OpenScript programmeerimiskeele põhialused

“OpenScript” (edaspidi OS) on spetsiaalselt “Multimedia ToolBook’i” jaoks loodud programmeerimiskeel.

OS on sündmustel põhinev (event based). Sündmusteks on näiteks “raamatu” avamine ja sulgemine, lehekülje keeramine, hiire nupu klõpsatamine, klahvi vajutamine, hiire kursoriga mingile objektile liikumine jne.

Iga sündmuse peale saadetakse “ToolBook’i” süsteemi teele teade (message). Teade liigub kindlaksmääratud järjekorras objektilt objektile mööda kindlat hierarhiat.

Kõige tavalisemad teated, mida süsteemi saadetakse on:

• enterBook: raamatu avamine
• leaveBook: raamatu sulgemine
• enterPage: leheküljele sisenemine
• leavePage: leheküljelt lahkumine
• buttonDown: hiire vasaku nupu alla vajutamine
• buttonUp: hiire vasaku nupu lahtipäästmine
• buttonStillDown [asukoht] [onShift] [onCtrl]: hiire vasaku nupu all hoidmine
• buttonClick: hiire vasaku nupu klõpsatus
• buttonDoubleClick: hiire vasaku nupu topeltklõpsatus
• rightButtonClick: hiire parema nupu klõpsatus
• rightButtonDoubleClick: hiire parema nupu topeltklõpsatus
• righButtonDown: hiire parema nupu alla vajutamine
• rightButtonUp: hiire parema nupu lahtipäästmine
• KeyDown: klaviatuuri mingi klahvi alla vajutamine
• KeyUp: klaviatuuri klahvi lahtipäästmine
• KeyChar: laviatuuri klahvi alla vajutamine koos vastava sümboli tähendusega
• mouseEnter: hiirekursoriga mingile objektile “sisenemine”
• mouseLeave: hiirekursoriga mingilt objektilt “väljumine”
• idle: signaal, mida saadetakse teele kogu aeg, kui midagi ei toimu.

Lisaks saab kasutaja ise teateid defineerida (user defined messages).

Igale teatele saab mõne objekti skripti kirjutada töötleja (handler), mis reageerib sellele teatele. Kõik töötlejad algavad reaga:

to handle teatenimi

või

to get ...

või

to set...

ja peavad lõppema reaga:

end teatenimi

Näide:

to handle buttonClick

…(käsud)

end buttonClick

Teate nimi “end...” real pole ilmtingimata kohustuslik, korrektsuse ja selguse mõttes võiks siiski kirjutada.

Kõik OS keele read peavad kuuluma mingisse töötlejasse. Ühe objekti skriptis (script) saab iga erineva teate jaoks olla vaid üks töötleja (handler), ühes töötlejas võib järjest sooritada mitmeid operatsioone. Erinevate teadete töötlejate arv pole põhimõtteliselt piiratud.

Väga kasulik on oma skripte korralikult kommenteerida. Selleks, et OS mõistaks millal on tegemist kommentaariga, tuleb vastavat rida alustada kahe miinusmärgiga

Näiteks:

--See siin on kommentaar

Kommentaaride loomiseks/vormindamiseks võib kasutada ka skriptiakna käsku Format/Comment.

Kui programmirida kujuneb liiga pikaks siis võib seda jätkata järgmisel real kasutades poolitusmärgina kaldkriipsu “\”.

Näiteks:

väga pikk ja tülkas prorammirida mis ei mahu ka kõige parema tahtmise juures\

kuidagi ühele reale ära

Erinevate objektide skriptiakende avamiseks on olemas ka kiirmeetod:

• “raamatu” skriptiaken ALT + klõps olekureal
• tausta skriptiaken CTRL + ALT + klõps olekureal
• lehekülje skriptiaken CTRL + klõps olekureal
• muu objekti skriptiaken CTRL + topeltklõps objektil

Kasutada on ka vastav nupp nupureal, mis üldiselt avab märgitud objekti skriptiakna, kui aga ühtki objekti pole märgitud siis lehekülje skriptiakna.