähtajaks harjutusülesanded ja seminaris jooksvalt tehtavaid teste- eristav hindamine (osakaal 20%); Üliõpilane esitab eelnevalt õppejõuga tähtajaks kokkulepitud essee - eristav hindamine (osakaal 10%). Kontrolltöö (kirjalik): Loengus käsitletud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktiliste ülesannete ja probleemide lahendamisel (käsitleb nii teooriat kui ka ülesandeid) - eristav hindamine (osakaal 20%). Eksam (suuline): Ülesande lahendamine (kirjalikult) ja suuline seletamine - eristav hindamine (osakaal 50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Toetada optilistest ehk valgusnähtustest ja nende seaduspärasustest sügavama arusaama kujunemist; Võimaldada süvendatud füüsikalise maailmapildi kujunemist; Toetada teadmiste kujunemist optika rakendatavusest."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Geomeetriline optika ja fotomeetria. Optikariistad. Laineoptika: interferents, difraktsioon, polarisatsioon. Valguse ja aine vastastikmõju, dispersioon. Spektrid ja spektraalanalüüs. Valguse hajumine. Kiirgusseadused ja kvantfüüsika sünd. Kvantoptika mõisted: fotoefekt, Comptoni efekt. Ülesannete lahendamine kõigi teemade kohta."
    ["vljund"]=>
    string(585) "Teab geomeetrilise optika ning laineoptika seaduseid ning rakendatavuse piire; Oskab rakendada optika seaduspärasusi looduses toimuvate nähtuste seletamisel ja analüüsimisel; Mõistab optikariistade tööpõhimõtteid ja rakendatavuse piire looduses toimuvate nähtuste uurimisel; Oskab lahendada optika ülesandeid (graafiliselt, geomeetriliselt, analüütiliselt) ning saadud tulemusi võrrelda teooriast tulenevate järeldustega; Oskab kasutada erinevaid infoallikaid (teatmikud, käsiraamatud, internet jmt) erinevates optika valdkondades ettetulevate probleemide lahendamisel."
  }
  [5718]=>
  object(stdClass)#5719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6036"
    ["hindamine"]=>
    string(388) "Osavõtt välipraktikumidest ja seminaridest on kohustuslik. Eksamile pääsemise eelduseks on semestritöö sooritamine: kontrolltööde tegemine vähemalt hindele E, valikülesannete sooritamine vähemalt hindele E. Koondhinne kujuneb 60% semestritööst (valikülesanded, välipraktikumid ja kontrolltööd) ning eksamitööst 40%. Ainult semestri töö põhjal hinnet välja ei panda."
    ["eesmrk"]=>
    string(425) "Võimaldada klassikalise astronoomia põhialuste ning astrofüüsika põhiteadmiste omandamist; Anda võimalus loodusteaduslike maailmapildi ajaloolise arengu tundmaõppimiseks astronoomia kui ühe vanema teadusharu kaudu; Võimaldada klassikalise ja kaasaegse astronoomia ning füüsika süsteemset tundmaõppimist; Toetada taevavaatluste tegemise oskuste arengut nii pimedal ajal kui ohutut päikesevaatlust päevasel ajal."
    ["sisu"]=>
    string(1006) "Tänapäevane maailmapilt. Universumi skaalad. Astronoomia ajalugu. Astronoomia instrumendid. Planeetide, tähtede, Kuu ja päikese liikumine tähistaevas. Taevakoordinaadid. Aeg astronoomias. Planeetide ja nende kaaslaste liikumine. Kepleri seadused. Päikese- ja kuuvarjutused. Looded ja nendega kaasnevad füüsikalised nähtused. Päikesesüsteemi üldomadused ja üldehitus. Maatüüpi planeetide geoloogia ja atmosfäärid. Hiidplaneedid. Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi evolutsioon. Spekter ja tähtede spektraalklassifikatsioon. Tähtede mõõtmine: tähe näiv ja tõeline heledus, tähesuuruste süsteem, heleduse mõõtmine, parallaks, temperatuur ja värvus, mass ja raadius. HR diagramm ja selle interpretatsioon, heledusklassi mõiste. Tähe arenguetapid: tähe sünd, elu, surm, jäägid. Meie Galaktika. Galaktikate ehitused ja galaktikate evolutsioon. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid. Välipraktikumis osalemine (kokku 6 akadeemilist tundi): tähtede ja Päikese vaatlus."
    ["vljund"]=>
    string(294) "Oskab otsida ja analüüsida kaasaja astronoomia ja astrofüüsika teemal informatsiooni ning eristada antud valdkonna kaasaegseid seisukohti ajaloolistest. Oskab otsida abimaterjalidega taevast tuntumaid tähtkujusid, käsitseda teleskoopi ning vaadelda ohutult Päikest erinevatel meetoditel."
  }
  [5719]=>
  object(stdClass)#5720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6037"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus, juhendaja tagasiside ja praktikaaruande alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Reaalse töökogemuse saamine, eriala toetavas asutuses või organisatsioonis. Bakalaureusetööks vajalike eksperimentaalsete uuringute või andmete kogumise võimaldamine. Erialase enesetäiendamise soovi tugevdamine."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Praktika võib toimuda asutuses või organisatsioonis, mis toetavad õppekavas toodud õpiväljundite täitmist, sealhulgas TLÜ laborites laborandina või teadust populariseerivates asutustes laborandi või demonstratsioonkatsete läbiviijana. Praktikakoht lepitakse kokku füüsika bakalauruse õppekava juhiga ning valikul lähtutakse üliõpilase spetsialiseerumissoovist."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Füüsika rakenduslike oskuste omandamine praktilise tegevuse kaudu. Erialaste laboriseadmetega töökogemuse omandamine."
  }
  [5720]=>
  object(stdClass)#5721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6038"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Hinne moodustub semestri jooksul tehtud töö põhjal: kontrolltööd annavad 80% hindest, kodune töö 20%. Võib sooritada ka eksamitöö kogu materjali kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Toetada loodusteaduslike ainete jaoks vajaliku matemaatilise keele omandamist; Võimaldada põhiliste matemaatiliste oskuste kujunemist loodusteadustes kasutatavate matemaatiliste mudelite analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Vektor- ja maatriksalgebra rakendamine loodusteadustes. Võrrandisüsteemid. Leslie maatriks. Funktsionaalsed sõltuvused, graafikud. Funktsiooni piirväärtus, tuletis, integraal. Rakendused füüsikas, bioloogias ja ökoloogias. Diferentsiaali ja integraali rakendamine bioloogiliste ja füüsikaliste süsteemide analüüsil."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Oskab rakendada vektor- ja maatriksarvutust füüsikaliste ja bioloogiliste mudelite analüüsil; Oskab lahendada lihtsamaid piirväärtuste, tuletiste ja integraalidega seotud ülesandeid; Oskab rakendada diferentsiaali ja integraali matemaatiliste ja füüsikaliste mudelite analüüsil; Teab diferentsiaalvõrrandite rakendusest loodusteaduslike matemaatiliste mudelite püstitusel ja analüüsil."
  }
  [5721]=>
  object(stdClass)#5722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6100"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Hindeline arvestus, mis tugineb: bakalaureusetöö retsensendi hinnangule, juhendaja hinnangule, töö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Peaaine. Omandada füüsikalise probleemi(de) analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Teaduslikke elemente sisaldav uurimustöö füüsikas. Töö sisaldab kirjandusallikatel põhinevat ülevaadet püstitatud teemast ja analüüse uuritud eksperimentidest (andmete kogumine ja analüüsimine, eksperimendi strateegia püstitamine jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Füüsikalise probleemi analüütilise käsitlemise oskus; Süvendatud teadmised valitud teemavaldkonnas; Suutlikkus iseseisvalt otsida teemassepuutuvat uut materjali info- ja kommunikatsioonivahendite abil ning hinnata selle olulisust; Suutlikkus võrrelda enda poolt saadud teoreetilisi või eksperimentaalseid tulemusi teiste uurijate poolt saadud tulemustega. Oskus esitada ja selgitada oma uurimistöö tulemusi nii erialaga seotud inimestele kui ka laiemalt."
  }
  [5722]=>
  object(stdClass)#5723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6111"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Eksam, uurimustöö valitud pilli põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Võimaldada akustika põhialuste omandamist. Luua võimalused akustika põhiliste seaduspärasuste kontrollimiseks ja uurimiseks praktiliste tööde ja demonstratsioonkatsete kaudu. Võimaldada üliõpilasel õppida tegema loodusteaduslikku uurimistööd."
    ["sisu"]=>
    string(1611) "Võnkumised ja lained. Laine omadused: sagedus, amplituud, periood, kiirus. Lainete liigid: piki- ja ristlained. Seisulained: tekkimine, sõlmed ja antisõlmed, harmoonikud, näited muusikast. Lainete käitumine: lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon. Heli kui laine: helilaine kui mehaaniline, piki- ja rõhulaine. Helilaine omadused: helikõrgus ja sagedus, ülemhelid, heli skaala, heli tugevus ja rõhulaine amplituud, detsibelli skaala, kuulmislävi, heli kiirus. Helilainete käitumine: interferents - kooskõlad ja dissonantsid, heli tuiklemine (nt kitarri häälestamisel), intervallid helilaine sageduste suhtena, Doppleri efekt ja šokilaine, helilaine käitumine äärtel (pillikeele otstes), heli peegeldumine, murdumine ja difraktsioon arhitektuuris – kaja ja heli fookuspunkt ruumis. Heli resonants: loomulik sagedus, heli kuju, spekter ja tämber (miks pillidel on oma iseloomulik hääl), sundvõnkumised ja resonants, resonants muusikas (miks viiulil, kitarril jne on kõlakast), seisulained kahetasandilisel plaadil: Chladini plaadid, analoog: viiuli kõlakast, klaveri kaas. Pillikeele põhisagedus ja harmoonikud. Muusikainstrumentide füüsika: Keelpillid, puhkpillid. Löökpillid: heli ja müra, kindla- ja mittekindla helikõrgusega löökpillid (mis neid helispektriosas eristab). Klahvpillid. Elektrooniline muusika. Heli ja bioloogia: kuidas inimene häält teeb, ülemhelilaul, kuidas heli inimese kõrva ja ajusse jõuab. Akustika rakendused meditsiinis: ultraheli, kuulmislävi, kasvajate diagnostikast ja ravist Parkinsoni tõve ning ajurabanduse ravini."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Üliõpilane mõistab heli füüsikalisi aluseid ja seostab seda muusikaga; Üliõpilane teab pillide heli tekitamise füüsikalisi aluseid. Üliõpilane oskab koostada miniuurimustööd, mõõta pillide erinevaid füüsikalisi karakteristikuid ja analüüsida tulemusi. Üliõpilane mõistab heli tekitamise ja kuulmise füüsikalisi ja bioloogilisi aluseid."
  }
  [5723]=>
  object(stdClass)#5724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6112"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses; Toetada teadusliku uurimustöö sooritamiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Teaduslikke elemente sisaldav uurimustöö füüsikas. Töö sisaldab kirjandusallikatel põhinevat ülevaadet püstitatud teemast ja analüüse uuritud eksperimentidest (andmete kogumine ja analüüsimine, eksperimendi strateegia püstitamine jne) või teoreetilistest uuringutest, ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Oskus otsida ja refereerida erialast kirjandust; Oskus analüüsida uurimistulemusi ja nende olulisust; Oskus planeerida uurimustööd; Süvendatud teadmised valitud teemavaldkonnas; Oskus uurimustööd korrektselt vormistada, uurimustulemuste peamisi järeldusi lühidalt ja teistele arusaadavalt esitada."
  }
  [5724]=>
  object(stdClass)#5725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6113"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Võimaldada koolifüüsika ning kaasaegse füüsikateaduse põhiprobleemide vaheliste seoste kujundamist; Võimaldada bakalaureusetöö koostamiseks ja kaitsmiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Ülevaated Eesti koolifüüsika probleemidest, füüsika didaktika ja füüsikateaduse kaasaegsetest suundumustest. Uusima erialakirjanduse refereerimine ja läbitöötamine. Ettekannete kuulamine ja arutelu. Iseseisev töö: ettekande ettevalmistamine bakalaureusetööga seotud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üldised teadmised füüsika didaktika probleemidest Eestis ja mujal; Üldised teadmised kaasaja füüsika probleemidest; Oskus teadustöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühisalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada."
  }
  [5725]=>
  object(stdClass)#5726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6114"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Eksamile lubatakse üliõpilane, kes on lahendanud nõutavad ülesanded, sooritanud kodused katsed ja teinud kontrolltöid või nõutava referatiivse ülevaate."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Peaaine. Eluta looduse põhiseaduspärasuste õppimisega pannakse alus tulevase klassiõpetaja teadmistele ja aine didaktilistele oskustele loodusõpetuse õpetamiseks üldhariduskoolis."
    ["sisu"]=>
    string(713) "Loodusteadused ja loodusõpetus. Elus ja eluta loodus: füüsika I ja II kooliastmes, õppevahendid ja nende koostamine loodusõpetuses. Katse (sh demonstratsioonkatse) ja vaatlemine loodusõpetuses. Mikro-, makro- ja megamaailm. Astronoomia elemendid loodusõpetuses: kaasaegne maailmavaade; Päikesesüsteem; Maa, Kuu ja Päike astronoomias; tähistaevas. Füüsika elemendid loodusõpetuses: mehaanika-, soojusõpetuse-, heli-, elektri- ja magnetismi- ning optika nähtused ning põhikatsed. Loodusõpetuse integratsioon teiste ainetega. Loodusõpetus ja keskkonnaõpetus. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid. Vesi, omadused. Ainete segunemine ja lahustumine. Õhk, koostis. Põlemine, hingamine. Õhusaaste."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Loengutes diskussioonid, iseseisva tööna vabalt valitud teemal loodusõpetuse ainekavast eluta looduse kohta referaadi koostamine."
  }
  [5726]=>
  object(stdClass)#5727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6115"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Seminaritöö, mille kaitsmine toimub füüsika seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses; Toetada teadusliku uurimustöö sooritamiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(386) "Kaasaegse füüsika probleemid. Füüsika õpetamise probleemid. Seminaritöö: Teaduslikke elemente sisaldav uurimustöö füüsikas. Töö sisaldab kirjandusallikatel põhinevat ülevaadet püstitatud teemast ja analüüse uuritud eksperimentidest (andmete kogumine ja analüüsimine, eksperimendi strateegia püstitamine jne) või teoreetilistest uuringutest, ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Kaasaegse füüsika probleemid. Füüsika õpetamise probleemid. Seminaritöö: Teaduslikke elemente sisaldav uurimustöö füüsikas. Töö sisaldab kirjandusallikatel põhinevat ülevaadet püstitatud teemast ja analüüse uuritud eksperimentidest (andmete kogumine ja analüüsimine, eksperimendi strateegia püstitamine jne) või teoreetilistest uuringutest, ning tulemuste arutelu."
  }
  [5727]=>
  object(stdClass)#5728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6666"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Kontrolltöö, laboriprotokollide hindamine, hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(428) "Peaaine. Kujundada üliõpilases süsteemne ettekujutus füüsikast. Kinnistada üliõpilastes füüsika ainealast terminoloogiat ning selle kasutamise oskust. Loengu käigus omandatud teadmiste kinnistamine praktikumi tööde kaudu. Teiseks eesmärgiks on positiivse hoiaku kujundamine füüsika kui teaduse vastu. Kolmandaks eesärgiks on luua eeldusi erinevate õppeainete (matemaatika-füüsika) integratsiooniks tavakoolis."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Füüsika alajaotused. Mõõtühikute süsteem ja eesliited. Skalaarid ja vektorid. Mehaanika. Sirgjoonelise liikumine ja selle seaduspärasused. Ringjooneline liikumine. Liikumise põhivõrrandid. Inertsmoment. Jõud looduses. Töö, selle mõiste. Energia, selle liigid ja energia jäävuse seadus. Võnkumised. Lained. Elekter ja selle liigid. Elektriahelad ja tema seaduspärasused. Elektromagnetism. Laboratoorsed tööd mehaanika ja elektriõpetuse kohta."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Auditoorne töö, laboratoorsed tööd, iseseisev töö, rühmatöö, ülesannete ja praktiliste probleemide lahendamine."
  }
  [5728]=>
  object(stdClass)#5729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6901"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Hindelise arvestuse hinne moodustub semestri jooksul tehtud töö põhjal: kontrolltööd annavad 80% hindest, kodune töö 20%. Võib sooritada ka arvestustöö kogu materjali kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Toetada loodusteaduslike ainete jaoks vajaliku matemaatilise keele omandamist; Võimaldada põhiliste matemaatiliste oskuste kujunemist loodusteadustes kasutatavate matemaatiliste mudelite analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Vektor- ja maatriksalgebra rakendamine loodusteadustes. Võrrandisüsteemid. Leslie maatriks. Maatriksi omavektorid ja omaväärtused, nende rakendamine populatsioonide stabiilsuse analüüsil. Funktsionaalsed sõltuvused, graafikud. Funktsiooni piirväärtus, tuletis, integraal. Rakendused füüsikas, bioloogias ja ökoloogias. Diferentsiaali ja integraali rakendamine bioloogiliste ja füüsikaliste süsteemide analüüsil. Diferentsiaalvõrrandite kasutamine looduslikke protsesse kirjeldavate mudelite uurimisel. Iseseisev töö: praktikumides antud ülesannete lahendamine, koduse kontrolltöö tegemine, ettevalmistus kontrolltöödeks või arvestustööks."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Oskus rakendada vektor- ja maatriksarvutust füüsikaliste ja bioloogiliste mudelite analüüsil; Oskus lahendada lihtsamaid piirväärtuste, tuletiste ja integraalidega seotud ülesandeid; Oskus rakendada diferentsiaali ja integraali matemaatiliste ja füüsikaliste mudelite analüüsil; Teadmised diferentsiaalvõrrandite rakendusest loodusteaduslike matemaatiliste mudelite püstitusel ja analüüsil."
  }
  [5729]=>
  object(stdClass)#5730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6905"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Eksam. Kirjalik: erinevat tüüpi probleemülesannete lahendamine. Eksamile pääsemise eelduseks on iseseisva töö sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Toetada meid ümbritsevas keskkonnas toimivatest loodusteaduslikest seaduspärasustest arusaamise teket. Luua eeldused nn loodusseadustega vastuollu minevate otsuste äratundmiseks ning nende vältimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Käsitletakse erinevate loodusteaduste valdkondade olulisemaid (elulisemaid) seaduspärasusi. Keskendutakse nendele füüsika, keemia, bioloogia, geo- ja keskkonnateaduste seaduspärasustele, millega enamik inimesi rohkem või vähem teadlikult igapäevaselt kokkupuutuvad. Geoteadustes: globaalne kliimasüsteem (atmosfääri üldine tsirkulatsioon), Coriolise efekt, laamtektoonika, globaalne ookeani konveier (Ekmani efekt, Rossby lained jm)"
    ["vljund"]=>
    string(171) "Suutlikkus adekvaatselt hinnata loodusseadusi erinevates situatsioonides. Oskus, lähtudes loodusteaduslikest põhilistest seaduspärasustest, võtta vastu oigeid otsuseid"
  }
  [5730]=>
  object(stdClass)#5731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF6911"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Eksam. Eksamile pääsemise eeltingimuseks on ülesannete arvestamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Suunaaine. Põhiteadmiste omandamine loodusliku veeringe füüsikalistest alustest ning maismaal, sisevetes ja meres toimuvatest vee liikumise protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(782) "Vee olekudiagrammid ja faasiüleminekud. Hüdrostaatiline tasakaal. Veeauru füüsikalisi omadusi.Temperatuuri kihistus atmosfääris ja sademete moodustumine.Pinnasevee infiltreerumine.Darcy seadus. Äravoolu moodustumine ja hüdrograafi analüüs.Jõgede hüdrodünaamika alused. Vee kvaliteet,reostuskoormuse arvutamine.Järvede kihistus, vertikaalne segunemine ja kaasahaare.Pinnalained ja seišid.Järvede tsirkulatsioon.Ookeani stratifikatsioon ja veemassid.Geostroofilised voolamised ja dünaamiline meetod.Ekmani spiraal ja piirikihid. Globaalne tuuleväli ja soojusvood.Ookeani üldtsirkulatsioon, beeta-effekt.Hoovuste divergents ja konvergents.El Nino ja Põhja-Atlandi võnkumine.Frondid ja sünoptilised keerised. Estuaarid ja nende tsirkulatsioon, Knudseni veevahetus."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Alusteadmised loodusliku veeringe füüsikalistest alustest; Arusaam maismaal, sisevetes ja meres toimuvatest vee liikumise protsessidest; Arusaam veeringe uurimise põhilistest meetoditest ning esmased oskused nende rakendamiseks; Oskus lahendada lihtsamaid hüdroloogia-alaseid ülesandeid."
  }
  [5731]=>
  object(stdClass)#5732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7001"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "Kontrolltööd, suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Aine tutvustab füüsika tänapäevaseid teadusprobleeme mittefüüsikutele määral, mis on vajalik kõrharidusega töötajale."
    ["sisu"]=>
    string(536) "Klassikalisest füüsikast enne kvantfüüsika teket. Osakesed, lained ja kvandid. Kvantfüüsika põhitõed. Kvantarvutid. Aatomi ehitus. Aatomituum ja tuumaenergia. Termodünaamika printsiibid. Entroopia. Aeg ja ruum, nende suhtelisus. Elektri- ja magnetvälja võrrandid. Elektromagnetväli. Pooljuhid ja pooljuhtseadmed. Elementaarosakesed ja väljad. Kvantväljateooriad. Kõrge energia füüsika ja tänapäevane osakeste füüsika eksperiment. Kiirendid ja detektorid. Aeg-ruumi kõverus ja must auk. Suur Pauk. Universumi areng."
    ["vljund"]=>
    string(19) "Loengud, seminarid."
  }
  [5732]=>
  object(stdClass)#5733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7002"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksam. Laboritööde esitamine ja kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Toetada arusaamise kujunemist füüsikast kui terviklikust süsteemist; Soodustada füüsika rakendamist igapäevaelu nähtuste selgitamisel ja analüüsil probleemülesannete lahendamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(726) "Käsitletakse süvendatult klassikalise füüsika põhilisi seaduspärasusi, tähtsamaid eksperimentaalseid fakte ja kaasaegse füüsika ideid eesmärgiga näidata füüsika ühtsust. Mehaanika – Newtoni seadused, liikumisvõrrand, energia, impulss, impulssmomend, mehaanika põhiseadused. Aine omadused – aine atomaarne struktuur, vedelikud, tahkised, gaasid ja plasmad. Soojus, soojuse ülekanne, gaaside seadused, faasiüleminekud, termodünaamika seadused. Elektromagnetism – elektrostaatika, elektrivoolu seadused, magnetism, eletromagnetiline induktsioon. Valguse omadused, geomeetrilise ja laineoptika seadused. Tuumafüüsika, tuuma- ja termotuumareaktsioonid. Kvantmehaanika põhiideed. Ülesannete lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Teadmine ja arusaam klassikalise füüsika ja tänapäeva füüsika põhilistest seaduspärasustest, nende rakendatavusest ja rakenduse piiridest; Oskus lahendada keerulisemaid gümnaasiumi taseme probleemülesandeid; Oskus rakendada erinevate valdkondade füüsika seadusi probleemide lahendamisel."
  }
  [5733]=>
  object(stdClass)#5734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7010"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Võimaldada koolifüüsika ning kaasaegse füüsikateaduse põhiprobleemide vaheliste seoste kujundamist; Võimaldada magistritöö koostamiseks ja kaitsmiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Ülevaated Eesti koolifüüsika probleemidest, füüsika didaktika ja füüsikateaduse kaasaegsetest suundumustest. Uusima erialakirjanduse refereerimine ja läbitöötamine. Ettekannete kuulamine ja arutelu. Iseseisev töö: ettekande ettevalmistamine magistritööga seotud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üldised teadmised füüsika didaktika probleemidest Eestis ja mujal; Üldised teadmised kaasaja füüsika probleemidest; Oskus teadustöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühisalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada."
  }
  [5734]=>
  object(stdClass)#5735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7020"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Võimaldada koolifüüsika ning kaasaegse füüsikateaduse põhiprobleemide vaheliste seoste kujundamist; Võimaldada magistritöö koostamiseks ja kaitsmiseks vajalike oskuste kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Ülevaated Eesti koolifüüsika probleemidest, füüsika didaktika ja füüsikateaduse kaasaegsetest suundumustest. Uusima erialakirjanduse refereerimine ja läbitöötamine. Ettekannete kuulamine ja arutelu. Iseseisev töö: ettekande ettevalmistamine magistritööga seotud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(254) "Üldised teadmised füüsika didaktika probleemidest Eestis ja mujal; Üldised teadmised kaasaja füüsika probleemidest; Oskus teadustöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühisalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada."
  }
  [5735]=>
  object(stdClass)#5736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Reaalse töökogemuse saamine, eriala toetavas asutuses või organisatsioonis. Magistritööks vajalike eksperimentaalsete uuringute või andmete kogumise võimaldamine. Erialase uurimistööga seonduvas töögrupis töötamise kogemuse saamine. Kontakti loomine potentsiaalse tööandjaga."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Praktika võib toimuda asutuses või organisatsioonis, mis toetavad õppekavas toodud õpiväljundite täitmist, sealhulgas TLÜ laborites laborandina või teadust populariseerivates asutustes laborandi või demonstratsioonkatsete läbiviijana. Praktikakoht lepitakse kokku füüsika bakalauruse õppekava juhiga ning valikul lähtutakse üliõpilase spetsialiseerumissoovist."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Oskus reaalses töösituatsioonis planeerida töö käiku (aja planeerimine), viia läbi uuringuid ning eksperimente. Suutlikkus töötada meeskonnas ning vajadusel täita väiksemaid juhtimisülesandeid. Suutlikkus töö tulemit aruandeks vormistada."
  }
  [5736]=>
  object(stdClass)#5737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7040"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Arvestus. Hindamine toimub kahes osas (vt kursuse kirjeldust) seminariettekannete põhjal. Esitatud peab olema ka magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada magistranti magistritöö metodoloogiliste ja teoreetiliste lähtekohtade valimisel."
    ["sisu"]=>
    string(995) "Kursus jaguneb kaheks võrdseks osaks: 1) 1) Magistritöö probleemiseade, käsitletava probleemi teoreetiline taust koos võimalike teadusfilosoofiliste/metodoloogiliste (teadusfilosoofiat üldjuhul keemia lähenemised ei sisalda) valikutega, ülevaade eelnevatest asjakohastest uuringutest ning kavandatava töö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine. 2) 2) Magistritöö uurimisstrateegia ja uurimismeetodi valimine koos valiku põhjendusega, andmevajaduse ja andmeallikate (primaarandmestik, s.o uurija tehtavad mõõtmised, sekundaarandmestik, s.o andmekogud ja muud allikad) kindlaksmääramine, mõõtmismeetodite ja andmetöötlusmeetodite valimine ning valiku põhjendamine. Kursuse jooksul töötab üliõpilane läbi asjakohase kirjanduse, arutab tehtud valikud läbi juhendajaga ja kannab mõlema osa tulemused ette seminaridel. Kursuse tulemuseks on magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane demonstreerima suutlikkust uurimustöö kavandamiseks, mis hõlmab: 1) 1) arusaamist käsitletava probleemi teoreetilisest taustast, 2) 2) suutlikkust sõnastada probleemi ning sellest tulenevalt töö eesmärki/ülesannet ja uurimisküsimusi/hüpoteese ning 3) oskust valida töö eesmärgile ja uurimisküsimustele sobivat uurimisetoodikat."
  }
  [5737]=>
  object(stdClass)#5738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7095"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Kirjalik - ülesannete lahendused, tunnianalüüs, tunnikonspekt, planeeritud vestlus ja selle kava. Suulilne - ettekanded, vidotreening, väitlustes, rollimängudes seminarides osalemine, demonstratsioonkatsete esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(914) "Luua võimalus tulevastel füüsika ja loodusteaduslike ainete õpetajatel tutvuda erinevate võimaluste ja viisidega õpilaste loodustunnetuse arendamiseks põhikoolis; Luua eeldused erinevate füüsika õpetamise meetodite tundmaõppimiseks ja omandamaks oskusi kasutada neid meetodeid kasutada füüsika tunni läbiviimisel põhikoolis, praktiliste tööde kaudu; Toetatada üliõpilaste ainedidaktiliste teadmiste omandamist ja pedagoogilise ja ainedidaktilise kirjanduse kasutamise oskuse kujundamist, oskuste kujundamist tööks erialase õppekava ja õppekirjandusega; Toetada erinevate maailmapraktikas kasutatavate füüsika õpetamise meetodite ja ülddidaktika elementide kasutamise oskuse kujundamist aine spetsiifikast lähtuvalt; Toetada eneseanalüüsi ja reflektsiooni oskuse kujundamist ning oma koolitusvajadusi ning kutsealaseid teadmisi ja oskusi määratleva ja täiendava õppija kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Füüsika õpetamise ajalugu Eestis ja maailmas. Füüsikaõpetuse vastastikmõju ühiskonna, füüsika teaduse ja pedagoogikaga. Füüsikaõppe süsteemkäsitlus ja makromudel ning selle seos filosoofiaga. Füüsika kui keel. Füüsika tund ja tema koht koolis, riiklikus hariduspoliitikas, õppekavas. Füüsikaõpetuse erinevad käsitlusviisid. Arvuti kasutamine füüsika tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Üliõpilane: Teab, millised tegurid mõjutavad füüsikaõpet ja millised arengud on läbinud füüsikaõpe Eestis ja maailmas; Oskab planeerida oma tegevust füüsika õpetajana (valida sobivad meetodid ja vahendid, ka infotehnoloogia) ning seostada ülddidaktika printsiipe füüsika õpetamisel põhikoolis; Mõistab oma tegevuse tähtsust õpilase arengule ja mõju ühikonnale tervikuna; Analüüsib oma tegevust õpetajana (eneseanalüüs) ning annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu, oskab kriitiliselt mõelda ja tegutseda."
  }
  [5738]=>
  object(stdClass)#5739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7100"
    ["hindamine"]=>
    string(218) "Toimub väitekirja avalik kaitsmine. Oponentid esitavad oponeeringu lõpus omapoolsed ettepanekud hindeks. Väitluste lõppedes otsustab kaitsmisnõukogu kinnisel istungil kaitsmise tulemusi ja määrab kindlaks hinde."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Kujundada magistrant võimelisteks iseseisvaks teadustööks. Magistritöö valmise käigus omandab magistrant praktiliselt teadustöö metoodika, teadusliku probleemi püstitamise ja lahendamise oskuse, samuti järelduste tegemise võime. Esitatud väitekiri peab omama autonoomset teaduslikku väärtust."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Uurimustöö valitud erialale vastaval teemal. Sisaldab kirjanduslikku ülevaadet uuritavast probleemistikust, konkreetset ülesandepüstitust, läbiviidud uurimuse tulemusi ning nende analüüsi, töö tulemuste kokkuvõtet ja järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist kutse- ja erialases kirjanduses; Kujundada üliõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohaselt teadustööks."
  }
  [5739]=>
  object(stdClass)#5740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7101"
    ["hindamine"]=>
    string(218) "Toimub väitekirja avalik kaitsmine. Oponentid esitavad oponeeringu lõpus omapoolsed ettepanekud hindeks. Väitluste lõppedes otsustab kaitsmisnõukogu kinnisel istungil kaitsmise tulemusi ja määrab kindlaks hinde."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Kujundada magistrant võimelisteks iseseisvaks teadustööks. Magistritöö valmise käigus omandab magistrant praktiliselt teadustöö metoodika, teadusliku probleemi püstitamise ja lahendamise oskuse, samuti järelduste tegemise võime. Esitatud väitekiri peab omama autonoomset teaduslikku väärtust."
    ["sisu"]=>
    string(239) "Uurimustöö valitud erialale vastaval teemal. Sisaldab kirjanduslikku ülevaadet uuritavast probleemistikust, konkreetset ülesandepüstitust, läbiviidud uurimuse tulemusi ning nende analüüsi, töö tulemuste kokkuvõtet ja järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(628) "- oskus rakendada teaduslikke uurimismeetodeid erialaste probleemide avastamiseks ja lahendamiseks; -oskus teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi; -valmidus suhtuda avatult erialastesse probleemisse, oskus leida laiemaid seoseid erialaste ning loodusteaduste valdkonna teadmiste vahel; - oskus planeerida uurimistegevust, kujundada oma õppimisstrateegiat, hinnata kriitiliselt probleemi lahendust ning selleni viivaid teid; - oskus oma uurimistulemusi esitada nii erialasele kui ka laiemale publikule, hinnata oma tegevuse eetilisust ning kaitsta oma väiteid."
  }
  [5740]=>
  object(stdClass)#5741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7109"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjalik eksam (60%). Arvestatakse kolme semestri jooksul sooritatud kontrolltööd ja seminari ettekannet (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Ülevaade kvantväljateooria teoreetilistest alustest ja rakendamise võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Kvantfüüsika ajalugu. Lainefunktsioon. Kvantmehaanilised operaatorid. Osakesed ja väljad. Elektron-positronväli. Elektromagnetväli. Hajumismaatriks. Feynmani diagrammid. Renormaliseerimine. Kalibratsiooni sümmeetria. Kvantkromodünaamika. C, P, T- sümmeetriad. Elektro- nõrk vastastikmõju. Standardmudel. Kõrgenergia füüsika. Kiirendid ja detektorid."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Süvendatud arusaamine kvantfüüsikast ja väljade kvantiseerimisest; Arusaam kvantiseerimise üldpõhimõttest ja eesmärkidest; Oskus rakendada matemaatikat tänapäevaste füüsikaliste probleemide käsitlemisel; Oskus näha kvantmaailma kajastusi makromaailmas."
  }
  [5741]=>
  object(stdClass)#5742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7115"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "Koduste ülesannete lahenduskäikude ja koostatud ülesannete esitamine ja nende suuline selgitamine. Eksami tulemus annab 50% lõpphindest, kodused tööd ja osavõtt kokkusaamistel 50%."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "- toetada koolifüüsika ülesannete lahendamise oskuse ja koostamise kujunemist; - võimaldada arusaama kujunemist erinevat tüüpi ülesannetest füüsikaliste protsesside selgitamisel; - toetada arusaama andekate õpilaste juhendamise vajalikkusest keerukamate ülesannete lahendamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Koolifüüsika ülesannete lahendamise meetodid: graafiline, eksperimentaalne, analüütiline jm. Koolifüüsika ülesannete erinevad tüübid: redelülesanded, probleemülesanded, eksperimentaalsed jm ja nende koostamise metoodika. Erivajadusega (andekate) õpilastega arvestamine ja õppetöö eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Üliõpilane: Teab erinevaid koolifüüsika ülesannete tüüpe, Oskab lahendada ja koostada graafilisi ülesandeid, redelülesandeid jms; Oskab rakendada erinevaid lahendusmeetodeid ülesannete lahendamisel; Oskab juhendada õpilasi füüsikaolümpiaadideks ettevalmistamisel."
  }
  [5742]=>
  object(stdClass)#5743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7116"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Arendada loodusteaduste ja füüsikaõpetajate silmaringi füüsikaliste nähtuste kohta igapäevaelus ning anda neile võimalus koostada neile vajalikud õppematerjalid."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Lennukid ja füüsika, uisutamine ja hõõrdejõud, libisemine ja liuglemine, igapäevased valgusallikad, müra ja vibratsioon, madalsagedus helid, Igapäevaelu valgusnähtused, vee füüsika, udu ja pilved, elekter, magnetism, füüsika ja geograafia, aeg ja ajamasin."
    ["vljund"]=>
    string(271) "Oskab seletada füüsikalisi nähtusi igapäevaelus; Oskab seletada põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilastele igapäevaelus ilmnevaid loodusnähtusi ning tuua elulisi näiteid vastavalt õppetasemetele Oskab läbi viia erialaseminari ning juhtida erialast diskussiooni."
  }
  [5743]=>
  object(stdClass)#5744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7117"
    ["hindamine"]=>
    string(364) "Arvestus. Koosneb kahest osast – esimene osa on arvutil sooritatav osa, milles üliõpilased lahendavad etteantud ülesandeid, viivad läbi andmeanalüüsi etteantud teemadel. Teise osa kohta tuleb kirjutada referaat/essee, milles kirjeldatakse, milliseid analüüsimeetodeid (füüsikalised ja andmeanalüüsimeetodid) kasutavad üliõpilased oma uurimistöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "- Võimaldada loodusteaduslike andmete analüüsi oskuste kujunemist; - Võimaldada lihtsamate arvutustehnika vahendite kasutamise oskuse kujunemist andmehõiveks ning statistiliseks andmetöötluseks; - Anda ülevaade erinevate mõõtevahendite ja mõõtemeetodite rakendamisest loodusteaduslikes uuringutes, nende füüsikalistest alustest ning rakendusvõimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(620) "Füüsikaliste suuruste mõõtmine, mõõtemääramatuse arvutamine otseste ja kaudsete mõõtmiste korral. Jaotusfunktsioonid: Gaussi jaotus, Studenti jaotus, Poissoni jaotus. Vähimruutude meetod kahe füüsikalise suuruse vahelise seose analüüsil (võrdelise seose puhul). Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Kontaktsed ja mittekontaktsed mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika. Optilised mõõtemeetodid, spektromeetrid, nende tööpõhimõte. Fotomeetrid, infrapuna spektromeetria. Kromatograafia. Temperatuuri mõõtmine, kalorimeetria. Kaugseire mõõtmismeetodid."
    ["vljund"]=>
    string(345) "- Oskus analüüsida katsetulemusi ning võrrelda neid teoreetiliste tulemustega; - Oskus läbi viia elementaarset katseandmete töötlust ning illustreerida andmeid graafiliselt kasutades tabelandmetöötlustarkvara; - Arusaam erinevate loodusteadustes kasutatavatest mõõtemeetodite füüsikalistest alustest ja nende rakendatavuse piiridest."
  }
  [5744]=>
  object(stdClass)#5745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7203"
    ["hindamine"]=>
    string(258) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku osana arvestatakse sooritatud kontrolltööd. Eksami suulises osas hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning aine teemalise kirjanduse põhjal. Eksamile pääsemise eelduseks on seminaril osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade vee ökosüsteemides toimuvatest protsessidest ja nende modelleerimisest. Tutvustada erinevaid modelleerimise meetodeid ja nende rakendusi. Kasutada mudelit kui abivahendit probleemi lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(803) "Modelleerimise eesmärgid ja põhimõtted. Mudel kui teaduslik ja rakenduslik abivahend. Vee ökosüsteemid. Modelleerimise areng. Mudelite tüübid. Parameetrite valik ja verifitseerimine. Biogeokeemilised ringed vees. Fütoplanktoni ja zooplanktoni kasv. Settimine ja resuspensioon. Kontseptuaalsed diagrammid. Modelleerimine Stella keskkonnas. NPZD mudel. Toksiliste vetikate modelleerimine. Mitme populatsiooni interaktsioon. Liikide suktsessioon. Eutrofeerumise mudelid. MIKE 3 mudeli kasutamine Soome lahe ökosüsteemi modelleerimiseks. Vee kvaliteedi mõiste. Lahustunud hapnik ja BHT. Kaheastmelise toitaine vastuvõtu modelleerimine. Valguse mõju primaarproduktsioonile. Vee tsirkulatsioon. Sissejuhatus MATLABi. Vee ökosüsteemi modelleerimine MATLABi abil. Uued lähetused modelleerimises."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Arusaam veeökosüsteemidest kui erinevate loodusteadusi hõlmavast süsteemist; Oskus modelleerida lihtsamaid veeökosüsteeme; Oskus analüüsida süsteemi modelleerimisel erinevate parameetrite osakaalu mudeli püstitamisel ja selle õigsuse analüüsil."
  }
  [5745]=>
  object(stdClass)#5746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7401"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Tutvumine partnerkooli, töökollektiivi, kooli töökorralduse, kehtestatud ja kehtestamata reeglite ja õpetajatele pakutavate tugiteenustega; Tutvumine kooli dokumentatsiooniga, sh kooli õppekava, tööplaan, õpetajate töökava; Tutvumine HEV õpilastega tehtava tööga; Tutvumine klassijuhataja, ainesektsiooni ja kooli juhtimisega seotud tööga; Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Tunneb õpetajakutse alusdokumente; Üliõpilane oskab vaadelda ja analüüsida kooli ja selle õpi- ja tugikeskkonda, õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, õppetunni läbiviimist ja õpilaste tegevust tunnis, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5746]=>
  object(stdClass)#5747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7402"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Osalemine uurimustööde ja loovtööde juhendamisel; Valmistada ette erinevaid õppeööga seotud tegevusi (tööleht, kontrolltöö, tunniepisood eelnevate teadmiste kontrollimiseks, lõimumisprojekt, jne) ning osaleda nende läbiviimisel ja kontrollimisel; Osalemine tunnivälise ainealase tegevuse organiseerimisel ja läbi viimisel; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio;"
    ["vljund"]=>
    string(490) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Üliõpilane oskab vaadelda, analüüsida ja osaliselt läbi viia õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, sh õppetunni läbiviimist, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5747]=>
  object(stdClass)#5748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7510"
    ["hindamine"]=>
    string(297) "Õpimapp (e-portfoolios) ning 100% seminarides osalemine. Üliõpilane esitab loodusteadustest: a) 2 erinevat uurimustöö ja 2 loovtöö teemat ning nende esialgse struktuuri b) 2 erinevat laboratoorse töö töölehte c) 1 loodusteadusliku õpilasprojekti struktuuri ning kaitseb neid suuliselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Mõista uurimustöö, loovtöö, laboratoorse töö ning õpilasprojekti läbiviimise ja ülesehituse põhitõdesid ning erinevaid etappe."
    ["sisu"]=>
    string(741) "Kursuse käigus tutvustatakse, millised on riikliku õppekava kohaselt võimalused uurimustööde, laboratoorsete tööde, loovtööde ja projektide loomiseks ning läbiviimiseks loodusteaduslikes ainetes. Seejuures vaadeldakse, kujundava hindamise olemust, üld- ja valdkonnapädevuste ning õppekava läbivate teemade rakendamise võimalusi. Kursuse jooksul pööratakse tähelepanu, kuidas õpetaja peaks abistama õpilasi töö (uurimustöö või loovtöö) teema valimisel, juhendamisel ja kaitsmisel. Vaadeldakse, milliseid erinevusi tuleb pidada silmas, laboratoorse töö ning uurimustöö juhendamisel. Tutvustatakse uurimustöödes kasutatava teadusteksti eripärasid; töö kavandamise, läbiviimise ja vormistamise põhitõdesid."
    ["vljund"]=>
    string(485) "oskab juhendada uurimustöid, laboratooseid töid, õpilastele suunatud loodusteaduslikke projekte ning loovtöid; oskab leida uurimustööde ja loovtööde teemasid ning luua neile iseloomuliku struktuuri; teab laboratoorsete tööde, loovtööde ja uurimistööde erinevaid hindamisvõimalusi; mõistab õpetajate koostöö olulisust; mõistab õpilaste individuaalse juhendamise ning õpilasgrupi juhendamise erinevusi, oskab luua loodusteaduslikes ainetes vajalikke tööjuhendeid."
  }
  [5748]=>
  object(stdClass)#5749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7511"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Sooritatud ja kaitstud laboratoorsed tööd on eeltingimuseks eksamile pääsemiseks. Eksam on suuline."
    ["eesmrk"]=>
    string(532) "Võimaldada mehaanikast kui füüsika alusest süsteemse ülevaate saamist ning süvendatud teadmiste omandamist; Toetada süsteemse füüsikalise maailmapildi kujunemist; Toetada loodusnähtustest arusaamise süvenemist nende seletamisel füüsikaseaduste abil; Arendada katsete ettevalmistamise, katsete läbiviimise ja katsetulemuste vormistamise oskusi; Luua seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Gaasid. Temperatuuri mõõtmine. Soojuslikud protsessid. Soojuse erinevad ülekandeviisid. Termodünaamika seadused. Jõumasin termodünaamikas. Carnot’ protsess. Põhilised laboratoorsed tööd mehaanika ja soojusõpetuse kursuse kohta."
    ["vljund"]=>
    string(716) "teab ja saab aru klassikalise mehaanika põhilistest seaduspärasustest, nende rakendatavusest ja rakenduse piiridest; oskab lahendada mehaanikaalaseid probleemülesandeid; oskab rakendada mehaanikaseadusi igapäevanähtuste ja tehnika toimimise seletamisel; teab ja oskab rakendada termodünaamika ja molekulaarfüüsika põhilisi seaduspärasusi; oskab lahendada termodünaamika alaseid probleemülesandeid; oskab mõõteriistade ja katseseadmetega umber käia ja kasutada; oskab katset iseseisvalt ette valmistada, läbi viia ja vormistada; suudab leida seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5749]=>
  object(stdClass)#5750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7512"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Sooritatud ja kaitstud laboratoorsed tööd on eeltingimuseks eksamile pääsemiseks. Eksam on suuline"
    ["eesmrk"]=>
    string(552) "Toetada elektromagnetismist kui elektri ja magnetismi terviklikust teooriast arusaama kujunemist; Arendada elektromagnetismi teooria rakendusoskuse kujundamist probleemülesannete lahendamise teel; Võimaldada eksperimenteerimisoskuste ja andmete analüüsioskuste kujunemist praktiliste tööde läbiviimisel võimaldamaks katseid läbi viia elektromagnetismiga seotud aladel; Luua seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Elektriväli vaakumis ja dielektrikutes, juhid elektriväljas. Alalisvoolu seaduspärasused. Elektrivool keskkondades, elektrivoolu mõju elusorganismidele. Magnetväli nii vaakumis kui aines ning ainete magnetilised omadused. Elektromagnetiline induktsioon ja sellega seotud nähtused: laetud osakeste liikumine elektri- ja magnetväljas, elektrilised võnkumised ja elektromagnetväli. Elektromagnetvälja mõju elusorganismidele. Elektromagnetväli elusorganismide ümber. Põhilised laboratoorsed tööd elektromagnetismi kursuse kohta."
    ["vljund"]=>
    string(579) "teab ja saab aru elektromagnetismi põhilistest seaduspärasustest, nende rakendatavusest ja rakenduse piiridest; oskab rakendada elektromagnetismi seaduspärasusi füüsikaliste nähtuste seletusel ja analüüsil ning elektriliste seadmete tööpõhimõtete selgitamisel; oskab mõõteriistade ja katseseadmetega umber käia ja kasutada; oskab katset iseseisvalt ette valmistada, läbi viia ja vormistada; suudab leida seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5750]=>
  object(stdClass)#5751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7513"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Sooritatud ja kaitstud laboratoorsed tööd on eeltingimuseks eksamile pääsemiseks. Eksam on suuline."
    ["eesmrk"]=>
    string(578) "Toetada süsteemsete teadmiste kujunemisest geomeetrilisest ja laineoptikast. Toetada süsteemsete teadmiste kujunemist aine ehitusest erinevatel tasanditel, tuuma- ja kiirgusfüüsikast; Toetada füüsika ja bioloogia integratiivset mõistmist kiirgusfüüsika ning optika kaudu; Arendada eksperimendi läbiviimise oskust ja andmete ning andmete analüüsi oskust optika ja kiirgusfüüsika valdkonnas; Luua seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(684) "Geomeetrilise optika alused: kiirte käik läätsedes ja peeglites. Valguse murdumine. Optikariistad: mikroskoop ja teleskoop, nende rakendamine tehnoloogias, bioloogias jm. Laineoptika mõisted ja nähtused: valgus kui elektromagnetlaine, valguse difraktsioon, interferents ja dispersioon. Aatomifüüsika alused: Bohri aatomimudel, kvantmehhaaniline aatomimudel, röntgenikiirgus, Moseley seadus. Tuumafüüsika alused: Radioaktiivsus. aatomituuma koostis, tuumajõud, seoseenergia, tuumareaktsioonid. Kiirguse ja aine interaktsioon, radioaktiivse kiirguse mõõtmine. Kiirguse bioloogiline mõju. Ülesannete lahendamine ja 12 laboratoorsete tööde sooritamine nimetatud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(922) "teab põhilise geomeetrilise füüsika seaduspärasusi, oskab konstrueerida ja lahendada lihtsamaid läätsede ja peeglite süsteeme; teadb põhilisi laineoptika seaduspärasusi, oskab lahendada laineoptika ülesandeid ning leida laineoptika probleeme tehnoloogiast; teab ja saab aru aine ehituse erinevatest tasanditest ning füüsikalise maailma ehitusest ja kujunemisest; saab aru erinevate kiirgusliikide mõjust elusorganismidele ja kiirguskaitsest; oskab lahendada kiirgus- ja tuumafüüsika valdkondades probleemülesandeid; oskab kasutada kiirgusfüüsikas kasutatavaid mõõteriistu, mõõta preparaatide radioaktiivsust ja rakendada kaitsevahendeid; oskab aine ehitust puudutava valdkonna ülesandeid iseseisvalt püstitamise ja lahendada; suudab leida seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5751]=>
  object(stdClass)#5752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7514"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestus, mis kujuneb vaatlusülesannete sooritamise ning e-portfoolio alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Luua eeldused ülikoolis omandatud teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga ja koostöö oskuse kujunemist; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Tutvumine partnerkooli, töökollektiivi, kooli töökorralduse, kehtestatud ja kehtestamata reeglite ja õpetajatele pakutavate tugiteenustega; Tutvumine kooli dokumentatsiooniga, sh kooli õppekava, tööplaan, õpetajate töökava; Tutvumine HEV õpilastega tehtava tööga; Tutvumine klassijuhataja, ainesektsiooni ja kooli juhtimisega seotud tööga; Osalemine kooli õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Ülikooli õppejõudude poolt antud praktikaülesannete läbiviimine ja tagasisidestamine. Enda rolli ja tegevuste reflekteerimine koolis."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Üliõpilane: 1) oskab märgata seoseid koolitegelikkuse ja ülikooli järgmistes õppeainetes omandatavate teadmiste ja oskuste vahel: - Õppimise toetamine I - Õpetajaks kujunemine I     - Ainemetoodika vastavalt suunale - Haridustehnoloogia I 2) oskab analüüsida kooli keskkonda ja töökorraldust (sh on tutvunud kooli ja õpetaja töö korraldust reguleeriva dokumentatsiooniga) 3) on võimeline esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja reflekteerima oma tegevusi."
  }
  [5752]=>
  object(stdClass)#5753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7700"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Siduda füüsika didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(930) "Praktika käigus kuulab-vaatleb põhikooli astmes üliõpilane 10 kõrvaleriala tundi ja seejärel annab 18-20 tundi ehk praktiseerib valitud kõrvaleriala praktikant- õpetajana. Üliõpilane (praktikant-õpetaja) vaatleb-kuulab oma eriala tunde, koostab vaatlus-kuulamiskonspektid, analüüsib koos õpetajaga toimunud tunde; tutvub kooli kui süsteemiga, kuhu ta on praktikale suunatud; täidab praktikapäevikut. Üliõpilane praktiseerib iseseisvalt praktikant-õpetajana, st annab ainetunde, millega kaasneb vastavate ainetundide konspektide valmistamine; üliõpilane konsulteerib aineõpetajate ja ainemetoodikutega. Üliõpilane täidab ainemetoodiku(te) poolt määratud ülesandeid. Võimalusel korraldab ainealase ürituse. Üliõpilane esitab praktikapäeviku aineõpetaja(te)le, ainemetoodiku(te)le ja osakonna peametoodikule. Üliõpilane osaleb osk ainemet. ja peamet. poolt korraldatud praktika lõppkonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja ainedidaktika kursuse raames omandatavate teadmiste vahel; Üliõpilane suudab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada õpetaja rollist lähtuvalt; Üliõpilane oskab ainetundi läbi viia, Mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; Teades aine õpisisu; Kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat."
  }
  [5753]=>
  object(stdClass)#5754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF7801"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Siduda bioloogia (B) või füüsika (F) või geograafia (G) või keemia (K) didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(933) "Praktika käigus kuulab-vaatleb põhikooli astmes üliõpilane 10 kõrvalaine eriala tundi ja seejärel annab 18-20 tundi ehk praktiseerib valitud kõrvalaine praktikant- õpetajana. Üliõpilane (praktikant-õpetaja) vaatleb-kuulab oma eriala tunde, koostab vaatlus-kuulamiskonspektid, analüüsib koos õpetajaga toimunud tunde; tutvub kooli kui süsteemiga, kuhu ta on praktikale suunatud; täidab praktikapäevikut. Üliõpilane praktiseerib iseseisvalt praktikant-õpetajana, st annab ainetunde, millega kaasneb vastavate ainetundide konspektide valmistamine; üliõpilane konsulteerib aineõpetajate ja ainemetoodikutega. Üliõpilane täidab ainemetoodiku(te) poolt määratud ülesandeid. Võimalusel korraldab ainealase ürituse. Üliõpilane esitab praktikapäeviku aineõpetaja(te)le, ainemetoodiku(te)le ja osakonna peametoodikule. Üliõpilane osaleb osk ainemet. ja peamet. poolt korraldatud praktika lõppkonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(414) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja ainedidaktika kursuse raames omandatavate teadmiste vahel; Üliõpilane suudab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada õpetaja rollist lähtuvalt; Üliõpilane oskab ainetundi läbi viia, Mmõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus; Teades aine õpisisu; Kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat."
  }
  [5754]=>
  object(stdClass)#5755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8001"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Valitud probleemi lahendamine (kirjalik) ja suuline vestlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda mitmekülgne ja süvendatud ülevaade termodünaamilisest ja statistilisest füüsikast ning nende vastastikusest seosest."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Ülekandenähtuste elementaarne käsitlus gaasides. Boltzmanni kineetiline võrrand. Lokaalne tasakaal ja jäävusseadused. Hüdrodünaamika põhivõrrandid. Ülekandenähtused metallides. Klassikaline ja mittetasakaaluline termodünaamika. Termodünaamika teise printsiibi lokaalne formuleering. Massi-, impulsi- ja entroopiabilansi võrrandid. Fluktuatsioonide kvaasitasakaalulise teooria alused. Lineaarsed mittetasakaalulised protsessid, Onsageri seosed. Termodifusioon, termoelektrilised ja termomehaanilised nähtused."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Üliõpilane: Mõistab sügavuti termodünaamika ja statistilise füüsika aluseid; Teab erinevaid termodünaamika ja statistilise füüsika rakendusi; Omandab praktilisi oskusi antud valdkonna probleemülesannete lahendamisel; Oskab iseseisvalt lahendada etteantud ülesandeid mittetasakaalulise termodünaamika valdkonnas."
  }
  [5755]=>
  object(stdClass)#5756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8011"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemülesande lahendamine) ja suulisest osast. Arvestatakse ka tööd seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Anda mitmekülgne ülevaade looduslikust veeringe füüsikalistest alustest, maismaal ja meres toimuvatest vee liikumise seaduspärasustest ning atmosfääris toimuvatest füüsikalistest protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(915) "Atmosfääri üldkirjeldus. Gaaside termodünaamika. Adiabaatilised protsessid ja potentsiaalne temperatuur. Hüdrostaatiline tasakaal ja stabiilsus. Kiirgus atmosfääris – päikesekiirgus ja soojuskiirgus. Globaalne kiirgusbilanss. Protsessid stratosfääris. Osooni fotokeemia. Vesi atmosfääris. Heterogeensed süsteemid. Atmosfääri aerosool. Pilvede teke. Pilvede mikroskoopilised ja makroskoopilised omadused. Aerosooli ja pilvede mõju atmosfääri kiirgusbilansile. Ookeani stratifikatsioon ja veemassid. Geostroofilised voolamised ja dünaamiline meetod. Ekmani spiraal ja piirikihid. Globaalne tuuleväli ja soojusvood. Ookeani üldtsirkulatsioon, beeta-effekt. Hoovuste divergents ja konvergents, upwelling. El Nino ja Põhja-Atlandi võnkumine. Frondid ja sünoptilised keerised. Estuaarid ja nende tsirkulatsioon, Knudseni veevahetus. Meresetted, settimiskiirus, resuspensioon ja setete transport."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Doktorant: Mõistab atmosfääri- ja merefüüsikalisi aluseid; Analüüsib käesolevates süsteemides toimuvaid füüsikalisi protsesse; Omandab praktilisi oskusi maismaal ja meres toimuvate vee liikumise protsessidega seotud probleemülesannete lahendamisel."
  }
  [5756]=>
  object(stdClass)#5757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8012"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "Arvestus. Seminaride vormis ülevaated eriala õppejõududele või teaduritele."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Soodustada puuduvate ja põhi- ja baasteadmiste omandamist kitsamas loodus- või täppisteaduste valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Doktorant, kes pole eelneval õppetasemel otseselt kokku puutunud vastava valdkonnaga, omandab erinevate publikatsioonide põhjal baasteadmised."
    ["vljund"]=>
    string(114) "Doktorant: Omab valdkonna baasteadmistele nõutaval tasemel; Suudab õpitut seostada oma doktoritöö temaatikaga."
  }
  [5757]=>
  object(stdClass)#5758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8021"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(68) "Toetada süsteemse ülevaate omandamist aatomi- ja tuumafüüsikast."
    ["sisu"]=>
    string(918) "Aatomifüüsika alused. Bohri aatomimudel, Comptoni efekt, röntgenkiirguse difraktsioon, elektronide difraktsioon kristallis. Kvantmehaanika elemente: harmooniline ostsillaator, füüsikaliste suuruste kvantimine. Schrödingeri võrrand, selle lahendamine harmoonilise ostsillaatori korral Tunneliefekt. Impulsi operaator, impulssmomendi operaator, spinn. Aatom, vesinikusarnane aatom, elektroni tasemed aatomis. Aatom välises elektri- ja magnetväljas. Vastastikmõjud kristallides, keemilise sideme olemus, kovalentne side. Röntgenikiirgus, Moseley seadus. Tuumafüüsika alused: radioaktiivsus, aatomimudel. Aatomituuma ehitus. Tuumade seoseenergia, tuumareaktsioonid. Keemiliste elementide teke – kergete elementide teke tuumasünteesis tähtede erinevatel arenguetappidel. Elementaarosakesed. Kiirguse ja aine interaktsioon, radioaktiivne kiirgus, selle bioloogiline toime. Radioaktiivse kiirguse mõõtmine."
    ["vljund"]=>
    string(435) "Üliõpilane: Oskab seletada aatomi ehitust tuginedes kvantmehaanikale; Mõistab tuumakiirguse tekke põhjusi ning oskab seletada aatomite ja molekulide spektri tekkimise põhjusi; Oskab seletada aines valitsevaid vastastikjõude tuginedes mitmeaatomilistes süsteemides (molekulid, kristallid, nende spektrid); Oskab lahendada Schrödingeri võrrandit teatavatel erijuhtudel (harmoonilise ostsillaatori juhtum, elektron aatomituumas)."
  }
  [5758]=>
  object(stdClass)#5759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8061"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Hindeline arvestuse eelduseks on vaatlus- ja kuulamiskonspektide koostamine, iseseisva õppetsükli ettevalmistamine ning läbiviimine. Osalemine aruteludel."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Soodustada õppetegevuse planeerimist, läbiviimist ja reflekteerimise oskuste teket ning õpetamismeetodite oskuste kasutamist kõrgkoolis."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Füüsika/matemaatika õpetamise didaktika ja metoodika kõrgkoolis, tehniliste vahendite kasutamine loengute ja ettekannete läbiviimiseks. Sooritmise eelduseks on erinevate õppejõudude loengute külastamine, vaatlus-kuulamiskonspektide koostamine, loengute ja praktikumide analüüsimine. Iseseisva õppetsükli ettevalmistamine ning selle läbiviimine vähemalt 30 tunni ulatuses assistent-praktikandina."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Suudab iseseisvalt läbi viia loenguid, juhendada rühmatöid, praktikume ning seminare; oskab koostada õppematerjale."
  }
  [5759]=>
  object(stdClass)#5760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8062"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Hindeline arvestuse eelduseks on vaatlus- ja kuulamiskonspektide koostamine, iseseisva õppetsükli ettevalmistamine ning läbiviimine. Osalemine aruteludel."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Soodustada õppetegevuse planeerimist, läbiviimist ja reflekteerimise oskuste teket ning õpetamismeetodite oskuste kasutamist kõrgkoolis."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Füüsika/matemaatika õpetamise didaktika ja metoodika kõrgkoolis, tehniliste vahendite kasutamine loengute ja ettekannete läbiviimiseks. Sooritmise eelduseks on erinevate õppejõudude loengute külastamine, vaatlus-kuulamiskonspektide koostamine, loengute ja praktikumide analüüsimine. Iseseisva õppetsükli ettevalmistamine ning selle läbiviimine vähemalt 30 tunni ulatuses assistent-praktikandina."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Suudab iseseisvalt läbi viia loenguid, juhendada rühmatöid, praktikume ning seminare; oskab koostada õppematerjale."
  }
  [5760]=>
  object(stdClass)#5761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8071"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Võimaldada edukaks uurimistööks kaasaegsete statistiliste, matemaatiliste ja eksperimentaal füüsika valdkondades vajalike spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktoritöö temaatikaga seotud seminaritööst osavõtt: ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverenstide (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüs. Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks kaasaaegses füüsika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Üliõpilane: Omab ülevaadet tänapäevafüüsika probleemidest; Oskab oma uurimistöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühidalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada."
  }
  [5761]=>
  object(stdClass)#5762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8072"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Võimaldada edukaks uurimistööks kaasaegsete statistiliste, matemaatiliste ja eksperimentaal füüsika valdkondades vajalike spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktoritöö temaatikaga seotud seminaritööst osavõtt: ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverenstide (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüs. Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks kaasaaegses füüsika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane: Omab ülevaadet tänapäevafüüsika probleemidest; Oskab oma uurimistöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühidalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada; Saab aru oma uurimistöö valdkonna lähedastest probleemidest."
  }
  [5762]=>
  object(stdClass)#5763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8073"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivne osalemine seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Toetada doktoritööga seotud kitsama eriala põhikirjandusega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Doktoritöö temaatikaga seotud erialakirjanduse süstemaatiline läbitöötamine. Loodusteaduste valdkonnas ilmnevate uute ideede analüüs ja nende võimalik seostatavus doktoritöö temaatikaga. Referaatide koostamine läbitöötatud erialakirjanduse baasil."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Oskab seostada loodusteaduste valdkonna uusimaid ideid ja meetodeid oma uurimistööga; Tunneb erialast terminoloogiat."
  }
  [5763]=>
  object(stdClass)#5764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8074"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivne osalemine seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Toetada doktoritööga seotud kitsama eriala põhikirjandusega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Doktoritöö temaatikaga seotud erialakirjanduse süstemaatiline läbitöötamine. Loodusteaduste valdkonnas ilmnevate uute ideede analüüs ja nende võimalik seostatavus doktoritöö temaatikaga. Referaatide koostamine läbitöötatud erialakirjanduse baasil."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Oskab seostada loodusteaduste valdkonna uusimaid ideid ja meetodeid oma uurimistööga; Tunneb erialast terminoloogiat."
  }
  [5764]=>
  object(stdClass)#5765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8075"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Võimaldada edukaks uurimistööks kaasaegsete statistiliste, matemaatiliste ja eksperimentaal füüsika valdkondades vajalike spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktoritöö temaatikaga seotud seminaritööst osavõtt: ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverenstide (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüs. Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks kaasaaegses füüsika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Üliõpilane: Omab ülevaadet tänapäevafüüsika probleemidest; Oskab oma uurimistöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühidalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada"
  }
  [5765]=>
  object(stdClass)#5766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8076"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Võimaldada edukaks uurimistööks kaasaegsete statistiliste, matemaatiliste ja eksperimentaal füüsika valdkondades vajalike spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Doktoritöö temaatikaga seotud seminaritööst osavõtt: ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverenstide (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüs. Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks kaasaaegses füüsika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane: Omab ülevaadet tänapäevafüüsika probleemidest; Oskab oma uurimistöö põhieesmärke, lahendusteid ja tulemusi konkreetselt ja lühidalt laiemale auditooriumile arusaadavalt selgitada; Saab aru oma uurimistöö valdkonna lähedastest probleemidest."
  }
  [5766]=>
  object(stdClass)#5767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8081"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (etteantud probleemi lahendamine) ning suulisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Omandada tahke keha füüsika teoreetilised alused ning õppida neid rakendama."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Perioodilised struktuurid ja pöördvõre. Foononid. Elektronid perioodilises potentsiaalis. Vabade elektronide lähendus. Fermi pind. Pooljuhid. Eksitonid. Magnetism ja spinnlained. Hubbardi mudel. Elektri- ja soojajuhtivus. Soojusmahtuvus. Faasisiirded. Ülijuhtivus. Halli kvantefekt. Plasmonid, polaritonid ja polaronid. Optilised omadused."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Omab ülevaadet tahkiste füüsika teoreetilistest alustest ja oskab viia läbi tahke kehaga seotud eksperimente ning lahendada praktilisi ülesandeid."
  }
  [5767]=>
  object(stdClass)#5768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8091"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemi eksperimentaalne lahendamine) ning suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Toetada orgaaniliste ühendite struktuuranalüüsi teoreetiliste ja eksperimentaalsete aluste omandamist ning rakendamisoskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(880) "Molekulide esitamise meetodid: molekulmudelid, arvuti kasutamine molekulmudelite koostamiseks ning modelleerimiseks, SMILES kodeering molekulide ASCII formaati teisendamiseks. TMR spektroskoopia kui oluline materjalide ja molekulide uurimise meetod. TMR spektroskoopia füüsikalised alused. TMR spektritest mõõdetavad parameetrid ja nende seos molekulide ehitusega. 1H, 13C ja teiste tuumade TMR spektroskoopia. Dünaamilised efektid TMR spektrites. Kahedimensionaalne TMR spektroskoopia. TMR spektrite töötlemis-programmid personaalarvutil. Absoluutse konfiguratsiooni määramine TMR abil. Kõrge lahutusega tahke keha TMR spektroskoopia. Mass-spektromeetria kui molekulide ehituse uurimise meetod. Mass-spektromeetria teoreetilised alused, ioonide saamis- ja detekteerimismeetodid. Uued mass-spektromeetria meetodid, mass-spektromeetria andmebaaside praktiline kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Üliõpilane: Mõistab tuumamagnetresonantsi spektroskoopia füüsikalisi aluseid; Oskab rakendada TMR spektroskoopiat orgaaniliste molekulide analüüsil; Teab molekulide massspektromeetria füüsikalisi aluseid; Oskab rakendada massspektromeetriat aine molekulaarse koostise määramisel."
  }
  [5768]=>
  object(stdClass)#5769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8100"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Väitekirja avalik kaitsmine vastava nõukogu ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Doktoritöö käigus omandada oskused uurimistöö planeerimiseks, probleemi püstitamiseks, optimaalsete lahenduste leidmiseks ning võime arendada teoreetilisi käsitlusi ning oma tulemusi publikatsioonide näol viia teadusüldsuseni."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Doktorant õpib tundma oma eriala ja külgnevate alade kaasaegseid teadustulemusi, vastavalt sellele kavandab oma töö läbiviimiseks optimaalseimad meetodid ja tehnikad, võtab kokku uurimistulemused ja kaitseb neid avalikes disskussioonides ning avaldatud teadusartiklites."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Iseseisev uurimistöö, osalemine õppeprotsessis, meeskonnatöös, avalikes väitlustes oma kontseptuaalsete vaadete verifikatsiooniks ja edasiarendamiseks."
  }
  [5769]=>
  object(stdClass)#5770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8101"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemi eksperimentaalne lahendamine) ning suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Toetada tahke keha tuumamagnetresonantsi teoreetiliste ja eksperimentaalsete aluste omandamist ning rakendamisoskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Aatomtuumade omadused, tuumamagnetresonantsi meetod, kvantmehhaaniline kirjeldus, lokaalsed vastasmõjud, keemilne nihe, dipolaarne vastasmõju, kvadrupolvastasmõju, Knighti nihe, spinn-võre relaksatsioon, molekulaarne liikumine ja tuumade relaksatsioon, tuumamagnetresonantsi eksperimendi tehnka, kiire maagiline rotatsioon, kaasaegsed impulssjärjestused tahke keha struktuuri määramiseks, tuumamagnetresonantsi rakendused materjali uuringutes ja bioloogias."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Üliõpilane: Mõistab tahke keha TMR meetodi füüsikalisi aluseid ja iseärasusi tahkekeha TMR analüüsi; Oskab kasutada TMR meetodit tahkekeha uurigutes; Tunneb kaasaegset TMR tehnikat."
  }
  [5770]=>
  object(stdClass)#5771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8111"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemi eksperimentaalne lahendamine) ning suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Toetada füüsikalise eksperimendi läbiviimise metodoloogilised alusete omandamist ning luua võimalusi edasiseks eksperimentaalseks uurimistööks vajalike kogemusete hankimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Eksperimendi eesmärgi püstitus ja teoreetiline mudel. Katseobjekti mõjutamise võimalused: temperatuur, magnetväli, elektriväli. Andurite tüübid. Mürade allikad ja liigid. Signaal-müra suhte parandamise võimalused. Madalate temperatuuride kasutamine tahke keha uurimisel. Mõõtesüsteemi koostamine, kalibreerimine ja mõõtmistäpsuse hinnang. Ohutusnõuded. Eksperimendi juhtimine. Andmetöötluse valik. Tulemuste esitamine. Arvutisimulatsioonid. Eksperimentaalfüüsika arengusuunad ja põhimõttelised raskused. Kaasaegse tuuma magnetresonantsi katse analüüs eelnenud ülevaate valguses ja lihtsa mõõtmise teostamine."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane: Oskab korrektselt püstitada eksperimenti, mis on vastavuses teoreetilise mudeliga; Teab põhilisi mõõtmist takistavaid ja mõõtmismääramatust suurendavaid tegureid; Oskab rakendada tänapäevaseid arvutustehnikal tuginevaid mõõtmismeetodeid; Oskab korrektselt esitada eksperimendi tulemusi, neid analüüsida TMR mõõtmiste korral."
  }
  [5771]=>
  object(stdClass)#5772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8201"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (etteantud probleemi lahendamine) ning suulisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Soodustada osatuletistega diferentsiaalvõrrandite, mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite ja integraalvõrrandite lahendamise omandamist ja anda mitmekülgne ülevaade lahendamise teoreetilistest alustest. Võimaldada antud võrrandite rakendamist probleemülesannetes."
    ["sisu"]=>
    string(633) "Osatuletistega diferentsiaalvõrrandid. Laplace´i ja Fourier teisendused. Fourier meetod ja Greeni funktsioonide meetod. Silindrilised ja sfäärilised funktsioonid. Integraalvõrrandite klassifikatsioon. Integraalvõrrandite lahendamise meetodid (Liouville-Neumanni meetod, Fredholmi meetod, Hilbert-Schmidti meetod jmv). Mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamisest. Liapunovi funktsioonid ja kriitiliste punktide stabiilsus. Piirtsüklid ja perioodilised lahendid. Bifurkatsioonid ja struktuurne stabiilsus. Kaos ja veiderattraktor. Hajumis pöördülesanne. Mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite soliton lahendid."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Üliõpilane suudab iseseisvalt lahendada diferentsiaalvõrrandeid, mittelineaarseid diferentsiaalvõrrandeid ja integraalvõrrandeid ning omandab praktilisi oskusi neid rakendada probleemülesannete lahendamisel."
  }
  [5772]=>
  object(stdClass)#5773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8211"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Suuline eksam koos ülesannete lahendamisega ning kontrolltööde sooritamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua võimalusi teoreetilise mehaanika süvendatud teadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Üldistatud koordinaadid. Vähima mõju printsiip. Lagrange´i võrrandid. Jäävuse seadused. Inertskese. Taandatud mass. Liikumine tsentraalse jõu väljas. Kepleri ülesanne. Osakeste põrge ja hajumine. Rutherfordi valem. Vabad ja sundvõnkumised. Parameetriline resonants. Kõva keha liikumine Inertsi-tensor. Euleri võrrandid. Hamiltoni võrrandid. Poissoni sulud. Kanoonilised teisendused. Maupertuis´ printsiip. Hamilton-Jacobi võrrand."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Üliõpilane: Omab arusaama teoreetilisest mehaanikast kui terviklikust teooriast nind suudab luua Seoseid füüsika erinevate osade vahel (mehaanika, astronoomia jne); Valdab teoreetilise mehaanika matemaatilist aparatuuri Lagrange'i ja Hamiltoni formalismi astavate probleemide analüüsimisel; Oskab lahendada etteantud ülesandeid teoreetilise mehaanika valdkonnast."
  }
  [5773]=>
  object(stdClass)#5774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8221"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Suuline eksam koos ülesannete lahendamisega ning kontrolltööde sooritamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Soodustada kvantmehaanika ja kvantväljateooria aluste omandamist ning võimaldada kvantmehaanikas rakendatavat matemaatilise aparatuuri omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Vaba osakese lainefunktsioon. Superpositsiooniprintsiip. Füüsikalistele suurustele vastavad operaatorid. Omaväärtusülesanne. Omafunktsioonide süsteemid. Keskväärtus. Impulsi ja impulssmomendi operaatorid. Määramatuse seosed. Schrödingeri võrrand. Statsionaarsed olekud. Osake potentsiaaliaugus. Harmooniline ostsillaator. Eristamatuse printsiip. Pauli keeld. Spinn. Ehrenfesti teoreem. Vesiniku aatom. Relativistliku kvantmehaanika alused. Klein-Gordoni ja Diraci võrrandid."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Üliõpilane: Mõistab kvantmehaanika füüsikalisi aluseid; Omab korrastatud teadmisi kvantväljateooria põhimõistete kohta; Oskab rakendada kvantmehaanikale omast matemaatilist aparatuuri vastavate probleemide analüüsimisel; Oskab seletada vesiniku aatomi ehitust ja elektroni üleminekuid tuginedes kvantmehaanikale; Oskab lahendada Schrödingeri võrrandit elektroni jaoks aatomis nii ühe kui ka mitmemõõtmelisel juhul lihtsamate potentsiaalide korral."
  }
  [5774]=>
  object(stdClass)#5775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8231"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemi lahendamine) ning suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Võimaldada üldrelatiivsusteoorias rakendatavat matemaatilise aparatuuri omandamist ja toetada Universumi evolutsiooni kaasaegse käsitluse omandamist, mis tugineb vaatlustel ning Einsteini üldrelatiivsusteoorial ja kvantfüüsika kaasaegsetel teooriatel."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Üldrelatiivsusteooria alused. Aeg-ruumi kõverus, Ricci ja Riemanni tensorid. Einsteini võrrandid. Schwartzschildi meetrika ja mustad augud. Friedman-Robertson-Walkeri kosmoloogiline mudel. De Sitteri kosmoloogiline mudel. Universumit iseloomustavad dünaamilised parameetrid. Galaktikate teke. Universumi arengu varajane staadium. Inflatsioonilise kosmoloogia mudel. Varjatud massi probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Üliõpilane: Teab Universumi üldisi arenguetappe ja selle vaatluslikke põhjendusi; Oskab rakendada üldrelatiivsusteoorias kasutatavat matemaatilist aparatuuri kõverate aegruumide korral; Oskab rakendada üldrelatiivsusteoorias kasutatavat matemaatilist aparatuuri lihtsamate kosmoloogiliste mudelite analüüsil; Oskab matemaatiliselt põhjendada tänapäeval üldtunnustatud paisuva Universumi mudelit."
  }
  [5775]=>
  object(stdClass)#5776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8241"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Eksam. Eksamile pääsemise eeltingimus on iseseisvalt seminaris antud ülesannete ja probleemide lahendamine. Eksam seisneb arvuti abil ülesannete lahendamisest – arvutusprogrammi koostamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Anda mitmekülgne ülevaade arvutusmeetoditest erinevate probleemülesannete lahendamiseks ja toetada füüsikas ettetulevate matemaatiliste mudelite lahendamisoskuse arendamist ning luua võimalused arvutusmeetodite kasutamist ülesannete lahendamisel arvutil."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Võrrandite ligikaudne lahendamine. Mittelineaarsete ja lineaarsete võrrandisüsteemide ligikaudne lahendamine. Tuletiste ligikaudne arvutamine. Interpoleerimine. Joonte ja pindade lähendamine. Integraalide ligikaudne arvutamine, sh Monte Carlo meetodid. Harilike diferentsiaalvõrrandite numbriline lahendamine. Harilike diferentsiaalvõrrandite süsteemide ligikaudne lahendamine. Osatuletistega diferentsiaalvõrrandite ligikaudne lahendamine: võrgumeetod elliptilist, paraboolset ja hüperboolset tüüpi diferentsiaalvõrrandite jaoks (ilmutatud ja ilmutamata diferentsskeemid). Sirgete meetod. Projektsioonimeetod. Stohhastiliste diferentsiaalvõrrandite numbriline lahendamine. Maatriksi omaväärtusülesannete lahendamismeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Üliõpilane: Mõistab võrrandisüsteemide ja diferentsiaalvõrrandite erinevaid numbrilisi lahendusmeetodeid; Oskab valida sobiva meetodi ülesande lahendamiseks; Oskab arvuti abil lahendada etteantud ülesandeid aine valdkonnast (kasutades Mathematicat, MathCad-i või Maple’t vms); Oskab analüüsida erinevate numbriliste meetodite arvutusviga ning meetodi positiivseid ja negatiivseid külgi."
  }
  [5776]=>
  object(stdClass)#5777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8251"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Eksam koosneb kirjalikust (etteantud probleemi lahendamine) ning suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Anda mitmekülgne ülevaade stohhastiliste protsesside teooria alustest ja võimalikest rakendustest füüsikas, bioloogias ja keemias, ning soodustada iseseisvate probleemülesannete lahendamise oskuste kujunemist stohhastiliste protsesside valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(914) "Juhusliku protsessi mõiste, ühistõenäosused ja tinglikud tõenäosused. Statistilised momendid ja korrelatsioonifunktsioon. Juhusliku funktsiooni tuletis ja integraal. Karakteristlikud ja genereerivad funktsioonid. Juhuslike protsesside ergoodsus. Statsionaarse juhusliku protsessi Fourier teisendus. Markovi protsessi mõiste, Smoluchowski võrrand, Markovi protsesside näiteid. Kineetika põhivõrrand, makroskoopilised võrrandid. Ühesammulised protsessid. Detailne tasakaal ja mikroskoopiline pööratavus. Fokker´i-Planck´i võrrand ja selle lahendamine. Difusioon välises jõuväljas. Van Kampen´i lähendusmeetod. Ääre esmakordne saavutamine juhuslikus protsessis. Stohhastilised diferentsiaalvõrrandid. Valge ja värviline müra. Browni liikumine. Dihhotoomse müra mõju dünaamilisele süsteemile. Näiteid füüsikast, bioloogiast ja keemiast. Ratchet efekt ja selle võimalikud rakendused."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Üliõpilane: Mõistab stohhastiliste protsesside teooria aluseid; Teab teooria võimalikke rakendusi füüsika, bioloogia ja keemia valdkonnas; Oskab iseseisvalt lahendada etteantud probleemülesandeid aine valdkonnas; Oskab rakendada stohhastilistes protsessides kasutatavat matemaatilist aparatuuri juhuslike protsesside analüüsimisel."
  }
  [5777]=>
  object(stdClass)#5778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8261"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam koosneb kirjalikust (probleemülesande lahendamine) ja suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Toetada kvantstatistika aluste ja selle põhiliste meetodite omandamist, ning anda mitmekülgne ülevaade kvantstatistika rakenduslikest võimalustest eelkõige füüsikas."
    ["sisu"]=>
    string(682) "Entroopia mõiste ja termodünaamika II printsiip. Suur kanooniline jaotus. Fermi-Diraci jaotus, Bose´i-Einsteini jaotus ja klassikaline jaotus. Paramagnetism ja Ferromagnetism. Negatiivne absoluutne temperatuur. Planck´i jaotus ja selle rakendusi. Debye teooria. Ideaalne Bose-gaas madalatel temperatuuridel. Ideaalne Fermi-gaas põhiolekus. Ideaalne Fermi-gaas madalatel temperatuuridel. Põhiolekute ergastumine gaaside (vedelike) voolamisel. Metallide elektrijuhtivus. Ülivoolavus ja ülijuhtivus. Valge kääbus ja neutrontäht. Tihedusmaatriks. Tihedusmaatriksi reaksarendus (häiritusarvutus). Integraalid üle trajektooride ja variatsiooni printsiip ning nende rakendusi."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Üliõpilane: Mõistab kvantstatistika aluseid; Teab kvantstatistika rakendusi eelkõige füüsikas; Oskab rakendada kvantstatistika põhilisi meetodeid; Oskab iseseisvalt lahendada etteantud kvantstatistika ülesandeid."
  }
  [5778]=>
  object(stdClass)#5779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLF8281"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Etteantud probleemi lahendamine kombineeritud (kirjalik, suuline) eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Soodustada võrkude toimimise aluste ning arvutisüsteemide seadistamise printsiipide omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(564) "Alused: võrgu arhitektuur, tarkvara, jõudlus. Võrgud: Ethernet (802.3), Traadita võrgud (802.11), võrgu adapterid. Pakett-kommutatsioon. Internet: IP, marsruutimine, multicast. UDP, TCP. Võrkude turvalisus: krüptoalgoritmid (DES, RSA, MD5), turva mehhanismid (PKI), näitlikud süsteemid (PGP, SSH, TLS, SSL, HTTPS), tulemüürid. VPN: IPSEC põhine. Rakendused: DNS, SMTP, MIME, IMAP, HTTP, SNMP, RTP, SIP. P2P võrgud. Laborid:. Juniper Netscreen VPN marsruuter/tulemüüride seadistamine, haldamine, rikkeotsing. Võrkude turvalahenduste projekteerimine."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Üliõpilane: Teab erinevaid võrguprotokolle; Oskab seadistada serverit eri op-süsteemides (Linux, Windows) kasutama turvalisi lahendusi; Oskab seadistada DNS, HTTP jt servereid ja oskab analüüsida serveri turvalisust; Oskab hinnata erinevate võrgulahenduste nõrku ja tugevaid külgi ning eri protokolle seadistada ühte võrku; Oskab seadistada ja hallata tulemüüri ja Juniper Netscreen VSN marsruuterit."
  }
  [5779]=>
  object(stdClass)#5780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6001"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Kirjalike kontrolltööde tegemine jooksvalt läbi semestri."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Luua eeldused hilisemate erialaloengute läbimiseks, kinnistades ja avardades teadmisi maateaduse üldküsimustes, Maa süsteemses käsitluses ja üksikküsimustes. Toetada üldisematest geograafilistest seaduspärasustest arusaamist Maa sfäärilise ehituse kontseptsioonist lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(941) "Geograafiliste teaduste süsteem, üldise maateaduse koht teadussüstee- mis, selle objekt, aine ja ülesanded ning arengu põhietapid. Maa ja maailmaruum. Päikesesüsteemi ehitus ja peamised karakteristikud. Taevaskera mõiste, selle põhipunktid ja jooned. Maa pöörlemise ja tiirlemise geograafiline tähtsus. Geograafilised koordinaadid. Ajavööndid. Maa sfääriline ehitus, geograafilise sfääri mõiste ja ehitus. Maa geosfääride detailsem käsitlus. Geosfääride vahelised suhted ning maastikulise sfääri mõiste. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Maa kuju ja suurus. Mandrid ja maailmameri. Hüpsograafiline kõver, selle analüüs. Atmosfäär. Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Maakera tuultesüsteemid. Õhurõhk, selle kujunemine ja seda mõjutavad tegurid. Tsüklonid ja antitsüklonid. Päikesekiirgus. Maa kiirgus."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Suutlikkus tajuda ja aru saada maailmaruumist ja Maa asukohast selles ning selle seos Maa põhipunktidega. Oskus analüüsida üksikute geosfääri osade ehitust ja arusaamine seal kehtivates seaduspärasustest. Suutlikkus mõista maastikulise sfääri olemust ja terviklikkust."
  }
  [5780]=>
  object(stdClass)#5781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6007"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Suuline eksam. Koondhindes arvestatakse eksamihinde kõrval ka kirjaliku referaadi/uurimistöö hinnet. Loengud (osavõtt soovituslik) ja seminarid. Uurimustöö (referaat, essee) kohustuslik ettekandmine seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda ülevaade inimgeograafia kui geograafia haru olemusest, põhimõistetest, teoreetilistest suundumustest ja aine arengust. Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste kodutööde ettevalmistamise ja ettekandmise teel."
    ["sisu"]=>
    string(938) "Antakse ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest inimgeograafias ja selle peamistes allharudes. Õppeaine keskendub looduse, inimese ja majanduse koostoime mõistmisele ja vastavate seoste omandamisele (ruum – koht – aeg). Analüüsitakse inimgeograafia kui interdistsiplinaarse geo- ja sotsiaalteaduste haru seoseid teiste teadusharudega (eelkõige loodus- ja majandusteadustega) ning tema rakenduslikku tähtsust erinevate allharude nagu rahvastiku-, linna- (asustus-), kultuuri-, sotsiaal-, majandus- (primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektori), arengu- jt inimgeograafia harude lõikes. Käsitletakse peamisi inimgeograafias kasutatavaid meetodeid ja mudeleid. Antakse ülevaade inimgeograafia arengust ja sellealastest uurimistöödest Eestis. Auditoorne töö koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus kantakse üliõpilaste poolt ette nende poolt ettevalmistatud referaadid/uurimustööd."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Kujundada üliõpilastes kirjalikku ja suulist eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel. Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; tajuda ja analüüsida looduse-inimese-majanduse koostoimet ning inimgeograafia eesmärke ja kohta teadusharude süsteemis. Oskus mõista inimgeograafia tähtsust ühiskonna rakenduslike (sotsiaalsete) probleemide uurimisel. Oskus rakendada inimgeograafia uurimismeetodeid oma uurimistöödes jm ning tulevases erialases töös."
  }
  [5781]=>
  object(stdClass)#5782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Tekitada arusaam uurimistöö vormilisest ja sisulisest ülesehitusest ning iseseisva uurimuse vormistamisest aruandeks, artikliks või üliõpilase uurimistööks. Toetada iseseiseva uurimistöö ettevalmistamise oskuse teket – teoreetilise ettevalmistuse põhjal sobiva metoodika valimine geoteaduste valdkonnas. Luua eeldused seostamaks teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Uurimistöö üldine vormiline ja sisuline ülesehitus. Tulemuste arutelu ning järeldused. Tulemuste vormistamine. Kartograafia, GPS, nivelleerimine. Proovivõtu üldised põhimõtted, vee-, lume-, pinnase-, taime- jms proovide võtmine, säilitamine ja analüüs. Veekogude uurimismeetodid. Soode uurimismeetodid. Erinevate objektide dateerimisvõimalused ja meetodid. Maastiku kompleksprofiil, muldade uurimismeetodid, granulomeetria. Bioindikatsioon, tendrokronoloogia, lihhenomeetria."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Oskus vormistada lihtsamat uurimistöö aruannet, artiklit jms – ülesehitus, viitamine, stiil, illustreerimine jne. Teab lihtsamaid geoökoloogiliste väliuuringute meetodeid ning suutlikkus neid kasutada. Suutlikkus valida piisavalt optimaalne metoodiline lähenemise geökoloogilise probleemi uurimiseks."
  }
  [5782]=>
  object(stdClass)#5783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5783]=>
  object(stdClass)#5784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Tekitada arusaam uurimistöö vormilisest ja sisulisest ülesehitusest ning iseseisva uurimuse vormistamisest aruandeks, artikliks või üliõpilase uurimistööks. Toetada iseseiseva uurimistöö ettevalmistamise oskuse teket – teoreetilise ettevalmistuse põhjal sobiva metoodika valimine geoteaduste valdkonnas. Luua eeldused seostamaks teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Uurimistöö üldine vormiline ja sisuline ülesehitus. Tulemuste arutelu ning järeldused. Tulemuste vormistamine. Kartograafia, GPS, nivelleerimine. Proovivõtu üldised põhimõtted, vee-, lume-, pinnase-, taime- jms proovide võtmine, säilitamine ja analüüs. Veekogude uurimismeetodid. Soode uurimismeetodid. Erinevate objektide dateerimisvõimalused ja meetodid. Maastiku kompleksprofiil, muldade uurimismeetodid, granulomeetria. Bioindikatsioon, tendrokronoloogia, lihhenomeetria."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Oskus vormistada lihtsamat uurimistöö aruannet, artiklit jms – ülesehitus, viitamine, stiil, illustreerimine jne. Teab lihtsamaid geoökoloogiliste väliuuringute meetodeid ning suutlikkus neid kasutada. Suutlikkus valida piisavalt optimaalne metoodiline lähenemise geökoloogilise probleemi uurimiseks."
  }
  [5784]=>
  object(stdClass)#5785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6026"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Eksam on kirjalik valikvastustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks elukeskkonda mõjutavatest geoloogilistest protsessidest ning mineraalsete ressursside kasutamisega kaasnevatest keskkkonnamõjudest globaalsel, regionaalsel ja lokaalsel tasandil: keskkonnamõjude minimeerimise võimalustest ja lahendustest."
    ["sisu"]=>
    string(596) "Keskkonnaprobleemid – nende olemus ja teke. Geoloogilised ressursid ja nende kasutamine; energia ja mineraalainete ressursid. Põlevkivi kui Eesti tähtsaim mineraalne ressurss. Kaevandamise keskkonnamõju sõltuvalt kaevandamise viisist. Põlevkivielektrijaamade ja põlevkivikeemiatööstuse keskkonnamõju. Teiste maavarade (turba, pae, liiva ja kruusa) kaevandamise keskkonnamõjust. Põhja- ja pinnavesi. Pinna- ja põhjavee tarbimise ja reostusega seotud keskkonnaprobleemid. Muld kui elukeskkonna tähtis komponent. Pôllumajanduse keskkonnamõjude pôhjused ja leevendamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Omandada teadmised keskkonda mõjutavatest teguritest. Oskused määratleda keskkonna ja inimese tegevusega seotud probleeme ja suutlikkus leida võimalusi keskkonnaprobleemide leevendamiseks."
  }
  [5785]=>
  object(stdClass)#5786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6027"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Suuline eksam. Koondhindes arvestatakse eksamihinde kõrval ka kirjaliku referaadi/uurimistöö hinnet. Loengud (osavõtt soovituslik) ja seminarid. Uurimustöö (referaat, essee) kohustuslik ettekandmine seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda ülevaade inimgeograafia kui geograafia haru olemusest, põhimõistetest, teoreetilistest suundumustest ja aine arengust. Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste kodutööde ettevalmistamise ja ettekandmise teel."
    ["sisu"]=>
    string(938) "Antakse ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest inimgeograafias ja selle peamistes allharudes. Õppeaine keskendub looduse, inimese ja majanduse koostoime mõistmisele ja vastavate seoste omandamisele (ruum – koht – aeg). Analüüsitakse inimgeograafia kui interdistsiplinaarse geo- ja sotsiaalteaduste haru seoseid teiste teadusharudega (eelkõige loodus- ja majandusteadustega) ning tema rakenduslikku tähtsust erinevate allharude nagu rahvastiku-, linna- (asustus-), kultuuri-, sotsiaal-, majandus- (primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektori), arengu- jt inimgeograafia harude lõikes. Käsitletakse peamisi inimgeograafias kasutatavaid meetodeid ja mudeleid. Antakse ülevaade inimgeograafia arengust ja sellealastest uurimistöödest Eestis. Auditoorne töö koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus kantakse üliõpilaste poolt ette nende poolt ettevalmistatud referaadid/uurimustööd."
    ["vljund"]=>
    string(538) "Kujundada üliõpilastes kirjalikku ja suulist eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel. Suutlikkus analüüsida inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti; tajuda ja analüüsida looduse-inimese-majanduse koostoimet ning inimgeograafia eesmärke ja kohta teadusharude süsteemis. Oskus mõista inimgeograafia tähtsust ühiskonna rakenduslike (sotsiaalsete) probleemide uurimisel. Oskus rakendada inimgeograafia uurimismeetodeid oma uurimistöödes jm ning tulevases erialases töös."
  }
  [5786]=>
  object(stdClass)#5787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Tekitada arusaam uurimistöö vormilisest ja sisulisest ülesehitusest ning iseseisva uurimuse vormistamisest aruandeks, artikliks või üliõpilase uurimistööks. Toetada iseseiseva uurimistöö ettevalmistamise oskuse teket – teoreetilise ettevalmistuse põhjal sobiva metoodika valimine geoteaduste valdkonnas. Luua eeldused seostamaks teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Uurimistöö üldine vormiline ja sisuline ülesehitus. Tulemuste arutelu ning järeldused. Tulemuste vormistamine. Kartograafia, GPS, nivelleerimine. Proovivõtu üldised põhimõtted, vee-, lume-, pinnase-, taime- jms proovide võtmine, säilitamine ja analüüs. Veekogude uurimismeetodid. Soode uurimismeetodid. Erinevate objektide dateerimisvõimalused ja meetodid. Maastiku kompleksprofiil, muldade uurimismeetodid, granulomeetria. Bioindikatsioon, tendrokronoloogia, lihhenomeetria."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Oskus vormistada lihtsamat uurimistöö aruannet, artiklit jms – ülesehitus, viitamine, stiil, illustreerimine jne. Teab lihtsamaid geoökoloogiliste väliuuringute meetodeid ning suutlikkus neid kasutada. Suutlikkus valida piisavalt optimaalne metoodiline lähenemise geökoloogilise probleemi uurimiseks."
  }
  [5787]=>
  object(stdClass)#5788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6035"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Eksam. Hindamise aluseks on seminaritöö ja selle suuline kaitsmise oskus. Jälgitakse üliõpilase oskust arendada teaduslikku mõtet, eestikeelset terminoloogiat, teaduslikku argumentatsiooni. Hinnatakse ka võimet end lühidalt ja selgelt kõnes väljendada ja oskust väidelda."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Toetada ettekujutuse teket teadusliku uurimistöö ülesehitusest alates probleemi püstitusest kuni kokkuvõtteni. Luua eeldused enda kirjalikuks väljendamiseks ja teaduslikuks väitluseks. Soodustada teadmiste teket kasutamaks kirjandusallikaid ja emakeelset teadusterminoloogiat ning viitamaks allikatele."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Teaduslik uurimistöö geoökoloogias, sisaldab nii referatiivset kui ka iseseisvat praktilist uurimistööd (andmete kogumine ja analüüs, katseseadmete valmistamine jm)."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Suutlikkus vormistada kirjalikku uurimistööd ja uurimistulemusi suuliselt esitada. Oskus eri allikaid kasutades leida vajalikku informatsiooni ning allikatele õigelt viidata."
  }
  [5788]=>
  object(stdClass)#5789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6037"
    ["hindamine"]=>
    string(380) "Komplekseksam, mis koosneb 5 õppeprotsessi jooksul teostatud testi /kontrolltöö hindest + õppematerjalu/õppevahendi esitlusest. Kontrolltöös on kasutatud Bloomi taksonoomioa eri tasandite küsimusi. Õppevahendi hinne on sama kaalukas kui üks kontrolltöö. Kuna materjal on antud valdkonnas väga killustatud erinevate allikate vahel on osalemine õppetööst soovitatav."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks põhikooli esimeses ja teises kooliastmes käsitletavatest geograafia alastest teemadest ning luua eeldused ainedidaktika alaste oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Maa sfääriline ehitus(laamtektoonika, hüdrosfäär, atmosfäär, pedosfäär). Eesti loodusgeograafia..Maateaduse põhimeetodid. Iseseisev töö: Ühe geograafiaalase õppematerjali/õppevahendi koostamine/valmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Teab esimese ja teise kooliastme geograafiaalaste teemade sisu ning suudab didaktikaalastele pädevustele tuginedes kujundada geograafiaalaseid teadmisi ja oskusi. Eesti kaardinomenklatuuri tundmine."
  }
  [5789]=>
  object(stdClass)#5790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6038"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Luua eeldused Eesti nüüdismaastike tundmaõppimiseks ajas ja ruumis ning toetada pädevusi nende maastike rekreatiivseks hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Maastikuteaduse alused. Maastiku komponendid. Eesti maastikuline liigestus: Kõrg-Eesti (Lahkme-Eesti, Lõuna-Eesti) ,Madal-Eesti(Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsi madalikud) Referaat koostamine „Ühe Eesti maastikuüksuse/haldusüksuse rekreatiivsed tingimused“."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Teab Eesti maastikulist mitmekesisust ning on suuteline/pädev hindama Eesti maastike rekreatiivset potentsiaali toetudes omandatud teadmistele maastikuteaduses."
  }
  [5790]=>
  object(stdClass)#5791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6041"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(635) "Anda ülevaade mulla olemusest, koostisest, omadustest, funktsioonidest ning morfoloogilistest iseärasustest. Soodustada muldade tekke- ja arenguprotsesside põhimõtete mõistmist. Selgitada mullateaduslike uurimismeetodite põhimõtteid (sh muldade seire ja kaardistamine). Luua eeldused mulla eri režiimide vaheliste seoste mõistmiseks. Selgitada eritüübiliste (põllu-, tehis- ja looduslikud mullad) iseärasusi ja mullaviljakust. Anda ülevaade muldade klassifitseerimise põhimõtetest ja soodustada muldade määramiseks vajalike algteadmiste omandamist. Arutleda mullaökoloogia ja -kaitse tänapäevaste probleemide üle."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Õppeaines antakse ülevaade mullateaduste põhitõdedest - mulla olemus, koostis, funktsioonid, omadused ning morfoloogilised iseärasused. Käsitletakse muldade tekke- ja arenguprotsesse. Peatutakse mullateaduslikel uurimismeetoditel, muldade seirel ja kaardistamisel. Käsitletakse mulla eri režiime ja eritüübiliste muldade (põllu-, tehis- ja looduslikud mullad) kontekstis mullaviljakust. Kursuse raames antakse ülevaade muldade klassifitseerimisest ja määramisest. Lisaks käsitletakse mullaökoloogia ning -kaitse tänapäevaseid probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(425) "• Üliõpilane oskab selgitada mullateaduse põhitõdesid ja mõisteid, kirjeldada mullas toimuvaid protsesse ning näeb mullastiku ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib uuringuala mullastikulisi iseärasusi, sealseid mullaliike ja muldade omadusi. Üliõpilane orienteerub mullateaduslikes materjalides ja metoodikates ning omab eeldusi mullateaduslike probleemide lahendamiseks."
  }
  [5791]=>
  object(stdClass)#5792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6051"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksamile pääsemise eelduseks on grupitöö ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Soodustada maailma erinevate piirkondade maastikulise mitmekesisuse, kujunemise ja muutumise tajumist loodusvööndite alusel. Toetada loodus- ja inimtekkelistes maastikes asetleidvatest aeg-ruumilistest protsessidest arusaamist. Luua eeldused loogiliste seoste loomiseks maastikukomponentidega erinevates ajalistes ja ruumilistes skaalades toimuvate protsesside ja nende vastastikmõjude hoomamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Maastike protsessipõhine käsitlus loodusvööndite kaupa. Maastikukomponendid, nende kujunemine, tähtsus ja vastastikmõjud. Maastikuelemendid, nende kujunemine ja tähtsus. Maastike kujunemine erinevates loodusvööndites. Maastike arengut mõjutavad keskkonnategurid. Looduses toimuvad protsessid, seaduspärasused, inimtegevuse mõju ning selle ebaühtlane jaotus maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Suutlikkus eristada ja iseloomustada maastikutüüpe. Üliõpilane on võimeline kirjeldama loodusvööndite maastike kujunemise protsesse ja oskab analüüsida erinevate keskkonnategurite ja maastikukomponentide mõju üksteisele."
  }
  [5792]=>
  object(stdClass)#5793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG6101"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikult professionaalse kaitsmiskomisjoni ees. Hindamise aluseks on teoreetilise seminari läbimine, bakalaureusetöö ja selle suuline kaitsmise oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Soodustada teoreetiliste ja praktiliste kogemuste teket teadusliku uurimistöö läbiviimiseks ning püstitatud probleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Bakalaureusetöö on iseseisev teadusuurimus. Sisaldab kirjandusülevaadet ja - analüüsi koos uurimuseksperimendiga (andmete kogumine ja analüüs, eksperimendistrateegia püstitus jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Suutlikkus vormistada kirjalikku uurimistööd ja sõnastada probleeme ja hüpoteese. Suutlikkus uurimistulemusi suuliselt esitada ja argumenteeritult kaitsta oma seisukohti."
  }
  [5793]=>
  object(stdClass)#5794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7001"
    ["hindamine"]=>
    string(266) "Eksam. Kirjalik: erinevas stiilis (valikvastused, arutlevad, probleemi sisealdavad). Õppetöös osalemine pole kohustuslik, kuid rangelt soovituslik, eriti seminaridest. Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud iseseisev töö (essee, referaadid või uurimistöö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada sotsiaalsete globaalprobleemide ja globaalsete looduslike protsesside ja nähtuste omavaheliste seoste arusaamise teket. Luua eeldused saamaks aru ja omandamakas keerukaid vastastikuseid seoseid, mis määravad planeet Maa jätkusuutliku arengu."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Globaalökoloogia olemus ja keskkonnaeetika. Sotsiaalne globaalökoloogia: globaliseerumine, maailma majanduse ja poliitika süsteem, demokraatia, demograafia, rahvusvahelised lepped ja keskkonnapoliitika. Ressursid: vesi, toit, puhas õhk, maavarad, kõrbestumine, maakasutus, muldade viljakuse muutus. Globaalprobleemid, kliimamuutus ja selle põhjused ja seotus ühiskonnaga. Looduslikud protsessid: ökoloogiline (liigiline) mitmekesisus, looduslikud ainevood (foon). Ainekursus eeldab pidevat diskussioonis osalemist nii loengus kui ka seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Suutlikkus erinevat globaalset informatsiooni omavahel ökoloogiliselt seostada ja analüütiliselt kasutada. Oskused hinnata protsesside vastastikust mõju majanduslikus, eetilises ja globaalses kontekstis."
  }
  [5794]=>
  object(stdClass)#5795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7002"
    ["hindamine"]=>
    string(266) "Suuline eksam. Loengute läbiviijateks on kõrge tasemega spetsialistid, kes õpetavad aktiivse diskussiooni ja praktiliste ülesannete vormis, seetõttu on osavõtt rangelt soovituslik. Kohustuslik on osavõtt seminaridest, mis on ka eksamile pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks erinevate Eesti geosüsteemide kohta. Toetada geosüsteemi eriosade vaheliste seoste süvendatud analüütilise arusaama teket. Soodustada diskussioonivõime arendamist. Toetada lokaalsena käsitletava üldistamisoskust regionaalsete ja globaalsete probleemide mõistmiseks ning arendada lahenduste väljapakkumise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Ülevaade erinevatest Eesti geosüsteemidest: veelised märgalad (jõed, järved), maismaalised märgalad (sood, rannikumärgalad e. passiivses arengus olevad rannad), aktiivsed rannad, väikesaared, kõrgustikud ning vahelduva reljeefiga alad, lauged mittemärgalalised loodusmaastikud, suure inimmõjuga geosüsteemid (asulad, kaevandus- ja tööstusalad) jms."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Teadmised Eesti geosüsteemidest ning nende maastikuökoloogilisest funktsioneerimisest. Suutlikkus analüütiliselt arutleda erinevate geosüsteemide teemadel. Oskus geosüsteemis toimuva käsitlemisele maastikuökoloogiapõhiselt läheneda."
  }
  [5795]=>
  object(stdClass)#5796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7003"
    ["hindamine"]=>
    string(264) "Arvestus. Loengute läbiviijateks on kõrge tasemega spetsialistid, kes õpetavad aktiivse diskussiooni ja praktiliste ülesannete vormis, seetõttu on osavõtt rangelt soovituslik. Kohustuslik on osavõtt seminaridest, mis on ka arvestusele pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks erinevate Eesti geosüsteemide kohta. Toetada geosüsteemi eriosade vaheliste seoste süvendatud analüütilise arusaama teket. Soodustada diskussioonivõime arendamist. Toetada lokaalsena käsitletava üldistamisoskust regionaalsete ja globaalsete probleemide mõistmiseks ning arendada lahenduste väljapakkumise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Ülevaade erinevatest Eesti geosüsteemidest: veelised märgalad (jõed, järved), maismaalised märgalad (sood, rannikumärgalad e. passiivses arengus olevad rannad), aktiivsed rannad, väikesaared, kõrgustikud ning vahelduva reljeefiga alad, lauged mittemärgalalised loodusmaastikud, suure inimmõjuga geosüsteemid (asulad, kaevandus- ja tööstusalad) jms."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Teadmised Eesti geosüsteemidest ning nende maastikuökoloogilisest funktsioneerimisest. Suutlikkus analüütiliselt arutleda erinevate geosüsteemide teemadel. Oskus geosüsteemis toimuva käsitlemisele maastikuökoloogiapõhiselt läheneda."
  }
  [5796]=>
  object(stdClass)#5797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7010"
    ["hindamine"]=>
    string(271) "Kirjalik eksam toimub erinevas stiilis (valikvastused, arutlevad, probleemi sisealdavad). Õppetöös osalemine pole kohustuslik, kuid rangelt soovituslik, eriti seminaridest. Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud iseseisev töö (essee, referaadid või uurimistöö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada sotsiaalsete globaalprobleemide ja globaalsete looduslike protsesside ja nähtuste omavaheliste seoste arusaamise teket. Luua eeldused saamaks aru ja omandamakas keerukaid vastastikuseid seoseid, mis määravad planeet Maa jätkusuutliku arengu."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Globaalökoloogia olemus ja keskkonnaeetika. Sotsiaalne globaalökoloogia: globaliseerumine, maailma majanduse ja poliitika süsteem, demokraatia, demograafia, rahvusvahelised lepped ja keskkonnapoliitika. Ressursid: vesi, toit, puhas õhk, maavarad, kõrbestumine, maakasutus, muldade viljakuse muutus. Globaalprobleemid, kliimamuutus ja selle põhjused ja seotus ühiskonnaga. Looduslikud protsessid: ökoloogiline (liigiline) mitmekesisus, looduslikud ainevood (foon). Ainekursus eeldab pidevat diskussioonis osalemist nii loengus kui ka seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Suutlikkus erinevat globaalset informatsiooni omavahel ökoloogiliselt seostada ja analüütiliselt kasutada. Oskused hinnata protsesside vastastikust mõju majanduslikus, eetilises ja globaalses kontekstis."
  }
  [5797]=>
  object(stdClass)#5798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7011"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Eksam. Koondhindes arvestatakse eksamihinde kõrval ka kirjaliku referaadi/uurimistöö hinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Anda ülevaade maailma majandus- ja poliitilise geograafia peamistest teoreetilistest lähenemistest, põhimõistetest ja aine arengust. Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste kodutööde ettevalmistamise ja ettekandmise teel."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest maailma majandus- ja poliitilisele geograafiale. Poliitiline geograafia Ratzelist tänapäevani, geopoliitika, maailma majandusgeograafia teoreetilised lähtekohad ja suundumused, demograafilised ja rahvastikugeograafilised trendid, ressursside ja majandusliku aktiivsuse ruumiline jaotus maailmamajanduses, maailmamajanduse geograafia, globaliseerumine. Auditoorne töö koosneb: loengud ja seminarid, mille käigus kantakse üliõpilaste poolt ette nende poolt ettevalmistatud referaadid/uurimustööd."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel. Suutlikkus analüüsida maailma majandus- ja poliitilise geograafia teoreetilisi lähtekohti. Maailma majanduslike ja poliitiliste trendide ja protsesside määratlemise ja üldistamise oskus geograafilises kontekstis."
  }
  [5798]=>
  object(stdClass)#5799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7023"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Kirjalik eksam, millele eelnevad referaatide koostamised ja kaitsmised."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Luua võimalused teadmiste saamiseks Eesti keskkonna kujunemise arenguloost. Luua eeldused mõistmaks seoseid inimasustuse arengu ja keskkonnatingimuste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Lühiülevaade Maa geoloogilisest arengust läbi aastamiljonite Eesti kontekstis. Geoloogilised protsessid, mis on kujundanud arengut makroskaalas. Eesti territooriumi areng Hilis-Pleistotseenis ja Holotseenis: pinnamoe kujunemine, klimaatilised tingimused, taimestiku ja loomastiku kujunemine, sisevete ja soode areng. Esmase inimasustuse kujunemine ja materiaalse kultuuri areng."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Teadmised Eesti territooriumi arengut kujundanud protsessidest; inimasustuse arengu ja keskkonnatingimuste vaheliste seoste leidmise oskus; oskus iseseisvalt informatsiooni koguda ja tõlgendada;oskus kirjalikult väljendada Eesti looduse arengu ja esmase inimasustusega seonduvaid probleeme."
  }
  [5799]=>
  object(stdClass)#5800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7025"
    ["hindamine"]=>
    string(307) "Arvestus. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse läbitöötamises ja praktiliste tööde tegemises väljaspool praktikumiaega. Iseseisvat tööd eraldi ei hinnata, vaid see on üks arvestuse osa. Arvestuse saamiseks on vajalik kõigi praktiliste tööde sooritamine ja osalemine 75% praktikumides."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Toetada objektide, nähtuste ja protsesside ruumilise tajumise ja kaardilugemise oskuse teket. Soodustada kaarditarkvara võimaluste kasutamist erinevate (uurimis)probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Viiakse läbi arvutiklassis, kus on kasutada MapInfo ja Arc GIS tarkvara. Loenguline osa toimub praktiliste tööde sissejuhatuseks ja praktika käigus. Käsitletavad teemad: Geograafilise infosüsteemi (GIS) mõiste ja seos klassikalise kartograafiaga. Geograafilise informatsiooni allikad, informatsiooni sisestamise ja esitamise meetodid. Andmete vektor- ja rastermudel, andmete struktuur GIS-is, vead. Ruumiandmete analüüsimeetodid ja nende kasutamine loodusteaduslikus uurimistöös. Geoinfosüsteemide loomine, andmebaasi disainimine, andmete digitaliseerimine, andmete haldamine, päringud, andmete analüüs. Aine lõplikuks sooritamiseks tuleb praktikatundide ajal või selle väliselt teostada 4-5 mahukamat praktilist ülesannet."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Suutlikkus teha arvutikaarte ja disainida lihtsamaid andmebaase enamlevinud kaarditarkvaraga. Teab ruumiandmete diferentseeritust ning oskus sellega arvestada. Oskus kasutada erinevaid kaarte ja andmebaase vajaliku informatsiooni leidmiseks ning püstitatud ülesande lahendamiseks."
  }
  [5800]=>
  object(stdClass)#5801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7026"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksami koondhinne kujuneb seminaridel ja diskussioonidel saadud hinnete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Kujundada üliõpilastes arusaamine märgalade iseärasustest ökosüsteemina, taime- ja loomaliikide kohastumistest märgalade keskkonnatingimustega ning märgalade rollist ja tähtsusest maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Ülevaade maailma märgalade tüüpidest, nende tekkest, levikust ja talitluse iseärasustest ning tähtsusest looduses. Keskkonnatingimuste ning elustiku iseärasused märgaladel. Detailsemalt käsitletakse märgalade tüüpe Eestis: rannikualad, jõelammid, järvede kaldavööndid ning sood - nende teke, areng ja iseärasused. Märgalade kaitse eesmärgid ning tähtsus. Osa teemakäsitlusi on individuaalsed, sõltuvalt üliõpilase magistritöö temaatikast."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Märgalade erinevaid aspekte avavatele loengutele järgneb iseseisev töö kirjandusega ning seminarid, kus käsitletakse pikemat süvenemist ja arutelu vajavaid sõlmküsimusi. Olulisel kohal on diskussioonid kirjanduse jms. põhjal eelnevalt ettevalmistatud teemal."
  }
  [5801]=>
  object(stdClass)#5802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7028"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Arvestus, mille eelduseks on iseseisev töö andmete kogumisel ja analüüsimisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Luua eeldused tööks kitsamal erialal, omandades andmete kogumise, analüüsi ja töötlemise metoodika. Toetada erialaste teadmiste kasutamise oskuste teket uurimistöö eesmärkide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Magistritöö teemal teostatav väliuurimiste ja arhiiviandmete kogumise metoodika. Laboratoorsed tööd. Uurimistöö andmete statistilise ja matemaatilise töötlemise metoodika. Erikursus, mille valik sõltub magistritöö suunitlusest. Koos juhendajaga koostatakse eriprogramm."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised uurimiseesmärgi täitmiseks vajalike vaatluste või eksperimentide läbiviimiseks. Oskused laboratoorsete tööde läbiviimiseks ja orienteerumiseks erinevates andmebaasides ning andmeanalüüsis."
  }
  [5802]=>
  object(stdClass)#5803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7029"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Arvestus. Suuline ja kirjalik: ülevaade individuaalselt selgeks tehtust välipraktikumis. Kirjalik: ülevaade saadud tulemustest – praktikaaruanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua eeldused mõistmaks regioonide loodusliku struktuuri seost haldamisviisidega ja kultuurilise tausta kujunemisega. Toetada erialaste teadmiste kasutamise oskuste teket keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Tutvutakse uuritava ala kohta käiva kirjaliku materjaliga ja koostatakse selle põhjal referaadid. Teemad valitakse ala füüsilis-geograafilise iseloomustamise, regionaalse majandus-ja inimgeograafia ning keskkonnakaitse valdkondadest. Analüüsitakse referaate konkreetsetes paikades ja viiakse läbi väliuuringuid."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teadmised uuritava regiooni loodus- ja inimressurssidest. Oskused süsteemseks analüüsiks ja seoste leidmiseks loodusliku ja kultuurilise tausta kujunemisel."
  }
  [5803]=>
  object(stdClass)#5804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7031"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Eksam. Koondhindes arvestatakse eksamihinde kõrval ka kirjaliku referaadi/uurimistöö hinnet."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Anda ülevaade maailma majandus- ja poliitilise geograafia peamistest teoreetilistest lähenemistest, põhimõistetest ja aine arengust. Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste kodutööde ettevalmistamise ja ettekandmise teel."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest maailma majandus- ja poliitilisele geograafiale. Poliitiline geograafia Ratzelist tänapäevani, geopoliitika, maailma majandusgeograafia teoreetilised lähtekohad ja suundumused, demograafilised ja rahvastikugeograafilised trendid, ressursside ja majandusliku aktiivsuse ruumiline jaotus maailmamajanduses, maailmamajanduse geograafia, globaliseerumine. Auditoorne töö koosneb: loengud ja seminarid, mille käigus kantakse üliõpilaste poolt ette nende poolt ettevalmistatud referaadid/uurimustööd."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Kujundada üliõpilastes kirjaliku ja suulise eneseväljendamisoskust kirjalike teemakohaste referaatide ettevalmistamise ja ettekandmise teel. Suutlikkus analüüsida maailma majandus- ja poliitilise geograafia teoreetilisi lähtekohti. Maailma majanduslike ja poliitiliste trendide ja protsesside määratlemise ja üldistamise oskus geograafilises kontekstis."
  }
  [5804]=>
  object(stdClass)#5805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7032"
    ["hindamine"]=>
    string(345) "Arvestus. Õppetöö toimub seminaride vormis, kus arutatakse ja diskuteeritakse loetud artiklite teemal. Seminaridest osavõtt vajalik, kuna see on arvestuse sooritamise eelduseks. Oskus analüütiliselt kasutada erinevaid andmeallikaid oma magistritöö temaatikaga sidumiseks. Suutlikkus kasutada teaduskirjanduse otsimootoreid ja andmebaase."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Tutvumine kitsama eriala teaduskirjandusega. Luua võimalused artiklite otsingusüsteemide ja andmebaaside kasutamisoskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Erikursused, mille valik sõltub magistritöö suunitlusest. Koos juhendajaga koostatakse eriprogramm teadusliku kirjandusega töötamiseks. Iseseisva tööna otsib üliõpilane vastavatest andmebaasidest artiklid ja teeb neist analüütilise kokkuvõtte ning esitab need seminaril ning osaleb aktiivselt arutelul."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Oskus analüütiliselt kasutada erinevaid andmeallikaid oma magistritöö temaatikaga sidumiseks. Suutlikkus kasutada teaduskirjanduse otsimootoreid ja andmebaase."
  }
  [5805]=>
  object(stdClass)#5806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7034"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Komplekseksam (kirjalik test ja referaadi kaitsmine). Loengutest osavõtt kohustuslik 75% ulatuses. Seminaridest osavõtt kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Geoökoloogia magistriõppe kohustuslik erialaaine, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti meteoroloogilistest tingimustest ning veerežiimist ja nende ajalis-ruumilisest jaotusest."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Territooriumi hüdrometeoroloogilise režiimi mõiste. Globaalsete ja regionaalsete tegurite mõju Eesti kliima ja veerežiimi kujunemisele. Erihierarhilised hüdrometeoroloogilised süsteemid Eestis, süsteemi määratlus, tema elemendid ja funktsioneerimine. Eesti territooriumi kiirgus- ja soojusbilanss, veeringe. Õhu soojusrežiimi kujunemine Eestis, selle karakteristikud ja nende ajalis-ruumiline jaotus. Soojusrežiimi mõjust õhu niiskusrežiimile. Mulla ja veekogude soojusrežiimi kujunemise iseärasusi, neid kujundavad tegurid. Sademed, nende liigid ja ajalis-ruumiline jaotus Eestis, mõju jõgede veerežiimi kujunemisele. Tuul Eesti territooriumil. Briisiline tsirkulatsioon rannikul. Hüdrotermilise režiimi komplekssed näitajad. Ohtlikud hüdrometeoroloogilised nähtused Eestis. Eesti territooriumi valgalad. Hüdroloogiline tsükkel. ülevaade klimaatilistest rajoneeringutest."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Teadmised Eesti soojus- ja niiskusrežiimi ning hüdroloogilise režiimi kujunemisest. Eesti kliima ja veerežiimi põhiliste parameetrite tundmine. Eesti hüdrometeoroloogilised vaatlused ning kliima ja veerežiimi areng sõltuvalt inim- ja looduslikest faktoritest."
  }
  [5806]=>
  object(stdClass)#5807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7036"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Kirjalik eksam, millele eelnevad referaatide koostamised ja kaitsmised. Seminaridest osavõtt ja ettekannete tegemine kohustuslik. Loengutes käimine vabatahtlik, kuid vajalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Luua võimalused teadmiste saamiseks Eesti keskkonna kujunemise arenguloost. Luua eeldused mõistmaks seoseid inimasustuse arengu ja keskkonnatingimuste vahel."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Lühiülevaade Maa geoloogilisest arengust läbi aastamiljonite Eesti kontekstis. Geoloogilised protsessid, mis on kujundanud arengut makroskaalas. Eesti territooriumi areng Hilis-Pleistotseenis ja Holotseenis. Esmase inimasustuse kujunemine ja materiaalse kultuuri areng. Iseseisev töö kirjandusega, referaatide koostamine etteantud teemadel. Õppekäigud looduslike paljandite juurde ja iseseisev töö paljandi geoloogilisel kirjeldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Teadmised Eesti territooriumi arengut kujundanud protsessidest. Inimasustuse arengu ja keskkonnatingimuste vaheliste seoste leidmise oskus. Oskus iseseisvalt informatsiooni koguda ja tõlgendada. Oskus kirjalikult väljendada Eesti looduse arengu ja esmase inimasustusega seonduvaid probleeme."
  }
  [5807]=>
  object(stdClass)#5808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7037"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksam, eelduseks praktiliste tööde sooritamine ja õppekäikudes osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Õppeaine annab üldteadmised mulla koostisest, omadustest ja kujunemisest."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Mulla koostis ja omadused. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Mulla mineraalosa. Mulla orgaaniline osa ja selle kujunemine. Muldade kujunemine. Muldade muutumine inimtegevuse tagajärjel. Muldade klassifikatsioonid. Eesti mullad, nende esinemine. Muldade kaardistamine."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Loengud, praktilised tööd, õppekäigud."
  }
  [5808]=>
  object(stdClass)#5809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7038"
    ["hindamine"]=>
    string(208) "Arvestus. Suuline: ülevaade aine eest vastutavale õppejõule ning juhendajale aine jooksul omandatust ja tehtust. Kirjalik: ülevaade saadud tulemustest (võib olla ka lõputöö eksperimentaalne peatükk)."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Luua eeldused tööks kitsamal erialal, omandades andmete kogumise, analüüsi ja töötlemise metoodika. Toetada erialaste teadmiste kasutamise oskuste teket uurimistöö eesmärkide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Magistritöö teemal teostatav väliuurimiste ja arhiiviandmete kogumise metoodika. Laboratoorsed tööd. Uurimistöö andmete statistilise ja matemaatilise töötlemise metoodika. Erikursus, mille valik sõltub magistritöö suunitlusest. Koos juhendajaga koostatakse eriprogramm teooria ja praktika jaoks. Iseseisev töö seisneb peale esmaste oskuste omandamist läbiviidavates välitöödes, laboritöödes või kameraalsetes töödes."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Teadmised uurimiseesmärgi täitmiseks vajalike vaatluste või eksperimentide läbiviimiseks. Oskused laboratoorsete tööde läbiviimiseks ja orienteerumiseks erinevates andmebaasides ning andmeanalüüsis."
  }
  [5809]=>
  object(stdClass)#5810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7039"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Arvestus. Praktikat läbi viiva asutuse poolt täidetud tagasiside küsitlusvorm. Suuline: seminari vormis ettekanded oma töödest. Kirjalik: praktikapäevik ja praktikaaruanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua eeldused tööks erialal, omandades andmete kogumise, analüüsi ja töötlemise metoodika. Toetada erialaste teadmiste kasutamise oskuste teket uurimis- ja arendustöö eesmärkide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Praktika reaalses töösituatsioonis. Praktika viiakse läbi kas teadus- või haridusasutuses; riigi-, avaliku- või erasektori teadus/arendusasutuses. Praktika täpne läbiviimise koht ja selle sisu lepitakse kokku kolmepoolselt: üliõpilane, tema lõputöö juhendaja ja õppekava juht. Praktika sisu on soovituslikult seotud üliõpilase lõputöö teemaga."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Oskus reaalses töösituatsioonis planeerida töö käiku (aja planeerimine), viia läbi uuringuid ning eksperimente. Suutlikkus töö tulemit aruandeks vormistada."
  }
  [5810]=>
  object(stdClass)#5811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7040"
    ["hindamine"]=>
    string(307) "Arvestus. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse läbitöötamises ja praktiliste tööde tegemises väljaspool praktikumiaega. Iseseisvat tööd eraldi ei hinnata, vaid see on üks arvestuse osa. Arvestuse saamiseks on vajalik kõigi praktiliste tööde sooritamine ja osalemine 75% praktikumides."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Toetada objektide, nähtuste ja protsesside ruumilise tajumise ja kaardilugemise oskuse teket. Soodustada kaarditarkvara võimaluste kasutamist erinevate (uurimis)probleemide lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Viiakse läbi arvutiklassis, kus on kasutada MapInfo ja Arc GIS tarkvara. Loenguline osa toimub praktiliste tööde sissejuhatuseks ja praktika käigus. Käsitletavad teemad: Geograafilise infosüsteemi (GIS) mõiste ja seos klassikalise kartograafiaga. Geograafilise informatsiooni allikad, informatsiooni sisestamise ja esitamise meetodid. Andmete vektor- ja rastermudel, andmete struktuur GIS-is, vead. Ruumiandmete analüüsimeetodid ja nende kasutamine loodusteaduslikus uurimistöös. Geoinfosüsteemide loomine, andmebaasi disainimine, andmete digitaliseerimine, andmete haldamine, päringud, andmete analüüs. Aine lõplikuks sooritamiseks tuleb praktikatundide ajal või selle väliselt teostada 4-5 mahukamat praktilist ülesannet."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Suutlikkus teha arvutikaarte ja disainida lihtsamaid andmebaase enamlevinud kaarditarkvaraga. Teab ruumiandmete diferentseeritust ning oskus sellega arvestada. Oskus kasutada erinevaid kaarte ja andmebaase vajaliku informatsiooni leidmiseks ning püstitatud ülesande lahendamiseks."
  }
  [5811]=>
  object(stdClass)#5812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7041"
    ["hindamine"]=>
    string(345) "Arvestus. Õppetöö toimub seminaride vormis, kus arutatakse ja diskuteeritakse loetud artiklite teemal. Seminaridest osavõtt vajalik, kuna see on arvestuse sooritamise eelduseks. Oskus analüütiliselt kasutada erinevaid andmeallikaid oma magistritöö temaatikaga sidumiseks. Suutlikkus kasutada teaduskirjanduse otsimootoreid ja andmebaase."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Tutvumine kitsama eriala teaduskirjandusega. Luua võimalused artiklite otsingusüsteemide ja andmebaaside kasutamisoskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Erikursused, mille valik sõltub magistritöö suunitlusest. Koos juhendajaga koostatakse eriprogramm teadusliku kirjandusega töötamiseks. Iseseisva tööna otsib üliõpilane vastavatest andmebaasidest artiklid ja teeb neist analüütilise kokkuvõtte ning esitab need seminaril ning osaleb aktiivselt arutelul."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Oskus analüütiliselt kasutada erinevaid andmeallikaid oma magistritöö temaatikaga sidumiseks. Suutlikkus kasutada teaduskirjanduse otsimootoreid ja andmebaase."
  }
  [5812]=>
  object(stdClass)#5813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Magistriõppe erialaaine, mille eesmärgiks on tõsta integreeritud analüüsi- ja projektisuutlikkust veega seotud keskkonnaprojektides."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Vooluvee reguleerimise põhimõtted; veemajanduslikud bilansid; valgalaline vooluvee reguleerimine keerulistes veemajanduslikes süsteemides; veemajandussüsteemide imitatsiooni mudelid; veeressursside ekspluatatsiooni põhimõtted; ülevaade veeressursside haldamisele orienteeritud uuringutest – topo-geodeetilised uuringud, aerofotode ja satelliitpiltide interpreteerimine, vajaliku hüdrometeoroloogilise, hüdrogeoloogilise, geoloogilise hüdrokeemilise, geobotaanilise ja ökonoomilise andmestiku üldistamine."
    ["vljund"]=>
    string(53) "Loengud, seminarid, individuaalprojektide koostamine."
  }
  [5813]=>
  object(stdClass)#5814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7044"
    ["hindamine"]=>
    string(140) "Komplekseksam (kirjalik test ja seminaritööde esitamine). Loengutest osavõtt kohustuslik 75% ulatuses. Seminaridest osavõtt kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada süsteemse arusaamise teket looduses toimuvatest protsessidest ja Maa sfääride vastastikustest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Maa sfääriline ehitus Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid.Vulkanism. Maavärinad. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgusejaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid,soojad ja külmad frondid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused.Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid.Mulla ehitus ja mulla omadused. Bioomid."
    ["vljund"]=>
    string(570) "Suutlikkus tajuda nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teha vaatlusi ja mõõdistamisi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks. Suutlikkus tajuda laamtektoonika teooriat ning läbi selle selgitada Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse. Suutlikkus tajuda mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas. Suutlikkus aru saada Maa kiirgusbilansist ning kasvuhooneefektist ning selgitada klimaatilisi tingimusi Maa eri paikades lähtuvalt kliimat kujundavatest teguritest."
  }
  [5814]=>
  object(stdClass)#5815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7045"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Loengute ja vastava materjali läbitöötamise tulemuste esitamine loengupäeviku vormis ja nende hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Luua eeldused teadmiste saamiseks paleolimnoogiliste meetodite rakendamisest Holotseeni vältel toimunud keskkonna tingimuste muutuste uurimisel. Luua eeldused mõistmaks seoseid keskkonnatingimuste ja antropogeensete tegurite vahel ja kuidas leitud seoseid võib rakendada keskkonnakaitses ja –korralduses. Arendada üliõpilastes kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Järvesetted kui keskkonatingimuste muutuste arhiiv, mis sisaldab informatsiooni nii valgalal kui vee ökosüsteemis toimunud muutuste kohta ja kannab informatsiooni ka inimtegevuse kohta. Paleolimnoloogia pakub võimalusi pikaajaliste muutuste (kliima, veetasemed, eutrofeerumine, saastumine) uurimiseks. Kursusel tutvustatakse tähtsamaid meetodeid (proovivõtu seadmeid, geokeemilise ja paleobioloogilise analüüsi tehnikaid)."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Aine läbinud üliõpilane: teab ja tunneb peamisi loodustingimusi kujundavaid tegureid; oskab leida seoseid keskkonnatingimuste ja inimühiskonna arengute vahel; oskab lahendada teemaga seotud ülesandeid; suudab leida teemaga seotud informatsiooni ja seda kriitiliselt tõlgendadal; on pädev esitama oma seisukohti"
  }
  [5815]=>
  object(stdClass)#5816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7046"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Luua eeldused arusaamiseks keskkonnateaduste integratiivsusest. Toetada paleogeograafiliste meetodite rakendatavuse oskuse teket loodusprotsesside ajalis-ruumilise mastaapsuse mõistmisel. Soodustada teadmiste teket paleoklimaatilistest teooriast ja võimalustest keskkonna arengutendentside projekteerimisvõimalustest tulevikku."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Annab ülevaate tähtsamatest paleogeograafilistest meetoditest, nende rakendamise printsiipidest: aeg-ruum teooria, aktualism, põhjuslikkus. Litoloogilised, geokeemilised, paleobioloogilised meetodid. Paleoklimatoloogia alused ja meetodid. Mandrijäätumiste teke ja areng Pleistotseenis. Kliima areng Holotseenis. Paleoökoloogia ja paleolimnoloogia rakendustest. Viiakse läbi mõningate meetodite tutvustus laboratooriumides."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Suutlikkus aru saada loodusprotsesside dünaamikast, võime analüüsida kaasaja globaalprobleeme ja inimtegevuse ajalist-ruumilist mõju nendele. Oskus orienteeruda erialakirjanduses ja pädevus oma seisukohtade esitamisel."
  }
  [5816]=>
  object(stdClass)#5817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7094"
    ["hindamine"]=>
    string(140) "Komplekseksam (kirjalik test ja seminaritööde esitamine). Loengutest osavõtt kohustuslik 75% ulatuses. Seminaridest osavõtt kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Toetada süsteemse arusaamise teket looduses toimuvatest protsessidest ja Maa sfääride vastastikustest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Maa sfääriline ehitus Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid.Vulkanism. Maavärinad. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgusejaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid,soojad ja külmad frondid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused.Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid.Mulla ehitus ja mulla omadused. Bioomid."
    ["vljund"]=>
    string(570) "Suutlikkus tajuda nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teha vaatlusi ja mõõdistamisi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks. Suutlikkus tajuda laamtektoonika teooriat ning läbi selle selgitada Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse. Suutlikkus tajuda mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas. Suutlikkus aru saada Maa kiirgusbilansist ning kasvuhooneefektist ning selgitada klimaatilisi tingimusi Maa eri paikades lähtuvalt kliimat kujundavatest teguritest."
  }
  [5817]=>
  object(stdClass)#5818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7095"
    ["hindamine"]=>
    string(355) "Nõuetele vastavate praktiliste tööde esitamine. Kui õppija on osalenud 75% loengutes ja seminarides ning esitanud kõik praktilised kirjalikud tööd ja suulised esitlused seminarides siis saab ta hinde vastavalt esitatud töödele. Kui õppija on osalenud alla 75% õppetöös tuleb tal lisaks praktiliste tööde esitamisele sooritada kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda terviklik käsitlus geograafia õpetamise eesmärkidest, õpetamise meetoditest, õpilase motiveerimisest, õppetöö organiseerimisest ja õpitu hindamisest."
    ["sisu"]=>
    string(920) "Kooligeograafia tänapäeval. Kooligeograafia esitusviisid. Integratsioon teiste õppeainetega. Õppevara geograafias. Kaardiõpe. Arvuti kasutamine. Kooligeograafia tänapäeval. Kooligeograafia esitusviisid. Integratsioon teiste õppeainetega. Õppevara geograafias. Kaardiõpe. Arvuti kasutamine. Õppemeetodid ja vormid geograafias. Aktiivõpe/uurimusõpe/konstruktivism. Tunni osad/tunni struktuur. Tunnikonspekti koostamine. Õppimise käigus omandatakse teadmised geograafia riiklikust ainekavast,õppetöö planeerimisest, eesmärgistamisest, läbiviimisest ja hindamisest. Omandatu on oluline toimetulekuks tööks geograafoia õpetajana üldhariduskoolis. Teoreetiliste teasdmiste rakendamiseks teevad üliõpilased iga teema kohta ühe praktilise töö, kus nad püüavad rakendada omandatud teadmisi ja oskusi. Need kantakse ette seminarides ja analüüsitakse koos kaasõpilastega nende plusse ja miinuseid."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Õppijal on teadmised õppetöö planeerimises, eesmärgistamisest, läbiviimisest ja hindamisest. Õppija suudab/oskab rakendada teadmisi geograafia õpetamisel üldharioduskooli kolmandas ja neljandas kooliastmes. Õppija orienteerub geograafia õppevara pakkuvates allikates. Õppija oskab koostada teabeallikate abil piirkonna iseloomustust ja tunneb kaardinomenklatuuri."
  }
  [5818]=>
  object(stdClass)#5819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7096"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus. Õppetööst osavõtt kohustuslik 75% ulatuses, õppekäikudest osavõtt kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Toetada oskuste ja pädevuste kujunemist õues õppimise kui õppetöö olulise vormi kohta. Soodustada oskuste teket koostada ekskursiooni/õppekäigu marsruute, giidindada ja valmistada ekspositsioone."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Õues õppimise vormid ja metoodika. Õppeekskursioon / õppekäik. Välitööd geograafias(plaani joonistamine, maastiku profiiljoone koostamine, nõlva kõrguse ja kalde mõõtmine, rändkivide/paljandite mõõtmine jne) Geograafiaalaseid teadmisi kujundavad mängud ( ka internetis). Looduse õpperajad. Projektitöö: ühe kahe/kolmepäevase kombineeritud ekskursioonimarsruudi koostamine ja metoodiline läbitöötlus. Õuesõppe päeva korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Omab suutlikkust läbi viia ekskursioone, õppekäike ja muid õuesõppe vorme seostatuna õppekavaga."
  }
  [5819]=>
  object(stdClass)#5820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7097"
    ["hindamine"]=>
    string(254) "Eksam. Hindamismeetodiks on test, mis sisaldab avatud küsimusi, valikvastustega küsimusi jne. Ühe õppematerjali koostamine gümnaasiumile etteantud teemal selle esitlemine ja kaitsmine annab 20% eksamist. Vähemalt 75 % ulatuses osavõtt kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Toetada oskuste ja pädevuste kujunemist üldhariduskooli ainekava läbiva teema keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng läbiviimiseks ja säästva ellusuhtumise kujundamist geograafia tunnis."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Inimtegevuse tagajärjed erinevates keskkonnatingimustes. Keskkonnaprobleemid seoses kaevandustega , energeetikaga, happesademed, kasvuhooneefekt, osoonikihi kadumine , ookeanide/ maailmamere reaostus. Metsade hävimine, ülelinnastumine, turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. muldade degradeerumine ,kõrbestumine, toiduprobleemid/ nälg. Keskkonnakasvatuse läbiviimine ja keskkonda säästvate väärtushinnangute kujundamine geograafias. Säästev areng."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Õppija teab maailma globaalseid keskkonnaprobleeme, suudab analüüsida nende põhjusi ja tagajärgi ning välja pakkuda lahendusi. Omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes omab suutlikkust kujundada õpilastes keskkonnateadlikku ja säästvat/jätkusuutlikku ellusuhtumist.,kes on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele."
  }
  [5820]=>
  object(stdClass)#5821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7100"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Kujundada eeldused iseseisva töö läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(226) "Uurimistöö vastavalt valitud erialale sisaldab kirjalikku ülevaadet uuritavast probleemistikust, konkreetset ülesande püstitust, läbiviidud uurimuse tulemusi ja nende analüüsi töö tulemuste kokkuvõtet ja järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Teadmised iseseisva töö läbiviimisest ja organiseerimisest. Oskused uurimistöö vormistamisest ja tulemuste süsteemsest analüüsist. Suutlikkus kaitsta oma tulemusi auditooriumi ees."
  }
  [5821]=>
  object(stdClass)#5822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7101"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Magistritöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Oskuste omandamine iseseisvaks analüütiliseks tööks erinevate allikmaterjalidega ning ainedidaktilise metoodika töövõtete praktiline tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Magistritöö on pedagoogilis-metoodiline töö arendusliku iseloomuga teaduslikel alustel koostatud uurimus, mis sisaldab üliõpilase enda kogutud andmeid ja analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(70) "Andmete kogumine, andmete analüüs, töö kirjandusega, vormistamine."
  }
  [5822]=>
  object(stdClass)#5823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7102"
    ["hindamine"]=>
    string(330) "Kirjalik eksam (test, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud vastustega küsimusi), millele eelnevad ettekannete koostamised ja kaitsmised. Loengute külastamine on soovitav, seminaridel osalemine on kohustuslik. Iga üliõpilane peab seminaril pidama vähemalt ühe ettekande õppejõuga kooskõlastatud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kujundada teadmisi komplektsete ökoloogiliste süsteemide arengust ning seda tagavatest protsessidest. Loengus käsitletakse ökosüsteemi mõistet tavapärasest arusaamast laiemalt."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Ülevaade ökosüsteemide teooriast. Ökosüsteemid ja termodünaamika. Ökosüsteemides toimivad fundamentaalsed protsessid. Ökosüsteemide areng: evolutsioon ja suktsessioon. Inimühiskond kui ökoloogiline süsteem. Ökosüsteemide seisund ja selle hindamine. Ökosüsteemide taastamine. Agroökosüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab selgitada ökosüsteemide kui iseorganiseeruvate süsteemide kujunemist; Oskab kirjeldada ökosüsteeme üldiste mudelite abil; On võimeline hindama ökosüsteemides toimuvate protsesside jätkusuutlikkust; Saab aru iseorganiseerumise termodünaamilistest alustest."
  }
  [5823]=>
  object(stdClass)#5824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7103"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Eksam. Koostöö juhendajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua eeldused üliõpilaste süsteemsete teadmiste edasiarenguks teadustöö sisulisest ja vormilisest spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Magistritöö struktuur. Uurimisprobleemi ja -ülesannete püstitamine. Kirjanduse valik. Andmete tüübid. Uurimismeetodid. Töö kirjutamise etapid. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [5824]=>
  object(stdClass)#5825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7104"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Arvestus. Koostöö juhendajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua eeldused üliõpilaste süsteemsete teadmiste edasiarenguks teadustöö sisulisest ja vormilisest spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Magistritöö struktuur. Uurimisprobleemi ja -ülesannete püstitamine. Kirjanduse valik. Andmete tüübid. Uurimismeetodid. Töö kirjutamise etapid. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [5825]=>
  object(stdClass)#5826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7105"
    ["hindamine"]=>
    string(330) "Kirjalik eksam (test, mis sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui ka avatud vastustega küsimusi), millele eelnevad ettekannete koostamised ja kaitsmised. Loengute külastamine on soovitav, seminaridel osalemine on kohustuslik. Iga üliõpilane peab seminaril pidama vähemalt ühe ettekande õppejõuga kooskõlastatud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kujundada teadmisi komplektsete ökoloogiliste süsteemide arengust ning seda tagavatest protsessidest. Loengus käsitletakse ökosüsteemi mõistet tavapärasest arusaamast laiemalt."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Ülevaade ökosüsteemide teooriast. Ökosüsteemid ja termodünaamika. Ökosüsteemides toimivad fundamentaalsed protsessid. Ökosüsteemide areng: evolutsioon ja suktsessioon. Inimühiskond kui ökoloogiline süsteem. Ökosüsteemide seisund ja selle hindamine. Ökosüsteemide taastamine. Agroökosüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab selgitada ökosüsteemide kui iseorganiseeruvate süsteemide kujunemist; Oskab kirjeldada ökosüsteeme üldiste mudelite abil; On võimeline hindama ökosüsteemides toimuvate protsesside jätkusuutlikkust; Saab aru iseorganiseerumise termodünaamilistest alustest."
  }
  [5826]=>
  object(stdClass)#5827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7106"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Magistritöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Oskuste omandamine iseseisvaks analüütiliseks tööks erinevate allikmaterjalidega ning ainedidaktilise metoodika töövõtete praktiline tundmine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Magistritöö on pedagoogilis-metoodiline töö arendusliku iseloomuga teaduslikel alustel koostatud uurimus, mis sisaldab üliõpilase enda kogutud andmeid ja analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(70) "Andmete kogumine, andmete analüüs, töö kirjandusega, vormistamine."
  }
  [5827]=>
  object(stdClass)#5828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7110"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Arvestus. Hindamine toimub kahes osas (vt kursuse kirjeldust) seminariettekannete põhjal. Esitatud peab olema ka magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada magistranti magistritöö metodoloogiliste ja teoreetiliste lähtekohtade valimisel."
    ["sisu"]=>
    string(992) "Kursus jaguneb kaheks võrdseks osaks: 1) Magistritöö probleemiseade, käsitletava probleemi teoreetiline taust koos võimalike teadusfilosoofiliste/metodoloogiliste (teadusfilosoofiat üldjuhul keemia lähenemised ei sisalda) valikutega, ülevaade eelnevatest asjakohastest uuringutest ning kavandatava töö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine. 2) 2) Magistritöö uurimisstrateegia ja uurimismeetodi valimine koos valiku põhjendusega, andmevajaduse ja andmeallikate (primaarandmestik, s.o uurija tehtavad mõõtmised, sekundaarandmestik, s.o andmekogud ja muud allikad) kindlaksmääramine, mõõtmismeetodite ja andmetöötlusmeetodite valimine ning valiku põhjendamine. Kursuse jooksul töötab üliõpilane läbi asjakohase kirjanduse, arutab tehtud valikud läbi juhendajaga ja kannab mõlema osa tulemused ette seminaridel. Kursuse tulemuseks on magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane demonstreerima suutlikkust uurimustöö kavandamiseks, mis hõlmab: 1) arusaamist käsitletava probleemi teoreetilisest taustast, 2) suutlikkust sõnastada probleemi ning sellest tulenevalt töö eesmärki/ülesannet ja uurimisküsimusi/hüpoteese ning 3) oskust valida töö eesmärgile ja uurimisküsimustele sobivat uurimisetoodikat."
  }
  [5828]=>
  object(stdClass)#5829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7200"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Omandada iseseisva uurimistöö läbiviimise, saadud andmete mõtestamise ja tulemuste vormistamise kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Uurimustöö mõnel bioloogia erialal valitud teemal. Sisaldab töö eesmärgi ja ülesannete püstitust, kirjanduse ülevaadet vastavast probleemistikust ning läbiviidud uurimuse metoodikat, töö tulemusi, nende analüüsi, kokkuvõtet ja järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(85) "Oskus töötada eriala teaduskirjandusega ning (väli)uuringute meetodite omandamine."
  }
  [5829]=>
  object(stdClass)#5830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7401"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Tutvumine partnerkooli, töökollektiivi, kooli töökorralduse, kehtestatud ja kehtestamata reeglite ja õpetajatele pakutavate tugiteenustega; Tutvumine kooli dokumentatsiooniga, sh kooli õppekava, tööplaan, õpetajate töökava; Tutvumine HEV õpilastega tehtava tööga; Tutvumine klassijuhataja, ainesektsiooni ja kooli juhtimisega seotud tööga; Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(569) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Tunneb õpetajakutse alusdokumente; Üliõpilane oskab vaadelda ja analüüsida kooli ja selle õpi- ja tugikeskkonda, õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, õppetunni läbiviimist ja õpilaste tegevust tunnis, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5830]=>
  object(stdClass)#5831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG7402"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua eeldused kasvatusteaduslike teadmiste seostamiseks koolitegelikkusega; Toetada pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna vaatlemise ning analüüsimise oskuse kujunemist; Toetada üliõpilase kohanemist õpetaja rolliga; Toetada üliõpilaste individuaalse e -portfoolio loomist ja selle rakendumist süsteemseks eneseanalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Osalemine õppetööl, sh õpetaja(te) tundide vaatlemine, protokollimine ja analüüsimine sõltuvalt vaatlusteemast; Osalemine uurimustööde ja loovtööde juhendamisel; Valmistada ette erinevaid õppeööga seotud tegevusi (tööleht, kontrolltöö, tunniepisood eelnevate teadmiste kontrollimiseks, lõimumisprojekt, jne) ning osaleda nende läbiviimisel ja kontrollimisel; Osalemine tunnivälise ainealase tegevuse organiseerimisel ja läbi viimisel; Reflekteerida enda rolli ja tegevusi koolis, sh luua oma e-portfoolio;"
    ["vljund"]=>
    string(490) "Üliõpilane oskab näha seoseid koolitegelikkuse ja kasvatusteaduslikes õppeainetes omandatavate teoreetiliste teadmiste vahel; Üliõpilane oskab vaadelda, analüüsida ja osaliselt läbi viia õpetaja erinevaid tööülesandeid koolis ning väljaspool kooli, sh õppetunni läbiviimist, Üliõpilane mõtestab koolis toimuvat õpetaja rollist lähtuvalt ning järgib professionaalseid ja eetilisi nõudeid. Üliõpilane on pädev esitama e-portfoolio abil oma loomingut ja refleksioone."
  }
  [5831]=>
  object(stdClass)#5832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8011"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Hinnatakse referaate ja esinemisi"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda mitmekülgne ülevaade loodusteaduslikest uurimismeetoditest. Toetada erinevate loodusteaduslike uurimismeetodite kasutamise oskuse teket."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Süsteemne ülevaade loodusteadusliku mõtte arengust, erinevate distsipliinide spetsiifikast ja teadustöö metodoloogiast."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Üliõpilane lähtuvalt uurimistöö spetsiifikast suudab iseseisvalt valida sobivad uurimismeetodid; omandab oskuse planeerida uuringut; omandab praktilisi oskusi rakendada sobivaid uurimismeetodeid oma uurimistöö ülesannete lahendamisel."
  }
  [5832]=>
  object(stdClass)#5833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8012"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Arvestus. Hinnatakse referaate ja esinemisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Soodustada doktorandi kursisolekut uusimate loodusteaduslike uurimissuundadega laiemalt."
    ["sisu"]=>
    string(206) "Seminarid või loengud uusimatest loodusteaduslikest suundadest. Õpet korraldab doktorikool. Õppejõududeks on teadlased Eestist ja mujalt. Õppetöö toimub tsükliliselt korraldatavate seminaride kaudu."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane lähtuvalt uurimistöö spetsiifikast suudab orienteeruda aktuaalsetes loodusteaduslikes uurimissuundades; oskab näha seoseid valkonnasiseste ja valdkonnaväliste uurimissuundade vahel; omandab praktilisi oskusi neid rakendada oma uurimistöö ülesannete lahendamisel."
  }
  [5833]=>
  object(stdClass)#5834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Soodustada osalemist teadusdiskussioonis ja arendada teadusliku publitseerimise oskust ning võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Teadustulemuste vormistamise ideoloogia, olulise ja mitteolulise eraldamine, tulemuste vormistamine, tulemuste esitamise viisid. Teadus- informatsioonisüsteemid ja nende kasutamine. Läbiviijad TLÜ õppejõud ja väliskülalised. Õppetöö toimub tsüklitena (seminaride vormis)."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Oskab iseseisvalt teadustulemusi vormistada ja on võimeline neid ka avaldama."
  }
  [5834]=>
  object(stdClass)#5835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8016"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Eksam. Seminaride vormis ülevaated eriala õppejõududele või teaduritele."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Soodustada puuduvate põhi- ja baasteadmiste omandamist kitsamas loodus- või täppisteaduste valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(149) "Doktorant, kes pole eelneval õppetasemel otseselt kokku puutunud vastava valdkonnaga, teeb erinevate publikatsioonide põhjal baasteadmised selgeks."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Teab oma valdkonda põhi- ja baasteadmiste tasemel ning suudab õpitut seostada oma doktoritöö temaatikaga."
  }
  [5835]=>
  object(stdClass)#5836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(339) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: Mõisted ja terminid. Mõistete defineerimine. Mõiste maht ja sisu. Liigitamine. Analüüs ja süntees. Induktsioon ja deduktsioon. Argumenteerimine. Argumentatsiooni analüüs. Valiidsus ja tõesus. Eeldused ja järeldused. Modus ponens. Modus tollens.Varjatud ja vastuolulised eeldused."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Kursuse edukalt läbinu suudab: Kriitiliselt hinnata uurimis ja arendustöid, mis viivad uute teadmiste ning protseduuriliste lahendusteni; Oskab anda teaduseetilisi hinnanguid; Saab aru teaduse võimalustest ja piirangutest."
  }
  [5836]=>
  object(stdClass)#5837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8018"
    ["hindamine"]=>
    string(285) "Arvestuse eelduseks on doktorandi loengumaterjali või rühmatöö materjali esitus, iseseisva õppetsükli ettevalmistamine ning läbiviimine. Osalemine aruteludel. Loengukursust või välipraktikat läbiviiv õppejõud osaleb õppeprotsessis ning annab hinnangu üliõpilase tööle."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Soodustada koolitustegevuse planeerimise, läbiviimise ja reflekteerimise oskuste teket."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Õppimise ja õpetamise olemus. Täiskasvanud õppija. Õppemeetodid kõrgkoolis, õppematerjalide koostamine, ülesannete koostamine ja tagasisidestatud kontroll. Tehniliste vahendite kasutamine loengute ja ettekannete läbiviimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Doktorant: Suudab iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia loenguid ja juhendada rühmatöid; Oskab juhendada rühma- ja välitöid ning praktikume; Oskab koostada õppematerjale."
  }
  [5837]=>
  object(stdClass)#5838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8019"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Arvestus. Loengukursust või välipraktikat läbiviiv õppejõud osaleb õppeprotsessis ning annab hinnangu üliõpilase tööle. Üliõpilane saab 1 EAP läbiviidud kursuse mahust."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Soodustada koolitustegevuse planeerimise, läbiviimise ja reflekteerimise oskuste teket."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Õppimise ja õpetamise olemus. Täiskasvanud õppija. Oskused projektide koostamiseks. Bakalaureusetasemel üliõpilaste seminari- ja lõputööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(201) "Suutlikkus püstitada loodusteaduslikke uurimisprobleeme. Suutlikkus iseseisvalt tegutseda juhendajana. Oskused toetada teiste õppimist nii hariduse kui teaduse kontekstis kui ka laiemalt ühiskonnas."
  }
  [5838]=>
  object(stdClass)#5839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8021"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Pideva osalemise ja regulaarsete ettekannete korral saab üliõpilane 3 EAP aastas."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Soodustada laiemalt erialal tehtavate teadusuuringutega kursis olemist, edasiseks karjääriks kasulike kontaktide loomist ja loodusteaduste aktuaalsete arengusuundadega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Osalemine valdkonna regulaarsetel teadusseminaridel, kord aastas teha seminaril ettekanne oma tegevusest."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Osaleb valdkonna teadusdiskussioonis TLÜ-s, oskab teha suulist ettekannet uuringu vaheetappidest ning vormistada aruannet."
  }
  [5839]=>
  object(stdClass)#5840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8022"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Pideva osalemise ja regulaarsete ettekannete korral saab üliõpilane 3 EAP aastas."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Soodustada laiemalt erialal tehtavate teadusuuringutega kursis olemist, edasiseks karjääriks kasulike kontaktide loomist ja loodusteaduste aktuaalsete arengusuundadega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Osalemine valdkonna regulaarsetel teadusseminaridel, kord aastas teha seminaril ettekanne oma tegevusest."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Osaleb valdkonna teadusdiskussioonis TLÜ-s, oskab teha suulist ettekannet uuringu vaheetappidest ning vormistada aruannet."
  }
  [5840]=>
  object(stdClass)#5841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8023"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Osalemine erinevatel doktorikooli üritustel annab erineva kaaluga ainepunkte, mis arutatakse läbi koos juhendajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Soodustada suhtlust lähedastel erialadel õppivate doktoriõppe üliõpilastega teistest ülikoolidest sh Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, toetada osalemist doktorantidele mõeldud kõrgetasemelistel teadusüritustel."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Doktoriõppekava järgi õppivad üliõpilased osalevad maateaduste ja ökoloogiateaduste doktorikooli üritustel, kus on võimalus tutvustada oma tulemusi ning osaleda diskussioonis lähedastel erialadel õppivate üliõpilastega, omandada uusi teadusmetoodikaid, praktiseerida välislaborites."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Oskab iseseisvalt tegutseda rahvusvahelises teadus- ja õpikeskkonnas, oskab algatada teadusdiskussioone, suudab põhjendada oma teadustöö tulemusi ja kriitiliselt hinnata teiste uurimistöid."
  }
  [5841]=>
  object(stdClass)#5842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8024"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksam. Loetu arutatakse läbi koos juhendajaga, kaasatakse ka ligilähedastel teemadel õppivad üliõpilased või konsultantidena selle eriala spetsialistid."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Toetada doktoritöö kitsama eriala põhikirjandusega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(101) "Koostöös juhendajaga väljavalitud erialakirjanduse lugemine ja omandamine, oskus omandada oluline."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskab kasutada erinevaid kirjandusallikaid ja elektronkatalooge, tunneb erialast võõrkeelset terminoloogiat, on suuteline omandatud teadmisi seostama oma dissertatsiooniga."
  }
  [5842]=>
  object(stdClass)#5843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8025"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Loetu arutatakse läbi koos juhendajaga, kaasatakse ka ligilähedastel teemadel õppivad üliõpilased või konsultantidena selle eriala spetsialistid."
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Toetada doktoritöö kitsama eriala põhikirjandusega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(101) "Koostöös juhendajaga väljavalitud erialakirjanduse lugemine ja omandamine, oskus omandada oluline."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskus kasutada erinevaid kirjandusallikaid ja elektronkatalooge, tunneb erialast võõrkeelset terminoloogiat, on suuteline omandatud teadmisi seostama oma dissertatsiooniga."
  }
  [5843]=>
  object(stdClass)#5844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8026"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Osalus rahvusvahelisel teadusüritusel ilma ettekandeta annab 1 EAP, ettekandega 3 EAP. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Luua võimalused teadusdiskussioonilise aktiivsuse ja esinemisoskuse arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Koostöös juhendajaga jälgitakse oma eriala teadussündmusi ning osaletakse teadusüritustel."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Oskab esitada oma teadustulemusi rahvusvahelisel areenil nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [5844]=>
  object(stdClass)#5845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8027"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Seminariettekanded, kirjalik kodutöö ning kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Toetada üliõpilaste suutlikkust märgata väärjäreldusi ning neid ise vältida oma erialases tegevuses ning igapäevaelus."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursus koosneb loengutest ja iseseisva töö tulemuste arutelust ning hõlmab järgmisi teemasid: Kriitilise mõtlemise tähendus. Kriitilise mõtlemise komponendid – objekt, protsess ja mõõdupuud. Faktid, põhjendatud järeldused ja eelistused. Argumentatsioon. Argumenteerimisvead – ühekülgsus, ebaselgus, argumentum ad ignorantiam, argumentum ad hominem, varjatud eeldused, vigased süllogismid jm."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Kursuse edukaks läbimiseks peab • mõistama kriitilise mõtlemise tähendust • oskama eristada argumente mitteargumentidest • tundma enamlevinud arutlusvigu ming suutma neid kirjeldada • ning oskama tekstis arutlusvigu leida ning neid selgitada"
  }
  [5845]=>
  object(stdClass)#5846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8028"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Soodustada läbi erinevate tegevuste erialase rakendustegevuse oskuse teket."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Osalemine seminaride, konverentside, ürituste korraldamisel ja uurimis- ja rakendusprojektide taotlemisel. Publikatsioonide toimetamine, retsenseerimine, magistritööde retsenseerimine, tööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "On pädev oma teadmiste edasiandmiseks õpetamise ja juhendamise teel; oskab algatada, kavandada ja läbi viia rakendus- ja uurimisprojekte; on võimeline meeskonnatööks ja juhtimiseks."
  }
  [5846]=>
  object(stdClass)#5847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8030"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Pideva osalemise ja regulaarsete ettekannete korral saab üliõpilane 4 EAP aastas arvestatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Soodustada laiemalt erialal tehtavate teadusuuringutega kursis olemist, edasiseks karjääriks kasulike kontaktide loomist ja loodusteaduste aktuaalsete arengusuundadega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Osalemine valdkonna regulaarsetel teadusseminaridel, kord aastas teha seminaril ettekanne oma tegevusest."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Osaleb valdkonna teadusdiskussioonis TLÜ-s, oskab teha suulist ettekannet uuringu vaheetappidest ning vormistada aruannet."
  }
  [5847]=>
  object(stdClass)#5848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8031"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Pideva osalemise ja regulaarsete ettekannete korral saab üliõpilane 4 EAP aastas arvestatud."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Soodustada laiemalt erialal tehtavate teadusuuringutega kursis olemist, edasiseks karjääriks kasulike kontaktide loomist ja loodusteaduste aktuaalsete arengusuundadega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(105) "Osalemine valdkonna regulaarsetel teadusseminaridel, kord aastas teha seminaril ettekanne oma tegevusest."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Osaleb valdkonna teadusdiskussioonis TLÜ-s, oskab teha suulist ettekannet uuringu vaheetappidest ning vormistada aruannet."
  }
  [5848]=>
  object(stdClass)#5849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8032"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Osalemine erinevatel doktorikooli üritustel annab erineva kaaluga ainepunkte, mis arutatakse läbi koos juhendajaga. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Soodustada suhtlust lähedastel erialadel õppivate doktoriõppe üliõpilastega teistest ülikoolidest ,sh Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, toetada osalemist doktorantidele mõeldud kõrgetasemelistel teadusüritustel."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Doktoriõppekava järgi õppivad üliõpilased osalevad maateaduste ja ökoloogiateaduste doktorikooli üritustel, kus on võimalus tutvustada oma tulemusi ning osaleda diskussioonis lähedastel erialadel õppivate üliõpilastega, omandada uusi teadusmetoodikaid, praktiseerida välislaborites."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Oskab iseseisvalt tegutseda rahvusvahelises teadus- ja õpikeskkonnas, oskab algatada teadusdiskussioone, suudab põhjendada oma teadustöö tulemusi ja kriitiliselt hinnata teiste uurimistöid."
  }
  [5849]=>
  object(stdClass)#5850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8033"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Soodustada osalemist teadusdiskussioonis ja arendada teadusliku publitseerimise oskust ning võimekust."
    ["sisu"]=>
    string(233) "Teadustulemuste vormistamise ideoloogia, olulise ja mitteolulise eraldamine, tulemuste vormistamine, tulemuste esitamise viisid. Teadus- informatsioonisüsteemid ja nende kasutamine. Õppetöö toimub tsüklitena (seminaride vormis)."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Oskab iseseisvalt teadustulemusi vormistada ja on võimeline neid ka avaldama."
  }
  [5850]=>
  object(stdClass)#5851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Soodustada läbi erinevate tegevuste erialase rakendustegevuse oskuse teket."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Osalemine seminaride, konverentside, ürituste korraldamisel ja uurimis- ja rakendusprojektide taotlemisel. Publikatsioonide toimetamine, retsenseerimine, magistritööde retsenseerimine, tööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "On pädev oma teadmiste edasiandmiseks õpetamise ja juhendamise teel; oskab algatada, kavandada ja läbi viia rakendus- ja uurimisprojekte; on võimeline meeskonnatööks ja juhtimiseks."
  }
  [5851]=>
  object(stdClass)#5852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8039"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Anda mitmekülgne ülevaade loodusteaduslikest uurimismeetoditest. Toetada erinevate loodusteaduslike uurimismeetodite kasutamise oskuse teket."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Süsteemne ülevaade loodusteadusliku mõtte arengust, erinevate distsipliinide spetsiifikast ja teadustöö metodoloogiast."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Üliõpilane lähtuvalt uurimistöö spetsiifikast suudab iseseisvalt valida sobivad uurimismeetodid; omandab oskuse planeerida uuringut; omandab praktilisi oskusi rakendada sobivaid uurimismeetodeid oma uurimistöö ülesannete lahendamisel."
  }
  [5852]=>
  object(stdClass)#5853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8040"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Toetada doktoritöö kitsama eriala põhikirjandusega tutvumist."
    ["sisu"]=>
    string(101) "Koostöös juhendajaga väljavalitud erialakirjanduse lugemine ja omandamine, oskus omandada oluline."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskab kasutada erinevaid kirjandusallikaid ja elektronkatalooge, tunneb erialast võõrkeelset terminoloogiat, on suuteline omandatud teadmisi seostama oma dissertatsiooniga."
  }
  [5853]=>
  object(stdClass)#5854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLG8100"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Hindamine toimub vastavalt loodusteaduste valdkonnas kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Doktoritööd hinnatakse järgmiselt: - kaitstud esiletõstmisega (laudatur); - nõuetele vastav (approbatur); - nõuetele mittevastav."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Kompetentsuse omandamine teadustööks, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ja mille tulemused omandavad teoreetilist ja praktilist väärtust loodusteaduste valdkonna teadusdiskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Doktorant õpib tundma oma eriala ja külgnevate alade kaasaegseid teadustulemusi, vastavalt sellele kavandab oma töö läbiviimiseks optimaalseimad meetodid ja tehnikad, võtab kokku uurimistulemused ja kaitseb neid avalikes disskussioonides ning avaldatud teadusartiklites."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Suutlikkus püstitatud hüpoteesidest lähtuvalt argumenteeritult esitada doktoritöö uurimisprobleemid. Oskus kasutada uurimis- ja andmeanalüüsi meetodeid professionaalsel tasemel Suutlikkus analüüsida ja esitada saadud uurimistulemusi. Suutlikkus teha uurimistulemustest teoreetilised ja praktilised järeldused, lähtudes loodus- ja täppisteaduste valdkonnas väljakujunenud põhimõtetest. Oskus järgida teadustööde vormistamise ja keelekasutuse nõudeid."
  }
  [5854]=>
  object(stdClass)#5855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6003"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Kirjalik eksam; 60% lõpptulemusest annavad kodutööd ja seminariettekanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada ülevaadet keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnaauditi (KA) kohast keskkonnakorralduses. Toetada oskuste ja suutlikkuse teket osalemiseks KMH ja KA protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(846) "Keskkonnaauditi terminoloogia ja definitsioon. Auditeerimise põhimõtted. EA käsitlevad EV õigusaktid ja standardid. Auditi algatamine. Auditiks valmistumine. Audiitorite tegevus auditeeritaval objektil. Auditeerimistehnikad ja protseduur. KMH protseduur ja metoodika. KMH õiguslik regulatsioon. KMH algatamine. KMH käsitlusala ja programm. Taustkeskkonna seisundi kirjeldamine. Keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine. Negatiivsete mõjude leevendamine. Alternatiivide võrdlemine. Üldsuse kaasamine. Aruande koostamine. Järelmenetlused. KMH kvaliteedi kontroll. Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist ja analüüse. Grupitööna koostatakse legendi alusel auditi kava, rollimänguna harjutatakse auditeerimist, grupitööna aruande koostamine. Grupitööna KMH praktika analüüs ja hindamismetoodikate rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(677) "Kursuse edukalt läbinu: Oskab defineerida ja kasutada KMH ja KA põhimõisteid; Oskab nimetada KMH ja KA protsessi osapooli ning kirjeldada nende rolli; Oskab seletada KMH ja KA osa keskkonnajuhtimises; Oskab kirjeldada ja selgitada KMH ja KA loogilist protseduuri; Eristab KA tüüpe; Teab põhilisi õigusakte ja standardeid, mis reguleerivad KMHd ja KAd; Suudab analüüsida KMH protsessi vasatavust õigusaktidele; Suudab analüüsida KMH algatamise vajadust; On võimeline KMHd kavandama; Suudab kasutada KMHs mitmekriteeriumilise hindamise tehnikaid; Suudab töötada tulemuslikult nii iseseisvalt kui eksperdi-/audiitorigrupis; Demonstreerib tulemuste esitamise oskust."
  }
  [5855]=>
  object(stdClass)#5856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6006"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Arendada oskusi keskkonnakorralduslike vahendite kasutamiseks; toetada suutlikkust tööks valitud keskkonnakorralduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Erahüvised ja avalikud hüved. Ettevõtja maksimaalne tootmistase ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase. „Ühishüve tragöödia“. Välismõjud, s.h väliskulu ja välistulu. Väliskulu haldamise võimalused: avalike keskkonnahüviste rahalise väärtuse arvutamine ja tulemuse kasutamine tulu-kulu analüüsis; avalikele keskkonnahüvistele omaniku leidmine (Coase’ teoreem); korralduslikud meetmed: “käsu-kontrolli” meetmed ja majandusmeetmed (Pigou maks ja subsiidium). Korralduslike meetmete efektiivsuse võrdlus."
    ["vljund"]=>
    string(640) "Kursuse läbimise järel õppija oskab selgitada turutõrgete - avalik hüve ja välismõju – põhjusi, olemust, tulenevaid tagajärgi ja haldamise võimalusi; Teab ökosüsteemiteenuste, kui avalike hüvede, rahalise väärtuse arvutamise metoodikaid ja sotsiaalse tulu-kulu analüüsi põhimõtet. Oskab seletada avalikele keskkonnahüvistele omaniku leidmise (Coase’ teoreem) teoreetilist alust. Tunneb avalike hüvede kasutamise ja väliskulu haldamise korralduslikke meetmed: “käsu-kontrolli” meetmed ja majandusmeetmed (Pigou maks ja subsiidium). Oskab selgitada, mida tuleb silmas pidada korralduslike meetmete rakendamisel."
  }
  [5856]=>
  object(stdClass)#5857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(839) "Loengukursuse eesmärgiks on selgitada toksikoloogia ja ökotoksikoloogia põhialuseid ja terminoloogiat, anda ülevaade toksikantide ja toksiinide mitmekesisusest, füüsikaliskeemilistest omadustest ning toimetest organismidele raku, koe, isendi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Tutvustada toksikoloogias ja ökotoksikoloogias kasutatavaid klassikalisi ja uusimaid uurimismeetoteid, nende meetodite väljatöötamise teoreetilisi aluseid ja rakendusvõimalusi. Selgitada ökotoksikoloogia üha kasvavat tähtsust tänapäeval, selle teadusharu interdistsiplinaarset olemust ja uusi suundumusi. Anda ülevaade uutel alustel väljatöötatud kemikaalipoliitikast Euroopa Liidus ja Eestis. Selgitada toksikoloogia ja ökotoksikoloogia põhialuseid ja terminoloogiat, anda ülevaade keskkonda sattuvatest ja looduslikest mürkidest."
    ["sisu"]=>
    string(787) "Toksikoloogia mõiste ja areng. Ökotoksikoloogia. Toksiliste ainete keemilise ehituse ja bioloogiline aktiivsus. Toksiliste ainete klassifitseerimine bioloogilise toime alusel. Toksiliste ainete levik ja toime looduses. Looduslikud toksiinid, nende funktsioon ja levik. Vetikatoksiinid. Vetikatoksiinide mõju loomadele ja inimesele. Meetodid vetikatoksiinide tuvastamiseks ja kahjustustamiseks. Mürgitused ja kõrvaltoimed. Toksiliste ainete lagunemine looduses. Akuutne ja krooniline toksilisus ja selle hindamine. Letaalsus ja selle hindamine. Bioakumulatsioon. Toksilisuse määramise testid. Bakteriaalsed testid. Algloomadel baseeruvad testid. Vetikakultuuril baseeruv test. Toksilisuse testimine kaladel ja rottidel. Loomkatsete ja -testidega seotud piirangud ning seadusandlus."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Loengute külastamine on üldjuhul vajalik, kuna eestikeelne vastavasisuline kirjandus praktiliselt puudub ning üldülevaatlikku muukeelset kirjandust on kättesaadaval vähe. Sellest tingitult on kõneallolevas õppeaines loengutel suur osakaal. Referaat(5%), seminaridest osavõtt(15%), eksam(80%)."
  }
  [5857]=>
  object(stdClass)#5858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6017"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Kirjalik eksam. Üliõpilasele esitatakse eduka sooritamise seisukohalt kolm võrdse väärtusega küsimust. Eksam loetakse sooritatuks kui üliõpilane kogub vähemalt 60 hindepunki 100-st võimalikust."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Jäätmekäitluse korraldamine keskkonda säästval viisil. Jäätmehoolduse organisatsiooniline ülesehitus ja jäätmekäitluse tehnoloogiad."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Jäätmekäitluse areng. Jäätmekäitlusalane seadusandlus. Säästva arengu põhimõtted jäätmekäitluses korraldamisel. Jäätmete teke, jäätmete liigitamine ja jäätmevood. Jäätmete kogumisviisid. Jäätmevedu ja selle optimeerimine. Jäätmete kasutamine. Jäätmete mehaaniline töötlemine. Jäätmete biokäitlus. Prügi põletamine. Prügi ladestamine. Jäätmekäitluse tulevik. Jäätmekäitlusettevõtete külastamine."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Omandatud teadmised võimaldavad aru saada jäätmete mõjust keskkonnale, jäätmete töötlemisest ja jäätmekäitluse korraldamise üldistest põhimõtetest."
  }
  [5858]=>
  object(stdClass)#5859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6019"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Arvestus. Kodutööna kirjanduse läbitöötamine ja referaadi või essee kirjutamine. Kodutööd annavad 20% arvestuse lõpptulemusest. Õppeaine arvestatud saamiseks peavad referaadid ja kõik testis esitatud küsimused olema saanud positiivse hinnangu."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Soodustada arusaamist keskkonnakorralduse struktuurist ja suundadest. Aidata tervikliku ettekujutuse saamist keskkonnakorraldusest kui keskkonnahoiu vajaduse ja majandusliku arengu huvide vaheliste konfliktide vältimise ja leevendamise vahendist."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Keskkonnakorralduse ajalugu ja kaasagesed keskkonnaprobleemid. Keskkonna väärtus. Keskkonnapoliitika. Otsuste tegemine. Looduskaitsebioloogia. Veemajandus. Jäätmehooldus. Ettevõtete keskkonnajuhtimine. Keskkonnamõju hindamine. Säästev areng. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse lugemises ja referaatide/esseede koostamises."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Kursuse edukaks läbimiseks üliõpilane peab: Suutma kirjeldada keskkonnakorralduse struktuuri; Defineerida ja kasutada keskkonnakorralduse põhimõisteid; Suutma diskuteerida keskkonna väärtuse üle; Suutma kirjeldada kaasaegseid keskkonnaprobleeme; Suutma selgitada säästva arengu kontseptsiooni."
  }
  [5859]=>
  object(stdClass)#5860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6020"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Anda ülevaade riiklike ja kohaliket asutuste ning vabaühenduste osast Eesti keskkonnahoius."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Loengutes ja iseseisva tööga käsitletakse keskkonnahoiu alaste ülesannete ja vastutuse jaotust riigiasutuste (keskkonnaministeerimum ja tema allasutused jt) ning kohalike omavalitsuste tasandil, samuti Eestis keskkonnahoiule pühendunud vabaühenduste osa, tuginedes nende alusdokumentidele ning tegevust iseloomustavatele näidetele."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane • oskama nimetada peamised keskkonnahoiu alased riigiasutused • suutma kirjeldada nende vastutusala ning ülesandeid • oskama kirjeldada omavalitsuste osa keskkonnahoius • teadma peamisi keskkonnahoiule pühendunud vabaühendusi ning oskama iseloomustada nende tegevust"
  }
  [5860]=>
  object(stdClass)#5861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6100"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Võimaldada oskuse ja suutlikkuse arendamist iseseisvaks uurimistööks. Süvendatud teadmiste saamine valitud keskkonnakorralduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(65) "Iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö juhendaja osavõtul."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Töö edukalt kaitsnud üliõpilane: Suudab sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi või hüpoteese; Oskab uurimistöös kasutada varemomandatud teadmis ja oskusi; Demonstreerib täiendavaid teoreetilisi teadmisi valitud teema piires; Suudab lahendab loovalt töö käigus tekkinud probleeme; Suudab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti."
  }
  [5861]=>
  object(stdClass)#5862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ6200"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Võimaldada oskuse ja suutlikkuse arendamist iseseisvaks uurimistööks. Süvendatud teadmiste saamine valitud keskkonnakorralduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(65) "Iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö juhendaja osavõtul."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Töö edukalt kaitsnud üliõpilane: Suudab sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi või hüpoteese; Oskab uurimistöös kasutada varemomandatud teadmis ja oskusi; Demonstreerib täiendavaid teoreetilisi teadmisi valitud teema piires; Suudab lahendab loovalt töö käigus tekkinud probleeme; Suudab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti."
  }
  [5862]=>
  object(stdClass)#5863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7003"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Kirjalik eksam (70%) . Essee (15%). Kodukaasus ja keskkonnaalase õigusakti eelnõu kohta analüüs (15%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Soodustada süvendatud arusaamist keskkonnaõiguse põhiprintsiipidest ning reguleerimismeetoditest. Arendada oskust omandatud teadmiste rakendamiseks praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Keskkonnaõiguse üldosa. Keskkonnaõiguse mõiste, süsteem ja allikad Eesti, Euroopa Liidu ning rahvusvahelises õiguses. Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid. Keskkonnariskide reguleerimise õiguslikud vahendid, sh keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnatasud, keskkonnavastutus, keskkonnaseire, avalikkuse osalemine. Keskkonnaõiguse eriosa (keskkonnakaitse valdkonnad). Looduskaitse. Veekeskkonna kaitse. Välisõhu kaitse. Jäätmed. Kliima kaitse. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse lugemine, kohtuotsuste analüüs ja ettekandmine seminarides, kaasuste lahendamine seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Orienteerub Eesti ja EL keskkonnaõiguse põhilistes valdkondades ja mõistab rakendada õigusakte praktikas. Suudab analüüsida kaasusi."
  }
  [5863]=>
  object(stdClass)#5864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7006"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "60% lõpptulemusest annavad osalemine loengus, kodutööd ja ettekanded, 40% kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Toetada üliõpilaste arusaamist keskkonnaeetikast ja selle kohast keskkonnakorralduses. Aidata kujundada eetiliste seisukohtade omandamise ja väljendamise suutlikkust. Keskkonnaeetika suundade tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Kursuse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid: Keskkonnaeetika kui akadeemilise distsipliini kujunemine. Väärtushinnangud. Keskkonna-eetika suunad: antropotsentrism, ökotsentrism, süvaökoloogia jt vaated."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Kursuse edukalt läbinu suudab: Võrrelda suhtumist keskkonda erinevates kultuurides (põlisrahvad, Hiina, India, budism, judaism, kristlus, islam); Arutleda kaasaegse keskkonnafilosoofia põhiideede üle; Seostada keskkonnaeetikat keskkonnakorraldusega; Arvestada keskkonnaalaste otsuste tegemisel keskkonnaeetikaga."
  }
  [5864]=>
  object(stdClass)#5865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7008"
    ["hindamine"]=>
    string(743) "Iseseisva töö tulemus moodustab aine üldhindest 70%. Kirjalik eksam moodustab aine üldhindest 30%. Iseseisev töö – mitteeristav hindamine Hindamiskriteeriumid: 1. Hilinenud aruannet hindamisele ei võeta. 2. Lävend loetakse saavutatuks, kui: 2.1. töö vastab teemale; 2.2. teemat on käsitletud adekvaatselt; 2.3. töö on keeleliselt korrektne ja vormistatud vastavalt lõputööde juhendile; 2.4. töö on arusaadava ülesehitusega ja vajalikult struktureeritud. Eksam – eristav hindamine Hindamiskriteeriumid: Eristav hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. aasta määruse nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega” §-ga 8."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Aine eesmärgiks on arendada õppijate oskusi keskkonnakorralduslike vahendite, sh majanduslike vahendite kasutamiseks ja toetada õppijate suutlikkust tööks valitud keskkonnakorralduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(296) "Kursus avab mõistet „roheline majandus” („green economy”), selle eesmärke, põhimõtteid ja rakendamist. Iseseisva töö käigus omandatakse praktilised oskused avalike keskkonnahüvede, sh ökosüsteemiteenuste märkamiseks, identifitseerimiseks ja majandusliku väärtuste leidmiseks."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Õppija oskab identifitseerida avalikke keskkonnahüviseid ja määrata ökosüsteemiteenuseid; Õppija teab ja oskab kasutada avalike keskkonnahüvede väärtuse leidmise põhimõtteid ja meetodeid."
  }
  [5865]=>
  object(stdClass)#5866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Arendada üliõpilastele teadmisi ja oskusi keskkonnajuhtimissüsteemi ja teiste keskkonnajuhtimise vahendite rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Säästva arengu põhimõtete arvestamine organisatsiooni tegevuses. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Organisatsiooni integreeritud arenguplaan. Keskkonnajuhtimise efektiivsuse hindamine. Puhtama tootmise alused – materjalibilansid, LCA ja ökomärgised. Keskkonnategevuse korraldamine organisatsioonis. Keskkonnategevuskava. Keskkonnahoidlik tootearendus."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Loengud ja grupitöö. Koostatakse 3-5- liikmelistes rühmades näidis-keskkonnajuhtimissüsteemi kava. Näidisjuhtumite analüüsid. Seminarides tehakse rühmatöö meetodil näiteharjutusi ning presenteeritakse iseseisva rühmatöö tulemusena koostatud keskkonnajuhtimissüsteemi osi."
  }
  [5866]=>
  object(stdClass)#5867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7014"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Arvestus, mis põhineb seminariettekannetel ja aruteludes osalemisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Toetada üliõpilasi suutlikkust uurimistöö tekkivate metodoloogiliste probleemide mõtestamiseks ja lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Kursuse jooksul üliõpilased editavad oma uurimistöös tulemusi ja arutlevad ilmenud metodoloogiliste probleemide üle ning põõavad leida neile lahendusi."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Kursuse lõpuks peab üliõpilane: Reflekteerima ja analüüsima enda ja teiste uurimistöö kogemust; Suutma arutleda uurimistöö metodoloogiliste probleemide üle."
  }
  [5867]=>
  object(stdClass)#5868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7015"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Kursus on sissejuhatus mänguteooriasse, milles uuritakse osapoolte strateegilist käitumist, kel on kas vastupidised, määratlemata või sarnased huvid. Kursus arendab arusaamist osapoolte strateegilisest käitumisest, mis modelleeritakse kui mäng. Üliõpilased õpivad, kuidas tunda ära ja modelleerida strateegiline olukordi, prognoosida, millal nende tegevust mõjutavad teiste otsused ning kuidas lahendada need olukorrad enda kasuks."
    ["sisu"]=>
    string(343) "Kursus tutvustab mänguteooria peamisi ideid ja vahendeid eesmärgiga arendada suutlikkust lugeda mänguteooria alast kirjandust ning valmistuda uurimistööks keskkonnajuhtimise valdkonnas. Üliõpilased kogevad, kuidas esitada erinevaid olukordi kui mängu ja kuidas seda analüüsida, kasutades erinevaid kirjanduses pakutud kontseptsioone."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele algteadmisi mänguteooriast, et mõista strateegilisi koostoimeid inimeste või organisatsioonide vahel eesmärgiga maksimeerida oma tulem. Uurides mänguteooriat, suudavad nad mõelda strateegiliselt, mõista ja lahendada erinevaid probleeme."
  }
  [5868]=>
  object(stdClass)#5869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7016"
    ["hindamine"]=>
    string(206) "Seminariettekanded, referaat ja kirjalik eksam; nende osakaal lõpptumemuses on vastavalt 0,2; 0,2 ja 0,6. Eksam koosneb kolmest osast:1) valikvastustega test, 2) avatud küsimustega test ning 3) ülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Võimaluse loomine teadmiste omandamiseks keskkonnariski hindamise (KRH) tüüpidest, metoodikast ja rakendustest ning seosest teiste keskkonnakorralduslike abinõudega. Kaasa aidata oskuste omandamiseks KRH kasutamiseks. Suutlikkuse omandamine edaspidiseks enesetäiendamiseks erialakirjanduse kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(929) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: KRH kontseptsiooni areng ja põhiskeem. KRH põhimõisted. KRH liigid ning seos teiste keskkonnakorralduse instrumentidega. Tervise- ja keskkonnaohu kindlakstegemine. Probleemi formuleerimine ja kontseptuaalne mudel. Riskiallikad. Eksponeeritus – mõju seos. Deterministlik ja stohhastiline toime. Eksponeerituse analüüs. Kumulatiivne toime. Emissioonianalüüs. Õnnetusvõimaluste analüüsitehnikad. Mõjuri liikumine ja jaotumine keskkonnakomponentides. Annuse arvutamine. Riski iseloomustamine. Riskitaseme hindamise meetodid. Riski kaalumine. Määramatus. Riskimaatriks. Punktväärtused (HQ, HI). Vähitekkerisk. Individuaalne ja grupirisk. Tõenäosuslik jaotus, F-N kõverad. GMO ja nanoosakeste riski eripära. Riski kommunikeerimine ja tajumine. Aktsepteeritav risk. ALARP. Ettevaatuspritntsiip ja riski hindamine. Artiklite läbitöötamine ning etteknnete valmistamine"
    ["vljund"]=>
    string(457) "Õpiväljund 1: Oskab kasutada KRH mõisteid, mõistab KRH eesmärki, eristab KRH liike. Õpiväljund 2: Oskab kirjeldada KRH põhimõtteskeemi, teab põhlisi KRHs kasutatavaid meetodeid. Õpiväljund 3: Oskab selgitada KRH käiku näidete alusel, demonstreerib alusoskusi riskihindamismeetodite kasutamisel ning suudab teha lihtsamaid riskihindamisi. Õpiväljund 4: Suudab vahendada erialaajakirjades käsitletud KRH küsimusi ning neil teemadel arutleda."
  }
  [5869]=>
  object(stdClass)#5870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7017"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Arvestus praktikakoha hinnangu ja praktikaaruande alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Erialast töökogemuse saamine ning kitsama spetsialiseerumissuuna ja magistritöö teema valikule kaasaaitamine. Võimaldab üliõpilase ja ülikooli kontakti potentsiaalsete tööandjatega. Tööandjalt tagasiside saamine õppekava kohta."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Praktika toimub töötamisena avalikus, era- või kolmandas sektoris. Praktika käigus saab üliõpilane vahetu töökogemuse enda valitud spetsialiseerumissuunas."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Praktika edukalt sooritamiseks peab üliõpilane näitama: Enesedistsipliini ja praktiliste töökorralduse oskust; Suutlikkust tulemuslikult töötada koos professionnalidega; Oskust rakendada teoreetilisi teadmisi tegelikus töös; Reflektiivselt hinnata oma erialase arengu kavandamist."
  }
  [5870]=>
  object(stdClass)#5871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7019"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Seminariettekanded, kirjalik kodutöö ning kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Toetada üliõpilaste suutlikkust märgata väärjäreldusi ning neid ise vältida oma erialases tegevuses ning igapäevaelus."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursus koosneb loengutest ja iseseisva töö tulemuste arutelust ning hõlmab järgmisi teemasid: Kriitilise mõtlemise tähendus. Kriitilise mõtlemise komponendid – objekt, protsess ja mõõdupuud. Faktid, põhjendatud järeldused ja eelistused. Argumentatsioon. Argumenteerimisvead – ühekülgsus, ebaselgus, argumentum ad ignorantiam, argumentum ad hominem, varjatud eeldused, vigased süllogismid jm."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Kursuse edukaks läbimiseks peab • mõistama kriitilise mõtlemise tähendust • oskama eristada argumente mitteargumentidest • tundma enamlevinud arutlusvigu ming suutma neid kirjeldada • ning oskama tekstis arutlusvigu leida ning neid selgitada"
  }
  [5871]=>
  object(stdClass)#5872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7021"
    ["hindamine"]=>
    string(397) "Eksamile saamiseks tuleb üliõpilasel veatult teostada (igale tööle võimaldatakse üks kordusesitus vigade paranduseks) kõik kodutööd ja esitada need iganädalaselt kehtestatud tähtajaks. Kursuse kestel neljanda kodutöö mittearvestamine/esitamine toob kaasa eksamile mitte saamise. H - Üliõpilane saab eksamil lahendamiseks 5 ülesannet ja vastab 25le valikvastustega lühiküsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(545) "Erialaainete kohustuslik aine. Kursuse eesmärgiks on anda osalejatele kogemus ja arusaam teadusprojektides ette tulla võivatest andmetöötluslikest lahendustest, mis on saavutatavad MS Excelit koos statistika- ja andmetöötluskeskkonnaga R (R-Excel vahendusel) töövahendina kasutades. Kursus on vajalik ka kõigile neile, kel on vaja korrastada suuri andmekogumeid ja genereerida neist aruandeid. Kursusel osalejad võtavad kaasa praktilise kogemuse ja võime organiseerida ning töödelda laboratoorsetel ja välikatsetel kogutud andmeid."
    ["sisu"]=>
    string(833) "Õppeaine kuulamine eeldab üliõpilaselt teadmisi õppeaine MLJ6014 Statistiliste meetodite praktikum mahus. Tegu on sissejuhatava kursusega andmeanalüüsi, milles keskendutakse tõenäosuslikule ja statistilisele andmekäsitlusele koos andmete organiseerimisega. Matemaatilisi teooriaid kaasatakse minimaalselt. Õppetöö toimub loenguruumis üliõpilaste isiklikke sülearvuteid töövahendina kaasates. Nii praktikumides kui ka kodutöödes, mida on kursuse kestel umbes 12, kasutatakse MS EXCEL 2007 töölehti andmebaaside haldamiseks ja statistilisteks arvutusteks koos vabavaraga R (add-ins mooduli R-Excel vahendusel). Kursus on orienteeritud mittestatistikule, kes vajab praktilisi oskusi andmetöötlusest. Põhilised andmeanalüüsi põhimõtted ja meetodid on illustreeritud näidetega igapäevasest uurimispraktikast."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Kursuse lõpuks peaksid osalejad olema suutelised kasutama põhilisi statistilise andmetöötluse meetodeid ja oskama interpreteerida selle tulemusi."
  }
  [5872]=>
  object(stdClass)#5873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7023"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Arvestus. Hindamine toimub kahes osas (vt kursuse kirjeldust) seminariettekannete põhjal. Esitatud peab olema ka magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada magistranti magistritöö metodoloogiliste ja teoreetiliste lähtekohtade valimisel."
    ["sisu"]=>
    string(989) "Kursus jaguneb kaheks võrdseks osaks: 1) Magistritöö probleemiseade, käsitletava probleemi teoreetiline taust koos võimalike teadusfilosoofiliste/metodoloogiliste (teadusfilosoofiat üldjuhul keemia lähenemised ei sisalda) valikutega, ülevaade eelnevatest asjakohastest uuringutest ning kavandatava töö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine. 2) Magistritöö uurimisstrateegia ja uurimismeetodi valimine koos valiku põhjendusega, andmevajaduse ja andmeallikate (primaarandmestik, s.o uurija tehtavad mõõtmised, sekundaarandmestik, s.o andmekogud ja muud allikad) kindlaksmääramine, mõõtmismeetodite ja andmetöötlusmeetodite valimine ning valiku põhjendamine. Kursuse jooksul töötab üliõpilane läbi asjakohase kirjanduse, arutab tehtud valikud läbi juhendajaga ja kannab mõlema osa tulemused ette seminaridel. Kursuse tulemuseks on magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane demonstreerima suutlikkust uurimustöö kavandamiseks, mis hõlmab: 1) arusaamist käsitletava probleemi teoreetilisest taustast, 2) suutlikkust sõnastada probleemi ning sellest tulenevalt töö eesmärki/ülesannet ja uurimisküsimusi/hüpoteese ning 3) oskust valida töö eesmärgile ja uurimisküsimustele sobivat uurimisetoodikat."
  }
  [5873]=>
  object(stdClass)#5874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7024"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Analüüsida Eesti ja Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika arenguid ja hilisemaid trende ajaloolises ja võrdlevas perspektiivis nii EL kui rahvusriigi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [5874]=>
  object(stdClass)#5875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7100"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Arendada suutlikkust iseseisvaks uurimistööks. Võimaldada süvendatud teadmiste ja oskuste omandamist valitud spetsialiseerumissuunal."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Üliõpilased peavad leidma õppekava raames olulise probleemi, iseseisvalt kavandama ja läbi viima mahuka uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Üliõpilane peaks suutma demostreerida: Suutlikkust sõnastada olulise probleemi; Probleemi raames uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamise oskust; Sobivate uurimismeetodite valimise ja uuringute korraldamise oskust; Sügavaid teadmisi spetsialiseerumissuunal; Teadmiste ja oskuste süsteemset ning kriitilist rakendamist ja ühildamist; Loovust töö käigus tekkinud raskuste ületamisel; Suutlikkust esitada argumenteeritud järeldusi."
  }
  [5875]=>
  object(stdClass)#5876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLJ7200"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "Lõputööde avalik kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Arendada suutlikkust iseseisvaks uurimistööks; Võimaldada süvendatud teadmiste ja oskuste omandamist valitud spetsialiseerumissuunal."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Üliõpilased peavad leidma õppekava raames olulise probleemi, iseseisvalt kavandama ja läbi viima mahuka uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(458) "Edukaks kaitsmiseks peab üliõpilane demonstreerima: Suutlikkust sõnastada olulist probleemi; Probleemi raames uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamise oskust; Sobivate uurimismeetodite valimise ja uuringute korraldamise oskust; Sügavaid teadmisi spetsialiseerumissuunal; Teadmiste ja oskuste süsteemset ning kriitilist rakendamist ja ühildamist; Loovust töö käigus tekkinud raskuste ületamisel; Suutlikkust esitada argumenteeritud järeldusi."
  }
  [5876]=>
  object(stdClass)#5877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6001"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Kirjalik eksam. Nõutav 3 kontrolltöö sooritamine miinimumhindele "kasin" (1) ning järgnev eksami sooritamine positiivsele hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Kujundada loodusteaduste koolitusprogrammi raames ettekujutus materiaalmaailma keemilistest alustest ning seeläbi luua oskus ainelise keskkonna fundamentaalseks mõistmiseks ja vastavateks praktilisteks rakendusteks kvantitatiivsete meetodite alusel."
    ["sisu"]=>
    string(515) "Keemia lühiajalugu, põhimõisted. Ainete klassifikatsioon. Aatomiehitus. Keemiline side. Kompleksühendid. Agregaatolekud, gaasiseadused, kristallivõred. Perioodilisussüsteem. Keemiline kineetika ja Le Chatelier`printsiip. Pinnanähtused, pihussüsteemid. Osmoos. Lahuse pH, hüdrolüüs. Elektrokeemia. Ülesanded ja harjutused: aatomite ja molekulide ehitus, keemiline side, perioodilisussüsteem. Molaararvutused; massi ja saagise leidmine. Gaasiseaduste rakendusi, lahused. Redoksreaktsioonid. Hüdrolüüs."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Üldised ja integreeritud teadmised materiaalse maailma keemilistest alustest fundamentaalsete seaduspärasuste kontekstis; Oskused luua seoseid keemia erinevate valdkondade vahel ning rakendada kvantitatiivseid meetodeid; Suutlikkus lahendada ülesandeid järgmistes valdkondades: protsendilisus ja kontsentratsioon, redoksvõrrandid, arvutused keemiliste valemite ja võrrandite alusel; Teadmised keemianomenklatuuri ja -terminoloogia valdkonnas."
  }
  [5877]=>
  object(stdClass)#5878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6021"
    ["hindamine"]=>
    string(65) "Kirjalik eksam. Eelduseks tunnikontrollid ja ainekohane referaat."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Teadmiste andmine rohelises ehk jätkusuutlikus keemias, keemia printsiipide seostamine bioloogiliste põhimõtetega."
    ["sisu"]=>
    string(694) "Roheline keemia on keemia tulevikusuund, mis mõtestab keemia arengut tõhususe ja ohutuse suunas. Rohelise keemia ehk jätkusuutliku keemia olemust avavad 12 printsiipi, mis on suunatud loodushoidliku ja efektiivselt majandatava keskkonna loomisele. Rohelise keemia põhimõtted sisaldavad probleemistikku nagu aatomökonoomika, jääkideta keemiliste protsesside loomine ja olemasolevate parandamine, taastuvate loodusvarade ja alternatiivsete energia allikate kasutamine, abimaterjalde (lahustite) hulga minimeerimine või asendamine vähemohtlikega nagu superkriitilises olekus CO2 või H2O ning ioonsete lahustajatega jne. Seda kõike üksiknäidete kui ka üldistatud probleemide tasemel."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Rohelise keemia mõtteviisi valdamine. Jätkusuutlike arengute ja printsiipide kasutamine konkreetses tegevuses. Oskus hinnata tulevikku suunatud arenguskeeme."
  }
  [5878]=>
  object(stdClass)#5879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6022"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Arvestus. Projektide (simulatsioon koos didaktilise kontseptsiooniga) koostamine ja ettekanne seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade arvutimodelleermise võimalustest loodusteaduste vallas ning kujundada tänapäeva õpetajalt oodatavad arvutisimulatsioonide kasutamise alased pädevused."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Loengutes käsitletavad teemad: modelleerimine ja simulatsioonid loodusteadustes erineva arvutitarkvara abil (OpenPhysics, Java, Interactive Physics, MDL Isis Draw, Chemistry Set 2000). Veebipõhised simulatsiooniprogrammid loodusteadustes. Simulatsioonide kasutamine loodusõpetuse, keemia ja füüsika ainetundides. Keemia struktuurivalemite koostamine arvutil (tasapinnaliste ja kolmemõõtmeliste esitlusviiside võimalused), keerukate molekulstruktuuride visualiseerimisvõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Arvutimodelleerimise võimaluste tundmine loodusteaduste valdkonnas, oskus kasutada arvutisimulatsioone abivahendina loodusteaduslike ainete õpetamise juures, oskus koostada keemia struktuurivalemeid arvuti abil, oskus kasutada veebipõhiseid simulatsioonirakendusi ainetundide andmisel."
  }
  [5879]=>
  object(stdClass)#5880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6023"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Keemilise analüüsi kvaliteedi saavutamise aluste ja metoodikate tutvustamine. Praktiliste oskuste arendamine sellel alal."
    ["sisu"]=>
    string(757) "Analüütiliste andmete kvaliteedi üldised põhimõtted ja sellega seotud definitsioonid. Mõõtetulemuse määramatus. ISO meetod mõõtemääramatuse hindamiseks. Analüütiline meetod: valik ja definitsioonid. Meetodi valideerimine. Laborivarustuse ja –keskkonna valimine. Vigade allikad. Proovide tüübid ja kvaliteet. Proovide võtmise tehnikad. Analüüsi läbiviimine ja tulemuste esitamine. Laboritevahelised võrdlusmõõtmised. z-arvu arvutamine. Sertifitseeritud võrdlusmaterialid. Kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tõestamise regulatoorsed aspektid. Dokumenteerimine. Laboratooriumite akrediteerimine. Praktiliste tööde läbiviimine kvaliteedi hindamiseks ja vigade allikate väljaselgitamiseks ning vastava andmetöötluse tutvustamine."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Mõõtmiste korrektse ettevalmistamise, läbi viimise ja jääkide likvideerimise oskus keemialaborites. Oskused hinnata ja tõestada kvaliteeti. Vastavate statistiliste meetodite kasutusoskus. Exeli kasutusoskuse ning protokollide vormistamise oskuse täiustamine."
  }
  [5880]=>
  object(stdClass)#5881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6054"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Kirjalik eksam. Tunnikontrollid (testid). Referaadi koostamine ja hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Õppeaine eesmärk on olmes toimuvate protsesside mõtestamine keemilistest seisukohtadest lähtudes."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõisted. Keemilised elemendid ja nende ühendid. Keemiliste reaktsioonide üldiseloomustus. Ohutustehnika kemikaalide käitlemisel. Neutralisatsiooniprotsessid. Olme- ja tarbekeemiatooted. Puhastuskeemia. Pindaktiivsed ained ja pesemisvahendid. Looduslikud ja sünteetilised materjalid. Tekstiilmaterjalide töötlemine (pleegitamine, värvimine). Ülevaade tähtsamatest tehismaterjalidest: klaas, keraamika, polümeerid, plastid. Liimid, nende omadused ja kasutamine. Maalrivärvid ja lakid. Metallid ja sulamid, nende oksüdeerimine, söövitamine ja galvaniseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Igapäevaelus kasutatavate ainete ja materjalide koostise ning keemilise aspekti tunnetamine. Olmekemikaalide kasutamise oskused ja teadmised tarbekeemia protsessidest."
  }
  [5881]=>
  object(stdClass)#5882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6100"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikult professionaalse kaitsmisnõukogu ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Bakalaureusetöö eesmärgiks on võimestada üliõpilast lülituma teaduslikku uurimistöösse ning püstitatud probleemide lahendamisse, toetudes kaasaegsetele teooriatele ning uurimismeetoditele."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Bakalaureusetöö on iseseisev teadusuurimus. Sisaldab kirjandusülevaadet ja - analüüsi koos uurimuseksperimendiga (andmete kogumine ja analüüs, eksperimendistrateegia püstitus jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(100) "Andmete kogumise ja töötlemise oskus, suutlikkus kirjutada teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [5882]=>
  object(stdClass)#5883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6902"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on kahe kontrolltöö sooritamine positiivsele hindele."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kujundada ettekujutus ainelise maailma toimimise alustest. Luua eeldused materiaalse keskkonna seaduspärasuste fundamentaalseks mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Keemia lühiajalugu ja areng. Ainete ja materjalide liigid. Aatomite ehitus ja keemiline side. Kompleksühendid. Agregaatolekud, gaasiseadused, kristallivõred. Perioodilisussüsteem. Nähtused lahustes: pinnanähtused, pH, osmoos, hüdrolüüs. Ülesanded ja harjutused: Molaararvutused; massi ja saagise leidmine. Gaasiseaduste rakendusi, lahused. Redoksreaktsioonid. Hüdrolüüs."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Üldised ja integreeritud teadmised materiaalse maailma keemilistest alustest fundamentaalsete seaduspärasuste kontekstis.
Oskused luua seoseid keemia erinevate valdkondade vahel ning rakendada kvantitatiivseid meetodeid; 
Suutlikkus lahendada ülesandeid järgmistes valdkondades: protsendilisus ja kontsentratsioon, redoksvõrrandid, arvutused keemiliste valemite ja võrrandite alusel."
  }
  [5883]=>
  object(stdClass)#5884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6913"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Anda ülevaade orgaanilise analüüsi põhiprintsiipidest ."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Orgaanilise keemia süvakursus, kus keskendutakse erinevatele reaktsioonimehhanismidele ning orgaaniliste ühendite saamisviisidele, probleemsete kõrvalproduktide likvideerimisele ning saaduste puhastamisele. Kursuse käigus õpitakse tundma orgaanilise sünteesi aparatuuri ning sünteesima lihtsamaid orgaanilisi ühendeid."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Üliõpilane: Oskab kirjeldada erinevaid orgaanilisi reaktsioonimehhanisme; Teab orgaanilise sünteesi põhietappe; Tunneb orgaanilises sünteesis kasutatavat laborivarustust; Omab praktilist kogemust orgaanilises sünteesis."
  }
  [5884]=>
  object(stdClass)#5885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6914"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Kirjalik eksam. Referaadi koostamine (elemendi või ühendi biotoime kohta) ja kirjalik kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Anda teadmised ja süvendatud ettekujutus anorgaanilise komponendi osast elussüsteemide toimimisel."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Makro-, mikro- ja ultramikroelemendid: mõiste ja osa eluslooduses. Elementide essentsiaalsus. Metallioonide füüsikalis-keemiline iseloomustus bioloogilistes süsteemides, dünaamika ja transport. Metalloproteiinid ja ensüümid, metallide kompleksid nukleiinhapetega. Mittemetallid (F, I, As, S jt.) osa elussüsteemides. Elemendi optimaalne, ala- ja ülekontsentratsioon."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Ettekujutus elusaine keemilisest koostisest ning konkreetsed teadmised keemiliste elementide ja anorgaaniliste ioonide fundamentaalsest rollist eluslooduses."
  }
  [5885]=>
  object(stdClass)#5886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6916"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Anda ülevaade andmeanalüüsi ja statistika teostamise võimalustest ja meetoditest keemias. Erinevate IT rakenduste sidumine keemiaalase andmetöötlusega."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Sissejuhatus andmetöötlusesse keemias – mõisted ning matemaatilise tausta kirjeldus. Olulisemad IT rakendused andmeanalüüsiks ja statistika tegemiseks keemia ainevaldkonnas. Arvutiprogrammide MS Excel, OriginPro kasutamine andmetöötluseks ning visualiseerimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Üliõpilane: Oskab töödelda, analüüsida ja visualiseerida eksperimentaalselt saadud andmeid Omab ülevaadet tähtsamatest andmeanalüüsi meetoditest ning arvutiprogrammidest Tunneb statistika põhikomponente ning mõisteid ja oskab teostada lihtsamat statistilist analüüsi."
  }
  [5886]=>
  object(stdClass)#5887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6917"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Anda teadmised põhisuundumustest tänapäeva keemias."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Keemia tänapäevane määratlus ja funktsioon. Põhisuundumused tänapäeva keemias. Fundamentaal- ja rakendusteadus. Struktuuriteooriate roll. Eelistrendide ülevaatlik käsitlus, põhisuundade analüüs. Keemia roll viimaste aastakümnete materiaalkultuuris. Uudsete tehisühendite põhiklassid. Keemia eelissuundumused viimasel kümnendil. Kaasaegsete analüüsimeetodite võrdlev analüüs. Keemia infosüsteem. Keemia humanitaarne ja kulturoloogiline aspekt."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Õppija: Teab tänapäeva keemia põhisuundumusi. Suudab mõista keemia põhiteooriaid ja nende kujunemist. Oskab kasutada keemia infosüsteemi. Suudab planeerida keemia laboriuuringute strateegiat loodusteaduste valdkonnas."
  }
  [5887]=>
  object(stdClass)#5888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6919"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Füüsikalise keemia alaste baasteadmiste andmine ja oskus neid rakendada praktiliste tööde käigus saadud tulemuste käsitlemisel."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Gaaside omadused. Termodünaamika seadused. Segude omadused. Keemiline tasakaal. Lahused, lahjendatud lahuste omadusi. Reaktsioonide kiirus ja katalüüs. Molekulide struktuur ja omadused. Praktilised tööd: molaarmassi määramine; pindnähtused ja adsorptsioon faaside vahelisel piirpinnal; kromatograafia."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilane: on saanud esmase ettekujutuse füüsikalise keemia ainevaldkonnast ja mõnedest rakendustest; oskab kasutada omandatud teadmisi loodusteaduslikus uuringus, on avardunud laboritöö alased teadmised ja oskused; täienenud on oskus luua seoseid keemia erinevate valdkondade vahel ning rakendada kvantitatiivseid meetodeid."
  }
  [5888]=>
  object(stdClass)#5889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6921"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb sooritada laboripraktikumid."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kujundada teadmised ja praktilised oskused laboritehnika ning eksperimendimetoodika valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Keemiakursuste õpetamisel kasutatavate demonstratsioonkatsete tehnika ja metoodika. Põhiliste keemiaseaduste illustreerimine ning erinevate ühendiklasside omadustega tutvumine. Põlemis- ja värvusreaktsioonid, aeg- ja võnkereaktsioonid, keemiline kineetika. Analüütilised tõestusreaktsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Demonstratsioonkatsete ettevalmistamise ja sooritamise oskus keemiakursuste näitlikustamisel, erinevate ühenditeklasside omaduste tundmine ja nende omaduste illustreerimise oskused, analüütiliste tõestusreaktsioonide läbiviimise oskused, laboriohutuse tundmine."
  }
  [5889]=>
  object(stdClass)#5890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK6929"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Keskkonnaprotsesside mõistmine keemia seisukohalt. Loodussäästliku maailmavaate kujundamine."
    ["sisu"]=>
    string(634) "Keskkonnakeemia globaal- ja lokaalprobleemid, eripärad biosfääris. Keskkonnakaitse ja looduskaitse. Antropogeensed mõjurid. Atmosfäärikeemia. Õhu koostis ja saasteained. Radioaktiivne foon. Lämmastik ja vääveloksiidid. Happesademed. Heitgaasid. Süsinikoksiidid. Kasvuhooneefekt. Aerosoolid. Osonosfääri lagunemine. Hüdrokeemia. Vee reostusallikad ja veepuhastus. Reoveed. Eutrofeerumine. Pedosfäärikeemia. Muldkonna (pinnase) reostumine võõrainetega. Keemiliste elementide biofunktsioonid. Mikro- ja makroelementide hajumisvõimalusi elukeskkonda. Mürkained (mürkmetallid, orgaanilised klooriühendid, dioksiinid)."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Õppija teab keemilisi keskkonnaprobleeme lokaalsel ja globaalsel tasandil; oskab rakendada omandatud teadmisi Maa erinevates sfäärides toimuvate protsesside analüüsil; suudab eristada erinevaid saasteaineid ja vastavaid keskkonnariske nende ohtlikkuse alusel."
  }
  [5890]=>
  object(stdClass)#5891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Anda teadmised põhisuundumustest tänapäeva keemias."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Keemia tänapäevane määratlus ja funktsioon. Põhisuundumused tänapäeva keemias. Fundamentaal- ja rakendusteadus. Struktuuriteooriate roll. Eelistrendide ülevaatlik käsitlus, põhisuundade analüüs. Keemia roll viimaste aastakümnete materiaalkultuuris. Uudsete tehisühendite põhiklassid. Keemia eelissuundumused viimasel kümnendil. Kaasaegsete analüüsimeetodite võrdlev analüüs. Keemia infosüsteem. Keemia humanitaarne ja kulturoloogiline aspekt."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Õppija: Teab tänapäeva keemia põhisuundumusi; Suudab mõista keemia põhiteooriaid ja nende kujunemist; Oskab kasutada keemia infosüsteemi; Suudab planeerida keemia laboriuuringute strateegiat loodusteaduste valdkonnas."
  }
  [5891]=>
  object(stdClass)#5892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Anda süvateadmised ainestruktuuride valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Keemia ajalooline käsitlus ja filosoofiline aspekt. Ainestruktuuri tunnetuse evolutsioon anorgaanilises ja orgaanilises keemias. Elektronstruktuur ja perioodilisussüsteem. Elektronegatiivsuse aspektid. Aine kristallstruktuur ja selle uurimine. Kristallivõre tüübid. Kristallokeemia. Struktuuritasemed ja isomeeria. Happelisuse-aluselisuse üldkäsitlus. Anorgaanilised süsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teab süvendatult ainestruktuure anorgaanilises ja orgaanilises keemias. Suudab seletada ja analüüsida aine kristallstruktuuri."
  }
  [5892]=>
  object(stdClass)#5893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Erialaaine. Süvendada oskusi üldvajalikeks füüsikalis-keemilisteks arvutusteks."
    ["sisu"]=>
    string(401) "Seminaris süvendatakse oskusi ülesannete lahendamiseks järgmistes põhivaldkondades. Keemilise valmei kvantitatiivsus. Arvutusi keemiliste võrrandite alusel. Lahuste kontsentratsioon ja füüsikalis-keemilised arvutused (Raoult`i teadus, osmootne rõhk, krüoskoopia jt.). Massitoimeteaduse rakendusi analüütilises keemias. Keemiline tasakaal, elektrokeemia, -keemiline kineetika. Aatomi ehitus."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Õppeaine põhisisu omandatakse seminaridel ja kinnistatakse iseseisva tööga."
  }
  [5893]=>
  object(stdClass)#5894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Kirjalik eksam. Referaadi koostamine (elemendi või ühendi biotoime kohta) ja kirjalik kontrolltöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Anda teadmised ja süvendatud ettekujutus anorgaanilise komponendi osast elussüsteemide toimimisel."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Makro-, mikro- ja ultramikroelemendid: mõiste ja osa eluslooduses. Elementide essentsiaalsus. Metallioonide füüsikalis-keemiline iseloomustus bioloogilistes süsteemides, dünaamika ja transport. Metalloproteiinid ja ensüümid, metallide kompleksid nukleiinhapetega. Mittemetallid (F, I, As, S jt.) osa elussüsteemides. Elemendi optimaalne, ala- ja ülekontsentratsioon."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Ettekujutus elusaine keemilisest koostisest. Konkreetsed teadmised keemiliste elementide ja anorgaaniliste ioonide fundamentaalsest rollist eluslooduses."
  }
  [5894]=>
  object(stdClass)#5895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Kujundada oskus keemiaalase informatsiooni leidmiseks ülimahukast ja keerukalt liigendatud infosüsteemist."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Keemiainfo allikate põhitüübid, maht ja ulatus. Otsingustrateegiad.Suured referatiivajakirjad; Chemical Abstracts.Patendidokumentatsioon. Suured keemiaentsüklopeediad (Gmelini, Beilsteini jt käsiraamatud) jt teatmeteosed. Keemiaajakirjad, elektrooniline meedia. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Suudab keida keemiaalast informatsiooni mahukatest ja keerukatest liigendatud infosüsteemidest."
  }
  [5895]=>
  object(stdClass)#5896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Valikaine. Anda teadmised bioinformaatika andmebaasidest, järjestuste otsimisest, võrdlemisest ja analüüsimisest."
    ["sisu"]=>
    string(210) "Sissejuhatus bioinformaatikasse. Genoom, transkriptoom, proteoom ja nendevahelised suhted. Bioinformaatika andmebaasid, andmete struktuur ja kättesaadavus. Järjestuste otsimine, võrdlemine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(100) "Oskab kasutada bioinformaatika andmebaase. Suudab läbi viia järjestuste võrdlemist ja analüüsi."
  }
  [5896]=>
  object(stdClass)#5897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7029"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Ettekanded, testid, lühiartikkel, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Anda süvateadmised peptiidide ja valkude keemia valdkonnas, anda peptiidide sünteesi jaoks vajalikud oskused ning teadmised valkude analüüsimeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Aminohapped, nende keemilised ja struktuurilised omadused ning nende mõju polüpeptiidide struktuurile ja bioloogilisele funktsioonile. Interaktsioonid. Nomenklatuur. Väiksed peptiidid. Linius Pauling. Ramachandran Plot. PDB.Valkue voltimine ja struktuuri ennustamine. membraanivalgud ja fibrillaarsed valgud. Peptiidide süntees tahkel faasil. Peptiidide kromatograafiline eraldamine. Valkude ja peptiidide aminohappeline analüüs, mass-spektromeetriline analüüs, primaarjärjestuse määramine Edmani degradatsiooni abil."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Aminohapete, valkude keemiliste omaduste ja valkude struktuurihierarhia põhiteadmiste omandamine. Valkude funktsioonide ja struktuuri vahel olevate seoste ning uurimismeetodite ülevaate omandamine. Peptiidide ja valkude keemilise sünteesi protsessi ülevaate omandamine."
  }
  [5897]=>
  object(stdClass)#5898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7030"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Kirjalik eksam. Laboripraktikumide täitmine 100%."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Erialaaine. Anda teadmised tänapäeval kasutatavatest valkude analüüsi meetoditest ning proteoomika suundumustest."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Valkude struktuur ja konformatsioonid. Mittekovalentsed interaktsioonid. Proteiin-proteiin interaktsioonid. Geelelektroforees. Isoelektriline fokusseerimine. Biofüüsikalised meetodid. Peptiidide analüüs mass-spektomeetriliste meetoditega. Sissejuhatus proteoomikasse. Proteoomi mõiste. Proteoomi uurimise metoodikad (2D elektroforess, mass-spektromeetria, valgukiipid). Proteoomika andmebaasid."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Suudab näidata teoreetilisi ja praktilisi teadmisi tähtsatest valkude analüüsimeetoditest. Teab ja oskab rakendada proteoomi analüüsi tähtsamaid meetodeid."
  }
  [5898]=>
  object(stdClass)#5899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7031"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Valikaine. Anda teadmised bioloogiliste segude lahutamise ja analüüsi meetoditest ja oskused nende kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Sissejuhatavad identifitseerimiskatsed. Elementanalüsaatorid ja klassikaline orgaaniline elementanalüüs. Sidemete kordsuse määramine, funktsionaalrühmade analüüs. Ühendiklasside analüüs: süsivesinikderivaadid, hüdroksüülühendid, eetrid, kinoonid, aldehüüdid, ketoonid. Orgaanilised happed ja nende derivaadid; anorgaaniliste hapete estrid. Amiinid. Lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Alkaloidid. Vitamiinid. Mikrokristalloskoopilised reaktsioonid. Koostise ja struktuuri määramise aparatuursed põhimeetodid. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Teab bioloogiliste segude lahutamise meetodeid. Suudab määrata orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi."
  }
  [5899]=>
  object(stdClass)#5900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7032"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kujundada ettekujutus materjaalmaailma struktuurist ja hierarhiatasemetest ning nende tunnetusvõimalustest loodusteaduslike meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Struktuuri mõiste aspektid ja tasemed. Struktuuriuuringute põhimõte, võimalused, suunad ja aparatuur. Struktuuriuuringud orgaanilises ja anorgaanilises keemias, mõistete areng. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Suudab seletada struktuuri erinevaid tasemeid. Teab anorgaanilise ja orgaanilise keemia struktuuriuuringuid."
  }
  [5900]=>
  object(stdClass)#5901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Erialaaine. Oskab tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, on teadlik oma uurimistegevuse ja publitseerimise eetilistest aspektidest, võimalustest ja piirangutest ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates eetilistes küsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Eetika teaduses. Katseeetika. Teaduslik vastutus.Teadusartiklite ja ülevaateartiklite publitseerimise eetiline juhend vastavalt Keemiliste ja Molekulaarsete Teaduste Euroopa Ühendusele (EuCheMS). Toimetajate vastutus. Autorite õigused ja kohustused. Retsensentide vastutus. Näited eetikanormide rikkumisest teaduses ja publitseerimisel. Bioeetika."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Teab teaduseetika põhiprintsiipe. Oskab teha õigeid valikuid ekperimentaalse töö läbiviimise ja tulemuste käsitlemise seisukohalt. Teab publitseerimise ja retsenseerimise eetilisi printsiipe."
  }
  [5901]=>
  object(stdClass)#5902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7037"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Arvestus. Laboripraktikumide täitmine 100%. Loengute kokkuvõtted."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda süvateadmised molekulaarse biokeemia seisukohalt olulistest valkude uurimisel kasutatavatest masinatest ja meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(110) "Valkude uurimine tuumamagnetresonantsspektroskoopia, röntgen-kristallograafia ja Western Blot meetodite abil."
    ["vljund"]=>
    string(200) "• Saab ülevaate valkude uurimisest tuumamagnetresonants-spektroskoopiaga ja röntgen-kristallograafiaga. • Omab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi valkude analüüsimisest Western Blot meetodil."
  }
  [5902]=>
  object(stdClass)#5903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Erialaaine. Anda teadmised eriala uuematest teadussaavutustest ja omandada erialane sõnavara nii eesti kui inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Tutvumine uuemate teadussaavutustega biokeemias. Vastavate teadusartiklite lugemine ning nende põhjal ettekannete tegemine. Ettekannete retsenseerimine. Artiklite põhjal referaatide tegemine. Oma uurimistöö põhjal ettekannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Oskab professionaalsel tasemel tutvustada oma eriala ja erialaseid uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [5903]=>
  object(stdClass)#5904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7039"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(48) "Anda süvateadmised ainestruktuuride valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Keemia ajalooline käsitlus ja filosoofiline aspekt. Ainestruktuuri tunnetuse evolutsioon anorgaanilises ja orgaanilises keemias. Elektronstruktuur ja perioodilisussüsteem. Elektronegatiivsuse aspektid. Aine kristallstruktuur ja selle uurimine. Kristallivõre tüübid. Kristallokeemia. Struktuuritasemed ja isomeeria. Happelisuse-aluselisuse üldkäsitlus. Anorgaanilised süsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teab süvendatult ainestruktuure anorgaanilises ja orgaanilises keemias. Suudab seletada ja analüüsida aine kristallstruktuuri."
  }
  [5904]=>
  object(stdClass)#5905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7040"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Referaat, ettekanne, praktiline töö ja kirjalik arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Anda teavet ja praktilist kogemust looduslike proovide massispektromeetrilise analüüsi kohta. Osata kasutada instrumente ja osata töödelda katseandmeid."
    ["sisu"]=>
    string(762) "Loenguosa: Massispektromeetria tööpõhimõte. Ionisaatorite tüübid (elektronpihustus-ionisatsioon (ESI), maatriks-assisteeritud laser- desorptsiooni/ionisatsioon (MALDI), atmosfäärirõhu fotoionisatsioon (APPI), atmosfäärirõhu keemiline ionisatsioon (APCI)). Massispektromeetrilised analüsaatorid (kvadrupool, lennuaja, ioonlõks, tandemmassispektromeetria). Proovide ettevalmistamine massispektromeetrias. Tandem-massispektromeetria. Massispektromeetria kombineerituna teise meetoditega (LC, CE). Iseseisev töö koosneb kirjanduse läbitöötamisest, praktiliste tööde protkollimisest vastavalt vormistusnõuetele ja lühireferaadi koostamisest etteantud teemal. Praktiline töö: Lipiidide massispektromeetriline analüüs. Katseandmete töötlus."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Saab süvendatud teadmised massispektromeetriast. Oskab iseseisvalt teostada praktilisi töid."
  }
  [5905]=>
  object(stdClass)#5906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7045"
    ["hindamine"]=>
    string(148) "Arvestus. Arvestatud on kursuse läbimine testide positiivse soorituse, veebiseminarides osalemise ning iseseisva töö positiivse hindamise korral."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Anda algteadmised meditsiinilise keemia kujunemisest ja põhialustest. Kujundada arusaam meditsiinilisest terminoloogiast, meditsiiniliste parameetrite mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Meditsiinilise keemia ajalugu. Farmakokineetika ja farmakodünaamika üldised alused. Ravimid. Kliinilised uuringud. Ravimite disainimine. Ravimite sihtmärgid. Ensüümid kui ravimite sihtmärgid. Nukleiinhapped kui ravimite sihtmärgid. Iseseisev töö hõlmab kirjanduse läbitöötamist, testidele vastamist ja entsüklopeedilise või referatiivse töö koostamist."
    ["vljund"]=>
    string(935) "Kursusel esitatud materjalide kaudu omandab õppur alusteadmised ravimite toimest elusorganismist ja ravimite välja töötamise alusprintsiibid. Tudeng on võimeline mõistma ja argumenteerima kasutades peamisi meditsiinilise keemia põhiprintsiipe ja alusteooriaid, ravimite metaboolse raja ja ravimite toimet reguleerivaid kontseptsioone ning mudeleid. Teadmised seostatakse innovatiivsete arengutega tänapäeva farmaatsiatööstuses innustades loovust. Teiseks õpiväljundiks on õppuri integreerimine ingliskeelsesse terminoloogiasse ja kaasaegsele teadustekstile omasesse argumentatsiooni. Kursuse läbinul on võimalik orienteeruda meditsiiniliste teadusartiklite matemaatilises põhistuses ning mõista peamisi ravimite hindamise karakteristikuid. Välisõppejõudude loengute (videod) kuulamine seob õppuri kognitiivselt mitmekesise materjali omandamise võimalustega, mis on vajalik kaasaegses üleilmastuvas teadustöös."
  }
  [5906]=>
  object(stdClass)#5907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Oskab tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades. On teadlik oma uurimistegevuse ja publitseerimise eetilistest aspektidest, võimalustest ja piirangutest. Oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates eetilistes küsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Eetika teaduses. Katseeetika. Teaduslik vastutus. Teadusartiklite ja ülevaateartiklite publitseerimise eetilised reeglid. Eetiline juhend vastavalt Keemiliste ja Molekulaarsete Teaduste Euroopa Ühendusele (EuCheMS). Toimetajate vastutus. Autorite õigused ja kohustused. Retsensentide vastutus. Eetilised printsiibid sotsiaalteaduste uuringute läbiviimisel. Näited eetikanormide rikkumisest teaduses ja publitseerimisel. Bioeetika."
    ["vljund"]=>
    string(307) "Teab teaduseetika põhiprintsiipe. 
Oskab teha õigeid valikuid ekperimentaalse teadusliku uurimistöö läbiviimise ja tulemuste käsitlemise seisukohalt loodus- ja sotsiaalteadustes töö läbiviimise ja tulemuste käsitlemise seisukohalt.
 Teab publitseerimise ja retsenseerimise eetilisi printsiipe."
  }
  [5907]=>
  object(stdClass)#5908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7048"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda teadmised eriala uuematest teadussaavutustest ja omandada erialane sõnavara nii eesti kui inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Tutvumine uuemate teadussaavutustega biokeemias. Vastavate teadusartiklite lugemine ning nende põhjal ettekannete tegemine. Ettekannete retsenseerimine. Artiklite põhjal referaatide tegemine. Oma uurimistöö põhjal ettekannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Oskab professionaalsel tasemel tutvustada oma eriala ja erialaseid uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [5908]=>
  object(stdClass)#5909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7049"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Arvestus. Kirjalik arvestustöö arvutiklassis."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kujundada oskused teadusinformatsiooni leidmiseks ülimahukast ja keerukalt liigendatud infosüsteemist ning selle adekvaatsuse hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Teadusinfo allikate põhitüübid, maht ja ulatus. Otsingustrateegiad. Suured teaduslikud referatiivajakirjad, entsüklopeediad jt. teatmeteosed. Patendidokumentatsioon. Elektrooniline meedia, mõjufaktorid. Teadusliku info vormistamine, erialane arvutitarkvara. Teaduskonverentsid."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Suudab leida teadustööks vajalikku informatsiooni mahukatest ja keerukatest liigendatud infosüsteemidest. Tunneb teadusinformatsiooni sisaldavate allikate põhitüüpe. Oskab hinnata erinevatest allikatest pärineva info adekvaatsust."
  }
  [5909]=>
  object(stdClass)#5910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7050"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide läbimine, vastavate protokollide koostamine ja edukas kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Anda süvateadmised molekulaarse biokeemia seisukohalt olulistest instrumentaalsetest meetoditest;. Osata kromatograafilisi ja massi-spektromeetrilisi meetodid, rõhuasetusega instrumentide praktilisel kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Lahutusmeetodid. Kõrgrõhu vedelikkromatograafia (ioonkromatograafia, pööratud faasi kromatograafia, eksklusioonkromatograafia, afiinsuskromatograafia). Klassikaline elektroforees. Vaba tsooni kapillaarelektroforees ja geelkapillaarelektroforees. Kapillaarelektroforeesi rakendamine bioanalüütilises keemias. Elektrokromatograafia. Massispektromeetria (elektronpihusti ionisatsioon (ESI), MALDI, tandemmassispektromeetria). Proovide ettevalmistamine. Katseandmete statistiline töötlus."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Teab molekulaarse biokeemia seisukohalt olulisi instrumentaalseid meetodeid. Suudab praktiliselt kasutada kromatograafilisi ja massispektromeetrilisi meetodeid."
  }
  [5910]=>
  object(stdClass)#5911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7051"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Ettekanded, testid, lühiartikkel, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Anda süvateadmised peptiidide ja valkude keemia valdkonnas. Anda peptiidide sünteesi jaoks vajalikud oskused ning teadmised valkude analüüsimeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Aminohapped, nende keemilised ja struktuurilised omadused ning nende mõju polüpeptiidide struktuurile ja bioloogilisele funktsioonile. Interaktsioonid. Nomenklatuur. Väiksed peptiidid. Linius Pauling. Ramachandran Plot. PDB.Valkue voltimine ja struktuuri ennustamine. membraanivalgud ja fibrillaarsed valgud. Peptiidide süntees tahkel faasil. Peptiidide kromatograafiline eraldamine. Valkude ja peptiidide aminohappeline analüüs, mass-spektromeetriline analüüs, primaarjärjestuse määramine Edmani degradatsiooni abil."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Saab põhiteadmisi aminohapetest, valkude keemilistest omadustest ja valkude struktuurihierarhiast. Saab ülevaate valkude funktsioonide ja struktuuri vahel olevatest seostest ning uurimismeetoditest. Saab ülevaate peptiidide ja valkude keemilise sünteesi protsessist."
  }
  [5911]=>
  object(stdClass)#5912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7052"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Anda teadmised bioinformaatika andmebaasidest, järjestuste otsimisest, võrdlemisest ja analüüsimisest."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Sissejuhatus bioinformaatikasse. Genoom, transkriptoom, proteoom ja nendevahelised suhted. Bioinformaatika andmebaasid, andmete struktuur ja kättesaadavus. Järjestuste otsimine, võrdlemine ja analüüsimine. Programmeerimise põhiprintsiibid. Perl kui bioinformaatikute lemmikkeel."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Oskab kasutada bioinformaatika andmebaase, teostada otsinguid ja andmate kaevandamist. Suudab läbi viia järjestuste võrdlemist ja analüüsi. Suudab mõista elementaarseid bioinformaatika skripte Perl’is ja programmeerimise loogikat."
  }
  [5912]=>
  object(stdClass)#5913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7053"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Anda teadmised põhisuundumustest tänapäeva keemias."
    ["sisu"]=>
    string(464) "Keemia tänapäevane määratlus ja funktsioon. Põhisuundumused tänapäeva keemias. Fundamentaal- ja rakendusteadus. Struktuuriteooriate roll. Eelistrendide ülevaatlik käsitlus, põhisuundade analüüs. Keemia roll viimaste aastakümnete materiaalkultuuris. Uudsete tehisühendite põhiklassid. Keemia eelissuundumused viimasel kümnendil. Kaasaegsete analüüsimeetodite võrdlev analüüs. Keemia infosüsteem. Keemia humanitaarne ja kulturoloogiline aspekt."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Õppija: Teab tänapäeva keemia põhisuundumusi. Suudab mõista keemia põhiteooriaid ja nende kujunemist. Oskab kasutada keemia infosüsteemi. Suudab planeerida keemia laboriuuringute strateegiat loodusteaduste valdkonnas."
  }
  [5913]=>
  object(stdClass)#5914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7054"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda teadmised eriala uuematest teadussaavutustest ja omandada erialane sõnavara nii eesti kui inglise keeles."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Tutvumine uuemate teadussaavutustega biokeemias. Vastavate teadusartiklite lugemine ning nende põhjal ettekannete tegemine. Ettekannete retsenseerimine. Artiklite põhjal referaatide tegemine. Oma uurimistöö põhjal ettekannete tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Oskab professionaalsel tasemel tutvustada oma eriala ja erialaseid uurimistulemusi nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [5914]=>
  object(stdClass)#5915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7062"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Suuline eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide läbimine, vastavate protokollide koostamine ja edukas kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Anda süvateadmised molekulaarse biokeemia seisukohalt olulistest instrumentaalsetest meetoditest. Osata kromatograafilisi ja massi-spektromeetrilisi meetodid, rõhuasetusega instrumentide praktilisel kasutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Lahutusmeetodid. Kõrgrõhu vedelikkromatograafia (ioonkromatograafia, pööratud faasi kromatograafia, eksklusioonkromatograafia, afiinsuskromatograafia). Klassikaline elektroforees. Vaba tsooni kapillaarelektroforees ja geelkapillaarelektroforees. Kapillaarelektroforeesi rakendamine bioanalüütilises keemias. Elektrokromatograafia. Massispektromeetria (elektronpihusti ionisatsioon (ESI), MALDI, tandemmassispektromeetria). Proovide ettevalmistamine. Katseandmete statistiline töötlus."
    ["vljund"]=>
    string(168) "• Teab molekulaarse biokeemia seisukohalt olulisi instrumentaalseid meetodeid. • Suudab praktiliselt kasutada kromatograafilisi ja massispektromeetrilisi meetodeid."
  }
  [5915]=>
  object(stdClass)#5916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7063"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Erialaaine. Oskab iseseisvalt ja loovalt kasutada kursuse raames väljapakutavaid instrumentaalanalüüsi meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Lenduvate ainete analüüs gaasikromatograafia meetoditega kasutades leekionisatsiooni ja massispektromeetria detektoreid. Detektorite võrdlev analüüs. Raman ja Infrapuna Spektromeetria: polümeersete ainete struktuuri iseloomustamine, ainete idenifitseerimine ning puhtuse hindamine. Ramani ja IP spektritelt saadava info võrdlus. HPLC erinevate detektoritega: looduslike objektide analüüs mitme üheaegselt ühendatud detektori abil (valik sõltuvalt proovi iseloomust dioodrivi, fluorestsents, refraktomeetrilise, elektrijuhtivuse, hajuvalguse detektorite hulgast). Erinevate detektorite sobivuse hindamine valitud proovi analüüsiks."
    ["vljund"]=>
    string(303) "• teab valitud instrumentaalanalüüsi toimimisprintsiipe ja oskab selgitada selle põhimõtet; • oskab valitud instrumenti iseseisvalt kasutada ning saadavaid andmeid analüüsida; • teab valitud instrumentaalanalüüsi meetodi viimaseid arenguid ja on kursus vastava erialase teaduskirjandusega."
  }
  [5916]=>
  object(stdClass)#5917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7064"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Erialaaine. On omandanud praktilise töö kogemuse eriala toetaval suunal väljaspool kodulaborit."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Õppeaine raames saab magistrant võimaluse tutvuda uute meetodite või töövahenditega, millede kasutamine kodulaboris ei ole võimalik ning mis toetavad tema professionaalse pädevuse kujunemist ja täiendavad tema praktilisi oskusi. Lisaks saab ta laiendada oma teadmisi erialaga seonduvatel teemadel suheldes välislabori erialaspetsialistidega."
    ["vljund"]=>
    string(332) "• Üliõpilased on omandanud uusi teadmisi ja eksperimentaalseid metoodikaid, mis suurendavad erialast pädevust ja võimaldavad eriala sidumist teiste distsipliinidega. • Üliõpilastel on võime töötada nii iseseisvalt kui ka osana meeskonnast, suureneb sotsiaalne kompetentsus ning tööaja efektiivselt planeerimise oskus."
  }
  [5917]=>
  object(stdClass)#5918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7065"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Saada ülevaade uutest teadussuundadest molekulaarteadustes, olla kursis loodusteaduste osakonna teadusprojektidega. Ette valmistada magistritöö projekt."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Tutvumine uuemate teadussaavutustega molekulaarteadustes. Magitritöö tööplaani koostamine ja esitamine. Oma magistritöö teemal ettekannete tegemine. Kaasmagistrantide ettekannete modereerimine."
    ["vljund"]=>
    string(255) "• On teadlik uuematest teadussaavutustest molekulaarteadustes. • Oskab koguda ja läbi töötada oma magistritööga seotud teaduskirjandust ning selle kokkuvõtteid esitada. • Oskab koostada oma magistritööga seotud eksperimentaalse töö plaani."
  }
  [5918]=>
  object(stdClass)#5919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7066"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Ülevaate saamine teadustöö planeerimise alustest. Praktiliste kogemuste omandamine teadustöö planeerimisel, teadusprojekti või artikli kirjutamisel."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Teadusliku uurimistöö alused. Uurimistöö teaduslikkuse kriteeriumid. Magistritöö tööplaani koostamine ja esitamine. Töö eesmärgid, hüpoteesi püstitus ja selle seos teooriaga. Eksperiment ja vaatlus – nende planeerimine. Teaduskirjandusega järk-järgulise tutvumise põhimõte. Sobiva analüüsimeetodi valik. Tulemuste vormistamine avaldamiseks. Teadustöö finantseerimine Eestis ja välismaal. Teadustulemuste esitamine rahvusvahelistel konverentsidel. Teadusalane koostöö ja koostööpartnerite leidmine. Teadusliku uurimistöö kvaliteedinäitajad. Uurimistöö aktuaalsus ja rakendused."
    ["vljund"]=>
    string(293) "• On teadlik teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja kriitilise hindamise põhimõtetest. • Oskab koostada uurimistöö projekti ja viia läbi tulemuste kriitilist analüüsi. • Oskab esitada oma magistritöö tulemusi nii kitsalt erialasele kui ka laiemale auditooriumile."
  }
  [5919]=>
  object(stdClass)#5920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7067"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Loengutes osalemine 50% osas kohustuslik; laboripraktikumide täitmine 95% osas kohustuslik; kirjalik eksam; ettekanne"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Erialaaine. Anda teadmised tähtsaimatest molekulaarse kloonimise etappidest prokarüootides."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Kloonimise etapid ja komponendid, restriktsiooni ensüümid, cDNA süntees, geeni süntees, polümeraas ahelreaktsioon (PCR), praimerite disain, RNA ja DNA analüüs, DNA sekveneerimine, BLAST."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Suudab disainida praimerit ja oskab praktiliselt viia läbi peamised molekulaarse kloonimise etapid. Suudab leida ja analüüsida potensiaalseid veaallikaid kloonimise protsessis."
  }
  [5920]=>
  object(stdClass)#5921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7070"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Seminarides osalemine 90% ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Valikaine. Anda ülevaade Alzheimeri tõbe, valkude lahtikeerdumist ja riskifaktoreid iseloomustavatest kaasaegsetest meetoditest ja arengusuundadest."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Antud aine raames käsitletakse järgnevaid Alzheimeri tõvega seotud aspekte: tõve riskifaktorite mehhanismid; tõve põhjustavate peptiidide kahjulikud konformatsioonid ning valkude glükosüleerimine; tõve geneetika, proteoomika; mitokondrite roll Alzheimeri tõves; neuroproteoomika Alzheimeri tõves."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Tunneb Alzheimeri tõvega seotud professionaalset sõnavara. Teab Alzheimeri tõve riskifaktoreid ja omab ettekujutust nende toimemehhanismidest. Teab tänapäevaseid Alzheimeri tõve uurimismetoodikaid ja lähenemisi."
  }
  [5921]=>
  object(stdClass)#5922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7071"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Arvestus. Hindamine toimub kahes osas (vt kursuse kirjeldust) seminariettekannete põhjal. Esitatud peab olema ka magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Toetada magistranti magistritöö metodoloogiliste ja teoreetiliste lähtekohtade valimisel."
    ["sisu"]=>
    string(989) "Kursus jaguneb kaheks võrdseks osaks: 1) Magistritöö probleemiseade, käsitletava probleemi teoreetiline taust koos võimalike teadusfilosoofiliste/metodoloogiliste (teadusfilosoofiat üldjuhul keemia lähenemised ei sisalda) valikutega, ülevaade eelnevatest asjakohastest uuringutest ning kavandatava töö eesmärgi ja uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine. 2) Magistritöö uurimisstrateegia ja uurimismeetodi valimine koos valiku põhjendusega, andmevajaduse ja andmeallikate (primaarandmestik, s.o uurija tehtavad mõõtmised, sekundaarandmestik, s.o andmekogud ja muud allikad) kindlaksmääramine, mõõtmismeetodite ja andmetöötlusmeetodite valimine ning valiku põhjendamine. Kursuse jooksul töötab üliõpilane läbi asjakohase kirjanduse, arutab tehtud valikud läbi juhendajaga ja kannab mõlema osa tulemused ette seminaridel. Kursuse tulemuseks on magistritöö sissejuhatuse, teoreetilise tausta, varemtehtud uuringute ülevaate ning metoodika osa kavand."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane demonstreerima suutlikkust uurimustöö kavandamiseks, mis hõlmab: 1) arusaamist käsitletava probleemi teoreetilisest taustast, 2) suutlikkust sõnastada probleemi ning sellest tulenevalt töö eesmärki/ülesannet ja uurimisküsimusi/hüpoteese ning 3) oskust valida töö eesmärgile ja uurimisküsimustele sobivat uurimisetoodikat."
  }
  [5922]=>
  object(stdClass)#5923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7072"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Anda oskused ja teadmised edasiõppimiseks doktorantuuriks. Kujundada pädevus töötamiseks spetsialistina/teadurina teadus-, arendus- või õppeasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Eksperimentaalse või teoreetilise teadusprojekti planeerimine, läbiviimine ja dokumenteerimine. Magistritöö kirjutamine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Suudab planeerida, läbi viia, dokumenteerida ning etteantud aja jooksul lõpule viia magistritöö teemaks olev eksperimentaalne või teoreetiline töö. Oskab analüüsida ja teha järeldusi saadud eksperimentaalsetest tulemustest."
  }
  [5923]=>
  object(stdClass)#5924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7073"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Arendada põhiteadmisi ja oskusi instrumentaalanalüütilises keemias rõhuasetusega lahutusmeetoditel."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Lahutus- ja detekteerimismeetodid instrumentaalanalüütilises keemias: gaas- ja vedelikkromatograafia, mass-spektromeetria, kapillaarelektroforees."
    ["vljund"]=>
    string(424) "• On suuteline orienteeruma lahutusmeetodite põhiteadmistes ning valdab põhisõnavara ja mõisteid. • Teab tähtsamaid lahutusmeetodite alaliike ning nende kasutusvõimalusi erinevates situatsioonides. • On suuteline iseseisvalt läbi töötama kirjandust ning leidma vajaliku informatsiooni lahutusmeetodite kohta. • On võimeline esitama tulemusi selgelt ning loogiliselt ning teostama lihtsamat andmetöötlust."
  }
  [5924]=>
  object(stdClass)#5925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7076"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Saada ülevaade uutest teadussuundadest molekulaarteadustes, olla kursis loodusteaduste osakonna teadusprojektidega. Teha ettekandeid oma lõputööga või ka laiemalt molekulaarsete loodusteadustega seotud teemadel. Modereerida teiste esinejate ettekandeid."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Tutvumine uuemate teadussaavutustega molekulaarteadustes. Oma magistritööga seotud artiklite tutvustamine. Artiklite tugevate ning nõrkade külgede analüüsimine. Kaasmagistrantide ettekannete modereerimine."
    ["vljund"]=>
    string(240) "• On teadlik uuematest teadussaavutustest molekulaarteadustes. • Oskab koguda ja läbi töötada oma magistritööga seotud teaduskirjandust ning selle kokkuvõtteid esitada. • Oskab kriitiliselt analüüsida uusimat teaduskirjandust."
  }
  [5925]=>
  object(stdClass)#5926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7077"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Omandada oskus oma uurimistööst ettekandeid teha. Võime ettekannete sisu ja vormi kriitiliselt analüüsida. Oskus kohandada oma ettekannet vastavalt kuulajaskonnale."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Magitritööga seotud töös ettekannete koostamine ja esitamine. Kaasmagistrantide ettekannete analüüsimine ja tagasiside andmine. Erialaga seotud teaduslike ettekannete kuulamine nii eesti kui inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(154) "• Oskab oma töö tulemusi esitada selgelt ja loogiliselt, kuulajaskonnale sobival viisil. • Oskab analüüsida teiste ettekannete sisu ja kvaliteeti."
  }
  [5926]=>
  object(stdClass)#5927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7078"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Olla kursis molekulaarsete loodusteaduste arenguga nii rahvusvahelisel tasemel kui koduülikoolis. Olla kursis loodusteaduste osakonna teadusprojektidega."
    ["sisu"]=>
    string(491) "Kursuse raames on magistrantidel võimalus tutvuda oma lõputööga kitsamalt kui ka laiemalt seotud lektorite ettekandeid (nii välismaalt, Eestist laiemalt kui ka koduülikoolist). Ettekanded võivad toetada lähedalt magistrandi lõputööd, kuid on pigem mõeldud erialase silmapiiri laiendamiseks ja interdistsiplinaarsete lähenemiste mõistmiseks. Kursuse vältel teevad ka magistrandid ettekandeid oma läbitud erialastest praktikatest, mis pole otseselt seotud nende uurimistööga."
    ["vljund"]=>
    string(267) "• On teadlik oma erialaga seotud teadusprojektidest koduülikoolis ja väljaspool. • Oskab näha interdidtsiplinaarseid seoseid nii loodusteadustes kui ka loodusteaduste ja teiste distsipliinide vahel. • Oskab esitada oma praktilise töö tulemusi populaarselt."
  }
  [5927]=>
  object(stdClass)#5928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7080"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua baasteadmised keemiast lähtudes põhikooli õppekavast. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Ajalugu. Aatomiehitus Keemiline element ning keemiliste elementide perioodilisustabel (interpreteerimine ning info välja lugemine). Keemiline side. Anorgaaniliste ainete põhiklassid (lihtained, liitained: oksiidid, happed, alused, soolad). Lahused ning nende koostis. Oksüdatsiooniaste. Reaktsioonivõrrandid ja nende koostamine ning interpreteerimine. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Keemiline tasakaal. Arvutusülesanded: lahuste % ülesanded, ülesanded ainete koostise peale, moolarvutus, kompleksülesanded (reaktsioonivõrrand, protsent, mool). Anorgaaniline keemia looduses, keemia ja elukeskkond"
    ["vljund"]=>
    string(239) "Üliõpilane: Omab teadmisi keemia põhiprinsiipidest; Tunnetab keemia kui õppeaine olemust teiste loodusteaduslike ainete hulgas; Saab aru keemia põhitogmadest ; On pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [5928]=>
  object(stdClass)#5929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7083"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Luua baasteadmised keemiast lähtudes riiklikust õppekavast."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Ajalugu Aatomiehitus Keemiline element ning keemiliste elementide perioodilisustabel (interpreteerimine ning info välja lugemine) Keemiline side Anorgaaniliste ainete põhiklassid (lihtained, liitained: oksiidid, happed, alused, soolad) Lahused ning nende koostis Oksüdatsiooniaste Reaktsioonivõrrandid ja nende koostamine ning interpreteerimine Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Keemiline tasakaal Arvutusülesanded: lahuste % ülesanded, ülesanded ainete koostise peale, moolarvutus, kompleksülesanded (reaktsioonivõrrand, protsent, mool) Anorgaaniline keemia looduses, keemia ja elukeskkond"
    ["vljund"]=>
    string(169) "Üliõpilane: - Omab teadmisi keemia põhiprinsiipidest; - Tunnetab keemia kui õppeaine olemust teiste loodusteaduslike einete hulgas; - Saab aru keemia põhidogmadest."
  }
  [5929]=>
  object(stdClass)#5930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7086"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Arvestus. Koostöö juhendajaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Luua eeldused üliõpilaste süsteemsete teadmiste edasiarenguks teadustöö sisulisest ja vormilisest spetsiifikast."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Magistritöö struktuur. Uurimisprobleemi ja -ülesannete püstitamine. Kirjanduse valik. Andmete tüübid. Uurimismeetodid. Töö kirjutamise etapid. Viitamine. Vormistamine. Kaitsmise protseduur."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Valmisolek iseseisvaks erialaseks teadustööks. Suutlikkus analüüsida konkreetset teadusteemat."
  }
  [5930]=>
  object(stdClass)#5931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7087"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(46) "Seoste loomine keemia ja praktilise elu vahel."
    ["sisu"]=>
    string(179) "Keemia meie ümber. Kütused. Polümeerid ja plastid. Ehitusmaterjalid. Pürotehnika. Metallurgia. Puhastusainete keemia. Värvainete keemia. Kosmeetika. Keemia nind elektroonika."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Üliõpilane oskab luua seoseid keemia ja praktiliste eluvaldkondade vahel."
  }
  [5931]=>
  object(stdClass)#5932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7088"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Anda teadmised ja praktilised oskused keemia ülesannetye lahendamiseks ning õpetamiseks gümnaasiumi astmes. Lisaks anda täiendavad oskused õpilaste olümpiaadideks ettevalmistamisel ülesannete osas."
    ["sisu"]=>
    string(169) "Erinevat tüüpi keemiaülesannete lahendamine – moolarvutus, protsentarvutus, saagise ja liiaga ülesanded, segaülesanded, ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane oskab lahendada mistahes keemia arvutusülesandeid, mis on kehtestatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning omab lisateadmisi olümpiaaditasemel ülesannetest."
  }
  [5932]=>
  object(stdClass)#5933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7089"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb sooritada laboripraktikumid."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Kujundada teadmised ja praktilised oskused laboritehnika ning eksperimendimetoodika valdkondades vastavalt üldhariduskooli õpilaseksperimentide programmile."
    ["sisu"]=>
    string(140) "Keemiakursuste õpetamisel kasutatavate õpilaskatsete tehnika ja metoodika. Õpilaskatsete kasutamine erinevate keemia teemade õpetamisel."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Demonstratsioonkatsete ettevalmistamise ja sooritamise oskus keemiakursuste näitlikustamisel, erinevate ühenditeklasside omaduste tundmine ja nende omaduste illustreerimise oskused, analüütiliste tõestusreaktsioonide läbiviimise oskused, laboriohutuse tundmine."
  }
  [5933]=>
  object(stdClass)#5934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7095"
    ["hindamine"]=>
    string(242) "Seminaritööle antav hinnang on suuline. Hinnatakse oskust näha probleeme õppeprotsessis ja leida neile lahendusi, planeerida eduka tunni kulgu. Eksam on kirjalik, milles nõutakse keemia didaktika põhimõistete ja õpiteooriate tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(866) "Toetada teadmiste omandamist keemia didaktikast tulevaste põhikooli loodusainete (keemia) õpetajate õppeprotsessis. Toetada demonstratsioonkatsete metoodikate põhiseisukohtade omandamist, kasutada praktiliste tööde tegemise võimalust et kinnistada, kogeda, vastavate metoodikate kasutamist ja olemust. Luua võimalused didaktikaalaste teadmiste omandamiseks ja kasutamiseks, oskuse kujundamiseks probleemide lahendamiseks õpetamise protsessis. Toetada oskuste kujundamist tööks pedagoogilise ja ainedidaktilise kirjandusega, erialase ainekava ja õppekavaga, õppekirjandusega; Toetada eksperimendi planeerimise, läbiviimise ning analüüsioskuse kujunemist; Tutvustada keemia ainedidaktilisi aspekte, toetades seeläbi positiivse hoiaku kujunemist õpetajatöö kui loovtegevuse vastu, väärtustades sealjuures aktiivõppe meetodeid ja õpilasekesksust."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Keemia kui teaduse ja õppeaine arengu ajalooline ülevaade. Keemia õpetamise eesmärgid ja nende seos ühiskonna arenguga, selle kajastumine riiklikus õppekavas. Õpetamise protsessi komponendid ja struktuur. Keemia õppeainena, tema koht ja seostatus teiste loodusteaduslike õppeainetega koolis. Keskkonnakaitse aktuaalsed küsimused keemia kontekstis. Õppetöö organiseerimise vormid. Keemiatunni struktuur ja eesmärgid. Õppemeetodid ja metoodilised võtted, õpilaste tegevusvormid tunnis. Näitlikustamine, infotehnoloogia kasutamisvõimalused keemiatunnis."
    ["vljund"]=>
    string(806) "Omab ülevaadet keemia kui õppeaine ajaloolisest arengust. Teab keemia õpetamise eesmärke, mis on sätestatud riiklikus õppekavas, suudab võrrelda nende ajaloolist arengut. Teab keemia õpetamise protsessi komponente ja struktuuri. Suudab luua seoseid keemia ja teiste loodusteaduslike ainete vahel. Oskab analüüsida keskkonna-alaseid nähtusi keemia kontekstis. Tunneb keemiatunni struktuuri ja suudab seda vastavalt vajadustele muuta. Teab õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ja suudab neid rakendada. Teab näitlikustamise põhilisi didaktilisi seisukohti ja arvestab nendega oma töös. Suudab lahendada ainekavas ettenähtud arvutusülesandeid. Oskab kasutada lisamaterjale erinevate õppekavaga määratletud valdkondade iseloomustamiseks. Teab kontrolli ja hindamise metoodilisi küsimusi."
  }
  [5934]=>
  object(stdClass)#5935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7100"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Magistritöö kaitsmine komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Anda oskused ja teadmised edasiõppimiseks doktorantuuriks. Kujundada pädevus töötamiseks spetsialistina/teadurina teadus-, arendus- või õppeasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Eksperimentaalse või teoreetilise teadusprojekti planeerimine, läbiviimine ja dokumenteerimine. Magistritöö kirjutamine ja kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Suudab planeerida, läbi viia, dokumenteerida ning etteantud aja jooksul lõpule viia magistritöö teemaks olev eksperimentaalne või teoreetiline töö. Oskab analüüsida ja teha järeldusi saadud eksperimentaalsetest tulemustest."
  }
  [5935]=>
  object(stdClass)#5936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK7107"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Arvestus. Hindamine toimub teadusartikli analüüsi, uurimisplaani ja retsensiooni põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Kujundada teadmisi, mida on vaja teadustöö planeerimiseks, teostamiseks ja tulemuste esitamiseks ning teadusprojekti või artikli kirjutamiseks. Anda ülevaade teadustöö planeerimise alustest. Luua eeldused uurimismeetodite rakendamiseks ja nende kasutamise efektiivsuse hindamiseks vajalike oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Uurimismeetodite filosoofilised alused. Uurimistöö teaduslikkuse kriteeriumid. Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Teadustöö eesmärgid, hüpoteesi püstitus ja selle seos teooriaga. Eksperiment ja vaatlus – nende planeerimine. Teaduskirjandusega järkjärgulise tutvumise põhimõte. Sobiva analüüsimeetodi valik. Teadustöö finantseerimine Eestis ja välismaal. Teadustulemuste esitamine rahvusvahelistel konverentsidel. Teadusalane koostöö ja koostööpartnerite leidmine. Teadusliku uurimistöö kvaliteedinäitajad. Uurimistöö aktuaalsus ja rakendused. Teadusprojekti koostamine. Tulemuste vormistamine avaldamiseks. Kursuse käigus koostavad üliõpilased oma magistritöö põhjal uurimisplaani, milles toovad välja ja põhjendavad uurimismeetodite valikut."
    ["vljund"]=>
    string(390) "• On teadlik teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja kriitilise hindamise põhimõtetest. • Oskab koostada uurimistöö projekti ja viia läbi tulemuste kriitilist analüüsi, hinnata kasutatud meetodeid ja nende vastavust töö eesmärkidega. • Oskab vormistada oma magistritöö tulemusi aruandena ja neid esitada nii kitsalt erialasele kui ka laiemale auditooriumile."
  }
  [5936]=>
  object(stdClass)#5937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8001"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam toimub suuliselt või kirjalikult. Nõutakse käsitletud teemade mõistmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Erialaaine. Anda süvateadmised elusorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ning nende bioenergeetikast."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Valkude struktuur ja funktsioon. Ensüümid, ensüümiliste reaktsioonide kineetika. Biokatalüüsi regulatsioonimehhanismid. Bioenergeetika. Aine- ja energiavahetuse integratsioon. Bioregulatsioon. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, iseseisvad rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane: Oskab seletada ja analüüsida bioloogiliste süsteemide biokeemilisi ning stohhastilisi protsesse. Teab biokeemiliste protsesside molekulaarseid mehhanisme."
  }
  [5937]=>
  object(stdClass)#5938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Toetada nii erialase kui ka valdkonnaga laiemalt seotud uuema kirjandusega tutvumist. Arendada teadusartiklite kriitilise lugemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Osalemine valdkonna regulaarsetel erialakirjanduse seminaridel, 1 kord poolaastas ettekande tegemine oma teadustöö teemaga seotud värske teadusartikli põhjal. Oskus välja tuua olulised aspektid. Teiste esinejate ettekannete refereerimine."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Oskab kasutada erinevaid kirjandusallikaid ja elektronkatalooge, tunneb erialast võõrkeelset terminoloogiat, on suuteline seostama omandatud teadmisi oma doktoritööga."
  }
  [5938]=>
  object(stdClass)#5939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8004"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Referaat. Seminar. Arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Anda süvateadmised elusorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest, seostades neid molekulaarsel tasemel haiguste patogeneesiga."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Valkude struktuur ja funktsioon. Ensüümid, ensümaatiliste reaktsioonide kineetika. Biokatalüüsi regulatsioonimehhanismid. Bioregulatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Oskab seletada ja analüüsida molekulaarsel tasemel bioloogiliste süsteemide biokeemilisi protsesse."
  }
  [5939]=>
  object(stdClass)#5940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Referaat."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Anda teadmised närvisüsteemi funktsioneerimise põhimõtetest molekulaarsel tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Koostöös juhendajaga valitakse doktoritööd toetav(ad) neurokeemia suund/suunad (nt. Närvirakkude kommunikatsioon, sünaptiline ülekanne. Neurotransmitterid ja nende retseptorid. Neuropeptiidid. jne). Üliõpilane tutvub teemakohase uusima kirjandusega ning koostab selle põhjal kokkuvõtte."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Suudab seletada valitud molekulaarseid mehhanisme neurokeemias. Teab neurodegeneratsioonis osalevaid patogeneetilisi protsesse molekulaarsel tasemel."
  }
  [5940]=>
  object(stdClass)#5941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8006"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Referaat. Seminar. Arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Anda süvateadmised peptiidide ja valkude keemia valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Valkude ja peptiidide aminohappeline analüüs, mass-spektromeetriline analüüs, primaarjärjestuse määramine Edmani degradatsiooni abil. Aminohapete keemilised ja struktuurilised omadused ning nende mõju polüpeptiidide struktuurile ja bioloogilisele funktsioonile. Valkude katalüütilised omadused ja katalüüsi mehhanismid. Peptiidide retseptorite farmakoloogia. Rakku penetreeruvad peptiidid ja nende kasutamine tänapäeva farmakoloogias."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Teab peptiidide ja valkude keemilisi omadusi ja struktuure ning oskab analüüsida, kuidas need faktorid omavad mõju bioloogilisele funktsioonile."
  }
  [5941]=>
  object(stdClass)#5942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8007"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Protokoll, mis sisaldab nii eksperimentaalse töö kirjeldust kui seonduvat teoreetilist tausta."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Uuemate analüütilise keemia ja instrumentaalanalüüsi alase kirjandusega tutvumine rõhuasetusega bioloogiliste proovide analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Koostöös juhendajaga valitakse doktoritööd toetav(ad) analüütilise keemia suund/suunad (nt. massispektromeetria, tuumamagnetresonantsspektromeetria, kapillaarelektrokromatograafia jne). Üliõpilane tutvub teemakohase uusima kirjandusega ning saab individuaaljuhendamise raames ka teooriat toetavad praktilised kogemused valitud meetodiga."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Teab instrumentaalanalüüsi uuemaid arengusuundi, on lähemalt kursis oma eriala seisukohalt oluliste analüüsimeetoditega. On teadlik analüütilise keemia tähtsamatest probleemidest ning nende lahendamise võimalustest."
  }
  [5942]=>
  object(stdClass)#5943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8009"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Referaat. Praktikumi prorokoll. Arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Ülevaade tänapäevastest massispektromeetria ja lahutusmeetodite arengusuundadest. Praktiline tutvumine valitud lahutusmeetodi või massispektroskoopilise meetodiga."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Uued ionisatsioonimeetodid massispektromeetrias. Tahkete proovide massispektromeetriline analüüs. Uued statsionaarsed faasid kromatograafias. Kapillaarelektroforees. Kapillaarelektrokromatograafia."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Teab lahutusmeetodite ja massispektromeetria uuemaid arengusuundi, on lähemalt kursis oma eriala seisukohalt oluliste analüüsimeetoditega. On teadlik nimetatud meetodite tähtsamatest probleemidest ning nende lahendamise võimalustest."
  }
  [5943]=>
  object(stdClass)#5944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8010"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Välisjuhendaja tagasiside. Ettekanne seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Teoreetiline ja praktiline kogemus doktorandi tööga seonduvate uudsete analüüsimetoodikate ja lähenemistega."
    ["sisu"]=>
    string(345) "Põhjalik tutvumine valitud analüütilise keemia meetodiga, sealhulgas selle viimase aja saavutuste ja suundadega bioloogiliste objektide analüüsil. Tutvumine sisaldab ka meetodi tehnilisi ja praktilisi aspekte ning vähemalt minimaalsete eksperimentaalsete oskuste omandamist (seda juhul kui meetod pole doktoritöös kasutatav põhimeetod)."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Teab valitud bioanalüütilise meetodi uuemaid arengusuundi ning on teadlik selle rakendamise võimalustest biokeemiliste objektide analüüsiks. Oskab saadud teadmisi rakendada ka praktikas. On teadlik nimetatud meetodi tähtsamatest probleemidest ning nende lahendamise võimalustest."
  }
  [5944]=>
  object(stdClass)#5945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8011"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Eksam. Eksami eelduseks on pidev osalemine seminaridel ja regulaarsed ettekanded doktorantuuri jooksul. Hinne tuleneb ettekannete kvaliteedist ja edasijõudmisest doktoritöös."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Arendada erialaste tulemuste esitamis- ja kaitsmisoskust. Soodustada erialaga seotud teadusuuringutega kursis olemist. Arendada konstruktiivset erialast kriitikat."
    ["sisu"]=>
    string(152) "Osalemine valdkonna regulaarsetel teadusseminaridel, 1 kord poolaastas ettekande tegemine oma teadustööst. Teiste esinejate ettekannete refereerimine."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Oskab esitada oma teadustulemusi nii detailselt kui ka tutvustavalt. On kursis kaasdoktorantide teadustööga. Oskab näha koostöövõimalusi teiste projektidega. Osaleb valdkonna teadusdiskussioonis TLÜ-s, oskab vormistada aruandeid."
  }
  [5945]=>
  object(stdClass)#5946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8020"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Välisjuhendaja tagasiside. Ettekanne seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Avardada doktorandi kogemusi oma doktoritööga seonduval teemal kodulaborist erinevas keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(283) "Õppeaine raames saab doktorant võimaluse tutvuda uute, oma töö spetsiifikast lähtuvate analüüsimeetoditega, millede kasutamine kodulaboris ei ole võimalik. Lisaks saab ta laiendada oma teadmisi doktoritööga seonduvatel teemadel suheldes välislabori erialaspetsialistidega."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Uute teoreetiliste ja praktiliste kogemuste saamine doktoritööga seotud valdkondades. Teadusliku maailmapildi arendamine. Kontaktide loomine ja koostöö süvendamine."
  }
  [5946]=>
  object(stdClass)#5947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8026"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Välisjuhendaja tagasiside."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Arendada doktorandi võimet näha oma eriala interdistsiplinaarses kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(307) "Osavõtt välislektori(te) korraldatud loengutest ja seminaridest valitud uurimissuunal analüütilises biokeemias. Õppejõu antud materjaliga tutvumine, ülesannete lahendamine ja tulemuste esitamine grupitöö meetodil. Kursuse käigus saadakse teadmisi meetodi tehniliste ja praktiliste aspektide kohta."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Teab kursusel käsitletud bioanalüütilise meetodi uuemaid arengusuundi ning on teadlik selle rakendamise võimalustest biokeemiliste objektide analüüsiks. On teadlik nimetatud meetodi tähtsamatest probleemidest ning nende lahendamise võimalustest."
  }
  [5947]=>
  object(stdClass)#5948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8027"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Arvestus, mis loetakse sooritatuks iseseisvalt koostatud mudeli edukal kaitsmisel arvestuspraktikumis."
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Aine eesmärgiks on tutvustada võimalusi loodusprotsesside modelleerimiseks arvutil kasutades MS Excel (+VBA) tarkvara omandades baasoskused diferentsiaal¬võrrandite ja nende süsteemide abil kirjeldatavate protsesside uurimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(674) "Kursus koosneb praktikumidest milles käsitletakse: üksikorganismi populatsiooni arengu mudelit, Verhulst'i mudelit, ajalise viivitusega mudelit, Lotka-Volterra mudelit, temperatuurist sõltuva soo määratluse mudelit, abielusuhete (lahutused/leppimised) mudelit, reaktsioonide kineetika modelleerimist, bioloogiliste ja keemiliste pendlite mudeleid, biokeemiliste reaktsioonide modelleerimist, faasiüleminekud bioloogilistes võnkumistes ja epideemiate mudeleid. Osalejad töötavad kaasa isiklikel sülearvutitel. Kursus ei eelda süvateadmisi kõrgemast matemaatikast ega programmeerimisoskusi MS Excelis. Vajalikud teadmised ja oskused omandatakse praktikumi käigus."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Pärast kursuse edukat läbimist üliõpilane 1. suudab iseseisvalt koostada MS Excel'is lihtsamate loodus-protsesside mudeleid, 2. oskab sooritada loodud mudelitega arvutuslikke eksperimente, sealhulgas ... 3. ... uurida mudeli stabiilsust, 4. ... hinnata mudeli eri komponentide suhtelist panust ning 5. ... koostada mudelil põhinevaid prognoose."
  }
  [5948]=>
  object(stdClass)#5949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8030"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Eksam toimub suuliselt või kirjalikult. Nõutakse käsitletud teemade mõistmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Erialaaine. Anda süvateadmised elusorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ning nende bioenergeetikast."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Valkude struktuur ja funktsioon. Ensüümid, ensüümiliste reaktsioonide kineetika. Biokatalüüsi regulatsioonimehhanismid. Bioenergeetika. Aine- ja energiavahetuse integratsioon. Bioregulatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane: Oskab seletada ja analüüsida bioloogiliste süsteemide biokeemilisi ning stohhastilisi protsesse. Teab biokeemiliste protsesside molekulaarseid mehhanisme."
  }
  [5949]=>
  object(stdClass)#5950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8050"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Võimaldada üliõpilasel omandada oskused ülikooli põhiliste akadeemiliste tegevuste läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(246) "üliõpilane: 1) viib läbi õppetööd vähemalt 2 EAP mahus; 2) juhendab vähemalt kahe bakalaureusetöö koostamist; 3) on vähemalt ühe magistrandi kaasjuhendaja; 4) osaleb vähemalt ühe rahvusvahelise teadus- ja arendusprojekti täitmisel."
    ["vljund"]=>
    string(62) "On võimeline heal tasemel läbi viima õppe- ja teadustööd."
  }
  [5950]=>
  object(stdClass)#5951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLK8100"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Hindamine toimub vastavalt loodusteaduste valdkonnas kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Doktoritööd hinnatakse järgmiselt: - kaitstud esiletõstmisega (laudatur); - nõuetele vastav (approbatur); - nõuetele mittevastav."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Kompetentsuse omandamine teadustööks, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ja mille tulemused omandavad teoreetilist ja praktilist väärtust loodusteaduste valdkonna teadusdiskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Doktorant õpib tundma oma eriala ja külgnevate alade kaasaegseid teadustulemusi, vastavalt sellele kavandab oma töö läbiviimiseks optimaalseimad meetodid ja tehnikad, võtab kokku uurimistulemused ja kaitseb neid avalikes disskussioonides ning avaldatud teadusartiklites."
    ["vljund"]=>
    string(488) "• Suutlikkus püstitatud hüpoteesidest lähtuvalt argumenteeritult esitada doktoritöö uurimisprobleemid. • Oskus kasutada uurimis- ja andmeanalüüsi meetodeid professionaalsel tasemel • Suutlikkus analüüsida ja esitada saadud uurimistulemusi. • Suutlikkus teha uurimistulemustest teoreetilised ja praktilised järeldused, lähtudes loodus- ja täppisteaduste valdkonnas väljakujunenud põhimõtetest. • Oskus järgida teadustööde vormistamise ja keelekasutuse nõudeid."
  }
  [5951]=>
  object(stdClass)#5952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLL6001"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Arvestus. Koosneb kahest osast – arvuti vahendusel probleemide lahendamise ja teadusliku artikli põhjal tehtud referaadi hinnangust"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "- Toetada arusaama kujunemist loodusteadusliku uurimistöö algtõdede kohta. - Kujundada suutlikkust aru saada teadustöö põhimõistetest ja teadusliku mõtlemise loogikast. - Toetada teadusuuringu tegemiseks vajalike esmaste teadmiste kujunemist. - Toetada metroloogiaalaste ning statistilise andmetöötluse põhioskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(893) "Kursuse esimeses pooles antakse ülevaade teaduse põhimõistetest, teadusliku mõtlemise loogikast ja erinevatest teaduslikest meetoditest. Üliõpilase ettevalmistamine loodusteaduslike uurimistööde (seminaritöö, bakalaureusetöö jms) kirjutamiseks ja teadusteksti vormistamiseks. Infootsingud erinevatest andmebaasidest ja kirjanduse läbitöötamine. Uurimisülesande püstitamine ja uurimiskava koostamine. Teine pool keskendub elementaarsete mõõtmismeetodite ja andmeanalüüsi võimalustega tutvumisele. Erinevate parameetrite mõõtmine, mõõtemääramatuse arvutamine otseste ja kaudsete mõõtmiste korral. Vähimruutude meetod. Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Erinevate suuruste mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika. Arvutustehnika rakendamise lihtsad viisid loodusteaduslike probleemide lahendamisel ja illustreerimisel."
    ["vljund"]=>
    string(589) "Üliõpilane: - Suudab orienteeruda Eesti Vabariigi teadussüsteemis. - Suudab iseseisvalt planeerida ning läbi viia teadusuuringut. - Oskab uuringu tulemused vormistada uurimusliku tööna. - Oskab viia läbi loodusteaduslike eksperimentide analüüsil vajalikku põhilist andmetöötlust, illustreerida andmeid graafiliselt; - Oskab analüüsida katse- või uurimistulemusi ning võrrelda neid teoreetiliste tulemuste ning teaduskirjanduses tooduga; - Oskab rakendada arvutiprogramme (tabelarvutusprogrammid) loodusteaduslike probleemide lahendamisel, illustreerimisel, analüüsimisel."
  }
  [5952]=>
  object(stdClass)#5953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua ülevaade IT alastest rakendustest loodusteadustes. Võimaldada luua seosed erinevate alade vahel läbi IT rakenduste. Toetada kaasaegseid IT alaseid meetodeid erinevate valdkondade praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Loodusteaduste ja IT lõimumise ajalugu. Tänapäevased IT alased rakendused erinevates loodusteaduslikes valdkondades. Enim levinud programmide ja meetodite tutvustus. Vernieri ja Pasco mõõteseadmed. Loodusteadusliku informatsiooni selektiivse otsingu võimalused. Õppeaine on praktilise väljundiga ning kursuses keskendutakse erinevate IT rakenduste praktikas kasutamisele erinevates loodusteaduslikes distsipliinides."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Üliõpilane: − - Omab üldist pilti olulisematest kaasaegsetest IT rakendustest ning oskab neid vajadusel baastasemel kasutada − - Tunnetab IT ja loodusteaduste vahelisi interdistsiplinaarseid seoseid − - Saab aru olulisemate rakenduste kasutamise võimalustest − - Oskab töödelda lihtsamal kujul andmeid"
  }
  [5953]=>
  object(stdClass)#5954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLL6100"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikult professionaalse kaitsmiskomisjoni ees. Hindamise aluseks on bakalaureusetöö ja selle suuline kaitsmise oskus."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Toetada tulevase spetsialisti iseseisva uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste väljakujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Bakalaureusetöö on iseseisev teadusuurimus, mis sisaldab kirjandusülevaadet ja -analüüsi koos uurimuseksperimendiga (andmete kogumine ja analüüs, eksperimendistrateegia püstitus jne) ning tulemuste arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Üliõpilane: - Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnast. - Oskab läbi viia teaduslikku uurimistööd. - Oskab püstitada uurimisprobleeme ning leida neile lahendusi. - Suudab oma uurimistöö tulemusi argumenteeritult esitada."
  }
  [5954]=>
  object(stdClass)#5955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6001"
    ["hindamine"]=>
    string(300) "Koduste ülesannete lahendamine, 2 auditoorset kontrolltööd ja 2 kodust kontrolltööd. Eksamihinne pannakse vastavalt hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel. See 100 punkti koosneb 50 punkti (protsendi) ulatuses semestritöö ja 50 punkti ulatuses suulise eksami tulemustest"
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Sissejuhatav aine. Õppeaine eesmärgiks on anda oskusi diferentsiaal- ja integraalarvutuse meetodite rakendamiseks mitmesuguste probleemide ja erinevate ülesannete lahendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(924) "Funktsioon, selle piirväärtus, pidevus ja tuletis. Funktsiooni monotoonsus. Praktilisi ekstreemumülesandeid. Funktsiooni lähendpolünoomid, võrrandite ligikaudne lahendamine. Integraali mõiste ja omadused, arvutamine. Numbriline integreerimine. Keha ruumala ja töö arvutamine. Firma sissetuleku voog kui integraal. Mitme muutuja funktsiooni mõiste. Osatuletised, diferentsiaal. Vigade hindamine ligikaudsel arvutamisel. Mitme muutujaga min-max-ülesanded. Tabelina antud funktsiooni esitamine vähimruutude meetodiga. Eksponentsiaalse kasvu seadus looduses ja rahanduses, selle diferentsiaalvõrrand (lüh DV). Eralduvate muutujatega DV. Algtingimusega ülesande lahendamine Euleri meetodil. Ostsillaatori ülesanne, selle DV. Konstantsete kordajatega 2. järku lineaarne homogeenne DV. Iseseisev töö: Loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine, ülesannete lahendamine. Kodutööde lahendamine ja vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Teab ja oskab rakendada diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhimõisteid. Suudab lahendada ekstreemumülesandeid, hinnata vigu ligikaudsel arvutamisel, lähendada empiiriliselt antud funktsioone."
  }
  [5955]=>
  object(stdClass)#5956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6002"
    ["hindamine"]=>
    string(336) "Semestri jooksul hinnatakse auditoorseid kontrolltöid ja individuaalseid kodutöid. Aine lõpeb suulise eksamiga. Eksamihinne pannakse vastavalt üldisele hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel. See 100 punkti koosneb 50 punkti (protsendi) ulatuses semestritöö ja 50 punkti ulatuses suulise eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(582) "On jätkuks ainele ”Kõrgem matemaatika” (MLM6022). Kui viimases käsitletakse diferentsiaal- ja integraalarvutust praktiliste rakenduste aspektist, siis käesolevas aines on pearõhk asetatud diferentsiaal- ja integraalarvutuse teoreetilisele aspektile. Aine eesmärgiks on kursuse läbinud üliõpilaste süvendatud teadmised ühe muutuja funktsioonide diferentsiaal- ja integraalarvutusest ja seal kasutatavatest tõestusmeetoditest. Kursuse läbinud üliõpilased omandavad matemaatilise analüüsi alused (põhimõisted, põhilised teoreemid ja nende tõestamise meetodid)."
    ["sisu"]=>
    string(1085) "Reaalarvude hulk, selle pidevus. Funktsiooni piirväärtus, selle omadused ja olemasoluteoreemid. Pidevad funktsioonid, nende omadused punktis ja lõigul. Funktsiooni tuletis, selle tõlgendused, omadused ja olemasolu. Diferentseeruvus ja diferentsiaal. Kõrgemat järku tuletised. Funktsioonide parameetriline esitamine, olemasolu, pidevus ja diferentseerimine. Diferentsiaalarvutuse keskväärtusteoreemid, nende rakendamine piirväärtuste arvutamisel. Funktsiooni käigu uurimine (iseseisev töö üliõpilastele aines MLM6022 omandatu kordamiseks). Määramata integraal, integreerimisreeglid ja -tehnika. Määratud integraal, selle omadused, geomeetriline tähendus ja olemasolu. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina, Newtoni-Leibnizi valem. Määratud integraali geomeetrilisi ja füüsikalisi rakendusi (kokkuvõtvalt, aines MLM6022 omandatu kordamiseks). Päratud integraalid. Iseseisev töö Loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine, ülesannete lahendamine. Kodutööde lahendamine ja vormistamine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(402) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb matemaatilise analüüsi (diferentsiaal-ja integraalarvutuse) põhimõisteid ja põhilisi teoreeme; Tunneb matemaatilise analüüsi tõestusmetoodikaid ning oskab neid arutlustes kasutada; Oskab teooriat rakendada ülesannete ja rakendusprobleemide lahendamisel (oskab lahendada diferentsiaal-ja integraalarvutuse ja selle rakenduste valdkonda kuuluvaid ülesandeid)."
  }
  [5956]=>
  object(stdClass)#5957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6004"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kaks kodutööd, kaks auditoorset kontrolltööd ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Erialaaine. Aine eesmärgiks on anda baasteadmised harilikest diferentsiaalvõrranditest ja nende süsteemidest, arendada oskusi lahendada ülesandeid. Vaadeldakse ka diferentsiaalvõrrandite rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Diferentsiaalvõrrandi mõiste, selleni viivad ülesanded. Eralduvate muutujatega võrrand, Clairaut’ võrrand, eksaktne võrrand, lineaarne esimest järku võrrand. Lineaarse kõrgemat järku võrrandi lahendite struktuur ja lahendamine. Lineaarsete konstantsete kordajatega võrrandite süsteemid. Cauchy ülesanne. Mittelineaarsed süsteemid. Iseseisev töö: Loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine, ülesannete lahendamine. Kodutööde lahendamine ja vormistamine. Kontrolltöödeks ja eksamiks valmistumine. Protsessipõhine õpe eeldab õppetöös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb diferentsiaalvõrrandite põhimõisteid, Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; Oskab lahendada diferentsiaalvõrrandite olulisemaid ülesandeid."
  }
  [5957]=>
  object(stdClass)#5958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6005"
    ["hindamine"]=>
    string(327) "Semestri vältel tuleb sooritada kaks kontrolltööd, millest kummagi eest võib teenida 15 punkti, koduste ülesannete õige lahendamise eest võib teenida 20 punkti, suulise eksami eest võib saada 50 punkti. Suulisele eksamile pääsemiseks on vaja mõlema kontrolltöö eest koguda 9 punkti, koduülesannete eest 10 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Erialaaine. Eesmärk on tutvustada tõenäosusteooria põhilisi mõisteid ja meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(1068) "Tõenäosusteooria põhimõisted. Klassikalise tõenäosuse leidmine. Sündmuse suhteline sagedus. Statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste summa ja korrutise tõenäosus. Kombinatoorikateadmiste kasutamine tõenäosuse arvutamisel. Tinglik tõenäosus, täistõenäosuse ja Bayesi valem. Binoomjaotus. Bernoulli valem. Genereeriv funktsioon, selle kasutamine. Sündmuste tõenäoseim toimumiste arv korduvate katsete puhul. Andmete kogumine ja korrastamine. Üldkogum ja valim. Tunnuste liigid. Andmete ettevalmistamine töötluseks. Variatsioonirida. Sagedustabel ja jaotustabel. Andmete esitusviisid. Keskväärtus. Mediaan. Mood. Keskmiste kasutamisest. Hajuvusmõõdud Hajuvusmõõtude kasutamisest. Juhusliku suuruse jaotus. Jaotusfunktsioon ja jaotustihedusfunktsioon. Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus ja standardhälve. Normaaljaotus. Binoomjaotus normaaljaotuse lähendina. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalne valem. Poissoni jaotus. Korrelatsioon. Pearsoni korrelatsioonikordaja. Spearmani järjestuskorrelatsioonikordaja."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Aine läbinud üliõpilane: Oskab defineerida ainekursuses kasutatud mõisteid, tuletada valemeid ja tõestada teoreeme. Oskab lahendada tõenäosusteooria ülesandeid. Oskab leida punkt- ja vahemikhinnanguid, koostada jaotusfunktsioone ja jaotustihedusfunktsioone, leida Pearsoni ja Spearmani korrelatsioonikordajaid."
  }
  [5958]=>
  object(stdClass)#5959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6007"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kaks kodutööd, kaks auditoorset kontrolltööd ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Erialaaine. Aine eesmärgiks on anda baasteadmised harilikest diferentsiaalvõrranditest ja nende süsteemidest, arendada oskusi lahendada ülesandeid. Vaadeldakse ka diferentsiaalvõrrandite rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Diferentsiaalvõrrandi mõiste, selleni viivad ülesanded. Eralduvate muutujatega võrrand, Clairaut’ võrrand, eksaktne võrrand, lineaarne esimest järku võrrand. Lineaarse kõrgemat järku võrrandi lahendite struktuur ja lahendamine. Lineaarsete konstantsete kordajatega võrrandite süsteemid. Cauchy ülesanne. Mittelineaarsed süsteemid. Iseseisev töö: Loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine, ülesannete lahendamine. Kodutööde lahendamine ja vormistamine. Kontrolltöödeks ja eksamiks valmistumine. Protsessipõhine õpe eeldab õppetöös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb diferentsiaalvõrrandite põhimõisteid, Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; Oskab lahendada diferentsiaalvõrrandite olulisemaid ülesandeid."
  }
  [5959]=>
  object(stdClass)#5960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6018"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Arvestus töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Õppida koostama ja vormistama matemaatilisi tekste."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Seminaritöö eesmärk on anda üliõpilastele võimalus uurida põhjalikumalt mingit aktuaalset matemaatilist probleemi; õpetada otsima, refereerima ja analüüsima erialast kirjandust, võrdlema seal leiduvaid uurimistulemusi ja kasutatud meetodeid; õpetada kasutama matemaatika uurimis- ja andmetöötlusmeetodeid; kirjutama kokkuvõtet käsitletud probleemist ja saadud tulemustest."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada erinevat kirjandust. Üliõpilane tunneb uurimuslikele ning arenduslikele töödele esitatavaid esmaseid nõudeid. Üliõpilane oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja -eesmärke ning planeerida uurimis- ja arendusprotsessi. Üliõpilane oskab oma tööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [5960]=>
  object(stdClass)#5961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6020"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Eksam, mis tugineb: bakalaureusetöö retsensendi hinnangule, bakalaureusetöö juhendaja hinnangule, bakalaureusetöö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Erialaaine. Omandada mingi matemaatilise probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Töös üliõpilane kirjeldab, modelleerib ja lahendab matemaatilise probleemi. Teoreetilise osa maht töös on umbes 15-25 lehekülge, töö peab olema varustatud viidetega ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Saadud tulemuste esitlemine. Bakalaureusetöö on soovituslikult seminaritöös käsitletud mingi teema edasiarendus või uuritud probleemi sügavam käsitlus"
    ["vljund"]=>
    string(147) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnast; Andmete kogumise ja töötlemise oskus; Suutlikkus kirjutada teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [5961]=>
  object(stdClass)#5962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6022"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Suuline eksam. Eksamihinne pannakse vastavalt hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel. See 100 punkti koosneb 50 punkti ulatuses semestritöö (praktikumid) ja 50 punkti ulatuses suulise eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Sissejuhatav aine. Õppeaine eesmärgiks on anda oskusi diferentsiaal- ja integraalarvutuse meetodite rakendamiseks mitmesuguste probleemide ja erinevate ülesannete lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(694) "Funktsioon, selle piirväärtus, pidevus ja tuletis. Funktsiooni monotoonsus. Praktilisi ekstreemumülesandeid. Funktsiooni lähendpolünoomid (Taylori valem), võrrandite ligikaudne lahendamine. Integraali mõiste ja omadused, arvutamine. Numbriline integreerimine (trapets-, ristkülikvalem, Simpsoni valem, arvuti tarkvara). Keha ruumala ja töö arvutamine. Mitme muutuja funktsiooni mõiste. Osatuletised, diferentsiaal. Vigade hindamine ligikaudsel arvutamisel. Mitme muutujaga min-max-ülesanded. Tabelina antud funktsiooni esitamine vähimruutude meetodiga. Eksponentsiaalse kasvu seadus looduses ja rahanduses, selle diferentsiaalvõrrand. Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrand."
    ["vljund"]=>
    string(911) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab, mis on funktsioon ja tunneb tema määramisviise ning lihtsamaid liike; teab, mis on piirväärtus ja oskab arvutada lihtsamaid piirväärtusi; tunneb pideva funktsiooni mõistet; Tunneb diferentsiaalarvutuse põhimõisteid; Oskab diferentseerida; oskab rakendada tuletist ja diferentsiaali: funktsiooni uurimine monotoonsusele, ekstreemumülesannete lahendamine, ligikaudsed arvutused; Teab integraalarvutuse põhimõisteid; Oskab leida lihtsaid määramata ja määratud integraale; Oskab rakendada määratud integraali lihtsamate tasandiliste kujundite pindala ja ruumiliste kujundite ruumala arvutamisel; Teab mitme muutuja funktsiooni, selle osatuletiste ja diferentsiaali mõisteid; Oskab hinnata vigu ligikaudsel arvutamisel, lahendada lihtsamaid ekstreemumülesandeid; Tunneb eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandit ja oskab neid võrrandeid lahendada."
  }
  [5962]=>
  object(stdClass)#5963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6030"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Teoreetilised ja arvutil tehtavad kodutööd, kontrolltööd, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Tutvustada majandusteadustes kasutatavaid matemaatilise optimeerimise meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Tähtsamad funktsioonid ja matemaatilised mudelid majanduses. Võrdlev staatika majandusmudelites, marginaalid, elastsus, asendatavus. Lihtsamad kasumi maksimeerimise ülesanded. Lineaarsete majandusmudelite optimeerimine. Optimeerimine kitsenduste korral. Keynesi mudelite, kasulikkusefunktsiooni, Gobb-Douglase toodangufunktsiooni, kulude, väljamüügi, tööjõu pakkumise ja töötasude optimeerimine. Intertemporaalne tarbimine. Pareto efektiivsus. Ümbrikuteoreem. Duaalsus. Vahetussuhted. Kaheosalised tariifid. Lühi- ja pikaajalised kulufunktsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Teab ja oskab rakendada aine lühikirjelduses esitatud teemadega seotud teooriat ja meetodeid."
  }
  [5963]=>
  object(stdClass)#5964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6031"
    ["hindamine"]=>
    string(212) "Hindamisvorm - eksam. Eksamihinne pannakse vastavalt hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel, mis koosneb 50 punkti ulatuses semestritöö ja 50 punkti ulatuses aine lõpueksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Erialaaine. Aine ülesandeks on süvendada baasteadmisi matemaatilise analüüsi osas."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Kursuses vaadeldakse matemaatilise analüüsi valitud teemasid. Kursuse sisu võib olla igal lugemisel erineva suunitlusega. Iseseisev töö: Materjali läbitöötamine kontrolltöödeks ja eksamiks. Koduste ülesannete lahendamine, 2 kodust kontrolltööd."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Teatakse ja osatakse rakendada aine lühikirjelduses esitatud teemadega seotud teooriat ja meetodeid."
  }
  [5964]=>
  object(stdClass)#5965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6040"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Eksam, mis tugineb: bakalaureusetöö retsensendi hinnangule, bakalaureusetöö juhendaja hinnangule, bakalaureusetöö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Erialaaine. Omandada mingi matemaatilise probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Töös üliõpilane kirjeldab, modelleerib ja lahendab matemaatilise probleemi. Teoreetilise osa maht töös on umbes 15-25 lehekülge, töö peab olema varustatud viidetega ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Saadud tulemuste esitlemine. Bakalaureusetöö on soovituslikult seminaritöös käsitletud mingi teema edasiarendus või uuritud probleemi sügavam käsitlus"
    ["vljund"]=>
    string(147) "Süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnast; Andmete kogumise ja töötlemise oskus; Suutlikkus kirjutada teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
  }
  [5965]=>
  object(stdClass)#5966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6050"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Omandada matemaatilise analüüsi valdkonda kuuluva bakalaureusetöö mingi probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Seminaril esitletakse oma bakalaureusetöö tulemusi. Osaletakse seminaridel, kus esinevad teised õpingukaaslased. Bakalaureusetöö eelvariant vormistatakse."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Oskab vormistada oma bakalaureusetööd; Tunneb ettekande esitlusmeetodeid."
  }
  [5966]=>
  object(stdClass)#5967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6060"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Auditoorsed kontrolltööd (2) ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Sissejuhatav aine. Õppeaines omandatakse erinevate matemaatiliste meetodite rakendamist mitmesuguste loodus- ja füüsikaliste teaduste probleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(962) "Arvud, tabelid, diagrammid, modelleerimine. Võrrandid, nende süsteemid. Gaussi meetod. Pöördmaatriks. Bioloogiliste süsteemide fraktaalsus. Mõõtmine (täpsus, süstemaatiline viga, hinnangud). Pikkus, pindala, ruumala. Ühikute teisendamine. Koordinaatide süsteemid (rist-, polaar-, silinder-, sfäärkoordinaadid). Võrrandite (süsteemide) lahendamise geomeetriline tõlgendamine. Kaugus. Joonte ja pindade võrrandid. Funktsioonid, nende graafikud. Praktilised näited: temperatuur, populatsiooni arvukus ja tihedus, õhusaaste, allomeetria. Ratsionaalfunktsioonid. Liit- ja pöördfunktsioon. Protsessi muutumise kiirus. Diferentseerimine. Tuletise rakendused protsessi arengu uurimiseks. Protsessi asümptootika. Võrrandi lahendamine Newtoni meetodiga. Eksponentsiaalse kasvu seadus. Logaritmid. Logaritmiline skaala. Logistiline kõver. Pindala ja integraal. Tuletisest funktsiooni leidmine. Vee(õhu)saaste, biomassi muutus. Pindala ja integraal."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja oskab rakendada matemaatika põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhilisi meetodeid; Oskab lahendada vastavaid tüüpülesandeid."
  }
  [5967]=>
  object(stdClass)#5968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6061"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Auditoorsed kontrolltööd (2) ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Sissejuhatav aine. Õppeaines omandatakse erinevate matemaatiliste meetodite rakendamist mitmesuguste loodus- ja füüsikaliste teaduste probleemide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(962) "Arvud, tabelid, diagrammid, modelleerimine. Võrrandid, nende süsteemid. Gaussi meetod. Pöördmaatriks. Bioloogiliste süsteemide fraktaalsus. Mõõtmine (täpsus, süstemaatiline viga, hinnangud). Pikkus, pindala, ruumala. Ühikute teisendamine. Koordinaatide süsteemid (rist-, polaar-, silinder-, sfäärkoordinaadid). Võrrandite (süsteemide) lahendamise geomeetriline tõlgendamine. Kaugus. Joonte ja pindade võrrandid. Funktsioonid, nende graafikud. Praktilised näited: temperatuur, populatsiooni arvukus ja tihedus, õhusaaste, allomeetria. Ratsionaalfunktsioonid. Liit- ja pöördfunktsioon. Protsessi muutumise kiirus. Diferentseerimine. Tuletise rakendused protsessi arengu uurimiseks. Protsessi asümptootika. Võrrandi lahendamine Newtoni meetodiga. Eksponentsiaalse kasvu seadus. Logaritmid. Logaritmiline skaala. Logistiline kõver. Pindala ja integraal. Tuletisest funktsiooni leidmine. Vee(õhu)saaste, biomassi muutus. Pindala ja integraal."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja oskab rakendada matemaatika põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhilisi meetodeid; Oskab lahendada vastavaid tüüpülesandeid."
  }
  [5968]=>
  object(stdClass)#5969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6101"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Auditoorsed kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Õppeaine peaülesandeks on koolimatemaatika mõistete süvendatud õpetamine, vastavate ülesannete lahendusmeetodite tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(617) "Naturaalarvud ja nendega seotud mõisted (algarvud, kordarvud, jaguvus, SÜT, VÜK, aritmeetika põhiteoreem). Täisarvud, tehted täisarvudega. Ratsionaalarvud, tehted ratsionaalarvudega. Irratsionaalarvud ja reaalarvud, reaalarvu absoluutväärtus. Reaalarvu astendamine ja juurimine. Protsentarvutus, võrdeline ja pöördvõrdeline jaotamine. Algebralised samasusteisendused, täisavaldised, murdavaldised, juuravaldised. Iseseisev töö (orienteeriv arv 40 tundi) hõlmab loengute ja õppekirjanduse kirjanduse läbitöötamise, ülesannete lahendamise. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Aine läbinud üliõpilane: Saab aru arvuhulkade laiendamise vajalikkusest; Suudab lahendada protsentarvutuse ülesandeid erinevatel meetoditel; Oskab liigitada, teisendada ja lihtsustada mitmesuguseid avaldisi."
  }
  [5969]=>
  object(stdClass)#5970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6103"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Auditoorsed kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Kujundada põhikoolis käsitletavate geomeetriaalaste mõistete süsteem. Tutvustada süvendatult vastavate ülesannete lahendusmeetodeid. Arendada ülesannete lahendusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Meetrilised seosed hulknurgas; hulknurkade kongruentsuse ja sarnasuse tunnused. Ringjoon ja ring. Täisnurkse kolmnurga trigonomeetria. Konstruktsioonid sirkli ja joonlauaga. Hulktahukad ja pöördkehad ning nende pindalad ja ruumalad. Iseseisev töö hõlmab nii teoreetilise materjali kui ka vastavate ülesannete lahendusmeetoditega tutvumist vastava kirjanduse kaasabil."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb elementaargeomeetria põhimõisteid; Oskab põhjendada kursuse raames käsitletavaid teoreeme; Oskab lahendada elementaargeomeetria ülesandeid; Suudab põhjendada konstruktsioonülesannete lahendamise ideid; Oskab rakendada tasandigeomeetria mõisteid lihtsamate ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel."
  }
  [5970]=>
  object(stdClass)#5971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6106"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Kodu- ja kontrolltööd, arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Tähtsamate matemaatiliste meetodite tutvustamine majandus-, sotsiaal- ja loodusteadustes."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Andmete tabelid, graafikud, sõltuvused. Raha nüüdisväärtus, juurdemaksuga säästmine. Võrrandid ja maatriksarvutus. Majanduse Leontiefi mudel. Eksponentsiaalse ja logistilise kasvu seadus. Ühe ja kahe muutujaga optimeerimine majanduses. Katseandmete töötlemine vähimruutude meetodil. Lineaarse planeerimise ülesanne. Statistiline tõenäosus. Normaaljaotusega juhuslikud suurused."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teab ja tunneb majandus-, loodus- ja sotsiaalteadustes kasutatavaid matemaatilisis mõisteid. Oskab kasutada kursuses käsitletud meetodeid."
  }
  [5971]=>
  object(stdClass)#5972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6120"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Eksam. Kirjalikule eksamile pääsemiseks peab sooritama positiivselt vähemalt kaks kontrolltööd kolmest kohustuslikust kontrolltööst ja esitama kodutööd . Semestri töö moodustab 50% ja kirjalik eksamitöö 50% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Erialaaine. Erialaga seotud rakenduslike ( ka igapäevases elus vajalike ) ülesannete lahendamine."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Arvuhulgad, taskuarvutiga arvutamine. Ligikaudne arvutamine. Protsentarvutus ( ka igapäevases elus). Joone võrrand tasandil. Pindalade ja ruumalade arvutamine."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Oskab kasutada taskuarvutit nii ligikaudsel arvutamisel kui ka protsentarvutus ülesannete lahendamisel. Oskab lahendada oma erialaga seotud ning tegelikus elus ettetulevaid lihtsmaid praktilise sisuga ülesandeid. Iseseisev töö seisneb loengumaterjali läbitöötamises ja vastavate ülesannete lahendamises 40 tunni ulatuses. Õppetöö korraldus eeldab osavõttu nii loengutest kui ka praktikumidest."
  }
  [5972]=>
  object(stdClass)#5973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6121"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Auditoorsed kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused erialaga seotud matemaatiliste mõistete omandamiseks. Arendada erialaga seotud rakenduslike ülesannete lahendamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Arvuhulgad: tehted reaalarvudega, taskuarvuti kasutamine arvutamisel, ligikaudse arvutamise lihtsustatud reeglid, protsentarvutuse põhitüübid. Ligikaudse arvu absoluutne ja relatiivne viga, tolerants. Joone võrrand tasandil: sirge võrrand, teist järku joone võrrand. Iseseisev töö seisneb loengumaterjali läbitöötamises ja koduste ülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb erialaga seotud matemaatilisi mõisteid; Oskab arvutada nii täpsete kui ka ligikaudsete arvudega; Oskab lahendada lihtsamaid erialaga seotud ning tegelikus elus ettetulevaid rakendusliku sisuga ülesandeid; Rakenduslike ülesannete lahendamisel kasutab otstarbekalt taskuarvutit; Tunneb lihtsamate joonte võrrandeid, teab vastavate mõistete rakendusvaldkondi, oskab vastavaid jooni joonestada."
  }
  [5973]=>
  object(stdClass)#5974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6131"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Auditoorsed kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Õppeaine peaülesandeks on koolimatemaatika mõistete süvendatud õpetamine, vastavate ülesannete lahendusmeetodite tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Naturaalarvud ja nendega seotud mõisted (algarvud, kordarvud, jaguvus, SÜT, VÜK, aritmeetika põhiteoreem). Täisarvud, tehted täisarvudega. Ratsionaalarvud, tehted ratsionaalarvudega. Irratsionaalarvud ja reaalarvud, reaalarvu absoluutväärtus. Reaalarvu astendamine ja juurimine. Protsentarvutus, võrdeline ja pöördvõrdeline jaotamine. Algebralised samasusteisendused, täisavaldised, murdavaldised, juuravaldised."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Aine läbinud üliõpilane: saab aru arvuhulkade laiendamise vajalikkusest; suudab lahendada protsentarvutuse ülesandeid erinevatel meetoditel; oskab liigitada, teisendada ja lihtsustada mitmesuguseid avaldisi."
  }
  [5974]=>
  object(stdClass)#5975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6201"
    ["hindamine"]=>
    string(353) "Eksam. Eksamieelduseks on koduste tööde ja kahe auditoorse kontrolltöö sooritamine. Eksamipiletis on kaks teooria küsimust ja ülesanne. Eksamihinne pannakse vastavalt hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel. See 100 punkti koosneb 50 punkti (protsendi) ulatuses semestritöö ja 50 punkti ulatuses suulise eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Sissejuhatav aine. Anda üliõpilastele lühike ülevaade kõrgemas matemaatikas kasutatavatest algebra, geomeetria ja diferentsiaalvõrrandite mõistetest ning nende kõige olulisematest rakendustest. Õpetada kasutama algebra, geomeetria ja diferentsiaalvõrrandite kõige üldisemaid meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Determinandid, maatriksid ja lineaarsed võrrandisüsteemid. Vektori mõiste. Lineaartehted vektoritega. Vektorite skalaar-, vektor- ja segakorrutis. Tasandi geomeetria põhiülesanded. Sirgete ja ringjoonte võrrandid tasandil. Polaarkoordinaadid. Ruumigeomeetria põhiülesanded. Sirged ja tasandid ruumis, nende võrrandid. Sirgete ja tasandite vastastikused asendid. Teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool. Kõigi teemade korral rakendused. Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, praktilised kodutööd. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Teab ja oskab õppeaine sisu ulatuses matemaatilisi tõdesid ja meetodeid, oskab neid põhjendada ja rakendada."
  }
  [5975]=>
  object(stdClass)#5976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6202"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Individuaalsed kodutööd, auditoorsed kontrolltööd, eksam koosneb testist ja suulisest vastamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Anda põhiteadmised loogikast, hulgateooriast, kombinatoorikast ja graafiteooriast. Tutvustada nendes valdkondades kasutatavaid meetodeid ja võtteid, aga ka rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Lausearvutuse, predikaatarvutuse ja hulgateooria elemendid. Relatsioonid. Kombinatoorika põhimõisted. Genereerivad funktsioonid. Rekurrentsed seosed ja võrrandid. Graafid, puud, nende rakendusi."
    ["vljund"]=>
    string(610) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb lause- ja predikaatarvutuse põhiseadusi; oskab sisulisi väiteid kirja panna formaalsete valemitena ning neid eitada; Tunneb tehteid hulkadega, nende põhiomadusi ja relatsioone, sealhulgas oskab neid kindlaks teha ja rakendada; Teab kombinatoorika üldreegleid, tähtsamate ühendite arvude leidmise valemeid ning binoom- ja polünoomvalemeid; oskab neid kasutada; Oskab kombinatoorikaülesannet kirja panna rekurrentse võrrandiga ning selle abil leida ülesande lahendit; Tunneb graafide põhilisi liike ja oskab neid kasutada praktilise olukorra kirjeldamiseks."
  }
  [5976]=>
  object(stdClass)#5977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6203"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Eksamihinne (maksimum 100 punkti) kujuneb semestri jooksul kogutud punktide (maksimaalselt 50) ja eksamil kogutud punktide (maksimaalselt 50) põhjal. Semestri jooksul annavad punkte 2 kodutööd ja 2 auditoorset kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Omandada algebra-alased baasteadmised, mis moodustavad igasuguse matemaatilise kõrghariduse hädavajaliku koostisosa."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Antud kursuse teemadeks on: Algebra põhistruktuurid. Kompleksarvud, tehted nendega nii algebralisel kui trigonomeetrilisel kujul. Ühejuured. Polünoomi mõiste. Polünoomi juured ja tegurid. Bezout’ teoreem. Polünoomide suurimad ühistegurid ja Eukleidese algoritm. Interpolatsiooniprobleem. Polünoomide tuletised, kordsed tegurid ja taandumatud tegurid. Ratsionaalmurrud, lahutus taandumatuteks teguriteks. Täisarvuliste ja ratsionaalarvuliste kordajatega polünoomide taandumatuse kriteeriumid. Viete’i valemid. Polünoomide reaalsed ja komplekssed juured. Algebra põhiteoreem. Mitmemuutuja polünoomid, sümmeetrilised polünoomid, põhiteoreem sümmeetrilistest põhipolünoomidest. Astmesummad. Polünoomide resultant ja diskriminant. Eliminatsiooniprobleem."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Kursuse läbinu teab põhilisi algebralisi struktuure, orienteerub polünoomidega seotud mõistetes ning on võimeline lahendama polünoomidega seotud ülesandeid."
  }
  [5977]=>
  object(stdClass)#5978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6204"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksam. Eksamieelduseks kahe auditoorse kontrolltöö sooritamine. Eksamipiletis on kaks teooriaküsimust ja ülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Erialaaine. Anda ülevaade geomeetrias kasutatavatest ruumidest. Õpetada kasutama analüütilise geomeetria meetodeid mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Esitada teist järku joonte matemaatiline teooria."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Afiinse ruumi ja eukleidilise punktiruumi mõisted. Analüütilise geomeetria põhiülesanded. Sirgete, ringjoonte ja tasandite kimbu ja sidumi mõisted, nende rakendused. Koonuselõiked. Koonuselõigete polaarvõrrandid. Teist järku joone üldvõrrand. Üldvõrrandi lihtsustamine reeperi lükke ja reeperi pöörde abil. Teist järku joonte invariandid. Teist järku joonte kaasdiameetrid ja kaassihid, asümptootilised sihid ja peasihid. Teist järku joonte puutujad. Teist järku joone üldvõrrandi lihtsustamine omaväärtusülesande abil."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja oskab õppeaine sisu ulatuses matemaatilisi tõdesid ja meetodeid; Oskab neid põhjendada ja rakendada."
  }
  [5978]=>
  object(stdClass)#5979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6206"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Auditoorsed kontrolltööd ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Aine eesmärk on anda põhiteadmised klassikalisest elementaarsest arvuteooriast ja mõnest rakenduste jaoks olulisemast arvuteooria valdkonnast. See on väga vajalik osa matemaatikaõpetaja haridusest."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Jaguvus, alg- ja kordarvud. Aritmeetika põhiteoreem. Ahelmurrud. Arvuteoreetilised funktsioonid. Jäägiklassiringid. Kongruentside ja nende süsteemide lahendamine. Hiina jäägiteoreem. Ruutjäägid. Algjuured ja indeksid. Arvuvallad."
    ["vljund"]=>
    string(884) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb jaguvusega seotud põhimõisteid (jaguvus, SÜT, VÜK, algarv), teab nende omadusi ning suudab neid tõestada; oskab kasutada Eukleidese algoritmi ja Eratosthenese sõela; Oskab nii ratsionaal- kui ka irratsionaalarve arendada ahelmurdudeks, leida lähismurde, parimaid lähendeid ja lahendada võrrandit ax+by=c; Tunneb põhilisi arvuteoreetilisi funktsioone, suudab nende omadusi tõestada ja rakendada ning oskab väärtusi arvutada; Teab kongruentside ja nende süsteemide lahendamise teooriat, (ka Hiina jäägiteoreemi), oskab nende lahendamise meetodeid põhjendada ning kasutada; Teab, mis on ruutjääk, Legendre'i sümbol ja Jacobi sümbol, oskab tõestada lihtsamaid tulemusi ruutjääkide kohta ja väärtusi arvutada; Teab, mis on algjuur ja indeks, oskab tõestada nende kohta käivaid lihtsamaid tulemusi ning neid rakendada."
  }
  [5979]=>
  object(stdClass)#5980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6211"
    ["hindamine"]=>
    string(383) "Semestri vältel tuleb sooritada kaks kontrolltööd, millest kummagi eest võib teenida 20 punkti, koduste ülesannete õige lahendamise eest võib teenida 10 punkti, iseseisva arvestustöö ja selle kaitsmise eest võib saada 50 punkti.Arvestuse saamiseks on vaja mõlema kontrolltöö eest koguda 12 punkti, koduülesannete eest 6 punkti ja iseseisva arvestustöö eest 30 punkti."
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Sissejuhatav aine. Arendada üliõpilastes loogilist mõtlemist, anda oskusi matemaatika tarkvarapakettide kasutamiseks diferentsiaal- ja integraalarvutuse ning lineaaralgebra ja analüütilise geomeetria ülesannete lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(766) "Paketis Mathematica kasutatavad andmetüübid, matemaatilised tehted, täpsed ja ligi¬kaudsed arvud. Põhifunktsioonid, tasandiliste ja ruumiliste graafikute joonestamine ning nende kujun-damine parameetrite abil. Programmeerimiskeel Mathematica ja uute kasutajafunktsioonide koostamine. Paketi Mathematica kasutamine matemaatika ülesannete (algebra, matemaatiline analüüs, geomeetria) lahendamiseks. Program¬meerimine Mathematicas. Praktikumidest osa¬võtt on kohustuslik, loengute kuulamine väga soovitatav. Kogu õppetöö toimub arvutiklassis. Igas praktikumis antakse üliõpi¬lastele lahendamiseks ülesanded läbi võetud osa kohta. Ülesannete valikul arvestata¬kse õppeainetes MLM 6022 ja MLM 6222 käsitletud teoreetilist ja praktilist materjali."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Oskab kasutada paketti Mathematica diferentsiaal- ja integraalarvutuse, lineaaralgebra ja analüütilise geomeetria ülesannete lahendamiseks; Oskab koostada kasutajafunktsioone ja tunneb muid lihtsamaid programmeerimisvõtteid paketis Mathematica; Teab ja tunneb õppeaine sisu ulatuses matemaatilisi tõdesid ja meetodeid, oskab neid põhjendada ja rakendada."
  }
  [5980]=>
  object(stdClass)#5981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6212"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Individuaalsed kodutööd, auditoorsed kontrolltööd, eksam koosneb testist ja suulisest vastamisest"
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Anda põhiteadmised loendamisest, kombinatoorikast graafidest, maatriksitest ja rekurrentsetest seostest . Tutvustada nendes valdkondades kasutatavaid meetodeid ja võtteid, aga ka rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Loendamise printsiibid. Kombinatoorika põhimõisted. Rekurrentsed seosed. Graafide tüüpe (puu, suunatud graaf, märgistatud graaf, multigraaf) ja rakendusi"
    ["vljund"]=>
    string(387) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab loendamise ja kombinatoorika üldreegleid, tähtsamate ühendite arvude leidmise valemeid ning binoom- ja polünoomvalemeid; oskab neid kasutada; Oskab kombinatoorikaülesannet kirja panna rekurrentse võrrandiga ning selle abil leida ülesande lahendit; Tunneb graafide põhilisi liike ja oskab neid kasutada praktilise olukorra kirjeldamiseks."
  }
  [5981]=>
  object(stdClass)#5982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6214"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Individuaalsed kodutööd, auditoorsed kontrolltööd, eksam koosneb testist ja suulisest vastamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda põhiteadmised hulgateooriast ja loogikast. Tutvustada nendes valdkondades kasutatavaid meetodeid ja võtteid, aga ka rakendusi"
    ["sisu"]=>
    string(234) "Hulgad, tehted nendega. Relatsioonid ja nende liike. Faktorhulgad. Kujutused. Loogika tehted, lausearvutusvalemid, nende tõeväärtused ja normaalkujud. Predikaadid, kvantorid, predikaatvalemid, nende normaalkujud. Formaalsed keeled."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb tehteid hulkadega, nende põhiomadusi ja relatsioone, sealhulgas oskab nende liiki määrata ja neid rakendada; Tunneb lause- ja predikaatarvutuse põhiseadusi; oskab sisulisi väiteid kirja panna formaalsete valemitena ja neid eitada."
  }
  [5982]=>
  object(stdClass)#5983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6215"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Individuaalsed kodutööd, auditoorsed kontrolltööd, eksam koosneb testist ja suulisest vastamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda põhiteadmised rühmateooriast, hulga teisendustest, tasandi erinevatest teisenduste rühmadest, Kleini printsiibist ning teisenduste rühmadele vastavatest geomeetriatest. Tutvustada üldalgebras ja geomeetrias kasutatavaid meetodeid ja võtteid, aga ka rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Rühmateooria elemendid: rühmad, sümmeetriline rühm, kujutused, hulga teisenduste rühm, normaaljagajad, faktorrühmad ja rühmade homomorfismiteoreem. Korrapäraste hulktahukate sümmeetriarühmad. Tasandi afiinsed teisendused, isomeetriad, sarnasusteisendused. Kleini Erlangeri programm. Elementaargeomeetria, eukleidiline geomeetria ning afiinne geomeetria."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab rühmateooria põhimõisteid ning fakte; oskab neid kasutada. Teab tasandi erinevaid teisendusi ning oskab lahendada vastavaid ülesandeid. Tunneb Kleini printsiipi ning teab elementaargeomeetria, eukleidilise geomeetria ning afiinse geomeetria tasandil põhifakte, oskab lahendada ülesandeid."
  }
  [5983]=>
  object(stdClass)#5984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6218"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Arvestus töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Õppida koostama ja vormistama matemaatilisi tekste."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Seminaritöö eesmärk on anda üliõpilastele võimalus uurida põhjalikumalt mingit aktuaalset matemaatilist probleemi; õpetada otsima, refereerima ja analüüsima erialast kirjandust, võrdlema seal leiduvaid uurimistulemusi ja kasutatud meetodeid; õpetada kasutama matemaatika uurimis- ja andmetöötlusmeetodeid; kirjutama kokkuvõtet käsitletud probleemist ja saadud tulemustest."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane tunneb ja oskab kasutada erinevat kirjandust. Üliõpilane tunneb uurimuslikele ning arenduslikele töödele esitatavaid esmaseid nõudeid. Üliõpilane oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja -eesmärke ning planeerida uurimis- ja arendusprotsessi. Üliõpilane oskab oma tööd struktureerida ning nõuetele vastavalt vormistada."
  }
  [5984]=>
  object(stdClass)#5985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6222"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Auditoorsed kontrolltööd ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Sissejuhatav aine. Õppeaine eesmärgiks on: Anda üliõpilastele lühike ülevaade kõrgemas matemaatikas kasutatavatest algebra ja geomeetria mõistetest ning nende kõige olulisematest rakendustest. Õpetada kasutama algebra ja geomeetria kõige üldisemaid meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Determinandid, maatriksid ja lineaarsed võrrandisüsteemid. Tehted kompleksarvudega algebralisel ja trigonomeetrilisel kujul. Kompleksarvude juurimine ja juurte kujutamine komplekstasandil. Vektori mõiste. Lineaartehted vektoritega. Vektorite skalaar-, vektor- ja segakorrutis. Tasandi geomeetria põhiülesanded. Sirgete ja ringjoonte võrrandid tasandil. Polaarkoordinaadid. Ruumigeomeetria põhiülesanded. Sirged ja tasandid ruumis, nende võrrandid. Sirgete ja tasandite vastastikused asendid. Teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool. Kõigi teemade korral rakendused. Iseseisev töö (orienteeriv arv 52 tundi) hõlmab loengute ja õppekirjanduse kirjanduse läbitöötamise, ülesannete lahendamise. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb algebra ja geomeetria põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhilisi omadusi, seoseid, teoreeme; Oskab lahendada algebra ja geomeetria tüüpülesandeid."
  }
  [5985]=>
  object(stdClass)#5986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6226"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Auditoorsed kontrolltööd ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Õppeaine eesmärgiks on: Anda üliõpilastele lühike ülevaade kõrgemas matemaatikas kasutatavatest algebra ja geomeetria mõistetest ning nende kõige olulisematest rakendustest. Õpetada kasutama algebra ja geomeetria kõige üldisemaid meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Determinandid, maatriksid ja lineaarsed võrrandisüsteemid. Tehted kompleksarvudega algebralisel ja trigonomeetrilisel kujul. Kompleksarvude juurimine ja juurte kujutamine komplekstasandil. Vektori mõiste. Lineaartehted vektoritega. Vektorite skalaar-, vektor- ja segakorrutis. Tasandi geomeetria põhiülesanded. Sirgete ja ringjoonte võrrandid tasandil. Polaarkoordinaadid. Ruumigeomeetria põhiülesanded. Sirged ja tasandid ruumis, nende võrrandid. Sirgete ja tasandite vastastikused asendid. Teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool. Kõigi teemade korral rakendused. Iseseisev töö (orienteeriv arv 52 tundi) hõlmab loengute ja õppekirjanduse kirjanduse läbitöötamise, ülesannete lahendamise. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb algebra ja geomeetria põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhilisi omadusi, seoseid, teoreeme; Oskab lahendada algebra ja geomeetria tüüpülesandeid."
  }
  [5986]=>
  object(stdClass)#5987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6230"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "2 kodust ja 2 klassi kontrolltööd, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Erialaaine, kõrvalaine Majandusmatemaatika aine. Eesmärgid on järgmised: õpitakse tundma planeerimise ja juhtimise põhifunktsioone. Majanduse ja matemaatika vahelise seose näitamise, juhtimise ja optimeerimise ülesannete lahendamine."
    ["sisu"]=>
    string(574) "Matemaatiliste meetodite osa juhtimisel. Juhtimisteooria põhimõisted. Otsustusprotsessi põhietapid ja nende sisu: ülesande püstitus, alternatiivid, väliskeskkonna mõju, tulemuste hindamine, määramatuse arvestamine, otsuse vastuvõtmine. Otsustusprotsessi aspektid. Tulemuste modelleerimine ja analüüs. Teenindusteooria. Lineaarse planeerimisülesande (LPÜ) erikujud ja lahendid. Duaalsed LPÜ-d ja duaalsusteoreemid. Täisarvulise planeerimise ülesanne. Transpordiülesanne. Mänguteooria elemente. Maatriksmängu lahendamine lineaarse planeerimise meetoditega."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Teab planeerimise ja juhtimise põhilisi matemaatilisi mudeleid ja meetodeid; Oskab neid matemaatilisi mudeleid ja meetodeid rakendada."
  }
  [5987]=>
  object(stdClass)#5988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6231"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kaks kodutööd, 1 kontrolltöö ja kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Erialaaine, kõrvalaine, majandusmatemaatika aine. Anda ülevaade majanduses kasutatavatest statistilistest meetoditest ja Exceli võimalustest statistika ülesannete lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine, majandusprognoosid, otsustusprotsess. Mudeli mõiste. Statistilised mudelid. Modelleerimisprotsess. Mudeli usaldatavus. Mudeli parameetrite statistiline olulisus. Aegridade elementaaranalüüs. Trendi eristamine. Mitteparameetrilised testid. MS Exceli võimalused majandusstatistikas."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb kursuse põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; Oskab lahendada kursuse olulisemaid ülesandeid. Teab MS Exceli võimalused statistika ülesannete lahendamiseks."
  }
  [5988]=>
  object(stdClass)#5989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6232"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Hindeline arvestus. Teoreetilised ja arvutil tehtavad kodutööd, kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Tähtsamate matemaatiliste meetodite tutvustamine majandus-, sotsiaal- ja loodusteadustes"
    ["sisu"]=>
    string(39) "Väärtpaberite portfelliteooria alused"
    ["vljund"]=>
    string(64) "Teab/tunneb aine sisu ja oskab kasutada seal esitatud meetodeid."
  }
  [5989]=>
  object(stdClass)#5990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6234"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksam. Eksamieelduseks kahe auditoorse kontrolltöö sooritamine. Eksamipiletis on kaks teooriaküsimust ja ülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Erialaaine. Anda ülevaade geomeetrias kasutatavatest ruumidest. Õpetada kasutama analüütilise geomeetria meetodeid mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Esitada teist järku joonte matemaatiline teooria."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Afiinse ruumi ja eukleidilise punktiruumi mõisted. Analüütilise geomeetria põhiülesanded. Sirgete, ringjoonte ja tasandite kimbu ja sidumi mõisted, nende rakendused. Koonuselõiked. Koonuselõigete polaarvõrrandid. Teist järku joone üldvõrrand. Üldvõrrandi lihtsustamine reeperi lükke ja reeperi pöörde abil. Teist järku joonte invariandid. Teist järku joonte kaasdiameetrid ja kaassihid, asümptootilised sihid ja peasihid. Teist järku joonte puutujad. Teist järku joone üldvõrrandi lihtsustamine omaväärtusülesande abil."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Aine läbinud üliõpilane: Teab ja oskab õppeaine sisu ulatuses matemaatilisi tõdesid ja meetodeid; Oskab neid põhjendada ja rakendada."
  }
  [5990]=>
  object(stdClass)#5991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6250"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Omandada algebra/geomeetria valdkonda kuuluva bakalaureusetöö mingi probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Seminaril esitletakse oma bakalaureusetöö tulemusi. Osaletakse seminaridel, kus esinevad teised õpingukaaslased. Bakalaureusetöö eelvariant vormistatakse."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Oskab vormistada oma bakalaureusetööd; Tunneb ettekande esitlusmeetodeid."
  }
  [5991]=>
  object(stdClass)#5992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6301"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Teoreetilised ja arvutil tehtavad kodutööd, kontrolltööd, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Tutvustada majandusteadustes kasutatavaid matemaatilise optimeerimise meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Tähtsamad funktsioonid ja matemaatilised mudelid majanduses. Võrdlev staatika majandusmudelites, marginaalid, elastsus, asendatavus. Lihtsamad kasumi maksimeerimise ülesanded. Lineaarsete majandusmudelite optimeerimine. Optimeerimine kitsenduste korral. Keynesi mudelite, kasulikkusefunktsiooni, Gobb-Douglase toodangufunktsiooni, kulude, väljamüügi, tööjõu pakkumise ja töötasude optimeerimine. Intertemporaalne tarbimine. Pareto efektiivsus. Ümbrikuteoreem. Duaalsus. Vahetussuhted. Kaheosalised tariifid. Lühi- ja pikaajalised kulufunktsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Teab ja oskab rakendada aine lühikirjelduses esitatud teemadega seotud teooriat ja meetodeid."
  }
  [5992]=>
  object(stdClass)#5993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6302"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Kaks kodutööd, 1 kontrolltöö ja kirjalik arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Erialaaine, kõrvalaine, majandusmatemaatika aine. Anda ülevaade majanduses kasutatavatest statistilistest meetoditest ja Exceli võimalustest statistika ülesannete lahendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine, majandusprognoosid, otsustusprotsess. Mudeli mõiste. Statistilised mudelid. Modelleerimisprotsess. Mudeli usaldatavus. Mudeli parameetrite statistiline olulisus. Aegridade elementaaranalüüs. Trendi eristamine. Mitteparameetrilised testid. MS Exceli võimalused majandusstatistikas."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab ja tunneb kursuse põhimõisteid; Tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; Oskab lahendada kursuse olulisemaid ülesandeid. Teab MS Exceli võimalused statistika ülesannete lahendamiseks."
  }
  [5993]=>
  object(stdClass)#5994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6304"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "2 kodust ja 2 klassi kontrolltööd, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Erialaaine, kõrvalaine Majandusmatemaatika aine. Eesmärgid on järgmised: õpitakse tundma planeerimise ja juhtimise põhifunktsioone. Majanduse ja matemaatika vahelise seose näitamise, juhtimise ja optimeerimise ülesannete lahendamine tabelarvutuse pakettide abil."
    ["sisu"]=>
    string(575) "Matemaatiliste meetodite osa juhtimisel. Juhtimisteooria põhimõisted. Otsustusprotsessi põhietapid ja nende sisu: ülesande püstitus, alternatiivid, väliskeskkonna mõju, tulemuste hindamine, määramatuse arvestamine, otsuse vastuvõtmine. Otsustusprotsessi aspektid. Tulemuste modelleerimine ja analüüs. Lineaarse planeerimisülesande (LPÜ) erikujud ja lahendid. Duaalsed LPÜ-d ja duaalsusteoreemid. Täisarvulise planeerimise ülesanne. Võrkplaneerimine. Transpordiülesanne. Mänguteooria elemente. Dünaamiline planeerimine. Varude juhtimine. Teenindusteooria."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Teab planeerimise ja juhtimise põhilisi matemaatilisi mudeleid ja meetodeid; Oskab neid matemaatilisi mudeleid ja meetodeid rakendada kasutades tabelarvutuse võimalusi"
  }
  [5994]=>
  object(stdClass)#5995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM6666"
    ["hindamine"]=>
    string(52) "2 kodust ja 2 klassi kontrolltööd, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Erialaaine, kõrvalaine Majandusmatemaatika aine. Eesmärgid on järgmised: õpitakse tundma planeerimise ja juhtimise põhifunktsioone. Majanduse ja matemaatika vahelise seose näitamise, juhtimise ja optimeerimise ülesannete lahendamine tabelarvutuse pakettide abil."
    ["sisu"]=>
    string(575) "Matemaatiliste meetodite osa juhtimisel. Juhtimisteooria põhimõisted. Otsustusprotsessi põhietapid ja nende sisu: ülesande püstitus, alternatiivid, väliskeskkonna mõju, tulemuste hindamine, määramatuse arvestamine, otsuse vastuvõtmine. Otsustusprotsessi aspektid. Tulemuste modelleerimine ja analüüs. Lineaarse planeerimisülesande (LPÜ) erikujud ja lahendid. Duaalsed LPÜ-d ja duaalsusteoreemid. Täisarvulise planeerimise ülesanne. Võrkplaneerimine. Transpordiülesanne. Mänguteooria elemente. Dünaamiline planeerimine. Varude juhtimine. Teenindusteooria."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Teab planeerimise ja juhtimise põhilisi matemaatilisi mudeleid ja meetodeid; Oskab neid matemaatilisi mudeleid ja meetodeid rakendada kasutades tabelarvutuse võimalusi"
  }
  [5995]=>
  object(stdClass)#5996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7006"
    ["hindamine"]=>
    string(321) "Semestri jooksul hinnatakse auditoorseid kontrolltöid ja kodutöid. Aine lõpeb suullise eksamiga. Eksamihinne pannakse vastavalt üldisele hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti (protsendi) alusel. See 100 punkti koosneb 50 punkti (protsendi) ulatuses semestritöö ja 50 punkti ulatuses suulise eksami tulemustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Anda võimalus üliõpilastel süveneda funktsiooniteooriasse, käsitledes süvendatult hulga mõõdu ja integraali mõisteid ja reaalmuutuja funktsioone. Kursus käsitleb Lebesgue'i mõõdu ja Lebesgue'i integraali mõisteid ning omadusi võrdlevalt Jordani mõõdu ja Riemanni integraaliga."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Loenduvad hulgad. Hulga võimsus. Kontiinumi võimsusega hulgad. Võimsuste võrdlemine. Meetriline ruum. Lahtised ja kinnised hulgad, nende struktuur arvsirgel. Perfektsed hulgad. Hulga Lebesgue'i mõõt arvsirgel, selle omadused ja võrdlus Jordani mõõduga. Mõõtuvad funktsioonid. Lebesgue'i integraal, selle omadused ja võrdlus Riemanni integraaliga. Lebesgue'i mõttes integreeruvate funktsioonide ruumid."
    ["vljund"]=>
    string(524) "Aine läbinud üliõpilane: tunneb reaalmuutuja funktsioonide teooria põhimõisteid (antud kursuse ulatuses, so lühikirjelduses esitatud teemade raames) ja nende mõistete omadusi kirjeldavaid teoreeme; tunneb reaalmuutuja funktsioonide teoorias kasutatavat tõestusmetoodikat ning oskab seda arutlustes kasutada; oskab teooriat rakendada lihtsamate ülesannete lahendamisel (oskab leida hulga võimsust, hulga Lebesguei mõõtu arvsirgel, oskab kontrollida, kas funktsioon on mõõtuv, oskab leida Lebesgue'i integraale)."
  }
  [5996]=>
  object(stdClass)#5997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7011"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Üks kodutöö ja kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Erialaaine. Aine ülesandeks on süvendada baasteadmisi matemaatilise analüüsi osas."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Kursuses vaadeldakse matemaatilise analüüsi valitud teemasid. Kursuse sisu võib olla igal lugemisel erineva suunitlusega."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: teab ja tunneb kursuse põhimõisteid; teab kursuse raames käsitletavaid rakendusi; oskab lahendada kursuse olulisemaid ülesandeid."
  }
  [5997]=>
  object(stdClass)#5998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7012"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Eksami hinne pannakse vastavalt hindamisjuhendile maksimaalselt 100 punkti alusel. 100p = 30p (2 kodutööd) + 30p (kontrolltöö auditooriumis) + 40p (eksamitöö)."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Tutvustada sissejuhatavalt Fourier’ analüüsi ja selle rakendusi funktsioonide lähendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Fourier' read ja Fourier' integraal, parim lähendus, singulaarsed integraalid, lähendusteooria otsesed ja pöördteoreemid, ortogonaalsed süsteemid, lainekeste arendused, interpoleerimine."
    ["vljund"]=>
    string(284) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: Teab Fourier' ridadega ja Fourier' integraalidega seotud põhilisi mõisteid ja tulemusi; Oskab rakendada esitatud teemadega seotud teooriat ja meetodeid. Oskab ülesandeid püstitada, lahendada ja hinnata probleemide lahendamisel saadud tulemusi."
  }
  [5998]=>
  object(stdClass)#5999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7016"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Kontrolltööd, referaat ja arvestustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tähtsamate matemaatiliste meetodite tutvustamine väärtpaberite portfelli analüüsimiseks ja optsioonide hindamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(331) "Väärtpaberite liigid. Aktsia hind juhusliku suurusena. Aktsia ja väärtpaberite portfelli tulem. Portfelli oodatav tulem ja risk. Riski minimeerimine või tulemi maksimeerimine. Alusvara hindamise mudel (CAPM) portfelli haldamiseks. Optsioonid, nende üldised omadused. Optsioonide hindamise binoommudel. Black-Scholes´i mudel."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab ja tunneb väärtpaberite portfelliteooria põhimõisteid ning optsioonide hindamise meetodeid, - tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; - oskab lahendada vastavaid ülesandeid."
  }
  [5999]=>
  object(stdClass)#6000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7090"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Essee ja eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Võimaldada üliõpilasel spetsialiseeruda kitsamalt teemal, milles osakond lähedalt kattuval teemal kursuseid ei paku."
    ["sisu"]=>
    string(192) "Juhendajaga konsulteerides koostatakse programm ja vajaliku kirjanduse loetelu. Hindamise aluseks on eelnevalt juhendajaga kinnitatud teemal kirjutatud 10- 15 lk pikkune referaat või projekt."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Aine läbinu omandab süvendatud teadmised iseseisva uurimistöö läbiviimiseks kitsamal teemal. Koduessee."
  }
  [6000]=>
  object(stdClass)#6001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7097"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Arvestus. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Magistritöö seminar toimub korrapäraselt vastavalt tunniplaanile, seminaris arutatakse magistrantide töö tulemusi ja nendega kaasnevaid probleeme. Seminar arendab magistritöö metodoloogilist ja empiirilist poolt. Seminari korraldatakse rühmades vastavalt teemale."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Tegemist on uurimistöö kirjutamisele kaasaaitava ja ühtlasi järelevaatava seminariga, kus magistrandid esitavad ülevaateid ja sisulisi aruandeid magistritöö valmimise seisu kohta. Arutatakse kava koostamist, materjalide otsimist, metodoloogilist ülesehitust, töö kirjutamist."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Kursuse lõpuks peab üliõpilane: Reflekteerima ja analüüsima enda ja teiste uurimistöö kogemust; Suutma arutleda uurimistöö metodoloogiliste probleemide üle."
  }
  [6001]=>
  object(stdClass)#6002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7099"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus, mis tugineb praktika juhendaja ja osakonna hinnangule."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Omandada mingi matemaatilise probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused. Osakonna seminaris praktika aruande esitamine."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Praktikal osaleb üliõpilane mingi uurimisrühma töös. Praktika võib toimuda ka väljaspool ülikooli mõnes ettevõttes/asutuses. Ettevõtte/asutuse praktika sooritamiseks väljaspool Tallinna Ülikooli peab leidma tudeng iseseisvalt. Praktika aruandes üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul saadud töökogemusi."
    ["vljund"]=>
    string(195) "Aine läbinu arendab enda eriala teoreetiliste teadmiste rakendamise oskust ning oskust oma tegevust eriala probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata. Samuti kaasneb kogemus meeskonnatööst."
  }
  [6002]=>
  object(stdClass)#6003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7101"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Arvestus toimub referaadi ja arvestustöö tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Õppeaine eesmärgiks on anda baasteadmised ja ülevaade matemaatika ajaloo ja matemaatika arenguetappide kohta. Vaadeldakse ka koolimatemaatika reformimise püüdeid ning koolimatemaatika arengut Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Matemaatika algmed muistsete rahvaste juures. Matemaatika Egiptuses, Babüloonias, Kreekas. Matemaatika Hiinas, Indias ja Araabiamaades. Matemaatika Lääne- ja Kesk Euroopa maades VIII - XV sajandil. Matemaatika Lääne- ja Kesk Euroopa maades XVI - XVIII sajandil. Matemaatilise sümboolika areng. Matemaatika XIX ja XX sajandil. Koolimatemaatika reformimise püüded XX sajandil. Eesti koolimatemaatika, eestikeelse matemaatika-alase kirjanduse, terminoloogia ja sümboolika kujunemine."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Aine läbinud üliõpilane: Teab/tunneb aine sisu; Oskab kasutada teemakohast kirjandust."
  }
  [6003]=>
  object(stdClass)#6004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7102"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Kolm kodutööd ülesannete lahendamiseks. Kolm auditoorset kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Eesmärgiks on luua võimalused eksponent-, logaritm- ja trigonomeetriliste funktsioonide ning vastavate võrrandite, võrratuste ning nende süsteemidega seotud teoreetiliste käsitluste omandamiseks ja vastavate lahendusoskuste kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Eksponent- ja logaritmfunktsioon. Eksponentvõrrandid. Eksponentvõrratused. Logaritmvõrrandid. Logaritmvõrratused. Trigonomeetrilised funktsioonid, nende pöördfunktsioonid. Trigonomeetrilised avaldised, nende teisendamine. Trigonomeetrilised võrrandid. Trigonomeetrilised võrratused. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorsest õppetööst osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Aine läbinud üliõpilane: Teab käsitletavate funktsioonidega seonduvaid põhimõisteid; Teab käsitletavate võrrandite ning võrrandisüsteemide lahendusmeetodeid ja oskab neid rakendada; Teab käsitletavate võrratuste ning võrratussüsteemide lahendusmeetodeid ja oskab neid rakendada."
  }
  [6004]=>
  object(stdClass)#6005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7103"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Neli kirjalikku kodutööd ja referaadi ettekanne. Esinemine õpetamistehnoloogia videotreeningus ja kaaslaste esinemiste analüüs. Kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Eesmärk on luua võimalused omandada oskused matemaatika õppeprotsessi planeerimiseks, korraldamiseks ning analüüsimiseks; süstematiseerida didaktika mõisteid ja avada neid matemaatika õppeaine näitel; saada ülevaade aine õpetamise ja omandamise üldistest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(786) "Matemaatika didaktika kui teadussuund, selle eesmärgid, objekt, meetodid. Matemaatika õppimise teooriad: biheivioristlikud teooriad, konstruktivism. Matemaatiline võimekus, selle areng ja arendamine. Õpiraskused. Visuaalne ja verbaalne matemaatilises mõtlemises. Keeleprobleemid matemaatikaõpetuses. Matemaatika õpetamise eesmärgistamine ja planeerimine. Kognitiivne ja afektiivne taksonoomia. Õppetöö planeerimine ja analüüs. Õppetöö realiseerimine. Õppeprotsessi struktuur. Mõistete kujundamine. Ülesannete treeninglahendamise korraldamine. Rakendusülesannete lahendamine. Probleemõpe ja loovülesannete lahendamine. Tõestamise didaktika. Praktiliste tööde didaktika. Kodutööde didaktika. Hindamine. Praktilised videotreeningud õpetamisvõtete omandamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb matemaatika didaktika põhimõisteid; Oskab aineprogrammis toodud märksõnade raames arutleda, eristades olulist ebaolulisest, tuginedes didaktikateooriatele, kasutades korrektselt matemaatika didaktika termineid; Teab matemaatika didaktika põhilisi uurimismeetodeid ja suudab kavandada lihtsamat uuringut; Oskab kavandada ja analüüsida õppeprotsessi, valdab õpitulemuste kontrolli vorme ja meetodeid."
  }
  [6005]=>
  object(stdClass)#6006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7106"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "E-portfoolio, mis sisaldab kursuse raames koostatud interaktiivseid ja veebipõhiseid materjale."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Käesoleva kursuse eesmärgiks on tutvustada õpetajakoolituse üliõpilastele koolis matemaatika õpetamisel kasutatavat tarkvara, veebipõhiste vahendite ja erinevate interaktiivsete instrumentide kasutamise võimalusi matemaatika õpetamisel. Kujundada valmisolek vastavate vahendite rakendamiseks matemaatikaõppes."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Kursuse raames tutvustatakse erinevaid programme (näitkes Geogebra, WolframAlpha, MS Excel, GeomeTricks, StudyWorks), mida kasutatakse matemaatika õpetamisel ja õppimisel. Samuti tutvustatakse WEB 2.0 rakendustel põhinevaid metoodilisi võtteid matemaatikaõppes (ajaveebipõhised konsultatsiooni- ja kodutööde keskkonnad, tavaõppe täiendamine veebiõppega, veebiseminarid, online testimine, veebipõhise rühmatöö/projekti organiseerimine ja läbiviimine, SMART-boardi rakendused jne). Samas räägitakse ka IKT kasutamise otstarbekusest."
    ["vljund"]=>
    string(626) "Aine läbinud üliõpilane: 1) oskab kasutada arvutiprogramme matemaatika õpetamisel; 2) tunneb vastavaid virtuaalseid kogukondi ning teab, mida tähendab õppimine professionaalses kogukonnas ja võrgustikus; 3) oskab luua erinevaid e-õppematerjale ning teab erinevatest võimalustest nende hoidmiseks ja jagamiseks veebipõhises keskkonnas; 4) omandab vastavaid õppemeetodeid õppetöö organiseerimiseks IKT abil nii tunnis kui ka väljaspool seda; 5) omandab oskuse õppetööd mitmekesiselt planeerida ning läbi viia ühis- ja ühesõpet; 6) oskab hinnata vastavate instrumentide ja vahendite kasutamise otstarbekust."
  }
  [6006]=>
  object(stdClass)#6007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7107"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Arvestus kontrolltööde põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Omandada teadmised klassikaliste konstruktsioonülesannete lahendusmeetoditest. Oskus rakendada neid teadmisi koolimatemaatika õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(510) "Konstruktsioonülesannete lahendamise üldised põhimõtted. Konstruktsioonid tasandil. Erinevad lahendusmeetodid: punktihulkade meetod, liikumisteisenduste ja homoteetsusel põhinevad meetodid, algebraline meetod. Inversiooni kasutamine konstruktsioonülesannete lahendamisel. Konstruktsioonülesande lahenduvuse tingimused. Sirkli ja joonlaua abil mittelahenduvad klassikalised konstruktsioonülesanded: nurga trisektsioon, kuubi kahekordistamine, ringi kvadratuur. Nende ülesannete seos koolimatemaatikaga."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Teab ja tunneb põhilisi konstruktsioonülesannete lahendusmeetodeid; Suudab põhjendada konstruktsioonülesannete lahendamise ideid."
  }
  [6007]=>
  object(stdClass)#6008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7110"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Esseede koostamine. Arvestuses olulise osa (70% ) otsustab semestritöö ja esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Tutvuda erinevate õppemeetoditega, kujundada hoiakuid õpilasekeskseks ja mõtestatud õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Õpilase erinevad rollid matemaatika õppimisel. Avatud ülesanded. Praktilised tööd matemaatikas, nende tähtsus. Tööjuhendite osa matemaatilise mõtlemise arendamisel. Töö juhenditega erinevates klassides. Kommunikatsiooni arendamine matemaatikaõppes, selle vältimatus mõtestatud omandamiseks. Paaristöö ja rühmatöö matemaatika õppimisel."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teab erinevaid õppemeetodeid. Oskab tulemusi reflekteerida ja analüüsida. Oskab kasutada aktiviseerivaid õppemeetodeid."
  }
  [6008]=>
  object(stdClass)#6009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7111"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Hindamisel arvestatakse kõikide praktikumiülesannete sooritamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Arendada üliõpilaste oskusi aine metoodikas ja võimaldada neil aine metoodikas õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Matemaatika metoodika kursuse raames õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ette metoodika kursusele toetudes viis metoodikaalast praktikumiülesannet, katsetades osaliselt neid klassisituatsioonis, milledele saab tagasisidet õpilastelt, juhendavalt õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga) koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Üliõpilane omandab esmased teadmised ja kogemused aine metoodikast, ainetunni planeerimisest, aktiviseerivate õppemeetodite ja õppevahendite kasutamisest."
  }
  [6009]=>
  object(stdClass)#6010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7112"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Hindamisel arvestatakse kõikide praktikumiülesannete sooritamist"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil ainedidaktikas õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek teiseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(382) "Ainedidaktika kursuse raames õpitut praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane realiseerib praktikumiülesanded katsetades neid klassisituatsioonis, millele saab tagasisidet õpilastelt, juhendavalt õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga) koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Üliõpilane omandab esmased oskused ja kogemused gümnaasiumiastme matemaatika õppekursuse planeerimiseks, ainetunni planeerimiseks ja selle mingi osa realiseerimiseks, aktiviseerivate õppemeetodite kasutamiseks."
  }
  [6010]=>
  object(stdClass)#6011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7115"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Kodune arvestustöö Polya raamatu baasil, kirjalik auditoorne arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Võimaldada üliõpilastele ülevaate saamine: Heuristika reeglitest; Probleemülesannete lahendamise strateegiatest ja Probleemõppe olemusest."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Kursuses käsitletakse erinevaid heuristikavõtteid, mida vaadeldakse elementaarmatemaatikast, arvuteooriast, geomeetriast, tõenäosusteooriast, diskreetsest matemaatikast ning matemaatilise analüüsi elementidest valitud näiteülesannete baasil. „Problemsolving” kui õpetamise meetod. Iseseisev töö 40 tunni ulatuses seisneb Polya raamatu “Kuidas seda lahendada” läbitöötamises ja probleemülesannete lahendamises."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb Polya poolt koostatud ülesannete lahendamise üldskeemi; Tunneb heuristika põhimõisteid; Tunneb probleemülesannete lahendamise erinevaid strateegiaid; Oskab probleemülesannete lahendamisel rakendada erinevaid strateegiaid."
  }
  [6011]=>
  object(stdClass)#6012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7117"
    ["hindamine"]=>
    string(269) "Arvestusele pääsemiseks tuleb koostada lektori poolt pakutaval teemal referaat ning selle referaadi põhjal teha ettekanne. Arvestuse saamiseks tuleb arvestusele pääsenul koguda arvestustöö eest vähemalt 51% arvestustöö maksimaalsetest võimalikest punktidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Õppeaine eesmärgiks on anda baasteadmised ja ülevaade matemaatika ajaloo ja matemaatika arenguetappide kohta. Vaadeldakse ka koolimatemaatika reformimise püüdeid ning koolimatemaatika arengut Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Matemaatika algmed muistsete rahvaste juures. Matemaatika Egiptuses, Babüloonias, Kreekas. Matemaatika Hiinas, Indias ja Araabiamaades. Matemaatika Lääne- ja Kesk Euroopa maades VIII - XV sajandil. Matemaatika Lääne- ja Kesk Euroopa maades XVI - XVIII sajandil. Matemaatilise sümboolika areng. Matemaatika XIX ja XX sajandil. Koolimatemaatika reformimise püüded XX sajandil. Eesti koolimatemaatika, eestikeelse matemaatika-alase kirjanduse, terminoloogia ja sümboolika kujunemine."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Aine läbinud üliõpilane omab ettekujutust matemaatiliste teadmiste tasemest Mesopotaamias, Egiptuses, Hiinas, Indias, ja Islamimaades, teab peamisi Antiik-Kreeka matemaatikuid ning nende koolkondade tegevust, tunneb matemaatika teadmiste taset Euroopas keskajast kuni 17. sajandini, omab ettekujutust erinevate matemaatika valdkondade arengust 18.-20. sajandil, on kursis Eesti koolimatemaatika ajaloo ja arengutega."
  }
  [6012]=>
  object(stdClass)#6013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7133"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kaks kirjalikku kodutööd. Enda ja kaaslaste õppetöö analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Eesmärk on luua võimalused praktikapõhiselt katsetada matemaatika õppeprotsessi planeerimist ja korraldamist ning analüüsida ning reflekteerida oma õpetamisoskuste arengut. Leida lahendusi aine õpetamise ja omandamise probleemidele."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Matemaatika õpetamise eesmärgistamise ja planeerimise praktiline korraldus. Kogu õppeaasta, kursuse ja õppetunni planeerimine. Õppetöö realiseerimine ja selle reflekteeriv analüüs. Praktilised treeningud õpetamisvõtete omandamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Aine läbinud üliõpilane: Oskab kavandada ja analüüsida õppeprotsessi, valdab õpitulemuste kontrolli vorme ja meetodeid; Oskab reflekteerivalt analüüsida õppetunde; Tunneb ja valdab matemaatikaõppe meetodeid."
  }
  [6013]=>
  object(stdClass)#6014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7150"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6014]=>
  object(stdClass)#6015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7171"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Magistritöö lõpeb avaliku kaitsmisega Kaitsmise hinne tugineb magistritöö retsensendi hinnangule, juhendaja hinnangule, töö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases teaduskirjanduses; kujundada üliõpilastes oskust püstitada matemaatilisi, kasvatusteaduslikke ja ainedidaktika-alaseid probleeme, neid uurida ja lahendada, ning oskust vormistada tulemused nõuetekohaseks magistritööks.."
    ["sisu"]=>
    string(859) "Magistritöö on ainedidaktilise, pedagoogilise või rakendusliku suunitlusega matemaatika alane iseseisev uurimus, õppevahend või uurimuslikku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Magistritöös hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialase kirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel. Saadud tulemuste esitlemine. Magistritöö on soovituslikult mingi eelnevalt käsitletud teema edasiarendus või praktikaga seotud probleemi käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(309) "1. suudab rakendada uurimismeetodeid matemaatiliste, ainedidaktiliste või kasvatusteaduslike probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks; 2. oskab uurimust kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi interpreteerida; 3. valmidus suhtuda õpetajatöösse uurivalt."
  }
  [6015]=>
  object(stdClass)#6016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7188"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Magistritöö lõpeb avaliku kaitsmisega Kaitsmise hinne tugineb magistritöö retsensendi hinnangule, juhendaja hinnangule, töö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist kutse- ja erialases teaduskirjanduses; Kujundada üliõpilastes oskust püstitada matemaatilisi, kasvatusteaduslikke ja ainedidaktika-alaseid probleeme, neid uurida ja lahendada, ning oskust vormistada tulemused nõuetekohaseks magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(859) "Magistritöö on ainedidaktilise, pedagoogilise või rakendusliku suunitlusega matemaatika alane iseseisev uurimus, õppevahend või uurimuslikku osa sisaldav projekt. Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Magistritöös hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialase kirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, teadusliku probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel. Saadud tulemuste esitlemine. Magistritöö on soovituslikult mingi eelnevalt käsitletud teema edasiarendus või praktikaga seotud probleemi käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Suudab rakendada uurimismeetodeid matemaatiliste, ainedidaktiliste või kasvatusteaduslike probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks; Oskab uurimust kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada, analüüsida andmeid ja uurimistulemusi interpreteerida; Valmidus suhtuda õpetajatöösse uurivalt."
  }
  [6016]=>
  object(stdClass)#6017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7200"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Magistritöö ja töö kaitsmise põhine. Kaitsmise hinne tugineb magistritöö retsensendi hinnangule, juhendaja hinnangule, töö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist erialases teaduskirjanduses; Kujundada üliõpilastes oskust püstitada matemaatilisi probleeme, neid uurida ja lahendada ning tulemused vormistada nõuetekohaseks magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Magistritöös hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialase kirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Süvendatud teadmised teatud kitsamas matemaatika või matemaatika rakenduste ainevaldkonnas. Suutlikkus rakendada uurimismeetodeid matemaatiliste probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks. Teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja tulemuste esitamise oskus."
  }
  [6017]=>
  object(stdClass)#6018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7201"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Miniprojektid (20 p), lõpp-projekt (40 p) ja eksam (40p)."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Eesmärgiks on loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluvaid õppekavasid integreerida, andes võimaluse vastavate õppekavade erialaste ainete jaoks koostada matemaatilisi mudeleid, vaadelda simulatsioone ja animatsioone, mis on seotud vaadeldavate mudelitega."
    ["sisu"]=>
    string(446) "Matemaatiline modelleerimine, tema rakendused. Reaalse elu probleemide matemaatiline abstraktsioon. Modelleerimise erinevaid võtteid (funktsioonide, võrrandite, seoste ja kujutuste abil). Mudelite ehitamise printsiipe. Deterministlikud ja stohhastilised mudelid. Simulatsioon ja vastav tarkvara: Populatsiooni mudelid. Füüsikalisi, informatiivseid, ökoloogilisi ja majanduslikke mudeleid. Mänguteooria elementide kasutamine modelleerimisel."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb mudelite tüüpe; Oskab koostada mudelit; Tunneb modelleerimise printsiipe; Oskab isekoostatud mudeleid täpsustada ja edasi arendada; Tunneb simuleerimise võimalusi modelleerimisel."
  }
  [6018]=>
  object(stdClass)#6019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7204"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Miniprojektid (30 p), lõpp-projekt (40 p) ja arvestus (30p)."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Eesmärgiks on loodus- ja täppisteaduste aga ka sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid õppekavasid integreerida, andes võimaluse vastavate õppekavade erialaste ainete jaoks koostada matemaatilisi mudeleid, vaadelda simulatsioone ja animatsioone, mis on seotud vaadeldavate mudelitega."
    ["sisu"]=>
    string(445) "Matemaatiline modelleerimine, tema rakendused. Reaalse elu probleemide matemaatiline abstraktsioon. Modelleerimise erinevaid võtteid (funktsioonide, võrrandite, seoste ja kujutuste abil). Mudelite ehitamise printsiipe. Deterministlikud ja stohhastilised mudelid. Simulatsioon ja vastav tarkvara: Populatsiooni mudelid. Füüsikalisi, informatiivseid, ökoloogilisi ja majanduslikke mudeleid. Mänguteooria elementide kasutamine modelleerimisel"
    ["vljund"]=>
    string(239) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb mudelite tüüpe; • oskab koostada mudelit; • tunneb modelleerimise printsiipe; • oskab isekoostatud mudeleid täpsustada ja edasi arendada • tunneb simuleerimise võimalusi modelleerimisel"
  }
  [6019]=>
  object(stdClass)#6020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7205"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Kaks kontrolltööd ülesannetele ja suuline eksam kohustusliku kirjanduse põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Erialaaine. Eesmärk on käsitleda süstemaatiliselt lineaaralgebra rakendusi erinevates valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Lineaaralgebra põhimõisted. Maatriksi neli alamruumi. Maatriksi omaväärtusülesanne. Maatriksi normid ja konditsiooniarvud. Schuri lahutus. LU-lahutus. QR-lahutus. Singulaarlahutus. Vähimruutude meetod ja pseudopöördmaatriks. Maatriksi Jordani kuju. Lineaarsete algebraliste võrrandisüsteemide lahendamise meetodid. Diferentsvõrrandite ja diferentsiaalvõrrandite süsteemide lahendamine. Praktilised rakendused: joonte ja pindade konstrueerimine, majandusliku tasakaalu Leontief´i mudel, metsade majandamine, populatsiooni kasv."
    ["vljund"]=>
    string(279) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: teab, mis on maatriksite alamruumid, omaväärtusülesanne, normid ja konditsiooniarvud; oskab leida maatriksite erinevaid lahtusi; teab, vähimruutude meetodit, pseudopöördmaatriksit, Jordani kuju; oskab rakendada lineaaralgebra meetodeid."
  }
  [6020]=>
  object(stdClass)#6021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7207"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Eksam. Kolm kodutööd. Kaks kontrolltööd arvutiklassis. Need annavad kokku 50 % hindest. Eksam (50 %) seisneb suulises vastamises eksamipileti kahele küsimusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Õpetada kasutama mitmemõõtmelise analüütilise geomeetria meetodeid mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Esitada kvadrikute üldine matemaatiline teooria ja õpetada märkama selle rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(660) "n-mõõtmelised (afiinsed) vektor-ja punktiruumid, põhiülesanded nendes. Afiinsete alamruumide võrrandid, nende vastastikused asendid. Eukleidiline vektor- ja punktiruum. Meetriline maatriks. Põhiülesanded nendes ruumides. Pindalade ja ruumalade arvutamine. Kvadrikud afiinses ja eukleidilises ruumis. Kvadrikute afiinsed omadused. Afiinse reeperi ja ristreeperi teisendused. Kvadrikute kanoonilised võrrandid. Kvadrikute klassifikatsioon afiinsetes ja eukleidilistes ruumides. Kvadriku võrrandi lihtsustamine omaväärtusülesande abil. Pseudoeukleidiline tasand. Kolme- ja neljamõõtmelised pseudoeukleidilised ruumid. Nende füüsikaline tõlgendus."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Teab ja oskab kasutada n-mõõtmelist vektor- ja punktiruumi ja põhilisis ülesandeid nendes ruumides. tunneb kvadrikute klassifikatsiooni. Oskab seda kasutada."
  }
  [6021]=>
  object(stdClass)#6022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7215"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Teadmisi kontrollitakse kirjalikult kahe kodutöö, ühe auditoorse kontrolltöö ja kirjaliku eksami teel."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Õpitakse tundma mitmemõõtmelist normaaljaotust ja temast tuletatud jaotusi. Vaadatakse mitmesugustes situatsioonides statistiliste otsustuseeskirjade tuletamist mitmemõõtmelise üldkogumi korral."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Defineeritakse mitmemõõtmeline normaaljaotus ja temast tuletatud jaotused. Esitatakse põhilised meetodid statistiliste otsuste tegemiseks mitmemõõtmelisel juhul. Keskväärtuste analüüs. Tunnuste vaheline seos, selle kirjeldamine ja analüüsimine. Iseseisev töö: loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine, ülesannete lahendamine. Kodutööde lahendamine ja vormistamine. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Selle kursuse läbinud üliõpilane: teab ja tunneb kursuse põhimõisteid; tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; oskab lahendada kursuse olulisemaid ülesandeid; tunneb SPSS võimalusi mitmemõõtmelise statistika ülesannete lahendamiseks."
  }
  [6022]=>
  object(stdClass)#6023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7216"
    ["hindamine"]=>
    string(302) "Semestri jooksul hinnatakse auditoorseid kontrolltöid ja kodutöid. Aine lõpeb kirjaliku arvestusega. Arvestuse hinne vastavalt üldisele hindamisjuhendile on maksimaalselt 100 punkti. See koosneb: 5+5 punkti = kaks kodutööd, 30 punkti = üks kontrolltöö auditooriumis ja 60 punkti arvestustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Tutvuda matemaatilise füüsika võrrandite abil kirjeldatavate ülesannetega ja omandada nende võrrandite põhilised lahendusmeetodid"
    ["sisu"]=>
    string(284) "Osatuletistega diferentsiaalvõrrandite klassifikatsioon ja ülesanded, mis toovad nende juurde. Lihtsamad lahendusvõtted. Fourier´rida ortogonaalse süsteemi järgi ja integraalteisendused. Soojusjuhtivuse võrrand, lainevõrrand. Laplace’i võrrand ja sellega seotud ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(285) "Aine läbinud üliõpilane: 1) teab, kuidas klassifitseeritakse teist järku osatuletistega võrrandeid; 2) teab matemaatilise füüsika põhivõrrandeid ning ülesannete püstitusi nende jaoks; 3) tunneb lihtsamate matemaatilise füüsika ülesannete uurimise ja lahendamise meetodeid"
  }
  [6023]=>
  object(stdClass)#6024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7217"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Kontrolltööd ja arvestustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Tähtsamate matemaatiliste meetodite tutvustamine dünaamiliste süsteemide uurimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(632) "Diskreetsed dünaamilised süsteemid ja nende faasiportreed. Püsipunktid ja nende olemasolu. Perioodilised punktid. „Ämblikuvõrgu“ meetod. Diferentseeruvate funktsioonide püsipunktid ja perioodilised punktid. Funktsioonide pered ja bifurkatsioonid. Logistiline funktsioon. Nullide-ühtede jada nihketeisenduse kaos. Newtoni iteratsioonijadade dünaamika. Diferentsiaalvõrrandid kui pidevad dünaamilised süsteemid. Lineaarsed ja mittelineaarsed diferentsiaalvõrrandid. Ostsillaatorid. Planeetide liikumine. Lained ja difusioon. Vedelike voolamine. Ebastabiilsused ja katastroofid. Mittelineaarsed ostsillatsioonid ja kaos"
    ["vljund"]=>
    string(227) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab ja tunneb dünaamiliste süteemide põhimõisteid ning nendega seotud matemaatilisi meetodeid; - tunneb kursuse raames käsitletavaid põhitulemusi; - oskab lahendada vastavaid ülesandeid."
  }
  [6024]=>
  object(stdClass)#6025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7218"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "2 kodutööd, 1 kontrolltöö, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(481) "Süstematiseerida varem saadud teadmisi matemaatilisest analüüsist ja analüütilisest geomeetriast (skalaari ja vektori mõisted, üleminek ühest koordinaatide süsteemist teise, Gaussi-Ostrogradski ja Stokesi teoreemid jne) ning saada uusi teadmisi (vektorvälja ja tensori mõisted, töö indeksitega, kõverjoonelised koordinaadid, diferentsiaaloperaatorid rot, div ja grad jne), lihtsamate rakendusülesannete lahendamine (elektrodünaamikast ja teoreetilisest mehaanikast)"
    ["sisu"]=>
    string(220) "Vektorid ja vektorväljad. Tensorid. Diferentsiaaloperaatorid. Gradient, divergents, rootor. Välja voog. Tsirkulatsioon. Kõverjoonelised koordinaadid. Joon- ja pindintegraalid. Gaussi-Ostrogradski ja Stokesi teoreemid."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Teab ja oskab rakendada aine lühikirjelduses esitatud teemadega seotud teooriat ja meetodeid. Oskab lahendada lihtsamaid rakendusülesandeid."
  }
  [6025]=>
  object(stdClass)#6026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7288"
    ["hindamine"]=>
    string(155) "Magistritöö ja töö kaitsmise põhine. Kaitsmise hinne tugineb magistritöö retsensendi hinnangule, juhendaja hinnangule, töö kaitsmise kvaliteedile."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada üliõpilase teadusliku mõtteviisi kujunemist ja orienteerumist erialases teaduskirjanduses; Kujundada üliõpilastes oskust püstitada matemaatilisi probleeme, neid uurida ja lahendada ning tulemused vormistada nõuetekohaseks magistritööks."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Magistritöö eeldab tutvumist valitud uurimisvaldkonna teadusliku kirjanduse, teooriate ja metoodikaga. Magistritöös hinnatakse üliõpilase oskusi teema valikul, eesmärgi ja teadusliku probleemi ja/või hüpoteesi püstitamisel, uurimismeetodite valikul ja rakendamisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, erialase kirjanduse kasutamisel ja refereerimisel, olemasolevatele teooriatele ja uurimustele hinnangu andmisel, iseseisvate ja originaalsete järelduste tegemisel, probleemi lahendamisel ning tulemuste esitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Süvendatud teadmised teatud kitsamas matemaatika või matemaatika rakenduste ainevaldkonnas. Suutlikkus rakendada uurimismeetodeid matemaatiliste probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks. Teadusliku uurimistöö planeerimise, läbiviimise ja tulemuste esitamise oskus."
  }
  [6026]=>
  object(stdClass)#6027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7290"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Essee ja eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Võimaldada üliõpilasel spetsialiseeruda kitsamalt teemal, milles osakond lähedalt kattuval teemal kursuseid ei paku."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Juhendajaga konsulteerides koostatakse programm ja vajaliku kirjanduse loetelu. Hindamise aluseks on eelnevalt juhendajaga kinnitatud teemal kirjutatud 10 - 15 lk pikkune referaat või projekt."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Aine läbinu omandab süvendatud teadmised iseseisva uurimistöö läbiviimiseks kitsamal teemal. Koduessee."
  }
  [6027]=>
  object(stdClass)#6028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7297"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Arvestus. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Magistritöö seminar toimub korrapäraselt vastavalt tunniplaanile, seminaris arutatakse magistrantide töö tulemusi ja nendega kaasnevaid probleeme. Seminar arendab magistritöö metodoloogilist ja empiirilist poolt."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Tegemist on uurimistöö kirjutamisele kaasaaitava ja ühtlasi järelevaatava seminariga, kus magistrandid esitavad ülevaateid ja sisulisi aruandeid magistritöö valmimise seisu kohta. Arutatakse kava koostamist, materjalide otsimist, metodoloogilist ülesehitust, töö kirjutamist."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Kursuse lõpuks peab üliõpilane: reflekteerima ja analüüsima enda ja teiste uurimistöö kogemust; suutma arutleda uurimistöö metodoloogiliste probleemide üle."
  }
  [6028]=>
  object(stdClass)#6029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7299"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus, mis tugineb praktika juhendaja ja osakonna hinnangule."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Omandada mingi matemaatilise probleemi analüütilise käsitlemise ning saadud tulemuste vormistamise ja esitlemise oskused. Osakonna seminaris praktika aruande esitamine."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Praktikal osaleb üliõpilane mingi uurimisrühma töös. Praktika võib toimuda ka väljaspool ülikooli mõnes ettevõttes/asutuses. Ettevõtte/asutuse praktika sooritamiseks väljaspool Tallinna Ülikooli peab leidma tudeng iseseisvalt. Praktika aruandes üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul saadud töökogemusi."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Eriala teoreetiliste teadmiste rakendamise oskus. Oskus oma tegevust eriala probleemide lahendamisel kriitiliselt hinnata. Juhtimis- ja meeskonnatööoskus, arendada vastutustunnet."
  }
  [6029]=>
  object(stdClass)#6030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7300"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Luua eeldused algebra ja arvuteooria põhiliste mõistete ja nendevaheliste seoste omandamiseks. Tutvustada algebra ja arvuteooria tõestusmeetodeid ja rakendusi. Arendada loendamise oskust, diofantiliste võrrandite lahendamise oskust ja moodularitmeetika üldiste meetodite kasutamise oskust. Arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(480) "Naturaalarvude jaguvus ja algarvud. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. Naturaalarvu kanooniline kuju. Täiuslikud ja sõbralikud arvud. Kujundarvud ja summavalemid. Kongruentsid, jäägiklassid ja jaguvustunnused. Positsioonilised arvusüsteemid. Täisarvud. Ratsionaalarvud. Kümnendmurrud. Ahelmurrud, nende abil lähendamine ja diofantilised võrrandid. Igavene kalender. Hulgad, seosed, kujutused. Lõpmatute hulkade loendatavus. Binoomkordajad. Klassikaline tõenäsus."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Aine läbinud üliõpilane: teab ja tunneb arvuteooria ning algebra põhimõisteid; oskab põhjendada kursuse raames käsitletud teoreeme; oskab lahendada teemade kohaseid ülesandeid; suudab leida seoseid matemaatika nende teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [6030]=>
  object(stdClass)#6031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7301"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(369) "Luua eeldused diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhiliste mõistete ja nendevaheliste seoste omandamiseks. Tutvustada diferentsiaal- ja integraalarvutuse tõestusmeetodeid ja rakendusi. Arendada diferentsiaal- ja integraalarvutuse üldiste meetodite kasutamise oskust. Arendada loovust, iseseisvust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Funktsiooni mõiste ja selle esitusviisid. Funktsioon piirväärtus, pidevus, tuletis ja diferentsiaal. Keskväärtusteoreemid. Funktsiooni monotoonsus. Ekstreemumülesanded. L’Hospitali reegel. Funktsiooni graafiku visandamine. Integraali mõiste ja omadused, arvutamine. Numbriline integreerimine. Pindalade ja ruumalade arvutamine määratud integraali abil. Päratud integraalid ning nende arvutamine."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Üliõpilane: teab ja tunneb diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhimõisteid; oskab põhjendada kursuse raames käsitletud teoreeme; oskab lahendada teemade kohaseid ülesandeid; suudab leida seoseid matemaatika nende teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [6031]=>
  object(stdClass)#6032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7302"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Luua eeldused analüütilise geomeetria põhiliste mõistete ja nendevaheliste seoste omandamiseks. Tutvustada analüütilise geomeetria tõestusmeetodeid ja rakendusi. Arendada analüütilise geomeetria üldiste meetodite kasutamise oskust. Arendada loovust, iseseisvust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(330) "Seotud vektorid ja vabavektorid, tehted nendega. Vektorruum. Baas, reeper, punktide ja vektorite koordinaadid. Koonuselõiked. Koonuselõigete polaarvõrrandid. Teist järku joone üldvõrrand. Üldvõrrandi lihtsustamine reeperi lükke ja reeperi pöörde abil. Teist järku joonte invariandid. Rakendusi erinevates valdkondades."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Aine läbinud üliõpilane: - teab ja tunneb analüütilise geomeetria põhimõisteid; - oskab põhjendada kursuse raames käsitletavaid teoreeme; - oskab lahendada analüütilise geomeetria ülesandeid; - suudab leida seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; - on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [6032]=>
  object(stdClass)#6033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7303"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kursuse jooksul ühistööna valminud projekt (vastava protsessi/nähtuse mudel ja selle analüüs) ning kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Arendada oskusi tähtsamate matemaatiliste meetodite rakendamiseks erinevate probleemide lahendamiseks nii loodusteadustes kui ka sotsiaalmajanduslikes valdkondades. Arendada loovust, iseseisvust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust. Luua eeldused seoste tekkimiseks matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel."
    ["sisu"]=>
    string(795) "Andmete kogumine ja esitamine tabeli, graafiku abil. Katseandmete töötlemine MS Excel abil. Erinevad seaduspärasused. Otsustamine ja „ennustamine“ funktsioonide abil praktilistes situatsioonides. Sotsiaalmajanduslikes valdkondades ja loodusteadustes kasutatavad funktsioonid. Diferentsiaalarvutuse võimaluste kasutamine praktiliste protsesside uurimisel. Praktilisi ekstreemumülesandeid. Integraalarvutuse rakendusi. Kumulatiivne muutus. Numbriline integreerimine. Hulktahukad ja pöördkehad ning nende pindalad ja ruumalad. Eksponentsiaalse kasvu seadus, selle diferentsiaalvõrrand. Lineaarvõrrandisüsteemid ja maatriksarvutus. Majandusharude-vaheliste seoste analüüs. Majanduse Leontiefi mudel. Rahvus-vahelise kaubanduse mudel. WolframAlpha kasutamine probleemide lahendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Üliõpilane: - oskab kasutada kursuse jooksul käsitletud matemaatilisi meetodeid praktiliste ülesannete lahendamisel; - suudab leida seoseid matemaatika teemade ja füüsika ning teiste loodusteaduslike teemade vahel; - on pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud erialaseid õppematerjale."
  }
  [6033]=>
  object(stdClass)#6034 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM7304"
    ["hindamine"]=>
    string(895) "Eksamile saamise eelduseks on e-portfoolios koduste tööde olemasolu, lõimumisprojekti koostamine ja võimalusel selle läbiviimine koolis. Kodused tööd eeldavad keerukamate elementaarmatemaatika ülesannete lahendamist, erinevate metoodikate valdamist põhikooli õppekava järgsete matemaatika ja füüsikaülesannete lahendamistel. Esitab ja kaitseb enda loodud mehaanika teemalise (demostratsioon)katse kaastudengite ees. Katse kirjeldus on esitatud korrektse juhendina, milles peab kajastuma vähemalt kaks seost ementaarmatemaatikaga. Suulisel eksamil kontrollitakse, kuivõrd kursuse läbinud üliõpilane tunneb elementaarmatemaatika ja mehaanika alaseid mõisteid ja teab matemaatika- ning füüsikaõpetusse kuuluvate mõistete õpetamise ja vastavate ülesannete lahendamise metoodikaid, kuivõrd üliõpilane omab ülevaadet nimetatud ainete lõimumise võimalustest põhikoolis."
    ["eesmrk"]=>
    string(905) "Tutvustada põhikooli II ja III kooliastme vastavate matemaatika- ja füüsikakursuse ülesehitust, ainealast sisu ja käsitletavate mõistete õpetamise metoodikat. Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid. Tutvustada võimalusi õpilaste loodustunnetuse arendamiseks põhikoolis. Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel. Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes. Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega. Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust. Teha ülevaade õppevahendite/katsevahendite ohutust kasutamisest ja säilitamisest."
    ["sisu"]=>
    string(1586) "Õppeainet läbitakse paralleelselt matemaatika õppeainega “Arvuteooria ja algebra” ja füüsika õppeainega “Mehaanika ja soojusõpetus”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks. Arvuhulgad ja nende omadused, tehted vastavates arvuhulkades (naturaalarvud,täisarvud, ratsionaalarvud, irratsionaalarvud ja reaalarvud). Protsentarvutus, võrdeline ja pöördvõrdeline jaotamine. Algebralised samasusteisendused, täisavaldised, murdavaldised, juuravaldised. Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Põhilised laboratoorsed tööd mehaanika kursuse kohta. Põhikooli riiklik õppekava, matemaatika ja füüsika õpetamise eesmärid, õppemeetodid ja vormid. Arvuhulkade õpetamise metoodika. Füüsikatunni struktuur ja eesmärgid. Füüsika ja matemaatilise keele sarnasused ja erinevused. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, laboratoorsed tööd, uurimuslik- ja õuesõpe. Arvutamine põhikooli III kooliastme füüsikakursuses. Matemaatika ja füüsika integratsioon teiste õppeainetega. Haridustehnoloogia kasutamine õppeprotsessis ning lisaks demonstratsioonkatsed (sh simulatsioonid) ja katsevahendid. Projektõpe erinevate probleemülesannete lahendamiseks (lõiminguprojektid). Õppematerjalide koostamine (sh laborijuhendite koostamine)."
    ["vljund"]=>
    string(1117) "Aine läbinud üliõpilane: Tunneb põhikooli matemaatika ja füüsika õppekava ülesehitust ja selle sisu. Saab aru arvuhulkade laiendamise vajalikkusest ja selle tähtsusest matemaatika ja füüsika kursuste omandamisel. Tunneb arvuhulkade seotud mõistete õpetamise ja ülesannete lahendamise metoodikat. Teab, milliseid matemaatika - alaseid teadmisi vajatatakse füüsikakursuse omandamiseks. Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga. Oskab läbi viia laboratoorseid töid, kasutada õpetamiseks arvutisimulatsioone ning õpetada põhikooliõpilast lahendama füüsika ülesandeid. Oskab süstematiseerida, hoiustada ja kasutada erinevaid katsevahendeid. Oskab luua ja arendada (laboratoorsete) tööde. Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi. Oskab lahendada põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpikutes olevaid ülesandeid. Omab ülevaadet metoodika alasest õppekirjandusest. Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel. Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale."
  }
  [6034]=>
  object(stdClass)#6035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8020"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 3 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Doktoritöö teemaga seotud erialakirjandusega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Doktoritöö temaatikaga seotud ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverentside (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks."
  }
  [6035]=>
  object(stdClass)#6036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8021"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Hindeline arvestus. Juhendaja hindab tulemuslikkust doktorandi väitekirjas esitatava kirjanduse ülevaate põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(237) "Doktoritöö temaatikaga seotud erialakirjanduse otsimine ja süstemaatiline läbitöötamine. Andmebaasi MathSciNet kasutamine. Doktoritöö teemaga lähedasel alal töötavate eriteadlaste kodulehekülgedel asuvate töödega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(82) "On omandatud kogemused erialase kirjanduse leidmiseks ja selle läbitöötamiseks."
  }
  [6036]=>
  object(stdClass)#6037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8024"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eksam. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 3 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Doktoritöö teemaga seotud erialakirjandusega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Doktoritöö temaatikaga seotud ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverentside (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks."
  }
  [6037]=>
  object(stdClass)#6038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8026"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Eksam. Juhendaja hindab tulemuslikkust doktorandi suuliselt või kirjalikult esitatud aruande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Doktoritöö teemaga seotud erialakirjandusega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Doktoritöö temaatikaga seotud erialakirjanduse otsimine ja süstemaatiline läbitöötamine. Andmebaasi MathSciNet kasutamine. Doktoritöö teemaga lähedasel alal töötavate eriteadlaste kodulehekülgedel asuvate töödega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(82) "On omandatud kogemused erialase kirjanduse leidmiseks ja selle läbitöötamiseks."
  }
  [6038]=>
  object(stdClass)#6039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8210"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindeline arvestus. Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(257) "Doktoritöö temaatikaga seotud ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverentside (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks."
  }
  [6039]=>
  object(stdClass)#6040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8211"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Hindeline arvestus. Juhendaja hindab tulemuslikkust doktorandi suuliselt või kirjalikult esitatud aruande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Doktoritöö teemaga seotud erialakirjandusega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Doktoritöö temaatikaga seotud erialakirjanduse otsimine ja süstemaatiline läbitöötamine. Andmebaasi MathSciNet kasutamine. Doktoritöö teemaga lähedasel alal töötavate eriteadlaste kodulehekülgedel asuvate töödega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(82) "On omandatud kogemused erialase kirjanduse leidmiseks ja selle läbitöötamiseks."
  }
  [6040]=>
  object(stdClass)#6041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8224"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 2 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(257) "Doktoritöö temaatikaga seotud ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverentside (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks."
  }
  [6041]=>
  object(stdClass)#6042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLM8225"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Vajalik on aktiivselt osaleda seminaridel ja esineda vähemalt 3 ettekandega."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Doktoritöö teemaga seotud erialakirjandusega tutvumine."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Doktoritöö temaatikaga seotud ettekannete ettevalmistamine ning esitamine, erialakonverentside (seminaride) ettekannete koostamine, nende sisuline arutelu. Erialakirjanduse läbitöötamine ja refereerimine. Uute uurimistulemiste ja ideede analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Tutvutakse uuemate teadustulemuste ja uurimissuundadega ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukaks uurimistööks."
  }
  [6042]=>
  object(stdClass)#6043 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1312-23"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6043]=>
  object(stdClass)#6044 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1441-23"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6044]=>
  object(stdClass)#6045 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1611-22"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6045]=>
  object(stdClass)#6046 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1621-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6046]=>
  object(stdClass)#6047 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1631-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6047]=>
  object(stdClass)#6048 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLR1641-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6048]=>
  object(stdClass)#6049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLR6002"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Osalemine kõigis loengutes/seminarides/praktikumides, kõigi nõutud kirjalike tööde (õpimapi) esitamine kokkulepitud tähtajaks. Hindeline arvestus on kirjalik."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "- toetada arusaama kujunemist füüsikast kui eksperimentaalsest ja teoreetilisest teadusest; - toetada metroloogiaalaste põhioskuste kujunemist; - võimaldada arvutustehnika kasutamiseks füüsikaprobleemide analüüsil ja mõõtmistel vajalike oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Füüsika koht teadmiste süsteemis, ekperimentaalse ja teoreetilise füüsika metodoloogilised alusted. Füüsikaliste suuruste mõõtmine, mõõtemääramatuse arvutamine otseste ja kaudsete mõõtmiste korral. Vähimruutude meetod. Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Erinevate suuruste mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika. Arvutustehnika (Mathematica, Excel, MathCad) rakendamine füüsikaliste probleemide lahendamisel ja illustreerimisel, võrrandite lahendamine, diferentsiaalvõrrandite lahendamine Mathematica abil. Iseseisev töö: praktikumis läbiviidud mõõtmiste tulemuste analüüs ja vormistamine, individuaalse koduse töö sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(423) "- arusaam füüsikaalaste teadmiste saamise viisidest, teooria ja eksperimendi kohast; - oskus viia läbi füüsika eksperimentide analüüsil vajalikku põhilist andmetöötlust, illustreerida andmeid graafikutega; - oskus analüüsida katsetulemusi ning võrrelda neid teoreetiliste tulemustega; - oskus rakendada arvutiprogramme (tabelarvutusprogrammid, Mathematica või MathCad) füüsikaliste probleemide lahendamisel."
  }
  [6049]=>
  object(stdClass)#6050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(382) "Toetada üliõpilaste tervikliku teaduspõhise maailmapildi kujunemist. Toetada mõistmise kujunemist jätkusuutlikust arengust, selle kujunemise ajaloost, printsiipidest, sisust ning eesmärkidest. Selgitada jätkusuutlikku arengu vajadusi tingituna globaalsetest väljakutsetest. Toetada arusaama kujunemist globaalsete väljakutsete seostest kohalike ja isiklike väljakutsetega."
    ["sisu"]=>
    string(793) "Maailmavaatelised loodusesse suhestumise viisid ajaloos, peamised filosoofilised raamistikud. Planeedi kui terviksüsteemi teadvustamine. Jätkusuutlikkuse mõiste teke ja areng. Terviklik (terviksüsteemne) mõtlemine. Jätkusuutlikkuse mõiste laienemine keskkonna-kesksest teemast kõikidesse eluvaldkondadesse. Olulisemad terviklahendusi pakkuvad liikumised – permakultuur, üleminekulinnad, ökokogukonnad jt. Globaalsed väljakutsed mis tingivad jätkusuutliku arengu vajadusi, kliimamuutuste, biodegradatsiooni, mullastiku degradatsiooni ning loodusressursside ammendumise põhiolemused ning nendega seonduvad globaalsed sotsiaalsed probleemid ja konfliktid. Globaalsed väljakutsed Eesti kontekstis. Jätkusuutlikkuse alane rahvusvaheline koostöö ning siseriiklikud regulatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(589) "Õppija: - Saab aru, kuidas ajalooliselt on inimeste loodusesse suhestumine lähtuvalt kultuurist ja filosoofiast erinenud. - Saab aru jätkusuutlikkuse mõiste tekke põhjustest ning mõiste edasisest arengust. - Mõistab jätkusuutlikkust erinevate valdkondade vahelises seoses. - Teadvustab globaalseid keskkonna alaseid ning sotsiaalseid väljakutseid, teadvustab nende omavahelist seotust ning oskab näidete varal selgitada nende seotust Eestiga. - Omab ülevaadet olulisematest jätkusuutlikkusega seonduvatest rahvusvahelistest kokkulepetest ning Eesti sisestest regulatsioonidest."
  }
  [6050]=>
  object(stdClass)#6051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(409) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks jätkusuutliku kogukonna kujunemise arenguloo osast. Luua eeldused mõistmaks keskkonnatingimuste ja inimühiskonna arengute vahelisi seoseid ajaloolisest kontekstist lähtuvalt looduslike ressursside jaotusest ja kasutamisest inimkonna kujunemise erinevatel ajajärkudel. Arendada üliõpilastes loovust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja koostööoskust."
    ["sisu"]=>
    string(482) "Lühiülevaade loodustingimuste arengust, mis on mõjutanud ühiskonna arengut( jääajad, kliimamuutused jne). Millal muutus inimene loodust mõjutavaks jõuks? Maakasutuse muutused viimastel aastatuhandetel. Inimese ja looduse kooskõlas elamine erinevatel ühiskonna arengu etappidel. Inimese jäljed maastikus. Küla- ja linnamaastikud. Maastik pärimuses, sakraalpaigad. Maastikupärandi mõistmine ja mõtestamine lähtudes jätkusuutliku kogukonna/ühiskonna kontseptsioonist"
    ["vljund"]=>
    string(317) "Aine läbinud üliõpilane: teab ja tunneb peamisi loodustingimusi kujundavaid tegureid; oskab leida seoseid keskkonnatingimuste ja inimühiskonna arengute vahel; oskab lahendada teemaga seotud ülesandeid; suudab leida teemaga seotud informatsiooni ja seda kriitiliselt tõlgendada; on pädev esitama oma seisukohti."
  }
  [6051]=>
  object(stdClass)#6052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Aine eesmärgiks on tutvustada jätkusuutlikkuse erinevaid aspekte ettevõtluses, suunata tudengeid märkama väärtuseid, mida ettevõtted oma tegevusega kannavad, ning inspireerida tudengeid läbi positiivsete näidete Eestist ja maailmast"
    ["sisu"]=>
    string(748) "Aines vaadeldakse ettevõtluse aspekte, mis mõjutavad ettevõtte jätkusuutlikkust nii sisemises kui väliskeskkonnas. Käsitletakse ettevõtlust, mille üheks keskseks ajendiks on teatud väärtuste ellu toomine, nt. vastutustundlik ettevõtlus, sotsiaalne ettevõtlus, ökoettevõtlus, kogukonna ettevõtlus, elustiili ettevõtlus, jm. Arutluse alla tulevad jätkusuutlikkuse juhtimine ettevõttes: väärtuste alalhoidmine, turundus, meeskonna loomine, juhi roll, töövahendid jätkusuutlikkuse indikaatorite monitoorimiseks ja analüüsimiseks, välise tegutsemiskeskkonna tingimused (seadusandlus, toetused, jms). Tuuakse näiteid ettevõtetest Eestis ja mujal maailmas, mis eesmärgistavad ja praktiseerivad jätkusuutlikku tegutsemisviisi."
    ["vljund"]=>
    string(642) "Aine läbinud üliõpilane: • tunneb jätkusuutliku ettevõtlusega seotud põhimõisteid; • oskab kriitiliselt analüüsida ettevõtete tegevust jätkusuutlikkuse printsiibist lähtuvalt; • oskab märgata vajadusi ja võimalusi ühiskonnas n.ö. väärtuspõhiste ettevõtete loomiseks; • oskab kirjeldada jätkusuutlikkuse printsiibi integreerimise ja monitoorimise olulisemaid aspekte ettevõtetes; • oskab välja tuua olulisemaid aspekte väliskeskkonnast, mis mõjutavad n.ö. väärtuspõhiste ettevõtete tegevust; • oskab kirjeldada ettevõtteid Eestis ja maailmas, mis tegutsevad jätkusuutlikkuse printsiibile põhinedes."
  }
  [6052]=>
  object(stdClass)#6053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Loovtööde hindamine (enesehinnang, grupihinnang, õppejõu hinnang); Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(673) "• Toetada õppija arusaamade ning hoiakute mõtestamist ning kujunemist, tuginedes inimese ja looduse vahelisele seosele. • Toetada valmisolekut Jätkusuutliku Mina e. säästvat arengut toetava identiteedi konstrueerimiseks (sh. missioon, motivatsioon, käitumine, praktika jne.) • Luua eeldused ning arusaam isiklike arengueesmärkide mõtestamiseks ning püstitamiseks, säästva arengu kontekstis. • Luua võimalused mõista, mõtestada ning praktiseerida säästvat arengut toetavaid väärtusi,harjumusi ja tegevusi isiklikus ning tööelus • Toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks, oma arengut laiemas kontekstis mõtestavaks ning elukestvaks õppijaks"
    ["sisu"]=>
    string(503) "Inimese ja looduse suhestumine. Jätkusuutlikkus kui maailmavaade. Jätkusuutlik mina ning selle aspektid. Jätkusuutlikkust toetavad väärtused. Missioon, motivatsioon, julgus, vastutus.Muutused.Väärtuspõhine käitumine ja tegutsemine isiklikus ning professionaalses elus. Jätkusuutlikkus kui isiklik praktika. Säästvat arengut takistavad isiklikud barjäärid. Elatud kogemus (lived experience). Isiklike probleemide lahendamine lähtuvalt jätkusuutliku mina mudelist.Ökoloogiline kirjaoskus."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Õppija: - suudab mõtestada inimese ning looduse vahelist seost - mõistab enda rolli, vastutust, missiooni säästva arengu kontekstis - teab, millised on säästvat arengut toetavad põhiväärtused ning oskab planeerida oma tegevusi nendest väärtustest lähtuvalt - suudab seada endale isikliku arengu eesmärke ning leida võimalusi nende täitmiseks - mõistab elukestva õppimise tähtsust isikliku arengu seisukohalt."
  }
  [6053]=>
  object(stdClass)#6054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Loovtööde hindamine (enesehinnang, grupihinnang, õppejõu hinnang); Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(538) "• Toetada õppija arusaamade ning hoiakute kujunemist ökoloogilisest paradigmast lähtuvalt • Luua eeldused teadmiste omandamiseks ökoloogilisest vaatest haridusele ja juhtimisele • Luua võimalused mõista ja mõtestada erinevaid õppimise ning juhtimisega seotud probleeme ning leida neile praktilisi lahendusi • Luua eeldused säästvat arengut toetavate harjumuste kujunemiseks • Toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks ning koostööle orienteerituks, oma arengut laiemas kontekstis mõtestavaks, elukestvaks õppijaks"
    ["sisu"]=>
    string(318) "Ökoloogiline maailmavaade hariduses ja juhtimises. Põhiväärtused. Arusaam õppimisprotsessist.Arusaam juhtimisprotsessist. Erinevad õppijate tüübid, õpistiilid. Kuidas arvestada oma tugevuste ja nõrkustega. Võimalused ja ohud.Õpimotivatsioon ning selle toetamine. Teekond ennastjuhtiva, elukestva õppijani."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Õppija: - mõistab ökoloogilise paradigma eripära juhtimises ja õppimises - suudab analüüsida erinevaid probleeme ning võimalikke lahendusi ökoloogilisest paradigmast lähtuvalt -planeerib ning viib ellu iseseisvalt ja koostöös teistega säästvat arengut toetavaid tegevusi/projekte"
  }
  [6054]=>
  object(stdClass)#6055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Suuline või kirjalik eksam, loovtööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Loovus ja innovatsioon säästva arengu toetajatena;Õppija loovuse avamine; innovaatiliste lahenduste metoodika; iseendaga tasakaalus oleva õppija arengu toetamine"
    ["sisu"]=>
    string(440) "Loovus neuroloogilise ilminguna. Loovuse õpetamine läbi kehalis-vaimse-emotsionaalse paradigma ja tunnetuse. Kehalise tunnetuse (corporeal identity) ja aju vanemate osade (roomaja ja imetaja aju) mõju loovusele Berceli TRE ja Dawson &Allenby EFT- meetodeid kasutades. Erinevate tüpoloogiate ja õpistiilide (VAK- Visual mõju loovuse ja intuitsiooni avaldumisele. Erinevad innovatsioonimeetodid (WISH, TRIZ, Brain Grouping, Scamper jt.)"
    ["vljund"]=>
    string(273) "-Eristab ja oskab rakendada erinevaid loovusmeetodeid, ja defineerida põhimõisteid. -Oskab defineerida loovust neuroloogilise ilminguna. -Tunneb ära, oskab tõlgendada ja kasutada erinevate tüpoloogiate eripära loovate lahenduste leidmisel komplekssetele probleemidele"
  }
  [6055]=>
  object(stdClass)#6056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6007"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(449) "• Anda ülevaade permakultuuri (jätkusuutlik elukorraldus) põhimõtetest ja nende praktilistest väljunditest nii eluala, hoonete kui köögiaianduse rajamisel. • Luua eeldused omandamaks loodusteaduslike ja säästva arenguga seotud teemade praktilised käsitlemis- ja edasiandmisoskused. Soodustada üliõpilastes loovust, kriitilist mõtlemist, probleemilahendus- ja koostööoskust läbi praktiliste säästvat arengut toetavate tegevuste."
    ["sisu"]=>
    string(575) "Praktikumi käigus antakse ülevaade permakultuuri eetikast ja põhiprintsiipidest. Aine raames käsitletakse järgmisi teemasid: • praktilised permakultuuritehnikad eluala planeerimisel; • permakultuuri efektiivsed lahendused toidukasvatusel – erilahendused aedviljade jaoks; • traditsioonilised ehitusvõtted, materjalide kasutus ja taaskasutus tänapäeval; • töö erinevate looduslike materjalidega ruumi sisekliima parandamisel; • loodusteaduslikud ja säästva arenguga seotud ülesanded töögruppides (toidukilomeetrid, süsiniku jalajälje arvutus, jt)."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Aine läbinud üliõpilane: • on teadlik seostest permakultuuri põhimõtete ja läbitud praktiliste lahenduste vahel; • on tuttav Eesti traditsiooniliste ehitusmaterjalidega ning nende kasutus- ja taaskasutuse võimalustega tänapäeva hoonetes; • oskab hinnata omakasvatatud tervisliku toidu väärtust, tunneb tervisliku toidu kasvatamise tehnikaid; oskab arvutada oma toidu ökoloogilist jalajälge ja süsiniku jalajälge. Tunneb praktilisi lahendusi kummagi minimeerimiseks."
  }
  [6056]=>
  object(stdClass)#6057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Toetada üliõpilaste tervikliku teaduspõhise maailmapildi kujunemist, ning luua eeldused arusaamise kujunemiseks inimese ja ühiskonna individuaalse, kogukondliku ja globaalse tasandi seotusest ja vastasmõjudest ökosüsteemide erinevate tasanditega."
    ["sisu"]=>
    string(427) "Aines käsitletakse sotsiaalsete süsteemide ja ökosüsteemide vahelisi seoseid ja vastasmõjusid. Annab üle vaate peamistest ökoloogilistest printsiipidest mille kaudu toimuvad inimühiskonna ja looduskeskkonna vastas- ja koosmõjud, ökosüsteemide struktuurist ja ülesehitusest, populatsioon ja selle dünaamika, tagasisidemehhanismid, koostöövormid, ökosüsteemid ja heaolu, jätkusuutlikkus ja ökosüsteemide areng"
    ["vljund"]=>
    string(449) "Üliõpilane: • Teadvustab sotsiaalsete süsteemide lõimitust ökosüsteemidega, oskab näidete varal seda kinnitada. • Oskab omavahel lõimida loodusteaduslikke põhiprintsiipe säästva arengu eesmärkidega. • Teadvustab sotsiaalsete süsteemide peamisi konfliktikohti ökosüsteemidega ning oskab iseseisvalt leida ja kriitiliselt analüüsida sellekohast informatsiooni ja võimalikke lahendusi. • tunneb inimökoloogia põhiprintsiipe,"
  }
  [6057]=>
  object(stdClass)#6058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "MLS6010"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "A,.Loengute ja õppekirjanduse läbitöötamine (20 % arvestusest), seminarides osalemine - aktiivne arutelu õppejõu poolt antud kirjanduse ja teemade üle (30 % arvestusest), kursuseprojekt, mis põhineb õpitu rakendamisel kogukonnas (50 % arvestusest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(646) "Toetada säästvat arengut käsitlevate teadmiste omandamist; Toetada arusaamade kujunemist jätkusuutliku kogukonna toimimisest; Luua eeldused isiklikuks jõustamiseks jätkusuutlikus kogukonnas Luua eeldused mõistmaks loodusseaduste toimimist tänapäeva ühiskonnas; Tutvustada kogukonna rajamises peituvat sotsiaalse muutuse tekkimise võimalust; Luua eeldused õppija osalemiseks jätkusuutliku kogukonna loomisel; Toetada koostöiste ja loovate suhete kujunemist (Koostöö vs konkurents; Individuaalsus vs kollektiivsus); Toetada õppekava, ülikooli kampuse ja kogukonna vahelist integreeritust läbi kursusetööna valmivate projektide;"
    ["sisu"]=>
    string(355) "• Jätkusuutliku arengu printsiipidele tuginev kogukond; • Isikliku jõustamise ja kogukonna sidususe alused; • Jätkusuutliku kogukonna printsiibid I, II; • Loodusseadused tänapäeva maailmas, inimsuhted ja –loomus (Koostöö vs konkurents; Individuaalsus vs kollektiivsus). Meetodid: loengud, seminarid, grupitööd, projektipõhine õppimine"
    ["vljund"]=>
    string(602) "Õppija tunneb jätkusuutliku arengu põhiprintsiipe; Õppija mõistab jätkusuutlikku arengut toetava kogukonna arengu tähtsust ühiskonnas; Õppijal on teadmised jätkusuutliku kogukonna printsiipidest; Õppija mõistab loodusseadustest tulenevate printsiipide rakendumist ühiskonnas; Õppija suudab visualiseerida jätkusuutliku kogukonda; Õppija suudab mõista isikliku jõustamise vajalikkust jätkusuutlikus kogukonnas; Õppija väärtustab inimsuhteid ja - inimloomust (individuaalsus vs kollektiivsus, konkurents vs koostöö); Õppija oskab demonstreerida õpitut elulistes situatsioonides."
  }
  [6058]=>
  object(stdClass)#6059 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MLT6901-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6059]=>
  object(stdClass)#6060 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMA1161-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6060]=>
  object(stdClass)#6061 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMA1181-22"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6061]=>
  object(stdClass)#6062 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(13) "MMA6001-01-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6062]=>
  object(stdClass)#6063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMA6001-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6063]=>
  object(stdClass)#6064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMD6001-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [6064]=>
  object(stdClass)#6065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMD6002-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6065]=>
  object(stdClass)#6066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMD6003-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6066]=>
  object(stdClass)#6067 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(13) "MMG6001-01-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [6067]=>
  object(stdClass)#6068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMG6001-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6068]=>
  object(stdClass)#6069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMG6002-22"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [6069]=>
  object(stdClass)#6070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMG6003-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6070]=>
  object(stdClass)#6071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "MMG6004-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6071]=>
  object(stdClass)#6072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(6) "MTX300"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Eristav hindamine: - kirjalik eksam, mis koosneb 15 lühiküsimusest ja testib orienteerumist läbitud materjalis. - semestri jooksul toimub kaks muusikatundmise testi, mille positiivne tulemus on eksamile pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Kursuse eesmärk on kujundada ülevaade muusikaloo käsitlemisest ja uuemast kirjandusest, valmistada üliõpilasi ette kitsamate muusikaloo kursuste õppimiseks ning ka iseseisvaks tööks raamatute ning muusikaga. Käsitluse all on traditsioonilise stiiliajaloo raamistik (stiiliperioodide jaotus ja üldkäsitlus), lääne muusikaloo põhikategooriad ja nende muutumine ning muusikaloo käsitlemise uuemad suunad."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Lääne muusikakultuuri ajaline, geograafiline ja sisuline piiritlus. Suuline ja kirjalik muusikakultuur. Kunstmuusika muusikakultuuri üldpildis. Muusikaloo kirjutamise traditsioonid. Stiiliajalugu ja stiiliperioodide määratlemine. Helilooja ja heliteos lääne muusikakultuuri traditsioonilistes käsitlustes. Ülevaade keskaja, renessansi ja varabaroki muusikakultuurist."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Üliõpilane tunneb ja mõistab lääne muusikakultuuri alusmõisteid ning stiiliajaloo raamistikku. Üliõpilane tunneb 10.-17. sajandi muusikaloo peamisi tendentse, peamisi muusikažanre, kompositsioonitehnika ja muusikaesteetika aluseid."
  }
  [6072]=>
  object(stdClass)#6073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.605"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Kuulmismeelte arendamine helitehnoloogia spetsiifilistes valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(122) "Õpitakse analüüsima helimaterjali, tundma kvaliteetset heli kõla pärast selle töötlemist erinevate protsessoritega."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliõpilane tunneb erinevate heli ja efektiprotsessorite poolt töödeldud heli ja suudab eristada heliesteetiliselt ja tehniliselt head tulemust halvast."
  }
  [6073]=>
  object(stdClass)#6074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Õpetada üliõpilast lugema partituuri ja kasutama seda oskust helimaterjali kvaliteetseks ja dünaamiliselt korrektseks salvestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(54) "Partituuri lugemise teooria ja praktilised harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Üliõpilane oskab lugeda partituuri ja kasutada seda oskust helisalvestamise käigus parima tulemuse saavutamiseks."
  }
  [6074]=>
  object(stdClass)#6075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.607"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Omandada teadmised kaasaegsest, elektrooniliste instrumentidega seotud muusikaajaloost."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Muusikaajaloo tundmaõppimine globaalsest, etnilisest ja eesti vaatenurgast. Popmuusika ajalugu, afroameerika muusika ajalugu, klassikalise lääne muusika ajalugu. Kaasaegse klassikalise muusika tundmaõppimine (alates Teisest Maailmasõjast), mille puhul elektroonilised instrumendid moodustavad osa teose partituurist."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Üliõpilane teab ja tunneb kaasaegset muusikaajalugu."
  }
  [6075]=>
  object(stdClass)#6076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.608"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda üliõpilasele teadmised üldtunnustatud esteetilistele kriteeriumitele vastavast salvestuskvaliteedist."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Kursus uurib muusika- ja filmiheli salvestustehnikaid ning produktsiooni filosoofiat, püüdes tuvastada “head soundi” ja “elemente”, mis teevad muusikapalast või teosest “hiti”. Vanade ja uute helisalvestuste analüüsimisega abistatakse õpilasi loominguliste eesmärkide identifitseerimises ja kriitlise kuulamis- ning produtseerimisoskuste arendamises."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Üliõpilane suudab analüüsida helisalvestuse esteetilist kvaliteeti ja oskab neid teadmisi ka praktikas rakendada."
  }
  [6076]=>
  object(stdClass)#6077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.609"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis"
    ["eesmrk"]=>
    string(42) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis"
    ["sisu"]=>
    string(42) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis"
    ["vljund"]=>
    string(42) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis"
  }
  [6077]=>
  object(stdClass)#6078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.610"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade teadusfilosoofia ja teaduse metodoloogia põhimõistetest ja - probleemidest ning arendada argumentatsioonioskust."
    ["sisu"]=>
    string(604) "Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: • teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; • peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); • humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; • teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); • tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas"
    ["vljund"]=>
    string(570) "Aine edukal läbimisel üliõpilane 1) tunneb ja oskab kasutada teadusfilosoofia ja teaduse metodoloogia põhimõisteid; 2) tunneb põhilisi teadusfilosoofia ja teaduse metodoloogia teoreetilisi käsitlusi ja argumente; 3) tunneb teadusfilosoofia ja teaduse metodoloogia põhiprobleeme; 4) on võimeline analüüsima teadusfilosoofilisi probleeme seoses oma erialaga; 5) oskab teadusfilosoofia ja teaduse metodoloogia põhiprobleeme kriitiliselt analüüsida ning iseseisvalt (re)konstrueerida; 6) oskab end ainespetsiifiliselt väljendada nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [6078]=>
  object(stdClass)#6079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.611"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Luua eeldused filmi helikujunduse loomise tehnilisi oskuste tekkimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Kursus uurib helisignaalide füüsikalist olemust ja seadmeid, mida kasutatakse heli salvestamiseks, töötlemiseks ja levitamiseks. See kursus käsitleb materjali elementaarset kriitlist kuulamist, dünaamilist ulatust, helimoonutust, helipuldi kasutamist, mitmerealist lindistamist, signaali liikumist, signaalide kommuteerimistehnikat, mikrofoniteooriat, mikrofonide tüüpe, signaali töötlemise teooriat ja vahendeid ning üldiseid salvestusstuudio operatsiooniprotsesse."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Üliõpilane suudab luua tehniliselt korrektset audovisuaalteose helikujundust."
  }
  [6079]=>
  object(stdClass)#6080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.612"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Kursus annab teadmised mitmerealisest salvestusest stuudiotingimustes."
    ["sisu"]=>
    string(76) "Kursusel õpitakse tundma erinevaid salvestustehnikaid ja stuudioaparatuuri."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Kursuse läbinu teab ja oskab kasutada stuudioaparatuuri ja salvestamiseks vajalikku tehnikat."
  }
  [6080]=>
  object(stdClass)#6081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.613"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Kursus annab teadmised mitmerealisest salvestustehnikast väljaspool stuudiot."
    ["sisu"]=>
    string(165) "Õpitakse tundma salvestustehnikaid mis arvestavad erinevaid akustilisi parameetreid, lahendama ootamatult tekkida võivaid probleeme tehnika ja salvestuskeskonnaga."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Kursuse läbinu tunneb ja teab erinevatest akustilistest tingimustest tekkida võivaid probleeme, oskab neid lahendada."
  }
  [6081]=>
  object(stdClass)#6082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.614"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli “surround sound” formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["sisu"]=>
    string(165) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli “surround sound” formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Kursuse lõpetaja teab ja oskab miksida muusikat ja filmiheli surround formaadis ja seda autoriseerida."
  }
  [6082]=>
  object(stdClass)#6083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.615"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest."
    ["sisu"]=>
    string(108) "Kursus annab teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest enne plaadimaterjali üleandmist tootjafirmale."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Üliõpilane teab ja tunneb lõppviimistluse tehnoloogiaid ja tähtsust."
  }
  [6083]=>
  object(stdClass)#6084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.616"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Kursus annab teadmised helisünteesist, interaktiivsest helitehnoloogiast ja elektroakustilisest muusikast."
    ["sisu"]=>
    string(132) "Kursusel õpitakse tundma helisünteesi, interaktiivset helitehnoloogiat ja elektroakustilise muusika põhitõdesid ja parameetreid."
    ["vljund"]=>
    string(57) "Kursuse läbinu oskab kasutada saadud teadmisi praktikas."
  }
  [6084]=>
  object(stdClass)#6085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.617"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Erinevate sekventserprogrammide tundmaõppimine, Pro Tools tark- ja riistvara süvendatud õpe. Muusika programmeerimine arvuti abil."
    ["sisu"]=>
    string(94) "Kursusel õpitakse kasutama erinevaid sekventserprogramme ja süvendatult Pro Tools süsteemi."
    ["vljund"]=>
    string(125) "Kursuse läbinu tunneb ja oskab praktikas kasutada erinevaid sekventserprogramme, samuti programmeerida muusikat arvuti abil."
  }
  [6085]=>
  object(stdClass)#6086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.618"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Üliõpilane arendab oma oskusi valitud instrumendil mängides nii noodist kui ka improviseerides."
    ["sisu"]=>
    string(127) "Kursusel õpib üliõpilane valdama tema poolt valitud instrumenti, täiustab oma noodilugemise oskust ja areneb muusikaliselt."
    ["vljund"]=>
    string(69) "Kursuse läbinu on saavutanud algtaseme oskused valitud instrumendil."
  }
  [6086]=>
  object(stdClass)#6087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.619"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Õpitakse oskust ära tunda parim salvestus paljude versioonide hulgast, arvestades nii tehnoloogilisi aspekte kui ka loomingulisust. Arendatakse võimet luua osadest tervik."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Õpitakse oskust ära tunda parim salvestus paljude versioonide hulgast arvestades nii tehnoloogilisi aspekte kui ka loomingulisust. Arendatakse võimet luua osadest tervik."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Kursuse läbinu on arendanud oma loomingulisust ja täiustanud oskust näha tervikut enne lõpptulemuse saamist."
  }
  [6087]=>
  object(stdClass)#6088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.620"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Stuudioprojekt hõlmab endas nii praktilist tööd kui ka kirjalikku analüüsi õpitud teemadest. Eesmärk on produtseerida analüütilisusele orienteeritud muusika või filmiprojekt, kasutades selleks kõiki eelnevalt õpitud teadmisi ja meetodeid. Üliõpilane töötab välja juhendaja poolt heaks kiidetud stuudioprojekti plaani."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Stuudioprojekt hõlmab endas nii praktilist tööd kui ka kirjalikku analüüsi õpitud teemadest. Eesmärk on produtseerida analüütilisusele orienteeritud muusika või filmiprojekt kasutades selleks kõiki eelnevalt õpitud teadmisi ja meetodeid. Üliõpilane töötab välja juhendaja poolt heaks kiidetud stuudioprojekti plaani."
    ["vljund"]=>
    string(83) "Kursuse läbinu esitab oma praktilise stuudioprojekti, kaitseb ja analüüsib seda."
  }
  [6088]=>
  object(stdClass)#6089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.621"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(453) "Magistritöö praktiline osa hõlmab endas salvestusprojekti väljatöötamist, valitud teose partituuri tundmaõppimist, praktilisi ettevalmistustöid ja teose salvestamist, editeerimist, töötlemist, kokkumängu ja masterdamist kasutades kõiki õpitud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Magistritöö kaitsmine hõlmab tehtud töö süvaanalüüsi ja kasutatud meetodite põhjendamist. Produtsendi nägemus tehtud töö võimalustest muusikaturul."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Magistritöö praktiline osa hõlmab endas salvestusprojekti väljatöötamist, valitud teose partituuri tundmaõppimist, praktilisi ettevalmistustöid ja teose salvestamist, editeerimist, töötlemist, kokkumängu ja masterdamist, kasutades kõiki õpitud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Magistritöö kaitsmine hõlmab tehtud töö süvaanalüüsi ja kasutatud meetodite põhjendamist. Produtsendi nägemus tehtud töö võimalustest muusikaturul."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Üliõpilane esitab oma magistritöö ja kaitseb seda kirjalikult ja suuliselt."
  }
  [6089]=>
  object(stdClass)#6090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.629"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(320) "õpetada kasutama tänapäevast ürituste helindamise tehnikat ning võimaldada jälgida juhendaja tööd ning osaleda praktikabaasi tööprotsessides läbi reaalsete situatsioonide. Eesmärgiks on pakkuda võimalust omandada oskused töötamisel ja suhtlemisel kollektiivi või artistidega ning kaasaegse helitehnikaga."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Tutvustab ja õpetab kasutama kaasaegseid kontsertide helindamise vahendeid nagu erinevad mikserpuldid ja võimendussüsteemid. Annab praktilise võimaluse töötada praktikabaasis, jälgides juhendaja tegevusi ning teostades praktikuna erinevaid protsesse ja ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi ja oskusi tööks kontserdi helirežissöörina; - omab teadmisi heli edastamisest ja võimendamisest; - tunneb hästi erinevate helivõimendussüsteemide spetsiifikat; - oskab juhtida helindusprotsessi, on võimeline seda läbi viima; - omab teadmisi ja oskusi kontserdiks või etenduseks vajamineva helitehnilise lahenduse väljapakkumiseks."
  }
  [6090]=>
  object(stdClass)#6091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.674"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6091]=>
  object(stdClass)#6092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.699"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Kuulmismeelte arendamine helitehnoloogia spetsiifilistes valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(121) "Õpitakse analüüsima helimaterjali, tundma kvaliteetset heli kõla pärast selle töötlemist erinevate protsessoritega"
    ["vljund"]=>
    string(155) "Üliõpilane tunneb erinevate heli ja efektiprotsessorite poolt töödeldud heli ja suudab eristada heliesteetiliselt ja tehniliselt head tulemust halvast."
  }
  [6092]=>
  object(stdClass)#6093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.700"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Õpetada üliõpilast lugema partituuri ja kasutama seda oskust helimaterjali kvaliteetseks ja dünaamiliselt korrektseks salvestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(54) "Partituuri lugemise teooria ja praktilised harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Üliõpilane oskab lugeda partituuri ja kasutada seda oskust helisalvestamise käigus parima tulemuse saavutamiseks."
  }
  [6093]=>
  object(stdClass)#6094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.701"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli "surround sound" formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli "surround sound" formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Kursuse lõpetaja teab ja oskab miksida muusikat ja filmiheli surround formaadis ja seda autoriseerida."
  }
  [6094]=>
  object(stdClass)#6095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.702"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli "surround sound" formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Kursus annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused muusika ja filmiheli "surround sound" formaadis miksimisest. Surround soundi psühhoakustiline mõju."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Kursuse lõpetaja teab ja oskab miksida muusikat ja filmiheli surround formaadis ja seda autoriseerida."
  }
  [6095]=>
  object(stdClass)#6096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.704"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest."
    ["sisu"]=>
    string(108) "Kursus annab teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest enne plaadimaterjali üleandmist tootjafirmale."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Üliõpilane teab ja tunneb lõppviimistluse tehnoloogiaid ja tähtsust."
  }
  [6096]=>
  object(stdClass)#6097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "P2VK.02.705"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest."
    ["sisu"]=>
    string(108) "Kursus annab teadmised miksitud materjali lõppviimistlusest enne plaadimaterjali üleandmist tootjafirmale."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Üliõpilane teab ja tunneb lõppviimistluse tehnoloogiaid ja tähtsust."
  }
  [6097]=>
  object(stdClass)#6098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7001"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Kursus lõpeb arvestusega, mille saamise aluseks on kirjalikult esitatud magistritöö projekt. Arvestus toimub magistritöö sisu ja ülesehitust käsitleva individuaalse vestluse vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Anda ülevaade teadusparadigma olemusest ning sotsiaalteadusliku uurimistöö põhimõtetest, sisust ja etappidest. Toetada üliõpilasi magistritööga seotud uuringu planeerimisel ja meetodi valikul."
    ["sisu"]=>
    string(631) "Teadmiste allikad ja teadusparadigma tunnused. Uurimisprobleem ja hüpotees. Muutujad ja skaalad. Uurimismeetodid, kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine. Mõõtmine, valiidsus ja reliaablus. Valimid. Uuringupõhised ja lahendipõhised magistritööd. Uurimistöö eetika. Uurimistöö vormistamine. Iseseisev töö: uurimisprobleemi püstitamine ning selle põhjendamine, uurimisprojekti (teoreetiline taust, eesmärk, hüpoteesid, meetod, valim jms) koostamine ja selle kaitsmine arvestusseminaris. Uurimisteemale vastava teaduskirjanduse otsimine on-line andmebaasides, leitud kirjanduse viidete nõuetekohane vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Tunneb teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid. Oskab koostada uurimisprojekti ning planeerida uuringu läbiviimist organisatsioonikäitumise valdkonnas."
  }
  [6098]=>
  object(stdClass)#6099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7002"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Eksami (toimub e-õppe keskkonnas MOODLE) ja kodutööde kombinatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(352) "Luua alused üliõpilastele teadmiste omandamiseks organisatsioonist ja juhtimisega seotud probleemidest. Anda üliõpilastele ülevaade juhtimise olemusest ja arengust ning juhtimise funktsioonidest ja valdkondadest, mis võimaldavad orienteeruda juhtimisalastes probleemides, mõistetes ja meetodites ning töötada iseseisvalt erialase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(395) "Juhtimise alased põhimõisted ja nende muutumine ajaloos. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite ja valdkondade järgi. Juhtide põhilised rollid ja oskused. Juhtimismõtte ajalugu. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Juhtimisfunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, motiveerimine, kontroll ja otsustamine. Eestvedamine ja kommunikatsioon, juhtimisstiilid ning võim ja ametivõim."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Üliõpilane: - orienteerub juhtimisteooria erinevate koolkondade seisukohtades, oskab neid kriitiliselt hinnata ning uurimistöös ja juhtimistegevuses loovalt kasutada. - tunneb juhtimise üldiseid aluseid, teab juhtide liigitust ja erinevaid rolle ning juhtimise funktsioone. - orienteerub erinevates juhtimisstiilides ja –meetodites ning analüüsib nende seoseid praktilise juhtimistegevusega. - suudab omandatud juhtimisalaseid teadmisi seostada igapäevase praktikaga."
  }
  [6099]=>
  object(stdClass)#6100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Kujundada eeldused teadmiste omandamiseks olulisematest teaduspõhise isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia lähenemistest organisatsioonikäitumise ja organisatsiooni funktsioneerimise printsiipide mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(328) "Psühholoogia paradigmad. Isiksusepsühholoogia kontseptsioonid. Akadeemiline ja praktiline intelligentsus. Enesehinnang ja mina-kontseptsioon. Emotsioonid ja emotsionaalne regulatsioon. Suhted ja suhete mudelid. Koostöö ja konfliktid. Sotsiaalne taju ja grupp. Kultuur ja väärtused. Iseseisev töö: kirjalik referaat 6 lk."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Teadmised isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia olulisematest paradigmadest. Teadmised psühholoogia paradigmade rakendamisest organisatsioonikäitumise ja organisatsiooni funktsioneerimises valdkondades."
  }
  [6100]=>
  object(stdClass)#6101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7004"
    ["hindamine"]=>
    string(243) "Kirjalik eksam (90%) Individuaalne reflektsioon (10%) –Iga loengu lõpus nädala jooksul vastamine Moodle’sse pandud küsimusele Eksami vormiks on individuaalne kirjalik töö õppejõu poolt püstitatud uurimisküsimusele vastamise kujul."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Toetada tudengeid personalijuhtimise arengusuundade mõistmisel ja kaasaegsete inimvara juhtimise meetodite omandamisel; luua alus inimvara puudutavate otsuste teadlikuks langetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1050) "Kursuse raames vaatame läbi neli peamist personalijuhtimise valdkonda: mehitamine, tasustamine, personali arendamine ja muudatuste juhtimine. Keskendume rohkem trendidele, viimase viie aasta jooksul toimunud arengutele ja vähem käeliste oskuste omandamisele. Nt räägime mehitamise strateegiatest, kui ei õpi koostama töökuulutust; räägime inimese arengu spektrist personalijuhtimise kontekstis, kuid ei koosta koolitusprogrammi. Meetod sõltub olulisel määral osalejate arvust. Mida rohkem osalejaid, seda rohkem loengut ja vähem individuaalset arvamusavaldust ja arutelu. Samas on igasse loengusse pikitud lühiülesandeid isiklikuks mõtiskluseks ja naabriga jagamiseks. Kui õppeklass võimaldab, kasutame ka audioviduaalseid vahendeid. Loengute slaidid ja viited lisalugemisele on leitavad Moodle keskkonnas (http://moodle.e-ope.ee/. Kursuse leiab ainekoodi järgi, mis on ka registreerumise salasõnaks. Moodle vahendusel tuleb igal üliõpilasel nädala jooksul arvates loengu toimumisest esitada kuuldu kohta isiklik reflektsioon."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Orienteerub personalijuhtimise kaasaegsetest meetodites ja arengusuundades; Oskab analüüsida erinevate inimressursi juhtimise töövahendite sobivust konkreetse organisatsiooni jaoks; Oskab personalijuhtimise protsessi kavandada strateegilise juhtimise tasandil"
  }
  [6101]=>
  object(stdClass)#6102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7005"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Toetada magistrante teadmiste omandamisel töötaja motivatsiooni ja rahulolu mõjutavatest teguritest, stressi tekke mõjuteguritest ning stressiga toimetuleku ja läbipõlemise ennetamise võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Motivatsioon, motiivid ja vajadused. Raha kui motivaator. Motivatsiooni teooriad Edu põhjuste omistamine. Rahulolu tööga. Tööga seotud hoiakud ja töösse suhtumine. Rahulolu ennustavad tegurid. Töökeskkond. Rahulolu mõõtmise ja tõstmise võimalused. Emotsioonid tööl. Rahulolematuse indikaatorid.Väsimus. Kliendi rahulolu. Stressi mõiste areng ja peamised mudelid. Stressiga toimetulekut soodustavad ja takistavad tegurid. Tööstress. Stressihäired: äge stressreaktsioon, PTSD, kohanemishäired. Läbipõlemise mõiste ja komponendid. Läbipõlemise ennetamine."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Oskab analüüsida tööalaseid situatsioone töö motivatsiooni, rahulolu ja stressi seisukohast. Oskab leida sobivaid motivatsiooni ja rahulolu tõstmise ning stressiga toimetuleku võimalusi. Orienteeruvad erinevates stressi teooriates, oskavad hinnata potentsiaalseid stressoreid ja toimetulekut soodustavaid tegureid. Teavad läbipõlemise mõistet, komponente ja soodustavaid tegureid. Oskavad välja töötada isikliku strateegia läbipõlemise ennetamiseks."
  }
  [6102]=>
  object(stdClass)#6103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7006"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on kinnitatud magistritöö projekt ja juhendaja. Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Aidata luua oskused organisatsioonikäitumise valdkonnas empiiriliste uurimuste planeerimiseks, teostamiseks ja interpreteerimiseks ja toetada oskusi organisatsioonikäitumise valdkonna magistritööde kriitiliseks analüüsiks (valmivate magistritööde näitel)."
    ["sisu"]=>
    string(592) "Magistritöö seminaril arutatakse magistritöö teoreetiliste aluste adekvaatsuse, planeeritud uurimuse hüpoteeside argumenteerituse, meetodi ja valimi sobivuse üle. Seminarile esitatav magistritöö peab vastama järgmistele nõuetele: Teoreetilisest osast on valmis vähemalt 75%; Empiirilise töö puhul peavad olema formuleeritud vähemalt uurimistöö eesmärgid, uurimisküsimused (hüpoteesid) ja antud planeeritava valimi, meetodi ja protseduuri kirjeldus. Arutlusseminaril esitab iga magistrant suulise kokkuvõtte oma magistritööst, toimub diskussioon komisjoni ja kuulajatega."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Oskab kriitiliselt hinnata organisatsioonikäitumise valdkonnas läbiviidavaid uurimusi. Orienteerub oma uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ja meetodites. On saanud akadeemilise diskussiooni kogemuse."
  }
  [6103]=>
  object(stdClass)#6104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7007"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Aine lõpeb arvestusega, arutlusseminaril osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Toetada oskuste omandamist teoreetiliste teadmiste iseseisvaks rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Tuginedes läbitud teoreetilistele kursustele valitakse teema organisatsioonikäitumise valdkonnast ja analüüsitakse teemakohast praktikat ühes või mitmes organisatsioonis. Võib ka analüüsida ühe organisatsiooni mõne situatsiooni erinevaid lahendeid. Tulemusi esitletlkse arutlusseminaril. Kirjalik kokkuvõte esitatakse kaitsmiskomisjonile."
    ["vljund"]=>
    string(332) "On omandanud oskuse teoreetilisi teadmisi ja mudeleid praktikas rakendada. On omandanud oskuse analüüsida praktilist tööd organisatsioonikäitumise valdkonnas. On saanud rühmatöö kogemuse erialaste rakenduslike probleemide analüüsimisel. On saanud kogemuse oma erialaseid rakenduslikke ideid sõnastada, esitada ja kaitsta."
  }
  [6104]=>
  object(stdClass)#6105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist organisatsioonikäitumise valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Magistritööna teostatakse valitud teemal põhjalik iseseisev uurimistöö ning analüüs, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele. Rakendusliku suunaga magistritöö sisuks võib olla projekt, metoodiline töö, õppevahend, inimressurssidega seotud strateegia/poliitika väljatöötamine, loodud tarkvara vms. koos vastava kontseptuaalse või teoreetilise analüüsiga (selleks võib olla näiteks kokkuvõte). Magistritöö kaitsmine toimub eriala komisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on organisatsioonikäitumise eriala õppekava läbimine õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate osas."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Oskab teaduskirjandust kriitiliselt analüüsida; Oskab uurimistööd planeerida ja läbi viia; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastava töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta; Oskab uurimistulemusi tõlgendada ja rakendada."
  }
  [6105]=>
  object(stdClass)#6106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Aidata luua oskused organisatsioonikäitumise valdkonnas empiiriliste uurimuste planeerimiseks, teostamiseks ja interpreteerimiseks ja toetada oskusi organisatsioonikäitumise valdkonna magistritööde kriitiliseks analüüsiks (valmivate magistritööde näitel)."
    ["sisu"]=>
    string(596) "Magistritöö seminaril arutatakse magistritöö teoreetiliste aluste adekvaatsuse, planeeritud uurimuse hüpoteeside argumenteerituse, meetodi ja valimi sobivuse üle. Seminarile esitatav magistritöö peab vastama järgmistele nõuetele: - teoreetilisest osast on valmis vähemalt 75%; - empiirilise töö puhul peavad olema formuleeritud vähemalt uurimistöö eesmärgid, uurimisküsimused (hüpoteesid) ja antud planeeritava valimi, meetodi ja protseduuri kirjeldus. Arutlusseminaril esitab iga magistrant suulise kokkuvõtte oma magistritööst, toimub diskussioon komisjoni ja kuulajatega."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Oskab kriitiliselt hinnata organisatsioonikäitumise valdkonnas läbiviidavaid uurimusi. Orienteerub oma uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ja meetodites. On saanud akadeemilise diskussiooni kogemuse."
  }
  [6106]=>
  object(stdClass)#6107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7010"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Toetada Eesti tööseadusandluse olulisemates teemades orienteerumist ja tööseadusandluse rakendamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Tööõiguse mõiste ja põhimõtted. Töölepingu seaduse kehtestamise vajadus. Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine. Töötasu ja muud tasud. Töötasu maksmise kohustus. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkuse kestus ja puhkuse võimaldamise kord. Töötaja varaline vastutus. Töövaidluste lahendamine. Töövaidluskomisjoni moodustamise kord , istungi läbiviimine, otsuse täitmine. Otsuse vaidlustamine. Kollektiivsed töösuhted. Töötervishoiu ja tööohutuse üldnõuded. Iseseisev töö: iseseisev seadusandluse läbitöötamine, essee kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Orienteerumine tööseadusandluse erinevates teemades. Oskus hinnata igapäevaseid tööalaseid situatsioone tööseadusandlusest lähtuvalt. Suutlikkus mõista töösuhte olemust, vormistada töötajate tööle võtmise, töölt vabastamise ja teisi tööõigusega seotud dokumente."
  }
  [6107]=>
  object(stdClass)#6108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Toetada tööturu põhimõistete omandamist, ülevaate saamist tööturu toimemehhanismidest ja põhitrendidest."
    ["sisu"]=>
    string(757) "Tööturg ja tööhõive: peamised mõisted. Erinevad sotsiaalsed grupid tööturul. Palgapoliitika. Investeeringud inimkapitali: haridus. Investeerimine inimkapitali: geograafiline mobiilsus. Globaliseeruv maailm ja globaalne tööturg. Ametiühingud tööturumõjutajatena. Tööturu institutsionaalne korrastatus: seadusandlus, maksustamine, sotsiaalkindlustus, avalik teenistus ja riiklikud teenuste/kaupade ostud. Töö kodumajapidamises (mitteaktiivne rahvastik), sissetulekute toetamise programmid (sotsiaalkindlustus). Elutsükkel ja tööturg. Eesti tööturu hetkeseis. EL mõju Eesti tööhõivepoliitikale. Riiklik tööhõive strateegia: eesmärgid ja tegevuskava. Lissaboni protsess. Iseseisev töö: teemakohalise kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Orienteerub tööturu põhimõistetes. Suudab analüüsida töö ja tööjõuturu dünaamikat. Suudab prognoosida töö- ja tööjõuturu mõju organisatsiooni inimressurssidele."
  }
  [6108]=>
  object(stdClass)#6109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7013"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Luua eeldused suhtekorralduse valdkonna mõistmiseks ning esmaste oskuste omandamiseks suhtekorralduslikuks tööks."
    ["sisu"]=>
    string(903) "Avalike suhete mõiste, olemus ja funktsioon. Avalike suhete mudel, sisemised ja välised avalikud suhted. Avalike suhete töötaja roll. Avalike suhete valdkonnad. Koostöö- ja sihtrühmad. Keskkonna mõjud ja faktorid. Avalike suhete korraldamine organisatsioonis. Avalike suhete strateegiline ja taktikaline planeerimine. Organisatsioonisisene suhtekorraldus. Sisemise suhtekorralduse vahendid. Peamised probleemid sisemise suhtekorraldustöö praktilisel korraldamisel. Sisemise suhtekorralduse sihtrühmad ja meetodid. Meediasuhted. Ajakirjandusega suhtlemise tasandid. Sponsorlus, eriürituste korraldamine. Avalikkussuhted kriisiolukorras. Kriisisuhte korraldusmudelid. Turunduskommunikatsioon. Avalikkussuhted, turundus ning reklaam. Integreeritud kommunikatsioon. Iseseisev töö: kirjalikud praktilised tööd (näiteks pressiteate koostamine etteantud teemal, sponsorlustaotluse kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Tunneb suhtekorralduses kasutavaid mõisteid. Suudab kirjutada professionaalset pressiteadet ja tunnetab meedia tööspetsiifika eripära. Oskab plaanida suhtlust eriolukordades. Näeb suhtekorralduse seost teiste töövaldkondadega."
  }
  [6109]=>
  object(stdClass)#6110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Üliõpilased saavad teadmisi grupi osast organisatsiooni toimimises, grupitöö kogemuse ja mitme probleemilahendamise grupimeetodi rakendamise oskuse . Uus teadmine omandatakse ja seda kontrollitakse suures osas meeskonnatöö meetodite abil. Rakenduslikud ülesanded on seotud tegeliku organisatsiooni (TPÜ) probleemide kaardistamise ja lahendusettepanekute genereerimisega kvaliteediringi töö põhimõttel."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Grupp, töögrupp, meeskond – mõisted ja liigid. Töögrupi osa organisatsioonis, meeskonnasõbralikud organisatsioonikäsitlused (TQM). Grupi tunnused. Gruppide psühholoogilised tunnused. Töögrupi komplekteerimine – alused ja vahendid (FIRO-B). Grupi toimimine. Eestvedamine ja juhtimine. Meeskonna arengukäsitlused ja arendamine (oskuste koolitus, omavaheliste suhete optimeerimine, õppe meetodid). Meeskonnatöö tehnoloogia - ideede genereerimise, korrastamise ja otsustamise tööriistad (ajurünnak, hõimlusdiagramm, jõuvälja analüüs, Avatud Ruum)."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Lisaks loengute kuulamisele moodustatakse 6-8 liikmelised rühmad. Rühmade vahel jaotatakse läbitöötamiseks kohustuslik kirjandus. Seminarides õpitakse rakendama meeskonnatöö tehnikaid reaalsete ja simuleeritud probleemide lahendamiseks. Rühmatöö tulemused ja käik tuleb vormistada aruandeks."
  }
  [6110]=>
  object(stdClass)#6111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7016"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(502) "Anda ülevaade ja arusaamine ettevõtte majandamise algtõdedest, arvestuse põhimõtetest ja finantsaruannetest. Kursuse edukas läbija peaks suutma iseseisvalt lugeda aruandeid ning saama aru kõige üldisemate otsuste ja enamlevinud majandustehingute tagajärgedest ettevõtte finantsseisundile. Aine peaks olema abiks neile tudengitele, kes oma edasises tegevuses hakkavad oma teenuseid müüma ega välista ka oma ettevõte rajamist või kes peaks mingil muul viisil äriühingutega kokku puutuma."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Toetudes tervele mõistulele, eesti keelele ja graafilisele esitusviisile antakse esmane arusaamine ettevõtte majandamisest, finantsarvestusest ja –aruandlusest. Ettevõtluse vormid ja tähtsaimad otsused. Bilanss. Kasumiaruanded. Rahavood. Raamatupidamise erireeglid ja -keel. Juhtimisarvestus. Finantsarvestuse algtõed avanevad järkjärgult läbi praktilise tegevuse, näidisäriühingu ülesehitamise käigus. Nii avastatakse finantsmajanduse lihtne ja loogiline sisu."
    ["vljund"]=>
    string(342) "Interaktiivsed, kaasatöötamist ja -mõtlemist eeldavad loengud. Õppematerjalid on skemaatilised, mõeldud loengutes kaasatöötamiseks ja täiendamiseks ega ole ette nähtud materjali iseseisvaks omandamiseks. Valdav osa iseseisvast tööst tehakse loengute raames. Üks kinnistava iseloomuga kodutöö, mis mõjutab ka arvestuse tulemust."
  }
  [6111]=>
  object(stdClass)#6112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7017"
    ["hindamine"]=>
    string(422) "Loengud, seminarid, iseseisev rühmatöö. Iseseisva töö sooritamine ja seminaris osalemine on kohustuslik. Mõjuval põhjusel (haigus vms) seminarist puudumisel tuleb arvestusel vastata lisaküsimustele. Kohustuslik kirjandus tuleb läbi töötada viimaseks seminariks (12.12.2009). Omandatud teoreetilisi teadmisi hinnatakse kirjaliku arvestustööga. Iseseisva töö sooritamine on arvestusele pääsemises eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevaid teadusliku uurimistöö meetodeid ning nende rakendusvõimalusi"
    ["sisu"]=>
    string(600) "Sotsiaalteadusliku uurimustöö põhilised meetodid. Küsimustiku koostamise põhimõtted. Küsimuste sõnastamine. Skaleerimine ja skaalad. Küsitluse läbiviimise tehnikad (telefoniküsitlus, intervjuu, postiküsitlus, elektroonilised ja veebiküsitlused, jt) ja nendega seotud aspektid. Intervjuud ja nende läbiviimine. Laboratoorsed uurimused. Uurimused loomulikes raamistutes. Vaatlus. Arhiiviandmete (dokumentide) analüüs. Ekperimentaalsed uurimisplaanid. Statistilised põhinäitajad. Statistiline olulisus. Sagedusjaotused. Dispersioon. Keskmiste võrdlemine. Risttableid. Korrelatsioonid."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Orienteerub sotsiaalteadustes enimkasutatavates uurimismeetodites. Oskab vastavalt uurimuse eesmärgile hinnata erinevate meetodite sobivust. Mõistab uurimuste hindamise kvaliteedi kriteeriume. Omab ettekujutust empiirilise uurimuse ettevalmistamise protsessist ja probleemidest Oskab lihtsamaid küsimustikke koostada ja küsitluse tulemusi analüüsida"
  }
  [6112]=>
  object(stdClass)#6113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7018"
    ["hindamine"]=>
    string(415) "Loengud ja seminarid. Loengutes osalemine on soovitav, seminaris kohustuslik. Arvestus koosneb kirjalikust kontrolltööst ja kirjalikust analüüsist (kodutööst). Kirjalik analüüs on kontrolltööle pääsemise aluseks. Kirjalikus analüüsis eeldatakse viitamist teemakohasele kirjandusele ning teoreetiliste paradigmade mõistmise ning loengutes ja seminarides omandatud meetodite valdamise demonstreerimist."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist karjääri planeerimisest ja juhtimisest, kujundada karjääri planeerimise oskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Aine annab ülevaate individuaalse karjääri planeerimise paradigmadest ja meetoditest ning karjääri juhtimise põhimõtetest organisatsioonides, käsitledes järgmiseid teemasid: karjääri planeerimisega seotud mõisted ja paradigmad, karjäärinõustamine, isikliku karjääri planeerimise meetodid, karjääri juhtimine organisatsioonis, karjäärisüsteem kui kaasaegse tulemuste- ja talendijuhtimissüsteemi osa. Õppeaine käigus koostab üliõpilane iseseisva kodutööna kas karjääriplaani või organisatsiooni karjäärisüsteemi analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Mõistab karjääriteooriate põhiseisukohti. Mõistab sarnasusi ja erinevusi karjääriteooriate põhiseisukohtade vahel. Mõistab, kuidas rakendada karjääriteooriate põhiseisukohti karjääri planeerimisel organisatsioonis, mis tegutseb innovatsiooni keskkonnas. Oskab planeerida karjääri organisatsioonis nii, et see toetab organisatsiooni ja inimeste eesmärkide saavutamist."
  }
  [6113]=>
  object(stdClass)#6114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7019"
    ["hindamine"]=>
    string(309) "Avalik esinemine: arvestusele pääsemise tingimuseks on osavõtt kahepäevasest õppusest. Enesekehtestamise treening: arvestuse saamise aluseks on osavõtt auditoorsest õppetööst ja kirjalikud kodutööd (ühe kehtestamissituatsiooni kirjeldus, ühe situatsiooni analüüs ning isiklik kehtestamismudel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Eriseminar koosneb kahest plokist: avalik esinemine, enesekehtestamine. Toetada sotsiaalselt toimetuleku oskuste omandamist. Aidata omandada avaliku esinemise põhivõtteid, suurendada enesekindlust esinemistel ja arendada esinemisoskust. Luua eeldused kehtestava käitumise mõistete ja tehnikate omandamiseks ning nende kasutamise näidustuste tundmiseks nõustamises, treeningus ja personalitöös."
    ["sisu"]=>
    string(932) "Kontakti loomine auditooriumiga. Kõne ettevalmistamine. Kõne esitamise tehnilised võtted. Ükskõikse ja vaenuliku auditooriumiga suhtlemine. Mõistetav esinemine. Veenev esinemine. Esinemishirm ja sellega toimetulek. Ettevalmistamata kõnelemine. Praktiline töö toimub kahepäevases videotreeningu vormis. Kehtestamise mõiste, selle ajalooline kujunemine ja erineva mõiste omaksvõtmisest tulenevad praktilised järeldused. Suhe alandliku ja agressiivse käitumisega. Kehtestavuse hindamine, mõõtmine ja äratundmine. Kehtestava vastuse tunnused ja komponendid, selle eristamine alandlikust ja agressiivsest. Kehtestavuse seos individuaalsete iseärasustega. Kehtestamissituatsioonid. Kehtestamise tulu-kulu analüüs. Lähi- ja kaugtagajärjed. Iseseisev töö: (A) rühmatööd: (1) kehtestava käitumise äratundmine, selle komponentide eristamine ja kasutamine; (2) erinevate kehtestamistehnikate praktiline läbimine."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Oskab läbi viia ja juhtida koosolekuid, esineda avalike ettekannetega ning osaleda argumenteeritult dispuutides. Tunneb kehtestamise mõiste arengut ja olulisemaid väljakujundajaid. Tunneb erinevaid kehtestamistehnikaid ja oskab neid olukorrale vastavalt valida ning kasutada. Suudab valdkonna kirjanduses orienteeruda ning eristada teaduslikult tõestatud seisukohti tarbekirjandusest."
  }
  [6114]=>
  object(stdClass)#6115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Toetada süvendatud oskuste omandamist personali hindamise ja arendamisega seotud personalitöö valdkondades ning luua eeldused erinevate personalitöö aspektide olulisuse mõistmiseks nii töötaja kui ka organisatsiooni lähtepunktist."
    ["sisu"]=>
    string(774) "Ülevaade personali hindamise rollist erinevates personalitöö etappides, sh personali värbamise käigus toimuvast kandidaatide hindamisest, regulaarsest töötaja soorituse hindamisest ja tagasisidestamisest, ametikoha ja sellel tehtava töö suhtelise väärtuse hindamisest ning selle kajastumisest töötasus ja motivatsioonisüsteemis. Palgakulu ja tööjõukulu. Personaliga seotud andmete ja protseduuride dokumenteerimine. Seadusest tulenevad nõuded personaliarvestuse korraldamiseks. Iseseisev töö: Kursuse jooksul teevad osalejad 3 iseseisvat tööd, mis nõuavad erinevate personalihindamise sammude analüüsimist ja rakendamist. Iseseisvate töödena tuleb läbi viia fokusseeritud intervjuu, koostada soorituse hindamise kava ja luua näidispalgasüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(744) "Suudab organiseerida ja analüüsida personalitöö erinevaid lõike. Suudab nõustada nii organisatsiooni juhtkonda kui ka organisatsiooni liikmeid personalitööd puudutavates küsimustes. Tunneb töötajate ja kandidaatide intervjueerimise õnnestumise kriteeriumeid, oskab tunda kontrollitavaid fakte ja teab olulisemat hindamisvigade vältimisest personalivalikul. Oskab kujundada ja kasutada töötajate soorituse hindamise süsteemi. Tunneb töö väärtuse võimalikult objektiivsetest hindamise meetodeid, oskab eristada ametikoha hindamist inimese hindamisest. Omab teadmisi ja esmast oskust palgarühmade loomiseks organisatsiooni palgasüsteemis. Teab palgaturu, erinevate palgastatistikute ning nende kasutamise otstarbekuse kohta."
  }
  [6115]=>
  object(stdClass)#6116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Toetada oskuste kujunemist sotsiaalteaduste valdkonnas läbiviidava uurimuse andmete esmaseks analüüsiks ja analüüsitulemuste tõlgendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(872) "Empiirilised andmed ja nende tüübid; graafikud ja diagrammid andmeanalüüsis; tunnuse jaotuse ja selle põhiparameetrite tõlgendamine; valim ja üldkogum: statistilise lähenemisviisi võimalused ning piirid; võrdlusülesannete püstitusi; statistilised otsustused võrdlusülesannete korral (usaldusvahemikud, võrdlustestid, dispersioonanlüüsi mudel); seos tunnuste vahel erisuguste skaalade jaoks; seosemudelite koostamise ideid (faktoranalüütiline idee, regressioonimudelite ideestik). Ainekursus on praktilise loomuga: kõiki seminaris käsitletavaid mõisteid rakendatakse arvutiklassis toimuvate praktikumide käigus (programmipakett SPSS). Põhirõhk on kvantitatiivsete tulemuste tõlgendamisel ja statistiliste kokkuvõtete tähenduse avamisel. Iga loengu lõpul antakse iseseisvaks tööks praktilised kordamisülesanded loengumaterjali kinnistamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Tuntakse empiiriliste andmete põhistruktuure. Teatakse kirjeldava statistika, statistiliste otsustuste tegemise ja statistilise seose uurimise alaseid mõisteid ja nende tõlgendusi. Osatakse praktiliselt koostada kirjeldavat statistikat, korraldada statistilisi võrdlusi ja koostada lihtsamaid seosemudeleid."
  }
  [6116]=>
  object(stdClass)#6117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Ülevaade Ajajuhtimisest kui üksikisiku ja grupi efektiivsuse suurendamist toetavast oskusteabest."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Üksikisiku ja grupi võimaluste ja talle esitatavate nõudmiste kiire kasv viimase poolsajandi jooksul on loonud vajaduse uute efektiivse toimimise käsitluste ja seda toetava oskusteabe järele. Sellele nõudlusele vastab pakkumine, mille üldnimetajaks on „ajajuhtimine“. Ajajutimise käsitlused on teinud läbi arengu, kus üldistavatest mudelitest, tehnilistest abivahenditest ja soovitustest üha enam pööratakse tähelepanu subjekti tõekspidamiste ja väärtuste reflekteerimisele ja korrastamisele. Viimati nimetatud suuna kaasnähtuseks on ka „ajasurvest“ tingitud pingete maandamise ja ennetamise võtted ning „võidujooksust“ pääsemise, „aeglustamise“, käsitlused ja liikumised."
    ["vljund"]=>
    string(220) "1. Tunneb peamisi ajahaldamise käsitlusi. 2. Tunneb ajajuhtimise käsitluste arengut. 3. Oskab analüüsida enda ja grupi ajakasutust. 4. Oskab rakendada ajajuhtimise oskusteavet oma tegevuse jätkusuutlikuna hoidmisel."
  }
  [6117]=>
  object(stdClass)#6118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Kujundada teadmised reklaamipsühholoogia põhiprintsiipidest, reklaamipsühholoogia seaduspärasustest. Anda ettekujutus psühholoogia kui teadusharu rakendamise võimalustest reklaami-, propaganda- ja esindustegevuses. Toetada kogemuse saamist reklaamitegevuse ja reklaamisõnumite analüüsimisest ja hindamisest. Kujundada eeldused organisatsiooni kuvandi ja kommunikatsiooni rolli mõistmiseks ning hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(544) "Reklaami mõiste käsitlemine reklaamipsühholoogia kontekstis. Reklaami efektiivsuse mõõtmise ja hindamise problemaatika. Mõjustamispsühholoogia põhimõisted. Sotsiaalne mõju. Hoiakute muutmine. Stereotüübid. Imiteerimine. Sotsiaalne kinnitus. Mõjumehhanismid, psühholoogilised efektid ja seaduspärasused reklaamis, psühholoogilise mõjustamise mudelid. Imidž ja maine – analüüsi ja kujundamise põhimõtted. Reklaamiteooria alused.Reklaamipsühhonoomia. Eri reklaamiliikide spetsiifika. Bränding. Ülevaade neuroturundusest."
    ["vljund"]=>
    string(539) "Tunneb reklaamiteooria põhilisi lähenemisi ja omab ülevaadet reklaamipsühholoogiast, samuti teab psühholoogia rakendusvõimalustest reklaamitegevuses. Suudab nii kriitiliselt kui konstruktiivselt analüüsida reklaamisõnumeid ja prognoosida nende võimalikku efektiivsust lähtudes teoreetilisest alusest. Mõistab organisatsiooni kuvandi rolli ühiskondlikus kontekstis ning valdab alusteadmisi selle hindamiseks. Üliõpilane omab reklaamipsühholoogia teadusteksti lugemise ja mõtestamise kogemust ning tunneb vastavat sõnavara."
  }
  [6118]=>
  object(stdClass)#6119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7025"
    ["hindamine"]=>
    string(288) "Kirjalik projektiplaan (75% hindest). Õppejõul õigus kontrollida suuliselt või kirjalikult kohustusliku kirjanduse lugemist ja projektimeetodite omandamist , samuti seminaril osalemise tingimuste täitmist, seminaritööde ja tervikprojekti esitamise tähtaegsust (kokku 25% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Anda teoreetiline ülevaade projektitöö põhimõtetest ning praktiline kogemus projektitöö meetodite rakendamisest ja tervikliku projektiplaani koostamisest projektijuhtimise tarkvara kaasabil."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Projekti mõiste, liigid, ajalugu. Projektid organisatsioonides. Reklaamiprojektide ja organisatsiooni muudatuste juhtimise ja arendusprojektide spetsiifika. Toetuse taotlemine projektile, abikõlblik toetusprojekt. Projektorganisatsiooni struktuur. Projekti etapid. Loogiline maatriks: sisendid, tegevused, väljundid ja eesmärgid ning nende indikaatorid. Eeletapp: probleemanalüüs, ideede genereerimine. Eeluuring: tegevusala , toetajate jm taustauuringud, turu-uuring, riskianalüüs. Toetuste andmebaaside ja struktuurifondide kasutamine projekti rahastajamiseks. Projekti lühitaotlus ja hindamise meetodid. Planeerimine ja plaan: kvaliteedi, aja-, raha-, ja inimressursi planeerimine. Ajagraafiku tehnikad: MS Project programmis Gantti graafik ja võrkdiagrammi koostamine. Juhtimisplaan. Projekti teostamine. Projekti lõpetamine: tulemuste analüüs, hinnang, lõpparuande koostamine. Projektijuhtimise tarkvara."
    ["vljund"]=>
    string(712) "Õppija oskab koguda projekti lähteandmeid ja teha projekti koostamiseks vajalikke eeluuringuid, koostada nõuetekohast toetustaotlust ja teha analüüse; Suudab iseseisvalt koostada eri tüüpi projektidele loogilise struktuuri, projektiplaani, eelarvetja ajagraafiku, kasutades kaasaegseid projektimeetodeid; Oskab kasutada projektijuhtimise tarkvara põhifunktsioone MS Project ajagraafiku koostamisel, ressursi planeerimisel ja projekti täitmisel; Oskab ennetada puhvrite jm oskusliku planeerimisega projekti põhiriske, sh projekti hilinemist ja eelarve ületamist; Oskab luua meeskonna, jagada tööd selge vastutusega ning rakendada tulemusjuhtimise põhimõtteid; Oskab hinnata projekti tulemuslikkust."
  }
  [6119]=>
  object(stdClass)#6120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7026"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(502) "Anda ülevaade ja arusaamine ettevõtte majandamise algtõdedest, arvestuse põhimõtetest ja finantsaruannetest. Kursuse edukas läbija peaks suutma iseseisvalt lugeda aruandeid ning saama aru kõige üldisemate otsuste ja enamlevinud majandustehingute tagajärgedest ettevõtte finantsseisundile. Aine peaks olema abiks neile tudengitele, kes oma edasises tegevuses hakkavad oma teenuseid müüma ega välista ka oma ettevõte rajamist või kes peaks mingil muul viisil äriühingutega kokku puutuma."
    ["sisu"]=>
    string(476) "Toetudes tervele mõistulele, eesti keelele ja graafilisele esitusviisile antakse esmane arusaamine ettevõtte majandamisest, finantsarvestusest ja –aruandlusest. Ettevõtluse vormid ja tähtsaimad otsused. Bilanss. Kasumiaruanded. Rahavood. Raamatupidamise erireeglid ja -keel. Juhtimisarvestus. Finantsarvestuse algtõed avanevad järkjärgult läbi praktilise tegevuse, näidisäriühingu ülesehitamise käigus. Nii avastatakse finantsmajanduse lihtne ja loogiline sisu."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Suudab lugeda ja iseseisvalt mõista majandusaruandeid ning aru saada majandustehingute tagajärgedest ettevõtte finantsseisundile"
  }
  [6120]=>
  object(stdClass)#6121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7027"
    ["hindamine"]=>
    string(422) "Loengud, seminarid, iseseisev rühmatöö. Iseseisva töö sooritamine ja seminaris osalemine on kohustuslik. Mõjuval põhjusel (haigus vms) seminarist puudumisel tuleb arvestusel vastata lisaküsimustele. Kohustuslik kirjandus tuleb läbi töötada viimaseks seminariks (12.12.2009). Omandatud teoreetilisi teadmisi hinnatakse kirjaliku arvestustööga. Iseseisva töö sooritamine on arvestusele pääsemises eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevaid teadusliku uurimistöö meetodeid ning nende rakendusvõimalusi"
    ["sisu"]=>
    string(583) "Sotsiaalteadusliku uurimustöö põhilised meetodid. Küsimustiku koostamise põhimõtted. Küsimuste sõnastamine. Skaleerimine ja skaalad. Küsitluse läbiviimise tehnikad (telefoniküsitlus, intervjuu, postiküsitlus, elektroonilised ja veebiküsitlused, jt) ja nendega seotud aspektid. Intervjuud ja nende läbiviimine. Laboratoorsed uurimused. Uurimused loomulikes raamistutes. Vaatlus. Arhiiviandmete (dokumentide) analüüs. Ekperimentaalsed uurimisplaanid. Statistilised põhinäitajad. Statistiline olulisus. Sagedusjaotused. Dispersioon. Keskmiste võrdlemine. Risttableid."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Orienteerub sotsiaalteadustes enimkasutatavates uurimismeetodites. Oskab vastavalt uurimuse eesmärgile hinnata erinevate meetodite sobivust. Mõistab uurimuste hindamise kvaliteedi kriteeriume. Omab ettekujutust empiirilise uurimuse ettevalmistamise protsessist ja probleemidest Oskab lihtsamaid küsimustikke koostada ja küsitluse tulemusi analüüsida"
  }
  [6121]=>
  object(stdClass)#6122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Kujundada arusaam tööõiguse põhimõtete kohaldamisest. Toetada tööõigusaktide olulisemates teemades orienteerumist ja rakendamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Tööõiguse mõiste ja põhimõtted. (Töölepingu seaduse kehtestamise vajadus – välja jätta). Rahvusvahelised õigusaktid. Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine. Töötasu ja muud tasud. Töötasu maksmise kohustus. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkuse kestus ja puhkuse võimaldamise kord. Töötaja varaline vastutus. Töölepingute üleminek. Töövaidluste lahendamine. Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis: töövaidluskomisjoni moodustamine, istungi läbiviimine, otsuse tegemine ja täitmine. Otsuse vaidlustamine. Kollektiivsed töösuhted. Töötajate valitud esindaja ja tema roll. Töötervishoiu ja tööohutuse üldnõuded."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Orienteerub tööseadusandluse erinevates teemades. Oskab hinnata igapäevaseid tööalaseid olukordi ja lahendada tööõigusaktidest lähtuvalt. Suudab mõista töösuhte olemust ja tööõiguse põhimõtete rakendamise vajalikkust. Oskab leida tööõigusaktide seos teiste tsiviilõigust reguleerivate seadustega."
  }
  [6122]=>
  object(stdClass)#6123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7029"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Kursuse eesmärk anda üliõpilastele ülevaade organisatsioonikäitumisest suhetes erinevate sidusrühmadega."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Kursus on üles ehitatud organisatsioonikäitumise teemade ja erinevate sidusrühmade põhiselt. Esimesele teemale eelneb sissejuhatav loeng valdkonna mõistetest, olemusest ja funktsioonist ning valdkonnapõhise tegevuse planeerimisest."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Tunneb valdkonna kasutavaid mõisteid Oskab plaanida suhtlust erinevate sidusrühmadega lähtuvalt konkreetse sidusrühma eripärast ja spetsiifikast Näeb organisatsioonikäitumise seost teiste töövaldkondadega"
  }
  [6123]=>
  object(stdClass)#6124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Loob eeldused mõistmaks tänapäevase psühholoogia lähenemist normist hälbiva käitumise probleemile."
    ["sisu"]=>
    string(879) "Teoreetiline osa annab mitu erinevat lähenemist normi piiri määratlusele ning esitab õppimisteooriatel põhinevad seletused käsitletavatele psüühika- ja käitumishäiretele. Samuti tutvustatakse eksperdiarvamuse, riskianalüüsi ning korrigeeriva sekkumise põhimõtteid vägivaldse käitumise juhtude käsitlemisel. Rakenduslikus osas käsitletakse hälbiva käitumise poolest silmatorkavamate psüühika- ja käitumishäirete ning ekstreemolukordade mõju inimese emotsionaalsetele ja käitumuslikele reaktsioonidele ning vägivaldse käitumise retsidiivsusriski analüüsi põhimõtteid. Iseseisev töö (A) rühmatööd: (1) depressiivsete näidisjuhtumite analüüs; (2) isiksushäirete kognitiivsete skeemide koostamine; (3) vägivallajuhtumi analüüs. (B) kodutööd: (1) kõige ebanormaalsema käitumise kirjeldus; (2) vaimse alaarenguga isiku kohtlemise reeglid."
    ["vljund"]=>
    string(351) "Orienteerub normaalsuse ja hälbivuse mõistetes. Teab probleemsemate psüühika- ja käitumishäirete tunnuseid ja seletusi. On tuttav vägivaldse käitumise kujunemise mehhanismidega. Omab ettekujutust psühholoogide tööst kohtu- ja korrektsioonisüsteemis. Oskab välja töötada isikliku strateegia levinumate häiretega inimestega käitumiseks."
  }
  [6124]=>
  object(stdClass)#6125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7032"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Grupitöö, eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade psühholoogia rakendustest militaarses ja paramilitaarses keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(512) "Militaarpsühholoogia ajalugu. Valik, väljaõpe ja sooritus militaarses kontekstis. Inimfaktor militaarses keskkonnas, ergonoomika, olukorrataju ja sooritus. Stress sõjalistes operatsioonides. Unepuuduse mõju tegevusele. Terrorismi psühholoogia. Individuaalne ja grupi käitumine militaarses keskkonnas: Väärtused, hoiakud ja motivatsioon; militaarmoraal; grupi sidusus, usaldus grupis, nõtkus. Grupiprotsessid. Multikultuurses keskkonnas toimetulek. Psühholoogilised operatsioonid. Vigade psühholoogia."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane: teab militaarpsüholoogia arengut; kirjeldab psühholoogia rakendusi militaarses ja paramilitaarses kontekstis; oskab rakendada psühholoogia printsiipe militaarses ja paramilitaarses kontekstis."
  }
  [6125]=>
  object(stdClass)#6126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7033"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(468) "Koosneb kahest moodulist: suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia. Luua võimalused omandamaks teadmisi suhtlemise olemusest ja inimese enda kesksest rollist sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Toetada teadmiste omandamist, mis võimaldavad analüüsida interaktsioone suhetega rahulolu muutmiseks ja annavad ettekujutuse mõjutamispsühholoogia kui sotsiaalpsühholoogia praktilisemast valdkonnast õpetades ennast kaitsma sotsiaalsete mõjutamisviiside eest."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Suhtlemise roll inimese elus läbi suhtlemise funktsioonide. Inimese enda vastutus ja individuaalsuse toime suhtlemisstiili kujunemisele ja püsimisele, suhete kvaliteedile ning selle muutmisele. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon, tajumine, mõjutamine. Suhtlemise stiilid: agressiivne, alistuv, kehtestav ning nende püsimine läbi kinnitavate interaktsioonide. Mitteverbaalne tasand suhtlemisel. Suhete sõlmimise nurgakivid. Konflikt suhtlemises ja suhetes kui märk indiviidide isikupärast, vajadustest, eesmärkidest. Mõjustamispsühholoogias põhimõisted. Mõjustamise relvad. Stereotüübid ja põhjendused. Imiteerimine. Otsustuslikud heuristikud. Kontrastiprintsiip. Vastastikkus. Kohustumine ja järjekindlus. Automaatsus. Sotsiaalne kinnitus. Jäljendamine. Meeldivus. Tingimine ja seostamine. Autoriteetsus. Nappus. Kaitsevõtted. Iseseisev töö: suhtlemissituatsiooni analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Oskab analüüsida suhete loomist ja suhte kvaliteedi kujunemist/püsimist läbi hoiakute, väärtuste, mina-pildi ning käitumise kinnitamise. Mõistab indiviidi vastutust ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni kujundamisel selles. Saab aru lihtsamatest mõjustamisstrateegiatest ja heal juhul oskab ennast ka nende eest kaitsta. Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust."
  }
  [6126]=>
  object(stdClass)#6127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7034"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Luua eeldused inimeste reaktsioonide tundma õppimiseks ekstreemsetes olukordades ja toetada sekkumistehnikate omandamist kriisiolukordades toimetulekuks."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Sissejuhatus. Kriisisekkumine versus meditsiiniline sekkumine. Kes on ohver? Kriisireaktsioonid: šokk, šokijärgsed reaktsioonid, taastumine. Ägedad stressireaktsioonid, posttraumaatiline stressihäire. Traumaatiline stress kui arengumootor ja kui probleem. Traumaatilise stressi juhtimine: ekstreemolukordades töötavate spetsialistide probleemid. Kriisisekkumise meetodid. Abistaja ja ohvri suhtlemine, sagedamini esinevad raskused. Traumateraapia ja teised püsivate traumaatiliste sümptomite leevendamise viisid."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Tunneb inimeste reaktsioone ekstreemolukordades. On omandanud esmased sekkumisoskused kriisiolukordades toimetulekuks."
  }
  [6127]=>
  object(stdClass)#6128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Toetada teadmiste omandamist antisotsiaalse käitumise olemusest ja seda kujundatavatest teguritest isiksuse-, arengu-, kliinilise- ning sotsiaalpsühholoogia valdkondades"
    ["sisu"]=>
    string(342) "Antisotsiaalne käitumine . Antisotsiaalne isiksus. Antisotsiaalne käitumine ja areng. Soolised erinevused agressiivsuses. Seksuaalvägivald ja ühiskond. Perevägvald. Vägivalla ohvrid ja psühhoteraapia. Agressiivsuse sotsiaalpsühholoogia. Agressiivsus ja kultuur. Antisotsiaalsus ja inimese olemus. Iseseisev töö: kirjalik lühiessee."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadmised antisotsiaalse käitumise olemusest ja seda kujundavatest teguritest. Antisotsiaalse käitumise iseärasuste arvestamine kõrgendatud vägivallariskiga valdkondades."
  }
  [6128]=>
  object(stdClass)#6129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks läbirääkimiste olulisematest teoreetilistest mudelitest ja nende rakendamisvõimalustest.."
    ["sisu"]=>
    string(679) "Läbirääkimiste sotsiaalpsühholoogilise käsitluse põhikursus. Osalejad saavad ülevaate olulisematest teoreetilistest mudelitest ja kahest peamisest (liitvate ja jaotavate) läbirääkimiste meetodist. Lahendades praktilisi läbirääkimisülesandeid (simulatsioonid), saavad osalejad läbirääkimiste ettevalmistamise, pidamise ja mõtestamise kogemuse. Omandatud mõisteid rakendatakse ühe tegeliku läbirääkimisjuhtumi põhjalikul analüüsil. Eneseanalüüs küsimustike abil. Meetoditeks loeng, simulatsioonides osalemine, arutelu simulatsioonitulemuste üle, oma läbirääkimispädevuse reflekteerimine küsimustike abil, tegelike läbirääkimislugude analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(242) "1. Orienteerub läbirääkimiste teoorias. 2. Tunneb läbirääkimiste oskusteabe sisu ja allikaid. 3. Oskab kasutada oskusteavet läbirääkimiste protsessis. 4. Oskab teooriat kasutada konkreetsete läbirääkimisolukordade analüüsimisel."
  }
  [6129]=>
  object(stdClass)#6130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7038"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Grupitöö, eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade psühholoogia rakendustest militaarses ja paramilitaarses keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(512) "Militaarpsühholoogia ajalugu. Valik, väljaõpe ja sooritus militaarses kontekstis. Inimfaktor militaarses keskkonnas, ergonoomika, olukorrataju ja sooritus. Stress sõjalistes operatsioonides. Unepuuduse mõju tegevusele. Terrorismi psühholoogia. Individuaalne ja grupi käitumine militaarses keskkonnas: Väärtused, hoiakud ja motivatsioon; militaarmoraal; grupi sidusus, usaldus grupis, nõtkus. Grupiprotsessid. Multikultuurses keskkonnas toimetulek. Psühholoogilised operatsioonid. Vigade psühholoogia."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane: teab militaarpsüholoogia arengut; kirjeldab psühholoogia rakendusi militaarses ja paramilitaarses kontekstis; oskab rakendada psühholoogia printsiipe militaarses ja paramilitaarses kontekstis."
  }
  [6130]=>
  object(stdClass)#6131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7039"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Arvestustöö, ettekanne, grupitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Kursuse eesmärgiks on teadmiste süvendamine psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondadest. Kursusel antakse ülevaade põhilistest juurdluspsühholoogia valdkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(305) "Kursus käsitleb juurdluspsühholoogia teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Tutvustatakse kannatanute/tunnistajate ülekuulamise põhimõtteid, kahtlustatavate ülekuulamist ja valetunnistusi, inimeste äratundmisega seotud probleeme, samuti valetamise avastamist ja kurjategijate profileerimise küsimusi."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: teab põhilisi juurdluspsühholoogia põhimõisteid ja käsitlusi; oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata juurdluspsühholoogia tekste; oskab rakendada kursusel omandatut praktikasse."
  }
  [6131]=>
  object(stdClass)#6132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7040"
    ["hindamine"]=>
    string(212) "Eksam. Loengud ja rühmatööd; iseseisva tööna koostavad üliõpilased valitud riigi tervishoiusüsteemi analüüsi, mis esitatakse viimases seminaris.Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga – test valikvastustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks tervishoiukorralduse põhimõtetest, finantseerimise mudelitest ning tervishoiu korraldusega seotud seadusandlusest."
    ["sisu"]=>
    string(837) "WHO Tallinna Harta Tervisesüsteemidest. Tervisesüsteem – eesmärgid ja nende saavutamine. Tervisesüsteem ja arstiabi Eestis. Tervishoiu reformid. Tervishoiu rahastamise viisid sh eelarveline ja sotsiaalkindlustus ning nende kombinatsioonid. Inimeste omaosalus tervisesüsteemis. Tervishoiuteenuste osutamise korraldus (juhtimine ja struktuur) Eestis: üld- ja eriarstiabi, õendusabi, kiirabi (tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Rahvatervise korraldus (juhtimine ja struktuur) Eestis: tervise edendamine, haiguste ennetamine, riiklikud rahvatervise programmid, tervisekaitse, töötervishoid. Info kogumine ja kasutamine tervisesüsteemis, isikuandmete kaitse. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne Eestis, sotsiaalhoolekande süsteemi seos tervishoiusüsteemiga. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine. Patsiendi õigused."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Tunneb tervishoiu juhtimise, korraldamise ja finantseerimise põhimõtteid ja tervishoiu korraldamisega seotud õigusakte Eestis. Oskab võrdlevalt analüüsida erinevate tervishoiusüsteemide korraldust Eestis ja teistes riikides."
  }
  [6132]=>
  object(stdClass)#6133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Toetada teadmiste ja oskuste omandamist tervist edendavate tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(403) "Aines käsitletakse tervise edendamise olemust, meetodeid, nende rolli tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsust haiguste ennetamisel ning nn. positiivse tervise suurendamisel, üksikisiku võimalusi eluviisi mõjutamiseks paikkonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega, tegevuse eripärasid suurema haavatavusega gruppides. Iseseisev töö: teemakohalise kirjanduse läbitöötamine"
    ["vljund"]=>
    string(94) "Oskab planeerida tervist edendavaid tegevusi ja leida sobivaid võimalusi nende elluviimiseks."
  }
  [6133]=>
  object(stdClass)#6134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7042"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Eksam koosneb kahest osast. Iseseisva tööna koostatakse referaat ning esitatakse seminaris referaadile põhinevalt seminari ettekanne. Lisaks viiakse läbi kirjalikus vormis teadmiste test."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada esmaste nõustamisalaste teadmiste ja oskuste kujunemist klientide ja nende omaste nõustamisel."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Nõustamise olemus ja otstarve. Nõustamise üldpõhimõtted, tehnikad, grupispetsiifika sh nii kliendile suunatud kui ka personalile suunatud kontekstis. Nõustaja eetika. Supervisiooni olemus ja vajalikkus. Professionaalse läbipõlemise vältimine."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Omab ülevaadet peamistest nõustamispsühholoogia seisukohtadest, mudelitest ja teooriatest."
  }
  [6134]=>
  object(stdClass)#6135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7043"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks tervishoiukorralduse põhimõtetest, finantseerimise mudelitest ning tervishoiu korraldusega seotud seadusandlusest."
    ["sisu"]=>
    string(769) "Tervisesüsteem ja arstiabi Eestis. Tervist mõjutavad tegurid. Demograafiline olukord: sündimus, haigestumine, suremus, peamised surmapõhjused, riskitegurite levimus. Tervishoiu reformid. Tervishoiu rahastamise viisid sh eelarveline ja sotsiaalkindlustus ning nende kombinatsioonid. Inimeste omaosalus tervisesüsteemis. Tervishoiu rahastamine Eestis – eesmärgid, põhimõtted, korraldus. Tervishoiuteenuste osutamise korraldus. Eestis: üld- ja eriarstiabi, õendusabi, kiirabi (tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Rahvatervis: tervise edendamine, haiguste ennetamine, riiklikud rahvatervise programmid. Meditsiinistatistika: tervise- ja tervishoiuindikaatorid. Sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetused, sotsiaalteenused. Kvaliteet tervishoius, riski juhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Tunneb tervishoiu juhtimise, korraldamise ja finantseerimise põhimõtteid ja tervishoiu korraldamisega seotud õigusakte Eestis. Oskab võrdlevalt analüüsida erinevate tervishoiusüsteemide korraldust Eestis ja teistes riikides."
  }
  [6135]=>
  object(stdClass)#6136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7044"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Toetada teadmiste ja oskuste omandamist tervist edendavate tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(344) "Aines käsitletakse tervise edendamise olemust, meetodeid, nende rolli tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsust haiguste ennetamisel ning nn. positiivse tervise suurendamisel, üksikisiku võimalusi eluviisi mõjutamiseks paikkonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega, tegevuse eripärasid suurema haavatavusega gruppides."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Oskab planeerida tervist edendavaid tegevusi ja leida sobivaid võimalusi nende elluviimiseks."
  }
  [6136]=>
  object(stdClass)#6137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7045"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "1. Test - 30% 2. Grupitööde aruanded - 40% 3. Grupitööde kirjalikult vormistatud tulemused - 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Luua võimalused rühmatöö meetodite tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Rühmatöö meetodeid rakendatakse kasvavalt nii õppe- kui töökeskkonnas. Aine raames saavad osalejad ülevaate sageli kasutatavatest rühmatöö meetoditest ja praktilise kogemuse neist. Käsitletakse järgmisi meetodeid: 1. Ring 2. Ajurünnak 3. Avatud Ruumi Meetod 4. Maailmakohvik"
    ["vljund"]=>
    string(159) "Osalejad: 1. Tunnevad rühmatöö meetodeid 2. Teavad rühmatöö meetodite näidustusi ja vastunäidustusi 3. On kogenud rühmatöö meetodeid rühma liikmena"
  }
  [6137]=>
  object(stdClass)#6138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7056"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6138]=>
  object(stdClass)#6139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Toetada süvendatud oskuste omandamist personali hindamise ja arendamisega seotud personalitöö valdkondades ning luua eeldused erinevate personalitöö aspektide olulisuse mõistmiseks nii töötaja kui ka organisatsiooni lähtepunktist."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Ülevaade personali hindamise rollist erinevates personalitöö etappides, sh personali värbamise käigus toimuvast kandidaatide hindamisest, regulaarsest töötaja soorituse hindamisest ja tagasisidestamisest, ametikoha ja sellel tehtava töö suhtelise väärtuse hindamisest ning selle kajastumisest töötasus ja motivatsioonisüsteemis. Palgakulu ja tööjõukulu."
    ["vljund"]=>
    string(744) "Suudab organiseerida ja analüüsida personalitöö erinevaid lõike. Suudab nõustada nii organisatsiooni juhtkonda kui ka organisatsiooni liikmeid personalitööd puudutavates küsimustes. Tunneb töötajate ja kandidaatide intervjueerimise õnnestumise kriteeriumeid, oskab tunda kontrollitavaid fakte ja teab olulisemat hindamisvigade vältimisest personalivalikul. Oskab kujundada ja kasutada töötajate soorituse hindamise süsteemi. Tunneb töö väärtuse võimalikult objektiivsetest hindamise meetodeid, oskab eristada ametikoha hindamist inimese hindamisest. Omab teadmisi ja esmast oskust palgarühmade loomiseks organisatsiooni palgasüsteemis. Teab palgaturu, erinevate palgastatistikute ning nende kasutamise otstarbekuse kohta."
  }
  [6139]=>
  object(stdClass)#6140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7061"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevaid küsitluse läbiviimise etappe ja protseduure instrumendi koostamisest uurimistulemuste analüüsi põhjal tehud järeldusteni."
    ["sisu"]=>
    string(258) "Praktilised ülesanded küsitluse läbiviimiseks vajalike oskuste omandamiseks millega kinnistatakse teoreetilistes kursustes omandatud teadmisi. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine ning tulemuste analüüsimine kas individuaalselt või grupitööna."
    ["vljund"]=>
    string(509) "Oskab rakendada skaalade, küsimustike ja testide koostamise, tõlkimisel ja läbiviimise teoreetilist teadmist praktikas. Oskab lihtsamaid küsimustikke koostada ja küsitluse tulemusi analüüsida. Mõistab uurimuste hindamise kvaliteedi kriteeriume. Omab ettekujutust empiirilise uurimuse ettevalmistamise protsessist ja probleemidest. Omandab teadusliku metodoloogilise arutelu ja rühmatöö esmase kogemus. Oskab uurimuse eesmärgist lähtuvalt võrrelda erinevaid instrumente ja hinnata nende sobivust."
  }
  [6140]=>
  object(stdClass)#6141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7062"
    ["hindamine"]=>
    string(296) "Avalik esinemine: arvestusele pääsemise tingimuseks on osavõtt kahepäevasest õppusest. Enesekehtestamise treening: arvestuse saamise aluseks on osavõtt seminaridest ja kirjalikud kodutööd (ühe kehtestamissituatsiooni kirjeldus, ühe situatsiooni analüüs ning isiklik kehtestamismudel)."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Eriseminar koosneb kahest plokist: avalik esinemine, enesekehtestamine. Toetada sotsiaalselt toimetuleku oskuste omandamist. Aidata omandada avaliku esinemise põhivõtteid, suurendada enesekindlust esinemistel ja arendada esinemisoskust. Luua eeldused kehtestava käitumise mõistete ja tehnikate omandamiseks ning nende kasutamise näidustuste tundmiseks nõustamises, treeningus ja personalitöös."
    ["sisu"]=>
    string(932) "Kontakti loomine auditooriumiga. Kõne ettevalmistamine. Kõne esitamise tehnilised võtted. Ükskõikse ja vaenuliku auditooriumiga suhtlemine. Mõistetav esinemine. Veenev esinemine. Esinemishirm ja sellega toimetulek. Ettevalmistamata kõnelemine. Praktiline töö toimub kahepäevases videotreeningu vormis. Kehtestamise mõiste, selle ajalooline kujunemine ja erineva mõiste omaksvõtmisest tulenevad praktilised järeldused. Suhe alandliku ja agressiivse käitumisega. Kehtestavuse hindamine, mõõtmine ja äratundmine. Kehtestava vastuse tunnused ja komponendid, selle eristamine alandlikust ja agressiivsest. Kehtestavuse seos individuaalsete iseärasustega. Kehtestamissituatsioonid. Kehtestamise tulu-kulu analüüs. Lähi- ja kaugtagajärjed. Iseseisev töö: (A) rühmatööd: (1) kehtestava käitumise äratundmine, selle komponentide eristamine ja kasutamine; (2) erinevate kehtestamistehnikate praktiline läbimine."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Oskab läbi viia ja juhtida koosolekuid, esineda avalike ettekannetega ning osaleda argumenteeritult dispuutides. Tunneb kehtestamise mõiste arengut ja olulisemaid väljakujundajaid. Tunneb erinevaid kehtestamistehnikaid ja oskab neid olukorrale vastavalt valida ning kasutada. Suudab valdkonna kirjanduses orienteeruda ning eristada teaduslikult tõestatud seisukohti tarbekirjandusest."
  }
  [6141]=>
  object(stdClass)#6142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7063"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist karjääri planeerimisest ja juhtimisest, kujundada karjääri planeerimise oskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Aine annab ülevaate individuaalse karjääri planeerimise paradigmadest ja meetoditest ning karjääri juhtimise põhimõtetest organisatsioonides, käsitledes järgmiseid teemasid: karjääri planeerimisega seotud mõisted ja paradigmad, karjäärinõustamine, isikliku karjääri planeerimise meetodid, karjääri juhtimine organisatsioonis, karjäärisüsteem kui kaasaegse tulemuste- ja talendijuhtimissüsteemi osa."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Mõistab karjääriteooriate põhiseisukohti. Mõistab sarnasusi ja erinevusi karjääriteooriate põhiseisukohtade vahel. Mõistab, kuidas rakendada karjääriteooriate põhiseisukohti karjääri planeerimisel organisatsioonis, mis tegutseb innovatsiooni keskkonnas. Oskab planeerida karjääri organisatsioonis nii, et see toetab organisatsiooni ja inimeste eesmärkide saavutamist."
  }
  [6142]=>
  object(stdClass)#6143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7064"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Kirjalik eksam (viiakse läbi Moodle keskkonnas). Eksam koosneb valikvastustega eksamitööst (ca 20 küsimust). Eksamile pääsemise eelduseks on esinemine seminaris. Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal eksamitöös (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A)"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua arusaam teadusest ja teaduslikust uurimistööst, kujundada oskus koostada sotsiaalteaduslikku uurimisprojekti ning viia läbi uurimust organisatsioonikäitumisega seotud teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Aine annab ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest (probleemipüstitus, hüpoteesid, muutujad, meetodi valik, andmekogumine, andmetöötlus ja järeldamine) ning käsitleb nõudeid nende läbiviimiseks. Õppeaine raames tutvutakse organsiatsioonikäitumise alaseid online ajakirjade andmebaase, samuti koostavad üliõpilased individuaalse uurimisprojekti ning kaitsevad seda seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Üliõpilane oskab nõuetekohaselt planeerida sotsiaalteaduslikku uurimust"
  }
  [6143]=>
  object(stdClass)#6144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7065"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Aine lõpeb arvestusega, arutlusseminaril osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Toetada oskuste omandamist teoreetiliste teadmiste iseseisvaks rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Tuginedes läbitud teoreetilistele kursustele valitakse teema organisatsioonikäitumise valdkonnast ja analüüsitakse teemakohast praktikat ühes või mitmes organisatsioonis. Võib ka analüüsida ühe organisatsiooni mõne situatsiooni erinevaid lahendeid. Tulemusi esitletlkse arutlusseminaril. Kirjalik kokkuvõte esitatakse kaitsmiskomisjonile."
    ["vljund"]=>
    string(332) "On omandanud oskuse teoreetilisi teadmisi ja mudeleid praktikas rakendada. On omandanud oskuse analüüsida praktilist tööd organisatsioonikäitumise valdkonnas. On saanud rühmatöö kogemuse erialaste rakenduslike probleemide analüüsimisel. On saanud kogemuse oma erialaseid rakenduslikke ideid sõnastada, esitada ja kaitsta."
  }
  [6144]=>
  object(stdClass)#6145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7066"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Kirjalik eksam (viiakse läbi Moodle keskkonnas). Eksam koosneb valikvastustega eksamitööst (ca 20 küsimust). Eksamile pääsemise eelduseks on esinemine seminaris. Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal eksamitöös (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A)"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua arusaam teadusest ja teaduslikust uurimistööst, kujundada oskus koostada sotsiaalteaduslikku uurimisprojekti ning viia läbi uurimust organisatsioonikäitumisega seotud teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Aine annab ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest (probleemipüstitus, hüpoteesid, muutujad, meetodi valik, andmekogumine, andmetöötlus ja järeldamine) ning käsitleb nõudeid nende läbiviimiseks. Õppeaine raames tutvutakse organsiatsioonikäitumise alaseid online ajakirjade andmebaase, samuti koostavad üliõpilased individuaalse uurimisprojekti ning kaitsevad seda seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(74) "Üliõpilane oskab nõuetekohaselt planeerida sotsiaalteaduslikku uurimust"
  }
  [6145]=>
  object(stdClass)#6146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7067"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevaid küsitluse läbiviimise etappe ja protseduure instrumendi koostamisest uurimistulemuste analüüsi põhjal tehtud järeldusteni"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6146]=>
  object(stdClass)#6147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7068"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Toetada teadmiste omandamist mõjustamise olemuse kohta, mis võimaldavad analüüsida mõjustamissituatsioone ja annavad ettekujutuse mõjustamispsühholoogia kui sotsiaalpsühholoogia praktilisemast valdkonnast õpetades ennast kaitsma sotsiaalsete mõjustamisviiside eest"
    ["sisu"]=>
    string(389) "Mõjustamispsühholoogia põhimõisted. Sotsiaalse mõju olemus. Motivatsiooni loomine. Hoiakute kujundamine. Kognitiivne dissonants. Konformsus. Stereotüübid. Imiteerimine. Otsustuslikud heuristikud. Kontrastiprintsiip. Vastastikkus. Kohustumine ja järjekindlus. Automaatsus. Sotsiaalne kinnitus. Jäljendamine. Meeldivus. Tingimine ja seostamine. Autoriteetsus. Nappus. Kaitsevõtted."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Mõistab lihtsamaid mõjustamisstrateegiaid ja oskab ennast ka nende eest kaitsta. Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust."
  }
  [6147]=>
  object(stdClass)#6148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7103"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Hindamisel arvestatakse kontrolltöö, referaadi, organisatsiooni diagnostika ja eksami tulemusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Kursuse läbimise järel peavad magistrandid tundma kaasaja organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhimõisteid ning organisatsioonide analüüsiks kasutatavaid mudeleid, organisatsioonikäitumise erialal aga oskama neid ka diagnostikas kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni disaini põhilised parameetrid. Organisatsioonide käsitlemise erinevad perspektiivid ja nende muutumine ajaloos. Organisatsioon kui avatud süsteem. Tegevuskeskkonna keerukus ja muutlikkus. Juhtimisotsused riskantses ja määramatus keskkonnas. Eesmärkide kujunemine, nende liigid ja hierarhia. Organisatsiooni struktuur, tulemuslikkus ja tehnoloogia. Tehnoloogia tüübid ja neile vastavad koordinatsioonimehhanismid. Organisatsioonikultuuri käsitlemise erinevad paradigmad. Organisatsioonikultuuri põhilised dominandid. Otsustamise mudelid. Piiratud ratsionaalsus ja administratiivne otsustamine. Otsustusprotsesside irratsionaalsed mudelid. Ametivõim ja autoriteet. Võimu hankimise ja kasutamise strateegiad. Bürokraatia kui patoloogia organisatsioonide arengus. Neurootilise organisatsiooni tüübid. Iseseisva tööna koostab üliõpilane organisatsiooni analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Üliõpilane orienteerub organisatsiooni- ja juhtimisteooria erinevate koolkondade seisukohtades, oskab neid kriitiliselt hinnata ning uurimistöös ja juhtimistegevuses loovalt kasutada. Valdab organisatsiooni diagnostika meetodeid ning omab nende praktilise rakendamise kogemust."
  }
  [6148]=>
  object(stdClass)#6149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7104"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua eeldused strateegilise planeerimise ja juhtimise printsiipide ning nende kasutamise võimaluste tundmiseks erinevates organisatsioonides ja keskkonnatingimustes."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Sissejuhatus strateegilise juhtimisse. Strateegiline planeerimine ja strateegiline mõtlemine. Strateegiatöö põhimõisted ja strateegilise juhtimise paradigmad. Strateegilise juhtimise erinevad koolkonnad. Strateegilises juhtimises kasutatavad analüütilised meetodid. Organisatsiooni diagnostika ja teraapia. Strateegiline juhtimine stabiilses, dünaamilises ja ettearvamatus keskkonnas. Tulemusjuhtimise põhimõtted. Tasakaalus tulemuskaart kui strateegiatöö instrument. Strateegiline eestvedamine. Muudatuste juhtimine. Strateegia järelevalve ja kontroll."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Üliõpilane valdab organisatsiooni diagnostika ja strateegiatöö meetodeid ja võtteid ning omab nende praktilise rakendamise kogemust."
  }
  [6149]=>
  object(stdClass)#6150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSO7106"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Kodutööd, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised organisatsioonide olemusest, organisatsiooniteooria põhimõistetest ning peamistest seisukohtadest, organisatsiooni toimimisest, erinevatest vormidest ning organisatsioonide analüüsiks kasutatavatest vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(1378) "Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooniteooriteooria olemus. Modernistlikud, interpretatiivsed ja postmodernistlikud käsitlused organisatsioonist. Organisatsiooni uurimise ajalugu ja erinevad paradigmad. Organisatsiooni uuringute interdistsiplinaarsus. Organisatsioon kui avatud süsteem. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Tegevuskeskkonna keerukus ja muutlikkus, keskkonna määramatus ja selle allikad. Organisatsiooni ja keskkonna suhete erinevad käsitlused: situatiivsed teooriad; mehhaanilised ja orgaanilised organisatsioonid. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus. Sotsiaalse struktuuri kujundamine. Formaalne ja mitteformaalne struktuur. Erinevad organisatsiooni ülesehituse (struktuuri) võimalused. Tehnoloogia käsitlus organisatsiooniteoorias. Tehnoloogia mõju sotsiaalsele struktuurile ja sellele vastavad koordinatsioonimehhanismid. Organisatsiooni füüsilise struktuuri elemendid: geograafiline (asukoht), ruumiline (ehitused), sisekujundus (stiil). Otsustamise mudalid organisatsioonis. Organisatsiooni kultuuri olemus, elemendid ja mõju organisatsiooni toimimisele. Organisatsiooni kultuuri seosed tegevuskeskkonna ja –valdkonnaga. Erinevad organisatsioonikultuuride mudelid. Organisatsioonikultuur ja rahvuskultuur. Organisatsiooni eetika. Organisatsiooni elutsüklid. Organisatsiooni tekkimise ja kasvu mudelid. Organisatsioonilised patoloogiad."
    ["vljund"]=>
    string(511) "Üliõpilane: 1) Teab olulisemaid organisatsiooniteooria koolkondi ja oskab nende seisukohti kriitiliselt hinnata; 2) Mõistab organisatsiooniteooria olemust ning seoseid organisatsioonikäitumise ja juhtimisega; 3) Oskab hinnata organisatsiooni ja seal toimuvaid põhiprotsesse ning keskkonna mõju nendele; 4) Oskab analüüdida organisatsiooni struktuuri ning selle seoseid kasutatavate tehnoloogiate ning organisatsioonikultuuriga; 5) Omab ülevaadet organisatsiooni analüüsiks kasutatavatest vahenditest."
  }
  [6150]=>
  object(stdClass)#6151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6001"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Valikvastustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsust mõtestavast tervikust."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. Meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. Mõtlemine. Keel. Emotsioonid ja motivatsioon Arenguteooriad. Õppimine erinevate teooriate valguses. Intelligentsuse erinevad mudelid ja mõõtmine. Isiksuseteooriad. Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. Altruism. Agressiivsus. Kliiniline psühholoogia, psühhoteraapia ja psühhopatoloogia."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Omab ülevaadet põhiteemadest, millega tegeleb tänapäeva teaduslik psühholoogia. Mõistab inimese psüühika funktsioneerimise põhilisi seaduspärasusi ja nende seotust keskkondlike teguritega. Seostab teaduslikku psühholoogiat rakenduslike väljunditega. Oskab analüüsida iseennast ja ümbritsevat maailma teadusliku psühholoogia printsiipidest ja käsitlustest lähtuvalt."
  }
  [6151]=>
  object(stdClass)#6152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Anda ülevaade sotsiaalpsühholoogia kujunemisest ja uurimisvaldkondadest, õppida tundma SP põhimõisteid, teooriaid, uurimismeetodeid, rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(315) "Aine käsitleb sotsiaalpsühholoogia peamisi uurimisvaldkondi - inimsuhete ajaloolist arengut, eneseteadvust ja identiteeti, sotsiaalset taju, hoiakuid ja inimestevahelisi suhteid, sotsiaalset mõju, agressiivsust ja prosotsiaalsust, grupikäitumist, suhtlemist ning ka sotsiaalpsühholoogia praktilisi väljundeid."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Tunneb sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkondi, põhimõisteid ja teooriaid ning sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendusvaldkondi. Oskab analüüsida inimeste käitumist ja inimestevahelisi suhteid."
  }
  [6152]=>
  object(stdClass)#6153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Luua eeldused süsteemse ülevaate saamiseks arengupsühholoogia kujunemisloost ja uurimisvaldkondadest ning õppida tundma arengupsühholoogia põhimõisteid, teooriaid, uurimismeetodeid, rakendusi."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Arengupsühholoogia ajalugu. Uurimismeetodid. Arenguteooriad.Psühhoanalüütilise paradigma esindajad. Kognitiiv-arenguline lähenemine. Käitumuslikud õppimisteooriad. Moraalse arengu teooriad. Bioloogiline lähenemine. Kontekstualistlik lähenemine. Elukaare psühholoogia."
    ["vljund"]=>
    string(343) "- Orienteerub klassikalistes ja kaasaegsetes arengukäsitlustes. - Omab ülevaadet arengupsühholoogias rakendatavatest uurimismeetoditest ning oskab arvestada arenguliste muutuste mõõtmiste iseärasustega. - Tunneb arengu põhilisi seaduspärasusi lähtuvalt inimese elukaarest ja oskab hinnata arengu mõjutegureid ning ealisi iseärasusi."
  }
  [6153]=>
  object(stdClass)#6154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Kujundada teadmised erinevate isiksuse ja vaimsete võimete teooriate ning mudelite põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Isiksuse psühhodünaamiline paradigma, humanistlik paradigma, kognitiiv-käitumuslik lähenemine, klassifitseeriv lähenemine.Vaimsete võimete uurimise probleemid. Vaimsete võimete mudelid, psühhofüüsikaline ja kognitiivne lähenemine."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Teab isiksusepsühholoogia olulisemaid paradigmasid. Teab vaimsete võimete mudeleid. Teab isiksuse ja vaimsete võimete kontseptsioonide rakendamisest käitumise kirjeldamisel ja seletamisel"
  }
  [6154]=>
  object(stdClass)#6155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6019"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Grupitööd seminaris, teadusliku essee esitamine ning kursuse lõpus kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Anda ülevaade erinevatest sõltuvuskäitumise vormidest, sõltuvuse tekke erinevatest mudelitest ja seletustest ning abistamise võimalustest. Tutvustada sõltuvuskäitumise ennetamise ja sekkumise erinevaid võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud tunnused ja sõltuvuse tekke erinevad mudelid. Erinevad sõltuvuskäitumise vormid: kliinilised ja teoreetilised. Sõltuvuskäitumisele iseloomulik mõtlemine ja enesekahjustamine. Sõltuvuskäitumise kui sotsiaalse probleemi kujunemise ajalugu Eestis. Sõltuvuse etioloogilised mudelid. Erinevate sõltuvuskäitumiste abistamise vajadus ja võimalused. Sõltuvuskäitumise preventsioon erinevatel tasanditel. Primaarse preventsiooni spetsiifika koolis, kasutatavad meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(489) "üliõpilane omab teadmisi sõltuvuse tekke erinevatest mudelitest ning soodustavatest taustateguritest. - üliõpilane omab arusaama sõltuvuskäitumise erinevatest vormidest ning abistamise võimalustest. - üliõpilane omab teadmisi levinumate uimastite närvisüsteemi mõjutavatest omadustest ning nende lühi-ja pikaajalistest mõjudest. - üliõpilane suudab eristada sõltuvuskäitumise preventsioonistrateegiate tõhusust ja kohasust, töötades erinevate sotsiaalsete gruppidega."
  }
  [6155]=>
  object(stdClass)#6156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Anda teadmisi psühholoogiat mõjutanud teadustest ja psühholoogia ajaloost antiikajast kuni 20.sajandi 50ndate aastateni. Erinevate psühholoogiatraditsioonide (biheiviorism, gestaltteooria, psühhoanalüüs, humanistlik psühholoogia jne) areng ja põhisuunad. Aine läbimise eelduseks peab olema sooritatud vähemalt 75 EAP mahus erialaaineid."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Sissejuhatus, Vana-Kreeka filosoofid. Platon ja Aristoteles. Aristotelese-järgne kreeka- ja rooma filosoofia. Keskaeg. Araabia mõjud. Renessanss. Kopernikus. Galileo. Newton, Bacon, Descartes. Empirism, sensualism ja positivism. Romantism ja eksistentsialism. Füsioloogia areng ja eksperimentaalpsühholoogia teke. Voluntarism. Wundt. Strukturalism. Titchener. Darwini mõju psühholoogiale. Intelligentsuse mõõtmine. Funktsionalism (James, Dewey jt). Vaimuhaigused. Biheiviorism. Neobiheiviorism. Geštaltpsühholoogia. Psühhoanalüüs. Humanistlik psühholoogia. Kaasaegne psühholoogia."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Omab ettekujutust psühholoogia arengust kuni 20. sajandi keskpaigani ja oskab suhtestada seda tänapäevaste suundumustega psühholoogias."
  }
  [6156]=>
  object(stdClass)#6157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6023"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Kirjalik eksam – valikvastustega eksamitöö, mis toimub Moodle’ keskkonnas. Eksamile pääsemise eelduseks on praktilise keskkonnanalüüsi läbiviimine. Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal kirjalikus eksamitöös (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A)"
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Toetada teadmiste omandamist keskkonnapsühholoogiliste teooriate, uurimisvaldkondade ja-meetodite ning rakenduste kohta, kujundada oskused keskkonnanalüüsi läbiviimiseks vahetus eluümbruses, töökeskkonnas ja avalikus ruumis."
    ["sisu"]=>
    string(213) "Keskkonnapsühholoogia kujunemine ja põhikonstruktid: keskkonnataju, ruumikäitumine, paigasuhted, loodussuhted. Keskkonnakujunduse psühholoogilised aspektid, psühholoogia ja arhitektuur, disain, ruumikujundus."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane tunneb keskkonnapsühholoogias kasutatavaid konstrukte, oskab viia läbi keskkonnapsühholoogilist analüüsi ja interpreteerida selle tulemusi."
  }
  [6157]=>
  object(stdClass)#6158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Toetatada erialaste põhimõistete ja lähenemiste omandamist. Kursus on aluseks järgnevatele erialaõpingutele."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Sissejuhatus aine olemusse. Lühiülevaade põhilistest psühholoogia paradigmadest ja meetoditest. Psühholoogia eetiline standard. Bioloogiline psühholoogia baasmõisted. Kognitiivse psühholoogia baasmõisted: sensoorsed protsessid, meeleelundid, taju, mälu, tähelepanu, mõtlemine ja fantaasia. Keel ja kõne. Motivatsioon ja emotsioonid. Ülevaade psühholoogia rakendamise võimalustest."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Omab ettekujutust põhilistest psühholoogia paradigmadest ja meetoditest. Orienteerub psühholoogia põhimõistetes. Mõistab kognitiivsete protsesside toimimise baasaluseid. Omab ettekujutust psühholoogia-alaste teadmiste rakendamisvõimaluste paljususest. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine."
  }
  [6158]=>
  object(stdClass)#6159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6025"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Hinnata bakalaureuseõppe jooksul omandatud teoreetilisi teadmisi ning nende integreerimise oskust. Samuti oskust püstitada uurimisprobleemi, uurimistööd kavandada, läbi viia ja saadud tulemusi kriitiliselt hinnata ning interpreteerida. Hinnata oskust erialases diskussioonis argumenteeritult väidelda."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Bakalaureuseeksami teoreetiline osa koosneb kohustuslike erialaainete raames omandatud teadmiste omandamise ja nendest arusaamise ning rakendamisoskuse kontrollist. Bakalaureuseeksami teine osa koosneb iseseisvast empiirilisest uurimustööst, mille käigus üliõpilane uurib põhjalikumalt mingit aktuaalset psühholoogilist probleemi. Uurimustöö vormistatakse teadusliku artiklina ja seda kaitstakse avalikul seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(579) "- Tunneb psühholoogia põhimõisteid, olulisemaid teooriaid, uurimismeetodeid ja rakendusvaldkondi. - Oskab suhestada erinevaid teoreetilisi seisukoht - Oskab kavandada ja läbi viia uurimistööd ning esitada selle tulemusi vastavalt akadeemilisele tekstile esitatavatele nõuetele. - Oskab sünteesida teoreetilist ja empiirilist materjali ning tulemusi interpreteerida ja kokku võtta - Suudab demonstreerida oma uurimistöö tulemusi ning arumenteeritult osaleda avalikus akadeemilises diskussioonis. - On loodud eeldused otsuste langetamiseks edasiseks erialaseks arenguks."
  }
  [6159]=>
  object(stdClass)#6160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6027"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Kirjalik eksam (viiakse läbi Moodle keskkonnas). Eksam koosneb valikvastustega eksamitööst (ca 20 küsimust). Eksamile pääsemise eelduseks on esinemine seminaris. Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal eksamitöös (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A)."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua arusaam teadusest ja teaduslikust uurimistööst, kujundada oskus koostada sotsiaalteaduslikku uurimisprojekti ja viia läbi uurimust."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Aine annab ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest (probleemipüstitus, hüpoteesid, muutujad, meetodi valik, andmekogumine, andmetöötlus ja järeldamine) ning käsitleb nõudeid nende läbiviimiseks. Õppeaine raames koostavad üliõpilased rühmatööna uurimisprojekti ning esitlevad seda seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Üliõpilane oskab nõuetekohaselt läbi viia sotsiaalteaduslikku uurimust."
  }
  [6160]=>
  object(stdClass)#6161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6032"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Anda ülevaade kultuuri, kõne ja mõtlemise seostest ning sellest tulenev mõistuse, kultuuri ja inimese arengu käsitlus."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Sissejuhatuseks teadusest ja Minast. Mis on Mina? Mis on keskkond? Mina ja meeleline maailm. Mina ja ülemeeleline maailm. Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine. Mina muundumine kõne toel. Mis on kultuur? Psüühika arengu astmete teooria. Lapsest täiskasvanuks. Ainuraksest inimeseks ... ja edasi. Ja mis see Minusse puutub?"
    ["vljund"]=>
    string(141) "Üliõpilane mõistab, kultuuri, kõne ja mõtlemise seoste abstraktset teooriat ja selle potentsiaali huvitavate vaimunähtuste seletamisel."
  }
  [6161]=>
  object(stdClass)#6162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Kursuse eesmärgiks on anda põhiteadmiseid reproduktiivkäitumisest ja pereplaneerimise peamistest mudelitest, meetoditest ja teooriatest"
    ["sisu"]=>
    string(279) "Pereplaneerimise tähendus ja kujunemislugu. Reproduktiivtervisealased hariduslikud programmid ja metoodika. Noorukiea areng biopsühhosotsiaalse mudeli alusel. Vanemlikkuse sotsiokultuuriline tähendus. Lapse sünd ja peresuhete dünaamika. Lapse sünd ja peresuhete dünaamika."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Üliõpilane omab ülevaadet reproduktiivkäitumisest ja pereplaneerimise peamistest mudelitest, meetoditest ja teooriatest."
  }
  [6162]=>
  object(stdClass)#6163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6034"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Arvestus. Tähtajaline iseseisva töö esitamine, kohustuslik osalemine seminaris."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Anda ülevaade tervisekäitumisest ja selle suunajatest. Tutvustada tervisekäitumise mudeleid. Tutvustada erinevaid tervise edendamise strateegiaid, interventsiooni teooriaid, nende rakendamist üksikisiku ja kogukonna tasandil ja programmide hindamist. Oskus määratleda probleeme ja terviseriske."
    ["sisu"]=>
    string(876) "Tervisekäitumine, haiguskäitumine, haige rollikäitumine. Tervisekäitumise suunajad: hoiakud, teadmised, sotsiaalmajanduslik staatus, meedia, sotsiaalne surve. Tervisemõjurite ja tervisenäitajate omavaheline seos. Tervisekäitumise mudelid: terviseuskumuste mudel, kaitse-motivatsiooni mudel. Põhjendatud tegutsemise teooria, transteoreetiline mudel, sotsiaalse õppimise teooria, veenmise kommunikatsiooni mudel. Tervist edendava käitumise põhimõtted: sport, õnnetuste vältimine, toitumine, tervisekontroll. Käsitletakse tervise edenduse protsessi eesmärke ja meetodeid ning huvigruppe ja vastutust. Käsitletakse erinevaid teooriaid, millest lähtutakse tervist edendavate sekkumiste kavandamisel, tutvutakse tehtud uurimustega ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamismeetoditega. Käsitletakse riiklike tervist edendavaid programme ja nende rahastamise süsteemi."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Omab ülevaadet tervisekäitumisest ja selle suunajatest. Tunneb tervisekäitumise mudeleid. Oskab määratleda probleeme ja terviseriske. Valdab tervisekäitumise-alast terminoloogiat. Tunneb tervist edendava projekti koostamise põhimõtteid."
  }
  [6163]=>
  object(stdClass)#6164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6035"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "1. Individuaalse iseseisva töö kirjalikud aruanded ("logiraamat") - 50% 2. Retsensioon ajajuhtimise oskusteabe raamatule - 15%. 3. Rühmatöö tulemused ja protsessi aruanded - 25% 4. Ajajuhtimise kokkuvõtlik mõistekaart 10%"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Võimaldada teadmisi ja kogemust ajajuhtimisest kui inimese toimetulekut toetavast oskusteabest."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Üksikisiku võimaluste ja talle esitatavate nõudmiste kiire kasv viimase sajandi jooksul on loonud vajaduse uute efektiivse toimimise käsitluste ja seda toetava oskusteabe järele. Sellele nõudlusele vastab pakkumine, mille üldnimetajaks on „ajajuhtimine“. Ajajuhtimise käsitlused on teinud läbi arengu, kus lisaks üldistavatele mudelitele, tehnilistele abivahenditele ja soovitustele pööratakse üha enam tähelepanu subjekti individuaalsetele iseärasustele, tema ajakasutust puudutavatele tõekspidamistele ja väärtustele. Viimatinimetatu kaasnähtuseks on ka „ajasurvest“ tingitud pingete maandamise ja ennetamise võtted ning „kiirteelt“ lahkumise, „aeglustamise“, käsitlused."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane: 1. Tunneb ajahaldamise oskusteavet - süsteeme ja meetodeid. 2. Teab ajajuhtimise meetodite psühholoogilisi piiranguid. 3. Oskab analüüsida omaenda ajakasutust. 4. Oskab rakendada ajajuhtimise oskusteavet omaenda (õpi)tegevuses. ."
  }
  [6164]=>
  object(stdClass)#6165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6037"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Arvestus, millele pääsemise eelduseks on nõuetele vastavate iseseisvate tööde esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Anda teaduspõhine ülevaade peamistest positiivse psühholoogia raames käsitlevatest teemadest; analüüsida seoseid positiivse psühholoogia ja muude psühholoogia valdkondade vahel; analüüsida teadustulemustel põhinevate soovituste rakendamisvõimalusi igapäevaelus."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Positiivse psühholoogia kui uurimisvaldkonna eesmärk on tuvastada ja edendada inimlikke tugevusi ja väärtusi, mis aitavad kaasa täisväärtusliku elu kujundamisele. Kursus on mõeldud sissejuhatuseks positiivse psühholoogia valdkonda ning keskendub selliste teemade käsitlemisele, mida teadusmaastikul on kõige enam seostatud rahulolu, õnnetunde ja heaoluga."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab ülevaadet positiivse psühholoogia raames käsitletavatest olulisematest teemadest ja mõistetest; - on analüüsinud positiivse psühholoogia seoseid muude psühholoogiavaldkondadega; - on analüüsinud positiivse psühholoogia teadustulemustel põhinevate soovituste rakendamise võimalusi igapäevaelus"
  }
  [6165]=>
  object(stdClass)#6166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6040"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Kinnistada teoreetiliste kursuse raames omandatud teadmisi ning omandada esmane kogemus erialaste teadmiste praktikasse rakendamises."
    ["sisu"]=>
    string(899) "Praktika käigus peaks üliõpilased saama ettekujutuse erialaste kompetentside rakendamisvõimalustest tööturul. Tutvutakse tüüpiliste tulevikus võimalike töökohtadega. Praktikakoha valib üliõpilane koostöös akadeemilise osakonnaga. Soovitav on praktika sooritada oma süvendatud huvile vastavas valdkonnas. Praktikat on võimalik sooritada ka akadeemilise osakonna juures. Praktika kohapealsel juhendajal peab olema psühholoogi haridus (organisatsioonipsühholoogia alasel praktikal võib olla haridus organisatsioonikäitumises). Enne praktikale minekut esitavad üliõpilased praktikaprojekti, mis vaadatakse läbi ja kinnitatakse ning seejärel suunatakse üliõpilane praktikale. Praktika ajal peab üliõpilane praktikapäevikut. Samuti esitab juhendaja osakonnale arvamuse üliõpilase toimetulekust praktika vältel. Praktika lõpus toimub praktika kaitsmine avalikul seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Omab esmast kogemust erialaste teadmiste praktikasse rakendamisest. Saab ettekujutuse võimalikust töökohast tulevikus"
  }
  [6166]=>
  object(stdClass)#6167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks kitsamatel teemadel isiksusepsühholoogias, arengupsühholoogias, kognitiivses psühholoogias, kliinilisest psühholoogias või sotsiaalpsühholoogias. Aine läbimise eelduseks peab olema sooritatud vähemalt 75 EAP mahus erialaaineid."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Süvendatult vaadatakse kaasaegseid ja kitsamaid seisukohti erinevates psühholoogia valdkondades. Arutletakse viimaseaja uurimustulemuste üle. Vaadatakse teoreetiliste ja empiiriliste teadmiste rakendamise võimalusi igapäevases käitumises. Käsitletavate teemade komplekt võib erinevatel aastatel olla erinev. Iseseisevalt koostatakse sõltuvalt teemast referaat, juhtumianalüüs või viiakse rühmatööna läbi miniuurimus."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Omab süvendatud teadmisi kaasaegsetest uurimistulemustest ja nende rakendamisvõimalustest isiksusepsühholoogias, arengupsühholoogias, kognitiivses psühholoogias, kliinilisest psühholoogias või sotsiaalpsühholoogias."
  }
  [6167]=>
  object(stdClass)#6168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6043"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Tutvustada käitumise universaalseid ja liigiomaseid bioloogilisi aluseid."
    ["sisu"]=>
    string(709) "Etoloogia alused. Loomade käitumine kui bioloogiline süsteem. Käitumine, selle liigispetsiifika, ökoloogia ja semiootika. Elukeskkond kui interaktiivne kontekst. Närvi- ja endokriinse süsteemi funktsioonid ja vormid. Mälu, emotsioonid, agressiivsus, mõtlemine, tähelepanu. Territoriaalsus ja sotsiaalsus. Instinktid. Enesekaitse, toitumine, komfortkäitumine, seksuaalkäitumine, hoolitsemine järglaste eest. Omad ja võõrad. Otsing ja äratundmine. Inimese etoloogia. Kultuur kui liigi tunnus. Dialoogivõimalused. Iseseisvalt töötab üliõpilane läbi kohustusliku kirjanduse ja vaatleb ühe vabalt valitud looma käitumist ning analüüsib seda tuginedes omandatud teoreetilistele teadmistele."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Suudab seostada ja mõista loomade ja inimese liigispetsiifilist ning üldloomalikku käitumist."
  }
  [6168]=>
  object(stdClass)#6169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6044"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Toetada üliõpilasi teadmiste ja oskuste omandamisel, mis on vajalikud karjääri valiku ja arenguga seotud otsuste tegemisel."
    ["sisu"]=>
    string(836) "Karjäär kitsamas ja laiemas mõttes. Kutsesüsteemid. Kutseinfo. Kutsesuunitlusprogrammid. Karjäärinõustamiskeskused. Karjäärinõustaja vs kutsenõustaja. Karjääriteooriad. Karjäärinõustaja roll ja kutse-eetika. Erinevad karjäärinõustamise paradigmad. Karjäärinõustamisprotsess. Elukutse valikuga seotud müüdid. Olulised komponendid karjääriotsustuste tegemisel: huvid, võimed, oskused. Karjäärinõustamise spetsiifika põhikoolis, gümnaasiumis ja kõrgkoolis. Kutsesuunitlusprogrammide läbiviimine. Õpetaja roll õpilase haridustee ja tööalase tuleviku kavandamisel suunajana ja nõustajana. Võrgustikutöö olulisus karjäärinõustamises. Vähese konkurentsivõimega inimeste ja riskirühmade nõustamine. Iseseiseva tööna analüüsitakse karjäärinõustamise ja karjääriplaneerimise situatsioone."
    ["vljund"]=>
    string(527) "Oskab aidata teisel isikul orienteeruda karjäärialaste võimaluste paljususes; Oskab suunata noori inimesi vajaliku info leidmisel; Oskab viia läbi esmatasandi konsulteerimist (sh. haridustee ja elukutse valik, töökoha valik ja leidmine etc); Oskab aidata noorel määratleda oma parimat potentsiaali ning püstitada selgeid eesmärke; Tunneb karjääriteooriate põhiseisukohti, mõistab sarnasusi ja erinevusi põhiseisukohtade vahel; Oskab rakendada karjääriteooriate põhiseisukohti oma karjäärivalikute tegemisel."
  }
  [6169]=>
  object(stdClass)#6170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6045"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Anda teadmised kõnelise mõtlemise mehhanismidest ja arenguastmetest. Kujundada mõtlemisprotsesside metakognitiivse analüüsi oskust. Kujundada suutlikkust mõista mõtlemise heterogeensust ja sellest tulenevaid piiranguid kommunikatsiooniprotsessides."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Sissejuhatus. Kõne ja mõtlemise seoste põhimõtted. Semiootilise vahendatuse teooria. Mõtlemine ja selle areng loomadel (näited tuvidest, ahvidest ja teistest inimese sugulastest). Mõtlemise areng inimeste evolutsioonis, kultuuri sünd ja areng (eriti kunsti evolutsioon). Lapse areng kultuurseks inimeseks (laste joonistuste areng, mõistelise mõtlemise areng, eneseteadvuse areng). Kaasaegse täiskasvanud inimese mõtlemine ja selle seos tunnete, tahtmiste ja tegemistega. Käsitletakse nii individuaalsest kui ühiskondlike nähtuste vaatenurgast. Iseseisev töö: teemakohase kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Teab kõnelise mõtlemise mehhanismidest ja arenguastmetest. Omandab mõtlemisprotsesside metakognitiivse analüüsi oskuse. Suudab mõista mõtlemise heterogeensust ja sellest tulenevaid piiranguid kommunikatsiooniprotsessides."
  }
  [6170]=>
  object(stdClass)#6171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6047"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Valikvastuste- ja avatud küsimustega test"
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Anda ülevaade suhtlemise olemusest, suhtlemisoskustest ja näidata inimese enda rolli suhete kujunemisel ja kestmisel. Toetada tudengite interaktsioonide analüüsimise oskuse kujunemist ning arusaamise kujunemist väärtuste, hoiakute jms. mõjust suhete püsimisele."
    ["sisu"]=>
    string(983) "Suhtlemise olemus ja suhete funktsioonid läbi isiklike vajaduste, toimetuleku. Indiviidi aktiivsus suhte kujundamisel. Mina-kontseptsioon ja suhted. Suhete areng – enese avamine ja avatus suhetes. Usaldus. Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent. Kommunikatsioon ja suhted. Verbaalne kommunikatsioon. Mitteverbaalsed signaalid suhtlemisel. Tunnetus kui suhtlemise komponent. Inimese tajumine. Teise inimese tajumise iseärasused, stereotüübid, hoiakud, põhjuste omistamine ja muutused suhetes. Mõjutamine kui suhtlemise komponent. Käitumise vormimine (biheivioristlik vaatenurk). Mängud suhetes. E. Berne transaktsioonide analüüs. Suhtlemisoskused. Abistav kuulamine. Kuulamistõkked. Tagasiside. Kriitika. Konfliktid ja nende tekkimist toetavad tegurid. Suhtlemisstiilid (agressiivne, kehtestav, alistuv käitumine). Atraktiivsus. Partneri valik. Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) . Armastuse erinevad käsitlused. Läheduse tüübid. Üksildus. Armukadedus."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Mõistab indiviidi vastutust ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni selle kujundamisel. Oskab analüüsida suhtlemissituatsioone indiviidide vastastikuse sõltumise ja endasse suhtumise kontekstis. Kujuneb arusaamine seostest hoiakute, veendumuste ja suhete kvaliteedi vahel. Oskab analüüsida omandatud teoreetiliste käsitluste abil isiklikke suhteid."
  }
  [6171]=>
  object(stdClass)#6172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6048"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Toetada kuulajaid organisatsioonipsühholoogia põhiteemade tundmaõppimisel."
    ["sisu"]=>
    string(590) "Organisatsioonipsühholoogia ajalugu ja arengusuunad. Tööga seotud motivatsioon, motiivid ja vajadused. Raha kui motivaator. Motivatsiooni teooriad. Edu põhjuste omistamine. Tööga seotud hoiakud ja emotsioonid. Organisatsioonile pühendumine ja organisastiooni liikmelisus. Rahulolu ennustavad tegurid. Töökeskkond. Rahulolu mõõtmise ja tõstmise võimalused. Rahulolematuse indikaatorid. Töökoha ebakindlus. Kliendi rahulolu. Väsimus. Tööstress ja selle tekkimine. Stressiga toimetulekut soodustavad ja takistavad tegurid. Riskirühmad. Läbipõlemise mõiste ja komponendid."
    ["vljund"]=>
    string(437) "Suudab analüüsima tööalaseid situatsioone psühholoogilisest vaatenurgast. Oskab rakendada oma organisatsioonipsühholoogia baasteadmisi praktikasse. Oskab analüüsida tööalaseid situatsioone töö motivatsiooni, rahulolu ja stressi seisukohast. Oskab leida sobivaid motivatsiooni ja rahulolu tõstmise ning stressiga toimetuleku võimalusi. Oskab hinnata potentsiaalseid stressoreid ja nendega toimetulekut soodustavaid tegureid."
  }
  [6172]=>
  object(stdClass)#6173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6049"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Iseseisev töö, seminaris osalemine, arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Anda teadmisi organisatsiooni ja juhtimise olemusest ja juhtimise funktsioonidest, mis võimaldavad orienteeruda juhtimisalastes probleemides, mõistetes ja meetodites ning töötada erialase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Juhtimise kontseptsioon. Organisatsiooni tegevuskeskkond. Planeerimine. Otsustamine. Motiveerimine. Koordineerimine ja kontroll. Organiseerimine ja organisatsiooni struktuur. Organisatsioonikultuur. Juhtimisstiil. Ametivõim ja autoriteet. Kommunikatsioon. Juhi sotsiaalsed oskused ja ajajuhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(211) "Orienteerub juhtimisalastes probleemides, mõistetes ja meetodites. Oskab töötada erialase kirjandusega. Suudab seostada teadmisi igapäevase praktikaga ning oskab teoreetilisi mudeleid praktikasse üle kanda."
  }
  [6173]=>
  object(stdClass)#6174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6050"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Analüüsida avalikkussuhete olemust, keskendudes suhtekorraldusele kui organisatsiooni juhtimisfunktsioonile selle strateegilise planeerimise ja rakendamise seostes."
    ["sisu"]=>
    string(881) "Aines: käsitletakse avalikkussuhete olemust, keskendutakse suhtekorraldusele kui organisatsiooni juhtimisfunktsioonile selle strateegilise planeerimise ja rakendamise seostes, analüüsitakse suhtekorralduse põhieesmärke ja funktsioone, valdkonna kujunemise peamisi arenguetappe ning saadakse ülevaade suhtekorralduse teoreetiliste mudelite rakendamisest; saadakse ülevaade organisatsioonisisesest ja -välisest suhtekorraldusest, keskendutakse suhtekorralduse strateegilisele planeerimisele, meediasuhete kavandamisele ja realiseerimisele ning turunduskommunikatsiooni planeerimisele ja rakendamisele eri tüüpi organisatsioonides; saadakse ülevaade kriisikommunikatsioonist ja turunduskommunikatsiooni suhtekorralduslikest meetoditest. Iseseisev töö koosneb: loengute kinnistamiseks ja seminaride ettevalmistamiseks vajalike erialateabe allikate analüüs; rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Tunneb suhtekorralduse peamisi teooriaid ja mudeleid; Oskab teoreetilisi mudeleid kasutada suhtekorraldusprotsessi kavandamisel; Oskab iseseisvalt kavandada suhtekorralduses meediasuhteid; Suudab korraldada kriisikommunikatsiooni."
  }
  [6174]=>
  object(stdClass)#6175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Kujundada teadmised reklaamipsühholoogia põhiprintsiipidest, reklaamipsühholoogia seaduspärasustest. Anda ettekujutus psühholoogia kui teadusharu rakendamise võimalustest reklaami-, propaganda- ja esindustegevuses. Toetada kogemuse saamist reklaamitegevuse ja reklaamisõnumite analüüsimisest ja hindamisest."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Reklaamipsühholoogia mõistest, reklaam kui kommunikatsioon, reklaamipsühholoogia seaduspärasused, reklaamipsühholoogia kuldreeglid, positsioneerimine ning margitoote kujundamine, reklaamimine kui protsess, hoiakud ja emotsionaalsed seisundid reklaami mõju regulaatorina, reklaami tajumine, reklaami mäletamine, otsustamine ja järeldamine reklaami vastuvõtul, kujutluse osa reklaami vastuvõtul, eetika ja tsensuur reklaaminduses, praktilise reklaamitegevuse probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(430) "Tunneb reklaamiteooria põhilisi lähenemisi ja omab ülevaadet reklaamipsühholoogiast, samuti teab psühholoogia rakendusvõimalustest reklaamitegevuses. Suudab nii kriitiliselt kui konstruktiivselt analüüsida reklaamisõnumeid ja prognoosida nende võimalikku efektiivsust lähtudes teoreetilisest alusest. Üliõpilane omab reklaamipsühholoogia teadusteksti lugemise ja mõtestamise kogemust ning tunneb vastavat sõnavara."
  }
  [6175]=>
  object(stdClass)#6176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6052"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Valikvastustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Kursuse läbimisel peavad üliõpilased teadma inimgruppides toimuvate protsesside seaduspärasusi ja mõistma inimeste käitumist grupis, samuti erinevaid grupiprotsesse kirjeldavaid mudeleid, teooriaid ja uurimismeetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(659) "Gruppide karakteristikuid. Gruppide moodustamise/tekkimise seaduspärasused, nende liigitus. Gruppide tunnused. Grupinormid. Grupi suuruse mõju protsessidele. J. Moreno, sotsiomeetria. Diversiteedi mõju grupiprotsessidele. Kohesiivsus, seda mõjutavad tegurid. Gruppides toimivad sotsiaalsete suhete võrgustikud. Rollid grupis. Sotsiaalne staatus, selle kujunemine grupis. Liider grupis. Grupitegevust soodustavaid ja pidurdavaid protsessid. Sotsiaalne soodustamine, sotsiaalne looderdamine. Konformism. Ostrakism. Grupi arenguetapid. Liidri kujunemine. Ekstreemne grupikäitumine, polariseerumine, agressiivsus. Otsustusprotsessid grupis. Grupimõtlemine."
    ["vljund"]=>
    string(332) "- Õpilane omab teadmisi grupiprotsesse mõjutavatest teguritest. - Õpilane oskab analüüsida grupitegevuse efektiivsust mõjutavaid tegureid ja grupiprotsessidest tulenevaid riske grupi eesmärkide saavutamisele. -Õpilane suudab kasutada erinevaid meetodeid gruppide sotsiaalsete suhete võrgustiku analüüsiks ja arendamiseks."
  }
  [6176]=>
  object(stdClass)#6177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6053"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Eesmärgiks on anda ettekujutus ühest sotsiaalpsühholoogia praktilisemast valdkonnast ja õpetada ennast kaitsma sotsiaalsete mõjutamisviiside eest."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Mõjustamispsühholoogias põhimõisted. Mõjustamise relvad. Stereotüübid ja põhjendused. Imiteerimine. Otsustuslikud heuristikud. Kontrastiprintsiip. Vastastikkus. Kohustumine ja järjekindlus. Automaatsus. Sotsiaalne kinnitus. Jäljendamine. Meeldivus. Tingimine ja seostamine. Autoriteetsus. Nappus. Kaitsevõtted."
    ["vljund"]=>
    string(150) "Mõistab lihtsamaid mõjustamisstrateegiaid ja heal juhul oskab ennast ka nende eest kaitsta. Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust."
  }
  [6177]=>
  object(stdClass)#6178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Viia kursuse kuulaja kurssi uute suundade ja metoodikatega psühholoogia erinevates valdkondades. Kujundada oskust kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust. Aine läbimise eelduseks peab olema sooritatud vähemalt 75 EAP mahus erialaaineid."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Analüüsitakse uuemaid arengusuundi psühholoogias ning tutvutakse uuemate publikatsioonidega. Käsitletavate teemade komplekt on erinevatel aastatel olla erinev."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Omab teadmisi uutest suundadest ja metoodikatest psühholoogias. Oskab kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust."
  }
  [6178]=>
  object(stdClass)#6179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6058"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "1. Teadmiste test - 30% 2. Grupitööde aruanded - 40% 3. Grupitöö tulemused - 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Luua võimalused rühmatöö meetodite tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Rühmatöö meetodeid rakendatakse kasvavalt nii õppe- kui töökeskkonnas. Aine raames saavad osalejad ülevaate sageli kasutatavatest rühmatöö meetoditest ja praktilise kogemuse neist. Käsitletakse järgmisi meetodeid: 1. Ring 2. Ajurünnak 3. Maailmakohvik 4. Avatud Ruumi Meetod"
    ["vljund"]=>
    string(159) "Osalejad: 1. Tunnevad rühmatöö meetodeid 2. Teavad rühmatöö meetodite näidustusi ja vastunäidustusi 3. On kogenud rühmatöö meetodeid rühma liikmena"
  }
  [6179]=>
  object(stdClass)#6180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Toetada üliõpilasi teadmiste ja oskuste omandamisel, mis on vajalikud karjääri planeerimisel ja karjääriotsuste tegemisel."
    ["sisu"]=>
    string(394) "Karjääriparadigmad ja mõisted. Individuaalne karjääri planeerimine – protsess ja komponendid. Karjäärinõustamist pakkuvad institutsioonid Eestis. Karjäärinõustamise spetsiifika põhikoolis, gümnaasiumis ja kõrgkoolis. Töötute nõustamine ja tööturuteenused. Erafirmade poolt pakutavad nõustamisteenused. Personaliotsinguprotsess ja selles tööotsija/kandidaadina osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(420) "- Tunneb karjääriteooriate põhiseisukohti, mõistab sarnasusi ja erinevusi põhiseisukohtade vahel. - Tunneb individuaalse karjääri planeerimise protsessi, kasutab isikliku karjääri planeerimisel asjakohaseid meetodeid. Oskab analüüsida oma ressursse, ambitsioone ja võimalusi. Oskab osaleda personaliotsingu konkurssidel. - Teab karjääriteenuste pakkujaid Eestis. Teab teenuste eripära sihtrühmade lõikes"
  }
  [6180]=>
  object(stdClass)#6181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6060"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Mõista psüühika olemust ja erinevust mittepsüühilistest nähtustest. Psüühika funktsioneerimise aluste ja põhimõtete tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Psüühika. Psühholoogia paradigmad ja meetodid. Psühholoogia rakendamise võimalused. Sensoorsed protsessid: nägemine, kuulmine, tasakaal, keha asend ruumis, süva- ja puutetundlikkus, lõhna- ja maitsetundlikkus, muud meeled. Motoorika. Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine. Psüühilised protsessid: emotsioonid, motivatsioon, taju, mälu, mõtlemine, tegevuse planeerimine, keel ja kõne."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Üliõpilane mõistab psüühika olemust ja erinevust mittepsüühilistest nähtustest. Üliõpilane teab psüühika funktsioneerimise aluseid ja põhimõtteid."
  }
  [6181]=>
  object(stdClass)#6182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6061"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6182]=>
  object(stdClass)#6183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6062"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Võimaldada ülevaade võimalikest psühholoogia eriala praktilistest rakendusvaldkondadest. Aine läbimise eelduseks peab olema sooritatud vähemalt 90 EAP mahus erialaaineid."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Praktika käigus külastatkse erinevaid organisatsioone ja tutvutakse psühholoogi igapäevatööga. Iga üliõpilane peab külastama 6 organisatsiooni; ühes valdkonnas maksimaalselt 2 külastust eesmärgiga tutvuda võimalikult mitmekülgselt töövõimalustega."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üliõpilane: 1. Tunneb psühholoogia rakendamise peamisi valdkondi. 2. Teab nende valdkondade eripära ja psühholoogile esitatavaid kompetentsi nõudeid. 3. Oskab analüüsida omaenda eelistusi ja võimalusi võimaliku töökoha valikul ülikooli õpingute järel."
  }
  [6183]=>
  object(stdClass)#6184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6063"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Grupitööd seminaris, teadusliku essee esitamine ning kursuse lõpus kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Anda ülevaade erinevatest sõltuvuskäitumise vormidest, sõltuvuse tekke erinevatest mudelitest ja seletustest ning abistamise võimalustest. Tutvustada sõltuvuskäitumise ennetamise ja sekkumise erinevaid võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(511) "Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud tunnused ja sõltuvuse tekke erinevad mudelid. Erinevad sõltuvuskäitumise vormid: kliinilised ja teoreetilised. Sõltuvuskäitumisele iseloomulik mõtlemine ja enesekahjustamine. Sõltuvuskäitumise kui sotsiaalse probleemi kujunemise ajalugu Eestis. Sõltuvuse etioloogilised mudelid. Erinevate sõltuvuskäitumiste abistamise vajadus ja võimalused. Sõltuvuskäitumise preventsioon erinevatel tasanditel. Primaarse preventsiooni spetsiifika koolis, kasutatavad meetodid."
    ["vljund"]=>
    string(491) "- üliõpilane omab teadmisi sõltuvuse tekke erinevatest mudelitest ning soodustavatest taustateguritest. - üliõpilane omab arusaama sõltuvuskäitumise erinevatest vormidest ning abistamise võimalustest. - üliõpilane omab teadmisi levinumate uimastite närvisüsteemi mõjutavatest omadustest ning nende lühi-ja pikaajalistest mõjudest. - üliõpilane suudab eristada sõltuvuskäitumise preventsioonistrateegiate tõhusust ja kohasust, töötades erinevate sotsiaalsete gruppidega."
  }
  [6184]=>
  object(stdClass)#6185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6070"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Anda ülevaade tervisekäitumisest ja selle suunajatest. Tutvustada tervisekäitumise mudeleid. Tutvustada erinevaid tervise edendamise strateegiaid, interventsiooni teooriaid, nende rakendamist üksikisiku ja kogukonna tasandil ja programmide hindamist. Oskus määratleda probleeme ja terviseriske."
    ["sisu"]=>
    string(884) "Tervisekäitumine, haiguskäitumine, haige rollikäitumine. Tervisekäitumise suunajad: hoiakud, teadmised, isiksuseomadused, lapsepõlvekogemused, sotsiaalmajanduslik staatus, meedia, sotsiaalne surve, Tervisemõjurite ja tervisenäitajate omavaheline seos. Tervisekäitumise mudelid: terviseuskumuste mudel, kaitse-motivatsiooni mudel, planeeritud käitumise teooria, spontaanse protsessi mudel, sotsiaalse õppimise teooria. Tervist edendava käitumise põhimõtted: sport, õnnetuste vältimine, toitumine, tervisekontroll. Käsitletakse tervise edenduse protsessi eesmärke ja meetodeid ning huvigruppe ja vastutust. Käsitletakse erinevaid teooriaid, millest lähtutakse tervist edendavate sekkumiste kavandamisel, tutvutakse tehtud uurimustega ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamismeetoditega. Käsitletakse riiklike tervist edendavaid programme ja nende rahastamise süsteemi."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Omab ülevaadet tervisekäitumisest ja selle suunajatest. Tunneb tervisekäitumise mudeleid. Oskab määratleda probleeme ja terviseriske. Valdab tervisekäitumise-alast terminoloogiat. Tunneb tervist edendava projekti koostamise põhimõtteid."
  }
  [6185]=>
  object(stdClass)#6186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6071"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Eesmärgiks on anda ülevaade personalijuhtimise ja arendamise problemaatikast organisatsioonis, tutvustada personalijuhtimise erinevaid valdkondi ning anda põhiteadmisi tööks inimestega. Kursuse lõpuks peaks kuulajad olema valmis rakendama oma baasteadmisi inimressursside juhtimisest ja arendamisest ka praktikasse."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Personalijuhtimise ajalugu ja arengusuunad. Rahvusvahelised trendid. Personalipoliitika. Personalijuhi roll. Töö analüüs. Ametijuhendid. Tööjõuturg. Personali planeerimine. Personali värbamine ja valik. Kohanemine organisatsiooniga. Personali hindamine. Arenguvestlused. Koolituse planeerimine. Koolituse efektiivsust mõjutavad tegurid. Töö hindamine ja palgakorraldus."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Kursuse läbinud üliõpilane : Suudab analüüsida tööalaseid situatsioone psühholoogilisest vaatenurgast. Oskab rakendada oma personalijuhtimise ja –arendamise baasteadmisi praktikasse. Mõistab inimressursi juhtimise erinevate aspektide olulisust töö efektiivsuse seisukohast."
  }
  [6186]=>
  object(stdClass)#6187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6072"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua arusaamine kultuuriti võrdleva psühholoogia valdkonna teadustööst, omandada teadmisi peamistest teadusuuringute tulemustest, saada ülevaade kultuuriti võrdleva psühholoogia rakendamisest ja arendada relativistlikku suhtumist teistesse kultuuridesse."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Kursuse käigus saadakse ülevaade põhilistest definitsioonidest ja lähenemistest kultuuritivõrdleva psühholoogia raames, ning käsitletakse kultuuri seoseid ja mõjusid psühholoogilistele protsessidele. Spetsiifilisemalt vaadatakse kultuuride vahelisi sarnasusi ja erinevusi motivatsioonis, sotsiaalses käitumises, isiksuseomadustes, mõtlemises, emotsioonides ja väärtustes. Kursusel käsitletakse ka kultuuride vahelise suhtlemise protsesse ja tulemusi ning analüüsitakse valdkonna praktilisi rakendusi."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Üliõpilane oskab laiendada enda kultuurilist raamistikku ja hinnata erinevaid psühholoogia teooriaid ja teadusuuringute tulemusi kasutades kultuuriti võrdlevat perspektiivi."
  }
  [6187]=>
  object(stdClass)#6188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6073"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6188]=>
  object(stdClass)#6189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6074"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Toetada üliõpilasi loomaks kaasaegset arusaama teadusparadigmast ja teadusliku uurimistöö meetoditest, toetada sotsiaalteadusliku uurimisprojekti koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Aine annab ülevaate teaduse olemusest ja sotsiaalteadusliku uurimistöö iseärasustest, käsitledes järgmiseid teemasid: uurimisprobleem, hüpoteesid ja muutujad, skaleerimine ja hindamine, uurimismeetodid sotsiaalteadustes, uuringu läbiviimine, uurimistulemuste analüüs ja usaldusväärsus. Samuti antakse ülevaade üliõpilastöödele esitatavatest nõuetest ning uurimistulemuste kasutamisest praktikas. Aine käigus koostab üliõpilane individuaalse uurimisprojekti kavandi ning esitleb seda õpingukaaslastele."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Tunneb teadusliku uurimistöö põhialuseid, oskab eristada teadust pseudoteadusest. Suudab püstitada uurimisprobleemi ning kavandada uuringu läbiviimist. Omab piisavalt teadmisi ja oskusi iseseisva uurimistöö läbiviimiseks oma edasiste õpingute käigus."
  }
  [6189]=>
  object(stdClass)#6190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6075"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Luua võimalused süsteemse ülevaate saamiseks arengupsühholoogia kujunemisest ja uurimisvaldkondadest, õppida tundma arengupsühholoogia põhimõisteid, teooriaid, uurimismeetodeid, rakendusi. Anda ülevaade rakenduspsühholoogia ühe vanima haru- koolipsühholoogia kujunemisloost ning kaasaegsetest suundumustest"
    ["sisu"]=>
    string(892) "Arengupsühholoogia aine. Areng kui protsess. Uurimuste planeerimine arenguliste muutuste mõõtmiseks Uurimismeetodid arengupsühholoogias. Arenguteooriate olemus ja põhiküsimused. Ülevaade olulisemates arenguteooriatest. Pärilikkus. Geneetilise mõju avanemisvõimalused. Sünnieelne areng. Motoorne ja füüsiline areng. Kognitiivne areng. Õppimine. Eneseteadvuse kujunemine ja areng. Soolised erinevused ja soorolli kujunemine. Agressiivsus. Sotsialiseerumine. Kodukeskkonna ja perekonna elustiili mõju arengule. Vananemisega seotud arengulised iseärasused ja psühholoogilised probleemid. Tutvustatakse koolipsühholoogi erinevaid rolle ning põhilisi töövaldkondi nii Eestis kui rahvusvahelises kontekstis. Antakse ülevaade hariduslikest erivajadustest (HEV) ning HEV õpilaste abistamise vajadusest ja võimalustest. Koolis sagedamini esinevate probleemvaldkondade analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(445) "Orienteerub klassikalistes ja kaasaegsetes arengukäsitlustes. Uurimuste planeerimisel oskab arvestada arenguliste muutuste mõõtmiste iseärasustega ning lastega läbiviidavate uurimuste puhul laste ealiste iseärasustega. Tunneb inimeste arengu põhilisi seaduspärasusi ja mõjutegureid ning ealisi iseärasusi. Oskab hinnata õpilaste arengu toetamise või abistamise vajaduse ulatust ning oskab planeerida erinevaid sekkumise strateegiaid."
  }
  [6190]=>
  object(stdClass)#6191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6076"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(468) "Koosneb kahest moodulist: suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia. Luua võimalused omandamaks teadmisi suhtlemise olemusest ja inimese enda kesksest rollist sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Toetada teadmiste omandamist, mis võimaldavad analüüsida interaktsioone suhetega rahulolu muutmiseks ja annavad ettekujutuse mõjutamispsühholoogia kui sotsiaalpsühholoogia praktilisemast valdkonnast õpetades ennast kaitsma sotsiaalsete mõjutamisviiside eest."
    ["sisu"]=>
    string(851) "Suhtlemise roll inimese elus läbi suhtlemise funktsioonide. Inimese enda vastutus ja individuaalsuse toime suhtlemisstiili kujunemisele ja püsimisele, suhete kvaliteedile ning selle muutmisele. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon, tajumine, mõjutamine. Suhtlemise stiilid: agressiivne, alistuv, kehtestav ning nende püsimine läbi kinnitavate interaktsioonide. Mitteverbaalne tasand suhtlemisel. Suhete sõlmimise nurgakivid. Konflikt suhtlemises ja suhetes kui märk indiviidide isikupärast, vajadustest, eesmärkidest. Mõjustamispsühholoogias põhimõisted. Mõjustamise relvad. Stereotüübid ja põhjendused. Imiteerimine. Otsustuslikud heuristikud. Kontrastiprintsiip. Vastastikkus. Kohustumine ja järjekindlus. Automaatsus. Sotsiaalne kinnitus. Jäljendamine. Meeldivus. Tingimine ja seostamine. Autoriteetsus. Nappus. Kaitsevõtted."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Oskab analüüsida suhete loomist ja suhte kvaliteedi kujunemist/püsimist läbi hoiakute, väärtuste, mina-pildi ning käitumise kinnitamise. Mõistab indiviidi vastutust ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni kujundamisel selles. Saab aru lihtsamatest mõjustamisstrateegiatest ja heal juhul oskab ennast ka nende eest kaitsta. Oskab analüüsida mõjustamisviiside suhtelist edukust."
  }
  [6191]=>
  object(stdClass)#6192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6078"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "1. Kirjalik teadmiste kontroll. 2. Simulatsioonianalüüs 3. Grupitöö esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Luua võimalused olulisemate läbirääkimiste mõistete, mudelite ja oskusteabe omandamiseks ning läbirääkimisülesannete lahendamise kogemuse saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Läbirääkimiste sotsiaalpsühholoogiline käsitlus pakub põhimõisted ja mudelid läbirääkimiste mõtestamiseks. Praktilised läbirääkimisülesanded (simulatsioonid, rollimängud), annavad osalejaile läbirääkimiste ettevalmistamise, pidamise ja mõtestamise kogemuse. Omandatud mõisteid rakendatakse ühe tegeliku läbirääkimisjuhtumi põhjalikul analüüsil. Eneserefleksiooni toeks on küsimustikud."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Osaleja: 1. Tunneb läbirääkimiste põhimõisteid ja mudeleid. 2. Tunneb oskusteabe soovitusi läbirääkijale. 3. Oskab valmistuda läbirääkimisteks 4. Oskab läbirääkimisi hinnata 5. Oskab läbirääkimisi analüüsida."
  }
  [6192]=>
  object(stdClass)#6193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6079"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Aktiivne seminarides osalemine ja ettekande koostamine/ettekandmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Arutleda laste arengu üle kultuurikontekstis. Analüüsida õppimise mõju arengule."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Anda ülevaade levinud mõistete arengu teooriatest ja tutvuda vastavate empiiriliste uuringutega. Nende artiklite üle arutletakse seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Teavad kaasaegseid arenguteooriaid ja laste mõistete arengu iseärasusi erinevates valdkondades."
  }
  [6193]=>
  object(stdClass)#6194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6081"
    ["hindamine"]=>
    string(4) "Exam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6194]=>
  object(stdClass)#6195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP6082"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Valikvastustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Kursuse läbimisel peavad üliõpilased teadma inimgruppides toimuvate protsesside seaduspärasusi ja mõistma inimeste käitumist grupis, samuti erinevaid grupiprotsesse kirjeldavaid mudeleid, teooriaid ja uurimismeetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(659) "Gruppide karakteristikuid. Gruppide moodustamise/tekkimise seaduspärasused, nende liigitus. Gruppide tunnused. Grupinormid. Grupi suuruse mõju protsessidele. J. Moreno, sotsiomeetria. Diversiteedi mõju grupiprotsessidele. Kohesiivsus, seda mõjutavad tegurid. Gruppides toimivad sotsiaalsete suhete võrgustikud. Rollid grupis. Sotsiaalne staatus, selle kujunemine grupis. Liider grupis. Grupitegevust soodustavaid ja pidurdavaid protsessid. Sotsiaalne soodustamine, sotsiaalne looderdamine. Konformism. Ostrakism. Grupi arenguetapid. Liidri kujunemine. Ekstreemne grupikäitumine, polariseerumine, agressiivsus. Otsustusprotsessid grupis. Grupimõtlemine."
    ["vljund"]=>
    string(332) "- Õpilane omab teadmisi grupiprotsesse mõjutavatest teguritest. - Õpilane oskab analüüsida grupitegevuse efektiivsust mõjutavaid tegureid ja grupiprotsessidest tulenevaid riske grupi eesmärkide saavutamisele. -Õpilane suudab kasutada erinevaid meetodeid gruppide sotsiaalsete suhete võrgustiku analüüsiks ja arendamiseks."
  }
  [6195]=>
  object(stdClass)#6196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade erinevatest arengukäsitlustest ja arenguhindamise meetoditest indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasemel. Omandada oskused arengu-teemalise empiirilise materjali kogumiseks ja analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(887) "Ainekursuse sisuks on arengukäsitlused ja arenguhindamine indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasemel. Kursus koosneb kahest osast - teoreetilises osas uuritakse järgmiseid teemasid: arengu kui konstrukti ajalugu ja käsitlused erinevates uurimistraditsioonides; arengu, muutuste ja innovatsiooni vahekord; arengu peegeldus avalikus arvamuses ja inimeste väärtushinnangutes; arenguriskid; arengu hindamise kriteeriumid ja meetodid. Kursuse empiirilisel materjalil põhinevas osas analüüsitakse rahvusvaheliste arengu-uuringute tulemusi ning erinevate lähenemiste põhjal antud hinnanguid Eesti arengule, võrreldakse. Eesti positsiooni muu maailma taustal, tuuakse välja Ida- ja Kesk-Euroopa arenguiseärasused. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus koostab üliõpilane arenguanalüüsi tema poolt valitud organisatsiooni, ühiskonna või regiooni kohta."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Üliõpilane orienteerub inimest, organisatsiooni ja ühiskonda puudutavates arengukäsitlustes, oskab kriitliselt analüüsida erinevate arenguhindamise meetoditega saadud tulemusi, oskab iseseisvalt läbi viia arenguhindamist."
  }
  [6196]=>
  object(stdClass)#6197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Aine eesmärgiks on anda ülevaade soolistest erinevustest ja nende väljendumisest nii tööalases kui eraelulises käitumises."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Sooliste erinevuste ja seksuaalkäitumise psühholoogia. Sugu ja soorollid, sootüüpiline käitumine, sooline identifikatsioon. Sotsialiseerumine ja soorollid. Soolise kujunemise ja seksuaalkäitumise häired. Mehelikkuse/naiselikkuse stereotüüpide väljendumisest käitumises ja isiksuseomadustes, nende omaksvõtust inimeste poolt, soorollide täitmisest ja edasikandumisest ühiskonnas ning muutustest soorollile suunatud ootustes ja rollide täitmises. Evolutsiooniline areng ja sugu. Erinevused seksuaalses käitumises. Soorolli stereotüüpide mõju isiksusele, lähedussuhetele, eneseteostusele, võimusuhetele. Soolised erinevused väärtushinnangutes. Seksuaalne ahistamine. Nais- ja meesuurimused."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Üliõpilased orienteeruvad kaasaegsetes individuaalseid ja soorolliga seotud erinevusi puudutavates käsitlustes. oskab püstitada sotsiaalteaduslikes uurimustes soolisi erinevusi käsitlevaid eesmärke ja hüpoteese. suudab analüüsida oma igapäevases töös ja elus ilmnevaid sooliste erinevustega seotud aspekte."
  }
  [6197]=>
  object(stdClass)#6198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7004"
    ["hindamine"]=>
    string(76) "Arvestus. Arvestuse aluseks on üliõpilase poolt koostatud arenguanalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Anda ülevaade erinevatest arengukäsitlustest ja arenguhindamise meetoditest indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasemel. Omandada oskused arengu-teemalise empiirilise materjali kogumiseks ja analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(800) "Ainekursuse sisuks on arengukäsitlused ja arenguhindamine indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasemel. Kursus koosneb kahest osast - teoreetilises osas uuritakse järgmiseid teemasid: arengu kui konstrukti ajalugu ja käsitlused erinevates uurimistraditsioonides (majandusareng, ühiskonnaareng, inimareng); arengu, muutuste ja innovatsiooni vahekord; arengu peegeldus avalikus arvamuses ja inimeste väärtushinnangutes; arenguriskid; arengu hindamise kriteeriumid ja meetodid. Kursuse teises, empiirilisel materjalil põhinevas osas analüüsitakse rahvusvaheliste (ÜRO, OECD jt poolt läbiviidud) arengu-uuringute tulemusi ning erinevate lähenemiste põhjal antud hinnanguid Eesti arengule, võrreldakse Eesti positsiooni muu maailma taustal, tuuakse välja Ida-Euroopa arenguiseärasused."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Üliõpilane orienteerub inimest, organisatsiooni ja ühiskonda puudutavates arengukäsitlustes, oskab kriitiliselt analüüsida erinevate arenguhindamise meetoditega saadud tulemusi, oskab iseseisvalt läbi viia arenguhindamist."
  }
  [6198]=>
  object(stdClass)#6199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7005"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Grupitöö; kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi saavutusmotivatsioonist ja sellega seotud konstruktidest, nende arengulistest iseärasustest ja arengut mõjutavatest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(696) "1. Olulisemad motivatsiooni-alased konstruktid (saavutusmotivatsioon, õpikäitumine, saavutused, tulemusele vs meisterlikkusele orienteeritus, väline ja sisemine motiveerimine, võistlus, huvid, enesetõhusus jm) ja teoreetilised käsitlused. 2. Saavutusmotivatsiooni ja õpikäitumise arengulised iseärasused (alates väikelapseeast kuni täiskasvanueani) ja arengut mõjutavad tegurid. Erilist tähelepanu pööratakse keskkondlikele teguritele (nt kasvatusviisidele, õpetamismeetoditele), mis soodustavad või takistavad adaptiivse motivatsiooni ja käitumise arengut ning seeläbi ka akadeemilist ja isiksuslikku arengut. Tutvustatakse nii mujal maailmas kui Eestis läbi viidud uurimusi."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Üliõpilane: 1) omab ülevaadet olulisematest õpimotivatsiooni ja õpikäitumist käsitlevatest kaasaegsetest teooriatest 2) tunneb õpimotivatsiooni ja õpikäitumise arengulisi iseärasusi 3) teab õpimotivatsiooni ja õpikäitumist mõjutavaid olulisi tegureid ja oskab hinnata nende positiivset ja negatiivset mõju 4) mõistab õpimotivatsiooni ja õpikäitumise seoseid akadeemilise ja isiksusliku arenguga."
  }
  [6199]=>
  object(stdClass)#6200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7006"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Kokkuvõtted loengutes-seminarides õpitust ning vastused artiklite põhjal esitatud küsimustele– kujundav hindamine seminarides. Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "a) Anda teaduspõhine ülevaade üldpsühholoogilistest seaduspärasustest õppimise ja õpetamise kontekstis; b) Analüüsida üldpsühholoogiliste seaduspärasuste rakendumist õppimisel; c) Analüüsida praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
    ["sisu"]=>
    string(703) "a) Psühholoogiaalase teadmise allikad - peamised teadmise loomise viisid ja põhjus-tagajärg seos psühholoogias, psühholoogiaalase teadmise kriitiline analüüs b) Areng ja bioloogiline psühholoogia - kognitiivne ja emotsionaalne areng, soolised erinevused, neuropsühholoogia rakendused õppimise psühholoogias c) Kognitiivne psühholoogia – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, teadmiste konstrueerimine d) Individuaalsed erinevused - isiksus ja käitumine, vaimsed võimed, uskumused võimekuse ja õppimise kohta e) Motivatsioon, huvi, akadeemilised saavutused, esmärgid, SDT, enesetõhusus f) Õppimine ja õpioskused - ennastjuhtiv õppimine, kognitiivsed ja metakognitiivsed õpioskused"
    ["vljund"]=>
    string(338) "Üliõpilane: a) Omab teaduspõhist ülevaadet üldpsühholoogilistest seaduspäradest õppimise ja õpetamise kontekstis; b) Analüüsib üldpsühholoogiliste seaduspärade rakendumist õppimisel;; c) Analüüsib praktilises õpetajatöös esinevate probleemide põhjuseid ning võimalikke lahendusi teaduspõhise psühholoogia valguses."
  }
  [6200]=>
  object(stdClass)#6201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7007"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on seminarides käsitletavate artiklite põhjal küsimustele vastamine ning loengutega seotud eneseanalüüside esitamine Moodle´i keskkonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "a) Anda teaduspõhine ülevaade õpilase enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengust. b) Anda teaduspõhine ülevaade õpilaste suhtlemisoskustest ja nende seostest kognitiivse arenguga. c) Analüüsida õpetajate võimalusi õpilaste sotsiaalse arengu toetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(713) "a) Enesekohaste oskuste areng – eneseanalüüs, emotsioonide regulatsioon ja enesekirjeldused ning sotsiaalne taju ja theory of mind (ToM), käitumise juhtimine, st. toimetulek erinevates situatsioonides, normide ning reeglite mõistmine, väärtuste ja hoiakute kujunemine. b) Suhtlemisoskused ja kognitiivne areng – sotsiaalne infotöötlus, suhted eakaaslastega ja täiskasvanutega, grupiprotsessid ja õppimine grupis , prosotsiaalne käitumine. c) Sotsiaalsed toimetulekuoskused ja nende areng - enesekindlus, enda esitlemine, sõprussuhete loomine ja hoidmine, käitumine ebaõiglasena näivas olukorras, tõrjutus ning nende mõju arengule. d) Sotsiaalsete oskuste arengu toetamine I ja II kooliastmes."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Üliõpilane: a) teab õpilaste enesekohaste ning sotsiaalsete oskuste arengu põhilisi seaduspärasid b) on analüüsinud enesekohaste ning sotsiaalsete oskuste rolli õpilaste toimetulekule sotsiaalses keskkonnas c) oskab kirjeldada õpilaste suhtlemisoskusi kognitiivse arengu kontekstis d) on analüüsinud enda võimalusi sotsiaalsete oskuste toetajana I ja II kooliastmes."
  }
  [6201]=>
  object(stdClass)#6202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7008"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Kursuse jooksul hinnatakse lühiülevaateid artiklitest, referaati, grupitöid. Kursuse lõpus on kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "Anda ülevaade õppimise ja õpetamise psühholoogiast."
    ["sisu"]=>
    string(199) "1. Õppimisega seotud kognitiivsed, sotsiaalsed ja motivatsioonilised protsessid ning nende areng 2. Õppimise protsess ja individuaalsed iseärasused 3. Õpetamismeetodite iseärasused ja kasutamine"
    ["vljund"]=>
    string(429) "Üliõpilane: 1) teab kaasaegseid käsitlusi õppimisega seotud kognitiivsetest, sotsiaalsetest ja motivatsioonilistest protsessidest 2) tunneb nimetatud protsesside arengulisi iseärasusi ehk õppimise iseärasusi erinevas vanuses 3) oskab kirjeldada õppimise protsessi 4) tunneb õppimisega seotud individuaalseid iseärasusi 5) orienteerub õpetamise meetodites ja oskab hinnata nende sobivust erinevate õppijate õpetamisel"
  }
  [6202]=>
  object(stdClass)#6203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7009"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Aktiivne seminarides osalemine ja ettekande koostamine/ettekandmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Arutleda laste arengu üle kultuurikontekstis. Analüüsida õppimise mõju arengule."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Anda ülevaade levinud mõistete arengu teooriatest ja tutvuda vastavate empiiriliste uuringutega. Nende artiklite üle arutletakse seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Teavad kaasaegseid arenguteooriaid ja laste mõistete arengu iseärasusi erinevates valdkondades."
  }
  [6203]=>
  object(stdClass)#6204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7010"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Toetada olulisemate erinevate arenguteooriate põhiseisukohtade tundmaõppimist, samuti erinevate arengukäsitluste metodoloogiliste aluste mõistmist."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Arenguteooriate, paradigmade ning mudelite olemus. Filosoofilised arengumudelid: Mehhanistlik, organismiline, kontekstualistlik. Arengu teadusliku uurimise baaseeldused. Pärilikkus vs keskkond arengut mõjutava tegurina Varased filosoofilised lähenemised, Geselli arengugradiendid, Havinghursti arenguülesanded, Heideri naiivne atributsiooniteooria. Lewini väljateooria, Barkeri käitumispaik, Werneri ortogeneetiline pritsiip. psühhodünaamiline lähenemine arengule, Sotsiaalse õppimise teooria. Piaget' kognitiivne arenguteooria. Moraalse arengu teooriad. Informatsiooni töötlemise teooria. Gibsoni pertseptuaalne arenguteooria. Biloogiline lähenemine, Kultuurilis-ökoloogiline lähenemine, Valsineri kultuurilis-ajalooline arenguteooria. Tudengid töötavad iseseisvalt läbi kirjanduse. Teadmisi kontrollitakse arvestusel. Tudengid koostavad referaadi ja tutvustavad seda seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Oskab analüüsida arenguprotsessi ning paradigmasid. Oskab leida teoreetiliselt põhjendatud seletusi ja lahendusi erinevates arenguprobleemidega seotud situatsioonides."
  }
  [6204]=>
  object(stdClass)#6205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Kujundada süsteemsed teadmised erinevatest isiksuse kirjeldamise paradigmadest."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Evolutsiooniline lähenemine isiksusepsühholoogias. Psühoanalüütiline lähenemine isiksusepsühholoogias. Klassifitseeriv lähenemine isiksusepsühholoogias. Iseloomujoonte viiefaktoriline mudel. Kognitiivne lähenemine isiksusepsühholoogias. Situatsiooniline lähenemine.Holistlik lähenemine isiksusepsühholoogias. Isiksuse omaduste muutumise ja püsivuse probleem. Isiksuse psühhopatoloogia probleem. Isiksuse ja kultuuri vastavuse probleem. Temperamendi ja isiksuse vastavuse probleem. Inerpersonaalsete suhete ja isiksuse probleem. Iseseisev töö: teemakohase kirjanduse läbitöötamine Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Teab isiksuse uurimise paradigmasid. Tunneb isiksuse mudelite erinevaid teoreetilisi printsiipe ja oskab neid omavahel võrrelda."
  }
  [6205]=>
  object(stdClass)#6206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Anda ülevaade kliinilise psühholoogi töö põhiprobleemidest ja olulisemate psüühika- ja käitumishäirete psühholoogilistest teooriatest ning raviprintsiipidest."
    ["sisu"]=>
    string(678) "Kliinilise psühholoogia kujunemine ja olemus. Psühholoogi töö laad ja määr. Psüühikahäirete diagnoosimise probleemid. Kognitiiv-käitumuslik teraaapiaprotsess ja muutuse mehhanism. Skisofreenia, depressiooni ja ärevushäirete teoreetilised mudelid ja psühholoogilised sekkumised. Terapeutiline suhe skisofreeniapatsiendiga. Depressiooni ja ärevushäirete esma-ennetamine. Isiksusehäirete kognitiiv-käitumuslikud ja dimensionaalsed mudelid. Iseseisvaks tööks on kohustusliku kirjanduse lugemine ja selle põhjal esinemine seminaris. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Knowledge of contemporary theories in Clinical Psychology. Familiarity with basic principles and methods of the work of Clinical Psychologist."
  }
  [6206]=>
  object(stdClass)#6207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Omandada vajalikud oskused ja teadmised psühholoogilise esmaabi andmiseks ekstreemsetes olukordades. Aine on mõeldud nõustamispsühholoogia spetsialiseerumise valinud psühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastele."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Kursuse käigus õpitakse tundma traumeerivaid sündmusi üle elanud inimeste nõustamise aluseid. Tutvustatakse tulemuslikke kriisisekkumise viise, traumeeriva kogemusega toimetuleku tsüklit ja sellega seotud käitumisviise. Selgitatakse kriisi ja trauma erinevust ja vastavaid sekkumisviise. Õpitakse viise kliendiga kontakti saamiseks ja tema toimetuleku hõlbustamiseks ning vajadusel edasise abi juurde suunamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(500) "- omab teadmisi kriisinõustamise põhikontseptsioonidest ja terminitest ning tegevuse aluseks olevaid strateegiaid, - mõistab trauma tagajärjel tekkinud füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja käitumuslikke muutusi, - tunneb traumajärgse stressihäire ja teiste sagedasemate traumajärgsete häirete sümptome, - valdab traumeeritud inimese elementaarse esmaabi võtteid suudab hinnata oma professionaalset võimekust ja piire ekstreemolukorras - oskab leida abiks vajalikke lisaressursse"
  }
  [6207]=>
  object(stdClass)#6208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Magistritaseme kursus, mille eesmärgiks on anda ülevaade kliinilises psühholoogias kasutatavatest psühhodiagnostika meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(297) "Magistritaseme kursus, mille eesmärgiks on anda ülevaade kliinilises psühholoogias kasutatavatest psühhodiagnostika meetoditest. Lähemalt käsitletakse psüühikahäirete, intelligentsuse, laste ja neuropsühholoogilisi hindamismeetodeid. Kursuse läbimise eelduseks on seminarides osalemine."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Omab ülevaadet psühholoogias kasutatavatest psühhodiagnostika meetoditest. Oskab esitada juhtumit kindla skeemi alusel."
  }
  [6208]=>
  object(stdClass)#6209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Toetada psühhiaatria põhimõistete, klassifikatsioonide, ravi võimaluste ja psühhiaatriaga seotud õigusküsimuste omandamisel. Anda algteadmisi psühhofarmakoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(1125) "Psühhiaatria kujunemine Eestis. Vaimne tervis ja psühhiaatria. Psüühikahäirete klassifikatsioonid. Bioloogilised ravimeetodid psühhiaatrias. Psühhoosid ja nende ravi. Orgaanilised psüühikahäired. Psühhogeriaatria. Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud häired. Meeleoluhäired. Ärevushäired. Psühhosomaatika küsimused. Psühhiaatriline haiguspilt. Isiksushäirete diagnostika. Dissotsiatiivsed häired. Laste ja noorsoopsühhiaatria. Arst ja patsient, ravikokkulepe, raviplaan. Tahtest olenematu ravi. Integratiivravi ja meeskonnatöö. Erinevate häirete ravivõimalused. Psühhofarmakoloogia põhimõisted. Farmakokineetika (ravimite imendumine, jaotumine kudedes, metabolism ja eritumine) ning farmakodünaamika (toimeilmingud ja –mehhanismid). Vaimuhaiguste ravimravi ajalooline areng. Manustamisviisid. Ravimite kõrvaltoimed. Psühhoosivastased ravimid. Antidepressandid. Rahustid ja uinutid. Tümostabilisaatorid. Nootroopikumid ehk kognitiivseid võimeid parendavad ravimid. Uimastid: kesknärvisüsteemi pärssivad, ergutavad ja hälvitavad ravimid. Uute ravimite loomine ja ravimiuuringud."
    ["vljund"]=>
    string(317) "mab ülevaadet psühhiaatria põhimõistetest, klassifikatsioonidest, ravivõimalustest ja psühhiaatriaga seotud õigusküsimustest.Teab psühhoaktiivsete ravimite rühmi ja nende olulisemaid esindajaid. Teab psühhoaktiivsete ravimite peamisi toimeilminguid ja kõrvaltoimeid ning mõistab ravimite toimemehhanisme."
  }
  [6209]=>
  object(stdClass)#6210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7018"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Toetada sotsiaalpsühholoogia kujunemisloo ja kesksete teooriate omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Viimased 2500 aastat sotsiaalpsühholoogia arengus. Biheivioristliku kinnituseteooria, geštaltteooria ja väljateooria mõju sotsiaalpsühholoogiale, sotsiaalse õppimise, sotsiaalse vahetuse ja rolliteooriad, kognitiivsed käsitlused (atributsiooni- ja dissonantsiteooriad) ja lähenemised grupiprotsessidele. Iseseisva tööna koostab üliõpilane referaadi mõne kitsama sotsiaalpsühholoogia teoreetilise teema kohta. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Omab ettekujutust sotsiaalse mõtte arengust Vanast-Kreekast kuni XX sajandi teise pooleni ja orienteerub sotsiaalpsühholoogiat mõjutanud ühiskondlikes suundumustes ning sotsiaalpsühholoogia põhilistes teooriates. Oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida erinevaid sotisaalpsühholoogia teooriaid."
  }
  [6210]=>
  object(stdClass)#6211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7025"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Magistritöö kaitsmine on avalik ning toimub kaitsmiskomisjoni koosolekul akadeemilise väitluse vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Eesmärgiks on luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse olulist teoreetilist ja/või rakenduslikku küsimust psühholoogias. Üliõpilane teostab valitud probleemi süvauuringu ning analüüsi, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab andmeid koguda ja algallikaid töödelda; Oskab viia läbi iseseisvat uurimistööd; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastav töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta."
  }
  [6211]=>
  object(stdClass)#6212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Anda oskus orienteeruda kaasaegsetes psühholoogiaalastes uurimustes ja teoreetilistes suundades. Toetada teadusliku artikli käsikirja koostamise ja vormistamise reeglite omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(490) "Psühholoogia tänapäevaprobleemid. Teoreetilised suundumused sotsiaal- ja käitumisteadustes alates 1960-ndatest aastatest. Eesti psühholoogia ajalugu. Kursusel käsitletakse teadusartikli käsikirja vormistamise nōudeid ning tutvutakse teadusartikli avaldamise pōhimōtetega. Iseseisev töö: artikli kirjutamine ja kaasõpilase artikli retsenseerimine. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Omab ülevaadet psühholoogia kaasaegsetest teoreetilistest suundadest ja uurimistraditsioonidest. Tunneb teadusartikli käsikirja koostamise ja vormistamise reegleid."
  }
  [6212]=>
  object(stdClass)#6213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7027"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Kursuse jooksul viiakse läbi teadmiste kontroll, tudengid interpreteerivad etteantud juhtumid ning enda poolt testitud lapse tulemusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Anda teadmisi õpilaste testimisest koolis ja oskust kasutada mõtlemise ja mälu testipatareid."
    ["sisu"]=>
    string(187) "1.Testimine, testid mujal maailmas ja Eestis 2. Konkreetse testipatarei teoreetilise tausta ja testide tutvustamine 3. Testimise praktiseerimine 4. Tulemuste interpreteerimise harjutamine"
    ["vljund"]=>
    string(187) "Üliõpilane: 1) tunneb testide ja testimisega seotud probleeme 2) teab koolides kasutatavaid teste ja nende teoreetilist tausta 3)oskab kasutada testipatareid ja interpreteerida tulemusi"
  }
  [6213]=>
  object(stdClass)#6214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7028"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kodutöö-juhtumianalüüs, visuliseeritud ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Anda ülevaade psühholoogilise nõustamise ja konsulteerimise spetsiifikast koolikeskkonnas. Anda ülevaade nõustamisprotsessi staadiumitest ,põhilistest nõustamisoskustest ning nõustajale olulistest isikuomadustest. Arendada üliõpilaste esmaseid nõustamise- ja konsulteerimisealaseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Psühholoogilise nõustamise spetsiifika koolikeskkonnas, töötades laste ja noorukitega. Ülevaade põhilistest teaduslikult tõestatud nõustamis-ja psühhoteraapia teooriatest. Koolikeskkonda sobivaid nõustamise ja psühhoteraapia meetodid. Ülevaade lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtetest ja meetoditest. Ülevaade nõustamisprotsessi staadiumidest, põhilistest nõustamisoskustest ning nõustajale olulistest isikuomadustest. Lapsevanemate ja õpetajate konsulteerimine. Üliõpilaste esmaste nõustamis- ja konsulteerimisoskuste harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane: - Tunneb psühholoogilise nõustamise ja konsulteerimise spetsiifikat koolikeskkonnas. - Teab nõustamisprotsessi staadiume , orienteerub põhilistes nõustamisoskustes ning nõustajale olulistes isikuomadustes. - Suudab toime tulla nõustamise ja konsulteerimisega kõige esmasel tasandil."
  }
  [6214]=>
  object(stdClass)#6215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7030"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Aine lõpeb arvestusega."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada oskuste kujunemist kaasaegsete psühholoogiaalaste uurimistööde kriitiliseks analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(710) "Kaasaegsed uurimused erinevates psühholoogia valdkondades (vastavalt valitud magistritöö valdkonnale). Tutvutakse uuemate töödega ja ülevaadetega. Analüüsitakse publitseeritud uuringuid. Käsitletakse teadusliku uurimistöö hindamise kriteeriumeid. Iseseisev töö: koostatakse 6 retsensiooni erinevaid psühholoogialaseid probleeme käsitlevate uurimisprojektide või pilootuurimuste kohta. Retsensioonid kantakse ette kaitsmisseminari käigus ning diskuteeritakse uurimisprojekti autoriga. Analüüsitakse ühte psühholoogia erialal valmivat magistritööd. Eriseminari viimasel seminaril presenteeritakse enda valmiva magistritöö põhiseisukohti ja arutletakse selle tugevuste ja nõrkuste üle."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Oskab kriitliselt hinnata ja analüüside psühholoogia-alast uurimust (sh kasutatud kirjanduse adekvaatsust, valitud uurimismeetodi sobivust, töö teostuse korrektsust, järelduste argumenteeritust jms)."
  }
  [6215]=>
  object(stdClass)#6216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7032"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Anda ülevaade levinumate teraapiate lähenemistest ja tehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Psühhodünaamilise teraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade psühhodünaamilise teraapia tehnikatest. Kognitiiv-käitumusliku teraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade kognitiiv-käitumisteraapia tehnikatest. Süsteemiteraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade süsteemiteraapia tehnikatest. Iseseisev töö: loengus jagatud materjali iseseisev läbitöötamine. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdsustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Omab ülevaadet levinumate teraapiate lähenemistest ja tehnikatest."
  }
  [6216]=>
  object(stdClass)#6217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7033"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Teadusartiklite avaldamise sisuliste ja mängureeglite tundmaõppimine sisulise teadusinformatsiooni ülesleidmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Teoreetilises osas tutvustatakse teaduspublitseerimise sisulise ja mängureegleid ning teadusartikli vormistamise põhimõtteid. Praktilises osas vormistatakse üks artikli käsikiri."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Tunneb teaduspublitseerimise mängureegleid ja oskab nendega arvestada."
  }
  [6217]=>
  object(stdClass)#6218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7034"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on esinemine seminaris, eksamiks on valikvastustega eksamitöö mis viiakse läbi Moodle õpikeskkonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Sotsiaalpsühholoogia teooriate süvendatud tundmaõppimine ja analüüs."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Kursusel käsitletakse järgmisi sotsiaalpsühholoogilisi teooriaid: hoiakuteooriad, subjektiivse heaolu käsitlused, identiteet ja seotus, sotsiaalpsühholoogilised arengukäsitlused."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Üliõpilane tunneb süvendatult hoiakute, subjektiivse heaolu, identiteedi ja seotuse ning sotsiaalpsühholoogiliste arengukäsitluste kohta käivaid teooriaid ning oskab neid kasutada psühholoogilises uurimistöös."
  }
  [6218]=>
  object(stdClass)#6219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6219]=>
  object(stdClass)#6220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Kujundada süstemaatilised teadmised individuaalsete erinevuste psühholoogia põhiliste teooriate ja mudelite kohta isiksuse psühholoogias."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Evolutsioonilised lähenemine isiksusepsühholoogias. Psühhoanalüütilised lähenemised isiksusepsühholoogias. Klassifitseeriv lähenemine isiksusepsühholoogias. Iseloomujoonte viiefaktoriline mudel. Sotsiaal-kognitiivne lähenemine isiksusepsühholoogias. Situatsiooniline ja holistlik lähenemine isiksusepsühholoogias. Isiksuse ja kultuurikeskkond."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Teab psühholoogia teooriad ja mudeleid individuaalsete erinevuste kohta. Oskab interpreteerida isiksuse individuaalseid erinevusi lähtudes erinevatest isiksusepsühholoogia lähenemistest. Oskab analüüsida individuaalsete erinevuste põhjustena arengulisi, sotsiaalseid ja bioloogilisi tegureid."
  }
  [6220]=>
  object(stdClass)#6221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6221]=>
  object(stdClass)#6222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7039"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6222]=>
  object(stdClass)#6223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Anda süsteemne ülevaade pereuuringutes rakendatavatest teooriatest ja nende kasutamisalast."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Ajaloolised uurimismeetodid pereteooriates. Sümboliline interaktsionism ja pereuuringud. Strukturaalne funktsionalism. Perekonna arenguteooria. Üldise süsteemiteooria rakendamine perekonna uurimisel. Sotsiaalse konflikti teooria. Ökoloogiline teooria. Vahetuse ja ressurside teooria. Sotsiaalpsühholoogia ja kognitiivkäitumusliku teooria rakendamine pereuuringutes. Perekommunikatsiooni uurimine. Fenomenoloogiline ja etnometodoloogiline lähenemine. Kvalitatiivsed pereuurimused ja kvantitatiivne mõõtmine pereuurimustes."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Üliõpilane omab ülevaadet pereteooriate käsitlustest ning pereuuringutes rakendatavatest uurimismeetoditest."
  }
  [6223]=>
  object(stdClass)#6224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7041"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda teadmised religioonipsühholoogia ajaloost, olulisematest mõistetest ja koolkondadest. Kujundada oskus analüüsida erinevaid usulisi kogemusi ja praktikaid."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Sissejuhatus ainesse. Religioon psühholoogia koolkondades. Usuline kogemus ja teadvuse teisenenud seisundid. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Usuline areng, Fowleri arenguteooria. Usuline käitumine. Usuline orientatsioon. Iseseisev töö: teemakohase kirjanduse läbitöötamine Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teab religioonipsühholoogia põhimõisteid ja kontseptsioone. Oskab analüüsida erinevaid usulisi kogemusi ja praktikaid."
  }
  [6224]=>
  object(stdClass)#6225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7042"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Anda teadmised uutest suundadest ja metoodikatest psühholoogia erinevates valdkondades. Kujundada oskus kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Analüüsitakse uuemaid arengusuundi psühholoogias ning tutvutakse uuemate publikatsioonidega. Käsitletavate teemade komplekt on erinevatel aastatel olla erinev. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Omab teadmisi uutest suundadest ja metoodikatest psühholoogias. Oskab kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust."
  }
  [6225]=>
  object(stdClass)#6226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7043"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Süvendada teoreetilisi teadmisi õpilaste kognitiivse arengu, õppimise ning sotsiaalse kompetentsuse käsitlemisel. Arendada koolipsühholoogi töös vajaminevaid rakenduslikke teadmisi hindamise ja sekkumise valdkonnas töös erivajadustega lastega (õpiraskused ja sotsiaalsete oskuste puudulikkus). Analüüsida koolipsühholoogi kutse-eetika küsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(777) "Klassikalised ja kaasaegsed õppimise teooriad. Õppimine ja õppimise efektiivsust mõjutavad tegurid. Isiksuse osa õppimises. Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine õpetamisel. Hariduslikud erivajadused. Õpiraskuste hindamine ja abistamise võimalused. Õpiraskuste ja sotsiaalsete oskuste võimalikud seosed. Sotsiaalsete oskuste kontseptsioon ja komponendid. Õpilaste sotsiaalsete oskuste hindamise ja arendamise võimlused. Eetilised küsimused koolipsühholoogi töös, juhtumianalüüsid. Üliõpilased töötavad läbi kohustusliku kirjanduse ning täidavad praktilisi ülesandeid nii individuaalselt kui ka grupitöö vormis. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(489) "Teab klassikalisi ja kaasaegseid õppimise teooriad, õpilaste arengu ja õppimise iseärasusi, oskab hinnata ja ära tunda enamlevinud hariduslikke erivajadusi, suudab abistada õpetajaid nende õpilastele sobivate õppekavade väljatöötamisel ja nendega toimetulekul. Omab teadmisi mõistmaks sotsiaalse kompetentsuse olemust ning hinnata õpilaste sotsiaalsete oskuste taset ja vajadusel rakendama adekvaatseid abistamisstrateegiaid. Teab koolipsühholoogi kutse-eetika põhimõtteid."
  }
  [6226]=>
  object(stdClass)#6227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7044"
    ["hindamine"]=>
    string(417) "Eksam. Eksam koosneb kahest osast (60% + 40%). Esimene osa tugineb loengumaterjalidel ja on võimalik sooritada jooksvalt aine käigus. Õppurid, kes sooritavad kõik kursuse jooksul läbivalt toimuvad teadmistekontrollid vähemalt 85% määraga, on koondeksamil vabastatud eksami esimesest osast. Eksami teine osa põhineb kursuse jooksul käsitletud teadusartiklite sünteesimisel kursuse raames läbitud teemadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Toetada motivatsiooni ja emotsioone käsitlevate teooriate ajaloolise arengu ja tänapäevaste lähenemiste põhiseisukohtade omandamist ning emotsiooni- ja motivatsioonikäsitluste seoste mõistmist, tuginedes nii sotsiaalsetele, kognitiivsetele, käitumuslikele kui ka bioloogilistele lähtekohtadele."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Kursuse käigus tegeletakse erinevate motivatsiooni ja emotsioone käsitlevate teooriate ja mudelite analüüsimisega.Peamiselt keskendutakse kursusel eesmärgipärase käitumise algatamise ja püsimisega seotud tegurite avamisele ning eesmärgipärast käitumist mõjutavate emotsioonide analüüsimisele. Oluline rõhk on tööl teaduskirjandusega ning teadustulemuste analüüsimisel igapäevaelu kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Õppeaine lõpuks tudeng: - orienteerub kursuse käigus käsitletud tänapäevastes motivatsiooni ning emotsioonide käsitlustes; - oskab seostada erinevaid motivatsiooni ja emotsioone käsitlevaid teooriaid ja mudeleid igapäevaeluliste valdkondadega; - on tuttav olulisemate motivatsiooni ja emotsioone käsitlevaid uurimistulemusi avaldavate ajakirjadega; - orienteerub teemakohases teadussõnavaras."
  }
  [6227]=>
  object(stdClass)#6228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7046"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse eesmärgiks on algteadmiste andmine psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Kursus käsitleb psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondade teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Tutvustatakse psühholoogia eriteadmiste rakendamise sisulisi ja vormilisi küsimusi eeskätt kriminaalmenetlusega seotud toimingute raames. Käsitletakse vägivaldse käitumise teoreetilisi aspekte, vägivallajuhtumi psühholoogilist hindamist ning vägivaldusriski analüüsi, samuti psühholoogi tööd korrektsioonisüsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Ainekursuse läbinud üliõpilane omab ülevaadet psühholoogi praktilisest tegevusest kriminaalmenetluse kontekstis erialase arvamuse andmisel, samuti psühholoogi tegevuse õiguslikust raamistikust menetlusosalistega suhtlemisel. On teadlik kaasaegsete teadusuuringute suundadega vägivaldse käitumise põhjuste ja vägivaldsusriski hindamise teemal. Omab ülevaadet psühholoogi töö sisust korrektsioonisüsteemis."
  }
  [6228]=>
  object(stdClass)#6229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7048"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Exam."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada süstemaatilised teadmised põhilistest printsiipidest evolutsioonilises lähenemises psühholoogias."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Evolutsioonilise psühholoogia põhiprintsiibid. Seksuaalvalik ja partnerivalik. Seksuaalkäitumine. Geneetilised ja keskkondlikud tegurid evolutsioonilises psühholoogias. Altruism. Vanemlikkus. Seotuse teooria. Kohanemine. Hõimlased ja konfliktid."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Teab teooriad ja mudeleid evolutsioonilise lähenemises käitumise, kognitiivsete funktsioonide ja isiksuse kohta. . Oskab interpreteerida käitumist evolutsioonilise psühholoogia teooriate alusel."
  }
  [6229]=>
  object(stdClass)#6230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7049"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kujundada teadmised erinevate agressiivse ja antisotsiaalse käitumise teooriate ning mudelite põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Antisotsiaalne käitumine. Antisotsiaalne isiksus. Psühhopaatsed jooned isiksuses. Antisotsiaalne käitumine ja areng. Soolised erinevused agressiivsuses. Pronograafia, seksuaalvägivald ja ühiskond. Perevägvald. Agressiivsuse sotsiaalpsühholoogia. Agressiivsus ja kultuur. Vägivald ja inimese olemus."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teab psühholoogia teooriad ja mudeleid antisotsiaalse käitumise ja antisotsiaalse isiksuse kohta. Oskab interpreteerida antisotsiaalse käitumise põhjuseid."
  }
  [6230]=>
  object(stdClass)#6231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7050"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Anda ülevaade organismi mõjutavatatest psühholoogilistest ja füsioloogilistest ohuteguritest tööprotsessis erinevatel ametitel. Anda põhiteadmised töötervishoiust, stressist, tööstressist ning läbipõlemissündroomist."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Tööprotsesside ja töötingimuste hinnang riskianalüüsi kaudu. Füsioloogilisted; psühholoogilised; füüsikalised; keemilised ja bioloogilised ohutegurid ja nende mõju. Tööergonoomika olulisus tööprotsessis. Seadustest tulenevad nõuded töökeskonnale. Töötamine üksinda ja kollektiivis- selle mõju psüühhikale. Vananemisega seotud füsioloogilised muutused oraganismis ja psüühhikas. Stressi teoreetilised käsitlused, hindamine ja strateegiad stressiga toimetulekuks. Tööstress. Läbipõlemissündroom."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Üliõpilane: - mõistab tööprotsessi erinevate faktorite mõjust organismile. - omab ülevaadet ennetustöö võimalustest, kahjustavate faktorite mõju vähendamisest organismile töökeskonnas. - orienteerub erinevates stressikäsitlustes - oskab analüüsida potentsiaalseid stressoreid ja tööstressiga toimetulekut soodustavaid ning takistavaid tegureid."
  }
  [6231]=>
  object(stdClass)#6232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Anda ülevaade inimfaktori osast tehniliste süsteemide toimimises, käsitleda inimese psüühikast tulenevaid põhjusi, mis viivad avariideni süsteemides, tutvustada meetodeid inimese poolt juhitavate masinate, seadmete ja süsteemide konstrueerimiseks viisil, et inimese poolt tehtud valed otsused ei põhjustaks katastroofe ega soorituse vähenemist."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Süsteem inimene – tehnoloogia – juhtimine. Inimfaktor süsteemis inimene-masin. Tootekujunduse QFD meetod. Infotöötluse mudelid. Info vastuvõtmine ja töötlemine operaatori poolt. Taju üldised omadused, tajumoonutused. Signaalide avastamine. Vead signaali vastuvõtul. Operaatori tundlikkus. Operaatori valveloleku (vigilantsuse) paradigmad, valveloleku taseme mõjutamine. Tähelepanu, selle omadused. Mälu, selle omadused. Töömälu, selle piirangud ja korrastamise võtted. Keel ja kommunikatsioon. Tootekohased juhised ja hoiatused, nende koostamise reeglid. Kõne taju. Mitteverbaalne kommunikatsioon. Otsuste vastuvõtmine. Otsuse kvaliteet, situatsiooni hindamine, tendentsid. Virtuaalse töökeskkonna eripära."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Kursuse läbinud üliõpilane - Suudab analüüsida operaatori töökohta, lähtudes inimese psüühilistest protsessidest. - Oskab hinnata inimfaktori osa tehniliste süsteemide töö tõrgetes. - Mõistab psühholoogilistest protsessidest tulenevaid piiranguid ja nõudeid tehniliste süsteemide disainimisel ning kasutus- jm juhendite koostamisel."
  }
  [6232]=>
  object(stdClass)#6233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7052"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Eksam. Kodutööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Anda üliõpilastele ülevaade juhtimisest/eestvedamisest, erinevatest lähenemistest sellele ja psühholoogilistest aspektidest, mis võimaldavad orienteeruda juhtimisega seotud psühholoogilistes probleemides, mõistetes ja meetodites ning töötada erialase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(405) "Juhtimise alased põhimõisted ja nende muutumine ajaloos. Juhtide põhilised rollid ja oskused, juhtimisfunktsioonid. Juhtimismõtte ajalugu. Juhi isiksuseomadused ja juhtimisstiil. Autoritaarne ja demokraatlik juhtimine. Eestvedamise teooriad. Juhi motivatsioon, juht töötajate motiveerijana. Ametivõim ja mõjuvõim, domineerimine ja allumine, identiteet. Sotsiaalse võimu allikad organisatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(531) "Üliõpilane: - orienteerub eestvedamise erinevate koolkondade seisukohtades, oskab neid kriitiliselt hinnata; - tunneb juhtimise üldiseid aluseid, teab juhtide liigitust ja erinevaid rolle ning juhtimise funktsioone; - orienteerub erinevates juhtimisstiilides ja –meetodites ning analüüsib nende seoseid praktilise juhtimistegevusega; - oskab eristada formaalset ja sotsiaalset võimu ning nende rakendusvõimalusi juhtimissituatsioonides; - mõistab meeskonades toimuvaid protsesse ja nende seoseid juhtimissituatsioonidega."
  }
  [6233]=>
  object(stdClass)#6234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7053"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist karjääri planeerimisest, nõustamisest ja –juhtimisest; kujundada karjääri planeerimise ja karjäärinõustamisoskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Aine annab ülevaate individuaalse karjääri planeerimise paradigmadest ja meetoditest, sh karjäärinõustamise alustest, ning karjääri juhtimise põhimõtetest organisatsioonides, käsitledes järgmiseid teemasid: karjääri planeerimisega seotud mõisted ja paradigmad, karjäärinõustamise põhimõtted ja meetodid, karjäärijuhtimine organisatsioonis, karjäärisüsteem kui kaasaegse tulemuste- ja talendijuhtimissüsteemi osa. Õppeaine käigus"
    ["vljund"]=>
    string(514) "- Mõistab karjääriteooriate põhiseisukohti ning mõistab sarnasusi ja erinevusi erinevate paradigmade vahel. - Mõistab, kuidas rakendada karjääriteooriate põhiseisukohti individuaalse karjääri planeerimisel ja karjääriotsuste tegemisel ning karjääri juhtimisel organisatsioonis. - Oskab planeerida isiklikku karjääri ning abistada teisi karjääri planeerimisel. - Mõistab, kuidas juhtida karjääri organisatsioonis nii, et see toetab organisatsiooni ja inimeste isiklike eesmärkide saavutamist."
  }
  [6234]=>
  object(stdClass)#6235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmised ja oskused töötajate ametikohale sobivuse, soorituse ja arenguvajaduste hindamiseks lähtudes tööst. Kursuse lõpuks peaks kuulajad olema valmis rakendama oma baasteadmisi töö analüüsi läbiviimisel, töö kirjelduse koostamisel ja töötajate hindamisel tuginedes töö kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Töö analüüs. Töö analüüsi meetodid. Töö kirjeldus (ametijuhendid). Personali värbamine ja valik vastavalt vakantsile. Soorituse hindamine vastavalt hindamise eesmärgile ja ametikoha töötajale arenguks vajaliku koolituse planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(545) "Kursuse läbinud üliõpilane : -Suudab läbi viia töö analüüsi ja koostada selle alusel töö kirjeldust. -Oskab rakendada töö analüüsi tulemusi personali värbamises ja valikus -Oskab läbi hinnata kandidaadi vastavust töö kirjeldusele ja töötaja omadustele personali valikuprotsessi käigus. -Oskab välja töötada soorituse hindamise metoodikat ja selle alusel töötajat sooritust hinnata. -Oskab töötaja valiku- ja soorituse hindamise protsessis saadud informatsiooni alusel välja töötada töötaja arengu ja koolituskava"
  }
  [6235]=>
  object(stdClass)#6236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7055"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Magistritöö kaitsmine on avalik ning toimub kaitsmiskomisjoni koosolekul akadeemilise väitluse vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Eesmärgiks on luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse olulist teoreetilist ja/või rakenduslikku küsimust psühholoogias. Üliõpilane teostab valitud probleemi süvauuringu ning analüüsi, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab andmeid koguda ja algallikaid töödelda; Oskab viia läbi iseseisvat uurimistööd; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastav töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta."
  }
  [6236]=>
  object(stdClass)#6237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7056"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6237]=>
  object(stdClass)#6238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7057"
    ["hindamine"]=>
    string(79) "1. Kirjalik teadmiste kontroll. 2. Simulatsioonianalüüs 3. Grupitöö esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua võimalused olulisemate konfliktilahendamise vahendite - läbirääkimiste ja lepitamise tundmaõppimiseks. Omandatakse põhimõisted, -mudelite ja –oskusteave. Läbirääkimisülesannete lahendamise kaudu omandatakse vastav kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Läbirääkimiste sotsiaalpsühholoogiline käsitlus pakub põhimõisted ja mudelid läbirääkimiste mõtestamiseks. Teooria osa omandatakse valdavalt kirjalike (veebipõhiste) materjalide abil. Kogemust võimaldavad simulatsioonid (rollimängud). Eneserefleksiooni toetavad küsimustikud."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Osaleja: 1. Tunneb läbirääkimiste ja lepitamise põhimõisteid ja mudeleid. 2. Tunneb oskusteabe soovitusi läbirääkijale. 3. Oskab valmistuda läbirääkimisteks 4. Oskab läbirääkimisi hinnata 5. Oskab läbirääkimisi analüüsida"
  }
  [6238]=>
  object(stdClass)#6239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7058"
    ["hindamine"]=>
    string(395) "Eristav. Osalemine 75% kursuse kontakttundide mahust ja iseseisva töö esitamine (juhtum) kirjalikult + ettekanne/arutelu seminaris. Kursuse läbimiseks tuleb osalejal jooksvalt igas seminaris ära teha KÕIK kirjanduse põhjal tehtud kirjalikud tööd (kontrolltööd) ja vormistada juhtum (iseseisev töö). Lõplik hinne kujuneb kontrolltööde ja iseseisva töö (juhtum) tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "Anda ülevaade kliinilise lapsepsühholoogia põhilistest uurimisvaldkondadest ja kasutatavatest uurimismeetoditest, tutvustada lastel sagedamini esinevaid probleeme, nende hindamise ja sekkumise võimalusi. Aine on mõeldud nõustamispsühholoogia spetsialiseerumise valinud psühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastele."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Kursus annab ülevaate laste ja noorukite erinevatest probleemidest ja häirest. Keskendutakse arenguhäiretele, kommunikatsiooni-probleemidele, õpiraskustele, emotsionaalsetele- ja käitumisprobleemidele ja häiretele, söömise ja sõltuvusprobleemidele. Peatutakse ka neuroloogiliste ja somaatiliste haiguste ja lapse arengu vahelistel seostel. Kursusel käsitletakse erinevate probleemide ja häirete tekkepõhjusi, diagnostilisi iseärasusi, hindamise ja sekkumise põhimõtteid. Teemasid illustreerivad näited praktikast. Seminarides esitatakse ja arutatakse osalejate poolt ettevalmistatud juhtumeid (kokkuvõtted iseseisvast tööst)."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Kursuse läbinu: - oskab märgata ja ära tunda probleemseid lapsi - oskab kirjeldada käsitletud häirete ja probleemide hindamise vahendeid ja võimalusi - tunneb sekkumise põhimõtteid töös lastega - oskab siduda teoreetilisi ja praktilisi teadmisi töös probleemsete lastega."
  }
  [6239]=>
  object(stdClass)#6240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7059"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Seminarides osalemine, enda poolt uuritud klassi tulemuste interpreteerimine, tulemuste ettekandmine. Test."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Anda teadmisi õpilaste probleemide uurimisest koolis ja oskust kasutada vaatlust ja intervjuud."
    ["sisu"]=>
    string(208) "1.Hindamine kui koolipsühholoogi tegevusvaldkond 2. Eetilised küsimused koolipsühholoogi töös 3. Vaatluse kasutamine koolis 4. Intervjueerimine koolis 5. Hindamise tulemuste interpreteerimise harjutamine"
    ["vljund"]=>
    string(268) "Üliõpilane: 1) tunneb erinevaid hindamise võimalusi koolis, nende tugevaid ja nõrku külgi 2) mõistab eetilise külje tähtsust koolipsühholoogi tööd 3)oskab kasutada vaatlust ja intervjuud 4) oskab interpreteerida erinevate hindamisvahenditega saadud tulemusi"
  }
  [6240]=>
  object(stdClass)#6241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7060"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Kursuse eesmärgiks on osalejatele - juhtumi-analüüside läbitegemise kaudu nõustamiskogemuse kindlustamine, kasutades erinevaid nõustamistehnikaid ja arvestades nõustamise metodoloogilisi põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Juhtum juhtimispsühholoogias – ülevaade metodoloogilistest argumentidest Kriitiline juhtum. Muudatuste juhtimise psühholoogilistest nõuetest. Hindamised ja mõõtmised juhtimiskonsultatsioonide osana – kompetentsimudelid, 360 kraadi tagasiside ja arenguvestlused arendusmeetoditena Juhtimine põhiväärtuste kaudu. Mindfulnessi rakendamisest juhtide nõustamisel. GROW-tehnika. Nõustamiskäitumised, millest tuleneb kliendi rahulolu. Juhtumianalüüsid"
    ["vljund"]=>
    string(206) "- Oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida juhtumi lahendusi lähtudes nende metodoloogilisest ja tehnilisest korrektsusest - Suudab konstruktiivselt osaleda kriitilist juhtumit käsitlevas diskussioonis."
  }
  [6241]=>
  object(stdClass)#6242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7061"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6242]=>
  object(stdClass)#6243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7062"
    ["hindamine"]=>
    string(417) "Eksam. Eksam koosneb kahest osast (60% + 40%). Esimene osa tugineb loengumaterjalidel ja on võimalik sooritada jooksvalt aine käigus. Õppurid, kes sooritavad kõik kursuse jooksul läbivalt toimuvad teadmistekontrollid vähemalt 85% määraga, on koondeksamil vabastatud eksami esimesest osast. Eksami teine osa põhineb kursuse jooksul käsitletud teadusartiklite sünteesimisel kursuse raames läbitud teemadega."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Toetada motivatsiooni ja emotsioone käsitlevate teooriate ajaloolise arengu ja tänapäevaste lähenemiste põhiseisukohtade omandamist ning emotsiooni- ja motivatsioonikäsitluste seoste mõistmist, tuginedes nii sotsiaalsetele, kognitiivsetele, käitumuslikele kui ka bioloogilistele lähtekohtadele."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Kursuse käigus tegeletakse erinevate motivatsiooni ja emotsioone käsitlevate teooriate ja mudelite analüüsimisele. Oluline rõhk on tööl teaduskirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(507) "Õppeaine lõpuks tudeng: - omab ülevaadet olulisemate motivatsiooni ja emotsioone käsitlevate teooriate ajaloolisest arengust; - orienteerub kursuse käigus käsitletud tänapäevastes motivatsiooni ning emotsioonide käsitlustes; - oskab seostada erinevaid motivatsiooni ja emotsioone käsitlevaid teooriaid ja mudeleid igapäevaeluliste valdkondadega; - on tuttav olulisemate motivatsiooni ja emotsioone käsitlevaid uurimistulemusi avaldavate ajakirjadega; - orienteerub teemakohases teadussõnavaras."
  }
  [6243]=>
  object(stdClass)#6244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7063"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Anda süsteemne ülevaade pereuuringutes rakendatavatest uurimismeetoditest ja teooriatest ning nende kasutamisalast."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Ajaloolised uurimismeetodid pereteooriates. Sümboliline interaktsionism. Strukturaalne funktsionalism. Perekonna arenguteooria. Üldise süsteemiteooria rakendamine perekonna uurimisel. Sotsiaalse konflikti teooria. Ökoloogiline teooria. Vahetuse ja ressursside teooria. Sotsiaalpsühholoogia ja kognitiivkäitumusliku teooria rakendamine pereuuringutes. Perekommunikatsiooni uurimine. Fenomenoloogiline ja etnometodoloogiline lähenemine. Kvalitatiivsed uurimused ja kvantitatiivne mõõtmine."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Üliõpilane omab ülevaadet pereteooriate käsitlustest ning pereuuringutes rakendatavatest uurimismeetoditest."
  }
  [6244]=>
  object(stdClass)#6245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7064"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda teadmised religioonipsühholoogia ajaloost, olulisematest mõistetest ja koolkondadest. Kujundada oskus analüüsida erinevaid usulisi kogemusi ja praktikaid."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Sissejuhatus ainesse. Religioon psühholoogia koolkondades. Usuline kogemus ja teadvuse teisenenud seisundid. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Usuline areng, Fowleri arenguteooria. Usuline käitumine. Usuline orientatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teab religioonipsühholoogia põhimõisteid ja kontseptsioone. Oskab analüüsida erinevaid usulisi kogemusi ja praktikaid."
  }
  [6245]=>
  object(stdClass)#6246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7065"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Anda teadmised uutest suundadest ja metoodikatest psühholoogia erinevates valdkondades. Kujundada oskus kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Analüüsitakse uuemaid arengusuundi psühholoogias ning tutvutakse uuemate publikatsioonidega. Käsitletavate teemade komplekt on erinevatel aastatel olla erinev. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(156) "Omab teadmisi uutest suundadest ja metoodikatest psühholoogias. Oskab kriitiliselt analüüsida uurimistöid ja hinnata nende metodoloogilist adekvaatsust."
  }
  [6246]=>
  object(stdClass)#6247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7066"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Õppeaine eesmärgiks on üldteadmiste andmine psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondadest."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Käsitletakse kohtupsühholoogia teoreetilisi ja praktilisi aspekte ning psühholoogi tööd kohtupsühholoogia erinevates valdkondades."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Ainekursuse läbinud üliõpilane omab ülevaadet psühholoogi tööst psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas ning selle valdkonna teoreetilistest uurimissuundadest."
  }
  [6247]=>
  object(stdClass)#6248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7067"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Kujundada teadmised erinevate agressiivse ja antisotsiaalse käitumise teooriate ning mudelite põhimõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Antisotsiaalne käitumine. Antisotsiaalne isiksus. Psühhopaatsed jooned isiksuses. Antisotsiaalne käitumine ja areng. Soolised erinevused agressiivsuses. Pronograafia, seksuaalvägivald ja ühiskond. Perevägvald. Agressiivsuse sotsiaalpsühholoogia. Agressiivsus ja kultuur. Vägivald ja inimese olemus."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Teab psühholoogia teooriad ja mudeleid antisotsiaalse käitumise ja antisotsiaalse isiksuse kohta. Oskab interpreteerida antisotsiaalse käitumise põhjuseid."
  }
  [6248]=>
  object(stdClass)#6249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7068"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Eksam ja kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade psühholoogia rakendustest militaarses keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(941) "Militaarpsühholoogia ajalugu. Militaarse konteksti eripära (militaarsed organisatsioonid). Valik, väljaõpe ja sooritus militaarses kontekstis. Inimfaktor militaarias (human factors engineering). Inimene ja keskkond: inimene ja masin, ergonoomika, olukorrataju (situational awareness) ja sooritus. Stress sõjalistes operatsioonides kaasajal: Operatsiooniline stress, lähetusstress, lahingustress ja selle tagajärjed, ekstreemsete tingimustega mitteseotud stress. Resilience (nõtkus) militaarses keskkonnas. Juhtimine ja sooritus militaarses keskkonnas: juhtimise eripärad (lahingutegevus vrs väljaõpe, otsene- vrs kaudne juhtimine), kultuur militaarsetes organisatsioonides. Individuaalne ja grupi käitumine militaarses keskkonnas: Väärtused, hoiakud ja motivatsioon; militaarmoraal; grupi sidusus, usaldus grupis. Psühholoogilised operatsioonid. Propaganda, pantvangid ja sõjavangid, läbirääkimised militaarses kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(441) "Üliõpilane: teab militaarpsüholoogia arengut; kirjeldab psühholoogia rakendusi militaarses kontekstis; oskab rakendada inimfaktori, organisatsiooni-, tööstus-, sotsiaal- ja kliinilise psühholoogia printsiipe militaarses kontekstis; kirjeldab sõjaliste operatsioonide psühholoogilisi faktoreid; mõistab militaarsete organisatsioonide ja nende juhtimise eripära; kirjeldab psühholoogiliste operatsioonide korraldamise põhimõtted."
  }
  [6249]=>
  object(stdClass)#6250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7069"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua arusaamine kultuuriti võrdleva psühholoogia valdkonna teadustööst, omandada teadmisi peamistest teadusuuringute tulemustest, saada ülevaade kultuuriti võrdleva psühholoogia rakendamisest ja arendada relativistlikku suhtumist teistesse kultuuridesse."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Kursuse käigus saadakse ülevaade põhilistest definitsioonidest, lähenemistest ja teadustöö metodoloogiast kultuuriti võrdleva psühholoogia raames. Käsitledes kultuuri seoseid ja mõjusid psühholoogilistele protsessidele, vaadatakse kultuuride vahelisi sarnasusi ja erinevusi motivatsioonis, sotsiaalses käitumises, isiksuseomadustes, mõtlemises, emotsioonides ja väärtustes. Kursusel käsitletakse ka kultuuride vahelise suhtlemise protsesse ja tulemusi ning analüüsitakse valdkonna praktilisi rakendusi."
    ["vljund"]=>
    string(347) "Üliõpilane oskab laiendada enda kultuurilist raamistikku ja hinnata erinevaid psühholoogia teooriaid ja teadusuuringute tulemusi kasutades kultuuriti võrdlevat perspektiivi. Üliõpilane mõistab põhilisi seoseid kultuuri ja psühholoogiliste protsesside vahel ja arvestab kultuuriliste erinevustega käsitledes erinevaid praktilisi olukordi."
  }
  [6250]=>
  object(stdClass)#6251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7071"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Juhtumianalüüs ja kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Anda ülevaade nõustamise ja konsulteerimise olemusest. Anda ülevaade põhilistest teaduslikult tõestatud nõustamisteooriatest , nõustamisprotsessi staadiumitest , nõustajale vajalikest isikuomadustest ning oskustest. Arendada üliõpilaste esmaseid nõustamisoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Nõustamise olemus ja otstarve. Nõustamine ja psühhoteraapia, nende sarnasused ja erinevused. Ülevaade erinevatest teaduslikult tõestatud nõustamisteooriatest ja tehnikatest. Nõustamisprotsessi staadiumid. Nõustaja põhioskused ja isiksuslikud omadused. Lahenduskeskne lühiteraapia. Lapsevanemate ja õpetajate konsulteerimine. Nõustamis-ja konsulteerimisoskuste harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Üliõpilane: 1. Tunneb psühholoogilise nõustamise ja konsulteerimise spetsiifikat 2. Teab nõustamisprotsessi staadiume 3. Orienteerub põhilistes nõustamisoskustes ning nõustajale olulistes isikuomadustes. 3. Suudab toime tulla nõustamise ja konsulteerimisega kõige esmasel tasandil."
  }
  [6251]=>
  object(stdClass)#6252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7072"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6252]=>
  object(stdClass)#6253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7073"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Eksamihinde vormistamisel on aluseks aktiivne osalemine loengutes ja seminarides, iseseisvate tööde täitmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "- Põhikoolis õpetatavate inimeseõpetuse kursuste läbiviimiseks vajalike didaktiliste võtete omandamine. - Toetada analüüsioskuse kasvu, langetamaks otsuseid ea-, aine-, ja teemakohaste võtete osas inimeseõpetuse ainetes."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Tervisekasvatuse, suhtlemisõpetuse ja inimeseõpetuse didaktika ja metoodika. Nimetatud kursuste eesmärgid, sisu ja õpitulemused. Kasutatavad õppemeetodid. Õppetöö vormid: tund, õppekäigud, kodused ülesanded. Erinevate meetodite seos põhikooli II ja III kooliastme üldpädevustega. Ainekavade analüüs ja töökavade koostamine. Tundide planeerimine ja ülesehitus. Hindamine ja kontroll. Olemasolevate õppevahendite analüüs. Õppevahendite koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(21) "Loengud ja seminarid."
  }
  [6253]=>
  object(stdClass)#6254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7076"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade seksuaalkasvatuse kujunemisloost ning tänapäevastest põhimõtetest. Käsitlemist leiab noorukiea areng biopsühhosotsiaalse mudeli alusel. Käsitletakse noorukite nõustamise põhimõtteid. Antakse ülevaade pereplaneerimisega seonduvatest valdkondadest: kontratseptsioon, rasedus, sünnitus, pere kohanemine sünnitusjärgse perioodiga."
    ["sisu"]=>
    string(671) "Pereplaneerimine. Reproduktiivtervis. Seksuaaltervis. Seksuaalsus. Seksuaalkasvatus läbi aegade. Tänapäevased seksuaalkasvatuse põhimõtted. Seksuaalkasvatuse metoodika. Arengu erinevad aspektid. Noorukiea areng. Seksuaalse identiteedi kujunemine. Noorte nõustamise põhitõed. Partneri valik. Perekonna erinevad rollid läbi aegade. Reproduktiivtervis. Pereplaneerimine. Kontratseptsiooni meetodid, kasutamine, usaldatavus. Noorukite soovimatud rasedused ja abort. Reproduktiivtervis. Rasedus. Lapse sünd. Pere kohanemine sünnitusjärgse perioodiga. Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine. Abi saamise võimalused seksuaaleluprobleemidega Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(21) "Loengud ja seminarid."
  }
  [6254]=>
  object(stdClass)#6255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7077"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "1. Anda ülevaade inimeseõpetuse kui õppeaine kujunemisloost ning kaasaegsetest arengusuundadest aine sisus. 2. Koostöös üliõpilastega kujundada välja arusaam erinevate õppemeetodite sobivusest inimeseõpetuse õpetamiseks, lähtudes aine spetsiifikast. 3. Analüüsida koolides kasutatavat inimeseõpetuse õppevara (õpikud, töövihikud)."
    ["sisu"]=>
    string(731) "Riiklik õppekava kui raamdokument. Inimeseõpetus riiklikus õppekavas - ajalooline taust ning kaasaegsed suundumused õppeaine arendamisel. Inimeseõpetuse koostisosad ja eesmärgid. Inimeseõpetuse ainekavad kooliastmeti. Erinevate õppemeetodite rakendamise võimalused inimeseõpetuse sisuks olevate teemade avamisel. Õppevara analüüs. Kontrolli ja hindamise spetsiifika inimeseõpetuse tundides. Inimeseõpetuse roll koolitervise programmi osana. Individuaalsete ja rühmatöödena analüüsivad üliõpilased käibivat õppevara ning koostavad projektõppe plaani vabalt valitud inimeseõpetuse sisuks oleval teemal ning koostavad näidistunni kava erinevate õppemeetodite rakendamisvõimaluste teadvustamise eesmärgil."
    ["vljund"]=>
    string(399) "1. Üliõpilased teavad inimeseõpetuse kui õppeaine kujunemislugu ning kaasaegseid suundi inimeseõpetuse aine sisu arendamisel. 2. Üliõpilastel kujuneb arusaam erinevate õppemeetodite sobivusest-rakendatavusest inimeseõpetuse õpetamiseks, lähtudes aine spetsiifikast ja õpilaste arengulistest vajadustest. 3. Üliõpilased on suutelised kriitiliselt hindama koolides kasutatavat õppevara."
  }
  [6255]=>
  object(stdClass)#6256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7078"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(338) "1. Süvendada üliõpilaste teoreetilisi teadmisi õpilaste emotsionaalsete ja käitumishäirete põhjustest. 2. Arendada õpetajatöös vajaminevaid rakenduslikke teadmisi emotsionaalsete ja käitumishäiretega õpilaste abistamise valdkonnas. 3. Teadvustada õpetajatöös esinevate pingete põhjuseid ja võimalikke leevendusmeetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(573) "Õpilaste emotsionaalsed –ja/või käitumisraskused koolikeskkonnas. Agressiivse käitumise teooriad. Koolikiusamine ja sekkumise võimalused. Eri raskusastmega õpilaste emotsionaalsed raskused koolikeskkonnas - eemaletõmbumine ja üksildus, enesehinnangu probleemid. Juhtumianalüüsid. Käitumisraskuse väljendus õpilaste hulgas-uimastitarvitamine. Õpetaja psühhosotsiaalne heaolu koolikeskkonnas ja seda mõjutavad tegurid. Üliõpilased töötavad läbi kohustusliku kirjanduse ning täidavad praktilisi ülesandeid nii individuaalselt kui ka grupitöö vormis."
    ["vljund"]=>
    string(460) "1. Üliõpilased teavad agressiivse käitumise teooriad, oskavad hinnata ja ära tunda enamlevinud emotsionaalseid ja käitumishäireid. 2. Üliõpilastel on olemas teadmised, et vajadusel suudetakse rakendama erivajadusest lähtuvaid adekvaatseid õpetamisstrateegiaid. 3. Üliõpilastel on teadmised õpetajatöös esinevatest võimalikest pingeallikatest ning nende põhjustest ning nad on teadlikud erinevatest pingeolukordadega toimetuleku strateegiatest."
  }
  [6256]=>
  object(stdClass)#6257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7079"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Anda teadmised kõnelise mõtlemise mehhanismidest ja arenguastmetest. Kujundada mõtlemisprotsesside metakognitiivse analüüsi oskust. Kujundada suutlikkust mõista mõtlemise heterogeensust ja sellest tulenevaid piiranguid kommunikatsiooniprotsessides."
    ["sisu"]=>
    string(616) "Sissejuhatus. Kõne ja mõtlemise seoste põhimõtted. Semiootilise vahendatuse teooria. Mõtlemine ja selle areng loomadel (näited tuvidest, ahvidest ja teistest inimese sugulastest). Mõtlemise areng inimeste evolutsioonis, kultuuri sünd ja areng (eriti kunsti evolutsioon). Lapse areng kultuurseks inimeseks (laste joonistuste areng, mõistelise mõtlemise areng, eneseteadvuse areng). Kaasaegse täiskasvanud inimese mõtlemine ja selle seos tunnete, tahtmiste ja tegemistega. Käsitletakse nii individuaalsest kui ühiskondlike nähtuste vaatenurgast. Iseseisev töö: teemakohase kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Teab kõnelise mõtlemise mehhanismidest ja arenguastmetest. Omandab mõtlemisprotsesside metakognitiivse analüüsi oskuse. Suudab mõista mõtlemise heterogeensust ja sellest tulenevaid piiranguid kommunikatsiooniprotsessides."
  }
  [6257]=>
  object(stdClass)#6258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7081"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada süstemaatilised teadmised põhilistest printsiipidest evolutsioonilises lähenemises psühholoogias."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Evolutsioonilise psühholoogia põhiprintsiibid. Seksuaalvalik ja partnerivalik. Seksuaalkäitumine. Geneetilised ja keskkondlikud tegurid evolutsioonilises psühholoogias. Altruism. Vanemlikkus. Seotuse teooria. Kohanemine. Hõimlased ja konfliktid."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Teab teooriad ja mudeleid evolutsioonilise lähenemises käitumise, kognitiivsete funktsioonide ja isiksuse kohta. . Oskab interpreteerida käitumist evolutsioonilise psühholoogia teooriate alusel."
  }
  [6258]=>
  object(stdClass)#6259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7082"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6259]=>
  object(stdClass)#6260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7083"
    ["hindamine"]=>
    string(395) "Eristav. Osalemine 75% kursuse kontakttundide mahust ja iseseisva töö esitamine (juhtum) kirjalikult + ettekanne/arutelu seminaris. Kursuse läbimiseks tuleb osalejal jooksvalt igas seminaris ära teha KÕIK kirjanduse põhjal tehtud kirjalikud tööd (kontrolltööd) ja vormistada juhtum (iseseisev töö). Lõplik hinne kujuneb kontrolltööde ja iseseisva töö (juhtum) tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Anda ülevaade kliinilise lapsepsühholoogia põhilistest uurimisvaldkondadest ja kasutatavatest uurimismeetoditest, tutvustada lastel sagedamini esinevaid probleeme, nende hindamise ja sekkumise võimalusi. Aine on mõeldud koolipsühholoogia spetsialiseerumise valinud psühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastele."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Kursus annab ülevaate laste ja noorukite erinevatest probleemidest ja häirest. Keskendutakse arenguhäiretele, kommunikatsiooni-probleemidele, õpiraskustele, emotsionaalsetele- ja käitumisprobleemidele ja häiretele, söömise ja sõltuvusprobleemidele. Peatutakse ka neuroloogiliste ja somaatiliste haiguste ja lapse arengu vahelistel seostel. Kursusel käsitletakse erinevate probleemide ja häirete tekkepõhjusi, diagnostilisi iseärasusi, hindamise ja sekkumise põhimõtteid. Teemasid illustreerivad näited praktikast. Seminarides esitatakse ja arutatakse osalejate poolt ettevalmistatud juhtumeid (kokkuvõtted iseseisvast tööst)."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Kursuse läbinu: - oskab märgata ja ära tunda probleemseid lapsi - oskab kirjeldada käsitletud häirete ja probleemide hindamise vahendeid ja võimalusi - tunneb sekkumise põhimõtteid töös lastega - oskab siduda teoreetilisi ja praktilisi teadmisi töös probleemsete lastega."
  }
  [6260]=>
  object(stdClass)#6261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7084"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Omandada vajalikud oskused ja teadmised psühholoogilise esmaabi andmiseks ekstreemsetes olukordades. Aine on mõeldud koolipsühholoogia spetsialiseerumise valinud psühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastele."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Kursuse käigus õpitakse tundma traumeerivaid sündmusi üle elanud inimeste nõustamise aluseid. Tutvustatakse tulemuslikke kriisisekkumise viise, traumeeriva kogemusega toimetuleku tsüklit ja sellega seotud käitumisviise. Selgitatakse kriisi ja trauma erinevust ja vastavaid sekkumisviise. Õpitakse viise kliendiga kontakti saamiseks ja tema toimetuleku hõlbustamiseks ning vajadusel edasise abi juurde suunamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(498) "omab teadmisi kriisinõustamise põhikontseptsioonidest ja terminitest ning tegevuse aluseks olevaid strateegiaid, - mõistab trauma tagajärjel tekkinud füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja käitumuslikke muutusi, - tunneb traumajärgse stressihäire ja teiste sagedasemate traumajärgsete häirete sümptome, - valdab traumeeritud inimese elementaarse esmaabi võtteid suudab hinnata oma professionaalset võimekust ja piire ekstreemolukorras - oskab leida abiks vajalikke lisaressursse"
  }
  [6261]=>
  object(stdClass)#6262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7085"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Magistritöö kaitsmine on avalik ning toimub kaitsmiskomisjoni koosolekul akadeemilise väitluse vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Eesmärgiks on luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse olulist teoreetilist ja/või rakenduslikku küsimust psühholoogias. Üliõpilane teostab valitud probleemi süvauuringu ning analüüsi, tuginedes kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab andmeid koguda ja algallikaid töödelda; Oskab viia läbi iseseisvat uurimistööd; Suudab koostada läbiviidud uurimistöö põhjal uurimistöö tulemusi kajastav töö vastavalt teadustöö publitseerimisele esitatavate rahvusvahelistele nõuetele; Oskab oma uurimistulemusi avalikult esitada ja kaitsta."
  }
  [6262]=>
  object(stdClass)#6263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7086"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(67) "Anda ülevaade levinumate teraapiate lähenemistest ja tehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Psühhodünaamilise teraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade psühhodünaamilise teraapia tehnikatest. Kognitiiv-käitumusliku teraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade kognitiiv-käitumisteraapia tehnikatest. Süsteemiteraapia teooriad ja mudelid. Ülevaade süsteemiteraapia tehnikatest. Iseseisev töö: loengus jagatud materjali iseseisev läbitöötamine. Ainele registreeritakse vaid need üliõpilased, kellel on psühholoogia bakalaureuse kraad või sellega võrdsustatud haridustase."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Omab ülevaadet levinumate teraapiate lähenemistest ja tehnikatest."
  }
  [6263]=>
  object(stdClass)#6264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP7089"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6264]=>
  object(stdClass)#6265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Konverentsiettekande ettevalmistamine ja esitamine. Kursuse eesmärgiks on teadusliku uurimistöö tulemuste esitamisoskuste ning –vilumuste omandamine. Arvesse lähevad esinemised rahvusvahelistel akadeemilistel konverentsidel, sümpoosiumidel ja seminaridel. Ettekanne (kuni 1.5 tundi), ettevalmistus – 70 tundi."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Süvateadmised käsiteldavas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme. Suutlikkus kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis. Suutlikkus esitada uurimistöö tulemusi rahvusvahelises erialases teaduskommunikatsioonis. Väitekirja peatüki, konverentsi ettekande jne avaldamisküpsuse saavutamine."
  }
  [6265]=>
  object(stdClass)#6266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Konverentsiettekande ettevalmistamine ja esitamine. Kursuse eesmärgiks on teadusliku uurimistöö tulemuste esitamisoskuste ning –vilumuste omandamine. Arvesse lähevad esinemised akadeemilistel konverentsidel, sümpoosiumidel ja seminaridel. Ettekanne (kuni 1.5 tundi), ettevalmistus – 30 tundi."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Süvateadmised käsiteldavas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme. Suutlikkus kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis. Suutlikkus esitada uurimistöö tulemusi rahvusvahelises erialases teaduskommunikatsioonis. Väitekirja peatüki, konverentsi ettekande jne avaldamisküpsuse saavutamine."
  }
  [6266]=>
  object(stdClass)#6267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel läbi konverentsi, seminari või sümpoosiumi ettekande koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(301) "Konverentsiettekande ettevalmistamine ja esitamine. Kursuse eesmärgiks on teadusliku uurimistöö tulemuste esitamisoskuste ning –vilumuste omandamine. Arvesse lähevad esinemised akadeemilistel konverentsidel, sümpoosiumidel ja seminaridel. Ettekanne (kuni 1.5 tundi), ettevalmistus – 30 tundi."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Süvateadmised käsiteldavas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme. Suutlikkus kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis. Suutlikkus esitada uurimistöö tulemusi rahvusvahelises erialases teaduskommunikatsioonis. Väitekirja peatüki, konverentsi ettekande jne avaldamisküpsuse saavutamine."
  }
  [6267]=>
  object(stdClass)#6268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(235) "Kursuse ettevalmistamine ja läbiviimine. Arvesse lähevad akadeemiliste loengute ja loengukursuste pidamine ning seminaride läbiviimine Tallina Ülikooli psühholoogia osakonnas. Kursuse, mahuga 2 AP, pidamine (30 auditoorset tundi)."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Oskus korraldada erialaõpet. Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. Suutlikkus anda edasi erialseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda selget tagsisidet. Kogemus praktilise õppetöö korraldamisel."
  }
  [6268]=>
  object(stdClass)#6269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8005"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Hinnatakse kursuse läbiviimise taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Kursuse ettevalmistamine ja läbiviimine. Arvesse lähevad akadeemiliste loengute ja loengukursuste pidamine ning seminaride läbiviimine Tallina Ülikooli Psühholoogia Instituudis. Loengute või seminari 2 EAP mahus pidamine (12 auditoorset tundi)."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane: - oskab korraldada erialaõpet. - oskab rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. - on suuteline edasi andma erialaseid teadmisi. - on suuteline kriitiliselt analüüsima ja hindama õppeprotsessi tulemusi ning andma selget tagasisidet. - omandab kogemusi praktilise õppetöö korraldamisel"
  }
  [6269]=>
  object(stdClass)#6270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks õppetegevuseks."
    ["sisu"]=>
    string(247) "Kursuse ettevalmistamine ja läbiviimine. Arvesse lähevad akadeemiliste loengute ja loengukursuste pidamine ning seminaride läbiviimine Tallina Ülikooli psühholoogia osakonnas. Loengute või seminari 1 AP mahus pidamine (15 auditoorset tundi)."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Oskus korraldada erialaõpet. Oskus rakendada kõrgkoolipedagoogika põhialuseid. Suutlikkus anda edasi erialseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda selget tagsisidet. Kogemus praktilise õppetöö korraldamisel."
  }
  [6270]=>
  object(stdClass)#6271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks ning nõuetele vastava doktoritöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Doktorandi poolt juhendajaga kooskõlastatult osalemine valitud ainetes TLÜ ja TÜ doktorikoolides, doktoriõppe võrgustikes, TLÜ akadeemiliste osakondade teadusseminarid, (välis-)õppejõudude poolt loetavad ainekursused. Arvesse läheb osalemised kursused ja seminarid, mille maht on vähemalt 15 akadeemilist tundi."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Omandab doktoritööks vajaliku metodoloogilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku teoreetilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku paradigma kontseptuaalse aluse. Oskab kriitiliselt hinnata doktoritöö teemakohaste uurimisprojektide protseduurilisi aluseid Oskab kriitiliselt hinnata ja võrrelda doktoritöö teemakohaste kontseptsioonide võimalusi."
  }
  [6271]=>
  object(stdClass)#6272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks ning nõuetele vastava doktoritöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Doktorandi poolt juhendajaga kooskõlastatult osalemine valitud ainetes TLÜ ja TÜ doktorikoolides, doktoriõppe võrgustikes, TLÜ akadeemiliste osakondade teadusseminarid, (välis-)õppejõudude poolt loetavad ainekursused. Arvesse läheb osalemised kursused ja seminarid, mille maht on vähemalt 15 akadeemilist tundi."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Omandab doktoritööks vajaliku metodoloogilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku teoreetilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku paradigma kontseptuaalse aluse. Oskab kriitiliselt hinnata doktoritöö teemakohaste uurimisprojektide protseduurilisi aluseid Oskab kriitiliselt hinnata ja võrrelda doktoritöö teemakohaste kontseptsioonide võimalusi."
  }
  [6272]=>
  object(stdClass)#6273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks ning nõuetele vastava doktoritöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Doktorandi poolt juhendajaga kooskõlastatult osalemine valitud ainetes TLÜ ja TÜ doktorikoolides, doktoriõppe võrgustikes, TLÜ akadeemiliste osakondade teadusseminarid, (välis-)õppejõudude poolt loetavad ainekursused. Arvesse läheb osalemised kursused ja seminarid, mille maht on vähemalt 15 akadeemilist tundi."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Omandab doktoritööks vajaliku metodoloogilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku teoreetilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku paradigma kontseptuaalse aluse. Oskab kriitiliselt hinnata doktoritöö teemakohaste uurimisprojektide protseduurilisi aluseid Oskab kriitiliselt hinnata ja võrrelda doktoritöö teemakohaste kontseptsioonide võimalusi."
  }
  [6273]=>
  object(stdClass)#6274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks ning nõuetele vastava doktoritöö koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Doktorandi poolt juhendajaga kooskõlastatult osalemine valitud ainetes TLÜ ja TÜ doktorikoolides, doktoriõppe võrgustikes, TLÜ akadeemiliste osakondade teadusseminarid, (välis-)õppejõudude poolt loetavad ainekursused. Arvesse läheb osalemised kursused ja seminarid, mille maht on vähemalt 15 akadeemilist tundi."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Omandab doktoritööks vajaliku metodoloogilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku teoreetilise aluse. Omandab doktoritööks vajaliku paradigma kontseptuaalse aluse. Oskab kriitiliselt hinnata doktoritöö teemakohaste uurimisprojektide protseduurilisi aluseid Oskab kriitiliselt hinnata ja võrrelda doktoritöö teemakohaste kontseptsioonide võimalusi."
  }
  [6274]=>
  object(stdClass)#6275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks läbi uurimisprojektide juhendamise."
    ["sisu"]=>
    string(87) "Edukalt kaitstud 2 magistritöö juhendamine Tallina Ülikooli psühholoogia osakonnas."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. Oskus anda edasi erialaseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [6275]=>
  object(stdClass)#6276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks läbi uurimisprojektide juhendamise."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Edukalt kaitstud uurimisprojekti, seminari- või bakalaureusetöö juhendamine Tallina Ülikooli psühholoogia osakonnas. Arvesse lähevad 6 uurimisprojekti või 3 seminari/bakalaureusetöö juhendamised."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. Oskus anda edasi erialaseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [6276]=>
  object(stdClass)#6277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada pädevuste kujunemist erialaseks teadus- ja õppetegevuseks läbi uurimisprojektide juhendamise."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Edukalt kaitstud uurimisprojekti, seminari- või bakalaureusetöö juhendamine Tallina Ülikooli psühholoogia osakonnas. Arvesse lähevad 6 uurimisprojekti või 3 seminari/bakalaureusetöö juhendamised."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Oskus korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. Oskus anda edasi erialaseid teadmisi. Suutlikkus kriitiliselt analüüsida uurimisprojekti ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. Oskus juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd."
  }
  [6277]=>
  object(stdClass)#6278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Toetada pädevuste kujunemist uurimis- ning arendusprojektide kriitiliseks analüüsiks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Kirjaliku retsenstiooni/oponeeringu kirjtuamine TLÜ psühholoogia osakonnas kaitstavatele seminari-, bakalaureuse-, magistritöödele Arvesse lähevad 2 AP eest retsensioonid ja oponeeringud: 16 uurimisprojekti või 8 seminaritööd/ bakalaureusetööd või 4 magistritööd."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Oskus kriitiliselt analüüsida uurimistöö kavandamist ja läbiviimist. Oskus hinnata uurimismeetodite valiku sobivust ja rakendatavust erialses uurimistöös. Oskus hinnata teadustööga seotud eetilisi küsimusi. Oskused retsensiooni kirjutamiseks akadeemilises väljaandes"
  }
  [6278]=>
  object(stdClass)#6279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel artikli koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Publitseerimiseks sobiliku rahvusvahelisel tasemel käsikirja kirjutamine. Arvesse läheb publitseeritud käsikiri andmebaasis indekseeritud ajakirjas või tuntud rahvusvahelise kirjastuse väljaandes (kogumik, raamat)."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Süvateadmised käsiteldavas kitsamas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke esitusvorme. Oskus kaitsta oma uurimistulemusi diskussioonis. Suutlikkus esitada ja vormistada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis."
  }
  [6279]=>
  object(stdClass)#6280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel artikli koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(189) "Publitseerimiseks sobiliku rahvusvahelisel tasemel käsikirja kirjutamine. Arvesse läheb publitseeritud käsikiri rahvusvahelise levikuga ajakirjas või artikkel rahvusvahelises kogumikus."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Süvateadmised käsiteldavas kitsamas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke esitusvorme. Oskus kaitsta oma uurimistulemusi diskussioonis. Suutlikkus esitada ja vormistada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis."
  }
  [6280]=>
  object(stdClass)#6281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Toetada pädevuste kujunemist uurimistulemuste esitamisel ja oma seisukohtade argumenteerimisel artikli koostamise doktoritöö teemal."
    ["sisu"]=>
    string(189) "Publitseerimiseks sobiliku rahvusvahelisel tasemel käsikirja kirjutamine. Arvesse läheb publitseeritud käsikiri rahvusvahelise levikuga ajakirjas või artikkel rahvusvahelises kogumikus."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Süvateadmised käsiteldavas kitsamas teemavaldkonnas. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke esitusvorme. Oskus kaitsta oma uurimistulemusi diskussioonis. Suutlikkus esitada ja vormistada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis."
  }
  [6281]=>
  object(stdClass)#6282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Anda ülevaade kaasaegsete sotsiaal- ja käitumisteaduste peamistest uurimismeetoditest ning aidata mõista nende meetodite kasutamisega seotud teoreetilisi probleeme. Aidata mõista teooria ja uurimismeetodi omavahelisi suhteid."
    ["sisu"]=>
    string(479) "Tänapäeva sotsiaalteaduste peamised uurimismeetodid: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed lähenemised. Kvantitatiivse lähenemise peamised puudused: matemaatilise andmeanalüüsiga seotud puudused, uuritava nähtuse olemuse ignoreerimisest tulenevad puudused. Kvalitatiivsete meetodite peamised puudused: uuritavasse nähtusesse mittesekkumisega seotud puudused; kogutavate andmete liikide piiratus. Seminarid ja iseseisev töö (lugemine, analüütiliste kokkuvõtete tegemine)."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Üliõpilane omab ülevaadet sotsiaaltead- ja käitumisteaduste peamistest meetoditest. Mõistab nende meetodite kasutamisega seotud probleeme."
  }
  [6282]=>
  object(stdClass)#6283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Anda ülevaade tänapäevaste sotsiaal- ja käitumisteaduste peamistest uurimismeetoditest ning aidata mõista nende meetodite kasutamisega seotud teoreetilisi probleeme. Aidata mõista teooria ja uurimismeetodi omavahelisi suhteid."
    ["sisu"]=>
    string(479) "Tänapäeva sotsiaalteaduste peamised uurimismeetodid: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed lähenemised. Kvantitatiivse lähenemise peamised puudused: matemaatilise andmeanalüüsiga seotud puudused, uuritava nähtuse olemuse ignoreerimisest tulenevad puudused. Kvalitatiivsete meetodite peamised puudused: uuritavasse nähtusesse mittesekkumisega seotud puudused; kogutavate andmete liikide piiratus. Seminarid ja iseseisev töö (lugemine, analüütiliste kokkuvõtete tegemine)."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Üliõpilane omab ülevaadet sotsiaalteaduste- ja käitumisteaduste peamistest meetoditest. Mõistab nende meetodite kasutamisega seotud probleeme."
  }
  [6283]=>
  object(stdClass)#6284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Doktoriseminari eesmärgiks on süvendada teoreetilisi teadmisi psühholoogia paradigmade analüüsimiseks doktoriõpingutega seonduvas kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Doktoriseminaril osalejad diskuteerivad erialaste probleemide ja doktoritöödega seonduvate teemade üle, analüüsivad doktoritöö teemal valmivaid käsikirju ja konverentsiettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Oskab argumenteeritult arutleda psühholoogia paradigmade üle. Omandab psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja analüüsi tulemuste esitamise oskus. Oskab juhtida diskussiooni ja osaleda kollektiivses tegevuses intellektuaalsete probleemide analüüsis."
  }
  [6284]=>
  object(stdClass)#6285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Doktoriseminari eesmärgiks on süvendada teoreetilisi teadmisi psühholoogia paradigmade analüüsimiseks doktoriõpingutega seonduvas kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Doktoriseminaril osalejad diskuteerivad erialaste probleemide ja doktoritöödega seonduvate teemade üle, analüüsivad doktoritöö teemal valmivaid käsikirju ja konverentsiettekandeid."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Oskab argumenteeritult arutleda psühholoogia paradigmade üle. Omandab psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja analüüsi tulemuste esitamise oskuse. Oskab juhtida diskussiooni ja osaleda kollektiivses tegevuses intellektuaalsete probleemide analüüsis."
  }
  [6285]=>
  object(stdClass)#6286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8025"
    ["hindamine"]=>
    string(277) "Doktoritöö kaitsmine on avalik ning toimub kaitsmiskomisjoni koosolekul akadeemilise väitluse vormis. Doktoritööle ja kaitsmisele antakse hinnang järgmiselt: - kaitstud esiletõstmisega (laudatur); - nõuetele vastav (approbatur); - nõuetele mittevastav (non approbatur)"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "- Luua võimalused tippspetsialisti kujunemiseks psühholoogia erialase teadusprobleemi käsitlemise ning uurimistulemuste esitamise kaudu. - Süvendada oskusi teha olulisi üldistusi ning näha lahendusi oma ideede rakendamiseks. - Psühholoogia erialal nähtuste teaduspõhise analüüsimeetodite, uuringute planeerimise ja teostamise, rahvusvahelisel tasemel publitseerimise oskuste omandamine"
    ["sisu"]=>
    string(116) "Teaduspõhisele paradigmale toetuv iseseisev süvauurimus väitekirja, monograafia, publitseeritud artiklite vormis."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Üliõpilane: - omab põhjalikke teadmisi uuritavas ainevaldkonnas. - oskab välja tuua uudseid lahendusi ning kasutada tänapäevaseid meetodeid uurimisprobleemi lahendamiseks. - suudab kriitiliselt analüüsida ja hinnata uurimistöö tulemusi - suudab leida ja pakkuda lahendusi oma avastuse või ideede rakendamiseks - suudab esitada ja kaitsta uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis. - suudab tutvustada spetsiifilisi erialateadmisi kultuuri ja ühiskonna laiemas kontekstis, osaleda ühiskondlikus diskussioonis ja mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse."
  }
  [6286]=>
  object(stdClass)#6287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Täiendada doktorandi suutlikkust rakendada metodoloogia- ja teooria-alaseid teadmisi teadus- ja arendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Arvesse lähevad tegevused, mis eeldavad psühholoogia erialast kompetentsust (80 tunnises mahus tegevus TLÜs või TÜ-s uurimisprojekti täitmisel või rakendusprojektide täitmisel õppekava juhi poolt aktsepteeritud asutustes)."
    ["vljund"]=>
    string(269) "Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab planeerida ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi. Oskab teha praktilist koostööd teiste uurimisgrupi liikmetega projekti eesmärkide saavutamiseks."
  }
  [6287]=>
  object(stdClass)#6288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8027"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Hinnatakse retsensioonide taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Toetada pädevuste kujunemist uurimis- ning arendusprojektide kriitiliseks analüüsiks ja hindamiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(255) "Kirjaliku retsensiooni kirjutamine ja oponeerimine TLÜ Psühholoogia Instituudis kaitstavatele uurimisprojekti, seminari- ja magistritöödele Arvesse lähevad retsensioonid ja oponeeringud: 16 uurimisprojekti või 8 seminaritööd või 4 magistritööd."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Üliõpilane: - oskab kriitiliselt analüüsida uurimistöö kavandamist ja läbiviimist. - oskab kriitiliselt hinnata uurimismeetodite valiku sobivust ja rakendatavust erialases uurimistöös. - oskab hinnata teadustööga seotud eetilisi küsimusi. - oskab kirjutada retsensiooni ja esitada argumenteeritud kriitikat"
  }
  [6288]=>
  object(stdClass)#6289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8028"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse diskussioonis osalemist, argumenteerimise ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Kursuse eesmärgiks on analüüsida kriitiliselt kaasaegseid teoreetilisi seisukohti isiksuse omaduste püsivuse probleemist ja püsiomaduste uurimismeetoditest isiksuse ja kliinilises psühholoogias. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased ja Psühholoogia Instituudi uurimisgruppide liikmed."
    ["sisu"]=>
    string(303) "Individuaalsete erinevuste kontseptuaalsed alused. Isiksuse omaduste püsivuse probleem erinevates paradigmas ja psühholoogia ajaloolises perspektiivis. Seminaris tehakse ettekandeid artiklite või doktorandi poolt kirjutatud käsikirja/artikli alusel, läbiloetud kirjanduse põhjal toimuvad arutelud."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Üliõpilane: - omab ülevaadet individuaalsete erinevuste psühholoogia olulisematest kaasaegsetest teoreetilistest suundadest ja meetoditest individuaalsete erinevuste uurimisel isiksuse ja kliinilises psühholoogias - oskab argumenteeritult arutleda individuaalsete erinevuste probleemi üle. - omandab psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja analüüsi tulemuste esitamise oskuse. - oskab juhtida diskussiooni ja osaleda kollektiivses tegevuses intellektuaalsete probleemide analüüsis."
  }
  [6289]=>
  object(stdClass)#6290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8029"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse diskussioonis osalemist, argumenteerimise ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Kursuse eesmärgiks on analüüsida kriitiliselt olulisemaid teoreetilisi seisukohti sotsiokultuurilises paradigmas. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased ja Psühholoogia Instituudi uurimisgruppide liikmed."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kultuurikontkesti osa käitumise ja kognitiivsete protsesside regulatsioonis . Areng ja kultuurikontekst. Sotsiaalpsühholoogilised protsessid ja kultuur. Seminaris tehakse ettekandeid artiklite või doktorandi poolt kirjutatud käsikirja/artikli alusel, läbiloetud kirjanduse põhjal toimuvad arutelud."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Üliõpilane: - omab ülevaadet sotsiokultuurilise psühholoogia olulisematest kaasaegsetest teoreetilistest suundadest ja uurimismeetoditest. - oskab argumenteeritult arutleda sotsiokultuurilise paradigmade üle. - omandab psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja analüüsi tulemuste esitamise oskuse. - oskab juhtida diskussiooni ja osaleda kollektiivses tegevuses intellektuaalsete probleemide analüüsis"
  }
  [6290]=>
  object(stdClass)#6291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8030"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse diskussioonis osalemist, argumenteerimise ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Kursuse eesmärgiks on analüüsida kriitiliselt olulisemaid kaasaegseid teoreetilisi seisukohti käitumise ja mõistete arengu kontseptsioonides. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased ja Psühholoogia Instituudi uurimisgruppide liikmed."
    ["sisu"]=>
    string(259) "Mõistete arengu kognitiivsed, arengulised ja sotsiokultuurilised tegurid. Koolikeskkond ja kognitiivne areng. Seminaris tehakse ettekandeid artiklite või doktorandi poolt kirjutatud käsikirja/artikli alusel, läbiloetud kirjanduse põhjal toimuvad arutelud"
    ["vljund"]=>
    string(392) "Üliõpilane: - omab ülevaadet mõistete arengu kaasaegsetest teoreetilistest suundadest ja uurimismeetoditest - oskab argumenteeritult arutleda mõistete arengu kontseptsioonide üle. - omandab psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja analüüsi tulemuste esitamise oskuse. - oskab juhtida diskussiooni ja osaleda kollektiivses tegevuses intellektuaalsete probleemide analüüsis."
  }
  [6291]=>
  object(stdClass)#6292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8038"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Hinnatakse käsikirja taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Toetada vastavalt doktorandi uurimisteemast lähtuvalt doktoritöö kirjutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine kitsa probleemi analüüsiks ja uurimiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursuse sisuks on iseseisev kitsama erialase probleemi kohta teaduskirjanduse läbitöötamine individuaalõppe vormis juhendaja või Psühholoogia Instituudi õppejõu juhendamisel ning kirjalikus vormis kokkuvõtte, essee või valmiva artikli/peatüki käsikirja esitamine juhendajale või õppejõule."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud doktoritöö teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab analüüsida oma doktoritöö seisukohalt olulisi teemasid ja sõnastada argumenteeritud järeldusi - oskab kasutada teadustöö kirjalikke väljendusvorme - oskab rakendada metodoloogilisi ja teoreetilisi teadmisi teema analüüsis"
  }
  [6292]=>
  object(stdClass)#6293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8039"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Hinnatakse käsikirja taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Toetada vastavalt doktorandi uurimisteemast lähtuvalt doktoritöö kirjutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine kitsa probleemi analüüsiks ja uurimiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursuse sisuks on iseseisev kitsama erialase probleemi kohta teaduskirjanduse läbitöötamine individuaalõppe vormis juhendaja või Psühholoogia Instituudi õppejõu juhendamisel ning kirjalikus vormis kokkuvõtte, essee või valmiva artikli/peatüki käsikirja esitamine juhendajale või õppejõule."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud doktoritöö teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab analüüsida oma doktoritöö seisukohalt olulisi teemasid ja sõnastada argumenteeritud järeldusi - oskab kasutada teadustöö kirjalikke väljendusvorme - oskab rakendada metodoloogilisi ja teoreetilisi teadmisi teema analüüsis"
  }
  [6293]=>
  object(stdClass)#6294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8040"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Hinnatakse käsikirja taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Toetada vastavalt doktorandi uurimisteemast lähtuvalt doktoritöö kirjutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine kitsa probleemi analüüsiks ja uurimiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursuse sisuks on iseseisev kitsama erialase probleemi kohta teaduskirjanduse läbitöötamine individuaalõppe vormis juhendaja või Psühholoogia Instituudi õppejõu juhendamisel ning kirjalikus vormis kokkuvõtte, essee või valmiva artikli/peatüki käsikirja esitamine juhendajale või õppejõule."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud doktoritöö teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab analüüsida oma doktoritöö seisukohalt olulisi teemasid ja sõnastada argumenteeritud järeldusi - oskab kasutada teadustöö kirjalikke väljendusvorme - oskab rakendada metodoloogilisi ja teoreetilisi teadmisi teema analüüsis"
  }
  [6294]=>
  object(stdClass)#6295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8041"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse diskussioonis osalemist, argumenteerimise ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Anda ülevaade tänapäevaste sotsiaal- ja käitumisteaduste peamistest uurimismeetoditest ning aidata mõista nende meetodite kasutamisega seotud teoreetilisi probleeme. Aidata mõista teooria ja uurimismeetodi omavahelisi suhteid. Kursusel saavad osaleda sotsiaalteaduste doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(479) "Tänapäeva sotsiaalteaduste peamised uurimismeetodid: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed lähenemised. Kvantitatiivse lähenemise peamised puudused: matemaatilise andmeanalüüsiga seotud puudused, uuritava nähtuse olemuse ignoreerimisest tulenevad puudused. Kvalitatiivsete meetodite peamised puudused: uuritavasse nähtusesse mittesekkumisega seotud puudused; kogutavate andmete liikide piiratus. Seminarid ja iseseisev töö (lugemine, analüütiliste kokkuvõtete tegemine)."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: - omab ülevaadet sotsiaalteaduste- ja käitumisteaduste peamistest meetoditest. - mõistab nende meetodite kasutamisega seotud probleeme."
  }
  [6295]=>
  object(stdClass)#6296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8042"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Hinnatakse diskussioonis osalemist, argumenteerimise ja ettekande taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Anda teadmisi kaasaegsetest teoreetilistest suundadest ning enamlevinud meetoditest arengu ja õppimise uurimisel ning oskust orienteeruda vastavas kirjanduses. Kursusel saavad osaleda sotsiaalteaduste doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Areng ja õppimine. Olulised teoreetilised käsitlused (Võgotski, Siegler, Nelson jt). Uurimisel kasutatavad meetodid (eksperimendid, mikrogeneetiline analüüs jt). Kursusel loetakse ning analüüsitakse artikleid."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Üliõpilane: - omab ülevaadet arengu- ja hariduspsühholoogia teoreetilistest lähenemistest ja meetoditest; - oskab argumenteeritult arutleda arengu ja õppimise probleemide üle; - on omandanud psühholoogia paradigmade kriitilise analüüsi ja oskused neid analüüsi tulemusi esitada; - oskab osaleda teaduslikes diskussioonides"
  }
  [6296]=>
  object(stdClass)#6297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8043"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Hinnatakse juhendamise edukust."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Toetada pädevuste kujunemist erialaste teadus- ja arendusprojekte juhendamiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased"
    ["sisu"]=>
    string(197) "Edukalt kaitstud uurimisprojekti, seminari- või magistritöö juhendamine TLÜ Psühholoogia Instituudis. Arvesse lähevad 6 uurimisprojekti või 3 seminaritöö või 1 magistritöö juhendamised."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Üliõpilane: - oskab korraldada erialast teadus- ja õppetegevust. - oskab edasi anda erialaseid teadmisi. - on suuteline kriitiliselt analüüsima uurimisprojekti ning hindama kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust. - oskab juhendada ja suunata BA ja MA taseme üliõpilase iseseisvat uurimistööd"
  }
  [6297]=>
  object(stdClass)#6298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8044"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Hinnatakse käsikirja taset."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Toetada vastavalt doktorandi uurimisteemast lähtuvalt doktoritöö kirjutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine kitsa probleemi analüüsiks ja uurimiseks. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Kursuse sisuks on iseseisev kitsama erialase probleemi kohta teaduskirjanduse läbitöötamine individuaalõppe vormis juhendaja või Psühholoogia Instituudi õppejõu juhendamisel ning kirjalikus vormis kokkuvõtte, essee või valmiva artikli/peatüki käsikirja esitamine juhendajale või õppejõule."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud doktoritöö teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab analüüsida oma doktoritöö seisukohalt olulisi teemasid ja sõnastada argumenteeritud järeldusi - oskab kasutada teadustöö kirjalikke väljendusvorme - oskab rakendada metodoloogilisi ja teoreetilisi teadmisi teema analüüsis"
  }
  [6298]=>
  object(stdClass)#6299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8045"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Grupitöö, aruteludes osalemine kursuse jooksul"
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Anda ülevaade sellest, mida me tänapäeval episoodilise mälu arengust ja toimimisest teame, pôhiliselt tervete inimeste, kuid ka mônede ajukahjustustega noorte kontekstis. Lisaks teoreetilisele vaatenurgale tulevad tutvustamisele ka erinevad uurimismeetodid (inimeste isiklikud mälestused, virtuaalreaalsus). Ainet loetakse Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli raames."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Tänu episoodilisele mälule mäletame me oma minevikku ning kujutame ette oma tulevikku. See neurokognitiivne funktsioon areneb pikkamööda lapsepôlves ja teismeliseeas, tugineb mitmetel teistel kognitiivsetel vôimetel ning on tihti häiritud ajukahjustustega patsientides. Minevikuaspekti on väga palju uuritud, kuid tulevikuaspekt on alles viimastel aastatel teadustöö populaarseks teemaks saanud."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Teadmised episoodilise mälu erinevate aspektide, mehhanismide, arengu ja uurimismeetodite kohta"
  }
  [6299]=>
  object(stdClass)#6300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8050"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Vastavalt valitud kursuse aineprogrammile."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Toetada erialaste pädevuste omandamist lähtudes doktorandi teadustöö vajadustest. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased"
    ["sisu"]=>
    string(346) "Doktoritaseme psühholoogia eriala kursuse läbimine (eelkõige rahvusvahelise tasemega tipp-teadlaste poolt läbiviidavate) Eesti või välismaa ülikoolis, TÜ Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis, doktorantidele mõeldud ülikooli juures korraldatavas suvekoolis jne. Arvesse lähevad kursused, mille maht on vähemalt 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab diskuteerida ja esitada oma seisukohti kirjalikus ning suulises vormis - oskab analüüsida oma doktoritöö teemaga seonduvaid olulisi teoreetilisi probleeme"
  }
  [6300]=>
  object(stdClass)#6301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8051"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Vastavalt valitud kursuse aineprogrammile."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Toetada erialaste pädevuste omandamist lähtudes doktorandi teadustöö vajadustest. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased"
    ["sisu"]=>
    string(346) "Doktoritaseme psühholoogia eriala kursuse läbimine (eelkõige rahvusvahelise tasemega tipp-teadlaste poolt läbiviidavate) Eesti või välismaa ülikoolis, TÜ Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis, doktorantidele mõeldud ülikooli juures korraldatavas suvekoolis jne. Arvesse lähevad kursused, mille maht on vähemalt 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab diskuteerida ja esitada oma seisukohti kirjalikus ning suulises vormis - oskab analüüsida oma doktoritöö teemaga seonduvaid olulisi teoreetilisi probleeme"
  }
  [6301]=>
  object(stdClass)#6302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSP8052"
    ["hindamine"]=>
    string(42) "Vastavalt valitud kursuse aineprogrammile."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Toetada erialaste pädevuste omandamist lähtudes doktorandi teadustöö vajadustest. Kursusel saavad osaleda psühholoogia doktoriõppe üliõpilased"
    ["sisu"]=>
    string(346) "Doktoritaseme psühholoogia eriala kursuse läbimine (eelkõige rahvusvahelise tasemega tipp-teadlaste poolt läbiviidavate) Eesti või välismaa ülikoolis, TÜ Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis, doktorantidele mõeldud ülikooli juures korraldatavas suvekoolis jne. Arvesse lähevad kursused, mille maht on vähemalt 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane: - omandab süvateadmisi valitud teema analüüsiks ja uurimiseks - oskab diskuteerida ja esitada oma seisukohti kirjalikus ning suulises vormis - oskab analüüsida oma doktoritöö teemaga seonduvaid olulisi teoreetilisi probleeme"
  }
  [6302]=>
  object(stdClass)#6303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6001"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Eksami sooritamiseks peab üliõpilane olema osalenud 80% loengutest ning sooritanud nõutud iseseisvad tööd. Eksam on kirjalik. Eksamihinne põhineb kursuse teoreetilise materjali tundmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada eeldused mõistmaks reklaamitegevuse sisu ja aluseid nii ajaloos kui ka tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi sellele valdkonnale."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Loengukursus annab ülevaate reklaamitegevuse kõikidest külgedest, sh. reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse põhimõtetest. Käsitlemisele kuuluvad: reklaamipsühholoogia põhitõed, kaup, bränd, kaubamärgi kujundamine, reklaamikampaania korraldamise põhimõtted, koostöö alused reklaamiagentuuride ja meediaga, reklaamitegevuse õiguslikud piirangud, eetika ning heade tavade problemaatika reklaamis."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Kursuse edukalt läbinud tudeng omab süsteemset ülevaadet reklaamitegevuse kõikidest külgedest s.h reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse ning reklaamiloome põhimõtetest."
  }
  [6303]=>
  object(stdClass)#6304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6002"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "E. Eksamihinne koosneb 5st osast: 10% essee, 10% kirjalik test, 15% suuline ettekanne, 15% jooksvad kodutööd, 50% kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused turunduse alusteooriate tundmiseks. Sihiks on turunduse põhimõistete ja terminoloogia omandamine ning saadud baasteadmiste rakendamisvõimaluste tundmaõppimine. Kursuse läbimine annab eelduse erinevate kaasaegsete turundusteooriate ning kontseptsioonide mõistmiseks ning programmi käigus läbitud üksikute osade süvendatumaks õppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(808) "Turunduse olemus: mõisted, ajalugu, kontseptsioonid; turunduse juhtimine: otsustamine, analüüsimine, kontrollimine; turunduskeskkond: mikrokeskkond, makrokeskkond; turundusuuringud: olemus, etapid, nõudluse prognoosimine; tarbijakäitumine: tarbija rollid, ostuotsustusprotsess, lojaalsus, äriturud ja ärikliendi käitumine; turgude segmentimine, sihtturundus, positsioneerimine; tootepoliitika, brändi juhtimine; hinnapoliitika: nõudluse, kulude analüüs, hinnakujundus; turustuspoliitika: turustuskanalid, vahendajad; turunduskommunikatsioon: reklaam, müügitoetus, suhtekorraldus, isiklik müük, otseturundus; suhteturundus; sisemine turundus. Iseseisva töö hulka kuulub loengumaterjali ja põhiõpiku läbitöötamine, seminarideks ettevalmistumine, essee kirjutamine, eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Üliõpilased teavad peamisi kaasaegseid turundusteooriaid ja nende autoreid, valdavad erialast terminoloogiat ja põhimõisteid, näevad seoseid teooria ja turunduspraktika vahel."
  }
  [6304]=>
  object(stdClass)#6305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Eksamihinde aluseks on teoreetiliste teadmiste kontroll ning iseseisva töö analüütilisuse hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Vahendada kursusel osalejatele teavet tarbijate ostukäitumist mõjutavatest aspektidest ja luua seeläbi eeldused tarbijakäitumist puudutava info analüüsioskuseks."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Ülevaade tarbijakäitumist mõjutavatest majanduslikest ja sotsiaal-psühholoogistest teguritest. Ostuotsustusprotsessi kirjeldamine ja selle modelleerimine. Erinevate turunduskommunikatsioonivormide mõju analüüs tarbijakäitumisele. Kursuse põhiosa moodustavad auditoorsed loengud. Kursuse jooksul koostavad tudengid (meeskonnad) turundusliku projekti (kodutöö) vastavalt lektori poolt määratud teemale ja tingimustele. Kursuse lõpus esitleb iga meeskond oma projekti tulemusi."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilane teab tarbijakäitumist mõjustavaid aspekte ja on suuteline orienteeruma sellesisulised teabekirjanduses, samuti on ta pädev analüüsima, prognoosima ja suunama ostukäitumist."
  }
  [6305]=>
  object(stdClass)#6306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6053"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Suuline eksam. Osa hinnest moodustab õppetööst osavõtt semestri jooksul, mis on ka tingimuseks eksamile pääsemiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Õpetada üliõpalasi planeerida PR-tegevusi, luua ja hoida suhteid meedia ja sihtgruppidega, luua organisatsioonide imagot."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Ainekursuse jooksul üliõpalased õpivad planeerida PR-tegevusi, luua ja hoida suhteid meedia ja sihtgruppidega, luua organisatsioonide imagot. Ainekursus moodustub loengutest ja seminaridest. Iseseisva tööna peab üliõpilane läbi töötama kohustusliku kirjanduse ja esitama aruande."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Üliõpilane oskab planeerida erinevaid PR-tegevusi, teab kuidas hoida suhteid meedia ja sihtgruppidega ja kuidas luua organisatsiooni avalikku imagot."
  }
  [6306]=>
  object(stdClass)#6307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6056"
    ["hindamine"]=>
    string(267) "Ainekursus koosneb loengutest ja seminaridest; iseseisva tööna peab üliõpilane läbi töötama kohustusliku kirjanduse ja esitama aruande. eeksamile pääsemiseks peab üliõpilane kirjutama essee (10 - 15 lk). Eksam koosneb kirjalikust (test) ja suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Tutvustada põhimõisteid meedias, õpetada looma reklaamikamnaaniaid meedias."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Ainekursus koosneb 12 loengust (tsükliõpe) ja kasitleb 6 teemat. Käsitletakse kommunikatsiooniteooria, informatsiooni, propaganda ja uudiste tegemise põhiideid ja mõisteid. Praktilises osas õpitakse looma reklaamikampaaniaid."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane oskab luua reklaamikampaaniaid meedias, teab kommunikatsiooniteooria, informatsiooni, uudiste tegemise ja propaganda põhimõisteid."
  }
  [6307]=>
  object(stdClass)#6308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6059"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kujundada teoreetiliste teadmiste baas kommunikatsioonivaldkonna ning kommunikatsiooniprotsesside mõistmisks tänapäevases ühiskondlikus, kultuuri- ning majanduselus."
    ["sisu"]=>
    string(754) "Kursus pakub ülevaadet kommunikatsiooniteooriate põhimõistetest ja kesksetest – peamiselt protsessi-, semiootika- ja rituaalikoolkonna – lähenemissuundadest ning diskussioonivõimalust kommunikatsiooni mõju ja mõjustamisviiside üle nii individuaalsel kui ka massikommunikatsiooni tasandi. Kommunikatsiooni vaadeldakse kui igale sotsiaalsele süsteemile olemuslikku protsessi. Lähtutakse sellest, et kommunikatsioon on ühiskonnas eraldiseisev sotsiaalne institutsioon, mille suhteid ühiskonna ja selle liikmetega nii kommunikatsioonitehnoloogilise determinismi kui ka paljudelt teistelt teoreetilistelt seisukohtadelt määratletakse. Selgitatakse kommunikatsiooni toimimise mudeleid nii üldteoreetilisest kui ka empiirilisest vaatenurgast."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Üliõpilased on kursis kommunikatsiooniteooria peamiste autorite töödega, tunnevad erinevaid kommunikatsioonimudeleid ja on suutelised arendama akadeemilist diskussiooni selles valdkonnas."
  }
  [6308]=>
  object(stdClass)#6309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "PSR6061"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Hindeline arvestus. Hinne koosneb jooksvate tööde tulemustest ja loengumaterjali tundmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Selle praktilise kursuse eesmärgiks on arendada erinevaid suhtlusoskusi, mis on vajalikud reklaamispetsialistide igapäevaseks tööks: nt.klientidega suhtlmiseks, presentatsiooni esindamiseks ja konfliktide lahendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Reklaamispetsialisti suhtlusrollid: kuulaja ja rääkija. Tõhusa kuulamise tehnikad ja eneseväljenduse oskused. Kliendi sõnumi täpsustamine ja analüüs. Avalik esinemine reklaamivaldkonnas: eduka esitluse reeglid, presentatsiooni tüübid ja tehnikad. Läbirääkimiste läbiviimine: teiste mõjutamine ja koostöö. Keeruliste suhtlemissituatsioonide lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab valida oma kommunikatsiooni eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetodeid, oskab suhelda klientidega, on võimeline läbi viima läbirääkimisi, oskab koostada ja ette kanda esitlust."
  }
  [6309]=>
  object(stdClass)#6310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(250) "Kirjalik eksam. Eksam koosneb kolmest pikemast teooriat puudutavast küsimusest ning nelja mõiste seletamisest. Eksamil hinnatakse faktiteadmisi, mis põhinevad loengumaterjalidel. Hinnatakse teadmiste esitamise selgust, seostatust ja põhjalikkust."
    ["eesmrk"]=>
    string(530) "Kursuse eesmärgiks on esitleda sotsioloogia eesmärke, põhilisi mõisteid, uurimisvaldkondi ja uurimustraditsioone. Selle abil püüab kursus näidata ühiskonda lahendamist vajava mõistatusena ja sotsioloogiat kui võimalike lahenduste pakkujat. Toetatakse terviknägemuse tekkimist sotsioloogiast kui distsipliinist ja ühiskonnast kui uurimisobjektist. Luuakse võimalus üldise ühiskonnateoreetilise mõtlemise tekkimiseks väljaspool neid spetsiifilisi valdkondi ning toetatakse vastutustundliku ühiskonnaliikme arengut."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Kursus koosneb 15 teemast, mida antakse 14 loengu jooksul. 1. Millega tegeleb sotsioloog? 2. Sotsioloogia kui teadus 3. Struktuur ja funktsioon 4. Sotsiaalsed normid ja väärtused 5. Sotsiaalsed rollid 6. Sotsiaalsed rühmad 7. Sotsiaalsed organisatsioonid 8. Juhtimine ja autoriteet 9. Võim 10. Töö 11. Klassid ja kihistumine 12. Sotsiaalsed probleemid 13. Kultuur 14. Kodanikeühiskond ja sotsiaalne liikumine 15. Ühiskondlik muutus"
    ["vljund"]=>
    string(303) "Aine läbinud õppija omab ülevaadet sotsioloogiast kui eraldiseisvast distsipliinist ning ühiskonnast kui uurimisobjektist. Ta tunneb peamisi sotsioloogia mõisteid ja teoreetikuid. Üliõpilane on omandanud algtasemel sõnavara analüüsimaks ühiskondlikke protsesse sotsioloogilisest vaatenurgast."
  }
  [6310]=>
  object(stdClass)#6311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Kirjalik eksam 60% ja ettekanne 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Kursuse eesmärk on luua võimalused õppija teadmiste kujunemiseks Eesti ühiskonnas viimase paarikümne aasta jooksul toimunud muutustest, hetkeseisust ning suundumusest ühiskondliku elu erinevates valdkondades."
    ["sisu"]=>
    string(957) "Kursusel vaadeldakse Eesti ühiskonda viimasel paarikümnel aastal. Käsitletakse laia teemade ringi – rahvastikuareng ja sotsiaalsed probleemid, kihistumine, haridus, tööturg, kodanikeühiskond, soo- ja rahvussuhted. Teemasid käsitletakse lähtudes sotsioloogilisest perspektiivist. Erinevate valdkondadega tutvutakse Eesti ühiskonda käsitlevate uuringute ja artiklite kaudu. Vaadeldakse Eesti ühiskonnale omaseid arengusuundi sisemise (ajaloolise) tekkeloogika seisukohast, kõrvutades neid teistes riikides toimuvaga. Arutletakse Eesti ühiskonna tulevikuväljavaadete ning jätkusuutlikkuse üle. Iseseisva tööna peavad tudengid lugema artikleid Eesti Inimarengu aruannetest ning teisi Eesti ühiskonda käsitlevaid sotsioloogilisi uurimusi. Kursus koosneb loengutest, seminaridest ning iseseisvast tööst. Seminaris teevad üliõpilased (grupitööna) eelnevalt kokkulepitud Eesti ühiskonda puudutaval teemal ettekande ja osalevad arutelus."
    ["vljund"]=>
    string(540) "Õppija teab viimase paarikümne aasta jooksul Eesti ühiskonnas toimunud muutusi, hetkeseisu ning suundumusi ühiskondliku elu erinevates valdkondades. Areneb oskus näha ühiskondlikke nähtusi seostatud protsessidena, ühenduses laiema kontekstiga. Praktiliselt täiustub õppija iseseisva töö oskus, suutlikkus töötada sotsiaalteaduslike publikatsioonidega, hankida teavet ning olla allikakriitiline. Õppija omandab oskusi esitluste läbiviimiseks, rühmaarutelus osalemiseks ning uurimistöö tulemuste kirjalikuks vormistamiseks."
  }
  [6311]=>
  object(stdClass)#6312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(264) "Antakse võimalus tutvuda erinevates eluvaldkondades tekkivate sotsiaalsete probleemidega, nendest lähtuvalt läbiviidud sotsioloogiliste uuringute metoodikaga, olemasolevate andmebaasidega, andmetöötluse spetsiifika ja tulemuste sotsioloogilise mõtestamisega."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Kursusel käsitletakse eri valdkondade spetsialistide vahendusel järgnevaid teemasid: Sotsiaalse ebavõrdsuse uuringud. Turu-uuringud ja avaliku arvamuse uuringud. Haridusuuringud elukestev õpe. Perekonnasotsioloogilised uuringud. Soouuringud. Töövaldkonnaga seotud uuringud. Kuritegevuse alased uuringud. Loenguid viivad läbi vastavate uurimisvaldkondade ja –gruppide esindajad. Kursuse käigus tuleb tudengitel muu hulgas täita loengupäevikut ning teha iseseisvaid töid: praktiline andmebaaside ja õpinurga kasutamine; sotsiaalstatistika analüüs. Kursuse lõpus tuleb tudengitel kirjutada lõpuessee."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Ülevaade erinevatest sotsioloogia valdkondadest Eestis, oskus leida vajaminevaid andmeid avalikest andmebaasidest."
  }
  [6312]=>
  object(stdClass)#6313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6111"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Hindamisvorm: Eksam Hindamismeetodid: Esitlus (arvestuslik) Kirjalik seminaritöö kursuse lõpus (hindeline)"
    ["eesmrk"]=>
    string(1303) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus laiendada oma teadmisi kaasaegsete ühiskonnateooriate aluseks olevatest erinevatest paradigmadest, õppida neid iseloomustama ning kriitiliselt analüüsima. Kursus toetab üliõpilase iseseisva ja analüütilise mõtlemise arengut ning loob võimalused aktiivse, põhjendatud ning konstruktiivselt kriitilise hoiaku kujunemises kaasaegse ühiskonna teoreetiliste käsitluste suhtes. Kursus pakub õppijale võimaluse: - õppida orienteeruma kaasaegsetele ühiskonnateooriatele aluseks olevate erinevate paradigmade mitmekesisuses ning mõistma nende eripära - arendada suutlikkust mõista erinevate teooriate kujunemise ühiskondlikku tausta ja sellega seotud probleemistikku - arendada oskust mõista erinevatele ühiskonnateooria suundadele aluseks olevaid erinevaid ontoloogilisi ettekujutusi ühiskonnast, inimesest ja nendevahelistest suhetest. - arendada oskust kriitiliselt hinnata ja analüüsida mitmesuguseid ühiskonda käsitlevaid seisukohti, seostades neid erinevate ühiskonnateoreetiliste paradigmadega. - arendada ühiskonna teoreetiliseks analüüsiks vajaliku erialase põhisõnavara aktiivset kasutamist - arendada oskust kavandada ja läbi viia esitlusi auditooriumile - arendada oskust koostada kirjalikke analüütilisi kokkuvõtteid"
    ["sisu"]=>
    string(895) "Kursus koosneb loengutest, seminaridest ning iseseisvast tööst. Sissejuhatavates loengutes annab õppejõud lühiülevaate kaasaegsete ühiskonnateooriate kujunemisloost, nende rollist sotsiaalteaduses ning põhilistest lähtekohtadest, millele saab tugineda teooriate iseloomustamisel. Kursuse põhiosa toimub seminaride vormis, kus üliõpilased tutvustavad rühmatööna kaasaegset sotsioloogiat enim mõjutanud teooriaid, millele järgneb arutelu. Iseseisev töö: 1. Seminariettekande ettevalmistus rühmatööna 2. Kaasüliõpilaste seminariettekannete jooksev kirjalik tagasiside, mis peab sisaldama omapoolset reflektsiooni antud teooria üle, hinnangut selle kasutatavusele oma uurimistöös, hinnangut kaasüliõpilaste esitlusele. 3. Kirjalik seminaritöö esitletud teooria põhjal, esitada kursuse lõpus Iseseisva töö täies mahus sooritamine on kursuse sooritamise eeltingimus"
    ["vljund"]=>
    string(834) "Õppijal on teadmised kaasaegsetele ühiskonnateooriatele aluseks olevate erinevate paradigmade lähtekohtadest. Õppija oskab sõnastada ja iseloomustada käsitletud teooriate aluseks olevaid põhikontseptsioone Õppija mõistab teooriate kujunemise ühiskondlikku tausta ja sellega seotud probleemistikku ja oskab seda iseloomustada Õppija oskab sõnastada ja kriitiliselt analüüsida erinevatele ühiskonnateooria suundadele aluseks olevaid ontoloogilisi ettekujutusi ühiskonnast, inimesest ning nendevahelistest suhetest. Õppija oskab seostada mitmesuguseid ühiskonda käsitlevaid seisukohti erinevate ühiskonnateoreetiliste paradigmadega. Õppija oskab kasutada asjakohaselt erialast põhisõnavara Õppija oskab viia läbi esitlusi ning suhelda auditooriumiga Õppija oskab koostada kirjalikke analüütilisi kokkuvõtteid"
  }
  [6313]=>
  object(stdClass)#6314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6130"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Hindamisvorm: Eksam. Hindamismeetodid: 1. Jooksev hindamine: Iseseisvad kodused tööd. 50% lõpphindest 2. Hindamine kursuse lõpus: Lühivastuste, avatud küsimuste ning arutleva ülesandega kirjalik test. 50% lõpphindest"
    ["eesmrk"]=>
    string(1038) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada teoreetilised baasteadmised sotsioloogia uurimismeetoditest, arendada uurimistööga seotud esmaseid praktilisi oskusi ning selle kaudu luua eeldused uurimismeetodite süvendatud omandamiseks edasiste õpingute käigus. Kursus pakub õppijale võimaluse - omandada uurimismeetoditega seotud erialane põhisõnavara - mõista sotsioloogiliste uurimuste metodoloogilisi aluseid - õppida orienteeruma põhilistes andmekogumis- ja analüüsimeetodites, nende eripäras ning kasutusvõimalustes - arendada oma oskust kavandada ja läbi viia sotsioloogilisi uurimusi - arendada oma suutlikkust kriitiliselt hinnata ja analüüsida nii enda kui teiste poolt läbi viidud sotsioloogilisi uurimusi. - mõista sotsioloogiliste uuringute eetilist ja ühiskondlikku tausta ja sellega seotud probleemistikku Kursus toetab üliõpilase iseseisva ja analüütilise mõtlemise arengut ning loob võimalused aktiivse, professionaalse ja kriitilise hoiaku kujunemises sotsioloogilise uuringute suhtes."
    ["sisu"]=>
    string(1541) "Kursus koosneb loengutest ning iseseisvast tööst. Loengutes antakse ülevaade teadusliku uurimise põhiprintsiipidest sotsioloogias. Tutvustatakse erinevaid metodoloogilisi paradigmasid ning nendest lähtuvate uurimissuundade eripära. Selgitatakse teadustööle esitatavaid üldiseid nõudeid. Käsitletakse teooria ja empiirika suhet ning teooriatele ja hüpoteesidele esitatavaid üldiseid nõudeid. Antakse ülevaade uurimustöö põhietappidest ning levinumatest uurimisdisainidest. Käsitletakse olulisemaid meetodeid uurimisküsimuse püstitamisel, materjali kogumisel, andmeanalüüsil, tulemuste esitamise ja järelduste tegemisel, pidades silmas nii kvantitatiivset kui kvalitatiivseid uurimissuundi. Selgitatakse uurimistulemuste publitseerimisega seonduvaid küsimusi, sotsioloogiliste uurimuste eetilist probleemistikku ja ühiskondlikku konteksti. Iseseisev töö: 1. Iga loengu juurde tuleb sooritada 1-2 kodust ülesannet. Koduste ülesannete sisuks võib olla: - loetud kirjanduse põhjal lühikokkuvõtte koostamine (algteksti pikkus 1-5lk) - teabeotsing internetist ja leitud teabe analüüs - uurimismeetodit selgitav praktiline harjutus (ka rühmatööna) ja selle kirjalik lühikokkuvõte - lühike kirjalik arutlus etteantud teemal (teksti pikkus ca 1-1,5 lk) 2. Kursuse lõpus tuleb esitada lühike uurimiskava iseseisvalt valitud uurimisprobleemile, milles koostamisel kasutatakse kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi (1,5 lk). Iseseisva töö täies mahus sooritamine on eeltingimuseks eksamile lubamisel."
    ["vljund"]=>
    string(1928) "Teadmised uurimustöö metodoloogilistest alustest: Õppijal on teadmised uurimustöö metodoloogilistest alustest ning nende eripärast sotsioloogias. Teadmised erinevatest uurimuste liikidest ning uurimustöö põhietappidest. Õppija teab ning oskab kirjeldada põhilisi uurimuste liike ning tüüpilise empiirilise uurimuse põhietappe, nende sisu ning järgnevust (vastavalt uurimisparadigmale). Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks. Teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumismeetodeid (s.h. valimi moodustamise meetodeid) ning andmeanalüüsi meetodeid, suudab neid seostada erinevate metodoloogiliste paradigmadega, hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks. Oskused rakendada praktikas lihtsamaid andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid. Õppija suudab iseseisvalt läbi viia väiksemahulise andmekogumise ja andmeanalüüsiga seonduvaid töösamme ning oma tegevust kriitiliselt hinnata. Oskus kavandada iseseisvalt empiirilist uurimustööd. Õppija oskab sõnastada omavalitud uurimisprobleemist lähtuva empiirilise uurimisküsimuse ning koostada selle põhjal lihtsama uurimuskava vastavalt kursusel omandatud teadmistele erinevatest uurimuste liikidest, uurimustöö põhietappidest ning põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest. Teadmised sotsioloogiliste uuringute ühiskondlikust kontekstist ning sotsioloogiliste uuringutega seonduvatest eetilistest probleemidest Õppija teab sotsioloogide eetikakoodeksites sõnastatud põhimõtteid, Oskab sõnastada sotsioloogiliste uurimustega seonduvaid eetilisi ja praktilisi probleeme ning arutleda nende üle. Suudab tõlgendada sotsioloogilist uurimist laiemas teaduslikus ja ühiskondlikus kontekstis."
  }
  [6314]=>
  object(stdClass)#6315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6131"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "1. Grupitööd 60 punkti. 1 – maksimaalselt 20 punkti; 1 retsenseerimine – maksimaalselt10 punkti 2 – maksimaalselt 20 punkti 2 retsenseerimine - maksimaalselt 10 punkti 2. Lõplik uurimisprojekt ning selle esitlemine – 40 points"
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "- Anda õppijale võimalus omandada esmased teadmised sotsioloogia uurimismeetoditest - Anda õppijale võimalus arendada uurimistööga seotud esmaseid praktilisi oskusi - Anda õppijale võimalus omandada oskused empiirilise uurimustöö kavandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(947) "Kursus keskendub - uurimismeetoditega seotud erialaste mõistete selgitamisele; - sotsioloogiliste uurimuste metodoloogiliste aluste tutvustamisele; - põhiliste andmekogumis- ja analüüsimeetodite ning nende kasutusvõimaluste tutvustamisele; - sotsioloogilise uurimuse kavandamise harjutamisele; sotsioloogiliste uuringute eetiliste küsimuste arutelule. Kursus koosneb loengutest, aruteludest ning iseseisvatest grupitöödest. Loengustes tutvustab õppejõud nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete sotsioloogiliste uurimismeetodite põhiprintsiipe, erinevaid andmekogumise meetodeid, valimi moodustamise võimalusi, uurimuse läbviimist puudutavaid küsimusi ning andmeanalüüsi erinevaid liike. Õppejõud annab ülevaade uurimustöö põhietappidest ning levinumatest uurimisdisainidest. Selgitatakse uurimistulemuste publitseerimisega seonduvaid küsimusi, sotsioloogiliste uurimuste eetilist probleemistikku ja ühiskondlikku konteksti"
    ["vljund"]=>
    string(1023) "Teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumismeetodeid (s.h. valimi moodustamise meetodeid) ning andmeanalüüsi meetodeid, suudab neid seostada erinevate metodoloogiliste paradigmadega, hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks. Oskused rakendada praktikas lihtsamaid andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid. Õppija suudab iseseisvalt läbi viia väiksemahulise andmekogumise ja andmeanalüüsiga seonduvaid töösamme ning oma tegevust kriitiliselt hinnata. Oskus kavandada iseseisvalt empiirilist uurimustööd. Õppija oskab sõnastada omavalitud uurimisprobleemist lähtuva empiirilise uurimisküsimuse ning koostada selle põhjal lihtsama uurimuskava vastavalt kursusel omandatud teadmistele erinevatest uurimuste liikidest, uurimustöö põhietappidest ning põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest."
  }
  [6315]=>
  object(stdClass)#6316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6133"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Kirjalikud kodutööd ning eksam (valik- ja lahtised vastused)."
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua võimalused omandamaks teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi sotsiloogiliste andmete analüüsimeetodite valikuks, statistiliseks töötlemiseks, esitamiseks ja tõlgendamiseks rakendades kirjeldavaid andmeanalüüsi meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(660) "Kursus koosneb loengutest ning praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Loengutes käsitletakse järgmisi kirjeldava analüüsi mõisteid ja meetodeid: andmed ja andmeanalüüsi käik, valik andmete kogumise ja korraldamise viise; tunnuse jaotus ja seda kokku võtvad parameetrid; andmete graafiline esitamine; andmeteisendused. Loenguid täiendab töö arvutiklassis, kus õpitakse tundma andmetöötluspaketti SPSS ning loengus esitatu vaadatakse veel kord üle praktiliste näidete ning harjutuste toel. Loengutele ja praktikumidele lisanduvad õppejõu poolt ette antud ülesannetel põhinevad kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Õppija omab: teoreetilisi algteadmisi kirjeldavast statistikast ja selle kasutamisest sotsioloogilistes uurimistöödes; praktilisi oskusi andmete korraldamise ning kirjeldava andmeanalüüsi läbiviimise, tulemuste esitamise ning tõlgendamise osas. Lisaks suudab õppija iseseisvalt valida sobiva analüüsimeetodi ning oskab algtasemel kasutada andmetöötluspaketti SPSS."
  }
  [6316]=>
  object(stdClass)#6317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6140"
    ["hindamine"]=>
    string(1235) "Eksam (hindeline). Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste osalemist aruteludes (40%) ja iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti (60%). Hindamiskriteeriumid, millest hindamisel lähtutakse: A – väga aktiivne töö seminarides, analüüsivad, mõisteid avavad, terviklikud ning korrektselt vormistatud kodu- ja lõputööd. Töödes on korrektselt ja eesmärgipäraselt kasutatud erinevad avalikke statistika andmebaase (nii Eesti kui rahvusvahelisi). B - aktiivne töö seminarides, analüüsivad, terviklikud ning korrektselt vormistatud kodu- ja lõputööd. Töödes on korrektselt ja eesmärgipäraselt kasutatud erinevad avalikke statistika andmebaase (nii Eesti kui rahvusvahelisi). Mõistete seletamisel andmeanalüüsis esineb mõningaid probleeme C – piisav töö seminarides, vead kodu- ja lõputööde vormistuses. Andmebaaside kasutamisel esineb probleeme, puudujäägid mõistete seletamisel andmeanalüüsis. D – vähene töö seminarides, puudujäägid kodu- ja lõputöödes (vormistamises, mõistete seletamisel, andmebaaside kasutamisel). E – harv töö seminarides¬, puudujäägid kodu- ja lõputöödes (vormistamises, mõistete seletamisel, andmebaaside kasutamisel, puudulik andmeanalüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade võimalustest korrektselt ja eesmärgipäraselt kasutada juba avaldatud andmeid, teostada nende teisest analüüsi. Samuti õppida kasutama Eesti avatud statistika andmeid ning andmeid rahvusvahelistest andmebaasidest (nt. EUROSTAT, ILO, OECD) ning neid korrektselt esitama."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Aine koosneb loengutest ja seminaridest. Kursusel käsitletakse Eesti Statistikaameti ning rahvusvaheliste andmebaaside, Eesti ning välisteadlaste publikatsioonides kasutatud ja analüüsitud andmeid. Kursuse käigus tuleb üliõpilastel kohustuslikus korras täita järgmised iseseisvad tööd: 1. erinevaid andmebaase kasutades valmistada ette 1-2 lk. sotsiaalstatistilist analüüsi vabalt valitud teemal; 2. Esineda kaks korda semestris lühiettekandega seminaril arutlusel oleval teemal. 3. Kursuse lõpus kirjutada lõputöö. Üliõpilased valivad neid huvitava teema ning kasutavad töös erinevaid andmebaase."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Üliõpilane oskab kursuse lõpus leida erinevaid avalikustatud statistika andmebaase (nii Eestist kui mujalt), kasutada neid korrektselt ja eesmärgipäraselt, teostada korrektselt nende (teisest) analüüsi ja esitleda tulemusi huvilistele."
  }
  [6317]=>
  object(stdClass)#6318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6141"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Eksam (hindeline). 3 iseseisvat tööd 3*33%. Meediast statistika väärkasutuse näited (maksimum 4*5%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tõsta osalejate võimekust leida endale vajalikke andmeid ja neid interpreteerida"
    ["sisu"]=>
    string(157) "Lähiõpe: 32 akadeemilist tundi 3 iseseisvat tööd: 48 tundi iseseisvat tööd (uurimusküsimuse sõnastamine, andmete leidmine, andmete interpreteerimine)"
    ["vljund"]=>
    string(272) "Koolituse tulemusena õppija: • oskab hinnata andmeallika kvaliteeti; • märkab ja tunneb ära andmete väärkasutuse; • valdab andmeallikate otsimismeetodeid • on teinud tutvust Eesti ja Euroopa mahukaimate andmepankadega • oskab esitada kirjeldavat statistikat"
  }
  [6318]=>
  object(stdClass)#6319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6163"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Hindamisel võetakse arvesse kontrolltöö, seminarides osalemise, rühmatöö ning kirjaliku eksami tulemus."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Suunaaine. Anda ülevaade massikommunikatsiooni teooriate ja uurimuste arengust ning õpetada neid kasutama kaasaegsete massikommunikatsiooni protsesside analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(708) "Massikommunikatsiooni sotsioloogia aine ja põhiprobleemid, meedia sotsiaalteaduslik uurimine. Kommunikatsiooni leviku mudelid, erinevad lähenemised sõnumi edastajale, auditooriumile ja sõnumi sisule. Põhiparadigmad: sümboolne interaktsionism, funktsionaalne analüüs, meediumi teooriad, fenomenoloogiline suund, kriitiline meediateooria, uued kultuurikesksed lähenemised. Meedia, ühiskonna ja kultuuri seosed; mõju sotsialiseerimise protsessis, kultuurilises ja poliitilises arengus. Tehnoloogilise arengu mõju ühiskonnale, kommunikatsioonirevolutsioonid, globaalne küla.. Massikommunikatsiooni normatiivsed teooriad ja uudisväärtuse analüüs. Meediauurimise meetodid, meediauurimused Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Loengud ja seminarid, iseseisev uurimustöö. Pärast sissejuhatavat massikommunikatsiooni põhisuundi ja -probleeme tutvustavat osa viivad kuulajad rühmatööna läbi sotsioloogilise uurimustöö. Loengute ja teoreetilise materjali põhjal püsitatakse üks kaasaegse meediaühiskonna olulist aspekti analüüsiv ülesanne ning selle lahendamisel tekkinud küsimusi ning tulemust tutvustatakse teistele ainekursusel osalejatele seminarides."
  }
  [6319]=>
  object(stdClass)#6320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6165"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Hindamismeetod on kirjalik analüütiline töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(562) "Anda ülevaade tervisesotsioloogiast. Luua eeldused tervisesüsteemide, tervisepoliitika ning tervist mõjutavate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste tegurite alaste teadmiste kujunemiseks. Arendada õppijate teadmisi selle kohta, kuidas kultuuriline kontekst, sotsiaalsed ja kultuurilised faktorid mõjutavad näiteks tervisereforme ning arsti-patsiendi suhet. Arendada analüüsioskusi, et uurida tervisesüsteemi arenguid erinevates riikides, terviseprobleemide kujunemist, eetilisi vastuolusid meditsiinis ning patsientide osalust tervisesüsteemides."
    ["sisu"]=>
    string(924) "Kursus annab ülevaate tervisesotsioloogia olulisematest uurimisvaldkondadest ja neis hetkel domineerivatest teooriatest. Kursuse raames uuritakse tervise ja rahvatervise mõistet ja olemust, antakse ülevaade sellistest teemadest nagu füüsilise ja vaimse tervise sotsiaalsed aspektid, tervise tegurid, tervisesüsteemid ja nende ülesehitus, tervisepoliitika kujundamine, tervishoiuteenuste korraldus ning nende nõudlust mõjutavad sotsiaalsed põhjused, arsti-patsiendi suhte sotsioloogia, tervis ja sugu, ebavõrdsus tervises jpt. Kursuse raames toimub iseseisev töö, milleks on töö kirjanduse ning mille eesmärk on: Uurida põhjalikumalt ühte tervisesotsioloogia valdkonda või ühe terviseprobleemi olemust ja selle kujunemist määravaid tegureid; Õppida otsima statistilisi andmeid, analüüsima, refereerima ja hindama erialaseid tekste; Arendada analüüsi oskusi; oma seisukohtade esitamist ja kaitsmist."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Teadmised tervisesotsioloogia peamistest teoreetilistest lähtekohtadest ning uurimussuundadest. Oskus analüüsida erinevaid tervise ja meditsiini valdkonna nähtusi ning esitada analüüsi tulemusi. Oskus selgitada erinevate terviseprobleemide olemust, analüüsida ning kritiseerida tervisepoliitilisi lahenduse ning tervisesüsteemide korraldust."
  }
  [6320]=>
  object(stdClass)#6321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6168"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Hinne põhineb kursuse lõpus kirjutatud esseel. Essee puhul hinnatakse • kasutatud teooriates orienteerumist • teooriate ja igapäevatähelepanekute sidumist • arutluskäigu terviklikkust ja põhjalikkust"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Anda ülevaade tarbimiskultuuri kui kaasaegsele ühiskonnale omase fenomeni tekkimisest; selle tekkimise ning toimimise mehhanisme seletavatest teooriatest, mõistetest ja uuringutest."
    ["sisu"]=>
    string(839) "Kuidas on ühiskond jõudnud olukorda, kus „meil ei ole muud valikut kui valida“? Aine käsitleb tarbimiskultuuri kui modernsele ühiskonnale omast inimkäitumise ilmingut. Peale ajaloo ja laiema teoreetilise tausta käsitlemist vaadeldakse tarbimisühiskonda käsitlevaid teooriaid valdkondade kaupa. Aine koosneb loengutest ja seminaridest. Seminarid põhinevad õppejõu valitud tekstidel, mis käsitlevad olulisemaid ja huvitavamaid tarbimisühiskonna mõtestamise püüdeid. Igaks seminariks on üliõpilastel kohustuslik valmistada ette u 1 lk oma mõtteid teksti(de) kohta. Aine lõppeb eksamiga essee vormis. Essee eesmärk on 3 lk-l arutleda tänapäeva Eesti tarbimisühiskonna üle kursusel käsitletud teemade valguses. Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=6126&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Üliõpilane omab ülevaadet tarbimiskultuuri käsitlevatest teooriatest, olulisematest autoritest ning suudab iseseisvalt analüüsida tarbimiskultuuri ilminguid."
  }
  [6321]=>
  object(stdClass)#6322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6202"
    ["hindamine"]=>
    string(665) "20% aktiivne osalemine seminaride aruteludes. Seminarideks valmistab õppejõud ette ja paneb Moodle´sse üles küsimused seminariteksti kohta. Küsimuste eesmärgiks on pakkuda fookuspunkte tekstide lugemisel. 20% kirjalik küsimustele vastamine. Vastused tuleb postitada Moodle´sse hiljemalt reedeks. Tegemist ei ole faktiküsimustega, millele on “õigeid” ja “valesid” vastuseid, vaid probleemipüstitustega, mille puhul tudeng peaks oskama väljendada ja põhjendada oma arvamust.60% eksam: 4 küsimust, valikuliselt 3-le vastata. Eksam leiab aset semestri lõpus ja kestab 2 akadeemilist tundi. Selle jooksul ei ole lubatud kasutada mingeid materjale"
    ["eesmrk"]=>
    string(399) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele võimalus teadmiste omandamiseks kaasaegse sotsioloogia ajaloolisest taustast, käsitledes klassikalisi ühiskonnateooriaid alates uusajast kuni II Maailmasõjani. Kursuse käigus luuakse võimalus õppida esitama käsitletavate ühiskonnateoreetikute peamisi ideid, osata neid võrrelda ning kasutada modernsete ühiskondlike protsesside analüüsimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1160) "Kursuse käigus loetakse klassikalisi ühiskonnateoreetilisi tekste, õpitakse kasutama neis läbivaid võtmetermineid ja nende erinevaid tähendusi ning arutlema selliste uus- ja kaasaaaja ühiskonnateooriate jaoks kesksete teemade üle nagu: - milline on üksikisiku ja ühiskonna suhe? - milline on inimühiskonna ülesehitus, millised on selle kesksed protsessid ning kuidas ja miks ühiskonnad muutuvad? - mis on ühiskondlik kord ja kuidas seda tagada? - mis on vabadus ja kuidas seda tagada? Milline on vabaduse suhe korraga? - kas ‘inimloomusele’ on omasem olla autonoomne või kogukonna liige? - mis on ühiskonnateooriate ja sotsioloogia üleasandeks või missiooniks? Mis eristab nende metodoloogiat teiste distsipliinide omadest? Samuti arutleme, mil määral ja mis mõttes on klassikalised ühiskonnateooriad aktuaalsed ka kaasaegses sotsioloogias. On nende tähendus ainult ajalooline või on need tänaseni sotsioloogia aluspõhjaks ja inspiratsiooniallikaks? Kursus eeldab iseseisvat tööd seminaritekstidega, osalemist seminaride aruteludes ning loengutes. Seminarid on kohustuslikud ning nendes osalemine on eksamile pääsemise eeldus."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Kursuse läbinu: 1) orienteerub ülevaatlikult ajalooliselt mõjukate sotsiaalfilosoofide ja –teoreetikute mõtlemises ning on võimeline nende teoreetilisi positsioone võrdlema, 2) tunneb ja on võimeline esitlema ühiskonnateooriaid läbivaid võtmetermineid ja keskseid probleeme, 3) mõistab arutatud probleemide ja küsimuste seost kaasaegsete ühiskonnateooriatega, 4) oskab oma seisukohti suuliselt ja kirjalikult esitada"
  }
  [6322]=>
  object(stdClass)#6323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6203"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Erinev olenevalt kursusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Luua võimalused üliõpilasel süvendada teoreetilisi teadmisi vastavalt oma erialastele huvidele."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kursusel käsitletakse süvitsi üht või mitut sotsioloogilist teooriat, teoreetikut või kontseptsiooni. Kursus võib olla nii loeng-seminari kui seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane omab teadmisi mõnest sotsioloogilisest teooriast, teoreetikust või kontseptsioonist. Oskab oma erialaseid seisukohti suuliselt ja kirjalikult väljendada. Oskab jälgida erialast diskussiooni ning sellest osa võtta."
  }
  [6323]=>
  object(stdClass)#6324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6204"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Erinev olenevalt kursusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Luua võimalused üliõpilasel süvendada teoreetilisi teadmisi vastavalt oma erialastele huvidele."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kursusel käsitletakse süvitsi üht või mitut sotsioloogilist teooriat, teoreetikut või kontseptsiooni. Kursus võib olla nii loeng-seminari kui seminaride vormis."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane omab teadmisi mõnest sotsioloogilisest teooriast, teoreetikust või kontseptsioonist. Oskab oma erialaseid seisukohti suuliselt ja kirjalikult väljendada. Oskab jälgida erialast diskussiooni ning sellest osa võtta."
  }
  [6324]=>
  object(stdClass)#6325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6207"
    ["hindamine"]=>
    string(276) "Hindamismeetoditeks on : - essee ja selle ettekandmine semestri lõpus; - aktiivne osalemine aruteludes (tudengi põhjendatud puudumisel või ette valmistumata ilmumise korral – referaadid seminariks läbitöötatud kirjanduse põhjal) - ettekanne etteantud teemal seminaril"
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Kursuse eesmärk on luua eeldused teadmiste kujunemiseks eliidi olemuse ja kujunemise protsessist ning anda võimalus nende teadmiste rakendamiseks teemakohastel kirjandusallikatel põhineva diskussiooni, temaatilise ettekande ning lõpuessee ettevalmistamise ning esitluse käigus"
    ["sisu"]=>
    string(1006) "Kursus toimub teemasse sissejuhatava õppejõu-poolse kokkuvõttena (15 min), millele järgneb teemakohane seminar diskussioonivormis (1,2 tundi). Kokku on 7 seminari. Diskussiooni aluseks on igaks seminariks iseseisvalt läbitöötatud (enamasti ingliskeelne) materjal. Lisaks peab kursuse läbimiseks iseseisva tööna: (a) valmistama ja kandma ette ühe teemakohase ettekande; (b) valmistama ette ning kursuse lõpus esitama kirjalikult ning kandma ette suuliselt essee. Käsitletakse järgmisi teemasid: Eliit ja mass: rahvamassid, valitsev klass, eliidi rotatsioon, oligarhia raudne reegel; Funktsionaalne eliit, massid ja funktsionaalne eliit, funktsionaalne eliit ja demokraatia, valitseva klassi taastootmine . Eliit ja klassid: võimu eliit, valitseva klassi rotatsioon; Riiklik haridussüsteem ja eliidi värbamise eripärad sõltuvalt riigist (Prantsusmaa, Jaapan, Suurbritannia, USA, Saksamaa, Eesti). Eliit ja klassi struktuurid: meritokraatlik ja konsensuslik eliit, võimusuhted ühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Aine läbimisel omab õppija ülevaadet olulisematest eliiditeooriatest, tunneb teoreetikute seisukohti, on võimeline neid kriitiliselt analüüsima ning rakendama eliidiga seonduvate probleemide mõtestamisel. Ainekursus toetab üliõpilase iseseisva analüüsioskuse ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse arengut."
  }
  [6325]=>
  object(stdClass)#6326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6208"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Kursusematerjali omandamist hinnatakse seminaritekstide kokkuvõtete, seminaris osalemise ning loengupäeviku põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(482) "Kursuse eesmärgiks on kaasaegsete kultuurisotsioloogiliste teooriatega tutvumine. Kursusel joonistatakse välja kultuuri- ja ühiskonnateaduse vahel moodustuv uurimisala ning näidatakse, et iga sotsioloogiline probleem on potentsiaalselt ka kultuurisotsioloogiline probleem. Kursuse üks eesmärkidest on seega sotsioloogilise kujutlusvõime laiendamine ning sotsioloogia kui teadusdistsipliini potentsiaali avamine kultuuri kontseptualieerimisel ning kultuurinähtuste uurimisel."
    ["sisu"]=>
    string(1178) "Ehkki kursuse fookus on suunatud kaasaegsetele kultuuri- ja sotsiaalteooriatele (20. sajandi teine pool kuni tänapäev), käsitletakse kultuuri mõiste kaudu ka klassikalisi sotsioloogilisi teooriaid ja teoreetikuid. Läbi kultuurisotsioloogilise prisma vaadeldakse erinevaid sotsioloogia uurimisvaldkondi nagu majandus ja töö, võim, kultuuripoliitika, kunstid jne. Kursuse sisuline osa jaguneb viieks teemaks ning sisaldab järgnevaid loenguid (L) ja seminare (S): L: Kultuur, majandus ja rahvus(riik) S: Kultuur ja töö kaasaegses kapitalismis L: Kultuur ja poliitika S: Loovtööstused ja nende poliitilisus L: Kultuur ja võim S: Kultuur, meedia ja võim L: Kultuuritootmine ja kultuuritarbimine S: Kunstimaailmade teooria L: Kultuur ja materiaalsus Kuna kursus toimub vaid sügissemestri II pooles, eeldab kursuse edukas läbimine seminarides ja loengutes osalemist ning kohustusliku kirjanduse nimekirjas toodud tekstide iseseisevat lugemist ja refereerimist. Kursuse tulemus kujuneb seminaritekstide kokkuvõtete (50% hindest) ja seminariosaluse ning kursuse auditoorse osa lõppemise järel esitatava loengupäeviku põhjal (50% hindest). Kirjalikku eksamit ei ole."
    ["vljund"]=>
    string(960) "Õppija: - tunneb kultuuri mõiste arengutrajektoore humanitaar- ja sotsiaalteadustes - oskab näha kultuuri sotsioloogilise uurimisprobleemina ning tunneb kultuuriliste uurimisobjektide spetsiifikat - suudab mõista teoreetilisi ja metodoloogilisi probleeme, mis on üles kerkinud kultuurilise pöörde taustal - suudab nimetada olemasolevaid ja ka tõstatada asjakohaseid ja edasiviivaid sotsioloogilisi probleeme, mis haakuvad kultuuri mõistega - on võimeline siduma kultuuri mõistet teiste sotsioloogiliste uurimisobjektidega nagu töö, võim, majandus, kunst, poliitika jms. - mõistab sotsioloogilise mõtte kõrval ka teiste distsipliinide (nt antropoloogia, inimgeograafia, kultuuriteadused) panust kultuuri uurimisel - oskab nii suuliselt kui kirjalikult panustada kultuurisotsioloogilistesse aruteludesse ning kriitiliselt hinnata, analüüsida ja kokku koondada teemakohastes tekstides esitatud argumentide sisu, esitust, ulatust ja kitsaskohti."
  }
  [6326]=>
  object(stdClass)#6327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6209"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Hindamismeetoditeks on: - Aktiivne ja regulaarne osalemine seminaridel ja loetud tekstide põhiseisukohtade kokkuvõtete esitamine - Essee ja selle ettekandmine kursuse lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade inimväärtuste kontseptsioonist sotsiaalteadustes ja selle käsitlustest erinevate distsipliinide lõikes (sotsioloogia, sotsiaal- ja kultuuripsühholoogia, filosoofia jne), luues seeläbi eeldused mõista ja analüüsida inimtegevuse psühholoogilisi, sotsiaalseid ning kultuurilisi motiive."
    ["sisu"]=>
    string(871) "Kursus koosneb sissejuhatavast loengust ning kuuest seminarist. Diskussioonide aluseks on igaks seminariks iseseisvalt läbi töötatud tekstid. Igaks seminariks tuleb koostada loetud tekstide põhiseisukohtade lühikokkuvõte (200-300 sõna). Põhjendatud puudumise korral tuleb esitada vastava seminari materjalide põhjal kirjutatud essee (700-1000 sõna). Kursuse lõpuks tuleb kirjutada lühike arutlus (1500-2000 sõna) kursusel omandatu kohta ning see viimases seminaris ette kanda. Kursuse käigus käsitletakse järgmisi teemasid: Väärtuskäsitluste filosoofilised tagamaad, varased väärtusteooriad ja väärtuskäsitlused, väärtused sotsiaalpsühholoogias (personaalne ja sotsiaalne perspektiiv), väärtused sotsioloogias, väärtused kultuuripsühholoogias, rahvusvahelised väärtusuuringud, väärtusuuringud Eestis ja väärtusuuringute metodoloogia."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Aine läbimisel omandab õppija ülevaate olulisimatest väärtusteooriatest, on võimeline neid kriitiliselt hindama ja oskab neid rakendada konkreetsete uurimisküsimuste kontekstis. Kursus toetab õppija iseseisva analüüsivõime ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse arengut."
  }
  [6327]=>
  object(stdClass)#6328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6230"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mida nad ise võiksid oma uurimustöödes kasutada, aga samas ka aidata nendel ühiskonna- ja inimteaduste metodoloogiaga seotud probleeme teadvustada."
    ["sisu"]=>
    string(918) "Kursusel tutvutakse nn. kvalitatiivsete materjalide kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetoditega. Kursusel käsitletakse järgnevaid teemasid: 1) teooria ja meetodi suhe; 2) kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite erinevusi; 3) vaatlus – selle vormid, korraldamine, väljale saamine, järelduste ja üldistuste tegemine; 4) intervjuu. Uurimusobjekti täpsustamine: faktiperspektiiv või tekstiperspektiiv; 5) tekstianalüüs ja diskursuse mõiste – Greimasi aktantmudel, Alasuutari neliktabel; 6) uuritava korpuse valik, uurija ja uurimusobjekti vaheline distants 7) Materjali analüüs: põhistatud teooria ja narratiivne lähenemine. 8) andmete interpreteerimine, üldistamine ja järeldamine 9) Kvalitatiivsete meetoditega uurimuste üldistamise võimalikkusest laiemale ühiskonnale. Sooritusvorm: kirjalik eksam, harjutustööd - raport vaatlusest avalikus kohas, tekstide analüüs narratiividena."
    ["vljund"]=>
    string(238) "Ülevaade kvalitatiivsetest uurimismeetoditest ja nende erinevusest kvantitatiivsetest meetoditest. Omandatakse teadmised kvalitatiivsete meetoditega andmete kogumisest ning analüüsist; samuti tõlgendamise ja üldistamise küsimustest."
  }
  [6328]=>
  object(stdClass)#6329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6234"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kvalitatiivseid uurimismeetodite omandamist toetava praktilise suunitlusega kursus."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Kvalitatiivse uuringu protsessi läbitegemine intervjuu(de) kavandamisest kuni analüüsi kirjutamiseni.Sissejuhatav loeng. Intervjuu teemade/küsimuste kavandamine. Intervjuu läbiviimine ja transkribeerimine. Esmane analüüs. Täiendava intervjuu läbiviimine. Analüüsi tihendamine.Vastava arvutitarkvara tutvustamine (Atlas.ti).Lõpliku analüüsiteksti koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(65) "Oskused kvalitatiivset intervjuuanalüüsi kasutada oma uuringus."
  }
  [6329]=>
  object(stdClass)#6330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6238"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Hindeline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(981) "Internetiuuringud on interdistsiplinaarne valdkond, mis tegeleb teaduslike ja kriitiliste uuringutega internet sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike ja esteetiliste aspektidega. Käsoleva kursuse eesmärgiks on selgitada, mida internetiuuringud tähendavad, mida internetiuurija teeb. Spetsiifiliselt püüab kursus potentsiaalseid uusi internetiuurijaid informeerida teemadest, meetoditest ja uurimisküsimustest, millega internetiuurimus tegeleb. Me elame digitaalselt rikastatud maailmas, kus iga sotsiaalteadlane võiks olla teadlik ja võimeline oma uurimisprojektile online elementi lisama. Kursus annab ülevaate peamistest mõistetest ja meetoditest mida internetiuurimuses kasutatakse. See pakub ka esmase praktilise kogemuse mõnede meetodite kasutamisel. Kursuse lõpuks on osalejad võimelised langetama informeeritud otsuse sellest kas, ja millised online meetodid nende uurimisküsimustele vastamiseks sobivad ning kuidas neid meetodeid kasutatakse."
    ["sisu"]=>
    string(1214) "Kursus annab ülevaate: - internetiuurimuse ajaloost (k.a mõistetest nagu kübrekultuur ja küberruum); - internetiuurimuse hetketrendidest; - erinevatest internetispetsiifilistest fenomenidest (online kogukonnad, sotsiaalmeedia, online identiteet, küberkiusamine, fleimimine, trollimine, selfied, fannilooming, Anonymous jne) Kursus õpetab osalejad otsustama, millal on mõistlik kasutada online uurimismeetodeid ja kuidas seda peaks tegema (uurimusplaani koostamine, online küsimustiku koostamine, milliseid tööriistu kasutada, kuidas kasutada Internetti uurimistulemuste levitamiseks ja osalejatega suhtlemiseks jpm). Kursus tutvustab järgnevaid meetodeid - kvantitatiivseid (küsimustikud, metadata ja jääkdata, kontentanalüüs); kvalitatiivseid (intervjuud, fookusgrupid, küberetnograafia, jne); ning segatud meetodeid internetis. Osalejad on teadlikud internetiuurimuse eetilistest ja legaalsetest eripäradest. Osalejad teevad igaks korras väikesemõõdulise iseseisva või grupitöö (näiteks artikli lugemine, et seda klassis Fishbowl meetodil arutada, online tegevused, mis aitavad paremini mõista online kanaleid, tööriistu ja suhtlusstiile, mida internetiuurimuses vaja minna võib jne."
    ["vljund"]=>
    string(1063) "Oskus hinnata, millal on kohane kasutada online uurimismeetodeid, mõista online ja offline uurimismeetodite erinevust, omada ülevaadet sellest, millal võib osutuda vajalikuks kombineeritud meetodite kasutamine; Arusaamine internetiuurimust peamiselt mõjutavatest kontseptsioonidest nagu küberkultuur, online kogukonnad ja online identiteedid, võime need reaalses online situatsioonis ära tunda; Võime ära tunda online uurimismeetoditega seonduvaid eetilisi ja metodoloogilisi keerukusi; Võime onlines olemas olevaid andmeid ja online meetodite jaoks vajalikke tööriistu üles leida; Oskus üles ehitada online küsimustik, online intervjuu, fookusgrupiintervjuu, eksperiment, küberetnograafiline lähteülesanne või sisunalüütiline uurimisülesanne ja kasutada selleks adekvaatseid tööriistu (tarkvara, kanaleid); Erinevate online tööriistade / kanalite / kogukondade mõistmine läbi kogemuse – blogimise kogemus, online sotsiaalvõrgustikus inimeste kaasamise kogemus, uurijana online kogukonda sisenemise ja läbirääkimiste kogemus jne."
  }
  [6330]=>
  object(stdClass)#6331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6243"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Hindamine toimub kolme kodutöö alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevaid andmeanalüüsimeetodeid ning nende rakendamist sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(1077) "Kursus koosneb kolmest moodulist ja iga moodul omakorda kahest loengust ja kahest praktikumist arvutiklassis. Loengus vaadeldakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada ning kuidas saadud tulemusi interpreteerida. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Seminarides toimub praktiline töö arvutiklassis - esimeses seminaris kontrollitakse koos õppejõu poolt etteantud hüpoteesi, teises seminaris toimub iseseisev töö, kuid vajaduse korral on võimalik esitada küsimusi. Tööks kasutatakse SPSS andmetöötluspaketti. Esimeses moodulis keskendutakse muutuste ja stabiilsuse analüüsile indiviidi ja grupi tasandil. Selleks kasutatakse risttabeleid ja keskmiste võrdlust. Samuti vaadeldakse uute tunnuste moodustamist ja tunnuste ümberkodeerimist. Teine moodul on pühendatud mõjutegurite analüüsile lineaarse regressioonanalüüsi abil. Kolmandas osas on vaatluse all logistiline regressioonanalüüs. Iga osa lõpus tuleb teha kodutöö (etteantud hüpoteesi kontroll käsitletud statistilise analüüsi meetodi abil)."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane: Lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; Oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; Oskab saadud tulemusi interpreteerida."
  }
  [6331]=>
  object(stdClass)#6332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6250"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Eksam: 75% kodused ülesanded, 20% retsenseerimine, 5% osalus"
    ["eesmrk"]=>
    string(410) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused kvalitatiivsetest sotsiaalteaduslikest uurimismeetoditest, õppida teadvustama ühiskonnateaduste metodoloogiaga seonduvaid probleeme, omandada ülevaade kvalitatiivsete uurimusmeetodite võimalustest ning luua eeldused kvalitatiivsete uurimismeetodite süvendatud omandamiseks edasiste õpingute käigus."
    ["sisu"]=>
    string(995) "Kursus koosneb loengutest, iseseisvast tööst ning iseseisvaid töid käsitlevatest seminaridest. Kursusel tutvustatakse kvalitatiivseid metodoloogiad ning materjalide kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetodeid. Kursusel käsitletakse järgnevaid teemasid: Kvalitatiivseid meetodeid mõjutanud maailmavaatelisi lähenemisi; kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite erinevusi; Erinevad metodoloogilised lähenemised: soouurimuslik lähenemine, põhistatud teooria, narratiivid, juhtumiuuringud, fenomenoloogiline lähenemine jne; Erinevad andmete kogumise ja analüüsimise meetodid: vaatlus – selle vormid, korraldamine, väljale saamine, järelduste ja üldistuste tegemine; individuaalsed ja fookusgrupi intervjuud; online meetodid; visuaalsed meetodid; sekundaarsete materjalide analüüs, diskursuse analüüs; Andmete interpreteerimine, üldistamine ja järeldamine; kvalitatiivsete meetoditega uurimuste üldistamise võimalikkusest laiemale ühiskonnale; eetilised küsimused"
    ["vljund"]=>
    string(611) "Teadmised põhilistest kvalitatiivsetest andmekogumismeetoditest: Õppija teab ning oskab kasutada ja iseloomustada põhilisi kvalitatiivseid andmekogumise meetodeid, ning hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab neid teadmisi rakendada uurimuse planeerimiseks ning valida ja kombineerida konkreetseid meetodeid lähtuvalt uurimisprobleemist. Teadmised mõistva sotsioloogia maailmavaatelistest alustest ja erinevatest kvalitatiivsetest metodoloogilistest lähenemistest: Õppija oskab algtasemel seostada metodoloogilise lähenemisega uurimisprobleemi ja konkreetseid meetodeid."
  }
  [6332]=>
  object(stdClass)#6333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6251"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Iseseisvad kirjalikud töö, osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(410) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused kvalitatiivsetest sotsiaalteaduslikest uurimismeetoditest, õppida teadvustama ühiskonnateaduste metodoloogiaga seonduvaid probleeme, omandada ülevaade kvalitatiivsete uurimusmeetodite võimalustest ning luua eeldused kvalitatiivsete uurimismeetodite süvendatud omandamiseks edasiste õpingute käigus."
    ["sisu"]=>
    string(994) "Kursus koosneb loengutest, iseseisvast tööst ning iseseisvaid töid käsitlevatest seminaridest. Kursusel tutvustatakse kvalitatiivseid metodoloogiad ning materjalide kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetodeid. Kursusel käsitletakse järgnevaid teemasid: Kvalitatiivseid meetodeid mõjutanud maailmavaatelisi lähenemisi; kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite erinevusi; Erinevad metodoloogilised lähenemised: soouurimuslik lähenemine, põhistatud teooria, narratiivid, juhtumiuuringud, fenomenoloogiline lähenemine jne; Erinevad andmete kogumise ja analüüsimise meetodid: vaatlus _ selle vormid, korraldamine, väljale saamine, järelduste ja üldistuste tegemine; individuaalsed ja fookusgrupi intervjuud; online meetodid; visuaalsed meetodid; sekundaarsete materjalide analüüs, diskursuse analüüs; Andmete interpreteerimine, üldistamine ja järeldamine; kvalitatiivsete meetoditega uurimuste üldistamise võimalikkusest laiemale ühiskonnale; eetilised küsimused."
    ["vljund"]=>
    string(1445) "Teadmised uurimustöö maailmavaatelistest alustest: Õppija oskab seostada maailmavaatelise lähenemisega uurimisprobleemi, metodoloogilisi lähenemisi ja konkreetseid kvalitatiivseid meetodeid. Teadmised erinevatest metodoloogilistest lähenemistest. Õppija teab põhilisi metodoloogilisi lähenemisi kvalitatiivsete meetodite puhul ning nendega seonduvaid konkreetseid meetodeid Teadmised põhilistest kvalitatiivsetest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi kvalitatiivseid andmekogumise- ning analüüsi meetodeid, ning hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Teadmised uurija mõjust uurimusele Õppija on teadlik uurija mõjust kvalitatiivse lähenemise puhul, enesereflektsiooni vajadusest ning võimalikest rollidest, mis uurija rolliga kaasnevad. Teadmised kvalitatiivsete uurimuste ühiskondlikust kontekstist ning nendega seonduvatest eetilistest probleemidest Õppija teab sotsioloogide eetikakoodeksites sõnastatud põhimõtteid ning teadvustab kvalitatiivsete uurimustega seonduvaid eetilisi küsimusi. Oskab sõnastada kvalitatiivsete uurimustega seotud eetilisi ja praktilisi probleeme ning arutleda nende üle. Õppija oskab ülaltoodud teadmisi rakendada uurimuse planeerimiseks, teadvustab metodoloogilise lähenemise olulisust ning oskab valida metodoloogilist lähenemist ja konkreetseid meetodeid lähtuvalt uurimisprobleemist."
  }
  [6333]=>
  object(stdClass)#6334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6261"
    ["hindamine"]=>
    string(426) "Koondhinde kujunemine: 1) Iseseisev töö: uurimus grupitööna (kirjalik ja esitlus) ja teise grupi retsenseerimine (väitlus seminaril) (kokku 35 p). 2) Osalus seminariaruteludel ja seminarikirjanduse läbitöötamine (4 teksti + kirjalik lühikokkuvõte küsimustele vastamisega), sh osalus grupitööde seminaril, kuni 10 p kokku. 3) Eksam kuni 55 p: arutlevad küsimused nii loengumaterjalide kui seminariteemade põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada linna sotsioloogilisi käsitlusi, paradigmaatilisi muutusi linnauurimises, linna sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(850) "Linnautoopiad ja sotsioloogilised linnakujutlused. Linnastumine ja urbanism. Linnasotsioloogiast distsipliinideüleste linnauuringuteni. Linna- ja eluasemeprotsessid: sotsio-ruumiline segregatsioon; polariseerumine: getostumine ja taaselustamine; eeslinnastumine, valglinnastumine. Ruumisuhete tootmine: kultuur ja majandus; sümboliline majandus; tähendused ja identiteedid. Linnapoliitika: võim, huvigrupid ja läbirääkimised. Aine toimub loengute ja seminaride vormis. Seminariks tuleb läbi töötada kirjandus, koostada kirjalik lühikokkuvõte vastavalt küsimustele (4 artiklit, juhendid Moodle’s), magistrantidel on täiendavalt iseseisvalt läbitöötamiseks 4 artiklit Grupitööna teostatakse uurimisülesanne linnakeskkonnas. Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=%099589&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(268) "Orienteerumine linna sotsioloogilistes käsitlustes ning suutlikkus linnakeskkonnas toimuvaid protsesse sotsioloogiliselt analüüsida; ainekursus toetab iseseisva uurimistöö kavandamise ja läbiviimise, grupitöö, kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskuse arengut"
  }
  [6334]=>
  object(stdClass)#6335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6265"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Kokkuvõtted seminarideks, koduessee."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Teoreetilise suunitlusega kursus loob võimalused tutvuda uusima erialakirjandusega toetudes akadeemilistele võrguandmebaasidele; kujundab oskused selle üle diskuteerida ning mõtestada omandatut Eesti ühiskonna ja poliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Käsitlused rahvusest ja natsionalismist. Rahvuslik identiteet kui kategooria. Riik ja rahvus. Üleilmastumine, diasporaa ning piirimaad. Migratsioon, integratsioon ja integratsioonipoliitika Eestis. Rahvuse seosed rassi, soo, religiooni ja klassiga. Rahvus ja heaoluriik. Aine läbimiseks on vaja kirjutada 4000 sõnaline essee ning iganädalaselt kirjutada kokkuvõte ühe artikli kohta."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Õppija teab kaasaegseid koolkondi ja teemasid rahvuse uurimise valdkonnas ning saab interdistsiplinaarse ülevaate rahvuse uurimisest. Õppija on suuteline diskuteerima, avaldama ning põhjendama oma arvamust tekstide kohta. Õppija oskab lugeda inglisekeelseid eriala tekste ning esitada nende põhjal küsimusi. Õppija oskab kirjutada analüütilist esseed."
  }
  [6335]=>
  object(stdClass)#6336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6266"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Kursus võimaldab tudengitel omandada oskust kriitiliselt analüüsida ja mõista rahvuslust. Vaadeldes rahvuslust kui sotsioloogilist nähtust, õpivad tudengid tundma rahvusluse põhimõisteid, teooriaid ja tüpoloogiaid ning nägema seoseid rahvusluste ja teiste sotsiaalsete protsesside vahel."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Kursus vaatleb peamisi rahvusluse uurimise ja tõlgendamise viise, suhestades rahvuslust teiste oluliste teemadega sotsioloogias. Kursuse alguses vaadeldakse rahvusluse põhimõisteid (nt kultuuriline vs poliitiline rahvus), teooriaid ja tüpoloogiaid. Järgnevates loengutes keskendutakse rahvusluse ja teiste ühiskondlike protsesside ja nähtuste (keel, religioon, klass, poliitiline kord, sugu, üleilmastumine) seoste analüüsile. Vaadeldakse nii rahvusluse erinevaid teoreetilisi seletusi kui ka erinevaid manifestatsioone maailmas. Seminarides keskendutakse konkreetsete juhtumite analüüsimisele ja diskuteerimisele, et tudengid mõistaksid, kuidas konkreetsed juhtumid mõjutavad rahvusluse teoretiseerimist."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Esmase teadmised rahvuslust käsitlevatest mõistetest, teooriatest ja tüpoloogiatest."
  }
  [6336]=>
  object(stdClass)#6337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6270"
    ["hindamine"]=>
    string(516) "Materjali läbitöötamist ja omandamist hinnatakse eelkõige kirjalike tööde (nt lühireflektsioonid, analüütiline lühiessee, reageeriv essee, ühe elukutse analüüs) põhjal. Kontakttundides võidakse esitada lühikesi aruteluküsimusi, millele tuleb vastata individuaalselt (kirjalikult), samuti toimuvad rühmadiskussioonid loenguteemadel ning iseseisvate tööde põhjal. Kursuse vältel hinnatakse tudengite aktiivset osavõttu diskussioonidest ja rühmatöödest ning rühmatööde tulemuste esitamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Kursuse eesmärk on luua võimalused töö, tööturu ja töösuhete teadvustamiseks ühiskonnateaduste valdkonnana ja kujundada valmidus nende käsitlemiseks lähtuvalt sotsioloogilisest mõtteviivist. Kursusega soovitakse toetada iseseisva uurimistöö oskuse kujunemist, pakkuda kogemusi uurimisest ja analüüsimisest ning arendada vilumust kirjaliku uurimistöö tegemisel."
    ["sisu"]=>
    string(1695) "Kursuse raames saab õppija ettekujutuse töösotsioloogia valdkondadest, viisidest seda uurida ja uurimisküsimustest, samuti mõningatest olulistest teoreetilistest lähenemistest. Tegemist on veebitoega kursusega, mille raames leiavad aset regulaarsed kontakttunnid kogu semestri ulatuses. Need omakorda on valdavalt seminari-vormis, eeldades tudengilt kohustusliku kirjandusega tutvumist. Kursuse ülesehitus:  Sissejuhatus ainesse.  Teema I: kapitalistliku, sotsialistliku ja postsotsialistliku töölise töö  Teema II: teoreetilised kontseptsioonid/teemad (Sissejuhatus ja ülevaade. Töökeskselt ehitatud ühiskond ja töötus. Marksism, võõrandumine, mis sellest järeldub/ja mis siis. Töö ja inimene: tunnete kaubastamine; eelistuste teooria. Töö korraldus ja elukutsed, töö professionaliseerumine, staatus läbi töö. Töö korraldus ja organisatsioonid ning töösuhete korraldus.)  Teema III. Töö ja elu ühendamine (Töö järele minek. Elu pärast tööd. Mitteaktiivsus eri põhjustel. Töö ja pere. Õppiv töötaja/töötav õppija.)  Kokkuvõtted. Tagasiside. Kursuse läbimine eeldab (ja arendab) lugemise, kirjutamise, refereerimise- ja analüüsioskusi. Tulemus saadakse jooksvate tööde kokkuvõttena, seejuures on kirjalikud tööd osaliselt kumulatiivsed, eeldades tudengilt kogu semestri vältel töötamist ühe teemaga. Kursuse raames kavandatud iseseisvate töödega saadakse kogemus töö uurimisest ja analüüsimisest, samas aga harjutatakse kirjaliku uurimistöö tegemist. Iseseisvad tööd võimaldavad igal tudengil süveneda põhjalikumalt vähemalt ühte teemasse ning tutvuda lähemalt andmetega ühe elu/kutsevaldkonna kohta."
    ["vljund"]=>
    string(1158) "Kursuse läbinu - omab ülevaadet töösotsioloogia valdkonnast ja mõnedest selle teoreetilistest ja metodoloogilistest küsimustest; - on tuttav töösotsioloogia mõnede oluliste tekstidega, mõistab neis argumenteeritud probleeme, suudab kujundada nende suhtes oma seisukoha ning seostada tekste tänase (Eesti) kontekstiga; - mõistab töö kui institutsiooni universaalsust ühiskonna seisukohalt, kuid seejuures tajub ja suudab mõtestada riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi töömaailma toimimisel; - suudab nimetada ja kasutada andmeallikaid töösotsioloogia valdkonna uurimisküsimuste lahendamiseks ning analüüsida ja üldistada saadud andmeid kirjalikus töös; - tunneb lähemalt üht konkreetset elu/kutsevaldkonda, mille uurimisele ta on iseseisva töö juures läbi semestri keskendunud, ning oskab empiirilist materjali seostada kursusel käsitletud teooriatega; mõistab valdkondadevahelisi erinevusi ja sarnasusi töö(tamise) seisukohalt; - kasutab kriitilist mõtlemist ja analüüsi- ning üldistamisoskust, et tunda ära töösotsioloogia uurimisobjektiks olevaid ühiskondlikke probleeme ning pakkuda neile võimalikke lahendusi"
  }
  [6337]=>
  object(stdClass)#6338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6273"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Lõplik hinne kujuneb eksami (80%) ja kahe seminariettekande (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele perekonna kui sotsiaalse institutsiooni uurimise uusimaid kontseptuaalseid ja teoreetilisi käsitlusi, samuti sotsioloogiliste perekonnauuringute metodoloogilisi aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(728) "Kursuse raames käsitletakse perekonna mõiste ja funktsioonide muutumist käsitlevaid teooriaid, partnerivaliku teooriad ning kultuurilise ja ajaloolise tausta mõju perekonnakäitumisele. Üksikasjalisemalt käsitletakse perekonnavormide paljusust, rolli- ja võimusuhteid perekonnas, töö ja pereelu kokkusobitamise temaatikat, peresisest vägivalda ning perekonnasotsioloogias kasutatavaid uurimismeetodeid. Kursuse lõpus tutvustatakse perepoliitika alaseid meetmeid ning analüüsitakse nende rolli perekonnakäitumise mõjutamisel tänases muutuvas ühiskonnas. Lisaks loengutele tuleb üliõpilastel kursuse käigus iseseisva või rühmatööna valmistada ette kaks seminariettekannet. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Kursuse lõpus peaksid üliõpilased olema võimelised mõistma perekonnas toimuvaid muutusi ning nende seost ühiskonnas toimuvaga, samuti analüüsima perekonda ning perekonna arengut ja perekonnakäitumist mõjutavaid tegureid."
  }
  [6338]=>
  object(stdClass)#6339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6274"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "eksam, referaat õppejõuga kokkulepitud materjalist ja tekstianalüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Õppida analüüsima meediat kui olulist ühiskonna institutsiooni, kus toodetakse ja taastoodetakse mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüüpe ning kinnistatakse arusaamu soorollidest."
    ["sisu"]=>
    string(919) "Kursus annab arusaama meediast kui kultuuri valdkonnast, kus toodetakse ja taastoodetakse arusaamu soorollidest ja ühiskonna soosüsteemi. Käsitletakse feministliku meediakriitika ja –uurimuse ajalugu. (radikaalne, liberaalne, sotsialistlik(marksistlik) ja postmodernistlik feministlik meediakriitika) Vaadeldakse meediakujutise (representatsioonide) seaduspärasusi soo aspektist ja naiste ja meeste kujutamise erinevusi meedias, levinumaid (universaalseid) tendentse; soo konstrueerimist tekstis ja telepildis: teksti ja visuaali analüüs. Käsitletakse uudistediskursust ja eri zhanre ja formaate soo aspektist (naiste- ja meesteajakirjad, seep ja action) Ajakirjanduslik organisatsioon soo aspektist: naiste ja meeste karjäär ajakirjanduses, võrdõiguslikkuse poliitika ajakirjandusorganisatsioonis. Auditoorne töö, iseseisev töö teksti analüüsil, referaat grupitööna ja selle esitamine auditoorselt"
    ["vljund"]=>
    string(75) "Oskus sookriitiliselt lugeda meediatekste ja analüüsida meediadiskursust."
  }
  [6339]=>
  object(stdClass)#6340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6275"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Hinne kujuneb jooksva töö põhjal (osavõtt seminaridest, esseed, referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade elutee sotsioloogilistest käsitlustest, eluteeuuringute metodoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Eluteesotsioloogia uurimisaines. Elutee sotsioloogiliste käsitluste kujunemine. Eluteerežiimid. Riikide vahelised erinevused eluteedes. Institutsioonide roll elutee kujunemisel. Eluteede standardiseeritus, individualiseerumine ja eristumine. Elutee etapid. Eluteeuuringute metodoloogiast. Kolm ajadimensiooni: periood, vanus, kohort. Erinevad uuringustrateegiad, longituudsed andmed ja longituuduuringud."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Orienteerumine elutee sotsioloogilistes käsitlustes ja vastavas metodoloogias."
  }
  [6340]=>
  object(stdClass)#6341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6276"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Lõpphinne kujuneb jooksva töö põhjal: - osavõtt seminaridest, kirjalikud vastused küsimustele – 40% hindest - lühikokkuvõte PISA 2009 tulemustest - 20% hindest, - referaat ühe riigi haridussüsteemist - 20% hindest, arutlus teemal " Eesti haridusstrateegia olulisim väljakutse”- 20% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua võimalused: - ülevaate kujunemiseks olulisematest haridussotsioloogia teooriatest; - Eesti haridussüsteemi eripära tuvastamiseks võrdluses EL riikide haridussüsteemidega."
    ["sisu"]=>
    string(1075) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Hariduse funktsionalistlik (Durkheim) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (Collins, Bowles, Gintis). Haridus ja majandus (Becker, Thurow). Inimkapitali teooria. "Uus" haridussotsioloogia: Kultuurilise reproduktsiooni teooriad (Bourdieu, Bernstein). Modernistlikud teooriad. Interaktsionalism. Haridussüsteem ja sotsiaalne stratifikatsioon (Goldthorpe, Halsey). Hariduse ekspansioon (Meyer). Haridussüsteemid erinevates riikides. Haridussüsteemide klassifitseerimine. Haridus Eestis. Kursuse läbimine eeldab järgmist iseseisvat tööd: - 6. märtsil ja 3.aprillil toimuvateks seminarideks lugeda läbi programmis loetletud artiklid ning vastata kirjalikult (2-3 lk) programmis esitatud küsimustele; - 17. aprilli seminariks teha lühikokkuvõte sotsiaalse tausta mõjust õpitulemustele toetudes PISA 2009 andmetele. - esitada 8. mail toimuvaks seminariks kirjalik põhjendus/arutlus, millist Eesti haridusstrateegias toodud väljakutset peab õppija kõige olulisemaks - 15. maiks esitada referaat ühe riigi haridussüsteemist"
    ["vljund"]=>
    string(359) "Õppija orienteerub olulisemates haridussotsioloogia teooriates, seminaride käigus on arenenud tema diskussioonioskus, uuringust lühikokkuvõtte tegemise ja referaadi ettevalmistamise tulemusena on arenenud õppija iseseisva kirjaliku töö kirjutamise oskus, haridusstrateegia olulisusele kirjaliku hinnangu andmisega on arenenud (kirjalik) arutlemisoskus."
  }
  [6341]=>
  object(stdClass)#6342 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6277"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eksami hinne kujuneb jooksvalt referaadi, selle alusel tehtud presentatsiooni, lugemiskontrolli ja praktiliste tööde ning diskussioonides osalemise käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(389) "Õppeaine on sotsioloogia eriala valdkonnaaine, mis annab ülevaate meedia ja ühiskonna suhetest. Käsitletakse uudise olemust, uudiste tootmise protsessi eri tahke ja uudise ajaloolist kujunemist. Iseseisva tööna kirjutatakse referaat ingliskeelse teooriaartikli põhjal ja toimub selle presentatsioon. Tehakse kaks praktilist tööd (kõva ja pehme uudis), osaletakse diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Õppeaine läbimine peaks andma üldise arusaama meediategelikkuse kujunemise tähtsamatest põhimõtetest ja ka algoskused uudise kirjutamiseks."
  }
  [6342]=>
  object(stdClass)#6343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6279"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "60% eksam, 30% ettekanne ja 10% osalus seminaril"
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade subkultuuriteooriast ning kaasaegsetest empiirilistest uurimustest samas valdkonnas; kujundada esmast suutlikkust ühendamaks kaasaegseid teooriaid oma empiirilise materjali analüüsiga; arendada ettekande koostamise ja esitamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Kursus annab ülevaate subkultuuriteooriate arengust läbi 20. sajandi kuni tänaseni välja. Seda täiendavad konkreetsed loengud, mille fookus on suunatud konkreetsemalt subkultuuride spetsiifilisematele (sugu, deviantsus, kommunikatsioon) dimensioonidele. Kursuse esimesed neli loengut erinevatest koolkondadest (Chicago, Birmingham) ja post-subkultuuriteooriast loovad pinnase järgnevate teemade kontekstuaalseks mõistmiseks. Edasised loengud põhinevad lektorite oma uurimustel Subkultuuridest Eestist kasutades olulisemaid kaasaaegseid teooriaid. Lisaks organiseeritakse teemapõhised seminarid ning igal õpilasel on kohustus teha ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Orienteerub subkultuuriuurimustes ning omab ülevaadet erinevatest vaatepunktidest noorsookultuuri uurimustes. Oskub sotsiaalset tegelikkust subkultuuriteoreetiliselt mõtestada."
  }
  [6343]=>
  object(stdClass)#6344 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6281"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam (suuline, kirjaliku iseseisva töö komponendiga)."
    ["eesmrk"]=>
    string(625) "Toetada ülevaate kujunemist avalikust arvamusest, kui poliitilis-sotsioloogilisest fenomenist ja avaliku arvamuse uuringute spetsiifikast. Luua võimalus arusaamise kujunemiseks: mis on avalik arvamus, millised on tema erinevad käsitlusviisid, milliseid metodoloogilisi aspekte ning mõõtmisega seotud probleeme tuleb silmas pidada avaliku arvamuse sotsioloogilisel uurimusel, kuidas avaliku arvamuse uuringuid kasutatakse, kuidas üldse poliitilised arvamused ja hoiakud ühiskonnas kujunevad ja kristalliseeruvad, milline roll on avalikul arvamusel demokraatias, ning kuidas mõjutab avalikku arvamuse kujunemist meedia?"
    ["sisu"]=>
    string(1077) "Kursusel käsitletakse avaliku arvamuse olemust ning kuidas arvamused ja hoiakud ühiskonnas kujunevad ja kristalliseeruvad. Vaadeldakse, milliseid metodoloogilisi aspekte ning mõõtmisega seotud probleeme tuleb silmas pidada avaliku arvamuse sotsioloogilisel uurimusel. Räägitakse avaliku arvamuse uuringute kasutusalast ja spetsiifikast. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas erinevad sihtrühmad, kes on harilikult avaliku arvamuse uuringute tellijad (ajakirjandus, poliitikud, huvigrupid), neid vastu võtavad ja mida uuringu tegijatelt ootavad. Iseseisev töö toimub peamiselt seminarides, kus loetakse mõningaid klassikalisi avaliku arvamuse sotsioloogia tekste (Lippmann, Neumann, jt), kuid põhiliselt tegeletakse praktiliste ülesannetega, mis seotud avaliku arvamuse uuringute tulemuste interpreteerimisega, erinevate uurimisprobleemide formuleerimisega ja uuringuprojektide visandite koostamisega, küsimuste koostamisega avaliku arvamuse küsitlusteks, jne. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13776&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(457) "Kursuse tulemusena üliõpilane: - Suudab lahti seletada avaliku arvamuse mõiste ja oskab välja tuua selle peamised käsitlusviisid. - Mõistab avaliku arvamuse uuringute kui sotsioloogia suuna spetsiifikat nii metoodika kui ka teiste spetsiifiliste joonte osas, võrrelduna teiste sotsioloogia suundadega. - Oskab iseseisvalt koostada lühikest küsimustikku avaliku arvamuse uuringuks. Oskab uuringute tulemusi interpreteerida ja teistele presenteerida."
  }
  [6344]=>
  object(stdClass)#6345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6282"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Loengumaterjalidel ja iseseisvalt läbi töötatud materjalil põhinev kirjalik eksam (lünktestid, valikvastustega testid, etteantud andmestikul põhinev analüütiline osa)."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Perekonnasotsioloogia kursuse eesmärgiks on luua eeldused perekonnas kui olulises institutsioonis toimunud/toimuvate protsesside ja perekonnas ning ühiskonnas toimivate seoste interpreteerimiseks, varasemates perekonnauurimustes ning perekonnasotsioloogia uuemate uurimissuundades ja –meetodites orienteerumiseks ning vastava valdkonna statistika hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Perekonnasotsioloogia kursuses antakse ülevaade uuematest suundadest perekonnasotsioloogias, perekonna mõistes ja perekonnakäitumises toimunud muutustest ning perekonnas ja sotsiaalmajanduslikus keskkonnas toimunud muutuste omavahelistest seostest. Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja üliõpilaste iseseisvast tööst kohustusliku kirjanduse ning praktilisest tööst varasemate uurimuste tulemuste ja andmebaasidega. Iseseisva töö tulemuseks on seminariettekanded, millest üks esitatakse kirjaliku ettekandena või esseena. Praktilise töö tulemuseks on varasemate uurimuste ja andmebaaside analüüsist tuleneva võimaliku uurimuse uurimisküsimus või –kava. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13791&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(506) "Kursuse lõppedes oskab üliõpilane (1) hinnata ühiskonnas ja perekonnas kui institutsioonis toimunud/toimuvate protsesside seoseid; (2) interpreteerida perekonda puudutavat statistikat ning teha selle põhjal järeldusi; (3) võrrelda Eesti perekonnas toimuvaid protsesse mujal maailmas toimuvate protsessidega; (4) orienteeruda olemasolevas erialases kirjanduses; (5) püstitada perekonda puudutavaid uurimisküsimusi ning kavandada lihtsamaid uurimusi; (6) ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada."
  }
  [6345]=>
  object(stdClass)#6346 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6283"
    ["hindamine"]=>
    string(462) "Kursusematerjali omandamist hinnatakse seminariettekannete ja analüütiliste tekstikokkuvõtete ning essee põhjal. Lugemisele tulevad tekstid on ette antud. Ka essee jaoks pakutakse välja hulk teoreetilisi probleeme/kultuurilise töö valdkondi/ameteid, mille hulgast on võimalik valida endale sobiv või kokkuleppel õppejõuga pakkuda välja alternatiivne uurimisobjekt ja teema (kui tudeng näeb haakumispunkte enda uurimishuvi või uurimistöö teemaga)."
    ["eesmrk"]=>
    string(854) "Kursuse põhieesmärk on tutvuda sotsioloogiliste, antropoloogiliste ja kultuuriteoreetiliste käsitlustega kaasaegsest kultuurilisest tööst (cultural work) ja loovtööst (creative labour) ning kultuuritööstustest (cultural industries) ja loovtööstustest (creative industries) kui töökeskkondadest. Kursuse eesmärk on muuhulgas laiendada ja rikastada töösotsioloogilist kujutlusvõimet, võttes tähelepanu alla konkreetsed kunstilised ja kultuurilised ametid, professioonid ja töövaldkonnad, paindlikud töövormid ja -viisid ning omandada parem ülevaade kultuurilise- ja loovtööga seotud poliitilistest ja eetilistest dilemmadest. Kursus pakub välja kultuurisotsioloogilise rõhuasetusega uurimistrajektoore kultuuri- ja loovtööle ning loob soodsa platvormi alustamaks iseseisva uurimistööga, mille fookuses on kultuuriline töö."
    ["sisu"]=>
    string(1969) "Kursuse raames tutvutakse mõjukamate sotsiaal- ja kultuuriteoreetiliste käsitluste ja empiiriliste uurimustega kultuurilisest- ja loovtööjõust. Kursuse tähelepanu on suunatud (hilis)modernsetele ühiskondadele ning keskendub olulisematele sotsiokultuurilistele muutustele alates 1960. aastate lõpust, lähenedes neile muutustele läbi kultuurilise töö ja tööjõu uurimise. Kursuse raames toimuvad nii loengud kui seminarid. Seminarides peetakse arutelu loetud teadusartiklite ja asjakohaste raamatute üle ning tehakse ettekandeid. Kursus koosneb kolmest teineteisega läbipõimunud teemaplokist, mille läbi käsitletakse järgnevaid mõisteid, kontseptsioone ja teemaderinge. Loomemajandus, kultuuritööstus ja kultuuriline töö kapitalistlikus ühiskonnas Loomemajandus-kultuuritööstus, töö, kultuuriline töö, loovtöö, kunstnikud-käsitöölised, kunst-kommerts, kultuur-majandus, tarbimine-tootmine jms. Muutuvad töövormid ja kultuurilise töö esiletõusmine Uus majandus, post-industriaalne ja post-fordistlik ühiskond, prekaarsus, neoliberalism, (uus)boheemlus, töökoht ja tööaeg, paindlikkus, risk, globaliseerumine, immateriaalne töö, võrgustikusotsiaalsus jpm. Empiirilised uurimused kultuurilise töö maailmast Uurimistööd konkreetsetest elukutsetest (moedisainerid, uusmeedia töötajad, muusikud, kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased jt.) ja poliitikatest (kultuuripoliitika, loomemajandusalased dokumendid jne). Kuna kohtumised toimuvad üle kahe nädala, eeldab kursuse läbimine seminarides ja loengutes osalemist, mida täiendab kursuse kirjanduse kohustusliku kirjanduse nimekirjas toodud tekstide iseseisev lugemine, refereerimine ja analüüs. Kursuse tulemus kujuneb seminaris toimuvate arutelude-ettekannete, analüütiliste tekstikokkuvõtete ning kursuse lõpuks valmiva essee põhjal. Pakutakse välja hulk laiemaid teemasid/probleeme, mille seast valib iga üliõpilane endale ühe sobiva ning kirjutab essee."
    ["vljund"]=>
    string(1195) "Õppija: - teab kultuuritööstuste, loovtööstuste ja loomemajanduse peamisi ajaloolisi arenguteid ning suudab nimetada nende põhilisi toimemehhanisme; - on teadlik viimaste kümnendite jooksul tehtud olulisemast empiirilisest uurimistööst, mille keskmes on kaasaegne kultuuriline ja loovtöö; - oskab viljakalt läheneda kultuurilise tööga seotud teoreetilistele probleemidele; - suudab mõista kultuurilise töö uuringutes tõstatatud probleemide laiemat sotsiokultuurilist konteksti ning eetilisi ja poliitilisi dilemmasid; - suudab ära tunda olemasolevaid ja ka tõstatada asjakohaseid ja edasiviivaid sotsioloogilisi probleeme, mis haakuvad kultuurilise tööga; - tunneb lähemalt mitmeid kultuurilise töö ja loomemajandusega seotud uudismõisteid ja kontseptsioone. - mõistab sotsioloogilise mõtte kõrval ka teiste distsipliinide (nt antropoloogia, majandusteooria) panust kultuurilise töö alasesse uurimistöösse - oskab nii suuliselt kui kirjalikult panustada selge argumentatsiooniga kultuuri ja -loovtöö alasesse arutelusse ning kriitiliselt hinnata, analüüsida ja kokku koondada asjakohastes tekstides esitatud argumentide sisu, esitust, ulatust ja kitsaskohti."
  }
  [6346]=>
  object(stdClass)#6347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6285"
    ["hindamine"]=>
    string(403) "Kirjanlik eksam koosneb arutlevatest ja võrdlevatest küsimustest seminarimaterjalide ja kohustusliku kirjanduse ulatuses. Eksam moodustab 70% lõpphindest. Essee põhineb eelnevalt tehtud suulisel ettekandel ning on mahuga 5 lk (u 9000 tähemärki). Essee moodustab 20% lõpphindest. Hindamisel arvestatakse ka aktiivset osavõttu kursuse raames toimuvates loengutes ja seminarides (10% lõpphindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Loengud ja seminarid tutvustavad toidu ja söömisega seotud sotsioloogilisi vaatenurki ning annavad ülevaate toitumist mõjutavatst sotsiaalsetest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Toidusotsioloogia kursuse raames käsitleme mh toiduteemat klassikalistes sotsioloogilistes teooriates; toidu ja söömise kultuurilist ja sotsiaalset tähendust; toidu rolli identiteedi kujundamisel ja kujunemisel (personaalsel ja riiklikul tasandil), toidu medikaliseerimist, toidutrende, -häireid ja -sõltuvusi sotsioloogilisest vaatenurgast. Toimuvad loengud ning mõned seminarid. Iseseisev töö seisneb erialase kirjanduse läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(230) "Aine läbinud tudeng - on omandanud teadmised toidusotsioloogia põhilistest uurimisvaldkondadest - oskab lahti seletada toidu ja toidukultuuri rolli ühiskonnas laiemalt - oskab tekstikriitiliselt suhtuda temaatilisse kirjandusse"
  }
  [6347]=>
  object(stdClass)#6348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6302"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Arvestus. Arvestuseks osavõtt vähemalt kuuest seminarist. Essee ühe seminari materjali alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade ebavõrdsuse käsitlustest sotsiaalse stratifikatsiooni ja sotsiaalse õigluse teooriates."
    ["sisu"]=>
    string(217) "Võrdsus/ebavõrdsus (õigluseteooriad). Võrdsus/ebavõrdsus (sotsiaalse stratifikatsiooni teooriad). Sissetulekute ebavõrdsus. Hariduslik ebavõrdsus. Sotsiaalsete positsioonide ebavõrdsus ja sotsiaalne mobiilsus."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6348]=>
  object(stdClass)#6349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6303"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindamisvorm eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Aine eesmärgiks on luua võimalus ülevaate kujunemiseks kodanikeühiskonna mõiste kasutamisest sotsioloogilises, politoloogilises ja üldises ühiskonnateoorias."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Selgitatakse kodanikuühiskonna mõiste suhet teiste lähedaste mõistetega nagu sotsiaalsed liikumised, demokraatia, poliitiline kultuur, eluilm ja kodanlik avalikkus. Vaatluse all on kodanikuühiskond nii ühiskonnateoreetilise kui ka empiirilise mõistena: tutvutakse klassikaliste ja kaasaegsete teoreetikutega ning teemaga seotud aktuaalsete uurimusvaldkondadega. Viimastest olulisimad on kodanikuühiskonna roll arengumaade demokratiseerumise protsessis, postsotsialistlike kodanikuühiskondade eriprobleemid ning kodanikuühiskonna ja kaasaegse heaoluriigi suhe."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Aine läbinuna omab üliõpilane arusaamist ühest olulisest ühiskonnateaduste valdkonnast kui eraldiseisvast uurimisobjektist ning sellega kaasnevatest võimalustest ja probleemidest. Ta tunneb peamisi kodanikeühiskonnaga seotud mõisteid ning oskab neid paigutada laiemasse ühiskondlik-poliitlisse konteksti. Loodud on eeldused üliõpilase aktiivsete kodanikuomaduste ning ühiskonnateadliku mõtlemisvõime tekkeks."
  }
  [6349]=>
  object(stdClass)#6350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6304"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Anda ülevaade kaasaegses ühiskonnateaduslikus diskussioonis kodanikeühiskonna mõiste kasutamisest erinevate sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide tõlgendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(623) "Kursus koosneb 8 loengust ja 5 seminarist. Käsitletakse järgmisi teemasid: sissejuhatus: kursuse ülesehitus, soorituse nõuded, ülevaade kodanikeühiskonna mõiste kujunemisest, ülevaade kodanikeühiskonna kaasaegsetest käsitlustest, kodanikeühiskond kui organiseerunud kodanikualgatus, kodanikeühiskond kui hea ühiskond, kodanikeühiskond kui avalikkus, kultuur ja kodanikualgatus, globaliseeruv kodanikeühiskond, takistused kodanikualgatusele, kaasaegsete käsitluste kriitika, Eesti kodanikeühiskonna arengusuunad. Iseseisev töö hõlmab kirjanduse läbitöötamisest seminarideks kokku kuni 150 lk ulatuses."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Kursuse käigus omandab üliõpilane vajalikke kontseptuaalseid ja analüütilisi vahendeid suutmaks edaspidi kriitiliselt hinnata kaasaegseid kodanikeühiskonna käsitlusi. Seminaride käigus õpivad üliõpilased uusi teadmisi rakendama diskussioonis ning tõlgendama nende abil ka empiirilist andmestikku."
  }
  [6350]=>
  object(stdClass)#6351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6309"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Kuruse hinne kujuneb järgmise komponentide põhjal: Osalus*0,1 + ettekanne*0,3 + kirjalik iseseisev töö*0,6."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua võimalused heaoluriigi idee, olemuse, erinevate mudelite ning arengute mõistmiseks. Luua eedlused erienevate haoluriigi aspektide/alavaldkondade analüüsiks ja võrdluseks nii heoluriigi rezhiimide siseselt kui erinevate rezhiimide vahel."
    ["sisu"]=>
    string(714) "Kuruse põhiosa koosneb seminaridest, kus üliõpilastel eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Seminaride eesmärgiks on eelnevalt loetud kohustusliku kirjanduse ja õppejõu poolt ette valmistatud materjalide põhjal arutleda ning analüüsida erinevatel heaoluriiki ja selle olemust ja arenguid puudutavatel teemadel. Kõik kursusel osalejad peavad lisaks tegema kursue käigus ettekande etteantud teemal ning kursuse lõpetamiseks esitame uurimusliku essee. Kursusel käsitletavad teemad: ülevaade heoluriigi arenguloost ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest; heaoluriikide tüpoloogiad; heaolumudelite toimetulek oma põhieesmärkidega; väljakutsed heaoluriigile; heoluriigi tulevik"
    ["vljund"]=>
    string(267) "Õppija: - Omab teoreetilisi algteadmisi heoluriigi olemusest ja arengust; - Omab praktilisi teadmisi ja oskusi erienevate heoluriigi kui sotsiaalse süsteemi osade analüüsiks ja võrdluseks; - Oskab suuliselt ja kirjalikult esitada oma teadmisi heaoluriigi teemal;"
  }
  [6351]=>
  object(stdClass)#6352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6310"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Kuruse hinne kujuneb järgmiste komponentide põhjal: Osalus (10%) + suuline ettekanne (30%) + kirjalik iseseisev töö (60%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Luua võimalused heaoluriigi idee, olemuse, erinevate mudelite ning arengute mõistmiseks. Luua eeldused erinevate heaoluriigi aspektide/alavaldkondade analüüsiks ja võrdluseks nii heaoluriigi režiimide siseselt kui erinevate režiimide vahel."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Kursuse põhiosa koosneb seminaridest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Seminaride eesmärgiks on eelnevalt loetud kohustusliku kirjanduse ja õppejõu poolt ette valmistatud materjalide põhjal arutleda ning analüüsida erinevatel heaoluriiki ja selle olemust ja arenguid puudutavatel teemadel. Kõik kursusel osalejad peavad lisaks tegema kursuse käigus ettekande endavalitud uurimistöö teemal ning kursuse lõpetamiseks esitama kirjaliku uurimistöö. Kursusel käsitletavad teemad: ülevaade heaoluriigi arenguloost ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest; heaoluriikide tüpoloogiad; heaolumudelite toimetulek oma põhieesmärkidega; väljakutsed heaoluriigile; heoluriigi tulevik; heaoluriik sotsiaalteaduslikus uurimistöös. Kõik kursuse materjalid on kättesaadavad kursust toetavast keskkonnast Moodle aadressil https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7598"
    ["vljund"]=>
    string(268) "Õppija: - Omab teoreetilisi algteadmisi heaoluriigi olemusest ja arengust; - Omab praktilisi teadmisi ja oskusi erinevate heaoluriigi kui sotsiaalse süsteemi osade analüüsiks ja võrdluseks; - Oskab suuliselt ja kirjalikult esitada oma teadmisi heaoluriigi teemal;"
  }
  [6352]=>
  object(stdClass)#6353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6333"
    ["hindamine"]=>
    string(406) "Eksam (hindeline) Koondhinde kujunemine: 1) Osalus seminariaruteludes ja seminarikirjanduse läbitöötamine (magistritudengite puhul samuti aruteluküsimuste formuleerimine seminariaruteludeks) – 30% 2) Miniuurimuse koostamine ja esitlemine – 70% Hindamise eelduseks on, et üliõpilased on osalenud kõikides seminariaruteludes või on esitanud puudutud seminariteemade kohta kirjalikud kokkuvõtted."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade diskursuseanalüüsi teoreetilisitest alustest ning erinevatest lähenemisviisidest. Samuti võimaldab kursus diskursuse analüüsi meetodit praktiliselt harjutada."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Kursusel antakse ülevaade järgmistest teemadest: Diskursuse mõiste. Diskursuse analüüs kui teooria ja meetod. Diskursuse analüüsi erinevad lähenemisviisid ja rakendusvõimalused. Michel Foucault`i diskursiivne lähenemine. Teun A. van Dijk-i sotsiokognitiivne diskursuse analüüs. Norman Fairclough kriitiline diskursuse analüüs. Kress ja Leeuwen`i visuaalne analüüs. Kursus koosneb loengutest ning seminaridest, kus arutatakse iseseisva tööna läbiloetud tekste. Samuti analüüsitakse seminarides meedia-, poliitilise kõne- ja intervjuutekste. Kursuse lõpuks koostavad ja esitlevad üliõpilased miniuurimuse, milles on rakendatud diskursuse analüüsi meetodit ennast huvitava sotsioloogilise teema analüüsimisel."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Aine läbinud üliõpilane: - on omandanud teadmised diskursuse analüüsi teoreetilistest alustest ja erinevatest lähenemisviisidest; - oskab diskursuse analüüsi meetodit praktilises uurimistöös kasutada; - oskab diskursuse analüüsil põhinevat analüüsimaterjali esitada ja tõlgendada; - oskab teemakohast kirjandust kriitiliselt reflekteerida. Kursus toetab samuti üliõpilaste suulise ning kirjaliku väljendusoskuse arengut."
  }
  [6353]=>
  object(stdClass)#6354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6343"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Hindamine toimub kodutööde tulemuste alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused ja võimalused erinevate andmeanalüüsimeetodite ning nende rakendamise võimaluse tundmaõppimiseks sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(1173) "Kursus on üles ehitatud kolme moodulina, millest igas tuleb vaatluse alla üks andmeanalüüsi meetod. Üks moodulitest on pühendatud sündmustena fikseeritud andmete analüüsile (elukestusanalüüs, Cox'i regressioon), teine vaatleb struktuurilahenduste võrrandeil põhinevaid meetodeid (uuriv faktoranalüüs) ning kolmas andmete koondamise/grupeerimise võimalusi (klasteranalüüs). Ühe mooduli kestel tutvustakse konkreetse meetodi põhimõisteid, olemust ning rakendusala sotsialteaduslikus uurimustöös. Ühtlasi vaadatakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada ning kuidas saadud tulemusi interpreteerida´ning esitada. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Praktiline töö toimub arvutiklassis, kus alustuseks tutvustatakse analüüsi teostamise võimalusi andmetöötluspaketis SPSS ning seejärel harjutatakse neid võimalusi õppejõu poolt antud ülesannete lahendamisega. Tudengitel tuleb iga mooduli eel ja jooksul iseseisvalt läbi töötada antud teemat puudutav kohustuslik kirjandus, mida arutatakse seejärel antud mooduli loengutes-seminarides. Kursuse korralduslikku poolt toetab õpikeskkond IVA"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane: * lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; * oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; * oskab saadud tulemusi interpreteerida ja esitada;"
  }
  [6354]=>
  object(stdClass)#6355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6345"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Kirjalikud kodutööd ning eksam. Kõik kirjalikud kodutööd peavad olema esitatud enne eksamit. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste iseseisva töö ülesannete täitmise kvaliteeti (60%) ning kirjalik eksam (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Luua võimalused omandamaks praktilisi oskusi andmete statistiliseks töötlemiseks andmetöötluspaketi SPSS abil. Lisaks luua eeldusi selliste teoreetiliste teadmiste omandamiseks, mis on hädavajalikud kvantitatiivsete andmete analüüsimeetodite iseseisvaks valikuks, tulemuste esitamiseks ning tõlgendamise oskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1418) "Kursus koosneb loengute elementidega praktikumidest. Töö toimub arvutiklassis, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja töötamist. Andmeanalüüsi praktiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks kasutatakse andmetöötluspaketti SPSS. Praktikumide loengulise osa eesmärgiks on anda ülevaade üldistava statistika põhimõistetest ning –meetoditest. Loengumaterjalid on kättesaadavad kursust toetavas virtuaalses õppekeskkonnas Moodle Praktilise osa eesmärgiks on avada loengus esitatut praktiliste näidete ning harjutuste abil. Kursusel käsitletavad teemad: Statistikapaketi SPSS kasutamine; andmed ja andmeteisendused; sobiva andmeanalüüsi käik, valik andmete kogumise ja korraldamise viise; tunnuse jaotus ja seda kokkuvõtvad parameetrid; andmeteisendused; ühe- ja kahemõõtmeline (risttabelid) analüüs; parameetrilised ja mitteparameetrilised analüüsimeetodid; erinevad seosekordajad. Iseseisev töö koosneb õppejõu poolt ette antud praktilistest andmeanalüüsi ülesannetest läbitud materjali ulatuses. Iseseisva töö eesmärgiks on loengutes ja praktikumides omandatud teadmiste kasutamine ja kinnistamine erinevate ülesannete näol. Eeldab iseseisvat töötamist andmetega (andmetöötluspaketi SPSS kasutamist), oma tulemuste esitamist (ülesande lahendus + süntaksfail ülesande lahenduskäigu kohta). Iseseisvad tööd moodustavad põhiosa kursuse lõpphindest."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Õppija oskab algtasemel kasutada andmetöötluspaketti SPSS kirjeldava andmeanalüüsi läbiviimiseks, iseseisvalt valida sobiva analüüsimeetodi. Ta omab praktilisi oskusi andmete korraldamise, tulemuste esitamise ning tõlgendamise osas."
  }
  [6355]=>
  object(stdClass)#6356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6361"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Ülevaade Ida-Euroopa uurimuste kesksetest küsimustest, uurimussuundadest, debattidest, teooriatest ning empiiriliste uuringute tulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Kursusel antakse ülevaade nn. postsotsialismi uuringutes käsitletud probleemidest ja teoreetilistest katsetest neid lahendada. Tutvutakse oluliste teoreetiliste tekstidega, tähtsaimate debattide ja empiiriliste andmetega, mis puudutavad sotsiaalset muutust Kesk- ja Ida-Euroopas viimasel paarikümnel aastal."
    ["vljund"]=>
    string(633) "Üldised teadmised Ida-Euroopa uurimuste kesksetest küsimustest, uurimussuundadest ja teooriatest; Konkreetsed teadmised Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise NL sotsiaalsest muutusest (sh mis on selles erilist ning mida annaks teistel sellest õppida); Detailsed teadmised ühepartei süsteemilt demokraatlikule ja plaanimajanduselt turumajandusele üleminekust ning nende kinnistumise kogemusest Kesk- ja Ida-Euroopas ning endise NL-s; Arusaam sotsiaalvaldkonna ning institutsionaalsete reformide omapärast ja keerukusest; Võrdlev ettekujutus erinevate Kesk- ja Ida-Euroopa maade ning endise NL arengu tagamaadest ja hetkeolukorrast."
  }
  [6356]=>
  object(stdClass)#6357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6364"
    ["hindamine"]=>
    string(462) "Eksam, essee. Eksamile saamiseks tuleb esitada kirjalik essee (vt. nõuded esseele, esseede nimekiri), mille hinne läheb arvesse üldhinde arvutamisel (annab 1/3) ja osaleda seminarides (6 seminari). Eksam koosneb kahest osast. Esiteks, kaks lühiküsimust (iga küsimuse vastus kuni pool lk., iga vastus annab 1/9 lõpphindest). Teiseks, üks pikem küsimus ehk lühiessee (vastus kuni 3 lk., annab 1/3). Lõpphinne kujuneb eksamitulemuse ja essee hinde alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua võimalused ülevaate kujunemiseks olulisematest stratifikatsiooni- ja klassiteooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(675) "Kursus toimub loengutena ja 6 seminarina. Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Stratifikatsiooni mõiste, stratifikatsioonisüsteemid. Stratifikatsiooniteooriad: funktsionalism (Davis ja Moore), konfliktiteooriad (Dahrendorf). Klassi mõiste. Klassiteooriad. Eliiditeooriad. Prestiiž, sotsiaalne staatus. Rahvuslik ja sooline stratifikatsioon. Sotsiaalne mobiilsus. Klassierisused elustiilis. Klassikuuluvus ja isiksus. Klassikuuluvus ja poliitilised eelistused. Sotsiaalne stratifikatsioon post-sotsialistlikes riikides. Iseseisva tööna tuleb igaks seminariks lugeda etteantud artiklid (kogumaht ca 200 lk.), samuti tuleb koostada essee (magistrantidel kaks esseed)"
    ["vljund"]=>
    string(110) "Orienteerumine olulisemates stratifikatsiooniteooriates. Diskussioonioskus. Iseseisva töö kirjutamise oskus."
  }
  [6357]=>
  object(stdClass)#6358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6370"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "1.) Analüüsida koos üliõpilastega õppiva ning kasvava inimese maailmasolemise problemaatikat nii filosoofilisest kui sotsioloogilisest vaatenurgast; soodustada ühendusteede leidmist erinevate mõtlemiskontekstide vahel; 2.) Konstrueerida koostöös üliõpilastega sotsiaal- ja humanitaarteadustele iseloomulik transdistsiplinaarne käsitus inimesest kui sellisest."
    ["sisu"]=>
    string(1600) "Kogu kursust hõlmavaks laiaulatuslikuks teemaks on kasvatusfilosoofiline ja –sotsioloogiline vaatenurk inimeseks olemisega seonduvatele põhifenomenidele ja nendest mõtlemisele. Antud alateemad on: 1.) Mis see on - kasvatusfilosoofia ja –sotsioloogia? 2) Inimese iseendaks saamise probleem filosoofias (F. Nietzsche). “Mina” kui ruumajaline konstrukt. 3.) Postmodernistliku aja inimene – homo ludens. Mängulisus ja mängurlus. ”Mina” kui maskide diferents. 4.) Kasvatus kui inimese ja olemise diferents (A.Liimets). 5.) Inimese aja ajalikkus (Augustinus, Heidegger) ning ajalisustamisviisid ajas. Kronos ja kairos. Surm kui filosoofiline ja sotsioloogiline probleem. Antropofugaalne mõtlemine ja küsiv inimene. 6.) Kasvatusfilosoofiline ja -sotsioloogiline kronotopoloogia. Mis ja kus on kodukoht? Mina-olensus kui inimese singulaarse olemisviisi väljendus. Mina-teadmine ja Mina-tunne. 7.) Aporeetiline, distsiplinaarne ja mittedistsiplinaarne mõtlemine. Kasvatus kui apooriate väljakannatamine. 8.) Õppimine kui teadvele tulemine oleva vaikivast vaikolemisest. Õppiv inimene kui ise end piiritlev piirilolev piiritu Ise-Maailm. Inimene kui limes (A.Liimets). Õpikäsituste problemaatika. 9.) Elustiil kui sotsioloogiline ja filosoofiline konstrukt. Koolinoorte elustiili uurimisest Eestis ja mujal maailmas. Õppimine ja muusika koolinoorte elustiilis. 10) Antropoloogilise Teise probleem. Vaikiv ja lobisev inimene. Iseseisev töö seisneb töötamises kirjandusega (autorid: Nietzsche, Huizinga, Camus, A.Liimets) ning selle baasil seminarideks lühiesseede kirjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(371) "1.) oskus analüüsida erinevaid käsitusi inimesest, kasvatusest ning õppimisest tundmaõpitud teoreetiliste kontekstide piires; oskus nende baasil analüüsida tegelikkust; 2.) omaenda implitsiitsete käsituste (inimesest, kasvatusest, õppimisest) reflekteerimine ja teadvustamine; 3.) oskus integreerida omavahel erinevatesse mõtlemisparadigmadesse kuuluvaid ideid."
  }
  [6358]=>
  object(stdClass)#6359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6374"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6359]=>
  object(stdClass)#6360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6375"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus kujuneb jooksva töö baasil - osavõtt seminaridest, kirjalikud vastused küsimustele"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Kursuse eesmärgiks on luua võimalused: - ülevaate kujunemiseks sotsioloogia ja geeniteaduse lähenemistest päritolu mõjule haridusteele"
    ["sisu"]=>
    string(540) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Saavutuslikud mudelid sotsioloogias, mudelite kriitika, Kas geenid või keskkond?, Geeniteadus ja sotsioloogia, Keskkond kui geenide mõju tugevdaja/nõrgendaja, Geenide mõju hariduse omandamisele, Geenid, võimed ja ‚iseloomujooned’ (non-cognitive traits), Võimed, iseloomujooned ja haridus, Perekonna ja kodu mõju, Kooli mõju, Kooli ja kodu mõju , Makrokeskkonna mõju Kursuse läbimine eeldab osalemist vähemalt 10 seminaris ja iga seminari korral kirjanduse lühiülevaate esitamist."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Õppija orienteerub sotsioloogia ja geeniteaduse käsitlusviisi erinevustes, seminaride käigus on arenenud tema diskussioonioskus, referaadi ettevalmistamise tulemusena on arenenud õppija iseseisva kirjaliku töö kirjutamise oskus ja (kirjalik) arutlemisoskus."
  }
  [6360]=>
  object(stdClass)#6361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6376"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Kodune kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(438) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade rännet käsitlevatest teoreetilistest raamistikest, keskendudes eelkõige tööga seotud migratsioonile. Lisaks tutvustatakse erinevaid töörändega seotud kontseptsioone (nt hargmaisus, töötajate lähetamine), mille mõistmine loob eeldused, et tudeng suudaks töörände uurimise valdkonnas orienteeruda. Samuti antakse ülevaade töömigratsiooni dünaamikast, keskendudes eelkõige Euroopale."
    ["sisu"]=>
    string(767) "Kursuse käigus käsitletakse järgnevaid teemasid: migratsiooni käsitlevad teooriad, sugu ja tööränne, ametiühingud ja migrandid, migratsiooni reguleerimine, töötajate lähetamine, töörändajate kogemused, seos migratsiooni ja riigi/piirkonna arengu vahel. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest (9x2=18 kontakttundi) ning iseseisvast tööst (60 akadeemilist tundi, selle sees nii artiklite lugemine kui essee/uurimuse kirjutamine). Hinde saamiseks tuleb tudengitel kirjutada essee/uurimus (umbes 5000 sõna magistrantidel ja 3000 sõna bakalaureuse tudengitel). Kursuse käigus tuleb tudengitel oma essee/uurimuse plaani esitleda ning nad saavad sellele nii tudengite kui õppejõudude poolset tagasisidet, mis eeldatavasti on abiks töö kirjutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(543) "- Tudeng orienteerub erinevates migratsiooni ja konkreetsemalt tööga seotud rännet käsitlevates teoreetilistes seisukohtades ja kontseptsioonides - Tudeng mõistab, kuidas sugu, päritoluriik jms tegurid võivad mõjutada rändekogemusi - Tudeng mõistab nii töörändajaid vastu võtvate riikide kui ka peamiselt töörändajaid välja saatvate riikide perspektiivide erinevusi töömigratsioonile - Tudeng on võimeline valima (empiiriliselt/teoreetiliselt) olulise töömigratsiooniga seotud teema ning sel teemal arutlema ja kirjutama"
  }
  [6361]=>
  object(stdClass)#6362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6405"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [6362]=>
  object(stdClass)#6363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6504"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Hindamisvorm arvestus. Praktika arvestuse saamiseks tuleb esitada praktika aruanne, mis sisaldab praktikapäevikut koos praktika reflektsiooniga."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Praktika eesmärgiks on õppetöös omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Praktika toimub erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes ja lõpeb aruande esitamisega. Praktika võib moodustuda erinevatest osadest: andmete kogumine ja töötlemine, andmete analüüs, projekti koordineerimises osalemine, uuringuraporti koostamises osalemine jne."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Õppekavas omandatu praktikasse rakendamine erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes."
  }
  [6363]=>
  object(stdClass)#6364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6506"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Praktika on arvestuslik. Praktika miinimumnõudeks on osalemine sotsioloogia-alases töös, mis päädib tööülesannete lõpule viimisega. See tähendab, et praktikant peab täitma endale praktikaplaanis seatud ülesanded. Praktikat hindab praktikajuht."
    ["eesmrk"]=>
    string(490) "Sotsioloogia praktika eesmärk on luua võimalus teoreetiliselt omandatud teadmiste rakendamiseks praktikas nii, et erinevad oskused moodustaksid tervikliku arusaamise sotsioloogilise analüüsi olemusest. Luua üliõpilastele võimalus: - osaleda andmekogumise erinevates etappides (instrumendi välja töötamine, valimi moodustamine, andmete kogumine, andmete töötlemine) - osaleda andmeanalüüsi erinevates etappides (andmete kodeerimine, statistiline analüüs, raporti kirjutamine)"
    ["sisu"]=>
    string(1451) "Praktika jooksul tutvub üliõpilane sotsioloogilist analüüsi rakendava asutuse või projekti tööga ja osaleb selles. Rõhk on tööülesannete terviklikkusega tutvumisel ning andmete kogumise ja analüüsimisega seotud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste õppetöövälisel rakendamisel. Tulenevalt sotsioloogi töö eripärast ei ole praktika erinevate ülesannete omavaheline osakaal ette kirjutatud v.a tingimus, et praktika ei tohi koosneda ainult andmete kogumisest ankeetküsitlusega või andmetöötlusest (andmete sisestamine). Praktikat võib läbi viia nii ülikoolis, sotsioloogilist analüüsi rakendavas asutuses või iseseisvalt ülikoolipoolse juhendaja juhtimisel. Praktikakoha leidmise juures abistab üliõpilast sotsioloogia praktikajuht, kes aitab info otsimisel, vahendab kontakte ning läbirääkimistel ettevõttega. Praktikakoha võib üliõpilane leida ka iseseisvalt. Praktika vastuvõtmine toimub kaks korda semestris (semestri alguses ja lõpus) toimuvatel seminaridel. Praktikaseminaril osalemiseks esitab üliõpilane praktikajuhendajale vähemalt nädal varem elektrooniliselt läbivaatamiseks praktika päeviku ja praktika reflektsiooni. Praktikaseminarist on oodatud osa võtma kõik üliõpilased, et tutvuda kaasüliõpilaste poolt läbi viidud töödega ja praktikavõimalustega. Praktikaseminaril tutvustab üliõpilane oma praktika kulgu 10-15 minutilise ettekandega, mis põhineb praktika reflektsioonil."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Praktika sooritanud üliõpilane: - omab esmast kogemust erialaste teadmiste praktikasse rakendamisest; - oskab tegeliku töökogemuse kaudu siduda teooriat ja praktikat, täiendada õpitut; - suudab enesereflektsiooni kaudu selgitada välja erialaseid enesetäienduse vajadusi; - teab andmekogumise ja -analüüsi erinevaid etappe ning on suuteline neis osalema ja panustama."
  }
  [6364]=>
  object(stdClass)#6365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6510"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Hindamisvorm arvestus. Praktika arvestuse saamiseks tuleb esitada praktika aruanne, mis sisaldab praktikapäevikut koos praktika reflektsiooniga."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Praktika eesmärgiks on õppetöös omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Praktika toimub erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes ja lõpeb aruande esitamisega. Praktika võib moodustuda erinevatest osadest: andmete ja tekstide analüüs, projekti juhtimine, suhtlemine tellijaga, uuringuraporti toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(136) "Õppekavas omandatu praktikasse rakendamine erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes."
  }
  [6365]=>
  object(stdClass)#6366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6600"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Avalik kaitsmine erialakomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Bakalaureusetöö eesmärgiks on võimaldada üliõpilasel keskenduda valitud sotsioloogilise probleemi analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust analüüsida erialast kirjandust ning empiirilisi andmeid."
    ["sisu"]=>
    string(70) "Bakalaureusetöö koostatakse juhendajaga kooskõlastatult iseseivalt."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Süvendatud teadmised valitud teemavaldkonnas; Kogemused ning süvendatud teadmised valitud uurimismetoodika kasutamise ning erialakirjandusega töötamise osas. Suutlikkus kirjutada analüütiliselt teemakäsitlusel põhinev uurimustöö."
  }
  [6366]=>
  object(stdClass)#6367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6604"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6367]=>
  object(stdClass)#6368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS6705"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6368]=>
  object(stdClass)#6369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7003"
    ["hindamine"]=>
    string(481) "Iseseisev töö kokku 47%: - Vaatlusmärkmed: 20% - Intervjuu plaan ja küsimused: 11% - Intervjuu ja selle analüüs: 26% Kõik iseseisvad tööd tuleb esitada määratud kuupäeva loengu/seminari alguses (vaata kuupäevi allpool). Hilinenud esitamine: miinus 5% kui esitatud samal päeval hiljem; iga järgmine päev miinus 10% päevas. Seminarides/loengutes tehtud töö (nt ülesannete lahendamine kokku 15 punkti, 13 %. Kirjalik eksam: 40%, 46 punkti. Kokku 115 punkti (100 %)"
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Kursuse eesmärgid: süvendada ja laiendad teadmisi kvalitatiivsete meetodite mitmekesisusest sotsioloogias; arendada kriitilist arusaama kvalitatiivsete uurimuste lugemise ja kasutamise tarvis; anda võimalus arendad oskusi kvalitatiivsete uurimuste disainimiseks ning mõnede andmekogumise meetodite omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Kontaktõpe: loengud 1xnädalas (iga kord 1.5 tundi), millest 5 on kohustuslikud seminarid Teemad: kvalitatiivsete meetodite filosoofilised alused ja erinevad perspektiivid ning koolkonnad (nt. sümboolne interaktionism, kriitiline sotsioloogia, feminism, LGBTQ uuringud); uurimuste kvaliteet ja kriitika; uurija refleksiivne eneseanalüüs; uurimisprotsess ja plaan; intervjueerimine, jälgimine, dokumentide analüüs ja ajalooliste andmete kogumine; narratiivide analüüs, etnograafia, juhtumi analüüs, põhistatud teooria, võrdlev ajalooline meetod; kirjeldus ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse läbinud isik: 1. teab kvalitatiivseid uurimusi kujundavaid üldisi filosoofilise printsiipe, koolkondi ja perspektiive 2. tunneb erinevate kvalitatiivsete meetodite peamisi omadusi ja oskab vastavat kirjandust kriitilise pilguga lugeda ja analüüsida 3. oskab kokku panna kvalitatiivsete meetodite alusel teostatava uurimuse põhiplaani 4. oskab intervjuusid ja vaatlusi ette valmistada ja läbi viia"
  }
  [6369]=>
  object(stdClass)#6370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7100"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "40% seminaris osalemine (seminaril tuleb nimi kirja panna), 60% teaduslik artikkel"
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kursusel luuakse võimalus õppida kirjutama sotsiaalteaduslikku artiklit"
    ["sisu"]=>
    string(793) "Sissejuhatav loeng teooriate ja akadeemilise kirjutamise tehnikate tutvustusega ning lühiülevaade eelretsenseeritavate ajakirjade nõuetest ning artiklite valiku protsessist. Arutelu artikli kirjutamisest näidete põhjal. Seminari põhiosa moodustavad praktilised harjutused ja rühmaarutelud. Praktiline töö seisneb artikli kirjutamisel (näiteks varasemalt koostatud magistri- või bakalaureusetöö põhjal), milleks seminaridel saadakse juhendust ja tagasisidet. Seminaridel on igakordselt kohustuslik esitada tähtaegselt omaenda kirjalik töö vastavalt ülesandele, valmistada ette hinnang kaasdoktorandi/-magistrandi tööle, seminaris kommenteerida ja arutada teiste töid. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13780&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(224) "Kursuse läbimisel on õppija suuteline iseseisvalt kirjutama teaduslikku artiklit. Ta on võimeline esitama uurimuse probleemipüstituse, meetodid, teooria ja empiirilise materjali vastavalt teadusliku artikli struktuurile."
  }
  [6370]=>
  object(stdClass)#6371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7101"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Hindamisvorm kirjalik eksam ja referatiivne ettekanne grupitööna."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Tutvuda sotsioloogilise teooria mittepositivistliku suuna mõjukamate autorite seisukohtadega ja õppida neid kasutama ühiskonnas toimuva analüüsimisel ning enda seisukohtade väljendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Loengutes ja seminarides käsitletakse 19-21 saj. olulisemaid ühiskonnateoreetikuid. Seminarides toimuvad arutelud eelnevalt loetud tekstide põhjal ning iga kord teevad üliõpilased grupitööna kindlaksmääratud teemal lühikese ettekande. Sel õppeaastal käsitletavad teoreetikud I Ferdinand Tönnies, Karl Mannheim, (õppejõud Hinno) II Erving Goffman, Norbert Elias, Michel Foucault* (õppejõud Pilvre) * Magistrantidele iseseisvaks grupitööks."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Mõistetakse mittepositivistliku teooria aluseid ühiskonnateooriates ning tuntakse selle suuna nimetatud esindajaid ja nende poolt arendatud seisukohti."
  }
  [6371]=>
  object(stdClass)#6372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7103"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Kuruse hinne kujuneb järgmise komponentide põhjal: Osalus*0,1 + ettekanne*0,3 + kirjalik iseseisev töö*0,6."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua võimalused heaoluriigi idee, olemuse, erinevate mudelite ning arengute mõistmiseks. Luua eedlused erienevate haoluriigi aspektide/alavaldkondade analüüsiks ja võrdluseks nii heoluriigi rezhiimide siseselt kui erinevate rezhiimide vahel."
    ["sisu"]=>
    string(714) "Kuruse põhiosa koosneb seminaridest, kus üliõpilastel eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Seminaride eesmärgiks on eelnevalt loetud kohustusliku kirjanduse ja õppejõu poolt ette valmistatud materjalide põhjal arutleda ning analüüsida erinevatel heaoluriiki ja selle olemust ja arenguid puudutavatel teemadel. Kõik kursusel osalejad peavad lisaks tegema kursue käigus ettekande etteantud teemal ning kursuse lõpetamiseks esitame uurimusliku essee. Kursusel käsitletavad teemad: ülevaade heoluriigi arenguloost ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest; heaoluriikide tüpoloogiad; heaolumudelite toimetulek oma põhieesmärkidega; väljakutsed heaoluriigile; heoluriigi tulevik"
    ["vljund"]=>
    string(267) "Õppija: - Omab teoreetilisi algteadmisi heoluriigi olemusest ja arengust; - Omab praktilisi teadmisi ja oskusi erienevate heoluriigi kui sotsiaalse süsteemi osade analüüsiks ja võrdluseks; - Oskab suuliselt ja kirjalikult esitada oma teadmisi heaoluriigi teemal;"
  }
  [6372]=>
  object(stdClass)#6373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7104"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "40% seminaris osalemine, 60% teaduslik artikkel"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda esmased teadmised ja kogemus sotsiaalteadusliku akadeemilise artikli kirjutamisest"
    ["sisu"]=>
    string(745) "Ainekursuse käigus tutvutakse eelkõige sotsiaalteaduste valdkonnas üldtunnustatud nõuete põhjal: akadeemilise kirjutamise põhialuste, kirjutamistehnikate ja –protsessiga; eelretsenseeritavate akadeemiliste artiklite põhinõuete, ajakirjade valiku ning publitseerimise protsessiga. Kursuse põhiosa moodustavad praktiline töö ja rühmaarutelud. Praktiline töö seisneb artikli kirjutamisel (näiteks varasemalt koostatud magistri- või bakalaureusetöö põhjal), milleks seminaridel saadakse juhendust ja tagasisidet. Seminaridel on igakordselt kohustuslik esitada tähtaegselt omaenda kirjalik töö vastavalt ülesandele, valmistada ette hinnang kaasdoktorandi/-magistrandi tööle, seminaris kommenteerida ja arutada teiste töid."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Kursuse läbimisel on õppija suuteline iseseisvalt kirjutama teaduslikku artiklit, sh kajastama uurimuse probleemipüstitust, meetodeid, teooriat ja empiirilist materjali vastavalt teadusliku artikli struktuurile."
  }
  [6373]=>
  object(stdClass)#6374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7105"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Suuline eksam – 70% Kirjalik seminaritekstide küsimustele vastamine – 30%"
    ["eesmrk"]=>
    string(231) "Eesmärk on sotsioloogia klassikute tutvustamine ning nendest nüansseerituma ülevaate saamine. Läbides kursuse mõistavad tudengid klassikute käsitletud põhiteemasid ning suudavad võrrelda erinevate teoreetikute perspektiive."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Õppevormiks on seminarid, mis leiavad aset kord nädalas. Seminarides osalemine on kohustuslik. Seminariks on vajalik lugeda üks tekst ning koduse tööna vastata seda teksti puudutavatele küsimustele. Kursus hõlmab perioodi üheksateistkümnenda sajandi keskpaigast kuni esimese I Maailmasõja järgse kümnendini. Seminaris arutame varase sotsioloogia suurkujude (Marx, Weber, Gramsci jt.) tekste, pöörates peamist tähelepanu ühiskonnateooria kesksetele teemadele nagu modernsus, kapitalism, ratsionaliseerumine, tööjaotus, võõrandumine ja intellektuaalid."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Üliõpilane: 1) Oskab tekste kriitiliselt lugeda ning nende üle arutada. 2) Tunneb erinevate autorite seisukohti ning oskab neid võrrelda. 3) Suudab väljendada oma argumente nii suuliselt, kui ka kirjalikult."
  }
  [6374]=>
  object(stdClass)#6375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7131"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Tutvustada ühiskonna sotsioloogilise uurimustöö põhimõtteid, levinumaid uurimismeetodeid, nende metodoloogilisi aluseid ning kasutamisvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(761) "Kursusel antakse ülevaade teadusliku uurimise alustest sotsiaalteadustes. Selgitatakse teadustööle esitatavaid üldiseid nõudeid ning vastavaid põhimõisteid. Tutvutakse erinevate metodoloogiliste paradigmadega sotsioloogias ning nendest lähtuvate uurimissuundade eripäraga. Käsitletakse teooria ja empiirika suhet ning teooriatele ja hüpoteesidele esitatavaid üldiseid nõudeid. Antakse ülevaade erinevatest uurimisdisainidest ning uurimustöö põhietappidest. Tutvustatakse olulisemaid meetodeid uurimisküsimuse püstitamisel, materjali kogumisel, andmeanalüüsil, tulemuste esitamise ja järelduste tegemisel, pidades silmas nii kvantitatiivset kui kvalitatiivseid uurimissuundi. Kursus koosneb loengutest ning iseseisvast tööst kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Üliõpilased teavad teadusliku uurimise põhiprintsiipe, on tuttavad sotsiaalteaduste metodoloogiliste alustega, tunnevad põhilisi uurimismeetodeid, mõistavad kvalitatiivse ja kvantitatiivsete uurimismeetodite põhimõtteid ning suudavad kriitiliselt hinnata kasutatavate meetodite vastavust uurimustöö eripärale."
  }
  [6375]=>
  object(stdClass)#6376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7132"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Hindeline arvestus: 75% kodused ülesanded, 20% retsenseerimine, 5% osalus"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada baasteadmised sotsiaalteaduslikest uurimismeetoditest ning saada ülevaade lihtsamate uurimusmeetodite võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(1171) "Kursus koosneb loengutest, iseseisvast tööst ning iseseisvaid töid käsitlevatest seminaridest. Kursusel tutvustatakse sissejuhatavalt materjalide kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetodeid. Kursusel käsitletakse järgnevaid teemasid: • Sotsiaalteaduslikke metodoloogiaid ja maailmavaatelisi lähenemisi; • Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite erinevusi; • Erinevad andmete kogumise ja analüüsimise meetodid: vaatlus; individuaalsed ja fookusgrupi intervjuud; temaatiline analüüs, narratiivid ja põhistatud teooria; online meetodid; sekundaarsete materjalide analüüs; küsitlusuuringute ettevalmistamine, läbiviimine ning analüüs; • Andmete interpreteerimine, üldistamine ja järeldamine; üldistamise võimalikkusest laiemale ühiskonnale; eetilised küsimused • Rahvusvahelised uuringud – andmete leidmine ning kasutamine Euroopa Sotsiaaluuringu näitel. Magistrandid loevad õppejõudude poolt esitatud materjale, osalevad loengutel/teoreetilistel seminaridel, teevad kodused ülesanded ning osalevad praktilistel seminaridel, kus toimub iseseisvate tööde arutelu. Kursuse sooritamine eeldab kõigi (3) kodutööde esitamist."
    ["vljund"]=>
    string(675) "Teadmised uurimustöö maailmavaatelistest alustest ja metodoloogilistest lähenemistest: Õppija oskab algtasemel seostada metodoloogilise lähenemisega uurimisprobleemi ja konkreetseid meetodeid. Ülevaatlikud teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumise- ning analüüsi meetodeid, ning hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab ülaltoodud teadmisi rakendada uurimuse planeerimiseks, teadvustab metodoloogilise lähenemise olulisust ning oskab valida metodoloogilist lähenemist ja konkreetseid meetodeid lähtuvalt uurimisprobleemist."
  }
  [6376]=>
  object(stdClass)#6377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7133"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Eksam + iseseisev töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Süvendatud tutvumine ühe sotsioloogia uurimismeetodiga."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Ühe sotsioloogilise andmekogumis- või analüüsimeetodi tutvustus. Kursus koosneb loengutest, mis tutvustavad meetodi võimalustest + ülesannetest selle praktiliseks kasutamiseks. Aine on mõeldud paralleelselt nii bakalaureusetudengitele kui ka magistrantidele, kes ainet varem pole omandanud. BA ja MA tudengitel erineb iseseisva töö maht. Magistrandid peavad läbi töötama lisalektüüri ning esitama kirjaliku töö kõrgematele nõuetele vastavalt."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Teoreetiline ülevaade õpitud meetodist Oskus õpitud meetodit oma uurimustes kasutada"
  }
  [6377]=>
  object(stdClass)#6378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7135"
    ["hindamine"]=>
    string(406) "Eksam (hindeline) Koondhinde kujunemine: 1) Osalus seminariaruteludes ja seminarikirjanduse läbitöötamine (magistritudengite puhul samuti aruteluküsimuste formuleerimine seminariaruteludeks) – 30% 2) Miniuurimuse koostamine ja esitlemine – 70% Hindamise eelduseks on, et üliõpilased on osalenud kõikides seminariaruteludes või on esitanud puudutud seminariteemade kohta kirjalikud kokkuvõtted."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade diskursuseanalüüsi teoreetilisitest alustest ning erinevatest lähenemisviisidest. Samuti võimaldab kursus diskursuse analüüsi meetodit praktiliselt harjutada."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Kursusel antakse ülevaade järgmistest teemadest: Diskursuse mõiste. Diskursuse analüüs kui teooria ja meetod. Diskursuse analüüsi erinevad lähenemisviisid ja rakendusvõimalused. Michel Foucault`i diskursiivne lähenemine. Teun A. van Dijk-i sotsiokognitiivne diskursuse analüüs. Norman Fairclough kriitiline diskursuse analüüs. Kress ja Leeuwen`i visuaalne analüüs. Kursus koosneb loengutest ning seminaridest, kus arutatakse iseseisva tööna läbiloetud tekste. Samuti analüüsitakse seminarides meedia-, poliitilise kõne- ja intervjuutekste. Kursuse lõpuks koostavad ja esitlevad üliõpilased miniuurimuse, milles on rakendatud diskursuse analüüsi meetodit ennast huvitava sotsioloogilise teema analüüsimisel."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Aine läbinud üliõpilane: - on omandanud teadmised diskursuse analüüsi teoreetilistest alustest ja erinevatest lähenemisviisidest; - oskab diskursuse analüüsi meetodit praktilises uurimistöös kasutada; - oskab diskursuse analüüsil põhinevat analüüsimaterjali esitada ja tõlgendada; - oskab teemakohast kirjandust kriitiliselt reflekteerida. Kursus toetab samuti üliõpilaste suulise ning kirjaliku väljendusoskuse arengut."
  }
  [6378]=>
  object(stdClass)#6379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7138"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "1. Grupitööd 60 punkti. 1 – maksimaalselt 20 punkti; 1 retsenseerimine – maksimaalselt10 punkti 2 – maksimaalselt 20 punkti 2 retsenseerimine - maksimaalselt 10 punkti 2. Lõplik uurimisprojekt ning selle esitlemine – 40 points"
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "- Anda õppijale võimalus omandada esmased teadmised sotsioloogia uurimismeetoditest - Anda õppijale võimalus arendada uurimistööga seotud esmaseid praktilisi oskusi - Anda õppijale võimalus omandada oskused empiirilise uurimustöö kavandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(948) "Kursus keskendub - uurimismeetoditega seotud erialaste mõistete selgitamisele; - sotsioloogiliste uurimuste metodoloogiliste aluste tutvustamisele; - põhiliste andmekogumis- ja analüüsimeetodite ning nende kasutusvõimaluste tutvustamisele; - sotsioloogilise uurimuse kavandamise harjutamisele; sotsioloogiliste uuringute eetiliste küsimuste arutelule. Kursus koosneb loengutest, aruteludest ning iseseisvatest grupitöödest. Loengustes tutvustab õppejõud nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete sotsioloogiliste uurimismeetodite põhiprintsiipe, erinevaid andmekogumise meetodeid, valimi moodustamise võimalusi, uurimuse läbviimist puudutavaid küsimusi ning andmeanalüüsi erinevaid liike. Õppejõud annab ülevaade uurimustöö põhietappidest ning levinumatest uurimisdisainidest. Selgitatakse uurimistulemuste publitseerimisega seonduvaid küsimusi, sotsioloogiliste uurimuste eetilist probleemistikku ja ühiskondlikku konteksti."
    ["vljund"]=>
    string(1023) "Teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumismeetodeid (s.h. valimi moodustamise meetodeid) ning andmeanalüüsi meetodeid, suudab neid seostada erinevate metodoloogiliste paradigmadega, hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks. Oskused rakendada praktikas lihtsamaid andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid. Õppija suudab iseseisvalt läbi viia väiksemahulise andmekogumise ja andmeanalüüsiga seonduvaid töösamme ning oma tegevust kriitiliselt hinnata. Oskus kavandada iseseisvalt empiirilist uurimustööd. Õppija oskab sõnastada omavalitud uurimisprobleemist lähtuva empiirilise uurimisküsimuse ning koostada selle põhjal lihtsama uurimuskava vastavalt kursusel omandatud teadmistele erinevatest uurimuste liikidest, uurimustöö põhietappidest ning põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest."
  }
  [6379]=>
  object(stdClass)#6380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7161"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Lõpphinne kujuneb jooksva töö põhjal: - osavõtt seminaridest, kirjalikud vastused küsimustele – 40% hindest - lühikokkuvõte PISA 2009 tulemustest - 20% hindest, - referaat ühe riigi haridussüsteemist - 20% hindest, arutlus teemal " Eesti haridusstrateegia olulisim väljakutse”- 20% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua võimalused: - ülevaate kujunemiseks olulisematest haridussotsioloogia teooriatest; - Eesti haridussüsteemi eripära tuvastamiseks võrdluses EL riikide haridussüsteemidega."
    ["sisu"]=>
    string(1076) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Hariduse funktsionalistlik (Durkheim) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (Collins, Bowles, Gintis). Haridus ja majandus (Becker, Thurow). Inimkapitali teooria. "Uus" haridussotsioloogia: Kultuurilise reproduktsiooni teooriad (Bourdieu, Bernstein). Modernistlikud teooriad. Interaktsionalism. Haridussüsteem ja sotsiaalne stratifikatsioon (Goldthorpe, Halsey). Hariduse ekspansioon (Meyer). Haridussüsteemid erinevates riikides. Haridussüsteemide klassifitseerimine. Haridus Eestis. Kursuse läbimine eeldab järgmist iseseisvat tööd: - 6. märtsil ja 3.aprillil toimuvateks seminarideks lugeda läbi programmis loetletud artiklid ning vastata kirjalikult (2-3 lk) programmis esitatud küsimustele; - 17. aprilli seminariks teha lühikokkuvõte sotsiaalse tausta mõjust õpitulemustele toetudes PISA 2009 andmetele. - esitada 8. mail toimuvaks seminariks kirjalik põhjendus/arutlus, millist Eesti haridusstrateegias toodud väljakutset peab õppija kõige olulisemaks - 15. maiks esitada referaat ühe riigi haridussüsteemist."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Õppija orienteerub olulisemates haridussotsioloogia teooriates, seminaride käigus on arenenud tema diskussioonioskus, uuringust lühikokkuvõtte tegemise ja referaadi ettevalmistamise tulemusena on arenenud õppija iseseisva kirjaliku töö kirjutamise oskus, haridusstrateegia olulisusele kirjaliku hinnangu andmisega on arenenud (kirjalik) arutlemisoskus."
  }
  [6380]=>
  object(stdClass)#6381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7162"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "E, kursus lõpeb kirjaliku eksamiga, kus tuleb vabas vormis vastata nii loengu- kui lugemismaterjali puudutavatele küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Tutvustada teoreetilisi vaateid ja praktilisi uuringuid, mis käsitlevad inimese ja keskkonna sotsiaalse interaktsiooni problemaatikat. Näidata ühiskonnaelu nähtusi keskkondlikena ja keskkonnailminguid sotsiaalsetena."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Inimese suhe loodusliku, tehis- ja sotsiaalse keskkonnaga. Keskkonnast sõltuvuse aste; tegevuse keskkondlik määramatus, organiseeritus ja hõivelisus. Keskkond kui teade ja keel, sotsiaalne subjektsus, subjektiivsus ja dünaamika. Hõivav ruum. Väärtused, keskkonnahoiakud ning keskkonnale suunatud käitumine. Keskkonnahoiakute kujunemine ja säästlik elulaad. Keskkonnaeetika. Tarbimise kriitika. Keskkonnaproblemaatika marginaliseerumine tavateadvuses. Empiiriline keskkonnasotsioloogia Eestis, uuringud keskkonnahoiakute ja keskkonnakäitumise vallas. Olulisemad uurimissuunad, -meetodid ja –tulemused."
    ["vljund"]=>
    string(264) "Oskus näha ja analüüsida keskkonna- ja ühiskonnaprotsesside vastastikuseid seoseid; Olulisemate teoreetiliste käsitluste tundmine; Eesti keskkonnaproblemaatika ja keskkonnateadvuse tundmine uuringutulemuste põhjal; Keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujunemine."
  }
  [6381]=>
  object(stdClass)#6382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7164"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Kursus annab tudengitele oskuse kriitiliselt analüüsida ja mõista rahvuslust. Vaadeldakse nii rahvusluse erinevaid teoreetilisi seletusi kui ka erinevaid manifestatsioone maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Kursus vaatleb peamisi rahvusluse uurimise ja tõlgendamise viise, suhestades rahvuslust teiste oluliste teemadega sotsioloogias. Kursuse alguses vaadeldakse rahvusluse põhimõisteid (nt kultuuriline vs poliitiline rahvus), teooriaid ja tüpoloogiaid. Järgnevates loengutes keskendutakse rahvusluse ja teiste ühiskondlike protsesside ja nähtuste (keel, religioon, klass, poliitiline kord, sugu, üleilmastumine) seoste analüüsile. Seminarides keskendutakse konkreetsete juhtumite analüüsimisele ja diskuteerimisele, et tudengid mõistaksid, kuidas konkreetsed juhtumid mõjutavad rahvusluse teoretiseerimist. Lisaks peavad tudengid esitama 1500sõnalise essee ning tegema loengukursuse lõppedes eksami."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Vaadeldes rahvuslust kui sotsioloogilist nähtust, õpivad tudengid tundma rahvusluse põhimõisteid, teooriaid ja tüpoloogiaid ning nägema seoseid rahvusluste ja teiste sotsiaalsete protsesside vahel."
  }
  [6382]=>
  object(stdClass)#6383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7167"
    ["hindamine"]=>
    string(553) "Koondhinde kujunemine: 1) Iseseisev töö: uurimus grupitööna (kirjalik ja esitlus) ja teise grupi retsenseerimine (väitlus seminaril) (kokku 35 p). 2) Osalus seminariaruteludel ja seminarikirjanduse läbitöötamine (4 teksti + kirjalik lühikokkuvõte küsimustele vastamisega), sh osalus grupitööde seminaril, kuni 10 p kokku. 3) Eksam kuni 55 p: arutlevad küsimused nii loengumaterjalide kui seminariteemade põhjal. Magistrantidel toimub osana eksamist kollokvium 8 kohustusliku teksti põhjal (seminariartiklid + 4 lisa-artiklit, kuni 25 p)."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Tutvustada linna sotsioloogilisi käsitlusi, paradigmaatilisi muutusi linnauurimises, linna sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(850) "Linnautoopiad ja sotsioloogilised linnakujutlused. Linnastumine ja urbanism. Linnasotsioloogiast distsipliinideüleste linnauuringuteni. Linna- ja eluasemeprotsessid: sotsio-ruumiline segregatsioon; polariseerumine: getostumine ja taaselustamine; eeslinnastumine, valglinnastumine. Ruumisuhete tootmine: kultuur ja majandus; sümboliline majandus; tähendused ja identiteedid. Linnapoliitika: võim, huvigrupid ja läbirääkimised. Aine toimub loengute ja seminaride vormis. Seminariks tuleb läbi töötada kirjandus, koostada kirjalik lühikokkuvõte vastavalt küsimustele (4 artiklit, juhendid Moodle’s), magistrantidel on täiendavalt iseseisvalt läbitöötamiseks 4 artiklit Grupitööna teostatakse uurimisülesanne linnakeskkonnas. Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=%099589&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(268) "Orienteerumine linna sotsioloogilistes käsitlustes ning suutlikkus linnakeskkonnas toimuvaid protsesse sotsioloogiliselt analüüsida; ainekursus toetab iseseisva uurimistöö kavandamise ja läbiviimise, grupitöö, kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskuse arengut"
  }
  [6383]=>
  object(stdClass)#6384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7174"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Hinne kujuneb jooksva töö põhjal (osavõtt seminaridest, esseed, referaat)."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade elutee sotsioloogilistest käsitlustest, eluteeuuringute metodoloogiast."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Eluteesotsioloogia uurimisaines. Elutee sotsioloogiliste käsitluste kujunemine. Eluteerežiimid. Riikide vahelised erinevused eluteedes. Institutsioonide roll elutee kujunemisel. Eluteede standardiseeritus, individualiseerumine ja eristumine. Elutee etapid. Eluteeuuringute metodoloogiast. Kolm ajadimensiooni: periood, vanus, kohort. Erinevad uuringustrateegiad, longituudsed andmed ja longituuduuringud."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Orienteerumine elutee sotsioloogilistes käsitlustes ja vastavas metodoloogias."
  }
  [6384]=>
  object(stdClass)#6385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7175"
    ["hindamine"]=>
    string(211) "Hinne põhineb kursuse lõpus kirjutatud esseel. Essee puhul hinnatakse • kasutatud teooriates orienteerumist • teooriate ja igapäevatähelepanekute sidumist • arutluskäigu terviklikkust ja põhjalikkust"
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Anda ülevaade tarbimiskultuuri kui kaasaegsele ühiskonnale omase fenomeni tekkimisest; selle tekkimise ning toimimise mehhanisme seletavatest teooriatest, mõistetest ja uuringutest."
    ["sisu"]=>
    string(839) "Kuidas on ühiskond jõudnud olukorda, kus „meil ei ole muud valikut kui valida“? Aine käsitleb tarbimiskultuuri kui modernsele ühiskonnale omast inimkäitumise ilmingut. Peale ajaloo ja laiema teoreetilise tausta käsitlemist vaadeldakse tarbimisühiskonda käsitlevaid teooriaid valdkondade kaupa. Aine koosneb loengutest ja seminaridest. Seminarid põhinevad õppejõu valitud tekstidel, mis käsitlevad olulisemaid ja huvitavamaid tarbimisühiskonna mõtestamise püüdeid. Igaks seminariks on üliõpilastel kohustuslik valmistada ette u 1 lk oma mõtteid teksti(de) kohta. Aine lõppeb eksamiga essee vormis. Essee eesmärk on 3 lk-l arutleda tänapäeva Eesti tarbimisühiskonna üle kursusel käsitletud teemade valguses. Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=6126&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Üliõpilane omab ülevaadet tarbimiskultuuri käsitlevatest teooriatest, olulisematest autoritest ning suudab iseseisvalt analüüsida tarbimiskultuuri ilminguid."
  }
  [6385]=>
  object(stdClass)#6386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7176"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Kohalkäimine soovitav, diskussioonides osalemine on ka hinde kujunemise aluseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(344) "Õppeaine on sotsioloogia eriala valdkonnaaine, mis annab ülevaate meedia ja ühiskonna suhetest. Käsitletakse uudise olemust, uudiste tootmise protsessi eri tahke ja uudise ajaloolist kujunemist. Õppeaine läbimine peaks andma üldise arusaama meediategelikkuse kujunemise tähtsamatest põhimõtetest ja ka algoskused uudise kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Õppeaine on sotsioloogia eriala valdkonnaaine, mis annab ülevaate meedia ja ühiskonna suhetest. Käsitletakse uudise olemust, uudiste tootmise protsessi eri tahke ja uudise ajaloolist kujunemist. Iseseisva tööna kirjutatakse referaat ingliskeelse teooriaartikli põhjal ja toimub selle presentatsioon. Tehakse kaks praktilist tööd (kõva ja pehme uudis), osaletakse diskussioonides."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Õppeaine läbimine peaks andma üldise arusaama meediategelikkuse kujunemise tähtsamatest põhimõtetest ja ka algoskused uudise kirjutamiseks."
  }
  [6386]=>
  object(stdClass)#6387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7179"
    ["hindamine"]=>
    string(438) "Materjali läbitöötamist ja omandamist hinnatakse eelkõige kirjalike tööde (nt lühireflektsioonid, analüütiline lühiessee, reageeriv essee, ühe elukutse analüüs) põhjal. Kontakttundides võidakse esitada lühikesi aruteluküsimusi, millele tuleb vastata individuaalselt (kirjalikult), samuti toimuvad rühmadiskussioonid loenguteemadel ning iseseisvate tööde põhjal. Kursuse vältel hinnatakse tudengite aktiivset osavõtt"
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Kursuse eesmärk on luua võimalused töö, tööturu ja töösuhete teadvustamiseks ühiskonnateaduste valdkonnana ja kujundada valmidus nende käsitlemiseks lähtuvalt sotsioloogilisest mõtteviivist. Kursusega soovitakse toetada iseseisva uurimistöö oskuse kujunemist, pakkuda kogemusi uurimisest ja analüüsimisest ning arendada vilumust kirjaliku uurimistöö tegemisel."
    ["sisu"]=>
    string(1790) "Kursuse raames saab õppija ettekujutuse töösotsioloogia valdkondadest, viisidest seda uurida ja uurimisküsimustest, samuti mõningatest olulistest teoreetilistest lähenemistest. Tegemist on veebitoega kursusega, mille raames leiavad aset regulaarsed kontakttunnid kogu semestri ulatuses. Need omakorda on valdavalt seminari-vormis, eeldades tudengilt kohustusliku kirjandusega tutvumist. Kursuse ülesehitus:  Sissejuhatus ainesse.  Teema I: kapitalistliku, sotsialistliku ja postsotsialistliku töölise töö  Teema II: teoreetilised kontseptsioonid/teemad (Sissejuhatus ja ülevaade. Töökeskselt ehitatud ühiskond ja töötus. Marksism, võõrandumine, mis sellest järeldub/ja mis siis. Töö ja inimene: tunnete kaubastamine; eelistuste teooria. Töö korraldus ja elukutsed, töö professionaliseerumine, staatus läbi töö. Töö korraldus ja organisatsioonid ning töösuhete korraldus.)  Teema III. Töö ja elu ühendamine (Töö järele minek. Elu pärast tööd. Mitteaktiivsus eri põhjustel. Töö ja pere. Õppiv töötaja/töötav õppija.)  Kokkuvõtted. Tagasiside. Kursuse läbimine eeldab (ja arendab) lugemise, kirjutamise, refereerimise- ja analüüsioskusi. Tulemus saadakse jooksvate tööde kokkuvõttena, seejuures on kirjalikud tööd osaliselt kumulatiivsed, eeldades tudengilt kogu semestri vältel töötamist ühe teemaga. Kursuse raames kavandatud iseseisvate töödega saadakse kogemus töö uurimisest ja analüüsimisest, samas aga harjutatakse kirjaliku uurimistöö tegemist. Iseseisvad tööd võimaldavad igal tudengil süveneda põhjalikumalt vähemalt ühte teemasse ning tutvuda lähemalt andmetega ühe elu/kutsevaldkonna kohta. Õpiväljundid: Kursuse läbinu - omab ülevaadet töösotsioloogia valdkonnast ja mõnedest s"
    ["vljund"]=>
    string(1158) "Kursuse läbinu - omab ülevaadet töösotsioloogia valdkonnast ja mõnedest selle teoreetilistest ja metodoloogilistest küsimustest; - on tuttav töösotsioloogia mõnede oluliste tekstidega, mõistab neis argumenteeritud probleeme, suudab kujundada nende suhtes oma seisukoha ning seostada tekste tänase (Eesti) kontekstiga; - mõistab töö kui institutsiooni universaalsust ühiskonna seisukohalt, kuid seejuures tajub ja suudab mõtestada riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi töömaailma toimimisel; - suudab nimetada ja kasutada andmeallikaid töösotsioloogia valdkonna uurimisküsimuste lahendamiseks ning analüüsida ja üldistada saadud andmeid kirjalikus töös; - tunneb lähemalt üht konkreetset elu/kutsevaldkonda, mille uurimisele ta on iseseisva töö juures läbi semestri keskendunud, ning oskab empiirilist materjali seostada kursusel käsitletud teooriatega; mõistab valdkondadevahelisi erinevusi ja sarnasusi töö(tamise) seisukohalt; - kasutab kriitilist mõtlemist ja analüüsi- ning üldistamisoskust, et tunda ära töösotsioloogia uurimisobjektiks olevaid ühiskondlikke probleeme ning pakkuda neile võimalikke lahendusi"
  }
  [6387]=>
  object(stdClass)#6388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7181"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Ettekanne seminaril ja osalemine diskussioonis (puudumise korral teemakohase referaadi esitamine), essee enda valitud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Luua eeldused ja võimalused orienteerumaks soolise ebavõrdsuse temaatikas kirjandusega töötamise alusel."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Töö toimub seminari vormis: Tekstide lugemine – umbes 50 lk. igaks seminariks, inglise ja eesti keeles; tekstide iseseisev analüüsimine; Auditooriumis ettekanded ja diskussioon. Aine raames käsitletakse järgmisi teemasid: Sooline ebavõrdsus ja seadusandlus; Sotsioloogiliste sooteooriate mitmekesisus; Sarnasus ja erinevus: soolise erinevuse sotsioloogia; Sugu ja sotsialiseerumine ning sotsiaalsed rollid; Sooline segregatsioon ja haridus/teadus; Mehed ja naised tööturul;Soolised erinevused poliitilises osaluses; Sugu ja institutsioonid (kuritegevus, sport, sõjavägi, religioon)."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Aine läbimisel üliõpilane orienteerub soolise ebavõrdsuse temaatikas: Tunneb selle valdkonna teoreetilisi käsitlusi; On suuteline refereerima asjakohast kirjandust; Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti antud küsimuses."
  }
  [6388]=>
  object(stdClass)#6389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7185"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam (suuline, kirjaliku iseseisva töö komponendiga)."
    ["eesmrk"]=>
    string(625) "Toetada ülevaate kujunemist avalikust arvamusest, kui poliitilis-sotsioloogilisest fenomenist ja avaliku arvamuse uuringute spetsiifikast. Luua võimalus arusaamise kujunemiseks: mis on avalik arvamus, millised on tema erinevad käsitlusviisid, milliseid metodoloogilisi aspekte ning mõõtmisega seotud probleeme tuleb silmas pidada avaliku arvamuse sotsioloogilisel uurimusel, kuidas avaliku arvamuse uuringuid kasutatakse, kuidas üldse poliitilised arvamused ja hoiakud ühiskonnas kujunevad ja kristalliseeruvad, milline roll on avalikul arvamusel demokraatias, ning kuidas mõjutab avalikku arvamuse kujunemist meedia?"
    ["sisu"]=>
    string(1077) "Kursusel käsitletakse avaliku arvamuse olemust ning kuidas arvamused ja hoiakud ühiskonnas kujunevad ja kristalliseeruvad. Vaadeldakse, milliseid metodoloogilisi aspekte ning mõõtmisega seotud probleeme tuleb silmas pidada avaliku arvamuse sotsioloogilisel uurimusel. Räägitakse avaliku arvamuse uuringute kasutusalast ja spetsiifikast. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas erinevad sihtrühmad, kes on harilikult avaliku arvamuse uuringute tellijad (ajakirjandus, poliitikud, huvigrupid), neid vastu võtavad ja mida uuringu tegijatelt ootavad. Iseseisev töö toimub peamiselt seminarides, kus loetakse mõningaid klassikalisi avaliku arvamuse sotsioloogia tekste (Lippmann, Neumann, jt), kuid põhiliselt tegeletakse praktiliste ülesannetega, mis seotud avaliku arvamuse uuringute tulemuste interpreteerimisega, erinevate uurimisprobleemide formuleerimisega ja uuringuprojektide visandite koostamisega, küsimuste koostamisega avaliku arvamuse küsitlusteks, jne. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13776&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(457) "Kursuse tulemusena üliõpilane: - Suudab lahti seletada avaliku arvamuse mõiste ja oskab välja tuua selle peamised käsitlusviisid. - Mõistab avaliku arvamuse uuringute kui sotsioloogia suuna spetsiifikat nii metoodika kui ka teiste spetsiifiliste joonte osas, võrrelduna teiste sotsioloogia suundadega. - Oskab iseseisvalt koostada lühikest küsimustikku avaliku arvamuse uuringuks. Oskab uuringute tulemusi interpreteerida ja teistele presenteerida."
  }
  [6389]=>
  object(stdClass)#6390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7186"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Loengumaterjalidel ja iseseisvalt läbi töötatud materjalil põhinev kirjalik eksam (lünktestid, valikvastustega testid, etteantud andmestikul põhinev analüütiline osa)."
    ["eesmrk"]=>
    string(363) "Perekonnasotsioloogia kursuse eesmärgiks on luua eeldused perekonnas kui olulises institutsioonis toimunud/toimuvate protsesside ja perekonnas ning ühiskonnas toimivate seoste interpreteerimiseks, varasemates perekonnauurimustes ning perekonnasotsioloogia uuemate uurimissuundades ja –meetodites orienteerumiseks ning vastava valdkonna statistika hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Perekonnasotsioloogia kursuses antakse ülevaade uuematest suundadest perekonnasotsioloogias, perekonna mõistes ja perekonnakäitumises toimunud muutustest ning perekonnas ja sotsiaalmajanduslikus keskkonnas toimunud muutuste omavahelistest seostest. Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja üliõpilaste iseseisvast tööst kohustusliku kirjanduse ning praktilisest tööst varasemate uurimuste tulemuste ja andmebaasidega. Iseseisva töö tulemuseks on seminariettekanded, millest üks esitatakse kirjaliku ettekandena või esseena. Praktilise töö tulemuseks on varasemate uurimuste ja andmebaaside analüüsist tuleneva võimaliku uurimuse uurimisküsimus või –kava. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13791&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(506) "Kursuse lõppedes oskab üliõpilane (1) hinnata ühiskonnas ja perekonnas kui institutsioonis toimunud/toimuvate protsesside seoseid; (2) interpreteerida perekonda puudutavat statistikat ning teha selle põhjal järeldusi; (3) võrrelda Eesti perekonnas toimuvaid protsesse mujal maailmas toimuvate protsessidega; (4) orienteeruda olemasolevas erialases kirjanduses; (5) püstitada perekonda puudutavaid uurimisküsimusi ning kavandada lihtsamaid uurimusi; (6) ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada."
  }
  [6390]=>
  object(stdClass)#6391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7200"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Hinne koosneb 40% seminari lõpus esitatav kirjalik töö + 30% oponeering + 30% osalemine ja aktiivsus seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Anda magistrandile tagasisidet valmivale magistritööle. Toetada magistritöö tegijat uurimisprobleemi täpsel formuleerimisel, meetodi ja kirjanduse valikul, analüüsi läbiviimisel ning tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Seminaris esitatakse individuaalse uurimistöö esialgse analüüsi tulemused, arutletakse andmete interpreteerimis- ja esitamisvõimaluste üle. Kõik seminaril osalejad esitavad semestri jooksul vähemalt ühe korra ettekande oma valmivast magistritööst ning oponeerivad teise seminarikaaslase ettekannet."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Magistritöö fookuse täpsustumine. Praktilised oskused individuaalse uurimistöö tulemusi suuliselt väljendada ja kirjalikult esitada."
  }
  [6391]=>
  object(stdClass)#6392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7201"
    ["hindamine"]=>
    string(855) "30% aktiivne osalus ja arutelu seminarides. Osalemist kontrollitakse oma nime kirja panemisega. Seminarideks valmistudes kirjutab iga magistrant iga teksti kohta kolm omapoolset kommentaari. Kursuse lõppedes, viimasel seminarikohtumisel esitab ta need kõik koos ühtse paketina ning korrektselt vormistatuna õppejõule hindamiseks. 30% artikli esitlemine seminaris. Iga magistrant teeb kursuse jooksul 2 ettekannet seminaritekstidest, mida jooksvalt hinnatakse. 40% essee, kursuse lõpupoole valib magistrant teema (soovitavalt oma lõputöö teemaga haakuva), mille kohta kirjutab 3-4 lehekülje pikkuse teoreetilise arutleva essee. Essee põhineb vähemalt kolmel kursuse käigus läbitöötatud tekstil ning on varustatud vajalike viidetega. Essee teema kinnitatakse viimases seminaris ja see esitatakse 10 päeva jooksul pärast kursuse lõppemist."
    ["eesmrk"]=>
    string(450) "Kursuse eesmärgiks on anda magistrantidele võimalus teadmiste omandamiseks kaasaegse sotsioloogia peamistest teoreetilistest koolkondadest ja nende mõttevahetuse põhiteemadest. Seminaridel osalemise ning iseseisva töö tulemusena luuakse võimalus õppida esitama tänapäevase sotsioloogilise mõtte peamisi ideid ja küsimusepüstitusi, et kasutada neid tänapäevaste ühiskondlike protsesside analüüsimisel ning oma lõputöö koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(1874) "Kursuse raamas käsitletakse ajavahemikku II Maailmasõjast kuni tänapäevani. Kursuse käigus tutvustatakse seminari vormis magistrantidele peamisi kaasaegse sotsioloogilise teooria koolkondi, põhimõisteid ning mõtlejaid. Semestri jooksul käsitletakse järgnevaid teemasid:  Loeng: Sotsioloogilised teooriad ja nüüdisaeg  Funktsionalism ja selle kriitika  Frankfurdi koolkond  Sümboliline interaktsionism  Fenomenoloogiline sotsioloogia ja etnometodoloogia  Strukturalism  Strukturatsiooni teooriad  Nüüdisaegne kriitiline teooria  Feminism ja post-feminism  Postmodernsus  Globaliseerumine  Võrgustumine, riskid ja voolavus Igaks seminariks tuleb kõikidel koduse tööna põhjalikult läbi töötada vähemalt kaks teksti. Üks nendest on niinimetatud õpikutekst ja teine on koolkonda esindava autori originaaltekst. Iga loetud teksti kohta valmistatakse kodus kirjalikult ette kolm kommentaari ja mõeldakse valmis vastused õpikutekstide lõpus olevatele (kõikidel tekstidel ei ole) küsimustele. Need kodus ettevalmistatud kommentaarid esitab magistrant kursuse lõppedes ühtse paketina kirjalikult õppejõule. Seminaris esitlevad magistrandid kodus loetud tekste, autoriteksti esitletakse koos lühikese taustatutvustusega autori kohta. Iga seminaril osaleja teeb kursuse jooksul ettekande vähemalt kahest tekstist-artiklist. Ettekannete teemad ja järjekord lepitakse kokku esimeses seminaris. Artiklite esitlemisele järgneb ühine arutelu. Kursuse lõpus kirjutab magistrant 3-4 lehekülje pikkuse arutleva essee vabalt valitud teoreetilisel teemal, mis toetub vähemalt kolmele kursuse raames läbitöötatud tekstile. Kursuse sooritamine eeldab iseseisvat tööd tekstidega, osalemist seminaride aruteludes ning essee kirjutamist. Seminarid on kohustuslikud ning nendes osalemine on kursuse sooritamise eeldus."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Kursuse sooritanu:  orienteerub kaasaegset sotsioloogilist teooriat oluliselt mõjutanud koolkondade ja mõtlejate peamistes probleemipüstitustes  mõistab kaasaegse sotsioloogilise mõtte distsiplinaarset järjepidevust ning üldiseid arengusuundi;  on võimeline erinevaid kursuse raamas käsitletud mõttekäike omavahel võrdlema ning kasutama neid ka oma lõputöö probleemipüstituse täpsustamisel;  oskab oma teoreetilisi seisukohti esitada suuliselt ja kirjalikult"
  }
  [6392]=>
  object(stdClass)#6393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7202"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Anda ülevaade olulisematest kaasaegsetest sotsioloogilistest teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Süsteemide teooria (N. Luhmann), Kollektiivse valiku teooriad (Lefebvre, Elster, Olson, Arrow, Downs, Rawls, Coleman, Roemer jt.), Giddens: sotsiaalse teooria kriitika; strukturatsiooniteooria; institutsioonid; strukturaalsed printsiibid, kogumid ja omadused; mina-identiteet; Giddensi arusaamad post-modernismist; kolmanda tee ideoloogia; Giddensi teooria kriitika. Riskiühiskonna teooria (Giddens, Beck), poststrukturalismi teooriad (Foucault, Deleuze, Derrida). Iseseisev töö kirjandusega, referaadi koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(77) "Teadmised valitud kaasaegsete sotsioloogiliste teooriate põhiseisukohtadest."
  }
  [6393]=>
  object(stdClass)#6394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7204"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Arvestus. Arvestuseks osavõtt vähemalt kuuest seminarist. Essee ühe seminari materjali alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade ebavõrdsuse käsitlustest sotsiaalse stratifikatsiooni ja sotsiaalse õigluse teooriates."
    ["sisu"]=>
    string(495) "Võrdsus/ebavõrdsus (õigluseteooriad). Võrdsus/ebavõrdsus (sotsiaalse stratifikatsiooni teooriad). Sissetulekute ebavõrdsus. Hariduslik ebavõrdsus. Sotsiaalsete positsioonide ebavõrdsus ja sotsiaalne mobiilsus. Aine on mõeldud paralleelselt nii bakalaureusetudengitele kui ka magistrantidele, kes ainet varem pole omandanud. BA ja MA tudengitel erineb iseseisva töö maht. Magistrandid peavad läbi töötama lisalektüüri ning esitama kirjaliku töö kõrgematele nõuetele vastavalt."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6394]=>
  object(stdClass)#6395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7206"
    ["hindamine"]=>
    string(288) "Aine lõpeb eksamiga. Eksamile pääsemine eeldab loeng-seminarides läbi võetud autorite teoste tundmist ja grupitööna referaadi ning selle põhjal ettekande tegemist. Hinne kujuneb referaadi, selle põhjal grupitööna tehtud ettekande, seminarides osalemise ja eksami hinde põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Õppeaine on sotsioloogia magistritaseme kohustuslik või valikaine, aine eesmärgiks on mõtestada lahti kultuuri kui sotsiaalse elu vaimse korrastatuse käsitlused, fookusega kultuuri tähendusele sotsiaalteadustes. Kursus on üles ehitatud XX sajandi suuremate teoreetiliste suundade tutvustusena, loetakse autorite tekste võõr- ja eesti keeles."
    ["sisu"]=>
    string(908) "Kultuur klassikalises ühiskonnateoorias (Marx, Durkheim, Weber). Psühhoanalüütilised lähenemised kultuurile ja ühiskonnale (Sigmund Freud, Carl Gustav Jung). Strukturalism ja semiootika ühiskonna analüüsil (Claude Lévi-Strauss, Roland Barthes, Umberto Eco). Briti kultuuriuuringud e. Birminghami koolkond (Raymond Williams, Stuart Hall, John Fiske, Paul Willis, Dick Hebdidge jt.). Prantsuse ja saksa marksistlik kultuurikäsitlus ja massikultuuri kriitika (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Louis Althusser, Jürgen Habermas jt.). Postmodernistlikud teooriad (Michael Foucault, Jean Baudrillard, Jean-Francois Lyotard). Globaalkultuuri teooriaid (Zygmunt Bauman, Immanuel Wallerstein, Michael Featherstone). Kultuurilise reproduktsiooni teooriaid (Pierre Bourdieu, Chris Jenks). Kultuurisotsioloogia. Feministlikud teooriad. Maskuliinsuse teooriad. Queer-teooriad. Postkolonialism ."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Saada ülevaade olulisematest kultuuriteooriatest sotsiaalteaduste vaatenurgast."
  }
  [6395]=>
  object(stdClass)#6396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7231"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Kolm kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevaid andmeanalüüsimeetodeid ning nende rakendamist sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(849) "Kursus koosneb kolmest moodulist (osast), iga moodul keskendub ühele valitud analüüsimeetodile. Iga osa koosneb kahest loengust ja kahest seminarist. Esimeses loengus antakse lühiülevaade käsitletavast statistilise analüüsi meetodist, vaadatakse ka näiteid, samuti vaadeldakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada. Teine loeng on pühendatud saadud tulemuste interpreteerimisele, samuti vaadatakse seda, kuidas tulemusi esitada. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Seminarides toimub praktiline töö arvutiklassis - esimeses seminaris kontrollitakse koos õppejõu poolt etteantud hüpoteesi, teises seminaris toimub iseseisev töö, kuid vajaduse korral on võimalik esitada küsimusi. Tööks kasutatakse SPSS andmetöötluspaketti. Kursuse korralduslikku poolt toetab õpikeskkond IVA."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Üliõpilane: Lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; Oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; Oskab saadud tulemusi interpreteerida ja esitada."
  }
  [6396]=>
  object(stdClass)#6397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7261"
    ["hindamine"]=>
    string(414) "Kolm hindelist ettekannet allpool toodud kohustusliku kirjanduse baasil, mis peavad olema valitud erinevatel teemadel ning järgima sissejuhatuses toodud Paterson et. al. (2001) struktuuri. (Toodud kirjanduse loetelust endale huvipakkuva teksti valimine tuleb õppejõuga kooskõlastada, kuna sellega püütakse tagada, et ühte teksti kohta ei tehtaks topelt ettekandeid. Registreeritute nimekirja leiate IVA-st)."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Ülevaade Ida-Euroopa uurimuste kesksetest küsimustest, uurimussuundadest, debattidest, teooriatest ning empiiriliste uuringute tulemustest."
    ["sisu"]=>
    string(311) "Kursusel antakse ülevaade nn. postsotsialismi uuringutes käsitletud probleemidest ja teoreetilistest katsetest neid lahendada. Tutvutakse oluliste teoreetiliste tekstidega, tähtsaimate debattide ja empiiriliste andmetega, mis puudutavad sotsiaalset muutust Kesk- ja Ida-Euroopas viimasel paarikümnel aastal."
    ["vljund"]=>
    string(633) "Üldised teadmised Ida-Euroopa uurimuste kesksetest küsimustest, uurimussuundadest ja teooriatest; Konkreetsed teadmised Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise NL sotsiaalsest muutusest (sh mis on selles erilist ning mida annaks teistel sellest õppida); Detailsed teadmised ühepartei süsteemilt demokraatlikule ja plaanimajanduselt turumajandusele üleminekust ning nende kinnistumise kogemusest Kesk- ja Ida-Euroopas ning endise NL-s; Arusaam sotsiaalvaldkonna ning institutsionaalsete reformide omapärast ja keerukusest; Võrdlev ettekujutus erinevate Kesk- ja Ida-Euroopa maade ning endise NL arengu tagamaadest ja hetkeolukorrast."
  }
  [6397]=>
  object(stdClass)#6398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7263"
    ["hindamine"]=>
    string(59) "Arvestus (60% eksam, 30% ettekanne ja 10% osalus seminaril)"
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade subkultuuriteooriast ning kaasaegsetest empiirilistest uurimustest samas valdkonnas; kujundada esmast suutlikkust ühendamaks kaasaegseid teooriaid oma empiirilise materjali analüüsiga; arendada ettekande koostamise ja esitamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(653) "Kursus annab ülevaate subkultuuriteooriate arengust läbi 20. sajandi kuni tänaseni välja. Seda täiendavad konkreetsed loengud, mille fookus on suunatud konkreetsemalt subkultuuride spetsiifilisematele (sugu, deviantsus, kommunikatsioon) dimensioonidele. Kursuse esimesed neli loengut erinevatest koolkondadest (Chicago, Birmingham) ja post-subkultuuriteooriast loovad pinnase järgnevate teemade kontekstuaalseks mõistmiseks. Edasised loengud põhinevad lektorite oma uurimustel Subkultuuridest Eestist kasutades olulisemaid kaasaaegseid teooriaid. Lisaks organiseeritakse teemapõhised seminarid ning igal magistrandil on kohustus teha ettekanne."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Orienteerub subkultuuriuurimustes ning omab ülevaadet erinevatest vaatepunktidest noorsookultuuri uurimustes. Oskub sotsiaalset tegelikkust ja noorsookultuure mõtestada."
  }
  [6398]=>
  object(stdClass)#6399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7264"
    ["hindamine"]=>
    string(462) "Eksam, essee. Eksamile saamiseks tuleb esitada kirjalik essee (vt. nõuded esseele, esseede nimekiri), mille hinne läheb arvesse üldhinde arvutamisel (annab 1/3) ja osaleda seminarides (6 seminari). Eksam koosneb kahest osast. Esiteks, kaks lühiküsimust (iga küsimuse vastus kuni pool lk., iga vastus annab 1/9 lõpphindest). Teiseks, üks pikem küsimus ehk lühiessee (vastus kuni 3 lk., annab 1/3). Lõpphinne kujuneb eksamitulemuse ja essee hinde alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua võimalused ülevaate kujunemiseks olulisematest stratifikatsiooni- ja klassiteooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(675) "Kursus toimub loengutena ja 6 seminarina. Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Stratifikatsiooni mõiste, stratifikatsioonisüsteemid. Stratifikatsiooniteooriad: funktsionalism (Davis ja Moore), konfliktiteooriad (Dahrendorf). Klassi mõiste. Klassiteooriad. Eliiditeooriad. Prestiiž, sotsiaalne staatus. Rahvuslik ja sooline stratifikatsioon. Sotsiaalne mobiilsus. Klassierisused elustiilis. Klassikuuluvus ja isiksus. Klassikuuluvus ja poliitilised eelistused. Sotsiaalne stratifikatsioon post-sotsialistlikes riikides. Iseseisva tööna tuleb igaks seminariks lugeda etteantud artiklid (kogumaht ca 200 lk.), samuti tuleb koostada essee (magistrantidel kaks esseed)"
    ["vljund"]=>
    string(110) "Orienteerumine olulisemates stratifikatsiooniteooriates. Diskussioonioskus. Iseseisva töö kirjutamise oskus."
  }
  [6399]=>
  object(stdClass)#6400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7271"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Iseseisev töö, osalemine seminarides, essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Kursuse eesmärk on tutvustada linnakultuuriga seonduvate elustiilide kujunemist, muutust ja mitmekesistumist. Kombineeritud loeng/seminaris käsitletakse ülevaatlikult linnakultuuri klassikalisi teooriaid, aga keskendutakse eelkõige kaasaegsetele protsessidele, inimkooslustele ja nende sümbolilistele väljendustele."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Kursus koosneb 10 teemast, millest igaühe juures arutatakse võtmetekstide ning ühel puhul dokumnetaalfilmide üle. Linna vaadatakse kui kultuuriruumi, mida kujundavad ja milles kujunevad individuaalsed, kollektiivsed ja globaalsed huvid. Käsitlust leiavad teemad nagu vastukultuurid, kultuuritööstus, roheline linn ja globaliseerumine. Kursusel osalejatelt eeldatakse iseseisvat tööd kirjandusega, ettekandeid ja lõpus pikema essee kirjanduse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Aine läbinud õppija omab ülevaadet linnasotsioloogia uurimisharust ning linnakultuuridest kui uurimisobjektist. Ta tunneb peamisi linnasotsioloogia ning subkultuurisotsioloogia mõisteid ja teoreetikuid. Üliõpilane on omandanud algtasemel sõnavara analüüsimaks linnade muutumisprotsesse sotsioloogilisest vaatenurgast."
  }
  [6400]=>
  object(stdClass)#6401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7278"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Suuline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "1.) Analüüsida koos üliõpilastega õppiva ning kasvava inimese maailmasolemise problemaatikat nii filosoofilisest kui sotsioloogilisest vaatenurgast; soodustada ühendusteede leidmist erinevate mõtlemiskontekstide vahel; 2.) Konstrueerida koostöös üliõpilastega sotsiaal- ja humanitaarteadustele iseloomulik transdistsiplinaarne käsitus inimesest kui sellisest."
    ["sisu"]=>
    string(1600) "Kogu kursust hõlmavaks laiaulatuslikuks teemaks on kasvatusfilosoofiline ja –sotsioloogiline vaatenurk inimeseks olemisega seonduvatele põhifenomenidele ja nendest mõtlemisele. Antud alateemad on: 1.) Mis see on - kasvatusfilosoofia ja –sotsioloogia? 2) Inimese iseendaks saamise probleem filosoofias (F. Nietzsche). “Mina” kui ruumajaline konstrukt. 3.) Postmodernistliku aja inimene – homo ludens. Mängulisus ja mängurlus. ”Mina” kui maskide diferents. 4.) Kasvatus kui inimese ja olemise diferents (A.Liimets). 5.) Inimese aja ajalikkus (Augustinus, Heidegger) ning ajalisustamisviisid ajas. Kronos ja kairos. Surm kui filosoofiline ja sotsioloogiline probleem. Antropofugaalne mõtlemine ja küsiv inimene. 6.) Kasvatusfilosoofiline ja -sotsioloogiline kronotopoloogia. Mis ja kus on kodukoht? Mina-olensus kui inimese singulaarse olemisviisi väljendus. Mina-teadmine ja Mina-tunne. 7.) Aporeetiline, distsiplinaarne ja mittedistsiplinaarne mõtlemine. Kasvatus kui apooriate väljakannatamine. 8.) Õppimine kui teadvele tulemine oleva vaikivast vaikolemisest. Õppiv inimene kui ise end piiritlev piirilolev piiritu Ise-Maailm. Inimene kui limes (A.Liimets). Õpikäsituste problemaatika. 9.) Elustiil kui sotsioloogiline ja filosoofiline konstrukt. Koolinoorte elustiili uurimisest Eestis ja mujal maailmas. Õppimine ja muusika koolinoorte elustiilis. 10) Antropoloogilise Teise probleem. Vaikiv ja lobisev inimene. Iseseisev töö seisneb töötamises kirjandusega (autorid: Nietzsche, Huizinga, Camus, A.Liimets) ning selle baasil seminarideks lühiesseede kirjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(371) "1.) oskus analüüsida erinevaid käsitusi inimesest, kasvatusest ning õppimisest tundmaõpitud teoreetiliste kontekstide piires; oskus nende baasil analüüsida tegelikkust; 2.) omaenda implitsiitsete käsituste (inimesest, kasvatusest, õppimisest) reflekteerimine ja teadvustamine; 3.) oskus integreerida omavahel erinevatesse mõtlemisparadigmadesse kuuluvaid ideid."
  }
  [6401]=>
  object(stdClass)#6402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7282"
    ["hindamine"]=>
    string(520) "Koondhinde kujunemine: 1) Iseseisev töö: uurimus grupitööna (kirjalik ja esitlus) ja teise grupi retsenseerimine (väitlus seminaris) kuni 35 p. 2) Osalus seminariaruteludel ja seminarikirjanduse läbitöötamine (4 teksti + ca 1 lk kirjalik lühikokkuvõte küsimustele vastamisega vastavalt juhendile), sh osalus grupitööde seminaril, kuni 10 p kokku. 3) Eksam kuni 55 p: arutlevad küsimused nii loengumaterjalide kui seminariteemade põhjal. Magistrantidel 1 lisaküsimus kirjandusmaterjali kohta (2 artiklit)."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Kujundada arusaama majandusest kui ühiskonnaelu valdkonnast, mis on tihedas seoses sotsiaalsete ning kultuuriliste protsessidega; arutleda ja mõtestada majanduselu majandussotsioloogia mõistete ja käsitluste abil."
    ["sisu"]=>
    string(1122) "Majandussotsioloogia ja majandusteadus: lähtekohtade ja eesmärkide erinevused. Majandus ühiskonnas: majanduskultuur (sotsialiseerumine, väärtused ja normid, identiteedid); institutsioonid; võim; kapital majandusliku ja sotsioloogilise mõistena. Majandusteaduse vastasmõju majandustegevusega. Majandussüsteemid (K. Polanyi). Kapitalismi areng. (Majanduslik) globaliseerumine. Kapitalism ja majanduskriis. Turusotsioloogia: turu erinevad vormid ja tähendused; turuplatsist modernse turuni. Turg ja majandusväli (P. Bourdieu); turu struktuurne käsitlus (P. Aspers). Rahasotsioloogia: raha kui vahetusvahend ja raha väärtuse konstrueerimine. Hinna ja majandusliku väärtuse sotsiaalne konstrueeritus, vastasmõju teiste väärtusdimensioonidega. Aine toimub loengute ja seminaride vormis. Seminariarutelud toimuvad kirjandusmaterjalide ning kohapeal vaadatavate videomaterjalide põhjal. Grupitööna teostatakse lühiuurimus kirjandusmaterjali põhjal, töö ettekanne ning teiste tööde oponeerimine. Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=%0914602&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(551) "Aine läbinu mõistab seoseid majanduse ja teiste eluvaldkondade vahel ning selle tähendust kaasaegse ühiskonna arengu, inimeste tegevusvõimaluste ja elukvaliteedi jaoks; orienteerub majandussüsteemide vahel valitsevate erinevuste põhjustes ja globaalse majanduse peamistes arenguprotsessides; oskab mõtestada majanduselu keskseid institutsioone (turg ja raha) lähtuvalt erinevatest majandussotsioloogilistest käsitlustest. Aine arendab oskust töötada meeskonnana, kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust ja kriitilise analüüsi oskust."
  }
  [6402]=>
  object(stdClass)#6403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7283"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Ettekanne valitud teksti põhjal; 20% Seminarikordadeks kõigi kohustuslike tekstide kirjalikud kokkuvõtted; 25% Essee kursuse lõpus; 40% Kursusel osalemine; 15%"
    ["eesmrk"]=>
    string(737) "Kursuse eesmärk on seletada õppijale mõistet “queer” selle ajaloolises kontekstis ning vaadelda mõiste ümber koonduvaid kultuurilisi ja poliitilisi kategooriaid. Kursus võimaldab õppijal: 1) arendada suutlikkust ära tunda seksuaalsuse ja sooga seotud ideoloogiate funktsioneerimisi ja heteronormatiivseid eeldusi kaasaegses ühiskondlikus mõtlemises. 2) õppida tuvastama sugude binaarsust. 3) märgata kriitiliselt seksuaalse orientatsiooni rolli ühiskondlikes võimusuhetes. 4) osata küsimärgistada “normaalsust” ja selle taastootmist. 5) õppida tundma queer-liikumise minevikku ja olevikku. 6) arendada ettekande koostamise ja pidamise oskust. 7) arendada kirjalike analüütiliste kokkuvõtete koostamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(1599) "Kursus koosneb loengust, seminaridest ja iseseisvast tööst. Kursusel vaadeldakse queer-liikumist nii siin kui maailmas, selle teket kuuekümnendatel ja tänaseid perspektiive, sh nii aktivismi eri vorme, poliitilisi manifeste, institutsionaliseerumist ja aidsikriisi kui ka lesbi-, gei- bi- ja transidentiteetide kujunemist ja LGBTQ-temaatika väljendumist kultuurisfääris. Tähelepanu keskmes on järgmised mõisted: queer, seksuaal- ja sooidentiteet, kapist väljatulek ning homo- ja bifoobia, hetero- ja homonormatiivsus, monoseksism, topeltvähemused jms. Vastavalt vajadusele kasutatakse kursusel ka audiovisuaalseid materjale. Kursus koosneb valdavalt seminaridest, v-a sissejuhatav loeng, kus õppejõud annab ülevaate queer-liikumisest ja -teooriast. Iga seminari alguses teeb õppejõud sissejuhatuse, milles loob konteksti antud seminari problemaatikale. Sellele järgnevad tudengite ettekanded antud loengukorra kohustuslikest tekstidest. Ettekannetele järgnevad arutelud. Kursusel osalemine: Õppijatelt eeldatakse igaks seminariks kahe kohustusliku teksti kirjalikku lühikokkuvõtet ning semestri vältel ettekannet ühe kohustusliku teksti põhjal, mis sisaldab teksti omapoolset analüüsi. Seminaris osalemiseks peavad kohustuslikud tekstid olema loetud. Iseseisev töö: 1. Ettekande koostamine 2. Kirjalikud ülevaated iga loengukorra kahest kohustuslikust tekstist 3. Essee valitud teemal Kursuse läbimiseks peavad olema sooritatud kõik iseseisvad tööd. Kõikides seminarides osalemine pole kohustuslik, aga osalus on 15% hindest ja puudumised võivad mõjutada hinnet."
    ["vljund"]=>
    string(619) "Õppija saavutab kompetentsi, et orienteeruda kursuse põhimõistetes ja -küsimustes, sh poststrukturalistlikust mõtlemisest tulenevas queer-teoorias. Õppija on kursis LGBTQ-liikumise looga nii maailma kui kohalikus mastaabis. Õppija õpib märkama, kuidas võib inimesi määratleda läbi kategooriate nagu seksuaalsus, sugu, rass, klass jms. Õppija suudab kriitiliselt analüüsida loengus püstitatud problemaatikat ning näha sotsiaalses reaalsuses seksuaalsuse ja soo rolli, alates kultuurist ja lõpetades poliitikaga. Õppija oskab koostada kirjalikke analüütilisi kokkuvõtteid ja läbi viia ettekandeid."
  }
  [6403]=>
  object(stdClass)#6404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7284"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Hindamismeetodideks on kursuse lõpus essee ja sellel põhinev ettekanne, samuti semestri jooksul ettekanne, küsimused, puudumise puhul referaadid vastavalt kavas olevale teemale. Kõik need peavad vastama miinimumtasemele."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua eeldused ja võimalused (a) orienteerumaks ebavõrdsuse mõiste käsitlemises sotsioloogias ning (b) enda käsitluse /lähenemise kujundamiseks ja põhjendamiseks antud mõiste osas."
    ["sisu"]=>
    string(757) "Seminarivormis läbiviidava õppetöö käigus käsitletakse sotsiaalse ebavõrdsuse olemust, seoseid võrdsuse, erinevuse ja õiglusega, analüüsitakse ebavõrdsuse tajumist ja seletusi. Kajastamist leiavad ka sooline, rahvuslik, vanuseline, regionaalne ebavõrdsus, samuti intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele. Töö toimub: vastava kirjanduse lugemine valdavalt inglise ja vähesel määral eesti keeles; loetud tekstide iseseisev analüüsimine. Loetud tekstide arutamine seminarides. Auditooriumis ettekanded (a 2 ettekannet: esimene ettekanne semestri jooksul vastavalt seminari teemale ja teine ettekanne oma lõpuessee tutvustamisena) Lisainfo ja põhjalik kursuseprogramm: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=14623&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(277) "Aine läbimisel orienteerub osaleja ebavõrdsuse mõiste käsitlemises sotsioloogias ning on võimeline mõtestama probleeme toetudes ebavõrdsuse käsitlemisele. Ainekursus toetab üliõpilase iseseisva analüüsioskuse ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse arengut."
  }
  [6404]=>
  object(stdClass)#6405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7285"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6405]=>
  object(stdClass)#6406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7286"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Arvestus kujuneb jooksva töö baasil. Hindamismeetoditeks on : - aktiivne osalemine aruteludes - kirjalikud küsimused ja referaadid."
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Kursuse eesmärk on luua eeldused teadmiste kujunemiseks sotsiaalse õigluse käsitlustest ja nende rakendamisest ebavõrdsuse uurimisel sotsioloogias; samuti anda võimalus nende teadmiste rakendamiseks (a) valmistades ette referaate ning kirjalikke küsimusi teemakohasteks kirjandusallikatel põhinevateks diskussioonideks ning (b) põhjendades oma seisukohti nende diskussioonide käigus."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Kursus toimub seminaride (diskussioonide) vormis. Diskussiooni aluseks on igaks seminariks iseseisvalt läbitöötatud (enamasti ingliskeelne) materjal, igaks seminariks esitab iga osaleja iga allika kohta kirjalikult 1-2 küsimust koos põhjendustega. Puudumise puhul peab lisaks küsimustele esitama ka kirjanduse referaadid. Käsitletakse järgmisi teemasid: ebavõrdsuse käsitlemise olulisus, sotsiaalse õigluse käsitlused politikafilosoofias ning nende rakendamine ebavõrdsuse uurimisel sotsioloogias, sh klasside, sotsiaalse mobiilsuse, haridusliku ebavõrdsuse ning õiglusarusaamade uuringutes."
    ["vljund"]=>
    string(475) "Aine läbimisel omab õppija ülevaadet olulisematest sotsiaalse õigluse käsitlustest poliitikafilosoofias ning nende rakendamisest ebavõrdsuse uurimisel sotsioloogias, on võimeline kriitiliselt hindama ebavõrdsuse õigustamist või seda sotsiaalselt ebaõiglaseks pidamist ning rakendama neid teadmisi ebavõrdsusega seonduvate probleemide mõtestamisel. Ainekursus toetab üliõpilase iseseisva analüüsioskuse ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse arengut."
  }
  [6406]=>
  object(stdClass)#6407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7288"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Hinne kujuneb jooksva töö alusel. 60% hindest moodustab aktiivne osalemine seminaridel ning memode esitamine igaks seminariks. 40% hindest moodustab 10-15 lk pikkune iseseisev uurimistöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua võimalused õppijatel: - ülevaate kujunemiseks olulisematest sotsiaalse õigluse teooriatest; - omandatud teadmiste rakendamiseks ühiskonna praktikate kriitiliseks analüüsiks, sh empiiriliste uuringute tulemuste põhjal"
    ["sisu"]=>
    string(1131) "Kursusel tutvutakse sotsiaalse õigluse käsitlustega, nende poolt pakutavate vastustega küsimustele: Mis on õiglane ühiskond? Kuidas peaksid olema ühiskonnas jaotatud koormised, kohustused ja hüved? Kui oluline on inimeste endi vastutus oma individuaalsete (majanduslike) valikute eest? Kas ühiskonna käekäigu nimel võib piirata indiviidi õigusi (vabadusi), ning kui, siis milliseid? Antud küsimuste üle arutletakse lähtudes selliste käsitluste vaatevinklist nagu utilitarism, egalitaarne liberalism, libertarism, kommunitarism, multikulturalism, feminism. Mõtestatakse ka seda, kuivõrd/milliste vaadetega on ühiskondlik praktika kooskõlas ning mis inimesed sellest arvavad. Kursus toimub seminaride vormis. Seminarid on kohustuslikud. Seminaride aruteludeks peavad osalejad lugema sotsiaalse õigluse teoreetikute originaaltekste ning vastavate empiiriliste uuringute tulemusi tutvustavaid tekste, koostama igaks seminariks 1 lk pikkune memo. Arutelud seminaris toimuvad õppejõudude poolt Moodle’s esitatud kordamisküsimuste põhjal. Kursuse lõpuks kirjutab tudeng 10-15 lk pikkuse iseseisva uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Kursuse läbinu: 1) orienteerub olulisemates sotsiaalse õigluse teooriates, on võimeline mõjukate poliitikafilosoofide seisukohti võrdlema, 2) tunneb ja on võimeline esitlema sotsiaalse õigluse teooriate keskseid probleeme, 3) mõistab arutatud probleemide ja küsimuste seost ühiskonna praktika, sh empiiriliste uuringute tulemustega, 4) oskab oma seisukohti suuliselt ja kirjalikult esitada"
  }
  [6407]=>
  object(stdClass)#6408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7331"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kolm kodutööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Kursuse eesmärgiks on luua eeldused ja võimalused erinevate andmeanalüüsimeetodite ning nende rakendamise võimaluse tundmaõppimiseks sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(1173) "Kursus on üles ehitatud kolme moodulina, millest igas tuleb vaatluse alla üks andmeanalüüsi meetod. Üks moodulitest on pühendatud sündmustena fikseeritud andmete analüüsile (elukestusanalüüs, Cox'i regressioon), teine vaatleb struktuurilahenduste võrrandeil põhinevaid meetodeid (uuriv faktoranalüüs) ning kolmas andmete koondamise/grupeerimise võimalusi (klasteranalüüs). Ühe mooduli kestel tutvustakse konkreetse meetodi põhimõisteid, olemust ning rakendusala sotsialteaduslikus uurimustöös. Ühtlasi vaadatakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada ning kuidas saadud tulemusi interpreteerida´ning esitada. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Praktiline töö toimub arvutiklassis, kus alustuseks tutvustatakse analüüsi teostamise võimalusi andmetöötluspaketis SPSS ning seejärel harjutatakse neid võimalusi õppejõu poolt antud ülesannete lahendamisega. Tudengitel tuleb iga mooduli eel ja jooksul iseseisvalt läbi töötada antud teemat puudutav kohustuslik kirjandus, mida arutatakse seejärel antud mooduli loengutes-seminarides. Kursuse korralduslikku poolt toetab õpikeskkond IVA"
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane: * lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; * oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; * oskab saadud tulemusi interpreteerida ja esitada;"
  }
  [6408]=>
  object(stdClass)#6409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7333"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Hinne pannakse jooksvalt referaadi, ettekande ja praktilise töö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Õppeaine on valikaine (eriseminar). Kursus annab sissejuhatava ülevaate meedia uurimise metodoloogilistest alustest, nii kvantitatiivsetest kui kvalitatiivsetest ning ka konkreetsetest meedia uurimise tehnikatest."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kursus annab sissejuhatava ülevaate meedia uurimise metodoloogilistest alustest, nii kvantitatiivsetest kui kvalitatiivsetest ning ka konkreetsetest meedia uurimise tehnikatest. Kursusel tehakse iseseisev referaat etteantud teksti põhjal ühest meedia uurimise metodoloogilisest tekstist ja iseseisev praktiline meediateksti (uudis, intervjuu, reklaam) analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Üliõpilane orienteerub kaasaegsetes meedia uurimise meetodites ja on võimeline valima uurimismeetodeid oma meediat puudutava uurimistöö jaoks."
  }
  [6409]=>
  object(stdClass)#6410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7361"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Teadmised kodanikeühiskonna mõiste kasutamisest sotsioloogilises, politoloogilises ja üldises ühiskonnateoorias."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Selgitatakse kodanikuühiskonna mõiste suhet teiste lähedaste mõistetega nagu sotsiaalsed liikumised, demokraatia, poliitiline kultuur, eluilm ja kodanlik avalikkus. Vaatluse all on kodanikuühiskond nii ühiskonnateoreetilise kui ka empiirilise mõistena: tutvutakse klassikaliste ja kaasaegsete teoreetikutega ning teemaga seotud aktuaalsete uurimusvaldkondadega. Viimastest olulisimad on kodanikuühiskonna roll arengumaade demokratiseerumise protsessis, postsotsialistlike kodanikuühiskondade eriprobleemid ning kodanikuühiskonna ja kaasaegse heaoluriigi suhe."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Üliõpilane omab süvendatud teadmisi kodanikuühiskonna mõistest ja sellega seonduvatest teooriatest."
  }
  [6410]=>
  object(stdClass)#6411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7374"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Hinded (A, B, C, D, E, F) (30% fishbowl arutelud ja grupitöö) (5% iga ülesanne); 60% eksam)"
    ["eesmrk"]=>
    string(597) "Elame digitaalse-, ja mobiilmeedia ajastul, mil sotsiaalmeedia võrgustikud mängivad noorte elus olulist rolli. Käesolev kursus annab ülevaate sellest, miks ja kuidas noored tehnoloogiat kasutavad ning oma elu online-kontekstides tajuvad. Kursus tutvustab ka võimalusi noorsootöö läbiviimiseks nendes digitaalselt rikastatud olukordades. Kursuse lõpuks on osalejail ülevaade suurematest noorte internetikasutust ja (tehnoloogiarikkas keskkonnas) noorsootööd puudutavatest debattidest, ning nad tunnevad ära selle valdkonna kontseptuaalsed, teoreetilised ja empiirilised võtmemõisted."
    ["sisu"]=>
    string(1169) "Kursus kutsub üles õppijaid mõtlema digitaalse media ja tehnoloogia rollile noorte elus. Kursus koosneb loengutest, iseseisvast lugemisest ja fishbowl-formaadis aruteludest, mille kaudu tudengid mõtestavad enda jaoks lahti erinevad noorte tehnoloogiakasutust puudutavad küsimused. Kursus annab ülevaate: - sellest, kuidas noorsoouurijad mõistavad põlvkonda, kes on kogu oma elu elanud võrgustatud digitaalsetes keskkondades; - sellest, miks noorsootöötajale on oluline neid trende mõista; - identiteetide ja kogukondade ning interneti lahtimõtestamise lähenemistest; - sellest, millist rolli mängib internet ja tehnoloogia noorte kodu-, ja koolikogemuses; - ohtlikest ja produktiivsetest internetikasutuse võimalustest; - eetikast, privaatsusest, digitaalsest lõhest, tsensuurist ning digitaalsetest oskustest; - noorte internetikogemuste uurimise võimalustest ning info-kommunikatsiooni tehnoloogiate kasutamise võimalustest noorsootöös. Üliõpilased peaks lugema läbi viis teksti, ning osalema nende tekstide fishbowl-formaadis arutelus klassiruumis. Tudengitel palutakse teha ka üks grupitöö klassiruumis. Kursus lõppeb kirjaliku eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(493) "Õppijal on: - arusaam noorte ja noorsootöö digitaalse konteksti põhimõistetest; - võime määratleda ja mõtestada digitaalse ja tehnoloogiliselt rikastatud noorsootöö eetilisi ja metoodilisi küsimusi; - võime leida andmed ja tööriistad noorte online-kogemuste uurimiseks või noorsootöö läbiviimiseks digitaalruumis; - arusaam digitaalselt rikastatud maailmas nooreks olemise keerukusest ning suutlikkus seda arusaama noorsoouuringute või noorsootöö planeerimises rakendada."
  }
  [6411]=>
  object(stdClass)#6412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7375"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam kujuneb vahekodutöö, suulise ettekande ja lõpus teostatud kirjaliku töö alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade noorte konseptualiseerimisest ning kaasaegsetest empiirilistest noorsoouurimustest ning kujundada suutlikkust nooortega seotud teemasid teooriatest lähtuvalt ning uurimustele toetudes paremini mõtestada."
    ["sisu"]=>
    string(830) "Kursus annab ülevaate ’noorsoo’ kategooria kujunemisest ja olulisematest noorsoouurimuste koolkondadest ning keskendub teemade alusel teooriate ja uurimuste (k.a. eesti uurimuste ja käsitluste) tutvustamisele. Käsitletavad teemad on: erinevad põlvkonnad ja täiskasvanuks saamine; noorsookultuurid ja elustiilid; tarbimine; töö, töötus, prekariaat; mobiilsus ja migratioon; poliitiline osalus ja kodanike algatus; noored ja internet; erinevused sissetulekute, elupiirkonna ja kultuurilise kapitali järgi; soolised erinevused ja seksuaalvähemused; noorte tervis ja heaolu; noorte kuritegevus ja deviantne käitumine. Lisaks organiseeritakse teemapõhised seminarid ning igal magistrandil on kohustus teha ettekanne. Eksam kujuneb vahekodutöö, seminaril tehtud ettekande ning lõpus teostatud kirjaliku töö alusel."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Orienteerub noori käsitlevates teooriates ning omab ülevaadet erinevatest vaatepunktidest noorsoo uurimustes. Oskub algtasemel noorte olukorda ühiskonnas teoreetiliste teadmiste abil mõtestada."
  }
  [6412]=>
  object(stdClass)#6413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7400"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Hinne koosneb 40% seminari lõpus esitatav kirjalik töö + 30% oponeering + 30% osalemine ja aktiivsus seminaridel"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Anda magistrandile tagasisidet valmivale magistritööle. Toetada magistritöö tegijat uurimisprobleemi täpsel formuleerimisel, meetodi ja kirjanduse valikul, analüüsi läbiviimisel ning tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Seminaris esitatakse individuaalse uurimistöö esialgse analüüsi tulemused, arutletakse andmete interpreteerimis- ja esitamisvõimaluste üle. Kõik seminaril osalejad esitavad semestri jooksul vähemalt ühe korra ettekande oma valmivast magistritööst ning oponeerivad teise seminarikaaslase ettekannet."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Magistritöö fookuse täpsustumine. Praktilised oskused individuaalse uurimistöö tulemusi suuliselt väljendada ja kirjalikult esitada."
  }
  [6413]=>
  object(stdClass)#6414 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7402"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6414]=>
  object(stdClass)#6415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7502"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Hindamisvorm arvestus. Praktika arvestuse saamiseks tuleb esitada praktika aruanne, mis sisaldab praktikapäevikut koos praktika reflektsiooniga."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Praktika eesmärgiks on õppetöös omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Praktika toimub erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes ja lõpeb aruande esitamisega. Praktika võib moodustuda erinevatest osadest: andmete ja tekstide analüüs, projekti juhtimine, suhtlemine tellijaga, uuringuraporti toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Õppekavas omandatu praktikasse rakendamine erinevates sotsioloogiliste uuringute ja analüüsiga tegelevates asutustes ja ettevõtetes. Praktikaga kaasneb analüüs oma tegevuse hindamiseks ning uurimisküsimuste lahendamiseks."
  }
  [6415]=>
  object(stdClass)#6416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7507"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Anda magistrandile esmane kogemus õppetöö organiseerimisest ja läbiviimisest."
    ["sisu"]=>
    string(74) "Loengute pidamine või seminaride läbiviibimine koos kogenud õppejõuga."
    ["vljund"]=>
    string(55) "Kogemus õppetöö koordineerimisest ja läbiviimisest."
  }
  [6416]=>
  object(stdClass)#6417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7601"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Teadusprojekti taotlus 80% ja kaasüliõpilase taotluse retsensioon 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Soodustada projektitaotluse kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Praktiline töö teadusprojekti taotluse ettevalmistamisel. Projektitaotluste kirjutamist juhendatakse seminarides. Seminarides kommenteeritakse üksteise töid."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Aine läbimisel peab õppija olema võimeline kirjutama teadusprojekti taotluse (koos teoreetilise osa, taotluse eesmärkide, hüpoteeside ja büdžetiga) ja retsenseerima taotlusi."
  }
  [6417]=>
  object(stdClass)#6418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7602"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Teadusprojekti taotlus 80% ja kaasüliõpilase taotluse retsensioon 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Soodustada projektitaotluse kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Praktiline töö teadusprojekti taotluse ettevalmistamisel. Projektitaotluste kirjutamist juhendatakse seminarides. Seminarides kommenteeritakse üksteise töid. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13785&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(154) "Aine läbimisel peab õppija olema võimeline kirjutama teadusprojekti taotluse (koos teoreetilise osa, taotluse eesmärkide, hüpoteeside ja büdžetiga)"
  }
  [6418]=>
  object(stdClass)#6419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7603"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6419]=>
  object(stdClass)#6420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7604"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Eesmärk on anda õppijale võimalus omandada teadmisi ja kogemusi sotsioloogiateemalise meedia korraldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(570) "RASI sotsioloogia blogi (sotsioloogiablogi.tumblr.com) on n.ö portaal kaasaegsesse sotsioloogilisse mõtlemisse – peegeldab RASIs toimuvat ja õpetatavat, aga ka mujal maailmas sotsioloogilise närvi või eriala esindajate seas hetkel aktuaalseks peetavat. See on suunatud tulevastele tudengitele, hetketudengitele, ärksama sotsiaalse närviga inimestele / ajakirjanikele. Toimetaja tagab, et iga nädal ilmuks vähemalt 1 suurem lugu ja vähemalt 3 väiksemat lugu. Otsib / kirjutab / tõlgib ise. Tuletab teistele instituudi inimestele meelde, et nad seda teekisd."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppija oskab sotsioloogia teemadel publitsistlike materjale selekteerida, toimetada ning esitada laiemale publikule suunatud vormis."
  }
  [6420]=>
  object(stdClass)#6421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS7700"
    ["hindamine"]=>
    string(154) "Magistritöö kaitsmine toimub erialakomisjoni ees ja on avalik. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on sotsioloogia magistriõppekava läbimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Luua võimalused teadmiste ja oskuste arenemiseks akadeemilise sotsioloogilise uuringu kavandamiseks ja teostamiseks ning selle kaudu õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste ja oskuste rakendamiseks akadeemilises uurimistöös; luua eeldused kriitilise süsteemse mõtlemise ja analüüsioskuse arenemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Magistritööna teostatakse valitud sotsioloogia alase probleemi süvauuring ning analüüs, tuginedes sobivatele teooriatele ja uurimismeetoditele. Magistritööl on akadeemiline juhendaja. Magistritööna võib kaitsta ka ilmumas või ilmunud teadusliku artikli."
    ["vljund"]=>
    string(418) "Magister: -oskab püstitada aktuaalset uurimisprobleemi, iseseisvalt kavandada ja teostada uurimistööd etteantud ajalistes piirides; -on omandanud süvendatud teoreetilised teadmised valitud valdkonnas ja täiustunud teadusliku analüüsi oskused; -on omandanud kriitilise süsteemse mõtlemise oskuse ja kirjaliku väljendusoskuse; -oskab koostada ja esitada suulise ettekande ning osaleda akadeemilises väitluses."
  }
  [6421]=>
  object(stdClass)#6422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8004"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Eksam (80% kodused ülesanded ja 20% osalus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Õppida teadvustama ühiskonna- ja inimteaduste metodoloogiaga seonduvaid probleeme, omandada ülevaade kvalitatiivsete uurimusmeetodite võimalustes ning kujundada suutlikkus valida sõltuvalt valdkonnast ja uurimisprobleemist sobivad meetodid iseseisvaks uurimuseks."
    ["sisu"]=>
    string(772) "Seminar koosneb loengutest/teoreetilistest seminaridest, kus meetodeid tutvustatakse ja neil teemadel arutatakse ning praktilistest seminaridest, kus arutatakse doktorantide sooritatud ülesandeid, mis on tehtud vastavalt õppejõu instruktsioonidele. Kursuse teemadeks on uurimisplaani koostamine, materjali kogumine (intervjuud, etnograafia, olemasolevad tekstid/dokumendid ja visuaalsed materjalid) ning analüüs (sisuanalüüs, põhistatud teooria, narratiivid ja diskursuse analüüs). Doktorandid loevad õppejõudude esitatud materjale, osalevad loengutel/teoreetilistel seminaridel, teevad kodused ülesanded ning osalevad praktilistel seminaridel, kus neid arutatakse. Kursuse sooritamine eeldab kõigi kodutööde esitamist ja vähemalt 60% seminaridel osalust."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Doktorant orienteerub põhilistes kvalitatiivsetes andmete kogumise ja analüüsimise meetodites. Oskab oma uurimisvaldkonda mõtestada erinevast perspektiivist ning valida uurimuste tegemisel sobivad meetodid."
  }
  [6422]=>
  object(stdClass)#6423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8005"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eristav hindamine. Kolm kodutööd, mille tulemuste keskmiste põhjal kujuneb kursuse lõpuhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevaid andmeanalüüsimeetodeid ning nende rakendamist sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(1284) "Kursus koosneb kolmest moodulist ja iga moodul omakorda kahest loengust ja kahest praktikumist arvutiklassis. Loengus vaadeldakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada ning kuidas saadud tulemusi interpreteerida. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Seminarides toimub praktiline töö arvutiklassis - esimeses seminaris kontrollitakse koos õppejõu poolt etteantud hüpoteesi, teises seminaris toimub iseseisev töö, kuid vajaduse korral on võimalik esitada küsimusi. Tööks kasutatakse SPSS andmetöötluspaketti. Esimeses moodulis keskendutakse muutuste ja stabiilsuse analüüsile indiviidi ja grupi tasandil. Selleks kasutatakse risttabeleid ja keskmiste võrdlust. Samuti vaadeldakse uute tunnuste moodustamist ja tunnuste ümberkodeerimist. Teine moodul on pühendatud mõjutegurite analüüsile lineaarse regressioonanalüüsi abil. Kolmandas osas on vaatluse all logistiline regressioonanalüüs. Iga osa lõpus tuleb teha kodutöö (etteantud hüpoteesi kontroll käsitletud statistilise analüüsi meetodi abil). Aine on mõeldud paralleelselt nii bakalaureusetudengitele, magistrantidele, kui ka doktorantidele, kes ainet varem pole omandanud. BA, MA ja DO tudengitele on ette nähtud erineva raskusastmega kodutööd."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane * lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; * oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; * oskab saadud tulemusi interpreteerida ja esitada."
  }
  [6423]=>
  object(stdClass)#6424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8006"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "80% kodused ülesanded ja 20% osalus"
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Õppida teadvustama ühiskonna- ja inimteaduste metodoloogiaga seonduvaid probleeme, omandada ülevaade kvalitatiivsete uurimusmeetodite võimalustest ning kujundada suutlikkus valida sõltuvalt valdkonnast ja uurimisprobleemist sobivad meetodid iseseisvaks uurimuseks."
    ["sisu"]=>
    string(829) "Aine koosneb loengutest/teoreetilistest seminaridest, kus meetodeid tutvustatakse ja neil teemadel arutatakse ning praktilistest seminaridest, kus arutatakse doktorantide sooritatud ülesandeid, mis on tehtud vastavalt õppejõu instruktsioonidele. Kursuse teemadeks on uurimisplaani koostamine, materjali kogumine (intervjuud, etnograafia, olemasolevad tekstid/dokumendid ja visuaalsed materjalid) ning analüüs (sisuanalüüs, põhistatud teooria, narratiivid ja diskursuse analüüs, visuaalne analüüs). Doktorandid loevad õppejõudude esitatud materjale, osalevad loengutel/teoreetilistel seminaridel, teevad kodused ülesanded ning osalevad praktilistel seminaridel, kus neid arutatakse. Kursuse sooritamine eeldab kõigi kodutööde esitamist. Lisainfo: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=10090&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(210) "Doktorant orienteerub põhilistes kvalitatiivsetes andmete kogumise ja analüüsimise meetodites. Oskab oma uurimisvaldkonda mõtestada erinevast perspektiivist ning valida uurimuste tegemisel sobivad meetodid."
  }
  [6424]=>
  object(stdClass)#6425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8010"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Soodustada põhi- ja baasteadmiste omandamist sotsioloogia valdkonnas. Kindlustada erineva õpingutaustaga doktorantide piisav akadeemiline suutlikkus ja vajalik tase sotsioloogia doktoriõppeks."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Kvalifikatsioonieksam on kohustuslik muude erialade magistrikraadiga doktorantidele. Peamiselt iseseisev töö kirjandusega määratakse vastavalt doktorandi varasemale haridusele, erialale ja sotsioloogiaalasele ettevalmistusele ning sõltuvalt doktorandi uurimisteemast."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Omab sotsioloogiaalaseid põhi- ja baasteadmisi ning suudab õpitud teoreetilisi teadmisi seostada oma väitekirja sisulise temaatikaga. Suutlikkus õppetööks sotsioloogia doktoriõppes."
  }
  [6425]=>
  object(stdClass)#6426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8100"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks. Suutlikkus teha olulisi üldistusi. Kujundada pädevused konverentsiettekannete ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(111) "Doktoriseminarides esitavad doktorandid oma uurimistöö tulemusi, ettekannete baasil toimub seminaris arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Orienteerub sotsioloogia-alases teaduskirjanduses. Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab uurimisülesande püstitamiseks ja lahendamiseks koguda, leida ja analüüsida andmestikke ja kasutada neid uue teadmise saamiseks. Oskab formuleerida kõrge üldistusastmega süvajäreldusi. On omandanud erialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise oskuse."
  }
  [6426]=>
  object(stdClass)#6427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8101"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks. Suutlikkus teha olulisi üldistusi. Kujundada pädevused konverentsiettekannete ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(110) "Doktoriseminarides esitavad doktorandid oma uurimistöö tulemusi, ettekannete baasil toimub seminaris arutelu"
    ["vljund"]=>
    string(363) "Orienteerub sotsioloogia-alases teaduskirjanduses. Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab uurimisülesande püstitamiseks ja lahendamiseks koguda, leida ja analüüsida andmestikke ja kasutada neid uue teadmise saamiseks. Oskab formuleerida kõrge üldistusastmega süvajäreldusi. On omandanud erialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise oskuse."
  }
  [6427]=>
  object(stdClass)#6428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8102"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks. Suutlikkus teha olulisi üldistusi. Kujundada pädevused konverentsiettekannete ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(111) "Doktoriseminarides doktorandid esitavad oma uurimistöö tulemusi, ettekannete baasil toimub seminaris arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Orienteerub sotsioloogia-alases teaduskirjanduses. Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab uurimisülesande püstitamiseks ja lahendamiseks koguda, leida ja analüüsida andmestikke ja kasutada neid uue teadmise saamiseks. Oskab formuleerida kõrge üldistusastmega süvajäreldusi. On omandanud erialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise oskuse."
  }
  [6428]=>
  object(stdClass)#6429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8103"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua võimalused doktoritööks valitud probleemi süsteemseks teaduslikuks uurimiseks. Suutlikkus teha olulisi üldistusi. Kujundada pädevused konverentsiettekannete ettevalmistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(111) "Doktoriseminarides doktorandid esitavad oma uurimistöö tulemusi, ettekannete baasil toimub seminaris arutelu."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Orienteerub sotsioloogia-alases teaduskirjanduses. Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab uurimisülesande püstitamiseks ja lahendamiseks koguda, leida ja analüüsida andmestikke ja kasutada neid uue teadmise saamiseks. Oskab formuleerida kõrge üldistusastmega süvajäreldusi. On omandanud erialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise oskuse."
  }
  [6429]=>
  object(stdClass)#6430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8104"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "50% seminariaruteludes osalemine, jooksvad ülesanded; 20% ettekanne 30% iseseisev kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Kujundada süvendatud teadmised ühe teoreetilise lähenemise suunal."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Erikursuses keskendutakse valitud autoritele ja valdkondadele, vastavalt doktorantide huvile ning aktuaalsetele teemadele ühiskonnateoorias. Seminar on üles ehitatud vastava teoreetilise suuna tekstidele. Seminaridel osalemine eeldab nende lugemist ja arutelu. Iga osaleja teeb ühel alateemal ettekande ja iseseisva kirjaliku töö."
    ["vljund"]=>
    string(64) "Üliõpilane orienteerub vastava teoreetilise suuna kirjanduses."
  }
  [6430]=>
  object(stdClass)#6431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8130"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Toetada pädevuste kujunemist uurimis- ja andmeanalüüsimeetodite kasutamises."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Spetsiifilisemate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite tutvustus."
    ["vljund"]=>
    string(152) "On omandanud tänastele sotsiaalteadustele omased metodoloogilised lähenemised uurimaks ja kirjeldamaks nähtusi ja analüüsimaks empiirilisi andmeid."
  }
  [6431]=>
  object(stdClass)#6432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8137"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6432]=>
  object(stdClass)#6433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8138"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6433]=>
  object(stdClass)#6434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8139"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "1. Aktiivne osalus loengutel ja seminaridel (40%), kodutööde tegemine ja esitlus (60%). 2. Hindamine kursuse lõpus: Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada KVA teoreetilised baasteadmised ja ülevaade KVA võimalustest ning luua eeldused selle lähenemise süvendatud omandamiseks iseseisvalt."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Kursus koosneb loengutest, iseseisvast tööst ning iseseisvaid töid käsitlevatest seminaridest. Kursusel tutvustatakse KVA meetodit ja metodoloogiat. Kursus jaguneb nelja suurde teemablokki: 1. KVA lähenemine sotsiaalsele reaalsusele, põhimõisted 2. KVA tüüprakendused, kriitika ja kitsaskohad 3. KVA võimalused ja viimased arengud 4. KVA rakendamine reaalses uurimistöös Iseseisev töö: Magistrantidel ja doktorantidel tuleb sooritada 3 kodust ülesannet ning osaleda arutlusel seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Teadmised KVA maailmavaatelistest alustest: Õppija oskab seostada maailmavaatelise lähenemisega uurimisprobleemi ja metodoloogilisi lähenemisi, sh konkreetset kvalitatiivse võrdleva analüüsi meetodit. Teadmised KVAst: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada KVA meetodit, ning hinnata selle sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab ülaltoodud teadmisi rakendada iseseisva uurimuse planeerimiseks ja oskab leida täiendavaid materjale KVA jaoks, et soovi korral enda teadmisi ja oskusi süvendada."
  }
  [6434]=>
  object(stdClass)#6435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8200"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "40% seminaril osalemine 60% artikkel."
    ["eesmrk"]=>
    string(46) "Õppida kirjutama sotsiaalteaduslikku artiklit"
    ["sisu"]=>
    string(454) "Sissejuhatav loeng teooriate ja akadeemilise kirjutamise tehnikate tutvustusega ning lühiülevaade eelretsenseeritavate ajakirjade nõuetest ning artiklite valiku protsessist. Arutelu artikli kirjutamisest näidete põhjal. Seminari põhiosa moodustavad harjutused; praktiline töö ühe artikli kirjutamisel - näiteks BA töö põhjal. Artikli kirjutamiseks saab juhendust seminaril aga kirjutatakse kodus. Seminaril kõik kommenteerivad kõigi töid."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Kursuse läbimisel peab õppija olema suuteline iseseisvalt kirjutama teaduslikku artiklit. Üliõpilane on võimeline esitama uurimuse probleemipüstituse, meetodid, teooria ja empiirilise materjali vastavalt teadusliku artikli struktuurile."
  }
  [6435]=>
  object(stdClass)#6436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8201"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "50% seminariaruteludes osalemine, jooksvad ülesanded; 20% ettekanne, 30% iseseisev kirjalik töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada pädevused oluliste ühiskonna teooriate tundmiseks. Kujundada suutlikkus kasutada erinevaid teoreetilisi lähenemisi oma uurimustöös."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Seminar on üles ehitatud kesksetele ühiskonna teooria tekstidele. Käsitletakse klassikalise koolkonna lähenemisi (näit. strukturaal-funktsionalism; fenomenoloogiline sotsioloogia; marxism) ning ka kaasaegsed teooriad ja teoreetikud (Habermas, Bourdieu; Foucault; Alexander; globaliseerumisteooriaid). Seminaridel osalemine eeldab nende lugemist ja arutelu. Iga osaleja teeb seminaril ühe teema kohta ettekande, mille esitab kursuse lõpus iseseisva kirjaliku tööna."
    ["vljund"]=>
    string(118) "Orienteerub ühiskonna teooria olulisemates suundades. Oskab teoreetilisi lähenemisi seostada oma uurimisvaldkonnaga."
  }
  [6436]=>
  object(stdClass)#6437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8202"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "50% seminariaruteludes osalemine, 50% harjutused."
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Luua eeldused korrektse (eestikeelse) sotsioloogilise terminoloogia kasutamiseks uurimustöös ja teadusartiklites Seminar selgitab keelekasutuse ning erialamõistete olemust ning olulisust sotsioloogias, arendab erialamõistete defineerimise ning väidete sõnastamise oskust ning suutlikkust panustada eestikeelse sotsioloogilise erialaterminoloogia arengusse."
    ["sisu"]=>
    string(567) "Seminarides arutatakse kesksete sotsioloogia terminite kasutamise ja üldisemalt sotsioloogia terminite tõlkimise teemadel. Seminaril on fookuses järgmised teemad: Mõisted kui „öeldavusväljad” Mõiste struktuur. Mõiste ja tegelikkuse suhe. Max Weberi „ideaaltüübid”. Mõiste ja sõnad. Konnotatsioonid. Tähendusväljad. Definitsioonide liigid. Seminaril arutatakse teoreetilisi tekste ja tehakse harjutusi nagu mõistehierarhiate moodustamine, teatud sotsioloogilise tähendusväljaga seonduvate mõistete kaardistamine, uuemate mõistete tõlkimine."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Kursuse läbinud üliõpilane orienteerub eestikeelse sotsioloogilise terminoloogia hetkeolukorras. Oskab kasutada termineid ja kontseptsioone oma uurimustöös"
  }
  [6437]=>
  object(stdClass)#6438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8210"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "40% seminaris osalemine, 60% teaduslik artikkel"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Anda esmased teadmised ja kogemus sotsiaalteadusliku akadeemilise artikli kirjutamisest"
    ["sisu"]=>
    string(745) "Ainekursuse käigus tutvutakse eelkõige sotsiaalteaduste valdkonnas üldtunnustatud nõuete põhjal: akadeemilise kirjutamise põhialuste, kirjutamistehnikate ja –protsessiga; eelretsenseeritavate akadeemiliste artiklite põhinõuete, ajakirjade valiku ning publitseerimise protsessiga. Kursuse põhiosa moodustavad praktiline töö ja rühmaarutelud. Praktiline töö seisneb artikli kirjutamisel (näiteks varasemalt koostatud magistri- või bakalaureusetöö põhjal), milleks seminaridel saadakse juhendust ja tagasisidet. Seminaridel on igakordselt kohustuslik esitada tähtaegselt omaenda kirjalik töö vastavalt ülesandele, valmistada ette hinnang kaasdoktorandi/-magistrandi tööle, seminaris kommenteerida ja arutada teiste töid."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Kursuse läbimisel on õppija suuteline iseseisvalt kirjutama teaduslikku artiklit, sh kajastama uurimuse probleemipüstitust, meetodeid, teooriat ja empiirilist materjali vastavalt teadusliku artikli struktuurile."
  }
  [6438]=>
  object(stdClass)#6439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8232"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Eksam (60% tekstid ja 40% osalus)."
    ["eesmrk"]=>
    string(462) "Süvendada pädevusi erinevate sotsioloogiliste koolkondade epistemoloogilistest ja metodoloogilistest alustest. Kujundada suutlikkus valida sõltuvalt valdkonnast ja uurimisprobleemist sobiv metodoloogia Seminar süvendab üldloengutest saadud teadusmetodoloogilisi teadmisi, seostab need sotsioloogilise kontekstiga ning annab neile praktilise väljundi sotsioloogiliste teooriate ja empiiriliste uurimuste metateoreetiliseks ja metodoloogiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(644) "Seminari sissejuhatav osa selgitab erinevaid teadusmetodoloogilisi lähenemisi, tutvustab hermeneutilise ja positivistliku suuna eripära ja ajaloolist kujunemist ning mikro- ja makro perspektiivi sotsioloogias. Seminari moodustavad tekstid, mis võimaldavad arutleda erinevate metodoloogiliste lähenemiste üle. Osalemine eeldab tekstide lugemist ja doktorantidelt oodatakse arutluses erinevate lähenemiste seostamist oma uurimisteemaga. Doktorandid koostavad iga seminariteksti kohta lühikokkuvõtte õppejõu antud küsimuste alusel. Kursuse sooritamine eeldab kõigi sisukokkuvõttete esitamist ja osalust vähemalt 70% (6) seminaridest."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Orienteerub põhiliste sotsioloogiliste koolkondade metodoloogilistes alustes ning oskab neid seostada üldisemate teadusfilosoofiliste suundadega. Oskab oma uurimisvaldkonda mõtestada erinevast perspektiivist ning valida uurimuste tegemisel sobiv metodoloogiline lähenemine."
  }
  [6439]=>
  object(stdClass)#6440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8234"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Kolm kodutööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevaid andmeanalüüsimeetodeid ning nende rakendamist sotsiaalteaduslikus uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(1077) "Kursus koosneb kolmest moodulist ja iga moodul omakorda kahest loengust ja kahest praktikumist arvutiklassis. Loengus vaadeldakse, millist tüüpi hüpoteeside kontrollimiseks saab antud meetodit kasutada ning kuidas saadud tulemusi interpreteerida. Näidetena kasutatakse publitseeritud artikleid. Seminarides toimub praktiline töö arvutiklassis - esimeses seminaris kontrollitakse koos õppejõu poolt etteantud hüpoteesi, teises seminaris toimub iseseisev töö, kuid vajaduse korral on võimalik esitada küsimusi. Tööks kasutatakse SPSS andmetöötluspaketti. Esimeses moodulis keskendutakse muutuste ja stabiilsuse analüüsile indiviidi ja grupi tasandil. Selleks kasutatakse risttabeleid ja keskmiste võrdlust. Samuti vaadeldakse uute tunnuste moodustamist ja tunnuste ümberkodeerimist. Teine moodul on pühendatud mõjutegurite analüüsile lineaarse regressioonanalüüsi abil. Kolmandas osas on vaatluse all logistiline regressioonanalüüs. Iga osa lõpus tuleb teha kodutöö (etteantud hüpoteesi kontroll käsitletud statistilise analüüsi meetodi abil)."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Üliõpilane: Lähtudes ülesandest oskab valida sobiva andmeanalüüsi meetodi; Oskab vastavat meetodit SPSS andmetöötlusprogrammis kasutada; Oskab saadud tulemusi interpreteerida ja esitada."
  }
  [6440]=>
  object(stdClass)#6441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8261"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6441]=>
  object(stdClass)#6442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8262"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Vastava aine hindamismeetod"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused doktorandi teadustöö vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ning pädevuste omandamiseks ning doktoritöö teemast lähtuva teadusliku huvi realiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Individuaalained määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest. Individuaalaineid võivad doktorandid valida TLÜ või teiste ülikoolide doktoritaseme õppeainete seast, doktorantidele mõeldud suvekoolide programmist, doktorikooli õppeainete hulgast vms. Individuaalainete osana võib arvestada võõrkeeleõpinguid."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Probleemide süvendatud tundmine ja käsitlemise oskus laiemas doktoritöö teemaga seotud kontekstis."
  }
  [6442]=>
  object(stdClass)#6443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8263"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Vastava aine hindamismeetod."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused doktorandi teadustöö vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ning pädevuste omandamiseks ning doktoritöö teemast lähtuva teadusliku huvi realiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Individuaalained määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest. Individuaalaineid võivad doktorandid valida TLÜ või teiste ülikoolide doktoritaseme õppeainete seast, doktorantidele mõeldud suvekoolide programmist, doktorikooli õppeainete hulgast vms. Individuaalainete osana võib arvestada võõrkeeleõpinguid."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Probleemide süvendatud tundmine ja käsitlemise oskus laiemas doktoritöö teemaga seotud kontekstis."
  }
  [6443]=>
  object(stdClass)#6444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8265"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(1) "x"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [6444]=>
  object(stdClass)#6445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8266"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Vastava aine hindamismeetod"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Luua võimalused doktorandi teadustöö vajadustest lähtuvate spetsiifiliste teadmiste ning pädevuste omandamiseks ning doktoritöö teemast lähtuva teadusliku huvi realiseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Individuaalained määratletakse individuaalses õppeplaanis lähtuvalt doktorandi teadustöö vajadustest. Individuaalaineid võivad doktorandid valida TLÜ või teiste ülikoolide doktoritaseme õppeainete seast, doktorantidele mõeldud suvekoolide programmist, doktorikooli õppeainete hulgast vms. Individuaalainete osana võib arvestada võõrkeeleõpinguid."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Probleemide süvendatud tundmine ja käsitlemise oskus laiemas doktoritöö teemaga seotud kontekstis."
  }
  [6445]=>
  object(stdClass)#6446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8267"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6446]=>
  object(stdClass)#6447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8502"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Kujundada pädevused ülikoolis õpetatavate loengukursuste läbiviimiseks. Kujundada suutlikkus doktoritöö teemale vastava akadeemilise töö juhendamiseks ja oponeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Doktoritööle vastaval või ligidasel teemal kursuste läbiviimine/bakalaureuse- ja magistritööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(188) "On omandanud erialase uurimistöö juhendamise oskuse. On omandanud oskuse edasi anda erialaseid teadmisi ja korraldada erialaõpet. On omandanud erialase uurimistöö oponeerimise oskuse."
  }
  [6447]=>
  object(stdClass)#6448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8504"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6448]=>
  object(stdClass)#6449 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8506"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
  }
  [6449]=>
  object(stdClass)#6450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8510"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Kujundada pädevused ülikoolis õpetatavate loengukursuste läbiviimiseks. Kujundada suutlikkus doktoritöö teemale vastava akadeemilise töö juhendamiseks ja oponeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Doktoritööle vastaval või ligidasel teemal kursuste läbiviimine/bakalaureuse- ja magistritööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(188) "On omandanud erialase uurimistöö juhendamise oskuse; On omandanud oskuse edasi anda erialaseid teadmisi ja korraldada erialaõpet; On omandanud erialase uurimistöö oponeerimise oskuse."
  }
  [6450]=>
  object(stdClass)#6451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8511"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Kujundada pädevused ülikoolis õpetatavate loengukursuste läbiviimiseks. Kujundada suutlikkus doktoritöö teemale vastava akadeemilise töö juhendamiseks ja oponeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Doktoritööle vastaval või ligidasel teemal kursuste läbiviimine/bakalaureuse- ja magistritööde juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(188) "On omandanud erialase uurimistöö juhendamise oskuse; On omandanud oskuse edasi anda erialaseid teadmisi ja korraldada erialaõpet; On omandanud erialase uurimistöö oponeerimise oskuse."
  }
  [6451]=>
  object(stdClass)#6452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6452]=>
  object(stdClass)#6453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8602"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Kujundada pädevused konverentsiettekannete ning teaduslike artiklite kirjutamiseks ja publitseerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(71) "Teadusliku artikli kirjutamine. Ettekande esitamine teaduskonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(118) "On omandanud teaduspublikatsioonide kirjutamise oskuse. On omandanud erialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise."
  }
  [6453]=>
  object(stdClass)#6454 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8605"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
  }
  [6454]=>
  object(stdClass)#6455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6455]=>
  object(stdClass)#6456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8700"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Täiendada doktorandi suutlikkust rakendada metodoloogia- ja teooria-alaseid teadmisi teadus- ja arendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(66) "Osalemine uuringufirmade ja teadusinstituutide uuringuprojektides."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab planeerida ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi."
  }
  [6456]=>
  object(stdClass)#6457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8701"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Täiendada doktorandi suutlikkust rakendada metodoloogia- ja teooria-alaseid teadmisi teadus- ja arendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(66) "Osalemine uuringufirmade ja teadusinstituutide uuringuprojektides."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi. Oskab planeerida ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi."
  }
  [6457]=>
  object(stdClass)#6458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8702"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Täiendada doktorandi suutlikkust rakendada metodoloogia- ja teooria-alaseid teadmisi teadus- ja arendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(66) "Osalemine uuringufirmade ja teadusinstituutide uuringuprojektides."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Oskab loovalt formuleerida uurimisküsimusi; Oskab planeerida ja korraldada erialast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi."
  }
  [6458]=>
  object(stdClass)#6459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8902"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Õppija kirjutab kaks projektitaotlust (osalise õppe taotlus, teadusprojekti taotlus) ja retsenseerib teiste õppijate taotlusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Soodustada projektitaotluse kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Praktiline töö kahe projektitaotluse (nn. osalise õppe taotlus välisülikoolis ja teadusprojekti taotlus) ettevalmistamisel. Projektitaotluste kirjutamist juhendatakse seminarides. Seminarides kommenteeritakse üksteise töid."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Aine läbimisel peab õppija olema võimeline kirjutama: Teadusprojekti taotluse (koos teoreetilise osa, taotluse eesmärkide, hüpoteeside ja büdžetiga). Osalise õppe taotluse (koos sisulise põhjendusega)."
  }
  [6459]=>
  object(stdClass)#6460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RAS8904"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Teadusprojekti taotlus 80% ja kaasüliõpilase taotluse retsensioon 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Soodustada projektitaotluse kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Praktiline töö teadusprojekti taotluse ettevalmistamisel. Projektitaotluste kirjutamist juhendatakse seminarides. Seminarides kommenteeritakse üksteise töid. Kursuse programmi vaata RASI kodulehelt http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3281&ArtID=13785&action=article"
    ["vljund"]=>
    string(154) "Aine läbimisel peab õppija olema võimeline kirjutama teadusprojekti taotluse (koos teoreetilise osa, taotluse eesmärkide, hüpoteeside ja büdžetiga)"
  }
  [6460]=>
  object(stdClass)#6461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Bakalaureuseõppe alusaine. Analüüsida Eesti halduspoliitika kujundamise protsessi ning erinevate valdkonnapoliitikate korraldust. Anda ülevaade halduspoliitika põhivaldkondadest lähtudes Eestist Euroopa kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(798) "Poliitika kontekst. Halduspoliitika kujundamine: huvid, institutsioonid ja tasandid. Poliitikaprotsessi formaalsed ja mitteformaalsed toimijad. Avaliku, era- ja mittetulundussektori vahekord teenuste pakkumisel. Halduspoliitika finantseerimine. Maksuintsident – maksukoormuse jaotumine ja maksukoormuse ülekandmise võimalused maksu kehtestamisel. Ressursside liigid ja nende hankimine. Ressursside jagamine: avalikud hüved, sotsiaalteenused ja sotsiaalsed siirded. Halduspoliitika põhivaldkonnad: hariduspoliitika, perepoliitika, hõivepoliitika, sotsiaalpoliitika, asumipoliitika, keskkonnapoliitika, majanduspoliitika. Jätkusuutlikkuse mõiste avalikes poliitikates. Iseseisvaks tööks on märgitud kirjanduse läbitöötamine ning seminariülesannete lahendamine tööülesannete järgi."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Teadmine poliitika põhitoimijatest Eestis, oskus analüüsida nende seisukohti ja tegevust; Teadmine Eesti avalike poliitikate peamistest näitajates, oskus analüüsida poliitikatulemiste sotsiaalset mõju."
  }
  [6461]=>
  object(stdClass)#6462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA6002"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Koondhinne moodustub seminariettekannete ja eksamitesti hinnetest. Eksam moodustab 60% eksamihindest. Seminarides osalemist hinnatakse rühmade kaupa, kokku võib saada 40% kursuse koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Uurida ja analüüsida heaoluriigi struktuuri, arengutrende ja põhimudeleid, võrreldes poliitika kujundamise protsessi ning halduspoliitikate tulemuslikkust."
    ["sisu"]=>
    string(831) "Ülevaade heaoluriigi arenguloost. Heaoluriik kui sotsiaalne süsteem. Heaoluriikide tüpoloogiad (Esping-Andersen, Deacon, Leibfried) Heaolumudelite toimetulek oma põhieesmärkidega. Tööturu ja heaoluriigi vastasmõjud. Uuenenud ja teisenenud peremudelid. Peamised sotsiaalkindlustussüsteemid. Tervishoiukorraldus. Elamupoliitika. Vaesuse ja tõrjutuse laienemine ja leevendamine heaolumudelites. Heaoluriigi reformimine vastavalt muutunud demograafilisele ja tööturu olukorrale. Euroopa Liidu ja globaliseerumise mõju heaoluriikidele. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Eksami koondhinde struktuur: seminariettekanded (40%) + lugemiskontroll (20%) + kirjalik eksam (40%)."
  }
  [6462]=>
  object(stdClass)#6463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7001"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Eksam, mille hinne koosneb kolmest komponendist: kirjalikust koduesseest, ettekannetest ja osavõtust aruteludes."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Magistriõppe erialaaine. Kursus annab teadmised uusimast erialakirjandusest, oskused selle üle diskuteerida ning rakendada omandatut Eesti ühiskonna ja poliitika analüüsis."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Modernistlik ja postmodernistlik heaoluriik. Perekonna, turu ja riigi kui heaoluriigi institutsioonide rollide teisenemine. Postmodernistliku ühiskonna klassistruktuur ja tööhõive mustrid. Ideoloogiliste diskursuste ja väärtusrevolutsiooni mõju heaoluriigi mudelitele. Poliitika kujundamine postmodernismi ajastul. Uusinstitutsionalism kaasaegse heaoluriigi valitsemisest (Pierson, Bonoli, Palier). Heaoluriigi kohanemine globaliseeruva keskkonnaga. Infoühiskond ja heaoluriik."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Seminari aruteludes osalemiseks peavad magistrandid eelnevalt läbi töötama ettenähtud kirjanduse (kogu kursuse maht ca. 300 lk., üheks seminariks ca. 25 lk.). Iga seminar sisaldab õppejõu probleemloengut, üliõpilaste ettekannet ning ülddiskussiooni."
  }
  [6463]=>
  object(stdClass)#6464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7002"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Koondhinne moodustub aktiivsest osalusest praktikumides ja koduesseest. Esseedele antakse tagasiside suuliselt või interneti teel."
    ["eesmrk"]=>
    string(303) "Magistriõppe erialaaine Anda ülevaade peamistest haridussüsteemidest OECD riikides, õpetada loovalt analüüsima ja hindama Eesti hariduspoliitikat riikidevahelise võrdluse aspektist. Anda tulevastele juhtidele ja nõunikele vajalikke teadmisi poliitikate kujundamisest ja sotsiaalsetest mõjudest."
    ["sisu"]=>
    string(828) "Teoreetiline osa: Haridussüsteemi mõiste, võrdleva uurimise kogemused ja perspektiivid. Haridussüsteemi determineeritus valitsemisvormi, heaoluriigi mudeli ja kodanikukultuuri poolt. Anglo-ameerika, mandri-Euroopa ja Põhjamaade haridussüsteemid, nende põhijooned ja probleemid. Hariduspoliitika kujundajad ja tarbijad: huvide esitamine ja realiseerimine. Poliitikate kohandamine ühiskonna muutuste ja vajadustega. Haridusreformide põhjused ja mustrid Euroopas ja USA-s. New Public Managementi neoliberaalsed ja sotsiaalliberaalsed rakendused. Haridussüsteemi efektiivsuse mõõtmine. Rakenduslik osa: Haridusreformide ideoloogilise orientatsiooni määratlemine ja potentsiaalsete mõjude analüüs. Haridussüsteemide efektiivsuse, sh. haridussüsteemi kvaliteedi mõõtmine IEA haridusuuringute ja OECD PISA põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(72) "Loengud, seminarid, iseseisev töö kirjandusega, kirjalikud kodutööd."
  }
  [6464]=>
  object(stdClass)#6465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7003"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Koondhinne moodustub semestritöö (kirjalikud kodutööd) ning kirjaliku lõpueksami tulemuste põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Analüüsida Eesti ja Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika arenguid ja hilisemaid trende ajaloolises ja võrdlevas perspektiivis nii EL kui rahvusriigi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Kursus annab ülevaate Eesti ja EL keskkonnapoliitikate arengust, eesmärkidest, põhimõistetest, institutsioonidest ja praktikatest, EL nn idalaienemise (2004) mõjust keskkonnapoliitikale nii EL perspektiivis kui ka liikmesriikide ja eriti Eesti poliitikakujundamise perspektiivis. Praktilisest küljest sisaldab kursus mitmeid ’vanu’ ja ’uusi’ liikmesriike puudutavaid keskkonnapoliitika alaseid juhtumianalüüse."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Teadmised Eesti ja EL keskkonnapoliitika ajaloolise arengu, põhimõtete, otsustusprotsessi ja regulatiivsete instrumentide kohta. Oskus tõlgendada EL keskkonnapoliitika mõju erinevate liikmesriikide keskkonnapoliitika kujundamisele ja eelkõige EL laienemise mõju uute liikmesriikide keskkonnapoliitikale ja Eestile."
  }
  [6465]=>
  object(stdClass)#6466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6466]=>
  object(stdClass)#6467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7008"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "Eksam (50%), seminarid ja/või kodutööd (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Anda ülevaade erinevatest heaoluriigi mudelitest Lääne- ja Ida-Euroopa riikides ning analüüsida viimase dekaadi heaolureforme. Kursus annab oskuse analüüsida postkommunistlike heaoluriikide arengut poliitikakujundamise ja sotsiaalse sidususe perspektiividest ning suhestada KIE arenguid üle-euroopaliste trendidega."
    ["sisu"]=>
    string(880) "Kursus annab ülevaate heaoluriigi neljast põhimudelist ja nende evolutsioonist regionaalse ning globaalse arengu kontekstis. Kursus asetab erilist rõhku, ühelt poolt, paradigmaatilistele erinevustele Lääne- ja Ida-Euroopa mudelite vahel ning, teisalt, konvergentsitrendile seoses ühiste uute riskide ilmnemisega kriisijärgsetes heaoluriikides. Klassikalisi heaolurezhiime analüüsitakse lähtudes postmodernse heaoluriigi peamistest probleemidest ja arengusuundadest, eeskätt nende jätkusuutlikkust ning kohanemisvõimet silmas pidades. Komparatiivset perspektiivi kasutades hinnatakse Lääne heaoluriikide institutsionaalset ülesehitust, peamiste toimijate interaktsiooni ja poliitikaväljundeid ning võrreldakse neid Kesk- ja Ida-Euroopa juhtumitega. Kursuse raames omandavad õppurid oskuse kriitiliselt hinnata heaolurezhiimide kohanemis- ja reformipotentsiaali."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Oskus kriitiliselt hinnata heaolurežiimide kohanemis- ja reformipotentsiaali ning avastada faktoreid, mis poliitilisi muutusi takistavad või soosivad. Teadmised viimase dekaadi heaolureformidest ja nende mõjust heaolurežiimidele. Oskus analüüsida postkommunistlike heaoluriikide arengut poliitikakujundamise ja sotsiaalse sidususe perspektiividest ning suhestada KIE arenguid üle-euroopaliste trendidega."
  }
  [6467]=>
  object(stdClass)#6468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7010"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Oma teemavaldkonna spetsiifilise põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö uurimisraamistiku määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine"
    ["sisu"]=>
    string(215) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma kitsa teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – teoreetilise osa kirjutamine ja uurimisraamistiku määratlemine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6468]=>
  object(stdClass)#6469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7011"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Aitab luua lõputöö empiirilise baasi kujundamise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Uurimisprotokolli koostamine. Valimi ja metoodika instrumentide kujundamine. Pilootuuringu läbiviimine ja metoodika korrigeerimine. Valmisolek empiirilise osa valimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6469]=>
  object(stdClass)#6470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7012"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Eksam (kirjalik test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Anda ülevaade tervise ja tervisedenduse kontseptsioonidest, tervisemõjuritest ja teooriatest ning jagada teadmisi ja oskusi haldussüsteemi rollist grupi ja rahvastiku terviseolukorra analüüsil."
    ["sisu"]=>
    string(747) "Tervise sotsiaalsed, majanduslikud, bioloogilised, käitumuslikud, kultuurilised, poliitilised, psühholoogilised ja keskkonnadeterminandid ning haldussüsteemi mõju nende arengule. Tervise ja elukvaliteedi erinevad kontseptsioonid ja nende rakendamine halduses. Tervise ja haiguse sotsiaalsed mudelid. Tervise ja sotsiaalse kapitali seosed. Sotsiaalse ebavõrdsuse tähendus, näitajad ja sellega seonduvad rahvastiku tervise probleemid. Eesti rahvastiku tervise olukord, suundumused, erinevate sotsiaalsete gruppide ja halduspiirkondade terviseolukord. Tervisekorralduses kasutatavad raammudelid ja nende rakendusvõimalused. Kogukonnale, organisatsioonile ja elanikkonnale toimivate muutuste teooriad ja mudelid ning nende rakendusvõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Aine läbinud on üliõpilane teadlik võimalikest tervisemõjuritest ja haldussüsteemi võimalustest neid muuta, valdab sotsiaalsete muutuste mudeleid ja teooriaid ning oskab neid rakendada muutuste saavutamiseks, omab ülevaadet rahvastiku terviseolukorrast ning erinevate sotsiaalsete gruppide tervise suundumustest, sotsiaalse ebavõrdsuse mõjust tervisele ning sotsiaalse kapitali ja tervise seostest."
  }
  [6470]=>
  object(stdClass)#6471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Tutvustada tervisepoliitika olemust ja mõju indiviidi, gruppide ja rahvastiku tervisele ning jagada oskusi tervise- ja sotsiaalpoliitiliste meetmetega muudatuste saavutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Tervisepoliitika peamised kontseptsioonid. Rahvastiku tervisega seonduvad sotsiaalprobleemid. Sotsiaalpoliitika ajaloolised juured (Bismarcki, Beveridge). Korporatiivse ja liberaalse heaoluriigi mudelid. Tervisepoliitika regionaalsed iseärasused. Tervisepoliitika seos ühiskonna majandusliku ja poliitilise struktuuriga. Tervisepoliitika kui sotsiaalpoliitika osa. Tervisepoliitika kujundamise põhimõtted ja erinevate sektorite roll tervisepoliitikas. Sotsiaalne korporatiivne vastutus. Ülevaade sotsiaal- ja tervisepoliitikatest ja -süsteemidest Eestis, Euroopas ja lähiriikides. Poliitiliste otsuste tervisemõju analüüsi põhimõtted ja mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Kursuse läbinud on üliõpilane kursis tervisepoliitika peamiste kontseptsioonidega, ajaloolise kujunemisega ja mõjudega ning erinevate ideoloogiliste mudelite ja tervisesüsteemidega. Omavad oskusi tervisepoliitika kujundamiseks ja poliitiliste otsuste ning programmide tervisemõju analüüsiks."
  }
  [6471]=>
  object(stdClass)#6472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7014"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Eksam koosneb iseseisva sekkumisplaani koostamisest ja suulisest ettekandmisest vastava seminariteema raames."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Aine eesmärgiks on anda arusaamine tervisedenduse sekkumiste kompleksusest ning oskusi nende planeerimiseks, elluviimiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(662) "Tervise, elukvaliteedi ja rahvatervise kontseptsioonidest kogukonna tervise vajaduste hindamise meetodid. Tervise arengu planeerimine: indiviidile, gruppidele ja elanikkonnale suunatud erinevad meetodid ja strateegiad, tervisedenduse projektide/programmide juhtimine, prioriteetide määratlemine, eesmärkide maatriksi koostamine, tegevuskavade valmistamine, sekkumiste hindamine. Töö massimeediaga. Tervisedenduse materjalide valmistamise ja koostamise printsiibid ja terviseteabe kommunikatsioonimeetodid. Sihtgrupikeskse informatsiooni edastamine. Partnerluse strateegiad ja meetodid, toimetuleku strateegiad, meeskonnatöö võtted ja juhtimisstrateegiad."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Kursuse läbinud on üliõpilane kursis haldussüsteemis kasutatavate elanikkonna gruppide tervise vajaduste analüüsi võimalustega, oskab planeerida, ellu viia ja hinnata tervist edendavaid sekkumisi ning omab ülevaadet võimalikest meetoditest ja strateegiatest ning on suutlik neid rakendama haldussüsteemis."
  }
  [6472]=>
  object(stdClass)#6473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7022"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Tutvustada tervisepoliitika olemust ja mõju indiviidi, gruppide ja rahvastiku tervisele ning jagada oskusi tervise- ja sotsiaalpoliitiliste meetmetega muudatuste saavutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Tervisepoliitika peamised kontseptsioonid. Rahvastiku tervisega seonduvad sotsiaalprobleemid. Sotsiaalpoliitika ajaloolised juured (Bismarcki, Beveridge). Korporatiivse ja liberaalse heaoluriigi mudelid. Tervisepoliitika regionaalsed iseärasused. Tervisepoliitika seos ühiskonna majandusliku ja poliitilise struktuuriga. Tervisepoliitika kui sotsiaalpoliitika osa. Tervisepoliitika kujundamise põhimõtted ja erinevate sektorite roll tervisepoliitikas. Sotsiaalne korporatiivne vastutus. Ülevaade sotsiaal- ja tervisepoliitikatest ja -süsteemidest Eestis, Euroopas ja lähiriikides. Poliitiliste otsuste tervisemõju analüüsi põhimõtted ja mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Kursuse läbinud on üliõpilane kursis tervisepoliitika peamiste kontseptsioonidega, ajaloolise kujunemisega ja mõjudega ning erinevate ideoloogiliste mudelite ja tervisesüsteemidega. Omavad oskusi tervisepoliitika kujundamiseks ja poliitiliste otsuste ning programmide tervisemõju analüüsiks."
  }
  [6473]=>
  object(stdClass)#6474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIA7023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6474]=>
  object(stdClass)#6475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda ülevaade Euroopa Liidu institutsioonide aluseks olevate poliitilistest ja ühiskondlikest problemaatikatest ja lõhedest."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Mis tingib avaliku arvamuse Euroopa Liidu suhtes? Kuidas seletada poliitikute hääletamist Euroopa Liidu Nõukogus? Kas Euroopa integratsioon on tsentraliseeritult koordineeritud projekt? Selliseid ja teisi küsimusi tõstatab antud kursus. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Kursuse jooksul omandab tudeng teadmised Euroopa ülesehituse põhimõtetetest ning arusaama Euroopa tsivilisatsioonist."
  }
  [6475]=>
  object(stdClass)#6476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(572) "Kursuse alguses antakse üliõpilastele juhised ning viited iseseisvaks tööks. Kursuse osaks on 9 praktilist seminari, kus arutatakse iseseisvalt läbitöötatud materjale ja lahendatakse õppekaasusi. Seminaride teemad : 1. Sissejuhatus põhilepingute ja institutsioonide süsteemi. Õigusloome 2. Kaupade vaba liikumine 3. Euroopa Liidu kodakondsus ja isikute vaba liikumine 4. Asutamisõigus ja teenuste vaba liikumine 5. Kapitali vaba liikumine 6. Konkurentsiõigus 7. Võrdne kohtlemine 8. Välissuhted 9. Õiguskaitsevahendid ja Euroopa Ühenduse õiguse täitmine"
    ["vljund"]=>
    string(300) "Üliõpilane: Tunneb EL õiguse valdkondi ja peamisi õiguslikke aluseid; Omab ülevaadet EL eesmärkidest, õiguse allikatest (s.h aluspõhimõtted, õigusaktid), õigusloomest, institutsioonidest; põhivabadustest, õiguse rakendamisest; Omab ettekujutust Lissaboni arengutest ja nende põhjustest."
  }
  [6476]=>
  object(stdClass)#6477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6006"
    ["hindamine"]=>
    string(460) "Kirjalik essee ja 3 veebipõhist kontrolltööd on eksamile pääsemise eelduseks. Eksam (valikvastustega test + lünktest). Hinnatakse orienteerumist Euroopa Liidu ajaloos; õigussüsteemi, organisatsiooni ja institutsioonide toimimise põhimõtetes ning erinevates poliitikavaldkondades; samuti asjakohaste mõistete ja nende sisu tundmist. Hinne kujuneb järgmiselt: eksamipunktid (0…100) – kontrolltööde summeeritud veapunktid + võimalikud boonused."
    ["eesmrk"]=>
    string(692) "Riigiteaduste ning haldus- ja ärikorralduse bakalaureuseõppe erialaaine; Euroopa õpingute mooduli aine. Aine eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade EL kujunemisest ning seda tinginud objektiivsetest ja subjektiivsetest asjaoludest. Pakkuda alusteadmisi EL institutsioonide ülesehitusest ja toimimise põhimõtetest, otsustusprotsessist ja poliitika põhivaldkondadest, samuti Euroopa Liidu laienemisest, Eesti integratsioonist Euroopa Liitu ja sellega kaasnevatest probleemidest. Aine omandamine võimaldab mõista Eesti Euroopa Liiduga liitumist tinginud asjaolusid ning sellega kaasnevaid tagajärgi Eesti siseriiklikus otsustusprotsessis, poliitika- ja majandus- ning ühiskonnaelus."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Euroopa integratsioon alates II Maailmasõjast, EL tekkimise eeldused ja EL loomine. EL laienemine ja liitumisläbirääkimised, Eesti EL integratsioon. EL eesmärgid, institutsionaalne korraldus ja toimimise põhimõtted (k.a. õigussüsteemi alused, lepingud ja otsustusprotsess). Peamised EL poliitikavaldkonnad: EL siseturg, majandus- ja rahanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on loengumapi ja õppekirjanduse läbitöötamine ning seminarideks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Teadmised Euroopa Liidu tekkimisest, kujunemisest ning ajaloolisest arengust. EL riikideülese olemuse mõistmine. Arusaamine EL institutsionaalse süsteemi olemusest ja toimimisest. Teadmised EL peamiste poliitikavaldkondade olemuse ja toimimise kohta. Arusaamine Eesti kui liikmesriigi kohast Euroopa Liidu riikideüleses süsteemis."
  }
  [6477]=>
  object(stdClass)#6478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6478]=>
  object(stdClass)#6479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6479]=>
  object(stdClass)#6480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6480]=>
  object(stdClass)#6481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE6011"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kursuse hinne kujuneb ettekande ja kirjatöö põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Anda taustteadmised Läänemere regioonist, koostööst ja välispoliitikast."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Kursus vaatleb Läänemere ääres olevate riikide omavahelist koostööd ja välispoliitikat. Eraldi vaadetakse ka Põhjamaid ja Baltimaid. Kursus koosneb loengutest ning ettekannetega seminaridest."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Teadmised Läänemere riikide välispoliitikast ning selle mõjutajatest. Tudeng oskab koostööd ja suhteid hinnata ning analüüsida."
  }
  [6481]=>
  object(stdClass)#6482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Kursuse eesmärgiks on anda tööriistad mõistmaks, kuidas Euroopat võib tõlgendada kui konstruktsiooni ja kui pidevat protsessi. Kursus mõtestab olevikku ajaloolis-perspektiivist. Kursuse üks lähenemisi näitlikustab, kuidas minevik positsioneerib olevikus ja kuidas olevik loob tulevikku."
    ["sisu"]=>
    string(728) "Konstruktivism kui kursuse epistemoloogiline pidepunkt; Erinevaid võimalusi Euroopa mõtestamiseks; Kus on Euroopa ja selle piirid; Euroopa identiteet - kas seda on võimalik markeerida ja müüdid Euroopast; Alternatiivid praegusele - alternatiivid Euroopa ajaloos; Unistused rahust Euroopas; Euroopa konstrueerimine - Põhja-Euroopa kui juhtumuuring; integratsioon ja selle puudumine - regionaliseerumine Euroopas. Kokkuvõte. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Teadmised, kuidas Euroopa ruum on loodud; Arusaam Euroopast, kui kujuteldavast konseptsioonist; Arusaam, et Euroopa ületab rahvusriigi piirid."
  }
  [6482]=>
  object(stdClass)#6483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7005"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Kursus vaatleb Euroopa välispoliitikat erinevate naabrite ja naabritegruppide suunal ning selle poliitika kujunemist ja mõjutajaid."
    ["sisu"]=>
    string(223) "Kursus tutvustab peamisi lähenemisi ja teooriad, kuidas analüüsida EL välispoliitikat. Aine koosneb loengutest ja seminaridest. Lõpphinne kujuneb kirjatöö, ettekannete ning seminaride põhjal. Aine on inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Teadmised Euroopa Liidu välispoliitikast oma naabrite suunal. Oskus analüüsida erinevaid välispoliitikat kujundavaid faktoreid."
  }
  [6483]=>
  object(stdClass)#6484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(585) "Aine eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade EL kujunemisest ning seda tinginud objektiivsetest ja subjektiivsetest asjaoludest. Pakkuda alusteadmisi EL institutsioonide ülesehitusest ja toimimise põhimõtetest, otsustusprotsessist ja poliitika põhivaldkondadest, samuti Euroopa Liidu laienemisest, Eesti integratsioonist Euroopa Liitu ja sellega kaasnevatest probleemidest. Aine omandamine võimaldab mõista Eesti Euroopa Liiduga liitumist tinginud asjaolusid ning sellega kaasnevaid tagajärgi Eesti siseriiklikus otsustusprotsessis, poliitika- ja majandus- ning ühiskonnaelus."
    ["sisu"]=>
    string(739) "Euroopa integratsioon alates II Maailmasõjast, EL tekkimise eeldused ja EL loomine. EL laienemine ja liitumisläbirääkimised, Eesti EL integratsioon. EL eesmärgid, institutsionaalne korraldus ja toimimise põhimõtted (k.a. õigussüsteemi alused, lepingud ja otsustusprotsess). Peamised EL poliitikavaldkonnad: EL siseturg, majandus- ja rahanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on loengumapi ja õppekirjanduse läbitöötamine ning seminarideks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Teadmised Euroopa Liidu tekkimisest, kujunemisest ning ajaloolisest arengust. EL riikideülese olemuse mõistmine. Arusaamine EL institutsionaalse süsteemi olemusest ja toimimisest. Teadmised EL peamiste poliitikavaldkondade olemuse ja toimimise kohta. Arusaamine Eesti kui liikmesriigi kohast Euroopa Liidu riikideüleses süsteemis."
  }
  [6484]=>
  object(stdClass)#6485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7009"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Eksam. Essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Arutada Euroopa Liitu kui uurimisobjekti, tutvustada erinevaid analüütilisi lähenemisi Euroopa Liidu uurimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Kursusel tulevad arutluse alla Euroopa Liidu eripärad maailmapolitiikas. Kuidas mõningad põhikontseptsioonid on Euroopa Liidu uurimise raames saanud uued tähendused ning tasandid, kuidas uute rahvusvaheliste tegurite kerkides on muutunud Euroopa Liidu uurimine. Kursus tutvustab erinevaid teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi Euroopa Liidu uurimiseks ja arutab, kuidas need lähenemised erinevad üksteisest ja kuidas neid saab rakendada Euroopa Liidu uurimisel."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Anda tudengitele esmased teadmised Euroopa Liidu erinevatest teoreetilistest ja metodoloogilistest käsitlustest. Anda arusaamine erinevate kästiluste erinevusest ning nende rakendamise võimalustest. Tudeng kirjutab analüütilise essee ühel ainekursuse jooksul põhjalikumalt läbitud teemal."
  }
  [6485]=>
  object(stdClass)#6486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6486]=>
  object(stdClass)#6487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7011"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "70% oral exam 30% presentation Requirements to be met for final assessment: submission of presentation and attendance min 80%"
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "The purpose is to give an overview of the process of liberalization and the current state of the Russian and Eastern Partnership countries economy."
    ["sisu"]=>
    string(630) "The implementation of the concept of state capitalism will be analysed in the Russian context. The role of Russia in the international economy will be assessed (CIS, EU, WTO, etc.). Several questions will be addressed: How do regional actors affect the economic processes in Russia? How does the state interfere with private sector economic activities? Which sectors of the Russian economy are competitive globally (so-called BRIC states)? Independent work: preparing and compiling the papers for working groups; reading the literature related to the theme of the course, compiling the paper required to meet for final assessment."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Students will be asked to contribute by preparing a presentation on the economic development of a federal subject of the RF/ or a sector of the Russian economy."
  }
  [6487]=>
  object(stdClass)#6488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6488]=>
  object(stdClass)#6489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6489]=>
  object(stdClass)#6490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7014"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6490]=>
  object(stdClass)#6491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7015"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6491]=>
  object(stdClass)#6492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7016"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Non-differentiated."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "The aim of the course is to introduce current Russian legal system and its functioning. The course offers an overview of the main branches of Russian legal system and considers most important legal institutions."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6492]=>
  object(stdClass)#6493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6493]=>
  object(stdClass)#6494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7018"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6494]=>
  object(stdClass)#6495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7019"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Non-differentiated."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "The aim of the course is to provide a student with comprehensive and practical overview of the fundraising possibilities in EU and Estonia."
    ["sisu"]=>
    string(443) "The course gives an overview of EU structural support and regional implementing agencies that are available for a businessman to apply for a fund. The focus is on the possibilities of operational programmes, EAS, Fredex and Ministry of Foreign Affairs. Independent work: preparing and compiling the papers for working groups; reading the literature related to the theme of the course, compiling the paper required to meet for final assessment."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6495]=>
  object(stdClass)#6496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7020"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6496]=>
  object(stdClass)#6497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7021"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Uurimisprojekt (75%) ja seminarid (25%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Tutvustada üldisi arusaamu integratsioonist, selle teoreetilistest lähtealustest ja mõjutustest. Anda teoreetiline taust Euroopa Liidule, eelkõige selle integratsioonile."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Kursusel vaadeldakse integratsiooniteooriaid, kõrvutades neid erinevate reaaleluliste juhtumitega. Kursuse hindamisel kasutatakse uurimisprojekte ja seminare."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Aine läbinu tunneb integratsiooniteooriaid, oskab neid analüüsis kasutada ning nende põhjal pakkuda reaalelu suhtes teoreetilisi lahendusi."
  }
  [6497]=>
  object(stdClass)#6498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7022"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Ettekanne (35%), kirjatöö (50%), institutsioonide test (15%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Selgitada Euroopa Liidu institutsioonide toimimist ja poliitikakujundamist. Õpetada analüüsima Euroopa Liidu poliitikaid ning erinevaid nende mõjutajaid."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Kursus algab Euroopa Liidu institutsioonide tutvustamisega ning vaatleb nende muudatusi erinevatel aegadel. Edasi vaatleme erinevaid EL poliitikaid ning arutame, kuidas erinevad riigid ja muud osapooled mõjutavad nende kujunemist ning mis on nende vahendid selleks. Ainet loetakse eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Aine läbinu tunneb Euroopa Liidu toimimist, peamisi poliitikaid ning oskab neid analüüsida."
  }
  [6498]=>
  object(stdClass)#6499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6499]=>
  object(stdClass)#6500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Kursuse eesmärgiks edastada tudengitele Euroopa Liidu konkurentsipoliitika juriidilis-majanduslikke aluseid ja seoseid ning reaalse elu näiteid"
    ["sisu"]=>
    string(516) "Kursusel vaadeldakse nii teoreetilisi juriidilisi baasdokumente kui Euroopa Liidu reaalset konkurentsipoliitikat; individuaalse konkurentsi ja üleüldise heaolu korrelatsiooni; innovatsiooni ja konkreetseid näiteid. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6500]=>
  object(stdClass)#6501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7025"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kursuse eesmärgiks on analüüsida süvitsi Euroopa ühisraha ja finantspoliitikat"
    ["sisu"]=>
    string(495) "Üliõpilased analüüsivad Euroopa ühisraha minevikku (teket, põhimõtteid ja arengut), käsitlevad kaasaegset eurotsooni ning selle võimalusi ja probleeme. Vaadeldakse konkreetseid juhtumeid. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Teadmised, kuidas analüüsida ühtset rahatsooni Euroopas nii sügavuti kui laiemalt globaalses maailmas"
  }
  [6501]=>
  object(stdClass)#6502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Kursuse eesmärgiks on anda süvateadmisi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast"
    ["sisu"]=>
    string(460) "Kursusuel käsitletakse EL ühise põllumajanduspoliitika aluseid, põhidolumente, arenguid, 21.sajandi uusi prioriteete, turu tasakaalustamist ja subiseddirmist Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6502]=>
  object(stdClass)#6503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Kursuse eesmärgiks on esitada ülevaade Euroopa Liidu välispoliitika teooriatest ja naabruspoliitika kontseptsioonist"
    ["sisu"]=>
    string(544) "Loengute raames võrreldakse Euroopa Liidu välispoliitika naabruspoliitika strateegiat ja taktikat Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida suunal Ida-poolsete naabritega ja nn „naabrite naabritega“ poliitikast kuni majanduskoostööni ning arenguabini Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6503]=>
  object(stdClass)#6504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6504]=>
  object(stdClass)#6505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7032"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(75) "Hinnata Euroopa Liidu panust maailma humanitaar– ja arenguabi teostamisel"
    ["sisu"]=>
    string(617) "Kursusel vaadeldakse Euroopa Liidu erilist rolli maailmapoliitikas – humanitaar- ja arenguabi, kus EL on saavutanud esikoha. Analüüsitakse Euroopa Liidu välispoliitikat ning selle abi-kaubandus-partnerluspoliitika tähtsust nii Euroopa Liidule kui maailmale oluliste riikide poliitikate ja majanduste edendamisel. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6505]=>
  object(stdClass)#6506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7033"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Uurimustöö, seminarid, analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Kursuse eesmärgiks on integratsiooni kui teooria mõistmine, selle põhimõtted ja mõjutused globaliseeruvas maailmas"
    ["sisu"]=>
    string(653) "Kursusel käsitletakse integratsiooniteooriaid ja reaalse elu integratsiooniprotsesse Euroopa integratsiooni taustal. Lisatud on ka muutuste teooriad, neorealistlikud lähenemised kaasaegsele maailmale versus rahvusvahelised võimusüsteemid, hierarhialt, subordinatsioonilt ehk ülalt-alla kontroolilt võrgustike ja riikideülese valitsemise loomisele. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6506]=>
  object(stdClass)#6507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7034"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Kursuse eesmärgiks käsitleda identiteedi-teooriaid laiemalt sealhulgas Euroopa identiteeti lähtuvalt ajaloost, ühiskonnast ja kirjandusest, ajaloo õpetamisest jne."
    ["sisu"]=>
    string(603) "Kursuse teemad: identiteet, Euroopa identiteedi kujunemine ja arengud, identiteedi eripärasused rahvuste ja piirkondade lõikes. Ühtlasi antakse ülevaade Euroopa mobiilsusest, erinevate kultuuri-taustadega inimeste suhtlusest ning Euroopa identiteeti puudutavate sotsioloogiliste uuringute tulemustest Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(70) "Teadmised, kuidas käsitleda Euroopa identiteeti globaalses keskkonnas"
  }
  [6507]=>
  object(stdClass)#6508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7035"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Kursuse eesmärgiks on analüüsida Euroopa Liidu migratsioonipoliitikat maailma võrdluses"
    ["sisu"]=>
    string(713) "Kursus on pühendatud sügavamale migratsioonianalüüsile, sealhulgas Euroopa Liidu raames ja sellest väljapoole jäävate protsesside võrdlemisele. Loengutes-seminarides on arutluste teemadeks Schengeni viisaruumi reeglid ja praktika, EL-i immigratsiooni poliitika integratsiooni-põhimõtetest lähtuvalt, Euroopa varjupaiga poliitika, suhted nn kolmandate riikidega indiviidide mobiilsuse aspekte arvestades. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6508]=>
  object(stdClass)#6509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7037"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast ja sellega seotus institutsioonidest ning poliitikast. Käsitleda Euroopa Liidu keskkonnapoliitika raamistikus ka vastavaid teooriaid"
    ["sisu"]=>
    string(815) "Euroopa Liidu keskkonnapoliitika magistriõppe kursusel käsitletakse ajaloolist kontseptuaalset kujunemist, juriidilisi baasdokumente ja konkreetseid keskkonna poliitikaid, sealhulgas muudatusi, mida töid endaga kaasa laienemisprotsessid. Põhimõtteliselt on kursus jagatud neljaks: esiteks, baasdokumendid ja institutsioonid, teiseks - praktiline keskkonnapoliitika (ka riigi tasemel), kolmandaks - erinevate majandusvaldkondade keskkonnapoliitika ja neljandaks – nn „uuenev Euroopa“ ja keskkonnapoliitika. Kontsentreeritud ülevaade loengu teemadest antakse loengus ja loengumaterjalidega, mis asuvad kursuselehel Moodle'is. Tudengid süvendavad oma teadmisi kirjutades essee vabalt valitud teemal. Teemavalik võib tugineda loengutel ja loengumaterjalidel, kuid teretulnud on ka lisaallikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Teadmised, kuidas käsitelda Euroopa keskkonna poliitikat nii Euroopa Liidu keskselt kui laiemalt rahvusvahelises poliitikas"
  }
  [6509]=>
  object(stdClass)#6510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7038"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "1 Esse 2 Uurimustöö 3 Kolm foorumit"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Kursuse eesmärgiks on õpetada tudengitele oskusi ja teadmisi edukate kultuurideüleste ärisuhete ehitamiseks ja usalduse arendamiseks Venemaa ja idapartnerlusriikidega."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Kursus annab ülevaate rahvuskultuuridest ja identiteediprobleemidest (etnilised, rahvuslikud, kodakondsusega ja mineviku identiteetidega seotud, nostalgia) ning analüüsib neid. Kursus keskendub kultuurilistele väljakutsetele, mis leiavad aset suheldes inimestega teistest kultuuridest ja riikidest. Samuti käsitletakse üldisi arusaamu (sh. stereotüübid) ja kultuurilisi tunnusjooni (sotsiaalseid, etnilisi, geograafilisi)."
    ["vljund"]=>
    string(899) "Kursuse edukal lõpetamisel, tudeng: teab ja oskab selgitada kollektiivsete identiteetide (rahvuslikud, etnilised, kultuurilised jms.) baaselemente, protsesse ja kujunemist Venemaal ja idapartnerlusriikides; eristab ja oskab diskuteerida rahvuskultuuride põhielementide ja tunnuste üle, sh. sümbolite, traditsioonide ja tavade, kultuuriliste instituutide, mälu tasandite, narratiivide, kunsti üle; identifitseerib kollektiivsete mentaliteetide koostisosi (aja ja ruumi tähendused , suhtumine töö tegemisse, perekond, etnilised stereotüübid, mütoloogilised konstellatsioonid) ja oskab neid võrrelda; oskab leida ja määrata identiteete ja sümboleid, sõnalisi ja mitte-sõnalisi koode, kultuurilisi tähendusi, ruume ja dünaamikat, mida saab kasutada brändi või kommunikeerimise viisi loomiseks ja/või konteksti loomiseks, et alustada äritegevust Venemaal ja idapartnerlusriikides."
  }
  [6510]=>
  object(stdClass)#6511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7039"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(265) "Kursuse eesmärgiks on suurendada magistrandi informeeritust ja huvi Euroopa Liidus ja Venemaal toimuvate sündmuste, poliitiliste arengute ja nende tagamaa vastu; arendada analüüsioskust ning võimet Euroopa integratsiooniga seonduvatel teemadel kaasa rääkida."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Eriseminari käigus analüüsib magistrant Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete ja/või Euroopa integratsiooniga seonduvaid aktuaalseid küsimusi, osaledes vastavasisulistes seminarides ja loengutes."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Pärast kursuse läbimist magistrant: -teab osaletud loengute/seminaride teemavaldkondades Euroopa Liidus ja/või Venemaal toimuvaid olulisemaid sündmusi; -tunneb osaletud loengute/seminaride teemavaldkondades Euroopa Liidus ja/või Venemaal toimuvaid poliitilisi arenguid ja nende tagamaid; -oskab osaletud loengute/seminaride teemavaldkondades analüüsida ja kaasa rääkida Euroopa integratsiooniga seotud teemadel."
  }
  [6511]=>
  object(stdClass)#6512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Praktikategevuse eesmärgiks on vahetada kogemusi ja välja selgitada parimad praktikad ettevõtete ja kõrgkoolide koostööks õppetöö arenduse ja praktika korraldamise valdkonnas ning võimaldada üliõpilastel testida omandatud teadmisi sihtriigi kontekstis praktilistest töösituatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(508) "Praktikantide lähetamine piiriülesele praktikale ja praktika läbiviimine – praktikasüsteemi väljatöötamise testimiseks lähetatakse projekti käigus 1 praktikant semestris 1-kuuliseks perioodiks. Praktikat võib sooritada nii keskvalitsuse (ministeeriumid, ametid) kui kohaliku omavalitsuse asutustes, diplomaatilistes esindustes, avalik-õiguslikes institutsioonides või olmanda sektori organisatsioonides. Kokkuleppel praktika ülikoolipoolse juhendajaga võib praktikat sooritada ka erasektoris."
    ["vljund"]=>
    string(1103) "Praktika läbinu peab (ning praktika toetab nende eesmärkide saavutamist): • omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest; • tunneb eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; • omab süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas; • oskab ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; * oskab erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi; • oskab eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; • oskab oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata; • on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi."
  }
  [6512]=>
  object(stdClass)#6513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade poliitiliste otsuste tegemise erinevatest tahkudest majandus- ja ärivaldkonnas Venemaal ja EL-i naabrusriikides"
    ["sisu"]=>
    string(696) "Kursus keskendub poliitiliste otsuste tegemise erinevatele tahkudele Venemaa ja EL-i majandus- ja ärivaldkonnas. Arutluse all on järgmised teemad: Otsuste tegemise institutsionaalse konteksti võrdlus: EL vs C.I.S.; Võimumustrid ja otsuste tegemine; poliitikud, oligarhid, „uusvenelased“, jne; Riigi institutsioonide roll otsuste tegemises ja bürokraatia; president ja valitsus jne; Poliitika ja kohtusüsteem: korraldus ja vastastikused seosed; inimõigused jne. Tsiviil-sõjaväelised suhted; avalik arvamus sõjaväeliste reformide kohta, jne; Poliitiliste institutsioonide regionaalne mitmekesisus; Kohalikud võimud kui võimuagendid; Majandus-ja ärikonteksti poliitikate analüüs;"
    ["vljund"]=>
    string(174) "Õpilane omandab baasteadmised administratsiooni süsteemist, bürokraatiast ja regionaalsete võimude rollist otsuste tegemise protsessides Venemaal ja EL-i naabrusriikides."
  }
  [6513]=>
  object(stdClass)#6514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7042"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaadee praeguste õigusüsteemide struktuuridest ja toimimisest Venemaal ja idapartnerlusriikides. Erilist rõhku pannakse komparatiivsele meetodile tundmaks ära nende piirkondade põhilisi sarnasusi ja erinevusi praeguse õiguskorra arengus ja olukorras."
    ["sisu"]=>
    string(518) "Kursuse edukal läbimisel, tudeng: mõistab Venemaa õigussüsteemi struktuuri ja toimimist ja teiste post-sotsialistlike riikide õigussüsteeme; orienteerub konkreetsete riikide erinevates seadusharudes; eristab nõukogudejärgsete „uute“ õigussüsteemide ajaloolise arengu eripärasid ja praeguseid arengu kõrvalekallete tulemusi; tunneb ära põhilisi erinevusi ja sarnasusi erinevate riikide seadusandluses; mõistab, kuidas lahendada konkreetseid kaasusi Vene ja idapartnerlusriikide seadustest lähtuvalt."
    ["vljund"]=>
    string(518) "Kursuse edukal läbimisel, tudeng: mõistab Venemaa õigussüsteemi struktuuri ja toimimist ja teiste post-sotsialistlike riikide õigussüsteeme; orienteerub konkreetsete riikide erinevates seadusharudes; eristab nõukogudejärgsete „uute“ õigussüsteemide ajaloolise arengu eripärasid ja praeguseid arengu kõrvalekallete tulemusi; tunneb ära põhilisi erinevusi ja sarnasusi erinevate riikide seadusandluses; mõistab, kuidas lahendada konkreetseid kaasusi Vene ja idapartnerlusriikide seadustest lähtuvalt."
  }
  [6514]=>
  object(stdClass)#6515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7043"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "Eesmärgiks on Vene majanduses toimunud protsesside mõistmine (liberaliseerimine, riigikapitalismi teke), rõhuasetusega Vene regioonide majandustel. Uuritakse riigi sekkumise mõju majanduselule. Globaalsete mõjude avaldumine Vene näite varal (SRÜ, EL, WTO). Venemaa konkurentsivõime rahvusvahelises majanduses (sh. BRIC riikide roll laiemalt)."
    ["sisu"]=>
    string(254) "Sissejuhatuses kirjeldatatkse sündmusi, mis aastatel 1991-2010 on mõjutanud praeguse Vene majandussüsteemi väljakujunemist. Riigikapitalismi tõus vastusena liberalismi puudustele. Vene regioonide majandused retsentraliseerimispoliitika mõjuväljas."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Eesmärgiks on Vene majanduses toimunud ja toimuvate protsesside mõtestamine. Peatutakse ka Vene regioonide majandustel, st ei vaadata majandusarengut vaid Moskva-kesksena. Analüüsitakse erinevaid kontseptsioone nagu liberaliseerimine, riigikapitalism, BRIC riigid. Saadakse ka praktilist infot Venemaal toimuva ja tulevikuprognooside kohta."
  }
  [6515]=>
  object(stdClass)#6516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Kursuse eesmärgiks on anda algteadmised äritegevuse taustast Venemaa ja idapartnerlusriikide turgudel. Erilist tähelepanu pööratakse võimalikele kitsaskohtadele ja viisidele, kuidas neid vältida"
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kursus annab osalejatele baasteadmised ärikeskkonnast, mis on olulised otsuste tegemiseks ida turule sisenemisel. Kursus keskendub sihtriikide ärikeskkonna eripäradele. Käsitletakse probleeme ja riske, mis ähvardavad uusi turule sisenejaid ja antakse praktilisi nõuandeid, kuidas neid riske vältida või minimaliseerida. Osalejatele antakse kursuse jooksul piisavalt informatsiooni hindamaks oma võimalusi kohalikele turgudele sisenemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(482) "Kursuse edukal läbimisel, õpilane: • enne otsuste tegemise protsessi, omab selget arusaama sihtriikide ärikeskkonnas; • oskab hinnata oma valmidust välisturgudele/ida turule sisenemiseks; • on võimeline looma oma äristrateegia visandit; • mõistab teatud eeltegevuste läbi viimise olulisust enne Vene ja idapartnerlusriikide turgudele sisenemist; • omab oskusi äriplaani ette valmistamiseks ja oskab hinnata oma toodete potentsiaali sihtriikide turule suunamiseks."
  }
  [6516]=>
  object(stdClass)#6517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7045"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Kohal käimine ning kodune töö"
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Anda ülevaade Euroopa Liidust, keskendudes Euroopa Liidu õpetamisele"
    ["sisu"]=>
    string(703) "I moodul Euroopa poliitiline ruum - Euroopa poliitilise ruumi teke ja areng - Euroopa kodakondsus ja riiklus - Eesti selles ruumis II moodul Euroopa Liidu majandus - Euroopa majanduse põhimõtted - Euroopa majanduse areng ja tulevik; ühisraha - Eesti Euroopa majandusruumis III moodul Euroopa Liidu institutsionaalne toimimine - Euroopa Liidu olulisemad institutsioonid - Euroopa muud institutsioonid - Eesti Euroopa Liidus IV moodul Euroopa Liidu alase õppevahendi esitamine ja analüüs - Ette valmistatud õpivahendi esitlemine ja tagasisidestamine Iseseisev töö Euroopa Liidu alase õppevahendi koostamine - Euroopa Liidu teemadega seonduv õpivahend, mis seondub õpetaja enda tunnimaterjaliga"
    ["vljund"]=>
    string(84) "Aine läbinu tunneb Euroopa Liidu põhiteemasid ning oskab neid õpetamisel kasutada"
  }
  [6517]=>
  object(stdClass)#6518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIE7046"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa julgeolekukoostöö arengust ja EL välis- ja julgeolekupoliitilisest integratsioonist alates 1950-test kuni 2007. aastani."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Analüüsitakse erinevate riikide toetust ja huvisid EL julgeolekudimensiooni arengus. Süvitsi vaadeldakse kontseptuaalseid käsitlusi EL julgeolekuintegratsioonist. Lisaks on vaatluse all: EL julgeolekukoostöö külma sõja perioodil EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujunemine Valitsustevahelised kokkulepped ja julgeolekukoostöö Petersbergi ülesanded St. Malo kokkulepe 1998.a Ühise julgeoleku ja kaistepoliitika kujunemine ESDP toimimine ja institutsioonid NATO ja EL suhted EL missioonid"
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised Euroopa Liidu julgeolekukoostööst alates Euroopa Ühenduse poliitilise koostöö algusaegadest kuni EL ühise välis- ja julgeoleku ja ühise kaitsepoliitika loomiseni."
  }
  [6518]=>
  object(stdClass)#6519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6001"
    ["hindamine"]=>
    string(106) "Vajalik osaleda seminaris. Lisaks demonstreerida arvestusel aine omandamist kriitilisel tasemel. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Avaliku poliitika kui uurimisvaldkonna kujunemine, vajadus ja tunnusjooned? Avaliku poliitika peamised uurimisraamistikud. Poliitika kujundamise protsess, poliitikaanalüüs. Poliitikaprobleemide struktureerimine: poliitikamudelite tüübid ja struktureerimise meetodid. Poliitikatulemite prognoosimine. Meetodid poliitikavalikute ettepanekute tegemiseks. Poliitikavalikute ettepanekud: lähenemine nende tegemisele ja meetodid. Poliitika elluviimine ja tulemite monitoorimine. Poliitikate hindamine monitoorimise tehnikad. Otsustusprotsessi analüüsi eri perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
  }
  [6519]=>
  object(stdClass)#6520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Kujundada oskused uurimistöö erinevate osade läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Uurimisseminar I toimub seotuna ühe tuumvalikainega üliõpilase valikul. Uurimisseminari sisuks on põhjalikumalt tutvuda teatud õppeaine lõiguga, eesmärgiga omandada oskusi uurimistöö erinevate osade läbiviimisel. Õppejõud suunab üliõpilase asjakohase kirjanduse juurde ja üliõpilane töötab selle läbi. Ainepõhine uurimisseminar toimub üldjuhul ajavahemikus III semestri teine periood kuni V semestri esimese periood. Ainepõhist uurimisseminari viib üldjuhul läbi tuumvalikaine õppejõud. Uurimisseminar I väljundiks on üliõpilase kirjutatud referatiivne või kirjandusallikaid sünteesiv uurimistöö. Uurimisseminar I korraldus on reguleeritud Riigiteaduste Instituudi direktori korraldusega 07.12.2009 1-16/1185."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilane: Omab süsteemset ülevaadet valdkonna põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; Oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitilisel ja loovalt tõlgendada; Oskab eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodieid ja tehnoloogiaid ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi."
  }
  [6520]=>
  object(stdClass)#6521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Kujundada analüütiline valmidus bakalaureusetöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(621) "Uurimisseminar II, ehk probleemipüstituse uurimisseminar on iseseisev aine, mis läbitakse valitud õppesuunas. Seminari sisuks on bakalaureusetöö uurimisprobleemi, küsimuste, materjalivaliku ja metoodika läbitöötamine, eesmärgiga kindlustada analüütiline valmidus bakalaureusetöö kirjutamiseks. Koordineeriv õppejõud kordab üle uurimiskujunduse põhitõed ja teostab vähemalt ühe bakalaureusetöö projektide vahehindamise. Väljundiks on üliõpilase kirjutatud bakalaureusetöö projekt. Uurimisseminar II korraldus on reguleeritud Riigiteaduste Instituudi direktori korraldusega 07.09.2009 1-16/1185."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane oskab: Valida lõputöö teema ning põhjendada selle valikut; Sõnastada uurimisprobleeme; Valida uurimismeetodeid; Koostada ajakava; Leida relevantsed allikad."
  }
  [6521]=>
  object(stdClass)#6522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6522]=>
  object(stdClass)#6523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6006"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "A."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6523]=>
  object(stdClass)#6524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Kujundada empiirilise uurimistöö oskused, mis loovad eeldused õputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste praktiline rakendamine uurimistegevuse käigus. Valikained Uurimisseminarid 3 ja 4 on vastavalt vajadusele ainepõhised või probleemipüstituse uurimisseminarid ning neid võib valida suurema uurimistöö huvi korral või lõputöö teema vahetamisel. Uurimisseminaride 3 ja 4 korraldus on reguleeritud Riigiteaduste Instituudi direktori korraldusega 07.09.2009 1-16/1185."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Tudeng omandab: Arusaamad ja oskused piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused; Oskused lühidalt presenteerida oma uurimistöö tulemusi."
  }
  [6524]=>
  object(stdClass)#6525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine. Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Uurimisseminar koosneb järgmistest etappidest: uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil, uurimisraamistiku koostamine ja nende võrdlev analüüs, empiirilise andmestiku koondamine, süstematiseerimine ja failimine; empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonides; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6525]=>
  object(stdClass)#6526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine. Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Bakalaureuseseminar koosneb järgmistest etappidest: Uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil uurimisraamistiku koostamine ja nende võrdlev analüüs; Empiirilise andmestikud koondamine, süstematiseerimine ja failimine; Empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonides; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6526]=>
  object(stdClass)#6527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; On kursus kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega."
  }
  [6527]=>
  object(stdClass)#6528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Kohustuslik erialaaine, mis annab ettevalmistuse BA-töö kirjutamiseks. Eesmärk on tutvustada erinevaid teadusliku uurimistöö tegemisepõhimõtteid, uurimisdisaini baaselemente ja BA-töö kirjutamise/vormistamise aluseid. Kursus annab ka sissejuhatava lühiülevaate kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest uurimismeetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(781) "Teaduse ja uurimistöö olemus. Uurimisparadigmad ja –strateegiad riigiteadustes. Uurimiskava koostamine. Uurimisprobleemi ja uurimisküsimuste formuleerimine. Muutujad ja mõõdikud. Muutujate operatsionaliseerimine. Uurimisandmete sidumine teooriaga. Ülevaade kvalitatiiv- ja kvantitatiivmeetoditest, nende olemusest, erinevustest. Üldkogum ja valim. Valimi tüübid. Valiku protseduurid. Vaatlus. Intervjueerimine Kontentanalüüs. Küsitlused. Küsimustiku koostamine. Kvantmeetodite põhimõisted ja –tegevused. Andmeanalüüsi tüübid. Olemasolevate andebaaside kasutamine oma uuringutes. Uurimistulemuste publitseerimine: võimalused, tavad, autoriõigus. Teaduseetika. Publikatsioonide vormid: teesid, sünopsis, essee, artikkel, väitekiri. Teadusartikli analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Baasteadmised uurimistöö planeerimisest ja uurimiskava koostamisest. Teadmised peamistest meetoditest ja oskus kasutada neid väiksemahuliste uni- ja bivariatiivsete analüüside läbiviimiseks."
  }
  [6528]=>
  object(stdClass)#6529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6013"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikul väitlusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Võimaldada üliõpilastel keskenduda haldusjuhtimise probleemide praktilisele ja teoreetilisele analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust leida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, empiirilisi andmeid ja andmebaase; suhestada omandatud teadmised uusima erialakirjanduse- ja uurimismeetoditega ning arendada oskust iseseisvate originaalsete järelduste tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Bakalaureusetöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Iseseisev töö erialakirjandusega ja iseseisev empiiriline analüüs. Konsultatsioonid ja seminarid (võivad toimuda interneti-põhiselt)."
  }
  [6529]=>
  object(stdClass)#6530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6014"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Hinne moodustub analüütilise esse (40%), vahe-resümeede ja esseede (30%) ja seminaridest –loengutest osavõtu (15+15%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(458) "Anda võimalikult kompaktne ja terviklik ülevaade USA ja Euraasia suurriikide, samuti NATO ja Euroopa Liidu välispoliitiliste suundumuste kujunemisest ja omavaheliste suhete arengust “külma sõja” perioodil ning pärast sotsialismileeri kokkuvarisemist. Kursus selgitab Ida-Euroopa taasteket, Aasia riikide tõusmist maailmapoliitika tegijate hulka, NATO ja Euroopa Liidu laienemist ja ka islami faktori osa globaalses julgeolekus ja arengupoliitikas."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Kursus annab - tulenevalt presidendivalimistest - esmalt ülevaate USA ja Venemaa, seejärel Prantsusmaa, Hiina, Saksamaa ja Jaapani välispoliitikast, samuti NATO, Euroopa Liidu, G8, G20, BRICS, Arab League tegevusest rahvusvaheliste probleemide lahendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(514) "Üliõpilane teab suurriikide välispoliitika kujunemise ja toimimise põhjuseid, ta oskab näha selle seotust suurriikide ja nende ühenduste huvide ja taotlustega nii regiooniti kui globaalselt, mõistab rahvusvaheliste foorumite osa välispoliitika teostamisel. Üliõpilane teeb vahet demokraatlike ja ebademokraatlike eesmärkide ja poliitika vahel, arvestab pragmaatilist lähenemist poliitikale, suudab realistlikult hinnata väikeriikide ja Eesti-suguste piiririikide võimalusi tänases maailmapoliitikas."
  }
  [6530]=>
  object(stdClass)#6531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Võimaldada üliõpilastel keskenduda riigiteaduste probleemide praktilisele ja teoreetilisele analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust leida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, empiirilisi andmeid ja andmebaase; suhestada omandatud teadmised uusima erialakirjanduse- ja uurimismeetoditega ning arendada oskust iseseisvate originaalsete järelduste tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Bakalaureusetöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6531]=>
  object(stdClass)#6532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Kursus annab ülevaate rahvusvaheliste organisatsioonide tekkepõhjustest, arengust ning nende mõjust maailmapoliitikale."
    ["sisu"]=>
    string(860) "Analüüsitakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (IO)vastastikust mõju ning organisatsioonide mõjuvõimu maailmapoliitikale. Ülevaade peamistest teoreetilistest lähenemistest IO-dele. Arutletakse ka teemadel, missugune on väikeriikide roll IO-des käsitletakse organisatsioonide muutumisvõime probleemistikku ning IO-de mõju demokraatia arengule. Analüüsitakse rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide arengut: EL, NATO, ÜRO, OSCE, WTO, ASEAN jt.; ja tutvustatakse ka mõjukamaid valitsusväliseid organisatsioone (Greenpeace jt.). Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(62) "Teadmised tähtsamatest rahvusvahelistest organisatsioonidest."
  }
  [6532]=>
  object(stdClass)#6533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6533]=>
  object(stdClass)#6534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6032"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Hindeline arvestus. Arvestuse saamiseks tuleb esitada praktika aruanne (7-8 lehekülge) ja organisatsioonipoolse juhendaja hinnanguleht."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Saada erialase töö kogemusi, rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ja saada ülevaade avaliku organisatsiooni töökorraldusest. Õpetada hindama avaliku organisatsiooni juhtimise efektiivsust ja oskust määratleda oma ülesannete vajalikkust organisatsiooni kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(598) "Praktika saab sooritada erinevat tüüpi avaliku sektori organisatsioonides. Oma eelistuste kohaselt valib iga üliõpilane alljärgnevate seast: o riigi keskvalitsuse asutuse (nt ministeeriumid, Riigikontroll, maavalitsus), o kohalike haldusasutuste (kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutused); o riigiasutuse haldusalas olevate asutuse (ametid ja inspektsioonid) seast. või ärikorralduse praktika äriühingus, kus töötajate arv vähemalt 100, valib iga üliõpilane alljärgnevate seast: o tööstussektori äriühingu; o turismisektori äriühingu; o teenindussektori äriühingu."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Koostatakse organisatsiooni omapoolne hinnang tudengi tööle organisatsioonis."
  }
  [6534]=>
  object(stdClass)#6535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Kujundada oskused uurimistöö erinevate osade läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(475) "Interdistsiplinaarne seminar toimub seotuna ühe mooduli ainega üliõpilase valikul. Interdistsiplinaarse seminari sisuks on põhjalikumalt tutvuda teatud õppeaine lõiguga, eesmärgiga omandada oskusi uurimistöö erinevate osade läbiviimisel. Õppejõud suunab üliõpilase asjakohase kirjanduse juurde ja üliõpilane töötab selle läbi. Interdistsiplinaarse seminari väljundiks on üliõpilase kirjutatud referatiivne või kirjandusallikaid sünteesiv uurimistöö."
    ["vljund"]=>
    string(455) "Üliõpilane: Omab süsteemset ülevaadet valdkonna põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; Oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitilisel ja loovalt tõlgendada; Oskab eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodieid ja tehnoloogiaid ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi."
  }
  [6535]=>
  object(stdClass)#6536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6034"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Õpetada kriitiliselt analüüsima erinevaid tekste ja selle kogemuse baasil ise akadeemilisi tekste looma; Anda praktilisi oskusi tekstiloomeks."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Akadeemilise teksti olemus ja põhijooned. Argument ja tõendamine. Uurimuslike kirjatööde erinevad vormid (memo, teesid, essee, referaat, uurimistöö, väitekiri, teadusartikkel). Allikate otsing ja kasutamine. Eetika teaduses. Viitamine. Akadeemilise töö vormistamine. Iseseisev töö: akadeemiliste ja mitteakadeemiliste tekstide lugemine ja analüüs; Erinevate tekstivormide loomine ja analüüs; Praktikumitööd argumenteerimisest ja viitamisest."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskab eristada akadeemilisi tekste mitteakadeemilistest, hinnata nende kvaliteeti; Valdab erinevaid kirjalike tööde vorme; Oskab oma töid akadeemiliste tavade kohaselt vormistada"
  }
  [6536]=>
  object(stdClass)#6537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(66) "Kujundada analüütiline valmidus bakalaureusetöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(619) "Lõputöö seminar ehk probleemipüstituse uurimisseminar on iseseisev aine, mis läbitakse valitud õppesuunas. Seminari sisuks on bakalaureusetöö uurimisprobleemi, küsimuste, materjalivaliku ja metoodika läbitöötamine, eesmärgiga kindlustada analüütiline valmidus bakalaureusetöö kirjutamiseks. Koordineeriv õppejõud kordab üle uurimiskujunduse põhitõed ja teostab vähemalt ühe bakalaureusetöö projektide vahehindamise. Väljundiks on üliõpilase kirjutatud bakalaureusetöö projekt. Uurimisseminari korraldus on reguleeritud Riigiteaduste Instituudi direktori korraldusega 07.09.2009 1-16/1185."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane oskab: Valida lõputöö teema ning põhjendada selle valikut; Sõnastada uurimisprobleeme; Valida uurimismeetodeid; Koostada ajakava; Leida relevantsed allikad."
  }
  [6537]=>
  object(stdClass)#6538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6037"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6538]=>
  object(stdClass)#6539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6038"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6539]=>
  object(stdClass)#6540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6041"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Lõputöö teema vahetamise seminar on mõeldud tudengitele, kes soovivad vahetada lõputöö teemat ning juhendajat peale aine RII6036 Uurimisseminar sooritamist esialgse juhendajaga."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Lõputöö teema vahetamise seminar on mõeldud tudengitele, kes soovivad vahetada lõputöö teemat ning juhendajat, peale aine RII6036 Uurimisseminar sooritamist esialgse juhendajaga. Aine sisuks on probleemipüstituse uurimisseminar - iseseisev aine, mis läbitakse valitud õppesuunas."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane oskab: Valida lõputöö teema ning põhjendada selle valikut; Sõnastada uurimisprobleeme; Valida uurimismeetodeid; Koostada ajakava; Leida relevantsed allikad."
  }
  [6540]=>
  object(stdClass)#6541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6042"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda üliõpilastele oskused rakendada omandatud erialaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Aine sisuks on TLÜ Riigiteaduste Instituudi õppejõudude, eelkõige üliõpilase lõputöö juhendaja juhendamisel erialaste teadmiste rakendamine erinevate praktiliste ülesannete, näiteks assisteerimise või uurimistegevuse näol. Aine sisuks on iseseisev töö."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Üliõpilasel on kujunenud oskused rakendada erialaseid teadmisi praktiliselt, eelkõige õppetöö või uurimistegevuse kontekstis."
  }
  [6541]=>
  object(stdClass)#6542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6043"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Bakalaureusetöö kaitstakse avalikul väitlusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Võimaldada üliõpilastel keskenduda haldusjuhtimise probleemide praktilisele ja teoreetilisele analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust leida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, empiirilisi andmeid ja andmebaase; suhestada omandatud teadmised uusima erialakirjanduse- ja uurimismeetoditega ning arendada oskust iseseisvate originaalsete järelduste tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Bakalaureusetöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Iseseisev töö erialakirjandusega ja iseseisev empiiriline analüüs. Konsultatsioonid ja seminarid (võivad toimuda interneti-põhiselt)."
  }
  [6542]=>
  object(stdClass)#6543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII6044"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Õpetada kriitiliselt analüüsima erinevaid tekste ja selle kogemuse baasil ise akadeemilisi tekste looma; anda praktilisi oskusi tekstiloomeks."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Akadeemilise teksti olemus ja põhijooned. Argument ja tõendamine. Uurimuslike kirjatööde erinevad vormid (memo, teesid, essee, referaat, uurimistöö, väitekiri, teadusartikkel). Allikate otsing ja kasutamine. Eetika teaduses. Viitamine. Akadeemilise töö vormistamine. Iseseisev töö: akadeemiliste ja mitteakadeemiliste tekstide lugemine ja analüüs; Erinevate tekstivormide loomine ja analüüs; Praktikumitööd argumenteerimisest ja viitamisest."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Oskab eristada akadeemilisi tekste mitteakadeemilistest, hinnata nende kvaliteeti; Valdab erinevaid kirjalike tööde vorme; Oskab oma töid akadeemiliste tavade kohaselt vormistada"
  }
  [6543]=>
  object(stdClass)#6544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Eesmärk on täiendada mitmesuguste metoodiliste teadmiste ja tehniliste oskuste (anketeerimine, küsitlemine, töötlemine jne) omandamisel saadud teadmisi uurimistöö aluseelduslike teadusfilosoofiliste ja metodoloogilise analüüsisuutlikkusega."
    ["sisu"]=>
    string(371) "Tutvustatakse ühiskonnateaduste põhilisi arutlusmeetodeid, teoreetilise tegevuse kognitiivseid eeldusi ja kontseptuaalse loome võtteid. Antakse ülevaade kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite metodoloogilisest eeldustest. Analüüsitakse positivistliku, naturalistliku realistliku, fenomenloogilise, perspektivistliku jne lähenemisviisiga liituvaid probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadusfilosoofia aluste omandamine. Teadusliku uurimistöö kirjutamise metodoloogiliste ja metoodiliste eelduste kinnitumine. Paktilise analüüsi ja üldistustehnikat omandamine."
  }
  [6544]=>
  object(stdClass)#6545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda üliõpilastele oskused rakendada omandatud erialaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Aine sisuks on TLÜ Riigiteaduste Instituudi õppejõudude, eelkõige üliõpilase lõputöö juhendaja juhendamisel erialaste teadmiste rakendamine erinevate praktiliste ülesannete, näiteks assisteerimise või uurimistegevuse näol. Aine sisuks on iseseisev töö."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Üliõpilasel on kujunenud oskused rakendada erialaseid teadmisi praktiliselt, eelkõige õppetöö või uurimistegevuse kontekstis."
  }
  [6545]=>
  object(stdClass)#6546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7007"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda üliõpilastele oskused rakendada omandatud erialaseid teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(627) "Aine sisuks on TLÜ Riigiteaduste Instituudi õppejõudude, eelkõige üliõpilase lõputöö juhendaja juhendamisel erialaste teadmiste rakendamine erinevate praktiliste ülesannete, näiteks assisteerimise või uurimistegevuse näol. Aine sisuks on iseseisev töö. Aine läbimiseks tuleb üliõpilasel: Ainesse elektrooniliselt registreerida; Täita erialase raknedustegevuse blankett (saadaval RTI kodulehel) ja võtta blanketile juhendanud õppejõu allkiri. Täidetud aruanne jääb tudengile kinnituseks sooritusest ja on sooritatud EAP-de arvestamise aluseks. Aruannet õppetöö koordinaatorile enam esitada vaja pole."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Üliõpilasel on kujunenud oskused rakendada erialaseid teadmisi praktiliselt, eelkõige õppetöö või uurimistegevuse kontekstis."
  }
  [6546]=>
  object(stdClass)#6547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Kujundada üliõpilastel oskus seostada teoreetilise loengukursuse raames omandatavaid teadmisi praktiliste kogemustega partnerorganisatsioonis."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Teenistusõppe käigus saavad tudengid loengus omandatud teoreetilisi teadmisi võrrelda reaalse olukorraga organisatsioonis. Tudeng käib paralleelselt teoreetilistes loengutes ja tööl partnerorganisatsioonis (keskmiselt kuus tundi nädalas) ning lisaks toimuvad teenistusõppe seminarid."
    ["vljund"]=>
    string(45) "Praktiline töö organisatsioonis, seminarid."
  }
  [6547]=>
  object(stdClass)#6548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; Üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; Üliõpilane on tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6548]=>
  object(stdClass)#6549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Erialakursuste käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine. Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Uurimisseminar koosneb järgmistest etappidest: Uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil; Uurimisraamistiku koostamine ja nende võrdlev analüüs; Empiirilise andmestiku koondamine, süstematiseerimine ja failimine; Empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(441) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6549]=>
  object(stdClass)#6550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Kirjandusseminar võimaldab magistrandil õppejõu üldsuuniste alusel tutvuda teatud teemavaldkonnaga. Üldeesmärgiks on võimaldada organiseeritult töötada magistritöö suunas."
    ["sisu"]=>
    string(650) "Juhendajaga koostöös koostab magistrant teemavaldkonna läbitöötamist toestava tegevus- ja ajakava ning kirjanduspaketi. Paketi mahuks on orienteeruvalt 500 lk. Auditoorne töö üldmudeliks on: 1) sissejuhatav kohtumine, kus õppejõud tutvustab aine üldist tagapõhja ja sihistatust ning annab aine läbimise suunised (võib toimuda ka piisava kirjaliku juhise esitamise ja vastuvõtuaegadel huviliste nõustamise kaudu, kui on vähemalt 3 teemakohtumist); 2) temaatilised kohtumised (1-2), kus õppejõud arutleb üliõpilastega selleks ajaks loetut struktuursete probleemide kaupa; 3) läbitöötatud kirjanduse eksam või esseede hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Magistrant tutvub õppejõu üldsuuniste alusel teatud teemavaldkonnaga ja omandab magistritöö valmimist toestavaid pädevusi."
  }
  [6550]=>
  object(stdClass)#6551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine; Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Magistriseminar koosneb järgmistest etappidest: Uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil; Uurimisraamistiku koostamine ja nende võrdlev analüüs; Empiirilise andmestiku koondamine, süstematiseerimine ja failimine; Empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonides; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6551]=>
  object(stdClass)#6552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine; Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Magistriseminar koosneb järgmistest etappidest: Uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil; Uurimisraamistiku koostamine ja selle võrdlev analüüs; Empiirilise andmestiku koondamine, süstematiseerimine ja failimine; Empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonides; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6552]=>
  object(stdClass)#6553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7023"
    ["hindamine"]=>
    string(326) "Koondhinne kujuneb seminarides näidatud aktiivsuse (30% hindest), esse (40% hindest) ja eksami hinde põhjal (40% hindest). Seminaridel osalemine kohustuslik (vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus). Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga. Essee - ca 20 000 tähemärki esitatakse viimase seminari toimimise päeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Kohustuslik erialaaine, mis annab ettevalmistuse magistritöö kirjutamiseks. Eesmärk on tutvustada erinevaid teadusliku uurimistöö tegemise põhimõtteid ja meetodeid ning nende rakendusvõimalusi riigiteadustes."
    ["sisu"]=>
    string(832) "Teadusliku uurimistöö olemus ja sellega seotud põhimõisted (muutuja, mudel, kontsept). Uurimisteema, uurimiseesmärgid, uurimisküsimused, hüpoteesid ja nende formuleerimine. Uuringustrateegiad ja metodoloogia (Induktsioon ja deduktsioon, kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod). Kvantitatiivne uurimistöö – küsitlus ja sellega seotud aspektid. Kvantitatiivne uurimistöö – elementaarne statistika ja tulemuste hindamine ning tõlgendamine. Kvalitatiivne intervjuu – selle liigid ja läbiviimine. Tekstianalüüs ja selle meetodid (kontentanalüüs, diskursuse analüüs). Dokumendianalüüs. Juhtumiuuring ja võrdlev uuring ning nende spetsiifika. Meetodite kombineerimine ja uurimistöö eetika. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise nõuded (uurimistöö osadele eistatud nõuded, viitamine, allikaloend, jne)."
    ["vljund"]=>
    string(547) "Tudeng peaks kursuse tulemusena tundma teadusliku uurimistööga seotud põhimõisteid (muutuja, kontsept, valiidus, operatsionaliseerimine, deduktsioon, induktsioon, jne); Peaks omama ettekujutust, kuidas panna paika uurimistöö kontseptuaalsed alused (uurimisküsimused, uurimiseesmärgid, hüpoteesid, uurimisstrateegia); Tundma erinevaid meetodeid ja teadma, millal ühte või teist meetodit on sobiv rakendada. Omama põhioskusi erinevate meetodite rakendamisel; Tundma põhilisi uurimistöö vormistamisega ja kirjutamisega seotud nõudeid."
  }
  [6553]=>
  object(stdClass)#6554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7026"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Magistritöö kaitstakse avalikul väitlusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Võimaldada üliõpilastel keskenduda riigiteaduste probleemide praktilisele ja teoreetilisele analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust leida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, empiirilisi andmeid ja andmebaase; suhestada omandatud teadmised uusima erialakirjanduse- ja uurimismeetoditega ning arendada oskust iseseisvate originaalsete järelduste tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(221) "Magistritöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(26) "Individuaalne juhendamine."
  }
  [6554]=>
  object(stdClass)#6555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7029"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Omandada teadmised rahvusvaheliste suhete kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest meetoditest; Anda ülevaade, kuidas rakendada meetodeid/ teooriaid erinevate uurimisküsimustele vastates."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Uurimisseminari raames koostavad tudengid uurimiskava juhendajaga koostöös, mis kuulub semestri lõpus esitamisele. Uurimiskava osised: probleemipüstitus, üldine uurimuskujundus; tulevase sissejuhatuse võtmeosised. Täpsemad juhendid uurimisseminari ettevalmistamiseks on e-õppe keskkonnas Moodle'is."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Arusaada konkreetse meetodi rollist ja kasutusalast uurimistöö kirjutamisel; ülevaade rahvusvaheliste suhete meetoditest; Oskus kasutada erinevaid meetodeid lähtudes uurimisküsimus(te)st; Oskus rakendada teooriaid neid meetoditega sidudes analüütilise töö kirjutamisel."
  }
  [6555]=>
  object(stdClass)#6556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7030"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Omandada teadmised rahvusvaheliste suhete kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest meetoditest; Anda ülevaade, kuidas rakendada meetodeid/ teooriaid erinevate uurimisküsimustele vastates."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Uurimisseminari raames koostavad tudengid koostöös juhendajaga magistritöö kirjandusülevaate, tutvustades tulevase teoreetilise osa põhiosiseid. Täpsemad juhendid uurimisseminari ettevalmistamiseks on e-õppe keskkonnas Moodle'is."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Arusaada konkreetse meetodi rollist ja kasutusalast uurimistöö kirjutamisel; ülevaade rahvusvaheliste suhete meetoditest; oskus kasutada erinevaid meetodeid lähtudes uurimisküsimus(te)st; oskus rakendada teooriaid neid meetoditega sidudes analüütilise töö kirjutamisel."
  }
  [6556]=>
  object(stdClass)#6557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7037"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid valitsemiase valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6557]=>
  object(stdClass)#6558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7044"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Magistritöö kaitstakse avalikul väitlusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Võimaldada üliõpilastel keskenduda riigiteaduste probleemide praktilisele ja teoreetilisele analüüsile; kujundada üliõpilastes oskust leida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, empiirilisi andmeid ja andmebaase; suhestada omandatud teadmised uusima erialakirjanduse- ja uurimismeetoditega ning arendada oskust iseseisvate originaalsete järelduste tegemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(221) "Magistritöö peab sisaldama valitud valdkonna (probleemi) igakülgset analüüsi, hinnanguid erinevatele seisukohtadele, empiirilise materjali analüüsi, mis kokkuvõttes võimaldaks autoril teha iseseisvaid järeldusi."
    ["vljund"]=>
    string(26) "Individuaalne juhendamine."
  }
  [6558]=>
  object(stdClass)#6559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7046"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6559]=>
  object(stdClass)#6560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6560]=>
  object(stdClass)#6561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7049"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6561]=>
  object(stdClass)#6562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7051"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Kohustuslik erialaaine, mis annab ettevalmistuse magistritöö kirjutamiseks. Eesmärk on tutvustada erinevaid teadusliku uurimistöö tegemise põhimõtteid ja meetodeid ning nende rakendusvõimalusi riigiteadustes."
    ["sisu"]=>
    string(939) "Teadusliku uurimistöö olemus ja sellega seotud põhimõisted (muutuja, mudel, kontsept). Uurimisteema, uurimiseesmärgid, uurimisküsimused, hüpoteesid ja nende formuleerimine. Uuringustrateegiad ja metodoloogia (Induktsioon ja deduktsioon, kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod). Kvantitatiivne uurimistöö – küsitlus ja sellega seotud aspektid. Kvantitatiivne uurimistöö – elementaarne statistika ja tulemuste hindamine ning tõlgendamine. Kvalitatiivne intervjuu – selle liigid ja läbiviimine. Tekstianalüüs ja selle meetodid (kontentanalüüs, diskursuse analüüs). Dokumendianalüüs. Juhtumiuuring ja võrdlev uuring ning nende spetsiifika. Meetodite kombineerimine ja uurimistöö eetika. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise nõuded (uurimistöö osadele eistatud nõuded, viitamine, allikaloend, jne). Iga loengu järel toimub seminar, kus loengus õpitut püütakse läbi praktiliste ülesannete kinnistada."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Tudeng peaks kursuse tulemusena tundma teadusliku ruumistööga seotud põhimõisteid (muutuja, kontsept, valiidus, operatsionaliseerimine, deduktsioon, induktsioon, jne); Peaks omama ettekujutust, kuidas panna paika uurimistöö kontseptuaalsed alused (uurimisküsimused, uurimiseesmärgid, hüpoteesid, uurimisstrateegia); Tundma erinevaid meetodeid ja teada millal ühte või teist meetodit on sobiv rakendada; Omama põhioskusi erinevate meetodite rakendamisel; Tundma põhilisi uurimistöö vormistamisega ja kirjutamisega seotud nõudeid."
  }
  [6562]=>
  object(stdClass)#6563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7052"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6563]=>
  object(stdClass)#6564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7054"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6564]=>
  object(stdClass)#6565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7057"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Kodutööd ja osalus nende aruteludes, kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Luua oskusteavet uuringudisaini kujundamisest sotsiaalteadustes erinevate uurimismeetodite puhul, õpetada kriitiliselt analüüsima publitseeritud uuringuid ja selle kogemuse baasil ise akadeemilisi tekste looma. Anda praktilisi oskusi magistritöö disainimiseks ja tekstiloomeks."
    ["sisu"]=>
    string(671) "Uurimistöö komponendid, välitööde ja analüüsietapi seos. Uurimisraamistik ja selle funktsioon. Teooria ja konteksti roll uuringus. Kuidas ja milleks lugeda senitehtut? Uurimisprobleemi ja küsimuste püstitamine. Argumenteerimine: argumenteerimise struktuur ja argumentide hierarhia. Tõendite kasutamine ja integreerimine argumentidesse. Otsustamine ja järeldamine. Mis on tulemus ja mis on diskussioon teadustöös? Kuidas kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõtet ning sisukokkuvõtet (summary) ja annotatsiooni (abstract)? Teadusartikkel, selle olemus, struktuur ja põhikarakteristikud. Magistritöö struktuur ja võrdlus teadusartikli kui teadusloome liigiga."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Kursuse läbinu omab ülevaadet teadusliku uurimistöö olemusest ja selle etappidest, oskab planeerida oma uurimistööd; ta teab, mis on uurimisraam ja kuidas selle alusel luua uurimiskava. Üliõpilane suudab püstitada uurimisprobleemi ning valida selle lahendamiseks sobiva strateegia ja tehnikad; ta omab argumenteerimise ja akadeemilise kirjutamise oskusi MA lõputööks vajalikul tasemel."
  }
  [6565]=>
  object(stdClass)#6566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7058"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis. Kursust viivad läbi TLÜ Riigiteaduste Instituudi erinevad õppejõud või külalisõppejõud"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6566]=>
  object(stdClass)#6567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(215) "- Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; - Üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; - Üliõpilane on tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6567]=>
  object(stdClass)#6568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Erikursus arendab teadusliku diskussiooni oskust ja aitab kujundada uurimishuvisid"
    ["sisu"]=>
    string(503) "Riigiteaduse instituudi poliitika erikursus on innovaatiline teadus- ja õppetöö segavorm, kus õppejõud ja üliõpilased arutlevad vabas akadeemilises diskussioonis poliitikateaduse ja poliitika aktuaalsete teemade üle. Kursus toimub seminaride vormis, mille eesmärgiks on uut tüüpi foorumi loomine, mis oleks vabam senisest hierarhiast õppejõud/üliõpilane ning teadus/õppetöö ning põhineks osalejate endi huvile taolisse segavormi oma ideid panustada ja tekkivast sünergiast osa saada."
    ["vljund"]=>
    string(196) "- üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; - üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; - üliõpilane on suuteline diskuteerima valdkonna probleemide üle."
  }
  [6568]=>
  object(stdClass)#6569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7061"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(215) "- Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; - Üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; - Üliõpilane on tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6569]=>
  object(stdClass)#6570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7062"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(215) "- Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; - Üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; - Üliõpilane on tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6570]=>
  object(stdClass)#6571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7064"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6571]=>
  object(stdClass)#6572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7100"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6572]=>
  object(stdClass)#6573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7106"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(666) "Haldusjuhtimise bakalaureuseõppe erialaaine; Euroopa õpingute lisaeriala aine. Aine eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade EL kujunemisest ning seda tinginud objektiivsetest ja subjektiivsetest asjaoludest. Pakkuda alusteadmisi EL institutsioonide ülesehitusest ja toimimise põhimõtetest, otsustusprotsessist ja poliitika põhivaldkondadest, samuti Euroopa Liidu laienemisest, Eesti integratsioonist Euroopa Liitu ja sellega kaasnevatest probleemidest. Aine omandamine võimaldab mõista Eesti Euroopa Liiduga liitumist tinginud asjaolusid ning sellega kaasnevaid tagajärgi Eesti siseriiklikus otsustusprotsessis, poliitika- ja majandus- ning ühiskonnaelus."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Euroopa integratsioon alates II Maailmasõjast, EL tekkimise eeldused ja EL loomine. EL laienemine ja liitumisläbirääkimised, Eesti EL integratsioon. EL eesmärgid, institutsionaalne korraldus ja toimimise põhimõtted (k.a. õigussüsteemi alused, lepingud ja otsustusprotsess). Peamised EL poliitikavaldkonnad: EL siseturg, majandus- ja rahanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on loengumapi ja õppekirjanduse läbitöötamine ning seminarideks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine. Iseseisev kirjanduse analüüs 350 lk."
    ["vljund"]=>
    string(335) "Teadmised Euroopa Liidu tekkimisest, kujunemisest ning ajaloolisest arengust. EL riikideülese olemuse mõistmine. Arusaamine EL institutsionaalse süsteemi olemusest ja toimimisest. Teadmised EL peamiste poliitikavaldkondade olemuse ja toimimise kohta. Arusaamine Eesti kui liikmesriigi kohast Euroopa Liidu riikideüleses süsteemis."
  }
  [6573]=>
  object(stdClass)#6574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7112"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Riigiteaduste põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö teema määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – ülevaate kirjutamine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6574]=>
  object(stdClass)#6575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7113"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Aitab luua lõputöö empiirilise baasi kujundamise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Uurimisprotokolli koostamine. Valimi ja metoodika instrumentide kujundamine. Pilootuuringu läbiviimine ja metoodika korrigeerimine. Valmisolek empiirilise osa valimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6575]=>
  object(stdClass)#6576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7114"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Oma teemavaldkonna spetsiifilise põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö uurimisraamistiku määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma kitsa teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – teoreetilise osa kirjutamine ja uurimisraamistiku määratlemine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6576]=>
  object(stdClass)#6577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7115"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Oma teemavaldkonna spetsiifilise põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö uurimisraamistiku määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(215) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma kitsa teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – teoreetilise osa kirjutamine ja uurimisraamistiku määratlemine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6577]=>
  object(stdClass)#6578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7116"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Riigiteaduste põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö teema määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – ülevaate kirjutamine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6578]=>
  object(stdClass)#6579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7118"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Riigiteaduste põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö teema määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi – ülevaate kirjutamine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(392) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6579]=>
  object(stdClass)#6580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7122"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6580]=>
  object(stdClass)#6581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7123"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Õppeaine eesmärk: Riigiteaduste põhikirjanduse läbitöötamine valdkonnas. Aitab kujundada lõputöö teema määratlemise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Kirjanduse paketi läbitöötamine ning oma teemavaldkonna vaatevinklist kirjanduse analüüsi _ ülevaate kirjutamine. Tulemuste avalik arutelu kirjandusseminaris."
    ["vljund"]=>
    string(250) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite õppematerjali. Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid;"
  }
  [6581]=>
  object(stdClass)#6582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7124"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6582]=>
  object(stdClass)#6583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7125"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6583]=>
  object(stdClass)#6584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7126"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6584]=>
  object(stdClass)#6585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7127"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6585]=>
  object(stdClass)#6586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7128"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6586]=>
  object(stdClass)#6587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7129"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6587]=>
  object(stdClass)#6588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7163"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(215) "- Üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme; - Üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega; - Üliõpilane on tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6588]=>
  object(stdClass)#6589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII7251"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Anda ülevaade tänapäeva Euroopa integratsiooni teooriatest ja Euroopa Liidu alusteadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Kursus keskendub ELi kui dünaamilise poliitilise süsteemi analüüsile Euroopa integratsiooni mõiste seisukohalt rõhutades nii erinevusi, mida integratsioon toob esile, kui ka üldise trendi konvergentsi poole. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Kursuse läbimisel on tudengil hea ülevaade ja laiapõhjaline arusaam Euroopa integratsiooni teooriatest ja lisaks on tudeng võimeline iseseisvalt neid teooriaid rakendama Euroopa Liidu (EL) laienemise kontekstis."
  }
  [6589]=>
  object(stdClass)#6590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8001"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Seminarid: vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus. Essee: ca 20 000 tähemärki. Kursus lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "(1) Filosoofiale omaste analüüsi ja argumenteerimisviiside arendamine. (2) Ülevaade teadusfilosoofia peamistest suundadest (rõhuasetusega sotsiaal- ja humanitaarfilosoofiale). (3) Arutlus ja analüüsivõtete rakendamine uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Kursus annab sissevaate probleemistikku, nagu see tõstatub vaimuelu representatsioonide tunnetusteoreetilisel uurimisel 20. sajandil Käsitlemist leiavad kirjanduse-, ajaloo-, õiguse-, keele- jne filosoofia probleemid. Käsitlused 20 sajandi sotsiaalfilosoofia kesksetest suundest ja -positivistid, neokantiaanid, fenomenoloogid, strukturalistid, dekonstruktivistid jne. Analüüsitakse kesksete tunnetuseteoreetiliste sõlmituste nagu mõistmine, õigustamine, seletamine, põhjendamine, põhistamine jne piire."
    ["vljund"]=>
    string(274) "1. Sotsiaalteaduste tänapäevatest teooriatest süvendatud ülevaate saamine. 2. Sotsiaalteadusliku mõtte kesksete paradigmade rakendamise oskus sotsiaalse problemaatika analüüsis. 3. Sissejuhatus post-modernse sotsiaal-filosoofia teooriate kognitiivseisse raamistuisse."
  }
  [6590]=>
  object(stdClass)#6591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Eesmärk on täiendada mitmesuguste metoodiliste teadmiste ja tehniliste oskuste (anketeerimine, küsitlemine, töötlemine jne) omandamisel saadud teadmisi uurmistöö aluseelduslike teadusfilosoofiliste ja metodolooglise analüüsisuutlikkusega."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Tutvustatakse ühiskonnateaduste põhilisi arutlusmeetodeid, teoreetilise tegevuse kognitiivseid eeldusi ja kontseptuaalse loome võtteid. Antakse ülevaade kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite metodoloogilisest eeldustest. Analüüsitakse positivistliku, naturalistliku, realistliku, fenomenoloogilise, perspektivistliku jne lähenemisviisiga liituvaid uurimuslike probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Teadusfilosoofia aluste omandmine. Teadusliku uurimistöö kirjutmise metodoloogiste ja metoodiliste eelduste kinnitmine. Paktilise analüüsi ja üldistustehnikat omandamine."
  }
  [6591]=>
  object(stdClass)#6592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Väitekirja valmimise toetamine, väitekirja valmimisega liituvate uurimisetappide tulemuste esitamine ja analüüs Põhijärelduste aprobeerimine teaduskonna professorite osavõtul ühises arutelus."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Ettekannete (lisatakse kirjaliku tekstina) sisuks on kokkuvõtete esitamine ja vormistamine väitekirja valmimisega seotud kesksete uurimisetappide alustamisest või lõpetamisest (empiirilise materjali kogumise metoodika, probleemide, püstitamine, valdkonna teoreetilise käsitlused, järeldused jne). Ettekanne on vormistatud kas väitekirja peatüki, artikli, uurimisraporti vms kujul ja näitab ära tulemuste saamise peamised teed, allikad ja järeldused."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Ettekande koostamise tehnika viimistletus (olulise esiletoomine, argumentsiooni täpsus jne). Akadeemilise väitluse suutlikkuse areng Uurimistöö suundade ja ülesannete täpsustumine. Väitekirja peatüki, konverentsi ettekande jne avaldamisküpsuse saavutamine."
  }
  [6592]=>
  object(stdClass)#6593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8007"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Väitekirja valmimise toetamine, väitekirja valmimisega liituvate uurimisetappide tulemuste esitamine ja analüüs Põhijärelduste aprobeerimine teaduskonna professorite osavõtul ühises arutelus."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Ettekannete (lisatakse kirjaliku tekstina) sisuks on kokkuvõtete esitamine ja vormistamine väitekirja valmimisega seotud kesksete uurimisetappide alustamisest või lõpetamisest (empiirilise materjali kogumise metoodika, probleemide, püstitamine, valdkonna teoreetilise käsitlused, järeldused jne). Ettekanne on vormistatud kas väitekirja peatüki, artikli, uurimisraporti vms kujul ja näitab ära tulemuste saamise peamised teed, allikad ja järeldused."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Ettekande koostamise tehnika viimistletus (olulise esiletoomine, argumentsiooni täpsus jne). Akadeemilise väitluse suutlikkuse areng Uurimistöö suundade ja ülesannete täpsustumine. Väitekirja peatüki, konverentsi ettekande jne avaldamisküpsuse saavutamine."
  }
  [6593]=>
  object(stdClass)#6594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Akadeemilise teksti analüüsimise võtete omandamine ja arendamine tekstide tervikkäsitluse suunas."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Doktoriseminari retsensiooni objektiks on reeglina kaasdoktorandi väitekirja valminud osa (artikkel, peatükk, ettekanne jne). Suuline retsensioon/ettekanne on arvamus akadeemilise uurimistööga, sh väitekirjaga liituvale kirjatööle (lisatakse kirjaliku tekstina, vähemalt 3000 täheruumi). Retsensioonis analüüsitakse - kirjatöö empiirilist baasi - uurimistöö teoreetilist pädevust - argumentatsiooni läbitöötatust - järelduste põhjendatust - sedastatakse probleemid ja puudused - tehakse ettepanekud parandusteks Retsensioon annab hinnangu ettekande vastavusele akadeemilisele uurimistööle (väitekirjale) esitatavaile nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Komplekssed analüütilised oskused. Oskused retsensiooni kirjutamiseks akadeemilises väljaandes."
  }
  [6594]=>
  object(stdClass)#6595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Akadeemilise teksti analüüsimise võtete omandamine ja arendamine tekstide tervikkäsitluse suunas."
    ["sisu"]=>
    string(651) "Doktoriseminari retsensiooni objektiks on reeglina kaasdoktorandi väitekirja valminud osa (artikkel, peatükk, ettekanne jne). Suuline retsensioon/ettekanne on arvamus akadeemilise uurimistööga, sh väitekirjaga liituvale kirjatööle (lisatakse kirjaliku tekstina, vähemalt 3000 täheruumi). Retsensioonis analüüsitakse - kirjatöö empiirilist baasi - uurimistöö teoreetilist pädevust - argumentatsiooni läbitöötatust - järelduste põhjendatust - sedastatakse probleemid ja puudused - tehakse ettepanekud parandusteks Retsensioon annab hinnangu ettekande vastavusele akadeemilisele uurimistööle (väitekirjale) esitatavaile nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Komplekssed analüütilised oskused. Oskused retsensiooni kirjutamiseks akadeemilises väljaandes."
  }
  [6595]=>
  object(stdClass)#6596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8018"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Arvestuse saamiseks tuleb koostada aruanne koos ettekande tekstiga, mille viseerib juhendaja."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Akadeemilise elu kogemuse omandamine; Luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks; Luua võimalused erialaste oskuste omandamiseks oma uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(63) "Iseseisval uurimistööl põhinev ettekanne teaduskonverentsil."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Spetsiifiliste uurimistööst lähtuvate pädevusvajaduste tarvis omandatud teadmised ja oskused, mis toetavad väitekirja valmimist."
  }
  [6596]=>
  object(stdClass)#6597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Akadeemilise elu kogemuse omandamine. Luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks. Luua võimalused erialaste oskuste omandamiseks oma uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Iseseisval uurimistööl põhinev ettekanne teaduskonverentsil. Õpimeetodid: Iseseisev töö ettekande ettevalmistamisel koostöös juhendajaga ja ettekandmisel."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Spetsiifiliste uurimistööst lähtuvate pädevusvajaduste tarvis omandatud teadmised ja oskused, mis toetavad väitekirja valmimist."
  }
  [6597]=>
  object(stdClass)#6598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Teadusbürokraatia ja organiseerimistehnoloogiaga tutvumine intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks ning ühistegevuse kogemuse avardamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Praktiline tegevus. Teadusürituse organiseerimine. Konverentsi sektsiooni juhatamine. Projekti taotluse koostamises osalemine. Teadusväljaannete toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Uued pädevused. Teaduskorralduses ja õppetöös (juhendamiseks, korraldustöös, toimetamises jne). Teadustööde vormismise institutsionaalseis standardeis (praktikais)."
  }
  [6598]=>
  object(stdClass)#6599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Teadusbürokraatia ja organiseerimistehnoloogiaga tutvumine intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks ning ühistegevuse kogemuse avardamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Praktiline tegevus: Teadusürituse organiseerimine. Konverentsi sektsiooni juhatamine. Projekti taotluse koostamises osalemine. Teadusväljaannete toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Uued pädevused: Teaduskorralduses ja õppetöös (juhendamiseks, korraldustöös, toimetamises jne). Teadustööde vormismise institutsionaalseis standardeis (praktikais)."
  }
  [6599]=>
  object(stdClass)#6600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Akadeemilise uurimistöö juhendamise oskuste omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(126) "Regulaarne suhtlemine individuaalsel juhendamisel. Arvesse lähevad seminari-, bakalaureuse-, ja magistritööde juhendamised."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Praktilised oskused teadusjuhendamisel; Ülikooli teaduskogukonna heade praktikate omandamine; Omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
  }
  [6600]=>
  object(stdClass)#6601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Akadeemilise uurimistöö juhendamise oskuste omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Regulaarne suhtlemine individuaalsel juhendamisel. Arvesse lähevad seminari-, bakalaureuse-, ja magistritööde juhendamised. Bakalaureusetöö juhendamine annab 1 EAP, magistritöö juhendamine 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Praktilised oskused teadusjuhendamisel; Ülikooli teaduskogukonna heade praktikate omandamine; Omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
  }
  [6601]=>
  object(stdClass)#6602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Analüütiliste oskuste arendamine. Süvendatud tutvumine õppetööö eri standarditega parem tutvumine. Kirjutamisvilumuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Iseseisev töö retsensiooniga. Kirjaliku oponeeringu koostamine ja selle esitamine töö arutamise käigus seminaril või avalikul kaitsmisel. Bakalauresusetöö retsenseerimisel annab 4 tööd 1 EAP, magistritöö retsenseerimisel annab 2 tööd 1 EAP"
    ["vljund"]=>
    string(149) "Omandatakse: Teadmised kirjalikele töödele seatud akadeemilistest standarditest. Retsensiooni kirjutamiseks vajalikud zhanrispetsiifilised oskused."
  }
  [6602]=>
  object(stdClass)#6603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8025"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Analüütiliste oskuste arendamine. Süvendatud tutvumine õppetööö eri standarditega parem tutvumine. Kirjutamisvilumuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Iseseisev töö retsensiooniga. Kirjaliku oponeeringu koostamine ja selle esitamine töö arutmise käigus seminaril või avalikul kaitsmisel. Bakalauresusetöö retsenseerimisel annab 4 tööd 1 EAP, magistritöö retsenseerimisel annab 2 tööd 1 EAP"
    ["vljund"]=>
    string(149) "Omandatakse: Teadmised kirjalikele töödele seatud akadeemilistest standarditest. Retsensiooni kirjutamiseks vajalikud zhanrispetsiifilised oskused."
  }
  [6603]=>
  object(stdClass)#6604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8026"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Akadeemilise õppetöö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Doktorant valmistab ette ühe loengu, osaleb aineprogrammi koostamisel, juhendab seminari. Iseseisev töö juhendaja järelvalvel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Oskus ette valmistada akadeemilist loengut. Kogemus praktilise õppetöö korraldamisel. Lülitumine teadus ja õpetamise protsessi."
  }
  [6604]=>
  object(stdClass)#6605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Akadeemilise õppetöö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Doktorant valmistab ette ühe loengu, osaleb aineprogrammi koostamisel, juhendab seminari. Iseseisev töö juhendaja järelvalvel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Oskus ette valmistada akadeemilist loengut. Kogemus praktilise õppetöö korraldamisel. Lülitumine teadus ja õpetamise protsessi."
  }
  [6605]=>
  object(stdClass)#6606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8040"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Avalik kaitsmine vastava komisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(565) "Doktoriöö nõuetele vastava uurimuse läbiviimisega ja selle vormistamisega doktoritööks omandab doktorant kompetentsuse sellisel tasemel teadustööks, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele ja mille tulemused omavad olulist teoreetilist ja praktilist tähendust kasvatusteadustele. Eesmärgiks on teadlase ja uurijaisiksuse kujundamine; oskuste ja kogemuste omandamine ühiskonna süvauuringuiks; võime avaramate akadeemiliste uurimisülesannete püstitamiseks; suutlikkus teha olulisi üldistusi ja näha lahendusi oma ideede rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Doktoritööna kaitstav uurimus võib olla läbi viidud a) teoreetilise, b) empiirilise või c) arendusuurimusena ja olla doktoritööks vormistatud ning kaitsmiseks esitatud kui: väitekirjana ilmunud terviklik uurimistöö; teaduspublikatsioonide seeria koos analüütilise ülevaatega; iseseisev monograafia. Uurimus ja selle doktoritööks vormistamine toimub vastavat õigust omava õppejõu juhendamisel. Lisaks juhendajale võib doktorandile olla abiks määratud ka konsultant."
    ["vljund"]=>
    string(553) "Iseseisva uurijaisiksuse kujunemine, millega liituvad: Oskused ja kogemused poliitika ning ühiskonna protsesse süvauuringuiks ning nende vahendamiseks; Võime avastada ja loovalt mõtestada uusi sotsiaalseid nähtusi, anda märgatav panus eesti sotsiaalteaduste arengusse; Võime uurimisülesannete püstitamiseks ja lahendamiseks koguda, leida ja analüüsida andmestikke ja kasutada neid uue teadmise saamiseks; Suutlikkus formuleerida kõrge üldistusastmega süvajäreldusi; Oskus leida ja pakkuda lahendusi oma avastuse või ideede rakendamiseks."
  }
  [6606]=>
  object(stdClass)#6607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8041"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Akadeemilise elu kogemuse omandamine; Luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks; Luua võimalused erialaste oskuste omandamiseks oma uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Iseseisval uurimistööl põhinev ettekanne teaduskonverentsil. Õpimeetodid: Iseseisev töö ettekande ettevalmistamisel koostöös juhendajaga ja ettekandmisel."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Spetsiifiliste uurimistööst lähtuvate pädevusvajaduste tarvis omandatud teadmised ja oskused, mis toetavad väitekirja valmimist."
  }
  [6607]=>
  object(stdClass)#6608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8042"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Akadeemilise elu kogemuse omandamine. Luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks; Luua võimalused erialaste oskuste omandamiseks oma uurimisvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Iseseisval uurimistööl põhinev ettekanne teaduskonverentsil. Õpimeetodid: Iseseisev töö ettekande ettevalmistamisel koostöös juhendajaga ja ettekandmisel."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Spetsiifiliste uurimistööst lähtuvate pädevusvajaduste tarvis omandatud teadmised ja oskused, mis toetavad väitekirja valmimist."
  }
  [6608]=>
  object(stdClass)#6609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8043"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Teadusbürokraatia ja organiseerimistehnoloogiaga tutvumine intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks ja ühistegevuse kogemuse avardamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Praktiline tegevus: Teadusürituse organiseerimine; Konverentsi sektsiooni juhatamine; Projekti taotluse koostamises osalemine; Teadusväljaannete toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Uued pädevused teaduskorralduses ja õppetöös (juhendamiseks, korraldustöös, toimetamises jne); Teadustööde vormistamise institutsionaalseis standardseis praktikais."
  }
  [6609]=>
  object(stdClass)#6610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8044"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Teadusbürokraatia ja organiseerimistehnoloogiaga tutvumine. Intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks. Ühistegevuse kogemuse avardamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(159) "Praktiline tegevus. Teadusürituse organiseerimine; Konverentsi sektsiooni juhatamine; Projekti taotluse koostamises osalemine; Teadusväljaannete toimetamine."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Uued pädevused: Teaduskorralduses ja õppetöös (juhendamiseks, korraldustöös, toimetamises jne). Teadustööde vormismise institutsionaalseis standardeis (praktikais)."
  }
  [6610]=>
  object(stdClass)#6611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8045"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Akadeemilise uurimistöö juhendamise oskuste omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Regulaarne suhtlemine individuaalsel juhendamisel. Arvesse lähevad seminari-, bakalaureuse-, ja magistritööde juhendamised. Bakalaureusetöö juhendamine annab 1 EAP, magistritöö juhendamine 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Praktilised oskused teadusjuhendamisel: Ülikooli teaduskogukonna heade praktikate omandamine; Omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
  }
  [6611]=>
  object(stdClass)#6612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Akadeemilise uurimistöö juhendamise oskuste omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Regulaarne suhtlemine individuaalsel juhendamisel. Arvesse lähevad seminari-, bakalaureuse-, ja magistritööde juhendamised. Bakalaureusetöö juhendamine annab 1 EAP, magistritöö juhendamine 2 EAP."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Praktilised oskused teadusjuhendamisel, Ülikooli teaduskogukonna heade praktikate omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
  }
  [6612]=>
  object(stdClass)#6613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8047"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Akadeemilise õppetöö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Doktorant valmistab ette ühe loengu, osaleb aineprogrammi koostamisel, juhendab seminari. Iseseisev töö juhendaja järelvalvel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Oskus ette valmistada akadeemilist loengut, kogemus praktilise õppetöö korraldamisel, lülitumine teadus ja õpetamise protsessi."
  }
  [6613]=>
  object(stdClass)#6614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Akadeemilise õppetöö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Doktorant valmistab ette ühe loengu, osaleb aineprogrammi koostamisel, juhendab seminari. Iseseisev töö juhendaja järelvalvel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Oskus ette valmistada akadeemilist loengut, kogemus praktilise õppetöö korraldamisel, lülitumine teadus ja õpetamise protsessi."
  }
  [6614]=>
  object(stdClass)#6615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8051"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Seminarid: vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus. Essee: ca 20 000 tähemärki. Kursus lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "(1) Filosoofiale omaste analüüsi ja argumenteerimisviiside arendamine. (2) Ülevaade teadusfilosoofia peamistest suundadest (rõhuasetusega sotsiaal- ja humanitaarfilosoofiale). (3) Arutlus ja analüüsivõtete rakendamine uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(516) "Kursus annab sissevaate probleemistikku, nagu see tõstatub vaimuelu representatsioonide tunnetusteoreetilisel uurimisel 20. sajandil. Käsitlemist leiavad kirjanduse-, ajaloo-, õiguse-, keele- jne filosoofia probleemid. Käsitlused 20. sajandi sotsiaalfilosoofia kesksetest suundest ja -positivistid, neokantiaanid, fenomenoloogid, strukturalistid, dekonstruktivistid jne. Analüüsitakse kesksete tunnetuseteoreetiliste sõlmituste nagu mõistmine, õigustamine, seletamine, põhjendamine, põhistamine jne piire."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Sotsiaalteaduste tänapäevatest teooriatest süvendatud ülevaate saamine. Sotsiaalteadusliku mõtte kesksete paradigmade rakendamise oskus sotsiaalse problemaatika analüüsis. Sissejuhatus post-modernse sotsiaal-filosoofia teooriate kognitiivseisse raamistuisse."
  }
  [6615]=>
  object(stdClass)#6616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8052"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Koondhinne moodustub aktiivsest osalusest praktikumides ja kirjalikust uurimisprojektist."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Doktoriõppe üldaine sotsiaalteadustele, sobiv ka kasvatusteadustele ning ajaloolastele. Anda ülevaade võrdleva uurimise tavast ja levimusest sotsiaalteadustes, õpetada kriitiliselt analüüsima publitseeritud võrdlevaid uuringuid. Anda praktilisi oskusi võrdleva uurimistöö disainimiseks, samuti olemasolevate andmebaaside sekundaaranalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Võrdleva meetodi kasutamise eeldused ja võimalused sotsiaalteadustes. Levinumad uurimisvaldkonnad ja tuntuimad uuringud (Inglehart, Kitschelt, Norris, Taagepera, Mares, Skocpol). Võrdleva meetodi kasutamine kvalitatiivsetes ja kvantitatiivsetes uuringutes. Ulatuslikud küsitlused (large scale surveys), nende plussid ja miinused. Ligipääsetavad andmebaasid ja töö nendega. Kvalitatiivsed võrdleva uuringu tehnikad väiksemahuliste valimite puhul (small-N; fuzzy-sets). Intervjuumeetodi ja tekstianalüüsi kasutamine võrdlevates uuringutes. Võrdleva uuringu disainimine. Sõltuva ja sõltumatu muutuja probleem ning selle praktilised lahendused. Sarnasusel põhinev disain ja erisusel põhinev disain. Juhtumite valik. Sobiva uurimismeetodi valik. Võrdleva uuringu eelised."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Teadmised erinevatest võrdleva uurimise meetoditest, nende eelistest ja piiratusest. Oskus valida sobiv võrdlev meetod oma uurimisprobleemi lahendamiseks. Oskus kriitiliselt lugeda võrdleval meetodil rajanevaid artikleid ja uurimisraporteid."
  }
  [6616]=>
  object(stdClass)#6617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8054"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Koondhinne moodustub aktiivsest osalusest praktikumides ja kirjalikust uurimisprojektist."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Doktoriõppe üldaine sotsiaalteadustele, sobiv ka kasvatusteadustele ning ajaloolastele. Anda ülevaade võrdleva uurimise tavast ja levimusest sotsiaalteadustes, õpetada kriitiliselt analüüsima publitseeritud võrdlevaid uuringuid. Anda praktilisi oskusi võrdleva uurimistöö disainimiseks, samuti olemasolevate andmebaaside sekundaaranalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Võrdleva meetodi kasutamise eeldused ja võimalused sotsiaalteadustes. Levinumad uurimisvaldkonnad ja tuntuimad uuringud (Inglehart, Kitschelt, Norris, Taagepera, Mares, Skocpol). Võrdleva meetodi kasutamine kvalitatiivsetes ja kvantitatiivsetes uuringutes. Ulatuslikud küsitlused (large scale surveys), nende plussid ja miinused. Ligipääsetavad andmebaasid ja töö nendega. Kvalitatiivsed võrdleva uuringu tehnikad väiksemahuliste valimite puhul (small-N; fuzzy-sets). Intervjuumeetodi ja tekstianalüüsi kasutamine võrdlevates uuringutes. Võrdleva uuringu disainimine. Sõltuva ja sõltumatu muutuja probleem ning selle praktilised lahendused. Sarnasusel põhinev disain ja erisusel põhinev disain. Juhtumite valik. Sobiva uurimismeetodi valik. Võrdleva uuringu eelised."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Teadmised erinevatest võrdleva uurimise meetoditest, nende eelistest ja piiratusest. Oskus valida sobiv võrdlev meetod oma uurimisprobleemi lahendamiseks. Oskus kriitiliselt lugeda võrdleval meetodil rajanevaid artikleid ja uurimisraporteid."
  }
  [6617]=>
  object(stdClass)#6618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8056"
    ["hindamine"]=>
    string(328) "Arvestus. Doktorandil tuleb osaleda vähemalt viiel doktoriseminaril semestris, et saada kirja osalemise punkte. Ettekandjate ja retsensentide punktid määrab pärast doktoriseminari komisjon, mille liikmed on kõik kohal viibivad doktorikraadiga spetsialistid. Need ainepunktid arvestatakse doktorantide atesteerimisaruandesse"
    ["eesmrk"]=>
    string(849) "Aidata kaasa arusaama kujunemisele: • doktorandi rollimudelist ja tegevuskeskkonna alusparameetritest ning talle suunatud ootustest; • rahvusvahelistest erialaühendustest, nende tegevusvormidest ja seal osalemisest; • rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest. Aidata kaasa oskuste arenemisele: • ajakirjaartiklite kirjutamiseks vajalikus üldtausta loomises (materjalide kogumises ja ajakirjade profiilides orienteerumises); • konkreetsema tausta loomises (sobiva ajakirja profileerimises); • ajakirja kirjutamise (eba)loogikas; • publitseerimise põhi- ja varuplaanide koostamises; • retsensioonidele reageerimises; • artiklite vormistamises ja artiklite saatmises toimetustesse; • publitseerimisprotsessi oodatava ajakulu hindamises; • ajakirjaartiklite tüüpide valdamisess. • monograafia kirjutamise planeerimises."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Arutatakse esmajoones doktorantide valmimisjärgus või valminud ajakirjaartikleid või monograafia peatükke, pidades silmas esmajoones nende avaldamisvõimalusi eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades või kaitstavust doktoritöö monograafia peatükkidena. Igal käsikirjal ka kaks retsensenti, kellest vähemalt üks peab olema doktorikraadiga spetsialist. Igal korral puudutatakse ka laiemaid publitseerimisega seonduvaid probleeme ning tutvustatakse erialaühendusi, konverentsidel osalemise ning rahastamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Doktorandil on ettevalmistus iseseisvaks publitseerimiseks rahvusvahelistes erialaajakirjades ja/või ettekujutus teadusmonograafiale vastava doktoritöö nõuetest."
  }
  [6618]=>
  object(stdClass)#6619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8057"
    ["hindamine"]=>
    string(328) "Arvestus. Doktorandil tuleb osaleda vähemalt viiel doktoriseminaril semestris, et saada kirja osalemise punkte. Ettekandjate ja retsensentide punktid määrab pärast doktoriseminari komisjon, mille liikmed on kõik kohal viibivad doktorikraadiga spetsialistid. Need ainepunktid arvestatakse doktorantide atesteerimisaruandesse"
    ["eesmrk"]=>
    string(849) "Aidata kaasa arusaama kujunemisele: • doktorandi rollimudelist ja tegevuskeskkonna alusparameetritest ning talle suunatud ootustest; • rahvusvahelistest erialaühendustest, nende tegevusvormidest ja seal osalemisest; • rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest. Aidata kaasa oskuste arenemisele: • ajakirjaartiklite kirjutamiseks vajalikus üldtausta loomises (materjalide kogumises ja ajakirjade profiilides orienteerumises); • konkreetsema tausta loomises (sobiva ajakirja profileerimises); • ajakirja kirjutamise (eba)loogikas; • publitseerimise põhi- ja varuplaanide koostamises; • retsensioonidele reageerimises; • artiklite vormistamises ja artiklite saatmises toimetustesse; • publitseerimisprotsessi oodatava ajakulu hindamises; • ajakirjaartiklite tüüpide valdamisess. • monograafia kirjutamise planeerimises."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Arutatakse esmajoones doktorantide valmimisjärgus või valminud ajakirjaartikleid või monograafia peatükke, pidades silmas esmajoones nende avaldamisvõimalusi eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades või kaitstavust doktoritöö monograafia peatükkidena. Igal käsikirjal ka kaks retsensenti, kellest vähemalt üks peab olema doktorikraadiga spetsialist. Igal korral puudutatakse ka laiemaid publitseerimisega seonduvaid probleeme ning tutvustatakse erialaühendusi, konverentsidel osalemise ning rahastamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Doktorandil on ettevalmistus iseseisvaks publitseerimiseks rahvusvahelistes erialaajakirjades ja/või ettekujutus teadusmonograafiale vastava doktoritöö nõuetest."
  }
  [6619]=>
  object(stdClass)#6620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8058"
    ["hindamine"]=>
    string(319) "Doktorandil tuleb osaleda vähemalt viiel doktoriseminaril semestris, et saada kirja osalemise punkte. Ettekandjate ja retsensentide punktid määrab pärast doktoriseminari komisjon, mille liikmed on kõik kohal viibivad doktorikraadiga spetsialistid. Need ainepunktid arvestatakse doktorantide atesteerimisaruandesse."
    ["eesmrk"]=>
    string(849) "Aidata kaasa arusaama kujunemisele: • doktorandi rollimudelist ja tegevuskeskkonna alusparameetritest ning talle suunatud ootustest; • rahvusvahelistest erialaühendustest, nende tegevusvormidest ja seal osalemisest; • rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest. Aidata kaasa oskuste arenemisele: • ajakirjaartiklite kirjutamiseks vajalikus üldtausta loomises (materjalide kogumises ja ajakirjade profiilides orienteerumises); • konkreetsema tausta loomises (sobiva ajakirja profileerimises); • ajakirja kirjutamise (eba)loogikas; • publitseerimise põhi- ja varuplaanide koostamises; • retsensioonidele reageerimises; • artiklite vormistamises ja artiklite saatmises toimetustesse; • publitseerimisprotsessi oodatava ajakulu hindamises; • ajakirjaartiklite tüüpide valdamisess. • monograafia kirjutamise planeerimises."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Arutatakse esmajoones doktorantide valmimisjärgus või valminud ajakirjaartikleid või monograafia peatükke, pidades silmas esmajoones nende avaldamisvõimalusi eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades või kaitstavust doktoritöö monograafia peatükkidena. Igal käsikirjal ka kaks retsensenti, kellest vähemalt üks peab olema doktorikraadiga spetsialist. Igal korral puudutatakse ka laiemaid publitseerimisega seonduvaid probleeme ning tutvustatakse erialaühendusi, konverentsidel osalemise ning rahastamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Doktorandil on ettevalmistus iseseisvaks publitseerimiseks rahvusvahelistes erialaajakirjades ja/või ettekujutus teadusmonograafiale vastava doktoritöö nõuetest."
  }
  [6620]=>
  object(stdClass)#6621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Akadeemilise uurimistöö juhendamise oskuste omandamine, omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(126) "Regulaarne suhtlemine individuaalsel juhendamisel. Arvesse lähevad seminari-, bakalaureuse-, ja magistritööde juhendamised."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Praktilised oskused teadusjuhendamisel; Ülikooli teaduskogukonna heade praktikate omandamine; Omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine."
  }
  [6621]=>
  object(stdClass)#6622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8060"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Analüütiliste oskuste arendamine. Süvendatud tutvumine õppetööö eri standarditega parem tutvumine. Kirjutamisvilumuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Iseseisev töö retsensiooniga. Kirjaliku oponeeringu koostamine ja selle esitamine töö arutamise käigus seminaril või avalikul kaitsmisel."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Omandatakse: Teadmised kirjalikele töödele seatud akadeemilistest standarditest. Retsensiooni kirjutamiseks vajalikud zhanrispetsiifilised oskused."
  }
  [6622]=>
  object(stdClass)#6623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8062"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Analüütiliste oskuste arendamine. Süvendatud tutvumine õppetööö eri standarditega parem tutvumine. Kirjutamisvilumuste arendamine."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Iseseisev töö retsensiooniga. Kirjaliku oponeeringu koostamine ja selle esitamine töö arutamise käigus seminaril või avalikul kaitsmisel."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Omandatakse: Teadmised kirjalikele töödele seatud akadeemilistest standarditest. Retsensiooni kirjutamiseks vajalikud zhanrispetsiifilised oskused."
  }
  [6623]=>
  object(stdClass)#6624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8064"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Koondhinne moodustub aktiivsest osalusest praktikumides ja kirjalikust uurimisprojektist."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Doktoriõppe üldaine sotsiaalteadustele, sobiv ka kasvatusteadustele ning ajaloolastele. Anda ülevaade võrdleva uurimise tavast ja levimusest sotsiaalteadustes, õpetada kriitiliselt analüüsima publitseeritud võrdlevaid uuringuid. Anda praktilisi oskusi võrdleva uurimistöö disainimiseks, samuti olemasolevate andmebaaside sekundaaranalüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Võrdleva meetodi kasutamise eeldused ja võimalused sotsiaalteadustes. Levinumad uurimisvaldkonnad ja tuntuimad uuringud (Inglehart, Kitschelt, Norris, Taagepera, Mares, Skocpol). Võrdleva meetodi kasutamine kvalitatiivsetes ja kvantitatiivsetes uuringutes. Ulatuslikud küsitlused (large scale surveys), nende plussid ja miinused. Ligipääsetavad andmebaasid ja töö nendega. Kvalitatiivsed võrdleva uuringu tehnikad väiksemahuliste valimite puhul (small-N; fuzzy-sets). Intervjuumeetodi ja tekstianalüüsi kasutamine võrdlevates uuringutes. Võrdleva uuringu disainimine. Sõltuva ja sõltumatu muutuja probleem ning selle praktilised lahendused. Sarnasusel põhinev disain ja erisusel põhinev disain. Juhtumite valik. Sobiva uurimismeetodi valik. Võrdleva uuringu eelised."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Teadmised erinevatest võrdleva uurimise meetoditest, nende eelistest ja piiratusest. Oskus valida sobiv võrdlev meetod oma uurimisprobleemi lahendamiseks. Oskus kriitiliselt lugeda võrdleval meetodil rajanevaid artikleid ja uurimisraporteid."
  }
  [6624]=>
  object(stdClass)#6625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8100"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6625]=>
  object(stdClass)#6626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8101"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6626]=>
  object(stdClass)#6627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8103"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6627]=>
  object(stdClass)#6628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8105"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Pass/ Fail examination."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Euroopa välised teoreetilised lähenemised rahvusvahelistest suhetest, nende probleemid ja väljakutsed."
    ["sisu"]=>
    string(83) "Kursuse käigus loetakse 8 artiklit ja 2 raamatut. Loetu põhjal toimuvad arutelud."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Oskus analüüsida Euroopa väliseid teoreetili lähenemisi rahvusvahelistest suhetest."
  }
  [6628]=>
  object(stdClass)#6629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8106"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade poliitilise kultuuri teooriatest ning arengutest Eestis võrdlevalt teiste riikidega."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Õppetöö sisuks on tutvumine poliitilise kultuuri uurimissuuna teoreetiliste probleemidega ning uurimistöö kirjutamine Eesti poliitilisest kultuurist. Kursuse sisuline programm jaguneb viieks blokiks, loengud toimuvad iga bloki alguses, sellele järgnevad antud bloki seminarid. Seminaride sisuks on magistrantide ettekanded antud teema kirjanduse alusel. Kursuse kaks viimast nädalat on pühendatud uurimistöö tulemuste ettekandmisele, iga magistrant teeb oma uurimistööst ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Tekib arusaam poliitilise kultuuri teooriatest ja arengutest Eestis võrdlevalt teiste riikidega."
  }
  [6629]=>
  object(stdClass)#6630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8109"
    ["hindamine"]=>
    string(591) "Arvestus. Arvestuse saamiseks on vajalik positiivne tulemus kolme soorituse osas: 1) ettekandeettepanek konverentsile, mis tuleb üles laadida õppeaine Moodle’i pessa alajaotusse Ettekandeettepanek, 2) rahastamistaotlus, mis tuleb üles laadida õppeaine Moodle’i pessa alajaotusse Rahastamistaotlus, 3) kirjalik ja suuline ettekanne (ca 20 min) kavandatava või juba valmis artikli saatmise kohta. Ettekanne võtab arvesse kursuse loengutes-seminarides välja pakutud raamistikku ning põhjendab iga sammu (alates ideest ja ajakirja/konverentsi profiilist kuni oodatava ajakulu jm-ni)."
    ["eesmrk"]=>
    string(741) "Aidata kaasa arusaama kujunemisele: • doktorandi rollimudelist ja tegevuskeskkonna alusparameetritest, talle suunatud ootustest; • doktoriõppe eesmärgistatusest; • rahvusvahelistest erialaühendustest, nende tegevusvormidest ja seal osalemisest; • rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest. Aidata kaasa oskuste arenemisele: • ajakirjaartiklite kirjutamiseks vajalikus üldtausta loomises (materjalide kogumises ja ajakirjade profiilides orienteerumises); • konkreetsema tausta loomises (sobiva ajakirja profileerimises); • ajakirja kirjutamise (eba)loogikas; • varuplaanide koostamises; • retsensioonidele reageerimises; vormistamises ja artiklite saatmises; • oodatavas ajakulus; • ajakirjaartiklite tüüpides."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Õppeaine tutvustab doktoriõpingute sisulist raamistikku, doktorandi rolli ja tegevuskonteksti, sh juhtivaid erialaseid teadusühendusi ja projektirahastamisskeeme, samuti teadusartikli kirjutamist, esitamist, ajakirja valimist avaldamiseks ja retsenseerimisprotsessi läbimist."
    ["vljund"]=>
    string(295) "1) Doktorant on teadlik doktorandi rollidest ja talle suunatud ootustest; 2) Doktorant teab doktoriõppe eesmärke 3) Oskab kirjutada, valida ja esitada ajakirjaartiklit 4) Orienteerub ajakirjade profiilides ja ajakirjaartiklite tüüpides 5) Oskab planeerida aega ja reageerida retsensioonidele"
  }
  [6630]=>
  object(stdClass)#6631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8110"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Kujundada arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse, aidata kaasa vastavate teemade käsitlemisele magistrantide uurimistöödes, valmistada ette kodakondsusealaste analüütiliste uurimistööde kirjutamist ja ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(789) "Riigi ja inimese suhete mudelid ja tasandid. Liberaalne, vabariiklik ja kommunitaarne kodakondsuskäsitlus. Kodakondsuse institutsiooni areng. Eesti kodakondsuspoliitika ajalugu ja hetkeseis. Kodanikuseisund. Kodakondsuspoliitika valikud. Kodakondsus ja ränne. Kodakondsuse tasandid: kohalik, regiooni ja maailma. Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsus ja maailmastumine. Kodakondsus ja kodanikeühiskond. Tsiviilne, kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline, seksuaalne, küber- ja tarbijakodakondsus. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse, põhisuutlikkus käsitleda vastavaid teemasid magistrantide uurimistöödes, kodakondsusealaste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6631]=>
  object(stdClass)#6632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8111"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Seminarid ja kirjatöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda põhiteadmised rahvusvaheliste suhete teooriatest ning õppida analüüsima RS valdkonna peamisi suundi."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Aine jooksul vaadatakse läbi peamised rahvusvaheliste suhete teooriad, arutatakse võimalikke uuritavaid valdkondi ning leitakse seoseid."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Tudeng teab ja oskab analüüsida peamisi rahvusvaheliste suhete teooriaid ning protsesse"
  }
  [6632]=>
  object(stdClass)#6633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8303"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6633]=>
  object(stdClass)#6634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8304"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6634]=>
  object(stdClass)#6635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8305"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6635]=>
  object(stdClass)#6636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8308"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6636]=>
  object(stdClass)#6637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8309"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6637]=>
  object(stdClass)#6638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8310"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6638]=>
  object(stdClass)#6639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8311"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6639]=>
  object(stdClass)#6640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8312"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6640]=>
  object(stdClass)#6641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8313"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6641]=>
  object(stdClass)#6642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8314"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6642]=>
  object(stdClass)#6643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8315"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6643]=>
  object(stdClass)#6644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8316"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6644]=>
  object(stdClass)#6645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8317"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6645]=>
  object(stdClass)#6646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8318"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Essee 11 lehekülge etteantud kirjanduse baasil"
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Kursuse raames viib Abel Polese läbi riigiteaduste valdkonna erikursuse."
    ["sisu"]=>
    string(42) "Kirjandusega tutvumine ja essee koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(70) "Tunneb kirjandust ja suudab kirjalikult esitada sellekohase ülevaate."
  }
  [6646]=>
  object(stdClass)#6647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8319"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinev hindamissüsteem, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Kursuse raames viivad erinevad õppejõud läbi erinevaid riigiteaduste valdkonna erikursusi."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Erinevate kursuste raames on erinevad õpiväljundid, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
  }
  [6647]=>
  object(stdClass)#6648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8401"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Teadusbürokraatia ja organiseerimistehnoloogiaga tutvumine intellektuaalse võimekuse realiseerimiseks ning ühistegevuse kogemuse avardamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Praktiline tegevus. Teadusürituse organiseerimine. Konverentsi sektsiooni juhatamine. Projekti taotluse koostamises osalemine. Teadusväljaannete toimetamine jne."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Uued pädevused. Teaduskorralduses ja õppetöös (juhendamiseks, korraldustöös, toimetamises jne). Teadustööde vormismise institutsionaalseis standardeis (praktikais)."
  }
  [6648]=>
  object(stdClass)#6649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RII8407"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Akadeemilise õppetöö kogemuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Doktorant valmistab ette ühe loengu, osaleb aineprogrammi koostamisel, juhendab seminari. Iseseisev töö juhendaja järelvalvel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Oskus ette valmistada akadeemilist loengut. Kogemus praktilise õppetöö korraldamisel. Lülitumine teadus ja õpetamise protsessi."
  }
  [6649]=>
  object(stdClass)#6650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade organisatsiooni ja juhtimise olemusest ja arengust, juhtimise funktsioonidest ja valdkondadest, mis võimaldaks orienteeruda antud valdkonna probleemides, mõistetes ja meetodites ning töötada erialase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Juhtimise ajalugu. Organisatsiooni keskkond. Planeerimine. Organiseerimine. Organisatsiooni struktuur. Organisatsioonide konfiguratsioonid: masinbürokraatia, professionaalne bürokraatia, divisjonaalne mudel ja adhokraatia. Juhi tüübid, otsustusprotsess ja organisatsiooni patoloogiad. Motiveerimine ja eestvedamine. Organisatsioonikultuur ja kultuuritüübid. Võim ja poliitika organisatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Tudeng orienteerub juhtimise ja organisatsiooniga seotud mõistest, on võimeline lugema erialast kirjandust eesti ja inglise keeles ning lahendama lihtsamaid ülesandeid ja juhtumi analüüse."
  }
  [6650]=>
  object(stdClass)#6651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6002"
    ["hindamine"]=>
    string(231) "Eksam. Materjali põhimõttelist omandamist hinnatakse perioodiliste tunnikontrollide alusel, mis moodustab umbes kolmandiku hindest. Umbes kolmandiku hindest annavad erinevad grupitööd ning iseseisev kirjanduse läbitöötamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Eesmärk on anda süsteemne ülevaade avaliku juhtimise ja avalikus sektori arengust. Tutvustada erinevaid lähenemisi, mis on seotud kaasaegse avaliku juhtimise teemade ja avaliku sektori reformidega."
    ["sisu"]=>
    string(758) "Aine annab ülevaate nii avaliku juhtimise mõistest kui ka avalikus sektori muutumisest ning põhimõtetest, mis valitsevad avaliku sektori juhtimises, võrreldes näiteks erasektoriga. Samuti pühendab kursus tähelepanu nii avaliku sektori reformidele, kui ka erinevatele avaliku juhtimisega seotud teemadele nagu kodanikukesksus, sektoritevaheline partnerlus, strateegiline ja tulemusjuhtimine ning eelarvestamisega seotud muudatused ning efektiivsuse hindamine. Samuti personali juhtimisega seotud teemade muutus eeskirjakeskselt lähenemiselt kodanikukeskseks lähenemiseks.Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudeng süvendab iseseisva lugemisega. Seminarides korraldatavad grupitööd aitavad materjali süsteemsemalt omandada."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Tudeng orienteerub avaliku juhtimise ja avaliku sektoriga seotud mõistest, on võimeline lugema erialaõpikuid eesti ja inglise keeles ning koguma iseseisvalt infot ja lahendama avaliku juhtimisega seotud ülesandeid ning juhtumeid."
  }
  [6651]=>
  object(stdClass)#6652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Anda teoreetiline ülevaade projektitöö põhimõtetest ning praktiline kogemus projektitöö meetodite rakendamisest ja tervikliku projektiplaani koostamisest projektijuhtimise tarkvara kaasabil."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Projekti mõiste, liigid, ajalugu. Projektid organisatsioonides. Projektorganisatsiooni struktuur. Projekti etapid, sisendid ja väljundid. Eeletapp: probleemanalüüs, ideede genereerimine. Eeluuring: tegevusala jm taustauuringud, turu-uuring, riskianalüüs, SWOT-maatriks. Loogiline maatriks: sisendid, tegevused, väljundid ja eesmärgid ning nende indikaatorid. Projekti lühitaotlus ja hindamise meetodid. Planeerimine ja plaan: kvaliteedi, aja-, raha-, ja inimressursi planeerimine. Ajagraafiku tehnikad: MS Project programmis Gantti graafik ja võrkdiagrammi koostamine. Juhtimisplaan. Projekti teostamine. Projekti lõpetamine: tulemuste analüüs, hinnang, lõpparuande koostamine. Projektijuhtimise tarkvara."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Teadmised projekti ettevalmistamise etappidest, meetoditest ja tehnikatest ning projektijuhtimise tarkvara abivahenditest; Oskus rakendada projekti juhtimise meetodeid projekti määratlemisel ja plaani koostamisel ning kasutada MS Project tarkvara projekti ajagraafiku koostamisel; Suutlikkus iseseisvalt ettevalmistada arendusprojekte ning koostada projektiplaan, loogiline maatriks, ajagraafik ja eelarve."
  }
  [6652]=>
  object(stdClass)#6653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade organisatsiooni ja juhtimise olemusest ja arengust, juhtimise funktsioonidest ja valdkondadest, mis võimaldaks orienteeruda antud valdkonna probleemides, mõistetes ja meetodites ning töötada erialase kirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Juhtimise ajalugu. Organisatsiooni keskkond. Planeerimine. Organiseerimine. Organisatsiooni struktuur. Organisatsioonide konfiguratsioonid: masinbürokraatia, professionaalne bürokraatia, divisjonaalne mudel ja adhokraatia. Juhi tüübid, otsustusprotsess ja organisatsiooni patoloogiad. Motiveerimine ja eestvedamine. Organisatsioonikultuur ja kultuuritüübid. Võim ja poliitika organisatsioonis."
    ["vljund"]=>
    string(193) "Tudeng orienteerub juhtimise ja organisatsiooniga seotud mõistest, on võimeline lugema erialast kirjandust eesti ja inglise keeles ning lahendama lihtsamaid ülesandeid ja juhtumi analüüse."
  }
  [6653]=>
  object(stdClass)#6654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6010"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Pakkuda teadmisi ja oskusi era-, avaliku-ja kolmanda sektori juhtimise erinevate aspektide kohta praeguses Eesti õiguslikus ja regulatiivses keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(628) "Kursus aitab üliõpilasel luua ettevõtte struktuuri, panna paika raamatupidamissüsteem ja finantsskeemid ning kehtestada jätkusuutlik konkurentsieelis. Üliõpilane õpib koostama ettevõtte jaoks lühi- ja pikaajalisi plaane, läbi vaatama tööseadusandluse asjakohaseid sätteid töötajate palkamiseks ja arendamiseks, ressursside tõhusaks ja tulemuslikuks organiseerimiseks, järgima reegleid ja regulatsioone, et valmistada ette ja esitada vajalikud dokumendid ja kontrollida ettevõtte tegevust. Üliõpilane õpib ära tundma võimalikke riskivaldkondi ja ettevõtte arendamise ja tegevuse lõpetamise strateegiaid."
    ["vljund"]=>
    string(498) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: - suudab orienteeruda äritegevust reguleerivates seadustes - oskab koostada SWOT analüüse ja kasutada tasakaalustatud tulemuskaarti ettevõtluse edendamisel - tunneb äriplaani ülesehituse põhinõudeid ja oskab seda koostada - oskab koostada ettevõtte misiooni, visiooni ja jätkusuutlikkuse tagamise strateegiaid ja arengukava - oskama hinnata ettevõtte likviidsust, käibekapitali vajadust ja investeerimise ning finantsvõimenduse poliitikat"
  }
  [6654]=>
  object(stdClass)#6655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6011"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(198) "Anda ülevaade loovuse ja innovatsiooni teoreetilistest ja rakendusmudelitest, mis puudutavad a) üksikisikuid, b) gruppe, c) organisatsioone, ja d) ajaloolisi perioode ja kultuure Eesti kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(183) "Kursus tutvustab üliõpilastele loovuse teooriat, muutuste elluviimise väljakutseid ja innovatsiooni Eesti väikeettevõtetes ning uurib Eesti loovaid ja innovaatilisi ettevõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: - arendada ja propageerida loovust Eesti väikeettevõttes - ellu viia uusi äritegevuse loovusteooriaid - tunda ära ja kirjeldada demograafilisi ja kultuurilisi hetketrende Eestis, mis pakuvad võimalusi innovatsiooniks - tutvustada ja juhtida muudatusi Eesti ettevõtjalikus ettevõttes"
  }
  [6655]=>
  object(stdClass)#6656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6014"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Tutvustada ettevõtluspõhimõtete mõisteid ning nende kasutamist ettevõtte organiseerimisel, loomisel ja juhtimisel saavutamaks sotsiaalselt vastutustundlikku muutust dünaamiliselt muutuvas globaalses keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kursus käsitleb sotsiaalse kapitali loomise ja edasise sotsiaalse keskkonna eesmärke ja nende võtmeküsimusi globaalses staadiumis. Üliõpilastele õpetatakse kaubandussuhete ärakasutamist ja ettevõtlike ettevõtete rahvusvaheliseks muutmist, välisturgudele sisenemist, globaalse konkurentsitiheda dünaamika juhtimist, konkureerimist turunduses, tarneahela ja inimressursside globaalset juhtimist, ettevõtte ja sotsiaalse vastutuse haldamist ülemaailmselt."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: - mõista kompleksseid sotsiaalseid küsimusi, mis seisavad globaalses keskkonnas uute ettevõtete ees - tuvastada ühiskonna võtme probleeme kogu maailmas - luua keskkonnateadlik ja sotsiaalselt vastutav organisatsioon, - ellu viia ettevõtjalikke kontseptsioone mis järgivad ühiskonna trende - ehitada üles globaalne suhtevõrgustik tootja, edasimüüja ja kliendi vahel."
  }
  [6656]=>
  object(stdClass)#6657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6015"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Kujundada süsteemne ülevaade era-, avaliku-, ja kolmanda sektori projektide eripärast ning tutvustada mõisteid ja meetodeid, mis on seotud projektijuhtimisega erinevates sektorites;"
    ["sisu"]=>
    string(616) "Aine raames antakse ülevaate projektijuhtimise mõistest ning avaliku-, era-ja kolmanda sektori projektide eripärast. Käsitletakse MTÜ suunatud projektide rahastamise ja eelarvestamise põhimõtteid ja erisusi võrreldes kasumile orienteeritud äriprojektidega. Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: organisatsiooni tüübid, projektitüübid ja tegevuskeskkond, juhitüübid, meeskonnatöö, kliendi- ja kodanikukesksus, kommunikatsiooni korraldus, sektoritevaheline partnerlus, strateegiline planeerimine ja juhtimine, innovatsiooni edendamine ja teadmusjuhtimine, tulemusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Teab projektijuhtimise valdkonna erinevaid lähenemisi erinevate sektorite lõikes. Suudab iseseisvalt lahendada projektijuhtimise põhivaldkondade probleeme."
  }
  [6657]=>
  object(stdClass)#6658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ6016"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Toetada teadmiste ja oskuste kujunemist projektide hindamiseks ja auditeerimiseks oma tulevases töövaldkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(209) "Projekti edenemise kontroll: tulemuspõhiste vahearuannete koostamine, Projekti lühi- ja pikaajaliste tulemuste analüüs, hinnang projekti õnnestumise kohta, lõpparuande koostamine. Projekti auditeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Tunneb projekti teostusprotsessi kontrollimist ja hindamist; Oskab koostada projekti aruandeid, uuendada vajadusel projekti plaane ja jälgida projekti eelarve täitmist; Suudab hinnata projekte oma tulevases töövaldkonnas ning neid auditeerida."
  }
  [6658]=>
  object(stdClass)#6659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Eesmärk on anda süsteemne ülevaade avaliku juhtimise ja avalikus sektori arengust. Tutvustada erinevaid lähenemisi, mis on seotud kaasaegse avaliku juhtimise teemade ja avaliku sektori reformidega."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Aine annab ülevaate nii avaliku juhtimise mõistest kui ka avaliku sektori muutumisest ning põhimõtetest, mis valitsevad avaliku sektori juhtimises, võrreldes näiteks erasektoriga. Samuti pühendab kursus tähelepanu nii avaliku sektori reformidele, kui ka erinevatele avaliku juhtimisega seotud teemadele nagu kodanikukesksus, sektoritevaheline partnerlus, strateegiline ja tulemusjuhtimine ning eelarvestamisega seotud muudatused ning efektiivsuse hindamine. Samuti personali juhtimisega seotud teemade muutus eeskirjakeskselt lähenemiselt kodanikukeskseks lähenemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Tudeng orienteerub avaliku juhtimise ja avaliku sektoriga seotud mõistetes ja lähenemistes, on võimeline lugema erialaõpikuid eesti ja inglise keeles."
  }
  [6659]=>
  object(stdClass)#6660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6660]=>
  object(stdClass)#6661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Aine eesmärk on süvendada teadmisi avaliku sektori strateegilise juhtimise valdkonnas ja valmistada tudengeid ette koostamaks analüütilist raamistikku antud teemal uurimustöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(385) "Aine viiakse läbi kirjandusseminarina, kus tudengid loevad iseseisvalt 300 lehekülje ulatuses. Kirjandus hõlmab strateegia ja strateegilise planeerimise käsitlust nii teoreetilises kui ka empiirilises plaanis läbi erinevate riikide kogemuste nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Kursuse raames kogunevad tudengid kord kuus seminarile, kus arutletakse loetud tekstide üle."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Tudeng omab laiapõhjalist arusaama avaliku sektori strateegilisest juhtimisest ja planeerimisest. On võimeline lugema erialaseid artikleid ja raamatuid 300 lehekülje ulatuses, loetu baasil koostama analüütilise kursusetöö strateegilise juhtimise teemadel."
  }
  [6661]=>
  object(stdClass)#6662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Aine eesmärk on süvendada teadmisi muudatuste juhtimise valdkonnas ja valmistada tudengeid ette koostamaks analüütilist raamistikku antud teemal uurimustöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Aine põhineb iseseisval tööl muudatuste juhtimise alaste teaduslike artiklitega. Pärast kirjanduse läbi töötamist koostab iga tudeng analüütilise raamistiku muudatuste juhtimise kitsamal teemal kas ainult teoreetilises plaanis või siis mõne praktilise teemaarendusega ühildades, viies selleks läbi empiirilise analüüsi. Kursuse lõppedes tehakse ettekanne koostatud kursusetööst ning oponeeritakse kaastudengi tööd. Muudatuste erinevad käsitlused. Muudatuste mõõtmine. Muudatused Giddensi teooria prisma läbi. Muudatus kui personaalse ja kollektiivse taju muutumine. Organisatsiooni elutsükkel, nendest tulenevad probleemid ja muutuvad efektiivsuse kriteeriumid. Revolutsioonilised muudatused ja katkestatud tasakaalu mudel. Organisatsiooni kohanemine institutsionaalsete muudatustega, juhtide reageerimine muutuvale keskkonnale. Mikropoliitika muudatuste käigus ja erinevad tegevusloogikad."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Tudengil on süvendatud teadmised muudatuste juhtimise valdkonnast ning tudeng on võimeline koostama analüütilist raamistikku antud teemal uurimustöö kirjutamiseks."
  }
  [6662]=>
  object(stdClass)#6663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Anda teoreetiline ülevaade projektitöö põhimõtetest ning praktiline kogemus projektitöö meetodite rakendamisest ja tervikliku projektiplaani koostamisest projektijuhtimise tarkvara kaasabil."
    ["sisu"]=>
    string(901) "Projekti mõiste, liigid, ajalugu. Projektid organisatsioonides. Projektorganisatsiooni struktuur. Projekti etapid, sisendid ja väljundid. Eeletapp: probleemanalüüs, ideede genereerimine. Eeluuring: tegevusala jm taustauuringud, turu-uuring, riskianalüüs, SWOT-maatriks. Loogiline maatriks: sisendid, tegevused, väljundid ja eesmärgid ning nende indikaatorid. Projekti lühitaotlus ja hindamise meetodid. Planeerimine ja plaan: kvaliteedi, aja-, raha-, ja inimressursi planeerimine. Ajagraafiku tehnikad: MS Project programmis Gantti graafik ja võrkdiagrammi koostamine. Juhtimisplaan. Projekti teostamine. Projekti lõpetamine: tulemuste analüüs, hinnang, lõpparuande koostamine. Projektijuhtimise tarkvara. 4-5 liikmelistes rühmades koostatakse iseseisva tööna õppeprojekti plaan. Seminarides tehakse rühmatöö meetodil näiteharjutusi ning presenteeritakse iseseisvat rühmatööd."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Teadmised projekti ettevalmistamise etappidest, meetoditest ja tehnikatest ning projektijuhtimise tarkvara abivahenditest; Oskus rakendada projekti juhtimise meetodeid projekti määratlemisel ja plaani koostamisel ning kasutada MS Project tarkvara projekti ajagraafiku koostamisel; Suutlikkus iseseisvalt ettevalmistada arendusprojekte ning koostada projektiplaan, loogiline maatriks, ajagraafik ja eelarve."
  }
  [6663]=>
  object(stdClass)#6664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua eeldused strateegilise planeerimise ja juhtimise printsiipide ning nende kasutamise võimaluste tundmiseks erinevat tüüpi organisatsioonides ja erinevates keskkonnatingimustes."
    ["sisu"]=>
    string(740) "Sissejuhatus strateegilise juhtimisse. Strateegia mõiste ajalooline areng. Strateegiline planeerimine ja strateegiline mõtlemine. Strateegiatöö põhimõisted ja strateegilise juhtimise paradigmad. Strateegilise juhtimise erinevad koolkonnad. Strateegilises juhtimises kasutatavad analüütilised meetodid. Strateegilise juhtimise eripära avalikus sektoris. Strateegiline juhtimine stabiilses, dünaamilises ja ettearvamatus keskkonnas. Strateegiline eestvedamine. Strateegilised muudatused, nende eripära. Strateegia realiseerimise kontroll. Osa õppetööst toimub üliõpilaste poolt vastavate ettekannete sh konkreetsete strateegiliste dokumentide analüüsil baseeruvate ettekannete esitamisena ja nende alusel toimuva arutlusena."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Valdab strateegilise mõtlemise põhialuseid, strateegiatöö meetodeid ja võtteid ning arusaamu nende praktilisest rakendamisest."
  }
  [6664]=>
  object(stdClass)#6665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7023"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Anda teadmised Euroopa Liidu rahastamissüsteemist ja toetusfondidest toetamaks oskuste ja suutlikkuse kujunemist EL toetusprojektide ja rahvusvaheliste projektide loomiseks, projektile EL toetuse taotlemiseks , toetusprojekti teostamiseks, hindamiseks ja aruandluseks."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Euroopa Liidu rahvusvaheliste toetusprogrammide reeglid ja tavad. EL 2007-2013 rahastamisperiood: finantsid, programmid, finantseerimismehhanismid. Seitsmes raamprogramm. Struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond: toimimismehhanismid ja taotlemisviisid. Detsentraliseeritud rakendussüsteem: strateegilised alusdokumendid ja rakendusdokumendid, rakendusasutused ja -üksused ning nende kohustused. Projekti hindamise protseduur: tehniline hindamine, sisuline ja finantshindamine; hindamiseksperdid. Rahastamislepingu sõlmimine. Projektitaotluse struktuur. Projekti partnerid. Detailne ja koondeelarve. Projektitaotluste tüüpvead. Aruandlus rahastajatele. Iseseisev töö: rahvusvahelisele projektile struktuurifondi rahastamistaotluse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(545) "Teadmised EL rahastamissüsteemist: fondid, rahastamispõhimõtted ja taotlemise protseduurid, EL projektitaotluse tüüpilised osad ja eelarve, EL toetusprojektide tüüpnõuded; Oskus leida oma projektile sobivad rahastamisallikad ja projektipartnerid, koostada nõuetekohaseid projektitaotlusi projekti elluviimiseks vajalike ressursside saamiseks; Suutlikkus iseseisvalt EL kaasfinantseeritavaid ja rahvusvahelisi väiksemahulisi projekte kirjutada ja ettevalmistada; suutlikkus toetusprojekte teostada ning koostada rahastajatele aruandeid."
  }
  [6665]=>
  object(stdClass)#6666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7024"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks avaliku sektori struktuurist ja delegeerimise mehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(775) "1. Avaliku sektori roll ja eripära. Avalike väärtuste konflikt. 2. Avaliku sektor mõiste muutumine governance ajastul 3. Avaliku sektori piirid 4. Avaliku, era ja kolmanda sektori tugevused ja nõrkused 5. Avaliku, era ja kolmanda sektori sümbioos-vormid 6. Bürokraatiast tasakaaluhierarhiasse: põhjused ja muutuste suundumused 7. Avalikus sektori tüübid ja rollid, rollikonfliktid avalikus sektori 8. Valitsemisala struktuurikujundus ja mudelid 9. AS organisatsioonide variatiivsus 10. AS organisatsioonide kujundusparameetrid 11. Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise loogika ja otstarbekuse kriteeriumid 12. Piirkondlik partnerlus 13. Haldusrollide jaotus delegeerimisel, delegeerimise vormid 14. Partnerlusdelegeerimine 15. Osalus avaliku sektori juhtimises"
    ["vljund"]=>
    string(101) "Üliõpilane teab avaliku sektori töö kavandmise aluseid, oskab kavandada ja analüüsida projekte."
  }
  [6666]=>
  object(stdClass)#6667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIJ7026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Eesmärk on anda ülevaade juhtimise teooriatest ja süvendatumalt avaliku sektori juhtimisest. Tutvustatakse kaasaegseid juhtimise käsitlusi ning avaliku sektori toimimispõhimõtteid."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Aine annab ülevaate nii juhtimise käsitlustest kui ka avaliku sektori muutumisest viimastel aastakümnetel ning põhimõtetest, mis valitsevad avaliku sektori juhtimises erasektoriga võrreldes. Käsitletakse erinevaid avaliku juhtimisega seotud teemasid nagu kvaliteedijuhtimine, hea valitsemistava, sektoritevaheline koostöö, strateegiline juhtimine. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida üliõpilane süvendab iseseisva lugemisega. Seminarid ja kursusetöö aitavad materjali süsteemsemalt omandada."
    ["vljund"]=>
    string(236) "Üliõpilane orienteerub juhtimise ja avaliku sektoriga seotud mõistetes, on võimeline lugema erialaseid teadusartikleid eesti ja inglise keeles ning koguma iseseisvalt infot ja lahendama juhtimisega seotud ülesandeid ning juhtumeid."
  }
  [6667]=>
  object(stdClass)#6668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6001"
    ["hindamine"]=>
    string(239) "Mitteeristav hindamine. Teab olulisemaid majandusteaduse teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb fakte ning oskab rakendada teadmisi lihtsamates tüüpolukordades. Suudab õigesti vastata rohkem kui pooltele esitatud küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Majandusalaste baasteadmiste andmine, ülevaade peamistest majandusprotsessidest ühiskonnas. Kursus annab ka praktilisi teadmisi Eesti majandusreformidest, raha- ja fiskaalpoliitikast, tööturust, välisinvesteeringutest ja konkurentsivõimest."
    ["sisu"]=>
    string(596) "Majanduse toimimise alused ja majanduses valitsevad seosed. Turg, nõudlus ja pakkumine. Millal peaks riik majandusse sekkuma. Avalik sektor ja selle suurus. Avalikud kaubad, erakaubad ja nende vahepealsed vormid. Makromajanduse põhikontseptsioonid. Rahvamajanduse arvepidamine. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsüklid. Tööturg. Inflatsioon. Keskpanga funktsioonid. Eesti rahasüsteem ja monetaarpoliitika. Riigirahanduse olemus ja funktsioonid. Eelarve tulud ja kulud. Maksustamine. Fiskaalpoliitika. Majanduspoliitika alused. Majandusreformid Eestis. Konkurentsivõime. Majanduskasv."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Teab peamisi majandusprotsesse ühiskonnas. Suudab orienteeruda majandusalastes mõistetes, probleemides. Saab aru majandusteoreetilistest käsitlustest."
  }
  [6668]=>
  object(stdClass)#6669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6003"
    ["hindamine"]=>
    string(204) "Hindamine toimub lühitestide sooritamise ning tunnikontrolltööde sooritamise alusel, mis annavad 30% lõpphindest. Kirjalik eksam (valikvastusega testid, ülesanne, lahtine küsimus) annab 70% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Majandusteoreetiline jätkukursus, mis süvendab majanduses toimuvate seaduspärasuste ja majandus-mehhanismide mõistmist, arendab majanduslikku mõtlemist, selgitades kodumajapidamiste ja ettevõtete ning erinevate turgude koostoimet ning tasakaalu kujunemist majanduses kui tervikus, majanduspoliitikate kujundamist."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Põhilisteks käsitlusobjektideks mikroökonoomikas: tarbija valiku teooria, nõudlus- ja pakkumisteooria, firma käitumine lühi- ja pikaajalisel perioodil, turustruktuurid konkurentsi iseloomu seisukohalt, tootmisfaktorite turud, turu ebatäiuslikkus ja regulatsioon. Makroökonoomikas käsitletakse rahvamajanduse ringvoolu, rahvamajanduse arvestust, kogunõudlust ja kogupakkumist ning neid mõjutavaid faktoreid ja komponente, rahvamajanduse tasakaalu kujunemist, majanduse ebastabiilsuse põhjusi ning mõjutamise võimalusi ja poliitikaid, majanduskasvu ja avatud majandust."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Teadmised peamistest mikro- ja makroökonoomika käsitlustest. Oskus käsitleda teooriaid majanduspoliitika analüüsimisel. Oskus analüüsida majanduspoliitikat mõjutavaid tegureid."
  }
  [6669]=>
  object(stdClass)#6670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(106) "Ettevõtlusega alustamiseks ja ettevõtte edasiarendamiseks vajalike põhiteadmiste ja –oskuste andmine."
    ["sisu"]=>
    string(399) "Ettevõtlus ja ettevõtja. Äriidee. Äriplaani olemus, vajalikkus ja selle koostisosad. Finantsplaneerimine ettevõtte rajamisel ja käivitamisel. Ettevõtte asutamine ja sellega kaasnevad tegevused ja valikud. Ettevõtte juhtimine ja arendamine. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminarides toimuvateks aruteludeks ettevalmistamine ning iseseisvate kodutööde kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Teadmised ettevõtluse ja ettevõtja olemusest; Oskused koostada äriplaani ning hinnata äriidee finantsilist tasuvust; Teadmised ettevõtlusega alustamise erinevatest võimalustest; Teadmised ettevõtte juhtimise ja arendamisega kaasnevatest valikutest ja põhitegevustest."
  }
  [6670]=>
  object(stdClass)#6671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Turunduse aluste kursuse põhieesmärgiks on anda osalejatele esmane struktureeritud arusaam turundusest kui ettevõtte kesksest ärifunktsioonist, mis ühendab firma ja tema tarbijad ning määrab ettevõtte turupositsiooni ja rolli ühiskonnas. Samuti võimaldab kursus arendada turundusinstrumentide kasutamise esmaseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Turunduse aluste kursus on algtaseme turunduskursus, mis tutvustab õppijaid turundusvaldkonna põhitõdedega. Kursuse jooksul läbivad osalejad turunduse põhialused, sh turundus-mõtte põhipostulaadid, turunduskeskkonna ja turu toimimise põhireeglid, ning tutvuvad turundusinstrumentidega ja turunduse eetikaküsimustega. Peale nimetatud teadmiste omandamist loengutes ja seminarides praktiseerivad kursusel osalejad oma teadmisi interaktiivse turundussimulatsiooni abil. Kursuse lõpuks koostavad ja esitlevad tudengid turundusplaani ning kursuseprojekti."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Kursuse läbimise järel peaksid osalejad mõistma turundus-funktsiooni olemust, olulisust ja eesmärki, suutma hinnata turunduskampaaniaid üldisel tasemel ning oskama määrata erinevate turundusinstrumentide kasutamise otstarbekust sõltuvalt turukontekstist ja juhtkonna poolt seatud eesmärkidest, samuti aga suutma teisendada neid eesmärke turundusmõõdikutesse."
  }
  [6671]=>
  object(stdClass)#6672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Aine annab ülevaate maksusüsteemist ning selle kujundamise põhimõtetest nii teoorias kui praktikas"
    ["sisu"]=>
    string(561) "Maksustamise olemus ja eesmärgid. Maksusüsteem kui eelarvesüsteemi osa. Õiglased ja efektiivsed maksud. Maksukoormus ja maksumäärad. Maksusüsteemi administreerimine. Tulude maksustamine. Kapitali- ja tööjõutulude maksustamine. Tarbimise maksustamine. Lisandunud väärtuse maks. Aktsiisimaksude rakendamise põhimõtted. Sotsiaalkindlustussüsteem. Eesti maksusüsteemi ülesehitus: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaksud, omandimaksud, kohalikud maksud, pensioni- ja töötuskindlustusmaksed. Eesti kehtivate maksude arvestuspõhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Peale kursuse läbimist üliõpilane: 1) teab maksundusalaseid põhimõisteid; 2) tunneb Eesti maksusüsteemi ülesehitust ja peamiste maksuliikide arvestuspõhimõtteid; 3) saab aru maksundusalastest teadusartiklitest või uurimistöödest."
  }
  [6672]=>
  object(stdClass)#6673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(41) "Omandada baasteadmised finantsjuhtimises."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Aines käsitletakse finantsjuhtimise baasmetoodikaid ning näidatakse nende rakendusi praktiliste ülesannete lahendamisel. Oluline rõhk aines on üliõpilaste analüüsivõime ning loova mõtlemise arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Üliõpilased saavad aru finantsjuhtimise toimimisest organisatsioonis ning on loodud baasteadmised edasiste rahandusalaste ainete kuulamiseks."
  }
  [6673]=>
  object(stdClass)#6674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Aine eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade riigiasutuse kui eri alustel tomiva ettevõttelaadse struktuuri eesmärkidest ja tegevuspõhimõtetest. Peale aine läbimist peab tudeng suutma mõista ja toime tulla olulismate riigiasutuses leiduvate protsesside ja tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(367) "Õppeaines käsitletakse riigiasutuse majandamise põhimõtteid, eelarvepoliitkaid, asutusesisest kulude liigitust, vastutuspõhiseid arvestuse põhimõtteid ning analüüsitakse praktiliste näidete alusel asutuste tegevust. Lisaks on käsitluse all erinevad riigiasutustes ja ministeeriumites leiduvad funktsionaalsed stuktuurid ja nende eesmärgistatud ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Teadmised avaliku sektori majandustegevust reguleerivatest peamistest õigusaktidest Teab eelarvestamise ja finantsjuhtimise põhimõtteid riigiasutustes Oskused analüüsida riigiasutustes tehtavaid majandusotsuseid"
  }
  [6674]=>
  object(stdClass)#6675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6009"
    ["hindamine"]=>
    string(47) "Eksam. Test ja praktiliste tööde sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Anda ülevaade finantsarvestuse esmased teadmised: ülevaade teooriatest, metoodikast, põhitõdedest. Anda esmased oskused finantsarvestuse teooria rakendamiseks praktilise elu situatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(749) "Majandusarvestus ja keskkond. Finantsarvestuse ja –aruandluse korraldamise reguleerimine rahvusvahelisel tasandil ja Eestis. Finantsarvestuse printsiibid. Majandusaasta aruanne. Majandustehingud ja sündmused. Raamatupidamisregistrid. Raamatupidamise põhivõrrand. Majandussündmuste kajastamine raamatupidamise põhivõrrandist lähtuvalt. Tehingute dokumenteerimine. Kontod ja kahekordne kirjendamine. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. Kompleksülesanne. Õpimeetodid: Loengute raames tehakse harjutusi ja praktilisi töid. Iseseisva tööna lahendada kompleksülesanne (majandustehingute kirjendamine registritesse, korrigeerimis- ja lõpetamiskanded ja finantsaruanded). Iseseisva tööna kirjanduse jms materjalide läbitöötamine 150 lk."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Teab finantsarvestuse metoodikat, põhitõdesid, probleeme; Teab erinevaid majandusarvestuse liike; On kursus kõige olulisema erialase kirjandusega; Oskab rakendada omandatud teoreetilisi kontseptisoone praktilise elu situatsioonidele; On tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6675]=>
  object(stdClass)#6676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Majanduspoliitika baasteadmiste andmine, ülevaade abinõude kogumist, mis on suunatud sellele, et korrastada majanduselu ja mõjutada kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist Kursus annab ka praktilisi teadmisi Eesti majandusreformidest, tööturust, välisinvesteeringutest ja konkurentsivõimest."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Majanduspoliitika olemus ja põhimõisted. Majanduse toimimise alused ja majanduses valitsevad seosed. Majanduspoliitika kandjad. Otsustusinstitutsioonid. Mõjuinstitutsioonid. Majanduspoliitika kandjate suhted. Majanduspoliitika faasid. Globaliseerumine. Regionaliseerumine. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Teadmised peamistest majandusprotsessidest ühiskonnas. Suutlikkus orienteeruda majandusalastes mõistetes, probleemides. Arusaam majandusteoreetilistest käsitlustest."
  }
  [6676]=>
  object(stdClass)#6677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6011"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Kursuse lõpphinne kujuneb kursuse jooksul teostatud ülesannete põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Õppeaine Turu- ja avaliku arvamuse uuringud põhieesmärgiks on võimaldada õppeaine läbijatel arendada välja esmane struktureeritud arusaam turu- ja avaliku arvamuse uuringute meetoditest, nende eripäradest, kasutusvõimalustest, uuringute läbiviimise eetikast ja reeglitest ning piirangutest uuringute läbiviimisel, andmete töötlemisel ja tulemuste interpreteerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Turu- ja avaliku arvamuse uuringud on turundusvaldkonna kesktaseme õppeaine, mis käsitleb turunduse ja äriplaneerimise jaoks vajaliku info hankimise võimalusi, meetodeid ja eetilisi printsiipe. Õppeaine jooksul käsitletakse järgmiseid põhiteemasid: • turu- ja avaliku arvamuse uuringute olemus, protsess ja koht organisatsioonis; • uuringuliigid ja erinevad lähenemised; • uuringu eesmärk, probleem ja uuringuküsimuse püstitamine; • andmekogumismeetodid ja andmekogumisvormide disain; • andmeanalüüsi metodoloogia; • uuringutulemuste kasutatavaks muutmine ja järelduste tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(851) "Esmane struktureeritud arusaam turu- ja avaliku arvamuse uuringute protsessist, selle käigus saadavast infost ning selle kasutamisvõimalustest juhtimisotsuste vastuvõtmisel; Suutlikkus püstitada uuringueesmärki, defineerida uuritav probleem ja vormistada need uurimisküsimusteks; Võime määratleda uuringueesmärkidele vastavaid uurimismeetodeid ja neid korrektselt kasutada; Suutlikkus määratleda korrektselt valimit ja läbi viia valimisse värbamist; Võime koostada andmekogumisinstrumente ning kasutada neid andmete kogumisel; Teadlikkus uuringuandmete töötlemismeetoditest ning oskus valida neist sobivaid; Võime vältida märkimisväärseid tulemusi moonutavaid vigu uuringute läbiviimisel; Teadlikkus uuringueetikast, headest praktikatest ja ESOMAR-i reeglistikust; Teadlikkus turu- ja avaliku arvamuse uuringute terminoloogiast."
  }
  [6677]=>
  object(stdClass)#6678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Ettevõtlusalaste teadmiste kujundamine. Kursuse käigus antakse ülevaade ettevõtluse rollist, ettevõtjaks kujunemisest, ettevõtte rajamisest ning edasiarendamisest ning finantsarvestuse korraldamisest."
    ["sisu"]=>
    string(585) "Ettevõtluse mõiste, areng ja ettevõtjaks kujunemine. Äriidee valik ja hindamine. Ettevõtte rajamine, sellega seotud otsustused ja valikud. Vajaliku stardikapitali hindamine ja selle allikad. Finantsplaneerimine ettevõtte rajamisel. Ettevõtte kasvupotentsiaal. Ettevõtte elutsükkel. Finantsarvestuse ja –aruandluse korraldamise reguleerimine. Finantsarvestuse printsiibid. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, sealhulgas iseseisvate kodutööde koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Saab aru ettevõtluse ja ettevõtja olemusest, äriplaani koostamise põhimõtetest; Teab finantsarvestuse korraldamise põhitõdesid, probleeme; On tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide ja strateegiatega Eestis."
  }
  [6678]=>
  object(stdClass)#6679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6021"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Turunduse aluste kursuse põhieesmärgiks on anda osalejatele esmane struktureeritud arusaam turundusest kui ettevõtte kesksest ärifunktsioonist, mis ühendab firma ja tema tarbijad ning määrab ettevõtte turupositsiooni ja rolli ühiskonnas. Samuti võimaldab kursus arendada turundusinstrumentide kasutamise esmaseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Turunduse aluste kursus on algtaseme turunduskursus, mis tutvustab õppijaid turundusvaldkonna põhitõdedega. Kursuse jooksul läbivad osalejad turunduse põhialused, sh turundus-mõtte põhipostulaadid, turunduskeskkonna ja turu toimimise põhireeglid, ning tutvuvad turundusinstrumentidega ja turunduse eetikaküsimustega."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Tunneb turundusfunktsiooni olemust, olulisust ja eesmärki, suudab hinnata turunduskampaaniaid üldisel tasemel ning oskab määrata erinevate turundusinstrumentide kasutamise otstarbekust sõltuvalt turukontekstist ja juhtkonna poolt seatud eesmärkidest, suudab teisendada eesmärke turundusmõõdikutesse."
  }
  [6679]=>
  object(stdClass)#6680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6680]=>
  object(stdClass)#6681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6681]=>
  object(stdClass)#6682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6682]=>
  object(stdClass)#6683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks avaliku ja erasektori koostöö põhimõtetest ja kavandamisest, oskused projektide analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(189) "Avaliku ja erasektori koostöö kavandamise instrumendid ja metoodikad, õiguslikud alused, mehhanismid ning nende rakendamine. Seminaride jooksul analüüsitakse Eestis rakendatud projekte"
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane teab avaliku ja erasektori koostöö kavandmise aluseid, oskab kavandada ja analüüsida projekte"
  }
  [6683]=>
  object(stdClass)#6684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6030"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks riigihangete õigusliket alustest, põhimõtetest ja kavandamisest, oskused projektide analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(90) "Riigihangete õiguslikud alused, kavandamise instrumendid ja metoodikad nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Üliõpilane tunneb riigihangete õiguslikke aluseid, oskab kavandada ja analüüsida projekte"
  }
  [6684]=>
  object(stdClass)#6685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6031"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Anda tudengitele alusteadmised ja töövahendid väikese ja kesmise suurusega ettevõtete turundamiseks, et luua, arendada ja elluviia turundustegevusi vastavalt sihtturgudele."
    ["sisu"]=>
    string(117) "Kursus õpetab Eesti turgu analüüsima, turu vajadusi uurima ja looma edukat turundusmeetmestikku Eesti tarbijatele."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Kursuse edukal läbimisel suudab üliõpilane: - mõista turunduse rolli ettevõttes, koostada Eesti väikestele ja keskmistele ettevõtete turundusplaani, kampaaniaplaani ning selles sisalduvaid osasid. - analüüsida oma ettevõtte turunduslikke vajadusi sihtturust lähtuvalt ning koostada turunduse SWOT analüüsi - kasutada erinevaid turundusmeetmestiku osasid ning valida õiged turunduskanalid eesmärkide saavutamiseks - orienteeruda brändide olemuses, loomises, arendamises - koostada turundustegevuste finantsprognoose ja –analüüse ja pressiteateid"
  }
  [6685]=>
  object(stdClass)#6686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Annab üliõpilastele võimaluse arendada oma valdkondlikke ja/või valdkondade vahelisi ideid potentsiaalseks ettevõtlusvormiks."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Õppeaine toimub aktiivõppe vormis ettevõtlusvaldkonna töötubades ning loengutes innovaatiliste ideede arendamiseks ning inspiratsiooni ettevõtliku hoiaku kujundamiseks"
    ["vljund"]=>
    string(60) "Üliõpilane oskab analüüsida ja ettevalmistada äriplaani"
  }
  [6686]=>
  object(stdClass)#6687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6033"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6687]=>
  object(stdClass)#6688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM6034"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Annab üliõpilastele võimaluse arendada oma valdkondlikke ja/või valdkondade vahelisi ideid potentsiaalseks ettevõtlusvormiks."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Õppeaine toimub aktiivõppe vormis ettevõtlusvaldkonna töötubades ning loengutes innovaatiliste ideede arendamiseks ning inspiratsiooni ettevõtliku hoiaku kujundamiseks"
    ["vljund"]=>
    string(60) "Üliõpilane oskab analüüsida ja ettevalmistada äriplaani"
  }
  [6688]=>
  object(stdClass)#6689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Aine eesmärgiks on arendada üliõpilaste teadmisi avaliku sektori ökonoomikast. Aine raames keskendutakse mõningatele avaliku sektori ökonoomika aspektidele, mis peaksid olema huvipakkuvad just Eesti kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Valitsuse osa suurus majanduses, valitsuse osa kasvamine. Avaliku sektori ökonoomika vahendid. Isikute eelistused, eelarvejoon, heaolu maksimeerimine. Optimaalne maksustamine. Maksuintsident. Avalikud kaubad. Välismõjud. Projektide valik. Arrow võimalikkuse teoreem. Mediaan hääletaja. Valitsuse ebaõnnestumised. Eelarveliste kulude üldpõhimõtted. Optimaalne fiskaalne föderalism."
    ["vljund"]=>
    string(202) "Teadmised riigi tulude ja kulude kujunemise problemaatikast ning kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelistest suhetest. Oskus analüüsida põhjuseid, miks ja missugusel viisil valitsus sekkub majandusse."
  }
  [6689]=>
  object(stdClass)#6690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(287) "Käesoleva kursuse eesmärgiks on arendada majandusalaseid baasteadmisi magistrandidele, kellel puuduvad eelnevad teadmised majandusest. Kursus annab ülevaate riigi mikro- ja makroökonoomilist keskkonda kujundavatest teguritest, selgitab majandusliku käitumise mehhanisme ja loogikat."
    ["sisu"]=>
    string(701) "Kursuse raames vaadeldakse järgmisi teemasid: mikroökonoomika põhimõisted. Tarbija valikud. Firmateooria. Ettevõtete roll majanduses. Konkurents. Makroökonoomika põhikontseptsioonid. Rahvamajanduse arvepidamine. Tööturg. Inflatsioon, finantsturud, avaliku sektori ja riigi majanduslikud funktsioonid, riigi majanduspoliitika põhimõtted, maksundus. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine. Iseseisev lugemine 250 lk s.h. võõrkeelne kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Teadmised majandusprotsesside protsesside seostest ning teoreetilistest käsitlustest; suutlikkus orienteeruda majandusalastes mõistetes, probleemides."
  }
  [6690]=>
  object(stdClass)#6691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7006"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Kujundada teadmised ettevõtte finantsjuhtimise teoreetilistest aspektidest ning oskused rakendamamaks ettevõtte finantsjuhtimise funktsioonide täitmiseks vajalikke meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Aines käsitletakse finantsjuhtimise põhilisi metoodikaid ning näidatakse nende rakendusi praktiliste ülesannete lahendamisel. Oluline rõhk aines on üliõpilaste analüüsivõime ning loova mõtlemise arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Üliõpilane saab aru finantsjuhtimise toimimisest organisatsioonis ning oskab teadmisi rakendada praktilises tegevuses."
  }
  [6691]=>
  object(stdClass)#6692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Ettevõtlusalaste teadmiste kujundamine. Kursuse käigus antakse ülevaade ettevõtlusest ja ettevõtlusvormidest (äriühingutest), isikutest, õigustest ja kohustustest, lepingulistest suhetest ning finantsarvestuse korraldamisest ja finantsplaneerimisest."
    ["sisu"]=>
    string(786) "Ettevõtluse mõiste. Füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Ettevõtja. Võlasuhe. Füüsilisest isikust ettevõtja. Äriühingud (Täisühing, Usaldusühing, Osaühing). Mittetulundusühing. Seltsing. Lepingu mõiste, lepingu sõlmimine, lepingu vorm, lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine, pakkumus (ofert), nõustumus (aktsept), lepingupoolte kohustused, tavad ja praktika, hinna määramine, eelleping, lepingu ülevõtmise mõiste. Töövõtuleping. Müügileping. Üürileping. Finantsarvestuse alused. Finantsplaneerimine. Äriplaani koostamise põhimõtted. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, sealhulgas iseseisvate kodutööde koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Saab aru ettevõtluse ja ettevõtja olemusest, äriplaani koostamise põhimõtetest; Mõistab lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste sisu ja olemust; Teab finantsarvestuse korraldamise põhitõdesid; On tutvunud valdkonna peamiste normdokumentide Eestis."
  }
  [6692]=>
  object(stdClass)#6693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7009"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Luua esmane struktureeritud arusaam turundusest kui ühest ettevõtte kesksest ärifuntsioonist, mis ühendab firma ja tema tarbijad ning määrab ettevõtte turupositsiooni ja rolli ühiskonnas; Arendada turundusinstrumentide kasutamise esmaseid oskusi;"
    ["sisu"]=>
    string(344) "Turunduse aluste kursus on sissejuhatav turunduskursus magistrantidele, kellel puuduvad eelnevad teadmised turundusest. Kursuse jooksul saavad osalejad ülevaate turunduse põhialustest, sh turundus-mõtte põhipostulaadid, turunduskeskkonna ja turu toimimise põhireeglid, ning tutvuvad turundusinstrumentidega ja turunduse eetikaküsimustega."
    ["vljund"]=>
    string(374) "- mõistab turundus-funktsiooni olemust, olulisust ja eesmärki; - suudab hinnata turunduskampaaniaid üldisel tasemel ning oskab määrata erinevate turundusinstrumentide kasutamise otstarbekust sõltuvalt turukontekstist ja seatud eesmärkidest ning oskab teisendada neid eesmärke turundusmõõdikutesse; -mõistab vastutust tarbija, ühiskonna ja ettevõtte omanike ees;"
  }
  [6693]=>
  object(stdClass)#6694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7012"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Majanduspoliitikast süvendatud teadmiste andmine, ülevaade abinõude kogumist, mis on suunatud sellele, et korrastada majanduselu ja mõjutada kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist Kursus annab ka praktilisi teadmisi Eesti majandusreformidest, tööturust, välisinvesteeringutest ja konkurentsivõimest."
    ["sisu"]=>
    string(563) "Majanduspoliitika olemus ja põhimõisted. Majanduse toimimise alused ja majanduses valitsevad seosed. Majanduspoliitika kandjad. Otsustusinstitutsioonid. Mõjuinstitutsioonid. Majanduspoliitika kandjate suhted. Majanduspoliitika faasid. Globaliseerumine. Regionaliseerumine. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Teadmised peamistest majandusprotsessidest ühiskonnas. Suutlikkus orienteeruda majandusalastes mõistetes, probleemides. Arusaam majandusteoreetilistest käsitlustest."
  }
  [6694]=>
  object(stdClass)#6695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "Luua eeldused majandusanalüüsi oskuste kujundamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(733) "Kulu-tulu analüüs kui majandusliku efektiivsuse hindamise vahend. Kulu-tulu analüüsi erinevad rakendamisvõimalused. Avalike projektide kulude ja tulude hindamine. Maksevalmiduse printsiip, tarbija hinnavaru ja tootja hinnalisa. Projekti alternatiivkulud. Tinglik hindamine. Varihind ja selle leidmine: elu väärtus, aja väärtus, puhta vee, õhu jm loodusressursside väärtus, müraga seotud kulu, kuritegevuse kulu, maksustamise kulu. Diskonteerimine ja projekti nüüdisväärtus. Ebakindlus ja risk projektide hindamisel. Kaalutud kulu-tulu analüüs. Kulu-tulu analüüsi rakendamise võimalused avalike projektide näitel Eestis. Varem läbiviidud uuringute analüüs. Lihtsamate analüüside läbiviimine auditooriumis."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Üliõpilane teab kulude-tulude analüüsi teoreetilise aluseid, tunneb peamisi kasutatvaid meetodeid ja oskab neid rakendada."
  }
  [6695]=>
  object(stdClass)#6696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kujundada süvendatud arusaam maksusüsteemist ning maksupoliitikast Kujundada oskused maksupoliitika analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(1178) "Maksunduse ajalugu. Maksuseaduste õigusruum. Maksumaksja ning maksuhalduri õigused ja kohustused. Maksumenetlus ettevõttes, revisjon, sanktsioonid, täitevmenetlus. Omandimaksude teooria, vallas- ja kinnisvaramaksud, nende tasumine. Omandi väärtuse määramine ja maksukohustuse arvestamine. Kindlustusmaksude teooria. Pensionikindlustuse, haiguskindlustuse ja töötuskindlustuse maksed. Kindlustusmaksete kohustuse arvestamine ja deklareerimine. Tulumaksu teooria. Kapitalitulude maksustamine. Ettevõtlustulude maksustamine. Ettevõtte maksukohustuse arvestamine ja deklareerimine. Füüsilise isiku tulude deklareerimine ja nende maksustamine. Tarbimismaksude teooria, müügimaks, käibemaks, lisanduva väärtuse maks. Käibemaksukohustuse arvestamine ja deklareerimine. Tootemaksude süsteem, tolli- ja aktsiisilaod, tollimaksu ja aktsiiskohustuse arvestamine ja deklareerimine. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(117) "Teab maksunduse ja maksupoliitika kujundamise põhimõtteid tunneb peamisi makse ; oskab analüüsida maksupoliitikat"
  }
  [6696]=>
  object(stdClass)#6697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7015"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Süvendada teadmisi haridusökonoomikast, luua eeldused hariduspoliitika majanduslikuks analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(267) "Haridusökonoomika põhiküsimused. Mikroökonoomiline aspekt: haridusinvesteeringu tulumäär. Makroökonoomiline aspekt: inimkapital ja majanduskasv. Haridussüsteemi efektiivsus. Õiglus: koolituse mõju sissetulekute jaotusele. Eesti haridussüsteemi rahastamine."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Üliõpilane teab peamisi haridusökonoomika diskussiooni objekte, valdab meetodeid hariduspoliitika analüüsimiseks ning tunneb haridussüsteemi rahastamise põhimõtteid."
  }
  [6697]=>
  object(stdClass)#6698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7016"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Süvendada teadmisi Euroopa Liidu majanduse toimimisst, luua eeldused majanduspoliitika analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(154) "Vaba turg ja regionaalpoliitika. Tööjõuturg ja migratsioon. CAP ja põllumajanduspoliitika võimalik reformimine. Euroopa rahaliit ja monetaarpoliitika"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane teab Europpa majandusliku integratsiooni käiku ja peamisi majanduspoliitika valdkondi, oskab analüüsida Euroopa Liidu majanduspoliitikat"
  }
  [6698]=>
  object(stdClass)#6699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6699]=>
  object(stdClass)#6700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Kujundada süvendatud teadmised juhtimisarvestuse rollist ja meetoditest ning nende rakendamisest"
    ["sisu"]=>
    string(470) "Finantsaruandlus, selle sisu ja eesmärgid. Põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne. Arvestusstandardid ja alusprintsiibid. Finantsanalüüs ettevõtte juhtimisel ja majandustulemuste hindamisel. Analüüsivõtted (horisontaal- ja vertikaalanalüüs, arvjoonised, indeksid, trendi- ja teguranalüüs, suhtarvud). Ettevõtte maksevõime ja jätkusuutlikkuse analüüs. Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede hindamine.Ettevõtte väärtuse hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Saab aru finantsaruannetes esitatavast informatsioonist ja suudab selle alusel praktiliselt hinnata majandusüksuse finantsseisundit;"
  }
  [6700]=>
  object(stdClass)#6701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7019"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks riigihangete õigusliket alustest, põhimõtetest ja kavandamisest, oskused projektide analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(90) "Riigihangete õiguslikud alused, kavandamise instrumendid ja metoodikad nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Üliõpilane tunneb riiihangete õiguslikke aluseid, oskab kavandada ja analüüsida projekte"
  }
  [6701]=>
  object(stdClass)#6702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7020"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Süvendada teadmisi erinevatest finantsturgudest; turgude funktsioonidest ja kohast majandussüsteemis, finantsturgudel osalejatest. Süvendada oskusi väärtpaberite analüüsist"
    ["sisu"]=>
    string(274) "Finantsturgude ja -institutsioonide funktsioonid ja koht majandussüsteemis. Finantsurgude vahelised seosed. Regulatsioonid ja majanduspoliitika mõjud finantsturgudele ja -institutsioonidele. Raha- ja kapitaliturud. Väärtpaberite turud. Väärtpaberite analüüsimeetodid"
    ["vljund"]=>
    string(114) "Üliõpilane teab peamisi finantsturge käsitlevaid mõisteid ja seoseid turgude vahel, valdab analüüsimeetodeid"
  }
  [6702]=>
  object(stdClass)#6703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(47) "Süvendada teadmisi institutsiooniökonoomikast"
    ["sisu"]=>
    string(113) "Institutsioonid ja organisatsioonid. Transaktsioonikulude ökonoomika. Esindamisteooria. Käsutusõiguse teooria."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Üliõpilane teab peamisi institustiooniökonoomika diskussiooni objekte, valdab meetodeid ja oskab rakendada praktilises analüüsis"
  }
  [6703]=>
  object(stdClass)#6704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7022"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Süvendada teadmisi äriühingute valitsemisest Eestis ja väljaspool Eestit."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Äriühingute valitsemise teoreetilised käsitlused. Äriseadusitik, äriühingute omanike liigitus, valitsmine ja juhtimine. Äriühingud ja nende valitsemine Euroopas ja väljaspool Euroopat. Kontserni valitsemine."
    ["vljund"]=>
    string(159) "Üliõpilane saab aru äriühingute juriidilisest ja praktilisest toimimist, oskab korraldada konkreetse äriühingu toimimiseks vajalike dokumentide valmimist"
  }
  [6704]=>
  object(stdClass)#6705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks riikliku reguleerimise ja konkurentsi järelevalve institutsionaalsest korraldusest rõhuasetusega erandvaldkondadele ning kujundadaa oskused konkurentsipoliitika analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(217) "Konkurentsipoliitika mõiste ja selle reguleerimine. Konkurentsipoliitika erandvaldkondades - riiklik reguleerimine ja konkurentsi järelevalve turgudel nagu elektrienergia turg, raudtee ja telekommunikatsiooni sektor"
    ["vljund"]=>
    string(113) "Teab konkurentsipoliitika rolli ja riikliku reguleerimise põhimõtteid, oskab analüüsida konkurentsipoliitikat"
  }
  [6705]=>
  object(stdClass)#6706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7024"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks ruumilisest planeerimisest, Eesti ruumilise planeerimise põhimõtetest, selle kavandamisest ja rakendamisest"
    ["sisu"]=>
    string(254) "Ruumilise arengu suunamise instrumendid ja metoodikad, Eesti planeerimissüsteemi ülesehitus ja planeeringu liigid, ruumilise planeerimise õiguslikud alused, planeeringu elluviimise mehhanismid ning nende rakendamine Õppetöö toimub seminaride vormis"
    ["vljund"]=>
    string(133) "Üliõpilane teab kaasaegse ruumilise planeerimise aluseid, tunneb Eesti ruumilise planeerimise põhimõtteid ja oskab neid rakendada"
  }
  [6706]=>
  object(stdClass)#6707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks sektoraalse arengu kavandamisestt, Eesti sektoraalse arengu kavandamise põhimõtetest ja rakendamisest"
    ["sisu"]=>
    string(186) "Sektoraalse arengu kavandamise instrumendid ja metoodikad, Eesti sektoraalse arengu kavandamise õiguslikud alused, mehhanismid ning nende rakendamine Õppetöö toimub seminaride vormis"
    ["vljund"]=>
    string(138) "Üliõpilane teab sektoraalse arengu kavandmise aluseid, tunneb Eesti sektoraalse arengu kavandamise põhimõtteid ja oskab neid rakendada"
  }
  [6707]=>
  object(stdClass)#6708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7026"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks avaliku ja erasektori koostöö põhimõtetest ja kavandamisest, oskused projektisde analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(189) "Avaliku ja erasektori koostöö kavandamise instrumendid ja metoodikad, õiguslikud alused, mehhanismid ning nende rakendamine. Seminaride jooksul analüüsitakse Eestis rakendatud projekte"
    ["vljund"]=>
    string(110) "Üliõpilane teab avaliku ja erasektori koostöö kavandmise aluseid, oskab kavandada ja analüüsida projekte"
  }
  [6708]=>
  object(stdClass)#6709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7028"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6709]=>
  object(stdClass)#6710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7030"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Süvendada teadmisi Eesti majanduse toimimisest, arendada oskusi analüüsida majanduspoliitilisi otsuseid ja nende tagajärgi ning neid erinevate teooriate raames kriitiliselt hinnata, toetada valmisolekut pidevaks tööalaseks arenguks"
    ["sisu"]=>
    string(312) "Eesti majandus ja selle areng erinevatel perioodidel. Eesti majanduspoliitika nurgakivid. Eesti riigi eelarve ja fiskaalpoliitika. Maksud Eestis. Konkurentsivõime, selle mõõtmise viisid ja Eesti positsioonid näitajate võrdluses. Juhtumi analüüs: varasemad majanduspoliitilised otsused ja nende tagajärjed"
    ["vljund"]=>
    string(422) "- mõistab Eesti majanduse toimimist ning saab aru majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisega seotud piirangutest; - teab peamisi kasutatavaid analüüsimeetodeid ning oskab neid rakendada; - oskab koguda majandusalast informatsiooni ning seda vajadusel pidevalt uuendada muutunud majanduspoliitiliste otsuste valguses; - suudab kriitiliselt hinnata majandusalast informatsiooni ning diskuteerib majandusalastel teemadel"
  }
  [6710]=>
  object(stdClass)#6711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7031"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Süvendada teadmisi eelarvestamise põhimõtetest avalikus sektoris rõhuasetusega kohaliku omavalitsusele ning oskusi nende põhimõtete rakendamisel"
    ["sisu"]=>
    string(176) "Eelarvete koostamise eesmärgid. Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine. Eelarvete koostamise meetodid. Praktiline ülesanne: Eelarvete koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(149) "Üliõpilane tunneb eelarvestamise põhimõtteid ja peamisi eelarvestamise meetodeid ning nende rakendamist eesti avaliku sektori organisatsioonides."
  }
  [6711]=>
  object(stdClass)#6712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIM7034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6712]=>
  object(stdClass)#6713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIO6001"
    ["hindamine"]=>
    string(230) "Lõppeksam (70% hindest) on kirjalik ning hindab põhimõistete omandamist. Arvestatakse ka üliõpilase jooksvat panust seminaridest-praktikumidest osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas (30% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(202) "Õppeaine tutvustab õiguse ja õigusteaduse põhiteemasid ja –mõisteid, samuti keskseid õiguslikke otsustamistehnikaid, kujundades üliõpilase esmase võimekuse õigusküsimustes orienteerumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Õigus nähtusena: erinevad vaatenurgad. Õiguse normatiivne käsitlus. Õiguse areng. Maailma õigussüsteemid. Õiguse süsteem. Eesti õiguskord: struktuur ja valdkondade ülevaade. Õigusfaktid ja õigussuhe. Õiguse allikad: formaalsed ja materiaalsed. Õigusaktid ja nende praktiline leidmine. Õigusnormi loogiline struktuur. Õiguse rakendamine. Õiguslike valikute tagapõhi ja tehnika. Õigusotsustus ja kaalutlusõigus. Subsummeerimine. Loogikareeglid. Tõlgendamine. Lünkade ületamine. Õigus ühiskonnas. Õiguse legitiimsus ja tõhusus. Õigusteaduse riigikäsitlus. Avaliku õiguse põhimõisted. Riigi- ja haldusõigus, karistus- ja menetlusõigus. Eraõiguse põhimõisted. Isikud, esemed, tehingud."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Ülevaade õigusest ja õigusteadusest, teadmised põhimõistetest, oskus nendes orienteeruda, põhioskused kasutada õiguse rakendamise tehnikaid."
  }
  [6713]=>
  object(stdClass)#6714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIO6009"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Eksami hinne koosneb kirjaliku eksamitöö ja essee (või referaadi) hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Peaaine ja lisaeriala aine. Anda teadmised riigi toimimise õiguslikest alustest, põhiõigustest ja riigikorraldusest."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Põhiseadus ja muud riigi toimimise õiguslikud alused. Põhiseaduse aluspõhimõtted: õigusriik, inimväärikus, vabadus, võrdsus, demokraatia. Põhiõigused ja inimõigused. Põhiõiguste kandjad, adressaadid ja kitsendamine. Riigi positiivsed kohustused põhiõiguste kaitsmisel. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse. Valimised. Riigikogu. Vabariigi Valitsus. Vabariigi President. Kohtud. Kohalikud omavalitsused. Muud põhiseaduslikud institutsioonid. Riigieelarve, riigikaitse. Põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem."
    ["vljund"]=>
    string(233) "Riigiõiguse põhimõistete tundmine, ülevaade nendest valdkondadest ja orienteerumissuutlikkus sealsetel põhiteemadel, arusaam põhikorra õigusliku toimimise loogikast, oskus koostada temaatilist uurimistööd ja seda ette kanda."
  }
  [6714]=>
  object(stdClass)#6715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIO7006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Õppeaine tutvustab õiguse ja õigusteaduse põhiteemasid ja –mõisteid, samuti keskseid õiguslikke otsustamistehnikaid, kindlustades üliõpilase võimekuse õigusküsimustes orienteerumiseks ja magistriõppe jätkukursuste kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(718) "Õigus nähtusena: erinevad vaatenurgad. Õiguse normatiivne käsitlus. Õiguse areng. Maailma õigussüsteemid. Õiguse süsteem. Eesti õiguskord: struktuur ja valdkondade ülevaade. Õigusfaktid ja õigussuhe. Õiguse allikad: formaalsed ja materiaalsed. Õigusaktid ja nende praktiline leidmine. Õigusnormi loogiline struktuur. Õiguse rakendamine. Õiguslike valikute tagapõhi ja tehnika. Õigusotsustus ja kaalutlusõigus. Subsummeerimine. Loogikareeglid. Tõlgendamine. Lünkade ületamine. Õigus ühiskonnas. Õiguse legitiimsus ja tõhusus. Õigusteaduse riigikäsitlus. Avaliku õiguse põhimõisted. Riigi- ja haldusõigus, karistus- ja menetlusõigus. Eraõiguse põhimõisted. Isikud, esemed, tehingud."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Ülevaade õigusest ja õigusteadusest, teadmised põhimõistetest, oskus nendes orienteeruda, põhioskused kasutada õiguse rakendamise tehnikaid, piisavad õigusteadmised, kuulamaks magistriõppe jätkukursusi."
  }
  [6715]=>
  object(stdClass)#6716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIO7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(380) "Anda ülevaade Euroopa Liidu toimimisest peamiselt põhilepingute ja nende rakendamise kaudu. Et kursus toimub Euroopa Liidu õiguse muudatuste ajal, püütakse lisaks kehtivale Euroopa Liidu õigusele selgitada ka peamisi muudatusi ja nende põhjusi seoses Euroopa Liidu seisundiga nii rahvusvahelisel taustal kui liikmesriikide õiguses – uurime Euroopa Liidu õigust arengus."
    ["sisu"]=>
    string(586) "Kursuse alguses antakse üliõpilastele juhised ning viited iseseisvaks tööks. Kursuse osaks on üheksa praktilist seminari, kus arutatakse iseseisvalt läbitöötatud materjale ja lahendatakse õppekaasusi. Seminaride teemad: 1. Sissejuhatus põhilepingute ja institutsioonide süsteemi. Õigusloome. 2. Kaupade vaba liikumine. 3. Euroopa Liidu kodakondsus ja isikute vaba liikumine. 4. Asutamisõigus ja teenuste vaba liikumine. 5. Kapitali vaba liikumine. 6. Konkurentsiõigus. 7. Võrdne kohtlemine. 8. Välissuhted. 9. Õiguskaitsevahendid ja Euroopa Ühenduse õiguse täitmine."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane: Tunneb EL õiguse valdkondi ja peamisi õiguslikke aluseid; Omab ülevaadet EL eesmärkidest, õiguse allikatest (s.h aluspõhimõtted, õigusaktid), õigusloomest, institutsioonidest; põhivabadustest, õiguse rakendamisest; Omab ettekujutust Lissaboni arengutest ja nende arengute põhjustest."
  }
  [6716]=>
  object(stdClass)#6717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIO7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Selgitada rahvusvahelise avaliku õiguse allikaid, subjekte, rakendamist, muid põhiküsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(475) "1. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted. 2. Rahvusvahelise õiguse allikad. 3. Rahvusvahelised lepingud. 4. Rahvusvahelise õiguse subjektid. 5. Riik. 6. Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse vahekord. 7. Rahvusvaheliste organisatsioonide õigus. 8. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 9. Üksikisik kui rahvusvahelise õiguse subjekt. 10. Riigi- ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastutus. 11. Diplomaatiline ja konsulaarõigus. 12. Rahvusvahelise õiguse muud valdkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(90) "Üliõpilane teab rahvusvahelise õiguse: Allikaid; Subjekte; Rakendamist; Põhiküsimusi."
  }
  [6717]=>
  object(stdClass)#6718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav käsitlus võrdleva poliitika teooriatest ning arengutest valitud riikides."
    ["sisu"]=>
    string(801) "Kursus võrdleb maailma poliitilisi süsteeme, annab ülevaate valitud riikide peamistest poliitilistest trendidest ning tutvustada peamisi teooriaid, mis kujundavad meie arusaamu võrdlevast poliitikast. Riigi mõiste ja modernse riigi kujunemine. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid (presidentaalne ja parlamentaarne süsteem, parlamendid, valitsused, halduskorraldus ja kohalikud omavalitsused). . Poliitiline kultuur ja osalus. Kodanikeühiskond ja huvigrupid ning nende roll poliitikas. Parteid ja parteisüsteemid. Valimissüsteemid ja valimiskäitumine. Poliitika kujundamine – protsess, teooriad ja toimijad. Poliitika kujundamine. Poliitilised režiimid ja režiimisiirded. Identiteedipoliitika – rahvuspoliitika ja sellega seotud väljakutsed. Globaliseerumine ja demokraatia tulevik."
    ["vljund"]=>
    string(599) "Kursuse tulemusena peaks üliõpilased orienteeruma võrdleva poliitika põhimõistetes; Oskama eristada erinevaid poliitilisi süsteeme ja teadama nende ülesehituse iseärasusi; Tundma suuremate Lääneriikide (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) poliitilise süsteemi, institutsionaalse ülesehituse ja poliitilise kultuuri eripärasid; Kuna seminarides keskendub iga rühm eraldi riigile (USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan), siis peaks iga rühma liige kursuse lõpuks lisaks veelgi põhjalikult tundma oma valitud riigi poliitilist süsteemi ja poliitika toimimise iseärasusi."
  }
  [6718]=>
  object(stdClass)#6719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP6002"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Kirjalik eksam. Kuni 40% eksamihindest annab osavõtt seminaridest."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Haldusjuhtimise õppekava valikaine. Tutvustada levinumaid poliitilisi ideoloogiaid ning nendega seotud põhiteemasid. Pakkuda üldist mõistmist, mis on ideoloogiad ja kuidas neid mõtestada."
    ["sisu"]=>
    string(643) "Ideoloogia mõiste ja põhiteemad. Ideloogia kui tõe diskursus. Liberalism. Konservatism. Kommunism. Sotsiaaldemokraatia. Natsionalism. Fašism. Natsionaalsotsialism. Anarhism. Feminism. Roheline ideoloogia. “Ideloogiate lõpu” teesist ning postmodernsest suhtumisest ideloogiatesse. Iseseisev töö toimub peamiselt seminarides, kus loetakse mitmeid tekste, mis kuuluvad poliitika sotsioloogia klassikasse või aitavad aines käsitletud võtmeteemasid mõtestada lähtuvalt Eesti kogemusest. Tudengid peavad antud tekstide puhul lisaks nende läbitöötamisele igaks seminariks mõtlema ka küsimusi ning tõstatama diskussiooniteemasid."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Kursuse tulemusena peaks tudeng orienteeruma põhilistes poliitilistes ideoloogiates ja suutma neil eristada; Peaks tundma põhilisi filosoofe ja teoreetikuid, kes erinevate ideoloogiliste perspektiividega seostuvad; Peaks suutma igapäevapoliitikat jälgides ning parteide seisukohti/programme lugedes ära tundma, millist tüüpi argumendid ja poliitikad erinevate ideoloogiliste perspektiividega seostuvad."
  }
  [6719]=>
  object(stdClass)#6720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade poliitilise kultuuri teooriatest ning arengutest Eestis võrdlevalt teiste riikidega."
    ["sisu"]=>
    string(493) "Õppetöö sisuks on tutvumine poliitilise kultuuri uurimissuuna teoreetiliste probleemidega ning uurimistöö kirjutamine Eesti poliitilisest kultuurist. Kursuse sisuline programm jaguneb viieks blokiks, loengud toimuvad iga bloki alguses, sellele järgnevad antud bloki seminarid. Seminaride sisuks on magistrantide ettekanded antud teema kirjanduse alusel. Kursuse kaks viimast nädalat on pühendatud uurimistöö tulemuste ettekandmisele, iga magistrant teeb oma uurimistööst ettekande."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Tekib arusaam poliitilise kultuuri teooriatest ja arengutest Eestis võrdlevalt teiste riikidega."
  }
  [6720]=>
  object(stdClass)#6721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Analüüsida Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika arenguid ja hilisemaid trende ajaloolises ja võrdlevas perspektiivis nii ELi kui rahvusriigi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(403) "Kursus annab ülevaate ELi keskkonnapoliitika arengust, eesmärkidest, põhimõistetest, institutsioonidest ja praktikatest, ELi nn idalaienemise (2004) mõjust keskkonnapoliitikale nii ELi perspektiivis kui ka liikmesriikide poliitikakujundamise perspektiivis. Praktilisest küljest sisaldab kursus mitmeid ’vanu’ ja ’uusi’ liikmesriike puudutavaid keskkonnapoliitika alaseid juhtumianalüüse."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Teadmised ELi keskkonnapoliitika ajaloolise arengu, põhimõtete, otsustusprotsessi ja regulatiivsete instrumentide kohta. Oskus tõlgendada ELi keskkonnapoliitika mõju erinevate liikmesriikide keskkonnapoliitika kujundamisele ja eelkõige ELi laienemise mõju uute liikmesriikide keskkonnapoliitikale."
  }
  [6721]=>
  object(stdClass)#6722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Ülevaade multikultuuriliste ühiskondade integratsiooni teooriatest ja praktikatest laienenud Euroopa Liidus, võttes aluseks lisaks vanematele liidu riikidele ka Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide näiteid."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Kursuse sisuks on ELi edasine poliitiline integratsioon, mille üheks oluliseks elemendiks on hea valitsemise parimate praktikate ning kaasava ja tolerantse Euroopa loomise võimalike viiside tutvustamine ja laiendamine. Kursuse teemadeks on demokraatlik mitmekultuurilisus kui integratsiooni strateegia, ELs domineerivad praktikad mitmekultuuriliste ühiskondade integreerimisel, Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide praktikad ühiskonna integreerimisel, integratsioonipoliitikate tulevikuperspektiivid. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(49) "Teadmised EL riikide integratsioonipoliitikatest."
  }
  [6722]=>
  object(stdClass)#6723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Kursuse eesmärgiks on tutvustada natsionalismi kui kaasaja poliitika peamist probleemi ning ühiskonna integratsiooni kui selle lahendamise peamist meetodit."
    ["sisu"]=>
    string(281) "Kursuse rõhuasetus on uurimuslik. Magistrandid töötavad iseseisvalt läbi väljapakutud kirjanduse ja kirjutavad uurimistöö. Uurimistöö märksõnadeks on Eesti riigi integratsioonipoliitika ja selle edasiarendamise vajadus, mis tuleneb senisest kogemusest ja EL kontekstist."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Tekib ettekujutus antud valdkonna põhiprobleemidest Eestis võrdlevalt teiste riikidega; Tekib ettekujutus natsionalismi seostest teiste poliitiliste nähtustega; Areneb iseseisva uurimistöö oskus."
  }
  [6723]=>
  object(stdClass)#6724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(92) "Anda ülevaade tänapäeva Euroopa integratsiooni teooriatest ja Euroopa Liidu alusteadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Kursus keskendub ELi kui dünaamilise poliitilise süsteemi analüüsile Euroopa integratsiooni mõiste seisukohalt rõhutades nii erinevusi, mida integratsioon toob esile, kui ka üldise trendi konvergentsi poole. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Kursuse läbimisel on tudengil hea ülevaade ja laiapõhjaline arusaam Euroopa integratsiooni teooriatest ja lisaks on tudeng võimeline iseseisvalt neid teooriaid rakendama Euroopa Liidu (EL) laienemise kontekstis."
  }
  [6724]=>
  object(stdClass)#6725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7011"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "50% kirjandusseminarides osalemise aktiivsus, 50% kirjalik eksam Kirjandusseminaris osalemine kõigile kohustuslik. Eksamile saamist eelduseks vähemalt kasina tulemuse saavutamine seminaridel osalemise ja seal esitatud ettekannete eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(604) "Toetada magistrantidel teadmiste kujunemist poliitilisest kultuurist ja selle rollist võimuvõitluses, samuti valmisolekut antud teemadega seotud teadmiste rakendamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitilises protsessis.Tutvustada nii traditsioonilisi kui ka uusi poliitilise kultuuri teooriaid ja kirjandusallikaid, mis keskenduvad võimuvõitlusele ja võimumehhanismidele, kujundada oskusi nimetatud teemaga seotud probleemide analüüsimiseks. Toetada valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste edasiseks kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitikakujundamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(545) "Kursustel käsitletakse järgmisi teemasid: poliitilise kultuuri uurimise erinevad paradigmad, diskursiivne võim, parempoolse subjektipositsiooni võimustrateegia, vasakpoolse subjektipositsiooni võimustrateegia, post-kommunistlike ühiskondade poliitiline kultuur, postkoloniaalsete ühiskondade poliitiline kultuur, lääne poliitilise kultuuri ekspordi katsed arengumaadesse, refleksiivse moderniseerumise poliitiline kultuur. Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist ja selle alusel ettekannete tegemist kirjandusseminaril."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Omab ülevaadet eri tüüpi ühiskondade poliitilisest kultuurist erinevate subjektipositsioonide ja erinevat tüüpi ühiskondade võimustrateegiate perspektiivis. Oskab analüüsida diskursiivset võimuvõitlust ning võimumehhanismide kujunemist ja toimimist tervikliku süsteemina. Oskab oma seisukohti suuliselt ja kirjalikult esitada ning argumenteeritult põhjendada, oskab esitada teemasse sügavuti minevaid küsimusi ja algatada diskusiooni."
  }
  [6725]=>
  object(stdClass)#6726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7013"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "50% kirjandusseminarides osalemise aktiivsus, 50% kirjalik eksam. Kirjandusseminaris osalemine on kõigile kohustuslik. Eksamile saamist eelduseks vähemalt kasina tulemuse saavutamine seminaridel osalemise ja seal esitatud ettekannete eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(547) "Toetada üliõpilastel teadmiste kujunemist rahvussuhetest ja integratsioonipoliitikatest globaliseeruvas maailmas ning valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitilises protsessis. Tutvustada olulisemaid rahvussuhete ja integratsioonipoliitikaga seotud kirjandusallikaid, kujundada oskusi rahvusprobleemide ja etnopoliitika seoste mõistmiseks. Toetada valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste edasiseks kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitikakujundamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: rahvussuhete teravnemine globaliseerumise kontekstis; rassism ja ksenofoobia; etniline ja rahvuslik identiteet; post-kolonialism; multikultuurilisus; kollektiivne mälu; etniline konflikt; patriotism ja grupiõigused; migratsiooniprotsessi ja integratsioonipoliitikate seosed; rahvuspoliitikate põhivormid; rahvusluse ja rahvuspoliitikate tulevikuperspektiiv. Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist ja selle alusel ettekannete tegemist kirjandusseminaril."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Omab ülevaadet rahvussuhetest ja integratsioonipoliitika problemaatikast globaliseeruva maailma konktekstis nii siseriiklikul kui ka riikidevaheliste suhete tasandil. Oskab analüüsida põhjuseid, mis mõjutavad rahvussuhteid tänapäeva ühiskondades ning tunneb rahvuskonfliktide juhtimiseks rakendatavaid poliitikaid. Oskab oma seisukohti esitada ning argumenteeritult põhjendada, oskab esitada teemasse sügavuti minevaid küsimusi ja algatada diskusiooni."
  }
  [6726]=>
  object(stdClass)#6727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7015"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Koondhinne kujuneb seminarides näidatud aktiivsuse (50% hindest) ja eksami hinde põhjal (50% hindest). Seminaridel osalemine kohustuslik (vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus). Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga"
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Kursuse eesmärk on anda teadmisi migratsiooni- ja integratsiooniprotsesside ja poliitikate põhisuundumustest Eestis võrdlevalt valitud Euroopa Liidu riikidega (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia)."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Kursuse raames analüüsitakse migratsiooni- ja integratsiooniprotsesse ning poliitikaid mõjutavaid ajaloolisi, poliitilisi ja sotsiaalseid tegureid, võrreldakse valitud riikide migratsiooni- ja integratsioonipoliitikate režiime ja ideoloogiat, keskendutakse migratsiooni põhjustele ja vormidele, migratsiooniprotsesside suunamise võimalustele ja meetoditele ning migrantide kohanemise strateegiatele ja seda soodustavatele/takistavatele teguritele. Kursuse raames toimuvad loengud ja seminarid, seminaridel arutatakse kohustusliku kirjanduse tekste"
    ["vljund"]=>
    string(390) "Teadmised migratsiooni- ja integratsioonipoliitikate põhisuundumustest Eestis võrdlevalt valitud EL riikidega Oskus kasutada saadud teadmisi praktilises töös ametikohtadel, mis on seotud migratsiooni- ja integratsioonipoliitika kujundamise ja elluviimisega Suutlikkus analüüsida ja pakkuda lahendusi migratsiooni- ja integratsioonipoliitika ees seisvatele konkreetsetele probleemidele"
  }
  [6727]=>
  object(stdClass)#6728 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7017"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Vastavalt kursuse programmile"
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Spetsiifilisemate rände- ja lõimumispoliitika alaste teadmiste või oskuste arengut toestav auditoorne kursus või individuaalaine, mille raames tutvutakse uuemate lähenemiste või arengutega konkreetses rände- ja lõimumispoliitika valdkonnas, või mille kaudu kaasatakse tudengeid instituudi teadusprojektidesse."
    ["sisu"]=>
    string(130) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest."
    ["vljund"]=>
    string(187) "- üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme vastavalt kursuse programmile; - üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega vastavalt kursuse programmile;"
  }
  [6728]=>
  object(stdClass)#6729 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7018"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Vastavalt kursuse programmile"
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Spetsiifilisemate Poliitilise konkurentsi ja kodanikualgatuse alaste teadmiste või oskuste arengut toestav auditoorne kursus või individuaalaine, mille raames tutvutakse uuemate lähenemiste või arengutega konkreetses poliitilise konkurentsi ja kodanikualgatuse valdkonnas, või mille kaudu kaasatakse tudengeid instituudi teadusprojektidesse"
    ["sisu"]=>
    string(129) "Ülevaade valdkonna või tasandi spetsiifilistest probleemidest, viimase perioodi väljapaistvamatest teoreetilistest arengustest"
    ["vljund"]=>
    string(187) "- üliõpilane tunneb põhilisi valdkonna probleeme vastavalt kursuse programmile; - üliõpilane on kursis kõige olulisema valdkonna erialase kirjandusega vastavalt kursuse programmile;"
  }
  [6729]=>
  object(stdClass)#6730 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP7020"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "50% kirjandusseminarides osalemise aktiivsus, 50% kirjalik eksam. Kirjandusseminaris osalemine on kõigile kohustuslik. Eksamile saamist eelduseks vähemalt kasina tulemuse saavutamine seminaridel osalemise ja seal esitatud ettekannete eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(546) "Toetada üliõpilastel teadmiste kujunemist rahvussuhetest ja etnilistest konfliktidest globaliseeruvas maailmas ning valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitilises protsessis. Tutvustada olulisemaid rahvussuhete ja etniliste konfliktidega seotud kirjandusallikaid, kujundada oskusi rahvussuhete ja etniliste konfliktide seoste mõistmiseks. Toetada valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste edasiseks kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitikakujundamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(409) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: rahvussuhete teravnemine globaliseerumise kontekstis; rassism ja ksenofoobia; etniline ja rahvuslik identiteet; post-kolonialism; multikultuurilisus; kollektiivne mälu; etniline konflikt; patriotism ja grupiõigused; rahvusluse ja tulevikuperspektiiv. Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist ja selle alusel ettekannete tegemist kirjandusseminaril."
    ["vljund"]=>
    string(458) "Omab ülevaadet rahvussuhetest ja etnilise konflikti problemaatikast globaliseeruva maailma konktekstis nii siseriiklikul kui ka riikidevaheliste suhete tasandil. Oskab analüüsida põhjuseid, mis mõjutavad rahvussuhteid tänapäeva ühiskondades ning tunneb rahvuskonfliktide juhtimiseks rakendatavaid poliitikaid. Oskab oma seisukohti esitada ning argumenteeritult põhjendada, oskab esitada teemasse sügavuti minevaid küsimusi ja algatada diskusiooni."
  }
  [6730]=>
  object(stdClass)#6731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIP8001"
    ["hindamine"]=>
    string(200) "Seminarid: vähemalt 2/3-s osalemine kohustuslik. Essee: ca 20 000 tähemärki. Hinne: 40 % essee: esitatakse viimase seminari toimumise päeval, 30% seminaris osalemise ja 30% eksamitulemuse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Tutvumine etnopoliitika kontseptualiseerimisega nii klassikalistes kui ka kaasaegsetes käsitlustes, keskendudes mitmekultuurilisuse ja etnilisele konflikti võrdlevale ajaloole, põhjustele ning juhtimisele."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Kursus jaguneb kolmeks temaatiliseks blokiks: 1) etnopoliitika põhimõisted: klassikalised tekstid alates J. S. Millist ja E. Renanist ning lõpetades J. Breulliga ja W. Kymlickaga, mis analüüsivad rahvuslust ja etnilist konflikti; 2) erinevuse poliitika: mitmekultuurilisuse vormid ning nendega seotud välistamine ja kaasamine; 3) etnilise konflikti analüüsi tüübid: migratsiooni teooriad, mälupoliitika ja kollektiivne identiteet."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Ülevaate saamine etnopoliitika põhimõistetest ja teooriatest ning oskus neid ühiskonna analüüsides rakendada."
  }
  [6731]=>
  object(stdClass)#6732 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6001"
    ["hindamine"]=>
    string(109) "Kursuse hinne koosneb peamiselt kirjatöödest, lisaks seminarid. Seminarid: 3x10% Kirjatööd: 25, 25 ja 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Anda põhiteadmised rahvusvaheliste suhete teooriatest ning õppida analüüsima RS valdkonna peamisi suundi."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Aine jooksul vaadatakse läbi peamised rahvusvaheliste suhete teooriad, arutatakse võimalikke uuritavaid valdkondi ning leitakse seoseid."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Tudeng teab ja oskab analüüsida peamisi rahvusvaheliste suhete teooriaid ning protsesse"
  }
  [6732]=>
  object(stdClass)#6733 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade tänastest ja eilsetest probleemidest rahvusvahelises julgeolekus, seda nii regionaalsel kui globaalsel tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(786) "Vaatluse all on riikidesisesed ja -vahelised konfliktid, terrorism, tuumaohu vähendamine ja keskkonnaprobleemid on praegu olulisemad kui kunagi varem. Need tegurid, lisaks traditsioonilistele julgeolekuohtudele, on kujunenud oluliseks osaks igast julgeolekuanalüüsist ja nendega arvestamine on eelduseks iga riiklikul tasemel tehtava otsuse langetamisel. Kujunenud on arusaam, et julgeolek on osa laiemast soovist leida individuaalseid ja ühiseid huve, mis aitaks tagada ühiskonna stabiilsust. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Teadmised rahvusvahelise julgeoleku peamistest probleemidest ning rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutustest julgeolekuküsimustega tegelemisel."
  }
  [6733]=>
  object(stdClass)#6734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6003"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Kursuse hinne kujuneb järgnevalt: interneti seminarid 30%, välispoliitika kirjatöö 70%."
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Tutvustada erinevate riikide välispoliitikaid ning nende analüüsimise põhitõdesid."
    ["sisu"]=>
    string(507) "Kursus algab ülevaatega välispoliitika kujunemise ja analüüsi põhitõdedest ning seejärel vaadeldakse erinevate riikide välispoliitikat. Muuhulgas: Eesti ja teised Balti riigid, USA, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India, Jaapan, Brasiilia ja mitmed teised riigid. Kursus koosneb loengutest ja internetipõhistest seminaridest. Kursus lõpeb ühe riigi välispoliitika teemalise kirjatööga. Ainet loetakse eesti keeles, kokkuleppel õppejõuga võib läbida ka inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Kursuse läbinu tunneb välispoliitika põhialuseid ning teab enamuse suurriikide ja teiste Eestile oluliste riikide välispoliitikaid."
  }
  [6734]=>
  object(stdClass)#6735 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade rahvusvahelise majanduspoliitika peamistest mõjuteguritest: tootmise, rahanduse ja kaubanduse globaliseerumisest ning nende nähtustega kaasnevatest arengutest maailmamajanduses."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Analüütiline taustsüsteem: erinevad diskursused. Majanduse areng ja kaubandus. Rahvusvaheline rahandus, rahvusvahelised investeeringud. Rahvusvahelise majanduse arengu perioodid. Bretton Woodsi süsteemist tänapäevase rahandusarhitektuurini. World Bank ja IMF. Üleilmastumine. Põhja ja Lõuna vastasseis. Aasia arengumudel: kas ainus võimalus areneda? Majanduse blokistumine: Euroopa Liit. Aasia valuutakriis ja selle mõju. Siseturu kaitsmine, regionaalsete blokkide teke, rahvusvahelised multinatsionaalid, rahvusriik maailmamajanduses, keskkonnaküsimused, hegemoonia, avalikud rahvusvahelised hüved, üleminekuriigid, majandusreform. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Teadmised rahvusvahelise majanduspoliitika toimimispõhimõtetest."
  }
  [6735]=>
  object(stdClass)#6736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6005"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kursuse hinne moodustub kolme kriteeriumi põhjal: Kirjalik eksam 45% Ettekanne+kirjatöö 35% Seminarides osalemine 20%"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Õpetada erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone, nende omavahelisi suhteid, nendega seotud rahvusvahelist õigust ning kuidas neid analüüsida ning uurida."
    ["sisu"]=>
    string(459) "Aine jooksul tutvustatakse rahvusvahelise õiguse põhialuseid, rahvusvaheliste organisatsioonide tüüpe ja ülesehitust ning omavahelisi suhteid. Vaadatakse läbi ka suuremad ja huvitavamad rahvusvahelised organisatsioonid. Aine koosneb loengutest ning seminaridest. Aine lõpeb eksamiga ning iga tudeng peab kirjalikult analüüsima ka ühte rahvusvahelist organisatsiooni. Ainet loetakse eesti keeles, Matthew Crandall loeb ainet eraldi ka inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(129) "Kursuse läbinu teab suuremaid rahvusvahelisi organisatsioone, mis neid mõjutab ja kuidas ja oskab organisatsioone analüüsida."
  }
  [6736]=>
  object(stdClass)#6737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6006"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "H."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa integratsiooni ajaloost läbi liikmesriikide huvide ja keeruliste kompromisside leidmise prisma."
    ["sisu"]=>
    string(789) "Alates 1950 aastatest on Euroopa integratsioon – algselt Euroopa Söe – ja Teraseühendus, siis Euroopa Majandusühendus ja lõpuks Euroopa Liit, läbi käinud märkimisväärse poliitilise ja majandusliku progressi. Kogu selle protsessi käigus on alati tehtud kompromisse Euroopa üldiste huvide ja liikmesriikide rahvuslike huvide vahel. Käesolev kursus aitab mõista Euroopa integratsiooni ja kolme Euroopa suurriigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa rahvuslike huvide põimumist EL kujunemisjärgus. Nende kolme riigi puhul on tegu väga erinevate lähenemistega EL-le. Kui Prantsusmaa ja Inglismaa on alati selgelt oma huve kaitsnud, küll erinevate rõhuasetustega, siis Saksamaa on ajaloolistel põhjustel olnud oma rahvuslike huvide esiletoomisega märksa ettevaatlikum."
    ["vljund"]=>
    string(42) "Teadmised Euroopa integratsiooni ajaloost."
  }
  [6737]=>
  object(stdClass)#6738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Selgitada rahvusvahelise avaliku õiguse allikaid, subjekte, rakendamist ning muid põhiküsimusi."
    ["sisu"]=>
    string(470) "1. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted 2. Rahvusvahelise õiguse allikad 3. Rahvusvahelised lepingud 4. Rahvusvahelise õiguse subjektid 5. Riik 6. Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse vahekord 7. Rahvusvaheliste organisatsioonide õigus 8. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 9. Üksikisik kui rahvusvahelise õiguse subjekt 10. Riigi- ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastutus 11. Diplomaatiline ja konsulaarõigus 12. Rahvusvahelise õiguse muud valdkonnad"
    ["vljund"]=>
    string(90) "Üliõpilane teab rahvusvahelise õiguse: Allikaid; Subjekte; Rakendamist; Põhiküsimusi."
  }
  [6738]=>
  object(stdClass)#6739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6009"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Kursuse hindest moodustab 10% e-seminar, 45% kirjatöö ja 45% eksam. Hinnatakse rahvusvaheliste suhete sisulist mõistmist ja analüüsioskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Anda põhiteadmised rahvusvahelistest suhetest ning õpetada analüüsima rahvusvaheliste suhete protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Aine jooksul vaadatakse läbi peamised rahvusvaheliste suhete teooriad, sündmused, ajalugu ning seostatakse teiste teadustega. Kursus koosneb loengutest ja interneti-seminaridest. Kursuse lõpus on eksam ja kirjutatakse uurimistöö. Kursust loetakse paralleelselt eesti ja inglise keeles."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Tudeng teab ja oskab analüüsida peamisi rahvusvaheliste suhete sündmusi, protsesse ja teooriaid."
  }
  [6739]=>
  object(stdClass)#6740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Anda süvendatud teadmised ühest rahvusvaheliste suhete valdkonnast. Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6740]=>
  object(stdClass)#6741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Anda süvendatud teadmised ühest rahvusvaheliste suhete valdkonnast. Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6741]=>
  object(stdClass)#6742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6031"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Kursuse hinne kujuneb kolmes osas: Eksam 50% Diplomaatia artikli analüüs 25% Sündmuse/fenomeni/juhtumi ülevaade 25%"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Anda põhilised teadmised rahvusvahelistest suhetest, organisatsioonidest ja kõigist teistest põhilistest rahvusvaheliste suhete teemadest."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Aine jooksul vaadeldakse järgimisi teemasid: Mis on rahvusvahelised suhted? Kes osalevad neis suhetes? Organisatsioonid ja riigid. Mis mõjutab rahvusvahelisi suhteid? Majandus, keskkond, õigus Mõned teoreetilised lähenemised rahvusvahelistele suhetele. Kursus on eeldusaineks teistele rahvusvaheliste suhete ainetele. Kursust loetakse sügisel ja kevadel. Sügisel eelkõige riigiteaduste tudengitele, kevadel eelkõige teistele. Kursuse piirarv on 200 osalejat semestri kohta. Kursus on üleval ka veebikursusena Moodle’i keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(165) "Kursuse läbinu teab rahvusvaheliste suhete põhiteemasid ning omab esialgset ülevaadet valdkonnast, mis peaks olema piisav, et jätkata antud valdkonnas õppimist."
  }
  [6742]=>
  object(stdClass)#6743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6032"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade rahvusvahelise majanduspoliitika peamistest mõjuteguritest: tootmise, rahanduse ja kaubanduse globaliseerumisest ning nende nähtustega kaasnevatest arengutest maailmamajanduses."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Analüütiline taustsüsteem: erinevad diskursused. Majanduse areng ja kaubandus. Rahvusvaheline rahandus, rahvusvahelised investeeringud. Rahvusvahelise majanduse arengu perioodid. Bretton Woodsi süsteemist tänapäevase rahandusarhitektuurini. World Bank ja IMF. Üleilmastumine. Põhja ja Lõuna vastasseis. Aasia arengumudel: kas ainus võimalus areneda? Majanduse blokistumine: Euroopa Liit. Aasia valuutakriis ja selle mõju. Siseturu kaitsmine, regionaalsete blokkide teke, rahvusvahelised multinatsionaalid, rahvusriik maailmamajanduses, keskkonnaküsimused, hegemoonia, avalikud rahvusvahelised hüved, üleminekuriigid, majandusreform. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Teadmised rahvusvahelise majanduspoliitika toimimispõhimõtetest."
  }
  [6743]=>
  object(stdClass)#6744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(32) "Rahvusvaheliste suhete erikursus"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6744]=>
  object(stdClass)#6745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6035"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Hinne kujuneb suulise vastuse käigus, mis tugineb arutelule üliõpilase kirjutatud analüütilise essee (30% hindest) teemal, varasemate kirjalike vastuste ja tööde (20%) ning seminaridest –loengutest osavõtu (40%) arvestamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(550) "Anda võimalikult kompaktne ja terviklik ülevaade USA ja Euraasia suurriikide, samuti NATO ja Euroopa Liidu välispoliitiliste suundumuste kujunemisest ja omavaheliste suhete arengust “külma sõja” perioodil, uni- ja multipolaarses maailmas pärast sotsialismileeri kokkuvarisemist ja XXI sajandil. Kursus selgitab Ida-Euroopa taasteket, NATO ja Euroopa Liidu itta laienemist, Aasia riikide tõusmist maailmapoliitika tegijate hulka, uute otsustuskeskuste (G20, BRICS) sündi ja ka islami faktori osa globaalses julgeolekus ja arengupoliitikas."
    ["sisu"]=>
    string(640) "Kursus algab ülevaatega välispoliitika analüüsimisest ning suurrikide ja väikeriikide võimalustest välispoliitika tegemisel. Järgnevalt käsitletakse peamiste toimijate USA, Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Saksamaa ja Jaapani välispoliitikast, samuti NATO, Euroopa Liidu, G8, G20, BRICS, Arab League tegevust rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Iseseisva töö hulka kuulub rahvusvaheliste suhete üldistatud käsitluste ja uute visioonidega tutvumise kõrval ka pidev rahvusvaheliste tippkohtumiste dokumentide ja otsustega tutvumine ning nende analüüsi jälgimine (teadusajakirjad, poliitika aastaraamatud) ja refereerimine."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Üliõpilane teab suurriikide välispoliitika kujunemise ja toimimise põhjuseid, ta oskab näha selle seotust suurriikide ja nende ühenduste huvide ja taotlustega nii regiooniti kui globaalselt, mõistab tippkohtumiste ja erinevate rahvusvaheliste foorumite osa välispoliitika teostamises. Üliõpilane teeb vahet demokraatlike ja ebademokraatlike eesmärkide ja poliitika vahel, arvestab pragmaatilist lähenemist poliitikale ja suudab realistlikult hinnata väikeriikide ja Eesti-suguste piiririikide võimalusi tänases maailmapoliitikas."
  }
  [6745]=>
  object(stdClass)#6746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6036"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Eksam, kirjatöö, lugemise kokkuvõtted"
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Anda tudengitele analüütiline raamistik, et mõista ning analüüsida välispoliitikat. Tudengid teavad, kuidas EL tegutseb ning millised välispoliitika eesmärgid on suurtel ning väikestel riikidel Euroopas."
    ["sisu"]=>
    string(163) "Välispoliitika analüüs EL tegelasena Suurriikide välispoliitika (SB, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia) Väikeriikide välispoliitika (Balti riigid, Soome, Taani)"
    ["vljund"]=>
    string(58) "Tudeng oskab analüüsida Euroopa riikide välispoliitikat"
  }
  [6746]=>
  object(stdClass)#6747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR6037"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajaloolisest tekkest, arengutest ja iseärasustest"
    ["sisu"]=>
    string(1145) "Kursusel käsitletakse rahvusvaheliste suhete teooriaid (ajaloolises perspektiivis), rahvusvahelisi suhteid, välispoliitikat ja diplomaatiat läbi aastatuhandete alates esimestest rahuläbirääkimistest Vana-Egiptuse ja hetiitide vahel. Konkreetsemalt vaadeldakse ajaloolisi impeeriume ja nende-vahelisi leppeid, Vana-Kreeka, Vana-Rooma diplomaatiat ja rahvusvahelisi suhteid; Püha Rooma Keisririigi diplomaatilist tegevust, Westfaali rahu (1648) tähtsust rahvusvahelisele poliitikale ning Westfaali süsteemi teket, olemust ja arenguid, esimeste püsisaatkondade ja välisministeeriumite teket, Viini kongressi (1815) ja selle kui süsteemi (nn Kongressi-süsteemi) eripära 19.sajandil, Bismarcki realpolitik’i ning USA esilekerkimist maailmapoliitikas. 20.sajandi diplomaatia ja rahvusvahelise poliitika analüüsi peamine tähelepanu on pööratud ka uue (demokraatliku) diplomaatia tekkele, multipolaarsete tippkohtumiste diplomaatiale, Külmale sõja-aegsetele rahvusvahelistele ja diplomaatilistele suhetele ning Külma sõja lõpule järgnenud rahvusvahelise poliitika ja diplomaatia muudatustele. Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Teadmised diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajaloost, sh lähiajaloost."
  }
  [6747]=>
  object(stdClass)#6748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Kursus annab ülevaate rahvusvaheliste organisatsioonide tekkepõhjustest, arengust ning nende mõjust maailmapoliitikale."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Kursuse raames analüüsitakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastastikust mõju ning organisatsioonide mõjuvõimu maailmapoliitikale. Kursus annab ülevaate peamistest teoreetilistest lähenemistest rahvusvahelistele organisatsioonidele. Arutletakse ka teemadel, missugune on väikeriikide roll rahvusvahelistes organisatsioonides, käsitletakse organisatsioonide muutumisvõime probleemistikku ning rahvusvaheliste organisatsioonide mõju demokraatia arengule. Kursuse käigus analüüsitakse rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide arengut: EL, NATO, ÜRO, OSCE, WTO, ASEAN jt.; ja tutvustatakse ka mõjukamaid valitsusväliseid organisatsioone (Greenpeace jt.). Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Arusaamine, kuidas multilateraalne rahvusvaheline süsteem toimib. Ülevaade konseptuaalsetest lähenemistest rahvusvahelistele organisatsioonidele. Oskus analüüsida poliitika kujundamise protsesse rahvusvaheliste organisatsioonides."
  }
  [6748]=>
  object(stdClass)#6749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(313) "Anda ülevaade regionaalse koostöö protsessidest kui reaktsioonist globaliseerumisele ja integratsioonile; nt. fragmenteerumise kui fenomeni mõistmine. Arusaam riikide muutuvast rollist rahvusvahelises süsteemis ja uute regionaalsete toimijate ja poliit-majanduslike ruumide tekkimine rahvusvahelisel areenil."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Sissejuhatus. Tutvustatakse lähenemisi regionaalsele koostööle ja regionaliseerumisele. Üleilmastumine ja regionaalne koostöö kui julgeoleku ja heaolu tagamise strateegia. Makroregioonide mõtestamine. EL - integratsioon ja fragmenteerumine. erinevad regionaliseerumise vormid Euroopas. Regioonid rahvusriikide sees."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Ülevaade erinevatest lähenemistest regionaliseerumise mõtestamisel; Riigi kui toimija rolli muutuste tajumine globaliseeruvas maailmas ja kompenseerivate tegevuste esilekerkimine; Konseptuaalne võime kasutada/ mõista erinevaid regionaliseerumise vorme."
  }
  [6749]=>
  object(stdClass)#6750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "EL positsiooni ja rolli mõtestamine globaliseeruvas maailmas. Arusaada EL välispoliitikast globaliseerumise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Sissejuhatus. Teoreetiliste lähenemiste tutvustamine, et mõtestada EL kui globaalset toimijat. Euroopa Liidu ÜVJP (ingl. k. CFSP) ajalooline kujunemine. Erinevad EL globaalse poliitika aspektid."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Arusaada, et EL on maailmapoliitika tasandil toimija. Oskused analüüsida EL välispoliitika erinevaid aspekte."
  }
  [6750]=>
  object(stdClass)#6751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(460) "Kursuse eesmärk on anda tudengile teadmised ja mõistmine muutuvast rahvusvaheliste suhete süsteemist. Tudeng saab teadmised, kuidas olemasolev süsteem muutub, kui India ja Hiina tõusvate jõududena on kinnitanud enese positsioonid teiste maailma liidrite seas. Tudeng mõistab, kuidas Aasia on omandamas kriitiliselt olulist rolli rahvusvahelises poliitikas. Kursus keskendub Indiale ja Hiinale, kursusesse on integreeritud erinevat asjakohast kirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Kursusel käsitletavad teemad: 1. Sissejuhatus teemasse. 2. Teoreetilised lähenemised mõistmaks käimasolevat muutust Aasias. 3. India välispoliitika ajaloolised ja ideoloogilised juured. 4. Aasia Külma sõja-aegses rahvusvaheliste suhete süsteemis. 5. Aasia pärast Külma sõda. 6. India uus maailmapoliitika. 7. Ameerika Ühendriigid ja Aasia. 8. Kas India on tuleviku suurjõud? Kursuse raames kirjutavad tudengid essee tuginedes loengumaterjalidele ning etteantud kirjandusele (14 lehekülge)."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Tudeng omandab teadmised: Kuidas rahvusvaheline süsteem on muutumas ning mis väljakutseid esitab see Ameerika Ühendriikidele ning Euroopa Liidule; Mis saab olema Aasia roll tuleviku rahvusvaheliste suhete süsteemis; Põhiteadmised India ja Hiina välispoliitikast."
  }
  [6751]=>
  object(stdClass)#6752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7011"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Eksam/ Uurimustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(438) "Kursus annab mitmekülgse ülevaate rahvusvahelistest julgeoleku-uuringutest, süüvib julgeolekualaste teoreetiliste lähenemiste arengusse, annab ülevaate peamistest küsimustest ja teemadest uurimisala raames, nende poliitilisest rakendusest ja järelmitest. Kursuse eesmärk on tudengitele tutvustada antud uurimistemaatika olulisemaid lähenemisi ja teemasid, kuid ka arendada nende analüütilisi oskusi selles olulises valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Loengukursus koosneb nii loengutest kui lugemismaterjalide põhistest seminarides. Kursus hõlmab mitmeid julgeoleku-uuringute teooriaid (alates Külma sõja aegsest heidutusteooriast kuni Kopenhageni koolkonnanni). Vaatluse alla tulevad erinevad julgeolekuriskid ja -ohud (tavapärasest sõjast asümmeetriliste konfliktideni ning terrorismist "uute sõdadeni"), erinevad julgeoleku objektid (indiviidist riigini). Tudengi iseseisva analüüsi oskusi arendab kursuse raames tehtav iseseisev uurimustöö mõnel kursusel käsitletud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Tudeng omandab süvendatud teadmised rahvusvaheliste julgeoleku-uuringute peamistest lähenemistest ja teemadest; Oskab hinnata poliitilisi järelmeid, mis kaasnevad ühe või teise julgeolekupoliitilise lähenemise rakendamisel; Oskab iseseisvalt rakendada saadud teoreetilisi teadmisi erinevate julgeolekualaste juhtumite ja protsesside hindamisel ja uurimisel."
  }
  [6752]=>
  object(stdClass)#6753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa julgeolekukoostöö arengust ja EL välis- ja julgeolekupoliitilisest integratsioonist alates 1950-test kuni 2007. aastani."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Analüüsitakse erinevate riikide toetust ja huvisid EL julgeolekudimensiooni arengus. Süvitsi vaadeldakse kontseptuaalseid käsitlusi EL julgeolekuintegratsioonist. Lisaks on vaatluse all: EL julgeolekukoostöö külma sõja perioodil EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujunemine Valitsustevahelised kokkulepped ja julgeolekukoostöö Petersbergi ülesanded St. Malo kokkulepe 1998.a Ühise julgeoleku ja kaistepoliitika kujunemine ESDP toimimine ja institutsioonid NATO ja EL suhted EL missioonid"
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised Euroopa Liidu julgeolekukoostööst alates Euroopa Ühenduse poliitilise koostöö algusaegadest kuni EL ühise välis- ja julgeoleku ja ühise kaitsepoliitika loomiseni."
  }
  [6753]=>
  object(stdClass)#6754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7013"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Eksam/ Juhtumianalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(584) "Kursus keskendub konflikti analüüsile, mis on rahvusvaheliste suhete alldistsipliin. Kursus tutvustab mitmeid konfliktiuuringute teoreetilisi lähenemisi ja õpetab neid rakendama erinevate ajalooliste juhtumite analüüsis (kursus katab II Maailmasõja järgset ajalooperioodi, täpsemalt keskendutakse Külma sõja järgsele perioodile). Kursuse käigus vaadeldakse mitmeid konflikte, millel on olnud märkimisväärne roll konfliktianalüüsi ning -lahenduse teooriate ja praktikate arengus, näiteks: Bosnia ja Kosovo, Kambodža, Somaalia, Libeeria, Sieera Leone, Ida-Timor jpt."
    ["sisu"]=>
    string(778) "Kursus koosneb nii loengutest kui lugemismaterjalidele tuginevatest seminaridest. Ainekursus pakub tudengitele võimalusele valida konfliktipõhine juhtum ning analüüsida seda rakendades kursuse käigus omanadatud teoreetilisi teadmisi ja lähenemisi. Kursus käsitleb järgmisi teemasid: konflikti ja vägivalla teoreetiline konsteptualiseerimine, konflikti ohjamine ja sekkumine, ülevaade erinevatest konfliktianalüüsi koolkondadest ja "põlvkondadest" (konflikti ohjamine, konflikti reguleerimine, olukorrapõhine lähenemine), kaasaegsed rahuloome dilemmad, konflikti sekkumise dilemmad, kolmanda sektori ja globaalse valitsemise võrgustike roll rahuloomes, eeltoodud lähenemiste ja küsimuste rakendamine erinevatele juhtumitele ja selle põhjal järelduste loomine."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Tudeng omandab teadmised peamistest konfliktiuuringute lähenemistest rahvusvaheliste suhete raames. Tudeng mõistab erinevaid konfliktianalüüsi aspekte - teoreetilisi, metodoloogilisi, praktilisi, eetilisi. Tudeng omandab kogemuse juhtumianalüüsipõhise uurimuse koostamisest ja oskused viia läbi juhtumianalüüsi rakendades asjakohaseid teoreetilisi lähenemisi."
  }
  [6754]=>
  object(stdClass)#6755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa suurriikide ja USA välispoliitika kujunemisest ja peamistest tänapäevastest debattidest. Kursus analüüsib ka riikide välispoliitika ning rahvusvaheliste organisatsioonide vastastikust mõju ning väikeriikide võimalusi osaleda maailmapoliitikas."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Kursus käsitleb välispoliitika analüüsi teoreetilisi ja praktilisi aspekte tänapäeva maailmas. Analüüsitakse, kuidas erinevad riigid rakendavad välispoliitikat erinevate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide raames ning millised siseriiklikud tegurid mõjutavad riikide välispoliitika kujunemist. Lisaks käsitletakse põgusalt Euroopa diplomaatia ajalugu, bürokraatlike otsustusmehhanismide mõju välispoliitikale ning üle-Euroopaliste huvide teket EL välispoliitikas. Võrdlevas perspektiivis analüüsitakse ka USA ja EL suuriikide välispoliitikat."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Teadmised Euroopa Liidu riikide ja USA välispoliitikast, välispoliitika analüüsi oskus ning teadmised riikide rahvuslike huvide põimumisest rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides."
  }
  [6755]=>
  object(stdClass)#6756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7015"
    ["hindamine"]=>
    string(237) "Kursuse hinne koosneb järgmistest komponentidest: kokku tuleb esitada 2 esseed, üks essee on 40% lõplikust hindest (st 80% mõlema essee eest). Ülejäänud 20% hindest saab aktiivse osalemise eest seminarides ja presentatsiooni eest."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Kursus annab ülevaate rahvusvaheliste suhete distsipliini intellektuaalsetest lähtekohtadest ja teooriatest tuginedes rahvusvaheliste suhete distsipliini põhitekstidele ja ka nende kriitikale. Kursus aitab tudengitel oma töödes näha laiemat intellektuaalset konteksti ja selgitab kuidas rahvusvaheliste suhete teooriaid oma töödes rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(496) "Kursus algab rahvusvaheliste suhete (RS) klassikaliste käsitluste ülevaatega Vana Kreekast kuni 19. sajandini. Eesmärk on tutvustada tudengitele rahvusvaheliste suhete traditsioonilisi (mainstream) teooriaid. Kursuse teine osa on pühendatud järgmiste RS teooriate põhjalikule analüüsile: Inglise koolkond, strukturalism ja kriitiline teooria, konstruktivism ja post-strukturalism. Lisaks tutvustatakse nende teooriate kriitikat RS mainstream teooriatele (nt. realismile ja liberalismile)."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Arusaam rahvusvaheliste suhete distsipliini ajaloolisest ja sotsiaalsest kontekstist; rahvusvaheliste suhete erinevate teooriate põhjalik tundmine ja oskused neid teooriaid rakendada uurimistöö kirjutamisel."
  }
  [6756]=>
  object(stdClass)#6757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7016"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Essee (10-15 lehekülge)."
    ["eesmrk"]=>
    string(541) "Kursus pakub vaatenurga, kuidas läheneda maailmapoliitikas olulistele küsimustele. Tutvustades ka struktuure ja globaalse valitsemise instrumente, mis on tekkinud, et neile küsimustele vastata. See kursus rikastab üliõpilase teooriaalast teadmistepagasit konkreetse rahvusvaheliste suhete-alase küsimusele keskendudes. Kursus katab mitmeid erinevaid teemasid: nt. nüüdisaegse võimu vormid, rahu-protsessi konflikti ja globaalsed strateegiad, piiri ja identiteedi loomise protsessid globaliseeruvas maailmas, keskkonnapoliitika roll."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Kursuse põhieesmärgiks on anda ülevaade, kuidas erinevad teoreetilised lähtekohad on dialoogis erinevate praktikatega ja uskumustega maailmapoliitikas. Peamised teemad, mis on rahvusvahelist mõttelugu mõjutanud on seotud mure/lootustega inimeste eksistentsist. Tähtsaimaks küsimuseks on olnud poliitilise toimija (indiviidist, institutsioonidest, riikidest kuni kogukondadeni) ellujäämine ja vabadus. Eesmärgiks on aru saada, kuidas erinevad teoreetilised lähenemised loovad erisuguseid vaateid ja analüüse teatud uurimisobjektist. Iga lähenemine (nt. idealism, liberalism, realism, behaviouralism, traditsionalism, radikalism, konstruktivism ja kriitiline teoooria), mida selle kursuse raames tutvustatakse, on seotud sama diskussiooni ringiga. St et kõige paremini saab neid erinevaid teooriaid mõista dialoogis/ opositsioonis teis(t)ega."
    ["vljund"]=>
    string(452) "Demonstreerida oskust kasutada erinevaid teoreetilisi lähenemisi - nt. realismi, liberalismi ja radikalismi - et analüüsida aktuaalseid küsimusi rahvusvahelistes suhetes. Oskus väljendada oma arvamust maailmaasjades erinevaid perspektiive markeerides. Oskus ära tunda erinevate lähenemiste normatiivseid implikatsioone, sest neid lähenemisi kasutatakse, et analüüsida ja/ või suunata poliitikat, mis juhindub maailmapoliitilisest olustikust."
  }
  [6757]=>
  object(stdClass)#6758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(529) "Kursus keskendub globaal-tasandi protsessidele ja muutustele rahvusvahelises süsteemis, nn üleilmastumisele, ja annab ülevaate rahvusvaheliste suhete teoreetikute (ja teiste) katsetustest käsitada ja teoretiseerida neid muutusi. Keskendudes üleilmastumisele kui arenevale ja (suuresti) vaidlustatud terminile, üritab kursus demonstreerida rahvusvahelisi suhteid "tegemises": tutvustades üliõpilastele arutelusid, vaidlusi ja interdistsiplinaarseid haakumisi, mis kõik üritavad mõtestada praeguse aja inimese seisundit."
    ["sisu"]=>
    string(625) "Kuna globaliseerumist saab kõige paremini selgitada selle vaidlustatud loomusele viidates, siis rõhutab see loeng erinevate seisukohtade (tekstide) tutvumise ja seminarides arutamise olulisust. Seminarid hõlmavad erinevaid lähenemisi, tõlgendusi ja viiteid globaliseerumise (käsitades nii majnduslikku, poliitilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist üleilmastumist) empiirilisele reaalsusele. Rahvusvahelise poliitika muutuv ruumilis-ajaline roll ja selle mõjutused valitsuse ja valitsemise küsimustele (kuidas muutused mõjutavad rahvusvaheliste toimijate loomust, milliseid poliitilisi eritelusi see tõstatab), jne."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Teadmised peamistest lähenemistest üleilmastumisele ja kuidas teoretiseerida poliitilisest muutustest globaalsel tasandil; Arusaamine globaliseerumise teoreetiseerimise empiirilisest baasist ja kuidas globaliseerumise uurimine mõjutab rahvusvaheliste suhete distsipliini."
  }
  [6758]=>
  object(stdClass)#6759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7018"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6759]=>
  object(stdClass)#6760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7019"
    ["hindamine"]=>
    string(469) "Hindamine baseerub: analüütiline essee, mis käsitleb rahvusvaheliste suhete metodoloogia ja teadusfilosoofia küsimusi magistritöö teemat silmas pidades. Töö peaks olema idee järgi magistritöö metodoloogia osa mustand (u 14 lehekülge/ 7000 sõna ja moodustab lõpphindest 50%); seminarides aktiivne osalemine ja etteantud tekstide põhjal presentatsioonide tegemine (20%); viimane osa hindest antakse analüütilise essee esialgse plaani tegemise eest (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(312) "Kursuse eesmärgid: (1) tutvustada erinevaid meetodeid, mis on kasutusel rahvusvahelistes suhetes ja õpetada tudengeid neid meetodeid kasutama; (2) suhestada traditsioonilised sotsiaalteaduste metodoloogia ja teadusfilosoofia küsimused rahvusvaheliste suhete (RS), kui ühe spetsiifilise valdkonna küsmustega."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Kursus näitab, kuidas rahvusvaheliste suhete teoreetikud on käsitlenud meetodite ja epistemoloogia küsimusi ja kuidas nad on valdkonna arengut sellega mõjutanud, kujundades distsipliini peamisi eritelusi/ küsimusi."
    ["vljund"]=>
    string(465) "Teadmised erinevatest rahvusvaheliste suhete metodoloogiatest ja uurimismeetoditest; Võime teha teadlikke otsuseid ühe või teise meetodi kasuks; Arusaama metodoloogilistest implikatsioonidest rahvusvaheliste suhete teooriale; Mõistma metodoloogiliste ja filosoofiliste küsimuste rolli rahvusvaheliste suhete teooria ja praktika arendamisel; Võime oma töid rahvusvaheliste suhete metodoloogia alla kategoriseerida; Arendada oma magistritöö metodoloogia osa."
  }
  [6760]=>
  object(stdClass)#6761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7020"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Hinne kujuneb kirjalike tööde alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Tutvustada rahvusvaheliste suhete uurimise põhialuseid ja meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(125) "Kursusel proovitakse erinevaid meetodeid, seostatakse erinevate teoreetiliste lähenemistega ning plaanitava magistritööga."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Kursuse läbinu tunneb kõiki vajalikke meetodeid ja oskab neid analüüsida. Tudeng oskab oma magistritööd paremini planeerida ning astunud esimesed sammud lõpetamise suunas."
  }
  [6761]=>
  object(stdClass)#6762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa julgeolekukoostöö arengust ja EL välis- ja julgeolekupoliitilisest integratsioonist alates 1950-test kuni 2007. aastani."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Analüüsitakse erinevate riikide toetust ja huvisid EL julgeolekudimensiooni arengus. Süvitsi vaadeldakse kontseptuaalseid käsitlusi EL julgeolekuintegratsioonist. Lisaks on vaatluse all: EL julgeolekukoostöö külma sõja perioodil EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujunemine Valitsustevahelised kokkulepped ja julgeolekukoostöö Petersbergi ülesanded St. Malo kokkulepe 1998.a Ühise julgeoleku ja kaistepoliitika kujunemine ESDP toimimine ja institutsioonid NATO ja EL suhted EL missioonid"
    ["vljund"]=>
    string(180) "Teadmised Euroopa Liidu julgeolekukoostööst alates Euroopa Ühenduse poliitilise koostöö algusaegadest kuni EL ühise välis- ja julgeoleku ja ühise kaitsepoliitika loomiseni."
  }
  [6762]=>
  object(stdClass)#6763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7022"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Essee (10-15 lehekülge)."
    ["eesmrk"]=>
    string(541) "Kursus pakub vaatenurga, kuidas läheneda maailmapoliitikas olulistele küsimustele. Tutvustades ka struktuure ja globaalse valitsemise instrumente, mis on tekkinud, et neile küsimustele vastata. See kursus rikastab üliõpilase teooriaalast teadmistepagasit konkreetse rahvusvaheliste suhete-alase küsimusele keskendudes. Kursus katab mitmeid erinevaid teemasid: nt. nüüdisaegse võimu vormid, rahu-protsessi konflikti ja globaalsed strateegiad, piiri ja identiteedi loomise protsessid globaliseeruvas maailmas, keskkonnapoliitika roll."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Kursuse põhieesmärgiks on anda ülevaade, kuidas erinevad teoreetilised lähtekohad on dialoogis erinevate praktikatega ja uskumustega maailmapoliitikas. Peamised teemad, mis on rahvusvahelist mõttelugu mõjutanud on seotud mure/lootustega inimeste eksistentsist. Tähtsaimaks küsimuseks on olnud poliitilise toimija (indiviidist, institutsioonidest, riikidest kuni kogukondadeni) ellujäämine ja vabadus. Eesmärgiks on aru saada, kuidas erinevad teoreetilised lähenemised loovad erisuguseid vaateid ja analüüse teatud uurimisobjektist. Iga lähenemine (nt. idealism, liberalism, realism, behaviouralism, traditsionalism, radikalism, konstruktivism ja kriitiline teoooria), mida selle kursuse raames tutvustatakse, on seotud sama diskussiooni ringiga. St et kõige paremini saab neid erinevaid teooriaid mõista dialoogis/ opositsioonis teis(t)ega."
    ["vljund"]=>
    string(452) "Demonstreerida oskust kasutada erinevaid teoreetilisi lähenemisi - nt. realismi, liberalismi ja radikalismi - et analüüsida aktuaalseid küsimusi rahvusvahelistes suhetes. Oskus väljendada oma arvamust maailmaasjades erinevaid perspektiive markeerides. Oskus ära tunda erinevate lähenemiste normatiivseid implikatsioone, sest neid lähenemisi kasutatakse, et analüüsida ja/ või suunata poliitikat, mis juhindub maailmapoliitilisest olustikust."
  }
  [6763]=>
  object(stdClass)#6764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(134) "Kursusel vaatame seitset filmi ning analüüsime sealseid rahvusvaheliste suhete teemasid, lisaks vaatleme erinevaid kirjandusteoseid."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Tudeng oskab analüüsida filme ja kirjandust rahvusvaheliste suhete vaateurgast."
  }
  [6764]=>
  object(stdClass)#6765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7024"
    ["hindamine"]=>
    string(156) "• On sooritanud kõik nõutud esseed positiivsele tulemusele; • On osalenud vähemalt pooltes loengutes; • On osalenud Elsbeth Guildi avalikul loengul"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Rahvusvahelise sundrände erinevate aspektide ning teooriate ja seonduvate poliitiliste, õiguslike ja sotsiaalsete küsimuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(1083) "-Kursus annab sissejuhatava ülevaate rahvusvahelisele sundrändele nii Eesti kui maailma kontekstis. Loengukursus koosneb viiest erinevast plokist ja ühest avalikust loengust. Loengukurusel käsitletakse sundrände järgnevaid aspekte: Sotsiaalne aspekt • Mõisted ja trendid • Ühiskonna sallivus ja pagulased • Pagulaste olukord • Suhtlemisoskused Õiguslik aspekt • Rahvusvaheline varjupaigaõigus, pagulase definitsioon pagulasstaatuse konventsioonis • Varjupaigamenetluse etapid • Subjektiivne ja objektiivne tegur, tõendamiskoormis, päritoluriigi analüüs • Varjupaigataotleja ja pagulase õigused reaalsete kaasuste näitel Poliitiline aspekt • Kontseptuaalne raamistik (põgenikud ja muud sarnased liikumised) • Õigustavad väärtused (religioon, inimõigused) • Varjupaiga- ja välispoliitika • Varjupaiga ja sisepoliitika Euroopa Liidu aspekt • Sissejuhatus EL varjupaigaõigusesse • EL direktiivid ning nende sisu • Schengen, Dublin ja tagasisaatmine • EL varjupaigaõiguse rakendamine EL tasemel • EL varjupaigaõiguse tulevikuvisi"
    ["vljund"]=>
    string(542) "Õppeaine edukalt läbinu: - Orienteerub Eesti, EL ja Maailma asüüli arengutes; - Omab teadmisi peamistest valdkonda puudutavates õigusaktidest ning poliitilistest otsustest; - Suudab analüüsida rahvusvahelise sündrandega seotud arenguid ning teha uusi lahenduste ettepanekuid; - Oskab neid teadmisi selgitada kuulajaskonnale ja arutleda relevantsetele küsimuste üle; - Tajub sundrände erinevaid aspekte (sotsiaalsed, õiguslikud ja poliitilised) ning suudab kasutada põhimõisteid alusargumentatsioonides ning suhelda sihtrühmaga."
  }
  [6765]=>
  object(stdClass)#6766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6766]=>
  object(stdClass)#6767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7026"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Essee hinne on kursuse hinne"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Õppida teooriaid, mis selgitavad, kuidas maailmakord on muutunud ning mis on selle tulemused. Õppida mõistma ja analüüsima kuidas rahvusvaheline kord on ajaloos ja praegu muutunud."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Kursus koosneb 30 loengutunnist ja seminaritööst. Kursuse raames peavad tudengid kirjutama umbes 10 lk essee, mida seminaris arutatakse."
    ["vljund"]=>
    string(109) "Kursuse raames peaksid tudengid mõistma rahvusvahelise süsteemi dünaamilisust ning teadma muutuste märke."
  }
  [6767]=>
  object(stdClass)#6768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7027"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Essee hinne on kursuse hinne"
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Õppida, kuidas eurotsentristlik Vestfaali maailmakord on muutumas ning uus maailmakord tekkimas Mõista, millised toimijad ja protsessid on muutunud viimase 400 aasta jooksul, et on tekkinud erinevus Vestfaalist"
    ["sisu"]=>
    string(138) "Kursus koosneb 30 loengutunnist ja seminaritööst. Kursuse raames peavad tudengid kirjutama umbes 10 lk essee, mida seminaris arutatakse."
    ["vljund"]=>
    string(149) "Kursuse lõppedes peaks tudeng mõistma eurotsentristliku (trans-atlantilise) maailmakorra muutumist ning kuidas tuleks konstrueerida uued arusaamad."
  }
  [6768]=>
  object(stdClass)#6769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7028"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Essee hinne on kursuse hinne"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Mõista BRICSi tõusvat mõju maailmakorra muutmisel Mõista uue rahvusvahelise organisatisooni rolli rahvusvahelise süsteemi muutmisel"
    ["sisu"]=>
    string(138) "Kursus koosneb 30 loengutunnist ja seminaritööst. Kursuse raames peavad tudengid kirjutama umbes 10 lk essee, mida seminaris arutatakse."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Kursuse lõppedes peaksid tudengid mõistma BRICS riikide huvi ja mõju rahvusvaheliste normide muutmisel ning tekkinud institutsioonide omavahelist suhtlust."
  }
  [6769]=>
  object(stdClass)#6770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7029"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Eksam /Uurimustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(438) "Kursus annab mitmekülgse ülevaate rahvusvahelistest julgeoleku-uuringutest, süüvib julgeolekualaste teoreetiliste lähenemiste arengusse, annab ülevaate peamistest küsimustest ja teemadest uurimisala raames, nende poliitilisest rakendusest ja järelmitest. Kursuse eesmärk on tudengitele tutvustada antud uurimistemaatika olulisemaid lähenemisi ja teemasid, kuid ka arendada nende analüütilisi oskusi selles olulises valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Loengukursus koosneb nii loengutest kui lugemismaterjalide põhistest seminarides. Kursus hõlmab mitmeid julgeoleku-uuringute teooriaid (alates Külma sõja aegsest heidutusteooriast kuni Kopenhageni koolkonnanni). Vaatluse alla tulevad erinevad julgeolekuriskid ja -ohud (tavapärasest sõjast asümmeetriliste konfliktideni ning terrorismist "uute sõdadeni"), erinevad julgeoleku objektid (indiviidist riigini). Tudengi iseseisva analüüsi oskusi arendab kursuse raames tehtav iseseisev uurimustöö mõnel kursusel käsitletud teemal."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Tudeng omandab süvendatud teadmised rahvusvaheliste julgeoleku-uuringute peamistest lähenemistest ja teemadest; Oskab hinnata poliitilisi järelmeid, mis kaasnevad ühe või teise julgeolekupoliitilise lähenemise rakendamisel; Oskab iseseisvalt rakendada saadud teoreetilisi teadmisi erinevate julgeolekualaste juhtumite ja protsesside hindamisel ja uurimisel."
  }
  [6770]=>
  object(stdClass)#6771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7030"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "kirjalik analüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade kliima ja keskkonnaga seotud julgeolekuprobleemidest ja mõjutajatest. Vaadleda nende mõjutajate ja probleemide lahendusi ning analüüsida nende sisukust."
    ["sisu"]=>
    string(305) "Vaadeldakse kliimamuutuste erinevaid aspekte ning kliimajulgeoleku temaatikat. Tutvutakse pisut ka erinevate energiateemadega ning energiajulgeoku küsimuste ja lahendustega. Kursuse hindamine toimub kirjaliku analüüsi põhjal. Kursust ei loeta samal aastal, kui kursust Mittetraditsiooniline julgeolek."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Üliõpilane tunneb 21. Sajandi olulisemaid kliimaküsimusi ja probleeme Üliõpilane teab ja oskab analüüsida energiajulgeoleku aspekte ning neid lahendada. Üliõpilane tunneb julgeoleku üldisi probleeme ja temaatikat."
  }
  [6771]=>
  object(stdClass)#6772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7031"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Hinne kujuneb eksamitöö ja võimaliku uurimistöö koondhindena."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Õppeaine eesmärgiks on analüüsida energiajulgeoleku põhimõtteid - tootja-tarbija suhted, energiaturg jne."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Kursus, mis koosneb nii loengutest kui seminaridest, vaatleb julgeoleku energia-aspekti teoreetiliselt lähtekohalt, kuid lisab ka loengutes-seminarides tähelepanu konkreetsetele energiajulgeoleku-juhtumitele rahvusvahelises poliitikas, näiteks järgmistele julgeoleku suhetele: Venemaa- Euroopa Liit, Saudi-Araabia-muu maailm, Venetsueela-USA ja Kesk-Aasia-Hiina."
    ["vljund"]=>
    string(62) "Julgeoleku mõistmine ja kasutamine välispoliitika kontekstis"
  }
  [6772]=>
  object(stdClass)#6773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7032"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "seminaritööd"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Anda ülevaade julgeolekuteemadest ajaloos ja tänapäeval. Õpetada ära tundma ja analüüsima küberjulgeoleku, energiajulgeoleku jne eripärasid."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Kursus vaatleb julgeoleku traditsioonide muutust ning kursuse käigus käiakse üle olulisemad uued teemad: energia, keskkond, küberjulgeolek. Kursuse rõhk on sel hetkel olulisematel teemadel. Kursuse jooksul kirjutatakse väiksemad seminaritööd, mille põhjal toimub hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Tudeng tunneb erinevaid julgeolekuliike ning oskab neid analüüsida Tudeng teab erinevusi traditsioonilise ja uute julgeolekute teemade käsitlemisel."
  }
  [6773]=>
  object(stdClass)#6774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7033"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6774]=>
  object(stdClass)#6775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6775]=>
  object(stdClass)#6776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIR7035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6776]=>
  object(stdClass)#6777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6001"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestustöö kontrollib põhimõistete omandamist üliõpilaste poolt."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Õppeaine tutvustab poliitika ja valitsemise põhimõisteid ja –valdkondi, andes üliõpilasele alusteadmised riigiteaduste küsimustega tegelemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(638) "Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine. Inimesed poliitikas. Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Ideoloogiad. Kodanikuühiskond. Liikumised, huvi- ja surverühmad. Erakonnad. Valimised. Poliitiline konkurents ja poliitika kujundamine. Riik, võim ja legitiimsus. Poliitilised režiimid: demokraatia, autoritarism ja totalitarism. Avaliku võimu korralduse alused ja võimuharud. Valitsemine, riik ja majandus, heaoluriik. Maailmapoliitika, rahvusvahelised suhted, Euroopa Liit. Üliõpilase iseseisev töö seisneb kursuse materjali omandamises ning seda kontrollitakse seminariülesannete lahendamise ja kirjaliku arvestustööga."
    ["vljund"]=>
    string(52) "Teadmised poliitika ja valitsemise põhimõistetest."
  }
  [6777]=>
  object(stdClass)#6778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Anda ülevaade sellest, kuidas toimib Eesti poliitika ja valitsemissüsteem: millised on kesksed probleemid ja konfliktid. Vaadata erinevaid valdkondi, mis on seotud poliitilise süsteemi ja Eesti ühiskonna kokkupuutepunktidega, ning arutleda seal tekkivate probleemkohtade üle."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Eesti ühiskond ja ajalugu – mentaalsuse ja tänaste sõlmküsimuste juured. Eesti siirde põhiloogika. Eesti ühiskond – peamised konfliktikohad ja liitvad tegurid. Kihistumine ja sotsiaalprobleemid. Poliitiline kultuur. Kodanikeühiskond. Mõjukad huvigrupid ja nende roll poliitikas. Rahvusküsimused. Eliit ja selle kujunemine. Parteid. Valitsusinstitutsioonid: parlament. Valitsused. Avalik teenistus ja ametnikkond. Eesti administratiivkultuur. Kohalikud omavalitsused. Heaoluriik ja seda iseloomustavad jooned. Eesti ja Euroopa Liit. Eesti riik laiemas rahvusvahelises kontekstis Eesti globaliseeruvas maailmas – väljavaated ja tulevik. Iseseisev töö toimub peamiselt seminarides, kus loetakse mitmeid Eesti poliitika ja ühiskonda sõlmprobleeme puudutavaid tekste ning arutletakse nende üle. Kursuse lõpuks kirjutavad tudengid ka enda poolt valitud teemal analüütilise essee."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Kursuse tulemusena peaks tudeng: Orienteeruma poliitikateaduste ja sotsioloogia põhimõistes, mis antud kursuse põhiteemadega seostuvad; Teadma Eesti valitsemissüsteemi ja poliitika toimimisloogika põhilisi eripärasid; Oskama näha erinevaid Eesti probleeme ja konfliktikohti Eestis ühiskonnas ja poliitikas ning oskama arendada neis küsimustes informeeritud diskussiooni."
  }
  [6778]=>
  object(stdClass)#6779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Poliitika filosoofiale ajaloolise arengu põhietappide kaudu algteadmiste omandamine. Poliitika filosoofia põhimõistete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Kursus on sissejuhatav ajalooline ülevaade poliitikafilosoofia tekkest antiikajal 19.-20. sajandi olulisemate mõtlejateni. Ajalooline sissejuhatus teenib poliitika moraali ja filosoofia võtmemõistete – vabadus, õiglus, kord, võrdsus, õigus jne arenemise mõistmise eesmärki Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Poliitika filosoofia põhiideede ja riikluse arengu seoste nägemine; Põhimõistete kasutamise oskus alusargumentatsioonides; Arutleva ja filosoofiliselt argumenteeriva stiili kasutamise suutlikkus."
  }
  [6779]=>
  object(stdClass)#6780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6008"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Anda ülevaade poliitika ja valitsemise põhimõtetest ning Balti riikide poliitikast ja valitsemisest."
    ["sisu"]=>
    string(639) "Lühiülevaade Balti riikide ajaloost – kolme riigi erinevused ja sarnasused. Lühiülevaade iseseisvusliikumisest 1988-1991. Huvigrupid ja Balti riikide poliitika. Poliitiline kultuur ja selle eripärad kolmes Balti riigis. Parteid ja parteisüsteemid kolmes Balti riigis. Valimissüsteemid ja valimised. Institutsionaalne korraldus. Majandusarengu ja majandusreformide põhilised jooned 1990. aastatel – erinevused ja sarnasused. Demokratiseerumine Balti riikides võrreldes ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopaga. Rahvuspoliitika ja rahvusküsimus Balti riikides. Viimased poliitilised arengud ning lõimumine Euroopa Liidu ja NATO-ga."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Ülevaade poliitikast ja valitsemisest Balti riikides, oskus analüüsida Balti riikide poliitikaid ja valitsemist loengus käsitletaval perioodil."
  }
  [6780]=>
  object(stdClass)#6781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6015"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Hinne moodustub analüütilise essee (40%), vahe-esseede (30%) ja seminaridest osavõtu (30%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Antakse ülevaade Balti riikide lähiajaloost Põhjamaade ja Kesk-Euroopa kontekstis rõhuasetusega sotsiaal- poliitilise ja kultuuriajaloo seosel. Kursuse juhatab sisse Baltimaade 20. sajandi ajaloo lühihistoriograafia."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Kursuse esimene osa keskendub rahvusriikide tekkele ja autoritaarsete režiimidele võrdlevale analüüsile. Kursuse teine osa analüüsib nõukogude okupatsioonirežiimi mõju Balti riikide arengule. Kursuse viimane osa analüüsib Baltimaade taasisevusmise eelduste teket, iseseisvumist ja post-kommunistlikku arengut."
    ["vljund"]=>
    string(163) "Ülevaade Balti riikide poliitilisest ajaloost 20. sajandil, oskused analüüsida poliitilisi sündmusi ja arenguid Balti riikides loengus käsitletaval perioodil."
  }
  [6781]=>
  object(stdClass)#6782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Anda ülevaade sellest, kuidas toimib Eesti poliitika ja valitsemissüsteem: millised on kesksed probleemid ja konfliktid. Vaadata erinevaid valdkondi, mis on seotud poliitilise süsteemi ja Eesti ühiskonna kokkupuutepunktidega, ning arutleda seal tekkivate probleemkohtade üle."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Eesti ühiskond ja ajalugu – mentaalsuse ja tänaste sõlmküsimuste juured. Eesti siirde põhiloogika. Eesti ühiskond – peamised konfliktikohad ja liitvad tegurid. Kihistumine ja sotsiaalprobleemid. Poliitiline kultuur. Kodanikeühiskond. Mõjukad huvigrupid ja nende roll poliitikas. Rahvusküsimused. Eliit ja selle kujunemine. Parteid. Valitsusinstitutsioonid: parlament. Valitsused. Avalik teenistus ja ametnikkond. Eesti administratiivkultuur. Kohalikud omavalitsused. Heaoluriik ja seda iseloomustavad jooned. Eesti ja Euroopa Liit. Eesti riik laiemas rahvusvahelises kontekstis Eesti globaliseeruvas maailmas – väljavaated ja tulevik. Iseseisev töö toimub peamiselt seminarides, kus loetakse mitmeid Eesti poliitika ja ühiskonda sõlmprobleeme puudutavaid tekste ning arutletakse nende üle. Kursuse lõpuks kirjutavad tudengid ka enda poolt valitud teemal analüütilise essee."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Kursuse tulemusena peaks tudeng: Orienteeruma poliitikateaduste ja sotsioloogia põhimõistes, mis antud kursuse põhiteemadega seostuvad; Teadma Eesti valitsemissüsteemi ja poliitika toimimisloogika põhilisi eripärasid; Oskama näha erinevaid Eesti probleeme ja konfliktikohti Eestis ühiskonnas ja poliitikas ning oskama arendada neis küsimustes informeeritud diskussiooni."
  }
  [6782]=>
  object(stdClass)#6783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6783]=>
  object(stdClass)#6784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6018"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6784]=>
  object(stdClass)#6785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6019"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Poliitika filosoofiale ajaloolise arengu põhietappide kaudu algteadmiste omandamine. Poliitika filosoofia põhimõistete tutvustamine."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Kursus on sissejuhatav ajalooline ülevaade poliitikafilosoofia tekkest antiikajal 19.-20. sajandi olulisemate mõtlejateni. Ajalooline sissejuhatus teenib poliitika moraali ja filosoofia võtmemõistete _ vabadus, õiglus, kord, võrdsus, õigus jne arenemise mõistmise eesmärki Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Poliitika filosoofia põhiideede ja riikluse arengu seoste nägemine; Põhimõistete kasutamise oskus alusargumentatsioonides; Arutleva ja filosoofiliselt argumenteeriva stiili kasutamise suutlikkus."
  }
  [6785]=>
  object(stdClass)#6786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT6020"
    ["hindamine"]=>
    string(375) "Hinne kujuneb auditoorsete rühmatööde ning praktilise analüüsi tulemusel. Osalus loengutes – 10p 4 auditoorset rühmatööd – à 10p 1 kodune iseseisev praktiline analüüs – 50p Kokku võimalik koguda 100p Koondhinde jaoks punktid summeeritakse. Hinne kujuneb lähtuvalt skeemist 91...100p - A; 81...90p - B; 71...80p - C; 61...70p - D; 51...60p - E; 0...50p - F."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Anda ülevaade populismist kui mõistest ning poliitilisest ja kommunikatiivsest strateegiast. Kursus on sihistatud ennekõike mõiste tutvustamisele ning praktiliste näidete analüüsimisele."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Mis on populism? Populismi seos demokraatiaga. Populism poliitilise kommunikatsiooni strateegiana. Populism rakenduspoliitikates. Populistlikud sotsiaalsed liikumised ja erakonnad."
    ["vljund"]=>
    string(296) "- Tudeng teab, mida tähendab mõiste populism ning oskab seda kasutada. - Tudeng teab, millist mõju omab populism demokraatlikele ja valitsemisega seonduvatele protsessidele. - Tudeng oskab populismi ära tunda kõnedes, poliitilistes programmides ning erakondade või liikumiste ideoloogiates."
  }
  [6786]=>
  object(stdClass)#6787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7003"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Hinne kujuneb eksamitöö, seminaritöö ja võimaliku uurimistöö koondhindena. Soorituste osakaal lõpptulemuses sõltub uurimistöö nõude olemasolust ja mahust."
    ["eesmrk"]=>
    string(447) "Kujundada arusaam erakonna tähendusest poliitilises süsteemis ja probleemkohtadest tänapäeva demokraatias, anda ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest ja protsessidest ning tänastest põhilistest erakonnasüsteemidest, aidata kaasa nende teemade proaktiivse käsitlemise kujunemisele, toestada mahukamate temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja ettekandmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Erakondade mõiste. Erakonnad ja ideoloogia. Erakondade auditooriumid. Ühiskonna struktuur ja kollektiivne eelistuste kujunemine. Toetajad, liikmed ja aktivistid. Erakondade ühiskondlik sidustatus. Erakonna sisekorraldus ja siseelu. Erakonnatüüpide areng. Erakonnasüsteemid. Liigitus. Erinevused, tasakaal ja muutused. Erakondade institutsionaalne keskkond. Kandidaatide ja juhtide valik. Kampaania. Valijaeelistused ja valitsuse moodustamine. Erakonnad valitsuses. Erakondade euroopastumine."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Arusaam erakonna tähendusest poliitilises süsteemis ja probleemkohtadest tänases demokraatias, ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest ja protsessidest ning tänastest põhilistest erakonnasüsteemidest, esmane suutlikkus nendele teemadele proaktiivselt läheneda, mahukama temaatilise analüütilise uurimistöö kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6787]=>
  object(stdClass)#6788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Kujundada arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse, aidata kaasa vastavate teemade käsitlemisele magistrantide uurimistöödes, valmistada ette kodakondsusealaste analüütiliste uurimistööde kirjutamist ja ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(789) "Riigi ja inimese suhete mudelid ja tasandid. Liberaalne, vabariiklik ja kommunitaarne kodakondsuskäsitlus. Kodakondsuse institutsiooni areng. Eesti kodakondsuspoliitika ajalugu ja hetkeseis. Kodanikuseisund. Kodakondsuspoliitika valikud. Kodakondsus ja ränne. Kodakondsuse tasandid: kohalik, regiooni ja maailma. Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsus ja maailmastumine. Kodakondsus ja kodanikeühiskond. Tsiviilne, kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline, seksuaalne, küber- ja tarbijakodakondsus. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse, põhisuutlikkus käsitleda vastavaid teemasid magistrantide uurimistöödes, kodakondsusealaste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6788]=>
  object(stdClass)#6789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7005"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(560) "Kujundada ennekõike poliitikateadust, avalikku haldust, õigust, ajalugu ja sotsioloogiat lõimides ülevaade erinevatest lähenemisvõimalustest riigile ning riigi ja inimese suhete mudelitele. Luua arusaam riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest, samuti riigi väärtussidususe võimalustest, probleemidest ja piiridest. Toestada kontseptuaalselt riigi käsitlemist magistrantide uurimistöödes, valmistada ette temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamist ja ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(677) "Sissejuhatus. Riigi käsitlemise võimalused. Moodsa riigi genees ja tunnused. Võim ja avalik võim. Riik kui tähendusväli ja poliitiline kogukond. Riigi- ja ühiskonnaprojektid ja nende kontingentsed koondtulemid. Kommunikatsiooniruum ja avalikkussfäär. Poliitilise kogukonna sidusus ja normatiivne riigisisu. Riigi ja inimese suhete mudelid, kodakondsus. Riigi- ja kodakondsusidentiteet. Riik ja kodanikeühiskond. Riigiteooriad erinevate lähenemistena riigile. Vana ja uus eliiditeooria, pluralism ning marksism, uusparempoolsus. Riigi õigustamine. Riik rahvusvaheliste suhete süsteemis. Suveräänsus. Õigusliku riigikäsitluse põhijooned. Riik ja maailmastumine."
    ["vljund"]=>
    string(461) "Ülevaade erinevatest lähenemisvõimalustest riigile ning riigi ja inimese suhete mudelitele. Arusaam riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest. Riigi väärtussidususe võimaluste, probleemide ja piiride mõistmine. Kontseptuaalne põhisuutlikkus käsitleda riiki ja seotud teemasid magistrantide uurimistöödes, temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6789]=>
  object(stdClass)#6790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7007"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Eksam - 40%, vaheeksam - 20%, uurimistöö ja aktiivsus seminaridel - 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Politoloogia magistriprogrammi põhiaine. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade poliitilise teooria põhiprobleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Kursuse sisuks on loengud, seminarid ja iseseisva uurimistöö kirjutamine. Uurimistöö sisuks on Eesti poliitilise arengu analüüs loengutes käsitletud poliitilise teooria mõistete (demokraatia, vabadus, õiglus) ja autorite alusel."
    ["vljund"]=>
    string(38) "Loengud, seminarid ja iseseisev töö."
  }
  [6790]=>
  object(stdClass)#6791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(474) "Analüüsida demokraatiale ülemineku poliitilisi ja ühiskondlikke tahke, keskendudes Kesk- ja Ida-Euroopa poliitilistele süsteemidele, anda ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest ja protsessidest ning tänastest põhilistest erakonnasüsteemidest, aidata kaasa nende teemade proaktiivse käsitlemise kujunemisele, toestada mahukamate temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja ettekandmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(853) "Sissejuhatus. Erakondade mõiste. Erakonnad ja ideoloogia. Erakondade auditooriumid. Ühiskonna struktuur ja kollektiivne eelistuste kujunemine. Toetajad, liikmed ja aktivistid. Erakondade ühiskondlik sidustatus. Erakonna sisekorraldus ja siseelu. Erakonnatüüpide areng. Erakonnasüsteemid. Liigitus. Erinevused, tasakaal ja muutused. Erakondade institutsionaalne keskkond. Kandidaatide ja juhtide valik. Kampaania. Valijaeelistused ja valitsuse moodustamine. Erakonnad valitsuses. Kesk- ja Ida-Euroopa erakonnad ja erakonnasüsteemid. Erakondade euroopastumine. Loengutes antakse kontsentreeritud ülevaade teemast, mida tudengid süvendavad iseseisva tööga. Iseseisvaks tööks on õppekirjanduse läbitöötamine, seminaride vm aruteludeks ettevalmistumine, sealhulgas iseseisvate kodutööde (esseede) kirjutamine, samuti eksamiks valmistumine."
    ["vljund"]=>
    string(452) "Üldarusaam demokraatiale ülemineku poliitilistest ja ühiskondlikest tahkudest, keskendudes Kesk- ja Ida-Euroopa poliitilistele süsteemidele. Ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest ja protsessidest ning tänastest põhilistest erakonnasüsteemidest, esmane suutlikkus nendele teemadele proaktiivselt läheneda, mahukama temaatilise analüütilise uurimistöö kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6791]=>
  object(stdClass)#6792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7012"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Eksam. Osalemine seminarides või puudumisi kompenseerivate kirjalike tööde esitamine on eksamile pääsemise eelduseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Erinevate sotsiaal- ning poliitikateoreetiliste raamistike põhisisu mõtestav omandamine sotsioloogia ning politoloogia võtmeprobleemide valguses. Oskuste andmine teooriate rakendamiseks oma uurimisvaldkonna ainese konseptualiseerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kursus keskendub sotsiaalsete ja poliitiliste teooriate arengu selgitamisele. Põhitähelepanu keskendub teooriate reageerimisele moderniseerumisele, sotsiaalsete muutuste mõjudele ja poliitiliste murrangute seletamisele."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Ülevaade tänapäevaste teooriate põhilistest arengusuundadest. • Teooriate ja ühiskondlike muutuste (võimusuhete) seose loogika mõistmine (modernse ja post-modernse ühiskonna teooriad). • Ühiskonnaliste teooriate konstitutiivsete algete mõistmise süvenemine (teooria ja meetod). • Uurija positsiooni teadvustamine teooriate rakendamisel uurimistöös (konstruktivism)."
  }
  [6792]=>
  object(stdClass)#6793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7013"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "E (eksam)."
    ["eesmrk"]=>
    string(436) "Avada Euroopa riigi- ja kodakondsusmudelite sisu laiema kontseptuaalse ja elulise konteksti tagapõhjal. Analüüsida Euroopa riikluse ja kodakondsuse eripära ja innovaatilisust, selle teisenemist viimastel kümnenditel ja teisenemisvõimalusi tulevikus. Toestada kontseptuaalselt riigi ja kodakondsuse käsitlemist magistrantide uurimistöödes, valmistada ette temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamist ja ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(828) "Õppeaine keskendub Euroopa riikide ja kodakondsuse kujunemisele ja teisenemisele. Käsitletakse ajaloolisi, ühiskondlikke, poliitilisi ja õiguslikke tahke. Sissejuhatus. Euroopaliku riigi sünd. Euroopaliku kodakondsuse juured. Euroopa rahvusriigi dünaamika. Euroopaliku kodakondsuse alusloogikad ja sisu. Euroopaliku riikluse alusloogika. Kodanikud ja teised: euroopalik ja meretagune riigi- ja kodanikuidentiteet, avalikkussfäär ja kodanikeühiskond. Euroopa Liidu evolutsioon, toimimine ja innovaatilisus riikluse kontekstis, väljakutsed. Kodanike Euroopa ja Euroopa kodanikeühiskond. Euroopa kodakondsus ja identiteet. Postmodernne riiklus ja Euroopa maailmas. Üliõpilase iseseisev töö seisneb seminarideks valmistumises, õppeaine materjali omandamises, uurimistöö kirjutamises ja lõppeksamiks valmistumises."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Arusaam Euroopa riikluse ja kodakondsuse sisust ja eripäradest ning selle teisenemise parameetritest laiemas kontseptuaalses ja elulises kontekstis. Põhisuutlikkus käsitleda riiki ja kodakondsust magistrantide uurimistöödes, temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6793]=>
  object(stdClass)#6794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7014"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Teooriate põhisisu mõtestav omandamine. Oskus andmine keskseid teooriate rakendamiseks oma uurimisvaldkonna ainese konseptualiseerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kursus keskendub sotsiaalsete ja poliitiliste teooriate arengu selgitamisele. Põhitähelepanu keskendub teooriate reageerimisele moderniseerumisele, sotsiaalsete muutuste mõjudele ja poliitiliste murrangute seletamisele."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Ülevaade tänapäevaste teooriate põhilistest arengusuundadest. Teooriate ja ühiskondlike muutuste (võimusuhete) seose loogika mõistmine (modernse ja post-modernse ühiskonna teooriad). Ühiskonnaliste teooriate konstitutiivsete algete mõistmise süvenemine (teooria ja meetod). Uurija positsiooni teadvustamine teooriate rakendamisel uurimistöös (konstruktivism)."
  }
  [6794]=>
  object(stdClass)#6795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7015"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppeaine tutvustab poliitika ja valitsemise põhimõisteid ja –valdkondi, andes üliõpilasele alusteadmised riigiteaduste küsimustega tegelemiseks ja magistriõppe jätkukursuste kuulamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(452) "Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine. Inimesed poliitikas. Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Ideoloogiad. Kodanikuühiskond. Liikumised, huvi- ja surverühmad. Erakonnad. Valimised. Poliitiline konkurents ja poliitika kujundamine. Riik, võim ja legitiimsus. Poliitilised režiimid: demokraatia, autoritarism ja totalitarism. Avaliku võimu korralduse alused ja võimuharud. Valitsemine, riik ja majandus, heaoluriik. Rahvusvahelised suhted."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Ülevaade politoloogia ja avaliku halduse uurimisvaldkonnast, teadmised poliitika ja valitsemise põhimõistetest, oskus nendes orienteeruda, piisavad teadmised, kuulamaks magistriõppe jätkukursusi."
  }
  [6795]=>
  object(stdClass)#6796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7016"
    ["hindamine"]=>
    string(325) "Koondhinne kujuneb seminarides näidatud aktiivsuse (30% hindest), esse (40% hindest) ja eksami hinde põhjal (40% hindest) Seminaridel osalemine kohustuslik (vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus). Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga. Essee - ca 20 000 tähemärki esitatakse viimase seminari toimimise päeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Kodanikuühiskond on üks kaasaegse sootsiumi põhitegureist. Kursuse eesmärk on täiendada juba omandatud teadmisi riigi ja ühiskonna toimimise põhilistest institutsionaliseeritud mehhanismidest kodanikualgatusliku (ühendused, liikumised kolmas sektor jne) vaatenurga."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Kodanikuühiskonda käsitletakse kogu ühiskonna ja kodaniku arengu keskse ressursina. Kursus analüüsib kodanikuühiskonna ajaloolist arengut, selles rolli modernses ja postmodernses ühiskonnas. Kodanikuühiskonna arengut analüüsitkase demokraatia arengu kontekstis tihedas seoses re?iimide ja kodakondsuse institutsiooni kujunemisega. Tänapäeva kodaniku ühiskonna arengule esitatavaid väljakutseid käsitletakse EL laienemise ja globaliseerumise kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(290) "1. Kodanikuühiskonnaga liituva mõistelise aparaadi omandamine. 2. Selle mõisteaparaadi lülitamine üldistesse demokraatiaga liituvaisse arutlusskeemidesse. 3. Demokraatia ja poliitilise kultuuriga seotud ühiskonnateooriate mõtestamine kodaniku kui keskse institutsiooni perspektiivis."
  }
  [6796]=>
  object(stdClass)#6797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6797]=>
  object(stdClass)#6798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7018"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6798]=>
  object(stdClass)#6799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7019"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "--"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6799]=>
  object(stdClass)#6800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(300) "Luua tudengites arusaam kodanikeühiskonna ja avaliku sfääri olemusest, nende baasteooriatest ja põhimõistetest ning viimaste rakendamises praktilistes situatsioonides/ülesannetes. Anda ülevaade Euroopa kodanikeühiskonna ja avaliku sfääri funktisoonidest Euroopa ja Euroopa Liidu kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Kodanikeühiskond ja avalik sfäär: kontseptsioonid, teooriad, praktiline väljund ja rakendus. Euroopa kodanikeühiskonna tekke- ja kujunemislugu, selle algallikad. Euroopa avalik sfäär- selle ruumid, tegutsejad ja teemad. Avalik sfäär ja Euroopa projekti legitiimsus. Euroopa kodanikeühiskond - võimalused, struktuurid, tegurid, mänguväljad. Kaasav demokraatia Euroopa Liidus: võimalused ja takistused Euroopa kodanikele. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus - võimalused ja takistused Euroopa poliitikakujundajatele."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Kodanikeühiskonna ja avaliku sfääri olemuse mõistmine Euroopa Liidu kontekstis. Kodanikeühiskonna ja avaliku sfääri funktsioon ja roll Euroopa Liidu kontekstis."
  }
  [6800]=>
  object(stdClass)#6801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7024"
    ["hindamine"]=>
    string(325) "Koondhinne kujuneb seminarides näidatud aktiivsuse (30% hindest), esse (40% hindest) ja eksami hinde põhjal (40% hindest) Seminaridel osalemine kohustuslik (vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus). Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga. Essee - ca 20 000 tähemärki esitatakse viimase seminari toimimise päeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Kodanikuühiskond on üks kaasaegse sootsiumi põhitegureist. Kursuse eesmärk on täiendada juba omandatud teadmisi riigi ja ühiskonna toimimise põhilistest institutsionaliseeritud mehhanismidest kodanikualgatusliku (ühendused, liikumised kolmas sektor jne) vaatenurga."
    ["sisu"]=>
    string(467) "Kodanikuühiskonda käsitletakse kogu ühiskonna ja kodaniku arengu keskse ressursina. Kursus analüüsib kodanikuühiskonna ajaloolist arengut, selles rolli modernses ja postmodernses ühiskonnas. Kodanikuühiskonna arengut analüüsitkase demokraatia arengu kontekstis tihedas seoses re?iimide ja kodakondsuse institutsiooni kujunemisega. Tänapäeva kodaniku ühiskonna arengule esitatavaid väljakutseid käsitletakse EL laienemise ja globaliseerumise kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(290) "1. Kodanikuühiskonnaga liituva mõistelise aparaadi omandamine. 2. Selle mõisteaparaadi lülitamine üldistesse demokraatiaga liituvaisse arutlusskeemidesse. 3. Demokraatia ja poliitilise kultuuriga seotud ühiskonnateooriate mõtestamine kodaniku kui keskse institutsiooni perspektiivis."
  }
  [6801]=>
  object(stdClass)#6802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6802]=>
  object(stdClass)#6803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(884) "Kommunikatsioon on oluline strateegiline funktsioon ühiskondlik-poliitilistes protsessides. Iseäranis oluliseks on muutunud vahendatud kommunikatsioon ning seega ka erinevad meediumid. Käesoleva aine eesmärgiks ongi anda ülevaade poliitilisest kommunikatsioonist kui distsipliinist, selle uurimisainese olemusest ning teooriate rakendusvõimalustest riigi- ja poliitikateaduslikes analüüsides. Kursus on organiseeritud nii, et see kataks erinevaid poliitikateaduste valdkondi ning annaks seega lisandväärtuse või -võimaluse alternatiivseks lähenemiseks oma huvi- või lõputöö valdkonna temaatikale. Kursuse eesmärk on selgitada poliitilise kommunikatsiooni mõju nii institutsionaalsetele protsessidele (valimised, parteide, riigi- ja meediainstitutsioonide toimimine), kui ka rohujuuretasandil toimuvale (poliitilisele kultuurile, kodakondsusmudelile, osalusele jms)."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Poliitiline kommunikatsioon kui analüüsiobjekt. Poliitilise kommunikatsiooni areenid, toimijad ja nende arsenal. Tehnoloogiline determinism ja meediumite mõju. Poliitiline kommunikatsioon ja demokraatia. Avalikkussfäär. Meediaregulatsiooni mõju. Poliitiline kommunikatsioon, poliitiline kultuur, avalik arvamus. Valimiskommunikatsioon, poliitilised kampaaniad. Valitsetus kui poliitiline kommunikatsioon: avalik sektor ja selle kommunikatiivsus. Kodaniku institutsiooni teisenemine ja poliitiline kommunikatsioon. Üleilmastumine, piiride ähmastumine ja poliitilise kommunikatsiooni teisenemine."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Tudeng peaks omandama poliitilise kommunikatsiooniga seonduva sõnavara ja ülevaate selle erinevatest käsitlustraditsioonidest, kui ka kriitilise analüütilise lähenemisvõime sellega haakuvatele valdkondadele; magistrandid ka konkreetsema/sügavama ekspertiisi nende spetsialiseerumisvaldkonnas"
  }
  [6803]=>
  object(stdClass)#6804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7028"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(416) "Kujundada poliitikateaduse, avaliku halduse, õiguse, ajaloo, sotsioloogia ja rahvusvaheliste suhete käsitlusi lõimides ülevaade erinevatest lähenemisvõimalustest riigile ning riigi ja inimese suhete mudelitele. Luua arusaam riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest, samuti riigi väärtussidususe võimalustest, probleemidest ja piiridest."
    ["sisu"]=>
    string(824) "Sissejuhatus. Riigi käsitlemise võimalused. Riigi kujunemine, moodsa riigi tunnused ja toimemehhanismid. Võim ja avalik võim. Riik kui tähendusväli ja poliitiline kogukond. Riigi- ja ühiskonnaprojektid ja nende kontingentsed koondtulemid. Kommunikatsiooniruum ja avalikkussfäär. Poliitilise kogukonna sidusus ja normatiivne riigisisu. Riigi ja inimese suhete mudelid, kodakondsus. Riigi- ja kodakondsusidentiteet. Riik ja kodanikeühiskond. Riigivõimuteooriad. Vana ja uus eliiditeooria, pluralism ning marksism, uusparempoolsus. Riik rahvusvaheliste suhete süsteemis. Suveräänsus. Õigusliku riigikäsitluse põhijooned. Riiklus ja üleilmastumine. Üliõpilase iseseisev töö seisneb seminarideks valmistumises, õppeaine materjali omandamises ja lõppeksamiks valmistumises. Täpsem teave kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Ülevaade erinevatest lähenemisvõimalustest riigile ning riigi ja inimese suhete mudelitele. Arusaam riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest. Riigi väärtussidususe võimaluste, probleemide ja piiride mõistmine."
  }
  [6804]=>
  object(stdClass)#6805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7032"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "50% kirjandusseminarides osalemise aktiivsus, 50% kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(510) "Toetada üliõpilastel teadmiste kujunemist järelmoderniseeruvate riikide sotsiaalsest ja poliitilisest tranformatsioonist postkommunistlike ja postkolonialistlike riikide võrdluse perspektiivis. Tutvustada olulisemaid postkommunistliku ja postkoloniaalse transformatsiooni teema kirjandusallikaid, kujundada oskusi vastavate teemade ja nende seoste mõistmiseks. Toetada valmisolekut antud teemaga seotud teadmiste edasiseks kasutamiseks nii uurimistöös kui ka praktilises poliitikakujundamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: sotsiaalsete ja poliitilise muutuse analüüs, moderniseerumise- ja arenguteooriad, transformatsioon versus transitsioon, neoklassikaline transitsiooniteooria, Eesti transformatsioon Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võrdluses, transnationaalne kapitalism Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, erinevad postkolonialismi mudelid India ja Türgi võrdluse perspektiivis, postkolonialismi teooriad, postkolonialismi mudeli rakendamine postkommunistlike riikide transformatsioonile. Iseseisev töö hõlmab kohustusliku kirjanduse lugemist ja selle alusel ettekannete tegemist kirjandusseminaril."
    ["vljund"]=>
    string(615) "Omab süvendatud arusaama postkommunistlike ja postkolonialistlike riikide transformatsiooni erinevustest ja sarnasusest kolmes perspektiivis: Eesti võrdluses teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, India (endise koloonia postkoloniaalsus) ja Türgi (mittekoloniseeritud riigi postkoloniaalsus) võrdluses ning postkommunistlike ja postkoloniaalsete kontekstide võrdluses. Oskab analüüsida postkommunistliku ja postkoloniaalse transformatsiooni põhimõisteid ja seoseid. Oskab oma seisukohti esitada ning argumenteeritult põhjendada, oskab esitada teemasse sügavuti minevaid küsimusi ja algatada diskusiooni."
  }
  [6805]=>
  object(stdClass)#6806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7034"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Kujundada arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Sissejuhatus. Sissejuhatus. Riigi ja inimese suhete mudelid ja tasandid. Liberaalne, vabariiklik ja kommunitaarne kodakondsuskäsitlus. Kodakondsus, kodanikeühiskond ja poliitiline osalus. Kodakondsuse institutsiooni areng. Eesti kodakondsuspoliitika ajalugu ja hetkeseis. Kodanikuseisund. Kodakondsuspoliitika valikud. Kodakondsus ja ränne. Kodakondsuse tasandid: kohalik, regiooni ja maailma. Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsus ja üleilmastumine. Postnatsionaalne kodakondsus. Üliõpilase iseseisev töö seisneb loenguteks ja seminarideks valmistumises ning muudeks õppeaine materjali omandamiseks vajalikes tegevustes. Täpsem teave kursuseprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Arusaam riigi ja inimese suhete mudelitest ning tänapäevases ühiskonnas inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, poliitika- ja riigiteaduslikku, ajaloolist, sotsioloogilist ja õiguslikku vaatenurka lõimiv sissevaade kodakondsuse küsimustesse."
  }
  [6806]=>
  object(stdClass)#6807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(884) "Kommunikatsioon on oluline strateegiline funktsioon ühiskondlik-poliitilistes protsessides. Iseäranis oluliseks on muutunud vahendatud kommunikatsioon ning seega ka erinevad meediumid. Käesoleva aine eesmärgiks ongi anda ülevaade poliitilisest kommunikatsioonist kui distsipliinist, selle uurimisainese olemusest ning teooriate rakendusvõimalustest riigi- ja poliitikateaduslikes analüüsides. Kursus on organiseeritud nii, et see kataks erinevaid poliitikateaduste valdkondi ning annaks seega lisandväärtuse või -võimaluse alternatiivseks lähenemiseks oma huvi- või lõputöö valdkonna temaatikale. Kursuse eesmärk on selgitada poliitilise kommunikatsiooni mõju nii institutsionaalsetele protsessidele (valimised, parteide, riigi- ja meediainstitutsioonide toimimine), kui ka rohujuuretasandil toimuvale (poliitilisele kultuurile, kodakondsusmudelile, osalusele jms)."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Poliitiline kommunikatsioon kui analüüsiobjekt. Poliitilise kommunikatsiooni areenid, toimijad ja nende arsenal. Tehnoloogiline determinism ja meediumite mõju. Poliitiline kommunikatsioon ja demokraatia. Avalikkussfäär. Meediaregulatsiooni mõju. Poliitiline kommunikatsioon, poliitiline kultuur, avalik arvamus. Valimiskommunikatsioon, poliitilised kampaaniad. Valitsetus kui poliitiline kommunikatsioon: avalik sektor ja selle kommunikatiivsus. Kodaniku institutsiooni teisenemine ja poliitiline kommunikatsioon. Üleilmastumine, piiride ähmastumine ja poliitilise kommunikatsiooni teisenemine."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Tudeng peaks omandama poliitilise kommunikatsiooniga seonduva sõnavara ja ülevaate selle erinevatest käsitlustraditsioonidest, kui ka kriitilise analüütilise lähenemisvõime sellega haakuvatele valdkondadele; magistrandid ka konkreetsema/sügavama ekspertiisi nende spetsialiseerumisvaldkonnas"
  }
  [6807]=>
  object(stdClass)#6808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7037"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "40% seminarides osalemine ja aktiivsus seminarides; 60% kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(328) "Kujundada arusaam erakonna tähendusest poliitilises süsteemis ja probleemkohtadest tänapäeva demokraatias. Anda ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest ja protsessidest ning tänastest põhilistest erakonnasüsteemidest nii Lääne Euroopas kui Kesk- ja Ida-Euroopas."
    ["sisu"]=>
    string(746) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: erakonna ja erakonnasüsteemi mõiste, erakondade roll ja tähendus demokraatias, erakonnad mittedemokraatlikes süsteemides, erakondade tüübid ja korraldusmudelid ning nende evolutsioon, erakonnaorganisatsioon ja selle toimimine, sisedemokraatia probleemid tänastes erakondades, erakonnad ja ideoloogiad, erakonnaperekonnad, erakondade suhe valijate ja ühiskonnaga, valimiskäitumise baaskäsitlused, erakonnad valitsuses ja parlamendis, erakondade rahastamine ja erakonnaseadused, erakondade euroopastumine, erakonnasüsteemide tüübid ja baasparameetrid, erakonnasüsteemid Lääne-Euroopas, erakonnasüsteemid Kesk ja Ida-Euroopas, erakondade transformatsioon ja kriis tänastes demokraatiates."
    ["vljund"]=>
    string(523) "Omab ülevaadete erakondade tähendusest poliitilises süsteemis, probleemkohtadest tänases demokraatias ning erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse kesksetest teguritest. On suuteline teoreetilist materjali toestama relevantsete näidetega Euroopa demokraatlikest ja ka mitte-demokraatlikest režiimidest. Oskab arutleda seminaritekstides ja erakonnaalases kirjanduses püsistatud teoreetiliste ja praktiliste probleemide üle ning näha seoseid teooriate ning reaalpoliitilise praktikate vahel."
  }
  [6808]=>
  object(stdClass)#6809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7040"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Sotsiaalsed liikumised on kodanikuühiskonna üheks alustruktuuriks, kaasaegse dünaamilise sootsiumi siirete põhimehhanisme. Kursuse eesmärk on täiendada juba omandatud teadmisi riigi ja ühiskonna vastastikkuse toimimise ja sidusus kõige dünaamilisematest mehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(459) "Sotsiaalseid liikumisi käsitletakse riikluse, kodanikualgatuse ja kodaniku arengu keskse ressursina. Kursus analüüsib liikumiste ajaloolist arengut, nende rolli modernses ja postmodernses ühiskonnas. Liikumiste rolli analüüsitakse demokraatia arengu kontekstis, kodanikuühiskonna ja poliitiliste režiimide seostes. Tänapäevase demokraatia uuenduskatsetes on liikmistel kasvav roll. Täiendava väljakutsena vaadeldakse EL kriisi ja globaliseerumist."
    ["vljund"]=>
    string(265) "1. Kodanikuühiskonnaga liituva mõistelise aparaadi kinnistamine 2. Liikumistega seonduva mõisteaparaadi lülitamine üldistesse demokraatia mõistmisega liituvaisse analüüsiskeemidesse. 3. Demokraatia ja poliitilise kultuuriga seostmine liikumiste teooriatega."
  }
  [6809]=>
  object(stdClass)#6810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7041"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Koondhinne kujuneb seminarides näidatud aktiivsuse (50% hindest) ja eksami hinde põhjal (50% hindest). Seminaridel osalemine kohustuslik (vähemalt 2/3-s osalemine eksami sooritamise tingimus). Kursus lõpeb kirjaliku eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Kursuse eesmärk on anda süvendatud teadmisi kaasaja olulisematest võimuteooriatest ning nende empiirilistest rakendustest."
    ["sisu"]=>
    string(1955) "Kursus lähtub Bertrand Russell’i poolt sõnastatud seisukohast, mille kohaselt on võimu mõiste sotsiaalteaduste jaoks sama keskne, nagu energia mõiste füüsikas. Kui füüsikat huvitavad energia avaldusvormid, siis antud kursus analüüsib võimu erinevat tüüpi avaldusvorme, keskendudes kultuuri ja keelemehhanismidele avamisele võimu toimimises. Seega huvitab meid mitte niivõrd formaalne võim, kuivõrd sotsiaalne võim - need sotsiaalse loomuga mehhanismid, mille kaudu ühiskonna igapäevaelus võimusuhteid kujundatakse, taastoodetakse ja muudetakse. Kursus jaguneb kolme ossa. Esimene osa on pühendatud erinevatele võimu mõiste käsitlustele, mis eristavad võimu mõjust, konformsusest ja sotsialiseerumisest. Me näitame, kuidas uuemates teooriates struktuurse võimu mõiste sissetoomise kaudu de-personifitseeritakse võimu toimimise mehhanismid, sidudes need relatsioonilise tähendusruumi taastootmisega, mis võimaldab muuhulgas näha ka sotsiaalsete konfliktide „produktiivseid“ rolle. Teises osas käsitleme me erinevaid võimu vorme, keskendudes empiirilistele uuringutele, mis on pühendatud konkreetsetele mehhanismidele, mille kaudu võimu toodetakse ja jaotatakse. Sellega seoses käsitleme me sellisid võimusuhete teostamise aspekte, nagu teadmine ja tõde, domineerimine ja hegemoonia, diskursus ja metafoor jne. Kolmas osa käsitleb teises osas kirjeldatud võimumehhanismide toimimist organisatsioonides, sotsiaalsetes gruppide suhetes, riigi toimimises ning rahvusvahelistes suhetes. Meid huvitavad muuhulgas kohaliku ja keskvõimu suhted mitmetasandilise valitsemise perspektiivis ning võrgustikuteooriate rakendamine mittelineaarsete suhtemustrite mõtestamisel. Sellega seoses analüüsime me ka kirjanduses väljapakutud strateegiad võimusuhete muutmiseks ning jagatud võimustruktuuride kujundamiseks. Kursuse raames toimuvad loengud ja seminarid, seminaridel arutatakse kohustusliku kirjanduse tekste."
    ["vljund"]=>
    string(288) "- Süvendatud teadmised tänapäevastest võimuteooriatest ning nende rakendustest poliitiliste probleemide analüüsil. - Oskus kasutada saadud teadmisi praktilises töös ametikohtadel, mis eeldab võimu toimemehhanismide tundmist. - Suutlikkus analüüsida võimu toimimise mehhanisme."
  }
  [6810]=>
  object(stdClass)#6811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT7042"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Poliitikaanalüüsi metodoloogia võtmedilemmade süvendatum omandamine magistritöö uurimisprobleemide valguses. Süvendatud oskuste andmine teooriate ning neist tulenevate metodoloogiate rakendamiseks oma uurimisvaldkonna ainese kontseptualiseerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Kursus keskendub poliitikanalüüsi kolmele põhidilemmale: 1) struktuuri- ja toimijakesksed analüüsid, 2) diakroonilised ja sünkroonilised analüüsid, 3) ideatsiooniliste ja materiaalsete faktorite kesksed analüüsid. Kõiki neid dilemmasid vaadeldakse kahe fundamentaalse teoreetilise positsiooni (positivism ja konstruktivism) seonduvate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste eelduste ning metodoloogiliste järelmite valguses."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Magistrant orienteerub sisuliselt poliitikaanalüüsi metodoloogiaga seonduvas võtmesõnavaras ning oskab seda rakendada ka praktiliste uurimisprobleemide sõnastamisel."
  }
  [6811]=>
  object(stdClass)#6812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT8001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Teooriate põhisisu mõtestav omandamine. Oskus andmine keskseid teooriate rakendamiseks oma uurimisvaldkonna ainese konseptualiseerimisel."
    ["sisu"]=>
    string(222) "Kursus keskendub sotsiaalsete ja poliitiliste teooriate arengu selgitamisele. Põhitähelepanu keskendub teooriate reageerimisele moderniseerumisele, sotsiaalsete muutuste mõjudele ja poliitiliste murrangute seletamisele."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Ülevaade tänapäevaste teooriate põhilistest arengusuundadest. Teooriate ja ühiskondlike muutuste (võimusuhete) seose loogika mõistmine (modernse ja post-modernse ühiskonna teooriad). Ühiskonnaliste teooriate konstitutiivsete algete mõistmise süvenemine (teooria ja meetod). Uurija positsiooni teadvustamine teooriate rakendamisel uurimistöös (konstruktivism)."
  }
  [6812]=>
  object(stdClass)#6813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT8002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(443) "Kujundada sisuline arusaam erinevatest lähenemisvõimalustest riigile, riigi ja inimese suhete mudelitele, riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest, samuti riigi väärtussidususe võimalustest, probleemidest ja piiridest. Toestada kontseptuaalselt riigi käsitlemist doktoritöös, valmistada ette temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamist ja ettekandmist."
    ["sisu"]=>
    string(623) "Riigi käsitlemise võimalused. Moodsa riigi genees ja tunnused. Võim ja avalik võim. Riik kui tähendusväli ja poliitiline kogukond. Riigi- ja ühiskonnaprojektid ja nende kontingentsed koondtulemid. Kommunikatsiooniruum ja avalikkussfäär. Poliitilise kogukonna sidusus ja normatiivne riigisisu. Riigi ja inimese suhete mudelid, kodakondsus. Riigi- ja kodakondsusidentiteet. Riik ja kodanikeühiskond. Riigiteooriad erinevate lähenemistena riigile. Vana ja uus eliiditeooria, pluralism ning marksism, uusparempoolsus. Riigi õigustamine. Riik rahvusvaheliste suhete süsteemis. Suveräänsus. Riik ja maailmastumine."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Sisuline arusaam erinevatest lähenemisvõimalustest riigile, riigi ja inimese suhete mudelitele, riigist keeruka sotsiaalse nähtusena, ühiskondlike ja poliitiliste protsesside riigiga sidumise võimalustest, samuti riigi väärtussidususe võimalustest, probleemidest ja piiridest. Võimekus teooriaid rakendada: kontseptuaalne suutlikkus käsitleda riiki ja seotud teemasid doktoritöös, temaatiliste analüütiliste uurimistööde kirjutamise ja esitamise oskus."
  }
  [6813]=>
  object(stdClass)#6814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIT8003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Kursuse eesmärgiks on kinnistada ja arendada võimekust kodanikuühiskonna uurimise selle aluseks olevate sotsiaalsete, poliitiliste ja mentaalsete protsesside mõistmise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(242) "Ülevaade kodaniühiskonna teoreetiliste ja filosoofiliste käsitluste arengust. Kodanikuühiskonna poliitiliste ja tsivilisatsiooniliste eelduste/tingimuste analüüs. Kultuuri ja metaalsete tegurite (traditsioonid) roll kodanikiühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Kodanikuühiskonna teooriate valdamine. Selgem arusaam kodanikuühiskonnast kui modernse maailma kompleksnähtusest. Kodanikuühiskonna ja kodaniku institutsiooni seose tervikpildi kujunemine."
  }
  [6814]=>
  object(stdClass)#6815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Õppeaine eesmärgiks on esitada äsja õppima asunud üliõpilastele ülevaade riigikorralduse, avaliku sektori toimimise ja selle juhtimise põhiprobleemidest. Kursus peaks kujundama üliõpilasel selge visiooni avalikust haldusest ja selle toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(783) "Kursuse raames analüüsitakse üksikasjalikult seadusandlust, mis on aluseks Eesti valitsemisinstitutsioonide toimimiseks: Põhiseadus, Riigikogu kodukorra seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Samuti vaadeldakse seadusandlust, mis on seotud valitsemissüsteemi erinevate protsesside ja mõistete reguleerimisega: Riigikogu valimise seadus, Riigikogus menetlevate seaduste normitehnika eeskiri. Lisaks võetakse vaatluse alla ka eraldi valitsemissüsteemi asutusi nagu tugistruktuurid, sh. Riigikantselei, ministeeriumid ja ametid. Kursuse raames toimuvad ekskursioonid Riigikogusse, ministeeriumidesse ja ametitesse. Riigiasutuste külastus võimaldab ühildada seaduste alusel saadud formaal-teoreetilisi teadmisi haldussüsteemi praktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Süsteemsed teadmised Eesti haldussüsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; Oskus formaalselt hinnata reaalses Eesti poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse; Oskus analüüsida Eesti haldussüsteemi institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme."
  }
  [6815]=>
  object(stdClass)#6816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Tutvustada Eesti valitsemisreformide peamisi etappe ja tulemusi. Aidata kaasa muutuste juhtimise üldise loogika mõistmisele."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Reformide kõige tuntumad teooriad ja tõlgendused. Valitsemisreformide generatsioonide üldiseloomustus. Keskvalitsuse, kohaliku valitsuse ja avaliku teenistuse reformide peamised etapid. Reformide induktiivse analüüsi raamistiku tutvustamine."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane tunneb põhilisi Eesti avaliku halduse reforme. On kursis kõige tuntuma haldusreformide alase kirjandusega. On tutvunud Eesti haldusreformide peamiste normdokumentide ja strateegiatega."
  }
  [6816]=>
  object(stdClass)#6817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6006"
    ["hindamine"]=>
    string(421) "Eksamihinne koosneb 40 % individuaalsest ettekandest (hinnatakse oma arvamust, teoreetiliste aluste valdamist, näidete asjakohasust ja esitlust), 40% rühmatöödest (hinnatakse teoreetilise materjali läbitöötatust ja praktilise töö teoreetilise aluse õigust) ja 20% kaasüliõpilaste ettekannete ja rühmatööde kohta koostatud oma arvamust esitavatest memodest (hinnatakse argumenteerimis- ja analüüsioskust)."
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Kursuse eesmärk on üliõpilastele anda algteadmised statistika, registrite ja rahvastikuarvestuse üldalustest ja põhimõtetest, nende usaldusväärsust ja võimalikke vigadeallikaid. Kursuse käigus käsitletakse riigi dokumendi- ja andmehalduse andmebaaside koostamist, haldamist, valiidsuse ja reliaabluse hindamist ning tulemuste kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Statistika mõiste. Kvaliteedinõuded. Statistika liigid. Statistikat tootvad asutused. Riiklik statistika. Kasutamine. Registrid. Andmebaasid. Rahvastikuarvestuse ajalugu. Rahvaloendused. Probleemid rahvastikuarvestuses. Küsitlused. Digitaalne dokumendihaldus. X-tee. Riigiasutuste dokumendihaldus. Vormistamine. Iseseisvas töös peavad tudengid analüüsima vabaltvalitud andmeallika metoodika usaldusväärsust ja kvaliteedinõuete järgimist."
    ["vljund"]=>
    string(191) "Aine läbimisel peavad tudengid oskama hinnata milliseid andmeid on neil vaja oma töö tegemiseks või info kogumiseks ning kuivõrd on andmete saamiseks kasutatud metoodika usaldusväärne."
  }
  [6817]=>
  object(stdClass)#6818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6009"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Vajalik osaleda seminaris. Lisaks demonstreerida arvestusel aine omandamist kriitilisel tasemel. Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Avaliku poliitika kui uurimisvaldkonna kujunemine, vajadus ja tunnusjooned? Avaliku poliitika peamised uurimisraamistikud. Poliitika kujundamise protsess, poliitikaanalüüs. Poliitikaprobleemide struktureerimine: poliitikamudelite tüübid ja struktureerimise meetodid. Poliitikatulemite prognoosimine. Meetodid poliitikavalikute ettepanekute tegemiseks. Poliitikavalikute ettepanekud: lähenemine nende tegemisele ja meetodid. Poliitika elluviimine ja tulemite monitoorimine. Poliitikate hindamine monitoorimise tehnikad. Otsustusprotsessi analüüsi eri perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
  }
  [6818]=>
  object(stdClass)#6819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Kursuse eesmärk on anda põhjalikud teadmised valitsemisinstitutsioonide ülesehitusest ja valitsemiskorralduse peamistest probleemidest. Kursus aitab mõista tänapäevast valitsemiskorraldust ja loob ülevaatliku aluse uurimistööde koostamiseks selles valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Poliitilised institutsioonid riigiteadustes ja nende uurimine. Administratiivkultuurid. Konstitutsioonid. Esinduskogud, nende tüpoloogia ja töökorraldus. Valitsuste tüübid, rollid ja ülesehitus. Valitsuse otsustusprotsessi iseärasused. Administratiivpoliitiline dimensioon. Valitsemise organisatsioon (administratsioon). Valitsusasutuste tüpiseerimine. Valitsustasandid. Subsidiaarsuse printsiibi erinevad tähendused. Administratiivreformid. Õpimeetodid: Loengud ja loengute kirjanduse põhjal analüütilised seminarid. Lugemisseminarid. Loengutes esitatavate kirjalike küsimuste arutelu seminar."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Arusaam valitsemissüsteemi toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemise teatud teemadel; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks valitsemiskorralduse teemal."
  }
  [6819]=>
  object(stdClass)#6820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Tutvustada kohaliku valitsemise põhimõisteid, institutsiooni ja probleeme. Anda ülevaade olulisematest arengutest kohalikus valitsemises."
    ["sisu"]=>
    string(714) "Kohaliku omavalitsuse olemus ja tema koht avaliku juhtimise süsteemis. Kohaliku omavalitsuse tüübid, omavalitsussüsteemi ülesehitus ja iseärasused erinevates riikides. KOV kui riigi osa. Haldussüsteemide ülesehituse põhimõtted ja lahendused. Subsidiaarsusprintsiip, Euroopa probleemistik. Tasandite vaheline suhtlus, valitsustasandite dünaamika, koostöövormid. Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise dilemma ja mehhanismid. Kohaliku omavalitsuse mudelid. KOV autonoomia indikaatorid ja autonoomia tagamise viisid. Autonoomia aste ja mida vabadusega peale hakata. Erinevad omavalitsustasandid, KOV struktuur ja osalejad. KOV poliitika ja huvirühmad. KOV reform. Õpimeetodid: loengud ja seminarid."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Arusaam kohaliku omavalitsuse toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; kohalike institutsioonide ja kodanike koostoimest. Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust omavalitsuse teatud teemadel. Oskused lugeda teadustekste kohaliku omavalitsuse teemal. Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks kohaliku valitsemise teemal."
  }
  [6820]=>
  object(stdClass)#6821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Õppeaine eesmärgiks on esitada äsja õppima asunud üliõpilastele ülevaade riigikorralduse, avaliku sektori toimimise ja selle juhtimise põhiprobleemidest. Kursus peaks kujundama üliõpilasel selge visiooni avalikust haldusest ja selle toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(783) "Kursuse raames analüüsitakse üksikasjalikult seadusandlust, mis on aluseks Eesti valitsemisinstitutsioonide toimimiseks: Põhiseadus, Riigikogu kodukorra seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Samuti vaadeldakse seadusandlust, mis on seotud valitsemissüsteemi erinevate protsesside ja mõistete reguleerimisega: Riigikogu valimise seadus, Riigikogus menetlevate seaduste normitehnika eeskiri. Lisaks võetakse vaatluse alla ka eraldi valitsemissüsteemi asutusi nagu tugistruktuurid, sh. Riigikantselei, ministeeriumid ja ametid. Kursuse raames toimuvad ekskursioonid Riigikogusse, ministeeriumidesse ja ametitesse. Riigiasutuste külastus võimaldab ühildada seaduste alusel saadud formaal-teoreetilisi teadmisi haldussüsteemi praktikaga."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Süsteemsed teadmised Eesti haldussüsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest. Oskus formaalselt hinnata reaalses Eesti poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse. Oskus analüüsida Eesti haldussüsteemi institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme."
  }
  [6821]=>
  object(stdClass)#6822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6013"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6822]=>
  object(stdClass)#6823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Erinevate kursuste raames on erinev sisu, mis määratletakse täpsemalt vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Erikursus õppija spetsialiseerumise alal, mis aitab kujundada lõputöö teemat."
  }
  [6823]=>
  object(stdClass)#6824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6015"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Kursuse eesmärk on anda põhjalikud teadmised valitsemisinstitutsioonide ülesehitusest ja valitsemiskorralduse peamistest probleemidest. Kursus aitab mõista tänapäevast valitsemiskorraldust ja loob ülevaatliku aluse uurimistööde koostamiseks selles valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Poliitilised institutsioonid riigiteadustes ja nende uurimine. Administratiivkultuurid. Konstitutsioonid. Esinduskogud, nende tüpoloogia ja töökorraldus. Valitsuste tüübid, rollid ja ülesehitus. Valitsuse otsustusprotsessi iseärasused. Administratiivpoliitiline dimensioon. Valitsemise organisatsioon (administratsioon). Valitsusasutuste tüpiseerimine. Valitsustasandid. Subsidiaarsuse printsiibi erinevad tähendused. Administratiivreformid."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Arusaam valitsemissüsteemi toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemise teatud teemadel;"
  }
  [6824]=>
  object(stdClass)#6825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6016"
    ["hindamine"]=>
    string(105) "Vajalik osaleda seminaris. Lisaks demonstreerida arvestusel aine omandamist kriitilisel tasemel. Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Avaliku poliitika kui uurimisvaldkonna kujunemine, vajadus ja tunnusjooned? Avaliku poliitika peamised uurimisraamistikud. Poliitika kujundamise protsess, poliitikaanalüüs. Poliitikaprobleemide struktureerimine: poliitikamudelite tüübid ja struktureerimise meetodid. Poliitikatulemite prognoosimine. Meetodid poliitikavalikute ettepanekute tegemiseks. Poliitikavalikute ettepanekud: lähenemine nende tegemisele ja meetodid. Poliitika elluviimine ja tulemite monitoorimine. Poliitikate hindamine monitoorimise tehnikad. Otsustusprotsessi analüüsi eri perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Õppeaine eesmärgiks on: Mõista poliitikaanalüüsi olemust, meetodeid ja poliitikakujundamise protsessi olemust ja etappe; Omandada suutlikkus kasutada avaliku poliitika alast kompetentsi poliitikaperspektiivide teoreetilises mõtestamises; Süvendada üldteadmisi riigiteaduste kesksetest teoreetilistest lähenemistest."
  }
  [6825]=>
  object(stdClass)#6826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6826]=>
  object(stdClass)#6827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6018"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Ettekanne (15%), kirjatöö (30%), seminarides osalemine (15%) ning eksam (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Selgitada Euroopa Liidu institutsioonide toimimist ja poliitikakujundamist. Õpetada analüüsima Euroopa Liidu poliitikaid ning erinevaid nende mõjutajaid."
    ["sisu"]=>
    string(295) "Kursus algab Euroopa Liidu institutsioonide tutvustamisega ning vaatleb nende muudatusi erinevatel aegadel. Edasi vaatleme erinevaid EL poliitikaid ning arutame, kuidas erinevad riigid ja muud osapooled mõjutavad nende kujunemist ning mis on nende vahendid selleks. Ainet loetakse eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Aine läbinu tunneb Euroopa Liidu toimimist, peamisi poliitikaid ning oskab neid analüüsida."
  }
  [6827]=>
  object(stdClass)#6828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6019"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(606) "Kursuse üldeemärk on tutvustada avaliku halduse distsipliini olemust ja arengut ning selle võtmevaldkondade põhiprobleeme. Lisaks: - aidata kaasa baasteadmiste kujunemisele avaliku halduse distsipliini olemusest ja arengutest kaasaegses riigikorralduses; - aidata kaasa spetsiifiliste teadmiste omandamisele avaliku halduse võtmevaldkondades; - luua eeldused oskuseks analüüsida avaliku halduse toimimisega seotud põhiprobleeme võrdlevas kontekstis; - soodustada oskust orienteeruda avaliku halduse alases kirjanduses ning aidata läbi töötada ja mõtestada avaliku halduse alast baaskirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(985) "Kursuse loengutes käsitletakse järgmisi teemasid: avaliku halduse distsipliini kujunemine ja mitmetahulisus; avaliku halduse areng: traditsiooniline avalik haldus, uus avalik haldus, valitsetus; poliitika ja administreerimise dilemma avaliku halduse süsteemi toimimises; avaliku sektori organisatsiooniline ülesehitus, traditsioonilise riigisektori teisenemine; administratiivkultuurid ja nende avaliku halduse spetsiifika võrdlevas kontekstis; avalik teenistus: areng, mudelid, koordineerimine, avaliku teenistuse eetika; eelarvestamine ja finantseerimine, riigieelarve; avaliku halduse regionaalse ja kohaliku tasandi dimensioon. Seminarides arutatakse avaliku halduse arengute ja võtmevaldkondadega seotud akadeemilisi tekste ning lahendatakse rakendusliku iseloomuga analüütilisi ülesandeid. Seminarideks ettevalmistamisel tuleb lugeda etteantud kirjandust ja koostada selle põhjal memo või lahendada õppejõu poolt antud rakendusliku sisuga analüütilisi ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(502) "- Üliõpilane omab teadmisi avaliku halduse olemusest ja selle arengutest kaasaegses riigikorralduses; - Üliõpilaine tunneb avaliku halduse võtmevaldkondade teoreetilisi käsitlusi; - Üliõpilane on omandanud oskuse analüüsida rakenduslikul tasandil avaliku halduse võtmevaldkondade põhiprobleeme ning panna neid võrdlevasse konteksti; - Üliõpilane orienteerub avaliku halduse alases kirjanduses ning tunneb ja oskab mõtestada avaliku halduse alast baaskirjandust käsitletud teemade osas."
  }
  [6828]=>
  object(stdClass)#6829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6020"
    ["hindamine"]=>
    string(541) "-kirjalik test (sisaldab nii avatud küsimusi kui ka valikvastuseid): kuni 20 % koondhindest; -seminaritöö (referaat) koostamine ja esinemine seminaril (hinnatakse analüüsioskust ning tulemuste suulist esitamist): kuni 30 % koondhindest -eksam (sisaldab valikvastuseid): kuni 50% koondhindest. Kursuse raames toimub seminar-praktikum. Eksamile pääsemiseks peab test olema positiivselt sooritatud ning referaat esitatud ja seminaril läbi vaadatud. KURSUSE LÕPPTULEMUS KOKKU: Punkte ja hinne: 90-100 A 80- 89 B 70-79 C 60- 69 D 50-59 E"
    ["eesmrk"]=>
    string(450) "- luua eeldused ametniku rolli mõistmiseks haldusmenetluses; - luua võimalused süsteemsete teadmiste saamiseks avaliku halduse ja avaliku õiguse, riigihalduse korralduse ja ametniku tegevuse kohta; - luua eeldused mõista valdkonna teoreetilisi aluseid; - soodustada õppijate oskust lugeda valdkonna kirjandust ja õigusakte ning orienteeruda neis; - võimaldada teadmiste omandamist ametniku tegevuse ja rolli kohta praktilises haldusmenetluses"
    ["sisu"]=>
    string(1044) "-Avaliku halduse ja õiguse seosed, sh riigi- ja haldusõiguse ning haldusmenetluse valdkonnas; õiguse põhimõisted; põhiseadus ja põhiseaduslikud institutsioonid; õigusaktide hierarhia ja õigusloome protsess; normitehnika; riigi kesk- ja regionaalhaldus, kohalik omavalitsus. - Riigihalduse korraldus kontrolli ja järelevalve valdkonnas; eksternse ja intersne kontrolli korraldus ja mehhanismid; kohtulik kontroll; õiguskantsler/ombudsman ja riigikontroll; põhiseaduslikkuse järelevalve, ametid ja inspektsioonid, maavanemad/maavalitsused, muude järelevalveinstitutsioonide koht ja roll haldusmenetluses. - Avalik teenistus ja selle areng; ametnike tegevuse õiguslik regulatsioon ja koht riigihalduse süsteemis; avaliku teenistuse põhimõtted Euroopa Liidu avalikule teenistusele; valdkonnaga seotud institutsioonid; Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei roll avaliku teenistuse valdkonnas; vabad kutsed: advokaadid, notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, vandetõlgid; kodakondsus. - Haldusmenetlu"
    ["vljund"]=>
    string(357) "Üliõpilane: - mõistab põhimõtteliselt ametniku rolli haldusmenetluses; - omab süsteemseid teadmisi avaliku halduse ja õiguse, riigihalduse korralduse ja ametniku tegevuse kohta; - mõistab valdkonna teoreetilisi aluseid; - oskab lugeda valdkonna kirjandust ja õigusakte ning orienteeruda neis; - mõistab ametniku rolli praktilises haldusmenetluses."
  }
  [6829]=>
  object(stdClass)#6830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Anda süvendatud teadmised ühest valitsemise valdkonnast, mis aitaksid kaasa tudengi lõputöö kujunemisele."
    ["sisu"]=>
    string(158) "Kursuse raames antakse üliõpilastele põhjalik ülevaade ühest valitsemise valdkonnast. Õppeaine täpsem sisu määratakse vastava kursuse aineprogrammis."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Süvendatud teadmised ühest valitsemise valdkonnast, mis aitavad tudengit lõputöö kirjutamisel."
  }
  [6830]=>
  object(stdClass)#6831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Kujundada teoreetiline ja analüütiline baas poliitika kujundamise analüüsiks. Anda põhjalik ülevaade uusimast erialakirjandusest, omandada teooriate praktiliste rakenduste oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(880) "Mõiste avalik ja poliitika tähendused. Poliitika kujundamise ja analüüsi teoreetilised dilemmad. Poliitikakujundamise etapilise teooria kriitika. Lowi ja Wilson: katsed tüpiseerida poliitika protsesse. Poliitika päevakorra kujunemise teooriad. Kingdoni poliitika voolude kontseptsioon. Osalejad poliitika protsessis: poliitika kooslused, poliitika alasüsteemid, korporatism, võrgustikud. Institutionaalne ratsionaalne valik (IAD uurimisraamistik). Normatiivne ja kognitiivne institutionalism: poliitikate ülekandumise ja matkimise kontseptsioon. Poliitika kui müüt ja tseremoonia. Katkestatud tasakaalu kontseptsioon ja probleemivälja laienemise küsimus. Eestkostekoalitsiooni kontseptsiooni analüüs. Poliitika elluviimise uurimused: ülalt alla mudel. (Sabatier, Manziman) Elluviimisstruktuuride analüüs ja alt-üles poliitikakujundamise mudel. (Hjern, Bogason)."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Võime võrrelda poliitika kujundamise eri teooriaid, nende epistemoloogilist staatust ja argumentatsiooni. Võime iseseisvalt analüüsida poliitikaid 2 perspektiivist lähtudes."
  }
  [6831]=>
  object(stdClass)#6832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "- Aidata kujundada laialdasi teadmisi ja arusaama valitsemisreformidest; - Tutvustada ja analüüsida valdkonna põhikirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(566) "Muutuste üldine mõtteline raamistik (mõisted). Valitsemise generatsioonid ja reformid: ülevaade. Eesti ja KIE reformide ajalooline kontekst. Keskvalitsuse reformid Eestis. Võimuvertikaali reformid Eestis. Avaliku teenistuse reformid Eestis. Eesti valitsemissüsteemi spetsiifikad (KIE kontekstis) ja kesksed vasturääkivused. Reformide põhjused ja variatsioonid arenenud riikides. Reformide analüüsi ja mõistmise raamistik. Reformide korralduslikud mudelid. Muutuste ja reformide kesksed teooriad. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(580) "Süvaarusaam valitsemisreformide toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest reformide käigus; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemisreformide eri teemadel; Oskused ja kogemused efektiivselt lugeda ja analüüsida teadustekste valitsemisreformide teemal; Oskused ja kogemused analüüsida (uurida) ühiskonna ja valitsemise institutsioonide reforme eri tasanditel ja dimensioonides; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks valitsemisreformide teemal."
  }
  [6832]=>
  object(stdClass)#6833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7005"
    ["hindamine"]=>
    string(573) "Hindamisvorm- Eksam. Kursuse õppevormideks on loengud, seminarid ning iseseisev töö. Kursus on suunatud nii magistrantidele kui edasijõudnud bakalaureusetudengitele, samuti on diferentseeritud saadavad ainepunktid ning töömahud. Bakalaureusetudengitelt eeldatakse iseseisva tööna loengumaterjalide omandamist ning tunniülesannete täitmist e-õppe keskkonna foorumis, seminarides käimine on vabatahtlik. Magistrantidele on suunatud eeskätt seminar kui õppevorm ning iseseisvaks tööks on seminaritekstide läbitöötamine ning analüütilise essee kirjutamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(884) "Kommunikatsioon on oluline strateegiline funktsioon ühiskondlik-poliitilistes protsessides. Iseäranis oluliseks on muutunud vahendatud kommunikatsioon ning seega ka erinevad meediumid. Käesoleva aine eesmärgiks ongi anda ülevaade poliitilisest kommunikatsioonist kui distsipliinist, selle uurimisainese olemusest ning teooriate rakendusvõimalustest riigi- ja poliitikateaduslikes analüüsides. Kursus on organiseeritud nii, et see kataks erinevaid poliitikateaduste valdkondi ning annaks seega lisandväärtuse või -võimaluse alternatiivseks lähenemiseks oma huvi- või lõputöö valdkonna temaatikale. Kursuse eesmärk on selgitada poliitilise kommunikatsiooni mõju nii institutsionaalsetele protsessidele (valimised, parteide, riigi- ja meediainstitutsioonide toimimine), kui ka rohujuuretasandil toimuvale (poliitilisele kultuurile, kodakondsusmudelile, osalusele jms)."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Poliitiline kommunikatsioon kui analüüsiobjekt. Poliitilise kommunikatsiooni areenid, toimijad ja nende arsenal. Tehnoloogiline determinism ja meediumite mõju. Poliitiline kommunikatsioon ja demokraatia. Avalikkussfäär. Meediaregulatsiooni mõju. Poliitiline kommunikatsioon, poliitiline kultuur, avalik arvamus. Valimiskommunikatsioon, poliitilised kampaaniad. Valitsetus kui poliitiline kommunikatsioon: avalik sektor ja selle kommunikatiivsus. Kodaniku institutsiooni teisenemine ja poliitiline kommunikatsioon. Üleilmastumine, piiride ähmastumine ja poliitilise kommunikatsiooni teisenemine."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Tudeng peaks omandama poliitilise kommunikatsiooniga seonduva sõnavara ja ülevaate selle erinevatest käsitlustraditsioonidest, kui ka kriitilise analüütilise lähenemisvõime sellega haakuvatele valdkondadele; magistrandid ka konkreetsema/sügavama ekspertiisi nende spetsialiseerumisvaldkonnas."
  }
  [6833]=>
  object(stdClass)#6834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Aidata kujuneda laialdasi teadmisi ja arusaama valitsemisreformidest. Tutvustada ja analüüsida valdkonna põhikirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Muutuste üldine mõtteline raamistik (mõisted). Valitsemise generatsioonid ja reformid: ülevaade. Eesti ja KIE reformide ajalooline kontekst. Keskvalitsuse reformid Eestis. Võimuvertikaali reformid Eestis. Avaliku teenistuse reformid Eestis. Eesti valitsemissüsteemi spetsiifikad (KIE kontekstis) ja kesksed vasturääkivused. Reformide põhjused ja variatsioonid arenenud riikides. Reformide analüüsi ja mõistmise raamistik. Reformide korralduslikud mudelid. Muutuste ja reformide kesksed teooriad. Iseseisev lugemine 250 lk."
    ["vljund"]=>
    string(485) "Süvaarusaam valitsemisreformide toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest reformide käigus; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemisreformide eri teemadel; Oskused ja kogemused efektiivselt lugeda ja analüüsida teadustekste valitsemisreformide teemal; Oskused ja kogemused analüüsida (uurida) ühiskonna ja valitsemise institutsioonide reforme eri tasanditel ja dimensioonides."
  }
  [6834]=>
  object(stdClass)#6835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(552) "Haldusjuhtimise MA ja Riigiteaduste magistriõppe erialaaine. Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks analüüsida poliitika kujundamise protsesse ja selle institutsionaalset korraldust; Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks erinevate institutsiooni, võimu ja poliitika kujundamise teooriate võrdlevat analüüsi; Luua kirjanduse kogu (elektrooniline) ja läbi töötada teatud osa valitsemisteooria ja poliitika kujundamise teooriate teaduskirjandusest; Kaasa aidata lõputöö teoreetilise raamistiku ja teooria osa kirjutamisele."
    ["sisu"]=>
    string(603) "Poliitilised institutsioonid riigiteadustes ja nende uurimine. Institutsiooniteooriad, nende epistemoloogilse tausta selgitamine. Võimuteooriad ja nende rakenduslik spetsiifika. T. Lowi ja J. Wilsoni poliitikate tüpoloogia. Agenda kujundamise teooriad. Institutsionaalse ratsionaalse valiku teooriad poliitika kujundamisest. (Moe, Ostrom, North.) Võrgustikuteooriad. Poliitika voolude (Kongdon), katkestatud tasakaalude, eestkostekoalitsioonide, poliitika ülekandmise teooriad. Ettepoole ja tagurpidi kaardistamise debatt. Jätkusuutliku poliitika kujundamine. (Juhtumuuring eesti metsapoliitikast.)"
    ["vljund"]=>
    string(397) "Arusaam valitsemissüsteemi toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemise teatud teemadel; Oskused lugeda teadustekste valitsemise ja institutsioonide teemadel; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks valitsemiskorralduse teemal."
  }
  [6835]=>
  object(stdClass)#6836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7012"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Anda õppijatele süvendatud ja võrdlevad teadmised erinevate Euroopa riikide valitsemissüsteemide toimimisest ning õpetada oskust iseseisvalt analüüsida riigipoliitikaid tulenevalt erinevate poliitikakujundamismudelite struktuuril ja protseduuril põhinevast spetsiifikast nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Kursus annab detailse ülevaate poliitikakujundamise institutsioonidest Euroopa riikides. Kursus on üles ehitatud poliitikakujundamise erielementide – näiteks, haldusjuhtimise kultuur ja mudelid, detsentraliseerimise ja koordineermise mudelid, koalitsiooni protsess – poliitikakujundamise ja poliitikakujundamise protsessis hõivatud peamiste institutsioonide – esindusinstitutsioonide rollide, avaliku teenistuse mudelite, valitsuse komisjonide ja tugistruktuuride – analüüsile. Kursus lõpeb sissejuhatusega erinevate Euroopa riikide reformimise protsessi võrdlevasse analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Üliõpilane tunneb põhilisi administratiiv-poliitilisi institutsioone võrdlevalt ning administratiiv-poliitiliste süsteemide sisemist loogikat; Üliõpilane on võimeline määratlema igas teemas 2..3 uurimisraamistikku ja analüüsima nende põhjal tehtava uurimistöö võimalusi."
  }
  [6836]=>
  object(stdClass)#6837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7015"
    ["hindamine"]=>
    string(18) "Hindeline arvetus."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Aitab luua lõputöö empiirilise baasi kujundamise suutlikkust. On suunatud omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses, tulemusliku lisateadmise väljatöötamine."
    ["sisu"]=>
    string(171) "Uurimisprotokolli koostamine. Valimi ja metoodika instrumentide kujundamine. Pilootuuringu läbiviimine ja metoodika korrigeerimine. Valmisolek empiirilise osa valimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Võime analüütiliselt ja võrdlevalt käsitleda artiklite materjali; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi väiksemahulisi viia teadus- ja rakendusuuringuid; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6837]=>
  object(stdClass)#6838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6838]=>
  object(stdClass)#6839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7018"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti valitsemissüsteemi baasmõistetest, -elementidest ja -protsessidest võttes aluseks valitsemissüsteemi formaal-legaalse korralduse."
    ["sisu"]=>
    string(763) "Kursuse raames analüüsitakse üksikasjalikult seadusandlust, mis on aluseks Eesti valitsemisinstitutsioonide toimimiseks: Põhiseadus, Riigikogu kodukorra seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Samuti vaadeldakse seadusandlust, mis on seotud valitsemissüsteemi erinevate protsesside ja mõistete reguleerimisega: Riigikogu valimise seadus, Riigikogus menetlevate seaduste normitehnika eeskiri. Eraldi ja väga tähtsal kohal on valitsemissüsteemi organisatsioonide analüüs: vaatluse alla võetakse ministeeriumite, ametite, inspektsioonide, erinevate tugistruktuuride (sh. valitsuse komisjonide) töö korraldust. Selle teema materjaliks kujunevad nii normatiivseid akte kui ka strateegilise dokumente nagu arengukavad."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Süsteemsed teadmised Eesti valitsemissüsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; Oskus formaalselt hinnata reaalses Eesti poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse; Oskus analüüsida Eesti valitsemissüsteemi institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme; Teadmised haldussüsteemi organisatsioonilisest korraldusest ministeeriumite, ametite ja inspektsioonide tasandil."
  }
  [6839]=>
  object(stdClass)#6840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Erialakursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisele uurimistegevuses tulemusliku lisateadmise väljatöötamine. Aidata kujundada katselises olukorras praktilisi akadeemilisi oskusi, mis loovad eeldused edukaks lõputöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Uurimisseminar koosneb järgmistest etappidest: uurimismetoodika põhitõdede kordamine, eesmärgiga täpsemalt määratleda metoodiline instrumentaarium ja metodoloogiline profiil, uurimisraamistiku koostamine ja nende võrdlev analüüs, empiirilise andmestiku koondamine, süstematiseerimine ja failimine; empiiria analüüs ja tuumikteooriate alusel tulemuste interpreteerimine, uurimisraporti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(484) "Arusaam ja oskus piiritleda ja määratleda analüütiline probleem; Oskused ja kogemused kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumid ja neid süstematiseerida; Oskused ja võime iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonides; Rühmatöö oskused ja kogemused teadmiste kujundamisel ja tootmisel; Oskused lühidalt presenteerida oma analüütilise ja uurimistöö tulemusi."
  }
  [6840]=>
  object(stdClass)#6841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(507) "Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks analüüsida kohaliku valitsemise institutsioone ja avaliku poliitika kujundamise protsesse kohalikul tasandil; Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks kohaliku valitsemise ja institutsionaalse korralduse teooriate võrdlevat analüüsi; Luua kirjanduse kogu (elektrooniline) ja läbi töötada teatud osa kohaliku valitsemise institutsioonide teooriate teaduskirjandusest; Kaasa aidata lõputöö teoreetilise raamistiku ja teooria osa kirjutamisele."
    ["sisu"]=>
    string(675) "Lühikirjeldus Kohalik valitsemine valitsemise institutsionaalses süsteemis: vertikaalsed ja horisontaalsed tasakaalud. Autonoomse ja integratiivse võimuvertikaali mudelid (võrdlev analüüs). Kohaliku autonoomia mudelid: teenuspunkt, kogukond, klann võrdlev analüüs. Kohaliku esindus ja täitevvõimu tasakaalude konfiguratsioonid, võrdlev analüüs. Kohalikud asutused ja organisatsioonid: suhtemudelite võrdlev analüüs. Kohaliku valitsuse ruumilised mudelid. Esindusvõim ja osalemine kohalikul tasandil. Kohaliku valitsuse suutlikkus ja koostöö, Õpimeetodid: Loengud ja analüüsi seminarid, loengumaterjalide põhjal esitatud küsimuste analüüsiseminarid."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Arusaam kohaliku omavalitsuse toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; kohalike institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust omavalitsuse teatud teemadel; Oskused lugeda teadustekste kohaliku omavalitsuse teemal; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks kohaliku valitsemise teemal."
  }
  [6841]=>
  object(stdClass)#6842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7021"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik eksam+ seminarid."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Aine eesmärgiks on tutvustada tudengitele Euroopa erinevaid poliitika kujundamise süsteeme ning õpetada neile analüüsima poliitikaprotsesse erinevates poliitkeskkondades."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Kursus annab detailse ülevaate Euroopa Liidu riikide poliitika kujundamise kesksetest tüüpmudelitest. Kursuse käigus vaadeldakse poliitikakujunamise keskseid elemente- avaliku halduse kultuurilised tegurid, koalitsioonide loomise protsess, peamiste poliitikakujundamist mõjutavate institutsioonide analüüs(täidesaatva võimu, esindusvõimu ja tugistruktuuride roll)."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Tudeng orienteerub Euroopa Liidu liikmesriikide kesksetes poliitikakujundamise mehhanismides."
  }
  [6842]=>
  object(stdClass)#6843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7022"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik eksam+ seminarid."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Aine eesmärgiks on tutvustada tudengitele poliitikakujundamise praktilist poolt suuremate heaoluriikide poliitikapraktika näitel."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Kuidas toimub poliitika mõjutamine, mis alustel toimivad huvirühmad, millised on kesksed sisendid poliitika protsessi? - need on teatud kesksed küsimused, millele otsitakse vastuseid."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Tudeng orienteerub suurimate demokraatiate poliitika toimimise praktilise köögipoolega."
  }
  [6843]=>
  object(stdClass)#6844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6844]=>
  object(stdClass)#6845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7024"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Kursuse eesmärk on anda põhjalikud teadmised valitsemisinstitutsioonide ülesehitusest ja valitsemiskorralduse peamistest probleemidest. Kursus aitab mõista tänapäevast valitsemiskorraldust ja loob ülevaatliku aluse uurimistööde koostamiseks selles valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(450) "Poliitilised institutsioonid riigiteadustes ja nende uurimine. Administratiivkultuurid. Konstitutsioonid. Esinduskogud, nende tüpoloogia ja töökorraldus. Valitsuste tüübid, rollid ja ülesehitus. Valitsuse otsustusprotsessi iseärasused. Administratiivpoliitiline dimensioon. Valitsemise organisatsioon (administratsioon). Valitsusasutuste tüpiseerimine. Valitsustasandid. Subsidiaarsuse printsiibi erinevad tähendused. Administratiivreformid."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Arusaam valitsemissüsteemi toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust valitsemise teatud teemadel; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks valitsemiskorralduse teemal."
  }
  [6845]=>
  object(stdClass)#6846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7026"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Kirjalik test (20% koondhindest); seminariks ettevalmistamine ja ülesannete lahendamine (30 % koondhindest) ja eksam (50% koondhindest). Kursuse raames toimub ka seminar-praktikum."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Riigihalduse korraldus ja mehhanismide seosed õiguse, poliitika ning avaliku haldusega. Valdkonna teoreetiline alus ja riigihalduse korralduse ja mehhanismide praktiline toimimine."
    ["sisu"]=>
    string(1925) "Riigi ja riigihalduse korralduse ja mehhanismide õiguslikud alused. Riigi- ja haldusõiguse ning avaliku halduse seosed. Põhiseadus ja põhiseaduslikud institutsioonid. Põhiõigused ning põhiõiguste kaitse korraldus; Põhiseaduse muutmise kord ja muudatused. Seosed EL õigusega. Õigusaktide hierarhia ning õigusloome protsess. Haldusorgan: mõiste, tunnused, pädevus; haldusakt ja haldustoimingud – mõiste ja liigid.2.Riigihalduse korraldus ja mehhanismid ning seosed poliitika kujundamisega. Riigipea ja valitsus kui riigi keskhalduse korralduse osad, nende osalemine õigusloomes, valitsuse õigustloov tegevus. Minister ja ministeerium kui riigihalduse valitsemisalade korralduse peamised lülid; koostoime mehhanismid horisontaal- ja vertikaalsuunas; Riigisekretäri ja Riigikantselei koht ja roll riigihalduse korralduse ja mehhanismide süsteemis; 3.Riigihalduse korraldus ja mehhanismid kontrolli ja järelevalve valdkonnas. Eksternse ja internse kontrolli korraldus ja mehhanismid. Kohtuliku kontrolli koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid. Õiguskantsleri/ombudsmani ja riigikontrolli koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid; Põhiseaduslikkuse järelevalve; muude järelevalve institutsioonide koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid 4.Riigihalduse mehhanismid ja korraldus ametite ja inspektsioonide; maavanemate/maavalitsuste ja teiste poliitikat elluviivate riigihalduse institutsioonide kaudu.5.Riigihalduse seosed autonoomsete institutsioonidega. Seosed kohaliku omavalitsustega, avalik õiguslike institutsioonidega, vabade kutsete esindajatega: advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid.6. Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus: mõisted ja rakendusala; avaliku halduse kandjad; haldusakti roll ja rakendus. 7. Avalik teenistus ning riigihalduse korraldus ja mehhanismid. 8. Riigihalduse korralduse ja mehhanismide arendamine ning reformimine."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Omab süsteemseid teadmisi kohaliku valitsemise põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; Oskab formaalselt hinnata kohalikus poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse; Oskab analüüsida kohaliku valitsemise institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme; Orienteerub kohaliku omavalitsuse valdkonna õigusaktides; Teab kohaliku omavalitsuse süsteemi organisatsioonilist korraldust nii omavalitsuse siseselt kui valitsemistasandite."
  }
  [6846]=>
  object(stdClass)#6847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7027"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Aine eesmärk on kinnistada magistrandide teadmisi Euroopa Liidu poliitikakujundamisest- otsustusprotsessist liikmesriigi tasandil, valitsustevaheliselt ja rahvusüleselt – ning liikmesriikide prioriteetidest erinevates poliitikavaldkondades."
    ["sisu"]=>
    string(411) "Aine käsitleb EL otsustusprotsessi põhialuseid liikmesriigi huvide esindamise aspektist lähtuvalt; vaatleb, millised on otsustusprotsessi mõjutamise viisid erinevates institutsioonides ning milline on EL-alaste otsuste siseriiklik koordinatsiooniprotsess. Vaatluse empiirilise osa moodustab horisontaalne läbilõige poliitikavaldkondade prioriteetidest ning Eesti huvidest erinevates poliitikavaldkondades."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Kursuse läbinu: Teab EL institutsioonide rolli liikmesriikide huvide kaitsel; Hoomab liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide mõju üle Euroopa Liidu erinevates poliitikavaldkondades; Suudab arutleda Eesti eesmärkide üle erinevates poliitikavaldkondades; Tunneb Eesti siseriiklikku EL-küsimuste koordinatsioonisüsteemi."
  }
  [6847]=>
  object(stdClass)#6848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(507) "Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks analüüsida kohaliku valitsemise institutsioone ja avaliku poliitika kujundamise protsesse kohalikul tasandil; Kujundada teadmised ja oskused, mis võimaldaks kohaliku valitsemise ja institutsionaalse korralduse teooriate võrdlevat analüüsi; Luua kirjanduse kogu (elektrooniline) ja läbi töötada teatud osa kohaliku valitsemise institutsioonide teooriate teaduskirjandusest; Kaasa aidata lõputöö teoreetilise raamistiku ja teooria osa kirjutamisele."
    ["sisu"]=>
    string(546) "Kohalik valitsemine valitsemise institutsionaalses süsteemis: vertikaalsed ja horisontaalsed tasakaalud. Autonoomse ja integratiivse võimuvertikaali mudelid (võrdlev analüüs). Kohaliku autonoomia mudelid: teenuspunkt, kogukond, klann võrdlev analüüs. Kohaliku esindus ja täitevvõimu tasakaalude konfiguratsioonid, võrdlev analüüs. Kohalikud asutused ja organisatsioonid: suhtemudelite võrdlev analüüs. Kohaliku valitsuse ruumilised mudelid. Esindusvõim ja osalemine kohalikul tasandil. Kohaliku valitsuse suutlikkus ja koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Arusaam kohaliku omavalitsuse toimimisest ja institutsioonide omavahelisest seostest; kohalike institutsioonide ja kodanike koostoimest; Võime vahendada institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni ja diskursust omavalitsuse teatud teemadel; Oskused lugeda teadustekste kohaliku omavalitsuse teemal; Põhilise kirjanduse läbitöötamine ja omamine edasiseks tööks kohaliku valitsemise teemal."
  }
  [6848]=>
  object(stdClass)#6849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(884) "Kommunikatsioon on oluline strateegiline funktsioon ühiskondlik-poliitilistes protsessides. Iseäranis oluliseks on muutunud vahendatud kommunikatsioon ning seega ka erinevad meediumid. Käesoleva aine eesmärgiks ongi anda ülevaade poliitilisest kommunikatsioonist kui distsipliinist, selle uurimisainese olemusest ning teooriate rakendusvõimalustest riigi- ja poliitikateaduslikes analüüsides. Kursus on organiseeritud nii, et see kataks erinevaid poliitikateaduste valdkondi ning annaks seega lisandväärtuse või -võimaluse alternatiivseks lähenemiseks oma huvi- või lõputöö valdkonna temaatikale. Kursuse eesmärk on selgitada poliitilise kommunikatsiooni mõju nii institutsionaalsetele protsessidele (valimised, parteide, riigi- ja meediainstitutsioonide toimimine), kui ka rohujuuretasandil toimuvale (poliitilisele kultuurile, kodakondsusmudelile, osalusele jms)."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Poliitiline kommunikatsioon kui analüüsiobjekt. Poliitilise kommunikatsiooni areenid, toimijad ja nende arsenal. Tehnoloogiline determinism ja meediumite mõju. Poliitiline kommunikatsioon ja demokraatia. Avalikkussfäär. Meediaregulatsiooni mõju. Poliitiline kommunikatsioon, poliitiline kultuur, avalik arvamus. Valimiskommunikatsioon, poliitilised kampaaniad. Valitsetus kui poliitiline kommunikatsioon: avalik sektor ja selle kommunikatiivsus. Kodaniku institutsiooni teisenemine ja poliitiline kommunikatsioon. Üleilmastumine, piiride ähmastumine ja poliitilise kommunikatsiooni teisenemine."
    ["vljund"]=>
    string(300) "Tudeng peaks omandama poliitilise kommunikatsiooniga seonduva sõnavara ja ülevaate selle erinevatest käsitlustraditsioonidest, kui ka kriitilise analüütilise lähenemisvõime sellega haakuvatele valdkondadele; magistrandid ka konkreetsema/sügavama ekspertiisi nende spetsialiseerumisvaldkonnas."
  }
  [6849]=>
  object(stdClass)#6850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7033"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Kujundada teoreetiline ja analüütiline baas poliitika kujundamise analüüsiks. Anda põhjalik ülevaade uusimast erialakirjandusest, omandada teooriate praktiliste rakenduste oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(880) "Mõiste avalik ja poliitika tähendused. Poliitika kujundamise ja analüüsi teoreetilised dilemmad. Poliitikakujundamise etapilise teooria kriitika. Lowi ja Wilson: katsed tüpiseerida poliitika protsesse. Poliitika päevakorra kujunemise teooriad. Kingdoni poliitika voolude kontseptsioon. Osalejad poliitika protsessis: poliitika kooslused, poliitika alasüsteemid, korporatism, võrgustikud. Institutionaalne ratsionaalne valik (IAD uurimisraamistik). Normatiivne ja kognitiivne institutionalism: poliitikate ülekandumise ja matkimise kontseptsioon. Poliitika kui müüt ja tseremoonia. Katkestatud tasakaalu kontseptsioon ja probleemivälja laienemise küsimus. Eestkostekoalitsiooni kontseptsiooni analüüs. Poliitika elluviimise uurimused: ülalt alla mudel. (Sabatier, Manziman) Elluviimisstruktuuride analüüs ja alt-üles poliitikakujundamise mudel. (Hjern, Bogason)."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Võime võrrelda poliitika kujundamise eri teooriaid, nende epistemoloogilist staatust ja argumentatsiooni. Võime iseseisvalt analüüsida poliitikaid 2 perspektiivist lähtudes."
  }
  [6850]=>
  object(stdClass)#6851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7035"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Kirjalik eksam (50% koondhindest) Seminariks ettevalmistamine ja ülesannete lahendamine (50% koondhindest)"
    ["eesmrk"]=>
    string(509) "- Luua võimalused süsteemsete teadmiste omandamiseks Eesti haldussüsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; - Luua eeldused oskuseks analüüsida Eesti haldussüsteemi institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme; - Võimaldada omandada teadmisi Eesti haldussüsteemi peamistest institutsioonidest, protsessidest ja organisatsioonidest; - Soodustada õppijate oskust korrektselt lugeda ja orienteeruda haldussüsteemi puudutavas seadusandluses ja teoreetilises kirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(916) "Kursuse raames antakse põhjalik ülevaade Eesti haldussüsteemi toimimise põhimõtetest ja institutsioonidest ning analüüsitakse Eesti valitsemissüsteemi sõlmbrobleeme. Käsitletakse järgmisi teemasid: Põhiseadus, selle erinevad liigid ning roll Eesti haldussüsteemis; Riigikogu ja seadusandlik protsess; Presidendi institutsioon Eestis ja selle roll tasakaalustajana; Valitsuse ja kabineti arhitektuur ja otsustamisprotsess; Valitsuse koordinatsiooniprotsess ja -struktuurid; Valituse organisatsioon: ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid; Eesti avalik teenistuse institutsioon ja selle arengu dünaamika; Järelevalve Eesti haldussüsteemis: kohtusüsteem, Õiguskantsler, Riigikontroll; Haldussüsteemi vertikaalne dimensioon: riigi kohahaldus ja regionaalsed asutused; Kohaliku omavalitsuse süsteemi alused ja paiknemine valitsemissüsteemis; Kohalike omavalitsuste juhtimine, koostöö ja reformid."
    ["vljund"]=>
    string(446) "- Omab süsteemseid teadmisi Eesti haldussüsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; - Oskab formaalselt hinnata reaalses Eesti poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse; - Oskab analüüsida Eesti haldussüsteemi institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme; - Teab haldussüsteemi organisatsioonilist korraldust ministeeriumite, ametite ja inspektsioonide ning regionaalse ja kohaliku valitsemise tasandil."
  }
  [6851]=>
  object(stdClass)#6852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7036"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine."
    ["sisu"]=>
    string(477) "Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine. Poliitilised režiimid: demokraatia, autoritarism ja totalitarism. Ideoloogiad. Sisend ja väljundipoliitika. Huvi- ja surverühmad. Erakonnad. Valimised.. Riik, võim ja legitiimsus. Valitsemisinstitutsioonid. Avaliku sektori struktuur. Poliitika kujundamine Avaliku võimu korralduse alused. Valitsemistasandite vahelised suhted, kohalik valitsemine. Valitsemine, riik ja majandus. Heaoluriik ja neoliberaalne riik. Euroopa Liit."
    ["vljund"]=>
    string(572) "Üliõpilane omab süsteemseid baasteadmisi poliitikast ja valitsemisest. Samuti poliitilistest režiimidest: demokraatia, autoritarism ja totalitarism. Üliõpilane omab teadmisi järgmistest valdkondadest: ideoloogiad, sisend ja väljundipoliitika, huvi- ja surverühmad, erakonnad, valimised, riik, võim ja legitiimsus, valitsemisinstitutsioonid, avaliku sektori struktuur, poliitika kujundamine, avaliku võimu korralduse alused, valitsemistasandite vahelised suhted, kohalik valitsemine, valitsemine, riik ja majandus, heaoluriik ja neoliberaalne riik, Euroopa Liit."
  }
  [6852]=>
  object(stdClass)#6853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7037"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6853]=>
  object(stdClass)#6854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7038"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Kirjalik test (20% koondhindest); seminariks ettevalmistamine ja ülesannete lahendamine (30 % koondhindest) ja eksam (50% koondhindest). Kursuse raames toimub ka seminar-praktikum."
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Riigihalduse korraldus ja mehhanismide seosed õiguse, poliitika ning avaliku haldusega. Valdkonna teoreetiline alus ja riigihalduse korralduse ja mehhanismide praktiline toimimine."
    ["sisu"]=>
    string(1922) "Riigi ja riigihalduse korralduse ja mehhanismide õiguslikud alused. Riigi- ja haldusõiguse ning avaliku halduse seosed. Põhiseadus ja põhiseaduslikud institutsioonid. Põhiõigused ning põhiõiguste kaitse korraldus; Põhiseaduse muutmise kord ja muudatused. Seosed EL õigusega. Õigusaktide hierarhia ning õigusloome protsess. Haldusorgan: mõiste, tunnused, pädevus; haldusakt ja haldustoimingud _ mõiste ja liigid.2.Riigihalduse korraldus ja mehhanismid ning seosed poliitika kujundamisega. Riigipea ja valitsus kui riigi keskhalduse korralduse osad, nende osalemine õigusloomes, valitsuse õigustloov tegevus. Minister ja ministeerium kui riigihalduse valitsemisalade korralduse peamised lülid; koostoime mehhanismid horisontaal- ja vertikaalsuunas; Riigisekretäri ja Riigikantselei koht ja roll riigihalduse korralduse ja mehhanismide süsteemis; 3.Riigihalduse korraldus ja mehhanismid kontrolli ja järelevalve valdkonnas. Eksternse ja internse kontrolli korraldus ja mehhanismid. Kohtuliku kontrolli koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid. Õiguskantsleri/ombudsmani ja riigikontrolli koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid; Põhiseaduslikkuse järelevalve; muude järelevalve institutsioonide koht ja roll riigihalduse korralduses ja mehhanismid 4.Riigihalduse mehhanismid ja korraldus ametite ja inspektsioonide; maavanemate/maavalitsuste ja teiste poliitikat elluviivate riigihalduse institutsioonide kaudu.5.Riigihalduse seosed autonoomsete institutsioonidega. Seosed kohaliku omavalitsustega, avalik õiguslike institutsioonidega, vabade kutsete esindajatega: advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid.6. Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus: mõisted ja rakendusala; avaliku halduse kandjad; haldusakti roll ja rakendus. 7. Avalik teenistus ning riigihalduse korraldus ja mehhanismid. 8. Riigihalduse korralduse ja mehhanismide arendamine ning reformimine"
    ["vljund"]=>
    string(462) "Omab süsteemseid teadmisi kohaliku valitsemise põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest; Oskab formaalselt hinnata kohalikus poliitikas ja valitsemises toimuvaid protsesse; Oskab analüüsida kohaliku valitsemise institutsioonide toimimise ja tööga seotud põhiprobleeme; Orienteerub kohaliku omavalitsuse valdkonna õigusaktides; Teab kohaliku omavalitsuse süsteemi organisatsioonilist korraldust nii omavalitsuse siseselt kui valitsemistasandite."
  }
  [6854]=>
  object(stdClass)#6855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV7039"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "1. Kirjalik arvestustöö. Hinnatakse orienteerumist riigiteaduste erinevates valdkondades ning mõistete ja nende sisu tundmist. 2. Praktiliste harjutusülesannete lahendamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(619) "Õppeaine tutvustab politoloogia ja valitsemise põhimõisteid ja -valdkondi, andes üliõpilasele alusteadmised riigiteaduste küsimustega tegelemiseks ning ühiskonna toimemehhanismide mõistmiseks. - luua võimalused teadmiste omandamiseks poliitika ja valitsemise baasmõistetest ja kontseptidest; - võimaldada omandada teadmised poliitikat ja valitsemise nähtuste uurimiseks; - luua eeldused oskuseks mõista ja analüüsida poliitika ja valitsemise erinevate toimemehhanisme; - soodustada õppijate oskust korrektselt lugeda ja orienteeruda haldussüsteemi puudutavas seadusandluses ja teoreetilises kirjanduses"
    ["sisu"]=>
    string(441) "Käsitletakse järgmisi teemasid: Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine. Ideoloogiad. Poliitilised režiimid. Kodanikeühiskond, huvi- ja surverühmad. Erakonnad. Valimised ja valimisüsteemid. Riik, võim ja legitiimsus. Valitsemisinstitutsioonid. Avaliku sektori struktuur. Poliitika kujundamise protsess. Avaliku võimu korralduse alused. Valitsemistasandite vahelised suhted, kohalik valitsemine. Globaliseerumine ja Euroopa Liit."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilaine: - omab süsteemseid baasteadmisi poliitika ja valitsemise mõisteaparatuurist; - oskab kasutada teadmisi valitsemise nähtuste uurimiseks; - mõistab rakenduslikul tasandil ühiskonna toimemehhanismide võtmeinstrumente; - tunneb valitsemisprotsessi toimijaid ja nende rolli poliitikas ja valitsemises"
  }
  [6855]=>
  object(stdClass)#6856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV8001"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Kujundada doktoranti valitsemise valdkonna uurimistöö teoreetiline alusbaas. Siduda teoreetilised perspektiivid nende empistemoloogiliste lätetega."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Poliitika mõiste määratlused ja poliitikateaduste põhidilemmad (struktuuri-agendi dilemma). Peamiste institutsiooniteooriate epistemoloogilised eeldused ja institutsioonide kontseptuaalsed põhjendused. Peamiste võimuteooriate epistemoloogilised eeldused ja kontseptuaalsed põhjendused. Autopoiesis ja N. Luhmanni võimuteooria Peamiste sotsiaalsete muutuste teooriate epistemoloogilised eeldused ja kontseptuaalsed põhjendused. Peamiste policy teooriate epistemoloogilised eeldused ja institutsioonide kontseptuaalsed põhjendused."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Valitsemise põhiteooriad on omandatud ja üliõpilane on võimeline iseseisvalt neid rakendama. Määratletud on oma doktoritöö teema teoreetilised lähtekomponendid."
  }
  [6856]=>
  object(stdClass)#6857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RIV8002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Kujundada doktoranti valitsemise valdkonna uurimistöö teoreetiline alusbaas. Siduda teoreetilised perspektiivid nende empistemoloogiliste lätetega."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Poliitika mõiste määratlused ja poliitikateaduste põhidilemmad (struktuuri-agendi dilemma). Peamiste institutsiooniteooriate epistemoloogilised eeldused ja institutsioonide kontseptuaalsed põhjendused. Peamiste võimuteooriate epistemoloogilised eeldused ja kontseptuaalsed põhjendused. Autopoiesis ja N. Luhmanni võimuteooria Peamiste sotsiaalsete muutuste teooriate epistemoloogilised eeldused ja kontseptuaalsed põhjendused. Peamiste policy teooriate epistemoloogilised eeldused ja institutsioonide kontseptuaalsed põhjendused."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Valitsemise põhiteooriad on omandatud ja üliõpilane on võimeline iseseisvalt neid rakendama. Määratletud on oma doktoritöö teema teoreetilised lähtekomponendid."
  }
  [6857]=>
  object(stdClass)#6858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6001"
    ["hindamine"]=>
    string(38) "Hindamisvorm: kirjalik eksam/arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Võimaldada saada ülevaade filosoofia peamistest probleemidest, õppida tundma filosoofilise mõtlemise valdkondi ja meetodeid ning õppida lugema ja analüüsima filosoofilist kirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Loengukursus on sissejuhatuseks filosoofilise mõtlemise juurde, tutvustades Euroopa filosoofilises traditsioonis väljakujunenud filosoofilisi probleeme, valdkondi ja kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab lühikesi eestikeelseid tekste. Iseseisev töö seisneb kohustusliku kirjanduse ning loengukonspektide läbitöötamises."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Üliõpilane orienteerub filosoofia põhiprobleemides, oskab lugeda ja analüüsida erinevaid filosoofilisi tekste ning arutleda filosoofilistel teemadel."
  }
  [6858]=>
  object(stdClass)#6859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6002"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "2 lühitesti loengumaterjali kohta. Õpimapi koostamine valitud teemal ja ettekanne seminaril. Ühe õpimapi retsenseerimine."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Luua eeldused:  iseenda ja psüühiliste protsesside mõistmiseks, analüüsimiseks ja reguleerimiseks ning edasiste psühholoogiaainete õppimiseks.  teadmiste omandamiseks psühholoogia kui teaduse arengust, liikidest, metodoloogiast ja tänapäeva võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Psühholoogia aine, põhimõisted, harud. Psühholoogia kui teaduse ajalugu (4t) Psühholoogia teoreetilised suunad (4t) Psühholoogia uurimismeetodid. Uurimise eetika (2t) Psüühika ja käitumise bioloogilised alused (2t) Tunnetusprotsessid (4t) Teadvus (2t) Motivatsioon. Vajadused. Emotsioonid (4t) Vaimsed võimed. Õppimine (4t) Psüühilised häired, ravivõimalused (2t) Stress. Toimetulek stressiga (2t) Isiksusepsühholoogia (10t)"
    ["vljund"]=>
    string(488) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane:  mõistab psühholoogia kui teaduse põhiolemust;  omab ülevaadet tänapäeva teadusliku psühholoogia põhiteemadest, psüühika ja käitumise seaduspärasustest ning nende omavahelistest seostest;  oskab seostada teaduslikku psühholoogiat selle rakendamise võimalustega;  mõistab individuaalsete erinevuste olemust;  oskab analüüsida iseennast ja ümbritsevat keskkonda lähtuvalt teadusliku psühholoogia seaduspärasustest."
  }
  [6859]=>
  object(stdClass)#6860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6004"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Hinnatakse üliõpilaste iseseisvaid töid, osalust õppeprotsessis ja mapieksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Ergutada huvi kasvatusteaduslike küsimuste vastu. Võimaldada süsteemse kasvatusvaate aluste kujunemine ja põhioskused kasvatusteadusliku uurimistöö kasutamiseks pedagoogilises protsessis, pedagoogilise tegevuse analüüsimiseks ja õppekavatöös teadlikuks osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(936) "Kasvatuse olemusküsimusi ja erinevaid määratlusi. Kasvatusteaduslikud paradigmad ja nende võimalused kasvatustegelikkuse tõlgendamisel ning loomisel. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Lapsepõlv sotsiaal-kultuurilise kategooriana, valitsevad lapsepõlvekäsitused ja tehnoloogilise tsivilisatsiooni mõjud lapse kasvukeskkonna konstitueerijana.. Haridus kui inimese maailmasuhtes olemise viis. Kasvatuse ja hariduse mõjusuhe. Kool kui kasvatustegelikkus. Õpetaja ja õpilane kui institutsionaalsed rollid. Praktika, teooria, uurimismeetodi ja metodoloogia vastastikune seos. Positivistlik, feministlik, heuristiline uuring. Eneserefleksioon kui uuring. Uurija suhe uuritavaga. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine, analüüs; essee; referaat; koguda iseseisvalt ja läbi töötada materjali etteantud teemade raames ja lisada see õpimappi; individuaalne vaatlus ja selle tulemuste vormistamine."
    ["vljund"]=>
    string(607) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Tunneb kasvatusteaduslikke põhimõisteid ja kasvatusfilosoofilisi põhikategooriad; Teab olulisemaid teoreetilisi kontseptsioone ning nende esindajaid; Suudab interpreteerida kasvatustegelikkuses toimuvat kasvatusteaduslikus võtmes, mis on eeldus kujunenud tavastereotüüpide ületamiseks; Orienteerub erinevates kasvatusfilosoofilistes paradigmades ning teaduskirjanduses; Mõistab kasvatuse ning omaenese tegevuse võimalusi laste väärtusmaailma kujunemisel; Suudab luua (esmatasandil) erialaseid teoreetilisi tekste; Suudab osaleda erialases uurimistegevuses."
  }
  [6860]=>
  object(stdClass)#6861 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6007"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksam – avatud küsimustega kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua võimalused hariduslikest erivajadustest ülevaate saamiseks, erilisusesse positiivse hoiaku kujunemiseks, võrgustikutöö korraldamisest ning eriõpetuse ja kaasava hariduse võimaldamisest."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Erilisus ja ühiskond, hoiakud, motiivid erivajadustega inimeste kohtlemisel. Hariduslike erivajaduste klassifikatsioon. Hariduskorraldus erivajadustega õppijale. Puuetega inimeste kaitse ja seadused. Kaasava hariduse praktilised lahendused. Eri- ja tavaõpetuse lähendamine. Esmased lähetkohad erivajadusega õpilastega töötamisel – individualiseerimine, diferentseerimine. Individuaalne õppekava. Võrgustiku- ja meeskonnatöö olulisus erivajadusega õppija toetamisel. Nõustamisteenuste olemasolu ja/või selle loomine. Iseseisev töö: Rühmatöö – vabalt valitud haridusliku erivajadusega õpilase kirjeldus, sellise õpilasega töötamise põhilähtekohtade analüüs, kuidas teda kaasata tavakooli õppetöösse. Referaadi koostamine, ettekanne. Õpimapi koostamine (kaugõpe)."
    ["vljund"]=>
    string(328) "Üliõpilane: Teab hariduslike erivajadustega õpilaste iseärasusi; Omab ülevaadet valdkonna hariduskorraldusest; Teab individuaalse õppekava koostamise põhimõtteid; Oskab algatada ja osaleda erivajadusega õpilast toetavas võrgustikutöös; Teab erivajadusest lähtuvaid õpetamise kohandamise meetodeid ja põhimõtteid."
  }
  [6861]=>
  object(stdClass)#6862 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6008"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindamisvorm: eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(380) " Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-, lasteaia- ja koolikasvukeskkond).  Toetada valmisoleku kujunemist õppija arengut toetava arengukeskkonna loomiseks.  Toetada üliõpilase teadliku valmisoleku kujunemist toetamaks õppija arengut soodsa arengukeskkonna loomisega."
    ["sisu"]=>
    string(722) "Arengupsühholoogilisi näiteid kasvukeskkonna olulisusest läbi ajaloo. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, Machler.M. jt. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus, lasteaias, lastekodus, koolis. Interaktsioon vanema/õpetaja/täiskasvanu ja lapse ning eakaaslastega. Laste arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Laps ja töö. Laps ja mäng. Laps ja meedia. Laps ja kultuur. Laps ja loodus. Füüsiline keskkond lasteaias, koolis, kodus, lastekodus ja lähiümbruses: ruumitegurid, mänguväljakud jne. Üleminek lasteaiast kooli. Koolivalmidus. Nõustamiskomisjon. Koolipikendus. Õppekavad. Haridusküsimusi käsitlevad kehtivad õigusaktid."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Aine läbimise tulemusena üliõpilasel on:  omab teooriate põhist teadmist lapse arengut mõjutavatest teguritest ja kasvukeskkonda mõjutavatest faktoritest;  suudab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda ja teha ettepanekuid selle kujundamiseks vastavalt lapse vajadustele;  oskab töötada kehtivate õppekavadega ja suutlikus orienteeruda riigi ja kohaliku omavalituse õigusaktides, mis toetavad last ja perekonda."
  }
  [6862]=>
  object(stdClass)#6863 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6009"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Eksami hinne moodustub lastekaitse ja pediaatria osa hinnete baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(531) "Luua eeldused ülevaate saamiseks lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Kujundada oskust ära tunda sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja rakendada õiget taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Luua eeldused ülevaate saamiseks lastekaitse põhivaldkondadest, seadusandlusest, perepoliitikast ja peredega, tehtavast tööst tänases Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta. Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis. Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses. Lastekaitse olemus ja struktuur. Lastekaitse seaduandlikud alused. Lastekaitse arengusuunad, teenused. Perede toetamine. Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse alal. Võrgustikutöö olemus ja põhimõtted. Noorsootöö olemusest ja erinoorsootööst. Essee: Subjekti nägemuse vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti Lastekaitses."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Orienteerub tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse ja haiguste temaatikat puudutavas seadusandluses; Oskab kujundada lapse kasvukeskkonda nii, et kujuneksid tervislikud eluviisid ja liikumisaktiivsus; Oskab tegutseda lapse haigestumise korral lastekollektiivis; Omab ülevaadet lapse õiguste konventsioonist; Orienteerub lastekaitsealases seadusandluses."
  }
  [6863]=>
  object(stdClass)#6864 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6011"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Anda ülevaade lapse muusikalisest arengust ja muusika kui rühma ühe õppetegevuse erinevatest võimalustest alushariduses."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Kursus annab ülevaate eelkooliealise lapse muusikalise tegevuse eesmärkidest, põhimõtetest, meetoditest ja kujundab oskusi muusikaliste tegevuste rakendamiseks rühmatöös ning muusika seostamiseks teiste õppevaldkondadega. Läbivateks teemadeks on: lapse muusikaline areng ning selle arendamise võimalused; muusikaliste tegevuste liigid ja nende õpetamise meetodid; folkloori tähtsus: liisutused, rahvalaulud, –mängud,-tantsud; muusika lõimimisvõimalused teiste valdkondadega (keel ja kõne, matemaatika, kunst jne.)."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: - omab ülevaadet alushariduse muusikakasvatusest; - seab ja analüüsib pedagoogilise tegevuse eesmärke alushariduses kaasates pedagoogilisse protsessi muusikalise tegevuse ning leiab muusikategevuste rakendusvõimalusi erinevate valdkondaade lõimingus; - rakendab otstarbekaid didaktilisi meetodeid muusikakasvatuse rakendamisel rühmategevuses ning ainetevaheliste seoste loomisel."
  }
  [6864]=>
  object(stdClass)#6865 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6014"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Kirjaliku tööna esitatakse hindamiseks näidisplaan-konspektid liikumisõpetuses. Arvestuse suulises osas antakse tagasisidet tunni analüüsi kohta ning hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ja õppekirjanduse põhjal. Aine lõpeb eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Kujundada tervikpilt laste liigutuslikust arengust ja seda toetavast kehalisest kasvatusest; Luua eeldused laste kehalise kasvatuse korraldamiseks: toetada vajalike teadmiste, oskuste ja võimete kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(485) "Kehaline aktiivsus, selle mõju kasvavale organismile. Eriealiste laste kehalise kasvatuse eesmärk, printsiibid, vahendid ja meetodid. Laste kehalise kasvatuse vormid. Erinevate kehaliste harjutuste õpetamise metoodika. Laste kehalise töövõime arendamine. Kehalise kasvatuse planeerimine. Lapsed ja sport. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; mängude ja harjutuste õpetamise kava, laste liikumistunni töökava ja spordiürituse juhendi koostamine, õpimapi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi laste liigutuslikust arengust, koolieelikute kehalisest kasvatusest ja selle korraldamisest; Oskab koostada tunni töökava ja tunnivälise ürituse juhendit; Suudab läbi viia liikumismänge ja üldarendavaid võimlemisharjutusi, Suudab analüüsida enda ja kaaslaste tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel."
  }
  [6865]=>
  object(stdClass)#6866 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6015"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Hindamisvorm arvestus – test."
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Luua eeldused: Esmase valmiduse kujunemiseks teadustöö tegemiseks; Teadustöö põhimõistetes orienteerumiseks vajalike teadmiste omandamiseks; Teoreetiliste teadmiste omandamiseks, mis seonduvad uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Kasvatusteadusliku uuringu olemus ja eripära. Uurimisteema hindamise alused: aktuaalsus, uudsus, originaalsus. Uurimistöö planeerimine, vaimsed, ajalised ja materiaalsed ressursid. Töö kirjandusega. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. Uurimisparadigmade vahelised erinevused. Andmete kogumine, valimi moodustamise põhimõtted, instrumentaariumide koostamine. Andmetöötlusmeetodid. Uurimistulemuste sõnaline, numbriline ja graafiline esitamine. Uurija isiksus ja eetika probleemid. Iseseisev töö: kohustusliku kirjanduse läbi töötamine; materjali kogumine erinevate kasvatusteaduslikus uurimistöös kasutatavate uurimismeetodite kohta; töö andmebaaside ja internetiallikatega."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Omab ülevaadet aktuaalsetest alushariduse valdkonna uurimisteemadest; Omab esmast valmidust teadustöö tegemiseks; Orienteerub teadustöö põhimõistetes ja tunneb kasvatusteadusliku uurimistöö metodoloogiat; Oskab kavandada ja läbi viia bakalaureusetööks vajalikku empiirilist uurimistööd."
  }
  [6866]=>
  object(stdClass)#6867 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "- Luua võimalused koolieelse lasteasutuse töökorraldusega tutvumiseks ning võimaldada tutvuda lasteaiaõpetaja erinevate tööülesannetega ja töö planeerimise põhimõtetega. - Luua võimalused teoreetiliste teadmiste rakendamiseks praktikas. - Anda võimalus esmaseks iseseisvaks praktiliseks töökogemuseks."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Tutvumine erinevate lasteaedadega, vaadeldakse ja analüüsitakse kasvukeskkonda sõime- ja aiarühmas. Õpetaja tegevuse vaatlus. Planeeritud õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise jälgimine. Lapse vaatlus. Planeeritud tegevuse läbiviimine (liikumis- või laulumäng, rütmiharjutused)."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Üliõpilane: - omab ülevaadet koolieelse lasteasutuse töökorraldusest; - teab õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid; - oskab kirjeldada lapse arengut; -oskab analüüsida õpetaja poolt läbiviidud õppe- ja kasvatustegevust rühmas; - oskab kavandada ja vormistada õppe- ja kasvatustegevuse konspekti koostöös õpetajaga."
  }
  [6867]=>
  object(stdClass)#6868 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Õppida tundma lapse arengu seaduspärasusi ning arengu hindamise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Arengu mõiste. Sünnieelne areng ja sünd. Vastsündinu, imiku, maimiku areng. Koolieelse lapse areng. Lapse sotsiaalne areng. Perekonna mõju lapse arengule. Seotussuhete areng. Suhted eakaaslastega. Sotsiaalse teadlikkuse teke. Prosotsiaalse käitumise areng. Lapse vaimne areng. Tunnetusprotsesside areng. Kõne areng. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Motoorika areng. Teadmiste areng. Loovuse areng. Laste arengu hindamine: vaatlus ja intervjuu. Laste arengu hindamisel kasutatavad testid. Individuaalsed erinevused. Lapse arengu toetamine."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Tunneb lapse arengu seaduspärasusi. Oskab vaadelda, hinnata ja toetada lapse arengut erinevates valdkondades. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust."
  }
  [6868]=>
  object(stdClass)#6869 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6021"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Aine lõpeb eksamiga. Aluseks võetakse loengutel osalemist (või lisakodutööde olemasolu) ja kodutööde olemasolu. Eksamil analüüsitakse ühe erivajadusega lapse juhtumit."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Tutvustada põhimõtteid ja tegevusi, mis toetavad erivajadusega lapse hakkama saamist lasteaias, erivajaduse mõistet, liigitust ja levinumaid probleeme lasteaias. Keskendutakse praktilistele tegevustele: õpetaja tegevus erivajadusega lapse ja tema perega; rühmakeskkonna kohandamine erivajadusega lapsele sobivaks."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Kes on erivajadusega laps ja millised on tema vajadused. Eripedagoogi roll tavarühmas. Sobitusrühm ja tugiisikud. Diagnoositud erivajadusega lapsed ja nendele suunatud abi. Lastevanematega suhtlemine ja koostöö. Suhtlemisalused ja suhtlemistõkked. Vestlused, koosolekud ja üritused. Õpetaja roll suhtlejana. Keskkonna roll erivajadusega lapse arengus. Õpikeskkonna loomine. Ühe erivajadusega lapse juhtumi analüüs. Loengud, grupitööd ja individuaalsed tööd. Õpimeetodina kasutatakse iseseisvat praktiliste ülesannete täitmist ja juhtumite analüüse."
    ["vljund"]=>
    string(470) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Tunneb erivajadustega laste iseärasusi Oskab erivajadustega lastele individuaalset õppekava koostada ja nende laste arengut suunata, kaasata neid rühma tegevustesse. Suudab edukalt toime tulla erivajadustega laste, nende vanemate ja spetsialistide võrgustiku töö organiseerimisega. Loengud, grupitööd ja individuaalsed tööd. Õpimeetodina kasutatakse iseseisvat praktiliste ülesannete täitmist ja juhtumite analüüse."
  }
  [6869]=>
  object(stdClass)#6870 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Hindamisvorm komplekseksam – teooria + praktiline ülesanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(329) "Luua eeldused ülevaate saamiseks mängu olemusest ning klassikalistest ja kaasaegsetest mänguteooriatest. Kujundada oskust mõista mängu olulisust koolieelses eas lapse arengus ja luua last arendavat mängulist keskkonda. Kujundada valmisolekut lapse mängu juhendamiseks ja arengu analüüsimiseks mängu vaatlusele toetudes."
    ["sisu"]=>
    string(766) "Mängu mõiste, olemus ja tähtsus isiksuse arengus. Klassikalised ja kaasaegsed mänguteooriad. Mängu seos lapse kognitiivse ja sotsiaalemotsionaalse arenguga. Mäng lasteaias, kodus ja koolis. Mänguvahendid ja mängulis-esemelise keskkonna loomine. Laste mängu juhendamise põhimõtted, mängu juhendamise otsesed ja kaudsed meetodid. Lapse mängu jälgimine. Mänguasja ajalugu ja tähtsus lapse arengus. Iseseisev töö: Koostada referaat; essee J. Huizinga “Mängiv inimene” põhjal; valmistada ette mänguliike käsitlevaks seminariks; vaadelda laste mängu lasteaias ja analüüsida vaatlustulemuste põhjal lapse sotsiaalse ja kognitiivse arengu taset, töötada läbi kohustuslik kirjandus ja koguda lisamaterjali loengutes käsitletud teemade kohta."
    ["vljund"]=>
    string(302) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Oskab kasutada laste arengu toetamisel erinevaid mänguliike; Oskab juhendada laste mängu; Saab mänguvaatluse läbi viimise ja selle tulemuste põhjal lapse sotsiaalse ja kognitiivse arengu analüüsimise kogemuse; Areneb loovus, analüüsi- ja sünteesioskus."
  }
  [6870]=>
  object(stdClass)#6871 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6025"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; Toetada kunstikasvatuse- ja loovusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Kursuse sisu: kunsti ja loovuse mõiste. Kunstiõpetuse- ja loovuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste kava koostamine. Kunstitegevuste õppesisu koolieelses lasteasutuses. Tehnikad ja materjalid. Kunstikasvatuse lõimimine teiste ainevaldkondadega. Kunstitegevuste planeerimine, läbi viimine ja analüüsimine. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfoolio, raamid, näitus). Lapse kunstilise arengu hindamine. Näituste, muuseumide külastamine."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunsti- ja loovtegevusteks lasteaias; On kogenud ja oskab analüüsida loomeprotsessi; Omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; Omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi; Suudab planeerida, läbi viia ja analüüsida kunstitegevusi ning neid lõimida teiste ainevaldkondadega."
  }
  [6871]=>
  object(stdClass)#6872 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6026"
    ["hindamine"]=>
    string(555) "Komplekseksam, mis koosneb: Koostööprojekt – projekt koolieelse lasteasutuse avamiseks (hindamiskriteeriumid – orienteerumine seadusandluses, ülevaade kohustuslike lastasutuse tööd kajatavatest ja fikseerivatest dokumentidest, teadmised koolieelse lasteasutuse struktuurist ja personalile esitatavatest nõudmistest). Test – (hindamiskriteeriumid – Lapse õiguste konventsiooni sisu tundmine, meetoditeadvus õiguste tutvustamiseks lastele, kvaliteetlasteaia mõiste, sisehindamise korraldus koolieelses lasteasutuses, sisehindamise meetodid."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Üliõpilasel on teadmised koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja asjaajamise üldistest alustest"
    ["sisu"]=>
    string(509) "Seadusloome protsess, riik ja kodanik. Koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid, infootsing (praktiline tegevus). Töökorraldust reguleerivad õigusaktid (praktiline tegvus). Asjaajamise üldised alused. Dokumentide vormistamine. Nõuded elektroonilisele kirjavahetusele. Koostööprojektide kavandamine lasteasutuse loomiseks, projektide esitlemine, analüüs ja tagasisisde. Laste õigused. Laste õiguste tutvustamise metoodika. Seminar: Lapse õiguste käsitlemine õppe- kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(396) "Üliõpilased : teavad, kuidas leida koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivaid kehtivaid õigusakte; oskavad õigusaktidest leida vajalikku informatsiooni; oskavad vormistada haridusalaseid dokumente (käskkiri, protokoll, avaldus); oskavad saata ametlikku e- kirja; oskavad dokumenti digitaalselt allkirjastada; teavad laste õigusi ja oskavad teemat õppe- ja kasvatustegevuses käsitleda."
  }
  [6872]=>
  object(stdClass)#6873 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6028"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Luua eeldused enesetunnetuse arenguks ning eneseväljendusoskuse ja -võimaluste rikastamiseks. Kujundada oskust leida uusi loovaid lahendusi erinevate situatsioonide lahendamiseks ja eneseabiks läbi draamameetodite . Avardada arusaamist rollikäitumisest, rollide olemusest, tähendusest ja mõjust inimestele. Õppida tundma võimalusi hääle ja draamameetodite kasutamiseks oma töös."
    ["sisu"]=>
    string(734) "Kõne kui väljendusvahendi tähtsus kasvatamis- ja õpetamisprotsessis. Suulise kõne väljendusvahendid (intonatsioon, pausid, rõhk, tempo, rütm). Miimika ja žestid kui kõne mõistmisele kaasaaitvad vahendid. Õpetaja hääletoon. Intonatsiooni kasutamise võimalusi ettelugemisel ja jutustamisel. Hääl ja selle seos rolliga. Lavastusmäng, selle erinevad liigid. Spontaansuse ja loovuse arendamine. Rollikäsitlus. Rollikäitumise olemus. Mitteverbaalne kommunikatsioon. Kehakeel. Draamameetodite kasutamine erinevate situatsioonide lahendamisel. Keha kui väljendusvahend. Lisareaalsuse sissetoomine. Draama sidumine teiste loovmetoodikatega. Iseseisev töö: temaatilise kõne koostamine ja lavastusmängu ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(320) "- areneb koostööoskus ja eneseväljendusjulgus; - oskab rolle võtta ja vahetada; - oskab lavastusmängudes loovalt kasutada oma häält ja erinevaid andeid; - suudab juhtida lavastusmängu; - teab, kuidas draamamängu vajadus- ja väärtuspõhiselt lõimida õppekavaga; - oskab koostada ja pidada temaatilist kõnet."
  }
  [6873]=>
  object(stdClass)#6874 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6044"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(327) " luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, õpikäsitlusi, õppimisega seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat;  kujundada teoreetiline baas ealiste iseärasuste, arengu ja õppimist käsitlevate seisukohtade kasutamiseks ning valmisolekute kujunemiseks tööks õpetamise valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(773) "Lühiülevaade õppimispsühholoogia ainest ja meetoditest. Ülevaade arengu iseärasustest lähtus õppimisest ja õpimotivatsioonist. Õppimise liigid, tasandid, funktsioonid. Oskus õppida ja õppima õppimine. Olulisemad kaasaegsed õpiteooriad, nende rakendamine igapäevaellu. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemine. Õppimise eeldused: vanuselised, kognitiivsed, isiksuslikud ja sotsiaalsed. Õppimist takistavad tegurid. Esmatasandil õpiraskuste märkamine. Õppeprotsess on suhtlemiskeskne, mis eeldab osalemist auditoorses töös. Iseseisva tööna tuleb esitada õpimapp, mis sisaldab: referaati, situatsiooni kirjeldust ja analüüsi, mis alustatakse loengus, suulist eneseanalüüsi (lapsepõlve, teismeliseea ja hetkesituatsiooni õppimismudelite kohta)."
    ["vljund"]=>
    string(386) "- tunneb õppimispsühholoogia valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat; - oskab märgata esmatasandil arenguliste iseärasuste ja õpiraskuste olemasolu ning võimalusel toetada klienti; -oskab planeerida õpitegevusi ja mängulisi võtteid teadmiste, oskuste ja vilumuste kinnistamiseks õpiraskustega lastel. -omab valmisolekut elukestvaksõppeks ja enesetäiendamiseks."
  }
  [6874]=>
  object(stdClass)#6875 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6055"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) " Luua võimalused teadmiste omandamiseks lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest.  Kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(595) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Hea koostöö eeldused ja takistused, konfliktide tekkimise põhjused. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö kujunemise etapid. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Arenguvestlused vanematega (sisu ja vorm). Perekasvatus ja nõustamine; nõustamise olemus, nõustamisprotsessi ülesehitus. Suhtlemistasandid."
    ["vljund"]=>
    string(216) "Õppeaine läbimise tulemusena üliõpilane:  teab kodu ja lasteasutuse koostöövorme ja nende praktilise rakendamise võimalusi; -- tunneb perekonna nõustamise põhialuseid;  oskab läbi viia arenguvestlust."
  }
  [6875]=>
  object(stdClass)#6876 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6061"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) " luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma koolivalmiduse erinevaid aspekte ja problemaatikat  luua eeldused põhikooli I astme õppekava ja õpetamise iseärasuse mõistmiseks  kujundada arusaam erinevatest õppimise strateegiatest ja õppimisvalmiduse kujundamisest"
    ["sisu"]=>
    string(440) "Koolivalmiduse mõiste lähtudes seitsmeaastase lapse arengupädevustest. Koolivalmiduse kolm aspekti: vaimne, sotsiaalne ja füüsiline. Koolivalmiduse määramise kogemused ja võimalused. Õppimisvalmiduse ja -oskuste kujunemine eelkoolieas. Lapse sujuva ülemineku tagamine lasteaiast kooli, mänguprotsessilt õppimisele. Põhikooli I astme õpitegevused, õpitulemused ja rakendamise viisid. Teadmiste omandamine esimesel kooliastmel."
    ["vljund"]=>
    string(315) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane:  teab koolivalmiduse määramise erinevaid võimalusi ja oskab neid kasutades määratleda lapse koolivalmiduse taset  on tutvunud koolieelse lasteasutuuse ning põhikooli I astme õppekavaga  oskab luua soodsa keskkonna lapsele sujuvaks üleminekuks lasteaist kooli"
  }
  [6876]=>
  object(stdClass)#6877 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6062"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Hindamisvorm eksam. Bakalaureusetöö esitatatakse avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Eesmärgiks on omandada teadmisi kasvatusteadustele omasest paradigmaatilisest ja kontseptuaalsest mitmekesisusest, oskusi uurimistöö läbiviimiseks, analüüsiks ja suutlikkust vormistada uurimistöö tulemusi."
    ["sisu"]=>
    string(698) "Bakalaureusetöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureusetöö sisaldab käsitletava probleemi teoreetilist ja empiirilist uuringut ning peab olema vormistatud vastavalt kasvatusteaduslike üliõpilastööde koostamise juhendile. Bakalaureusetöö lubatakse kaitsmisele koos retsensiooni ja juhendaja arvamusega. Iseseisev töö. Üliõpilane otsib andmebaasidest kirjandust, mis on vajalik uurimistöö teoreetilise osa koostamiseks. Järgnevalt koostab metoodika kirjelduse ja viib läbi empiirilise uuringu. Seejärel toimub andmete analüüs, tõlgendamine, töö kirjutamine ja järelduste tegemine."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Teab ja tunneb bakalaureusetöö kirjutamiseks vajalikke teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid; Oskab nii teoreetilise kui ka empiirilise uurimuse läbi viimiseks valida sobiva metoodika, töö õigeaegselt läbi viia, analüüsida ja kirjutada; Suudab töö sõnastada töö teoreetilised lähtekohad, viia läbi empiirilise uuringu, saadud tulemused analüüsida, interpreteerida, õigesti vormistada ja kaitsta."
  }
  [6877]=>
  object(stdClass)#6878 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6063"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Mitteeristav hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua võimalused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise teoreetiliste lähtekohtadega ja praktiliste tööülesannetega tutvumiseks. Luua võimalused lasteaia juhtimist puudutavast dokumentatsioonist ning seadusandlusest ülevaate saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(550) "Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine. Juhtimise mõiste, funktsioonid, protsessid. Organisatsioon. Planeerimine, hindamine ja analüüs. Dokumentatsioon lasteasutuses. Seadusandlus. Personalitöö, motivatsioon. Lapsest lähtuv planeerimine. Koostöö huvigruppidega. Juhtimisstiilide erinevused. Lastevanemate kasvatushoiakud. Iseseisev töö: Kirjanduse läbitöötamine; Õppe- ja kasvatustöö juhtimisega seotud õigusaktide ja dokumentidega tutvumine ja nende analüüsimine; Valmistuda lapse arengut toetava lasteasutuse visiooni esitlemiseks."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Üliõpilane: Omab teadmisi õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise teoreetilistest alustest; Teab võimalikke koostöö vorme tööks erinevate huvigruppidega; Teab konfliktide tekkimise põhjusi ning suudab neid ennetada; Omab ülevaadet personali motiveerimise olulisusest lapse arengu toetamisel; Teab lapsest lähtuva õpetamise põhimõtteid."
  }
  [6878]=>
  object(stdClass)#6879 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6064"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused täiskasvanute õppimisteooriate mõistmiseks ning osata näha selle seoseid sotsiaalpedagoogi tööalase tegevusega. Luua eeldused enda kui täiskasvanud õppija hindamiseks ning analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Täiskasvanu õppimine - ülevaade teoreetilistest käsitlustest. Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Täiskasvanu arengu iseärasused. Ennastjuhtiv õppija ja enesejuhitud õppimine, täiskasvanud õppija õpiressursid. Täiskasvanu õppimise erinevad viisid. Õpimotivatsioon, õpivajadus ja õpieesmärkide püstitamine. Grupis ja kollektiivis õppimise võimalused ning perspektiivid."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane: - mõistab täiskasvanu arengut ja õppimist erinevate teooriate kontekstist lähtuvalt; - mõistab täiskasvanu õppimise eripära ja täiskasvanute õppimise võimalusi; - suudab ennast analüüsida õppijana teadvustades täiskasvanu arengut ja õppimisprotsesse."
  }
  [6879]=>
  object(stdClass)#6880 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6066"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Kirjalik eksam. Vajaduse korral lisaks suuline küsitlemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(383) "1) luua eeldused ülevaate saamiseks Eesti kasvatus- ja haridusloost erinevatel ajalooperioodidel ning oluliste faktide ja mõistete kinnistumiseks; 2) luua eeldused üliõpilasel aine- ja erialaste teadmiste rikastamiseks, et toetada arusaama kujunemist minevik-olevik-tulevik seoste vahel; 3) ergutada üliõpilast huvituma meie haridusloo minevikupärandist – kultuuririkkusest."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu: a) seostele hariduse arengu ja ühiskonna üldise arengu vahel; b) kultuurisündmuste harivale ja haridussündmuste kultuurilisele aspektile. Peamised loengute ja seminaride teemad: Lääne-Euroopa tuntumad pedagoogikaklassikud ja Eesti. Eestikeelse kooliõpetuse ja õpperaamatu algus. B.G. Forseliuse panus haridusse. Kooliharidus Vene võimu ajal 18.-19. saj. Rahvuslik ärkamisaeg. Haridusolud ja koolid kuni 1940. aastani. Pedagoogilise mõtte areng – Eesti pedagoogilise mõtte suurkujusid 19. ja 20. saj. Õpetajate ettevalmistamine 19.-20. saj. Lasteaiad Eestis ning lasteaednike ettevalmistamine 19.-20. saj. Eesti eelkoolipedagoogika suurkujud."
    ["vljund"]=>
    string(313) "1) teadmised eesti kooli- ja koolieelse kasvatuse ajaloost ning pedagoogilise mõtte arengust; 2) oskus orienteeruda eri ajalooperioodide sündmustes/nähtustes/isikute tegevuses; 3) suutlikkus mõista ajaloolise kogemuse väärtust ning kasutada omandatud teadmisi oma pedagoogiliste tõekspidamiste kujundamisel"
  }
  [6880]=>
  object(stdClass)#6881 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6067"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Komplekseksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua võimalused omandamaks teadmisi inimese arengust erinevatel eaperioodidel alates lapsepõlvest kuni vanaduseni. Käsitleda inimese bioloogilist, kognitiivset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ja nende seost õppimisega."
    ["sisu"]=>
    string(893) "Ainekursuse raames pööratakse läbivalt tähelepanu: arengu pidevusele; inimesele kui tervikule; normatiivsele arengule ja üleminekuperioodidele; individuaalsetele erinevustele; keskkonna mõjule isiksuse arengus. Bioloogilise arengu teemad: Arengu geneetiline determineeritus. Keskkonna mõju bioloogilisele arengule, teratogeenid. Regulatiivsete mehhanismide (närvisüsteem, endokriinsüsteem), vegetatiivsete süsteemide (südame-veresoonkond, hingamine, ainevahetus), liikumiselundkonna (skelett, lihastik) talitluse elupuhused muutused, nende mõju õpivõimele ja elukvaliteedile. Lapse arengu kesksed teemad: Arenguteooriad. Kognitiivne ja sensomotoorne areng. Arengu dünaamilisus ja süstemaatilisus ning kognitsiooni ja õppimise seos. Vaadeldakse normatiivset arengut ja variatiivsust selle sees. Sotsiaalsete oskuste areng. Emotsionaalne areng ja motivatsioon. Teadmiste areng."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Aine läbimise tulemusena üliõpilased: Mõistavad, kuidas teadmisi inimese arengust saab kasutada toetamaks indiviidide ja gruppide õppimist, võttes arvesse nende erinevaid vajadusi ja eeldusi arengus; On võimelised identifitseerima normatiivse arengu piire; Mõistavad arengu järjepidevust; Oskavad analüüsida hariduse ja õpetajate võimalusi ning piire õppimise toetamisel."
  }
  [6881]=>
  object(stdClass)#6882 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6068"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Luua üliõpiastele mitmekesised võimalused ülevaade saamiseks erinevatest pedagoogilistest süsteemidest ja õppemeetoditest alushariduses"
    ["sisu"]=>
    string(640) "Ülevaade Montessori pedagoogikast: ajalooline taust, metoodika, nõuded lapse arengukeskkonnale. Ülevaade Waldorf pedagoogikast: ajalooline taust, lapse kasvukeskkond, metoodika, õppija- käsitlus. Ülevaade Reggio Emilia pedagoogikast: ajalooline taust, peamised tunnusjooned, lapse kasvukeskkond. Ülevaade lapsekesksest metoodikast Hea Algus: õpikeskkond, perede osalus, töö individualiseerimine, planeerimine ja hindamine, õpetaja professionaalne areng. Ülevaade teistest Eestis vähetuntud pedagoogilistest süsteemidest. Erinevate pedagoogiliste süsteemide levik Eestis ja seosed Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga."
    ["vljund"]=>
    string(382) "Õppija: - oskab nimetada Montessori-, Waldorf-, Reggio, Hea Alguse, pedagoogika iseloomulikke tunnuseid; - teab erinevate pedagoogiliste lähenemisviiside ajaloolist tausta; - oskab leida seoseid metoodika ja kasvukeskkonna vahel lähtuvalt õppija käsitlusest; - oskab põhjendada erinevate pedagoogiliste süsteemide rakendamise eeliseid ja takistusi kaasaegses Eesti lasteaias."
  }
  [6882]=>
  object(stdClass)#6883 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6069"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Arvestus, mille sisuks on liikluskasvatuse alase projekti kirjtuamine ja läbiviimine lasteasutuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Luua võimalused ülevaate saamiseks liiklusohutuse ja –kasvatuse võimalustest lasteasutuse õppeprotsessis; Toetada üliõpilaste valmisoleku kujunemist sihipäraselt ja teiste kasvatusvaldkondadega lõimitult liikluskasvatusalaste tegevuste kavandamist lapse arengu toetamisel ning koolivalmiduse kujunemisel."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Ülevaade tänapäeva liikluses toimuvast, liiklusõnnetuste põhjustest. Liikluskasvatust sätestavad õigusaktid lasteasutuses. Koostöövõimalused liikluskasvatuse läbiviimisel. Abi-ja juhendamaterjalid. Liikluskasvatuse eesmärgid ja tegevused lapse arengu toetamisel ning keskkonna loomisel."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Õppija mõistab liikluskasvatuse olemust ning väärtustab selle tähtsust lapse koolivalmiduse kujunemisel; Õppija oskab iseseisvalt leida ning kohandada liikluskasvatusega seonduvaid abimaterjale oma vajadusest tulenevalt; Õppija oskab lõimida liikluskasvatuse alaseid tegevusi lapse õppe-ja kasvatusprotsessi; Õppija suudab kaasata kolleege ja lapsevanemaid sihipärase liikluskasvatuse läbviimisesse."
  }
  [6883]=>
  object(stdClass)#6884 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6070"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Üliõpilastel on ülevaade Eesti haridussüsteemist ning haridusvaldkonna arengutest Euroopas ja maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Hariduse ja haridussüsteemi mõiste. Haridusvaldkonna tähtsus. Elukestev õpe. Eesti hariduspuu. Hariduse rahvusvaheline klassifikatsioon. Haridusuuringud. Haridusstatistika. Hariduspoliitika, juhtimine, rahastamine. Haridus Euroopas, võtmeindikaatorid. Aastatuhande rahvusvahelised arengueesmärgid aastaks 2015. Programm „Haridus kõigile“. Haridusvaldkonna tulevikustsenaariumid. Eesti hariduse väljakutsed, tulevikustrateegia."
    ["vljund"]=>
    string(493) "Üliõpilased -teavad, miks haridusvaldkond on nii oluline (üksikisik, ühiskond) -teavad Eesti haridussüsteemi ülesandeid, tasemeid, haridusasutusi ja korraldamise põhimõtteid.; -oskavad leida statistilisi andmeid (EHIS, Eurydice, Haridus- ja teadusministeeriumi veebileht, Worldbank. OECD jt) -oskavad võrrelda väikelaste haridussüsteemi kaasamist Eestis, Euroopa riikides, mujal maailmas -teavad Eesti, Euroopa Liidu ja ülemaailmseid haridusvaldkonna eesmärke aastateks 2015-2020."
  }
  [6884]=>
  object(stdClass)#6885 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6071"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(585) "- luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma väärtuskasvatuse valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat eelkoolieas  suunata tõlgendama kriitiliselt ja loovalt väärtuskasvatusega seonduvat informatsiooni ning omandatud teadmisi ja kogemusi  saavutab oskuse integreerida laste kasvamise ja arengu suunamiseks väärtuskasvatuslikke elemente igapäevategevustesse  kasutab juhtumianalüüsi meetodit enesereflektsiooniks, analüüsib õpetaja kui professionaali enesemääratlust väärtuste seisukohalt"
    ["sisu"]=>
    string(727) "Ülevaade väärtuskasvatust puudutavatest õigusaktidest. Tutvumine õppekasvatustegevuse korralduse ja valdkondadega antud teema raames, kujundada arusaam, kuidas saavutada vanuseastmeti eeldatavad pädevused lasteaias. Väärtused ja väärtuskasvatus EV. Väärtuste mõiste ja seos kõlbluskasvatusega, moraalikasvatusega ja hingeharidusega. Käitumisnormid. Moraali kolm külge, moraalinormide muutumine ja püsimine ajas. Kõlblus, selle arengu filosoofilised ja psühholoogilised teooriad. Kardinaalvoorused ja teoloogilised voorused. Inimloomuse seadus - südametunnistus. Kanti kategooriline imperatiiv. Käitumisnormide kujundamise võimalused. Eelkoolipedagoogika ja väärtuskasvatuslikud tegevused. Eeskuju mõju."
    ["vljund"]=>
    string(498) " tunneb väärtuskasvatuse valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat  märkab, kogub ja tõlgendab kriitiliselt ja loovalt väärtuskasvatusega seonduvat informatsiooni ning oskab omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada laste kasvamise ja arengu suunamiseks  kasutab juhtumianalüüsi meetodit enesereflektsiooniks, analüüsides õpetaja kui professionaali enesemääratlust väärtuste seisukohalt  oskab väärtuskasvatuslikke teemasid integreerida igapäevategevustesse"
  }
  [6885]=>
  object(stdClass)#6886 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6072"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Eksam (õpimapieksam)"
    ["eesmrk"]=>
    string(520) "Luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma kasvatuse valdkonnaga seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat. Avada kasvatust ja haridust kui nähtusi nende antropoloogilises ja sotsiaalses tingituses, tutvustades lähemalt mitmeid aktuaalseid probleemiasetusi. Innustada tudengeid nägema tegelikkust kasvatusteaduslikus võtmes, pakkudes neile võimalusi praktilisteks miniuurimusteks ja probleemide üle diskuteerimiseks läbi aktiivsete meetodite."
    ["sisu"]=>
    string(624) "Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid . Kasvatustegelikkus, kasvatussuhe, kasvatusteadvus. Kasvatusteaduste süsteem. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Kasvatuse hermeneutiline iseloom. Kasvatusteaduste empiirilis- analüütiline uurimispraktika. Klassikalised küsimused ja nende esitajad: Comenius, Rouseau, Hegel, Herbart, Dewey, Piaget, Võgotski, Bourdieu. Hollo. Käis. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatuse võimalusi koolitegelikkuses. Kasvatusfilosoofia. Hariduse dialoogiline iseloom. Kooli vastuolulised ülesanded ning dilemmad. Postmodernism kasvatusteaduses."
    ["vljund"]=>
    string(578) "Suutlikkus orienteeruda kasvatusteaduslikus mõistestikus. Suutlikkus orienteeruda kasvatusteaduste süsteemis ja paradigmaatilistes lähenemistes. Suutlikkus mõista ja tegelikkuses, ära tunda kasvatusega seonduvat problemaatikat ning analüüsida selle põhjuslikkust. Suutlikkus määratleda enese rolli tulevase kasvatustegelikkuse mõjutajana Oskus orienteeruda erialases kirjanduses, kasutada seda eluprobleemide uurimisel ning tõlgendamisel. Võime reflekteerida omaenese lähenemisnurka kasvatusprobleemaatikas. Teadmine kodumaisest hilismineviku kasvatuse mõtteloost"
  }
  [6886]=>
  object(stdClass)#6887 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6073"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Aine lõpeb arvestusega. Aine koosneb 3 moodulist. Iga mooduli läbimiseks tuleb sooritada arvestustöö. Koondtulemus kujuneb kolme arvestustöö sooritamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursus on mõeldud üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimise toetamiseks, enese- ja ajajuhtimisoskuste ning õpioskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(792) "Kursus "Õppimine kõrgkoolis" on sügissemestri II perioodi aine. Kursus "Õppimine kõrgkoolis" on programmi Primus 6. tegevuse "Õppija toimetuleku toetamine" raames väljatöötatud kursus üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimise toetamiseks, enese- ja ajajuhtimisoskuste ning õpioskuste arendamiseks. Kursus koosneb kolmest alateemast: enese- ja ajajuhtimine; õpioskused ning karjääriplaneerimine. Käsitletakse eri situatsioonides kohanemist, vaimse ja füüsilise heaolu säilitamist ja parendamist, aja- ja rahakasutust; õpitakse analüüsima end õppijana ja oma õppimist eri õpitehnikate abil tõhustama; õpitakse otsima ja kasutama kõrgkoolis toimetulekuks vajalikku infot, analüüsima oma elurolle, vajadusi ja väärtusi ning tegema neist lähtuvalt valikuid."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Analüüsib erinevates elu rollides ennast ja oma võimalusi ning teeb sellest lähtuvalt valikuid; Kohaneb erinevates situatsioonides ning teab vaimse ja füüsilise heaolu säilitamise ja parendamise võimalusi; Analüüsib oma aja- ja rahakasutust ning rakendab aja- ja finantsressursside juhtimise tehnikaid; Kasutab oma õppimiseelistusest lähtuvalt õpioskusi ja nende tõhustamiseks sobivaid tehnikaid paremate õpitulemuste saavutamiseks."
  }
  [6887]=>
  object(stdClass)#6888 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6074"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) " Mõista lasteaiaõpetaja rolli ja rollimudelit laste sotsiaalsete oskuste kujundamisel.  Arendada läbi praktilise mudelõppe lasteaiaõpetajale vajalikke suhtlemisoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(1037) "Lasteaed kui arengukeskkond ja lasteaiaõpetaja kui suhtlemismudel. Suhtlemise loogilised seaduspärasused R.Diltsi järgi. Väärtused ja hoiakud suhtlemise aluspõhjana. Positiivse kasvatuse põhimõtted J. Durranti järgi. Teadlik, efektiivse suhtlemise põhimõtteid arvestav käitumine (Th. Gordoni järgi). Lapse positiivse minapildi ja enesetõhususe toetamine igapäevase suhtlemise läbi. Suhtlemistõketest hoidumine. Probleemiruumi määratlemine. Aktiivne kuulamine: vajadus, eeldused, mõju. Aktiivse kuulamise põhioskused: ümbersõnastamine ja peegeldamine. Selge eneseväljendus: positiivne tagasiside lapsele minasõnumite abil. Teatavad, ennetavad ja äraütlevad minasõnumid. Lapse vastutustunnet arendav kehtestamine lapse vastuvõetamatu käitumise korral. Erinevad konfliktilahendusmudelid ning nende mõju lapse enesehinnangule ja sotsiaalsele käitumisele. Laste omavahelised suhted. Lastevaheliste probleemide vahendamine kui laste sotsiaalsete oskuste arendamise võtmetegur.Väärtusprobleemide käsitlemine."
    ["vljund"]=>
    string(439) "Õppeaine läbimise tulemusena üliõpilane:  tunneb suhtlemise põhialuseid ning oskab arvestada positiivse kasvatuse põhimõtteid lapse arengu toetamisel ja soodsa kasvukeskkonna kujundamisel;  oskab teadlikult suhelda: hoiduda suhtlemistõketest, väljendada ennast selgelt;  oskab lapsi aktiivselt kuulata ja peegeldada;  oskab lastevahelisi probleeme vahendada;  oskab probleeme lahendada võidan-võidan põhimõttel."
  }
  [6888]=>
  object(stdClass)#6889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6075"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia. Turvaline IKT kasutamine, eakohane online-etikett. Täiskasvanu roll ja võimalused meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö, eakaaslastekultuur."
    ["vljund"]=>
    string(552) "Üliõpilane: • Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; • Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; • Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; • Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida"
  }
  [6889]=>
  object(stdClass)#6890 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6076"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Luua võimalused: - tutvumiseks erinevate lasteasutuste tüüpidega; - erineva töö- ja õppekorraldusega koolieelsetes lasteasutustes linnas ja maakonnas; - õpetaja ja laste tegevuste jälgimiseks (õppe- ja muud igapäevategevused, mängud) erinevates lapse õpi- ja kasvukeskkondades."
    ["sisu"]=>
    string(251) "Tutvumine erinevate pedagoogiliste lähenemisviisidega lasteaedadega linnas ja maapiirkonnas. Vaadeldakse: lasteasutuste töökorraldust, lastega tegeleva personali tööd, erinevaid tegevusi (igapäevategevused, mängud, õppetegevused) lasteaedades."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Üliõpilane: - teab ja suudab eristada erinevaid koolieelse lasteasutuste tüüpe ja nende õppe-kasvatustöö korraldust; - omab esmast ettekujutust õppe- ja kasvatustegevusest koolieelses lasteasutuses; - on vaadelnud lasteasutuste õppe- ja päevategevusi ning suudab kirjeldada nähtu põhjal lapse mängu- ja arengukeskkonda ja suudab nähtu põhjal teha ettekande; - suudab ennast kui tulevast lasteaiaõpetajat kirjeldada ja esmaselt analüüsida SWOT-analüüsi põhjal."
  }
  [6890]=>
  object(stdClass)#6891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6079"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Eksami hinne moodustub lastekaitse ja pediaatria osa hinnete baasil."
    ["eesmrk"]=>
    string(531) "Luua eeldused ülevaate saamiseks lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Kujundada oskust ära tunda sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja rakendada õiget taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Luua eeldused ülevaate saamiseks lastekaitse põhivaldkondadest, seadusandlusest, perepoliitikast ja peredega, tehtavast tööst tänases Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta. Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis. Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses. Lastekaitse olemus ja struktuur. Lastekaitse seaduandlikud alused. Lastekaitse arengusuunad, teenused. Perede toetamine. Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse alal. Võrgustikutöö olemus ja põhimõtted. Noorsootöö olemusest ja erinoorsootööst. Essee: Subjekti nägemuse vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti Lastekaitses."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: Orienteerub tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse ja haiguste temaatikat puudutavas seadusandluses; Oskab kujundada lapse kasvukeskkonda nii, et kujuneksid tervislikud eluviisid ja liikumisaktiivsus; Oskab tegutseda lapse haigestumise korral lastekollektiivis; Omab ülevaadet lapse õiguste konventsioonist; Orienteerub lastekaitsealases seadusandluses."
  }
  [6891]=>
  object(stdClass)#6892 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6080"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "Hindamisvorm: arvestus – test."
    ["eesmrk"]=>
    string(273) "Luua eeldused:  esmase valmiduse kujunemiseks teadustöö tegemiseks;  teadustöö põhimõistetes orienteerumiseks vajalike teadmiste omandamiseks;  teoreetiliste teadmiste omandamiseks, mis seonduvad uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Kasvatusteadusliku uuringu olemus ja eripära. Uurimisteema hindamise alused: aktuaalsus, uudsus, originaalsus. Uurimistöö planeerimine, vaimsed, ajalised ja materiaalsed ressursid. Töö kirjandusega. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemisviis. Uurimisparadigmade vahelised erinevused. Andmete kogumine, valimi moodustamise põhimõtted, instrumentaariumide koostamine. Andmetöötlusmeetodid. Uurimistulemuste sõnaline, numbriline ja graafiline esitamine. Uurija isiksus ja eetika probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane:  omab ülevaadet aktuaalsetest alushariduse valdkonna uurimisteemadest;  omab esmast valmidust teadustöö tegemiseks;  orienteerub teadustöö põhimõistetes ja tunneb kasvatusteadusliku uurimistöö metodoloogiat;  oskab kavandada ja läbi viia bakalaureusetööks vajalikku empiirilist uurimistööd."
  }
  [6892]=>
  object(stdClass)#6893 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6082"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Hindamisvormiks on eksam. Hindamismeetodid on: • avatud küsimustega test • õpimapi koostamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade eelkooliealiste laste liikumisõpetuse tähendusest ja vajalikkusest lasteasutuses. Võimaldada omandada teoreetilised alused ja praktiline kogemus liikumistegevuse läbiviimisel lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Ülevaade eelkooliealiste laste kehalise ja motoorse arengu iseärasustest. Liikumisõpetus koolieelse lasteasutuse õppekava osana ja selle lõimimine teiste valdkondadega. Erinevate tegevuse osade käsitlemine. Liikumismängud ja selle vajalikkus kehaliste võimete arendamiseks. Liikumistegevus vabas õhus - loodusliikumine. Spordiüritused ja liikumispeod. Liikumistegevuse eesmärgistamine, kavandamine, organiseerimine ja analüüsimine. Lapse kehalises arengus esinevate probleemide ja nende ennetamise ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(178) "Õppija oskab liikumistegevust eesmärgistada, kavandada, analüüsida ja iseseisvalt läbi viia. Õppija oskab liikumise valdkonda lõimida teiste õppe- ja kasvatustegevustega."
  }
  [6893]=>
  object(stdClass)#6894 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6083"
    ["hindamine"]=>
    string(261) "Mitteeristav hindamine – üliõpilane esitab kirjaliku analüüsi lasteaia juhtimise olulistest põhimõtetest, koostab seadustest lähtuvalt ülevaate lasteaia õppe – ja kasvatustegevuse dokumentatsioonist ning kirjeldab organisatsiooni, kus ise töötab."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Üliõpilastel on teadmised koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise teoreetiliste lähtekohtadest. Üliõpilasel on teadmised koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja asjaajamise üldistest alustest."
    ["sisu"]=>
    string(327) "Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine. Juhtimise mõiste, funktsioonid, protsessid. Organisatsioon. Planeerimine, hindamine ja analüüs. Dokumentatsioon lasteasutuses. Seadusandlus. Personalitöö, motivatsioon. Lapsest lähtuv planeerimine. Koostöö huvigruppidega. Juhtimisstiilide erinevused. Lastevanemate kasvatushoiakud."
    ["vljund"]=>
    string(462) "Üliõpilane: • omab teadmisi õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise teoreetilistest alustest; • teab võimalikke koostöö vorme tööks erinevate huvigruppidega; • teab konfliktide tekkimise põhjusi ning suudab neid ennetada; • omab ülevaadet personali motiveerimise olulisusest lapse arengu toetamisel; • teab lapsest lähtuva õpetamise põhimõtteid. • oskab kasutada valdkonna õigusakte (leiab infot ning kasutab seda juhtimistegevuse alusena)"
  }
  [6894]=>
  object(stdClass)#6895 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6084"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest. Kujundada lasteaiaõpetajatele vajalikke koostöö- ja nõustamisoskusi läbi praktiliste tegevuste."
    ["sisu"]=>
    string(523) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkond. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Hea koostöö eeldused ja takistused. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Suhtlemine ja koostöö õpetajate ning vanemate vahel. Koostöö kujunemise etapid. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Suhtlemistasandid. Nõustamine: nõustamise olemus, nõustamisprotsessi ülesehitus. Arenguvestlused lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(233) "-teab kodu ja lasteasutuse koostöövorme ja nende praktilise rakendamise võimalusi; -orienteerub perekonna nõustamise valdkonnas; -oskab teha koostööd kolleegide ja lastevanematega; -omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest."
  }
  [6895]=>
  object(stdClass)#6896 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6085"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Arvestus kujuneb seminarides osalemise, iseseisvate tööde ning metoodilise materjali koostamisest ja esitamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Anda võimalus omandada teadmised muuseumipedagoogikast ning oskused muuseumiõpet koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses lõimivalt kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(1258) "Kursuse käigus tutvustatakse Eesti muuseumide haridustegevust ja muuseumipedagoogika didaktikat koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses kontekstis. Muuseum kui mälu- , kultuuri- ja haridusasutus. Muuseumiharidus uudse teadusuunana, muuseumihariduse ajalugu, tänapäevased arengud Eestis. Pärimuskultuur ja autentsed keskkonnad. Muuseum mitteformaalse ja informaalse õpikeskkonnana. Muuseumiõppe sihtrühmad elukaare muutuste ja arengute kontekstis. Laps ja muuseum. Pärimuslik väärtuskasvatus. Muuseumipedagoogika didaktika. Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuslike eesmärkide saavutamise toetamine muuseumikeskkonnas. Üldoskuste arendamine, õppe- ja kasvatustegevuste ning valdkondade vaheline lõiming muuseumitunnis. Lasteasutuse ja muuseumi koostöö. Tutvumine muuseumipedagoogikas kasutatavate erinevate traditsiooniliste ja kaasajastatud, interaktiivsete õppemeetoditega, nende katsetamine ja analüüs muuseumikeskkonnas ning linnaruumis (loeng/ekskursioon/õppekäik, arutlus, demonstreerimine, avastusõpe, rollimäng, praktiline loovtöö ). Koos õpirühmaga ja iseseisvalt muuseumide külastamine ja linnaruumis toimuvatel õppekäikudel osalemine; individuaalsed ja rühmatööd, seminarid, tunnipäevikud."
    ["vljund"]=>
    string(544) "Muuseumipedagoogika kursuse järel üliõpilane : 1. On teadlik muuseumis õppimise võimalustest erinevates Eesti muuseumides. 2. Omab ülevaadet muuseumihariduse eesmärkidest ja kujunemise ajaloost. 3. Tunneb muuseumipedagoogika metoodikat ja didaktikat. 4. Oskab luua muuseumihariduslikke programme ja koostada eakohaseid metoodilisi materjale eelkoolealise lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuteks muuseumis ja linnaruumis. 5. Väärtustab muuseumit haridusliku kultuurikeskkonnana. 6. On avatud koostööle muuseumi kui haridusasutusega."
  }
  [6896]=>
  object(stdClass)#6897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6086"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Parktikamapi kaitsmine. Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Võimaldada tundma õppida praktilises töökeskkonnas sotsiaalpedagoogi tegevusvaldkondi haridus- ja sotsiaalasutustes rõhuasetusega töö laste ja noortega; luua võimalused vaatlus- ja analüüsioskuse kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(388) "Sotsiaalpedagoogi tööülesanded ja sotsiaalpedagoogiline töö laste ja noortega erinevate asutuste näitel; sotsiaalpedagoogiline töö regioonis, asutuste külastamine, tegevuse vaatlus ja kaardistamine. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleerivad dokumendid. Tutvumine ja analüüs; Töövarjupäeva läbimine ühes (praktika) asutuses, tööpäevapildistuse dokumenteerimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(737) "Praktika sooritanud üliõpilane: • Omab ülevaadet sotsiaalpedagoogi tööst ja sotsiaalpedagoogilisest tegevusest lähtuvalt sihtgrupist erinevate asutuste näitel; • Tunneb sotsiaalpedagoogi(de) ametijuhendit ja omab ülevaadet sotsiaalpedagoogi tööülesannetest praktikaasutuses; • Tunneb ära olukorrad, kus peaks sekkuma sotsiaalpedagoog; • Suudab teha üldistusi erinevate asutuste põhjal sotsiaalpedagoogi tegutsemispõhimõtetest ja sotsiaalpedagoogilise tegevuse põhimõtetest; • Tunneb sotsiaalpedagoogilise tegevuse eetilisi lähtealuseid; • Omab ülevaadet last /noort toetavast toimivast meeskonnast; • Oskab koostada tööpäeva pildistust praktikaasutuses; Oskab oma tegevust planeerida ja analüüsida."
  }
  [6897]=>
  object(stdClass)#6898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6087"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Luua õppekäikude kaudu eeldused tutvumiseks keskkonna integreerimise ja säästvat arengut kujundavate võimalike rakendusvaldkondadega erinevates institutsioonides ja kohtumistel praktikute/erinevate ametkondade esindajatega. Toetada keskkonna integreerituse pädevuste arengut ja luua õppimisvõimalused erinevas töökeskkonnas. Praktiliste töökogemuste omandamine ja eelduste loomine õpingute lõppemisel erialasel tööl toimetulekuks."
    ["sisu"]=>
    string(1368) "Õppekäigud erinevatesse asutustesse (noorte/huvikeskus, loodus- ja matkakeskus, loodusmaja, looduskool, muuseum, haridusasutus jm). Keskkonna integreerimise alane tegevus ja metoodika vastavates asutustes. Tutvumine keskkonna integreerimise pädevust nõudva töötaja tööülesannetega erinevates asutustes. Praktika toimub üliõpilase poolt valitud ühes keskkonna integreerimise ja säästvat arengut kujundavas võimalikus töövaldkonnas: noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, muuseumis, looduskoolis, loodus- või matkamajas, looduskeskuses. Üliõpilane kasutab õpingute vältel omandatud teadmisi ja oskusi praktikas, osaledes valitud asutuse igapäevatöös lähijuhendaja ja ülikoolipoolse praktika koordinaatori juhendamisel. Üliõpilane tutvub asutuse tegevuse alusdokumentatsiooni ja arengukavaga. Üliõpilane tutvub keskkonna integreerimise pädevust nõudvate ametikohtade ametijuhendi ja ülesannetega vastavas asutuses ja tegutseb neist lähtuvalt. Nende puudumisel teeb omapoolsed ettepanekud asutusele ja fikseerib need praktikamapis. Praktikant osaleb meeskonnatöös ja tööga seonduvatel koosolekutel, nõupidamistel ja seminaridel. Võimalusel esineb asutuse nõupidamisel või koosolekul teemakohase sõnavõtuga. Peab kogu praktika vältel vastavalt juhendile praktikapäevikut ja koostab kokkuvõtva praktikamapi."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Õppija: - teadmine erinevate asutuste töö põhimõtetest ja/või vastavate spetsialistide tööülesannetest; - oskab näha keskkonna integreerimise tegutsemisvõimalusi antud asutuses ja töö omapära erinevates asutustes; - suudab teha üldistusi erinevate asutuste põhjal keskkonna integreerimise praktika põhimõtetest, eetilistest lähtealustest"
  }
  [6898]=>
  object(stdClass)#6899 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6088"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Arvestus koosneb iseseisva töö ettekandest ning kirjaliku testi läbimisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) " Luua üliõpilastele võimalused ülevaate saamiseks tervisedenduse olemusest ja sisust.  Luua võimalused omandamaks teadmisi tervise edendamise põhimõtetest lasteaias, tervisekasvatuse planeerimisest, läbiviimisest ja hindamisest"
    ["sisu"]=>
    string(765) "Tervisedenduse ja tervisekasvatuse olemus. Tervis kui väärtus. Tervisekäitumine ja riskikäitumine. Lapse tervist mõjutavad tegurid. Tervist toetav keskkond ja selle arendamine lasteaias. Tervise edendamine lasteaias – põhimõtted ja tervisega seotud valdkonnad. Tervisekasvatuse planeerimine ja eesmärgistamine. Eeldatavad tulemused lapsest lähtuvalt. Tervise ja ohutuse teemadest koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. Erinevate tegevuste lõimimine. Tervislikud eluviisid. Tervishoiusüsteemi areng. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009 – 2020. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused. Lapse sotsiaalsete oskuste mitmekesisus ja selle mõju lapse arengule. Toitumise põhitõed. Toiduvaliku põhimõtted. Tervislik toitumine. Allergiad."
    ["vljund"]=>
    string(566) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane:  mõistab psühho-sotsiaalse keskkonna osa lasteaia tervisliku keskkonna arendamisel;  mõistab tervisedenduse ning tervisekasvatuse olemust;  tunneb lapse tervist mõjutavaid tegureid;  teab tervise edendamise põhimõtted ja tervisega seotud valdkondi lasteaias;  omab ülevaadet tervisekasvatuse planeerimise alustest lasteasutuses;  oskab püstitada tervisekasvatuse eesmärke ja määratleda tulemusi lapsest lähtuvalt;  omab teadmisi tervisekasvatuse lõimimiseks lasteaia õppe- ja kasvatustöös."
  }
  [6899]=>
  object(stdClass)#6900 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6089"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma õppimispsühholoogia õpikäsitlusi, õppimisega seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat; Kujundada toimivate õppemeetodite valiku tegemise, enesejuhtimise ja analüüsimise oskus; Luua võimalus üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimise toetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(817) "Lühiülevaade õppimispsühholoogia ainest ja meetoditest. Ülevaade arengu iseärasustest lähtudes õppimisest ja õpimotivatsioonist. Bioloogiline areng, keskkonnamõjud, arenguteooriad, individuaalsus. Õppimise liigid, tasandid, funktsioonid. Õpivajadus, õpieesmärgid. Oskus õppida ja õppima õppimine. Olulisemad kaasaegsed õpiteooriad, nende rakendamine igapäevaellu. Õppimise eeldused: vanuselised, kognitiivsed, isiksuslikud ja sotsiaalsed. Õppimise erinevad viisid. Õppimist takistavad tegurid. Pinged ja stress ning nendega toimetulek. Mälutehnikad ja keskendumine õppimisel. Iseseisev – ja koosõppimine. Kuulamisoskus ja konspekteerimine. Akadeemiline kirjaoskus. Kriitiline mõtlemine. Teadusliku uurimistöö koostamine ja kirjutamine. Karjäär. Enesehindamine ja tuleviku planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(609) "Tunneb õppimispsühholoogia valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat; Suudab leida individuaalseid motivaatoreid osalemiseks õppeprotsessis; Oskab planeerida õpitegevusi ja teab võtteid teadmiste meeldejätmiseks ning oskuste ja vilumuste kinnistamiseks; Oskab analüüsida ennast erinevates rollides ja õpisituatsioonides ning näha oma võimalusi ning teeb sellest lähtuvalt valikuid oma karjääri planeerimisel. Teab teadusliku töö koostamise ja kirjutamise põhireegleid; On teadlik pingetest ja stressist õpisituatsioonis ning oskab neid ennetada või toime tulle pingeolukordades."
  }
  [6900]=>
  object(stdClass)#6901 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6090"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda teadmisi oma isiksuse tundmaõppimiseks ja arendamiseks, et suurendada eesmärgistatud loovat tegutsemist ka tööalaselt."
    ["sisu"]=>
    string(253) "Meelesüsteemid. Eristusstiilid. Muutuste loogilised tasemed R. Diltsi järgi. Identiteet. Mina-pilt. Eesmärgistamine. Kasulikud ja piiravad uskumused ning nende mõju käitumisele. Võimalused piiravate uskumuste muutmiseks. Läbipõlemise ennetamine."
    ["vljund"]=>
    string(297) "Üliõpilane on teadlik oma identiteedist ja rollidest; mõistab seoseid oma olemasolevate uskumuste ja käitumise vahel; eristab piiravaid ja kasulikke mõtteviise ning integreerib õpitu oma isikliku kogemusega; oskab oma tegevust eesmärgistada ja sihipäraseid käitumisstrateegiaid kujundada."
  }
  [6901]=>
  object(stdClass)#6902 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6091"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Anda ülevaade sotsiaalpedagoogika erinevatest traditsioonidest maailmas ning tutvustada tunnustatumaid teooriaid ning praktikaid. Toetada sotsiaalpedagoogiliste probleemide põhjus-tagajärg seoste analüüsioskuse ning probleemide praktilise lahendusoskuse arengut."
    ["sisu"]=>
    string(666) "Sotsiaalpedagoogika eellugu (Vives, Lock, Pestalozzi, Diderot, Rousseau, Comenius, Fröbel, Grundtvig, Toynbee, Dewey). Sotsiaalpedagoogika mõiste kujunemine (Mager, Diesterweg, Nohl, Bäumer, Böhnish, Thiersch, Natorp, Wilhelm). Sotsiaalpedagoogika suhe sotsiaaltööga (Payne, Lorenz). Sotsiaalpedagoogika saksa, hispaania ja soome traditsioon. Erinevad voolud sotsiaalpedagoogikas: aktiivsus- ja vabadus-pedagoogika, innustamine, personalism (Freire, Berdjajev, Ander Egg, Kurki). Sotsiaalpedagoogika Eestis: J. Käisist tänapäevani. Sotsiaalpedagoogika kujunemislugu maailmas, Euroopas, Põhjamaades ning Eestis. Võrgustiku võimalused sotsiaalpedagoogikas."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Kursuse läbinud üliõpilane: • Omab ülevaadet sotsiaalpedagoogika teoreetilistest kontseptsioonidest ja erinevatest praktilistest võtetest; • Oskab hinnata olukorda sotsiaalpedagoogi seisu-kohalt; • Interpreteerib kooliprobleemide põhjus-tagajärg seoseid; • Suudab pakkuda tõhusaid abinõusid olukordades, kus peaks sekkuma sotsiaalpedagoog."
  }
  [6902]=>
  object(stdClass)#6903 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6092"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Anda teadmisi keskkonna interpreteerimisest ning giiditööst."
    ["sisu"]=>
    string(645) "Keskkonna interpreteerimise mõiste, eesmärgid ja sisu. Keskkonnainterpreteerimise EROT- mudel. Interpreteeriv suhtlemine kui giiditöö põhialus. Giid kui keskkonna interpreteerija. Interpreteeriva ettekande koostamine. Temaatiliste interpreteerivate ettekannete kavandamine, ettevalmistamine ja esitamine. Näitvahendite kasutamine interpreteerimisel. Temaatiliste ekskursioonide kavandamine ja läbiviimine. Hea ekskursiooni omadused. Erinevad meetodid keskkonna interpreteerimiseks. Ekspositsioonide koostamine. Giidita ekskursioonide tüübid ja kontseptuaalne planeerimine. Õpperadade kavandamine. Keskkonna interpreteerimise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(184) "Õppija: - teab keskkonna interpreteerimise mõistet - tunneb keskkonnainterpreteerimise EROT- mudelit - oskab koostada interpreteerivat ettekannet - kasutada oma töös näitvahendeid"
  }
  [6903]=>
  object(stdClass)#6904 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6093"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Ettevõtlikkuspädevuse kujundamist toetavate metoodika alaste teadmiste laiendamine ja vastava õpikeskkonna kujundamise võimaluste rikastamine"
    ["sisu"]=>
    string(483) "Ettevõtlikkusõppe üldpõhimõtted ja võimalused. Ettevõtlikkus läbiva teemana ning üldpädevusena riiklikes õppekavades. Erinevate õpimeetodite rakendamine õppe-kasvatustegevuse erinevates vormides koos erinevate hindamisvõimaluste ja – viisidega. Õpimotivatsiooni loomine, säilitamine ning hoiakute ja loovuse kujundamine. Koostöö kavandamine ja haldamine, analüüs, eneseanalüüs ning tagasisidestamine. Ettevõtlikkusõppe parimad praktikad lasteaias ja koolis."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Üliõpilane: • oskab seostada ettevõtlikkuseõpet oma pedagoogilise tegevusega • oskab valikuliselt rakendada teiste riikide pedagoogilisi kogemusi ja meetodeid; • oskab lõimida ettevõtlust ja ettevõtlikkust õppeainetes • oskab valida õpitulemuste saavutamiseks sobivaimat õppemeetodit • oskab koostada adekvaatset eneseanalüüsi ja anda konstruktiivset tagasisidet."
  }
  [6904]=>
  object(stdClass)#6905 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6094"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) " luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma emakeele didaktika valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat eelkoolieas  kujundada teoreetiline baas lapse kõne arengu ja tema lugema ning kirjutama õpetamise printsiipidest, metoodikast ja toetamise võtetest"
    ["sisu"]=>
    string(794) "Ülevaade õppetegevust puudutavatest õigusaktidest. Tutvumine õppekasvatustegevuse korralduse ja valdkondadega antud õppeaine raames, kujundada arusaam, kuidas saavutada vanuseastmeti eeldatavad pädevused lasteaias. Keele omandamise kognitiivsed ja sotsiaalsed eeldused. Kuulamine. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline analüüs. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Ülevaade keelõppemeetoditest lasteaias: vabamäng, õppemäng, lavastus, vestlus, jutustamine, arutelu jne. Alternatiivpedagoogikate keeleõpe seisukohtade võrdlus. Lastekirjanduse mõiste ning kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Lastekirjandus lapse sõnavara, keele ja kõne arendajana. Pildi eetiline mõju lasteraamatus. Lasteraamatute valiku printsiibid. Eesti keel, kui teine keel."
    ["vljund"]=>
    string(480) " tunneb emakeeledidaktika valdkonna põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat  on pädev planeerima ja juhtima õppeprotsessi, kujundama õpikeskkonda vastavalt õppetegevuse õigusaktidele luues vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks  tunneb erinevaid kõne arengu, lugema ning kirjutama õpetamise printsiipe, metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu  oskab integreerida keeleõpet laste igapäevategevuste ja kultuurilise taustaga"
  }
  [6905]=>
  object(stdClass)#6906 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6095"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Luua võimalused kunstikasvatuse teoreetiliste teadmiste ja didaktiliste võtete omandamiseks; Toetada kunstikasvatuse- ja loovusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(536) "Kunsti ja loovuse mõiste. Kunstiõpetuse- ja loovuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Käeline võimekus. Kunstitegevuste kava koostamine. Kunstitegevuste õppesisu koolieelses lasteasutuses. Tehnikad ja materjalid. Kunstikasvatuse lõimimine teiste ainevaldkondadega. Kunstitegevuste planeerimine, läbi viimine ja analüüsimine. Kunstitööde hoidmine, vormistamine, esitamine (portfoolio, raamid, näitus). Lapse kunstilise arengu hindamine. Näituste, muuseumide külastamine."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Omab teadmisi kunstikasvatuse teoreetilistest alustest ja didaktiliste võtete kasutamise printsiipidest; Omab teadmisi laste loomingu eripärast lähtuvalt nende arenguastmetest ja oskab analüüsida loomeprotsessi; Suudab planeerida, läbi viia ja analüüsida kunstitegevusi ning neid lõimida teiste ainevaldkondadega. Omab kunstialaseid algteadmisi ja praktilisi oskusi;"
  }
  [6906]=>
  object(stdClass)#6907 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6096"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(696) " kujundada vajalikud eetilised, esteetilised ja ökoloogilised väärtushinnangud laste kunstitegevuste juhtimisel;  avardada teadmisi kompositsiooni ja värvusõpetuse alustest, valguse ja varju suhetest pildil, perspektiiviõpetusest ja selle edastamisest erivanuses lastele, ruumi ja vormi disainist;  luua pädevus, kuidas kavandada, kujundada ja valmistada loovtöid ja planeerida tegevusprotsessi, analüüsida materjali, vahendi ja tehnoloogia sobivust ning anda hinnangut tulemusele;  kujundada oskus kasutada rahvuslikke motiive loovtööde kaunistamiseks;  luua pädevus, kuidas kasutada infotehnoloogilisi vahendeid ja kirjandust kunsti valdkonnas uute ideede saamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(642) "Kunst, kui eetiliste ja esteetiliste väärtuste põlvkondade vaheline sild. Taaskasutatavad materjalid kunstitegevuses, kui ökoloogilise mõttemudeli väljendus. Kompositsiooni ja värvusõpetuse alused. Valguse ja varju suhe pildil. Perspektiiviõpetus. Ruumi ja vormi disain. Rühmaruum, kui esteetiline mängu- ja õpikeskkond. Loovtööde kavandamine, planeerimine ja lõpptulemuse viimistlemine. Vahendite valik, sobivuse hindamine vastavalt lapse eale ning võimetele. Läbimõeldud meetodid, töövõtted ja nende sõnastamine. Etnograafilised motiivid loometöödes. Infotehnoloogiliste vahendite ja kunstialase kirjanduse tundmine."
    ["vljund"]=>
    string(653) " On kujunenud vajalikud eetilised, esteetilised ja ökoloogilised väärtushinnangud laste kunstitegevuste juhtimisel;  teadmised on avardunud kompositsiooni ja värvusõpetuse alustest, valguse ja varju suhetest pildil, perspektiiviõpetusest ja selle edastamisest erivanuses lastele, ruumi ja vormi disainist.  oskab kavandada, kujundada ja valmistada loovtöid ja planeerida tegevusprotsessi, valida ja kasutada erinevaid vahendeid ja materjale loovtööde valmistamisel.  oskab kasutada rahvuslikke motiive loovtööde kaunistamiseks.  oskab kasutada infotehnoloogilisi vahendeid ja kirjandust kunsti valdkonnas uute ideede saamiseks."
  }
  [6907]=>
  object(stdClass)#6908 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6097"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(546) " Luua eeldused ülevaate saamiseks lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest.  Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega.  Kujundada oskust ära tunda sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja rakendada õiget taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis.  Luua eeldused ülevaate saamiseks lastekaitse põhivaldkondadest, seadusandlusest, perepoliitikast ja peredega tehtavast tööst tänases Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(868) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta. Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis. Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses. Lastekaitse olemus ja struktuur. Lastekaitse seaduandlikud alused. Lastekaitse arengusuunad, teenused. Perede toetamine. Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse alal. Võrgustikutöö olemus ja põhimõtted. Noorsootöö olemusest ja erinoorsootööst. Essee: Subjekti nägemuse vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti Lastekaitses."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: - orienteerub tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse ja haiguste temaatikat puudutavas seadusandluses; - oskab kujundada lapse kasvukeskkonda nii, et kujuneksid tervislikud eluviisid ja liikumisaktiivsus; - oskab tegutseda lapse haigestumise korral lastekollektiivis; - omab ülevaadet lapse õiguste konventsioonist; - orienteerub lastekaitsealases seadusandluses."
  }
  [6908]=>
  object(stdClass)#6909 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6098"
    ["hindamine"]=>
    string(149) "Eksam koosneb: • iseseisva töö ettekandest • kirjaliku testi läbimisest • erivajadusega lapse arendamiseks sobiva õppevahendi esitlemisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) " Luua üliõpilastele võimalused ülevaate saamiseks hariduslikest erivajadustest ja positiivse hoiaku kujunemiseks erilisusesse;  Luua võimalused erivajadustega laste ja nende vajaduste tundma õppimiseks;  Tutvustada põhimõtteid ja tegevusi, mis toetavad erivajadustega laste toimetulekut lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(775) "Erilisus ja ühiskond, hoiakud, motiivid erivajadustega inimeste kohtlemisel. Kaasava hariduse põhimõtted, seadusandlus. Hariduslike erivajaduste klassifikatsioon. Erivajadustega laps ja tema vajadused. Erivajadustega koolieelikute arengu iseärasused ja seaduspärasused, nende arengu hindamise, toetamise ning integreeritud õpetamise võimalused. Kõneprobleemidega lapsed ja neile suunatud abi. Erivajadustega laste kasvatamise põhimõtted ja -võtted koolieelses eas. Mängu osa erivajadustega laste arengu toetamisel. Õpetaja, eripedagoogi, logopeedi, lapsevanema roll, vastus ja koostöö erivajadusega lapse arengu toetamisel. Ülevaade tugisüsteemidest ja teenustest, erirühmade ning sobitusrühmade võrgust Eestis. Ühe erivajadusega lapse juhtumi analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(589) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane:  omab teadmisi hariduslike erivajaduste klassifikatsioonist;  tunneb ja oskab märgata erivajadustega laste iseärasusi ja vajadusi, oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata erinevaid lahendusi koostöös rühmakaaslastega;  tunneb ja oskab rakendada õppekorralduse erinevusi erivajadustega laste õpetamisel, kohandada õppekeskkonda ja kaasata erivajadustega lapsi rühma tegevustesse;  omab ülevaadet valdkonna seadusandlusest ja hariduskorraldusest;  omab ülevaadet koostöövõimalustest ning võimalikest tugisüsteemidest."
  }
  [6909]=>
  object(stdClass)#6910 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6099"
    ["hindamine"]=>
    string(304) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus koosneb kolmest ülesandest – kooperatiivne esitlus seminaril enamlevinud usundid, integratsiooni toetava kasvu- ja õpikeskkonna kirjeldus mitmekultuurilises lastekollektiivis, tegevuskonspekt õppe-kasvatustegevuse läbi viimiseks mitmekultuurilises lasterühmas"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Luua eeldused: - mitmekultuurilise ühiskonna olemuse mõistmiseks ja Eesti olukorra analüüsimiseks mitmekultuurilisuse aspektist lähtuvalt - multikultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Kultuuri ja mitmekultuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Mitmekultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Mitmekultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: - omab ülevaadet mitmekultuurilisuse mõistest ja haridusest mitmekultuurilises ühiskonnas; - oskab luua õpikeskkonda, mis soodustab laste tolerantsuse kujunemist; - suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme ja neid lahendada ."
  }
  [6910]=>
  object(stdClass)#6911 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6101"
    ["hindamine"]=>
    string(238) "Hindamisvormiks on arvestus. Hindamismeetodid: kontrolltöö, koontest (lünktest, valikvastustega test, avatud küsimustega test jms), osalemine praktikumides ja seminarides, rühmatöödes osalmine, iseseisva töö esitamine ja esitlus."
    ["eesmrk"]=>
    string(419) "Luua võimalused aktiivse puhkuse mitmekülgset korraldamist toetavate teoreetiliste teadmiste ning metoodiliste oskuste kujunemiseks seiklustegevusi silmas pidades. Toetada turuvõimaluste tundma õppimist ja potentsiaali hindamist seiklustegevuste eesmärgipäraseid rakendamise viise tutvustades. Luua eeldused seiklustegevuste pakkumise põhjaliku planeerimisoskuse ja seikluskogemuse analüüsivõime arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Erialase tegevusvaldkonna (rekreatsioon, välikeskkonnas) määratlus, seiklustegevuste roll ja seosed teiste külgnevate valdkondadega. Seikluslikkusele eriomased karakteristikud, seikluskogemuse kujunemine ja tegurid. Seiklustegevuste eesmärgipärase rakendamise vormid ning nende seotus teiste eluvaldkondadega Seiklustegevuste rakendatavuse ajalooline perspektiiv – iseseisev lugemine allikate põhjal. Seikluskogemuse kujunemist mõjutavad ja analüüsimist teptavad teoreetilised lähtekohad. Seiklustegevusprogrammi juhtimine – tegevuste valik, planeerimine, läbiviimine. Seiklustegevuste rakendusvaldkonnad – iseseisev uurimuslik töö turupotentsiaali ja võimaluste hindamiseks. Praktilised tegevus - valitud seiklustegevuste praktiline kogemus ja analüüs. Seminarid – saadud kogemuse reflektsioon, seoste välja toomine omandatud teoreetilise ja metoodiliste põhimõtetega."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • toob välja rekreatsioonikorralduse valdkonna seosed teiste teadusvaldkondadega ning sobitab nendega seiklustegevuste rakendusvaldkonnad; • omandab baasteadmised seikluskogemuse olemusest ja seiklustegevuste eripärast. • omab ülevaadet Eestis rakendatavatest seiklustegevustest ning ülemaailmsetest arengutrendidest • suudab valida sihtrühmale sobiva seiklustegevuse ning oskab ettevalmistada, vajadusel ka kohandada eesmärgile vastava programmi; • väärtustab põhjaliku ettevalmistustöö vajadust ning hindab tagasisideprotsessi vajalikkust saadud seikluskogemust debriifides."
  }
  [6911]=>
  object(stdClass)#6912 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6102"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestuse hinne kujuneb teoreetilise materjali hõlmava töö (60%), rühmatöö (20%) ja ürituse uuringu ning selle ettekande (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Alushariduse pedagoogi eriala ainena on eesmärgiks anda üliõpilastele ülevaade rekreatsiooniürituste korraldamise teoreetilistest käsitlustest, analüüsida selle erinevaid vorme, koostada referatiivne töö rekreatsiooni teoreetilistest ja praktilistest rakendustest, tutvuda rekreatsiooniürituste korraldamise kohtade omapära ja sealset tööd."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Rekreatsiooniürituste liigid ja vormid.Üritused erinevatele sihtrühmadele. Ürituse planeerimine ja marketing. Eelarve ja finantseerimine. Meeskonnatöö ja selle korraldus Korraldustöö seadusandlikud aspektid. Ohutus- ja turvanõuded. Üritused ja meedia. . Ürituste korralduspaigad ja nende iseloomustus. Ürituste korralduse regionaalne omapära ja koostöö KOV-ga
Iseseisev töö _ seminarideks ettevalmistus ja teemakohase ürituse uuringu teostamine, analüüsi kirjutamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: 
Teab ürituste korraldamise protsessi põhimõtteid ja selle erinevaid etappe; 
Oskab planeerida üritusi erinevatele sihtrühmadele; 
Suudab analüüsida rekretiivse ürituse korraldust."
  }
  [6912]=>
  object(stdClass)#6913 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6103"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "60% arvestuse hindest moodustab kirjalik arvestus, 30% esitatud ökoturismi arendamise projekt ning 10% ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Loengukursuse eesmärgiks on anda ülevaade säästvast mõtteviisist ning ökoturismi põhimõtetest, perspektiividest ja arengusuundadest. Käsitletakse ökoturismi keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja geograafilisi aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Ökoturismi mõiste olemus ja peamised põhimõtted. Säästva turismi, alternatiivse turismi, maaturismi, taluturismi ja loodusturismi mõisted printsiibid ning seos ökoturismiga. Ökoturismiga seotud majandustegevused. Turu nõudlus ja pakkumine. Ökoturismi mõju kohalikule majandusele, kohalike tulude suurendamine. Ökoturismi mõju loodusele.Külastuse korraldamise strateegiad ja meetodid. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine, sellega kaasnevad probleemid, sellest tulenev kasu ning kahju. Kohalike elanike kaasamine ökoturismialasesse ettevõtlusesse . Interpreteerimise mõiste, planeerimise etapid, erinevad vormid ja tehnikad ning olulisus ökoturismis. Strateegiate vajalikkus, koostamise protsess. Ökoturismi areng maailmas.Eesti ökoturismi potentsiaali rakendamist raskendavad tegurid, osalised ökoturismis, tähtsamad välisturud ning siseturu peamised sihtgrupid, ökoturismi piirkonnad. Iseseisev töö. iga üliõpilane saab valida referaadi teema, ettekanne seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Teadmised säästva arengu ja ökoturismi olemusest ja põhimõtetest. Teadmised ökoturismi võimalikest majanduslikest, sotsiaalsetest ja ökoloogilistest mõjudest. Oskus koostada ökoturismi põhimõtetele vastavaid turismipakette. Oskus analüüsida ökoturismi positiivseid ja negatiivseid mõjusid."
  }
  [6913]=>
  object(stdClass)#6914 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6104"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua võimalused üliõpilastel tutvuda ja praktiseerida välisriikide haridusasutustes."
    ["sisu"]=>
    string(208) "Haridusasutusega tutvumine välisriigis. Tutvuda erinevate õppemetoodikate alusel töötavate haridusasutustega. Tutvuda erinevates välisriikides haridusasutuste töökorraldusega. Erialane praktiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Erialase praktika järel välismaal üliõpilane: oskab kirjeldada erinevaid haridusasutusi, oskab kirjeldada erinevaid õppemetoodikaid; oskab analüüsida välisriigis nähtud haridusasutuse töökorraldust."
  }
  [6914]=>
  object(stdClass)#6915 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6201"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A2 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Tugiaine. Tugeva esmase keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastes harjumispärastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Üliõpilane: Mõistab sageli kasutatavaid sõnu ja fraase; Mõistab lühikesi ja selgelt väljahääldatud ütlusi; Saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; Oskab leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest; Saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides; Oskab koostada lihtsaid kirjalikke tekste. Üliõpilane suudab sooritada A2 tasemeeksami."
  }
  [6915]=>
  object(stdClass)#6916 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6202"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Tugiaine. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Üliõpilane mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm; Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane."
  }
  [6916]=>
  object(stdClass)#6917 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6203"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (B1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Tugiaine. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tase B1)."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Üliõpilane: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest. Üliõpilane suudab sooritada B1 taseme eksami."
  }
  [6917]=>
  object(stdClass)#6918 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6204"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega inglise keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(744) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Inimsuhted. Tööhõive. Haridus. Kliima ja keskkond. Tervis jt.Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6918]=>
  object(stdClass)#6919 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6205"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(403) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega inglise keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B2.1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(671) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet; Suudab sooritada B2.2 taseme eksami."
  }
  [6919]=>
  object(stdClass)#6920 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6206"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6920]=>
  object(stdClass)#6921 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6207"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keeleoskus vastab tasemele A2. tugiaine, mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1 ( suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis kasutades sõnalis-grammatilisi konstruktsioone"
    ["vljund"]=>
    string(385) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio-ja telesaadetes; mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevast sõnavarast ja fraasidest; oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; oskab rakendada grammatilisi teadmisi; oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; suudab vestelda oma erialaga seotud teemavaldkondadest."
  }
  [6921]=>
  object(stdClass)#6922 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6208"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Jätkukursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keeleoskus vastab tasemele B1.1 , mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1 ( suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [6922]=>
  object(stdClass)#6923 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6209"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(437) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab Euroopa keeleoskustasemete B1tasemele Eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2 (edasijõudnud).Eriala valdkonna spetsiifilise terminoloogia omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Töö tekstiga. Õppetekstide valikul lähtutakse erialasest spetsiifikast. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ettekannete tekstide koostamine. Essee kirjutamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Üliõpilane saab aru pikemast kõnest või ettekannetest ja uudistest nii igapäeva kui ka erialastel teemadel; mõistab erialaseid artikleid; oskab väljendada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; oskab kirjutada esseed, ülevaadet; oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6923]=>
  object(stdClass)#6924 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6210"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(437) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab Euroopa keeleoskustasemete B1tasemele Eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2 (edasijõudnud).Eriala valdkonna spetsiifilise terminoloogia omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Töö tekstiga. Õppetekstide valikul lähtutakse erialasest spetsiifikast. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ettekannete tekstide koostamine. Essee kirjutamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Üliõpilane saab aru pikemast kõnest või ettekannetest ja uudistest nii igapäeva kui ka erialastel teemadel; mõistab erialaseid artikleid; oskab väljendada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; oskab kirjutada esseed, ülevaadet; oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6924]=>
  object(stdClass)#6925 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6211"
    ["hindamine"]=>
    string(11) "E (tase A2)"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks on esmase keeleoskuse omandamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tase A2 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme A2 nõuetele. Teemad: Linn, kodu ja kodukoht; mina , minu elulugu, minu pere; elu võõrsil, reisimine, päevakulg; haridus ja õppimine; töö ja elukutsed; meedia igapäevaelus, tähtpäevad – õnnesoovid ja küllakutsed. Erinevaid grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Teadmised ja oskused vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme A2 (esmase keeleoskus) tasemele. Õppija suudab sooritada A2 taseme eksami."
  }
  [6925]=>
  object(stdClass)#6926 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6212"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele (50% ulatuses)"
    ["sisu"]=>
    string(426) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme B1 kirjeldusele. Sõnavara laiendamine. Grammatika harjutused erinevatel teemadel. Osalemine diskussioonis. Kuulamisülesanded. Läbitavad teemad: Elu kodus ja võõrsil, väljaränne; mood ja rõivad; tööalane ja sotsiaalne tegevus, vajalikud kutseoskused; vaba aeg; suurlinn."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis Euroopa vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 osaoskuste kirjeldusele (50% ulatuses)."
  }
  [6926]=>
  object(stdClass)#6927 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6213"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "B1 tasemeeksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele. Sõnavara laiendamine. Grammatika harjutused erinevatel teemadel. Osalemine diskussioonis, rühmatööd. Kuulamisülesanded. Läbitavad teemad: elukutsed ja kutsetöö, erinevad kultuurid, kunst ja meedia, puhkus, elukoht ja elamistingimused, mobiilsus, keskkond, ilmastik, peresuhted ja -probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis Euroopa vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele."
  }
  [6927]=>
  object(stdClass)#6928 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6214"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 tasemele 50% ulatuses."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele. Teemad: Inimesed – välimus, iseloom ja olemus; keel ja keeleõppimine; tarbimine; kandideerimine ja töökoha otsingud, sobivus kohale, ajaplaneerimine. Eriala valdkonna sõnavara tundmaõppimine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa keeleoskustasemete skaala B2 tasemele (edasijõudnute tase)."
  }
  [6928]=>
  object(stdClass)#6929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6215"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "B 2 (edasijõudnute tase) tasemeeksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(965) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele. Erialasuunitlusega sõnavara laiendamine ja kasutusoskuse arendamine erialatemaatiliste tekstide kaudu (alushariduse pedagoogid ja sotsiaalpedagoogid: õppimine, koolisüsteem, kooliprobleemid, laste ja vanemate vahelised suhted, noorte probleemid jm; HÄKK: haldus ja ärikorralduse, keskkonna temaatika) ja üldaktuaalsed teemad: meedia, mobiilsus, terved eluviisid, tulevikuplaanid). Kokkuvõtete tegemine tekstidest. Arvamuse avaldamine/diskuteerimine loetud tekstide osas. Oma seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, osalemine aruteludes käsitletud teemal. Sõnavara laiendamine. Grammatika rõhuasetused: ajavormide moodustamine ja kasutamine; kõneviisid - kindel, konjunktiiv, käskiv; tegumood (aktiiv, passiiv); asesõna; omadussõna; eessõnad; sõnajärg lauses, sidesõnad."
    ["vljund"]=>
    string(134) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis Euroopa vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele."
  }
  [6929]=>
  object(stdClass)#6930 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6216"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Eksam (A2 tase)"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Tugiaine. Tugeva esmase keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastes harjumispärastes situatsioonides. Keeleoskuse omandamine, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele A2 (esmane keeleoskus)."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala A2 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus igapäevastes suhtlusolukordades toimuvateks vestlusteks; isiklike kogemuste väljendamine lihtsamas suulises ja kirjalikus vormis."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Üliõpilane: Mõistab sageli kasutatavaid sõnu ja fraase; Mõistab lühikesi ja selgelt väljahääldatud ütlusi; Saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; Oskab leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest; Saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides; Oskab koostada lihtsaid kirjalikke tekste. Üliõpilane suudab sooritada A2 tasemeeksami."
  }
  [6930]=>
  object(stdClass)#6931 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6217"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Tugiaine. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B1 (suhtluslävi)."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Üliõpilane mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm; Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane."
  }
  [6931]=>
  object(stdClass)#6932 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6218"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Eksam (B1 tase)."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Tugiaine. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab toime tulla õpitava keele keskkonnas (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala tase B1)."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; töö erialase tekstiga kodulugemise raames ja selle suuline presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Üliõpilane: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio- ja telesaadetes; Mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest sõnadest ja fraasidest; Oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; Oskab rakendada grammatilisi võtteid; Oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; Suudab anda ülevaadet oma erialaga seotud teemavaldkondadest. Üliõpilane suudab sooritada B1 taseme eksami."
  }
  [6932]=>
  object(stdClass)#6933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6219"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(401) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega inglise keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(745) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Teemad: Inimsuhted. Tööhõive. Haridus. Kliima ja keskkond. Tervis jt. Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6933]=>
  object(stdClass)#6934 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6220"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(403) "Tugiaine. Erialase valdkonna suunitlusega inglise keel. Kursus on mõeldud neile tudengitele, kelle eelnev keeleoskuse tase vastab Euroopa keeleoskustasemete skaala B2.1 tasemele. Iseseisva keeleoskuse omandamine, mis võimaldab edukalt toime tulla õpitava keele keskkonnas. Keeleoskuse omandamine, mis suures osas vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi tasemele B2 (edasijõudnute tase)."
    ["sisu"]=>
    string(671) "Kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust Tähelepanu eriala valdkonna ingliskeelsel sõnavaral. Iseseisev töö koosneb: praktiliste suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; ettevalmistus vestlusteks ja arvamusavaldusteks; isiklike kogemuste väljendamine suulises ja kirjalikus vormis; praktiliste tõlkeharjutuste sooritamine; esseede kirjutamine; suuliste ja kirjalike ülevaadete tegemine erialastest tekstidest; kirjaliku ettekande koostamine ühel erialaga seotud teemal ning selle suuline presenteerimine kaasüliõpilastele."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane: Saab aru pikemast kõnest, ettekannetest ja uudistest; Saab aru aktuaalseid teemasid käsitlevatest artiklitest; Suudab oma seisukohti väljendada ja põhjendada nii kõnes kui kirjas; Oskab kirjutada esseed, ülevaadet ja eriliigilisi kirju; Oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet; Suudab sooritada B2.2 taseme eksami."
  }
  [6934]=>
  object(stdClass)#6935 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6221"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppija mõistab suulist ja kirjalikku kõnet ja oskab koostada lihtsamaid tekste. Kursus on mõeldud õppijale, kes on keele omandanud A1 tasemel. Üliõpilane omandab keele A2 tasemel ( algaja)."
    ["sisu"]=>
    string(275) "Teemad: Mina ja teised. Inimese välimus ja iseloom. Igapäevased tööd ja õppimine. Ametid. Tervis. Toit. Huvialad. Sport. Erinevad üritused. Televisioon. Kodukoht Eesti. Eesti loodus, ilm. Vaatamisväärsused. Reisimine. Teised riigid. Tee küsimine. Elu linnas ja maal."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Üliõpilane tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades, mõistab õpitud temaatika piires olulist, kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires, hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest"
  }
  [6935]=>
  object(stdClass)#6936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6222"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab tasemele A2. tugiaine, mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1 (suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis kasutades sõnalis-grammatilisi konstruktsioone. Teemad: Mina ja teised. CV koostamine. Töövestlus. Perekond Töö ja õppimine. Õppimine kõrgkoolis. Elukutse. Vaba aeg. Huvialad, sport. Muusika. Teater ja kino. Ajakirjandus, televisioon. Eesti loodus. Minu kodu Eesti. Riigi sümboolika ja tähtpäevad. Eesti linnad. Minu kodukoht. Reisimine."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio-ja telesaadetes; mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevast sõnavarast ja fraasidest; oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; oskab rakendada grammatilisi teadmisi; oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; suudab vestelda oma erialaga seotud teemavaldkondadest."
  }
  [6936]=>
  object(stdClass)#6937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6223"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(373) "Jätkukursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keeleoskus vastab tasemele B1.1 , mille eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B1 ( suhtluspädevus)."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B1 sisust. Töö tekstiga. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ülevaadete tegemine tekstidest. Isiklike kogemuste väljendamine kirjalikus vormis. Teemad: Eesti loodus. Eesti linnad, vaatamisväärsused. Eesti tutvustamine külalistele. Meie riigi traditsioonide tutvustamine. Haridussüsteem Eestis. Minu eriala. Iseloomustuse kirjutamine. Erinevad elukutsed."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Üliõpilane saab aru põhilisest infost selges tavakõnes või raadio-ja telesaadetes; mõistab tekste, mis koosnevad sagedamini esinevast sõnavarast ja fraasidest; oskab vestelda tuttavatel ja end huvitavatel teemadel; oskab rakendada grammatilisi teadmisi; oskab põhjendada ja selgitada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; suudab vestelda oma erialaga seotud teemavaldkondadest"
  }
  [6937]=>
  object(stdClass)#6938 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6224"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(441) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab Euroopa keeleoskustasemete B1 tasemele. Eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2 (edasijõudnud ). Eriala valdkonna spetsiifilise terminoloogia omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, lugemine) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Töö tekstiga. Õppetekstide valikul lähtutakse erialasest spetsiifikast. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ettekannete tekstide koostamine. Essee kirjutamise põhimõtted. Teemad: Tutvus. Perekond. Eesti. Linn ja maa. Eesti haridussüsteem. Kõrgkool. Elukutse, eriala. Kultuur ja kunst."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Üliõpilane saab aru pikemast kõnest või ettekannetest ja uudistest nii igapäeva kui ka erialastel teemadel; mõistab erialaseid artikleid; oskab väljendada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; oskab kirjutada esseed, ülevaadet; oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6938]=>
  object(stdClass)#6939 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6225"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(441) "Kursus on mõeldud üliõpilastele, kelle vene keele oskus vastab Euroopa keeleoskustasemete B1 tasemele. Eesmärgiks on vene keele õpetamine tekstide lugemise ja analüüsimise teel, grammatilise süsteemi kujundamine, aktiivse ja passiivse sõnavara rikastamine. Üliõpilane omandab vene keele suures mahus vastavalt euroopa keeleoskustasemete skaala tasemele B2 (edasijõudnud ). Eriala valdkonna spetsiifilise terminoloogia omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Kõigi nelja osaoskuse ( lugemine, kirjutamine, rääkimine, kuulamine ) integreeritud arendamine juhindudes Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaala B2 sisust. Töö tekstiga. Õppetekstide valikul lähtutakse erialasest spetsiifikast. Vestlused ja arvamusavaldused. Suuliste ettekannete tekstide koostamine. Essee kirjutamise põhimõtted. Teemad: Vaba aeg. Keeled ja kirjandus. Massiinformatsiooni vahendid. Reisimine. Tervislik eluviis. Inimene, teadus ja tehnika. Inimene ja ühiskond."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Üliõpilane suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (ettekanne, loeng); mõistab erialaseid artikleid; suudab lugeda pikki ja keerukaid tekste , leiab asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi; oskab väljendada oma seisukohti nii kõnes kui kirjas, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet; oskab kirjutada esseed, ülevaadet, arutluskäik on logiline, tekst sidus ja teemakohane; oskab koostada ja presenteerida erialaga seotud ettekannet."
  }
  [6939]=>
  object(stdClass)#6940 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6226"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Tugiaine. Kursuse eesmärgiks on esmase keeleoskuse omandamine vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala tase A2 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa Nõukogu poolt kirjeldatud keeleoskustaseme A2 nõuetele. Teemad: Linn, kodu ja kodukoht; mina , minu elulugu, minu pere; elu võõrsil, reisimine, päevakulg; haridus ja õppimine; töö ja elukutsed; meedia igapäevaelus, tähtpäevad – õnnesoovid ja küllakutsed. Erakirjad. Erinevaid grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(154) "Teadmised ja oskused vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2 (esmase keeleoskus) osaoskuste kirjeldusele. Õppija suudab sooritada A2 taseme eksami."
  }
  [6940]=>
  object(stdClass)#6941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6227"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B1 taseme osaoskuste kirjeldusele (50% ulatuses)"
    ["sisu"]=>
    string(470) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme B1 kirjeldusele. Sõnavara laiendamine. Grammatika harjutused erinevatel teemadel. Osalemine diskussioonis. Kuulamisülesanded. Läbitavad teemad: Elu kodus ja võõrsil, väljaränne; mood ja rõivad; tööalane ja sotsiaalne tegevus, vajalikud kutseoskused; vaba aeg; suurlinn; kirjavahetus ja formularid."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B1taseme osaoskuste kirjeldusele 50% ulatuses."
  }
  [6941]=>
  object(stdClass)#6942 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6228"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "B1 tasemeeksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(549) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele. Sõnavara laiendamine. Grammatika harjutused erinevatel teemadel. Osalemine diskussioonis, rühmatööd. Kuulamisülesanded. Läbitavad teemad: elukutsed ja kutsetöö, erinevad kultuurid, kunst ja meedia, puhkus, elukoht ja elamistingimused, mobiilsus, keskkond, ilmastik, peresuhted ja -probleemid; formularid ; õpingud ja õppeained, õppimine kõrgkoolis."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B1 kirjeldusele. B1 tasemeeksami sooritamine"
  }
  [6942]=>
  object(stdClass)#6943 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6229"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B2 tasemele 50% ulatuses"
    ["sisu"]=>
    string(406) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele. Teemad: Inimesed – välimus, iseloom ja olemus; keel ja keeleõppimine; tarbimine; kandideerimine ja töökoha otsingud, sobivus kohale, ajaplaneerimine; tervis ja heaolu. Eriala valdkonna sõnavara tundmaõppimine."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad 50% ulatuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B2 tasemele (edasijõudnute tase)"
  }
  [6943]=>
  object(stdClass)#6944 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKA6230"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "B 2 (edasijõudnute tase) tasemeeksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Tugiaine. Luua eeldused keeleoskuse omandamiseks vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele."
    ["sisu"]=>
    string(975) "Võõrkeele nelja osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine) integreeritud arendamine vastavalt Euroopa keeleõppe raam keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele. Erialasuunitlusega sõnavara laiendamine ja kasutusoskuse arendamine erialatemaatiliste tekstide kaudu (alushariduse pedagoogid ja sotsiaalpedagoogid: õppimine, koolisüsteem, kooliprobleemid, laste ja vanemate vahelised suhted, noorte probleemid jm; HÄKK: haldus ja ärikorralduse, keskkonna temaatika) ja üldaktuaalsed teemad: meedia, mobiilsus, terved eluviisid, tulevikuplaanid). Kokkuvõtete tegemine tekstidest. Arvamuse avaldamine/diskuteerimine loetud tekstide osas. Oma seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, osalemine aruteludes käsitletud teemal. Sõnavara laiendamine. Grammatika rõhuasetused: ajavormide moodustamine ja kasutamine; kõneviisid - kindel, tingiv, kaudne, käskiv; tegumood (aktiiv, passiiv); asesõna; omadussõna; eessõnad; sõnajärg lauses, sidesõnad."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Kursuse lõpuks omandab õppija teadmised ja oskused, mis vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete skaala B2 kirjeldusele. B2 tasemeeksami sooritamine"
  }
  [6944]=>
  object(stdClass)#6945 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6001"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Suuline eksam. Eksami eelduseks peab koostama harjutustöö (referaat). Eksamieelduse saamiseks peab harjutustöö olema arvestatud. Hinnang harjutustööle antakse kaitsmise alusel seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(356) "Geoloogia ja hüdrogeoloogia alused on sissejuhatav eriala aine. Valikkursuse võib tinglikult jaotada kolme ossa: a) üldised teadmised Maast ja maakoorest ning nende ajaloolisest arengust; b) maakoores esinevad peamised mineraalid, kivimid, maavarad, põhjavesi; c) Eesti geoloogilise ehituse ja territooriumi geoloogilise arenguloo iseloomulikud jooned."
    ["sisu"]=>
    string(1903) "Siin tutvutakse Maa ehitusega, erinevate sfääridega, tehakse selgeks, mis on maakoor ja mille poolest ta erineb vahevööst. Saadakse ettekujutus Maa sisemuses toimuvatest protsessidest, magma tekkest ja liikumisest, ookeanide avamistest ja sulgumistest. Antakse ülevaade litosfääri laamadest ja nende paiknemisest geoloogilises minevikus, stratigraafilisest skaalast ja kivimite vanusest. Saadakse ülevaade geoloogilise aja olemuse ja stratigraafia rolli mõistmisest geoloogia taustsüsteemina, olulisematest stratigraafilistest terminitest, printsiipidest, protseduuridest ja meetoditest. Õpitakse tundma geokronoloogilist skaalat ja Eesti stratigraafilist liigestust. Antakse põhiteadmised maakoore keemilisest koostisest. Lähemalt tuleb juttu mineraalide klassifikatsioonist ning peamistest tard-, moonde- ja settekivimitest. Tutvutakse Maa sisemiste protsessidega, mis kutsuvad esile laamade liikumise, nende lahknemise ja kokkupõrkumise, liikumisega kaasnevatest tektoonilistest protsessidest, nagu mägede teke, maavärinad, murrangud jt. tektoonilise rikked. Õpitakse tundma Maa väliseid geoloogilisi protsesse, nagu tuul, liustikkude, pinnavee ja põhjavee, ookeanide ja merede geoloogiline tegevus. Saadakse ettekujutus setete tekkest. Antakse põhiteadmised põhjavee tekkest ja olemusest, esinemise vormidest ja tingimustest, liikumise seaduspärasustest ja keemilisest koostisest ning põhjavee komplekside paiknemist geoloogilises läbilõikes. Antakse ülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja maavaradest sh aluspõhja kivimite iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras — rauamaak; b) aluspõhjas savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi, pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas."
    ["vljund"]=>
    string(602) "Üliõpilane orienteerub planeet Maad puudutavates looduslikes protsessides nagu magmatism, vulkanism, kliimamuutused. Tunneb põhilisi geoloogilisi protsesse Maal nii regionaalses kui globaalses skaalas. Omab põhiteadmisi laamtektoonilisest mudelist ja moondeprotsessidest. Tunneb protsesside vahelisi seoseid, Maa süvaehitust, mineraalide ja kivimite teket ja moonet, Eesti ala arengut. Teab Maa ajaloo tähtsamaid sündmusi ning evib teadmisi stratigraafia sisust ja selle eri vormidest. Omab algteadmisi Eesti geoloogilise ehituse, kivimilise koostise ja nende hüdrogeoloogiliste omaduste kohta."
  }
  [6945]=>
  object(stdClass)#6946 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6002"
    ["hindamine"]=>
    string(255) "Arvestus. Kodutööna kirjanduse läbitöötamine ja referaadi või essee kirjutamine. Kodutööd annavad 20% arvestuse lõpptulemusest. Õppeaine arvestatud saamiseks peavad referaadid ja kõik testis esitatud küsimused olema saanud positiivse hinnangu."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Soodustada arusaamist keskkonnakorralduse struktuurist ja suundadest. Aidata tervikliku ettekujutuse saamist keskkonnakorraldusest kui keskkonnahoiu vajaduse ja majandusliku arengu huvide vaheliste konfliktide vältimise ja leevendamise vahendist."
    ["sisu"]=>
    string(249) "Keskkonnakorralduse ajalugu ja kaasaegsed keskkonnaprobleemid. Keskkonna väärtus. Keskkonnapoliitika. Otsuste tegemine. Looduskaitsebioloogia. Veemajandus. Jäätmehooldus. Ettevõtete keskkonnajuhtimine. Keskkonnamõju hindamine. Säästev areng."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Kursuse edukaks läbimiseks peab üliõpilane suutma: kirjeldada keskkonnakorralduse struktuuri; defineerida ja kasutada keskkonnakorralduse põhimõisteid; diskuteerida keskkonna väärtuse üle; kirjeldada kaasaegseid keskkonnaprobleeme; selgitada säästva arengu kontseptsiooni."
  }
  [6946]=>
  object(stdClass)#6947 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6003"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Õppeaine annab teadmisi keskkonnajuhtimises ja selle süsteemides, seletab kuidas kavandada ettevõttes keskkonnapoliitikat ning välja tuua keskkonna aspekte, kuidas koostada keskkonnaaruannet ja läbi viia keskkonnaauditit."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Ettevõtte juhtimine. Säästva arengu põhimõtete ja ettevõtete keskkonnajuhtimise seos. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Integreeritud juhtimissüsteemid: OSHA 18000, ISO 9000, ISO 14000, EMAS Vabatahtlikud kohustused ja standardid. Partnerlus võimude, huvigruppidega ja avalikkusega. Keskkonnamõju hindamine. Olelusringi analüüs (LCA), Riskianalüüs. Puhtam tootmine. Eco-marketing. Keskkonnamärgised. Õiguslik reguleerimine."
    ["vljund"]=>
    string(398) "Kursuse lõpus tudeng omab teadmisi keskkonnajuhtimis-süsteemidest, nende standarditest, oskab kirjeldada ja mõista keskkonnasüsteemi elemente. Omandatud teadmised võimaldavad kasutada põhilisi keskkonnkorralduse vahendeid; tulemuslikult osaleda keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitamises ja toimimas hoidmises; läbi viia keskkonna-juhtimissüsteemi siseauditit ja koostada keskkonnaaruannet."
  }
  [6947]=>
  object(stdClass)#6948 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6004"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "Üliõpilased omandavad üldised teadmised jäätmetest ja jäätmetekkest, jäätmehooldusest ja –käitlusest ning Eesti jäätmekäitluse iseloomulikest joonest."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Jäätmete teke, jäätmete liigitamine ja jäätmevood. Jäätmekäitluse korraldamine keskkonda säästval viisil. Säästva arengu põhimõtted jäätmekäitluse korraldamisel. Jäätmete kogumisviisid ja jäätmekäitluse tehnoloogiad. Jäätmete kasutamine. Jäätmete mehaaniline töötlemine. Jäätmete biokäitlus. Jäätmete põletamine. Jäätmete ladestamine. Jäätmevedu ja selle optimeerimine. Jäätmehoolduse organisatsiooniline ülesehitus. Jäätmekäitluse areng. Jäätmekäitlusalane seadustik. Jäätmekäitluse tulevik."
    ["vljund"]=>
    string(275) "Omandatud teadmised võimaldavad aru saada jäätmete mõjust keskkonnale, jäätmete töötlemisest ja jäätmekäitluse korraldamise üldistest põhimõtetest. Omandatud teadmised võimaldavad osalemist jäätmemajandusega seonduvate probleemide hindamisel ja lahendamisel."
  }
  [6948]=>
  object(stdClass)#6949 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6005"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Turunduse aluste kursuse põhieesmärgiks on anda osalejatele esmane struktureeritud arusaam turundusest kui ettevõtte kesksest ärifunktsioonist, mis ühendab firma ja tema tarbijad ning määrab ettevõtte turupositsiooni ja rolli ühiskonnas. Samuti võimaldab kursus arendada turundusinstrumentide kasutamise esmaseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Turunduse aluste kursus on algtaseme turunduskursus, mis tutvustab õppijaid turundusvaldkonna põhitõdedega. Kursuse jooksul läbivad osalejad turunduse põhialused, sh turundus-mõtte põhipostulaadid, turunduskeskkonna ja turu toimimise põhireeglid, ning tutvuvad turundusinstrumentidega ja turunduse eetikaküsimustega. Peale nimetatud teadmiste omandamist loengutes ja seminarides, lahendavad üliõpilased erinevaid praktilisi ülesandeid."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Kursuse läbimise järel peaksid osalejad mõistma turundus-funktsiooni olemust, olulisust ja eesmärki, suutma hinnata turunduskampaaniaid üldisel tasemel ning oskama määrata erinevate turundusinstrumentide kasutamise otstarbekust sõltuvalt turukontekstist ja juhtkonna poolt seatud eesmärkidest, samuti aga suutma teisendada neid eesmärke turundusmõõdikutesse."
  }
  [6949]=>
  object(stdClass)#6950 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6006"
    ["hindamine"]=>
    string(177) "Eksam (eksamihinne kujuneb kursuse jooksul sooritatud ülesannete põhjal) Aktiivne osalemine vähemalt 80% seminarides ja kodutööde hinde saavutamine min. 51% iga töö osas."
    ["eesmrk"]=>
    string(445) "Turunduse juhtimise kursuse eesmärgiks on võimaldada osalejatel mõista sügavuti turunduse juhtimisega seotud nüansse ja turunduse planeerimise aluspõhimõtteid ning omandada arusaam turunduse efektiivse juhtimise põhiprintsiipidest. Kursuse läbimise järel peaksid osalejad suutma ellu viia turunduse juhtimisega seotud põhilisi tegevusi algtasemel ning suutma seada põhjendatud turunduseesmärke ja planeerima nende saavutamise viise."
    ["sisu"]=>
    string(543) "Turunduse juhtimise kursus on kesktaseme edasijõudnute turunduskursus, mis käsitleb Turunduse aluste kursuse jooksul tutvustatud turundusinstrumentide abil organisatsiooni turundusfunktsiooni juhtimise aluspõhimõtteid. Kursus käsitleb sügavuti konkurentsieelise loomise ja planeerimise temaatikat, turuanalüüsi, tootearendust, kliendisuhete juhtimist ja muid turunduse juhtimisega seotud olulisi valdkondi. Lisaks eelnevale käsitletakse kursuse jooksul ka turunduse planeerimise aspekti, mis on turunduse juhtimise lahutamatuks osaks."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Suutlikkus rakendada turundusteooriaid ja –kontseptsioone praktiliste turundusülesannete lahendamisel; Oskus kasutada turunduskontseptsioone äriotsuste langetamisel; Oskus leida turuvõimalusi ning pakkuda välja ettevõtte arengu ja tootearenduse stsenaariume; Suutlikkus mõista kaasaegseid turundusväljakutseid ja neile adekvaatselt reageerida; Võimekus juhtida ja planeerida turundust kesktasemel."
  }
  [6950]=>
  object(stdClass)#6951 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6007"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Kirjalik eksam. Lõpphinne kujuneb kirjaliku eksamitöö ja turundusuuringu planeerimise ülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Anda teadmisi turundusuuringutest ja turundusuuringute läbiviimisest."
    ["sisu"]=>
    string(181) "Aine raames käsitletakse turundusuuringu olemust ja organisatsiooni. Vaadeldakse erinevaid turundusuuringute liike. Eristatatakse ja hinnatakse turundusuuringu läbiviimise etappe."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Kursuse läbinud üliõpilane - saab aru turundusuuringute olemusest ja vajalikkusest; - oskab liigitada turundusuuringuid. - saab aru turundusuuringu vajalikkusest; - oskab koostada uuringu ankeeti; - oskab planeerida süsteemselt turundusuuringuid ja neid analüüsida; - tunneb erinevaid andmeanalüüsi meetodeid."
  }
  [6951]=>
  object(stdClass)#6952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6008"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Arvestus praktikaaruande ja organisatsioonipoolse praktikajuhendaja hinnangu alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Saada ülevaade organisatsiooni töökorraldusest. Rakendada ülikoolis omandatud teadmisi organisatsiooni juhtimises. Saada tagasisidet potentsiaalsetelt tööandjatelt."
    ["sisu"]=>
    string(104) "Osalemine organisatsiooni igapäevatöös. Praktikat saab sooritada erinevat tüüpi organisatsioonides."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Praktika sooritanud üliõpilane: • tunneb organisatsiooni tegevuse, juhtimise, töökorralduse ja keskkonnajuhtimise eesmärke ja olemust; • tunneb organisatsiooni põhidokumentatsiooni; • oskab rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi organisatsiooni juhtimises; • on omandanud kogemusi osalemaks organisatsiooni igapäevatöös ning kogenud meeskonnatöös osalemist; • oskab enda tööd analüüsida."
  }
  [6952]=>
  object(stdClass)#6953 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6009"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Tutvuda Maa ja maakoore ehitusega; Saada teadmisi maavaradest ja põhjaveest; Õppida selgeks Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu; Tutvuda Maa kui terviku geograafilise liigestuse üldiste seaduspärasustega."
    ["sisu"]=>
    string(1650) "Maa ehitus, erinevad sfäärid, maakoor, maakoore keemiline koostis, mineraalid, nende klassifikatsioon ning peamised tard-, moonde- ja settekivimid. Maa sisemuses toimuvad protsessid, mis kutsuvad esile laamade liikumise, nende lahknemise ja kokkupõrkumise. Litosfääri laamad ja nende paiknemine geoloogilises minevikus; nende liikumisega kaasnevad tektoonilised protsessid, nagu mägede teke, maavärinad, murrangud jt. Ülevaade geoloogilise aja olemuse ja stratigraafia rolli mõistmisest geoloogia taustsüsteemina, olulisematest stratigraafilistest terminitest, printsiipidest, protseduuridest ja meetoditest. Geokronoloogiline skaala ja Eesti stratigraafiline liigestus. Maa välised geoloogilised protsessid, nagu tuule, liustikkude, pinnavee ja põhjavee, ookeanide ja merede geoloogiline tegevus. Nende reljeefi kujundav toime. Pinnavormide teke ja klassifitseerimine. Põhiteadmised põhjavee tekkest ja olemusest, esinemise vormidest ja tingimustest, liikumise seaduspärasustest ja keemilisest koostisest ning põhjavee komplekside paiknemisest geoloogilises läbilõikes. Ülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja maavaradest sh aluspõhja kivimite iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras — rauamaak; b) aluspõhjas savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi, pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Peamised Eesti põhjavee kihid, põhjavee teke, selle liigid, füüsikalised ja keemilised omadused ning nende muutumised ajas ja ruumis."
    ["vljund"]=>
    string(782) "Kursuse läbinud üliõpilane • mõistab Maad kogu tema mitmekülgsuses, saab aru talle mõjuvaist protsessidest ning tunneb Maa ajalugu; • tunneb põhilisi geoloogilisi protsesse Maal nii regionaalses kui globaalses skaalas; • omab põhiteadmisi laamtektoonilisest mudelist ja orienteerub planeet Maad puudutavates looduslikes protsessides nagu magmatism, vulkanism, kliimamuutused; • tunneb protsesside vahelisi seoseid, Maa süvaehitust, mineraalide ja kivimite teket ja moonet, Eesti ala arengut; • teab Maa ajaloo tähtsamaid sündmusi ning evib teadmisi stratigraafia sisust ja selle eri vormidest; • omab algteadmisi Eesti geoloogilise ehituse, kivimilise koostise ja nende hüdrogeoloogiliste omaduste kohta; • rakendab teadmisi keskkonnakorralduslikus töös."
  }
  [6953]=>
  object(stdClass)#6954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6010"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Anda ülevaade keskkonnamõjude hindamise olemusest ja etappidest. täiustada ja süvendada üliõpilaste arusaamist sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaprobleemide seostest ning nendevaheliste konfliktide reguleerimise võimalustest. Anda teadmisi avalikkuse võimalustest osaleda ja otsustada mõjude hindamise protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(759) "Keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused, seadused, poliitilised otsused. Keskkonna mõiste mõjude hindamise kontekstis. Keskkonnamõju (KMH) ja keskkonna strateegilise mõju (KSH) hindamise eesmärgid ja taotlus. Mõjude prognoosimine ja hindamine. Mõju analüüs, mõju hindamine, identifitseerimise meetodid. Leevendavad meetmed. Alternatiivid ja nende analüüs. Avalikkuse osa hindamises ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine. Kavandatava tegevuse jõustamine ja keskkonnaseire, mõjude hindamise nõrgad ja tugevad küljed. KMH aruande koostamine. Seire. KMH kvaliteedi kontroll. Keskkonnaaudit (KA). Põhimõisted. Auditi struktuur. Auditi ettevalmistamine. Tõendusmaterjali kogumine. Mittevastavuste formuleerimine. Auditi aruande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Üliõpilane: tunneb keskkonnamõjude hindamise põhimõisteid ja etappe ning orienteerub kehtivas teemat reguleerivas seadustikus; oskab hinnata keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ning leiab võimalusi nende leevendamiseks; mõistab järgneva seire, kontrolli, auditi jne. protseduure; omandab esmased oskused ja suutlikkuse osalemiseks KMH ja KA protsessis."
  }
  [6954]=>
  object(stdClass)#6955 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6011"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Hinde kujunemine: kodune iseseisev kirjalik töö (15%), loengutest/seminaridest osavõtt (15%), eksam (70%). Eksamile pääsemise tingimuseks koduse iseseisva töö esitamine. Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Kursuse eesmärgiks on selgitada toksikoloogia ja ökotoksikoloogia põhialuseid ja terminoloogiat, anda ülevaade keskkonna- ja terviseohtlikest kemikaalidest, nende levikut keskkonnas mõjutavatest teguritest ning nende kahjulikust toimest elusorganismidele."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Kursusel antakse ülevaade keskkonnaohtlikest ja tervist kahjustavatest kemikaalidest, nende levikust keskkonnas ja kaasnevatest probleemidest. Selgitatakse keskkonnas ja organismides toimuvaid protsesse, et iseloomustada ainete käitumist keskkonnas, mõju organismidele keskkonnas ning inimese tervisele. Käsitletakse toksikoloogia ja ökotoksikoloogia põhialuseid, tutvustatakse toksilisuse ja ökotoksilisuse määramise testmeetodeid ning nende rakendusvõimalusi. Antakse ülevaade ohtlike kemikaalidega seonduvast seadusandlusest Euroopa Liidus."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Kursuse läbimisel oskab üliõpilane: -kirjeldada erinevate ainetega keskkonnas toimuvaid protsesse ja ainete levikut mõjutavaid tegureid -selgitada ja ennustada ainete keskkonnaohtlikkust ja mõju organismidele lähtudes aine omadustest -selgitada toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste uuringute põhimõtteid; -kriitiliselt hinnata kemikaalide kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriske"
  }
  [6955]=>
  object(stdClass)#6956 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6012"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(191) "Tunda ülevaatlikult keskkonnaõiguse põhiprintsiipe. Orienteeruda keskkonnaõiguse allikates ning keskkonnakaitse institutsionaalses süsteemis, teada keskkonnakaitse olulisemaid valdkondi."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Ülevaade Eesti keskkonnaõigusest (keskkonnaõiguse mõiste, süsteem, allikad, põhiprintsiibid). Ülevaade rahvusvahelisest keskkonnaõigusest (rahvusvahelised konventsioonid). Ülevaade keskkonnaõiguse reguleerimisvahenditest."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Keskkonnaõiguse rakendamisoskuse arendamine, praktiliste kaasuste lahendamine . Analüüsioskus õigusakti eelnõu kaudu."
  }
  [6956]=>
  object(stdClass)#6957 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6013"
    ["hindamine"]=>
    string(405) "Kirjalik eksam (valikvastustega test + lünktest + avatud vastused). Hinnatakse orienteerumist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ajaloos, põhimõtetes, institutsionaalses korralduses ja toimimisprotseduurides, regulatiivsetes instrumentides, finantsvahendites ja keskkonnapoliitika erinevates alavaldkondades ning Eesti keskkonnapoliitika põhialustes; samuti asjakohaste mõistete ja nende sisu tundmist."
    ["eesmrk"]=>
    string(349) "Anda ülevaade Euroopa Liidu keskkonnapoliitika arengust, eesmärkidest, põhimõtetest, institutsioonidest ning keskkonnapoliitika elluviimisest. Käsitlemist leiavad Euroopa Liidu keskkonnapoliitika õiguslikud alused ning olulisemad direktiivid erinevates keskkonnakaitse valdkondades, samuti Eesti ja Euroopa Liidu suhted keskkonnakaitse vallas."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Sissejuhatus. Põhimõisted: keskkonnd ja poliitika. EL keskkonnapoliitika ajalooline kujunemine. EL keskkonnapoliitika ja –õiguse aluspõhimõtted. EL keskkonnapoliitika kujundamine ja rakendamine. EL finantsvahendid keskkonnasektorile. EL keskkonnapoliitika regulatiivsed instrumendid. Horisontaalsed õigusaktid. Keskkonnaohtlikud tehnoloogiad. Välisõhu kaitse EL-s. Jäätmekäitlus EL-s. Veekeskkonna kaitse EL-s. Bioloogilise liigirikkuse kaitse EL-s. Muud keskkonnakaitse valdkonnad. EL keskkonna¬poliitika ja Eesti."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Arusaam ja põhiteadmised keskkonnapoliitika kui ühe Euroopa Liidu valdkonnapoliitika olemusest, toimimise põhimõtetest, Euroopa Liidu keskkonnapoliitika erinevatest alavaldkondadest, ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitika mõjust Eesti siseriiklikule keskkonnakorraldusele."
  }
  [6957]=>
  object(stdClass)#6958 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKH6014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Kursuse käigus antakse ülevaade ettevõtluse olemusest, ettevõtjaks kujunemisest, ettevõtte rajamisest, äriplaani koostamisest"
    ["sisu"]=>
    string(351) "Ettevõtluse olemus, vormid, areng ja ettevõtjaks kujunemine. Äriidee valik ja hindamine. Äriplaani koostamine ja analüüs, finantsplaneerimine ettevõtte rajamisel. Ettevõtte loomine ja sellega seotud otsused. Ettevõtte elutsükkel. Finantseerimisallikad ettevõtte loomisel, ettevõtluse eelised ja riskid. Ettevõtja vs palgatöö erinevused."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Mõistab ettevõtluse olemust ja orienteerub erinevates ettevõtlusega seotud definitsioonides. Teab ja tunneb ettevõtluse erinevaid vorme ja oskab tuua esile ühe või teise vormi eeliseid, suudab oma eelistusi põhjendada. Mõistab ettevõtlusega seotud riske ja eeliseid, oskab koostada ja kaitsta lihtsamat äriplaani."
  }
  [6958]=>
  object(stdClass)#6959 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKL6005"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Aktiivne osalemine praktikumides/treeningul. Referatiivse töö esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Lähtuvalt koolisotsiaaltöötaja rollist anda ülevaade terviseriskitest ja ennastkahjustava probleemkäitumise ennetustöö üldisest metoodikast"
    ["sisu"]=>
    string(752) "Efektiivsed tervisekontseptsioonid. WHO tervisemääratlus. Tervis-edendus koolis ja ennetustasandid. Kooli sotsiaaltöötaja ülesanded ja roll probleemkäitumiste ennetamise poliitikas koolis. Tervistedendav kool: efektiivseks osutunud tegevused probleemkäitumiste riskitegurite vähendamisel. Hindamiskriteeriumid. Uimastiennetus koolis. Vägivalla vähendamise metoodika. Vaimne tervis: konfliktide kaotajateta lahendamine. Üleliigse stressi ja depressiooni vältimine ja abivõimalused. Enesehinnang ja tervisekäitumine. Kriisiabi; nõustamismetoodika. Kooli probleemkäitumiste ennetusmetoodika: HIV/AIDS; alko-narko; suitsetamine. Koolikohustuse mittetäitmine (Eesti jaoks kohandatud pilootprojektide metoodika). Intersektoriaalne koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(36) "Loengud, treening, praktiline töö."
  }
  [6959]=>
  object(stdClass)#6960 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused: - esmase valmiduse kujunemiseks teadustöö tegemiseks; - teadustöö põhimõistetes orienteerumiseks vajalike teadmiste omandamiseks; - teoreetiliste teadmiste omandamiseks, mis seonduvad uurimistöö kavandamise ja läbiviimise erinevate etappidega."
    ["sisu"]=>
    string(501) "Sotsiaalteadusliku uuringu olemus ja eripära. Uurimisteema hindamise alused: aktuaalsus, uudsus, originaalsus. Uurimistöö planeerimine, vaimsed, ajalised ja materiaalsed ressursid. Töö kirjandusega. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemisviis. Uurimisparadigmade vahelised erinevused. Andmete kogumine, valimi moodustamise põhimõtted, instrumentaariumide koostamine. Andmetöötlusmeetodid. Uurimistulemuste sõnaline, numbriline ja graafiline esitamine. Uurija isiksus ja eetika probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(434) "Aine läbimise tulemusena üliõpilane: - omab ülevaadet aktuaalsetest sotsiaalpedagoogika valdkonna teemadest, oskab analüüsida olukorda ja sõnastada probleemi ; - omab esmast valmidust teadustöö tegemiseks; - orienteerub teadustöö põhimõistetes ja tunneb sotsiaalteadusliku uurimistöö metodoloogiat; - oskab kavandada ja läbi viia bakalaureusetööks vajalikku empiirilist uurimistööd lähtudes eetilistest nõuetest."
  }
  [6960]=>
  object(stdClass)#6961 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6002"
    ["hindamine"]=>
    string(15) "Kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Üliõpilastel on ülevaade Eesti haridussüsteemist ning haridusvaldkonna arengutest Euroopas ja maailmas."
    ["sisu"]=>
    string(438) "Hariduse ja haridussüsteemi mõiste. Haridusvaldkonna tähtsus. Elukestev õpe. Eesti hariduspuu. Hariduse rahvusvaheline klassifikatsioon. Haridusuuringud. Haridusstatistika. Hariduspoliitika, juhtimine, rahastamine. Haridus Euroopas, võtmeindikaatorid. Aastatuhande rahvusvahelised arengueesmärgid aastaks 2015. Programm „Haridus kõigile“. Haridusvaldkonna tulevikustsenaariumid. Eesti hariduse väljakutsed, tulevikustrateegia."
    ["vljund"]=>
    string(493) "Üliõpilased -teavad, miks haridusvaldkond on nii oluline (üksikisik, ühiskond) -teavad Eesti haridussüsteemi ülesandeid, tasemeid, haridusasutusi ja korraldamise põhimõtteid.; -oskavad leida statistilisi andmeid (EHIS, Eurydice, Haridus- ja teadusministeeriumi veebileht, Worldbank. OECD jt) -oskavad võrrelda väikelaste haridussüsteemi kaasamist Eestis, Euroopa riikides, mujal maailmas -teavad Eesti, Euroopa Liidu ja ülemaailmseid haridusvaldkonna eesmärke aastateks 2015-2020."
  }
  [6961]=>
  object(stdClass)#6962 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua eeldused sotsiaalpedagoogi abi vajavate laste ja noorte paremaks mõistmiseks; anda ülevaade sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse alustest, sotsiaalpedagoogilise teooria põhimõistetest, sotsiaalpedagoogika kui professiooni olemusest."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Sotsiaalpedagoogika aktualiseerumise ühiskondlikud eeldused. Sotsiaalprobleemne ühiskond kui impulss sotsiaalpedagoogika arenguks. Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi olemus ja areng. Sotsiaalpedagoogika põhimõisted. Sotsiaalpedagoogika suhe sotsiaaltööga. Koolisotsiaaltöö. Sotsiaalpedagoogika seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega: haridusfilosoofia, haridussotsioloogia, pedagoogiline psühholoogia. Sotsiaalpedagoogika ühiskondliku tegevussüsteemina eri maades. Sotsiaalne töö, sotsiaalne pedagoogika ja sotsiaalpedagoogika koolis. Mõistete ühisosa ning erinevus (Hämäläinen, Kurki)."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Kursuse läbinud üliõpilane: Omab ülevaadet sotsiaalpedagoogikast kui teadusest ja professioonist; tunneb sotsiaalpedagoogika põhimõisted; Oskab analüüsida sotsiaalpedagoogika eelduseks olevat ühiskondlikku situatsiooni; Identifitseerib kooliprobleemide ühiskondlikke tagamaid; Tunneb ära olukorrad, kus peaks sekkuma sotsiaalpedagoog."
  }
  [6962]=>
  object(stdClass)#6963 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6007"
    ["hindamine"]=>
    string(307) "Eksamile pääsemise eelduseks on: Osalemine seminaridel, kus toimunud rühmatööde käigus kujuneb kasvatustegelikkusega seonduvate probleemide analüüsioskus. On lugenud ja jaganud omapoolseid seisukohti vabavormilise tekstina viie artikli kohta ja teinud kokkuvõtte loetud kohustuslikust kirjandusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(381) "Toetada üliõpilaste professionaalsele teadvusele omaste aluste kujunemist kasvatusvaatelistes küsimustes ajaloo kulgemise kontekstis. Suunata mõistma kasvatuse valdkonnaga seonduvaid põhimõisteid, arengusuundi ja aktuaalset problemaatikat. Suunata märkama, mõistma ja interpreteerima kasvatusega seonduvat ning looma seoseid sotsiaalpedagoogika erinevate valdkondade vahel."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Kasvatusteaduste areng läbi ajaloo. Kasvatusfilosoofia. Kasvatusteaduste valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Kasvatusteadus kui kasvatustegelikkuse reflekteerija. Kasvatustegelikkus ja kasvatusteadvus, maailmas ja Eestis. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Akadeemiline toimetulek – emotsionaalne, vaimne, füüsiline aspekt. Väljalangemine koolist ja individuaalsed haridusteed. Õpetaja, kasvataja, sotsiaalpedagoog eesti kasvatustegelikkuses."
    ["vljund"]=>
    string(523) "On tutvunud kasvatusteaduslike põhimõistetega, orienteerudes erinevates kasvatusvaadetes; Tunneb kasvatuse valdkonnaga seonduvaid põhimõisteid, arengusuundi ja aktuaalset problemaatikat. Oskab luua seoseid, analüüsida ja mõtestada kasvatustegelikkuses toimuvat sotsiaalpedagoogika kontekstis. Oskab analüüsida, mõtestada ja analüüsida kasvatustegelikkuses toimuvat toetudes erialasele kirjandusele. Tunneb peamisi diskursusi. Oskab kirjeldada kasvatusega seonduvaid probleeme ja mõistab minevikupärandi rolli."
  }
  [6963]=>
  object(stdClass)#6964 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6009"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksam – avatud küsimustega kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Luua võimalused hariduslikest erivajadustest ülevaate saamiseks, erilisusesse positiivse hoiaku kujunemiseks, võrgustikutöö korraldamisest ning eriõpetuse ja kaasava hariduse võimaldamisest."
    ["sisu"]=>
    string(532) "Erilisus ja ühiskond, hoiakud, motiivid erivajadustega inimeste kohtlemisel. Hariduslike erivajaduste klassifikatsioon. Hariduskorraldus erivajadustega õppijale. Puuetega inimeste kaitse ja seadused. Kaasava hariduse praktilised lahendused. Eri- ja tavaõpetuse lähendamine. Esmased lähetkohad erivajadusega õpilastega töötamisel – individualiseerimine, diferentseerimine. Individuaalne õppekava. Võrgustiku- ja meeskonnatöö olulisus erivajadusega õppija toetamisel. Nõustamisteenuste olemasolu ja/või selle loomine."
    ["vljund"]=>
    string(328) "Üliõpilane: Teab hariduslike erivajadustega õpilaste iseärasusi; Omab ülevaadet valdkonna hariduskorraldusest; Teab individuaalse õppekava koostamise põhimõtteid; Oskab algatada ja osaleda erivajadusega õpilast toetavas võrgustikutöös; Teab erivajadusest lähtuvaid õpetamise kohandamise meetodeid ja põhimõtteid."
  }
  [6964]=>
  object(stdClass)#6965 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda teadmisi nõustamisprotsessist ja abistava suhte loomisest. Arendada oskusi probleemi hindamiseks ja eesmärgi püstitamiseks. Luua valmisolek praktiliseks nõustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(469) "Nõustamise olemus. Nõustamisprotsess. Kommunikatsiooniprotsesside loogilised tasemed R. Diltsi järgi. Nõustaja roll ja ülesanded. Toimiva abistamissuhte komponendid. Suhtlemistasandid. Eesmärgistamine. Baashoiakud. Suhtlemistõketest hoidumine. Nõustamisprotsessi ülesehitus ja faasid. Nõustamistehnikad. Aktiivne kuulamine. Täpsustavad küsimused. Vastupanu käsitlemine. Motiveeriv intervjuu. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Nõustamisoskuste treening."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Õpib mõistma nõustamise olemust ja eripära; Õpib saadud teadmisi integreerima oma isiksuse ja kogemustega; Õpib looma usaldussuhet nõustatavaga; Õpib määratlema kliendi probleeme ja sõnastama nõustamise eesmärke; Tunneb erinevaid nõustamistehnikaid ja teab, kuidas neid eesmärgipäraselt kasutada; Oskab märgata ja käsitleda vastupanu."
  }
  [6965]=>
  object(stdClass)#6966 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Omandada esmased pädevused draamakunsti vahendite kasutamiseks pedagoogilisel tööl ning teatrialase tegevuse rakendamiseks sotsiaalpedagoogina kooli- ja huvihariduses."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Draamapedagoogika olemus. Draamaõpetuse koht hariduses üldiselt ning sotsiaalpedagoogilises töös. Psühhodraama. Sotsiodraama. Jacob Moreno. Draama osa erinevate ainete õpetamisel. Kooliteater, selle vormid. Näiteringi juhendamise ja repertuaari valiku sotsioloogilised ja psühholoogilised aspektid. Luule ja selle kasvatuslik funktsioon. Näitejuhtimise, lavalise liikumise ja lavakõne esmased alused. Lavakujundus."
    ["vljund"]=>
    string(539) "Esmane orienteerumine teatriõpetusega taotletavates ja saavutatavates üldpedagoogilistes ning sotsiaalpedagoogilistes eesmärkides, märgata igat liiki teatrikunstis sisalduvaid pedagoogilisi võimalusi ning valmisolek rakendada neid kasvatustöös erinevas vanuses ning sotsiaalse taustaga õpilastega; Esmased teadmised psühhodraama ja sotsiodraama olemusest ning võimalustest grupisuhete kirjeldamiseks ja reguleerimiseks; Orienteerumine teatriõpetuses kasutatavate didaktiliste lahendusvõimaluste mitmekesisuses ja asjakohasuses."
  }
  [6966]=>
  object(stdClass)#6967 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6013"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Õppeaine arvestatakse läbituks analüüsiva iseseisva töö esitamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(418) "Luua eeldused seikluslike tegevuste kasutamise võimalustest sotsiaalpedagoogi töös (teoreetilisel ja praktilisel tasandil), kirjeldada erinevaid seiklus-tegevuslikke rakendusvaldkondi ning selgitada seikluskasvatuse kui alternatiivpedagoogilise vormi põhiolemust. Aidata üliõpilastel mõista seikluskogemuse analüüsimise ning põhjaliku ettevalmistamise vajadust seiklustegevuste pedagoogiliseks rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Seiklustegevuste koht ja võimalused erinevates rakendusvaldkondades. Seikluskogemuse määratlus, põhitegurid ja erialased terminid. Seiklustegevuste eesmärgipärase rakendamise eri vormid ning nende eripärad Eestis. Seikluskasvatuse teoreetilised põhialused ja metoodilised võtted. Seikluskasvatuse tulemuslikkuse hindamine. Iseseisva tööna arvestuse saamiseks - valitud seiklustegevuse praktilise kogemuse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omandab baasteadmised seikluskogemuse olemusest ja seiklustegevuste eripärast, Omab ülevaadet Eestis rakendatavatest seiklustegevuse erivormidest, Oskab valida sihgrupile sobiva seiklustegevuse, Mõistab seiklustegevuste põhjaliku planeerimise vajadust, Suudab siduda seikluskasvatust erialaste teadmiste ja praktilise oskustega, Suudab saadud seikluskogemust reflekteerida ning seeläbi mõistab tagasisideprotsessi vajalikkust."
  }
  [6967]=>
  object(stdClass)#6968 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua eeldused noorsootöö ja huvitegevuse olemuse mõistmiseks ja seoste leidmiseks sotsiaalpedagoogi tööga ja ennetustegevusega."
    ["sisu"]=>
    string(640) "Noortepoliitika ja noorsootöö olemus ja korraldus ning arengusuunad. Noorsootööd reguleeriv seadusandlus. Noorsootöö valdkonnad: Erinoorsootöö; Noorte huviharidus ja huvitegevus; Noorte teavitamine; Noorte nõustamine; Noorsoo - uuringud; Noorsootööalane koolitus; Noorte tervistav ja arendav puhkus; Noorte töökasvatus; Rahvusvaheline noorsootöö; Noorte osalus. Nooretorganisatsioonid. Praktiline noorsootöö / sh projektitöö. Meetodid noorsootöös / sh rühmatöö, võrgustikutöö. Noorsootöötaja kutse. Iseseisva tööna – koostab lühiülevaate oma kodukohas tehtavast tööst noortega: võimalused ja vajadused."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Õppija: Teab noortepoliitika ja noorsootöö olemust ja korraldust; Omab ülevaadet valdkonna seadusandlusest; Teab noorsootöö valdkondi; Oskab kasutada einevaid meetodeid noorsootöös."
  }
  [6968]=>
  object(stdClass)#6969 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6021"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Arvestus: Õpimapi kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Loob eeldused Eesti Vabariigi hoolekandesüsteemi toimimise ja korralduse tundma õppimiseks; Võimaldada õppekäikude kaudu tutvuda ja saada ülevaade hoolekandesüsteemi erinevate asutuste toimimisest."
    ["sisu"]=>
    string(639) "SHK korraldus: sotsiaalministeerium, maavalitsus, kohalik omavalitsus. Eraõiguslikud organisatsioonid sotsiaalhoolekande süsteemis: vabatahtlikud organisatsioonid (MTÜ või SA) ja äriühingud Sotsiaalhoolekandeasutuste toimimise põhimõtted ja ülesandeid, töökorraldus erinevate asutuste näitel. Sotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi roll ja tööülesanded. Õppekäigud sotsiaalteenuseid osutavatesse asutustesse: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, erihooldekodu jm, Iseseisev töö: õpimapi koostamine, st õppekäikude dokumenteerimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Üliõpilane: Omab ülevaadet sotsiaalhoolekandesüsteemi korralduse põhialustest; Omab ülevaadet erinevate kliendirühmadega töötavate erialaspetsialistide töö põhialustest; Suudab teha üldistusi erinevate hoolekandeasutuste põhjalt oma regiooni ja Eesti hoolekandesüsteemi kohta."
  }
  [6969]=>
  object(stdClass)#6970 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6022"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Arvestus seisneb projekti kaitsmises."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused alaealistele suunatud ennetustöö ja rehabiliteerimise süsteemi mõistmiseks alaealiste komisjonide ning politsei näitel."
    ["sisu"]=>
    string(368) "Alaealiste komisjon. Politseiamet. Mõjutusvahendid. Projektid. Koostöö. Mentorlus, tugiisik. Sekkumine: tõenduspõhine lähenemine süüteoennetusele, koolipõhised sekkumised süüteoennetuses, indiviidi- ja perekonnapõhised sekkumised. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; koostööprojekt; valmistumine seminariks: Süüteoennetus läbi projektitöö."
    ["vljund"]=>
    string(205) "Üliõpilane: Tunneb alaealistele suunatud süüteoennetuslikke meetmeid; Omab ülevaadet alaealistele suunatud ennetustööst ja rehabiliteerimise süsteemist alaealiste komisjonide ning politsei näitel."
  }
  [6970]=>
  object(stdClass)#6971 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Üliõpilaste suhtlemisoskuste arendamine enda kõrvaltnägemise ja analüüsimise abil suhtlemis-situatsioonides ning anda täiendav psühholoogiline ettevalmistus tulevaste tööülesannete efektiivsemaks täitmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Suhtlemisetapid. Kontakt. Aktiivne kuulamine. Alistuv, agressiivne ning kehtestav käitumine. Enesekehtestamise põhitehnikad. Manipuleerimise äratundmine, sellele vastamine. Veenmine ja äraütlemine. Teise inimese käitumise muutmine: negatiivne ja positiivne tagasiside. Toimetulek vastupanuga. Suhtlemistasandid. Suhtlemisbarjäärid. Sõnaline ja mittesõnaline käitumine. Iseseisev töö – töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Õppija: Oskab tundlikumalt tajuda ja analüüsida enese ning oma suhtlemispartnerite käitumist; Oskab valida mõjusamaid ja kohasemaid käitumisviise."
  }
  [6971]=>
  object(stdClass)#6972 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Saavutada kompetentsus efektiivsete ennetustegevuste valikuks ja rakendamiseks universaalsel ja selektiivsel ennetustasandil."
    ["sisu"]=>
    string(732) "WHO tervisemääratlus. Euroopa ja Eesti sõltuvustega seotud tervisestrateegiate lühitutvustus. Tervisedendus koolis ja kooli sotsiaalpedagoogi roll sõltuvuskäitumise ennetamises. Sõltuvuse olemus ja mõju kõikidele terviseaspektidele. Efektiivseks osutunud tegevused sõltuvuskäitumiste riskitegurite vähendamisel ja kaitsefaktorite loomisel. Kooli sõltuvuskäitumiste vähendamise strateegia. Vajaduste hindamine, planeerimine, rakendamine, efektiivsus. Mudelprojektid. Kaitsefaktorite kujundamise metoodika. Metoodika valik käitumise mõjutamiseks. Kriitiliste eluoskuste kontseptsioon. Kättesaadavuse faktor ennetuses, meedia ja regulatsioonid. Intersektoraalne koostöö. Iseseisev töö - arendusprojekti esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Õppija: Teab sotsiaalpedagoogi rolli sõltuvuskäitumise ennetamises; Tunneb kooli sõltuvuskäitumise vähendamise strateegiaid; Teab kaitsefaktorite kujundamise metoodikat ning oskab valida meetodeid käitumise mõjutamiseks."
  }
  [6972]=>
  object(stdClass)#6973 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6031"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Luua eeldused teadusliku maailmanägemise parendamisele ja toetada pädevuste arengut konkreetsete uurimismeetodite rakendamiseks sotsiaalpedagoogikas."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Üliõpilased teevad praktilisi sotsiaalpedagoogilisi uuringuid kas üldhariduskoolis, päevakeskuses või mõnes muus sotsiaalse suunitlusega institutsioonis: kaardistavad oma konkreetsete tööülesannete täitmist ning analüüsimetoodikat. Kokkuvõtted seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(92) "Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida praktilist sotsiaalpedagoogilist tegevust."
  }
  [6973]=>
  object(stdClass)#6974 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6032"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Bakalaureusetöö esitatakse avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua eeldused teadusliku mõtteviisi kujunemiseks teaduskirjanduse valimise ja kriitilise analüüsi alusel; oskus tõlgendada ja vormistada oma teadustöö tulemusi."
    ["sisu"]=>
    string(148) "Käsitletava probleemi teoreetiline ja empiiriline uuring, mis on vormistatud vastavalt kehtestatud nõuetele. Avalik kaitsmine kaitsekomisjoni ees."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Oskab kasutada erialaseid teadmisi tegelikkuse kriitilisel analüüsimisel; Suudab oma uurimistegevust kavandada ja eesmärgist lähtuvalt läbi viia; Suudab koostada nõuetele vastava uurimustöö; Teab ja järgib uurimistöö eetikat ning intellektuaalse omandi kasutamise kehtivaid tavasid; Suudab osaleda akadeemilises väitluses töö temaatika piires."
  }
  [6974]=>
  object(stdClass)#6975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Juhendada ja toetada teise eriala üliõpilast mõistmaks ühiskonna sotsiaalset toimimist ning orienteerumaks sotsiaaltöö erinevate meetodite ja teoreetiliste kontseptsioonide valikutes, omandamaks teadmisi-oskusi praktilise sotsiaaltöö tegevusest, klienditööst."
    ["sisu"]=>
    string(643) "Ainekursuses käsitletakse erinevaid sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduste, ühiskonnateaduste lähtekohti, mis on kujunenud sotsiaaltöö teoreetiliseks aluseks. Ainekursusel käsitletu annab teadmisi-oskusi valida ning rakendada sobivaid meetodeid, lähtudes klientide vajadustest ja probleemistikust ning sotsiaaltöö väärtustest. Ainekursuses käsitletakse ja õpitakse koostama sotsiaaltöö protsessis vajalikke keskkonnakaarte, omandatakse erinevaid intervjuutehnikaid nõustamiseks. Ainekursus aitab mõtestada sotsiaaltöö olemust ja ülesandeid, rõhutab professionaalse töötaja olulisust ühiskonna sotsiaalsüsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(770) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: • teab ja tunneb sotsiaaltöö eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; • oskab analüüsida ja hinnata klienditöös erinevate meetodite kasutamisvõimalusi praktilises töös erinevate kliendirühmadega; oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning hinnata; • mõistab ja valdab sotsiaaltöö protsessi etappe ja komponente ning professionaalse sotsiaaltöötaja tegevusi ja toiminguid klienditöös; • omandatud teadmised-oskused on abiks oma erialases klienditöös, sest aitavad üliõpilasel kui akadeemilise haridusega spetsialistil mõista ja analüüsida ühiskonna sotsiaalse toimimisega kaasnevaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi."
  }
  [6975]=>
  object(stdClass)#6976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Toetada sotsiaalpedagoogika eriala üliõpilast sotsiaalpoliitika põhikontseptsioonide ja -seadus-pärasuste omandamisel, aidata tal mõista sotsiaal-poliitika kohta ja rolli ühiskonnas, aidata kaasa eelduste kujundamisele oma igapäevatöö analüüsimiseks Eesti sotsiaalpoliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Sotsiaalpoliitika mõiste ja peamised kontseptsioonid. Sotsiaalpoliitika arengulugu, heaoluriigi välja-kujunemine. Sotsiaalpoliitika ja heaoluriigi mudelid Sotsiaalne kapital ja inimkapital. Sotsiaalpoliitika alapoliitikad ja -programmid: sotsiaalkindlustus-, tööturu- ja eluasemepoliitika. Perepoliitika: mõiste, eesmärgid, tekkimise põhjused ja mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Üliõpilane peaks loengukursuse lõppedes oskama välja tuua ja kirjeldada sotsiaalpoliitika ja heaoluriigi põhilisi definitsioone, kontseptsioone, traditsioone ja mudeleid, objektiive ning vahendeid; ta peaks suutma teha vastavasisulisi üldistusi ja seostama neid oma igapäevatöö perspektiividega, nähes ennast (kui sotsiaalpedagoogi) protsessi aktiivse osapoolena. Üliõpilane peaks olema võimeline hindama Eesti sotsiaalpoliitika (üldises plaanis) hetkeseisu ja tulevikuperspektiive võttes arvesse meie sotsiaal-poliitilisi traditsioone ja rahvusvahelist konteksti."
  }
  [6976]=>
  object(stdClass)#6977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Anda ülevaade projektitöö põhimõtetest ning praktiline kogemus projektitöö meetodite rakendamisest ning tervikliku projektiplaani koostamisest."
    ["sisu"]=>
    string(481) "Projekti mõiste, liigid, ajalugu. Projektid organisatsioonides. Projektijuhtimise klassikaline ning kriitilise ahela loogika. Projekti etapid: käivitamine (eeltöö), planeerimine, läbiviimine, ja lõpetamine (sh. hindamine). Loogiline maatriks. Projekti eelarve. Muudatused projektides. Projekti juhtimine, projekti meeskond ning projektijuhtimise tarkvara. Projektide esitamise nõuded erinevatele finantseerijatele. Iseseisev töö: Projektitaotluse koostamine rühmatööna."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Õppija: Tunneb projektide erinevat olemust; Teab projekti erinevaid etappe; Oskab koostada iseseisvalt projektitaotlust rahastajale."
  }
  [6977]=>
  object(stdClass)#6978 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6040"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Luua eeldused loovuse ja kasvatuse vastastikuste seoste teoreetiliste käsitluste omandamiseks ning nende rakenduslikuks mõistmiseks hariduskultuuri argipäevas."
    ["sisu"]=>
    string(879) "Loovuse mõiste ja käsitlused. Meeldiv õppimine, loova mõtlemise vajalikud eeldused (Novak J.D). Väärtuspõhine hariduskultuur. Loovuse olulisus lapsepõlves, hariduskultuuris, ühiskonnas. Lapsest lähtuv kasvatus (Kinos, J, Pukk, M) Andekuse olemus ja liigid; loovuse seosed andekuse erinevate liikidega. Ülevaade andekuse identifitseerimise meetoditest. Andekad probleemsed lapsed tavakoolis. Õpetuse individualiseerimine kui põhitee annete arendamiseks (J.Käis) Normi ja hälbe määratlus ehk piir andekuse ning probleemi vahel. Loovus ja intelligentsus. Keskkonna mõju loovuse arengule. Sotsiaalne ruum. Lapse loovuse avaldumist toetav kodune ja hariduslik kasvukeskkond. Reggio Emilio põhimõtete rakendus üldhariduskoolis. Loovus kõrghariduses. Iseseisva töö sisu: kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja selle alusel teemakohased arutelud seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(291) "Mooduli läbinud üliõpilane oskab teadlikult toetada ja suunata laste loovuse avaldumist kodu- ja koolikeskkonnas. Omab teadmisi loovusest kasvatuse, õppimise ja hariduskultuuri kontekstis. Üliõpilane oskab rakendada loovust alaseid teadmisi õppe- ja kasvatustöös lapsest lähtuvalt."
  }
  [6978]=>
  object(stdClass)#6979 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6041"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus. Enda vabatahtliku tegevuse kava koostamine, dokumenteerimine, analüüs ja tutvustamine seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Laiendada erialaste teadmiste rakendamist vabatahtliku tegevuse kaudu, saada ja suhestada teadmisi praktilise kogemuse vahendusel. Võimalus erialaste õpingute ajal olla aktiivne kodanik ja kogukonna liige, omandada uusi oskusi, laiendada silmaringi ja sotsiaalset suhtlusvõrgustikku"
    ["sisu"]=>
    string(505) "Mõned märksõnad, mida peaks teadma määratledes vabatahtlikku tegevust. Eesti kodanikuühiskonda reguleerivad (programm) dokumendid ja õigusaktid; ülevaade uuringutest; vabatahtliku tegevuse mõiste ja olemus; avalikes huvides tegutsevad ühendused; vabatahtliku tegevuse vormid ja võimalused; vabatahtlik tegevus organisatsioonide (vabaühenduse või asutuse) juures või mitteformaalne vabatahtlik tegevus; vabatahtliku tegevuse dokumenteerimine; vabatahtlike kaasamine organisatsiooni tegevusse."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Aine läbides üliõpilane: Omab baasteadmisi kodanikuühiskonda ja vabatahtlikku tegevust reguleerivatest dokumentidest, ülevaadet kodanikuühiskonna arengust Eestis ning sealhulgas vabatahtliku tegevuse põhialustest; Väärtustab vabatahtliku tegevuse tähtsust ja rolli sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisel; Oskab planeerida ja reflekteerida enda vabatahtlikku tegevust."
  }
  [6979]=>
  object(stdClass)#6980 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6042"
    ["hindamine"]=>
    string(66) "Mitteeristav hindamine - arvestus - võrgustikutöö simulatsioon."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Luua süsteemne ülevaade võrgustiku- ja meeskonnatöö sisust ning võimalustest laste ja noortega tegelemisel; sotsiaalpedagoogi rollist meeskonna- ja võrgustikutöös ning luua eeldused toimiva võrgustiku olulisuse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(647) "Aine koosneb kahest moodulist: I moodul: Meeskonna määratlus. Meeskonnatöö olemus ja vajadus. Meeskonnatöö eeldused ja takistused. Visioon, missioon, uskumused ja väärtused meeskonnatöö kontekstis. Meeskonna jõustamine. II moodul:Võrgustikutöö olemus ja lähtealused. Probleemide kaardistamine ja võrgustiku määratlemine. Sotsiaalpedagoogi roll võrgustikutöös. Erinevate sektorite vaheline võrgustikutöö. Sisulise võrgustikutöö raskused ja nende ületamine. Erinevate juhtumite lahendamine läbi võrgustikutöö. Toimiva meeskonnatöö ja võrgustikutöö näiteid praktikas. Juhtumianalüüs. Kovisioon ja supervisioon."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Tunneb meeskonnatöö põhimõtteid, omab oskust rakenduda meeskonnatöösse ning vajadusel meeskonda moodustada. Suudab süsteemselt kaardistada probleeme ja määratleda spetsialistide võrgustiku. Orienteerub võrgustikutöö põhimõtetes ning on suuteline planeerima ja rakendama võrgustikutööd lapse/nooruki abistamisprotsessis."
  }
  [6980]=>
  object(stdClass)#6981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6043"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Ainekursus lõpeb eksamiga. Koondhinne kujuneb essee (30%) ja eksami (70%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda ülevaade peamistest vaba aja ja rekreatsiooni teooriatest selleks et üliõpilased oskaksid neid võrrelda ja hinnata ning arvestada nendega rekreatsiooni korraldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Vaba aja filosoofilised, sotsiaalsed ja kultuurilised alused, peamised mõisted ja teooriad. Vaba aja kontseptualiseerimine: vaba aeg kui aeg, tegevus, olemise seisund. Vaba aja seos tööga; seoste muutus ajaloos. Eluruumi komponendid. Vaba aja valikuid mõjutavad tegurid. Vaba aja tegevuste klassifikatsioon. Rekreatsiooni mõiste ja tähtsamad teooriad. Rekreatsioon kui kogemus. Rekreatsioon kui institutsioon. Rekreatsiooni tegevusfilosoofiad. Tabu rekreatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab erinevaid vaba aja ja rekreatsiooni teoreetilisi lähenemisi ning suudab neid identifitseerida praktikas; Suudab eristada vaba aja ja rekreatsiooni põhisisu; Oskab määratleda vaba aja ja rekreatsiooni terminid omaenda elus ja vastavalt rekreatsioonikorraldaja kutsele kaasaegses lääne ühiskonnas ning nii nagu kirjeldatud kirjanduses ajaloo kestel."
  }
  [6981]=>
  object(stdClass)#6982 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6046"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Pakkuda teadmisi ja kujundada oskusi efektiivseks suhtlemiseks ning aidata mõista suhtelmise eri tasandeid, sh arendada eneseväljendamisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(922) "(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule): Suhtlemisoskuste teooriad. Inimestevahelised suhted. Suhtlemise tasandid. Eneseavamine, sh eneseavamistõkked. Efektiivse suhtlemise mudel. Kuulamine, sh kuulamistõkked, efektiivne kuulamine (aktiivne, empaatiline, avatud, võrdlev), sh suhtumised, mitteverbaalne kommunikatsioon, reageerimine. Eneseväljendus, sh efektiivse eneseväljenduse reeglid. Eneseteadlikkus, sh vajadused, väärtused. Kehtestamisoskused. Konflikti vältimise ja lahendamise oskused, sh konflikti allikad, väljundid, suhtumised ja uskumused. Avalik suhtlemine, sh teiste mõjutamine, ettekande tegemine. Läbirääkimine. Ainekursus põhineb aktiivõppe meetodil, peamine rõhk on praktilistel harjutustel. Iseseisev töö: otsida teadusartikkel vastavalt oma erialale ja huvile e-andmebaasist ning valmistada power-point ettekanne refereerides artiklit; aeg: 5-7 minutit."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Teadmised ja oskused kontakti loomiseks, suhtlemise alustamiseks, efektiivseks kommunikatsiooniks indiviidide ja gruppidega, suhtlemisstrateegiate omandamine, kasutamine praktikas; Suutlikkus kriitiliselt hinnata ja ennetada probleemseid olukordi, lahendada konflikte; Koostööoskused, mis on vajalikud indiviidide ja gruppide positiivseks mõjutamiseks; Oskused ja teadmised sotsiaaltöö klientidega suhtlemiseks."
  }
  [6982]=>
  object(stdClass)#6983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6048"
    ["hindamine"]=>
    string(290) "Aine lõppeb arvestusega. Arvestust hinnatakse skaalal arvestatud/mittearvestatud. Arvestusele pääsemise eelduseks on tähtajaliselt positiivselt sooritatud iseseisvad tööd. Arvestuse (andmebaasi ÕIS) sisestamise eelduseks on kõikide tööde ja kirjaliku testi positiivne sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Luua võimalused teadmiste ja oskuste kujunemiseks töös laste/noortega. Käsitletakse lapse ja noore paiknemist tänases ühiskonnas, ühiskonnast tulenevaid riske heaolu tagamise takistamiseks, analüüsitakse abi/toetuse vajadust, sh olemasolevaid kogukonna ressursse; eriteema: lapse heaolu hindamine, sh lapsekesksed lähenemised."
    ["sisu"]=>
    string(716) "Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Lastehoolekande ja lastekaitse ajalooline areng. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused: abivajav laps, lapse vajadused, lapsekesksus, lapse parimatest huvidest lähtumise põhimõte. Abivajav laps: statistika ja abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. Lapse heaolu. Laste ja perede arengukava. Lastekaitse korraldus: Eesti lastekaitse korralduse hetkeseis, lapsed riskis ja nende toetus, teenused, lastekaitse korralduse kitsaskohad. Laste hoolekande korraldus valdades ja linnades: Riigikontrolli aruanne. Arengusuunad Eesti lastekaitsesüsteemis. Tugevustele suunatud lähenemine. Lapse heaolu hindamine, sh lapsekesksed meetodid. Dokumentaalfilmid."
    ["vljund"]=>
    string(524) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi, sh suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; on omandanud teadmised ja oskused lastekaitse ja laste hoolekande mudelist ning nende väljunditest; suudab hinnata abivajava lapse/noore vajadusi ning suunata vastavalt abi ja kaitset; oskab analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse lapse/noore kaitse ja heaolu edendamise seisukohast lähtudes; on teadlik tugevustele suuantud lähenemisest."
  }
  [6983]=>
  object(stdClass)#6984 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6049"
    ["hindamine"]=>
    string(189) "Arvestuse sooritamiseks on vajalik seminarides/praktikumides osalemine, rühmatöö ja iseseisva individuaalse analüüsi koostamine ja esitlemine (kliendijuhtumite kompleksne lahendamine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Juhendada ja toetada teise eriala üliõpilast mõistmaks ühiskonna sotsiaalset toimimist ning orienteerumaks sotsiaaltöö erinevate meetodite ja teoreetiliste kontseptsioonide valikutes, omandamaks teadmisi-oskusi praktilise sotsiaaltöö tegevusest, klienditööst."
    ["sisu"]=>
    string(697) "Ainekursuses käsitletakse erinevaid teoreetilisi lähtekohti, mis on kujunenud juhtumikorralduse meetodi teoreetiliseks aluseks. Ainekursusel käsitletu annab teadmisi-oskusi valida ning rakendada juhtumikorralduse meetodit töös multiprobleemsete klientidega, lähtudes klientide vajadustest ja probleemistikust ning sotsiaaltöö väärtustest. Ainekursuses käsitletakse ka juhtumikorralduse meetodi konteksti, õpitakse koostama sotsiaaltöö klienditöö protsessis vajalikke keskkonnakaarte, omandatakse erinevaid intervjuutehnikaid nõustamiseks. Ainekursus aitab mõtestada sotsiaaltöö olemust ja ülesandeid, rõhutab professionaalse töötaja olulisust ühiskonna sotsiaalsüsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: • teab ja tunneb sotsiaaltöö teoreetilisi aluseid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; • oskab analüüsida ja hinnata klienditöös juhtumikorralduse meetodi kasutamisvõimalusi praktilises töös multiprobleemsete klientide ja nende peredega; oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning hinnata; • mõistab ja valdab juhtumikorralduse meetodi klienditöö protsessi funktsioone ja komponente ning professionaalse sotsiaaltöötaja tegevusi ja toiminguid klienditöös;"
  }
  [6984]=>
  object(stdClass)#6985 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6050"
    ["hindamine"]=>
    string(340) "Eksamile pääsemise eelduseks on: -osalemine seminaridel, kus toimunud rühmatööde käigus kujuneb arusaam pedagoogika olemusest ja eesmärkidest, ning aktuaalsetest probleemiasetustest. - on lugenud ja jaganud omapoolseid seisukohti vabavormilise tekstina viie artikli kohta ja teinud kokkuvõtte loetud kohustusliku kirjanduse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(414) "Luua eeldused üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid mõistma pedagoogika üldmõisteid ning sotsiaalpedagoogika seost teiste pedagoogiliste distsipliinidega. Kujundada arusaam pedagoogika olemusest ja eesmärkidest, tutvustada aktuaalseid probleemiasetusi sotsiaalpedagoogika aspektist. Kujundada valmisolekut kaasata pedagoogika valdkonna spetsialiste last toetavasse võrgustikku."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Pedagoogika mõiste kujunemisest ja erinevatest pedagoogilistest mõttesuundadest läbi ajaloo. Pedagoogika paigutumine teaduste süsteemis. Sotsiaalpedagoogika seos pedagoogika distsipliinidega. Didaktika. Alternatiivpedagoogikad. Õpilaste tundmaõppimine, õpilaste vajadustega arvestamine. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Õppimine kui protsess, selle eeltingimused. Sotsiaalne õpikeskkond. Haridus ja haritus, eneseleidmine ning loometegevus ning pedagoogilised vastuolud. Koostöö olulisus valdkonna spetsialistidega."
    ["vljund"]=>
    string(666) "Oskab orienteeruda pedagoogilistes üldmõistetes ning teab sotsiaalpedagoogika seost teiste pedagoogiliste distsipliinidega: haridusfilosoofiaga, haridussotsioloogiaga, pedagoogilise psühholoogiaga. Mõistab nüüdisaegsete pedagoogiliste vaadete probleemiasetusi sotsiaalpedagoogika aspektist. Tõlgendab nüüdisaegsete pedagoogiliste vaadete tekketeooriaid ja arengusuundi ning käsitluste problemaatikat väärtustades mitmekesisust. Omab valmisolekut kaasata pedagoogika valdkonna spetsialiste last toetavasse võrgustikku. Tunneb pedagoogilisi süsteeme ja problemaatikat tänapäeva kasvatuspõhimõtetes. Oskab oma kasvatusfilosoofilist seisukohta kaitsta."
  }
  [6985]=>
  object(stdClass)#6986 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6051"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused õpilaste koolis toimuva sotsialiseerumisprotsessi paremaks tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Sotsialiseerumine koolikeskkonnas (mina-pildi kujunemine, sotsiaalsete normide omandamine, eakaaslaste omavahelised suhted, staatussüsteem, õpilaste käitumine vahetunnis). Sotsiaalse õppimise teooria ja suhted eakaaslastega. Vahetund sotsialiseerumise kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(207) "Ainekursuse läbinud üliõpilane • Teab õpilaste omavaheliste suhete kujunemise iseärasusi koolikeskkonnas. • Omab ülevaadet õpilaste omavaheliste suhetega seonduvatest probleemidest koolikeskkonnas"
  }
  [6986]=>
  object(stdClass)#6987 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6052"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Õppeaine eesmärk on anda üliõpilastele ülevaade alaealise riskikäitumise põhjustest ja tagajärgedest, erinoorsootöö valdkondadest ja meetoditest, võrgutikutööst."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Käsitletavad teemad: 1. Sissejuhatus ainesse. Erinoorsootöö Eestis (4 tundi) 2. Riskigrupid ja riskikäitumiseliigid (4 tundi) 3. Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine (4 tundi) 4. Meelemürgid ja nende kuritarvitamine. Sõltuvuse areng (4 tundi) 5. Alaealiste komisjonide töö (4 tundi) 6. Erinoorsootöö sihtrühmad ja võrgustikutöö. Sekkumisprogrammid (4 tundi) 7. Erikoolid. Kriminaalhooldus"
    ["vljund"]=>
    string(524) "Õpiväljundid Aine läbimisel üliõpilane: 1. omab teadmised erinoorsootööst, erinevatest erinoorsootöö valdkondadest ja töömeetoditest 2. mõistab riskikäitumise põhjusi, probleemistikku 3. oskab kasutada lihtsamaid sekkumis- ja suhtlemistehnikaid 4. omab ülevaadet programmidest ja meetoditest töös alaealiste õigusrikkujatega 5. omab üldised teadmised meelemürkidest, sõltuvuskäitumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest 6. omab teadmised võrgustikutööst ja alaealiste komisjonide tööst Eestis"
  }
  [6987]=>
  object(stdClass)#6988 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6055"
    ["hindamine"]=>
    string(74) "Õppeaine arvestatakse läbituks analüüsiva iseseisva töö esitamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(418) "Luua eeldused seikluslike tegevuste kasutamise võimalustest sotsiaalpedagoogi töös (teoreetilisel ja praktilisel tasandil), kirjeldada erinevaid seiklus-tegevuslikke rakendusvaldkondi ning selgitada seikluskasvatuse kui alternatiivpedagoogilise vormi põhiolemust. Aidata üliõpilastel mõista seikluskogemuse analüüsimise ning põhjaliku ettevalmistamise vajadust seiklustegevuste pedagoogiliseks rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Seiklustegevuste koht ja võimalused erinevates rakendusvaldkondades. Seikluskogemuse määratlus, põhitegurid ja erialased terminid. Seiklustegevuste eesmärgipärase rakendamise eri vormid ning nende eripärad Eestis. Seikluskasvatuse teoreetilised põhialused ja metoodilised võtted. Seikluskasvatuse tulemuslikkuse hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omandab baasteadmised seikluskogemuse olemusest ja seiklustegevuste eripärast, Omab ülevaadet Eestis rakendatavatest seiklustegevuse erivormidest, Oskab valida sihgrupile sobiva seiklustegevuse, Mõistab seiklustegevuste põhjaliku planeerimise vajadust, Suudab siduda seikluskasvatust erialaste teadmiste ja praktilise oskustega, Suudab saadud seikluskogemust reflekteerida ning seeläbi mõistab tagasisideprotsessi vajalikkust."
  }
  [6988]=>
  object(stdClass)#6989 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6056"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Üliõpilasel on teadmised suhtlemise valdkondadest, põhimõtetest ja tehnikatest ning oskused nende loovaks kasutamiseks erialases tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Suhtlemise põhioskused ja efektiivsed tehnikad.Kontakt ja selle etapid.Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemistasandid ja transaktsioonid. Suhtlemisbarjäärid. Selge kommunikatsioon ja mina-sõnumite liigid. Kolm käitumisstiili: alistuv, maksmapanev, kehtestav. Aktiivne kuulamine. Kuulamistõkked. Enesekehtestamise võimalused. Konfliktide ennetamine ja juhtimine. Korralduse andmine. Konstruktiivse tagasiside võimalused. Motiveerimine,veenmine vs manipuleerimine. Toimetulek vastupanuga. Eneseregulatsioon ja mina-kaitse mehhanismid. Usalduse võitmise mehhanism. Koostööharjutused. Videoanalüüs – ja tagasiside."
    ["vljund"]=>
    string(517) "Üliõpilane • eristab erinevaid suhtlemisstiile ja-tehnikaid ning kontakti loomise võimalusi; • kasutab kehtestavaid mina-sõnumeid andes korraldusi ja konstruktiivset tagasisidet ning koostööd juhtides; • rakendab aktiivse kuulamise võtteid ja juhib vestlust soovitud suunas; • analüüsib erinevaid ettetulevaid situatsioone kliente motiveerivatest võimalustest lähtuvalt ja on suunitletud konstruktiivsetele lahendusvariantidele; • valdab suhtlemistehnikaid ning on motiveeritud eneseanalüüsiks."
  }
  [6989]=>
  object(stdClass)#6990 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6057"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Arvestus Programmis täismahus osalemine"
    ["eesmrk"]=>
    string(527) "Luua eeldused mõistmaks noorukite seksuaalnõustamise põhimõtteid: anda ülevaade seksuaalkasvatuse kujunemisloost ning tänapäevastest põhimõtetest; anda teadmiseid nõustajale esitatavatest oskustest ja isikuomadustest ning nõustamis-suhte ja nõustamisprotsessi olemusest, vaadelda noorukiea arengulisi iseärasusi. Erinevate interaktiivmeetodite põhjal aidata käsitletavaid teemasid paremini mõista, (ümber)hinnata oma hoiakud ja väärtusi ning suurendada oskust rakendada analüüsitud meetodeid ennetustöös."
    ["sisu"]=>
    string(1036) "• Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine. • Seksuaaltervise edendamine, tõstes teadmisi seksuaalsusest, turvaseksist ja HIV/AIDSist läbi sugupoolte spektri. • Avatud ja tervist väärtustavate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine (enesest ja teistest lugupidamine, tolerantsus, vastutusvõime, positiivne hoiak seksuaaltervise suhtes). Programm sisaldab teemasid nagu: • Suhtumiste ja hoiakute kujundamine seksuaalkasvatuses läbi sugupoolte spektri. • HIV/AIDS, STLH (sugulisel teel levivad haigused) ja narkomaania ennetamine Eestis ja mujal maailmas. Programm on interaktiivne, põhirõhk on grupitöödel, väitlustel, rollimängudel, omavahelisel vestlusel ning eneseanalüüsil. Illustreerivaks materjaliks on kasutusel erinevad lühifilmid, slaidimaterjalid. Kava ülesehitusel on lähtutud printsiibist lähemalt-kaugemale (enda ja ühiskonna vaheline seos – müüdid, stereotüübid jne). Kõiki läbitehtud tegevusi saavad tudengid kasutada prasktilises töös nii noorte kui täiskasvanutega."
    ["vljund"]=>
    string(485) "• tunneb noorukiea arengu üldisi seaduspärasusi; • teab seksuaalkasvatuse tänapäevastest põhimõtetest; • orienteerub nõustamise alustes; • suudab analüüsida noorukite arengukeskkonnaga seonduvaid erinevaid taustategureid; • oskab rakendada erinevaid õppemeetodeid seksuaalkasvatuse ja HIV/AIDS ennetusvaldkonnas; • on kujunenud tervislikke eluviise toetavad väärtushinnangud ja valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses."
  }
  [6990]=>
  object(stdClass)#6991 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6058"
    ["hindamine"]=>
    string(31) "Arvestus: portfoolio esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda ülevaade Eesti Vabariigi hoolekandesüsteemist."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Sotsiaalne kaitse - avaliku sektori poolt tagatud kaitse sotsiaalsete riskide vastu. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne: abi toimetuleku ja heaolu tagamiseks. Sotsiaal-abina makstavad toetused. Sotsiaalteenused. SHK kahetasandiline korraldus: sotsiaal-ministeerium, maavalitsus, kohalik omavalitsus. SHK raamseadusandlus. Lastekaitse. SHK finantseerimine. Seotud ametid: Tööturuamet, Sotsiaalkindlustusamet, Ohvriabi, Tervis Arengu Instituut. Tööelu Eraõiguslikud organisatsioonid sotsiaalhoolekande süsteemis: vabatahtlikud organisatsioonid (MTÜ või SA) ja äriühingud. Õppekäigud."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Teadmised Eesti hoolekandesüsteemi korraldusest, seda reguleerivatest õigusaktidest ning sotsiaaltöötaja rollidest hoolekandeasutustes. Oskused eristada hoolekandeasutuste liike, kliendigruppe, põhiteenuseid. Oskus analüüsida hoolekandeasutustes tehtava tööga seonduvaid probleeme, hetkeolukorda ja arendustegevusi."
  }
  [6991]=>
  object(stdClass)#6992 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6059"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Saavutada kompetentsus efektiivsete ennetustegevuste valikuks ja rakendamiseks universaalsel ja selektiivsel ennetustasandil."
    ["sisu"]=>
    string(687) "WHO tervisemääratlus. Euroopa ja Eesti sõltuvustega seotud tervisestrateegiate lühitutvustus. Tervisedendus koolis ja kooli sotsiaalpedagoogi roll sõltuvuskäitumise ennetamises. Sõltuvuse olemus ja mõju kõikidele terviseaspektidele. Efektiivseks osutunud tegevused sõltuvuskäitumiste riskitegurite vähendamisel ja kaitsefaktorite loomisel. Kooli sõltuvuskäitumiste vähendamise strateegia. Vajaduste hindamine, planeerimine, rakendamine, efektiivsus. Mudelprojektid. Kaitsefaktorite kujundamise metoodika. Metoodika valik käitumise mõjutamiseks. Kriitiliste eluoskuste kontseptsioon. Kättesaadavuse faktor ennetuses, meedia ja regulatsioonid. Intersektoraalne koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(228) "Õppija: Teab sotsiaalpedagoogi rolli sõltuvuskäitumise ennetamises; Tunneb kooli sõltuvuskäitumise vähendamise strateegiaid; Teab kaitsefaktorite kujundamise metoodikat ning oskab valida meetodeid käitumise mõjutamiseks."
  }
  [6992]=>
  object(stdClass)#6993 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6062"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Luua eeldused enesetunnetuse arenguks ning eneseväljendusoskuse ja -võimaluste rikastamiseks. Kujundada oskust leida uusi loovaid lahendusi erinevate situatsioonide lahendamiseks ja eneseabiks läbi draamameetodite . Avardada arusaamist rollikäitumisest, rollide olemusest, tähendusest ja mõjust inimestele. Õppida tundma võimalusi draamameetodite kasutamiseks sotsiaalpedagoogi töös."
    ["sisu"]=>
    string(560) "Draamapedagoogika olemus. Draamapedagoogika sotsiaalne aspekt. Spontaansuse ja loovuse arendamine. Rollikäsitlus. Rollikäitumise olemus. Mitteverbaalne kommunikatsioon. Kehakeel. Draamameetodite kasutamine erinevate situatsioonide lahendamisel. Keha kui väljendusvahend. Lisareaalsuse ja sümboltehnikate kasutamine. Olukorra kogemine erinevates rollides/tajupositsioonides. Foorumteater kui kaasav teater. Foorumteatri algsed juured ja rakendamise põhimõtted. Foorumteatri läbiviija eetika ja roll. Foorumteatri protsessi läbiviimise olulised aspektid."
    ["vljund"]=>
    string(226) "- areneb koostööoskus ja eneseväljendusjulgus; - oskab rolle võtta ja vahetada; - tunneb foorumteatri põhimõtteid ja rakendusvõimalusi; - teab, kuidas draamameetodeid vajadus- ja väärtuspõhiselt lõimida õppekavaga."
  }
  [6993]=>
  object(stdClass)#6994 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6063"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Mitteeristav hindamine – arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(479) "Anda põhjalik ülevaade ja praktilised oskused lahenduskeskse teraapia sekkumiste kasutamisest koolikeskkonnas. Kursusel käsitletakse muuhulgas kahte struktureeritud sekkumist: Oskuste ja Vastutuse õpet. Koolitus sisaldab palju harjutusi, mille eesmärk on anda osalejatele konkreetseid oskusi lahenduskeskse lähenemisviisi arendamiseks. Kursuse eesmärgiks on anda õpetajatele/kasvatajatele praktilised töövahendid laste/noorukite käitumisprobleemidega toime tulemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(943) "Kursus põhineb lahenduskesksete töövõtete põhimõtetel, mis aitavad lastel jagu saada probleemidest. Oskuste õpe on 15 sammust koosnev lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtetel rajanev meetod. Meetodi kasutamine pakub konkreetseid lahendusi laste nii käitumisprobleemide kui ka erinevat laadi psüühiliste häirete korral. Vastutuse õppe meetod on 6-astmeline juhis õpilase vastutustundliku käitumise saavutamiseks. Antud meetodi aluseks on lahenduskeskne psühhoteraapia ja õppimispsühholoogia. Vastustuse õppe meetodi kasutamine loob positiivse ja konstruktiivse koostöö. Nooruki väärteo puhul leitakse manitsemise asemel koostöös õpilasega viis, kuidas on võimalik aidata võtta vastutus oma käitumise eest. Sekkumiste aluseks on lahenduskeskne psühhoteraapia ja õppimispsühholoogia. Lahenduskeskse psühhoteraapia sekkumised keskenduvad sellise oskuse arendamisele, mis toetab probleemse käitumise vältimist."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Ainekursuse läbinud üliõpilane • oskab kasutada Oskuste õppe 15 sammulist meetodit • oskab kasutada Vastutuse õppe 6-astmelist meetodit. • oskab loovalt rakendada lahenduskeskseid võtteid oma töös • teab ja oskab erinevaid tunnsutamiseviise (kolmik-tunnustus, distantstunnsutus) • oskab lapse probleeme sõnastada oskuste keelde"
  }
  [6994]=>
  object(stdClass)#6995 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6064"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Hindamisvormiks on arvestus. Hindamismeetodiks on essee. Essee peab vastama Tallinna Ülikooli kirjalike tööde vormistamise juhendile. Essee maht on 5-8 lehekülge. Esitamise tähtaeg 01.04.14"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Omada teadmisi vanglasüsteemist, karistuse täideviimise põhimõtetest, kriminaalhoolduse teostamist ning selle ettevalmistamisest, taasühiskonnastavatest tegevustest vanglas, sotsiaalpedagoogi roll vanglas."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Kontaktõppes käsitletavad teemad 1. Karistuse täideviimise põhimõtted (karistuspoliitika, kriminoloogilised suunad, retsidiivsus- ja ohvriuuringud, Justiitsministeeriumi arengukava jne) 2. Vanglaasutuse struktuur ja ülesanded. 3. Kriminaalhoolduse õiguslik raamistik ja sihtrühm. 4. Kriminaalhoolduse teostamine (ÜKT, elektrooniline valve, erakorraline ettekanne, kriminaalhoolduse lõpetamine). 5. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine (kohtueelne ettekanne, vanglapäring, TEV iseloomustus). Praktiline harjutus. 6. Taasühiskonnastavad tegevused vanglas, sotsiaalabiprogrammid. Juhtumikorraldus vanglasüsteemis. Vabanemise ettevalmistamine. 7. Riskihindamine ja karistusaja plaan."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Aine läbinud üliõpilane: • Omab ülevaadet karistuse mõistmise ja täideviimise põhjustest; • Tunneb karistuspoliitikat; karistuse täideviimise olemust ja eesmärke; • Tunneb vanglaasutuse struktuuri ja selle ülesandeid; • Oskab läbi viia riskihindamist ja koostada karistusaja plaani; • Omab ülevaadet vangla taasühiskonnastavatest tegevustest ja meetoditest; • Omab ülevaadet kuriteoriskide maandamisele suunatud sekkumistest."
  }
  [6995]=>
  object(stdClass)#6996 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6065"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Anda ülevaade loovtehnikate rakendamise praktikast ja teraapiakoolkondade tekkimisest; Tutvustada erinevaid lahenduskeskseid loovaid tehnikaid ja nende kasutamisvõimalusi praktikas; Tutvustada erinevaid võimalusi lahendust vajavate situatsioonidega toimetulekuks."
    ["sisu"]=>
    string(480) "Teraapiakoolkondade tekkimine, uuritud meetodid ja rakendamise kogemused. Loovtegevuste kasutamine teraapilistel eesmärkidel probleemsete situatsioonidega toimetulekuks. Arengu iseärasused, nõustamise alused, toetava koostöövõrgustiku loomine. Hüperaktiivsus ja apaatsus. Hirmuga toimetulek. Eufooria ja viha. Loovtehnikad kunsti, muusika, liiva, savi, mängu ja liikumise valdkondades. Õppeprotsess on õppija- ja suhtlemiskeskne, mis eeldab osalemist auditoorses töös."
    ["vljund"]=>
    string(257) "- omab ülevaadet loovtehnikate rakendamise praktikast ja teraapiakoolkondade tekkimisest; - oskab kasutada erinevaid lahenduskeskseid loovaid tehnikaid praktikas; - oskab valida lahendust vajavate situatsioonidega toimetulekuks erinevaid loovaid tehnikaid."
  }
  [6996]=>
  object(stdClass)#6997 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6067"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Ainekursus lõpeb eksamiga. Koondhinne kujuneb essee (30%) ja eksami (70%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda ülevaade peamistest vaba aja ja rekreatsiooni teooriatest selleks et üliõpilased oskaksid neid võrrelda ja hinnata ning arvestada nendega rekreatsiooni korraldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Vaba aja filosoofilised, sotsiaalsed ja kultuurilised alused, peamised mõisted ja teooriad. Vaba aja kontseptualiseerimine: vaba aeg kui aeg, tegevus, olemise seisund. Vaba aja seos tööga; seoste muutus ajaloos. Eluruumi komponendid. Vaba aja valikuid mõjutavad tegurid. Vaba aja tegevuste klassifikatsioon. Rekreatsiooni mõiste ja tähtsamad teooriad. Rekreatsioon kui kogemus. Rekreatsioon kui institutsioon. Rekreatsiooni tegevusfilosoofiad. Tabu rekreatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab erinevaid vaba aja ja rekreatsiooni teoreetilisi lähenemisi ning suudab neid identifitseerida praktikas; Suudab eristada vaba aja ja rekreatsiooni põhisisu; Oskab määratleda vaba aja ja rekreatsiooni terminid omaenda elus ja vastavalt rekreatsioonikorraldaja kutsele kaasaegses lääne ühiskonnas ning nii nagu kirjeldatud kirjanduses ajaloo kestel."
  }
  [6997]=>
  object(stdClass)#6998 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKP6068"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Kirjalik kodutöö ja ettekanne seminaril (50%); aktiivne osavõtt aruteludest (15%); kirjalik test läbivõetud materjali kohta (35%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Kohustuslik erialaaine. Anda teadmisi inimese tervise erinevatest aspektidest ning seda mõjutavatest teguritest, mis on vajalik tervise säilitamiseks ja edendamiseks, samuti tervisehäirete ja erivajaduste/puuete olemuse mõistmiseks ja abistamisvõimaluste kavandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Tervise mõiste ja erinevad aspektid (füüsiline, vaimne, sotsiaalne, reproduktiivne jne). Tervisedenduse, tervisekasvatuse, tervisekaitse mõisted. Tervist mõjutavad tegurid -sisemised (bioloogilised, sh geneetilised ja psühholoogilised) ja välised e keskkondlikud (sotsiaalmajanduslikud, füüsikalised, psühhosotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised jms) ning levinumad tervisehäired koolieas.Stressi mõju organismile, kaitse-kompensatoorsed mehhanismid. Sotsiaalse keskkonna mõju isiksuse kujunemisele ja tervisele. Eluviisi ja harjumuste mõjud tervisele."
    ["vljund"]=>
    string(120) "Loengud, seminarid, iseseisev töö. Koostada referaat või juhtumianalüüs, ettekanne seminaril, osalemine aruteludes."
  }
  [6998]=>
  object(stdClass)#6999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(184) "Õpetada mõistma inimest, tema arengut ja viimast mõjutavaid tegureid terviknägemusena elukaare kontekstis, valmistamaks tulevast sotsiaaltöötajat tööks erinevas eas inimestega."
    ["sisu"]=>
    string(515) "Käsitletakse tuntumaid arenguteooriaid ja iseloomustatakse erinevaid elukaare etappe. Kursuse põhirõhk on isiksuse kujunemisel, seda mõjutavatel teguritel ning viimasest lähtuvalt toetamise võimalustel. Oluline vaatekoht: arengu ja õppimise riskid ja toimetulekutegurid. Iseseisev töö: referaat, milles üliõpilane iseloomustab ühte tema poolt valitud elukaare etappi erinevatele uurimustele ja teooriatele toetudes. Referaat kantakse kaasüliõpilastele ette vastava elukaare etapi käsitlemise käigus."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Teadmised arengut mõjutavatest teguritest; peamiste arenguteooriate tundmine; teadmised, mis võimaldavad märgata arenguprobleeme ning otsida ja leida sobivaid viise arengu toetamiseks elukaare erinevatel etappidel."
  }
  [6999]=>
  object(stdClass)#7000 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(191) "Hindamisvormiks on eksam. Hindamismeetodiks on essee. Essee peab vastama Tallinna Ülikooli kirjalike tööde vormistamise juhendile. Essee maht on 5-8 lehekülge. Esitamise tähtaeg 01.04.14"
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Omada teadmisi vanglasüsteemist, karistuse täideviimise põhimõtetest, kriminaalhoolduse teostamist ning selle ettevalmistamisest, taasühiskonnastavatest tegevustest vanglas, sotsiaalpedagoogi roll vanglas."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Kontaktõppes käsitletavad teemad 1. Karistuse täideviimise põhimõtted (karistuspoliitika, kriminoloogilised suunad, retsidiivsus- ja ohvriuuringud, Justiitsministeeriumi arengukava jne) 2. Vanglaasutuse struktuur ja ülesanded. 3. Kriminaalhoolduse õiguslik raamistik ja sihtrühm. 4. Kriminaalhoolduse teostamine (ÜKT, elektrooniline valve, erakorraline ettekanne, kriminaalhoolduse lõpetamine). 5. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine (kohtueelne ettekanne, vanglapäring, TEV iseloomustus). Praktiline harjutus. 6. Taasühiskonnastavad tegevused vanglas, sotsiaalabiprogrammid. Juhtumikorraldus vanglasüsteemis. Vabanemise ettevalmistamine. 7. Riskihindamine ja karistusaja plaan."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Aine läbinud üliõpilane: • Omab ülevaadet karistuse mõistmise ja täideviimise põhjustest; • Tunneb karistuspoliitikat; karistuse täideviimise olemust ja eesmärke; • Tunneb vanglaasutuse struktuuri ja selle ülesandeid; • Oskab läbi viia riskihindamist ja koostada karistusaja plaani; • Omab ülevaadet vangla taasühiskonnastavatest tegevustest ja meetoditest; • Omab ülevaadet kuriteoriskide maandamisele suunatud sekkumistest."
  }
  [7000]=>
  object(stdClass)#7001 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Arvestuse aluseks on iseseisva töö sooritamine ja presentatsioon ning osalemine grupitöös juhtumite lahendamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(232) "Anda sotsiaaltöö eriala üliõpilastele süvendatud teadmisi tervishoiuasutustes tehtava sotsiaaltöö eripärast, tervishoiu sotsiaaltöö eetilistest alustest ning vahendada üliõpilastele teemaga liituvaid praktilisi teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Kursus annab ülevaate sotsiaaltööst tervishoius, sh mõistetest, definitsioonist, kontseptsioonist, tervishoiusotsiaaltöö ajaloost ja kujunemisest, samuti tervishoiusotsiaaltöö eesmärgist ja ülesannetest, sotsiaaltöö ja sotsiaaltöötaja rollidest ja ülesannetest tervishoiuasutuses ning tervishoiusüsteemi organisatsioonist, hetkeolukorrast ja uutest suundadest tervishoiu sotsiaaltöös. Kursuse käigus käsitletakse tervishoiueetika, bioeetika ja sotsiaaltöö omavahelisi seoseid ning bioeetika põhiküsimusi ühiskonnas ja tervishoius. Käsitletakse ka inimeste sotsiaalse toimetuleku hindamist ja sotsiaalteenuste osutamist inimeste toimetuleku toetamiseks erinevatel tasanditel ning sotsiaaltöö meetodeid töös inimestega, sh juhtumitööd, jõustamist, koostööd võrgustikes ja multiprofessionaalset meeskonnatööd."
    ["vljund"]=>
    string(473) "Üliõpilane peab loengukursuse lõppedes oskama välja tuua ja kirjeldada tervishoiuasutustes tehtava sotsiaaltöö eripära ja eetilisi seisukohti. Üliõpilane oskab kasutada teoreetilisi teadmisi praktilises tervishoiusotsiaaltöös ja oskab iseseisvalt töötada erialase kirjandusega. Üliõpilane oskab valmistada ette referaadi tervishoiusotsiaaltöö teemal ning seda presenteerida ja arutleda seminaris ning üliõpilased oskavad grupitööna juhtumeid lahendada."
  }
  [7001]=>
  object(stdClass)#7002 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade juhtimise alustest hoolekandesüsteemis ning planeerimisega seotud võimalustest avalikus sektoris rõhuasetusega sotsiaaltöö korralduslikele aspektidele."
    ["sisu"]=>
    string(278) "Eesti hoolekande struktuur ja võrdlus teiste riikide korralduslike mudelitega. Sotsiaaltöö korraldus ja organisatsioon avalikus, era ja kolmandas sektoris. Hoolekande sihtgruppide universaalsed ja –eriteenused. Klienditeeninduse arendamine ja juhtimine hoolekandesüsteemis"
    ["vljund"]=>
    string(246) "Teadmised hoolekandesüsteemi korraldusest, selle planeerimise ja juhtimisega seotud võimalustest, teenuste korraldamise problemaatikast eri sihtrühmadele. Oskus rakendada saadud teadmisi teenuste arendamisel ja juhtimisel hoolekandesüsteemis."
  }
  [7002]=>
  object(stdClass)#7003 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6011"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Hindeline arvestus: vaba ja -valikvastustega test. ( loengute materjali ning kohustusliku kirjanduse põhjal)."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Anda ülevaade rahvusvahelisest ja euroopa sotsiaalpoliitika seadusandlikust regulatsioonist. Tutvustada Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust sotsiaaltöö valdkonnas; anda teoreetilisi teadmisi seaduste praktilisest rakendamisest."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Õiguse üldküsimused. Õiguse mõiste, printsiibid, allikad, õigusnorm, -süsteem ja -harud. Rahvusvaheline ja euroopa sotsiaalpoliitika seadusandlik regulatsioon. Eesti Vabariigi seadused, mis käsitlevad sotsiaaltöö valdkondade õiguslikku reguleerimist. Sotsiaalhoolekande õiguslik reguleerimine. Ülevaade Eesti Vabariigi sotsiaaltööd ja -teenuseid käsitlevast seadustikust."
    ["vljund"]=>
    string(113) "Õppetöö toimub loengute ja iseseisev tööna. Iseseisvaks tööks on kohustusliku kirjanduse läbitöötamine."
  }
  [7003]=>
  object(stdClass)#7004 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6022"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Luua eeldused tööks erivajadustega kliendirühmaga: puuetega inimestega."
    ["sisu"]=>
    string(703) "uue - sotsiaalse konstruktivismi ideest ja biopsühhosotsiaalsest ning ökoloogilisest paradigmast lähtuvalt. Puuete tekkimise põhjused (sealhulgas preventiivseid võimalusi seoses meditsiini ja geneetika arenguga); puuete rahvusvahelise WHO klassifikatsiooni alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste alusel ning normalisatsiooniprintsiibist tulenevalt puuetega inimestele ettenähtud individuaalsed rehabilitatsiooniteenused, riiklikud toetused; hariduse ja tööhõive võimalused toetamaks puuetega inimeste ühiskonda integreerumist. Eesti sotsiaalpoliitilised suundumused sotsiaaltöös erivajadustega inimestega ja professionaalse sotsiaaltöötaja metoodiline tegevus puuetega inimestega."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Teadmised puuete tekkimise põhjustest ja sotsiaalse kaitse meetmetest puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisest ühiskonnas. Metoodilised oskused puuetega inimestega töötamiseks hoolekandes ja arendustegevuse."
  }
  [7004]=>
  object(stdClass)#7005 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6023"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "(Millise osa hindest moodustavad jooksva kontrolli tulemused, mis on eksamile pääsemise eelduseks). Iseseisev töö: eeluurimuse mahus empiiriliste andmetega uurimus."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Arusaamine teadusliku uurimuse kriteeriumidest, kvaliteedist (valiidsus, reliaablus). Põhiteadmised ja -oskus kvantitatiivse ja kvalitataiivse uurimuse valimi koostamiseks, andmete kogumiseks ning andmeanalüüsiks. Õppeaine on kohustuslik peaaine."
    ["sisu"]=>
    string(234) "Loengukursuse raames käsitletakse uurimuse tüüpe, uurimuse protsesi ja eetikat; kvaliteeti; metodoloogiat; kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse andmekogumise ja andmeanalüüsi metoodikat; uurimisandmete tõlgendust ja esitust."
    ["vljund"]=>
    string(77) "(Sh iseseisva töö kirjeldus ja kontrolli viisid). Üks ettekanne seminaris."
  }
  [7005]=>
  object(stdClass)#7006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6024"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Kirjalik kodutöö ja ettekanne seminaril (30%); aktiivne osavõtt aruteludest, kodutöö oponeerimine- (15%); kirjalik test läbivõetud materjali kohta (55%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Kohustuslik peaaine. Anda teadmisi inimese tervise erinevatest aspektidest ning seda mõjutavatest teguritest, mis on vajalik tervise säilitamiseks ja edendamiseks, samuti tervisehäirete ja erivajaduste/puuete olemuse mõistmiseks ja abistamisvõimaluste kavandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(661) "Tervise mõiste. erinevad aspektid (füüsiline, vaimne, sotsiaalne, reproduktiivne jne). Tervisedenduse, tervisekasvatuse, tervisekaitse. Tervist mõjutavad tegurid -sisemised (bioloogilised, sh geneetilised ja psühholoogilised) ja välised e keskkondlikud (sotsiaalmajanduslikud, füüsikalised, psühhosotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised jms). Stressi mõju organismile, kaitse-kompensatoorsed mehhanismid. Sotsiaalse keskkonna mõju isiksuse kujunemisele ja tervisele. Ebavõrdsus tervises, vaesus ja tervis. Eluviisi ja harjumuste mõjud tervisele. Tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus - mõju elanikkonna tervisele ja seos sotsiaaltööga."
    ["vljund"]=>
    string(98) "Loengud, seminarid, iseseisev töö. Koostada referaat, ettekanne seminaril, osalemine aruteludes."
  }
  [7006]=>
  object(stdClass)#7007 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6028"
    ["hindamine"]=>
    string(424) "Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks on vajalik vähemalt 80 % osalus õppetundides ja kirjaliku töö esitamine. Kirjalik töö sisaldab ühe reaalse või ilukirjandusliku pere genogrammi koostamist, ning pere suhete, struktuuri, hierarhiate, allsüsteemide ja käitumismustrite analüüsi. Kirjaliku töö põhjal on võimalik hinnata sisulist arusaamist ainest ning ühtlasi täpsustada segaseks jäänud mõisteid."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Eesmärgiks on anda teadmisi süsteemiteooriast ja pereteraapia alustest. Anda ülevaade perekonna struktuurist ja peres toimivatest protsessidest. Leida mõju-tusvõimalusi perekeskses sotsiaaltöös."
    ["sisu"]=>
    string(460) "Pere määratlus. Peremudelid. Päritolupere ja nukleaarpere. Geno-gramm. Pere struktuur. Protsessid peres. Suhete kaardistamine. Peremustrid. Pere arengufaasid ja arenguülesanded. Süsteemiteooria alused. Pereteraapia areng. Lineaarne ja tsirkulaarne käsitlus. Kriisid perekonnaelus. Perekeskne sotsiaaltöö. Pereteraapia eesmärk ja võimalused. Kliendi motiveerimine. Vastupanu käsit-lemine. Pereteraapia ja võrgustikutöö. Sotsiaaltöötaja eneseabi."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Loengud, seminarid ja praktilised harjutused. Seminarid: rühmatööd, rollimängud ja arutelud. Praktilised harjutused teadmiste integreerimiseks. Iseseisvaks tööks on kohustusliku kirjanduse läbilugemine. Genogrammi koostamine ning esitamine koos pereteraapia põhimõistete kirjaliku käsitlusega ühe pere näitel."
  }
  [7007]=>
  object(stdClass)#7008 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Luua võimalused süsteemse ülevaate saamiseks sotsiaalpsühholoogia arengust, põhimõistetest ja paradigmadest. Õppida tundma sotsiaalpsühholoogia uurimismeetodeid ning rakendusvõimalusi. Luua eeldused süsteemse mõtteviisi kujunemiseks ja grupiprotsesside mõistmiseks. Arendada teadlikkust oma identiteedist, hoiakutest, väärtussüsteemist ja käitumisvalikutest."
    ["sisu"]=>
    string(398) "Aine käsitleb sotsiaalpsühholoogia kujunemist ning peamisi uurimisvaldkondi. Mina-käsitus ja enesehinnang. Sotsiaalne taju. Sotsiaalse suhtlemise kontekstid.Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon. Grupp kui sotsiaalse süsteemi mudel, grupiprotsessid. Rollikäsitlus. Hoiakud, nende kujunemine ja muutmine. Väärtussüsteem. Konformsus. Kuuletumine. Agressiivsus. Altruism. Lähedussuhted."
    ["vljund"]=>
    string(236) "-tunneb sotsiaalpsühholoogia põhimõisteid ja uurimis- ning rakendusvaldkondi; -oskab arvestada grupiprotsesse ning kasutada süsteemset mõtteviisi oma igapäevases sotsiaalses keskkonnas; -integreerib õpitu oma isikliku kogemusega."
  }
  [7008]=>
  object(stdClass)#7009 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6035"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestuse tulemus moodustub 100% kursuse lõppedes toimuva avatud materjalidega elektroonilise testi põhjal. Testile pääsemisel eeltingimusi ei ole."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Aidata üliõpilasel mõista sotsiaalprobleemide põhikontseptsioone, -teooriaid ja seoseid ühiskonnaelu erinevate aspektide ning sfääridega; aidata kaasa eelduste kujundamisele mõistmaks sotsiaalprobleemide tähtsust ja leevendamise vajadust nii isiklikus elus kui ka ühiskonnas tervikuna."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Sotsiaalprobleem, selle tingimused ja perspektiivid, teadusliku uurimise algus. Sotsiaalprobleemide konstrueerimine: meedia, riigi ja ideoloogiate roll. Seletused sotsiaalprobleemidele: individualistlikud, kultuurilised, sotsiaal-struktuurilised. Sotsiaalne tõrjutus, vaesus, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, rassism ja ksenofoobia, tööpuudus, kodutus. Sotsiaalprobleemid maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Oskus välja tuua ja kirjeldada sotsiaalprobleemide definitsioone, kontseptsioone, teoreetilisi perspektiive; hinnata erinevate kaasaja sotsiaalprobleemide levikut, sügavust ja dünaamikat nii Eesti kui ka globaalses kontekstis. Suutlikkus teha üldistusi ja seostada sotsiaalprobleeme üksikisiku kui ka ühiskondliku dünaamika perspektiividega."
  }
  [7009]=>
  object(stdClass)#7010 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7010]=>
  object(stdClass)#7011 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6037"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Toetada üliõpilast sotsiaalpoliitika põhikontseptsioonide ja –seaduspärasuste omandamisel, aidata mõista sotsiaalpoliitika kohta ja rolli ühiskonnas, aidata kaasa eelduste kujundamisele oma igapäevatöö analüüsimiseks nii Eesti kui rahvusvahelise sotsiaalpoliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Sotsiaalpoliitika - erinevad käsitlused ja määratlused. Sotsiaalpoliitika taotlused ja sihid. Sotsiaalkindlustus, -toetused ja -teenused, heategevus ning filantroopia, sotsiaalpropaganda ja –reklaam. Sotsiaalpoliitika programmid ja reformid (vaeste seadused Inglismaal; O. von Bismarcki sotsiaalkindlustusreform Saksamaal; W. Beveridge’i Plaan). Heaoluriigi areng Põhjamaades. Heaoluriigi kriis ja kriisijärgne sotsiaalpoliitika. Võrdleva sotsiaalpoliitika tähtsus. Globaliseerumine, rahvusülesus ja sotsiaalpoliitika. Heaoluriigi mudelid. Sotsiaalne ja inimkapital, säästlik areng, “roheline heaolu”, „kolmas tee”."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Oskus välja tuua ja kirjeldada sotsiaalpoliitika ja heaoluriigi põhilisi definitsioone, kontseptsioone, traditsioone ja mudeleid, objektiive ning vahendeid; suutlikkus teha üldistusi ja seostama neid oma igapäevatöö perspektiividega (kui sotsiaaltöötajat). võime hinnata Eesti sotsiaalpoliitika hetkeseisu ja tulevikuperspektiive võttes arvesse sotsiaalpoliitilisi traditsioone ja rahvusvahelist konteksti."
  }
  [7011]=>
  object(stdClass)#7012 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6038"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(842) "Tutvumispraktika sooritamise käigus tutvub üliõpilane Eesti Vabariigi sotsiaalhoolekande kahetasandilises korralduses tegevustega kohalike omavalitsuste, ministeeriumite ja maavalitsuse tasandil. Üliõpilane tutvub lähijuhendaja (kohaliku omavalitsuse töötaja) abiga juhendmaterjalidega, tutvub ametijuhenditega ja kujundab oskusi siduda teoreetilisi teadmisi praktilise tegevusega. Praktika käigus tutvub võimalustega eneseanalüüsi oskuste täiustumiseks ja oma professionaalse arengu jälgimiseks ning hindamiseks. Praktika käigus tutvub ja kujundab oskusi informatsiooni koguda ja töödelda. Samuti võimaldab praktika üliõpilasel oma initsiatiivi näitamiseks ja iseseisva töö oskuste kujunemiseks, tahet meeskonnatööks ja täiustada oma suhtlemisoskust (juhtumipõhine võrgustikutöö, noorsootöö, lastekaitse jne)."
    ["sisu"]=>
    string(457) "Üliõpilase poolt valitud KOV-i, maavalitsuse asutuse struktuuri, töökorralduse ja tööd reguleeriva dokumentatsiooniga tutvumine. Sotsiaaltöötaja tööülesannete tundmaõppimine, nende täitmise jälgimine. Tööpäevapildistus. Koos lähijuhendajaga suudab esile tuua seadusest tuleneva teenuse (noorsootöö, lastekaitse, järelevalve jne) tugevused ja nõrkused. Võimalusel osaleb tööga seonduvatel koosolekutel, nõupidamistel ja seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(414) "Praktika läbinud üliõplane: Oskab eesmärgistada oma õppimist ja tegevust praktilises töökeskkonnas; Tunneb praktikaasutuse ameti-ja tegevusjuhendeid; Oskab koostada ja saab aru tööpäeva kaardistuse vajalikkusest võrgustikutöös; Tunneb ja järgib sotsiaaltöötaja eetilisi normatiive; Omab ülevaadet praktikas kasutatavatest parimale lahendusele orienteeritud professionaalsetest lähenemisviisidest."
  }
  [7012]=>
  object(stdClass)#7013 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6039"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Bakalaureusetöö avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua eeldused teadusliku mõtteviisi kujunemiseks teaduskirjanduse valimise ja kriitilise analüüsi alusel; tõlgendada ja vormistada oma teadustöö tulemusi."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Uurimus sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika, lastekaitse, tervisekäitumise ja -edendamise või tervishoiu sotsiaaltöö, erinevate kliendirühmade problemaatikat käsitlevatel teemadel. Käsitletava probleemi teoreetiline ja empiiriline uuring, mis on vormistatud vastavalt kehtestatud nõuetele. Avalik kaitsmine kaitsekomisjoni ees."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Oskab kasutada erialaseid teadmisi tegelikkuse kriitilisel analüüsimisel; Suudab oma uurimistegevust kavandada ja eesmärgist lähtuvalt läbi viia; Suudab koostada nõuetele vastava uurimustöö; Teab ja järgib uurimistöö eetikat ning intellektuaalse omandi kasutamise kehtivaid tavasid; Suudab osaleda akadeemilises väitluses töö temaatika piires."
  }
  [7013]=>
  object(stdClass)#7014 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6040"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Anda teadmisi oma isiksuse tundma õppimiseks ja arendamiseks, et suurendada eesmärgistatud loovat tegutsemist ka tööalaselt."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Meelesüsteemid. Eristusstiilid. Muutuste loogilised tasemed R. Diltsi järgi. Identiteet. Mina-pilt. Eesmärgistamine. Kasulikud ja piiravad uskumused ning nende mõju käitumisele. Võimalused piiravate uskumuste muutmiseks. Tajupositsioonid ja nende vahetamine. Läbipõlemise ennetamine."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Üliõpilane on teadlik oma identiteedist ja rollidest; mõistab seoseid oma olemasolevate uskumuste ja käitumise vahel; eristab piiravaid ja kasulikke mõtteviise ning integreerib õpitu oma isikliku kogemusega; kasutab eesmärgistamist ja tajupositsioonide vahetamist igapäevases töö- ja suhtluskeskkonnas."
  }
  [7014]=>
  object(stdClass)#7015 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6041"
    ["hindamine"]=>
    string(162) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on kirjaliku töö teostamine ja esitlemine seminaris. Hinne moodustub kirjalikust tööst (25%) ja eksami tulemusest (75%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Toetada tulevase sotsiaaltöötaja valmisolekut klienditööks psühhosotsiaalse töö kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Psühhosotsiaalne vaateviis, selle lähtekohad ja teostamise valdkonnad. (sh. Iseseisev töö) Psühhosotsiaalne töö kui muutustöö. Terapeutiline suhe psühhosotsiaalsesn töös. Psühhosotsiaalse töö sihtrühmad Traumaatiline kriis ja kriisiaitamise põhimõtted. Isiksus töövahendina. Läbipõlemine ja selle ennetamine. Kursuse vältel kirjutab iga üliõpilane kirjaliku analüüsi oma kodupiirkonna (maakonna ,valla, linna) psühhosotsiaalselt ohustatud ja riskirühmadest, neile olemasolevatest ja vajalikest teenustest."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Üliõpilane tunneb psühhosotsiaalset tööd kui muutustööd, oskab näha inimest tema olukorras (arengukeskkonnas ), valdab kriisiaitamise põhioskusi, suudab kaitsta oma isiksust läbipõlemise eest."
  }
  [7015]=>
  object(stdClass)#7016 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6043"
    ["hindamine"]=>
    string(345) "Eksam. Eksam moodustab 100% hindest. Eksam koosneb praktiliste tekstitöötluse, tabelarvutuse ja esitlusgraafika ülesannete lahendamisest. Kogu eksamitöö punktisummaks on 100 punkti ja hinnne kujuneb vastavalt kogutud punktidele: „A“ 91 – 100, „B“ 81 – 90, „C“ 71 – 80 „D“ 61 – 70, „E“ 51 – 60, „F“ 0 – 50"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Aidata kaasa teadmiste, oskuste ja praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab rakendada IKT vahendeid õppetöös ja mujal. Aidata kaasa oskuste kujunemisele töötamaks tüüpilise kontoritarkvarapaketiga ja erinevate internetiteenustega."
    ["sisu"]=>
    string(730) "Töö Windows keskkonnas, failisüsteem ja -operatsioonid, töö arvutivõrgus. Tekstitöötlus. Teksti vormindamine, laadide kirjeldamine ja muutmine. Pealkirjad ja teksti liigendamine. Sisukorra loomine. Päised ja jalused, tekstisektsioonid. Graafika, tabelite, jooniste, valemite jms lisamine. Viited tekstis. Väljatrüki seadistamine. Tabelarvutus. Lahtrite vormindamine. Valemite koostamine. Andmetabelite loomine, päringud, sorteerimine. Diagrammide tüübid ja koostamine. Esitlusgraafika. Esitluse loomine ja kujundamine. Juhtslaidi kasutamine. Graafiliste elementide ja efektide lisamine. Internetiteenused (blogid, pilverakendused, failitransport, elektronpost jms). Arvutikasutaja turvalisus. ID-kaart ja e-teenused."
    ["vljund"]=>
    string(708) "Kursuse läbinud üliõpilane: omab ülevaate IKT-alastest üldpädevustest: riistvara, tarkvara, operatsioonisüsteem, ohutusnõuded, ergonoomika jne; oskab targalt kasutada internetivõimalusi nii infootsinguteks, infovahetuseks, kui ka teiste vajalike teenuste kasutamiseks; Valdab tekstitöötlusprogrammi, millega oskab vastavalt etteantud nõuetele vormistada akadeemilisi dokumente, kuid ka erinevaid loomingulisi ja kunstilisi töid; oskab kasutada tabeltöötlusprogrammi andmete haldamiseks, statistilisteks arvutusteks, risttabelite tegemiseks, diagrammide kujundamiseks ja kalkulatsioonilehtede koostamiseks; oskab luua esitlusi, järgides soovituslikke reegleid ja kasutades tarkvara võimalusi."
  }
  [7016]=>
  object(stdClass)#7017 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(767) "Luua õppimisvõimalused praktilises töökeskkonnas; kujundada oskus siduda teoreetilisi teadmisi praktilise tegevusega, leides selleks koostöös lähijuhendajaga parimad võimalused; kujundada oskused parimale lahendusele orienteeritud professionaalse lähenemisviisi tundmaõppimiseks ja kasutamiseks töökeskkonnas; luua võimalused eneseanalüüsi oskuste täiustumiseks ja oma professionaalse arengu jälgimiseks ning hindamiseks; luua võimalused võimaliku spetsialiseerumiseelistuse väljakujunemiseks edasise õppetöö käigus; kujundada oskusi ja tahet meeskonnatööks ja täiustada oma suhtlemisoskust; võimaldada üliõpilasel oma initsiatiivi näitamiseks ja iseseisva töö oskuse kujunemiseks; kujundada oskus informatsiooni koguda ja töödelda."
    ["sisu"]=>
    string(454) "Üliõpilase poolt valitud sotsiaalasutuse struktuuri, töökorralduse ja dokumentatsiooniga tutvumine. Vaadeldakse, analüüsitakse ja tõlgendatakse koos lähijuhendajaga teenuste pakkumist reguleerivat dokumentatsiooni. Koos lähijuhendajaga suudab esile tuua teenuse (hindamine, juhtumikava, rehabilitatsiooni kava) pakkumise tugevused ja nõrkused antud asutuses. Osaleb õpitud teadmiste baasil lähijuhendaja juhendamisel reaalses tööprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Praktika läbinud üliõpilane: Tunneb praktikaasutuse tööspetsiifikat ja sihtgruppi; Tunneb asutuse ja töötajate tööd reguleerivaid alusdokumente; Tunneb klienti toetavat toimivat võrgustikku; Omab praktilise töö kogemust erialases kontekstis ja oskab seda suhestada oma teoreetilise ettevalmistusega; Oskab oma tegevust eesmärgistada, planeerida, teostada ja analüüsida."
  }
  [7017]=>
  object(stdClass)#7018 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS6049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Luua eeldused adekvaatseks meediakäitumiseks. Toetada tulevaste sotsiaaltöötajate pädevusi PR töös, täpsemalt avaliku arvamuse kujundamisel. Arendada valmidust ise oma igapäevatööst artikleid koostada. Parendada kirjaliku eneseväljenduse oskust. Suurendada ajakirjanduslikke pädevusi sh ühiskondlike protsesside analüüsioskust."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Massimeedia kontseptsioonid ja mudelid. Avalik arvamus ja sotsiaaltöö. Ühiskonna areng ja erinev meediakäitumine. Ajakirjanduseetika. Norm ja hälve ühiskonnas: sotsiaaltöötaja ning ajakirjanduse vaatenurk. Meedia žanrid. Ajakirjandusliku sõnumi vastuvõtu mehhanismid. Mõjutatavus. Demagoogia. Sotsiaaltöötaja objektiivsus. Iseseisev töö: üliõpilane kirjutab vähemalt ühe uudise; analüüsib konkreetset väljaannet kindla perioodi jooksul sotsiaaltöö temaatika kajastamise aspektist, teeb sellest kirjalik kokkuvõtte."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Erinevate ajakirjanduslike žanrite spetsiifika tundmine; Võime arutleda meediakäitumise teemadel; suutlikkus läbi näha demagoogia-võtteid; Oskus ja tahe arutleda massikommunikatsiooni teemadel ühiskondlik-poliitilises kontekstis; Oskus analüüsida olukorda Eesti ajakirjandusmaastikul eetika kontekstis; Oskus kombineerida ja integreerida erialaseid teadmisi žurnalistikaga."
  }
  [7018]=>
  object(stdClass)#7019 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused sotsiaalpoliitika põhiküsimustes orienteerumiseks ja sotsiaaltöö mõtestamiseks sotsiaalpoliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Sotsiaalpoliitika määratlused ja põhimõisted. Sotsiaalpoliitika peamised osavaldkonnad: sotsiaalse kaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika jm. Sotsiaalpoliitika ajalooline kujunemistee. Sotsiaalpoliitika analüüsi põhialused. Sotsiaalpoliitika vastasmõju majandus- ja rahvastikupoliitikaga. Sotsiaalpoliitika mudelid (Esping-Anderseni jt. tüpoloogiad), võrdleva sotsiaalpoliitika alused."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Tunneb sotsiaalpoliitika põhimõisteid, põhiinstrumente, -meetodeid ja mudeleid, oskab analüüsida keskseid sotsiaalpoliitilisi valikuid ja alternatiive. Oskab mõtestada sotsiaaltööd sotsiaalpoliitika kontekstis."
  }
  [7019]=>
  object(stdClass)#7020 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7002"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Eksamiks kaks kirjalikku tööd: Arenguloo koostamine , klienditöö protsessi analüüs enda kui nõustaja poolt kasutatud võtete vaatekohast protsessi erinevatel etappidel."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua eeldused sotsiaaltöös vajaliku nõustamise teostamiseks, planeerimiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Sotsiaalnõustamine kui hoolekandeteenus. Nõustamise tuumelemendid. Terapeutiline suhe, selle tunnused. Nõustamise erinevad teoreetilised lähtekohad. Peamiste teraapiakoolkondade iseloomustus. Abistamine sotsiaaltöös, seda mõjutavad tegurid. Nõustamisprotsess kui interaktsioon. Nõustaja intervjueerimisoskused. Hindamine nõustamisprotsessis. Töö resistentse kliendiga. Kaasamine ja jõustamine kui nõustamisprotsessi komponendid. Arengulugu ja selle kasutamine nõustamisel."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane tunneb nõustamise teoreetilisi lähtekohti, omab intervjueerimisoskusi, valdab nii olukorra kui nõustamisprotsessi hindamist; teab, kuidas tulla toime resistentse kliendiga, oskab koostada ja kasutada arengulugu nõustamisprotsessis."
  }
  [7020]=>
  object(stdClass)#7021 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7003"
    ["hindamine"]=>
    string(891) "Eksam. Eksamihinne formeerub üksikute ülesannete (4) täitmise koondhindest, millele lisandub viimasel loengul kirjalik enese-analüüs. Miinimumtaseme saavutamiseks on kirjaliku testi läbimisel nõutav vähemalt 60% ulatuses positiivse tulemuse saavutamine, hindmaks üliõpilase suutlikkust probleemi püstitamisel, orienteerumist andmekogumise ja andmete analüüsi meetodites, uurimistöö eetikas ning uurimuse hea tava tundmises; seminaris I selgitatakse üliõpilase oskust uurimismeetodite praktilises kasutamises; seminaril II hinnatakse orienteerumist uurimisprotsessi teoreetilises viiteraamistikus, kasutatud kirjanduse viitamise täpsust ja teadlikkust nende hankimisel; III seminaril hinnatakse rühmatöö vormis üliõpilase teadmisi ja oskusi teadusartikli analüüsimisel, ning uurimuse protsessi mõistmisel , sh tulemuste interpreteerimisel ja järelduste koostamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks rakendusliku uurimuse protsessist sotsiaaltöös ja sotsiaalpoliitikas, õppides tundma uurimistöö läbiviimise metoodikat ning tulemuste interpreteerimise viise."
    ["sisu"]=>
    string(819) "Lähenemisviise sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika -alastele uurimustele ning sotsiaaltööteaduse kujunemisele Eestis. Peamised uurimisvaldkonnad. Rahvusvahelised suunad. Interdistsiplinaarsed uurimused. Uurimistöö protsess, selle etapid. Uurimistöö planeerimine, uurimisprobleemi ja – ülesannete püstitamine. Hüpoteeside esitamine. Teoreetiline viiteraamistik. Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja kombineeritud uuringudisain. Valim ja selle moodustamise kriteeriumid. Uurimismeetodite klassifikatsioon. Metodoloogia küsimused . Andmete kogumise ja analüüsi meetodite valik. Tulemuste reliaabluse ja valiidsuse saavutamine ning tulemuste interpreteerimine. Viitamistehnika. Statistikapaketi SPSS kasutamisest. Longituuduuringud. Teadusartikli koostamise põhimõtted. Teadusteksti analüüs: stiil ja formaat."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Oskab püstitada uurimisprobleemi ning sellele vastavalt valida andmete kogumise ja analüüsi meetodit; Tunneb enamkasutatavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid; Omab teadmisi tulemuste interpreteerimise võimalustest ning oskab formuleerida järeldusi; On omandanud teadmised uurimismetodoloogilistest küsimustest ning uurimistöö protsessist."
  }
  [7021]=>
  object(stdClass)#7022 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7004"
    ["hindamine"]=>
    string(583) "Arvestus. Arvestus loetakse sooritatuks, kui üliõpilane on kõik aine läbimist nõudvad ülesanded miinimumtasemel (kooskõlas juhendi nõuetega) ja tähtaegselt täitnud. Kirjalik test on sooritatud, kui vähemalt 60% vastustest on positiivsed. Arvestuse sooritamisnõuded: 1) Annotatsiooni koostamine etteantud juhendi põhjal, millele eelneb ühe magistritöö kaitsmise kuulamine ja analüüsitaval seminaril osalemine. 2) Projekti koostamine etteantud juhendi põhjal ja selle presenteerimine seminaril. 3) Test kohustusliku kirjanduse kohta, millele on eelnenud rühmatöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks sotsiaalteadusliku magistritöö kirjutamiseks ning kaitsmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Magistritöö koostamise alused ja nõuded uurimistööle. Uurimuse läbiviimise eetika. Magistritöö teema valik, struktuuri- ja vormistusnõuded. Magistritöö keel ja kirjutamisstiil. Teaduskirjanduse kasutamine ja allikakriitilisus. Magistritöö annotatsiooni koostamisest. Magistritöö projekt ja selle koostamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Kursuse lõppedes üliõpilane oskab koostada uurimistöö projekti, tunneb nõudeid magistritööle, teab uurimistöö koostamise põhimõtteid, valdab uurimuse koostamise eetilisi lähtekohti ning omab praktilisi oskusi magistritöö analüüsiks."
  }
  [7022]=>
  object(stdClass)#7023 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7005"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Arvestus. Aine positiivse sooritamise eeldused: osalemine loeng-seminaridel, praktikakäikudel ja portfoolio nõuetekohane esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Sotsiaaltöö teoreetiliste teadmiste integreerimine praktikasse. Töös õppimise kaudu sotsiaaltöö praktika ning sidusvaldkondadega tehtava võrgustikutöö analüüsimine ja hindamine."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Klienditöö iseärasused, sotsiaaltöö-alase seadusandluse tõlgendamine, dokumentatsiooni vormistamine. Hinnangu andmine oma teadmiste rakendamisele praktiliste probleemide lahendamise seisukohalt ja ametiidentiteedi kasvuprotsess. Piirkonna sotsiaalprobleemide ja osutatavate sotsiaalteenuse analüüs. Kliendijuhtumi kirjeldus ja võrgustikutöö võimalused kliendi probleemi leevendamisel. Arendustegevus omavalitsuses. Iseseisev töö: portfoolio koostamine (vastavalt ettenähtud juhistele)."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Tunneb praktilise sotsiaaltöö võimalusi kohalikus omavalitsuses, teab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengusuundi ning tunneb võrgustikutöö iseärasusi."
  }
  [7023]=>
  object(stdClass)#7024 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Anda ülevaade põhilistest sotsiaaltöö sihtrühmadest, nendega töötamise eripäradest ja sihtrühmade põhivajadustest; Luua eeldused sotsiaalteenuste arendamise ja poliitika põhialustest; ning teenustest eri sihtrühmadele; Luua eeldused teenuste pakkumiseks omavalitsuse, kolmanda sektori ja riigi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Töö erinevate sihtrühmadega: lapsed ja noored, pered, eakad, erivajadusega sh puudega kliendid, sõltlased, õigushälvikud, töötud, kodutud, võlglased jne. Sotsiaalteenused eri sihtrühmadele ja sihtgrupikeskne lähenemine sotsiaaltöös. Sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid, finantseerimine ja sotsiaalteenuste osutamise reguleerimine seadusaktidega. Sotsiaalteenuste vajaduste hindamine (hindamisinstrumendid) ja hindamistulemustel põhinev teenuste kättesaadavus. Integreeritud teenused."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Tunneb sotsiaalteenuste pakkumise võimalusi eri sihtrühmadele; Mõistab seadusandlust tõlgendada ja tunneb olulisi õigusalaseid dokumente; Oskab analüüsida klienditööd ja anda sellele hinnangut; Oskab hinnata kliendi teenuste vajadust ja on valmis kaasa aitama uute teenuste välja arendamisele."
  }
  [7024]=>
  object(stdClass)#7025 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(560) "Juhendada ja toetada üliõpilast omandamaks teadmised sotsiaaltöö teoreetilistest alustest erinevate teoreetiliste kontseptsioonide ja mudelite kaudu ning erinevate meetodite ja tehnikate kasutamisest praktilises sotsiaaltöös, mis tähendab oskust sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusvõimalusi. Luua eeldused orienteerumaks erinevate meetodite valikus ja juhendada üliõpilast sotsiaaltöö protsessi klienditöö teadmiste/oskuste omandamisel ja erialaga seotud probleemide analüüsimisel ja hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(787) "Ainekursuses käsitletakse erinevaid sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduste, ühiskonnateaduste lähtekohti, mis on kujunenud sotsiaaltöö teoreetiliseks aluseks. Aine annab teadmisi sotsiaaltöö erinevatest teooriatest ja mudelitest ning teadmisi-oskusi valida ning rakendada sobivaid meetodeid, lähtudes klientide vajadustest ja probleemistikust. Ainekursuses käsitletakse ja õpitakse kasutama erinevaid intervjuutehnikaid nõustamisel sotsiaaltöö protsessis, lähtuvalt sotsiaaltöö väärtustest ja ametkonna eetikakoodeksist. Ainekursus aitab mõtestada sotsiaaltöö olemust ja ülesandeid ühiskonnas, rõhutab professionaalse töötaja pädevuse olulisust, sest õpetab seostama teooriat praktilise sotsiaaltööga, andes valmidused reflektiivseks sotsiaaltööks."
    ["vljund"]=>
    string(1068) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: Teab ja tunneb eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; Omab teadmisi sotsiaaltöö teoreetilise baasi olulistest kontseptsioonidest ja kontekstist; Oskab analüüsida ja hinnata klienditöös erinevate meetodite kasutamisvõimalusi praktilises töös erinevate kliendirühmadega; Oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning hinnata; Mõistab ja valdab sotsiaaltöö protsessi etappe ja komponente ning professionaalse sotsiaaltöötaja tegevusi ja toiminguid klienditöös; Oskab läbi viia hindamist kliendijuhtumi ressursside analüüsiks (leidmaks tugevaid ja nõrku külgi); Oskab eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ning tehnikaid, muu hulgas olema valmis osalema meeskonnatöös ja seda juhtima; Omab teadmisi juhtumi planeerimisest ja korraldamisest klienditöös; Omab teadmisi võrgustikutööst ning valdab kommunikatsioonioskusi töötamaks kliendiga ja võrgustikuga."
  }
  [7025]=>
  object(stdClass)#7026 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7008"
    ["hindamine"]=>
    string(282) "Assessment consists of student's independent work, seminar presentation and assessment test (weighing 1/3, 1/3 and 1/3, respectively). The precondition to be allowed to the assessment test is submitting the written home-work and seminar presentation and obtaining a positive result."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Aidata sotsiaaltöö eriala magistriõppe üliõpilasel arendada oma oskusi erialaste uurimuste teostamisel (rõhuasetusega rakenduslikel uurimustel), uurimistulemuste rakendamisel arendustegevuses ja teadus- ning arendustööl põhinevate ideede kasutamisel oma igapäevases töös."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Teadusparadigma, teadusliku uurimuse põhimõtted (objektiivsus, korratavus ja reliaablus, mõõtmise täpsus, valiidsus ja kriitiline perspektiiv), kvalitatiivne ning kvantitatiivne, sekkuv ja mittesekkuv lähenemisviis, teooriad ja kontseptualiseerimine, mõõtmine ning operatsionaliseerimine. Teaduslike uurimuste koht poliitilistes protsessides, sotsiaaltöö uurimustes sagedamini kasutatavaid andmekogumis- ning –töötlusmeetodeid. Sotsiaaltöö valdkonna uurimuste spetsiifilised probleemid (sensitiivsete teemade uurimine, teooriad, eetilised ja poliitilised kaalutlused jms). Arendustegevus sotsiaaltöös Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia kontekstis teadmistepõhises ühiskonnas."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Omab teadmisi uurimistöö läbiviimise spetsiifilistest küsimustest ja probleemidest sotsiaaltöö valdkonnas; Suudab hinnata kriitiliselt sotsiaaltöö ja –poliitika hetkeseisu Eestis; Mõistab enda kui arendava uurija rolli ja võimalusi; Oskab teostada rakenduslikke uurimusi sotsiaaltöös ja planeerida neil põhinevat arendustegevust oma igapäevatöös (sotsiaaltöötajana)."
  }
  [7026]=>
  object(stdClass)#7027 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua võimalused rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade, erinevate alaliikide ja metoodikate tundmiseks ning rehabilitatsiooniteenuse praktilise korralduse omandamiseks Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(740) "Rehabilitatsioon kui üks meede erivajadustega inimeste hoolekandes. Rehabilitatiooni kujunemise ajalugu, olemus, alaliigid (psühhosotsiaalne- , töö- ja kutsealane rehabilitatsioon jm) ja aluspõhimõtted. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus Eestis (eesmärgid, sihtgrupid, teenuse taotlemise ja osutamise protsess). Rehabilitatsiooniteenuse sisulised etapid (isiku vajaduste hindamine, eesmärgi püstitamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine, teenuste osutamine ja tulemuste hindamine). Rehabilitatsiooniplaan ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete töökohustused. Rehabilitatsiooniteenusega seotud arengud Eestis – isiku vajaduste hindamine tulenevalt RFK põhimõtetest, rehabilitatsiooniprogrammid erinevatele sihtgruppidele jm."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane: Omab praktilist ülevaadet rehabilitatsioonist ning rehabilitatsiooniteenuse olemusest ja korraldusest Eestis; Omab ülevaadet rehabilitatsiooniteenuse sisulistest etappidest; Orienteerub rehabilitatsiooniteenuse alases seadusandluses; On kursis rehabilitatsiooniteenuse alaste arendustega."
  }
  [7027]=>
  object(stdClass)#7028 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(549) "Juhendada ja toetada üliõpilast, et omandada teadmisi sotsiaaltöö ja teiste ametkondade kujunemisest ja arenemisest ühiskonnas, pädevusest, kvalifikatsioonist ja professionaalsusest ametitegevuses; ainekursuse eesmärk on aidata üliõpilasel omaks võtta ja kinnistada elukestva õppe põhimõtted ja omandada teadmisi täiskasvanute õpimeetoditest ja- strateegiatest, mida saab kasutada oma ametialase arengu planeerimiseks. Eesmärk on luua eeldused reflektsioonioskuste omandamiseks, õppimaks oma tööprotsessist pädevuse edendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Õppeaines käsitletakse tänases tööelus vältimatut ametialase arengu mõistet ja olemust; ametikasvu erinevaid mudeleid, pädevuse ja kvalifikatsiooni sisu ja kriteeriume; analüüsitakse ametikasvu protsessi mõjutegureid ja täiskasvanute koolitamise erinevaid teoreetilisi lähtekohti. Ainekursuses õpitakse analüüsima oma ametitegevust ja pädevust mõjutavaid tegureid. Käsitletakse tööst õppimist, mis annab teadmisi ja oskusi õppida reflektiivsuse abil säilitama ja suurendama pädevust oma igapäevatöös."
    ["vljund"]=>
    string(758) "• õppur oskab hinnata enda ja teiste vajadusi jätkuõppeks, täiendõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid strateegiaid ja meetodeid; • oskab ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; • oskab oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata; • on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; • on pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel; • on võimeline iseseisvalt tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana reflekteerides oma tööprotsessi ja õppides oma töökogemustest."
  }
  [7028]=>
  object(stdClass)#7029 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda ülevaade suitsidaalse käitumise olemusest ja selle kujunemise mõjuteguritest makro- ja mikrotasandil; tutvustada preventsiooni, interventsiooni ja postventsiooni võimaluste teooriat ja parimaid praktikaid, anda eeldusi rakendamiseks ja suunata teadusuurigutele."
    ["sisu"]=>
    string(484) "Suitsiidi ja suitsiidikatse definitsioonid, levimus ja sotsiaalne taust erinevates elanikkonna gruppides; suitsiidi liigid ja meetodid; suitsidaalse käitumise riski- ja kaitsvad tegurid, suitsiidi genereerivad situatsioonid ja elusündmused; suitsiidiriski tunnused ja tasandid; võimalused suitsidaalse käitumise ennetamiseks; preventsiooni liigid, abistamine vastavalt suitsiidiprotsessi kulule; suitsiidikatse järgne postventsioon; suitsidiohvri lein, leinajate rehabilitasioon."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üldteadmised suitsidoloogia teoorist ja praktikast; oskus hinnata suitsiidiprotsessi eri faase ja teada abistamise põhimõtteid konkreetsel juhul, teenusena Eestis, WHO ja Euroopa Komisjoni dsokumentide alusel; analüüsida teadustekste ja kavandada uurimistööd."
  }
  [7029]=>
  object(stdClass)#7030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7013"
    ["hindamine"]=>
    string(648) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on iseseisvate tööde tähtajaline esitamine ja seminarides osalemine Eksam toimub kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjali põhjal testi vormis. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kombineeritud meetodit: uurimuslik töö teaduskirjandusega, kusjuures hinnatakse allikate kasutamist, selle kriitilisust ja teooriate põhjendatud avamist. Eaka intervjueerimisel hinnatakse suutlikkust mõista eaka vanuselisi erisusi, heaolu kriteeriume ning toimetulekut edendavaid tegureid. Test saab positiivse hinnangu, kui on täidetud min 60% selle mahust õigesti. Eksamihinne moodustub kolme soorituse koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Luua eeldused sotsiaalgerontoloogia teooriate mõistmiseks ja meetodite tundmaõppimiseks Toetada praktiliste oskuste kujunemist ja suutlikkust gerontoloogiliseks sotsiaaltööks"
    ["sisu"]=>
    string(532) "Gerontoloogia kui teadus vananemisest: harud ja nende seotus. Vananemine ja sotsiaalgerontoloogia.Teooriad (rolli-, eraldumis-, solidaarsus-, põlvkondadevahelise sidususe-, aktiivsus-, jätkuvus, kultuurantropoloogiline jt) Rahvusvahelised uurimused. Vananemise käsitluste avamine ja mõtestamine. Sotsiaalvõrgustikud ja võrgustikutöö iseärasused. Eakate heaolu ja toimetulek, seda soodustavad tegurid. Omastehooldus, Teenused. Vabatahtlik töö eakatega ja eneseabiliikumine. Seenioripoliitika põhiküsimused ja tegvuskava."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Teadmised gerontoloogiast ja selle põhimõistetest rõhuasetusega sotsiaalgerontoloogia teooriatele ja meetoditele; oskused teooriate praktikasse rakendamiseks; suutlikkus analüüsida eakate toimetulekut ja seda mõjutavaid tegureid"
  }
  [7030]=>
  object(stdClass)#7031 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Iseseisva uurimistöö koostamine ning uurimistulemuste kriitiline kasutamine oma valdkonna arendamisel, õppida tundma andmete kogumise ja analüüsi metoodikat ning tulemuste interpreteerimist. Toetada akadeemilise teksti kirjutamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Magistriprojekti kavandamine ja realiseerimine. Teoreetiline raamistik, uuringu metodoloogia. Empiirilise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine. Uurimistulemuste analüüs ja üldistamine. Järeldused ja diskussioon. Magistritöö kaitsmisele lubamise tingimus on õppekava täitmine täies mahus. Magistritöö viseerib juhendaja, millega kinnitatakse uurimuse vastavust esitatud nõuetele. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine teemakohase kirjandusülevaate koostamiseks, uuringu kavandamine ja realiseerimine, uurimistulemuste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes, iseseisvalt uurimisküsimusi püstitada ning kasutada tänapäevaseid meetodeid nende lahendamiseks. Suudab uurimistulemusi avalikult esitleda ning kaitsta, valdab kirjaliku teadusteksti koostamist ning suulist erialaterminoloogia kasutamisoskust."
  }
  [7031]=>
  object(stdClass)#7032 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7015"
    ["hindamine"]=>
    string(17) "Kodutöö, eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised organisatsioonide olemusest, organisatsiooniteooria põhimõistetest ning peamistest seisukohtadest, organisatsiooni toimimisest, erinevatest vormidest ning organisatsioonide analüüsiks kasutatavatest vahenditest."
    ["sisu"]=>
    string(1378) "Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooniteooriteooria olemus. Modernistlikud, interpretatiivsed ja postmodernistlikud käsitlused organisatsioonist. Organisatsiooni uurimise ajalugu ja erinevad paradigmad. Organisatsiooni uuringute interdistsiplinaarsus. Organisatsioon kui avatud süsteem. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Tegevuskeskkonna keerukus ja muutlikkus, keskkonna määramatus ja selle allikad. Organisatsiooni ja keskkonna suhete erinevad käsitlused: situatiivsed teooriad; mehhaanilised ja orgaanilised organisatsioonid. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus. Sotsiaalse struktuuri kujundamine. Formaalne ja mitteformaalne struktuur. Erinevad organisatsiooni ülesehituse (struktuuri) võimalused. Tehnoloogia käsitlus organisatsiooniteoorias. Tehnoloogia mõju sotsiaalsele struktuurile ja sellele vastavad koordinatsioonimehhanismid. Organisatsiooni füüsilise struktuuri elemendid: geograafiline (asukoht), ruumiline (ehitused), sisekujundus (stiil). Otsustamise mudalid organisatsioonis. Organisatsiooni kultuuri olemus, elemendid ja mõju organisatsiooni toimimisele. Organisatsiooni kultuuri seosed tegevuskeskkonna ja –valdkonnaga. Erinevad organisatsioonikultuuride mudelid. Organisatsioonikultuur ja rahvuskultuur. Organisatsiooni eetika. Organisatsiooni elutsüklid. Organisatsiooni tekkimise ja kasvu mudelid. Organisatsioonilised patoloogiad."
    ["vljund"]=>
    string(511) "Üliõpilane: 1) Teab olulisemaid organisatsiooniteooria koolkondi ja oskab nende seisukohti kriitiliselt hinnata; 2) Mõistab organisatsiooniteooria olemust ning seoseid organisatsioonikäitumise ja juhtimisega; 3) Oskab hinnata organisatsiooni ja seal toimuvaid põhiprotsesse ning keskkonna mõju nendele; 4) Oskab analüüdida organisatsiooni struktuuri ning selle seoseid kasutatavate tehnoloogiate ning organisatsioonikultuuriga; 5) Omab ülevaadet organisatsiooni analüüsiks kasutatavatest vahenditest."
  }
  [7032]=>
  object(stdClass)#7033 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "RKS7016"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Tutvustada tervise ja käitumise seoseid ning erinevaid teoreetilisi lähenemisi tervise käsitlemisel kogemuslik-uurimusliku teemakäsitluse kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(240) "- teadmised tervist kujundavatest teguritest; - teadmised tervise ja käitumise seostest ja tervise juhtimise põhimõtetest; - suutlikkus analüüsida tervist ja käitumist erinevate taustategurite ja teoreetiliste lähenemiste kontekstis."
  }
  [7033]=>
  object(stdClass)#7034 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SHE6044-21"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [7034]=>
  object(stdClass)#7035 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SHZU.00.007"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Eksam. Eristav hindamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Ainekaart saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502653 Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele ülevaade kaasaegse ühiskonna teooriatest ning arendada üliõpilaste võimekust töötada teoreetiliste tekstidega, arutleda ühiskonnas toimuvate protsesside üle."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Üldülevaade peamisest premodernsuse, modernsuse ja hilis(post)modernsuse märksõnadest riigi, majanduse, kultuuri ja sotsiaalsete suhete vallas. Postindustrialistlik ühiskonnakorraldus. Väärtuste muutumine kaasaegses ühiskonnas. Rahvusriigi teke ja areng, globaliseerumine. Modernne ja postmodernne. Riskiühiskond ja refleksiivne modernsus."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Kursuse eduka lõpetamise puhul suudab üliõpilane - orienteeruda kesksetes modernsuse ja hilis/postmodernsuse teooriates - töötada teoreetilise kirjandusega, osaleda teoreetilistes diskussioonides, nii suuliselt kui kirjalikult - siduda teoreetilisi väited toimuvate sotsiaalsete protsesside ja sündmustega."
  }
  [7035]=>
  object(stdClass)#7036 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SHZU.00.008"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Ainekaart saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502650"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Ainekaart saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502650"
    ["sisu"]=>
    string(98) "Ainekaart saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502650"
    ["vljund"]=>
    string(98) "Ainekaart saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502650"
  }
  [7036]=>
  object(stdClass)#7037 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SHZU.00.010"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Ainekaart on saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502652"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Ainekaart on saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502652"
    ["sisu"]=>
    string(101) "Ainekaart on saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502652"
    ["vljund"]=>
    string(101) "Ainekaart on saadaval Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502652"
  }
  [7037]=>
  object(stdClass)#7038 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SHZU.00.011"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502661"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502661"
    ["sisu"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502661"
    ["vljund"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502661"
  }
  [7038]=>
  object(stdClass)#7039 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SHZU.00.012"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502660"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502660"
    ["sisu"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502660"
    ["vljund"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502660"
  }
  [7039]=>
  object(stdClass)#7040 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6001"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Eksam. Hinne koosneb kolmest osast. Kirjaliku osana esitatakse eelviimaseks loenguks esse kursuse valitud teemast (töö pikkus on 5-6 lk.). Teise osana hinnatakse kohalolek semestri vältel, ning kolmandana – suuline vastus."
    ["eesmrk"]=>
    string(328) "Toetada ajakirjanduse alaste alusteadmiste omandamist ning soodustada nende rakendamist professionaalses töös. Viia üliõpilasi pilvedest maale, st. näidata nendele ajakirjandust mitte kui prohvetite kooslust, vaid kui raske ning tihti ka räpase töö, määratleda professionaalseks tööks vajalikke teadmisi ning oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Kommunikatsiooniteooria alane põhiterminoloogia. Teatme- ja ajakirjandusalane kirjandus. Raamatukogu ja Interneti kasutamise võimalused informatsiooni kogumisel. Sissejuhatus ajakirjandusse. Põhimõisted. Hõlpsasti kättesaadava ajakirjanduse puudumise tõttu on soovitav aktiivne osalemine loengutel, ning kohustuslik – seminaridel, kus teoreetilised teadmised kaasatkse praktiliste ülessannete lahendamisel. Iseseisve töö: Praktilised ülesanned kodus."
    ["vljund"]=>
    string(231) "Üliõpilane tunneb ajakirjandussüsteemi korralduse, teab, kuidas see süsteem eksisteerib Eestis ja maailmas, on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, oskab kirjutada lihtsamaid ajakirjandustekste ehk uudiseid."
  }
  [7040]=>
  object(stdClass)#7041 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda ettekujutus ajakirjanike töö õigus- ja eetika normidest, ajakirjanduse iseregulaatsiooni mehhanismidest."
    ["sisu"]=>
    string(302) "Massimeedia õiguslik regulatsioon. Ajakirjanduse eksisteerimist ja tegevust reguleerivad normatiivdokumendid. Eesti ajakirjanduseetika koodeks, Pressinõukogu statuut ning ajakirjanduskonflikti lahendamise viisid. Iseseisvalt teevad referaadi võrreldes Eesti ja Venemaa ajakirjanduseetika koodekseid."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Oskavad õigesti hinnata inimese au ja väärikuse puutumatust ning avaliku elu tegelastega seonduvaid reegleid ja tavasid."
  }
  [7041]=>
  object(stdClass)#7042 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6009"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Eesduseks on SKA6013 sooritamine vähemalt hindele „C” (hea) ning kõigi ajakirjandusalaste eriaalaainete keskmine hinne 4,0. Bakalaureusetöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist ajakirjanduse aktuaalsetel teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(173) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse ajakirjanduse, vene kultuuri, keele, või kirjanduse aktuaalseid teoreetilisi ja/või rakenduslikke probleeme."
    ["vljund"]=>
    string(175) "On omandanud süvendatud teadmised valitud teemal; Oskab andmeid koguda ja töötada algallikatega; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd."
  }
  [7042]=>
  object(stdClass)#7043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6010"
    ["hindamine"]=>
    string(294) "Hindeline arvestus koosneb üliõpilase kirjalikust tööst, kus autor analüüsib teksti eesmärgiga toimetada tekst ja lugeda korrektuur (teha patandusi). Selleks teeb üliõpilane valitud teksti korrektuuri ja toimetab selle keeleliselt, kasutades vajalikke vahendeid ja erialast kirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Kujundada üliõpilastel oskused korrektuuri ja keelelise toimetamise teostamiseks. Anda ülevaade ja näidata, milles seisneb korrektuuri ja toimetamise vahe. Anda oskusi iseseisvalt korrigeerida ja redigeerida teksti."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Korrektuuri mõiste, selle ülesanded, võimalused, võtted ja piirangud. Korrektuurimärgid, nende süsteem ja grupid. Toimetamise liigid: keelelise ja sisulise toimetamise vahe. Toimetamise ehk redigeerimise astmed. Teksti analüüs ja hinnang toimetaja vaatevinklist. Toimetamise vahendid ja meetodid. Toimetaja töövõtted, keele, faktide, teksti ülesehituse ja loogika kallal. Arvude, tabelite ja tsitaatide redigeerimine. Toimetamise märgid. Sõnastike ja teatmike kasutamine redigeerimise protsessis. Töö autoriga."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Praktiline analüüs, arutlemine, korrektuuri ja toimetamise parimate variantide otsing. Praktiline korrektuur ja toimetamine. Tudengid korrigeerivad iseseisvalt teksti, toimetavad seda ja võrdlevad teiste tudengite poolt pakutud variantidega."
  }
  [7043]=>
  object(stdClass)#7044 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6013"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Tutvuda ajakirjanduse uurimise meetoditega. Arendada allikakriitilist suhtumist. Kujundada oskus kasutada erinevaid meetodeid praktilises uurimuses."
    ["sisu"]=>
    string(754) "Bakalaureusetöö vormistamise nõuded ja struktuur. Bibliokirje, viited. Kaitsmisproteduur. Uurimistöö allikad. Sissejuhatuse struktuur. Eesmärkide püstitamine. Kaasaegsed ajakirjanduse uurimise meetodid (süsteemne, genealoogiline, tüpoloogiline, kirjeldav meetod, kontentanalüüs jt). Allikate otsing ja kriitika. Plagiaat ja selle tagajärjed. Esmaste uurmistöö tulemuste esitamine ja kaitsmine seminaris. Iseseisev töö: tutvumine ajakirjandusalaste uurimistöödega (autoreferaadid ja nende vormistamine), bibliograafia otsing, ette antud teemal referaadi koostamine (nn kirjanduse küsimus), ajakirjanduse praktiline uurimus (etteantud meediakanalid). Uurimistöö vormistamine, selle kaitsmine, kaasüliõpilase uurimuse retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(267) "On omandanud teoreetilised teadmised peamistest ajakirjanduse uurimise meetoditest, oskab neid rakendada praktilises uurimuses. Arendanud iseseisva uurimistöö läbiviimise kogemust. Oskab seostada erinevaid juba omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [7044]=>
  object(stdClass)#7045 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Omandada ülevaatlikud teadmsied maailma, eesti ja vene ajakirjanduse arengust. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(861) "„Kiviajast” regulaarse ajakirjanduse tekkeni. Euroopa ajakirjandus XVI-XVIII saj. Vene ajakirjandus XVIII-XIX saj. esimesel poolel. Lääne-Euroopa ajakirjandus XIX saj. Eesti ajakirjanduse tekkimine: kaledriperioodika XVIII-XIX saj. ja «Perno Postimees» ning selle järglased. Ajakirjanduse reformid XIX saj. Venemaal. Ajakirjanduse ja kriitika roll XIX saj. ühiskonnas. Vene XX saj. revolutsioonieelne ajakirjandus: poliitilisus, päevakajalisus, usaldatavus. Sõdadevaheline ajakirjandus: Lääne-Euroopa, Ameerika, Venemaa (nõukogude- ja eksiilajakirjandus) ja Eesti (eesti- ja muukeelne) ajakirjandus. Raadio- ja teleajakirjanduse tekkimine ja algusaastad. Kaasaegne ajakirjandus ja selle arenguperspektiivid. Iseseisev töö: vähemalt 3 referaadi kirjutamine (maailma, vene ja eesti ajakirjanduse ajaloost), ühe ajakirjandusväljaande analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(157) "On omandanud üldised teadmised ajakirjanduse ja selle zhanrite arenguloost. Arendanud teadmiste rakendamise oskust praktilises iseseisvas töös allikatega."
  }
  [7045]=>
  object(stdClass)#7046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(39) "Tõlketeooria baasteadmiste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Tõlketeooria ajalugu ja tänapäev. Erinevad koolkonnad, suundumused. Tõlkimise olemus ja protsess. Tähendus, mõte, diskursus. Semantika, pragmaatika, tekstilingvistika. Tõlkestrateegiad. Tõlkimisega seotud sotsiaalsed, kultuurilised ja psühholoogilised tegurid. Ekvivalentsus sõna, fraasi, lause ja teksti tasandil, tähendusnihked. Kultuuriline, funktsionaalne, kirjeldav vaste. Lähte- ja sihtkeel. Veaanalüüs ja tõlke hindamine. Toimetamine. Teoreetilised algteadmised tõlkeprobleemide praktiliseks lahendamiseks ja tõlke analüüsiks. Iseseisev töö: Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(57) "On omandanud teoreetilised baasteadmised tõlketeooriast."
  }
  [7046]=>
  object(stdClass)#7047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6022"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Õppetöökäigus üliõpilased saavad selgeks ning võtavad omaks elektroonilise meedia (raadio ja TV), kui massikommunikatsiooni süsteemi, saavad teada kuidas see süsteem funktsioneeib, ning millest ta koosneb, millised on raadio ja TV eripärasused võrreldes trükiväljaannetega."
    ["sisu"]=>
    string(631) "Elektroonilise meedia mitmekesisus Eestis, Venemaal ning mujal maailmas. Raadio ja TV žanrid. Põhimõisted. Massiteabevahendite üldine iseloomustus. Elektroonilise pressi (TV ja raadio) spetsiifika kirjutava pressi suhtes. Stuudio tehniline varustus. Riigi- ja eraõiguslikud kanalid. Otsesaate probleemid. Programmi koostamise alused. Hõlpsasti kättesaadava ajakirjanduse puudumise tõttu on soovitav aktiivne osalemine loengutel, ning kohustuslik – seminaridel, kus teoreetilised teadmised kaasatkse praktiliste ülessannete lahendamisel. Iseseisev töö: vähemalt kahe teemakohase referaadi või miniuurimuse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane tunneb, milline on elektroonilise meedia omapära, teab, kuidas tele- ja raadioajakirjandussüsteem korraldatud ja kuidas see süsteem eksisteerib Eestis ja maailmas. Üliõpilane on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama: oskab kirjutada lihtsamaid tele- ja raadiotekste ehk uudiseid, oskab tele- ja raadiointervjuud teha."
  }
  [7047]=>
  object(stdClass)#7048 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Anda ülevaade tsensuuri survest kultuurile nõukogude võimu aastatel."
    ["sisu"]=>
    string(220) "Tsensuuri vormid läbi aegade. Tsensuur ja poliitika Vene Impeeriumis. Tsensuuri mõju kultuuri, sh kirjanduse, kunsti ja meedia arengule läbi aegade. Tsensuur ja sõnavabadus. Iseseisev töö: referaadid ja ettekanded."
    ["vljund"]=>
    string(178) "1. tunneb kursuse teoreetilisi mõisteid; 2. tunneb kirjanduse ajalugu seoses tsensuuri survega; 3. oskab dekonstrueerida teksti välisvormi ja näidata selle reaalse tähendust."
  }
  [7048]=>
  object(stdClass)#7049 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6024"
    ["hindamine"]=>
    string(174) "Hindeline arvestus. Üliõpilane lubatakse arvestusele eeldusel, et ta on ajakirjandusliku uurimuse sooritanud, ning tema töö hinne sõltub esitatud materjali kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Kursuse põhiülesandeks on ajakirjandusliku uurimuse kirjutamine. Kursus koosneb: Teoreetilisest osast, s.t. ajakirjanduslikku uurimust puudutava materjali omandamisest; Praktilisest osast, s.t. ajakirjandusliku uurimuse kirjutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(427) "Kursuse raames peab üliõpilane kirjutama ajakirjandusliku uurimuse žanris vähemalt ühe täismahus loo. Materjaliga töötamine toimub etappide kaupa ja seda kontrollib kursuse juhendaja. Töö kohustuslikud etapid on: teema valimine, töö eesmärgi formuleerimine, artikli ülesehituse väljatöötamine, info kogumine, allikate leidmine, intervjuude läbiviimine, teksti kirjutamine, artikli visuaalse vormi kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(209) "Saavad aru uuriva ajakirjanduse eripäradest. Suudavad hinnata vastava ajakirjandusžanriga seotud ohtusi. Töö käigus omandab üliõpilane ajakirjandusliku uurimuse teooria ning kirjutab selles žanris loo."
  }
  [7049]=>
  object(stdClass)#7050 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6027"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Omandada ülevaatlikud teadmised fotost ajakirjanduses ja fotoajakirjandusest. Omandada esmased praktilised kogemused."
    ["sisu"]=>
    string(309) "Fotoajakirjanduse mõiste ja peamised arengusuunad. Fotoajakirjanduse ja fotograafia ajalugu. Foto tehnika. Fotokompositsioon. Fotoajakirjanduse visuaalse ajakirjanduse osana. Fotoajakirjanduse zhanrid. Kujundliku materjali töötlus. Foto reklaamis. Fotoajakirjanduse areng internetiajastul. Dokumentaalfoto."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Oskab kasutada teoreetilises ja praktilises tegevuses omandatud teadmisi. Saab aru fotoajakirjanduse rollist meedias tervikuna. Suudab jäädvustada sündmusi ning koostada neist reporaaže."
  }
  [7050]=>
  object(stdClass)#7051 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6029"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Luua võimalused ja toetada ajakirjandusalaste teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Bakalaureuseeksam koosneb ajakirjanduse teoreetilistest küsimusest, ajakirjandusteksti analüüsist ning praktilise loomingulise töö kirjutamisest ette antud zhanris ja aja jooksul."
    ["vljund"]=>
    string(119) "On omandanud süvendatud teadmised ajakirjandusest; Suudab analüüsida ja luua erižanrilisi ajakirjanduslikke tekste."
  }
  [7051]=>
  object(stdClass)#7052 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6033"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7052]=>
  object(stdClass)#7053 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Üldine tõlketeooria ja tõlkimise eriteooriate aluste omandamine kursuse teiste distsipliinide tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(593) "Tõlketeooria ajalugu ja tänapäev. Erinevad koolkonnad, suundumused. Tõlkimise olemus ja protsess. Tähendus, mõte, diskursus. Semantika, pragmaatika, tekstilingvistika. Tõlkestrateegiad. Tõlkimisega seotud sotsiaalsed, kultuurilised ja psühholoogilised tegurid. Ekvivalentsus sõna, fraasi, lause ja teksti tasandil, tähendusnihked. Kultuuriline, funktsionaalne, kirjeldav vaste. Lähte- ja sihtkeel. Veaanalüüs ja tõlke hindamine. Toimetamine. Teoreetilised algteadmised tõlkeprobleemide praktiliseks lahendamiseks ja tõlke analüüsiks. Iseseisev töö: Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Terminoloogia, tõlkimise aluste ning oskuste omandamine, oskus neid praktikas kasutada."
  }
  [7053]=>
  object(stdClass)#7054 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7054]=>
  object(stdClass)#7055 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7055]=>
  object(stdClass)#7056 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6042"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7056]=>
  object(stdClass)#7057 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6044"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7057]=>
  object(stdClass)#7058 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6045"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7058]=>
  object(stdClass)#7059 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6046"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7059]=>
  object(stdClass)#7060 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6047"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7060]=>
  object(stdClass)#7061 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6048"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7061]=>
  object(stdClass)#7062 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6051"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "50% test + 50% iseseisev uurimustöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Omandada teadmised venekeelse meedia eksisteerimisest Eestis läbi aegade. Osata hinnata ja analüüside erinevate ajastute venekeelset meediat. Osata eristada venekeelse meedia omapärasid eestikeelsest meediast."
    ["sisu"]=>
    string(475) "Esimesed venekeelsed ajakirjandusväljaanded XIX saj Eestis. Venestamispoliitika ja selle mõju Eesti ajakirjandusele. Ajakirjandusliikide ja –keskuste väljakujunemine Eestis. XX saj alguse poliitilised sündmused ja meedia areng. Eesti iseseisvumine ja sellega kaasnenud ajakirjanduse muudatused. Ajakirjanduse liigid Eestis 1918-1940. Nõukogudeaegne venekeelne meedia Eestis. Saksa okupatsioon ja venekeelne ajakirjandus. Venekeelse meedia ülevaade tänapäeva Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Teab Eesti venekeelse meedia arenguetappe. Oskab kirjeldada erinevate arenguetappide eripärasid. Saab aru vene- ja eestikeelse meedia erisusest. Suudab iseseisvalt seostada eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi. Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilise uurimuse käigus."
  }
  [7062]=>
  object(stdClass)#7063 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6053"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7063]=>
  object(stdClass)#7064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6058"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Teoreetiliste tõlgitud tekstide toimetamise käsitluste tutvustamine. Praktilised ülesannete lahendamine tõlketekstide toimetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Kursuse teoreetilises osas leiavad käsitlemist nt järgmised teemad: tõlke toimetamise üldised seisukohad, originaal- ja tõlketeksti analüüs, reklaamteksti tõlke ja toimetuse eripärad. Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7064]=>
  object(stdClass)#7065 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6100"
    ["hindamine"]=>
    string(224) "Eksam. Hinne koosneb kolmest osast. Kirjaliku osana esitatakse eelviimaseks loenguks teemakohase esse (töö pikkus on 5-6 lk.). Teise osana hinnatakse seminarides osalemist semestri jooksul ning kolmandana - suuline vastus."
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Toetada ajakirjanduse alaste alusteadmiste omandamist ning soodustada nende rakendamist professionaalses töös."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Ajakirjanduse alane põhiterminoloogia. Teatme- ja erialane kirjandus. Raamatukogu ja Interneti kasutamise võimalused informatsiooni kogumisel. Sissejuhatus ajakirjandusse. Põhimõisted."
    ["vljund"]=>
    string(217) "Üliõpilane tunneb ajakirjandussüsteemi korraldust, teab kuidas see süsteem eksisteerib Eestis ja maailmas, on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, oskab kirjutada lihtsamaid ajakirjandustekste."
  }
  [7065]=>
  object(stdClass)#7066 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6101"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Eksam. 100% seminaridel ja praktikumidel osalemine (moodustab 50% lõpphindest) + suuline eksam (moodustab 50% hindest)."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Soodustada ajakirjanduse kui massikommunikastiooni süsteemi alusteadmiste omandamist. Luua võimalused kaasaegse ajakirjanduse keerulisest zhanrisüsteemist ja selle liikidest ettekujutuse omandamiseks. Soodustada omandatud teadmiste ja oskuste praktilist rakendamist."
    ["sisu"]=>
    string(1330) "Ajakirjandus kui massikommunikatsiooni vahendite süsteem, selle tüpoloogiline mitmekesisus. Ajakirjanduslik maastik Eestis - kvaliteetlehed, tabloidid ning teised massikommunikatsiooni trükiväljaanded. Elektroonilise meedia mitmekesisus Eestis, Venemaal ning mujal maailmas. Interneti ajakirjandus: portaalid, on-line versioonid ning võrgu ajalehed, ajakirjad. Ajakirjanduse infrastruktuur. Žanri mõiste, liigid, nende keeleline eripära. Tänapäeva venekeelse ajakirjanduse olukord Eestis võrdluses eestikeelse meediaga (maht, perioodilisus, zanrite vaheldusrikkus). Žanreid moodustavad faktorid ning žanri kujunemine. Informeerivad žanrid. Uudised ja nende esitamine vastavalt žanri spetsiifikale. Informatsioon, informatsioon-aruanne, informatsioon-intrvjuu. Tänava-küsitlus, küsimus-vastus, reportaaž. Informeerivate žanrite kõrvutav analüüs (eesti- ja venekeelse ajakirjanduse näitel). Analüüsivad žanrid. Analuüüiline küsitlus-, intervjuu-, vestlus-, aruanne. Kommentaar, ankeet, monitooring, reiting, arvustus. Analüütiliste materjalide koostamine ning vastastikune analüüs. Analüüsivate žanrite kõrvutav analüüs (eesti- ja venekeelse ajakirjanduse näitel). Ilukirjanduslik-publitsistlikud žanrid. Ilukirjanduslik-publitsistlike žanrite kõrvutav analüüs. Stiili ja žanri seosed."
    ["vljund"]=>
    string(409) "Tunneb ajakirjanduse kui massikommunikatsiooni vahendite süsteemi, mõistab selle selle tüpoloogilist mitmekesisust. Orienteerub ajakirjanduse liikide ja žanrite teoreetilistes küsimustes. Oskab seletada, millised ajakirjanduse žanrid on olemas ja kuidas valida sobiv žanr erinevate teemade kajastamisel. Suudab luua erižanrilis ajakirjandustekste. Eristab ja oskab analüüsida erinevaid meedia liike."
  }
  [7066]=>
  object(stdClass)#7067 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6102"
    ["hindamine"]=>
    string(326) "Eksam. Iseseisev töö moodustab kogu arvestusest 50%, kirjalik test - 50%. Test tuleb sooritada vähemalt 60% edukusega. Loengutes osalemine soovituslikult kohustuslik. Arvestusele lubatakse üliõpilased, kes on tähtaegselt esitanud iseseisva uurimuse. Uurimustöö esitamata jätmisel kantakse protokolli negatiivne hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Omandada teadmised venekeelse meedia eksisteerimisest Eestis läbi aegade. Osata hinnata ja analüüside erinevate ajastute venekeelset meediat. Osata eristada venekeelse meedia omapärasid eestikeelsest meediast."
    ["sisu"]=>
    string(472) "Esimesed venekeelsed ajakirjandusväljaanded XIX saj Eestis. Venestamispoliitika ja selle mõju Eesti ajakirjandusele. Ajakirjandusliikide ja -keskuste väljakujunemine Eestis. XX saj alguse poliitilised sündmused ja meedia areng. Eesti iseseisvumine ja sellega kaasnenud ajakirjanduse muudatused. Ajakirjanduse liigid Eestis 1918-1940. Nõukogudeaegne venekeelne meedia Eestis. Saksa okupatsioon ja venekeelne ajakirjandus. Venekeelse meedia ülevaade kaasaegses Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Teab Eesti venekeelse meedia arenguetappe. Oskab kirjeldada erinevate arenguetappide eripärasid. Saab aru vene- ja eestikeelse meedia erisusest. Suudab iseseisvalt seostada eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi. Oskab rakendada omandatud teadmisi praktilise uurimuse käigus."
  }
  [7067]=>
  object(stdClass)#7068 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6103"
    ["hindamine"]=>
    string(148) "Arvestus. Seminarides osalemine kohustuslik 100% mahus. Arvesse lähevad kõik semestri jooksul õigeaegselt positiivsele hindele sooritatud tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused iseseisvate loominguliste oskuste arendamiseks. Arendada ajakirjanduse anlüüsi oskust."
    ["sisu"]=>
    string(139) "Ajakirjanduse süstemaatiline arvustamine (nii ajakirjanduslikud tekstid kui ka üliõpilaste poolt ette antud teemadel kirjutatud tööd)."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Oskab iseseisvalt koostada materjale, kasutades selleks loengutes saadud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [7068]=>
  object(stdClass)#7069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6104"
    ["hindamine"]=>
    string(127) "Eksam (semestri jooksul koostatud iseseisvate tööde ja tekstide praktilise analüüsi ning seminarides osalemise koondhinne)."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Süvendada eelnevalt omandatud ajakirjanduse alaseid teadmisi ja praktilisi oskusi erižanriliste tekstide loomisel eriliigilistele meediakanalitele."
    ["sisu"]=>
    string(271) "Ajakirjandusliikide efektiivsuse praktiline analüüs; ühe sündmuse kajastamine ning käsitlemine erinevates meediakanalites. Iseseisev materjalide kirjutamine ning nende esitlemine rühmas, selliste materjalide vastastikune arvustus üliõpilaste ning juhendaja poolt."
    ["vljund"]=>
    string(242) "On omandanud erinevates ajakirjandusžanrites ja eriliigilistele meediakanalitele tekstide kirjutamise kogemuse. Suudab eristada ajakirjandusžanrite ja –liikide tekstide spetsiifikat. Suudab valida žanri vastavalt meediakanali eripärale."
  }
  [7069]=>
  object(stdClass)#7070 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6105"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Eksam. Koosneb toimetusepoolsest hinnangust, üllitatud tekstide hulgast ja kvaliteedist ning praktika tulemuste esitlusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Omandada ajakirjandusalane praktiline kogemus üliõpilase poolt valitavas meediakanalis."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Üliõpilane tutvub toimetuse tööga mõne toimetuse vastava kaastöötaja juhendamisel. Tutvub ajakirjaniku praktilise tööga. Teeb iseseisvat reporteri tööd ning teeb ka meeskonnatööd, töötab paaris mõne professionaalse ajakirjanikuga."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilane on saanud põhjaliku ülevaate meediakanali praktilisest tööst ning omandanud meeskonna töö kogemuse ühes meediakanalis. Suudab töötada nii individuaalselt kui ka meeskonnas. Suudab koostada valikuks esitlemiseks kõlbulikke meedia tekste."
  }
  [7070]=>
  object(stdClass)#7071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6106"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksam koosneb semestri jooksul tehtud praktiliste tööde koondhindest (50%) ning praktilise teemakohase uurimuse koostamisest ja kaitsmisest saadud hindest (50%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Soodustada eesti- ning venekeelse meedia, nende erinevustest ja sarnasustest arusaamist. Arendada anaüüsi oskust, oma teeside esitamise ja kaitsmise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(396) "The long and complicated history of Russian and Estonian journalisms in Estonia must be understood on the basis of historical and contemporary examples of their coexistence. Students learn about the roots of these journalisms, their similarities and differences. Students independently compare Estonia and Russian mass-media and present the results of their research in a form of a seminar paper."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Saab aru eesti- ja venekeelse meedia erinevustest. Teab meediat mõjutavaid tegureid. Suudab analüüsida ja võrrelda erikeelseid ajakirjandusmaterjale. On omandanud suulise ja kirjaliku ajakirjanduse analüüsi oskuse."
  }
  [7071]=>
  object(stdClass)#7072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6107"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Arvestus koosneb semestri jooksult õigeaegselt 100% esitatud tööde hinnetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua võimalused ajakirjanduse uurimis- ja praktilise töö meetoditega tutvumiseks. Soodustada allikakriitilise suhtumise kujunemist. Kujundada oskus kasutada erinevaid meetodeid praktilises uurimuses ja praktilises ajakirjandustöös."
    ["sisu"]=>
    string(517) "Bibliokirje, viited. Kaitsmisproteduur. Uurimistöö allikad. Sissejuhatuse struktuur. Eesmärkide püstitamine. Kaasaegsed ajakirjanduse uurimise meetodid (süsteemne, genealoogiline, tüpoloogiline, kirjeldav meetod, kontentanalüüs jt). Allikate otsing ja kriitika. Plagiaat ja selle tagajärjed. Erinevate ajakirjandusliku töömeetoditega tutvumine (intervjuu, alllikate analüüs, küsitlus, ankeet, eksperiment jt). Praktilise ajakirjaniku töö ja ajakirjanduse uurija ühised meetodid, nende erinev kasutus."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Suudab koostada iseseisvat ajakirjandusalast uurimistööd. Saab aru sarnaste meetodite erinevast kasutusest sõltuvalt nende kasutusväljalst (teoreetiline, praktiline väljad). Oskab kasutada erinevaid ajakirjanduse töö- ja uurimismeetodeid."
  }
  [7072]=>
  object(stdClass)#7073 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6108"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Arvestus. Koosneb semestri jooksul sooritatud praktilistest töödest ning seminaridel osalemisest saadud hinnetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Soodustada toimetamise põhitõdede ning ajakirjandusliku teksti toimetamise ja selle tõlkimise iseärasustest arusaamist. Luua võimalused kolleegide ning kirjasaatjate tekstide toimetamise kogemuse omandamiseks. Arendada ajakirjandustekstide praktilist tõlkimise ja toimetamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Ajakirjandusliku teksti olemus ja eripära. Toimetamise liigid, toimetamise loogilised printsiibid, teksti tähenduslik struktuur. Toimetaja töö keele ja stiiliga, hindamise kriteeriumid, kommunikatiivsed vead ning nende parandamise moodused. Toimetamise eetilised põhimõtted. Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Tõlke toimetamise üldised seisukohad, originaal- ja tõlketeksti analüüs, ajakirjandusteksti tõlke ja toimetuse eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(184) "On omandanud teoreetilised teadmsied aines, oskab neid praktikas rakendada. Suudab tõlkida ja toimetada erižanrilisi ajakirjandustekste, oskab toimetada tõlgitud ajakirjandustekste."
  }
  [7073]=>
  object(stdClass)#7074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6109"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Arvestus. Üliõpilane lubatakse arvestusele eeldusel, et ta on ajakirjandusliku uurimuse sooritanud ning tema töö hinne sõltub esitatud materjali kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Soodustada teadmiste omandamist uuriva ajakirjanduse alal. Luua võimalused esmase kogemuse saamiseks uuriva ajakirjanduse vallas."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Ajakirjandusliku uurimise teooria. Uuriva jakirjanduse töömeetodid. Uuriva ajakirjanduse töö esitamine meedias. Uurimistulemuste avaldamisele järgnev poleemika või mahavaikimine. Iseseisev ajakirjandusliku uurimuse koostamine: teema valimine, töö eesmärgi formuleerimine, artikli ülesehituse väljatöötamine, info kogumine, allikate leidmine, intervjuude läbiviimine, teksti kirjutamine, artikli visuaalse vormi kavandamine."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Saab aru uuriva ajakirjanduse eripäradest. Suudab hinnata vastava ajakirjandusžanriga seotud ohtusi. Oskab koostada vastavat materjali."
  }
  [7074]=>
  object(stdClass)#7075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6110"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Arvestus. Kirjalik test ja ühe potentsiaalse meediaprojekti koostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Soodustada meedia projektide koostamise oskust, erinevate meetodite kasutamist projekti koostamisel. Arendada projektiga seotud etappide analüüsi oskust."
    ["sisu"]=>
    string(272) "Meedia majandus ja juhtimine. Meedia kontsernid, nende tekkimine, areng, langus. Meediaprojekti koostamise meetodid. Kanali planeerimine, äriplaan ja selle koostamine, finantsmudel, reklaam. Auditooriumi ja projekti nõudlus turul. Kaasaegse meedia korporatiivne kultuur."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Saab aru meedia kui süsteemi juhtimispõhimõtetest. Tunneb meedia manageerimise aluseid. Oskab koostada maadiaalast projekti. Suudab analüüsida uue kanali loomisega seotud riske. Tunneb meedia auditooriumi uurimise meetodeid. Saab aru turu töömehanismidest."
  }
  [7075]=>
  object(stdClass)#7076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6111"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Arvestus koosneb üliõpilase kirjalikust tööst, kus autor analüüsib teksti eesmärgiga toimetada tekst ja lugeda korrektuur (teha patandusi). Selleks teeb üliõpilane valitud teksti korrektuuri ja toimetab selle keeleliselt, kasutades vajalikke vahendeid ja erialast kirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Kujundada üliõpilastel oskused korrektuuri ja keelelise toimetamise teostamiseks. Anda ülevaade ja näidata, milles seisneb korrektuuri ja toimetamise vahe. Anda oskusi iseseisvalt korrigeerida ja redigeerida teksti."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Korrektuuri mõiste, selle ülesanded, võimalused, võtted ja piirangud. Korrektuurimärgid, nende süsteem ja grupid. Toimetamise kriteeriumid. Toimetamise ja korretuuri sarnasus ja vahe. Toimetamisemärgid. Sõnastike ja teatmike kasutamine redigeerimise ja korrektuuri protsessis."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Praktiline analüüs, arutlemine, korrektuuri ja toimetamise parimate variantide otsing. Praktiline korrektuur ja toimetamine. Tudengid korrigeerivad iseseisvalt teksti, toimetavad seda ja võrdlevad teiste tudengite poolt pakutud variantidega."
  }
  [7076]=>
  object(stdClass)#7077 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6112"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Arvestus: suuline kontroll (40%), osalemine seminaridel (nii kohalolek kui ka aktiivne osalemine) moodustab 30% koondhindest ning iseseisev uurimus on-line meediast (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Soodustada võrgumeedia alaste tedmiste omandamist. Luua võimalused on-line meedia eripäradest arusaamiseks võrreldes traditsioonilise meediaga. Toetada omandatud teadmiste rakendamist edasises praktilises erialases tegevuses. Arendada oskust luua ajakirjandustekste online meediale."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Online meedia alane põhiterminoloogia.Venekeelse veebiajakirjanduse tekkimine ja levik Eestis ja maailmas. Inforessursid. Interneti otsingusüsteemid. Interneti auditoorium. Reklaam ja PR-tehnoloogiad internetis. Web-disaini alused. Veebiajakirjandusalane kirjandus. Interneti kasutamise võimalused informatsiooni kogumisel. Internetimeedia omapära."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Tunneb veebimeedia korraldust, teab, kuidas see süsteem eksisteerib Eestis ja maailmas, oskab rakendada omandatud teadmisi professionaalses töös. Suudab kirjutada tekste veebiväljaandele ning mõistab selle meedia liigi erinevusi traditsioonilisest meediast ning oskab nendega arvestada ajakirjandusliku teksti loomisel. Tunneb vastavat rahvusvahelist konteksti."
  }
  [7077]=>
  object(stdClass)#7078 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6113"
    ["hindamine"]=>
    string(156) "Arvestus koosneb semestri jooksul koostatud ühe kultuuriväljaande praktilisest uurimusest (33%), kaasaegse olukorra kirjeldusest (33%) ning testist (34%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Soodustada meedia ja kultuuri omavahelistest seostest arusaamist. Toetada meedia rolli mõistmist kultuuris. Arendada ajakirjanduse analüüsi oskust."
    ["sisu"]=>
    string(349) "Meedia roll ja koht kultuuris läbi erinevate ajastute. Kultuuriajakirjandus (paberväljaanded, raadio, TV, uus meedia). Kirjandusväljaanded ja kirjanduskriitika. Muusikaajakirjandus ja kriitika. Teatri- ja kinoajakirjandus ja kriitika. Populaarteaduslik meedia. Kultuuri kajastus ja selle roll kultuurilise identiteedi kandjana kaasaegses meedias."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Saab aru meedia rollist kultuuri arengus. Eristab erinevaid kultuuriväljandeid ja -kanaleid. Oskab analüüsida ja suudab mõista nende sisu."
  }
  [7078]=>
  object(stdClass)#7079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6114"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Arvestus (lisaks välisülikoolis saadud hindele tuleb koostada lühikokkuvõte ainest ning esitleda seda teistele üliõpilastele)"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Soodustada laiemate ajakirjandusalaste teadmiste omandamist. Luua võimalused erialaspetsiifiliste teadmiste omandamiseks. Soodustada muukleelsete erialaste teadmiste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Külalislektorite loengukursused ajakirjandusest, kommunikatsiooniteooriast, massikommunikatsioonist jne. Välisülikoolis täiendavate erialaste teadmsite omandamine erialaainetes, milliseid pole õppekavas loetletud."
    ["vljund"]=>
    string(119) "Tunneb erialast rahvusvahelist konteksti. On avardanud erialaseid teadmisi. Omandanud erialase välissuhtluse kogemuse."
  }
  [7079]=>
  object(stdClass)#7080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6116"
    ["hindamine"]=>
    string(344) "Eksam. Koosneb kirjalikust testist (valikvastused + kirjeldavad või seletavad osad), mille üheks osaks on kohustusliku kirjanduse lugemuse kontroll (viimane peab olema vastatud 100%) ja ühe õppejõu poolt ette antud ajakirjandusväljaande kirjeldusest ja kontent-analüüsist, mis on eksamile lubamise eeldus ning modustab 50% koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Soodustada vene ajakirjanduse ajaloo erinevate etappite tundma õppimist. Luua võimalused siinse vene- ja eestikeelse meedia paremaks mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Venekeelse ajakirjanduse tekkimine ja selle areng XVIII-XIX saj. esimesel poolel. Ajakirjandust puudutavad reformid XIX saj. Venemaal. Lühiülevaade venekeelsest meediast impeeriumiaegses Eestis. Ajakirjanduse ja kriitika roll XIX saj. Vene ühiskonnas. Vene XX saj. revolutsioonieelne ajakirjandus: poliitilisus, päevakajalisus, usaldatavus. Vene nõukogude ajakirjandus. Vene eksiilajakirjandus. Venekeelse meedia arengujooni Eestis 1918-1940. Meedia ja tsensuur. Meedia nõukogude propaganda käsilasena. Raadio- ja teleajakirjanduse tekkimine ja areng (Nõukogude venes)."
    ["vljund"]=>
    string(238) "On omandanud üldised teadmised ajakirjanduse ja selle zhanrite arenguloost venekeelses meedias. Saab aru ajaloosündmuste mõjust meedia arengus. Teab ja tunneb erinevaid venekeelse meedia kanaleid, oskab neid analüüsida ja kirjeldada."
  }
  [7080]=>
  object(stdClass)#7081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6118"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kujundada eri õppevaldkonna üliõpilastel oskus iseseisvalt luua, Ilukirjandus ja publitsistika tekste ning seeläbi võimaluse saada professionaalne kirjanik ja parandada läbilöögivõimet tööturul, võime kodeerida infomaterjal sõnades vms märkides, et vastuvõetav auditoorium oleks võimeline selle adekvaatselt lahtikodeerida. Anda tudengitele praktilist kogemust ja pädevust hindamiseks teksti mõju auditooriumile ning prognoosida seda tulemuslikust."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Süstemaatiline tekstide koostamine nii integreeritavate, mis on orienteeritud ja väike eriline publik ja laiale auditooriumi segmendile, kui ka differentseeritavate, mille eesmark jõuda eri auditooriumini. Selliste tekstide arvustamine (nii professionaalide poolt üllitatud tekstid kui ka üliõpilaste poolt ette antud teemadel koostatud tööd) lähtudes teksti arkitektoonikast ja selle domineerivatest elementidest."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Oskab iseseisvalt koostada materjale, kasutades selleks loengutes saadud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, realiseerib omandatud tehnikat ja tehnoloogiat kui sotsiumi tundmaõppija ning aktiivne kodanik."
  }
  [7081]=>
  object(stdClass)#7082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6119"
    ["hindamine"]=>
    string(624) "Arvestus: koosneb esseest (20%, selle esitamata jätmisel üliõpilast ei lubata kirjalikule arvestuse osale) ja kirjalikust tööst (loengulist osa kontrolliv valikvastustega test koos arutlevate küsimustega – 50% ja lektüüri ning kohustulikku kirjandust puudutavad kontrollküsimused – 30%). Arvestusele lubatakse kõik üliõpilased, kes on tähtaegselt esitanud oma essee. Arvestuse miinimumnõudeks on: 1. Tähtaegselt esitatud ning positiivse hinnangu saanud essee 2. Loengulist osa puudutav töö – minimaalselt 60% ulatuses 3. Lektüüri ja kohustulikku kirjandust hõlmav osa – minimaalselt 75% ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Soodustada Eestiga seotud vene kultuuri alaste teadmsite omandamist. Luua võimalused paremaks arusaamiseks erinevate kultuuride kooseksisteermisest ühes aegruumis. Soodustada vene-eesti kultuurisuhetest arusaamise pädevust. Arendada oskust analüüsida erinevaid kultuuri tekste. Arendada tolerantsust teise kultuuri ja rahva suhtes."
    ["sisu"]=>
    string(851) "Vene kultuuri arenguetapid Eestis. Vene valitsejad ja nende mõju ja jäljed Eesti maastikul. Vene kultuuritegelased Eestis XIX saj esimesel veerandil. Nn Eesti tekst nende loomingus. Vene kultuuri areng Eestis ja seos metropoliga. Venestamise aeg Eestis ja vene kogukonna kiire kasv ning selle mõjud eesti ühiskonnale ja kultuurile. Siinse vene kogukonna kultuurielu XIX sajandil ja XX sajandi alguses. Vene kultuuri tegelased suvitajad Eestis. Eesti tekst nende loomingus. Eesti Vabariik ja vene vähemus Eestis 1920.ndatel ja 1930ndatel aastatel. Esimene Nõukogude võimu aasta Eestis, selle mõju Eesti elanikonnale tervikuna. Saksa okupatsioon Eestis. Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis ja selle mõju Eesti kultuurielule tervikuna. 1960.-1970.ndad aastad vene kultuurielus Eestis. Taasiseseisvunud Eesti: vene kultuurielu areng Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Oskab arutleda kultuurialastel teemadel. Oskab rakendada omandatud teadmisi praktikas ja analüüsida omandatut. Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi. Teab vene kultuuri peamisi tekste Eestis. On arendanud iseseisva töö oskust. Orienteerub siinse vene kultuuri maastikul."
  }
  [7082]=>
  object(stdClass)#7083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6120"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Üldine tõlketeooria ja tõlkimise eriteooriate aluste omandamine kursuse teiste distsipliinide tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Tõlketeooria ajalugu ja tänapäev. Erinevad koolkonnad, suundumused. Tõlkimise olemus ja protsess. Tähendus, mõte, diskursus. Semantika, pragmaatika, tekstilingvistika. Tõlkestrateegiad. Tõlkimisega seotud sotsiaalsed, kultuurilised ja psühholoogilised tegurid. Ekvivalentsus sõna, fraasi, lause ja teksti tasandil, tähendusnihked. Kultuuriline, funktsionaalne, kirjeldav vaste. Lähte- ja sihtkeel. Veaanalüüs ja tõlke hindamine. Toimetamine. Teoreetilised algteadmised tõlkeprobleemide praktiliseks lahendamiseks ja tõlke analüüsiks."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Terminoloogia, tõlkimise aluste ning oskuste omandamine, oskus neid praktikas kasutada."
  }
  [7083]=>
  object(stdClass)#7084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6121"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Tõlke eriliikide tutvustamine, erinevate tõlkimisvõtete õpetamine sõltuvalt valitud metoodikast."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Tõlketeooria erialased aspektid. Selle arendamise trendid ja iseärasused. Tõlkija elukutse kultuuriruumis ning postnõukogudeühiskonna kommunikatsioonisüs-teemis. Eriala eripära teiste elukutsete jadas. Tõlkija ameti roll lokaalses ja globaliseeruvas maailmas. Kutseala mudel – kultuuri, poliitiline ja tehnologilise integratsiooni protsessidel. Tõlkija töötingimused ja võimalused. Tõlke profileerimine: ilukirjanduse tõlk, tehniline tõlk, ajakirjanduse tõlk jne. Tõlk ja kommunikatsiooni mudel. Tõlkija, tema autor ja autoriõigused. Tõlkija ja vastutust."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7084]=>
  object(stdClass)#7085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6122"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tõlgitava teksti žanri määramise oskuse õpetamine ja tõlke eriliikide kasutamise õpetamine sõltuvalt teksti žanrist."
    ["sisu"]=>
    string(751) "Tekstitüübid ja žanrid: ajakirjanduslik, üldine ja administratiivtekst, teaduslik-tehniline, ilukirjanduslik jne. Sisu, vorm, stiil, register. Teksti funktsioon ja selle määratlemine. Kontrastiivne analüüs. Lähte- ja sihtkeele erijoonte teadvustamine. Tõlkimine kui protsess. Kirjaliku tõlke metoodika. Tõlkimiseelne ja tõlkimisjärgne töö. Teksti ettevalmistav, grammatiline, semantiline, stilistiline, pragmaatiline analüüs. Tõlkestrateegia ja keelevahendite valik tõlke eesmärgist, keelekasutussituatsioonist, kasutajast/adressaadist lähtuvalt. Tõlkeharjutused lihtsamate tekstidega. Tõlkimisel esinenud probleemide käsitlus ja tõlkevalikute põhjendus. Teksti sidusus. Tõlke adekvaatsus. Paralleeltekstid. Tõlkekriitika."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7085]=>
  object(stdClass)#7086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6123"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Teoreetiliste tõlgitud tekstide toimetamise käsitluste tutvustamine. Praktilised ülesannete lahendamine tõlketekstide toimetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Kursuse teoreetilises osas leiavad käsitlemist nt järgmised teemad: tõlke toimetamise üldised seisukohad, originaal- ja tõlketeksti analüüs, reklaamteksti tõlke ja toimetuse eripärad. Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7086]=>
  object(stdClass)#7087 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6124"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Kaasaegse maailma üks põhiilminguid on reklaam: tudengid oskavad hinnata reklaami sisu, selle iseärasusi ning oskavad nende najal eristada rahvuslikke, mitterahvuslikke, ning interrahvuslikke elemente ja oskavad tõlkida eestikeelsed reklaamitekste vene keelde, lähtudes ülevaltoodud aspektidest."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Globaalne maailm ning reklaami maailmastumine on need tugisambad mille najal seisab reklaami suurem segment. Tudengid saavad teada, kuidas internatsionaalne või rahvuslik reklaamtekst sobitada oma kultuuriruumi, missugused tõlketeooria ja praktika teadmised peaks kasutama, et leida õige võti reklaamiteksti tõlkimiseks, et väljund oleks kasulik kogu triumviraadile – tellijale, teostajale ning tarbijale."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilased oskavad defineerida reklaamtekstide iseärasusi, saavad aru, kuidas neid transformeerida arusaadavaks teise rahvuse auditooriumile, lähtudes selle kultuurist, keelest ja identiteedist."
  }
  [7087]=>
  object(stdClass)#7088 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6125"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Tõlkimise kulturoloogiliste aspektide, etnoloogia ja etnoretoorika tundmaõppimine, üldise keelelise ja kultuurilise kompetentsuse täiustamine."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kulturolooliste ja sotsiolingvistiliste aspektide osatähtsus tõkimises. Kultuur kui mitmekihiline nähtus. Kultuuridevahelised erinevused ja tõlkimine.Keel kui ühtne sotsiaalkultuuriline moodustis. Tõlkimine ja keelelised maailma pildid. Tõlkimise osatähtsus rahvuskultuuri arengus. Tõlkimise kultuurilis-etnilised kontseptsioonid. Etnoloogia ja etnoretoorika alused. Retooriliste konstruktsioonide tõlkimine. Tõlkimise kultuurilise kohandamise probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(209) "On omandanud teadmised kultuuridevaheliste erinevuste kohta ja nende peegeldusest erinevates keeltes, praktiline oskus leidma tekstides kulturoloogilisi eripära, seletus ja nende tõlkimise võimalikud viisid"
  }
  [7088]=>
  object(stdClass)#7089 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6140"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Üldine tõlketeooria ja tõlkimise eriteooriate aluste omandamine kursuse teiste distsipliinide tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(552) "Tõlketeooria ajalugu ja tänapäev. Erinevad koolkonnad, suundumused. Tõlkimise olemus ja protsess. Tähendus, mõte, diskursus. Semantika, pragmaatika, tekstilingvistika. Tõlkestrateegiad. Tõlkimisega seotud sotsiaalsed, kultuurilised ja psühholoogilised tegurid. Ekvivalentsus sõna, fraasi, lause ja teksti tasandil, tähendusnihked. Kultuuriline, funktsionaalne, kirjeldav vaste. Lähte- ja sihtkeel. Veaanalüüs ja tõlke hindamine. Toimetamine. Teoreetilised algteadmised tõlkeprobleemide praktiliseks lahendamiseks ja tõlke analüüsiks."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Terminoloogia, tõlkimise aluste ning oskuste omandamine, oskus neid praktikas kasutada."
  }
  [7089]=>
  object(stdClass)#7090 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6141"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tõlgitava teksti žanri määramise oskuse õpetamine ja tõlke eriliikide kasutamise õpetamine sõltuvalt teksti žanrist."
    ["sisu"]=>
    string(751) "Tekstitüübid ja žanrid: ajakirjanduslik, üldine ja administratiivtekst, teaduslik-tehniline, ilukirjanduslik jne. Sisu, vorm, stiil, register. Teksti funktsioon ja selle määratlemine. Kontrastiivne analüüs. Lähte- ja sihtkeele erijoonte teadvustamine. Tõlkimine kui protsess. Kirjaliku tõlke metoodika. Tõlkimiseelne ja tõlkimisjärgne töö. Teksti ettevalmistav, grammatiline, semantiline, stilistiline, pragmaatiline analüüs. Tõlkestrateegia ja keelevahendite valik tõlke eesmärgist, keelekasutussituatsioonist, kasutajast/adressaadist lähtuvalt. Tõlkeharjutused lihtsamate tekstidega. Tõlkimisel esinenud probleemide käsitlus ja tõlkevalikute põhjendus. Teksti sidusus. Tõlke adekvaatsus. Paralleeltekstid. Tõlkekriitika."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7090]=>
  object(stdClass)#7091 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6142"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Teoreetiliste tõlgitud tekstide toimetamise käsitluste tutvustamine. Praktilised ülesannete lahendamine tõlketekstide toimetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Kursuse teoreetilises osas leiavad käsitlemist nt järgmised teemad: tõlke toimetamise üldised seisukohad, originaal- ja tõlketeksti analüüs, reklaamteksti tõlke ja toimetuse eripärad. Praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7091]=>
  object(stdClass)#7092 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6143"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Tõlke eriliikide tutvustamine, erinevate tõlkimisvõtete õpetamine sõltuvalt valitud metoodikast."
    ["sisu"]=>
    string(577) "Tõlketeooria erialased aspektid. Selle arendamise trendid ja iseärasused. Tõlkija elukutse kultuuriruumis ning postnõukogudeühiskonna kommunikatsioonisüs-teemis. Eriala eripära teiste elukutsete jadas. Tõlkija ameti roll lokaalses ja globaliseeruvas maailmas. Kutseala mudel – kultuuri, poliitiline ja tehnologilise integratsiooni protsessidel. Tõlkija töötingimused ja võimalused. Tõlke profileerimine: ilukirjanduse tõlk, tehniline tõlk, ajakirjanduse tõlk jne. Tõlk ja kommunikatsiooni mudel. Tõlkija, tema autor ja autoriõigused. Tõlkija ja vastutust."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Tunneb aine teoreetilist baasi ja on omandanud esmased praktilised pädevused."
  }
  [7092]=>
  object(stdClass)#7093 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6144"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Tõlkimise kulturoloogiliste aspektide, etnoloogia ja etnoretoorika tundmaõppimine, üldise keelelise ja kultuurilise kompetentsuse täiustamine."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kulturolooliste ja sotsiolingvistiliste aspektide osatähtsus tõkimises. Kultuur kui mitmekihiline nähtus. Kultuuridevahelised erinevused ja tõlkimine.Keel kui ühtne sotsiaalkultuuriline moodustis. Tõlkimine ja keelelised maailma pildid. Tõlkimise osatähtsus rahvuskultuuri arengus. Tõlkimise kultuurilis-etnilised kontseptsioonid. Etnoloogia ja etnoretoorika alused. Retooriliste konstruktsioonide tõlkimine. Tõlkimise kultuurilise kohandamise probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(209) "On omandanud teadmised kultuuridevaheliste erinevuste kohta ja nende peegeldusest erinevates keeltes, praktiline oskus leidma tekstides kulturoloogilisi eripära, seletus ja nende tõlkimise võimalikud viisid"
  }
  [7093]=>
  object(stdClass)#7094 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6145"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua vene, inglise või saksa keelt vähemalt B2 tasemel valdavatele tudengitele võimalus praktiseerida omandatud põhiteadmisi giidi elukutsest ja praktilisest giiditööst. Aine keskendub loova hoiakuga giidi professionaalsete omaduste arendamisele."
    ["sisu"]=>
    string(357) "Avalik esinemine. Ekskursioon kui seostatud narratiiv rõhuasetuste ja sõnumiga. Sihtrühma arvestamine giidi töös. Ajaloo ja kultuuri alaste teadmiste kordamine ja rakendamine, vastava võõrkeelse terminoloogia kordamine ja rakendamine. Töömaterjalide koostamine ja kasutamine. Allikakriitilisus giidi töös. Praktilised harjutused ja ekskursioonid."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Kursuse läbinu - omab põhiteadmisi giiditöö olemusest ning oskab neid praktikas rakendada; - valdab süvendatult turismialast sõnavara vastavalt inglise, vene või saksa keeles ja oskab seda vastavalt kontekstile korrektselt rakendada; - oskab siduda edastatavat infot ja lähtuda oma töös sihtrühmast; - on suuteline viima läbi lühemaid turismiekskursioone Tallinnas vastavalt inglise, vene või saksa keeles."
  }
  [7094]=>
  object(stdClass)#7095 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA6146"
    ["hindamine"]=>
    string(377) "Eksam: koosneb esseest (20%, selle esitamata jätmisel üliõpilast ei lubata kirjalikule arvestuse osale) ja kirjalikust tööst (loengulist osa kontrolliv valikvastustega test koos arutlevate küsimustega – 50% ja lektüüri ning kohustulikku kirjandust puudutavad kontrollküsimused – 30%). Eksamile lubatakse kõik üliõpilased, kes on tähtaegselt esitanud oma essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Soodustada Eestiga seotud vene kultuuri alaste teadmsite omandamist. Luua võimalused paremaks arusaamiseks erinevate kultuuride kooseksisteermisest ühes aegruumis. Soodustada vene-eesti kultuurisuhetest arusaamise pädevust. Arendada oskust analüüsida erinevaid kultuuri tekste. Arendada tolerantsust teise kultuuri ja rahva suhtes."
    ["sisu"]=>
    string(851) "Vene kultuuri arenguetapid Eestis. Vene valitsejad ja nende mõju ja jäljed Eesti maastikul. Vene kultuuritegelased Eestis XIX saj esimesel veerandil. Nn Eesti tekst nende loomingus. Vene kultuuri areng Eestis ja seos metropoliga. Venestamise aeg Eestis ja vene kogukonna kiire kasv ning selle mõjud eesti ühiskonnale ja kultuurile. Siinse vene kogukonna kultuurielu XIX sajandil ja XX sajandi alguses. Vene kultuuri tegelased suvitajad Eestis. Eesti tekst nende loomingus. Eesti Vabariik ja vene vähemus Eestis 1920.ndatel ja 1930ndatel aastatel. Esimene Nõukogude võimu aasta Eestis, selle mõju Eesti elanikonnale tervikuna. Saksa okupatsioon Eestis. Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis ja selle mõju Eesti kultuurielule tervikuna. 1960.-1970.ndad aastad vene kultuurielus Eestis. Taasiseseisvunud Eesti: vene kultuurielu areng Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Oskab arutleda kultuurialastel teemadel. Oskab rakendada omandatud teadmisi praktikas ja analüüsida omandatut. Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi. Teab vene kultuuri peamisi tekste Eestis. On arendanud iseseisva töö oskust. Orienteerub siinse vene kultuuri maastikul."
  }
  [7095]=>
  object(stdClass)#7096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Soodustada ajakirjanduse ja tõlketekstide erinevate uurimismeetodite ja -võtete kasutamist iseseisvas kõrgetasemelises uurimistöös. Arendada iseseisva uurimistöö oskust. Soodustada erinevate uurimismeetodite rakendamise oskust. Arendada allikakriitilist suhtumist. Omandada avaliku esinemise kogemus."
    ["sisu"]=>
    string(872) "Magistritöö vormistamise nõuded ja struktuur. Bibliokirje, viited. Uurimistöö allikad. Sissejuhatuse struktuur. Eesmärkide püstitamine. Kaasaegsed ajakirjanduse ja tõlketeaduse uurimise meetodid (süsteemne, genealoogiline, tüpoloogiline, kirjeldav meetod, kontentanalüüs, lingvistilised, semiootika meetodid jt). Ankeetküsitluse koostamine ja läbiviimine. Allikate otsing ja kriitika. Plagiaat ja selle tagajärjed. Esmaste uurmistöö tulemuste esitamine ja põhiseisukohtade kaitsmine seminaris. Iseseisev töö: tutvumine erialaste uurimistöödega (autoreferaadid ja nende vormistamine), bibliograafia otsing, ette antud teemal referaadi koostamine (nn kirjanduse küsimus), ajakirjanduse ja tõlgete praktiline uurimus (ette antud meediakanalid ja tõlgitud teosed). Uurimistöö vormistamine, selle kaitsmine, kaasüliõpilase uurimuse retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(332) "On omandanud peamised ajakirjandus- ja tõlkealased uurimismeetodid, oskab neid rakendada praktilises uurimuses. On arendanud iseseisva uurimistöö kogemust. Oskab kaitsta oma seisukohti avalikul esinemisel. Oskab läbi viia küsitlust ja seda analüüsida. Oskab kõrgetasemeliselt analüüsida ajakirjanduslikke- ja tõlketekste."
  }
  [7096]=>
  object(stdClass)#7097 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7097]=>
  object(stdClass)#7098 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7011"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Avalik hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimist aktuaalsetel teemadel ning kaasaegsete meetodite abil. Soodustada akadeemilise teksti kirjutamise oskuste arendamist ajakirjanduse aktuaalsetel teemadel. Soodustada kõrgetasemelise ja professionaalse uurimuse läbiviimist, uurimustulemuste põhiteeside esitamist ja kaitsmist."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse ajakirjanduse / tõlkimise / vene keele või vene kirjanduse aktuaalseid teoreetilisi ja/või rakenduslikke probleeme. Uurimus viiakse läbi kaasaegsete ajakirjanduse ja massikommunikatsiooni uurimismeetodite abil."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Süvendatud teoreetilised ja praktilised teadmised valitud teemal; Oskab andmeid koguda ja töötada algallikatega ning neid hinnata; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd; Suudab iseseisvalt planeerida ja läbi viia uurimustööd."
  }
  [7098]=>
  object(stdClass)#7099 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7012"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Tõlketeooriate tutvustamine kaasaaegses tõlketegevuses, nende kasutamine praktikas. Semiootilise analüüsi aluste õpetamine, kujundada tõlke pragmaatiliste mudelite loomise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Tõlke lühiajalugu. Tõlketeooria ja tõlketegevus. Üld- ja eri tõlketeooriad, nende suhe kaasaegses tõlketegevuses. Eritasandilised originaaltekstide ja nende tõlgete analüüsid. Praktiline tegevus. Tõlke eriliigid. Masintõlke ajalugu, probleemid, perspektiivid, kaasaaegsed tõlke modelleerimise meetodid. Arvutitõlge ja tõlkeprogrammid. Iseseisev töö: teemakohaste kirjalike tööde tegemine, kohustusliku kirjanduse lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(263) "Kursuse lõppedes peab üliõpilane tõlketeooria ja -semiootika aluseid tundma, ta peab tõlkimise semiootilistest aspektidest ning semiootikast aru saama, peab tundma eri keerukusastme ja täitumusega tõlketekstide vastavat tüüpi/liiki analüüsi metoodikat."
  }
  [7099]=>
  object(stdClass)#7100 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Omandada kommunikatsiooni ajaloo ja kaasaegsete teooriate süvateadmised. Saavutada oskus eristada ja analüüsida kaasaegseid kommunikatsiooniteooriaid."
    ["sisu"]=>
    string(841) "Kommunikatsiooni mõiste. Protsessi- ja semiootikakoolkonna kommunikatsioonimudelid, nende ühisjooned. Shannoni ja Weaveri mudel, liiasus ja puudulikkus, kanal, vahend, kood, tagasiside. Muud mudelid (Gerbneri, Lasswelli, Newcombi, Westly ja MacLeani ja Jacobsoni (1960) mudel). Kommunikatsiooni tüpoloogia. Teave, informatsioon, tähtsamad informatsiooniteooriad; märk ja tähendus, märkide kodeerimine; semioos, denotatsioon, konnotatsioon, müüt. Mitteverbaalne kommunikatsioon, verbaalne-mitteverbaalne düaadiline kommunikatsioon, avalik informaalne kommunikatsioon, kommunikatsiooni tekkimine ja funktsioonid, kommunikatiivse käitumise teooria. Kommunikatsioon infoühiskonnas. Massikultuur ja massikommunikatsioon. Iseseisev töö: teemakohaste kirjalike tööde vormistamine, kohustusliku kirjanduse lugemine ja analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(131) "Tunneb kommunikatsiooni teooriate ja –mudelite teoreetilisi aluseid. Oskab teoreetilisi teadmisi rakendada praktilises uurimuses."
  }
  [7100]=>
  object(stdClass)#7101 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(328) "Luua võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks ajakirjanduse põhiliikide arengusuundadest ja nende perspektiividest. Arendada iseseisvat erinevate meediakanalite analüüsioskust. Soodustada eelnevalt omandatud ajakirjandusalaste teadmsite rakendamise oskust praktilises analüüsis ning nende seostamist uute teadmistega."
    ["sisu"]=>
    string(601) "Peamised muudatused XX saj alguse kirjutava pressi arengus. Zhanrite rohkus. Raadio- ja telkommunikatsiooni tekkimine ja selle areng erinevates riikides. Operatiivsuse ja usaldatavuse probleem. Uus meedia – uus ajakirjanduse liik? Online ajakirjandus. Uue ja vana meedia seosed. Trükimeedia perspektiivid internetiajastul. Venekeelse meedia perspektiividest vähemusmeediana. Iseseisev töö: vähemalt ühe teemakohase referaadi kirjutamine. Iseseisev uurimus uuest meediast. Ühe meediakanali analüüs ja põhiteeside esitamine ja kaitsmine avalikul esinemisel. Kohustusliku kirjanduse lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(137) "Suudab iseseisvalt analüüsida erinevaid meediakanaleid. Oskab kasutada praktilises uurimuses eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi."
  }
  [7101]=>
  object(stdClass)#7102 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Getting the understanding of the press-service existence, its role, and work. Getting the first know-how for working in respective field."
    ["sisu"]=>
    string(503) "Relations organizing, history of its research, goals and tasks. Organizing the relations between legal and natural persons, formation of the imago. The measures and methods of public relations organizations work, their appliance in practice. Marketing and public relations: definition, basis. The role of marketing in different fields. Strategic planning. Possibilities of marketing analysis. Field of action. PR general and specific strategies. Case study. Measures of PR (traditional, internet-based)."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Knows the theoretical and practical sides of the press-service work. Can plan the work of press-service. Knows PR measures and techniques. Understands the role of marketing."
  }
  [7102]=>
  object(stdClass)#7103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7021"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Arvestus. Koosneb semestri jooksul sooritatud praktilistest töödest ning seminaridel osalemisest saadud hinnetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Soodustada toimetamise põhitõdede ning ajakirjandusliku teksti toimetamise ja selle tõlkimise iseärasustest arusaamist. Luua võimalused kolleegide ning kirjasaatjate tekstide toimetamise kogemuse omandamiseks. Arendada ajakirjandustekstide praktilist tõlkimise ja toimetamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Ajakirjandusliku teksti olemus ja eripära. Toimetamise liigid, toimetamise loogilised printsiibid, teksti tähenduslik struktuur. Toimetaja töö keele ja stiiliga, hindamise kriteeriumid, kommunikatiivsed vead ning nende parandamise moodused. Toimetamise eetilised põhimõtted. Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Tõlke toimetamise üldised seisukohad, originaal- ja tõlketeksti analüüs, ajakirjandusteksti tõlke ja toimetuse eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(184) "On omandanud teoreetilised teadmsied aines, oskab neid praktikas rakendada. Suudab tõlkida ja toimetada erizhanrilisi ajakirjandustekste, oskab toimetada tõlgitud ajakirjandustekste."
  }
  [7103]=>
  object(stdClass)#7104 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Süvendada eelnevalt omandatud teadmisi kaasaegsetest massiteabe elektroonilistest vahenditest. Omandada teadmisi elektroonilisest meediast (raadiost ja TVst) kui massikommunikatsiooni süsteemist."
    ["sisu"]=>
    string(631) "Elektroonilise meedia mitmekesisus Eestis, Venemaal ning mujal maailmas. Raadio ja TV žanrid. Põhimõisted. Massiteabevahendite üldine iseloomustus. Elektroonilise pressi (TV ja raadio) spetsiifika kirjutava pressi suhtes. Stuudio tehniline varustus. Riigi- ja eraõiguslikud kanalid. Otsesaate probleemid. Programmi koostamise alused. Hõlpsasti kättesaadava ajakirjanduse puudumise tõttu on soovitav aktiivne osalemine loengutel, ning kohustuslik – seminaridel, kus teoreetilised teadmised kaasatkse praktiliste ülessannete lahendamisel. Iseseisev töö: vähemalt kahe teemakohase referaadi või miniuurimuse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(167) "On omandanud raadio- ja teleajakirjandust puudutavad teadmised. Oskab seostada erinevaid juba omandatud teadmisi ja oskusi. Tunneb valdkonna eksisteerimise mehhanisme."
  }
  [7104]=>
  object(stdClass)#7105 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7027"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(165) "TÕLKIJA: Osata rakendada tõlketeooria põhiprintsiipe erinevažanriliste tekstide praktilisel tõlkimisel, suuta hinnata valmistõlke kvaliteeti ja seda toimetada."
    ["sisu"]=>
    string(415) "TÕLKIJA: Kursuse temaatika moodustavad tõlketeoreetiline teksti analüüs, tõlkemeetodite ja protseduuride rakendamine kirjanduslike, institusionaalsete ja tehniliste tekstide tõlkimisel. Samuti valmistõlgete hindamine ja redigeerimine. Kursusel osalejate iseseisev töö seisneb tekstide individuaalses auditooriumivälises tõlkimises. Auditoorse tööna teostatakse valmisvariantide võrdlust ja analüüsi."
    ["vljund"]=>
    string(325) "TÕLKIJA: Teadmised tõlkimise erinevatest liikidest, oskus tõlkida erinevaid tekste, suutlikkus valida teksti tõlkimiseks sellele vastav stiiliregister, suutlikkus enda ja teiste töid kriitiliselt analüüsida. Suudab töötada nii individuaalselt kui ka meeskonnas. Suudab koostada esitlemiseks kõlbulikke meediatekste."
  }
  [7105]=>
  object(stdClass)#7106 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Luua võimalused erinevate kommunikatsiooni strateegiate olemuse ja kasutusvõimaluste tundma õppimiseks. Arendada iseseisvat kommunikatsiooni vahendite ja strateegiate analüüsioskust. Soodustada eelnevalt omandatud ajakirjandusalaste teadmsite rakendamist praktilises analüüsis ning nende seostamist uute teadmistega."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Kommunikatsiooni tegevus, protsess, keskkond ja ruum. Kommunikatiivsed manipulatsioonid. Kommunikatsiooni strateegiate tüpoloogia. Konventsionaalne kommunikatsiooni strateegia. Konfliktne ja manipuleeriv kommunikatsioon. Presenteeritavad strateegiad. Kommunikatsiooni strateegia ning suulise ja kirjaliku kõne taktika meedias. Iseseisev töö: vähemalt ühe teemakohase referaadi kirjutamine. „Virtuaalse” ettevõtte kommunikatsiooni strateegia projekti koostamine. Projekti kaitsmine, teiste projektide analüüs. Kohustusliku kirjanduse lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(151) "Tunneb kommunikatsiooni erinevaid strateegiaid oskab neid analüüsida. Oskab kasutada praktilises uurimuses eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi."
  }
  [7106]=>
  object(stdClass)#7107 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua võimalused tõlketeoreetiliste süvateadmsite omandamiseks. Soodustada erinevate huminaitaarteaduslike teoreetiliste teadmsite seostamist tõlketeadusega."
    ["sisu"]=>
    string(152) "Tõlkimine kaasaaegses maailma keelepildis. Tõlkimine ja ajalugu, etnograafia, etnoretoorika, sotsioloogia jt. Iseseisev töö: praktilised ülesanded."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Tunneb tõlkimise teoreetilist baasi, oskab praktiliselt tõlkida."
  }
  [7107]=>
  object(stdClass)#7108 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7032"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Hindeline arvestus (kirjalik test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7108]=>
  object(stdClass)#7109 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7034"
    ["hindamine"]=>
    string(446) "Õppijalt nõutakse antud kursuse sisule ja eesmärgile vastavaid pädevusi ja kompetentse: • Tsensuuri tekkimise eeldustest ja selle erinevate vormide spetsiifikast arusaamine. • Tsensuuri rolli teatud perioodil analüüsimisoskus. • Tsensuuri mõju kultuurile hindamise oskus. Hinnatakse kohustusliku kirjanduse tundmist. Hinnatakse iseseisva töö (referaadi) kvaliteeti. Eksamile pääseb õppija, kes esitab 1 referaati valitud teemal."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Tsensuuri ajaloo vaatlev aine. Tutvustada üliõpilastele tsensuuri liigid ja selle rolli Euroopa ning Vene kultuuris Keskajast tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Tsensuuri mõiste ja selle liigid. Tsensuur ja poliitika keskaegses Euroopas. Esimesed tsensuuri ilmingud Venemaal. Tsensuur Vene Impeeriumis. Tsensuuri mõju kultuuri, sh kirjanduse, kunsti ja meedia arengule läbi aegade. Tsensuur ja sõnavabadus nõukogude võimu ajal. Kunstnik ja võim. Iseseisev töö: vähemalt ühe teemakohase referaadi kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(173) "Üliõpilane: On omandanud teadmised võimu ja kultuuri vahelistest suhetest. Oskab eristada eeltsensuuri järeltsensuurist. Oskab hinnata tsensuuri mõju kultuuri ajaloole."
  }
  [7109]=>
  object(stdClass)#7110 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7039"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Ajakirjanduse ja tõlkimistegevuse jaoks vajalike süvendatud teadmiste omandamine. Vene-Eesti kirjandus- ja kultuurikontaktide olemusest arusaamine, arusaamine nende seostest erinevate ajalooetappidega. Teadmised eesti kirjandusest vene keeles. Iseseisva uurimistöö oskuste parendamine."
    ["sisu"]=>
    string(911) "Vene kroonikad kontaktidest Eestiga. Vanausulised ja nende kontaktid eestlastega. Kirjandus- ja kultuurialased seosed XIX sajandil. Suve Jaan ja tema teosed. Eesti XIX saj vene kirjanduses. Venestamine ja selle mõju eesti kultuurile. Venelase kuju eesti kirjanduses ja eestlase kuju vene kirjanduses. XX saj alguse ühiskondlik-poliitilised muudatused Vene Impeeriumis ja nende mõju kultuuri arengule. Vene kirjanduse eestindamine ja eesti kirjanduse esimesed tõlked vene keelde. XX saj I poole eesti ja vene kultuuritegelaste kontaktidest. 1940. aasta ja sellele järgnenud 50 nõukogude aastat kirjanduses ja kultuuris. Vastastikune tõlketegevus. Tänapäeva Eesti ja vene kultuur. Eesti kirjanduse tülked vene keelde ja vastupidi. Iseseisev töö: vähemalt kahe teemakohase (ajakirjandust ja tõlkimistegevust puudutava) referaadi või miniuurimuse kirjutamine. Erinevate ette antud tõlgete analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Omandanud uusi tedamisi vene ja eesti kultuurist ja nende kokkupuutekohtadest. Suudab iseseisvalt valida analüüsimaterjali ning seda ka analüüsida ja hinnata. Suudab analüüsida erinevate ajastute eesti kirjanduse tõlkeid vene keelde."
  }
  [7110]=>
  object(stdClass)#7111 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7111]=>
  object(stdClass)#7112 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7041"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7112]=>
  object(stdClass)#7113 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7042"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7113]=>
  object(stdClass)#7114 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7044"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Arvestus koosneb seminaridel ja kollokviumitel saadud hinnetest ning iseseisva kommentaari hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Luua võimalused teksti kirjandusliku analüüsi oskuste arendamiseks. Arendada “aeglase lugemise” oskust. Luua eelduse eesti kirjanduse pratiliseks tõlkimiseks vene keelde."
    ["sisu"]=>
    string(368) "V.Shklovski “aeglane lugemine” ja selle põhimõtted. Ajaloolis-kirjanduslik ning tekstoloogiline ilukirjandusliku teksti kommentaar. J.Lotmani “Jevgeni Onegini” kommentaar, I.Belobrovtseva ja S.Kuljuse “Meistri ja Margarita” kommentaar. Eesti kirjandus esinevad eesti kultuuriloolised, ajaloolised, lingcistilised, folkloorsed raskused teksti tõlkimisel."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Teab kuidas analüüsida ja interpreteerida teksti erinevaid realiteete. Oskab seletada “teise” kultuuri reaaliaid. Suudab identifitseerida teksti erinevaid kultuurilooliselt probleemseid osiseid. On arendanud iseseisva teksti analüüsi oskusi."
  }
  [7114]=>
  object(stdClass)#7115 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7045"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Soodustada kaasaaegsete tõlkijate koolitamise meetodite tundmaõppimist. Luua võimalused tõlkijate erinevate rollide tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(188) "Eeltõlkimise analüüs. Tõlkija kui tõlgitava teksti interpreteerija. Tõlkimise kultuurilis-keelelised aspektid. Tõlkijate õpetamise meetodid. Iseseisev töö: praktiline tõlkimine."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Tunneb tõlkimise teoreetilist baasi, oskab praktiliselt tõlkida."
  }
  [7115]=>
  object(stdClass)#7116 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7047"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Arvestus koosneb seminaridel ja kollokviumitel saadud hinnetest ning iseseisva kommentaari hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Luua võimalused teksti kirjandusliku analüüsi oskuste arendamiseks. Arendada “aeglase lugemise” oskust. Luua eelduse eesti kirjanduse pratiliseks tõlkimiseks vene keelde."
    ["sisu"]=>
    string(368) "V.Shklovski “aeglane lugemine” ja selle põhimõtted. Ajaloolis-kirjanduslik ning tekstoloogiline ilukirjandusliku teksti kommentaar. J.Lotmani “Jevgeni Onegini” kommentaar, I.Belobrovtseva ja S.Kuljuse “Meistri ja Margarita” kommentaar. Eesti kirjandus esinevad eesti kultuuriloolised, ajaloolised, lingcistilised, folkloorsed raskused teksti tõlkimisel."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Teab kuidas analüüsida ja interpreteerida teksti erinevaid realiteete. Oskab seletada “teise” kultuuri reaaliaid. Suudab identifitseerida teksti erinevaid kultuurilooliselt probleemseid osiseid. On arendanud iseseisva teksti analüüsi oskusi."
  }
  [7116]=>
  object(stdClass)#7117 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7048"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Omandada ajakirjandusalane praktiline kogemus üliõpilase poolt valitavas meediakanalis."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Üliõpilane tutvub toimetuse tööga mõne toimetuse vastava kaastöötaja juhendamisel. Tutvub ajakirjaniku praktilise tööga. Teeb iseseisvat reporteri tööd ning teeb ka meeskonnatööd, töötab paaris mõne professionaalse ajakirjanikuga."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Üliõpilane on saanud põhjaliku ülevaate meediakanali praktilisest tööst ning omandanud meeskonna töö kogemuse ühes"
  }
  [7117]=>
  object(stdClass)#7118 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKA7049"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Arvestus koosneb semestri jooksul sooritatud praktilistest töödest ning seminaridel osalemisest saadud hinnetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Soodustada toimetamise põhitõdede ning ajakirjandusliku teksti toimetamise ja selle tõlkimise iseärasustest arusaamist. Luua võimalused kolleegide ning kirjasaatjate tekstide toimetamise kogemuse omandamiseks. Arendada ajakirjandustekstide praktilist tõlkimise ja toimetamise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Ajakirjandusliku teksti olemus ja eripära. Toimetamise liigid, toimetamise loogilised printsiibid, teksti tähenduslik struktuur. Toimetaja töö keele ja stiiliga, hindamise kriteeriumid, kommunikatiivsed vead ning nende parandamise moodused. Toimetamise eetilised põhimõtted. Tõlke toimetamise teoreetilises osas pööratakse tähelepanu nii tõlgitud teksti toimetamisele kui ka tõlkeprotsessile endale. Tõlke toimetamise üldised seisukoha"
    ["vljund"]=>
    string(184) "On omandanud teoreetilised teadmsied aines, oskab neid praktikas rakendada. Suudab tõlkida ja toimetada erizhanrilisi ajakirjandustekste, oskab toimetada tõlgitud ajakirjandustekste."
  }
  [7118]=>
  object(stdClass)#7119 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7119]=>
  object(stdClass)#7120 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6003"
    ["hindamine"]=>
    string(227) "Suuline eksam, mille hulgas arvestatakse ka osalisi kirjalikke teste. Kui eksamile ja arvestusele pääsemise tingimused on täidetud kuni 50% mahus, loetakse sooritus negatiivseks ning protokolli läheb kirja negatiivne hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Toetada pädevuste kujunemist Venemaa ajaloo põhiperioodide, tähtsamate sündmiste ja erinevate kontseptsioonide mõistmiseks, luua eeldused üliõpilaste iseseisva uurimustöö kogemuste arendamiseks. Suutlikkus läbi viia analüütilist tööd allikate ja teaduskirjandusega."
    ["sisu"]=>
    string(755) "Idaslaavlased feodalismiajastu eel. Vanavene riik. Maade ühendamine XIII saj. lõpus - XV saj. I poolel. Venemaa sünd XV saj. II pool - XVI saj. Moskva tsaaririik XVI-XVII saj. Vene impeeriumi kujunemine XVIII saj. 1860.-1870.aastate "perestroika". 1880.-90.aastate Venemaa välispoliitika eripära. 1905.-1907.aastate revolutsioon. Venemaa I Maailmasõjas. Monarhia kukutamine. Bolshevike võimule tulek. Oktoobrirevolutsioonist Kodusõjani. "Suur hüpe" sotsialismi. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Venemaa sise- ja välispoliitika 1930.aastatel. Venemaa II Maailmasõjas. Pealesõjajärgne lõplik nõukogude totalitaarreziimi kinnistumine. 1960. aastate reformid. "Perestroika". NSVL-i lagunemine. Iseseisev töö: referaatide koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Eristab Venemaa ajaloo eripära Euroopa ajaloo taustal. Mõistab Venemaa ajaloo erinevate etappide interpretatsioone ja erinevate ajalooperioodide kontseptsioone ajalooteaduses."
  }
  [7120]=>
  object(stdClass)#7121 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6004"
    ["hindamine"]=>
    string(210) "Kursusetöö, magistritöö, diplomitöö kaitsmine. Kui eksamile ja arvestusele pääsemise tingimused on täidetud kuni 50% mahus, loetakse sooritus negatiivseks ning protokolli läheb kirja negatiivne hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Luua eeldused bakalauresetöö kirjutamiseks ja edukaks kaitsmiseks. Õpetada üliõpilasi presenteerima uurimustöö tulemusi, kaitsma oma seisukohti, suhtlema retsensendi ja auditooriumiga. Arendada meeskonnatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(390) "Peale lühikese sissejuhatatava teoreetilise osa kulgeb töö tudengite ettekannete esitamise ja arutemise käigus auditooriumis. Enne iga üliõpilase ettekannet antakse auditooriumile iseseisvaks tööks mõni artikkel või lugeda mõne ettekande tekst diskussiooni stimuleerimiseks. Iseseisev töö: ettekanne tudengi valitud teemal, ettekannete aruteludeks vajaliku lektüüri lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(188) "Oskab materjale süstematiseerida; Vastab ettekandega seoses olevatele küsimustele; Oskab esitada küsimusi; Jälgib lõputöö nõudmisi; Oskab töötada rühmas ja rühmatööd juhtida."
  }
  [7121]=>
  object(stdClass)#7122 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6005"
    ["hindamine"]=>
    string(114) "Arvestus. Kursus eeldab vähemalt 1 seminar ja 2 kontrolltööd. Hinnang sõltub sooritamise nõudede täitmisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Suunata üliõpilasi maailma klassika juurde, õppida Europa kirjanduse algust."
    ["sisu"]=>
    string(480) "Mütoloogia kui antiikkirjanduse alus ja vana Kreeka kirjanduse sisu. Homerose poeemid. Vana Kreeka lüürika (Arhilos, Sappfo, Anakreonte jt). Tragöödia (Aischylos, Sophocles, Eirepides) ja komöödia (Aristophane jt) sund ja areng. Vana Rooma kirjandus ja selle vana Kreeka mütoloogia ja kirjandusega sarnasus ja omapärasus. Periodiseerimine. Rooma komöödia (Plautus jt). Kõnekunst. „Augustuse aeg” : Vergiliuse, Horatsiuse, Ovidiuse looming. Uued janrid (romaan jm)."
    ["vljund"]=>
    string(77) "Üliõpilane tunneb antiikkirjanduse janrid, tähtsamaid autoreid ja teoseid."
  }
  [7122]=>
  object(stdClass)#7123 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6006"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (põhiliste uurimisprobleemide ja tekste teadmise kontrollimine) ja suulisest (küsitlus teemade järgi)."
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Anda ülevaade mütoloogiast ja rahvaluulest kultuuriliste nähtustena. Samas ka näidata rituaali, müüti ja rahvaluule geneetilist seost. Kursus võimaldab ka tutvumist rahvaluule põhiliste liikidega, rahvaluulese teksti spetsiifilisusega, mütoloogia, rahvaluule ja kirjanduse seosega."
    ["sisu"]=>
    string(708) "Rahvaluule kui kultuuriilming. Rahvaluule ja etnograafia. Vene rahvaluule kogumine ja uurimine. Rahvaluule eripära. Vene rahvaluule zanrisüsteem. Tavad ja tavandisüsteemid. Zhanrite poeetika. Rahvateater ja draama. Laste- ja linnafolkloor. Folklooritekstide ajaloolisus. Slaavi mütoloogia moiste, vanade slaavlaste kultuur ja ajalugu. Mütoloogiline teadvus, süsteemid ja tekstid. Vanade slaavlaste mütoloogiliste kujutluste rekonstrueerimise probleemid. Mütoloogia ja kristlus. Mütoloogia erinevate kirjanike loomingus (XIX ja XX saj. kirjanikud). Rahvaluule ja kirjanduse vastastikused mõjutused. Iseseisev töö: referaadi valmistamine, ettekanded seminaridel, töö õppe- ja teaduskirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Mütoloogiliste ja rahvaluuleliste tekstide teadmine, mütoloogilise (rahvaluulelise) maailmamõistmise viiside ja selle spetsiifika arusaamine, müüdi ja rahvaluule rolli arusaamine kultuuri ja kirjanduse arengu protsessis."
  }
  [7123]=>
  object(stdClass)#7124 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6007"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Arvestus kirjalikus vormis. Loengud ja seminarid, seminaridel osavõtt on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Kursuse eesmärgiks on uurimine põhiliste 12.-18.saj. vene kirjanduse arengu etappe, tähtsamate kirjanduse mälestussammade, tuntumate ja tähtsamate kirjanikke biograafiaid."
    ["sisu"]=>
    string(821) "Vene kirjanduse tekkimine. Keskaja kirjanduse spetsiifika. Vanakristliku perioodi raamatud Vanavenes. Jutlustav kirjandus Kiievi Venemaal. Elulooline tõlke- ja originaalkirjandus Venemaal. Kiievi-Petseri pateerik. Borissi ja Glebi zitije. 11.-14.saj. kroonikakirjandus. Aleksandr Nevski zitije. “Lugu Igori sõjaretkest”. Kulikovi tsükli jutustused. Afanassi Nikitini “Hozdenije za tri morja”. “Protopop Avvakumi zitije”. Peeter I ajastu. Klassitsism, selle rahvuslik eripära, filosoofilised alged. M. Lomonosovi looming. A.Sumarokov ja tema koolkond. Vene klassitsismiajastu kirjandus, ajakirjandus ja teater. 1760.-70ndate ajakirjandus. G.Derzavini looming. Sentimentalism vene kirjanduses. N.Karamzin, tema kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus. N.Karamzini osa kirjakeele arengus. I.Krõlovi looming."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Kirjanduslike tekstide teadmine; kirjandusliku protsessi kultuurilise ja ajaloolise konteksti arusaamine; keskaja ja18.saj. kirjanduse spetsiifika arusaamine; kirjanduse süsteemi tekkitamise ja arenemise mehhanismi arusaamine."
  }
  [7124]=>
  object(stdClass)#7125 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6008"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(60) "Ülevaate esitamine 19. sajandi vene kirjanduse suurkujudest"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7125]=>
  object(stdClass)#7126 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6009"
    ["hindamine"]=>
    string(179) "Eksam. Aktiivne osalemine seminaridel, kirjalikke tööde kohustuslik esitamine. Hinne koosneb seminaridel esinemiste, kirjalikke tööde hinnetest ja suulisest vastusest eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Anda XX saj. vene kirjanduse alal teadmised ja mõistmise oskused, kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest. Luua alust tänapäeva kirjanduse mõistmiseks ja erinevate erikursuste kuulamiseks XX saj. vene kirjanduse panoraampildi omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Traditsiooniline kirjandus-ajalooline ainekursus, kus räägitakse XX saj. vene kirjanduse nähtustest ja tendentsitest ja määratakse selle koht XX saj. maailmakirjanduse pildis."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Kindel ettekujutus vene kirjanduse arenemisest XX saj. esimestest aastatest kuni viimase XX saj. dekaadini. Oskus seminaridel kaitsta oma seisukohta teravaid kirjandusprobleeme analüüsides. Oskus orienteeruda XX saj. problemaatikas. Suutlikkus mõista XX saj. vene kirjandust kui sotsiaalsete ja ajalooliste diskuruste iseärasusi."
  }
  [7126]=>
  object(stdClass)#7127 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Luua eeldused luule ja proosa kirjandusteaduslike probleemide retrospektiivse ülevaate kujunemiseks. Esitleda ettekujutust proosast kui spetsiifilisest narratiivist. Luua võimalused põhiliste kontseptsioonide tutvustamiseks proosa ja luule teoorias. Arendada luule ja proosa analüüsi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(691) "Retrospektiivne ´kirjanduse´ määratlemine. Luule ja proosa. Kirjandusteos kui eesmärgikindel süsteem. Teksti piirid. Luuleteooria: rütmika, meetrika, stroofika, toonika. Poeetilise teksti rütmilis-häälduslik ülesehitus. Poeetiline süntaks ja leksika. Luuleteksti analüüsi printsiibid. Rütm ja mõte, häälik ja mõte. Luuleteksti kompositsioon. Keel-stiil-kirjapilt. Proosa uurimise ajalugu. Proosa motiivne analüüs. Narratsioon. Süžee ja faabula. Proosa kompositsioon. Teose algus ja lõpp, proloog ja epiloog, ekspositsiooni liigid. Aegruum. Autor kui teksti komponent. Narratiiv ja narrator. “Võõras sõna”: paroodia, stiliseerimine, travestia. Tsitaadi problem."
    ["vljund"]=>
    string(222) "Valdab terminoloogiat; On omandanud esmased narratiivi analüüsi kogemused; Valdab luule ja proosa analüüsi peamisi printsiipe; Saab aru luulest ja proosast kui terviklikust süsteemist ja nende spetsiifilisest keelest."
  }
  [7127]=>
  object(stdClass)#7128 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6011"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7128]=>
  object(stdClass)#7129 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Hinnatakse suuline vastus, referaate kvaliteet ja seminaridel osavõtmine. Peab tegema ettekanned seminaridel ja valmistada ette iseseisva töö teemad, vastada kursuse teemadega seotud küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused vene XIV-XX saj. olme, hariduse ja kunsti ülevaatlike teadmiste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(371) "XIV-XVIII.saj. olme, hariduse ja kunsti põhilised jooned.Traditsioonid ja uued jooned XVIII saj. lõpu – XIX saj. vene kultuuris. Teater,muusika, kujundav kunst ja arhitektuur XIX sajandis. XX saj. kujundava kunsti, arhitektuuri ja muusika suunad. XX saj. vene teater ja selle roll maailma kultuuris. XX sajandi vene olustiku ja kultuuri sidemed. Postmodernne kultuur."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Orienteerub vene kultuuris; On omandanud kultuuriteadusliku analüüsi oskused; Orienteerub erinevates vene kultuuri valdkondades, oskab analüüsida kultuuri tekste."
  }
  [7129]=>
  object(stdClass)#7130 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Tutvustada üliõpilastele vene olmet, haridust ja kunsti nii enne 1917.a. revolutsiooni kui ka nõukogude riigi tingimustes. Anda ülevaade 20.sajandi vene kirjanduse põhisuundadest, sündmustest ja tippteostest."
    ["sisu"]=>
    string(431) "XX sajandi kujutava kunsti, arhitektuuri ja muusika suunad.Ülevaade sajandi vene kirjanduse põhisuundadest, sündmustest ja tippteostes. XX sajandi vene teater ja selle roll maailma kultuuris. XX sajandi olustiku ja kultuuri sidemed. Postmoderne kultuur. Iseseisev töö eeldab järgmised teemad: Haridus; 1920. –1930.aastate alguse kunst; Kino. Iseseisev töö: referaadi ja vähemalt 3 teemakohase ettekande ettevalmistamine."
    ["vljund"]=>
    string(94) "Orienteerub erinevates 20.saj. vene kultuuri valdkondades, oskab analüüsida kultuuri tekste."
  }
  [7130]=>
  object(stdClass)#7131 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6019"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tutvustada poola ajalugu ja kunsti. Luua eeldused poola kirjanduse põhisuunade, sündmuste ja tippteoste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(688) "Poola rahvakultuur. Folkloor. Rahvakalendri pühi. Poola rahvuse kujunemine. Slaavi kirjakeele tekkimine. Poola riik keskajal. Rahvuslik ärkamine. Kunst. Poola kirikud ja kloostrid. Arheoloogilised mälestusmärgid. Poola Vabariigi ühiskondlik-poliitiline ülesehitus. Riigisümbolid. Poola 20.sajandil. Ülevaade poola kirjandusprotsessist kõige vanematest kirjakeele mälestistest tänapäevani. Poola romantism A. Mickiewiczi naitel. 19. sajandi teise poole kirjanduse põhijooni: E.Ozeszko, H.Sienkiewicz. Modernism poola kirjanduses. Tänapäeva poola kirjanduse kompleksne käsitlemine. Ajaloolise arengu põhisuunad ja zanrid. Maailmakirjanduse mõju poola kirjanike loomingule."
    ["vljund"]=>
    string(90) "Tunneb Poola kultuuri; On omandanud põhjalikud teadmised poola kirjanike loometegevusest."
  }
  [7131]=>
  object(stdClass)#7132 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Aidata omandada tradmisi põhilistest sündmustest bulgaaria rahva ajaloost, materiaalsest ja vaimsest kultuurist ja kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(818) "Bulgaaria rahvakultuur. Folkloor. Rahvakalendri pühi (kukeri, martenitsa jt). Gabrovo ja gabrovlased. Bulgaaria rahvuse kujunemine. Esimene bulgaaria riik. Slaavi kirjakeele tekkimine. Kuldne ajastu. Kunst. Bulgaaria kirikud ja kloostrid. Arheoloogilised mälestusmärgid. Tsaar Ivan Asen. Bulgaaria rahva ärkamise aeg 18.sajandil. Bulgaaria vabastamine (1877-1878). Bulgaaria vabariigi ühiskondlik-poliitiline ülesehitus. Riigisümbolid. Bulgaaria 20.sajandil. Ülevaade bulgaaria kirjandusprotsessist kõige vanematest kirjakeele mälestistest tänapäevani. Bulgaaria kirjanduse "kuldajastu". Bulgaaria kirjandus ikke ajal. Modernism bulgaaria kirjanduses. Tänapäeva bulgaaria kirjanduse kompleksne käsitlemine. Ajaloolise arengu põhisuunad ja zanrid. Maailmakirjanduse mõju bulgaaria kirjanike loomingule."
    ["vljund"]=>
    string(87) "Omandab põhiteadmisi bulgaaria kultuurist kui ühest osast Euroopa tsivilisatsioonist."
  }
  [7132]=>
  object(stdClass)#7133 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6022"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Arvestus. Peab lugema õppejõu poolt pakutud lasteraamatute nimekiri, osaleda seminaridel ja valmistada ette iseseiva töö teemad,vastada lastekirjanduse ajaloo ja teoria seotud küsimustele."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Tutvustada üliõpilastele vene lastekirjandust kui vene kirjanduse subkultuuri, kui maailma lastekirjanduse lahutamatut osa."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Vene lastekirjanduse ülevaade. XVIII – XIX saj.alguse laste ajakirjad. 1830.-1860; 1870.- 1890. aastate lastekirjandus ja perioodika (J.Tur, V.Želihhovskaja, N.Vagner, V.Avenarius, A.Kruglov, N.Poznjakov, K.Lukaševič). XX saj. alguse lastekirjandus ja perioodika: L.Čarskaja, A.Feoforov-Davõdov, I.Šmeljov, V.Nemirovič-Dančenko, S.Gorodetski jt. 1920.-1930. aastate lastekirjanduse ülevaade. Sõjaaja ja -järgse lastekirjanduse põhijooned. Nõukogude perioodi viimased aastakümned lastekirjanduses. Tänapäeva vene lastekirjandus. Maailma lastekirjanduse ülevaade. Iseseisva tööd viiakse läbi järgmistel teemadel: XVIII- XIX saj. laste ajakirjad; Sõjaaja ja pealesõja vene laste kirjandus."
    ["vljund"]=>
    string(59) "Orienteerub vene lastekirjanduses; Oskab seda analüüsida."
  }
  [7133]=>
  object(stdClass)#7134 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6023"
    ["hindamine"]=>
    string(624) "Eksam: koosneb esseest (20%, selle esitamata jätmisel üliõpilast ei lubata kirjalikule arvestuse osale) ja kirjalikust tööst (loengulist osa kontrolliv valikvastustega test koos arutlevate küsimustega – 50% ja lektüüri ning kohustulikku kirjandust puudutavad kontrollküsimused – 30%). Eksamile lubatakse kõik üliõpilased, kes on tähtaegselt esitanud oma essee. Eksami miinimumnõudeks on: 1. Tähtaegselt esitatud ning positiivse hinnangu saanud essee 2. Loengulist osa puudutav kirjalik töö – minimaalselt 60% ulatuses 3. Lektüüri ja kohustulikku kirjandust hõlmav osa – minimaalselt 75% ulatuses."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Soodustada Eestiga seotud vene kultuuri alaste teadmsite omandamist. Luua võimalused paremaks arusaamiseks erinevate kultuuride kooseksisteermisest ühes aegruumis. Soodustada vene-eesti kultuurisuhetest arusaamise pädevust. Arendada oskust analüüsida erinevaid kultuuri tekste. Arendada tolerantsust teise kultuuri ja rahva suhtes."
    ["sisu"]=>
    string(851) "Vene kultuuri arenguetapid Eestis. Vene valitsejad ja nende mõju ja jäljed Eesti maastikul. Vene kultuuritegelased Eestis XIX saj esimesel veerandil. Nn Eesti tekst nende loomingus. Vene kultuuri areng Eestis ja seos metropoliga. Venestamise aeg Eestis ja vene kogukonna kiire kasv ning selle mõjud eesti ühiskonnale ja kultuurile. Siinse vene kogukonna kultuurielu XIX sajandil ja XX sajandi alguses. Vene kultuuri tegelased suvitajad Eestis. Eesti tekst nende loomingus. Eesti Vabariik ja vene vähemus Eestis 1920.ndatel ja 1930ndatel aastatel. Esimene Nõukogude võimu aasta Eestis, selle mõju Eesti elanikonnale tervikuna. Saksa okupatsioon Eestis. Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis ja selle mõju Eesti kultuurielule tervikuna. 1960.-1970.ndad aastad vene kultuurielus Eestis. Taasiseseisvunud Eesti: vene kultuurielu areng Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Oskab arutleda kultuurialastel teemadel. Oskab rakendada omandatud teadmisi praktikas ja analüüsida omandatut. Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi. Teab vene kultuuri peamisi tekste Eestis. On arendanud iseseisva töö oskust. Orienteerub siinse vene kultuuri maastikul."
  }
  [7134]=>
  object(stdClass)#7135 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7135]=>
  object(stdClass)#7136 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6025"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Bakalaureusetöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist vene keele, kultuuri või kirjandusega seotud teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Bakalauresetöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse vene kultuuri, keele või kirjanduse aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(282) "On omandanud süvendatud teadmised vene kirjandusest; Oskab püstitada ja lahendada probleemi; Oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; Oskab analüüsida algallikaid; Oskab rakendada teooriat praktikas; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd."
  }
  [7136]=>
  object(stdClass)#7137 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6026"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Toetada pädevuste kujunemist 20 sajandi Venemaa ajaloo erinevate kontseptsioonide, iseseisva uurimustöö kogemuse vallas. Lisaks kujuneb aine vallas välja oskus töötada analüütiliselt allikate ja teaduskirjandusega Venemaa ajaloo valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Venemaa XX sajandi algul. 1880.-90.aastate Venemaa välispoliitika eripära. 1905.-1907.aastate revolutsioon. Venemaa I Maailmasõjas. Monarhia kukutamine. Bolševike võimule tulek. Oktoobrirevolutsioonist Kodusõjani. "Suur hüpe" sotsialismi. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Venemaa sise- ja välispoliitika 1930.aastatel. Venemaa II Maailmasõjas. Pealesõjajärgne lõplik nõukogude totalitaarrežiimi kinnistumine. 1960.aastate reformid. "Perestroika". NSVL-i lagunemine. Iseseisev töö: referaatide koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Oskab eristada Venemaa ajaloo eripärasid Euroopa taustal; Mõistab erinevaid Venemaa ajaloole erinevate etappide interpretatsioone ja erinevate ajalooperioodide kontseptsioone ajalooteaduses."
  }
  [7137]=>
  object(stdClass)#7138 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6034"
    ["hindamine"]=>
    string(284) "Arvestus koosneb üliõpilase kirjalikust tööst, kus autor analüüsib teksti eesmärgiga toimetada tekst ja lugeda korrektuur (teha patandusi). Selleks teeb üliõpilane valitud teksti korrektuuri ja toimetab selle keeleliselt, kasutades vajalikke vahendeid ja erialast kirjandust."
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Toetada pädevuste kujunemist korrektuuri ja keelelise toimetamise teostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Korrektuuri mõiste, selle ülesanded, võimalused, võtted ja piirangud. Korrektuurimärgid, nende süsteem ja grupid. Toimetamise liigid: keelelise ja sisulise toimetamise vahe. Toimetamise ehk redigeerimise astmed. Teksti analüüs ja hinnang toimetaja vaatevinklist. Toimetamise vahendid ja meetodid. Toimetaja töövõtted, keele, faktide, teksti ülesehituse ja loogika kallal. Arvude, tabelite ja tsitaatide redigeerimine. Toimetamise märgid. Sõnastike ja teatmike kasutamine redigeerimise protsessis. Töö autoriga."
    ["vljund"]=>
    string(151) "On omandanud esmased teoreetilised ja praktilised korrektuuri ja kirjandusliku toimetamise kogemused. Oskab kommenteerida teksti toimetaja seisukohalt."
  }
  [7138]=>
  object(stdClass)#7139 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6040"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Toetada lõpueksami läbiviimist, andes üliõpilastele võimalus näidata oma teadmisi ja oskusi vene filoloogia alal."
    ["sisu"]=>
    string(95) "Bakalaureseeksam koosneb vene filoloogia teoreetilistest küsimustest ja tekstide analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(193) "- on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada; - oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; - oskab analüüsida algallikaid."
  }
  [7139]=>
  object(stdClass)#7140 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Toetada pädevuste kujunemist toimetamise põhitõdede valdkonnas ning ajakirjandusliku teksti toimetamise iseärasuste osas."
    ["sisu"]=>
    string(236) "Toimetamise liigid, toimetamise loogilised printsiibid, teksti tähenduslik struktuur. Toimetaja töö keele ja stiiliga, hindamise kriteeriumid, kommunikatiivsed vead ning nende parandamise moodused. Toimetamise eetilised põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(98) "On omandanud ajakirjanduslike tekstide toimetamise teoreetilised teadmised ja praktilised oskused."
  }
  [7140]=>
  object(stdClass)#7141 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6046"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Toetada pädevuste kujunemist vene kirjanike Nobeli preemia laureaatide osas, tutvustada nende loomingut ja määrata kindlaks nende koht maailmakirjanduses."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Kursuse sissejuhatus annab ettekujutuse Nobeli preemia ajaloost, preemia statuudist ja preemia kätte andmise rituaalist Loengud ja seminarid iga kursuses läbi vaadatava kirjaniku looming põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(105) "Orienteerub maailma kirjanduspildis; Oskab määratleda kirjaniku ja teose kohta maailma kirjanduspildis."
  }
  [7141]=>
  object(stdClass)#7142 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6049"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(205) "Omandada ülevaatlikud teadmised kirjandus- ja kinoteksti analüüsi põhitüüpidest, tutvuda konkreetsete teoste analüüsiga. Luua eeldused iseseisvaks kirjandusteoste ekraniseeringute analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Kinematograafi varasemad aastad. Kino spetsiifika ja selle seosed kirjandusega. Kirjandus kui kino süzheede allikas. Kirjanduse ja kino keelte ja kujundite vastavus. Erinevate filmide katkendid, nende analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(133) "Oskab filmi mitte ainult vaadata, vaid ka analüüsida; On omandanud oskused võrrelda kunsti erinevaid keeli ja kujundite süsteeme."
  }
  [7142]=>
  object(stdClass)#7143 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6050"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Omandada teadmised Eestis elanud ja tegutsenud vene literaatide tegevusest. Arendada teksti analüüsi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(570) "Ülevaade Eestis lühivisiitidel viibinud vene literaatide siinse elu ja oluga seotud teostest (N. Karamzin, A. Žukovski, N.Leskov, N. Bestužev-Marlinski, A. Tšornõi, N. Karpov jt.) Monograafiliselt: I. Severjanin. P. Pilski, A. Tšernjavski, D. Samoilov. Nõukogude perioodi bibliograafiline ülevaade teostest (kirjandusalmanahhid, ajakirjad, kogumikud). Ametlike ja mitteametlike autorite proosa ja luule antud perioodil. Iseseisev töö: vähemalt kahe teemakohase referaadi kirjutamine, lektüüri lugemine, iseseisev uurimus teemal „Eesti ..... loomingus”."
    ["vljund"]=>
    string(153) "On omandanud teadmised Eestis elanud vene kirjanike loometegevusest ja Eesti teemast nende loomingus. Arendanud praktilise uurimuse ja analüüsi oskusi."
  }
  [7143]=>
  object(stdClass)#7144 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6051"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Religiooni ja filosoofia ideede mõju XVIII-XX saj. kirjandusele. Uurimismeetodid."
    ["sisu"]=>
    string(904) "Religioonilis-filosoofilised ideed klassitsismi ajastul М. Lomonossovi, G. Deržavini loomingus. Valgustusaja religioosne folisoofia N. Karamzini teostes. А.Puškin ja kristlus. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud M.Lermontovi ja N.Gogoli teostes. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud F.Dostojevski, L.Tolstoi, N.Leskovi loomingus. A.Tšehhovi, L.Andrejevi, religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud. XX saj. alguse vene religioosne filosoofia ja selle peegeldus kirjanduses. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud A. Bloki, A. Remizovi, V. Ivanovi, V. Majakovski loomingus. Religioonilis-filosoofiline kontseptsioon B. Pasternaki romaanis “Doktor Zhivago”. Religioonilis-filosoofiline kontseptsioon M. Bulgakovi romaanis “Meister ja Margarita”. Religioonilis-filosoofilised ideed ja motiivid postmodernismi kirjanduses (V. Erofeev. “Moskva – Petuški”)."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Kirjanduslike tekstide teadmine; kirjandusliku protsessi kultuurilise ja religioonilis-filosoofilise konteksti arusaamine."
  }
  [7144]=>
  object(stdClass)#7145 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6052"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "hinnatakse suulist vastust ja referaatide kvaliteeti; ette valmistada iseseisva töö teemad (postmodernism, sotsart)"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Saada teadmisi maailmakirjanduste alal tervikuna ja nende peegelduste ning vastuvõtu omapärasus vene kultuuris"
    ["sisu"]=>
    string(217) "Antiikkirjanduse mõju. Keskaeg. Renessanss väliskirjanduses. Valgustuse ideed ja nende peegeldumine vene kultuuris. Romantismi tähtsus kirjanduses ja filosoofias. Vene realismi omapärasus. 20. sajandi uued suunad."
    ["vljund"]=>
    string(71) "Oskus defineerida väliskirjanduse ideid ja nende mõju vene kultuurile"
  }
  [7145]=>
  object(stdClass)#7146 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7146]=>
  object(stdClass)#7147 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6056"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Omandada teadmised vene kultuuri arengust Eestis. Pädevused vene-eesti kultuurisuhetest."
    ["sisu"]=>
    string(803) "Vene kogukonna kujunemine Eestis. Vanausulised: elu, olustik, kultuur ja traditsioonid. Venestamise aeg Eestis ja vene kogukonna kiire kasv. Mõjud Eesti ühiskonna arengule. Vene kogukonna kultuurielu areng XIX-XX saj. Eesti Vabariik ja vene vähemus Eesti 1918-1940. Esimene Nõukogude võimu aasta Eestis, selle mõju Eesti elanikonnale tervikuna. Saksa okupatsioon Eestis. Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis ja selle mõju Eesti kultuurielule tervikuna. 1960.-1970.ndad aastad vene kultuurielus Eestis. Perestroika, „laulev revolutsioon” ja taasiseseisvumine. Vene kultuurielu areng sel perioodil. Taasiseseisvunud Eesti: integratsioon, vene kultuurielu areng Eestis. Teise Maailmasõja järelkaja Eesti ühiskonnas: eestikeelse ja venekeelse kogukonna lõhe ja selle mõju kultuurielule."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Oskab arutleda teoreetilistel teemadel. Oskab rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas. Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi."
  }
  [7147]=>
  object(stdClass)#7148 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6057"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(108) "Toetada pädevuste kujunemist vene kultuuri alal ja laiendada üliõpilaste erialast silmaringi ja teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(77) "Üliõpilane saab valida jooksvastest kursustest üks kursus vene kultuurist."
    ["vljund"]=>
    string(73) "Oskab kasutada teoreetilises ja praktilises tegevuses omandatud teadmisi."
  }
  [7148]=>
  object(stdClass)#7149 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6060"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Soodustada kaasaegses vene kirjanduses orienteerumise oskust. Arendada oskust hinnata ja analüüsida massikirjandust."
    ["sisu"]=>
    string(248) "Eelnevalt antud lektüüri põhjal korraldatakse seminare, kus tehakse selgeks valitud kirjaniku või teose koht tänapäeva vene kirjanduse pildis, selle seos traditsiooniga ja/või uudsus. Iseseisev töö: Iga aastaga uueneva lektüüri lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Orienteerub uusimas vene kirjanduses, oskab hinnata ja analüüsida massikirjandust."
  }
  [7149]=>
  object(stdClass)#7150 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6069"
    ["hindamine"]=>
    string(157) "Arvestus kirjalikus vormis. Referaadi valmistamine (kirjalikus vormis). Hinnang sõltub sooritamise nõudede täitmisest. Kursus eeldab vähemalt 2 seminari."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Anda N. Gogoli tekstide anlüüs Piibli traditsiooni silmapilgu alt (Piibli tekstid, motiivid, kujud)."
    ["sisu"]=>
    string(523) "N. Gogol ja Piibli traditsioon. Prohveti kuju N. Gogoli eluloos ja loomingus. Piibli motiivid ja kujud N. Gogoli raamatus “Vechera na hutore bliz Dikanˇki”. Piibli motiivid ja kujud N. Gogoli raamatus “Mirgorod”. Piibli motiivid ja kujud N. Gogoli komöödias “Revizor”. Piibli motiivid ja kujud N. Gogoli tsüklis “peterburgskije povesti”. Piibli motiivid ja kujud N. Gogoli poeemis “Mertvyje dushi”. Iseseisev töö: referaadi valmistamine, ettekanded seminaridel, töö õppe- ja teaduskirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(99) "Uurida N. Gogoli looming läbi Piibli traditsiooni mõstmise vene ja maailma kirjanduse kontekstis."
  }
  [7150]=>
  object(stdClass)#7151 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6074"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7151]=>
  object(stdClass)#7152 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6080"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(290) "Anda ülevaade mütoloogiast ja rahvaluulest kultuuriliste nähtustena. Samas ka näidata rituaali, müüti ja rahvaluule geneetilist seost. Kursus võimaldab ka tutvumist rahvaluule põhiliste liikidega, rahvaluulese teksti spetsiifilisusega, mütoloogia, rahvaluule ja kirjanduse seosega."
    ["sisu"]=>
    string(607) "Rahvaluule kui kultuuriilming. Rahvaluule ja etnograafia. Vene rahvaluule kogumine ja uurimine. Rahvaluule eripära. Vene rahvaluule zanrisüsteem. Tavad ja tavandisüsteemid. Zhanrite poeetika. Rahvateater ja draama. Laste- ja linnafolkloor. Folklooritekstide ajaloolisus. Slaavi mütoloogia moiste, vanade slaavlaste kultuur ja ajalugu. Mütoloogiline teadvus, süsteemid ja tekstid. Vanade slaavlaste mütoloogiliste kujutluste rekonstrueerimise probleemid. Mütoloogia ja kristlus. Mütoloogia erinevate kirjanike loomingus (XIX ja XX saj. kirjanikud). Rahvaluule ja kirjanduse vastastikused mõjutused."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Mütoloogiliste ja rahvaluuleliste tekstide teadmine, mütoloogilise (rahvaluulelise) maailmamõistmise viiside ja selle spetsiifika arusaamine, müüdi ja rahvaluule rolli arusaamine kultuuri ja kirjanduse arengu protsessis."
  }
  [7152]=>
  object(stdClass)#7153 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6081"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Eksam (kirjalikus vormis)"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "19.sajandi vene kirjanduse kursi eesmärgiks on uurimine põhiliste 19.saj. vene kirjanduse arengu etappe, tähtsamate kirjanduse mälestussammade, tuntumate ja tähtsamate kirjanikke biograafiaid."
    ["sisu"]=>
    string(1613) "19.saj. alguse kirjanduslik liikumine. Peamised kirjandusvoolud ja nende vaheline võitlus. Romantism vene kirjanduses. V. Žukovski biograafia ja looming. Kirjanduslik selts “Arzamas”. A. Gribojedovi biograafia ja looming. A. Puškini loomingu perioodid. A. Puškini luule (lüürika ja poeemid). A. Puškini draama (“Boriss Godunov”, “Väikesed tragöödiad”). A.Puškini realism (“Jevgeni Onegin”). A. Puškini proosa (“Belkini jutustused”, “Padaemand”, “Kapteni tütar”). M. Lermontovi biograafia. M. Lermontovi luule (lüürika ja poeemid). M. Lermontovi romaan “Meie aja kangelane”. N. Gogoli biograafia ja looming („Mirgorod”, „Peterburi novellid”, „Revident”, „Surnud hinged”). “Naturaalne koolkond”. Kriitika traditsioonid (V. Belinski, I. Panaev). I. Gontšarovi biograafia ja looming. 1860ndate kirjanduslikud ajakirjad, proosa, poeesia. I. Turgenevi biograafia ja looming (“Küti kirjad”, “Rudin”, “Isad ja pojad”, “Suits”, “Eelõhtul”). N. Nekrasovi, F. Tjuttševi, A. Feti, A. Tolstoi poeesia. M. Saltõkov-Štšedrini biograafia ja looming (“Ühe linna ajalugu”). F. Dostojevski biograafia ja looming (“Kuritöö ja karistus”, “Idioot”, “Kurjad vaimud”, “Vennad Karamazovid” ja teised.). L.Tolstoi biograafia ja looming (“Kasakad”, “Sõda ja rahu”, “Anna Karenina”, “Ülestõusmine” ja teised). N. Leskovi biograafia ja looming (“Soborjane”, “Mitte kuhugi”, “Raudne tahe”, “Mees Kolõvanist”, “Maailma serval” jt.). A.Tšehhovi biograafia ja looming. A.Tšehhovi draama."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Kirjanduslike tekstide teadmine; kirjandusliku protsessi kultuurilise ja ajaloolise konteksti arusaamine; 19. saj. kirjanduse spetsiifika arusaamine; kirjanduse süsteemi tekkitamise ja arenemise mehhanismi arusaamine."
  }
  [7153]=>
  object(stdClass)#7154 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6082"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(250) "Anda XX saj. vene kirjanduse alal teadmised ja mõistmise oskused, kirjanduse põhilistest liikidest ja vormidest. Luua alust tänapäeva kirjanduse mõistmiseks ja erinevate erikursuste kuulamiseks XX saj. vene kirjanduse panoraampildi omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Traditsiooniline kirjandus-ajalooline ainekursus, kus räägitakse XX saj. vene kirjanduse nähtustest ja tendentsitest ja määratakse selle koht XX saj. maailmakirjanduse pildis."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Kindel ettekujutus vene kirjanduse arenemisest XX saj. esimestest aastatest kuni viimase XX saj. dekaadini. Oskus seminaridel kaitsta oma seisukohta teravaid kirjandusprobleeme analüüsides. Oskus orienteeruda XX saj. problemaatikas. Suutlikkus mõista XX saj. vene kirjandust kui sotsiaalsete ja ajalooliste diskuruste iseärasusi Loengud, seminarid,referaat, kursuse lõputöö."
  }
  [7154]=>
  object(stdClass)#7155 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6085"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Arvestus. Hinnang sõltub soorituse nõuete täitmisest. Kursus eeldab vähemalt 2 seminari ning lõputöö esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Anda 19 saj. vene kirjanduse alal teadmised ja mõistmise oskused läbi selle perioodi tuntumate esindajate elu ja loomingu. Luua alused teatud kirjaniku teoste mõistmiseks arvestades erinevaid seisukohti (kirjaniku, aja, kirjanduskriitikute ja kaasaegsete kirjandusteadlaste omi). Toetada võimalust vene kirjanduse sügavamaks õppimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(449) "Loengute ja seminaride käigus käsitletakse üksikasjaliselt ühe kirjaniku loomingut, läbi mille on võimalik paremini aru saada kirjaniku loomingust ning tema kohast 19. saj vene (ja tihti ka maailma) kirjanduses. Ainekursuse jaoks valitakse kõige mastaapsemaid kirjanikke. Õppetöö käigus omandavad tudengid süstemaatilisi teadmisi kirjanikest ja nende teostest, mida ei ole võimalik teha linaarse kirjandus-ajalooline ainekursuse käigus"
    ["vljund"]=>
    string(353) "Üliõpilane: saab aru ja oskab hinnata tuntumate vene 19. sajandi kirjanike loomingut; suudab määratleda nende kohta 19. saj vene ja maailma kirjanduses; teab nende kuulumist teatud kirjandussuunda või rühmitusse; oskab näha kirjaniku loomingut tema aja kriitikute ja kirjanike pilguga; saab aru kaasaegsete kirjandusteadlaste suhtumisest temasse."
  }
  [7155]=>
  object(stdClass)#7156 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6086"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Arvestus. Hinnang sõltub soorituse nõuete täitmisest. Kursus eeldab vähemalt 2 seminari ning lõputöö esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Anda XX saj. vene kirjanduse alal teadmised ja mõistmise oskused läbi selle perioodi tuntumate esindajate elu ja loomingu. Luua alust teatud kirjaniku teoste mõistmiseks arvestades erinevaid seisukohti (kirjaniku, aja, kirjanduskriitikute ja kaasaegsete kirjandusteadlaste omi). Toetada võimalust vene kirjanduse sügavamaks õppimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(448) "Loengute ja seminaride käigus käsitletakse üksikasjaliselt ühe kirjaniku loomingut, läbi mille on võimalik paremini aru saada kirjaniku loomingust ning tema kohast XX saj vene (ja tihti ka maailma) kirjanduses. Ainekursuse jaoks valitakse kõige mastaapsemaid kirjanikke. Õppetöö käigus omandavad tudengid süstemaatilisi teadmisi kirjanikest ja nende teostest, mida ei ole võimalik teha linaarse kirjandus-ajalooline ainekursuse käigus"
    ["vljund"]=>
    string(346) "Üliõpilane: saab aru ja oskab hinnata tuntumate vene XX saj kirjanike loomingut; suudab määratleda nende koha XX saj vene ja maailma kirjanduses; teab nende kuulumist teatud kirjandussuunda või rühmitusse; oskab näha kirjaniku loomingut tema aja kriitikute ja kirjanike pilguga; saab aru kaasaegsete kirjandusteadlaste suhtumisest temasse."
  }
  [7156]=>
  object(stdClass)#7157 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6087"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Anda võimalusi tutvuda vene teatri ajalooga vene kultuuri osana."
    ["sisu"]=>
    string(766) "Vene teatri tekkimine. XVIII saj. klassitsistliku draama ja teatritähtsus. Romantism vene dramaturgias ja teatris. Realismi ajastu vene teater ja draama (N.Gogol, A.Pushkin, M.Lermontov, I.Turgenev, A.Tolstoi, A.Ostrovski jt). XIX saj. vene absurdi draama (Kozma Prutkov, A. Suhhovo-Kobõlin). Zhanride süsteem. XIX saj. lõpu – XX saj. alguse muutused teatrikunsti ja dramaturgias. Rezhii ajastu algus. K.Snanislavski, V.Meierholdi, A.Tairovi, N.Jevreinovi, J.Vahtangovi jt eksperimentide tulemused ja nende mõju. Nõukogude vene teatri alguse sära. Otsingud ja eksperimentid. Oberiutide teater ja draama. Stalinismi ajastu teater ja dreema. Suleilma teater. Stagnatsiooni ajastu teater ja tema osa kultuuris. XX saj. lõpu vene teater. Kaasaegne vene teater."
    ["vljund"]=>
    string(96) "Saab võrrelda ja analüüsida vene teatri ja dramaturgia erineva perioodi omadusi ja erinevusi."
  }
  [7157]=>
  object(stdClass)#7158 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6088"
    ["hindamine"]=>
    string(304) "Loengud; praktikumid (kolm kontrolltööd) ja iseseisev töö (üks referaat). Loengutel käimine vabatahtlik. Kontrolltöödes osalemine on kohustuslik. Kui kõik kontrolltööd on kirjutatud (hinded on A,B,C, D, E) ja referaat on valmis (hinded A, B, C, D, E), siis üliõpilane saab arvestuse hindega."
    ["eesmrk"]=>
    string(481) "Vene vanausulised elavad Eestis rohkem kui kolm sajandit. Nad asuvad mitte ainult Peipsimaal, aga ka Tartus ja Tallinnas. Nende kirikud, ikoonid, palveriided, muusika, toit on omapärased. Erikursuse eesmärk on tutvustada üliõpilased vene vanausuliste ajaluga ja kultuuri Eestis ja välismaal (Leedus, Lätis, Venemaal). Erikursus sobib filoloogidele, ajakirjanikule ja ajaloolastele. Tulevased õpetajad ja ajakirjanikud võivad hiljem kasutada oma teadmised koolis ja meedias."
    ["sisu"]=>
    string(279) "Loengutel käsitletakse mitut teemat: kiriku lõhe Venemaal, vanausuliste kirik, vene vanausuliste ajalugu Eestis, vene vanausulised vene kirjanduses, vene vanausuliste ikoonimaalijad, vanausuliste folkloor, vanausuliste muusika, vanausuliste keel Eestis, vene vanausuliste toit."
    ["vljund"]=>
    string(243) "Üliõpilased saavad teadmised pepsivenelaste kultuuri kohta. Nende elu tundmine annab üliõpilastele võimaluse kirjutada artikkel vanausuliste kohta või kasutada hiljem oma teadmis keskkoolis. Võib olla on see nende tulevane uurimusteema."
  }
  [7158]=>
  object(stdClass)#7159 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6089"
    ["hindamine"]=>
    string(208) "Loeng, iseseisev töö, seminar. Üliõpilase oskused ja pädevused hinnatakse loengute osavõtmise, esitatud tööde ja lõpuarvestuse alusel. Arvestusele pääseb õppija, kes esitab 2 kohustuslikku esseed."
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Tutvustada Mark Aldanovi loomingut üliõpilastele, anda ülevaadet tema seosest teiste vene eksiili tegelastega."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Aldanov vene eksiili „vana põlvkonna“ esindajana. Tema esimesed katsed kirjanduses. Aldanov ja Lev Tolstoi. Aldanov ja D. Merežkovski. Tetraloogia „Mõtleja“ ja ajalooline romaan eksiilis. Aldanov ja R. Rolland. Romaanid vene revolutsioonist. Aldanov ja Bunin, Nobeli preemia. Aldanov ajakirjaniku ja poliitikuna. Tema historiosoofia ja traktaat „Ulmi öö“. Kursus koosneb loengusarjast (22 t.), seminarist (6 t.) ja üliõpilase iseseisvast tööst (2 esseed). Kursuse lõpetab arvestus (üliõpilane peab detailselt vastama ühele küsimusele Aldanovi loomingust)."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane • On omandanud teadmised Mark Aldanovi loomingust. • Oskab seostada Aldanovi teoste poeetikat ja filosoofiat teiste kirjanikke mõjuga."
  }
  [7159]=>
  object(stdClass)#7160 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6092"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Bakalaureusetöö avaliku kaitsmise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist vene keele, kultuuri või kirjandusega seotud teemadel."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Bakalauresetöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse vene kultuuri, keele või kirjanduse aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(282) "On omandanud süvendatud teadmised vene kirjandusest; Oskab püstitada ja lahendada probleemi; Oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda; Oskab analüüsida algallikaid; Oskab rakendada teooriat praktikas; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd."
  }
  [7160]=>
  object(stdClass)#7161 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6093"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada pädevuste kujunemist keelelise toimetamise aluste valdkonnas ning toimetada teaduslikku teksti."
    ["sisu"]=>
    string(84) "Teadusliku teksti omapära ja liigid. Töö eri teatme allikatega. Keeletoimetamine."
    ["vljund"]=>
    string(148) "Tunneb teatmematerjale ja oskab neid iseseisvalt leida, oskab kommenteerida teadusliku teksti sisu ning on omandanud esimesed toimetamise kogemused."
  }
  [7161]=>
  object(stdClass)#7162 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6094"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Õpetada nägema piibelike motiive, süžeesid ja kujundeid kunstlikes tekstides (kirjandus, kujutlev kunst, kinokunst, teater jt.). Arendada piibilike motiivide ja süžeede analüüsi meetodeid, nende geneesi, semantikat ja funktsiooni kunstlikes tekstides."
    ["sisu"]=>
    string(878) "A. Puškin ja kristlus. Piibli motiivid ja kujud A. Puškini loomingus. Religioossed ja filosoofilised motiivid ja kujundid M. Lermontovi teostes. Piibli motiivid ja kujundid N. Gogoli teostes. Piibli motiivid ja süžeed F. Dostojevski, L. Tolstoi, N. Leskovi teostes. Piibli motiivid ja kujundid A. Tšehhovi, L. Andrejevi, M. Gorki teostes. Piibli motiivid ja kujundid sümbolismis, akmeismis ja futurismis (D. Merežkovski, F. Sologub, V. Ivanov, A. Blok, A. Remizov, A. Akhmatova, O. Mandelštam, V. Majakovski). B. Pasternaki romaani „Doktor Živago“ religioosne ja filosoofiline kontseptsioon. Religioossed ja filosoofilised ideed ja motiivid post-modernistlikus kirjanduses (T. S. Elliot, H. L. Borges, M. Bulgakov, Ven. Jerofejev, I. Brodski). Piibli motiivid ja süžeed kujutlevas kunstis ja kinoteostes. Loengud ja seminarid, seminaridel osavõtt on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(101) "Üliõpilane oskab leida ja analüüsida piibli motiive, kujundeid, süžeesid kunstilistes tekstides"
  }
  [7162]=>
  object(stdClass)#7163 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6096"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(112) "Anda võimalusi saada teadmisi Slaavimaade kirjanduste alal tervikuna ja Poola, Tshehhi ja Bulgaaria iseäranis."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Vana slaavikirjanduste omapärasus ja tekkimise aeg. Keskaeg. Renessans slaavikirjandustes. Valgustuse ideed slaavikirjandustes. Romantismi kirjanduses ja filosoofias tähtsus. Realism ja XIX sajandi lõpu kirjanduse protsessi keerulisus Slaavi maadedel. XX sajandi uued suunad. Sotsialistlik periood slaavi kirjandustes. Uusim kirjastus. Poola, Tshehhi ja Bulgaaria kirjanduste omapära ja erinevusi arengus. Poola, Tshehhi ja Bulgaaria kirjanduse tähtsamad perioodid, ideed, suunad ja autorite looming."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Oskus defineerida Slaavimaade kirjanduste erinevusi ja analüüsida kirjanike loomingut."
  }
  [7163]=>
  object(stdClass)#7164 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6097"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Eksam (kirjalik test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua võimalused vene vene kultuuri põhiolemusest arusaamiseks ning omandatud teadmiste rakendamist muude humanitaarteaduslike teadmistega."
    ["sisu"]=>
    string(775) "Vene ajalugu ja kultuuri lühiülevaade: 9.-17.saj. vene olustik, kunst ja haridus. 18. sajandi vene kultuur (Peetri I reformid. Muutused kultuuri sfääris. Kujutav kunst, arhitektuur, muusika ja teater).19. sajandi vene kultuur (kujutav kunst, arhitektuur, muusika ja teater). 20. sajandi vene kultuur. (“Hõbedane ajastu” – vene kultuuri õitsengu aeg. Vene avangard. Kaks Oktoobrirevolutsioonijärgset vene kultuuri arengusuunda: nõukogude vene kultuur ja vene diasporaa kultuur. Kultuuri areng Nõukogude Venemaal. Tsensuur. Stalini repressioonid. “Sulaaeg” – kultuuri taassund. Stagnatsioon. Dissidentlus. Viimaste nõukogude aja aastate kultuur. Kaasaegse Venemaa kultuuri peajooned. Kaks fookusloengut: 1) Vene ikoon, 2) Vanavene ja keskaja vene muusika."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Orienteerub vene kultuuri erinevates suundades, arenguetappides. Teab vene kultuuri keskusi. Saab aru „kahe“ vene kultuuri olemusest ja nendevahelistest seostest. Tunneb peamisi vene kultuuri teoseid (maalikunst, muusika, kirjandus, arhitektuur jne). Oskab seostada erinevaid humanitaarteaduslikke teadmisi."
  }
  [7164]=>
  object(stdClass)#7165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6098"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda võimalusi saada teadmisi Slaavimaade kirjanduste alal tervikuna, detailsem ülevaade Poola, Tšehhi ja Bulgaaria kirjandusest."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Vana-slaavikirjanduste omapärasus ja tekkimise aeg. Keskaeg. Renessanss slaavikirjandustes. Valgustuse ideed slaavikirjandustes. Romantismi tähtsus kirjanduses ja filosoofias. Realism ja XIX sajandi lõpu kirjandusprotsessi keerulisus Slaavi maades. XX sajandi uued suunad. Sotsialistlik periood slaavi kirjandustes. Uusim kirjandus. Poola, Tshehhi ja Bulgaaria kirjanduste omapära ja erinevusi arengus. Poola, Tshehhi ja Bulgaaria kirjanduse tähtsamad perioodid, ideed, suunad ja autorite looming."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Oskus defineerida Slaavimaade kirjanduste erinevusi ja analüüsida kirjanike loomingut."
  }
  [7165]=>
  object(stdClass)#7166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6099"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "--"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7166]=>
  object(stdClass)#7167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6100"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "Tutvustada üliõpilastele vene olmet, haridust ja kunsti nii enne 1917.a. revolutsiooni kui ka nõukogude riigi tingimustes. Anda ülevaade 20.sajandi vene kirjanduse ja kultuuri põhisuundadest, sündmustest ja tippteostest. Sodustada arusaamist ajaloo, kultuuri, kirjanduse ja ajakirjanduse omavahelistest seostest."
    ["sisu"]=>
    string(562) "18. sajandi Peetri I reformid. Muutused kultuuri sfääris. Institutsioonid. Kujutav kunst, arhitektuur, muusika ja teater 19.sajandi esimesel poolel. Haridus. 1860.ndate aastate reformid. “Hõbedane ajastu” – vene kultuuri, sh kirjanduse ja ajakirjanduse õitsengu aeg. “Hõbe ajastu” teater ja teatrikriitika, nende roll vene ja maailma kultuuris. XX sajandi kujutava kunsti, arhitektuuri ja muusika suunad. Ülevaade sajandi vene kirjanduse põhisuundadest, sündmustest ja tippteostes. XX sajandi olustiku ja kultuuri sidemed. Postmodernne kultuur."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Orienteerub erinevates vene kultuuri valdkondades, oskab analüüsida kultuuri tekste. Saab aru ajakirjanduse ja ajaloo, kultuuri ning kirjanduse omavahelisest seotusest."
  }
  [7167]=>
  object(stdClass)#7168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6101"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused kirjandusteadusest arusaamisekst vene ja slaavi filoloogia teadusena; kirjandusteaduse terminoloogia omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(605) "Kirjandusteaduse pea- ja abidistsipliinid (kirjanduse ajalugu, kirjandusteooria, poeetika, luuleteooria, tekstoloogia jt). Tekstoloogia kui ajaloolis-filoloogiline distsipliin. Kirjandusteadusliku kommentaari eesmärgid ja liigid. Võltsingud ja müstifikatsioonid kirjandusteaduses. Poeetika eesmärgid ja ülesanded. Ilukirjandusliku teksti deskriptiivne ja strukturaalne analüüs. Kirjandusžanrite klassifikatsioon. Kirjanduse koolkonnad ja suunad, nende vastastikune mõju ja järjepidevus (romantism, realism, sümbolism, akmeism, futurism, postmodernism). Kirjaniku teadusliku biograafia probleem."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Valdab terminoloogiat; Oskab tekste pealiskaudselt kommenteerida ja analüüsida; Oskab eristada kirjanduslike fenomenide tüpoloogilisi ja geneetilisi aspekte."
  }
  [7168]=>
  object(stdClass)#7169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6103"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Arvestus. Kursusetöö, magistritöö, diplomitöö kaitsmine. Kui eksamile ja arvestusele pääsemise tingimused on täidetud kuni 50% mahus, loetakse sooritus negatiivseks ning protokolli läheb kirja negatiivne hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Luua eeldused bakalauresetöö kirjutamiseks ja edukaks kaitsmiseks. Õpetada üliõpilasi presenteerima uurimustöö tulemusi, kaitsma oma seisukohti, suhtlema retsensendi ja auditooriumiga. Arendada meeskonnatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Peale lühikese sissejuhatatava teoreetilise osa kulgeb töö tudengite ettekannete esitamise ja arutemise käigus auditooriumis. Enne iga üliõpilase ettekannet antakse auditooriumile iseseisvaks tööks mõni artikkel või lugeda mõne ettekande tekst diskussiooni stimuleerimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(198) "- oskab materjale süstematiseerida; - vastab ettekandega seoses olevatele küsimustele; - oskab esitada küsimusi; - jälgib lõputöö nõudmisi; - oskab töötada rühmas ja rühmatööd juhtida."
  }
  [7169]=>
  object(stdClass)#7170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6139"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik ja suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(36) "Anda põhiteadmised vene kultuurist."
    ["sisu"]=>
    string(362) "Kultuur kui selline. Kultuuri koht ühiskonnas. Kultuuri sisemine organisatsioon. Kultuur inimese olemuse kontekstis. Kaos - kosmos. Kultuuri arenemine aastasadade jooksul. Kulturoloogilise sõnastiku tekkimine.Kultuuri marksüsteem, sümboolika. Kultuur ja traditsioon. Massi- ja elitaarne kultuur. Kultuur ja kunstiline kultuur. Kultuur ja käitumisprogrammid."
    ["vljund"]=>
    string(41) "Loengud ja seminarid, praktilised tööd."
  }
  [7170]=>
  object(stdClass)#7171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK6140"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kujundada eri õppevaldkonna üliõpilastel oskus iseseisvalt luua, Ilukirjandus ja publitsistika tekste ning seeläbi võimaluse saada professionaalne kirjanik ja parandada läbilöögivõimet tööturul, võime kodeerida infomaterjal sõnades vms märkides, et vastuvõetav auditoorium oleks võimeline selle adekvaatselt lahtikodeerida. Anda tudengitele praktilist kogemust ja pädevust hindamiseks teksti mõju auditooriumile ning prognoosida seda tulemuslikust."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Süstemaatiline tekstide koostamine nii integreeritavate, mis on orienteeritud ja väike eriline publik ja laiale auditooriumi segmendile, kui ka differentseeritavate, mille eesmark jõuda eri auditooriumini. Selliste tekstide arvustamine (nii professionaalide poolt üllitatud tekstid kui ka üliõpilaste poolt ette antud teemadel koostatud tööd) lähtudes teksti arkitektoonikast ja selle domineerivatest elementidest."
    ["vljund"]=>
    string(213) "Oskab iseseisvalt koostada materjale, kasutades selleks loengutes saadud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, realiseerib omandatud tehnikat ja tehnoloogiat kui sotsiumi tundmaõppija ning aktiivne kodanik."
  }
  [7171]=>
  object(stdClass)#7172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Avalik hindeline kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(341) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimist aktuaalsetel teemadel kaasaegsete meetodite abil. Soodustada akadeemilise teksti kirjutamise oskuste arendamist slaavi keele või kirjanduse aktuaalsetel teemadel. Soodustada kõrgetasemelise ja professionaalse uurimuse läbiviimist, uurimustulemuste põhiteeside esitamist ja kaitsmist."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse slaavi kirjanduse, kirjandusteadusliku või kirjandus- ja kultuurikontaktide uurimise aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Uurimus viiakse läbi kaasaegsete uurimismeetodite abil."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Süvendatud teoreetilised ja praktilised teadmised valitud teemal; Oskab andmeid koguda ja töötada algallikatega ning neid hinnata; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd; Suudab iseseisvalt planeerida ja läbi viia uurimustööd."
  }
  [7172]=>
  object(stdClass)#7173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (põhiliste uurimisprobleemide ja tekste teadmise kontrollimine) ja suulisest (küsitlus teemade järgi)."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Ülevaade kirjanduskomparativistika osast filoloogias tervikuna; tutvustada kirjanduskomparativistika peamisi osi, teemasid ja termineid; näitama eeskuju kirjanduskomparativistika probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Võrreldeva kirjandusteaduse alused. Eesmärgid ning ülesanned. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse geneetilised ja tüpoloogilised aspektid. A. Puškin (poeem “Krahv Nulin”) ja W. Shakespeare. A. Puškin ja W. Scott. A. Puškini “Muinasjutt kuldsest kukkest” ja W. Irvingu “Legend araabia tähetargast”. L. Tolstoi jutustus “Kolm surma” ja A. Tšehhovi jutustus “Ionytš” (kompositsiooni võrdlev analüüs). “Väikese inimese” probleem N. Gogoli (“Sinel”) ja A. Tšehhovi proosas. L. Andreevi jutustus «Juudas Iskariot» ja H.L. Borhhese jutustus «Juudas reetmise kolm versiooni». A.N. Tolstoi muinastjutt «Kuld võtmeke» (kirjanduslikke alltekstide teema). Iseseisev töö: referaadi valmistamine, ettekanded seminaridel, töö õppe- ja teaduskirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Teadusliku terminoloogia teadmine, tekstide võrdleva analüüsi oskuse saamine, osata eristada tüpoloogilise ja geneetilise aspekti kirjanduslike fenomeenide sarnastamisel ja eristamisel."
  }
  [7173]=>
  object(stdClass)#7174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(260) "Arvestus koosneb praktilisest kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse näidistunni konspektid. Kui eksamile ja arvestusele pääsemise tingimused on täidetud kuni 50% mahus, loetakse sooritus negatiivseks ning protokolli läheb kirja negatiivne hinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Põhilisi vene kirjanduse õpetamise metoodika küsimusi vaatlev aine. Õpetada üliõpilastel tundide organiseerimise oskust, anda ülevaade kooli kirjanduse analüüsi spetsiifikast ning praktilist kogemust õppetöö meetodite rakendamisel ning õppeplaani koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Kirjandus kui õppeaine. Kirjanduse tunni konspekti koostamine. Kirjanduse õpetamise metoodika areng läbi ajaloo. Metoodika tänapäevane seis. Kirjanduse õpetamise metoodika. Loomingulise, uurimusliku, reprodutseeritud lugemise metoodika ja selle teose analüüsi võimalused. Kooli vene kirjanduse programmi analüüs. Ilukirjandusliku tekstiga töötamise etapid. Kirjadusteost kokkuvõttev, eht tsüklit lõpetav tund. Draamateoste õpetamine ja nende analüüs. Luuleteoste õpetamine ja nende analüüs. Kirjandusteadusliku terminoloogia käsitlemine koolis. Kirjalik- ja suuline väljendusoskus koolis. Teesid, konspekt, kirjand. Ilmekas lugemine koolis."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Ilukirjandusliku teksti kvaliteetse analüüsimisoskus ja selle rakendamine praktikas; Teose kujundite süsteemi loomise vahendite ning zhanri ja stilistika omapära defineerimisoskus; Õppetunni ehk tundide konspekti koostamise oskus; Oskus orienteeruda vene kirjanduse õppekavas; Effektiivse strateegia ning metoodika väljatöötamisoskus tunni ehk tundide sarja loomisel."
  }
  [7174]=>
  object(stdClass)#7175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(905) "A– silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; B– väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; C– heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas aavaldub ebakindlus ja ebatäpsus; D– piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus; E– minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(339) "Laiendab vene keele kui võõrkeele (VKV) õpetamise konteksti, mille kaudu õpetamise / õppimise protsess muutub põnevamaks. Tutvustab VKV õpetamise alternatiivset lähenemisviisi ilukirjandusliku teksti ning ajaloolis-kultuurilise kommentaari rakendamise teel. Esitab kirjandusliku teksti lingvodidaktilist potentsiaali ja arusaamist."
    ["sisu"]=>
    string(554) "Venemaa ajaloo põhisündmused, tuntud kultuuri- ja ajalootegelased, ajaloolis-kultuuriline kommentaar VKV tunnis. Ilukirjanduslik tekst lingvodidaktilises aspektis, teksti kommunikatiivne loomus. Ilukirjandusliku teksti valimise kriteeriumid. Teksti tajumise probleemid ja leksikaalsete raskuste ületamise põhistrateegiad VKV õpetuses. Valitud teksti adapteerimine, lugemine, aktiivse ja passiivse sõnavara välja selgitamine. Tekstitöö faasid: eel-, kommunikatiivne ja post-kommunikatiivne faas (kõne leksikalis-grammatilise külje kujundamine)."
    ["vljund"]=>
    string(463) "Tulevane õpetaja: Oskab kasutada ajaloolis-kultuurilise kommentaari VKV õpetuses; Oskab ilukirjandusliku teksti analüüsida lingvodidaktilises aspektis; Oskab efektiivselt ja otstarbekalt rakendada ilukirjandusliku teksti VKV õpetuses; Oskab iseseisvalt välja töötada ja esitada VKV tundi (või tundide sarja) ilukirjandusliku teksti alusel, kasutades erinevaid leksikaalsete raskuste ületamise strateegiad, otstarbekaid leksikalis-grammatilisi harjutusi."
  }
  [7175]=>
  object(stdClass)#7176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Eksam. Hinne koosneb seminaridel esinemiste, diskussioonidest osalemise, kirjalikke tööde hinnetest ja suulisest vastusest eksamil."
    ["eesmrk"]=>
    string(442) "Pakkuda uue pilgu kultuurile kui erilisele institutsioonile, Toetada teadmisi kultuuri formeerimisest ja selle suhetest ühiskonnaeluga. Kultuuri institutsioonide formeerimise ja tegutsemise arusaamine. Uurida ühiskonna reproduktiivsete süsteemide, nt kirjastuste, muuseumide, raamatukogude töö. Kirjanduse ja teiste kunstide ja masskommunikatsiooni vorme, tsensuuri roll ühiskonnas. Masskultuur ja selle rollist ühiskonnas ettekujutus."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Ühiskond ja kultuur – ajalookontseptide muutmine. Lugemine ja ühiskond Venemaal. Kultuuri kui sotsiaalse fenomeni struktuursed iseloomustused. Tänapäevakultuur sotsiokultuurilises aspektis. Kultuuriloo uurimiste aktuaalsed aspektid: perekonna ja eraelu ajalugu, „igapäevase kultuuri ajakugu“, käitumise mudelid igapäevases kultuuris."
    ["vljund"]=>
    string(375) "Saab aru kultuuri ja ühiskonna sidemed ja üka teisest sõltumine; Suudab eraldada tänapäevakultuuri võtmepronleeme; Teab ühiskonna kultuuri institutsioonid; Oskab töötada meeskonnas ja arendada kommunikatsiooni oskused; Siidab kasutada kaasaegsed uurimuse meetodeid ja koostada iseseisev uuring kultuuri valdkonnas; Suudab aru saada ja analüüsida kultuuridiskursus."
  }
  [7176]=>
  object(stdClass)#7177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(827) "Kirjanduse olemus, eesmärgid, uurimise erinevad lähenemisviisid, kirjandusteose loomise kunstilised meetodid. Kirjandusteaduse komponendid. Poeetika. Kirjandusteose mudel. Akadeemilised koolkonnad vene kirjandusteaduses. Kirjanduskriitika ja kirjanduse ajaloo periodiseerimise vahelised seosed. Klassitsistlik kriitika (M.Lomonossov, V.Trediakov, A.Sumarokov). N.Karamzini esteetilised vaated. Romantiline suund kirjanduskriitikas. Dekabristide kriitika. 19.saj. keskpaiga peamised kriitikud, ajakirjandus. “Puhta kunsti teooria”. P.Annenkov. Ideelis-esteetilised diskussioonid. 20.saj. alguse kirjanduslik-kriitilised suunad. 1920ndate kriitika. Kirjanike esimene kongress. Ajakiri “Literaturnõi Kritik”. Ajakirjade “Novõi Mir” ja “Oktjbr” vaheline poleemika. Loomingulised liidud. Kriitika peale 1985ndat."
    ["vljund"]=>
    string(27) "Suuline ja kirjeldus eksam."
  }
  [7177]=>
  object(stdClass)#7178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (põhiliste uurimisprobleemide ja tekste teadmise kontrollimine) ja suulisest (küsitlus teemade järgi)."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Omandada ülevaatlikud teadmised vene diasporaa kõigi kolme voolu kultuurialasest tegevusest."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Esimese emigratsioonivoolu tekkimise põhjused, keskused, peamised kirjandussuunad. Diasporaa eneseidentifitseerimise probleemid. Suuremad kultuurikeskused, perioodilised väljaanded. Eriline osa on pühendatud vene kultuurile ja kirjandusele esimeses Eesti Vabariigis. Pealesõjaaegne emigratsioon. Esimese ja teise voolu kokkupuuted kirjanduses. Kolmas vool. Peamised selle esindajad kirjanduses, kunstis, teatris im. Iseseisev töö: Ettevalmistus seminarideks. Vähemalt ühe teemakohase referaadi ja essee kirjutamine. Kohustusliku kirjanduse ja lektüüri lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(88) "Oskus arutleda teoreetilistel teemadel. Oskus rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas."
  }
  [7178]=>
  object(stdClass)#7179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Põhilisi vene kirjanduse õpetamise metoodika küsimusi vaatlev aine. Õpetada üliõpilastel tundide organiseerimise oskust, anda ülevaade kooli kirjanduse analüüsi spetsiifikast ning praktilist kogemust õppetöö meetodite rakendamisel ning õppeplaani koostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Kirjandus kui õppeaine. Kirjanduse tunni konspekti koostamine. Kirjanduse õpetamise metoodika areng läbi ajaloo. Metoodika tänapäevane seis. Kirjanduse õpetamise metoodika. Loomingulise, uurimusliku, reprodutseeritud lugemise metoodika ja selle teose analüüsi võimalused. Kooli vene kirjanduse programmi analüüs. Ilukirjandusliku tekstiga töötamise etapid. Kirjadusteost kokkuvõttev, eht tsüklit lõpetav tund. Draamateoste õpetamine ja nende analüüs. Luuleteoste õpetamine ja nende analüüs. Kirjandusteadusliku terminoloogia käsitlemine koolis. Kirjalik- ja suuline väljendusoskus koolis. Teesid, konspekt, kirjand. Ilmekas lugemine koolis."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Ilukirjandusliku teksti kvaliteetse analüüsimisoskus ja selle rakendamine praktikas; Teose kujundite süsteemi loomise vahendite ning zhanri ja stilistika omapära defineerimisoskus; Õppetunni ehk tundide konspekti koostamise oskus; Oskus orienteeruda vene kirjanduse õppekavas; Effektiivse strateegia ning metoodika väljatöötamisoskus tunni ehk tundide sarja loomisel."
  }
  [7179]=>
  object(stdClass)#7180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7034"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Eksam (suuline ja kirjalik)"
    ["eesmrk"]=>
    string(340) "Laiendada vene keele kui võõrkeele (VKV) õpetamise konteksti, mille kaudu õpetamise / õppimise protsess muutub põnevamaks. Tutvustada VKV õpetamise alternatiivset lähenemisviisi ilukirjandusliku teksti ja ajaloolis-kultuurilise kommentaari rakendamise teel. Esitada kirjandusliku teksti lingvodidaktilist potentsiaali ja arusaamist."
    ["sisu"]=>
    string(794) "Venemaa ajaloo põhisündmused, tuntud kultuuri- ja ajalootegelased, ajaloolis-kultuuriline kommentaar vene keele tunnis. Ilukirjanduslik tekst lingvodidaktilises aspektis, teksti kommunikatiivne loomus. Ilukirjandusliku teksti valimise kriteeriumid. Teksti tajumise probleemid ja leksikaalsete raskuste ületamise põhistrateegiad VKV õpetuses. Valitud teksti adapteerimine, lugemine, aktiivse ja passiivse sõnavara välja selgitamine. Tekstitöö faasid: eel-, kommunikatiivne ja post-kommunikatiivne faas (kõne leksikalis-grammatilise külje kujundamine). Kohustusliku iseseisva töö sisuks on eksamitöö (ehk kontrolliprojekti) ette valmistamine. Praktikumidel puuduvale magistrandile lisaks – kirjalik töö (praktikumiks määratud teksti lingvodidaktilise potentsiaali analüüs)."
    ["vljund"]=>
    string(459) "• oskab kasutada ajaloolis-kultuurilise kommentaari VKV õpetuses • oskab ilukirjandusliku teksti analüüsida lingvodidaktilises aspektis; • oskab efektiivselt ja otstarbekalt rakendada ilukirjandusliku teksti VKV õpetuses; • oskab iseseisvalt välja töötada ja esitada VKV tundi (või tundide sarja) ilukirjandusliku teksti alusel, kasutades erinevaid leksikaalsete raskuste ületamise strateegiaid, otstarbekaid leksikalis-grammatilisi harjutusi"
  }
  [7180]=>
  object(stdClass)#7181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7038"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Toetada üliõpilasi nende magistritöö koostamisel. Luua eeldused ja oskused uuringutöö kirjutamisel Slaavi Keelte ja Kultuuride alasel valitud teemal."
    ["sisu"]=>
    string(435) "Peamiste uurimismeetodite tundmaõppimine ja nende rakendamine. Magistritöö eesmärkide püstitamine. Kaasaegsed uurimismeetodid ja nende rakendamine. Hermeneutika meetod, narratiivi semiootika, teksti dekonstruktsioon, lokaalse teksti meetod, ideoloogia kui diskursuse analüüs jt. Allika otsing ja kriitika. Plagiaat ja selle tagajärjed. Iseseisev töö: Praktilise lühiuurimuse kirjutamine, esitamine ja põhiteeside kaitsmine."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Oskab hinnata teema aktuaalsust; Aprobeerib esmased tulemused seminaris; Oskab diskuteerida, töötada rühmas."
  }
  [7181]=>
  object(stdClass)#7182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7046"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Hoida üliõpilasi kursis kaasaegsete venekeelsete kirjandusteostega ning vene kirjanduse arengusuundadega."
    ["sisu"]=>
    string(224) "Seminaridel osalemise käigus selgitatakse kaasaegse kirjaniku või teose koht tänapäeva kirjanduses, selle seos eelnevate traditsioonidega või teose/kirjaniku uudsus maailmapildis. Igal aastal uuenev lektüüri nimekiri."
    ["vljund"]=>
    string(54) "Oskus orienteeruda kaasaegses venekeelses kirjanduses."
  }
  [7182]=>
  object(stdClass)#7183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7050"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Soodustada ettekujutuse saamist slaavlaste tekkeloost ja nende kultuuride arenemisest. Tutvustada slaavlaste panust Euroopa kultuuri ning slaavi ja Euroopa kultuuride suhetest."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Slaavlaste päritolu. Slaavi kultuur enne kristlust. Slaavi kirjakeele tähtsus slaavi kultuuri arenemisele (õigeusu- ja rooma-katoliiklane kirjakeel). Uus aeg ja rahvusidentiteedi formeerumine slaavlaste kultuuris. Globaliseerumine ja kultuuriväärtuste vahetamine. Iseseisev töö – referaadid."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Omab ülevaadet slaavlaste päritolus; On omandanud teadmised slaavlaste kultuurist diakroonilises aspektis."
  }
  [7183]=>
  object(stdClass)#7184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7051"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7184]=>
  object(stdClass)#7185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7052"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7185]=>
  object(stdClass)#7186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7053"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Religiooni ja filosoofia ideede mõju XVIII-XX saj. kirjandusele. Uurimismeetodid."
    ["sisu"]=>
    string(904) "Religioonilis-filosoofilised ideed klassitsismi ajastul М. Lomonossovi, G. Derzhavini loomingus. Valgustusaja religioosne folisoofia N. Karamzini teostes. А.Pushkin ja kristlus. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud M.Lermontovi ja N.Gogoli teostes. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud F.Dostojevski, L.Tolstoi, N.Leskovi loomingus. A.Tsehhovi, L.Andrejevi, religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud. XX saj. alguse vene religioosne filosoofia ja selle peegeldus kirjanduses. Religioonilis-filosoofilised motiivid ja kujud A. Bloki, A. Remizovi, V. Ivanovi, V. Majakovskij loomingus. Religioonilis-filosoofiline kontseptsioon B. Pasternaki romaanis “Doktor Zhivago”. Religioonilis-filosoofiline kontseptsioon M. Bulgakovi romaanis “Meister ja Margarita”. Religioonilis-filosoofilised ideed ja motiivid postmodernismi kirjanduses (V. Erofeev. “Moskva – Petuški”)."
    ["vljund"]=>
    string(122) "Kirjanduslike tekstide teadmine; kirjandusliku protsessi kultuurilise ja religioonilis-filosoofilise konteksti arusaamine."
  }
  [7186]=>
  object(stdClass)#7187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7054"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Soodustada ettekujutuse saamist slaavlaste tekkeloost ja nende kultuuride arenemisest. Tutvustada slaavlaste panust Euroopa kultuuri ning slaavi ja Euroopa kultuuride suhetest."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Slaavlaste päritolu. Slaavi kultuur enne kristlust. Slaavi kirjakeele tähtsus slaavi kultuuri arenemisele (õigeusu- ja rooma-katoliiklane kirjakeel). Uus aeg ja rahvusidentiteedi formeerumine slaavlaste kultuuris. Globaliseerumine ja kultuuriväärtuste vahetamine. Iseseisev töö – referaadid."
    ["vljund"]=>
    string(108) "Omab ülevaadet slaavlaste päritolus; On omandanud teadmised slaavlaste kultuurist diakroonilises aspektis."
  }
  [7187]=>
  object(stdClass)#7188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7055"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Tutvustada peamisi kriitika voolusid, koolkondi ja liike. Soodustada praktilise kriitikutöö kogemuse omandamist. Luua võimalused kultuuri tekstide analüüsi oskuste arendmaiseks."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Lühiülevaade vene kirjandus- ja kultuurikriitika ajaloost. Kriitika põhiliigid ja -meetodid. Kriitika ja tsensuur: nende roll erinevatel ajastutel. Ülevaade kaasaegsest kriitikast."
    ["vljund"]=>
    string(219) "Teab kaasaegse kriitika teooriat. Oskab eristada kriitika liike ja žanreid. Suudab kirjutada erinliigilisi kriitika tekste. Omab kultuuri kriitika praktilise kirjutamise kogemust. On arendanud teksti analüüsi oskust."
  }
  [7188]=>
  object(stdClass)#7189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7057"
    ["hindamine"]=>
    string(44) "Eksam, seminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Omandada slaavi kirjanduste ja kultuuride alased teadmised."
    ["sisu"]=>
    string(434) "Vana slaavi kirjanduste kujunemise omapärasus ja aeg. Keskaeg. Slaavi maade Renessanss. Valgustuse ideed slaavi kirjandustes. Romantism Poola ja Tšehhi kirjandustes ja filosoofias. Realism XIX sajandi lõpu kirjanduse protsessis slaavi maadel. XX sajandi uued suunad; kirjanduste omapärasus, ühingud ja ajakirjad. Sotsialistlik periood slaavi kirjandustes. Uusim kirjandus. Iseseisev töö: esseede koostamine, tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(89) "Oskab orienteeruda slaavi kirjanduste ahenguprotsessis; Tunneb nende sidemed ja omapära."
  }
  [7189]=>
  object(stdClass)#7190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7059"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7190]=>
  object(stdClass)#7191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7068"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7191]=>
  object(stdClass)#7192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7069"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7192]=>
  object(stdClass)#7193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7070"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Tõlgitava ilukirjanduse žanri määramise oskuse õpetamine ja tõlke eriliikide kasutamise õpetamine sõltuvalt ilukirjanduse žanrist."
    ["sisu"]=>
    string(1004) "Tekstitüübid ja žanrid: ajakirjanduslik, üldine ja administratiivtekst, teaduslik-tehniline, ilukirjanduslik jne. Sisu, vorm, stiil, register. Teksti funktsioon ja selle määratlemine. Kontrastiivne analüüs. Lähte- ja sihtkeele erijoonte teadvustamine. Tõlkimine kui protsess. Kirjaliku tõlke metoodika. Tõlkimiseelne ja tõlkimisjärgne töö. Teksti ettevalmistav, grammatiline, semantiline, stilistiline, pragmaatiline analüüs. Tõlkestrateegia ja keelevahendite valik tõlke eesmärgist, keelekasutussituatsioonist, kasutajast/adressaadist lähtuvalt. Tõlkeharjutused lihtsamate tekstidega. Tõlkimisel esinenud probleemide käsitlus ja tõlkevalikute põhjendus. Teksti sidusus. Tõlke adekvaatsus. Paralleeltekstid. Tõlkekriitika. Ilukirjanduse tekstitüübid ja žanrid: esse, novell, jutustus, romaan, näidend, luuletus, poeem jne. Sisu, vorm, stiil. Ilukirjanduse teksti funktsioon ja selle määratlemine. Tõlkimisel esinenud probleemide käsitlus ja tõlkevalikute põhjendus."
    ["vljund"]=>
    string(451) "Kursuse lõppedes peab üliõpilane oskama eri tüüpi/liiki erineva keerukusastmega (publitsistlikke, tehnika-, meditsiinialaseid, juriidilisi, teadus- jm.) tekste kirjalikult tõlkida, ning seda kohusetundlikult ja hästi tegema. Eriti suurt tähelepanu pööratakse eri žanride ilukirjandustekstide tõlkimisele. Tõlketekstid peavad (pärast toimetamist, kuid mitte pärast kirjanduslikku töötlemist või ümbertegemist) olema trükikõlblikud."
  }
  [7193]=>
  object(stdClass)#7194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7071"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(38) "Omandada keelelise toimetamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Tekstide liigid: keelelise ja sisulise toimetamise vahe. Zhanrid ja stiil. Stiil ja norm. Kompositsioon. Definitsioonid. Töö eri teatme allikatega. Toimetaja teksti analüüs. Toimetaja teksti kommentaar. Toimetamise vahendid ja meetodid. Toimetamise märgid. Töö autoriga."
    ["vljund"]=>
    string(68) "Omandab oskused analüüsida ja teha tekstide keeleline toimetamine."
  }
  [7194]=>
  object(stdClass)#7195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7072"
    ["hindamine"]=>
    string(350) "Essee kirjutamine. Loengutest osavõtt, ettenähtud ajaks esitamine ja vajalikul tasemel iseseisev õppetöö. Tudeng õpib individuaalselt teemasid, mis on antud iseseisvaks tööks. Iseseisvad tööd peavad olema sooritatud õppejõu poolt määratud tähtajaks. Õppejõud jätab endale õiguse mitte vastu võtta ebakorrektselt vormistatud töid."
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Anda ülevaade poola-eesti kultuurisuhetest 16. sajandist tänapäevani."
    ["sisu"]=>
    string(155) "Esimesed poola-eesti kontaktid. Tartu ülikool ja poolakad. Poola-eesti kultuurisuhted kahe maailmasõja vahel. Selts “Polonia”. Tänapäevased suhted."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Teadvustab poola-eesti kultuurisuhete sügavust ning mitmekesisust; Oskab iseloomustada nende suhete konkreetseid perioode; Teab mõlema rahva peamisi kultuuritegelasi."
  }
  [7195]=>
  object(stdClass)#7196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7073"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (põhiliste uurimisprobleemide ja tekste teadmise kontrollimine) ja suulisest (küsitlus teemade järgi)."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Ülevaade kirjanduskomparativistika osast filoloogias tervikuna; tutvustada kirjanduskomparativistika peamisi osi, teemasid ja termineid; näitama eeskuju kirjanduskomparativistika probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Võrreldeva kirjandusteaduse alused. Eesmärgid ning ülesanned. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse geneetilised ja tüpoloogilised aspektid. A. Puškin (poeem “Krahv Nulin”) ja W. Shakespeare. A. Puškin ja W. Scott. A. Puškini “Muinasjutt kuldsest kukkest” ja W. Irvingu “Legend araabia tähetargast”. L. Tolstoi jutustus “Kolm surma” ja A. Tšehhovi jutustus “Ionytš” (kompositsiooni võrdlev analüüs). “Väikese inimese” probleem N. Gogoli (“Sinel”) ja A. Tšehhovi proosas. L. Andreevi jutustus «Juudas Iskariot» ja H.L. Borhhese jutustus «Juudas reetmise kolm versiooni». A.N. Tolstoi muinastjutt «Kuld võtmeke» (kirjanduslikke alltekstide teema)."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Teadusliku terminoloogia teadmine, tekstide võrdleva analüüsi oskuse saamine, osata eristada tüpoloogilise ja geneetilise aspekti kirjanduslike fenomeenide sarnastamisel ja eristamisel."
  }
  [7196]=>
  object(stdClass)#7197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7074"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Uus pilk kultuurile kui erilisele institutsioonile. Toetada teadmisi kultuuri formeerimisest ja selle suhetest ühiskonnaeluga. Kultuuri institutsioonide formeerumisest ja tegutsemisest arusaamine. Uurida ühiskonna reproduktiivsete süsteemide, nt kirjastuste, muuseumide, raamatukogude tööd. Kirjanduse ja teiste kunstiliikide, massi-kommunikatsiooni vormide ning tsensuuri roll ühiskonnas. Massikultuur ja selle roll ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(346) "Ühiskond ja kultuur – ajalookontseptide muutmine. Lugemine ja ühiskond Venemaal. Kultuuri kui sotsiaalse fenomeni struktuursed iseloomustused. Tänapäevakultuur sotsiokultuurilises aspektis. Kultuuriloo uurimiste aktuaalsed aspektid: perekonna ja eraelu ajalugu, „igapäevase kultuuri ajakugu“, käitumise mudelid igapäevases kultuuris."
    ["vljund"]=>
    string(324) "Saab aru kultuuri ja ühiskonna sidemed ja üka teisest sõltumine; Suudab eraldada tänapäevakultuuri võtmeprobleeme; Tunneb ühiskonna kultuuri institutsioone; Oskab töötada meeskonnas ja arendada kommunikatsiooni oskusi; Suudab kasutada kaasaegseid uurimismeetodeid ja koostada iseseisvat uuringut kultuurivaldkonnas."
  }
  [7197]=>
  object(stdClass)#7198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7075"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Toetada üliõpilasi nende magistritöö koostamisel. Luua eeldused ja oskused uurimistöö kirjutamisel slaavi keelte ja kultuuride teemal."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Peamiste uurimismeetodite tundma õppimine ja nende rakendamine. Magistritöö eesmärkide püstitamine. Kaasaegsed uurimismeetodid ja nende rakendamine. Hermeneutika meetod, narratiivi semiootika, teksti dekonstruktsioon, lokaalse teksti meetod, ideoloogia kui diskursuse analüüs jt. Allika otsing ja kriitika. Plagiaat ja selle tagajärjed."
    ["vljund"]=>
    string(111) "Oskab hinnata teema aktuaalsust. Aprobeerib esmased tulemused seminaris. Oskab diskuteerida, töötada rühmas."
  }
  [7198]=>
  object(stdClass)#7199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7076"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(44) "Omandada oskus toimetada teaduslikku teksti."
    ["sisu"]=>
    string(273) "Teadusliku teksti omapära ja liigid. Töö eri teatme allikatega. Toimetaja teadusliku teksti analüüs. Definitsioonid. Tehnilise teksti toimetamine. Humanitaarteadusliku teksti toimetamine. Tõlgitud teadusliku teksti toimetamine. Toimetaja teadusliku teksti kommentaar."
    ["vljund"]=>
    string(61) "Omandab oskused analüüsida ja toimetada teaduslikku teksti."
  }
  [7199]=>
  object(stdClass)#7200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7077"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Eksam koosneb kahest osast: kirjalikust (põhiliste uurimisprobleemide ja tekste teadmise kontrollimine) ja suulisest (küsitlus teemade järgi)."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Ülevaade kirjanduskomparativistika osast filoloogias tervikuna; tutvustada kirjanduskomparativistika peamisi osi, teemasid ja termineid; näitama eeskuju kirjanduskomparativistika probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Võrreldeva kirjandusteaduse alused. Eesmärgid ning ülesanned. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse geneetilised ja tüpoloogilised aspektid. A. Puškin (poeem “Krahv Nulin”) ja W. Shakespeare. A. Puškin ja W. Scott. A. Puškini “Muinasjutt kuldsest kukkest” ja W. Irvingu “Legend araabia tähetargast”. L. Tolstoi jutustus “Kolm surma” ja A. Tšehhovi jutustus “Ionytš” (kompositsiooni võrdlev analüüs). “Väikese inimese” probleem N. Gogoli (“Sinel”) ja A. Tšehhovi proosas. L. Andreevi jutustus «Juudas Iskariot» ja H.L. Borhhese jutustus «Juudas reetmise kolm versiooni». A.N. Tolstoi muinastjutt «Kuld võtmeke» (kirjanduslikke alltekstide teema)."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Teadusliku terminoloogia teadmine, tekstide võrdleva analüüsi oskuse saamine, osata eristada tüpoloogilise ja geneetilise aspekti kirjanduslike fenomeenide sarnastamisel ja eristamisel."
  }
  [7200]=>
  object(stdClass)#7201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7078"
    ["hindamine"]=>
    string(73) "Töö seminaridel, referaadide koostamine, ainekursuse lõputöö. Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(386) "Kujundada üliõpilastel ettekujutus maailma kirjandusteaduse koolkondadest, suundadest ja ideedest alustades antiikajast ja lõpetades tänapäevaga; anda teadmisi vene kirjandusteaduse ja –kriitika arendamisest. Tutvustada kaasaegsete kirjandusteaduse meetodei d ja nende võimalusi kirjandusteose interpreteerimisel. Kujundada oskust iseseisvalt hinnata uusi teoreetilisi teadmisi."
    ["sisu"]=>
    string(720) "Kirjandus, selle olemus ja eesmärgid, kirjandusteaduse üksikosad, kirjanduse uurimise erinevad lähenemisviisid. Kirjanduse teadus ja selle komponendid. Poeetika (normatiivne, immanentne, kirjeldav, ajalooline, strukturaalne poeetika). Kirjandusteose mudel. Teksti lineaarsus ja diskreetsus. Kirjandus ja psühholoogia. Kirjandus jt kunstiliigid. Akadeemilised koolkonnad vene kirjandusteaduses (mütoloogiline, ajaloolis-kultuuriline koolkonnad; psühholoogiline suund; ajaloolis-kõrvutav kirjandusteadus; formaalne koolkond; strukturalism; semiootiline lähenemine; poststrukturalism). Kirjanduse modaalsuse probleemid. Zhanride kanoonid ja dekanoniseerimine. Verbaalne kujund, „valmis“ ja „võõras“ sõna."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Teadmised kirjanduse sisemisest liigendusest, teemadest, žanridest, vooludest, kirjanduslikkuse tingimustest, kirjandustekstides valitsevatest reeglipärasustest ning kirjanduse uurimise meetoditest ja ajaloost. Laiapõhjalised teadmised kirjandusega tegelevatest distsipliinidest, kirjandusteaduse koolidest ja kirjanduskriitika suundadest. Oskused käsitleda kriitilisi meetodeid kirjandusteoste analüüsimisel."
  }
  [7201]=>
  object(stdClass)#7202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7079"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Omandada põhjalikud entsiklopeedilised teadmised vene diasporaa kõigi kolme voolu kultuurialasest tegevusest ning kaasagse välisvenelaste keelest."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Esimese emigratsioonivoolu tekkimise põhjused, keskused, peamised kirjandussuunad. Suuremad kultuurikeskused, perioodilised väljaanded. Vene kultuur ja kirjandus esimeses Eesti Vabariigis. Pealesõjaaegne emigratsioon. Esimese ja teise voolu kokkupuuted kirjanduses. Kolmas vool. Peamised selle esindajad kirjanduses, kunstis, teatris im. Välisvenelaste keele eripärad."
    ["vljund"]=>
    string(78) "Põhjalikud entsiklopeedilised teadmised vene diasporaa keelest ja kultuurist."
  }
  [7202]=>
  object(stdClass)#7203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7080"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(57) "Hoida tudengid tänapäeva vene kirjanduse arengu kursis."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Seminarid, mida korraldatakse õppejõu ett antud lektüüri põhjal, eesmärgil defineerida kirjaniku ja tema loomingu koha tänapäeva vene kirjanduses; fikseerida selle seosed kirjanduse traditsiooni ja/või novaatorlusega. Lektüüri uuendatakse iga aasta."
    ["vljund"]=>
    string(48) "Oskus orienteeruda tänapäeva vene kirjanduses."
  }
  [7203]=>
  object(stdClass)#7204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7081"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Soodustada ettekujutuse saamist slaavlaste kultuuride arenemist; tutvustada slaavlaste olme, hariduse, kunsti, teatri, muusika ja kino omapärasusega."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Slaavi kultuur enne kristlust. Keskaeg slaavi kultuurides. Renessanss Slaavi maades. Usund Slaavi maades. XVIII – XIX sajandi lõpu institutsioonid, haridus, arhirektuur, kunst, muusika ja teatri vormid slaavi kultuurides. XX sajandi slaavi kultuurid: a) kuni II Maailmasõja lõpuni; b) „sotsialistliku” aja jooksul. Kaasaegsed Slaavi maade kultuurid."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Üliõpilane omab ülevaadet slaavlaste päritolust; on omandatud teadmised slaavlaste kultuuridest diakroonilises aspektis."
  }
  [7204]=>
  object(stdClass)#7205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7082"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Literatuursete ja muude tekstide vahel olevate intertekstuaalsete tekstide analüüs (nt. teater, kino, maalikunst)."
    ["sisu"]=>
    string(721) "Ilukirjandus ja maalikunst. Katariina II portree A. Puškini romaanis „Kapteni tütar“. Maalikunst ja ikooni maal Gogoli jutluses „Portree“. H. Holbeini maal „Surnud Kristus“ ja Dostoevski romaani „Idioot“ ideeline struktuur. Vasheslavi Ivanovi luuletus «Il gigante» (1902) ja Michelangelo skulptuur «David» (1504). Ikooni maal Bulgakovi romaanis „Meister ja Margarita“. B. Pasternaki luuletus „Roždestvenskaja zvezda“ ja Jõulu tsükkli maal. Ilukirjandus ja kinokunst. Ilukirjandislike tekstide ekraniseerimise problemaatika. Ilukirjanduslike tekstide tõlgendamise probleem kinokunstis. Filmide analüüs: „Solaris“, „Stalker“ (A. Tarkovskij), “Gospodin oformitel» (O. Teptsov)."
    ["vljund"]=>
    string(93) "Arusaam nii ilukirjanduse kui ka muude kunstide (maalikunst, teater, kino) väljenduskeelest."
  }
  [7205]=>
  object(stdClass)#7206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7083"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Toetada teadustekstide žanride hieararhia tundmaõppimist ja selle rakendamist igapäevases uurimistöös."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Teadustektide žanrid per se (konverentsiteesid, konverentsiettekanne, teduslik artikkel, doktoritöö, monograafia jne) ning õppetööga seotud teadustekstide žanrid (kursusetöö, bakalaurusetöö, magistritöö jne). Teadustekstide kirjutamis- ja ümbertöötamisstrateegiad."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Teoreetilised teadmised ning praktilised oskused teadusteksti žanride alal."
  }
  [7206]=>
  object(stdClass)#7207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7084"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Soodustada ettekujutuse saamist slaavlaste kultuuride arenemist; tutvustada slaavlaste olme, hariduse, kunsti, teatri, muusika ja kino omapärasusega."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Slaavi kultuur enne kristlust. Keskaeg slaavi kultuurides. Renessanss Slaavi maades. Usund Slaavi maades. XVIII – XIX sajandi lõpu institutsioonid, haridus, arhirektuur, kunst, muusika ja teatri vormid slaavi kultuurides. XX sajandi slaavi kultuurid: a) kuni II Maailmasõja lõpuni; b) „sotsialistliku” aja jooksul. Kaasaegsed Slaavi maade kultuurid."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Üliõpilane omab ülevaadet slaavlaste päritolust; on omandatud teadmised slaavlaste kultuuridest diakroonilises aspektis."
  }
  [7207]=>
  object(stdClass)#7208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK7100"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7208]=>
  object(stdClass)#7209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8001"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Arvestus seminaride ning meistriklasside põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Ette valmistada doktorante produktiivseks tööks kaasaagses akadeemilises kogukonnas. Õpetada doktorante kirjutama erizhanrilisi teaduslikke tekste. Laiendada üliõpilaste teadmisi kaasaagse humanitaristika maastikust ning süvendada praktilisi oskusi selle maastiku konserveerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(612) "Kursuse praktiline osa koosneb järgmisest: 1) kuidas kirjutada teese ning osaleda rahvusvahelise konverentsi konkursil; 2) kuidas kirjutada ettekannet ning esineda sellega rahvusvahelisel seminaril või konverentsil; 3) kuidas kirjutada artiklit ning osaleda eelretsenseeritava rahvusvahelise levikuga väljaannete konkurssidel; 4) kuidas kirjutada artiklitsükklit; 5) kuidas kirjutada väitekirja Tallinna Ülikoolis; 6) kuidas töötada väitekirja ümber monograafiaks. Laiendatakse ka üliõpilaste olemasolevaid teadmisi refereerimise, tsiteerimise ning originaalse teksti kirjutamise ja toimetamise alal."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teab kaasaagseid akadeemilisi väljendamisvorme, oskab kirjutada teese, konverentsiettekannet, artiklit ja artiklitsükklit; oskab valida erinevate diskursiivsete strateegiate vahel."
  }
  [7209]=>
  object(stdClass)#7210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7210]=>
  object(stdClass)#7211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8007"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7211]=>
  object(stdClass)#7212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7212]=>
  object(stdClass)#7213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8011"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Arvestus stuudiumi lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Soodustada laiemate teemakohaste teadmiste omandamist. Luua võimalus osaleda töö teemaga seonduvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus, mis on kooskõlastatud teadustöö juhendajaga. Loengukursus või relevantse lektüüri lugemine arvestades tööga seotud problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(215) "-Oskab valida töö teemaga tihedalt seotud kursust oma või teise ülikooli õppekavast; - läbib kursuse juhendaja käe all; - oskab siduda saadud teadmisi töö teemaga ja kasutada oma töös doktoritöö juures."
  }
  [7213]=>
  object(stdClass)#7214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8012"
    ["hindamine"]=>
    string(25) "Arvestus stuudiumi lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Soodustada laiemate teemakohaste teadmiste omandamist. Luua võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(100) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus valitud kooskõlastatult teadusliku juhendajaga."
    ["vljund"]=>
    string(216) "- Oskab valida töö teemaga tihedalt seotud kursust oma või teise ülikooli õppekavast; - läbib kursuse juhendaja käe all; - oskab siduda saadud teadmisi töö teemaga ja kasutada oma töös doktoritöö kallal."
  }
  [7214]=>
  object(stdClass)#7215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8014"
    ["hindamine"]=>
    string(308) "Loengud ja kohustuslik osalemine seminaridel. Viimase aja teadusajakirjade lugemine õppejõu juhendamisel – Novoje Literaturnoje Obozhenije, Russian Literature. Seminaride positiivsed hinded; iseseisev töö referaatide koostamisel ja arutamisel teiste doktorantidega seminaril. Arvestus stuudiumi lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(244) "Soodsustada doktorantide orientatsiooni oskust uudsetes, teadusajakirjades ja kirjanduse- ning kultuuriuuringutes diskuteeritavates probleemides. Toetada oskust rakendada kirjandus- ja kultuuriteoreetiliste seisukohtade kokkupuute teadustöös."
    ["sisu"]=>
    string(87) "Neo-historism, hermeneutika, postmodernism, neorealism, tava kultuur ja selle uuringud."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Teab oma eriala kaasaegseid probleeme; - Orienteerub uute uuringute ja teadusajakirjade voolus; - Oskab koostada aktuaalsete kirjandus- ja kultuuriteooria aktuaalsete probleemide ülevaadet. - Oskab rakendada uut teoreetilist lähenemist oma teadustöös."
  }
  [7215]=>
  object(stdClass)#7216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8015"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7216]=>
  object(stdClass)#7217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8016"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Arendada teadmisi ja oskusi teadusliku infootsingu meetodite ning teadusliku uurimises vajalike allikate kasutamisest."
    ["sisu"]=>
    string(168) "Allikate olulisus. Sobivate otsivahendite valik. Teaviku-, fakti- ja teema otsing. Otsivahendite, otsingu tulemuste ja allikate hindamine. Allikate eetiline kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(80) "Teadmine ja oskus valida ja eetiliselt kasutada vajalike allikate uurimistöös."
  }
  [7217]=>
  object(stdClass)#7218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8017"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Iga ülalloetletud tegevuse täitmise eest saab doktorant punkte sõltuvalt selle liigi tähtsusest lähtudes doktorantide attesteerimise kriteeriumitest. Arvestus stuudiumi lõpus."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Kujundada doktorandis harjumusi ja oskusi pidevaks iseseisvaks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(306) "Erialase rakendusliku tegevuse all mõistetakse järgmist (valikuliselt): 1. Vähemalt 2 teemakohast ettekannet rahvusvahelise tasemega teadusüritusel 2. Vähemalt 2 kõrgetasemelist publikatsiooni rahvusvahelise levikuga väljaandes 3. Seminari või konverentsi korraldamist 4. Teaduskogumike toimetamist"
    ["vljund"]=>
    string(203) "Doktorandi rakenduslik tegevus toimub juhendaja kontrolli all: juhendaja otsustab ühel või teisel konverentsil osalemise kasuks; loeb läbi tudengi tööd enne avaldamist; suunab muud rakendustegemist."
  }
  [7218]=>
  object(stdClass)#7219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8018"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "Soodustada kirjandus- või kultuuriloo aspektide süvendatud uurimist, selle teoreetilist mõtestamist ja arendada oskust paigutada saadud teadmised laiemasse teaduslikku konteksti. Arendada doktorantide ideede teadusliku vormistamise, avaliku esinemise oskust."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Mõne kitsama uurimisprobleemi või oma ülikooli/külalislektori uurimistöö teema arutamine. Üheks aine läbiviimise võimaluseks on klassikaline doktoriseminar, kus arutletakse kirjandus-, kultuurilooliste ning –teoreetiliste küsimuste üle ja analüüsitakse ühiselt doktoritööde valmivaid osi. Töö toimub loengute, ettekannete, oponeerimiste ja ühise diskussiooni vormis."
    ["vljund"]=>
    string(190) "- On omandanud süvateadmised mõne kirjandus- või kultuuriloolise ilmingu või teose kitsama aspekti kohta; - Oskab vormistada uurimistulemusi; - Suudab väidelda akadeemilises keskkonnas."
  }
  [7219]=>
  object(stdClass)#7220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8022"
    ["hindamine"]=>
    string(22) "Hinne stuudiumi lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Soodustada laiemate teemakohaste teadmiste omandamist. Luua võimalus osaleda töö teemaga seostuvas teaduslikus tegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(191) "Töö teemaga seostuv kursus või teaduslik tegevus valitud kooskõlastatult teadusliku juhendajaga. Loengukursus või relevantse lektüüri lugemine arvestades tööga seotud problemaatikat."
    ["vljund"]=>
    string(216) "- Oskab valida töö teemaga tihedalt seotud kursust oma või teise ülikooli õppekavast; - läbib kursuse juhendaja käe all; - oskab siduda saadud teadmisi töö teemaga ja kasutada oma töös doktoritöö kallal."
  }
  [7220]=>
  object(stdClass)#7221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8023"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7221]=>
  object(stdClass)#7222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8030"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Kirjalik eksam. Eksamile on lubatud üliõpilane, kellel on tehtud üle 50% jooksvatest töödest. Tööde nimekirja arutatakse tudengitega esimesel loengul. Jooksvaid töid hinnatakse vastavalt holistilise printsiibi järgi."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Toetada pädevuste kujunemist üldise teksti teooria alal ning nende rakendamist praktikas. Luua ettkeujutus sellest, kuidas funktsioneerib kunstiline tekst sub specie semioticae."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Kunstilise teksti mõiste. Aleksander Puškini “Mozart ja Salieri” ilma kontekstita (ehk süntaktilises plaanis) ja kontekstis (ehk pragmaatilises ning semantilises plaanis). Subjektiivse aja mõiste. Stanley Kubriku “Barry Lyndon” ilma kontekstita (ehk süntaktilises plaanis) ja kontekstis (ehk pragmaatilises ning semantilises plaanis). Σημείωσις: süntaktilise analüüsi piirid. Kultuurimälu: pragmaatilise ja semantilise analüüsi piirid."
    ["vljund"]=>
    string(116) "Kunstilise teksti analüüsi süntaktilises, pragmatilises ja semantilises plaanis teoreetiline ja praktiline oskus."
  }
  [7222]=>
  object(stdClass)#7223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8031"
    ["hindamine"]=>
    string(245) "Eksamile on lubatud üliõpilane, kellel on tehtud üle 50% jooksvatest töödest. Tööde nimekirja arutatakse tudengitega esimesel loengul. Hindamisvorm: Eksam; koosneb kahest osast: 1) töö seminaridel, 2) lõputöö kommentaari koostamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(221) "Eesmärgiks on vaadelda kommentaari kui erilise kirjandus- ja kultuuriteaduse tähtsa ilmingu. Anda ettekujutus erineva tüübi teksti kommenteerimise põhimeetoditest. Valmistada tudengid ette kommentaaride koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(587) "Kommentaari zhanr ja selle traditsioon. Hermeneutika meetod. Kommentaari koht filosoofilistes teostes, ajaloouuringutes, kirjanduses ja kultuuris. Kommentaar kui üldkultuuriline nähtus asub originaalteksti (või tõlge) vahel ühelt poolt ja puhtalt interpreteerimistöö teiselt poolt. Kommentaaride tüübid. Kommentaari subjektiivne iseloom. Sünkroonia ja diakroonia. Kommenteerimiskultuuri edendamine. Peale teoreetilise osa töö kulgeb tudengite kommentaaride ettevalmistamise kallal, nii rühmades kui ka individuaalselt. Rühma kommentaarid loetakse ja arutatakse seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Ettekujutus kommentaari ajaloost ja traditsioonist. Oskus vaadelda kommenteeritava teksi süsteemina. Oskus teha järeldused teksti kommenteerimist vajavatest kohtadest. Teadmised võimalikke allikate kohta, mida kasutatakse erinevate teksti tüübide kommenteerimisel. Rühmiti ja iseseisvalt koostatud oma teadusvaldkonda kuuluvate tekstide kommentaarid."
  }
  [7223]=>
  object(stdClass)#7224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8032"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Kogu doktoriõppe jooksul osalemine vähemalt 3 TLÜ doktorikooli uurimisvaldkonnaga seotud teaduslikul seminaril; stuudiumi jooksul osalemine vähemalt 2 talve- või suvedoktorikooli töös ettekandega. Arvestus stuudiumi lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Eesmärgiks on soodustada üliõpilaste osalemist talve- ja suvekoolide töös, seminaridel nii kuulajate kui ka ettekandega esinejatena. Toetada teaduslik-praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö koostamise eesmärgil."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Stuudiumi jooksul peab üliõpilane osalema mõne rahvusvahelise konverentsi, seminari ja doktorikooli töös kuulaja, rühmatöö liikme, ettekande koostaja- ja esitajana. Teaduslike ürituste kuulaja saab 1 EAP iga ürituse kohta; kokku esimesel aastal 2 EAP;"
    ["vljund"]=>
    string(123) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab effektiivselt teha meeskonnatööd; oskab koostada teaduslikku ettekannet."
  }
  [7224]=>
  object(stdClass)#7225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKK8033"
    ["hindamine"]=>
    string(203) "Õppetöö vormideks on: - ettekandega esinemine, mis annab 2 EAP iga ettekande kohta; kokku aastas 4 EAP; kahe aasta jooksul 4 EAP; - tulevaste ettekannete arutelu seminaridel. Arvestus stuudiumi lõpus"
    ["eesmrk"]=>
    string(224) "Eesmärgiks on soodustada üliõpilaste osalemist talve- ja suvekoolide töös, seminaridel nii kuulajate kui ka ettekanega esinejatena. Toetada teaduslik- praktiliste kogemuste omandamist doktoritöö koostamise eesmärgil."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Stuudiumi jooksul peab üliõpilane osalema seminaridel, kus arutakse ja arvustatakse doktorantide ettekandeid; peab esinema mõne rahvusvahelise konverentsi, seminari ja doktorikooli töös kuulja, rühmatöö liikme, ettekande koostaja- ja esitajana. Kogu doktoriõppe jooksul osalemine vähemalt 3 TLÜ doktorikooli uurimisvaldkonnaga seotud teaduslikul seminaril; stuudiumi jooksul osalemine vähemalt 2 talve- või suvedoktorikooli töös ettekandega."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Oskab erialaselt suhelda oma kolleegidega; oskab effektiivselt teha meeskonnatööd; oskab koostada ja analüüsida teaduslikku ettekannet."
  }
  [7225]=>
  object(stdClass)#7226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Eriseminar lõpeb hindelise arvestuse sooritamisega. Üliõpilased teevad suulise ettekande, milles annavad ülevaate oma tulevasest seminaritööst. Lisaks toimub arutelu kursuse jooksul läbitud teoreetilise materjali põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Luua võimalused esmaseks teadustöö kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(492) "Eriseminari temaatika on seotud tudengi uurimistöö teemaga. Käsitletakse kaasaegse lingvistika uusimaid uurimismeetodeid ning suundi. Bakalaureusetöö vormistamise nõuded ja struktuur. Uurimistöö teema, objekt, eesmärk ja probleem. Töö allikatega. Uurimistöö ülesehitus. Esmaste uurimistöö tulemuste esitamine ja kaitsmine seminaris. Iseseisev töö: bibliograafia koostamine; teeside koostamine; referaadi koostamine ja kaitsmine; bakalaureuse töö kohta arvamuse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Oskab omandatud keele uurimise meetodeid rakendada praktilises uurimuses; Omandab iseseisva uurimistöö kogemuse omandamine; Suudab loogiliselt läheneda huvitavale teemale."
  }
  [7226]=>
  object(stdClass)#7227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse 3 kontrolltööd ja essee. Suuliseks osaks on ettekanne ainealasel teemal. Külastus vähemalt 80% kõikide praktiliste ja loomingutööde tegemine. Lõpuhinnet saab arvestades kõiki tulemusi loometöödest."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Tutvustada üliõpilastele kõnekultuuri mõistet ja norme. Näidata ära normide rikkumise põhjused. Kõnekeele korrigeerimine vastavalt vene kirjakeele normide ja kõnekeele kriteeriumidele."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kõnekultuuri mõiste. Kirjakeele normid ja variandid, normide rikkumise põhjused. Õige hääldus. Leksikaalsete, grammatiliste ja stilistiliste vigade põhjused. Tudengite kõnekeele korrigeerimine vastavalt vene kirjakeele normidele, vigade põhjused ja seletused. Kõnekultuuri sisulis-kõnelised kriteeriumid, suhtlemise pragmaatilis-funktsionaalne printsiip."
    ["vljund"]=>
    string(146) "- tunneb vene keele kõnekultuuri. - teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele häälduse ja sõnamoodustusliku reegleid - rikastab sõnavara"
  }
  [7227]=>
  object(stdClass)#7228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Eksam. Lõpuhinnet saab arvestades kõiki tulemusi seminaarist, iseseisva- ja kontroltöödest ning vigadeparanduse kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Toetada pädevuste kujunemist teoreetilise vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni alal ja nende rakendamist praktikas. Lisaks korrigeerida ja süvendada üliõpilaste ortograafia ja punktuatsiooni oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(750) "Süstemaatiline ülevaade vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest. Vene keele graafika lühiajalugu, kirjatehnika. Tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid. Vene keele häälikusüsteemi eripära. Tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiibid ja reeglid. Leksikaalne, morfoloogiline ja süntaktiline lingvistika. Sõnade moodustamine vene keeles, õigekirjutusnormide süvendamine. Loengutel leiavad käsitlust teoreetilised küsimused ning ortograafia ja punktuatsiooni keerulisemad reeglid, seminaridel on ettenähtud iseseisvalt õpitud reeglite praktiline küsitlus, testide ja ettütluste kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tunneb vene keele süstemaatilist kujutlust graafika, ortograafia ja punktuatsiooni süsteemi; Teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reegleid; Oskab vene keele õigekirja vastavalt graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reeglitele."
  }
  [7228]=>
  object(stdClass)#7229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(426) "Kursus lõpeb eksamiga. Hinnatakse tööd semestri jooksul: auditoorne ja kodutöö. Semestri lõpus korraldatakse kirjalik eksam. Eksamile pääsemiseks on vaja sooritada kõik kontrolltööd ning arvestuslikud iseseisvad tööd (luuletuste pähe õppimine, dialoogide koostamine). Eksamile pääsevad ainult need üliõpilased, kes olid aktiivsed semestri jooksul (loengutel osalemine vähemalt 75%), teised eksamile ei saa."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Valdkonna peaaine. Kujundada ja süvendada tänapäeva vene kirjakeelehääldusnormide oskust."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Foneetiline transkriptsioon. Vene keele häälikud - vokaalid, konsonandid. Häälikute artikulatsiooni iseloomustus. Silp ja kõnetakt. Rõhk ja intonatsioon. Praktilise vene keele ortoeepia. Intonatsiooni konstruktsioonid. Praktiline foneetika (harjutused aktsendi kõrvaldamiseks). Iseseisev töö - luuletuste pähe õppimine, dialoogide koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(56) "Artikuleerib häälikuid õigesti; Valdab intonatsiooni."
  }
  [7229]=>
  object(stdClass)#7230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Arendada üliõpilaste väljendusoskust vene keeles, süvendada suhtlemisoskusi õpitud teemade raames (dialoogide, monoloogide, ettekannete koostamine jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Väljendusoskuse arendamine. Kommunikatiivsete oskuste kujundamine erinevatel teemadel (haridus, poliitika, kunst, inimestevahelised suhted, iseloom, perekond, elukutse jmt). Etiketi verbaalsed mudelid. Hääldusoskuse süvendamine (aktsendi kõrvaldamine, kõnefragmendi intonatsioon). Tudeng õpib individuaalselt teemasid, mis on antud iseseisvaks tööks. Iseseisvad tööd peavad olema sooritatud õppejõu poolt määratud tähtajaks. Õppejõud jätab endale õiguse mitte vastu võtta ebakorrektselt vormistatud töid."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Saab aru teaduslikust tekstist. Koostab teaduslikke monolooge ja dialooge. Eristab kõne- ning kirjakeelt, oskab liikuda ühelt keeleliselt tasemelt teisele vastavalt kommunikatiivsele situatsioonile. Orienteerub kulturoloogilises reaalsuses."
  }
  [7230]=>
  object(stdClass)#7231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Toetada vene keele häälikute süsteemi omandamiseks. Tutvustada vene keele häälikute süsteemi eripärasid, anda ülevaade häälikute foneetilise vaheldumise seaduspärasustest, ära näidata vene keele rõhu ja intonatsiooni spetsiifika."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest ja ortoeepilisest süstemist. Käsitletakse tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamisnorme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pööratakse õige hääldamise loomise viisidele. Teoreetiline materjal vaheldub praktiliste ülesannetega."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Oskus tegema foneetilist transkriptsiooni ning teksti foneetilist analüüsi; Õige hääldamise ja intonatsiooni oskused; Teadmised vene keele häälikute süsteemi eripärastest."
  }
  [7231]=>
  object(stdClass)#7232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(59) "Luua eeldused russistika sünnist ja arengust arusaamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Kursus on üles ehitatud vene keele grammatikat käsitlevate tööde tutvustamisele (M. Lomonossov, V. Vostokov jt). Vaadeldakse russistika ja euroopa keeleteaduse ühisjooni nende arengu kestel (A. Potebnja, A. Fortunatov, A. Shahhmatov jt). Loengutes tutvustatakse russistika ajalugu, seminarides analüüsitakse lingvistide töid."
    ["vljund"]=>
    string(121) "Orienteerub russistika ajaloos ja selle kohas maailma keeleteaduse protsessis; Teab üldtuntud vene keeleteadlaste töid."
  }
  [7232]=>
  object(stdClass)#7233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6018"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Hindeline arvestus (tekstide analüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Toetada pädevuste kujunemist teksti vaatlusel, lähtudes tema lingvistilistest ja stilistilistest aspektidest."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Teksti ülesehtius ja keeleine sidusus. Teksti retoorilised ja stilistilised võimalused. Teksti kaks põhiomadust: seostatus ja terviklikkus. Autori ja adressaadi kategooria. Teksti subjekt, ruum, aeg, hinnang ja teised kategooriad. Individuaalse stiili mõiste. Stiil ja norm. Tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(84) "Teadmised teksti lingvistilise ja stilistilise analüüsi kaasaegsetest meetoditest."
  }
  [7233]=>
  object(stdClass)#7234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Luua tingimused ja võimalused vene keele standardi omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Kodifitseeritud vene keel. Keele evutsiooni mõiste (lingvistilised ja ekstralingvistilised parameetrid). Keel ja võim. Keel poliitikas Vene keel ja totalitiaarne ühiskond. Vene keel demokraatliku ühiskonnas(demokraatlik diskursus). Reklaam ja keel. Keel ja linn, madalkeelsus. Keelesugulus ja murded. Vene keel meedias. Vene keel ja vene diasporaa."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Tunneb vene keele arengut ja muutusi; Suudab analüüsida igasugust tüüpi teksti vene keele standardi alusel; Oskab seostada erinevaid juba omandatud teadmisi ja oskusi."
  }
  [7234]=>
  object(stdClass)#7235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Uurida vene keele funktsioneerimise eripära ajalehe diskursuses ning selle vastavust normi ja tavapärase kasutusega."
    ["sisu"]=>
    string(676) "Ajalehe diskursus. Trüki ja elektrooniliste väljaannete lingvistilised aspektid. eri zhanrite ajalehe tekstide semantilised ja pragmaatilised eripärad: informatiivne teatis, poliitiline kommentaar, reklaam. Erinevat liiki ajalehe tekstide subjektiivne organisatsioon. Ajalehe teksti subjekti kõnekasutuse vaatlus. Ajalehe tekst ja hinnangu kategooria: esile tuleku võimalused. Tsitaat tänapäeva ajalehes. Kirjandusliku normi kategooria ja tänapäeva ajalehe keel: keele tavapärase kasutuse muutumine. Uued sõnad ja laenud ajalehtedes. Mittestandartne sõnamoodustamine. Sõnavara sisulise potentsiaali ümbermõtestamine. Iseseisev töö: ajalehe tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Valdab ajalehe teksti pragmaatilise eripära analüüsi oskust; Orienteerub praeguses vene poliitilises spetsiifilises kommunikatsioonis; Teab peamisi kaasaegse vene ajalehe diskursuse keelelisi uuendusi."
  }
  [7235]=>
  object(stdClass)#7236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6021"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Luua eeldused bulgaaria keele aluste omandamiseks. Üliõpilased tunnevad bulgaaria keele alused: hääletus ja grammaatilise süsteemi, ortograafia ja ortoeepia, leksikaalne miinimum bulgaaria keeles suhtlemiseks (suuliselt ja kirjalikult)."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Bulgaaria keel slaavi keelena. Bulgaaria keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetmed. Leksikoloogia alused. Sõnavara omandamine kirjatekstide ning dialoogide kaudu. Väljendusoskuse arendamine. Sõnade käänamine ja pööramine. Aegade süsteem. Otsene ja kaudne kõne. Kõneviisid."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Saab keelekvalifikatsiooni A1. Oskab kirjutada ja rääkida bulgaaria keeles grammatiliselt õigesti aktuaalsetel sotsiokultuursetel teemadel. Omab põhiteadmisi tänapäeva normatiivse bulgaaria keele foneetikas, leksikoloogias, morfoloogias ja süntaksis."
  }
  [7236]=>
  object(stdClass)#7237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6023"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Õpetada kasutama teoreetilisi vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni teadmisi praktikas. Korrigeerida ja süvendada üliõpilaste ortograafia ja punktuatsiooni oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(826) "Süstemaatiline ülevaade vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest. Vene keele graafika lühiajalugu, kirjatehnika. Tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid. Vene keele häälikusüsteemi eripära. Tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiibid ja reeglid. Leksikaalne, morfoloogiline ja süntaktiline lingvistika. Sõnade moodustamine vene keeles, õigekirjutusnormide süvendamine. Loengutel leiavad käsitlust teoreetilised küsimused ning ortograafia ja punktuatsiooni keerulisemad reeglid, seminaridel on ettenähtud iseseisvalt õpitud reeglite praktiline käsitlus, testide ja etteütluste kirjutamine. Iseseisev töö: vigade parandus, reeglite õppimine, projekti koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(292) "- tunneb vene keele süstemaatilist kujutlust ning graafika, ortograafia ja punktuatsiooni süsteemi; - teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reegleid; - oskab vene keele õigekirja vastavalt graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reeglitele."
  }
  [7237]=>
  object(stdClass)#7238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6025"
    ["hindamine"]=>
    string(202) "Eksam. Külastus vähemalt 80% kőikide praktiliste ja kontrolltööde tegemine ning ka töö vigade osas. Lőpuhinnet saab arvestades kőiki tulemusi kontroltöödest ning vigadeparanduse kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Omandada poola keele hääldus- ja alusteadmised grammatikast."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Poola keel slaavi keelena. Poola keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetmed. Leksikoloogia alused. Sõnavara omandamine kirjatekstide ning dialoogide kaudu. Väljendusoskuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(128) "Tunneb poola keele tähestiku ja oskab lugeda; On omandanud poola keele hääldusoskuse; Mőistab poola keele grammatika alused."
  }
  [7238]=>
  object(stdClass)#7239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6034"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Toetada pädevuste kujunemist järgmistes aspektides: Vene kirjakeele kujundamise olulisemad ajaloolised etapid; Vene kirjakeele tüübid ja nende vastastikune mõju; Keeleliste vahendite stilistika."
    ["sisu"]=>
    string(216) "Vene kirjakeele ajaloolise arengu ja funktsioneerimise eripära erinevatel ajastutel (kirjakeele tekkimisest nüüdisajani). Iseseisev töö: Erinevatel ajastutel vene keeles kirjutatud tekstide praktiline analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised vene kirjakeele kujunemise põhimõtetest ning arengu tendentsidest; Oskus analüüsida vene kirjakeele erinevate ajastute tekstide stilistikat ning üldkeelelisi elemente."
  }
  [7239]=>
  object(stdClass)#7240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6035"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Omandada ülevaatlikud teadmised kirjakeele ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida erinevaid kirjakeele näidiseid."
    ["sisu"]=>
    string(441) "Kirjakeele päritolu ja arengu etapid. Kirjakeele märkide tüübid. Maailma tähestikud. Kreeka tähestik. Ladina tähstik. Germaanlaste ja keltide kirjakeel. Gooti ja kopti kirjakeel. Armeenia ja Gruusia tähestikud. Slaavi keelte tähestikud: kirillitsa ja glagolitsa. Kirill ja Methodiuse tegevus slaavi kirjakeele loomiseks. Vana Vene kirjakeel ja käsikirjade tüübid. Tähestikude reformid. Kaasaegse teksti graafilised iseärasused."
    ["vljund"]=>
    string(232) "- teab kirjakeele arengu põhietapid ja kirjamälestiste tüübid; - orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; - oskab analüüsida kirjakeele näidiseid."
  }
  [7240]=>
  object(stdClass)#7241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6036"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Toetada pädevuste kujunemist ühest kaasaegsest russistikas olevast grammatika kirjeldamise viisist ja tutvustada funktsionaalse lingvistika ja grammatika teoreetilist alust, põhiprobleeme ning eesmärke."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Funktsionaalses grammatikas käsitletavad põhiobjektid: funktsionaal-semantiline väli, kategoriaalne situatsioon, keelendi tähendus ja funktsioon grammatika sfääris jne. Tutvustatakse ka taksisega ja ajalise deiksisega seotud nähtusi."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Teab funktsionaalse lingvistika põhisuundadest; Oskab käsitleda keelelisi nähtusi funktsionaalsismi seisukohast."
  }
  [7241]=>
  object(stdClass)#7242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6037"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Bakalaureusetöö kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Oskus andmeid koguda ja algallikatega töötada; Suutlikkus kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinev uurimistöö."
    ["sisu"]=>
    string(513) "Bakalaureusetöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse vene keele, vene kirjanduse ja kultuuri aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Töö mahuks on reeglina 36 standardlehekülge. Üliõpilaselt eeldatakse ülevaadet antud teemaga seotud senistest uurimistöödest ja omapoolselt analüüsi (lingvistikas reeglina keelendite korpuse alusel, kirjandusteaduses ja kultuuriloos erinevate tekstide baasil). Töö peab olema vormistatud vastavalt üldkehtivatele teadustöö normidele."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Luua võimalused iseseisvaks uurimistööks üliõpilase poolt valitud valdkonnas; Luua võimalused akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemiseks."
  }
  [7242]=>
  object(stdClass)#7243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6040"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Omandada baasteadmised praktilisest vene keelest, selleks et õpilane oskaks suhelda elementaarsel tasemel igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides. Esmaste kirjutamise ja lugemise oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(769) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud kuulamis- ja lugemisoskuste kujundamine A1 tasemel. Omandada edasiseks intensiivõppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele ning sõnade ja kõne struktuuride õigesti hääldamisele. Grammatika esitatakse nii, et arusaamine ja tekstide koostamine oleks lihtsam ja efektiivsem. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu situatsioonidesse."
    ["vljund"]=>
    string(284) "- tunneb vene keele tähestikku ning elementaarseid grammatikareegleid; - oskab lugeda ja kirjutada lihtsamaid tekste vene keeles; - saab aru kõnest igapäeva elu situatsioonides õpitud teemade raames; - oskab rääkida endast, oma keskkonnast jne. ning toetada suhtlemist teistega."
  }
  [7243]=>
  object(stdClass)#7244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6041"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada praktilist vene keelt, selleks et õpilane oskaks paremini suhelda igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud palju dialooge, kuulamise ja lugemise oskuste kujundamine A2 tasemel. Omandada edasiseks õppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust selleks, et soodustada õpilaste arusaamist Venemaa elust ja olustikust. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu ja eriala situatsioonidesse."
    ["vljund"]=>
    string(219) "- oskab ennast väljendada igapäeva elu ja eriala situatsioonides; - oskab kirjutada esseed; - oskab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest kõnest aru"
  }
  [7244]=>
  object(stdClass)#7245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Süvendada praktilise vene keele oskus kõikedes igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(528) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel B1 tasemel. Dialoogide koostamine, esitamine. Audeerimise oskuse süvendamine ja lugemisoskuste arendamine. Grammatika süvendamine (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on arendada rääkimise oskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust. Kursus sisaldab materiale erialases keskkonnas suhtlemiseks ka neljas aspektis: kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(224) "- oskab ennast väljendada igapäeva elus ja erialaselt; - oskab kirjutada esseed; - suudab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest ja kirjalikust kõnest aru"
  }
  [7245]=>
  object(stdClass)#7246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6043"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada praktilist vene keelt, selleks et õpilane oskaks paremini suhelda igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud palju dialooge, kuulamise ja lugemise oskuste kujundamine A2 tasemel. Omandada edasiseks õppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust selleks, et soodustada õpilaste arusaamist Venemaa elust ja olustikust. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu ja eriala situatsioonidesse."
    ["vljund"]=>
    string(219) "- oskab ennast väljendada igapäeva elu ja eriala situatsioonides; - oskab kirjutada esseed; - oskab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest kõnest aru"
  }
  [7246]=>
  object(stdClass)#7247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6044"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada praktilist vene keelt, selleks et õpilane oskaks paremini suhelda igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(784) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud palju dialooge, kuulamise ja lugemise oskuste kujundamine A2 tasemel. Omandada edasiseks õppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust selleks, et soodustada õpilaste arusaamist Venemaa elust ja olustikust. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu ja eriala situatsioonidesse."
    ["vljund"]=>
    string(219) "- oskab ennast väljendada igapäeva elu ja eriala situatsioonides; - oskab kirjutada esseed; - oskab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest kõnest aru"
  }
  [7247]=>
  object(stdClass)#7248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6045"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Süvendada praktilise vene keele oskust kõigis igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, süvendada kirja- ning lugemisoskust vene keeles"
    ["sisu"]=>
    string(521) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel B1 tasemel. Dialoogide koostamine, esitamine. Audeerimisoskuse süvendamine ja lugemisoskuste arendamine. Grammatika süvendamine (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on arendada rääkimisoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust. Kursus sisaldab materjale erialases keskkonnas suhtlemiseks neljas aspektis: kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(224) "- oskab ennast väljendada igapäeva elus ja erialaselt; - oskab kirjutada esseed; - suudab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest ja kirjalikust kõnest aru"
  }
  [7248]=>
  object(stdClass)#7249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6047"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Süvendada praktilise vene keele oskust kõikides igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, samuti kirja- ning lugemisoskuse süvendamine"
    ["sisu"]=>
    string(528) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel B1 tasemel. Dialoogide koostamine, esitamine. Audeerimise oskuse süvendamine ja lugemisoskuste arendamine. Grammatika süvendamine (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on arendada rääkimise oskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust. Kursus sisaldab materiale erialases keskkonnas suhtlemiseks ka neljas aspektis: kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(224) "- oskab ennast väljendada igapäeva elus ja erialaselt; - oskab kirjutada esseed; - suudab esitada ettekannet; - demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; - saab vene keele suulisest ja kirjalikust kõnest aru"
  }
  [7249]=>
  object(stdClass)#7250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6048"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Arendada üliõpilaste kirjaliku väljendusoskust tänapäeva vene keeles (sh teadus), süvendada kirjaliku suhtlemisoskust: diktantide, kirjandite, etteütluste jne kirjutamine."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Loengud ja praktilised harjutused. Kirjaliku väljendusoskuse arendamine. Vene keele ortograafia, morfoloogia, lauseehitus ja lausetüübid. Erinevate tekstitüüpide (sh teaduslikud artiklid) analüüs. Keele vahendite kasutamine kirjas."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Omab süvenenud venekeelset kurjaliku suhtlemisoskust. Oskab kirjutada essee ja teised tekstid vene keeles."
  }
  [7250]=>
  object(stdClass)#7251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6049"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(133) "Õppida analüüsima tekste eri vaatepunktidest ning arendada tervikliku teksti kirjutamisoskust tänapäeva vene keeles (sh teadus)."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Tekstitüübid. Erinevate tekstide stiil ja keelendite valik. Kirjaliku keelekasutuse arendamine: praktiline tekstide koostamine. Võõrkeelse teksti analüüsi probleemid."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Oskab teksti koostada vene keeles, valida sobiva stiili ja keelendeid. Teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reegleid."
  }
  [7251]=>
  object(stdClass)#7252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6052"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Jooksvad hinded, eksam (2 osa – kirjalik ja suuline)."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Üliõpilased saavad süstemaatilised teadmised tänapäeva bulgaaria keelest."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Bulgaaria keele foneetiline süsteem – diakroonilised aspektid ja grammatiline struktuur. Sõnade grammatiline klassifikatsioon – nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Tegusõnade ajaline süsteem ja vorm. Kõneviisid. Kesksõna, määrsõna, eessõna, sidesõna, hüüdsõna, abisõna. Süntaks –lause ülesehitamise viisid. Dialektid ja kirjanduslik keel. intensiivne kodune töö (harjutused) bulgaaria keele grammatika omandamuseks"
    ["vljund"]=>
    string(76) "Omandab põhiteadmisi ja praktilisi oskusi bulgaaria kirja- ja kõnekeelest."
  }
  [7252]=>
  object(stdClass)#7253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6053"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Kontrollida teadmiste taset vene keele alal. Itegreerida saadud teadmisi vene keele valdkonnas ja kontrollida nende teadmiste taset."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Eksam koosneb teoreetilistest küsimustest ja praktilistest ülesannetest. Eksam hõlmab kaasaegse vene keele kõiki suundi (foneetikat, leksikoloogiat, morfoloogiat, süntaksit)."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Suutlikkus näidata omandatud teadmisi vene keele alal bakalaureuseksamil; Oskus valitud ainevaldkonnas süvendatud teadmiste abil paremni orienteeruda."
  }
  [7253]=>
  object(stdClass)#7254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6054"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Omandada poola keele grammatikast. Korrigeerida ja süvendada üliõpilaste poola grammatika oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(373) "Poola keele grammatiline struktuur. Nimi- ja omadussõnade käänamine. Järg- ja põhiarvsõnad. Verbi pöördelised vormid: tegumoed ja grammatilised ajad, kõneviisid, otsene ja kaudne kõne, käändelised vormid, nende kasutamine. Sõnaliigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna, määrsõna, eessõna, sidesõna. Süntaks. tõlkepraktika ja teksti kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(281) "On omandanud süstemaatilise ettekujutuse poola grammatikast. Tunneb poola keele ortograafia reegleid. Oskab õigekirja vastavalt poola keele grammatika reeglitele. Loengutes tuuakse ära teoreetilised põhimõtted. Seminarides leiab aset praktiline töö teksti analüüsi alusel."
  }
  [7254]=>
  object(stdClass)#7255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6055"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Toetada pädevuste kujunemist kirjaliku väljendusoskuse.ja teadusliku keele kasutamise osas kõnes."
    ["sisu"]=>
    string(323) "Täiendav õppe ja metoodiline materjal filoloogia eriala keele valdamiseks, selleks et kujundada oskusi iseseisvaks tööks teaduskirjandusega vene keeles. Õppetööl kasutatakse klassikalisi tekste keele- ja kirjandusteaduste alal, tehakse ülesandeid tekstide alusel. Iseseisev töö: referaadi ja ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(176) "Saab aru teaduslikust tekstist; Määratleb ja konspekteerib teksti, refereerib, reprodutseerib seda; Koostab teese ja annotatsioone; Koostab teaduslikke monolooge ja dialooge."
  }
  [7255]=>
  object(stdClass)#7256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6057"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Toetada pädevuste kujunemist vene keele grammatika osas nii teoreetilisel kui praktilisel baasil."
    ["sisu"]=>
    string(381) "Sõnatuletuse tüübid, nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade moodustamine. Sõnaliigid. Nimisõnad (sugu, arv, käänamine). Omadussõnad ja nende tunnused. Omadussõnade täis- ja lühivormid, nende funktsioonid kõnes. Tegusõna, selle grammatilised kategooriad. Aspekt, kui vene verbi eripära. Iseseisev töö – grammatika harjutused ja praktiliste materjalide koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Süvendatud praktilised oskused vene keele grammatikast."
  }
  [7256]=>
  object(stdClass)#7257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6066"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Omandada baasteadmised praktilisest vene keelest, selleks et õpilane oskaks suhelda elementaarsel tasemel igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides. Esmaste kirjutamise ja lugemise oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(925) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud kuulamis- ja lugemisoskuste kujundamine A1 tasemel. Omandada edasiseks intensiivõppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele ning sõnade ja kõne struktuuride õigesti hääldamisele. Grammatika esitatakse nii, et arusaamine ja tekstide koostamine oleks lihtsam ja efektiivsem. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu situatsioonidesse. Iseseisev töö: sõnavara loomine, grammatika ülesannete täitmine, kodutekstide lugemine ja kuulamine, kirjutamise oskuste (vene tähestik) harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Tunneb vene keele tähestikku ning elementaarseid grammatikareegleid; Oskab lugeda ja kirjutada lihtsamaid tekste vene keeles; Saab aru kõnest igapäeva elu situatsioonides õpitud teemade raames; Oskab rääkida endast, oma keskkonnast jne. ning toetada suhtlemist teistega."
  }
  [7257]=>
  object(stdClass)#7258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6067"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kursus lõpeb eksamiga. Hinnatakse tööd semestri jooksul: auditoorne ja kodutöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Arendada praktilist vene keelt, selleks et õpilane oskaks paremini suhelda igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud palju dialooge, kuulamise ja lugemise oskuste kujundamine A2/B1 tasemel. Omandada edasiseks õppeks vajalik grammatika. Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust selleks, et soodustada õpilaste arusaamist Venemaa elust ja olustikust. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu ja eriala situatsioonidesse. Iseseisev töö: sõnavara loomine, grammatika ülesannete täitmine, kodutekstide lugemine, esseede kirjutamine, etteastete koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Oskab ennast väljendada igapäeva elu ja eriala situatsioonides; Oskab kirjutada esseed; Oskab esitada ettekannet; Demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; Saab vene keele suulisest kõnest aru."
  }
  [7258]=>
  object(stdClass)#7259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6069"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Venekeelsete ilukirjanduslike tekstide lugemine ja mõistmine"
    ["sisu"]=>
    string(164) "Õppejõu ning üliõpilase poolt valitud venekeelsete tekstide lugemine, arutamine ja analüüs. Tekstid valitakse vastavalt üliõpilaste huvidele ja vajadustele."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Saab aru ilukirjanduslikust tekstist. Oskab teksti ümber jutustada. Tunneb teksti sõnavara. Kirjutab kokkuvõtte."
  }
  [7259]=>
  object(stdClass)#7260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6071"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Tutvustadada keele ja kultuuri seoste ja suhtega. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida tekste."
    ["sisu"]=>
    string(243) "J.Vereštšagin ja V.Kostomarovi kontseptsioon: leksikaalne foon, kõne-käitumise taktikad. V. Kolessov: vene sõna filosoofia. Lingvokulturoloogia: mentaalsus, keele maailmapilt, kontsept, kultuuridevaheline kommunikatsioon. Etnolingvistika."
    ["vljund"]=>
    string(270) "- Tunneb kursuse teoreetilisi mõisteid. - Mõistab vahet keeleteaduse ja kultuur-lingvistilise teaduse vahel. - Oskab kommenteerida teksti (kurtuur-lingvistiline analüüs). - Oskab tõlgendada vene keele ühikute kultuurilist tähendust ning võrrelda teiste keeltega."
  }
  [7260]=>
  object(stdClass)#7261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6072"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Toetada pädevuste kujunemist: vene keele stilistika võimalustest teksti loomes ja valmis kirjutatud tekstide analüüsi läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Funktsionaalsete stiilide ajalugu ja elemendid. Keele žanrid ja stiil. Teksti esteetiline ülesehitus, keeleline sidusus. Adressaadi kategooria, suhtlussituatsioonid. Autori kategooria ja autorluse võimalused. Teksti retoorilised ja stilistilised võimalused. Teksti kaks põhiomadust: seostatus ja terviklikkus. Stiil ja norm. Tänapäeva teksti stilistilis-ajaloolised kommenteerimise võimalused. Individuaalse stiili mõiste. Praktilise stilistika käsitlus. Iseseisev töö: esseede ja projektide koostamine, tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(290) "- Teab tekstide stliilide ja žanride eripära; - oskab kasutada praktilise stilistika võtteid tekstiloomes; - teab sõnastikke, mis aitavad teksti keeleliste vahendite analüüsimisel ja/või parandamisel; - oskab eristada keele sotsiaalseid funktsioone ning seostada neid kõnevormidega."
  }
  [7261]=>
  object(stdClass)#7262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6073"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Toetada pädevuste kujunemist järgmistes aspektides: Vene kirjakeele kujundamise olulisemad ajaloolised etapid; Vene kirjakeele tüübid ja nende vastastikune mõju; Keeleliste vahendite stilistika."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Vene kirjakeele ajaloolise arengu ja funktsioneerimise eripära erinevatel ajastutel (kirjakeele tekkimisest nüüdisajani)."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Teadmised vene kirjakeele kujunemise põhimõtetest ning arengu tendentsidest; Oskus analüüsida vene kirjakeele erinevate ajastute tekstide stilistikat ning üldkeelelisi elemente."
  }
  [7262]=>
  object(stdClass)#7263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6074"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "Arvestus. Lõpphinne baseerub isesisva töö hinnetel"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Teema: Vanaslaavi tõlkemälestiste ajalugu ja tekstoloogia. Omandada ülevaatlikud teadmised vanaslaavi tõlkemälestite ajaloost ja tektoloogia ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida erinevaid vanaslaavi tõlkemälestite näidiseid."
    ["sisu"]=>
    string(583) "Vanaslaavi tõlkemälestite päritolu ja arengu etapid. Vanaslaavi tõlkemälestite tüübid ja perioodid. Slaavi kirjakeele tekkimise ajalugu. Orginaali ja tõlke keeled. Tõlkimine vanaslaavi keelde. Vana Testament. Vana Testamendi vanaslaavi manuskriptsid. Uue Testamendi tõlge vanaslaavi keelde. Uue Testamenti vanaslaavi manuskriptid. Laulude tõlge vanaslaavi keelde. Laulude vanaslaavi manuskriptid. Hümnograafia tõlge vanaslaavi keelde (hymnography). Hümnograafia vanaslaavi manuskriptid. Hymnography vanaslaavi manuskriptsid. Ajaraamatute tõlge ja vanavene ajaraamatud."
    ["vljund"]=>
    string(246) "- teab vanaslaavi tõlkemälestite arengu põhietappe ja kirjamälestiste tüüpe; - orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotud klassikalisi teadustöid; - oskab analüüsida kirjakeele näidiseid"
  }
  [7263]=>
  object(stdClass)#7264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6075"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Esmase töökogemuse kujunemine ja üliõpilaste erialase silmaringi laiendamine."
    ["sisu"]=>
    string(160) "Üliõpilane tutvub tulevase tööga. Praktiseerib mõnes asutuses, samal ajal juhendab teda juhendaja. Nt. keelepraktika mõnes kirjastuses või turismifirmas."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Oskab kasutada praktilises tegevuses omandatud teadmisi ja oskusi."
  }
  [7264]=>
  object(stdClass)#7265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6078"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Eksam. Eksamile pääsemiseks on vaja sooritada kõik kontrolltööd ning arvestuslikud praktilised tööd. Eksamile pääsevad ainult need üliõpilased, kes olid aktiivsed semestri jooksul (loengutel osalemine vähemalt 75%), teised eksamile ei saa."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Süvendada praktilise vene keele oskus kõikedes igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides, kirjaliku ning lugemise oskused kaasa arvatud."
    ["sisu"]=>
    string(669) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel B2/C1 tasemel. Dialoogide koostamine, esitamine. Audeerimise oskuse süvendamine ja lugemisoskuste arendamine. Grammatika süvendamine (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on arendada rääkimise oskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Kursus sisaldab informatsiooni Venemaa kultuurist ja venelaste kombestikust. Kursus sisaldab materiale erialases keskkonnas suhtlemiseks ka neljas aspektis: kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine. Iseseisev töö: sõnade õppimine, grammatika ülesannete täitmine, kodutekstide lugemine, esseede kirjutamine, ettekannete koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Oskab ennast väljendada igapäeva elus ja erialaselt; Oskab kirjutada esseed; Suudab esitada ettekannet; Demonstreerib süvenenud oskust vene keele grammatikas; Saab vene keele suulisest ja kirjalikust kõnest aru."
  }
  [7265]=>
  object(stdClass)#7266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6079"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Luua võimalused lingvistiliste distsipliinide käsitlemiseks teaduspõhisel alusel ning taustal."
    ["sisu"]=>
    string(265) "Akadeemiline grammatika ja praktiline grammatika. Grammatilised sõnaraamatud ja teatmikud. Keel ja keelestandard. Vene keele standardi mõiste. Iseseisev töö seisneb ette antud teaduskirjanduse temaatika läbitöötamises ja selle põhjal referaadi kirjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(102) "Keeleoskuse omandamine keelestandardi alusel; Lingvistiliised baasteadmisi vene keele grammatika alal."
  }
  [7266]=>
  object(stdClass)#7267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6087"
    ["hindamine"]=>
    string(560) "Testid ja kontrolltööd peab üliõpilane tegema tingimata enne eksamisessiooni selleks määratud aegadel. Juhul, kui üliõpilane ei kirjuta ettenähtud tööd määratud ajal, jätab õppejõud endale õigust loobuda kirjalikude tööde vastuvõtmisest eksamisessiooni ajal, kui üliõpilasel ei ole selleks kaalukaid põhusi: st peab esitama vastava dokumendi nt meditsiiniasutusest või tööandja poolt, mis põhjusel ta ei osalenud kontrolltööde kirjutamises selleks ettenähtud aegadel. Tööde parandamine toimub õppejõu poolt määratud aegadel."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Omandada teadmised kõrvutava keelteaduse meetoodikast. Saavutada oskust analüüsida konkreetset keelelist ainest omandatud meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursuse käigus käsitletakse kontrastiivgrammatika uurimismeetodeid ja terminoloogiat. Kaasatakse erinevate keelte ainest. Põhirõhk on vene ja eesti keele kõrvutaval käsitlemisel. Fookuses on erinevate keelenähtuste põhijooned. Tutvustakse foneetilisi, semantilisi, morfoloogilisi, süntaktilisi kategooriate käsitlemist."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Teadmised kõrvutva keeleteaduse terminoloogiast; Oskus kasutada kontrastiivgrammatika/ kõrvutava keeleteaduse põhimeetodeid; Suutlikkus analüüsida ja hinnata keeleteaduse vaatepunktist erinevate keelte (pm eesti-vene jt Euroopa keelte) faktilist ainest."
  }
  [7267]=>
  object(stdClass)#7268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6088"
    ["hindamine"]=>
    string(49) "Arvestus, mis koosneb kahest kirjalikust tööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Ülevaade russistika ajaloost, vene keele uurimise traditsiooni arengust. Tutvumine väljapaistvate russistide põhitöödega ja ideegeda ning ka tähtsamate akadeemiliste allikatega (grammatika, sõnastikud)."
    ["sisu"]=>
    string(478) "Käsitletakse klassikaliste ja kaasaegsete russistikaalaste tööde ideid. Tutvustakse silmapaistvamaid grammatilisi ja leksikografilisi teoseid. Samas ka erinevaid teoreetilisi töid russistika valdkonnast. Seda pakutakse vaadelda kui ajaloolises perspektiivis, ka käsitledes kaasaegseid vaatepunkte. Tehakse ka seoseid maailmakeeleteadusega. Pakutkse ka praktiliselt tutvuda vene keele Akadeemilise grammatikaga, suurimatega ja tähtsamatega akadeemilistega sõnaraamatutega."
    ["vljund"]=>
    string(393) "Teab russistika põhisuundumustest ja ideedest kui ajaloolises perspektiivis, ka selle kaasaegsest olekust; Oskab orienteeruda russistika põhisuundades ja selle käsitletavas kõige olulisemast kirjanduses; Suudab analüüsida ja hinnata vene keele fakte kasutades russistika olilisemaid saavutusi, nt kasutades akadeemilisi allikaid (grammatika, sõnastikud, keeleteaduslikud uurimistööd)."
  }
  [7268]=>
  object(stdClass)#7269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6089"
    ["hindamine"]=>
    string(166) "Arvestus. Hinnatakse jooksvaid töid. Soorituse eelduseks on kõik nõutavad tööd, tööde hilinemine saab olla ainult põhjendatud ja soovitavalt ette teada erand."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Arendada üliõpilaste suulist väljendusoskust vene ärikeeles, süvendada suhtlemisoskusi õpitud teemade raames: dialoogide, monoloogide, presentatsiooni koostamine."
    ["sisu"]=>
    string(243) "Väljendusoskuse arendamine. Kommunikatiivsete oskuste kujundamine erinevatel teemadel ärikeeles. Äri etiketi verbaalsed mudelid. Ärikeele vahendite kasutamine kõnes. Täiendav õppe ja metoodiline materjal töökeskonna keele valdamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Oskab suhelda äri situatsioonis vene keele grammatika reegleid jälgides Oskab äriettekanded esitada vene keeles Koostab monolooge ja dialooge äri olukorras jälgides etiketti."
  }
  [7269]=>
  object(stdClass)#7270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6090"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Eksam (kirjalikus vormis)."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Tutvuda vene kirjaliku ärikeele eripäraga. Õpetada venekeelse ärikirjade koostada ja parandada."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Ärikirjades kasutatava keele iseärasused. Ärialases suhtluses ette tulevad tekstiliigid: isiklikud dokumendid (nt avaldus, volitus, CV); korraldused (nt käskkiri); administratiiv-organisatsioonilised dokumendid (leping); informatiiv-korraldavad dokumendid (plank, tõend). Ärikirjades kasutatavad keelekonstruktsioonid ja sõnavara. Venekeelsete ärikirjade koostamine. Ärikirjades ette tulevate tüüpiliste vigade parandamine ja kõrvaldamine. Ärikeele stilistilised aspektid. Kirjalik ametikeel."
    ["vljund"]=>
    string(180) "Mõistab vene kirjaliku ärikeele eripära; Oskab koostada erinevatega tüüpidega dokumendid; Oskab kasutada vastavad keelekonstruktsioonid ja sõnavara; Oskab parandada oma vead."
  }
  [7270]=>
  object(stdClass)#7271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6091"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "Anda ülevaade õpitava keele kultuurist ja riigist."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Teadmised õpitava keele kultuurist ja riigist, mis aitavad sügavamalt mõista vene keele eripära. Kulturi mõiste. Keelesüstem kui kultuuri osa. Vene rahvuslik mentaliteet ja keele kujunemine. Õigeusk kui vene kultuuri ajalooline valik. Vene kirjandusliku keele kujunemine. Kaasaegne keele eripära ja arendamine. Tänava vene keel ja kultuur. Tähtsamad sündmused"
    ["vljund"]=>
    string(109) "Teab õpitava keele kultuurist ja riigist; Oskab analüüsida tähtsamad seosed vene kultuuri ja keele vahel."
  }
  [7271]=>
  object(stdClass)#7272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6092"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7272]=>
  object(stdClass)#7273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6093"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Arendada üliõpilaste väljendusoskust vene keeles, süvendada suhtlemisoskusi õpitud teemade raames (dialoogide, monoloogide, ettekannete koostamine jmt)."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Väljendusoskuse arendamine. Kommunikatiivsete oskuste kujundamine erinevatel teemadel (haridus, poliitika, kunst, inimestevahelised suhted, iseloom, perekond, elukutse jmt). Etiketi verbaalsed mudelid. Hääldusoskuse süvendamine (aktsendi kõrvaldamine, kõnefragmendi intonatsioon). Tudeng õpib individuaalselt teemasid, mis on antud iseseisvaks tööks. Iseseisvad tööd peavad olema sooritatud õppejõu poolt määratud tähtajaks. Õppejõud jätab endale õiguse mitte vastu võtta ebakorrektselt vormistatud töid."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Saab aru teaduslikust tekstist; Koostab teaduslikke monolooge ja dialooge; Eristab kõne- ning kirjakeelt, oskab liikuda ühelt keeleliselt tasemelt teisele vastavalt kommunikatiivsele situatsioonile; Orienteerub kulturoloogilises reaalsuses."
  }
  [7273]=>
  object(stdClass)#7274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6094"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7274]=>
  object(stdClass)#7275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6095"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7275]=>
  object(stdClass)#7276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6098"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Omandada iseseisva uurimistöö tegemise, tulemuste vormistamise ja ettekandmise ning teise autori töö analüüsimise põhialused."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Iseseisva uurimuse kavandamine, koostamine ja vormistamine õppejõu juhendamisel. Arutelu teemarühmades, vastastikune retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilane on omandanud kogemuse iseseisvalt uurimistööd teha, oskab analüüsida teaduslikke probleeme, esitada ning kaitsta oma seisukohti."
  }
  [7276]=>
  object(stdClass)#7277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6101"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Eksam kosneb semestri jooksul koostatud tekstide hinnetest (50%) ja keele reeglite tundmise ja kasutusoskuse testist (50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Soodustada vene(ema)keelse teksti kirjutamisoskust kaasaegsete keelevahendite abil. Toetada leksikaalsete vahendite valiku oskuse arengut."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Tekstitüübid. Erinevate tekstide stiil ja keelendite valik. Kirjaliku keelekasutuse arendamine: praktiline tekstide koostamine. Graafika, ortograafia ja punktuatsiooni roll ja reeglid kaasaegses vene keeles."
    ["vljund"]=>
    string(168) "Oskab teksti koostada vene keeles, valida sobivat stiili ja keelendeid. Teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reegleid."
  }
  [7277]=>
  object(stdClass)#7278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6104"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Omandada teadmised kõrvutava keelteaduse meetoodikast. Saavutada oskust analüüsida konkreetset keelelist ainest omandatud meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(329) "Kursuse käigus käsitletakse kontrastiivgrammatika uurimismeetodeid ja terminoloogiat. Kaasatakse erinevate keelte ainest. Põhirõhk on vene ja eesti keele kõrvutaval käsitlemisel. Fookuses on erinevate keelenähtuste põhijooned. Tutvustakse foneetilisi, semantilisi, morfoloogilisi, süntaktilisi kategooriate käsitlemist."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Teadmised kõrvutva keeleteaduse terminoloogiast; Oskus kasutada kontrastiivgrammatika/ kõrvutava keeleteaduse põhimeetodeid; Suutlikkus analüüsida ja hinnata keeleteaduse vaatepunktist erinevate keelte (pm eesti-vene jt Euroopa keelte) faktilist ainest."
  }
  [7278]=>
  object(stdClass)#7279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6107"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7279]=>
  object(stdClass)#7280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6113"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Omandada baasteadmised praktilisest vene keelest, selleks et õpilane oskaks suhelda elementaarsel tasemel igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides. Esmaste kirjutamis- ja lugemisoskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(925) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud kuulamis- ja lugemisoskuste kujundamine A1 tasemel. Omandada edasiseks intensiivõppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele ning sõnade ja kõne struktuuride õigesti hääldamisele. Grammatika esitatakse nii, et arusaamine ja tekstide koostamine oleks lihtsam ja efektiivsem. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu situatsioonidesse. Iseseisev töö: sõnavara loomine, grammatika ülesannete täitmine, kodutekstide lugemine ja kuulamine, kirjutamise oskuste (vene tähestik) harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Tunneb vene keele tähestikku ning elementaarseid grammatikareegleid; Oskab lugeda ja kirjutada lihtsamaid tekste vene keeles; Saab aru kõnest igapäevaelu situatsioonides õpitud teemade raames; Oskab rääkida endast, oma keskkonnast jne ning toetada suhtlemist teistega."
  }
  [7280]=>
  object(stdClass)#7281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6114"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "EKSAM"
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Omandada baasteadmised praktilisest vene keelest, selleks et õpilane oskaks suhelda elementaarsel tasemel igapäevastes situatsioonides vene keelt kõnelevates riikides. Esmaste kirjutamis- ja lugemisoskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(925) "Vene keele õpetamine kommunikatiivsetel meetoditel, kaasa arvatud kuulamis- ja lugemisoskuste kujundamine A1 tasemel. Omandada edasiseks intensiivõppeks vajalik grammatika (morfoloogia ja süntaks). Kirjalike ülesannete eesmärgiks on tugevdada kõneoskust ning soodustada korrektse vene keele kasutamist. Tüüpiliste audeeritud tekstide põhjal erinevate dialoogide kuulamine ja sõnavara laiendamine, situatsioonide automatiseerimine, samaaegse vene keele struktuuri omandamisega. Suuremat tähelepanu pööratakse sõnavara suurendamisele ning sõnade ja kõne struktuuride õigesti hääldamisele. Grammatika esitatakse nii, et arusaamine ja tekstide koostamine oleks lihtsam ja efektiivsem. Dialoogid paigaldatakse tüüpiliste igapäeva elu situatsioonidesse. Iseseisev töö: sõnavara loomine, grammatika ülesannete täitmine, kodutekstide lugemine ja kuulamine, kirjutamise oskuste (vene tähestik) harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(274) "Tunneb vene keele tähestikku ning elementaarseid grammatikareegleid; Oskab lugeda ja kirjutada lihtsamaid tekste vene keeles; Saab aru kõnest igapäevaelu situatsioonides õpitud teemade raames; Oskab rääkida endast, oma keskkonnast jne ning toetada suhtlemist teistega."
  }
  [7281]=>
  object(stdClass)#7282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6116"
    ["hindamine"]=>
    string(220) "Kirjalik eksam. Osalemine seminaril, iseseisev töö, kontrolltööd. Erialakirjanduse analüüs referaadis. Teoreetiliste küsimuste vastus. Hinnatakse kõik iseseisvalt tehtud tööd ja teoreetiliste küsimuste vastus."
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Toetada vene keele häälikute süsteemi omandamiseks. Tutvustada vene keele häälikute süsteemi eripärasid, anda ülevaade häälikute foneetilise vaheldumise seaduspärasustest, ära näidata vene keele rõhu ja intonatsiooni spetsiifika."
    ["sisu"]=>
    string(319) "Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest ja hääldamisest süstemist. Käsitletakse tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamisnorme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pööratakse õige hääldamise loomise viisidele. Teoreetiline materjal vaheldub praktiliste ülesannetega."
    ["vljund"]=>
    string(337) "- valdab õiget hääldamist ja intonatsiooni; - teab vene keele häälikute süsteemi eripärasid; - on omandanud vene keele foneetika ja fonoloogia põhimõisted; - oskab teha teksti foneetilist transkriptsiooni ning teksti foneetilist analüüsi; - oskab lugeda ja analüüsida erialakirjandus vene keele foneetika ja fonoloogia alal."
  }
  [7282]=>
  object(stdClass)#7283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6117"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(258) "Õpetada tänapäeva vene keele sõnavara funktsioneerimise iseärasusi. Luua võimalused leksikaalse tähenduse ja leksikaalse süsteemi analüüsi oskuse arendamiseks. Õpetada vastava õppeaine erinevate allikate sh sõnastike professionaalset kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(539) "Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Sõna leksikaalse tähenduse mõiste. Sõna kui kommunikatiivne ja nominatiivne keelend. Sõna kui märk. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia. Hüponüümid, hüperonüümid, homonüümid, sünonüümid, antonüümid jne. vene keeles. Vene keele fraseoloogia teoreetilised probleemid. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused)."
    ["vljund"]=>
    string(307) "- teab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi; - orienteerub vene keele leksika ja fraseoloogia käsitlevas õppekirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi ja uusimaid teadustöid; - oskab analüüsida keelelist materjali leksikoloogias käsitletavate meetodite abil."
  }
  [7283]=>
  object(stdClass)#7284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6118"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua võimalused iseseisva morfoloogilise analüüsi teostamiseks kaasaegsete uurimismeetodite abil. Toetada pädevuste kujunemist vene keele funktsionaalse grammatika põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(300) "Vene keele funktsionaalse grammatika põhimõisted. Sõnavormi struktuur. Sõna liigid ja nende eripärad. Grammatilise kategooria mõiste. Kääne, tempus, aspekt, kõneviis, tegumood. Loengutel leiavad käsitlust teoreetilised küsimused ning seminaridel käsitletakse konkreetset keelelist ainest."
    ["vljund"]=>
    string(298) "- teab juhtivaid ideid tänapäeva vene keele morfoloogisisest kirjeldamisest; - orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; - oskab analüüsida keelelist ainest morfoloogias ja sõnatusetuses kasutatavate meetodite abil."
  }
  [7284]=>
  object(stdClass)#7285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6119"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksam. Üliõpilased teevad kirjalikult auditooriumis õppejõu poolt antud lühiteksti analüüsi. Töö tegemiseks antakse ka tugiküsimusi. Eksami hinne koosneb kahest kirjaliku töö hindest ja suulise vastuse tulemusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Toetada pädevuste kujunemist iseseisva teksti lingvistilise analüüsi teostamiseks ja kujundada oskused kaasaegsete erinevat tekstitüüpide analüüsimiseks, tutvustades üliõpilasi vastavate erinevate kaasaegsete meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(347) "Teksti kaks põhiomadust: seostatus ja terviklikkus. Narratiiv ja diskursus. Teksti seostatuse grammatilised ja leksikaalsed vahendid: sõna- ja tüvekordus; sünonüümne ja asesõnaline kordus, verbivormide sarnasus (paralleelsus), sidendid, lauselaiendite samatüübilisus. Lause struktuurne paralleelsus. Keelendite valik eesmärgi täitmisel."
    ["vljund"]=>
    string(203) "Teab teksti lingvistilise analüüsi meetodeid. Oskab kasutada omandatud teadmisi teksti analüüsimisel. Suudab analüüsida erinevat tüüpi tekste, kasutades teksti lingvistilise analüüsi meetodeid."
  }
  [7285]=>
  object(stdClass)#7286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6120"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Toetada süvendatud pädevuste kujunemist tänapäeva vene kirjakeelehääldusnormide osas."
    ["sisu"]=>
    string(284) "Foneetiline transkriptsioon. Vene keele häälikud - vokaalid, konsonandid. Häälikute artikulatsiooni iseloomustus. Silp ja kõnetakt. Rõhk ja intonatsioon. Praktilise vene keele ortoeepia. Intonatsiooni konstruktsioonid. Praktiline foneetika (harjutused aktsendi kõrvaldamiseks)."
    ["vljund"]=>
    string(56) "Artikuleerib häälikuid õigesti; Valdab intonatsiooni."
  }
  [7286]=>
  object(stdClass)#7287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6121"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(225) "Arendada üliõpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust kaasaegses vene keeles, süvendada suhtlemisoskust õpitud teemade raames: dialoogide, monoloogide, ettekannete koostamine, kirjandite ja etteütluste kirjutamine."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Väljendusoskuse arendamine. Kommunikatiivsete oskuste kujundamine erinevatel teemadel (haridus, poliitika, kunst, inimestevahelised suhted, iseloom, perekond, elukutse jmt). Etiketi verbaalsed mudelid. Hääldusoskuse süvendamine (aktsendi kõrvaldamine, kõnefragmendi intonatsioon). Keele vahendite kasutamine kõnes."
    ["vljund"]=>
    string(106) "Omab süvenenud venekeelset suhtlemisoskust Oskab kirjutada essee vene keeles Esitab ettekande vene keeles"
  }
  [7287]=>
  object(stdClass)#7288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6122"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Õppida analüüsima tekste eri vaatepunktidest ning arendada tervikliku teksti kirjutamisoskust tänapäeva vene keeles."
    ["sisu"]=>
    string(211) "Tekstitüübid. Erinevate tekstide stiil ja keelendite valik. Kirjaliku keelekasutuse arendamine: praktiline tekstide koostamine. Võõrkeelse teksti analüüsi probleemid. Kursus viiakse läbi blogi keskkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Üliõpilane oskab teksti koostada vene keeles, valida sobiva stiili ja keelendid"
  }
  [7288]=>
  object(stdClass)#7289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6123"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksam. Hinnatakse jooksvaid töid. Soorituse eelduseks on kõik nõutavad tööd, tööde hilinemine saab olla ainult põhjendatud ja soovitavalt ette teada erand."
    ["eesmrk"]=>
    string(74) "Erialase kirjaliku oskuse süvendamine. Teadusala keele kasutamine kõnes."
    ["sisu"]=>
    string(271) "Täiendav õppe ja metoodiline materjal filoloogi eriala keele valdamiseks, selleks et süvendada oskusi iseseisvaks tööks teaduskirjandusega vene keeles. Õppetööl kasutatakse klassikalisi keele- ja kirjandusteadusalaseid tekste, tehakse ülesandeid tekstide alusel."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Saab adekvaatselt aru teadustekstist Määratleb ja konspekteerib teksti, refereerib, reprodutseerib Koostab teese ja annotatsioone Koostab teadusmonolooge ja dialooge"
  }
  [7289]=>
  object(stdClass)#7290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6124"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Toetada pädevuste kujunemist vene keele grammatika osas nii teoreetilisel kui praktilisel baasil."
    ["sisu"]=>
    string(380) "Sõnatuletuse tüübid, nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade moodustamine. Sõnaliigid. Nimisõnad (sugu, arv, käänamine). Omadussõnad ja nende tunnused. Omadussõnade täis- ja lühivormid, nende funktsioonid kõnes. Tegusõna, selle grammatilised kategooriad. Aspekt, kui vene verbi eripära. Iseseisev töö – grammatika harjutused ja praktiliste materjalide koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(55) "Süvendatud praktilised oskused vene keele grammatikast"
  }
  [7290]=>
  object(stdClass)#7291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6126"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Omandada teadmised keelteaduse meetoodikast. Oskus analüüsida konkreetset keelelist ainest omandatud meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Kursuse käigus käsitletakse grammatika uurimismeetodeid ja terminoloogiat. Kaasatakse erinevate keelte ainest. Fookuses on erinevate keelenähtuste põhijooned. Tutvustakse foneetilise, semantilise, morfoloogiliss, süntaktilise kategooriate käsitlemist."
    ["vljund"]=>
    string(214) "Teadmised keeleteaduse terminoloogiast; Oskus kasutada keeleteaduse põhimeetodeid; Suutlikkus analüüsida ja hinnata keeleteaduse vaatepunktist erinevate keelte (pm eesti-vene jt Euroopa keelte) faktilist ainest."
  }
  [7291]=>
  object(stdClass)#7292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6127"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Toetada pädevuste kujunemist teoreetilise vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni alal ning nende rakendamist praktikas. Korrigeerida ja süvendada üliõpilaste ortograafia ja punktuatsiooni oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(751) "Süstemaatiline ülevaade vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest. Vene keele graafika lühiajalugu, kirjatehnika. Tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid. Vene keele häälikusüsteemi eripära. Tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiibid ja reeglid. Leksikaalne, morfoloogiline ja süntaktiline lingvistika. Sõnade moodustamine vene keeles, õigekirjutusnormide süvendamine. Loengutel leiavad käsitlust teoreetilised küsimused ning ortograafia ja punktuatsiooni keerulisemad reeglid, seminaridel on ettenähtud iseseisvalt õpitud reeglite praktiline küsitlus, testide ja etteütluste kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Tunneb vene keele süstemaatilist kujutlust graafika, ortograafia ja punktuatsiooni süsteemi; Teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reegleid; Oskab vene keele õigekirja vastavalt graafika, ortograafia ja punktuatsiooni reeglitele."
  }
  [7292]=>
  object(stdClass)#7293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6128"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(51) "Luua võimalused esmaseks teadustöö kirjutamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(348) "Eriseminari temaatika on seotud tudengi uurimistöö teemaga. Käsitletakse kaasaegse lingvistika uusimaid uurimismeetodeid ning suundi. Bakalaureusetöö vormistamise nõuded ja struktuur. Uurimistöö teema, objekt, eesmärk ja probleem. Töö allikatega. Uurimistöö ülesehitus. Esmaste uurimistöö tulemuste esitamine ja kaitsmine seminaris."
    ["vljund"]=>
    string(179) "- oskab omandatud keele uurimise meetodeid rakendada praktilises uurimuses; - omandab iseseisva uurimistöö kogemuse omandamine; - suudab loogiliselt läheneda huvitavale teemale"
  }
  [7293]=>
  object(stdClass)#7294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS6129"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Iseseisva uurimistöö (bakalaureusetöö) kirjutamine ja avalik kaitsmine. Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Toetada bakalaureuse töö kirjutamist ja lõpueksami sooritamist, andes üliõpilastele võimalus näidata oma teadmisi ja oskusi vene filoloogia erialal."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Bakalaureseeksam koosneb kahest osast: bakalaureusetöö ja bakalaureuse eksam. Bakalaureuse töö on iseseisev uurimistöö, kus uuritakse vene keele, kirjanduse või kultuuri aktuaalset problemaatikat. Bakalaureuse eksam koosneb vene keele, kirjanduse ja kultuuri puutuvatest teoreetilistest küsimustest ja tekstide analüüsist."
    ["vljund"]=>
    string(190) "- on omandanud süvendatud teadmised valitud ainevaldkonnas; - oskab ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada - oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda - oskab analüüsida algallikaid"
  }
  [7294]=>
  object(stdClass)#7295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7002"
    ["hindamine"]=>
    string(500) "Eksam. Eksami küsimused põhinevad kursuse jooksul käsitletavatel teemadel (k.a. ka detailsed teemakohased küsimused). Iga eksami pilet sisaldab 2 küsimust. Pääsemiseks eksamile on vaja esitada nõutav konspekt teadlaste tööde põhjal (vähemalt 2 positsiooni kohustusliku kirjanduse nimekirjast). Selle põhjal tuleb ka teha seminaril ettekande. Peab ka kirjutama kaks kontrolltööd positiivsele hindele. Kui kõik need nõuded on täidetud, võib üliõpilane pääseda suulisele eksamile."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Omandada ülevaatlikud teadmised vene keele võrdleva käsitluse meetoditest. Saavutada oskus analüüsida konkreetset keelelist materjali võrdlevas/kõrvutavas tähenduses."
    ["sisu"]=>
    string(699) "Võrdleva keeleteaduse üldteoreetilised probleemid. Keeleuniversaalid. Keelte kõrvutamise võimalused ja piirangud. Foneetilised, leksikaalsed ning morfoloogilised nähtused võrdleva keeleteaduse käsitlemises. Kõrvutava süntaksi küsimused. Vaadeldav materjal põhineb vene ja eesti keelte keeleliste nähtuste kõrvutava analüüsi põhjal. Nimelt käsitletakse noomeni ja tegusõna vormide funktsionaalseid võimalusi vene ja eesti keeles. Iseseisev töö: Praktilised ülesanded (harjutused) grammatiliste nähtuste võrdleva analüüsi oskuste arendamiseks. Ettekande/presentatsiooni ettevalmistus vene keele kõrvutava käsitluse aktuaalsetele probleemidele pühendatud kirjanduse alusel."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised keelte võrdleva/kõrvutava analüüsi kaasaegsest metodoloogiast; Oskus rakendada saadud teadmised konkreetsete keeleliste faktide analüüsimisel originaalis ja tõlkes."
  }
  [7295]=>
  object(stdClass)#7296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7005"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Omandada ülevaatlikud teadmised vene keele võrdleva käsitluse meetoditest. Saavutada oskus analüüsida konkreetset keelelist materjali võrdlevas/kõrvutavas tähenduses."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Võrdleva keeleteaduse üldteoreetilised probleemid. Keeleuniversaalid. Keelte kõrvutamise võimalused ja piirangud. Foneetilised, leksikaalsed ning morfoloogilised nähtused võrdleva keeleteaduse käsitluses. Kõrvutava süntaksi küsimused. Vaadeldav materjal põhineb vene ja eesti keelte keeleliste nähtuste kõrvutaval analüüsil. Nimelt käsitletakse noomeni ja tegusõna vormide funktsionaalseid võimalusi vene ja eesti keeles."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Teadmised keelte võrdleva/kõrvutava analüüsi kaasaegsest metodoloogiast; Oskus rakendada saadud teadmised konkreetsete keeleliste faktide analüüsimisel originaalis ja tõlkes."
  }
  [7296]=>
  object(stdClass)#7297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7006"
    ["hindamine"]=>
    string(182) "Üliõpilastel tuleb esitada konspekt vähemalt kolme teaduslikust artikklist (vt kohustusliku kirjanduse nimekirja). Konspekteeritud materjali baasil tuleb teha seminaril ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Toetada pädevuse kujunemist tänapäeva russistika suundumustest. Side russistika ja teiste maailmakoolkondade lingvistiliste teooriatega. Töötada tuntuimate kaasaegsete keeleteadlaste teostega."
    ["sisu"]=>
    string(185) "Tänapäevase russistika suundumusi. Koolid ja suundumused Venemaal ning teiste riikide russistika suundumused. Tänapäevased teooriad ja nende side ajalooga. Sidemed maailmakoolidega."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Teab kaasaegseid russistika suundi; Oskab ainet seostada maailma keeleteaduses olevatega tendentsidega ja teha vahet kaasaegsete russistika saavutuste vahel."
  }
  [7297]=>
  object(stdClass)#7298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7007"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Kirjalik arvestus testi vormis. Osalemine seminaril, iseseisev töö."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda teadmisi lapse emakeele omandamisest. Anda üliõpilastele üldistatud ülevaade vene keele süsteemist. Näidata lapse emakeele omandamine mitmekeelses ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(263) "Kursuse jooksul vaadeldakse laste emakeele (vene keele) omandamise protsessi; kõne häälikulist külge, morfoloogilisi kategooriaid, süntaksilisi konstruktsioone, sõnavara väljaformeerumise protsessi. Seletatakse laste ortograafiliste vigade seaduspärasusi."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Teab lapse kõnega seotud mõisted; Mõistab lapse keelearengu erinevaid võimalused vene keele näitel; Oskab ette näha raskusi vene keele omandamisel lastekõne arenemise erinevatel etappidel; Mõistab emakeele omandamise eripära mitmekeelses ühiskonnas."
  }
  [7298]=>
  object(stdClass)#7299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7017"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Kursus lõpeb eksamiga. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Teoreetilised küsimused ja praktilised ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(155) "Toetada pädevuste kujunemist diakroonilise russistika vallas. Õppida lugeme vanavene tekste ja koostada ajaloolisi kommentaare kaasaaegsetele tekstidele."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Kursuse käigus vaadeldakse vanaslaavi kiriku- ja vanavene keelt. Vanade tekstide lugemine ja tõlkimine. Vanaslaavi keelendid kaasaegses vene keeles, nende stilistiline analüüs. Vanaslaavi keele grammatiline süsteem, tema muutused lähtuvalt diakroonilisest aspektist. Iseseisev töö: praktiline vanaslaavi teksti analüüsimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Teadmised vanaslaavi ja vanavene keeles. Oskus lugeda ja tõlkida vana tekstid. Oskus koostada ajalooline kommentaar kaasaaegse tekstidele. Loengud ja seminarid, mille raames antakse oskus töötada vanaslaavi tekstidega."
  }
  [7299]=>
  object(stdClass)#7300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7020"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Uurida vene keele funktsioneerimise eripära ajalehe diskursuses ning selle vastavust normi ja tavapärase kasutusega."
    ["sisu"]=>
    string(676) "Ajalehe diskursus. Trüki ja elektrooniliste väljaannete lingvistilised aspektid. eri zhanrite ajalehe tekstide semantilised ja pragmaatilised eripärad: informatiivne teatis, poliitiline kommentaar, reklaam. Erinevat liiki ajalehe tekstide subjektiivne organisatsioon. Ajalehe teksti subjekti kõnekasutuse vaatlus. Ajalehe tekst ja hinnangu kategooria: esile tuleku võimalused. Tsitaat tänapäeva ajalehes. Kirjandusliku normi kategooria ja tänapäeva ajalehe keel: keele tavapärase kasutuse muutumine. Uued sõnad ja laenud ajalehtedes. Mittestandartne sõnamoodustamine. Sõnavara sisulise potentsiaali ümbermõtestamine. Iseseisev töö: ajalehe tekstide analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Valdab ajalehe teksti pragmaatilise eripära analüüsi oskust; Orienteerub praeguses vene poliitilises spetsiifilises kommunikatsioonis; Teab peamisi kaasaegse vene ajalehe diskursuse keelelisi uuendusi."
  }
  [7300]=>
  object(stdClass)#7301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7022"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(77) "Kujundada tänapäeva õpetajalt oodatavad haridustehnoloogilised pädevused."
    ["sisu"]=>
    string(455) "Infotehnoloogia kooli õppekavas. Õppevahendite valmistamine arvuti abil ja nende ülesseadmine Internetti, õppimine ja õpetamine võrgupõhises keskkonnas, multimeedia presentatsioonide ja veebilehtede kujundamine. Kohustusliku ja soovitatava kirjanduse lugemine. Analüüside koostamine. Kursuse lõpetab hindeline arvestus (internetiportaalide analüüs, elektroonilise artikli retsenseerimine, presentatsiooni loomine, arvutiprogrammide analüüs)."
    ["vljund"]=>
    string(221) "Vene keele elektrooniliste programmide kasutamise oskus; PPT-presentatsiooni koostamise oskus; Elektroonilise õppematerjali hindamis- ja kasutamisoskus; Vene keele ja kirjanduse metoodiliste materjalide otsing webis jms."
  }
  [7301]=>
  object(stdClass)#7302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7023"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Suuline eksam. Konspektide koostamine, erialakirjanduse suuline analüüs, tunni osa presentatsioon. Hinnatakse kõik iseseisvalt tehtud tööd. Eksami hinne sõltub selle tööde hindega."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Õpetajakoolituse aine. Anda vene keele kui võõrkeele õpetamise põhimõisted, ajalooline ülevaade vene keele õppematerjalidest. Tutvustada võõrkeele õpetamise meetoditega, võõrkeele õppekavaga, ainekavaga, keelematerjali õpetamise didaktikaga."
    ["sisu"]=>
    string(550) "Euroopa keelemapp. Vene keele kui võõrkeele õpetamise põhimõisted, ajalugu. Vene keele staatuse mõju õpetamisele ja õpimotivatsioonile aegadel. Ajalooline ülavaade vene keele õppematerjalidest. Võõrkeele õpetamise meetodid (otsene, vahendav, audiovisuaalne, audiolinguaalne, kommunikatiivne it) ning nende rakendamine vene keele kui võõrkeele õpetamisel.. Ülevaade õpieesmärkidest. Keeleõppeprotsessi eesmärgistamine, planeerimine. Ainekava ja ainejaotuskava koostamine põhimõtted. Tunni struktuur, õppematerjali planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Mõistab kursuse põhimõisted ja peamiste võõrkeelte õpetamise meetodid; Tunneb Euroopa keelemapi; Oskab kasutada metoodilisi põhimõtteid ja riikliku õppekava õppematerjalide koostamisel; Omab pädevus õpilaste hääldus-, sõnavara- ja grammatikaalaste oskuste ja vilumuste arendamise osas; Omandatakse aineõpetaja eneseanalüüsi oskused; Omab teadmist koostööd õppetöö kavandamisel."
  }
  [7302]=>
  object(stdClass)#7303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7027"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Suuline eksam. Konspektide koostamine, erialakirjanduse suuline analüüs, tunni osa presentatsioon. Hinnatakse kõik iseseisvalt tehtud tööd. Eksami hinne sõltub selle tööde hindega."
    ["eesmrk"]=>
    string(322) "Õpetajakoolituse aine. Anda vene keele kui emakeele õpetamise põhimõisted, ajalooline ülevaade vene keele õppematerjalidest. Tutvustada vene keele õpetamise meetoditega, õppekavaga, ainekavaga Tutvustada vene keele erinevate keeletasandit õpetamise metoodikat, ortograafia ja punktuatsiooni õpetamise metoodikat."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Põhilisi vene keele didaktika küsimusi emakeele õppekava alusel. Aine õppekava komponente, õppekomplekti sisu, struktuur. Tunni struktuur, õppematerjali planeerimine. Foneetika, leksika ja grammatika õpetamise metoodika. Vastava materjali esitus õpikutes. Ortograafia ja punktuatsiooni õpetamise metoodika. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist."
    ["vljund"]=>
    string(499) "Tunneb kursuse põhimõisteid, vene keele emakeelena õpetamise metoodika kui teadusharu arenguajaloo ning peamiste metoodiliste põhimõtteid; Oskab planeerida tundi vastavalt nõudmistele selle struktuuri ja ülesehituse suhtes; Oskab kasutada õppekavateksti õppematerjalide koostamisel; Omab pädevuse keele-, õigekirja- ja punktuatsioonioskuste arendamise osas vene keele (emakeele) tundides; Omandatakse aineõpetaja eneseanalüüsi oskused; Omab teadmist koostööd õppetöö kavandamisel."
  }
  [7303]=>
  object(stdClass)#7304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7032"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Arvestus (tunni fragmentide presentatsioon, õppematerjalid)."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvustada innovatsioontehnoloogiate kasutamise võimalusi vene keele õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Innovatiivsed õppetehnoloogiad ja nende kasutamise võimalused vene keele tundides. Probleemõpe, moodul-, ja projektiõpe. Meistrituba (meistriklass). Kriitilise mõtlemise tehnoloogia. Kommunikatiivsete ülesannete lahendamine. Infotehnoloogia vene keele tunnis. Iseseisvalt koostatud õppematerjalide presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Omab ettekujutust vene keele õpetuses kasutusel olevatest innovatiivsetest õppetehnoloogiatest; Teadvustab erinevaid õppetehnoloogilisi iseärasusi; Oskab kasutada innovatiivseid õppetehnoloogiaid vene keele õpetamisel."
  }
  [7304]=>
  object(stdClass)#7305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7033"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Arvestus. Praktikamappi vormistamine, tunni konspektide esitamine, tundide läbiviimine, õpetajate tundide analüüs ja oma tundide iseanalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Siduda didaktikaalased teadmised kooli tegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(100) "Eelseminar. Tundide vaatlus (1 nädal) ja andmine II ja III kooli astmes (3 nädalat). Lõppseminar."
    ["vljund"]=>
    string(949) "1. Kasutab praktikat juhendava õpetaja koostatud töökava oma tegevuste planeerimisel; koostab sellele toetudes oma tegevuskava praktikaperioodiks; loob juhendava õpetaja abil seoseid erinevate ainete/moodulite ja teemavaldkondade vahel; koostab igaks tunniks konspekti ja kooskõlastab need juhendajaga 2. Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid 3. Analüüsib koos juhendajaga klassi/õpperühma kasvatuseesmärke ja nende saavutamist; analüüsib koos juhendajaga oma tegevust tunni planeerimisel ja läbiviimisel ning õppijate tegevust tunnis; kavandab analüüsile toetudes oma järgmisi tegevusi. Koostab nõuetekohase praktika arengumapi. 4. Teeb praktikaga seotud inimestega koostööd; teab kooli tegevustavasid, juhindub nendest ning üldtunnustatud käitumisreeglitest; tegutseb lähtudes õpetaja rollipildist ja kutse-eetikast."
  }
  [7305]=>
  object(stdClass)#7306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7034"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised kooli tegelikkusega; Võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega õpetajana ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist; Toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Eelseminar. Tundide vaatlus (1 nädal) ja andmine gümnaasiumi ja II või III kooli astmes (3 nädalat). Tundide analüüs. Konspektide koostamine. Lõppseminar."
    ["vljund"]=>
    string(735) "1. oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; 2. kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; 3. analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; 4. järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [7306]=>
  object(stdClass)#7307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7035"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Arvestus. Praktikamapi vormistamine, tunni konspekti esitamine, tundide läbiviimine, õpetajate tundide analüüs ja oma tundide eneseanalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Siduda didaktikaalased teadmised koolitegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(267) "Eelseminar: vaatlustunnid, tundide analüüs, tunni planeerimine, konspekti vormistamine. Tundide vaatlus (1 nädal) ja andmine II ja III kooli astmes (3 nädalat). Tundide analüüs. Konspektide koostamine. Lõppseminar: praktika aruanne, praktika tulemuste arutlus."
    ["vljund"]=>
    string(808) "Põhipraktika I järel üliõpilane: Oskab koostöös juhendajaga arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; Analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega; Järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega."
  }
  [7307]=>
  object(stdClass)#7308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7036"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(292) "Siduda eelnev õpetamiskogemus ja omandatud teadmised kooli tegelikkusega; Võimaldada üliõpilasel areneda aineõpetajana; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega õpetajana ning tervikliku kutsealase rollipildi kujunemist; Toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel."
    ["sisu"]=>
    string(218) "Eelseminar. Tundide vaatlus (1 nädal). Praktiseerimine gümnaasiumi klassides (5 nädalat): tundide vaatlus, andmine ja analüüs. Kassijuhataja tööülesannete täitmine. Ainealane klassiväline töö. Lõppseminar."
    ["vljund"]=>
    string(654) "Üliõpilane oskab näha seoseid eelnevalt õpitu ja praktikal kogetu ning kooli tegelikkuse vahel, Üliõpilane oskab ainetundi läbi viia: a. mõistes erialaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli õpilase arengus, b. teades aine õpisisu, c. kasutades otstarbekat õpetamise metoodikat; Üliõpilane suudab koolis käituda ja seal nähtut mõtestada tulevase õpetaja rollist lähtuvalt, mõistes õpetaja erinevaid (sh tunniväliseid) tööülesandeid; Üliõpilane mõistab, et esmaõpe on elukestvaõppe üks osa ning teab, millised on tema kutsealased tugevad küljed ning millised on enam arendamist vajavad aspektid."
  }
  [7308]=>
  object(stdClass)#7309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7040"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(584) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal - opereerima omandatud metoodiliste teadmistega tänapäevaste õppematerjalide kontekstis; - kavandama ja organiseerima võõrkeeletundi põhikoolis ja gümnaasiumis; - kasutama õppekavateksti õppematerjalide koostamisel; - kavandama ja läbi viima õpetaja juhendamisel osa õppeprotsessist (ülesanne; tunniosa vms), arvestades riikliku õppekava nõudeid, õppeaine loogikat, kasutama IKT ja muid tänapäevaseid õppematerjale; - arendama õpilaste hääldus-, sõnavara- ja grammatikaalaste oskusi ja vilumusi."
  }
  [7309]=>
  object(stdClass)#7310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7041"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(574) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal - arendama kommunikatiivseid oskusi ja vilumusi, kasutades IKT ja muid tänapäevaseid õppematerjale; - koostama õpilaste teadmiste ja vilumuste kontrollimiseks mõeldud materjale, sh kasutades IKT ressursse ja innovaatilisi võtteid; - hindama õpilaste teadmisi ja oskusi, sh rakendama kujundava hindamise hindamisviise; - kasutama antud valdkonna teadmisi ja lõimumispõhimõtteid tunnikonspektide ja teiste õppematerjalide koostamisel; - analüüsima enda ja kaasüliõpilaste tööd praktikumi ajal."
  }
  [7310]=>
  object(stdClass)#7311 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7042"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(554) "Üliõpilane on valmis – opereerima juba omandatud keele ja kirjanduse didaktika teadmistega erinevate tänapäevaste õppematerjalide kontekstis; – kavandama ja organiseerima emakeele ja kirjanduse tundi põhikoolis ja gümnaasiumis; – kasutama õppekava teksti õppematerjalide koostamisel; – kavandama ja läbi viima õpetaja juhendamisel osa õppeprotsessist (ülesanne; tunniosa vms), arvestades riikliku õppekava nõuded, õppeaine loogikat, kasutades IKT ja muid tänapäevaseid õppematerjale; - analüüsima enda tööd praktikumi ajal."
  }
  [7311]=>
  object(stdClass)#7312 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7043"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannete koostamise nõuetest."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(538) "- arendada kommunikatiivsete oskuste ja vilumuste, kasutades IKT ja muid tänapäevaseid õppematerjale; - hinnata õpilaste teadmiste ja oskuste, sh rakendama kujundava hindamise hindamisviisid; - koostada õpilaste teadmiste ja vilumuste kontrollimiseks mõeldud materjale, sh IKT ressurside ja innovaatilise võtete kasutades; - kasutada antud valdkonna teadmisi ja lõimimispõhimõtteid tunnikonspektide ja teiste õppematerjalide koostamisel; - korraldama rühmatöid; - analüüsida enda ja kaasüliõpilaste töö praktikumi ajal."
  }
  [7312]=>
  object(stdClass)#7313 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7048"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Siduda didaktikaalased teadmised kooli tegelikkusega; Toetada üliõpilaste oskust suhelda kooliperega (tulevase) õpetaja rollis; Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda aineõpetajana."
    ["sisu"]=>
    string(132) "Eelseminar. Tundide vaatlus. Praktiseerimine põhikooli klassides (2 nädalat): tundide vaatlus, andmine ja analüüs. Lõppseminar."
    ["vljund"]=>
    string(449) "Kõrvalaine pedagoogiline praktika järel üliõpilane: Oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavadega, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel; Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid; Analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt"
  }
  [7313]=>
  object(stdClass)#7314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7049"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Omandada ülevaatlikud teadmised vanaslaavi keele ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida vanaslaavi keele tekstid, s.h näha vanaslaavi sõnad kaasaegses tekstis."
    ["sisu"]=>
    string(157) "Slaavi kirjakeele tekkimise ajalugu. Vanaslaavi keel. Foneetiline ja grammatiline süsteem. Vanaslaavi tekstid. Protoslaavi keel ja kaasaegsed slaavi keeled."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teab vanaslaavi keele ajalugu; Orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; Oskab analüüsida vanaslaavi ja kaasaegse teksti näidiseid."
  }
  [7314]=>
  object(stdClass)#7315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7050"
    ["hindamine"]=>
    string(27) "Avalik hindeline kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimist aktuaalsetel teemadel kaasaegsete meetodite abil. Soodustada akadeemilise teksti kirjutamise oskuste arendamist slaavi keele aktuaalsetel teemadel. Soodustada kõrgetasemelise ja professionaalse uurimuse läbiviimist, uurimustulemuste põhiteeside esitamist ja kaitsmist."
    ["sisu"]=>
    string(205) "Magistritöö on iseseisev uurimistöö, kus käsitletakse slaavi keele aktuaalset teoreetilist ja/või rakenduslikku problemaatikat. Uurimus viiakse läbi kaasaegsete lingvistiliste uurimismeetodite abil."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Süvendatud teoreetilised ja praktilised teadmised valitud teemal; Oskab andmeid koguda ja töötada algallikatega ning neid hinnata; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd; Suudab iseseisvalt planeerida ja läbi viia uurimustööd."
  }
  [7315]=>
  object(stdClass)#7316 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7054"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Arvestatakse tunni osa presentatsioon, kaitstud magistritöö retsensioon, magistritöö fragmentide esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Toetada teaduspõhise ja uurimusliku lähenemise kujunemist vene keele ja kirjanduse õpetaja töösse ning valmisoleku kujunemist pidevaks professionaalseks enesearendamiseks. Näidata innovatsioontehnoloogiate kasutamise võimalusi vene keele õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Teaduslik uurimismeetodid metoodikas. Teadus ja õppemetoodilist kirjandust analüüs. Vaatlus. Vestlus. Eksperiment. Ankeetküsitlus. Testimine. Eksperimendi tulemuste statistilise analüüsi meetodid. Innovatiivsed õppetehnoloogiad ja nende kasutamise võimalused vene keele tundides."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Oskab kasutada teaduslikke uurimismeetodeid magistritöö kirjutamisel; Oskab analüüsida teadus ja õppemetoodilist kirjandust; Suudab üldistada erinevaid seisukohti; Suudab rakendada üldpedagoogika, psühholoogia – ja eriala teadmised ja oskused õppeprotsessi analüüsimiseks ja läbiviimiseks; Oskab kasutada innovatiivseid õppetehnoloogiaid vene keele õpetamisel."
  }
  [7316]=>
  object(stdClass)#7317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7055"
    ["hindamine"]=>
    string(136) "Arvestus. Õppetöö vormid on loengud ja seminarid. Seminaridel osalemine on kohustuslik. Lõpphinne baseerub iseseisva töö hinnetel."
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Omandada ülevaatlikud teadmised vanaslaavi keele ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida vanaslaavi keele tekstid, s.h näha vanaslaavi sõnad kaasaegses tekstis."
    ["sisu"]=>
    string(157) "Slaavi kirjakeele tekkimise ajalugu. Vanaslaavi keel. Foneetiline ja grammatiline süsteem. Vanaslaavi tekstid. Protoslaavi keel ja kaasaegsed slaavi keeled."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Teab vanaslaavi keele ajalugu; Orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; Oskab analüüsida vanaslaavi ja kaasaegse teksti näidiseid."
  }
  [7317]=>
  object(stdClass)#7318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7056"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Arvestus. Lõpphinne baseerub isesisva töö hinnetel."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Omandada ülevaatlikud teadmised slaavi keelte võrdlevast ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida slaavikeelseid tekste, s.h näha protoslaavi ja vanaslaavi sõnad kaasaegses slaavi keele tekstis."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Slaavi keeled ja slaavi rahvused. Protoslaavi keel ja kaasaegsed slaavi keeled. Foneetiline ja grammatiline süsteem. Leksika. Slaavi kirjakeele tekkimise ajalugu. Vanaslaavi keel. Slavistika ajalugu."
    ["vljund"]=>
    string(243) "- Teab slaavi keelte ajalugu; - Orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; - Oskab analüüsida slaavi keelte teksti näidiseid (protoslaavi keel ja vanaslaavi keel)."
  }
  [7318]=>
  object(stdClass)#7319 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7058"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "Arvestus kirjaliku tööde alusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Arendada üliõpilaste individuaalset kirjaliku väljendusoskust tänapäeva vene keeles (sh teadus), süvendada kirjaliku suhtlemisoskust: diktantide, kirjandite, etteütluste jne kirjutamine."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Loengud ja praktilised harjutused. Kirjaliku väljendusoskuse arendamine. Vene keele ortograafia, morfoloogia, lauseehitus ja lausetüübid. Erinevate tekstitüüpide (sh teaduslikud artiklid) analüüs. Keele vahendite kasutamine kirjas."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane - oskab vene keele ortograafia kõrgel tasemel - oskab vene keele punktuatsiooni kõrgel tasemel - oskab koostada korrektsed tekstid vene keeles"
  }
  [7319]=>
  object(stdClass)#7320 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Luua eeldused bulgaaria keele aluste omandamiseks. Üliõpilased tunnevad bulgaaria keele alused: hääletus ja grammaatilise süsteemi, ortograafia ja ortoeepia, leksikaalne miinimum bulgaaria keeles suhtlemiseks (suuliselt ja kirjalikult)."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Bulgaaria keel slaavi keelena. Bulgaaria keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetmed. Leksikoloogia alused. Sõnavara omandamine kirjatekstide ning dialoogide kaudu. Väljendusoskuse arendamine. Sõnade käänamine ja pööramine. Aegade süsteem. Otsene ja kaudne kõne. Kõneviisid."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Oskab kirjutada ja rääkida bulgaaria keeles grammatiliselt õigesti aktuaalsetel sotsiokultuursetel teemadel. Omab põhiteadmisi tänapäeva normatiivse bulgaaria keele foneetikas, leksikoloogias, morfoloogias ja süntaksis."
  }
  [7320]=>
  object(stdClass)#7321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7061"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Omandada põhjalikumaid teadmisi ja praktilisi oskusi bulgaaria keeles rääkimiseks ja kirjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(664) "Suhtlemisoskuse süvendamine. Grammatika: morfoloogia ja süntaks. Tekstide tõlkimine. Sõnavara ja stiil. Vestlused üldistel ja erialastel teemadel. Ajakirjanduse, lihtsama ilukirjanduse ja keskmise raskusega erialakirjanduse lugemine. Süstemaatiline grammatikaõpetus. Bulgaaria keele grammatiline struktuur. Verbi pöördelised vormid: tegumoed ja grammatilised ajad, kõneviisid, otsene ja kaudne kõne, käändelised vormid, nende kasutamine. Süsteemne ülevaade kaasaegse bulgaaria keele grammatilisest struktuurist praktilise keelekasutuse seisukohast lähtudes. Sõnaliigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna, määrsõna, eessõna, sidesõna."
    ["vljund"]=>
    string(144) "Oskab vabalt lugeda, rääkida ja kirjutada normatiivses bulgaaria keeles. Saab aru ja tõlgib bulgaaria publitsistika ja ilukirjanduse tekstid."
  }
  [7321]=>
  object(stdClass)#7322 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7064"
    ["hindamine"]=>
    string(28) "Eksam (suuline ja kirjalik)."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Luua eeldused bulgaaria keele aluste omandamiseks. Üliõpilased tunnevad bulgaaria keele alused: hääletus ja grammaatilise süsteemi, ortograafia ja ortoeepia, leksikaalne miinimum bulgaaria keeles suhtlemiseks (suuliselt ja kirjalikult)"
    ["sisu"]=>
    string(372) "Bulgaaria keel slaavi keelena. Bulgaaria keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sõnaehituse põhiprintsiibid ning sõnaraamatute kasutamise meetmed. Leksikoloogia alused. Sõnavara omandamine kirjatekstide ning dialoogide kaudu. Väljendusoskuse arendamine. Sõnade käänamine ja pööramine. Aegade süsteem. Otsene ja kaudne kõne. Kõneviisid."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7322]=>
  object(stdClass)#7323 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7065"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7323]=>
  object(stdClass)#7324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7066"
    ["hindamine"]=>
    string(842) "Eksam. Tudeng peab andma õppejõule kõik kirjalikud kontrolltööd. Põhjust ütlemata on tudengil õigus mitte teha 2 kontrolltööd, kuid on kohustatud tegema neid järgi 10 kalendripäeva jooksul. Kui on suurem hulk puudumisi siis peab olema ka paberil kirjutatud põhjus. Tööde tegemise alternatiividest saab rääkida õppejõuga mitte hiljem kui kahe nädala jooksul.Vigadeparandus kestab nadala jooksul momendist, kui töö on saadud õppejõu käest. Parandatud töö koos originaaliga tagastatakse õppejõule mitte hiljem, kui 16:00 ning seistsmendal päeval peale töö kättesaamist. 3 etteütlust, 7 iseseisvat tööd, 5 kirjandit. Külastus vähemalt 80% kõikide praktiliste ja kontrolltööde tegemine ning ka töö vigade osas. Lõpuhinnet saab arvesdes kõiki tulemusi kontroltöödest ning vigadeparanduse kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Omandada poola keele grammatikast. Korrigeerida ja süvendada üliõpilaste poola grammatika oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(335) "Poola keele grammatiline struktuur. Nimi- ja omadussõnade käänamine. Järg- ja põhiarvsõnad. Verbi pöördelised vormid: tegumoed ja grammatilised ajad, kõneviisid, otsene ja kaudne kõne, käändelised vormid, nende kasutamine. Sõnaliigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna, määrsõna, eessõna, sidesõna. Süntaks."
    ["vljund"]=>
    string(183) "Üliõpilane - on omandanud süstemaatilise ettekujutuse poola grammatikast. - tunneb poola keele ortograafia reegleid. - oskab õigekirja vastavalt poola keele grammatika reeglitele."
  }
  [7324]=>
  object(stdClass)#7325 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7067"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Jooksvad hinned, eksam (2 osa – kirjalik ja suuline)."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Üliõpilased saavad süstemaatilised teadmised tänapäeva bulgaaria keelest."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Bulgaaria keele foneetiline süsteem – diakroonilised aspektid ja grammatiline struktuur. Sõnade grammatiline klassifikatsioon – nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Tegusõnade ajaline süsteem ja vorm. Kõneviisid. Kesksõna, määrsõna, eessõna, sidesõna, hüüdsõna, abisõna. Süntaks –lause ülesehitamise viisid. Dialektid ja kirjanduslik keel."
    ["vljund"]=>
    string(76) "Omandab põhiteadmisi ja praktilisi oskusi bulgaaria kirja- ja kõnekeelest."
  }
  [7325]=>
  object(stdClass)#7326 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7068"
    ["hindamine"]=>
    string(19) "Hindeline arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(65) "Luua tingimused ja võimalused vene keele standardi omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Kodifitseeritud vene keel. Keele evutsiooni mõiste (lingvistilised ja ekstralingvistilised parameetrid). Keel ja võim. Keel poliitikas Vene keel ja totalitiaarne ühiskond. Vene keel demokraatliku ühiskonnas(demokraatlik diskursus). Reklaam ja keel. Keel ja linn, madalkeelsus. Keelesugulus ja murded. Vene keel meedias. Vene keel ja vene diasporaa. Iseseisev töö seisneb ette antud teaduskirjanduse läbitöötamises ja selle põhjal referaadi kirjutamises."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Tunneb vene keele arengut ja muutusi; Suudab analüüsida igasugust tüüpi teksti vene keele standardi alusel; Oskab seostada erinevaid juba omandatud teadmisi ja oskusi."
  }
  [7326]=>
  object(stdClass)#7327 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7069"
    ["hindamine"]=>
    string(846) "Arvestus. Tudeng peab andma őppejőule kőik kirjalikud kontrolltööd. Pőhjust ütlemata on tudengil őigus mitte teha 2 kontrolltööd, kuid on kohustatud tegema neid järgi 10 kalendripäeva jooksul. Kui on suurem hulk puudumisi siis peab olema ka paberil kirjutatud pőhjus. Tööde tegemise alternatiividest saab rääkida őppejőuga mitte hiljem kui kahe nädala jooksul.Vigade parandus kestab nadala jooksul momendist, kui töö on saadud őppejőu käest. Parandatud töö koos originaaliga tagastatakse őppejőule mitte hiljem, kui 16:00 ning seitsmendal päeval peale töö kättesaamist. 2 etteütlust, 7 iseseisvat tööd, soravlugemine Külastus vähemalt 80% kőikide praktiliste ja kontrolltööde tegemine ning ka töö vigade osas. Lőpuhinde saab arvesdes kőiki tulemusi kontroltöödest ning vigade paranduse kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(61) "Omandada poola keele hääldus ja alusteadmised grammatikast."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Poola keel slaavi keelena. Poola keele foneetiline struktuur, ortograafia ja ortoeepia reeglid. Sőnaehituse pőhiprintsiibid ning sőnaraamatute kasutamise meetmed. Leksikoloogia alused. Sőnavara omandamine kirjatekstide ning dialoogide kaudu. Väljendusoskuse arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(131) "- tunneb poola keele tähestiku ja oskab lugeda - on omandanud poola keele hääldusoskuse - mőistab poola keele grammatika alused"
  }
  [7327]=>
  object(stdClass)#7328 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7070"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kirjalik arvestus (essee)."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Tutvustada mõiste „kakskeelsus“ teaduslikud tõlgendusi. Anda ülevaade kakskeelsuse levikust Eestis. Esitada kakskeelsete õppijate (vene-eesti kakskeelsus) keeleraskusi."
    ["sisu"]=>
    string(288) "Kakskeelsus teadusliku probleemina. Lapse emakeele omandamine. Probleemid, seotud kahe ja rohkem keelte omandamisega eelkoolilise eas. Vene-eesti kakskeelsuse levik eesti õppekeelega koolides. Kakskeelsus ja eneseidentifikatsioon. Kakskeelsete laste keeleraskused vene keele kasutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Tunneb mõiste „kakskeelsus“ põhilisi tõlgendusi erinevates teadusvaldkondades. Oskab kirjeldada teatud kakskeelsuse juhtumit lähtudes olevatest andmetest. Oskab koostada materjale ettenähtud kakskeelsete laste uuringuteks. Oskab kakskeelsete laste vigu kvalifitseerida."
  }
  [7328]=>
  object(stdClass)#7329 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7071"
    ["hindamine"]=>
    string(512) "Eksam. Tudeng peab andma õppejõule kõik kirjalikud kontrolltööd. Põhjust ütlemata on tudengil õigus mitte teha 2 kontrolltööd, kuid on kohustatud tegema neid järgi 10 kalendripäeva jooksul. Kui on suurem hulk puudumisi siis peab olema ka paberil kirjutatud põhjus. 2 tõlkepraktikat , 7 iseseisvat tööd. Külastus vähemalt 80% kõikide praktiliste ja kontrolltööde tegemine ning ka töö vigade osas. Lõpuhinnet saab arvesdes kõiki tulemusi kontroltöödest ning vigadeparanduse kvaliteedist."
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused poola keele grammatika õppimiseks konversatsiooni vaatevinklist. Omandada oskusi iseseisvalt teksti tõlkimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(355) "Suhtlemisoskuse süvendamine. Tekstide tõlkimine. Sõnavara ja stiil. Vestlused üldistel ja erialastel teemadel. Ajakirjanduse, lihtsama ilukirjanduse ja keskmise raskusega erialakirjanduse lugemine. Süstemaatiline grammatikaõpetus. Süsteemne ülevaade kaasaegse poola keele grammatilisest struktuurist praktilise keelekasutuse seisukohast lähtudes."
    ["vljund"]=>
    string(88) "- on omandanud poola keeles rääkimise ja poola keelest tõlkimise praktilised oskused."
  }
  [7329]=>
  object(stdClass)#7330 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7072"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7330]=>
  object(stdClass)#7331 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7074"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Arvestus (tunni fragmentide presentatsioon, õppematerjalid)."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Tutvustada innovatsioontehnoloogiate kasutamise võimalusi vene keele õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Innovatiivsed õppetehnoloogiad ja nende kasutamise võimalused vene keele tundides. Probleemõpe, moodul-, ja projektiõpe. Meistrituba (meistriklass). Kriitilise mõtlemise tehnoloogia. Kommunikatiivsete ülesannete lahendamine. Infotehnoloogia vene keele tunnis. Iseseisvalt koostatud õppematerjalide presentatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(224) "Omab ettekujutust vene keele õpetuses kasutusel olevatest innovatiivsetest õppetehnoloogiatest; Teadvustab erinevaid õppetehnoloogilisi iseärasusi; Oskab kasutada innovatiivseid õppetehnoloogiaid vene keele õpetamisel."
  }
  [7331]=>
  object(stdClass)#7332 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7075"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(53) "Anda ülevaade keele ja kultuuri seostest ja suhtest."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Nominatiivsed keeleühikud – rahvus-kultuurse informatsiooni kandjad ja allikad. Relatiivsed keeleühikud – rahvuskultuurse informatsiooni kandjad ja ühikud. Keele ja kultuuri aspekti teooretilised alused. Tekst kultuur-lingvistilises aspektis. Mitteverbaalsed keeled ja nende kultuur-lingvistiline tähendus."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Tunneb kuruse teoreetilisi mõisteid. Mõistab vahet keeleteaduse ja kultuur-lingvistilise teaduse vahel. Oskab kommenteerida teksti (kultuur-lingvistiline analüüs)"
  }
  [7332]=>
  object(stdClass)#7333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7076"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Eksam. Üliõpilased teevad kirjalikult auditooriumis õppejõu poolt antud lühiteksti analüüsi. Töö tegemiseks antakse ka tugiküsimusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Toetada pädevuste kujunemist iseseisva teksti lingvistilise ja kirjandusteaduslikke analüüsi teostamiseks ja kujundada oskused kaasaegsete erinevat tekstitüüpide analüüsimiseks, tutvustades üliõpilasi vastavate erinevate kaasaegsete meetoditega."
    ["sisu"]=>
    string(316) "Teksti kaks põhiomadust: sidusus ja terviklikkus. Teksti sidususe grammatilised ja leksikaalsed vahendid. Keelendite valik eesmärgi täitmisel. Kursuse käigus käsitletakse ka teksti semantilise ruumi analüüsi. Mimesis ning diegesis. Prolepsis ning analepsis. Tekst kui liikuv konstruktsioon. Tekst ja kontekst."
    ["vljund"]=>
    string(257) "- Teab teksti lingvistilise ja kirjandusteaduslikke analüüsi meetodeid; - oskab kasutada omandatud teadmisi teksti analüüsimisel; - suudab analüüsida erinevat tüüpi tekste, kasutades teksti lingvistilise ja kirjandusteaduslikke analüüsi meetodeid."
  }
  [7333]=>
  object(stdClass)#7334 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7077"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Arvestus. Lõpphinne baseerub isesisva töö hinnetel."
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "Omandada ülevaatlikud teadmised vanavene keele ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida vanavene keele tekstid, s.h näha vanavene sõnad kaasaegses tekstis. Toetada pädevuse kujunemist tänapäeva russistika suundumustest. Side russistika ja teiste maailmakoolkondade lingvistiliste teooriatega. Töötada aktuaalsetega kaasaegsete keeleteadlaste teostega."
    ["sisu"]=>
    string(421) "Vene kirjakeele tekkimise ajalugu. Vanaslaavi ja vanavene keel. Vanavene keele foneetiline ja grammatiline süsteem. Vanavene tekstid. Protoslaavi keel ja kaasaegsed slaavi keeled. Tänapäeva russistika suundumusi. Koolkonnad ja suundumused Venemaal ning teistes riikides, nt russistika Soomes, Lääne-Euroopas, USA-s jt riikides. Tänapäeva teooriad keeleteaduses ja nende side ajalooga. Sidemed maailmakoolkondadega."
    ["vljund"]=>
    string(312) "- Teab vanavene keele ajalugu; - orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotuid klassikalisi teadustöid; - oskab analüüsida vanavene ja kaasaegse teksti näidiseid. - Teab kaasaegseid russistika suundi; - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida rusistikaalast"
  }
  [7334]=>
  object(stdClass)#7335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7078"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Arvestus. Arvestatakse tunni osa presentatsioon, kaitstud magistritöö retsensioon, magistritöö fragmentide esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Toetada teaduspõhise ja uurimusliku lähenemise kujunemist vene keele ja kirjanduse õpetaja töösse ning valmisoleku kujunemist pidevaks professionaalseks enesearendamiseks. Näidata innovatsioontehnoloogiate kasutamise võimalusi vene keele õpetamisel."
    ["sisu"]=>
    string(287) "Teaduslik uurimismeetodid metoodikas. Teadus ja õppemetoodilist kirjandust analüüs. Vaatlus. Vestlus. Eksperiment. Ankeetküsitlus. Testimine. Eksperimendi tulemuste statistilise analüüsi meetodid. Innovatiivsed õppetehnoloogiad ja nende kasutamise võimalused vene keele tundides."
    ["vljund"]=>
    string(376) "Oskab kasutada teaduslikke uurimismeetodeid magistritöö kirjutamisel; Oskab analüüsida teadus ja õppemetoodilist kirjandust; Suudab üldistada erinevaid seisukohti; Suudab rakendada üldpedagoogika, psühholoogia – ja eriala teadmised ja oskused õppeprotsessi analüüsimiseks ja läbiviimiseks; Oskab kasutada innovatiivseid õppetehnoloogiaid vene keele õpetamisel."
  }
  [7335]=>
  object(stdClass)#7336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7079"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Omandada ülevaatlikud teadmised vanaslaavi tõlkemälestite ajaloost ja tektoloogia ajaloost. Arendada iseseisva uurimistöö oskusi ja oskusi analüüsida erinevaid vanaslaavi tõlkemälestite näidiseid."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Vanaslaavi tõlkemälestite päritolu ja arengu etapid..Slaavi kirjakeele tekkimise ajalugu. Orginaali ja tõlke keeled. Tõlkimine vanaslaavi keelde. Vana Testament. Vana Testamendi vanaslaavi manuskriptsid. Uue Testamendi tõlge vanaslaavi keelde. Uue Testamenti vanaslaavi manuskriptid..Ajaraamatute tõlge ja vanavene ajaraamatud. Vanaslaavi käsikirjade tüpoloogia ja spetsiifilised lingvistilised variandid."
    ["vljund"]=>
    string(246) "- teab vanaslaavi tõlkemälestite arengu põhietappe ja kirjamälestiste tüüpe; - orienteerub vastava valdkonna õppe- ja teaduskirjanduses ning teab selle temaatikaga seotud klassikalisi teadustöid; - oskab analüüsida kirjakeele näidiseid"
  }
  [7336]=>
  object(stdClass)#7337 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7081"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(150) "Soodustada ettekujutuse saamist slaavlaste kultuuride arenemist; tutvustada slaavlaste olme, hariduse, kunsti, teatri, muusika ja kino omapärasusega."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Slaavi kultuur enne kristlust. Keskaeg slaavi kultuurides. Renessanss Slaavi maades. Usund Slaavi maades. XVIII – XIX sajandi lõpu institutsioonid, haridus, arhirektuur, kunst, muusika ja teatri vormid slaavi kultuurides. XX sajandi slaavi kultuurid: a) kuni II Maailmasõja lõpuni; b) „sotsialistliku” aja jooksul. Kaasaegsed Slaavi maade kultuurid."
    ["vljund"]=>
    string(124) "Üliõpilane omab ülevaadet slaavlaste päritolust; on omandatud teadmised slaavlaste kultuuridest diakroonilises aspektis."
  }
  [7337]=>
  object(stdClass)#7338 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "SKS7100"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Avalik hindeline kaitsmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(40) "Süvendada iseseisva uurimustöö oskusi"
    ["sisu"]=>
    string(112) "Ainedidaktiline või rakendusliku suunitlusega vene keelt, vene kirjandust või kultuuri käsitlev magistritöö"
    ["vljund"]=>
    string(267) "Süvendatud teoreetilised ja praktilised teadmised valitud teemal; Oskab andmeid koguda ja töötada algallikatega ning neid hinnata; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimustööd; Suudab iseseisvalt planeerida ja läbi viia uurimustööd"
  }
  [7338]=>
  object(stdClass)#7339 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SOZU.01.131"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502658"
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502658"
    ["sisu"]=>
    string(99) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502658"
    ["vljund"]=>
    string(99) "Ainekaart saadavalt Tartu Ülikooli ÕISis: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502658"
  }
  [7339]=>
  object(stdClass)#7340 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SOZU.03.198"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502659"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502659"
    ["sisu"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502659"
    ["vljund"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502659"
  }
  [7340]=>
  object(stdClass)#7341 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(11) "SOZU.03.231"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502654"
    ["eesmrk"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502654"
    ["sisu"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502654"
    ["vljund"]=>
    string(55) "https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4502654"
  }
  [7341]=>
  object(stdClass)#7342 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(13) "SPI6001-01-22"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [7342]=>
  object(stdClass)#7343 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SPI6011-21"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [7343]=>
  object(stdClass)#7344 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SPI6050-01"
    ["sisu"]=>
    string(16) "Lisatud käsitsi"
  }
  [7344]=>
  object(stdClass)#7345 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SPK6002-22"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [7345]=>
  object(stdClass)#7346 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SPK6002-23"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
  }
  [7346]=>
  object(stdClass)#7347 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(10) "SPK6005-22"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "x"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "x"
    ["sisu"]=>
    string(3) "123"
    ["vljund"]=>
    string(1) "x"
  }
  [7347]=>
  object(stdClass)#7348 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Eelduste loomine tööks laste ja peredega; teadmised ja oskused, mis võimaldavad toetada laste ja nende perede psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Lapse heaolu ühiskondlikul, institutsionaalsel ja pere tasandil. Hooletusse jäetud laste abistamisvõimalusi. Kaitse- ja riskitegurid. Perekeskse laste hoolekande põhimõtted. Pere lapse heaolu edendajana. Vaesuse ja tõrjutuse mõju laste heaolule. Lastekaitsetöö tegija professioon. Pere jõustamine: teoreetiline, praktiline vaatenurk ning hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Teadmised sotsiaaltöö põhimõtetest töös laste ja noorukitega; teadmised perekesksest sotsiaaltööst ja teenuste tagamise põhimõetetest; suutlikkus hinnata abivajava lapse/noore ning tema pere vajadusi; oskus analüüsida erinevaid teenuseid vastavalt kliendi vajadustele; teadmised ja oskused esineda ettekandega ning diskuteerida laste ja peredega seotud teemadel."
  }
  [7348]=>
  object(stdClass)#7349 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(241) "Eksam. Faktiteadmisi kontrollitakse kontrolltööga; analüüsi ja üldistusoskusi essee ning referaadiga, kriitikameele ja eetika arengut aga demonstreerib kaasüliõpilase teksti retsenseerimine. Tulemuseks on protsesshinne ehk koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(426) "Luua - süsteemne ülevaade erialast, - kujundada arusaam sotsiaalpedagoogi professionaalsest rollist (eeskätt) üldhariduskoolis ning arendada pädevusi võrgustiku kaasamiseks. - luua eeldused laiapõhjalisteks oskusteks (nt kriitikameele ja eetika arenguks) sotsiaalpedagoogika teooriate ja meetodite valdkonnas sotsiaal- ning haridusasutuses esilekerkivate probleemide lahendamiseks sotsiaalpedagoogiliste meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Kursusel käsitletakse ühiskondlikke taustategureid – st valdkondi, millest johtub vajadus sotsiaalpedagoogi järele: nt sotsiaalprobleemid koolis; uus aeg, uued normid; individualistlikud ja kollektivistlikud trendid ning probleemid haridussüsteemis. Tutvustatakse teemakohaseid sotsiaalpedagoogilisi mõisteid, nende olemust ja kujunemise lugu."
    ["vljund"]=>
    string(761) "Õppekava läbinud üliõpilane: - omab süsteemset ülevaadet inimese, ühiskonna ja institutsioonide seostest, arengutest, sotsiaalpedagoogika teooriatest ning meetoditest, sotsiaalpedagoogilistest probleemidest ühiskonnas ja nende ilmnemisest koolis; -- oskab kriitiliselt, aga ka eetilistest printsiipidest lähtuvalt analüüsida probleemsituatsioone, olemasolevaid riske ja hinnata abivajava lapse/pere vajadusi ning ressursse, planeerimaks positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; - on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest; suudab erialaga seonduvaid probleeme kriitiliselt analüüsida ning argumenteerida; - oskab kasutada võõrkeeli (nt erialakirjanduse lugemiseks)."
  }
  [7349]=>
  object(stdClass)#7350 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(164) "Suunata üliõpilast mõistma ja lahti mõtestama Lapse Õiguste Konventsiooni ja teiste õigusaktide põhimõtteid ja rakendama neid praktilises lastekaitsetöös."
    ["sisu"]=>
    string(237) "Ülevaade lastekaitse valdkonda kuuluvatest rahvusvahelistest konventsioonidest; Eesti seadustest ja määrustest. Ülevaade Eesti- ja erinevate riikide lastekaitsest. Lapse Õiguste Konventsioon, selle põhimõtted ja nende rakendamine."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Teadmised lastekaitse aluseks olevatest seadusandikest aktidest ja oskus neid kasutada konkreetsete juhtumite korral lapse huvides. teadmised ja praktiline kogemus lapse huvide kaitsmisest kohtus."
  }
  [7350]=>
  object(stdClass)#7351 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6004"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks tööks lastega, mis võimaldavad üheaegselt toetada tema psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu. Ülevaade lastekaitsetöö olemusest, laste- ja perepoliitikast tänases Eesti ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(461) "Laste hoolekanne ja lastekaitse ajalugu. Lapse sotsiaalse kaitse põhimõtted. Lapse heaolu. Lastekaitse tänapäeval. Lastekaitsetöö tegija. Teenused ja toetused. Seadusandlus lastekaitses. Väljakutsed lastekaitsetöös. Sotsiaalsed oskused. Vägivald ja hooletusse jätmine. Lastekaitsetöö meetodid: võrgustikutöö, juhtumitöö. Individuaalne töö. Grupitöö. Lapse vajaduste hindamine. Sekkumine ja Planeerimine. Erinevad uuringud antud valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(352) "Teadmised lastekaitsetöö meetoditest ja kasutamise võimalustest düsfunktsionaalse pere ja lapsega; Oskus märgata ja tunda abivajavat last ning pakkuda vajalikku toetust ja/või suunata õige spetsialisti juurde; Suutlikkus analüüsida juhtumit, valmidus meeskonnatööks; Oskus rakendada perekonna ja sotsiaalsete süsteemide hindamise vahendeid."
  }
  [7351]=>
  object(stdClass)#7352 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6005"
    ["hindamine"]=>
    string(193) "Osaleda vaja min. 80% õppetöö mahust. Puudumisel esitada referaat tunnis käsitletud teemal ( ~5 lehekülge, kasutades 2-3 allikat ). Eksam toimub kirjalikult, küsimustele vastamise vormis."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Luua eeldused tundmaks lastel esinevaid psüühikahäireid, arendada vaatlusoskust ja süsteemset mõtlemist, nägemaks põhjuslikku seost erinevate psüühika- ja käitumishäirete ning lapse elusituatsiooni vahel."
    ["sisu"]=>
    string(694) "Uurimismeetodid lastepsühhiaatrias. Anamneesi kogumine, objektiivne lapse seisundi kirjeldamine. Imiku ja väikelapse vaatlus. Vaatlusoskuse arendamine. Lapsevanema käitumisviisid, mõju lapse arengule. Mängu arengu kognitiivne, sotsiaalne dimensioon. Ema-lapse suhe: lapse psüühika põhikujundaja psühhodünaamilises käsitluses. Pervasiivsed arenguhäired (autism). Vaimne alaareng. Õpivilumuste, kõne ja keele spetsiifilised häired. Lapse depressioon, foobiad jm tundeelu häired. Lapse käitumishäired, suhtlemishäired. Väärkoheldud laps. Sõltuvushäired lastel. Iseseisev töö: väikelapse vaatlus: lapse vaatlemine tunni aja jooksul ning selle neutraalne kirjeldus (~2 lk)."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Teadmised laste psüühikahäiretest ja oskus neid häireid ära tunda; Vaatlusoskus argistes situatsioonides; Oskus näha põhjuslikku seost psüühika- ja käitumishäirete ning lapse elusituatsiooni vahel."
  }
  [7352]=>
  object(stdClass)#7353 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused lapse kriisi äratundmiseks ja mõistmiseks ning asjakohuse abi osutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Lapse kriisi iseärasused ja aitamise põhimõtted töös kriisis oleva lapsega. Analüüsitakse erinevaid traumeerivaid olukordi nagu: haigus, lähedase kaotus, puue, haigus, vanemate alkoholism ja vägivaldsus, vanemate lahutus, separatsioon vanematest, koolivägivald jms. Iseseisev töö: kursuse lõpuks kirjutab üliõpilane kas referaadi, milles käsitletakse süvitsi mingit konkreetset lapse kriisi liiki või essee „Kuidas mina mõistan lapse kriisi“. Essee põhineb isiklikel või lähikondsete kogemustel."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Teadmised lapse kriisi eripärast ja seda põhjustavatest teguritest; oskused kriisis oleva lapse märkamiseks ja lapse toetamiseks."
  }
  [7353]=>
  object(stdClass)#7354 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6007"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksam. Protsesseksam, mis on semestri jooksul sooritatud ülesannete/ hinnete (kaalutud) keskmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks tavakoolis. Laiendada sotsiaalpedagoogi silmaringi eripedagoogika valdkonnas, et ta saaks abistada üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse suurendamisele. Toetada/kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse, mis on kohane sotsiaalpedagoogile."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, toimetulekuvõtetest tavakoolis. Normi ja hälbe suhe; ühiskondlikud tegurid erivajaduse taustal; erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Võrgustiku roll: kool+ kodu+ kitsa valdkonna spetsialist(id). Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Ühiskonnast kooli kanduvate sotsiaalsete probleemide roll erivajaduse kontekstis. Rahvusvaheline töökogemus erivajadustega õpilaste aitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(703) "Kursust läbinud üliõpilane: tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; kirjeldab praktilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega; arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; võrdleb erinevate riikide kogemusi töös erivajadustega lastega; olenevalt olukorrast kas kritiseerib või õigustab Eesti seadusandlust hälbiva käitumise kontekstis (näiteks: õpilastel on palju õigusi, õpetajatel mitte); kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7354]=>
  object(stdClass)#7355 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6008"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Suunata mõtlema lapse õigustele vastsündinu perioodist alates, haige lapse õigustele haiglatingimustes, pere ja meditsiinitöötajate rollile lapse õiguste tagamisel."
    ["sisu"]=>
    string(468) "Enneaegsete ja vastsündinute meditsiiniline abi Eestis. Humanistlik neonataalne meditsiin. Ema ja lapse kontakt. Meditsiinilis-psühholoogiline töö emadega ja peredega neonataalses osakonnas. Õigus elada, õigus surra (meditsiinieetika probleemid). Hüljatud lapsed. Peresünnituse probleemid. Isa roll peresünnituses. (Hulgi)-väärarengutega laps haiglas ja kodus. Sügavalt enneaegse lapse meditsiinilised ja sotsiaalsed aspektid sotsiaaltöötaja seisukohalt."
    ["vljund"]=>
    string(143) "• teadmised lapse õigustest vastsündinu perioodist alates; • arusaam nii pere kui meditsiinitöötajate rollist lapse õiguste tagamisel."
  }
  [7355]=>
  object(stdClass)#7356 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arendamiseks tööks riskilaste, nende perekondade ja kogukondadega tugevustele suunatud põhimõtetest lähtudes. Õpitakse tundma tugevustele suunatud lähenemise põhimõtteid, käsitlema erinevaid tehnikaid, mis on vajalikud kliendi positiivseks mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Perekeskse lähenemise põhimõtted ja praktika. Tugevused versus nõrkused: traditsiooniline (mis on probleem?) ja lahendustele suunatud lähenemine (mis olukorras klient on?). Kliendi osalus, tema kaasamine protsessi. Kliendi olemasolevate ressursside rakendamine positiivsete lahenduste välja töötamiseks. Inimeste jõustamine ja kliendi tugevused. Lahenduskesksed intervjuud (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Lahenduskeskse lähenemise staadiumid. Oskus „mitte teada“. Detailid. Vaikuse kasutamine. Komplimentide tegemine (otsene, kaudne, iseendale suunatud). Kliendi taju kinnitamine. Normaliseerimine. Kliendi tähenduste uurimine. Hästi formuleeritud eesmärgid. Kliendi edu ja tugevused. EARS (erandid, võimendamine, tugevdamine, „mis on parem?“). Lahenduskeskse sekkumise tehnikad: toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused, skaala küsimused, imeküsimused."
    ["vljund"]=>
    string(505) "Ainekursuse lõppedes õpib üliõpilane toetatama klienti, gruppe, indviide, peresid ja kogukondi avastama ja kasutama iseenda ressursse positiivsete muutuste elluviimiseks, sõnastama eesmärke, mis tulenevad kliendi soovidest ning lahendusi, mis baseeruvad kliendi ootustel, oskab rakendada lahenduskeskse lähenemise tehnikaid, arendada vastastikkusel usaldusel põhinevaid suhteid kliendiga ning kriitiliselt hinnata ja planeerida positiivsetele muutustele suunatud tegevusi töös laste ja peredega."
  }
  [7356]=>
  object(stdClass)#7357 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6010"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(519) "Luua eeldusi teadustööga seotud pädevuste arenguks: uurimisprobleemi fikseerimiseks, hüpoteesi sõnastamiseks, teadustekstide kriitiliseks analüüsiks. Luua eeldusi õpingute jätkamiseks magistriõppes. Kujundada süsteemne ülevaade kvantitatiivsetest ning kvalitatiivsetest uurimismeetoditest ja nende kasutusvaldkondadest just lastekaitsega seotud teemade kontekstis. Süvendada uurimistulemuste analüüsi ning kirjaliku formuleerimise pädevusi. Kujundada valmidusi uurimismeetodite kasutamiseks lõputöös."
    ["sisu"]=>
    string(363) "Kursusel käsitletakse/tutvustatakse enimkasutatavaid uurimismeetodeid: ankeet, test, intervjuu, vaatlus, eksperiment, etnograafiline meetod, sisuanalüüs, fookusgrupi intervjuu, ekspert-uuring. Kursuse käigus saavad tudengid ülevaate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite eripäradest, sh valdkondadest, kus tuleks eelistada ühte või teist meetodit."
    ["vljund"]=>
    string(161) "Oskus kavandada uurimisprojekti, mis toetab uurimistöö koostamist lastekaitse valdkonnas; võime sõnastada lastekaitse valdkonnas uurimist vajavaid probleeme."
  }
  [7357]=>
  object(stdClass)#7358 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Käsitletakse lapse ja noore paiknemist tänases ühiskonnas, ühiskonnast tulenevaid riske heaolu tagamise takistamiseks, analüüsitakse abi/toetuse vajadust, sh olemasolevaid kogukonna ressursse. Kujundatakse laste/noortega töötamise oskust eesmärgiga toetada psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(682) "Lapse/noorega töötamise eetilised põhimõtted. Kujutluspilt lapsest: ajalooline areng ja tänapäev. Lapse/noore vajadused. Abivajavad lapsed. Lapse riskide, vajaduste hindamine. Toetavad tegurid ja riskitegurid. Lapse parimad huvid. Heaolu käsitlus E.Allardti järgi. Ökoloogiline ja süsteemne lähenemine. Tugevustele suunatud lähenemise põhimõtted. Lapse/noore toetamise võimalused. Uuringud laste/noorte valdkonnas Eestis. Dokumentaalfilmid. Iseseisev töö: (1) analüüsida lapsemure.ee-le tuginedes laste/noorte peamiseid probleeme; (2) kirjutada lühiessee teemal “Kogukonna võimalused toetamaks abivajavaid lapsi ja noori Eesti ühiskonnas tänasel päeval”."
    ["vljund"]=>
    string(442) "Ainekursuse lõppedes on üliõpilane omandanud teadmised põhimõtetest töös laste ja noortega; suutlikkuse hinnata abivajava lapse/noore vajadusi ning vajadustele vastavat abi/toetust, sh hinnata riske ja teha otsuseid lapse/noore kaitse ja heaolu edendamise seisukohast lähtudes; teadmised lapsi/noori toetada läbi kogukonna ressursside; oskuse diskuteerida laste/noortega seotud teemadel; analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse."
  }
  [7358]=>
  object(stdClass)#7359 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(102) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks tööks riskilaste, nende perekondade ja kogukondadega."
    ["sisu"]=>
    string(628) "Düsfunktsionaalne perekond, riskirühm, probleemkäitumine, riskilaps (kes nad on). Ennasthävitavad käitumisviisid. Perekonna ja kogukonna reeglid, riskitegurid perekonnas. Muutumine riskilasteks; perekonna dünaamika, pereliikmete sõltuvusprobleemide seos riskikäitumise kujunemisega (tsükli katkestamine). Väärkohtlemine, hooletusse jätmine, hülgamine. Trotslik käitumine, sellega seonduvad tunded ja emotsioonid (sõnumid, müüdid ja tõekspidamised tunnete kohta, „tunnete” mõistmise käsi). Lapse, perekonna ja kogukonna toetamise võimalusi. Loovteraapiate rakendusvõimalused sotsiaaltöös riskilastega."
    ["vljund"]=>
    string(589) "Oskused ja teadmised, mis võimaldavad riskilast ära tunda (riskilapse tunnused, tegevused/reaktsioonid, suhtumised, emotsioonid ja käitumine); Meetodid tööks riskiperede laste ja noortega; Suutlikkus kriitiliselt hinnata (sh hävitavate käitumisviiside ja toetavate tegurite mõju lapsele, perele) ja planeerida positiivsetele muutustele suunatud tegevusi töös riskilaste ja nende peredega; Meeskonnatöö, koostöö oskused, mis on vajalikud riskiperede positiivseks mõjutamiseks (innustades neid liikuma positiivsuse suunas ja lõhkuma ennasthävitavat põlvkondlikku tsüklit)."
  }
  [7359]=>
  object(stdClass)#7360 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6020"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7360]=>
  object(stdClass)#7361 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6040"
    ["hindamine"]=>
    string(184) "Kirjalik eksam, mida hinnatakse 6-palli skaalal. Teadmiste kontrolliks kasutatakse kombineeritud meetodeid: kirjalikku lünktesti, valikvastuseid, analüüsioskusi avatud küsimustega."
    ["eesmrk"]=>
    string(310) "Anda ülevaade Eesti õigussüsteemi põhimõtetest ja lastekaitse rollist selles, samuti perekonna õiguslikust regulatsioonist ja laste õiguste ja kohustuste kohast erinevates normides, anda teadmised juhtumite lahendamise baaspõhimõtete kujunemiseks ning luua eeldused kaasuste lahendamiseks iseseisvalt."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Õppeaine annab ülevaate lastekaitse valdkonnaga seonduvatest Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepingutest ning konventsioonist. Üliõpilased saavad algteadmised kaasuste/ juhtumite lahendamise metoodikast. Perekonnaõigust käsitletakse koos lapse ja vanema vaheliste õigussuhete ning vanema õiguste ja kohustuste realiseerimisega."
    ["vljund"]=>
    string(692) "Loengud ja seminarid, kaasuste lahendamine ning iseseisev töö õigusaktide ja loengus viidatavate kirjandusallikate ning kohtulahenditega, mille tulemusena oskab üliõpilane orienteeruda valdkonnapõhisel õigusmaastikul, leida vajalikku informatsiooni normidest ja kohtulahenditest. Üliõpilasel on teadmised ning oskus lahendada kaasusi, ta suudab kirjeldada põhilisi probleeme ning leida optimaalseid lahendeid, lähtudes lapse huvi põhimõttest. Õppija valmistab ette iseseisva töö valitud teemal, milles toob välja olulisemad probleemid, esitab omapoolsed ettepanekud olukorra võimalikuks lahendamiseks või analüüsib isiklikule kogemusele tuginedes norme kitsas valdkonnas."
  }
  [7361]=>
  object(stdClass)#7362 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6041"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Kirjalik test (teadmiste kontroll), eneseanalüüs (loengupäevik), rühmatööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arendamiseks tööks laste ja peredega tugevustele suunatud ja lahenduskesksest lähenemisest lähtudes. Õpitakse tundma vastavaid põhimõtteid, käsitlema erinevaid tehnikaid, mis on vajalikud kliendi toetamiseks ja jõustamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(711) "Laps ja pere riskis. Pere elukaar. Tugevustele suunatud lähenemine. Lapse ja perekeskne lähenemine. Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega. Usaldussuhte loomine: kaasamine. Kaasavad loovtehnikad. Lahenduskeskse lähenemise põhimõtted (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Sotsiaalne konstruktivism. Head küsimused. Küsimuste tüübid. Mitteteadja positsioon. Tugevuste, lahenduste leidmise tehnikad (toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused, skaala küsimused, imeküsimused). Lahenduskeskse nõustamise mudel: esimene kohtumine, järgmised kohtumised ja lõpetamine. Mittevabatahtlik klient. Vastuseis. Spetsialisti kui toetaja roll. Eneserefleksioon."
    ["vljund"]=>
    string(568) "On teadlik tugevustele suunatud põhimõtetest ja lahenduskesksetest tehnikatest kliendi toetamiseks tugevuste leidmiseks/taasavastamiseks, lahenduste leidmiseks; oskab sõnastada eesmärke, mis tulenevad kliendi soovidest ning lahendusi, mis baseeruvad kliendi ootustel; on omandanud oskused vähemalt kahe lahenduskeskse lähenemise tehnika kasutamise; on arendanud meeskonnatööoskust, analüüsioskust, esinemisoskust; on õppinud kasutama häid küsimusi inimeste tugevdamiseks; on õppinud iseennast analüüsima (teadmised, väärtused, põhimõtted, oskused)."
  }
  [7362]=>
  object(stdClass)#7363 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6042"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Eksam. 1000- sõnaline essee koos lapsevaatluse kirjalike märkmetega"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Anda ülevaade lastel esinevatest psüühikahäiretest ning arendada õpilase vaatlusoskust ja süsteemset mõtlemist, et näha põhjuslikke seoseid erinevate psüühika- ja käitumishäirete kujunemisel."
    ["sisu"]=>
    string(413) "Ainekursus vältel tutvutakse paralleelselt lapse arengu psühhoanalüütilise käsitlusega ja lastel esinevate psüühika- ja käitumishäiretega. Ainekursuse oluliseks osaks on imiku või väikelapse vaatlus ja sellega seotud seminarid. Võimalus kuni 5 aastase lapse vaatluse alustamiseks on soovitatav leida juba kursuse alguseks. Vaadedav laps ei tohi olla üliõpilasega lähedalt või igapäevaselt seotud."
    ["vljund"]=>
    string(596) "Õppija orienteerub lapse psühhoanalüütilise arengu põhimõistetes ja suudab sõnastada lapse arengu erinevatele perioodidele kõige olulisemad muutused ja võimalikud raskused. Õppija oskab nimetada laste ja noorukite psüühikahäirete olulisemad grupid koos iga häire peamiste tunnustega. Õppija omandab kursuse lõpuks oskuse last tema loomulikus keskkonnas neutraalselt jälgida, lapsega toimuvat kirjeldada, kursusel õpitu raames mõista võimalikku psühholoogilise arengu etappi koos selle äljakutsetega ning analüüsida enda kui vaatleja kogemust kogu vaatlusprotsessi käigus."
  }
  [7363]=>
  object(stdClass)#7364 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6043"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "Seminariettekanded, essee/referaat"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Luua eeldused lapse kriisi märkamiseks ja mõistmiseks ning asjakohase abi osutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Lapse kriisi iseärasused ja aitamise põhimõtted töös kriisis oleva lapsega. Analüüsitakse erinevaid traumeerivaid olukordi nagu: haigus, lähedase kaotus, puue, , vanemate alkoholism ja vägivaldsus, vanemate lahutus, separatsioon vanematest, koolivägivald jms."
    ["vljund"]=>
    string(132) "Teadmised lapse kriisi eripärast ja seda põhjustavatest teguritest; oskused kriisis oleva lapse märkamiseks ja lapse toetamiseks."
  }
  [7364]=>
  object(stdClass)#7365 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6044"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Eksam (prosesseksam)"
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Selgitada normi-hälbe skaala suhtelisuse ühiskondlikke tagamaid. Analüüsida kaasaegseid “uusi” tõekspidamisi. Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks. Laiendada silmaringi eripedagoogika valdkonnas, abistamaks üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse kasvule. Kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse."
    ["sisu"]=>
    string(633) "Kooliprobleemide ühiskondlike tagamaade analüüs. Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, abivõtetest tavakoolis. Erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Iseseisva töö sisu: igal sessioonil tuleb koostada ja esitada essee etteantud teemal. Kursus lõpeb referatiivse tekstiga (maht 3000 sõna, millest 2/3 peaks olema autori omi mõtteid, st 1/3 võib olla tsitaate erialakirjandusest)."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Kursust läbinud üliõpilane: tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7365]=>
  object(stdClass)#7366 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6045"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Avatud küsimustega test (teadmiste kontroll), loengupäevik (eneseanalüüs), artikli refereering ja suuline ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(192) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks lastekaitsetööks, mis võimaldavad üheaegselt hinnata ja toetada abivajava lapse ja tema pere psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(906) "Abivajav laps. Lastekaitsega seotud põhimõisted. Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused. Lastekaitsest lapse turvalisuseni. Professionaalne hinnang ja riskide hindamise protsess. Risk ja lastekaitse. Hindamine: definitsioon, protsess, ülesanded, hindamispõhimõtted. Esialgne ja põhihindamine. Hindamise mudelid. Erinevad lähenemised ja hindamise tüübid. Hindamisraamistik. Hindamise meetodid. Otsuste tegemise mudel (Baumann et al. 2010). Erinevad hindamisinstrumendid (CALF, CARAS, SDQ). Hindamise valdkonnad I: pere sündmused, lapsepõlve kogemused, enesemääratlemine, suhted, vanemlikkuse oskused ja võimed, lapse ja tema ja vajaduste tajumine, lapse vajadused, majanduslik olukord ja majapidamine, võime muutuseks. Juhtumid. Hindamise väljund. Kliendid ja nende nägemus hindamisest. Spetsialisti roll hindamises. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(527) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi rõhuasetusega hindamise valdkonnas; suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; suudab hinnata abivajava lapse heaolu ning teha vajadustele vastavat otsuseid; on omandanud teadmised ja oskused lapse heaolu hindamise protsessist, mudelitest ja erinevatest hindamise vormidest ning hindamispõhimõtetest; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ja esinemise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7366]=>
  object(stdClass)#7367 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6046"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Arvestus. Kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(315) "Aine eesmärk on toetada teiste erialade üliõpilaste arusaamist sotsiaalsüsteemi funktsioonist ühiskonna tasakaalustajana ja luua eeldused omandamaks teadmisi sotsiaaltöö professiooni ülesannetest teoreetilise alusbaasi ja meetodite kontekstis ning sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisest maailmas ja Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(800) "Sotsiaaltöö olemus ja ülesanded ühiskonnas. Professiooni filosoofia: sotsiaaltöö väärtused, humanistlik lähtepositsioon sotsiaaltöös. Ametieetika, konfidentsiaalsus ja vastutus. Põhimõisted: sotsiaalne kaitse, sotsiaaltöö, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus, sotsiaalteenused jne. Sotsiaaltöö ajalooline areng maailmas. Sotsiaaltöö ja hoolekande ajaloolisi arengujooni Eestis (13.saj. tänapäevani). Sotsiaaltöö teoreetilised alused ja meetodid. Sotsiaaltöö kontekst ja sotsiaaltöö protsess: interventsiooni kontseptsioon, interventsiooni meetodid. Kliendi kaitsmine ja jõustamine (empowerment). Teenuste korraldamine hoolekandes (welfare mix). Juhtumikorralduse meetod. (case-management). Võrgustikutöö. Sotsiaaltöötaja kompetentsus ja reflektiivne sotsiaaltöö."
    ["vljund"]=>
    string(378) "Sotsiaaltöö erialase terminoloogia tundmine; teadmised sotsiaaltöö filosoofilis-maailmavaatelistest lähtekohtadest ja ametkonna tegevuse põhimõtetest ühiskonnas; suutlikkus eristada sotsiaaltöö peamisi meetodeid ja teoreetilisi kontseptsioone. Oskused kujundada võrgustikutööd, koostada keskkonnakaarte ja teadmised/ oskused klienditööks erinevate sihtrühmadega."
  }
  [7367]=>
  object(stdClass)#7368 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6047"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Teadmisi kontrollitakse kontrolltöödega; analüüsi ja üldistusoskusi essee ning referaadiga, kriitikameele ja eetika arengut esseedega. Tulemuseks on protsesshinne ehk koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Luua süsteemne ülevaade erialast, - kujundada arusaam sotsiaalpedagoogi rollist (eeskätt) üldhariduskoolis, ning arendada mõistmist ja koostööoskust võrgustiku kaasamiseks. - luua eeldused sotsiaal- ja haridusasutuses esilekerkivate probleemide lahendamiseks sotsiaalpedagoogiliste meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Kursusel käsitletakse ühiskondlikke taustategureid – st valdkondi, millest johtub vajadus sotsiaalpedagoogi järele. Tutvustatakse teemakohaseid mõisteid, nende olemust ja kujunemise lugu."
    ["vljund"]=>
    string(725) "Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab kriitiliselt analüüsida probleemsituatsioone, olemasolevaid riske ja hinnata abivajava lapse/pere vajadusi ning ressursse, planeerimaks positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; - on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest; ja on võimeline erialaga seonduvaid probleeme kriitiliselt analüüsima ning argumenteerima; - omab süsteemset ülevaadet inimese, ühiskonna ja institutsioonide seostest, arengutest, sotsiaalpedagoogika teooriatest ning meetoditest, sotsiaalpedagoogilistest probleemidest ühiskonnas ja nende ilmnemisest koolis; - suudab kasutada võõrkeeli (nt erialakirjanduse lugemiseks)."
  }
  [7368]=>
  object(stdClass)#7369 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6048"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Kirjalik test, essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Eelduste loomine lastekaitsetöö alusteadmiste arenemiseks ja analüüsimiseks, sh käsitletakse lapse paiknemist tänases ühiskonnas, abi/toetuse vajadust."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Kujutluspilt lapsest: ajalooline areng ja tänapäev. Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Lastehoolekande ja lastekaitse ajalooline areng. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused: abivajav laps, lapse vajadused, lapsekesksus, lapse parimatest huvidest lähtumise põhimõte. Hetkeolukord ja arengusuunad Eesti lastekaitses. Risk. Lastekaitsest lapse turvalisuseni. Risk ja lastekaitse."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi, sh suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; on omandanud teadmised ja oskused lastekaitse ja laste hoolekande mudelitest ning nende väljunditest; on teadlik riski kontseptsioonist lastekaitsetöö kontekstis; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7369]=>
  object(stdClass)#7370 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6049"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Protsessarvestus, st semestri jooksul sooritatud ülesannete/ hinnete (kaalutud) keskmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Selgitada normi-hälbe skaala suhtelisuse ühiskondlikke tagamaid. Analüüsida kaasaegseid “uusi” tõekspidamisi. Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks. Laiendada silmaringi eripedagoogika valdkonnas, abistamaks üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse kasvule. Kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse."
    ["sisu"]=>
    string(633) "Kooliprobleemide ühiskondlike tagamaade analüüs. Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, abivõtetest tavakoolis. Erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Iseseisva töö sisu: igal sessioonil tuleb koostada ja esitada essee etteantud teemal. Kursus lõpeb referatiivse tekstiga (maht 3000 sõna, millest 2/3 peaks olema autori omi mõtteid, st 1/3 võib olla tsitaate erialakirjandusest)."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Kursust läbinud üliõpilane: tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7370]=>
  object(stdClass)#7371 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6050"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(595) "Kujundada sotsiaalprobleemide märkamise võimet haridusasutuses. Pakkuda üliõpilastele laiapõhjalisi teadmisi individualismi, kollektivismi, modernismi ja postmodernismi olemusest ja mõjudest kooli kontekstis. Avada seos isiksuslike eripärade (nt temperament, sh sotsiaalsus), normi-hälbe ning konfliktsete olukordade vahel. Luua süsteemne ülevaade ainega seotud mõistetest, kujundada arusaam haridusasutuses ilmnevate probleemide sotsiaalsetest tagamaadest. Arendada kooliprobleemide taustategurite kriitilist analüüsioskust, rõhuasetusega profülaktikale ning rehabilitatsioonile."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Loengutes käsitletavad teemad: Uus aeg, uued normid: nõukogudeajast 21. sajandisse. Normi ja hälbe suhe – koolikonfliktid, mis johtuvad erinevatest ootustest.Ühiskondlikud tegurid sotsiaalprobleemide taustal. Ühiskonnast kooli kanduvate sotsiaalsete probleemide roll nn ”erivajaduste” kontekstis. Individualism, kollektivism. Neuroosi sotsiaalsed tagamaad. Isiksuslikud konfliktid (sh temperamendist johtuvad) kui kooliprobleemide olulised põhjused. Sotsiaalsuse roll kollektiivis. Massikommunikatsiooni võimalik seos õpilaste ebaadekvaatse käitumisega."
    ["vljund"]=>
    string(675) "Kursust läbinud üliõpilane omab süsteemset ülevaadet ja süvateadmisi kooliprobleemide sotsiaalsetest tagamaadest. Ta mõistab individualismi, kollektivismi, modernismi ja postmodernismi olemust ja mõju kooli kontekstis. Suudab näha seost isiksuslike eripärade (nt temperament, sh sotsiaalsus), normi-hälbe skaala ning konfliktsete olukordade vahel. Oskab vältida tõsisemaid arusaamatusi (ja leida lahendusi kui vaja); analüüsib kriitiliselt probleemsituatsioone; planeerib positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; integreerib teadmisi ja oskusi praktikaga. Tõlgendab oma tööd ühiskondlikust aspektist johtuvalt."
  }
  [7371]=>
  object(stdClass)#7372 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6051"
    ["hindamine"]=>
    string(530) "Suuline eksam. Eksamil peab üliõpilane kaitsma oma kodutöödena ettevalmistatud tööd vabalt valitud sihtrühma kuuluva(te) erivajadusega lapse(laste) probleemide ja nende erivajaduste (sh hariduslikud, sotsiaalsed, kutsealased) ning toimetulekuvõime ja võimaluste hindamise kohta arvestades nii Eesti kui regionaalsete võimalustega. Töös peavad kajastuma lapse toetamiseks vajalikud meetmed, sh individuaalne õppekava, koostatud juhtumiplaan, töö perekonnaga ja võrgustikutöö koos teenuste arendamisega kogukonnas."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Omandada teoreetilised teadmised ja praktilised oskused erivajadustega laste hariduslikuks rehabilitatsiooniks ja võrgustikutööks erivajadusega laste ja nende peredega."
    ["sisu"]=>
    string(1121) "Kursus annab ülevaate erivajadusega laste probleemidest ning nendega toimetuleku võimalustest ühiskonnas, samuti erivajadusega laste kasvatamise ja õpetamisega seotud probleemidest perekonnas ja koolis. Täpsemalt käsitletakse võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise printsiipe ning hälbiva arengu tüpoloogiaid (RHK-10; RFK; laste alaarengu kategooriad jmt), samuti laste erivajadusest lähtuvaid iseärasusi erivajaduste lõikes (nägemispuudega lapsed; laste ajuhalvatusega lapsed; kuulmispuudega lapsed; kõnepuudega lapsed; sotsiaalprobleemse pere lapsed; vaimse arengupeetusega lapsed; psüühilise arengupeetusega lapsed; käitumisraskustega lapsed; väärkoheldud lapsed). Eeltoodud teemasid käsitletakse haridusliku rehabilitatsiooni võtmes, kus eraldi vaatluse all on erivajadusega laste hariduslikud, sotsiaalsed ja kutsealased võimalused, hoolekanne, toetamine erinevate sotsiaalteenuste ja toetustega ning rehabilitatsioon, milles olulisel kohal on sekkumine kogukonna tasandil kaasates juhtumipõhise võrgustikutöö käigus erivajadusega lapse peret, sotsiaalset- ja spetsialistide võrgustikku."
    ["vljund"]=>
    string(1703) "Kursuse läbinud õppija tunneb: • Hariduslike erivajadustega laste rehabilitatsiooniga seonduvaid teoreetilisi lähtekohti ja seadusandlikke regulatsioone • Hälbiva arengu tüpoloogiat, normide ja hälbiva arengu mõisteid ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise printsiipe; • Haridusliku rehabilitatsiooni metoodikat ning hindamise juhiseid (RHK-10; RFK; Laste alaarengu kategooriad; Arengupuudega laste sotsialiseerumise eripärad), samuti juhtumi- ja võrgustikutöö printsiipe • Erivajadusega laste probleeme ning lastele abi osutamise struktuuri Eestis. • Lastega töötamise eetilisi printsiipe ning järgib neid olles oma tegevuses salliv ja heatahtlik. Kursuse läbinud õppija oskab: • Luua kontakti erivajadusega lapse ja tema perekonnaga; • Hinnata erivajadusega laste oskusi, vajadusi ja võimalusi ning õpikeskkonna ressursse; • Analüüsida erivajadusega lapse probleeme, hinnata olukorda ja tegeleda tema toetamisega vastavalt õpilase olukorrale; • Koostada ja rakendada individuaalset õppekava ja juhtumiplaani ning planeerida toetavaid tegevusi; • Juhendada erivajadusega last ja tema perliikmeid individuaalses õppekavas ning juhtumiplaanis toodud tegevuste, teenuste ja toetuste kasutamisel; • Hinnata erivajadusega lapsi püstitatud eesmärkide täitmisel, teostada järelkontrolli ja vajadusel teha muudatusi individiaalsesse õppekavasse; • Käivitada erivajadusega laste toetamiseks sotsiaalset ja ametnikevõrgustikku; • Teha koostööd kolleegidega ja lapsevanematega, et lahendada laste probleeme; • Luua õppimist ning õppija arengut toetavat demokraatliku ning vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonda erivajadusega laste jaoks."
  }
  [7372]=>
  object(stdClass)#7373 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6052"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Rühmatööd (ettekanded), loengupäevik"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Eelduste loomine teadmiste ja oskuste arendamiseks, mis võimaldavad toetada lapse ja noore terviklikku heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(627) "Lapse heaolu. Lapse heaolu mõõtmise indikaatorid. Lastekaitse: lastekaitsega seotud põhimõisted, põhimõtted ja uued käsitlused. Hetkeolukord ja arengusuunad Eesti lastekaitses ja lapse heaolu hindamisel. Jõustamine. Jõustamine: teooria, kontseptsioon ja protsess. Parim praktika. Eriteemad 2013 seoses sotsiaalse meediaga: vanemlus (sh vanemluse toetamine meedia kaudu), sotsiaalne ebavõrdsus (sh mikro- ja makrotasand), negatiivne mõju (sh rollimudelitele), probleemkäitumine (sh küberkäitumine, pedofiilia). Eesti ja Belgia parimate praktikate võrdlus. Rahvusvaheline seminar Leuveni kolledži üliõpilastega."
    ["vljund"]=>
    string(477) "Ainekursuse lõppedes on üliõpilane teadlik lapse heaolu edendamisest, jõustamisest; on teadlik parimatest praktikatest sotsiaaltöös lastega Eestis ning Belgias lapse heaolu ja sotsiaalse meedia kontekstis; on arendanud analüüsioskust ja oskusi meeskonnatööks, esinemisoskust, sh praktiseerinud oskust esineda ettekandega ning diskuteerida laste ja noortega seotud teemadel; oskab analüüsida ja seostada omandatud teadmisi, nende kasulikkust, vajadust enesearenguks."
  }
  [7373]=>
  object(stdClass)#7374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6053"
    ["hindamine"]=>
    string(183) "Teadmisi kontrollitakse kontrolltöödega; analüüsi ja üldistusoskusi essee ning referaadiga, kriitikameele ja eetika arengut esseedega. Tulemuseks on protsesshinne ehk koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Luua süsteemne ülevaade erialast, - kujundada arusaam sotsiaalpedagoogi rollist (eeskätt) üldhariduskoolis, ning arendada mõistmist ja koostööoskust võrgustiku kaasamiseks. - luua eeldused sotsiaal- ja haridusasutuses esilekerkivate probleemide lahendamiseks sotsiaalpedagoogiliste meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Kursusel käsitletakse ühiskondlikke taustategureid – st valdkondi, millest johtub vajadus sotsiaalpedagoogi järele. Tutvustatakse teemakohaseid mõisteid, nende olemust ja kujunemise lugu. Iseseisvaks tööks on erialase (sh võõrkeelse) kirjanduse läbitöötamine nii kontrolltööks vlamistumisel kui referaadi ja essee koostamisel."
    ["vljund"]=>
    string(725) "Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab kriitiliselt analüüsida probleemsituatsioone, olemasolevaid riske ja hinnata abivajava lapse/pere vajadusi ning ressursse, planeerimaks positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; - on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest; ja on võimeline erialaga seonduvaid probleeme kriitiliselt analüüsima ning argumenteerima; - omab süsteemset ülevaadet inimese, ühiskonna ja institutsioonide seostest, arengutest, sotsiaalpedagoogika teooriatest ning meetoditest, sotsiaalpedagoogilistest probleemidest ühiskonnas ja nende ilmnemisest koolis; - suudab kasutada võõrkeeli (nt erialakirjanduse lugemiseks)."
  }
  [7374]=>
  object(stdClass)#7375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Luua süsteemne ülevaade erialast, - kujundada arusaam sotsiaalpedagoogi rollist (eeskätt) üldhariduskoolis, ning arendada mõistmist ja koostööoskust võrgustiku kaasamiseks. - luua eeldused sotsiaal- ja haridusasutuses esilekerkivate probleemide lahendamiseks sotsiaalpedagoogiliste meetodite abil."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Kursusel käsitletakse ühiskondlikke taustategureid – st valdkondi, millest johtub vajadus sotsiaalpedagoogi järele. Tutvustatakse teemakohaseid mõisteid, nende olemust ja kujunemise lugu."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab kriitiliselt analüüsida probleemsituatsioone, olemasolevaid riske ja hinnata abivajava lapse/pere vajadusi ning ressursse, planeerimaks positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; - on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest; ja on võimeline erialaga seonduvaid probleeme kriitiliselt analüüsima ning argumenteerima; - omab süsteemset ülevaadet inimese, ühiskonna ja institutsioonide seostest, arengutest, sotsiaalpedagoogika teooriatest ning meetoditest, sotsiaalpedagoogilistest probleemidest ühiskonnas ja nende ilmnemisest koolis; - suudab kasutada võõrkeeli (nt erialakirjanduse lugemiseks"
  }
  [7375]=>
  object(stdClass)#7376 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL6055"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Kirjalik test, essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(158) "Eelduste loomine lastekaitsetöö alusteadmiste arenemiseks ja analüüsimiseks, sh käsitletakse lapse paiknemist tänases ühiskonnas, abi/toetuse vajadust."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Kujutluspilt lapsest: ajalooline areng ja tänapäev. Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Lastehoolekande ja lastekaitse ajalooline areng. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused: abivajav laps, lapse vajadused, lapsekesksus, lapse parimatest huvidest lähtumise põhimõte. Hetkeolukord ja arengusuunad Eesti lastekaitses. Risk. Lastekaitsest lapse turvalisuseni. Risk ja lastekaitse."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi, sh suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; on omandanud teadmised ja oskused lastekaitse ja laste hoolekande mudelitest ning nende väljunditest; on teadlik riski kontseptsioonist lastekaitsetöö kontekstis; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7376]=>
  object(stdClass)#7377 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7001"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Eksam. Koondhinne kujuneb osahinnete keskmisena, eeldusel, et kõik vajalikud tööd on sooritatud vähemalt hindele "E"."
    ["eesmrk"]=>
    string(831) "Luua eeldused sotsiaalpedagoogilist abi vajavate õpilaste paremaks mõistmiseks. Toetada koolis töötavate inimeste sotsiaalpedagoogiliste pädevuste arengut (eriti preventiivses töös). Luua eeldused toimiva spetsialistide võrgustiku (meeskonna) rajamisele. Edendada üliõpilastes analüüsioskust, mõistmaks üldhariduskooli selliste probleemide spetsiifikat, mis eeldavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist. Arendada pädevusi iseseisvalt informatsiooni kogumiseks ning selle kriitiliseks tõlgenduseks. Luua eeldused olulisemate sotsiaalpedagoogiliste meetodite mõistmiseks ja kasutamiseks. Arendada eetiliste aspektide arvestamise kompetentse sotsiaalpedagoogilises töös. Edendada iseseisva enesetäiendamise valmidust. NB: Sotsiaaltöö instituudi vilistlastest magistrandid saavad selles aines individuaalse programmi."
    ["sisu"]=>
    string(326) "Sotsiaalpedagoogilised probleemid koolis: tõrjutus, koolieiramine, kiusamine, sotsiaalprobleemid klassis. Õpetaja rollide paljusus. Kooliprobleem kui koduprobleemide indikaator. Võrgustikutöö. Praktilised sotsiaalpedagoogilised meetodid. Sotsiaaolne pedagoogika erinevates riikides. Innustamine. Jõustamine. Personalism."
    ["vljund"]=>
    string(862) "Kursust läbinud üliõpilane omab süsteemset ülevaadet sotsiaalpedagoogikast. Oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid – st rakendab sotsiaalpedagoogilisi meetodeid erinevates valdkondades. Mõistab antud valdkonna aktuaalseid probleeme ja interpreteerib põhjus-tagajärg seoseid. Oskab neid sõnastada ja hinnata ning leida optimaalsemaid lahendusi koolis ilmnevatele sotsiaalprobleemidele. Suudab analüüsida olukorda, iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada, leidmaks probleemidele optimaalseid lahendeid. On valmis osalema meeskonnatöös (vajadusel seda ka juhtima) – st valdab tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid. Arvestab sotsiaalpedagoogikaga seonduvaid eetilisi aspekte. Valdab teooriat ja oskab seda rakendada. Omab valmidust iseseisvaks enesetäienduseks."
  }
  [7377]=>
  object(stdClass)#7378 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Suunata üliõpilast mõtlema lapsepõlvest vastavas sotsiaalkultuurilises konekstis. Vahendada olulisemaid lapsepõlve käsitlusi ja vaadet lapsele kui subjektile oma vajadustega."
    ["sisu"]=>
    string(372) "Lapspõlve defineerimine. Lapsepõlve periodiseerimine kui probleem. Lapsepõlve uurimisest. Olla inimene või saada inimeseks? Lapse mõistmisest ja mittemõistmisest. Last puudutavate otsuste tegemine, lapse hääle kuulamine. Lapse erinevad kasvukeskkonnad. Lastekultuur. Laps- täiskasvanu suhted sotsiaalses kontekstis. Tuntumad lapsepõlve teoreetilised käsitlused."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Teadmised lapsepõlvest kui ajaloolisest ja kultuurilisest kategooriast. Peamiste lapsepõlve teooriate tundmine. Soov ja oskus kohelda last subjektina."
  }
  [7378]=>
  object(stdClass)#7379 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Kujundatakse kaitset vajavate laste, nende perekondadega töötamise oskust eesmärgiga toetada laste/perede psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Sotsiaaltöö väärtused ja eetika. Lastehoolekande ajalugu ja tänapäev. Laps tänases ühiskonnas. Lastega seotud uuringud. Lastekaitsetöö põhimõte. Lastekaitsetöö tegija roll lapse ja perede toetamisel. Lapse heaolu. Lapse riskide, vajaduste hindamine. Ökoloogilise lähenemise põhimõtted. Tugevused versus nõrkused. Hindamise mudelid. Iseseisev töö: töötatakse läbi kohustuslik kirjandus ning esitatakse hinnang oma elukohas (kohalik omavalitsus) pakutavatele teenustele toetust vajavatele lastele ja nende peredele (mis on olemas, millised on vajadused vastavalt sihrühma (eri)vajadustele))."
    ["vljund"]=>
    string(470) "Tunneb põhjalikult lastekaitsesüsteemi, seonduvaid õigusakte; suudab kriitilselt hinnata abivajava lapse ja pere vajadusi ning ressursse; omab süsteemset ülevaadet teadmistest lapse ja perekonna toetamiseks, sh vajalike toetussüsteemide leidmine ja võrgustiku loomine; oskab iseseisvalt rakendada lastekaitsetöö põhilisi meetodeid töös düsfunktsionaalse pere ja lapsega ning on võimeline rakendama perekonna ja sotsiaalsete süsteemide hindamise vahendeid."
  }
  [7379]=>
  object(stdClass)#7380 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused laste ja noorte probleemide märkamiseks ja aitamiseks psühhosotsiaalse töö kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(398) "Psühhosotsiaalse vaateviisi olemus, kasutusvaldkond, eetilised ja teoreetilised lähtekohad. Psühhosotsiaalselt ohustatud lapsed ja noored. Eestis eksisteerivad institutsioonid psühhosotsiaalselt ohustatud laste toetamiseks. Koolisotsiaaltöö kui psühhosotsiaalne töö. Traumaatiline kriis, lapse kriisi eripärad. Lapse aitamine kriisis. Motiveeriv intervjuu laste-noorte aitamise vahendina."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi ja oskusi, mis on eelduseks lapse probleemide psühhosotsiaalse tausta märkamiseks ning võrgustikutööks olemasolevate teenuste kasutamisel ja vajalike teenuste loomisel laste huvides."
  }
  [7380]=>
  object(stdClass)#7381 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arendamiseks tööks laste ja peredega tugevustele suunatud põhimõtetest lähtudes. Õpitakse tundma tugevustele suunatud lähenemise põhimõtteid, käsitlema erinevaid tehnikaid, mis on vajalikud kliendi positiivseks mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(923) "Perekeskse lähenemise põhimõtted ja praktika. Tugevused versus nõrkused: traditsiooniline (mis on probleem?) ja lahendustele suunatud lähenemine (mis olukorras klient on?). Kliendi osalus, tema kaasamine protsessi. Kliendi olemasolevate ressursside rakendamine positiivsete lahenduste välja töötamiseks. Inimeste jõustamine ja kliendi tugevused. Lahenduskesksed intervjuud (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Lahenduskeskse lähenemise staadiumid. Oskus „mitte teada“. Detailid. Vaikuse kasutamine. Komplimentide tegemine (otsene, kaudne, iseendale suunatud). Kliendi taju kinnitamine. Normaliseerimine. Kliendi tähenduste uurimine. Hästi formuleeritud eesmärgid. Kliendi edu ja tugevused. EARS (erandid, võimendamine, tugevdamine, „mis on parem?“). Lahenduskeskse sekkumise tehnikad: toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused, skaala küsimused, imeküsimused."
    ["vljund"]=>
    string(506) "Ainekursuse lõppedes õpib üliõpilane toetatama klienti, gruppe, indviide, peresid ja kogukondi avastama ja kasutama iseenda ressursse positiivsete muutuste elluviimiseks, sõnastama eesmärke, mis tulenevad kliendi soovidest ning lahendusi, mis baseeruvad kliendi ootustel, oskab rakendada lahenduskeskse lähenemise tehnikaid, arendada vastastikkusel usaldusel põhinevaid suhteid kliendiga ning kriistiliselt hinnata ja planeerida positiivsetele muutustele suunatud tegevusi töös laste ja peredega."
  }
  [7381]=>
  object(stdClass)#7382 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7006"
    ["hindamine"]=>
    string(41) "Iseseisev töö 50% ja kirjalik eksam 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Aine eesmärgiks on anda teadmised noorsootöö alustest, põhimõtetest ja kujunemisest Euroopas ning korraldamisest Eestis"
    ["sisu"]=>
    string(374) "Kursus tutvustab noortepoliitikat üldiselt ning selle ühe meetme, noorsootöö aluseid, põhimõtteid ning kujunemist Euroopas ja Eestis lähemalt. Peatutakse nooruse käsitustel ja noorte seisundil ning rollil kaasaegses ühiskonnas. Lisaks saadakse ülevaade noorsootöö korraldamise aluseks olevatest raamdokumentidest, õigusaktidest ning põhilistest töövormidest."
    ["vljund"]=>
    string(427) "• omab teadmisi noortepoliitika ning noorsootöö alustest, põhimõtetest ja ajaloost; • orienteerub Euroopa Liidu ja Eesti noorsootöö korraldamise aluseks olevates õigusaktides ning raamdokumentides; • orienteerub Eesti noorsootöö korraldamise maastikul; • seostab nooruse käsitustest, noorte seisundist ja rollist ühiskonnas tulenevaid väljakutseid, probleeme, võimalusi ning lahendusi noorsootöö võtmes."
  }
  [7382]=>
  object(stdClass)#7383 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7007"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Protsesseksam, mis on semestri jooksul sooritatud ülesannete/ hinnete (kaalutud) keskmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(321) "Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks tavakoolis. Laiendada silmaringi eripedagoogika valdkonnas, et ta saaks abistada üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetada/kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, toimetulekuvõtetest tavakoolis. Normi ja hälbe suhe; ühiskondlikud tegurid erivajaduse taustal; erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Võrgustiku roll: kool+ kodu+ kitsa valdkonna spetsialist(id). Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Ühiskonnast kooli kanduvate sotsiaalsete probleemide roll erivajaduse kontekstis. Rahvusvaheline töökogemus erivajadustega õpilaste aitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(719) "Kursust läbinud üliõpilane: - tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; - identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; - esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; - kirjeldab praktilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega; - arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; - võrdleb erinevate riikide kogemusi töös erivajadustega lastega; - olenevalt olukorrast kas kritiseerib või õigustab Eesti seadusandlust hälbiva käitumise kontekstis (näiteks: õpilastel on palju õigusi, õpetajatel mitte); - kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7383]=>
  object(stdClass)#7384 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Teoreetiliste teadmiste integreerimine praktikasse. Süstematiseeritud teadmiste omandamine lastekaitsetöös läbi praktiliste õppekäikude, mis loob võimaluse analüüsida erinevate piirkondade lastekaitselist / sotsiaalpedagoogilist tegevust ja saadud uut kogemust, ideid erialases praktilises tegevuses rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(198) "Õppepäev (ad) tutvumaks lastekaitse- ja sotsiaalpedagoogilise erialase tegevuse praktikaga. Praktikakäigud hoolekandeasutuste külastamiseks, nende tööga tutvumiseks ja kogetu analüüsimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(570) "Omab süvateadmisi sotsiaal- ja lastekaitsetöö korraldusest riiklikul ja kohaliku omavalituse tasandil, kolmandas sektoris. Oskab kriitiliselt analüüsida laste ja perede vajadusi (seotult sotsiaalhoolekande korralduse ja sotsiaalpedagoogilise tööpraktikaga) ja võimalusi tänases Eesti ühiskonnas. On võimeline seostama praktilist kogemust lastekaitsetöös kasutatavate põhiliste teoreetiliste lähtekohtade, meetodite ja õiguslike regulatsioonidega. Omab ettekujutust laste ja peredega tehtavast klienditööst, juhtumitööst hoolekandeasutustes ja koolis."
  }
  [7384]=>
  object(stdClass)#7385 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Käsitletakse laste ja noorte sotsiaalsete oskuste puudujääkide hindamist ning analüüsitakse nende oskuste parandamise võimalikke meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(674) "Laste ja noorte sotsiaalsete oskuste puudujäägid (sh mõju lapsele/noorele), nende hindamismeetodid (intervjuud, käitumise hindamise skaalad, küsimustikud, vaatlused). Sotsiaalsete oskuste treenimise meetodid (käitumuslikud sotsiaalsed oskused, sotsiaalse tajumise oskused, enese-regulatsiooni tehnikad). Analüüsitakse sotsiaalsete oskuste edendamise vajalikkust mitmete häirete/probleemide ennetamise seisukohalt ning lühi- ja pikaajalise treeningu efektiivsust. Iseseisva tööna analüüsitakse erinevaid rollimänge põhilisemate sotsiaalsete oskuste efektiivse arendamise seisukohalt ning koostatakse ise rollimängud erinevas vanuseastmes lastele ja noortele."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Omab teadmisi olulisematest programmidest, mis keskenduvad kas prosotsiaalse käitumise (nt mäng, sõprus, vestlus, teiste aitamine) või kognitiivsete protsesside arendamisele (probleemide lahendamine, rollimängud); Oskab hinnata sotsiaalsete oskuste puudujääke; On võimeline iseseisvalt ja loovalt kasutada ja rakendada erinevaid meetodeid laste ja noorte sotsiaalsete oskuste edendamiseks."
  }
  [7385]=>
  object(stdClass)#7386 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7010"
    ["hindamine"]=>
    string(622) "1. Mõistab sotsiaalpedagoogilises praktikas kasutatavate diagnostiliste meetodite olemust, rakendamise tingimusi, kasutatavaid vahendeid. 2. Oskab aine ulatuses leida teadmispõhiseid allikaid ja kujundada nende analüüsimise, seniste teadmiste ja kogemuse alusel oma arvamuse. 3. Omab kogemust vähemalt kolme sotsiaalpedagoogilist diagnostikat toetava vahendi rakendamisest (joonistus, sotsiaalsete oskuste mõõdik, väärtuste mõõdik) ning oskab koostada tasakaalustatud sotsiaalpedagoogilist hinnangut. 4. Omab kogu ainekursust hõlmavat süstematiseeritud ja jätkuvalt kasutatavat ning täiendatavat töömappi."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Sotsiaalpedagoogilise praktika professionaalsuse toetamine: suurem teadlikkus valdkonna diagnostilistest meetoditest, tehnikate rakendamise võimalustest ja ohtudest; jätkuvalt kasutatava toetava töömapi loomine."
    ["sisu"]=>
    string(136) "Tegemist on teoreetilis-praktilise vaba- või valikainega, mille fookuses on sotsiaalpedagoogika praktika eeskätt 1. ja 2. kooliastmes."
    ["vljund"]=>
    string(804) "Ainekursuse edukalt läbinud õppija: 1. Mõistab sotsiaalpedagoogiliste hindamismeetodite sisu, rakendamise eripärasid ja eetilisi nõudeid. 2. Oskab kasutada sotsiaalpedagoogilises diagnostikas Inimene-Perekond ja Loomade kooli teste ja mõistab projektiivtesti tõlgendamise ohtusid; oskab kasutada sotsiaalsete oskuste ning väärtuste mõõdikuid; oskab arvestada hinnangu ja iseloomustuse kujundamisel kompleksuse ja tasakaalunõudeid. 3. Oskab aine ulatuses leida teadmispõhiseid allikaid ja kujundada nende analüüsimise ning seniste teadmiste ja kogemuse alusel oma arvamuse. 4. Omab ainekursuse raames koostatud töömappi, mis sisaldab esmast vajalikku teavet diagnostilistest meetoditest sotsiaalpedagoogikas ja mida on võimalik järjepidevalt täiendada ning praktilises töös kasutada."
  }
  [7386]=>
  object(stdClass)#7387 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(521) "Toetada pädevuste arengut tegevusteraapia elementide rakendamiseks sotsiaalpedagoogika kontekstis. Laiendada probleemilahenduste praktiliste võtete ampluaad, nii et sotsiaalpedagoog saaks abistada üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid probleemidega õpilaste rehabilitatsioonis. Luua eeldused tegevusterapeutilisele preventsioonile. Kujundada abistavat suhtumist probleemidega inimestesse. Lisada teadmisi tegevusteraapia võtete kohta (selles valdkonnas on võimalik eristada meditsiinilist ja sotsiaalset liini)."
    ["sisu"]=>
    string(782) "Kursuse läbinud magistrant: Tunneb ära tegevusteraapia võtteid ja alaliike ning defineerib ja kasutab neid oskuslikult ka ise; Identifitseerib probleemse käitumise põhjus-tagajärg seoseid ning oskab seda suletud ringi katkestada praktilise tegevusteraapia abil; Esitab referaadis ning seminaride sõnavõttudes oma mõtteid kursuse sisu kontekstis; Kirjeldab tegevusteraapilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega – kommenteerib ja annab hinnanguid; Arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; Võrdleb erinevate kultuuride tegevuslikke traditsioone; Valdab sotsiaalse suunitlusega tegevusteraapia võtteid, mida tavakooli sotsiaalpedagoog saab kasutada igapäevatöös; Kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega."
    ["vljund"]=>
    string(467) "Kursuse läbinud magistrant: Tunneb ära tegevusteraapia võtteid ja alaliike ning defineerib ja kasutab neid oskuslikult ka ise; Identifitseerib probleemse käitumise põhjus-tagajärg seoseid ning oskab seda suletud ringi katkestada praktilise tegevusteraapia abil; Esitab referaadis ning seminaride sõnavõttudes oma mõtteid kursuse sisu kontekstis; Kirjeldab tegevusteraapilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega – kommenteerib ja annab hinnanguid;"
  }
  [7387]=>
  object(stdClass)#7388 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kujundatakse kaitset vajavate laste, nende perekondadega töötamise oskust eesmärgiga toetada laste ja nende perede psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(926) "Sotsiaaltöö väärtused ja eetika. Lastehoolekande ajalugu ja tänapäev. Laps tänases ühiskonnas. Lastega seotud uuringud. Lastekaitsetöö põhimõte. Lastekaitsetöö tegija roll lapse ja perede toetamisel. Lapse heaolu. Lapse riskide, vajaduste hindamine. Ökoloogilise lähenemise põhimõtted. Tugevused versus nõrkused. Hindamise mudelid. Perekeskse lähenemise põhimõtted ja praktika. Tugevused versus nõrkused: traditsiooniline (mis on probleem?) ja lahendustele suunatud lähenemine (mis olukorras klient on?). Kliendi osalus, tema kaasamine protsessi. Kliendi olemasolevate ressursside rakendamine positiivsete lahenduste välja töötamiseks. Inimeste jõustamine ja kliendi tugevused. Lahenduskesksed intervjuud (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Lahenduskeskse lähenemise staadiumid. Lahenduskeskse sekkumise tehnikad: toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Teadmised sotsiaaltöö põhimõtetest töös laste ja noorukitega; teadmised perekesksest sotsiaaltööst ja teenuste tagamise põhimõetetest, sh hindamise, sekkumise ja planeerimise põhimõtted; suutlikkus hinnata abivajava lapse/noore ning tema pere vajadusi; oskus analüüsida erinevaid teenuseid vastavalt kliendi vajadustele; teadmised ja oskus toetatada klienti, gruppe, indviide, peresid ja kogukondi avastama ja kasutama iseenda ressursse positiivsete muutuste elluviimiseks."
  }
  [7388]=>
  object(stdClass)#7389 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7014"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Anda projektitööks ja -kirjutamiseks vajalikke teoreetilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi. Anda teadmisi projekti kirjutamise, juhtimise ja aruandluse iseärasustest, eelarve koostamisest ning koostöö partnerite ning rahastajate leidmisest."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Teoreetilises osas antakse ülevaade erinevat tüüpi projektide kirjutamisest etappide kaupa alates ideest, partnerite otsingust, partneritega läbirääkimistest lepingute sõlmimisest, eelarvest, lisadokumentidest ja aruande koostamisest rahastajale. Lühiaegsed ja pikaaegsed projektid. Tuntumad rahastajad kodus ja välismaal. Mida peaks vältima ja millised on korduvad vead projektitöö erinevais etappides. Praktilises osas kirjutatakse oma sotsiaaltööpalane projekt ning analüüsitakse selle tugevaid ja nõrku külgi."
    ["vljund"]=>
    string(295) "Oskab planeerida projekti ideid ja arendada ning kirjutada erinevatele rahastajatele edukaid projekte, eesmärgiga taotleda täiendavaid ressursse hoolekandetöö arendamiseks; On võimeline juhtima projekte, teha koostööd rahastajaga ning esitada professionaalselt hinnatud projekti tulemusi."
  }
  [7389]=>
  object(stdClass)#7390 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Anda ülevaade Eesti õigussüsteemi põhimõtetest ja lastekaitse rollist selles, samuti perekonna õiguslikust regulatsioonist ja laste õiguste ja kohustuste kohast erinevates normides ning õpetada rakenduslikke lahendeid leidma juhtumeid analüüsides."
    ["sisu"]=>
    string(449) "Õppeaine annab ülevaate lastekaitse valdkonnaga seonduvatest Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepingutest ning konventsioonidest. Üliõpilased saavad algteadmised kaasuste/ juhtumite lahendamise metoodikast. Perekonnaõigust käsitletakse koos perekonnasuhete käsitlemise ning vanema õiguste ja kohustuste realiseerimisega. Eksamile pääsemise eelduseks on kodutöö tähtajaks esitamine ja selle vormikohane lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Loengud ja seminarid, kaasuste lahendamine ning iseseisev töö õigusaktide ja loengus viidatavate kirjandusallikate ning kohtulahenditega."
  }
  [7390]=>
  object(stdClass)#7391 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Kujundatakse kaitset vajavate laste, nende perekondadega töötamise oskust eesmärgiga toetada laste ja nende perede psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(350) "Sotsiaaltöö väärtused ja eetika. Lastehoolekande ajalugu ja tänapäev. Laps tänases ühiskonnas. Lastega seotud uuringud. Lastekaitsetöö põhimõte. Lastekaitsetöö tegija roll lapse ja perede toetamisel. Lapse heaolu. Lapse riskide, vajaduste hindamine. Ökoloogilise lähenemise põhimõtted. Tugevused versus nõrkused. Hindamise mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Teadmised sotsiaaltöö põhimõtetest töös laste ja noorukitega; Teadmised perekesksest sotsiaaltööst ja teenuste tagamise põhimõetetest, sh hindamise, sekkumise ja planeerimise põhimõtted; Suutlikkus hinnata abivajava lapse/noore ning tema pere vajadusi; Oskus analüüsida erinevaid teenuseid vastavalt kliendi vajadustele; Teadmised ja oskus toetatada klienti, gruppe, indviide, peresid ja kogukondi avastama ja kasutama iseenda ressursse positiivsete muutuste elluviimiseks."
  }
  [7391]=>
  object(stdClass)#7392 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(600) "Toetada pädevuste arengut abivajaja/abistatava sotsiaalvõrgustiku kaardistamiseks, selles ressursside leidmiseks. Olemasolevate mitte veel „töötavate“ võrgustikuliikmete aktiveerimiseks. Kliendi sotsiaalse võrgustiku ja professionaalse võrgustiku sidumiseks, et tekitada koostöövõrgustik. Laiendada sotsiaalpedagoogi silmaringi uute lahenduste/strateegiate leidmiseks. Luua eeldused kaardistamisoskuste arendamiseks ja geno- ja sotsiogrammide lugemisoskuseks ning oskust nende põhjal adekvaatsete järeldusi tegemiseks. Motiveerida magistranti nii iseseisvaks- kui ka meeskonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(823) "Teoreetilised lähtealused. Sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria. Sotsiaalvõrgustiku teooria. Ülevaade juhtumikorraldusest. Juhtumikorralduse mõiste, eesmärgid, printsiibid ja – rollid. Juhtumikorralduse protsessi etapid. Probleemi kaardistamien. Mitteametlikud võrgustikud ja ametlikud võrgustikud. Juhtumipõhine võrgustikutöö. Võrgustikukaardi koostamine, kasutamine ja tõlgendamine. Erinevate iskute kaasamine võrgustikutöösse. Inimressursside juhtimine ja kommunikatsioon võrgustikus. Koolide, sotsiaalsektori ja politsei koostöö. Iseseisva töö sisu: Koostada (konkreetse) juhtumi kirjeldus. Lisaks antud juhtumi kohta: *Genogramm (peresuhted, pere struktuur). *Võrgustikukaart. *Vanemluse rollikaart (vanemate rollid ja nende täitmine). *Keskkonnakaart. Valmistada ette esitlused seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(649) "Oskus kirjeldada praktilisi juhtumeid elust ning koostada juhtumikirjeldust ning seostada neid teooriatega; Oskus koostada genogrammi, võrgustikukaarti, vanemluse rollikaarti ja keskkonnakaarti neid lugeda ja oma töös kasutada; On algatusvõimeline, suudab käivitada ja motiveerida olemasolevaid primaarseid võrgustikke ning moodustada uusi sekundaarseid ja juhtida koostöövõrgustikke; Omab ülevaadet erinevate osapoolte nagu: kodu, kool, kohalik omavalitsus, politsei jne; rollist võrgustikutöös; Arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik - poliitilises kontekstis; Kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega."
  }
  [7392]=>
  object(stdClass)#7393 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7101"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam. Kursuse lõpetamiseks annavad referaadid 40% ja eksam 60% lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(226) "Luua eeldused väärkoheldud lapse äratundmiseks ning adekvaatseks aitamiseks ja preventsiooniks Anda tudengitele täiendavaid teoreetilisi teadmisi lapse väärkohtlemisest koos praktiliste näidetega ja juhtumite aruteluga."
    ["sisu"]=>
    string(526) "Lapse väärkohtlemise mõiste, liigid, tunnused, esinemine Eestis. Väärkohtlemise riskifaktorid (lapsepoolsed, perekondlikud, sotsiaalsed, ühiskonnast tulenevad ja globaalsed) ja last kaitsvad faktorid. Väärkohtlemise mõju lapse aju arengule, füüsilisele, vaimsele, seksuaalsele ja sotsiaalsele arengule. Spetsialistide koostöövõrgustik väärkoheldud lapse ja pere abistamiseks. Väärkohtlemise ennetamine: universaalne, selektiivne,näidustatud. Referaatide koostamine ja analüüs rühmatööna on kohustuslik."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Kursuse läbinu tunneb ära väärkoheldud lapse, suudab analüüsida riskifaktoreid, oskab leida lapsele ja perele vajaliku abivõrgustiku kohalike spetsialistide baasil, teab milline on väärkohtlemise mõju lapse arengule ja oskab ennetada võimalikku lapse hooletusse jätmist (jt. väärkohtlemise liike)."
  }
  [7393]=>
  object(stdClass)#7394 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7102"
    ["hindamine"]=>
    string(104) "Eristav (eksam) Hindamismeetodid on essee ja test. Lõpphinne kujuneb essee (40%) ja testi (60%) summas."
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Luua eeldused lastekaitsetöötaja adekvaatseks osalemiseks alaealiste ülekuulamise juures kriminaalmenetluses. Kujundada teadmisi, mida tuleb spetsialistina alaealiste ülekuulamise või seletuse võtmise juures silmas pidada, et ühelt poolt lapse huvid oleks kaitstud ning teiselt poolt aidata vajadusel menetlejal last efektiivselt küsitleda."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Käsitletakse peamisi aspekte seoses lastest kannatanute, tunnistajate ja kahtlustatavatega nagu mälu erisus, laste ütlused ja isikukirjeldused, erivajadustega laste tunnistused, sugestiivsus, erinevad küsimuste liigid. Tutvustatakse erinevaid struktureeritud küsitlemismeetodeid nagu NICHD protokoll ja kognitiivne intervjuu. Tutvustatakse lastekaitseametniku rolli alaealise ülekuulamisel nii eeluurimisel kui kohtus ning seda, mida peab silmas pidama ja millal tuleks sekkuda. Kursust ilmestavad praktilised näited. Iseseisva tööna on vajalik kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ettenähtud mahus."
    ["vljund"]=>
    string(436) "Kursuse läbinu 1) tunneb: · mälu funktsioneerimise põhimõtteid, · erivajadustega laste iseärasusi, · laste ütluste ja isikukirjelduste eripärasid, · erinevaid küsimuste liike ja struktureeritud küsitlemismeetodite põhimõtteid, 2) oskab: · ära hoida suunavat küsitlemist · ülekuulamise juures viibides, millal sekkuda ja millal mitte, · aidata menetlejal lapse arengut arvesse võttes lapse käest küsimusi küsida."
  }
  [7394]=>
  object(stdClass)#7395 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7103"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "Luua eeldused loovaks hindamiseks ja sekkumiseks töös laste ja noortega, sh õpitakse aiatama lastel väljendama oma tundeid ning mõtteid, arendama toimetulekustarteegiaid, edendama sotsiaalseid oskuseid ning enesehinnangut. Õpitakse interaktiivseid tehnikaid tööks lastega individuaalselt ja grupis."
    ["sisu"]=>
    string(594) "Õpitakse kasutama interaktiivsed meetodeid. Teemad jagunevad: hindavad tegevused (nt. „ma ei tea“, „nii nagu ma tahaksin“), tunnete määratlemine ja toimetulek (nt „tunnete väljendamise ketas“, „kalastamine“), vihaga toimetulek (nt „kui sa oled vihane ja sa tead seda“, „viha töövihik“), sotsiaalsed oskused (nt „mullid“, „mündi viskamine“), enesehinang (nt „palju õnne sünnipäevaks“, „sildid“). Iseseisev töö: analüüsida erinevaid strateegiaid, leides efektiivsemad tehnikad töös laste ja noortega iseenda jaoks, sh praktiliselt kasutada."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Ainekursuse lõppedes õpib üliõpilane kasutama loovaid lähenemisi lastega, kes ei ole huvitatud sotsiaaltöötajaga, sotsiaalpedagoogika koostööst; kasutama interaktiivseid meetodeid laste kaasamiseks; jõustama lapsi ja noori läbi erinevate mängude; toetama last eneseväljenduse protsessis; kasutama efektiivseid strateegiaid laste olukorra hindamiseks."
  }
  [7395]=>
  object(stdClass)#7396 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7107"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "Arvestus (kirjalik test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(348) "Luua eeldused lastekaitsetöötaja adekvaatseks osalemiseks alaealiste ülekuulamise juures kriminaalmenetluses. Kujundada teadmisi, mida tuleb spetsialistina alaealiste ülekuulamise või seletuse võtmise juures silmas pidada, et ühelt poolt lapse huvid oleks kaitstud ning teiselt poolt aidata vajadusel menetlejal last efektiivselt küsitleda."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Käsitletakse peamisi aspekte seoses lastest kannatanute, tunnistajate ja kahtlustatavatega nagu mälu erisus, laste ütlused ja isikukirjeldused, erivajadustega laste tunnistused, sugestiivsus, erinevad küsimuste liigid. Tutvustatakse erinevaid struktureeritud küsitlemismeetodeid nagu NICHD protokoll ja kognitiivne intervjuu. Tutvustatakse lastekaitseametniku rolli alaealise ülekuulamisel nii eeluurimisel kui kohtus ning seda, mida peab silmas pidama ja millal tuleks sekkuda. Kursust ilmestavad praktilised näited."
    ["vljund"]=>
    string(415) "Kursuse läbinu 1) tunneb: mälu funktsioneerimise põhimõtteid, erivajadustega laste iseärasusi, laste ütluste ja isikukirjelduste eripärasid, erinevaid küsimuste liike ja struktureeritud küsitlemismeetodite põhimõtteid, 2) oskab: ära hoida suunavat küsitlemist ülekuulamise juures viibides, millal sekkuda ja millal mitte, aidata menetlejal lapse arengut arvesse võttes lapse käest küsimusi küsida."
  }
  [7396]=>
  object(stdClass)#7397 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7108"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Protsess-eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(902) "Luua süsteemne ülevaade ainest, kujundada arusaam sotsiaalpedagoogika aktuaalsuse ühiskondlikest taustateguritest (ning erinevate institutsioonide rollist selles kontekstis). Arendada kriitilist analüüsioskust erialaseks juhtimis-, planeerimis- ning koostööks abivajaja huvides (sotsiaalpedagoogika kontekstis). Pakkuda üliõpilastele süvendatud teadmisi ja laiapõhjalisi oskusi sotsiaalpedagoogika mõiste kujunemise, erinevate teooriate ning meetodite kontekstis, toetamaks laste/noorukite sotsiaalset tegutsemis-võimet ja toimetulekut sotsiaalpedagoogiliste meetodite abil. Süvendada kriitilise analüüsi oskust, planeerimaks oma tegevusvaldkonna arengut, sh suunata interdistsiplinaarsete seoste loomise oskust. Kujundada suutlikkust teoreetiliste teadmiste sidumiseks sotsiaal- pedagoogika praktikaga. Luua eeldused õpingute jätkamiseks doktoriõppes sotsiaalpedagoogika valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(815) "Kursust läbinud üliõpilane omab süsteemset ülevaadet ja süvateadmisi inimese, ühiskonna ja institutsioonide seostest, arengutest, sotsiaalpedagoogika teooriatest ning meetoditest ja nende rakendusvõimalustest üldhariduskoolis, sh erivajadusega õpilastega toimetuleku kontekstis; tunneb nõustamisalaseid teadmisi tööks lastevanemate ning probleemsete peredega; oskab kriitiliselt analüüsida probleemsituatsioone, olemasolevaid riske ja hinnata abivajava lapse/pere vajadusi ning ressursse; planeerib positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; integreerib teadmisi ja oskusi praktikaga. Tõlgendab oma tööd ühiskondlikust aspektist; analüüsib erialase tegevuse eetilisi aspekte; analüüsib ning argumenteerib erialaga seonduvaid probleeme kriitiliselt."
  }
  [7397]=>
  object(stdClass)#7398 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7109"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Avatud küsimustega test (teadmiste kontroll), loengupäevik, raporti ja arengukava analüüs ning suuline ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks lastekaitsetööks, sh õpitakse tundma vastavaid põhimõtteid, meetodeid, dokumente, millele lastekaitsetöö tugineb."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Kujutluspilt lapsest läbi ajaloo. Lastehoolekande ja lastekaitse ajalooline areng. Abivajav laps. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused. Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Hetkeolukord ja arengusuunad Eesti lastekaitses. Lastekaitsest lapse turvalisuseni. Seadusandlik raamistik. Professionaalsus."
    ["vljund"]=>
    string(346) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi; suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; suudab hinnata abivajava lapse heaolu ning teha vajadustele vastavat otsuseid; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ja esinemise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7398]=>
  object(stdClass)#7399 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7110"
    ["hindamine"]=>
    string(163) "Eksam Makrotasandi sotsiaaltöö rakendusliku projekti koostamine lastekaitse või sotsiaalpedagoogika valdkonnas: 85%. Projekti esitlus ja arutelu seminaris: 15%."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Anda ülevaade makrotasandi sotsiaaltöö (sh lastekaitse, sotsiaalpedagoogika) teoreetilistest alustest, planeerimisest ja hindamisest ning projektidest."
    ["sisu"]=>
    string(260) "Ülevaade makrotasandi sotsiaaltöö (fookusega lastekaitsele ja sotsiaalpedagoogikale) teoreetilistest alustest, rakendusliku makroprojekti kavandamisest ja elluviimisest. Ülevaade sotsiaalvaldkonna projektidest lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(290) "Ainekursuse läbinud üliõpilane on omandanud: teadmised makrotasandi sotsiaaltööst, teadmised sotsiaalvaldkonnas elluviidavates projektidest, oskuse analüüsida makrotasandi sotsiaalprojekte, oskuse koostada lastekaitse/sotsiaalpedagoogika valdkonna makrotasandi rakenduslikku projekti"
  }
  [7399]=>
  object(stdClass)#7400 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7111"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "Protsesseksam, mis on semestri jooksul sooritatud ülesannete/ hinnete (kaalutud) keskmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks tavakoolis. Laiendada sotsiaalpedagoogi silmaringi eripedagoogika valdkonnas, abistamaks üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse kasvule. Toetada/kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse (sotsiaalpedagoogika kontekstis)."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, toimetulekuvõtetest tavakoolis. Erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Võrgustiku roll: kooli koostöö koduga, lisaks spetsialistide panus. Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Rahvusvaheline töökogemus erivajadustega õpilaste aitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(703) "Kursust läbinud üliõpilane: tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; kirjeldab praktilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega; arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; võrdleb erinevate riikide kogemusi töös erivajadustega lastega; olenevalt olukorrast kas kritiseerib või õigustab Eesti seadusandlust hälbiva käitumise kontekstis (näiteks: õpilastel on palju õigusi, õpetajatel mitte); kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7400]=>
  object(stdClass)#7401 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7112"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Õpiväljundeid hinnatakse kombineeritult: läbi grupitöö, kirjaliku testi (avatud küsimustega test), loengupäeviku (eneseanalüüs)."
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks tõenduspõhisest lapse heaolu hindamisest, mis võimaldavad üheaegselt hinnata ja toetada abivajava lapse ja tema pere heaolu terviklikult, sh edendada nende sotsiaalseid oskuseid."
    ["sisu"]=>
    string(820) "Hindamine (sh olulisemad terminid ja nende lahti seletamine), hindamise kontekst (traditsiooniline ja tugevustele suunatud lähenemine) ja hindamise põhimõtted ning hindamise raamistik. Riski hindamine: kontekst, staadiumid, protsess lastekaitses, riski kontrollimise ja riskiga toimetuleku mudel, hindamisvahendid (aktuaarsed ja kliinilised). Tugevustel põhinev hindamine: põhimõtted, hindamise protsess, tööriist tugevuste ja turvalisuse hindamiseks ja teenuste planeerimiseks, hindamisvahendid. Andmete kogumine valdkondadest, mis on olulised lapse ja perekonna olukorra mõistmiseks, sh esimese kohtumise näidisküsimustik, küsimuste näidised Rahvusvahelised uuringud hindamisest: erinevad lähenemised ja tulemused (sh kliendi motivatsioon, edusammud) ning klientide kogemused hindamisest. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(483) "Ainekursuse lõppedes on üliõpilane omandanud teadmised ja oskused lapse heaolu hindamise protsessist, mudelitest ja erinevatest hindamise vormidest, hindamispõhimõtetest ning hindamisinstrumentidest; omab ülevaadet sotsiaalsete oskuste edendamise võimalustest töös lastega; mõistab erinevate lähenemiste põhimõtteid ja võimalikke väljundeid lapse heaolu tugevdamise seisukohast lähtudes; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7401]=>
  object(stdClass)#7402 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7113"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(595) "Kujundada sotsiaalprobleemide märkamise võimet haridusasutuses. Pakkuda üliõpilastele laiapõhjalisi teadmisi individualismi, kollektivismi, modernismi ja postmodernismi olemusest ja mõjudest kooli kontekstis. Avada seos isiksuslike eripärade (nt temperament, sh sotsiaalsus), normi-hälbe ning konfliktsete olukordade vahel. Luua süsteemne ülevaade ainega seotud mõistetest, kujundada arusaam haridusasutuses ilmnevate probleemide sotsiaalsetest tagamaadest. Arendada kooliprobleemide taustategurite kriitilist analüüsioskust, rõhuasetusega profülaktikale ning rehabilitatsioonile."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Loengutes käsitletavad teemad: Uus aeg, uued normid: nõukogudeajast 21. sajandisse. Normi ja hälbe suhe – koolikonfliktid, mis johtuvad erinevatest ootustest.Ühiskondlikud tegurid sotsiaalprobleemide taustal. Ühiskonnast kooli kanduvate sotsiaalsete probleemide roll nn ”erivajaduste” kontekstis. Individualism, kollektivism. Neuroosi sotsiaalsed tagamaad. Isiksuslikud konfliktid (sh temperamendist johtuvad) kui kooliprobleemide olulised põhjused. Sotsiaalsuse roll kollektiivis. Massikommunikatsiooni võimalik seos õpilaste ebaadekvaatse käitumisega."
    ["vljund"]=>
    string(675) "Kursust läbinud üliõpilane omab süsteemset ülevaadet ja süvateadmisi kooliprobleemide sotsiaalsetest tagamaadest. Ta mõistab individualismi, kollektivismi, modernismi ja postmodernismi olemust ja mõju kooli kontekstis. Suudab näha seost isiksuslike eripärade (nt temperament, sh sotsiaalsus), normi-hälbe skaala ning konfliktsete olukordade vahel. Oskab vältida tõsisemaid arusaamatusi (ja leida lahendusi kui vaja); analüüsib kriitiliselt probleemsituatsioone; planeerib positiivsetele muutustele suunatud tegevusi erinevate lähenemiste ja meetodite kaudu; integreerib teadmisi ja oskusi praktikaga. Tõlgendab oma tööd ühiskondlikust aspektist johtuvalt."
  }
  [7402]=>
  object(stdClass)#7403 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7114"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Arvestuse saamiseks on vajalik osaleda loengutes 100%. Lubatud on puududa 1 kord, puudutud tunni osas teeb tudeng slaidettekande ja esitab selle arvestuse päeva kogu grupile."
    ["eesmrk"]=>
    string(568) "• Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine. • Seksuaaltervise edendamine, tõstes teadmisi seksuaalsusest, turvaseksist ja HIV/AIDSist läbi sugupoolte spektri. • Avatud ja tervist väärtustavate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine (enesest ja teistest lugupidamine, tolerantsus, vastutusvõime, positiivne hoiak seksuaaltervise suhtes). • Erinevate interaktiivmeetodite põhjal aidata käsitletavaid teemasid paremini mõista, (ümber)hinnata oma hoiakud ja väärtusi ning suurendada oskust rakendada analüüsitud meetodeid ennetustöös."
    ["sisu"]=>
    string(634) "Programm sisaldab järgmisi teemasid: • Suhtumiste ja hoiakute kujundamine seksuaalkasvatuses läbi sugupoolte spektri. • HIV/AIDS, STLH (sugulisel teel levivad haigused) ja narkomaania ennetamine Eestis ja mujal maailmas. • Inimkaubandus kui tänapäeva moodsa ühsikonna orjandus. Programm on interaktiivne, põhirõhk on grupitöödel, väitlustel, rollimängudel, omavahelisel vestlusel ning eneseanalüüsil. Illustreerivaks materjaliks on kasutusel erinevad lühifilmid, slaidimaterjalid. Kava ülesehitusel on lähtutud printsiibist lähemalt-kaugemale (enda ja ühiskonna vaheline seos – müüdid, stereotüübid jne)."
    ["vljund"]=>
    string(392) "• Tudeng on omandanud teadmised seksuaalsusega seonduvatest riskikäitumisest ja ennetusvõimalustest. • Tudeng teab ja oskab rakendada erinevaid õppemeetodeid seksuaalkasvatuse ja HIV/AIDS ennetusvaldkonnas. • Tudengil on kujunenud tervislikke eluviise toetavad väärtushinnangud ja tal on kujunenud valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses."
  }
  [7403]=>
  object(stdClass)#7404 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7115"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Kirjalik eksam. Kursuse lõpetamiseks annavad referaadid 40% ja eksam 60 % lõpphindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "Luua eeldused väärkoheldud lapse äratundmiseks ning adekvaatseks aitamiseks ja preventsiooniks. Anda tudengitele täiendavaid teoreetilisi teadmisi lapse väärkohtlemisest koos praktiliste näidetega ja juhtumite aruteluga."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Lapse väärkohtlemise mõiste, liigid, tunnused, esinemine Eestis.Väärkohtlemise riskifaktorid( lapsepoolsed, perekondlikud,sotsiaalsed,ühiskonnast tulenevad ja globaalsed) ja last kaitsvad faktorid. Väärkohtlemise mõju lapse aju arengule, vaimsele, füüsilisele, seksuaalsele ja sotsiaalsele arengule.Spetsialistide koostöövõrgustik väärkoheldud lapse ja pere abistamiseks. Koolikiusamine ja koolivägivald: terminoloogia, riskid, tagajärjed nii ohvrile kui kiusajale, sekkumisvõimalused. Kodus toimuva lähisuhtevägivalla mudelid, mõju lapsele kui vägivalla pealtnägijaks olijale, sekkumisvõimalused. Väärkohtlemise ennetamine: universaalne, selektiivne, näidustatud."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Kursuse läbinu tunneb ära väärkoheldud lapse, analüüsib riski- ja kaitsefaktoreid, oskab leida lapsele ja perele vajaliku abivõrgustiku kohalike spetsialistide baasil, teab, milline on väärkohtlemise mõju lapse arengule ja oskab ennetada väärkohtlemist või selle kordumist."
  }
  [7404]=>
  object(stdClass)#7405 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7116"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Kirjalik arvestus (valikvastustega ja avatud küsimustega test)."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Luua eeldused lastekaitsetöötaja osalemiseks alaealiste ülekuulamise juures kriminaalmenetluses. Kujundada teadmisi, mida tuleb spetsialistina alaealiste ülekuulamise või seletuse võtmise juures silmas pidada, et ühelt poolt lapse huvid oleks kaitstud ning teiselt poolt aidata vajadusel menetlejal last efektiivselt küsitleda."
    ["sisu"]=>
    string(524) "Käsitletakse peamisi aspekte seoses lastest kannatanute, tunnistajate ja kahtlustatavatega nagu mälu erisus, laste ütlused ja isikukirjeldused, erivajadustega laste tunnistused, sugestiivsus, erinevad küsimuste liigid. Tutvustatakse erinevaid struktureeritud küsitlemismeetodeid nagu NICHD protokoll ja kognitiivne intervjuu. Tutvustatakse lastekaitseametniku rolli alaealise ülekuulamisel nii eeluurimisel kui kohtus ning seda, mida peab silmas pidama ja millal tuleks sekkuda. Kursust ilmestavad praktilised näited."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Kursuse läbinu 1) tunneb: • mälu funktsioneerimise põhimõtteid, • erivajadustega laste iseärasusi, • laste ütluste ja isikukirjelduste eripärasid, • erinevaid küsimuste liike ja struktureeritud küsitlemismeetodite põhimõtteid, 2) oskab: • ära hoida suunavat küsitlemist • ülekuulamise juures viibides, millal sekkuda ja millal mitte, • aidata menetlejal lapse arengut arvesse võttes lapse käest küsimusi küsida."
  }
  [7405]=>
  object(stdClass)#7406 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7117"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Õpiväljundeid hinnatakse kombineeritult: läbi grupitööde, iseseisvate tööde suuliselt ja kirjalikult."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Luua üliõpilasele eeldused iseseisva teadustöö ettevalmistamiseks ja magistritöö kirjutamiseks, sh süvendada teadmisi kaasaegsetest sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse alastest uuringutest ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt ning toetada oskuste arendamist valdkonna empiirilise uurimuse planeerimiseks (ka teadustöö vormistamine), teostamiseks ja tõlgendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Idee arendamine magistritöö teemaks: uurimistöö planeerimine, erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Erinevad uurimismeetodid ja nende rakendamine. Näidisjuhtumite kasutamine lastekaitse alastes uuringutes. Erinevad laste hoolekande ja lastekaitse alased uuringud. Teadusartiklite andmebaasid. Teadustöö vormistamise alused ja nõuded uurimistööle (töö struktuur ja vormistus, teoreetiline raamistik, metoodika, sh andmete kogumise meetod, andmeanalüüs, uurimuse eetika, uurimistulemused, arutelu ja järeldused, viitamine). Magistritöö hindamise alused, kaitstud tööde retsensioonide tutvustus. Magistritöö kaitsmine, esitlus. Ettekanded uurimistöö teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(458) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane teadustöö põhimõtteid, sh on teadlik magistritöö koostamise põhimõtetest, töö struktuurist; orienteerub uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ja meetodites; on omandanud teadmised ja oskused: (a) hinnata kriitiliselt enda ja kaasüliõpilaste uurimistöid, (b) magistritöö kaitsmise protseduurist ja töö hindamise printsiipidest; on koostanud magistritöö kavandi, millest edasi arendada magistritöö."
  }
  [7406]=>
  object(stdClass)#7407 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7118"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "Eksam (protsesseksam)"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Toetada pädevuste arengut hälbiva käitumise rahumeelseks regulatsiooniks tavakoolis. Laiendada sotsiaalpedagoogi silmaringi eripedagoogika valdkonnas, abistamaks üldhariduskooli aine- ja klassiõpetajaid. Luua eeldused tolerantsuse kasvule. Toetada/kujundada abistavat suhtumist erivajadustega inimestesse (sotsiaalpedagoogika kontekstis)."
    ["sisu"]=>
    string(489) "Ülevaade erivajadusega lapse olemusest ja probleemidest, toimetulekuvõtetest tavakoolis. Erivajaduse määratlemine. Kooli-institutsiooni probleemsed funktsioonid. Hüper- ja hüpoaktiivne laps tavakoolis; MBD ja ADHD. Teraapiavõtteid töös probleemsete lastega. Võrgustiku roll: kooli koostöö koduga, lisaks spetsialistide panus. Andekas laps kui erivajadusega õpilane. Haige laps klassis – väljakutse õpetajale. Rahvusvaheline töökogemus erivajadustega õpilaste aitamisel."
    ["vljund"]=>
    string(703) "Kursust läbinud üliõpilane: tunneb ära erivajaduse alaliike ning defineerib neid; identifitseerib hälbiva käitumise põhjus-tagajärg seoseid; esitab referaadis ning seminari-sõnavõttudes oma teemakohaseid mõtteid; kirjeldab praktilisi juhtumeid elust ning seostab neid teooriatega; arutleb antud teemadel laiemas ühiskondlik-poliitilises kontekstis; võrdleb erinevate riikide kogemusi töös erivajadustega lastega; olenevalt olukorrast kas kritiseerib või õigustab Eesti seadusandlust hälbiva käitumise kontekstis (näiteks: õpilastel on palju õigusi, õpetajatel mitte); kombineerib ja integreerib selle aine teadmisi teiste õppeainetega (nt sotsiaalpedagoogikaga, uurimismeetodid)."
  }
  [7407]=>
  object(stdClass)#7408 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7119"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "Luua eeldused iseseisva uurimistöö koostamiseks, uurimistulemuste praktikasse rakendamiseks ja akadeemilise teksti kirjutamise kujunemiseks sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika, lastekaitse, rehabilitatsiooni ja tervisekäitumise ning gerontoloogilise sotsiaaltööga seonduvatel teemadel ning kujundada üliõpilastel oskus oma uurimistulemusi kriitiliselt analüüsida ja selle põhjal väidelda."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Üliõpilane kavandab ja teostab magistriuurimuse sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika, lastekaitse, rehabilitatsiooni ja tervisekäitumise või gerontoloogilise sotsiaaltöö valdkondades käsitledes nende valdkondade tegevust, probleeme, töömeetodeid jmt. Kursus lõpeb akadeemilise väitlusega ja uurimistöö avaliku kaitsmisega."
    ["vljund"]=>
    string(390) "Toetudes uurimistöö koostamise põhimõtetele, teooriatele ja meetoditele kursuse läbinud üliõpilane: •tunneb uurimisandmete kogumise, algallikatega töötamise, andmete analüüsi ja interpreteerimise metoodikat; •oskab koostada iseseisvalt uurimistööd, seda avalikult esitada ning kaitsta; •suudab koostada ja analüüsida vastavale teemakäsitlusele põhinevat teadusteksti."
  }
  [7408]=>
  object(stdClass)#7409 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7120"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Kirjalik test (teadmiste kontroll), juhtumianalüüs, eneseanalüüs (loengupäevik)"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste arenemiseks tööks laste ja peredega riskis. Õpitakse tundma vastavaid põhimõtteid ning käsitlema erinevaid lähenemisi, tehnikaid, mis on vajalikud vastava sihtrühma toetamiseks ja abistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(921) "Laps ja pere riskis. Lastekaitse mudel ja laste hoolekande mudel. Lastekaitsetöö põhimõtted ning uued käsitlused. Risk ja vajadused. Hindamine: definitsioon, protsess, ülesanded. Hindamise põhimõtted. Hindamise mudelid. Erinevad lähenemised. Hindamisraamistik. Hindamisinstrumendid. Lapsekesksed hindamismeetodid. Kliendid ja nende nägemus hindamisest. Tugevustele suunatud lähenemine. Lapse ja perekeskne lähenemine. Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega. Lahenduskeskse intervjueerimise põhimõtted (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Sotsiaalne konstruktivism. Head küsimused. Küsimuste tüübid. Mitteteadja positsioon. Tugevuste, lahenduste leidmise tehnikad (toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused, skaala küsimused, imeküsimused). Lahenduskeskse nõustamise mudel: esimene kohtumine, järgmised kohtumised ja lõpetamine. Eneserefleksioon."
    ["vljund"]=>
    string(516) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane lastekaitse põhimõtteid ja arengusuundi rõhuasetusega hindamise valdkonnas, sh suudab analüüsida ning arutleda lastekaitse teemadel ühiskonnas toimuvaid protsesse; on omandanud teadmised ja oskused lapse heaolu hindamisest; on teadlik tugevustele suunatud põhimõtetest ja lahenduskesksetest tehnikatest kliendi toetamiseks tugevuste leidmiseks/taasavastamiseks, lahenduste leidmiseks; on arendanud meeskonnatöö, enese väljendamise ning eneseanalüüsi oskuseid."
  }
  [7409]=>
  object(stdClass)#7410 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STL7121"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Essee"
    ["eesmrk"]=>
    string(103) "Luua eeldused laste ja noorte probleemide märkamiseks ja aitamiseks psühhosotsiaalse töö kontekstis"
    ["sisu"]=>
    string(398) "Psühhosotsiaalse vaateviisi olemus, kasutusvaldkond, eetilised ja teoreetilised lähtekohad. Psühhosotsiaalselt ohustatud lapsed ja noored. Eestis eksisteerivad institutsioonid psühhosotsiaalselt ohustatud laste toetamiseks. Koolisotsiaaltöö kui psühhosotsiaalne töö. Traumaatiline kriis, lapse kriisi eripärad. Lapse aitamine kriisis. Motiveeriv intervjuu laste-noorte aitamise vahendina."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi ja oskusi, mis on eelduseks lapse probleemide psühhosotsiaalse tausta märkamiseks ning võrgustikutööks olemasolevate teenuste kasutamisel ja vajalike teenuste loomisel laste huvides."
  }
  [7410]=>
  object(stdClass)#7411 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(288) "Toetada üliõpilast sotsiaalpoliitika põhikontseptsioonide ja –seaduspärasuste omandamisel, aidata mõista sotsiaalpoliitika kohta ja rolli ühiskonnas, aidata kaasa eelduste kujundamisele oma igapäevatöö analüüsimiseks nii Eesti kui rahvusvahelise sotsiaalpoliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(637) "Sotsiaalpoliitika - erinevad käsitlused ja määratlused. Sotsiaalpoliitika taotlused ja sihid. Sotsiaalkindlustus, -toetused ja -teenused, heategevus ning filantroopia, sotsiaalpropaganda ja –reklaam. Sotsiaalpoliitika programmid ja reformid (vaeste seadused Inglismaal; O. von Bismarcki sotsiaalkindlustusreform Saksamaal; W. Beveridge’i Plaan). Heaoluriigi areng Põhjamaades. Heaoluriigi kriis ja kriisijärgne sotsiaalpoliitika. Võrdleva sotsiaalpoliitika tähtsus. Globaliseerumine, rahvusülesus ja sotsiaalpoliitika. Heaoluriigi mudelid. Sotsiaalne ja inimkapital, säästlik areng, “roheline heaolu”, „kolmas tee”."
    ["vljund"]=>
    string(416) "Oskus välja tuua ja kirjeldada sotsiaalpoliitika ja heaoluriigi põhilisi definitsioone, kontseptsioone, traditsioone ja mudeleid, objektiive ning vahendeid; Suutlikkus teha üldistusi ja seostama neid oma igapäevatöö perspektiividega (kui sotsiaaltöötajat); Võime hinnata Eesti sotsiaalpoliitika hetkeseisu ja tulevikuperspektiive võttes arvesse sotsiaalpoliitilisi traditsioone ja rahvusvahelist konteksti."
  }
  [7411]=>
  object(stdClass)#7412 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Kehtivate õigusaktide alusel sotsiaalsete õiguste kohta üldteadmiste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(541) "Õigussüsteemis kasutatavad mõisted; sotsiaalse õiguste kaitse süsteem tänapäeva Eestis; põhiõigused; sotsiaalsete õiguste kaitse rahvusvahelises õiguses ja Euroopa Liidus; õigus ravikindlustusele ja vältimatule arstiabile; õigus riiklikele peretoetustele ja vanemahüvitisele; lapse õigus elatisele ja elatisabile; pensionireform; õigus riiklikule pensionikindlustusele; puuetega inimeste õigused; õigus kaitsele töötuse korral; õigus kaitsele tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral; ohvriabi; õigus sotsiaalhoolekandele"
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane teab, mis seadustega on sotsiaalse kaitse meetmed reguleeritud, oskab neid Riigi Teatajas leida ja vastata kursuse lõpus tehtud kirjaliku testi küsimustele."
  }
  [7412]=>
  object(stdClass)#7413 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6004"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Arvestus (täpsustatud info käesoleva semestri kursuseprogrammist)"
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Aidata kuulajal märgata ja mõista sotsiaalprobleeme, nende mõju tema tööle ja ühiskonnaelule tervikuna. Toetada kuulajat sotsiaalprobleemide põhjuste, struktuuri ja tagajärgede analüüsimisel nii, et ta on suuteline algatama ja vedama tulemuslikku debatti nende leevendamise osas."
    ["sisu"]=>
    string(797) "Avalik debatt sotsiaalprobleemide osas kubiseb pahatihti ülelihtsustustest ja võhiklusest, kus osapooled käsitlevad sotsiaalprobleeme lihtsalt kui hulka inimeste õnnetusi - märkamata ja mõistmata seejuures nende struktuurseid juuri. Sellel loengukursusel teeme ülevaate sotsiaalprobleemide kontseptsioonist ja peamistest teoreetilistest käsitlustest, kiikame põgusalt sotsiaalprobleemide ajalugu, arutleme, kuidas mõjutada avalikku arvamust ja otsustajaid sotsiaalprobleemide leevendamiseks. Mõistagi võtame ka ükshaaval ette sellised tänase Eesti ühiskonna valusamad sotsiaalprobleemid, nagu seda on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, kodutus, sotsiaalne ebavõrdsus ning tööpuudus, ja püüame mõista nende võimalikke käsitlusviise, juuri, levikut ning hinda ühiskonnaarengule."
    ["vljund"]=>
    string(543) "Loengukursuse läbimisel kuulaja … • … tunneb sotsiaalprobleemide – nii üldiselt kui üksiti - peamisi kontseptsioone ja teoreetilisi käsitlusi. • ... oskab eelmises punktis nimetatut kasutada sotsiaalprobleemide, nende põhjuste, struktuuri ja tagajärgede analüüsimisel – seda nii teoreetilises plaanis kui Eesti kontekstis. • … mõistab, kuidas tulemuslikult tekitada ja vedada avalikku debatti sotsiaalprobleemide osas, evides selleks vajalikke teoreetilisi oskusi sotsiaalprobleemide kohta nõuete (claims) esitamisel."
  }
  [7413]=>
  object(stdClass)#7414 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6005"
    ["sisu"]=>
    string(19) "Annotatsioon puudub"
  }
  [7414]=>
  object(stdClass)#7415 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6006"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Hindamisvormiks on eksam, mille hinne moodustub kahe elektroonilise kontrolltöö ja kahe rühma- ning ühe individuaaltööna kodus ettevalmistatava seminariettekande põhjal proportsionaalselt (2*20%+2*20%+20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Selle ainekursuse peamine eesmärk on toetada kuulajaid sotsiaalpoliitika põhiteadmiste omandamisel, aidata neil välja arendada sotsiaalpoliitika kriitiliseks analüüsiks vajalikud oskused ning mõista Eesti - ja vähemal määral ka teiste - riikide sotsiaalpoliitikate minevikku, olevikku ja tulevikku."
    ["sisu"]=>
    string(733) "Nagu nimestki nähtub, on tegemist sissejuhatava loengukursusega sotsiaalpoliitikasse, kus me võtame luubi alla sotsiaalpoliitika põhilised käsitlusviisid ja analüütilise raamistiku, sotsiaalsete vajaduste ning sotsiaalse heaolu mõisted, heaoluühiskonna ning –riigi kesksed küsimused, teeme tutvust tuntumate riiklike heaoluprogrammidega läbi kogu sotsiaalpoliitika arenguloo. Erilist tähelepanu leiab Eesti sotsiaalpoliitika, selle kujunemist mõjutanud tegurid ja vahest pisut ka tulevik. Väga oluline on osalejate endi panus niihästi seminaridel kui loengutes! Ainekursuse käigus vaatame ka käsitletavate teemadega seonduvaid dokumentaalfilme - nagu „Super Size Me“, „Sicko“ jvm. - ja arutleme nähtu üle."
    ["vljund"]=>
    string(705) "Ainekursuse läbimisel kuulaja … • … orienteerub sotsiaalpoliitika põhilistes käsitlustes, tunneb sotsiaalpoliitika eesmärke ja vahendeid, mõistab hinnata heaoluühiskonna ja -riigi võimalusi oma elanike toimetuleku ja heaolu toetamisel. • ... oskab kriitiliselt analüüsida Eesti ühiskonna aktuaalseid sotsiaalseid riske ja probleeme ning hinnata sotsiaalpoliitika võimalusi nende maandamisel. • … on kursis Eesti sotsiaalpoliitika kujunemist mõjutanud faktorite ja hetkeolukorraga, oskab vastavate kogemuste üldistamisel hinnata Eesti sotsiaalpoliitika – ning üksikute sotsiaalsete poliitikate – tulevikuperspektiive. • … saab aru sotsiaalpoliitika rollist sotsiaaltöös."
  }
  [7415]=>
  object(stdClass)#7416 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP6601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7416]=>
  object(stdClass)#7417 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7001"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(319) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kujunemise, eesmärkide ja meetodite kohta ning arendada oskust analüüsida riigiülese sotsiaalpoliitika mõju liikmesriikide sotsiaalpoliitikale, võimaldamaks sotsiaaltöötajal oma praktilises kutsetöös toimida integreeruva Euroopa kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(581) "EL õiguslik pädevus ning liikmesriikide koostöö vormid sotsiaalpoliitika valdkonnas. EL institutsioonide roll sotsiaalpoliitika kujundamisel. Sotsiaalse dimensiooni kujunemine Euroopa Ühenduse ajaloos. EL sotsiaalpoliitika meetodid: õiguslik harmoniseerimine ja koordinatsioon, fiskaalsed meetmed (sh. struktuurfondide kaudu rahastatavad programmid). Liikmesriikide poliitikate koordineerimine avatud koordinatsioonimeetodi kaudu. Iseseisev töö: kirjalik analüüs EL mõjust Eesti sotsiaalpoliitika ühele osavaldkonnale (ettekanne seminaril, analüüs, arutelu, hinnang)."
    ["vljund"]=>
    string(335) "On omandanud põhiteadmised EL sotsiaalpoliitika kujunemisest, eesmärkidest ja meetoditest; oskab analüüsida EL tasandi sotsiaalpoliitika ja liikmesriikide sotsiaalpoliitika vastasmõju; suudab mõista struktuurfondidest rahataotlemise võimalusi ning oskab kliente nõustada EL liikumisega seotud sotsiaalsete õiguste küsimustes."
  }
  [7417]=>
  object(stdClass)#7418 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Toetada osalejaid süsteemse ja mitmetahulise ülevaate omandamisel perepoliitikast - selle eesmärkidest, vahenditest ning väljunditest – niihästi Eestis kui mujal maailmas - aidata neil sellises raamistikus mõista perepoliitika mõju oma tööle ning arendada perepoliitika kriitilist analüüsioskust."
    ["sisu"]=>
    string(692) "Sellel ainekursuse keskendume me perepoliitika eesmärkidele, vahenditele ja väljunditele niihästi Eesti kui teiste esimese maailma riikide perepoliitikate kontekstis, kombineerides asjakohaseid teooriaid praktiliste teadmistega perepoliitiliste meetmete kohta. Käsitlevate teemade ring haarab perepoliitika võimalikke tähendusi, määratlusi, kujunemist, eesmärke, vahendeid ja väljundeid ning mudeleid. Lähema vaatluse alla tulevad Eesti perepoliitika peamised eesmärgid, vahendid, indikaatorid, aktuaalsed küsimused ja probleemid. Võtame ka ette perepoliitika sellised „kuumad“ teemad, nagu perepoliitika võimalused sündivuse mõjutamisel ja perepoliitika ning LGBT-pered."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Ainekursuse läbimisel kuulaja … … teab ja tunneb teoreetilises plaanis perepoliitika põhilisi tähendusi, käsitlusi, eesmärke, vahendeid ja mudeleid ning mõistab seeläbi peamiste perepoliitiliste valikute tagajärgi. … on kursis Eesti – ja vähemal määral ka teiste esimese maailma riikide- perepoliitika põhimõtete, eesmärkide, vahendite ja väljunditega. … oskab perepoliitikat, selle programme ja probleeme teaduslikule metoodikale tuginevalt analüüsida."
  }
  [7418]=>
  object(stdClass)#7419 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused sotsiaalpoliitika põhiküsimustes orienteerumiseks ja sotsiaaltöö mõtestamiseks sotsiaalpoliitika kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Sotsiaalpoliitika määratlused ja põhimõisted. Sotsiaalpoliitika peamised osavaldkonnad: sotsiaalse kaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika jm. Sotsiaalpoliitika ajalooline kujunemistee. Sotsiaalpoliitika analüüsi põhialused. Sotsiaalpoliitika vastasmõju majandus- ja rahvastikupoliitikaga. Sotsiaalpoliitika mudelid (Esping-Anderseni jt. tüpoloogiad), võrdleva sotsiaalpoliitika alused. Iseseisev töö: kirjalik analüüs ühe sotsiaalpoliitilise probleemi lahendusalternatiividest. Ettekanne seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(218) "Tunneb sotsiaalpoliitika põhimõisteid, põhiinstrumente, -meetodeid ja mudeleid, oskab analüüsida keskseid sotsiaalpoliitilisi valikuid ja alternatiive. Oskab mõtestada sotsiaaltööd sotsiaalpoliitika kontekstis."
  }
  [7419]=>
  object(stdClass)#7420 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7101"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Toetada üliõpilast sotsiaalse kaasatuse ja kogukonnaarenduse teoreetiliste lähtekohtade omandamisel loomaks eeldusi edaspidiseks iseseisvaks vastavasisuliste arendusprojektide väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(750) "Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: mõisted, kontseptsioonid, liigid. Sotsiaalne tõrjutus kui heaoluvõimaluste kaotus. Sotsiaalse kaasatuse edendamise üldpõhimõtted ja arendamise strateegiad ning meetodid. Aktuaalseid trende sotsiaalse kaasatuse ja tõrjutuse valdkondades. Vaesus: mõisted, põhilised kontseptsioonid. Tuntumad vaesusteooriad. Seletusi vaesuse omadustele, põhjustele ja tagajärgedele. Kodutus. Vaesuse leevendamise võimalusi. Sotsiaalne kapital: mõistest, tasandid, investeeringud sotsiaalsesse kapitali, sotsiaalne kapital ja inimkapital. Iseseisev töö haarab endas tutvumist kohustusliku ja asenduskirjandusega ning õppimist eksamiks. Lisaks tuleb üliõpilastel esitada kirjalik referaat (etteantud teemal)."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Orienteerub sotsiaalset kaasatust ja kogukonnaarendust puudutavates teooriates; oskab välja tuua ja kirjeldada vastavaid põhilisi definitsioone, kontseptsioone, mudeleid, objektiive, strateegiaid ning vahendeid; on võimeline seostada teoreetilisi lähtekohti nii vastavate poliitiliste programmide kui ka projektide elluviimisega."
  }
  [7420]=>
  object(stdClass)#7421 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7102"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused teadmuspõhiseks sotsiaalse kaasatuse poliitika kujundamiseks ja tegutsemiseks sotsiaaltöötajana kogukonnatasandil."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Sotsiaalse kaasatuse poliitika kogukonna tasandil. Kogukonna arengut toetavad tingimused. Kogukonna ressursid ja nende suurendamine. Kogukonnaarenduse protsess. Kogukonnaarenduse meetodid. Iseseisva tööna peavad üliõpilased välja töötama ühe nende poolt määratletud kogukonna arenduskava, sh. hindama kogukonna ressursse ning töötama välja strateegia selle kogukonna ressursside suurendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(194) "On omandanud põhiteadmised sotsiaalse kaasatuse poliitika meetoditest kogukonna tasandil. Oskab kogukonda määratleda ja kogukonna ressursse hinnata; Suudab juhtida kogukonna arengu protsessi."
  }
  [7421]=>
  object(stdClass)#7422 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7103"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua eeldused ja kujundada oskusi sotsiaalse kapitali suurendamiseks kogukonnas teadmuspõhise sotsiaalprogrammide kujundamise, käivitamise ja hindamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Sotsiaalprogrammid kui kogukonnatasandi interventsioonimeetod sotsiaalse muutuse saavutamiseks. Teadmuspõhine sotsiaalprogrammide kujundamine. Sotsiaalprogrammi sihtrühm ja suunatus. Sotsiaalprogrammide finantseerimine. Sotsiaalprogrammide hindamine, erinevad hindamismudelid, kriteeriumid ja meetodid. Iseseisva tööna peavad üliõpilased välja töötama ühe sotsiaalprogrammi kava koos analüütilise põhjenduse ja programmi hindamise meetoditega."
    ["vljund"]=>
    string(231) "On omandanud teadmised sotsiaalprogrammide ülesehitusest ja sihtrühmadest. Oskab teostada sotsiaalprogrammide taustanalüüsi ja tunneb sotsiaalprogrammide kujundamise meetodeid, finantseerimise taotlemise ja hindamise meetodeid."
  }
  [7422]=>
  object(stdClass)#7423 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7104"
    ["hindamine"]=>
    string(13) "Komplekseksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(42) "Anda ülevaade sotsiaalpoliitika alustest."
    ["sisu"]=>
    string(212) "Ülevaade sotsiaalpoliitika alustest; heaolurežiimid; sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö; sotsiaalpoliitika ja sotsiaalmajanduslik arengutase; sotsiaalpoliitika valdkonnad; globaliseerimine ja sotsiaalpoliitika."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Teadmised sotsiaalpoliitika alustest, valdkondadest ja kujunemisest. Kursuse läbinud üliõpilane on omandanud: teadmised ELi sotsiaalpoliitikast ning globaliseerumise mõjust sotsiaalpoliitikale; oskuse analüüsida ja võrrelda eri riikide heaolurežiime ja sotsiaalpoliitikat; oskuse kaasata sihtrühmi ja osaleda sotsiaalpoliitika kujundamises."
  }
  [7423]=>
  object(stdClass)#7424 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7105"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Kirjalik eksam (valikvastustega test)"
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Arendada põhiteadmisi Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kujunemisest, eesmärkidest ja meetoditest ning oskust analüüsida Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika mõju Eesti sotsiaalpoliitikale."
    ["sisu"]=>
    string(785) "Euroopa Liidu õiguslik pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. EL institutsioonide roll sotsiaalpoliitika kujundamisel. Sotsiaalse dimensiooni kujunemine Euroopa Ühenduse ajaloos. Euroopa Liidu poliitika sotsiaalpoliitika erinevates osavaldkondades: sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, tööhõivepoliitika jm. Euroopa tööhõivestrateegia. Struktuurfondidest (sh. Euroopa Sotsiaalfondist) ühisprogrammide ja projektide rahastamise põhimõtted. Liikmesriikide vaheline koostöö avatud koordinatsiooni meetodi raames: sotsiaalne kaasatus, pensionide adekvaatsus ja jätkusuutlikkus, tervishoid ja pika-ajaline hooldus. Poliitika ühiseesmärgid, indikaatorid ja liikmesriikide strateegiad. Euroopa Liidu mõju Eesti sotsiaalpoliitikale."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Tunneb Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika mõisteid ja diskursust, omab põhiteadmisi sotsiaalpoliitika alaste pädevuste jaotusest Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, sotsiaalpoliitika eesmärkidest, poliitikakujundamise meetoditest ja põhiinstrumentidest. Oskab analüüsida EL sotsiaalpoliitika mõju liikmesriikidele ning võrrelda liikmesriikide sotsiaalpoliitikat ühisindikaatorite ja strateegiadokumentide alusel."
  }
  [7424]=>
  object(stdClass)#7425 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7106"
    ["hindamine"]=>
    string(283) "Hindamisvormiks arvestus, mille hinne moodustub elektroonilise testi ja individuaaltööna kodus ettevalmistatava seminariettekande põhjal vahekorras 50/50. Iseseisev töö sisaldab … • kohustusliku kirjanduse läbitöötamist • seminariettekande ettevalmistamist kodutööna."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Eesmärk on toetada kuulajaid sotsiaal- ja tervishoiupoliitika põhimõistete ja käsitlusviiside omandamisel, aidata neil mõista ja analüüsida sotsiaalpoliitika võimalusi pakutavate tervishoiuteenuste edendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika seosed. Tervishoiupoliitika sotsiaalpoliitika ühe osavaldkonna või sotsiaalse poliitikana, millise raames võetakse vaatluse alla selle eesmärgid ja vahendid ning tehakse ülevaate tervishoiupoliitika korraldustest Euroopa Liidus, keskendudes siinkohal erinevate valikute ja mudelite tagajärgedele ,rahvatervise indikaatoritele."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Ainekursuse läbimisel kuulaja … • mõistab ja oskab hinnata tervise sotsiaalseid determinante. • orienteerub sotsiaal- ja tervishoiupoliitika põhilistes käsitlustes, tunneb nende eesmärke ja vahendeid, mõistab hinnata heaoluriigi võimalusi oma elanike tervise toetamisel. oskab kriitiliselt hinnata erinevate Euroopa riikide – s.h. mõistagi ka Eesti – tervishoiupoliitikaid."
  }
  [7425]=>
  object(stdClass)#7426 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STP7107"
    ["hindamine"]=>
    string(75) "Kirjalik eksam, mis koosneb valikvastustega testist ja avatud küsimustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(379) "Luua eeldused rahvastikuvananemise protsessi ja selle ühiskondlike ja sotsiaalpoliitiliste mõjude mõistmiseks ja analüüsimiseks. Toetada aktiivse vananemise poliitika alusväärtuste aktsepteerimist, valmisolekut osaleda eakatepoliitikat puudutavas ühiskondlikus diskussioonis ning kujundada oskusi ja valmisolekut vastavaid poliitikameetmeid välja töötada ja rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Kursuses käsitletakse rahvastikuvananemist demograafilise ülemineku kontekstis, vaadeldakse rahvastikuvananemist kirjeldavaid indikaatoreid, rahvastikuvananemist võrdluses vananemisega indiviidi tasandil. Analüüsitakse rahvastikuvananemise mõju sotsiaalpoliitikale, aktiivse ja eduka vananemise kontseptsiooni ja seda toetavaid valdkonnapoliitikaid, rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti aktiivse vananemise poliitika suhtes ning nende seisukohtade kajastumist Eesti vanuripoliitika kontseptsioonis ja valdkondlikes arengu- ja tegevuskavades."
    ["vljund"]=>
    string(208) "Tunneb rahvastikuvananemise keskseid mõisteid ja rahvastikuvananemise protsessi mõjutegureid. Valdab aktiivse vananemise alaseid teadmisi. Tunneb eakate poliitika põhiseisukohti ja oskab neid analüüsida."
  }
  [7426]=>
  object(stdClass)#7427 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6000"
    ["hindamine"]=>
    string(36) "Essee. Ettekanded seminarides. Test."
    ["eesmrk"]=>
    string(222) "Luua eeldused sotsiaaltöö kui väärtustel põhineva professiooni filosoofiliste ja eetiliste lähtekohtade tundmiseks ja kasutamiseks nii otsuste tegemisel igapäevatöös kui ühiskonna sotsiaaleetiliseks analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Sotsiaaltöö kui väärtustel põhinev professioon. Positiivne inimkäsitlus. Väärtuse mõiste. Eetiline kaalutlus sotsiaaltöös. Väärtused, inimkäitumine ja vastutus. Väärtuskonflikt. Kesksed väärtusdilemmad sotsiaaltöös. Inimõigused ja sotsiaaltöö. Eetilise praktika printsiibid. Sotsiaaltöö eetikakoodeks. Sotsiaaleetika."
    ["vljund"]=>
    string(258) "Kursuse läbinu: - tunneb sotsiaaltöö keskseid väärtusprintsiipe ning lähtub neist erialases praktikas -omab teadmisi ja oskusi käitumiseks väärtuskonflikti olukordades -on motiveeritud ja pädev sotsiaalse tegelikkuse sotsiaaleetiliseks analüüsiks"
  }
  [7427]=>
  object(stdClass)#7428 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(247) "Hindamisvormiks on eksam. Eksam koosneb kahest osast: 1) eksamiks on vajalik esitada iseseisva tööna seminari ettekanne (analüüs seadustest), (40%). 2) auditoorne kirjalik eksamitöö, mis sisaldab avatud küsimusi ja auditoorset esseed (60%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Juhendada ja toetada üliõpilast omandamaks ülevaade sotsiaaltöö ja sotsiaalhoolekande kujunemisest maailmas ning Eestis; luua eeldused kujundamaks arusaam ja mõistmine õpitava eriala olemusest, eetikast ja ülesannetest ning mõistmaks sotsiaaltöö ülesandeid ühiskonna sotsiaalse kaitse süsteemis."
    ["sisu"]=>
    string(497) "Ainekursuses käsitletakse sotsiaaltöö filosoofilis-maailmavaatelisi lähtekohti ja põhimõtteid, antakse ülevaade sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisprotsessist maailmas ja Eestis; ainekursuse temaatika on sotsiaaltöö alusbaas, mõistmaks sotsiaaltöö väärtusi ja omandamaks sotsiaaltöö terminoloogia, põhimõisted ja sekkumise alused. Iseseisev töö: 1)Sotsiaalhoolekandeseaduse (või vabal valikul mõne teise sotsiaalhoolekandega seotud seaduse) analüüs ja seminari ettekanne;."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: teab ja kasutab erialast terminoloogiat; mõistab ja valdab sotsiaaltöö filosoofilis-maailmavaatelisi lähtekohti ja teab ja väärtustab ametkonna tegevuse põhimõtteid; omab teadmisi sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisprotsessist maailmas ja Eestis ning oskab analüüsida erinevate ajaetappide sotsiaalse kaitse vorme ja seadusandlikku alust"
  }
  [7428]=>
  object(stdClass)#7429 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Õpetada mõistma inimest, tema arengut ja viimast mõjutavaid tegureid terviknägemusena elukaare kontekstis, valmistamaks tulevast sotsiaaltöötajat tööks erinevas eas inimestega. Kohustuslik erialaaine."
    ["sisu"]=>
    string(366) "Kursuse põhirõhk on isiksuse kujunemisel läbi kogu elukaare, seda mõjutavatel riski-ja toimetulekuteguritel ning viimasest lähtuvalt toetamise võimalustel. Oluline vaatekoht – arenguprobleemide märkmine ja ennetamine. Selline lähenemine eeldab olulisemate arengukontseptsioonide tundmist ja kasutamist reaalses töös Töö toimub loengute ja seminaridena."
    ["vljund"]=>
    string(293) "• teadmised arengut mõjutavatest teguritest- riski- ja toimetulekuteguritest • peamiste arenguteooriate tundmine • teadmised, mis võimaldavad mõista arengulisi iseärasusi ja märgata arenguprobleeme ning otsida ja leida sobivaid viise arengu toetamiseks elukaare erinevatel etappidel"
  }
  [7429]=>
  object(stdClass)#7430 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6007"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7430]=>
  object(stdClass)#7431 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(256) "Luua eeldused kriminaalhooldussüsteemi tundmiseks: teavitada üliõpilasi avaliku teenistuse eetikast ja põhimõtetest, kriminaalhoolduse eesmärgist, kriminaalhooldusametniku rollist selles ja kriminaalhoolduse töö põhimõtetest ning – meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(360) "Avaliku teenistuja eetika. Kriminaalhoolduse eesmärk. Kriminaalhooldusametniku roll. Kriminaalhoolduse õiguslikud alused. Kuriteo põhjused, karistamine. Kurjategijate kohtlemise ja alternatiivkaristuste idee areng, Eesti kriminaalhooldussüsteemi loomine, hetkeolukord, tulevik, kriminaalhooldustöö põhimõtted ja korduvkuritegude ennetamise võimalused."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Teadmised Eestis kehtivat kriminaalhooldussüsteemi, tema kujunemisloo ja selle seadusandliku aluse kohta; teadmised kriminaalhoolduse põhimõtetest ning kriminaalhooldusametniku rollist süsteemis."
  }
  [7431]=>
  object(stdClass)#7432 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Võimaldada süvendatud teadmised tervishoius tehtavast sotsiaaltööst, tervishoiu sotsiaaltöö eetilistest alustest ning vahendada üliõpilastele teemaga liituvaid praktilisi oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(214) "Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses. Sotsiaaltöö meditsiinierialadele kuuluvas töökeskkonnas ning interdistsiplinaarne meeskonnatöö. Haigustega, tervisehäiretega, puudega klient. Tervise ja haiguse käsitlused."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Teadmised tervishoius tehtavast sotsiaaltööst, selle teoreetilistest ja eetilistest lähtekohtadest; praktilised oskused sotsiaaltöö teostamiseks tervishoiuasutustes."
  }
  [7432]=>
  object(stdClass)#7433 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6011"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Eksam. Sooritus koosneb: TLÜ-s kaitstud lõputöö analüüs; miniuuring sotsiaalvaldkonna probleemi uurimiseks; kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Luua eeldused uurimistöö planeerimiseks ja teostamiseks. Innustada üliõpilast tegelema uurimismetodoloogiliste probleemidega, vahendada teadmisi ja arendada oskusi andmekogumise - ja andmeanalüüsi meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(193) "Üliõpilased saavad teadmised ja oskused uuringute läbiviimiseks sotsiaaltöö valdkonnas. Kursuse käigus kuuleb üliõpilane uurimistöö metoodika alaseid loenguid ning osaleb seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(478) "On saadud teadmised teadusliku uurimistöö kavandamise, teostamise ja vormistamise protsessist ja nõuetest, empiirilise uurimise- ning andmeanalüüsi meetodeist. Üliõpilasel on arusaam uurimismetodoloogilistest küsimustest ning üliõpilane oskab valida uurimisprobleemist lähtuvalt kohase uurimismetoodika. On saadud kogemus uurimisprojekti koostamisest uuringu läbiviimiseks. Omandatud on oskus teostada väiksemahulist nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimust."
  }
  [7433]=>
  object(stdClass)#7434 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6012"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(413) "Anda ülevaade vaimse tervise (VT) ja psühhiaatria mõistest ja tegevusvaldkonnast, sotsiaalse keskkonna tähendusest VT häirete kujunemisel; psüühikahäirete levimusest ja riskigruppidest ning psühhiaatrilise abi ja hoolekande korraldusest. Anda teadmisi erinevate psüühikahäirete olemusest ja mõjust inimese tegevusvõimele ja käitumisele ning arendada oskusi tööks psüühika­häirega klientidega."
    ["sisu"]=>
    string(697) "Põhimõisted psühhiaatrias, sh VT, psühhiaatria, sotsiaalpsühhiaatria jms. Psüühikahäirete kujunemise põhjused, riskigrupid. Sotsiaalsed tegurid psüühikahäirete põhjusena ja preventsioon. Levinumate ja hoolekannet vajavate psüühika-ja käitumis­häirete olemus ja epidemioloogia, kaasnevad sotsiaalsed probleemid, ravi ja rehabilitatsiooni põhialused. Psühhiaatrilise abi ja hoolekande korraldus Eestis ning sellega seonduvad seadused. Juhised tööks käitumishäiretega klientidega. Sotsiaaltöötaja ülesanded ja võimalused klienditöös erinevates ravi-rehabilitatsiooni etappides ja institutsiooni­des PERH psühhiaatriakliiniku, TVTK, Merimetsa Tugikodu ja KOV näitel. ."
    ["vljund"]=>
    string(494) "Aine läbinud üliõpilane: • Tunneb VT ja psühhiaatria olemust, terminoloogiat ning ravi ja hoolekandega seonduvat seadusandlust. • Teab psühhiaatrilist haigestumist määravaid peamisi sotsiaalseid mõjureid ja riskigruppe. • Tunneb levinumate ja hoolekannet vajavate psüühikahäirete avaldumisviise, kaasnevaid sotsiaalseid probleeme, rehabilitatsiooni- ja hoolekande põhimõtteid ja teenuseid,. • Oskab analüüsida juhtumipõhiselt rehabilitatsiooni- ja hoolekande võimalusi."
  }
  [7434]=>
  object(stdClass)#7435 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Üliõpilane omandab teadmised tervisevaldkonnas: tunneb tervise kaasaegset käsitlust – tervist mõjutavaid tegureid ja mudeleid ning tervisedenduse meetmeid; väärtustab tervist kui ressurssi."
    ["sisu"]=>
    string(542) "Tervisega seonduvad põhimõisted ja tervisedenduse meetmed. Organismi regulatsioonisüsteemid ja kaitsemehhanismid. Stressibioloogia. Depressiooni, uimastite ja valu toimemehhanismid organismis. Tervist mõjutavad sisemised (bioloogilised ja psühholoogilised) ning välised e keskkondlikud (sotsiaalmajanduslikud, füüsikalised, psühhosotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised jms) tegurid. Tervisepsühholoogia ja tervisedendus sotsiaaltöös. Ebavõrdsus tervises, vaesus ja tervis. Eluviisist ja harjumustest tulenevad mõjud tervisele."
    ["vljund"]=>
    string(327) "Kursuse läbinu teab tervisega seonduvad põhimõisted; eristab bioloogilisi, psühholoogilisi ja keskkondlikke tervise ohutegureid ning tõlgendab nende vastastikust mõju tervisehäirete kujunemisel, oskab kasutada tervise biopsühhosotsiaalse mudeli põhimõtteid tervisedenduses nii klienditöös kui oma igapäevases elus."
  }
  [7435]=>
  object(stdClass)#7436 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Tutvumine sotsiaalhoolekande osakonna töökorralduse ja juhtimisega. Tutvuda ja analüüsida võrgustikutööd asutuses (sh koostööd ministeeriumi ja hoolekandeasutustega)."
    ["sisu"]=>
    string(772) "Sotsiaaltöötaja praktika toimub sotsiaalhoolekande osakondades lähijuhendaja ja ülikooli praktikakoordinaatori juhendamisel. Praktika rõhuasetus on tutvumisel omavalitsuse sotsiaaltööga. Oluline on süvendada sotsiaaltöötaja ametiidentiteedi mõistmist, ühendades sotsiaaltöö teooriat praktikaga. Üliõpilane koostab koos lähijuhendajaga praktika tööplaani (edastab praktika alguses praktika ülikoolipoolsele koordinaatorile) ning praktikamapi (sisaldab praktika eesmärke, praktika tööplaani, praktikabaasi töö ülevaadet, referatiivset ülevaadet piirkonna sotsiaalprobleemidest ja osutatavatest sotsiaalteenustest, ühe kliendijuhtumi kirjeldust, täiendavaid olulisi materjale ja praktikandi hinnangut praktikale ja endale kui sotsiaaltöötajale."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Praktika läbinud üliõpilane: Mõistab sotsiaaltöötaja ametiidentiteeti septsiifikat; Omab ülevaadet omavalitsuse sotsiaaltööst; Oskab seada ametialase tegevuse individuaalseid eesmärke ja nende elluviimist planeerida ning tulemusi hinnata; Oskab tegeliku töökogemuse kaudu siduda teooriat ja praktikat, täiendada õpitut; Suudab kriitilise enesereflektsiooni kaudu selgitada välja ametilase enesetäienduse vajadusi."
  }
  [7436]=>
  object(stdClass)#7437 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Õppida tundma aitamis- ja nõustamissuhte iseloomu psühhosotsiaalse töö kontekstis, valmistamaks tulevast sotsiaaltöötajat klienditööks"
    ["sisu"]=>
    string(232) "Psühhosotsiaalse töö iseloom ja teoreetilised lähtekohad. Psühhosotsiaalne töö kui muutustöö. Psühhosotsiaalse töö sihtrühmad. Nõustamise tuumelemendid. Terapeutiline suhe. Aitamise strateegiad. Isiksus töövahendina."
    ["vljund"]=>
    string(200) "Üliõpilane tunneb psühhosotsiaalset tööd kui muutustööd, orienteerub nõustmaistöö põhiseisukohtades, on omandanud esmased nõustamisoskused, suudab kaitsta oma isiksust läbipõlemise eest."
  }
  [7437]=>
  object(stdClass)#7438 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6016"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Anda ülevaade vabatahtliku tegevuse põhimõtetest, sotsiaalhoolekande valdkonna organisatsioonide eesmärkidest ja sihtrühmadest."
    ["sisu"]=>
    string(128) "Ülevaade vabatahtliku tegevuse põhimõtetest, vabatahtlikust tegevusest sotsiaalvaldkonnas (eesmärgid, sihtrühmad, osakaal)."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Ainekursuse läbinud üliõpilane on omandanud: Teadmised vabatahtlikust tegevusest sotsiaalvaldkonnas (Eestis ja Euroopa Liidus). Oskuse analüüsida vabatahtlikku tegevust (eesmärke, sisu, osakaalu) sotsiaalvaldkonnas. Oskused vabatahtliku tegevuse teostamiseks organisatsioonis/asutuses. Oskused planeerida vabatahtlikku tegevust."
  }
  [7438]=>
  object(stdClass)#7439 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Juhendada ja toetada teise eriala üliõpilast mõistmaks ühiskonna sotsiaalset toimimist ning orienteerumaks sotsiaaltöö erinevate meetodite ja teoreetiliste kontseptsioonide valikutes, omandamaks teadmisi-oskusi praktilise sotsiaaltöö tegevusest, klienditööst."
    ["sisu"]=>
    string(717) "Ainekursuses käsitletakse erinevaid sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduste, ühiskonnateaduste lähtekohti, mis on kujunenud sotsiaaltöö teoreetiliseks aluseks. Ainekursusel käsitletu annab teadmisi-oskusi valida ning rakendada sobivaid meetodeid, lähtudes klientide vajadustest ja probleemistikust ning sotsiaaltöö väärtustest. Ainekursuses käsitletakse ja õpitakse koostama sotsiaaltöö protsessis vajalikke keskkonnakaarte, omandatakse erinevaid intervjuutehnikaid nõustamiseks. Ainekursus aitab mõtestada sotsiaaltöö olemust ja ülesandeid, rõhutab professionaalse töötaja olulisust ühiskonna sotsiaalsüsteemis. Õppekäikude ja õppefilmide abil tutvutakse praktilise sotsiaaltööga."
    ["vljund"]=>
    string(777) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: • teab ja tunneb teise eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; • oskab analüüsida ja hinnata klienditöös erinevate meetodite kasutamisvõimalusi praktilises töös erinevate kliendirühmadega; oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning hinnata; • mõistab ja valdab sotsiaaltöö protsessi etappe ja komponente ning professionaalse sotsiaaltöötaja tegevusi ja toiminguid klienditöös; • omandatud teadmised-oskused on abiks oma eriala klienditöös, aitavad üliõpilasel kui tulevasel teise eriala akadeemilise haridusega spetsialistil mõista ja analüüsida ühiskonna sotsiaalse toimimisega kaasnevaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi."
  }
  [7439]=>
  object(stdClass)#7440 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6018"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "ARVESTUS. Osalemine auditoorsel tööl on kohustuslik, kuna tegemist on praktilise õppeainega. Arvestuse saamine koosneb: 1) kirjalikust testist, 2) projektist, mis koostatakse väikestes rühmades."
    ["eesmrk"]=>
    string(522) "Loengu kursus annab üliõpilasele võimaluse tutvuda projektipõhise sotsiaaltööga organisatsioonis (nii riigi, KOV kui ka MTÜ tasandil). Kursus annab ülevaate projekti juhtimisest terviklikult (projekti ettevalmistamine, koostamine, läbiviimine, aruandlus) ühtlasi annab ülevaate projekti juhtimisega seotud seadusandlusest. Tegemist on praktilise õppeainega, mille peamine eesmärk on laiendada üliõpilase teadmisi sotsiaaltöö erinevatest vormidest. Ühtlasi annab ülevaate finantsarvestuse põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Ülevaade sotsiaalteenuste kujunemise protsessist projektipõhiseks tööks Eestis. Projektitöö olemus (eelised ja nõrkused). Projekti idee leidmine (erinevate meetodite tutvustamine). Projekti koostamiseks vajaminevad eeldused, ettevalmistustöö. Projekti sisuline koostamine. Projekti finantsid (eelarve, seadusandlus, raamatupidamine). Projektile finantside leidmine. Projekti elluviimine (faasid, koostöö). Projekti sisulise aruande koostamise põhimõtted. Projekti rahalise aruandluse koostamise põhimõtted. Järeldused (õppimine vigadest, õnnestumiste jagamine)."
    ["vljund"]=>
    string(204) "Üliõpilane suudab peale ainekursuse läbimist kirjutada iseseisvalt sotsiaalvaldkonda puudutava projekti. Tunneb projektijuhtimisega kaasnevat seadusandlust ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi."
  }
  [7440]=>
  object(stdClass)#7441 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6019"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "Arvestus. Aines täismahus osalemine."
    ["eesmrk"]=>
    string(561) "Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine ja seksuaaltervise edendamine, tõstes teadmisi seksuaalsusest, turvaseksist ja HIV/AIDSist läbi sugupoolte spektri. Avatud ja tervist väärtustavate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine (enesest ja teistest lugupidamine, tolerantsus, vastutusvõime, positiivne hoiak seksuaaltervise suhtes), samuti erinevate interaktiivmeetodite põhjal aidata käsitletavaid teemasid paremini mõista, (ümber)hinnata oma hoiakud ja väärtusi ning suurendada oskust rakendada analüüsitud meetodeid ennetustöös."
    ["sisu"]=>
    string(698) "Programm sisaldab teemasid nagu: • Suhtumiste ja hoiakute kujundamine seksuaalkasvatuses läbi sugupoolte spektri. • HIV/AIDS, STLH (sugulisel teel levivad haigused) ja narkomaania ennetamine. • Inimkaubandus kui tänapäeva moodsa ühsikonna orjandus. Seksuaalkasvatusalane programm on interaktiivne, põhirõhk on grupitöödel, väitlustel, rollimängudel, omavahelisel vestlusel ja analüüsil, illustreerivaks materjaliks on kasutusel erinevad lühifilmid, ka slaidimaterjalid. Kava ülesehitusel on lähtutud printsiibist lähemalt-kaugemale (enda ja ühiskonna vaheline seos _ müüdid, stereotüübid jne). Kõiki läbitehtud tegevusi saavad tudengid kasutada kui töötavad noortega."
    ["vljund"]=>
    string(392) "• Tudeng on omandanud teadmised seksuaalsusega seonduvatest riskikäitumisest ja ennetusvõimalustest. • Tudeng teab ja oskab rakendada erinevaid õppemeetodeid seksuaalkasvatuse ja HIV/AIDS ennetusvaldkonnas. • Tudengil on kujunenud tervislikke eluviise toetavad väärtushinnangud ja tal on kujunenud valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses."
  }
  [7441]=>
  object(stdClass)#7442 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Pakkuda teadmisi ja kujundada oskusi efektiivseks suhtlemiseks ning aidata mõista suhtelmise eri tasandeid, sh arendada eneseväljendamisokust."
    ["sisu"]=>
    string(883) "Suhtlemisoskuste teooriad. Inimestevahelised suhted. Suhtlemise tasandid. Eneseavamine, sh eneseavamistõkked. Efektiivse suhtlemise mudel. Kuulamine, sh kuulamistõkked, efektiivne kuulamine (aktiivne, empaatiline, avatud, võrdlev), sh suhtumised, mitteverbaalne kommunikatsioon, reageerimine. Eneseväljendus, sh efektiivse eneseväljenduse reeglid. Eneseteadlikkus, sh vajadused, väärtused. Kehtestamisoskused. Konflikti vältimise ja lahendamise oskused, sh konflikti allikad, väljundid, suhtumised ja uskumused. Avalik suhtlemine, sh teiste mõjutamine, ettekande tegemine. Läbirääkimine. Ainekursus põhineb aktiivõppe meetodil, peamine rõhk on praktilistel harjutustel. Iseseisev töö: otsida teadusartikkel vastavalt oma erialale ja huvile e-andmebaasist (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu) ning valmistada power-point ettekanne refereerides artiklit; aeg: 5-7 minutit."
    ["vljund"]=>
    string(435) "Teadmised ja oskused kontakti loomiseks, suhtlemise alustamiseks, efektiivseseks kommunikatsiooniks indiviidide ja gruppidega, suhtlemisstrateegiate omandamine, kasutamine praktikas. Suutlikkus kriitiliselt hinnata ja ennetada probleemseid olukordi, lahendada konflikte; Meeskonnatöö, koostöö oskused, mis on vajalikud indiviidide ja gruppide positiivseks mõjutamiseks; Oskused ja teadmised sotsiaaltöö klientidega suhtlemiseks."
  }
  [7442]=>
  object(stdClass)#7443 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Anda ülevaade vangla sotsiaaltöö spetsiifikast, seda reguleerivast juriidilisest ning olustikulisest raamistikust, vangistuse eesmärkidest ning sotsiaaltöö osast selles ning sotsiaalse rehabilitatsiooni praktikatest, peamise rõhuasetusega suhete taastamisele ning kahjude hüvitamisele."
    ["sisu"]=>
    string(626) "Vanglakaristuse mõiste, funktsioon. Eesti vanglasüsteem. Kinnipeetav - õigused ja kohustused. Vahistatu. Süüdimõistetu. Vangla kui sotsiaalne institutsioon. Kinnipeetav, kui isoleeritud klient. D. Clemmeri vangistumisteooria e prisonisatsioon. Vanglakaristuse mõju kinnipeetavale. Sotsiaaltöö vanglas. Kutse-eetika kinnipeetavatega töötamisel. Vabaduskaotuslikud karistused. Vangla osakonnad, funktsioonid, koostöö. Vangistusosakond. Julgeolekuosakond. Sotsiaalosakond. Eluosakond, kool, tööhõive. Sotsiaaltöö vanglas, eesmärk, ülesanded. Vanglakaristuse etapid, sotsiaaltöötaja roll karistuse kandmises."
    ["vljund"]=>
    string(155) "Kursuse läbinu on saanud esmase ettevalmistuse vangla sotsiaaltööks ning omab seeläbi laiemat pilti sotsiaaltöö eri võimalustest ning valdkondadest."
  }
  [7443]=>
  object(stdClass)#7444 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Luua eeldused adekvaatseks meediakäitumiseks. Toetada tulevaste sotsiaaltöötajate pädevusi PR töös, täpsemalt avaliku arvamuse kujundamisel. Arendada valmidust ise oma igapäevatööst artikleid koostada. Parendada kirjaliku eneseväljenduse oskust. Suurendada ajakirjanduslikke pädevusi sh ühiskondlike protsesside analüüsioskust."
    ["sisu"]=>
    string(537) "Massimeedia kontseptsionid ja mudelid. Avalik arvamus ja sotsiaaltöö. Ühiskonna areng ja ernev meediakäitumine. Ajakirjanduseetika. Norm ja hälve ühiskonnas: sotsiaaltöötaja ning ajakirjanduse vaatenurk. Meedia zanrid. Ajakirjandusliku sõnumi vastuvõtu mehhanismid. Mõjutatavus. Demagoogia. Sotsiaaltöötaja objektiivsus. Iseseisev töö: üliõpilane kirjutab vähemalt ühe uudise; analüüsib konkreetset väljaannet kindla perioodi jooksul sotsiaaltöö temaatika kajastamise aspektist, teeb sellest kirjalik kokkuvõtte."
    ["vljund"]=>
    string(381) "Erinevate ajakirjanduslike zanrite spetsiifika tundmine; Võime arutleda meediakäitumise teemadel; Suutlikkus läbi näha demagoogia-võtteid; Oskus ja tahe arutleda massikommunikatsiooni teemadel ühiskondlik-poliitilises kontekstis; Oskus analüüsida olukorda Eesti ajakirjandusmaastikul eetika kontekstis; Oskus kombineerida ja integreerida erialaseid teadmisi zurnalistikaga."
  }
  [7444]=>
  object(stdClass)#7445 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6024"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Arvestus – valik-, lünk- ja avatud küsimustega test"
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Anda ülevaade tervise ja heaolu kaasaegsest käsitlusest ning arendada oskusi tervise ja heaolu säilitamiseks ning tugevdamiseks/parandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(571) "Tervise, heaolu ja elukvaliteedi mõisted ning mõjurid ja indikaatorid. Tervisega seonduvad mõisted – tervisedendus, keskkonnatervis, rahvatervis jne. Tervise ja heaolu dimensioonid, kontseptsioonid ja tasandid. Stressi olemus ja mõju tervisele ja heaolule. Eesti rahvastiku tervis ja heaolu - trendid ja probleemid. Keskkonna, sh looduse, kultuuri ja majanduse mõju tervisele ja heaolule. Tervis kui väärtus ja heaolu allikas ning individuaalne ja ühiskondlik ressurss. Üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna võimalused indiviidi tervise ja heaolu parandamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Kursuse läbinu teab tervise ja heaolu kaasaegset käsitlust , väärtustab tervist kui ressurssi isiklikus ja ühiskondlikus arengus ning tunneb võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks."
  }
  [7445]=>
  object(stdClass)#7446 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6025"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Arvestus. Juhtumi esitus, analüüs ja arutelu"
    ["eesmrk"]=>
    string(131) "Luua eeldused psüühilise erivajadusega inimestega tehtava klienditöö mõistmiseks ning selleks praktiliste oskuste omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(593) "Vaimse tervise probleemid ja nendega toimetulek. Psüühikahäired ja nende mõju tegevusvõimele Psüühilise erivajadusega kliendiga tehtava töö eripära ja . nendega töötava tiimi võrgustikutööst. Klientide jõustamine ja rehabiliteeriva sotsiaaltöö elementide kasutamisvõimalusi. Aitaja stress ja läbipõlemine, enesehoiu meetmed Tutvumine Vaimse Tervise Keskuses (ÕISMÄE TEE 105a ) vt. e-mail: klubimaja@mhcenter.ee; tel: 657 9455 ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, tel) vt.www.astangu.ee; tel 659 4001 pakutavate teenustega ja konkreetse klienditööga."
    ["vljund"]=>
    string(179) "Teadmised tervisekaitse ja keskkonnatervise suundumustest ning neid mõjutavatest teguriteest, samuti tervistedendavate koolide, lasteaedade jt institutsioonide tegevussuundadest."
  }
  [7446]=>
  object(stdClass)#7447 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6027"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus. Hinnatakse ettekandeid, aktiivset osalust seminaridel, loengukursuse lõpus toimub eneseanalüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(78) "Vahendada Euroopa eri riikide sotsiaaltöö alast kogemust, parimat praktikat."
    ["sisu"]=>
    string(827) "Põhiosa loengukursusest toimub Belgias, Leuvenis 26-29.04.2010 toimuva rahvusvahelise seminari “Social Europe Days” raames. Sissejuhatavad loengud Eestis. 2010. aasta seminari üldiseks teemaks on “Tööhõive Euroopas, koos töötamine ja elamine.” Seminar toimub 7 eri Euroopa riigi koostöös: Belgia, Holland, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Shveits, Austria. Iga maa üliõpilased valmistavad ette ettekanded aruteludeks, väitlusteks. Teemad: sotsiaaltöö hariduse võrdlus (õppemaks, õppekava, lõputöö, praktika), töötute integreerimise projektid, sotsiaalsed garantiid, demograafilised muutused ühiskonnas, vaesus ja tõrjutus, sooline võrdõiguslikkus. Euroopa Parlamendi külastus, EL Parlamendi liikmete ettekanded, ühisarutelud. Praktikaasutuse külastus Brüsselis. “House of Commons” väitlus."
    ["vljund"]=>
    string(425) "Ainekursuse lõppedes on üliõpilane omandanud üldteadmised Europpa eri riikide sotsiaaltööst, eripäarst, sh õppinud tundma aktuaalseid sotsiaalseid probleeme riikide võrdluses; oskused ja teadmised analüüsida ning hinnata eri kliendirühmade toimetulekuga seotud küsimusi ning abi/toetuse pakkumise võimalusi; oskused esineda rahvusvahelisel seminaril, arutleda, kriitiliselt analüüsida osaleda diskussioonides."
  }
  [7447]=>
  object(stdClass)#7448 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6029"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Põhiteadmiste omandamine inimõigustest ja nende rakendamisest sotsiaaltöös."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Inimõigused ja kodanikuvabadused. Inim- ja sotsiaalsete õiguste jagamatus. Põhilised inimõiguste raamdokumendid. Inimõiguste kaitse Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidus. Õiguste-põhine sotsiaaltöö praktika. Inimõiguste sõlmprobleemid sotsiaalalal. Iseseisev töö: referaat (ettekande analüüs, arutelu, hinnang)."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Tunneb inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste raamdokumentide põhisätteid ja oskab neid rakendada praktiliste küsimuste lahendamisel. Oskab mõtestada sotsiaaltööd inimõiguste vaatenurgast."
  }
  [7448]=>
  object(stdClass)#7449 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(62) "Võimaldada teadmised ja kogemused iseseisvaks uurimistööks."
    ["sisu"]=>
    string(282) "Üliõpilane kavandab ja teostab uurimuse sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika, lastekaitse, sotsiaalpoliitika, tervisekäitumise või tervishoiu sotsiaaltöö, erinevate kliendirühmade problemaatikat käsitlevatel teemadel. Toimub uurimistöö avalik kaitsmine, akadeemiline väitlus."
    ["vljund"]=>
    string(123) "Teadmised, oskused ja kogemused uurimistöö kavandamiseks, teostamiseks, aruande koostamiseks ning tulemuste esitlemiseks."
  }
  [7449]=>
  object(stdClass)#7450 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6032"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(215) "Anda ülevaade häbiva käitumise sotsiaalsest taustast, funktsioonist ja mõjudest. Samuti õppida nägema hälbiva käitumise taga olevate sotsiaalse kontrolli tegurite funktsioone ning neid loovaid konventsioone."
    ["sisu"]=>
    string(166) "Hälbiva käitumise teooriad. Aine läbimise tingimuseks on iseseisev lühiuurimus ühe hälbiva käitumise teooria ning selle mõjudest sotsiaalse töö teostamisele"
    ["vljund"]=>
    string(354) "Kursuse läbinu omab ülevaadet hälbiva käitumise teooriatest ning oskab seeläbi näha laiemat tausta sotsiaaltöö eesmärkide ja põhjuste vahel. Samuti oskab kursuse läbinu kujundada isiklikku seisukohta sotsiaalsete tegurite osas, mis mõjutavad sotsiaaltööd ning on seeläbi enam motiveeritud enda valikut põhjendama ja sotsiaaltööd tegema."
  }
  [7450]=>
  object(stdClass)#7451 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6037"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Toetada osalejaid teadmiste ja kogemuste omandamisel, mis on vajalikud tööks Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga (STAR)."
    ["sisu"]=>
    string(661) "Selle ainekursuse raames õpime tundma STARi tööpõhimõtteid ja võimalustest lõppkasutajate jaoks. Õppetöö toimub valdavalt praktikumide vormis arvutiklassis, kus me õpitu koheselt ka reaalselt läbi lahendame (STARi koolitus- ja testkeskkonnas), kodused ülesanded aitavad õpitut kinnistada. Me õpime töötama STARiga niihästi haldusasutuse kui teenuseosutaja kasutuskohtades kõigis võimalikes rollides (administraator, sotsiaaltöötaja, arveldaja, aruannete tegija ja teenuseosutaja esindaja). Praktikumides juhendab üks ainet lugevatest õppejõududest ülesannete lahendamist ja teine toetab probleemide korral üliõpilasi individuaalselt."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Loengukursuse läbimisel kuulaja … • … evib ülevaadet STARi tööpõhimõtetest ja võimalustest lõppkasutaja jaoks. • ... suudab tulemuslikult STARiga töötada haldusasutuse töötajana ja seda kõigis võimalikes rollides (administraator, sotsiaaltöötaja, arveldaja ja aruannete tegija). Töö haldusasutuse töötajana haarab m.h. ka liht- ja juhtumimenetluste läbiviimist, toetuste määramist ja teenusele suunamist. • … oskab tulemuslikult STARiga töötada teenuseosutaja töötajana ja seda kõigis võimalikes rollides (administraator, aruannete tegija ja teenuseosutaja esindaja). Töö teenuseosutaja töötajana haarab m.h. ka kliendi teenusele määramist ja teenuse osutamise registreerimist"
  }
  [7451]=>
  object(stdClass)#7452 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6038"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7452]=>
  object(stdClass)#7453 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6039"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(637) "Luua eeldused sotsiaaltöö kui väärtustel põhineva professiooni filosoofiliste ja eetiliste lähtekohtade tundmiseks ja kasutamiseks nii otsustuste tegemisel igapäevatöös kui ühiskonna sotsiaaleetiliseks analüüsiks. Anda ülevaade sotsiaaltöö ja sotsiaalhoolekande kujunemisest maailmas ja Eestis; kujundamaks arusaam ja mõistmine eriala olemuse kujunemisest, ülesannetest ja ametialastest tegevusvaldkondadest ühiskonna sotsiaalse kaitse süsteemis. Luua võimalused ja toetada vajalike oskuste ning teadmiste kujunemist tulemuslikuks erialase kirjanduse otsinguks raamatukogu kataloogidest ja erialastest andmebaasidest."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Sotsiaaltöö väärtused, sotsiaaltöö kui väärtustele tuginev professioon, (professiooni filosoofia, humanistlik inimkäsitlus). Inimõigused ja sotsiaaltöö. Sotsiaaltöö terminoloogia, põhimõisted ja sekkumise seaduslikud alused. Sotsiaaltöö ajalooline kujunemisprotsess maailmas ja hoolekande ja sotsiaaltöö kujunemine Eestis. Infootsingu strateegiad ja tehnikad Erialase kirjanduse otsing: ESTER, ISE, Eesti märksõnastik. Erinevate andmebaaside leidmine ja kasutamine"
    ["vljund"]=>
    string(462) "Erialase terminoloogia omandamine; teadmised sotsiaaltöö filosoofilis-maailmavaatelistest lähtekohtadest ja ametkonna tegevuse põhimõtetest. Sotsiaaltöö väärtusprintsiipide teadvustamine ja neist lähtumine erialases praktikas. Teadmised sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisprotsessist maailmas ja Eestis ning oskused analüüsida erinevate ajaetappide sotsiaalse kaitse vorme ja seadusandlikku alust. Erialaseid andmebaaside tundmine ja kasutamiseoskus"
  }
  [7453]=>
  object(stdClass)#7454 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6040"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Eksam (kirjalik test valikvastuste ja lahtiste küsimustega). Eksamile pääsemiseks on vajalik aktiivselt osaleda seminarides ning esitada tähtaegselt iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Luua eeldused uurimistöö planeerimiseks ja teostamiseks vajalike teadmiste ja oskuste arenemiseks; innustada üliõpilasi tegelema uurimismetodoloogiliste probleemidega; vahendada teadmisi ja arendada oskusi andmekogumise ja andmeanalüüsi meetoditest."
    ["sisu"]=>
    string(240) "Üliõpilased saavad teadmised ja oskused uuringute läbiviimiseks sotsiaaltöö valdkonnas. Kursuse käigus kuuleb üliõpilane uurimistöö metoodika (kvantitatiivne, kvalitatiivne, kombineeritud) alaseid loenguid ning osaleb seminaridel."
    ["vljund"]=>
    string(541) "Üliõpilane on saanud teadmised teadusliku uurimistöö kavandamise, teostamise ja vormistamise protsessist ja nõuetest ning empiirilise uurimuse jaoks andmekogumise ja andmeanalüüsi meetoditest. Üliõpilasel on arusaam uurimismetodoloogilistest küsimustest ning üliõpilane oskab valida uurimisprobleemist lähtuvalt kohase uurimismetoodika. Üliõpilane on saanud kogemuse uurimisprojekti koostamisest uuringu läbiviimiseks. Üliõpilane on omandanud oskuse teostada nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset väiksemahulist uurimust."
  }
  [7454]=>
  object(stdClass)#7455 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6041"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Anda ülevaade sotsiaalhoolekande eri asutustest ja organisatsioonidest, nende ülesannetest, teenustest ja sihtrühmadest."
    ["sisu"]=>
    string(119) "Sotsiaalhoolekande asutuste/organisatsioonide vaatluskülastused ja ülevaade osutavatest teenustest ja sihtrühmadest."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Üliõpilane: teab eri sotsiaalhoolekande asutuste/organisatsioonide tööst eri sihtrühmadega; teab sotsiaaltöö eri valdkondadest ja karjäärivõimalustest; oskab võrrelda eri sotsiaalhoolekande asutuste/organisatsioonide osutatavaid teenuseid (seostatuna sihtrühmadega); oskab anda teavet sotsiaalteenustest ja neid osutavatest asutustest/organisatsioonidest."
  }
  [7455]=>
  object(stdClass)#7456 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6042"
    ["hindamine"]=>
    string(290) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Arvestus saadakse praktilise kodutööna ettevalmistatud projekt- rahataotluse koostamise ja arvestusel kaitsmise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Õpetusega taotletakse, et õppija omandab sotsiaalprojektide juhtimise ja rahastamisega seotud põhiteadmised ja sõnavara ning praktilised oskused projektide kavandamiseks, läbiviimiseks ja rahataotluste koostamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(819) "Kursuse jooksul omandab üliõpilane sotsiaalprojektide juhtimise ja rahastamisega seotud põhiteadmised ja oskused ning sõnavara. Õpitakse tundama EL poliitikaid ja nende rakendusvõimalusi, EL jt rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonnaga seotud koostööprogramme, Eesti Vabariigi valdkondlikke arengukavasid, programmdokumente ja juhendmaterjale, mis on aluseks EL struktuurifondide rakendamisel, samuti projektitsükli metoodikat ning projekti läbiviimiseks vajalikke protseduure ja nõudeid. Kursuse jooksul õpitakse analüüsima ja seadma sotsiaaltöö valdkonna projektidele strateegilisi eesmärke, planeerima projekti tegevusi, koostama projekti eelarvet ja komplekteerima meeskonda. Kursuse jooksul õpitakse tundma projekti kommunikatsiooni– ja finantsjuhtimist ning teostama projekti aruandlust ja hindamist."
    ["vljund"]=>
    string(1096) "Kursuse läbimisel õppija tunneb: • EL poliitikaid ja nende rakendusvõimalusi; • EL jt rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonnaga seotud koostööprogramme; • Eesti Vabariigi valdkondlikke arengukavasid, programmdokumente ja juhendmaterjale, mis on aluseks EL struktuurifondide rakendamisel; • Projektitsükli metoodikat, erinevaid faase ja elemente; • Projektijuhtimise ja loogilise maatriksi metoodikat, EL ja EV poolt sätestatud projektitöö protseduure ja nõudeid; • Projektitööga seotud sõnavara ja projektide auditeerimise algtõdesid. Kursuse läbimisel õppija oskab: • Määratleda ja analüüsida valdkondlikke ja regionalseid probleeme sotsiaaltöö valdkonnas ning seada strateegilisi eesmärke nii programmi kui projekti tasandil; • Teostada ja juhtida sotsiaalprojektide strateegilist planeerimist; koostada loogilist maatriksit; • Planeerida ja juhtida sotsiaalprojektide läbiviimist toetavaid tegevusi, planeerida tegevuste saavutamise indikaatoreid ja kontrolli meetmeid. • Koostada projektide rahataotlusi sotsiaalvaldkonnas vastavalt erinevatele vormidele."
  }
  [7456]=>
  object(stdClass)#7457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6045"
    ["hindamine"]=>
    string(290) "Suuline eksam. Eksamil peab üliõpilane kaitsma oma kodutöödena ettevalmistatud 1) juhtumiplaani koos vajalike tegevustega ja teenustega sekkumiseks ning 2) võrgustiku koostööleppe ettevalmistamine (üliõpilase vabal valikul kas kliendi lähivõrgustiku ja/või ametnikevõrgustiku)."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Luua valmisolek (teadmised teoreetilistest lähtekohtadest ja seadusandlikest alustest, praktilised oskused) juhtumikorralduse ja võrgustikutöö kui sotsiaaltöö meetodite kasutamiseks sotsiaaltöö praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(803) "Kursus annab ülevaate juhtumikorralduse ja võrgustikutöö teoreetilistest lähtekohtadest, juhtumipõhise võrgustikutööga seonduvatest põhimõistetest ja meetodi praktilisest rakendamisest sotsiaaltöös ning juhtumipõhise võrgustikutöö seadusandlikest regulatsioonidest. Käsitlemisele tulevad sotsiaaltöötaja tegevused juhtumipõhises võrgustikutöös: kliendi probleemide määratlemine ning kontakti loomine; kliendi oskuste ja vajaduste ning keskkonna ressursside hindamine, eesmärkide püstitamine ja tegevuste planeerimine koos klientide vajaduste ja võimaluste hindamisega; juhtumiplaani väljatöötamine ja rakendamine; vajalike ressursside arendamine; juhtumite lõpetamine ja järelkontrolli läbiviimine; kliendi sotsiaalse- ja ametnikevõrgustiku käivitamie ja arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(1021) "Kursuse läbinud õppija teab: • juhtumipõhise võrgustikutöö teoreetilisi lähtekohti ja seadusandlikke regulatsioone • juhtumikorralduse ja võrgustikutöö metoodikat ning juhiseid Kursuse läbinud õppija oskab: • Luua kontakti kliendiga ja tema perekonnaga; • Hinnata kliendi oskusi, vajadusi ja võimalusi ning keskkonna ressursse; • Analüüsida kliendi probleeme, hinnata kliendi olukorda ja alustada juhtumikorralduse protsessi vastavalt kliendi olukorrale; • Sõlmida klientidega lepinguid; • Koostada ja rakendada juhtumiplaani ning planeerida sekkumistegevusi; • Juhendada klienti tegevuskavas toodud teenuste ja toetuste kasutamisel; • Hinnata juhtumeid püstitatud eesmärkide täitmisel, teostada järelkontrolli ja vajadusel juhtumeid lõpetada; • Käivitada kliendi sotsiaalse- ja ametnikevõrgustiku tegevust ning kaasata neid juhtumite lahendamisse; • Osutada juhtumikorraldaja poolset sotsiaalnõustamise teenust; • Teha ettepanekuid teenuste planeerimiseks ja arendamiseks."
  }
  [7457]=>
  object(stdClass)#7458 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6048"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(301) "Praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine tööks eakatega. Luua eeldused edukaks töötamiseks eakatega läbi vananemise teoreetiliste lähtekohtade, erineva tasandi hoolekande ja meditsiinivaldkonna seadusandluse, eakate toimetulekut soodustavate ja takistavate tegurite ning metoodikate tundmise."
    ["sisu"]=>
    string(807) "Loengukursuse raames läbitakse järgmised teemad: • sotsiaalhoolekande, sh gerontoloogia olemus ja areng, vananemise teooriad, eetika ja vananeva ühiskonna väljakutsed; • eakate (perekonna) vajadused, toimetuleku hindamine ja abi osutame (põhimõtted); • riiklikud abimeetmed eakate toimetuleku toetamiseks (sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus, tervishoid jt. valdkonnad); • kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad abimeetmed eaka ja perekonna toimetuleku toetamisel, sh omastehooldus; • sagedamini esinevad eakate toimetulekut takistavaid tegureid; • õppekäik. Kursus koosneb järgmistest osadest: - teoreetilised loengud - 1 iseseisev töö - 1 seminar - 1 õppekäik (iga üliõpilane peab külastama vähemalt ühte eakatele suunatud hoolekandeteenuse pakkujat kolmest väljapakutust)"
    ["vljund"]=>
    string(702) "Loengukursuse läbinud üliõpilane : • omab ülevaadet ja arusaamist ajaloolisest suhtumise kujunemisest eakatesse, arengutrendidest; • omab ülevaadet eakatega tehtava sotsiaaltöö kujunemisest, peamistest meetoditest ja eripäradest; • valdab kontseptuaalset sõnavara ja tunneb peamisi filosoofilisi, teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi tööks eakatega ning oskab neid rakendada; • orienteerub õigusaktides ning eakatele suunatud riiklikes ja omavalitsuse poolt pakutavates teenustes (sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas); • tunneb sagedamini esinevaid toimetulekutakistusi ja elukaarest tulenevaid muutusi ning mõistab eakate erivajadusi ning nende kompenseerimise võimalusi."
  }
  [7458]=>
  object(stdClass)#7459 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6049"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Essee aktuaalsel tervishoiu sotsiaaltööd puudutaval teemal ja juhtumite lahendamine seminarivormis"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Võimaldada süvendatud teadmised tervishoius tehtavast sotsiaaltööst, tervishoiu sotsiaaltöö eetilistest alustest ning vahendada üliõpilastele teemaga liituvaid praktilisi oskusi"
    ["sisu"]=>
    string(459) "Keskendutakse sotsiaaltööle tervishoiuasutuses ja väljakutsetele, mida esitab sotsiaaltööle ühelt poolt töö valdavalt meditsiinierialadele kuuluvas töökeskkonnas ning interdistsiplinaarne meeskonnatöö, teisalt töö klientidega, kelle elu mõjutavad erinevad haigused, tervisehäired ja puue. Olulisel kohal on tervise ja haiguse käsitlused, tervist mõjutavad psühhosotsiaalsed ja sotsiaalmajanduslikud tegurid rahvastiku tasandist indiviidini."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane omab teadmisi tervishoius tehtavast sotsiaaltööst, selle teoreetilistest ja eetilistest lähtekohtadest ning omab praktilisi oskusi selle töö teostamiseks."
  }
  [7459]=>
  object(stdClass)#7460 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6050"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Kirjalik eksam avatud küsimustega, mille eelduseks on esitletud juhtumianalüüs"
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks tervisevaldkonnas: väärtustada tervist kui ressurssi, tunda tervise kaasaegset käsitlust ja seda mõjutavaid tegureid"
    ["sisu"]=>
    string(640) "Tervisega seonduvad põhimõisted. Organismi kaitsemehhanismid ja regulatsiooni¬süsteemid ning stressi, depressiooni ja uimastite toimemehhanismid organismis. Stressi¬bioloogia. Biomedit¬siini¬line ja biopsühhosotsiaalne tervise mudel. Tervist mõjuta¬vad sisemised (bioloo¬gi-lised ja psühholoogilised) ning välised e keskkondlikud (sotsiaalmajanduslikud, füüsikalised, psühho¬sotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised jms) tegurid. Ebavõrdsus tervises, vaesus ja tervis. Eluviisist ja harjumustest tulenevad mõjud tervisele.Iseseisva tööna valmistab kursusel osaleja ette juhtumianalüüsi, mida esitletakse auditoorselt."
    ["vljund"]=>
    string(334) "Kursuse läbinu teab tervisega seonduvad põhimõisted; eristab bioloogilisi, psühho¬loo¬gilisi ja sotsiaalseid tervise ohutegureid ning tõlgendab nende vastastikust mõju tervisehäirete kujunemisel, oskab kasutada tervise biopsühho¬sotsiaalse mudeli põhimõtteid tervis¬edenduses nii klienditöös kui oma igapäevases elus."
  }
  [7460]=>
  object(stdClass)#7461 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6051"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Kirjalik eksam avatud küsimustega, eelduseks referaat ja juhtumi(te) analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(281) "Anda ülevaade psühhiaatria ja psühhiaatrilise sotsiaaltöö mõistest; psüühikahäirete olemusest ning mõjust inimese tegevusvõimele ja käitumisele. Anda teadmisi psühhiaatrilise abi ja hoolekande korraldusest ning arendada oskusi tööks psüühika¬häirega klientidega."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Põhimõisted psühhiaatrias. Psüühikahäirete kujunemise põhjused, riskigrupid. Levinumate ja hoolekannet vajavate psüühika-ja käitumis¬häirete olemus ja levimus ning kaasnevad sotsiaalsed probleemid; ravi ja rehabilitatsiooni põhialused. Psühhiaatrilise abi ja hoolekande korraldus Eestis ning sellega seonduvad seadused. Juhised tööks psüühika- ja käitumishäiretega klientidega. Sotsiaaltöötaja ülesanded ja võimalused klienditöös erinevates ravi-rehabilitatsiooni etappides ja institutsiooni¬des PERH psühhiaatriakliiniku, Merimetsa Tugikeskuse, TVTK Haabersti Klubimaja ja KOV näitel."
    ["vljund"]=>
    string(426) "Aine läbinud üliõpilane: • Tunneb psühhiaatria terminoloogiat ning ravi ja hoolekandega seonduvat seadusandlust. • Teab levinumate ja hoolekannet vajavate psüühikahäirete avaldumisviise, kaasnevaid sotsiaalseid probleeme, rehabilitatsiooni- ja hoolekande põhimõtteid ja teenuseid. • Oskab analüüsida juhtumipõhiselt rehabilitatsiooni- ja hoolekande võimalusi. analüüs ühe kliendiga tehtava töö põhjal."
  }
  [7461]=>
  object(stdClass)#7462 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6052"
    ["hindamine"]=>
    string(278) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Arvestus saadakse praktilise kodutööna ettevalmistatud ülesande koostamise ja arvestusel kaitsmise põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(118) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade rehabilitatsiooni alustest ja eetikast ning korraldusest Eestis."
    ["sisu"]=>
    string(534) "Kursus annab ülevaate sotsiaalse rehabilitatsiooni käsitlustest ja iseärasustest peamiste sihtrühmade lõikes, rehabilitatsioonivaldkonna kujunemisest, korraldusest ja tulevikuvisioonidest ning rehabilitatsiooniga seotud põhimõistetest ja eetikaprintsiipidest. Üliõpilastele antakse ülevaade rehabilitatsiooniprogrammide ja -teenuste arendamise vajadustest ja võimalustest nii isiku(te) puudespetsiifikast kui kogukonna vajadustest lähtudes ning teadmised rehabilitatsiooniprogrammide ja -teenuste osutamise põhimõtetest."
    ["vljund"]=>
    string(1437) "Üliõpilane tunneb • sotsiaalse rehabilitatsiooni aluseid, rehabilitatsiooniga seotud põhimõisteid ja eetikaprintsiipe • puudespetsiifilise rehabilitatsiooni käsitlusi ja iseärasusi puudeliikide lõikes • rehabilitatsiooni erinevaid valdkondi ja tegevusspetsiifikat tulenevalt isiku puudest ja east (lapsed, noored, tööealised, eakad) • peamisi sekkumisviise ja tasandeid rehabilitatsioonis • rehabilitatsiooniks vajalikke meetmeid ja sekkumisi ning rehabiliteerivaid tegevusi • rehabilitatsiooniprogrammide ja -teenuste liike, nende arendamise ja rahastamise iseärasusi ja põhimõtteid • rehabilitatsioonivaldkonna õiguslikku regulatsiooni ning põhiseaduslike institutsioonide ja rehabilitatsiooniasutuste pädevusi. Üliõpilane oskab - sõnastada rehabilitatsiooniga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi • rehabilitatsiooni eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid • planeerida ja läbi viia erinevaid rehabilitatsiooniga ja rehabilitatsiooniprogrammidega seotud toiminguid • kaasata isiku sotsiaalset võrgustikku rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimisesse • kasutada rehabilitatsioonitööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid • analüüsida erinevad rehabilitatsiooniprogramme ja rehabiliteerimise meetodeid • lähtuda oma töös hoiakute ja väärtuste mitmekesisusest ja suhtuda sallivalt klientidesse"
  }
  [7462]=>
  object(stdClass)#7463 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6054"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "Artikli refereering, selle kirjalik ja suuline ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(144) "Pakkuda teadmisi ja kujundada oskusi efektiivsemaks suhtlemiseks eri sihtrühmadega, aga ka ajakirjandusega sh arendada eneseväljendamisoskust."
    ["sisu"]=>
    string(567) "Inimestevahelised suhted. Efektiivse suhtlemise mudel. Kuulamine, sh kuulamistõkked, efektiivne kuulamine (aktiivne, empaatiline, avatud, võrdlev), sh suhtumised, mitteverbaalne kommunikatsioon, reageerimine. Eneseväljendus. Eneseteadlikkus, sh vajadused, väärtused. Kehtestamisoskused. Konflikti vältimise ja lahendamise oskused, sh konflikti allikad, väljundid, suhtumised ja uskumused. Avalik suhtlemine, sh ettekande tegemine. Läbirääkimine. Kovisioon. Ainekursus põhineb aktiivõppe meetodil, peamine rõhk on praktilistel harjutustel. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane efektiivse suhtlemise põhialuseid; on analüüsinud iseenda eneseväljendamist ja esinemise oskust, sh seda praktiseerinud; on arendanud oma teadmisi ja oskusi lõputöö kirjutamiseks ja selle kaitsmiseks."
  }
  [7463]=>
  object(stdClass)#7464 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6055"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(188) "Luua eeldused juhtimise aluste tundmiseks hoolekandesüsteemis ning planeerimisega seotud võimaluste tundmiseks avalikus sektoris rõhuasetusega sotsiaaltöö korralduslikele aspektidele."
    ["sisu"]=>
    string(277) "Eesti hoolekande struktuur ja võrdlus teiste riikide korralduslike mudelitega. Sotsiaaltöö korraldus ja organisatsioon avalikus, era ja kolmandas sektoris. Hoolekande sihtgruppide universaalsed ja -eriteenused. Klienditeeninduse arendamine ja juhtimine hoolekandesüsteemis."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Teadmised hoolekandesüsteemi korraldusest, selle planeerimise ja juhtimisega seotud võimalustest, teenuste korraldamise problemaatikast eri sihtrühmadele. Oskus rakendada saadud teadmisi teenuste arendamisel ja juhtimisel hoolekandesüsteemis."
  }
  [7464]=>
  object(stdClass)#7465 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6056"
    ["hindamine"]=>
    string(677) "Õppeaine koosneb seminaridest ja praktilisest tööst (individuaalselt või grupis). Seminari vormis: teoreetiline ülevaade ja teadmiste/oskuste rakendamine, iseseisvad tööd, nende arutelu. Seminarides osalemine on kohustuslik, puudumine on võimalik mõjuva põhjusega. Praktilise tööna tuleb planeerida ja läbi viia uurimus (individuaalselt või grupis). Eksami sooritamise aluseks on bakalaureusetöö etappide läbimine, sh uurimuse läbiviimine ja tulemuste esitlemine (vt iseseisvad tööd). Iseseisva töö ülesannete nõuded antakse vastavas seminaris. Õpiväljundeid hinnatakse kombineeritult: läbi grupitööde, iseseisvate tööde suuliselt ja kirjalikult."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Luua üliõpilasele eeldused iseseisva teadustöö ettevalmistamiseks ja bakalaureusetöö kirjutamiseks ning kaitsmiseks, sh süvendada teadmisi erialastest uuringutest ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt ning toetada oskuste arendamist valdkonna empiirilise uurimuse planeerimiseks (ka teadustöö vormistamine), teostamiseks ja tõlgendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1163) "Idee arendamine bakalaureusetöö teemaks (või teema täpsustumine): erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Teadusartiklite andmebaasid. Teadustöö vormistamise alused ja nõuded uurimistööle (töö struktuur ja vormistus, teoreetiline raamistik, metoodika, sh andmete kogumise meetod, andmeanalüüs, uurimuse eetika, uurimistulemused, arutelu ja järeldused, viitamine). Uurimuse planeerimine: erinevad uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimisandmete analüüs ja tõlgendus. Erinevate töö osade kirjutamine üheks tervikuks (bakalaureusetöö). Näited bakalaureusetöödest, nende analüüs. Bakalaureusetöö hindamise alused, kaitstud tööde retsensioonide tutvustus. Lõputöö kaitsmine, esitlus. Iseseisev töö: (1) Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine, seminaris antud vastavate ülesannete teostamine (uurimisteema täpsustamine, sh uurimisprobleem, eesmärk ja ülesanded; töö teoreetilise raamistik; andmekogumisinstrument; andmete kogumine; andmete analüüs ja järeldused). (3) Praktilise uurimuse (individuaalselt või grupis) läbiviimine ning esitluse koostamine ja esitamine uurimistöö põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(861) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane teadustöö põhimõtteid, sh on teadlik bakalaureusetöö koostamise põhimõtetest, töö struktuurist ja orienteerub uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ning meetodites, on omandanud teadmised ja oskused: (a) uurimistöö eetilistest printsiipidest ning isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest, (b) strateegiliste valikute tegemisest uurimuse läbiviimiseks, sh sobiva teema, vajalike teoreetiliste ja metodoloogiliste lähenemiste ning vajalike uurimis-, andmekogumis- ja andmete analüüsi meetodite valimisest ning nende rakendamisest, (c) bakalaureusetöö koostamisest ja kaitsmise protseduurist ning töö hindamise printsiipidest; (d) kasutada representatiivseid allikaid töö teoreetiliste raamistiku arendamisel; (e) tõlgendada, esitada ja esitleda andmeid nii kirjalikult kui suuliselt."
  }
  [7465]=>
  object(stdClass)#7466 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6060"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7466]=>
  object(stdClass)#7467 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6070"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7467]=>
  object(stdClass)#7468 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6501"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Luua eeldused Eesti lastekaitsetöö teoreetiliste lähtekohtade ja meetodite tundmiseks ning nende rakendamiseks praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Lastehoolekande ajalugu ja tänapäev Eestis ja maailmas. Laps tänases ühiskonnas. Lastega seotud uuringud. Lastekaitsetöö põhimõte. Lapse heaolu. Lapse riskide, vajaduste hindamine. Ökoloogilise lähenemise põhimõtted. Tugevused versus nõrkused. Hindamise mudelid. Iseseisev töö: kirjalik ülevaade (raport) oma maa laste hoolekande korraldusest, peamistest valupunktidest. Esitamine seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(358) "Teadmised sotsiaaltöö põhimõtetest töös laste ja noorukitega Eestis, eri tasandite/institutsioonide rolli laste kaitsel; teadmised perekeskse ja lapsekeskse lähenemistest töös peredega; oskus analüüsida erinevaid teenuseid vastavalt kliendi vajadustele; teadmised ja oskused esineda ettekandega ning diskuteerida laste ja peredega seotud teemadel."
  }
  [7468]=>
  object(stdClass)#7469 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6502"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "Üliõpilasele luuakse võimaluse tutvuda ja saada ülevaade Eesti hoolekandesüsteemist läbi õppekäikude erinevatesse asutustesse. Rõhuasetus on aidata mõista ja tutvustada Eesti hoolekandesüsteemi toimemehhanisme ja sotsiaalteenuseid. Loengukursuse raames antakse üliõpilastele erinevate kliendirühmadega töötavate erialaspetsialistide poolt ülevaade Eesti hoolekandesüsteemist."
    ["sisu"]=>
    string(344) "Sotsiaalhoolekande põhimõtted ja ülesandeid, hoolekandeasutuste (päevakeskus, tugikodu, varjupaik, noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, erihooldekodu) funktsioonid ja töökorraldus. Sotsiaaltöötaja roll ja tööülesanded hoolekandeasutustes. Õppekäigud sotsiaalteenuseid osutavatesse asutustesse."
    ["vljund"]=>
    string(371) "Arusaam erinevate hoolekandeasutuste tööst; Oskus näha teatud valdkonnas tehtava tööga seonduvaid tõsisemaid probleeme ja raskusi; Hoolekandesüsteemi toimimise aluste mõistmine (sh arusaam hoolekandetöö tegemise võimalustest ja piiridest sh selle rahastamisest); Suutlikkus teha üldistusi erinevate hoolekandeasutuste põhjalt Eesti hoolekandesüsteemi kohta."
  }
  [7469]=>
  object(stdClass)#7470 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6504"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(295) "Aidata üliõpilasel mõista sotsiaalprobleemide põhikontseptsioone, -teooriaid ja seoseid ühiskonnaelu erinevate aspektide ning sfääridega; aidata kaasa eelduste kujundamisele mõistmaks sotsiaalprobleemide tähtsust ja leevendamise vajadust nii isiklikus elus kui ka ühiskonnas tervikuna."
    ["sisu"]=>
    string(384) "Sotsiaalprobleem, selle tingimused ja perspektiivid, teadusliku uurimise algus. Sotsiaalprobleemide konstrueerimine: meedia, riigi ja ideoloogiate roll. Seletused sotsiaalprobleemidele: individualistlikud, kultuurilised, sotsiaal-struktuurilised. Sotsiaalne tõrjutus, vaesus, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, rassism ja ksenofoobia, tööpuudus, kodutus. Sotsiaalprobleemid maailmas."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Oskus välja tuua ja kirjeldada sotsiaalprobleemide definitsioone, kontseptsioone, teoreetilisi perspektiive; hinnata erinevate kaasaja sotsiaalprobleemide levikut, sügavust ja dünaamikat nii Eesti kui ka globaalses kontekstis. Suutlikkus teha üldistusi ja seostada sotsiaalprobleeme üksikisiku kui ka ühiskondliku dünaamika perspektiividega."
  }
  [7470]=>
  object(stdClass)#7471 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6505"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(360) "Omandada praktiline hoolekandeasutuse töökogemus, mis toetab uurimisvaldkonda ja erialaseid õpinguid. Õppida planeerima, teostama ja analüüsima erialast praktilist töökogemust asutuse lähijuhendaja ja ülikoolipoolse praktikakoordinaatori juhendamisel. Suurendada teadmisi ja oskusi seoses sotsiaaltöötaja amatialasese tegevusega hoolekandeasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(851) "Praktika toimub hoolekandeasutustes, kus üliõpilane (4-nädalase, 6 tundi/ päevas toimuva praktika vältel): Rakendab õpingute vältel omandatud teadmisi ja oskusi praktikas; Osaleb hoolekandeasutuse (hooldekodu, lastekodu, turvakodu, rehabilitatsioonikeskus vm) igapäevatöös lähijuhendaja ja ülikoolipoolse praktika koordinaatori juhendamisel; Tutvub asutuse tööd reguleerivate õigusaktide ja alusdokumentatsiooniga; Saab ülevaate sotsiaaltöötaja ülesannetest hoolekandeasutuses; Koostab ülevaate praktikabaasi struktuurist, kliendirühmadest, võrgustikutööst; Koondab kokkuvõtte ühest töönädalast; Analüüsib üht kliendijuhtumit; Osaleb võimalusel töökoosolekutel, nõupidamistel ja seminaridel; Peab praktika vältel praktikapäevikut. Üliõpilane koondab eelnimetatud teadmised ja kogemused kirjalikku praktikamappi."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Teadmised hoolekandeasutuse töö toimimise ja sotsiaaltöötaja üleasannete kohta. Oskused rakendada õpitut praktilises klienditöös ja analüüsida töökogemusi. Kogemus praktilisest sotsiaaltööst (sh meeskonna- ja võrgustikutööst) hoolekandeasutuses."
  }
  [7471]=>
  object(stdClass)#7472 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6506"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Eelduste loomine tööks riskilaste ja peredega; teadmised ja oskused, mis võimaldavad toetada laste ja nende perede psüühilist, füüsilist ja sotsiaalset heaolu. Õpitakse tundma tugevustele suunatud lähenemise põhimõtteid, käsitlema erinevaid tehnikaid, mis on vajalikud kliendi positiivseks mõjutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(913) "Perekeskse lähenemise põhimõtted ja praktika. Tugevused versus nõrkused: traditsiooniline (mis on probleem?) ja lahendustele suunatud lähenemine (mis olukorras klient on?). Kliendi osalus, tema kaasamine protsessi. Kliendi olemasolevate ressursside rakendamine positiivsete lahenduste välja töötamiseks. Inimeste jõustamine ja kliendi tugevused. Lahenduskesksed intervjuud (hästi sõnastatud eesmärgid ning lahendused). Lahenduskeskse lähenemise staadiumid. Lahenduskeskse sekkumise tehnikad: toimetuleku küsimused, suhte küsimused, erandeid otsivad küsimused, skaala küsimused, imeküsimused. Iseseisev töö: arendada välja reaalne projektiidee (sh vajaduste analüüs, teoreetiline raamistik) raskustes olevate lastega perede toetamiseks, nende heaolu edendamiseks ühiskonna vajadustest lähtuvalt kogukonna ressurssidele tuginedes. Iseseisev töö kantakse ette suulise esitlusena seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(670) "Teadmised perekeskse töö mudelist sotsiaaltöö praktikas, sh tugevustele suunatud lähenemine; suutlikkus kriitiliselt hinnata (sh hävitavate käitumisviiside ja toetavate tegurite mõju lapsele, perele) ja planeerida positiivsetele muutustele suunatud tegevusi; meeskonnatöö, koostöö oskused, mis on vajalikud riskilaste ja perede positiivseks mõjutamiseks; teadmised ja oskused toetatada klienti, gruppe, indviide, peresid ja kogukondi avastama ja kasutama iseenda ressursse positiivsete muutuste elluviimiseks; oskus rakendada lahenduskeskse lähenemise tehnikaid; teadmised ja oskused esineda ettekandega ning diskuteerida laste ja peredega seotud teemadel."
  }
  [7472]=>
  object(stdClass)#7473 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6511"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(152) "Julgustada tudengeid õppida mõistma tarbimise ja sotsiaalprobleemide kontseptsioone ning analüüsima kriitiliselt nimetatute omavahelist suhestatust."
    ["sisu"]=>
    string(286) "Tarbimine tänapäevases ühiskonnas ja sotsiaalprobleemid Eesti näitel. Tarbimisteooriad, tarbimiskultuuri kasv, kriitilised lähenemised tarbimisele. Tarbimise ja sotsiaalprobleemide seosed. Ühe sotsiaalprobleemi kirjaliku analüüsi koostamine tarbimise perspektiivis ja esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(192) "Tarbimise ja sotsiaalprobleemide põhiteooriate ja -kontseptsioonide tundmine; kriitiline mõtlemine seoses tarbimise ja sotsiaalprobleemidega; tarbimise mõjude nägemine enda isiklikus elus."
  }
  [7473]=>
  object(stdClass)#7474 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6512"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7474]=>
  object(stdClass)#7475 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6513"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Eksam. Hinne põhineb 100% testil, mis sooritatakse Moodle´i e-õppe keskkonnas"
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Aidata õppijatel märgata ja mõista sotsiaalseid probleeme, nende mõju igapäevaelule ning ühiskondlikule elule tervikuna. Suunata õppijaid mõistma sotsiaalsete probleemide põhjuseid, struktuuri ja tagajärgi, et toetada sotsiaalste probleemidega töötamise tõhusust."
    ["sisu"]=>
    string(629) "Avalik debatt sotsiaalsete probleemidega seotult on lihtsustatud ja ignoreeriv (vähemalt Eestis). Inimesed näevad sotsiaalseid probleeme lihtsalt kui isiklike probleemide kogumit, märkamata ja mõistmata nende strukturaalseid põhjuseid. Kursusel vaadeldakse sotsiaalsete probleemide kontsepti ja levinumaid teoreetilisi perspektiive, mida me võime kasutada sotsiaalsete probleemide analüüsimiseks ja mõistmiseks. Me arutame võimalusi sotsiaalsete probleemidega töötamiseks. Me tegeleme mõnede tõsisemate sotsiaalsete probleemidega Eesti ühiskonnas - näiteks kodutuse, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja töötusega."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi peamistest kontseptidest ja teoreetilistest seletustest sotsiaalsete probleemide kohta - suudab kasutada omandatud teadmisi sotsiaalsete probleemide, nende põhjuste, struktuuride ja kaasmõjude analüüsimiseks - teab, kuidas töötada sotsiaalsete probleemidega, kuidas nendega seotult argumenteerida - et omada võimalikku võimekust viia muutusi ellu reaalses elus"
  }
  [7475]=>
  object(stdClass)#7476 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6515"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Luua võimalused Eesti sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta teadmiste omandamiseks (korraldus, juhtimine, juriidiline raamistik, praktiline sotsiaaltöö erinevate sihtgruppidega)."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Kursuse teemad (loeng-seminarides, õppekäikudel): - ülevaade Eesti hoolekandesüsteemist - õiguslik raamistik - sotsiaalhoolekandeteenused ja -toetused - statistika ja trendid - peamised kliendigrupid"
    ["vljund"]=>
    string(480) "Ainekursuse positiivselt läbinud üliõpilane: - oskab kirjeldada Eesti hoolekandesüsteemi - teab peamisi sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste liike - on teadlik peamistest sotsiaalhoolekande kliendigrupidest ja nendega töötamise spetsiifikast Eesti sotsiaaltöös - on võimeline võrdlema enda kodumaa ja Eesti sotsiaalhoolekannet - on omandanud oskused akadeemilise inglisekeelse teksti koostamiseks, individuaalseks tööks materjalidega ning inglise-keelseks grupitööks"
  }
  [7476]=>
  object(stdClass)#7477 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6516"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Omandada praktilise vabatahtliku töö kogemus Eesti sotsiaalhoolekandes. Rikastada oma teadmisi ja omdanda oskusi seoses vabatahtliku tööga sotsiaalhoolekandes"
    ["sisu"]=>
    string(180) "Kursuse sisu: - algus loeng-seminar - individuaalsed konsultatsioonid (sobiva praktikaasutuse leidmiseks) - lõppseminar (portfoolio esitamine ja ettakanne praktikakogemuse alusel)"
    ["vljund"]=>
    string(461) "Ainekursuse sooritanud üliõpilane: -on teadlik praktilistest, eetilistest, kontekstuaalsetest teemadest Eesti sotsiaalhoolekandega seotud vabatahtlikus töös -omab alus-ülevaadet Eesti hoolekandesüsteemist -on võimeline töötama sotsiaalhoolekandes vabatahtlikuna -on omandanud oskused ja teadmised inglisekeelse kirjandusega töötamiseks, inglisekeelse akadeemilise teksti kirjutamiseks (portfoolio) ja inglisekeelse ettekande tegemiseks (lõppseminar)"
  }
  [7477]=>
  object(stdClass)#7478 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6517"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Anda ülevaade Eesti ja Hiina sotsiaaltööst ning sotsiaaltöö uurimistegevusest võrdlevas käsitluses. Initseerida kriitilist mõtlemist sotsiaalprobleemide üle Eesti, Hiina jt riikide võrdlevas käsitluses."
    ["sisu"]=>
    string(322) "Teemad: -sotsiaalhoolekandesüstem ja sotsiaaltöö Eestis vs Hiinas -sotsiaaltöö arengulugu ja tänapäevane situatsioon -sotsiaalprobleemid ja statistika -sotsiaalhoolekande seadusandlus -sotsiaaltöö professioon -sotsiaaltöö valdkonnad ja arengusuunad -sotsiaaltöö haridus -sotsiaaltöö kliendgrupid ja meetodid"
    ["vljund"]=>
    string(480) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: -teab Eesti, Hiina jt käsitletud riikide sotsiaalhoolekande põhialuseid, tunneb sotsiaaltöö professiooni ja sotsiaaltöö praktika põhiprintsiipe -oskab kriitiliselt analüüsida Eesti, Hiina jt riikide sotsiaalhoolekande ja sotsiaaltöö uurimistegevuse probleeme -on võimeline koostama ülevaadet, analüüsima ja esitama enda koduriigi sotsiaaltöö praktikast ja uurimusest ning analüüsima seda võrdlevalt teiste riikide kogemustega"
  }
  [7478]=>
  object(stdClass)#7479 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6518"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7479]=>
  object(stdClass)#7480 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6519"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7480]=>
  object(stdClass)#7481 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6520"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7481]=>
  object(stdClass)#7482 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6521"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7482]=>
  object(stdClass)#7483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6522"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7483]=>
  object(stdClass)#7484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6523"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7484]=>
  object(stdClass)#7485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6524"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7485]=>
  object(stdClass)#7486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6525"
    ["hindamine"]=>
    string(350) "Eksam (75% essee ja 25% ettekanne) Essee hindamiskriteeriumiks on selgus ja panus nõustamisteraapiasse. 2000 sõnalises essees peab olema viidatud vähemalt kahele teosele kohustuslikust kirjandusest. Essee peab olema saadetud õppejõule tähtaegselt. Lõplik hinne kujuneb samuti ühe suulise esitluse põhjal klassiruumis. -75% essee -25% esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Kursuse eesmärk on anda tudengitele teadmised kliendi elukogemuse tõlgendamiseks terapeutilises keskonnas ja toetada emotsioonide tõlgendamise protsessi kasutades uusi meetodeid ja arendades kriitilist mõtlemist."
    ["sisu"]=>
    string(634) "Selle kursuse eesmärk on mõtestada lahti elulugude bibliograafiaid, kultuuribiograafiaid ja autoetnograafiaid, mis esindavad kolme kirjandusžanrit ja terapeutilisi teadmisi. Eesmärgi saavutamiseks toimuvad seminaripõhised tunnid, mille jooksul käsitletakse nii narrativseid kui metodoloogilisi küsimusi, mis on olulised nii kliendile kui terapeudile. Tudengitele antakse teadmised, kuidas arendada endas mõistmise oskust ja mõtestada lahti elukogemust. Tudengid peavad valima endale teema, mida nad esitlevad ja mille üle diskuteerivad. Seeläbi luuakse unikaalne narratiiv, mis on ainuomane igale osalejale sellel kursusel."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Tudeng, kes on läbinud kursuse: -Teab, kuidas kuulata nõustamisprotsessis kliente, arendades fenomenoloogilise interpreteeringu oma maailmast. -Oskab rakendada omandatud oskused enda professionaalses ja teaduslikus töös. -On võimeline valima parima meetodi vastavalt kliendi vajadustele ja olemasolevatele ressurssidele. -Mõista loengus omandatud uute meetodite kaudu tähelepaneliku kuulamise olulisust ja häälestada end vastavalt kliendi vajadustele."
  }
  [7486]=>
  object(stdClass)#7487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6601"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7487]=>
  object(stdClass)#7488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6602"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Põhiteadmiste omandamine inimõigustest ja nende rakendamisest sotsiaaltöös."
    ["sisu"]=>
    string(324) "Inimõigused ja kodanikuvabadused. Inim- ja sotsiaalsete õiguste jagamatus. Põhilised inimõiguste raamdokumendid. Inimõiguste kaitse Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidus. Õiguste-põhine sotsiaaltöö praktika. Inimõiguste sõlmprobleemid sotsiaalalal. Iseseisev töö: referaat (ettekande analüüs, arutelu, hinnang)."
    ["vljund"]=>
    string(194) "Tunneb inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste raamdokumentide põhisätteid ja oskab neid rakendada praktiliste küsimuste lahendamisel. Oskab mõtestada sotsiaaltööd inimõiguste vaatenurgast."
  }
  [7488]=>
  object(stdClass)#7489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6603"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(70) "Võimaldada teadmiste ja kogemuste saamine iseseisvaks uurimistööks."
    ["sisu"]=>
    string(924) "Üliõpilane kavandab ja teostab uurimuse sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika, lastekaitse, sotsiaalpoliitika, tervisekäitumise või tervishoiu sotsiaaltöö, erinevate kliendirühmade problemaatikat käsitlevatel teemadel. Toimub uurimistöö avalik kaitsmine, akadeemiline väitlus. Teaduslik uurimistöö ja selle teostamise etapid. Uurimuse tasandid. Uurimuse kvaliteet. Andmeallikad. Teadustöö eetika ja isikuandmete kasutuse regulatsioon. Materjali liigid: teoreetilised käsitlused, statistika, seadused, dokumendid, meedia jt. Metodoloogia (ontoloogia, epistemoloogia), metoodika ja meetod. Deduktiivne ja induktiivne lähenemine uurimuses. Kirjeldav, kaardistav ja seletav uurimus Empiirilise materjali kogumise meetodid kvantitatiivses uurimuses.Ankeedi koostamine. Küsimuste tüübid. Kvalitatiivse uurimuse andmekogumismeetodid.Intervjuu tüübid ja intervjueerimine. Vaatlus ja osalusvaatlus. Üldkogum, valim."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Teadmised, oskused ja kogemused uurimistöö kavandamiseks, teostamiseks, koostamiseks ning tulemuste esitlemiseks."
  }
  [7489]=>
  object(stdClass)#7490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6604"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Bakalaureusetöö kaitsmine on avalik ja toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale."
    ["eesmrk"]=>
    string(143) "Luua võimalused ja toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist sotsiaalteaduste aktuaalsel teemal."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(363) "Üliõpilane: Oskab materjale süstematiseerida ja jälgida lõputöö vormilisi ja eetilisi nõudmisi; Oskab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda, püstitada ja lahendada probleemi; Oskab analüüsida algallikaid; Suudab kirjutada analüütilisel teemakäsitlusel põhinevat uurimistööd; Oskab esineda teadusliku ettekandega ja pidada teaduslikku diskussiooni."
  }
  [7490]=>
  object(stdClass)#7491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6605"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Arvestuse aluseks on bakalaureusetöö etappide läbimine/esitlemine (vt iseseisvad tööd)."
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Luua üliõpilasele eeldused iseseisva teadustöö ettevalmistamiseks ja bakalaureusetöö kirjutamiseks ning kaitsmiseks, sh süvendada teadmisi erialastest uuringutest ja mõtestada neid teadmisi teoreetiliselt ning toetada oskuste arendamist valdkonna empiirilise uurimuse planeerimiseks (ka teadustöö vormistamine), teostamiseks ja tõlgendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1190) "Idee arendamine bakalaureusetöö teemaks (või teema täpsustumine): erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimine ja kasutamine. Teadusartiklite andmebaasid. Teadustöö vormistamise alused ja nõuded uurimistööle (töö struktuur ja vormistus, teoreetiline raamistik, metoodika, sh andmete kogumise meetod, andmeanalüüs, uurimuse eetika, uurimistulemused, arutelu ja järeldused, viitamine). Uurimuse planeerimine: erinevad uurimismeetodid ja nende rakendamine. Uurimisandmete analüüs ja tõlgendus. Erinevate töö osade kirjutamine üheks tervikuks (bakalaureusetöö). Näited bakalaureusetöödest, nende analüüs. Bakalaureusetöö hindamise alused, kaitstud tööde retsensioonide tutvustus. Lõputöö kaitsmine, esitlus. Iseseisev töö: (1) Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine, seminaris antud vastavate ülesannete teostamine (uurimisteema täpsustamine, sh uurimisprobleem, eesmärk ja ülesanded; töö teoreetilise raamistik; andmekogumisinstrument; andmete kogumine; andmete analüüs ja järeldused). (3) Esitluse koostamine/ettekandmine bakalaureusetöö põhjal (aprill). Arvestuse andmebaasi ÕIS sisestamise eelduseks on kõikide tööde sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(901) "Ainekursuse lõppedes mõistab üliõpilane teadustöö põhimõtteid, sh on teadlik bakalaureusetöö koostamise põhimõtetest, töö struktuurist; orienteerub uurimisvaldkonna teaduskirjanduses ja meetodites; on koostanud etapiliselt bakalaureusetöö (sh koostöö juhendajaga); on omandanud teadmised ja oskused: (a) uurimistöö eetilistest printsiipidest ning isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest, (b) strateegiliste valikute tegemiseks uurimuse läbiviimisel, sh valida sobiv teema, vajalikud teoreetilised ja metodoloogilised lähenemised ning vajalikud uurimis-, andmekogumis- ja andmete analüüsi meetodid ning neid rakendanud, (c) bakalaureusetöö kaitsmise protseduurist ja töö hindamise printsiipidest; (d) kasutada representatiivseid allikaid töö teoreetiliste raamistiku arendamisel; (e) tõlgendada, esitada ja esitleda andmeid nii kirjalikult kui suuliselt."
  }
  [7491]=>
  object(stdClass)#7492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6606"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7492]=>
  object(stdClass)#7493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6607"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7493]=>
  object(stdClass)#7494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6608"
    ["hindamine"]=>
    string(378) "1. Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi/meetodi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. 2. Grupitöine võrdlev analüüs tõenduspõhiste praktikate kasutamise kohta Eestis või valitud riigis või võrdlusena. 3. Grupitöine probleemi lahendamine (rehabiliteerimisprogrammi valik sihtgrupile)."
    ["eesmrk"]=>
    string(124) "Anda ülevaade tõenduspõhisest kurjategijate rehabilitatsioonist Ühendkuningriigis, Kanadas, USAs, Soomes ja Austraalias."
    ["sisu"]=>
    string(310) "Käsitletakse nii tõenduspõhisuse uurimusi kui järgmiste programmide ülesehitust: USA Korrektsiooniinstituudi Thinking for a Change, erinevad Reasoning & Rehabilitation/R&R2 versioonid, Arnold Goldsteini Agressiivsuse asendamise treening, William Milleri motiveeriv intervjuu, multidimensionaalne teraapia."
    ["vljund"]=>
    string(199) "Üliõpilane tunneb tõenduspõhisuse mõistet, oskab hinnata rehabilitatsiooniprogrammi tõenduspõhisust, on teadlik Eesti võimalustest ja probleemidest kurjategijate rehabilitatsiooni valdkonnas."
  }
  [7494]=>
  object(stdClass)#7495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6609"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7495]=>
  object(stdClass)#7496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6610"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7496]=>
  object(stdClass)#7497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6611"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7497]=>
  object(stdClass)#7498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6613"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7498]=>
  object(stdClass)#7499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS6614"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks töös erivajadustega kliendirühmaga: puuetega inimestega. Aidata üliõpilasel mõista erivajadusega inimeste abivajadust toimetulekul ja toetada teadmiste/oskuste omandamisel erinevate meetmete ja meetodite rakendamiseks sotsiaaltöös puuetega inimeste hoolekandes ja arendustegevuses."
    ["sisu"]=>
    string(709) "Puue - sotsiaalse konstruktivismi ideest ja biopsühhosotsiaalsest ning ökoloogilisest paradigmast lähtuvalt. Puuete tekkimise põhjused (sealhulgas preventiivsed võimalused seoses meditsiini ja geneetika arenguga); puudeliigid rahvusvahelise WHO klassifikatsiooni alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste alusel ning normalisatsiooniprintsiibist tulenevalt puuetega inimestele ettenähtud individuaalsed rehabilitatsiooniteenused, riiklikud toetused; hariduse ja tööhõive võimalused toetamaks puuetega inimeste ühiskonda integreerumist. Eesti sotsiaalpoliitilised suundumused sotsiaaltöös erivajadustega inimestega ja professionaalse sotsiaaltöötaja metoodiline tegevus puuetega inimestega."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Teadmised puuete tekkimise põhjustest ja suutlikkus orienteeruda sotsiaalse kaitse meetmete valdkonnas puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel ühiskonnas. Metoodilised oskused puuetega inimestega töötamiseks hoolekandes ja arendustegevuses."
  }
  [7499]=>
  object(stdClass)#7500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua eeldused Euroopa Liidu maade sotsiaaltöö ja sotsiaaltöökoolituse tundmaõppimiseks ning multikultuurse sotsiaaltöö mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(852) "Globaliseerumise ning majandussurutise sotsiaal- majanduslikud mõjud sotsiaaltööle ja sotsiaalpoliitikale Euroopas.Sotsiaaltöö regionaalsed iseärasused EL maades. Sotsiaaltöö valdkondade ja sotsiaaltöö meetodite võrdlev käsitlus. Inimõigused ja sotsiaalne kontroll. Riigi, valitsusvälise ja erasektori roll sotsiaalvaldkonnas. social work Sotsiaaltööst eri sihtrühmadega ja sotsiaalteenuste osutamine. Pagulaste probleemid ja sotsiaaltööst immigrantidega. Paljurahvuselised riigid ja multikultuurne sotsiaaltöö.. Sotsiaaltöökoolitus ja selle profileerumine eri maades. Sotsiaaltöö ja sotsiaaltöökoolituse rahvuslikud ja rahvusvahelised aspektid. Iseseisev töö: koostada referaat ühe EL maa sotsiaaltöö ja vastava koolituse, aga ka riigi sotsiaal-majandusliku olukorra kohta. Presentatsioon, arutelu ja hinnang seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Teadmised sotsiaaltööst ja sotsiaaltöökoolitusest eri maades; Oskus analüüsida eri maade sotsiaaltööd ja teenuste osutamise võimalusi; Suutlikkus ja oskused sotsiaaltööks multikultuurses ühiskonnas."
  }
  [7500]=>
  object(stdClass)#7501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7002"
    ["hindamine"]=>
    string(175) "Eksamiks kaks kirjalikku tööd: Arenguloo koostamine , klienditöö protsessi analüüs enda kui nõustaja poolt kasutatud võtete vaatekohast protsessi erinevatel etappidel."
    ["eesmrk"]=>
    string(94) "Luua eeldused sotsiaaltöös vajaliku nõustamise teostamiseks, planeerimiseks ja hindamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(487) "Sotsiaalnõustamine kui hoolekandeteenus. Nõustamise tuumelemendid. Terapeutiline suhe, selle tunnused. Nõustamise erinevad teoreetilised lähtekohad. Peamiste teraapiakoolkondade iseloomustus. Abistamine sotsiaaltöös, seda mõjutavad tegurid. Nõustamisprotsess kui interaktsioon. Nõustaja intervjueerimisoskused. Hindamine nõustamisprotsessis. Töö resistentse kliendiga. Kaasamine ja jõustamine kui nõustamisprotsessi komponendid. Arengulugu ja selle kasutamine nõustamisel."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Üliõpilane tunneb nõustamise teoreetilisi lähtekohti, omab intervjueerimisoskusi, valdab nii olukorra kui nõustamisprotsessi hindamist; teab, kuidas tulla toime resistentse kliendiga, oskab koostada ja kasutada arengulugu nõustamisprotsessis."
  }
  [7501]=>
  object(stdClass)#7502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Aidata sotsiaaltöö eriala magistriõppe üliõpilasel arendada oma oskusi erialaste uurimuste teostamisel (rõhuasetusega rakenduslikel uurimustel), uurimistulemuste rakendamisel arendustegevuses ja teadus- ning arendustööl põhinevate ideede kasutamisel oma igapäevases töös."
    ["sisu"]=>
    string(749) "Teadusparadigma, teadusliku uurimuse põhimõtted (objektiivsus, korratavus ja reliaablus, mõõtmise täpsus, valiidsus ja kriitiline perspektiiv), kvalitatiivne ning kvantitatiivne, sekkuv ja mittesekkuv lähenemisviis, teooriad ja kontseptualiseerimine, mõõtmine ning operatsionaliseerimine. Teaduslike uurimuste koht poliitilistes protsessides, sotsiaaltöö uurimustes sagedamini kasutatavaid andmekogumis- ning –töötlusmeetodeid. Sotsiaaltöö valdkonna uurimuste spetsiifilised probleemid (sensitiivsete teemade uurimine, teooriad, eetilised ja poliitilised kaalutlused jms). Arendustegevus sotsiaaltöös Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia kontekstis teadmistepõhises ühiskonnas. Iseseisev töö: arendusprojekti koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Omab teadmisi uurimistöö läbiviimise spetsiifilistest küsimustest ja probleemidest sotsiaaltöö valdkonnas; Suudab hinnata kriitiliselt sotsiaaltöö ja –poliitika hetkeseisu Eestis; Mõistab enda kui arendava uurija rolli ja võimalusi; Oskab teostada rakenduslikke uurimusi sotsiaaltöös ja planeerida neil põhinevat arendustegevust oma igapäevatöös (sotsiaaltöötajana)."
  }
  [7502]=>
  object(stdClass)#7503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Toetada nõuetekohase magistritöö koostamiseks vajaliku uurimisprojekti kirjutamist, selleks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Magistritöö koostamise põhimõtted ja nõuded uurimistööle. Uurimuse dispositsioon, teoreetiline viiteraamistik, eesmärgipüstitus ja uurimisülesanded. Uurimistöö metoodika valik ja selle põhjendamine. Üldkogum ja valimi koostamise põhjendus. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Uurimuse läbiviimise eetika. Uurimisandmete sisuline tõlgendamine. Nõuded viitamisele. Uurimuse protsess, korraldamine ja etapid. Nõuded uurimistöö projektile. Iseseisev töö: magistritöö projekti koostamine, presentatsioon, arutelu, hinnang."
    ["vljund"]=>
    string(119) "On omandanud valmiduse magistritöö koostamiseks, mis toetub eelnevalt koostatud ja kaitstud magistritöö projektile."
  }
  [7503]=>
  object(stdClass)#7504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(257) "Eesmärgiks on sotsiaaltöötaja ametiidentiteedi süvendamine, ühendades sotsiaaltöö praktika teadusliku ja teoreetilise teadmise abil. Praktika annab üliõpilastele võimaluse analüüsida oma kogemusi ja tulevikuperspektiive sotsiaaltöö valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(738) "Praktika (6 nädalat) toimub sotsiaalhoolekande osakonnas lähijuhendaja ja ülikooli praktika koordinaatori juhendamisel. Praktikas tehakse rõhuasetus klienditööle, dokumentatsiooni vormistamisele, tutvumisele seadusandlusega. Üliõpilase jaoks on kohustuslik osaleda seminarides, sooritada praktika ja koostama praktikamapp vastavalt esitatud nõuetele (üliõpilasepoolsed praktika eesmärgid, praktika tööplaan, ülevaade praktikabaasis tehtavast tööst jms). Referatiivne ülevaade piirkonna sotsiaalprobleemidest ja osutatavatest sotsiaalteenustest. Samuti lisatakse kliendijuhtumi kirjeldus jm täiendavad materjalid, mida kogutakse praktika jooksul. Oluline on anda isiklik hinnang praktikale ja endale sotsiaaltöötajana."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Üliõpilane: on omandanud sotsiaaltööalased teadmised ja kogemused, mis võimaldavad anda hinnangut oma teadmiste rakendumisele praktiliste probleemide lahendamisel ja ametiidentiteedi kasvuprotsessis; üliõpilane lähtub tööpraktikas eriala eetikast."
  }
  [7504]=>
  object(stdClass)#7505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7006"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Iseseisva uurimistöö koostamine ning uurimistulemuste kriitiline kasutamine oma valdkonna arendamisel, õppida tundma andmete kogumise ja analüüsi metoodikat ning tulemuste interpreteerimist. Toetada akadeemilise teksti kirjutamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(551) "Magistriprojekti kavandamine ja realiseerimine. Teoreetiline raamistik, uuringu metodoloogia. Empiirilise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine. Uurimistulemuste analüüs ja üldistamine. Järeldused ja diskussioon. Magistritöö kaitsmisele lubamise tingimus on õppekava täitmine täies mahus. Magistritöö viseerib juhendaja, millega kinnitatakse uurimuse vastavust esitatud nõuetele. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine teemakohase kirjandusülevaate koostamiseks, uuringu kavandamine ja realiseerimine, uurimistulemuste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes, iseseisvalt uurimisküsimusi püstitada ning kasutada tänapäevaseid meetodeid nende lahendamiseks. Suudab uurimistulemusi avalikult esitleda ning kaitsta, valdab kirjaliku teadusteksti koostamist ning suulist erialaterminoloogia kasutamisoskust."
  }
  [7505]=>
  object(stdClass)#7506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7007"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks sotsiaaltöö teoreetilistest alustest erinevate teoreetiliste kontseptsioonide ja mudelite kaudu ning erinevate meetodite ja tehnikate kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Sotsiaaltöö professiooni filosoofia ja põhimõtted; ülevaade hoolekande ja sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisprotsessist maailmas ja Eestis inimõiguste kontekstis (EV Põhiseadus, SotsHoolekandeSeadus, Euroopa harta, ÜRO Inimõiguste Deklaratsioon). Sotsiaaltöö terminoloogia, põhimõisted ja sekkumise (intervention) seaduslikud alused. Sotsiaaltöö teoreetilised alused (süsteemiteooria, kommunikatsiooniteooriad, humanistlik mudel) ja sotsiaaltöö ametitegevuses ajalooliselt kujunenud erinevad meetodid (indiviiditöö, grupitöö, kogukonnatöö). Sotsiaaltöö protsess kui klienditöö protsess. Sotsiaalnõustamine ja professionaalne suhe, hindamine (assesment), jõustamine (empowerment), kaitsmine (advocacy). Võrgustik ja võrgustikutöö. Intervjuutehnikad nõustamisel. Keskkonnakaart, genogramm, social history. Iseseisva rühmatööna juhtumite (case’ de) lahendamine, rollimäng ja intervjuutehnikate kasutamine."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Sotsiaaltöö erialase terminoloogia omandamine; teadmised sotsiaaltöö professiooni filosoofiast ja ametkonna tegevuse põhimõtetest ja sekkumise meetoditest ning sotsiaaltöö teoreetilisest alusest. Analüüsioskused probleemide ja konteksti uurimiseks ning hindamiseks ning probleemilahendusoskused ja intervjuutehnikate valdamine klienditöö protsessi juhtimiseks."
  }
  [7506]=>
  object(stdClass)#7507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7008"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Saada teadmisi tervisest ja haigustest soodustamaks oskuste kujunemist interdistsiplinaarseks koostööks sotsiaal-tervishoiuvaldkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(627) "Tervise ja haigusega seonduv terminoloogia/põhimõisted. Muutused ja arengud Eesti rahva tervises ja tervishoiusüsteemis. Riigi, omavalitsuse ja üksikisiku kohustused ja vastutus tervishoiuküsimustes. Krooniliste haiguste (südame- ja ajuvereringe-, ainevahetus- ja hingamiselundite haigused; vähktõbi, HIV/AIDS) olemus, koormus rahvastiku tervises, sellega kaasnevad probleemid tervishoius. Sotsiaaltöö võimalused krooniliste tervisehäirete ennetuses, kliendi heaolu parandamisel ja seisundi hindamisel ning taastus- ja hooldusravis. Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate koostöö ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Kursuse läbinu orienteerub tervishoius kasutatavas terminoloogias, tunneb tervist tugevdavaid ja haigestumist soodustavaid tegureid, on võimeline neid analüüsima juhtumi kontekstis ning kavandama interdistsiplinaarses koostöös võimalikke meetmeid kliendi toimetuleku ja elukvaliteedi parandamiseks."
  }
  [7507]=>
  object(stdClass)#7508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7009"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Luua valmisolek (teadmised teoreetilistest lähtekohtadest ja seadusandlikest alustest, praktilised oskused) juhtumikorralduse kui sotsiaaltöö meetodi kasutamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(505) "Juhtumikorralduse teoreetilised lähtekohad. Juhtumikorraldusega seonduvad põhimõisted. Meetodi praktiline rakendamine sotsiaaltöös. Juhtumikorralduse seadusandlikud raamid. Hea juhtumikorraldaja võtmeomadused. Terapeutiline suhe juhtumikorralduses. Kliendi motiveerimine. Tegevuse planeerimine. Iseseisev töö: koostab juhtumianalüüsi - analüüsib juhtumikorralduse meetodi rakendamist praktikas; saavutab kokkulepe ühe sotsiaaltöö praktikuga/juhtumikorraldajaga ja viib läbi teemaintervjuu."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Kursuse edukalt läbinud õppijal on teadmised ja oskused, mis aitavad praktikas hinnata abivajaja olukorda ning rakendada vajadus el juhtumikorraldust, kui ühte sekkumise meetodit."
  }
  [7508]=>
  object(stdClass)#7509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7010"
    ["hindamine"]=>
    string(891) "Eksam. Eksamihinne formeerub üksikute ülesannete (4) täitmise koondhindest, millele lisandub viimasel loengul kirjalik enese-analüüs. Miinimumtaseme saavutamiseks on kirjaliku testi läbimisel nõutav vähemalt 60% ulatuses positiivse tulemuse saavutamine, hindmaks üliõpilase suutlikkust probleemi püstitamisel, orienteerumist andmekogumise ja andmete analüüsi meetodites, uurimistöö eetikas ning uurimuse hea tava tundmises; seminaris I selgitatakse üliõpilase oskust uurimismeetodite praktilises kasutamises; seminaril II hinnatakse orienteerumist uurimisprotsessi teoreetilises viiteraamistikus, kasutatud kirjanduse viitamise täpsust ja teadlikkust nende hankimisel; III seminaril hinnatakse rühmatöö vormis üliõpilase teadmisi ja oskusi teadusartikli analüüsimisel, ning uurimuse protsessi mõistmisel , sh tulemuste interpreteerimisel ja järelduste koostamisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks rakendusliku uurimuse protsessist sotsiaaltöös ja sotsiaalpoliitikas, õppides tundma uurimistöö läbiviimise metoodikat ning tulemuste interpreteerimise viise."
    ["sisu"]=>
    string(1089) "Lähenemisviise sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika -alastele uurimustele ning sotsiaaltööteaduse kujunemisele Eestis. Peamised uurimisvaldkonnad. Rahvusvahelised suunad. Interdistsiplinaarsed uurimused. Uurimistöö protsess, selle etapid. Uurimistöö planeerimine, uurimisprobleemi ja – ülesannete püstitamine. Hüpoteeside esitamine. Teoreetiline viiteraamistik. Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja kombineeritud uuringudisain. Valim ja selle moodustamise kriteeriumid. Uurimismeetodite klassifikatsioon. Metodoloogia küsimused . Andmete kogumise ja analüüsi meetodite valik. Tulemuste reliaabluse ja valiidsuse saavutamine ning tulemuste interpreteerimine. Viitamistehnika. Statistikapaketi SPSS kasutamisest. Longituuduuringud. Teadusartikli koostamise põhimõtted. Teadusteksti analüüs: stiil ja formaat. Iseseisev töö: koostada oma uurimistöös kasutatav ankeet või intervjuu küsimustik, viia praktiliselt läbi prooviküsitlus või -intervjuu; analüüs arutelu ning hinnang seminaril; sotsiaaltöö alase teaduspublikatsiooni analüüs; arutelu ja hinnang seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(367) "Oskab püstitada uurimisprobleemi ning sellele vastavalt valida andmete kogumise ja analüüsi meetodit; Tunneb enamkasutatavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid; Omab teadmisi tulemuste interpreteerimise võimalustest ning oskab formuleerida järeldusi; On omandanud teadmised uurimismetodoloogilistest küsimustest ning uurimistöö protsessist."
  }
  [7509]=>
  object(stdClass)#7510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7012"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Arvestus. Aine positiivse sooritamise eeldused: osalemine loeng-seminaridel, praktikakäikudel ja portfoolio nõuetekohane esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(189) "Sotsiaaltöö teoreetiliste teadmiste integreerimine praktikasse. Töös õppimise kaudu sotsiaaltöö praktika ning sidusvaldkondadega tehtava võrgustikutöö analüüsimine ja hindamine."
    ["sisu"]=>
    string(500) "Klienditöö iseärasused, sotsiaaltöö-alase seadusandluse tõlgendamine, dokumentatsiooni vormistamine. Hinnangu andmine oma teadmiste rakendamisele praktiliste probleemide lahendamise seisukohalt ja ametiidentiteedi kasvuprotsess. Piirkonna sotsiaalprobleemide ja osutatavate sotsiaalteenuse analüüs. Kliendijuhtumi kirjeldus ja võrgustikutöö võimalused kliendi probleemi leevendamisel. Arendustegevus omavalitsuses. Iseseisev töö: portfoolio koostamine (vastavalt ettenähtud juhistele)."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Tunneb praktilise sotsiaaltöö võimalusi kohalikus omavalitsuses, teab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengusuundi ning tunneb võrgustikutöö iseärasusi."
  }
  [7510]=>
  object(stdClass)#7511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7013"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Luua eelused vananeva ühiskonna mõistmiseks, pakkudes teadmisi rahvastiku vananemise ja seenioripoliitika küsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(682) "Ühiskonna vananemine ja demograafiline vanadussõltuvusmäär. Seeniori- ja pensionipoliitika. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid ja võimalused ühiskonnas.Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Vanemaealiste tööjõuturul püsimine ja paindlike töövormide kasutamine. Elukestev õpe. Eakate eneseteostamise võimalused ja kogemuste väärtustamine. Suhtumine eakatesse; eakte diskrimineerimine. Üksindus. Edukalt vananemise eeldused ja vananemiskogemused. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus eakatele. Vananemine Euroopas ja EL vananemisstrateegiad. Vananemine globaalses ühiskonnas: uute identiteetide ja suhete konstrueerimisest hilisemas eas."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Teadmised vananeva ühiskonna ja vananemise muutuvatest käsitlustest; Eakate enseteostuse võimaluste tundmine ja eluaegse õppe mõtestamine; Teadmised seeniori- ja pensionipoliitikast ning sellealastest tegevuskavadest; Oskused eakate jõustamiseks ning nede probleemide psühhosotsiaalseks leevendamiseks."
  }
  [7511]=>
  object(stdClass)#7512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7014"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Kursuse eesmärk on kujundada valmisolek rakendada tänapäevast meediat kutsetöös olles teadlik meediatööstuse toimemehhanismidest, võimalustest ja kaasnevatest võimalikest probleemidest."
    ["sisu"]=>
    string(408) "Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: 1. Meediatööstuse aluspõhimõtted (2 t, B. Pilvre) 2.Meediaregulatsioon (4 t, A. Tikerpuu) 3. Sotsiaalturundus ja sotsiaalreklaam (2 t, T. Hiob) 4.Meediatööstuse aluspõhimõtted (2 t, B. Pilvre) 5.Suhtlemine meediaga (4 t, M. Kremez) 6. Tänapäevased meediarakendused sh. virtuaalsed suhtluskeskkonnad ja nende kasutamisvõimalused sotsiaaltöös. M. Kremez."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Kursuse läbinud üliõpilane: • tunneb meediatööstuse sptesiifikat • teab sellest tulenevaid võimalusi ning probleeme, • tunneb meediasuhtluse põhimõtteid • omab avaliku esinemise kogemust • on kursis uue meedia rakendustega ja virtuaalsete suhtluskeskkondade spetsiifikaga ning oskab sellekohaseid teadmisi rakendada kutsetegevuses • omab teadmisi sotsiaalturunduse ja sotsiaalreklaami spetsiifikast."
  }
  [7512]=>
  object(stdClass)#7513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(687) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade ja põhiteadmised kaasaegsetest õiguslikest, sotsiaalteaduslikest, soouuringulistest ning sotsiaalpoliitilistest suundumustest seoses naiste ja meeste õiguste, kohustuste, vastutuse ja võimaluste võrdsuse nõudega. Üliõpilased omandavad suutlikkuse kriitiliselt analüüsida ja hinnata sotsiaalseid protsesse soo kategooria aspektist, täiendada oma uurimistööd uue vaatenurgaga, mõista soolise võrdõiguslikkuse poliitika kui sotsiaalpoliitika selgepiirilise alavaldkonna olemust Eestis ja Euroopa Liidus, seostada teoreetilisi teadmisi naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide järgimisega praktikas ja sotsiaalprogrammide hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(430) "Teemad: Inimõiguste olemus ja areng, võrdse kohtlemise põhimõte ja norm sotsiaaltöös. Ühiskonna sooline kihistumine, bioloogiline ja sotsiaalne sugu Ebavõrdsus kui sotsiaalne probleem Soolise kihistumise vähendamise seaduslikud alused Sooline võrdõiguslikkus sotsiaalpoliitika alavaldkonnana Naistevastane vägivald, olemus, ilmnemine, meetmed Soo kategooria arvestamine uurimis- ja teadustegevuses, soouuringute areng."
    ["vljund"]=>
    string(606) "Kursuse läbinud üliõpilane teab naiste ja meeste võrdse kohtlemise normitausta ja oskab oma töös arvestada inimeste põhiõigustega; orienteerub soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud rahvusvahelistes sotsiaalpoliitilistes kokkulepetes ja nende saavutamiseks rakendatavates strateegiates; mõistab soo kui ühiskonna põhikategooria seost sotsiaalse struktuuriga ja kihistumisega; oskab sotsiaalseid protsesse erinevates ühiskonnaelu valdkondades kriitiliselt soo aspektist analüüsida; oskab soolist vaatenurka ja varasemate soouuringute tulemusi integreerida oma uurimus- ja teadustöösse."
  }
  [7513]=>
  object(stdClass)#7514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Luua eeldusi klienditööks eri sihtrühmadega, nende sotsiaalteenuste arendamiseks, teenuste pakkumiseks, sh finantseerimise ja sotsiaalteenuste osutamise reguleerimisest seadusandlike aktidega ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö tundmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(532) "Klienditöö eri sihtrühmadega (lapsed ja noored, pered, erivajadusega kliendid, sh puuetega inimesed, õigushälvikud, riskirühmad- sõltlased, kodutud, võlglased jt.) Juhtumi analüüs. Sotsiaalteenused eri sihtrühmadele ja sihtgrupikeskne lähenemine sotsiaaaltöös. Sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid, finantseerimine ja sotsiaalteenuste osutamise reguleerimine seadusaktidega. Sotsiaalteenuste vajaduste hindamine (hindamisinstrumendid) ja hindamistulemustel põhinev teenuste kättesaadavus. Integreeritud teenused."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Tunneb eri kliendirühmade töö eripära ning neile sotsiaalteenuste pakkumise võimalusi; mõistab seadusandlust ja on suutlik tõlgendama õigusalaseid dokumente; oskab analüüsida kliendijuhtumeid ja anda neile hinnanguid; suudab hinnata kliendi teenuste vajadust ning omab vajadusel valmidust uute teenuste väljatöötamiseks"
  }
  [7514]=>
  object(stdClass)#7515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7018"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(560) "Juhendada ja toetada üliõpilast omandamaks teadmised sotsiaaltöö teoreetilistest alustest erinevate teoreetiliste kontseptsioonide ja mudelite kaudu ning erinevate meetodite ja tehnikate kasutamisest praktilises sotsiaaltöös, mis tähendab oskust sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusvõimalusi. Luua eeldused orienteerumaks erinevate meetodite valikus ja juhendada üliõpilast sotsiaaltöö protsessi klienditöö teadmiste/oskuste omandamisel ja erialaga seotud probleemide analüüsimisel ja hindamisel."
    ["sisu"]=>
    string(787) "Ainekursuses käsitletakse erinevaid sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduste, ühiskonnateaduste lähtekohti, mis on kujunenud sotsiaaltöö teoreetiliseks aluseks. Aine annab teadmisi sotsiaaltöö erinevatest teooriatest ja mudelitest ning teadmisi-oskusi valida ning rakendada sobivaid meetodeid, lähtudes klientide vajadustest ja probleemistikust. Ainekursuses käsitletakse ja õpitakse kasutama erinevaid intervjuutehnikaid nõustamisel sotsiaaltöö protsessis, lähtuvalt sotsiaaltöö väärtustest ja ametkonna eetikakoodeksist. Ainekursus aitab mõtestada sotsiaaltöö olemust ja ülesandeid ühiskonnas, rõhutab professionaalse töötaja pädevuse olulisust, sest õpetab seostama teooriat praktilise sotsiaaltööga, andes valmidused reflektiivseks sotsiaaltööks."
    ["vljund"]=>
    string(1103) "Ainekursuse läbinuna üliõpilane: • teab ja tunneb eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; • omab teadmisi sotsiaaltöö teoreetilise baasi olulistest kontseptsioonidest ja kontekstist; • oskab analüüsida ja hinnata klienditöös erinevate meetodite kasutamisvõimalusi praktilises töös erinevate kliendirühmadega; • oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning hinnata; • mõistab ja valdab sotsiaaltöö protsessi etappe ja komponente ning professionaalse sotsiaaltöötaja tegevusi ja toiminguid klienditöös; • oskab läbi viia hindamist kliendijuhtumi ressursside analüüsiks (leidmaks tugevaid ja nõrku külgi); • oskab eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ning tehnikaid, muu hulgas olema valmis osalema meeskonnatöös ja seda juhtima; • omab teadmisi juhtumi planeerimisest ja korraldamisest klienditöös; • omab teadmisi võrgustikutööst ning valdab kommunikatsioonioskusi töötamaks kliendiga ja võrgustikuga"
  }
  [7515]=>
  object(stdClass)#7516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7019"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7516]=>
  object(stdClass)#7517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7020"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua eeldused psüühilise erivajadusega inimestega tehtava klienditöö mõistmiseks ning selleks praktiliste oskuste omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Psüühilise erivajadusega kliendid: klienditöö iseärasusi: perekoolitus, rehabilitatsiooni meeskond, töö- ja tegevuskeskus. Klientide tundmaõppimise meetoditest. Klientide jõustamine ja rehabiliteeriva sotsiaaltöö elementide kasutamisvõimalusi. Aitaja stress ja läbipõlemine, enesehoiu meetmed. Suhtlemisest psüühilise erivajadusega klientidega ja nendega töötava tiimi võrgustikutööst. Rutiinsete tegevuste osa päevakavas. Teenused klientidele (avahooldus, päevakeskus, klubimaja, toetatud elamine.) Tutvumine Vaimse Tervise Keskuses pakutavate tennustega ja konkreetse klienditööga."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Tunneb psüühilise erivajadusega kliendiga tehtava töö eripära ja neile pakutavate teenuste võimalusi; Teab võrgustikutöö põhimõtteid ja oskab neid praktikas kasutada; Valdab klientide jõustamise meetodeid ning oskab nendega suhelda."
  }
  [7517]=>
  object(stdClass)#7518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Tõenduspõhise kriminaalpreventsiooni teooria ja meetodite kasutamise tundmaõppimine. Kaasaegse kriminaalõigussüsteemi ja selle toimimismehhanismide mõtestamine ja praktikasse rakendamine."
    ["sisu"]=>
    string(618) "Kriminaalpreventsiooni mõisted, teooriad (arenguline kriminoloogia, riskikeskne ennetamine) ja koolkonnad (sotsiaalne, olustikuline koos alaliikidega). Kaasaegne kriminaalõigussüsteem ja tulevikuperspektiivid. Kriminoloogia koolkonnad. Kriminaalpreventsiooni võtmeküsimused ja praktilised meetodid. Koostöövõrgustikud ennetustöös (kohalik, riiklik ja rahvusvaheline tasand). Antisotsiaalse käitumise sanktsioonid. Kriminaalhooldus: taasalustamine ja sotsiaalne kaasatus. Kriminaalhooldaja ja klient. Karistusseadustik. Iseseisev töö: referaadi koostamine koostöövõrgustiku teemal (ettekanne seminaril)."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Tunneb kriminaalpreventsiooni teooriaid ning omab ülevaadet sekkumise võimalustest, kriminaalpreventsiooni teabeallikatest sh. veebipõhistest. Oskab kasutada sotsiaalse kaasatuse meetodeid kriminaalhooldustöös."
  }
  [7518]=>
  object(stdClass)#7519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7023"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Kirjalik eksam, essee, reflektsioon klienditööst."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "Luua eeldused kujundamaks arusaam sotsiaaltöö ja teiste aitamisametite funktsioonidest ning ajaloolis-kultuurilisest arenemisest ühiskonnas; aidata mõista ja edendada hindamisoskusi eristamaks ja analüüsimaks oma pädevust, kvalifikatsiooni ja professionaalsust mõjutavaid tegureid nii ametitegevuses kui ka ametialases arengus; kinnistada elukestva õppe põhimõtteid erinevate täiskasvanute õpimeetodite ja- strateegiate alusel; aidata omandada teadmisi ja oskusi oma tööprotsessi reflekteerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Õppeaines käsitletakse ametialase arenguga seoses pädevuse ja professionaalsuse ning kvalifikatsiooni komponente, professioonide ametialase kujunemise kriteeriume; analüüsitakse ametialase arengu mõjutegureid ametikasvu mudeli alusel; tutvustatakse täiskasvanute koolitamise aluseks olevaid teoreetilisi lähtekohti ja mudeleid. Ametikasvu mõiste, ametikasvu mudel. Motivatsioonitegurid ametikasvus. Pädevus e kompetentsus, kvalifikatsioon ja professionaalsus. Sotsiaaltöötaja professionaalsuse elemendid. Baaskompetentsuse komponendid. Arengule orienteeritud organisatsioon ja jõustav juhtimine. Reflektiivsus töös kui pädevuse suurendaja. Traditsiooniline ja uus töösuhe."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Teadmised professioonide kujunemisest ja kriteeriumitest; analüüsioskused määratlemaks oma pädevuse ja ametialase arengu taset ametikasvu mudeli alusel; teadmised ja oskused enesereflektsiooniks ja tööprotsessi reflekteerimiseks, pädevuse ja kvalifikatsiooni määratlemiseks; võime hinnata ja analüüsida ametialaseks arenguks vajalikke kontekstitegureid."
  }
  [7519]=>
  object(stdClass)#7520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7024"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(462) "Anda teadmisi seksuaalsusest, turvaseksist ja HIV/AIDSist läbi sugupoolte spektri; Läbi interaktiivsete tegevuste panna grupp võimalikult palju omavahel suhtlema ja koostööd tegema (rollimängud, grupitööd, arutelud, väitlused jne); Läbi erinevate meetodite aidata käsitletal vaid teemasid paremini mõista, ümber hinnata oma hoiakud ning suurendada oskust pakutavaid meetodeid kasutada noortega; Suurendada sallivust endast erinevate inimeste suhtes."
    ["sisu"]=>
    string(852) "Seksuaalkasvatusalane programm sisaldab teemasid nagu: Suhtumised ja hoiakud seksuaalkasvatuses läbi sugupoolte spektri. HIV/AIDS, STLH (sugulisel teel levivad haigused) ja narkomaania ennetamine Eestis ja mujal maailmas. Inimkaubandus kui tänapäeva moodsa ühsikonna orjandus. Programm on interaktiivne, põhirõhk on grupitöödel, väitlustel, rollimängudel, omavahelisel vestlusel ja analüüsil. Illustreerivaks materjaliks on kasutusel erinevad lühifilmid, ka slaidimaterjalid. Kava ülesehitusel on lähtutud printsiibist lähemalt-kaugemale (enda ja ühiskonna vaheline seos – müüdid, stereotüübid jne). Kõiki läbitehtud tegevusi saavad tudengid kasutada kui töötavad noortega. Arvestuse eelduseks on osalemine kõigis loengutes, lubatud on puududa ühest loengust. Sellisel juhul tuleb sooritada õppejõu poolt antud ülesanne."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Aine läbinud tudengid suudavad ise läbi viia noorte hulgas interaktiivmeetodite abil seksuaalkasvatuslikke teemasid. Sealjuures kriitiliselt hinnates erinevate programmide effektiivsust, mõju sihtgrupile. Kursuse läbinutel on tõusnud ja täienenud teadmiste tase seksuaalkasvatuslikel, HIV/AIDS-i ning narkoteemadel."
  }
  [7520]=>
  object(stdClass)#7521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7031"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(382) "Magistritasemel nõutavate teadmiste ja oskuste omandamine sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika teooriatest ning meetoditest; eri sihtrühmadele suunatud hoolekandest ning selle planeerimisest; Ametikasvu ja professionaalsuse kujunemisest ning oma töö analüüsist; mõtestada sotsiaaltööteaduse kujunemist Eestis ja hinnata sellealaste uurimistulemuste praktikasse rakendatavust."
    ["sisu"]=>
    string(767) "Sotsiaaltöö ajaloolis- kultuurilise kujunemise arengujooni Eestis ja rahvusvahelisel tasemel. Sotsiaaltöö ametialane areng ja professionaalsuse kujunemise kriteeriumid. Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid. Sotsiaaltöö protsess. Sotsiaaltöö väärtused ja eetilised lähtekohad. Sotisaalteenuste arendamine ja planeerimine, teenuste osutamine eri sihtrühmadele. Hoolekande korraldamine ja selle juriidilised alused. Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalsete protsesside analüüsi metoodika. Sotsiaaltööteaduse kujunemine. Kohalik ja rahvusvaheline kontekst. Magistrieksam koosneb kolmest osast: põhimõisted, avatud küsimused ning lühiarutelu. Eksam hõlmab läbitud õppekava teoreetilist kursust. Eksam kestab neli astronoomilist tundi."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Oskab kriitiliselt analüüsida sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika teooriaid ning kasutada meetodeid vastavalt eri kliendirühmade vajadustele; suudab argumenteerida eri sihtrühmadega tehtavas töös metoodikate valikuid; omab oskusi sotsiaalhoolekande teostamiseks ja korraldamiseks; süvendatud teadmised ja oskused ühe spetsialiseerumise alalt või üliõpilase poolt valitud, eriala toetavates valikainetes; erialase terminoloogia omandamine ja selle õige kasutamine."
  }
  [7521]=>
  object(stdClass)#7522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7522]=>
  object(stdClass)#7523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7036"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7523]=>
  object(stdClass)#7524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7039"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Käitumis- ja psüühikahäiretega klientide eripära, nende toimetuleku võimaluste, teenuste ja rehabiliteerimisviiside tundmaõppimine."
    ["sisu"]=>
    string(530) "Põhimõisted. Psühhiaatrilise abi seadus. Psüühika- ja käitumishäirete põhjused ja klassifikatsioon (meeleolu- ja ärevushäired, skisofreenia, dementsus, vaimupuue). Toimetulekusoovitused tööks äreva, depressiivse, luululise, hallutsineeriva, agressiivse ja apaatse kliendiga. Psühhiaatrilise abi ja psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande põhimõtted ja teenused. Iseseisev töö: psühhiaatrilise erivajadusega kliendijuhtumi analüüs või referaadi koostamine õppekirjanduse põhjel (ettekanne seminaril)."
    ["vljund"]=>
    string(226) "Tunneb psüühika- ja käitumishäiretest, oskab eristada levinumate psüühikahäirete tüüpilisi sümptomeid, tõlgendada nende tähendust ning teab sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi võimalusi kliendile teenuste pakkumisel."
  }
  [7524]=>
  object(stdClass)#7525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7101"
    ["hindamine"]=>
    string(648) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on iseseisvate tööde tähtajaline esitamine ja seminarides osalemine Eksam toimub kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjali põhjal testi vormis. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kombineeritud meetodit: uurimuslik töö teaduskirjandusega, kusjuures hinnatakse allikate kasutamist, selle kriitilisust ja teooriate põhjendatud avamist. Eaka intervjueerimisel hinnatakse suutlikkust mõista eaka vanuselisi erisusi, heaolu kriteeriume ning toimetulekut edendavaid tegureid. Test saab positiivse hinnangu, kui on täidetud min 60% selle mahust õigesti. Eksamihinne moodustub kolme soorituse koondhindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Luua eeldused sotsiaalgerontoloogia teooriate mõistmiseks ja meetodite tundmaõppimiseks Toetada praktiliste oskuste kujunemist ja suutlikkust gerontoloogiliseks sotsiaaltööks"
    ["sisu"]=>
    string(532) "Gerontoloogia kui teadus vananemisest: harud ja nende seotus. Vananemine ja sotsiaalgerontoloogia.Teooriad (rolli-, eraldumis-, solidaarsus-, põlvkondadevahelise sidususe-, aktiivsus-, jätkuvus, kultuurantropoloogiline jt) Rahvusvahelised uurimused. Vananemise käsitluste avamine ja mõtestamine. Sotsiaalvõrgustikud ja võrgustikutöö iseärasused. Eakate heaolu ja toimetulek, seda soodustavad tegurid. Omastehooldus, Teenused. Vabatahtlik töö eakatega ja eneseabiliikumine. Seenioripoliitika põhiküsimused ja tegvuskava."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Teadmised gerontoloogiast ja selle põhimõistetest rõhuasetusega sotsiaalgerontoloogia teooriatele ja meetoditele; oskused teooriate praktikasse rakendamiseks; suutlikkus analüüsida eakate toimetulekut ja seda mõjutavaid tegureid"
  }
  [7525]=>
  object(stdClass)#7526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7102"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Õppida tundma vananemise mõju organismi elutegevusele ja töövõimele; eaka inimese kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu/tervist mõjutavaid tegureid ning sagedamini esinevaid kehalisi ja psüühilisi tervisehäireid ja nende hindamise ja leevendamise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(600) "Kliinilise gerontoloogia ning eduka ja haigusliku vananemise mõisted. Põhiprotsessid organismi vananemisel ning füsioloogilised muutused erinevates elundsüsteemides. Levinumad eaka inimese haigused: südame-veresoonkonna-, luu/liigese-ja toitumis- ja ainevahetushaigused, vähktõbi. Liikumishäired, pidamatuse- ja valuprobleemid, nende ennetamine ja leevendamine. Psühhogeriaatria - depressioon, dementsus, Parkinsoni tõbi. Geriaatriline hindamine ja meeskonnatöö hooldusravis.Hospiitsi mõiste ja teenus ning hooldajate koormus. Kirjalik kodutöö kirjanduse ja/või töökogemuse põhjal."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Kursuse läbinu defineerib vananemise ja tervisega seonduvad põhimõisted ning mõistab vananemisega kaasnevaid muutusi organismi elutegevuses, tunneb levinumaid tervisehäireid ning klientide heaolu parandamise ja hooldamise võimalusi. Oskab tuua näiteid või jagab kogemusi võrgustikutööst geriaatrias ja/või hooldusravi praktikast."
  }
  [7526]=>
  object(stdClass)#7527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7103"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(93) "Luua eeldused aktiivse vananemise teooriate mõistmiseks ja eneseabiliikumise mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(574) "Aktiivne vananemine ja selle eeldused. Kolmas iga ja Lasslett`i käsitlused kolmandast east. Normaalne ja patoloogiline vananemise kulg. Eakate sotsiaalse rehabilitatsiooni küsimusi. Päevakeskused eakate aktiivse vananemise toetajana. Eakad õppijad ja rahvaülikoolide tegevus. Eakate tegevusvõime toetamise võimalusi. Tegevusteraapiast eakatele ja eakate vaimne tervis. Vananemine ja põlvkondadevaheline sidusus. Iseseisev töö: Referaadi koostamine teemal: Eakate toimetulek ja sotsiaalne rehabilitatsioon N omavalitsuses. Ettekanne seminaridel, arutelu ja hinnang."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Teab normaalse ja patoloogilise vananemise käsitlusi; Tunneb eneseabiliikumise põhimõtteid ja oskab neid praktikas suunata; Mõistab eakate sotsiaalse rehabilitatsiooni olemust ja sisu; Tunneb tegevusteraapia võimalusi eakate tegevusvõime toetamise kontekstis."
  }
  [7527]=>
  object(stdClass)#7528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7104"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7528]=>
  object(stdClass)#7529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7106"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Mõista ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seoseid inimese elukulus ning süvendada teadmisi rehabiliteerivast sotsiaaltööst kui jõuvaru-ja probleemlahenduskesksest tööprotsessist; Luua eeldused rehabiliteeriva sotsiaaltöö protsessi mõistmiseks ja sellealase töö praktiliseks korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(559) "Rehabiliteeriv sotsiaaltöö kui üks sotsiaaltöö orientatsioonidest. Kliendi rehabilitatsiooniprotsessi toetamine tegevus- ja osalusvõime suurendamise kaudu. Klienditöö protsess: iseseisva tegevusvõime säilitamine ja parandamine, ekspansiivne õppimine, oma probleemis/des äratundmisele jõudmine. Kliendi eripära teadvustav, arvestav, jõustav ja jõuvarukeskne lähenemine. Jõustava sotsiaaltöö tööviisid.Eetilised dilemmad. Sihtrühmad: puuetega ja erivajadusega inimesed, töötud, eakad, võlgadesse sattunud, kriminaalhoolekande kliendid."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Mõistab rehabiliteeriva sotsiaaltöö protsessi; Tunneb kliendi toimetulekut võimestava töö metoodikat; Oskab rehabiliteeriva sotsiaaltöö võimalusi kasutada klienditöös eri sihtrühmadega."
  }
  [7529]=>
  object(stdClass)#7530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7108"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused aktiivse vananemise teooriate mõistmiseks ja omastehoolduse mõtestamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Aktiivne vananemine ja selle eeldused. Kolmas iga ja Lasslett`i käsitlused kolmandast east. Normaalne ja patoloogiline vananemise kulg. Eakate sotsiaalse rehabilitatsiooni küsimusi. Päevakeskused eakate aktiivse vananemise toetajana. Eakad õppijad ja rahvaülikoolide tegevus."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Teab normaalse ja patoloogilise vananemise käsitlusi; Tunneb omastehoolduse põhimõtteid ja oskab neid praktikas suunata; Mõistab eakate sotsiaalse rehabilitatsiooni olemust ja sisu; Tunneb tegevusteraapia võimalusi eakate tegevusvõime toetamise kontekstis."
  }
  [7530]=>
  object(stdClass)#7531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7109"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7531]=>
  object(stdClass)#7532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7201"
    ["hindamine"]=>
    string(156) "Eksamihinde aluseks on: aktiivne osavõtt seminaridest ning kaks kirjalikku kodutööd ja esitlus seminaril; nende puudumisel lisandub kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Anda ülevaade vaimse tervise ja psüühilise heaolu tähendusest ühiskonnas ja üksikisiku seisukohalt ning olukorrast tänases Eestis, soodustamaks klienditööks ja õppija enda tervise säilitamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Käsitletakse vaimse tervise (VT) mõistet ja seost muude tervise aspektidega, VT ja psüühilist heaolu mõjutavaid tegureid ja selle halvenemise ilminguid tänapäeva Eestis, samuti VT parandamise võimalusi teoorias ja praktikas. Arutletakse levinumate VT häirete (ärevus ja psühhosomaatilised häired, depressioon ja enese¬hävituslikkus, sõltuvusprobleemid jms) üle erinevas elueas, samuti nende äratundmise ja leevendamise võimalusi."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Kursuse läbinu orienteerub vaimse tervise ja psüühilise heaolu terminoloogia ja häirete valdkonnas, tunneb VT olemust ning kujunemise mõjureid, teab kaasaegseid ennetus–ja sekkumis¬võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks."
  }
  [7532]=>
  object(stdClass)#7533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7202"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Anda ülevaade rehabilitatsiooni olemuse, alaliikide ja eesmärkide ning rehabilitatsiooniteenuse korralduse ja arengute kohta Eestis. Luua eeldused erinevate puudeliikide ja teviseseisundite olemuse ja vajadusel nende kompenseerimise võimaluste tundmaõppimiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks töötamisel puudega inimestega."
    ["sisu"]=>
    string(636) "Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, sihtgrupid ja teenuse protsess, rehabilitatsiooniplaanide koostamine ning elluviimine võrgustikutöös. Sagedamini esinevate puudeliikide ja terviseseisundite olemus, toimetulek ja lisavajadused, puudega inimese ja tema pere abistamise võimalused; puudetemaatikaga seonduvad õigusaktid; toetused ja teenused; erivajadustega inimeste hariduse omandamise ja töötamise võimalused. Iseseisev töö: töö kirjandusega, kaks kirjalikku uurimusliku sisuga tööd (puudeliigi/terviseseisundi ülevaade; puudega inimestele suunatud toetava teenuse korralduse analüüs), arutelu. ja hinnang seminarides."
    ["vljund"]=>
    string(333) "Omab ülevaadet rehabilitatsiooniteenuse olemusest ja korraldusest, erinevatest puudeliikidest ja puudega inimeste vajadustest; -orienteerub õigusaktides ning puudega inimestele suunatud riiklikes ja omavalitsuse poolt pakutavates teenustes; Mõistab puudega ja erivajadusega inimeste käitumist ja oskab hinnata nende toimetulekut."
  }
  [7533]=>
  object(stdClass)#7534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7203"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(270) "Anda ülevaade suitsidaalse käitumise olemusest ja selle kujunemise mõjuteguritest makro- ja mikrotasandil; tutvustada preventsiooni, interventsiooni ja postventsiooni võimaluste teooriat ja parimaid praktikaid, anda eeldusi rakendamiseks ja suunata teadusuurigutele."
    ["sisu"]=>
    string(882) "Suitsiidi ja suitsiidikatse definitsioonid, levimus ja sotsiaalne taust erinevates elanikkonna gruppides; suitsiidi liigid ja meetodid; suitsidaalse käitumise riski- ja kaitsvad tegurid, suitsiidi genereerivad situatsioonid ja elusündmused; suitsiidiriski tunnused ja tasandid; võimalused suitsidaalse käitumise ennetamiseks; preventsiooni liigid, abistamine vastavalt suitsiidiprotsessi kulule; suitsiidikatse järgne postventsioon; suitsidiohvri lein, leinajate rehabilitasioon. Iseseisva tööna Euroopa Komisjoni, WHO ja EV Sotsiaalministeeriumi deklaratsioonid ja aktid, mis kajastavad vaimse tervise, sealhulgas suitsidaalse käitumise preventsiooni, interventsiooni ja rehabilitatsiooni; tervishoiuteenus suitsidaalse käitumise korral Eestis; asjakohaste teadusartiklite analüüs, võimaliku uuringukava koostamine ja kaitsmine; kohustuliku kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Üldteadmised suitsidoloogia teoorist ja praktikast; oskus hinnata suitsiidiprotsessi eri faase ja teada abistamise põhimõtteid konkreetsel juhul, teenusena Eestis, WHO ja Euroopa Komisjoni dsokumentide alusel; analüüsida teadustekste ja kavandada uurimistööd."
  }
  [7534]=>
  object(stdClass)#7535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7204"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Mõista ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seoseid inimese elukulus ning süvendada teadmisi rehabiliteerivast sotsiaaltööst kui jõuvaru-ja probleemlahenduskesksest tööprotsessist. Luua eeldused rehabiliteeriva sotsiaaltöö protsessi mõistmiseks ja sellealase töö praktiliseks korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(558) "Rehabiliteeriv sotsiaaltöö kui üks sotsiaaltöö orientatsioonidest. Kliendi rehabilitatsiooniprotsessi toetamine tegevus- ja osalusvõime suurendamise kaudu. Klienditöö protsess: iseseisva tegevusvõime säilitamine ja parandamine, ekspansiivne õppimine, oma probleemis/des äratundmisele jõudmine. Kliendi eripära teadvustav, arvestav, jõustav ja jõuvarukeskne lähenemine.Jõustava sotsiaaltöö tööviisid.Eetilised dilemmad. Sihtrühmad: puuetega ja erivajadusega inimesed, töötud, eakad, võlgadesse sattunud, kriminaalhoolekande kliendid."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Mõistab rehabiliteeriva sotsiaaltöö protsessi; Tunneb kliendi toimetulekut võimestava töö metoodikat; Oskab rehabiliteeriva sotsiaaltöö võimalusi kasutada klienditöös eri sihtrühmadega."
  }
  [7535]=>
  object(stdClass)#7536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7305"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(333) "Luua võimalused rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade, erinevate alaliikide ja metoodikate tundmiseks; rehabilitatsiooniteenuse praktilise korralduse, sisuliste etappide ning arendustegevuste omandamiseks, arendades kriitilist analüüsioskust, suulist ning kirjalikku eneseväljendusoskust ning akadeemilist kirjutusoskust."
    ["sisu"]=>
    string(816) "Loengus keskendutakse järgmistele teemadele: Rehabilitatsioon kui üks meede erivajadustega inimeste hoolekandes. Rehabilitatsiooni kujunemise ajalugu, olemus, alaliigid (psühhosotsiaalne- , töö- ja kutsealane rehabilitatsioon jm) ja aluspõhimõtted. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus Eestis (eesmärgid, sihtgrupid, teenuse taotlemise ja osutamise protsess). Rehabilitatsiooniteenuse sisulised etapid (isiku vajaduste hindamine, eesmärgi püstitamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine, teenuste osutamine ja tulemuste hindamine). Rehabilitatsiooniplaan ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete töökohustused. Rehabilitatsiooniteenusega seotud arengud Eestis – rehabilitatsioonivajaduse hindamine, rehabilitatsiooniprogrammi koostamine ja osutamine, kvaliteedijuhtimise süsteem rehabilitatsiooniteenusel."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane: Omab praktilist ülevaadet rehabilitatsioonist ning rehabilitatsiooniteenuse olemusest ja korraldusest Eestis; Omab ülevaadet rehabilitatsiooniteenuse sisulistest etappidest; Orienteerub rehabilitatsiooniteenuse alases seadusandluses; On kursis rehabilitatsiooniteenuse alaste arendustega."
  }
  [7536]=>
  object(stdClass)#7537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7306"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine töötamiseks puudega inimestega. Anda ülevaade erinevate puudeliikide ja terviseseisundite olemuse ja nende kompenseerimise võimaluste osas."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Puude (töövõimetuse) olemus, puude raskusastme ja lisakulude määramise protsess. Puudega inimese toimetuleku hindamine, lisavajadused Abi erinevatest valdkondadest (sotsiaal-, tööturu, tervishoiu – ja hariduse valdkondades, seadusandlus). Sagedamini esinevate puudeliikide (sh psüühikahäire) ja terviseseisundite olemus, lisavajadused. Puudega inimese ja tema pere abistamise võimalused; Puudetemaatikaga seonduvad õigusaktid."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Omab ülevaadet erinevatest puudega inimestel toimetulekut toetavatest meetmetest; Orienteerub õigusaktides ning puudega inimestele suunatud riiklikes ja omavalitsuse poolt pakutavates teenustes (sotsiaal-, tööturu-, tervishoiu ja hariduse valdkonnas); Tunneb sagedamini esinevaid puudeliike ja terviseseisundeid ning mõistab puudega erivajadusi ning nende kompenseerimise võimalusi."
  }
  [7537]=>
  object(stdClass)#7538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7307"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine vähemalt 75% loeng-seminaridest ja nõuetekohase portfoolio koostamine, esitamine. Toimub ühiseksam - aine STS7305 ja STS7307 integreeritult."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Omandada baasteadmised ja -oskused rehabiltatsiooniteenuse osutamiseks alaealiste õigusrikkujate sihtgrupile rehabilitatsioonispetsialisti või rehabilitatsiooniteenuse korraldajana."
    ["sisu"]=>
    string(470) "Alaealiste õigusrikkujate sihtgrupi spetsiifika, valdkonna teoreetilised ja metoodilised käsitlused. Ülevaade sihtgrupi-spetsiifilisest teenusekorraldusest, seaduslikust raamistikust ja dokumentatsioonist. Praktilise teenusekorralduse ja teenuseosutamise alusprintsiibid, eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused ja evalvatsioon. Töö pere ja võrgustikuga. Multidistsiplinaarse meeskonnatöö olemus. Kaasaegsed suunad Eesti ja välismaa praktikas. Teenusearendus"
    ["vljund"]=>
    string(352) "Aine läbinud õppija: On teadlik rehabilitatsiooniteenuse spetsiifilise sihtrühma (alaealised õigusrikkujad) erijoontest; Teab sihtgrupi puhul rakendatavaid hindamis- ja sekkumismeetodeid ning oskab nende kasutamist põhjendada; Oskab hinnata ja optimeerida multidistsiplinaarse meeskonna spetsialistide individuaalsete ja ühissekkumiste mõjusust."
  }
  [7538]=>
  object(stdClass)#7539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7308"
    ["hindamine"]=>
    string(146) "Eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on osalemine loeng-seminarides vähemalt 75%, portfoolio nõuetekohane esitamine. Eksamiks on kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Luuakse eeldused baasteadmiste omandamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks spetsiifiliste sihtgruppide (vanglast vabanenud, kriminaalhooldusega seotud isikud, (alaealised) õigusrikkujad, hariduslike erivajadustega õppijad, gerontoloogilise rehabilitatsiooni sihtrühm, töötud, sõltuvushäirega isikud jt) lõikes."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Selgitatakse erinevate spetsialistide rolle teenuseosutamise erinevates osades, lähtudes rehabilitatsiooniprotsessi terviklikkusest. Tutvustatakse rehabiliteerimiskeskkondi, käsitletakse juhtumikorralduse, võrgustikutöö, multidistsiplinaarse meeskonnatöö printsiipe. Analüüsitakse hindamis- ja sekkumismeetodeid. Laiendatakse õppijate teadmisi koostöövõimalustest siduserialade professionaalidega."
    ["vljund"]=>
    string(345) "Mooduli läbinud õppija on teadlik rehabilitatsiooniteenuse spetsiifiliste sihtrühmade erijoontest; Teab erinevate kliendirühmade puhul rakendatavaid hindamis- ja sekkumismeetodeid ning oskab nende kasutamist põhjendada; Oskab hinnata ja optimeerida multidistsiplinaarse meeskonna spetsialistide individuaalsete ja ühissekkumiste mõjusust."
  }
  [7539]=>
  object(stdClass)#7540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7309"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(283) "Aidata sotsiaaltöö eriala magistriõppe üliõpilasel arendada oma oskusi erialaste uurimuste teostamisel (rõhuasetusega rakenduslikel uurimustel), uurimistulemuste rakendamisel arendustegevuses ja teadus- ning arendustööl põhinevate ideede kasutamisel oma igapäevases töös."
    ["sisu"]=>
    string(749) "Teadusparadigma, teadusliku uurimuse põhimõtted (objektiivsus, korratavus ja reliaablus, mõõtmise täpsus, valiidsus ja kriitiline perspektiiv), kvalitatiivne ning kvantitatiivne, sekkuv ja mittesekkuv lähenemisviis, teooriad ja kontseptualiseerimine, mõõtmine ning operatsionaliseerimine. Teaduslike uurimuste koht poliitilistes protsessides, sotsiaaltöö uurimustes sagedamini kasutatavaid andmekogumis- ning –töötlusmeetodeid. Sotsiaaltöö valdkonna uurimuste spetsiifilised probleemid (sensitiivsete teemade uurimine, teooriad, eetilised ja poliitilised kaalutlused jms). Arendustegevus sotsiaaltöös Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia kontekstis teadmistepõhises ühiskonnas. Iseseisev töö: arendusprojekti koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(386) "Omab teadmisi uurimistöö läbiviimise spetsiifilistest küsimustest ja probleemidest sotsiaaltöö valdkonnas; Suudab hinnata kriitiliselt sotsiaaltöö ja –poliitika hetkeseisu Eestis; Mõistab enda kui arendava uurija rolli ja võimalusi; Oskab teostada rakenduslikke uurimusi sotsiaaltöös ja planeerida neil põhinevat arendustegevust oma igapäevatöös (sotsiaaltöötajana)."
  }
  [7540]=>
  object(stdClass)#7541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7311"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7541]=>
  object(stdClass)#7542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7312"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Arvestus, mille saamiseks on vajalik aktiivselt osaleda seminarides, esitada iseseisvad tööd ning sooritada lõpus kirjalik test (valikvastused ja lahtised küsimused)"
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda ülevaade sotsiaalteadustes kasutatavatest kvantitatiivsetest uurimismeetoditest; luua võimalused kvantitatiivse uurimistöö kavandamiseks ja läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arenemiseks; arendada praktilisi oskusi kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodite valikul ja rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus tutvutakse sotsiaalteadustes kasutatavate kvantitatiivsete uurimismeetoditega, läbides järgmised teemad: kvantitatiivne metoodika, statistiline mõtlemine, uuringu plaan ja kvantitatiivse uuringu läbiviimise etapid, üldkogum ja valim, hüpotees, andmekogumise meetodid, küsimuste tüübid, kvantitatiivne andmeanalüüs, andmebaas, andmed ehk tunnused, tunnuste väärtused, normaaljaotus, andmeanalüüsi meetodid, sagedus- ja risttabelid, kirjeldav ja üldistav statistika, tunnustevahelised seosed, gruppide võrdlus, statistiline olulisus, testid olulisuse hindamiseks ja statistilised järeldused, andmete esitamine, kirjeldamine ja tõlgendamine kvantitatiivses uuringus, andmete graafiline esitamine, tabelid ja diagrammid (joonised), andmeanalüüsil põhinevad tulemused ja järeldused."
    ["vljund"]=>
    string(511) "Üliõpilane omab ülevaadet sotsiaalteadustes kasutatavatest kvantitatiivsetest uurimismeetoditest. Üliõpilane oskab kriitiliselt hinnata teiste poolt läbiviidud kvantitatiivseid uurimistöid ning oskab ja suudab ise kvantitatiivset uurimistööd ja selle instrumente kavandada. Üliõpilane oskab andmebaasiga töötada, valida sobiva analüüsimeetodi ja teostada andmeanalüüsi SPSS-is. Üliõpilane oskab esitada ja interpreteerida nii suuliselt kui kirjalikult kvantitatiivse andmeanalüüsi tulemusi."
  }
  [7542]=>
  object(stdClass)#7543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7409"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Pakkuda üliõpilastele võimalust omandada teadmisi vaimsest tervisest ja praktilisi oskusi psüühilise erivajadusega inimestele suunatud klienditöös"
    ["sisu"]=>
    string(209) "Antakse üldistatud teadmised rehabiliteerivast sotsiaaltööst, psüühilise erivajadusega inimeste ravi-ja taastusraviga seonduvast. Käsitletakse psüühikahäireid ja sotsiaaltöö küsimusi psühhiaatrias"
    ["vljund"]=>
    string(461) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • Omab alusteadmisi psüühikahäirete spetsiifikast, liigitusest ja sotsiaaltööst psüühikahäiretega isikutega • On omandanud alusteadmised rehabiliteerivast sotsiaaltööst psüühilise erivajaduste isikutega • Mõistab psüühilise erivajadusega isikute ravi- ja taastusravi korraldust • On teadlik Tallinna Vaimse Tervise Keskuses teostatava klienditöö olemusest, töömeetoditest ja osutatavatest teenustest"
  }
  [7543]=>
  object(stdClass)#7544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7410"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Essee; klienditöö juhtumi /(case) kompleksne lahendamine, auditoorne kirjalik eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Aine eesmärk on toetada üliõpilaste arusaamist sotsiaalsüsteemi funktsioonist ühiskonna tasakaalustajana ja luua eeldused omandamaks teadmisi sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisest maailmas ja Eestis ning teadmiste omandamiseks sotsiaaltöö teoreetilistest alustest erinevate teoreetiliste kontseptsioonide ja mudelite kaudu ning meetodite ja tehnikate kasutamiseks klienditöö protsessis."
    ["sisu"]=>
    string(1302) "Sotsiaaltöö olemus ja ülesanded ühiskonnas. Professiooni filosoofia: sotsiaaltöö väärtused, humanistlik lähtepositsioon sotsiaaltöös. Ametieetika, konfidentsiaalsus ja vastutus. Põhimõisted: sotsiaalne kaitse, sotsiaaltöö, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus, sotsiaalteenused jne. Ülevaade hoolekande ja sotsiaaltöö ajaloolisest kujunemisprotsessist maailmas ja Eestis inimõiguste kontekstis (EV Põhiseadus, SotsiaalhoolekandeSeadus, Euroopa harta, ÜRO Inimõiguste Deklaratsioon: ÜRO puuetega Inimeste Konventsioon). Sotsiaaltöö terminoloogia, põhimõisted ja sekkumise (intervention) seaduslikud alused. Sotsiaaltöö teoreetilised alused (süsteemiteooria, kommunikatsiooniteooria, humanistlik mudel jt) ja sotsiaaltöö ametitegevuses ajalooliselt kujunenud erinevad meetodite valdkonnad (indiviiditöö, grupitöö, kogukonnatöö). Sotsiaaltöö protsess kui klienditöö protsess. Sotsiaalnõustamine ja professionaalne suhe, hindamine (assessment), jõustamine (empowerment), kaitsmine (advocacy). Võrgustik ja võrgustikutöö. Intervjuutehnikad nõustamisel. Keskkonnakaart (ecomap), genogramm, social history. Sotsiaaltöötaja kompetentsus ja reflektiivne sotsiaaltöö. Sotsiaaltöötaja professionaalsuse eeldused ja komponendid, supervisioon sotsiaaltöös."
    ["vljund"]=>
    string(564) "Sotsiaaltöö erialase terminoloogia tundmine; teadmised sotsiaaltöö filosoofilis-maailmavaatelistest lähtekohtadest ja ametkonna tegevuse põhimõtetest ühiskonnas; suutlikkus eristada sotsiaaltöö peamisi meetodeid ja teoreetilisi kontseptsioone ning nende alusel oskus kujundada võrgustikutööd, koostada keskkonnakaarte klienditööks erinevate sihtrühmadega; analüüsi- ja hindamisoskused (assessment) probleemide olemuse ja konteksti uurimiseks ning probleemilahendusoskused ja intervjuueerimistehnikate valdamine klienditöö protsessi juhtimiseks."
  }
  [7544]=>
  object(stdClass)#7545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7411"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Eksam (kirjalik test valikvastuste ja lahtiste küsimustega). Eksamile pääsemiseks on vajalik aktiivselt osaleda seminarides ning esitada tähtaegselt iseseisvad tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Anda ülevaade sotsiaalteadustes kasutatavatest uurimismeetoditest (kvantitatiivne, kvalitatiivne ja kombineeritud metoodika); arendada praktilisi oskusi andmekogumise ja -analüüsi meetodite valikul ja rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(948) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus tutvutakse sotsiaalteadustes kasutatavate uurimismeetoditega, läbides järgmised teemad: - erinevad uurimisstrateegiad (kvantitatiivne, kvalitatiivne ja kombineeritud metoodika) ja nende rakendamine - kvantitatiivne metoodika (statistiline mõtlemine, üldkogum ja valim, hüpotees, andmekogumise meetodid, küsimuste tüübid, kvantitatiivne andmeanalüüs, andmebaas, andmeanalüüsi meetodid, sagedus- ja risttabelid, kirjeldav ja üldistav statistika, tunnustevahelised seosed, gruppide võrdlus, statistiline olulisus, testid olulisuse hindamiseks ja statistilised järeldused) - kvalitatiivne metoodika (fenomenoloogia, etnograafia, põhistatud teooria, uurimisküsimused, kvalitatiivsed andmekogumismeetodid, osalusvaatlus, intervjuu, intervjueerimise spetsiifika, andmeanalüüsi meetodid, kodeerimine, transkribeerimine) - andmeanalüüsil põhinevad tulemused ja järeldused"
    ["vljund"]=>
    string(289) "Üliõpilane omab ülevaadet sotsiaalteadustes kasutatavatest uurimismeetoditest ja nende rakendamise võimalustest. Üliõpilane oskab andmetega töötada, valida sobiva analüüsimeetodi ja teostada andmeanalüüsi. Üliõpilane oskab esitada ja interpreteerida andmeanalüüsi tulemusi."
  }
  [7545]=>
  object(stdClass)#7546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7412"
    ["hindamine"]=>
    string(295) "Suuline eksam. Eksamil peab üliõpilane kaitsma oma kodutöödena ettevalmistatud 1) juhtumiplaani koos vajalike tegevustega ja teenustega sekkumiseks ning 2) võrgustikutöö arendamise kava (sh kliendi lähivõrgus iku ja ametnikevõrgustiku) ning kliendile vajalike teenuste arendamise kava."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Luua valmisolek (teadmised teoreetilistest lähtekohtadest ja seadusandlikest alustest, praktilised oskused) juhtumikorralduse ja võrgustikutöö kui sotsiaaltöö meetodite kasutamiseks sotsiaaltöö praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(1136) "Kursus annab ülevaate juhtumikorralduse ja võrgustikutöö teoreetilistest lähtekohtadest, juhtumipõhise võrgustikutööga seonduvatest põhimõistetest ja meetodi praktilisest rakendamisest sotsiaaltöös, samuti inter- ja multidistsiplinaarsusest võrgustikutöös ning juhtumipõhise võrgustikutöö seadusandlikest regulatsioonidest. Käsitlemisele tulevad sotsiaaltöötaja tegevused juhtumipõhises võrgustikutöös: kliendi probleemide määratlemine ning tema oskuste, vajaduste ja võimaluste, sh keskkonna ressursside hindamine; eesmärkide püstitamine ja sekkumisstrateegia koostamine; juhtumiplaani väljatöötamine ja rakendamine; teenuste võrgu arendamine; kliendi seostamine tegevuskavas toodud teenuste ja toetustega ning juhendamine nende kasutamisel; teenuste pakkujate juhendamine teenuste vastavusse viimiseks konkreetse inimese ja/või piirkondade vajadustega; juhtumikorraldaja poolne teenuste osutamine nt ressursside arendamine; lepingute sõlmimine; teenuste hindamine ja järelevalve; kliendi sotsiaalse- ja ametnikevõrgustiku käivitamie ja arendamine; võrgustiku kaasamine juhtumite lahendamisse."
    ["vljund"]=>
    string(1488) "Kursuse läbinud õppija teab: • juhtumipõhise võrgustikutöö teoreetilisi lähtekohti ja seadusandlikke regulatsioone • juhtumikorralduse ja võrgustikutöö metoodikat ning juhiseid Kursuse läbinud õppija oskab: • Luua kontakti kliendiga ja tema perekonnaga; • Hinnata kliendi oskusi, vajadusi ja võimalusi ning keskkonna ressursse; • Analüüsida kliendi probleeme, hinnata kliendi olukorda ja alustada juhtumikorralduse protsessi vastavalt kliendi olukorrale; • Sõlmida klientidega lepinguid; • Koostada ja rakendada juhtumiplaani ning planeerida sekkumistegevusi; • Juhendada klienti tegevuskavas toodud teenuste ja toetuste kasutamisel; • Hinnata juhtumeid püstitatud eesmärkide täitmisel, teostada järelkontrolli ja vajadusel juhtumeid lõpetada; • Käivitada kliendi sotsiaalse- ja ametnikevõrgustiku tegevust ning kaasata neid juhtumite lahendamisse; • Arendada võrgustikutööd ja klientidele vajalikke teenuseid regioonides; • Juhendada teenuste pakkujaid teenuste vastavusse viimiseks konkreetse inimese vajadustega; • Osutada juhtumikorraldaja poolset sotsiaalnõustamise teenust; • Teha ettepanekuid teenuste planeerimiseks ja arendamiseks; • Teostada juhtumite teaduspõhist võrdlevat analüüsi baseerudes juhtumiplaanidele; • Kommunikeeruda kogukonnaga teenuste arendamise protsessis; • Töötada inter- ja/või multidistsiplinaarses meeskonnas klientidele vajalike teenuste arendamisel regioonides ning töös juhtumitega."
  }
  [7546]=>
  object(stdClass)#7547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7413"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "Luua eeldusi klienditööks eri sihtrühmadega, nendele sotsiaalteenuste arendamiseks, teenuste pakkumiseks, sh finantseerimise ja sotsiaalteenuste osutamise reguleerimisest seadusandlike aktidega ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö tundmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(539) "Klienditöö eri sihtrühmadega (lapsed ja noored, pered, erivajadusega kliendid, sh puuetega inimesed, õigusrikkujad, riskirühmad- söltlased, kodutud, võlglased jt.) Juhtumi analüüs. Sotsiaalteenused eri sihtrühmadele ja sihtgrupikeskne lähenemine sotsiaaaltöös. Sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid, finantseerimine ja sotsiaalteenuste osutamise reguleerimine seadusandlike aktidega. Sotsiaalteenuste vajaduste hindamine (hindamisinstrumendid) ja hindamistulemustel põhinev teenuste kättesaadavus. Integreeritud teenused."
    ["vljund"]=>
    string(332) "Tunneb eri kliendirühmade töö eripära ning neile sotsiaalteenuste pakkumise võimalusi; mõistab seadusandlust ja on suutlik tõlgendama õigusalaseid dokumente; oskab analüüsida kliendijuhtumeid ja anda neile hinnanguid; suudab hinnata kliendi teenuste vajadust ning omab vajadusel valmidust uute teenuste väljatöötamiseks"
  }
  [7547]=>
  object(stdClass)#7548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7414"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Anda ülevaade makrotasandi sotsiaaltöö teoreetilistest alustest, planeerimisest ja hindamisest ning projektidest. Sooritada erialane vaatluspraktika, tutvudes sotsiaalhoolekande korraldusega erinevate hoolekandeasutuse tüüpide, hoolekandeteenuste, kliengigruppide ja regioonide näitel."
    ["sisu"]=>
    string(219) "Ülevaade makrotasandi sotsiaaltöö teoreetilistest alustest, rakendusliku makroprojekti kavandamisest, hindamisest ning elluviimisest. Ülevaade sotsiaalvaldkonna projektidest. Vaatluspraktikal osalemine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(414) "Ainekursuse läbinud üliõpilane on omandanud: Teadmised makrotasandi sotsiaaltööst. Teadmised sotsiaalvaldkonnas elluviidavates projektidest. Oskuse analüüsida makrotasandi sotsiaalprojekte. Oskuse koostada sotsiaaltöö makrotasandi rakenduslikku projekti. Teadmised tänasest olukorrast ja arengutest erialase praktika valdkonnas - erinevate hoolekandeasutuste tüüpide, teenuste, kliendigruppide näitel."
  }
  [7548]=>
  object(stdClass)#7549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7416"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(204) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks rahvastiku vananemisest Euroopa Liidus, vananemise strateegiatest ja toimetuleku võimalustest. Kirjeldada vananemise indeksit ja Eesti aktiivse vananemise strateegiat"
    ["sisu"]=>
    string(606) "Teadmised vananemisest Euroopa kontekstis, sh Eesti arenguid ja tendentse silmaspidavalt. Vananeva ühiskonna tunnusjooned. Inimese elukulg ja põlvkondadevaheline sidusus. Vananemine globaalses ühiskonnas : uute identiteetide ja suhete konstrueerimisest hilisemas eas. Vananemise üldised seaduspärasused.Vananemise kui protsessi käsitluste tundmine. Eakate sotsiaalne roll ühiskonnas ja vanemaealsite kaasamise võimalusi ühiskonnaellu. Vanemaelaised tööturul.Töövõime ja heaolu toetamise võimalustest.Kohanemine ühiskonna muutuste ja arengutega.Suhtumine eakatesse, eakate diskrimineerimine."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Omab teadmisi rahvastiku vananemise kohta Euroopa Liidu maades. Tunneb vananemise seaduspärasusi ja vananemise protsessi käsitlusi. Oskab mõtestada eakate rolli ühiskonnas ja teab vanemaealsite tööellu kaasamise vimalusi."
  }
  [7549]=>
  object(stdClass)#7550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7417"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks rakendusliku uurimuse protsessist sotsiaaltöös ja sotsiaalpoliitikas, õppides tundma uurimistöö protsessi eripära ja uurimisstrateegiaid"
    ["sisu"]=>
    string(757) "Lähenemisviise sotsiaaltöö ja – poliitika alastele uurimustele, sotsiaaltööteaduse kujunemisest Eestis. Peamised uurimisvaldkonnad. Rahvusvahelised suunad. Interdistsiplinaarsed uurimused. Uurimistöö protsess, selle etapid. Ülevaade uurimisstrateegiatest . Uurimistöö planeerimine, uurimisprobleemi ja – küsimuste püstitamine. Teoreetiline viiteraamistik ja selle vajadusest uurimuses. Metodoloogilised ja tereetilised lähtekohad. Valim ja selle moodustamise kriteeriumid. Kvaliteedi saavutamine uurimuses. Tulemuste reliaabluse ja valiidsuse saavutamine ning tulemuste interpreteerimisest. Publikatsioonide liigid ja teadusartikli koostamise põhimõtted. Plagieerimise vältimine. Tutvumine elektronkataloogide ja erialaste andmebaasidega"
    ["vljund"]=>
    string(321) "Oskab püstitada uurimisprobleemi ning sellele vastavalt valida oma uurimuse läbiviimise strateegiat, on omandanud teadmisi uurimistöö protsessist; teab elektronkataloogide kasutamise viise, oskab analüüsida teadusartiklit. On omandanud teadmised uurimismetodoloogilistest küsimustest ning uurimistöö protsessist."
  }
  [7550]=>
  object(stdClass)#7551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7418"
    ["hindamine"]=>
    string(243) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Arvestus saadakse praktilise kodutööna ettevalmistatud ülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Kursus annab ülevaate rahvusvahelise sotsiaaltöö kujunemisest eraldi suunana, sh peamistest probleemidest, valdkondadest ja tegevustest rahvusvahelises sotsiaaltöös ning rahvusvahelistest organisatsioonidest, mis mõjutavad, toetavad ja abistavad rahvusvahelise sotsiasltöö professiooni kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(1033) "Kursus annab ülevaate rahvusvahelise sotsiaaltöö kujunemisest eraldi suunana, sh suuna arengut soodustavatest faktoritest (globaliseerumine, rahvusvahelise õiguse perspektiivid, võrdlevad uuringud sotsiaaltöö valdkonnas, avatud tööjõu ja teenuste turuga seonduvad tendentsid, sotsiaaltöö sisu ja sotsiaaltöö professiooni muutumine, rahvusvahelised sotsiaalkaitse-, tervishoiu-, keskkonna- ja heategevusaktsioonid) ning peamistest tegevustest rahvusvahelise sotsiaaltöö suunal (piiriülene koostöö kohaliku parima praktika edastamisel ja sotsiaaltöö võrdlevate uuringute läbiviimisel, rahvusvaheliste abiorganisatsioonide tegevuse laienemine sotsiaalkaitse-, tervishoiu-, keskkonna- ja heategevusega seotud valdkondades). Kursuse jooksul käsitletakse rahvusvahelise sotsiaaltöö eesmärke ja peamisi tegevusi baseerudes IASSW poolt väljatöötatud tegevuskavale „Global Agenda“ ning tutvustatakse erinevate rahvusvaheliste sotsiaaltööga seotud organisatsioonide (IASSW, EASSE; ENSACT, IFSW jt) tegevust."
    ["vljund"]=>
    string(1330) "Kursuse läbides üliõpilane tunneb • rahvusvahelise sotsiaaltöö kujunemisest • rahvusvahelise sotsiaaltöö arengut soodustavaid faktoreid • rahvusvahelise õiguse perspektiive sotsiaaltöö valdkonnas • võrdlevaid uuringud sotsiaaltöö valdkonnas • rahvusvahelisi sotsiaalkaitse-, tervishoiu-, keskkonna- ja heategevusaktsioone ning vastavate abiorganisatsioonide tegevusi nendel suundadel • rahvusvahelise piiriülese koostöö võimalusi kohaliku parima praktika edastamisel ja sotsiaaltöö võrdlevate uuringute läbiviimisel sotsiaaltöö suunal • rahvusvahelise sotsiaaltöö eesmärke ja peamisi tegevusi baseerudes „Global Agendale“ Kursuse läbides üliõpilane oskab • analüüsida globaliseerumisega seonduvaid tendentse • analüüsida erinevate rahvusvaheliste sotsiaaltööga seotud organisatsioonide tegevust (IASSW, EASSE; ENSACT, IFSW jt) tegevust. • analüüsida avatud tööjõu ja teenuste turuga seonduvad tendentse • analüüsida sotsiaaltöö sisu ja sotsiaaltöö professiooni muutumisega seonduvaid tendentse • seostada rahvusvahelise sotsiaaltöö eesmärke ja peamisi tegevusi seostada oma igapäevase sotsiaaltöö praktikaga • teha rahvusvahelist piiriülest koostööd (nii projekti kui praktikapõhist) kaasa aidata rahvusvaheliste abiorganisatsioonide tegevusele"
  }
  [7551]=>
  object(stdClass)#7552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7419"
    ["hindamine"]=>
    string(245) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Arvestus saadakse 2 praktilise kodutööna ettevalmistatud ülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Aine eesmärgiks on anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused sotsiaalteenuste arendamiseks, turundamiseks ja kvaliteedijuhtimiseks sotsiaalteenuste valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(1174) "Kursuse jooksul antakse ülevaade teenuste korralduse ühiskonna-, majandus- ja sotsiaaltööteoreetilistest lähenemistest sh teenuste pakkumise erinevatest arendamise ja finantseerimise vormidest (tasulised, osaliselt tasulised, tasuta teenused) ja nende eelistest. Kursuse käigus analüüsitakse avaliku-, mittetulundusliku- ja erasektori vahelist tööjaotust ja sotsiaalteenuste turule pakkumise erinevaid võimalusi (maksuvabastused, subsiidiumid jne), samuti erinevaid teenuste pakkumise mudeleid (allhangete või –töövõtu ehk võõrteenuste kasutamine, litsenseeritud erapakkumine, tarbijate kaasamine teenuste osutamise protsessi, lepingud ja partnerlused era-, mittetulundus- ja avalikku sektorisse kuuluvate subjektide vahel sh projektid ja suhtelepingud) ja osutatavate teenuste mõju abivajaja toimetulekuseisundi paranemisele. Kursuse jooksul käsitletakse ka sotsiaalteenute juhtimist ning teenuste planeerimise, turundamise ja sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamise süsteemide väljatöötamist, sh nii teenuste tehnilise kui funktsionaalse kvaliteedi hindamist, klienditeenindaja otsuse mõjutegureid ja kliendi erinevaid positsioone sotsiaalasutuses."
    ["vljund"]=>
    string(1078) "Aine läbinud tudeng teab: • sotsiaalteenuste korralduse ühiskonna-, majandus- ja sotsiaaltööteoreetilisi lähenemisi sh teenuste pakkumise erinevaid vorme ja nende eeliseid; • sotsiaalteenuste osutamise, arendamise ja finantseerimise iseärasusi avaliku-, mittetulundusliku- ja erasektori organisatsioonide poolt; • erinevaid teenuste pakkumise mudeleid ja sotsiaalteenuste strateegilise juhtimise põhitõdesid; Aine läbinud tudeng oskab: • näha sotsiaalteenute turundamise võimalusi; • koostada sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamise süsteemi, sh nii teenuste tehnilise kui funktsionaalse kvaliteedi hindamist; • sotsiaalteenuste arendamise käigus kavandada planeerimisprotsessi ja kaardistada sihtgruppide vajadusi ning turu olukorda; • töötada välja sotsiaalteenuste pakkumise strateegiaid, sh määratleda strateegilisi eesmärke, planeerida tegevusi ja finantsressursse ning kaasata inimesi strateegilise planeerimise protsessi; • sõnastada strateegia arengukavana; hinnata osutatavate teenuste mõju abivajaja toimetulekuseisundi paranemisele."
  }
  [7552]=>
  object(stdClass)#7553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7420"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Anda ülevaade tervise ja heaolu kaasaegsest käsitlusest ning olukorrast tänases Eestis, samuti sotsiaaltöö ülesannetest ja võimalustest tervise ja heaolu edendamisel, soodustamaks klienditööks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(338) "Käsitletakse tervise ja heaolu mõisteid, neid mõjutavaid tegureid ja parandamise võimalusi. Arutletakse levinumate terviseprobleemide esinemuse ja ennetamise/leevendamise sooliste ja ealiste aspektide üle, samuti heaolu erinevate käsitluste ning üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna võimaluste üle tervise ja heaolu parandamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Kursuse läbinu orienteerub tervise ja heaolu valdkonna terminoloogias, tunneb tervise ja heaolu olemust ja mõjureid; teab levinumaid terviseprobleeme Eestis ning heaolu käsitlusi, oskab rakendada omandatud teadmisi klienditöös."
  }
  [7553]=>
  object(stdClass)#7554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7421"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(526) "Anda ülevaade rahvatervise, tervise ja haigusega seonduvatest põhimõistetest, füüsilist ja vaimset tervist mõjutavatest teguritest rõhuasetusega sotsiaalsetel teguritel, tervishoiuteenuste korraldusest, haiguste ennetamise ja tervisedenduse põhialustest, tervisevaldkonna strateegilistest dokumentidest, tervisestatistikat sisaldavatest avalikest andmebaasidest. Arendada arusaamist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöövõimalustest. Luua eeldused oskuste omandamiseks saadud teadmisi juhtumipõhiselt rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(640) "Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja õppekäigust, mille käigus omandatakse kursuse eesmärgi täitmiseks teadmisi ja oskusi järgmiste teemade kohta: rahvatervis; tervis ja heaolu; kehaline ja vaimne tervis; haigus; epidemioloogia; suremus ja haigestumus; terviseprobleemid; tervisemõjurid; sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid; riski- ja kaitsetegurid; riskirühmad; suitsidoloogia; sotsiaalpsühhiaatria; tervisedendus; elustiil; elukeskkond; ühiskonna, paikkonna ja üksikisiku kohustused ja vastutus; Eesti tervishoiuteenuste korraldus; rahvatervise ja tervishoiu organisatsioonid; sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(587) "Üliõpilane orienteerub tervise ja haigusega seonduvates põhimõistetes ning omab ülevaadet füüsilist ja vaimset tervist mõjutavatest teguritest rõhuasetusega sotsiaalsetel teguritel. Üliõpilane mõistab tervisevaldkonna strateegilisi suundumusi, Eesti tervishoiuteenuste süsteemi ülesehitust ja toimimist, rahvatervise korraldust, haiguste ennetamise ja tervisedenduse põhialuseid ning oskab arendada koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel. Üliõpilane oskab kasutada saadud teadmisi juhtumipõhiselt. Üliõpilane oskab kasutada olemasolevat tervisestatistikat."
  }
  [7554]=>
  object(stdClass)#7555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7423"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "• Kirjalik test • Intervjuu analüüs või essee ning nende arutelu seminaris Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(181) "Luua eeldusi käitumis- ja psüühikahäiretega klientide toimetulekuvõimaluste, teenuste ja nende jõustamisviiside tundmaõppimiseks ning selleks praktiliste oskuste omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(755) "Jõustav sotsiaaltöö kui üks sotsiaaltöö orientatsioone psüühilise erivajadusega klientide toimetuleku toetamisel.Klienditöö protsess: iseseisva tegevusvõime säilitamine ja parandamine, oma probleemis/des äratundmisele jõudmine. Kliendi eripära teadvustav, arvestav ja jõustav lähenemine. Eetilised dilemmad. Psüühikahäirete ravi meetodid. Teraapiate rakendamisest klienditöös. Aitaja stress ja läbipõlemine, enesehoiu meetmed. Suhtlemisest psüühilise erivajadusega klientidega ja nendega töötava tiimi võrgustikutööst. Teenused klientidele (avahooldus, päevakeskus, klubimaja, toetatud elamine.) Psühhiaatrilise klienditöö praktikast Põhjamaades. Tutvumine klubimajas pakutavate teenustega ja konkreetse klienditööga."
    ["vljund"]=>
    string(579) "Teadmised psüühika- ja käitumishäiretest, oskus tunda üldisemate psüühikahäirete tüüpilisi sümptomeid, tõlgendada nende tähendust kliendi argielus ning teada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi võimalusi eakate kliendile teenuste pakkumisel. Kliendi toimetulekut võimestava töö metoodika tundmine. Tunneb eneseabi viise ja võimalusi ning erivajadusega klientidega töötamisel võrgustikutöö põhimõtteid. Oskab suhelda psüühilise erivajadusega klientidega ning teab neile teenuste pakkumise võimalusi (avahooldus, päevakeskus, klubimaja, toetatud elamine.)"
  }
  [7555]=>
  object(stdClass)#7556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7424"
    ["hindamine"]=>
    string(235) "Eksam , mille eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Eksam moodustub praktilise kodutööna ettevalmistatud ülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade rehabilitatsiooni teooriast ja meetoditest ning korraldusest nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(1119) "Kursus annab ülevaate sotsiaalse rehabilitatsiooni käsitlustest ja iseärasustest erinevate sihtrühmade, puudeliikide ja WHO klassifikaatorirte lõikes. Kursuse jooksul käsitletakse erinevaid rehabiliteerimise meetodeid ja tehnikaid, klienditööd ning programmipõhist lähenemist rehabilitatsiooni korralduses, samuti spetsialistide koostööd rehabilitatsioonimeeskonnas ja rehabilitatsiooni eetikat. Kursuse rõhuasetus on rehabilitatsiooni protsessil, sh planeerimisel, hindamisel ja sekkumisel. Käsitletakse erinevaid rehabiliteerimise keskkondi: elamine; õppimine; töötamine ja sotsialiseerumine ning erinevaid rehabilitatsiooni liike: psühhosotsiaalne rehabilitatsioon; alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioon; hariduslik rehabilitatsioon, kutse- ja tööalane rehabilitatsioon; meditsiiniline rehabilitatsioon jt. Üliõpilased omandavad teadmised rehabilitatsiooniprogrammide ja -teenuste arendamisest nii isiku(te) puudespetsiifikast kui kogukonna vajadustest lähtudes ning oskused koostada, hinnata ja läbi viia rehabilitatsiooniprogramme ja arendada rehabilitatsiteenuseid projektipõhiselt."
    ["vljund"]=>
    string(2591) "Üliõpilane tunneb • sotsiaalse rehabilitatsiooni teoreetilisi printsiipe ja eetikat • erinevaid rehabilitatsiooni meetodeid ja oskab iseseisvalt koguda rehabilitatsiooni valdkonna informatsiooni ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada • puudespetsiifilise rehabilitatsiooni käsitlusi ja iseärasusi puudeliikide ja WHO klassifikaatorite lõikes • rehabilitatsiooni eriala teoreetilisi koolkondi, erinevaid valdkondi ja tegevusspetsiifikat tulenevalt isiku puudest ja east (lapsed, noored, tööealised, eakad) • rehabilitatsiooni arengusuundi ja aktuaalseid probleeme • rehabilitatsiooni protsessi, sh planeerimist, hindamist ja sekkumist • erinevaid rehabiliteerimise keskkondi: elamine; õppimine; töötamine ja sotsialiseerumine • erinevaid rehabilitatsiooni liike: psühhosotsiaalne rehabilitatsioon; alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioon; hariduslik rehabilitatsioon; kutse- ja tööalane rehabilitatsioon; meditsiiniline rehabilitatsioon jt. • rehabilitatsiooniks vajalikke meetmeid ja sekkumisi, rehabiliteerivaid tegevusi, teenuseid ja programme • rehabilitatsiooniprogrammide ja -teenuste liike, nende arendamise iseärasusi ja meetodeid, samuti programmide koostamise, osutamise ja rahastamise põhimõtteid • peamisi printsiipe ja kriteeriumeid rehabilitatsiooniprogrammide hindamisel • rehabilitatsioonivaldkonna õiguslikku regulatsiooni, põhiseaduslike institutsioonide ja rehabilitatsiooniasutuste pädevusi ja töökorraldust, kohaliku halduskorralduse põhimõtteid ning avaliku teenistuse tunnuseid. Üliõpilane oskab •sõnastada rehabilitatsiooniga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi •rehabilitatsiooni eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid •planeerida, läbi viia ja hinnata erinevaid rehabilitatsiooniga ja rehabilitatsiooniprogrammidega seotud toiminguid ning juhtida rehabilitatsiooni protsessi •planeerida rehabilitatsiooniprogrammide tegevusi ja ressursse ning koostada juhiseid tegevuste läbiviimiseks programmis •kaasata isiku sotsiaalset võrgustikku rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimisesse ning juhendada isiku sotsiaalset võrgustikku toetamisel •arendada kvaliteedijuhtimise süsteemi rehabilitatsiooniprogrammide läbiviimisel ja järelevalve korraldamisel •kasutada rehabilitatsioonitööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid •analüüsida erinevad rehabilitatsiooniprogramme ja rehabiliteerimise meetodeid lähtuda oma töös hoiakute ja väärtuste mitmekesisusest ja suhtuda sallivalt klientidesse"
  }
  [7556]=>
  object(stdClass)#7557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7425"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(403) "Omandada baasteadmised ja -oskused õigusrikkujate rehabilitatsioonipraktikatest Eestis ja välisriikides, et olla valmis rehabiliteerivate / resotsialiseerivate teenuste osutamiseks alaealistele õigusrikkujatele, kriminaalhooldusalustele, kinnipeetavatele ja kinnipidamisasutusest vabanenutele ning võrgustiku nõustamiseks rehabilitatsioonispetsialisti ja/või rehabilitatsiooniteenuse korraldajana."
    ["sisu"]=>
    string(483) "Õigusrikkujate sihtgruppide spetsiifika, valdkonna teoreetilised ja metoodilised käsitlused. Ülevaade sihtgrupi-spetsiifilisest teenusekorraldusest, seaduslikust raamistikust ja dokumentatsioonist. Praktilise teenusekorralduse ja teenuseosutamise alusprintsiibid, eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused ja hindamine. Töö perekonna ja võrgustikuga. Multidistsiplinaarse meeskonnatöö olemus. Kaasaegsed suunad ja head kogemused Eesti ja välismaa praktikas. Arendustegevus."
    ["vljund"]=>
    string(800) "Aine läbinud õppija: • On teadlik õigusrikkujate sihtgruppide rehabiliteerimise / resotsialiseerimise spetsiifikas. . • Valdab ülevaadet valdkonna peamistest teoreetilistest ja metoodilistest käsitlustest. • Omab ülevaadet teenusekorraldusest, seaduslikust raamistikust ja dokumentatsioonist. • Oskab kriitiliselt analüüsida rehabilitatsiooni / resotsialiseerimise eesmärke, hinnanguid, planeeritavaid ja osutatud tegevusi, oodatavaid tulemusi. • Omab baasteadmisi, töötamaks multi-distsiplinaarses meeskonnas spetsialisti ja/või koordinaatorina. • Oskab teha rehabilitatsiooniteenuse sotsiaaltöötajana võrgustikutööd (sh kaardistada, kaasata, koordineerida ressursse) - Oskab kaardistada ja kriitiliselt analüüsida kaasaegseid parimaid praktikaid Eestis ja välismaal."
  }
  [7557]=>
  object(stdClass)#7558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7426"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(706) "Luua eeldused spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste omandamiseks spetsialistina töötamiseks ja valdkonna töö korraldamiseks erivajadustega inimestega (puuetega, psüühikahäiretega, sotsiaalmajanduslike toimetulekuraskustega jt isikutega). Õppida tundma valdkonnaga seotud teoreetilisi lähenemisi, töömeetodeid, õiguslikku raamistikku ning korralduslikke põhimõtteid ning nende rakendamist tööpraktikas. Luua võimalus läbi õppekäikude ja seminaride tutvuda praktilise sotsiaaltöö konteksti ning praktikute tööspetsiifikaga. Interaktiivsete õppemeetodite kaudu analüüsida valdkonna tööd – hetkeolukorda, arenguvajadus ja –võimalusi siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(939) "Loengukursuse raames läbitakse järgmised teemad: • Erivajaduse, puude, töövõimekaotuse käsitlused ja mõisted • Puude- ja töövõimelanguse tuvastamise protsess; puudega inimestele suunatud hüvitised ja teenused sotsiaal- ja ravikindlustusest, tööturusüsteemist jt valdkondadest. • Puudega inimestele osutatav abi kohalikust omavalitsusest, KOV teenuste arendamine, problemaatika ja teenuste kvaliteedipõhimõtted. • Puudega lapsed, noored ja täisealised – võimalused eneseteostuseks (hariduse omandamine, töötamine, kaitstud töö jm). • Spetsiifiliste sotsiaalsete erivajadustega kliendid (sh erinevate sihtgruppide spetsiifika), seaduslik raamistik, rehabiliteerimise praktiline korraldus Eestis, head välismaised, tõenduspõhised praktikad. • Spetsiifiliste sotsiaalsete erivajadustega klientide rehabiliteerimise spetsiifika, teaduskirjandus, uurimis- ja arendustegevus. • Õppevideod ja õppekäigud"
    ["vljund"]=>
    string(537) "Loengukursuse läbinud üliõpilane: • omab ülevaadet erivajadusega inimeste toimetulekust, toimetulekut toetavatest meetmetest ja kliendigrupiga töötamise spetsiifikast, tunneb sagedamini esinevaid erivajadusi • orienteerub valdkonna õigusaktides ning erivajadusega inimestele suunatud riiklikes ja omavalitsuse poolt pakutavates toetustes-teenustes (sotsiaal-, tööturu-, tervishoiu ja hariduse valdkonnas); • oskab leida, kriitiliselt analüüsida ja interpreteerida valdkonna teaduskirjandust, tõenduspõhiseid praktikaid"
  }
  [7558]=>
  object(stdClass)#7559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7427"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Magistritööle antakse hinne kehtiva hindamissüsteemi alusel tuginedes retsensendi hinnangule ning komisjoni otsusele. Arvestatakse ka uurimuse koostaja avalikku presenteerimis- ja väitlusoskust"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Iseseisva uurimistöö koostamine ning uurimistulemuste kriitiline kasutamine oma valdkonna arendamise. Toetada akadeemilise teksti kirjutamise oskuse kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(423) "Magistriprojekti, mis koostatud teise semestri lõpuks (K1), realiseerimine. Teoreetiline raamistik, uuringu metodoloogia. Empiirilise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine. Uurimistulemuste analüüs ja üldistamine. Järeldused ja diskussioon. Magistritöö kaitsmisele lubamise tingimus on õppekava täitmine täies mahus. Magistritöö viseerib juhendaja, millega kinnitatakse uurimuse vastavust esitatud nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Oskab orienteeruda teemakohases erialateabes, iseseisvalt uurimisküsimusi püstitada ning kasutada tänapäevaseid meetodeid nende lahendamiseks. Suudab uurimistulemusi avalikult esitleda ning kaitsta, valdab kirjaliku teadusteksti koostamist ning suulist erialaterminoloogia kasutamisoskust"
  }
  [7559]=>
  object(stdClass)#7560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7428"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Assessment"
    ["eesmrk"]=>
    string(516) "The course is aiming to introduce the contemporary community based services in the field of Mental Health with an emphasis on recovery oriented approaches. Students will receive an overview n the ongoing mental health reforms in Eastern European countries and in the post-soviet region. The course creates an opportunity for the participants to develop their own critical approach toward the traditional institution-based system of psychiatry in order to understand the motives and challenges of the ongoing reforms."
    ["sisu"]=>
    string(765) "The following issues will be discussed: 1) institutionalization-deinstitutionalization 2) community-based services, psychosocial rehabilitation 3) patients-users-citizens, participation, inclusion and citizenship 4) the recovery model of mental health problems, recovery oriented mental health services Students can pick one of the highlighted topics to work on it independently or in pairs creating their own contribution to the course with small presentations. The following main areas of social policy will be analysed: 1) social insurance 2) labour and 3) housing policy; emphasis will be put on 4) social policy in the European cultural sphere and the role of EU in social policy. In addition to the four aforementioned topics, the students can choose a fifth."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Participants are able to create a mutual understanding about the characteristic of mental health services from very different perspectives. An ability for critical approach is developed with knowledge about the current best practices all over the world."
  }
  [7560]=>
  object(stdClass)#7561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7429"
    ["hindamine"]=>
    string(61) "Eksam (kirjalik test valikvastuste ja lahtiste küsimustega)."
    ["eesmrk"]=>
    string(79) "Põhiteadmiste omandamine inimõigustest ja nende rakendamisest sotsiaaltöös."
    ["sisu"]=>
    string(578) "Kursuse käigus käsitletakse järgmisi teemasid: Inimõigused ja kodanikuvabadused; Inim- ja sotsiaalsete õiguste jagamatus; Põhilised inimõiguste raamdokumendid; Inimõiguste kaitse Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidus; Puuetega Inimeste Konventsioon; Õiguste-põhine sotsiaaltöö praktika; Inimõiguste sõlmprobleemid sotsiaalalal (inimõiguse tagamine ja selle järelevalve küsimused; hoolekandeõiguse tagamine ja selle järelevalve, õiguslik sekkumine vägivalla korral); Sotsiaaltöötaja pädevus ja tööülesanded seoses inimõiguste tagamise ja järelevalvega."
    ["vljund"]=>
    string(491) "Kursuse läbinud õppija: • tunneb inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste raamdokumentide põhisätteid ja oskab neid rakendada praktiliste küsimuste lahendamisel; • tunneb Puuetega Inimeste Konventsioonis sätestatud puudega inimestega tegelemise põhiprintsiipe ning õiguspõhise sotsiaaltöö praktika aluseid. • oskab mõtestada sotsiaaltööd inimõiguste vaatenurgast ja teab sotsiaaltöötaja pädevusnõudeid ja tööülesandeid seoses inimõiguste tagamise ja järelevalvega."
  }
  [7561]=>
  object(stdClass)#7562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7430"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "Teoreetilise baasi loomine soolise vägivalla teoreetilistest lähtekohtadest erinevate teoreetiliste kontseptsioonide ja mudelite kaudu, luua eeldused tulevaseks klienditööks soolise vägivalla ohvritega"
    ["sisu"]=>
    string(498) "Kursus annab ülevaate soolise vägivalla olemusest, põhjustest, liikidest (kodune, sh lähi- ehk intiimsuhte vägivald, kohtinguvägivald, seksuaalvägivald, inimkaubandus, sooline vägivald eri religioossetes praktikates (islam) jt) ja vormidest (vaimne, füüsiline, seksuaalne jt.); soolise vägivalla levikust Eestis ja maailmas; meeste ja naiste vastu suunatud vägivalla erinevustest, soolisest vägivallast naise elu eri eluetappidel, soolise vägivalla ajaloolis- kultuurilisest taustast,"
    ["vljund"]=>
    string(268) "Kursuse läbinud tudeng teab • soolise vägivalla teoreetilisi kontseptsioone • soolise vägivalla ajaloolis-kultuurilist konteksti • soolise vägivalla liike ja vorme • soolise vägivalla ulatust ning levikut Eestis ja maailmas • ohvri abistamise võimalusi"
  }
  [7562]=>
  object(stdClass)#7563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7431"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7563]=>
  object(stdClass)#7564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7432"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(526) "Anda ülevaade rahvatervise, tervise ja haigusega seonduvatest põhimõistetest, füüsilist ja vaimset tervist mõjutavatest teguritest rõhuasetusega sotsiaalsetel teguritel, tervishoiuteenuste korraldusest, haiguste ennetamise ja tervisedenduse põhialustest, tervisevaldkonna strateegilistest dokumentidest, tervisestatistikat sisaldavatest avalikest andmebaasidest. Arendada arusaamist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöövõimalustest. Luua eeldused oskuste omandamiseks saadud teadmisi juhtumipõhiselt rakendada."
    ["sisu"]=>
    string(640) "Kursus koosneb loengutest, seminaridest ja õppekäigust, mille käigus omandatakse kursuse eesmärgi täitmiseks teadmisi ja oskusi järgmiste teemade kohta: rahvatervis; tervis ja heaolu; kehaline ja vaimne tervis; haigus; epidemioloogia; suremus ja haigestumus; terviseprobleemid; tervisemõjurid; sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid; riski- ja kaitsetegurid; riskirühmad; suitsidoloogia; sotsiaalpsühhiaatria; tervisedendus; elustiil; elukeskkond; ühiskonna, paikkonna ja üksikisiku kohustused ja vastutus; Eesti tervishoiuteenuste korraldus; rahvatervise ja tervishoiu organisatsioonid; sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö."
    ["vljund"]=>
    string(587) "Üliõpilane orienteerub tervise ja haigusega seonduvates põhimõistetes ning omab ülevaadet füüsilist ja vaimset tervist mõjutavatest teguritest rõhuasetusega sotsiaalsetel teguritel. Üliõpilane mõistab tervisevaldkonna strateegilisi suundumusi, Eesti tervishoiuteenuste süsteemi ülesehitust ja toimimist, rahvatervise korraldust, haiguste ennetamise ja tervisedenduse põhialuseid ning oskab arendada koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel. Üliõpilane oskab kasutada saadud teadmisi juhtumipõhiselt. Üliõpilane oskab kasutada olemasolevat tervisestatistikat."
  }
  [7564]=>
  object(stdClass)#7565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS7433"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Sotsiaaltöötaja ametiidentiteedi süvendamine, ühendades sotsiaaltöö praktika teadusliku ja teoreetilise teadmise. Praktika annab üliõpilastele võimaluse analüüsida oma kogemusi ja tulevikuperspektiive sotsiaaltöö valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(436) "Praktika (vähemalt 30 tundi) toimub kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas või hoolekandeasutuses / tervishoiuasutuses / haridusasutuses sotsiaaltöö magistrikraadiga lähijuhendaja ja ülikooli praktika koordinaatori juhendamisel. Praktikas on rõhuasetus sotsiaalhoolekande planeerimisel, korraldamisel ja arendamisel, erialasel klienditööl ning õppekava raames omandatud teadmiste, oskuste praktilisel rakendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(272) "Üliõpilane on omandanud teadmised, oskused ja erialase praktilise töö kogemused, mis võimaldavad anda hinnangut magistriõpingutel omandatud teadmiste, oskuste rakendamisele, ametiidentiteedi kujunemisele, eetiliste printsiipide järgimisele erialases tööpraktikas."
  }
  [7565]=>
  object(stdClass)#7566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Luua eeldused konverentsiettekande ja ettekandeteeside koostamiseks ning esitlemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(178) "Üliõpilane koostab oma uurimuse baasil ettekande, mille esitleb avalikult vabariiklikul või rahvusvahelisel konverentsil. Seminaril analüüsitakse kriitiliselt loodud teksti."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Teadmised, oskused ja kogemused ettekande koostamiseks ja avalikuks esitlemiseks ning diskussiooniks. Iseseisvaks tööks on ettekande teksti koostamine."
  }
  [7566]=>
  object(stdClass)#7567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8002"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(58) "Luua eeldused uurimistöö juhendamisoskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(377) "Doktorand juhendab ühte magistriüliõpilase uurimust ja kahte bakalaureusetaseme uurimust, nõustab uurimisprojekti koostamisel, suunab andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodite valikul, abistab vajaliku teaduskirjanduse leidmisel, uurimuse läbiviimisel ja kaitsekõne ettevalmistamisel. Iseseisev töö: üliõpilase juhendamine ja aruande koostamine juhendamistegevusest."
    ["vljund"]=>
    string(110) "Teadmised, oskused ja kogemused üliõpilastöö juhendamisest ja sellega kaasnevate probleemide ületamisest."
  }
  [7567]=>
  object(stdClass)#7568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8003"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused erialaste uurimistööde kriitiliseks analüüsiks ja kujundada oskusi hinnangu kirjalikuks vormistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Doktorand koostab juhendmaterjalist lähtudes retsensiooni ühele bakalaureuseastme ja ühele magistriastme üliõpilasuurimusele. Hinnangu koostamisel võtab doktorand arvesse orienteerumist teaduskirjanduses, uurimisprobleemi püstitust, meetodite valikut, andmete kogumist ja analüüsi ning uurimistöö vormistamist. Iseseisev töö: retsensiooni koostamine ja esitamine (oponeerimine)."
    ["vljund"]=>
    string(104) "Teadmised, oskused ja kogemused üliõpilastööde kriitiliseks analüüsiks ja hinnangu vormistamiseks."
  }
  [7568]=>
  object(stdClass)#7569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(97) "Luua eeldused erialase akadeemilise õppetöö läbiviimiseks nii loengute kui seminaride vormis."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Doktorand valmistab ette ja viib läbi ainekursuse (loengud ja seminarid) bakalaureuse- või magistriastme üliõpilastele vähemalt 3 EAP ulatuses lähtuvalt oma uurimisvaldkonnast, kooskõlastades õppetöö läbiviimise juhendajaga ning õppekava juhiga. Iseseisev töö: ainekursuse ettevalmistamine, aruande koostamine läbiviidud õppetegevuse kohta (sh. õppetöö vormide ja meetodite kirjeldus)."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Süvendatud teadmised ja oskused kitsamas teadusvaldkonnas ning praktiline kogemus nende teadmiste vahendamisest akadeemilises õppetöös."
  }
  [7569]=>
  object(stdClass)#7570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8005"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(125) "Luua eeldused erialase teooria rakendamiseks praktikasse, tööks teadusprojektide kavandamisel, juhendamisel ja teostamisel."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Doktorand kavandab ja juhendab magistri- ja bakalaureuseastme üliõpilaste erialast praktikat, kavandab ja teostab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna projekte. Iseseisev töö: projekti koostamine ja/või praktika juhendamine ning vastava tegevusaruande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(95) "Teadmised, oskused ja kogemused uurimisprojektide kavandamiseks, juhendamiseks ja teostamiseks."
  }
  [7570]=>
  object(stdClass)#7571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8006"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Luua eeldused sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika alaste aktuaalsete teoreetiliste käsitluste ja uurimissuundade tundmiseks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(333) "Sotsiaaltöö interdistsiplinaarsus ja rahvusvahelistumine. Sotsiaaltöö seotus lähivaldkondadega. Eetiline dimensioon sotsiaaltöös ning sotsiaaltööteaduses. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika-alane uurimus ja arendustegevus Euroopa Liidu kontekstis. Võrdlevate uuringute roll sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika mõtestamisel."
    ["vljund"]=>
    string(147) "Teadmised ja oskused uutest teoreetilistest ja uurimuslikest lähenemistest, valmisolek neid rakendada oma uurimuses ja professionaalses praktikas."
  }
  [7571]=>
  object(stdClass)#7572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8007"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Süvendada teadmisi vaimsest tervisest ja selle edendamise võimalustest ning arendada oskusi teadusuuringute läbiviimisel"
    ["sisu"]=>
    string(573) "Vaimse tervise (VT) mõiste ja seda mõjutavad tegurid ning VT alusdokumendid Eestis ja Euroopas. Meeleoluhäired kui levinumad VT häired ja enesehävituslik käitumine – olemus, põhjused, trendid Eestis ja maailmas. Vaimse tervise edendamine ja häirete preventsioon ning rehabilitatsioon sihtgrupiti. Tänapäevased suundumused, uurimisvaldkonnad ja uurimismeetodid VT valdkonnas. VT ökoloogiline aspekt. Kriisisekkumine erinevates faasides ja suitsidoloogia põhitõed. Oskuse kujundamine omandatut oma erialases praktikas ja uurimistöös rakendada. Videotreening."
    ["vljund"]=>
    string(273) "Omandatud on üldteadmised vaimsest tervisest, meeleoluhäiretest ja enesehävituslikust käitumisest; vaimse tervise edendamisest ning häirete preventsioonist ja rehabilitatsioonist; teadustegevusest (uurimused, artiklid, ettekanded jms) vaimse tervise valdkonna näitel."
  }
  [7572]=>
  object(stdClass)#7573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(140) "Luua eeldused edukoloogiliste teadmiste rakendamiseks sotsiaalpedagoogilises praktikas ja teadmised sotsiaaltöö ja edukoloogia sidususest."
    ["sisu"]=>
    string(397) "Edukoloogia kui õpetus hariduse omandamise ühiskondlikest aspektidest, selle roll demokraatia arendamisel. Edukoloogia kui integratiivne mõiste, selle seos analüütilise haridusfilosoofiaga. Kogukonna-kool, loovus ja inimareng, personalism sotsiaalteadustes, sotsiaalpedagoogika ja -pedagoogiline jõustamine. Edukoloogia valdkonna teadustegevus (sh teadusartiklid, -ettekanded, uuringud jms)."
    ["vljund"]=>
    string(86) "Teadmised edukoloogiast ja selle seostest sotsiaalpedagoogilise teooria ja praktikaga."
  }
  [7573]=>
  object(stdClass)#7574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8009"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(130) "Süvendada teadmisi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika terminoloogiast ja toetada erialase oskuskeele professionaalset kasutamist."
    ["sisu"]=>
    string(283) "Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika mõistete süsteemid. Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide mõistete süsteemide mõju Eestis kasutatavatele mõistele. Erialane oskuskeel kui eriala juhtideede väljendus ning sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korralduse peegeldus."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Erialal enamlevinud mõistete ja keelekasutuse tundmine; Oskus analüüsida erialase oskuskeele kasutamist teadusartiklites; Teadlikkus enda erialasest mõistekasutusest."
  }
  [7574]=>
  object(stdClass)#7575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8010"
    ["hindamine"]=>
    string(160) "Doktoritööle antakse hinnang kehtiva hindamissüsteemi alusel, tuginedes oponentide arvamustele ning doktorandi avalikule presenteerimis- ja väitlusoskusele."
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Oskuste arendamine iseseisva uurimuse läbiviimiseks ja doktoritöö koostamiseks ning uurimistulemuste kriitiliseks kasutamiseks oma valdkonna arendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Teema valik toimub vastavalt doktorandi akadeemilisele huvile ning võimalusel jätkatakse magistriuurimust. Doktorant lähtub tänapäevasest teadusmetodoloogiast ja oma uurimistöö alasest teaduskirjandusest, kavandab ja teostab uurimuse, analüüsib saadud tulemusi ning vormistab uurimuse doktoritöö, monograafia või artiklite kogumina. Töö protsessis koostab ja avaldab dissertatsiooni teemal rahvusvaheliselt eelretsenseeritava artikli."
    ["vljund"]=>
    string(142) "Teadmised ja oskused iseseisva akadeemilise uurimuse teostamiseks, nõuetekohaselt vormistatud dissertatsioon ning eelretsenseeritav artikkel."
  }
  [7575]=>
  object(stdClass)#7576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(247) "Toetada pädevuste kujunemist teoreetiliste teadmiste süvendamiseks ja sotsiaalteaduste analüüsimiseks doktoriõpingutega seonduvas (psühholoogia, sotsioloogia, infoteadused, riigi- ja poliitikateadused, sotsiaaltöö, demograafia) kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(917) "Doktoriseminaril esinemine baseerub doktorandi uurimistööle – analüüsides teooriat, uuringu empiirilist osa, meetodit vms. ning võimaldab saada professionaalset tagasisidet uurimistööst tulenevatele ideedele, konstruktidele ja käsitlustele. Doktoriseminar tagab regulaarse doktoritöö valmimise käigu analüüsimise ning loob eeldused tulemuslikumaks uurimistööks. Doktoriseminari ettekande aluseks olev tekst (20 lk) tehakse doktorantidele sotsiaaltöö instituudi kodulehe vahendusel või doktoriõppe koordinaatori kaudu vähemalt viis tööpäeva enne seminari kättesaadavaks, et tagada sisukas arutelu doktoriseminaril ja argumenteeritud tagasiside kaasdoktorantidelt, retsensentidelt ja doktoriseminari läbiviivalt õppejõult. Arvestuse saamise eelduseks on doktoriseminari teksti koostamine, tähtaegne esitamine ning doktorseminaril selle põhjal ettekande tegemine ja küsimustele vastamine."
    ["vljund"]=>
    string(167) "Suutlikkus esitada ja kaitsta oma uurimistulemusi avalikus diskussioonis. Oskus kasutada teadustöö kirjalikke ja suulisi esitusvorme ning tehnilisi esitlusvahendeid."
  }
  [7576]=>
  object(stdClass)#7577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8012"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Doktoriseminari eesmärgiks on toetada pädevuste kujunemist ja teoreetiliste teadmiste süvendamist sotsiaalteaduste analüüsimiseks doktoriõpingutega seonduvas (psühholoogia, sotsioloogia, infoteadused, riigi- ja poliitikateadused, sotsiaaltöö, demograafia) kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(364) "Doktoriseminaril kaasettekandega/retsensiooniga esinemine võimaldab retsensendil saada kogemuse hindamaks kaasdoktorandi esitatud teoreetiliste seisukohtade analüüse, uurimismeetodi valikut ning andmete kogumist ja interpreteerimist. Doktoriseminar tagab regulaarse doktoritöö valmimise käigu analüüsimise ning loob eeldused tulemuslikumaks uurimistööks."
    ["vljund"]=>
    string(312) "Suutlikkus kriitiliselt analüüsida teadusteksti (kaasdoktorandi uurimisprojekti) ning hinnata teoreetilise ülevaate piisavust ja/ või läbiviidud uuringu tulemuste tõlgendamist. Oskus esile tuua doktoriseminarile esitatud kaasdoktorandi teksti tugevaid ja nõrku elemente ning soovitusi teksti arendamiseks."
  }
  [7577]=>
  object(stdClass)#7578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8015"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "kirjalik raamatueksam kohustusliku kirjanduse põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Võimaldada lähierialade (sotsiaal-, kasvatus-, tervise- või õigusteaduse) magistrikraadiga doktorantidele arendada kvalifikatsiooni sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika alal ja omandada eriala süsteemsed alusteadmised vähemalt sotsiaaltöö magistrikraadile vastaval tasemel."
    ["sisu"]=>
    string(124) "Iseseisev töö kirjandusega (sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika alusõpikud). Kirjaliku kvalifikatsioonieksami sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(421) "- süsteemsed alusteadmised sotsiaaltöö teooriatest, mudelitest, lähenemisviisidest, erinevate tasandite töömeetoditest (klienditöö, grupitöö, kogukonnaarendus) ja sotsiaaltöö eetikast; - süsteemsed alusteadmised sotsiaalpoliitika instrumentidest, sotsiaalpoliitika protsessist, sotsiaalpoliitikat mõjutavatest teguritest, sotsiaalpoliitika analüüsi meetoditest; - oskused kasutada erialast terminoloogiat."
  }
  [7578]=>
  object(stdClass)#7579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8016"
    ["hindamine"]=>
    string(226) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludest ja rühmatöödest, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ja iseseisvate ülesannete täitmine. Arvestus saadakse 4 praktilise kodutööülesande põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Pakkuda võimalusi uusimate teoreetiliste käsitluste omandamiseks, empiiriliste uuringute tulemuste kriitiliseks analüüsiks ning teadus- ja arendustegevuse planeerimiseks ja läbiviimiseks sotsiaaltöö korralduse valdkonnas; Toetada eelduste kujunemist iseseisvaks teadus-, õppe- ja arendustegevuseks sotsiaaltöö korralduse valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(1228) "Kursuse jooksul antakse ülevaade sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste korralduse ühiskonna-, majandus- ja sotsiaaltööteoreetilistest lähenemistest sh toetuste maksmise ja teenuste osutamise arendamise ning finantseerimise vormidest (tasulised, osaliselt tasulised, tasuta teenused) ja nende eelistest. Kursuse käigus analüüsitakse avaliku-, mittetulundusliku- ja erasektori vahelist tööjaotust ja sotsiaalteenuste turule pakkumise erinevaid võimalusi (maksuvabastused, subsiidiumid jne), samuti erinevaid teenuste pakkumise mudeleid (allhanked; töövõtu ehk võõrteenuste kasutamine, litsenseeritud erapakkumine, tarbijate kaasamine teenuste osutamise protsessi, lepingud ja partnerlused era-, mittetulundus- ja avalikku sektorisse kuuluvate subjektide vahel sh projektid ja suhtelepingud) ning makstavate toetuste ja osutatavate teenuste mõju abivajaja toimetulekuseisundi paranemisele. Kursuse jooksul käsitletakse ka sotsiaalteenuste juhtimist ning teenuste planeerimise, turundamise ja sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamise süsteemide väljatöötamist, sh nii teenuste tehnilise kui funktsionaalse kvaliteedi hindamist, klienditeenindaja otsuse mõjutegureid ja kliendi erinevaid positsioone sotsiaalasutuses."
    ["vljund"]=>
    string(681) "Doktorant omandab - Laiapõhjalised teadmised sotsiaaltöö korraldusega seotud ühiskonna-, majandus- ja sotsiaaltöö teoreetilistest käsitlustest; - Oskuse kavandada, läbi viia ja kriitiliselt hinnata erialast teadus- ja arendustegevust sotsiaaltöö korralduse valdkonnas, seda nii individuaalselt kui meeskonnatöös; - Oskuse planeerida ja korraldada teadus- ja arendustegevust sotsiaaltöö korralduse valdkonnas; - Suutlikkuse analüüsida ja kriitiliselt hinnata sotsiaaltöö korraldamisega seotud sotsiaalseid norme, suhteid ning võimalikke tööst tulenevaid tagajärgi ja osaleda erialases ühiskondlikus diskussioonis ning mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse."
  }
  [7579]=>
  object(stdClass)#7580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8017"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Arvestus, mille saamise eelduseks on osavõtt seminaridest, projekti koostamine ning analüüsis osalemine, kahe üliõpilase praktika juhendamine ning analüüs. Test kohustusliku kirjanduse läbitöötamise kohta"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Luua eeldused erialase teooria praktikasse rakendamiseks, töös õppimiseks ja teadus(arendus) projektide kavandamiseks, täitmiseks (vajadusel ka juhendamiseks) ning aruandluseks Toetada eelduste kujunemist õppetöö läbiviimiseks bakalaureuse ja magistritaseme üliõpilastele."
    ["sisu"]=>
    string(293) "Doktorant juhendab bakalaureuse ja magistritaseme üliõpilaste praktikat, lähtudes praktika juhenditest. Kavandatakse üks sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonna projekt ja juhendatakse selle täitmist. Kursuse vältel analüüsitakse projekte ning antakse hinnang iseseisvale projektitööle"
    ["vljund"]=>
    string(261) "Oskab kavandada ja hinnata arendus- või teadusprojekti ning teostada aruandlust. Oskab korraldada sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika alast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida tulemusi. Tunneb üliõpilaste praktika juhendamise metoodikat."
  }
  [7580]=>
  object(stdClass)#7581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8018"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Kirjalikud analüüsid, ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "Anda teadmisi rahvusvahelise sotsiaaltöö parimatest praktikatest eri riikides (põhiliselt EL riigid), uuematest teoreetilistest lähenemistest eri sihtrühmade kontekstis, sotsiaaltöö prioriteetidest, peamistest sihtrühmaga seotud valupunktidest ja oskusi saadud teadmiste analüüsiks ning võrdluseks oma väitekirja temaatikast lähtuvalt; kujundada arusaam ühiskonnas toimunud muutuste (majanduslikud, demograafilised, tehnoloogilised) mõjust sotsiaaltöö arengule rahvuslikul ja globaalsel tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Rahvusvaheline sotsiaaltöö, sh sotsiaaltöö korraldus. Integreeritud lähenemine rahvusvahelisele sotsiaaltööle: ökoloogiline lähenemine, inimõigused. Rahvusvahelise sotsiaaltöö globaalne kontekst. Sotsiaaltöö ja sotsiaalhoolekande mudelid. Põhiprogrammid ja strateegiad. Rahvusvaheline sotsiaaltöö spetsiifilise kliendirühmaga. Erinevad lähenemised kliendirühmade toimetuleku parendamiseks. Erinevate EL riikide sotsiaaltöö areng, tänane sotsiaalhoolekanne. Riiklike ja mitteriiklike organisatsioonide roll. Toetused ja teenused. Rahvusvahelise sotsiaaltöö väljakutsed 21. sajandil. Sotsiaaltöö rahvusvahelise professioonina. Parimad sotsiaaltöö praktikad Euroopa Liidus, sh initsiatiivid sotsiaaltöös. Globaalsed sotsiaalsed küsimused. Rahvusvaheline sotsiaaltöö ja teadustöö. Uuringud: erinevate riikide võrdlevad analüüsid. Juhtumianalüüsid. Külalisõppejõudude loengud erinevatest EL ülikoolidest."
    ["vljund"]=>
    string(664) "Aine läbinud üliõpilased tunnevad rahvusvahelise sotsiaaltöö olemust, lähtekohti ja parimaid praktikaid; on omandanud teadmised sotsiaaltöö ja sotsiaalhoolekande mudelitest, programmidest ja strateegiatest, sh oskuse iseseisvalt kriitiliselt analüüsida ja võrrelda saadud teadmisi; oskavad võrrelda eri riikide sotsiaalhoolekannet Eesti riigi kontekstis; on võimelised analüüsima rahvusvahelisi võrdlevaid uuringuid ning tuua seoseid oma uuringust lähtuvalt; on saanud kogemuse osaleda ja diskuteerida võrdleva sotsiaaltöö teemadega seotud välislektorite juhitud seminaridel, lisaks analüüsida saadud teadmisi individuaalselt ja grupitööna"
  }
  [7581]=>
  object(stdClass)#7582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8019"
    ["hindamine"]=>
    string(82) "Arvestus kodutööde, seminarides osalemise ja kirjalike tööde esitamise põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Süvendada teadmisi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika terminoloogiast ja toetada erialase oskuskeele professionaalset kasutamist, õppida tundma erinevaid mõistesüsteeme ja –diskursusi. Aidata kaasa doktoritöö põhimõistete konstrueerimisele. Kujundada allikakriitilist mõtlemist."
    ["sisu"]=>
    string(379) "Mõistete defineerimine, definitsioonide liigid. Mõiste konstrueerimine ja de-konstrueerimine. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika mõistete süsteemid, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide mõistete süsteemide mõju Eestis kasutatavatele mõistele. Erialane oskuskeel kui eriala juhtideede väljendus ning sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korralduse peegeldus."
    ["vljund"]=>
    string(170) "Erialal enamlevinud mõistete ja keelekasutuse tundmine; Oskus analüüsida erialase oskuskeele kasutamist teadusartiklites; Teadlikkus enda erialasest mõistekasutusest."
  }
  [7582]=>
  object(stdClass)#7583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8020"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Arvestus kirjalike tööde põhjal. Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(179) "Süvendada teadmisi sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö teooriaalusest ja teooriate rakendamise võimalustest. Arendada teoreetilise analüüsi ja selle kirjaliku esitamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(1313) "Kursuses käsitletakse sotsiaalpoliitika protsessi kirjeldavaid tõenduspõhiseid teooriaid ja teoreetilisi raamistikke (institutsionaalse ratsionaalse valiku teooria, mitmikvoogude raamistik, sotsiaalse konstruktsiooni teooria, katkestatud tasakaalu teooria, huvikoalitsiooni raamistik, innovatsiooni leviku teooria jm.), mida on rakendatud Ameerika Ühendriikides, mitmetes Euroopa riikides, Austraalias ja mujal. Käsitletakse iga teooria põhimõisteid ja põhiseisukohti. Doktorandid tutvuvad kirjanduse põhjal teooriate kujunemise ja rakendusvõimalustega, sh erinevate teooriate kasutamisest konkreetsete sotsiaalpoliitika küsimuste analüüsil teadusajakirjade artiklites. Kontaktõppe tundides diskuteeritakse erinevaid teooriaid ja nende rakendusi, pöörates eraldi tähelepanu nende teooriate kohasusele Eesti sotsiaalpoliitika kirjeldamisel. Doktorandid peavad esitama lühikese kirjaliku reflektsiooni (2 lk) sotsiaalpoliitika protsessi teooriate rakendatavusest Eesti sotsiaalpoliitika kontekstis. Lisaks, iga doktorant koostab õppejõu juhendamisel kirjaliku töö analüüsides doktoritöö teemaga seonduvat sotsiaalpoliitilist küsimust kasutades ühte või mitut käsitletud teooriatest/teoreetilistest raamistikest. Esitatav kirjalik töö peaks olema sobilik avaldamiseks teadusajakirjas."
    ["vljund"]=>
    string(377) "- süvendatud ja süsteemsed teadmised sotsiaalpoliitika protsessi teooriatest ja nende teooriate rakendustest erinevate sotsiaalpoliitiliste küsimuste analüüsis - oskused rakendada sotsiaalpoliitilise protsessi teooriaid doktorandi doktoritöö teemaga haakuva sotsiaalpoliitilise küsimuse analüüsis - oskused esitada kirjalikku analüüsi teaduspublikatsiooni formaadis"
  }
  [7583]=>
  object(stdClass)#7584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Luua eeldused sotsiaaltöö erialase õppetöö planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks loengute ja seminaride vormis"
    ["sisu"]=>
    string(453) "Doktorant viib valmistab koostöös instituudi õppejuhi, juhendaja ja õppekavajuhiga ette 6 EAP mahus ainekursus(t)e ainekaardi, kursuseprogrammi, ainekursuse läbiviimiseks vajalikud esitlus- ja jaotusmaterjalid, soorituse aluseks olevad jm materjalid. Analüüsib paralleelselt õppetegevusega ning ainekursus(t)e lõpus koostöös õppejuhiga ainekursuse läbiviimist ja tagasisidet ning viib sisse vajalikud korrigeerimised edasiseks õppetööks."
    ["vljund"]=>
    string(1235) "Ainekursuse positiivselt sooritanud doktorant: • Mõistab õppekava ja ainekursuste väljundite ja sisu sidususe olulisust • Oskab koostada nõuetele vastavat ainekursuse ainekaarti ja kursuseprogrammi • Oskab ainekursust planeerida, läbi viia ja analüüsida tervikprotsessina • Mõistab õpetamismetoodika paljusust ja oskab leida ning valida sobivaid õpetamismeetodeid ning analüüsida nende toimivust • Omab teadmisi väljundipõhise hindamise rakendamisest õpetamispraktikas • Oskab valmistada ette ainekursuse läbiviimiseks vajalikku esitlus- ja jaotusmaterjali • Teab, kuidas organiseerida õppetööd auditooriumis ning iseseisvat tööd (sh kontrollida) • Omab teadmisi ja oskusi õppetööga seotud grupitöö- jm protsesside tõhusaks juhtimiseks • Oskab ainekursuse teadmisi selgelt ja arusaadavalt edasi anda ning oskusi õpetada • Omab oskusi adekvaatse ja konstruktiivse tagasiside andmiseks õppijatele • On teadlik ainekursuse tagasiside analüüsimise sisust ning tagasiside, õpetamiskogemuse alusel ainekursuse arendamisprotsessi läbiviimise meetoditest • Oskab analüüsida iseend kui õppejõudu õppeprotsessis ning sellest lähtuvalt kavandada enda kui õppejõu ametialast arengut"
  }
  [7584]=>
  object(stdClass)#7585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8022"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Süvendada teadmisi vaimsest tervisest ja selle edendamise võimalustest ning arendada oskusi teadusuuringute läbiviimisel"
    ["sisu"]=>
    string(558) "Vaimse tervise (VT) mõiste ja seda mõjutavad tegurid ning VT alusdokumendid Eestis ja Euroopas. Meeleoluhäired kui levinumad VT häired ja enesehävituslik käitumine – olemus, põhjused, trendid Eestis ja maailmas. Vaimse tervise edendamine ja häirete preventsioon ning rehabilitatsioon sihtgrupiti. Tänapäevased suundumused, uurimisvaldkonnad ja uurimismeetodid VT valdkonnas. VT ökoloogiline aspekt. Kriisisekkumine erinevates faasides ja suitsidoloogia põhitõed. Oskuse kujundamine omandatut oma erialases praktikas ja uurimistöös rakendada."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Omandatud on: • üldteadmised vaimsest tervisest, meeleoluhäiretest ja enesehävituslikust käitumisest • vaimse tervise edendamisest ning häirete preventsioonist ja rehabilitatsioonist • teadustegevusest (uurimused, artiklid, ettekanded jms) vaimse tervise valdkonna näitel"
  }
  [7585]=>
  object(stdClass)#7586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8023"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Arvestus, mille saamiseks tuleb koostada teaduslik artikkel oma doktoritöö teemal, ning osaleda aktiivselt seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(635) "Luua eeldused kõrgeima kvalifikatsiooniga analüüsiva, interdistsiplinaarsust valdava spetsialisti kujunemiseks. Edendada valdkondadevahelist integratsiooni nii teooria(test) kui empiirikast lähtuvalt. Luua eeldused sotsiaalvaldkonna doktoritöö teemade sidustamiseks edukoloogiliste printsiipidega. Õpetada kriitiliselt analüüsima ning planeerima oma teadustööd, sh suunama interdistsiplinaarsete seoste loomise oskust. Arendada kirjalikku üldistamisoskust (konkreetsete uurimistulemuste seostamist ühiskondlike haridusprobleemidega laiemalt). Kujundada suutlikkus teoreetiliste teadmiste sidumiseks empiirilise uurimusega."
    ["sisu"]=>
    string(892) "Edukoloogias (education + logos) keskendutakse haridustee läbimise protsessile ning reflektsioonile. Täpsemalt on oluline doktoritöö koostamise käigus õpitu analüüs ja (enese)reflektsioon. Kursus realiseerub loengute, seminaride ning individuaalse töö käigus, kus analüüsitakse doktorandi tekste (nt teadusartikli algversiooni). Üldistatult keskendutakse edukoloogias alljärgnevatele hariduslikele protsessidele (või üksikutele aspektidele): * teaduslik perspektiiv (iseloomustamaks, mis on antud valdkonnas olemas), * praktiline liin (mis on osutunud efektiivseks), * ajalooline perspektiiv (mis on olnud), * juriidiline perspektiiv (mis on seaduslik), * filosoofiline liin (avamaks terminite ja mõistete tähendust), * normatiivne perspektiiv (iseloomustamaks, mis on hea ning eetiline). Edukoloogias keskendutakse kas ühele, mitmele või kõikidele mainitud aspektidele."
    ["vljund"]=>
    string(465) "sügavamad teadmised oma uurimisteema mõistete kontekstis; iseseisva kriitilise analüüsi ja sünteesi oskus; erialase teadus- ja arendustegevuse kavandamise, rakendamise ja kriitilise hindamise oskus; suutlikkus esitada uurimistöö tulemusi nii suuliselt kui kirjalikult, nii Eesti kui rahvusvahelises erialases teaduskommunikatsioonis (konverentsidel ja teadusväljaannetes); oskus pädevalt analüüsida teadustegevuse protsessi, sh reflekteerida oma arengut."
  }
  [7586]=>
  object(stdClass)#7587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8024"
    ["hindamine"]=>
    string(169) "Arvestus, mille saamiseks on vajalik aktiivselt osaleda seminarides, esitada iseseisvad tööd ning sooritada lõpus kirjalik test (valikvastused ja lahtised küsimused)"
    ["eesmrk"]=>
    string(299) "Anda ülevaade sotsiaalteadustes kasutatavatest kvantitatiivsetest uurimismeetoditest; luua võimalused kvantitatiivse uurimistöö kavandamiseks ja läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arenemiseks; arendada praktilisi oskusi kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodite valikul ja rakendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(857) "Kursus koosneb loengutest ja seminaridest, mille käigus tutvutakse sotsiaalteadustes kasutatavate kvantitatiivsete uurimismeetoditega, läbides järgmised teemad: kvantitatiivne metoodika, statistiline mõtlemine, uuringu plaan ja kvantitatiivse uuringu läbiviimise etapid, üldkogum ja valim, hüpotees, andmekogumise meetodid, küsimuste tüübid, kvantitatiivne andmeanalüüs, andmebaas, andmed ehk tunnused, tunnuste väärtused, normaaljaotus, andmeanalüüsi meetodid, sagedus- ja risttabelid, kirjeldav ja üldistav statistika, tunnustevahelised seosed, gruppide võrdlus, statistiline olulisus, testid olulisuse hindamiseks ja statistilised järeldused, andmete esitamine, kirjeldamine ja tõlgendamine kvantitatiivses uuringus, andmete graafiline esitamine, tabelid ja diagrammid (joonised), andmeanalüüsil põhinevad tulemused ja järeldused."
    ["vljund"]=>
    string(511) "Üliõpilane omab ülevaadet sotsiaalteadustes kasutatavatest kvantitatiivsetest uurimismeetoditest. Üliõpilane oskab kriitiliselt hinnata teiste poolt läbiviidud kvantitatiivseid uurimistöid ning oskab ja suudab ise kvantitatiivset uurimistööd ja selle instrumente kavandada. Üliõpilane oskab andmebaasiga töötada, valida sobiva analüüsimeetodi ja teostada andmeanalüüsi SPSS-is. Üliõpilane oskab esitada ja interpreteerida nii suuliselt kui kirjalikult kvantitatiivse andmeanalüüsi tulemusi."
  }
  [7587]=>
  object(stdClass)#7588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8025"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Kursuse läbinud üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused praktikal tugineva ja praktikat mõjutava sotsiaalteadusliku uurimuse läbiviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(687) "Kursus on jätkukursus ainele STS8017, mis keskendus praktikal baseeruvale uruimusele ning tegevusuuringu mudelitele, praktikakogukondadele ja disaini uuringutele ning muutuste teooriale. Käesolev kursus tegeleb süvitsi praktikapõhises uurimuses kasutatavate meetoditega: - narratiivintervjuud, - narratiivanalüüsid põhistatud teooriat kasutades, - juhtumianalüüsid, - ja täiendavalt teemadega: esinduslikkus, reliaablus ja valiidsus. Lisaks käsitletakse valikuliselt järgmisi teemasid: - teadusliku artikli kirjutamine, - tegevusuuringu disaini väljatöötamine, - osalusuuringus uurija staatus (objektiivsus-subjektiivsus), - uurimus kui õppimis- ja innovatsiooniprotsess."
    ["vljund"]=>
    string(181) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi sotsiaaltöö rakendusuuringute spetsiifiliste meetodite kohta, - oskab neid teadmisi kasutada doktoriõppe tasandil uurimisprojektis."
  }
  [7588]=>
  object(stdClass)#7589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8200"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid"
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7589]=>
  object(stdClass)#7590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8202"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7590]=>
  object(stdClass)#7591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8203"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7591]=>
  object(stdClass)#7592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8204"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7592]=>
  object(stdClass)#7593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8205"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7593]=>
  object(stdClass)#7594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8206"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(82) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele."
    ["vljund"]=>
    string(164) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames."
  }
  [7594]=>
  object(stdClass)#7595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8207"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Võimaldada põhiteadmiste ja kompetentside arendamist vastavalt uurimisvajadustele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele. Võimaldada läbida rahvusvahelisi õpinguid."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Rahvuvahelised õpingud teadus-, arendus- ja õppetöö valdkonnas doktorantidele"
    ["vljund"]=>
    string(163) "Doktorant on arendanud põhiteadmisi ja kompetentse vastavalt uurimisvajadusele, doktoritöö teemale ja teaduslikele huvidele, sh rahvusvaheliste õpingute raames"
  }
  [7595]=>
  object(stdClass)#7596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8500"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7596]=>
  object(stdClass)#7597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8501"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7597]=>
  object(stdClass)#7598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8502"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7598]=>
  object(stdClass)#7599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8503"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "Assessment"
    ["eesmrk"]=>
    string(516) "The course is aiming to introduce the contemporary community based services in the field of Mental Health with an emphasis on recovery oriented approaches. Students will receive an overview n the ongoing mental health reforms in Eastern European countries and in the post-soviet region. The course creates an opportunity for the participants to develop their own critical approach toward the traditional institution-based system of psychiatry in order to understand the motives and challenges of the ongoing reforms."
    ["sisu"]=>
    string(765) "The following issues will be discussed: 1) institutionalization-deinstitutionalization 2) community-based services, psychosocial rehabilitation 3) patients-users-citizens, participation, inclusion and citizenship 4) the recovery model of mental health problems, recovery oriented mental health services Students can pick one of the highlighted topics to work on it independently or in pairs creating their own contribution to the course with small presentations. The following main areas of social policy will be analysed: 1) social insurance 2) labour and 3) housing policy; emphasis will be put on 4) social policy in the European cultural sphere and the role of EU in social policy. In addition to the four aforementioned topics, the students can choose a fifth."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Participants are able to create a mutual understanding about the characteristic of mental health services from very different perspectives. An ability for critical approach is developed with knowledge about the current best practices all over the world."
  }
  [7599]=>
  object(stdClass)#7600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "STS8504"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Arvestus kirjalike tööde põhjal. Arvestuse eelduseks on aktiivne osalemine seminarides."
    ["eesmrk"]=>
    string(323) "Süvendada teadmisi sotsiaaltöö uurimuse epistemoloogiast, uurimisprotsessist, uuringu disainist ja meetoditest ning kujundada oskusi nende teadmiste rakendamiseks oma doktoritöö raames. Arendada varasemate sotsiaaltöö uurimuste kriitilise analüüsi oskusi ning kujundada suutlikkust osaleda erialases diskussioonis."
    ["sisu"]=>
    string(962) "Kursuses käsitletakse sotsiaaltöö uurimuse aluseid, sh sotsiaaltööle sobivaid uurimistöö epistemoloogiaid ja kultuurisensitiivsust, uurimisterminoloogiat, uurimisprotsessi elemente ja etappe, sh probleemi määratlust, hüpoteeside konstrueerimist, sobilike mõistete ja konstruktide valikut, kontseptuaalseid ja operatsionaalseid definistioone, mõõtestrateegiaid (sh skaalad ja indeksid), uurimisdisaini tüüpe (sh eksperimentaalne ja kvaasieksperimentaalne disan, küsitlusuuring, juhtumiuuring, erinevad kvalitatiivsed lähenemised jm), valimi tüüpe ja uurimuse eetikaküsimusi. Taustlugemiseks on üks sotsiaaltöö uurimuse valdkonna põhiõpikutest. Kursuses vaadeldakse samuti sotsiaaltööteaduse seisu, süvenetakse diskussiooni sotsiaaltöö kui teadusdistsipliin versus sotsiaaltöö kui praktiline professioon ning arutetakse sotsiaaltöö koha üle multi-, inter- ja transdistsiplinaarsete ja translatsiooniliste uurimisvaldkondade seas."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Valdab teadmisi ja oskusi sotsiaaltöö uurimuse kavandamiseks ja läbiviimiseks ja oskab neid rakendada oma doktoritöö uurimuses. Suudab osaleda erialases diskussioonis sotsiaaltöö teaduse rolli ja võimaluste üle."
  }
  [7600]=>
  object(stdClass)#7601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TMJ3331"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(568) "Kujundada arusaam ettevõtluse olemusest ja protsessidest, ettevõtja rollist ning ettevõtte planeerimise protsessi põhitõdedest, samuti anda üldisi teadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest. Õppeaine annab oskused ärimudeli kavandamiseks ja ettevõtte planeerimiseks vajaliku analüüsi ja arvutuste metoodikat ning annab üliõpilastele võimaluse valitud idee alusel praktiliselt planeerida ettevõtlusprotsess, koostada ärimudel ja selle alusel äriplaan. Aine õpetamisel tuginetakse õpivaldkonnast tulenevale eripärale ettevõtluses."
    ["sisu"]=>
    string(1187) "Käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtluse põhimõisted ja protsessid; ettevõtlikkus ja innovatsioon; äriideede genereerimine, ärivõimaluste äratundmine, arendamine, hindamine ja rakendamine; ärimudeli kavandamine (meetodid ja praktiline teostamine), sh lean ärimudeli põhimõtted; äri planeerimise metoodikaküsimused; ettevõtlusvormid; ettevõtte missioon, visioon, eesmärgid, äridefinitsioon; ettevõtluse sise- ja väliskeskkond; turunõudlus ja pakkumine; vastutustundlik ettevõtlus; ettevõtte strateegiate arendamine, sh rahvusvahelistumise, kasvu ja innovatsioonistrateegiad; juhtimine ja meeskonnatöö; turundus (ülevaade, üldmõisted); turunduse planeerimine; toodangu/teenuste- ja hinnapoliitika; ettevõtte finantseerimisallikad; omahinna arvutamine; kulude struktuur ja kuluarvestuse meetodid; majandusarvestus, aruandlus (rahavoogude prognoos, kasumiaruanne, bilanss), kasumilävi; ärirahandus, finantsanalüüs, raha ajaväärtus, investeeringute eelarvestamine ja tasuvushinnang; start-up ettevõtted ja nende tugisüsteem. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjaid ja spetsialiste ettevõtlusprotsessi eri valdkondadest Eestist ja teistest riikidest."
    ["vljund"]=>
    string(637) "Omab üldist arusaama ettevõtlusest, ettevõtlusprotsessist ja äri planeerimisest, samuti ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest Eestis ja rahvusvaheliselt; •oskab hinnata ärivõimalusi ja analüüsida ettevõtluskeskkonna mõju ettevõtte tegevusele; •omab praktilisi kogemusi ärimudeli kavandamisel, äriplaani koostamisel ja finantsplaanide tegemisel; •omab meeskonnatöö kogemust äriidee arendamisel ja selle rakendamise võimaluste väljaselgitamisel; •oskab äriidee rakendamist ja äriplaani põhjendada ning presenteerida; •omab teadmisi ettevõtte asutamisest ja sellega seotud probleeme lahendada."
  }
  [7601]=>
  object(stdClass)#7602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TMT0050"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "Õppija on võimeline orienteeruma Euroopa Liidu ja maailma töökeskkonnapoliitika eetilistes väärtushinnangutes ning kaasaegsetes arengusuundades, traditsiooniliste ja uute töökeskkonnariskide ja nende ennetamise kaasaegsetes lahendustes ergonoomilise lähenemisviisi alusel, ergonoomika põhisuundades ning eelnevat seostama ettevõtete efektiivsuse suurendamisega"
    ["sisu"]=>
    string(1083) "Õppetöö toimub veebipõhise toega MOODLE e-õpikeskkonnas. Töökeskkonnapoliitika kaasaegsed suunad; ergonoomilise lähenemisviisi aktuaalsus. Psühhosotsiaalsed riskifaktorid. Kognitiivne ja arvutiergonoomika. Inimfaktor. Harjutused: kõik teemad on kaetud harjutustega MOODLE e-õpikeskkonnas. Igal teemal on 10 küsimusest koosnev kontrollküsimustik, õppefoorum, lühiesseed täiendavate materjalide kohta, WIKId. Internetiuuring arvutitööga seonduvate materjalide kohta rahvusvahelistest professionaalsetest internetiandmebaasidest; EL töökeskkonnaalastes direktiivides tööandja kohustuste analüüs; arvutiergonoomia uuring; õnnetusjuhtumi uurimismaterjalide hinnang; tööheaolu investeerimise majandusliku kasumlikkuse analüüs; tööõnnetuste kulude arvutamine; inimese tervisliku seisundi hindamine pulsisageduse ja vererõhunäitajate alusel; tööohutuse kultuuri ja riski kommunikatsiooni hindamine; psühholoogiliste ohutegurite hindamine; töötervishoiu ja tööohutuse sektoraalse profiili koostamine; sotsiaal- ja majanduslike indikaatorite hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(483) "1. Oskab näha ergonoomilist töökeskkonda ettevõtte majandusliku efektiivsuse tõstmise eeldusena. 2. Oskab töötada töökeskkonna-alaste rahvusvaheliste professionaalsete andmebaasidega internetis. 3. Oskab töötada Euroopa Liidu töökeskkonna-alaste direktiividega. 4. Oskab ennetada traditsioonilisi ja uusi töökeskkonnariske ergonoomilise lähenemisviisi alusel. 5. Oskab kasutada probleemide lahendamise tehnoloogiat. 6. Omab grupitöö ning avaliku esinemise kogemust."
  }
  [7602]=>
  object(stdClass)#7603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5001"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7603]=>
  object(stdClass)#7604 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5002"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7604]=>
  object(stdClass)#7605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7605]=>
  object(stdClass)#7606 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5004"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7606]=>
  object(stdClass)#7607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7607]=>
  object(stdClass)#7608 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5007"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7608]=>
  object(stdClass)#7609 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5010"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7609]=>
  object(stdClass)#7610 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5011"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7610]=>
  object(stdClass)#7611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7611]=>
  object(stdClass)#7612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7612]=>
  object(stdClass)#7613 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5014"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7613]=>
  object(stdClass)#7614 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5015"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7614]=>
  object(stdClass)#7615 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5017"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7615]=>
  object(stdClass)#7616 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5019"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7616]=>
  object(stdClass)#7617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5021"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7617]=>
  object(stdClass)#7618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(251) "Omandada süsteemne ülevaade filosoofia põhimõistetest, alldistsipliinidest ja filosoofilise mõtte ajajärkudest. Mõista teaduse, religiooni ja filosoofia seost ja erinevust. Õppida tundma filosoofide inimkäsitlusi ja nende arusaamu kasvatusest"
    ["sisu"]=>
    string(206) "Loengukursus tutvustab filosoofilist mõtlemist ja Euroopa filosoofilises traditsioonis väljakujunenud filosoofilisi probleeme, valdkondi ja kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab eestikeelseid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Omab süstemaatilist ülevaadet filosoofia mõtte ajajärkudest. Saab aru teoloogia, teaduse ja filosoofia erinevusest. Analüüsib erinevate ajastute filosoofide inimkäsitlusi ja kasvatusarusaamu. Põhjendab tekstikriitilises analüüsis oma seisukohti. Oskab omandatud teadmisi siduda oma igapäevase kutsetööga."
  }
  [7618]=>
  object(stdClass)#7619 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5029"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7619]=>
  object(stdClass)#7620 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5031"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7620]=>
  object(stdClass)#7621 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5032"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7621]=>
  object(stdClass)#7622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5035"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7622]=>
  object(stdClass)#7623 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5036"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7623]=>
  object(stdClass)#7624 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5039"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7624]=>
  object(stdClass)#7625 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5040"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7625]=>
  object(stdClass)#7626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5041"
    ["hindamine"]=>
    string(11) "Examination"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Luua alus üliõpilaste kujunevale professionaalsele teadvusele, juhatades neid tundma ning mõistma kasvatuse valdkonnaga seonduvaid põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat."
    ["sisu"]=>
    string(444) "Õppimise kaasaegseid käsitlusi ja õppimise tähendus isiksuse arenguloos. Õppimist soosiv keskkond. Lapsepõlv kultuurilis-sotsioloogilise mõistena. Laps ja tema kasvukeskkond tehnoloogilises tsivilisatsioonis. Perekonna mõiste. Perekonna liigid. Kasvatusstiilid ja –hoiakud. Kasvatusteaduslik uurimus. Kasvatusteaduse uurimisobjektid ja kasvatustegelikkus. XX ja XXI sajandi pedagoogilised suunad kasvatusteaduses ja kasvatusteadlased."
    ["vljund"]=>
    string(634) "Üliõpilane: • suudab orienteeruda kasvatusteaduslikus mõistestikus; • mõistab ja tunneb ära kasvatusega seonduvat problemaatikat ning analüüsida selle põhjuslikkust; • määratleda enese rolli tulevases kasvatustegelikkuses kui selle looja ja selles osaleja. • suhestab loengukursuse temaatika reaalse tegelikkusega, püstitab probleeme, leiab neile lahendusi, teeb üldistusi, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates kasvatusküsimustes; • omab ülevaadet uuringute korraldamise meetoditest ja põhimõtetest; • orienteerub erialases kirjanduses, kasutades seda kasvatustegelikkuse mõistmisel."
  }
  [7626]=>
  object(stdClass)#7627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(468) "Omada süsteemset ülevaadet kasvatusfilosoofia olulisematest ajajärkudest ja teooriatest, kasvatusfilosoofia ainest ja eripärast, kasvatusfilosoofia seostest haridusideoloogia ja hariduspoliitikaga ja kasvatuse eesmärkidest kui väärtustest; Võimaldada saada ülevaade kasvatuse ajaloo peamistest probleemidest, õppida lugema ja analüüsima kasvatuse ajaloo alast kirjandust ning mõistma allikakriitika tähtsust. Omab ülevaadet reformpedagoogika suundadest."
    ["sisu"]=>
    string(332) "Loengukursus tutvustab Euroopa filosoofilises traditsioonis väljakujunenud kasvatusfilosoofilisi probleeme, valdkondi ja kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab eestikeelseid tekste. Loengukursus tutvustab Euroopa kasvatuse ajaloo probleeme, valdkondi ja kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab lühikesi eestikeelseid tekste"
    ["vljund"]=>
    string(526) "Üliõplane: Omab süsteemset ülevaadet kasvatusfilosoofia olulisematest ajajärkudest ja teooriatest. Oskab seostada õpitut kaasaja haridusideoloogia ja hariduspoliitikaga. Teab erinevaid kasvatuse arusaamu (paradigmasid) ning põhjendab tekstikriitilises analüüsis oma kasvatusfilosoofilisi seisukohti. Suudab kaasa rääkida uute haridusstrateegiate üle. Üliõpilane orienteerub kasvatuse ajaloo põhiprobleemides, oskab lugeda ja analüüsida erinevaid kasvatuse ajaloo tekste ning arutleda kasvatuse ajaloo teemadel"
  }
  [7627]=>
  object(stdClass)#7628 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5043"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7628]=>
  object(stdClass)#7629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5044"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(246) "Omada süsteemset ülevaadet kasvatusfilosoofia olulisematest ajajärkudest ja teooriatest, kasvatusfilosoofia ainest ja eripärast, kasvatusfilosoofia seostest haridusideoloogia ja hariduspoliitikaga ja kasvatuse eesmärkidest kui väärtustest."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Loengukursus tutvustab Euroopa filosoofilises traditsioonis väljakujunenud kasvatusfilosoofilisi probleeme, valdkondi ja kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab eestikeelseid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Omab süsteemset ülevaadet kasvatusfilosoofia olulisematest ajajärkudest ja teooriatest. Oskab seostada õpitut kaasaja haridusideoloogia ja hariduspoliitikaga. Teab erinevaid kasvatuse arusaamu (paradigmasid) ning põhjendab tekstikriitilises analüüsis oma kasvatusfilosoofilisi seisukohti. Suudab kaasa rääkida uute haridusstrateegiate üle."
  }
  [7629]=>
  object(stdClass)#7630 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5045"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7630]=>
  object(stdClass)#7631 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5047"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7631]=>
  object(stdClass)#7632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5048"
    ["hindamine"]=>
    string(305) "Osavõtt seminaridest, seminaritöö. Hindeliseks arvestuseks tuleb üliõpilasel esitada seminaritöö, mis koosneb: kirjalikult vormistatud uurimistöö teoreetilisest osast (vähemalt 20 lk.), uurimusliku osa lühikirjeldusest, kasutatud kirjandusest (vähemalt 30 allikat), mis on korrektselt viidatud"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "Toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(574) "Kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise alused ja võimalused. Uuringuprotsessi kavandamine. Uurimisteema valik, probleemi, eesmärgi, hüpoteeside püstitamine. Töö struktuuri esitamine. Teema põhjendus, uuritava probleemi, töö eesmärkide, ülesannete ja hüpoteesi täpsustav esitamine. Töö teema valiku alused. Töö teoreetilise kontseptsiooni koostamise võimalused. Infootsingu alused ja võimalused. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise nõuded. Seminartöö koostamine teoreetilise materjali põhjal. Seminaritöö esitlemine avalikul kaitsmisel."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Üliõpilane: • orienteerub erialases kirjanduses ning omandab võime teaduslikku teksti kirjalikult esitada ja korrektselt vormistada; • toetub valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele; • on suuteline sihikindlalt valima asjakohased uurimismeetodid, analüüsima ja lahti mõtestama saadud uurimistulemusi ning vormistama nõuetekohaselt seminaritöö."
  }
  [7632]=>
  object(stdClass)#7633 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5049"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7633]=>
  object(stdClass)#7634 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5050"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7634]=>
  object(stdClass)#7635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Anda teadmisi õppimisest, õpetamisest, õpikeskkonnst, selle organiseerimisest. Saada teadmisi õpistiilidest ja õpioskustest, kognitiivsest stiilist. Poiste ja tüdrukute erinevustest õppimises. Õppida analüüsima kirjandust ja kasutama omandatud teadmisi praktikas"
    ["sisu"]=>
    string(484) "Loengukursus võimaldab saada teadmisi õppimisest, õpikeskkonnast, erinevatest õpistiilidest. Õpetaja rollist õppeprotsessis, motiveerimisest; Tutvustab erinevate teadlaste seisukohti õppimisest. Kohustuslik kirjandus sisaldab eestikeelseid tekste. Ülevaade kriitilise mõtlemise arendamisest õppeprotsessis, väärtuskasvatusest ja vanemate osast lapse sotsiaalses käitumises. Õpetaja töö iseärasustest tava ja liitrühma tingimustes. Aktiivõppe kasutamisest lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(407) "Üliõpilane omab teadmisi õppimisest, õpivalmidusest ja õpikeskkonnast; oskab langetada sobivaid pedagoogilisi otsuseid; oskab suunata lapse arengut ja õppeprotsessi lapsele sobivate võtete ja meetodite kaudu ; tunneb ja kasutab loovat mõtlemist arendavaid tehnikaid; valdab õpetamise põhioskusi (suhtlemisoskus, sotsiaalse korra loomise ja säilitamise oskus, aktiviseerimis- ja motiveerimisoskus)"
  }
  [7635]=>
  object(stdClass)#7636 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5054"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7636]=>
  object(stdClass)#7637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5056"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(547) "Kursuse raames antakse ülevaade tuntumate eetika teoreetikute seisukohtadest, tutvustatakse lasteaia väärtuspõhimõtete kujundamise erinevaid võimalusi ning arutatakse eetikakoodeksite põhiväärtuste üle. Eetika kursus toetab õpetaja kui professionaali enesemääratlust, aitab teda kutsealase vastutuse ja vabaduse piiritlemisel ning elukestva õppe sihtide seadmisel. Läbivate teemade eesmärgiks on kinnistada õpetajate teadmisi kõlbluse sisu ja kõlbelise arengu erinevatest teooriatest ning õpetaja kõlbelise eeskuju olulisusest"
    ["sisu"]=>
    string(208) "Loengukursus tutvustab tähtsamaid eetika teooria esindajaid, eetika dilemmasid, õpetaja kutse-eetika tähtsamaid seisukohti ning eetika alast kirjandust. Kohustuslik kirjandus sisaldab eestikeelseid tekste."
    ["vljund"]=>
    string(140) "Üliõpilane orienteerub eetika põhiprobleemides, oskab lugeda ja analüüsida erinevaid eetilisi dilemmasid ning arutleda eetika teemadel."
  }
  [7637]=>
  object(stdClass)#7638 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5057"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7638]=>
  object(stdClass)#7639 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5058"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7639]=>
  object(stdClass)#7640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5061"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(242) "Kursuse läbimise tulemusena saavad üliõpilased esmase ülevaate eripedagoogikast kui interdistsiplinaarsest ainest ja hariduslike erivajadustega õppijatest. Üliõpilastel kujunevad teadmised eripedagoogikas käibel olevatest mõistetest."
    ["sisu"]=>
    string(387) "Antakse ülevaade eripedagoogika kohast pedagoogilis-psühholoogiliste distsipliinide hulgas. Tutvutakse eripedagoogikas käibel olevat terminoloogiat ja kategooriaid. Eripedagoogika kategooriad: õppimisraskustega, vaimse alaarenguga, meelepuudega, kõnepuuetega, käitumisprobleemidega lapsed, muukeelsed lapsed, andekad lapsed. Eripedagoogika alane seadusandlus ja eriõppesüsteemid."
    ["vljund"]=>
    string(286) "Üliõpilane omab teadmisi erivajaduste eripedagoogikast kui interdistsiplinaarsest ainest; orienteerub eripedagoogikas käibel olevates mõistetes ja oskab neid kasutada; omab ülevaadet hariduslike erivajadustega õppijatest ning eriõppesüsteemidest ja sellealasest seadusandlusest."
  }
  [7640]=>
  object(stdClass)#7641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5062"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Anda ülevaade andragoogika põhiküsimustest, kujunemisest, andragoogilisest mudelist, õppida tundma täiskasvanute õppimise eripära."
    ["sisu"]=>
    string(305) "Käsitletakse andragoogika põhiküsimusi, andragoogilist mudelit, lähtekontseptsioone, tekkelugu. Tutvutakse täiskasvanu arengupsühholoogia, täiskasvanud õppija iseärasuste, õpimotivaatorite ning -takistustega. Praktiseeritakse erinevaid eneseanalüüsi ning õppimist toetavaid koolitusmeetodeid."
    ["vljund"]=>
    string(441) "Orienteerub andragoogika põhiküsimustes. Oskab püstitada täiskasvanukoolituse eesmärke ja kasutada erinevaid õppimist toetavaid koolitusmeetodeid. Suudab enda arenguga seonduvat reflekteerida. Määratleb oma olulisemad üldpädevused ja nende ülekandmisvõimalused. Püstitab isikliku arengu eesmärgid ja määratleb nende realiseerimise võimalused. Mõistab enesetäiendamise vajalikkust, määratleb arendamist vajavad valdkonnad"
  }
  [7641]=>
  object(stdClass)#7642 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5063"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7642]=>
  object(stdClass)#7643 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5064"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7643]=>
  object(stdClass)#7644 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5067"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7644]=>
  object(stdClass)#7645 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5068"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7645]=>
  object(stdClass)#7646 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5069"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7646]=>
  object(stdClass)#7647 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5070"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7647]=>
  object(stdClass)#7648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5071"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "--"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7648]=>
  object(stdClass)#7649 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5072"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7649]=>
  object(stdClass)#7650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5074"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Arendada oma kõneaparaati, koguda kõnetehnilisi treeningharjutusi probleemsete häälikute korrigeerimiseks, anda draamatöö kogemusi miniteatri vormis etenduste mängimisega, tutvustada ilukirjandusliku teksti - luule ja proosa esitamise põhireegleid"
    ["sisu"]=>
    string(247) "Pikemaajalise draamatöö projekti läbiviimise kavand Nena Steniuse meetodi alusel; minietendused rühmatöö vormis sirmi- ja lauateatris; lasteluuletuste analüüs ja ettekandmine; luulekompositsioonide koostamine ; dramatiseeringu kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(309) "Üliõpilane omab isiklikku lasteluuletuste repertuaari ja esitab neid vormist lähtuvalt, koostab ja lavastab luulekompositsioone tähtpäevade puhuks, esitab ja dramatiseerib reeglitekohaselt proosateksti, kavandab draamatöö vormis pikemaajalisi projekte igapäevatöös ilmnenud probleemidest lähtuvalt."
  }
  [7650]=>
  object(stdClass)#7651 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5075"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7651]=>
  object(stdClass)#7652 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5076"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7652]=>
  object(stdClass)#7653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5079"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(56) "Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade liikumisõpetusest"
    ["sisu"]=>
    string(451) "Kehaline aktiivsus ja tervis,; kehalise aktiivsuse mõju ja tervisesoovitused. Kehaline kasvatus/liikumisõpetus ja sport. Kasvamine ja arenemine; isiksuse psühhomotoorne areng. Kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse eesmärgid ja funktsioonid. Kehalise kasvatuse vahendid. Kehalised harjutused liikumisõpetuse põhivahendina, kehaliste harjutuste õpetamise põhiprintsiibid ja meetodid. Liikumismängud ja põhiliikumisviisid laste liikumisõpetuses."
    ["vljund"]=>
    string(310) "Üliõpilane - omab kaasaegset informatsiooni oma töövaldkonnas toimetulekuks ning suudab oma teadmisi töös rakendada; - kasutab liikumistegevusel korrektset terminoloogiat; - tunneb laste motoorset arengut ja nende liikumisõpetuse korraldamise iseärasusi; - valib ja viib läbi eakohaseid liikumismänge"
  }
  [7653]=>
  object(stdClass)#7654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5080"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Üliõpilaste teadmise ja praktiliste oskuste kujundamine ltervsliku ja apse arengut soodustava kasvukeskkonna loomiseks"
    ["sisu"]=>
    string(495) "Kodukultuuri ainetsükli olemus ja tähtsus. Laste füüsilise kasvukeskkonna kujundamine lasteasutuses ja kodus, tervislikkuse printsiipe arvestades. Korrastustööde läbiviimise põhimõtted ja tähtsus. Korra- ja tööharjumuste kujundamine lastel Lasteriietuseks sobilikud tekstiilimaterjalid ja nende hooldus. Söömiskultuuri põhialused ja nende õpetamine lastele. Õpetaja isiksus ja eeskuju laste eetiliste väärtuste kujunemisel. Lapse kombekas käitumine erinevates situatsioonides"
    ["vljund"]=>
    string(304) "Üliõpilane -oskab luua tervislikku ja lapse arengut soodustavat kasvukeskkonda lasteaias -orienteerub kaasaegsetes ohutust järgivates korrastustööde läbiviimise põhitõdedes -tunneb laste tervisliku toitumise põhialuseid -tunneb kombeõpetuse aluseid, kujundab ja toetab laste eetilist käitumist"
  }
  [7654]=>
  object(stdClass)#7655 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5081"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7655]=>
  object(stdClass)#7656 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5082"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7656]=>
  object(stdClass)#7657 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5083"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7657]=>
  object(stdClass)#7658 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5084"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7658]=>
  object(stdClass)#7659 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5085"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7659]=>
  object(stdClass)#7660 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5086"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7660]=>
  object(stdClass)#7661 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5087"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7661]=>
  object(stdClass)#7662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5088"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7662]=>
  object(stdClass)#7663 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5089"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7663]=>
  object(stdClass)#7664 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5091"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7664]=>
  object(stdClass)#7665 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5094"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7665]=>
  object(stdClass)#7666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5095"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7666]=>
  object(stdClass)#7667 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5096"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7667]=>
  object(stdClass)#7668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5100"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "Võimaldada saada ülevaade eesti ja välis-lastekirjanduses kajastuvatest probleemidest. Väärtustada lastekirjanduse tähtsust ja vajalikkust pedagoogilise protsessi toetajana.."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Lastekirjanduse kunstiline ja kasvatuslik olemus. Arutletakse lasteraamatutes esinevate tegelaskujude üle, käsitletavaid probleeme, tekkinud situatsioone ja pakutavaid lahendusi. Tutvustakse erinevate kirjanduslike žanritega ja luuakse valmisolek neid vahendama järgmisele põlvkonnale"
    ["vljund"]=>
    string(219) "Üliõpilane identifitseerib tähtsamaid eesti- ja väliskirjanduse teoseid. Analüüsib ja üldistab teostes esinevate tegelaskujude tegevusi ja juhtumeid. Tunneb vajadust vahendada lastekirjandust noorele põlvkonnale"
  }
  [7668]=>
  object(stdClass)#7669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5101"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias"
    ["vljund"]=>
    string(356) "Üliõpilane: Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; Omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest."
  }
  [7669]=>
  object(stdClass)#7670 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5104"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7670]=>
  object(stdClass)#7671 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5105"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7671]=>
  object(stdClass)#7672 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5106"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7672]=>
  object(stdClass)#7673 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5107"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7673]=>
  object(stdClass)#7674 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5108"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7674]=>
  object(stdClass)#7675 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5109"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7675]=>
  object(stdClass)#7676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5110"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Õppeaine annab teadmisi lapse keele ja kõne arendamisest eelkoolieas, selle õpetamise printsiipidest, metoodikast ja integreerimisvõimalustest lapse teiste tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Mõisted “keel” ja “kõne”. Emakeele tähtsus. Keele omandamise eeldused. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline külg. Sidus kõne. Kuulamine ja rääkimine. Keelevõime ja mõistmisstrateegiad. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Kõne ja suhtlemine. Kõne ja mäng. Õppemäng. Vestlus, arutelu. Jutustamine. Lavastused. Laps ja raamat."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane -oskab luua vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks, -tunneb erinevaid metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu."
  }
  [7676]=>
  object(stdClass)#7677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5111"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused loodusõpetuse õpetamise eesmärkide, õppe printsiipide ja õpisisu mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Loodusõpetuse eesmärgid ja sisu, õpetamise printsiibid, loodusõpetuse teemade integreerimine teiste valdkondade ja õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevustega, õpikeskkond, loodusalaste teadmiste omandamise iseärasused, loodusalaste õpitegevuste organiseerimise vormid ja metoodilised võtted (vaatlus, katse, õppekäik jne), õppevahendite ja -materjalide valmistamine ja kasutamine, õppetegevuse planeerimine, õuesõpe, tehniliste vahendite kasutamine loodusõpetuses."
    ["vljund"]=>
    string(657) " toob välja ja hindab loodusalaste teadmiste ja loodusega seotud väärtushinnangute olulisuse lapse arengus ja maailmapildi kujunemises;  teab loodusalaste teadmiste õpetamise eesmärke ja sisu;  rakendab loodusalaste teadmiste õpetamise printsiipe KELARÕki üldoskuste ja valdkondade eeldatavate tulemuste saavutamiseks;  valib ja kasutab loodusalaste teadmiste õpetamiseks sobilikke vahendeid;  valib ja kasutab õpetamisel otstarbekaid õppemeetodeid, uurivat õpetust, lõimib erinevate valdkondade temaatikat loodusõpetusega (loob soodsa õpikeskkonna);  kasutab otstarbekalt IKT võimalusi loodusalaste teadmiste õpetamiseks."
  }
  [7677]=>
  object(stdClass)#7678 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5112"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7678]=>
  object(stdClass)#7679 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5113"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7679]=>
  object(stdClass)#7680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5116"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Õppeaine annab teadmisi matemaatika põhimõistetest, õpetamise printsiipidest, tegevuste kavandamise ja läbiviimise metoodikast ning teiste ainevaldkondadega lõimimise võimalustest eelkoolieas."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Matemaatika õpetamise didaktilised alused. Matemaatikadidaktika põhimõisted ja -tegevused. Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu. Matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused ja nende kujundamine. Matemaatika riiklikus õppekavas, matemaatikategevuste lõimimine õppe-kasvatustöösse. Matemaatika teemad lasteaias (hulgad, orienteerumine ajas ja ruumis, loendamine ja arvutamine, suurused, mõõtühikud, tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid). Mängu osa matemaatika õpetamisel, õppevahendid."
    ["vljund"]=>
    string(615) "Üliõpilane:  seostab teoreetilised teadmised ainest elementaarsete matemaatiliste oskuste praktilise õpetamisega ning juhendab õppimist eakohaselt;  kasutab matemaatikategevustest rääkides korrektset terminoloogiat;  lõimib matemaatiliste oskuste õpetamise igapäevategevuste ja teiste valdkondade tegevustega;  arvestab individuaalseid eripärasid, laste huvisid ning kaasab lapsi aktiivselt õppetegevusse, kasutades selleks mängulisi võtteid, praktilisi tegevusi ja igapäevaseid vahendeid/materjale;  seostab, analüüsib ja hindab erinevaid didaktilisi lahendusi ja nende otstarbekust."
  }
  [7680]=>
  object(stdClass)#7681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5117"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7681]=>
  object(stdClass)#7682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5118"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Anda ülevaade lapse muusikalisest arengust ja muusika kui tegevuse erinevatest võimalustest alushariduses"
    ["sisu"]=>
    string(513) "Muusikaõpetuse eesmärgid. Muusikaliste võimete kujunemine. Musikaalsus. Muusikalise tegevuse liigid. Rahvakalendri tähtpäevad. Muusika kuulamine. Muusika kuulamise läbiviimine erinevates vanuseastmetes. Laulmine. Laululise tegevuse liigid. Lapse hääle hoidmine ja arendamine. Diferentseeritud töö. Eesti tuntumad lastelaulude heliloojad, rütmiline liikumine, peenmotoorika. Koordinatsioon. Laste pillid. Improvisatsioon. Muusikaliste tegevuste lõimimine õppe-kasvatustöösse ja igapäevategevustesse"
    ["vljund"]=>
    string(439) "Üliõpilane: - omab ülevaadet muusikaõpetuse didaktika põhimõistetest ja printsiipidest o oskab kasutada laste muusikaliste tegevuste arendamisel mängulisi võtteid o oskab valida ja kasutada sobivaid muusikaga seotud tegevusi ning tõlgendada neid loovalt ja lõimida igapäevategevustesse o kogub ja tõlgendab loovalt kunsti- ja käsitöö alast informatsiooni tegevuste mitmekesistamiseks ja mõistab elukestva õppe vajalikkust."
  }
  [7682]=>
  object(stdClass)#7683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5119"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Liikumisõpetuse didaktika aluste teadmine ja rakendamine liikumisõpetuse korraldamisel"
    ["sisu"]=>
    string(587) "Liikumisõpetuse didaktika aine ja ülesanded. Liikumisõpetuse arendamise sisu, vormid, ülesanded ja meetodid. Väikelaste ja koolieelikute motoorika arengu iseärasused, nende arvestamine liikumisõpetuse korraldamisel. Liikumistegevus lasteaias, tegevuse struktuur ja läbiviimise võimalused. Liikumisõpetuse lõimimine teiste KELA RÕK valdkondade tegevustega. Diferentseeritud töö laste kehalisel arendamisel. Erinevate kehaliste harjutuste õpetamine (rivi-korra harjutused, üldarendavad harjutused, põhiharjutused). Liikumismängud lasteaias. Liikumisõpetuse planeerimine."
    ["vljund"]=>
    string(429) "Üliõpilane: - Omab ülevaadet liikumisõpetuse didaktika alustest ning tunneb liikumisõpetuse korraldamise iseärasusi; - oskab kavandada ja läbi viia erinevaid liikumistegevusi, - valib ja kasutab sobivaid meetodeid, võtteid liikumistegevuste läbi viimisel, kasutab korrektset terminoloogiat; - lõimib erinevate valdkondade temaatikat liikumisõpetusega. - kasutab laste liikumistegevuste arendamisel mängulisi võtteid."
  }
  [7683]=>
  object(stdClass)#7684 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5120"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7684]=>
  object(stdClass)#7685 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5121"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7685]=>
  object(stdClass)#7686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5123"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "Võimaladada saada ülevaade lasteaia ja õpetaja rollist liiklusohutuse mõjutamisel"
    ["sisu"]=>
    string(631) "Eesti rahvusliku liiklusohutuse programmi eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks laste õpetamise tasandil. Õigusaktid liikluskasvatuses. Lasteaia ja õpetaja roll liiklusohutuse mõjutamisel. Laste liikluskäitumise ja juhtimise strateegiad. Reeglid ja tegevused ohutu ning soodsa liikluskeskkonna loomisel lasteaia territooriumi piires. Lasterühma saatjana rühma ohutuse tagamine, praktiline tegevus liikluskeskkonnas liikluse reguleerijana lasterühmaga teed ületades. Õpetaja liiklusohutusalane pädevus. Liikluskasvatuse lõiming tegelustes. Liikluskasvatuse osa alushariduse õppekavas ja lasteaia töökavas."
    ["vljund"]=>
    string(504) "Üliõpilane - väärtustab liiklusohutust ja on eeskujuks kaasliiklejatele; - omab süsteemset ülevaadet liiklusohutusega seonduvatest tegevustest, õigusaktidest ja seadustest; - rakendab liikluskasvatuse temaatika lõimimist igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses; - tagab lasterühma ohutuse õppekäikudel ja lasterühma saatjana kasutab ohutusvesti, mõistab liikluse reguleerija kohustusi ning vastutust; - on võimeline tegema liiklusohutusalast koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega"
  }
  [7686]=>
  object(stdClass)#7687 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5124"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7687]=>
  object(stdClass)#7688 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5125"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7688]=>
  object(stdClass)#7689 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5126"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7689]=>
  object(stdClass)#7690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5127"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(398) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks töös 3-5aastaste lastega, toetades oskust seostada oma praktilisi kogemisi teoreetiliste teadmistega. Toetada üliõpilaste oskuste kujunemist lasterühma ea- ja arengukohase õppe-kasvatusprotsessi korraldamiseks Toetada üliõpilase oskust reflekteerida oma professionaalset arengut ning tema kutsealase rollipildi kujunemises"
    ["sisu"]=>
    string(958) "-Üliõpilane töötab 4(3)-5 aastaste lasterühmas rühmaõpetaja juhendamisel. Lähtutakse lasteaia tegevust reguleerivatest dokumentidest (KELA seadus, Riiklik Õppekava, lasteaia aastaplaan ja õppekava, rühma tegevuskava). Vaadeldakse ja analüüsitakse õppe-kasvatusprotsessi rühmas (õpetaja, kaasüliõpilase, laste tegevus, õpimeetodid, vahendid, koostöö). Viiakse läbi iseseisvalt rühma õppetegevusi (3-5 aastaste laste õppetegevused, nende kavandamine, mänguliste võtete kasutamine õppe-kasvatusprotsessis, eakohase lastekirjanduse kasutamine), igapäevategevusi, juhendatakse laste mängu. Tähelepanu pööratakse tegevuse eesmärgistamisele ja tegevusvaldkondade lõimimisele. Tutvutakse rühmas kasutatavate laste arengu hindamise meetoditega. Vaadeldakse rühma esteetilist ja emotsionaalsete keskkonda, aidatakse kaasa selle kujundamisele. Tehakse aktiivselt koostööd rühmas ja kogu lasteaias, osaletakse ühistegevustes. •"
    ["vljund"]=>
    string(718) "üliõpilane •Oskab koostada kuu- ja nädalaplaane, lähtudes lasteaia tegevust reguleerivatest dokumentidest. •Oskab kavandada ja viia läbi erinevaid õppetegevusi, reflekteerib enese tegevust kasutades eneseanalüüsi ringi. •Oskab kujundada lapsest lähtuva mängulise ja turvalise kasvu- ja õpikeskkonna (kavandab ja viib läbi rühma igapäevaseid tegevusi; juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad, kasutab mängulisi võtteid õppetegevustes ja igapäevategevustes) •Teeb koostööd laste ürituste ja lasteasutuse ühistegevuste kavandamisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel •Analüüsib ja hindab kriitiliselt enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset"
  }
  [7690]=>
  object(stdClass)#7691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5128"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(409) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks töös 6-7aastaste lastega (eelõpetuseks) toetades oskust seostada oma praktilisi kogemisi teoreetiliste teadmistega. Toetada üliõpilaste oskuste kujunemist lapse arengu analüüsimiseks ning õppe-kasvatusprotsessi korraldamiseks. Toetada üliõpilase arengut ennastreflekteerivaks õpetajaks ning tema kutsealase rollipildi kujunemises."
    ["sisu"]=>
    string(914) "-Lähtutakse RÕKist, lasteaia aastaplaanist ja õppekavast, rühma tegevuskavast, nädalakavast, koostatakse iseseisvalt nädalakava.. Tähelepanu pööratakse eesmärgistamisele ja tegevuste lõimimisele. Kavandatakse ja viiakse läbi 6-7 aastaste laste õppetegevusi (teemategevusi ja/või tehakse lastega projektitöid, kasutatakse mängu, mängulisi võtteid ja lastekirjandust õppeprotsessis). Järgides rühma päevakava viiakse läbi igapäevategevused ja vaadeldakse/juhendatakse 6-7 aastaste laste mängu.. Tutvutakse laste koolivalmiduse hindamismeetoditega. ning lasteaia ja kooli koostööga. Vaadeldakse ja analüüsitakse sotsiaalset keskkonda (lastevahelised suhted, suhted laste ja täiskasvanute vahel; täiskasvanutevahelised suhted, meeskonnatöö). Analüüsitakse järjepidevalt õppe-kasvatusprotsessi ja enese tegevust, hakkamasaamist rühmaõpetaja tööga, lasterühma juhendamisega. •"
    ["vljund"]=>
    string(941) "Uliõpilane •Oskab kavandada oma tegevust lähtudes lasteaia ja õpetaja tegevust reguleerivatest dokumentidest (RÕK, lasteaia arengukava, õppekava, sisekorra eeskirjad, õpetaja eetikakoodeks) •Oskab koostada nädalakava lähtudes üldõpetuslikust põhimõttest •Oskab kavandada ja viia läbi õppetegevusi, kasutades tegevuste ja ainevaldkondade lõimimise võimalusi ning lapsi aktiivselt kaasavaid õpimeetodeid. •Kujundab loovalt pedagoogilist keskkonda ja väärtustab mängu lapsest lähtuva kasvatuse kontekstis, •Suhtleb aktiivselt laste ja lastevanematega, teeb koostööd lasteaia ja rühma personaliga •Oskab analüüsida õpetaja tegevust õppe-kasvausprotsessi läbiviimisel ning rühma keskkonna kujundamisel •Oskab analüüsida lapse koolivalmiduse taset. •Oskab kavandada ja valmistada eakohaseid õppevahendeid Analüüsib ja hindab kriitiliselt enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset"
  }
  [7691]=>
  object(stdClass)#7692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5129"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "-arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "-Luua võimalused tutvumiseks klassiõpetaja tööga ja õppe-kasvatustegevuse korraldusega põhikooli esimeses astmes."
    ["sisu"]=>
    string(255) "-klassiõpetaja ja lasteaiaõpetaja tööd, nende tööülesandeid. Vaadeldakse I klassis kasutatavad õpimeetodeid. Analüüsitakse I klassis lapse tunniplaani ja töökoormust. Tegeldaks lastega õppetundide vaheajal ja aidatakse õpetajat õppetundides"
    ["vljund"]=>
    string(384) "-üliõpilane •Omab esmast ettekujutust õppe- ja kasvatustegevusest põhikooli I astmes. •Teab klassiõpetaja tööülesandeid. •Oskab näha sarnasusi ja erisusi koolis ja lasteaias õppe- ja kasvatustöö kavandamise osas, kasutatavates õpimeetodites ja töökorralduses. •Oskab analüüsida laste kohanemist koolis ja kooli valmisolekut laste sujuvaks kohanemiseks koolis."
  }
  [7692]=>
  object(stdClass)#7693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5130"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Luua võimalused erinevate pedagoogiliste lähenemiste praktiseerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(985) "Üliõpilane töötab koostöös õpetajaga Vaadeldakse järgmist: Lasteaia aastaplaan ja õppekava, rühma (õpetaja) tegevuskava, nädalakava eripära võrreldes tavalasteaiaga/tööga rühmas. Laste arengu hindamise meetodid (rühmas, õpetajal). Päevakava, igapäevategevuste, õppetegevuste kavandamise ja organiseerimise eripära. Laste individuaalsuse arvestamine, laste teadmised ja oskused. Koostöö ühise eesmärgi nimel. Viiakse läbi igapäevategevusi, juhendatakse laste mängu arvestades laste isikupära. Viiakse läbi õppetegevusi koos õpetajaga õpetaja koostatud kavade järgi. Praktika-seminaril võrreldakse omavahel erinevate lasteaedade alternatiivmetoodikatest lähtuvaid töö põhimõtteid, eripära. Võrreldakse erinevate õpetajate (muusika-, kunsti- liikumisõpetaja) ülesandeid ja nende töökorraldust, koostööd rühmaõpetajatega. Võrreldakse erivajadustega laste, sobitus-, sega-, keelelümblusrühmade, võõrkeelsete rühmade töö eripära."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja omandatud oskusi: 1.töös erivajadustega lastega (kõnepuuded, vaimupuuded, liikumispuuded); 2. muukeelsete lastega (venekeelsed, inglisekeelsed, soomekeelsed rühmad); 3. liikumis-, muusika- või kunstiõpetajana või 4. erinevates päevahoiu vormides (eelkool, perepäevahoid) • Kavandab ja viib koos õpetajaga läbi kõiki õppetegevusi kasutades võimalikult palju tegevuste lõimimise võimalusi • Viib läbi rühma igapäevaseid (või vastava valdkonnaalaseid) tegevusi. • Analüüsib ja hindab lasteaia- ja rühmasisest meeskonnatööd ning koostööd lastevanematega rühmas"
  }
  [7693]=>
  object(stdClass)#7694 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5131"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7694]=>
  object(stdClass)#7695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5132"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(410) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste loovaks praktiliseks rakendamiseks toetades oskust seostada oma praktilisi kogemisi teoreetiliste teadmistega. Toetada üliõpilaste oskuste kujunemist lasterühma ea- ja arengukohase õppe-kasvatusprotsessi korraldamiseks ning meeskonnatööks lasteaia kollektiivis Toetada üliõpilase oskust reflekteerida oma professionaalset arengut ning tema kutsealase rollipildi"
    ["sisu"]=>
    string(782) "Üliõpilane töötab iseseisvalt lasterühmas Töötatakse rühmaõpetajana (võib ka valitud suunal, nt alternatiivmetoodikaid kasutavas rühmas), enamasti oma tulevases töökohas. Järgitaks koolieelset lasteasutust puudutavat sedusandlust ja dokumente ning praktika-lasteaia tavasid ning traditsioone. Kavandatakse ja vastutatakse kogu õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimise eest (Lapse päev. Õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine õppeprotsessis.. Laste individuaalsuse arvestamine, laste eakohased teadmised ja oskused, väärtuskasvatus.) Osaletakse meeskonnatöös rühmas ja lasteaias. Suheldakse lapsevanematega, neid lihtsamates küsimustes pedagoogiliselt nõustades. Reflekteeritakse oma tegevuse tulemusi, analüüsitakse oma kutseoskuste taset."
    ["vljund"]=>
    string(705) "Üliõpilane • Oskab kavandada iseseisvalt rühma kuuplaani ja/või nädalakavad lähtudes nädalakava koostamisel teematerviklikust põhimõttest. • Kavandab ja viib iseseisvalt läbi kõiki õppetegevusi (muusika soovi korral) kasutades võimalikult palju tegevuste lõimimise võimalusi. • Kujundab loovalt pedagoogilist keskkonda ja väärtustab mängu lapsest lähtuva kasvatuse kontekstis, • Osaleb aktiivselt lasteaia ja rühma meeskonnatöös. • Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot, nõustab lihtsamates küsimustes. • Analüüsib lasteaia- ja rühmasisest meeskonnatööd ning koostööd lastevanematega rühmas. • Analüüsib ja hindab enda kutseoskusi"
  }
  [7695]=>
  object(stdClass)#7696 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5133"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7696]=>
  object(stdClass)#7697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5134"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(135) "Anda ülevaade laste peamistest sotsioemotsionaalsetest probleemidest ning nende põhjustest, ennetamise- ja toimetuleku põhimõtetest"
    ["sisu"]=>
    string(238) "Käsitletakse laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme ning põhjusi. Analüüsitakse hästitoimiva ja düsfunksionaalse pere tunnuseid ning sotsiaalvõrgustiku võimalusi kriitilistesse situatsioonidesse sattunud lapse abistamisel"
    ["vljund"]=>
    string(588) "üliõpilane: oTunneb lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi ning hästitoimiva ning düsfunktsionaalse perekonna tunnuseid. oTunneb lapse emotsionaalse arengu eripära ning sotsiaalsete oskuste arengu põhimõtteid ning puudulike sotsiaalsete oskuste negatiivseid tagajärgi. o Mõistab väärkohtlemise mõju lapsele ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsust. oTunneb erivajadusega lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning abistamise võimalusi. oTunneb käitumisraskuste ennetamise ja nendega toimetuleku võimalusi ning lasteaiaõpetajate vastutst."
  }
  [7697]=>
  object(stdClass)#7698 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5135"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7698]=>
  object(stdClass)#7699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5136"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist kasutamaks erinevaid arvuti ja interneti võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(953) "-Arvuti kasutamise reeglid ja võimalused. Suhtlemine arvutis, e-kiri. Interneti võimalused. Interneti kasutamise reeglid. Ajaveeb, koduleht. Küsitluste kasutamine lasteaias Veebipõhiste küsitluste koostamise võimalused. Pildid. Piltide otsimine internetist. Piltide töötlemine. Erinevad pilditöötlusprogrammid. Piltide kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Joonistamine arvutis. Erinevad joonistusprogrammid. Internetileheküljed õpetaja abistajana õppeprotsessi mitmekesisemaks muutmisel. Esitlused lasteaia õppeprotsessis. Slaidiesitluste loomine (PowerPoint, GoogleDocs, OpenOffice, Prezi). Ristsõnad, töölehed lasteaia õppeprotsessis. Ristsõnade, töölehtede koostamise programmid. Ristsõnade, töölehtede koostamise võimalused internetis. Diplomid, tänukirjad, kalendrid jm internetist. Eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, nende kasutamine õppeprotsessis. Puzzle õppeprotsessis. Puzzle koostamise programmid."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Üliõpilane • teab arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid • omab ülevaadet ja kasutab IKT-vahendeid õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel • omab ülevaadet erinevatest lastele mõeldud õppeprogrammidest • kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel"
  }
  [7699]=>
  object(stdClass)#7700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5137"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuslane orienteerub Eestis enim levinud alternatiivpedagoogikates, näeb nende seost tavapedagoogikaga ning oskab lasteaias kasutada mõningaid elemente neist."
    ["sisu"]=>
    string(654) "Loengutes käsitletakse järgmiseid teemasid: alternatiivpedagoogika mõiste, täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne ja lapsest lähtuv pedagoogika; Maria Montessori elu ja tegevus, Montessori pedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana; Hea Alguse metoodika: keskustus ja lapse valikuvabadus; Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus, töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel; J. Käisi pedagoogika: üldõpetus, isetegevus ja individuaalne tööviis, teemapõhine õpe lasteaias; Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(422) "Üliõpilane eristab, interpreteerib ja hindab kriitliselt alternatiivpedagoogilisi (Käisi, Montessori, Waldorf- ja Reggiopedagoogika, Hea Alguse metoodika) lähenemisi; viib kokku alternatiivpedagoogilise lähenemise looja ja tema olulisemad pedagoogilised põhimõtted; suhestab loengukursuse temaatika reaalse tegelikkusega, leiab võimalusi erinevate alternatiivpedagoogiliste elementide rakendamiseks lasteaiatöös."
  }
  [7700]=>
  object(stdClass)#7701 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5138"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7701]=>
  object(stdClass)#7702 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5139"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7702]=>
  object(stdClass)#7703 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5140"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7703]=>
  object(stdClass)#7704 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5141"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7704]=>
  object(stdClass)#7705 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5142"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7705]=>
  object(stdClass)#7706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5145"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7706]=>
  object(stdClass)#7707 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5146"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7707]=>
  object(stdClass)#7708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5147"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Anda ülevaade uurimistöö kavandamise ja läbiviimise põhialustest ning kujundada valmidus iseseisvaks uurimistööks kasvatusteaduste valdkonnas. Õpetada märkama uurimistöö laiemat konteksti."
    ["sisu"]=>
    string(887) "Erialase kirjanduse mõiste. Infokirjaoskus. Erialase kirjanduse otsingustrateegiad. Viitamine. Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine. Teadustöö põhimõisted. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused. Töö kirjutamise stiil ja keel. Teadusliku uurimistöö olemus ja etapid. Teaduslik diskursus ja väljendusviis. Teadustöö eetika. Plagiaat. Teadustekstide liigid. Uurimuse ülesehitus. Teema valik ja piiritlemine. Uurimistöö suhe teooriaga. Probleem ja hüpotees. Tsiteerimine, refereerimine ja parafraseerimine. Analüütilise refereerimise põhimõtted. Vormistamine: viitamine ja kirjandusloetelu. InfootsingAndmekogumine ja andmeanalüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses strateegias. Meetodite valik. Kvantitatiivne uurimus. Kvantitatiivne andmetöötlus ja selle staadiumid. Kvalitatiivne uurimus. Intervjueerimine ja selle liigid. Vaatlus. Bibliograafiline uuring."
    ["vljund"]=>
    string(741) "Üliõpilane: - integreerib teadmised teadustöö põhimõistetest varem saadud teadmistega kasvatusteaduses, arendades selle läbi oma teoreetilist mõtlemist, kasvatusteaduslike probleemide nägemise oskusi - toetub valitud probleemi analüüsimisel kaasaegsetele teooriatele ja sobivatele uurimismeetoditele; - teab olulisi kirjeldava ja järeldava statistika suurusi ja vahendeid; - oskab kasutada tarkvaralisi vahendeid statistiliste andmete töötlemiseks ja esitamiseks; - teab olulisi kvalitatiivseid uurimismeetodeid; - on suuteline sihikindlalt valima asjakohased uurimismeetodid, analüüsima ja lahti mõtestama saadud uurimistulemusi, et vormistada nõuetekohaselt lõputöö; - demonstreerib esitluse ja vormistuse korrektsust."
  }
  [7708]=>
  object(stdClass)#7709 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5150"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7709]=>
  object(stdClass)#7710 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5152"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7710]=>
  object(stdClass)#7711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5153"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda ülevaade andekuse liikidest, arendamise meetoditest, andekusest kui erivajadusest kujundada okust luua andekuse ja loovuse arendamiseks soodsat keskkonda"
    ["sisu"]=>
    string(554) "-Andekuse ajaloost. Andekuse mõiste, intelligentsus, loovus. Andekuse liigid, andeka lapse tunnused. Võimete avaldumiseks vajalikud faktorid. Andekust iseloomustavad mudelid. Andekuse diagnoosimise meetodid. Andekus kui erivajadus. Andekas erivajadusega laps. Annete arendamine kui individualiseerimise valdkond lasteaias. Andeka lapse arengut soodustav kasvukeskkond lasteasutuses.. Andekas laps ja vanemad, kodune kasvukeskkond. Isiksus ja loovus. Loovuse komponendid. Loovuse arendamise meetodid. Loovus ja soodne keskkond. Loovuse avaldumise toetam"
    ["vljund"]=>
    string(271) "üliõpilane: - omab teadmisi andekuse, intelligentsuse ja loovuse mõistetest, liikidest ja arendamise meetoditest; - märkab laste andekust, sealhulgas erivajadusega lapse andekust - oskab kujundada toetavat keskkonda loovuse arendamiseks ja andekuse väljakujunemiseks"
  }
  [7711]=>
  object(stdClass)#7712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5154"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(332) "-Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia."
    ["vljund"]=>
    string(549) "Üliõpilane: •Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; • Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; •Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; •Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida"
  }
  [7712]=>
  object(stdClass)#7713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5155"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Õppeaine eesmärgiks on õppida tundma erivajadustega lapsi ja nende vajadusi, võimalusi nende õppimise toetamiseks lasteaias võrgustiku ja õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse varajase märkamise ja sekkumispedagoogika põhimõtteid. Tutvutakse sobitus- ja erirühma õppekasvatustöö- ja töökorralduse eripäraga ning kasvukeskkonna kohandamise põhimõtetega lähtuvalt erivajaduse alatüübist. Analüüsitakse probleeme, mis takistavad varast märkamist ja sekkumist."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Tunneb Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid erivajadusega lapse arengu toetamisel. Omab ülevaadet varajase sekkumise olemusest, eesmärkidest ja üldpõhimõtetest. Tõlgendab ja hindab erinevaid erivajaduslikke probleeme. Oskab rakendada kasvukeskkonna kohandamise põhimõtteid erinevat tüüpi lasteaiarühmades. Mõistab meeskonnatöö vajalikkust erivajadusega lapse arendamisel"
  }
  [7713]=>
  object(stdClass)#7714 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5156"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7714]=>
  object(stdClass)#7715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5157"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Õppeaine eesmärk on kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks ning toetada organisatsiooni- ja enesehindamise meetodite kasutamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(615) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteet hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi mõiste erinevad käsitused. Kvaliteedimudelid, hindamise valdkonnad ja kriteeriumid. Lasteasutuse tulemuslikkuse hindamine erinevatel tasanditel. Organisatsiooni- ja enesehindamise meetodid, nende rakendamine asutuse töö juhtimisel ja tulemuslikkuse hindamisel."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Üliõpilane tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; orienteerub erinevates lasteasutuse tegevusvaldkondade analüüsi, tagasiside ja hindamismeetodites."
  }
  [7715]=>
  object(stdClass)#7716 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5160"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7716]=>
  object(stdClass)#7717 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5161"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7717]=>
  object(stdClass)#7718 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5162"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7718]=>
  object(stdClass)#7719 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5164"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7719]=>
  object(stdClass)#7720 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5166"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7720]=>
  object(stdClass)#7721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5168"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7721]=>
  object(stdClass)#7722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5169"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Luua võimalused erinevate pedagoogiliste lähenemiste praktiseerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(985) "Üliõpilane töötab koostöös õpetajaga Vaadeldakse järgmist: Lasteaia aastaplaan ja õppekava, rühma (õpetaja) tegevuskava, nädalakava eripära võrreldes tavalasteaiaga/tööga rühmas. Laste arengu hindamise meetodid (rühmas, õpetajal). Päevakava, igapäevategevuste, õppetegevuste kavandamise ja organiseerimise eripära. Laste individuaalsuse arvestamine, laste teadmised ja oskused. Koostöö ühise eesmärgi nimel. Viiakse läbi igapäevategevusi, juhendatakse laste mängu arvestades laste isikupära. Viiakse läbi õppetegevusi koos õpetajaga õpetaja koostatud kavade järgi. Praktika-seminaril võrreldakse omavahel erinevate lasteaedade alternatiivmetoodikatest lähtuvaid töö põhimõtteid, eripära. Võrreldakse erinevate õpetajate (muusika-, kunsti- liikumisõpetaja) ülesandeid ja nende töökorraldust, koostööd rühmaõpetajatega. Võrreldakse erivajadustega laste, sobitus-, sega-, keelelümblusrühmade, võõrkeelsete rühmade töö eripära."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Üliõpilane rakendab õpitud teadmisi ja omandatud oskusi: 1.töös erivajadustega lastega (kõnepuuded, vaimupuuded, liikumispuuded); 2. muukeelsete lastega (venekeelsed, inglisekeelsed, soomekeelsed rühmad); 3. liikumis-, muusika- või kunstiõpetajana või 4. erinevates päevahoiu vormides (eelkool, perepäevahoid) • Kavandab ja viib koos õpetajaga läbi kõiki õppetegevusi kasutades võimalikult palju tegevuste lõimimise võimalusi • Viib läbi rühma igapäevaseid (või vastava valdkonnaalaseid) tegevusi. • Analüüsib ja hindab lasteaia- ja rühmasisest meeskonnatööd ning koostööd lastevanematega rühmas"
  }
  [7722]=>
  object(stdClass)#7723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5171"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7723]=>
  object(stdClass)#7724 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5172"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7724]=>
  object(stdClass)#7725 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5173"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7725]=>
  object(stdClass)#7726 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5174"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7726]=>
  object(stdClass)#7727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5175"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(335) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, luua võimalused keskkonnateadliku suhtumise kujunemiseks, luua eeldused õuesõppe erinevate didaktiliste võtete rakendamise valmisoleku kujunemiseks, toetada valmisolekut kasutada loodust kui õpikeskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(448) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi tegevusi kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada õppijates keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [7727]=>
  object(stdClass)#7728 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5176"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7728]=>
  object(stdClass)#7729 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5177"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7729]=>
  object(stdClass)#7730 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5178"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7730]=>
  object(stdClass)#7731 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5179"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7731]=>
  object(stdClass)#7732 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5180"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7732]=>
  object(stdClass)#7733 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5181"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7733]=>
  object(stdClass)#7734 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5182"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7734]=>
  object(stdClass)#7735 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5183"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7735]=>
  object(stdClass)#7736 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5184"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(147) "Kujundada, süvendada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurilises keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(776) "Eesmärgiks on kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine) integreeritud arendamine, lähtudes Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 (läbimurre) sisust. Teostatakse suuline eelkursus: käsitletakse sõnaühendites ja lausetes enamikke saksa keele häälikuid ja häälikukombinatsioone. Harjutatakse saksa keele lausete põhilisi struktuure: jutustavat lauset ning küsilausetest eri- ja üldküsimusi, millega kaasneb arusaamine saksa keele põhilistest intonatsioonitüüpidest, toimub hääldamise põhialuste väljakujundamine. Käsitletavad teemad on: esmased kontaktid, tuttavad inimesed ja esemed, tööd ja tegevused kodus ja kõrgkoolis, päevakava, vaba aeg ja hobid. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane • mõistab selgelt ja lihtsalt öeldud lühikeste lausete sisu käsitletud teemade piires; • oskab esitada küsimusi ja vastata neile käsitletud sõnavara ja lausemudelite raames; • saab aru lihtsatest, lühikestest tekstidest ja oskab vastata küsimustele; • oskab koostada lihtsat teadet ja kirja ning täita formulare, kus küsitakse isikuandmeid."
  }
  [7736]=>
  object(stdClass)#7737 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5185"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7737]=>
  object(stdClass)#7738 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5186"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7738]=>
  object(stdClass)#7739 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5187"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada, süvendada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurilises keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(397) "Eesmärgiks on kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine) integreeritud arendamine, lähtudes Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 (läbimurre) sisust. Käsitletavad teemad on: esmased kontaktid, tuttavad inimesed ja esemed, tööd ja tegevused kodus ja kõrgkoolis, päevakava, vaba aeg ja hobid. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane • mõistab selgelt ja lihtsalt öeldud lühikeste lausete sisu käsitletud teemade piires; • oskab esitada küsimusi ja vastata neile käsitletud sõnavara ja lausemudelite raames; • saab aru lihtsatest, lühikestest tekstidest ja oskab vastata küsimustele; • oskab koostada lihtsat teadet ja kirja ning täita formulare, kus küsitakse isikuandmeid."
  }
  [7739]=>
  object(stdClass)#7740 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5188"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7740]=>
  object(stdClass)#7741 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5189"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(146) "Kujundada, süvendada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurilises keskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(318) "Eesmärgiks on kõigi nelja võõrkeele osaoskuse (kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine) integreeritud arendamine. Käsitletavad teemad on: esmased kontaktid, tuttavad inimesed ja esemed, tööd ja tegevused kodus ja kõrgkoolis, päevakava, vaba aeg ja hobid. Grammatilisi raskuspunkte käsitlevad harjutused"
    ["vljund"]=>
    string(372) "Üliõpilane • mõistab selgelt ja lihtsalt öeldud lühikeste lausete sisu käsitletud teemade piires; • oskab esitada küsimusi ja vastata neile käsitletud sõnavara ja lausemudelite raames; • saab aru lihtsatest, lühikestest tekstidest ja oskab vastata küsimustele; • oskab koostada lihtsat teadet ja kirja ning täita formulare, kus küsitakse isikuandmeid."
  }
  [7741]=>
  object(stdClass)#7742 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5190"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused projektidel põhineva õppega tutvumiseks ja üliõpilase loovuse arendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(339) "Projektidel põhineva õppe üldised põhimõtted (lapsest lähtumine, eesmärgipärasus, tunnetamine kõikide meeltega, inspiratsioon ja loovus, seostatud õpe). Ruum kui õppevahend-stimuleeritud õpikeskkonnale toetumine. Rollimäng ja praktiline tegevus. Lastevanemate kaasamine. Seos tunnetusprotsessidega. Õppesein ja selle loomine."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Üliõpilane: • tunneb projektidel põhineva õppe kasutamise võimalusi õppekasvatusprotsessis; • oskab seostada projektidel põhinevat õpet riikliku õppekavaga; • oskab kavandada projektidel põhinevat õpet rühmas."
  }
  [7742]=>
  object(stdClass)#7743 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5191"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii"
    ["eesmrk"]=>
    string(54) "llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll"
    ["sisu"]=>
    string(52) "iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii"
    ["vljund"]=>
    string(43) "iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii"
  }
  [7743]=>
  object(stdClass)#7744 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5193"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7744]=>
  object(stdClass)#7745 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5195"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7745]=>
  object(stdClass)#7746 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5197"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Võimaldada üliõpilasel omandada teadmisi, suhtlemisoskusi ja pädevusi tööks mitmekultuurilises kasvukeskkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(679) "Kultuur, väärtused, keel. Kultuuridevaheline kommunikatsioon ja laste ühistegevuse organiseerimise võimalused. Muusika suhtlemisvahendina. Stereotüübid, eelarvamused ning kultuuribarjäärid kui takistus dialoogile. Multikultuurne haridus, selle psühholoogilised ja kognitiivsed eesmärgid. Multikultuursuse aspektid ning praktilised nõuanded töötamaks multikultuurses rühmas. Psühholoogiliste situatsioonide analüüs ja nende lahendamine. Teise keele õpetamise põhimõtted: kaks mudelit - teise keele õpetamine ja teise keele omandamise toetamine. Koostöö lapsevanematega. Mängude ja mänguliste võtete rakendamine 3-7 aastaste laste teise keele omandamisel."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Üliõpilane saavutab oskuse töötada multikultuurses keskkonnas; oskab lahendada psühholoogilisi ja õpisituatsioone multikultuurses lasteaiarühmas; tunneb teise keele õpetamise põhimõtteid."
  }
  [7746]=>
  object(stdClass)#7747 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5198"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(192) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust"
  }
  [7747]=>
  object(stdClass)#7748 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5200"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7748]=>
  object(stdClass)#7749 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5201"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "-arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "-Luua võimalused tutvumiseks klassiõpetaja tööga ja õppe-kasvatustegevuse korraldusega põhikooli esimeses astm"
    ["sisu"]=>
    string(390) "-Tutvutakse õpetamise ja kasvatamisega I klassis. Tutvutakse klassiõpetaja tööga. Vaadeldakse laste kohanemist koolis. Võrreldakse klassiõpetaja ja lasteaiaõpetaja tööd, nende tööülesandeid. Vaadeldakse I klassis kasutatavad õpimeetodeid. Analüüsitakse I klassis lapse tunniplaani ja töökoormust. Tegeldaks lastega õppetundide vaheajal ja aidatakse õpetajat õppetundides"
    ["vljund"]=>
    string(384) "-üliõpilane •Omab esmast ettekujutust õppe- ja kasvatustegevusest põhikooli I astmes. •Teab klassiõpetaja tööülesandeid. •Oskab näha sarnasusi ja erisusi koolis ja lasteaias õppe- ja kasvatustöö kavandamise osas, kasutatavates õpimeetodites ja töökorralduses. •Oskab analüüsida laste kohanemist koolis ja kooli valmisolekut laste sujuvaks kohanemiseks koolis."
  }
  [7749]=>
  object(stdClass)#7750 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5202"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "-Võimaldada saada ülevaade erivajadustega laste kõne arendamise ja kõne arengu peamistest probleemidest, õppida tundma kõnelise arendamisega seotud valdkondi ja meetodeid"
    ["sisu"]=>
    string(540) "Kõne, keel, kõneprobleemid, kõnelemine. Artikulatsiooniaparaat. Andmed lapse ja tema kõne arengu kohta. Lapse kõnesoov enne ja praegusel hetkel, üldine ja kõneline aktiivsus; logopeedilise abi vajadus (kui kaua, kus, tulemused). Lapsevanema nõustamine. Koolieeliku kõne ja selle iseloomustus. Lauseloome- ja mõistmisoskuse areng, grammatiline vormistik, sõnavara ja hääldamise areng. Lugemis-/kirjutamisoskuse eelduste ja vastavate osaoskuste areng. Täiskasvanu kõneline eneseväljendusoskus ja selle arendamine/ täiustamine"
    ["vljund"]=>
    string(316) "Üliõpilane •teab väikelaste ja koolieelikute kõne arendamise põhimõtteid •tunneb ära ja hindab kriitiliselt lapse kõneliste oskuste arengut •analüüsib kriitiliselt erivajadusega lapse kõneliste oskuste arengut •oskab iseennast kui täiskasvanut ja kui pädevat spetsialisti tõhusamalt väljendada"
  }
  [7750]=>
  object(stdClass)#7751 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5204"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada saada ülevaade rehabilitatsioonitöö peamistest vajadustest ja probleemidest. Luua tervikpilt rehabilitatsioonitegevusega seotud valdkondadest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(588) "Rehabilitatsiooniasutuste poolt pakutavad teenused ja kliendid. Abivahend kui hooldatava abimees. Tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogiline rehabilitatsioonitegevus, muusikateraapia, kunstiteraapia, liivateraapia, kirjandusteraapia, psühhoteraapia, füsioteraapia. Teraapiad kui rehabilitatsioonivõimalused ja/või vajadused. Sotsiaalne, meditsiiniline ja hariduslik rehabilitatsioonitegevus. Õpiprotsess kui rehabilitatsioonivõimalus ja/või vajadus. Praktilised oskused töötamiseks erinevas vanuses lastega (laste jälgimine, seisundi hindamine, põhilised sekkumisviisid)."
    ["vljund"]=>
    string(492) "•*mõistab erivajadusega laste iseärasusi ja vajadust suunata/ integreerida erivajadusega laps tavalasteaeda •oskab määratleda ja soovitada parimat keskkonda erivajadusega lapsele lähtuvalt individuaalsetest arenguvõimalustest •oskab suunata ja nõustada lapsevanemaid/ hooldajaid, et leida parim koostöövorm erivajadusega lapse arendamise eesmärgil •oskab algatada meeskonnatööd erivajadusega lapse/ noore suunamiseks, arendamiseks ja õpetamiseks temale sobivas keskkonnas"
  }
  [7751]=>
  object(stdClass)#7752 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5206"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(136) "Anda ülevaade laste peamistest sotsioemotsionaalsetest probleemidest ning nende põhjustest, ennetamise- ja toimetuleku põhimõtetest."
    ["sisu"]=>
    string(238) "Käsitletakse laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme ning põhjusi. Analüüsitakse hästitoimiva ja düsfunksionaalse pere tunnuseid ning sotsiaalvõrgustiku võimalusi kriitilistesse situatsioonidesse sattunud lapse abistamisel"
    ["vljund"]=>
    string(608) "Kursuse läbinud üliõpilane: o Tunneb lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi ning hästitoimiva ning düsfunktsionaalse perekonna tunnuseid. o Tunneb lapse emotsionaalse arengu eripära ning sotsiaalsete oskuste arengu põhimõtteid ning puudulike sotsiaalsete oskuste negatiivseid tagajärgi. o Mõistab väärkohtlemise mõju lapsele ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsust. o Tunneb erivajadusega lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning abistamise võimalusi. o Tunneb käitumisraskuste ennetamise ja nendega toimetuleku võimalusi ning lasteaiaõpetajate vastutst"
  }
  [7752]=>
  object(stdClass)#7753 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5207"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7753]=>
  object(stdClass)#7754 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5209"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7754]=>
  object(stdClass)#7755 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5210"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "-arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "-Võimaldada tutvuda erirühma õpetaja töö spetsiifikaga Luua võimalus omandatud teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks suhtlemisel ning arendustegevuste läbiviimisel erivajadustega lastega"
    ["sisu"]=>
    string(650) "-Üliõpilane töötab erivajadustega laste rühmas tehes koostööd rühma personali ja tugipersonaliga. Erivajadusega laps koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Lasteaia aastaplaan ja õppekava. Erivajadusega lasterühma tegevuskava, nädalakava, päevakava, igapäevategevused. Laste erivajadus(te)est olenev rühma töökorraldus, õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine erivajadusega laste õppeprotsessis. Laste individuaalsuse arvestamine, laste ea- ja võimetekohased teadmised ja oskused. Laste arengu hindamise meetodid, individuaalsed õppekavad Meeskonnatöö rühmas ja lasteaias, koostöö tugispetsialistidega."
    ["vljund"]=>
    string(667) "-Üliõpilane •Märkab laste erivajadusi, arvestab neid oma praktilises tegevuses, analüüsib lapse arengut •Kavandab ja viib koos õpetajaga läbi erivajadustega laste õppetegevusi, arvestades nende erivajadusi •Kavandab ja viib iseseisvalt läbi rühma igapäevaseid tegevusi, juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad arvestades laste erivajadusi •Osaleb aktiivselt rühma meeskonnatöös, teeb koostööd tugipersonaliga •Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot •Analüüsib ja hindab kriitiliselt enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset toimetulekuks erivajadustega laste rühmas"
  }
  [7755]=>
  object(stdClass)#7756 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5211"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "-eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "-Luua võimalused rakendada teadmisi ja oskusi erivajadusega laps arengu toetamiseks sobitusrühma tingimustes lähtudes kaasava hariduse põhimõttest Luua võimalus õppe-kasvatusprotsessi iseseisvaks läbiviimiseks koostöös rühma meeskonna ja tugispetsialistidega"
    ["sisu"]=>
    string(512) "-Üliõpilane töötab iseseisvalt sobitusrühmas Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Lasteaia aastaplaan ja õppekava, sobitusrühma tegevuskava, nädalakava, päevakava, igapäevategevuste eripära. Lapse/laste erivajadus(te)est olenev rühma töökorraldus, õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine erivajadusega lapse/laste kaasamisel õppeprotsessis Meeskonnatöö rühmas ja lasteaias, koostöö tugi spetsialistidega.. Suhtlemine lapsevanematega, perekonna pedagoogiline nõustamine"
    ["vljund"]=>
    string(703) "-üliõpilane: •Märkab laste erivajadusi, arvestab neid oma praktilises tegevuses, analüüsib lapse arengut •Kavandab ja viib iseseisvalt läbi ainevaldkondi lõimivaid õppetegevusi, arvestades lapse/laste erivajadusi •Kavandab ja viib iseseisvalt läbi rühma igapäevaseid tegevusi, juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad, kaasab erivajadusega last/lapsi mängu •Kujundab loovalt pedagoogilist keskkonda ja väärtustab mängu lapsest lähtuva kasvatuse kontekstis •Osaleb aktiivselt lasteaia meeskonnatöös •Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot, vajadusel nõustab neid pedagoogiliselt. •Analüüsib ja hindab enda kutseoskusi"
  }
  [7756]=>
  object(stdClass)#7757 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5213"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7757]=>
  object(stdClass)#7758 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5215"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7758]=>
  object(stdClass)#7759 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5216"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "-arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(306) "-(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(510) "-Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia. Turvaline IKT kasutamine, eakohane online-etikett. Täiskasvanu roll ja võimalused meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö, eakaaslastekultuur. Lihtsa"
    ["vljund"]=>
    string(550) "-Üliõpilane: •Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; • Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; •Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; •Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida"
  }
  [7759]=>
  object(stdClass)#7760 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5219"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7760]=>
  object(stdClass)#7761 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5220"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(28) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(33) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [7761]=>
  object(stdClass)#7762 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5222"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(29) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(31) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(33) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [7762]=>
  object(stdClass)#7763 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5224"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(69) "Anda ülevaade õppimisest ja õpetamisest põhikooli esimeses astmes"
    ["sisu"]=>
    string(734) "Koolivalmiduse mõiste ja sisu. Koolivalmiduse sotsiaalne aspekt. Koolivalmiduse vaimne ehk kognitiivne aspekt. Koolivalmiduse füüsiline aspekt. Koolivalmidus ja seadusandlus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Lasteaia roll kooliks ettevalmistumisel. Eelkool. Üldoskused ja ainevaldkondade õpitulemused. Koolivalmiduse määratlemine. Koolikatsed. Koolikohustus ning selle edasilükkamine. Koolihirm. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded. Kooli valmisolek lapse tulekuks 1 klassi. Õpetaja valmisolek lapse koolitulekuks. Õpetaja roll. Õppimine, õpetamine. Õpioskused. Õpikeskkonna kujundamine. Lapse kohanemine koolis ja õpiraskuste ennetamine. Laste enesehinnangu kujunemisest. Põhikooli I astme pädevused."
    ["vljund"]=>
    string(513) "Üliõpilane • omab teadmisi koolivalmiduse olemusest ja sisust; • mõistab koolivalmiduse erinevate aspektide sisu ning kasutab omandatud teadmisi lapse kooli- ja õpivalmiduse määratlemiseks; • omab teadmisi koolipedagoogika olemusest ja sisust; • põhjendab kooli valmisoleku sisu toetamaks lapse sujuvat üleminekul lasteaiast kooli; • omab teadmisi õppimisest, õppimisvalmidusest ja õpikeskkonnast; • omab ülevaadet põhikooli I astme õppekavast, õpetamise iseärasustest ja pädevustest."
  }
  [7763]=>
  object(stdClass)#7764 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5225"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Õppeaine eesmärgiks on õppida tundma erivajadustega lapsi ja nende vajadusi, võimalusi nende õppimise toetamiseks lasteaias võrgustiku ja õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse varajase märkamise ja sekkumispedagoogika põhimõtteid. Tutvutakse sobitus- ja erirühma õppekasvatustöö- ja töökorralduse eripäraga ning kasvukeskkonna kohandamise põhimõtetega lähtuvalt erivajaduse alatüübist. Analüüsitakse probleeme, mis takistavad varast märkamist ja sekkumist."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Tunneb Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid erivajadusega lapse arengu toetamisel. Omab ülevaadet varajase sekkumise olemusest, eesmärkidest ja üldpõhimõtetest. Tõlgendab ja hindab erinevaid erivajaduslikke probleeme. Oskab rakendada kasvukeskkonna kohandamise põhimõtteid erinevat tüüpi lasteaiarühmades. Mõistab meeskonnatöö vajalikkust erivajadusega lapse arendamisel"
  }
  [7764]=>
  object(stdClass)#7765 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5226"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "-arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(206) "-Võimaldada tutvuda erirühma õpetaja töö spetsiifikaga Luua võimalus omandatud teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks suhtlemisel ning arendustegevuste läbiviimisel erivajadustega lastega"
    ["sisu"]=>
    string(656) "-Üliõpilane töötab erivajadustega laste rühmas tehes koostööd rühma personali ja tugipersonaliga. Erivajadusega laps koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Lasteaia aastaplaan ja õppekava. Erivajadusega lasterühma tegevuskava, nädalakava, päevakava, igapäevategevused. Laste erivajadus(te)est olenev rühma töökorraldus, õppetegevused. Mängu ja mänguliste võtete kasutamine erivajadusega laste õppeprotsessis. Laste individuaalsuse arvestamine, laste ea- ja võimetekohased teadmised ja oskused. Laste arengu hindamise meetodid, individuaalsed õppekavad Meeskonnatöö rühmas ja lasteaias, koostöö tugispetsialistidega. • T"
    ["vljund"]=>
    string(667) "-Üliõpilane •Märkab laste erivajadusi, arvestab neid oma praktilises tegevuses, analüüsib lapse arengut •Kavandab ja viib koos õpetajaga läbi erivajadustega laste õppetegevusi, arvestades nende erivajadusi •Kavandab ja viib iseseisvalt läbi rühma igapäevaseid tegevusi, juhendab laste mängu, valib neile sobivaid mängud ja mänguasjad arvestades laste erivajadusi •Osaleb aktiivselt rühma meeskonnatöös, teeb koostööd tugipersonaliga •Suhtleb lapsevanematega, edastab korrektset ja adekvaatset infot •Analüüsib ja hindab kriitiliselt enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset toimetulekuks erivajadustega laste rühmas"
  }
  [7765]=>
  object(stdClass)#7766 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5227"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada saada ülevaade rehabilitatsioonitöö peamistest vajadustest ja probleemidest. Luua tervikpilt rehabilitatsioonitegevusega seotud valdkondadest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(792) "Rehabilitatsioonitöö põhimõtted ja eesmärgid, mõisted, vajadus. Ülevaade Eestis enamkasutavatest rehabilitatsiooniteenustest, sekkumismeetoditest (nõustamine, individuaalteraapia, pereteraapia, grupiteraapia). Rehabilitatsiooniasutuste poolt pakutavad teenused. Abivahend kui hooldatava abimees. Tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogiline rehabilitatsioonitegevus, muusikateraapia, kunstiteraapia, liivateraapia, kirjandusteraapia, psühhoteraapia, füsioteraapia. Teraapiad kui rehabilitatsioonivõimalused ja/või vajadused. Sotsiaalne, meditsiiniline ja hariduslik rehabilitatsioonitegevus. Õpiprotsess kui rehabilitatsioonivõimalus ja/või vajadus. Praktilised oskused töötamiseks erinevas vanuses lastega (laste jälgimine, seisundi hindamine, põhilised sekkumisviisid"
    ["vljund"]=>
    string(638) "liõpilane •teab ja tunneb erivajaduste olemust, alaliike ja isiksuse erisusi, et nendest baasteadmistest lähtuvalt orienteeruda rehabilitatsioonitegevuse valdkonnas •mõistab erivajadusega laste iseärasusi ja vajadust integreerida erivajadusega laps tavalasteaeda •oskab määratleda ja soovitada parimat keskkonda erivajadusega lapsele lähtuvalt individuaalsetest arenguvõimalustest •oskab suunata lapsevanemaid/ hooldajaid, et leida parim koostöövorm erivajadusega lapse arendamise eesmärgil •oskab algatada meeskonnatööd erivajadusega lapse/ noore suunamiseks, arendamiseks ja õpetamiseks temale sobivas keskkonnas"
  }
  [7766]=>
  object(stdClass)#7767 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5228"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "süvendada erialaseid teadmisi, luues võimaluse ennast analüüsida ja reflekteerida."
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(203) "Demonstreerib oma erialaseid teadmisi ja analüüsioskust lõpueksamil ; - demonstreerib erialase kirjanduse tundmise ja analüüsi oskust lõpueksamil; - oskab esineda ja ennast arusaadavalt väljendada"
  }
  [7767]=>
  object(stdClass)#7768 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5229"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7768]=>
  object(stdClass)#7769 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5232"
    ["hindamine"]=>
    string(29) "Hindamine avalikul kaitsmisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(260) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses; luua võimalused üliõpilastes oskuste kujunemiseks viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohane lõputöö järgides eetilisi põhimõtteid"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(336) "Tunneb põhjalikult valitud uurimisvaldkonda; oskab järgida intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid; suudab teaduslikke probleeme püstitada, kriitiliselt analüüsida ja lahenduskäike pakkuda; suudab koostada ja kirjutada teaduslikul teemakäsitusel põhinevat uurimistööd; oskab esineda ja ennast arusaadavalt väljendada."
  }
  [7769]=>
  object(stdClass)#7770 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5235"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "nda ülevaade laste peamistest sotsioemotsionaalsetest probleemidest ning nende põhjustest, ennetamise- ja toimetuleku põhimõtetest"
    ["sisu"]=>
    string(238) "Käsitletakse laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme ning põhjusi. Analüüsitakse hästitoimiva ja düsfunksionaalse pere tunnuseid ning sotsiaalvõrgustiku võimalusi kriitilistesse situatsioonidesse sattunud lapse abistamisel"
    ["vljund"]=>
    string(327) "- Tunneb lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi ning hästitoimiva ning düsfunktsionaalse perekonna tunnuseid. - Mõistab kriiside arenemise protsesse ja põhjusi. - Suudab analüüsida lapse psüühilist seisundit. - Mõistab psühholoogilise abi vajalikkust ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsust."
  }
  [7770]=>
  object(stdClass)#7771 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5236"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7771]=>
  object(stdClass)#7772 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5239"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks lapse tervisest ja terviskäitumisest erinevas vanuses Luua teadmised tervisedenduse alustest ja korraldusest lasteaias Toetada üliõpilase valmisolekut kasutada aines saadud teadmisi nii õppeprotsessi kavandamisel ja juhtimisel kui laste, pedagoogide, lapsevanemate juhendamisel ja nõustamisel"
    ["sisu"]=>
    string(961) "Tervisedenduse alused (tervise mõiste, tervismõjurid,tervisedenduse alusdokumendid, haiguste ennetamine, terviskasvatus, terviedendus). Tervist edendava lasteaia põhimõtted (koostöö, soodsate tingimuste loomine, tervislike eluviiside kujundamine). Tervist edendava lasteaia arengukava põhimõtted. Meeskonnatöö ja juhtimine. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikutöö. Kodu ja lasteaia koostöö. Lapse kasvukeskkond (lasteaia füüsiline-ja vaimne sise-ja väliskeskkond) , turvalisus (sh vigastuste ennetamine ja esmaabi) Tervislik toit, toitumisharjumuste kujundamine. Terviseõpetus ja erivajadusega laps, võimaluste loomine erivajadustega lastele. Tervisedendusliku töö planeerimine lasteasutuses (aasta suurüritused, terviseprogrammid ja projektid, lasteasutuse ühistegevused, lühiajalised plaanid), tervisedenduslikud reeglid lasteasutuses.Laste kehaline aktiivsus, kehaline aktiivsus kui eluviis. Õige riietumine ja isiklik hügieen"
    ["vljund"]=>
    string(285) "Üliõpilane: - omab teadmisi tervist kujundavatest teguritest ja tervisedenduse põhimõtetest lasteaias - omab valmisolekut kavandada ja juhtida tervisedenduslikku tegevust lasteasutuses - omab valmisolekut nõustada tervisedenduse vallas lasteasutuse lapsi, pedagooge, lapsevanemaid"
  }
  [7772]=>
  object(stdClass)#7773 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5240"
    ["hindamine"]=>
    string(165) "Eksam. Abimaterjalidega kirjalik töö (siseürituse kava, esinemiskava ja harjutuste õpetamise plaanide koostamine); simulatsioon (harjutuste õpetamine); aruanded"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua ülevaade sisetingimustes sooritatavate kehaliste harjutuste kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada siseruumides sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise ja sisetegevuste kavandamise ja korraldamise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(841) "Erinevate liikumisviiside ( jooksu-, hüppe-, ronimise-ja roomamisharjutused), rivistumiste, vahendita ja vahenditega harjutuste (s.h üldarendavad võimlemisharjutused), tasakaalu- ja viskeharjutuste õpetamine eriealistele lastele. Rühiharjutused. Akrobaatikaharjutused, rütmikaharjutused ja tantsud: nende õpetamise metoodika. Esinemiskavade koostamine, kirjeldamine ja esinemiste ettevalmistamine. Liikumismängud ruumis; sportmängude lihtsustatud variandid. Ujumine ja mängud vees. Harjutuste ja mängude lõimimine teiste ainevaldkondadega. Siseruumides toimuva liikumise ohutusnõuded ja esmaabi. Laste koormuse jälgimine ja koormuse reguleerimine. Sisespordipäevade, spordipidude, tervisepäevade jm siseruumides toimuvate ürituste kavandamine ja läbiviimine; koostöö kolleegide ja lapsevanematega ürituste korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi siseruumides toimuva liikumise võimalustest, erinevate harjutuste ja mängude õpetamise metoodikast, esinemiskavade koostamisest ja sisespordiürituste korraldamisest; - oskab õpetada siseruumides läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja liikumismänge; - oskab planeerida sisetingimustes toimuvaid liikumistegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel"
  }
  [7773]=>
  object(stdClass)#7774 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5241"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Eksam.Abimaterjalidega kirjalik töö (välitegevuse kava ja harjutuste õpetamise plaanide koostamine); simulatsioon (harjutuste õpetamine); aruanded"
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Kujundada ülevaade väljas liikumise kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada õues sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise, õuetegevuste ja -ürituste planeerimise ning läbiviimise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Erinevate liikumisviiside ja sportlike harjutuste ( jooksu-, hüppe-, viske- ja ronimisharjutused väljas; jalgrattasõit, rulluisutamine; sportmängude lihtsustatud variandid jms) õpetamise metoodika. Talialade (suusatamine, kelgutamine, uisutamine) õpetamise metoodika. Õuemängud (maastikumängud, elamusmängud, mängud lumel ja jääl jms). Matkade, seiklustegevuste, orienteerumise jms kasutamine töös lastega. Matkade korraldamine. Õuesõpe: liikumise lõimimine erinevate ainevaldkondadega. Ohutuse tagamine väljas liikumisel. Eriealiste laste koormuse määramine ja planeerimine õues liikumisel. Õuetegevuste ja ürituste planeerimine ja tegevuste tagasisidestamine. Koostöö lapsevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi väljas liikumise võimalustest, erinevate õues sooritatavate harjutuste õpetamise metoodikast, õuetegevuste kavandamisest ja korraldamisest; - oskab õpetada õues läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja õuemänge; - oskab planeerida õuetegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel ning õuetegevuste/ -ürituste läbiviimisel"
  }
  [7774]=>
  object(stdClass)#7775 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5242"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Eksam. Juhtumi analüüs (erivajadusega lapse liikumisoskuste hindamine, oskustest lähtuva liikumistegevuse kava koostamine). Test."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Toetada pädevuste kujunemist tööks erivajadustega laste ja nende pereliikmetega. Omandada ülevaade erinevate puuetega laste liikumistegevuste korraldamisest, oskus hinnata erivajadustega laste kehalist töövõimet ja liigutusoskusi ning arvestada seda nende laste liikumistegevuste kavandamisel ja läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Ülevaade erivajadustest ja erivajadustega laste eripärast. Erivajadustega laste hariduskorraldus. Erinevate krooniliste haiguste (diabeet, astma jm), puuete (keha-, kõne-, meele-, vaimu- ja liitpuue) ja arenguhäiretega laste liikumistegevuse korraldamine. Erivajadustega laste liigutusoskuste ja kehalise töövõime hindamine. Erivajadustega laste liikumistegevuste planeerimine. Koostöö erivajadustega laste vanematega ja lasteasutustes töötavate pedagoogidega laste kehalise ja liigutusliku arengu toetamiseks"
    ["vljund"]=>
    string(417) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb erivajaduse alaliike ning teab, kuidas korraldada erinevate erivajaduste korral laste liikumistegevust; - oskab hinnata erivajadustega laste liikumisoskusi ja kehalist töövõimet ning kavandada neist lähtuvalt laste liikumistegevusi; - omab valmisolekut töötada laste kehalise ja liigutusliku arengu huvides nii erivajadustega laste, nende pereliikmete ja oma kolleegidega"
  }
  [7775]=>
  object(stdClass)#7776 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5243"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus: õpimapp, üliõpilase eneseanalüüs, lasteasutusepoolse juhendaja tagasisisde, praktikajuhendaja tagasiside."
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Siduda didaktikaalased teadmised lasteaiategelikkusega. Saada ülevaade lasteasutuse liikumisõpetaja tööst. Saada praktilisi oskusi lapse arengut toetava õpi-ja kasvukeskkonna kujundamiseks. Saada praktilisi oskusi lapse arengu hindamiseks, individuaalsete iseärasuste ja erivajaduste märkamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(1423) "Lasteasutuse õppe-ja kasvatustöö alane dokumentatsioon (arengukava, õppekava, aasta tegevuskava, rühma aasta tegevuskava, nädalaplaan), seadusandlik raamistik (KELS, Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale, Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis) ja selle praktiline rakendamine lasteasutuses (fookus liikumis-ja terviseõpetusel). Õpikäsitlus lasteasutuses, liikumis-ja terviseõpetuse läbiviimise põhimõtted, liikumis-ja terviseõpetuse kavandamine ning rakendamine. (õppekava, aasta ja nädalaplaanid) Koostöö lapsevanemate ja lasteasutuse personali vahel. Lapse arengu hindamine (sh erivajadused) ja sellest lapsevanemale tagasisde andmine (arenguvestlused ja nende korraldus). Töö erivajadustega lastega (sh liikumisõpetuses). Praktiline tegevus: - Praktika käigus lasteasutuse õpetajate (rühma-, muusika-, liikumisõpetaja jt) töö vaatlemine ja analüüsimine, erivanuseliste laste mängu vaatlemine, analüüsimine ja juhendamine - Liikumisõpetaja abistamine liikumistegevuste läbiviimisel - Lastele liikumistegevuste ja liikumismängude kavandamine koos liikumisõpetajaga ja nende läbiviimine nii sees kui väljas. - praktika käigus enda tegevuse ja arengu analüüsimine ja hindamine - vaadeldud liikumistegevuste, laste mängu, õpi-ja kasvukeskkonna analüüsimine"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - omab ülevaadet liikumisõpetaja tööst"
  }
  [7776]=>
  object(stdClass)#7777 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5244"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus: õpimapp, üliõpilase eneseanalüüs, lasteasutusepoolse juhendaja tagasisisde, praktikajuhendaja tagasiside."
    ["eesmrk"]=>
    string(460) "Saada praktilist oskust mõjutada läbi liikumis-ja terviseõpetuse laste arengut, märgata ja hinnata laste individuaalseid iseärasusi ja erivajadusi. Saada praktilist oskust märgata liikumisõpetaja töös erinevusi töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega. Saada praktilist oskust liikumis- ja terviseõpetuse planeerimiseks ja läbiviimiseks. Saada praktilist oskust koostööks laste, lasteasutuse pedagiigide ja lapsevanematega (sh nõustamine)."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Lasteasutuse liikumisõpetaja tegevuste vaatlemine (nii sees kui väljas) ja analüüsimine töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega (eri- , sõime-, liit- ja lasteiarühmas), liikumis ja terviseõpetuse kavandamine ning osaline läbiviimine, aktiivne suhtlemine laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega (sh nõustamine), laste mängu, õppe-ja kasvatustegevuse, kasvukeskkonna ja arengu analüüsimine ja hindamine. Enda tegevuse analüüsimine"
    ["vljund"]=>
    string(485) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning lapse eripärale ja eale vastavaid teadmisi, tegevusi, sõnavara ja meetodeid; - omab kogemust liikumisõpetaja tööst erivanuseliste ja erivajadustega lastega - omab kogemust liikumis-ja terviseõpetuse planeerimisest - omab kogemust koostööst laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega"
  }
  [7777]=>
  object(stdClass)#7778 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5245"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus: õpimapp, üliõpilase eneseanalüüs, lasteasutusepoolse juhendaja tagasisisde, praktikajuhendaja tagasiside."
    ["eesmrk"]=>
    string(459) "Toetada üliõpilaste oskust suhelda lasteaiaperega (tulevase) liikumisõpetaja rollis. Võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ning areneda liikumisõpetajana (s.t õppida liikumis-ja terviseõpetuse tegevuste läbiviimist ning kogeda töötamist liikumisõpetajana). Liikumisõpetaja tööks vajalike teadmiste ja oskuste süvendamine ning enese arendamine õppimise juhtimise, lapse arengu toetamise ja õpetajatööks vajalike oskuste-omaduste valdkonnas"
    ["sisu"]=>
    string(498) "Enda töö teadvustamine liikumisõpetajana, oskuse süvendamine töös erivanuseliste ja erivajdustega lastega, oskuse süvendamine kavandada, läbi viia ja analüüsida sise-ja välistingimustes toimuvaid liikumistegevusi, koostööoskuste arendamine. Laste arengu hindamine (kirjalik) ning tagasisidestamine (suuline) lasteasutuse pedagoogidele ja lapsevanematele. Praktika käigus ühe liikumis-ja terviseõpetuse alase ürituse (soovitavalt kogu asutust hõlmava) planeerimine ja läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(510) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning lapse eripärale ja eale vastavaid teadmisi, tegevusi, sõnavara ja meetodeid; - analüüsib koostöös juhendajatega õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust. - Tunneb end kindlalt töös liikumisõpetajana."
  }
  [7778]=>
  object(stdClass)#7779 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5246"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, luua võimalused keskkonnateadliku suhtumise kujunemiseks, luua eeldused õuesõppe erinevate didaktiliste võtete rakendamise valmisoleku kujunemiseks, toetada valmisolekut kasutada loodust kui õpikeskkonda"
    ["sisu"]=>
    string(448) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi tegevusi kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada õppijates keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [7779]=>
  object(stdClass)#7780 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5247"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(192) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust"
  }
  [7780]=>
  object(stdClass)#7781 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5248"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Võimaldada saada ülevaade rehabilitatsioonitöö peamistest vajadustest ja probleemidest. Luua tervikpilt rehabilitatsioonitegevusega seotud valdkondadest ja meetoditest"
    ["sisu"]=>
    string(806) "Rehabilitatsioonitöö põhimõtted ja eesmärgid, mõisted, vajadus. Ülevaade Eestis enamkasutavatest rehabilitatsiooniteenustest, sekkumismeetoditest (nõustamine, individuaalteraapia, pereteraapia, grupiteraapia). Rehabilitatsiooniasutuste poolt pakutavad teenused ja kliendid. Abivahend kui hooldatava abimees. Tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogiline rehabilitatsioonitegevus, muusikateraapia, kunstiteraapia, liivateraapia, kirjandusteraapia, psühhoteraapia, füsioteraapia. Teraapiad kui rehabilitatsioonivõimalused ja/või vajadused. Sotsiaalne, meditsiiniline ja hariduslik rehabilitatsioonitegevus. Õpiprotsess kui rehabilitatsioonivõimalus ja/või vajadus. Praktilised oskused töötamiseks erinevas vanuses lastega (laste jälgimine, seisundi hindamine, põhilised sekkumisviisid)."
    ["vljund"]=>
    string(460) "-teab ja tunneb erivajaduste olemust, alaliike ja isiksuse erisusi, et nendest baasteadmistest lähtuvalt orienteeruda rehabilitatsioonitegevuse valdkonnas -mõistab erivajadusega laste iseärasusi ja vajadust suunata/ integreerida erivajadusega laps tavalasteaeda •oskab määratleda ja soovitada parimat keskkonda erivajadusega lapsele lähtuvalt individuaalsetest arenguvõimalustest •oskab suunata ja nõustada lapsevanemaid/ hooldajaid, et leida parim"
  }
  [7781]=>
  object(stdClass)#7782 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5249"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Luua võimalused ülevaate saamiseks informaatika põhialustest. Toetada oskust analüüsida Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise seoseid. Kujundada oskust organiseerida õppeprotsessi lasteasutuses lähtudes informaatika põhialustest."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Informaatika põhimõisted. Informaatika ajalugu ja tulevikusuunad. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava seosed IKT-ga. IKT vahendite sobivus (riistvara ja tarkvara). Õppeprotsessi planeerimine, läbiviimine ja analüüs kasutades IKT-d. Valdkondadevaheline lõimimine, õpiprojektid. Koolieelses lasteasutuses sobivad õpitarkvarad ja rakendusprogrammid"
    ["vljund"]=>
    string(299) "Üliõplane • Analüüsib ja hindab IKT vahendite (riist- ja tarkvara) sobivust lasteaia õppeprotsessis • Analüüsib KELA RÕK ja IKT vahendite kasutamise seoseid • Oskab planeerida lastaia õppeprotsessi kasutades IKT-d • Oskab installida ja reinstallida rakendusprogramme ja õpitarkvara"
  }
  [7782]=>
  object(stdClass)#7783 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5250"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Anda ülevaade erinevatest multimeediumite ja animatsioonide loomise võimalustest lasteaia õppeprotsessis Toetada praktilisi oskusi luua erinevaid multimeediume ja animatsioone"
    ["sisu"]=>
    string(430) "Video – videotöötlusprogrammid, ekraanisalvestised, video salvestamine Pildid – piltide töötlemine, piltide joonistamine, fotografeerimine, PrtScr Heli – heli salvestamine, töötlemine, helitöötlusprogrammid. Multimeediumi avaldamine veebikeskkondades. Animatsioonide ajalugu,. Animatsioonide loomise etapid. Stsenaarium. Kaader. Animatsiooni liigid, Ümarnukk, lamenukk. Piksillatsioon, Joonisfilm. Arvutianimatsioon"
    ["vljund"]=>
    string(423) "Üliõplane - Oskab luua multimeediume - Valdab multimeediumite loomiseks vajalikke programme - Oskab avaldada loodud multimeediume veebikeskkonnas - Tunneb erinevaid animatsioonide liike, - Analüüsib animatsioonide kasutamise võimalusi lasteaia õppe-kasvatusprotsessis - Teab animatsiooni loomise tarkvara - Oskab luua erinevaid animatsioone arvestades animatsiooni põhitõdesid ning seoseid KELA riikliku õppekavaga"
  }
  [7783]=>
  object(stdClass)#7784 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5251"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Toetada oskust nõustada õpetajaid haridustehnoloogilistes küsimustes"
    ["sisu"]=>
    string(192) "Haridustehnoloogi tööülesanded koolieelses lasteasutuses. Nõustamistehnikad. Meeskonnatöö. Sisekoolituste kavandamine ja läbiviimine. Juhendite (veebipõhised, paberkandjal) koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Üliõpilane • Oskab nõustada õpetajaid, juhtkonda ja lapsevanemaid IT kasutamisega seotud teemadel • Omab valmisolekut kavandada ja läbi viia IKT-alaseid koolitusi • Oskab koostada IKT-alaseid juhendeid ja eeskirju."
  }
  [7784]=>
  object(stdClass)#7785 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5252"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Toetada oskust planeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise arengut koolieelses asutuses. Anda ülevaade it-alasest seadusandlusest ning it-põhiste materjalide loomisel kehtivatest nõuetest ja avaldamise tingimustest"
    ["sisu"]=>
    string(406) "IKT arengusuundade analüüs. IKT arengukava koostamine. Litsentsid. Avatud litsentsid (Creativ Commons). Lastevanemate nõusolekud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist reguleeriv seadusandlus. Digitaalallkirja seadus. Karistusseadustik. Avaliku teabe seadus. Autoriõiguse seadus. Isikuandmete kaitse seadus. Infoühiskonna teenuse seadus. Võlaõigusseadus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Üliõpilane • Teab IKT rolli ning kasutusvõimalusi lasteaias • Oskab planeerida IKT arengusuundi • Tunneb IT-alast seadusandlust • Teab IT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid • Teab litsentside (sisu), oskab lisada loodud õppematerjalidele CC lisentsi"
  }
  [7785]=>
  object(stdClass)#7786 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5253"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade eelkooliealistele lastele ea- ja jõukohastest IKT-põhistest õppemängudest. Kujundada oskust rakendada IKT-põhiseid õppemänge lasteaia õppeprotsessis"
    ["sisu"]=>
    string(214) "IKT-põhiste õppemängude teoreeriline käsitlus. IKT-põhised õppemängud ja –programmid. IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Ea- ja jõukohasus. IKT-põhiste õppemängude loomine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Üliõpilane • Tunneb ja oskab kasutada IKT-põhiseid õppemänge • Oskab integreerida IKT-põhiseid mänge lasteaia õppeprotsessi • Oskab luua lihtsamaid IKT-põhiseid õppemänge"
  }
  [7786]=>
  object(stdClass)#7787 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5254"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Anda ülevaade veebipõhistest õpikeskkondadest ja –võrgustikst ning nende kasutamise võimalustest lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Õpikeskkonna ja võrgustiku mõiste. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll lasteaia õpiprotsessis. Sotsiaalne meedia ja nende kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis. E-portfoolio. Lasteaia õpetaja rollid erinevates keskkondades. E-üritused. E-kursused."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane • Tunneb erinevaid veebipõhiseid õpikeskkondi ja -võrgustikke • Analüüsib veebipõhisete õpikeskkondade ja –võrgustike kasutamise võimalusi lasteaias • Kasutab veebipõhiseid õpikeskkondi ja –võrgustikke vahendina õppeprotsessi mitmekesistamiseks"
  }
  [7787]=>
  object(stdClass)#7788 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5255"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Lasteasutuse tehnilised võimalused. IKT kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. Enenseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Üliõpilane • Analüüsib IKT kasutamist lasteaia õppeprotsessis; • Viib läbi õppetegevusi, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; • Abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [7788]=>
  object(stdClass)#7789 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5256"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist lasteaia personali nõustamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite rakendamisel lasteaia õppeprotsessi ning lasteasutuse IKT arengu suunamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Lasteasutuse IKT vahendite ja võimaluste analüüs. IKT õppeprotsessi rakendamise analüüs. IKT arenguvõimaluste analüüs ja lasteasutuse personali nõustamine. E-ürituse või IKT-alase koolituse kavandamine ja läbiviimine. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Üliõpilane • Nõustab lasteaia õpetajaid IKT-alastes küsimustes; • Viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustel põhineva ürituse või koolituse; • Analüüsib info- ja kommunaikatsioonitehnoloogia arenguvõimalusi organisatsioonis; • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [7789]=>
  object(stdClass)#7790 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL5257"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(64) "Anda ülevaade õppimisest ning õpetamisest põhikooli I astmes"
    ["sisu"]=>
    string(587) "Koolivalmidus ja seadusandlus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Lasteaia roll kooliks ettevalmistumisel. Eelkool. Üldoskused ja ainevaldkondade õpitulemused. Koolivalmiduse määratlemine. Koolikatsed. Koolikohustus ning selle edasilükkamine. Koolihirm. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded. Kooli valmisolek lapse tulekuks 1 klassi. Õpetaja valmisolek lapse koolitulekuks. Õpetaja roll. Õppimine, õpetamine. Õpioskused. Õpikeskkonna kujundamine. Lapse kohanemine koolis ja õpiraskuste ennetamine. Laste enesehinnangu kujunemisest. Põhikooli I astme pädevused."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Üliõpilane • omab teadmisi koolipedagoogika olemusest ja sisust; • põhjendab kooli valmisoleku sisu toetamaks lapse sujuvat üleminekul lasteaiast kooli; • omab teadmisi õppimisest, õppimisvalmidusest ja õpikeskkonnast; • omab ülevaadet põhikooli I astme õppekavast, õpetamise iseärasustest ja pädevustest."
  }
  [7790]=>
  object(stdClass)#7791 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6001"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(458) "Kursus annab ülevaate eelkooliealiste meediakasvatuse põhimõtetest, (digitaalse)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, seostab temaatika koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, pakub valmidust rakendada media sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikuse kujundamiseks ja lapse arengu toetamiseks. Kursus pakub praktilisi lahendusi meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(608) "Kursuseprogrammi tutvustus ja selgitused. Kursuse õpikeskkonnaga tutvumine, registreerimine (eDidaktikum). Meediakasvatuse põhimõisted. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse seosed KELARÕK-ga, õppekava pädevused, lõimivad teemad ja ainevaldkonnad, meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid. Erinevad meediavahendid (ajaleht, ajakiri, film, video, animatsioon) ja nende sisu didaktilised kasutusvõimalused õppeprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Üliõpilane: •Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; •Lõimib meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; •Kasutab erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; •Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat"
  }
  [7791]=>
  object(stdClass)#7792 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6002"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua võimalused eelkoolipedagoogika aine teoreetiliste aluste mõistmiseks, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist õppekasvatustegevuse kavandamiseks ja analüüsimiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Eelkoolipedagoogika ja alushariduse põhimõisted, printsiibid ja tähendus. Ülevaade lasteaedade kujunemisloost Eestis ja Euroopas. Pedagoogilised lähenemisviisid koolieelses kasvatuses: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Didaktika alused. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. Lasteaiaõpetaja eetika ja professionaalne areng."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Üliõpilane: - tunneb eelkoolipedagoogika põhimõisteid, ajalugu ja orienteerub erinevates pedagoogilistes lähenemisviisides ning lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimalustes; - tunneb lasteaia õppekasvatustegevuse kavandamise, läbiviimise, hindamise aluseid ja põhimõtteid; - oskab koostada õppekasvatustegevuse kava; - suudab meeskonnatööna koostada ja esitada ettekannet."
  }
  [7792]=>
  object(stdClass)#7793 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6003"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(195) "Aine annab ülevaate koolivalmiduse sisust, selle erinevatest aspektidest, õppimisest ja õppimisvalmiduse kujundamisest eelkoolieas, põhikooli I astme õppekavast ja õpetamise iseärasustest."
    ["sisu"]=>
    string(614) "Koolivalmiduse tähendus ja erinevad aspektid, koolivalmiduse määratlemise kogemused ja võimalused. Õppimisvalmiduse kujunemine eelkoolieas. Lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli: lasteaia ja kodu koostöö tähtsus. Põhikooli I astme eesmärk ja ülesanded. Lapse juhtimine mänguliselt tegevuselt töise olemusega tegevuse mõistmisele. Teadmiste omandamine esimesel kooliastmel. Õpioskustele aluse loomine. Lugemine, kirjutamine ja arvutamine kui esimesed oskused ning kui edaspidised alusoskused. Lapse ja täiskasvanu maailmapildi erinevus, struktureeritus. Kooli osa maailmapildi struktuuri muutmisel."
    ["vljund"]=>
    string(323) "Tunneb koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ja selle rakendamise võimalusi; Oskab määratleda lapse koolivalmiduse taset; Tunneb õpetamise iseärasusi, mis loovad eeldused lapse sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli; Suudab orienteeruda 1.-3. Klassi õppekavas ja tagada lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli."
  }
  [7793]=>
  object(stdClass)#7794 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(116) "Orienteerumine teadustöö põhimõistetes ning uurimistöö kavandamise ja läbiviimise esmaste oskuste kujunemine."
    ["sisu"]=>
    string(488) "Kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise alused. Nõuded teadustööle. Uurimistöö eetilisuse nõuded. Teadustöö kavandamise alused ja võimalused. Teema valik ja aktuaalsus alushariduses. Infootsingu võimalused, alusharidusega seotud allikad ja andmebaasid. Töö teoreetiliste materjalidega. Uurimisprobleemi seadmine. Andmekogumine ja andmeanalüüs kvantitatiivses ja kvalitatiivses uuringudisainis. Uurimistulemuste esitlemine. Uurimistöö koostamise ja vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Üliõpilane: teab kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise põhimõtteid; tunneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringudisaini aluseid ja meetodeid; oskab koostada uurimistöö projekti ning valida sobilikke uurimistulemuste esitamise viise."
  }
  [7794]=>
  object(stdClass)#7795 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6005"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Toetada uurimistöö läbiviimise ja akadeemilise teksti kirjutamise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Kasvatusteadusliku uurimistöö koostamise alused ja võimalused. Uuringuprotsessi kavandamine. Uurimisteema valik, probleemi, eesmärgi, hüpoteeside püstitamine. Töö teema valiku alused. Töö teoreetilise kontseptsiooni koostamise võimalused. Infootsingu alused ja võimalused. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Üliõpilane: - tunneb uurimuse koostamise ja vormistamise aluseid; - oskab iseseisvalt leida uurimistööks vajalikud teoreetilised allikad; - suudab koostada teadustöö projekti ja uurimuse teoreetilise kontseptsiooni, mis vastab teadustööle esitatavatele nõuetele; - oskab esitleda uurimisprojekti ja põhjendada oma uurimuse teoreetilist kontseptsiooni."
  }
  [7795]=>
  object(stdClass)#7796 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6007"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine."
    ["vljund"]=>
    string(175) "Üliõpilane: - teab kasvukeskkonda mõjutavaid faktoreid; - oskab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; - suudab kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele."
  }
  [7796]=>
  object(stdClass)#7797 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6008"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteedi mõiste hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi hindamise teoreetilised alused ja väljatöötatud mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; - orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; - oskab analüüsida oma töövaldkonna juhtumeid ja dokumentatsiooni, iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendusi pakkuda."
  }
  [7797]=>
  object(stdClass)#7798 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6009"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust."
  }
  [7798]=>
  object(stdClass)#7799 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6010"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Anda ülevaade eelkooliealiste laste liikumisõpetuse tähendusest ja vajalikkusest lasteasutuses. Võimaldada omandada teoreetilsed alused ja praktiline kogemus liikumistegevuse läbiviimisel lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(520) "Ülevaade eelkooliealiste laste kehalise ja motoorse arengu iseärasustest. Liikumisõpetus koolieelse lasteasutuse õppekava osana ja selle lõimimine teiste valdkondadega. Erinevate tegevuse osade käsitlemine. Liikumismängud ja selle vajalikkus kehaliste võimete arendamiseks. Liikumistegevus vabas õhus - loodusliikumine. Spordiüritused ja liikumispeod. Liikumistegevuse eesmärgistamine, kavandamine, organiseerimine ja analüüsimine. Lapse kehalises arengus esinevate probleemide ja nende ennetamise ülevaade"
    ["vljund"]=>
    string(225) "Oskab liikumistegevust eesmärgistada, kavandada, analüüsida ja iseseisvalt läbi viia. Suudab analüüsida liikumistegevust lapse arengu seisukohalt. Oskab liikumise valdkonda lõimida teiste õppe- ja kasvatustegevustega."
  }
  [7799]=>
  object(stdClass)#7800 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6011"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(172) "Õppeaine annab teadmisi lapse keele ja kõne arendamisest eelkoolieas, selle õpetamise printsiipidest, metoodikast ja integreerimisvõimalustest lapse teiste tegevustega."
    ["sisu"]=>
    string(613) "Mõisted “keel” ja “kõne”. Emakeele tähtsus. Keele omandamise eeldused. Sõnavara areng. Keele häälikuline ja grammatiline külg. Sidus kõne. Kuulamine ja rääkimine. Keelevõime ja mõistmisstrateegiad. Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamine. Kõne ja suhtlemine. Kõne ja mäng. Õppemäng. Vestlus, arutelu. Jutustamine. Lavastused. Laps ja raamat. Lastekirjanduse mõiste ja arengujärgud. Lastekirjanduse kultuurilooline ja kasvatusteaduslik taust. Muinasjutt, kunstmuinasjutt. Lasteluule. Pilt lasteraamatus. Lasteraamatute valiku printsiibid. Lasteraamat lapse keele ja kõne arendajana."
    ["vljund"]=>
    string(157) "Üliõpilane -oskab luua vajaliku keelekeskkonna lapse keele ja kõne arendamiseks, -tunneb erinevaid metoodilisi võtteid ja oskab valida eakohase õpisisu."
  }
  [7800]=>
  object(stdClass)#7801 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6012"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Õppeaine annab teadmisi matemaatika põhimõistetest, õpetamise printsiipidest, tegevuste kavandamise ja läbiviimise metoodikast ning teiste ainevaldkondadega lõimimise võimalustest eelkoolieas."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu, põhimõisted (hulk, arv, number jm) ja –tegevused (rühmitamine, järjestamine, loendamine jm) lasteaias. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008), Alushariduse raamõppekava (1999) ning programmi Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses (1987) matemaatika osa võrdlev analüüs. Õppevahendite valmistamine ja kasutamine. Mängu kaudu õppimine. Matemaatika lõimimine teiste ainevaldkondadega, tegevuste planeerimise põhimõtted. Piaget' katsed."
    ["vljund"]=>
    string(282) "Üliõpilane - tunneb matemaatika põhimõisteid ning ainevaldkonna õpisisu, -oskab kavandada ja läbi viia laste vanuseastmele vastavaid teiste ainevaldkondadega lõimitud matemaatikategevusi, - oskab leida ja valmistada õppematerjale ning kujundada õppimist toetavat keskkonda."
  }
  [7801]=>
  object(stdClass)#7802 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6013"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua eeldused loodusõpetuse õpetamise eesmärkide, õppe printsiipide ja õpisisu mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(547) "Loodusõpetuse eesmärgid ja sisu. Loodusalaste teadmiste põhilised valdkonnad eelkoolieas. Loodusalaste teadmiste omandamise iseärasused eelkoolieas. Loodusalase õpitegevuse organiseerimise vormid. Loodusõpetuse meetodid. Vaatlus. Eksperiment. Loovtööd. Multimeedia kasutamine. Metoodiliste võtete rakendamine alushariduse erinevate õppeteemade käsitlemisel. Õppevahendite valmistamine ja kasutamine. Tagasiside. Loodusalase õpitegevuse planeerimise põhimõtted. .Loodusõpetuse seosed teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega."
    ["vljund"]=>
    string(348) "Õppeaine läbimise järel üliõpilane: mõistab loodusalaste teadmiste, nendega seotud oskuste ning väärtushinnangute rolli eelkooliealise lapse arengus; teab loodusalaste teadmiste õpetamise eesmärke ning õpisisu ja õppevahendeid, tunneb aine õpetamise üldprintsiipe; oskab aine õpetamisel valida ja rakendada otstarbekaid õpivõtteid."
  }
  [7802]=>
  object(stdClass)#7803 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6014"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Anda ülevaade lapse muusikalisest arengust ja muusikalistest tegevustest lapse üldise arengu toetamisel eelkoolieas"
    ["sisu"]=>
    string(573) "Kursus loob tervikliku visiooni eelkooliealise lapse muusikaliste tegevuste eesmärkidest, põhimõtetest, meetoditest ning kujundab oskusi muusikaliste tegevuste kasutamist rühmatöös ning muusika seostamise võimalusi teiste õppevaldkondadega. Läbivateks teemadeks on: lapse musikaalsuse struktuur ja selle arenemise võimalused; muusikaliste tegevuste liigid ja nende õpetamise meetodid alushariduses; laps ja folkloor: liisutused, rahvalaulud, –mängud,-tantsud; muusikaõpetuse integratsioon teiste ainete õpetamisega (emakeel, matemaatika, kunstiõpetus jne)."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Üliõpilane: -Teab lapse muusikalise arengu individuaalseid iseärasusi erinevates arenguperioodides. -osakab analüüsida lapse muusikaliste tegevuste eesmärke ja rakendamisvõimalusi erinevates ainevaldkondades. -omab esmaseid praktilisi kogemusi muusikaliste tegevuste läbiviimiseks lasteaia rühmatöös."
  }
  [7803]=>
  object(stdClass)#7804 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6015"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse sisu: kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste tööplaani koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [7804]=>
  object(stdClass)#7805 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6016"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(96) "Luua võimalused mitmekultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kultuuri ja mitmetuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Mitmekultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Mitmekultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas"
    ["vljund"]=>
    string(259) "Üliõpilane: Teab mitmekultuurilise hariduse tähendust, demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas;suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaia rühmas."
  }
  [7805]=>
  object(stdClass)#7806 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6017"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(518) "Luua võimalused draama vahendite kasutamise oskuse arenguks õpilaste vaimse, kõlbelise, sotsiaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamisel erinevate õppeainete ja tegevuste käigus. Omandada ülevaade draamaõpetuses üldtunnustatud eetilistest ja esteetilistest põhimõtetest, lavakunsti põhialuste olemusest ning nende arvestamise võimalustest ja vajadustest sõltuvalt õpilaste arengutasemest. Luua võimalused draamakunsti aluste arvestamiseks õpetaja erialases töös ja professionaalses arengus."
    ["sisu"]=>
    string(1170) "Draamaõpetuse olemus. Draama koht hariduses ja kasvatuses üldiselt ning töös eri vanuses ja arengutasemel õpilastega. Üldpedagoogiliste ja arengupsühholoogiliste teadmiste seos draamaõpetuse põhialustega. Draama võimalused õpilase kognitiivse, moraalse, emotsionaalse, sotsiaalse ja füüsilise arengu toetamisel. Draama osa ja võimalused erinevate ainete õpetamisel. Draamaõpetuse sotsiaalne aspekt. Osalejaskond kui grupp, partneritunnetuse alused, mängupartneri mõistmine ja koostöö. Kooliteater, selle vormid. Näiteringi juhendamise ja repertuaari valiku pedagoogilis- psühholoogilised aspektid. Luule ja selle kasvatuslik funktsioon. Näitejuhtimine. Liikumine. Lavakõne. Lavakujundus. Repertuaar ja selle valiku põhimõtted. Helikujundus. Valgus.Iseseisva tööna loeb üliõpilane läbi kohustusliku kirjanduse ning osaleb selle baasil seminaride ja praktikumide käigus toimuvatel aruteludel; üliõpilane valmistab suuliselt ette tegelaskuju analüüsi situatsioonis ning esitab selle seminaris; üliõpilane valmistab ette seminaride ja praktikumide käigus antud individuaalsed ja rühmaetüüdid, kannab need ette ning analüüsib neid."
    ["vljund"]=>
    string(704) "Õppija suudab mõista, iseseisvalt märgata ning rakendada draama kasutamise võimalusi erialases pedagoogilises töös erinevas vanuseasmes õpilastega ning erinevate õppeainete ja teemade õpetamisel. Õppija suudab teha draamaõpetuse põhialustele tuginevaid, teadvustatud ja põhjendatud valikud eetiliselt ja esteetiliselt kriitilistes situatsioonides, mis puudutavad draama võimaluste rakendamist. Õppija on võimeline tegema teadvustatud valikuid töös õpilastega repertuaari valiku ja etenduse valmimise protsessi erinevate aspektide osas. Õppija on võimeline teadvustama ja kasutama draama põhialuseid iseenese professionaalse arengu eesmärgil (väljendusoskus, meeskonnatöö oskus)."
  }
  [7806]=>
  object(stdClass)#7807 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6018"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuslane orienteerub Eestis enim levinud alternatiivpedagoogikates, näeb nende seost tavapedagoogikaga ning oskab lasteaias kasutada mõningaid elemente neist."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Alternatiivpedagoogika mõiste. Täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne ja lapsest lähtuv pedagoogika. Maria Montessori elu ja tegevus. Montessori pedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana. Hea Alguse metoodika: keskustus ja lapse valikuvabadus; koostöö lapsevanematega. Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus; töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel. J. Käisi pedagoogika: üldõpetus, isetegevus ja individuaalne tööviis; teemapõhine õpe lasteaias. Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane: • eristab täiskasvanust lähtuvat, lapsekeskset ja lapsest lähtuvat pedagoogikat; • väärtustab alternatiivpedagoogikaid Eesti alushariduses; • tunneb Steiner-, Montessori, Käisi ja Saja keele pedagoogikat ja Hea Alguse metoodikat."
  }
  [7807]=>
  object(stdClass)#7808 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6019"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, luua võimalused keskkonnateadliku suhtumise kujunemiseks, luua eeldused õuesõppe erinevate didaktiliste võtete rakendamise valmisoleku kujunemiseks sõltuvalt tegevuses osalejate vanusest ja teadmiste hulgast, toetada valmisolekut kasutada loodust kui õpikeskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi tegevusi kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada õppijates keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [7808]=>
  object(stdClass)#7809 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6020"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda ülevaade andekuse liikidest, arendamise meetoditest, andekusest kui erivajadusest kujundada okust luua andekuse ja loovuse arendamiseks soodsat keskkonda"
    ["sisu"]=>
    string(553) "Andekuse ajaloost. Andekuse mõiste, intelligentsus, loovus. Andekuse liigid, andeka lapse tunnused. Võimete avaldumiseks vajalikud faktorid. Andekust iseloomustavad mudelid. Andekuse diagnoosimise meetodid. Andekus kui erivajadus. Andekas erivajadusega laps. Annete arendamine kui individualiseerimise valdkond lasteaias. Andeka lapse arengut soodustav kasvukeskkond lasteasutuses.. Andekas laps ja vanemad, kodune kasvukeskkond. Isiksus ja loovus. Loovuse komponendid. Loovuse arendamise meetodid. Loovus ja soodne keskkond. Loovuse avaldumise toetam"
    ["vljund"]=>
    string(271) "üliõpilane: - omab teadmisi andekuse, intelligentsuse ja loovuse mõistetest, liikidest ja arendamise meetoditest; - märkab laste andekust, sealhulgas erivajadusega lapse andekust - oskab kujundada toetavat keskkonda loovuse arendamiseks ja andekuse väljakujunemiseks"
  }
  [7809]=>
  object(stdClass)#7810 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Luua võimalused tutvumiseks •erinevate lasteasutuste tüüpidega; (töö- ja õppekorraldus, traditsioonid, koostöö) •lasteaiaõpetaja tööga •erinevate lapse õpi- ja kasvukeskkondadega"
    ["sisu"]=>
    string(409) "Orientatsioon erialasse. Praktika jooksul külastatakse erinevaid lasteaedu Tallinnas ja Harjumaal. Vaadeldakse: lasteaedade töökorraldust, lastega tegelevate inimeste tööd lasteaias, erinevaid tegevusi (igapäevategevused, mängud, õppetegevused) lasteaedades, lasteaedade materiaalset keskkonda. Tegeletakse lastega toas ja/või õues. • Täpne juhis ja iseseisva töö kirjeldus on praktika juhendis"
    ["vljund"]=>
    string(458) "üliõpilane: •Teab erinevaid koolieelse lasteasutuste tüüpe ja nende õppe-kasvatustöö korraldust •Omab esmast ettekujutust õppe- ja kasvatustegevusest koolieelses lasteasutuses. •On vaadelnud lasteasutuste õppe- ja päevategevusi ning suudab kirjeldada nähtu põhjal lapse mängu- ja arengukeskkonda ja suudab nähtu põhjal vestelda: •Suudab ennast kui tulevast lasteaiaõpetajat kirjeldada ja esmaselt analüüsida SWOT-analüüsi põhjal."
  }
  [7810]=>
  object(stdClass)#7811 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6026"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Õppeaine eesmärgiks on õppida tundma erivajadustega lapsi ja nende vajadusi, võimalusi nende õppimise toetamiseks lasteaias võrgustiku ja õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse varajase märkamise ja sekkumispedagoogika põhimõtteid. Tutvutakse sobitus- ja erirühma õppekasvatustöö- ja töökorralduse eripäraga ning kasvukeskkonna kohandamise põhimõtetega lähtuvalt erivajaduse alatüübist. Analüüsitakse probleeme, mis takistavad varast märkamist ja sekkumist."
    ["vljund"]=>
    string(423) "Tunneb Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid erivajadusega lapse arengu toetamisel. Üliõpilane: -Omab ülevaadet varajase sekkumise olemusest, eesmärkidest ja üldpõhimõtetest. -Tõlgendab ja hindab erinevaid erivajaduslikke probleeme. --Oskab rakendada kasvukeskkonna kohandamise põhimõtteid erinevat tüüpi lasteaiarühmades. -Mõistab meeskonnatöö vajalikkust erivajadusega lapse arendamisel"
  }
  [7811]=>
  object(stdClass)#7812 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õppeaine eesmärgiks on analüüsida võimalikke laste individuaalseid iseärasusi koolieelses eas."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Mõisted. Indiviid. Isiksus. Lapse arengu võimalikud kirjeldused. Lapse arengu seaduspärasused. Aeglase-ja kiire arenguga laps. Andekas laps. Erivajadustega laps. Kõrvalekalded normaalsest arengust. Hüperaktiivsus. Autism. Õppe- ja kasvatustöö kohandamine vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Üliõpilne - Oskub näha ja arvestada laste individuaalsete iseärasustega. - Suuab planeerida õppetööd lähtuvalt laste individuaalsetest iseärasustest."
  }
  [7812]=>
  object(stdClass)#7813 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6028"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine."
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane -teab kasvukeskkonda mõjutavaid faktoreid; -oskab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; - suudab kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele."
  }
  [7813]=>
  object(stdClass)#7814 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6029"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Kujundada üliõpilastes oskust mõista mängu tähendust lapse arengus ning analüüsida mängu juhendamist ja mängu keskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Mängu olemus ja tähtsus lapse arengus. Klassikalised ja kaasaegsed mänguteoorad. Mäng, õppimine ja töö lapseeas. Mängu areng väikelapse, eelkooli- ja koolieas. Mängu keskkond ja mänguvahendite valiku põhimõtted. Mäng alushariduse õppekavas. Mängu liigid (loovmängud ja reeglitega mängud). Laste mängu juhendamine kodus, lasteaias ja koolis."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Üliõpilane : -teab mängu teoreetilisi aluseid ja mängu tähendust lapse arengus; -oskab juhendada laste mänge ja luua mängukeskkonda; -oskab kriitiliselt analüüsida koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava mängu aspektist lähtuvalt"
  }
  [7814]=>
  object(stdClass)#7815 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6030"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(548) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest"
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane -Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; -oskab kujundada laste tervislikku käitumist; -oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; -omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele"
  }
  [7815]=>
  object(stdClass)#7816 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6032"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest"
  }
  [7816]=>
  object(stdClass)#7817 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6036"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda ülevaade andekuse liikidest, arendamise meetoditest, andekusest kui erivajadusest kujundada okust luua andekuse ja loovuse arendamiseks soodsat keskkonda"
    ["sisu"]=>
    string(556) "Andekuse ajaloost. Andekuse mõiste, intelligentsus, loovus. Andekuse liigid, andeka lapse tunnused. Võimete avaldumiseks vajalikud faktorid. Andekust iseloomustavad mudelid. Andekuse diagnoosimise meetodid. Andekus kui erivajadus. Andekas erivajadusega laps. Annete arendamine kui individualiseerimise valdkond lasteaias. Andeka lapse arengut soodustav kasvukeskkond lasteasutuses.. Andekas laps ja vanemad, kodune kasvukeskkond. Isiksus ja loovus. Loovuse komponendid. Loovuse arendamise meetodid. Loovus ja soodne keskkond. Loovuse avaldumise toetamine"
    ["vljund"]=>
    string(271) "üliõpilane: - omab teadmisi andekuse, intelligentsuse ja loovuse mõistetest, liikidest ja arendamise meetoditest; - märkab laste andekust, sealhulgas erivajadusega lapse andekust - oskab kujundada toetavat keskkonda loovuse arendamiseks ja andekuse väljakujunemiseks"
  }
  [7817]=>
  object(stdClass)#7818 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6038"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(332) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi."
    ["sisu"]=>
    string(900) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine."
    ["vljund"]=>
    string(171) "Üliõpilane -teab kasvukeskkonda mõjutavaid faktoreid; -oskab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; -suudab kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele."
  }
  [7818]=>
  object(stdClass)#7819 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6039"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Kujundada üliõpilastes oskust mõista mängu tähendust lapse arengus ning analüüsida mängu juhendamist ja mängu keskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(359) "Mängu olemus ja tähtsus lapse arengus. Klassikalised ja kaasaegsed mänguteoorad. Mäng, õppimine ja töö lapseeas. Mängu areng väikelapse, eelkooli- ja koolieas. Mängu keskkond ja mänguvahendite valiku põhimõtted. Mäng alushariduse õppekavas. Mängu liigid (loovmängud ja reeglitega mängud). Laste mängu juhendamine kodus, lasteaias ja koolis."
    ["vljund"]=>
    string(244) "Üliõpilane : -teab mängu teoreetilisi aluseid ja mängu tähendust lapse arengus; -oskab juhendada laste mänge ja luua mängukeskkonda; -oskab kriitiliselt analüüsida koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava mängu aspektist lähtuvalt"
  }
  [7819]=>
  object(stdClass)#7820 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6040"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Õppeaine eesmärgiks on õppida tundma erivajadustega lapsi ja nende vajadusi, võimalusi nende õppimise toetamiseks lasteaias võrgustiku ja õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Käsitletakse varajase märkamise ja sekkumispedagoogika põhimõtteid. Tutvutakse sobitus- ja erirühma õppekasvatustöö- ja töökorralduse eripäraga ning kasvukeskkonna kohandamise põhimõtetega lähtuvalt erivajaduse alatüübist. Analüüsitakse probleeme, mis takistavad varast märkamist ja sekkumist."
    ["vljund"]=>
    string(404) "Tunneb Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid erivajadusega lapse arengu toetamisel. Omab ülevaadet varajase sekkumise olemusest, eesmärkidest ja üldpõhimõtetest. Tõlgendab ja hindab erinevaid erivajaduslikke probleeme. Oskab rakendada kasvukeskkonna kohandamise põhimõtteid erinevat tüüpi lasteaiarühmades. Mõistab meeskonnatöö vajalikkust erivajadusega lapse arendamisel"
  }
  [7820]=>
  object(stdClass)#7821 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6041"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias"
    ["vljund"]=>
    string(342) "Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest."
  }
  [7821]=>
  object(stdClass)#7822 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6042"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(548) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest"
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele."
  }
  [7822]=>
  object(stdClass)#7823 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6043"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Arvestus: õpimapp, üliõpilase eneseanalüüs, lasteasutusepoolse juhendaja tagasisisde, praktikajuhendaja tagasiside"
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Siduda didaktikaalased teadmised lasteaiategelikkusega. Saada ülevaade lasteasutuse liikumisõpetaja tööst. Saada praktilisi oskusi lapse arengut toetava õpi-ja kasvukeskkonna kujundamiseks. Saada praktilisi oskusi lapse arengu hindamiseks, individuaalsete iseärasuste ja erivajaduste märkamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(1423) "Lasteasutuse õppe-ja kasvatustöö alane dokumentatsioon (arengukava, õppekava, aasta tegevuskava, rühma aasta tegevuskava, nädalaplaan), seadusandlik raamistik (KELS, Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale, Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis) ja selle praktiline rakendamine lasteasutuses (fookus liikumis-ja terviseõpetusel). Õpikäsitlus lasteasutuses, liikumis-ja terviseõpetuse läbiviimise põhimõtted, liikumis-ja terviseõpetuse kavandamine ning rakendamine. (õppekava, aasta ja nädalaplaanid) Koostöö lapsevanemate ja lasteasutuse personali vahel. Lapse arengu hindamine (sh erivajadused) ja sellest lapsevanemale tagasisde andmine (arenguvestlused ja nende korraldus). Töö erivajadustega lastega (sh liikumisõpetuses). Praktiline tegevus: - Praktika käigus lasteasutuse õpetajate (rühma-, muusika-, liikumisõpetaja jt) töö vaatlemine ja analüüsimine, erivanuseliste laste mängu vaatlemine, analüüsimine ja juhendamine - Liikumisõpetaja abistamine liikumistegevuste läbiviimisel - Lastele liikumistegevuste ja liikumismängude kavandamine koos liikumisõpetajaga ja nende läbiviimine nii sees kui väljas. - praktika käigus enda tegevuse ja arengu analüüsimine ja hindamine - vaadeldud liikumistegevuste, laste mängu, õpi-ja kasvukeskkonna analüüsimine"
    ["vljund"]=>
    string(152) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - omab ülevaadet liikumisõpetaja tööst"
  }
  [7823]=>
  object(stdClass)#7824 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6044"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Abimaterjalidega kirjalikud tööd (liikumistegevuse töökava ja liikumisõpetaja töökava koostamine); simulatsioon (harjutuste õpetamine); aruanded; oskussõnade test"
    ["eesmrk"]=>
    string(567) "Luua tervikpilt laste liigutuslikust arengust ja seda toetavast liikumisõpetusest. Toetada lasteasutuse liikumisõpetaja tööks vajalike pädevuste kujunemist omandades - teadmised liikumisõpetuse korraldamisest lasteasutuses; - oskus õpetada baasmotoorikal põhinevaid kehalisi harjutusi ja analüüsida oma tegevust; - oskus hinnata eriealiste laste liikumisoskusi ja kehalist töövõimet ning planeerida laste liikumistegevusi; - valmisolek teha koostööd lapsevanemate ja lasteaia personaliga laste liigutusoskuste ja kehalise töövõime arendamise huvides"
    ["sisu"]=>
    string(1015) "Laste kehalist kasvatust reglementeerivad dokumendid: koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, koolieelse lasteasutuse tervisekaitse nõuded jt. Laste liikumisõpetuse eesmärk, sisu, meetodid ja vormid. Laste arenguliste iseärasuste arvestamine liikumisõpetuse korraldamisel. Kehaliste harjutuste hügieen. Ohutuse kindlustamine kehaliste harjutustega tegelemisel. Esmaabi. Liikumistegevuste tiheduse ja koormuse määramine ja reguleerimise võimalused. Baasmotoorikal põhinevate kehaliste harjutuste õpetamise metoodika. Harjutuste oskussõnaline kirjeldamine. Laste põhiliigutusoskuste hindamine. Kehalised võimed ja nende arendamise metoodika. Laste kehalise töövõime hindamine; kehaliste võimete testid. Liikumisõpetuse planeerimine: lasteasutuse liikumisõpetuse ainekava ja liikumistunni töökava koostamine. Liikumisõpetuse lõimimine teiste ainevaldkondadega. Koostöö lapsevanemate ja lasteasutuse personaliga laste liigutusliku arengu toetamiseks. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine"
    ["vljund"]=>
    string(485) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi laste liigutuslikust arengust, eriealiste laste liikumisõpetusest ja selle korraldamisest lasteasutuses; - oskab õpetada baasmotoorikal põhinevaid kehalisi harjutusi, hinnata laste põhiliikumisoskusi ja kehalist töövõimet; - oskab planeerida eriealiste laste liikumisõpetust, koostada erinevaid töökavu ning kirjeldada harjutusi oskussõnaliselt; - suudab analüüsida enda ja kaaslaste tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel"
  }
  [7824]=>
  object(stdClass)#7825 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6045"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Kirjalik arvestustöö; vaatlusaruanded; õpimapi koostamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(337) "Luua võimalused teadmiste kujunemiseks lapse tervisest ja terviskäitumisest erinevas vanuses Luua teadmised tervisedenduse alustest ja korraldusest lasteaias Toetada üliõpilase valmisolekut kasutada aines saadud teadmisi nii õppeprotsessi kavandamisel ja juhtimisel kui laste, pedagoogide, lapsevanemate juhendamisel ja nõustamisel"
    ["sisu"]=>
    string(961) "Tervisedenduse alused (tervise mõiste, tervismõjurid,tervisedenduse alusdokumendid, haiguste ennetamine, terviskasvatus, terviedendus). Tervist edendava lasteaia põhimõtted (koostöö, soodsate tingimuste loomine, tervislike eluviiside kujundamine). Tervist edendava lasteaia arengukava põhimõtted. Meeskonnatöö ja juhtimine. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikutöö. Kodu ja lasteaia koostöö. Lapse kasvukeskkond (lasteaia füüsiline-ja vaimne sise-ja väliskeskkond) , turvalisus (sh vigastuste ennetamine ja esmaabi) Tervislik toit, toitumisharjumuste kujundamine. Terviseõpetus ja erivajadusega laps, võimaluste loomine erivajadustega lastele. Tervisedendusliku töö planeerimine lasteasutuses (aasta suurüritused, terviseprogrammid ja projektid, lasteasutuse ühistegevused, lühiajalised plaanid), tervisedenduslikud reeglid lasteasutuses.Laste kehaline aktiivsus, kehaline aktiivsus kui eluviis. Õige riietumine ja isiklik hügieen"
    ["vljund"]=>
    string(285) "Üliõpilane: - omab teadmisi tervist kujundavatest teguritest ja tervisedenduse põhimõtetest lasteaias - omab valmisolekut kavandada ja juhtida tervisedenduslikku tegevust lasteasutuses - omab valmisolekut nõustada tervisedenduse vallas lasteasutuse lapsi, pedagooge, lapsevanemaid"
  }
  [7825]=>
  object(stdClass)#7826 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6046"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Juhtumi analüüs (erivajadusega lapse liikumisoskuste hindamine, oskustest lähtuva liikumistegevuse kava koostamine). Test."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Toetada pädevuste kujunemist tööks erivajadustega laste ja nende pereliikmetega. Omandada ülevaade erinevate puuetega laste liikumistegevuste korraldamisest, oskus hinnata erivajadustega laste kehalist töövõimet ja liigutusoskusi ning arvestada seda nende laste liikumistegevuste kavandamisel ja läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(521) "Ülevaade erivajadustest ja erivajadustega laste eripärast. Erivajadustega laste hariduskorraldus. Erinevate krooniliste haiguste (diabeet, astma jm), puuete (keha-, kõne-, meele-, vaimu- ja liitpuue) ja arenguhäiretega laste liikumistegevuse korraldamine. Erivajadustega laste liigutusoskuste ja kehalise töövõime hindamine. Erivajadustega laste liikumistegevuste planeerimine. Koostöö erivajadustega laste vanematega ja lasteasutustes töötavate pedagoogidega laste kehalise ja liigutusliku arengu toetamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb erivajaduse alaliike ning teab, kuidas korraldada erinevate erivajaduste korral laste liikumistegevust; - oskab hinnata erivajadustega laste liikumisoskusi ja kehalist töövõimet ning kavandada neist lähtuvalt laste liikumistegevusi; - omab valmisolekut töötada laste kehalise ja liigutusliku arengu huvides nii erivajadustega laste, nende pereliikmete ja oma kolleegidega"
  }
  [7826]=>
  object(stdClass)#7827 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6047"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Abimaterjalidega kirjalik töö (siseürituse kava, esinemiskava ja harjutuste õpetamise plaanide koostamine); simulatsioon (harjutuste õpetamine); aruanded"
    ["eesmrk"]=>
    string(237) "Luua ülevaade sisetingimustes sooritatavate kehaliste harjutuste kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada siseruumides sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise ja sisetegevuste kavandamise ja korraldamise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(841) "Erinevate liikumisviiside ( jooksu-, hüppe-, ronimise-ja roomamisharjutused), rivistumiste, vahendita ja vahenditega harjutuste (s.h üldarendavad võimlemisharjutused), tasakaalu- ja viskeharjutuste õpetamine eriealistele lastele. Rühiharjutused. Akrobaatikaharjutused, rütmikaharjutused ja tantsud: nende õpetamise metoodika. Esinemiskavade koostamine, kirjeldamine ja esinemiste ettevalmistamine. Liikumismängud ruumis; sportmängude lihtsustatud variandid. Ujumine ja mängud vees. Harjutuste ja mängude lõimimine teiste ainevaldkondadega. Siseruumides toimuva liikumise ohutusnõuded ja esmaabi. Laste koormuse jälgimine ja koormuse reguleerimine. Sisespordipäevade, spordipidude, tervisepäevade jm siseruumides toimuvate ürituste kavandamine ja läbiviimine; koostöö kolleegide ja lapsevanematega ürituste korraldamisel."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi siseruumides toimuva liikumise võimalustest, erinevate harjutuste ja mängude õpetamise metoodikast, esinemiskavade koostamisest ja sisespordiürituste korraldamisest; - oskab õpetada siseruumides läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja liikumismänge; - oskab planeerida sisetingimustes toimuvaid liikumistegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel"
  }
  [7827]=>
  object(stdClass)#7828 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6048"
    ["hindamine"]=>
    string(145) "Abimaterjalidega kirjalik töö (välitegevuse kava ja harjutuste õpetamise plaanide koostamine); simulatsioon (harjutuste õpetamine); aruanded"
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Kujundada ülevaade väljas liikumise kasutamisest töös eriealiste lastega. Toetada õues sooritatavate kehaliste harjutuste õpetamise, õuetegevuste ja -ürituste planeerimise ning läbiviimise oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(712) "Erinevate liikumisviiside ja sportlike harjutuste ( jooksu-, hüppe-, viske- ja ronimisharjutused väljas; jalgrattasõit, rulluisutamine; sportmängude lihtsustatud variandid jms) õpetamise metoodika. Talialade (suusatamine, kelgutamine, uisutamine) õpetamise metoodika. Õuemängud (maastikumängud, elamusmängud, mängud lumel ja jääl jms). Matkade, seiklustegevuste, orienteerumise jms kasutamine töös lastega. Matkade korraldamine. Õuesõpe: liikumise lõimimine erinevate ainevaldkondadega. Ohutuse tagamine väljas liikumisel. Eriealiste laste koormuse määramine ja planeerimine õues liikumisel. Õuetegevuste ja ürituste planeerimine ja tegevuste tagasisidestamine. Koostöö lapsevanematega."
    ["vljund"]=>
    string(410) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi väljas liikumise võimalustest, erinevate õues sooritatavate harjutuste õpetamise metoodikast, õuetegevuste kavandamisest ja korraldamisest; - oskab õpetada õues läbiviidavaid kehalisi harjutusi ja õuemänge; - oskab planeerida õuetegevusi ja suudab analüüsida enda tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel ning õuetegevuste/ -ürituste läbiviimisel"
  }
  [7828]=>
  object(stdClass)#7829 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6049"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Arvestus: õpimapp, üliõpilase eneseanalüüs, lasteasutusepoolse juhendaja tagasisisde, praktikajuhendaja tagasiside."
    ["eesmrk"]=>
    string(460) "Saada praktilist oskust mõjutada läbi liikumis-ja terviseõpetuse laste arengut, märgata ja hinnata laste individuaalseid iseärasusi ja erivajadusi. Saada praktilist oskust märgata liikumisõpetaja töös erinevusi töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega. Saada praktilist oskust liikumis- ja terviseõpetuse planeerimiseks ja läbiviimiseks. Saada praktilist oskust koostööks laste, lasteasutuse pedagiigide ja lapsevanematega (sh nõustamine)."
    ["sisu"]=>
    string(463) "Lasteasutuse liikumisõpetaja tegevuste vaatlemine (nii sees kui väljas) ja analüüsimine töös erivanuseliste ja erivajadustega lastega (eri- , sõime-, liit- ja lasteiarühmas), liikumis ja terviseõpetuse kavandamine ning osaline läbiviimine, aktiivne suhtlemine laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega (sh nõustamine), laste mängu, õppe-ja kasvatustegevuse, kasvukeskkonna ja arengu analüüsimine ja hindamine. Enda tegevuse analüüsimine."
    ["vljund"]=>
    string(485) "Üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt enese toereetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset - kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning lapse eripärale ja eale vastavaid teadmisi, tegevusi, sõnavara ja meetodeid; - omab kogemust liikumisõpetaja tööst erivanuseliste ja erivajadustega lastega - omab kogemust liikumis-ja terviseõpetuse planeerimisest - omab kogemust koostööst laste, lasteasutuse pedagoogide ja lapsevanematega"
  }
  [7829]=>
  object(stdClass)#7830 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6051"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu seaduspärasusi ja arengu hindamise skaalasid, küsimustikke ja teste."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Lapse tundmaõppimise olemus ja suunad. Lapse sünnieelne areng ja uurimisvõimalused. Vastsündinu ja imiku areng. Koolieelse lapse areng ja selle hindamine. Wechsleri test, WPPSI ja selle kasutamine koolieelikute arengu hindamisel. Sotsiaalse kompetentsuse hindamine. Sotsiaalse käitumise testid. Kooliküpsus ja selle väjaselgitamine. Kooliküpsuse testimine. Lapse arengu hindamine lasteaias. Arenguvestluse läbiviimine. Lapse vaatlus lasteaias. Vaatlusprotokoll. Videovaatlus. Intervjuu lastega. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Intervjuu lasteaiaõpetajaga. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Lapse intelligentsuse testimine. Tulemuste analüüs. Iseseisev töö: lapse iseloomustuse koostamine, portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane -Tunneb lapse arengut koolieelses eas ja teab erinevatest võimalustest laste arengu hindamisel; -Oskab koostada intervjuu küsimustikku, vaatlustabelit lapse arengu uurimiseks; -Oskab hinnata lapse koolivalmidust. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust"
  }
  [7830]=>
  object(stdClass)#7831 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6053"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(502) "Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia. Turvaline IKT kasutamine, eakohane online-etikett. Täiskasvanu roll ja võimalused meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö, eakaaslastekultuur."
    ["vljund"]=>
    string(552) "Üliõpilane: • Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; • Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; • Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; • Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida"
  }
  [7831]=>
  object(stdClass)#7832 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6054"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist kasutamaks erinevaid arvuti ja interneti võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(952) "Arvuti kasutamise reeglid ja võimalused. Suhtlemine arvutis, e-kiri. Interneti võimalused. Interneti kasutamise reeglid. Ajaveeb, koduleht. Küsitluste kasutamine lasteaias Veebipõhiste küsitluste koostamise võimalused. Pildid. Piltide otsimine internetist. Piltide töötlemine. Erinevad pilditöötlusprogrammid. Piltide kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Joonistamine arvutis. Erinevad joonistusprogrammid. Internetileheküljed õpetaja abistajana õppeprotsessi mitmekesisemaks muutmisel. Esitlused lasteaia õppeprotsessis. Slaidiesitluste loomine (PowerPoint, GoogleDocs, OpenOffice, Prezi). Ristsõnad, töölehed lasteaia õppeprotsessis. Ristsõnade, töölehtede koostamise programmid. Ristsõnade, töölehtede koostamise võimalused internetis. Diplomid, tänukirjad, kalendrid jm internetist. Eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, nende kasutamine õppeprotsessis. Puzzle õppeprotsessis. Puzzle koostamise programmid."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Üliõpilane • teab arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid • omab ülevaadet ja kasutab IKT-vahendeid õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel • omab ülevaadet erinevatest lastele mõeldud õppeprogrammidest • kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel"
  }
  [7832]=>
  object(stdClass)#7833 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6056"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Anda ülevaade eelkooliealistele lastele ea- ja jõukohastest IKT-põhistest õppemängudest. Kujundada oskust rakendada IKT-põhiseid õppemänge lasteaia õppeprotsessis"
    ["sisu"]=>
    string(214) "IKT-põhiste õppemängude teoreeriline käsitlus. IKT-põhised õppemängud ja –programmid. IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Ea- ja jõukohasus. IKT-põhiste õppemängude loomine."
    ["vljund"]=>
    string(187) "Üliõpilane • Tunneb ja oskab kasutada IKT-põhiseid õppemänge • Oskab integreerida IKT-põhiseid mänge lasteaia õppeprotsessi • Oskab luua lihtsamaid IKT-põhiseid õppemänge"
  }
  [7833]=>
  object(stdClass)#7834 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6057"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks koolieelses lasteasutuses."
    ["sisu"]=>
    string(164) "Lasteasutuse tehnilised võimalused. IKT kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. Enenseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Üliõpilane • Analüüsib IKT kasutamist lasteaia õppeprotsessis; • Viib läbi õppetegevusi, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; • Abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [7834]=>
  object(stdClass)#7835 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6058"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(291) "Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(407) "Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest"
  }
  [7835]=>
  object(stdClass)#7836 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6059"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(296) "Luua võimalused ülevaate saamiseks informaatika põhialustest. Toetada oskust analüüsida Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise seoseid. Kujundada oskust organiseerida õppeprotsessi lasteasutuses lähtudes informaatika põhialustest."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Informaatika põhimõisted. Informaatika ajalugu ja tulevikusuunad. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava seosed IKT-ga. IKT vahendite sobivus (riistvara ja tarkvara). Õppeprotsessi planeerimine, läbiviimine ja analüüs kasutades IKT-d. Valdkondadevaheline lõimimine, õpiprojektid. Koolieelses lasteasutuses sobivad õpitarkvarad ja rakendusprogrammid"
    ["vljund"]=>
    string(299) "Üliõplane • Analüüsib ja hindab IKT vahendite (riist- ja tarkvara) sobivust lasteaia õppeprotsessis • Analüüsib KELA RÕK ja IKT vahendite kasutamise seoseid • Oskab planeerida lastaia õppeprotsessi kasutades IKT-d • Oskab installida ja reinstallida rakendusprogramme ja õpitarkvara"
  }
  [7836]=>
  object(stdClass)#7837 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6060"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Anda ülevaade animatsiooni loomise võimalustest lasteaia õppeprotsessis Toetada praktilisi oskusi luua erinevaid animatsioone"
    ["sisu"]=>
    string(160) "Animatsiooni ajalugu. Animatsiooni loomise etapid. Stsenaarium. Kaader. Animatsiooni liigid. Ümarnukk. Lamenukk. Piksillatsioon. Joonisfilm. Arvutianimatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(447) "Üliõplane • Orienteerub animatsiooni ajaloos ning loomise põhitõdedes (etapid) • Tunneb erinevaid animatsiooni liike • Analüüsib animatsiooni kasutamise võimalusi lasteaia õppeprotsessis • Teab animatsiooni loomise tarkvara • Oskab luua erinevaid animatsioone arvestades animatsiooni loomise põhitõdesid ning seoseid Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga • Kasutab animatsiooni loomiseks sobivaid vahendeid ja tarkvara"
  }
  [7837]=>
  object(stdClass)#7838 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6061"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(72) "Toetada oskust nõustada õpetajaid haridustehnoloogilistes küsimustes."
    ["sisu"]=>
    string(192) "Haridustehnoloogi tööülesanded koolieelses lasteasutuses. Nõustamistehnikad. Meeskonnatöö. Sisekoolituste kavandamine ja läbiviimine. Juhendite (veebipõhised, paberkandjal) koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(225) "Üliõpilane • Oskab nõustada õpetajaid, juhtkonda ja lapsevanemaid IT kasutamisega seotud teemadel • Omab valmisolekut kavandada ja läbi viia IKT-alaseid koolitusi • Oskab koostada IKT-alaseid juhendeid ja eeskirju."
  }
  [7838]=>
  object(stdClass)#7839 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6062"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Toetada oskust planeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise arengut koolieelses asutuses. Anda ülevaade it-alasest seadusandlusest ning it-põhiste materjalide loomisel kehtivatest nõuetest ja avaldamise tingimustest"
    ["sisu"]=>
    string(406) "IKT arengusuundade analüüs. IKT arengukava koostamine. Litsentsid. Avatud litsentsid (Creativ Commons). Lastevanemate nõusolekud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist reguleeriv seadusandlus. Digitaalallkirja seadus. Karistusseadustik. Avaliku teabe seadus. Autoriõiguse seadus. Isikuandmete kaitse seadus. Infoühiskonna teenuse seadus. Võlaõigusseadus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus."
    ["vljund"]=>
    string(292) "Üliõpilane • Teab IKT rolli ning kasutusvõimalusi lasteaias • Oskab planeerida IKT arengusuundi • Tunneb IT-alast seadusandlust • Teab IT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid • Teab litsentside (sisu), oskab lisada loodud õppematerjalidele CC lisentsi"
  }
  [7839]=>
  object(stdClass)#7840 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6063"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Anda ülevaade veebipõhistest õpikeskkondadest ja –võrgustikst ning nende kasutamise võimalustest lasteaias."
    ["sisu"]=>
    string(261) "Õpikeskkonna ja võrgustiku mõiste. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll lasteaia õpiprotsessis. Sotsiaalne meedia ja nende kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis. E-portfoolio. Lasteaia õpetaja rollid erinevates keskkondades. E-üritused. E-kursused."
    ["vljund"]=>
    string(280) "Üliõpilane • Tunneb erinevaid veebipõhiseid õpikeskkondi ja -võrgustikke • Analüüsib veebipõhisete õpikeskkondade ja –võrgustike kasutamise võimalusi lasteaias • Kasutab veebipõhiseid õpikeskkondi ja –võrgustikke vahendina õppeprotsessi mitmekesistamiseks"
  }
  [7840]=>
  object(stdClass)#7841 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6064"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(197) "Toetada praktiliste oskuste kujunemist lasteaia personali nõustamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite rakendamisel lasteaia õppeprotsessi ning lasteasutuse IKT arengu suunamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(246) "Lasteasutuse IKT vahendite ja võimaluste analüüs. IKT õppeprotsessi rakendamise analüüs. IKT arenguvõimaluste analüüs ja lasteasutuse personali nõustamine. E-ürituse või IKT-alase koolituse kavandamine ja läbiviimine. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(384) "Üliõpilane • Nõustab lasteaia õpetajaid IKT-alastes küsimustes; • Viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustel põhineva ürituse või koolituse; • Analüüsib info- ja kommunaikatsioonitehnoloogia arenguvõimalusi organisatsioonis; • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset."
  }
  [7841]=>
  object(stdClass)#7842 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6065"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(548) "Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest"
    ["sisu"]=>
    string(838) "Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Üliõpilane -Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; -oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; -omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele."
  }
  [7842]=>
  object(stdClass)#7843 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6066"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(396) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, luua võimalused keskkonnateadliku suhtumise kujunemiseks, luua eeldused õuesõppe erinevate didaktiliste võtete rakendamise valmisoleku kujunemiseks sõltuvalt tegevuses osalejate vanusest ja teadmiste hulgast, toetada valmisolekut kasutada loodust kui õpikeskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi tegevusi kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada õppijates keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [7843]=>
  object(stdClass)#7844 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6067"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused mitmekultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kultuuri ja mitmetuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Mitmekultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Mitmekultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas"
    ["vljund"]=>
    string(247) ": Teab mitmekultuurilise hariduse tähendust, demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas;suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaia rühmas."
  }
  [7844]=>
  object(stdClass)#7845 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6068"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteedi mõiste hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi hindamise teoreetilised alused ja väljatöötatud mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; - orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; - oskab analüüsida oma töövaldkonna juhtumeid ja dokumentatsiooni, iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendusi pakkuda."
  }
  [7845]=>
  object(stdClass)#7846 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6069"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust."
  }
  [7846]=>
  object(stdClass)#7847 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6070"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuslane orienteerub Eestis enim levinud alternatiivpedagoogikates, näeb nende seost tavapedagoogikaga ning oskab lasteaias kasutada mõningaid elemente neist."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Alternatiivpedagoogika mõiste. Täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne ja lapsest lähtuv pedagoogika. Maria Montessori elu ja tegevus. Montessori pedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana. Hea Alguse metoodika: keskustus ja lapse valikuvabadus; koostöö lapsevanematega. Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus; töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel. J. Käisi pedagoogika: üldõpetus, isetegevus ja individuaalne tööviis; teemapõhine õpe lasteaias. Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane: • eristab täiskasvanust lähtuvat, lapsekeskset ja lapsest lähtuvat pedagoogikat; • väärtustab alternatiivpedagoogikaid Eesti alushariduses; • tunneb Steiner-, Montessori, Käisi ja Saja keele pedagoogikat ja Hea Alguse metoodikat."
  }
  [7847]=>
  object(stdClass)#7848 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6071"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(331) "Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi"
    ["sisu"]=>
    string(900) "Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine."
    ["vljund"]=>
    string(174) "Üliõpilane: - teab kasvukeskkonda mõjutavaid faktoreid; - oskab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; - suudab kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele"
  }
  [7848]=>
  object(stdClass)#7849 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6072"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused mitmekultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kultuuri ja mitmetuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Mitmekultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Mitmekultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas"
    ["vljund"]=>
    string(247) ": Teab mitmekultuurilise hariduse tähendust, demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas;suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaia rühmas."
  }
  [7849]=>
  object(stdClass)#7850 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6073"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua võimalused mitmekultuurilise mängu- ja õpikeskkonna tähenduse ja vajaduse mõistmiseks"
    ["sisu"]=>
    string(365) "Kultuuri ja mitmetuurilisuse tähendus. Kultuuridevahelised erinevused. Mitmekultuurilisus Eestis. Integratsioon ja kaasamine. Mitmekultuuriline haridus ning kasvu- ja õpikeskkond. Õppe- ja kasvatustegevus mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Tolerantsuse ja erinevuste aktsepteerimise kujundamine koolieelses eas. Demokraatlike suhete kujundamine lasteaia rühmas"
    ["vljund"]=>
    string(245) "Teab mitmekultuurilise hariduse tähendust, demokraatliku kasvatuse põhimõtteid lasteaia rühmas;suudab märgata mitmekultuurilise õpikeskkonna probleeme; oskab luua ja analüüsida mitmekultuurilist mängu- ja õpikeskkonda lasteaia rühmas."
  }
  [7850]=>
  object(stdClass)#7851 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6074"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda ülevaade andekuse liikidest, arendamise meetoditest, andekusest kui erivajadusest kujundada okust luua andekuse ja loovuse arendamiseks soodsat keskkonda"
    ["sisu"]=>
    string(553) "Andekuse ajaloost. Andekuse mõiste, intelligentsus, loovus. Andekuse liigid, andeka lapse tunnused. Võimete avaldumiseks vajalikud faktorid. Andekust iseloomustavad mudelid. Andekuse diagnoosimise meetodid. Andekus kui erivajadus. Andekas erivajadusega laps. Annete arendamine kui individualiseerimise valdkond lasteaias. Andeka lapse arengut soodustav kasvukeskkond lasteasutuses.. Andekas laps ja vanemad, kodune kasvukeskkond. Isiksus ja loovus. Loovuse komponendid. Loovuse arendamise meetodid. Loovus ja soodne keskkond. Loovuse avaldumise toetam"
    ["vljund"]=>
    string(271) "üliõpilane: - omab teadmisi andekuse, intelligentsuse ja loovuse mõistetest, liikidest ja arendamise meetoditest; - märkab laste andekust, sealhulgas erivajadusega lapse andekust - oskab kujundada toetavat keskkonda loovuse arendamiseks ja andekuse väljakujunemiseks"
  }
  [7851]=>
  object(stdClass)#7852 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6075"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust."
  }
  [7852]=>
  object(stdClass)#7853 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6076"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(160) "Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(424) "Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana"
    ["vljund"]=>
    string(193) "Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust."
  }
  [7853]=>
  object(stdClass)#7854 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6077"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteedi mõiste hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi hindamise teoreetilised alused ja väljatöötatud mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; - orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; - oskab analüüsida oma töövaldkonna juhtumeid ja dokumentatsiooni, iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendusi pakkuda."
  }
  [7854]=>
  object(stdClass)#7855 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6078"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Kujundada võimalused koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslike aluste ja kvaliteedi tähenduse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Õigusaktide olemus ja vajalikkus. Haridusalane seadustik. Lasteasutuse tegevust reguleerivad seadused ja määrused. Laste õigused. Lasteasutuse dokumentatsioon. Personali õigused ja vastutus. Tervisekaitse lasteaias. Sise- ja välishindamine. Lasteasutuse tegevusnäitajad ja sisehindamise valdkonnad. Kvaliteedi mõiste hariduses. Lasteasutuse kvaliteedi hindamise teoreetilised alused ja väljatöötatud mudelid."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Üliõpilane: - tunneb haridusseadustikku, laste õigusi, lasteasutuse ja pedagoogide tegevust reguleerivaid õigusakte ja kvaliteedi tähendust; - orienteerub lasteasutuse dokumentatsioonis; - oskab analüüsida oma töövaldkonna juhtumeid ja dokumentatsiooni, iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendusi pakkuda."
  }
  [7855]=>
  object(stdClass)#7856 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6079"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(162) "Kursuslane orienteerub Eestis enim levinud alternatiivpedagoogikates, näeb nende seost tavapedagoogikaga ning oskab lasteaias kasutada mõningaid elemente neist."
    ["sisu"]=>
    string(635) "Alternatiivpedagoogika mõiste. Täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne ja lapsest lähtuv pedagoogika. Maria Montessori elu ja tegevus. Montessori pedagoogika: vahendid ja keskkond õpetajana. Hea Alguse metoodika: keskustus ja lapse valikuvabadus; koostöö lapsevanematega. Loris Malaguzzi ja Reggio-pedagoogika: valikuvabadus ja vastutus; töö dokumenteerimine kui abivahend lapse arengu toetamisel. J. Käisi pedagoogika: üldõpetus, isetegevus ja individuaalne tööviis; teemapõhine õpe lasteaias. Rudolf Steiner ja Waldorfpedagoogika: muinasjutt lapse elus ning lapse temperamenditüübiga arvestamine õppe- ja kasvatustöös."
    ["vljund"]=>
    string(255) "Üliõpilane: • eristab täiskasvanust lähtuvat, lapsekeskset ja lapsest lähtuvat pedagoogikat; • väärtustab alternatiivpedagoogikaid Eesti alushariduses; • tunneb Steiner-, Montessori, Käisi ja Saja keele pedagoogikat ja Hea Alguse metoodikat."
  }
  [7856]=>
  object(stdClass)#7857 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6080"
    ["hindamine"]=>
    string(56) "Eksam. Bakalaureusetöö esitatakse avalikul kaitsmisel."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "Toetada üliõpilase iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses; kujundada üiõpilastes oskust viia läbi uurimust, analüüsida uurimistulemusi ning vormistada nõuetekohane bakalaureusetöö."
    ["sisu"]=>
    string(406) "Bakalaureusetöö võib olla nii empiiriline uurimus kui ka pedagoogiline projekt, mis kuulub avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Bakalaureusetöö sisaldab käsitletava probleemi teoreetilist ja empiirilist uuringut ning peab olema vormistatud vastavalt kasvatusteaduslike üliõpilastööde koostamise juhendile. Bakalaureusetöö lubatakse kaitsmisele koos retsensiooni ja juhendaja arvamusega."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Üliõpilane: Tunneb põhjalikult valitud uurimisvaldkonda; Oskab järgida intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid: Suudab teaduslikke probleeme püstitada, neid kriitiliselt analüüsida ja lahenduskäike pakkuda; Suudab koostada ja kirjutada teaduslikul teemakäsitusel põhinevat uurimistööd; Oskab esineda ja ennast arusaadavalt väljendada"
  }
  [7857]=>
  object(stdClass)#7858 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6081"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu seaduspärasusi ja arengu hindamise skaalasid, küsimustikke ja teste."
    ["sisu"]=>
    string(724) "Lapse tundmaõppimise olemus ja suunad. Lapse sünnieelne areng ja uurimisvõimalused. Vastsündinu ja imiku areng. Koolieelse lapse areng ja selle hindamine. Wechsleri test, WPPSI ja selle kasutamine koolieelikute arengu hindamisel. Sotsiaalse kompetentsuse hindamine. Sotsiaalse käitumise testid. Kooliküpsus ja selle väjaselgitamine. Kooliküpsuse testimine. Lapse arengu hindamine lasteaias. Arenguvestluse läbiviimine. Lapse vaatlus lasteaias. Vaatlusprotokoll. Videovaatlus. Intervjuu lastega. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Intervjuu lasteaiaõpetajaga. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Lapse intelligentsuse testimine. Tulemuste analüüs. Iseseisev töö: lapse iseloomustuse koostamine, portfoolio."
    ["vljund"]=>
    string(267) "Üliõpilane -Tunneb lapse arengut koolieelses eas ja teab erinevatest võimalustest laste arengu hindamisel; -Oskab koostada intervjuu küsimustikku, vaatlustabelit lapse arengu uurimiseks; -Oskab hinnata lapse koolivalmidust. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust"
  }
  [7858]=>
  object(stdClass)#7859 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6082"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Õppeaine eesmärgiks on analüüsida võimalikke laste individuaalseid iseärasusi koolieelses eas."
    ["sisu"]=>
    string(312) "Mõisted. Indiviid. Isiksus. Lapse arengu võimalikud kirjeldused. Lapse arengu seaduspärasused. Aeglase-ja kiire arenguga laps. Andekas laps. Erivajadustega laps. Kõrvalekalded normaalsest arengust. Hüperaktiivsus. Autism. Õppe- ja kasvatustöö kohandamine vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele."
    ["vljund"]=>
    string(158) "Üliõpilne - Oskub näha ja arvestada laste individuaalsete iseärasustega. - Suuab planeerida õppetööd lähtuvalt laste individuaalsetest iseärasustest."
  }
  [7859]=>
  object(stdClass)#7860 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPL6083"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(214) "Luua võimalused teoreetiliste, didaktiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks; toetada kunstikasvatusalaste teadmiste ja oskuste kujunemist töötamiseks alushariduse pedagoogi teadmisi nõudvatel ametikohtadel."
    ["sisu"]=>
    string(280) "Kursuse sisu: kunsti mõiste - kunstielemendid- ja printsiibid ning nende kasutamine, kunstiliigid, kunstiajalugu, kunstiõpetuse ajalugu. Kunstiõpetuse teooriad koolieelses eas. Laste loomingu eripära. Laste kujutamisvõime arenguastmed. Kunstitegevuste tööplaani koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(265) "Üliõpilane: püüab mõista ja analüüsida kunstinähtusi ning näha võimalusi kunstitegevusteks lasteaias; on kogenud ja analüüsinud loomeprotsessi; omab teadmisi laste loomingu eripärast ja arenguastmetest; omab kunstialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi."
  }
  [7860]=>
  object(stdClass)#7861 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5001"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7861]=>
  object(stdClass)#7862 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5002"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7862]=>
  object(stdClass)#7863 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5003"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7863]=>
  object(stdClass)#7864 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5004"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7864]=>
  object(stdClass)#7865 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5005"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7865]=>
  object(stdClass)#7866 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5006"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7866]=>
  object(stdClass)#7867 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5007"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7867]=>
  object(stdClass)#7868 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5008"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7868]=>
  object(stdClass)#7869 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5010"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7869]=>
  object(stdClass)#7870 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5011"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7870]=>
  object(stdClass)#7871 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5012"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7871]=>
  object(stdClass)#7872 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5013"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7872]=>
  object(stdClass)#7873 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5014"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7873]=>
  object(stdClass)#7874 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5015"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7874]=>
  object(stdClass)#7875 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5016"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7875]=>
  object(stdClass)#7876 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5018"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7876]=>
  object(stdClass)#7877 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5019"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7877]=>
  object(stdClass)#7878 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5020"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7878]=>
  object(stdClass)#7879 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5021"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7879]=>
  object(stdClass)#7880 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5022"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7880]=>
  object(stdClass)#7881 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5023"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7881]=>
  object(stdClass)#7882 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5024"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7882]=>
  object(stdClass)#7883 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5026"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7883]=>
  object(stdClass)#7884 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5027"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7884]=>
  object(stdClass)#7885 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5028"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7885]=>
  object(stdClass)#7886 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5029"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7886]=>
  object(stdClass)#7887 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5031"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7887]=>
  object(stdClass)#7888 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5033"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7888]=>
  object(stdClass)#7889 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5037"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "eristav (hindeline) hindamismeetod"
    ["eesmrk"]=>
    string(606) "Õppeaine eesmärkideks on, et üliõpilane: - omaks teadmisi poliitilistest süsteemidest ja filosoofiatest, poliitiliste protsesside arengust ning Eesti poliitilise süsteemi elementide toimimisest; - orienteeruks Eesti erakondades ja valimissüsteemis; - mõistaks poliitika olemuslikku sisu ja poliitilise osaluse erinevaid vorme (huvigrupid, sotsiaalsed liikumised, erakonnad); poliitika seost mitte-poliitilise ühiskonna osadega nagu kultuur ja majandus; riigivõimu teket ja ühiskonna poliitilist arengut; poliitika teostamise erinevaid tasandeid (kohalikust tasandist kuni globaalse poliitikani)."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Tegemist on laiahaardelise sissejuhatava kursusega, mis analüüsib erinevaid politoloogilisi kategooriaid nagu näiteks poliitika olemus, poliitiline süsteem, poliitilised parteid, huvigrupid, demokraatia kriteeriumid, erinevad poliitilised režiimid jne. Selle kursuse läbimisel on üliõpilane suuteline analüüsima Eesti poliitika põhisuundumusi lähtudes poliitiliste institutsioonide vastastikusest toimest."
    ["vljund"]=>
    string(654) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi Eesti poliitilise süsteemi elementide toimimisest; - omab teadmisi poliitilistest süsteemidest ja filosoofiatest; - orienteerub Eesti erakondades ja valimissüsteemis; - omab teadmisi poliitiliste protsesside arengust; - mõistab poliitika olemuslikku sisu ja poliitilise osaluse erinevaid vorme (huvigrupid, sotsiaalsed liikumised, erakonnad); - mõistab poliitika seost mitte-poliitilise ühiskonna osadega nagu kultuur ja majandus; - mõistab riigivõimu teket ja ühiskonna poliitilist arengut; - mõistab poliitika teostamise erinevaid tasandeid (kohalikust tasandist kuni globaalse poliitikani)."
  }
  [7889]=>
  object(stdClass)#7890 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5038"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7890]=>
  object(stdClass)#7891 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5040"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7891]=>
  object(stdClass)#7892 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5041"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7892]=>
  object(stdClass)#7893 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5042"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7893]=>
  object(stdClass)#7894 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5044"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7894]=>
  object(stdClass)#7895 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5045"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7895]=>
  object(stdClass)#7896 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5046"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7896]=>
  object(stdClass)#7897 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5047"
    ["hindamine"]=>
    string(21) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(21) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(22) "-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(21) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [7897]=>
  object(stdClass)#7898 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5048"
    ["hindamine"]=>
    string(187) "1. Individuaalne kirjalik analüüs meeskonnatööst (30%). 2. Grupitöös ühe suhtlusoskuse arendamise plaan (40%). 3. Suhtlemisülesande lahendus grupis: rollimäng ja analüüs (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(359) "Kursus koosneb probleemülesannetest, rollimängudest ja suhtlusolukordade analüüsist: meeskonnatöö, grupidünaamika, juhtimisstiilid, võim, motiveerimine, kaasamine, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, kehakeel, enesetaju, suhtlemisstiilid, manipuleerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside, minasõnum, konflikt, vahendamine ja lepitamine, kovisioon."
    ["vljund"]=>
    string(391) "Üliõpilane teab peamisi meeskonnatöö nõudeid ja oskab kirjeldada enda ja teiste rolli konkreetses meeskonnas. On häälestatud koostööle ja suudab kolleege/kliente motiveerida. Kasutab aktiivset kuulamist. Oskab koostada minasõnumit tagasiside andmiseks ja motiveerimiseks. Analüüsib verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist konflikti olukorras. Tunneb vahendamise peamisi reegleid"
  }
  [7898]=>
  object(stdClass)#7899 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5049"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7899]=>
  object(stdClass)#7900 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5052"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7900]=>
  object(stdClass)#7901 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5055"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7901]=>
  object(stdClass)#7902 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5056"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7902]=>
  object(stdClass)#7903 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5058"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7903]=>
  object(stdClass)#7904 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5063"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7904]=>
  object(stdClass)#7905 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5064"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7905]=>
  object(stdClass)#7906 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5066"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7906]=>
  object(stdClass)#7907 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5067"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7907]=>
  object(stdClass)#7908 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5068"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7908]=>
  object(stdClass)#7909 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5069"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7909]=>
  object(stdClass)#7910 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5071"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7910]=>
  object(stdClass)#7911 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5072"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7911]=>
  object(stdClass)#7912 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5073"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7912]=>
  object(stdClass)#7913 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5075"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7913]=>
  object(stdClass)#7914 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5079"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7914]=>
  object(stdClass)#7915 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5080"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7915]=>
  object(stdClass)#7916 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5082"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7916]=>
  object(stdClass)#7917 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5086"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7917]=>
  object(stdClass)#7918 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5087"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7918]=>
  object(stdClass)#7919 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5089"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7919]=>
  object(stdClass)#7920 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5093"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7920]=>
  object(stdClass)#7921 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5094"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7921]=>
  object(stdClass)#7922 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5096"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7922]=>
  object(stdClass)#7923 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5100"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7923]=>
  object(stdClass)#7924 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5101"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7924]=>
  object(stdClass)#7925 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5103"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7925]=>
  object(stdClass)#7926 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5107"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7926]=>
  object(stdClass)#7927 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5108"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7927]=>
  object(stdClass)#7928 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5110"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7928]=>
  object(stdClass)#7929 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5114"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7929]=>
  object(stdClass)#7930 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5115"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7930]=>
  object(stdClass)#7931 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5116"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7931]=>
  object(stdClass)#7932 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5117"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7932]=>
  object(stdClass)#7933 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5118"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad ava- ja lõppseminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Võimaldada kogemusi töös laste ja noortega laagris vanuses 7-26. Integreerida õppeperioodi vältel omandatud teadmised praktilisse tegevusse rikastamaks teadmisi ja oskusi tööks noortega. Toetada loovaks noorsootöötajaks kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(940) "Laagri struktuur ja personali töö ning eesmärgid; laagrikasvataja tööülesanded laagris. Laagri kodukorra kirjeldamine ja analüüs (nii personalile kui ka lastele). Laagriprogrammi (laagritegevuse eesmärgistatus, päevaplaan, nädalakava planeerimine, tegevuste ettevalmistamine ja teostamine); turvalisuse tagamise võimalused. Laagrikasvataja tööülesanded laagris; suhtlemine lastega ja nendele arengutingimuste loomine. Tegevuste korraldamine, päevaplaani koostamine; tegevuste analüüs. Ohutuse tagamine sündmustel ja igapäevases töös lastega; probleemsituatsioonid ja nende lahendusvõimalused. Kogemuste analüüs, oma panuse ja isikliku arengu hindamine. Tagasiside analüüs ja hindamine. Üliõpilane valib endale praktikakohaks tegevusloaga või projektipõhise laagri ning viibib praktikal vastavalt noorsootöö seadusest tulenevale laagrimõiste sisule 6 ööpäeva. Praktika toimub vastavalt praktikajuhendile."
    ["vljund"]=>
    string(669) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab lahendada konfliktsituatsioone. • Oskab suhelda noortega arvestades nende arengulisi iseärasusi. • Oskab planeerida, organiseerida, kohandada ja läbi viia vaba aja programme. • Oskab märgata laste turvalisuse tagamisega seotud üksikasju ja neid ennetada. • Oskab analüüsida tegevusi ja reflekteerida enda tegevust laagritöö kontekstis. • Omab kogemust viia läbi ühistegevusi ja tegevusi väikese laste- ja noortegrupiga. • Oskab suhelda laagri igapäevaelus ja muudes ühistegevustes laagrilistega ja meeskonna liikmetega. • Suudab analüüsida oma tööd laagrisituatsioonis ja sellest õppida."
  }
  [7933]=>
  object(stdClass)#7934 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5119"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7934]=>
  object(stdClass)#7935 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5122"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7935]=>
  object(stdClass)#7936 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5123"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad praktikamapi ning osalevad seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(488) "Õppida tundma kohaliku omavalitsuse (volikogu, valla- või linnavalitsuse) reaalset toimimismehhanismi, omavalitsuse dokumendihaldust, asjaajamist, arengukavade koostamist, nende korrigeerimise ning teostamise mehhanisme ja erinevate komisjonide töökorraldust. Saada teavet avaliku teenistuse toimimisest. Tutvuda noorsootöö korraldamise põhimõtetega antud kohalikus omavalitsuses. Osaleda kohaliku omavalitsuse noorsootöö asutuse töö korraldamises, arendamises, planeerimises."
    ["sisu"]=>
    string(290) "Tutvutakse omavalitsuse ülesannetega, kogukonnatöö printsiipidega, üldise töökorraldusega. Analüüsitakse omavalitsuse tegevuse põhimõtteid ja ametnikueetikat. Saadakse ülevaade noorsootöö olukorrast antud kohalikus omavalitsuses, tegevuse printsiipidest, toetamismehhanismidest"
    ["vljund"]=>
    string(251) "Praktika läbinud üliõpilane: - tunneb kohaliku omavalitsuse korraldamisega seotud õigusakte ja sellest tulenevat - orienteerub kohaliku omavalitsuse toimemehhanismides, allüksuste töös, noorsootöö korraldamisega - on kursis ametnikutegevusega"
  }
  [7936]=>
  object(stdClass)#7937 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5124"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril"
    ["eesmrk"]=>
    string(217) "Anda üliõpilastele võimalus töökogemuseks tööks erivajadustega lastega/noortega erinevates keskkondades : lastekodus, varjupaigas, vanglas, turvakodus, laste päevakeskustes, rehabilitatsioonikeskustes, haiglas"
    ["sisu"]=>
    string(455) "Praktika käigus osaleb üliõpilane - praktikabaasi töö planeerimisel ja organiseerimisel. - tutvub tööohutuse tagamise põhimõtetega,oskab probleeme märgata - saab ülevaate töötajate suhtlemisest riskirühma kuuluvate noortega, ja pakub välja noorsootööst tulenevate võimaluste kasutamise. - üliõpilane saab osa tööst riskigruppide probleemidega ning osaleb nende lahendite väljatöötamisel - oskab teadvustada supervisiooni tähtsust"
    ["vljund"]=>
    string(245) "Praktika läbinud üliõpilane: - tunneb erivajaduste noorte arengu iseärasusi - oskab luua kontakti ja suhelda - tunneb riskirühmadega tööks vajalikke meetodeid - orienteerub lastekaitsega seotud võrgustikutöös - teab mis on supervisioon"
  }
  [7937]=>
  object(stdClass)#7938 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5125"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7938]=>
  object(stdClass)#7939 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5126"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7939]=>
  object(stdClass)#7940 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5127"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7940]=>
  object(stdClass)#7941 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5128"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Anda ülevaade aktiivõppe meetodite kasutamise võimalikkusest ja vajalikkusest noorsootöös. Luua eeldused peamiste aktiivõppe meetodite tundmiseks ja rakendamiseks töös noortega."
    ["sisu"]=>
    string(186) "Aine raames praktiseeritakse erinevaid aktiivõppe meetodeid ning analüüsitakse praktiseeritut noorsootöö laiemas kontekstis, sh seostades noorsootöö põhimõtete ja eesmärkidega."
    ["vljund"]=>
    string(242) "Omab ülevaadet noorsootöös kasutatavatest aktiivõppe meetoditest Oskab kasutada aktiivõppe meetodeid töös noortega Mõistab noorsootöötaja rolli ja vastutust noorsootöö põhimõtete ja eesmärkide sidumisel konkreetsete meetoditega"
  }
  [7941]=>
  object(stdClass)#7942 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5129"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7942]=>
  object(stdClass)#7943 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5130"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7943]=>
  object(stdClass)#7944 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5131"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7944]=>
  object(stdClass)#7945 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5132"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7945]=>
  object(stdClass)#7946 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5133"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7946]=>
  object(stdClass)#7947 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5138"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7947]=>
  object(stdClass)#7948 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5143"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7948]=>
  object(stdClass)#7949 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5144"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7949]=>
  object(stdClass)#7950 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5149"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7950]=>
  object(stdClass)#7951 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5150"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7951]=>
  object(stdClass)#7952 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5151"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7952]=>
  object(stdClass)#7953 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5152"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7953]=>
  object(stdClass)#7954 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5153"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7954]=>
  object(stdClass)#7955 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5155"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7955]=>
  object(stdClass)#7956 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5156"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7956]=>
  object(stdClass)#7957 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5157"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7957]=>
  object(stdClass)#7958 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5158"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7958]=>
  object(stdClass)#7959 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5159"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7959]=>
  object(stdClass)#7960 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5160"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7960]=>
  object(stdClass)#7961 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5162"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7961]=>
  object(stdClass)#7962 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5165"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7962]=>
  object(stdClass)#7963 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5166"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7963]=>
  object(stdClass)#7964 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5167"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7964]=>
  object(stdClass)#7965 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5168"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7965]=>
  object(stdClass)#7966 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5170"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7966]=>
  object(stdClass)#7967 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5171"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7967]=>
  object(stdClass)#7968 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5172"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7968]=>
  object(stdClass)#7969 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5173"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7969]=>
  object(stdClass)#7970 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5175"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7970]=>
  object(stdClass)#7971 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5176"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7971]=>
  object(stdClass)#7972 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5177"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7972]=>
  object(stdClass)#7973 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5178"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7973]=>
  object(stdClass)#7974 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5179"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7974]=>
  object(stdClass)#7975 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5181"
    ["hindamine"]=>
    string(120) "Kursus lõppeb kirjaliku eksamiga. Hindamisel arvestatakse õppuri aktiivsust seminaridel ning iseseisva töö tulemusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(294) "Laiendada silmaringi ja avardada mõttemaailma, andes lühiülevaate filosoofiast ning pöörates erilist tähelepanu järgmistele küsimustele: mis on filosoofia, millised on filosoofia põhiprobleemid, millised on filosoofia eesmärgid ja meetodid, millised on filosoofia rakendusvõimalused."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Kursuse raames käsitletavad teemad: Mis on filosoofia? Filosoofia motiivid, eesmärgid ja meetodid Filosoofia problemaatika ja valdkonnad: metafüüsika, tunnetusteooria, loogika, eetika, esteetika Praktilise filosoofia meetodite kasutamine noorsootöös Lisaks teoreetilisele osale pööratakse kursuse raames suurt tähelepanu praktilistele töödele. Seminaride käigus arutletakse kohustusliku kirjanduse läbitöötamisel üleskerkinud küsimusi. Lisaks sellele näitavad õppurid oskust korraldada ja juhtida arutelusid ühiskonna aktuaalsetel ja noori huvitavatel teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(241) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: teab, mis on filosoofia; tunneb filosoofia põhilisi valdkondi; oskab seostada erinevaid valdkondlikke teadmisi; omab teadmisi praktilise filosoofia meetoditest; oskab kasutada neid meetodeid noorsootöös."
  }
  [7975]=>
  object(stdClass)#7976 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5182"
    ["hindamine"]=>
    string(125) "Kursus lõppeb kirjaliku eksamitööga. Hindamisel arvestatakse õppuri aktiivsust seminaridel ning iseseisva töö tulemusi."
    ["eesmrk"]=>
    string(389) "Anda ülevaade eetikast kui filosoofia valdkonnast, mis käsitleb inimese käitumisega seotud probleeme, pöörates erilist tähelepanu järgmistele küsimustele: kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi?, kas moraalselt õigete ja väärade tegude vahel on erinevus?, milles see seisneb?, millised teod on õiged ja millised väärad?, kas väärtused on absoluutsed või suhtelised?"
    ["sisu"]=>
    string(444) "Kursuse raames käsitletavad teemad: Mis on eetika? Eetika eesmärgid ja meetodid Väärtuskasvatuse põhiküsimused Eetikaküsimused noorsootöös Lisaks teoreetilisele osale pööratakse kursuse raames suurt tähelepanu praktilistele töödele. Seminaride käigus arutletakse kohustusliku kirjanduse läbitöötamisel üleskerkinud küsimusi. Lisaks sellele näitavad õppurid oskust korraldada ja juhtida arutelusid eetikaga seotud teemadel."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Kursuse läbinud üliõpilane: teab, mis on eetika; tunneb põhilisi eetika raames käsitletavaid küsimusi; oskab seostada teoreetilisi teadmisi praktilise noorsootööga; oskab rakendada kursuse raames saadud teadmisi ja oskusi noorsootöös; oskab kasutada kohaseid töömeetodeid ja võtteid eetikaküsimuste käsitlemisel noorsootöös."
  }
  [7976]=>
  object(stdClass)#7977 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5183"
    ["hindamine"]=>
    string(69) "Ettevõtluse case analüüs Noorsootöö ettevõtluse projekt (eksam)"
    ["eesmrk"]=>
    string(470) "toetada üliõpilaste ettevõtluse kui protsessi mõistmist ja vastavate oskuste kujunemist ettevõtluspõhimõtete kasutamisel noorsootöös anda teadmised ja oskused ettevõtluse olemusest, selle rakendamisel noorsootöös anda teadmised ja oskused ettevõtlust takistavatest teguritest (protsessidest) ja nende lahendamise (vältimise) võimalustest luua eeldused ettevõtlike ja noori kaasavate noorsootöötajate väljundiks, kes on motiveeritud elukestvaks õppeks"
    ["sisu"]=>
    string(528) "Ettevõtluse olemus ja selle koht ühiskonnas. Ettevõtluse käsitlused. Sotsiaalne ettevõtlus. Ettevõtja käsitlused. Ettevõtja ja juht, nende erisused. Ettevõtluse teoreetikud ja nende käsitlused ettevõtlusest. Ettevõtjaks kujunemine, selle võimalikkus ja motivaatorid. Ettevõtluse etapid. Äriidee, selle kaalutlemine. Äriplaan, selle vajalikkus ja muutused ajas. SWOT-analüüs. Uus ettevõte ja sellele eelnev periood. MTÜ. Turu monitooring ja segmenteerimine. Kliendid. Sotsiaalmeedia noorsootöö turundamises."
    ["vljund"]=>
    string(765) "Kursuse läbinud üliõpilased: tunnevad erinevaid paradigmaatilisi lähenemisi ettevõtluses ja selle arendamises ning kasutusest noorsootöös tunnevad ettevõtluse arendamise erinevaid meetodeid ning oskavad neid seostada projektitööga oma igapäevatöös oskavad kasutada ettevõtluse põhimõtteid töös noortega ning ettevõtlikkusest tulenevaid eesmärke püstitada ja nende otstarbekust/tulemuslikkust prognoosida, sh analüüsida teostatu tulemit ja tagasisidet. Oskavad moodustada ja hinnata koostöövõrgustikke (sh rahvusvahelisi) noorsootöö läbiviimisel mõistavad ettevõtluse kui protsessi olulisust, selles protsessis ilmnevaid takistusi, koostöövõrgustike osa ettevõtluses, võimalikke esile kerkivaid probleeme ettevõtluse rakendamisel"
  }
  [7977]=>
  object(stdClass)#7978 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5184"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7978]=>
  object(stdClass)#7979 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5186"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7979]=>
  object(stdClass)#7980 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5191"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7980]=>
  object(stdClass)#7981 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5192"
    ["hindamine"]=>
    string(34) "eristav (hindeline) hindamismeetod"
    ["eesmrk"]=>
    string(606) "Õppeaine eesmärkideks on, et üliõpilane: - omaks teadmisi poliitilistest süsteemidest ja filosoofiatest, poliitiliste protsesside arengust ning Eesti poliitilise süsteemi elementide toimimisest; - orienteeruks Eesti erakondades ja valimissüsteemis; - mõistaks poliitika olemuslikku sisu ja poliitilise osaluse erinevaid vorme (huvigrupid, sotsiaalsed liikumised, erakonnad); poliitika seost mitte-poliitilise ühiskonna osadega nagu kultuur ja majandus; riigivõimu teket ja ühiskonna poliitilist arengut; poliitika teostamise erinevaid tasandeid (kohalikust tasandist kuni globaalse poliitikani)."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Tegemist on laiahaardelise sissejuhatava kursusega, mis analüüsib erinevaid politoloogilisi kategooriaid nagu näiteks poliitika olemus, poliitiline süsteem, poliitilised parteid, huvigrupid, demokraatia kriteeriumid, erinevad poliitilised režiimid jne. Selle kursuse läbimisel on üliõpilane suuteline analüüsima Eesti poliitika põhisuundumusi lähtudes poliitiliste institutsioonide vastastikusest toimest."
    ["vljund"]=>
    string(654) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - omab teadmisi Eesti poliitilise süsteemi elementide toimimisest; - omab teadmisi poliitilistest süsteemidest ja filosoofiatest; - orienteerub Eesti erakondades ja valimissüsteemis; - omab teadmisi poliitiliste protsesside arengust; - mõistab poliitika olemuslikku sisu ja poliitilise osaluse erinevaid vorme (huvigrupid, sotsiaalsed liikumised, erakonnad); - mõistab poliitika seost mitte-poliitilise ühiskonna osadega nagu kultuur ja majandus; - mõistab riigivõimu teket ja ühiskonna poliitilist arengut; - mõistab poliitika teostamise erinevaid tasandeid (kohalikust tasandist kuni globaalse poliitikani)."
  }
  [7981]=>
  object(stdClass)#7982 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5193"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7982]=>
  object(stdClass)#7983 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5194"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7983]=>
  object(stdClass)#7984 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5196"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7984]=>
  object(stdClass)#7985 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5197"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7985]=>
  object(stdClass)#7986 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5198"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7986]=>
  object(stdClass)#7987 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5199"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7987]=>
  object(stdClass)#7988 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5200"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7988]=>
  object(stdClass)#7989 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5201"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7989]=>
  object(stdClass)#7990 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5203"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7990]=>
  object(stdClass)#7991 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5204"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7991]=>
  object(stdClass)#7992 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5205"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7992]=>
  object(stdClass)#7993 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5206"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7993]=>
  object(stdClass)#7994 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5207"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7994]=>
  object(stdClass)#7995 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5208"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7995]=>
  object(stdClass)#7996 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5209"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7996]=>
  object(stdClass)#7997 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5212"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7997]=>
  object(stdClass)#7998 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5213"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7998]=>
  object(stdClass)#7999 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5216"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [7999]=>
  object(stdClass)#8000 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5222"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8000]=>
  object(stdClass)#8001 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5223"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8001]=>
  object(stdClass)#8002 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5225"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8002]=>
  object(stdClass)#8003 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5226"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8003]=>
  object(stdClass)#8004 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5227"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8004]=>
  object(stdClass)#8005 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5228"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8005]=>
  object(stdClass)#8006 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5229"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad kahes rühmatöös, esitavad e-portfoolio ja kursus loetakse läbinuks kirjaliku testi sooritamisega"
    ["eesmrk"]=>
    string(658) "Toetada noorsootöö üliõpilast, aidata tal mõista erinoorsootöö sisu ja seotust igapäevases noorsootöös; anda teadmised ja oskused erinoorsootööst, erinevatest erinoorsootöö valdkondadest ja töömeetoditest; anda teadmised ja oskused mõistmaks riskikäitumist (sh koolivägivald, perevägivald), üldised teadmised käitumishäirete põhjustest, probleemistikust ja võimalikest abivahenditest, üldised teadmised sõltuvuskäitumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning teadmised võrgustikutööst ja alaealiste komisjonide töö valdkonnast Eestis; luua eeldused heaks koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(698) "Antakse ülevaade erinoorsootöö erinevatest vaatenurkadest. Tutvustatakse kaasaegseid võimalusi erinoorsootöö tegemiseks Eestis ja ka rahvusvahelisel tasemel. Juhatatakse sisse sotsiaaltöö, noorsootöö ja erinoorsootöö piirid ning käsitletakse erinoorsootöö sihtrühma tekkimise aluseid, kriise ja nende lahendamise printsiipe. Loengutes leiavad käsitlust erinevad sõltuvuse teooriad ja nende perspektiivide läbi uimastite kuritarvitamise põhimõtted. Loeng võtab kokku Eestis erinoorsootöö valdkonda puudutava kriminaalhoolduse, erikoolide ja alaealiste komisjonides tehtava mõjutusvahenditega töö ning annab ülevaate võrgustikutöö vajalikkusest noorsootöö valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(548) "Kursuse läbinud üliõpilased: - Tunnevad erinevaid erinoorsootöö valdkondi ja töömeetodeid, seostavad noorsootööd erinoorsootööga. - Omavad teadmisi ja oskusi eristada riskikäitumist, omavad teadmisi käitumishäirete põhjustest, probleemistikust ja võimalikest abivahenditest. Omavad üldisi teadmisi sõltuvuskäitumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. - Oskavad koondada erinevaid spetsialiste erinoorsootöö võrgustikku ning oskavad koordineerida võrgustiku tööd. Omavad teadmisi alaealiste komisjondie tööst Eestis."
  }
  [8006]=>
  object(stdClass)#8007 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5230"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8007]=>
  object(stdClass)#8008 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5231"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8008]=>
  object(stdClass)#8009 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5234"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8009]=>
  object(stdClass)#8010 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5239"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8010]=>
  object(stdClass)#8011 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5241"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8011]=>
  object(stdClass)#8012 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5242"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8012]=>
  object(stdClass)#8013 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5243"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8013]=>
  object(stdClass)#8014 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5245"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8014]=>
  object(stdClass)#8015 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5246"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8015]=>
  object(stdClass)#8016 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5247"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8016]=>
  object(stdClass)#8017 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5248"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8017]=>
  object(stdClass)#8018 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5249"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8018]=>
  object(stdClass)#8019 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5251"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8019]=>
  object(stdClass)#8020 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5254"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8020]=>
  object(stdClass)#8021 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5255"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8021]=>
  object(stdClass)#8022 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5256"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8022]=>
  object(stdClass)#8023 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5257"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8023]=>
  object(stdClass)#8024 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5258"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8024]=>
  object(stdClass)#8025 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5259"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8025]=>
  object(stdClass)#8026 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5260"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8026]=>
  object(stdClass)#8027 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5261"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8027]=>
  object(stdClass)#8028 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5262"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8028]=>
  object(stdClass)#8029 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5267"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8029]=>
  object(stdClass)#8030 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5272"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8030]=>
  object(stdClass)#8031 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5277"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8031]=>
  object(stdClass)#8032 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5282"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8032]=>
  object(stdClass)#8033 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5287"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8033]=>
  object(stdClass)#8034 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5292"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8034]=>
  object(stdClass)#8035 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5297"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8035]=>
  object(stdClass)#8036 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5302"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8036]=>
  object(stdClass)#8037 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5303"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8037]=>
  object(stdClass)#8038 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5304"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8038]=>
  object(stdClass)#8039 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5305"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8039]=>
  object(stdClass)#8040 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5306"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8040]=>
  object(stdClass)#8041 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5308"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8041]=>
  object(stdClass)#8042 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5309"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8042]=>
  object(stdClass)#8043 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5310"
    ["hindamine"]=>
    string(444) "Üliõpilased, kes on aktiivselt osalenud seminaridel (vähemalt 50%) ning esitanud kvaliteetselt koostatud kodused arutlused, võivad soovi korral saada hinde C ning jätta eksamile tulemata. Kõrgema hinde saamiseks tuleb üliõpilasel koostada referaat etteantud teemal. Referaadi koostamisel lähtub üliõpilane üliõpilastöödele kehtestatud nõuetest. Üliõpilased, kes ei osale aktiivselt seminaridel (alla 50%), eksamile ei pääse."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Anda ülevaade olulisematest inimõigusalastest õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepingutest ja nende seostest noorsootööga luua eeldused, et üliõpilased oskaksid seostada rahvusvahelist noortepoliitikat ja inimõigusi, orienteeruksid integratsioonipoliitikas inimõiguste ja noortepoliitika kontekstis, suudaksid rakendada inimõigusalaseid teadmisi noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Kursuse käigus analüüsitakse Eesti Vabariigi inimõiguste, lõimumise ja pagulastega seotud õigusakte ja nende rakendamist noorsootöös arvestades riiklikku integratsioonipoliitikat ning käsitletakse vastavaid rahvusvahelisi (eelkõige Euroopa) lepinguid ja nende rakendamisega seotud küsimusi rahvusvahelise noorsootöö kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Kursuse läbinud üliõpilased: mõistavad inimõiguste käsitlemise tähtsust noorsootöö kontekstis; teavad olulisemaid inimõigusalaseid õigusakte ja rahvusvahelisi lepinguid, mis mõjutavad noortepoliitikat oskavad seostada inimõigusi ja noortepoliitikat orienteeruvad integratsioonipoliitikas inimõiguste ja noortepoliitika kontekstis oskavad rakendada noorsootöös kursuse käigus saadud teadmisi."
  }
  [8043]=>
  object(stdClass)#8044 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5311"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8044]=>
  object(stdClass)#8045 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5312"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8045]=>
  object(stdClass)#8046 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5313"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(333) "Anda teadmised noorsookultuuri tekkimise põhjustest ja selle arenemisest, ajaloolisest taustast ja seostest tänapäeva ühiskonnas. Anda vajalikud teadmised populaar- ja massikultuuri olemusest. Luua eeldused erinevate noorte subkultuuride mõistmiseks. Anda ettekujutus noortekultuuri erinevate arenguliinide ja mõjutajate kohta."
    ["sisu"]=>
    string(218) "-Kultuurikasvatus ja noortekultuur. Noortekultuur kui ühiskondlik nähtus. Noorte elustiilid. Massikultuuri, popkultuuri seosed noortekultuuriga Muusika tähtsus ja mõju noortekultuuris. Subkultuurid noortekultuuris."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab põhiteadmisi noortekultuuri ajaloost, - oskab analüüsida noortekultuuri erinevaid aspekte ja leida seoseid massi- ja popkultuuriga; - omab põhiteadmisi noorte elustiilidest ja nende seostest noortekultuuriga; - oskab analüüsida erinevate muusikastiilide ja muusika kuulamisharjumuste mõju noorte identiteedi kujunemisele; - orienteerub noorte subkultuurides."
  }
  [8046]=>
  object(stdClass)#8047 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5314"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8047]=>
  object(stdClass)#8048 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5315"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8048]=>
  object(stdClass)#8049 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5316"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8049]=>
  object(stdClass)#8050 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5317"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8050]=>
  object(stdClass)#8051 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5318"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8051]=>
  object(stdClass)#8052 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5319"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8052]=>
  object(stdClass)#8053 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5320"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8053]=>
  object(stdClass)#8054 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5321"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8054]=>
  object(stdClass)#8055 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5322"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8055]=>
  object(stdClass)#8056 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5323"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8056]=>
  object(stdClass)#8057 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5324"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8057]=>
  object(stdClass)#8058 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5325"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8058]=>
  object(stdClass)#8059 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5326"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8059]=>
  object(stdClass)#8060 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5328"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8060]=>
  object(stdClass)#8061 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5329"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8061]=>
  object(stdClass)#8062 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5330"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8062]=>
  object(stdClass)#8063 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5331"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8063]=>
  object(stdClass)#8064 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5332"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Praktiline individuaalne kodutöö ja viis grupitööd; vajadusel essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Õppida teadlikumalt rakendama heli ja muusikat noorsootöös. Õppida tootma, töötlema ja analüüsima helisid. Õppida tundma erinevaid žanreid, formaate, kanaleid, milles helisid ja muusikat kasutatakse."
    ["sisu"]=>
    string(652) "Kursusel käsitletakse helide ja muusika rolli tänapäeva inimese elus ning seda, kui palju ja kuidas on need rollid muutunud viimase paarikümne aasta digitaalrevolutsioonis. Kursusel seostatakse tänapäeva digitehnoloogia helikujunduslikke võimalusi noorsootööga ning arendatakse üliõpilaste kui tulevaste noorsootöötajate oskuseid, et pakkuda oma valdkonnast positiivset, ent atraktiivset sisu meediakanalitele. Kursuse põhirõhk on praktilistel ülesannetel, mille käigus õpivad üliõpilased produktsioonigruppides tundma, looma ja analüüsima nii ajakirjanduslikke kui kommerts-helikujundusi. Töö toimub loengute ja grupitöödena."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb digitaalse helitöötlemise põhimõtteid ja oskab kasutada tavakasutaja tasemel vähemalt ühte üldlevinud helitöötlusprogrammi - tunneb eri raadioajakirjanduslikke žanreid ja eristab raadio helikujunduse põhikomponente - oskab ette valmistada, läbi viia ja analüüsida põhilisi raadioajakirjanduslikke žanreid nagu intervjuu, vox populi jne - tunneb Eesti raadiojaamu ning oskab analüüsida noorsootöö-teemalist raadioreklaami"
  }
  [8064]=>
  object(stdClass)#8065 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5333"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8065]=>
  object(stdClass)#8066 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5334"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8066]=>
  object(stdClass)#8067 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5335"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8067]=>
  object(stdClass)#8068 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5336"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8068]=>
  object(stdClass)#8069 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5337"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8069]=>
  object(stdClass)#8070 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5338"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8070]=>
  object(stdClass)#8071 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5339"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8071]=>
  object(stdClass)#8072 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5340"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8072]=>
  object(stdClass)#8073 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5341"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8073]=>
  object(stdClass)#8074 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5342"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8074]=>
  object(stdClass)#8075 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5343"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8075]=>
  object(stdClass)#8076 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5344"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8076]=>
  object(stdClass)#8077 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5346"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8077]=>
  object(stdClass)#8078 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5348"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8078]=>
  object(stdClass)#8079 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5349"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8079]=>
  object(stdClass)#8080 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5350"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8080]=>
  object(stdClass)#8081 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5351"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8081]=>
  object(stdClass)#8082 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5352"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8082]=>
  object(stdClass)#8083 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5353"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8083]=>
  object(stdClass)#8084 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5354"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8084]=>
  object(stdClass)#8085 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5355"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8085]=>
  object(stdClass)#8086 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5357"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8086]=>
  object(stdClass)#8087 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5358"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8087]=>
  object(stdClass)#8088 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5359"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8088]=>
  object(stdClass)#8089 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5360"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8089]=>
  object(stdClass)#8090 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5361"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8090]=>
  object(stdClass)#8091 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5362"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8091]=>
  object(stdClass)#8092 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5364"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8092]=>
  object(stdClass)#8093 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5368"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8093]=>
  object(stdClass)#8094 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5369"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8094]=>
  object(stdClass)#8095 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5370"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8095]=>
  object(stdClass)#8096 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5371"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8096]=>
  object(stdClass)#8097 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5372"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8097]=>
  object(stdClass)#8098 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5376"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8098]=>
  object(stdClass)#8099 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5377"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8099]=>
  object(stdClass)#8100 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5378"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8100]=>
  object(stdClass)#8101 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5379"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8101]=>
  object(stdClass)#8102 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5380"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8102]=>
  object(stdClass)#8103 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5381"
    ["hindamine"]=>
    string(3239) "Hinnatakse keskkonnakaitse korralduse tundmist Eestis; orienteerumist olulisemates ökoloogilistes mõistetes; loodustsäästva ellusuhtumise väärtustamist ja erinevate keskkonnast tulenevate tervist mõjutavate riskide tundmist ja tagajärgede teadmist tervisele. Arvestuse läbimiseks on aluseks võetud hindeline skaala hindest A kuni hindeni E (miinimum tase). Hindega F ei läbi üliõpilane ainekursuse arvestust ja see tuleb sooritada uuesti. Hindamisskaala: A- suurepärane (91- 100%). Orienteerub suurepäraselt Tervis ja keskkond ainevaldkonnas. Omab väga head ülevaadet teoreetilistest käsitustest ja aine alateemadest. Oskab suurepäraselt tõlgendada ja hinnata noorsootöötaja rolli noore loodustsäästva ja tervisliku tegevuse suunamisel ja motiveerimisel. Teab ja oskab kasutada erinevaid noorsootöö meetodeid. Kasutab väga korrektset erialast ja ainest lähtuvat erialaterminoloogiat. Väldib argisõnavara kasutamist. Viitab mitmele väga heale erialast ja ainest lähtuvale teemakohasele allikale ja teemat käsitlenud autoritele. Seostab suurepäraselt noorsootööd tervise ja keskonna teemaga. B- väga hea (81- 90 %). Orienteerub Tervis ja keskkond ainevaldkonnas. Omab head ülevaadet teoreetilistest käsitlustest ja aine alateemadest. Oskab tõlgendada ja hinnata noorsootöötaja rolli noore loodustsäästva ja tervisliku tegevuse suunamisel ja motiveerimisel. Teab ja oskab kasutada erinevaid noorsootöö meetodeid. Kasutab korrektset erialast ja ainest lähtuvat erialaterminoloogiat. Viitab mitmele heale erialast ja ainest lähtuvale teemakohasele allikale ja teemat käsitlenud autoritele. Seostab teemaga. C- hea (71-80 %). Orienteerub Tervis ja keskkond ainevaldkonnas. Selgitab teemat, oskab välja tuua erialaga ja ainega seotud erivajaduslikke probleeme ja eetilisi printsiipe. Toob asjakohaseid näiteid igapäevasest elust. Kasutab korrektset erialast ja ainest lähtuvat erialaterminoloogiat. Väldib enamasti argumenteerimisel tavasõnavara.Viitab vaid ühele erialast ja ainest lähtuvale teemakohasele allikale ja teemat käsitlenud autorile. Oskab seostada teemaga. D- rahuldav (61- 70 %). Orienteerub vähesel määral Tervis ja keskkond ainevaldkonnas. Selgitab teemat vähesel määral. Toob enamasti asjakohaseid näiteid igapäevasest elust. Kasutab vähesel määral erialast ja ainest lähtuvat erialaterminoloogiat, esineb ebatäpsusi. Kasutab tavasõnavara. Oskab välja tuua ühe autori või ühe allika. Seosed käsitletava teemaga väga juhuslikud. E- kasin (51- 60%). Ei orienteeru eriliselt aine valdkonnas kuid, teab mingil määral valdkonna probleeme.Selgitab teemat valdavalt vaid praktilistele näidetele toetudes. Toob juhuslikke näiteid igapäevasest elust. Eriala- ja aineterminite kasutamine on kasin, palju ebatäpsusi. Kasutab argumenteerimisel lihtsat sõnavara. Nimetab autoreid ja allikaid, mis on teemaga seotud väga üldiselt. Seoste rgumenteerimine kasin. F- puudulik (0- 50 %) Ei orienteeru Tervis ja keskkond aine ega eriala valdkonnas, sõnavara kasutamine on ebapiisav, esineb palju ebatäpsusi, näited igapäeva elust ei ole piisavad, noorsootöö ja loodustsäästva tervisekäitumise ja keskkonna mõjust noorte tervisele seostamine puudulik."
    ["eesmrk"]=>
    string(327) "• Anda ülevaade Eesti looduskaitsest, ökoloogia põhimõistetest ja keskkonnakaitse korraldusest • Õpetada hindama inimtegevuste ja -valikute keskkonnamõjulisi tagajärgi tervisele ning väärtustama loodustsäästvat ellusuhtumist. • Anda teadmisi keskkonnast tulenevatest riskidest tervisele ja nende tagajärgedest"
    ["sisu"]=>
    string(1418) "I-Inimeselt keskkonnale: Keskkonnakaitse ja säästev areng. Kesk- korraldus. Säästev Eesti 21.Ökoloogiline jalajälg. Looduse koormustaluvus ja säästev eluviis. Keskkond ja jäätmemajandus. Jäätmekäitlus; -liigid: ohtlikud või biolagunevad jm jäätmed. Olmejäätmed. Taaskasutus. Pakendid ja seadused. Jäätmekava. Jäätmejaamad. Jäätmeteke Euroopas ja Eestis. Jäätmete kahjulik toime. Jäätmekäitluse tehnoloogiad ja mõju keskkonnale nii linnas kui maal: nõrgvesi, põletusgaasid, tuhk, prügilagaas jm. Roheline Võti. Innovatsioon jäätmekäitluses. Jäätmed kui ressurss. Jäätmekäitlus ja keskkonnateadlikkus. Ökoloogiline seljakott. II- Keskkonnast inimesele: Erinevad tervist mõjutavad tegurid keskkonnas. Töökeskkond ja tööohutus. Oksüdatiivsed stressorid ja tervisekäitumine. Kiirgused, noored ja tervis (UVA/UVB; mobiiltelefonid; arvuti jm. elektro-magnetkiirgused); silmade tervishoid. Akustiline saastatus. Müra mõju inimesele; noored ja muusika jm. Säilitusained, lisaained (E-ained, nitraadid, pestitsiidid, väetised jm.) ja nende mõju läbi toidu noorele. Inimese immuun-süsteem; vaktsiin, vaktsineerimine ja nende seos viirushaigustega. Sagedamini esinevad viirushaigused meil ja mujal maailmas. Ohtlikud nakkuspiirkonnad maailmas. Viroloogiliste haiguste ennetamine. Sisekliima kujundamine töökeskkonnas. Stress ja läbipõlemine. Erinevad taastumisvahendid."
    ["vljund"]=>
    string(278) "Kursuse läbinud üliõpilane • teab keskkonnakaitse korraldust Eestis; orienteerub olulisemates ökoloogilistes mõistetes ja oskab väärtustada loodustsäästvat ellusuhtumist • teab erinevaid keskkonnast tulenevaid tervist mõjutavaid riske ja nende tagajärgi tervisele"
  }
  [8103]=>
  object(stdClass)#8104 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5382"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8104]=>
  object(stdClass)#8105 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5383"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8105]=>
  object(stdClass)#8106 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5385"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8106]=>
  object(stdClass)#8107 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5386"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8107]=>
  object(stdClass)#8108 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5387"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8108]=>
  object(stdClass)#8109 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5388"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8109]=>
  object(stdClass)#8110 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5389"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8110]=>
  object(stdClass)#8111 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5391"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8111]=>
  object(stdClass)#8112 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5392"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8112]=>
  object(stdClass)#8113 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5393"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8113]=>
  object(stdClass)#8114 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5394"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8114]=>
  object(stdClass)#8115 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5395"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8115]=>
  object(stdClass)#8116 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5399"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8116]=>
  object(stdClass)#8117 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5400"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8117]=>
  object(stdClass)#8118 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5401"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8118]=>
  object(stdClass)#8119 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5402"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8119]=>
  object(stdClass)#8120 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5404"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8120]=>
  object(stdClass)#8121 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5408"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8121]=>
  object(stdClass)#8122 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5409"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8122]=>
  object(stdClass)#8123 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5411"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8123]=>
  object(stdClass)#8124 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5412"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8124]=>
  object(stdClass)#8125 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5413"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8125]=>
  object(stdClass)#8126 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5414"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8126]=>
  object(stdClass)#8127 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5415"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8127]=>
  object(stdClass)#8128 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5416"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8128]=>
  object(stdClass)#8129 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5417"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8129]=>
  object(stdClass)#8130 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5418"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8130]=>
  object(stdClass)#8131 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5419"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8131]=>
  object(stdClass)#8132 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5420"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8132]=>
  object(stdClass)#8133 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5421"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8133]=>
  object(stdClass)#8134 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5422"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8134]=>
  object(stdClass)#8135 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5423"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8135]=>
  object(stdClass)#8136 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5424"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8136]=>
  object(stdClass)#8137 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5425"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8137]=>
  object(stdClass)#8138 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5426"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8138]=>
  object(stdClass)#8139 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5427"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8139]=>
  object(stdClass)#8140 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5428"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8140]=>
  object(stdClass)#8141 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5429"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8141]=>
  object(stdClass)#8142 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5430"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8142]=>
  object(stdClass)#8143 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5431"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8143]=>
  object(stdClass)#8144 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5434"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8144]=>
  object(stdClass)#8145 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5435"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8145]=>
  object(stdClass)#8146 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5436"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8146]=>
  object(stdClass)#8147 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5437"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8147]=>
  object(stdClass)#8148 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5438"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8148]=>
  object(stdClass)#8149 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5439"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8149]=>
  object(stdClass)#8150 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5440"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8150]=>
  object(stdClass)#8151 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5443"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8151]=>
  object(stdClass)#8152 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5444"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8152]=>
  object(stdClass)#8153 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5445"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8153]=>
  object(stdClass)#8154 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5446"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8154]=>
  object(stdClass)#8155 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5447"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8155]=>
  object(stdClass)#8156 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5448"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8156]=>
  object(stdClass)#8157 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5449"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8157]=>
  object(stdClass)#8158 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5450"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8158]=>
  object(stdClass)#8159 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5451"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8159]=>
  object(stdClass)#8160 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5452"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8160]=>
  object(stdClass)#8161 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5453"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8161]=>
  object(stdClass)#8162 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5454"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8162]=>
  object(stdClass)#8163 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5456"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8163]=>
  object(stdClass)#8164 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5457"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8164]=>
  object(stdClass)#8165 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5463"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8165]=>
  object(stdClass)#8166 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5464"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8166]=>
  object(stdClass)#8167 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5465"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8167]=>
  object(stdClass)#8168 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5466"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8168]=>
  object(stdClass)#8169 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5467"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(360) "• saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg; • oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, või olulisel teemal: pere, hobid, töö,reisimine ja päevasündmused; • oskab edasi anda raamatu või jutu sisu ning kirjeldada oma muljeid; • oskab kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab oma igapäevast tegevust."
  }
  [8169]=>
  object(stdClass)#8170 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5469"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada prantsuse keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 –A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(381) "• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, perekonda, ümbritsevat keskkonda; • oskab lihtsal viisil suhelda kasutades lihtsaid fraase ja lauseid • oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare • oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest"
  }
  [8170]=>
  object(stdClass)#8171 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5470"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada prantsuse keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 –A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(381) "• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, perekonda, ümbritsevat keskkonda; • oskab lihtsal viisil suhelda kasutades lihtsaid fraase ja lauseid • oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare • oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest"
  }
  [8171]=>
  object(stdClass)#8172 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5471"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada prantsuse keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(320) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 –A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(381) "• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, perekonda, ümbritsevat keskkonda; • oskab lihtsal viisil suhelda kasutades lihtsaid fraase ja lauseid • oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare • oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest"
  }
  [8172]=>
  object(stdClass)#8173 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5472"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada prantsuse keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1-A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(277) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8173]=>
  object(stdClass)#8174 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5473"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada prantsuse keelt A1 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1-A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(269) "• oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused; • oskab koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või huvi pakkuval teemal; • oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja igapäevastest tegevustest"
  }
  [8174]=>
  object(stdClass)#8175 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5475"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada hispaania keelt A1 –A2) tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(292) "• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, perekonda, ümbritsevat keskkonda; • oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare • oskab teha märkmeid (lühiteated) • valdab vähesel määral erialaterminoloogiat ja keele struktuuri;"
  }
  [8175]=>
  object(stdClass)#8176 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5476"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada hispaania keelt A1 –A2) tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(292) "• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, perekonda, ümbritsevat keskkonda; • oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare • oskab teha märkmeid (lühiteated) • valdab vähesel määral erialaterminoloogiat ja keele struktuuri;"
  }
  [8176]=>
  object(stdClass)#8177 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5477"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8177]=>
  object(stdClass)#8178 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5478"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada norra keelt A1-A2 tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(314) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(259) "• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust; • oskab koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks"
  }
  [8178]=>
  object(stdClass)#8179 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5479"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(243) "Üldaine. Kujundada ja arendada õppija üldkultuurilist ja kommunikatiivset pädevust ning valmisolekut töötada mitmekultuurses keskkonnas. Lihvida oskust kasutada hispaania keelt A1 –A2) tasemel ning selgitada erialaga seotud probleeme ."
    ["sisu"]=>
    string(317) "Ainekursus õpetab algajat keeleõppijat tundma tähestikku ja hääldamist ning esmaseid grammatikareegleid. Kirjaliku väljendusoskuse arendamisel õpitakse konstrueerima lühitekste, taotledes nii sisult kui vormilt õiget sõnastust; Töö sisu lähtub Euroopa keelemapi keeleoskustasemete skaala A1-A2 nõuetest."
    ["vljund"]=>
    string(269) "• oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused; • oskab koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või huvi pakkuval teemal; • oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja igapäevastest tegevustest"
  }
  [8179]=>
  object(stdClass)#8180 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5481"
    ["hindamine"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(26) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(27) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8180]=>
  object(stdClass)#8181 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5482"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(28) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(33) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8181]=>
  object(stdClass)#8182 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5483"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8182]=>
  object(stdClass)#8183 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5484"
    ["hindamine"]=>
    string(33) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(28) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(28) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8183]=>
  object(stdClass)#8184 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5490"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Praktiline eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(123) "Valikpraktika üldeesmärk on teoreetiliste teadmiste ja oskuste süvendamine konkreetselt valitud noorsootöö valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(123) "Valikpraktika üldeesmärk on teoreetiliste teadmiste ja oskuste süvendamine konkreetselt valitud noorsootöö valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Üliõpilane: 1. oskab juhtida erinevaid koostöövorme noorsootöö kvaliteedi tõstmiseks; 2. oskab oma tegavust planeerida, läbi viia, analüüsida, hinnata; 3. oskab töötada erinevas vanuses, erinevate huvidega noortega."
  }
  [8184]=>
  object(stdClass)#8185 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5491"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Praktiline individuaalne kodutöö ja viis grupitööd; vajadusel essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(209) "Õppida teadlikumalt rakendama heli ja muusikat noorsootöös. Õppida tootma, töötlema ja analüüsima helisid. Õppida tundma erinevaid žanreid, formaate, kanaleid, milles helisid ja muusikat kasutatakse."
    ["sisu"]=>
    string(652) "Kursusel käsitletakse helide ja muusika rolli tänapäeva inimese elus ning seda, kui palju ja kuidas on need rollid muutunud viimase paarikümne aasta digitaalrevolutsioonis. Kursusel seostatakse tänapäeva digitehnoloogia helikujunduslikke võimalusi noorsootööga ning arendatakse üliõpilaste kui tulevaste noorsootöötajate oskuseid, et pakkuda oma valdkonnast positiivset, ent atraktiivset sisu meediakanalitele. Kursuse põhirõhk on praktilistel ülesannetel, mille käigus õpivad üliõpilased produktsioonigruppides tundma, looma ja analüüsima nii ajakirjanduslikke kui kommerts-helikujundusi. Töö toimub loengute ja grupitöödena."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Kursuse läbinud üliõpilane: - tunneb digitaalse helitöötlemise põhimõtteid ja oskab kasutada tavakasutaja tasemel vähemalt ühte üldlevinud helitöötlusprogrammi - tunneb eri raadioajakirjanduslikke žanreid ja eristab raadio helikujunduse põhikomponente - oskab ette valmistada, läbi viia ja analüüsida põhilisi raadioajakirjanduslikke žanreid nagu intervjuu, vox populi jne - tunneb Eesti raadiojaamu ning oskab analüüsida noorsootöö-teemalist raadioreklaami"
  }
  [8185]=>
  object(stdClass)#8186 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5492"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "xxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppeaine tsükkel õpetab noorsootöötajaile loominguliselt planeerima ja praktiseerima kujunduslikke ülesandeid (ruumide, stendide, peakatete jms.), mida praktikal ja oma töös kasutada saab."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Õppeaine tsükkel õpetab noorsootöötajaile loominguliselt planeerima ja praktiseerima kujunduslikke ülesandeid (ruumide, stendide, peakatete jms.), mida praktikal ja oma töös kasutada saab."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Üliõpilane: 1. planeerib, lahendab kujunduslikke ülesandeid noorsootööga seotud valdkondades; 2. valmistab ja produtseerib huvitavaid näitvahendeid 3. lahendab õpitu põhjal praktikal olles loovülesandeid ruumide, stendide jm. kujundamisel"
  }
  [8186]=>
  object(stdClass)#8187 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5493"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "xxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(196) "Õppeaine tsükkel õpetab noorsootöötajaile loominguliselt planeerima ja praktiseerima kujunduslikke ülesandeid (ruumide, stendide, peakatete jms.), mida praktikal ja oma töös kasutada saab."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Õppeaine tsükkel õpetab noorsootöötajaile loominguliselt planeerima ja praktiseerima kujunduslikke ülesandeid (ruumide, stendide, peakatete jms.), mida praktikal ja oma töös kasutada saab."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Üliõpilane: 1. planeerib, lahendab kujunduslikke ülesandeid noorsootööga seotud valdkondades; 2. valmistab ja produtseerib huvitavaid näitvahendeid; 3. lahendab õpitu põhjal praktikal olles loovülesandeid ruumide, stendide jm. kujundamisel."
  }
  [8187]=>
  object(stdClass)#8188 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5494"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "1. eksam 2. iseseisva töö öigeaegne esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "1. Anda ülevaade noortepoliitika ja noorsootöö käsitluse erisustest erinevates riikides 2. Analüüsida noorsootöö ja noortepoliitika väljakutseid kaasaegses ühiskonnas"
    ["sisu"]=>
    string(290) "Õppetöö käigus heidetakse pilk noorsootöö ja noortepoliitika arengule ajaloolises kontekstis ning võetakse vaatluse alla noortevaldkonna strateegiate koostamise põhialused. Samuti kõrvutatakse erinevate riikide kogemusi ja väljakutseid noorsootöö ja noortepoliitika arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Üliõpilane: 1. teab noortepoliitika üldistusi ja erisusi erinevate riikide näitel 2. teab noortevaldkonna väljakutsetest tulenevate arengustrateegiate koostamise põhialuseid 3. oskab seostada noorsootöö ajaloolist arengut kaasaegse kontekstiga"
  }
  [8188]=>
  object(stdClass)#8189 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5495"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "xxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(138) "Praktika käigus tehakse reaalset noorsootööd. Keskendutakse suhtlemisoskuste arendamisele ja noorte informeerimisele ning nõustamisele"
    ["sisu"]=>
    string(138) "Praktika käigus tehakse reaalset noorsootööd. Keskendutakse suhtlemisoskuste arendamisele ja noorte informeerimisele ning nõustamisele"
    ["vljund"]=>
    string(274) "Üliõpilane: 1. teab noorte vajadusi oskab neile regeerida; 2. oskab vastavalt noorsootöö põhimõtetele ja sisule organiseerida noorsootegevusi; 3. tunneb noortega suhtlemiseks sobivaid suhtlemismooduseid; 4. oskab praktiliselt planeerida, juhtida noortekeskuste tööd."
  }
  [8189]=>
  object(stdClass)#8190 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5496"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "xxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Praktika eesmärk on rakendada kultuuridevahelises kommunikatsioonis õpitud teadmisi erinevates vähemusrahvustega seotud organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(6) "xxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(6) "xxxxxx"
  }
  [8190]=>
  object(stdClass)#8191 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5498"
    ["hindamine"]=>
    string(158) "Kirjalik eksam, mille käigus kontrollitakse lisaks noorsootööd puudutavatele teadmistele ka oskust arutleda noorsootöö probleemide ja väljakutsete üle."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "Võimaldada saada ülevaade noorsootöö olemusest, sisust ja ajaloost. Luua eeldused süsteemse ülevaate omamiseks noorsootööd elluviivatest struktuuridest ja organisatsioonidest Eesti Vabariigis ning noorsootöö valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Tagada tingimused mitteformaalse hariduse tähtsuse mõistmiseks."
    ["sisu"]=>
    string(504) "Kursus annab ülevaate noorsootöö olemusest, sisust, võimalustest ja ajaloost. Kursuse käigus käsitletakse tähtsamaid õigusakte, mis reguleerivad noorsootööd Eesti Vabariigis. Tutvutakse noorsootöö struktuuridega riiklikul tasandil, kohalikul tasandil ja kolmandas sektoris. Omandatakse teadmised noorsootöö põhimõtetest, alustest, valdkondadest, noorsootöötaja kutsestandardist. Omandatakse ülevaade mitteformaalse hariduse põhimõtetest ning noorsootöös kasutatavatest meetoditest."
    ["vljund"]=>
    string(338) "- mõistab noorsootöö olemust ja üldisi ning spetsiifilisi eesmärke; - orienteerub noorsootöö põhimõtetes, struktuurides ja valdkondades; - omab ülevaadet noorsootöö ajaloost; - omab teadmisi noorsootöö valdkonda reguleerivatest õigusaktidest Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus; - mõistab mitteformaalse hariduse tähtsust."
  }
  [8191]=>
  object(stdClass)#8192 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5499"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Hindamisel lähtutakse õppekorrladuseeskirja sätetest eristava hindamise kohta. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste aktiivsus seminaridel ning iseseisva töö kvaliteet."
    ["eesmrk"]=>
    string(666) "- anda ülevaade noorsootöö ja -tegevuste ajaloost Eestis ja mujal maailmas; - kujundada üliõpilastel arusaam Eesti noorsootöö ajaloolisest kontekstist; - tuua esile Eesti noorsootööd mõjutanud ajaloolised protsessid; - kujundada üliõpilastel oskused loengutes ja seminarides saadud teadmiste rakendamiseks noorsootöös; - kujundada üliõpilastel teadmised noorsookasvatuse ja noorsootöö filosoofiliste suundumuste kohta Eestis ja maailmas; - kujundada üliõpilastel oskused loengutes saadud filosoofiliste teadmiste rakendamiseks noorsootöös; - luua üliõpilastel eeldused noorsootöötajale vajalike väärtushinnangute ja hoiakute kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(700) "Kursuse käigus saavad üliõpilased ülevaate ajaloo üldprobleemidest ning nende mõjudest noorsootööle ja -tegevustele aga ka ettekujutuse noorsoopoliitikate ja noorsootöö ajaloolisest arengust aga ka noorsookasvatuse ja noorsootöö filosoofilised suundumused nii Eestis kui ka mujal maailmas nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Seminaride ja rühmatööde käigus toimub loengutes käsitletud materjalide praktiline läbitöötamine, mille kaudu kujunevad üliõpilastel oskused viia iseseisvalt läbi noortega arutelusid ajalooalastel ja filosoofilistel teemadel. Lisaks loengumaterjalidele on õppeaine läbimisel tähtis osa üliõpilaste iseseisev töö ajalooalase kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(486) "Kursuse läbinud üliõpilased: - omavad ettekujutust noorsookasvatuse ja noorsootöö ajaloolistest arengutest ning nende seostest ajaloo üldisemate probleemidega nii Eestis kui mujal maailmas; - mõistavad noorsootöö ajaloolist konteksti nii Eestis kui ka mujal maailmas - on võimalised analüüsima Eesti noorsootööd mõjutanud ajaloolisi protsesse - oskavad korraldada noortega arendavaid arutelusid ja vestlusi ajaloolistel teemadel, lähtudes noorte huvidest ja vajadustest."
  }
  [8192]=>
  object(stdClass)#8193 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5501"
    ["hindamine"]=>
    string(156) "Kursuse hinne kujuneb seminaridel ilmutatud aktiivsuse (rühmatööd, esitlused jmt), kodutööde (referaat, reflektsioonid jm) ja eksami soorituse põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(101) "Anda teadmised ja oskused noorte arengu toetamiseks: indiviidi arengus, kohanemisel ja eneseteostuses"
    ["sisu"]=>
    string(737) "Ülevaadet inimesest kui terviksüsteemist ja tema psüühilise ja sotsiaalse arengu etappidest. Ülevaade tänapäeva pedagoogilise ja motivatsiooni psühholoogia olulisematest mõistetest, käsitlustest ja mudelitest. Ülevaade sotsiaalpsühholoogia mõisteruumist ning peamistest probleemidest. Sotsiaalse suhtlemise kontekstid. Intra- ja interpersonaalsed protsessid. Grupisisesed ja gruppide vahelised protsessid. Kultuurilised kontekstid. Liidriks olemise aspektid, sütitava eestvedamise põhimõtted (coaching, mentorlus). Teadmised ja oskused mõistva, aupakliku, eheda ja otsese suhtlemise kujundamiseks töös noorte ja nende vanematega. Enese kui suhtleja tundma õppimine sh oma piirangute teadvustamine suhtlemisprotsessis."
    ["vljund"]=>
    string(481) "Kursuse läbinud üliõpilased: - oskavad teadvustada/analüüsida laste ja noorte arenguga seotud probleeme ning raskusi. - orienteeruvad ettetulevates kasvatusprobleemides ja oskavad planeerida ja rakendada tõhusaid sekkumisi töös noortega. - orienteeruvad grupisisestes ja gruppidevahelistes protsessides, oskavad rakendada neid teadmisi töös noorte ja noorterühmadega. - mõistavad iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostavad õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega"
  }
  [8193]=>
  object(stdClass)#8194 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5502"
    ["hindamine"]=>
    string(121) "Aktiivne osalus seminarides, iseseisvad tööd, praktilised tööd õppejõu poolt antud struktuuri ning teooria põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(308) "Tutvustada erinevate noorsootöö meetodite definitsioone, olemust ning meetodite planerimise, korraldamise ja läbiviimise metoodikat noorsootöö valdkonna üldistest põhimõtetest lähtuvalt. Anda teadmisi, kuidas täiendada olemasolevaid noorsootöö meetodeid ja/või disainida täiesti uusi meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(638) "Kursuse jooksul käsitletakse erinevaid võimalusi, mis on suunatud praktilise suunitlusega tegevuste läbiviimiseks, kus noorsootöötaja eesmärgiks on kogemusõppe kaudu selgitada ja kinnistada teoreetilisi lähtekohti eluks praktiliste oskuste omandamise valdkondades, nagu suhtlemisoskuste, grupiprotsesside dünaamika, informatsiooni liikumise, koostöö tõhustamise, kuulmis- ja eneseväljendusoskuste arendamine, loovuse arendamise ja probleemide lahendamise valdkondades. Tutvutakse erinevate aktiivõppe meetoditega, mida noorsootöös kasutada. Praktiseeritakse nende kasutamist ning analüüsitakse kasutamise tulemuslikkust."
    ["vljund"]=>
    string(499) "Kursuse läbinud üliõpilased: - teadvustab endale kogemusõppe kasutamise vajalikkust selgitamaks ja kinnitamaks noorele eluks vajalikke oskusi ja teadmisi; - orienteerub erinevates noorsootöö meetodites ja määratleb olukorrast tingitult vajaliku meetodi kasutamise õigsuse; - oskab kasutada vastavalt püstitatud eesmärgile õiget meetodit; - mõistab noorte tegutsemis ja otsustusprotsessi kaasamise tähtsust, suudab kasutades aktiivõppe meetodeid kaasta noori erinevatesse tegevustesse."
  }
  [8194]=>
  object(stdClass)#8195 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5503"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad kahes rühmatöös, esitavad e-portfoolio ja kursus loetakse sooritatuks kirjaliku testi sooritamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(586) "-toetada noorsootöö üliõpilast mõistmaks erinevaid sotsiaalpedagoogilisi teooriaid ning oskusi neid kasutada noorsootöös. -anda teadmised ja oskused sotsiaalpedagoogika ajaloost, olemusest ning käsitlusest noorsootöös, tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega, anda oskused erinevate probleemide märkamiseks ja lahenduste leidmiseks. - luua eeldused näha erinevaid võimalusi probleemküsimuste lahendamiseks ja leida sobivaid lahendusi arvestades noore isikupära, luua eeldmused koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(319) "Sotsiaalpedagoogika olemus, ajalugu, areng, eesmärgid ja meetodid ning käsitlused noorsootöös. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse sisu ja peamised suunad. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse planeerimine ja organiseerimine . Sotsiaalpedagoogika koolis. Pedagoogiline kultuur ja sotsiaalpedagoogi töö eetilised printsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab sotsiaalpedagoogika põhitõdesid noorsootöö käsitluses, - tunneb sotsiaalpedagoogilise töö meetodeid ja oskab neid valida vastavalt sihtrühmale ja olukorrale; - oskab varakult märgata sotsiaalpedagoogilisi probleeme ja osutada sotsiaalpedagoogilist nõustamist; - on valmis koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks"
  }
  [8195]=>
  object(stdClass)#8196 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5504"
    ["hindamine"]=>
    string(192) "Kursus loetakse lôppenuks, kui üliôpilane on osalenud ôppetöös vähemalt 80 % ning koostanud ja esitanud eelnevalt kokkulepitud teemakohased iseseisvad tööd ning sooritanud lõpptesti."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "- toetada üliõpilase maailmavaate kujunemist erivajadustega noorte vajaduste ja nende barjääride märkamise ning mõistmise kaudu - anda teadmised ja oskused, kuidas kasutada erinevaid töövõtted erivajadusega noortega töötades, laiendada arusaamist teraapiate mõjust - anda teadmised ja oskused eriõpetuse eesmärkidest, sisust, ülesannetest; eripedagoogika traditsioonidest ja arengutendentsidest - luua eeldused edukaks suhtlemiseks erivajadusega noortega ja (vajadusel) temaga seotud täiskasvanuga"
    ["sisu"]=>
    string(431) "Käsitletakse erivajadustega ja eriõpetusega seostuvaid põhimõisteid, erivajaduste alatüüpe ja põhjustajaid. Tutvutakse eripedagoogika traditsioonide ja arengutendentsidega ning eripedagoogilise töö korraldamist reguleeriva seadusandlusega. Analüüsitakse eripedagoogilise töö ja sellega seotud eetilisi printsiipe ning noorsootöötaja tegevust juhtivaid eesmärke ning ülesanded lähtuvalt konkreetsest erivajadusest."
    ["vljund"]=>
    string(421) "Kursuse läbinud üliõpilased: - Tunnevad erivajadustega seostuva teemavaldkonna terminoloogiat, erivajaduste alatüüpe ja põhjustajaid. - Tõlgendavad ja hindavad erinevaid erivajaduslikke probleeme. - Suudavad lahti mõtestada eripedagoogikaga seonduvaid eetilisi printsiipe. - Oskavad suhtlemisel arvestada erivajadusega laste/noorte/ täiskasvanud inimeste eripäradega sõltuvalt konkreetsest erivajaduse liigist."
  }
  [8196]=>
  object(stdClass)#8197 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5505"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Eksami sooritamiseks üliõpilased täidavad kirjaliku testi"
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "- toetada noorsootöötajate kompetentsi korraldada noorsootööd vastavalt õigusaktidele - anda teadmised ja oskused tööks noorsootöö valdkonnas - luua eeldused õiguspäraseks noorsootööks erinevates noorsootöö valdkondades"
    ["sisu"]=>
    string(970) "Eesti õigussüsteem. Põhiseadus. Avalik õigus ja eraõigus. Ülevaade olulistest õiguasaktidest, mis reguleerivad eraõiguslikke suhteid nii töös kui igapäevaelus (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus). Enamkasutatavad juriidilised mõisted. Tööõigus, sh töölepingu sõlmimine, muutmine ja ülesütlemine, lepingupoolte õigused ja kohustused, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töö tasustamine. Alaealise töötaja suhtes kehtivad erinõuded. Palgast tehtavad kinnipidamised, tööandja maksud. Õigusaktid, mis reguleerivad tööd laste ja noortega ja/või arvestavad alaealisust (noorsootöö seadus, Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus, alkoholiseadus, tubakaseadus, karistusseadustikus määratletud väärteod, mis on toimepandud alaealise poolt või alaealise suhtes. Vastutus töös alaealistega. Piirangud töölevõtmisel tööks lastega või noortega"
    ["vljund"]=>
    string(811) "Kursuse läbinud üliõpilased: - orienteeruvad enamkasutatavates eraõiguslikes õigusaktides ning juriidilistes mõistetes ja teavad milline õigusakt millist eluvaldkonda reguleerib; - tunnevad tööõiguses kehtivaid põhimõtteid ning teavad alaealise töötaja töölevõtmisel kehtivaid erinõudeid; - teavad, mis vahe on töötamisel avaliku teenistuse seaduse või töölepingu seaduse alusel ja teenuse osutamisel võlaõigusliku lepingu alusel; - tunnevad õigusakte, mis reguleerivad noorte, sh alaealiste õigusi ja kohustusi, nende suhtes kehtivaid erinõudeid, mõjutusvahendite kohaldamise põhimõtteid ja nende üle järelevalvet teostavate isikute vastutust; - tunnevad õigusakte, mis reguleerivad tööd noorte, sh alaealistega ning neile töötajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid."
  }
  [8197]=>
  object(stdClass)#8198 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5506"
    ["hindamine"]=>
    string(91) "sügissemester arvestus – esitatud referaat kevadsemester eksam – esitlus rühmatööna"
    ["eesmrk"]=>
    string(392) "Anda teadmisi kultuuri ja rahvakultuuri mõistetest, valdkondadest ning nende tähtsusest rahvusliku identiteedi kujunemisel; anda ülevaade eestlaste pärimuskultuuri arengust ja kultuurilaenude mõjudest eesti kultuurile, anda teadmisi vähemusrahvuste kultuurilistest erisustest ja nende mõjutustest eesti kultuuriruumis; seostada rahvakultuuri tänapäeva noorte kultuurikasvatuse osana."
    ["sisu"]=>
    string(334) "Põhiteemad: - kultuuri mõiste, valdkonnad ja olemus; - rahvakultuur kui identiteedi alus; - dominantkultuur ja rahvuskultuurid - eesti pärimuskultuuri areng ja mõjutused, kultuurilaenud; - perekultuur, keel, rahvaluule, rahvakunst, tähtpäevad; - multikultuursus Eestis , kultuurierisused ja –sarnasused; - noor ja rahvakultuur"
    ["vljund"]=>
    string(577) "Aine läbinud üliõpilane on omandanud teoreetilised teadmised kultuuri ja rahvakultuuri mõistetest, olemustest ja valdkondadest; omab teadmisi eesti rahvakultuuri ajaloolisest arengust ja eesti pärimuskultuurist tänapäeval; oskab näha ja mõista dominantkultuuris erinevate kultuuride mõjutusi multikultuurse elukeskkonna kujundajatena; on teadlik eesti kultuuriruumis olevate vähemuskultuuride erisustest ning suhtub mõistvalt vähemusrahvaste püüdlustesse hoida oma kultuuriidentiteeti; väärtustab aines omandatud teadmiste kasutamist praktilises noorsootöös."
  }
  [8198]=>
  object(stdClass)#8199 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5507"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Anda teadmised noorsookultuuri tekkimise põhjustest ja selle arenemisest, ajaloolisest taustast ja seostest tänapäeva ühiskonnas. Anda vajalikud teadmised populaar- ja massikultuuri kujunemisloost. Luua eeldused erinevate subkultuuride mõistmiseks. Anda ettekujutus noorsookultuuri erinevate arenguliinide kohta."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Massikultuuri, popkultuuri teke ja areng. Popkultuur läbi muusika, filmikunsti ja kunsti. Noorsookultuuri tekkimine. Subkultuurid, liigitus,"
    ["vljund"]=>
    string(304) "Kursuse läbinud üliõpilane: - omab põhiteadmisi noortekultuuri ajaloost, orienteerub subkultuurides. - oskab analüüsida noortekultuuri erinevaid aspekte. - omab ülevaadete tähtsamates popmuusika stiilides ja tunneb olulisemaid esinejaid. - oskab kuulatavat muusikat teadmiste piires analüüsida."
  }
  [8199]=>
  object(stdClass)#8200 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5509"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Eksami hinne kujuneb iseseisvate tööde ja auditoorsete loengute, seminaridel osalemise aktiivsusest"
    ["eesmrk"]=>
    string(478) "- toetada üliõpilaste arengut mitteformaalse õppimise sisu ja vormide omandamisel ning noorsootöö vastava praktika hindamisel; - anda teadmised ja oskused noorsootöö võimalustest ja väljatöötatud meetoditest mitteformaalse õppimise korraldamisel ja arendamisel; - anda teadmised noorte osaluse ja vabatahtliku tegevusega seotud arengutest Eestis ning Euroopa Liidus - luua eeldused üliõpilaste iseseisvaks edasiseks arenguks ja enesetäiendamiseks erialases töös"
    ["sisu"]=>
    string(789) "Mitteformaalne õppimine kui elukestev õppimine (õppimise erinevad käsitlused); Õppimise paradigma muutumine ning selle mõju noorsootöös; teemat/probleemistikku käsitleva artikli, videoloengu analüüs; Mitteformaalne õppimine noorsootöö kontekstis Õppima õppimine - mina ennastjuhtiva õppijana ja mitteformaalset õppimist toetava proffesionaalina; Mitteformaalse õppimise keskkonnad ja metodoloogilised lähenemised (mitteformaalne õppimine läbi noorte osaluse ja vabatahtliku tegevuse); Mitteformaalse õppe korraldamine noorsootöö asutuses; Grupitööna praktikum: Mitteformaalse õppe planeerimine ja toetamine; Mitteformaalse õppimise tunnustamise instrumendid ja nende rakendamine noorsootöö kontekstis; Eneseanalüüsi toetamine ja proffesionaalina arenemine."
    ["vljund"]=>
    string(554) "Kursuse läbinud üliõpilane: - Mõistab mitteformaalse õppimise olemust, arenguid ja võimalusi noortevaldkonna kontekstis - Määratleb mitteformaalse õppimise kui elukestva õppe eripärasid - Orienteerub mitteformaalse õppimise probleemistikus ja suudab määratleda erinevaid õpisituatsioone - Hindab, kasutab ja analüüsib erinevate metoodiliste lähenemiste kasutamise võimalusi mitteformaalse õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel. - On teadlik noorte osaluse ja vabatahtliku tegevusega seotud arengutest Eestis ning Euroopa Liidus"
  }
  [8200]=>
  object(stdClass)#8201 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5511"
    ["hindamine"]=>
    string(150) "Üliõpilased osalevad auditoorsetes loegutes,esitavad õigeagselt iseseisvaid töid. Isesseisvad praktilised tööd 60% Arvestuslik töö klassis 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(653) "-kursuse eesmärgiks on anda ülevaate noorteinfo teenuste ajaloost ja teooriast, noorteinfo ja teavitamise erinevatest lähenemisviisidest ja struktuuridest, noorte teavitamise põhimõtetest; -teadvustada infotöö olulisust töös noortega ja leida viise kuidas muuta kasulikuks, lihtsaks ja abistavaks vahendiks oma igapäevatöös. -tutvustada olulisemaid põhimõtteid kuidas ja kus infot esitada, milliseid võtteid ja meetodeid kasutada; -õppetada noorte infovajaduste väljaselgitamise, info analüüsimise ja süstematiseerimise tehnikaid; -käsitleda infotöötaja põhilisi suhtlemisoskusi ja pädevusi ja eetilise aspekte info edastamisel."
    ["sisu"]=>
    string(376) "Noorteinfo ja teavitamise põhimõtted.Noorte info valdkonnad. Noorte inforuumi ja infotarbimise kujunamine. Infovajaduse määratlemise meetodid. Sihtrühmapõhine info vahendamine. Noorteinfo vahendamine erinevate kanalite kaudu. Noorteinfotöötaja pädevused ja oskused. Eetilised aspektid noorteinfo edastamisel.Edasisuunamine ja koostöö partneritega info vahendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Kursuse läbinud üliõpilased: -oskavad seostada noorteinfo nõudlust ja pakkumist; -mõistavad sihtrühmapõhise noorteinfo vahendamise olemusest; -oskavad otsida, koguda, analüüsida info ja edastada noortele; -tunnevad ja teavad kuidas töötavad koostöövõrgustikud tulemusliku noorte info edastamiseks."
  }
  [8201]=>
  object(stdClass)#8202 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5512"
    ["hindamine"]=>
    string(494) "Eksami sooritamiseks üliõpilased - osalevad kahes Moodle foorumis, mis kontrollivad teadustöö põhietappide tundmist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse uurimise põhimeetodite kasutamise oskust - koostavad näidisküsimustiku ja näidisintervjuu plaani ning analüüsivad grupitöös ühte varem kaitstud lõputööd - sooritavad kirjaliku eksamitesti, mis kontrollib küsimustike ja intervjuude loomise oskust ning tulemuste statistilise ja kvalitatiivse analüüsi ning esitamise oskust"
    ["eesmrk"]=>
    string(393) "- toetada üliõpilaste arengut teadusliku uurimistöö põhioskuste omandamisel - anda teadmised ja oskused uurimistöö põhietappidest sotsiaalteadustes rõhuga noorsootöös kasutatavatele meetoditele - anda teadmised ja oskused kvantitatiivses ja kvalitatiivses uurimises kasutatavatest meetoditest - luua eeldused omandatud teadmiste rakendamiseks kursusetöö ja lõputöö kirjutamisel"
    ["sisu"]=>
    string(627) "Teaduse funktsioonid kaasaegses ühiskonnas, teadusliku uurimise üldised põhimõtted, sotsiaalteaduste spetsiifika loodusteadustega võrreldes. Hüpotees, teooria, mudel, seadus, nende funktsioonid. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise meetodid sotsiaalteadustes. Tähtsamad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid, kaasaegne mixed methods metodoloogia. Ristlõike- ja longituuduuringud. Triangulatsioon. Küsitlus ja selle läbiviimise viisid, küsimustiku koostamine ja küsimuste liigid, küsimuste asetamine skaaladele. Küsimustiku valiidsus ja reliaablus. Kursusetöö struktuur ning vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad teadusliku uurimise põhietappe, oskavad planeerida uurimust noorsootöö valdkonnas ja kasutada andmebaase selle ettevalmistamiseks; - tunnevad kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise spetsiifikat ning põhilisi uurimismeetodeid; - suudavad koostada erinevat tüüpi küsimustikke ja intervjuude alusplaane ning tunnevad nende läbiviimise tehnikat; - oskavad analüüsida ning esitada kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemusi; - suudavad koostada ja kaitsta kursuse- ning lõputöö"
  }
  [8202]=>
  object(stdClass)#8203 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5513"
    ["hindamine"]=>
    string(489) "Eksami sooritamiseks üliõpilased: osalevad kahes Moodle foorumis, mis kontrollivad teadustöö põhietappide tundmist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse uurimise põhimeetodite kasutamise oskust koostavad näidisküsimustiku ja näidisintervjuu plaani ning analüüsivad grupitöös ühte varem kaitstud lõputööd sooritavad kirjaliku eksamitesti, mis kontrollib küsimustike ja intervjuude loomise oskust ning tulemuste statistilise ja kvalitatiivse analüüsi ning esitamise oskust"
    ["eesmrk"]=>
    string(385) "toetada üliõpilaste arengut teadusliku uurimistöö põhioskuste omandamisel anda teadmised ja oskused uurimistöö põhietappidest sotsiaalteadustes rõhuga noorsootöös kasutatavatele meetoditele anda teadmised ja oskused kvantitatiivses ja kvalitatiivses uurimises kasutatavatest meetoditest luua eeldused omandatud teadmiste rakendamiseks kursusetöö ja lõputöö kirjutamisel"
    ["sisu"]=>
    string(616) "Üldkogum ja valim, valimi representatiivsus, valimi arvutamise kalkulaatorid veebis. Tõenäosuslik ja mittetõenäosuslik valim. Intervjuu kvalitatiivses uuringus, intervjuude liigid ja eesmärgid, intervjuude läbiviimise viisid ning analüüs. Valiidsus ja reliaablus kvalitatiivuuringus. Vaatlus, mitteosalus- ja osalusvaatlus, vaatleja mõju. Kvantitatiivse uuringu tulemuste analüüs. Kirjeldav ja järeldav statistika. Statistiliste tulemuste esitus, tabelid, diagrammid ja graafikud. Akadeemilised andmebaasid kursuse- ja lõputöö koostamiseks. Kursuse- ja lõputöö struktuur ning vormistamise nõuded."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad teadusliku uurimise põhietappe, oskavad planeerida uurimust noorsootöö valdkonnas ja kasutada andmebaase selle ettevalmistamiseks - tunnevad kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimise spetsiifikat ning põhilisi uurimismeetodeid - oskavad analüüsida ning esitada kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemusi"
  }
  [8203]=>
  object(stdClass)#8204 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5514"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad Moodle foorumis ja sooritavad kirjaliku eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(318) "- toetada üliõpilaste arengut formaalhariduse võimaluste ja väljundite tundmisel kaasaegses noorsootöös - anda teadmised ja oskused formaalhariduse uutest ja alternatiivsetest suundadest ning nende mõjust mitteformaalsele õppele noorsootöös - anda teadmised kaasaegse teadmistepõhise ühiskonna kujunemisest"
    ["sisu"]=>
    string(432) "Formaalne õppimine ja haridussüsteem. Ülevaade formaalharidussüsteemi arengusuundadest Eestis ja Euroopa Liidus (põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemel). Formaalhariduse mõju noorsootöö erinevatele vormidele. Kaasaegne teadmistepõhine ühiskond ja teadusharidus. Võimalikud interaktsioonid formaal- ja mitteformaalõpe vormides. Formaalhariduslike õppekavade arendus ja selle otsesed ning kaudsed väljundid noorsootöös."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad formaalhariduse mõju kaasaegses noorsootöös - tunnevad formaalharidussüsteemi arengusuundi Eestis ja Euroopa Liidus ning selle võimalikku mõju noorsootöös - tunnevad kaasaegse teadmisepõhise ühiskonna kontseptsiooni ja teadushariduse osa selles"
  }
  [8204]=>
  object(stdClass)#8205 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5515"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: 1) Eksam eksamipiletitega, milles iga kolme tervisekasvatuse teema kohta 1 küsimus. Piletis kokku 3 küsimust. 2) Esmaabi 280-st küsimusest koosnev valikvastustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(534) "• anda teadmised tervisliku eluviisi põhimõtetest, eesti tervisepoliitikast ja tõsta üliõpilaste huvi enda ja teiste tervise suhtes; • anda teadmised noorte õige ja tasakaalustatud toitumise vajalikkusest; • juhtida tähelepanu olulisematele aspektidele noorte seksuaalkasvatuses; • anda ülevaade erinevatest võimalikest õnnetusjuhtumitest, mis võivad aset leida igapäevases töös noortega noortekeskustes, noortelaagrites, ekskursioonidel ja mujal; pöörata suurt tähelepanu õnnetusjuhtumite ennetustegevusele."
    ["sisu"]=>
    string(1135) "I – Tervis ja tervislik eluviis. Eesti tervisepoliitika. Noorsootöötaja ja tervisekasvatus. Avatud noortekeskused ja tervisekasvatus. Isiklik tervis ja tervislik eluviis; eeskuju noortele. Noored ja vaimne tervis. Positiivne mõtteviis, tervis ja eneseregulatsioon. II- Toitumine ja noored. Toitumis-ja toidusoovitused noortele. Laste ja noorte toidusoovitused. Sagenenud toitumishäired noortel. Seedesüsteem, pinged ja stress. III- Seksuaalkasvatus. Seksuaalsus ja noored. Suguhormoonid ja teismeiga. Sugurakud, rasedus, abort ja noored. Noorsootöötaja teadmised rasestumisvastastest vahenditest ja suguhaigustest. Anaboolsete steroidide jm. kasutamine noorte seas. Enesehinnangust mõjutatud otsused ja tulevik. IV-Elupäästev esmaabi. Abistaja turvalisus ja meelespea. Esmaabi ABC. Võimalikud ohud ja riskid noorsootööd tehes. Vigastuste ennetamine. Erinevad traumad ja esmaabi. Sagedasemad terviseprobleemid püsi-ja projektlaagrites, nende ennetamise võimalused. Alko-ja narkoesmaabi. Esmaabi võimalused püsi-ja projektlaagrites. Laagrikasvataja pädevus esmaabi andmisel. Praktiline esmaabi: elustamine nukuga, jm."
    ["vljund"]=>
    string(462) "• teab tervisliku eluviisi põhimõtteid; on kursis eesti tervisepoliitikaga ning mõistab eeskuju ja väärtuskasvatuse tähtsust noorsootöös; • teab tervisliku toitumise peamisi reegleid ja oskab vajadusel nõustada noori; • tunneb seksuaalsusega kaasnevaid erinevaid aspekte ning oskab anda elementaarseid vastuseid noorte küsimustele; • teab erinevatest terviseriskidest noortega töös ja oskab anda esmast abi erinevate õnnetusjuhtumite korral."
  }
  [8205]=>
  object(stdClass)#8206 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5516"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "Üliõpilased osalevad kahes foorumis Moodle's, sooritavad õppeülesanded ning sooritavad kirjaliku eksami"
    ["eesmrk"]=>
    string(271) "- toetada noorte tervisespordi juhendaja oskuste kujunemist - anda teadmised tervisespordi osast noorsootöös - anda teadmisi terviseliikumise ja -treeningu põhimõtetest, väärtustest, printsiipidest, vahenditest ja meetoditest - toetada kehaliste võimete arendamist"
    ["sisu"]=>
    string(302) "- Tervisespordi ja noorsootöö regulatsioon - Tervisespordi ajalugu, põhimõtted, väärtused, printsiibid, vahendid, meetodid - Tervisespordi komponendid ja võimaluste paljusus spordialadest lähtuvalt - Spordiprojektid - Tervisesportlase ABC - Spordiring ja selle juhendamine - Loovus ja liikumine"
    ["vljund"]=>
    string(383) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad tervisespordi tähtsust noorsootöös - tunnevad terviseliikumise ja -treeningu põhimõtteid, väärtusi, printsiipe, vahendeid ja meetodeid - koostavad ja analüüsivad spordiprojekti - tunnevad spordiringi juhendamisega seonduvat - arendavad kehalisi võimeid - loovad uusi liikumisega seonduvaid mänge või meetodeid tööks noortega"
  }
  [8206]=>
  object(stdClass)#8207 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5517"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Kirjalik eksam. Enne eksamit peavad olema sooritatud kõik I.-VI.teemade grupitööd ja 2 iseseisvat tööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(862) "- anda teadmised noorte riskikäitumisest ja alkoholi, tubaka ja teiste narkootiliste ainete tarbimisega seotud seadusandlusest; - tuua välja ja analüüsida erinevaid elektromagnetkiirguste, toitumis- ja sõltuvushäirete, seksuaalkäitumisega ja meediaga seonduvaid riske noortel; - tõsta teadmisi vaimse tervise tugevdamisest; madalast enesehinnangust; agressiivse käitumisega toimetulekust; koduvägivallast; inimkaubanduse riskidest; turvaseksist ja HIV/AIDSist läbi sugupoolte spektri; - luua eeldused avatud ja tervist väärtustavate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisest (enesest ja teistest lugupidamine, tolerantsus, vastutusvõime,); - toetada erinevate interaktiivmeetodite põhjal käsitletavate teemade paremat mõistmist, (ümber)hinnata oma hoiakud ja väärtusi ning suurendada oskust rakendada analüüsitud meetodeid ennetustöös"
    ["sisu"]=>
    string(1457) "Õppeaine „Ohutus ja riskiennetus noorsootöös“ põhineb 80% interaktiivsetel tegevustel, kus põhirõhk on grupitöödel, rollimängudel, väitlusel, omavahelisel vestlusel ja analüüsil. Illustreerivateks materjaliks kasutatakse erinevaid slaidiesitlusi, lühi- ja õppefilme. Käsitletavad teemad: I.Noore enesehinnangu kujunemine. Mehe ja naise roll ühiskonnas. Ühiskonna ootused meestele ja naistele. Vaimne tervis. Madal enesehinnang. Enesehinnanguga seotud käitumisprobleemid. Agressiivse käitumise märgid ja toimetulek. II. Riskikäitumine. Noorte riskiperioodid. Depressiooni tunnused noorel.Seksuaalsusega seotud teemad (noorte varajase seksuaalelu põhjused, riskid, tagajärjed.). Noorsootöötaja toimetulek hüperaktiivse noorega. III.Erinevad sõltuvused. Sõltuvushäired ja nende tunnused. Suitstetamine ja alkohol. Arvutisõltuvus jm.mängurlus. Kleptomaania, püromaania jt olemus.Toitumishäired noortel. Ennetustöö meetodid. IV.Narkomaania Eesti noorte seas.. Narkopsühholoogia.Ennetustöö meetodid. Narkoesmaabi. Inimkaubandus (mõiste, liigid, riskirühmad). V. Mis on HIV ja AIDS omapära. Statistika Eestis ja maailmas, riskirühmad, ennetusmeetodid. Seksuaalteemade tabud, müüdid, stereotüübid. Turvaline seksuaalkäitumine. VI. Meediaohud. Meedia roll stereotüüpide kujundamisel. Turvalisus internetis. Elektromagnetkiirgus ja noored. Hügieeninõuanded nutitelefonide, sülearvutite, wifi rohkel kasutamisel."
    ["vljund"]=>
    string(278) "- tunneb ja analüüsib noorte terviseriske ja –ohte erinevate taustategurite kontekstis; - teab interaktiivseid meetodeid, kuidas käsitleda erinevaid ainetundides läbitud teemasid sihtrühmadega ning oskab rakendada omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töös noortega."
  }
  [8207]=>
  object(stdClass)#8208 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5518"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Üliõpilased osalevad auditoorsetes loegutes, õppeviisidis ja esitavad õigeagselt iseseisvad tööd. Isesseisvad tööd 75% Õppeviisit 25%"
    ["eesmrk"]=>
    string(278) "Kursuse eesmärgiks on: - tutvustada üliõpilastele ettevõtlikkuse põhimõtteid noorsootöös; - anda teadmised noorte ettevõtlikkusest, selleks et tulevikus oli võimalik hakkata toetama noorte ettevõtlikkust; - tutvustada olulisemaid ettevõtlikkuse arendamise meetodeid."
    ["sisu"]=>
    string(325) "Ettevõtlikkuse olemus ja seotud isikuomadused. Ettevõtlikkus ja selle rakendamise võimalused noorsootöös. Ettevõtlikkuse arendamise meetodid noorsootöös. Noored ja ettevõtlikkus. Noorte ettevõtlikkuse toetamine noorsootöö kaudu.Sotsiaalne ettevõtlikkus noortevaldkonnas. Ettevõtluse võimalused noortele Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(252) "Kursuse läbinud üliõpilased: - teavad ettevõtlikkuse põhikonseptsioone; - mõistavad paremini noorte ettevõtlikkus ja selle mõju noorte arengule ja ühiskonnale; - jõuvad arusaamisele, millisel moel on võimalik toetada noortes ettevõtlikkust."
  }
  [8208]=>
  object(stdClass)#8209 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5519"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Anda ülevaade tehnoloogiast, selle erinevatest liikidest ja kasutusvõimalustest noorsootöös. Toetada noorsootöötajate tehnoloogiliste pädevuste kujunemist ning tutvustada noorte teadliku suunamise võimalusi kaasaegses tehnoloogiast ümbritsetud maailmas edukaks toimetulekuks."
    ["sisu"]=>
    string(618) "Turvaline IKT kasutamine, online-etikett. Sotsiaalmeedia võimalused noortega töös. Sotsiaalvõrgustikud, blogid, wikid. Küberkiusamine. Podcasting. Visuaalmeedia ja visuaalmeedia hariduslikud võimalused - õppimine eakaaslastelt, koostöö, ühislooming. Bookmarking. Mõiste-, idee- ja mõttekaardid. Küsitlused. Tehnoloogiaga seotud eetilised küsimused - ebakohane sisu, copyright, Creative Commons, Terms of Service. Peamised otsingustrateegiad. Valdkonnapõhised veebilehed. Online-dokumendid. Veebipõhine ühistöö ja jagamine. Avatud õpikeskkondades õppimine. Vabavaralised veebividinad ja keskkonnad."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Üliõpilane: - Analüüsib ja hindab IKT vahendite sobivust noorsootöös; - Teab IT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid - Tunneb erinevaid veebipõhiseid keskkondi ja võrgustikke ning analüüsib veebipõhisete keskkondade ja võrgustike kasutamise võimalusi noorsootöös - Kasutab erinevaid IKT võimalusi noorsotöö mitmekesistamisel"
  }
  [8209]=>
  object(stdClass)#8210 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5520"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Anda ülevaade meedia toimisest, selle erinevatest liikidest ja kasutusvõimalusest noorsootöös. Suurendada noorsootöötajate meediapädevust ning tutvustada noorte teadliku suunamise võimalusi kaasaegses meediast ümbritsetud maailmas edukaks toimetulekuks."
    ["sisu"]=>
    string(799) "Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Sõnumi koostamine ja selle vastuvõtt. Formaadid ja žanrid. Meediaretoorika ja propaganda. Meediat ja noori puudutav seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Väärtused ja väärtuskasvatus. Turvaline IKT kasutamine, online-etikett. Sotsiaalmeedia, võimalused ja ohud. Ristmeedia ja osaluskultuur. Remix-kultuur. Reklaam ja suhtekorraldus – nende rollid ühiskonnas, majanduses ning regulatsioon. Reklaami liigid ja peamised mõjutamisvõtted, -vahendid. Kriitilise ja aruka reklaamitarbija kujunemise toetamine. Meedia sisu analüüsimise võimalused. Visuaalne kirjaoskus. Audiovisuaalne tekst ja liikuvad pildid, nende analüüsimise võimalused. Filmi loomeprotsess, filmianalüüsid."
    ["vljund"]=>
    string(341) "Üliõpilane: - tunneb meediatekstide erijooni, vastuvõtu eripärasid ja nende põhjuseid ning mõjutamisvõtteid; - teab ja oskab märgata reklaamiga seotud mõjustamisaspekte; - tunneb meedia (sh sotsiaalmeedia, remix-kultuur jms) võimalikke mõjusid noortele; - oskab rakendada erineva meedia sisu analüüsimiseks erinevaid võimalusi."
  }
  [8210]=>
  object(stdClass)#8211 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5521"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad kahes rühmatöös, esitavad e-portfoolio ja kursus loetakse läbinuks kirjaliku testi sooritamisega"
    ["eesmrk"]=>
    string(658) "Toetada noorsootöö üliõpilast, aidata tal mõista erinoorsootöö sisu ja seotust igapäevases noorsootöös; anda teadmised ja oskused erinoorsootööst, erinevatest erinoorsootöö valdkondadest ja töömeetoditest; anda teadmised ja oskused mõistmaks riskikäitumist (sh koolivägivald, perevägivald), üldised teadmised käitumishäirete põhjustest, probleemistikust ja võimalikest abivahenditest, üldised teadmised sõltuvuskäitumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning teadmised võrgustikutööst ja alaealiste komisjonide töö valdkonnast Eestis; luua eeldused heaks koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks"
    ["sisu"]=>
    string(698) "Antakse ülevaade erinoorsootöö erinevatest vaatenurkadest. Tutvustatakse kaasaegseid võimalusi erinoorsootöö tegemiseks Eestis ja ka rahvusvahelisel tasemel. Juhatatakse sisse sotsiaaltöö, noorsootöö ja erinoorsootöö piirid ning käsitletakse erinoorsootöö sihtrühma tekkimise aluseid, kriise ja nende lahendamise printsiipe. Loengutes leiavad käsitlust erinevad sõltuvuse teooriad ja nende perspektiivide läbi uimastite kuritarvitamise põhimõtted. Loeng võtab kokku Eestis erinoorsootöö valdkonda puudutava kriminaalhoolduse, erikoolide ja alaealiste komisjonides tehtava mõjutusvahenditega töö ning annab ülevaate võrgustikutöö vajalikkusest noorsootöö valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(548) "Kursuse läbinud üliõpilased: - Tunnevad erinevaid erinoorsootöö valdkondi ja töömeetodeid, seostavad noorsootööd erinoorsootööga. - Omavad teadmisi ja oskusi eristada riskikäitumist, omavad teadmisi käitumishäirete põhjustest, probleemistikust ja võimalikest abivahenditest. Omavad üldisi teadmisi sõltuvuskäitumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. - Oskavad koondada erinevaid spetsialiste erinoorsootöö võrgustikku ning oskavad koordineerida võrgustiku tööd. Omavad teadmisi alaealiste komisjondie tööst Eestis."
  }
  [8211]=>
  object(stdClass)#8212 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5522"
    ["hindamine"]=>
    string(229) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad neljas hindelises rühmatöös, esitavad e-portfoolio, kus kirjeldavad noorsootöötajat kui karjäärinõustajat ja kursus loetakse sooritatuks mõistete kirjaliku testi sooritamisega."
    ["eesmrk"]=>
    string(227) "- toetada noorsootöö üliõpilast mõistmaks erinevaid karjääri, tööhõive ja ettevõtluse vorme noorsootöö kontekstis - anda teadmised karjäärinõustamise terminoloogiast, funktsioonidest ja tegevusest noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(535) "Karjäärinõustamise terminoloogia, funktsioonid, tegevused, sihtgrupid, seos teiste valdkondadega. Noorsootöötaja kui karjäärinõustaja. Karjäärinõustamise teooriad ja uuringud. Karjäärinõustamise põhimõtted ja eetika noorsootöös. Nõustaja isiksus ja kompetentsus. Nõustamise etapid. Motivatsioon, noorsootöötaja kui motivatsiooni toetaja. Tagasiside. Tööturg ja tööhõive ning ettevõtlus noorsootöö kontekstis. Kuidas abistada noort töö otsimisel? Võrgustikutöö ja supervisioon noorsootöö kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(397) "Kursuse läbinud üliõpilane: - teab karjäärinõustamise põhimõtteid, funktsioone ja eetikat, - tunneb karjäärinõustamise terminoloogiat ja eetikat, oskab valida õige taktika vastavalt sihtrühmale ja olukorrale, tegutseb vastavalt nõustamise etappidele; - oskab motiveerida noort ja anda talle tagasisidet ; - on valmis võrgustikutööks ja supervisiooniks noore aitamisel tööturule."
  }
  [8212]=>
  object(stdClass)#8213 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5523"
    ["hindamine"]=>
    string(126) "Koondhinne kujuneb järgmistest töödest: artikli refereering ja ettekanne, grupitööd, vaatluspraktika, uuringu teostamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(448) "Aine eesmärgiks on anda ülevaade mobiilse noorsootöö mudelist; anda teadmised ja oskused erinevatest mobiilse noorsootöö meetoditest ning nende rakendamisvõimalustest; luua eeldused teostamaks tänavatööd ning kontakti loomist noortegruppidega; anda teadmised ja oskused, kuidas noort mõjutada karistamata ning temas peituvate tugevuste ülesleidmise abil teda toetada ning nõustada; luua eeldused töötamaks mobiilse noorsootöötajana"
    ["sisu"]=>
    string(434) "Mobiilne noorsootöö kujunemine Euroopas ja Eestis. Mobiilne noorsootöö kui sotsiaalpedagoogiline töö. Mobiilse noorsootöö alustalad. Sotsiaalruumianalüüs kui mobiilse nooorsootöö alus. Tänavatöö. Kontakti loomine noortegruppidega. Töö noortegruppidega, nende toetamine ja jõustamine. Individuaalne töö ning nõustamine. Nõustamistasandid. Kogukonnatöö. Erinevad rakendamisvõimalused. Võrgustikutöö olulisus."
    ["vljund"]=>
    string(308) "Kursuse läbinud üliõpilane: - on saanud teadmised mobiilsest noorsootööst; - omab ülevaadet erinevatest töömeetoditest ning nende põhimõtetest; - mõistab probleemkäitumisega noortega suhtlemise reegleid ning oskab - luua kontakti ka väljaspool enda mugavustsooni; - on arendanud meeskonnatööd."
  }
  [8213]=>
  object(stdClass)#8214 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5524"
    ["hindamine"]=>
    string(135) "Eksami läbimise eeldused: - essee; - õppekäikude/kohtumiste refleksiooni esitamine; - grupitöö kirjalik esitamine ja ettekandmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Toetada üliõpilase loovuse arengut ja eneseteadlikkust endast kui loovast inimesest. Toetada üliõpilaste võimet kujundada noortele arendav ning innovatsiooni toetav keskkond ja õpisituatsioonid noorte eneseteadlikkuse kasvamiseks. Luua eeldused loomingulise enesekindluse kasvamiseks, loova mõtteviisi ja elustiili kujundamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(719) "Loov inimene. Loovust toetavad iseloomuomadused. Loovuse arendamise meetodid ja tehnikad. Loovustõkete märkamine ja nende ületamine. Loovus kui innovatsiooni eeldus. Innovatsiooni mõiste ja innovatsiooni kujunemise protsess. Innovatsiooni teooria ja praktika. Innovatsiooni juhtimine. Loov eneseanalüüs, eneseteadlikkuse suurendamine läbi loovtegevuste. Loomingulise enesekindluse kujundamine. Loova juhendaja rollid ja omadused. Innovatsiooni toetava õpikeskkonna kujundamine ja loomeprotsessi toetamine. Loovuse avaldumine ja arendamine erinevates eluvaldkondades. Loova mõtteviisi ja elustiili kujundamine. Motivatsioon, inspiratsioon ja loovus kui innovatsiooni eeldused. Inspiratsiooniallikad meie ümber."
    ["vljund"]=>
    string(506) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad loovuse ja innovatsiooni olemust ja rolli tänapäeva maailmas; - on kasvatanud eneseteadlikkust endast kui loovast inimesest ja omandanud viisid enda loomeprotsessi toetamiseks; - mõistavad enda rolli noorsootöötajana loovuse arengu toetamisel; - oskavad luua loovuse arengut ja innovatsiooni toetavat keskkonda koolitusprotsessis; - mõistavad loome- ja innovatsiooniprotsessi olemust ja oskavad kasutada erinevaid loovuse arendamise meetodeid ja tehnikaid"
  }
  [8214]=>
  object(stdClass)#8215 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5525"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Sügissemestri arvestus – referaat Kevadsemester eksam - esitlus rühmatööna"
    ["eesmrk"]=>
    string(358) "Anda teadmisi eesti kultuuriruumis olevatest vähemusrahvuste kultuurilistest erisustest ja nende tähtsusest vähemusrahvaste identiteedi säilimisel ning luua eeldused vähemusrahvaste kultuurierisuste paremaks mõistmiseks; seostada antud teadmised noorte kultuurikasvatusega ja anda praktilised oskused teadmiste rakendamiseks igapäevases noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(389) "Põhiteemad: - vähemuskultuurid Eestis; - sallivus ja tolerantsus eesti ühiskonnas; - vähemusrahvuste kultuuritraditsioonid tänapäeval; - kultuurierisused ja –sarnasused multikultuurses ühiskonnas; - tänapäeva noor kui kultuurikandja vähemuskultuurides; - rahvusvähemuste sidusus ja ühisosa igapäevases noorsootöös; - religioon kui kultuuri alus - islam, judaism, õigeusk."
    ["vljund"]=>
    string(374) "Aine läbinud üliõpilane oskab näha ja mõista dominantkultuuris erinevate kultuuride mõjutusi multikultuurse elukeskkonna kujundajatena; on teadlik eesti kultuuriruumis olevate vähemuskultuuride erisustest ning suhtub mõistvalt vähemusrahvaste püüdlustesse hoida oma kultuuriidentiteeti; väärtustab aines omandatud teadmiste kasutamist praktilises noorsootöös."
  }
  [8215]=>
  object(stdClass)#8216 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5526"
    ["hindamine"]=>
    string(86) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad Moodle foorumis ja kirjutavad eksamitöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(248) "- toetada üliõpilaste arengut väärtuskasvatuse osa mõistmisel praktilises noorsootöös - anda teadmised eetika ja moraali põhialustest ning kaasaegsetest probleemidest - anda teadmised ja oskused väärtuskasvatuse praktikast töös noortega"
    ["sisu"]=>
    string(557) "Eetika kui õpetus erinevatest teooriatest moraali põhimõtete kohta läbi ajaloo. Deontoloogiline, teleoloogiline ja vooruse-eetika. Normatiivne ja metaeetika. Kanti kategooriline imperatiiv, kaasaegne utilitaristlik eetika. Praktiline eetika, kaasaegsed praktilise eetika probleemid – etniliste vähemuste kohtlemine, loodushoid, loomade kasutamine toiduks ja teadustööks, eutanaasia,suitsiid, abort. Kutseeetika ja eetikakoodeksite funktsioon. Väärtuse mõiste sisu ja väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus mitteformaalses õppimises noorsootöös."
    ["vljund"]=>
    string(237) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad väärtuskasvatuse osa ja võimalusi kaasaegses noorsootöös - tunnevad põhilisi eetikateooriaid ja kaasaegseid praktilise eetika probleeme - tunnevad väärtuskasvatuse metoodilisi võtteid"
  }
  [8216]=>
  object(stdClass)#8217 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5527"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Eksami sooritamiseks üliõpilased osalevad Moodle foorumites ja sooritavad kirjaliku eksamitöö"
    ["eesmrk"]=>
    string(360) "- toetada üliõpilaste arengut kaasava hariduse eesmärkide ja sisu mõistmisel - anda teadmised ja oskused hariduslike erivajadustega noorte kaasamiseks mitteformaalharidusse - anda teadmised hariduslike erivajaduste liikidest ja spetsiifikast - luua eeldused üliõpilaste edasiseks arenguks ja enesetäiendamiseks töös hariduslike erivajadustega noortega"
    ["sisu"]=>
    string(627) "Kaasava hariduse filosoofia - noorte individuaalsed erivajadused kui kogukonna liikmete loomulikud erisused, mis rikastavad kogukonda Kaasava hariduse kontseptsioon kaasaegsete väärtushoiakute (demokraatia, tolerantsus jt) kontekstis. Hariduslike erivajaduste liigitus - kuulmispuudega, nägemispuudega, füüsilise puudega, intellektipuudega, kõnepuudega ja tundeelu ning käitumishäiretega noored. Hariduslike erivajadustega noorte kaasamise kogemus Euroopas ja Venemaal. Kaasamist toetav hariduspoliitika Eestis, teistes Euroopa riikides ja Venemaal. Kaasamist toetavad tugistruktuurid, rahastamissüsteem ja õigusaktid"
    ["vljund"]=>
    string(606) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad kaasava hariduse filosoofilist tausta ja aktsepteerivad noorte individuaalseid erivajadusi kui kogukonda rikastavaid väärtusi - tunnevad hariduslike erivajadustega noorte spetsiifikat ja oskavad töötada noortega mitteformaalharidussüsteemis vastavalt nende erivajaduste kategooriatele - tunnevad erivajadustega noorte noorsootöösse kaasamise kogemust teistes Euroopa riikides ja Venemaal - tunnevad kaasamist toetavat hariduspoliitikat Eestis ja teistes Euroopa riikides ning Venemaal ja sellega seotud tugistruktuure, rahastamissüsteemi ning õigusakte"
  }
  [8217]=>
  object(stdClass)#8218 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5528"
    ["hindamine"]=>
    string(245) "Kursus lõpeb auditoorse kirjaliku eksamitööga etteantud teemal. Hindamisel lähtutakse õppekorrladuseeskirja sätetest eristava hindamise kohta. Hindamisel võetakse arvesse üliõpilaste aktiivsus seminaridel ning iseseisva töö kvaliteet."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Anda ülevaade olulisematest inimõigusalastest õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepingutest ja nende seostest noorsootööga luua eeldused, et üliõpilased oskaksid seostada rahvusvahelist noortepoliitikat ja inimõigusi, orienteeruksid integratsioonipoliitikas inimõiguste ja noortepoliitika kontekstis, suudaksid rakendada inimõigusalaseid teadmisi noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Kursuse käigus analüüsitakse Eesti Vabariigi inimõiguste, lõimumise ja pagulastega seotud õigusakte ja nende rakendamist noorsootöös arvestades riiklikku integratsioonipoliitikat ning käsitletakse vastavaid rahvusvahelisi (eelkõige Euroopa) lepinguid ja nende rakendamisega seotud küsimusi rahvusvahelise noorsootöö kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(408) "Kursuse läbinud üliõpilased: mõistavad inimõiguste käsitlemise tähtsust noorsootöö kontekstis; teavad olulisemaid inimõigusalaseid õigusakte ja rahvusvahelisi lepinguid, mis mõjutavad noortepoliitikat oskavad seostada inimõigusi ja noortepoliitikat orienteeruvad integratsioonipoliitikas inimõiguste ja noortepoliitika kontekstis oskavad rakendada noorsootöös kursuse käigus saadud teadmisi."
  }
  [8218]=>
  object(stdClass)#8219 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5529"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Eksam koosneb kahest etapist: - loovmõtlemistehnika läbiviimisest grupile ja selle kirjelduse ning analüüsi kirjalikust esitamisest; - isikliku probleemilahenduskava kirjalikust esitamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(275) "Toetada üliõpilaste loova probleemilahendusoskuse ja loovmõtlemise arengut. Luua eeldused edukaks toimetulekuks ettetulevate väljakutsete ja probleemidega. Toetada üliõpilaste juhendamisoskuste arengut probleemilahendus- ja loovmõtlemistehnikate õpetamiseks noortele."
    ["sisu"]=>
    string(662) "Loova probleemilahenduse mudeli analüüs ja selle rakendamine praktikasse. Väljakutsete, probleemide defineerimine. Vajaliku info kogumine. Loovmõtlemistehnikate õppimine ja praktiseerimine ideede genereerimiseks. Ideede hindamine ja analüüs. Ideede arendamine. Lahenduste valik ja nende arendamine.Tegevuskava loomine, rollide ja ülesannete jaotamise protsess. Tegevuskava jälgimine ja elluviimisprotsessi toetamine. Loova probleemilahendusprotsessi hindamine. Meetodid ja võimalused probleemilahendus- ja loovmõtlemistehnikate õpetamisel noortele. Väljakutsete ja probleemidega toimetuleku emotsionaalne pool. Enesejõustamine- ja stressijuhtimine."
    ["vljund"]=>
    string(405) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad loovat probleemilahenduse protsessi; - oskavad rakendada loova probleemilahenduse mudelit; - teavad ja oskavad rakendada erinevaid loovmõtlemistehnikaid ideede genereerimiseks, hindamiseks ja analüüsiks; - oskavad planeerida lahenduste elluviimise protsessi, tegevuskava ja ülesannete jaotamist; - oskavad juhendada noori loovas probleemilahenduprotsessis."
  }
  [8219]=>
  object(stdClass)#8220 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5530"
    ["hindamine"]=>
    string(392) "Üliõpilased osalevad auditoorsetes loegutes, kahes seminaris, ühes õppeviisidis ja teevad 3 iseisvat tööd Seminarid ja õpeviisit on kohustuslikud. Lõplik hinne kujuneb kirjalike tööde ja seminari ettekannete hinnetest järgmiselt: Osalus seminarides ja õppeviisidis 30% Referaat või Essee 20% Portfoolio 25% Gruppitöö (rahvusvahelise projekti ettepanek ja rahastamistaotlus) 25%"
    ["eesmrk"]=>
    string(435) "Kursuse eesmärgiks on anda teadmised üliõpilastele rahvusvahelistest organisatsioonidest ja noortepoliitika kujunemise käigust maailmas; aidata kaasa arusaama kujunemisele rahvusvahelistest noorsootööst; anda teadmised rahvusvahelistest noorsootöö programmide rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest ning luua eeldused neid kasutada praktilises noorsootöös; kujundada oskusi ja teadmisi rahvusvaheliseks noorsootööks."
    ["sisu"]=>
    string(765) "Rahvusvaheline noorsootöö ajalooline areng. Noored globaliseeruvas maailmas. Rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO jt) ning nende roll rahvusvahelises noorsotöö arengus. Rahvusvahelise noorsootöö põhimõtted. Noortepoliitika rahvusvahelised alusdokumendid Rahvusvahelise noorsootöö programmid ja rahastusallikad. Rahvusvaheline koostöö noorsootöö valdkonnas ja rahvusvahelised noorsootöö võrgustikud. Rahvusvahelise noorsootöö projektide võlud ja valud. Rahvusvahelise noorsootöö kvaliteet. Noorte teavitamine rahvusvahelistest võimalustest: rahvusvahelised projektid, vabatahtlik töö, õpiränne välismaale jne. Noorsootöötaja pädevused rahvusvahelises noorsootöös. Rahvusvaheline noorsootöö Eestis."
    ["vljund"]=>
    string(590) "Kursuse läbinud üliõpilased: - teavad erinevaid rahvusvahelisi organisatsiooni ja mõistavad nende roll noortepoliitikas ja noorsootöös; - orienteeruvad rahvusvahelise noortepoliitika põhidokumentides ja põhimõtetes; - tunnevad erinevaid rahvusvahelisi rahastusprogramme noorsootöö valdkonnas.ja oskavad neid võimalusi kasutada; - mõistavad rahvusvahelise noorsootöö väärtusi ja põhimõtteid; - omavad süsteemset ülevaadet rahvusvahelise noorsootöö põhimõistetest; - teavad suuremaid noorsootööga tegelevaid rahvusvahelisi organisatsione ning nende seoseid Eestiga."
  }
  [8220]=>
  object(stdClass)#8221 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5531"
    ["hindamine"]=>
    string(427) "Arvestuse sooritamiseks üliõpilased võttavad osa auditoorsest tööst, seminaridest ja ühest õppeviisidist teemal „ Euroopa Liit ja Euroopa Liidu instutsioonid“ Arvestuse saamiseks on vajalik positiivne tulemus kahe soorituse osas: 1) referaat/või essee ja suuline ettekanne 2) rahvusvahelise projekti ettepanek ja rahastamistaotlus Hinne kujuneb: Seminarid ja õppeviisit . 30% Referaat/või essee 30% Grupitöö 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(390) "kursuse eesmärgiks on anda teadmised üliõpilastele rahvusvahelistest organisatsioonidest ja noortepoliitika kujunemise käigust Euroopa Liidus ja maailmas; aidata kaasa arusaama kujunemisele rahvusvahelistest noorsootööst; anda teadmised rahvusvahelistest noorsootöö programmide rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest ning luua eeldused neid kasutada praktilises noorsootöös"
    ["sisu"]=>
    string(848) "Euroopa Liidu peamised instutsioonid ja nende roll noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Euroopa Liidu noortepoliitika ja noorsootöö ajalooline areng. Euroopa Liidu noortepoliitika põhimõtted. Euroopalikud väärtused noorsootöö valdkonnas. Euroopa Liidu peamised dokumendid noorsootöövaldkonnas: Euroopa Liidu Noortepoliitika Valge Raamat, Noorte pakt, Noorte strateegia, Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018. Euroopa Liidu rahastusprogrammid noorsootöö valdkonnas. Euroopa Liidu noortepoliitika tulevik.( uus programm „Erasmus for all“) Euroopa Liidu mõju Eesti noortepoliitika arengule. Rahvusvahelised organisatsioonid ja nende roll rahvusvahelises noorsotöö arengus.(ÜRO, Euroopa Nõukogu).Rahvusvahelise noorsootöö põhimõtted. Rahvusvahelised rahastusprogrammid noorsootöö valdkonnas."
    ["vljund"]=>
    string(604) "Kursuse läbinud üliõpilased: - teavad erinevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi organisatsiooni ja mõistavad nende roll noortepoliitikas ja noorsootöös; - orienteeruvad Euroopa Liidu noortepoliitika põhidokumentides ja põhimõtetes; - tunnevad erinevaid rahvusvahelisi rahastusprogramme noorsootöö valdkonnas.ja oskavad neid võimalusi kasutada; - mõistavad Euroopa Liida noorsootöö väärtusi ja põhimõtteid; - omavad süsteemset ülevaadet rahvusvahelise noorsootöö põhimõistetest; - teavad suuremaid noorsootööga tegelevaid rahvusvahelisi organisatsione ning nende seoseid Eestiga"
  }
  [8221]=>
  object(stdClass)#8222 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5532"
    ["hindamine"]=>
    string(341) "Üliõpilased osalevad auditoorsetes loengutes, kahes seminaris, ühel õppevisiidil ja teevad 3 iseseisvat tööd Seminarid ja õppevisiit on kohustuslikud. Lõplik hinne kujuneb kirjalike tööde ja seminari ettekannete hinnetest järgmiselt: Osalus seminaridel (2) ja õppevisiidil 30% Intervjuu 25% Referaat või Essee 20% Portfoolio 25%"
    ["eesmrk"]=>
    string(603) "- luua võimalused laiapõhjaliste teadmiste kujunemiseks erinevatest kultuuriruumidest maailmas ja neid teadmisi rakendada konkreetsete probleemide analüüsimisel; - anda teadmisi mitmekihilisest ja mitmekultuurilisest, kiiresti muutuvast maailmast; - luua eeldused suhtlemiseks erinevate kultuuriruumide esindajatega, arendada oskust olla kultuuritundlik; - anda ülevaade mitmekultuurilise töö põhivaldkondadest; - anda mitmekultuurilises keskkonnas toimuvaks noorsootööks vajalikud baasteadmised ja -oskused; - kujundada teadmisi ja oskusi mitmekultuurilise noorsootöö meetodite kasutamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(671) "Kursuse käigus õpitakse tundma mitmekultuurilist ja kiiresti muutuvat maailma, kus üheks olulisemaks oskuseks peetakse seda, kuidas samal ajal ise muutuda ja areneda, ent ikkagi olla ja jääda endana äratuntavaks. Kursuse käigus õpitakse kultuuridevahelisi eripärasid ja nüansse tähele panema ja kasutama noorsootöö valdkonnas. Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade noorsootööst mitmekultuurilises keskkonnas, pöörates erilist tähelepanu järgmistele küsimustele: mida tähendab mitmekultuuriline keskkond, millised suhted seal valitsevad, mida tuleks silmas pidada multikultuurilise noorsootöö korraldamisel, kuidas tagada koostegevused."
    ["vljund"]=>
    string(515) "Kursuse läbinud üliõpilased: - omavad teadmisi kultuuride paljususest ja oskavad orienteeruda tänapäeva mitmekultuurilises maailmas; - tunnevad maailma erinevate kultuuride eripärasid, nende arengutendentse; - teadvustavad väärtuste mitmekesisust; - valdavad kultuuridevahelises dialoogis kasutatavat terminoloogiat ja mõisteid; - omavad teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud noorsootöö teostamisel mitmekultuurilises keskkonnas; - oskavad kasutada mitmekultuursele noorsootööle kohaseid töömeetodeid."
  }
  [8222]=>
  object(stdClass)#8223 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5533"
    ["hindamine"]=>
    string(795) "Üliõpilase õppetöö edukuse hindamise aluseks on õpimapp. Õpimapp on õppetöö jooksul tehtud tunni- ja kodutööde kaust ja õpijuhised. Mappõpe on õppimise viis, kus pearõhk on asetatud õppija eneseteadvustamisele enesest kui õppijast. Mappõppe taotlus on panna õppija ise oma tööd eesmärgistama, kavandama, täide viima ja hindama. Õppijal enesel peaks olema / tekkima ülevaade oma kasvamisest ja arenemisest õppimise käigus. Õpimapi sisu: tiitelleht, sisukord, erinevad materjalid, kokkuvõte, hinnang vastavalt endale esitatud eesmärkidele. Tegevuse käik: õppija kogub teatud perioodi jooksul tehtud tööd mappi, säilitab need ja annab koos enesehinnanguga juhendajale hindamiseks. Hindamisel lähtutakse õppekorrladuseeskirja sätetest eristava hindamise kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(746) "tõsta noorsootöö üliõpilaste aktiivsust maailmahariduse edendamisel ning kujundada selleks vajalikke oskusi ja väärtusi; kindlustada osalejad teadmistega maailmahariduse põhilistest teemadest: üleilmastumine ja vastastikune sõltuvus, mitmekesisus, sotsiaalne õiglus ja võrdsus, jätkusuutlik areng, rahu ja konfliktid; arendada järgmisi oskuseid: kriitiline mõtlemine, väitlusoskus, oskus tunda ja vastu seista ebaõiglusele, teiste inimeste väärtustamine, koostöö ja konfliktide lahendamine kujundada järgmisi väärtuseid: identiteet ja eneseväärikus, empaatia, pühendumine sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele, mitmekesisuse väärtustamine, loodudest hoolitsemine ja jätkusuutlik areng, usk muutuste võimalikkusesse"
    ["sisu"]=>
    string(1187) "Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille eesmärk on kasvatada aktiivseid maailmakodanikke, kes on teadlikud sellest, mis maailmas toimub, millised on toimuvate sündmuste põhjused ning kuidas kõik see meid mõjutab ja kuidas meie omapoolt maailma mõjutame. Aktiivne maailmakodanik tahab ja oskab läbi oma avatud oleku ning teadliku ja eesmärgipärase tegutsemise maailma paremaks muuta. Maailmahariduse aluseks on õpetamismeetodid, mida iseloomustavad interdistsiplinaarsus ja terviklikkus; lähtumine väärtushinnangutest; kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine; multidistsiplinaarsus; kohaliku ja globaalse tihe seos; tulevikule suunatus. Õppetöö maailmahariduse õppeaine raames jaguneb auditoorseks, iseseisvaks ning praktiliseks tööks. Õpetuse tähtsaks elemendiks on metoodika, kus kesksel kohal on aktiivõppemeetodid – arutelud, filmide vaatamised, simulatsioonid, rühmatööd, uurimisprojektid, konfliktsete juhtumite arutelud ja rollimängud, mille kaudu saab mõista sarnasusi ja erinevusi ning tekitada seoseid kohaliku ning globaalse vahel. Lisaks on oluline projektide läbiviimine ning koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega."
    ["vljund"]=>
    string(864) "Kursuse läbinud üliõpilased: teavad, mis on maailmaharidus ning oskavad rakendada neid teadmisi noorsootöös; on omandanud maailmahariduse seisukohast olulisi oskuseid (kriitiline mõtlemine, oskus ära tunda ja vastu seista ebaõiglusele, austus teiste vastu, koostöö ja konfliktide lahendamise oskus) ning tõstnud isiklikku pädevust nende teemade käsitlemisel noorsootöös; on arendanud oma teadmisi ja mõistmist tänapäeva maailma olulistest globaalsetest küsimustest (jätkusuutlik areng, kultuuriline mitmekesisus, rahu, sallivus, sotsiaalne õiglus); on arendanud oma hoiakuid õpitu kaudu nii, et neil on oskus toetada: noorte aktiivset tegutsemist; solidaarsust; vastutust; pühendumist sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele; empaatiavõimet; erinevuste väärtustamist ja austamist; keskkonnast hoolimist ning usku muutuste võimalikkusesse."
  }
  [8223]=>
  object(stdClass)#8224 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5534"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad praktika mapi, mille kaitsevad arvestusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(384) "Tutvuda mitmekultuurilise Eesti vähemusrahvuste kultuuridega läbi nende organisatsioonide. Osaleda mõne vähemusrahvuse kultuuriühingu noortetegevuses. Kujundada teadmisi ja oskusi mitmekultuurilise noorsootöö meetodite kasutamiseks. Viia praktikaorganisatsiooni teadmist noorsootöö võimalustest. Praktiseerib kultuuridevahelist kommunikatsiooni sidudes õpitu tegelikkusega."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Praktika toimub vastavalt praktika juhendile üliõpilase poolt valitud Eestis ametlikult registreeritud aktiivselt tegutsevas vähemusrahvuse kultuuriühingus. Üliõpilane osaleb igapäevastes tegevustes, planeerimises, kokkuvõtete tegevuses. Saab ülevaate organisatsiooni tegevuse eesmärkidest. On aktiivne suhtleja ühingu liikmetega."
    ["vljund"]=>
    string(308) "- Tunneb ja mõistab mitmekultuurilist Eestit - Oskab arvestada kultuuridevahelise kommunikatsiooni põhialuseid, kultuurilisi eripärasid - Praktiseerib kultuuridevahelist kommunikatsiooni arvestades keelelisi, kultuurilisi, religioosseid eripärasid. - Saab kogemuse tegutsemiseks teises kultuurikeskkonnas"
  }
  [8224]=>
  object(stdClass)#8225 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5535"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjaliku eksami sooritamiseks üliõpilased koostavad eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodle´s)."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "- toetada sportlik-tervistavate programmide koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist - anda teadmised sportlik-tervistavate programmide alustest, väärtustest, teoreetilistest lähtekohtadest ja meetoditest - anda oskused sportlik-tervistavate programmide rakendamiseks töös noortega - luua eeldused noortele sportlik-tervistavate tegevuste läbiviija kujunemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(285) "- sportlik-tervistavate programmide alused(väärtused, teoreetilised lähtekohad ning meetodid) - noorsootöötaja noorte sportlik- tervistavate programmide läbiviijana - sportlik-tervistavad programmid laagrites, huvitegevuses - sportlik-tervistava programmi koostamine ja analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(281) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad sportlik-tervistavate programmide aluseid, väärtusi, teoreetilisi lähtekohti ja meetodeid - mõistavad sportlik-tervistavate programmide tähtsust noorsootöö sisust lähtuvalt - koostavad, analüüsivad sportlik-tervistavat programmi"
  }
  [8225]=>
  object(stdClass)#8226 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5536"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestused ja tsükli lõpus lõputöö hindeline eksponeerimine"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Kunstiliselt haritud loova noorsootöötaja kujundamine. Eluaegse õppimise vajaduse mõistmine. Kaasaegsete, noortele jõukohaste tehnikate harjutamine. Kunstiõpetuse aluste( värvi- vormi- kompositsiooniõpetuse) tundma õppimine."
    ["sisu"]=>
    string(839) "Kunstiõpetuse kursusel, praktilisel kokkupuutel erinevate kunstiliikidega, valmistuvad üliõpilased kunstiringi juhendama. Toimuvad loengud, praktikumid, rollimängud, Tutvumine interneti võimalustega kunstiõpetuses. Laiendatakse silmaringi kunstinäitustel. Korraldatakse ise oma tööde presentatsioone ja näitusi seminari galeriis. Õppetöö aluseks on maailmas tunnustatud metoodiline suund – toetumine professionaalsele kunstile. Protsessi käigus koguvad üliõpilased oma tööd ja tööjuhised personaalselt kujundatud süsteemsesse õpimappi (üliõpilane valib vabalt õpimapi vormi: paberkandja, mälupulk, CD) ja presenteerivad seda arvestusel. Valikuliselt lõpeb kursus süvendatud tööga, mis koosneb kahest osast, praktilisest ja teoreetilisest, ja mida esitatakse asutuse kõigile huvilistele valikainete päeval."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - Mõistab ja hindab kunsti osatähtsust noorte arengus - Oskab juhendada kunstiringi - Avastab oma loovuse. - Mõistab ja hindab kunsti osatähtsust noorte arengus - Tunneb rõõmu oma ja kaasüliõpilaste kunstitööde üle. Presenteerib, analüüsib ja korraldab näitusi. - Omab teadmisi kunstiõpetuset ja oskab neid praktiliselt rakendada.. - Oskab juhendada kunstiringi"
  }
  [8226]=>
  object(stdClass)#8227 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5537"
    ["hindamine"]=>
    string(26) "Kõne suuline ettekandmine"
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Anda teadmisi retoorika mõistetest , kõnelejale esitatavatest nõuetest ning tema võimete ja oskuste arendamise võimalustest. Tutvustada kõne liike, anda teadmisi kõne koostamise metoodikast ning praktilisi oskusi kõne ettevalmistamiseks ja ettekandmiseks. Läbi praktiliste harjutuste arendada üliõpilase verbaalset ja mitteverbaalset suhtlusoskust ning isikupärast eneseväljendust."
    ["sisu"]=>
    string(369) "Põhiteemadena käsitletakse: - kõneleja võimed ja nende arendamine; - hääle kasutamine ja kõneorganite stimuleerimine; - esinemishirm; - kõneleja eetos, paatos, imago; - kõneleja kehakeel ja žestid; - kõne ettevalmistus, ülesehitus, avangu võtted, kõne lõpetamine; - kõne ilmestamine, näitlikustamine; - kuulajaskond kui mass; - kõnetehnika harjutused."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Ainekursuse läbinud üliõpilane tunneb avaliku kõne liike ja nende ettekandmise spetsiifikat; oskab esinemist liigendada; tunneb veenva kõne postulaate; koostab ja kasutab õppetöö jooksul oma kõnehääle arendamiseks individuaalseid treeningharjutusi; väärtustab omandatud spetsiifiliste teadmiste kasutamist igapäevases sotsiaalses suhtluses."
  }
  [8227]=>
  object(stdClass)#8228 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5538"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "sügissemester – arvestuslik, aluseks esitatud massiürituse programm - kava kevadsemester - eksam, kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi vaba aja tegevuste läbiviimiseks koostatavate programmide organiseerimise metoodikatest ning nende kasutamise ja rakendamise mitmekülgsetest võimalustest , lähtudes sihtrühma oskustest, võimetest ja vajadustest; luua eeldused väärtuspõhiseks vaba aja programmide läbiviimiseks, toetamaks planeeritavate tegevuste eesmärki arendada sihtrühma vaimseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(748) "Põhiteemad: - organiseeritud vaba aja tegevuste olemus, tähtsus, eesmärgid; - vaba aja programmide koostamise ja läbiviimise metoodika; - vaba aja programmide struktuur, ülesehitus, vormistamine; - ohutustehnika ja turvalisusnõuded vaba aja programmide läbiviimisel; - eriliigilised mängud ja nende metoodiline läbiviimine, mängujuhi kohustused ja õigused; - eriliigilised tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks; - massiürituste organiseerimise ja läbiviimise metoodika; - noortelaagri programmide koostamise ja organiseeritud tegevuste läbiviimise metoodika; - huvialaringi ja ekskursiooni programmide koostamise ja läbiviimise metoodika: - tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks erivajadustega sihtrühmadele."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Aine läbinud üliõpilane on teadlik noorte vaba aja programmide koostamise ja teostamise sobilike metoodiliste viiside ja võtete rakendamise vajadusest ja kohustusest; omab teadmisi ja praktilist oskusi erinevate vaba aja programmide koostamiseks, lähtuvalt sihtrühma vajadustest ja võimetest; väärtustab omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamist oma töövaldkonnas."
  }
  [8228]=>
  object(stdClass)#8229 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5539"
    ["hindamine"]=>
    string(53) "kirjalik eksam (üliõpilase koostatud draamaprojekt)"
    ["eesmrk"]=>
    string(507) "Anda teadmisi teatriringi töö spetsiifikast, teatriringi juhendaja kohustustest ja teatriringis arendavate tegevuste läbiviimise metoodikatest; tutvustada teatrikunsti ajalugu, mõisteid ja žanreid; anda teadmisi ja oskusi näidendi lavastamise metoodikast teoorias ja praktikas; anda üliõpilasele võimalus eneseteostuseks läbi praktilise osaluse lavastusprotsessis ning näidendi ettemängimises; arendada läbi praktiliste harjutuste üliõpilase enda vaimseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(579) "Põhiteemad: ­ teatriringi töö metoodika, teatriringi juhendaja eesmärgid ja ülesanded; ­ näitleja eetika laval ja lava taga; ­ hääle kasutamine, hoidmine, stimuleerimine; ­ arendavad harjutused näiteringi töös _ kõne­ ja hingamisharjutused, tunnetus­ ja tajuharjutused, kuulamisharjutused, harjutused loovuse ja eneseväljenduse arendamiseks; ­ etüüdid, pantomiim, töö kujuteldavate esemetega, loomade jäljendamine; ­ draamaprojektid, luule ja värssteksti kasutamine, kuuldemäng, foorumteater ; ­ lavastusprotsessi metoodika, režiiraamatu koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(468) "Üliõpilane on omandanud süvendatud teadmisi ja praktilisi oskusi ringitöö juhendamiseks; on teadlik teatriringi töö mitmekesistamiseks ja noorte näitlejameisterlikkuse ning vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks kasutatavatest tegevustest ning oskab neid praktikas metoodiliselt õigesti rakendada; on teadlik lavastusprotsessi etappidest ja näitejuhtimise spetsiifikast; omab praktilist kogemust näidendi erinevatest lavastusetappidest."
  }
  [8229]=>
  object(stdClass)#8230 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5540"
    ["hindamine"]=>
    string(195) "Üliõpilased osalevad auditoorsetes loegutes, kahes seminaris,esitavad õigeagselt iseseisvaid töid, arvestuslik töö klassis Seminarid 20% Isesseisvad tööd 40% Arvestuslik töö klassis 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "kursuse eesmärgiks on tutvustada projektijuhtimist noorsootöös; anda teadmised projekti tsüklist noorsootöös; tutvustada olulisemaid põhimõtteid kuidas kirjutada projekti; anda teadmised noorsootöö programmide rahastamise vormidest ja taotlusvõimalustest ning luua eeldused neid kasutada praktilises noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(410) "Projektijuhtimise põhimõisted. Projekti tsükkel ja projekti erinevad etapid. Projekti kavandamine, tegevuste ja ressursside planeerimine, projekti meeskond, projekti maine kujundamine, projekti hindamine. Projektid noorsootöös. Projekti Projektide analüüs. SWOT analüüs. Potentsiaalsed rahastusallikad Eestis. Rahvusvahelised rahastusprogrammid noorsootöö valdkonnas. Projekti ideest taotlusvormini."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Kursuse läbinud üliõpilased: -tunnevad projektijuhtimise põhitõdedest ning oskavad neid rakendada noorsootöö igapäevases korraldamises; -oskavad kirjutada projekti; -oskavad analüüsida projektijuhtimise erinevaid etappe ja teha SWOT analüüsi; -tunnevad erinevaid rahvusvahelisi rahastusprogramme noorsootöö valdkonnas.ja oskavad neid võimalusi kasutada."
  }
  [8230]=>
  object(stdClass)#8231 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5541"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(367) "1. Õppida tundma noortekeskuse kui põhilise noorsootöö institutsiooni töö tähenduslikkust ja vajadust noore sotsiaalkasvatuse, tervisekasvatuse ning kultuurikasvatuse kontekstis. 2. Omandada algteadmised ja -oskused noortekeskuse ja kohaliku omavalitsuse koostööst, noortekeskuse asjaajamisest, arengukavast ja tegevusplaanist, noori kaasavatest projektidest"
    ["sisu"]=>
    string(176) "Praktika käigus tehakse reaalset noorsootööd. Keskendutakse suhtlemisoskuste arendamisele ja noorte informeerimisele ning nõustamisele erinevates noorsootöö valdkondades."
    ["vljund"]=>
    string(454) "Praktika läbinud üliõpilane: - teab noorte vajadusi oskab neile reageerida - oskab vastavalt noorsootöö põhimõtetele ja sisule organiseerida noorsootegevusi - teab noorte vajadusi oskab neile reageerida - tunneb noortega suhtlemiseks sobivaid suhtlemismooduseid - oskab praktiliselt planeerida, juhtida noortekeskuste tööd - tunneb kohaliku omavalitsuse korraldamisega seotud õigusakte ja sellest tulenevalt noorsootöö korraldamise printsiipe"
  }
  [8231]=>
  object(stdClass)#8232 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5542"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "- Anda ülevaade noorsootöö asutustest Tallinnas - Tutvuda noorsootöötajate tööga töövarjuna - Võimaldada arusaamist noorsootöö põhimõtetest - Toetada noorsootöötajaks kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(94) "- Vaatlustegevus 2 päeva kaupa 2 erinevas noortekeskuses - 1 päev noorsootöötaja töövari"
    ["vljund"]=>
    string(80) "- Saab aru noorsootöötaja töö sisust - Mõistab noorsootöö põhiprintsiipe"
  }
  [8232]=>
  object(stdClass)#8233 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5543"
    ["hindamine"]=>
    string(199) "Arvestus Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded vastavalt eesmärkidele; koostavad praktika aruande, mille esitavad elektrooniliselt ning kaitsevad praktikat arvestusel/praktika lõppseminaril ."
    ["eesmrk"]=>
    string(213) "- toetada koolinoorsootöötaja/ huvijuhi oskuste kujunemist - anda kogemusi huvijuhi töö planeerimisest, läbiviimisest ja analüüsist ning koostööst kooli personaliga - toetada noorsootöötajaks kujunemist"
    ["sisu"]=>
    string(213) "- huvijuht koolis - huvijuhi töö planeerimine, läbiviimine ja analüüs - huvijuht kui koolinoorsootöö tegija - huvijuhi koostöö teiste täiskasvanute ja noortega Praktikat ei tohi sooritada oma töökohas!"
    ["vljund"]=>
    string(424) "- tunneb koolitööd ja huvialaharidust normeerivat seadustikku - teab koolinoorsootöötaja/huvijuhi positsiooni koolis, juhtimises ning koostöövõrgustikus - oskab seada koolinoorsootöötaja/huvijuhi tegevusaluseid ja eesmärke lähtuvalt kooli üldistest eesmärkidest - teab koolinoorsootöötaja/ huvijuhi töövaldkondi ja ülesandeid - suudab noortele neid kaasates luua mitteformaalse ja loova õppimise keskkondi"
  }
  [8233]=>
  object(stdClass)#8234 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5544"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(350) "1. Kogemuse saamine töös laste ja noortega suvelaagri vormis vanuses 7-26 . 2.Võimaldada eeldusainetes omandatud teadmised integreerida ja rakendada töösse erinevate eagruppide ning erineva taustaga laste ja noortega. 3. Integreerida õppeperioodi vältel omandatud teadmised praktilisse tegevusse rikastamaks teadmisi ja oskusi tööks noortega"
    ["sisu"]=>
    string(227) "Üliõpilane valib endale praktikakohaks tegevusloaga või projektipõhise laagri ning viibib praktikal vastavalt noorsootöö seadusest tulenevale laagrimõiste sisule 6 ööpäeva. Praktika toimub vastavalt praktikajuhendile."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Praktika läbinud üliõpilane: - oskab lahendada konfliktsituatsioone - oskab suhelda noortega arvestades tema arengulisi iseärasusi - oskab planeerida, organiseerida ja läbi viia vaba aja programme - oskab märgata laste turvalisuse tagamisega seotud üksikasju - oskab analüüsida tegevusi ja reflekteerida enda tegevust laagritöö kontekstis"
  }
  [8234]=>
  object(stdClass)#8235 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5545"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(218) "Anda üliõpilastele võimalus töökogemuseks tööks erivajadustega lastega/noortega erinevates keskkondades : lastekodus, varjupaigas, vanglas, turvakodus, laste päevakeskustes, rehabilitatsioonikeskustes, haiglas."
    ["sisu"]=>
    string(456) "Praktika käigus üliõpilane: - osaleb praktikabaasi töö planeerimisel ja organiseerimisel. - tutvub tööohutuse tagamise põhimõtetega,oskab probleeme märgata - saab ülevaate töötajate suhtlemisest riskirühma kuuluvate noortega, ja pakub välja noorsootööst tulenevate võimaluste kasutamise. - üliõpilane saab osa tööst riskigruppide probleemidega ning osaleb nende lahendite väljatöötamisel - oskab teadvustada supervisiooni tähtsust"
    ["vljund"]=>
    string(246) "Praktika läbinud üliõpilane: - tunneb erivajaduste noorte arengu iseärasusi - oskab luua kontakti ja suhelda - tunneb riskirühmadega tööks vajalikke meetodeid - orienteerub lastekaitsega seotud võrgustikutöös - teab, mis on supervisioon"
  }
  [8235]=>
  object(stdClass)#8236 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5546"
    ["hindamine"]=>
    string(98) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad seminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(488) "Õppida tundma kohaliku omavalitsuse (volikogu, valla- või linnavalitsuse) reaalset toimimismehhanismi, omavalitsuse dokumendihaldust, asjaajamist, arengukavade koostamist, nende korrigeerimise ning teostamise mehhanisme ja erinevate komisjonide töökorraldust. Saada teavet avaliku teenistuse toimimisest. Tutvuda noorsootöö korraldamise põhimõtetega antud kohalikus omavalitsuses. Osaleda kohaliku omavalitsuse noorsootöö asutuse töö korraldamises, arendamises, planeerimises."
    ["sisu"]=>
    string(291) "Tutvutakse omavalitsuse ülesannetega, kogukonnatöö printsiipidega, üldise töökorraldusega. Analüüsitakse omavalitsuse tegevuse põhimõtteid ja ametnikueetikat. Saadakse ülevaade noorsootöö olukorrast antud kohalikus omavalitsuses, tegevuse printsiipidest, toetamismehhanismidest."
    ["vljund"]=>
    string(247) "Praktika läbinud üliõpilane - tunneb kohaliku omavalitsuse korraldamisega seotud õigusakte ja sellest tulenevat orienteerub kohaliku omavalitsuse toimemehhanismides, allüksuste töös, noorsootöö korraldamises - on kursis ametnikutegevusega"
  }
  [8236]=>
  object(stdClass)#8237 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5547"
    ["hindamine"]=>
    string(97) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad praktika mapi, mille kaitsevad arvestusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "- üliõpilane tutvub vabatahtliku tegevuse sisuga panustades vabatahtlikku tegevusse oma aega, energiat ja oskusi tasu saamata - aitab noori või täiskasvanuid, tegutsedes peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks - kogeb vabatahtlikuna töötamist mõnes Eesti organisatsioonis üliõpilasele huvipakkuval alal, kus tegevus toimub vabast tahtest"
    ["sisu"]=>
    string(299) "- organisatsiooni töö korraldamine vabatahtlike kaasamiseks - vabatahtlike juhendamise, hindamise, tagasiside korraldus - töökirjeldused ja nende ühtsus tavatöötajatele ja vabatahtlikele - vabatahtlike tegevuse praktiline korraldus - isiklik ja üksikisiku aktiivsus organisatsiooni tegevuses"
    ["vljund"]=>
    string(279) "- mõistab vabatahtliku tegevuse olemust ja tähtsust noorsootöös - omab ettekujutust organisatsiooni töö korraldamisest ja vabatahtlike kaasamisel - töötab meeskonnas ja tunneb peamisi grupiprotsesse, - planeerib, viib läbi ja analüüsib ning hindab oma praktikategevusi"
  }
  [8237]=>
  object(stdClass)#8238 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5548"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Hindamine avalikul lõpueksami suulisel kaitsmisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(87) "- Süvendada erialaseid teadmisi luues võimaluse ennast analüüsida ja reflekteerida."
    ["sisu"]=>
    string(88) "Suuline eksam etteantud kordamisküsimuste põhjal erinevates noorsootöö valdkondades."
    ["vljund"]=>
    string(103) "Mooduli läbinud üliõpilane: - demonstreerib oma erialaseid teadmisi ja analüüsioskus lõpueksamil."
  }
  [8238]=>
  object(stdClass)#8239 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5549"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Hindamine avalikul lõputöö kaitsmisel"
    ["eesmrk"]=>
    string(285) "Võimaldada üliõpilasel läbida erinevad tüüpilisi uurimisetappe: teema valik ja selle piiritlemine, allikate leidmine ja nende kasutamine,kirjanduse ülevaate koostamine, teoreetilised lähenemised teemale, uurimistrateegia ja - meetodite valik, ainestiku analüüs ja tõlgendus."
    ["sisu"]=>
    string(147) "Üliõpilane: - demonstreerib oma erialaseid teadmisi ja analüüsioskust lõputöö koostamisel; - demonstreerib oma suhtlus- ja väljendusoskust."
    ["vljund"]=>
    string(764) "-oskab kasutada teema kohta olemasolevate uuringute materjale -oskab teemat sõnastada täpselt ja realistlikult, eesmärgistada tööd ja formuleerida uurimisülesandeid -oskab tähele panna töös kasutatavate allikate akadeemilinste taset ja nende seotust töö teemaga - oskab valida ja kasutada õiget uurimismetoodikat töös püstitatud ülesannete lahendamiseks -oskuv allikaid analüüsida, nendes esitatud seisukohti võrrelda, edasi arendada ja vajadusel kritiseerida. -oskab autoripoolselt uudselt seisukohti esitada - oskab uurimistöö üles ehitada vastavuses teadustöö nõutele -kasutab nõuetelevastavat viitamissüsteemi - annab kokkuvõtvalt täpse ülevaate uurimsitööst ja kinnitab töö teoreetilise ning empiirilise osa loogilist seotust"
  }
  [8239]=>
  object(stdClass)#8240 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5550"
    ["hindamine"]=>
    string(137) "Arvestuse sooritamiseks üliõpilased: Osalevad kahes ühisseminaris mitteformaalse õppe teemal noorsootöö eriala konteksti arvestades"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "- toetada üliõpilaste arengut mitteformaalse õppimise sisu ja vormide omandamisel - anda teadmised noorsootöö võimalustest ja väljatöötatud meetoditest mitteformaalse õppimise korraldamisel ja arendamisel - luua eeldused üliõpilaste iseseisvaks arenguks ja enesetäiendamiseks erialases töös"
    ["sisu"]=>
    string(207) "- Mitteformaalne õppimine noorsootöö kontekstis . - Kultuuridevaheline õppimine, noorte iseseisvumine ja sotsiaalne sidusus. - Hindamine mitteformaalses õppes. - Väärtuskasvatus mitteformaalhariduses."
    ["vljund"]=>
    string(320) "Kursuse läbinud üliõpilased: - mõistavad mitteformaalse õppimise tähtsust noorsootöös. - tunnevad mitteformaalse õppimise erinevaid vorme ja oskavad rakendada mitteformaalse õppes väljatöötatud meetodeid. - oskavad kasutada kujundava hindamise põhimõtteid mitteformaalse õppe tulemuste tagasisidestamisel"
  }
  [8240]=>
  object(stdClass)#8241 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5555"
    ["hindamine"]=>
    string(96) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad praktika mapi, mille kaitsevad arvestusel"
    ["eesmrk"]=>
    string(353) "- üliõpilane tutvub vabatahtliku tegevuse sisuga panustades vabatahtlikku tegevusse oma aega, energiat ja oskusi tasu saamata - aitab noori või täiskasvanuid, tegutsedes peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks - kogeb vabatahtlikuna töötamist mõnes Eesti organisatsioonis üliõpilasele huvipakkuval alal, kus tegevus toimub vabast tahtest"
    ["sisu"]=>
    string(299) "- organisatsiooni töö korraldamine vabatahtlike kaasamiseks - vabatahtlike juhendamise, hindamise, tagasiside korraldus - töökirjeldused ja nende ühtsus tavatöötajatele ja vabatahtlikele - vabatahtlike tegevuse praktiline korraldus - isiklik ja üksikisiku aktiivsus organisatsiooni tegevuses"
    ["vljund"]=>
    string(279) "- mõistab vabatahtliku tegevuse olemust ja tähtsust noorsootöös - omab ettekujutust organisatsiooni töö korraldamisest ja vabatahtlike kaasamisel - töötab meeskonnas ja tunneb peamisi grupiprotsesse, - planeerib, viib läbi ja analüüsib ning hindab oma praktikategevusi"
  }
  [8241]=>
  object(stdClass)#8242 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5558"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "xxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Süvendada erialaseid teadmisi, luues võimaluse ennast analüüsida ja reflekteerida."
    ["sisu"]=>
    string(147) "Üliõpilane: - demonstreerib oma erialaseid teadmisi ja analüüsioskust lõputöö koostamisel; - demonstreerib oma suhtlus- ja väljendusoskust."
    ["vljund"]=>
    string(5) "xxxxx"
  }
  [8242]=>
  object(stdClass)#8243 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5559"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "xxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(5) "xxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(5) "xxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(5) "xxxxx"
  }
  [8243]=>
  object(stdClass)#8244 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5560"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(22) "Antud kursuse eesmärk"
    ["sisu"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
  }
  [8244]=>
  object(stdClass)#8245 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5561"
    ["hindamine"]=>
    string(7) "xxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(7) "xxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(7) "xxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(7) "xxxxxxx"
  }
  [8245]=>
  object(stdClass)#8246 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5562"
    ["hindamine"]=>
    string(10) "xxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(10) "xxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(10) "xxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(10) "xxxxxxxxxx"
  }
  [8246]=>
  object(stdClass)#8247 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5563"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(8) "xxxxxxxx"
  }
  [8247]=>
  object(stdClass)#8248 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5565"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Anda teadmised inimese arengu seaduspärasustest. Õppida tundma arengupsühholoogia põhimõisteid, uurimismeetodeid ja rakendusi. Õpetada üliõpilasi tundma ja arvestama iseenda arengulisi iseärasusi ning laste ja noorte arengu eripärasid."
    ["sisu"]=>
    string(138) "Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Inimese arengu üldised seaduspärasused. Inimese ealised iseärasused. Arengu erinevad mõjutegurid."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: * Orienteerub arengupsühholoogiaalases mõistestikus. * Suudab selgitada inimese arengu seaduspärasusi. * Omab ülevaadet arengupsühholoogias rakendavatest uurimismeetoditest. * Oskab hinnata arengu mõjutegureid ja ealisi iseärasusi."
  }
  [8248]=>
  object(stdClass)#8249 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5567"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(261) "* Anda ülevaade asjaajamisest, seal hulgas dokumentide loomisest, registreerimisest, edastamisest, süstematiseerimisest ja hoidmisest. * Toetada Eesti tööseadusandluse olulisemates teemades orienteerumist ja tööseadusandluse rakendamise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(668) "• Asjaajamise põhimõisted ja korraldus. Nõuded asjaajamisele. Asutuste asjaajamiskord. Dokumendid • asjaajamises. • Õigusaktid. Digitaalne asjaajamine. Ametitekstide koostamine. Meilietikett. • Tööõiguse mõiste ja põhimõtted. • Töölepingu seaduse kehtestamise vajadus. Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine. Tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping. • Töötasu ja muud tasud. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkuse kestus ja puhkuse võimaldamise kord. • Töötaja ja tööandja õigused ja kohustused. Töövaidluste lahendamine. Kollektiivsed töösuhted. • Töötervishoiu ja tööohutuse üldnõuded. • Seadusandlus."
    ["vljund"]=>
    string(617) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab asjaajamise põhimõisteid ja korraldust. • Teab ja tunneb valdkonna terminoloogiat ja dokumentatsiooni. • Oskab koostada valdkondlikke ametlike dokumente. • Orienteerub tööseadusandluse erinevates teemades. • Oskab hinnata igapäevaseid tööalaseid situatsioone tööseadusandlusest lähtuvalt. • Teab alaealiste töötamise suhtes kehtivaid erisusi ja piiranguid. Mõistab töösuhte olemust. • Tunneb töötajate tööle võtmise, töölt vabastamise ja teisi tööõigusega seotud dokumente. • Teab, kus ja kuidas toimub töövaidluste lahendamine."
  }
  [8249]=>
  object(stdClass)#8250 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5568"
    ["hindamine"]=>
    string(197) "Eksam Üliõpilased osalevad auditoorses tegevuses, esitavad õigeaegselt iseseisvad tööd, arvestuslik töö auditooriumis. Seminarid 20% Iseseisvad tööd 40% Arvestuslik töö auditooriumis 40%"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Tutvustada elukestva õppe ideed ja poliitikate ajaloolist arengut ning tuleviku suundumusi. Kursus tutvustab nii rahvusvahelisi kui ka eesti elukestva õppe poliitikaid ja strateegiaid."
    ["sisu"]=>
    string(207) "Elukestva õppe idee ja kujunemise eeldused. Elukestva õppe ajaloolised etapid ja teoreetiline baas. Elukestva õppe poliitikad. Elukestva õppe ja töömaailma seosed. Tuleviku elukestva õppe infoväljad."
    ["vljund"]=>
    string(336) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab ülevaadet elukestva õppe ideest, baasteooriatest ja poliitikatest. • Tunneb ja teab peamisi elukestva õppe teoreetilisi allikaid, teoreetikuid. • On kursis rahvusvahelise ja eesti elukestva õppe poliitikatega. • Oskab analüüsida elukestva õppe strateegiaid ja poliitikaid."
  }
  [8250]=>
  object(stdClass)#8251 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5569"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Luua eeldused teadmiste kujunemiseks karjääri- ja tööturuinfo allikatest, kogude kujundamisest ja kirjeldamisest. Toetada üliõpilaste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemist infootsingus ning andmebaaside koostamisel. Anda ülevaade tööturu ja haridussüsteemi hetke olukorrast Eestis ja Euroopas."
    ["sisu"]=>
    string(425) "Karjääri- ja tööturuinfo allikad. Infootsingu alused. Karjääriinfoteeninduse eri vormid: infonõustamine, infoteadistus ja ülevaateteenindus. Infoteenindusprotsess ja selle koostisosad (infovajaduse kindlakstegemine, päringuintervjuu ja infootsing). Infoteeninduse eri tasandid; e-teadistuse iseärasused. Tööturg Eestis ja Euroopas. Hariduse ja tööturu vahelised seosed ning tööturu trendid Eestis ja Euroopas."
    ["vljund"]=>
    string(565) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Valdab karjääri- ja tööturuinfo allikaid, kogude kujundamist ning kirjeldamist. • Tunneb ja oskab kasutada infootsingu strateegiaid ja taktikaid. • Tunneb karjääriinfoteeninduse eesmärke ja ülesandeid, teenuste eri vorme ja nende eetilisi aspekte. • Teab ja oskab kasutada infotehnoloogia võimalusi karjääriinfovajaduste rahuldamiseks eri infoteenuste pakkumisel. • Mõistab tööturu ja haridussüsteemi seoseid. • Teab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning tööturu trende Eestis ja Euroopas."
  }
  [8251]=>
  object(stdClass)#8252 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5570"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Toetada üliõpilastel tänapäevase arusaama kujunemist informatsioonist ja selle juhtimisest karjääriplaneerimise ning tööturu valdkonnas. Luua võimalused karjääriinfo spetsialisti tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks. Anda teadmised ja oskused vahendada eri vormides karjääriinfot eri sihtrühmadele individuaalselt ja gruppidele."
    ["sisu"]=>
    string(768) "Karjääriinfo ajalugu ja teooria, struktuurid ja lähenemisviisid. Karjääriinfo vahendamise kvaliteedinõuded, hindamis- ja mõõtmisvahendid infospetsialistile. Koostöövõrgustikud erinevate huvi- ja sidusgruppidega. Koostöö teiste spetsialistidega: edasisuunamise vajadus ja võimalused. Karjääriinfo vahendamine. Kliendi infovajaduse välja selgitamine. Päringuintervjuu läbiviimine. Eetika kliendisuhtluses, arvestamine erinevate sihtrühmadega. Infootsing, info hindamise kriteeriumid. Info vahendamise vormid ja meetodid. Tagasiside kogumise ja analüüsimise põhimõtted. Infopäringutele vastamine. Teavitusplaani koostamine, teavitamine teenustest. Sotsiaalse meedia kanalite kasutamine turundustegevustes. Teemakohaste infoürituste korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(726) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab orienteeruda informatsiooni karjääriplaneerimise ja tööturu valdkonnas. • Mõistab erinevate karjääriteooriate põhiseisukohti ning sarnasusi ja erinevusi nende vahel. • Suudab hinnata informatsiooni karjääriteenuste valdkonnas ja seda analüüsida. • Tunneb läbi erinevate meediumide toimuvaid infoteeninduse võimalusi. • On teadlik koostöö vajalikkusest ja võimalustest teiste spetsialistidega. • Oskab määratleda ja täpsustada kliendi infovajadust ning info-otsingu protsessi planeerida ja suunata. • Omab ülevaadet teavituse eesmärkidest ja teavituskanali valikust. • On teadlik sotsiaalse meedia võimalustest ja ohtudest teavitustegevuses."
  }
  [8252]=>
  object(stdClass)#8253 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5571"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(305) "Anda teoreetilisi teadmisi karjääri kujundamise seaduspärasustest. Toetada üliõpilastel arusaama kujunemist karjääri planeerimisest, ning kujundada karjääriplaneerimise oskuseid. Anda ülevaade karjääri- ja õppenõustamisteenustest Eestis, teenuste kvaliteedisüsteemist ja võrgustikutööst."
    ["sisu"]=>
    string(433) "Karjäärikujundamise seaduspärasused ja kaasaaegsed lähenemisviisid. Karjäärinõustamise alused. Karjääri planeerimine. Karjäär kitsamas ja laiemas mõttes. Kutsesüsteemid. Kutseinfo. Kutsesuunitlusprogrammid. Elukutse valikuga seotud müüdid. Olulised komponendid karjääriotsustuste tegemisel: huvid, võimed, oskused. Võrgustikutöö alused. Karjääri- ja õppenõustamisteenused Eestis, teenuste kvaliteedisüsteem."
    ["vljund"]=>
    string(550) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb olulisemaid karjääri kujundamise teoreetilisi seisukohti ja arengutendentse. • Oskab kavandada vajalikke tegevusi karjääriplaneerimise eesmärkide saavutamiseks, kaasates selleks vajalikke asutusi ja spetsialiste ning arvestades noorte individuaalsete vajadustega. • Suudab planeerida isiklikku karjääri ning abistada teisi karjääri planeerimisel. • Teab karjääri- ja õppenõustamissüsteemi. • Orienteerub karjääriteenuste kvaliteedisüsteemis. • Oskab teha võrgustikutööd."
  }
  [8253]=>
  object(stdClass)#8254 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5572"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus Arvestusele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(83) "Praktiseerida karjääriteenuste alaseid teadmisi ja oskusi ning omandada kogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(142) "Praktika käigus viib üliõpilane läbi karjääriteenuste tegevusi, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(559) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab pädevuse karjääriinfo ja –teenuste pakkumiseks: oskus kasutada erialast materjali, kasutada erinevaid tegevusi, arvestada seost tänapäevaga, teoreetiliste teadmiste praktiseerimine erinevates vanuseastmetes jne. • Omandab kutsealase pädevuse karjääriinfo ja –teenuste pakkumiseks ning selleks vajalikud oskused. • Omandab sotsiaalse pädevuse ja selleks vajalikud oskused: suhtlemisoskus noortega, korrektne eneseväljendusoskus, koostöövalmidus, konflikti ennetamise ja lahendamise oskus."
  }
  [8254]=>
  object(stdClass)#8255 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5574"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(229) "Toetada teadmiste ja praktiliste oskuse kujunemist suhtlemissituatsioonide käsitlemiseks ja suhtlemistehnikatest. Toetada kliendisuhtluseks vajaliku mõttekultuuri kujundamist. Arendada üliõpilaste esmaseid juhendamise oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Kindla käitumise põhimõtted, baastehnikad ja nende rakendused. Suhtlemine erinevatel tasanditel – juhtumite analüüs. Baastehnikate harjutamine. Verbaalne ja mitteverbaalne eneseväljendus, positiivne ja negatiivne sõnakasutus. Aktiivne kuulamine kliendisuhtluses. Konstruktiivse tagasiside andmine. Suhtlemistõkked ja mõtlemisvead. Toimetulek konfliktsituatsioonis, kehtestav käitumine. Esmane juhendamine."
    ["vljund"]=>
    string(319) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • On teadlik oma tavapärasest käitumisest. • Oskab ära tunda erinevaid suhtlemistasandeid suhtlemises. • Tuleb toime kindlat käitumist vajavates olukordades. • Oskab viia läbi esmatasandi konsulteerimist (sh haridustee ja elukutse valik, töökoha valik ja leidmine)."
  }
  [8255]=>
  object(stdClass)#8256 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5575"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "Kujundada teoreetilised ja praktilised teadmised kogukonnatööst ning analüüsida sotsiaalseid probleeme kaasaja ühiskonnas. Anda ülevaade kogukonna arengu strateegiatest ja teenuste arendamisest vastavalt kogukonna vajatustele. Luua arusaamine sotsiaalse kapitali kasvatamise võimalustest kogukonnatöö meetodite abil ning anda praktilised oskused kogukonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(340) "Kogukonna mõiste. Kogukondlik areng ja selle etapid, sh paikkondlik areng, sotsiaalne planeerimine ja tegutsemine. Kogukonna vajaduste ja ressursside analüüs. Sotsiaalne kapital kogukonnas. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus. Inimressursside juhtimine ja kommunikatsioon kogukonnas. Kaasamise põhimõtted ja praktilised vormid."
    ["vljund"]=>
    string(525) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab kogukonna mõiste sisu ning mõistab sotsiaalse kapitali tähendust ja tähtsust kogukonnas. • Oskab analüüsida ja hinnata kogukonna vajadusi ja arengut mõjutavaid tegureid. • Mõistab erinevate osapoolte kaasamise vajadust ja oskab kasutada erinevaid kaasamise vorme. • Teab kogukonnatöö rolli ja võimalusi kodanikuühiskonna arendamisel. • Orienteerub sotsiaalse kaasatuse ja kogukonnaarenduse mõistestikus. • Teab ja oskab kasutada kogukonnatöö meetodeid."
  }
  [8256]=>
  object(stdClass)#8257 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5576"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Luua eeldused praktiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kogemuste saamiseks koolinoorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(374) "Koolinoorsootöö olemus ja tegevuste eripära koolis. Kool kui organisatsioon. Õiguslikud regulatsioonid. Noorsootöö võimalused koolis. Koolidemokraatia. Õpilaste kaasamine. Töövormid ja meetodid. Ringitegevus. Tegevuse eesmärgistamine ja planeerimine. Õpilaste kaasamine. Õpilasesindus. Sündmuskorraldus. Hindamine ja analüüs. Koostöö ja võrgustikutegevus."
    ["vljund"]=>
    string(362) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Mõistab koolinoorsootöö olemust ja tegevuse eripära noorsootöö kontekstis. • Teab erinevaid koolinoorsootöö võimalusi ja oskab neid rakendada koolikeskkonnas. • Omab valmisolekut toimida ja panustama kooliorganisatsiooni liikmena. • Suudab kavandada ja viia läbi lõimitud õppetegevusi koolikeskkonnas."
  }
  [8257]=>
  object(stdClass)#8258 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5577"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus Arvestusele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Praktiseerida koolinoorsootöö alaseid teadmisi ja oskusi ning omandada kogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Praktika käigus viib üliõpilane läbi mitmed tegevusi koolis, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(685) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab pädevuse koolinoorsootööks: oskus kasutada erialast materjali, kasutada erinevaid tegevusi, arvestada seost tänapäevaga, teoreetiliste teadmiste praktiseerimine erinevates vanuseastmetes jne; • Omandab kutsealase pädevuse koolinoorsootööks ja selleks vajalikud oskused: tegevuste planeerimine, läbiviimine, ealiste iseärasuste arvestamine, noorte üldpädevuste ning selleks vajalike oskuste kujundamine ja hindamine vastavalt tegevustele. • Omandab sotsiaalse pädevuse ja selleks vajalikud oskused: suhtlemisoskus noortega, korrektne eneseväljendusoskus, koostöövalmidus, konflikti ennetamise ja lahendamise oskus."
  }
  [8258]=>
  object(stdClass)#8259 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5578"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(82) "Anda ülevaade laagritööst, sellega kaasnevatest tegevustest ja seadusandlusest."
    ["sisu"]=>
    string(318) "Turvalisuse tagamine. Füüsiline turvalisus (keskkond, varustus, tegevused). Psüühiline turvalisus. Grupijuhtimise põhimõtted ja meetodid. Konfliktide teke ja lahendused. Laagriprogrammide, tegevus- ja päevakavade koostamine ja analüüs. Kriisiolukorrad. Päästealane tegevus laagris, hügieen. Riskianalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(549) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab tervisekaitse ja päästealaseid nõudeid, kasvataja õigusi ja kohustusi. • Tunneb valdkonnaga seotud seadusandlust. • Oskab hinnata ohtliku olukorda ja anda esmaabi. • Osakab vastavalt eesmärgile koostada laagri programmi, tegevus- ja päevakava. • Tunneb noorte ealisi iseärasusi ja oskab märgata nende vajadusi. • Teab grupijuhtimise põhimõtteid ja oskab planeerida erinevaid tegevusi ja mänge. • Oskab töötada grupis ja kasutada konstruktiivseid konfliktide lahendamise viise."
  }
  [8259]=>
  object(stdClass)#8260 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5579"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus Arvestusele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(89) "Praktiseerida loovtegevuse juhendamise alaseid teadmisi ja oskusi ning omandada kogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(144) "Praktika käigus viib üliõpilane läbi mitmed loovtegevused noortele, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(710) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab pädevuse loovtegevuste juhendamiseks: oskus kasutada erialast materjali, kasutada erinevaid loovtegevusi, arvestada seost tänapäevaga, teoreetiliste teadmiste praktiseerimine erinevates vanuseastmetes jne. • Omandab kutsealase pädevuse loovtegevuse juhendamiseks ja selleks vajalikud oskused: tegevuse planeerimine, läbiviimine, ealiste iseärasuste arvestamine, noorte üldpädevuste ning selleks vajalike oskuste kujundamine ja hindamine vastavalt tegevusprogrammile. • Omandab sotsiaalse pädevuse ja selleks vajalikud oskused: suhtlemisoskus noortega, korrektne eneseväljendusoskus, koostöövalmidus, konflikti ennetamise ja lahendamise oskus."
  }
  [8260]=>
  object(stdClass)#8261 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5580"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua eeldused loovuse käsitluste omandamiseks koolis ja noorsootöö kontekstis ning nende rakenduslikuks mõistmiseks. Õpetada suutlikkust analüüsida loovuse avaldumist omakultuuris."
    ["sisu"]=>
    string(540) "Loovuse mõiste. Loovus andekuse komponendina. Loovalt õpetamine ja loovuse põhine õpetamine. Õpetaja ja õppija loovust toetavate hoiakute kujundamine noorsootöös. Tagasiside andmine loovuse avaldumise kohta. Noorest lähtuv kasvatusparadigma. Bronfenbrenneri ökoloogiline paradigma loovuse avaldumise toetajana. Regio Emilia põhimõtete rakendus üldhariduskoolis ja noorsootöös. Isetegev/kogemuse läbi õppimine ning väärtused. Narratiivne õppimine, mängumaailmad ja kujutlusvõime. Õpiloovus, argiloovus ja erialaloovus."
    ["vljund"]=>
    string(464) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab teadmisi loovuse käsitlustest kooli ja noorsootöö kontekstis. • Suudab analüüsida loovuse avaldumist omakultuuris. • Analüüsib loovuse olemust ja avaldumist õpikeskkonnas. • Suudab teadlikult toetada enda ja noorte loovusilminguid. • Oskab siduda õpetamist loova mõtlemise ja probleemide lahendamise tehnikatega. • Kasutab õpitud teooriaid ja meetodeid enda edasises arengus ning õpiprotsessis."
  }
  [8261]=>
  object(stdClass)#8262 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5581"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus Arvestusele pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö läbinud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(542) "Luua eeldused peamiste mängu mõistete ja teoreetiliste lähenemiste mõistmiseks. Anda ülevaade mängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest ning pakkuda üliõpilasele praktilisi näpunäiteid mänguliselt arendavate tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel. Suunata üliõpilasi uusi mänge looma või olemasolevaid kohandama vastavalt vajadusele töös noortega. Anda mängude iseseisva ettevalmistamise ja läbiviimise kogemus ja tutvustada võimalikke probleeme, mis võivad esineda mängu käigus või selle järel."
    ["sisu"]=>
    string(230) "Mängu olemus ja funktsioonid. Mänguteooriate põhisisu- ja mõisted. Mängude liigitused. Mängude planeerimine ja läbiviimine. Mängude loomine ja kohandamine. Mängu metoodikad. Mängu mõju. Metoodika ja rakenduse analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(723) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab tähtsamate mängu teooriate põhisisu, mõisteid ja liigitusi. • Oskab määratleda mängu rolli noorte elus ning mõistab mängu käigus mängijatega toimuvaid muutusi. • Tunneb eriliigiliste mängude läbiviimiseks vajalikke metoodilisi võtteid. • Tunneb mängude alaliike ja nende läbiviimiseks vajalikke metoodilisi võtteid ning oskab neid kasutada vastavalt vajadusele. • Suudab iseseisvalt luua, kohandada ja läbi viia erinevatele sihtgruppidele sobivaid mänge. • Teab, milline on mängu mõju osalejatele ja oskab luua seoseid mängus ja päris-elus toimuva vahel. • On võimeline analüüsima erinevaid mänge ja nende loomisprotsesse ning tulemusi."
  }
  [8262]=>
  object(stdClass)#8263 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5582"
    ["hindamine"]=>
    string(16) "Suuline arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(236) "Anda noorsootöötajale põhiteadmised muusikaga seotud teemadest noortekeskuses, koolis jne. Luua võimalus üliõpilasel erinevaid muusikaga seotud tegevusi praktiseerida ja hiljem neid teadmisi ja oskusi oma töös noortega kasutada."
    ["sisu"]=>
    string(137) "Põhiteemad: Muusikaliste tegevuste juhendamine. Diskorikoolitus. Noortebändid. Kitarriõpetus (edasijõudnud, algajad). Ühislaulmised."
    ["vljund"]=>
    string(368) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab teadmisi noortebändide tegevusest ja spetsiifikast (instrumendid, tehnika, mänguoskus jne). • Oskab korraldada ja läbi viia diskoõhtuid ja ühislaulmisi, omades muusika miksimise ja õhtujuhtimise oskusi. • Omab põhiteadmisi kitarrimängust. • Suudab planeerida ja koordineerida muusikalisi tegevusi noortega."
  }
  [8263]=>
  object(stdClass)#8264 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5583"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus Üliõpilased osalevad auditoorsetes loengutes, ühes seminaris, esitavad õige aegselt iseseisvaid töid, arvestuslik töö klassis."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Kursuse eesmärk on tutvustada tuntud tippkultuuri tegijaid, kelle tuntumad teosed sündisid noores eas. Kursusel käsitletakse traditsiooniliste kultuuri liikide – teater, muusika, kino, kujutav kunst, kirjandus esindajaid ja nende mõju lääne maailma ja eesti kultuurile."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Kultuuriparadigmad. Kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noortele. Noorte kultuuriloomingulised saavutused. Noorte mõju ja vastuvõtt kultuurile. Noortekultuur II maailmasõja järgsetel kümnenditel. Noorte kujutamine kujutavas kunstis. Erinevate kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noorte loominguliseks tegevuseks."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab erinevate kultuuriparadigmade tingimusi ja võimalusi noorte loominguliseks tegevuseks. • Tunneb kultuuriajaloo tippteoseid, mille autorid olid veel noores eas. • Oskab seostada ja analüüsida noortekultuuri olemust ja mõju kultuuri arengule."
  }
  [8264]=>
  object(stdClass)#8265 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5584"
    ["hindamine"]=>
    string(303) "Eksam Hindamisele pääsemise eelduseks on 50% osalus auditoorsest tööst ja õigeaegselt esitatud ja positiivsetele tulemustele sooritatud iseseisvad tööd. Eksami käigus kontrollitakse lisaks noorsootööd puudutavatele teadmistele ka oskust arutleda noorsootöö probleemide ja väljakutsete üle."
    ["eesmrk"]=>
    string(376) "Anda ülevaade noorsootöö olemusest ja erinevatest käsitlustest, peamistest mõistetest, ajaloost ja arengust. Tutvustada noorsootöö toimealasid, funktsioone ja väljundeid. Tutvustada noorsootöö rolli kasvatus- ja kogukonnatöös, väärtuskasvatuses jm. Anda ülevaade noorsootööst kui interdistsiplinaarsest valdkonnast ja aidata luua seoseid teiste valdkondadega."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Nooruse ja noorsootöö käsitlused. Noorsootöö mõiste ja tähendus. Noorsootöö ajalooline kujunemine. Põhimõisted ja põhimõtted noorsootöös. Noorsootöö erinevad toimealad, tegevussuunad ja funktsioonid. Kasvatus ja väärtuskasvatus noorsootöös. Ettevõtlikus noorsootöös. Mitteformaalne õppimine noorsootöös. Interdistsiplinaarsus. Didaktika noorsootöös. Noorsootöötaja kutse-eetika. Noorsootöö alusdokumendid. Noorte osalus ja kaasamine."
    ["vljund"]=>
    string(534) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Mõistab noorsootöö olemust ning selle üldisi- ja spetsiifilisi eesmärke. • Teab noorsootöö alaseid regulatsioone ja alusdokumente ning oskab neist vajalikku infot leida. • Mõistab noorsootööd kui vahendit kasvatus- ja kogukonnatöös, tähtsustades mitteformaalset õppimist. • Orienteerub noorsootöö põhimõtetes, toimealades ja väljundites. • Omab ülevaadet noorsootöö ajaloost ja erinevatest käsitlustest. • Teab noorsootöö peamiseid meetodeid ja töövorme."
  }
  [8265]=>
  object(stdClass)#8266 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5585"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Eksam Õppeülesanded-praktikumid, enese-ja kaaslaste hindamine (70%). Kirjalik töö (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(391) "Luua eeldused noortele kaasaegsete liikumisharrastuste läbiviija kujunemiseks. Anda teadmised kaasaegsete noorte liikumisharrastuste alustest, väärtustest, liikidest, metoodikast ja põhitehnikast. Kujundada teadmised liikumisharrastuste õpetamisest valikalade näitel (nt rula, bmx, lumelaud, hip-hop, kepikõnd, uisutamine). Toetada liikumisharrastuste läbiviimise oskuste kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(348) "Kaasaegsed noorte liikumisharrastused ja ekstreemsus (olemus, liigid, väärtused, spetsiifika-treeningmeetodid, vahendid). Liikumisharrastuste iseloomustus, nende tehnika ja taktika valikalade näitel (nt rula, bmx, lumelaud, hip-hop). Liikumisharrastused välistingimustes (kepikõnd, rulluisutamine). Noorte kehaliste võimete arendamise alused."
    ["vljund"]=>
    string(325) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb noorte kaasaegsete liikumisharrastuste temaatikat ja alade põhialuseid. • Tunneb juurdeviivaid ja põhiharjutusi spordialade õpetamiseks ning elementaarset harjutusvara kehaliste võimete arendamiseks. • Demonstreerivad oskusi valikharrastustes, tegutsevad kohtunikuna."
  }
  [8266]=>
  object(stdClass)#8267 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5589"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Anda ülevaade õpikeskkonda kujundavatest teguritest ja nendega arvestamise võimalustest."
    ["sisu"]=>
    string(285) "Õpikeskkonda kujundatavad aspektid, sh füüsiline/materiaalne, emotsionaalne ja vaimne keskkond. Huvi tekitamine ja turvalisuse loomine. Õppijate vajadustega/ootustega arvestamine, motivatsiooni toetamine. Ajakasutus, grupi mõju, õppijate käitumisprobleemid ja nende lahendamine."
    ["vljund"]=>
    string(321) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb õpikeskkonda mõjutavaid tegureid. • Oskab analüüsida olemasolevat õpikeskkonda ja teha parendusettepanekuid. • Teab kuidas kasutada õpikeskkonda lapse õppimise, loovuse ja arengu toetamiseks. • Teadvustab õpikeskkonna mõistet ja selle tähtsust õppimises."
  }
  [8267]=>
  object(stdClass)#8268 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5590"
    ["hindamine"]=>
    string(102) "Eksami hinne kujuneb iseseisvate tööde, auditoorsete loengute ja seminaridel osalemise aktiivsusest."
    ["eesmrk"]=>
    string(426) "Anda pädevused ja kujundada motivatsioon uute teadmiste ja oskuste omandamiseks noorsootöö kaudu. Kujundada arusaam õppimise seaduspärasustest ja õppimiseks vajalike tingimuste loomisest. Anda teadmised ja oskused noorsootöö võimalustest ja väljatöötatud meetoditest formaalse- ja mitteformaalse õppimise korraldamisel ja arendamisel. Toetada üliõpilase arengut kaasava hariduse eesmärkide ja sisu mõistmisel."
    ["sisu"]=>
    string(422) "Erinevad õppimise käsitlused. Õppimise paradigma muutumine ning selle roll noorsootöös. Mitteformaalne õppimine noorsootöö kontekstis. Kaasaegsed võimalused õpikeskkonna kujundamisel. Õpimotivatsioon. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Õppima õppimine. Õppetegevuse planeerimine, toetamine ja rakendamine. Hariduspoliitika ja tugistruktuurid Eestis, teistes Euroopa riikides. Kaasav haridus."
    ["vljund"]=>
    string(657) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab ja mõistab erinevaid õppimise käsitlusi. • Teab kuidas kavandada õpet süsteemselt, tõenduspõhiselt ja loovalt. • Mõistab formaalse- ja mitteformaalse õppimise olemust, arenguid ja võimalusi noortevaldkonnas. • Orienteerub õppimise probleemistikus ja suudab määratleda erinevaid õpisituatsioone. • Hindab, kasutab ja analüüsib erinevate metoodiliste lähenemiste kasutamise võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel. • On teadlik noorte osaluse ja vabatahtliku tegevusega seotud arengutest Eestis ning Euroopa Liidus. • Mõistab kaasava hariduse tausta ja väärtust."
  }
  [8268]=>
  object(stdClass)#8269 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5591"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Arvestus Suulise arvestuse sooritamisele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodle´s)."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "Anda teadmised ringitööga seonduvast: alused, väärtused, meetodid, organiseerimine ja juhtimine. Luua eeldused noortele spordi-ja laagritöö läbiviijaks kujunemiseks. Toetada noorte ringijuhendaja oskuste kujunemist ja kinnistada teadmisi erinevatest võimalikest vahenditest ja meetoditest. Toetada loovuse arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Ringitöö alused (väärtused, teoreetilised lähtekohad ning meetodid, organiseerimine ja juhtimine). Noorte huvitegevus. Ringi tegevuse planeerimine, läbiviimine ja analüüs, näidistegevused. Ringitund (tunni organisatsioon, -osad, -vormid, meetodid). Ringijuhendaja (isikuomadused, juhtimisfunktsioonid, ülesanded, pedagoogilised võimed; kutseaste ja –eetika; juhendamise stiil; juhendajate probleemid)."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Mõistab ringitöö korraldamisega seonduvat: aluseid, väärtusi, meetodeid, läbiviimisega seonduvat, selle tähtsust noorsootöös. • Rakendab oma teadmisi ja oskusi tegevustes ning analüüsib juhendamisega seonduvat. • Teab ringi või huvikooli/klubi organiseerimistegevusega seonduvat. • Tunneb ringijuhendaja tööga seonduvat temaatikat."
  }
  [8269]=>
  object(stdClass)#8270 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5592"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Eksam Õpipäeviku koostamine. Materjalide läbitöötamine. Osalemine suhtlemistreeningutel."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused suhtlemiseks ning meetodid oma kommunikatsioonioskuste jälgimiseks ning arendamiseks töös noortega. Kujundada valmisolek koolis ette tulevateks erinevateks suhtlusolukordadeks ja oskused jagada ja vastu võtta erinevat tagasisidet."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Suhtlemistavad. Suhtlemismeetodid. Kommunikatsioon kooli keskkonnas. Peamised suhtluskanalid kooli. Tagasisidestamise meetodid. Eneseanalüüs. Aine on peamiselt ülesehitatud suhtlemistreeningutele."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb häid suhtlemistavasid ja suudab neid kasutada oma igapäeva elus. • Analüüsib oma suhtlemismeetodeid ja kohandab neid vastavalt vajadusele. • Suudab adekvaatselt hinnata erinevaid suhtlusolukordi kooli keskkonnas. • Tajub ja oskab anda erinevat tüüpi tagasisidet. • On motiveeritud kasutama ja arendama omandatud teadmisi tulevikus."
  }
  [8270]=>
  object(stdClass)#8271 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5593"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Eksam Eksami eelduseks on osalemine vähemalt 80% auditoorsest õppetöös. Kirjaliku eneseanalüüsi esitamine toetudes kursuse jooksul täidetud õpipäevikule. Ettekanne- Saadud kogemustest ja kursuse mõjust kolleegidele."
    ["eesmrk"]=>
    string(628) "Suunata üliõpilaste teoreetilisi teadmisi inimese käitumisest suhtlemisprotsessis ja õpetada eneseregulatsiooni oskusi. Anda üliõpilastele teadmised ja oskused suhtlemiseks ning meetodid oma kommunikatiivsete oskuste pidevaks jälgimiseks ning arendamiseks. Kujundada valmisolek ette tulevateks erinevateks suhtlusolukordadeks ja harjumused järgida head suhtlemistava. Anda oskused jagada ja vastu võtta erinevat tagasisidet. Mudeldada efektiivse suhtlemise meetodeid, mille kaudu noorsootöötaja kujundab läbi igapäevase suhtlemise noorte sotsiaalseid oskusi. Arendada süsteemse mõtlemise ja meeskonnatöö oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(1164) "Süsteemse mõtlemise olulisus noore minapildi ja sotsiaalsete oskuste kujundamisel. Süsteemse mõtlemise ja kommunikatsiooniprotsesside loogilised seaduspärasusest R. Diltsi järgi. Väärtused ja hoiakud kui suhtlemise alused. Positiivse kasvatuse põhimõtted J. Durranti järgi. Enesereflektsioon kui kutsepädevus. Identiteedi- ja rollikäsitlus. Rollikaart ja rollimaatriks. Igapäevased suhtlemisoskused- aktiivne kuulamine ja selge eneseväljendus. Teadlik käitumine- efektiivse suhtlemise metoodikaid rakendades. Efektiivse ja ebaefektiivse suhtlemise tunnused. Noore positiivse minapildi ja eneseusu toetamine. Käitumise mõiste. Käitumiseaken. Eesmärgipärane suhtlemisoskuse valik . Suhtlemistõke teadvustamine, mõju noore enesehinnangule ja käitumisele. Suhtlemistõketest hoidumine. Suhtlemine probleemolukordades. Noore vastutustunne. Noore trotslik käitumine. Konfliktilahendused. Koostööoskused. Probleemilahedusmudel. Noorte omavahelised suhted. Noorte sotsiaalsed oskused. Väärtusprobleemide käsitlemine. Probleemi jäämägi. Noore probleemne käitumine kui sõnum noore vajadustest. Meelesüsteem. Tagasiside. Eneseregulatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(765) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab aktiivselt kuulata, küsitleda ning ennast kehtestada. • Suudab analüüsida oma suhtlemisoskusi ning tuleb toime enda treenimisega. • Tunneb häid suhtlemistavasid. • Tajub ja oskab anda erinevat tüüpi tagasisidet, olla motiveeriv vestluspartner. • Oskab süsteemselt mõelda ning oma tegevust reflekteerida. • Mõistab suhtlemisprotsesside seaduspärasusi ning oskab rakendada positiivse kasvatuse põhimõtteid noore arengu toetamisel ja soodsa kasvukeskkonna kujundamisel. • Oskab noori peegeldada ning noortevahelisi probleeme vahendada. • Oskab käsitleda väärtusvastuolusid ja vahendada grupis esilekerkivaid probleeme. • Suudab konflikte lahendada erinevate osapoolte vajadusi arvestades."
  }
  [8271]=>
  object(stdClass)#8272 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5594"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Kursuse eesmärk on tutvustada tegevusteraapia eesmärke, metodoloogiat ja tähendust. Toetada pädevuste arengut tegevusteraapia elementide rakendamiseks noorsootöö kontekstis. Laiendada probleemilahenduste praktiliste võtete võimalusi ning kujundada abistavat suhtumist probleemidega inimestesse."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Tegevusteraapia olemus, põhiterminid ja spetsiifilised eripärad. Tegevusteraapia kasutamise võimalused. Tegevusteraapia võtted ja alaliigid. Tegevusteraapilised juhtumid."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab tegevusteraapia eesmärke, metoodikaid ja tähendust. • Tunneb ära tegevusteraapia võtteid ja alaliike. • Suudab tuvastada probleemse käitumise põhjus-tagajärg seoseid ja leida neile sobivaid lahendusi."
  }
  [8272]=>
  object(stdClass)#8273 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5595"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Anda teadmisi varajase sekkumise olemusest ja tähtsusest. Täpsustada ja laiendada teavet haavatavate sihtrühma kuuluvate laste ja noorte (eri)vajaduste olemusest, erinevatest lähenemisviisidest neile ja nende arengu probleemide märkamise võimalustest. Anda ülevaade haavatavatele lastele ja noortele vajalikest soodsa arengu tingimuste loomise võimalustest kaasava hariduse, üldse kaasamise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Haavatavuse määratlus. Varajane sekkumine. Lapse/noore probleemid. Varane ja õigeaegne märkamine. Erivajadused ja nende klassifitseerimine. Arengukeskkonna loomine. Toetamise tähtsus ja võimalused. Kaasamise tingimused."
    ["vljund"]=>
    string(638) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • On teadlik varajase sekkumise olemusest ja selle tähtsusest, samuti lastel ja noortel esineda võivate probleemide rohkusest ning nende kohta võimalikult rohke info kogumise vajadustest. • Eristab lapse või noore vaatluse tulemusel esimesed kõige selgemini avalduvad erivajaduste või riskitegurite jooned. • Mõistab nii probleemide märkamisel kui soodsa arengukeskkonna loomisel meeskonnatöö tähtsust. • Koostab kogutud info põhjal juhtumikirje, analüüsib nähtuse olemust ja koostab võrgustikutöö plaani ning peamised meetmed lapse/noore arengu ja toimetuleku toetamiseks."
  }
  [8273]=>
  object(stdClass)#8274 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5596"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Anda teadmisi erinevatest teooriatest ja praktilisi oskusi võrgustikutöö korraldamiseks. Toetada olemasolevate mitte veel „töötavate“ võrgustikuliikmete aktiveerimist ja koostöövõrgustike tekkimist. Laiendada noorsootöötaja silmaringi uute lahenduste/strateegiate leidmiseks. Motiveerida üliõpilast nii iseseisvaks- kui ka meeskonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Võrgustikutöö põhimõtted. Võrgustikutöö faasid. Kommunikatsioon ja võrgustikutöö hindamine. Noorte sotsiaalvõrgustiku korraldus. Ülevaade juhtumikorraldusest. Juhtumikorralduse mõiste, eesmärgid, printsiibid ja – rollid. Juhtumikorralduse protsessi etapid. Probleemi kaardistamine. Juhtumipõhine võrgustikutöö. Mitteametlikud võrgustikud ja ametlikud võrgustikud. Võrgustikukaardi koostamine, kasutamine ja tõlgendamine. Erinevate isikute kaasamine võrgustikutöösse. Inimressursside juhtimine ja kommunikatsioon võrgustikus."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi võrgustikutöö olemusest ning korraldusest. • Teab erinevaid võrgustikutöö ja kaasamise mudeleid ning nende rakendamisvõimalusi. • Mõistab erinevate osapoolte kaasamise vajadust ja rolli võrgustikutöös. • Suudab käivitada ja motiveerida olemasolevaid võrgustikke ning moodustada uusi. • Oskab juhtida koostöövõrgustikke."
  }
  [8274]=>
  object(stdClass)#8275 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5597"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(235) "Kursuse eesmärk on mõista rahvusvahelistumise ideed ja väärtust tänapäeva maailmas ja saada teadmisi, kuidas seda oma igapäevatöös rakendada. Eesmärgiks on anda tudengitele pädevusi rahvusvahelise noorsootöö elluviimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1160) "Kursusel käsitletavad teemad vastavad küsimustele: Mida tähendab rahvusvahelises keskkonnas elamine ja töötamine? Kuidas puudutab rahvusvahelistumine noorsootööd? Kuidas igapäevatöösse rahvusvahelistumise põhimõtteid tuua? Kursusel läbitavad teemad: Rahvusvaheline noorsootöö ajalooline areng – kus on vajadus tekkinud? Kus on vajadus nüüd? Noored globaliseeruvas maailmas. Rahvusvahelise noorsootöö põhimõtted. Rahvusvahelise noorsootöö kvaliteet. Rahvusvahelise noorsootöö võlud ja valud. Noorsootöötaja pädevused rahvusvahelises noorsootöös ja väärtused. Rahvusvaheline koostöö noortevaldkonnas. Kultuuridevaheline õppimine, arusaamine ja identiteet. Rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO jt) ning nende roll rahvusvahelises noorsootöö arengus. Alusdokumendid. Rahvusvaheline noorsootöö Eestis. Rahvusvahelise noorsootöö programmid ja rahastusallikad. Noorte teavitamine rahvusvahelistest võimalustest: rahvusvahelised projektid, vabatahtlik töö, õpiränne välismaale jne. Rahvusvaheline noorsootöö praktikas. Hariduslik aspekt rahvusvahelises noorsootöös ja projektides."
    ["vljund"]=>
    string(691) "Kursuse läbinud üliõpilased: • mõistavad rahvusvahelise noorsootöö väärtusi ja põhimõtteid; • omavad ülevaadet rahvusvahelise noorsootöö põhimõistetest; • teavad rahvusvahelise noorsootöö võimalusi igapäevatöös ja mõistavad noorsootöötaja rolli selle elluviimisel; • orienteeruvad rahvusvahelise noortepoliitika põhidokumentides ja põhimõtetes; • tunnevad erinevaid rahvusvahelisi programme noorsootöö valdkonnas ja oskavad neid võimalusi kasutada; • teavad noorsootööga tegelevaid organisatsioone Eestis; • on teadlik, kust saada täiendavalt teadmist rahvusvahelise noorsootöö jaoks olulistel teemadel (uuringud, programmide kodulehed, jms)."
  }
  [8275]=>
  object(stdClass)#8276 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5598"
    ["hindamine"]=>
    string(233) "Eksam Eksamihinne tuleneb jooksvate osahinnete koondist. Õppeülesanded: praktiline õppetöö (individuaalselt esitatav matkaprogramm, analüüs; orienteerumise ülesanne) 40%, enese- ja kaaslaste hindamine 20%; kirjalik töö 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(262) "Toetada noorte loodusliikumise juhendaja oskuste kujunemist. Anda teadmisi matkamisest ja selle korraldamisega seonduvast- mõiste, liigid, varustus, grupi loomine, matka planeerimine, ohutus, jm. Anda teadmisi ja oskusi orienteerumisest ja selle korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(437) "Noorsootöötaja võimaluste paljusus loodusliikumise korraldamiseks. Matkaliigid (jalgsimatkad, veematkad, jalgrattamatkad, suusamatkad) ja nende spetsiifika. Sihtkoha valik ja matka planeerimine. Matkagrupi komplekteerimine ja juhtimine. Laagripaiga valik. Varustus ja toidu valmistamine. Ohutustehnika matkal. Esmaabi matkal. Looduses liikumine, igaüheõigus. Orienteerumine: olemus, erinevad alade sisu, rakendamine töös noortega."
    ["vljund"]=>
    string(578) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb looduses liikumise põhimõtteid. • Oskab planeerida matkasid looduses vastavalt sihtgrupi vajadustele, tagades grupi turvalisuse. • Rakendab enda teadmisi matkaprogrammi koostamisel ja analüüsib neid. • Tunneb põhilisi märke- ja orienteerumisvahendeid (kaarti, kompass) ja erinevate orienteerumisalade põhiprintsiipe. • Suudab ohutult liikuda looduses, kasutades selleks ettenähtud varustust. läbida orienteerumis/matkarada. • Mõistab loodusliikumise tähtsusest noorsootöös ja noorte kaasamise vajalikkust."
  }
  [8276]=>
  object(stdClass)#8277 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5599"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Eksam Praktikumid, programm (50%), kirjalik eksam (50%). Kirjaliku eksami sooritamiseks üliõpilased koostavad eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodles)."
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Toetada seiklustegevuste juhendamise oskuste kujunemist. Anda teadmised seiklustegevuste väärtustest, teoreetilistest lähtekohtadest ja meetoditest. Kujundada oskused seiklustegevuste ja köietöö rakendamiseks töös noortega. Anda teadmised elamuspedagoogika alustest."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Seiklustegevuste alused (väärtused, teoreetilised lähtekohad ning meetodid). Noorsootöötaja noorte seiklusprogrammide läbiviijana. Elamuspedagoogika alused. Köietöö. Turvalisus seiklustegevustes."
    ["vljund"]=>
    string(385) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb seiklustegevuste aluseid, väärtusi, teoreetilisi lähtekohti ja meetodeid. • Mõistab seiklustegevuste ja -mängude tähtsust noorsootöö sisust lähtuvalt. • Suudab koostada ja analüüsida seiklustegevuste programme noortele. • Teab köietöö spetsiifikat ja suudab tagada turvalisuse. • Tunneb elamuspedagoogika aluseid."
  }
  [8277]=>
  object(stdClass)#8278 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5600"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus Arvestusele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(99) "Praktiseerida sportliku huvitegevuse juhendamise alaseid teadmisi ja oskusi ning omandada kogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(155) "Praktika käigus viib üliõpilane läbi mitmed sportlikud huvitegevused noortele, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(736) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab pädevuse sportliku huvitegevuse juhendamiseks: oskus kasutada erialast materjali, kasutada erinevaid sportlikke tegevusi, arvestada seost tänapäevaga, teoreetiliste teadmiste praktiseerimine erinevates vanuseastmetes jne. • Omandab kutsealase pädevuse sportliku huvitegevuse juhendamiseks ja selleks vajalikud oskused: tegevuse planeerimine, läbiviimine, ealiste iseärasuste arvestamine, noorte üldpädevuste ning selleks vajalike oskuste kujundamine ja hindamine vastavalt tegevusprogrammile. • Omandab sotsiaalse pädevuse ja selleks vajalikud oskused: suhtlemisoskus noortega, korrektne eneseväljendusoskus, koostöövalmidus, konflikti ennetamise ja lahendamise oskus."
  }
  [8278]=>
  object(stdClass)#8279 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5601"
    ["hindamine"]=>
    string(221) "Eksam Eksami sooritamisele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodles või praktiliselt). Eksamil hinnatakse õppetöö käigus omandatud praktilisi oskusi ja saadud teadmisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(388) "Toetada liikumis-ja sportmängude läbiviimise oskuste kujunemist. Anda teadmised liikumismängude teooriast ja metoodikast. Anda teadmised sportmängude õpetamisest valikmängude näitel. Kujundada oskused sportmängude rakendamiseks töös noortega. Luua eeldused erinevate sportmängude rahvusvaheliste võistlusmääruste omandamiseks ja nendele tuginedes võistluste korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(250) "Liikumismängud- liigid, tähtsus, läbiviimise metoodika, valikmängud. Sportmängude iseloomustus valikmängude näitel (korvpall, jalgpall, pesapall, võrkpall, tänavakorvpall, sulgpall, indiaca, saalihoki). Juurdeviivad mängud. Kohtunike töö."
    ["vljund"]=>
    string(448) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb liikumismängude temaatikaga seonduvat. • Orienteerub sportmängude (valik) tehnika ja taktika põhialustes. • Tunneb juurdeviivaid ja põhiharjutusi erinevates sportmängudes ning elementaarset harjutusvara kehaliste võimete arendamiseks. • Teab sportmängu (valik) kujunemist ja selle mängu aspekte põhjalikumalt. • Demonstreerib mänguoskusi mõnes sportmängus, tegutseb kohtunikuna."
  }
  [8279]=>
  object(stdClass)#8280 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5602"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(343) "Õppeainega tõstetakse teadmisi haavatavatest sihtgruppidest, kellel on kokkupuude noorsootööga, kelleks on: erivajadustega noored, sotsiaalselt keerulises olukorras noored, narko-alko ja kriminaalse taustaga noored. Saadud teadmised on baasteadmised haavatud sihtgrupis olevatest noortest, mida saab spetsiifilisemalt uurida täiendõppes."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Haavatavate sihtgruppidega seostuvad põhimõisteid, alatüübid ja taustategurid. Haavatavad sihtgrupid Eesti ühiskonnas, eesmärkidega. Seadusandlus. Analüüsitakse haavatavate sihtgruppidega seotud noorsootöö sisu ja sellega seotud eetilisi printsiipe. Noorsootöötaja tegevust juhtivad eesmärgid ning ülesanded lähtuvalt konkreetsest erivajadusest. Tegevuse planeerimine ja organiseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(487) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab haavatavatest sihtgruppidest noorsootöös. • Oskab märgata ja teadvustada haavatud sihtgrupis olevate noorte olemasolu ja erivajadusi. • Teab noorsootöö võimalusi haavatud sihtgrupi noortega tööks. • On teadlik haavatavate sihtgrupi kuuluvatest erinevate gruppide spetsiifilistest täiendavatest vajadustest seoses noorsootööga. • On valmis koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks antud valdkonnas."
  }
  [8280]=>
  object(stdClass)#8281 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5603"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(394) "Õppeainega antakse peamised teadmised, oskused ja meetodid, kuidas haavatavate sihtgruppide noorte erinevate alagruppide noori kaasata noorsootöösse, kuidas haavatavate sihtgruppide noori leida ja nendeni jõuda ning, kuidas nendega kontakti luua. Noorsootöö tegevuste valimine, ettevalmistamine ja kohandamine, et see oleks sobiv konkreetsetele haavatavale sihtgrupi noortele osalemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(298) "Haavatavate sihtgruppide noored ja noorsootöö tegevused. Haavatavate sihtgruppide noorsootöösse kaasamise põhimõtted, võimalused ja meetodid. Haavatavate sihtgruppide alagrupid. Haavatavate sihtgrupi noorte leidmine ja kontakti saavutamine. Haavatava sihtgrupi noorte spetsiifika kaasamisel."
    ["vljund"]=>
    string(787) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab sihtgrupile sobivatest noorsootöö võimalustest, kuhu kaasata haavatavate sihtgruppide erineva alagrupi noori. • Oskab sobivat noorsootöö tegevust planeerida, ette valmistada ja läbi viia võttes arvesse haavatavate sihtgruppide noorte spetsiifilisi eripärasid. • Teab kuidas leida haavatavate sihtgruppide noori ning oskab kasutada meetodi nendega kontakti saavutamiseks. • Suudab ka teisi noori ette valmistada haavatavate sihtgruppide noore kaasamisel ja lisandumisel noorsootöö tegevusse. • On teadlik tugiorganisatsioonidest ja asutustest, kellega koos teha võrgustikutööd ja vajadusel abi otsida haavatavate sihtgruppide noorte edukaks kaasmaiseks. • On motiveeritud omandatud teadmisi kasutama erialases töös."
  }
  [8281]=>
  object(stdClass)#8282 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5604"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(466) "Kursusega antakse praktilised ja metoodilised oskused ning teadmised, kuidas noorsootöös osalevaid haavatavate sihtgruppide noori toetada. Kuidas integreerida neid teiste noortega ning kohandada noorsootöö tegevusi sobivateks. Toetada haavatavate sihtgruppide noorte kohanemist noorsootööga, vältides seejuures tõrjutust ja eemale jäämist tegevustest ning hoida haavatavate sihtgruppide noorte motivatsiooni ja tahet jätkusuutlikult osaleda noorsootöös."
    ["sisu"]=>
    string(466) "Kursusega antakse praktilised ja metoodilised oskused ning teadmised, kuidas noorsootöös osalevaid haavatavate sihtgruppide noori toetada. Kuidas integreerida neid teiste noortega ning kohandada noorsootöö tegevusi sobivateks. Toetada haavatavate sihtgruppide noorte kohanemist noorsootööga, vältides seejuures tõrjutust ja eemale jäämist tegevustest ning hoida haavatavate sihtgruppide noorte motivatsiooni ja tahet jätkusuutlikult osaleda noorsootöös."
    ["vljund"]=>
    string(827) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab praktilisi teadmisi, kuidas haavatavate sihtgruppide noori toetada noorsootöö tegevustes. • Teab, kuidas noorsootöö tegevusi kohandada kaasatud haavatavate sihtgrupi noortele sobivaks. • Suudab hoida haavatavate sihtgruppide noori jätkusuutlikult noorsootöö tegevustes ning vältida tõrjutust ja väljalangemist. • Teab mitmekesiseid meetodeid noorsootöö tegevustes, mis on sobivad haavatavate sihtgruppide noortele. • On teadlik tugiorganisatsioonidest ja asutustest, kellega koos teha võrgustikutööd ja vajadusel abi otsida haavatavate sihtgruppide noorte osalemisega seotud probleemide korral. • Omab ülevaadet võimalikest probleemidest ja nende lahendustest, mis võivad ette tulla haavatavate sihtgruppide noorte osalemisega noorsootöö tegevustes."
  }
  [8282]=>
  object(stdClass)#8283 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5605"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus Arvestusele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(117) "Praktiseerida noorsootööd haavatavate sihtgruppidega kasutades eelnevaid teadmisi ja oskusi ning omandada kogemusi."
    ["sisu"]=>
    string(157) "Praktika käigus viib üliõpilane läbi tegevusi haavatavate sihtgruppide noortele, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(748) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omandab esmase pädevuse noorsootööks haavatavate sihtgruppidega: oskus kasutada erialast materjali, kasutada erinevaid noorsootööalaseid tegevusi, arvestada seost tänapäevaga, teoreetiliste teadmiste praktiseerimine erinevates vanuseastmetes jne. • Omandab pädevuse haavatavate sihtgruppide juhendamiseks ja selleks vajalikud oskused: tegevuse planeerimine, läbiviimine, ealiste iseärasuste arvestamine, noorte üldpädevuste ning selleks vajalike oskuste kujundamine ja hindamine vastavalt tegevusprogrammile. • Omandab sotsiaalse pädevuse ja selleks vajalikud oskused: suhtlemisoskus noortega, korrektne eneseväljendusoskus, koostöövalmidus, konflikti ennetamise ja lahendamise oskus."
  }
  [8283]=>
  object(stdClass)#8284 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5606"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(280) "Õppeainega antakse spetsiifilised teadmised, millega tuleks arvestada noorsootööd tehes autistlike ja aktiivsus ja tähelepanuhäiretega (ATH) noortega. Millised on autistlike ja ATH noorte eripärad, millega tuleks arvestada ning kuidas parimal viisil toetada kõiki osapooli."
    ["sisu"]=>
    string(668) "Autismispektrihäire, aktiivsus ja tähelepanuhäire põhiolemusega. Tunnusjoonte märkamine lastes ja noortes. Erinevad meetodid, kuidas kaasata autistlikke ja ATH noori noorsootöö tegevustesse ja millised teenused neile sobivad. Kontakti saavutamine erivajadusega noorega. Tegevuste planeerimine ja korraldamine, kui kaasatakse autistlikke ja ATH noori. Erinevaid meetodid, kuidas toetada noorsootöö tegevustes osalevat autistlikke ja ATH noori. Tõrjutud seisund ja väljalangemine. Võrgustikutöö toimimine ja koostöö erinevate osapooltega. Autistlike ja ATH noorte osalemisega seotud seadusandlus ja eetilised põhimõtted. Läbipõlemine ja motivatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(882) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab ülevaadet autismispektri ning aktiivsus-ja tähelepanuhäirete põhiolemusest. • Teab, kuidas ära tunda autistlikku või ATH noort ning millega tuleb arvestada tema kaasamisel noorsootöösse. • Tunneb meetodeid tööks autistlike ja ATH noortega noorsootöö tegevustes. • On teadlik autism ja ATH tugiorganisatsioonidest ning asutustest, kellega koos teha võrgustikutööd ja vajadusel abi otsida autistlike ja ATH noorte osalemisega seotud probleemide korral. • Teab kuidas toetada noorsootöö tegevustes osalevat autistlikku ja ATH noort ning hoida teda jätkusuutlikult tegevustes. • Teab olulisemaid ohte, mis võivad tekkida töötades autistlike ja ATH noortega ning kuidas ohuolukordi ennetada. • Teab kuidas hoida enda motivatsiooni ja tahet töötada autistlike ja ATH noortega ning vältida läbipõlemist."
  }
  [8284]=>
  object(stdClass)#8285 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5608"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Üliõpilased sooritavad praktikaülesanded, koostavad elektroonilise aruande, osalevad ava- ja lõppseminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(240) "Võimaldada kogemusi töös laste ja noortega laagris vanuses 7-26. Integreerida õppeperioodi vältel omandatud teadmised praktilisse tegevusse rikastamaks teadmisi ja oskusi tööks noortega. Toetada loovaks noorsootöötajaks kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(940) "Laagri struktuur ja personali töö ning eesmärgid; laagrikasvataja tööülesanded laagris. Laagri kodukorra kirjeldamine ja analüüs (nii personalile kui ka lastele). Laagriprogrammi (laagritegevuse eesmärgistatus, päevaplaan, nädalakava planeerimine, tegevuste ettevalmistamine ja teostamine); turvalisuse tagamise võimalused. Laagrikasvataja tööülesanded laagris; suhtlemine lastega ja nendele arengutingimuste loomine. Tegevuste korraldamine, päevaplaani koostamine; tegevuste analüüs. Ohutuse tagamine sündmustel ja igapäevases töös lastega; probleemsituatsioonid ja nende lahendusvõimalused. Kogemuste analüüs, oma panuse ja isikliku arengu hindamine. Tagasiside analüüs ja hindamine. Üliõpilane valib endale praktikakohaks tegevusloaga või projektipõhise laagri ning viibib praktikal vastavalt noorsootöö seadusest tulenevale laagrimõiste sisule 6 ööpäeva. Praktika toimub vastavalt praktikajuhendile."
    ["vljund"]=>
    string(669) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab lahendada konfliktsituatsioone. • Oskab suhelda noortega arvestades nende arengulisi iseärasusi. • Oskab planeerida, organiseerida, kohandada ja läbi viia vaba aja programme. • Oskab märgata laste turvalisuse tagamisega seotud üksikasju ja neid ennetada. • Oskab analüüsida tegevusi ja reflekteerida enda tegevust laagritöö kontekstis. • Omab kogemust viia läbi ühistegevusi ja tegevusi väikese laste- ja noortegrupiga. • Oskab suhelda laagri igapäevaelus ja muudes ühistegevustes laagrilistega ja meeskonna liikmetega. • Suudab analüüsida oma tööd laagrisituatsioonis ja sellest õppida."
  }
  [8285]=>
  object(stdClass)#8286 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5609"
    ["hindamine"]=>
    string(689) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Teab ja mõistab juhendaja rolli grupiprotsessis. • Oskab omandatud teadmisi kasutada praktilises töös noortega. • Analüüsib enda tegevust juhendajana. • Aitab noorel mõtestada kogetut ja saavutatut. • Annab konstruktiivset tagasisidet ja avaldab tunnustust lähtudes seatud eesmärkidest. • Tunneb peamisi grupiprotsesse, oskab juhendada noortegruppi, oskab töötada meeskonnas. • Oskab luua noortele tingimused usalduslike suhete tekkeks ja arendamiseks. • Oskab jälgida ja toetada suhete kujunemist, arvestades nii grupiprotsesse kui ka noore individuaalset arengut. • Oskab luua, käivitada ja juhendada noorte gruppi."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Anda üliõpilasele esmane noortegrupi juhendamise kogemus ning süvendada tema erialaseid teadmisi ja oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(125) "Praktika käigus juhendab üliõpilane noortegruppi, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi."
    ["vljund"]=>
    string(689) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Teab ja mõistab juhendaja rolli grupiprotsessis. • Oskab omandatud teadmisi kasutada praktilises töös noortega. • Analüüsib enda tegevust juhendajana. • Aitab noorel mõtestada kogetut ja saavutatut. • Annab konstruktiivset tagasisidet ja avaldab tunnustust lähtudes seatud eesmärkidest. • Tunneb peamisi grupiprotsesse, oskab juhendada noortegruppi, oskab töötada meeskonnas. • Oskab luua noortele tingimused usalduslike suhete tekkeks ja arendamiseks. • Oskab jälgida ja toetada suhete kujunemist, arvestades nii grupiprotsesse kui ka noore individuaalset arengut. • Oskab luua, käivitada ja juhendada noorte gruppi."
  }
  [8286]=>
  object(stdClass)#8287 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5610"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Arvestus Eksamile pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt praktika aruande (esitamine Moodles). Praktikaülesanded täidetakse vastavalt etteantud juhendile. Aruanne ja ava- ning lõpuseminaridel osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda üliõpilasele praktilise noorsootöö kogemus kohalikus omavalitsuses, erinevates noorsootööasutustes, noorteühenduses või muudes organisatsioonides."
    ["sisu"]=>
    string(197) "Praktika käigus töötab tudeng noortevaldkonnas. Tutvumine organisatsiooni töö ja põhimõtetega. Noortele suunatud tegevuste planeerimine ja läbi viimine. Oma tegevuse analüüs ja hindmaine."
    ["vljund"]=>
    string(502) "Praktika edukalt läbinud üliõpilane: • Omab praktilist noorsootöö kogemust. • Oskab teoreetilisi teadmisi praktilises noorsootöös kasutada. • Tunneb ja oskab rakendada erinevaid töövorme ja meetodeid. • Oskab läbi viia tegevusi noortega ja analüüsida oma töö tulemuslikkust. • Oskab töötada meeskonnas ja tunneb peamisi grupiprotsesse. • On suuteline oma praktika tegevuste planeerima, läbi viima, analüüsima ja hindama. • Suudab ennast määratleda noorsootöötajana."
  }
  [8287]=>
  object(stdClass)#8288 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5611"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Massiürituse programm - kava, eksam, kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi vaba aja tegevuste läbiviimiseks koostatavate programmide organiseerimise metoodikatest ning nende kasutamise ja rakendamise mitmekülgsetest võimalustest , lähtudes sihtrühma oskustest, võimetest ja vajadustest; luua eeldused väärtuspõhiseks vaba aja programmide läbiviimiseks, toetamaks planeeritavate tegevuste eesmärki arendada sihtrühma vaimseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(748) "Põhiteemad: - organiseeritud vaba aja tegevuste olemus, tähtsus, eesmärgid; - vaba aja programmide koostamise ja läbiviimise metoodika; - vaba aja programmide struktuur, ülesehitus, vormistamine; - ohutustehnika ja turvalisusnõuded vaba aja programmide läbiviimisel; - eriliigilised mängud ja nende metoodiline läbiviimine, mängujuhi kohustused ja õigused; - eriliigilised tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks; - massiürituste organiseerimise ja läbiviimise metoodika; - noortelaagri programmide koostamise ja organiseeritud tegevuste läbiviimise metoodika; - huvialaringi ja ekskursiooni programmide koostamise ja läbiviimise metoodika: - tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks erivajadustega sihtrühmadele."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Aine läbinud üliõpilane on teadlik noorte vaba aja programmide koostamise ja teostamise sobilike metoodiliste viiside ja võtete rakendamise vajadusest ja kohustusest; omab teadmisi ja praktilist oskusi erinevate vaba aja programmide koostamiseks, lähtuvalt sihtrühma vajadustest ja võimetest; väärtustab omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamist oma töövaldkonnas."
  }
  [8288]=>
  object(stdClass)#8289 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5612"
    ["hindamine"]=>
    string(390) "Õppejõu poolt määratud ülesannete sooritamine praktikumides, eksami hinde kujunemine - hindamiseks esitatud üliõpilase individuaalne režiiraamat ning õppejõu hinnang üliõpilase panusest näidendi lavastamisprotsessi ja näitlejameisterlikkusest rühmatööna valminud näidendi ettemängimises. Hindest moodustab individuaalne töö 50% ja rühmatööna näidendis osalemine 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(507) "Anda teadmisi teatriringi töö spetsiifikast, teatriringi juhendaja kohustustest ja teatriringis arendavate tegevuste läbiviimise metoodikatest; tutvustada teatrikunsti ajalugu, mõisteid ja žanreid; anda teadmisi ja oskusi näidendi lavastamise metoodikast teoorias ja praktikas; anda üliõpilasele võimalus eneseteostuseks läbi praktilise osaluse lavastusprotsessis ning näidendi ettemängimises; arendada läbi praktiliste harjutuste üliõpilase enda vaimseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(572) "Põhiteemad: - teatriringi töö metoodika, teatriringi juhendaja eesmärgid ja ülesanded; - näitleja eetika laval ja lava taga; - hääle kasutamine, hoidmine, stimuleerimine; - arendavad harjutused näiteringi töös – kõne- ja hingamisharjutused, tunnetus- ja tajuharjutused, kuulamisharjutused, harjutused loovuse ja eneseväljenduse arendamiseks; - etüüdid, pantomiim, töö kujuteldavate esemetega, loomade jäljendamine; - draamaprojektid, luule ja värssteksti kasutamine, kuuldemäng, foorumteater ; - lavastusprotsessi metoodika, režiiraamatu koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(466) "Üliõpilane on omandanud süvendatud teadmisi ja praktilisi oskusi ringitöö juhendamiseks; on teadlik teatriringi töö mitmekesistamiseks ja noorte näitlejameisterlikkuse ning vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks kasutatavatest tegevustest ja oskab neid praktikas metoodiliselt õigesti rakendada; on teadlik lavastusprotsessi etappidest ja näitejuhtimise spetsiifikast; omab praktilist kogemust näidendi erinevatest lavastusetappidest."
  }
  [8289]=>
  object(stdClass)#8290 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5613"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestused ja tsükli lõpus lõputöö hindeline eksponeerimine"
    ["eesmrk"]=>
    string(233) "Kunstiliselt haritud loova noorsootöötaja kujundamine. Eluaegse õppimise vajaduse mõistmine. Kaasaegsete, noortele jõukohaste tehnikate harjutamine. Kunstiõpetuse aluste( värvi- vormi- kompositsiooniõpetuse) tundma õppimine."
    ["sisu"]=>
    string(839) "Kunstiõpetuse kursusel, praktilisel kokkupuutel erinevate kunstiliikidega, valmistuvad üliõpilased kunstiringi juhendama. Toimuvad loengud, praktikumid, rollimängud, Tutvumine interneti võimalustega kunstiõpetuses. Laiendatakse silmaringi kunstinäitustel. Korraldatakse ise oma tööde presentatsioone ja näitusi seminari galeriis. Õppetöö aluseks on maailmas tunnustatud metoodiline suund – toetumine professionaalsele kunstile. Protsessi käigus koguvad üliõpilased oma tööd ja tööjuhised personaalselt kujundatud süsteemsesse õpimappi (üliõpilane valib vabalt õpimapi vormi: paberkandja, mälupulk, CD) ja presenteerivad seda arvestusel. Valikuliselt lõpeb kursus süvendatud tööga, mis koosneb kahest osast, praktilisest ja teoreetilisest, ja mida esitatakse asutuse kõigile huvilistele valikainete päeval."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - Mõistab ja hindab kunsti osatähtsust noorte arengus - Oskab juhendada kunstiringi - Avastab oma loovuse. - Mõistab ja hindab kunsti osatähtsust noorte arengus - Tunneb rõõmu oma ja kaasüliõpilaste kunstitööde üle. Presenteerib, analüüsib ja korraldab näitusi. - Omab teadmisi kunstiõpetuset ja oskab neid praktiliselt rakendada.. - Oskab juhendada kunstiringi"
  }
  [8290]=>
  object(stdClass)#8291 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5614"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus Üliõpilased osalevad auditoorsetes loengutes, ühes seminaris, esitavad õige aegselt iseseisvaid töid, arvestuslik töö klassis."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Kursuse eesmärk on tutvustada tuntud tippkultuuri tegijaid, kelle tuntumad teosed sündisid noores eas. Kursusel käsitletakse traditsiooniliste kultuuri liikide – teater, muusika, kino, kujutav kunst, kirjandus esindajaid ja nende mõju lääne maailma ja eesti kultuurile."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Kultuuriparadigmad. Kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noortele. Noorte kultuuriloomingulised saavutused. Noorte mõju ja vastuvõtt kultuurile. Noortekultuur II maailmasõja järgsetel kümnenditel. Noorte kujutamine kujutavas kunstis. Erinevate kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noorte loominguliseks tegevuseks."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab erinevate kultuuriparadigmade tingimusi ja võimalusi noorte loominguliseks tegevuseks. • Tunneb kultuuriajaloo tippteoseid, mille autorid olid veel noores eas. • Oskab seostada ja analüüsida noortekultuuri olemust ja mõju kultuuri arengule."
  }
  [8291]=>
  object(stdClass)#8292 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5615"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Anda teadmisi varajase sekkumise olemusest ja tähtsusest. Täpsustada ja laiendada teavet haavatavate sihtrühma kuuluvate laste ja noorte (eri)vajaduste olemusest, erinevatest lähenemisviisidest neile ja nende arengu probleemide märkamise võimalustest. Anda ülevaade haavatavatele lastele ja noortele vajalikest soodsa arengu tingimuste loomise võimalustest kaasava hariduse, üldse kaasamise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Haavatavuse määratlus. Varajane sekkumine. Lapse/noore probleemid. Varane ja õigeaegne märkamine. Erivajadused ja nende klassifitseerimine. Arengukeskkonna loomine. Toetamise tähtsus ja võimalused. Kaasamise tingimused."
    ["vljund"]=>
    string(638) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • On teadlik varajase sekkumise olemusest ja selle tähtsusest, samuti lastel ja noortel esineda võivate probleemide rohkusest ning nende kohta võimalikult rohke info kogumise vajadustest. • Eristab lapse või noore vaatluse tulemusel esimesed kõige selgemini avalduvad erivajaduste või riskitegurite jooned. • Mõistab nii probleemide märkamisel kui soodsa arengukeskkonna loomisel meeskonnatöö tähtsust. • Koostab kogutud info põhjal juhtumikirje, analüüsib nähtuse olemust ja koostab võrgustikutöö plaani ning peamised meetmed lapse/noore arengu ja toimetuleku toetamiseks."
  }
  [8292]=>
  object(stdClass)#8293 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5616"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Eksam Õpipäeviku koostamine. Materjalide läbitöötamine. Osalemine suhtlemistreeningutel."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused suhtlemiseks ning meetodid oma kommunikatsioonioskuste jälgimiseks ning arendamiseks töös noortega. Kujundada valmisolek koolis ette tulevateks erinevateks suhtlusolukordadeks ja oskused jagada ja vastu võtta erinevat tagasisidet."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Suhtlemistavad. Suhtlemismeetodid. Kommunikatsioon kooli keskkonnas. Peamised suhtluskanalid kooli. Tagasisidestamise meetodid. Eneseanalüüs. Aine on peamiselt ülesehitatud suhtlemistreeningutele."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb häid suhtlemistavasid ja suudab neid kasutada oma igapäeva elus. • Analüüsib oma suhtlemismeetodeid ja kohandab neid vastavalt vajadusele. • Suudab adekvaatselt hinnata erinevaid suhtlusolukordi kooli keskkonnas. • Tajub ja oskab anda erinevat tüüpi tagasisidet. • On motiveeritud kasutama ja arendama omandatud teadmisi tulevikus."
  }
  [8293]=>
  object(stdClass)#8294 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5617"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjaliku eksami sooritamiseks üliõpilased koostavad eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodle´s)."
    ["eesmrk"]=>
    string(372) "- toetada sportlik-tervistavate programmide koostamise ja läbiviimise oskuste kujunemist - anda teadmised sportlik-tervistavate programmide alustest, väärtustest, teoreetilistest lähtekohtadest ja meetoditest - anda oskused sportlik-tervistavate programmide rakendamiseks töös noortega - luua eeldused noortele sportlik-tervistavate tegevuste läbiviija kujunemiseks"
    ["sisu"]=>
    string(285) "- sportlik-tervistavate programmide alused(väärtused, teoreetilised lähtekohad ning meetodid) - noorsootöötaja noorte sportlik- tervistavate programmide läbiviijana - sportlik-tervistavad programmid laagrites, huvitegevuses - sportlik-tervistava programmi koostamine ja analüüs"
    ["vljund"]=>
    string(281) "Kursuse läbinud üliõpilased: - tunnevad sportlik-tervistavate programmide aluseid, väärtusi, teoreetilisi lähtekohti ja meetodeid - mõistavad sportlik-tervistavate programmide tähtsust noorsootöö sisust lähtuvalt - koostavad, analüüsivad sportlik-tervistavat programmi"
  }
  [8294]=>
  object(stdClass)#8295 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5618"
    ["hindamine"]=>
    string(51) "Massiürituse programm - kava, eksam, kirjalik test"
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi vaba aja tegevuste läbiviimiseks koostatavate programmide organiseerimise metoodikatest ning nende kasutamise ja rakendamise mitmekülgsetest võimalustest , lähtudes sihtrühma oskustest, võimetest ja vajadustest; luua eeldused väärtuspõhiseks vaba aja programmide läbiviimiseks, toetamaks planeeritavate tegevuste eesmärki arendada sihtrühma vaimseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi."
    ["sisu"]=>
    string(748) "Põhiteemad: - organiseeritud vaba aja tegevuste olemus, tähtsus, eesmärgid; - vaba aja programmide koostamise ja läbiviimise metoodika; - vaba aja programmide struktuur, ülesehitus, vormistamine; - ohutustehnika ja turvalisusnõuded vaba aja programmide läbiviimisel; - eriliigilised mängud ja nende metoodiline läbiviimine, mängujuhi kohustused ja õigused; - eriliigilised tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks; - massiürituste organiseerimise ja läbiviimise metoodika; - noortelaagri programmide koostamise ja organiseeritud tegevuste läbiviimise metoodika; - huvialaringi ja ekskursiooni programmide koostamise ja läbiviimise metoodika: - tegevused vaba aja programmide mitmekesistamiseks erivajadustega sihtrühmadele."
    ["vljund"]=>
    string(388) "Aine läbinud üliõpilane on teadlik noorte vaba aja programmide koostamise ja teostamise sobilike metoodiliste viiside ja võtete rakendamise vajadusest ja kohustusest; omab teadmisi ja praktilist oskusi erinevate vaba aja programmide koostamiseks, lähtuvalt sihtrühma vajadustest ja võimetest; väärtustab omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamist oma töövaldkonnas."
  }
  [8295]=>
  object(stdClass)#8296 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5619"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus Üliõpilased osalevad auditoorsetes loengutes, ühes seminaris, esitavad õige aegselt iseseisvaid töid, arvestuslik töö klassis."
    ["eesmrk"]=>
    string(277) "Kursuse eesmärk on tutvustada tuntud tippkultuuri tegijaid, kelle tuntumad teosed sündisid noores eas. Kursusel käsitletakse traditsiooniliste kultuuri liikide – teater, muusika, kino, kujutav kunst, kirjandus esindajaid ja nende mõju lääne maailma ja eesti kultuurile."
    ["sisu"]=>
    string(337) "Kultuuriparadigmad. Kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noortele. Noorte kultuuriloomingulised saavutused. Noorte mõju ja vastuvõtt kultuurile. Noortekultuur II maailmasõja järgsetel kümnenditel. Noorte kujutamine kujutavas kunstis. Erinevate kultuuriparadigmade tingimused ja võimalused noorte loominguliseks tegevuseks."
    ["vljund"]=>
    string(296) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab erinevate kultuuriparadigmade tingimusi ja võimalusi noorte loominguliseks tegevuseks. • Tunneb kultuuriajaloo tippteoseid, mille autorid olid veel noores eas. • Oskab seostada ja analüüsida noortekultuuri olemust ja mõju kultuuri arengule."
  }
  [8296]=>
  object(stdClass)#8297 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5620"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Eksam Õpipäeviku koostamine. Materjalide läbitöötamine. Osalemine suhtlemistreeningutel."
    ["eesmrk"]=>
    string(276) "Anda üliõpilastele teadmised ja oskused suhtlemiseks ning meetodid oma kommunikatsioonioskuste jälgimiseks ning arendamiseks töös noortega. Kujundada valmisolek koolis ette tulevateks erinevateks suhtlusolukordadeks ja oskused jagada ja vastu võtta erinevat tagasisidet."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Suhtlemistavad. Suhtlemismeetodid. Kommunikatsioon kooli keskkonnas. Peamised suhtluskanalid kooli. Tagasisidestamise meetodid. Eneseanalüüs. Aine on peamiselt ülesehitatud suhtlemistreeningutele."
    ["vljund"]=>
    string(395) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Tunneb häid suhtlemistavasid ja suudab neid kasutada oma igapäeva elus. • Analüüsib oma suhtlemismeetodeid ja kohandab neid vastavalt vajadusele. • Suudab adekvaatselt hinnata erinevaid suhtlusolukordi kooli keskkonnas. • Tajub ja oskab anda erinevat tüüpi tagasisidet. • On motiveeritud kasutama ja arendama omandatud teadmisi tulevikus."
  }
  [8297]=>
  object(stdClass)#8298 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5621"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(411) "Anda teadmisi varajase sekkumise olemusest ja tähtsusest. Täpsustada ja laiendada teavet haavatavate sihtrühma kuuluvate laste ja noorte (eri)vajaduste olemusest, erinevatest lähenemisviisidest neile ja nende arengu probleemide märkamise võimalustest. Anda ülevaade haavatavatele lastele ja noortele vajalikest soodsa arengu tingimuste loomise võimalustest kaasava hariduse, üldse kaasamise kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(225) "Haavatavuse määratlus. Varajane sekkumine. Lapse/noore probleemid. Varane ja õigeaegne märkamine. Erivajadused ja nende klassifitseerimine. Arengukeskkonna loomine. Toetamise tähtsus ja võimalused. Kaasamise tingimused."
    ["vljund"]=>
    string(638) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • On teadlik varajase sekkumise olemusest ja selle tähtsusest, samuti lastel ja noortel esineda võivate probleemide rohkusest ning nende kohta võimalikult rohke info kogumise vajadustest. • Eristab lapse või noore vaatluse tulemusel esimesed kõige selgemini avalduvad erivajaduste või riskitegurite jooned. • Mõistab nii probleemide märkamisel kui soodsa arengukeskkonna loomisel meeskonnatöö tähtsust. • Koostab kogutud info põhjal juhtumikirje, analüüsib nähtuse olemust ja koostab võrgustikutöö plaani ning peamised meetmed lapse/noore arengu ja toimetuleku toetamiseks."
  }
  [8298]=>
  object(stdClass)#8299 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5622"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(302) "Kursuse eesmärk on tutvustada tegevusteraapia eesmärke, metodoloogiat ja tähendust. Toetada pädevuste arengut tegevusteraapia elementide rakendamiseks noorsootöö kontekstis. Laiendada probleemilahenduste praktiliste võtete võimalusi ning kujundada abistavat suhtumist probleemidega inimestesse."
    ["sisu"]=>
    string(174) "Tegevusteraapia olemus, põhiterminid ja spetsiifilised eripärad. Tegevusteraapia kasutamise võimalused. Tegevusteraapia võtted ja alaliigid. Tegevusteraapilised juhtumid."
    ["vljund"]=>
    string(259) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab tegevusteraapia eesmärke, metoodikaid ja tähendust. • Tunneb ära tegevusteraapia võtteid ja alaliike. • Suudab tuvastada probleemse käitumise põhjus-tagajärg seoseid ja leida neile sobivaid lahendusi."
  }
  [8299]=>
  object(stdClass)#8300 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5623"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Anda teadmisi erinevatest teooriatest ja praktilisi oskusi võrgustikutöö korraldamiseks. Toetada olemasolevate mitte veel „töötavate“ võrgustikuliikmete aktiveerimist ja koostöövõrgustike tekkimist. Laiendada noorsootöötaja silmaringi uute lahenduste/strateegiate leidmiseks. Motiveerida üliõpilast nii iseseisvaks- kui ka meeskonnatööks."
    ["sisu"]=>
    string(553) "Võrgustikutöö põhimõtted. Võrgustikutöö faasid. Kommunikatsioon ja võrgustikutöö hindamine. Noorte sotsiaalvõrgustiku korraldus. Ülevaade juhtumikorraldusest. Juhtumikorralduse mõiste, eesmärgid, printsiibid ja – rollid. Juhtumikorralduse protsessi etapid. Probleemi kaardistamine. Juhtumipõhine võrgustikutöö. Mitteametlikud võrgustikud ja ametlikud võrgustikud. Võrgustikukaardi koostamine, kasutamine ja tõlgendamine. Erinevate isikute kaasamine võrgustikutöösse. Inimressursside juhtimine ja kommunikatsioon võrgustikus."
    ["vljund"]=>
    string(427) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi võrgustikutöö olemusest ning korraldusest. • Teab erinevaid võrgustikutöö ja kaasamise mudeleid ning nende rakendamisvõimalusi. • Mõistab erinevate osapoolte kaasamise vajadust ja rolli võrgustikutöös. • Suudab käivitada ja motiveerida olemasolevaid võrgustikke ning moodustada uusi. • Oskab juhtida koostöövõrgustikke."
  }
  [8300]=>
  object(stdClass)#8301 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN5624"
    ["hindamine"]=>
    string(133) "Arvestus Suulise arvestuse sooritamisele pääsuks koostavad üliõpilased eelnevalt õppeülesannete vastused (esitamine Moodle´s)."
    ["eesmrk"]=>
    string(325) "Anda teadmised ringitööga seonduvast: alused, väärtused, meetodid, organiseerimine ja juhtimine. Luua eeldused noortele spordi-ja laagritöö läbiviijaks kujunemiseks. Toetada noorte ringijuhendaja oskuste kujunemist ja kinnistada teadmisi erinevatest võimalikest vahenditest ja meetoditest. Toetada loovuse arendamist."
    ["sisu"]=>
    string(414) "Ringitöö alused (väärtused, teoreetilised lähtekohad ning meetodid, organiseerimine ja juhtimine). Noorte huvitegevus. Ringi tegevuse planeerimine, läbiviimine ja analüüs, näidistegevused. Ringitund (tunni organisatsioon, -osad, -vormid, meetodid). Ringijuhendaja (isikuomadused, juhtimisfunktsioonid, ülesanded, pedagoogilised võimed; kutseaste ja –eetika; juhendamise stiil; juhendajate probleemid)."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Mõistab ringitöö korraldamisega seonduvat: aluseid, väärtusi, meetodeid, läbiviimisega seonduvat, selle tähtsust noorsootöös. • Rakendab oma teadmisi ja oskusi tegevustes ning analüüsib juhendamisega seonduvat. • Teab ringi või huvikooli/klubi organiseerimistegevusega seonduvat. • Tunneb ringijuhendaja tööga seonduvat temaatikat."
  }
  [8301]=>
  object(stdClass)#8302 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7001"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Suuline eksam. Hindamisel arvestatakse õppija osalemist seminaridel ja iseseisvate ülesannete tulemuslikkust. Eksamile pääsemise eelduseks on osavõtt auditoorsest tööst ja iseseisvate ülesannete täitmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(475) "1) Luua võimalus arusaama kujunemiseks didaktikast, didaktilistest printsiipidest ja põhimõtetest noorsootöös. 2) Anda ülevaade õppimise ja õpetamise olemusest noorsootöös. 3) Tutvustada õppetegevuse eesmärgistamise, ülesehituse, planeerimise ja läbiviimise ning tagasisidestamise põhimõtteid ja viise. 4) Tutvustada erinevaid õpetamismeetodeid ja analüüsida nende kasutamist noorsootöös. 5) Tutvustada õppimist toetava õpikeskkonna loomise võimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(527) "Didaktika mõiste ja aspektid. Didaktiline süsteem ja selle komponendid. Õppimise olemus: õpikäsitused ja teooriad. Õppimine ja õpetamine noorsootöös. Noor kui õppija. Mitte-formaalne ja informaalne õppimine. Pädevused üldhariduses ja noorsootöös. Õppesisu noorsootöös, selle eesmärgistamine, sisu ja valiku kriteeriumid. Tegevusprotsessi korraldamine, meetodid, töövormid, vahendid ja hindamine. Grupiprotsessid ja toimetulek nendega. Noorsootöötaja õppijana. Noorsootöötaja kui õpetaja ja juhendaja."
    ["vljund"]=>
    string(674) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • mõistab õpetamist ja õppimist noorsootöös ning tunneb noorsootöö didaktilisi iseärasusi; • mõistab erinevate õpetamismeetodite olemust ja kasutusvõimalusi; • oskab õppeprotsessi eesmärgistada, planeerida ja tagasisidestada vastavalt kaasaegse õpetamise põhimõtetele, arvestades õppijate ealisi ja muid iseärasusi; • suudab läbiviidud õppetegevust analüüsida; • on pädev kujundama õpikeskkonda, juhendama õppijate õppimist ja toetama nende õpimotivatsiooni; • analüüsib läbiviidud õppetegevust ja probleemseid situatsioone ning suudab leida alternatiivseid valikuid probleemide lahendamisel."
  }
  [8302]=>
  object(stdClass)#8303 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7002"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksam kujuneb vahekodutöö, suulise ettekande ja lõpus teostatud kirjaliku töö alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Kursuse eesmärk on anda ülevaade noorte konseptualiseerimisest ning kaasaegsetest empiirilistest noorsoouurimustest ning kujundada suutlikkust noortega seotud teemasid teooriatest lähtuvalt ning uurimustele toetudes paremini mõtestada."
    ["sisu"]=>
    string(830) "Kursus annab ülevaate ’noorsoo’ kategooria kujunemisest ja olulisematest noorsoouurimuste koolkondadest ning keskendub teemade alusel teooriate ja uurimuste (k.a. eesti uurimuste ja käsitluste) tutvustamisele. Käsitletavad teemad on: erinevad põlvkonnad ja täiskasvanuks saamine; noorsookultuurid ja elustiilid; tarbimine; töö, töötus, prekariaat; mobiilsus ja migratioon; poliitiline osalus ja kodanike algatus; noored ja internet; erinevused sissetulekute, elupiirkonna ja kultuurilise kapitali järgi; soolised erinevused ja seksuaalvähemused; noorte tervis ja heaolu; noorte kuritegevus ja deviantne käitumine. Lisaks organiseeritakse teemapõhised seminarid ning igal magistrandil on kohustus teha ettekanne. Eksam kujuneb vahekodutöö, seminaril tehtud ettekande ning lõpus teostatud kirjaliku töö alusel."
    ["vljund"]=>
    string(197) "Orienteerub noori käsitlevates teooriates ning omab ülevaadet erinevatest vaatepunktidest noorsoo uurimustes. Oskab algtasemel noorte olukorda ühiskonnas teoreetiliste teadmiste abil mõtestada."
  }
  [8303]=>
  object(stdClass)#8304 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7003"
    ["hindamine"]=>
    string(48) "1. eksam 2. iseseisva töö öigeaegne esitamine"
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "1. Anda ülevaade noortepoliitika ja noorsootöö käsitluse erisustest erinevates riikides 2. Analüüsida noorsootöö ja noortepoliitika väljakutseid kaasaegses ühiskonnas"
    ["sisu"]=>
    string(290) "Õppetöö käigus heidetakse pilk noorsootöö ja noortepoliitika arengule ajaloolises kontekstis ning võetakse vaatluse alla noortevaldkonna strateegiate koostamise põhialused. Samuti kõrvutatakse erinevate riikide kogemusi ja väljakutseid noorsootöö ja noortepoliitika arendamisel."
    ["vljund"]=>
    string(251) "Üliõpilane: 1. teab noortepoliitika üldistusi ja erisusi erinevate riikide näitel 2. teab noortevaldkonna väljakutsetest tulenevate arengustrateegiate koostamise põhialuseid 3. oskab seostada noorsootöö ajaloolist arengut kaasaegse kontekstiga"
  }
  [8304]=>
  object(stdClass)#8305 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(354) "Aine eesmärgiks on anda ülevaade teenuste disainimise põhimõtetest ning toetada nende rakendamiseks vajalike oskuste kujunemist noortevaldkonna probleemide lahendamisel. Tutvustada loova mõtlemise põhimõtteid ja meetodeid teenuste disainimise protsessis ning võimaldada üliõpilastel meetodeid praktiseerida noortevaldkonna teenuste arendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(419) "Teenuse- ja tootedisaini põhimõtted, liigid ning meetodid. Loov mõtlemine ja innovatsioon. Vajaduste ja valdkonnaspetsiifiliste arengute mõistmine teenuste disainis: noortevaldkonna vajaduste analüüs ja määratlemine teenuste loomise ja arendamise protsessi osana. Sihtgrupi ootused ja tagasiside. Teenuse testimine ja lõpliku lahenduse valik ning juurutamine. Turundamine ja hindamine kui osa teenusedisainist."
    ["vljund"]=>
    string(493) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Teab teenusedisaini põhimõtteid ja meetodeid. • Oskab kohandada ja kasutada teenusedisaini meetodeid noortevaldkonna probleemide lahendamiseks. • Teab loova mõtlemise aluseid ning oskab neid kasutada noortevaldkonna teenuste disainimise protsessis. • Oskab analüüsida noortevaldkonna vajadusi teenuse arendamise seisukohast. • Mõistab teenuste hindamise ja turundamise olulisust. • Oskab koostada teenuse sihtgrupini jõudmise plaani."
  }
  [8305]=>
  object(stdClass)#8306 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7005"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(279) "Luua võimalused noorsootöötaja identiteedi teadvustamiseks, kujunemiseks ja arenemiseks. Võimaldada üliõpilasel reflekteerida ja juhtida enda isikuomadusi noorsootöötaja rollist lähtuvalt. Toetada üliõpilasi professionaalse enesearengu kujunemisel ja selle juhtimisel."
    ["sisu"]=>
    string(289) "Noorsootöötaja identiteet ja selle kujunemine. Noorsootöötaja isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid ning nende analüüs. Noorsootöötaja väärtused. Noorsootöötaja suhtlemis- ja käitumismudelid. Iseenda tundmine. Refleksiooni põhimõtted ja võtted. Elukestev enesetäiendamine."
    ["vljund"]=>
    string(500) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab end identifitseerida noorsootöötajana ja mõistab sellest tulenevat vastutust ja kohustusi. • Teab peamisi rolli- ja juhtimiskäitumise põhimõtted. • Teab noorsootöö väärtusi ning kutse-eetika põhimõtteid ning oskab neid järgida. • Oskab kasutada refleksiooni oma töös ja professionaalses arengus. • Mõistab elukestva õppe ja enesetäiendamise olulisust noorsootöötajana. • Tunneb oma isiksuslikke ja sotsiaalseid ressursse."
  }
  [8306]=>
  object(stdClass)#8307 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7006"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Käsitleda noorsootöö korraldamisel, sh noorsootööasutustes jt noortevaldkonna organisatsioonides vastuvõetavaid strateegilisi otsuseid ja nende mõju organisatsiooni väärtusele."
    ["sisu"]=>
    string(331) "Sissejuhatus väärtuspõhisesse juhtimisse kohandatuna noortevaldkonna spetsiifikaga. Organisatsiooni väärtuste hindamine. Väärtuste edutegurid. Tasakaalustatud väärtusjuhtimise mudel. Tulemuskaart. Riskide hindamine ja juhtimine. Ühiskonna muutuste, noorsootöö korraldamise strateegilise juhtimise ja väärtuste seosed."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Omab ülevaadet olulisematest strateegilistest juhtimisalastest otsustest noorsootöö korraldamisel ning mõistab nende seoseid väärtustega • Oskab rakendada väärtuspõhise juhtimise põhimõtteid • Mõistab ja oskab kasutada erinevaid meetodeid väärtusotsuste hindamisel • Oskab kasutada riskianalüüsi"
  }
  [8307]=>
  object(stdClass)#8308 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7007"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(298) "Luua võimalused noortepoliitika ja noorsootöö korraldusega seotud teadmiste rakendamiseks. Toetada sidususe ja mõistmise tekkimist juhtimisteooriate, noorsootöö teooria ja õigusraamistiku ning praktika vahel. Võimaldada üliõpilasel praktiseerida juhtimisprotsessis ja -otsustes osalemist."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Üliõpilane praktiseerib noorsootöö korraldust vabal valikul kas avaliku sektori või erasektori asutuses, mille üheks põhiülesandeks on noortepoliitika kujundamine ja elluviimine, sh noorsootöö korraldamine. Praktika käigus võtab üliõpilane osa juhtimisprotsessist, planeerimisest, analüüsimisest, otsuste tegemisest ja kommunikatsioonist."
    ["vljund"]=>
    string(433) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab rakendada noortepoliitika kujundamise ja noorsootöö korraldusega seonduvaid teadmisi • Oskab seostada juhtimisteooriaid, noorsootöö teooriaid, õigusraamistikku ja praktikat • Mõistab juhtimisprotsessi noortepoliitika kujundamise ja noorsootöö korraldamise kontekstis • Tunneb oma professionaalseid ressursse noorsootöö korraldamisel ning mõistab enesearengu vajadusi."
  }
  [8308]=>
  object(stdClass)#8309 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPN7008"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Luua võimalused noorsootöö arendamisega ning uurimisega seotud teadmiste rakendamiseks ning oskuste arendamiseks. Võimaldada üliõpilasel praktiseerida oskusi, mis on vajalikud noorsootööga seonduvate teenuste, programmide, uuringute arendamises ja/või elluviimises."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Üliõpilane praktiseerib noorsootöö arendust vabal valikul kas avaliku sektori või erasektori asutuses, mille üheks põhiülesandeks on noorsootööga seotud teenuste, programmide või uuringute arendamine, planeerimine, elluviimine või mõõtmine. Praktika käigus analüüsib üliõpilane asutuse põhitegevust ning osaleb protsessides ning täidab talle juhendaja poolt määratud ülesandeid, mis on seotud noorsootöö arendamisega."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Kursuse edukalt läbinud üliõpilane: • Oskab rakendada teadmisi teenuste arendamisest, kvaliteedijuhtimisest ja/või uuringute planeerimisest • Omab kogemusi noorsootöö arendustööst avalikus- või erasektoris • Tunneb noorsootöö arendamisega seonduvaid protsesse • Tunneb oma professionaalseid ressursse noorsootöö arendamisel ning mõistab enesearengu vajadusi."
  }
  [8309]=>
  object(stdClass)#8310 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5001"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8310]=>
  object(stdClass)#8311 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5002"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8311]=>
  object(stdClass)#8312 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5003"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8312]=>
  object(stdClass)#8313 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5004"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8313]=>
  object(stdClass)#8314 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8314]=>
  object(stdClass)#8315 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8315]=>
  object(stdClass)#8316 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5007"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8316]=>
  object(stdClass)#8317 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8317]=>
  object(stdClass)#8318 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8318]=>
  object(stdClass)#8319 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5011"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8319]=>
  object(stdClass)#8320 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5012"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8320]=>
  object(stdClass)#8321 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8321]=>
  object(stdClass)#8322 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5014"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8322]=>
  object(stdClass)#8323 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5015"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8323]=>
  object(stdClass)#8324 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5016"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8324]=>
  object(stdClass)#8325 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5017"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8325]=>
  object(stdClass)#8326 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5018"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8326]=>
  object(stdClass)#8327 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5019"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8327]=>
  object(stdClass)#8328 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5020"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8328]=>
  object(stdClass)#8329 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5021"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8329]=>
  object(stdClass)#8330 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5022"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8330]=>
  object(stdClass)#8331 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5023"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8331]=>
  object(stdClass)#8332 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5024"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8332]=>
  object(stdClass)#8333 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8333]=>
  object(stdClass)#8334 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5026"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8334]=>
  object(stdClass)#8335 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5027"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8335]=>
  object(stdClass)#8336 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5029"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8336]=>
  object(stdClass)#8337 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5030"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8337]=>
  object(stdClass)#8338 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5031"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8338]=>
  object(stdClass)#8339 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5032"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8339]=>
  object(stdClass)#8340 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5033"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8340]=>
  object(stdClass)#8341 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5034"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8341]=>
  object(stdClass)#8342 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5035"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8342]=>
  object(stdClass)#8343 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5036"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8343]=>
  object(stdClass)#8344 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5037"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8344]=>
  object(stdClass)#8345 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5038"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8345]=>
  object(stdClass)#8346 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5039"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8346]=>
  object(stdClass)#8347 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5040"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8347]=>
  object(stdClass)#8348 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5041"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8348]=>
  object(stdClass)#8349 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5042"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8349]=>
  object(stdClass)#8350 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5043"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8350]=>
  object(stdClass)#8351 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5044"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8351]=>
  object(stdClass)#8352 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5045"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8352]=>
  object(stdClass)#8353 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5046"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8353]=>
  object(stdClass)#8354 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5047"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8354]=>
  object(stdClass)#8355 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5048"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8355]=>
  object(stdClass)#8356 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5049"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8356]=>
  object(stdClass)#8357 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5050"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8357]=>
  object(stdClass)#8358 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5051"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8358]=>
  object(stdClass)#8359 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5052"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8359]=>
  object(stdClass)#8360 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5053"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8360]=>
  object(stdClass)#8361 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5054"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8361]=>
  object(stdClass)#8362 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5055"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8362]=>
  object(stdClass)#8363 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5056"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8363]=>
  object(stdClass)#8364 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5057"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8364]=>
  object(stdClass)#8365 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5058"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8365]=>
  object(stdClass)#8366 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5059"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8366]=>
  object(stdClass)#8367 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5060"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8367]=>
  object(stdClass)#8368 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5061"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8368]=>
  object(stdClass)#8369 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5062"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8369]=>
  object(stdClass)#8370 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5063"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8370]=>
  object(stdClass)#8371 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5064"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8371]=>
  object(stdClass)#8372 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5065"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8372]=>
  object(stdClass)#8373 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5066"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8373]=>
  object(stdClass)#8374 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5067"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8374]=>
  object(stdClass)#8375 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5068"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8375]=>
  object(stdClass)#8376 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5069"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8376]=>
  object(stdClass)#8377 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5070"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8377]=>
  object(stdClass)#8378 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5071"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8378]=>
  object(stdClass)#8379 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5076"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8379]=>
  object(stdClass)#8380 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5077"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8380]=>
  object(stdClass)#8381 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5078"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8381]=>
  object(stdClass)#8382 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5082"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8382]=>
  object(stdClass)#8383 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5083"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8383]=>
  object(stdClass)#8384 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5084"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8384]=>
  object(stdClass)#8385 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5088"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8385]=>
  object(stdClass)#8386 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5089"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8386]=>
  object(stdClass)#8387 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5090"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8387]=>
  object(stdClass)#8388 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5094"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8388]=>
  object(stdClass)#8389 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5095"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8389]=>
  object(stdClass)#8390 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5096"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8390]=>
  object(stdClass)#8391 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5097"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8391]=>
  object(stdClass)#8392 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5098"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8392]=>
  object(stdClass)#8393 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5099"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8393]=>
  object(stdClass)#8394 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5100"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8394]=>
  object(stdClass)#8395 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5101"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8395]=>
  object(stdClass)#8396 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5103"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8396]=>
  object(stdClass)#8397 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5104"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8397]=>
  object(stdClass)#8398 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5105"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8398]=>
  object(stdClass)#8399 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5109"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8399]=>
  object(stdClass)#8400 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5110"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8400]=>
  object(stdClass)#8401 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5111"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8401]=>
  object(stdClass)#8402 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5113"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8402]=>
  object(stdClass)#8403 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5114"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8403]=>
  object(stdClass)#8404 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5115"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8404]=>
  object(stdClass)#8405 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5116"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8405]=>
  object(stdClass)#8406 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5117"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8406]=>
  object(stdClass)#8407 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5118"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8407]=>
  object(stdClass)#8408 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5119"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8408]=>
  object(stdClass)#8409 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5120"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8409]=>
  object(stdClass)#8410 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5121"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8410]=>
  object(stdClass)#8411 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5122"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8411]=>
  object(stdClass)#8412 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5123"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8412]=>
  object(stdClass)#8413 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5125"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8413]=>
  object(stdClass)#8414 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5126"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8414]=>
  object(stdClass)#8415 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5128"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8415]=>
  object(stdClass)#8416 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5129"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8416]=>
  object(stdClass)#8417 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5130"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8417]=>
  object(stdClass)#8418 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5132"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8418]=>
  object(stdClass)#8419 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5133"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8419]=>
  object(stdClass)#8420 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5134"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8420]=>
  object(stdClass)#8421 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5135"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8421]=>
  object(stdClass)#8422 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5137"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8422]=>
  object(stdClass)#8423 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5138"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8423]=>
  object(stdClass)#8424 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5139"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8424]=>
  object(stdClass)#8425 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5140"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8425]=>
  object(stdClass)#8426 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5141"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8426]=>
  object(stdClass)#8427 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5142"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8427]=>
  object(stdClass)#8428 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5143"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8428]=>
  object(stdClass)#8429 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5144"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8429]=>
  object(stdClass)#8430 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5145"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8430]=>
  object(stdClass)#8431 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5146"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8431]=>
  object(stdClass)#8432 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5147"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8432]=>
  object(stdClass)#8433 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5148"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8433]=>
  object(stdClass)#8434 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5149"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8434]=>
  object(stdClass)#8435 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5150"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8435]=>
  object(stdClass)#8436 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5151"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8436]=>
  object(stdClass)#8437 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5152"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8437]=>
  object(stdClass)#8438 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5153"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8438]=>
  object(stdClass)#8439 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5154"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8439]=>
  object(stdClass)#8440 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5155"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8440]=>
  object(stdClass)#8441 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5156"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8441]=>
  object(stdClass)#8442 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5157"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8442]=>
  object(stdClass)#8443 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5158"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8443]=>
  object(stdClass)#8444 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5159"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8444]=>
  object(stdClass)#8445 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5160"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8445]=>
  object(stdClass)#8446 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5161"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8446]=>
  object(stdClass)#8447 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5162"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8447]=>
  object(stdClass)#8448 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5163"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8448]=>
  object(stdClass)#8449 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5164"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8449]=>
  object(stdClass)#8450 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5165"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8450]=>
  object(stdClass)#8451 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5166"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8451]=>
  object(stdClass)#8452 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5167"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8452]=>
  object(stdClass)#8453 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5168"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8453]=>
  object(stdClass)#8454 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5169"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8454]=>
  object(stdClass)#8455 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5170"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8455]=>
  object(stdClass)#8456 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5171"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8456]=>
  object(stdClass)#8457 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5172"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8457]=>
  object(stdClass)#8458 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5173"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8458]=>
  object(stdClass)#8459 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5174"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8459]=>
  object(stdClass)#8460 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5175"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8460]=>
  object(stdClass)#8461 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5176"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8461]=>
  object(stdClass)#8462 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5177"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8462]=>
  object(stdClass)#8463 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5178"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8463]=>
  object(stdClass)#8464 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5179"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8464]=>
  object(stdClass)#8465 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5180"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8465]=>
  object(stdClass)#8466 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5181"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8466]=>
  object(stdClass)#8467 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5182"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8467]=>
  object(stdClass)#8468 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5183"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8468]=>
  object(stdClass)#8469 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5184"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8469]=>
  object(stdClass)#8470 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5185"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8470]=>
  object(stdClass)#8471 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5190"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8471]=>
  object(stdClass)#8472 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5191"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8472]=>
  object(stdClass)#8473 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5192"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8473]=>
  object(stdClass)#8474 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5193"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8474]=>
  object(stdClass)#8475 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5194"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8475]=>
  object(stdClass)#8476 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5195"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8476]=>
  object(stdClass)#8477 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5196"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8477]=>
  object(stdClass)#8478 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5197"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8478]=>
  object(stdClass)#8479 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5198"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8479]=>
  object(stdClass)#8480 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5199"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8480]=>
  object(stdClass)#8481 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5200"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8481]=>
  object(stdClass)#8482 (2) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5201"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8482]=>
  object(stdClass)#8483 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5202"
    ["hindamine"]=>
    string(37) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(34) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(37) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8483]=>
  object(stdClass)#8484 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5203"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(24) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(27) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8484]=>
  object(stdClass)#8485 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5204"
    ["hindamine"]=>
    string(57) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(52) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(57) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(57) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8485]=>
  object(stdClass)#8486 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5205"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(50) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(50) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(50) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8486]=>
  object(stdClass)#8487 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5206"
    ["hindamine"]=>
    string(32) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(29) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(30) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8487]=>
  object(stdClass)#8488 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5208"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["eesmrk"]=>
    string(85) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["sisu"]=>
    string(85) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
    ["vljund"]=>
    string(85) "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"
  }
  [8488]=>
  object(stdClass)#8489 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS5209"
    ["hindamine"]=>
    string(2) "xx"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "xx"
    ["sisu"]=>
    string(2) "xx"
    ["vljund"]=>
    string(2) "xx"
  }
  [8489]=>
  object(stdClass)#8490 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6000"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Eksam (suuline või kirjalik), praktikamapp ja arutelu."
    ["eesmrk"]=>
    string(317) "Kujundada õppijates teadmisi ja oskusi tundmaks ära toimetulekut takistavaid probleeme ning toetamaks laste ja perede igakülgset heaolu. Kinnistada õppijates teoreetilises ettevalmistuses saadud teadmisi ja oskusi tundmaks ära toimetulekut takistavaid probleeme ning toetamaks laste ja perede igakülgset heaolu."
    ["sisu"]=>
    string(1250) "Lapse ja ühiskonna vahelised seosed; EV Lastekaitse seadus, UNICEF-i Lapse Õiguste Konventsioon; peamised probleemid lastekaitses; lastekaitse põhimõtted; peamised töömeetodid lastekaitses (lastekaitsetöö kui peretöö; lastekaitsetöö psühhosotsiaalse tööna; võrgustikutöö põhimõtted lastekaitses; juhtumikorraldus); laste väärkohtlemine; kiusamine lasteaias ja koolis; laste sõltuvusprobleemid; laste hälbiv käitumine; laste käitumishäired; lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses; asendushoolduse võimalused ja vajadus; varajase sekkumise põhimõtted. Lastepraktika käigus õppija: omandab, lähtudes teoreetilistest eelteadmistest, praktilisi oskusi lastega suhtlemiseks, kinnistab ja süvendab teoreetilisi teadmisi lapsest, omandab uusi teadmisi, püstitab koostöös juhendajaga praktika üldeesmärkidest lähtudes individuaalsed eesmärgid praktikale, võtab praktika ajal osa koosolekutest ja ühisüritustest, valmistab õppevahendeid ja muud vajalikku tegelusteks, töötab asutusepoolse juhendajaga paralleelselt, järgides juhendaja juhiseid ja nõuandeid, abistades juhendajat, tehes temaga koos individuaal- ja rühmatööd. Praktika lõppedes viiakse õppijatele läbi praktikat kokkuvõttev ühisseminar."
    ["vljund"]=>
    string(748) "Aine lõppedes õppijad teavad lastekaitsega seotud seadusandlust; teavad ja tunnevad ära peamisi lastekaitse probleeme; teavad peamisi töömeetodeid ja toetusvõimalusi lastekaitses; on võimelised analüüsima klienditöös probleemide põhjuseid ning oskavad kavandada põhjuste analüüsist lähtuvalt adekvaatset tegevusplaani. Õppija oskab rakendada ja kasutab omandatud teoreetilisi teadmisi sotsiaaltöö teostamisel erinevates sotsiaalhoolekande asutustes klientide heaolu tagamisel. Oskab analüüsida ja hinnata oma tööd ning ennast meeskonna liikmena. Praktikant püstitab koostöös juhendajaga praktika üldeesmärkidest lähtuvalt individuaalsed eesmärgid ning teeb praktika lõppedes järeldused eesmärkide saavutamise kohta."
  }
  [8490]=>
  object(stdClass)#8491 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6001"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8491]=>
  object(stdClass)#8492 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6002"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8492]=>
  object(stdClass)#8493 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6003"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8493]=>
  object(stdClass)#8494 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6004"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8494]=>
  object(stdClass)#8495 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6005"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8495]=>
  object(stdClass)#8496 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6006"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8496]=>
  object(stdClass)#8497 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6007"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "--"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8497]=>
  object(stdClass)#8498 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6008"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8498]=>
  object(stdClass)#8499 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6009"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8499]=>
  object(stdClass)#8500 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6010"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8500]=>
  object(stdClass)#8501 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6011"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8501]=>
  object(stdClass)#8502 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6012"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8502]=>
  object(stdClass)#8503 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6013"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8503]=>
  object(stdClass)#8504 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TPS6014"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(1) "-"
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8504]=>
  object(stdClass)#8505 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6002"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Eksam: struktureeritud kirjalikud tööd, uurimistöö (intervjuu), ettekanne, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(228) "Luua eeldused tervikpildi kujunemiseks kehakultuurist ühiskonnas. Toetada ülevaate omandamist kehalise kasvatuse ja spordi arenguloost maailmas ja Eestis. Tutvustada spordiajaloo uurimismeetodeid ja nende rakendamisvõimalusi."
    ["sisu"]=>
    string(475) "Kehakultuur kui ühiskonna kultuuri osa. Spordiajalugu teadusena, spordiajaloo uurimismeetodid. Kehaline tegevus ja kehaline kasvatus ajaloo erinevatel perioodidel: esiajal, vanaajal, keskajal, uusajal ja uusimal ajal. Kaasaegse spordi teke ja areng. Olümpiamängud antiikajast tänapäevani, rahvusvaheline olümpialiikumine. Kehaline kasvatus ja sport Eestis. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; spordiajaloo alase intervjuu läbiviimine ja kirjalik vormistamine"
    ["vljund"]=>
    string(260) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab kehalise kasvatuse ja spordi arenguloo olulisemaid sündmusi maailmas ja Eestis; Mõistab kehakultuuri ühiskonna kultuuri osana; Suudab viia läbi spordiajaloo alase intervjuu, oskab kogutud andmeid kirjalikult esitada."
  }
  [8505]=>
  object(stdClass)#8506 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6003"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Eksam. Eksamile pääsemiseks on vajalik sooritada kollokvium, kontrolltöö ja koostada liigutustegevuse analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Luua eeldused inimkeha liigutuste anatoomilis-funktsionaalsete aluste omandamiseks Toetada treeningprotsessis bioloogiliste eelduste rakendamisoskuste kujundamist. Luua võimalused liigutustegevuse registreerimise printsiipide omandamiseks arvestades liigutuste ratsionaalsust, individuaalsust, variatiivsust, vigade kriteeriume, liigutuste õpetamise seaduspärasusi ja etappe."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Kursuse käigus kujundatakse arusaamad kehalise koormuse mõjust liikumiselundkonna arengule. Liikumise vabadusastmed. Liigeste liikuvus. Inimkeha kangsüsteemid. Keha antropomeetriline analüüs. Lihase töö, lihastöö liigid, lihase jõud, venitus, lõdvestus. Lihaste koostöö. Lihase meeleelundid. Tasakaaluelundi ehitus ja talitlus. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Kinesioloogia teoreetilised ja praktilised aspektid. Liigutuste registreerimissüsteemid, analüüsi metoodika, teaduslike uuringute tulemused selles valdkonnas. Liigutuste õpetamise eesmärgid. Kujundite integraalne süsteem kui liigitusõpetuse alus. Funktsionaalse anatoomia alused liigutuste õpetamisel. Liigutusvilumuse kujundamine. Liigutusmälu. Liigutusliku andekuse eeldused ja faktorid. Iseseisev töö: etteantud küsimustiku alusel seminarideks, kollokviumiks ja kontrolltööks valmistumine.Videoanalüüsi ettevalmistus, harjutuste esitlus seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tundes kehaehituse üldiseid põhimõtteid suudab optimaalselt planeerida treeningprotsessi; Oskab teadlikult suunata liigutusi saavutamaks maksimaalseid tulemusi ja vältimaks samas traumasid ning ülekoormust; Tunneb kaasaegseid elektroonilisi liigutuste registreerimise võimalusi ja programme ning oskab neid kasutada."
  }
  [8506]=>
  object(stdClass)#8507 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6004"
    ["hindamine"]=>
    string(78) "Eksam: abimaterjalidega kirjalikud tööd, essee, referaat, esitlus, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Luua tervikpilt sporditreeningust kui õppe-kasvatusprotsessist ja treeneritööks vajalikest pädevustest. Toetada sporditreeningu kavandamise, korraldamise ja juhtimise alaste teadmiste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(404) "Spordipedagoog, tema professionaalsus. Sportlik ettevalmistus, selle liigid. Sporditreeningu printsiibid, vahendid, meetodid ja koormus. Treeningtund, selle ülesehitus. Treenitus, selle kujunemine. Sporditreeningu planeerimine. Treeningprotsessi juhtimine ja kontroll. Spordieetika. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; essee, referaadi, treeningtunni kava ja spordipedagoogika mapi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(369) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi sporditreeningu ülesehitusest ja läbiviimisest, sporditreeningu juhtimisest ja kontrollist; Oskab koostada lihtsamaid treeningplaane; Mõistab treeneri rolli isiksuse kujundaja/ kasvatajana; Suudab hinnata enda spordipedagoogi tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid, omab valmisolekut end kutsealal täiendada."
  }
  [8507]=>
  object(stdClass)#8508 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6005"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Ainekursuse hinne kujuneb järgnevalt: projektikavand moodustab 20%, referaat 30% ja kirjalik eksam 50% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Spordi organisatsioonilise struktuuri, spordiorganisatsioonide juhtimise ning rahvusvaheliselt ja Eestis rakendatava sporditöö korralduse mõistmiseks vajalike teadmiste kujunemine. Spordiorganisatsioonilise töö analüüsimise ja projektikavandamise oskuse omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(299) "Veebipõhine kursus 75% ulatuses (IVA õpikeskkonnas), auditoorselt toimub viis loengut. Ainekursus koosneb neljast moodulist: spordi organisatsiooniline struktuur ja regulatsioon; väärtused ja eetika spordis; spordiorganisatsiooni töö korraldamine; spordiorganisatsiooni ressursid ja projektid."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - teab spordi reguleerimise vorme ja organisatsioonilist struktuuri; - mõistab spordiorganisatsioonide juhtimise ja neis tegevuste korraldamisega seotud problemaatikat; - suudab tuvastada spordiorganisatsioonide töös olulisi eetilisi küsimusi; - oskab analüüsida sporditöö korraldust ja koostada rahataotluse projekti."
  }
  [8508]=>
  object(stdClass)#8509 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6006"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Ainekursuse hinne kujuneb järgnevalt: artikli analüüs ja ettekanne moodustab 10%, essee 20%, seminarid 30% ning suuline eksam 40% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(314) "Anda üliõpilastele ülevaade spordisotsioloogias kasutatavatest teoreetilistest perspektiividest ja mõistetest. Aidata üliõpilastel kujundada „sotsioloogilist kujutlusvõimet“ kriitiliselt analüüsides spordi sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist ja ajaloolist konteksti Eestis ja teistes ühiskondades."
    ["sisu"]=>
    string(820) "Spordisotsioloogia ainestik, ülesanded, rakendused ja põhimõisted. Spordisotsioloogia koht sporditeaduste süsteemis ja ülevaade arengust. Spordi ajalooline evolutsioon. Kaasaegse spordi kujunemine ja struktuur. Sotsioloogilised teooriad ja sport. Sport ja sotsialiseerumine. Otsitakse vastuseid küsimustele: Millist rolli mängib sport ühiskonnas? Kuidas rass, rahvus, sugu, sotsiaalne klass ja seksuaalsus mõjutavad meie sportimisvõimalusi ja -kogemusi? Kas hälbimine on spordis kontrolli alt väljunud? Kas sport on laste jaoks või lapsed spordi jaoks? Spordi seosed teiste sotsiaalsete institutsioonidega: majandus, massimeedia, poliitika, religioon. Seminaride ja iseseisvate ülesannete (seminarilehed, artikli analüüs, essee) kaudu kujundatakse üliõpilaste kriitilise ja iseseisva mõtlemise oskust."
    ["vljund"]=>
    string(490) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab ja suudab eristada ning kasutada spordisotsioloogia teoreetilisi käsitlusi, mudeleid ja mõisteid; Oskab hinnata spordi ja teiste ühiskonna institutsioonide vahelisi seoseid ning sotsiaalseid protsesse; Suudab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda ning analüüsida spordi sotsiaalse tähendusega seotud teemade üle; Oskab väljendada end selgelt, nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [8509]=>
  object(stdClass)#8510 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6010"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Arvestus. Arvestuse aluseks on positiivne hinnang referaadile."
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Luua eeldused sotsioloogiliste mõtlemisinstrumentide omandamiseks, mis võimaldaks kriitiliselt arutleda põhiliste kehaga seotud perspektiivide ja teemade üle ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(685) "Kursusel otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: Mis on keha ning milline on keha seos personaalse ja kollektiivse identiteediga? Mis on need sotsiaalsed jõud, mis vormivad inimeste kehasid ja kehalisi kogemusi? Kuidas need jõud varieeruvad erinevatel ajaloolistel perioodidel? Kuidas teistsuguseid kehasid tajutakse, tõlgendatakse ja koheldakse? Keha käsitletakse sotsiaalselt konstrueerituna, kui sotsiaalse kontrolli ja regulatsiooni objektina ning kui kultuurilise ja sotsiaalse Teise muutlike kategooriate kandjana. Loengutele lisaks pakutakse teemakohaste filmide vaatamist. Iseseisva tööna tuleb lugeda kohustuslik lektüür ja kirjutada lektüüripõhine referaat."
    ["vljund"]=>
    string(283) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane: - teab ja mõistab kehasotsioloogia mõningaid võtmeteooriaid; - suudab kriitiliselt arutleda keha muutuva tähenduse üle ühiskonnas; - oskab rakendada sotsioloogilisi käsitlusi erinevatele küsimustele, mis seotud inimese kehaga ühiskonnas."
  }
  [8510]=>
  object(stdClass)#8511 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6011"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Arvestustöö ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Anda ülevaade peamistest mängu teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Kursus annab ülevaate põhilistest teoreetilistest küsimustest, mis seotud mängu ja mängude olemusega. Kursus algab küsimustega: kuidas määratleda „mängu“ ning miks inimesed mängivad. Käsitletakse klassikalisi, psühholoogilisi, antropoloogilisi, kultuuriloolisi ja filosoofilisi teooriaid, mis mängu olemust ja funktsioone on püüdnud avada. Iseseisva tööna tuleb lugeda kohustuslik kirjandus ja kirjutada essee."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab tähtsamate mängu teooriate põhisisu ja mõisteid; Suudab identifitseerida erinevaid teoreetilisi lähenemisi ja perspektiive; Oskab määratleda mängu rolli inimeste elus, kultuuris ja ühiskonnas."
  }
  [8511]=>
  object(stdClass)#8512 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6012"
    ["hindamine"]=>
    string(222) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktilises osas kontrollitakse üliõpilase korvpalli tehnikaelementide sooritamise oskust. Kirjalik osa näeb ette mänguprotokolli täitmist võistlusmängu olukorras."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused korvpallimängu lihtsamatest tehnikaelementidest, individuaalsest mängutaktikast, võistlusmäärustest ja väljakukohtunike ning sekretariaadi tegevusest."
    ["sisu"]=>
    string(150) "Korvpalli ründe- ja kaitsemängu tehnikaelemendid ja individuaalne mängutaktika. Sekretariaadi tegevus võitlustel. Korvpallivõistluste jälgimine."
    ["vljund"]=>
    string(220) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab sooritada korvpallimängu ründe- ja kaitsemängu erinevaid tehnikaelemente ning rakendada individuaalset mängutaktikat.Teab võistlusmäärusi ja oskab täita võitlusprotokolli."
  }
  [8512]=>
  object(stdClass)#8513 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6013"
    ["hindamine"]=>
    string(223) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikukst osast. Praktilises osas kontrollitakse üliõpilase tehnikaelementide sooritamise oskust. Kirjalikus osas tuleb esitada harjutusvara ja sooritada test võistlusmääruste kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused korvpalli keerulisemate individuaalsete tehnikaelementide omandamiseks. Lihtsamate õpitud tehnikaelementide ja individuaalse mängutaktika võtete kinnistamine ja täiustamine. Tutvustada korvpallivõistluste korraldamist ja läbiviimist. Omandada korvpalliharjutuste ülesmärkimise metoodika."
    ["sisu"]=>
    string(207) "Korvpalli ründe- ja kaitsemängu tehnikaelemendid ja individuaalne mängutaktika. Osalemine korvpallivõistluste organiseerimisel ja läbiviimisel. Harjutuste ülesmärkimise metoodika. Võistlusmäärused."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab praktiliselt sooritada korvpalli ründe- ja kaitsemängu tehnikaelemente ning orienteerub individuaalse kaitsemängu rakendamise võimalustes. Oskab koostada harjutusvara. Orienteerub võistluste korraldamisega seonduvas. Tunneb võistlumäärusi."
  }
  [8513]=>
  object(stdClass)#8514 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6014"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Arvestus: teoreetilises osas test, praktilises osas arvestatakse tundidest osavõttu."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused võrkpallimängu tehnikaalastest võtetest, mängutaktikast, võistlusmäärustest ja kohtunike tegevusest. Tutvustada võistluste korraldamist ja läbiviimist."
    ["sisu"]=>
    string(190) "Võrkpallimängu iseloomustus, mängijate funktsioonid, võistkonna moodustamine. Võrkpalli tehnikaalased võtted: liikumine, söödud, laskumised, pallingud, ründelöögid ja sulustamine."
    ["vljund"]=>
    string(152) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab võrkpalli tehnikat: ülalt ja altsööte, ründelööke, pallingut ja sulustamist. Tunneb võistlusmääruseid."
  }
  [8514]=>
  object(stdClass)#8515 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6015"
    ["hindamine"]=>
    string(101) "Arvestus. Võistlusprotokolli täitmine. Mänguoskuste täiustamine.Praktilistest tundidest osavõtt."
    ["eesmrk"]=>
    string(114) "Võrkpalli tehniliste võtete viimistlemine, mängutaktika täiustamine. Mänguoskuste arendamine ja kinnistamine."
    ["sisu"]=>
    string(228) "Võrkpalli tehniliste võtete analüüs, harjutuste valik, vigade parandamine, eneseanalüüs. Ründemängu ja kaitsemängu taktika. Sidemängija ja ründaja koostöö. Võistlusprotokolli täitmine. Mänguoskuste viimistlemine."
    ["vljund"]=>
    string(210) "Ainekursuse läbinud üliõpilane valdab võrkpalli tehnikat. On võimeline analüüsima ja kõrvaldama oma tehnikaalaseid vigu. Oskab rünnata ka madalaid ja kiireid tõsteid. Oskab täita võistlusprotokolli."
  }
  [8515]=>
  object(stdClass)#8516 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6016"
    ["hindamine"]=>
    string(60) "Arvestus: praktilises osas arvestatakse tundidest osavõttu."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Anda elementaarseid teadmisi treeningu tulemusel tekkinud muudatustest organismis. Painduvuse ja lihastreeningu alused. Toitumise alused. Arendada rühti, painduvust, koordinatsiooni ja lihaste jõudu."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Loengud: aeroobika ajalugu ja arengusuunad. Aeroobse treeningu printsiibid. Enesetreeningu alused. Praktilised tunnid: õige rühi arendamine. Üldarendavad harjutused. Painduvust, vastupidavust, tasakaalu ja koordinatsiooni arendavad harjutused, venitus- ja jõuharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(135) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab enesetreeningu aluseid ja üldarendavaid harjutusi. Oskab koordinatsiooni arendavaid harjutusi."
  }
  [8516]=>
  object(stdClass)#8517 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6017"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Arvestus: teoreetilises osas referaat, praktilises osas arvestatakse tundidest osavõttu."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Anda elementaarsed teadmised muutustest organismis treeningu tulemusel, lihaste venitamise põhimõtetest. Arendada rühti, painduvust, koordinatsiooni ja lihaste jõudu."
    ["sisu"]=>
    string(352) "Loengud: erinevad aeroobikastiilid. Kehaliselt aktiivse elustiili kujundamine. Praktilised tunnid: hüplemised ja hüpped paigal ja liikumisel. Laine- ja hooharjutused. Lõdvestusharjutused. Tantsulised liikumised, kombinatsioonid. Rütmiharjutused. Venitusharjutused. Aeroobika erinevate vormide harjutusvara: LOW, IMPACT AEROBIC, COMBO, FUNK AEROBIC."
    ["vljund"]=>
    string(162) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab ja oskab rütmiharjutusi; Oskab lõdvestusharjutusi ja venistusharjutusi; Tunneb aeroobika erinevate vormide harjutusvara."
  }
  [8517]=>
  object(stdClass)#8518 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6018"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Arvestus. Teoreetilises osas - test, praktilises osas arvestatakse tundidest osavõttu."
    ["eesmrk"]=>
    string(91) "Anda ülevaade atleetvõimlemise treeningu alustest, harjutuste praktilisest sooritamisest."
    ["sisu"]=>
    string(113) "Lihasvormid. Lihastegevuse alused. Arendatavad lihasrühmad. Tõstmistehnika alused. Ohutus: reeglid, abistamine."
    ["vljund"]=>
    string(51) "Seminarid, praktiline harjutamine, iseseisev töö."
  }
  [8518]=>
  object(stdClass)#8519 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6019"
    ["hindamine"]=>
    string(58) "Arvestus: kirjalik test; osavõtt praktilistest tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(76) "Individuaalse harjutusprogrammi koostamine. Optimaalse koormuse määramine."
    ["sisu"]=>
    string(101) "Painduvus ja selle arendamine. Rüht ja lihastasakaal. Toitumise põhimõtted. Lihasmass. Lihasjõud."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Seminarid, praktilised tunnid - individuaalse treeningukava järgi harjutamine."
  }
  [8519]=>
  object(stdClass)#8520 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6020"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Referaat. Ettekanne treeningu planeerimise ja analüüsi kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(148) "Sportliku eriala valikaine annab teadmised ja oskused sportimise rakenduslikust aspektist ning praktilised oskused valitud spordialaga tegelemisest."
    ["sisu"]=>
    string(170) "Teoreetiliste teadmiste ja erialaste oskuste ning vilumuste omandamine ja täiustamine valitud spordialal (ujumine, suusatamine, võimlemine, kergejõustik mt), treening."
    ["vljund"]=>
    string(223) "Kursuse läbinud üliõpilane: Oskab täita treeningpäevikut, mõistab selle vajalikkust; Oskab sooritada valitud spordiala tehnikaelemente; Oskab kasutada erialaseid harjutusi; Tunneb valitud spordiala võistlusmäärusi."
  }
  [8520]=>
  object(stdClass)#8521 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6021"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Esitada referaat. Ettekanne treeningu planeerimise ja analüüsi kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(151) "Sportliku eriala valikaine annab teadmised ja oskused sportimise teoreetilistest aspektidest ning praktilised oskused valitud spordialaga tegelemisest."
    ["sisu"]=>
    string(162) "Teaduslike uuringute tulemuste ja erialaste võimete omandamine ja täiustamine valitud spordialal (ujumine, suusatamine, võimlemine, kergejõustik jt) treening."
    ["vljund"]=>
    string(253) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab praktiliselt sooritada erialaseid tehikaelemente, oskab koostada harjutusvara. Oskab anda ülevaadet loetud erialase teaduskirjanduse kohta. Orienteerub võistluste korraldamisega seonduvas. Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8521]=>
  object(stdClass)#8522 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6022"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "•luua võimalused kergejõustiku harrastamiseks. •kergejõustikualade tehnika algõpetus. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(131) "Õppeaine raames tegeletakse järgmiste kergejõustiku aladega: kiir-ja tõkkejooks, kaugus-, kõrgus-, kolmikhüpe ja kuulitõuge."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Ainekursuse läbinud tudeng: •omab ettekujutust kergejõustiku treeningust. •suudab sooritada eelpool loetletud kergejõustiku alasid kergendatud tingimustes (nt kergem kuul, lühendatud hoojooks, madalamad tõkked, lühemad tõkke vahed) •tunneb põhiosa kergejõustiku võistlusmäärustest (määrus 160-263)."
  }
  [8522]=>
  object(stdClass)#8523 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6023"
    ["hindamine"]=>
    string(80) "Arvestus.Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "•luua võimalused kergejõustiku harrastamiseks. •kergejõustikualade tehnika algõpetus. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Õppeaine raames tegeletakse järgmiste kergejõustiku aladega: kiir-ja tõkkejooks, kaugus-, kõrgus-, kolmik,- ja teivashüpe ja kuulitõuge."
    ["vljund"]=>
    string(318) "Ainekursuse läbinud tudeng: •omab ettekujutust kergejõustiku treeningust. •suudab sooritada eelpool loetletud kergejõustiku alasid kergendatud tingimustes (nt kergem kuul, lühendatud hoojooks, madalamad tõkked, lühemad tõkke vahed) •tunneb põhiosa kergejõustiku võistlusmäärustest (määrus 160-263)."
  }
  [8523]=>
  object(stdClass)#8524 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6025"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Arvestus. Osalemine seminaridel ning praktilistes tundides(40%), referaat-ettekanne treeningu planeerimise ja analüüsi kohta (20%), ühe valikulise tervisespordiala praktiline valdamine ning õpetamisoskus (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Anda teoreetilised teadmised ning praktiline kogemus tervisespordi ja liikumisharrastuse alal ning omandada süvendatud oskused vähemalt ühe ala praktiliseks õpetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(830) "Kehaline koormus ning selle mõju organismile. Tervisesport ja liikumisharrastus. Sport ja liikumisharrastus erineva tervisliku seisundi ja treenitusega inimestel. Regulaarne liikumine ja vastupidavus. Vastupidavustreeningu põhiprintsiibid. Optimaalse koormuse määramine. Treeningmeetodid ning treeningvahendid. Treeningu kestvus ning intensiivsus, selle määramine. Treeningu tsüklilisus, koormus ja puhkus. Kehaliste võimete ning treenituse hindamine. Treeningpäevik. Osalemine üritustel ja rahvaspordi- võistlustel. Tervisesportlase toitumine ning taastumine. Vanemaealiste liikumisharrastus. Treeningtingimused ning liikumispaigad. Erinevad liikumisharrastuse alad välitingimustes (käik, jooks, kepikõnd, murdmaa-suusatamine, jalgrattasõit, rulluisutamine) ning nende lühiiseloomustus ja sobivus tervisespordina."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Kursuse läbinud üliõpilane omab teoreetilisi teadmisi tervisespordi alustest ning praktilist kogemust erinevatel välisliikumise aladel."
  }
  [8524]=>
  object(stdClass)#8525 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6026"
    ["hindamine"]=>
    string(246) "Eksam. Nõuded: Põhivõimlemise oskussõnad ja harjutuste kirjeldamine - kirjalik test. Rivi- ja korraharjutused - kirjalik test. Riist- ja akrobaatika harjutuste oskussõnad ja kirjeldamine. Harjutuskavad ja rühmakava - praktiline sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Võimlemisharjutuste, riviteadmisi ja koordinatsiooniharjutuste sooritamise oskus. Üliõpilane peab teadma ja oskama kasutada põhivõimlemisalaseid oskussõnu ja kirjeldada harjutusi."
    ["sisu"]=>
    string(264) "Põhivõimlemine: üldarendavad harjutused vahenditeta ja vahenditega. Põhivõimlemise oskussõnad ja harjutuste kirjeldamine. Akrobaatika, hüpped, harjutuskombinatsioonid aladel. Rivi- ja korraharjutused. Rühmakava koostamine. Ohutusnõuded võimlemise tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(115) "Loengud, seminarid, praktiline harjutamine, iseseisev töö: põhivõimlemise oskussõnad, harjutuskombinatsioonid."
  }
  [8525]=>
  object(stdClass)#8526 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6028"
    ["hindamine"]=>
    string(190) "Praktiline eksam – kompleksujumine aja normatiivile. Eksamile pääsemiseks tuleb sooritada spetsiaalsed metoodilised harjutused kõigi nelja sportliku ujumisviisi tehnika kontrollimiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(167) "Luua tingimused nelja sportliku ujumisviisi - rinnulikrooli, selilikrooli, rinnulibrassi ja liblikujumise tehnika omandamiseks ning õpetamise metoodikaga tutvumiseks."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Ujumisviiside tehnika teoreetiliste aluste ning sportlike ujumisviiside tehnika omandamine. Metoodilised harjutused tehnika omandamiseks. Vead liigutustegevuses, nende põhjused ja kõrvaldamise viisid."
    ["vljund"]=>
    string(143) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - On omandanud sportlike ujumisviiside tehnika - On tutvunud sportlike ujumisviiside õpetamise metoodikaga."
  }
  [8526]=>
  object(stdClass)#8527 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6030"
    ["hindamine"]=>
    string(430) "Hindeline arvestus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas tuleb sooritada test programmis olevate kergejõustikualade teooria ja võistlusmääruste kohta. Praktlises osas hinnatakse nende alade erialaste harjutuste ja terviksoorituse tehnikat. Mõlemad arvestuse osad peavad olema sooritatud aine läbimiseks positiivsele hindele. Aine hinne moodustub 2/3 praktilise osa ja 1/3 teoreetilise osa hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(166) "Anda üliõpilastele kooli kehalise kasvatuse tunnis enim õpettavatest kergejõustikualadest - kiirjooksust, kaugus- ja kõrgushüppest, kuulitõukest, palliviskest."
    ["sisu"]=>
    string(231) "Kergejõustikualade (kiir-, teatejooksu, kaugus-, kõrgushüppe, kuulitõuke, palliviske) tehnika, didaktika ja erialased harjutused, võistlusmäärused. Alade soorituses sagedamini esinevad vead, nende põhjused ja kõrvaldamine."
    ["vljund"]=>
    string(190) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: On omandanud programmis olevate kergejõustikualade tehnika; Tunneb programmis olevate kergejõustikualade metoodikat; Oskab kasutada erialaseid harjutusi."
  }
  [8527]=>
  object(stdClass)#8528 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6032"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Hindamine toimub teooria osas kirjaliku kontrolltöö põhjal (20%). Praktilist osa hinnatakse õppelaagri (60 %), sellele järgneva rühmatöö ( 20 %) põhjal ja selle alusel antakse koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Anda teoreetilistel loengutel ja seejärel praktilises õppelaagris ja õppekäikudega algteadmised ja oskused murdmaasuusatamisest, selle harrastamisest. Anda baasteadmised ja oskused suusatamise õpetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(453) "Suusatamise üldine iseloomustus ja areng. Suusatamise varustus, valik ja hooldus. Õppepaigad, nende valik ja hooldus. Ohutus suusatamisel. Suusatamisviisid, nende algõpetus ja didaktika. Suusatamisviiside praktiline sooritus ja tegevuse analüüs. Suusatamise õpetamise metoodika. Omandatud liikumisviiside praktiline kasutamine liikumisel maastikul. Eesti murdmaasuusatamiskeskuste ja harrastustegevusega tutvumine. Suusamatk ja selle korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Kursuse läbinu: Omandab teadmised ja oskused suusatamisest, selle õpetamisest; Läbi praktiliste tundide õppelaagris oskuse rakendada omandatut nii isiliku harrastusena kui õpetada ala teistele."
  }
  [8528]=>
  object(stdClass)#8529 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6033"
    ["hindamine"]=>
    string(313) "Hindeline arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikukst osast. Praktilises osas kontrollitakse erinevate korvpalli tehnikaelementide sooritamise oskust. Kirjalik osa näeb ette harjutusvara koostamist (100harjutust) ja esitamist. Kirjaliku testi sooritamist korvpallielementide tehnikast ja võistlusmäärustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua tingimused kehalise kasvatuse õpetajale vajalike korvpalli tehnikaelementide praktilise sooritamisoskuse kujundamiseks, individuaalse mängutaktika ja harjutusvara ülesmärkimise metoodika omandamiseks ning võistlusmääruste tundmaõppimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(180) "Korvpalli individuaalsed ründe- ja kaitsemängu tehnikaelemendid, individuaalne mängutaktika. Võistlusmäärused, mänguprokolli täitmine. Harjutuste ülesmärkimise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(227) "Ainekursuse läbinud üliõpilane : Oskab sooritada korvpalli individuaalseid tehnikaelemente; Orienteerub individuaalses ründemängu taktikas; Oskab koostada harjutusvara ja täita mänguprotokolli; Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8529]=>
  object(stdClass)#8530 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6035"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Hindeline arvestus. Teoreetiline osa - test, harjutusvara, õpimapp; praktiline osa - kombineeritud tehnika harjutused võrkpallis."
    ["eesmrk"]=>
    string(357) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks võrkpalli ajaloost, võistkondliku ründe- ja kaitsemängu taktikast, erinevatest võistlussüsteemidest Anda ülevaade võrkpallimängust maailmas ja Eestis. Toetada praktiliste kogemuste omandamist võrkpalli tunni ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, analüüsiks. Tutvustada võistluste korraldamist ja läbiviimist."
    ["sisu"]=>
    string(336) "Võrkpallimängu areng ja levik. Võrkpalli tehnika - liikumine, ülaltsöödud, altsöödud, laskumised, pallingud, ründelöögid, sulustamine. Võrkpalli mängutaktika ja selle areng. Tänapäevane ründemängu ja kaitsemängu taktika. Võistlusmäärused. Võistlussüsteemid. Kohtuniku tegevus. Võistluste jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(232) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab demonstreerida ja õpetada võrkpalli tehnika elemente. Orienteerub võrkpallimängu taktikas. Oskab läbi viia võrkpallivõistlust ja täita võistlusprotokolli. Tunneb võistlusmääruseid."
  }
  [8530]=>
  object(stdClass)#8531 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6037"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestus: Omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamine sportlikus võitlussimulatsioonis (näide 2010. a kursusest http://vimeo.com/22605459)"
    ["eesmrk"]=>
    string(174) "Anda ülevaade ja teoreetilised teadmised kahevõitluse ning erinevate võitlussituatsioonide kohta. Arendada reaalses kahevõitluses rakendamiseks praktilisi võitlusoskusi."
    ["sisu"]=>
    string(375) "Üldine lähenemine sportliku vabavõitluse (MMA) põhjal. Võitlusdistantsid ja nende võimalused, ohud ja eripärad. Realistlik võitlussituatsioon vs müüdid filmidest ja võitluskunstidest. Võitlusspordialade rakendusvõimalused enesekaitsesituatsioonis. Universaalsed ja fundamentaalsed põhimõtted ning tehnikad - püstivõitluses, lähivõitluses ja maasvõitluses."
    ["vljund"]=>
    string(248) "Õppeaine läbinud tudeng: Suudab adekvaatselt hinnata ohu- või võitlusolukorda ning enesekaitseks erinevate tegevuste rakendamise võimalusi, võimalikkust ja vajalikkust. Omab algteadmisi ja tehnilisi oskusi sportliku vabavõitluse (MMA) kohta."
  }
  [8531]=>
  object(stdClass)#8532 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6038"
    ["hindamine"]=>
    string(134) "Eksam. Eksamihinde saamise eelduseks on matka programmi koostamine ja selle edukas esitamine seminaris, praktilisest matkast osavõtt."
    ["eesmrk"]=>
    string(429) "Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade looduses liikumise põhimõtetest filosoofiast, eetikast ning looduses liikumise korraldamise teoreetilistest alustest ja metoodikast. Käsitletakse erinevate looduses liikumise viiside spetsiifikat ning matkamise võimalusi Eestis ja lähipiirkonnas. Üliõpilased läbivad praktilise matka Üliõpilased läbivad praktilise, valikuliselt jalgsi- jalgratta-, vee-, koopa- või suusamatka."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Matkagrupi komplekteerimine, matkaliigi, sihtkoha valik ja matka planeerimine. Ülevaade matkaliikide spetsiifikast: jalgsimatkad, veematkad, jalgrattamatkad, koopamatkad, suusamatkad. Matkatehnika ja orienteerumine. Laagripaiga valik. Varustus ja toidu valmistamine. Looduses liikumine, igaüheõigus. Ohutustehnika matkal. Esmaabi matkal. Matkagrupi juhtimine, matkapsühholoogia. Iseseisev töö: iga üliõpilane peab loengus omandatud teadmiste põhjal koostama vähemalt kahe päevase matka programmi, mis sisaldab matka eesmärgi, matkaliigi, marsruudi, varustuse ja sihtgrupi kirjeldust ning eelarvet."
    ["vljund"]=>
    string(299) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb looduses liikumise põhimõttteid, filosoofiat, eetikat ja seadusandlust. Oskab analüüsida matkagrupi võimeid ning oskusi. Oskab planeerida iseseisvalt vähemalt kahe päevast matka. Oskab analüüsida matka atraktiivsuse komponente ja võimalikke riske."
  }
  [8532]=>
  object(stdClass)#8533 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6039"
    ["hindamine"]=>
    string(248) "Arvestus koosneb kirjalikust ja praktilisest osast. Kirjalik osa koosneb võistluse/ürituse juhendi koostamisest ja testist. Praktilises osas tuleb läbida orienteerumisrada, tegutseda kohtunikuna, paigaldada orienteerumisvõistluse/ürituse rada."
    ["eesmrk"]=>
    string(220) "Luua eeldused erinevate orienteerumisalade baasteadmiste omandamiseks. Luua võimalused praktiliste oskuste kujunemiseks võistlusreeglite selgitamise, radade ettevalmistamise ja võistluste/ürituste läbiviimise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(304) "Orienteerumise olemus, erinevate alade sisu ja areng. Orienteerumis- ja märkevahendid. Tehnikaelemendid. Võistluste/ürituste korraldamine, võistlusreeglite selgitamine, radade planeerimine vastavalt alale ja eale. Praktiline tegutsemine kohtunikuna, rajameistrina. Võistluste läbiviimise analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(567) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb põhilisi märke- ja orienteerumisvahendeid(kaarti, kompassi) ja oskab neid käsitseda; Teab erinevate orienteerumisalade põhiprintsiipe; Tunneb erinevate orienteerumisalade võistlusmäärusi; Suudab läbida orienteerumisrada, kasutades erinevaid tehnikaelemente; Valdab orienteerumise õpetamise metoodikat; Suudab läbi viia erinevate orienteerumisalade võistlusi, rakendada erinevaid stardiviise; Oskab tegutseda kohtunikuna/rajameistrina; Oskab analüüsida võistluse korraldust ja radade vastavust võistlusklassile."
  }
  [8533]=>
  object(stdClass)#8534 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6040"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Arvestus on praktiline ja hinnatakse õppetöö käigus omandatud praktilisi oskusi ja võistluste korraldamisega saadud teadmisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(311) "Luua tingimused baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks erinevatest sportmängudest ja liikumismängudest, nende tehnikaelementidest ja taktikalistest võimalustest. Luua eeldused erinevate sportmängude rahvusvaheliste võistlusmääruste omandamiseks ja nendele tuginedes võistluste korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Erinevate sportmängude – jalgpall, pesapall, rannavõrkpall, tänavakorvpall, sulgpall jm – lihtsamate tehnikaelementide, individuaalse ja võistkondliku taktika omandamine. Rahvusvaheliste võistlusmääruste tundmaõppimine. Kaasosalus õppetöö raames korraldatavate võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuginedes erinevatele võistlussüsteemidele. Tegutsemine kohtunikuna."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab ja oskab käsitletud sportmängude lihtsamaid tehnikaelemente, individuaalset ja võistkondlikku taktikat; Teab omandatud sportmängude võistlusmäärusi; Oskab korraldada nendes sportmängudes võistlusi."
  }
  [8534]=>
  object(stdClass)#8535 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6041"
    ["hindamine"]=>
    string(130) "Arvestus on praktiline ja hinnatakse õppetöö käigus omandatud praktilisi oskusi ja võistluste korraldamisega saadud teadmisi."
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Luua tingimused baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks erinevatest sportmängudest, nende tehnikaelementidest ja taktikalistest võimalustest. Luua eeldused erinevate sportmängude rahvusvaheliste võistlusmääruste omandamiseks ja nendele tuginedes võistluste korraldamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(393) "Erinevate sportmängude – jalgpall, pesapall, rannavõrkpall, tänavakorvpall, sulgpall jm – lihtsamate tehnikaelementide, individuaalse ja võistkondliku taktika omandamine. Rahvusvaheliste võistlusmääruste tundmaõppimine. Kaasosalus õppetöö raames korraldatavate võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuginedes erinevatele võistlussüsteemidele. Tegutsemine kohtunikuna."
    ["vljund"]=>
    string(246) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab ja oskab käsitletud sportmängude lihtsamaid tehnikaelemente, individuaalset ja võistkondlikku taktikat; Teab omandatud sportmängude võistlusmäärusi; Oskab korraldada nendes sportmängudes võistlusi."
  }
  [8535]=>
  object(stdClass)#8536 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6042"
    ["hindamine"]=>
    string(257) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktilises osas tuleb üliõpilasel valida ja läbi viia kaks erinevat liikumismängu ja kaks teatevõistlust. Kirjalikult esitada kõikide õppeaine raames läbiviidud liikumismängud ja teatevõistlused"
    ["eesmrk"]=>
    string(376) "Luua tingimused erinevate liikumismängude valiku põhiprintsiibide ja mänguliikide baasteadmiste omandamiseks. Luua eeldused liikumismängude õpetamise, reeglite selgitamise ja mängu juhtimise oskuste kujundamiseks. Omandada mängude läbiviimise ja varieerimise oskused. Toetada analüüsioskuste kujunemist vastavate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(269) "Mängude didaktika. Mängude liigid ja valik. Liikumismängude valik vastavalt eale ja eesmärgile. Mängude läbiviimine, reeglite selgitamine, võistkondadesse jaotamine, mängu juhtimine, kokkuvõtete tegemine. Sportmängudele juurdeviivad mängud. Teatevõistlused."
    ["vljund"]=>
    string(281) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab liikumismängude põhiprintsiipe ja mänguliike; Teab liikumismänge ja suudab rakendada nende erinevaid kasutamisvõimalusi; Valdab erinevate liikumismängude õpetamise metoodikat; Oskab analüüsida liikumismängude mängude läbiviimist."
  }
  [8536]=>
  object(stdClass)#8537 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6043"
    ["hindamine"]=>
    string(129) "Hindamisvormiks on arvestus, mis koosneb järgmistest osadest: test, praktilise osa hindamine supervisiooni käigus õppelaagris."
    ["eesmrk"]=>
    string(95) "Luua eeldused teoreetiliste baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks mäesuusatamises."
    ["sisu"]=>
    string(420) "Mäesuusatamise ja lumelauaharrastuse üldine iseloomustus ja ajalooline areng. Mäesuusatamise ja lumelaua varustus, valik ja hooldus. Ohutus mäesuusatamises. Õppepaigad, nende valik ja hooldus. Mäesuusatamise ja lumelaua algõpetus ja elementide praktiline sooritus. Omandatud liikumisviiside praktiline kasutamine. Lihtsa slaalomiraja läbimine. Tutvumine suusakeskuste rekreatiivse tegevusega. Töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(562) "Aine läbinud üliõpilane... • tunneb mäesuusatamise eripärasid ning harrastamisvõimalusteks tagatud tingimusi; • teab ja kasutab mäesuusatamise turvalisust tagavaid käitumisreegleid; • tunneb ja oskab kasutada mäesuusavarustust: selle valikut, kasutamist ja hooldamist • teab ja oskab kasutada mäesuusatamise algõpetuse põhimõtted; • suudab demonstreerida sujuvat mäesuusatamise oskust lihtsamatel ettevalmistatud märgistatud nõlvadel; • demonstreerib võimet kasutada mäesuusatamise tehnilisi põhioskusi kõigis nõutud tingimustes."
  }
  [8537]=>
  object(stdClass)#8538 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6044"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Arvestus koosneb kahest harjutuste kombinatsioonist. Üliõpilasel tuleb sooritada ainekursuse käigus õpitud harjutused teatud järjekorras. Kombinatsioone hinnatakse eraldi."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused uisutamisalase algõpetuse omandamiseks nii teoreetilise kui praktiliste tegevuste kaudu. Luua eeldused uisuvarustuse hooldamise ja kasutamise omandamiseks nii teoorias kui ka praktikas. Toetada uisutamise põhiprintsiipide ja baasharjutuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(339) "Uisutamise algõpetuse teooria tundides käsitletakse uisutamise varustust, uisutamise alasid, algõpetuse metoodika aluseid, sõidutehnikat, võistluste korraldamist, hindamist ja hindamisprotokollide koostamist. Praktilistes tundides läbitakse algõpetuse kursus, mis hõlmab iluuisutamise baasharjutusi ja arvestuslikke kombinatsioone."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab valida ja hooldada uisutamisvarustust. On omandanud uisutamise põhiprintsiibid ja baasharjutused On omandanud algõpetuse metoodika. Oskab lugeda ja saab aru hindamisprotokollist. Oskab eristada uisutamise elemente."
  }
  [8538]=>
  object(stdClass)#8539 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6047"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktilises osas tuleb üliõpilasel läbi viia 2 erinevat mängu ja kirjalikus osas esitada õpimapp kõikide ainekursuse käigus tutvustatud ja läbiviidud mängude kohta."
    ["eesmrk"]=>
    string(428) "Luua tingimused sport- ja liikumismängude mängureeglite, mängude läbiviimist ja võistluste korraldamist erinevale kontingendile erinevates tingimustes omandamiseks. Toetada põhiprintsiipide ja erinevate mänguliikide baasteadmiste omandamist. Omandada mängude läbiviimise teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Toetada analüüsioskuste kujunemist omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(274) "Erinevate mängude ja mänguliikide baasteadmiste omandamine. Mängude ettevalmistamine ja läbiviimine tuginedes erinevatele võistlussüsteemidele.Tutvumine võistlusmäärustega. Võistlusprotokollide täitmine ja tegutsemine kohtunikuna. Mängude läbiviimise analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Ainekursuse läbinud üliõpilased: Teavad erinevate mängiliikide põhiprintsiipe ja omavad baasteadmisi; Teavad erinevate mängude võistlusmäärusi; Suudavad läbi viia erinevaid sport - ja liikumismänge ja korraldada turniire rakendades erinevaid võistlussüsteeme; Oskavad tegutseda kohtunikuna; Oskavad analüüsida mängude korraldust ja läbiviimist."
  }
  [8539]=>
  object(stdClass)#8540 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6048"
    ["hindamine"]=>
    string(94) "Testi sooritamine: põhivõimlemise oskussõnad; rivitöö. Praktiline harjutuste sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(259) "Üliõpilaste kehaline arendamine, teada ja osata kasutada põhivõimlemise harjutusvara kehalise arendamise eesmärgil. Omandada nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi võimlemise, aeroobika ja tantsu eristiilidest, õpetada tervisesportlaste nõustamist."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Põhivõimlemine: üldarendavad ja kehakooli harjutused vahenditeta ja vahenditega. Algteadmised rivi- ja korraharjutustest. Rakenduslikud harjutused: akrobaatika (tirelid, kätelseis, akrobaatilise mängu vormid), hüpped trampetilt. Tasakaalu- ja ronimisharjutused., toengud, ripped, eneseabistamise võtted. Aeroobika põhialused, põhisammud, eristiilid, tants läbi aegade, erinevad tantsustiilid."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Tunneb võimlemisharjutuste õpetamise metoodikat. Üliõpilane oskab aeroobika põhisammustikku ja suudab koostada kombinatsioone. Oskab sooritada erinevaid tantsustiile ja tantsu kombinatsioone."
  }
  [8540]=>
  object(stdClass)#8541 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6049"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Arvestus koosneb spetsiaalsetest harjutustest omandatud oskuste taseme kontrollimiseks."
    ["eesmrk"]=>
    string(176) "Omandada nelja sportliku ujumisviisi - rinnulikrooli, selilikrooli, rinnulibrassi ja delfiiniujumise tehnika, osata päästa uppujat ning abistada vees hätta sattunud inimest."
    ["sisu"]=>
    string(391) "Veega kohanemise harjutused. Mängud vees. Rinnulikrooli, selilikrooli, rinnulibrassi ja delfiiniujumise tehnika omandamine. Metoodilised harjutused ujumisviiside õpetamiseks. Vead liigutustegevuses, nende põhjused ja kõrvaldamise viisid. Ohutus veespordiga tegelemisel. Vetelpääste. Väsinud ujuja abistamine. Iseseisva tööna vette väljahingamise omandamine (praktiline harjutamine)"
    ["vljund"]=>
    string(92) "Omandatakse erinevate ujumisviiside tehnika ning vees ohtusattunud inimese abistamise oskus."
  }
  [8541]=>
  object(stdClass)#8542 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6050"
    ["hindamine"]=>
    string(196) "Hindamine toimub teooria osas kirjaliku kontrolltöö põhjal (20%). Praktilist osa hinnatakse õppelaagri (60 %), sellele järgneva rühmatöö ( 20 %) põhjal ja selle alusel antakse koondhinne."
    ["eesmrk"]=>
    string(154) "Anda teoreetilistel loengutel ja seejärel praktilises õppelaagris ja õppekäikudega algteadmised ja oskused murdmaasuusatamisest, selle harrastamisest."
    ["sisu"]=>
    string(440) "Suusatamise üldine iseloomustus ja areng. Suusatamise varustus, valik ja hooldus. Õppepaigad, nende valik ja hooldus. Ohutus suusatamisel. Suusatamisviisid, nende algõpetus. Suusatamisviiside praktiline sooritus ja tegevuse analüüs. Suusatamise õpetamise metoodika. Omandatud liikumisviiside praktiline kasutamine liikumisel maastikul .Eesti murdmaasuusatamiskeskuste ja harrastustegevusega tutvumine. Suusamatk ja selle korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(198) "Kursuse läbinu: Omandab teadmised ja oskused suusatamisest, selle õpetamisest; Läbi praktiliste tundide õppelaagris oskuse rakendada omandatut nii isiliku harrastusena kui õpetada ala teistele."
  }
  [8542]=>
  object(stdClass)#8543 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6056"
    ["hindamine"]=>
    string(72) "Eksam: abimaterjalidega kirjalik töö, simulatsioon, aruanne, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(207) "Kujundada tervikpilt laste liigutuslikust arengust ja seda toetavast kehalisest kasvatusest; Luua eeldused laste kehalise kasvatuse korraldamiseks: toetada vajalike teadmiste, oskuste ja võimete kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(515) "Kehaline aktiivsus, selle mõju kasvavale organismile. Eriealiste laste kehalise kasvatuse eesmärk, printsiibid, vahendid ja meetodid. Laste kehalise kasvatuse vormid. Erinevate kehaliste harjutuste õpetamise metoodika. Laste kehalise töövõime arendamine. Kehalise kasvatuse planeerimine. Lapsed ja sport. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine; mängude ja harjutuste õpetamise kava, laste liikumistunni töökava ja spordiürituse juhendi koostamine, kehalise kasvatuse (harjutusvara) mapi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(360) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi laste liigutuslikust arengust, koolieelikute kehalisest kasvatusest ja selle korraldamisest; Oskab koostada tunni töökava ja tunnivälise ürituse juhendit; Suudab läbi viia liikumismänge ja üldarendavaid võimlemisharjutusi, Suudab analüüsida enda ja kaaslaste tegevust kehaliste harjutuste õpetamisel."
  }
  [8543]=>
  object(stdClass)#8544 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6058"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktiline osa sisaldab kolme erineva mängu jälgimist ja osalemist võistluste korraldamisel. Kirjalikus osas tuleb esitada jälgitud mängude analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(297) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kinnistamiseks korvpalli grupilise ja võistkondliku ründe- ning kaitsemängu osas. Luua tingimused võistluste jälgimiseks ja võistlustulemuste analüüsimiseks. Toetada võistluste organiseerimise praktiliste oskuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(257) "Korvpalli grupilise ja võistkondliku ründe- (kiir-, varajane- ja positsiooniline) ja kaitsemängu (mees-mees,maa-ala,kombineeritud, pressing) teostamise võimalused. Võistlusmängude jälgimine ja analüüs. Kaasosalus korvpallivõistluste korraldamises."
    ["vljund"]=>
    string(245) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi ja praktilisi oskusi korvpalli grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu rakendamise osas; Oskab analüüsida võistlusmänge ja teha järeldusi; Oskab organiseerida korvpallivõistlusi."
  }
  [8544]=>
  object(stdClass)#8545 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6059"
    ["hindamine"]=>
    string(207) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktiline osa sisaldab kolme erineva mängu jälgimist ja osalemist võistluste korraldamisel. Kirjalikus osas tuleb esitada jälgitud mängude analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(365) "Luua eeldused õpitud keerulisemate korvpalli indivduaalsete tehnikaelementide ja mängutaktika täiustamiseks ja kinnistamiseks. Anda teoreetilised teadmised ja praktilised oskused grupilise- ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu rakendamise võimaluste kohta. Toetada analüüsioskuse kujunemist omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Korvpalli ründe- ja kaitsemängu keerulisemad individuaalsed tehnikaelemendid ja mängutaktika. Grupiline ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu tegevuse taktika. Võistlusmängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Valdab keerulisemaid individuaalseid tehnikaelemente ja mängutaktikat; Omab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi grupilise- ja võistkondliku ründe- ja kaisemängu rakendamise osas; Oskab analüüsida võistlusmängu."
  }
  [8545]=>
  object(stdClass)#8546 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6060"
    ["hindamine"]=>
    string(63) "Eksam - kirjalikud tööd ja praktiline harjutuste sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Klassiõpetajale vajalike kehalise kasvatuse alaste teadmiste ja oskuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(536) "I ja II kooliastme õpilaste kehalise ja motoorse arengu iseärasused, nende loomulik liikumisvajadus ja -aktiivsus. Kehaline kasvatus õppekava osana, selle integreerimise võimalused teiste õppeainetega. Klassiõpetaja osa õpilaste tervisekäitumise kujundamisel, nende kehalise aktiivsuse tõstmisel. Üldhariduskooli kehalise kasvatuse ainekava: kehalist kasvatust reglementeerivad dokumendid. Põhivõimlemine. Rakenduslikud harjutused. Mängude teooria ja metoodika. Tunniväline töö kehalises kasvatuses. Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(196) "Loengud (10), praktiline harjutamine (20), isesisev töö. Üliõpilane oskab sooritada programmis nõuetele vastavaid võimlemiseharjutusi. Üliõpilane oskab läbi viia erinevaid liikumismänge."
  }
  [8546]=>
  object(stdClass)#8547 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6065"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Arvestus:teoreetilises osas kirjalik test, praktilises osas harjutuste soorituse hindamine ja tundidest osavõtt."
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Erinevate harjutuste sooritamismeetodite praktiseerimine, koormusele adapteerumise perioodide määramine, harjutuste tehniline viimistlus."
    ["sisu"]=>
    string(161) "Prioriteedi printsiibi rakendamine, koormustega varieerimine optimaalse taastumisaja määramise eesmärgil, jõuharjutuste praktilised kinesioloogilised testid."
    ["vljund"]=>
    string(79) "Seminarid, praktilised tunnid - individuaalse treeningukava järgi harjutamine."
  }
  [8547]=>
  object(stdClass)#8548 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6066"
    ["hindamine"]=>
    string(108) "Arvestus: kirjalik teooriatest, harjutuste kinesioloogiline hindamine, kirjalik eksam ja tundidest osavõtt."
    ["eesmrk"]=>
    string(107) "Jõu ja lihasmassi tagavate meetodite analüüs ja praktiline läbiviimine, treeningutsüklite ülesehitus."
    ["sisu"]=>
    string(196) "Baasharjutuste varierrimine prioriteedi printsiibil, treeningumahu lineaarsusest tulenevate arenguperioodide võimalike kõikumiste analüüs, jõu näitajate testimise perioodilisuse määramine."
    ["vljund"]=>
    string(55) "Loengud, seminarid, praktilised tunnid, kirjalik eksam."
  }
  [8548]=>
  object(stdClass)#8549 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6067"
    ["hindamine"]=>
    string(50) "Bakalaureusetöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada juhendaja toetusel iseseisva uurimistöö kavandamise, teostamise, vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(439) "Bakalaureusetöö on teaduslik uurimistöö, mis on teostatud pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia, spordisotsioloogia meetoditega. Bakalaureusetöö teostamine eeldab andmete kogumiseks, töötlemiseks ning statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste olemasolu. Toimub töö teema eelnev kinnitamine, eelkaitsmine ja kaitsmine teaduskonna poolt kinnitatud kaitsmiskomisjonis."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane: Oskab läbi töötada uurimistööks vajalikku kirjandust; Töötada välja uurimistöö metoodikat; Läbi viia uurimistööd."
  }
  [8549]=>
  object(stdClass)#8550 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6080"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Eksam. Kontrolltööd, iseseisvad ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks sporditeaduslike uurimistööde lähenemisnurkadest, planeerimisest ja läbiviimisest."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Teaduslik meetod. Tõde, teooria, ennustus, vaatlus ja tõenäosus. Uurismistööde kvantitatiivne ja kvalitatiivne pradigma. Kirjanduse ülevaate olemus. Kriitiline lugemine. Argumendi analüüs. Andmed, iformatsioon, teadmised ja tarkus. Mõõtmise olemus ja erinevate mõõtmisskaalade võrdlus. Statistika peamised reeglid. Juhuvalikuga ja vaatlusuuringud. Teaduslik kirjutamine. Iseseisva tööna tuleb töödelda ja analüüsida välipraktikumide käigus kogutud andmeid ning kirjutada nende põhjal uurimuslik lühiartikkel."
    ["vljund"]=>
    string(301) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb ja mõistab uurimistöö põhimõisteid; Omab teadmisi teadsuliku meetodi paradigma valikus; Tunneb nii vormilisi, sisulisi kui eetilisi nõudeid uurimistööle; Tunneb peamisi andmekogumis- ja analüüsimeetodeid; Oskab kavandada ja vormistada uurimistööd."
  }
  [8550]=>
  object(stdClass)#8551 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6081"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Arvestus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast (mängu analüüs, presentatsioon, treeningu läbiviimine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Luua eeldused baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks jalgpalli tehnika- ja mänguelementide õpetamisel Luua eeldused jalgpalli võistlusmäärustiku omandamiseks Luua eeldused oskusteks jalgpalli treeningute, -võistlusmängude ja -turniiride korraldamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(556) "Jalgpallitreening – sportliku vormi tõstmise ja säilitamisevõimalused. Erinevused noorte- ja täiskasvanute treeningus. Treeningu ettevalmistamine ja võistkonna juhendamine treeninprotsessil ning mängus. Noorte treenimise põhimõtted erinevates vanuseastmetes. Mängu analüüs, analüüsi presentatsioon. Analüüsist tuleneva üleviimine treeningprotsessi. Erinevad mängusüsteemid ja -taktikad. Jalgpallispetsiifiline koordinatsioon. Väravavahi olulisis võistkonnas. Jalgpalliklubi struktuur, ülesanded ja kohustused. Jalgpallimängu reeglid"
    ["vljund"]=>
    string(359) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb jalgpalli tehnikat, taktikat ja võistlusmäärusi; Tunneb erinevaid sportliku vormi tõstmise printsiipe; Oskab arvestada mängijate vanuse ja –tasemega; Oskab organiseerida ja läbi viia jalgpalli treeninguid ning -võistlusi; Tunneb erinevaid mängusüsteeme ja –taktikaid; On võimeline tegutsema kohtunikuna."
  }
  [8551]=>
  object(stdClass)#8552 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6082"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(110) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks õppekava välistel spordialadel."
    ["sisu"]=>
    string(141) "Spordialade iseloomustus, mängijate funktsioonid, reeglistik. Antud spordiala tehnikaelementide omandamine, võistlusmäärustega tutvumine."
    ["vljund"]=>
    string(107) "Kursuse läbinud üliõpilane oskab sooritada antud spordiala tehnikaelemente ja tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8552]=>
  object(stdClass)#8553 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6083"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(193) "Luua eeldused valitud õppekavaväliste spordialade tehniliste võtete täiustamiseks ja viimistlemiseks, taktikaelementide omandamiseks ning täiustamiseks ja erialaste oskuste kinnistamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(184) "Antud spordiala tehnikaelementide analüüs, harjutuste valik, vigade analüüs. Erialaste oskuste täiustamine ja kinnistamine. Võistuste korraldamine, võistlusprotokolli täitmine."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb alal kasutatavat terminoloogiat, oskab sooritada antud spordiala tehnikaelemente, suudab iseseisvalt harjutada. Oskab koostada harjutusvara."
  }
  [8553]=>
  object(stdClass)#8554 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6084"
    ["hindamine"]=>
    string(68) "Cirvestus, kirjalik teooriatest, tundidest osavõtt, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Harjutuste kinesioloogia faaside läbilõikes. Trajektoorid ja nende ökonoomsus. Jõutõstmine ja selle abiharjutused."
    ["sisu"]=>
    string(117) "Enamlevinud vead harjutuste sooritusel. Ökonoomsus kui tulemuslikkuse faktor. Jõutõstmise abiharjutuste analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(75) "Loengud, seminarid, praktilised tunnid, kinesioloogia test, kirjalik eksam."
  }
  [8554]=>
  object(stdClass)#8555 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6085"
    ["hindamine"]=>
    string(55) "Tundidest osavõtt, kinesioloogia test, kirjalik eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Klassikalise tõstmise alused. Tõukamise ja rebimise faasid ja nende biomehhaanika."
    ["sisu"]=>
    string(119) "Klassikalise tõstmise elementide õppimine ja nende praktiseerimine. Rebimise ja tõukamise abiharjutuste sooritamine."
    ["vljund"]=>
    string(66) "Loengud, analüüs, praktilised tunnid, treeningkavade koostamine."
  }
  [8555]=>
  object(stdClass)#8556 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6088"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Arvestus: arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "•luua võimalused jalgpalli harrastamiseks. •jalgpalli algõpetus. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(342) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ja lihtsamaid elemente (palliga liikumist, söötmist, lööke). Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust Praktilise tegevuse käigus selgitakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(277) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: •omab ettekujutust jalgpalltreeningust. •oskab palliga liikuda, sööta ja lüüa (lihtsamad variandid). •mõistab võistkonna kui terviku tegevust. •saab aru iga mängija rollist võistkonnas. • tunneb võistlusmääruste põhiosa."
  }
  [8556]=>
  object(stdClass)#8557 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6089"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "•luua võimalused jalgpalli harrastamiseks. •jalgpalli algõpetus. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ja elemente (palliga liikumist, söötmist, lööke). Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust ning iga mängija rolli võistkonnas (ründaja, poolkaitsja, kaitsja). Praktilise tegevuse käigus selgitakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Ainekursuse läbinud tudeng: •omab ettekujutust jalgpalltreeningust. •oskab palliga liikuda, sööta ja lüüa. •mõistab võistkonna kui terviku tegevust. •saab aru iga mängija rollist võistkonnas. • tunneb võistlusmääruste põhiosa."
  }
  [8557]=>
  object(stdClass)#8558 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6090"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest"
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "•luua võimalused kergejõustiku harrastamiseks. •kergejõustikualade tehnika õpetus edasijõudnutele. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Õppeaine raames tegeletakse järgmiste kergejõustiku aladega: kiir-ja tõkkejooks, kaugus-, kõrgus-, kolmik,- ja teivashüpe ja kuulitõuge."
    ["vljund"]=>
    string(359) "Ainekursuse läbinud tudeng: •suudab sooritada eelpool loetletud kergejõustiku alasid mõningaste piirangutega (n.t lühikeselt või keskmiselt hoolt ) •suudab sooritada erinevaid tehnikavarinte (nt. kuulitõuge ristsammuga, hüppega ja pöördega; kaugushüpe samm-, siru-ja käärtehnikas). •tunneb kergejõustiku võistlusmäärusi (määrus 1-263)."
  }
  [8558]=>
  object(stdClass)#8559 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6091"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Arvestus. Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(141) "•luua võimalused kergejõustiku harrastamiseks. •kergejõustikualade tehnika õpetus edasijõudnutele. •tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(143) "Õppeaine raames tegeletakse järgmiste kergejõustiku aladega: kiir-ja tõkkejooks, kaugus-, kõrgus-, kolmik,- ja teivashüpe ja kuulitõuge."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Ainekursuse läbinud tudeng: •suudab sooritada eelpool loetletud kergejõustiku alasid (va.tõkkejooks) võistlusmääruste kohaselt ja piiranguteta (nt. täishoolt). •suudab kasutada erinevaid tehnikavarinte (nt. kuulitõuge ristsammuga, hüppega ja pöördega; kaugushüpe samm-, siru-ja käärtehnikas). •teab ja oskab kasutada erialased harjutusi. •tunneb kergejõustiku võistlusmäärusi (määrus 1-263)."
  }
  [8559]=>
  object(stdClass)#8560 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6092"
    ["hindamine"]=>
    string(54) "Eksami tulemus: kontrolltööd, iseseisvad ülesanded."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks sporditeaduslike uurimistööde lähenemisnurkadest, planeerimisest ja läbiviimisest."
    ["sisu"]=>
    string(531) "Teaduslik meetod. Tõde, teooria, ennustus, vaatlus ja tõenäosus. Uurismistööde kvantitatiivne ja kvalitatiivne pradigma. Kirjanduse ülevaate olemus. Kriitiline lugemine. Argumendi analüüs. Andmed, iformatsioon, teadmised ja tarkus. Mõõtmise olemus ja erinevate mõõtmisskaalade võrdlus. Statistika peamised reeglid. Juhuvalikuga ja vaatlusuuringud. Teaduslik kirjutamine. Iseseisva tööna tuleb töödelda ja analüüsida välipraktikumide käigus kogutud andmeid ning kirjutada nende põhjal uurimuslik lühiartikkel."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: *Tunneb ja mõistab uurimistöö põhimõisteid; *Omab teadmisi teadusliku meetodi paradigma valikus; *Tunneb nii vormilisi, sisulisi kui eetilisi nõudeid uurimistööle; *Tunneb peamisi andmekogumis- ja analüüsimeetodeid; *Oskab kavandada ja vormistada uurimistööd."
  }
  [8560]=>
  object(stdClass)#8561 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6093"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Arvestus. Arvestuse saamiseks on vaja sooritada positiivselt kaks kirjalikku kontrolltööd."
    ["eesmrk"]=>
    string(132) "Luua eeldused anktiikkreeka eetilise mõtte ja modernse olümpismi ideede mõistmiseks ning spordieetika baasteadmiste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Eetos ja voorused antiikkreeka kultuuris ja atleetikas. Kaks potentsiaalselt konfliktset aretē kontseptsiooni antiikkreeka moraalitraditsioonis: piiramatu enese maksmapaneku heroiline ideaal ning Delfi printsiip “midagi liialdamata”. Pierre De Coubertin' olümpismi ideoloogia ja nüüdisaegse olümpismi disputeeritavad tõlgendused. Spordi väärtusstruktuurid. Aus mäng: arutlus aususest ja õiglusest spordis. Sport, sportlaslikkus ja voorused: vooruseetika spordi kontekstis."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane on võimeline: - orienteeruma antiikkreeka eetika problemaatikas; - selgitama ja analüüsima olümpismi ideid; - arutlema viiside üle kuidas nüüdisaegse olümpialiikumise ideaalid resoneerivad antiikkreeka ideaalidega; - arutlema kriitiliselt spordieetika teemadel."
  }
  [8561]=>
  object(stdClass)#8562 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6094"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjalik eksam, kus üliõplane esitab kolme erineva võistkonna kolme mängu ründe- ja kaitsemängu analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse, individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu erinevate koolkondade teadmiste omandamiseks. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-,varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees,maa-ala,segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Orienteerub erinevate koolkondade individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu filosoofias; Oskab analüüsida võistlusmänge lähtudes individuaalse ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu asbektidest."
  }
  [8562]=>
  object(stdClass)#8563 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6095"
    ["hindamine"]=>
    string(159) "Arvestus: Esitab tunnikonspektid võimlemises ja aeroobikas. Ja viib tunni läbi praktiliselt. Tantsu osas esitada praktiliselt õpitud liikumiskombinatsioone."
    ["eesmrk"]=>
    string(90) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks põhivõimlemises, aeroobikas ja tantsuõpetuses."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Võimlemise ajalugu. Põhivõimlemise harjutusvara ja selle didaktika. Vabaharjutused, Paarisharjutused, harjutused vahenditega. Pall, rõngas, lint. kepp, jne. Võimlemise terminoloogia. Õige kehahoiaku kujundamine. Saatemuusika kasutamine tunnis. Harjutuskombinatsioonide koostamine, kirjeldamine ja esitamine.Aeroobika teke ja areng. Aeroobika terminoloogia ja põhiliikumised. Liikumiste ja nende seoste õpetamise meetodid. Tunni juhendamine ja muusika valik. Kaasaegse tantsu areng. Erinevad tantsustiilid: street-, latino-, moderndance. tantsu õpetamise metoodika alused. Venitusharjutused tunnis."
    ["vljund"]=>
    string(313) "Üliõpilane teab põhivõimlemise harjutusvara, oskab koostada harjutuskombinatsioone, valdab harjutuste õpetamise metoodikat, oskab koostada aeroobika kombinatsione,valdab õiget terminoloogiat. Tunneb kaasaegse tantsu liike ja õpetamise metoodikat. Oskab selgelt kommunikeeruda nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [8563]=>
  object(stdClass)#8564 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6096"
    ["hindamine"]=>
    string(316) "Arvestus.Kursuse edukaks läbimiseks tuleb lugeda õppematerjalid. Test valikvastustega: trampoliinvõimlemise ajalugu, terminoloogia, turvalisuse reeglid. Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine. Kursuse arvestus kujuneb järgnevalt: kirjalikud tööd 35%, osalemine kursustel 65%."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua võimalused trampoliini baastehnika, terminoloogia, trampoliini harjutuste teadmiste ning oskuste kujunemiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks trampoliini metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(181) "Tunni erialane ettevalmistusosa. Põhiasendid ja -hüpped. Turvalisuse reeglid. Abistamise ja julgestamise metoodika. Iseseisev töö: kirjanduse lugemine ja praktiline harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(276) "Õppija tunneb trampoliini terminoloogiat, oskab kirjeldada trampoliinvõimlemise asendeid, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada praktilisi põhiharjutusi, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8564]=>
  object(stdClass)#8565 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6097"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Arvestus. Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine. Kursuse arvestus kujuneb järgnevalt: osalemine kursustel 70%, teoreetiline ja praktiline arvestus 30%."
    ["eesmrk"]=>
    string(249) "Luua võimalused trampoliini edasijõudnute tehnika, terminoloogia, trampoliini harjutuste teadmiste ning oskuste kujunemiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks trampoliini metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(204) "Tunni erialane ettevalmistusosa. Saltode ja pöörete tehnika teooria ja praktika. Turvalisuse reeglid. Abistamise ja julgestamise metoodika. Iseseisevtöö: kirjanduse lugemine ja praktiline harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Õppija tunneb edasijõudnute trampoliini terminoloogiat, oskab kirjeldada trampoliinvõimlemise saltode ja pöörete biomehaanikat, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada saltosid ja pöördeid, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8565]=>
  object(stdClass)#8566 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6098"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus on praktiline ja hinnatakse käsitlemist leidnud tehnikaelementide sooritamise oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Luua tingimused individuaalse söödu- ja visketehnika praktiliste oskuste omandamiseks. Luua eeldused võistkondliku ründemängu põhitõdede omandamiseks. Tutvustada rahvusvahelisi võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(147) "Individuaalsed ründemängu tehnikaelemendid. Võistkondliku ründemängu põhitõed. Võistlusmääruste tundaõppimine läbi praktilise tegevuse."
    ["vljund"]=>
    string(138) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Valdab viske- ja söödutehnikat; Tunneb võistlusmäärusi; Orienteerub võistkondlikus ründemängus."
  }
  [8566]=>
  object(stdClass)#8567 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6099"
    ["hindamine"]=>
    string(194) "Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktilises osas hinnatakse omandatud tehnikaelementide sooritamise taset. Kirjaliku osas sooritatakse test, mis tugineb võistlusmäärustel."
    ["eesmrk"]=>
    string(190) "Luua tingimused individuaalsete ründe- ja kaitsemängu tehnikaelementide omandamiseks ja täiustamiseks. Luua eeldused võistkondliku kaitsemängu põhitõdede mõistmiseks ja omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(81) "Individuaalsed ründe- ja kaitsemängu tehnikaelmendid.Võistkondlik kaitsemäng."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab praktililselt sooritada ründe- ja kaitsemängu tehnikaelemente; Orienteerub võistkondliku kaitsemängu põhitõdedes."
  }
  [8567]=>
  object(stdClass)#8568 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6100"
    ["hindamine"]=>
    string(225) "Arvestus.Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine. Kursuse arvestus kujuneb järgnevalt: osalemine kursustel 70%. Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine 30%."
    ["eesmrk"]=>
    string(171) "Luua võimalused trampoliini edasijõudnute tehnika täiustamiseks, terminoloogia, trampoliini harjutuste teadmiste ning oskuste kinnistamiseks nii teoorias kui praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Tunni erialane ettevalmistusosa. Pööretega saltode tehnika, saltodega hüppekavade teooria ja praktika. Turvalisuse reeglid. Abistamise ja julgestamise metoodika. Iseseisevtöö: kirjanduse lugemine ja praktiline harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(326) "Õppija tunneb edasijõudnute trampoliini terminoloogiat, oskab kirjeldada trampoliinvõimlemise pööretega saltode ja pöörete biomehaanikat, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada pööretega saltosid, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi.i."
  }
  [8568]=>
  object(stdClass)#8569 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6101"
    ["hindamine"]=>
    string(216) "Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine. Kursuse arvestus kujuneb järgnevalt: osalemine kursustel 70%. Praktiline arvestus – kava kirjalik esitamine ja praktiline sooritamine 30%."
    ["eesmrk"]=>
    string(170) "Luua võimalused trampoliini edasijõudnute tehnika täiustamiseks,Terminoloogia, trampoliini harjutuste teadmiste ning oskuste kinnistamiseks nii teoorias kui praktikas."
    ["sisu"]=>
    string(199) "Tunni erialane ettevalmistusosa. I-III kursuse teemade kordamine. Saltode tehnika, teooria ja praktika. Turvalisuse reeglid. Abistamise ja julgestamise metoodika. Iseseisevtöö: kirjanduse lugemine."
    ["vljund"]=>
    string(287) "Õppija tunneb edasijõudnute trampoliini terminoloogiat, oskab kirjeldada trampoliinvõimlemise saltode biomehaanikat, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada saltosid, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8569]=>
  object(stdClass)#8570 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6102"
    ["hindamine"]=>
    string(845) "Hindamisvormiks on arvestus. Arvestus koosneb järgmistest osadest: 100% õppetöö laagrist osavõtt (sõiduoskuste supervisioon õppetöö vältel), praktilise õppetöölaagris ettevalmistatud sõiduraja läbimine, algõpetuse elementide õpetamisoskuse väljendamine seminarides ja/või praktilises töös. Sõiduoskuste osas tuleb üliõpilasel kursuse lõpus demonstreerida järgmist: • õige kehaasend kõigi sõiduelementide sooritamise vältel • aktiivset sportlikku ja pingevaba sõidusasendit sobiva liigutuste raadiusega • pöörde alustamist hetkel kui lumelaua nina on nõlva langemisjoonega kohakuti, keharaskuse ülekanne on toimunud juhtjalale, vaade on suunatud sobiva ülakeha rotatsiooniga pöördesse • rida (ca 6) ühtlaselt aeglase kiiruse ja raadiusega C-pöördeid, mis on omavahel ühendatud kandil triivimisega"
    ["eesmrk"]=>
    string(362) "Luua eeldused teoreetilisteks ja metoodilisteks baasteadmisteks lumelauasõidu algõpetuse läbiviimiseks. Toetada lumelauasõidu põhioskuste kujunemist, arendamist ning suutlikkust analüüsida sõiduoskuse kujunemist. Toetada eriala teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist lumelauatreeneri III taseme (abitreeneri) treenerikutse omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(356) "Lumelauaspordi üldine iseloomustus ja ajalooline areng (sh erinevad sõidustiilid, võistlusalad, sõidutingimused, organisatoorne ülesehitus). Lumelauasõiduks vajalik varustus, valik ja hooldus. Alaga seotud ohutus ja turvalisus. Lumelauasõidu algõpetuse metoodika. Lumelauasõidu algõpetuse ja oskuste praktiline sooritus ja analüüs õppelaagris."
    ["vljund"]=>
    string(664) "Aine läbinud üliõpilane... • on teadlik lumelauaspordi ajaloolisest ja organisatsioonilisest ülesehitusest. • tunneb lumelauaspordi eripärasid lähtuvalt sõidustiilist, tingimustest, eesmärgist ning kirjeldab neile vastavalt sobivaid vahendeid • teab ja oskab kasutada lumelauasõidu algõppe metoodikat ja põhimõtteid lähtuvalt sihrühma võimekusest ja valmidusest • kasutab ja toob esile ohutu lumelauasõidu tagamise põhimõtteid nii õppetunni läbiviimisel kui sõiduoskuse demonstreerimise vältel • demonstreerib võimet kasutada lumelauasõidu põhioskusi ning sujuvat lumelauasõidu oskust rohelise ja sinise märgistusega nõlvadel."
  }
  [8570]=>
  object(stdClass)#8571 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6103"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Kirjalik eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(84) "Valmistada ette üliõpilased korvpallitreeneri I taseme eriala eksami sooritamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(80) "Korvpalluri individuaalsed ründe- ja kaitsemängu tehnika elementide omandamine"
    ["vljund"]=>
    string(77) "Omab tedamisi ja oskusi korvpallitreeneri I taseme erialaeksami sooritamiseks"
  }
  [8571]=>
  object(stdClass)#8572 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6104"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjalik eksam, kus üliõplane esitab kolme erineva võistkonna kolme mängu ründe- ja kaitsemängu analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse, individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu erinevate koolkondade teadmiste omandamiseks. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-,varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees,maa-ala,segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Orienteerub erinevate koolkondade individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu filosoofias; Oskab analüüsida võistlusmänge lähtudes individuaalse ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu asbektidest."
  }
  [8572]=>
  object(stdClass)#8573 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6105"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8573]=>
  object(stdClass)#8574 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6106"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast (mängu analüüs, presentatsioon, treeningu läbiviimine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(269) "Luua eeldused baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks jalgpalli tehnika- ja mänguelementide õpetamisel Luua eeldused jalgpalli võistlusmäärustiku omandamiseks Luua eeldused oskusteks jalgpalli treeningute, -võistlusmängude ja -turniiride korraldamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(553) "Jalgpallitreening sportliku vormi tõstmise ja säilitamisevõimalused. Erinevused noorte- ja täiskasvanute treeningus. Treeningu ettevalmistamine ja võistkonna juhendamine treeninprotsessil ning mängus. Noorte treenimise põhimõtted erinevates vanuseastmetes. Mängu analüüs, analüüsi presentatsioon. Analüüsist tuleneva üleviimine treeningprotsessi. Erinevad mängusüsteemid ja -taktikad. Jalgpallispetsiifiline koordinatsioon. Väravavahi olulisis võistkonnas. Jalgpalliklubi struktuur, ülesanded ja kohustused. Jalgpallimängu reeglid."
    ["vljund"]=>
    string(353) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb jalgpalli tehnikat, taktikat ja võistlusmäärusi; Tunneb erinevaid sportliku vormi tõstmise printsiipe; Oskab arvestada mängijate vanuse ja tasemega; Oskab organiseerida ja läbi viia jalgpalli treeninguid ning -võistlusi; Tunneb erinevaid mängusüsteeme ja taktikaid; On võimeline tegutsema kohtunikuna."
  }
  [8574]=>
  object(stdClass)#8575 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6107"
    ["hindamine"]=>
    string(110) "Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast (mängu analüüs, presentatsioon, treeningu läbiviimine)."
    ["eesmrk"]=>
    string(324) "Luua eeldused baasteadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks jalgpalli tehnika- ja mänguelementide õpetamisel. Luua eeldused jalgpalli võistlusmäärustiku omandamiseks Luua eeldused oskusteks jalgpalli treeningute, -võistlusmängude ja -turniiride korraldamiseks Võimaldada II taseme treenerilitsesntsi omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(553) "Jalgpallitreening sportliku vormi tõstmise ja säilitamisevõimalused. Erinevused noorte- ja täiskasvanute treeningus. Treeningu ettevalmistamine ja võistkonna juhendamine treeninprotsessil ning mängus. Noorte treenimise põhimõtted erinevates vanuseastmetes. Mängu analüüs, analüüsi presentatsioon. Analüüsist tuleneva üleviimine treeningprotsessi. Erinevad mängusüsteemid ja -taktikad. Jalgpallispetsiifiline koordinatsioon. Väravavahi olulisis võistkonnas. Jalgpalliklubi struktuur, ülesanded ja kohustused. Jalgpallimängu reeglid."
    ["vljund"]=>
    string(413) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb jalgpalli tehnikat, taktikat ja võistlusmäärusi; Tunneb erinevaid sportliku vormi tõstmise printsiipe; Oskab arvestada mängijate vanuse ja tasemega; Oskab organiseerida ja läbi viia jalgpalli treeninguid ning -võistlusi; Tunneb erinevaid mängusüsteeme ja taktikaid; On võimeline tegutsema kohtunikuna. On võimeline sooritama ii taseme treenerilitsentsi eksamit"
  }
  [8575]=>
  object(stdClass)#8576 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6108"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(73) "Anda kergejõustikualade õpetamiseks vajalikud algteadmised ja -oskused."
    ["sisu"]=>
    string(203) "Spordialaõppes antakse vajalikud elementaarsed didaktilised teadmised ja oskused noorsportlaste ja harrastussportlaste tehniliseks ettevalmistuseks ja treeningute ohutuks läbiviimiseks kergejõustikus."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Kursuse lõpetanud üliõpilane omab teadmisi kergejõustikualade tehnikast, õpetamise metoodikast ja laste treeningute organiseerimisest. Üliõpilane oskab demonstreerida erinevate kergejõustikualade tehnikat, on saanud algse kogemuse erinevate kergejõustikualade tehnika õpetamiseks. Omandatud teadmiste ja oskuste tase võimaldab soovi korral taotleda I taseme kergejõustikutreeneri kutset."
  }
  [8576]=>
  object(stdClass)#8577 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6109"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(113) "Anda kergejõustikualade õpetamiseks vajalikud algteadmised ja -oskused ii taseme treenerilitsentsi omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(189) "Spordialaõppes antakse vajalikud didaktilised teadmised ja oskused noorsportlaste ja harrastussportlaste tehniliseks ettevalmistuseks ja treeningute ohutuks läbiviimiseks kergejõustikus."
    ["vljund"]=>
    string(400) "Kursuse lõpetanud üliõpilane omab teadmisi kergejõustikualade tehnikast, õpetamise metoodikast ja laste treeningute organiseerimisest. Üliõpilane oskab demonstreerida erinevate kergejõustikualade tehnikat, on saanud algse kogemuse erinevate kergejõustikualade tehnika õpetamiseks. Omandatud teadmiste ja oskuste tase võimaldab soovi korral taotleda II taseme kergejõustikutreeneri kutset."
  }
  [8577]=>
  object(stdClass)#8578 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6110"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Arvestus. Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused jalgpalli harrastamiseks; Jalgpalli õpetus edasijõudnutele; Tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(370) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ning meeskonna mängu.Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust ning iga mängija rolli võistkonnas (ründaja, poolkaitsja, kaitsja). Praktilise tegevuse käigus selgitakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(340) "Ainekursuse läbinud tudeng: Omab ettekujutust jalgpalltreeningust; Valdab erinevaid palli vedamis-, söödu-ja löögitehinikaid; Valdab lisaks põhielementidele petteid, triblingut, kõksimist, pöördeid, palli katmist jne; Mõistab võistkonna kui terviku tegevust; Saab aru iga mängija rollist võistkonnas; Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8578]=>
  object(stdClass)#8579 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6111"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused jalgpalli harrastamiseks; Jalgpalli õpetus edasijõudnutele; Tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ning meeskonna mängu. Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust ning iga mängija rolli võistkonnas (ründaja, poolkaitsja, kaitsja). Selgitatakse taktikalisi variantsioone kaitses ja ründes ning võistkonna erinevaid asetuse varinate väljakul. Praktilise tegevuse käigus selgitatakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Ainekursuse läbinud tudeng: Omab ettekujutust jalgpalltreeningust; Valdab erinevaid palli vedamis-, söödu-ja löögitehinikaid; Valdab lisaks põhielementidele petteid, triblingut, kõksimist, palli katmist, palli omaks võtmist jne; Mõistab võistkonna kui terviku tegevust; Saab aru iga mängija rollist võistkonnas; Suudab mõista ja kasutada erivaid võistkonna asetusi väljakul; Mõistab erinevaid taktikaid; Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8579]=>
  object(stdClass)#8580 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6112"
    ["hindamine"]=>
    string(23) "Arvestustöö ja essee."
    ["eesmrk"]=>
    string(45) "Anda ülevaade peamistest mängu teooriatest."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Kursus annab ülevaate põhilistest teoreetilistest küsimustest, mis seotud mängu ja mängude olemusega. Kursus algab küsimustega: kuidas määratleda „mängu“ ning miks inimesed mängivad. Käsitletakse klassikalisi, psühholoogilisi, antropoloogilisi, kultuuriloolisi ja filosoofilisi teooriaid, mis mängu olemust ja funktsioone on püüdnud avada."
    ["vljund"]=>
    string(317) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: - teab tähtsamate mängu teooriate põhisisu ja mõisteid; - suudab identifitseerida erinevaid teoreetilisi lähenemisi ja perspektiive; - oskab määratleda mängu rolli inimeste elus, kultuuris ja ühiskonnas."
  }
  [8580]=>
  object(stdClass)#8581 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6113"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8581]=>
  object(stdClass)#8582 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6114"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8582]=>
  object(stdClass)#8583 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6115"
    ["hindamine"]=>
    string(214) "Arvestus. Osalemine seminaridel ning praktilistes tundides(40%), referaat-ettekanne treeningu planeerimise ja analüüsi kohta (20%), ühe valikulise tervisespordiala praktiline valdamine ning õpetamisoskus (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Anda teoreetilised teadmised ning praktiline kogemus tervisespordi ja liikumisharrastuse alal ning omandada süvendatud oskused vähemalt ühe ala praktiliseks õpetamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(241) "Kehaline koormus ning selle mõju organismile. Tervisesport ja liikumisharrastus. Sport ja liikumisharrastus erineva tervisliku seisundi ja treenitusega inimestel. Regulaarne liikumine ja vastupidavus. Vastupidavustreeningu põhiprintsiibid."
    ["vljund"]=>
    string(139) "Kursuse läbinud üliõpilane omab teoreetilisi teadmisi tervisespordi alustest ning praktilist kogemust erinevatel välisliikumise aladel."
  }
  [8583]=>
  object(stdClass)#8584 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6116"
    ["hindamine"]=>
    string(468) "Hindamisvormiks on arvestus, mis koosneb järgmistest osadest: praktilise osa hindamine supervisiooni käigus õppelaagris. Kontaktõpe koosneb loengust (6 h) ja seminaridest ( 4 h).. Praktiline õppetöö (30h) koosneb 5-päevasest õppelaagrist. Seminarides ja praktilisel õppetööl osalemine kohustuslik. Praktilises õppelaagris 100% osalemine tähendab osavõttu kõigist ettenähtud kontakttundidest. Õppelaagris hinnatakse sõiduoskusi supervisiooni käigus."
    ["eesmrk"]=>
    string(377) "Luua eeldused teoreetilisteks ja metoodilisteks baasteadmisteks mäesuusatamise algõpetuse läbiviimiseks. Toetada mäesuusatamise põhioskuste omandamist, kujunemist, arendamist ning suutlikkust analüüsida sõiduoskuse kujunemist. Toetada eriala teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist mäesuusatreeneri III taseme (abitreeneri) treenerikutse omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(404) "Mäesuusatamise kui tegevusala iseloomustus, erinevad mäesuusatamise stiilid. Mäesuusatamise kujunemine spordialaks. Mäesuusatamise alane varustus ning selle valik ja hooldus. Ohutus ja turvalisus mäesuusatamisel. Mäesuusatamise sõidutehnika õpetamise põhialused, harjutusvara ning algõpetuse metoodika Sõidutehnika edasijõudnutele. Sõidusoskuste arendamine praktikumides (õppetöö laagris)"
    ["vljund"]=>
    string(491) "Ainekursuse läbinud üliõpilane... *tunneb mäesuusatamise eripärasid ning harrastamisvõimalusteks tagatud tingimusi; *teab ja kasutab mäesuusatamise turvalisust tagavaid käitumisreegleid; *tunneb ja oskab kasutada mäesuusavarustust: selle valikut, kasutamist ja hooldamist; *teab ja oskab kasutada mäesuusatamise algõpetuse põhimõtted; *suudab demonstreerida sujuvat mäesuusatamise oskust lihtsamatel ettevalmistatud märgistatud nõlvadel, tehnilistele põhivõtetele kohaselt;"
  }
  [8584]=>
  object(stdClass)#8585 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6117"
    ["hindamine"]=>
    string(176) "Arvestus koosneb kahest harjutuste kombinatsioonist. Üliõpilasel tuleb sooritada ainekursuse käigus õpitud harjutused teatud järjekorras. Kombinatsioone hinnatakse eraldi."
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused uisutamisalase algõpetuse omandamiseks nii teoreetilise kui praktiliste tegevuste kaudu. Luua eeldused uisuvarustuse hooldamise ja kasutamise omandamiseks nii teoorias kui ka praktikas. Toetada uisutamise põhiprintsiipide ja baasharjutuste omandamist."
    ["sisu"]=>
    string(341) "Uisutamise algõpetuse teooria tundides käsitletakse uisutamise varustust, uisutamise alasid, algõpetuse metoodika aluseid, sõidutehnikat, võistluste korraldamist, hindamist ja hindamisprotokollide koostamist. Praktilistes tundides läbitakse algõpetuse kursus, mis hõlmab iluuisutamise baasharjutusi ja arvestuslikke kombinatsioone. ."
    ["vljund"]=>
    string(257) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab valida ja hooldada uisutamisvarustust. On omandanud uisutamise põhiprintsiibid ja baasharjutused On omandanud algõpetuse metoodika. Oskab lugeda ja saab aru hindamisprotokollist. Oskab eristada uisutamise elemente."
  }
  [8585]=>
  object(stdClass)#8586 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6118"
    ["hindamine"]=>
    string(274) "Arvestuseks on vajalik koosatada konspektid põhivõimlemises, aeroobikas,. Praktiliselt esitada põhivõimlemise harjutusi vahenditega ja ilma; rivi ja korraharjutusi ning kujundliikumisi vastavalt teemadele. Tantsu osas esitada praktiliselt õpitud liikumiskombinatsioone."
    ["eesmrk"]=>
    string(98) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks põhivõimlemises ja toetada õpetamisoskuste kujundamist"
    ["sisu"]=>
    string(983) "Ainekursusel läbitakse: võimlemise ajalugu, põhivõimlemise harjutusvara ja selle didaktika, rivi ja korraharjutused ning kujundliikumised ruumis, vabaharjutused, paarisharjutused, harjutused vahenditega ja selle didaktika. (võimlemiskepp, hüpits, pall, rõngas,). Õige kehahoiaku kujundamine. Saatemuusika kasutamine tunnis. Üldarendavate harjutuskombinatsioonide koostamise alused, kirjeldamine ja praktiline esitus. Iluvõimlemisvahendite algõpetus (hüpits, rõngas, pall, lint). Aeroobika teke ja areng. Aeroobika terminoloogia ja põhiliikumised, Liikumiste ja nende seoste õpetamise meetodid. Kaasaegse tantsu areng, Erinevate tantsustiilide sammustk : street-,latino-, moderntantsu sammustik ja nende didaktika. Akrobaatilised harjutused- veered, tirelid, seisud, sillad, spagaadid. Julgestamine ja abistamine . Püramiidid paaris ja rühmas. Seongud, asendid kaaslase suhtes, abistamine ja julgustamine. Venitusharjutused lihashoolduseks ja painduvuse arendamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(380) "Ainekursuse läbinud üliõpilane : -teab põhivõimlemise, aeroobika ja tantsualast terminoloogiat -oskab abistada ja julgestada akrobaatika harjutuste õpetamisel - oskab koosatada harjutuskombinatsioone põhivõimlemises, aeroobikas ja tantsus - oskab selgelt kommunikeeruda nii suuliselt kui kirjalikult. - suudab tegutseda rühmas - väärtustab kehaliselt aktiivset eluviisi"
  }
  [8586]=>
  object(stdClass)#8587 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6119"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Eksam. Eksamile pääsemiseks on vajalik sooritada kollokvium, kontrolltöö ja koostada liigutustegevuse analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(378) "Luua eeldused inimkeha liigutuste anatoomilis-funktsionaalsete aluste omandamiseks Toetada treeningprotsessis bioloogiliste eelduste rakendamisoskuste kujundamist. Luua võimalused liigutustegevuse registreerimise printsiipide omandamiseks arvestades liigutuste ratsionaalsust, individuaalsust, variatiivsust, vigade kriteeriume, liigutuste õpetamise seaduspärasusi ja etappe."
    ["sisu"]=>
    string(945) "Kursuse käigus kujundatakse arusaamad kehalise koormuse mõjust liikumiselundkonna arengule. Liikumise vabadusastmed. Liigeste liikuvus. Inimkeha kangsüsteemid. Keha antropomeetriline analüüs. Lihase töö, lihastöö liigid, lihase jõud, venitus, lõdvestus. Lihaste koostöö. Lihase meeleelundid. Tasakaaluelundi ehitus ja talitlus. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Kinesioloogia teoreetilised ja praktilised aspektid. Liigutuste registreerimissüsteemid, analüüsi metoodika, teaduslike uuringute tulemused selles valdkonnas. Liigutuste õpetamise eesmärgid. Kujundite integraalne süsteem kui liigitusõpetuse alus. Funktsionaalse anatoomia alused liigutuste õpetamisel. Liigutusvilumuse kujundamine. Liigutusmälu. Liigutusliku andekuse eeldused ja faktorid. Iseseisev töö: etteantud küsimustiku alusel seminarideks, kollokviumiks ja kontrolltööks valmistumine.Videoanalüüsi ettevalmistus, harjutuste esitlus seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tundes kehaehituse üldiseid põhimõtteid suudab optimaalselt planeerida treeningprotsessi; Oskab teadlikult suunata liigutusi saavutamaks maksimaalseid tulemusi ja vältimaks samas traumasid ning ülekoormust; Tunneb kaasaegseid elektroonilisi liigutuste registreerimise võimalusi ja programme ning oskab neid kasutada."
  }
  [8587]=>
  object(stdClass)#8588 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6120"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(223) "Spordisotsioloogia teoreetiliste perspektiivide ning mõistete omandamine ja „sotsioloogilise kujutlusvõime“ kujundamine spordi sotsiaalse, poliitilise, kultuurilise ja ajaloolise konteksti kriitilise analüüsi kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(777) "Ainekursus koosneb viiest moodulist: 1) spordisotsioloogia olemus; 2) sotsiaalsed muutused, moderniseerumine ja spordi olemus; 3) sotsialiseerimine, hälbimine ja vägivald spordis; 4) sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalsed erinevused spordis; 5) spordi seosed majanduse, meedia, poliitika ja religiooniga. Iseseisvaks tööks on õppematerjali omandamine ja kohustusliku kirjanduse lugemine seminarideks valmistumisel, teadusartiklite kriitiline arvustus, referaat ja esitlus. Kursuse materjal on kättesaadav veebipõhiselt (http://www.e-ope.ee/repositoorium). Kohustusliku kirjanduse eesmärgiks on anda üliõpilastele detailsem vaade spordi sotsiaalsele tähendusele ja tähtsusele. Lugemiseks valitud teadusartiklid tehakse üliõpilastele kättesaadavaks kursuse jooksul."
    ["vljund"]=>
    string(424) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: - teab ja suudab eristada ning kasutada spordisotsioloogia teoreetilisi käsitlusi, mudeleid ja mõisteid; - oskab hinnata spordi ja teiste ühiskonna institutsioonide vahelisi seoseid ning sotsiaalseid protsesse; - suudab kriitiliselt ja süsteemselt mõelda ning arutleda spordi sotsiaalse tähendusega seotud teemade üle; - oskab väljendada end selgelt, nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [8588]=>
  object(stdClass)#8589 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6121"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Mängu teooriad - avestustöö ja essee. Elamusmängude meetodid aktiivõppes - hindamine toimub rühmatööna disskusiooni vormis iseseiva töö ettekande põhjal. Arvestusele pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö läbinud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Luua eeldused peamiste mängu mõistete ja teoreetiliste lähenemiste mõistmiseks. Anda ülevaade elamusmängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest ning pakkuda üliõpilasele praktilisi näpunäiteid mänguliselt arendavate tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Kursuse esimeses osa loengutes avatakse klassikaliste, psühholoogiliste, antropoloogiliste, kultuurilooliste ja filosoofiliste teooriate põhisisu, mis mängu, mängude ja mängimise olemust ning funktsioone on püüdnud avada. Kursuse teise poole loengutes antakse ülevaade elamusmängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest. Lisaks pakutakse seminarides võimalust proovida ja läbi teha praktilistes tegevustes mängulisi tegevusi, analüüsides mängudega kaasnevaid valiku põhimõtteid, erinevaid võimalusi ja riske. Käsitletakse mängust tulenevaid grupiprotsesse ning mängu põnevust ja õpetlikust."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane: - teab tähtsamate mängu teooriate põhisisu ja mõisteid; - oskab nende põhjal määratleda mängu rolli inimeste elus, kultuuris ja ühiskonnas; - teab elamusmängude olemust ja eripära; - mõistab elamusmängude planeerimise vajadust, tegevuste valiku põhimõtteid, läbiviimise eripärasid; - on võimeline analüüsima elamusmängude iseloomu ja riskijuhtimise protsessi."
  }
  [8589]=>
  object(stdClass)#8590 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6122"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Arvestus. Arvestus koosneb praktilistel õppekäikudel (merel, jõel, jalgrattamatkal) osalemisest (50%) ning iseseisva töö esitamisest (50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Luua võimalused veematkade ja jalgrattmatkade teoreetiliste teadmiste ning metoodiliste oskuste kujunemiseks. Luua eeldused käsitletavate matkaliikide tehniliste oskuste arendamiseks. Toetada valmisolekut veematkade ja jalgrattamatkade iseseisvaks planeerimiseks ja juhendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1130) "Üliõpilased saavad põhjalikud teoreetilised teadmised veematkad ja kalgrattamatka kui Eestis kõige enam levinud matkamisviiside spetsiifikatest ja riskikäsitlusest ning osalevad praktilistel treeningutel merel, jõel ja jalgrattaradadel. Ülevaade Eesti rannikumere, jõgede ja järvede võimalustest veematkamiseks. Erinevad sõiduvahendid (süstad, kanuud, parved, katamaraanid), kasutatavad materjalid, ehitus ja hooldus. Veematkatehnika ülevaade ning praktilised õppused.Veematka planeerimine, turistide tüübid ja vajadused ning ohutusnõuded erinevates tingimustes, matkaliigi, sihtkoha valik. Ülevaade jalrattamatka piirkondadest, marsruutidest ja vaatamisväärtustest Eestis. Jalgrataste valik, tehnilised eripärad, ehitus ja hooldus. Jalgratta matkatehnika ülevaade ning praktilised õppused. Jalgrattamatka planeerimine, turistide tüübid, vajadused ning ohutusnõuded erinevates tingimustes, matkaliigi, sihtkoha valik ja matka planeerimine. Ööbimise planeerimine vee- ja jalgrattamatkadel (telkimisvõimalused, erinevate majutusasutuste sobivus nii geograafiliselt, kvaliteedilt kui teeninduskultuurilt)"
    ["vljund"]=>
    string(458) "Kursuse edukalt sooritanud üliõpilasel on ... • Teadmised veematka ja jalgrattamatka varustusest ning selle hooldamisest • Oskus analüüsida matkagrupi võimeid vastavalt matka spetsiifkale • Teadmised Eesti erinevatest piirkondadest ning nende sobivusest erineva kvalifikatsiooniga matkajatele • Oskus planeerida ja läbi viia iseseisvalt veematku ja jalgrattamatku. • Suutlikkus analüüsida matka atraktiivsuse komponente ja võimalikke riske"
  }
  [8590]=>
  object(stdClass)#8591 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6124"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Toimub töö teema eelnev kinnitamine, eelkaitsmine ja kaitsmine teaduskonna poolt kinnitatud kaitsmiskomisjonis."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada juhendaja toetusel iseseisva uurimistöö kavandamise, teostamise, vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(515) "Bakalaureusetöö on teaduslik uurimistöö, mis on teostatud pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia või spordisotsioloogia meetoditega. Bakalaureusetöö teostamine eeldab andmete kogumiseks, töötlemiseks ning statistilise analüüsi läbiviimiseks vajaminevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste olemasolu. Toimuvad bakalaureusetöö seminarid, mille käigus arutletakse ja analüüsitakse töö teostamisega seotud küsimusi vastavalt uurimistöö läbiviimise etappidele ning põhimõtetele."
    ["vljund"]=>
    string(126) "Oskab läbi töötada uurimistööks vajalikku kirjandust; Töötada välja uurimistöö metoodikat; Läbi viia uurimistööd."
  }
  [8591]=>
  object(stdClass)#8592 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6125"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Arvestus on praktiline ja hinnatakse käsitlemist leidnud tehnikaelementide sooritamise oskust."
    ["eesmrk"]=>
    string(19) "Luua tingimused...."
    ["sisu"]=>
    string(12) "............"
    ["vljund"]=>
    string(34) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:"
  }
  [8592]=>
  object(stdClass)#8593 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6126"
    ["hindamine"]=>
    string(24) "........................"
    ["eesmrk"]=>
    string(15) "Luua tingimused"
    ["sisu"]=>
    string(16) "................"
    ["vljund"]=>
    string(34) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:"
  }
  [8593]=>
  object(stdClass)#8594 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6127"
    ["hindamine"]=>
    string(171) "Arvestus. Test valikvastustega: võimlemise ajalugu, oskussõnad, harjutuste kirjeldamine. Praktiline arvestus – rühmkava esitamine üleriigilisel võimlemisfestivalil."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Luua võimalused rühmvõimlemise ja akrobaatika terminoloogia, baastehnika teadmiste ning oskuste kujunemiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks rühmvõimlemise metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Tunni erialane ettevalmistusosa. Võimlemise oskussõnad, põhiasendid ja -liikumised. Võimlemispüramiidide koostamine. Rütmiõpetus. Harjutuste stenografeerimine. Abistamise ja julgestamise metoodika. Turvalisuse reeglid. Võimlemiskava koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(298) "Õppija tunneb võimlemise terminoloogiat, oskab kirjeldada akrobaatilise rühmvõimlemise elemente ja kujundeid, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada praktilisi põhiharjutusi, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8594]=>
  object(stdClass)#8595 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6128"
    ["hindamine"]=>
    string(123) "Arvestus. Kirjalik 32-taktilise võimlemiskava kirjeldus. Praktiline arvestus – rühmkava esitamine võimlemisfestivalil."
    ["eesmrk"]=>
    string(239) "Luua võimalused rühmvõimlemise ja akrobaatika terminoloogia, baastehnika teadmiste ning oskuste arendamiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks rühmvõimlemise metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(209) "Tunni ettevalmistusosa. Võimlemise oskussõnad, staatilised ja dünaamilised rühmakujundid. Rühmkavade ja võimlemispüramiidide koostamise põhimõtted. Rütmiõpetus. Abistamise ja julgestamise metoodika."
    ["vljund"]=>
    string(306) "Õppija tunneb võimlemise terminoloogiat, oskab kirjeldada akrobaatilise rühmvõimlemise elemente ja kujundeid, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada praktilisi põhiharjutusi, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt võimlemiskavasid."
  }
  [8595]=>
  object(stdClass)#8596 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6131"
    ["hindamine"]=>
    string(117) "Arvestus. Hinnatakse loengute ja praktiliste tundide osavõttu ning 32 taktilise showtantsukava loomist ja esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Teoreetiliste teadmiste omandamine show-tantsu valdkonna kohta. Show- tantsus enim kasutatavate tantsustiilidele (hiphop, house, cheerleading, jazz, kaasaegne tants, bailatino) iseloomulike baasliikumiste omandamine. Klassikalisest tantsust tuleneva baassõnavara ja -harjutusvara omandamine. Akrobaatiliste baasharjutuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Loengud: Sissejuhatav loeng show- tantsu. Erinevate show- tantsu kavade analüüsimine. Praktilised tunnid: Erinevate tantsustiilide treeningud ja tutvustus: show- tants, hiphop, jazztants, house, klassikaline tants, cheerleading, bailatino, kaasaegne tants. Akrobaatika treening ja baaselementide tutvustus."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Üliõpilane: Oskab luua lühikese show-tantsu kava ning on võimeline seda muusikasse esitama. Omab algteadmisi erinevatest (tantsu)stiilidest ning oskab neid kasutada show- tantsu kava loomisel. Omab ülevaadet Eesti show-tantsu valdkonnast. Omab algteadmisi tantsutunni ülesehitusest."
  }
  [8596]=>
  object(stdClass)#8597 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6132"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Arvestus. Hinnatakse loengute ja praktiliste tundide osavõttu ning 32 taktilise show-tantsu kava loomist ja esitamist."
    ["eesmrk"]=>
    string(334) "Teoreetiliste teadmiste omandamine show-tantsu valdkonna kohta. Show- tantsus enim kasutatavate tantsustiilidele (hiphop, house, cheerleading, jazz, kaasaegne tants, bailatino) iseloomulike baasliikumiste omandamine. Klassikalisest tantsust tuleneva baassõnavara ja -harjutusvara omandamine. Akrobaatiliste baasharjutuste omandamine."
    ["sisu"]=>
    string(308) "Loengud: Sissejuhatav loeng show- tantsu. Erinevate show- tantsu kavade analüüsimine. Praktilised tunnid: Erinevate tantsustiilide treeningud ja tutvustus: show- tants, hiphop, jazztants, house, klassikaline tants, cheerleading, bailatino, kaasaegne tants. Akrobaatika treening ja baaselementide tutvustus."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Üliõpilane: Oskab luua lühikese show-tantsu kava ning on võimeline seda muusikasse esitama. Omab algteadmisi erinevatest (tantsu)stiilidest ning oskab neid kasutada show- tantsu kava loomisel. Omab ülevaadet Eesti show-tantsu valdkonnast. Omab algteadmisi tantsutunni ülesehitusest."
  }
  [8597]=>
  object(stdClass)#8598 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6133"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused jalgpalli harrastamiseks; Jalgpalli õpetus edasijõudnutele; Tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ning meeskonna mängu. Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust ning iga mängija rolli võistkonnas (ründaja, poolkaitsja, kaitsja). Selgitatakse taktikalisi variantsioone kaitses ja ründes ning võistkonna erinevaid asetuse varinate väljakul. Praktilise tegevuse käigus selgitatakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Ainekursuse läbinud tudeng: Omab ettekujutust jalgpalltreeningust; Valdab erinevaid palli vedamis-, söödu-ja löögitehinikaid; Valdab lisaks põhielementidele petteid, triblingut, kõksimist, palli katmist, palli omaks võtmist jne; Mõistab võistkonna kui terviku tegevust; Saab aru iga mängija rollist võistkonnas; Suudab mõista ja kasutada erivaid võistkonna asetusi väljakul; Mõistab erinevaid taktikaid; Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8598]=>
  object(stdClass)#8599 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6134"
    ["hindamine"]=>
    string(71) "Arvestuse saamiseks aines on vajalik osalemine vähemalt 75% tundidest."
    ["eesmrk"]=>
    string(109) "Luua võimalused jalgpalli harrastamiseks; Jalgpalli õpetus edasijõudnutele; Tutvustada võistlusmäärusi."
    ["sisu"]=>
    string(486) "Õppeaine käigus tutvustatakse jalgpalli treeningu ülesehitust (soojendus, põhiosa ja lõdvestus). Treeningu käigus arendatakse mängiga indiviuaalseid põhioskusi ning meeskonna mängu. Üliõpilastele selgitatakse mängu kollektiivsust ning iga mängija rolli võistkonnas (ründaja, poolkaitsja, kaitsja). Selgitatakse taktikalisi variantsioone kaitses ja ründes ning võistkonna erinevaid asetuse varinate väljakul. Praktilise tegevuse käigus selgitatakse võistlusmäärusi."
    ["vljund"]=>
    string(446) "Ainekursuse läbinud tudeng: Omab ettekujutust jalgpalltreeningust; Valdab erinevaid palli vedamis-, söödu-ja löögitehinikaid; Valdab lisaks põhielementidele petteid, triblingut, kõksimist, palli katmist, palli omaks võtmist jne; Mõistab võistkonna kui terviku tegevust; Saab aru iga mängija rollist võistkonnas; Suudab mõista ja kasutada erivaid võistkonna asetusi väljakul; Mõistab erinevaid taktikaid; Tunneb võistlusmäärusi."
  }
  [8599]=>
  object(stdClass)#8600 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6135"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjalik eksam, kus üliõplane esitab kolme erineva võistkonna kolme mängu ründe- ja kaitsemängu analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse, individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu erinevate koolkondade teadmiste omandamiseks. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-,varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees,maa-ala,segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Orienteerub erinevate koolkondade individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu filosoofias; Oskab analüüsida võistlusmänge lähtudes individuaalse ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu asbektidest."
  }
  [8600]=>
  object(stdClass)#8601 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6136"
    ["hindamine"]=>
    string(113) "Kirjalik eksam, kus üliõplane esitab kolme erineva võistkonna kolme mängu ründe- ja kaitsemängu analüüsi."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse, individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu erinevate koolkondade teadmiste omandamiseks. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-,varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees,maa-ala,segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Orienteerub erinevate koolkondade individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu filosoofias; Oskab analüüsida võistlusmänge lähtudes individuaalse ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu asbektidest."
  }
  [8601]=>
  object(stdClass)#8602 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6137"
    ["hindamine"]=>
    string(112) "Kirjalik eksam, kus üliõplane esitab kolme erineva võistkonna kolme mängu ründe- ja kaitsemängu analüüsi"
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse, individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu erinevate koolkondade teadmiste omandamiseks. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(276) "Korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-,varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees,maa-ala,segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(262) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Orienteerub erinevate koolkondade individuaalse, grupilise ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu filosoofias; Oskab analüüsida võistlusmänge lähtudes individuaalse ja võistkondliku ründe- ja kaitsemängu asbektidest."
  }
  [8602]=>
  object(stdClass)#8603 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6138"
    ["hindamine"]=>
    string(228) "Arvestus. Hinnatakse teoreetilisi teadmisi, treeningtundide töökavu, planeerimist, koormuse jaotust ja eripära erinevate spordialade ja sportlike tegevuste puhul, üliõpilasepoolset eneseanalüüsi ja koostatud treeningkavu."
    ["eesmrk"]=>
    string(161) "Luua ettekujutus liikumisharrastuse treeningust, selle vormidest ja juhendamisest. Näidata võimalusi vananemisprotsessi mõjutamiseks kehalise aktiivsuse abil."
    ["sisu"]=>
    string(182) "Liikumisharrastuse tervisetreeningu spetsiifika. Tervisetreeningu eesmärk, printsiibid, vahendid, meetodid. Sportliku liikumisharrastuse süsteem ja individuaalsed tegutsemisvormid."
    ["vljund"]=>
    string(363) "Teadmised liikumisharrastuse treeningu eesmärkidest, vahenditest ja vormidest. Oskus kavandada ja läbi viia liikumisharrastajate - tervisesportlaste treeningtundi. Vastavalt organsüsteemide talitluse ealistele muutustele oskab Rakendada optimaalset kehalist koormust. Teadmised oma tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning valmisolek end täiendada."
  }
  [8603]=>
  object(stdClass)#8604 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6139"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline arvestus – esitada viiest erinevast elemendist koosnev kava kirjalikult ja sooritada praktiliselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua võimalused akrobaatika baastehnika, terminoloogia, akrobaatika harjutuste teadmiste ning oskuste kujunemiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks akrobaatika metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(145) "Tunni erialane ettevalmistusosa. Põhiasendid ja -elemendid. Turvalisuse reeglid. Iseseisev töö: kirjanduse lugemine ja praktiline harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(234) "Õppija tunneb akrobaatilist terminoloogiat, oskab kirjeldada akrobaatilisi elemente, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada praktilisi põhiharjutusi, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8604]=>
  object(stdClass)#8605 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6140"
    ["hindamine"]=>
    string(111) "Praktiline arvestus – esitada viiest erinevast elemendist koosnev kava kirjalikult ja sooritada praktiliselt."
    ["eesmrk"]=>
    string(238) "Luua võimalused akrobaatika baastehnika, terminoloogia, akrobaatika harjutuste teadmiste ning oskuste kujunemiseks nii teoorias kui praktikas. Toetada didaktiliste pädevuste kujunemist töötamiseks akrobaatika metoodikute-treeneritena."
    ["sisu"]=>
    string(200) "Tunni erialane ja füüsiline ettevalmistuse osa. Põhiasendid ja -elemendid. Turvalisuse reeglid. Abistamise ja julgestamise metoodika. Iseseisev töö: kirjanduse lugemine ja praktiline harjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(270) "Õppija tunneb akrobaatilist terminoloogiat, oskab kirjeldada akrobaatilisi elemente, tunneb turvalisuse reegleid. Suudab iseseisvalt harjutada praktilisi põhiharjutusi, tunneb nende õpetamise metoodikat, oskab koostada kirjalikult ja sooritada praktiliselt harjutusi."
  }
  [8605]=>
  object(stdClass)#8606 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6141"
    ["hindamine"]=>
    string(251) "Mängu teooriad - avestustöö ja essee. Elamusmängude meetodid aktiivõppes - hindamine toimub rühmatööna disskusiooni vormis iseseiva töö ettekande põhjal. Arvestusele pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö läbinud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Luua eeldused peamiste mängu mõistete ja teoreetiliste lähenemiste mõistmiseks. Anda ülevaade elamusmängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest ning pakkuda üliõpilasele praktilisi näpunäiteid mänguliselt arendavate tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Kursuse esimeses osa loengutes avatakse klassikaliste, psühholoogiliste, antropoloogiliste, kultuurilooliste ja filosoofiliste teooriate põhisisu, mis mängu, mängude ja mängimise olemust ning funktsioone on püüdnud avada. Kursuse teise poole loengutes antakse ülevaade elamusmängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest. Lisaks pakutakse seminarides võimalust proovida ja läbi teha praktilistes tegevustes mängulisi tegevusi, analüüsides mängudega kaasnevaid valiku põhimõtteid, erinevaid võimalusi ja riske. Käsitletakse mängust tulenevaid grupiprotsesse ning mängu põnevust ja õpetlikust."
    ["vljund"]=>
    string(417) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane: - teab tähtsamate mängu teooriate põhisisu ja mõisteid; - oskab nende põhjal määratleda mängu rolli inimeste elus, kultuuris ja ühiskonnas; - teab elamusmängude olemust ja eripära; - mõistab elamusmängude planeerimise vajadust, tegevuste valiku põhimõtteid, läbiviimise eripärasid; - on võimeline analüüsima elamusmängude iseloomu ja riskijuhtimise protsessi."
  }
  [8606]=>
  object(stdClass)#8607 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6142"
    ["hindamine"]=>
    string(143) "Arvestus. Arvestus koosneb praktilistel õppekäikudel (merel, jõel, jalgrattamatkal) osalemisest (50%) ning iseseisva töö esitamisest (50%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(282) "Luua võimalused veematkade ja jalgrattmatkade teoreetiliste teadmiste ning metoodiliste oskuste kujunemiseks. Luua eeldused käsitletavate matkaliikide tehniliste oskuste arendamiseks. Toetada valmisolekut veematkade ja jalgrattamatkade iseseisvaks planeerimiseks ja juhendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1125) "Üliõpilased saavad põhjalikud teoreetilised teadmised veematkad ja kalgrattamatka kui Eestis kõige enam levinud matkamisviiside spetsiifikatest ja riskikäsitlusest ning osalevad praktilistel treeningutel merel, jõel ja jalgrattaradadel. Ülevaade Eesti rannikumere, jõgede ja järvede võimalustest veematkamiseks. Erinevad sõiduvahendid (süstad, kanuud, parved, katamaraanid), kasutatavad materjalid, ehitus ja hooldus. Veematkatehnika ülevaade ning praktilised õppused.Veematka planeerimine, turistide tüübid ja vajadused ning ohutusnõuded erinevates tingimustes, matkaliigi, sihtkoha valik. Ülevaade jalrattamatka piirkondadest, marsruutidest ja vaatamisväärtustest Eestis. Jalgrataste valik, tehnilised eripärad, ehitus ja hooldus. Jalgratta matkatehnika ülevaade ning praktilised õppused. Jalgrattamatka planeerimine, turistide tüübid, vajadused ning ohutusnõuded erinevates tingimustes, lähtuvalt sihtkoha valikust ja marsruudist. Ööbimise planeerimine vee- ja jalgrattamatkadel (telkimisvõimalused, erinevate majutusasutuste sobivus nii geograafiliselt, kvaliteedilt kui teeninduskultuurilt)"
    ["vljund"]=>
    string(452) "Kursuse edukalt sooritanud üliõpilasel on ... • Teadmised veematka ja jalgrattamatka varustusest ning selle hooldamisest • Oskus analüüsida matkagrupi võimeid vastavalt matka spetsiifkale • Teadmised Eesti erinevatest piirkondadest ning nende sobivusest erineva võimekusega matkajatele • Oskus planeerida ja läbi viia iseseisvalt veematku ja jalgrattamatku. • Suutlikkus analüüsida matka atraktiivsuse komponente ja võimalikke riske"
  }
  [8607]=>
  object(stdClass)#8608 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6143"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Bakakaureusetöö uurimisprogramm ja kirjanduse ülevaate koostamine ja selle teostamise hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Toetada teaduslikuks uurimistööks vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamist tervise, pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia, spordisotsioloogia alal."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Spordivaldkonna teaduslikud uuringud ja nende rakendused. Statistiliste andmete süsteem spordikorralduses, riikliku statistika nõuded, iseärasused, metoodikad. Spordivaldkonna uuringute vormistamise eripärasused, artiklid, referaadid, aruanded. Kirjanduse ülevaate teostamine ja esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab märgata ja lahendada erialaseid teadus ja praktilisi probleeme; Omab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused."
  }
  [8608]=>
  object(stdClass)#8609 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6145"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Hindeline arvestus - kirjalikud tööd ja praktiliste harjutuste sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Omandada I-IX klassi tantsulise liikumise õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(552) "I –III kooliastme kehalise kasvatuse eesmärgid. Kehalise kasvatuse tundide tüübid, õpilaste ealiste iseärasuste arvestamine kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel. Kehalise kasvatuse ainekavva kuuluvate rütmika ja tantsuõpetuse liikumis- ja tehnika õpetamise metoodika. Õpilaste kehalise võimekuse arendamine. Eesti traditsiooniliste laulumängude ja pärimustantsude, tantsuvõtete ja tantsusammude omandamine. Eesti tantsupidude traditsioonis Eesti kultuuripildis ja UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas."
    ["vljund"]=>
    string(112) "Loengud, seminarid ,praktilised tunnid, õppekäigud (kehalise kasvatuse tundide külastamine), iseseisev töö."
  }
  [8609]=>
  object(stdClass)#8610 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK6148"
    ["hindamine"]=>
    string(139) "Kursuse läbimiseks peab üliõpilane 1. sooritama kirjaliku testi 2. koostama metoodilise kaardi ja selle põhjal õpetama tehnikaelementi"
    ["eesmrk"]=>
    string(267) "Luua eeldused korvpallurite kehalise ettevalmistuse ja individuaalse ründe- ja kaitsemängu tehnikaelementide omandamiseks ja õpetamiseks johtuvalt vanuseastmest. Toetada analüüsioskuste kujunemist käsitletud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(202) "Treeningute planeerimine ja ülesehitus. Korvpallurite kehaliste võimete arendamine vastavalt vanusele. Individuaalsete tehniliste oskuste omandamine ja nende õpetamise metoodika. Võistlusmäärused."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab 1. sooritada ja õpetada korvpalli tehnikaelemente 2. arendada kehalisi võimeid arvestades ealisi iseärasusi 3. planeerida treeningprotsessi"
  }
  [8610]=>
  object(stdClass)#8611 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7001"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eksam: abimaterjalidega kirjalikud tööd, simulatsioon, aruanne, esitlus, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua eeldused tervikpildi kujunemiseks kooli kehalisest kasvatusest ja selle õpetamisest eriealistele õpilastele; Toetada koolipraktikaks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist; Toetada õpetajapädevuste ja kutsealase rollipildi kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Kehaline kasvatus Eestis ja teistes riikides. Kooli kehalist kasvatust reglementeerivad dokumendid. Eriealiste õpilaste kehalise kasvatuse eesmärgid, õppesisu, -meetodid ja –vormid. Kehalise kasvatuse integratsioon teiste õppeainetega. Hariduslike erivajadustega õpilaste kehaline kasvatus. Koduülesanded kehalises kasvatuses. Õpilaste õpihuvi suunamine. Kehalise kasvatuse õpitulemused ja hindamine. Tunniväline töö kehalises kasvatuses. Kehalise kasvatuse planeerimine. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, õpilaste kehalise kasvatuse alase ettekande ettevalmistamine (rühmatöö); töökavade ja kehalise kasvatuse töölehe koostamine. Kehalise kasvatuse õpimapi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi kooli kehalisest kasvatusest, selle korralduslikest alustest ja õpetamisest eriealistele õpilastele; Oskab planeerida kehalise kasvatuse õppeprotsessi; Suudab analüüsida õpilaste ja õpetaja tegevust kehalise kasvatuse tundides; Omab kehalise kasvatuse tunni läbiviimise kogemust; Suudab analüüsida ja hinnata oma tegevust õpilastele kehaliste harjutuste õpetamisel; Omab meeskonnatöö kogemust."
  }
  [8611]=>
  object(stdClass)#8612 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7002"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(187) "Luua eeldused oskuste omandamiseks, mis on vajalikud harjutuskombinatsioonide koostamisel, kirjeldamisel ja esitamisel. Toetada üksikharjutuste õpetamise metoodika omandamist riistadel."
    ["sisu"]=>
    string(396) "Võimlemisharjutuste tehnika alused: hoo- ja jõuelementide iseloomustus ja tehnika analüüs. Võimlöemisharjutuste didaktika: eelharjutused, harjutusvara, abistamine ja vigade vältimine. Saatemuusika kasutamine. Harjutuskombinatsioonide koostamine, kirjeldamine ja esitamine. Koolivõimlemise tund, ülesanded ja sisu. Individuaalne töö: kirjalikud tööd, praktiline harjutuste sooritamine"
    ["vljund"]=>
    string(196) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab analüüsida võimlemiselementide tehnikat; Tunneb võimlemisharjutuste õpetamise metoodikat; Oskab selgelt kommunikeeruda, nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [8612]=>
  object(stdClass)#8613 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7003"
    ["hindamine"]=>
    string(88) "Eksamihinde moodustavad seminarid / praktilised tunnid (66%)ja teoreetiline eksam (34%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(268) "Anda üliõpilastele ülevaade kergejõustikualade tehnikast, õpetamise võtmemomentidest,erinevate kehaliste võimete arendamise metoodikast. Anda üliõpilastele praktilisi kogemusi kergejõustikutunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning tunni oponeerimiseks."
    ["sisu"]=>
    string(402) "Kergejõustikualade tehnika üldised alused.Tehnika tinglik jaotus –piirasendid,faasid,perioodid.Kehaliste võimete sensitiivsed perioodid, nende arvestamine kooli kehalise kasvatuse tundide planeerimisel. Tunnikonspektide koostamine kõigi programmis olevate alade tehnika õpetamise kohta. Kergejõustiku näidistundide läbiviimine.Teiste üliõpilaste tundide oponeerimine. Harjutusvara kogumine."
    ["vljund"]=>
    string(337) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: On omandanud programmis olevate kergejõutikualade tehnika. Oskab demonstreerida ja õpetada kergejõustikualade tehnikat, analüüsida soorituste tehnikat, näha vigu, nende põhjusi ning neid parandada. Oskab koostada tunnikonspekte, läbi viia näidistundi ning analüüsida kaasüliõpilaste tunde."
  }
  [8613]=>
  object(stdClass)#8614 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7004"
    ["hindamine"]=>
    string(89) "Eksam koosneb kirjalikust testist, mis hõlmab erinevate mängude käsitletud temaatikat."
    ["eesmrk"]=>
    string(266) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks erinevate sportmängude ajaloost, võistkondliku ründe- ja kaitsemängu taktikast, erinevatest võistlussüsteemidest.Toetada praktiliste kogemuste omandamist sportmängude tunni ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, analüüsiks."
    ["sisu"]=>
    string(498) "Tutvustada erinevate sportmängude ajalugu, levikut ja arengut Eestis, Euroopas ja maailmas. Anda ülevaade tähtsamatest võistlustest ( OM, MM EM) maailmas, Euroopas ja Eestis. Tutvustada erinevate sportmängude organisatsioone ja struktuure. Sportmängudes kasutatavad võistlussüsteemid. Eestis enamlevinud ja koolis õpetatavate sportmängude – võrk-, korv-, jalgp-, käsi-, sulgpall ja tennis - võistkondliku ründe- ning kaitsemängu õpetamise metoodika ja taktika kaasaegne käsitlus."
    ["vljund"]=>
    string(394) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab demonstreerida ja õpetada erinevate sportmängude tehnilisi elemente; Orienteerub erinevate sportmängude tänapäeva mängutaktikas; Omab võistluste läbiviimise ja võistlusprotokolli täitmise praktilist kogemust; Oskab valida võistlussüsteeme ja täita tabeleid, olla kursis kohtunike tegevuse ja võistlusmäärustega erinevates sportmängudes."
  }
  [8614]=>
  object(stdClass)#8615 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7008"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Eksami hindest moodustavad kirjanduse tundmine (20%), seminaritöö (40%).ja referaat 40%."
    ["eesmrk"]=>
    string(177) "Toetada teoreetilisete seisukohtade, praktiliste oskuste ja metoodiliste rakenduste omandamist nii tippspordi kui harrastusspordi füüsilise ja vaimse ettevalmistuse aspektist."
    ["sisu"]=>
    string(656) "Spordialade liigitus sisu järgi, nende võrdlev analüüs ja tulevikutendentsid. Eesti tippsportlaste esinemine, analüüs viimasel perioodil. Koormused, väsimus, taastumine spordis. Treeningu planeerimise alused. Tehniise, taktikalise, psühholoogilise, funktsionaalse ettevalmistuse sisu ja meetodid. Kehaliste võimete – jõud, painduvus, kiirus, vastupidavus, osavus- arendamise teooriad ja metoodikad. Valikuprobleemid sportlikus treeningus. Testimised ja treeningefekti kontoll tippspordis. Võistlusananlüüs tippspordis Uued tehnoloogiad ja treeningprotsessi teaduslik tugi. Iseseisev töö: Töö kirjandusega, õpimapi koostamine ja esitlus."
    ["vljund"]=>
    string(411) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: On omandanud selge ja piisavalt avar mõistmine sportliku treeningu teooriatest ja teoreetikutest; Oskab hinnata kriitiliselt sportliku treeningu kohta käivaid arutelusid; Oskab rakendada teoreetilisi perspektiive olulistele ja reaalelulistele küsimustele, mis seotud treeningprotsessiga kehalises kasvatuses ja spordis; Oskab suhelda selgelt, nii suuliselt kui kirjalikult."
  }
  [8615]=>
  object(stdClass)#8616 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7009"
    ["hindamine"]=>
    string(45) "Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Luua eeldused teoreetiliste teadmiste ja ainealase diktaktika aluste omandamiseks treeneri koolituses valitud spordialal. Toetada analüüsioskuse kujunemist teoreetiliste teadmiste rakendamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(392) "Valitud spordiala teoreetilised seisukohad tipp- ja tervisespordi ning laste spordiharrastuse kehalise ja vaimse ettevalmistuse aspektist. Sportliku ettevalmistuse (tehnilise, taktikalise, üldkehalise, spetsiaalse, funktsionaalse, psühholoogilise) teooriad ja kaasaegsed seisukohad. Sportliku treeningu planeerimise ja kontrolli teoreetilised alused. Hinnang valitud spordiala hetkeseisule."
    ["vljund"]=>
    string(396) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab sportliku ettevalmistuse kaasaegseid teooriaid ja seisukohti valitud spordialal; Oskab planeerida sportlikku treeningut valitud spordialal; Tunneb treening- ja võistlusprotsessi kontrolli teoreetilisi aluseid; Suudab treeningu planeerimisel arvestada ealiste ja sooliste iseärasustega; Oskab analüüsida ja anda hinnangut valitud spordiala hetkeseisule."
  }
  [8616]=>
  object(stdClass)#8617 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7010"
    ["hindamine"]=>
    string(346) "Arvestus koosneb praktilisest, metoodilisest ja kirjalikust osast. Praktiline osa hõlmab treenintunni läbiviimist. Metoodilises osas tuleb filmida ja analüüsida kaasüliõpilase treeningut. Kirjalikus osas tuleb esitada enda poolt läbiviidud treenigtunni töökava, kaasüliõpilase treeningu analüüs ja eneseanalüüs treeneri kontekstis."
    ["eesmrk"]=>
    string(199) "Luua eeldused tänapäevaste töövõtete omandamiseks ja kogemuste saamiseks treeningprotsessi läbiviimisel. Toetada analüüsioskuse kujunemist vastavate teoreetiliste teadmiste rakendamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(172) "Treeningtunni töökava koostamine, läbiviimine ja analüüsimine oponendi märkustele tuginedes. Kaasüliõpilase treeningtunni filmimine ja oponeerimine. Eneseanalüüs."
    ["vljund"]=>
    string(261) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab planeerida ja suudab läbi viia treeningprotsessi valitud spordialal; Oskab koostada treeningu töökava ja -plaane; Oskab analüüsida treeningprotsessi; Valdab tänapäevaseid töövõtteid treeningute analüüsimisel."
  }
  [8617]=>
  object(stdClass)#8618 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7011"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Eksam Spordi arenguplaani kaitsmine seminaril, kirjalik põhjendamine. Kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(513) "Anda aktuaalne teoreetiline teave olulistest valdkondadest, mis võimaldavad sporti edukalt juhtida. Suurendada üliõpilaste metakognitiivse kontrolli võimet spordi- majanduse sektoris teave efektiivse hankimise ja töötlemise, analüüsi, sünteesi(innovatsiooni) ja eksperthinnangu oskuste omandamise kaudu. Arendada kriitilist, loovat ja süsteemset mõtlemist. Suurendada üliõpilaste sotsiaalset ja interkultuurilist kompetentsust, et paremini toime tulla kiiresti muutuvas ja globaliseeruvas keskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(473) "Spordikorralduse aluspõhimõtted ja juhendmaterjalid. Spordiorganisatsioonide põhikirjad. Spordiseadus. Mittetulundusühingute seadus. Juhatuste ja töökomisjonide moodustamine, nende ülesanded. Koosolekute läbiviimine, protokollimine. Võistluste, treeningute ja treeninglaagrite korraldamine. Teabe edastuse ja info korraldamine. Pressikonverentside korraldamine. Koolituse korraldus. Rahvusvaheliste ürituste, kongresside korraldamine. Spordipäevade korraldamine."
    ["vljund"]=>
    string(260) "Ainekursuse läbinud üliõpilane oskab rakendada omandatud teadmisi praktikas: efektiivselt hankida, töödelda ja analüüsida infot, midagi kvalitatiivselt uut luua/korraldada (sünteesida) ja anda eksperthinnangut oma spordierialaspetsiifilises valdkonnas."
  }
  [8618]=>
  object(stdClass)#8619 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7012"
    ["hindamine"]=>
    string(85) "Arvestuse koondhinne kujuneb iseseisva lugemise, seminaride ja seminaritöö põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(157) "Toetada teoreetilise sõnavara omandamist, mis on vajalik keha tõlgendamiseks kehalises kasvatuses ja spordis ning seda Michel Foucault’ lektüüri kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(443) "Kursus on mõeldud kujundamaks teoreetilisi teadmisi, mõistmaks kehaga seotud küsimusi kultuuris ja ühiskonnas laiemalt ning kehalises kasvatuses ja spordis kitsamalt. Kursuse esimeses osas antakse loengutes põhjalik ülevaate Foucault’ elust, loomingust, mõistetest ja peamistest ideedest. Teise osa seminarides käsitletakse Foucault’le ja sekundaarsele lektüürile toetudes olulisi aruteluteemasid spordis ja kehalises kasvatuses."
    ["vljund"]=>
    string(311) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - teab ja oskab identifitseerida Foucault’ põhiseisukohti; - suudab hinnata kriitiliselt kultuuris ja ühiskonnas kehaga seotud arutelusid; - oskab rakendada teoreetilisi mõisteid olulistele ja reaalelulistele küsimustele, mis seotud kehaga kehalises kasvatuses ja spordis."
  }
  [8619]=>
  object(stdClass)#8620 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7013"
    ["hindamine"]=>
    string(70) "Uurimisprogrammi koostamine kirjalikult ja selle teostamise hindamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(168) "Toetada teaduslikuks uurimistööks vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamist tervise, pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia ja spordipsühholoogia valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(294) "Spordivaldkonna teaduslikud uuringud ja nende rakendused. Statistiliste andmete süsteem spordikorralduses, riikliku statistika nõuded, iseärasused, metoodikad. Spordivaldkonn uuringute vormistamise eripärasused, artiklid, referaadid, aruanded. Referatiivse uurimuse teostamine ja esitamine."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas; Oskab märgata ja lahendada erialaseid teadus ja praktilisi probleeme; Omab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused."
  }
  [8620]=>
  object(stdClass)#8621 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7014"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Magistritöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Kujundada spordipedagoogiliste, -sotsioloogiliste ja -bioloogiliste probleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(426) "Magistritöö on valikspordiala (ujumine, võimlemine, korvpall, võrkpall, kergejõustik, suusatamine), kehalise kasvatuse või spordikorraldusega seotud teaduslik uurimistöö, mis on teostatud pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia, spordisotsioloogia, tervisekasvatuse jt. meetoditega. Erandkorras võivad tulla kaitsmisele ka üliõpilaste poolt koostatud spordiprojektid. Töö peab olema esitatud mahus kuni 60 lk."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Oskus püstitada teaduslikku hüpoteesi; Andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused; Suutlikkus kirjutada analüütilise teemakäsitlusel põhinev uurimistöö; Oskus iseseisvalt ja loovalt probleeme identifitseerida ja formuleerida, Oskuse erialaga seotud probleeme argumenteerida."
  }
  [8621]=>
  object(stdClass)#8622 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7015"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Magistritöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees."
    ["eesmrk"]=>
    string(230) "Kujundada spordipedagoogiliste, -sotsioloogiliste ja -bioloogiliste probleemide iseseisva uurimise teoreetiline ja praktiline alus, luues eeldused professionaalseks probleemikäsitluseks ja võimalikuks edaspidiseks teadustööks."
    ["sisu"]=>
    string(609) "Magistritöö on valikspordiala (ujumine, võimlemine, korvpall, võrkpall, kergejõustik, suusatamine), kehalise kasvatuse või spordikorraldusega seotud teaduslik uurimistöö, mis on teostatud pedagoogika, spordibioloogia, kinesioloogia, spordisotsioloogia, tervisekasvatuse jt. meetoditega. Erandkorras võivad tulla kaitsmisele ka üliõpilaste poolt koostatud spordiprojektid. Magistritöö teostamine eeldab andmete kogumiseks, töötlemiseks ning statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste olemasolu. Töö peab olema esitatud mahus kuni 60 lk."
    ["vljund"]=>
    string(293) "Oskus püstitada teaduslikku hüpoteesi; Andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskused; Suutlikkus kirjutada analüütilise teemakäsitlusel põhinev uurimistöö; Oskus iseseisvalt ja loovalt probleeme identifitseerida ja formuleerida; Oskuse erialaga seotud probleeme argumenteerida."
  }
  [8622]=>
  object(stdClass)#8623 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(307) "Anda üliõpilastele ülevaade spordi organisatsioonilisest struktuurist, spordiorganisatsioonide strateegilisest juhtimisest. Aidata üliõpilastel kujundada kriitilist, loovat, süsteemset lähenemisvõimet spordiorganisatsiooni juhtimiseks, analüüsides spordi-organisatsioonilise töö erinevaid vorme."
    ["sisu"]=>
    string(506) "Spordi korralduse ja strateegilise juhtimise ainestik, ülesanded, rakendused ja põhimõisted. Spordi korraldus: olümpialiikumine, spordiorganisatsioonid rahvusvahelisel, Euroopa ja Eesti tasandil; spordiorganisatsiooni juhtimine; informatsiooni juhtimine ja tehnoloogia; muutuste juhtimine. Spordi strateegiline juhtimine: strateegiliste protsesside ettevalmistamine, spordiorganisatsiooni keskkonnahinnang; visioon, väärtused, missioon, strateegilised eesmärgid; tegevusplaan; kontroll ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(612) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline mõistma, kuidas keskkond mõjutab organisatsiooni; hindama organisatsiooni struktuuri ja inimeste rolle selles; hindama organisatsiooni juhtimist, eriti juhatuse rolli; kasutama informatsiooni tehnoloogiat; juhtima organisatsioonilisi muutusi efektiivsel viisil; töötama juhatusega, et arendada strateegilisi plaane; efektiivselt ettevalmistuma strateegiliste planeerimiste protsessiks; teostama organisatsiooni strateegiadiagnoosi; arendama ja rakendama plaane, et saavutada strateegilised eesmärgid; toetama juhatust strateegiamõjude hindamisel."
  }
  [8623]=>
  object(stdClass)#8624 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7017"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(397) "Anda teoreetiline teave olulistest valdkondadest, mis võimaldavad juhtida spordiorganisatsioonide inim- ja finantsressursse.Suurendada üliõpilaste sotsiaalset ja interkultuurset kompetentsust. Suurendada üliõpilaste metakognitiivse kontrolli võimet spordi finantsjuhtimise sektoris informatsiooni efektiivse hankimise ja töötlemise, analüüsi, ja eksperthinnangu oskuste omandamise kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(321) "Inimressurside juhtimise organiseerimine, selle strateegia arendamine, inimeste värbamine ja motiveerimine, areng läbi praktilise tegevuse, juhtimisoskuste arendamine. Tutvumine finantsplaneerimise ja -juhtimisega, eelarve koostamisega, raamatupidamise baasteadmisetga, hinnanguanalüüsiga ja aruandluste koostamisega."
    ["vljund"]=>
    string(862) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline mõistma inimressursside juhtimise rolli organisatsioonis; arendama ja välja töötama reegleid ja määrusi inimressursside heaks juhtimiseks; välja töötama, arendama ja rakendama inimressursside strateegiat; tuvastama põhimõtteid ja tegevusi, mis kaasaksid ja motiveeriksid inimressursse; rakendama arengupoliitikat läbi praktika; arendama oskusi tõhuseks inimeste juhtimiseks; vahendama vajadusi heaks finatsjuhtimiseks ja integreerima need organisatsiooni juhtimissüsteemi; informeerima juhtkonda finantskohustuste tähtaegadest; arendama finantsplaani vastavalt organisatsiooni strateegiale; ettevalmistama eelarvet finantsplaani teostamiseks; käivitama raamatupidamistegevust; kontrollima ja hindama finantsplaani edukust; esitama majandustegevusearuannet korrektselt ja läbipaistvalt."
  }
  [8624]=>
  object(stdClass)#8625 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7018"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(446) "Anda teoreetiline teave olulistest valdkondadest, mis võimaldavad tõhusalt turustada spordiorganisatsiooni ja selle üritusi. Suurendada üliõpilaste turumajandusliku juhtimise kompetentsust. Aidata üliõpilastel kujundada konstruktiivset ja loovat lähenemist ürituste planeerimisel, korraldamisel. Laiendada üliõpilaste teadmisi ja oskusi ürituste jooksval analüüsimisel, tegevuse kontrollimisel ning adekvaatsete hinnangute andmisel."
    ["sisu"]=>
    string(587) "Ülevaade spordiorganisatsiooni turundusest; kvaliteetsete teenuste juhtimisest; turunduse kommunikatsiooni strateegiast; sponsorluse juhtimisest; turunduse strateegia juhtimisest. Tutvumine spordiüritustega ja nende projektide arendamisega; ürituste organiseerimise struktuuridega, läbiviimise ja inimressurside juhtimisega; spordirajatiste, muude ruumide ja abivahendide korraldamisega. Iseseisev töö: analüüside koostamine, 1. Kuidas luua organisatsiooni turunduse diagnoosi ja analüüsiskeemid, 2. Kuidas ettevalmistada spordiürituse organiseerimist, koostada tegevusplaane."
    ["vljund"]=>
    string(664) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline analüüsima organisatsiooni teenuste asjakohasust ja vastavust juhtkonna soovidega; tõstma teenuste kvaliteeti; juhtima efektiivselt kommunikatsiooni; analüüsima sponsorprogrammide vajadusi; hindama turundust strateegilisest perspektiivist; otsustama, kas spordiürituse korraldamine on kohane organisatsioonile; määratlema peamised organiseerimise etapid; määratlema peamised ürituse korraldamisega seotud ülesanded; moodustama ürituse korraldusmeeskonda ja juhtima seda; tuvastama vajalikud rajatised; välja töötama ajakava; jälgima ressurside kasutamist ja andma selle kohta hinnanguid."
  }
  [8625]=>
  object(stdClass)#8626 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7019"
    ["hindamine"]=>
    string(84) "Eksam: abimaterjalidega kirjalikud tööd, simulatsioon, aruanne, esitlus, õpimapp."
    ["eesmrk"]=>
    string(245) "Luua eeldused tervikpildi kujunemiseks kooli kehalisest kasvatusest ja selle õpetamisest eriealistele õpilastele; Toetada koolipraktikaks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist; Toetada õpetajapädevuste ja kutsealase rollipildi kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(704) "Kehaline kasvatus Eestis ja teistes riikides. Kooli kehalist kasvatust reglementeerivad dokumendid. Eriealiste õpilaste kehalise kasvatuse eesmärgid, õppesisu, -meetodid ja –vormid. Kehalise kasvatuse integratsioon teiste õppeainetega. Hariduslike erivajadustega õpilaste kehaline kasvatus. Koduülesanded kehalises kasvatuses. Õpilaste õpihuvi suunamine. Kehalise kasvatuse õpitulemused ja hindamine. Tunniväline töö kehalises kasvatuses. Kehalise kasvatuse planeerimine. Iseseisev töö: kirjanduse läbitöötamine, õpilaste kehalise kasvatuse alase ettekande ettevalmistamine (rühmatöö); töökavade ja kehalise kasvatuse töölehe koostamine. Kehalise kasvatuse õpimapi koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(456) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi kooli kehalisest kasvatusest, selle korralduslikest alustest ja õpetamisest eriealistele õpilastele; Oskab planeerida kehalise kasvatuse õppeprotsessi; Suudab analüüsida õpilaste ja õpetaja tegevust kehalise kasvatuse tundides; Omab kehalise kasvatuse tunni läbiviimise kogemust; Suudab analüüsida ja hinnata oma tegevust õpilastele kehaliste harjutuste õpetamisel; Omab meeskonnatöö kogemust."
  }
  [8626]=>
  object(stdClass)#8627 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7020"
    ["hindamine"]=>
    string(122) "Eksami hindest moodustavad praktiliste tundide andmine ja oponeerimine ( 40 %), seminarid (30) ja referatiivne töö (30)."
    ["eesmrk"]=>
    string(121) "Luua eeldused suusatamise õpetamise metoodika teoreetiliste aluste ja selle metoodilise rakendamise oskuse omandamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(431) "Tuginedes omandatud suusatamisoskustele antakse aines suusatamise õpetamise alused. Kooliprogrammi jäävate suusatamise elementide detailne käsitlus õpetamise metoodika aspektist. Praktiliste suusatunni korralduslike elementide tundmaõppimine ja kasutamine erinevate liikumisviiside õpetamisel. Erinevate suusatamisviiside praktiline õpetamine, tegevuste oponeerimine ja analüüs. Töö kirjandusega ja referaadi koostamine"
    ["vljund"]=>
    string(221) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: On omandanud suusatunni organisatsiooniliste läbiviimise oskused; On omandanud kooli programmi kuuluvate suusatamisviiside õpetamise metoodika; Oskab analüüsida õpetamise protsessi."
  }
  [8627]=>
  object(stdClass)#8628 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7021"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(194) "Luua eeldused vooruseetika põhiseisukohtade mõistmiseks ning toetada kehalise kasvatuse õpetaja, sporditreeneri ja rekreatsioonikorraldaja voorusliku iseloomu ja tööalase eetika kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(690) "Kursus on kavandatud aitamaks kaasa vooruseetika lõimimisele kehalise kasvatuse, spordi ja rekreatsiooni professionaalse praktikaga. Kursuse esimeses osas antakse sissejuhatav ülevaade vooruseetikast Antiik-Kreeka kultuuris. Teine osa kursusest käsitleb spordi ja rekreatsiooni kui praktika sisemisi hüvesid ning vooruseid. Kolmas osa kursusest käsitleb vooruseetikast lähtudes õpetamise ja ka juhtimise kui praktika sisemisi hüvesid ja vooruseid. Seminarides arutletakse lektüürile toetudes olulisi vooruseetilisi küsimusi kehalise kasvatuse, spordi ja rekreatsiooni kontekstis. Iseseisva tööna tuleb lugeda seminarideks valmistumisel kohustuslik kirjandus ja kirjutada essee."
    ["vljund"]=>
    string(268) "Ainekursuse läbimisel üliõpilane peaks olema võimeline: - mõistma vooruseetika põhiseisukohti, - arutlema kehalise kasvatuse, spordi ja rekreatsiooni eetilise sisu üle, - määratlema vooruslikud praktikad õpetamises, juhendamises ja rekreatsiooni korralduses."
  }
  [8628]=>
  object(stdClass)#8629 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSK7022"
    ["hindamine"]=>
    string(702) "Hindamisel arvestatakse kõikide ülesannete sooritamist. Lähtutakse ülesannetele esitatavatest nõuetest. 1. Tunnikavade/ töölehe puhul arvestatakse harjutuste ja meetodite kooskõla tunni eesmärgi ja õpilaste ealiste iseärasustega, samuti harjutuste oskussõnalise kirjelduse korrektsust. 2. Võimlemisharjutuste, sport- ja liikumismängude praktilisel õpetamisel arvestatakse spordiala tehnika ja õpetamise metoodika tundmist, harjutusvara mitmekesisust, seletuste ja demonstratsiooni korrektsust, oskust korraldada õpilaste tegevust saalitundides. 3. Praktikapäeviku ja lõpuseminari ettekande puhul arvestatakse üliõpilase analüüsioskust, oskust siduda praktikumis kogetu teooriaga."
    ["eesmrk"]=>
    string(173) "Arendada üliõpilaste oskusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada; kujundada valmisolek esimeseks põhipraktikaks"
    ["sisu"]=>
    string(387) "Didaktika kursuse raames õpitut/õpitavat praktiseeritakse reaalses koolisituatsioonis. Üliõpilane valmistab ainedidaktika kursusele toetudes ette 5 ainealast ülesannet (praktikumiülesannet), millele saab tagasisidet õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga)"
    ["vljund"]=>
    string(502) "Didaktika praktikumi järel on üliõpilane valmis põhipraktikal 1. koostama tunni eesmärki, õpilaste ealisi iseärasusi ja spordialade õpetamise metoodikat arvestavaid kehalise kasvatuse tunnikavu ja töölehti; 2. väljendama end oskussõnaliselt korrektselt nii kõnes kui kirjas; 3. õpetama eriealistele õpilastele ainekavva kuuluvaid võimlemisharjutusi, sport- ja liikumismänge; 4. korraldama õpilaste tegevust saalitundides; 5. analüüsima oma tegevust praktikumi ülesannete täitmisel"
  }
  [8629]=>
  object(stdClass)#8630 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6001"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Ainekursus lõpeb eksamiga. Koondhinne kujuneb essee (30%) ja eksami (70%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(175) "Anda ülevaade peamistest vaba aja ja rekreatsiooni teooriatest selleks et üliõpilased oskaksid neid võrrelda ja hinnata ning arvestada nendega rekreatsiooni korraldamisel."
    ["sisu"]=>
    string(509) "Vaba aja filosoofilised, sotsiaalsed ja kultuurilised alused, peamised mõisted ja teooriad. Vaba aja kontseptualiseerimine: vaba aeg kui aeg, tegevus, olemise seisund. Vaba aja seos tööga; seoste muutus ajaloos. Eluruumi komponendid. Vaba aja valikuid mõjutavad tegurid. Vaba aja tegevuste klassifikatsioon. Rekreatsiooni mõiste ja tähtsamad teooriad. Rekreatsioon kui kogemus. Rekreatsioon kui institutsioon. Rekreatsiooni tegevusfilosoofiad. Tabu rekreatsioon. Iseseisva tööna tuleb kirjutada essee."
    ["vljund"]=>
    string(460) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab erinevaid vaba aja ja rekreatsiooni teoreetilisi lähenemisi ning suudab neid identifitseerida praktikas; Suudab eristada vaba aja ja rekreatsiooni põhisisu; Oskab määratleda vaba aja ja rekreatsiooni terminid omaenda elus ja vastavalt rekreatsioonikorraldaja kutsele kaasaegses lääne ühiskonnas ning nii nagu kirjeldatud kirjanduses ajaloo kestel."
  }
  [8630]=>
  object(stdClass)#8631 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6003"
    ["hindamine"]=>
    string(132) "Eksam baseerub kontrolltööde tulemusel, esitatud projektitöö tehnilise ning sisulise osa hindel ja projekti kaitsmise tulemusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(100) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks projektipõhise töö juhtimise valdkonnast ja metoodikast."
    ["sisu"]=>
    string(917) "Töö ja organisatsiooni muutused.Funktsiooni,projekti ja maatriks struktuuriga organisatsioonid.Projektide ebaõnnestumise põhjused. Projekti olemus, kontseptsioon.Strateegilised alternatiivid. Projekti ulatus, hind, aeg, kvaliteet, ressursid, võimaluste kolmnurk. Valukõver. Projekti juhtimine. Funktsiooni juht ja Projekti juht. Eesmärkide konflikt. Projekti juhtimise meeskond ja projekti meeskond.Alltöövõtt. Motivaatorid ja demotivaatorid. Juhtimine läbi otsustamise. Otsustamise elemendid.Projekti plaani elemendid. Protsessi planeerimise strateegiad.Ressursside omistamine. Riskidega arvestamine. Materjali- ja tööjõukulud. Kulude planeerimine. Projekti ülevaade. Projekti kontroll. Gantt, pert ja milestone graafikud. Projekti kulude kontroll. Kulu ja aja variatsioonid. Muudatused, tekkepõhjused ja haldamise vahendid. Muudatuste ettepanek ja muudatuse mõju raport. Projektijuhtimise tarkvara."
    ["vljund"]=>
    string(166) "Kursuse lõpetanud üliõpilane omab praktikas rakendatavaid teadmisi projektipõhisest tööprotsessi juhtimisest. Suudab koostada iseseisvalt nõuetekohase projekti"
  }
  [8631]=>
  object(stdClass)#8632 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6005"
    ["hindamine"]=>
    string(119) "Eksam kujuneb järgnevalt: projektikavand ja ettekanne 30%, seminarides osalemine 30% ja kirjalik arvestus 40% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Anda ülevaade üritusturunduse põhiolemusest ja seostest turunduse ning ürituste korraldamisega. Tutvustada üritusturunduses kasutatavaid ürituste liike ja üritusturunduse projektijuhtimist, analüüsides olemasolevaid üritusturundusprojekte ning koostades ise projektikavandeid."
    ["sisu"]=>
    string(606) "Üritusturunduse põhimõisted ja ülesanded. Ülevaade üritusturunduse arengust. Üritusturundus kui turundusstrateegia osa. Üritusturundus ja ürituste korraldamine. Üritusturunduses kasutatavate ürituste liigitamine ja nende erinevad eesmärgid. Üritusturunduse eelised turunduskommunikatsioonis. Üritusturundus versus sponsorlus. Üritusturunduse projektijuhtimine: ürituse planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine. Üritusturunduse hindamine ja tulemuslikkuse mõõtmine. Iseseisva tööna tuleb seminarideks lugeda kohustuslik kirjandus ja kirjutada üritusturunduse projektikavand."
    ["vljund"]=>
    string(288) "Baasteadmised üritusturundusest ja selle seostest turunduse ning ürituste korraldamisega. Erinevate üritusturunduses kasutatavate ürituste liikide ja nende põhieesmärkide tundmine. Võime analüüsida üritusturundusprojekti korraldust ja koostada üritusturunduse projektikavandit."
  }
  [8632]=>
  object(stdClass)#8633 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6006"
    ["hindamine"]=>
    string(215) "Eksam koosneb kahest osast. Kirjalikult vastatakse küsimustele, mis puudutavad loengutes käsitletud ning iseseisvalt õpitud materjale. Suulises osas esitletakse ning kaitstakse enese poolt koostatud reisipaketti."
    ["eesmrk"]=>
    string(333) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade reisimise ja turismi ajaloost ning arengust, mõistetest ja terminoloogiast turismi alal, Eesti turismi hetkeseisust ning perspektiividest. Üliõpilased peavad antud aine raames omandama ka teadmised ning kogemused praktilisest reisikorraldusest. Aine kinnistamine toimub läbi turismi praktika."
    ["sisu"]=>
    string(860) "Turisti ja turismi mõiste. Reisimine ja turism. Statistiline turist. Turismi vormid ja liigid. Euroopa turismi arengu ajaloolised etapid. Turism kaasaja maailmas. Turismi kujunemine ja areng Eestis. Turism Nõukogude Liidu perioodil. Eesti turismiseadus. Eesti turismi arengukava. Turismi arengut mõjutavad tegurid. Turismiettevõtted, reisibüroo ja reisikorraldaja. Turismitoode, reisipakett.Reisi toimumise faasid. Majutuskohad, nende liigitus. Reisitransport. Toitlustus. Reisiga kaasnevad teenused – viisad, kindlustus, rahvusvaheline maksekorraldus, tollieeskirjad. Reisipakett ja selle koostamine. Hinna kalkulatsioon. Reklaam ja turundus turismis. Sporditurismi eripära, võimalused ja perspektiivid Eestis. Koostatud reisipakettide esitlus ja analüüs. Praktilistes tundides tutvutakse mõne hotelliga, reisibüroo- ning reisikorraldaja tööga."
    ["vljund"]=>
    string(316) "Praktilistes tundides tutvutakse mõne hotelliga, reisibüroo- ning reisikorraldaja tööga. Turismi statistika ja uuemate uuringute kohta selles valdkonnas otsitakse materjale Internetist. Pärast õppeaine läbimist on üliõpilasel teadmised turismindusest ning ta on võimeline iseseisvalt koostama reisipaketti."
  }
  [8633]=>
  object(stdClass)#8634 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6008"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Loengukursus lõpeb kirjaliku eksamiga."
    ["eesmrk"]=>
    string(400) "Anda ülevaade olulisematest keskkonnas toimuvatest protsessidest. Eesti ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest, nende mõjudest ja ennetamisest. Õppeaines antakse ülevaade Eesti loodusressurssidest nende erinevatest kasutusviisidest ning kaitsest ja Eesti looduslikest iseärasustest rekreatsiooni korraldamisel, looduses toimuvatest protsessidest ning rekreatsiooni võimalikust mõjust nendele."
    ["sisu"]=>
    string(898) "Ökoloogia, keskkonnakaitse, looduskaitse mõisted ja omavaheline seos. Looduskaitse ja keskkonnakaitse ajalugu. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Eesti keskkonnaprobleemid. Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitses. Füüsikalised ja keemilised keskkonnategurid ning nende osatähtsus keskkonnas. Populatsiooniökoloogia. Põhilised keskkonda mõjutavad majandusharud Eestis. Eesti loodusressursid (geoloogia, veestik, taimestik, loomastik), nende kasutamine ning kaitsega seotud põhimõtted ja seadusandlus. Eesti klimaatilised iseärasused rekreatsiooni korraldamisel Läänemeri rekreatsiooni keskkonnana. Rekreatiivsed võimalused Eesti sisevetel. Rekreatiivsed võimalused Eesti soodes. Eesti taimestikust tingitud iseärasused rekreatsiooni korraldamisel. Jahindus ja kalandus Eestis. Eesti maastikulised iseärasused rekreatsiooni korraldamise. Erinevad kaitsealade tüübid ja rekreatsioon."
    ["vljund"]=>
    string(437) "Kursuse läbides on üliõpilasel...: Teadmised ökoloogia ja keskkonnakaitse põhimõtetest; Teadmised Eesti loodusressurssidest ja olulisematest keskkonnaprobleemidest; Teadmised Eesti looduslikest võimalustest rekreatsiooni korraldamisel; Oskus analüüsida keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja tagajärgi; Oskus järgida keskkonnakaitse meetmeid rekreatiivses tegevuses; Oskus planeerida rekreatiivset loodusressursside kasutamist."
  }
  [8634]=>
  object(stdClass)#8635 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6009"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "60% eksamihindest moodustab kirjalik eksam, 30% esitatud ökoturismi arendamise projekt ning 10% ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(255) "Loengukursuse eesmärgiks on anda ülevaade säästvast mõtteviisist ning ökoturismi põhimõtetest, perspektiividest ja arengusuundadest. Käsitletakse ökoturismi keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja geograafilisi aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Ökoturismi mõiste olemus ja peamised põhimõtted. Säästva turismi, alternatiivse turismi, maaturismi, taluturismi ja loodusturismi mõisted printsiibid ning seos ökoturismiga. Ökoturismiga seotud majandustegevused. Turu nõudlus ja pakkumine. Ökoturismi mõju kohalikule majandusele, kohalike tulude suurendamine. Ökoturismi mõju loodusele.Külastuse korraldamise strateegiad ja meetodid. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine, sellega kaasnevad probleemid, sellest tulenev kasu ning kahju. Kohalike elanike kaasamine ökoturismialasesse ettevõtlusesse . Interpreteerimise mõiste, planeerimise etapid, erinevad vormid ja tehnikad ning olulisus ökoturismis. Strateegiate vajalikkus, koostamise protsess. Ökoturismi areng maailmas.Eesti ökoturismi potentsiaali rakendamist raskendavad tegurid, osalised ökoturismis, tähtsamad välisturud ning siseturu peamised sihtgrupid, ökoturismi piirkonnad. Iseseisev töö. iga üliõpilane saab valida referaadi teema, ettekanne seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(305) "Teadmised säästva arengu ja ökoturismi olemusest ja põhimõtetest. Teadmised ökoturismi võimalikest majanduslikest, sotsiaalsetest ja ökoloogilistest mõjudest. Oskus koostada ökoturismi põhimõtetele vastavaid turismipakette. Oskus analüüsida ökoturismi positiivseid ja negatiivseid mõjusid."
  }
  [8635]=>
  object(stdClass)#8636 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6010"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Anda ülevaade rekreatsiooni mõjutavatest geograafilistest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(494) "Rekreatsiooni ja geograafia seos. Rekreatsioonigeograafia ja puhkeaeg: igapäevane rekreatsioon, nädalalõpu rekreatsioon, puhkuse rekreatsioon. Rekreatsiooni sihtkoha loodusgeograafilised elemendid: asukoht, ajavöönd, kliima, pinnamood, taimestik ja loomastik. Rekreatsiooni sihtkoha inimgeograafilised elemendid: kultuur, keel, poliitika. Geograafilised tingimused rekreatiivseteks tegevusteks maailma erinevates geograafilistes piirkondades. Iseseisva tööna kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Teadmised rekreatsiooni mõjutavatest teguritest ning nende olulisusest erinevate rekreatiivsete tegevuste planeerimisel. Oskus analüüsida oluliste geograafiliste tegurite mõju rekreatiivsete tegevuste planeerimisel ja sihtkoha valikul."
  }
  [8636]=>
  object(stdClass)#8637 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6011"
    ["hindamine"]=>
    string(234) "Hindamisvormiks on eksam. Hindamismeetodid: kontrolltöö, koontest (lünktest, valikvastustega test, avatud küsimustega test jms), osalemine praktikumides ja seminarides, rühmatöödes osalmine, iseseisva töö esitamine ja esitlus"
    ["eesmrk"]=>
    string(419) "Luua võimalused aktiivse puhkuse mitmekülgset korraldamist toetavate teoreetiliste teadmiste ning metoodiliste oskuste kujunemiseks seiklustegevusi silmas pidades. Toetada turuvõimaluste tundma õppimist ja potentsiaali hindamist seiklustegevuste eesmärgipäraseid rakendamise viise tutvustades. Luua eeldused seiklustegevuste pakkumise põhjaliku planeerimisoskuse ja seikluskogemuse analüüsivõime arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(897) "Erialase tegevusvaldkonna (rekreatsioon, välikeskkonnas) määratlus, seiklustegevuste roll ja seosed teiste külgnevate valdkondadega. Seikluslikkusele eriomased karakteristikud, seikluskogemuse kujunemine ja tegurid. Seiklustegevuste eesmärgipärase rakendamise vormid ning nende seotus teiste eluvaldkondadega Seiklustegevuste rakendatavuse ajalooline perspektiiv – iseseisev lugemine allikate põhjal. Seikluskogemuse kujunemist mõjutavad ja analüüsimist teptavad teoreetilised lähtekohad. Seiklustegevusprogrammi juhtimine – tegevuste valik, planeerimine, läbiviimine. Seiklustegevuste rakendusvaldkonnad – iseseisev uurimuslik töö turupotentsiaali ja võimaluste hindamiseks. Praktilised tegevus - valitud seiklustegevuste praktiline kogemus ja analüüs. Seminarid – saadud kogemuse reflektsioon, seoste välja toomine omandatud teoreetilise ja metoodiliste põhimõtetega."
    ["vljund"]=>
    string(632) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • toob välja rekreatsioonikorralduse valdkonna seosed teiste teadusvaldkondadega ning sobitab nendega seiklustegevuste rakendusvaldkonnad; • omandab baasteadmised seikluskogemuse olemusest ja seiklustegevuste eripärast. • omab ülevaadet Eestis rakendatavatest seiklustegevustest ning ülemaailmsetest arengutrendidest • suudab valida sihtrühmale sobiva seiklustegevuse ning oskab ettevalmistada, vajadusel ka kohandada eesmärgile vastava programmi; • väärtustab põhjaliku ettevalmistustöö vajadust ning hindab tagasisideprotsessi vajalikkust saadud seikluskogemust debriifides."
  }
  [8637]=>
  object(stdClass)#8638 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6013"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Koondhinne kujuneb kirjaliku teooriatesti (30% hindest), portfoolio st kohustuslike iseseisvate tööde (60%hindest) ja õppija kirjaliku enesehinnagu (10% hindest) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Kursuse eesmärgiks on alusteadmiste, -oskuste ja -hoiakute omandamine klientide teenindamiseks ja klienditeeninduse korraldamiseks. Ainekursuse läbimine loob õppijale eeldused teenindus- ja suhtluspädevuste edasiarendamiseks, nende kasutamiseks ja seostamiseks õppekava erialamoodulitega."
    ["sisu"]=>
    string(866) "Kursus toimub osaliselt kontakttundidena, osaliselt e-õppe keskkonnas IVA. Kursusel käsitletavad teemad:Teenindusühiskond, ja -mõttelaad. Teeninduse mõiste ja olemus. Teenus, teenindus ja teenindamine. Teeninduskultuur ja –kvaliteet. Klient, klientide ootused, vajadused ja soovid. Klientide rühmitamine. Klienditeenindaja rollid, pädevused, isikuomadused. Klienditeenindaja suhtlemisvahendid. Kliendikeskne teenindamine. Eri- ja erilisvajadustega, sh erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine. Veaolukordade ennetamise ja käsitlemise meetodid. Teeninduse korraldamise ja teenindusstandardite koostamise ja kasutamise põhimõtted.Teeninduskett. Teenustepakett.Teenuste müügieripära ja -võimalused. Tagasiside hankimise, analüüsimise ja edastamise võimalused. Klientide ohutuse ja turvalisuse tagamise põhimõtted. Meeskonnatöö teeninduses."
    ["vljund"]=>
    string(758) "Kursuse läbimise järel õppija teab ja tunneb: teenindusmõttelaadi aluseid; teenuste ning teenindamise olemust; teeninduskultuuri- ja -kvaliteedi põhiväärtusi; klientide erinevaid ootusi, vajadusi ja soove; teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi; teenindaja rolle ja vastutust; olulisemaid teenindus- ja müügitehnikaid; tagasiside hankimise, analüüsimise ja edastamise viise; ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid; klienditeeninduse põhimõisteid. Õppija oskab kindlaks teha klientide vajadusi ja soove; õigesti toimida teeninduse tavasituatsioonides; õigesti toimida lihtsamates veaolukordades; õigesti toimida klientide kiituste korral; hinnata teeninduskvaliteeti kliendi seisukohalt; kasutada teenindusalast põhiterminoloogiat."
  }
  [8638]=>
  object(stdClass)#8639 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6015"
    ["hindamine"]=>
    string(116) "Arvestus: aine osutub läbituks laagrikasvaja eksami sooritamise, praktika aruande esitamise ja ettekandmise alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(120) "Laagri tingimustes praktiliste oskuste ja vilumuste rakendamine iseseisvas töös rühmajuhina erinevate sihtgruppidega."
    ["sisu"]=>
    string(356) "Laagrikasvataja koolitusel osalemine (laagrikasvataja kvalifikatsiooni nõuete alusel tulevaste laagrikasvatajate ette valmistamine), laagrikasvataja eksami sooritamine ENTK-s, iseseisva tööna tuleb üliõpilasel valida laagripraktika koht, analüüsida sooritatud praktikat, esitada sooritatud laagripraktika kohta auranne ning see seminaril ette kanda."
    ["vljund"]=>
    string(303) "Võime iseseisvalt töötada laagrikasvatjana laagri tingimustes erinevate sihtgruppidega. Suutlikkus rakendada laagrikasvataja kutsele nõutud vajalikke oskusi ja teadmisi erinevates tingimustes. Oskused kriitiliselt mõelda ja analüüsida erialaste teadmiste ja oskuste rakendamise potentsiaali üle."
  }
  [8639]=>
  object(stdClass)#8640 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6017"
    ["hindamine"]=>
    string(35) "Bakalaureusetöö avalik kaitsmine."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada juhendaja toetusel iseseisva uurimistöö kavandamise, teostamise, vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(705) "Erialase rakendusliku uurimistöö koostamine, mis on teostatud rekreatsioonikorralduse erinevates valdkondades: rekreatsiooni erinevad alad ja nende korraldus; turismikorraldus; loodusliikumine; kultuurilis-sotsiaalse rekreatsiooni vormid ja korraldus; vaba aja kasutamine ja tegevused; rekreatsioonikorralduse alane marketing; jm. Bakalaureusetöö teostamine eeldab andmete kogumiseks, töötlemiseks ning statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste olemasolu.Toimuvad bakalaureusetöö seminarid, mille käigus arutletakse ja analüüsitakse töö teostamisega seotud küsimusi vastavalt uurimistöö läbiviimise etappidele ning põhimõtetele."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane: Oskab läbi töötada uurimistööks vajalikku kirjandust; Töötada välja uurimistöö metoodikat; Läbi viia uurimistööd."
  }
  [8640]=>
  object(stdClass)#8641 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6022"
    ["hindamine"]=>
    string(168) "Kursuse hinne kujuneb lühiharjutuste (15%), ajaloolise projekti (10%), ajakasutuse päeviku (10%), essee (25%), loetud tekstide (30%) ja foorumiarutelude (10%) põhjal"
    ["eesmrk"]=>
    string(336) "Kursuse eesmärgiks on käsitleda vaba aega ja rekreatsiooni ajaloolisest ning kaasaegsest teoreetilisest perspektiivist lähtudes, sealhulgas käsitledes vaba aja tähendusi ja kogemusi mõjutavaid tegureid ning seoseid vaba aja, aja ja töö vahel. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu vaba aja olulisusele inimeste isiklikus elus."
    ["sisu"]=>
    string(354) "Veebipõhine kursus (100%) IVA õpikeskkonnas. Kursus koosneb seitsmest moodulist: 1) vaba aja ja rekreatsiooni mõisted; 2) vaba aeg ja rekreatsioon: ajalooline perspektiiv; 3) vaba aeg: kaasaegne perspektiiv; 4) personaalsed vaba aja kogemused; 5) vaba aja käitumist seletavad teooriad; 6) aeg, töö ja vaba aeg; 7) rekreatsioon: kaasaegsed teooriad."
    ["vljund"]=>
    string(532) "Kursuse edukal läbimisel on üliõpilane võimeline: 1. määratlema vaba aja ja rekreatsiooni mõisted oma elus; 2. arutlema vaba aja ja rekreatsiooni tähenduse ja kogemuste üle oma elus; 3. määratlema vaba aja ja rekreatsiooni ajaloo olulisemad sündmused antiikajast tänapäevani; 4. määratlema vaba aja, töö ja rekreatsiooni olulisemad käsitlused; 5. arutlema rekreatsiooni erinevate vormide, funktsioonide ja tähenduste üle kaasaegses ühiskonnas; 6. kasutama erinevaid kommunikatsiooni tehnikaid ja tehnoloogiaid."
  }
  [8641]=>
  object(stdClass)#8642 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6024"
    ["hindamine"]=>
    string(345) "Eksam. Eksam koosneb mitmest osast ning toimub õppeprotsessi läbivalt: kontrolltöö 2.teema kohta (10% hindest), seminarides ja praktikumides osalemine (20%), kodutööde sitamine ja esitlemine (25%), E-kursusel läbitud teoreetilise osa põhjal sooritatud koondtest, (45%). Hindamiskriterriumeid selgitav document on laetud Moodle keskkonda."
    ["eesmrk"]=>
    string(402) "Luua võimalused tähendusrikka aktiivse puhkuse korraldamist toetavate teoreetiliste teadmiste ning oskuste kujunemiseks seiklustegevuste osas. Toetada turuvõimaluste tundma õppimist ja turupotentsiaali hindamist seiklustegevuste eesmärgipäraseid rakendamise viise tutvustades. Luua eeldused seiklustegevuste pakkumise põhjaliku planeerimisoskuse ja seikluskogemuse analüüsivõime arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(655) "Välikeskkonnas rekreatsiooni valdkondade määratlemine, seiklustegevustega seotud ja külgnevad rakendusvaldkonnad. Seikluskogemuse olemus ning eripärased karakteristikud. Ajalooline kujunemine ja perspektiiv (iseseisev lugemine allikate põhjal). Teoreetiline raamistik seikluskogemuse analüüsimiseks ning mõjutegurite mõistmiseks. Rakendusvaldkonnad ja eesmärgipärane seiklustegevuste kasutamine. Seiklustegevusprogrammi olulised osad, koostamise ja selle läbiviimise põhimõtted – tegevuste planeerimine, läbiviimine, kogemuse töötlemine. Riskijuhtimine. Praktilised tegevused (2 valitud tegevust) ja saadus kogemuse analüüs seminaris"
    ["vljund"]=>
    string(633) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • toob välja rekreatsioonikorralduse valdkonna seosed teiste teadusvaldkondadega ning sobitab nendega seiklustegevuste rakendusvaldkonnad; • omandab baasteadmised seikluskogemuse olemusest ja seiklustegevuste eripärast; • suudab vastavalt teoreetilistele põhimõttele valida sihgrupile sobiva seiklustegevuse ning oskab ettevalmistada, vajadusel ka kohandab, eesmärgile vastava programmi; • põhjendab põhjaliku ettevalmistustööning protsessi juhtimise olulisemate aspektide olulisust; • suudab saadud seikluskogemust reflekteerida ning seeläbi hindab õppmisprotsessi vajalikkust"
  }
  [8642]=>
  object(stdClass)#8643 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6025"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8643]=>
  object(stdClass)#8644 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6026"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8644]=>
  object(stdClass)#8645 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6027"
    ["hindamine"]=>
    string(181) "Arvestus. Hindamine toimub rühmatööna disskusiooni vormis iseseiva töö ettekande põhjal. Arvestusele pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö läbinud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(342) "Anda ülevaade aktiivõppe mängude teoreetilistest alustest ja praktilistest meetoditest ning pakkuda üliõpilasele ideid ja praktilisi näpunäiteid mänguliselt arendavate tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel. Aidata üliõpilastel mõista praktilise tegevuse analüüsimise ning aktiivõppe mängude põhjaliku planeerimise vajadust."
    ["sisu"]=>
    string(423) "Loeng pakub üliõpilasele võimalust proovida ja ise läbi teha praktilistes tegevustes mängulisi ülesandeid analüüsides mängudega kaasnevaid võimalusi kui ka ohte. Pakub täiendavat teavet laste- ja noorte sihtgruppidele pakutavast seiklusmängudest, mängude valiku põhimõtetest. Loengu lahutamatu osana käsitletakse mängust tulenevaid grupiprotsesse ning kuidas teha lastele mäng põnevaks ja kasvatuslikuks."
    ["vljund"]=>
    string(399) "Omandatakse baasteadmised aktiivõppe mängude olemusest ja eripärast. Võime mõista tegevuse planeerimise vajadust. Saadakse teadmised tegevuste valiku põhimõtetest, läbiviimise eripäradest ja grupi juhtimise olulistest teemadest. Võime analüüsida tegevuse iseloomu ja riskijuhtmise protsessi. Võime väljendada end selgelt ja arusaadavlt tegevuse läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel."
  }
  [8645]=>
  object(stdClass)#8646 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6028"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Mapieksam. Eksamile pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö teostanud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, kujundada keskkonnateadlikku suhtumist, luua eeldused õuesõppe didaktiliste võtete rakendamiseks kasvatustöös."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi õppetegevust kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada lastes keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [8646]=>
  object(stdClass)#8647 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6032"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8647]=>
  object(stdClass)#8648 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6033"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(216) "Luua eeldused peamiste vaba aja ja rekreatsiooni teoreetiliste käsitluste omandamiseks ning toetada üliõpilasi teadmiste ja oskuste omandamisel, mis on vajalikud erialase karjääri planeerimiseks ja kujundamisel."
    ["sisu"]=>
    string(774) "Vaba aja filosoofilised, sotsiaalsed ja kultuurilised alused, peamised mõisted ja teooriad. Vaba aja kontseptualiseerimine: vaba aeg kui aeg, tegevus, olemise seisund. Vaba aja seos tööga; seoste muutus ajaloos. Eluruumi komponendid. Vaba aja valikuid mõjutavad tegurid. Rekreatsiooni mõiste ja tähtsamad teooriad. Rekreatsioon kui kogemus. Rekreatsioon kui institutsioon. Rekreatsiooni tegevusfilosoofiad. Ülevaade rekreatsiooni rakendusvaldkondadest, nende omavaheline sidusus. Töövaldkonnad ja ametialad. Kutsesüsteem ja kutsekvalifikatsioonid rekreatsiooni valdkonnas. Kompetentsi kujundamine soovitud eriala omandamisel; CV ja logiraamat. Rekreatsioonikorralduse õppekava alane nõustamine. Praktilised näited erialasest töövaldkonnast (külalisesinejad)."
    ["vljund"]=>
    string(530) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - teab olulisemaid vaba aja ja rekreatsiooni teoreetilisi lähenemisi; - suudab määratleda vaba aja ja rekreatsiooni põhisisu omaenda elus ja vastavalt rekreatsioonikorraldaja kutsele kaasaegses lääne ühiskonnas ning nii nagu kirjeldatud kirjanduses ajaloo kestel; - teab erialase töövaldkonna võimalusi ja töövaldkonnas kehtivaid kutsekvalifikatsioone; - suudab selgitada seoseid õppekava ja kutsesüsteemi vahel ning oskab välja tuua olulisemad töövaldkonnas arvestatavad tegurid."
  }
  [8648]=>
  object(stdClass)#8649 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6034"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Eksami hinne kujuneb kahe kontrolltöö (60%), kahe rühmatöö (20%), ühe kodutöö (10%) ja ürituse uuringu ning selle ettekande (10%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(478) "Julgustada üliõpilasi ettevõtlusega tegelema. Anda üliõpilasele ülevaade ettevõtlusega seotud väljakutsetest ning tutvustada vahendeid ettevõtluses edukaks olemisel. Anda rekreatsiooni eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatsiooniürituste korraldamise teoreetilistest käsitlustest, analüüsida selle erinevaid vorme, koostada referatiivne töö rekreatsiooni ürituste rakendustest, tutvuda rekreatsiooniürituste korraldamise kohtade ja sealse tööga."
    ["sisu"]=>
    string(671) "Sissejuhatus ettevõtlusse ning strateegilisse juhtimisse. Äriplaani koostamise alused ning äriidee genereerimine ja testimine. Ettevõtte SWOT analüüs. Organisatsiooni struktuur ja ettevõtte juhtimine, personalijuhtimine. Turunduse alused ettevõtluses ja põhilised valitsevad suunad ning trendid. Rekreatsiooniürituste liigid ja vormid. Üritused erinevatele sihtrühmadele. Sissejuhatus erinevatele ürituste korraldamise valdkondadele: planeerimine ja marketing; eelarve ja finantseerimine; meeskonnatöö ja selle korraldus; korraldustöö seadusandlikud aspektid; ohutus- ja turvanõuded; üritused ja meedia; ürituste korralduspaigad ja nende iseloomustus."
    ["vljund"]=>
    string(508) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Üliõpilane mõistab ettevõtte asutamise ja juhtimisega seotud problemaatikat. Oskab analüüsida ettevõtte tegevust; suudab hinnata ettevõtlusega seotud riske ning neid maandada, tunneb äriplaani koostamise aluseid. Teab ürituste korraldamise protsessi põhimõtteid ja selle peamiseid etappe; Oskab planeerida üritusi erinevatele sihtrühmadele; Suudab analüüsida rekretiivse ürituse korraldust."
  }
  [8649]=>
  object(stdClass)#8650 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6036"
    ["hindamine"]=>
    string(772) "Suusatamine: Hindamine toimub teooria osas kirjaliku kontrolltöö põhjal (20%). Praktilist osa hinnatakse õppelaagri (60 %), sellele järgneva rühmatöö ( 20 %) põhjal ja selle alusel antakse vahearvestus Ujumine - Arvestus ja iseseisva töö esitamine: Praktiline arvestus kompleksujumine.Arvestusele pääsemiseks tuleb sooritada spetsiaalsed harjutused omandatud oskuste taseme kontrollimiseks. Mänguõpetus - Arvestus koosneb praktilisest ja kirjalikust osast. Praktilises osas tuleb üliõpilasel läbi viia 2 erinevat mängu ja kirjalikus osas esitada õpimapp kõikide ainekursuse käigus tutvustatud ja läbiviidud mängude kohta. Kolme rekreatiivse tegevuse ( suusatamise,ujumise ja mänguõpetuse) vahearvestuste põhjal pannakse välja aine koondarvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(795) "Suusatamine - Anda algteadmised ja oskused murdmaasuusatamisest, selle harrastamisest. Ujumine - Omandada nelja sportliku ujumisviisi - rinnulikrooli, selilikrooli, rinnulibrassi ja delfiini tehnika, osata päästa uppujat ning abistada vees hätta sattunud inimest. Osata läbiviia meelelahutuslike tegevusi vees. Omandada ujumise algõpetus alused. Mänguõpetus - Luua tingimused sport- ja liikumismängude mängureeglite, mängude läbiviimist ja võistluste korraldamist erinevale kontingendile erinevates tingimustes omandamiseks. Toetada põhiprintsiipide ja erinevate mänguliikide baasteadmiste omandamist. Omandada mängude läbiviimise teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Toetada analüüsioskuste kujunemist omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu."
    ["sisu"]=>
    string(1102) "Suusatamine (teoreetilistel loengutel ja seejärel praktilises õppelaagris ja õppekäikudega): Suusatamise üldine iseloomustus ja areng. Suusatamise varustus, valik ja hooldus. Õppepaigad, nende valik ja hooldus. Ohutus suusatamisel. Suusatamisviisid, nende algõpetus. Suusatamisviiside praktiline sooritus ja tegevuse analüüs. Suusatamise õpetamise metoodika. Omandatud liikumisviiside praktiline kasutamine liikumisel maastikul .Eesti murdmaasuusatamiskeskuste ja harrastustegevusega tutvumine. Suusamatk ja selle korraldamine. Ujumine -Veega kohanemise harjutused. Mängud vees. Rinnulikrooli, selilikrooli ja rinnulibrassi tehnika omandamine. Metoodilised harjutused ujumisviiside õpetamiseks. Vead liigutustegevuses, nende põhjused ja kõrvaldamise viisid. Ohutus veespordiga tegelemisel. Vetelpääste. Väsinud ujuja abistamine. Mänguõpetus - Erinevate mangled ja mänguliikide baasteadmiste omandamine. Mängude ettevalmistamine ja läbiviimine tuginedes erinevatele võistlussüsteemidele.Tutvumine võistlusmäärustega. Võistlusprotokollide täitmine ja tegutsemine kohtunikuna."
    ["vljund"]=>
    string(549) "Kursuse läbinu: -omandab teadmised ja oskused suusatamisest, selle õpetamisest; -omandab erinevate ujumisviiside tehnika ning vees ohtu sattunud inimese abistamise oskus. Oskab korraldada meelelahutuslikke tegevsusi vees.-omab erinevate mänguliikide baasteadmisi ning teab nende põhiprintsiipe. -teab erinevate mängude võistlusmäärusi; -suudab läbi viia erinevaid sport - ja liikumismänge ja korraldada turniire rakendades erinevaid võistlussüsteeme; -oskab tegutseda kohtunikuna; -oskab analüüsida mängude korraldust ja läbiviimist."
  }
  [8650]=>
  object(stdClass)#8651 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6037"
    ["hindamine"]=>
    string(144) "Eksam.Hinne kujuneb järgnevatest osistest: projektikavand ja ettekanne 30%, projekti vaatlus 10%, osalemine seminarides 10%, kirjalik eksam 50%"
    ["eesmrk"]=>
    string(500) "Luua eeldused üritusturunduse põhiolemuse kohta käivate teadmiste kujunemiseks ning eeldused üritusturunduse, turunduse ja ürituste korraldamise vaheliste seoste loomise kujunemiseks. Luua võimalused üritusturunduses kasutatavate ürituste liikide, ürituse korraldamise etappide tundmiseks. Toetada üritusturundusprojektide ning projektikavandite koostamise ja analüüsimise oskuse kujunemist ning teadmisi erinevate ürituse korraldamisega seotud võimaluste ja vahendite rakendamise osas."
    ["sisu"]=>
    string(1011) "Üritusturunduse põhimõisted ja ülesanded. Ülevaade üritusturunduse arengust. Üritusturundus kui turundusstrateegia osa. Üritusturundus ja ürituste korraldamine. Üritusturunduses kasutatavate ürituste liigitamine ja nende erinevad eesmärgid. Üritusturunduse eelised turunduskommunikatsioonis. Üritusturundus versus sponsorlus. Üritusturunduse hindamine ja tulemuslikkuse mõõtmine. Ürituste ROI metoodika – planeerimine ja mõõtmine. Ürituste liigid, ürituse korraldamise etapid, loovus, ürituste eelarvestamine, valdkonda puudutav seadusandlus, lepingud, riskid ja turvalisus, produktsiooni juhtimine: ajakavad ja logistika, korraldusmeeskonna koosseis, ürituse elluviimine, kokkuvõtted. Üristuste korraldamise ressursid: ürituste korraldamiseks sobilikud rajatised, meelelahutus üritustel, helitehnika, valgustehnika, videotehnika, dekoratsioonid, lava ja lavatehnika, telklahendused, toitlustus, elekter, riputussüsteemid, toetavad rajatised (riietehoid, backstage, hügieen jms)."
    ["vljund"]=>
    string(627) "Baasteadmised üritusturundusest ja selle seostest turunduse ning ürituste korraldamisega. Erinevate üritusturunduses kasutatavate ürituste liikide ja nende põhieesmärkide tundmine. Võime analüüsida üritusturundusprojekti korraldust ja koostada üritusturunduse projektikavandit. Õppija omandab baasteadmised ürituste produktsioonist, oskab planeerida, eelarvestada üritust. Oskab planeerida logistikat ja koostada ürituste tehnilisi ajakavasid. Õppija omab teadmisi turul pakutavatest heli, valgus- ja videotehnilistest lahendustest. Oskab planeerida vajalikku allhanke ressurssi ürituste edukaks elluviimiseks."
  }
  [8651]=>
  object(stdClass)#8652 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6038"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "*"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "*"
    ["sisu"]=>
    string(1) "*"
    ["vljund"]=>
    string(1) "*"
  }
  [8652]=>
  object(stdClass)#8653 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6040"
    ["hindamine"]=>
    string(99) "Toimub töö teema eelnev kinnitamine ja kaitsmine teaduskonna poolt kinnitatud kaitsmiskomisjonis."
    ["eesmrk"]=>
    string(111) "Omandada juhendaja toetusel iseseisva uurimistöö kavandamise, teostamise, vormistamise ja esitlemise oskused."
    ["sisu"]=>
    string(705) "Erialase rakendusliku uurimistöö koostamine, mis on teostatud rekreatsioonikorralduse erinevates valdkondades: rekreatsiooni erinevad alad ja nende korraldus; turismikorraldus; loodusliikumine; kultuurilis-sotsiaalse rekreatsiooni vormid ja korraldus; vaba aja kasutamine ja tegevused; rekreatsioonikorralduse alane marketing; jm. Bakalaureusetöö teostamine eeldab andmete kogumiseks, töötlemiseks ning statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste olemasolu.Toimuvad bakalaureusetöö seminarid, mille käigus arutletakse ja analüüsitakse töö teostamisega seotud küsimusi vastavalt uurimistöö läbiviimise etappidele ning põhimõtetele."
    ["vljund"]=>
    string(169) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane: Oskab läbi töötada uurimistööks vajalikku kirjandust; Töötada välja uurimistöö metoodikat; Läbi viia uurimistööd."
  }
  [8653]=>
  object(stdClass)#8654 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6041"
    ["hindamine"]=>
    string(93) "Praktika planeerimine, läbiviimine ja analüüs ( 80 %) , ettekanne praktika seminaril (20%)"
    ["eesmrk"]=>
    string(200) "Anda rekreatsioonikorralduse eriala üliõpilastele erialase töö ( ürituste korraldamine) praktikakogemus. Analüüsida praktika käigus tehtud tööd ja praktikandi sobivust töötamiseks erialal."
    ["sisu"]=>
    string(351) "Praktika toimub erinevates vaba ja rekreatsiooni üritusi pakkuvates asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides. Praktika toimub erialal kinnitatud praktikajuhendi alusel ja hõlmab praktikaalast instrueerimist, praktika teostust, aruannet ja analüüsi ning ettekannet eriala praktika konverentsil. Praktika toimub jooksvalt kogu semestri jooksul."
    ["vljund"]=>
    string(289) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: - teab ürituste korraldamise protsessi põhimõtteid ja selle erinevaid etappe - oskab planeerida üritusi erinevatele sihtrühmadele - suudab analüüsida rekretiivse ürituse korraldust"
  }
  [8654]=>
  object(stdClass)#8655 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6042"
    ["hindamine"]=>
    string(388) "Laagrikasvataja koolituse läbimine – kirjalik kinnitus koolituse läbiviijalt Laagrikasvaja eksami sooritamine – kasvataja tunnistus Iseseisva laagripraktika sooritamine – laagrijuhi kirjalik hinnang soorituse kohta Praktika aruande (praktikapäeviku) esitamine, koos laagripäevakavaga ning muu illustreeriva materjaliga Praktika soorituse ettekandmine praktika kaitsmise päeval."
    ["eesmrk"]=>
    string(119) "Laagri tingimustes praktiliste oskuste ja vilumuste rakendamine iseseisvas töös rühmajuhina erinevate sihtgruppidega"
    ["sisu"]=>
    string(704) "Laagrikasvataja koolitusel osalemine (laagrikasvataja kvalifikatsiooni nõuete alusel tulevate laagrikasvatajate ette valmistamine) – täpne toimumiskuupäev selgub märtsi kuus. Koostöökokkuleppe on Tallinna Noorsoo- ja Spordiametiga, kus koolitusel (3 päeva) osalemisel katab kulud eelnevalt õppesüsteemis ainesse registreerunud üliõpilasel Instituut. Laagrikasvataja eksami sooritamine ENTK-s – eksami tasu katab üliõpilane. Eksami sooritust tõendab kasvataja tunnistus. Valida laagripraktika koht – välistatud on spordilaagid, kus eesmärgiks kehaliste võimete arendamine. Tegevusloaga laagrite kohta leiab infot siit http://www.noortelaagrid.edu.ee/ Praktika pikkus 15 tööpäeva."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Võime iseseisvalt töötada laagrikasvatjana-huvijuhina laagri tingimustes erinevate sihtgruppidega. Suutlikkus rakendada laagrikasvataja kutsele nõutud vajalikke oskusi ja teadmisi erinevates tingimustes. Oskused kriitiliselt mõelda ja analüüsida erialaste teadmiste ja oskuste rakendamise potentsiaali üle."
  }
  [8655]=>
  object(stdClass)#8656 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6045"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Eksam koosneb kahest osast. Kirjalikult vastatakse aine teoreetilist osa puudutavatele küsimustele. Suulises osas esitletakse ning kaitstakse enese poolt koostatud reisipaketti."
    ["eesmrk"]=>
    string(333) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade reisimise ja turismi ajaloost ning arengust, mõistetest ja terminoloogiast turismi alal, Eesti turismi hetkeseisust ning perspektiividest. Üliõpilased peavad antud aine raames omandama ka teadmised ning kogemused praktilisest reisikorraldusest. Aine kinnistamine toimub läbi turismi praktika."
    ["sisu"]=>
    string(777) "Turisti ja turismi mõiste. Reisimine ja turism. Statistiline turist. Turismi vormid ja liigid. Euroopa turismi arengu ajaloolised etapid. Turism kaasaja maailmas. Turismi kujunemine ja areng Eestis. Turism Nõukogude Liidu perioodil. Turismi arengut mõjutavad tegurid. Eesti turismiseadus. Eesti turismi arengukava. Turismiettevõtted, reisibüroo ja reisikorraldaja. Turismitoode, reisipakett. Reisi toimumise faasid. Majutuskohad, nende liigitus. Reisitransport. Toitlustus. Reisiga kaasnevad teenused – viisad, kindlustus, rahvusvaheline maksekorraldus, tollieeskirjad. Reisipakett ja selle koostamine. Hinna kalkulatsioon. Reklaam ja turundus turismis. Sporditurismi mõiste, liigitus, võimalused ja perspektiivid Eestis. Koostatud reisipakettide esitlus ja analüüs."
    ["vljund"]=>
    string(153) "Pärast õppeaine läbimist on üliõpilasel teadmised turismindusest ning ta on võimeline iseseisvalt planeerima turismireisi ja koostama reisipakette."
  }
  [8656]=>
  object(stdClass)#8657 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6046"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Anda ülevaade rekreatsiooni mõjutavatest geograafilistest teguritest."
    ["sisu"]=>
    string(494) "Rekreatsiooni ja geograafia seos. Rekreatsioonigeograafia ja puhkeaeg: igapäevane rekreatsioon, nädalalõpu rekreatsioon, puhkuse rekreatsioon. Rekreatsiooni sihtkoha loodusgeograafilised elemendid: asukoht, ajavöönd, kliima, pinnamood, taimestik ja loomastik. Rekreatsiooni sihtkoha inimgeograafilised elemendid: kultuur, keel, poliitika. Geograafilised tingimused rekreatiivseteks tegevusteks maailma erinevates geograafilistes piirkondades. Iseseisva tööna kirjanduse läbitöötamine."
    ["vljund"]=>
    string(239) "Teadmised rekreatsiooni mõjutavatest teguritest ning nende olulisusest erinevate rekreatiivsete tegevuste planeerimisel. Oskus analüüsida oluliste geograafiliste tegurite mõju rekreatiivsete tegevuste planeerimisel ja sihtkoha valikul."
  }
  [8657]=>
  object(stdClass)#8658 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6047"
    ["hindamine"]=>
    string(95) "Mapieksam. Eksamile pääsevad seminarides osalenud ja iseseisva töö teostanud üliõpilased."
    ["eesmrk"]=>
    string(241) "Õppeaine eesmärk on vahendada teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest Eestis ja teistes riikides, kujundada keskkonnateadlikku suhtumist, luua eeldused õuesõppe didaktiliste võtete rakendamiseks kasvatustöös."
    ["sisu"]=>
    string(529) "Õuesõppe traditsioonidest Eestis ja teistes riikides. Loodus ja tehiskeskkond meie ümber. Jätkusuutliku arengu sotsiaalsed aspektid. Ülevaade õuesõppe pedagoogilistest lähtekohtadest. Õpiruumid erinevas tähenduses. Õu kui õpikeskkond, õpiõuede kujundamise põhimõtted. Koduümbruse keskkonna tundmaõppimine õuesõppe seisukohalt. Õuesõpe ja mobiilsed tehnoloogiad. Õuesõppe didaktika – vaatlemine ja avastamine, uurimine ja kogumine, mäng, erinevad elukooslused, looduskaitse. Praktiline tegevus looduses."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Õppija omab teadmisi õuesõppe traditsioonidest ja pedagoogilistest alustest; oskab viia läbi õppetegevust kasutades õuesõppe didaktikaalaseid teadmisi, õue kui õpikeskkonna võimalusi ja kaasaegseid mobiilseid lahendusi; suudab analüüsida ümbritsevat keskkonda säästva arengu perspektiivist ja kujundada lastes keskkonnahoidlikku suhtumist."
  }
  [8658]=>
  object(stdClass)#8659 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6048"
    ["hindamine"]=>
    string(107) "60% eksamihindest moodustab kirjalik eksam, 30% esitatud ökoturismi arendamise projekt ning 10% ettekanne."
    ["eesmrk"]=>
    string(180) "ökoturismi põhimõtetest, perspektiividest ja arengusuundadest. Käsitletakse ökoturismi keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja geograafilisi aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(997) "Ökoturismi mõiste olemus ja peamised põhimõtted. Säästva turismi, alternatiivse turismi, maaturismi, taluturismi ja loodusturismi mõisted printsiibid ning seos ökoturismiga. Ökoturismiga seotud majandustegevused. Turu nõudlus ja pakkumine. Ökoturismi mõju kohalikule majandusele, kohalike tulude suurendamine. Ökoturismi mõju loodusele.Külastuse korraldamise strateegiad ja meetodid. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine, sellega kaasnevad probleemid, sellest tulenev kasu ning kahju. Kohalike elanike kaasamine ökoturismialasesse ettevõtlusesse . Interpreteerimise mõiste, planeerimise etapid, erinevad vormid ja tehnikad ning olulisus ökoturismis. Strateegiate vajalikkus, koostamise protsess. Ökoturismi areng maailmas.Eesti ökoturismi potentsiaali rakendamist raskendavad tegurid, osalised ökoturismis, tähtsamad välisturud ning siseturu peamised sihtgrupid, ökoturismi piirkonnad. Iseseisev töö. iga üliõpilane saab valida referaadi teema, ettekanne seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(304) "Teadmised säästva arengu ja ökoturismi olemusest ja põhimõtetest. Teadmised ökoturismi võimalikest majanduslikest, sotsiaalsetest ja ökoloogilistest mõjudest. Oskus koostada ökoturismi põhimõtetele vastavaid turismipakette. Oskus analüüsida ökoturismi positiivseid ja negatiivseid mõjusid"
  }
  [8659]=>
  object(stdClass)#8660 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6050"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(2) "**"
    ["sisu"]=>
    string(2) "**"
    ["vljund"]=>
    string(2) "**"
  }
  [8660]=>
  object(stdClass)#8661 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR6051"
    ["hindamine"]=>
    string(173) "Koondhinne kujuneb kirjaliku teooriatesti (30% hindest), portfoolio st kohustuslike iseseisvate tööde (60%hindest) ja õppija kirjaliku enesehinnagu (10% hindest) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(293) "Kursuse eesmärgiks on alusteadmiste, -oskuste ja -hoiakute omandamine klientide teenindamiseks ja klienditeeninduse korraldamiseks. Ainekursuse läbimine loob õppijale eeldused teenindus- ja suhtluspädevuste edasiarendamiseks, nende kasutamiseks ja seostamiseks õppekava erialamoodulitega."
    ["sisu"]=>
    string(866) "Kursus toimub osaliselt kontakttundidena, osaliselt e-õppe keskkonnas IVA. Kursusel käsitletavad teemad:Teenindusühiskond, ja -mõttelaad. Teeninduse mõiste ja olemus. Teenus, teenindus ja teenindamine. Teeninduskultuur ja –kvaliteet. Klient, klientide ootused, vajadused ja soovid. Klientide rühmitamine. Klienditeenindaja rollid, pädevused, isikuomadused. Klienditeenindaja suhtlemisvahendid. Kliendikeskne teenindamine. Eri- ja erilisvajadustega, sh erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine. Veaolukordade ennetamise ja käsitlemise meetodid. Teeninduse korraldamise ja teenindusstandardite koostamise ja kasutamise põhimõtted.Teeninduskett. Teenustepakett.Teenuste müügieripära ja -võimalused. Tagasiside hankimise, analüüsimise ja edastamise võimalused. Klientide ohutuse ja turvalisuse tagamise põhimõtted. Meeskonnatöö teeninduses."
    ["vljund"]=>
    string(758) "Kursuse läbimise järel õppija teab ja tunneb: teenindusmõttelaadi aluseid; teenuste ning teenindamise olemust; teeninduskultuuri- ja -kvaliteedi põhiväärtusi; klientide erinevaid ootusi, vajadusi ja soove; teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi; teenindaja rolle ja vastutust; olulisemaid teenindus- ja müügitehnikaid; tagasiside hankimise, analüüsimise ja edastamise viise; ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid; klienditeeninduse põhimõisteid. Õppija oskab kindlaks teha klientide vajadusi ja soove; õigesti toimida teeninduse tavasituatsioonides; õigesti toimida lihtsamates veaolukordades; õigesti toimida klientide kiituste korral; hinnata teeninduskvaliteeti kliendi seisukohalt; kasutada teenindusalast põhiterminoloogiat."
  }
  [8661]=>
  object(stdClass)#8662 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7001"
    ["hindamine"]=>
    string(115) "Hindeline arvestus. Koondhinne kujuneb seminaritöö (60% hindest), iseseisva lugemise ja seminaride (40%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(149) "Anda ülevaade sotsioloogilistest perspektiividest ja mõistetest, mille kaudu määratletakse vaba aja olemus ja suundumused kaasaegses ühiskonnas."
    ["sisu"]=>
    string(602) "Kursusel keskendutakse uuematele uurimustele ja käsitlustele, mis kirjeldavad vaba aja seoseid kaasaegse ühiskonna sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste ja tehnoloogiliste aspektidega. Arutletakse vaba aja rolli üle üksikisikute, gruppide ja ühiskonna elus. Käsitletavateks teemadeks on tarbimisühiskond, töö ja vaba aeg, vaba aja stiilid ja elustiilid, vaba aja kogemused, vaba aja sotsiaalne olemus, vaba aeg ja elukaar, sugu ja seksuaalsus, popkultuur ja massimeedia, destruktiivne vaba aeg. Iseseisva tööna tuleb seminarideks lugeda kohustuslikud artiklid ja kirjutada seminaritöö."
    ["vljund"]=>
    string(419) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab sotsiaalsetest, kultuurilistest ja personaalsetest mõjudest vaba aja osalemisele ning oskab neid mõjusid selgitada ja nende üle kriitiliselt mõtelda; Suudab sotsioloogilisest perspektiivist arutleda vaba aja tähenduse üle kaasaegses ühiskonnas; Oskab analüüsida suundumusi vaba aja tegevustes osalemises."
  }
  [8662]=>
  object(stdClass)#8663 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7003"
    ["hindamine"]=>
    string(142) "Arvestus. 20% arvestusest moodustab osalemine artiklite aruteludes, 60% kirjalik loodusturismi uurimustöö ning 20% ettekanne lõppseminaril."
    ["eesmrk"]=>
    string(153) "Loengukursuses antakse ülevaade loodusturismi olemusest, loodusteaduste ja turismi omavahelistest seostest ning loodusturismi uurimissuundadest maailmas"
    ["sisu"]=>
    string(348) "Antakse ülevaade loodusturismi olemusest. Käsitletakse erinevaid loodusturismialaseid uurimismeetodeid. ning uurimistöö läbiviimise protsesse. Käsitletakse teadusartiklitega töötamise põhimõtteid. Iseseisev töö: lugeda ja analüüsida rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artikleid; proseminaritöö kirjutamine."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Teadmised loodusturismi olemusest ning turismi ja loodusteaduste omavahelistest seostest Oskus lugeda ja analüüsida rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artikleid."
  }
  [8663]=>
  object(stdClass)#8664 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7004"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(115) "Anda baasteadmised sotsiaalsetest uurimismeetoditest ja kuidas neid rakendada rekreatsiooni ja vaba aja valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(723) "Uurimisparadigmad ja teoreetilised traditsioonid sotsiaalteadustes. Uurimismeetodite klassifikatsioon ja põhitunnused: teoreetilised, empiirilised ja rakenduslikud. Rekreatsiooni ja vaba aja uurimuste epistemoloogilised ja metodoloogilised küsimused. Erinevad lähenemised empiiriliste uurimuste läbiviimiseks: kvantitatiivsed, kvalitatiivsed ja kombineeritud meetodid. Analüüsitakse erinevate uurimismeetodite tugevusi ja nõrkusi ning tähtsamaid eetilisi ja praktilisi probleeme, millega üliõpilased võivad oma uurimistöö käigus kokku puutuda. Iseseisva tööna tuleb lugeda kohustuslik kirjandus ning koostada seminari ettekanne valitud uurimismeetodi kohta, teadusteksti kriitiline analüüs ja uurimiskava."
    ["vljund"]=>
    string(536) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Teab peamisi sotsiaalteaduslikke uurimismeetodeid ja kuidas neid rakendada konkreetsete uurimisküsimuste puhul; Suudab eristada epistemoloogilisi perspektiive, mis suunavad vaba aja uurimusi; Oskab tuvastada uurimismeetoditega seotud eetilisi küsimusi; Oskab arvestada kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse praktiliste nõuete ja piirangutega; Oskab kavandada uurimiskava vastavalt erinevatele uurimisküsimustele ja -meetoditele."
  }
  [8664]=>
  object(stdClass)#8665 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7005"
    ["hindamine"]=>
    string(147) "Eksam , millest kontroltöö teoreetilise materjali osas (50%), seminarides osalus (20%), teemakohase materjali analüüs ja selle ettekanne (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(371) "Rekreatsioonikorralduse eriala magistriõppe rakendusainete mooduli aine. Anda eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatiivsete tegevuste (sportlik tegevus, turism, taastustegevus,seiklusteraapia, looduses liikumine) organisatsioonist. Koostada valitud organisatsioonilise korralduse kohta referatiivne töö. Tutvuda eritüübiliste organisatsiooni vormidega."
    ["sisu"]=>
    string(559) "Rekreatsiooni organisatsiooni sisu ja mõisted. Rekreatsiooni seadusandlikud alused. Rekreatsiooni sotsiaalsed tegurid. Rekreatsiooni seos liikumisharrastuse ja spordiga. Rekreatsioonikorraldus erinevatele sihtrühmadele. Rekreatsioonikorraldus tänapäeva Eestis ja maailmas. Rekreatsioonikorralduse riiklik ja mitteriiklik tasand. Rekreatiivsete tegevuste osa regionaalpoliitikas ja ettevõtluses. Rekreatsioonikeskused, nende organisatsioon ja haldamine. Ieseseisev töö – seminarideks ettevalmistus ja teemakohase ettekande kirjutamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane : Teab organisatsioonide põhimõtteid ja selgitada nende toimimise aluseid; Suudab avada organisatsioonilise töö põhiolemust rekreatsioonis; Suudab analüüsida erinevate rekreatiivse tegevuse organisatsioonide tegevust."
  }
  [8665]=>
  object(stdClass)#8666 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7006"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksami hinne kujuneb referatiivne töö (60%), seminaritööd (20%) ja suulise eksami (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Rekreatsioonikorralduse eriala magistriõppe peaaine. Anda eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatiivsete tegevusalade (sise- ja välistingimustes toimuvate) teooriast ja didaktikast, ala olemust , selle didaktikast, koostada valitud ala kohta referatiivne töö. Osaleda valitud ala õppe-treenigtöös ja teha selle kohta analüüs."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Valitud tegevusalade iseloomustus, olemus ja mõisted. Alade teoreetilised alused . Alade rakendus erinevatele sihtrühmadele. Alade areng tänapäeva Eestis ja maailmas. Alade didaktika alused. Treening . Võistlustegevus. Alade harrastamiseks vajalik varustus ja rajatised. Tuntumad teoreetilised käsitlused ala harrastamisest. Alade rekreatiivsus. Tegevuse planeerimine ja töö harrastajatega. Iseseisev töö – seminarideks ettevalmistus ja teemakohase ettekande kirjutamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Suutma avada valitud tegevuste teoreetilisi aluseid; Tundma didaktika põhimõtteid ja selgitada nende kasutamist rekreatiivsete tegevuste õpetamise metoodikas; Leidma näiteid valitud tegevuste kasutamisest erinevate sihtrühmade rekreatiivses tegevuses."
  }
  [8666]=>
  object(stdClass)#8667 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7007"
    ["hindamine"]=>
    string(103) "Arvestuse hinne kujuneb referatiivne töö (60%), seminaritööd (20%) ja suulise eksami (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(286) "Anda eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatiivsete tegvuste (sportlik tegevus, turism, taastustegevus,seiklusteraapia, looduses liikumine) teooriast ja didaktikast. Koostada valitud ala kohta referatiivne töö. Osaleda valitud ala tegevuses ja teha selle kohta analüüs."
    ["sisu"]=>
    string(383) "Anda eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatiivsete alade (sportlik tegevus, turism, taastustegevus,seiklusteraapia, looduses liikumine) teooriast ja didaktikast. Koostada valitud ala kohta referatiivne töö. Osaleda valitud ala tegevuses ja teha selle kohta analüüs Iseseisev töö – seminarideks ettevalmistus ja teemakohase ettekande kirjutamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(355) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Suutma avada valitud tegevuse teoreetilisi aluseid; Tundma didaktika põhimõtteid ja selgitada nende kasutamist rekreatiivsete tegevuste õpetamise metoodikas; Leidma näiteid valitud tegevuse kasutamisest erinevate sihtrühmade rekreatiivses tegevuses."
  }
  [8667]=>
  object(stdClass)#8668 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7009"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Arvestus. Kontroltöö teoreetilise materjali osas (50%), seminarides osalus (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda ülevaade töövõime ja rekreatsiooni seostest. Vaadelda nimetatud valdkonna käsitlusi. Tutvustada temaatikaga seotud uuringuid ja praktilisi tegevusplaane."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Töövõime mõiste. Töövõimet määravad tegurid. Töö ja vaba aeg. Rekreatsiooni roll töövõime mõjustamisel. Töövõime, puhkus ja heaolu (J.T. Havorthi käsitlused). Töövõime probleem Eestis. Töökohakeskne tegevus töövõime parandamiseks. Rekreatiivsed tegvused töövõime säilitamiseks ja parandamiseks. Iseseisev töö: teemakohase materjali analüüs; ülevaatliku töövõime valdkonna ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Kursuse läbinu: Teab töövõime teoreetilisi käsitlusi ja selle seostatust rekreatsiooniga; Oskab leida vajadusel valdkonna käsitlusi nii Eestist kui maailmast; Suudab temaatikat interpreteerida ja rakendada."
  }
  [8668]=>
  object(stdClass)#8669 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7010"
    ["hindamine"]=>
    string(141) "Arvestus. Kontroltöö teoreetilise materjali osas (50%), seminarides osalus (20%). Teemakohase materjali analüüs ja selle ettekanne (30%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(105) "Anda ülevaade rekreatsiooni arengust ja valitsenud ja valitsevatest trendidest rekreatsioonikorralduses."
    ["sisu"]=>
    string(417) "Trendide mõiste rekreatsioonis. Trende määravad tegurid. Trendide roll rekreatsiooni korralduses. Töövõime, puhkus ja heaolu (J.T. Havorthi käsitlused). Trendid ja rekreatsioon Eestis ning erinevates maailma piirkondades. Trendide näited praktilises rekreatsioonikorralduses. Isesesisev töö – erialase monograafia ja artiklite lugemine. Teemakohase materjali ( valitud trendide) analüüs ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(235) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane: Teab trendide teoreetilisi käsitlusi ja selle seostatust rekreatsiooniga; Oskab leida vajadusel valdkonna käsitlusi nii Eestist kui maailmast; Suudab temaatikat interpreteerida ja rakendada."
  }
  [8669]=>
  object(stdClass)#8670 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Õppeaine eesmärk on anda ülevaade spordi, liikumisharrastuse ning tervise osast turismis, tutvutakse sporditurismi põhimõistetega, eri vormidega, arenguga ning vastavate uuringutega selles vallas."
    ["sisu"]=>
    string(358) "Spordi ja turismi mõisted. Sporditurismi vormid, eri käsitlused ja lähtekohad. Sporditurism kaasaja ühiskonnas ning uued vormid. Spordituriside klassifikatsioon. Sporditurismi sotsiaalkultuurilised mõjud. Sporditurismi mõju keskkonnale. Sporditurism ja tervis, seos terviseturismi ning heaoluturismiga. Sporditurism Eestis. Uuringud sporditurismi alal."
    ["vljund"]=>
    string(177) "Pärast õppeaine läbimist on üliõpilasel teoreetilised teadmised sporditurismist ning ta on võimeline iseseisvalt planeerima ning korraldama reise sporditurismi valdkonnas."
  }
  [8670]=>
  object(stdClass)#8671 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7012"
    ["hindamine"]=>
    string(87) "Arvestus kujuneb loengutes ja seminarides osalemise 50% ja iseseisva töö 50% hindest."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Kursuse eesmärgiks on uurida, esile tuua ja teadvustada nõudeid, mis on esitatud tõhusale ja turvalisele õppimisele ja õpetamisele aktiivtegevuste kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(581) "Õppijate tüübid, seosed erinevate õpetamisstiilidega. Uuritakse ja selgitatakse välja otstarbekohased õppimise viisid, individuaalset õppimisvõimet arendavad tegurid, õpetaja kui hõlbustaja roll selles. Individuaalse arengu protsessi pärinemine väljakutseid, enesehinnangut ja sisemist rahulolu pakkuvatest motoorseid oskusi arendavatest välitegevustes Iseseisev töö – praktiline tegevus, kus tuleb demonstreerida praktilise tegevuse ja vaatluse käigus võimet siduda teoreetilisi lähtekohti praktilise tegevusega ning arendada endas sobivat õpetamise meetodit."
    ["vljund"]=>
    string(528) "Võime mõista individuaalsete erinevuste olulisust õppijate vahel ning õppimise mõjul. Tunda tegureid, mis mõjutavad õppimist kogemuslikus kontekstis. Suutlikkus eristada erinevaid strateegiaid, mis on vajalikud õpetamisel ja õppimisel välikeskkonnas, kogemusõppe olukordades. Tunda erinevaid viise, kuidas oskusi omandatakse ning tegureid, mis mõjutavad välitegevuste sooritamist. Võime mõista sobiva ja toimiva välitegevusprojekti kujundamist, läbiviimist ja hindamist olemasolevates tingimustes ja sihtgrupis."
  }
  [8671]=>
  object(stdClass)#8672 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7014"
    ["hindamine"]=>
    string(128) "Arvestus. Arvestuse saamise kord: seminaridel osalemine (10%), retsenseerimised (30%), artikli koostamine ja ettekandmine (60%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(88) "Magistriseminari eesmärgiks on mõista teadusartiklit ning nende kriitilist analüüsi."
    ["sisu"]=>
    string(210) "Magistriseminarid on mõeldud üksnes rekreatsioonikorralduse teise õppeaasta magistrantidele. Seminaride põhiline töövorm on magistritööga seotud lühiartikli koostamine, ettekandmine ja retsenseerimine."
    ["vljund"]=>
    string(249) "Seminaride kaudu üliõpilane omandab: Oskuse teostada kriitilist analüüsi teadusartikli retsenseerimise ja artikli kirjutamiseks läbitöötatava teaduskirjanduse kaudu; Oskuse esitada teaduslikku teadmist, mis on teadusliku uurimistöö aluseks."
  }
  [8672]=>
  object(stdClass)#8673 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7016"
    ["hindamine"]=>
    string(178) "Arvestuse sooritamise aluseks artikkel, ettekanne, kaks retsensiooni ja osalemine seminaridel. Arvestuse aluseks positiivselt hinnatud iseseisvad tööd ja osalemine seminaridel."
    ["eesmrk"]=>
    string(104) "Toetada teadusliku kirjanduse lugemise ja teadusartikli kirjutamise ning ettekandmise oskuse kujunemist."
    ["sisu"]=>
    string(683) "Magistriseminarid on mõeldud üksnes rekreatsioonikorralduse teise õppeaasta magistrantidele. Seminaride põhiline töövorm on magistritööga seotud lühiartikli koostamine, vormistamine; artiklipõhise ettekande sooritamine ja kaasüliõpilaste artiklite retsenseerimine. Iga osaleja esitab eelnevalt ja iseseisvalt koostatud artikli, mis lähtub teadusartikli nõuetest. Seminaril annab magistrand esitatud tekstist ülevaate, sellele järgneb kahe retsensendi kaasettekanded, mille järgselt toimub õppejõu poolt suunatud diskussioon. Seminaride eel toimub kaks loengut, milles käsitletakse teadusteksti vorme, teadusteksti kriitilist lugemist ja teadusartikli kirjutamist."
    ["vljund"]=>
    string(189) "Seminaride kaudu üliõpilane omandab: Oskuse kriitiliselt lugeda ja analüüsida teaduslikku teksti; Oskuse kirjutada ja vormistada teadusartiklit; Oskuse sooritada teaduslikku ettekannet."
  }
  [8673]=>
  object(stdClass)#8674 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7017"
    ["hindamine"]=>
    string(1) "-"
    ["eesmrk"]=>
    string(1) "-"
    ["sisu"]=>
    string(20) "Annotatsioon puudub."
    ["vljund"]=>
    string(1) "-"
  }
  [8674]=>
  object(stdClass)#8675 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7018"
    ["hindamine"]=>
    string(83) "Arvestus. Kontroltöö teoreetilise materjali osas (50%), seminarides osalus (20%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(163) "Anda ülevaade töövõime ja rekreatsiooni seostest. Vaadelda nimetatud valdkonna käsitlusi. Tutvustada temaatikaga seotud uuringuid ja praktilisi tegevusplaane."
    ["sisu"]=>
    string(432) "Töövõime mõiste. Töövõimet määravad tegurid. Töö ja vaba aeg. Rekreatsiooni roll töövõime mõjustamisel. Töövõime, puhkus ja heaolu (J.T. Havorthi käsitlused). Töövõime probleem Eestis. Töökohakeskne tegevus töövõime parandamiseks. Rekreatiivsed tegvused töövõime säilitamiseks ja parandamiseks. Iseseisev töö: teemakohase materjali analüüs; ülevaatliku töövõime valdkonna ettekande koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(212) "Kursuse läbinu: Teab töövõime teoreetilisi käsitlusi ja selle seostatust rekreatsiooniga; Oskab leida vajadusel valdkonna käsitlusi nii Eestist kui maailmast; Suudab temaatikat interpreteerida ja rakendada."
  }
  [8675]=>
  object(stdClass)#8676 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7019"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(126) "Omandada baasteadmised teaduslikest uurimismeetoditest ja sellest, kuidas neid rakendada rekreatsiooni ja vaba aja valdkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(555) "Kursuse esimese poole loengutes käsitletakse erinevaid uurimisparadigmasid sotsiaalteadustes, rekreatsiooni ja vaba aja uurimuste epistemoloogilisi ja metodoloogilisi küsimusi, erinevad lähenemisi empiiriliste uurimuste läbiviimiseks ning analüüsitakse erinevate uurimismeetodite tugevusi ja nõrkusi. Kursuse teise poole seminarides antakse ülevaade vaba aja ja rekreatsiooni erinevatest uurimissuundadest maailmas, käsitletakse erinevaid uurimismeetodeid ning uurimistöö läbiviimise protsesse ning teadusartiklitega töötamise põhimõtteid."
    ["vljund"]=>
    string(431) "Kursuse läbimisel üliõpilane: - teab peamisi sotsiaalteaduslikke uurimismeetodeid ja kuidas neid rakendada konkreetsete uurimisküsimuste puhul; - suudab eristada epistemoloogilisi ja metodoloogilisi perspektiive, mis suunavad vaba aja uurimusi; - oskab leida, lugeda ja analüüsida rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artikleid; - oskab kavandada ja koostada teadusartiklite põhist proseminaritööd."
  }
  [8676]=>
  object(stdClass)#8677 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7020"
    ["hindamine"]=>
    string(188) "Hindeline arvestus. Koondhinne kujuneb teoreetilise materjali osas sooritatud eksami (50%), ja teemakohaste kirjalike analüütiliste tööde esitamise ja nende ettekandmise (50%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(516) "Luua võimalused teoreetiliste teadmiste kujunemiseks olulistes valdkondades, mis võimaldavad juhtida vaba aja sisustamist toetavate organisatsioonide inim- ja finantsressursse. Luua eeldused finantsjuhtumise alaste teadmiste ja oskuste baasil metakognitiivse kontrollivõime arenemiseks vaba aja sektoris informatsiooni efektiivse hankimise ja töötlemise, analüüsi, ja eksperthinnangu oskuste omandamise kaudu. Toetada üliõpilaste valmisolekut kriitiliselt hinnata inimressursi juhtimise olulisemaid aspekte."
    ["sisu"]=>
    string(462) "Inimressurside juhtimise organiseerimine, selle strateegia arendamine, inimeste värbamine ja motiveerimine, areng läbi praktilise tegevuse, juhtimisoskuste arendamine. Valitud kutseala analüüs – töökeskkond, töö analüüs, nõuded töötaja kompetentsile. Teoreetiline ülevaade finantsplaneerimise ja –juhtimise olulisematest aspektidest, eelarve koostamise põhimõtted ja raamatupidamise baasteadmised, hinnanguanalüüsi ja aruandluse koostamine."
    ["vljund"]=>
    string(906) "Aine läbinud üliõpilane... •Mõistab inimressursside juhtimise rolli organisatsioonis. •On võimeline inimressursside juhtimiseks vajalikke strateegiaid, sobivaid tegevusi töötajate koolitamiseks ja arendamiseks välja tooma. •Suudab tuvastada põhimõtteid ja tegevusi, mis kaasaksid ja motiveeriksid inimressursse. •Oskab hinnata töötajale esitatud nõudeid suhtes töökoha iseärasustesse. •Mõistab vajadusi heaks finatsjuhtimiseks ja nende integreerimiseks organisatsiooni juhtimissüsteemis. •Suudab hinnata finantsplaani vastavause vajadust vastavalt organisatsiooni strateegiale ning finantskohustustega seotud tähtaegade kriitilist rolli juhtkonna jaoks. •Oskab ette valmistada eelarvet finantsplaani teostamiseks, käivitada raamatupidamistegevust ning kontrollida ja hinnata finantsplaani edukust; Teab organisatsioonide põhimõtteid ja selgitada nende toimimise aluseid."
  }
  [8677]=>
  object(stdClass)#8678 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7021"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Eksami hinne kujuneb referatiivne töö (60%), seminaritööd (20%) ja suulise eksami (20%) põhjal."
    ["eesmrk"]=>
    string(347) "Rekreatsioonikorralduse eriala magistriõppe peaaine. Anda eriala õppivatele üliõpilastele ülevaade rekreatiivsete tegevusalade (sise- ja välistingimustes toimuvate) teooriast ja didaktikast, ala olemust , selle didaktikast, koostada valitud ala kohta referatiivne töö. Osaleda valitud ala õppe-treenigtöös ja teha selle kohta analüüs."
    ["sisu"]=>
    string(499) "Valitud tegevusalade iseloomustus, olemus ja mõisted. Alade teoreetilised alused . Alade rakendus erinevatele sihtrühmadele. Alade areng tänapäeva Eestis ja maailmas. Alade didaktika alused. Treening . Võistlustegevus. Alade harrastamiseks vajalik varustus ja rajatised. Tuntumad teoreetilised käsitlused ala harrastamisest. Alade rekreatiivsus. Tegevuse planeerimine ja töö harrastajatega. Iseseisev töö – seminarideks ettevalmistus ja teemakohase ettekande kirjutamine ja ettekandmine."
    ["vljund"]=>
    string(357) "Kursuse läbimise tulemusena üliõpilane on võimeline demonstreerima järgmisi teadmisi ja oskusi: Suutma avada valitud tegevuste teoreetilisi aluseid; Tundma didaktika põhimõtteid ja selgitada nende kasutamist rekreatiivsete tegevuste õpetamise metoodikas; Leidma näiteid valitud tegevuste kasutamisest erinevate sihtrühmade rekreatiivses tegevuses."
  }
  [8678]=>
  object(stdClass)#8679 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7022"
    ["hindamine"]=>
    string(131) "Arvestus. Arvestuse eelduseks on vähemalt 51% punktidele esitatud kodutööd ja vähemalt 51% punktidele sooritatud kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(374) "Kursuse eesmärgiks on anda teoreetiline teave valdkondadest, mis aitavad planeerida aktiivset müügitööd läbi isikliku müügi ning presenteerida oma ideid nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Luua eeldused üliõpilaste empaatiavõime ning aktiivse dialoogi juhtimise oskuse arendamiseks. Anda ülevaade esmase informatsioon otsimise meetoditest ja kanalitest."
    ["sisu"]=>
    string(18) "Etappide kirjeldus"
    ["vljund"]=>
    string(350) "Ainekursuse läbinud üliõpilane on võimeline mõistma isikliku müügi rolli organisatsioonis; planeerima müügiprotsessi algusest lõpuni; analüüsima müügiprotsessi tulemusi ja vajadusel viima sisse muudatusi protsessi; kasutame erinevaid müügitehnikaid vastavalt sihtgrupile; presenteerima tooteid teenuseid vastavalt sihtgrupi ootustele."
  }
  [8679]=>
  object(stdClass)#8680 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TSR7023"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(345) "Anda ülevaade sporditurismi ajaloost, selle valdkonna mõistetest, sporditurismi eri vormidest ning käsitlustest, trendidest ja tulevikuperspektiividest, sporditurismi mõjust majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna; anda oskus kriitiliselt analüüsida sporditurismi valdkonnas toimuvat nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis."
    ["sisu"]=>
    string(252) "Õppeaine koosneb peamiselt teoreetilste käsitluste tundma õppimisest spordi turismi valdkonnas; aktiivne sporditurism, spordisündmus turism, nostalgia sporditurism; sporditurismi fenomen, seiklusturism, sporditurismi trendid; keskuskohtade teooria."
    ["vljund"]=>
    string(314) "Pärast õppeaine läbimist on üliõpilasel süvendatud teoreetilised teadmised sporditurismi fenomenist ja erinevatest käsitlustest. Üliõpilased oskavad kriitiliselt hinnata ja analüüsida sporditurismi tähtsust ja mõju erinevatel tasanditel ning seostada valdkonna teemasid ka oma lõputöö koostamisega."
  }
  [8680]=>
  object(stdClass)#8681 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6001"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(182) "Luua eeldused ülevaate saamiseks inimese keha ehituse põhiprinstiipidest Toetada arusaama kujunemist inimkeha ehitusest, elundite ja elundkondade funktsionaalsest ratsionaalsusest."
    ["sisu"]=>
    string(514) "Kursus käsitleb inimkeha ehituse põhistruktuuri: rakk, koed, elundid, elundkonnad. Õppeaine on mõeldud liikumisspetsialistide ettevalmistamiseks, sellest johtuvalt on oluline rõhk põõratud liikumiselundkonna ehituse tundmaõppimisele:luud, luudevaheliste ühenduste tüübid, liigeste tüübid, lihaste ehitus ja talitlus, inimkeha lihaste süsteem.Samuti käsitletakse südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, siseelundite, meeleelundite ja sisesekretoorsete näärmete ehituse ja talitluse põhiprintsiipe."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb inimeha ehituse põhiprintsiipe; Mõistab liikumiselundkonna ehituse eripärast tulenevaid liikumisvõimalusi; Tunneb siseelundite ehitust ja nende funkstioone; Teab inimkeha regulatiivsete süsteemide ja meeleelundite ehituse põhimõtteid ning oskab seostada nende talitlust inimkeha liikumisfunktsiooniga."
  }
  [8681]=>
  object(stdClass)#8682 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6003"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(134) "Anda baasteadmised inimese keha ehitusest ja füsioloogiast. Kujundada arusaam inimkeha organite ja organsüsteemide ratsionaalsusest."
    ["sisu"]=>
    string(568) "Inimkeha ehituse põhialused - rakud, koed, organid, organsüsteemid, nende ehituslikud elemendid ja põhifunktsioonid. Füsioloogia põhiprintsiibid. Südame veresoonkonna ehitus, vere, vereringe ja südametalitluse füsioloogia. Hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonna ehitus ja füsioloogia. Liikumiselundkonna (skelett, liigesed, lihased) ehituse ja talitluse põhiprintsiibid. Lihastalitluse füsioloogia. Organismi regulatsioonimehhanismid: endokriinsüsteemi ja närvisüsteemi ehituse ja talitluse põhiprintsiibid. Meeleelundite ehituse ja talitluse ülevaade."
    ["vljund"]=>
    string(344) "Kursuse läbinud üliõpilane: Tunneb inimkeha ehituse ja talitluse põhiprintsiipe; Mõistab liikumiselundkonna ehituse eripärast tulenevaid liikumisvõimalusi; Tunneb siseelundite ehitust ja talitlust; Teab inimkeha regulatiivsete süsteemide ja meeleelundite ehituse ja talitluse põhimõtteid; Mõistab inimorganismi kui terviku talitlust."
  }
  [8682]=>
  object(stdClass)#8683 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6004"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(139) "Luua eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks, mis on vajalikud erivajadustega laste integreerimiseks tavakooli kehalise kasvatuse tundi."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Kursusel osalev üliõpilane saab ülevaate: põhiliikumise oskuste arengulisest kontseptsioonist ning lapse sensomotoorsetest ja kognitiivsetest arengu etappidest. Põhiteadmised enamlevinud diagnoosigruppidest erivajadustega laste puhul ning vastavate kohanduste tegemise võimalustest kooli kehalise kasvatuse tundides. Praktilised teadmised funktsionaalse võimekuse hindamiseks erivajadustega lastel ning saadud tulemuste dokumenteerimisest ning kohandatud programmide koostamisest. Praktikumi käigus omandab üliõpilane kogemusi erivajaduste lastele kehalise liikumise tunni läbiviimsest."
    ["vljund"]=>
    string(387) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • Mõistab erivajaduste morfo -funktsionaalset olemust. • Suudab hinnata erivajadusega lapse sensomotoorseid oskuseid ja kehalist võimekust. • Oskab koostada kehalise tegevuse programmi vastavalt hindamistulemustele iga erivajadusega õpilase jaoks. • Teab kõiki näidustusi ja vastunäidustusi kehalisteks tegevusteks erinevate puuete puhul."
  }
  [8683]=>
  object(stdClass)#8684 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6006"
    ["hindamine"]=>
    string(67) "Hindelise arvestuse aluseks on kirjalike kontrolltööde tulemused."
    ["eesmrk"]=>
    string(254) "Kursuse lõpetanud üliõpilane omab teadmisi organismi elutegevustest määral, mis võimalab vastu võtta teaduslikult põhjendatud seisukohti selleks, et määrata treeningkoormusi ja interpreteerida populaarsemate biokeemiliste analüüside tulemusi."
    ["sisu"]=>
    string(742) "Ülevaade biloogiateadustest ja biokeemia osast nendes. Eluslooduse ülesehituse loogika ja selle tunnused. Raku ehitus. Energia allikad elutegevuses. ATP ehitus ja funktsioon. Termodünaamika seadused, vaba energia. Ainevahetuse kontrollimehhanismid, ensüümid, ensüümide regulatioon. ATP resünteesimehhanismid. Aeroobsed ja anaerobsed energiatootmisviisid, elektronide transport. Süsivesikute, rasvade ja valgu ainevahetus. Anaeroobne lävi, laktaadi test, maksimaalne hapniku tarbimise võime. DNA ehitus, RNA tüübid, koodon.. Geeni ekpressioon, seda mõjutavad faktorid. Valgu ainevahetuse hindamise võimalused. Hormoonid ja nende toimemehhanism ja tüüpilised häired ainevahetuses. Sportlase hetkeseisundi biokeemilised testid."
    ["vljund"]=>
    string(30) "Kursuse läbinud üliõpilane:"
  }
  [8684]=>
  object(stdClass)#8685 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6007"
    ["hindamine"]=>
    string(40) "Eksam koosneb: kirjalik test + referaat."
    ["eesmrk"]=>
    string(284) "Tutvustada spordipsühholoogia teoreetilisi aluseid ja kompetentse, mis on määrava tähtsusega (a) edu tagamisel võrdse tehnilis-taktikalise ja kehalise ettevalmistusega sportlaste korral võistlusspordis ning (b) hoiakute kujundamisel elukestvaks kehaliselt aktiivseks eluviisiks."
    ["sisu"]=>
    string(886) "Spordipsühholoogia kursus on jagatud kolmeks alateemaks. Esimese alateema valdkonnad on seotud spordipsühholoogia ajalooga, motiivide kategooriatega ja saavutusteooria printsiipidega. Teise alateema valdkonnad on seotud erinevate juhtimisstiilidega, isiksuseteooriatega, laste psühholoogiast lähtuvate nõuannetega, sotsiaalsete protsessidega grupis, eesmärkide struktuurist tuleneva sünergia olemusega, kontsentreerumise erinevate liikidega, kognitiivsete võimete arendamise ja funktsionaalsete süsteemide teooriaga ning ideomotoorse treeningu printsiipidega. Kolmanda alateema valdkonnad on seotud võimalike sportimisel tekkivate stressifaktoritega, sporditraumade järgsete psüühiliste reaktsioonidega, agressiivsuse kahe erineva vormiga, ärevuse olemuse ja seda kirjeldavate teooriatega, progresseeruva relaksatsiooni ja autogeense treeningu olemuse ning printsiipidega."
    ["vljund"]=>
    string(370) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb spordipsühholoogiliste kompetentside teoreetilisi aluseid ja oskab neid kasutada treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate igapäevases töös. Omandatavad spordipsühholoogilised kompetentsid tagavad eelduse jätkata nii teadurina spordipsühholoogilistes uuringutes kui ka õpetaja ja treenerina koolides ja spordiklubides."
  }
  [8685]=>
  object(stdClass)#8686 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6008"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(234) "Anda teadmisi vananemisprotsessi bioloogilistest põhjustest; Kujundada mõistmine inimese organismis eluea jooksul toimuvatest bioloogilistest muutustest; Näidata võimalusi vananemisprotsessi mõjutamiseks kehalise aktiivsuse abil."
    ["sisu"]=>
    string(928) "Gerontoloogia kui teadus vananemisest. Inimese vananemist mõjutavad endogeensed ja eksogeensed faktorid.Vanenemisprotsessi bioloogiline olemus ja seda põhjustavad faktorid. Vananemisega kaasnevad erinevate organsüsteemide: luustiku, lihastiku, südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna, närvisüsteemi, endokriinsüsteemi ja meeleeelundite anatoomilis-funktsionaalsed muutused. Vananemisega seonduv erinevate elundkondade funktsionaalse võimekuse langus. Vananemisest põhjustatud kehalise aktiivsuse langus ja sellest tingitud kehalise võimekuse taandareng. Kehalise treeningu roll vananemisprotsessi pidurdamisel. Vanemaealiste kehalise koormuse ja harjutusvara valiku põhiprintsiibid.Kehalise koormuse doseerimine ja selle jõukohasuse kontroll. Süstemaatilisuse ja jõukohasuse printsiipide rakendamine vanemaealiste kehakultuuriharrastuses. Enesekontroll. Iseseisev töö: referaadi koostamine, esinemine seminaril."
    ["vljund"]=>
    string(356) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab vananemisprotsessi bioloogilisi aluseid ja sellega seonduvate inimorganismis toimuvate muutuste põhisuundi; Teab erinevate organsüsteemide ealisi muutusi ja sellega seonduvat funktsionaalse võimekuse langust; Oskab rakendada optimaalset kehalist koormust vastavalt organsüsteemide talitluse ealistele muutustele."
  }
  [8686]=>
  object(stdClass)#8687 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6009"
    ["hindamine"]=>
    string(124) "Arvestuseks on vajalik esitada ühe koolimja, spordirajatise ja tunniplaani hügieeninõuetele vastavuse kirjalik analüüs."
    ["eesmrk"]=>
    string(71) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks keskkonna- ja koolihügieenis."
    ["sisu"]=>
    string(400) "Õhu-, pinnase- ja vee hügieen. Hügieeninõuded spordirajatistele ja võimlatele. Spordiriiete ja –jalanõude hügieen. Koolihügieeni alused. Õpilase päeva ja õpperežiim. Individualne töö: töö kirjandusega. Ülevaate koostamine ühe spordirajatise ja koolivõimla hügieenitingimustest. Erinevates kooliastmetes õpilaste tunniplaani vastavuse kirjalik analüüs tervisekaitse nõuetele."
    ["vljund"]=>
    string(266) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab, millised on hügieeninõuded õhule, veele ja pinnase; Teab, millised on hügieeninõuded spordirajatistele ja koolimajadele; Tunneb koolihügieeni aluseid; Oskab hügieenis omandatud teadmisi rakendada pedagoogi kutsetöös."
  }
  [8687]=>
  object(stdClass)#8688 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6010"
    ["hindamine"]=>
    string(374) "Eksam. Hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu, teabematerjali, temaatilise kirjanduse ja teiste lisamaterjalide osas. Töötervishoiu ja tööohutuse kirjaliku osa hindamiseks on lünktest, valikvastustega test, avatud küsimustega test. Esmaabi hinnatakse ainult teooriateadmiste osas ning hindamiseks on kirjalik test: valikvastustega test ning avatud küsimustega test."
    ["eesmrk"]=>
    string(467) "Luua eeldused põhiteadmiste omandamiseks tervishoiust. Luua tingimused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks osutamaks esmaabi eluohtlike seisundite ja õnnetuste korral. Luua võimalused töötervishoiu ja tööohutuse teadmiste ja oskuste kujunemiseks. Luua eeldused töötervishoiu ja tööohutuse teadmiste ja oskuste arenemiseks ning toetada valmisolekut kasutamaks neid töökeskkonna hindamisel, töövõime säilitamisel ja edendamisel."
    ["sisu"]=>
    string(1317) "I osa: Esmaabi korraldus ettevõttes. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus maailmas ja Eestis. Valdkonna õigusaktid. Teabematerjal. Töökeskkonnaalase töö korraldus. Kutsehaigused ja tööõnnetused. Töökeskkonna ohutegurid. Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine. Füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, psühholoogilised ja keemilised ohutegurid ning tööalad. Töö kuvariga. Ergonoomia. Sisekliima. Valgustus. Tervisekontroll. Riskianalüüs. Kvaliteedisüsteemid töötervishoius ja tööohutuses. Töökeskkonnaalane juhendamine ja väljaõpe. Isikukaitsevahendid. Tervisedendus. II osa: Esmaabi eesmärgid ja prioriteedid. Erakorralise meditsiiniabi süsteem Eestis. Abivajaja äratundmine. Esmane olukorra ja kannatanu seisundi hindamine. Päästeahel. Müüdid esmaabis. Elupäästev EA: hingamisteede vabastamine; teadvusetuse tunnused ja stabiilne küliliasend; eluohtliku verejooksu tunnused ja sellle peatamine; elustamine; šoki mõiste, tunnused ja asend. 112 kutse. Jätkuv EA. Esmaabi mehaaniliste traumade korral: haavad ja verejooksud, peapiirkonna-, rindkere-, kõhupiirkonna- ja vaagnavigastused, lülisambavigastused ning jäsemete vigastused. Esmaabi termiliste, keemiliste ja muudest välisteguritest tingitud traumade korral. Esmaabi erakorraliste haigusseisundite korral."
    ["vljund"]=>
    string(420) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: *omab teadmisi ja oskusi esmaabi osutamiseks õnnetuste korral; *Oskab töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas orienteeruda, hinnata oma töökeskkonda ja selle mõju tervisele ning võimalike probleemidega toime tulla. * teadmised töötervishoiu ja tööohutuse kohta ning oskus neid kasutada; *Omab suutlikkust oma töövöimet hoida, väärtustab nõuetekohaseid töötingimusi."
  }
  [8688]=>
  object(stdClass)#8689 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6011"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(145) "Luua eeldused arusaama kujunemiseks tervise monitoorimise olemusest, rakendamise võimalustest ning selle väärtusest rahva tervise parandamisel"
    ["sisu"]=>
    string(841) "Monitoorimise mõiste, tervise monitoorimine mõiste laiemas tähenduses, töövõime monitoorimine (sportlik töövõime, professionaalne (elukutse) töövõime, vaimne töövõime jne. Olulised parameetrid tervise monitoorimisel – nende klassifikatsioon ja jälgimine Monitoorimise eesmärgid, meetodid (andmetöötlus, telemeditsiin jne), rakendusvõimalused ning tähendus haiguste ennetamisel ning efektiivsel ravil. Sümptoomi, sündroomi ja diagnoosi mõiste. Monitoorimisel kasutatavad tehnilised vahendid, aparatuur, laborid, andmetöötlus jne. Tervise monitoorimine kindla haigusgrupi suhtes (ka riskifaktorite monitoorimine): südame-veresoonkonna haigused, liikumisaparaadi haigused, närvisüsteemi haigused jne Tervise monitoorimine rehabilitatsiooni protsessis ja puuetega inimestel. Inividuaalne töö: töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(240) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Teab tervise monitoorimise olemust ja väljundit igapäeva praktikasse; Oskab interpreteerida tervise monitoorimise käigus saadud tulemusi; Suudab teostada tervise monitoorimist kõige lihtsamal tasandil."
  }
  [8689]=>
  object(stdClass)#8690 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6014"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksami hindest moodustavad kirjanduse tundmine 40%, seminarid 30% ja referaat 30%. Seminaril osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(185) "Toetada teoreetiliste seisukohtade, praktiliste oskuste ja metoodiliste soovituste omandamist liikumisharrastuse alal, eesmärgiga tugevdada tervist, kehalist võimekust ja psüühikat."
    ["sisu"]=>
    string(829) "Liikumisvaegus tänapäeva ühiskonnas. Liikumisvaeguse mõju tervisele ja töövõimele. Liikumisharrastuse mõju organismile. Erinevate spordialade anatoomilised alused. Liikumise mõju hindamine tervisele ja töövõimele. Optimaalne koormus tervisespordis ja selle hindamine. Treeningmeetodid ja treeningtsoonid tervisespordis vastupidavusaladel. Treeningkoormuse optimeerimine tervisespordis. Liikumisharrastus ja ülekaal. Arstlik - pedagoogiline kontroll tervisespordis. Kehaliste võimete testimine tervisespordis. Vastupidavustreening kui tervisesport. Jooksmine, kepikõnd, tervisekõnd. Suusatamine, rulluisutamine, jalgrattasõit, ujumine.Terviseklubi spordivahendid. Toitumise põhialused tervisespordis. Vedeliku tarbimine ja aktiivne liikumine. Liikumisharrastus vanemas eas. Tervisespordi meditsiinilised küljed."
    ["vljund"]=>
    string(443) "Õppeaine läbinud üliõpilane: On omandanud teadmised regulaarse liikumisharrastuse olulisest tähtsusest organismi tervisele, töövõimele ja psüühikale. Oskab hinnata kriitiliselt vähese liikumise negatiivset mõju organismile. Oskab rakendada teoreetilisi teadmisi liikumise ja spordi alal, eesmärgiga tegeleda metoodiliselt õigesti spordiga, liikuda enam igapäevases elus, vältida haigusi ja vigastusi, tugevdada oma psüühikat."
  }
  [8690]=>
  object(stdClass)#8691 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6015"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(356) "Saavutada olukord, et kursuse läbinu: Omab süsteemset ülevaadet tervisedenduse olukorrast, põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest, institusioonidest, usaldusväärsetest terviseinfo allikatest, terviseteenustest ning terviseuuringutest. Mõistab tervisedenduse komponentide rolli tervisekäitumise mõjutamises riiklikul ja indiviidi tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(806) "WHO tervisemääratlus ja terviseolukord. Efektiivsed kontseptsioonid. Tervist mõjutavad tegurid (meedia, regulatsioonid, tarbijaharidus, abivõimalused-teenused, ühiskondlikud suhted). Tervisedendusega tegelevad institutsioonid. Olulisemad rahvusvahelised arengud. Tervisedendus ja ennetustasandid. Universaalne ja selektiivne ennetus. Tervisestrateegiad. Paikkonna tervisestrateegiad, võimestumine ja tervisevõrgustikud. Enamlevinud riskikäitumised. Kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringud tervisedenduses ja tervisekasvatuses, sh. vajaduste kiirhindamise protsessis. N: Elanikkonna tervisekäitumise uuring. ESPAD. Eesti terviseuuringud. Kvaliteediprotsess tervisedenduses. Iseseisev töö: Tutvumine tervisestrateegiatega ja tervise valdkonna uuringutega ning Eesti tervisedenduse institutsioonidega."
    ["vljund"]=>
    string(693) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Kirjeldab ja tõlgendab rahvusvahelise ja Eesti tervisedenduse olukorda, sh. nimetab tähtsamaid organisatsioone, tervisestrateegiaid ja nende ülesehituspõhimõtteid; Eristab efektiivseid tervisekontseptsioone; Analüüsib erinevate tervisefaktorite rolli tervisekäitumise mõjutajana riiklikul ja üksikindiviidi tasandil; Eristab ja kirjeldab tervisedenduse universaalset ja selektiivset ennetustasandit; Nimetab ja tõlgendab tähtsamaid tervisevaldkonna uuringuid; Selgitab paikkonnatervise efektiivseid strateegiaid, sh. võrgustike arengut ja võimestumisprotsessi; Kirjeldab üldist kvaliteedi tagamise protsessi ja üldisi kvaliteedikriteeriumeid."
  }
  [8691]=>
  object(stdClass)#8692 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6016"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(368) "Saavutada olukord, et ainekursuse läbinu: Oskab planeerida, koordineerida, rakendada ja hinnata universaalse ja selektiivse ennetuse tervisetegevusi organisatsiooni tasandil eelkõige koolis, aga ka lasteaias, kõrgemas õppeasutuses või teises institutsioonis. Omab ülevaadet rahvusvahelisest efektiivsest institutsionaalsest prakikast ja kvaliteediprintsiipidest."
    ["sisu"]=>
    string(721) "Institutsionaalne tervisedendus. TEL ja TEK jt. tervisevõrgustikud. TEK poliitika, strateegia ja parim maailmapraktika. WHO suunised. TEK ja TEL tervisedendus ja kaasaegne tervisekäitumise mõjutamise kriitiliste eluoskuste kontseptsioon praktikas. Kättesaadavuse faktori osa terviskäitumise kujundajana. Meedia ja regulatsioonide roll tervisekäitumise mõjutajana. Terve koolikeskkonna kujundamine. Terviseprojektid: vajaduste kiirhindamine, planeerimine, koordineerimine, rakendamine ja kvaliteedihindamise protsess. Koordineeritud kooli tervisedenduse näidismudel. TEK komponendid. Universaalse ennetustasandi mudelprojektid. Noortelt noortele ennetusmetoodika. Iseseisev töö: Kooli ennetusprojekti arendamine."
    ["vljund"]=>
    string(672) "Ainekursuse läbinud üliõpilane : Selgitab institutsionaalse tervisedenduse strateegiat, sh. võrgustike kujudamise ja võimestumise protsessi. Kirjeldab ja analüüsib efektiivset TEK mudelit, sh. noortelt noortele metoodikat ning universaalset ja selektiivset ennetustasandit Arendab TEK mudelprojekti, integreerides kvaliteedihindamise ja tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikud komponendid. Selgitab intersektoraalse koostöö põhimõtet ja metoodikat Analüüsib erinevate tervise mõjufaktorite kasutegurit universaalsel ja selektiivsel ennetustasandil, sh. meedia, keskkond, uimastitega seotud probleemolukordade laendamine, terviseteenused, terviseharidus jt."
  }
  [8692]=>
  object(stdClass)#8693 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6017"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(309) "Saavutada olukord, et kursuse läbinu: Omab ülevaadet indiviidi tasandil tervisekäitumise mõjutamise teaduspõhistest põhimõtetest ja efektiivsest maailmapraktikast; Eristab kriitiliste eluoskuste kontseptsiooni tervisekasvatuse tegevustes ning programmides universaalsel ja selektiivsel ennetustasandil."
    ["sisu"]=>
    string(788) "Tervisekasvatuse kontseptsioonide efektiivsus ja arengu lühiajalugu. Tervisekasvatuse standardid ja õppe(aine)kavad. Eluoskuste kontseptsioon ja miinimumkriteeriumid. Tervisekasvatuse planeerimine, juhtimine, hindamine. Koordineeritud tervisekasvatuse programmide temaatika. Modereerimine tervisekasvatuses, õppimisprotsess ja strateegiline planeerimine. Väärtushinnangute kujundamise protsess. Kriitilised eluoskused. Oskuste õppimise astmed. Uskumused. Enesehinnang ja tervisekäitumine. Ülevaade tervisekäitumist mõjutavatest kaitsefaktoritest ja nende käsitlemise strateegia (Kuus enamlevinud riskikäitumist kooli õppekava). Kvaliteedihindamise protsess. Rahvusvaheline tervisekasvatus. Iseseisev töö: Kooli õppekava(osa) analüüs, tegevuste planeerimine ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(503) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Selgitab tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikke komponente, nende mõjutamise/õpetamise strateegilisi põhimõtteid ja tervisekasvatuse integreerimist TEK tegevustesse. Valib efektiivse kontseptsiooni ja planeerib eluoskuste kontseptsiooni järgi tervisekasvatuse tegevusi. Koostab/kohandab standarditele vastava tervisekasvatuse programmi või selle osa. Eristab universaalse ennetustasandi kaitsefaktorite kujundamise temaatika, õppevahendid ja õppe(aine)kava."
  }
  [8693]=>
  object(stdClass)#8694 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6018"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(186) "Luua eeldused seksuaalkasvatuseks ning võimaldada üliõpilastel õppida planeerima, rakendama ja hindama seksuaalkäitumise mõjutamiseks vajalikke TE tegevusi institutsiooni tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(697) "HIV/AIDSi ennetamine ja tervisestrateegiad. Seksuaalsus. Seksuaalkäitumise mõjutegurid. Seksuaalkasvatuse teemade sisukäsitlused universaalse ennetuse valdkonnas. Enesehinnang, väärtushinnangud, kriitilised eluoskused nagu otsuste langetamine, väärtushinnangute arvestamine otsustusprotsessis, konfliktide ennetamine ja lahendamine. Seksuaalvähemused. Mõjufaktorite sidumine seksuaalkasvatuse temaatikaga. Terve lähedussuhe. Murdeea psühho-füsioloogilised aspektid. HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste vältimine. Turvalisus Pereplaneerimine. Rasedus. Lähedussuhted ja põhivajadused. Abivõimalused probleemide lahendamiseks: Kriisiabi, noorte nõustamisteenused jt."
    ["vljund"]=>
    string(815) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:  suudab planeerida ja rakendada tõenduspõhiseid TE sekkumistegevusi kogukonna ja institutsiooni tasandil  selgitab seksuaalkäitumise mõjutamise aluskontseptsiooni ja tõenduspõhiseid baasuskumusi.  analüüsib seksuaalkäitumise mõjufaktoreid, selgitab enesehinnangu, väärtushinnangute, kriitiliste eluoskuste, uskumuste osa seksuaalkäitumises  selgitab terve lähedussuhte kriteeriume ja murdeea eripära tervise kõikidest aspektidest lähtuvalt, analüüsib püsisuhte toimimispõhimõtteid ja põhivajaduste seotust  kirjeldab HIV/AIDS levikuteid, turvalise seksuaalkäitumise skeemi ja eristab vääruskumusi faktidest  selgitab abivõimalusi ja lahendab suhteprobleeme tavakodaniku tasandil, sh. usaldusväärseid terviseteenuseid ja infoallikaid."
  }
  [8694]=>
  object(stdClass)#8695 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6019"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(81) "Luua eeldused kompetentsus kujunemiseks sõltuvuste ennetamiseks koolikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(582) "Sõltuvuse olemus. Väratinarkootikumid. Motivatsioon. Legaalsete ja illegaalsete uimastite vältimine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, toksikomaania. Vääruskumused ja hoiakud. Eakaaslaste surve ja noorte sõltuvuskäitumine. Kriitilised eluoskused sõltuvuse temaatikas: Kuidas öelda „Ei”, tunnete juhtimine, eesmärgid elus. Sõltuvuste lühi- ja pikaajaline mõju kõikidele terviseaspektidele: füüsilisele, emotsionaalsele, eetilisele, saavutuslikule, sotsiaalsele. Sõltuvuse temaatika universaalseks ennetuseks vajalikud teadmised. Probleemid ja abivõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(648) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Oskab selgitada sõltuvuse olemust, sealhulgas selle avaldumist noorte käitumises. Oskab nimetada väratinarkootikume, nende tarvitamise põhjusi ja motivatsiooni mõjutamise põhimõtteid. Oskab eristada suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud tõeseid uskumusi ja fakte vääratest. Oskab demonstreerida kriitilisi eluoskusi oskuste õppimise teisel astmel. Suudab selgitada sõltuvuse mõju erinevatele terviseaspektidele: füüsilisele, intellektuaalsele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, eetilisele, saavutuslikule. Oskab lahendada probleeme ja teab abivõimalusi, sealhulgas ravitavust."
  }
  [8695]=>
  object(stdClass)#8696 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6020"
    ["hindamine"]=>
    string(64) "Arvestus. Praktiline töö/projekt ja osalemine õppeprotsessis."
    ["eesmrk"]=>
    string(122) "Saavutada olukord, et ainekursuse läbinu: On võimeline edendama tervet suhet nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil."
    ["sisu"]=>
    string(777) "Terve suhte kriteeriumid ja teemakäsitlus. Suhte eetiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja saavutuslik aspekt. Soovid ja põhivajadused. Suhtlemisoskused: kriitilised eluoskused. Ausus ja avatus kui terve suhte eeltingimused. Aktiivse kuulamise oskused ja konfliktide vahendamine. Konfliktide kaotajateta lahendamise tehnika. Vägivallastrateegia: ennetamine ja vähendamine. Enesekehtestamine. Perekonnaõiguse praktilised küsimused. Seksuaalsus ja suhe. Uus pereliige. Sõltuvus ja perekond. Kaassõltuvus. Erivajadustega pereliige. Probleemide ennetamine ja lahendamine. Suhte komistuskivide vältimine. Aktiivse kuulamise oskused nõustamismetoodikas. Kriisiabi metoodika tavakodanikele. Vägivalla vähendamine individuaalsel ja institusionaalsel tasandil. Suhte kasvamine."
    ["vljund"]=>
    string(616) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Selgitab terve suhte kriteeriume ja kirjeldada suhte eetilist, emotsionaalset, sotsiaalset, emotsionaalset, intellektuaalset ja füüsilist terviseaspekti. Eristab soove ja põhivajadustest ning selgitab nende rolli suhtes. Demonstreerib nõustamismetoodilisi aktiivse kuulamise ja konfliktide vahendamise oskusi (2. astme oskus). Demonstreerib konfliktide kaotajateta lahendamise tehnikat. Selgitab suhteprobleemide lahendamise ja kriisiabi põhimõtteid ning abivõimalusi. Selgitab vägivalla vähendamise strateegiat indiviidi ja organisatsiooni tasandil sh. ennetustemaatikat."
  }
  [8696]=>
  object(stdClass)#8697 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6021"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(129) "Saavutada olukord, et ainekursuse läbinu: On võimeline kujundama tervistsoodustavat käitumist ja tervislikku (kooli)keskkonda."
    ["sisu"]=>
    string(892) "Eluviisi, keskkonna, pärilikkuse ja arstiabi osakaal üldisest tervisest. Tervisliku eluviisi olemus, eesmäärgid ja planeerimine, sh. probleemide lahendamine. Eluviisihaiguste riskitegurite ennetamine: Südame- ja veresoonkonna haigused, vähktõbi jt. Tervisetestid. Tervisenäitajad. Tervislik toitumine. Motivatsiooni osa, tervisliku menüü valik. Tervislikud toitumisnormid, tasakaalustatud toitumine. Toitumishäirete ennetamine. Liikumise mõju tervisele. Liikumisliig ja liikumisvaegus. Aeroobsed harjutused tervise teenistuses. Südant ja veresooni tugevdava sportliku tegevuse valikukriteeriumid. Terve elukeskkond ja selle kujundamine. Regulatsioonid. Pärilikkus ja tervis. Stressi olemus ja mõju. Stress organismi tasandil. Emotsionaalne stress ja positiivse mõtlemise oskus. Kaasaegne üleliigse stressi vältimise kontseptsioon. Turvalise keskkonna kujundamise strateegia."
    ["vljund"]=>
    string(745) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Selgitab eluviisi, keskkonna, pärilikkuse ja arstiabi osa üldises tervises ja nn. elusviisihaiguste riskitegureid seotud terminoloogiat kasutades; Analüüsib käitumisuuringutele toetudes tervisetrende välismaal ja Eestis; Valib tervisliku menüü ja selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid; Selgitab tervisesõbraliku sporditegevuse kriteeriume, toob välja vähemalt 10 plussi; Selgitab otsuste, käitumise, keskkonna ja tervise omavahelisi seoseid ning oskab valida võimalikult terve elukeskkonna; Selgitab vigastuste ennetamise strateegiat indiviidi ja paikkonna tasandil; Toob näiteid liiklusvigastuste ja vägivalla vähendamise valdkondadest; Selgitab, kuidas tulla toime üleliigse stressiga."
  }
  [8697]=>
  object(stdClass)#8698 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6022"
    ["hindamine"]=>
    string(81) "Eksam (kirjalik +praktiline osa/seminarid). PR/seminaridel osalemine kohustuslik!"
    ["eesmrk"]=>
    string(333) "Anda üliõpilastele teadmised inimese arengust. Tervise sõltuvus pärilikkusest, eluviisist ja keskkonnast. Üliõpilased omandavad sagedamini esinevate haiguste tekkepõhjused ja tunnused, nende ennetamise ning esmaabi õpetamiseks oma erialal. Üliõpilased saavad teadmised esmaabist eluohtlike seisundite ja mürgistuste puhul."
    ["sisu"]=>
    string(1062) "Käsitletakse inimese eluringi, elundkondade arengut ja nende funktsioone erinevatel eluperioodidel. Tervise tähtsus. Ülekaal, tervis, haigused. Haiguste ennetamise alused. Õige toitumine haiguste ennetamiseks. Kehalise aktiivsuse mõju organismile ja tervise tugevdamisel. Vastupidavuse, jõu, osavuse ja painduvuse tähtsus haiguste ja vigastuste ennetamisel. Taastus-ja liikumisravi. Praktilised harjutused vigastuste ja haiguste ennetamisel ja ravis. Südame – vereringe ja vere haigused. Liikumisravi ja kehaline aktiivsus erinevatel haigustel. Hingamissüsteemi haigused. Seedehaigused ja kuse – eritussüsteemi haigused. Haiguste ennetamine. Tugi – liikumisaparaadi vigastused. Liikumisravi vigastuste ennetamisel ja ravis. Tähtsamad nahahaigused, suguhaigused, eritussüsteemi haigused, närvisüsteemi haigused. Esmaabi erakorraliste haigusseisundite korral (erijuhtumite analüüs seminaridel!) Rühmatöö: praktilised elupäästva esmaabi harjutused, seminarid Ind.töö: töö kirjandusega; rühmatöö: esmaabi osutamise näiteharjutused."
    ["vljund"]=>
    string(215) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: tunneb eluviisi, keskkonna, pärilikkuse ja arstiabi üldises tervises ja oskab neid ennetada, vältida; omab teadmisi ja oskusi erakorralise esmaabi osutamiseks õnnetuste korral."
  }
  [8698]=>
  object(stdClass)#8699 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6024"
    ["hindamine"]=>
    string(14) "Suuline eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Luua eeldused ülevaate saamiseks inimese keha ehituse põhiprinstiipidest. Toetada arusaama kujunemist inimkeha ehitusest, elundite ja elundkondade funktsionaalsest ratsionaalsusest."
    ["sisu"]=>
    string(597) "Kursus käsitleb inimkeha ehituse põhistruktuuri: rakk, koed, elundid, elundkonnad. Õppeaine on mõeldud liikumisspetsialistide ettevalmistamiseks, sellest johtuvalt on oluline rõhk põõratud liikumiselundkonna ehituse tundmaõppimisele:luud, luudevaheliste ühenduste tüübid, liigeste tüübid, lihaste ehitus ja talitlus, inimkeha lihaste süsteem.Samuti käsitletakse südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, siseelundite, meeleelundite ja sisesekretoorsete näärmete ehituse ja talitluse põhiprintsiipe. Iseseisev töö: kontrolltöödeks ettevalmistamine etteantud küsimustike alusel."
    ["vljund"]=>
    string(350) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Tunneb inimeha ehituse põhiprintsiipe; Mõistab liikumiselundkonna ehituse eripärast tulenevaid liikumisvõimalusi; Tunneb siseelundite ehitust ja nende funkstioone; Teab inimkeha regulatiivsete süsteemide ja meeleelundite ehituse põhimõtteid ning oskab seostada nende talitlust inimkeha liikumisfunktsiooniga."
  }
  [8699]=>
  object(stdClass)#8700 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6026"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(316) "Võimaldada üliõpilastel: Kujundada terviklik arusaam tervisedendusest, tähtsamatest tervise-kontseptsioonidest ja kaasaegsetest sekkumistegevustest keskendudes universaalse ja selektiivse ennetuse valdkonnale. Omandada algoskused tervisekäitumise mõjutamiseks ja luua eeldused TE rakendamiseks koolikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(815) "Tervisedenduse maailmapraktika. Tervisetrendid. Tervisepoliitika. Tervis ja heaolu. Tervisedenduse põhimõistete muutuv sisu. Kuidas on seotud tervisekäitumine, tervisedendus ja terviskasvatus. Universaalne ja selektiivne ennetus. Tõenduspõhisus. Tervisekäitumine ja 6 enamlevinud riskikäitumist. Mõjutegurid. Kaitsefaktorid. Ebavõrdsus tervises. Tervisekäitumise mõjutamise kontseptsioon, integreeritud lähenemine. Tervisestrateegiad. Paikkondlik ja institutsionaalne tervisedendus. Võimestumine kui TE protsess. Terviseprofiil. Kogukonna kaasamine. TE võrgustikud. Tervisedendaja vahendajaroll. TEK, TEL, TET jt. Terviseuuringud, vajaduste kiirhindamine, arendustegevuste rakendamine ja kvaliteedihindamine. Kättesaadavus, regulatsioonid ja meedia tervisekäitumise mõjufaktoritena. Parim praktika."
    ["vljund"]=>
    string(682) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Demonstreerib tähtsamate heaolu saavutamise võtmefaktorite ja üldise tervisearengu protsessi mõistmist. Eristab ja kirjeldab tervisedenduse universaalset ja selektiivset ennetustasandit, sihtgruppe ja kaitsefaktorite kujundamise põhimõtteid. Selgitab kättesaadavuse faktori mõju tervisekäitumisele, sealhulgas erinevate regulatsioonide mõju. Analüüsib terviseinfo allikate usaldusväärsust. Analüüsib terve paikkonna kriteeriume ja TE sekkumistegevusi tõenduspõhisuse aspektist. Demonstreerib oskust planeerida ja rakendada tarbijakeskset vajaduste kiirhindamist ja selle alusel sekkumistegevuste planeerimist ennetuse valdkonnas."
  }
  [8700]=>
  object(stdClass)#8701 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6027"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(289) "Võimaldada üliõpilastel  mõista keskkonna ja tervisekäitumise seoseid ning heaolu arendamise viise  kujundada algoskused tervist toetava keskkonna arendamiseks ja käitumise mõjutamiseks indiviidi ning paikkonna tasandil ning luua eeldused õpitu rakendamiseks koolikeskkonnas."
    ["sisu"]=>
    string(670) "Terviklik lähenemisviis keskkonna ja tervisekäitumise seostele, heaolu edendamine. Kaasaegne eluviisikäsitlus. Tervist soodustav lähikeskkond. Kättesaadavuse faktor, eluviis ja heaolu. Töövõime ja heaolu. Integreeritud stressikäsitlus. Terve psühho-emots. keskkonna arendamine. Nn. eluviisihaiguste riskitegurid ja kaitsefaktorite kujundamine. Toitumine ja käitumine, uued trendid ja tervislik toit. Tervisesport, tervisemõju ja tervisliku sporditegevuse valikukriteeriumid. Aeroobne treening ja südame-veresoonkonna tervis. Tervisedenduse sekkumiste parima praktika näiteid. Terviseprogrammid, kogukonna vajadused, institutsioonipõhised heaoluprogrammid."
    ["vljund"]=>
    string(650) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:  demonstreerib keskkonna ja tervisekäitumise seoste ning tervist toetava keskkonna kujundamise põhimõtete mõistmist  analüüsib kättesaadavuse faktori mõju heaolule  analüüsib nn. eluviisihaiguste riskitegurite mõju ja selgitab kaitsefaktorite kujundamise võimalusi  analüüsib terviklikult töövõime ja heaolu näitajaid ja nende saavutamise viise  selgitab liikumise mõju tervisele ja tervisliku spordiala valiku kriteeriume  analüüsib toitumise ja tervise seoseid ning oskab valida tervisliku menüü  selgitab kaasaegset stressikäsitlust ja seostab selle terviseseisundiga"
  }
  [8701]=>
  object(stdClass)#8702 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6028"
    ["hindamine"]=>
    string(46) "Arvestus.Mitteeristav hindamine. Arendustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(212) "Võimaldada üliõpilastel kujundada: Arusaam sõltuvusprobleemist, efektiivsetest sekkumistegevustest ning Algoskused ennetamiseks indiviidi ja institutsiooni tasandil luues eeldused õpitu rakendamiseks koolis."
    ["sisu"]=>
    string(587) "Sõltuvuse olemus ja liigid. ESPAD. Väratinarkootikumid. Motivatsioon. Legaalsete ja illegaalsete uimastite vältimine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, toksikomaania jt. Sõltuvuse lühi- ja pikaajaline mõju kõikidele terviseaspektidele: füüsilisele, emotsionaalsele, eetilisele, saavutuslikule, sotsiaalsele. TE efektiivsed sekkumised sõltuvuse ennetamise valdkonnas, EDDRA ja parim praktika. Tõenduspõhisus. Sõltuvuskäitumine, vääruskumused ja hoiakud. Eakaaslaste surve. Kriitilised eluoskused. Kättesaadavuse faktor ja regulatsioonid. Probleemid ja abivõimalused."
    ["vljund"]=>
    string(694) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Selgitab sõltuvuse olemust, sealhulgas selle avaldumist noorte käitumises ja mõju erinevatele terviseaspektidele: füüsilisele, intellektuaalsele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, eetilisele, saavutuslikule; Nimetab väratinarkootikume, nende tarvitamise põhjusi ja motivatsiooni mõjutamise põhimõtteid; Eristab suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud tõeseid ja vääraid uskumusi; Demonstreerib kriitilisi eluoskusi oskuste õppimise teisel astmel; Selgitab abivõimalusi, sealhulgas ravitavust, usaldusväärseid info- ja abivõimalusi; Suudab planeerida ja rakendada tõenduspõhiseid sekkumistegevusi institutsiooni tasandil."
  }
  [8702]=>
  object(stdClass)#8703 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6029"
    ["hindamine"]=>
    string(20) "Eksam. Arendustöö."
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Eelduste loomine kompetentsuse saavutamiseks tervisekasvatuses ja tervisedenduse universaalse ennetuse valdkonnas, teaduspõhise ja efektiivseima eluoskuste kontseptsiooni kasutamine."
    ["sisu"]=>
    string(707) "Tervisedendus ja terviskasvatus. Tervisekasvatuse kontseptsioonide tõenduspõhisus ja arengu lühiajalugu. Tervisekasvatuse standardid ja õppekavad. Eluoskuste kontseptsioon, tervisekasvatuse miinimumkriteeriumid. TK planeerimine, juhtimine, hindamine. Programmid. Modereerimine tervisekasvatuses, õppimisprotsess ja strateegiline planeerimine. Väärtushinnangute kujundamise protsess. Kriitilised eluoskused. Oskuste õppimise astmed. Uskumused. Enesehinnang ja tervisekäitumine. Ülevaade tervisekäitumist mõjutavatest kaitsefaktoritest ja nende käsitlemise strateegia (Kuus enamlevinud riskikäitumist kooli õppekava). Rahvusvaheline terviskasvatus. TEK võrgustik, TEK kujundamine ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(366) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Valib efektiivse TK kontseptsiooni ja planeerib eluoskuste kontseptsioonille vastavalt terviskasvatuse tegevusi; Selgitab tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikke komponente ja nende õpetamise strateegilisi põhimõtteid; Koostab/kohandab TK standarditele vastava programmi; Analüüsib kaitsefaktorite kujundamise põhimõtteid."
  }
  [8703]=>
  object(stdClass)#8704 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6030"
    ["hindamine"]=>
    string(6) "Eksam."
    ["eesmrk"]=>
    string(201) "Võimaldada üliõpilastel: Kujundada arusaam ja baasoskused terve paikkonna arendamseks ja institutsionaalse TE põhimõtete rakendamiseks ning luua eeldus terve koolikeskkonna/paikkonna arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(806) "Terve paikkonna (Safe Community)mudel ja kriteeriumid. Rahvusvaheline parim praktika. Võimestumine, võrgustike arendus. Kuue enamlevinud riskikäitumise valdkonnaprogrammid. Indiviidi, grupi ja paikkonna tervisevajaduste hindamise metoodika. Institutsionaalne tervis. TEK, TEL, TEK, Tervistedendavad linnad, haiglad, ülikoolid jt. Terve kogukonna programmid: Liiklusvigastused, liikluskeskkond ja käitumine. Vägivalla vähendamise strateegia. Paikkonna terviseprofiil. Tervisedenduse ennetuse valdkonna institutsionaalsed mudelid. Eakaaslaste programmid ja näited. Institutsionaalsete tegevuste planeerimine ja käivitamine. Institutsiooni tervisedenduse kvaliteetse praktika kirjeldus. Mõõdikud. Rapordid ja võtmetegevused. Mõju ja protsessi hindamine. Kvalitatiivne uurimus. Fookusgrupi uuring."
    ["vljund"]=>
    string(450) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Analüüsib terve paikkonna kriteeriume ja TE sekkumistegevusi tõenduspõhisuse aspektist; Demonstreerib oskust käivitada TE võimestumisprotsessi paikkonna/institutsiooni tasandil; Demonstreerib oskust arendada vigastuste vältimise programmi tegevused ja võrgustiku paikkonna tasasndil, sealhulgas eakaaslaste metoodikat rakendades (sh. vägivalla vähendamise ja liiklusvigastuste ennetamise teemakontekstis)."
  }
  [8704]=>
  object(stdClass)#8705 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6031"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(274) "Võimaldada üliõpilastel  mõista vaimse tervise olukorda, vägivalla vähendamise põhimõtteid indiviidi, paikkonna ja riiklikul tasandil  omandada oskused terve suhte arendamiseks ning luua eeldus tervisekasvatuse/perekonnaõpetuse temaatika käsitlemiseks koolis"
    ["sisu"]=>
    string(777) "Vägivald ühiskonnas ja indiviidi tasandil. Vägivallastrateegia: ennetamine ja vähendamine. Terve suhte kriteeriumid ja teemakäsitlus. Suhte eetiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja saavutuslik aspekt. Soovid ja põhivajadused. Suhtlemisoskused: kriitilised eluoskused. Ausus ja avatus kui terve suhte eeltingimused. Aktiivse kuulamise oskused ja konfliktide vahendamine. Konfliktide kaotajateta lahendamise tehnika. Perekonnaõiguse põhiküsimused. Seksuaalsus ja suhe. Enesekehtestamine. Sõltuvus ja perekond. Kaassõltuvus. Erivajadustega pereliige. Probleemide lahendamine. Eakaaslaste nõustamise programm. Kriisiabi. Tervisekäitumine ja vägivalla temaatika. Suhte kasvamine. Parim praktika. kogukonna ja institutsiooni tasandi tõenduspõhised vägivallaprogrammid."
    ["vljund"]=>
    string(679) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:  demonstreerib oskust planeerida vägivalla vähendamise sekkumistegevusi institutsiooni tasandil ennetuse valdkonnas  demonstreerib terve suhte kriteeriumite määratlemise oskust ja kirjeldab suhte eetilist, emotsionaalset, sotsiaalset, emotsionaalset, intellektuaalset ja füüsilist terviseaspekti  demonstreerib oskust eristada soove ja põhivajadusi ning selgitada osa suhtes  demonstreerib nõustamismetoodika ja konfliktide vahendamise oskust  selgitab suhteprobleemide lahendamise ja kriisiabi põhimõtteid ning kirjeldab abivõimalusi  analüüsib vägivalla vähendamise strateegiat ja enesekehtestamise osa selles"
  }
  [8705]=>
  object(stdClass)#8706 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6032"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(252) "Luua eeldused teoreetiliste seisukohtade, praktiliste oskuste ja metoodiliste soovituste omandamiseks harrastusliikumise alal. Toetada saadud praktiliste teadmiste rakendamise oskuste kujunemist igapäevases elus eesmärgiga tugevdada ja hoida tervist."
    ["sisu"]=>
    string(791) "Loengutel ja praktikumidel ning seminaridel põhinev õpe , kus loengutes antakse põhiteadmised tervisespordi mõjust organismile, liikumise mõju hindamise võimalustest tervisele ja töövõimele, võimalikest liikumisvormidest ja sihtrühmade eripärades ning optimaalne koormuse määramisest tervisespordis ja selle toime hindamisest . Tutvustatakse tervisespordi võimalusi krooniliste haiguste korral . Seminarideks ettevalmistused hõlmavad iseseisvat tööd veebipõhiselt ning kirjandusega omandades oskused orienteeruda teadusartiklites ning saada teadmisi / kogemusi individuaalsete terviseprogrammide koostamise võimalustest . Praktilistes tundides omandatakse oskused liikumise individuaalsest nõustamisest ja terviseseisundi hindamiseks kasutatavate testide läbiviimiseks."
    ["vljund"]=>
    string(474) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: • On omandanud teadmised regulaarse liikumisharrastuse mõjust organismi tervisele ja töövõimele. • Oskab hinnata vähese liikumise negatiivset toimet organismile. • Tunneb terviseprogrammide rakendumiseks erinevaid aktiivtegevuste võimalusi. • Suudab koostada individuaalseid terviseprogramme rakendades teoreetilisi teadmisi liikumise ja toitumise alal. • Tunneb ja oskab rakendada nõustamisalaseid sekkumisi ja meetodeid."
  }
  [8706]=>
  object(stdClass)#8707 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6033"
    ["hindamine"]=>
    string(151) "Arvestuseks on vajalik esitada ühe koolimja, spordirajatise ja tunniplaani hügieeninõuetele vastavuse kirjalik analüüs ja sooritada kirjalik test."
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks keskkonna- ja koolihügieenis ning kujundada arusaam tervise monitoorimise olemusest, rakendamise võimalustest ning selle väärtusest rahva tervise parandamisel"
    ["sisu"]=>
    string(451) "Õhu-, pinnase- ja vee hügieen. Hügieeninõuded spordirajatistele ja võimlatele. Spordiriiete ja –jalanõude hügieen. Koolihügieeni alused. Õpilase päeva ja õpperežiim. Monitoorimise mõiste, tervise monitoorimine mõiste laiemas tähenduses, töövõime monitoorimine (sportlik töövõime, professionaalne (elukutse) töövõime, vaimne töövõime jne. Olulised parameetrid tervise monitoorimisel – nende klassifikatsioon ja jälgimine"
    ["vljund"]=>
    string(492) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: •Teab, millised on hügieeninõuded õhule, veele ja pinnase; •Teab, millised on hügieeninõuded spordirajatistele ja koolimajadele; •Tunneb koolihügieeni aluseid; •Oskab hügieenis omandatud teadmisi rakendada pedagoogi kutsetöös. •Teab tervise monitoorimise olemust ja väljundit igapäeva praktikasse; •Oskab interpreteerida tervise monitoorimise käigus saadud tulemusi; •Suudab teostada tervise monitoorimist kõige lihtsamal tasandil"
  }
  [8707]=>
  object(stdClass)#8708 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6034"
    ["hindamine"]=>
    string(310) "Eksam. Hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu, teabematerjali, temaatilise kirjanduse ja teiste lisamaterjalide osas. Hinnatakse nii praktiliste esmaabioskuste kui ka teooriateadmiste osa.Hindamiseks on kirjalik test: valikvastustega test ning avatud küsimustega test.Praktikumides osalemine on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(137) "Luua tingimused teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks osutamaks esmaabi eluohtlike seisundite ja õnnetuste korral."
    ["sisu"]=>
    string(703) "Esmaabi eesmärgid ja prioriteedid. Erakorralise meditsiiniabi süsteem Eestis. Abivajaja äratundmine. Esmane olukorra ja kannatanu seisundi hindamine. Päästeahel. Müüdid esmaabis. Elupäästev EA: hingamisteede vabastamine; teadvusetuse tunnused ja stabiilne küliliasend; eluohtliku verejooksu tunnused ja sellle peatamine; elustamine; šoki mõiste, tunnused ja asend. 112 kutse. Jätkuv EA. Esmaabi mehaaniliste traumade korral: haavad ja verejooksud, peapiirkonna-, rindkere-, kõhupiirkonna- ja vaagnavigastused, lülisambavigastused ning jäsemete vigastused. Esmaabi termiliste, keemiliste ja muudest välisteguritest tingitud traumade korral. Esmaabi erakorraliste haigusseisundite korral."
    ["vljund"]=>
    string(97) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi ja oskusi esmaabi osutamiseks õnnetuste korral;"
  }
  [8708]=>
  object(stdClass)#8709 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6035"
    ["hindamine"]=>
    string(39) "Suuline vestlus ja kodutöö esitamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(159) "Anda teadmisi söömise, toitude ja toitainete olemuse, vajalikkuse ning kättesaadavuse kohta. Õpetada söömiskäitumise juures tervislikke valikuid tegema."
    ["sisu"]=>
    string(229) "Söömine ja energia vajadus. Toiduainete koostised. Mikro- ja makrotoitained. Lisaained. Söömiskäitumine: sõltuvused ja tervisliku valiku tegemine. Toidu ja toitainete vajadus aktiivse eluviisi ning erinevate haiguste puhul."
    ["vljund"]=>
    string(414) "Ainekursuse läbimise tulemusena üliõpilane: Teab millest toidud koosnevad; Oskab teha endale sobivaid tervislikke valikuid igapäeva toitumises; Mõistab vitamiinide ja mineraalainete vajalikkust; Teab söömiskäitumise iseärasusi, sõltuvust soodustavaid toitaineid ning vaimseid ja füüsilisi tegureid; Tunneb toitumise iseärasusi füüsilise aktiivsuse suurenemise korral ning enamlevinud haiguste puhul."
  }
  [8709]=>
  object(stdClass)#8710 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6036"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(183) "Eelduste loomine kompetentsuse saavutamiseks tervisekasvatuses ja tervisedenduse universaalse ennetuse valdkonnas, teaduspõhise ja efektiivseima eluoskuste kontseptsiooni kasutamine."
    ["sisu"]=>
    string(725) "Tervisedendus ja terviskasvatus. Terviskäitumine. Tervisekasvatuse kontseptsioonide tõenduspõhisus ja arengu lühiajalugu. Tervisekasvatuse standardid ja õppekavad. Eluoskuste kontseptsioon, tervisekasvatuse miinimumkriteeriumid. TK planeerimine, juhtimine, hindamine. Programmid. Modereerimine tervisekasvatuses, õppimisprotsess ja strateegiline planeerimine. Väärtushinnangute kujundamise protsess. Kriitilised eluoskused. Oskuste õppimise astmed. Uskumused. Enesehinnang ja tervisekäitumine. Ülevaade tervisekäitumist mõjutavatest kaitsefaktoritest ja nende käsitlemise strateegia (Kuus enamlevinud riskikäitumist kooli õppekava). Rahvusvaheline terviskasvatus. TEK võrgustik, TEK kujundamine ja hindamine."
    ["vljund"]=>
    string(379) "Ainekursuse läbinud üliõpilane :  valib efektiivse TK kontseptsiooni ja planeerib eluoskuste kontseptsioonille vastavalt terviskasvatuse tegevusi  selgitab tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikke komponente ja nende õpetamise strateegilisi põhimõtteid  koostab/kohandab TK standarditele vastava programmi  analüüsib kaitsefaktorite kujundamise põhimõtteid"
  }
  [8710]=>
  object(stdClass)#8711 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6037"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "Eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(203) "Võimaldada üliõpilastel  kujundada arusaam ja baasoskused terve paikkonna arendamseks ja institutsionaalse TE põhimõtete rakendamiseks ning luua eeldus terve koolikeskkonna/paikkonna arendamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(806) "Terve paikkonna (Safe Community)mudel ja kriteeriumid. Rahvusvaheline parim praktika. Võimestumine, võrgustike arendus. Kuue enamlevinud riskikäitumise valdkonnaprogrammid. Indiviidi, grupi ja paikkonna tervisevajaduste hindamise metoodika. Institutsionaalne tervis. TEK, TEL, TEK, Tervistedendavad linnad, haiglad, ülikoolid jt. Terve kogukonna programmid: Liiklusvigastused, liikluskeskkond ja käitumine. Vägivalla vähendamise strateegia. Paikkonna terviseprofiil. Tervisedenduse ennetuse valdkonna institutsionaalsed mudelid. Eakaaslaste programmid ja näited. Institutsionaalsete tegevuste planeerimine ja käivitamine. Institutsiooni tervisedenduse kvaliteetse praktika kirjeldus. Mõõdikud. Rapordid ja võtmetegevused. Mõju ja protsessi hindamine. Kvalitatiivne uurimus. Fookusgrupi uuring."
    ["vljund"]=>
    string(459) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:  analüüsib terve paikkonna kriteeriume ja TE sekkumistegevusi tõenduspõhisuse aspektist  demonstreerib oskust käivitada TE võimestumisprotsessi paikkonna/institutsiooni tasandil  demonstreerib oskust arendada vigastuste vältimise programmi tegevused ja võrgustiku paikkonna tasasndil, sealhulgas eakaaslaste metoodikat rakendades (sh. vägivalla vähendamise ja liiklusvigastuste ennetamise teemakontekstis)"
  }
  [8711]=>
  object(stdClass)#8712 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6039"
    ["hindamine"]=>
    string(8) "Arvestus"
    ["eesmrk"]=>
    string(219) "Võimaldada üliõpilastel kujundada  arusaam sõltuvusprobleemist, efektiivsetest sekkumistegevustest ning  algoskused ennetamiseks indiviidi ja institutsiooni tasandil luues eeldused õpitu rakendamiseks koolis."
    ["sisu"]=>
    string(773) "Sõltuvuse olemus ja liigid. ESPAD. Väratinarkootikumid. Motivatsioon. Legaalsete ja illegaalsete uimastite vältimise põhimõtted: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, toksikomaania jt. Sõltuvuse lühi- ja pikaajaline mõju kõikidele terviseaspektidele: füüsilisele, emotsionaalsele, eetilisele, saavutuslikule, sotsiaalsele. TE efektiivsed sekkumised sõltuvuse ennetamise valdkonnas, EDDRA ja parim praktika. Tõenduspõhisus. Sõltuvuskäitumine, vääruskumused ja hoiakud. Eakaaslaste surve. Kriitilised eluoskused. Toitumishäired jt. noorte sõltuvuskäitumised (mängurlus, treening- jt.) Kättesaadavuse faktor ja regulatsioonid. Probleemid ja abivõimalused. Parim praktika - kogukonna-programmid. Eakaaslaste metoodikal põhinevad terviklikud programmid."
    ["vljund"]=>
    string(712) "Ainekursuse läbinud üliõpilane:  selgitab sõltuvuse olemust, sealhulgas selle avaldumist noorte käitumises ja mõju erinevatele terviseaspektidele: füüsilisele, intellektuaalsele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, eetilisele, saavutuslikule  nimetab väratinarkootikume, nende tarvitamise põhjusi ja motivatsiooni mõjutamise põhimõtteid  eristab suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud tõeseid ja vääraid uskumusi  demonstreerib kriitilisi eluoskusi oskuste õppimise teisel astmel  selgitab abivõimalusi, sealhulgas ravitavust, usaldusväärseid info- ja abivõimalusi  suudab planeerida ja rakendada tõenduspõhiseid sekkumistegevusi institutsiooni tasandil"
  }
  [8712]=>
  object(stdClass)#8713 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST6145"
    ["hindamine"]=>
    string(77) "Hindeline arvestus - kirjalikud tööd ja praktiliste harjutuste sooritamine."
    ["eesmrk"]=>
    string(86) "Omandada I-IX klassi tantsulise liikumise õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused."
    ["sisu"]=>
    string(551) "I –IX kooliastme kehalise kasvatuse eesmärgid. Kehalise kasvatuse tundide tüübid, õpilaste ealiste iseärasuste arvestamine kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel. Kehalise kasvatuse ainekavva kuuluvate rütmika ja tantsuõpetuse liikumis- ja tehnika õpetamise metoodika. Õpilaste kehalise võimekuse arendamine. Eesti traditsiooniliste laulumängude ja pärimustantsude, tantsuvõtete ja tantsusammude omandamine. Eesti tantsupidude traditsioonis Eesti kultuuripildis ja UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas."
    ["vljund"]=>
    string(160) "Omab teoreetilisi teadmisi tantsu -ja laulumängude läbiviimisest. Oskab sooritada tantsu sammustikku . Valdab tantsu - ja laulumängude õpetamise metoodikat."
  }
  [8713]=>
  object(stdClass)#8714 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7001"
    ["hindamine"]=>
    string(9) "Arvestus."
    ["eesmrk"]=>
    string(330) "Luua eeldused teadmiste omandamiseks inimese arenguprotsessi üldistest seaduspärasustest. Toetada arusaama kujunemist inimese arengupotensiaali geneetilisest determineeeritusest ja keskkonna mõjust inimese elukvaliteedi kujunemisel. Luua eeldused ülevaate saamiseks inimese elukaares toimuvatest bioloogilistest protsessidest."
    ["sisu"]=>
    string(657) "Inimese ontogeneesi etapid, seda mõjutavad faktorid.Inimese arengu geneetiline determineeritus. Genofond ja keskkond. Pärilike tunnuste avaldumine, sõltuvus keskkonnast. Õpetuse ja kasvatuse mõju tunnuste väljakujunemisel, indiviidi eripära tunnetamine. Inimese looteline areng. Fertilisatsioon, rakkude ja kudede diferentseerumine, organüsteemide kujunemine. Teratogeenide mõju inimese arengule, kriitilised perioodid.Inimorganismi biloogilise staatuse säilimine ja muutumine elukaares. Iseseisev töö: referaadi koostamine ja presentatasioonika ettevalmistamine, seminarideks ja kontrolltöödeks ettevalmistumine etteantud küsimustike alusel."
    ["vljund"]=>
    string(349) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Üliõpilane tunneb inimese elukaares toimuvateprotsesside üldisi suundumisi ja nende põhjusi. Tunnetab arengut suunavaid ja määravaid geneetilisi ja keskonnast tulenevaid faktoreid. Oskab arengubioloogias omandatud teadmisi rakendada pedagoogi kutsetöös (suhtluses õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega)."
  }
  [8714]=>
  object(stdClass)#8715 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7002"
    ["hindamine"]=>
    string(92) "Eksamihinde moodustavad iganädalane lugemine (45%), seminarid (15%) ja seminaritöö (40%)."
    ["eesmrk"]=>
    string(178) "Toetada arusaamade edasi arengut treeningu füsioloogiast ja inimvõimete arendamisest, fokusseerides tähelepanu uuematele arusaamadele treeningprotsessist ja selle juhtimisest."
    ["sisu"]=>
    string(227) "Füsioteraapiliste vahendite kasutamine taastumisel. Doping, ergotroopsed ja ergolüütilised vahendid treeningprotsessis. Sportliku töövõime hindamine. Sportliku taastumise iseärasused. Iseseisev töö: Töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(229) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab teadmisi tippsoprdi treeningu juhtimiseks kasutades teaduslikult põhjendatud seisukohti ja ettevalmistust funktsionaalsetes testide tulemuste rakendamiseks kohanemisprotsesside juhtimisel."
  }
  [8715]=>
  object(stdClass)#8716 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7003"
    ["hindamine"]=>
    string(62) "Eksam koosneb kirjalikust ja vajadusel lisaks suulisest osast."
    ["eesmrk"]=>
    string(272) "Luua eeldused arusaama kujunemiseks Terviseteaduste ja Spordi Instituudi üliõpilastel spordiga tegelemise ja tervisliku seisundi ning kehalise töövõime seostest, anda üldteadmisi spordimeditsiinilisest tervisekontrollist noortespordis, tervisespordis ja tippspordis."
    ["sisu"]=>
    string(556) "Spordimeditsiini mõiste, ülesanded, eesmärgid, organisatsioon.Sport ja meditsiin. Treeningute põhiprintsiibid. Ületreening. Lapse- ja noorukiea spetsiifilised iseärasused. Bioloogiline vanus. Ägedad haigestumised ja krooniliste haiguste ägenemised. Haigused ja sport. Terviseuuringud spordimeditsiinis. Naine ja sport. Kehalised võimed ja nende hindamine spordis. Lülisambaga seotud probleemid. Terviseriskiga harjutused. Spordivigastused. Esmaabi vigastuste korral. Taastumisvahendid spordis (lihashooldus). Doping. Iseseisev töö kirjandusega."
    ["vljund"]=>
    string(182) "Ainekursuse läbinud üliõpilane: Omab baasteadmisi kehaliste tegevuse mõjust organismile. Oskab orienteeruda meditsiinilistes algteadmistes mis on seotud kehakultuuri ja spordiga."
  }
  [8716]=>
  object(stdClass)#8717 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7004"
    ["hindamine"]=>
    string(213) "Eksam. Õppija osaleb õppeprotsessis ja arendab terviskasvatuse prioriteetse teema õppevahendi/tunnikonspekti vastavalt kriitiliste eluoskuste kontseptsioonile, selgitab/analüüsib võtmetegevusi ja -faktoreid."
    ["eesmrk"]=>
    string(211) "Võimaldada õppijatel kujundada suutlikkus õpetada terviskasvatust/inimeseõpetust vastavalt kriitiliste eluoskuste kontseptsioonile, terviskasvatuse standarditele ja terviskasvatuse kvaliteedikriteeriumitele."
    ["sisu"]=>
    string(630) "Terviskasvatuse strateegiline planeerimine, lähenemisviis, õppeprotsessi planeerimine. Tervisekäitumise mõjutamise metoodika. Aktiivõpe terviskasvatuses, programmides, õppevahendites, treenigutel. Motivatsioon. Õpetaja roll ja arenguastmed, koostoimetasand kui efektiivseim; Kriitiliste eluoskuste õpetamine läbi terviseteemade ja oskuste õpetamise astmed; Õppevahendite ja –meetodite valik ja arendamine; Nõuded õppevahenditele (aktiivtöölehed, videofilmid jm.); Põhiteemad metoodikas (Näiteid: enesehinnang, seksuaalkasvatus jt. ); Turvalise mikrokliima loomine, Spetsiaalmetoodikad nagu noortelt noortele jt."
    ["vljund"]=>
    string(81) "Aktiivõpe, sealhulgas probleemõpe (Problem Based Learning) loengu elementidega."
  }
  [8717]=>
  object(stdClass)#8718 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7006"
    ["hindamine"]=>
    string(294) "Eksam , mille hindest moodustab : Video analüüsi kirjalik esitus – oskab kasutada erialast terminoloogiat ja järgib etteantud esitlusvormi Koostatud näidisprojekti kaitsmine Taustauuringu esitlus vastavalt etteantud vormile Video analüüs, taustauuring - 40 % Näidisprojekti esitlus 60%"
    ["eesmrk"]=>
    string(128) "Anda teadmisi erivajadustega inimeste rekreatsiooni eripäradest , tegevuste planeerimise võimalustest ja kohanduste viisidest."
    ["sisu"]=>
    string(458) "Kursusel käsitletavad teemad : Erivajadustega inimeste rekreatsiooni põhimõtted ja seadusandlikud alused. Erivajadusega inimeste sensomotoorsete ja kognitiivsete seisundite vormid . Erivajadustega inimeste toimetuleku hindamine RFK klassifikatsiooni alusel – osalus / tegevus / funktsioon valdkond. Funktsionaalsust toetavate abivahendite määramise põhimõtted ja võimalused.. Rekreatiivsete tegevuste modifikatsioonid ning kohandamise põhimõtted."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse lõpetanud üliõpilane: Mõistab erivajaduste morfo-funktsionaalset olemust; Suudab hinnata erivajadusega inimese sensomotoorseid oskuseid ja kehalist võimekust ; Oskab koostada rekreatiivset programmi ja organiseerida üritusi vastavalt hindamistulemustele . Teab kõiki näidustusi ja vastunäidustusi kehalisteks tegevusteks erinevate puuete puhul;"
  }
  [8718]=>
  object(stdClass)#8719 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7007"
    ["hindamine"]=>
    string(118) "Eksami hindest moodustavad kirjanduse tundmine 40%, seminarid 30% ja referaat 30%. Seminarist osavõtt on kohustuslik."
    ["eesmrk"]=>
    string(208) "Toetada teoreetiliste seisukohtade, praktiliste oskuste ja metoodiliste soovituste omandamist spordiga tegelemisel organismi taastumise alal, eesmärgiga tugevdada tervist, kehalist võimekust ja psüühikat."
    ["sisu"]=>
    string(735) "Taastumisprotsesside füsioloogilised ja meditsiinilised alused, tähtsus spordis. Tähtsamad taastumisprotseduurid ja mõju erinevatele kehalistele võimetele. Pedagoogilised ja füüsikalised taastumisvahendid ja nende seos erinevate kehaliste võimete ja spordialadega. Soojaprotseduurid, veeprotseduurid ja valgusravi taastumisel. Erinevad saunaliigid. Taastumisseadmed ja nende kasutamine spordis. Erinevad taastumisseadmed tervisekeskustes. Lihaste venitusharjutused. Farmakoloogilised taastumisvahendid. Taimsed taastumisvahendid. Vedeliku kasutamine taastumisel. Mineraalainete tähtsus spordis. Vitamiinide ja toidulisandite kasutamine spordis. Iseseisev töö – Töö kirjandusega, harjutuste ja protseduuride läbiviimine."
    ["vljund"]=>
    string(403) "Õppeaine läbinud üliõpilane: On omandanud teadmised taastumisvahendite õigest kasutamisest ja tähtsusest spordiga tegelemisel. Oskab hinnata kriitiliselt sportliku treeningu ülesehitust ja mõju töövõimele ja tervisele. Oskab rakendada teoreetilisi teadmisi liikumise ja spordi alal, eesmärgiga tegeleda metoodiliselt õigesti spordiga, vältida haigusi ja vigastusi ja tugevdada psüühikat."
  }
  [8719]=>
  object(stdClass)#8720 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7009"
    ["hindamine"]=>
    string(349) "Eksam, mille hindest moodustab : Video analüüsi kirjalik esitus – oskab kasutada erialast terminoloogiat ja järgib etteantud esitlusvormi. Koostatud näidisprojekti kaitsmine. Taustauuringu esitlus vastavalt etteantud vormile Video analüüs, taustauuring - 40 % Näidisprojekti esitlus 60% Eksam viiakse läbi näidisprojekti kaitsmise alusel."
    ["eesmrk"]=>
    string(127) "Anda teadmisi erivajadustega inimeste rekreatsiooni eripäradest, tegevuste planeerimise võimalustest ja kohanduste viisidest."
    ["sisu"]=>
    string(844) "Kursusel käsitletavad teemad : Erivajadustega inimeste rekreatsiooni põhimõtted ja seadusandlikud alused. Erivajadusega inimeste sensomotoorsete ja kognitiivsete seisundite vormid . Erivajadustega inimeste toimetuleku hindamine RFK klassifikatsiooni alusel – osalus / tegevus / funktsioon valdkond. Funktsionaalsust toetavate abivahendite määramise põhimõtted ja võimalused.. Rekreatiivsete tegevuste modifikatsioonid ning kohandamise põhimõtted. Iseseisva tööna tuleb üliõpilasel : 1) Analüüsida video alusel erivajadustega inimeste funktsionaalset tegevusvõimet ja valida sobivad rekreatiivsed tegevused. 2) Koostada 1 näidisprojekt erivajadustega inimeste rekreatiivsest üritusest 3) Taustauuringu koostamine Eesti puhkeasutuste ja spordiasutuste tingimuste sobivusest erivajadustega inimestele ürituste korraldamiseks."
    ["vljund"]=>
    string(361) "Kursuse lõpetanud üliõpilane: Mõistab erivajaduste morfo-funktsionaalset olemust; Suudab hinnata erivajadusega inimese sensomotoorseid oskuseid ja kehalist võimekust ; Oskab koostada rekreatiivset programmi ja organiseerida üritusi vastavalt hindamistulemustele . Teab kõiki näidustusi ja vastunäidustusi kehalisteks tegevusteks erinevate puuete puhul;"
  }
  [8720]=>
  object(stdClass)#8721 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "TST7010"
    ["hindamine"]=>
    string(5) "eksam"
    ["eesmrk"]=>
    string(80) "Luua võimalused erineva kehalise töövõime määramise meetodite omandamiseks"
    ["sisu"]=>
    string(1236) "Töövõime testimise olemus, vajalikkus ja nõuded läbiviimisel. Antropomeetria, maksimaalse hapniku tarbimise test, WHO ja PWC 170, UKK ja Cooper. Jõu- ja kiiruse testid: 1.Lihase düsbalansi hindamiseks. 2.Isomeetriline seljalihaste test 3.Isomeetriline kõhulihaste test 4.Käe haardejõu test 3.Tasakaalu / koordinatsiooni test 5.Kätekõverduste test - käte lihaste jõu test 6. Testid Isokineetilisel dünamomeetril põlve sirutajatele ja painutajatele - Isomeetriline test 5 sekundit (maksimaalse isomeetrilise jõu ja jõu genereerimise kiiruse hindamiseks) - Isokineetiline test nurkkiirustel 60, 180, 300 kraadi/sek kontsentrilises ja kiirusel 60 kraadi/sek ekstrentrilises reziimis (kiirus-jõu, kiirus-võimsuse, liiges asendi ja jõu kurvi hindamiseks; maksimaalse jõu ning lihasjõu tasakaalu hindamiseks) -Isokineetiline lihasvastupidavuse test 50 kordusega (lihaskompositsiooni hindamiseks väsimusindeksi kaudu - Thorndassoni valemiga) 7. Hüppetestid jõu platvormil jalalihaste plahvatusliku jõu hindamiseks õhulennu kestvuse kaudu -Kükist ülessehüpe -Allaistega ülessehüpe -Allaastega ülessehüpped erinevatelt kõrgustelt 8. Wingate 30 sekundi ratta test (anaeroobse võimsuse ja mahtuvuse hindamiseks)"
    ["vljund"]=>
    string(202) "Kursuse läbinud üliõpilane tunneb töövõime määramise erinevais meetodeid oskab neid individuaalselt läbi viia oskab anda läbiviidud testide põhjal hinnangut inimese kehalise töövõime kohta"
  }
  [8721]=>
  object(stdClass)#8722 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "ÜAX301"
    ["hindamine"]=>
    string(100) "Arvestuse saamine sõltub loengutel osalemisest, ettekandest ning kirjalikust teadmiste kontrollist."
    ["eesmrk"]=>
    string(210) "Anda üliõpilastele ülevaade 19. ja 20. sajandi kunstiajaloo arengust ning tähtsamatest muutustest kultuuriajaloos. Õpetada üliõpilasi lugema pilte ja teisi visuaalseid kujundeid kriitiliselt ka kaasajal."
    ["sisu"]=>
    string(361) "Kursus koosneb loengutest ning üksikutest seminaridest. Selle käigus teevad üliõpilased suulisi ettekandeid vabalt valitud teemal. Kui loengute eesmärk on anda avaram ülevaade arengutest, siis ettekannetes keskenduvad üliõpilased peamiselt ühele kunstnikule ja tema loomingule. Seminarides vaadatakse erialaseid filme, mida hiljem üheskoos arutatakse."
    ["vljund"]=>
    string(2239) "Üliõpilane omab ülevaadet ja orienteerub järgnevates teemades: - Põhimõisted, kunsti ja kunstniku positsioon ühiskonnas kunstiajaloo käsitluse muutumine, - Kaanon, akadeemiline kunstisüsteem ja muuseumi institutsiooni teke Euroopas. - Prantsuse kunst 18. ja 19. sajanditel. Interjöörid, mööbel, kostüüm. - Itaalia kunst ja arhitektuur 18. sajandil. - Hollandi kunst ja ühiskond 18. ja 19. sajanditel. - Inglise kunst ja ühiskond 18. sajandil. - Inglise kunst ja ühiskond 19. sajandil. - Maastikuarhitektuur ja pargikunst Euroopas. - Romantistlik liikumine ja Saksa kunst 19. sajandil. - Hispaania kunst 18.-19. sajanditel. - Vene kunst 19. saj. ja akadeemilise kunstisüsteemi kujunemine. Eesti kunsti põhijooni 19. sajandi lõpul. - Realismi mõiste ja nähtused prantsuse, inglise ja vene kunstis. - Modernismi ja natsionalismi mõisted. Linnastumine ja sotsiaalsed muutused 19. sajandi lõpu Euroopa kultuuris. Ametlik ja alternatiivne kunst. Ismid. - Austria ja Saksa kunst sajandivahetusel. Sümbolism 20. sajandi alguse kultuuris. - Põhjamaade kunst (Soome, Rootsi, Norra, Taani kunstnikke). - Impressionism? Tähendused ja kriitika. Kolm suurt kunstnikku, nende fenomen ja tõlgendused: Van Gogh, Gauguin, Cezanne. Nende mõju eesti kunstile. - Ameerika kunst 20. sajandi alguses. Tähtsamad kunstiinstitutsioonid, liikumised. - Itaalia ja Prantsuse kunst 20.-30. aastatel. Dadaistide ja futuristide liikumised. - Psühhoanalüütiline kunstitõlgendus. Sürrealism ja André Breton. - De Stijl ja Piet Mondrian. Bauhaus ja selle tähendus modernistliku keskkonna loomisel. - Maailmasõjad ja 20. sajandi kunst. Abstraktsionismi mõiste ja käsitlused. - Totalitarsete ühiskondade kunst. Totalitarismi mõiste ja saksa ja vene kunsti ühisjooni. - Vene kunst 20. sajandil & avangardi mõiste. - Popkunsti mõiste ja tulek 1960. ja 1970. aastatel, kineetilise kunsti nähtused Lk 1 / 2 - Tegevuskunst. Perfomance, kehakunst, maakunst. - Joseph Beuysi fenomen. Viini kunst ja Hermann Nietsch. - Videokunst ja uue meedia kunstid. Mõisted ja iseloomulikku. - 1980. aastate kunstinähtused Euroopas ja Eestis. Biennaalikunst. - Postmodernismi nähtused kunstis (varasemate nähtuste kordumine ja ümbertöötamine)."
  }
  [8722]=>
  object(stdClass)#8723 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "ÜAX442"
    ["hindamine"]=>
    string(90) "Kursuse lõpul tuleb koostada kirjalik projekt, mida tuleb klassiruumis suuliselt kaitsta."
    ["eesmrk"]=>
    string(169) "Kursuse eesmärk on anda osalejatele oskusi kultuuriprojektide läbiviimisest tänapäeva mitmekesisel kultuurimaastikul. Tutuvustatakse projektijuhtimise põhitõdesid."
    ["sisu"]=>
    string(569) "Kursus sisaldab loenguid kultuuripoliitikast, seadusandlusest, kultuuriprojekti koostamisest, vahendite hankimisest, turundusest, projekti läbiviimisest. Loengute teemad: I - Sissejuhatus kultuuripoliitikasse II - Kultuuriprojekti planeerimine, analüüs, kultuuriprojekti juhi omadused III - Projekti kujundamine, meeskonna valik, eelarve koostamine, projekti kirjutamine IV - SWOT analüüs, strateegiline planeerimine V - Projekti turundus VI - Rahade hankimine - Eesti fondid, erafirmad (sponsorlus, toetamine), rahvusvahelised fondid VII - Lepingud, seadusandlus."
    ["vljund"]=>
    string(145) "Üliõpilased on võimelised koostama ja läbi viima kultuuriprojekti. Üliõpilastel on teadmised ja ülevaade erinevatest rahastamisallikatest."
  }
  [8723]=>
  object(stdClass)#8724 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "WTR6015"
    ["hindamine"]=>
    string(205) "Kirjaliku eksam, mis koosneb kahest osast: (1) põhimõistete, teoreetikute jm tundmist kontrollivast, lühivastuseid eeldavast faktitestist ja (2) seisukohavõttu eeldavatest teoreetilistest küsimustest."
    ["eesmrk"]=>
    string(253) "Kursuse ülesanne on anda üliõpilasele ettekujutus erinevatest kultuuri uurimise viisidest, erinevate kultuuriga tegelevate distsipliinide (kultuurifilosoofia, kultuurantropoloogia, võrdlev kultuurilugu jm.) mõtteviisidest ning kokkupuutepunktidest."
    ["sisu"]=>
    string(447) "Kursus käsitleb järgmiseid teemasid: Üldise kultuuriteooria ala ja ülesanne Kultuuriteoreetilise mõtlemise genees Maailmakultuuri mõiste Kultuurisõltelisus ja universalism Kultuuriteooria ja kultuurikriitika Kultuuri defineerimise viisid Kultuuri uurimise võimalused Kultuuriteooria väljundid Kultuurilised kooslused: põhimõisted Kultuurkonnad Kultuur ja praktikad Kultuuriteoreetilised distsipliinid Modernsus, modernism, postmodernsus"
    ["vljund"]=>
    string(172) "Üliõpilane orienteerub filosoofia põhiprobleemides, oskab erinevas võtmes kirjutatud filosoofilisi tekste lugeda ja analüüsida ning filosoofilistel teemadel arutleda."
  }
  [8724]=>
  object(stdClass)#8725 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "YMK6003"
    ["hindamine"]=>
    string(217) "Aine lõpeb arvestusega. Arvestuse saamiseks on tarvis osaleda 80% koolituspäevadest, kõigis supervisioonides ning ühel teemaseminari; läbida tuutorpraktika, esitada õpimapp (sh tuutorpraktika aruanne õpimapis)."
    ["eesmrk"]=>
    string(455) "Õppeaine on mõeldud ettevalmistava kursusena tudengitele, kes plaanivad hakata ülikoolis tuutoritena tegutsema. Kursuse raames käsitletakse üliõpilasnõustamisel vajaminevaid teadmisi ja oskuseid. Supervisioonide ja teemaseminaride eesmärgiks on pakkuda teiste üliõpilaste nõustamisega tegelevatele tuutoritele võimalust oma oskusi ja teadmisi täiendada ning supervisiooni kaudu leida lahendusi hetkel aktuaalsetele teemadele ja probleemidele."
    ["sisu"]=>
    string(617) "Kursuse käigus tutvustatakse tudengitele TLÜ õppekorralduse põhimõtteid, tuues eelkõige välja need valdkonnad, mille osas on eelmise õppeaastaga võrreldes toimunud muudatused. Lisaks sellele harjutatakse seminaride käigus erinevaid tuutortegevuses vajalikke oskusi. Loengukursuse raames saavad tudengid tegeleda ka eneseanalüüsiga, et tuutoriks olemise kogemust enda jaoks mõtestada ja teha järeldusi ning otsuseid edaspidiseks. Välisüliõpilaste tuutorite koolitamine toimub kaks korda aastas: sügis-ja kevadsemestril. Kursuse käigus harjutatakse välisüliõpilaste nõustamiseks vajalikke oskusi."
    ["vljund"]=>
    string(354) "Tuutorkoolituse läbinu omab üliõpilasnõustamisel vajaminevaid teoreetilisi teadmisi ja oskusi. On kursis abistava suhtlemise põhimõtetega ning tunneb õppekorralduse eeskirja. Teab tuutori põhilisi rolle ning suudab toetada tudengeid tuutori vastutusala piires. Välisüliõpilaste tuutorid omavad teadmisi kultuuridevahelisest kommunikatsioonist."
  }
  [8725]=>
  object(stdClass)#8726 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "YMK6005"
    ["hindamine"]=>
    string(161) "Aine lõpeb arvestusega. Aine koosneb 3 moodulist. Iga mooduli läbimiseks tuleb sooritada arvestustöö. Koondtulemus kujuneb kolme arvestustöö sooritamisest."
    ["eesmrk"]=>
    string(142) "Kursus on mõeldud üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimise toetamiseks, enese- ja ajajuhtimisoskuste ning õpioskuste arendamiseks."
    ["sisu"]=>
    string(792) "Kursus "Õppimine kõrgkoolis" on sügissemestri II perioodi aine. Kursus "Õppimine kõrgkoolis" on programmi Primus 6. tegevuse "Õppija toimetuleku toetamine" raames väljatöötatud kursus üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimise toetamiseks, enese- ja ajajuhtimisoskuste ning õpioskuste arendamiseks. Kursus koosneb kolmest alateemast: enese- ja ajajuhtimine; õpioskused ning karjääriplaneerimine. Käsitletakse eri situatsioonides kohanemist, vaimse ja füüsilise heaolu säilitamist ja parendamist, aja- ja rahakasutust; õpitakse analüüsima end õppijana ja oma õppimist eri õpitehnikate abil tõhustama; õpitakse otsima ja kasutama kõrgkoolis toimetulekuks vajalikku infot, analüüsima oma elurolle, vajadusi ja väärtusi ning tegema neist lähtuvalt valikuid."
    ["vljund"]=>
    string(480) "Kursuse läbimisel üliõpilane: Analüüsib erinevates elu rollides ennast ja oma võimalusi ning teeb sellest lähtuvalt valikuid; Kohaneb erinevates situatsioonides ning teab vaimse ja füüsilise heaolu säilitamise ja parendamise võimalusi; Analüüsib oma aja- ja rahakasutust ning rakendab aja- ja finantsressursside juhtimise tehnikaid; Kasutab oma õppimiseelistusest lähtuvalt õpioskusi ja nende tõhustamiseks sobivaid tehnikaid paremate õpitulemuste saavutamiseks."
  }
  [8726]=>
  object(stdClass)#8727 (5) {
    ["ainekood"]=>
    string(7) "YMK6006"
    ["hindamine"]=>
    string(559) "Aine loetakse arvestatuks kui üliõpilane saavutab 66 punkti (Maksimum 100p). Punktide teenimise võimalusteks on - esitada enesekohane analüüs isiksuslike oskuste ja ressursside kohta koos püstitatud eesmärkide ja tegevuskavaga (kuni 30p) - osaleda rühmatööga seminaris, kus käsitletakse loovust, innovatsiooni ja vahetut keskkonda (kuni 20p) - moodustada enesekohane stressijuhtimise ressursikaart (kuni 30p) - osaleda ettekandega ettevõtlikkuse seminarail, kus toimub enesekohaste tegevuskavade esitlemine, tagasisidestamine ja arutelu (kuni 20p)"
    ["eesmrk"]=>
    string(156) "Luua läbi proaktiivsuse, loovuse ja enesekohaste regulatsioonide võimalused ettevõtliku hoiaku, ettevõtlikkuse alaste teadmiste ja oskuste kujunemiseks."
    ["sisu"]=>
    string(1082) "Aine märksõnadeks on: probleemi lahendamine divergentsel viisil, loovus, riskikäitumine, ebaõnnestumise kartus ja selle ületamine, toimetulekustrateegiad, tuleviku nägemus oma karjäärist, ettevõtlikkuse seos isiksuseomadustega, saavutusvajadus, tunnetatud võimekus, aja- ja stressijuhtimine seoses tegevuste planeerimistega. Aine raames käsitletakse lähemalt järgmisi teemasid: Proaktiivsus ja planeerimine - eesmärkide püstitamine, otsustamine, teadlik ja teadvustatud tegutsemine, hoiakute käsitlus. Loovus, innovatsioon ja loovuse tehnikad - Loov mõtlemine, loovust takistavad tegurid, loovuse tehnikad (brainstorming, TRIZ , SCAMPER tehnika, mindmap ja De Bono mõttemütisd) ja nende rakendamine. Vahetu keskkond, keskkonna kirjeldus, hindamine ja analüüs, probleemide ja võimaluste märkamine keskkonnas. Stressi ja muudatuste juhtimine - probleemilahendamise oskused, riskijulgus ja eksimine, läbirääkimiste oskused, konflikti juhtimine, stressijuhtimine. Ettevõtlikkuse seminar- enesekohaste tegevuskavade esitlemine, tagasisidestamine ja arutelu.
"
    ["vljund"]=>
    string(583) "Õppeainet läbides üliõpilane: - suudab analüüsida oma isiksuslikke tugevusi, nõrkusi ja oskusi, hinnata adekvaatselt oma võimalusi sotsiaalelt aktiivseks eluks. - oskab kavandada oma elu edendamiseks eesmärke ja planeerida teekonda nende saavutamiseks. - teab ja oskab rakendada erinevaid loovus- ja innovatsioonitehnikaid. - suudab märgata keskkonnas valitsevaid ettevõtlikkuse- ja innovatsioonivõimalusi, näeb nendes väljakutseid. - teab ja oskab rakendada aja- ja stressijuhtimist ning teisi enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamise ning parendamise tehnikaid."
  }
}
 - No errors<!doctype html>
<html lang="en">
<head>
	<meta charset="UTF-8">
	<title>Document</title>
	<script> 
		window.onload = function(){
		

			  xmlhttp=new XMLHttpRequest();
			  

			xmlhttp.onreadystatechange=function()
			  {
			  if (xmlhttp.readyState==4 && xmlhttp.status==200)
				{
				console.log(JSON.stringify(JSON.parse(xmlhttp.responseText)));
				}
			  }
			xmlhttp.open("GET","ainekood_pohiandmed_2.json",true);
			xmlhttp.send();
			
		}
	</script>
</head>
<body>
	
</body>
</html>